(1)

Üleminek vähese CO2 heitega, jätkusuutlikumale, ressursitõhusale ringmajandusele kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel keskse tähtsusega. 2016. aastal sõlmis liit Pariisi kokkuleppe (2). Selle artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud eesmärk tugevdada kliimamuutustele reageerimist muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse kooskõlla vähese kasvuhoonegaaside heitega ja kliimamuutute suhtes vastupanuvõimelisema arengu saavutamisega.

(2)

Seda keerulist ülesannet arvesse võttes esitas komisjon 2019. aasta detsembris Euroopa rohelise kokkuleppe (3). Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb anda investoritele nende investeeringutega seoses selgeid signaale, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata jätkusuutlikku rahastust.

(3)

2018. aasta märtsis avaldas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava, (4) milles on kehtestatud nõudlik ja laiaulatuslik jätkusuutliku rahastamise strateegia. Üks tegevuskavas sätestatud eesmärkidest on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv. 2018. aasta mais avaldatud seadusandlike algatuste aluseks olnud mõjuhinnang (5) näitas vajadust selgitada, et investeerimisühingud peaksid osana oma kohustustest klientide ja potentsiaalsete klientide ees arvestama ka jätkusuutlikkusteguritega. Investeerimisühingud ei peaks seega pidevalt arvesse võtma üksnes kõiki asjakohaseid finantsriske, vaid ka kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 (6) osutatud asjakohaseid jätkusuutlikkusriske, mis võivad tekkimise korral avaldada reaalset või potentsiaalset olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/565 (7) pole jätkusuutlikkusriskidele sõnaselgelt viidatud. Seetõttu ning selleks, et tagada sisemenetluste ja organisatsioonilise korra nõuetekohane rakendamine ja järgimine, tuleb selgitada, et investeerimisühingute protsessid, süsteemid ja sisekontroll peaksid kajastama jätkusuutlikkusriske ning et nende riskide analüüsimiseks on vaja tehnilist suutlikkust ja teadmisi.

(4)

Et säilitada investorikaitse kõrge tase, peaksid investeerimisühingud kliendi või potentsiaalse kliendi huve kahjustada võivate huvide konfliktide liikide kindlakstegemisel võtma arvesse selliseid huvide konflikte, mis tulenevad kliendi jätkusuutlikkuseelistuste kaasamisest. Olemasolevate klientide puhul, kelle jaoks sobivuse hindamine on juba läbi viidud, peaks investeerimisühingutel olema võimalik teha olemasoleva sobivushinnangu järgmisel korrapärasel ajakohastamisel kindlaks kliendi isiklikud jätkusuutlikkuseelistused.

(5)

Investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise teenuseid osutavad investeerimisühingud peaks olema võimelised soovitama oma klientidele ja potentsiaalsetele klientidele sobivaid finantsinstrumente ja seega küsima küsimusi, millega tehakse kindlaks kliendi isiklikud jätkusuutlikkuseelistused. Kooskõlas investeerimisühingu kohustusega tegutseda oma klientide huvides peaksid klientidele ja potentsiaalsetele klientidele antud soovitused kajastama nende klientide väljendatud finantseesmärke ja jätkusuutlikkuseelistusi. Seepärast tuleb selgitada, et investeerimisühingutel peaks olema kehtestatud asjakohane kord tagamaks, et jätkusuutlikkustegurite arvestamisega nõustamisprotsessis ja portfelli valitsemises ei kaasne ebasobivate toodete müük ega finantsinstrumentide või strateegiate eksitav kujutamine jätkusuutlikkuseelistustele vastavatena, kui need tegelikult nendele ei vasta. Et selliseid teguviise või eksitamist vältida, peaksid investeerimisnõustamist pakkuvad investeerimisühingud enne kliendi või potentsiaalse kliendi võimalike jätkusuutlikkuseelistuste kohta küsimist kõigepealt hindama tema muid investeerimiseesmärke, ajakava ja individuaalseid asjaolusid.

(6)

Praeguseks on välja töötatud erineva jätkusuutlikkustasemega finantsinstrumendid. Et võimaldada klientidel või potentsiaalsetel klientidel mõista erinevaid jätkusuutlikkustasemeid ja teha jätkusuutlikkuse seisukohast teadlikke investeerimisotsuseid, peaksid investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise teenuseid osutavad investeerimisühingud selgitama erinevust järgimiste vahel: ühelt poolt finantsinstrumendid, mis hõlmavad sellisesse majandustegevusse tehtavate jätkusuutlike investeeringute miinimumosa, mis kvalifitseerub keskkonnasäästlikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (8) alusel, jätkusuutlikud investeeringud, mis on määratletud määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 17, ja finantsinstrumendid, mis võtavad arvesse peamist negatiivset mõju jätkusuutlikkusteguritele ja mida võib soovitada kliendi isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele vastavatena, ning teiselt poolt muud kõnealuste erijoonteta finantsinstrumendid, mida ei tohiks soovitada klientidele või potentsiaalsetele klientidele, kellel on isiklikud jätkusuutlikkuseelistused.

(7)

Tuleb pöörata tähelepanu rohepesu probleemile, mis seisneb eelkõige ebaõiglase konkurentsieelise saamises seeläbi, et finantsinstrumenti soovitatakse keskkonnasõbraliku või jätkusuutlikuna, kui see tegelikult ei vasta põhilistele keskkonna- või muudele jätkusuutlikkusega seotud standarditele. Ebasobivate toodete müügi ja rohepesu vältimiseks ei tohiks investeerimisühingud soovitada finantsinstrumente kui isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele vastavaid instrumente või otsustada kaubelda nende kui isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele vastavate finantsinstrumentidega, kui need finantsinstrumendid neile eelistustele ei vasta. Investeerimisühingud peaksid selgitama oma klientidele või potentsiaalsetele klientidele, mis põhjusel nad seda ei tee, ja need põhjused dokumenteerima.

(8)

Tuleb selgitada, et isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele mittevastavaid finantsinstrumente võivad investeerimisühingud siiski soovitada, kuid mitte toodetena, mis vastavad isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele. Selleks et klientidele või potentsiaalsetele klientidele saaks anda täiendavaid soovitusi juhul, kui finantsinstrumendid ei vasta kliendi jätkusuutlikkuseelistustele, peaks kliendil olema võimalus kohandada teavet oma jätkusuutlikkuseelistuste kohta. Selleks et hoida ära ebasobivate toodete müüki ja rohepesu, peaksid investeerimisühingud kliendi otsuse ja kohandamist toetavad kliendi selgitused dokumenteerima.

(9)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2017/565 vastavalt muuta.

(10)

Pädevatele asutustele ja investeerimisühingutele tuleks anda piisavalt aega käesolevas määruses esitatud uute nõuetega kohanemiseks. Seepärast tuleks selle kohaldamine edasi lükata,

(1)

On ilmnenud vead komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 (2) artikli 1 lõikes 1, kuna sellega nähakse ette kõnealuse määruse artikli 59 lõike 4, artikli 60 ja IV peatüki kohaldamine artikli 64 lõike 4, artikli 65 ja VIII peatüki asemel.

(2)

On ilmnenud vead delegeeritud määruse (EL) 2017/565 I lisa mitmes ristviites, täpsemalt rubriikides „Kliendi hindamine“, „Korralduste käitlemine“, „Kliendi korraldused ja tehingud“, „Klientidele esitatavad aruanded“, „Klientidega suhtlemine“ ja „Organisatsioonilised nõuded“.

(3)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2017/565 vastavalt parandada,

(1)

Üleminek vähese CO2-heitega, jätkusuutlikumale, ressursitõhusale ringmajandusele kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel keskse tähtsusega. 2016. aastal sõlmis liit Pariisi kokkuleppe (2). Selle artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud eesmärk tugevdada kliimamuutustele reageerimist muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse kooskõlla vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutute suhtes vastupanuvõimelisema arengu saavutamisega.

(2)

Seda keerulist ülesannet arvesse võttes esitas komisjon 2019. aasta detsembris Euroopa rohelise kokkuleppe (3). Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb anda investoritele nende investeeringutega seoses selgeid signaale, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata jätkusuutlikku rahastust.

(3)

2018. aasta märtsis avaldas komisjon tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“, (4) milles on kehtestatud nõudlik ja laiaulatuslik jätkusuutliku rahastamise strateegia. Üks tegevuskavas sätestatud eesmärkidest on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv. 2018. aasta mais avaldatud ja seadusandlike algatuste aluseks olnud mõjuhinnang (5) näitas vajadust selgitada, et alternatiivsete investeerimisfondide (AIFid) valitsejad peaksid osana oma kohustustest klientide ees arvestama ka jätkusuutlikkusteguritega. Niisiis ei peaks AIFide valitsejad mitte üksnes jooksvalt hindama kõiki asjakohaseid finantsriske, vaid ka kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 (6) osutatud asjakohaseid jätkusuutlikkusriske, mis tekkimise korral võivad avaldada investeeringu väärtusele olulist reaalset või potentsiaalset negatiivset mõju. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013 (7) ei ole jätkusuutlikkusriskidele sõnaselgelt viidatud. Seetõttu ning selleks, et tagada sisekorra ja organisatsioonilise korralduse korrektne rakendamine ja järgimine, tuleb selgitada, et AIFide valitsejate protsessid, süsteemid ja sisekontroll peavad kajastama jätkusuutlikkusriske ning et nende riskide analüüsimiseks on vaja tehnilist suutlikkust ja teadmisi.

(4)

Määruse (EL) 2019/2088 kohaselt peavad AIFide valitsejad, kes peavad analüüsima investeerimisotsuste peamist kahjulikku mõju jätkusuutlikkusteguritele või teevad seda vabatahtlikult, avalikustama, kuidas nende hoolsuskohustuse põhimõtetes sellise mõjuga arvestatakse. Et säiliks määruse (EL) 2019/2088 ja delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 kooskõla, peaks see kohustus kajastuma ka delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.

(5)

Et säiliks investorikaitse kõrge tase, peaksid AIFide valitsejad AIFi huve kahjustada võivate huvide konfliktide liikide kindlaksmääramisel võtma arvesse selliseid huvide konflikte, mis ilmnevad, kui nende protsessides, süsteemides ja sisekontrollis arvestatakse jätkusuutlikkusriskidega. Sellised konfliktid võivad tekkida asjaomaste töötajate töötasust või isiklikest tehingutest, tekitada rohepesu, investeerimisstrateegiate väärmüümist või eksitamist või tekkida sellest, et eri AIFidel on sama fondivalitseja.

(6)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 231/2013 vastavalt muuta.

(7)

Pädevatele asutustele ja AIFide valitsejatele tuleks anda piisavalt aega käesolevas määruses esitatud uute nõuetega kohanemiseks. Seepärast tuleks selle kohaldamisega viivitada,

(1)

Üleminek vähese CO2-heitega, jätkusuutlikumale, ressursitõhusale ringmajandusele kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel keskse tähtsusega. 2016. aastal sõlmis liit Pariisi kokkuleppe (2). Selle artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud eesmärk tugevdada kliimamuutustele reageerimist muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse kooskõlla vähese kasvuhoonegaaside heitega ja kliimamuutute suhtes vastupanuvõimelisema arengu saavutamisega.

(2)

Seda keerulist ülesannet arvesse võttes esitas komisjon 2019. aasta detsembris Euroopa rohelise kokkuleppe (3). Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb anda investoritele pikaajalisi selgeid signaale, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata jätkusuutlikku rahastust.

(3)

2018. aasta märtsis avaldas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava, (4) milles on kehtestatud ambitsioonikas ja laiaulatuslik jätkusuutliku rahastamise strateegia. Üks tegevuskavas sätestatud eesmärkidest on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv. 2018. aasta mais avaldatud seadusandlike algatuste aluseks olnud mõjuhinnang (5) näitas vajadust selgitada, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad peaksid osana oma kohustustest kindlustusvõtjate ees arvestama ka jätkusuutlikkusteguritega. Seega ei peaks kindlustus- ja edasikindlustusandjad mitte üksnes jooksvalt hindama kõiki asjakohaseid finantsriske, vaid ka kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 (6) osutatud asjakohaseid jätkusuutlikkusriske, mis tekkimise korral võivad avaldada investeeringu või kohustuse väärtusele olulist reaalset või potentsiaalset negatiivset mõju. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/35 (7) pole jätkusuutlikkusriskidele sõnaselgelt viidatud. Seetõttu ning selleks, et tagada üldjuhtimissüsteemi korrektne rakendamine ja järgimine, tuleb selgitada, et kindlustus- ja edasikindlustusandjate üldjuhtimissüsteem ja nende üldiste maksevõimevajaduste hindamine peaksid kajastama jätkusuutlikkusriske.

(4)

Kindlustusandjad, kes kooskõlas määrusega (EL) 2019/2088 avalikustavad peamise kahjuliku mõju jätkusuutlikkusteguritele, peaksid ka oma protsesse, süsteeme ja sisekontrolli seoses sellise avalikustamisega kohandama.

(5)

Arvestades komisjoni soovi tagada kliima- ja keskkonnariskide juhtimise ja nendega arvestamise lõimimine finantssüsteemi ning seda, kui tähtis on selles, et kindlustus- ja edasikindlustusandjate töötajad juhiks riskijuhtimissüsteemi tuvastatud riske tulemuslikult, tasustamispoliitika, peaks kindlustus- ja edasikindlustusandjate tasustamispoliitika sisaldama teavet selle kohta, kuidas on selles arvestatud jätkusuutlikkusriskide lõimimisega riskijuhtimissüsteemi.

(6)

Direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 132 sätestatud mõistlikkuse põhimõtte kohaselt peavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad investeerima vaid varadesse, mille riske nad suudavad korralikult tuvastada, mõõta, jälgida, juhtida ja ohjata ning neist aru anda. Et tagada kliima- ja keskkonnariskide tulemuslik juhtimine kindlustus- ja edasikindlustusandjates, tuleb mõistlikkuse põhimõtte rakendamisel võtta arvesse jätkusuutlikkusriske ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate investeerimises peaksid kajastuma klientide jätkusuutlikkusega seotud eelistused, millega arvestatakse toote heakskiitmisel.

(7)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2015/35 vastavalt muuta.

(8)

Järelevalveasutustele ning kindlustus- ja edasikindlustusandjatele tuleks anda piisavalt aega käesolevas määruses esitatud uute nõuetega kohanemiseks. Seepärast tuleks selle kohaldamisega viivitada,

(1)

Üleminek vähese CO2 heitega, jätkusuutlikumale, ressursitõhusale ringmajandusele kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel keskse tähtsusega. 2016. aastal sõlmis liit Pariisi kokkuleppe (2). Selle artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud eesmärk tugevdada kliimamuutustele reageerimist muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse kooskõlla vähese kasvuhoonegaaside heitega ja kliimamuutute suhtes vastupanuvõimelisema arengu saavutamisega.

(2)

Seda keerulist ülesannet arvesse võttes esitas komisjon 2019. aasta detsembris Euroopa rohelise kokkuleppe (3). Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb anda investoritele nende investeeringutega seoses selgeid signaale, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata jätkusuutlikku rahastust.

(3)

2018. aasta märtsis avaldas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava, (4) milles on kehtestatud nõudlik ja laiaulatuslik jätkusuutliku rahastamise strateegia. Üks tegevuskavas sätestatud eesmärkidest on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv.

(4)

Tegevuskava korrektse elluviimise korral suureneb investorite nõudlus jätkusuutlike investeeringute järele. Seepärast tuleb selgitada, et jätkusuutlikkustegureid ja jätkusuutlikkuseesmärke tuleks võtta arvesse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/2358 (5) sätestatud tootejuhtimisnõuetes.

(5)

Kindlustustooteid koostavad kindlustusandjad ja -vahendajad peaksid võtma arvesse jätkusuutlikkustegureid iga kindlustustoote heakskiitmise korras ning muudes tootejuhtimis- ja -järelevalvekordades kõigi selliste kindlustustoodete puhul, mis on mõeldud turustamiseks klientidele, kes on huvitatud jätkusuutlikkusega seotud profiiliga kindlustustoodetest.

(6)

Võttes arvesse, et sihtturg tuleks määrata kindlaks piisavalt üksikasjalikult, ei tohiks piisata üldisest kinnitusest, et kindlustustootel on jätkusuutlikkusega seotud profiil. Selle asemel peaksid kindlustustooteid koostavad kindlustusandjad ja -vahendajad täpsustama, millisele konkreetsete jätkusuutlikkuseesmärkidega klientide rühmale turustamiseks asjaomane kindlustustoode mõeldud on.

(7)

Tagamaks, et jätkusuutlikkusteguritega kindlustustooted jäävad kergesti kättesaadavaks ka klientidele, kellel ei ole jätkusuutlikkuseelistusi, ei tuleks kindlustustooteid koostavatelt kindlustusandjatelt ja -vahendajatelt nõuda selliste kliendirühmade kindlakstegemist, kelle vajaduste, omaduste ja eesmärkidega jätkusuutlikkusteguritega kindlustustoode kokku ei sobi.

(8)

Kindlustustoote jätkusuutlikkustegurid tuleks esitada läbipaistval viisil, et kindlustustoodete turustajad saaksid anda oma klientidele või potentsiaalsetele klientidele asjakohast teavet.

(9)

2018. aasta mais avaldatud seadusandlike algatuste aluseks olnud mõjuhinnang (6) näitas vajadust selgitada, et kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad peaksid osana oma kohustustest klientide ja potentsiaalsete klientide ees võtma arvesse ka jätkusuutlikkustegureid.

(10)

Et säilitada investorikaitse kõrge tase, peaksid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad kliendi või potentsiaalse kliendi huve kahjustada võivate huvide konfliktide liikide kindlakstegemisel võtma arvesse selliseid huvide konflikte, mis tulenevad kliendi jätkusuutlikkuseelistuste kaasamisest. Olemasolevate klientide puhul, kelle jaoks sobivuse hindamine on juba läbi viidud, peaks kindlustusvahendajatel ja -andjatel olema võimalik teha olemasoleva sobivushinnangu järgmisel korrapärasel ajakohastamisel kindlaks kliendi isiklikud jätkusuutlikkuseelistused.

(11)

Kindlustuspõhiste investeerimistoodete kohta nõu andvatel kindlustusvahendajatel ja -andjatel peaks olema võimalik soovitada oma klientidele või potentsiaalsetele klientidele sobivaid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid ning seepärast peaks neil olema võimalik esitada küsimusi, et teha kindlaks kliendi isiklikud jätkusuutlikkuseelistused. Kooskõlas kohustusega korraldada turustustegevust vastavalt tarbijate parimatele huvidele peaksid klientidele või potentsiaalsetele klientidele antavad soovitused kajastama nii finantseesmärke kui ka nende klientide väljendatud jätkusuutlikkuseelistusi. Seepärast tuleb selgitada, et jätkusuutlikkustegurite arvestamine nõustamisprotsessis ei tohi tuua kaasa ebasobivate toodete müüki ega kindlustuspõhiste investeerimistoodete eksitavat esitamist jätkusuutlikkuseelistustele vastavatena, kui need tegelikult nendele ei vasta. Selliste tavade või eksitava esitamise vältimiseks peaksid kindlustuspõhiste investeerimistoodete kohta nõu andvad kindlustusvahendajad ja -andjad enne, kui nad küsivad kliendi või potentsiaalse kliendi võimalike jätkusuutlikkuseelistuste kohta, hindama tema muid investeerimiseesmärke ja individuaalseid asjaolusid.

(12)

Praeguseks on välja töötatud erineva jätkusuutlikkustasemega kindlustuspõhiseid investeerimistooteid. Et võimaldada klientidel või potentsiaalsetel klientidel mõista erinevaid jätkusuutlikkustasemeid ja teha jätkusuutlikkuse seisukohast teadlikke investeerimisotsuseid, peaksid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad selgitama erinevust järgimiste vahel: ühelt poolt kindlustuspõhised investeerimistooted, mis hõlmavad sellisesse majandustegevusse tehtavate jätkusuutlike investeeringute miinimumosa, mis kvalifitseerub keskkonnasäästlikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (7) alusel, jätkusuutlikud investeeringud, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (8) artikli 2 punktis 17, ja kindlustuspõhised investeerimistooted, mis võtavad arvesse peamist negatiivset mõju jätkusuutlikkusteguritele ja mida võib soovitada kliendi isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele vastavatena, ning teiselt poolt muud kõnealuste erijoonteta kindlustuspõhised investeerimistooted, mida ei tohiks soovitada klientidele või potentsiaalsetele klientidele, kellel on isiklikud jätkusuutlikkuseelistused.

(13)

Tuleb pöörata tähelepanu rohepesu probleemile, mis seisneb eelkõige ebaõiglase konkurentsieelise saamises seeläbi, et kindlustuspõhist investeerimistoodet soovitatakse keskkonnasõbraliku või jätkusuutlikuna, kui see tegelikult ei vasta põhilistele keskkonna- või muudele jätkusuutlikkusega seotud standarditele. Selleks et hoida ära ebasobivate toodete müüki ja rohepesu, ei tohiks kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad soovitada kindlustuspõhiseid investeerimistooteid isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele vastavatena, kui need tooted neile eelistustele ei vasta. Kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad peaksid selgitama kliendile või potentsiaalsele kliendile, mis põhjusel seda ei tehta, ja dokumenteerima need põhjused.

(14)

Tuleb selgitada, et isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele mittevastavaid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid võivad kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad siiski soovitada, kuid mitte toodetena, mis vastavad isiklikele jätkusuutlikkuseelistustele. Selleks et klientidele või potentsiaalsetele klientidele saaks anda täiendavaid soovitusi juhul, kui kindlustuspõhised investeerimistooted ei vasta kliendi jätkusuutlikkuseelistustele, peaks kliendil olema võimalus kohandada teavet oma jätkusuutlikkuseelistuste kohta. Selleks et hoida ära ebasobivate toodete müüki ja rohepesu, peaksid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja -andjad kliendi otsuse ja kohandamist toetavad kliendi selgitused dokumenteerima.

(15)

Käesoleva määruse sätted on omavahel ja määruse (EL) 2019/2088 sätetega tihedalt seotud, sest nendega luuakse terviklik jätkusuutlikkuse aspektide avalikustamise süsteem. Et võimaldada neid sätteid ühtselt tõlgendada ja kohaldada ning tagada, et turuosalised, pädevad asutused ja investorid saaksid kõnealustest sätetest täielikult aru ja neil oleks sätetele hõlbus juurdepääs, oleks soovitav koondada need sätted ühteainsasse õigusakti.

(16)

Seepärast tuleks komisjoni delegeeritud määrusi (EL) 2017/2358 ja (EL) 2017/2359 (9) vastavalt muuta.

(17)

Pädevatele asutustele ning kindlustusvahendajatele ja -andjatele tuleks anda piisavalt aega käesolevas määruses sätestatud uute nõuetega kohanemiseks. Seepärast tuleks selle kohaldamine edasi lükata,

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Ungari taotlus registreerida nimetus „Őrségi tökmagolaj“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Őrségi tökmagolaj“ registreerida,

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Ungari taotlus registreerida nimetus „Tuzséri alma“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Tuzséri alma“ registreerida,

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 134/98 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Pera Mantovana“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Olio di Roma“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Olio di Roma“ registreerida,

(1)

Komisjon vaatas läbi Rumeenia esitatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 kohase taotluse saada heakskiit kaitstud päritolunimetuse „Iaşi“ tootespetsifikaadi muutmisele.

(2)

Komisjon avaldas vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3 tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotluse Euroopa Liidu Teatajas (2).

(3)

Komisjonile ei esitatud ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet.

(4)

Seega tuleks tootespetsifikaadi muutmine vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 heaks kiita.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõigetele 2 ja 3 vaatas komisjon läbi Horvaatia taotluse registreerida nimetus „Muškat momjanski / Moscato di Momiano“ ja see avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjonile ei esitatud ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 tuleks võtta nimetus „Muškat momjanski / Moscato di Momiano“ kaitse alla ja kanda see registrisse, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 104.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

Komisjon vaatas läbi Prantsusmaa poolt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 kohaselt esitatud taotluse saada heakskiit kaitstud geograafilise tähise „Coteaux du Libron“ spetsifikaadi muudatusele. See muudatus hõlmab nimetuse „Coteaux du Libron“ muutmist nimetuseks „Coteaux de Béziers“.

(2)

Komisjon avaldas vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 3 tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotluse Euroopa Liidu Teatajas (2).

(3)

Komisjonile ei esitatud ühtegi määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet.

(4)

Seega tuleks tootespetsifikaadi muutmine heaks kiita vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 koostoimes delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 15 lõikega 2.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (2) artikli 17 lõike 5 kohaselt vaatas komisjon läbi Saksamaa poolt 7. juunil 2019 esitatud taotluse geograafilise tähise „Bayerischer Bärwurz“ registreerimiseks.

(2)

Määrus (EL) 2019/787, millega asendatakse määrus (EÜ) nr 110/2008, jõustus 25. mail 2019. Kõnealuse määruse artikli 49 lõike 1 kohaselt tunnistati määruse (EÜ) nr 110/2008 III peatükk, milles käsitletakse geograafilisi tähiseid, alates 8. juunist 2019 kehtetuks.

(3)

Olles jõudnud järeldusele, et taotlus on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 110/2008, avaldas komisjon selle kõnealuse määruse artikli 17 lõike 6 kohaselt Euroopa Liidu Teatajas (3) lähtuvalt määruse (EL) 2019/787 artikli 50 lõike 4 esimesest lõigust.

(4)

Komisjonile ei esitatud ühtegi määruse (EL) 2019/787 artikli 27 lõike 1 kohast vastulauset.

(5)

Tähis „Bayerischer Bärwurz“ tuleks seega registreerida geograafilise tähisena,

(1)

Määrusega (EÜ) nr 599/2009 (2) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu vahemikus 0–198 eurot netotonni kohta selliste Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“ või „asjaomane riik“) pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli ning mis kuulusid sel ajal CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209820), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009120), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009920), ex 2710 19 41 (TARICi kood 2710194120), ex 3824 90 91, ex 3824 90 97 (TARICi kood 3824 90 97 87) alla. Selle määrusega kehtestatud dumpinguvastasele tollimaksule viidatakse edaspidi kui esialgsetele meetmetele. Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 444/2011 (3) laiendas nõukogu pärast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, v.a Kanadas Ontarios Oakville’is ja Guelphis asuvate äriühingute BIOX Corporation ja Rothsay Biodiesel toodang. Sama määrusega laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Ameerika Ühendriikidest imporditud segatud biodiislikütusele, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(3)

Euroopa Komisjon taaskehtestas pärast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) rakendusmäärusega (EL) 2015/1518 (4) lõplikud dumpinguvastased meetmed Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(4)

Lisaks laiendati määrusega (EL) 2015/1518, mida on muudetud määrusega (EL) 2016/676, (5) lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ka Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, välja arvatud Kanadas Ontarios Oakville’is ja Guelphis asuvate äriühingute BIOX Corporation ja Rothsay Biodiesel ning Kanadas Nova Scotias Dartmouthis asuva äriühingu DSM Nutritional Products Canada Inc. toodang. Sama määrusega laiendas Euroopa Komisjon lõplikku dumpinguvastast tollimaksu USAst imporditud segatud biodiislikütusele, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(5)

Praegu kehtiv kindlasummaline tollimaks jääb vahemikku 0–198 eurot tonni kohta valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordi suhtes, 115,6 eurot tonni kohta valimisse kaasamata, kuid koostööd teinud äriühingute impordi suhtes ja kindlasummaline tollimaks 172,2 eurot tonni kohta kõigi muude äriühingute impordi suhtes.

(6)

Lisaks muudeti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1598 (6) määrust (EL) 2015/1518, lubades äriühingutel, kes esialgse uurimisperioodi jooksul biodiislikütust ei eksportinud, taotleda läbivaatamist selle kohta, kas nende suhtes võib kohaldada valimisse kaasamata, kuid koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

(7)

Pärast uue eksportiva tootja režiimi taotlust muudeti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1121 (7) määrust (EL) 2015/1518, lisades I lisasse Coshoctonis (Ohio) asuva USA äriühingu Organic Technologies, kelle suhtes on seega kohaldatav valimisse kaasamata, kuid koostööd teinud äriühingutele kehtiv kaalutud keskmine tollimaks 115,6 eurot tonni kohta.

(8)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (8) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(9)

Läbivaatamistaotluse esitas 11. juunil 2020. aastal Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu (edaspidi „taotluse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu biodiislikütuse kogutoodangust. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(10)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas komisjon 14. septembril 2020 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (9) (edaspidi „algatamisteade“).

(11)

Samal päeval algatas komisjon eraldi menetluse USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavate subsiidiumidevastaste meetmete aegumise läbivaatamiseks (10).

(12)

Kanada valitsus esitas kõnealuse algatamise kohta märkused, milles märkis, et meetmete säilitamise korral tuleks säilitada kolme Kanada biodiislikütuse tootja suhtes tehtud erand. Erand säilitati käesoleva määruse artiklis 2.

(13)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(14)

Kõnealune juhtum algatati 14. septembril 2020, st Ühendkuningriigi ja ELi vahel kokku lepitud üleminekuperioodil, mil Ühendkuningriigi suhtes kehtis endiselt liidu õigus. See periood lõppes 31. detsembril 2020. Seega ei saanud Ühendkuningriigi äriühinguid ja ühendusi alates 1. jaanuarist 2021 enam pidada käesolevas menetluses huvitatud isikuteks.

(15)

15. jaanuaril 2021 juhtumi toimikusse lisatud teates (11) kutsus komisjon endaga ühendust võtma Ühendkuningriigi ettevõtjaid, kes leiavad, et neid saab sellest hoolimata endiselt huvitatud isikutena käsitada. Äriühingud BP OIL International Limited ja Argent Energy taotlesid, et neid käsitataks jätkuvalt huvitatud isikutena, ja esitatud tõendite põhjal neile see õigus ka anti. Eelkõige esitasid mõlemad äriühingud tõendeid seotud üksuste olemasolu kohta vastavas liidu turul tegutsevas kontsernis. Seevastu asendati Ühendkuningriigi emaettevõtja Valero Energy Limited selle Iirimaa tütarettevõtjaga Valero Energy Limited Ireland, kuna viimane tegutseb liidu turul.

(16)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid Ameerika Ühendriikide tootjaid ja Ameerika Ühendriikide ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid, kauplejaid ja teadaolevalt seotud ühendusi aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(17)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Ühtegi ärakuulamistaotlust ei esitatud.

(18)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib kasutada väljavõttelist uuringut kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(19)

14. septembril 2020 teavitas komisjon huvitatud isikuid kooskõlas algatamisteate punktiga 5.4 liidu tootjate esialgsest valimist. Komisjon koostas valimi, võttes aluseks samasuguse toote tootmis- ja müügimahu 2019. aastal ning samasuguse toote tootjate geograafilise asukoha. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kuuluvate liidu tootjate toodang moodustas 17,5 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus ja valim tagas ka hea geograafilise jaotuse. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esialgse valimi kohta märkusi esitama. Seitsme päeva pikkuse tähtaja jooksul pärast liidu tootjate esialgse valimi teatavakstegemist ühtegi märkust ei esitatud.

(20)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(21)

Nõutud teabe esitas ainult üks sõltumatu importija, Shell Trading Rotterdam BV, ja seetõttu otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(22)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil USA teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon asjaomase riigi ametiasutustel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(23)

Algatamise ajal tehti eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku koopia kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil.

(24)

Kolm Ameerika Ühendriikide eksportivat tootjat andsid endast teada ja avaldasid soovi uurimises komisjoniga koostööd teha. Arvestades importijate väikest arvu, otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik. Seepärast paluti kõigil kolmel endast teada andnud äriühingul täita küsimustik ja esitada see komisjonile kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

(25)

15. oktoobril 2020 teavitas üks kolmest äriühingust komisjoni e-kirja teel, et ei tee enam koostööd. Lisaks sellele ei esitanud ka kumbki ülejäänud kahest äriühingust küsitud teavet, kuna nad ei täitnud ega tagastanud küsimustikku etteantud tähtajaks.

(26)

10. novembril 2020 saatis komisjon kirja, milles teavitas kõiki äriühinguid kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja lähtuda uurimises kättesaadavatest faktidest. Kavatsusest teatati ka USA ametiasutustele. Kirjale vastamise tähtaeg oli 17. november 2020. Märkusi ei esitatud.

(27)

Kuna ükski kolmest USA eksportivast tootjast ei teinud aegumise läbivaatamise uurimisel koostööd, otsustati kohaldada alusmääruse artikli 18 sätteid ja tugineda järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele.

(28)

Algatamise ajal tehti eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku koopia kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil.

(29)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja ühelt sõltumatult liidu importijalt.

(30)

COVID-19 puhangu ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud viiruse leviku tõkestamise piirangute tõttu ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks oma esialgsete otsuste tegemiseks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (12). Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/isikuid:

(31)

21. mail 2021 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(32)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud huvitatud isikutele võimaldati ärakuulamine.

(33)

Vaatlusalune toode on sama, mida käsitles esialgne uurimine ja eelmine aegumise läbivaatamise uurimine, nimelt Ameerika Ühendriikidest pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab rohkem kui 20 massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, ning mis kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209829), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009129), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009929), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194329), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194629), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194729), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201129), ex 2710 20 16 (TARICi kood 2710201629), ex 3824 99 92 (TARICi kood 3824999212), ex 3826 00 10 (TARICi koodid 3826001029, 3826001059, 3826001099), ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009019) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(34)

Biodiislikütus on taastuvkütus, mida toodetakse erinevatest toorainetest, st taimeõlidest, nagu rapsiõli, sojaõli, palmiõli, kasutatud praadimisõlid, loomsed rasvad või biomass.

(35)

Biodiislikütust kasutatakse transpordisektoris, peamiselt segatuna mineraalse diislikütusega (st nafta/tavaline diislikütus), ja väga vähesel määral puhtal kujul (B100).

(36)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(37)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(38)

Rootsi äriühing Preem AB ja Valero Energy Ltd Ireland, kes on kütusetootjad ja tarnijad ning seega vaatlusaluse toote kasutajad, väitsid, et rasvhapete metüülestrite (FAME) biodiislikütus ja hüdrogeenitud taimeõli (HVO) biodiislikütus on kaks eri liiki biodiislikütust ning et hüdrogeenitud taimeõli tuleks praegusest tootemääratlusest välja jätta. Ajutiste meetmete kehtestamist käsitlevas 2009. aasta määruses (13) loeti biodiislikütuseks igat liiki biodiislikütus ja biodiislikütuse segud. Diislikütusega saab segada nii rasvhapete metüülestreid kui ka hüdrogeenitud taimeõli ning hoolimata füüsikaliste omaduste mõningatest erinevustest on toote lõppkasutus sama ja liidu tootmisharu toodab mõlemat toodet. Lisaks määratleti esialgse uurimise kaebuses hüdrogeenitud taimeõlidest toodetud diislikütus selge sõnaga kui vaatlusaluse toote hulka kuuluv ja tol ajal ei vaidlustanud seda väidet ükski isik. Seepärast lükati see väide tagasi.

(39)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

(40)

Nagu eespool põhjendustes 25–27 selgitatud, ei olnud valimisse kaasatud tootjate koostöö puudumise tõttu võimalik analüüsida USA tootjate esitatud kontrollitud andmeid.

(41)

Seega lähtuti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatest faktidest. Seetõttu kasutas komisjon teabe saamiseks järgmisi allikaid: taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks ja taotluse esitaja hiljem esitatud teave, Eurostat, ülemaailmne kaubandusatlas (edaspidi „GTA“) ning USA energiateabe ameti (EIA) veebisait ja USA põllumajandusministeeriumi (USDA) veebisait.

(42)

Pärast meetmete kehtestamist 2009. aastal vähenes biodiislikütuse import USAst liitu alates 2013. aastast peaaegu nullini. Näiteks imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020) USAst umbes 156 tonni. See kogus moodustab ainult 0,04 % USA koguekspordist ja veelgi väiksema osa liidu tarbimisest. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et selline väike kogus ei anna piisavat alust dumpinguanalüüsi jätkata. Seetõttu keskendus komisjon uurimises dumpingu kordumise tõenäosusele juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(43)

Komisjon analüüsis, kas dumpingu kordumine oleks tõenäoline, kui meetmed aeguvad. Analüüsiti eelkõige järgmisi elemente: ELis ja USAs toodetud ja müüdud toote hindade vaheline seos, kolmandate riikide ekspordihindade ja USA hindade vaheline seos, kolmandate riikide ekspordihindade ja Euroopa Liidu hinnataseme vaheline seos, kasutamata tootmisvõimsused USAs ning kõrvalehoidmise ja absorptsioonitavad.

(44)

Komisjoni talitused kasutasid kahte teabeallikat, et määrata biodiislikütuse omamaine müügihind USAs läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal: i) USA põllumajandusministeerium (US Department of Agriculture (USDA)) ja ii) aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teave.

(45)

USDA esitatud teabest ilmnes, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli omamaise müügi tehasehind 909,05 USA dollarit tonni kohta. Arvestades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil euro ja dollari keskmist vahetuskurssi (1 euro = 1,105 USA dollarit), vastab sellele summale USA omamaises käibes 822,31 eurot tonni kohta. See on lähedane aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabele, kus nimetati omamaist müügihinda 918,06 USA dollarit (820 eurot) tonni kohta. Komisjon pidas asjakohaseks arvestada dumpingu kordumise analüüsis USA siseturu kohta kindlakstehtud hinda (822,31 eurot).

(46)

Euroopa Liidus liidu tootjate müüdud biodiislikütuse keskmine tehasehind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on näidatud allpool olevas tabelis 1, oli 771 eurot tonni kohta.

(47)

Kui USA tootjad soovivad uuesti Euroopa Liidu turule tulla, peavad nad müüma hinnaga, mis on lähedane 771 eurole tonni kohta või sellest madalam. Lõpphind peab ühtlasi katma meretranspordi- ja kindlustuskulud ning biodiislikütusele kehtiva tollimaksu (6,5 %). Uurimise ajal hangitud andmete kohaselt oleks see ligikaudu 92 eurot tonni kohta. Komisjon lähtus selle summa puhul a) taotluse esitaja arvutatud transpordi ja prahiraha summast ning b) USAst pärit biodiislikütuse impordihinna suhtes kohaldatavatest tollimaksudest (6,5 %), mille komisjon arvutas pärast tutvumist avalikult kättesaadava teabega, näiteks ülemaailmne kaubandusatlas (GTA), ja ümardas selle 106 euroni, et katta ka mõned impordijärgsed lisakulud.

(48)

Seega juhul, kui USA tootjad hakkaksid uuesti liitu eksportima konkurentsivõimeliste hindadega, peaksid nad suure tõenäosusega tegema seda tehasehinnaga, mis on väiksem kui 665 eurot tonni kohta ja mis oleks madalam kui nende omamaine müügihind USAs, järelikult dumpinguhinnaga.

(49)

Komisjon analüüsis veel USA biodiislikütuse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnamustrit läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(50)

Komisjon uuris avalikult kättesaadavat teavet, nagu ülemaailmne kaubandusatlas (GTA), ja võttis sealt välja biodiislikütuse ekspordi mahud ja väärtused läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vastavalt HS-koodile 3826 00. Kõikidesse riikidesse (kaasa arvatud ELi) eksporditud kogused on 389 075 tonni, millest 14 tonni eksporditi Euroopa Liitu.

(51)

Allolevas tabelis on võrreldud keskmist müügihinda USA dollarites tonni kohta, mis on nõuetekohaselt kohandatud tehasehindade tasemele (arvates riigisisese kaubaveo puhul maha 82,52 USA dollarit tonni kohta, nagu on märgitud aegumise läbivaatamise taotluses), keskmise omamaise hinnaga USAs kuue riigi puhul (väljaspool ELi), kuhu USA eksportis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rohkem kui 0,1 % oma koguekspordist.

Tabel 1

USA ekspordimahud ja -hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(52)

Tabelist on näha, et kõigi kuue eksportiva riigi puhul müüvad USA tootjad nende omamaistest hindadest 5–65 % madalamate hindadega. Lisaks on tabelist näha ekspordihindade suur erinevus riikides, kuhu USA läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõige rohkem eksportis.

(53)

Tabelist on näha ka see, et kõrgeimad keskmised ekspordihinnad kehtisid sellistele riikidele nagu Kanada ja Norra, kuhu USA müüb 92 % oma koguekspordist. Taotluses on selle kohta märgitud, et „ […] Kanadasse eksporditav kallim biodiislikütus tuleb valmistada teatavat liiki toorainetest, mis taluvad paremini madalaid temperatuure, näiteks rapsist, või ka hüdrogeenitud taimeõlist, millel on suurepärased omadused madalatel temperatuuridel […]“. Seega seletab neid kallimaid keskmisi ekspordihindu nimetatud kahte riiki tooraine (näiteks rapsi) kõrgem omahind.

(54)

ELi turg on USA biodiislikütuse ekspordile atraktiivne turg. Eespool põhjenduses 49 osutatud GTA andmebaasi põhjal arvutati seejärel aritmeetiline keskmine ekspordihind kõikidesse sihtkohtadesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (vt põhjendus 55 allpool), võttes arvesse järgmisi elemente.

(55)

Kõiki eespool nimetatud elemente arvesse võttes arvutas komisjon keskmise ekspordihinna, mis on 682 USA dollarit tonni kohta (617 eurot). See keskmine ekspordihind 617 eurot on FOB-hind, millele tuleb CIF-hinna saamiseks lisada meretranspordi- ja kindlustuskulud. Aegumise läbivaatamise taotluses hinnati nende kulude suuruseks umbes 52 USA dollarit tonni kohta (47 eurot).

(56)

Komisjon leiab, et 47 eurot tonni kohta on põhjendatud viide muude sihtkohtadega seotud täiendavate meretranspordi- ja kindlustuskulude suurusele. USA keskmisteks ekspordihindadeks kolmandatesse riikidesse määrati seega 617 eurot (FOB), mis on isegi juhul, kui lisatakse meretranspordi- ja kindlustuskulud, olemasolev tollimaks (6,5 %) (kokku ümardatuna 104 eurot tonni kohta, et katta ka mõned impordijärgsed lisakulud) USAst ELi (kokku umbes 721 eurot), palju madalam kui liidu tootmisharu tehasehind, mis on 771 eurot tonni kohta.

(57)

Järelikult näitab see, et USA eksportivatel tootjatel oleks võimalik liidu turule jõudmiseks müüa madalama hinnaga kui 771 eurot tonni kohta ja et see oleks nende jaoks stiimul suunata osa praegusest ekspordist kolmandatesse riikidesse liidu turule, kuna seal on hinnad atraktiivsemad kui mõnel kolmanda riigi turul.

(58)

Kuna USA tootjad koostööd ei teinud, määras komisjon USA tootmisvõimsuse kindlaks USA energiateabe ameti (EIA) veebisaidil kättesaadava teabe põhjal.

(59)

USA biodiislikütuse tootjad peavad esitama sellele ametile aruanded (vastavalt igal aastal ja igal kuul) olemasolevate ja kavandatud tootmisvõimsuste kohta, samuti tootmise, sisendite, varude ja biodiislikütuse müügi kohta.

EIA andmete põhjal oli USA biodiislikütuse tootjate tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 8 412 000 tonni.

(60)

USA tegelik biodiislikütuse tootmine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 5 718 000 tonni (EIA andmed), mis vastab 68 %-le tootmisvõimsuse rakendusastmele ja vabale tootmisvõimsusele 32 % ehk ligikaudu 2 694 000 tonnile. USA tootjate märkimisväärne vaba tootmisvõimsus stimuleerib tootmist suurendama ja müüma dumpinguhindadega biodiislikütust liidu turule ning seetõttu kasutatakse seda juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, tõenäoliselt liidu turu varustamiseks. USA tootjad saavad tootmist hõlpsasti suurendada ja eksportida Euroopa Liitu, saades majanduslikku tulu tootmisvõimsuse rakendusastme suurenemisest ja tootmise ühikuhindade alanemisest. Ameerika Ühendriikide vaba tootmisvõimsuse suunamisel Euroopa Liidu turule oleks oluline mõju, kuna see moodustab peaaegu 18 % Euroopa Liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(61)

Lisaks oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil USA biodiislikütuse tootmine (5 718 000 tonni) väiksem kui tarbimine (5 934 000 tonni). Seega importis USA rohkem biodiislikütust, kui eksportis. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli import kokku 629 000 tonni ning eksport kokku 428 000 tonni. Kuid kui olemasolevat tootmisvõimsust ei kasutatud vaatlusalusel perioodil omamaise nõudluse rahuldamiseks, on ebatõenäoline, et olemasolevat tootmisvõimsust kasutatakse tulevikus samal eesmärgil. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil teatatud USA tootmisvõimsus (8 412 000 tonni, vt eelmine põhjendus) oli oluliselt suurem kui sisetarbimine. See tähendab, et kui ekspordituru võimalused avanevad, kasutavad USA tootjad oma vaba tootmisvõimsust tõenäoliselt pigem eksportmüügiks kui sisetarbimise jaoks.

(62)

On ebatõenäoline, et vaba tootmisvõimsust kasutatakse ELi-välistesse kolmandatesse riikidesse eksportimiseks. Kolmandate riikide suured turud (Brasiilia, Indoneesia, Argentina, Hiina, Tai) on biodiislikütuse omamaise tootmise poolest isemajandavad ja USA ei ole oma vabast tootmisvõimsusest hoolimata nendesse riikidesse seni eriti eksportinud. Ei ole põhjust arvata, et see edaspidi muutub.

(63)

Seetõttu on tõenäoline, et USA tootjad kasutaksid olulist osa vabast tootmisvõimsusest, et müüa täiendavalt ELi, mis on väga atraktiivne turg, kuna see on maailma suurim ja biodiislikütuse tarbimise arvukate stiimulitega turg.

(64)

Nagu põhjenduses 1 märgitud, on leitud, et 2009. aastal kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale, kasutades transporti läbi Kanada ning muutes segu koostist. Selliste tavade olemasolu näitab, et osa USA tootjatest on huvitatud Euroopa Liidu turule tulemisest ka pärast meetmete kehtestamist ja seda võib seega pidada näitajaks selle kohta, et liidu turg on USA biodiislikütuse tootjate jaoks atraktiivne.

(65)

Euroopa Liidu turg on väga atraktiivne, kuna tegemist on maailma suurima turuga ning eksisteerivad märkimisväärsed Euroopa Liidu ja liikmesriikide stiimulid biodiislikütuse tarbimiseks. Seetõttu oleks USA tootjatel lihtne kasutada vabasid tootmisvõimsusi täiel määral ja suunata osa ekspordikäibest teistelt, vähem kasumlikelt turgudelt kolmandatest riikidest Euroopa Liidu turule.

(66)

Põhjenduses 51 esitatud tabeli põhjal järeldas komisjon, et üldjuhul müüvad USA tootjad kolmandatesse riikidesse nende omamaistest hindadest madalamate hindadega.

(67)

Sellega seoses ja arvestades USA tootmisharu märkimisväärseid vabu tootmisvõimsusi ning liidu turu atraktiivsust selle suuruse ja müügihindade tõttu, eriti arvestades USA hinnataset kolmandatesse riikidesse eksportimisel ja varasemat meetmetest kõrvalehoidmist, järeldas komisjon, et USAst lähtuv impordidumping tõenäoliselt kordub, kui kehtivatel meetmetel aeguda lasta.

(68)

Taotluse esitaja esitatud andmete kohaselt valmistas liidus vaatlusalusel perioodil samasugust toodet 49 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(69)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 14 miljonit tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks liidu tootmisharu esitatud teabe alusel. Nagu on märgitud põhjenduses 19, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab 17,5 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(70)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks tootmisharu esitatud teabe ja Comexti impordiandmete alusel.

(71)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)  (14)

(72)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes biodiislikütuse tarbimine liidus, arvutatuna biodiislikütuse impordi ja liidu tootmisharu ELi turul tehtud kogumüügi summana, 22 % ehk 13,8 miljonilt tonnilt 2017. aastal 16,9 miljoni tonnini.

(73)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati esitatud andmete põhjal (andmebaas Comext). Impordi turuosa määrati kindlaks andmete põhjal, mille esitas taotluse esitaja liidu tootmisharu omamaise müügi kohta, ja Comexti kaubandusandmete põhjal.

(74)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordimaht (tonnides), turuosa ja hinnad  (15)

(75)

Alates meetmete kehtestamisest 2009. aastal import USAst peaaegu lakkas ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see kõigest 156 tonni (võrreldes enam kui 1 137 000 tonniga esialgsel uurimisperioodil).

(76)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei toimunud USAst ELi peaaegu üldse biodiislikütuse importi, mida saaks kasutada hinna allalöömise arvutamisel usaldusväärse alusena.

(77)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon alternatiivse võimalusena:

(78)

Võrdluse tulemusena saadi hinna allalöömine 6,4 %.

(79)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli import kolmandatest riikidest 3 750 000 tonni ehk umbes 22 % liidu kogutarbimisest. Kui USA välja arvata, siis olid peamised biodiislikütuse impordiallikad Argentina (24 % ELi impordist), Malaisia (18 %), Singapur (13 %) ja Indoneesia (5 %).

(80)

Muudest kolmandatest riikidest pärit biodiislikütuse impordi (kogu)maht, turuosa ja hindade suundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest  (16)

(81)

Argentinast ja Indoneesiast, mis on kaks peamist biodiislikütust eksportivat riiki, pärit impordile kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud kaotati 2018. aastal. Selle tulemusena suurenes import kolmandatest riikidest 2018. aastal ning jäi 2019. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 3,8 miljoni tonni tasemele. Kokkuvõttes suurenes import kolmandatest riikidest, välja arvatud USA, vaatlusalusel perioodil 145 %. Lisaks suurenes nende turuosa vaatlusalusel perioodil 11 %-lt 22 %-le.

(82)

Mis puudutab hindu, on olukord riigiti erinev.

(83)

Komisjon kehtestas 2019. aasta veebruaris Argentina suhtes, mis on peamine impordiallikas, lõplikud subsiidiumidevastased meetmed sellest riigist pärit biodiislikütuse impordile ja võttis samal ajal vastu otsuse, millega andis nõusoleku kaheksa Argentina tootja ja Argentina biokütuste koja (CARBIO) võetud minimaalse hinna kohustustele. See tõi kaasa märkimisväärse hinnatõusu 2019. aastal (14 % võrreldes 2018. aastaga) ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (17 % võrreldes 2018. aastaga).

(84)

Mis puudutab Indoneesiat, siis kehtestas Euroopa Komisjon 2019. aastal Indoneesiast pärit subsideeritud biodiislikütuse impordile tasakaalustavad tollimaksud. Selle tulemusena vähenes Indoneesiast pärit import 2020. aastaks oluliselt.

(85)

Indoneesia ja Malaisia puhul olid hinnad languses. Samal ajal suurenesid hinnad teiste kolmandate riikide puhul märkimisväärselt. Üldiselt suurenesid muudest kolmandatest riikidest kui USAst pärit impordi keskmised müügihinnad vaatlusalusel perioodil 11 %. See suundumus on kooskõlas asjaomastest riikidest pärit impordi suundumusega, mis on esitatud eespool tabelis 3. Hinnasuundumus on võrreldes allpool tabelis 8 esitatud liidu tootmisharu müügihindadega liidu turul siiski erinev. Valimisse kaasatud liidu tootjate hinnad vähenesid kooskõlas tootmiskulude vähenemisega. Selle tagajärjel kolmandate riikide eksportijate ja valimisse kaasatud liidu tootjate hinnavahe vähenes, mis suurendas liidu tootmisharu konkurentsivõimet.

(86)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(87)

Nagu põhjendustes 18 ja 19 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks väljavõttelist uuringut.

(88)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Ta hindas makromajanduslikke näitajaid ELi tootmisharu esitatud andmete ja muude sektorispetsiifiliste makromajanduslike andmete, näiteks FAO ja OECD andmete põhjal. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(89)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(90)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringute tasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(91)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(92)

Liidu toodang suurenes 12,6 miljonilt tonnilt 2017. aastal 14,0 miljoni tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, see tähendab, et vaatlusalusel perioodil oli kasv 11 %. Kui tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 22 %, reageeris liidu tootmisharu sellele positiivselt, suurendades tootmist.

(93)

Samal ajal suurenes tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil 9 % ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 17,5 miljoni tonnini. Liidu tootmisharu arendab oma tootmisvõimsust, et rahuldada suurenevat nõudlust. Ühe aruande (18) kohaselt puudutab kõnealune võimsuse suurendamine peamiselt hüdrogeenitud taimeõli (HVO) tootmist.

(94)

Tootmise ja tootmisvõimsuse samaaegse suurenemise tulemusena oli tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil stabiilselt ligikaudu 80 %.

(95)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(96)

Liidu tootmisharu suurendas müüki liidu turul 12,3 miljonilt tonnilt 2017. aastal 13,2 miljoni tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (+ 7 %).

(97)

Kuna tarbimine liidus suurenes tegeliku müügimahu väiksema kasvu tõttu 22 %, vähenes liidu tootmisharu turuosa 89 %-lt 2017. aastal 78 %ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Turuosa selline vähenemine on seotud kolmandatest riikidest pärit impordi kasvuga, eriti alates 2018. aastast (põhjendus 80).

(98)

Mitu näitajat (tootmine, tootmisvõimsus, müük, tööhõive) osutavad liidu tootmisharu positiivsele kasvule sellel perioodil. Võrreldes biodiislikütuse tarbimise arenguga samal perioodil on see kasv siiski mõõdukas. Tegelikult liidu tootmisharu turuosa vaatlusperioodil hoopis vähenes.

(99)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(100)

Vaatlusalusel perioodil suurenes tööhõive 2 643-lt 3 909ni, st 48 %.

(101)

Kuna tootmine kasvas vähem (+ 11 %), tekkis tootlikkuse langus (–25 %).

(102)

Nagu on selgitatud põhjenduses 42, ei olnud võimalik kindlaks teha dumpingut läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seetõttu keskendus uurimine dumpingu kordumise tõenäosusele juhul, kui dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(103)

Varasema aegumise läbivaatamise ajal ilmutas liidu tootmisharu varasema dumpingu mõjudest taastumise märke. Praeguse aegumise läbivaatamise uurimise vaatlusalusel perioodil jätkus taastumine, nagu näitab liidu tootmisharu puhul kindlaks tehtud peamiste kahjunäitajatega seonduv soodne areng.

(104)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(105)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid tootmiskulud 9 % (828 eurolt tonni kohta 755 euroni tonni kohta). See on osaliselt tingitud taimeõlide hinna langusest, mis toimus kogu perioodi jooksul. Kuigi mitte kõiki biokütuseid ei valmistata taimeõlidest, on taimeõlide hind biodiislikütuse tootmise põhisisendi hinna hea indikaator.

(106)

Keskmine müügihind langes 8 % – 834 eurolt tonni kohta 2017. aastal 771 euroni tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seda võib seostada toodangu hinna täheldatud langusega.

(107)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(108)

Valimisse kaasatud äriühingute keskmised tööjõukulud kasvasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 14 %. Selle erinevuse mõju on küllalt väike, arvestades, et tööjõukulud moodustavad ainult umbes 3 % tootmise kogukulust.

(109)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(110)

Varude tase oli stabiilselt umbes 1 % toodangust. See on väga väike suhtarv, mis näitab, et tootmisharu suudab teha nõudetööd ning piirata varude kogust. See on vajalik ka biodiislikütuse lagunemise vältimiseks.

(111)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(112)

Komisjon määras valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele klientidele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus püsis madalal tasemel. Siiski on selle suundumus vaatlusalusel perioodil kergelt positiivne, kasvades 1 %-lt 3 %-le. See oli seotud valimisse kaasatud äriühingute väiksemate tootmiskuludega (–9 %). See keskmine näitaja varjab aga suurt erinevust valimisse kaasatud liidu tootjate vahel, kuna mõned äriühingud ei teeninud üldse kasumit.

(113)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus arenes vaatlusaluse perioodi lõpus (2019. aastal ja 2020. aasta esimesel poolel) positiivselt, kuid 2018. aastal vähenes rahavoog järsult. 2018. aastal toimunud vähenemist mõjutab peamiselt ühe valimisse kaasatud ja spetsiifilise ärimudeliga äriühingu eriline olukord. Kahe ülejäänud valimisse kaasatud äriühingu puhul oli suundumus suhteliselt stabiilne.

(114)

Valimisse kaasatud äriühingutesse tehtud investeeringutes vaatlusalusel perioodil selget suundumust ei olnud. Ühe või teise valimisse kuuluva äriühingu investeeringud või nende puudumine võivad investeeringute taset aasta-aastalt üles-alla kõigutada. Investeeringud moodustasid vaatlusalusel perioodil käibest umbes 1–2 %, mida on vähe.

(115)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Vaatlusalusel perioodil arenes see positiivselt ja püsis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõrgel tasemel. Samas on selline suur investeeringutasuvus peamiselt seotud investeeringute väikese raamatupidamisliku väärtuse, mitte suure kasumiga.

(116)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid kontekstis, kus import USAst oli peaaegu olematu, kolmandatest riikidest pärit impordi mahud märkimisväärselt (145 %), kuid tõusis ka nende hinnatase (11 %). Samal ajal langesid liidu tootmisharu hinnad (8 %) kooskõlas tootmiskulude vähenemisega (9 %). Selle tagajärjel kahanes kolmandate riikide eksportijate ja valimisse kaasatud liidu tootjate hinnavahe, mis suurendas seega liidu tootmisharu konkurentsivõimet.

(117)

Kokkuvõttes osutavad kahjunäitajad vaatlusalusel perioodil positiivsele suundumusele, eelkõige tootmise (+ 11 %), tootmisvõimsuse (+ 9 %) ja müügi (+ 7 %) puhul, ning näitavad, et liidu biodiislikütuse tootmisharu on varasemast kahjust aeglaselt taastumas. Kahjunäitajate analüüs näitab, et praegu liidu tootmisharu olulist kahju ei kannata. Mõned näitajad, eelkõige väike kasumlikkus (≤ 3 %), osutavad siiski sellele, et majandusharu olukord on endiselt habras.

(118)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(119)

Komisjon hindas kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 USAst pärit dumpinguhinnaga impordist tulenenud kahju kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(120)

Sellega seoses uuris komisjon USA tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, USAst pärit impordi tõenäolisi hinnatasemeid dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja nende mõju liidu tootmisharule, sealhulgas hinna allalöömist, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei ole.

(121)

Nagu on kirjeldatud eespool punktis 3.3.4, on kogused, mida USA biodiislikütuse tootjad võiksid eksportida, liidu turu suurusega võrreldes märkimisväärsed. Vaba tootmisvõimsus moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 18 % liidu tarbimisest. Seega jõudis komisjon järeldusele, et olemasolev vaba tootmisvõimsus on märkimisväärne.

(122)

Nagu on kirjeldatud eespool punktis 3.3.2, siis otsustades kolmandate riikide eksporditurgude praeguse hinnakäitumise põhjal, eksportisid USA tootjad oma peamistele kolmandatele turgudele USA omamaistest hindadest madalamate hindadega. Lisaks, nagu on märgitud eespool põhjendustes 77–78, on need hinnad keskmiselt 6,4 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad liidu turul. Seetõttu on USAst teistele kolmandatele turgudele suunatud ekspordi hinnataset arvesse võttes USA eksportijate jaoks potentsiaalselt palju atraktiivsem eksportida liidu turule. Lisaks sellele, nagu on märgitud eespool punktis 3.3.6, on Euroopa Liidu turg väga atraktiivne, kuna tegemist on maailma suurima turuga ning eksisteerivad märkimisväärsed Euroopa Liidu ja liikmesriikide stiimulid biodiislikütuse tarbimiseks.

(123)

Seetõttu, kui meetmetel lastakse aeguda, avaldaksid USAst pärit dumpinguhinnaga biodiislikütuse märkimisväärsed kogused liidu hindadele väga tugevat survet ja mõjutaksid märkimisväärset liidu tootmisharu majanduslikku olukorda. Seega on tõenäoline, et liidu tootmisharu toodang ja müügimahud väheneksid ning tootmisharu praegu saavutatud väike kasum muutuks kahjumiks.

(124)

Lisaks hindas komisjon impordi võimalikku mõju, modelleerides kaks võimalikku stsenaariumit puhuks, kui meetmetel lastakse aeguda: 1) USAst pärit impordi järsk suurenemine ja 2) hinnalangus ELis suurenenud konkurentsi tõttu, kui kõik muud tingimused jäävad samaks.

(125)

Esimeses stsenaariumis modelleeris komisjon USA impordi kaks võimalikku taset. Esimene võimalus tähendas, et USAst pärit import toimub selle varasemates mahtudes (nagu esialgse uurimisperioodi ajal) (20), see tähendab 1,1 miljonit tonni. USAst pärit impordi suurenemise ja sellest tuleneva ELi tootmisharu müügi vähenemise tagajärjel väheneks ELi tootmisharu kasumlikkus 0,14 %, st +2,84 %-lt +2,70 %ni. Teise võimaluse puhul võeti arvesse ELi turu märkimisväärset kasvu 6,6 miljonilt tonnilt esialgsel uurimisperioodil 17 miljoni tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (+ 158 %). Seda tausta arvestades modelleeris komisjon impordi kasvu, mis vastas USA samale turuosale 17,2 % nagu esialgsel uurimisperioodil. Tulemuseks saadi, et liidu tootmisharu kasumlikkus väheneks 0,41 %, st +2,84 %-lt +2,43 %ni. Püsivhindades võib USA impordi kasvu mõlemal juhul kirjeldada pigem kui mõõdukat. See on seotud muutuvate kulude suure osakaaluga biodiislikütuse tööstuses.

(126)

Teises stsenaariumis leiti, et hinnalanguse mõju võib olla väga kahjulik. Kui liidu hinnad langevad USAst kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade tasemele (721 eurot tonn), väheneks kasum +2,84 %-lt –3,88 %ni. Kui liidu hinnad langevad 10 %, see tähendab 771 eurolt tonni kohta 694 euroni tonni kohta, väheneks kasum +2,84 %-lt –7,94 %ni. Igal juhul nulliks mis tahes hinnalangus, mis ületab –2,9 %, liidu tootmisharu kasumi.

(127)

Tegelikkuses tähendab see, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis on väga tõenäoline, et turul kujuneks olukord, mis on kahe eespool kirjeldatud stsenaariumi kombinatsioon. Eelkõige võib eeldada, et liidu turule võivad jõuda märkimisväärsed kogused USAst pärit biodiislikütust, mille hinnad on madalamad kui liidu tootmisharu hinnad. Selle tagajärjel väheneksid nii liidu tootmisharu turuosa kui ka selle hinnad. See tekitaks liidu tootmisharule olulist kahju.

(128)

Sellele tuginedes ja arvestades liidu tootmisharu praegust habrast olukorda, järeldas komisjon, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt USAst pärit kahjustavate dumpinguhindadega impordi oluline kasv ja olulise kahju kordumine on tõenäoline.

(129)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve. Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõike 1 kolmanda lausega pöörati erilist tähelepanu vajadusele kaitsta tootmisharu kahjustava dumpingu negatiivse mõju eest.

(130)

Kui olemasolevatel meetmetel lastakse aeguda, seisab liidu tootmisharu kindlasti silmitsi USA biodiislikütuse tootjate poolse suurenema ebaausa konkurentsiga, mis tõenäoliselt peatab järsult liidu tootmisharu käimasoleva taastumise.

(131)

Komisjon järeldas, et meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(132)

Ükski importija ei olnud meetmete pikendamise vastu.

(133)

Shell Trading Rotterdam väitis, et meetmed toovad kaasa hinnatõusu, sest need piiravad liidu turu varustamist. Ta märkis ka, et biodiislikütus on kättesaadav teistelt turgudelt.

(134)

Paistab, et meetmed ei mõjuta importijaid oluliselt, kuna kättesaadavad on alternatiivsed tarneallikad. Seda tõendab kolmandatest riikidest pärit impordi märkimisväärne turuosa.

(135)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et meetmete jätkamine ei kahjustaks märkimisväärselt liidu importijate huve.

(136)

Kasutajate osalemine uurimises oli piiratud.

(137)

Kaks kasutajat, Rootsi suurim kütuseettevõtja Preem, ja Valero Energy Ltd Ireland väitsid, et meetmete kehtivuse pikendamine takistaks otseselt Euroopa transpordisektori keskkonnahoidlikku arengut. Preem ja Valero Energy Ltd Ireland taotlesid konkreetselt, et hüdrogeenitud taimeõli tuleks praegusest tootemääratlusest välja jätta, sest tulevastel aastatel on oodata hüdrogeenitud taimeõli nappust. Valero Energy Ltd Ireland viitas konkreetselt ELi transpordi taastuvenergia eesmärkidele aastaks 2030, väites et praegust ELi tootmist arvestades neid eesmärke ei saavutataks.

(138)

Komisjon märkis, et liidu tootjatel on praeguse nõudluse rahuldamiseks piisavalt tootmisvõimsust ja vajaduse korral on isegi vaba tootmisvõimsust, et rahuldada tulevast nõudluse kasvu ja eksporti. Lisaks oli liiga vara, et hinnata kindlalt, kas 2030. aastal tekib nappus, arvestades eelkõige ELi tootmisvõimsuse hiljutist suurenemist. Sellele vaatamata on komisjonil parem hinnata olukorda, kui tal palutakse viie aasta möödudes korraldada meetmete aegumise läbivaatamine. Seega seda väidet ei arvestatud.

(139)

Puuduvad viited sellele, et olemasolevad kehtivad meetmed on mõjutanud kahjulikult Euroopa Liidus biodiislikütuse kasutajaid, ning eelkõige puuduvad tõendid selle kohta, et olemasolevatel meetmetel on olnud halb mõju nende kasumlikkusele.

(140)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et meetmete jätkamine ei kahjustaks liidu kasutajate huve.

(141)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada olemasolevaid meetmeid USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(142)

Järeldustest, milleni komisjon jõudis seoses dumpingu ja kahju tõenäolise jätkumise või kordumisega, tuleneb, et kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 tuleks jätkuvalt kohaldada komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1518, mida on muudetud määrusega (EL) 2016/676, kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid, mida kohaldatakse USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(143)

Nagu eespool põhjenduses 1 osutatud, laiendati USAst lähetatud biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse, et hõlmata ka sama kütuse import Kanadast, olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ning USAst pärit segatud biodiislikütus, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(144)

Säilitatavaid dumpinguvastaseid tollimakse kohaldatakse jätkuvalt Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordi suhtes olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ning USAst pärineva segatud biodiislikütuse suhtes, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(145)

Kanada eksportivad tootjad, kes vabastati rakendusmäärusega (EL) 2015/1518 laiendatud meetmetest, vabastatakse ka selle määrusega kehtestatud meetmetest.

(146)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega.

(147)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2018/1046 (21) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval,

(1)

Määrusega (EÜ) nr 598/2009, (2) kehtestas nõukogu lõpliku tasakaalustava tollimaksu vahemikus 211,2–237 eurot netotonni kohta selliste Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“ või „asjaomane riik“) pärit mittefossiilse päritoluga, sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus) impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli ning mis kuulusid sel ajal CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209820), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009120), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009920), ex 2710 19 41 (TARICi kood 2710194120), ex 3824 90 91, ex 3824 90 97 (TARICi kood 3824909787) alla. Selle määrusega kehtestatud tasakaalustavale tollimaksule osutatakse edaspidi kui esialgsetele meetmetele. Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Rakendusmäärusega (EL) nr 443/2011 (3) laiendas nõukogu pärast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist nõukogu määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, v.a Kanadas Ontarios Oakville’is ja Guelphis asuvate äriühingute BIOX Corporation ja Rothsay Biodiesel toodang. Sama määrusega laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu USAst imporditud segatud biodiislikütusele, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(3)

Euroopa Komisjon taaskehtestas pärast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) rakendusmäärusega (EL) 2015/1519 (4) lõplikud tasakaalustavad meetmed USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(4)

Lisaks laiendati määrusega (EL) 2015/1519, mida on muudetud määrusega (EL) 2016/675, (5) lõplikku tasakaalustavat tollimaksu ka Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, välja arvatud Kanadas Ontarios Oakville’is ja Guelphis asuvate äriühingute BIOX Corporation ja Rothsay Biodiesel ning Kanadas Nova Scotias Dartmouthis asuva äriühingu DSM Nutritional Products Canada Inc. toodang. Sama määrusega laiendas Euroopa Komisjon lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Ameerika Ühendriikidest imporditud segatud biodiislikütusele, mis sisaldab 20 või vähem massiprotsenti mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinseid gaasiõlisid.

(5)

Praegu kehtivad tasakaalustavad tollimaksud on kehtestatud vahemikus 211,2–237 eurot eksportivatelt tootjatelt imporditud netotonni kohta.

(6)

Pärast seda, kui avaldati teade eelseisva aegumise kohta, (6) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1037 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 18 kohase läbivaatamistaotluse.

(7)

Läbivaatamistaotluse esitas 11. juunil 2020. aastal Euroopa Biodiislikütuse Nõukogu (edaspidi „taotluse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu biodiislikütuse kogutoodangust. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa subsideeritud biodiislikütuse jätkuva sisenemise liitu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(8)

Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (7) artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 14. septembril 2020 kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 aegumise läbivaatamise USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (8) (edaspidi „algatamisteade“).

(9)

Samal päeval, 14. septembril 2020, algatas komisjon USAst pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise.

(10)

Kanada valitsus esitas kõnealuse algatamise kohta märkused, milles märkis, et meetmete säilitamise korral tuleks säilitada kolme Kanada biodiislikütuse tootja suhtes tehtud erand. Komisjon säilitas erandi käesoleva määruse artiklis 2.

(11)

Subsideerimise jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(12)

Kõnealune juhtum algatati 14. septembril 2020, st Ühendkuningriigi ja ELi vahel kokku lepitud üleminekuperioodil, mil Ühendkuningriigi suhtes kehtis endiselt liidu õigus. See periood lõppes 31. detsembril 2020. Seega ei saanud Ühendkuningriigi äriühinguid ja ühendusi alates 1. jaanuarist 2021 enam pidada käesolevas menetluses huvitatud isikuteks.

(13)

15. jaanuaril 2021 juhtumi toimikusse lisatud teates (9) kutsus komisjon endaga ühendust võtma Ühendkuningriigi ettevõtjaid, kes leidsid, et neid saab endiselt käsitada huvitatud isikutena. Äriühingud BP OIL International Limited ja Argent Energy taotlesid, et neid käsitataks jätkuvalt huvitatud isikutena, ja esitatud tõendite põhjal neile see õigus ka anti. Eelkõige esitasid mõlemad äriühingud tõendeid seotud üksuste olemasolu kohta vastavas liidu turul tegutsevas kontsernis. Seevastu asendati Ühendkuningriigi emaettevõtja Valero Energy Limited selle Iirimaa tütarettevõtjaga Valero Energy Limited Ireland, kuna viimane tegutseb liidu turul.

(14)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid Ameerika Ühendriikide tootjaid ja Ameerika Ühendriikide ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid, kauplejaid ja teadaolevalt seotud ühendusi aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(15)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(16)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib kasutada väljavõttelist uuringut kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

(17)

14. septembril 2020 teavitas komisjon huvitatud isikuid kooskõlas algatamisteate punktiga 5.3 liidu tootjate esialgsest valimist. Komisjon koostas valimi, võttes aluseks samasuguse toote tootmis- ja müügimahu 2019. aastal ning samasuguse toote tootjate geograafilise asukoha. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kuuluvate liidu tootjate toodang moodustas 17,5 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus ja valim tagab ka hea geograafilise jaotuse. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esialgse valimi kohta märkusi esitama. Seitsme päeva pikkuse tähtaja jooksul pärast liidu tootjate esialgse valimi teatavakstegemist ühtegi märkust ei esitatud.

(18)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(19)

Nõutud teabe esitas ainult üks sõltumatu importija, Shell Trading Rotterdam BV, ja seetõttu otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(20)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil USA teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon eksportiva riigi ametiasutustel teha kindlaks muud võimalikud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(21)

Kolm USA eksportivat tootjat andsid endast teada ja väljendasid valmisolekut uurimises komisjoniga koostööd teha. Arvestades väikest arvu, otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik, ja kõigil kolmel äriühingul paluti vastata küsimustikule.

(22)

15. oktoobril 2020 saatis üks algselt koostööd teinud äriühingutest komisjonile e-kirja, milles teatas, et ta ei tee enam koostööd. Lisaks sellele ei esitanud ka ülejäänud kaks äriühingut küsitud teavet, kuna nad ei täitnud ega tagastanud küsimustikku etteantud tähtajaks.

(23)

10. novembril 2020 saatis komisjon kirja, milles teavitas kõiki kolme äriühingut kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 28 ja lähtuda uurimises kättesaadavatest faktidest. Kavatsusest teatati ka USA ametiasutustele. Kirjale vastamise tähtaeg oli 17. november 2020. Märkusi ei esitatud.

(24)

Lisaks palus komisjon algatamise ajal 14. septembri 2020. aasta verbaalnoodis, et USA ametiasutused täidaksid ja saadaksid tagasi USA valitsusele mõeldud subsiidiumidevastase uurimise küsimustiku. Komisjon ei saanud ettenähtud tähtaja jooksul vastust.

(25)

10. novembril 2020 saatis komisjon verbaalnoodi, milles teavitas USA ametiasutusi kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 28 ja, arvestades koostöö puudumist, lähtuda uurimises kättesaadavatest faktidest.

(26)

Verbaalnoodile vastamise tähtaeg oli 17. november 2020. Ühtegi märkust ei saadud.

(27)

Komisjon järeldas seega, et ükski eksportiv tootja ega USA valitsus ei tee aegumise läbivaatamise uurimises koostööd. Seetõttu otsustas komisjon kohaldada alusmääruse artikli 28 sätteid ja teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(28)

Algatamise ajal tehti eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku koopia kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil.

(29)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja ühelt sõltumatult liidu importijalt.

(30)

Arvestades COVID-19 puhangut ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud viiruse leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 26 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks otsuse tegemiseks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (10). Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/isikuid: