ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 277

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
2. august 2021


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1253, 21. aprill 2021, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/565 seoses jätkusuutlikkustegurite, -riskide ja -eelistustega arvestamise lõimimisega teatavatesse investeerimisühingute suhtes kohaldatavatesse organisatsioonilistesse nõuetesse ja tegutsemistingimustesse ( 1 )

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1254, 21. aprill 2021, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega ( 1 )

6

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1255, 21. aprill 2021, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 231/2013 seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad peavad arvestama ( 1 )

11

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1256, 21. aprill 2021, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/35 seoses jätkusuutlikkusriskide lõimimisega kindlustus- ja edasikindlustusandjate üldjuhtimise nõuetesse ( 1 )

14

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1257, 21. aprill 2021, millega muudetakse delegeeritud määrusi (EL) 2017/2358 ja (EL) 2017/2359 seoses jätkusuutlikkustegurite, -riskide ja -eelistustega arvestamise lõimimisega kindlustusandjate ja kindlustustoodete turustajate suhtes kohaldatavatesse tootejärelevalve- ja juhtimisnõuetesse ning kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul kohaldatavatesse äritegevuse eeskirjadesse ja investeerimisnõustamisse ( 1 )

18

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1258, 26. juuli 2021, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Őrségi tökmagolaj (KGT)

25

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1259, 26. juuli 2021, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus (Tuzséri alma (KPN))

26

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1260, 26. juuli 2021, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Pera Mantovana (KGT))

27

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1261, 26. juuli 2021, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus (Olio di Roma (KGT))

28

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1262, 26. juuli 2021, millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi muutmine (Iaşi (KPN))

29

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1263, 26. juuli 2021, millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus (Muškat momjanski / Moscato di Momiano (KPN))

30

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1264, 26. juuli 2021, millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi muutmine (Coteaux du Libron (KGT))

31

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1265, 26. juuli 2021, millega registreeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artikli 30 lõike 2 kohaselt piiritusjoogi geograafiline tähis Bayerischer Bärwurz

32

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1266, 29. juuli 2021, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes

34

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1267, 29. juuli 2021, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artikli 18 kohast aegumise läbivaatamist lõplikud tasakaalustavad tollimaksud Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes

62

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1268, 29. juuli 2021, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa ( 1 )

99

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1269, 21. aprill 2021, millega muudetakse delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 seoses jätkusuutlikkustegurite arvestamise lõimimisega tootejuhtimiskohustustesse ( 1 )

137

 

*

Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/1270, 21. aprill 2021, millega muudetakse direktiivi 2010/43/EL seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid) peavad arvestama ( 1 )

141

 

 

OTSUSED

 

*

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus (EL, Euratom) 2021/1271, 26. juuli 2021, millega nimetatakse ametisse Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti direktor

145

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1272, 30. juuli 2021, millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Vatikani Linnriigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega ( 1 )

148

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1273, 30. juuli 2021, millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks San Marino välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega ( 1 )

151

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1253,

21. aprill 2021,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/565 seoses jätkusuutlikkustegurite, -riskide ja -eelistustega arvestamise lõimimisega teatavatesse investeerimisühingute suhtes kohaldatavatesse organisatsioonilistesse nõuetesse ja tegutsemistingimustesse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 12, artikli 24 lõiget 13 ja artikli 25 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Üleminek vähese CO2 heitega, jätkusuutlikumale, ressursitõhusale ringmajandusele kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel keskse tähtsusega. 2016. aastal sõlmis liit Pariisi kokkuleppe (2). Selle artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud eesmärk tugevdada kliimamuutustele reageerimist muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse kooskõlla vähese kasvuhoonegaaside heitega ja kliimamuutute suhtes vastupanuvõimelisema arengu saavutamisega.

(2)

Seda keerulist ülesannet arvesse võttes esitas komisjon 2019. aasta detsembris Euroopa rohelise kokkuleppe (3). Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb anda investoritele nende investeeringutega seoses selgeid signaale, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata jätkusuutlikku rahastust.

(3)

2018. aasta märtsis avaldas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava, (4) milles on kehtestatud nõudlik ja laiaulatuslik jätkusuutliku rahastamise strateegia. Üks tegevuskavas sätestatud eesmärkidest on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv. 2018. aasta mais avaldatud seadusandlike algatuste aluseks olnud mõjuhinnang (5) näitas vajadust selgitada, et investeerimisühingud peaksid osana oma kohustustest klientide ja potentsiaalsete klientide ees arvestama ka jätkusuutlikkusteguritega. Investeerimisühingud ei peaks seega pidevalt arvesse võtma üksnes kõiki asjakohaseid finantsriske, vaid ka kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 (6) osutatud asjakohaseid jätkusuutlikkusriske, mis võivad tekkimise korral avaldada reaalset või potentsiaalset olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/565 (7) pole jätkusuutlikkusriskidele sõnaselgelt viidatud. Seetõttu ning selleks, et tagada sisemenetluste ja organisatsioonilise korra nõuetekohane rakendamine ja järgimine, tuleb selgitada, et investeerimisühingute protsessid, süsteemid ja sisekontroll peaksid kajastama jätkusuutlikkusriske ning et nende riskide analüüsimiseks on vaja tehnilist suutlikkust ja teadmisi.

(4)

Et säilitada investorikaitse kõrge tase, peaksid investeerimisühingud kliendi või potentsiaalse kliendi huve kahjustada võivate huvide konfliktide liikide kindlakstegemisel võtma arvesse selliseid huvide konflikte, mis tulenevad kliendi jätkusuutlikkuseelistuste kaasamisest. Olemasolevate klientide puhul, kelle jaoks sobivuse hindamine on juba läbi viidud, peaks investeerimisühingutel olema võimalik teha olemasoleva sobivushinnangu järgmisel korrapärasel ajakohastamisel kindlaks kliendi isiklikud jätkusuutlikkuseelistused.

(5)

Investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise teenuseid osutavad investeerimisühingud peaks olema võimelised soovitama oma klientidele ja potentsiaalsetele klientidele sobivaid finantsinstrumente ja seega küsima küsimusi, millega tehakse kindlaks kliendi isiklikud jätkusuutlikkuseelistused. Kooskõlas investeerimisühingu kohustusega tegutseda oma klientide huvides peaksid klientidele ja potentsiaalsetele klientidele antud soovitused kajastama nende klientide väljendatud finantseesmärke ja jätkusuutlikkuseelistusi. Seepärast tuleb selgitada, et investeerimisühingutel peaks olema kehtestatud asjakohane kord tagamaks, et jätkusuutlikkustegurite arvestamisega nõustamisprotsessis ja portfelli valitsemises ei kaasne ebasobivate toodete müük ega finantsinstrumentide või strateegiate eksitav kujutamine jätkusuutlikkuseelistustele vastavatena, kui need tegelikult nendele ei vasta. Et selliseid teguviise või eksitamist vältida, peaksid investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud enne kliendi või potentsiaalse kliendi võimalike jätkusuutlikkuseelistuste kohta küsimist kõigepealt hindama tema muid investeerimiseesmärke, ajakava ja individuaalseid asjaolusid.

(6)

Praeguseks on välja töötatud erineva jätkusuutlikkustasemega finantsinstrumendid. Et võimaldada klientidel või potentsiaalsetel klientidel mõista erinevaid jätkusuutlikkustasemeid ja teha jätkusuutlikkuse seisukohast teadlikke investeerimisotsuseid, peaksid investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise teenuseid osutavad investeerimisühingud selgitama erinevust järgimiste vahel: ühelt poolt finantsinstrumendid, mis hõlmavad sellisesse majandustegevusse tehtavate jätkusuutlike investeeringute miinimumosa, mis kvalifitseerub keskkonnasäästlikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (8) alusel, jätkusuutlikud investeeringud, mis on määratletud määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 17, ja finantsinstrumendid, mis võtavad arvesse peamist negatiivset mõju jätkusuutlikkusteguritele ja mida võib soovitada kliendi isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele vastavatena, ning teiselt poolt muud kõnealuste erijoonteta finantsinstrumendid, mida ei tohiks soovitada klientidele või potentsiaalsetele klientidele, kellel on isiklikud jätkusuutlikkuseelistused.

(7)

Tuleb pöörata tähelepanu rohepesu probleemile, mis seisneb eelkõige ebaõiglase konkurentsieelise saamises seeläbi, et finantsinstrumenti soovitatakse keskkonnasõbraliku või jätkusuutlikuna, kui see tegelikult ei vasta põhilistele keskkonna- või muudele jätkusuutlikkusega seotud standarditele. Ebasobivate toodete müügi ja rohepesu vältimiseks ei tohiks investeerimisühingud soovitada finantsinstrumente kui isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele vastavaid instrumente või otsustada kaubelda nende kui isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele vastavate finantsinstrumentidega, kui need finantsinstrumendid neile eelistustele ei vasta. Investeerimisühingud peaksid selgitama oma klientidele või potentsiaalsetele klientidele, mis põhjusel nad seda ei tee, ja need põhjused dokumenteerima.

(8)

Tuleb selgitada, et isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele mittevastavaid finantsinstrumente võivad investeerimisühingud siiski soovitada, kuid mitte toodetena, mis vastavad isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele. Selleks et klientidele või potentsiaalsetele klientidele saaks anda täiendavaid soovitusi juhul, kui finantsinstrumendid ei vasta kliendi jätkusuutlikkuseelistustele, peaks kliendil olema võimalus kohandada teavet oma jätkusuutlikkuseelistuste kohta. Selleks et hoida ära ebasobivate toodete müüki ja rohepesu, peaksid investeerimisühingud kliendi otsuse ja kohandamist toetavad kliendi selgitused dokumenteerima.

(9)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2017/565 vastavalt muuta.

(10)

Pädevatele asutustele ja investeerimisühingutele tuleks anda piisavalt aega käesolevas määruses esitatud uute nõuetega kohanemiseks. Seepärast tuleks selle kohaldamine edasi lükata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2017/565 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2017/565 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklile 2 lisatakse punktid 7, 8 ja 9:

„7)

„jätkusuutlikkuseelistused“ – kliendi või potentsiaalse kliendi otsus selle kohta, kas ja mil määral tuleb tema investeeringusse kaasata üks või mitu järgmistest finantsinstrumentidest:

a)

finantsinstrument, mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks, et miinimumosa investeeritakse keskkonnasäästlikesse investeeringutesse, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (*1) artikli 2 punktis 1;

b)

finantsinstrument, mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks, et miinimumosa investeeritakse jätkusuutlikesse investeeringutesse, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (*2) artikli 2 punktis 17;

c)

finantsinstrument, mille puhul võetakse arvesse põhilist negatiivset mõju jätkusuutlikkusteguritele ja mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks kvalitatiivsed või kvantitatiivsed elemendid, mis arvessevõtmist tõendavad;

8)

„jätkusuutlikkustegurid“ – määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 24 määratletud jätkusuutlikkustegurid;

9)

„jätkusuutlikkusriskid“ – määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 22 määratletud jätkusuutlikkusriskid.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).“"

2)

Artikli 21 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selle lõikes sätestatud nõuete täitmisel võtavad investeerimisühingud arvesse jätkusuutlikkusriske.“;

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Selles lõikes sätestatud nõuete täitmisel võtavad investeerimisühingud arvesse ühingu äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning äritegevuse käigus osutatavate investeerimisteenuste ja investeerimistegevuste laadi ja ulatust.“

3)

Artikli 23 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kehtestavad ja rakendavad asjakohase riskijuhtimise poliitika ja menetlused, milles määratakse kindlaks ühingu tegevuse, protsesside ja süsteemidega seotud riskid ning vajaduse korral määratakse ühingu riskitaluvuse tase, ning kohaldavad neid jätkuvalt. Seda tehes võtavad investeerimisühingud arvesse jätkusuutlikkusriske;“.

4)

Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Klienti kahjustada võivad huvide konfliktid

(direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 3 ja artikkel 23)

Investeerimisühingud võtavad investeerimis- või kõrvalteenuste või nende kombinatsiooni osutamisest tulenevate kliendi huvisid – sealhulgas tema jätkusuutlikkuseelistusi – kahjustada võivate huvide konfliktide liikide kindlaksmääramisel miinimumnõuetena arvesse seda, kas investeerimisühing, asjaomane isik või ühingu kontrollimisega otseselt või kaudselt seotud isik on tulenevalt investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisest või investeerimistegevusest või muul põhjusel mõnes järgmistest olukordadest:

a)

on tõenäoline, et ühing või kõnealune isik saab kliendi arvel rahalist kasu või väldib rahalist kahju;

b)

kliendile osutatud teenuse või kliendi nimel tehtud tehingu tulemuse puhul erinevad ühingu või kõnealuse isiku huvid kliendi huvidest;

c)

ühingul või kõnealusel isikul on rahaline või muu stiimul eelistada kliendi huvidele mõne teise kliendi või klientide grupi huve;

d)

ühing või kõnealune isik on tegev kliendiga samas ettevõtlusvaldkonnas;

e)

ühing või kõnealune isik saab muult isikult kui klient seoses kliendile osutatava teenusega hüvesid rahalise või mitterahalise hüve või teenuse kujul.“

5)

Artikli 52 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Investeerimisühingud peavad kirjeldama järgmist:

a)

arvessevõetavate finantsinstrumentide liigid;

b)

finantsinstrumentide valik ja iga instrumendi liigi puhul analüüsitud pakkujad vastavalt teenuse ulatusele;

c)

kui see on asjakohane, finantsinstrumentide valikuprotsessis arvesse võetud jätkusuutlikkustegurid;

d)

sõltumatu nõustamise korral, kuidas osutatud teenus vastab sõltumatu investeerimisnõustamise tingimustele, ning tegurid, mida võetakse arvesse valikuprotsessis, mida investeerimisühing kasutab finantsinstrumentide soovitamiseks, sealhulgas finantsinstrumentide riskid, kulud ja keerukus.“

6)

Artiklit 54 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

tehing vastab asjaomase kliendi investeerimiseesmärkidele, sealhulgas kliendi riskitaluvusele ja jätkusuutlikkuseelistustele;“;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Kliendi või potentsiaalse kliendi investeerimiseesmärke käsitlev teave hõlmab vajaduse korral teavet selle kohta, kui kaua klient soovib investeeringut hoida, ning tema riskivõtmiseelistuste, riskitaluvuse, investeeringu eesmärgi ja lisaks jätkusuutlikkuseelistuste kohta.“;

c)

lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9.   Investeerimisühingud rakendavat piisavat poliitikat ja korda (ning on võimelised seda tõendama), et tagada, et nad mõistavad nende klientidele valitud investeerimisteenuste ja finantsinstrumentide laadi, omadusi, sealhulgas kulusid ja riske, ning klientide jätkusuutlikkuseelistusi ning et nad hindavad, võttes samal ajal arvesse kulusid ja keerukust, kas samaväärsed investeerimisteenused või finantsinstrumendid võivad vastata nende kliendi profiilile.“;

d)

lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10.   Investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse pakkumisel ei anna investeerimisühing soovitust ega otsusta kaubelda, kui ükski teenus või instrument ei ole kliendi jaoks sobiv.

Investeerimisühing ei soovita finantsinstrumente ega otsusta kaubelda selliste instrumentidega kui kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseelistustele vastavate instrumentidega, kui need finantsinstrumendid nendele eelistustele ei vasta. Investeerimisühing selgitab oma kliendile või potentsiaalsele kliendile, mis põhjusel ta seda ei tee, ja dokumenteerib need põhjused.

Kui ükski finantsinstrument ei vasta kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseelistustele ja klient otsustab oma jätkusuutlikkuseelistusi kohandada, dokumenteerib investeerimisühing kliendi otsuse, sealhulgas kõnealuse otsuse põhjused.“;

e)

lõike 12 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„12.   Investeerimisnõustamist pakkudes esitavad investeerimisühingud jaekliendile aruande, mis hõlmab pakutud nõustamise kokkuvõtet ning milles on selgitatud, kuidas on antud soovitus jaekliendile sobiv, sealhulgas seda, kuidas see vastab kliendi investeerimiseesmärkidele ja isiklikele asjaoludele seoses nõutava investeerimise tähtajaga, kliendi teadmistele ja kogemustele, kliendi suhtumisele riski, tema suutlikkusele kanda kahjumit ning tema jätkusuutlikkuseelistustele.“;

f)

lõikesse 13 lisatakse uus lõik:

„Nõuded klientide või potentsiaalsete klientide jätkusuutlikkuseelistustele vastamise kohta, kui need on asjakohased, ei muuda esimeses lõigus sätestatud tingimusi.“

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 2. augustist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(3)  COM(2019) 640 final.

(4)  COM(2018) 97 final.

(5)  SWD(2018) 264 final.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(7)  Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 87, 31.3.2017, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).


2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/6


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1254,

21. aprill 2021,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 12 ja artikli 27 lõiget 9,

ning arvestades järgmist:

(1)

On ilmnenud vead komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 (2) artikli 1 lõikes 1, kuna sellega nähakse ette kõnealuse määruse artikli 59 lõike 4, artikli 60 ja IV peatüki kohaldamine artikli 64 lõike 4, artikli 65 ja VIII peatüki asemel.

(2)

On ilmnenud vead delegeeritud määruse (EL) 2017/565 I lisa mitmes ristviites, täpsemalt rubriikides „Kliendi hindamine“, „Korralduste käitlemine“, „Kliendi korraldused ja tehingud“, „Klientidele esitatavad aruanded“, „Klientidega suhtlemine“ ja „Organisatsioonilised nõuded“.

(3)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2017/565 vastavalt parandada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2017/565 parandatakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva määruse II peatükki, III peatüki 1.–4. jagu, artikli 64 lõiget 4, artiklit 65 ning 6. ja 8. jagu ning sel määral, mil need nimetatud sätetega seonduvad, I peatükki ja VIII peatükki kohaldatakse fondivalitsejate suhtes, kes pakuvad teenuseid vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 6 lõikele 4 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (*1) artikli 6 lõikele 6.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).“"

2)

I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. aprill 2021

Komisjoni nimel

President

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 87, 31.3.2017, lk 1).


LISA

„I LISA

Arvestuse pidamine

Nimekiri minimaalsetest andmetest või dokumentidest, mida investeerimisühingud peavad sõltuvalt oma tegevuse laadist säilitama

Kohustuse laad

Andmete või dokumendi liik

Sisu kokkuvõte

Viide õigusaktile

Kliendi hindamine

 

Klientidele esitatav teave

Sisu vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 4 ning käesoleva määruse artiklitele 44–51

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 4

Käesoleva määruse artiklid 44–51

 

Klientidega sõlmitud lepingud

Andmed, mis esitatakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõikele 5

Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõige 5

Käesoleva määruse artikkel 58

 

Sobivuse ja asjakohasuse hindamine

Sisu vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõigetele 2 ja 3 ning käesoleva määruse artiklitele 54, 55 ja 60

Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõiked 2 ja 3

Käesoleva määruse artiklid 54, 55 ja 56

Korralduste käitlemine

 

Klientide korralduste käitlemine – koondatud tehingud

Andmed, mis esitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklitele 67–70

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 1 ja artikli 28 lõige 1

Käesoleva määruse artiklid 67–70

 

Oma arvel tehtavate tehingute koondamine ja jaotamine

Andmed, mis esitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 69

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 1 ja artikli 28 lõige 1

Käesoleva määruse artikkel 69

Kliendi korraldused ja tehingud

 

Arvestuse pidamine kliendi korralduste ja tehinguotsuste kohta

Andmed, mis esitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 74

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 6

Käesoleva määruse artikkel 74

 

Arvestuse pidamine tehingute ja korralduste töötlemise kohta

Andmed, mis esitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 75

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 6

Käesoleva määruse artikkel 75

Klientidele esitatavad aruanded

 

Kohustus seoses klientidele osutatavate teenustega

Sisu vastavalt käesoleva määruse artiklitele 59–63

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõiked 1 ja 6 ning artikli 25 lõiked 1 ja 6

Käesoleva määruse artiklid 59–63

Kliendi varade kaitsmine

 

Investeerimisühingu hoitavad kliendi finantsinstrumendid

Andmed, mis esitatakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõikele 8 ning komisjoni delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artiklile 2

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 8

Delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikkel 2

 

Investeerimisühingu hoitavad kliendi vahendid

Andmed, mis esitatakse vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõikele 9 ning delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artiklile 2

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 9

Delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikkel 2

 

Kliendi finantsinstrumentide kasutamine

Andmed, mis esitatakse vastavalt delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artiklile 5

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõiked 8, 9 ja 10

Delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artikkel 5

Klientidega suhtlemine

 

Teave kulude ja seonduvate tasude kohta

Sisu vastavalt käesoleva määruse artiklile 50

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõike 4 punkt c

Käesoleva määruse artikkel 50

 

Investeerimisühingu ja tema teenuste, finantsinstrumentide ja kliendi varade kaitsmise kohta esitatav teave

Sisu vastavalt käesoleva määruse artiklitele 47, 48 ja 49

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 4

Käesoleva määruse artiklid 47, 48 ja 49

 

Klientidele esitatav teave

Teabevahetuse andmed

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 3

Käesoleva määruse artikkel 46

 

Reklaamteated (v.a suulised)

Kõik investeerimisühingu edastatavad reklaamteated (v.a suulised), nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklites 44 ja 46

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 3

Käesoleva määruse artiklid 44 ja 46

 

Jaeklientide investeerimisnõustamine

i) Investeerimisnõustamise toimumise fakt, kellaaeg ja kuupäev, ii) soovitatud finantsinstrument ning iii) kliendile esitatud sobivusaruanne

Direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõige 6

Käesoleva määruse artikkel 54

 

Investeerimisanalüüsid

Kõik investeerimisanalüüsid, mida investeerimisühing edastab püsival andmekandjal

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 3

Käesoleva määruse artiklid 36 ja 37

Organisatsioonilised nõuded

 

Ühingu äritegevus ja sisekord

Andmed, mis esitatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 21 lõike 1 punktile f

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõiked 2–10

Käesoleva määruse artikli 21 lõike 1 punkt f

 

Vastavusaruanded

Iga vastavusaruanne juhtorganile

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 2

Käesoleva määruse artikli 22 lõike 2 punkt c ja artikli 25 lõige 2

 

Huvide konfliktide andmed

Andmed, mis esitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 35

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 3

Käesoleva määruse artikkel 35

 

Hüved

Klientidele avaldatav teave vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõikele 9

Direktiivi 2014/65/EL artikli 24 lõige 9

Delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artiklid 11, 12 ja 13

 

Riskijuhtimisaruanded

Kõik kõrgemale juhtkonnale esitatavad riskijuhtimisaruanded

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 5

Käesoleva määruse artikli 23 lõike 1 punkt b ja artikli 25 lõige 2

 

Siseauditi aruanded

Kõik kõrgemale juhtkonnale esitatavad siseauditi aruanded

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 5

Käesoleva määruse artikkel 24 ja artikli 25 lõige 2

 

Kaebuste lahendamise andmed

Kõik kaebused ja kaebuste lahendamiseks võetud meetmed

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 2

Käesoleva määruse artikkel 26

 

Isiklike tehingute andmed

Andmed, mis esitatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 29 lõike 5 punktile c

Direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõige 2

Käesoleva määruse artikli 29 lõike 5 punkt c


2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/11


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1255,

21. aprill 2021,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 231/2013 seoses jätkusuutlikkusriskide ja -teguritega, millega alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad peavad arvestama

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 3, artikli 14 lõiget 4, artikli 15 lõiget 5 ja artikli 18 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Üleminek vähese CO2-heitega, jätkusuutlikumale, ressursitõhusale ringmajandusele kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel keskse tähtsusega. 2016. aastal sõlmis liit Pariisi kokkuleppe (2). Selle artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud eesmärk tugevdada kliimamuutustele reageerimist muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse kooskõlla vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutute suhtes vastupanuvõimelisema arengu saavutamisega.

(2)

Seda keerulist ülesannet arvesse võttes esitas komisjon 2019. aasta detsembris Euroopa rohelise kokkuleppe (3). Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb anda investoritele nende investeeringutega seoses selgeid signaale, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata jätkusuutlikku rahastust.

(3)

2018. aasta märtsis avaldas komisjon tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“, (4) milles on kehtestatud nõudlik ja laiaulatuslik jätkusuutliku rahastamise strateegia. Üks tegevuskavas sätestatud eesmärkidest on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv. 2018. aasta mais avaldatud ja seadusandlike algatuste aluseks olnud mõjuhinnang (5) näitas vajadust selgitada, et alternatiivsete investeerimisfondide (AIFid) valitsejad peaksid osana oma kohustustest klientide ees arvestama ka jätkusuutlikkusteguritega. Niisiis ei peaks AIFide valitsejad mitte üksnes jooksvalt hindama kõiki asjakohaseid finantsriske, vaid ka kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 (6) osutatud asjakohaseid jätkusuutlikkusriske, mis tekkimise korral võivad avaldada investeeringu väärtusele olulist reaalset või potentsiaalset negatiivset mõju. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013 (7) ei ole jätkusuutlikkusriskidele sõnaselgelt viidatud. Seetõttu ning selleks, et tagada sisekorra ja organisatsioonilise korralduse korrektne rakendamine ja järgimine, tuleb selgitada, et AIFide valitsejate protsessid, süsteemid ja sisekontroll peavad kajastama jätkusuutlikkusriske ning et nende riskide analüüsimiseks on vaja tehnilist suutlikkust ja teadmisi.

(4)

Määruse (EL) 2019/2088 kohaselt peavad AIFide valitsejad, kes peavad analüüsima investeerimisotsuste peamist kahjulikku mõju jätkusuutlikkusteguritele või teevad seda vabatahtlikult, avalikustama, kuidas nende hoolsuskohustuse põhimõtetes sellise mõjuga arvestatakse. Et säiliks määruse (EL) 2019/2088 ja delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 kooskõla, peaks see kohustus kajastuma ka delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.

(5)

Et säiliks investorikaitse kõrge tase, peaksid AIFide valitsejad AIFi huve kahjustada võivate huvide konfliktide liikide kindlaksmääramisel võtma arvesse selliseid huvide konflikte, mis ilmnevad, kui nende protsessides, süsteemides ja sisekontrollis arvestatakse jätkusuutlikkusriskidega. Sellised konfliktid võivad tekkida asjaomaste töötajate töötasust või isiklikest tehingutest, tekitada rohepesu, investeerimisstrateegiate väärmüümist või eksitamist või tekkida sellest, et eri AIFidel on sama fondivalitseja.

(6)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 231/2013 vastavalt muuta.

(7)

Pädevatele asutustele ja AIFide valitsejatele tuleks anda piisavalt aega käesolevas määruses esitatud uute nõuetega kohanemiseks. Seepärast tuleks selle kohaldamisega viivitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) nr 231/2013 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 1 lisatakse järgmised punktid 6 ja 7:

„6)

„jätkusuutlikkusrisk“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (*1) artikli 2 punktis 22 määratletud riskid;

7)

„jätkusuutlikkustegurid“ – määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 24 määratletud tegurid.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).“"

2)

Artiklisse 18 lisatakse järgmised lõiked 5 ja 6:

„5.   AIFide valitsejad arvestavad lõigetes 1–3 sätestatud nõuete täitmisel jätkusuutlikkusriskidega.

6.   Kui AIFide valitsejad analüüsivad investeerimisotsuste olulisimat kahjulikku mõju jätkusuutlikkusteguritele (nagu on kirjeldatud määruse (EL) 2019/2088 artikli 4 lõike 1 punktis a või nõutud sama artikli lõigetes 3 ja 4), arvestavad nad sellise mõjuga ka käesoleva artikli lõigetes 1–3 sätestatud nõuete täitmisel.“

3)

Artiklisse 22 lisatakse järgmine lõige 3:

„3.   AIFide valitsejatel peavad lõikes 1 sätestatud otstarbel olema tulemuslikuks jätkusuutlikkusriskidega arvestamiseks vajalikud ressursid ja oskusteave.“

4)

Artiklisse 30 lisatakse järgmine lõik:

„AIFide valitsejad tagavad, et kui nad määravad kindlaks AIFide huve kahjustada võivate huvide konfliktide liike, võtavad nad arvesse ka selliseid huvide konflikte, mis ilmnevad, kui nende protsessides, süsteemides ja sisekontrollis arvestatakse jätkusuutlikkusriskidega.“

5)

Artikli 40 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Riskijuhtimispoliitika hõlmab menetlusi, mis võimaldavad AIFi valitsejal hinnata iga valitsetava AIFi turu-, likviidsus-, jätkusuutlikkus- ja vastaspooleriske ning AIFi kõiki muid asjakohasid riske (sh operatsiooniriskid), mis võivad iga valitsetava AIFi puhul olla olulised.“

6)

Artikli 57 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„AIFide valitsejad arvestavad esimeses lõigus sätestatud nõuete täitmisel jätkusuutlikkusriskidega.“

7)

Artikli 60 lõikesse 2 lisatakse punkt i järgmises sõnastuses:

„i)

vastutab punktides a–h nimetatud tegevustes jätkusuutlikkusriskidega arvestamise eest.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. augustist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. aprill 2021

Komisjoni nimel

President

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.

(2)  Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4).

(3)  COM(2019) 640 final.

(4)  COM(2018) 97 final.

(5)  SWD(2018) 264 final.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(7)  Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 231/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega (ELT L 83, 22.3.2013, lk 1).


2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/14


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1256,

21. aprill 2021,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/35 seoses jätkusuutlikkusriskide lõimimisega kindlustus- ja edasikindlustusandjate üldjuhtimise nõuetesse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), (1) eriti selle artikli 50 lõiget 1 ja artikli 135 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Üleminek vähese CO2-heitega, jätkusuutlikumale, ressursitõhusale ringmajandusele kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel keskse tähtsusega. 2016. aastal sõlmis liit Pariisi kokkuleppe (2). Selle artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud eesmärk tugevdada kliimamuutustele reageerimist muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse kooskõlla vähese kasvuhoonegaaside heitega ja kliimamuutute suhtes vastupanuvõimelisema arengu saavutamisega.

(2)

Seda keerulist ülesannet arvesse võttes esitas komisjon 2019. aasta detsembris Euroopa rohelise kokkuleppe (3). Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb anda investoritele pikaajalisi selgeid signaale, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata jätkusuutlikku rahastust.

(3)

2018. aasta märtsis avaldas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava, (4) milles on kehtestatud ambitsioonikas ja laiaulatuslik jätkusuutliku rahastamise strateegia. Üks tegevuskavas sätestatud eesmärkidest on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv. 2018. aasta mais avaldatud seadusandlike algatuste aluseks olnud mõjuhinnang (5) näitas vajadust selgitada, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad peaksid osana oma kohustustest kindlustusvõtjate ees arvestama ka jätkusuutlikkusteguritega. Seega ei peaks kindlustus- ja edasikindlustusandjad mitte üksnes jooksvalt hindama kõiki asjakohaseid finantsriske, vaid ka kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 (6) osutatud asjakohaseid jätkusuutlikkusriske, mis tekkimise korral võivad avaldada investeeringu või kohustuse väärtusele olulist reaalset või potentsiaalset negatiivset mõju. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/35 (7) pole jätkusuutlikkusriskidele sõnaselgelt viidatud. Seetõttu ning selleks, et tagada üldjuhtimissüsteemi korrektne rakendamine ja järgimine, tuleb selgitada, et kindlustus- ja edasikindlustusandjate üldjuhtimissüsteem ja nende üldiste maksevõimevajaduste hindamine peaksid kajastama jätkusuutlikkusriske.

(4)

Kindlustusandjad, kes kooskõlas määrusega (EL) 2019/2088 avalikustavad peamise kahjuliku mõju jätkusuutlikkusteguritele, peaksid ka oma protsesse, süsteeme ja sisekontrolli seoses sellise avalikustamisega kohandama.

(5)

Arvestades komisjoni soovi tagada kliima- ja keskkonnariskide juhtimise ja nendega arvestamise lõimimine finantssüsteemi ning seda, kui tähtis on selles, et kindlustus- ja edasikindlustusandjate töötajad juhiks riskijuhtimissüsteemi tuvastatud riske tulemuslikult, tasustamispoliitika, peaks kindlustus- ja edasikindlustusandjate tasustamispoliitika sisaldama teavet selle kohta, kuidas on selles arvestatud jätkusuutlikkusriskide lõimimisega riskijuhtimissüsteemi.

(6)

Direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 132 sätestatud mõistlikkuse põhimõtte kohaselt peavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad investeerima vaid varadesse, mille riske nad suudavad korralikult tuvastada, mõõta, jälgida, juhtida ja ohjata ning neist aru anda. Et tagada kliima- ja keskkonnariskide tulemuslik juhtimine kindlustus- ja edasikindlustusandjates, tuleb mõistlikkuse põhimõtte rakendamisel võtta arvesse jätkusuutlikkusriske ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate investeerimises peaksid kajastuma klientide jätkusuutlikkusega seotud eelistused, millega arvestatakse toote heakskiitmisel.

(7)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2015/35 vastavalt muuta.

(8)

Järelevalveasutustele ning kindlustus- ja edasikindlustusandjatele tuleks anda piisavalt aega käesolevas määruses esitatud uute nõuetega kohanemiseks. Seepärast tuleks selle kohaldamisega viivitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2015/35 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2015/35 muudetakse järgmiselt:

1)

Artiklile 1 lisatakse järgmised punktid 55c ja 55e:

„55.c

„jätkusuutlikkusrisk“ – keskkonnaalane, sotsiaalne või juhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral võib avaldada investeeringu või kohustuse väärtusele reaalset või potentsiaalset negatiivset mõju;

55.d

„jätkusuutlikkustegurid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (*1) artikli 2 punktis 24 määratletud jätkusuutlikkustegurid;

55.e

„jätkusuutlikkuseelistused“ – kliendi või potentsiaalse kliendi otsus selle kohta, kas ja mil määral tuleks tema investeeringusse kaasata üks või mitu järgmistest finantsinstrumentidest:

a)

finantsinstrument, mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks, et miinimumosa investeeritakse keskkonnasäästlikesse investeeringutesse, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (*2) artikli 2 punktis 1;

b)

finantsinstrument, mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks, et miinimumosa investeeritakse jätkusuutlikesse investeeringutesse, mis on määratletud määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 17;

c)

finantsinstrument, mille puhul võetakse arvesse põhilist negatiivset mõju jätkusuutlikkusteguritele ja mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks kvalitatiivsed või kvantitatiivsed elemendid, mis arvessevõtmist tõendavad;

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).“"

2)

Artiklit 260 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

meetmed, mis tuleb kindlustus- või edasikindlustusandjal võtta, et hinnata ja juhtida kahjumi teenimise riski või riski, et tema kindlustuskohustiste väärtus muutub sisemiste või väliste tegurite tõttu ja hinnastamise või tehniliste eraldiste hindamise [direktiivis 2009/138/EÜ „eraldiste moodustamine“] valedest eeldustest tulenevalt ebasoodsalt (sh jätkusuutlikkusriske);“;

b)

lõike 1 punkti c lisatakse alapunkt vi:

„vi)

meetmed, mis tuleb kindlustus- või edasikindlustusandjal võtta, et oleks tagatud investeerimisportfelliga seotud jätkusuutlikkusriskide nõuetekohane tuvastamine, hindamine ja juhtimine.“;

c)

lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a.   Kindlustus- ja edasikindlustusandjad lõimivad lõike 1 punktides a ja c nimetatud poliitikasse ning asjakohasel juhul ka teistesse lõikes 1 nimetatud poliitikatesse jätkusuutlikkusriskidega arvestamise.“

3)

Artiklit 269 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

tekkivate riskide ja jätkusuutlikkusriskide kindlakstegemine ja hindamine.“;

b)

lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a.   lõike 1 punktis e osutatud tekkivad riskid ja jätkusuutlikkusriskid, mille on riskijuhtimise funktsioon tuvastanud, peavad kuuluma artikli 262 lõike 1 punktis a nimetatud riskide hulka.“

4)

Artikli 272 lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

inflatsiooni, õigusriski, jätkusuutlikkusriskide, kindlustus- või edasikindlustusandja portfelli koosseisu muutuse ning selliste süsteemide mõju, mille abil kohandatakse kindlustusvõtjate tehtavaid kindlustusmakseid nende kahjunõuete ajaloost olenevalt üles või alla (bonus-malus-süsteemid), või konkreetsete homogeensete riskigruppide suhtes kohaldatavate sarnaste süsteemide mõju;“.

5)

Artiklisse 275 lisatakse järgmine lõige 4:

„4.   Tasustamispoliitika peab sisaldama teavet selle kohta, kuidas selles võetakse arvesse jätkusuutlikkusriskide lõimimist riskijuhtimissüsteemi.“

6)

I jaotise IX peatükile lisatakse järgmine 6. jagu:

6. JAGU

Investeeringud

Artikkel 275a

Jätkusuutlikkusriskidega arvestamise lõimimine mõistlikkuse põhimõttesse

1.   Investeeringutest tulenevate riskide tuvastamisel, mõõtmisel, jälgimisel, juhtimisel, ohjamisel, hindamisel ja neist aruandmisel (nagu on sätestatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 132 lõike 2 esimeses lõigus) võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse ka jätkusuutlikkusriske.

2.   Lõikes 1 nimetatud otstarbel arvestavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad oma investeerimisstrateegia ja -otsuste võimalikku pikaajalist mõju jätkusuutlikkusteguritele ning asjakohasel juhul peavad kindlustusandja strateegia ja otsused kajastama klientide jätkusuutlikkuseelistusi, mida võetakse arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/2358 (*3) artikli 4 kohasel toote heakskiitmisel.

(*3)  Komisjoni 21. septembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/2358, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 seoses toodete järelevalve ja juhtimise nõuetega, mida kohaldatakse kindlustusandjate ja kindlustustoodete turustajate suhtes (ELT L 341, 20.12.2017, lk 1).“"

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 2. augustist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(3)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019)640 final).

(4)  COM(2018) 97 final.

(5)  SWD(2018) 264 final.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(7)  Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1).


2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/18


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1257,

21. aprill 2021,

millega muudetakse delegeeritud määrusi (EL) 2017/2358 ja (EL) 2017/2359 seoses jätkusuutlikkustegurite, -riskide ja -eelistustega arvestamise lõimimisega kindlustusandjate ja kindlustustoodete turustajate suhtes kohaldatavatesse tootejärelevalve- ja juhtimisnõuetesse ning kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul kohaldatavatesse äritegevuse eeskirjadesse ja investeerimisnõustamisse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 2, artikli 28 lõiget 4 ja artikli 30 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Üleminek vähese CO2 heitega, jätkusuutlikumale, ressursitõhusale ringmajandusele kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel keskse tähtsusega. 2016. aastal sõlmis liit Pariisi kokkuleppe (2). Selle artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud eesmärk tugevdada kliimamuutustele reageerimist muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse kooskõlla vähese kasvuhoonegaaside heitega ja kliimamuutute suhtes vastupanuvõimelisema arengu saavutamisega.

(2)

Seda keerulist ülesannet arvesse võttes esitas komisjon 2019. aasta detsembris Euroopa rohelise kokkuleppe (3). Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb anda investoritele nende investeeringutega seoses selgeid signaale, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata jätkusuutlikku rahastust.

(3)

2018. aasta märtsis avaldas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava, (4) milles on kehtestatud nõudlik ja laiaulatuslik jätkusuutliku rahastamise strateegia. Üks tegevuskavas sätestatud eesmärkidest on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv.

(4)

Tegevuskava korrektse elluviimise korral suureneb investorite nõudlus jätkusuutlike investeeringute järele. Seepärast tuleb selgitada, et jätkusuutlikkustegureid ja jätkusuutlikkuseesmärke tuleks võtta arvesse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/2358 (5) sätestatud tootejuhtimisnõuetes.

(5)

Kindlustustooteid koostavad kindlustusandjad ja -vahendajad peaksid võtma arvesse jätkusuutlikkustegureid iga kindlustustoote heakskiitmise korras ning muudes tootejuhtimis- ja -järelevalvekordades kõigi selliste kindlustustoodete puhul, mis on mõeldud turustamiseks klientidele, kes on huvitatud jätkusuutlikkusega seotud profiiliga kindlustustoodetest.

(6)

Võttes arvesse, et sihtturg tuleks määrata kindlaks piisavalt üksikasjalikult, ei tohiks piisata üldisest kinnitusest, et kindlustustootel on jätkusuutlikkusega seotud profiil. Selle asemel peaksid kindlustustooteid koostavad kindlustusandjad ja -vahendajad täpsustama, millisele konkreetsete jätkusuutlikkuseesmärkidega klientide rühmale turustamiseks asjaomane kindlustustoode mõeldud on.

(7)

Tagamaks, et jätkusuutlikkusteguritega kindlustustooted jäävad kergesti kättesaadavaks ka klientidele, kellel ei ole jätkusuutlikkuseelistusi, ei tuleks kindlustustooteid koostavatelt kindlustusandjatelt ja -vahendajatelt nõuda selliste kliendirühmade kindlakstegemist, kelle vajaduste, omaduste ja eesmärkidega jätkusuutlikkusteguritega kindlustustoode kokku ei sobi.

(8)

Kindlustustoote jätkusuutlikkustegurid tuleks esitada läbipaistval viisil, et kindlustustoodete turustajad saaksid anda oma klientidele või potentsiaalsetele klientidele asjakohast teavet.

(9)

2018. aasta mais avaldatud seadusandlike algatuste aluseks olnud mõjuhinnang (6) näitas vajadust selgitada, et kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad peaksid osana oma kohustustest klientide ja potentsiaalsete klientide ees võtma arvesse ka jätkusuutlikkustegureid.

(10)

Et säilitada investorikaitse kõrge tase, peaksid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad kliendi või potentsiaalse kliendi huve kahjustada võivate huvide konfliktide liikide kindlakstegemisel võtma arvesse selliseid huvide konflikte, mis tulenevad kliendi jätkusuutlikkuseelistuste kaasamisest. Olemasolevate klientide puhul, kelle jaoks sobivuse hindamine on juba läbi viidud, peaks kindlustusvahendajatel ja -andjatel olema võimalik teha olemasoleva sobivushinnangu järgmisel korrapärasel ajakohastamisel kindlaks kliendi isiklikud jätkusuutlikkuseelistused.

(11)

Kindlustuspõhiste investeerimistoodete kohta nõu andvatel kindlustusvahendajatel ja -andjatel peaks olema võimalik soovitada oma klientidele või potentsiaalsetele klientidele sobivaid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid ning seepärast peaks neil olema võimalik esitada küsimusi, et teha kindlaks kliendi isiklikud jätkusuutlikkuseelistused. Kooskõlas kohustusega korraldada turustustegevust vastavalt tarbijate parimatele huvidele peaksid klientidele või potentsiaalsetele klientidele antavad soovitused kajastama nii finantseesmärke kui ka nende klientide väljendatud jätkusuutlikkuseelistusi. Seepärast tuleb selgitada, et jätkusuutlikkustegurite arvestamine nõustamisprotsessis ei tohi tuua kaasa ebasobivate toodete müüki ega kindlustuspõhiste investeerimistoodete eksitavat esitamist jätkusuutlikkuseelistustele vastavatena, kui need tegelikult nendele ei vasta. Selliste tavade või eksitava esitamise vältimiseks peaksid kindlustuspõhiste investeerimistoodete kohta nõu andvad kindlustusvahendajad ja -andjad enne, kui nad küsivad kliendi või potentsiaalse kliendi võimalike jätkusuutlikkuseelistuste kohta, hindama tema muid investeerimiseesmärke ja individuaalseid asjaolusid.

(12)

Praeguseks on välja töötatud erineva jätkusuutlikkustasemega kindlustuspõhiseid investeerimistooteid. Et võimaldada klientidel või potentsiaalsetel klientidel mõista erinevaid jätkusuutlikkustasemeid ja teha jätkusuutlikkuse seisukohast teadlikke investeerimisotsuseid, peaksid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad selgitama erinevust järgimiste vahel: ühelt poolt kindlustuspõhised investeerimistooted, mis hõlmavad sellisesse majandustegevusse tehtavate jätkusuutlike investeeringute miinimumosa, mis kvalifitseerub keskkonnasäästlikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (7) alusel, jätkusuutlikud investeeringud, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (8) artikli 2 punktis 17, ja kindlustuspõhised investeerimistooted, mis võtavad arvesse peamist negatiivset mõju jätkusuutlikkusteguritele ja mida võib soovitada kliendi isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele vastavatena, ning teiselt poolt muud kõnealuste erijoonteta kindlustuspõhised investeerimistooted, mida ei tohiks soovitada klientidele või potentsiaalsetele klientidele, kellel on isiklikud jätkusuutlikkuseelistused.

(13)

Tuleb pöörata tähelepanu rohepesu probleemile, mis seisneb eelkõige ebaõiglase konkurentsieelise saamises seeläbi, et kindlustuspõhist investeerimistoodet soovitatakse keskkonnasõbraliku või jätkusuutlikuna, kui see tegelikult ei vasta põhilistele keskkonna- või muudele jätkusuutlikkusega seotud standarditele. Selleks et hoida ära ebasobivate toodete müüki ja rohepesu, ei tohiks kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad soovitada kindlustuspõhiseid investeerimistooteid isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele vastavatena, kui need tooted neile eelistustele ei vasta. Kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad peaksid selgitama kliendile või potentsiaalsele kliendile, mis põhjusel seda ei tehta, ja dokumenteerima need põhjused.

(14)

Tuleb selgitada, et isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele mittevastavaid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid võivad kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad siiski soovitada, kuid mitte toodetena, mis vastavad isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele. Selleks et klientidele või potentsiaalsetele klientidele saaks anda täiendavaid soovitusi juhul, kui kindlustuspõhised investeerimistooted ei vasta kliendi jätkusuutlikkuseelistustele, peaks kliendil olema võimalus kohandada teavet oma jätkusuutlikkuseelistuste kohta. Selleks et hoida ära ebasobivate toodete müüki ja rohepesu, peaksid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad kliendi otsuse ja kohandamist toetavad kliendi selgitused dokumenteerima.

(15)

Käesoleva määruse sätted on omavahel ja määruse (EL) 2019/2088 sätetega tihedalt seotud, sest nendega luuakse terviklik jätkusuutlikkuse aspektide avalikustamise süsteem. Et võimaldada neid sätteid ühtselt tõlgendada ja kohaldada ning tagada, et turuosalised, pädevad asutused ja investorid saaksid kõnealustest sätetest täielikult aru ja neil oleks sätetele hõlbus juurdepääs, oleks soovitav koondada need sätted ühteainsasse õigusakti.

(16)

Seepärast tuleks komisjoni delegeeritud määrusi (EL) 2017/2358 ja (EL) 2017/2359 (9) vastavalt muuta.

(17)

Pädevatele asutustele ning kindlustusvahendajatele ja -andjatele tuleks anda piisavalt aega käesolevas määruses sätestatud uute nõuetega kohanemiseks. Seepärast tuleks selle kohaldamine edasi lükata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2017/2358 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2017/2358 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 4 lõike 3 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

võtab arvesse klientide eesmärke, huvisid ja omadusi, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärke;“.

2)

Artiklid 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Sihtturg

1.   Toote heakskiitmise korraga määratakse iga kindlustustoote jaoks kindlaks sihtturg ja tootele vastav kliendirühm. Sihtturg määratakse kindlaks piisavalt üksikasjalikult, võttes arvesse kindlustustoote omadusi, riskiprofiili, keerukust ja laadi, samuti selle jätkusuutlikkustegureid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (*1) artikli 2 punktis 24.

2.   Koostajad võivad eelkõige kindlustuspõhiste investeerimistoodete puhul määrata kindlaks kliendirühmad, kelle vajadustele, omadustele ja eesmärkidele kindlustustoode üldiselt ei vasta, välja arvatud juhul, kui kindlustustoote puhul võetakse arvesse lõikes 1 osutatud jätkusuutlikkustegureid.

3.   Koostajad töötavad välja ja turustavad üksnes selliseid kindlustustooteid, mis vastavad sihturgu kuuluvate klientide vajadustele, omadustele ja eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele. Hinnates seda, kas kindlustustoode vastab sihtturule, võtavad koostajad arvesse kõnealusesse sihtturgu kuuluvatele klientidele kättesaadavat teavet ja nende finantskirjaoskust.

4.   Koostajad tagavad, et kindlustustoodete väljatöötamise ja koostamisega seotud töötajatel on oskused, teadmised ja asjatundlikkus, mida on vaja, et nõuetekohaselt aru saada müüdavatest kindlustustoodetest ning sihtturgu kuuluvate klientide huvidest, eesmärkidest, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidest, ja omadustest.

Artikkel 6

Toote testimine

1.   Enne kindlustustoote toomist turule või toote olulist kohandamist või sihtturu märkimisväärse muutumise korral testivad koostajad oma tooteid asjakohaselt, muu hulgas teevad vajaduse korral stsenaariumianalüüsi. Toote testimise käigus hinnatakse, kas kindlustustoode oma kehtivusaja jooksul vastab sihtturgu kuuluvate klientide puhul kindlaks määratud vajadustele, eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, ja omadustele. Koostajad testivad oma kindlustustooteid kvalitatiivsel viisil ning sõltuvalt kindlustustoote liigist ja laadist ning seonduvast tarbijale kahju tekitamise riskist kvantitatiivsel viisil.

2.   Koostajad ei too kindlustustoodet turule, kui toote testimise tulemused osutavad, et toode ei vasta sihtturu puhul kindlaks määratud vajadustele, eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, ja omadustele.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).“"

3)

Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Koostajad jälgivad pidevalt ja vaatavad korrapäraselt läbi kindlustustooteid, mille nad on turule toonud, et teha kindlaks sündmused, mis võivad oluliselt mõjutada kõnealuste toodete peamisi omadusi, riskikatet või garantiisid. Nad hindavad, kas kindlustustoode jätkuvalt vastab kindlaks määratud sihtturu vajadustele, omadustele ja eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, ning kas kõnealuseid tooteid turustatakse sihtturul või need jõuavad klientideni väljaspool sihtturgu.“

4)

Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõikes 2 osutatud teave peab võimaldama kindlustustoodete turustajatel

a)

kindlustustoodetest aru saada;

b)

mõista kindlustustoote kindlaksmääratud sihtturgu;

c)

teha kindlaks kliendid, kelle vajadustele, omadustele ja eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, kindlustustoode ei vasta;

d)

turustada asjaomaseid kindlustustooteid oma klientide huvides vastavalt direktiivi (EL) 2016/97 artikli 17 lõikele 1.“

5)

Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Toote turustamise kord peab

a)

aitama ära hoida ja vähendada kahju tarbijatele;

b)

toetama huvide konfliktide nõuetekohast juhtimist;

c)

tagama, et klientide eesmärke, huvisid ja omadusi, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärke, võetakse nõuetekohaselt arvesse.“

6)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Koostaja teavitamine

Kindlustustoodete turustajad, kes saavad teada, et kindlustustoode ei vasta kindlaksmääratud sihtturgu kuuluvate klientide huvidele, eesmärkidele ja omadustele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, või et on muid tootega seotud asjaolusid, mis võivad negatiivselt mõjutada klienti, teavitavad sellest viivitamata koostajat ja vajaduse korral muudavad asjaomase kindlustustoote turustamise strateegiat.“

Artikkel 2

Delegeeritud määruse (EL) 2017/2359 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2017/2359 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklile 2 lisatakse punktid 4 ja 5:

„4)

„jätkusuutlikkuseelistused“ – kliendi või potentsiaalse kliendi otsus, kas ja mil määral tuleks tema investeeringusse kaasata üks või mitu järgmistest finantstoodetest:

a)

kindlustuspõhine investeerimistoode, mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks, et miinimumosa investeeritakse keskkonnasäästlikesse investeeringutesse, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (*2) artikli 2 punktis 1;

b)

kindlustuspõhine investeerimistoode, mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks, et miinimumosa investeeritakse jätkusuutlikesse investeeringutesse, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (*3) artikli 2 punktis 17;

c)

kindlustuspõhine investeerimistoode, mille puhul võetakse arvesse põhilist negatiivset mõju jätkusuutlikkusteguritele ja mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks kvalitatiivsed või kvantitatiivsed elemendid, mis arvessevõtmist tõendavad;

5)

„jätkusuutlikkustegurid“ – määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 24 määratletud jätkusuutlikkustegurid.

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13)."

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).“"

2)

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Selleks et teha vastavalt direktiivi (EL) 2016/97 artiklile 28 kindlaks selliste huvide konfliktide liigid, mis tekivad kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamisega seotud tegevuse käigus ja millega kaasneb risk kahjustada kliendi huve, sealhulgas tema jätkusuutlikkuseelistusi, hindavad kindlustusvahendajad ja kindlustusandjad, kas neil, asjaomasel isikul või mis tahes otseselt või kaudselt nende kontrolli all oleval isikul on kindlustustoodete turustamise tulemuste vastu huvi, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)

see erineb kliendi või potentsiaalse kliendi huvist kindlustustoodete turustamise tulemuste vastu;

b)

see võib mõjutada kindlustustoodete turustamise tulemusi kliendi kahjuks.

Kindlustusvahendajad ja kindlustusandjad tegutsevad samal viisil, et teha kindlaks huvide konfliktid klientide vahel.“

3)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

see vastab kliendi või potentsiaalse kliendi investeerimiseesmärkidele, sealhulgas asjaomase isiku riskitaluvusele ja jätkusuutlikkuseelistustele;“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Teave kliendi või potentsiaalse kliendi investeerimiseesmärkide kohta hõlmab vajaduse korral teavet sellise ajavahemiku pikkuse kohta, mille jooksul klient või potentsiaalne klient soovib investeeringut hoida, samuti tema riskivõtmiseelistuste, riskiprofiili ja investeeringu eesmärgi ning lisaks tema jätkusuutlikkuseelistuste kohta. Kogutud teabe maht on kooskõlas kaalutava toote või teenuse liigiga.“

c)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Direktiivi (EL) 2016/97 artikli 30 lõike 1 kohaselt kindlustuspõhise investeerimistoote kohta nõu andmisel ei anna kindlustusvahendaja või -andja soovitust, kui kliendile või potentsiaalsele kliendile ei sobi ükski toode.

Kindlustusvahendaja või -andja ei soovita kindlustuspõhiseid investeerimistooteid kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseelistustele vastavatena, kui need kindlustuspõhised investeerimistooted neile eelistustele ei vasta. Kindlustusvahendaja või -andja selgitab kliendile või potentsiaalsele kliendile, mis põhjusel ta seda ei tee, ja dokumenteerib need põhjused.

Kui ükski kindlustuspõhine investeerimistoode ei vasta kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseelistustele ja klient otsustab oma jätkusuutlikkuseelistusi kohandada, dokumenteerib kindlustusvahendaja või -andja kliendi otsuse, sealhulgas kõnealuse otsuse põhjused.“

4)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkti b alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

kliendi investeerimiseesmärkidele, sealhulgas asjaomase isiku riskitaluvusele, ning kas kliendi investeerimiseesmärgid saavutatakse tema jätkusuutlikkuseelistusi arvesse võttes;“;

b)

lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

„Nõuded klientide või potentsiaalsete klientide jätkusuutlikkuseelistustele vastamise kohta, kui need on asjakohased, ei muuda esimeses lõigus sätestatud tingimusi.“

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 2. augustist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 26, 2.2.2016, lk 19.

(2)  Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(3)  COM(2019) 640 final.

(4)  COM(2018) 97 final.

(5)  Komisjoni 21. septembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/2358, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 seoses toodete järelevalve ja juhtimise nõuetega, mida kohaldatakse kindlustusandjate ja kindlustustoodete turustajate suhtes (ELT L 341, 20.12.2017, lk 1).

(6)  SWD(2018) 264 final.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(9)  Komisjoni 21. septembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/2359, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamise suhtes kohaldatavate teabenõuetega ja äritegevuse eeskirjadega (ELT L 341, 20.12.2017, lk 8).


2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/25


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1258,

26. juuli 2021,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Őrségi tökmagolaj“ (KGT)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Ungari taotlus registreerida nimetus „Őrségi tökmagolaj“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Őrségi tökmagolaj“ registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Őrségi tökmagolaj“ (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.5 „õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 103, 25.3.2021, lk 18.

(3)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/26


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1259,

26. juuli 2021,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus („Tuzséri alma“ (KPN))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Ungari taotlus registreerida nimetus „Tuzséri alma“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Tuzséri alma“ registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Tuzséri alma“ (KPN) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.6 „puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 102, 24.3.2021, lk 21.

(3)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/27


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1260,

26. juuli 2021,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis („Pera Mantovana“ (KGT))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 134/98 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Pera Mantovana“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Pera Mantovana“ (KGT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 20. jaanuari 1998. aasta määrus (EÜ) nr 134/98, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 1107/96 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise kohta nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud korras) lisa (EÜT L 15, 21.1.1998, lk 6).

(3)  ELT C 93, 19.3.2021, lk 39.


2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/28


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1261,

26. juuli 2021,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus („Olio di Roma“ (KGT))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Olio di Roma“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Olio di Roma“ registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Olio di Roma“ (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.5 „õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 112, 30.3.2021, lk 12.

(3)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/29


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1262,

26. juuli 2021,

millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi muutmine („Iaşi“ (KPN))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 99,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon vaatas läbi Rumeenia esitatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 kohase taotluse saada heakskiit kaitstud päritolunimetuse „Iaşi“ tootespetsifikaadi muutmisele.

(2)

Komisjon avaldas vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3 tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotluse Euroopa Liidu Teatajas (2).

(3)

Komisjonile ei esitatud ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet.

(4)

Seega tuleks tootespetsifikaadi muutmine vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 heaks kiita.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Iaşi“ (KPN) tootespetsifikaadi muutmine kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT C 93, 19.3.2021, lk 68.


2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/30


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1263,

26. juuli 2021,

millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus („Muškat momjanski / Moscato di Momiano“ (KPN))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 99,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõigetele 2 ja 3 vaatas komisjon läbi Horvaatia taotluse registreerida nimetus „Muškat momjanski / Moscato di Momiano“ ja see avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjonile ei esitatud ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 tuleks võtta nimetus „Muškat momjanski / Moscato di Momiano“ kaitse alla ja kanda see registrisse, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 104.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Muškat momjanski / Moscato di Momiano“ (KPN) võetakse kaitse alla.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT C 36, 2.2.2021, lk 22.


2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/31


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1264,

26. juuli 2021,

millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi muutmine („Coteaux du Libron“ (KGT))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrust (EL) 2019/33, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon vaatas läbi Prantsusmaa poolt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 kohaselt esitatud taotluse saada heakskiit kaitstud geograafilise tähise „Coteaux du Libron“ spetsifikaadi muudatusele. See muudatus hõlmab nimetuse „Coteaux du Libron“ muutmist nimetuseks „Coteaux de Béziers“.

(2)

Komisjon avaldas vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3 tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotluse Euroopa Liidu Teatajas (2).

(3)

Komisjonile ei esitatud ühtegi määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet.

(4)

Seega tuleks tootespetsifikaadi muutmine heaks kiita vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 koostoimes delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 15 lõikega 2.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Coteaux du Libron“ (KGT) spetsifikaadi muutmine kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI


(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

(2)  ELT C 412, 30.11.2020, lk 18.


2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/32


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1265,

26. juuli 2021,

millega registreeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artikli 30 lõike 2 kohaselt piiritusjoogi geograafiline tähis „Bayerischer Bärwurz“

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008, (1) eriti selle artikli 30 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (2) artikli 17 lõike 5 kohaselt vaatas komisjon läbi Saksamaa poolt 7. juunil 2019 esitatud taotluse geograafilise tähise „Bayerischer Bärwurz“ registreerimiseks.

(2)

Määrus (EL) 2019/787, millega asendatakse määrus (EÜ) nr 110/2008, jõustus 25. mail 2019. Kõnealuse määruse artikli 49 lõike 1 kohaselt tunnistati määruse (EÜ) nr 110/2008 III peatükk, milles käsitletakse geograafilisi tähiseid, alates 8. juunist 2019 kehtetuks.

(3)

Olles jõudnud järeldusele, et taotlus on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 110/2008, avaldas komisjon selle kõnealuse määruse artikli 17 lõike 6 kohaselt Euroopa Liidu Teatajas (3) lähtuvalt määruse (EL) 2019/787 artikli 50 lõike 4 esimesest lõigust.

(4)

Komisjonile ei esitatud ühtegi määruse (EL) 2019/787 artikli 27 lõike 1 kohast vastulauset.

(5)

Tähis „Bayerischer Bärwurz“ tuleks seega registreerida geograafilise tähisena,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Geograafiline tähis „Bayerischer Bärwurz“ registreeritakse. Vastavalt määruse (EL) 2019/787 artikli 30 lõikele 4 võetakse käesoleva määrusega nimetus „Bayerischer Bärwurz“ määruse (EL) 2019/787 artiklis 21 osutatud kaitse alla.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI


(1)  ELT L 130, 17.5.2019, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).

(3)  ELT C 129, 13.4.2021, lk 26.


2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/34


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1266,

29. juuli 2021,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Eelnevad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Määrusega (EÜ) nr 599/2009 (2) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu vahemikus 0–198 eurot netotonni kohta selliste Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“ või „asjaomane riik“) pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli ning mis kuulusid sel ajal CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209820), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009120), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009920), ex 2710 19 41 (TARICi kood 2710194120), ex 3824 90 91, ex 3824 90 97 (TARICi kood 3824 90 97 87) alla. Selle määrusega kehtestatud dumpinguvastasele tollimaksule viidatakse edaspidi kui esialgsetele meetmetele. Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 444/2011 (3) laiendas nõukogu pärast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, v.a Kanadas Ontarios Oakville’is ja Guelphis asuvate äriühingute BIOX Corporation ja Rothsay Biodiesel toodang. Sama määrusega laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Ameerika Ühendriikidest imporditud segatud biodiislikütusele, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(3)

Euroopa Komisjon taaskehtestas pärast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) rakendusmäärusega (EL) 2015/1518 (4) lõplikud dumpinguvastased meetmed Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(4)

Lisaks laiendati määrusega (EL) 2015/1518, mida on muudetud määrusega (EL) 2016/676, (5) lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ka Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, välja arvatud Kanadas Ontarios Oakville’is ja Guelphis asuvate äriühingute BIOX Corporation ja Rothsay Biodiesel ning Kanadas Nova Scotias Dartmouthis asuva äriühingu DSM Nutritional Products Canada Inc. toodang. Sama määrusega laiendas Euroopa Komisjon lõplikku dumpinguvastast tollimaksu USAst imporditud segatud biodiislikütusele, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(5)

Praegu kehtiv kindlasummaline tollimaks jääb vahemikku 0–198 eurot tonni kohta valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordi suhtes, 115,6 eurot tonni kohta valimisse kaasamata, kuid koostööd teinud äriühingute impordi suhtes ja kindlasummaline tollimaks 172,2 eurot tonni kohta kõigi muude äriühingute impordi suhtes.

(6)

Lisaks muudeti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1598 (6) määrust (EL) 2015/1518, lubades äriühingutel, kes esialgse uurimisperioodi jooksul biodiislikütust ei eksportinud, taotleda läbivaatamist selle kohta, kas nende suhtes võib kohaldada valimisse kaasamata, kuid koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

(7)

Pärast uue eksportiva tootja režiimi taotlust muudeti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1121 (7) määrust (EL) 2015/1518, lisades I lisasse Coshoctonis (Ohio) asuva USA äriühingu Organic Technologies, kelle suhtes on seega kohaldatav valimisse kaasamata, kuid koostööd teinud äriühingutele kehtiv kaalutud keskmine tollimaks 115,6 eurot tonni kohta.

1.2.   Aegumise läbivaatamise taotlus

(8)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (8) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(9)

Läbivaatamistaotluse esitas 11. juunil 2020. aastal Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu (edaspidi „taotluse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu biodiislikütuse kogutoodangust. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

1.3.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(10)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas komisjon 14. septembril 2020 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (9) (edaspidi „algatamisteade“).

(11)

Samal päeval algatas komisjon eraldi menetluse USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavate subsiidiumidevastaste meetmete aegumise läbivaatamiseks (10).

(12)

Kanada valitsus esitas kõnealuse algatamise kohta märkused, milles märkis, et meetmete säilitamise korral tuleks säilitada kolme Kanada biodiislikütuse tootja suhtes tehtud erand. Erand säilitati käesoleva määruse artiklis 2.

1.4.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(13)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.5.   Ühendkuningriigi väljaastumine EList

(14)

Kõnealune juhtum algatati 14. septembril 2020, st Ühendkuningriigi ja ELi vahel kokku lepitud üleminekuperioodil, mil Ühendkuningriigi suhtes kehtis endiselt liidu õigus. See periood lõppes 31. detsembril 2020. Seega ei saanud Ühendkuningriigi äriühinguid ja ühendusi alates 1. jaanuarist 2021 enam pidada käesolevas menetluses huvitatud isikuteks.

(15)

15. jaanuaril 2021 juhtumi toimikusse lisatud teates (11) kutsus komisjon endaga ühendust võtma Ühendkuningriigi ettevõtjaid, kes leiavad, et neid saab sellest hoolimata endiselt huvitatud isikutena käsitada. Äriühingud BP OIL International Limited ja Argent Energy taotlesid, et neid käsitataks jätkuvalt huvitatud isikutena, ja esitatud tõendite põhjal neile see õigus ka anti. Eelkõige esitasid mõlemad äriühingud tõendeid seotud üksuste olemasolu kohta vastavas liidu turul tegutsevas kontsernis. Seevastu asendati Ühendkuningriigi emaettevõtja Valero Energy Limited selle Iirimaa tütarettevõtjaga Valero Energy Limited Ireland, kuna viimane tegutseb liidu turul.

1.6.   Huvitatud isikud

(16)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid Ameerika Ühendriikide tootjaid ja Ameerika Ühendriikide ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid, kauplejaid ja teadaolevalt seotud ühendusi aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(17)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Ühtegi ärakuulamistaotlust ei esitatud.

1.7.   Väljavõtteline uuring

(18)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib kasutada väljavõttelist uuringut kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

1.7.1.   Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(19)

14. septembril 2020 teavitas komisjon huvitatud isikuid kooskõlas algatamisteate punktiga 5.4 liidu tootjate esialgsest valimist. Komisjon koostas valimi, võttes aluseks samasuguse toote tootmis- ja müügimahu 2019. aastal ning samasuguse toote tootjate geograafilise asukoha. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kuuluvate liidu tootjate toodang moodustas 17,5 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus ja valim tagas ka hea geograafilise jaotuse. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esialgse valimi kohta märkusi esitama. Seitsme päeva pikkuse tähtaja jooksul pärast liidu tootjate esialgse valimi teatavakstegemist ühtegi märkust ei esitatud.

1.7.2.   Importijate väljavõtteline uuring

(20)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(21)

Nõutud teabe esitas ainult üks sõltumatu importija, Shell Trading Rotterdam BV, ja seetõttu otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

1.7.3.   Eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(22)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil USA teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon asjaomase riigi ametiasutustel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(23)

Algatamise ajal tehti eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku koopia kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil.

(24)

Kolm Ameerika Ühendriikide eksportivat tootjat andsid endast teada ja avaldasid soovi uurimises komisjoniga koostööd teha. Arvestades importijate väikest arvu, otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik. Seepärast paluti kõigil kolmel endast teada andnud äriühingul täita küsimustik ja esitada see komisjonile kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

1.8.   Asjaomase riigi koostöö puudumine

(25)

15. oktoobril 2020 teavitas üks kolmest äriühingust komisjoni e-kirja teel, et ei tee enam koostööd. Lisaks sellele ei esitanud ka kumbki ülejäänud kahest äriühingust küsitud teavet, kuna nad ei täitnud ega tagastanud küsimustikku etteantud tähtajaks.

(26)

10. novembril 2020 saatis komisjon kirja, milles teavitas kõiki äriühinguid kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja lähtuda uurimises kättesaadavatest faktidest. Kavatsusest teatati ka USA ametiasutustele. Kirjale vastamise tähtaeg oli 17. november 2020. Märkusi ei esitatud.

(27)

Kuna ükski kolmest USA eksportivast tootjast ei teinud aegumise läbivaatamise uurimisel koostööd, otsustati kohaldada alusmääruse artikli 18 sätteid ja tugineda järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele.

1.9.   Küsimustikud

(28)

Algatamise ajal tehti eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku koopia kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil.

(29)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja ühelt sõltumatult liidu importijalt.

1.10.   Kontrollimine

(30)

COVID-19 puhangu ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud viiruse leviku tõkestamise piirangute tõttu ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks oma esialgsete otsuste tegemiseks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (12). Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/isikuid:

 

liidu tootjad

SAIPOL Bu Diester, Prantsusmaa

CAMPA Iberia S.A.U., Hispaania

VERBIO Vereinigte BioEnergie AG, Saksamaa

 

importijad

Shell Trading Rotterdam BV, Madalmaad

1.11.   Avalikustamine

(31)

21. mail 2021 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(32)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud huvitatud isikutele võimaldati ärakuulamine.

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(33)

Vaatlusalune toode on sama, mida käsitles esialgne uurimine ja eelmine aegumise läbivaatamise uurimine, nimelt Ameerika Ühendriikidest pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab rohkem kui 20 massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209829), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009129), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009929), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194329), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194629), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194729), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201129), ex 2710 20 16 (TARICi kood 2710201629), ex 3824 99 92 (TARICi kood 3824999212), ex 3826 00 10 (TARICi koodid 3826001029, 3826001059, 3826001099), ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009019) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(34)

Biodiislikütus on taastuvkütus, mida toodetakse erinevatest toorainetest, st taimeõlidest, nagu rapsiõli, sojaõli, palmiõli, kasutatud praadimisõlid, loomsed rasvad või biomass.

(35)

Biodiislikütust kasutatakse transpordisektoris, peamiselt segatuna mineraalse diislikütusega (st nafta/tavaline diislikütus), ja väga vähesel määral puhtal kujul (B100).

2.2.   Samasugune toode

(36)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

vaatlusalune toode;

toode, mida toodetakse ja müüakse USA siseturul, ning

toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

(37)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

2.3.   Toote määratlusega seotud väited

(38)

Rootsi äriühing Preem AB ja Valero Energy Ltd Ireland, kes on kütusetootjad ja tarnijad ning seega vaatlusaluse toote kasutajad, väitsid, et rasvhapete metüülestrite (FAME) biodiislikütus ja hüdrogeenitud taimeõli (HVO) biodiislikütus on kaks eri liiki biodiislikütust ning et hüdrogeenitud taimeõli tuleks praegusest tootemääratlusest välja jätta. Ajutiste meetmete kehtestamist käsitlevas 2009. aasta määruses (13) loeti biodiislikütuseks igat liiki biodiislikütus ja biodiislikütuse segud. Diislikütusega saab segada nii rasvhapete metüülestreid kui ka hüdrogeenitud taimeõli ning hoolimata füüsikaliste omaduste mõningatest erinevustest on toote lõppkasutus sama ja liidu tootmisharu toodab mõlemat toodet. Lisaks määratleti esialgse uurimise kaebuses hüdrogeenitud taimeõlidest toodetud diislikütus selge sõnaga kui vaatlusaluse toote hulka kuuluv ja tol ajal ei vaidlustanud seda väidet ükski isik. Seepärast lükati see väide tagasi.

3.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(39)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

3.1.   Sissejuhatavad märkused

(40)

Nagu eespool põhjendustes 25–27 selgitatud, ei olnud valimisse kaasatud tootjate koostöö puudumise tõttu võimalik analüüsida USA tootjate esitatud kontrollitud andmeid.

(41)

Seega lähtuti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatest faktidest. Seetõttu kasutas komisjon teabe saamiseks järgmisi allikaid: taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks ja taotluse esitaja hiljem esitatud teave, Eurostat, ülemaailmne kaubandusatlas (edaspidi „GTA“) ning USA energiateabe ameti (EIA) veebisait ja USA põllumajandusministeeriumi (USDA) veebisait.

3.2.   Dumpingu jätkumine

(42)

Pärast meetmete kehtestamist 2009. aastal vähenes biodiislikütuse import USAst liitu alates 2013. aastast peaaegu nullini. Näiteks imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020) USAst umbes 156 tonni. See kogus moodustab ainult 0,04 % USA koguekspordist ja veelgi väiksema osa liidu tarbimisest. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et selline väike kogus ei anna piisavat alust dumpinguanalüüsi jätkata. Seetõttu keskendus komisjon uurimises dumpingu kordumise tõenäosusele juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

3.3.   Dumpingu kordumine

(43)

Komisjon analüüsis, kas dumpingu kordumine oleks tõenäoline, kui meetmed aeguvad. Analüüsiti eelkõige järgmisi elemente: ELis ja USAs toodetud ja müüdud toote hindade vaheline seos, kolmandate riikide ekspordihindade ja USA hindade vaheline seos, kolmandate riikide ekspordihindade ja Euroopa Liidu hinnataseme vaheline seos, kasutamata tootmisvõimsused USAs ning kõrvalehoidmise ja absorptsioonitavad.

3.3.1.   Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides toodetud ja müüdud toote hindade võrdlus

(44)

Komisjoni talitused kasutasid kahte teabeallikat, et määrata biodiislikütuse omamaine müügihind USAs läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal: i) USA põllumajandusministeerium (US Department of Agriculture (USDA)) ja ii) aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teave.

(45)

USDA esitatud teabest ilmnes, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli omamaise müügi tehasehind 909,05 USA dollarit tonni kohta. Arvestades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil euro ja dollari keskmist vahetuskurssi (1 euro = 1,105 USA dollarit), vastab sellele summale USA omamaises käibes 822,31 eurot tonni kohta. See on lähedane aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabele, kus nimetati omamaist müügihinda 918,06 USA dollarit (820 eurot) tonni kohta. Komisjon pidas asjakohaseks arvestada dumpingu kordumise analüüsis USA siseturu kohta kindlakstehtud hinda (822,31 eurot).

(46)

Euroopa Liidus liidu tootjate müüdud biodiislikütuse keskmine tehasehind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on näidatud allpool olevas tabelis 1, oli 771 eurot tonni kohta.

(47)

Kui USA tootjad soovivad uuesti Euroopa Liidu turule tulla, peavad nad müüma hinnaga, mis on lähedane 771 eurole tonni kohta või sellest madalam. Lõpphind peab ühtlasi katma meretranspordi- ja kindlustuskulud ning biodiislikütusele kehtiva tollimaksu (6,5 %). Uurimise ajal hangitud andmete kohaselt oleks see ligikaudu 92 eurot tonni kohta. Komisjon lähtus selle summa puhul a) taotluse esitaja arvutatud transpordi ja prahiraha summast ning b) USAst pärit biodiislikütuse impordihinna suhtes kohaldatavatest tollimaksudest (6,5 %), mille komisjon arvutas pärast tutvumist avalikult kättesaadava teabega, näiteks ülemaailmne kaubandusatlas (GTA), ja ümardas selle 106 euroni, et katta ka mõned impordijärgsed lisakulud.

(48)

Seega juhul, kui USA tootjad hakkaksid uuesti liitu eksportima konkurentsivõimeliste hindadega, peaksid nad suure tõenäosusega tegema seda tehasehinnaga, mis on väiksem kui 665 eurot tonni kohta ja mis oleks madalam kui nende omamaine müügihind USAs, järelikult dumpinguhinnaga.

3.3.2.   Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja USAs kehtivate hindade võrdlus

(49)

Komisjon analüüsis veel USA biodiislikütuse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnamustrit läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(50)

Komisjon uuris avalikult kättesaadavat teavet, nagu ülemaailmne kaubandusatlas (GTA), ja võttis sealt välja biodiislikütuse ekspordi mahud ja väärtused läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vastavalt HS-koodile 3826 00. Kõikidesse riikidesse (kaasa arvatud ELi) eksporditud kogused on 389 075 tonni, millest 14 tonni eksporditi Euroopa Liitu.

(51)

Allolevas tabelis on võrreldud keskmist müügihinda USA dollarites tonni kohta, mis on nõuetekohaselt kohandatud tehasehindade tasemele (arvates riigisisese kaubaveo puhul maha 82,52 USA dollarit tonni kohta, nagu on märgitud aegumise läbivaatamise taotluses), keskmise omamaise hinnaga USAs kuue riigi puhul (väljaspool ELi), kuhu USA eksportis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rohkem kui 0,1 % oma koguekspordist.

Tabel 1

USA ekspordimahud ja -hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

Sihtriigid

Ekspordimahud (tonnides)

Protsent ekspordist kõigisse riikidesse

Keskmine tehasehind (USA dollarit) tonni kohta

Keskmine tehasehind (eurot) tonni kohta

Keskmised tehasehinnad USA omamaine hind (eurodes) tonni kohta (vt põhjendus 45)

Kanada

354 442

91,1

805,33

728,48

822,31

Hiina

12 363

3,2

316,49

286,29

822,31

Norra

3 500

0,9

862,48

780,18

822,31

Peruu

2 144

0,6

591,72

535,26

822,31

Mehhiko

1 204

0,3

661,23

598,13

822,31

Lõuna-Korea

475

0,1

363,15

328,49

822,31

Allikas: GTA

(52)

Tabelist on näha, et kõigi kuue eksportiva riigi puhul müüvad USA tootjad nende omamaistest hindadest 5–65 % madalamate hindadega. Lisaks on tabelist näha ekspordihindade suur erinevus riikides, kuhu USA läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõige rohkem eksportis.

(53)

Tabelist on näha ka see, et kõrgeimad keskmised ekspordihinnad kehtisid sellistele riikidele nagu Kanada ja Norra, kuhu USA müüb 92 % oma koguekspordist. Taotluses on selle kohta märgitud, et „ […] Kanadasse eksporditav kallim biodiislikütus tuleb valmistada teatavat liiki toorainetest, mis taluvad paremini madalaid temperatuure, näiteks rapsist, või ka hüdrogeenitud taimeõlist, millel on suurepärased omadused madalatel temperatuuridel […]“. Seega seletab neid kallimaid keskmisi ekspordihindu nimetatud kahte riiki tooraine (näiteks rapsi) kõrgem omahind.

3.3.3.   Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu tootmisharu hinnataseme võrdlus

(54)

ELi turg on USA biodiislikütuse ekspordile atraktiivne turg. Eespool põhjenduses 49 osutatud GTA andmebaasi põhjal arvutati seejärel aritmeetiline keskmine ekspordihind kõikidesse sihtkohtadesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (vt põhjendus 55 allpool), võttes arvesse järgmisi elemente.

USA ekspordihindade suure varieeruvuse tõttu (nagu nähtub ka põhjenduses 51 esitatud tabelist) jättis komisjon sellest arvutusest välja kõik riigid, kuhu USA eksportis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähem kui 0,1 % oma müügi kogumahust. Kokku oli riike (välja arvatud EL), mille osakaal oli üle 0,1 % USA ekspordi kogumahust, kuus, nagu on esitatud põhjenduse 51 tabelis.

Samast tabelist nähtub ka see, et kõrgeimad keskmised ekspordihinnad kehtisid sellistele riikidele nagu Kanada ja Norra, kuhu USA müüb 92 % oma koguekspordist. Nagu põhjenduses 53 selgitatud, tulenevad need kõrgemad ekspordihinnad lähteaine (näiteks rapsi) kõrgemast omahinnast.

ELis valitsevate erinevate kliimatingimuste tõttu eksporditakse ELi peamiselt erinevate biodiislikütuste segu. Põhja-Euroopas kasutatakse peamiselt biodiislikütust, mis talub paremini madalat temperatuuri.

Seega annab aritmeetilise keskmise ekspordihinna arvutamine praeguse hindamise jaoks õige ülevaate keskmisest hinnast, mida liidu turul küsitakse, ning välditakse Kanada ja Norra ekspordile ebaproportsionaalse kaalu määramist, arvestades biodiislikütuse eri liikide segu, mida tõenäoliselt eksporditaks liitu, kus kliimatingimused eri liikmesriikides on väga erinevad.

(55)

Kõiki eespool nimetatud elemente arvesse võttes arvutas komisjon keskmise ekspordihinna, mis on 682 USA dollarit tonni kohta (617 eurot). See keskmine ekspordihind 617 eurot on FOB-hind, millele tuleb CIF-hinna saamiseks lisada meretranspordi- ja kindlustuskulud. Aegumise läbivaatamise taotluses hinnati nende kulude suuruseks umbes 52 USA dollarit tonni kohta (47 eurot).

(56)

Komisjon leiab, et 47 eurot tonni kohta on põhjendatud viide muude sihtkohtadega seotud täiendavate meretranspordi- ja kindlustuskulude suurusele. USA keskmisteks ekspordihindadeks kolmandatesse riikidesse määrati seega 617 eurot (FOB), mis on isegi juhul, kui lisatakse meretranspordi- ja kindlustuskulud, olemasolev tollimaks (6,5 %) (kokku ümardatuna 104 eurot tonni kohta, et katta ka mõned impordijärgsed lisakulud) USAst ELi (kokku umbes 721 eurot), palju madalam kui liidu tootmisharu tehasehind, mis on 771 eurot tonni kohta.

(57)

Järelikult näitab see, et USA eksportivatel tootjatel oleks võimalik liidu turule jõudmiseks müüa madalama hinnaga kui 771 eurot tonni kohta ja et see oleks nende jaoks stiimul suunata osa praegusest ekspordist kolmandatesse riikidesse liidu turule, kuna seal on hinnad atraktiivsemad kui mõnel kolmanda riigi turul.

3.3.4.   Vaba tootmisvõimsus

(58)

Kuna USA tootjad koostööd ei teinud, määras komisjon USA tootmisvõimsuse kindlaks USA energiateabe ameti (EIA) veebisaidil kättesaadava teabe põhjal.

(59)

USA biodiislikütuse tootjad peavad esitama sellele ametile aruanded (vastavalt igal aastal ja igal kuul) olemasolevate ja kavandatud tootmisvõimsuste kohta, samuti tootmise, sisendite, varude ja biodiislikütuse müügi kohta.

EIA andmete põhjal oli USA biodiislikütuse tootjate tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 8 412 000 tonni.

(60)

USA tegelik biodiislikütuse tootmine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 5 718 000 tonni (EIA andmed), mis vastab 68 %-le tootmisvõimsuse rakendusastmele ja vabale tootmisvõimsusele 32 % ehk ligikaudu 2 694 000 tonnile. USA tootjate märkimisväärne vaba tootmisvõimsus stimuleerib tootmist suurendama ja müüma dumpinguhindadega biodiislikütust liidu turule ning seetõttu kasutatakse seda juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, tõenäoliselt liidu turu varustamiseks. USA tootjad saavad tootmist hõlpsasti suurendada ja eksportida Euroopa Liitu, saades majanduslikku tulu tootmisvõimsuse rakendusastme suurenemisest ja tootmise ühikuhindade alanemisest. Ameerika Ühendriikide vaba tootmisvõimsuse suunamisel Euroopa Liidu turule oleks oluline mõju, kuna see moodustab peaaegu 18 % Euroopa Liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(61)

Lisaks oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil USA biodiislikütuse tootmine (5 718 000 tonni) väiksem kui tarbimine (5 934 000 tonni). Seega importis USA rohkem biodiislikütust, kui eksportis. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli import kokku 629 000 tonni ning eksport kokku 428 000 tonni. Kuid kui olemasolevat tootmisvõimsust ei kasutatud vaatlusalusel perioodil omamaise nõudluse rahuldamiseks, on ebatõenäoline, et olemasolevat tootmisvõimsust kasutatakse tulevikus samal eesmärgil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil teatatud USA tootmisvõimsus (8 412 000 tonni, vt eelmine põhjendus) oli oluliselt suurem kui sisetarbimine. See tähendab, et kui ekspordituru võimalused avanevad, kasutavad USA tootjad oma vaba tootmisvõimsust tõenäoliselt pigem eksportmüügiks kui sisetarbimise jaoks.

(62)

On ebatõenäoline, et vaba tootmisvõimsust kasutatakse ELi-välistesse kolmandatesse riikidesse eksportimiseks. Kolmandate riikide suured turud (Brasiilia, Indoneesia, Argentina, Hiina, Tai) on biodiislikütuse omamaise tootmise poolest isemajandavad ja USA ei ole oma vabast tootmisvõimsusest hoolimata nendesse riikidesse seni eriti eksportinud. Ei ole põhjust arvata, et see edaspidi muutub.

(63)

Seetõttu on tõenäoline, et USA tootjad kasutaksid olulist osa vabast tootmisvõimsusest, et müüa täiendavalt ELi, mis on väga atraktiivne turg, kuna see on maailma suurim ja biodiislikütuse tarbimise arvukate stiimulitega turg.

3.3.5.   Meetmetest kõrvalehoidmise ja absorptsioonitavad

(64)

Nagu põhjenduses 1 märgitud, on leitud, et 2009. aastal kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale, kasutades transporti läbi Kanada ning muutes segu koostist. Selliste tavade olemasolu näitab, et osa USA tootjatest on huvitatud Euroopa Liidu turule tulemisest ka pärast meetmete kehtestamist ja seda võib seega pidada näitajaks selle kohta, et liidu turg on USA biodiislikütuse tootjate jaoks atraktiivne.

3.3.6.   Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(65)

Euroopa Liidu turg on väga atraktiivne, kuna tegemist on maailma suurima turuga ning eksisteerivad märkimisväärsed Euroopa Liidu ja liikmesriikide stiimulid biodiislikütuse tarbimiseks. Seetõttu oleks USA tootjatel lihtne kasutada vabasid tootmisvõimsusi täiel määral ja suunata osa ekspordikäibest teistelt, vähem kasumlikelt turgudelt kolmandatest riikidest Euroopa Liidu turule.

(66)

Põhjenduses 51 esitatud tabeli põhjal järeldas komisjon, et üldjuhul müüvad USA tootjad kolmandatesse riikidesse nende omamaistest hindadest madalamate hindadega.

(67)

Sellega seoses ja arvestades USA tootmisharu märkimisväärseid vabu tootmisvõimsusi ning liidu turu atraktiivsust selle suuruse ja müügihindade tõttu, eriti arvestades USA hinnataset kolmandatesse riikidesse eksportimisel ja varasemat meetmetest kõrvalehoidmist, järeldas komisjon, et USAst lähtuv impordidumping tõenäoliselt kordub, kui kehtivatel meetmetel aeguda lasta.

4.   KAHJU

4.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(68)

Taotluse esitaja esitatud andmete kohaselt valmistas liidus vaatlusalusel perioodil samasugust toodet 49 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(69)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 14 miljonit tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks liidu tootmisharu esitatud teabe alusel. Nagu on märgitud põhjenduses 19, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab 17,5 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

4.2.   Liidu tarbimine

(70)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks tootmisharu esitatud teabe ja Comexti impordiandmete alusel.

(71)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)  (14)

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu kogutarbimine (tonnides)

13 843 702

15 444 700

15 762 282

16 955 685

Indeks

100

112

114

122

Allikas: liidu tootmisharu andmed, Comext

(72)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes biodiislikütuse tarbimine liidus, arvutatuna biodiislikütuse impordi ja liidu tootmisharu ELi turul tehtud kogumüügi summana, 22 % ehk 13,8 miljonilt tonnilt 2017. aastal 16,9 miljoni tonnini.

4.3.   Asjaomasest riigist pärit import

4.3.1.   Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(73)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati esitatud andmete põhjal (andmebaas Comext). Impordi turuosa määrati kindlaks andmete põhjal, mille esitas taotluse esitaja liidu tootmisharu omamaise müügi kohta, ja Comexti kaubandusandmete põhjal.

(74)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordimaht (tonnides), turuosa ja hinnad  (15)

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Asjaomasest riigist pärit impordi maht (tonnides)

176

2 339

139

156

Indeks

100

1 329

79

89

Turuosa (%)

0

0

0

0

 

 

 

 

 

Keskmine hind eurodes tonni kohta

1 243

972

1 269

1 812

Indeks

100

78

102

146

Allikas: Comext, ELi tootmisharu müügiandmed turuosa arvutamiseks

(75)

Alates meetmete kehtestamisest 2009. aastal import USAst peaaegu lakkas ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see kõigest 156 tonni (võrreldes enam kui 1 137 000 tonniga esialgsel uurimisperioodil).

4.3.2.   Asjaomasest riigist pärit impordi hind ja hinna allalöömine

(76)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei toimunud USAst ELi peaaegu üldse biodiislikütuse importi, mida saaks kasutada hinna allalöömise arvutamisel usaldusväärse alusena.

(77)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon alternatiivse võimalusena:

(1)

valimisse kaasatud liidu tootjate tehasest hankimise tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul sõltumatutele klientidele (771 eurot tonni kohta) ning

(2)

USA tootjate keskmist ekspordihinda kolmandatesse riikidesse, mida on nõuetekohaselt kohandatud transpordikuludega liitu ja ELi tollimaksuga (721 eurot tonni kohta – vt põhjendus 56).

(78)

Võrdluse tulemusena saadi hinna allalöömine 6,4 %.

4.4.   Import muudest kolmandatest riikidest kui USAst

(79)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli import kolmandatest riikidest 3 750 000 tonni ehk umbes 22 % liidu kogutarbimisest. Kui USA välja arvata, siis olid peamised biodiislikütuse impordiallikad Argentina (24 % ELi impordist), Malaisia (18 %), Singapur (13 %) ja Indoneesia (5 %).

(80)

Muudest kolmandatest riikidest pärit biodiislikütuse impordi (kogu)maht, turuosa ja hindade suundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest  (16)

Riik

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Argentina

Maht (tonnides)

355 782

1 467 325

873 325

905 781

 

Indeks

100

412

245

255

 

Turuosa (%)

3

10

6

5

 

Keskmine hind

eurot tonn

635

620

707

728

 

Indeks

100

98

111

115

Malaisia

Maht (tonnides)

335 769

388 615

731 679

679 860

 

Indeks

100

116

218

202

 

Turuosa (%)

2

3

5

4

 

Keskmine hind

eurot tonn

952

813

669

730

 

Indeks

100

85

70

77

Indoneesia

Maht (tonnides)

24 984

777 992

743 456

195 858

 

Indeks

100

3 114

2 976

784

 

Turuosa (%)

0

5

5

1

 

Keskmine hind

eurot tonn

803

671

636

665

 

Indeks

100

84

79

83

Muud kolmandad riigid

Maht (tonnides)

822 027

820 093

1 450 938

1 983 471

 

Indeks

100

100

177

241

 

Turuosa (%)

6

5

9

12

 

Keskmine hind

eurot tonn

662

723

829

874

 

Indeks

100

109

125

132

Kolmandad riigid kokku, välja arvatud USA

Maht (tonnides)

1 538 562

3 454 050

3 799 448

3 765 041

 

Indeks

100

224

247

245

 

Turuosa

11 %

22 %

24 %

22 %

 

Keskmine hind

eurot tonn

721

678

732

802

 

Indeks

100

94

102

111

Allikas: Comext, ELi tootmisharu müügiandmed turuosa arvutamiseks

(81)

Argentinast ja Indoneesiast, mis on kaks peamist biodiislikütust eksportivat riiki, pärit impordile kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud kaotati 2018. aastal. Selle tulemusena suurenes import kolmandatest riikidest 2018. aastal ning jäi 2019. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 3,8 miljoni tonni tasemele. Kokkuvõttes suurenes import kolmandatest riikidest, välja arvatud USA, vaatlusalusel perioodil 145 %. Lisaks suurenes nende turuosa vaatlusalusel perioodil 11 %-lt 22 %-le.

(82)

Mis puudutab hindu, on olukord riigiti erinev.

(83)

Komisjon kehtestas 2019. aasta veebruaris Argentina suhtes, mis on peamine impordiallikas, lõplikud subsiidiumidevastased meetmed sellest riigist pärit biodiislikütuse impordile ja võttis samal ajal vastu otsuse, millega andis nõusoleku kaheksa Argentina tootja ja Argentina biokütuste koja (CARBIO) võetud minimaalse hinna kohustustele. See tõi kaasa märkimisväärse hinnatõusu 2019. aastal (14 % võrreldes 2018. aastaga) ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (17 % võrreldes 2018. aastaga).

(84)

Mis puudutab Indoneesiat, siis kehtestas Euroopa Komisjon 2019. aastal Indoneesiast pärit subsideeritud biodiislikütuse impordile tasakaalustavad tollimaksud. Selle tulemusena vähenes Indoneesiast pärit import 2020. aastaks oluliselt.

(85)

Indoneesia ja Malaisia puhul olid hinnad languses. Samal ajal suurenesid hinnad teiste kolmandate riikide puhul märkimisväärselt. Üldiselt suurenesid muudest kolmandatest riikidest kui USAst pärit impordi keskmised müügihinnad vaatlusalusel perioodil 11 %. See suundumus on kooskõlas asjaomastest riikidest pärit impordi suundumusega, mis on esitatud eespool tabelis 3. Hinnasuundumus on võrreldes allpool tabelis 8 esitatud liidu tootmisharu müügihindadega liidu turul siiski erinev. Valimisse kaasatud liidu tootjate hinnad vähenesid kooskõlas tootmiskulude vähenemisega. Selle tagajärjel kolmandate riikide eksportijate ja valimisse kaasatud liidu tootjate hinnavahe vähenes, mis suurendas liidu tootmisharu konkurentsivõimet.

4.5.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.5.1.   Üldised märkused

(86)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(87)

Nagu põhjendustes 18 ja 19 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks väljavõttelist uuringut.

(88)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Ta hindas makromajanduslikke näitajaid ELi tootmisharu esitatud andmete ja muude sektorispetsiifiliste makromajanduslike andmete, näiteks FAO ja OECD andmete põhjal. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(89)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(90)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringute tasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.5.2.   Makromajanduslikud näitajad (17)

4.5.2.1.   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(91)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

12 639 715

13 166 083

13 931 438

13 984 220

Indeks

100

104

110

111

Tootmisvõimsus (tonnides)

16 047 231

16 707 893

16 862 595

17 529 047

Indeks

100

104

105

109

Tootmisvõimsuse rakendamine (%)

79

79

83

80

Indeks

100

100

105

101

Allikas: taotluse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teave

(92)

Liidu toodang suurenes 12,6 miljonilt tonnilt 2017. aastal 14,0 miljoni tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, see tähendab, et vaatlusalusel perioodil oli kasv 11 %. Kui tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 22 %, reageeris liidu tootmisharu sellele positiivselt, suurendades tootmist.

(93)

Samal ajal suurenes tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil 9 % ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 17,5 miljoni tonnini. Liidu tootmisharu arendab oma tootmisvõimsust, et rahuldada suurenevat nõudlust. Ühe aruande (18) kohaselt puudutab kõnealune võimsuse suurendamine peamiselt hüdrogeenitud taimeõli (HVO) tootmist.

(94)

Tootmise ja tootmisvõimsuse samaaegse suurenemise tulemusena oli tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil stabiilselt ligikaudu 80 %.

4.5.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(95)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügimaht liidu turul (tonnides)

12 305 049

11 988 560

11 962 754

13 190 560

Indeks

100

97

97

107

Turuosa (%)

89

78

76

78

Indeks

100

87

85

88

Allikas: taotluse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teave

(96)

Liidu tootmisharu suurendas müüki liidu turul 12,3 miljonilt tonnilt 2017. aastal 13,2 miljoni tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (+ 7 %).

(97)

Kuna tarbimine liidus suurenes tegeliku müügimahu väiksema kasvu tõttu 22 %, vähenes liidu tootmisharu turuosa 89 %-lt 2017. aastal 78 %ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Turuosa selline vähenemine on seotud kolmandatest riikidest pärit impordi kasvuga, eriti alates 2018. aastast (põhjendus 80).

4.5.2.3.   Kasv

(98)

Mitu näitajat (tootmine, tootmisvõimsus, müük, tööhõive) osutavad liidu tootmisharu positiivsele kasvule sellel perioodil. Võrreldes biodiislikütuse tarbimise arenguga samal perioodil on see kasv siiski mõõdukas. Tegelikult liidu tootmisharu turuosa vaatlusperioodil hoopis vähenes.

4.5.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(99)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv

2 643

3 126

3 527

3 909

Indeks

100

118

133

148

Tootlikkus (tonn/töötaja)

4 782

4 211

3 950

3 577

Indeks

100

88

83

75

Allikas: taotluse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teave

(100)

Vaatlusalusel perioodil suurenes tööhõive 2 643-lt 3 909ni, st 48 %.

(101)

Kuna tootmine kasvas vähem (+ 11 %), tekkis tootlikkuse langus (–25 %).

4.5.2.5.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(102)

Nagu on selgitatud põhjenduses 42, ei olnud võimalik kindlaks teha dumpingut läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seetõttu keskendus uurimine dumpingu kordumise tõenäosusele juhul, kui dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(103)

Varasema aegumise läbivaatamise ajal ilmutas liidu tootmisharu varasema dumpingu mõjudest taastumise märke. Praeguse aegumise läbivaatamise uurimise vaatlusalusel perioodil jätkus taastumine, nagu näitab liidu tootmisharu puhul kindlaks tehtud peamiste kahjunäitajatega seonduv soodne areng.

4.5.3.   Mikromajanduslikud näitajad (19)

4.5.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(104)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind liidu kogu turul (eurodes tonni kohta)

834

801

771

771

Indeks

100

96

92

92

Taimeõlide keskmine hind (Indeks)

100

86

81

86

Ühiku tootmiskulu (eurot tonni kohta)

828

778

760

755

Indeks

100

94

92

91

Allikas: valimisse kaasatud äriühingud, taimeõlide hinnaindeksi jaoks FAO

(105)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid tootmiskulud 9 % (828 eurolt tonni kohta 755 euroni tonni kohta). See on osaliselt tingitud taimeõlide hinna langusest, mis toimus kogu perioodi jooksul. Kuigi mitte kõiki biokütuseid ei valmistata taimeõlidest, on taimeõlide hind biodiislikütuse tootmise põhisisendi hinna hea indikaator.

(106)

Keskmine müügihind langes 8 % – 834 eurolt tonni kohta 2017. aastal 771 euroni tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seda võib seostada toodangu hinna täheldatud langusega.

4.5.3.2.   Tööjõukulud

(107)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (eurodes)

63 785

70 533

72 306

72 533

Indeks

100

111

113

114

Allikas: valimisse kaasatud äriühingud

(108)

Valimisse kaasatud äriühingute keskmised tööjõukulud kasvasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 14 %. Selle erinevuse mõju on küllalt väike, arvestades, et tööjõukulud moodustavad ainult umbes 3 % tootmise kogukulust.

4.5.3.3.   Varud

(109)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

99 868

126 345

124 567

114 216

Indeks

100

127

125

114

Lõppvarud protsendina toodangust

0,8

1,0

0,9

0,8

Indeks

100

121

113

103

Allikas: valimisse kaasatud äriühingud

(110)

Varude tase oli stabiilselt umbes 1 % toodangust. See on väga väike suhtarv, mis näitab, et tootmisharu suudab teha nõudetööd ning piirata varude kogust. See on vajalik ka biodiislikütuse lagunemise vältimiseks.

4.5.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(111)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidus asuvatele sõltumatutele tarbijatele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)

0,96

2,13

1,78

2,84

Indeks

100

223

186

297

Rahavoog (eurodes)

45 139 254

10 723 312

54 431 877

58 021 678

Indeks

100

24

121

129

Investeeringud (eurodes)

40 430 425

20 634 073

34 169 705

17 028 015

Indeks

100

51

85

42

Investeeringutasuvus (%)

22

29

25

44

Indeks

100

128

112

198

Allikas: valimisse kaasatud äriühingud

(112)

Komisjon määras valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele klientidele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus püsis madalal tasemel. Siiski on selle suundumus vaatlusalusel perioodil kergelt positiivne, kasvades 1 %-lt 3 %-le. See oli seotud valimisse kaasatud äriühingute väiksemate tootmiskuludega (–9 %). See keskmine näitaja varjab aga suurt erinevust valimisse kaasatud liidu tootjate vahel, kuna mõned äriühingud ei teeninud üldse kasumit.

(113)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus arenes vaatlusaluse perioodi lõpus (2019. aastal ja 2020. aasta esimesel poolel) positiivselt, kuid 2018. aastal vähenes rahavoog järsult. 2018. aastal toimunud vähenemist mõjutab peamiselt ühe valimisse kaasatud ja spetsiifilise ärimudeliga äriühingu eriline olukord. Kahe ülejäänud valimisse kaasatud äriühingu puhul oli suundumus suhteliselt stabiilne.

(114)

Valimisse kaasatud äriühingutesse tehtud investeeringutes vaatlusalusel perioodil selget suundumust ei olnud. Ühe või teise valimisse kuuluva äriühingu investeeringud või nende puudumine võivad investeeringute taset aasta-aastalt üles-alla kõigutada. Investeeringud moodustasid vaatlusalusel perioodil käibest umbes 1–2 %, mida on vähe.

(115)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Vaatlusalusel perioodil arenes see positiivselt ja püsis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõrgel tasemel. Samas on selline suur investeeringutasuvus peamiselt seotud investeeringute väikese raamatupidamisliku väärtuse, mitte suure kasumiga.

4.6.   Järeldus kahju kohta

(116)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid kontekstis, kus import USAst oli peaaegu olematu, kolmandatest riikidest pärit impordi mahud märkimisväärselt (145 %), kuid tõusis ka nende hinnatase (11 %). Samal ajal langesid liidu tootmisharu hinnad (8 %) kooskõlas tootmiskulude vähenemisega (9 %). Selle tagajärjel kahanes kolmandate riikide eksportijate ja valimisse kaasatud liidu tootjate hinnavahe, mis suurendas seega liidu tootmisharu konkurentsivõimet.

(117)

Kokkuvõttes osutavad kahjunäitajad vaatlusalusel perioodil positiivsele suundumusele, eelkõige tootmise (+ 11 %), tootmisvõimsuse (+ 9 %) ja müügi (+ 7 %) puhul, ning näitavad, et liidu biodiislikütuse tootmisharu on varasemast kahjust aeglaselt taastumas. Kahjunäitajate analüüs näitab, et praegu liidu tootmisharu olulist kahju ei kannata. Mõned näitajad, eelkõige väike kasumlikkus (≤ 3 %), osutavad siiski sellele, et majandusharu olukord on endiselt habras.

(118)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5.   KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

(119)

Komisjon hindas kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 USAst pärit dumpinguhinnaga impordist tulenenud kahju kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(120)

Sellega seoses uuris komisjon USA tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, USAst pärit impordi tõenäolisi hinnatasemeid dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja nende mõju liidu tootmisharule, sealhulgas hinna allalöömist, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei ole.

5.1.   USA tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(121)

Nagu on kirjeldatud eespool punktis 3.3.4, on kogused, mida USA biodiislikütuse tootjad võiksid eksportida, liidu turu suurusega võrreldes märkimisväärsed. Vaba tootmisvõimsus moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 18 % liidu tarbimisest. Seega jõudis komisjon järeldusele, et olemasolev vaba tootmisvõimsus on märkimisväärne.

5.2.   USAst pärit impordi tõenäolised hinnatasemed dumpinguvastaste meetmete puudumise korral

(122)

Nagu on kirjeldatud eespool punktis 3.3.2, siis otsustades kolmandate riikide eksporditurgude praeguse hinnakäitumise põhjal, eksportisid USA tootjad oma peamistele kolmandatele turgudele USA omamaistest hindadest madalamate hindadega. Lisaks, nagu on märgitud eespool põhjendustes 77–78, on need hinnad keskmiselt 6,4 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad liidu turul. Seetõttu on USAst teistele kolmandatele turgudele suunatud ekspordi hinnataset arvesse võttes USA eksportijate jaoks potentsiaalselt palju atraktiivsem eksportida liidu turule. Lisaks sellele, nagu on märgitud eespool punktis 3.3.6, on Euroopa Liidu turg väga atraktiivne, kuna tegemist on maailma suurima turuga ning eksisteerivad märkimisväärsed Euroopa Liidu ja liikmesriikide stiimulid biodiislikütuse tarbimiseks.

5.3.   Tõenäoline mõju liidu tootmisharule

(123)

Seetõttu, kui meetmetel lastakse aeguda, avaldaksid USAst pärit dumpinguhinnaga biodiislikütuse märkimisväärsed kogused liidu hindadele väga tugevat survet ja mõjutaksid märkimisväärset liidu tootmisharu majanduslikku olukorda. Seega on tõenäoline, et liidu tootmisharu toodang ja müügimahud väheneksid ning tootmisharu praegu saavutatud väike kasum muutuks kahjumiks.

(124)

Lisaks hindas komisjon impordi võimalikku mõju, modelleerides kaks võimalikku stsenaariumit puhuks, kui meetmetel lastakse aeguda: 1) USAst pärit impordi järsk suurenemine ja 2) hinnalangus ELis suurenenud konkurentsi tõttu, kui kõik muud tingimused jäävad samaks.

(125)

Esimeses stsenaariumis modelleeris komisjon USA impordi kaks võimalikku taset. Esimene võimalus tähendas, et USAst pärit import toimub selle varasemates mahtudes (nagu esialgse uurimisperioodi ajal) (20), see tähendab 1,1 miljonit tonni. USAst pärit impordi suurenemise ja sellest tuleneva ELi tootmisharu müügi vähenemise tagajärjel väheneks ELi tootmisharu kasumlikkus 0,14 %, st +2,84 %-lt +2,70 %ni. Teise võimaluse puhul võeti arvesse ELi turu märkimisväärset kasvu 6,6 miljonilt tonnilt esialgsel uurimisperioodil 17 miljoni tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (+ 158 %). Seda tausta arvestades modelleeris komisjon impordi kasvu, mis vastas USA samale turuosale 17,2 % nagu esialgsel uurimisperioodil. Tulemuseks saadi, et liidu tootmisharu kasumlikkus väheneks 0,41 %, st +2,84 %-lt +2,43 %ni. Püsivhindades võib USA impordi kasvu mõlemal juhul kirjeldada pigem kui mõõdukat. See on seotud muutuvate kulude suure osakaaluga biodiislikütuse tööstuses.

(126)

Teises stsenaariumis leiti, et hinnalanguse mõju võib olla väga kahjulik. Kui liidu hinnad langevad USAst kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade tasemele (721 eurot tonn), väheneks kasum +2,84 %-lt –3,88 %ni. Kui liidu hinnad langevad 10 %, see tähendab 771 eurolt tonni kohta 694 euroni tonni kohta, väheneks kasum +2,84 %-lt –7,94 %ni. Igal juhul nulliks mis tahes hinnalangus, mis ületab –2,9 %, liidu tootmisharu kasumi.

(127)

Tegelikkuses tähendab see, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis on väga tõenäoline, et turul kujuneks olukord, mis on kahe eespool kirjeldatud stsenaariumi kombinatsioon. Eelkõige võib eeldada, et liidu turule võivad jõuda märkimisväärsed kogused USAst pärit biodiislikütust, mille hinnad on madalamad kui liidu tootmisharu hinnad. Selle tagajärjel väheneksid nii liidu tootmisharu turuosa kui ka selle hinnad. See tekitaks liidu tootmisharule olulist kahju.

5.4.   Järeldus kahju kordumise tõenäosuse kohta

(128)

Sellele tuginedes ja arvestades liidu tootmisharu praegust habrast olukorda, järeldas komisjon, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt USAst pärit kahjustavate dumpinguhindadega impordi oluline kasv ja olulise kahju kordumine on tõenäoline.

6.   LIIDU HUVID

(129)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve. Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõike 1 kolmanda lausega pöörati erilist tähelepanu vajadusele kaitsta tootmisharu kahjustava dumpingu negatiivse mõju eest.

6.1.   Liidu tootmisharu huvid

(130)

Kui olemasolevatel meetmetel lastakse aeguda, seisab liidu tootmisharu kindlasti silmitsi USA biodiislikütuse tootjate poolse suurenema ebaausa konkurentsiga, mis tõenäoliselt peatab järsult liidu tootmisharu käimasoleva taastumise.

(131)

Komisjon järeldas, et meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

6.2.   Sõltumatute importijate huvid

(132)

Ükski importija ei olnud meetmete pikendamise vastu.

(133)

Shell Trading Rotterdam väitis, et meetmed toovad kaasa hinnatõusu, sest need piiravad liidu turu varustamist. Ta märkis ka, et biodiislikütus on kättesaadav teistelt turgudelt.

(134)

Paistab, et meetmed ei mõjuta importijaid oluliselt, kuna kättesaadavad on alternatiivsed tarneallikad. Seda tõendab kolmandatest riikidest pärit impordi märkimisväärne turuosa.

(135)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et meetmete jätkamine ei kahjustaks märkimisväärselt liidu importijate huve.

6.3.   Kasutajate huvid

(136)

Kasutajate osalemine uurimises oli piiratud.

(137)

Kaks kasutajat, Rootsi suurim kütuseettevõtja Preem, ja Valero Energy Ltd Ireland väitsid, et meetmete kehtivuse pikendamine takistaks otseselt Euroopa transpordisektori keskkonnahoidlikku arengut. Preem ja Valero Energy Ltd Ireland taotlesid konkreetselt, et hüdrogeenitud taimeõli tuleks praegusest tootemääratlusest välja jätta, sest tulevastel aastatel on oodata hüdrogeenitud taimeõli nappust. Valero Energy Ltd Ireland viitas konkreetselt ELi transpordi taastuvenergia eesmärkidele aastaks 2030, väites et praegust ELi tootmist arvestades neid eesmärke ei saavutataks.

(138)

Komisjon märkis, et liidu tootjatel on praeguse nõudluse rahuldamiseks piisavalt tootmisvõimsust ja vajaduse korral on isegi vaba tootmisvõimsust, et rahuldada tulevast nõudluse kasvu ja eksporti. Lisaks oli liiga vara, et hinnata kindlalt, kas 2030. aastal tekib nappus, arvestades eelkõige ELi tootmisvõimsuse hiljutist suurenemist. Sellele vaatamata on komisjonil parem hinnata olukorda, kui tal palutakse viie aasta möödudes korraldada meetmete aegumise läbivaatamine. Seega seda väidet ei arvestatud.

(139)

Puuduvad viited sellele, et olemasolevad kehtivad meetmed on mõjutanud kahjulikult Euroopa Liidus biodiislikütuse kasutajaid, ning eelkõige puuduvad tõendid selle kohta, et olemasolevatel meetmetel on olnud halb mõju nende kasumlikkusele.

(140)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et meetmete jätkamine ei kahjustaks liidu kasutajate huve.

6.4.   Järeldus liidu huvide kohta

(141)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada olemasolevaid meetmeid USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

7.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(142)

Järeldustest, milleni komisjon jõudis seoses dumpingu ja kahju tõenäolise jätkumise või kordumisega, tuleneb, et kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 tuleks jätkuvalt kohaldada komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1518, mida on muudetud määrusega (EL) 2016/676, kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid, mida kohaldatakse USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(143)

Nagu eespool põhjenduses 1 osutatud, laiendati USAst lähetatud biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse, et hõlmata ka sama kütuse import Kanadast, olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ning USAst pärit segatud biodiislikütus, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(144)

Säilitatavaid dumpinguvastaseid tollimakse kohaldatakse jätkuvalt Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordi suhtes olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ning USAst pärineva segatud biodiislikütuse suhtes, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(145)

Kanada eksportivad tootjad, kes vabastati rakendusmäärusega (EL) 2015/1518 laiendatud meetmetest, vabastatakse ka selle määrusega kehtestatud meetmetest.

(146)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega.

(147)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2018/1046 (21) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks selliste Ameerika Ühendriikidest pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab rohkem kui 20 massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209829), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009129), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009929), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194329), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194629), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194729), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201129), ex 2710 20 16 (TARICi kood 2710201629), ex 3824 99 92 (TARICi kood 3824999212), ex 3826 00 10 (TARICi koodid 3826001029, 3826001059, 3826001099) ja ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009019) alla.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmised fikseeritud summad:

Äriühing

Dumpinguvastase tollimaksu määr (eurot tonni kohta)

TARICi lisakood

Archer Daniels Midland Company, Decatur

68,6

A933

Cargill Inc., Wayzata

0

A934

Green Earth Fuels of Houston LLC, Houston

70,6

A935

Imperium Renewables Inc., Seattle

76,5

A936

Peter Cremer North America LP, Cincinnati

198,0

A937

World Energy Alternatives LLC, Boston

82,7

A939

I lisas loetletud äriühingud

115,6

Vt I lisa.

Kõik muud äriühingud

172,2

A999

Segude suhtes kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu vastavalt mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja parafiinse gaasiõli (biodiislikütuse) kogusisaldusele segus (massiprotsentides).

3.   Lõikes 2 osutatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse II lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

4.   Kui mõni Ameerika Ühendriikide äriühing esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et:

a)

ta ei eksportinud uurimisperioodil (1. aprillist 2007 kuni 31. märtsini 2008) Ameerika Ühendriikidest pärit tooteid, mida on kirjeldatud artikli 1 lõikes 1,

b)

ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid, ning

c)

ta on vaatlusaluseid tooteid pärast uurimisperioodi lõppu tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida pärast selle perioodi lõppu neid tooteid liitu märkimisväärses koguses,

võib komisjon muuta I lisa, et kohaldada selle äriühingu suhtes koostööd tegevate, kuid valimisse kaasamata tootjate suhtes kohaldatavat tollimaksu, st 115,6 eurot tonni kohta.

Artikkel 2

1.   Käesolevaga laiendatakse artikli 1 lõikes 2 sätestatud „kõigi muude äriühingute“ suhtes kohaldatavat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu selliste Kanadast lähetatud, mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiisel) impordile, olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab rohkem kui 20 massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209821), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009121), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009921), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194321), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194621), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194721), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201121), ex 2710 20 16 (TARICi kood 2710201621), ex 3824 99 92 (TARICi kood 3824999210), ex 3826 00 10 (TARICi koodid 3826001020, 3826001050, 3826001089) ja ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009011) alla, v.a allpool loetletud äriühingute toodang:

Riik

Äriühing

TARICi lisakood

Kanada

BIOX Corporation, Oakville, Ontario, Kanada

B107

Kanada

DSM Nutritional Products Canada Inc, Dartmouth, Nova Scotia, Kanada

C114

Kanada

Rothsay Biodiesel, Guelph, Ontario, Kanada

B108

Laiendatav tollimaks on artikli 1 lõikega 2 „kõigile muudele äriühingutele“ kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks summas 172,2 eurot netotonni kohta.

Segude suhtes kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu vastavalt mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja parafiinse gaasiõli (biodiislikütuse) kogusisaldusele segus (massiprotsentides).

2.   Vabastusi, mille on saanud lõikes 1 osutatud äriühingud või milleks komisjon on artikli 4 lõike 2 kohaselt loa andnud, kohaldatakse juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse II lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Vastava arve puudumisel kohaldatakse lõikega 1 kehtestatud tollimaksumäära.

Artikkel 3

1.   Käesolevaga laiendatakse artikli 1 lõikes 2 sätestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu selliste Ameerika Ühendriikidest pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordile, mis esinevad osana segust, mis sisaldab kuni 20 massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209830), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009130), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009930), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194330), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194630), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194730), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201130), ex 2710 20 16 (TARICi kood 2710201630), ex 3824 99 92 (TARICi kood 3824999220) ja ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009030) alla.

Segude suhtes kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu vastavalt mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja parafiinse gaasiõli (biodiislikütuse) kogusisaldusele segus (massiprotsentides).

2.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse III lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

Artikkel 4

1.   Artikli 2 lõikega 1 ja artikli 3 lõikega 1 laiendatud tollimaksust vabastamise taotlused tuleb esitada kirjalikult ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest ja neile peab alla kirjutama vabastuse taotlejat esindama volitatud isik. Taotlus tuleb saata järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate G

Rue de la loi 170, CHAR 04/034

1049 Brussels

BELGIUM

E-post: TRADE-TDI-INFORMATION@ec.europa.eu

2.   Vastavalt määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõikele 4 võib komisjon pärast konsulteerimist nõuandekomiteega oma otsusega vabastada artikli 2 lõikega 1 ja artikli 3 lõikega 1 laiendatud tollimaksust nende äriühingute impordi, kes ei hoia kõrvale artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest.

Artikkel 5

Kui kaup on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning seetõttu korrigeeritakse tegelikult makstud või makstavat hinda tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (22) artikli 131 lõikele 2, vähendatakse artiklites 1, 2 ja 3 sätestatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendiosa võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna korrigeerimisele.

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid õigusnorme.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 599/2009, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 179, 10.7.2009, lk 26).

(3)  Nõukogu 5. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 444/2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 122, 11.5.2011, lk 12).

(4)  Komisjoni 14. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1518, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 239, 15.9.2015, lk 69).

(5)  Komisjoni 29. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/676, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1518, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 116, 30.4.2016, lk 31).

(6)  Komisjoni 22. septembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1598, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1518, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 245, 23.9.2017, lk 1).

(7)  Komisjoni 10. augusti 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1121, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1518, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 204, 13.8.2018, lk 33).

(8)  Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 18, 20.1.2020, lk 20).

(9)  Teade Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 303, 14.9.2020, lk 18).

(10)  Teade Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavate subsiidiumidevastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 303, 14.9.2020, lk 7).

(11)  Troni dokument t21.000417.

(12)  Teade COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (ELT C 86/6, 16.3.2020).

(13)  Komisjoni 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 193/2009, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit biodiisli impordi suhtes (ELT L 67, 12.3.2009, lk 22).

(14)  Tarbimine põhineb EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kohta käivaid andmeid.

(15)  Impordimaht põhineb EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kohta käivaid andmeid.

(16)  Import kolmandatest riikidest põhineb EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kui liikmesriigi kohta käivaid andmeid, kuid on Ühendkuningriiki kui kolmandat riiki käsitlevad andmed.

(17)  Makromajanduslikud andmed põhinesid EL 27 andmetel, millest on välja arvatud Ühendkuningriigi andmed.

(18)  USDA, Biofuels Annual report (Biokütuste aastaaruanne) (GAINi aruanne), 29. juuni 2020.

(19)  Mikromajanduslikud näitajad põhinevad EL 28 andmetel, sealhulgas Ühendkuningriigi kohta käivatel andmetel. Arvestades valimisse kaasatud liidu tootjate väikest müügimahtu Ühendkuningriigis (umbes 1,1 % nende tootjate keskmisest müügist ELis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), näib, et Ühendkuningriiki puudutavate tehingute mõju tuvastatud kahjule on minimaalne ning seega ei oleks EL 27 andmete kasutamise korral järeldused olulise kahju kohta muutunud.

(20)  1. aprill 2007 kuni 31. märts 2008.

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(22)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).


I LISA

Äriühingu nimi

Linn

TARICi lisakood

AG Processing Inc.

Omaha

A942

Alabama Clean Fuels Coalition Inc.

Birmingham

A940

American Made Fuels, Inc.

Canton

A940

Arkansas SoyEnergy Group

DeWitt

A940

Arlington Energy, LLC

Mansfield

A940

Athens Biodiesel, LLC

Athens

A940

Beacon Energy

Cleburne

A940

Biodiesel of Texas, Inc.

Denton

A940

BioDiesel One Ltd

Southington

A940

Buffalo Biodiesel, Inc

Tonawanda

A940

BullDog BioDiesel

Ellenwood

A940

Carbon Neutral Solutions, LLC

Mauldin

A940

Central Iowa Energy LLC

Newton

A940

Chesapeake Custom Chemical Corp.

Ridgeway

A940

Community Fuels

Stockton

A940

Delta BioFuels Inc.

Natchez

A940

Diamond Biofuels

Mazon

A940

Direct Fuels

Euless

A940

Eagle Creek Fuel Services, LLC

Baltimore

A940

Earl Fisher Bio Fuels

Chester

A940

East Fork Biodiesel LLC

Algona

A940

ECO Solutions, LLC

Chatsworth

A940

Ecogy Biofuels LLC

Tulsa

A940

ED& Man Biofuels Inc.

New Orleans

A940

Freedom Biofuels Inc.

Madison

A940

Fuel & Lube, LLC

Richmond

A940

Fuel Bio

Elizabeth

A940

FUMPA Bio Fuels

Redwood Falls

A940

Galveston Bay Biodiesel LP (BioSelect Fuels)

Houston

A940

Geo Green Fuels LLC

Houston

A940

Georgia Biofuels Corp.

Loganville

A940

Green River Biodiesel, Inc.

Moundville

A940

Griffin Industries Inc.

Cold Spring

A940

High Plains Bioenergy

Guymon

A940

Huish Detergents Inc.

Salt Lake City

A940

Incobrasa Industries Ltd.

Gilman

A940

Independence Renewable Energy Corp.

Perdue Hill

A940

Indiana Flex Fuels

LaPorte

A940

Innovation Fuels Inc.

Newark

A940

Iowa Renewable Energy LLC

Washington

A940

Johann Haltermann Ltd (JHL)

Houston

A940

Lake Erie Biofuels LLC

Erie

A940

Leland Organic Corporation

Leland

A940

Louis Dreyfus Agricultural Industries LLC

Claypool

A940

Louis Dreyfus Claypool Holdings LLC

Claypool

A940

Memphis Biofuels, LLC

Memphis

A942

Middle Georgia Biofuels

East Dublin

A940

Middletown Biofuels LLC

Blairsville

A940

Musket Corporation

Oklahoma City

A940

New Fuel Company

Dallas

A940

North Mississippi Biodiesel

New Albany

A940

Northern Biodiesel, Inc.

Ontario

A940

Northwest Missouri Biofuels, LLC

St. Joseph

A940

Nova Biofuels Clinton County LLC

Clinton

A940

Nova Biosource

Senaca

A940

Organic Fuels Ltd.

Houston

A940

Organic Technologies

Coshocton

C482

Owensboro Grain Company

Owensboro

A940

Paseo Cargill Energy, LLC

Kansas City

A940

Peach State Labs Inc.

Rome

A940

Perihelion Global, Inc.

Opp

A940

Philadelphia Fry-O-Diesel Inc.

Philadelphia

A940

Pinnacle Biofuels, Inc.

Crossett

A940

PK Biodiesel

Woodstock

A940

Pleasant Valley Biofuels, LLC

American Falls

A940

RBF Port Neches LLC

Houston

A940

Red Birch Energy, Inc.

Bassett

A940

Red River Biodiesel Ltd.

New Boston

A940

REG Ralston LLC

Ralston

A940

Renewable Energy Products, LLC

Santa Fe Springs

A940

Riksch BioFuels L.L.C.

Crawfordsville

A940

Safe Renewable Corp.

Conroe

A940

Sanimax Energy Inc.

De Forest

A940

Scott Petroleum

Itta Bena

A942

Seminole Biodiesel

Bainbridge

A940

Soy Solutions

Milford

A940

SoyMor Biodiesel LLC

Albert Lea

A940

Sunshine BioFuels, LLC

Camilla

A940

TPA Inc.

Warren

A940

Trafigura AG

Stamford

A940

U.S. Biofuels Inc.

Rome

A940

United Oil Company

Pittsburgh

A940

Valco Bioenergy

Harlingen

A940

Vanguard Synfuels, LLC

Pollock

A940

Vinmar Overseas, Ltd

Houston

A938

Vitol Inc.

Houston

A940

Walsh Bio Diesel, LLC

Mauston

A940

Western Dubque Biodiesel LLC

Farley

A940

Western Iowa Energy LLC

Wall Lake

A940

Western Petroleum Company

Eden Prairie

A940


II LISA

Artikli 1 lõikes 3 ja artikli 2 lõikes 2 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet;

järgmine avaldus:

„Mina, allakirjutanu, tõendan, et mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu käesoleva arve alusel, tootis [ettevõtte nimi ja aadress (täiendav TARICi kood)] [asjaomas(t)es riigis (riikides)]. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.”


III LISA

Artikli 3 lõikes 2 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet;

järgmine avaldus:

„Mina, allakirjutanu, tõendan, et mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab kuni 20 massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu käesoleva arve alusel, tootis [ettevõtte nimi ja aadress] [täiendav TARICi kood] Ameerika Ühendriikides. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.”


2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/62


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1267,

29. juuli 2021,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artikli 18 kohast aegumise läbivaatamist lõplikud tasakaalustavad tollimaksud Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Eelnevad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Määrusega (EÜ) nr 598/2009, (2) kehtestas nõukogu lõpliku tasakaalustava tollimaksu vahemikus 211,2–237 eurot netotonni kohta selliste Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“ või „asjaomane riik“) pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli ning mis kuulusid sel ajal CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209820), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009120), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009920), ex 2710 19 41 (TARICi kood 2710194120), ex 3824 90 91, ex 3824 90 97 (TARICi kood 3824909787) alla. Selle määrusega kehtestatud tasakaalustavale tollimaksule osutatakse edaspidi kui esialgsetele meetmetele. Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Rakendusmäärusega (EL) nr 443/2011 (3) laiendas nõukogu pärast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist nõukogu määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, v.a Kanadas Ontarios Oakville’is ja Guelphis asuvate äriühingute BIOX Corporation ja Rothsay Biodiesel toodang. Sama määrusega laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu USAst imporditud segatud biodiislikütusele, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(3)

Euroopa Komisjon taaskehtestas pärast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) rakendusmäärusega (EL) 2015/1519 (4) lõplikud tasakaalustavad meetmed USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(4)

Lisaks laiendati määrusega (EL) 2015/1519, mida on muudetud määrusega (EL) 2016/675, (5) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu ka Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, välja arvatud Kanadas Ontarios Oakville’is ja Guelphis asuvate äriühingute BIOX Corporation ja Rothsay Biodiesel ning Kanadas Nova Scotias Dartmouthis asuva äriühingu DSM Nutritional Products Canada Inc. toodang. Sama määrusega laiendas Euroopa Komisjon lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Ameerika Ühendriikidest imporditud segatud biodiislikütusele, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(5)

Praegu kehtivad tasakaalustavad tollimaksud on kehtestatud vahemikus 211,2–237 eurot eksportivatelt tootjatelt imporditud netotonni kohta.

1.2.   Aegumise läbivaatamise taotlus

(6)

Pärast seda, kui avaldati teade eelseisva aegumise kohta, (6) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1037 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 18 kohase läbivaatamistaotluse.

(7)

Läbivaatamistaotluse esitas 11. juunil 2020. aastal Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu (edaspidi „taotluse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu biodiislikütuse kogutoodangust. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa subsideeritud biodiislikütuse jätkuva sisenemise liitu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

2.   AEGUMISE LÄBIVAATAMISE ALGATAMINE

(8)

Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (7) artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 14. septembril 2020 kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 aegumise läbivaatamise USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (8) (edaspidi „algatamisteade“).

(9)

Samal päeval, 14. septembril 2020, algatas komisjon USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise.

(10)

Kanada valitsus esitas kõnealuse algatamise kohta märkused, milles märkis, et meetmete säilitamise korral tuleks säilitada kolme Kanada biodiislikütuse tootja suhtes tehtud erand. Komisjon säilitas erandi käesoleva määruse artiklis 2.

2.1.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(11)

Subsideerimise jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

2.2.   Ühendkuningriigi väljaastumine EList

(12)

Kõnealune juhtum algatati 14. septembril 2020, st Ühendkuningriigi ja ELi vahel kokku lepitud üleminekuperioodil, mil Ühendkuningriigi suhtes kehtis endiselt liidu õigus. See periood lõppes 31. detsembril 2020. Seega ei saanud Ühendkuningriigi äriühinguid ja ühendusi alates 1. jaanuarist 2021 enam pidada käesolevas menetluses huvitatud isikuteks.

(13)

15. jaanuaril 2021 juhtumi toimikusse lisatud teates (9) kutsus komisjon endaga ühendust võtma Ühendkuningriigi ettevõtjaid, kes leidsid, et neid saab endiselt käsitada huvitatud isikutena. Äriühingud BP OIL International Limited ja Argent Energy taotlesid, et neid käsitataks jätkuvalt huvitatud isikutena, ja esitatud tõendite põhjal neile see õigus ka anti. Eelkõige esitasid mõlemad äriühingud tõendeid seotud üksuste olemasolu kohta vastavas liidu turul tegutsevas kontsernis. Seevastu asendati Ühendkuningriigi emaettevõtja Valero Energy Limited selle Iirimaa tütarettevõtjaga Valero Energy Limited Ireland, kuna viimane tegutseb liidu turul.

2.3.   Huvitatud isikud

(14)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid Ameerika Ühendriikide tootjaid ja Ameerika Ühendriikide ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid, kauplejaid ja teadaolevalt seotud ühendusi aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(15)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

2.4.   Väljavõtteline uuring

(16)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib kasutada väljavõttelist uuringut kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

 

    Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(17)

14. septembril 2020 teavitas komisjon huvitatud isikuid kooskõlas algatamisteate punktiga 5.3 liidu tootjate esialgsest valimist. Komisjon koostas valimi, võttes aluseks samasuguse toote tootmis- ja müügimahu 2019. aastal ning samasuguse toote tootjate geograafilise asukoha. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kuuluvate liidu tootjate toodang moodustas 17,5 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus ja valim tagab ka hea geograafilise jaotuse. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esialgse valimi kohta märkusi esitama. Seitsme päeva pikkuse tähtaja jooksul pärast liidu tootjate esialgse valimi teatavakstegemist ühtegi märkust ei esitatud.

 

    Importijate väljavõtteline uuring

(18)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(19)

Nõutud teabe esitas ainult üks sõltumatu importija, Shell Trading Rotterdam BV, ja seetõttu otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

 

    Eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(20)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil USA teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon eksportiva riigi ametiasutustel teha kindlaks muud võimalikud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(21)

Kolm USA eksportivat tootjat andsid endast teada ja väljendasid valmisolekut uurimises komisjoniga koostööd teha. Arvestades väikest arvu, otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik, ja kõigil kolmel äriühingul paluti vastata küsimustikule.

2.5.   Asjaomase riigi koostöö

(22)

15. oktoobril 2020 saatis üks algselt koostööd teinud äriühingutest komisjonile e-kirja, milles teatas, et ta ei tee enam koostööd. Lisaks sellele ei esitanud ka ülejäänud kaks äriühingut küsitud teavet, kuna nad ei täitnud ega tagastanud küsimustikku etteantud tähtajaks.

(23)

10. novembril 2020 saatis komisjon kirja, milles teavitas kõiki kolme äriühingut kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 28 ja lähtuda uurimises kättesaadavatest faktidest. Kavatsusest teatati ka USA ametiasutustele. Kirjale vastamise tähtaeg oli 17. november 2020. Märkusi ei esitatud.

(24)

Lisaks palus komisjon algatamise ajal 14. septembri 2020. aasta verbaalnoodis, et USA ametiasutused täidaksid ja saadaksid tagasi USA valitsusele mõeldud subsiidiumidevastase uurimise küsimustiku. Komisjon ei saanud ettenähtud tähtaja jooksul vastust.

(25)

10. novembril 2020 saatis komisjon verbaalnoodi, milles teavitas USA ametiasutusi kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 28 ja, arvestades koostöö puudumist, lähtuda uurimises kättesaadavatest faktidest.

(26)

Verbaalnoodile vastamise tähtaeg oli 17. november 2020. Ühtegi märkust ei saadud.

(27)

Komisjon järeldas seega, et ükski eksportiv tootja ega USA valitsus ei tee aegumise läbivaatamise uurimises koostööd. Seetõttu otsustas komisjon kohaldada alusmääruse artikli 28 sätteid ja teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

2.6.   Küsimustikud

(28)

Algatamise ajal tehti eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku koopia kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil.

(29)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja ühelt sõltumatult liidu importijalt.

2.7.   Kontrollimine

(30)

Arvestades COVID-19 puhangut ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud viiruse leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 26 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks otsuse tegemiseks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (10). Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/isikuid:

 

liidu tootjad

SAIPOL Bu Diester, Prantsusmaa

CAMPA Iberia S.A.U., Hispaania

VERBIO Vereinigte BioEnergie AG, Saksamaa

 

importijad

Shell Trading Rotterdam BV, Madalmaad

2.8.   Avalikustamine

(31)

21. mail 2021 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad tasakaalustavad tollimaksud säilitada/kehtetuks tunnistada. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(32)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud huvitatud isikutele võimaldati ärakuulamine.

3.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

3.1.   Vaatlusalune toode

(33)

Vaatlusalune toode on sama, mida käsitles esialgne uurimine ja eelmine aegumise läbivaatamise uurimine, nimelt Ameerika Ühendriikidest pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab rohkem kui 20 massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209829), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009129), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009929), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194329), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194629), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194729), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201129), ex 2710 20 16 (TARICi kood 2710201629), ex 3824 99 92 (TARICi kood 3824999212), ex 3826 00 10 (TARICi koodid 3826001029, 3826001059, 3826001099), ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009019) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(34)

Biodiislikütus on taastuvkütus, mida toodetakse erinevatest toorainetest, st taimeõlidest, nagu rapsiõli, sojaõli, palmiõli, kasutatud praadimisõlid, loomsed rasvad või biomass.

(35)

Biodiislikütust kasutatakse transpordisektoris, peamiselt segatuna mineraalse diislikütusega (st nafta/tavaline diislikütus), ja väga vähesel määral puhtal kujul (B100).

3.2.   Samasugune toode

(36)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

vaatlusalune toode;

toode, mida toodetakse ja müüakse USA siseturul, ning

toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

(37)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

3.3.   Toote määratlusega seotud väited

(38)

Rootsi äriühing Preem AB ja Valero Energy Ltd Ireland, kes on kütusetootjad ja seega vaatlusaluse toote kasutajad, väitsid, et rasvhapete metüülestrite (FAME) biodiislikütus ja hüdrogeenitud taimeõli (HVO) biodiislikütus on kaks eri liiki biodiislikütust ning et hüdrogeenitud taimeõli tuleks praegusest tootemääratlusest välja jätta. Ajutiste meetmete kehtestamist käsitlevas 2009. aasta määruses (11) loeti biodiislikütuseks igat liiki biodiislikütus ja biodiislikütuse segud. Diislikütusega saab segada nii rasvhapete metüülestreid kui ka hüdrogeenitud taimeõli ning hoolimata füüsikaliste omaduste mõningatest erinevustest on toote lõppkasutus sama ja liidu tootmisharu toodab mõlemat toodet. Lisaks määratleti esialgse uurimise kaebuses hüdrogeenitud taimeõlidest toodetud diislikütus selge sõnaga kui vaatlusaluse toote hulka kuuluv ja tol ajal ei vaidlustanud seda väidet ükski isik. Seepärast lükati see väide tagasi.

4.   SUBSIDEERIMISE JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

4.1.   Sissejuhatavad märkused

(39)

Kooskõlas alusmääruse artikli 28 lõikega 1 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumine võib tõenäoliselt kaasa tuua USAst pärit vaatlusaluse toote subsideerimise jätkumise või kordumise ning liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise. Kuna eksportivad tootjad ja USA ametiasutused koostööd ei teinud, nagu on kirjeldatud eespool põhjendustes 22–27, ei olnud võimalik teha analüüsi eksportivate tootjate ja USA ametiasutuste esitatud kontrollitud andmete põhjal.

(40)

Seega lähtuti kooskõlas alusmääruse artikliga 28 subsideerimise jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatest faktidest. Komisjon kasutas teabe saamiseks järgmisi allikaid: taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks ja taotluse esitaja hiljem esitatud teave, Eurostat, ülemaailmne kaubandusatlas (edaspidi „GTA“) ning USA energiateabe ameti (EIA) veebisait ja USA põllumajandusministeeriumi (USDA) veebisait.

(41)

Eelkõige analüüsis komisjon järgmisi föderaalseid ja osariikide subsiidiumikavasid, mida nimetati läbivaatamistaotluses ja mis olid komisjoni kontrolli kohaselt endiselt kehtivad.

(42)

Teisest küljest ei analüüsinud komisjon USA ametiasutuste ja USA eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu ning arvestades eespool nimetatud kavade põhjal subsideerimise jätkumise kohta tehtud järeldusi, lähemalt järgmisi föderaalseid ja osariikide subsiidiumikavasid.

4.2.   Subsideerimine – föderaalsed kavad

4.2.1.   Biodiislikütuse segu krediit ja biodiislikütuse krediit

4.2.1.1.   Õiguslik alus

(43)

USA seadustiku (US Code – U.S.C.) 26. jaotise § 40A lõige b on biodiislikütuse segajate, jaemüüjate ja lõpptarbijate maksukrediitide kava õiguslik alus. Selles nimetatakse järgmisi biodiislikütuse krediite:

1)

biodiislikütuse segu krediit;

2)

biodiislikütuse krediit;

3)

agrobiodiislikütuse väiketootja krediit.

(44)

Biodiislikütuse segu krediit on USA föderaalsetes õigusaktides sätestatud alates 2005. aastast (12). USA 2008. aasta energiakasutuse tõhususe ja laiendamise seaduse (Energy Improvement and Extension Act 2008) § 202 lõike a kohaselt pidi see maksusoodustus aeguma 31. detsembril 2009 (13). Siiski ei ole see subsiidiumikava päriselt lõppenud, vaid seda on praeguseni korduvalt tagasiulatuvalt ennistatud. Viimati ennistas USA Kongress kava 20. detsembril 2019 täiendavate konsolideeritud assigneeringute seadusega (Further Consolidated Appropriations Act) kaheks aastaks alates 31. detsembrist 2017 ja pikendas seda seejärel veel kolmeks aastaks, see tähendab kuni 31. detsembrini 2022 (14). See viieaastane pikendus on alates kõnealuse subsiidiumikava kasutuselevõtust kõige pikem.

(45)

Pärast avalikustamist teavitas taotluse esitaja komisjoni sellest, et 25. mail 2021 võeti nii Ameerika Ühendriikide Senatis kui ka Ameerika Ühendriikide esindajatekojas vastu seadus, et laiendada biodiislikütuse segu krediidikava täiendavalt kolme aasta võrra, st 31. detsembrini 2025.

(46)

Nagu biodiislikütuse segu krediit on ka biodiislikütuse krediit USA föderaalsetes õigusaktides sätestatud alates 2005. aastast (15). USA 2008. aasta energiakasutuse tõhususe ja laiendamise seaduse § 202 lõike a kohaselt pidi see maksusoodustus aeguma 31. detsembril 2009 (16). Siiski ei ole ka see subsiidiumikava lõppenud ja seda on praeguseni korduvalt tagasiulatuvalt ennistatud. Viimati ennistas USA Kongress kava 20. detsembril 2019 täiendavate konsolideeritud assigneeringute seadusega kaheks aastaks alates 31. detsembrist 2017 ja pikendas seda seejärel veel kolmeks aastaks, see tähendab kuni 31. detsembrini 2022 (17).

(47)

Agrobiodiislikütuse väiketootja tulumaksukrediit on tulumaksukrediit, mida kohaldatakse ainult agrobiodiislikütuse väiketootjate suhtes. Seda kava analüüsitakse allpool põhjendustes 63–70.

4.2.1.2.   Toetusõiguslikkus

(48)

Selleks et eespool põhjenduse 43 punktis 1 nimetatud biodiislikütuse segu krediidi saamise tingimusele vastata, peab äriühing valmistama biodiisli- ja diislikütuse segu, mida müüakse või kasutatakse kütusena.

(49)

Kõnealust toetust taotlev isik peab biodiislikütuse tootjalt või importijalt hankima sertifikaadi, millega määratakse kindlaks toode ning biodiislikütuse ja agrobiodiislikütuse protsent tootes (18). Krediit realiseeritakse aktsiisimaksukrediidina või juhul, kui äriühingu aktsiisimaksukohustus on väiksem kui kogu aktsiisimaksukrediit, võib äriühing oma krediidi jääki taotleda ka tagastamisele kuuluva tulumaksukrediidina. Tagastamisele kuuluv tulumaksukrediit on maksumaksja tulumaksukrediit või otsetoetus. See on tagasimakstav, kuna ülemäärast krediiti on võimalik maksumaksjale rahalise otsetoetusena välja maksta, kui krediit on suurem kui üksikisiku maksukohustus.

(50)

Eespool põhjenduse 43 punktis 2 nimetatud biodiislikütuse krediit on mittetagastatav tulumaksukrediit puhta, segamata biodiislikütuse jaemüüjatele või lõpptarbijatele. Puhta biodiislikütuse krediiti saab ainult isik, kes tangib sõidukit puhta biodiislikütusega või kasutab seda kütusena. Tuleks märkida, et ka biodiislikütuse tootjatel, kes toodavad oma biodiislikütuse ise, on võimalik kõnealust krediiti saada. Seega peab biodiislikütuse tootja kõnealuse krediidi saamiseks täitma kas jaemüüja (paneb galloni biodiislikütust lõpptarbija kütusepaaki) või lõpptarbija (nt tangib biodiislikütusega oma sõidukeid) ülesandeid.

4.2.1.3.   Praktiline rakendamine

(51)

Diislikütusega segatud biodiislikütus annab õiguse saada aktsiisimaksu- või tulumaksukrediiti. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli valdav krediit 1 USA dollar galloni kohta kõigi biodiislikütuse liikide puhul, sh agrobiodiislikütus ja biomassist saadud diislikütus.

(52)

Segatud kütuse lõplik maksukrediit sõltub selles oleva biodiislikütuse osakaalust. Miinimumnõue ja ühtlasi ka kõige levinum tava on lisada 99,9 % biodiislikütusele 0,1 % mineraaldiislikütust (segatud toote nimi USAs on B99), kuna see kindlustab maksimaalse maksukrediidi saamise. Biodiislikütuse osakaal segatud tootes mõjutab maksukrediiti (nt 100 gallonit B99 sisaldab 99,9 gallonit biodiislikütust ning annab õiguse saada 99,90 USA dollari ulatuses maksukrediiti). Puhta toote (B100) muutmine segatud tooteks (B99) on lihtne protsess. Selle all mõistetakse puhtale biodiislikütusele 0,1 % mineraaldiislikütuse lisamist ja sellega ei kaasne vaatlusaluse toote oluline muutmine. Segamine annab õiguse krediidi saamiseks.

(53)

Biodiislikütuse tootjad saavad toetust taotleda juhul, kui nad teevad segamisprotsessi ise. Tootja peab segama puhta biodiislikütuse diislikütusega. Sellel, kas segatud biodiislikütust müüakse omamaiselt või ekspordiks, ei ole toetuse saamise õigusele mingit mõju.

(54)

Äriühingutel, mis biodiislikütust ise ei tooda, vaid ostavad puhast biodiislikütust ja segavad selle biodiislikütuse seguks, on samuti õigus saada maksukrediiti. Sellised äriühingud peavad saama biodiislikütuse tootjalt või importijalt (ning vajaduse korral ka vahepealsetelt edasimüüjatelt) sertifikaadi, millega tootja tõendab, et ei ole maksukrediiti taotlenud (19).

(55)

Toetust on võimalik taotleda aktsiisimaksu- või tulumaksukrediidina või otsetoetusena. Toetuse kogusumma jääb samaks (1 USA dollar galloni kohta) olenemata sellest, kas toetust taotletakse aktsiisimaksu- või tulumaksukrediidina, maksumaksja otsetoetusena või kombinatsioonina eespool nimetatutest.

(56)

U.S.C. näeb ette, et biodiislikütuse segu krediiti antakse ainult juhul, kui biodiislikütuse ja mineraaldiislikütuse segu valmistav äriühing (segu valmistaja) saab biodiislikütuse tootjalt sertifikaadi (edaspidi „biodiislikütuse sertifikaat“), milles tootja muu hulgas kinnitab sertifikaadiga seonduva biodiislikütuse kogust ning seda, kas kõnealune biodiislikütus on agrobiodiislikütus või muud tüüpi biodiislikütus.

(57)

Mis puudutab biodiislikütuse krediiti, siis võib sarnaselt eelmise aegumise läbivaatamisega segamata biodiislikütuse jaemüüja (või jaemüüjana tegutsev biodiislikütuse tootja) või lõppkasutaja saada 1,00 USA dollarit galloni kohta kõigi segamata (puhaste) biodiislikütuse liikide eest, mis on pandud sõiduki kütusepaaki või mida kasutatakse kütusena. Mittetagastatav äriühingu tulumaksukrediit on äriühingu tulumaksu ümberarvutus. See on mittetagastatav, kuna juhul, kui äriühingu krediidid on suuremad kui tema maksukohustus, ei ole üleliigset krediiti võimalik äriühingule rahalise otsetoetusena välja maksta.

(58)

Arvestades, et biodiislikütuse tootjad on nende kavade tingimustele vastavad ja tuginedes kättesaadavatele faktidele (20) (kuna koostööd ei tehtud, nagu on märgitud põhjenduses 27), järeldas komisjon, et USA eksportivad tootjad said kavadest kasu.

4.2.1.4.   Järeldus

(59)

Biodiislikütuse segu krediiti ja ka biodiislikütuse krediiti tuleb vaadelda fiskaaltoetusena sellest olenemata, kas seda antakse rahalise toetuse (võimalik vaid biodiislikütuse segu krediidi puhul) või maksukohustuste tasaarvestamise vormis (kehtib mõlema maksukrediidi suhtes).

(60)

Komisjon leidis kooskõlas oma esialgses uurimises tehtud järeldustega, et kava kujutab endast subsiidiumit alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, kuna kavadega pakutakse USA valitsuse rahalist toetust otsetoetustena (sularahamaksed, võimalik ainult biodiislikütuse segu krediidi puhul) ja saamatajäänud tuluna, mis kuuluks vastasel juhul maksmisele (maksude tasaarvestus), ning see kehtib mõlema maksukrediidi puhul. Toetatavad äriühingud saavad tänu sellele kasu.

(61)

Kavade raames võivad toetusi saada äriühingud, kes on osa biodiislikütuse tootmisharust, ja kava on seega alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetne ning seega tasakaalustatav.

(62)

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuna biodiislikütuse segu krediidikavaga võimaldatakse subsiidiumit 1 USA dollar galloni kohta kõigi biodiislikütuse liikide puhul, siis leidis komisjon, et selle kavaga pakuti Ameerika Ühendriikide biodiislikütust eksportivatele tootjatele märkimisväärses summas subsiidiumeid ja see oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõige olulisem kava. Subsiidium 1 USA dollar galloni kohta oleks umbes 302 eurot tonni kohta.

4.2.2.   Agrobiodiislikütuse väiketootja tulumaksukrediit

4.2.2.1.   Õiguslik alus

(63)

U.S.C. 26. jaotise §-ga 40A on ette nähtud ka agrobiodiislikütuse väiketootja tulumaksukrediit, nagu biodiislikütuse segu krediit ja biodiislikütuse krediit.

(64)

Peale selle on sarnaselt põhjendustes 44 ja 46 nimetatud biodiislikütuse segu krediidi ja biodiislikütuse krediidiga USA föderaalsetes õigusaktides alates 2005. aastast sätestatud ka agrobiodiislikütuse biodiislikütuse väiketootja tulumaksukrediit (21). USA 2008. aasta energiakasutuse tõhususe ja laiendamise seaduse (Energy Improvement and Extension Act 2008) § 202 lõike a kohaselt pidi see maksusoodustus aeguma 31. detsembril 2009 (22). Siiski ei ole see subsiidiumikava lõppenud, vaid seda on korduvalt tagasiulatuvalt ennistatud. Viimati ennistas USA Kongress kava 20. detsembril 2019 täiendavate konsolideeritud assigneeringute seadusega (Further Consolidated Appropriations Act) kaheks aastaks alates 31. detsembrist 2017 ja pikendas seda seejärel veel kolmeks aastaks, see tähendab kuni 31. detsembrini 2022.

4.2.2.2.   Toetusõiguslikkus

(65)

Kõnealust kava saavad kasutada ainult puhta agrobiodiislikütuse väiketootjad. Segajad või müüjad, kes ostavad biodiislikütust, kuid ei tooda seda, ei ole krediidi saamiseks kõlblikud. Väiketootja on iga isik, kelle tootmisvõimsus ei ületa 60 miljonit gallonit agrobiodiislikütust aastas.

(66)

Agrobiodiislikütuse väiketootja võib taotleda iga toodetud agrobiodiislikütuse galloni kohta 0,10 USA dollarit mittetagastatavat ettevõtte tulumaksukrediiti. Tootja nõuetele vastava toodangu hulk ei tohi ühelgi maksustamisaastal ületada 15 miljonit gallonit. Krediidi taotlemiseks peab toodetud agrobiodiislit kasutama kütusena, müüma kütusena kasutamise eesmärgil või kasutama sellise biodiislikütuse ja diislikütuse segu loomiseks, mida kasutatakse kütusena või müüakse kütusena kasutamise eesmärgil. Seega saavad agrobiodiislikütuse väiketootjad kombineerida seda kava biodiislikütuse segu krediidikavaga ja saada seega kokku 1,10 USA dollarit galloni eest. Agrobiodiislikütuse suurtootjad seevastu võivad saada toetusi ainult biodiislikütuse segu kavast.

4.2.2.3.   Praktiline rakendamine

(67)

Ettevõtte mittetagastatavate tulumaksukrediitide taotlused esitatakse igal aastal, kui taotleja esitab oma tuludeklaratsiooni. Asjaomase maksuaasta jooksul taotleja toodetud iga biodiislikütuse galloni, maksimaalselt 15 miljoni galloni eest saadav krediit tasaarvestatakse taotleva ettevõtte tulumaksukohustusega. Kui taotleja maksukohustus on väiksem kui taotletud krediidi suurus, saab ülemäärase summa järgmistesse maksuaastatesse edasi kanda.

(68)

Arvestades, et biodiislikütuse tootjad on selle kava tingimustele vastavad ja tuginedes kättesaadavatele faktidele (23) (kuna koostööd ei tehtud, nagu on märgitud põhjenduses 27), järeldas komisjon, kasutades kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 28, et USA eksportivad tootjad said kavast kasu.

4.2.2.4.   Järeldus

(69)

Komisjon leidis kooskõlas oma esialgses uurimises tehtud järeldustega, et kava kujutab endast subsiidiumit alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, kuna USA valitsus pakub kava alusel rahalist toetust saamatajäänud tulu vormis, mis tuleks vastasel juhul tasuda. Toetatavad äriühingud saavad tänu sellele kasu.

(70)

Kava raames võivad toetusi saada biodiislikütust tootvad äriühingud ja kava on seega alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetne ning seega tasakaalustatav.

4.2.3.   USA põllumajandusministeeriumi täiustatud biokütuste bioenergia programm

4.2.3.1.   Õiguslik alus

(71)

Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi täiustatud biokütuste bioenergia programmi reguleerib 2002. aasta põllumajandusettevõtete turvalisuse ja maakohtadesse investeerimise seaduse (Farm Security and Rural Investment Act) IX jaotise § 9005 (edaspidi „2002. aasta põllumajandusettevõtete seadus“) ning praegu on see kodifitseeritud USA seadustiku 7. jaotise §-s 8105.

(72)

Programm pidi kavakohaselt lõppema 2012. aastal, kuid seda pikendati 2013. aastal (24) ja veel üks kord 2014. aastal (25). Sellega seoses pikendati 2014. aasta põllumajandusseadusega programmi veel viieks aastaks, st 2018. aasta lõpuni. Hiljem pikendati seda subsiidiumiprogrammi 20. detsembri 2018. aasta põllumajanduse tootlikkuse parandamise seadusega veel viieks aastaks, st kuni 2023. aasta lõpuni (26).

4.2.3.2.   Toetusõiguslikkus

(73)

Selles programmis nähakse ette otsetoetused selliste täiustatud biokütuste tootjatele, mida määratletakse üldiselt kui „biomassist, välja arvatud maisiterade tärklisest saadud kütust“. Määratlus hõlmab biomassist toodetud diislikütust (27). Kuni viis protsenti programmi rahalistest vahenditest võib jagada toetusõiguslikele tootjatele, kelle rafineerimisvõimsus ületab 150 miljonit gallonit täiustatud biokütust aastas. Segud ei ole selles programmis rahastamiskõlblikud.

4.2.3.3.   Praktiline rakendamine (28)

(74)

Osalejad saavad valitsuselt otsetoetust, kui nad on programmist seda taotlenud. Tootjad peavad kõigepealt ametiasutuses registreeruma ja allkirjastama lepingu. Tootjad peavad majandusaasta igas kvartalis esitama taotlused toetuse saamiseks, et saada selles kvartalis toodetud täiustatud biokütuse eest toetust. Toetust antakse nii tegeliku tootmise kui ka tootmise kasvu eest. Tegeliku tootmise alusel tehtavad maksed arvutatakse iga kvartali jaoks kvartalis tegelikult toodetud täiustatud biokütuse koguse kohta.

(75)

Tootmise kasvuga seotud maksed tehakse majandusaastal toodetud toetuskõlbliku täiustatud biokütuse koguse alusel, mis on suurem kui eelmisel majandusaastal toodetud kogus (alates 2009. aastast).

(76)

Rahalised vahendid jagatakse kõigi tootjate vahel, kes taotluse esitavad, lähtudes BTU (29)-tootmisväärtusest. Toetus jaotatakse vastavalt BTU-väärtusele kõigi tootjate vahel ühtlaselt.

(77)

Arvestades, et biodiislikütuse tootjad on selle kava tingimustele vastavad ja tuginedes kättesaadavatele faktidele (30) (kuna koostööd ei tehtud, nagu on märgitud põhjenduses 27), järeldas komisjon, kasutades kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 28, et USA eksportivad tootjad said kavast kasu.

4.2.3.4.   Järeldus

(78)

Komisjon leidis, et kõnealune kava kujutab endast subsiidiumit alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses, kuna USA valitsus pakub kava alusel rahalist toetust otsetoetuse vormis. Toetatavad äriühingud saavad tänu sellele kasu.

(79)

Kava raames võivad toetusi saada biodiislikütust tootvad äriühingud ja kava on seega alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetne ning seega tasakaalustatav.

4.2.4.   Tselluloosbiodiislikütuse tootmise krediit

4.2.4.1.   Õiguslik alus

(80)

Programm on eksisteerinud alates 1. jaanuarist 2009, see loodi 2008. aasta toiduainete, keskkonnakaitse- ja energiaseaduse (Food, Conservation, and Energy Act) alusel ning seda haldab USA maksuamet. See on konsolideeritud USA seadustiku 26. jaotise § 40 lõike b punktis 6.

(81)

Algselt pidi see subsiidium aeguma 31. detsembril 2012. Seda on aga mitu korda pikendatud, viimati 20. detsembri 2019. aasta täiendavate konsolideeritud assigneeringute seadusega kuni 1. jaanuarini 2021.

4.2.4.2.   Toetusõiguslikkus

(82)

Selles kavas nähakse ette mittetagastavat üldist ettevõtlustulu maksukrediiti 1,01 USA dollarit galloni kohta teise põlvkonna biokütuse eest, mida kasutatakse kütusena või müüakse kütusena kasutamiseks. Toetusõiguslikud on tootjad, teiste seas taastuvast või korduvalt esinevast lignotselluloossest või hemitselluloossest materjalist või vetikatest saadud biokütuste tootjad.

4.2.4.3.   Praktiline rakendamine

(83)

Arvestades, et biodiislikütuse tootjad on selle kava tingimustele vastavad ja tuginedes kättesaadavatele faktidele (31) (kuna koostööd ei tehtud, nagu on märgitud põhjenduses 27), järeldas komisjon, kasutades kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 28, et USA eksportivad tootjad said kavast kasu.

(84)

Lisaks sellele prognoositakse, et tselluloosipõhised biokütused moodustavad tulevikus olulise osa USA toodangust, nagu näitavad mitmed käimasolevad projektid, mille eesmärk on arendada tselluloosipõhise diislikütuse tootmisvõimsust (32).

4.2.4.4.   Järeldus

(85)

Komisjon leidis, et kõnealune kava kujutab endast subsiidiumit alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses, kuna USA valitsus pakub kava alusel rahalist toetust otsetoetuse vormis. Toetatavad äriühingud saavad tänu sellele kasu.

(86)

Kava raames võivad toetusi saada äriühingud, kes toodavad taastuvast või korduvalt esinevast lignotselluloossest või hemitselluloossest materjalist või vetikatest saadud biokütuseid. Seega peetakse seda alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt spetsiifiliseks ning seega tasakaalustatavaks.

4.2.5.   Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi biokütuste rafineerimistehaste, taastuvate kemikaalide ja biopõhiste toodete tootmise abiprogramm

4.2.5.1.   Õiguslik alus

(87)

Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi biokütuste rafineerimistehaste, taastuvate kemikaalide ja biopõhiste toodete tootmise abiprogramm on ette nähtud USA seadustiku 7. jaotise §-s 8103 ja seda haldab USA põllumajandusministeerium (Department of Agriculture, USDA).

(88)

Eelmises aegumise läbivaatamises nimetati sama programmi „Täiustatud biokütuste laenutagatisteks“, kuid eelmise aegumise läbivaatamise raames seda ei analüüsitud.

(89)

Läbivaatamistaotluse kohaselt kehtis programm läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

4.2.5.2.   Toetusõiguslikkus

(90)

Programmist antakse laenutagatisi kuni 250 miljonit dollarit, et aidata kaasa täiustatud biokütuste (sealhulgas biodiislikütuse), taastuvate kemikaalide ja biopõhiste toodete uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamisele. Laias laastus võivad programmist toetust saada kahte liiki projektid: biokütuste rafineerimistehased ja biopõhiste toodete tootmisrajatised. Täiustatud biokütus on määratletud kui muust taastuvast biomassist kui maisiteratärklis toodetud kütus. Projekti asukoht peab olema USA osariigis.

(91)

Kõlblikud kandidaadid on teiste hulgas üksikisikud, osariikide valitsused või kohalikud omavalitsused, põllumajandusühistud, riiklikud laborid, kõrgharidusasutused ja maapiirkondade elektriühistud.

(92)

Föderaaltasandi osaluse kogusumma (laenutagatis pluss muud föderaalsed vahendid) ei tohi ületada 80 protsenti projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest. Laenuvõtja ja teised projekti peamised osalejad peavad tegema olulise rahalise sissemakse omakapitali.

4.2.5.3.   Praktiline rakendamine

(93)

Arvestades, et biodiislikütuse tootjad on selle kava tingimustele vastavad ja tuginedes kättesaadavatele faktidele (33) (kuna koostööd ei tehtud, nagu on märgitud põhjenduses 27), järeldas komisjon, kasutades kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 28, et USA eksportivad tootjad said kavast kasu.

4.2.5.4.   Järeldus

(94)

Komisjon leidis, et kõnealune kava kujutab endast subsiidiumit alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses, kuna USA valitsus pakub kava alusel fiskaaltoetust. Toetatavad äriühingud saavad tänu sellele kasu.

(95)

Kava raames võivad toetusi saada äriühingud, kes osalevad täiustatud biodiislikütuse tööstuses, ja kava on seega alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetne ning seega tasakaalustatav.

4.3.   Subsideerimine – osariikide kavad

4.3.1.   Iowa biodiislikütuse tootja maksutagastus

4.3.1.1.   Õiguslik alus

(96)

Iowa põllumajandus- ja tarbijateenuste ministeeriumi kava õiguslik alus on Iowa koodeksi § 423.4 punkt 9.

(97)

Kava pidi lõppema 1. jaanuaril 2015, kuid Iowa osariigi 85. peaassamblee pikendas seda 2014. aastal 1. jaanuarini 2018. 2016. aastal pikendas Iowa osariigi 86. peaassamblee kava 24. mail 2016 vastu võetud õigusaktiga (peatükk 1106) veel üheksaks aastaks, st 1. jaanuarini 2025.

4.3.1.2.   Toetusõiguslikkus

(98)

Tootja peab olema biodiislikütuse tootja, registreeritud Ameerika Ühendriikide keskkonnaagentuuris vastavalt USA föderaalsete õigusnormide kogumi 40. jaotise §-le 79.4 (40 CFR § 79.4). Biodiislikütus peab olema mõeldud kasutamiseks biodiisliga segatud kütustes vastavalt Iowa koodeksi §-le 214A.2. Biodiislikütus peab olema toodetud Iowas.

4.3.1.3.   Praktiline rakendamine

(99)

Toetusõiguslikud biodiislikütuse tootjad peavad esitama tagastamisnõude, millel näitavad andmeid selle kohta, mitu gallonit biodiislikütust kvartalis toodeti. Maksuamet vaatab tagastamisnõuded läbi ja heakskiitmise korral teeb igale toetusõiguslikule biodiislikütuse tootjale tagasimakse.

(100)

Tagastamisnõuded esitatakse igal aastal aprillis, juulis, oktoobris ja jaanuaris ning tagastustšekid väljastatakse igal aastal mais, augustis, novembris ja veebruaris.

(101)

Programmi raames tagastatakse Iowas toodetud biodiislikütuse galloni kohta 0,02 USA dollarit. Tagasimakse piirdub esimese 25 miljoni galloniga, mis igas rajatises toodetakse.

(102)

Arvestades, et biodiislikütuse tootjad on selle kava tingimustele vastavad ja tuginedes kättesaadavatele faktidele (34) (kuna koostööd ei tehtud, nagu on märgitud põhjenduses 27), järeldas komisjon, kasutades kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 28, et USA eksportivad tootjad said kavast kasu.

4.3.1.4.   Järeldus

(103)

Komisjon käsitas kõnealust kava subsiidiumina vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii, kuna kava alusel pakub Iowa osariik rahalist toetust saamatajäänud tulu vormis, mis tuleks vastasel juhul maksta. Toetatavad äriühingud saavad tänu sellele kasu.

(104)

Kava raames võivad toetusi saada biodiislikütust ja muid kütuseliike tootvad äriühingud ja kava on seega alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetne ning seega tasakaalustatav.

4.3.2.   Kentucky biodiislikütuse tootmise maksukrediit

4.3.2.1.   Õiguslik alus

(105)

Kentucky maksuameti kava õiguslik alus on Kentucky läbivaadatud põhimääruse (KRS) §-d 141.422 kuni 141.425.

(106)

Kava loodi 2005. aasta seaduse Kentucky Act peatüki 168 § 137 alusel ja see hakkas kehtima 18. märtsil 2005. Kava muudeti 2006. ja 2007. aastal. Praegu reguleerib seda eelmises põhjenduses nimetatud Kentucky läbivaadatud põhimääruse 2019. aasta versioon.

4.3.2.2.   Toetusõiguslikkus

(107)

Kõigil biodiislikütuse, biodiislikütuse segude või taastuvdiislikütuse tootjatel, kes asuvad füüsiliselt Kentuckys, on õigus saada tootmiselt maksukrediiti.

4.3.2.3.   Praktiline rakendamine

(108)

Kõlblik kandidaat peab esitama maksuametile maksukrediidi nõude seoses Kentuckis toodetud või segatud biodiislikütuse gallonitega (või toodetud taastuvdiislikütusega) eelmise kalendriaasta lõpule järgneva esimese kuu 15. kuupäevaks.

(109)

Maksukrediiti taotlev taotleja peab lisama maksudeklaratsioonile, millega maksukrediiti taotletakse, maksuameti väljastatud krediidisertifikaadi (35).

(110)

Maksukrediidi summa on üks dollar (1 USD) biodiislikütuse tootja toodetud biodiislikütuse galloni kohta või üks dollar (1 USD) biodiislikütuse segu segamisel kasutatud biodiislikütuse kohta ja üks dollar (1 USD) taastuvdiislikütuse tootja toodetud taastuvdiislikütuse (st biomassist saadud diislikütuse) galloni kohta, välja arvatud juhul, kui kõigile biodiislikütuse tootjatele ja taastuvdiislikütuse tootjatele kinnitatud krediidi aastane kogusumma ületab 10 miljonit USA dollarit.

(111)

Arvestades, et biodiislikütuse tootjad on selle kava tingimustele vastavad ja tuginedes kättesaadavatele faktidele (36) (kuna koostööd ei tehtud, nagu on märgitud põhjenduses 27), järeldas komisjon, kasutades kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 28, et USA eksportivad tootjad said kavast kasu.

4.3.2.4.   Järeldus

(112)

Komisjon leidis, et kõnealune kava kujutab endast subsiidiumit alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, kuna Kentucky osariik pakub kava alusel rahalist toetust saamatajäänud tulu vormis, mis tuleks vastasel juhul maksta. Toetatavad äriühingud saavad tänu sellele kasu.

(113)

Kava raames võivad toetusi saada biodiislikütust ja muid kütuseliike tootvad äriühingud ja kava on seega alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetne ning seega tasakaalustatav.

4.3.3.   Texase osariigi etanooli- ja biodiislikütuse tootmist ergutav programm

4.3.3.1.   Õiguslik alus

(114)

Selle Texase majandusarengu ja turismiameti hallatava kava õiguslik alus on Texase põllumajandusseadustiku 16. peatükk „Etanoolikütuse, taastuvmetaani, biodiislikütuse ja taastuvdiislikütuse tootmist ergutav programm“.

(115)

Alates 2011. aastast ei ole Texase põllumajandusseadustiku 16. peatükis muudatusi tehtud. Seega on kava endiselt jõus.

4.3.3.2.   Toetusõiguslikkus

(116)

Selle kava kohaselt jagab Texase osariigi valitsus toetusi toetusõiguslikele äriühingutele, kes toodavad Texases etanooli, taastuvmetaani, biodiislikütust või taastuvdiislikütust.

(117)

Toetusõiguse saamiseks peavad sellised äriühingud olema registreeritud Texase majandusarengu ja turismi ametis.

4.3.3.3.   Praktiline rakendamine

(118)

Registreeritud tootjatel, kes maksid tasu 32 senti iga galloni etanoolikütuse või taastuvmetaani MMBtu eest ja 1,6 senti iga toodetud biodiislikütuse galloni eest, on õigus saada toetust 20 senti iga galloni etanoolikütuse või taastuvmetaani MMBtu kohta ja 10 senti igas registreeritud tehases toodetud biodiislikütuse galloni kohta (kuni 18 miljoni galloni eest aastas tehase kohta) kuni tehases tootmise alustamise kümnenda aastapäevani (37).

(119)

Arvestades, et biodiislikütuse tootjad on selle kava tingimustele vastavad ja tuginedes kättesaadavatele faktidele (38) (kuna koostööd ei tehtud, nagu on märgitud põhjenduses 27), järeldas komisjon, kasutades kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 28, et USA eksportivad tootjad said kavast kasu.

4.3.3.4.   Järeldus

(120)

Komisjon leidis, et kõnealune kava kujutab endast subsiidiumit alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktil i tähenduses, kuna Texase osariik pakub kava alusel rahalist toetust otsetoetuste vormis. Toetus tekitab eelise äriühingutele, kes saavad toetusi vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 2.

(121)

Kava raames võivad toetusi saada biodiislikütust ja muid kütuseliike tootvad äriühingud ja kava on seega alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt konkreetne ning seega tasakaalustatav.

4.4.   Subsideerimise jätkumise või kordumise tõenäosus

4.4.1.   Kolme föderaalse kava subsideerimise jätkumise tõenäosus

(122)

Peamine kava, nagu esialgses uurimises ja eelmises aegumise läbivaatamises, on jätkuvalt biodiislikütuse segu krediidi kava. USA Kongress ennistas selle kava 20. detsembri 2019. aasta täiendavate konsolideeritud assigneeringute seadusega (vt selle kohta põhjendus 44 eespool) ja see kehtis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kava aegub kõige varem 1. jaanuaril 2023.

(123)

Sarnaselt biodiislikütuse segu krediidiga taastati ka biodiislikütuse krediit ja agrobiodiislikütuse väiketootja tulumaksukrediit USA Kongressi 20. detsembri 2019. aasta täiendavate konsolideeritud assigneeringute seadusega kuni 31. detsembrini 2022 (vt selle kohta vastavalt põhjendused 46 ja 64 eespool).

(124)

Seega kutsuti need kolm föderaalset kava (biodiislikütuse segu krediit, biodiislikütuse krediit ja agrobiodiislikütuse väiketootjate krediit) ellu 2004. aasta Ameerikas töökohtade loomise seadusega, (39) mis jõustus esimest korda 1. jaanuaril 2005. Lisaks on neid kõiki seni korduvalt tagasiulatuvalt ennistatud.

(125)

Lisaks sellele, nagu on selgitatud põhjenduses 72, pidi USA põllumajandusministeeriumi täiustatud biokütuste bioenergia programm lõppema 2012. aastal, kuid seda pikendati 2013. aastal ja seejärel 2014. aastal. 2014. aasta põllumajandusseadusega pikendati programmi veel viieks aastaks, st 2018. aasta lõpuni. Hiljem pikendati seda subsiidiumiprogrammi 20. detsembri 2018. aasta põllumajanduse tootlikkuse parandamise seadusega veel viieks aastaks, st kuni 2023. aasta lõpuni.

(126)

Lisaks sellele, nagu on kirjeldatud põhjenduses 81, pidi tselluloosbiodiislikütuse tootmise krediit aeguma 2012. aastal. Krediidikava on mitu korda pikendatud ja viimati taastas USA Kongress selle 20. detsembril 2019 täiendavate konsolideeritud assigneeringute seadusega kuni 1. jaanuarini 2021 (40).

(127)

USA põllumajandusministeeriumi biokütuste rafineerimistehaste, taastuvate kemikaalide ja biopõhiste toodete tootmise abiprogrammi nimetati varem täiustatud biokütuste laenutagatisteks. Kava kehtivuse ajal on see olnud USA biodiislikütuse tootjatele pidevalt kättesaadav. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see endiselt kehtiv ja seda on iseloomustanud jätkuv ennistamine alates esmakordsest jõustumisest. Kõik eespool analüüsitud subsiidiumikavad, mille alusel subsiidiume anti, kehtisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kättesaadavate faktide (41) kohaselt on ainuüksi biodiislikütuse segu krediidi subsiidium 300 USA dollarit diislikütusega segatud biodiislikütuse iga tonni kohta. Seega, võttes arvesse juba ainuüksi selle biodiislikütuse segu krediidi subsiidiumikava raames pakutava subsiidiumisumma suurust ja paljusid muid USA biodiislikütuse tootjatele kättesaadavaid subsiidiumikavu, järeldas komisjon, et USA biodiislikütuse tööstust on jätkuvalt subsideeritud subsiidiumisummadega, mis ületavad miinimumtaset.

4.4.2.   Teiste kavade subsideerimise jätkumise tõenäosus

(128)

Kõik eespool analüüsitud subsiidiumikavad, mille alusel subsiidiume anti, olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõus.

(129)

Praegu kehtivad veel mõned muud osariikide väikesed subsiidiumikavad, näiteks need, mis on loetletud põhjenduses 41, ning praegu ei viita miski sellele, et need kavad lähitulevikus lõppeksid.

4.4.3.   Järeldus subsideerimise jätkumise kohta

(130)

Pidades silmas eespool tehtud järeldusi ja arvestades USA ametiasutuste ja USA eksportivate tootjate koostöö puudumist, jõudis komisjon järeldusele, et USA biodiislikütuse tootjad on jätkuvalt saanud kasu kõigist eespool esitatud põhjendustes kirjeldatud föderaalsetest ja osariikide kavadest ning subsiidiumide summad ületavad miinimumtaset.

4.5.   Tõenäosus, et subsideeritud import jätkub märkimisväärsetes kogustes

(131)

Lisaks subsideerimise kindlakstegemisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon asjaomasest riigist pärit subsideeritud impordi jätkumise tõenäosust, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Pärast meetmete kehtestamist 2009. aastal vähenes biodiislikütuse import USAst liitu alates 2013. aastast peaaegu nullini. Näiteks imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020) USAst umbes 156 tonni. See kogus moodustab ainult 0,04 % USA koguekspordist ja veelgi väiksema osa liidu tarbimisest. Komisjon analüüsis, kas on tõenäoline, et subsideeritud import jätkub märkimisväärses koguses, kui meede aegub. Analüüsiti eelkõige järgmisi elemente: USA tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, muude turgude olemasolu ja liidu turu atraktiivsus.

4.5.1.   USA eksportivate tootjate olemasolev vaba tootmisvõimsus

(132)

Komisjon uuris, kas subsideeritud eksport USAst ELi toimuks märkimisväärsetes kogustes, kui meetmetel lastakse aeguda. Kuna eksportivad tootjad ja USA valitsus koostööd ei teinud, nagu on märgitud eespool põhjenduses 27, ei olnud võimalik teha analüüsi USA tootjate ja USA ametiasutuste esitatud kontrollitud andmete alusel. Seetõttu kasutas komisjon teabe saamiseks järgmisi allikaid: Eurostat, taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks, taotluse esitaja hiljem esitatud teave ning USA energiateabe ameti (EIA) veebisait ja USA põllumajandusministeeriumi (edaspidi USDA) veebisait.

(133)

EIA andmete põhjal oli Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootjate tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 8 412 000 tonni.

(134)

Ameerika Ühendriikide tegelik biodiislikütuse tootmine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 5 718 000 tonni (EIA andmed), mis vastab 68 %-le tootmisvõimsuse rakendusastmele ja vabale tootmisvõimsusele 32 % ehk ligikaudu 2 694 000 tonnile. USA tootjate märkimisväärne vaba tootmisvõimsus stimuleerib tootmist suurendama ja müüma subsideeritud hindadega biodiislikütust liidu turule ning seetõttu kasutatakse seda juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, tõenäoliselt liidu turu varustamiseks. USA tootjad saavad tootmist hõlpsasti suurendada ja eksportida Euroopa Liitu, saades majanduslikku tulu tootmisvõimsuse rakendusastme suurenemisest ja tootmise ühikuhindade alanemisest. Ameerika Ühendriikide vaba tootmisvõimsuse suunamisel Euroopa Liidu turule oleks oluline mõju, kuna see moodustab peaaegu 18 % Euroopa Liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(135)

Lisaks oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil USA biodiislikütuse tootmine (5 718 000 tonni) väiksem kui tarbimine (5 934 000 tonni). Seega importis USA rohkem biodiislikütust, kui eksportis. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli import kokku 629 000 tonni ning eksport kokku 428 000 tonni. Kuid kui olemasolevat tootmisvõimsust ei kasutatud vaatlusalusel perioodil omamaise nõudluse rahuldamiseks, on ebatõenäoline, et olemasolevat tootmisvõimsust kasutatakse tulevikus samal eesmärgil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil teatatud USA tootmisvõimsus (8 412 000 tonni, vt eelmine põhjendus) oli oluliselt suurem kui sisetarbimine. See tähendab, et kui ekspordituru võimalused avanevad, kasutavad USA tootjad oma vaba tootmisvõimsust tõenäoliselt pigem eksportmüügiks kui sisetarbimise jaoks.

4.5.2.   Muude turgude olemasolu

(136)

On ebatõenäoline, et vaba tootmisvõimsust kasutatakse ELi-välistesse kolmandatesse riikidesse eksportimiseks. Kolmandate riikide suured turud (Brasiilia, Indoneesia, Argentina, Hiina, Tai) on biodiislikütuse omamaise tootmise poolest isemajandavad ja USA ei ole oma vabast tootmisvõimsusest hoolimata nendesse riikidesse seni eriti eksportinud. Ei ole põhjust arvata, et see edaspidi muutub.

4.5.3.   Liidu turu atraktiivsus

(137)

Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinna kindlaksmääramiseks kasutas komisjon oma järelduste alusena avalikult kättesaadavat teavet, st ülemaailmset kaubandusatlast (GTA). Komisjon tegi väljavõtte HS-koodi 3826 00 alla kuuluva biodiislikütuse ekspordi kogustest ja väärtustest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kõikidesse riikidesse (kaasa arvatud ELi) eksporditud kogused on 389 075 tonni, millest väheolulised kogused eksporditi Euroopa Liitu.

(138)

Euroopa Liidus liidu tootjate müüdud biodiislikütuse keskmine tehasehind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on näidatud allpool olevas tabelis 1, oli 771 eurot tonni kohta.

(139)

Tabelis 1 on esitatud keskmine müügihind USA dollarites tonni kohta, mis on nõuetekohaselt kohandatud tehasest hankimise tasandile (arvates riigisisese kaubaveo puhul maha 82,52 USA dollarit tonni kohta, nagu on märgitud aegumise läbivaatamise taotluses), kuue riigi puhul (väljaspool ELi), kuhu USA eksportis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rohkem kui 0,1 % oma koguekspordist.

Tabel 1

Ameerika Ühendriikide ekspordimahud ja -hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

Sihtriigid

Ekspordimahud (tonnides)

Protsent ekspordist kõigisse riikidesse

Keskmine tehasehind (USA dollarit) tonni kohta

Keskmine tehasehind (eurot) tonni kohta

Kanada

354 442

91,1

805,33

728,48

Hiina

12 363

3,2

316,49

286,29

Norra

3 500

0,9

862,48

780,18

Peruu

2 144

0,6

591,72

535,26

Mehhiko

1 204

0,3

661,23

598,13

Lõuna-Korea

475

0,1

363,15

328,49

Allikas: GTA

(140)

Tabelist 1 on näha ekspordihindade suur erinevus riikides, kuhu USA läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõige rohkem eksportis.

(141)

Tabel 1 näitab ka seda, et kõrgeimad keskmised ekspordihinnad kehtisid sellistele riikidele nagu Kanada ja Norra, kuhu USA müüb 92 % oma koguekspordist. Aegumise läbivaatamise taotluses on selle kohta märgitud, et „... Kanadasse eksporditav kallim biodiislikütus tuleb valmistada teatavat liiki toorainetest, mis taluvad paremini madalaid temperatuure, näiteks rapsist, või ka hüdrogeenitud taimeõlist, millel on suurepärased omadused madalatel temperatuuridel …“. Seega seletab kallimaid keskmisi ekspordihindu kõnealusesse kahte riiki tooraine (näiteks rapsi) kõrgem omahind.

(142)

GTA põhjal arvutas komisjon keskmise ekspordihinna kõikidesse sihtkohtadesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võttes arvesse järgmisi elemente.

USA ekspordihindade suure varieeruvuse tõttu (nagu nähtub ka põhjenduses 139 esitatud tabelist 1) jättis komisjon sellest arvutusest välja kõik riigid, kuhu USA eksportis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähem kui 0,1 % oma müügi kogumahust. Kokku oli riike (välja arvatud EL), mille osakaal on üle 0,1 % USA ekspordi kogumahust, kuus, nagu on esitatud eespool olevas tabelis 1.

Samast tabelist 1 nähtub ka see, et kõrgeimad keskmised ekspordihinnad kehtisid sellistele riikidele nagu Kanada ja Norra, kuhu USA müüb 92 % oma koguekspordist. Need kõrgemad ekspordihinnad tulenevad lähteaine (näiteks rapsi) kõrgemast omahinnast.

ELi eksporditav biodiislikütus on ELis esinevate erinevate kliimatingimuste tõttu peamiselt biodiislikütuse eri liikide segu, kusjuures Põhja-Euroopasse ekspordiks kasutatakse peamiselt selliseid biodiislikütuse liike, mis taluvad paremini madalaid temperatuure.

Seega annab aritmeetilise keskmise ekspordihinna arvutamine praeguse hindamise jaoks õige ülevaate keskmisest hinnast, mida liidu turul küsitakse, ning välditakse Kanada ja Norra ekspordile ebaproportsionaalse kaalu määramist, arvestades biodiislikütuse eri liikide segu, mida tõenäoliselt eksporditaks liitu, kus kliimatingimused eri liikmesriikides on väga erinevad.

(143)

Kõiki eespool nimetatud elemente arvesse võttes arvutas komisjon aritmeetilise keskmise ekspordihinna, mis on 682 USA dollarit tonni kohta (617 eurot). See keskmine ekspordihind 617 eurot on FOB-hind, millele tuleb CIF-hinna saamiseks lisada meretranspordi- ja kindlustuskulud. Kui sihtkoht oleks aegumise läbivaatamise taotluse kohaselt liit, oleksid need kulud umbes 52 USA dollarit tonni kohta (47 eurot tonni kohta).

(144)

Komisjon leidis, et 47 eurot tonni kohta on põhjendatud viide muude sihtkohtadega seotud täiendavate meretranspordi- ja kindlustuskulude suurusele. USA keskmisteks ekspordihindadeks kolmandatesse riikidesse määrati seega 617 eurot (FOB), mis on isegi juhul, kui lisatakse meretranspordi- ja kindlustuskulud, olemasolev tollimaks (6,5 %) (kokku ümardatuna 104 eurot tonni kohta, et katta ka mõned impordijärgsed lisakulud) USAst ELi (kokku umbes 721 eurot tonni kohta), palju madalam kui liidu tootmisharu tehasehind, mis on 771 eurot tonni kohta.

(145)

Järelikult näitab see, et USA eksportivatel tootjatel oleks võimalik liidu turule jõudmiseks müüa madalama hinnaga kui 771 eurot tonni kohta ja et see oleks nende jaoks stiimul suunata osa praegusest ekspordist kolmandatesse riikidesse liidu turule, kuna seal on hinnad atraktiivsemad kui mõnel kolmanda riigi turul.

4.6.   Meetmetest kõrvalehoidmise ja absorptsioonitavad

(146)

Nagu on märgitud põhjenduses 1, on leitud, et 2009. aastal kehtestatud subsiidiumidevastastest meetmetest hoitakse kõrvale, kasutades transporti läbi Kanada ning muutes segu koostist. Selliste tavade olemasolu näitab, et osa USA tootjatest on huvitatud Euroopa Liidu turule tulemisest ka pärast meetmete kehtestamist ja seda võib seega pidada näitajaks selle kohta, et liidu turg on USA biodiislikütuse tootjate jaoks atraktiivne.

4.7.   Järeldus

(147)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades järeldas komisjon, et subsideerimine jätkub. Arvestades Ameerika Ühendriikide biodiislikütuse tootmisharu märkimisväärset vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust selle suuruse ja müügihindade tõttu, arvestades eelkõige Ameerika Ühendriikide hinnataset kolmandatesse riikidesse eksportimisel, pidas komisjon tõenäoliseks, et USA biodiislikütuse tootjad jätkavad subsideeritud hindadega biodiislikütuse importimist liidu turule suurtes kogustes, kui meetmetel lastakse aeguda.

5.   KAHJU

5.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(148)

Taotluse esitaja esitatud andmete kohaselt valmistas liidus vaatlusalusel perioodil samasugust toodet 49 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(149)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 14 miljonit tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks liidu tootmisharu esitatud teabe alusel. Nagu on märgitud põhjenduses 17, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab 17,5 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

5.2.   Liidu tarbimine

(150)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks tootmisharu esitatud teabe ja Comexti impordiandmete alusel.

(151)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides  (42))

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu kogutarbimine (tonnides)

13 843 702

15 444 700

15 762 282

16 955 685

Indeks

100

112

114

122

Allikas: liidu tootmisharu andmed, Comext

(152)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes biodiislikütuse tarbimine liidus, arvutatuna biodiislikütuse impordi ja liidu tootmisharu ELi turul tehtud kogumüügi summana, 22 % ehk 13,8 miljonilt tonnilt 2017. aastal 16,9 miljoni tonnini.

5.3.   Vaatlusaluse toote import USAst

5.3.1.   Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(153)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati esitatud andmete põhjal (andmebaas Comext). Impordi turuosa määrati kindlaks andmete põhjal, mille esitas taotluse esitaja liidu tootmisharu omamaise müügi kohta, ja Comexti kaubandusandmete põhjal.

(154)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordimaht (tonnides), turuosa ja hinnad  (43)

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Asjaomasest riigist pärit impordi maht (tonnides)

176

2 339

139

156

Indeks

100

1 329

79

89

Turuosa

0 %

0 %

0 %

0 %

Keskmine hind eurodes tonni kohta

1 243

972

1 269

1 812

Indeks

100

78

102

146

Allikas: Comext, ELi tootmisharu müügiandmed turuosa arvutamiseks

(155)

Alates meetmete kehtestamisest 2009. aastal import USAst peaaegu lakkas ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see kõigest 156 tonni (võrreldes enam kui 1 137 000 tonniga esialgsel uurimisperioodil). Arvestades tühiseid impordikoguseid, ei saa keskmisi hindu pidada tüüpiliseks.

5.3.2.   Hinnad ja hinna allalöömine

(156)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei toimunud USAst ELi peaaegu üldse biodiislikütuse importi, mida saaks kasutada hinna allalöömise arvutamisel usaldusväärse alusena.

(157)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon alternatiivse võimalusena:

1)

valimisse kaasatud liidu tootjate tehasest hankimise tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul sõltumatutele klientidele (771 eurot tonni kohta) ning

2)

USA tootjate keskmist ekspordihinda kolmandatesse riikidesse, mida on nõuetekohaselt kohandatud transpordikuludega liitu ja ELi tollimaksuga (721 eurot tonni kohta – vt põhjendus 144).

(158)

Võrdluse tulemusena saadi hinna allalöömine 6,4 %.

5.3.3.   Import muudest kolmandatest riikidest

(159)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli import kolmandatest riikidest 3 750 000 tonni ehk umbes 22 % liidu kogutarbimisest. Kui USA välja arvata, siis olid peamised biodiislikütuse impordiallikad Argentina (24 % ELi impordist), Malaisia (18 %), Singapur (13 %) ja Indoneesia (5 %).

(160)

Muudest kolmandatest riikidest pärit biodiislikütuse impordi (kogu)maht, turuosa ja hindade suundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest  (44)

Riik

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Argentina

Maht (tonnides)

355 782

1 467 325

873 325

905 781

 

Indeks

100

412

245

255

Turuosa

3 %

10 %

6 %

5 %

Keskmine hind

eurot tonn

635

620

707

728

Indeks

100

98

111

115

Malaisia

Maht (tonnides)

335 769

388 615

731 679

679 860

 

Indeks

100

116

218

202

Turuosa

2 %

3 %

5 %

4 %

Keskmine hind

eurot tonn

952

813

669

730

Indeks

100

85

70

77

Indoneesia

Maht (tonnides)

24 984

777 992

743 456

195 858

 

Indeks

100

3 114

2 976

784

Turuosa

0 %

5 %

5 %

1 %

Keskmine hind

eurot tonn

803

671

636

665

Indeks

100

84

79

83

Muud kolmandad riigid

Maht (tonnides)

822 027

820 093

1 450 938

1 983 471

 

Indeks

100

100

177

241

Turuosa

6 %

5 %

9 %

12 %

Keskmine hind

eurot tonn

662

723

829

874

Indeks

100

109

125

132

Kolmandad riigid kokku, välja arvatud USA

Maht (tonnides)

1 538 562

3 454 050

3 799 448

3 765 041

 

Indeks

100

224

247

245

Turuosa

11 %

22 %

24 %

22 %

Keskmine hind

eurot tonn

721

678

732

802

Indeks

100

94

102

111

Allikas: Comext, ELi tootmisharu müügiandmed turuosa arvutamiseks

(161)

Argentinast ja Indoneesiast, mis on kaks peamist biodiislikütust eksportivat riiki, pärit impordile kehtestatud tollimaksud kaotati 2018. aastal. Sellest tulenevalt suurenes import kolmandatest riikidest 2018. aastal ning jäi 2019. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 3,8 miljoni tonni tasemele. Kokkuvõttes suurenes import kolmandatest riikidest, välja arvatud USA, vaatlusalusel perioodil 145 %. Lisaks suurenes nende turuosa vaatlusalusel perioodil 11 %-lt 22 %-le.

(162)

Mis puudutab hindu, on olukord riigiti erinev.

(163)

Komisjon kehtestas 2019. aasta veebruaris Argentina suhtes, mis on peamine impordiallikas, lõplikud subsiidiumidevastased meetmed sellest riigist pärit biodiislikütuse impordile ja võttis samal ajal vastu otsuse, millega andis nõusoleku kaheksa Argentina tootja ja Argentina biokütuste koja (CARBIO) võetud kestlikele hinnakohustustele (nimetatakse kohustusteks). See tõi kaasa märkimisväärse hinnatõusu 2019. aastal (14 % võrreldes 2018. aastaga) ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (17 % võrreldes 2018. aastaga).

(164)

Indoneesia ja Malaisia puhul olid hinnad langustrendis. Samal ajal suurenesid hinnad teiste kolmandate riikide puhul märkimisväärselt. Üldiselt suurenesid muudest kolmandatest riikidest kui USAst pärit impordi keskmised müügihinnad vaatlusalusel perioodil 11 %. See suundumus on kooskõlas asjaomastest riikidest pärit impordi suundumusega, mis on esitatud eespool tabelis 3. Hinnasuundumus on võrreldes allpool tabelis 8 esitatud liidu tootmisharu müügihindadega liidu turul siiski erinev. Valimisse kaasatud liidu tootjate hinnad olid kooskõlas tootmiskulude vähenemisega languses. Selle tagajärjel kolmandate riikide eksportijate ja valimisse kaasatud liidu tootjate hinnavahe vähenes, mis suurendas liidu tootmisharu konkurentsivõimet.

5.4.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

5.4.1.   Üldised märkused

(165)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(166)

Nagu põhjenduses 17 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks väljavõttelist uuringut.

(167)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Ta hindas makromajanduslikke näitajaid ELi tootmisharu esitatud andmete ja muude sektorispetsiifiliste makromajanduslike andmete, näiteks FAO ja OECD andmete põhjal. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(168)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, subsiidiumimarginaali suurus ja taastumine varasemast subsiidiumist.

(169)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringute tasuvus ja kapitali kaasamise võime.

5.4.2.   Makromajanduslikud näitajad (45)

5.4.2.1   Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(170)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

12 639 715

13 166 083

13 931 438

13 984 220

Indeks

100

104

110

111

Tootmisvõimsus (tonnides)

16 047 231

16 707 893

16 862 595

17 529 047

Indeks

100

104

105

109

Tootmisvõimsuse rakendamine

79 %

79 %

83 %

80 %

Indeks

100

100

105

101

Allikas: taotluse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teave

(171)

Liidu toodang suurenes 12,6 miljonilt tonnilt 2017. aastal 14,0 miljoni tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, see tähendab, et vaatlusalusel perioodil oli kasv 11 %. Kui tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 22 %, reageeris liidu tootmisharu sellele positiivselt, suurendades tootmist.

(172)

Samal ajal suurenes tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil 9 % ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 17,5 miljoni tonnini. Liidu tootmisharu arendab oma tootmisvõimsust, et rahuldada suurenevat nõudlust. Ühe aruande (46) kohaselt puudutab kõnealune võimsuse suurendamine peamiselt hüdrogeenitud taimeõli (HVO) tootmist.

(173)

Tootmise ja tootmisvõimsuse samaaegse suurenemise tulemusena oli tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil stabiilselt ligikaudu 80 %.

5.4.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(174)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügimaht liidu turul (tonnides)

12 305 049

11 988 560

11 962 754

13 190 560

Indeks

100

97

97

107

Turuosa

89 %

78 %

76 %

78 %

Indeks

100

87

85

88

Allikas: taotluse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teave

(175)

Liidu tootmisharu suurendas müüki liidu turul 12,3 miljonilt tonnilt 2017. aastal 13,2 miljoni tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (+7 %).

(176)

Kuna tarbimine liidus suurenes tegeliku müügimahu väiksema kasvu tõttu 22 %, vähenes liidu tootmisharu turuosa 89 %-lt 2017. aastal 78 %ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Turuosa selline vähenemine on seotud kolmandatest riikidest pärit impordi kasvuga, eriti alates 2018. aastast (põhjendus 161).

5.4.2.3.   Kasv

(177)

Mitu näitajat (tootmine, tootmisvõimsus, müük, tööhõive) osutavad liidu tootmisharu positiivsele kasvule sellel perioodil. Võrreldes biodiislikütuse tarbimise arenguga samal perioodil on see kasv siiski mõõdukas. Tegelikult liidu tootmisharu turuosa vaatlusperioodil hoopis vähenes.

5.4.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(178)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv

2 643

3 126

3 527

3 909

Indeks

100

118

133

148

Tootlikkus (tonn/töötaja)

4 782

4 211

3 950

3 577

Indeks

100

88

83

75

Allikas: taotluse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teave

(179)

Vaatlusalusel perioodil suurenes tööhõive 2 643-lt 3 909ni, st 48 %.

(180)

Kuna tootmine kasvas vähem (+11 %), tekkis tootlikkuse langus (–25 %).

5.4.2.5   Subsiidiumisumma suurus ja taastumine varasemast subsideerimisest

(181)

Nagu põhjenduses 155 selgitatud, biodiislikütuse import USAst peaaegu lakkas pärast tasakaalustusmeetmete kehtestamist ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil subsideeritud importi USAst ei toiminud. Seetõttu ei olnud subsideerimise ulatust võimalik tegelike andmete põhjal hinnata, seega anti hinnang, et see ületab endiselt märkimisväärselt miinimumtaset. Seetõttu keskendus uurimine subsideerimise kordumise tõenäosusele juhul, kui tasakaalustusmeetmed kehtetuks tunnistatakse.

(182)

Varasema aegumise läbivaatamise ajal ilmutas liidu tootmisharu varasema subsideerimise mõjust taastumise märke. Praeguse aegumise läbivaatamise uurimise vaatlusalusel perioodil jätkus taastumine, nagu näitab liidu tootmisharu puhul kindlaks tehtud peamiste kahjunäitajatega seonduv soodne areng.

5.4.3.   Mikromajanduslikud näitajad (47)

5.4.3.1.   Hinnad ja hindu mõjutavad tegurid

(183)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind liidu kogu turul (eurodes tonni kohta)

834

801

771

771

Indeks

100

96

92

92

Taimeõlide keskmine hind (indeks)

100

86

81

86

Ühiku tootmiskulu (eurot tonni kohta)

828

778

760

755

Indeks

100

94

92

91

Allikas: valimisse kaasatud äriühingud, taimeõlide hinnaindeksi jaoks FAO

(184)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid tootmiskulud 9 % (828 eurolt tonni kohta 755 euroni tonni kohta). See on osaliselt tingitud taimeõlide hinna langusest, mis toimus kogu perioodi jooksul. Kuigi mitte kõiki biokütuseid ei valmistata taimeõlidest, on taimeõlide hind biodiislikütuse tootmise põhisisendi hinna hea indikaator.

(185)

Keskmine müügihind langes 8 % – 834 eurolt tonni eest 2017. aastal 771 euroni tonni eest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seda võib seostada toodangu hinna täheldatud langusega (vt põhjendused 183 ja 184).

5.4.3.2.   Tööjõukulud

(186)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (eurodes)

63 785

70 533

72 306

72 533

Indeks

100

111

113

114

Allikas: valimisse kaasatud äriühingud

(187)

Valimisse kaasatud äriühingute keskmised tööjõukulud kasvasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 14 %. Selle erinevuse mõju on küllalt väike, arvestades, et tööjõukulud moodustavad ainult umbes 3 % tootmise kogukulust.

5.4.3.3.   Varud

(188)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

99 868

126 345

124 567

114 216

Indeks

100

127

125

114

Lõppvarud protsendina toodangust

0,8 %

1,0 %

0,9 %

0,8 %

Indeks

100

121

113

103

Allikas: valimisse kaasatud äriühingud

(189)

Varude tase oli stabiilselt umbes 1 % toodangust. See on väga väike suhtarv, mis näitab, et tootmisharu suudab teha nõude- ja täppisajastatud tööd ning piirata varude kogust. See on vajalik ka biodiislikütuse lagunemise vältimiseks.

5.4.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(190)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2017

2018

2019

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidus asuvatele sõltumatutele tarbijatele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)

0,96 %

2,13 %

1,78 %

2,84 %

Indeks

100

223

186

297

Rahavoog (eurodes)

45 139 254

10 723 312

54 431 877

58 021 678

Indeks

100

24

121

129

Investeeringud (eurodes)

40 430 425

20 634 073

34 169 705

17 028 015

Indeks

100

51

85

42

Investeeringutasuvus

22 %

29 %

25 %

44 %

Indeks

100

128

112

198

Allikas: valimisse kaasatud äriühingud

(191)

Komisjon määras valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele klientidele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus püsis madalal tasemel. Siiski on selle suundumus vaatlusalusel perioodil kergelt positiivne, kasvades 1 %-lt 3 %-le. See oli seotud valimisse kaasatud äriühingute väiksemate tootmiskuludega (–9 %). See keskmine näitaja varjab aga suurt erinevust valimisse kaasatud liidu tootjate vahel, kuna mõned äriühingud ei teeninud üldse kasumit.

(192)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus arenes vaatlusaluse perioodi lõpus (2019. aastal ja 2020. aasta esimesel poolel) positiivselt, kuid 2018. aastal vähenes rahavoog järsult. 2018. aasta langust mõjutab peamiselt ainult ühe valimisse kaasatud äriühingu eriline olukord, millel on spetsiaalne ärimudel, samas kui ülejäänud kahe valimisse kaasatud äriühingu puhul oli suundumus üsna stabiilne.

(193)

Valimisse kaasatud äriühingutesse tehtud investeeringutes vaatlusalusel perioodil selget suundumust ei olnud. Ühe või teise valimisse kuuluva äriühingu investeeringud või nende puudumine võivad investeeringute taset aasta-aastalt üles-alla kõigutada. Investeeringud moodustasid vaatlusalusel perioodil käibest umbes 1–2 %, mida on vähe.

(194)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Vaatlusalusel perioodil arenes see positiivselt ja püsis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõrgel tasemel. Samas on selline suur investeeringutasuvus peamiselt seotud investeeringute väikese raamatupidamisliku väärtuse, mitte suure kasumiga.

5.4.4.   Järeldus kahju kohta

(195)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid kontekstis, kus import USAst oli peaaegu olematu, kolmandatest riikidest pärit impordi mahud märkimisväärselt (145 %), kuid tõusis ka nende hinnatase (11 %). Samal ajal langesid liidu tootmisharu hinnad (8 %) kooskõlas tootmiskulude vähenemisega (9 %). Selle tagajärjel vähenes kolmandate riikide eksportijate ja valimisse kaasatud liidu tootjate hinnavahe, mis suurendas seega liidu tootmisharu konkurentsivõimet.

(196)

Kokkuvõttes osutavad kahjunäitajad vaatlusalusel perioodil positiivsele suundumusele, eelkõige tootmise (+11 %), tootmisvõimsuse (+9 %) ja müügi (+7 %) puhul, ning näitavad, et liidu biodiislikütuse tootmisharu on varasemast kahjust aeglaselt taastumas. Kahjunäitajate analüüs näitab, et praegu liidu tootmisharu olulist kahju ei kannata. Mõned näitajad, eelkõige väike kasumlikkus (≤ 3 %), osutavad siiski sellele, et majandusharu olukord on endiselt habras.

(197)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 8 lõike 4 tähenduses.

6.   KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

(198)

Komisjon hindas kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 2 USAst pärit subsideeritud impordist tulenenud algse kahju kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(199)

Sellega seoses uuris komisjon USA tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, USAst pärit impordi tõenäolisi hinnatasemeid tasakaalustusmeetmete puudumise korral ja nende mõju liidu tootmisharule, sealhulgas hinna allalöömist, kui tasakaalustusmeetmeid ei ole.

6.1.   USA tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(200)

Nagu on kirjeldatud eespool punktis 4.5.1, on kogused, mida USA biodiislikütuse tootjad võiksid eksportida, liidu turu suurusega võrreldes märkimisväärsed. Vaba tootmisvõimsus moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 18 % liidu tarbimisest. Seega jõudis komisjon järeldusele, et olemasolev vaba tootmisvõimsus on märkimisväärne.

6.2.   USAst pärit impordi tõenäolised hinnatasemed tasakaalustusmeetmete puudumise korral

(201)

Nagu on kirjeldatud eespool punktis 4.5.3, siis otsustades kolmandate riikide eksporditurgude praeguse hinnakäitumise põhjal, eksportisid USA tootjad oma peamistele kolmandatele turgudele USA omamaistest hindadest madalamate hindadega. Lisaks, nagu on märgitud eespool põhjendustes 157–158, on need hinnad keskmiselt 6,4 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad liidu turul. Seetõttu on USAst teistele kolmandatele turgudele suunatud ekspordi hinnataset arvesse võttes USA eksportijate jaoks potentsiaalselt palju atraktiivsem eksportida liidu turule. Lisaks sellele, nagu on märgitud eespool punktis 4.5.3, on Euroopa Liidu turg väga atraktiivne, kuna tegemist on maailma suurima turuga ning eksisteerivad märkimisväärsed Euroopa Liidu ja liikmesriikide stiimulid biodiislikütuse tarbimiseks.

6.3.   Tõenäoline mõju liidu tootmisharule

(202)

Seetõttu, kui meetmetel lastakse aeguda, avaldaksid USAst pärit subsideeritud biodiislikütuse märkimisväärsed kogused liidu hindadele väga tugevat survet ja mõjutaksid märkimisväärselt liidu tootmisharu majanduslikku olukorda. Seega on tõenäoline, et liidu tootmisharu toodang ja müügimahud väheneksid ning tootmisharu praegu saavutatud väike kasum muutuks kahjumiks.

(203)

Lisaks hindas komisjon impordi võimalikku mõju, modelleerides kaks võimalikku stsenaariumit puhuks, kui meetmetel lastakse aeguda: 1) USAst pärit impordi järsk suurenemine ja 2) hinnalangus ELis suurenenud konkurentsi tõttu, kui kõik muud tingimused jäävad samaks.

(204)

Esimeses stsenaariumis modelleeris komisjon USA impordi kaks võimalikku taset. Esimene võimalus tähendas, et USAst pärit import toimub selle varasemates mahtudes (nagu esialgse uurimisperioodi ajal) (48), see tähendab 1,1 miljonit tonni. USAst pärit impordi suurenemise ja sellest tuleneva ELi tootmisharu müügi vähenemise tagajärjel väheneks ELi tootmisharu kasumlikkus 0,14 %, st +2,84 %-lt +2,70 %ni. Teise võimaluse puhul võeti arvesse ELi turu märkimisväärset kasvu 6,6 miljonilt tonnilt esialgsel uurimisperioodil 17 miljoni tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (+158 %). Seda tausta arvestades modelleeris komisjon impordi kasvu, mis vastas USA samale turuosale 17,2 % nagu esialgsel uurimisperioodil. Tulemuseks saadi, et liidu tootmisharu kasumlikkus väheneks 0,41 %, st +2,84 %-lt +2,43 %ni. Püsivhindades võib USA impordi kasvu mõlemal juhul kirjeldada pigem kui mõõdukat. See on seotud muutuvate kulude suure osakaaluga biodiislikütuse tööstuses.

(205)

Teises stsenaariumis leiti, et hinnalanguse mõju võib olla väga kahjulik. Kui liidu hinnad langevad USAst kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade tasemele (721 eurot tonni kohta), väheneks kasum +2,84 %-lt –3,88 %ni. Kui liidu hinnad langevad 10 %, see tähendab 771 eurolt tonni kohta 694 euroni tonni kohta, väheneks kasum +2,84 %-lt –7,94 %ni. Igal juhul nulliks mis tahes hinnalangus, mis ületab –2,9 %, liidu tootmisharu kasumi.

(206)

Tegelikkuses tähendab see, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis on väga tõenäoline, et turul kujuneks olukord, mis on kahe eespool kirjeldatud stsenaariumi kombinatsioon. Eelkõige võib eeldada, et liidu turule võivad jõuda märkimisväärsed kogused USAst pärit biodiislikütust, mille hinnad on madalamad kui liidu tootmisharu hinnad. Selle tagajärjel väheneksid nii liidu tootmisharu turuosa kui ka selle hinnad. See tekitaks liidu tootmisharule olulist kahju.

6.4.   Järeldus kahju kordumise tõenäosuse kohta

(207)

Sellele tuginedes ja arvestades liidu tootmisharu praegust habrast olukorda, järeldas komisjon, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt USAst pärit kahjustavate hindadega subsideeritud impordi oluline kasv ja olulise kahju kordumine on tõenäoline.

7.   LIIDU HUVID

(208)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 31 uuris komisjon, kas kehtivate tasakaalustusmeetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

7.1.   Liidu tootmisharu huvid

(209)

Kui olemasolevatel meetmetel lastakse aeguda, seisab liidu tootmisharu kindlasti silmitsi USA biodiislikütuse tootjate poolse suurema ebaausa konkurentsiga, mis tõenäoliselt peatab järsult liidu tootmisharu käimasoleva taastumise.

(210)

Komisjon järeldas, et meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

7.2.   Sõltumatute importijate huvid

(211)

Ükski importija ei olnud meetmete pikendamise vastu.

(212)

Shell Trading Rotterdam väitis, et meetmed toovad kaasa hinnatõusu, sest need piiravad liidu turu varustamist. Ta märkis ka, et biodiislikütus on kättesaadav teistelt turgudelt.

(213)

Paistab, et meetmed ei mõjuta importijaid oluliselt, kuna kättesaadavad on alternatiivsed tarneallikad. Seda tõendab kolmandatest riikidest pärit impordi märkimisväärne turuosa.

(214)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et meetmete jätkamine ei kahjustaks liidu importijate huve.

7.3.   Kasutajate huvid

(215)

Kasutajate osalemine uurimises oli piiratud.

(216)

Kaks kasutajat, Rootsi suurim kütuseettevõtja Preem ja Valero Energy Ltd Ireland väitsid, et meetmete kehtivuse pikendamine takistaks otseselt Euroopa transpordisektori keskkonnahoidlikku arengut. Preem ja Valero Energy Ltd Ireland taotlesid konkreetselt, et hüdrogeenitud taimeõli tuleks praegusest tootemääratlusest välja jätta, sest tulevastel aastatel on oodata hüdrogeenitud taimeõli nappust. Valero Energy Ltd Ireland viitas konkreetselt ELi transpordi taastuvenergia eesmärkidele aastaks 2030, väites et praegust ELi tootmist arvestades neid eesmärke ei saavutataks.

(217)

Komisjon märkis, et liidu tootjatel on praeguse nõudluse rahuldamiseks piisavalt tootmisvõimsust ja vajaduse korral on isegi vaba tootmisvõimsust, et rahuldada tulevast nõudluse kasvu ja eksporti. Lisaks oli liiga vara, et hinnata kindlalt, kas 2030. aastal tekib nappus, arvestades eelkõige ELi tootmisvõimsuse hiljutist suurenemist. Sellele vaatamata on komisjonil parem hinnata olukorda, kui tal palutakse viie aasta möödudes korraldada meetmete aegumise läbivaatamine. Seega seda väidet ei arvestatud.

(218)

Puuduvad viited sellele, et olemasolevad kehtivad meetmed on mõjutanud kahjulikult Euroopa Liidus biodiislikütuse kasutajaid, ning eelkõige puuduvad tõendid selle kohta, et olemasolevatel meetmetel on olnud halb mõju nende kasumlikkusele.

(219)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et meetmete jätkamine ei kahjustaks kasutajate huve.

7.4.   Järeldus liidu huvide kohta

(220)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada olemasolevaid meetmeid USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

8.   TASAKAALUSTUSMEETMED

(221)

Võttes arvesse järeldusi subsideerimise ja kahju kordumise või jätkumise tõenäosuse kohta, järeldatakse, et vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 1 tuleks Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavad tasakaalustusmeetmed (kehtestatud määrusega (EL) 2015/1519, mida on muudetud määrusega (EL) 2016/675) (49) säilitada veel viie aasta jooksul.

(222)

Nagu eespool põhjenduses 2 osutatud, laiendati USAst lähetatud biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavaid tollimakse, et hõlmata ka sama kütuse import Kanadast, olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ning USAst pärinev segatud biodiislikütus, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(223)

Säilitatavaid tasakaalustavaid tollimakse kohaldatakse jätkuvalt Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordi suhtes olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ning USAst pärineva segatud biodiislikütuse suhtes, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(224)

Kanada eksportivad tootjad, kes vabastati määrusega (EL) 2015/1519, mida on muudetud määrusega (EL) 2016/675, laiendatud meetmetest, vabastatakse ka selle määrusega rakendatud meetmetest.

(225)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega (50).

(226)

Võttes arvesse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (51) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks selliste Ameerika Ühendriikidest pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab rohkem kui 20 massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209829), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009129), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009929), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194329), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194629), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194729), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201129), ex 2710 20 16 (TARICi kood 2710201629), ex 3824 99 92 (TARICi kood 3824999212), ex 3826 00 10 (TARICi koodid 3826001029, 3826001059, 3826001099) ja ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009019) alla.

2.   Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmised fikseeritud summad:

Äriühing

Tasakaalustava tollimaksu määr (eurot tonni kohta)

TARICi lisakood

Archer Daniels Midland Company, Decatur

237,0

A933

Cargill Inc., Wayzata

213,8

A934

Green Earth Fuels of Houston LLC, Houston

213,4

A935

Imperium Renewables Inc., Seattle

216,8

A936

Peter Cremer North America LP, Cincinnati

211,2

A937

Vinmar Overseas Limited, Houston

211,2

A938

World Energy Alternatives LLC, Boston

211,2

A939

I lisas loetletud äriühingud

219,4

Vt I lisa.

Kõik muud äriühingud

237,0

A999

Segude suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu vastavalt mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (biodiislikütus) kogusisaldusele segus.

3.   Lõikes 2 loetletud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse II lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

Artikkel 2

1.   Käesolevaga laiendatakse artikli 1 lõikes 2 sätestatud „kõigi muude äriühingute“ suhtes kohaldatavat lõplikku tasakaalustavat tollimaksu selliste Kanadast lähetatud, mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordile, olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab rohkem kui 20 massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209821), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009121), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009921), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194321), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194621), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194721), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201121), ex 2710 20 16 (TARICi kood 2710201621), ex 3824 99 92 (TARICi kood 3824999210), ex 3826 00 10 (TARICi koodid 3826001020, 3826001050, 3826001089) ja ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009011) alla, v.a allpool loetletud äriühingute toodang:

Riik

Äriühing

TARICi lisakood

Kanada

BIOX Corporation, Oakville, Ontario, Kanada

B107

Kanada

DSM Nutritional Products Canada Inc, Dartmouth, Nova Scotia, Kanada

C114

Kanada

Rothsay Biodiesel, Guelph, Ontario, Kanada

B108

Laiendatav tollimaks on artikli 1 lõikega 2 „kõigile muudele äriühingutele“ kehtestatud lõplik tasakaalustav tollimaks summas 237 eurot netotonni kohta.

Segude suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu vastavalt mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja parafiinse gaasiõli (biodiislikütuse) kogusisaldusele segus (massiprotsentides).

2.   Vabastusi, mille on saanud lõikes 1 loetletud äriühingud või milleks komisjon on artikli 4 lõike 2 kohaselt loa andnud, kohaldatakse juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse II lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Vastava arve puudumisel kohaldatakse lõikega 1 kehtestatud tasakaalustavat tollimaksu.

Artikkel 3

1.   Käesolevaga laiendatakse artikli 1 lõikes 2 sätestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu selliste Ameerika Ühendriikidest pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordile, mis esinevad osana segust, mis sisaldab kuni 20 massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209830), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009130), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009930), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194330), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194630), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194730), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201130), ex 2710 20 16 (TARICi kood 2710201630), ex 3824 99 92 (TARICi kood 3824999220) ja ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009030) alla.

Segude suhtes kohaldatakse tasakaalustavat tollimaksu vastavalt mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (biodiislikütus) kogusisaldusele segus.

2.   Artikli 1 lõikes 2 loetletud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse III lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

Artikkel 4

1.   Artikli 2 lõikega 1 ja artikli 3 lõikega 1 laiendatud tollimaksust vabastamise taotlused tuleb esitada kirjalikult ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest ja neile peab alla kirjutama vabastuse taotlejat esindama volitatud isik. Taotlus tuleb saata järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate G

Office: Rue de la loi 170, CHAR 04/034

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-posti aadress: TRADE-TDI-INFORMATION@ec.europa.eu

2.   Vastavalt määruse (EL) 2016/1037 artikli 23 lõikele 6 võib komisjon pärast konsulteerimist nõuandekomiteega oma otsusega vabastada artikli 2 lõikega 1 ja artikli 3 lõikega 1 laiendatud tollimaksust nende äriühingute impordi, kes ei hoia kõrvale artikliga 1 kehtestatud tasakaalustusmeetmetest.

Artikkel 5

Kui kaup on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning sellest tingituna jagatakse tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (52) artikli 131 lõikele 2, vähendatakse artiklites 1, 2 ja 3 kindlaks määratud tasakaalustavat tollimaksu protsendiosa võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna jagamisele.

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid õigusnorme.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.

(2)  Nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 598/2009, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 179, 10.7.2009, lk 1).

(3)  Nõukogu 5. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 443/2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 122, 11.5.2011, lk 1).

(4)  Komisjoni 14. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1519, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 artiklile 18 kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplikud tasakaalustavad tollimaksud (ELT L 239, 15.9.2015, lk 99).

(5)  Komisjoni 29. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/675, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1519, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 artiklile 18 kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplikud tasakaalustavad tollimaksud (ELT L 116, 30.4.2016, lk 27).

(6)  Teade teatavate subsiidiumidevastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 18, 20.1.2020, lk 19).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21).

(8)  Teade Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavate subsiidiumidevastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 303, 14.9.2020, lk 7).

(9)  Troni dokument t21.000417.

(10)  Teade COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (ELT C 86, 16.3.2020, lk 6).

(11)  Komisjoni 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 193/2009, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit biodiisli impordi suhtes (ELT L 67, 12.3.2009, lk 22).

(12)  Kehtestatud 2005. aastal Ameerikas töökohtade loomise 2004. aasta seaduse (American Jobs Creation Act) §-ga 302 (avalik-õiguslik seadus 108–357), pikendatud 2005. aasta energiapoliitika seaduse (Energy Policy Act) §-ga 1344 (avalik-õiguslik seadus 109–58).

(13)  Vt 2008. aasta energiakasutuse tõhususe ja laiendamise seaduse § 202 lõige a (avalik-õiguslik seadus 110–343, jaotis B).

(14)  Avalik-õiguslik seadus 116–94, 20. detsember 2019, täiendavate konsolideeritud assigneeringute seadus, 2020, § 121.

(15)  Kehtestatud 2005. aastal Ameerikas töökohtade loomise 2004. aasta seaduse §-ga 302 (avalik-õiguslik seadus 108–357), pikendatud 2005. aasta energiapoliitika seaduse §-ga 1344 (avalik-õiguslik seadus 109–58).

(16)  Vt 2008. aasta energiakasutuse tõhususe ja laiendamise seaduse § 202 lõige a (avalik-õiguslik seadus 110–343, jaotis B).

(17)  Avalik-õiguslik seadus 116–94, 20. detsember 2019, täiendavate konsolideeritud assigneeringute seadus, 2020, § 121.

(18)  USA õiguse kohaselt tähendab mõiste „agrobiodiislikütus“ biodiislikütust, mis pärineb ainult neitsitaimeõlidest, kaasa arvatud maisist, sojaubadest, päevalilleseemnetest, puuvillaseemnetest, kanoolast, krambest, rapsiseemnetest, värvisafloorist, linaseemnetest, riisikliidest, sinepiseemnetest ja põldtudrast, ning loomarasvadest. (USA seadustiku 26. jaotise § 40A lõike d punkt 2).

(19)  https://www.law.cornell.edu/uscode/text/26/40A.

(20)  Vt läbivaatamistaotluse punktid 3.1.1.1 ja 3.1.1.2.

(21)  2005. aasta energiapoliitika seaduse § 1345 (avalik-õiguslik seadus 109–58), mida on muudetud 2008. aasta energiakasutuse tõhususe ja laiendamise seaduse (avalik-õiguslik seadus 110–343, jaotis B) §-dega 202–203, mida on pikendatud 2010. aasta maksuvabastuse, töötukindlustuse uuesti lubamise ja töökohtade loomise seadusega (Tax Relief, Unemployment Insurance Reauthorization, and Job Creation Act) (avalik-õiguslik seaduse 111–312), § 701.

(22)  Vt 2008. aasta energiakasutuse tõhususe ja laiendamise seaduse § 202 lõige a (avalik-õiguslik seadus 110–343, jaotis B).

(23)  Vt läbivaatamistaotlus, punkt 3.1.1.3.

(24)  2. jaanuari 2013. aasta Ameerika maksumaksja maksuvabastuse seadus (avalik-õiguslik seadus 112–240, § 701 lõike f punkt 4).

(25)  7. veebruari 2014. aasta põllumajandusseadus (avalik-õiguslik seadus 113–79, § 9005 lõige 2).

(26)  2018. aasta põllumajanduse tootlikkuse parandamise seadus (Agricultural Improvement Act) (avalik-õiguslik seadus 115–334, § 9005 lõike 2 punkt B).

(27)  Vt USA föderaalsete õigusnormide kogum (CFR), USA seadustiku 7. jaotise osa 428.102 rakenduseeskirjade „Määratlused“: „taastuvast biomassist, sealhulgas taimeõlist ja loomarasvast toodetud kütus, mis on võrdväärne diisliga“. „Jäätmetest, sealhulgas teraviljajääkidest, muudest taimsetest jäätmetest, loomsetest jäätmetest, toidujäätmetest, aiajäätmetest toodetud biokütus“ võib hõlmata ka biodiislikütuse tootmist.

(28)  https://www.rd.usda.gov/sites/default/files/fact-sheet/508_RD_FS_RBS_AdvancedBioFuel.pdf

(29)  Briti soojusühik (BTU või Btu) on energiaühik, mis vastab ligikaudu 1055 džaulile.

(30)  Vt läbivaatamistaotlus, punkt 3.1.1.4.

(31)  Vt läbivaatamistaotlus, punkt 3.2.1.

(32)  Läbivaatamistaotlus, huvitud isikutele avatud versioon, mille esitas 11. juunil 2020. aastal Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu (edaspidi „taotluse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu biodiislikütuse kogutoodangust (põhjendus 102, lk 21).

(33)  Vt läbivaatamistaotlus, punkt 3.2.2.

(34)  Vt läbivaatamistaotlus, punkt 3.1.2.1.

(35)  https://revenue.ky.gov/Business/Pages/Biodiesel-Tax-Credit.aspx

(36)  Vt läbivaatamistaotlus, punkt 3.1.2.2.

(37)  Texase põllumajanduskoodeksi 16. peatükk, § 16.006 punkt b.

(38)  Vt läbivaatamistaotlus, punkt 3.1.2.3.

(39)  Mida on pikendatud 2005. aasta energiapoliitika seaduse §-ga 1344 (avalik-õiguslik seadus 109–58) ja muudetud 2008. aasta energia täiustamise ja pikendamisseaduse (avalik-õiguslik seadus 110–343, jaotis B) §-dega 202–203.

(40)  20. detsembri 2019. aasta täiendavate konsolideeritud assigneeringute seadus (Further Consolidated Appropriations Act) (avalik-õiguslik seadus 116–94).

(41)  Vt põhjendus 50 ning läbivaatamistaotluse punkt 3.1.1.1.

(42)  Tarbimine põhineb EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kohta käivaid andmeid.

(43)  Impordimaht põhineb EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kohta käivaid andmeid.

(44)  Import kolmandatest riikidest põhineb EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kui liikmesriigi kohta käivaid andmeid, kuid on Ühendkuningriiki kui kolmandat riiki käsitlevad andmed.

(45)  Makromajanduslikud andmed põhinesid EL 27 andmetel, millest on välja arvatud Ühendkuningriigi andmed.

(46)  USDA, Biofuels Annual report (Biokütuste aastaaruanne) (GAINi aruanne), 29. juuni 2020.

(47)  Mikromajanduslikud näitajad põhinevad EL 28 andmetel, sealhulgas Ühendkuningriigi kohta käivatel andmetel. Arvestades valimisse kaasatud liidu tootjate väikest müügimahtu Ühendkuningriigis (umbes 1,1 % nende tootjate keskmisest müügist ELis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), näib, et Ühendkuningriiki puudutavate tehingute mõju tuvastatud kahjule on minimaalne ning seega ei oleks EL 27 andmete kasutamise korral järeldused olulise kahju kohta muutunud.

(48)  1. aprill 2007 kuni 31. märts 2008.

(49)  Komisjoni 29. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/675, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1519, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 artiklile 18 kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplikud tasakaalustavad tollimaksud (ELT L 116, 30.4.2016, lk 27).

(50)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21).

(51)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(52)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).


I LISA

Äriühingu nimi

Linn

TARICi lisakood

AC & S Inc.

Nitro

A941

Alabama Clean Fuels Coalition Inc.

Birmingham

A940

American Made Fuels, Inc.

Canton

A940

Arkansas SoyEnergy Group

DeWitt

A940

Arlington Energy, LLC

Mansfield

A940

Athens Biodiesel, LLC

Athens

A940

Beacon Energy

Cleburne

A940

Biodiesel of Texas, Inc.

Denton

A940

BioDiesel One Ltd

Southington

A940

BioPur Inc.

Bethlehem

A941

Buffalo Biodiesel, Inc

Tonawanda

A940

BullDog BioDiesel

Ellenwood

A940

Carbon Neutral Solutions, LLC

Mauldin

A940

Central Iowa Energy LLC

Newton

A940

Chesapeake Custom Chemical Corp.

Ridgeway

A940

Community Fuels

Stockton

A940

Delta BioFuels Inc.

Natchez

A940

Diamond Biofuels

Mazon

A940

Direct Fuels

Euless

A940

Eagle Creek Fuel Services, LLC

Baltimore

A940

Earl Fisher Bio Fuels

Chester

A940

East Fork Biodiesel LLC

Algona

A940

ECO Solutions, LLC

Chatsworth

A940

Ecogy Biofuels LLC

Tulsa

A940

ED& Man Biofuels Inc.

New Orleans

A940

Freedom Biofuels Inc.

Madison

A940

Freedom Fuels LLC

Mason City

A941

Fuel & Lube, LLC

Richmond

A940