ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 251

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
15. juuli 2021


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147, 7. juuli 2021, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1148, 7. juuli 2021, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

48

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149, 7. juuli 2021, millega luuakse Sisejulgeolekufond

94

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

15.7.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 251/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1147,

7. juuli 2021,

millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõiget 2 ning artikli 79 lõikeid 2 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Arvestades muutuvaid rändealaseid katsumusi, mida iseloomustab vajadus toetada liikmesriikide vastuvõtu-, varjupaiga-, integratsiooni- ja rändehaldussüsteemide tugevdamist, solidaarselt ennetada ja asjakohaselt käsitleda survet tekitavaid olukordi ning asendada ebaseaduslikud ja ohtlikud rändeteed seaduslike ja turvaliste sisserändevõimalustega, on investeerimine rände tõhusasse ja koordineeritud haldamisse liidus väga oluline, et saavutada liidu eesmärk luua Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 67 lõike 2 alusel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

(2)

Liidu ja liikmesriikide koordineeritud käsituse tähtsust on kajastatud 13. mai 2015. aasta Euroopa rände tegevuskavas, milles rõhutati järjepideva ja selge ühise poliitika vajadust, et taastada usaldus liidu suutlikkusse koondada Euroopa ja liikmesriikide jõupingutused rändeküsimusega tegelemisel ning teha tõhusalt koostööd kooskõlas liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõttega, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 80; seda kinnitati kõnealuse tegevuskava 27. septembri 2017. aasta vahehindamisel ning 14. märtsi 2018. aasta ja 16. mai 2018. aasta eduaruandes.

(3)

Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes veel kord vajadust järgida rändehalduse terviklikku, pragmaatilist ja kindlameelset käsitust, mille eesmärk on taastada välispiirikontroll ja vähendada ebaseaduslikult saabuvate rändajate ja merel hukkunute arvu. Kõnealune käsitus peaks põhinema kõigi liidu ja liikmesriikide kättesaadavate vahendite paindlikul ja koordineeritud kasutamisel. Euroopa Ülemkogu kutsus lisaks sellele üles tagama märkimisväärselt tõhusama tagasisaatmise nii liidu kui ka liikmesriikide tasandi meetmete, näiteks toimivate tagasivõtulepingute ja -kokkulepete kaudu.

(4)

Selleks et toetada jõupingutusi, millega tagatakse rändehalduse terviklik käsitus, mis põhineb liikmesriikide ja liidu institutsioonide vastastikusel usaldusel, solidaarsusel ja vastutuse õiglasel jagamisel, eesmärgiga tagada liidu ühine kestlik varjupaiga- ja sisserändepoliitika, tuleks liikmesriike toetada piisavate rahaliste vahenditega Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondist (edaspidi „fond“).

(5)

Kõiki fondist rahastatavaid meetmeid, sealhulgas kolmandates riikides võetavaid meetmeid, tuleks rakendada täielikus kooskõlas liidu acquis’s ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õiguste ja põhimõtetega ning need peaksid olema kooskõlas liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on, tagades eelkõige soolise võrdõiguslikkuse, diskrimineerimiskeelu ning lapse parimate huvide põhimõtte järgimise.

(6)

Kõikides lapsrändajaid puudutavates meetmetes ja otsustes, sealhulgas tagasisaatmisel, tuleks esikohale seada lapse parimad huvid, võttes täiel määral arvesse lapse õigust oma seisukohti väljendada.

(7)

Fond peaks tuginema selle eelkäijate – Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 573/2007/EÜ (4) aastateks 2008–2013 loodud Euroopa Pagulasfondi, nõukogu otsusega 2007/435/EÜ (5) aastateks 2007–2013 loodud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 575/2007/EÜ (6) aastateks 2008–2013 loodud Euroopa Tagasipöördumisfondi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 516/2014 (7) aastateks 2014–2020 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi – toetusel saadud tulemustele ja tehtud investeeringutele. Samal ajal tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid uusi arengusuundi.

(8)

Fondist tuleks toetada liikmesriikidevahelist solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist ning rändevoogude tõhusat juhtimist, muu hulgas edendades ühiseid meetmeid varjupaiga valdkonnas, sealhulgas liikmesriikide jõupingutusi rahvusvahelist kaitset vajavate isikute vastuvõtmisel, asustades või paigutades rahvusvahelise kaitse taotlejaid või rahvusvahelise kaitse saajaid liikmesriikide vahel ümber või võttes neid vastu humanitaarkaalutlustel, tõhustades haavatavate varjupaigataotlejate, näiteks laste kaitset, toetades integratsioonistrateegiaid ning arendades ja tugevdades seadusliku rände poliitikat, näiteks turvaliste ja seaduslike liitu sisenemise võimaluste kaudu, mis peaks samuti aitama tagada liidu pikaajalise konkurentsivõime ja tema sotsiaalmudeli tuleviku ning vähendama kestliku tagasisaatmis- ja tagasivõtupoliitika abil ebaseadusliku rände stiimuleid.

(9)

Kuna fondi olemus on liidusisene ning fondi puhul on tegemist varjupaiga- ja rändevaldkonna peamise rahastamisviisiga liidu tasandil, tuleks fondist toetada eelkõige meetmeid, mis teenivad liidusisest varjupaiga- ja rändepoliitikat kooskõlas fondi eesmärkidega. Kuna aga teatavad väljaspool liitu võetavad meetmed aitavad kaasa fondi eesmärkide saavutamisele ning teatavatel asjaoludel võivad need anda liidu lisaväärtust, peaks fondist toetama koostöö ja partnerluse tugevdamist kolmandate riikidega rände haldamise eesmärgil, et tugevdada seadusliku rände võimalusi ning edendada tulemuslikku, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist, samuti esialgset taasintegreerimist kolmandates riikides. Fondist antav toetus ei piiraks käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kohaldatava Euroopa ühise varjupaigasüsteemi õigusraamistiku kohase rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate ümberasustamise ja ümberpaigutamise praegust vabatahtlikkust.

(10)

Selleks et saada kasu asjaomaste detsentraliseeritud asutuste eksperditeadmistest, peaks komisjon tagama, et nende teadmisi ja kogemusi võetakse liikmesriikide programmide väljatöötamisel nende pädevusvaldkondades arvesse. Lisaks peaks fondil olema võimalik Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise hõlbustamiseks ja parandamiseks täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 439/2010 (8) loodud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti toetatavaid meetmeid järgmiselt: tugevdades praktilist koostööd, eelkõige vahetades teavet varjupaigaküsimuste ja heade tavade kohta; edendades liidu ja rahvusvahelist õigust ning toetades liidu varjupaigaõiguse, mille aluseks on rahvusvahelise kaitse andmise menetluse, vastuvõtutingimuste ja kaitsevajaduste hindamise ranged standardid kogu liidus, ühetaolist rakendamist; võimaldades rahvusvahelise kaitse taotluste püsivat ja õiglast jaotamist; hõlbustades kogu liidus rahvusvahelise kaitse taotluste hindamise ühtlustamist; toetades liikmesriikide jõupingutusi ümberasustamisel, ning andes liikmesriikidele operatiivset ja tehnilist abi nende varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide, eelkõige ebaproportsionaalse surve all olevate süsteemide haldamisel.

(11)

Fondist tuleks toetada liidu ja liikmesriikide jõupingutusi, millega suurendatakse liikmesriikide suutlikkust töötada välja oma varjupaigapoliitika, teha selle üle seiret ja seda hinnata, võttes arvesse liidu õigusest tulenevaid liikmesriikide kohustusi.

(12)

Fondist tuleks toetada liikmesriikide ja liidu jõupingutusi Euroopa ühise varjupaigasüsteemi, sealhulgas selle välismõõtme täielikuks rakendamiseks ja edasiarendamiseks.

(13)

Liidu rändehalduspoliitika oluline osa on partnerlused ja koostöö kolmandate riikidega. Fond peaks aitama asendada liikmesriikide territooriumile saabuvate, rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute ohtliku ja ebaseadusliku sisserände seaduslike ja turvaliste sisserändevõimalustega, väljendades solidaarsust riikidega neis piirkondades, kuhu või mille siseselt on ümber asustatud suur hulk rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid, aidates leevendada nendele riikidele avalduvat survet, ning peaks koos liidu ja liikmesriikidega panustama tõhusalt ülemaailmsetesse ümberasustamisalgatustesse, võttes ühel häälel sõna rahvusvahelistel foorumitel ja suhetes kolmandate riikidega. Fondist tuleks finantsstiimulite vormis toetada liikmesriikide jõupingutusi pakkuda rahvusvahelist kaitset ja püsivat lahendust pagulaste ja põgenike jaoks, kes on vastu võetud ümberasustamise või humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise programmide raames.

(14)

Arvestades liitu suunduvaid rändevooge ning seda, kui tähtis on tagada integratsioon ja kaasamine Euroopasse saabuvate isikute ja kohalike kogukondade jaoks ning meie ühiskonna pikaajalise heaolu ja majanduse stabiilsuse jaoks, on äärmiselt oluline toetada liikmesriikide poliitikat seaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike integreerimiseks, sealhulgas integratsiooni ja kaasamise tegevuskavas aastateks 2021–2027 kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades. Fondist rahastatavate integratsioonimeetmetega peaks toetama kolmandate riikide kodanike vajadustele kohandatud meetmeid, samuti horisontaalseid meetmeid, mille eesmärk on suurendada liikmesriikide suutlikkust töötada välja integratsioonistrateegiaid, tõhustada vahetustegevust ja koostööd ning edendada kontakte, konstruktiivset dialoogi ja aktsepteerimist kolmandate riikide kodanike ja vastuvõtva ühiskonna vahel.

(15)

Selleks et suurendada tõhusust, saavutada suurim liidu lisaväärtus ja tagada kolmandate riikide kodanike integratsiooni edendamiseks võetavate liidu meetmete järjepidevus, peaksid fondist rahastatavad meetmed olema kooskõlas muudest liidu vahenditest, eelkõige välistegevuse rahastutest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057 (9) loodud Euroopa Sotsiaalfond+ist (ESF+) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 (10) loodud Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) rahastatavate meetmetega ning neid täiendama. Fondist rahastatavate meetmetega peaks toetama kolmandate riikide kodanike vajadustele kohandatud meetmeid, mida viiakse üldiselt ellu varajastes integratsioonietappides, ja horisontaalmeetmeid, millega toetatakse liikmesriikide suutlikkust integratsioonivaldkonnas, ent kolmandate riikide kodanikele suunatud pikemaajalise mõjuga meetmeid tuleks rahastada ESF+ist ja ERFist. Sellega seoses tuleks nõuda, et fondi rakendamise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused teeksid koostööd ja koordineeriksid tegevust nende asutustega, kelle liikmesriigid on määranud haldama ESF+ ja ERFi sekkumisi, ning vajaduse korral kõnealuste fondide korraldusasutustega ja kolmandate riikide kodanike integreerimisele kaasa aitavate muude liidu fondide korraldusasutustega.

(16)

Integratsioonimeetmed peaksid hõlmama ka rahvusvahelise kaitse saajaid, võttes arvesse selle sihtrühma eripära. Kui integratsioonimeetmeid rakendatakse koos vastuvõtuga, peaks meetmeid olema võimalik asjakohasel juhul laiendada ka varjupaigataotlejatele.

(17)

Fondi rakendamine integratsiooni valdkonnas peaks olema kooskõlas integratsiooni käsitlevate liidu ühiste aluspõhimõtetega, mida on täpsustatud integratsiooni ja kaasamise tegevuskavas aastateks 2021–2027.

(18)

Liikmesriikidel, kes seda soovivad, peaks olema võimalus näha oma programmides ette, et integratsioonimeetmed hõlmavad kolmandate riikide kodanike pereliikmeid, toetades nii perekondade ühtsust sellises ulatuses, mida on vaja nende meetmete tõhusaks rakendamiseks. Mõiste „pereliige“ peaks hõlmama abikaasasid, partnereid ning isikuid, kellel on selle kolmanda riigi kodanikuga, keda asjaomane integratsioonimeede puudutab, otsesed alanevad või ülenevad sugulussidemed ning kes muidu ei kuuluks fondi kohaldamisalasse.

(19)

Arvestades liikmesriikide ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli integratsiooni valdkonnas ja selleks, et hõlbustada selliste üksuste juurdepääsu liidu tasandi rahastamisele, peaks fond hõlbustama riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide integratsioonivaldkonna meetmete rakendamist, sealhulgas temaatilise rahastu kasutamise ja nende meetmete suurema kaasrahastamise määra kaudu. Sellega seoses peaks vähemalt 5 % temaatilise rahastu esialgsest eraldisest olema suunatud integratsioonimeetmete rakendamisele kohalike ja piirkondlike ametiasutuste poolt.

(20)

Lisaks fondi poolt projektide jaoks ette nähtud kaasrahastamise määrale innustatakse liikmesriike eraldama vahendeid nende avaliku sektori asutuste eelarvest, kui selline rahastamine on projekti elluviimiseks hädavajalik, eriti kui projekti viib ellu kodanikuühiskonna organisatsioon.

(21)

Võttes arvesse liidu ees seisvaid pikaajalisi majanduslikke ja demograafilisi katsumusi ning rände üha globaliseeruvamat laadi, on äärmiselt oluline luua liitu suunduvad hästitoimivad seadusliku rände kanalid, et liit saaks jääda seadusliku rände jaoks atraktiivseks sihtkohaks kooskõlas liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega, ning tagada sotsiaalhoolekande süsteemide kestlikkus ja liidu majanduskasv, kaitstes samal ajal võõrtöötajaid tööalase ärakasutamise eest.

(22)

Fond peaks aitama liikmesriikidel koostada strateegiaid ning tugevdada ja arendada seadusliku rände poliitikat ning suurendada nende suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata sisserände- ja integratsioonistrateegiaid, -poliitikat ja -meetmeid, mis on ette nähtud nende territooriumil seaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike jaoks, eelkõige seaduslikku rännet käsitlevaid liidu õigusakte. Samuti tuleks fondist toetada teabe ja parimate tavade vahetamist ning koostööd nii eri ametiasutuste ja valitsustasandite kui ka liikmesriikide vahel.

(23)

Tõhus ja väärikas tagasisaatmispoliitika on liidu ja selle liikmesriikide igakülgse rändekäsituse lahutamatu osa. Fondist tuleks toetada ja soodustada liikmesriikide jõupingutusi, et tulemuslikult rakendada ja veelgi edasi arendada ühiseid tagasisaatmisnõudeid, nagu need on eeskätt sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ, (11) pannes rõhku vabatahtlikule tagasipöördumisele, ning integreeritud ja koordineeritud käsitust tagasisaatmise haldamisele. Kestliku tagasisaatmispoliitika jaoks peaks fondist samuti toetama selliseid seonduvaid meetmeid kolmandates riikides nagu turvalise ja väärika tagasisaatmise ja tagasivõtmise hõlbustamine ja tagamine ning tagasipöördujate kestlik taasintegreerimine, sealhulgas rahalise või mitterahalise toetuse andmisega.

(24)

Liikmesriigid peaksid eelistama vabatahtlikku tagasipöördumist ning tagama tulemusliku, turvalise ja väärika tagasisaatmise. Vabatahtliku tagasipöördumise edendamiseks peaksid liikmesriigid nägema ette sellised stiimulid nagu eeliskohtlemine suurema tagasipöördumisabi ja esialgse taasintegreerumistoetuse kujul. Selline vabatahtlik tagasipöördumine on nii tagasipöördujate kui ka ametiasutuste huvides, kuna see on kulutõhus.

(25)

Kuigi vabatahtlikku tagasipöördumist tuleks eelistada sunniviisilisele tagasisaatmisele, on need siiski omavahel seotud ja neil on vastastikku võimendav mõju ning seepärast tuleks liikmesriike innustada suurendama nende kahe tagasipöördumise vormi vastastikust täiendavust. Oluline tegur, mis edendab varjupaiga- ja seadusliku rände süsteemide terviklikkust, on väljasaatmise võimalus. Seetõttu tuleks fondist toetada liikmesriikide meetmeid, et hõlbustada ja rakendada väljasaatmisi kooskõlas liidu õiguses sätestatud standarditega, kui see on asjakohane, austades täiel määral tagasipöördujate põhiõigusi ja väärikust.

(26)

Tagasipöördumise tingimusi ja tagasipöördujate taasintegreerimist võivad parandada tagasipöördujatele suunatud konkreetsed toetusmeetmed, milles pööratakse erilist tähelepanu tagasipöördujate humanitaar- ja kaitsevajadustele ning mida võetakse nii liikmesriikides kui ka sihtriikides. Erilist tähelepanu tuleks pöörata haavatavatele isikutele.

(27)

Liidu tagasisaatmispoliitika lahutamatu osa ja rändevoogude tõhusa haldamise keskne vahend on ebaseaduslikult liidus viibivate kolmandate riikide kodanike tõhus tagasivõtmine kolmandate riikide poolt, kuna see hõlbustab ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate kiiret tagasisaatmist. Tagasivõtualasel koostööl on tähtis osa dialoogi ja koostöö raamistikus ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate päritolu- ja transiidiriikideks olevate kolmandate riikidega ning selle rakendamist kolmandates riikides tuleks toetada liikmesriikide ja liidu tasandi tagasisaatmispoliitika tõhususe huvides.

(28)

Lisaks käesoleva määruse kohasele isikute tagasipöördumise toetamisele tuleks fondist toetada ka muid meetmeid, mille eesmärk on võidelda ebaseadusliku rände ja rändajatega kaubitsemise vastu ning innustada seadusliku rände normide järgimist, tagades seeläbi liikmesriikide sisserändesüsteemide terviklikkuse.

(29)

Ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate tööhõive kahjustab seadusliku rände kavadele tugineva tööjõu liikuvuse poliitika kujundamist ja ohustab võõrtöötajate õigusi, muutes nad kaitsetuks õiguste rikkumise ja kuritarvituste vastu. Seetõttu tuleks fondist liikmesriike kas otse või kaudselt toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ (12) rakendamisel; kõnealuse direktiiviga keelatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töölevõtmine ja nähakse ette karistused seda keeldu rikkuvate tööandjate suhtes.

(30)

Fondist tuleks liikmesriike kas otse või kaudselt toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL (13) rakendamisel; kõnealuse direktiiviga nähakse ette sätted inimkaubanduse ohvritele pakutava abi, toetuse ja kaitse kohta. Nendes meetmetes, sealhulgas meetmed inimkaubanduse ohvrite varajaseks tuvastamiseks ja nende suunamiseks spetsiaalsete teenuste juurde, tuleks arvesse võtta inimkaubanduse ja lapsohvrite soopõhist iseloomu.

(31)

Fondist tuleks täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1896 (14) reguleeritud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust tagasisaatmise valdkonnas, andmata seejuures nimetatud ametile täiendavaid rahalisi vahendeid.

(32)

Kooskõlas tõhususe põhimõttega tuleks püüda saavutada koostoimet ja sidusust muude liidu fondidega ning vältida meetmete kattuvust.

(33)

Täielikult või osaliselt liidu eelarvest rahastatavate investeeringute loodava lisaväärtuse optimeerimiseks tuleks püüda saavutada koostoime eeskätt fondi ja teiste liidu programmide, seahulgas eelarve jagatud täitmise korras hallatavate programmide vahel. Sellise koostoime maksimeerimiseks tuleks tagada esmatähtsad soodustavad mehhanismid, sealhulgas meetme kumulatiivne rahastamine fondist ja mõnest muust liidu programmist. Selline kumulatiivne rahastamine ei tohiks ületada kõnealuse meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada asjakohased normid, eelkõige võimalus deklareerida sama maksumus või kulu proportsionaalselt fondi ja muu liidu programmi raames.

(34)

Fondist toetatavad kolmandates riikides ja nendega seoses elluviidavad meetmed tuleks võtta koostoimes ja sidusalt sellise muu väljaspool liitu elluviidava tegevusega, mida toetatakse liidu välistegevuse rahastutest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku sidusust liidu välispoliitika põhimõtete ja üldeesmärkidega, poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega ning kooskõla asjaomase riigi või piirkonna jaoks koostatud strateegilise programmitöö dokumentidega ning liidu rahvusvaheliste kohustustega. Mis puudutab välismõõdet, siis peaks fondist peamiselt toetama meetmeid, mis ei ole arengule suunatud, teenivad liidu sisepoliitika huve ja on kooskõlas liidus võetavate meetmetega. Fondist tuleks anda sihipärast toetust, et tõhustada koostööd kolmandate riikidega ja tugevdada rändehalduse peamisi aspekte liidu rändepoliitika seisukohast huvipakkuvates valdkondades.

(35)

Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid meetmeid, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi meetmetega. Käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus peaks eelkõige aitama suurendada riikide ja liidu suutlikkust varjupaiga ja rände valdkonnas kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 80.

(36)

Fondist toetatavate meetmete tutvustamisel peaksid liidu rahaliste vahendite saajad andma teavet sihtrühma keeles või keeltes. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks peaksid rahaliste vahendite saajad osutama meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule. Sel eesmärgil peaksid rahaliste vahendite saajad tagama, et meediale ja üldsusele suunatud teabes on kujutatud liidu embleemi ja selge sõnaga mainitud liidu rahalist toetust.

(37)

Komisjonil peaks olema võimalik kasutada fondi rahalisi vahendeid, et edendada parimaid tavasid ja vahetada teavet seoses fondi rakendamisega.

(38)

Komisjon peaks avaldama aegsasti teavet temaatilisest rahastust eelarve otsese või kaudse täitmise korras antud toetuse kohta ning seda teavet asjakohasel juhul ajakohastama. Andmeid peaks olema võimalik sorteerida konkreetse eesmärgi, toetusesaaja nime, juriidiliste kohustustega seotud summa ning meetme laadi ja eesmärgi järgi.

(39)

Kui liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi varjupaiga ja tagasisaatmise valdkonnas, kui on selge oht, et liikmesriik rikub varjupaika ja tagasisaatmist käsitlevat acquis’d rakendades oluliselt liidu väärtusi, või kui nõukogu määruses (EL) nr 1053/2013 (15) sätestatud Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames koostatud hindamisaruandes on tuvastatud puudusi asjaomases valdkonnas, võidakse see liikmesriik lugeda asjaomast liidu acquis’d mittetäitvaks riigiks, sealhulgas fondist antava tegevustoetuse kasutamise kontekstis.

(40)

Fond peaks tagama vahendite õiglase ja läbipaistva jaotamise, et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärke. Läbipaistvuse nõuete täitmiseks peaks komisjon avaldama teabe temaatilise rahastu ühe- ja mitmeaastaste tööprogrammide kohta. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 (16) peaks iga liikmesriik tagama, et kuue kuu jooksul pärast oma programmi heakskiitmist on olemas veebisait, kus on tema programmi kohta kättesaadav teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi.

(41)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada liikmesriikide programmidele esialgsed summad, mis koosnevad I lisas sätestatud kindlaksmääratud summast ja nimetatud lisas sätestatud kriteeriumide alusel arvutatud summast, mis kajastab eri liikmesriikide vajadusi ja survet varjupaiga, rände, integratsiooni ja tagasisaatmise valdkonnas. Võttes arvesse nende liikmesriikide erivajadusi, kus varjupaigataotluste arv elaniku kohta oli 2018. ja 2019. aastal kõige suurem, on asjakohane suurendada Küprosele, Maltale ja Kreekale eraldatavaid kindlaksmääratud summasid.

(42)

Liikmesriikide programmide esialgsed summad peaksid looma liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Selleks et võtta arvesse rändevoogude muutusi ning reageerida varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemide haldamise ja seaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike integreerimise vajadustele, arendada edasi seaduslikku rännet ning võidelda ebaseadusliku rändega tõhusa, turvalise ja väärika tagasisaatmise kaudu, tuleks objektiivseid kriteeriume arvesse võttes eraldada programmitöö perioodi keskel liikmesriikidele lisasumma. See summa peaks põhinema statistilistel andmetel kooskõlas I lisaga, et kajastada muutusi liikmesriikide lähteolukorras.

(43)

Et aidata saavutada fondi poliitikaeesmärki, peaksid liikmesriigid tagama, et nende programmid sisaldaksid meetmeid, mis käsitlevad fondi erieesmärke, et valitud prioriteedid oleksid kooskõlas II lisas sätestatud rakendusmeetmetega ning et vahendite eraldamine eesmärkide vahel võimaldab seda üldist poliitikaeesmärki täita. Selleks peaksid liikmesriigid põhimõtteliselt tagama miinimumeraldise Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tugevdamiseks ja arendamiseks, liikmesriikidesse suunduva seadusliku rände tugevdamiseks ja arendamiseks vastavalt nende majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning kolmandate riikide kodanike tõhusa integratsiooni ja sotsiaalse kaasamise edendamiseks ja sellele kaasa aitamiseks.

(44)

Kuna rändevaldkonna katsumused muutuvad pidevalt, on vahendite jaotamist vaja kohandada vastavalt rändevoogude muutustele. Selleks et reageerida pakilistele vajadustele ning vastata poliitika ja liidu prioriteetide muutumisele ning suunata rahastamine liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele, tuleks osa vahenditest eraldada temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete, liidu meetmete, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste meetmete, erakorralise abi, ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise jaoks ning lisatoetuse andmiseks liikmesriikidele, kes osalevad solidaarsuse ja vastutuse jagamisega seotud jõupingutustes. Temaatiline rahastu pakub paindlikkust fondi haldamisel ning seda peaks saama rakendada ka liikmesriikide programmide kaudu.

(45)

Liikmesriike tuleks suurema liidu osaluse kaudu innustada kasutama osa oma programmi eraldisest IV lisas loetletud meetmete rahastamiseks.

(46)

Osa fondi kättesaadavatest vahenditest võiks lisaks esialgsele eraldisele eraldada liikmesriikide programmidele erimeetmete rakendamiseks. Kõnealused erimeetmed tuleks kindlaks määrata liidu tasandil ja need peaksid olema seotud meetmetega, mille puhul on vaja teha koostööd või mida on vaja selleks, et reageerida liidus toimuvale arengule, mille jaoks tuleb teha ühele või mitmele liikmesriigile kättesaadavaks täiendavad rahalised vahendid.

(47)

Fondist tuleks anda toetust fondi erieesmärkidega seotud tegevuskulude katmiseks, et võimaldada liikmesriikidel säilitada suutlikkus, mis on hädavajalik avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmiseks ja teenuste osutamiseks liidu kui terviku jaoks. Selline toetus peaks seisnema fondi eesmärkidele vastavate konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa.

(48)

Selleks et täiendada fondi poliitikaeesmärgi rakendamist riiklikul tasandil liikmesriikide programmide kaudu, tuleks fondist toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima fondi kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus.

(49)

Et tugevdada liidu suutlikkust viivitamata reageerida ühes või mitmes liikmesriigis tekkinud erakorralisele rändeolukorrale, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike suur või ebaproportsionaalne sisseränne, millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus liikmesriikide vastuvõtu- ja kinnipidamisasutustele ning varjupaiga ja rände haldamise süsteemidele ja menetlustele, või viivitamata reageerida erakorralisele rändeolukorrale kolmandates riikides poliitiliste sündmuste või konfliktide tõttu, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud raamistikuga.

(50)

Käesoleva määrusega tuleks tagada nõukogu otsusega 2008/381/EÜ (17) loodud Euroopa rändevõrgustiku tegevuse jätkamine ning näha ette rahaline abi kooskõlas selle võrgustiku eesmärkide ja ülesannetega.

(51)

Fondi poliitikaeesmärki täidetakse ka finantsinstrumentide ja eelarveliste tagatiste kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (18) loodud programmi „InvestEU“ poliitikaharude raames. Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmetega ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erasektori rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge liidu lisaväärtus.

(52)

Segarahastamistoimingud on vabatahtlikud, liidu eelarvest toetatavad toimingud, mille puhul kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatul kujul antav toetus, tagastataval kujul antav toetus või mõlemad tugi-, arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike või erasektori finantseerimisasutuste ja investorite antava tagastatava toetusega.

(53)

Käesoleva määrusega kehtestatakse fondi kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (19) punkti 18 tähenduses.

(54)

Fondi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (20) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses on sätestatud liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(55)

Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks fond olema osa sidusast raamistikust, kuhu kuuluvad käesolev määrus, finantsmäärus ja määrus (EL) 2021/1060.

(56)

Määrusega (EL) 2021/1060 on kehtestatud raamistik meetmete jaoks, mida rakendavad ERF, ESF+, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, Õiglase Ülemineku Fond, Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifond, Sisejulgeolekufond ning Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, ning kõnealuses määruses on eelkõige sätestatud eelarve jagatud täitmise korras rakendatavate liidu fondide programmitöö, seire ja hindamise, haldamise ja kontrolli reeglid. Käesolevas määruses on lisaks vaja kindlaks määrata fondi eesmärgid ja kehtestada erisätted meetmete kohta, mida võib fondist rahastada.

(57)

Määruses (EL) 2021/1060 on sätestatud fondi eelmaksete kava, mille spetsiaalne eelmaksete määr on kehtestatud käesolevas määruses. Lisaks on hädaolukorrale kiire reageerimise tagamiseks asjakohane kehtestada spetsiaalne eelmaksete määr erakorralise abi jaoks. Eelmaksete kava peaks tagama, et liikmesriikidel on olemas vahendid toetusesaajate toetamiseks oma programmide rakendamise algusest peale.

(58)

Käesolevas määruses ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud kulusid, halduskoormust ja nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Valiku tegemisel tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamist ning finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega sidumata rahastamist.

(59)

Selleks et ühtse auditi põhimõtet võimalikult hästi ära kasutada, on asjakohane kehtestada erireeglid selliste projektide kontrollimiseks ja auditeerimiseks, mille puhul toetusesaajad on rahvusvahelised organisatsioonid, kelle sisekontrollisüsteemidele on komisjon andnud positiivse hinnangu. Nende projektide puhul peaks korraldusasutustel olema võimalik piirata juhtimiskontrolli, tingimusel et toetusesaaja esitab õigel ajal kõik vajalikud andmed ja teabe projekti edenemise ja selle aluseks olevate kulude rahastamiskõlblikkuse kohta. Lisaks peaks juhul, kui sellise rahvusvahelise organisatsiooni rakendatav projekt on osa auditivalimist, olema auditeerimisasutusel võimalik teha oma tööd kooskõlas rahvusvahelise seotud teenuste standardi (ISRS) 4400 „Töövõtud kokkuleppeliste protseduuride läbiviimiseks finantsinformatsiooni osas“ põhimõtetega.

(60)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (21) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (22) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (23) ja (EL) 2017/1939 (24) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (25) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgselt koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid tegema täielikku koostööd ning osutama liidu institutsioonidele, organitele, asutustele ja ametitele igakülgset vajalikku abi liidu finantshuvide kaitsmisel.

(61)

Kolmandal riigil, kes on sõlminud liiduga lepingu liikmesriigis või asjaomases kolmandas riigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta, tuleks lubada fondis osaleda, kui on täidetud teatavad tingimused.

(62)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(63)

Nõukogu otsuse 2013/755/EL (26) kohaselt võivad ülemeremaades või -territooriumidel elavad isikud ja asuvad üksused saada rahalist toetust vastavalt fondi reeglitele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.

(64)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja kooskõlas komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, mille nõukogu kiitis heaks oma 12. aprilli 2018. aasta järeldustes, peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et nende riiklikes strateegiates ja programmides käsitletakse ka äärepoolseimate piirkondade konkreetseid probleeme rände haldamisel. Fondist tuleks neid liikmesriike toetada piisavate vahenditega, et nad saaksid neid piirkondi abistada rände kestlikul haldamisel ja võimaliku survega toimetulemisel.

(65)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (27) punktidele 22 ja 23 tuleks fondi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud konkreetsete seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust, ja ülereguleerimist. Need seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata fondi mõju kohapeal. Fondiga saavutatud tulemuste mõõtmiseks tuleks iga selle erieesmärgi jaoks kehtestada näitajad ja seonduvad sihid. Need näitajad peaksid hõlmama kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid.

(66)

Näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 ja käesoleva määruse asjaomaste sätetega jälgima fondi rakendamist. Alates 2023. aastast peaksid liikmesriigid esitama komisjonile iga-aastased tulemusaruanded viimase aruandeaasta kohta. Aruanded peaksid sisaldama teavet liikmesriikide programmide rakendamisel tehtud edusammude kohta. Liikmesriigid peaksid komisjonile esitama ka nende aruannete kokkuvõtted. Komisjon peaks tõlkima kokkuvõtted kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse ja tegema need oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks koos linkidega määruses (EL) 2021/1060 osutatud liikmesriikide veebisaitidele.

(67)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet (28) ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama saavutada eesmärki eraldada 30 % kõigist mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavatest kulutustest kliimaeesmärkide peavoolustamiseks ning liikuda selle eesmärgi poole, et 2024. aastal eraldatakse eelarvest bioloogilise mitmekesisusega seotud kuludeks 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 %, võttes seejuures arvesse, et kliimaeesmärgid ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid praegu kattuvad. Fondist tuleks toetada tegevusi, mis on kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnastandardite ja prioriteetidega ega kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (29) artikli 17 tähenduses.

(68)

Programmitöö perioodil 2014–2020 fondist toetatavate programmide ja projektide suhtes tuleks jätkata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014 (30) ning muude programmitöö perioodi 2014–2020 suhtes kohaldatavate õigusaktide kohaldamist. Kuna määruse (EL) nr 514/2014 rakendamisperiood kattub käesoleva määrusega hõlmatud programmitöö perioodiga, tuleks teatavate kõnealuse määrusega heaks kiidetud projektide elluviimise järjepidevuse tagamiseks kehtestada projektide etappideks jaotamise sätted. Projekti iga üksikut etappi tuleks rakendada kooskõlas selle programmitöö perioodi normidega, mille alusel projekti rahastatakse.

(69)

Käesoleva määruse mitteolemuslike osade täiendamiseks ja muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses III lisa kohase toetuskõlblike meetmete loetelu, IV lisa kohaste kõrgema kaasfinantseerimise määraga meetmete, VII lisa kohase tegevustoetuse ning seire- ja hindamisraamistiku edasiarendamisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(70)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (31). Kontrollimenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, milles sätestatakse liikmesriikide ühised kohustused, eelkõige komisjonile teabe edastamise kohustus, ning nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile teabe edastamise üksikasjaliku korraga programmitöö ja aruandluse raamistikus, arvestades nende puhttehnilist laadi. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud erakorralise abi laadi ja eesmärgiga, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid käesolevas määruses sätestatud erakorralise abi andmise otsuste vastuvõtmiseks.

(71)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(72)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(73)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(74)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulusid ei saa rahastada liidu vahenditest, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses olema piiratud ajavahemiku jooksul võimalik, et kulusid, mis on tekkinud seoses käesoleva määruse alusel eelarve otsese täitmise korras toetatavate meetmetega, mis on juba alanud, saab rahastada liidu vahenditest alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need kulud tekkisid enne toetustaotluse või abitaotluse esitamist.

(75)

On asjakohane viia käesoleva määruse kohaldamise periood vastavusse nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (32) kohaldamise perioodiga.

(76)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi „fond“) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

Käesolevas määruses sätestatakse fondi eesmärgid, eelarve ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 ning liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„rahvusvahelise kaitse taotleja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL (33) artikli 2 punktis c määratletud taotleja;

2)

„rahvusvahelise kaitse saaja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/95/EL (34) artikli 2 punktis b määratletud rahvusvahelise kaitse saaja;

3)

„segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas segarahastamisvahendid finantsmääruse artikli 2 punkti 6 tähenduses;

4)

„pereliige“ – kolmanda riigi kodanik, kes on määratletud pereliikmena liidu õiguses, mis reguleerib fondist toetatavate meetmete poliitikavaldkonda;

5)

„humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine“ – selliste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute vastuvõtmine kolmandast riigist, kuhu nad on olnud sunnitud ümber asuma, liikmesriikide territooriumile pärast liikmesriigi taotlusel Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt või muult asjaomaselt rahvusvaheliselt organilt vastava esildise saamist, kellele antakse rahvusvaheline kaitse või humanitaarkaitse seisund liikmesriigi õiguse alusel, millega nähakse täiendava kaitse saajatele ette samaväärsed õigused ja kohustused, nagu on sätestatud direktiivi 2011/95/EL artiklites 20–34;

6)

„tegevustoetus“ – osa liikmesriigi eraldisest, mida võib kasutada nende avaliku sektori asutuste toetamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest;

7)

„väljasaatmine“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 5 määratletud väljasaatmine;

8)

„ümberasustamine“ – pärast ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esildise saamist selliste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute vastuvõtmine liikmesriikide territooriumile kolmandast riigist, kuhu nad on ümber asunud, kellele antakse rahvusvaheline kaitse ja kellel on võimalik saada püsiv lahendus kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega;

9)

„tagasisaatmine“ – direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punktis 3 määratletud tagasisaatmine;

10)

„erimeetmed“ – fondi eesmärkidele vastava liidu lisaväärtusega riikidevahelised või riiklikud projektid, mille jaoks võivad üks, mitu või kõik liikmesriigid saada oma programmi jaoks lisaeraldise;

11)

„kolmanda riigi kodanik“ – isik, sealhulgas kodakondsuseta isik või määratlemata kodakondsusega isik, kes ei ole liidu kodanik, nagu see on määratletud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõikes 1;

12)

„saatjata alaealine“ – direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis l määratletud saatjata alaealine;

13)

„liidu meetmed“ – riikidevahelised projektid või liidu erihuvides olevad projektid, mida rakendatakse kooskõlas rahastu eesmärkidega;

14)

„haavatav isik“ – isik, kes on määratletud haavatava isikuna liidu õiguses, mis reguleerib fondist toetatavate meetmete poliitikavaldkonda.

Artikkel 3

Fondi eesmärgid

1.   Fondi poliitikaeesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on.

2.   Lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgi raames toetab fond järgmiste erieesmärkide saavutamist:

a)

tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet;

b)

tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni ja sotsiaalset kaasamist ja aidata sellele kaasa;

c)

aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides;

d)

suurendada solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist liikmesriikide vahel, pöörates eeskätt tähelepanu rände- ja varjupaigaprobleemidest enim mõjutatud liikmesriikidele, sealhulgas praktilise koostöö kaudu.

3.   Lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames rakendatakse fondi II lisas loetletud rakendusmeetmete kaudu.

Artikkel 4

Partnerlus

Fondi rakendamisel hõlmavad partnerlused vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 8 lõikele 1 piirkondlikke, kohalikke, linna- ja muid avaliku sektori asutusi või neid esindavaid ühendusi, asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone, selliseid valitsusväliseid organisatsioone nagu pagulaste ja rändajate juhitud organisatsioonid, riigisisesed inimõiguste institutsioonid ja võrdõiguslikkust edendavad üksused, ning majandus- ja sotsiaalpartnereid.

Artikkel 5

Toetuse kohaldamisala

1.   Fondi eesmärkide raames ja kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse fondist eelkõige III lisas loetletud meetmeid.

Ettenägematute või uute asjaolude käsitlemiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte III lisas esitatud meetmete loetelu muutmiseks, et lisada uusi meetmeid.

2.   Fondi eesmärkide saavutamiseks võidakse fondist kooskõlas artikliga 7 või 24 toetada III lisas osutatud, liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja on nendega seotud, kui see on asjakohane.

3.   Komisjon ja liikmesriigid koos Euroopa välisteenistusega tagavad oma vastavate kohustuste kohaselt kolmandates riikides võetavate ja nendega seotud meetmete koordineerimise asjaomaste liidu poliitikameetmete, strateegiate ja vahenditega. Eelkõige tagavad nad, et kolmandates riikides ja nendega seotud meetmed:

a)

viiakse ellu koostoimes ja kooskõlas muude väljaspool liitu võetavate meetmetega, mida toetatakse muudest liidu vahenditest;

b)

on kooskõlas liidu välispoliitikaga, järgivad poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning on kooskõlas asjaomase piirkonna või riigi jaoks koostatud strateegilise programmitöö dokumentidega;

c)

keskenduvad meetmetele, mis ei ole arengule suunatud, ning

d)

teenivad liidu sisepoliitika huve ning on kooskõlas liidus toimuva tegevusega.

4.   Fondi eesmärgid toetavad meetmeid, mis on suunatud ühele või mitmele sihtrühmale ELi toimimise lepingu artiklite 78 ja 79 kohaldamisala raames.

Artikkel 6

Sooline võrdõiguslikkus ja diskrimineerimiskeeld

1.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad soolise perspektiivi integreerimise ning selle, et fondist toetatavate programmide ja projektide ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise käigus võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamist.

2.   Liikmesriigid ja komisjon võtavad asjakohaseid meetmeid, et välistada igasugune diskrimineerimine, mis on Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 21 fondist toetatavate programmide ja projektide ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal keelatud.

Artikkel 7

Fondis osalevad kolmandad riigid

1.   Fond on avatud lõikes 2 loetletud kriteeriumeid täitvatele kolmandatele riikidele kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud konkreetses lepingus, millega reguleeritakse kolmanda riigi osalemist fondis.

2.   Selleks et kolmas riik saaks lõike 1 kohaselt fondis osaleda, peab ta olema sõlminud liiduga lepingu kriteeriumide ja mehhanismide kohta, mis võimaldavad määrata kindlaks liikmesriigis või asjaomases kolmandas riigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi.

3.   Kolmanda riigi osalemist fondis käsitlev konkreetne leping peab vähemalt:

a)

võimaldama koostööd liikmesriikide ning liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega varjupaiga, rände ja tagasisaatmise valdkonnas solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtete vaimus;

b)

põhinema kogu fondi kestuse ajal välja- ja tagasisaatmise lubamatuse, demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise põhimõtetel;

c)

tagama õiglase tasakaalu fondis osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

d)

määrama kindlaks fondis osalemise tingimused, sealhulgas fondi tehtavate osamaksete kalkulatsiooni, ja selle halduskulud;

e)

täpsustama, et kolmandale riigile ei anta fondiga seoses otsustusõigust;

f)

kindlustama liidu õiguse tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve;

g)

nägema ette, et kolmas riik annab vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale kooskõlas artikliga 8 vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu.

Esimese lõigu punktis d osutatud osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna.

Artikkel 8

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb fondis rahvusvahelise lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel või muu õigusakti alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.

II PEATÜKK

FINANTS- JA RAKENDUSRAAMISTIK

1. JAGU

Ühissätted

Artikkel 9

Üldpõhimõtted

1.   Fondist antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi sekkumisi ning keskendutakse sellele, et anda fondi eesmärkidele liidu lisaväärtust.

2.   Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et fondist antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjaomaste meetmete, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muudest liidu vahenditest, eelkõige välistegevuse rahastutest, Euroopa Sotsiaalfond+ist (ESF+) ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) antavat toetust.

3.   Fondi rakendatakse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktidega a, b ja c kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras.

Artikkel 10

Eelarve

1.   Fondi rakendamiseks on ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades on 9 882 000 000 eurot.

2.   Rahastamispaketti kasutatakse järgmiselt:

a)

6 270 000 000 eurot eraldatakse liikmesriikide programmidele,

b)

3 612 000 000 eurot eraldatakse artiklis 11 osutatud temaatilisele rahastule.

3.   Kuni 0,42 % rahastamispaketist eraldatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35 osutatud komisjoni algatusel antavaks tehniliseks abiks.

4.   Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 26 võib kokku kuni 5 % kõnealuse määruse mis tahes fondi eelarve jagatud täitmise korras tehtavatest esialgsetest eraldistest liikmesriigile kanda nimetatud liikmesriigi taotluse korral eelarve otsese või kaudse täitmise korras üle fondi. Komisjon haldab neid vahendeid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a või kaudselt kooskõlas kõnealuse lõigu punktiga c. Neid vahendeid kasutatakse asjaomase liikmesriigi huvides.

Artikkel 11

Üldsätted temaatilise rahastu rakendamise kohta

1.   Artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud summast eraldatakse temaatilise rahastu kaudu vahendeid paindlikult ning vastavalt tööprogrammile kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras. Võttes arvesse fondi olemust, teenib temaatiline rahastu peamiselt liidu sisepoliitikat kooskõlas artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkidega.

Temaatilisest rahastust rahastatakse selle järgmiseid komponente:

a)

erimeetmed,

b)

liidu meetmed,

c)

artiklis 31 osutatud erakorraline abi,

d)

ümberasustamine ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine,

e)

artiklis 20 osutatud liikmesriikidele rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate üleandmisel solidaarsuspingutuste raames antav toetus ning

f)

artiklis 26 osutatud Euroopa rändevõrgustik.

Samuti toetatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35 osutatud komisjoni algatusel antavat tehnilist abi summast, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 punktis b.

2.   Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas kajastatud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rahastamisega, välja arvatud artikli 31 lõike 1 esimese lõigu punktide a ja b kohaselt erakorraliseks abiks kasutatavad rahalised vahendid, toetatakse üksnes III lisas loetletud meetmeid, sealhulgas ümberasustamist ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist kooskõlas artikliga 19 osana liidu rändepoliitika välismõõtmest.

3.   Komisjon teeb koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste võrgustikega, eelkõige fondist rahastatavaid liidu meetmeid käsitlevate tööprogrammide ettevalmistamisel ja hindamisel.

4.   Vähemalt 20 % temaatilise rahastu esialgsest eraldisest eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärgile.

5.   Komisjon tagab, et kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise korras, ei valita välja projekte, mida mõjutab ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel komisjoni esitatud põhjendatud arvamus seoses rikkumismenetlusega, mis seab kahtluse alla kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või nende projektide tulemuslikkuse.

6.   Määruse (EL) 2021/1060 artikli 23 ja artikli 24 lõike 2 kohaldamisel, kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise korras, peab asjaomane liikmesriik tagama ja komisjon kontrollima, et kavandatud meetmeid ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel komisjoni seoses rikkumismenetlusega esitatud põhjendatud arvamus, mis seab kahtluse alla kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või meetmete tulemuslikkuse.

7.   Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel.

8.   Komisjon võtab temaatilise rahastu jaoks rakendusaktidega vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsused, milles määratakse kindlaks toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatakse iga käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Rahastamisotsustes esitatakse asjakohasel juhul segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. Rahastamisotsused võib teha üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud temaatilise rahastu üht või mitut komponenti. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 38 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

9.   Temaatilisest rahastust toetatakse eelkõige meetmeid, mis kuuluvad II lisa punkti 2 alapunktis d osutatud rakendusmeetmete hulka, mida rakendavad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid. Sellega seoses suunatakse vähemalt 5 % temaatilise rahastu esialgsest eraldisest integratsioonimeetmete rakendamisele kohalike ja piirkondlike asutuste poolt.

10.   Komisjon tagab vahendite õiglase ja läbipaistva jaotuse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkide vahel. Komisjon annab aru temaatilise rahastu kasutamise ja käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud komponentide vahelise jaotuse kohta, sealhulgas toetuse kohta, mida liidu meetmete raames antakse kolmandates riikides võetavatele või nendega seotud meetmetele.

11.   Pärast lõikes 8 osutatud rahastamisotsuse vastuvõtmist võib komisjon liikmesriikide programme vastavalt muuta.

2. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud täitmise korras

Artikkel 12

Kohaldamisala

1.   Käesolevat jagu kohaldatakse artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud summa suhtes ja lisavahendite suhtes, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras vastavalt artiklis 11 osutatud temaatilist rahastut käsitlevale rahastamisotsusele.

2.   Käesoleva jao kohast toetust kasutatakse eelarve jagatud täitmise korras kooskõlas finantsmääruse artikliga 63 ja määrusega (EL) 2021/1060.

Artikkel 13

Eelarvevahendid

1.   Artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud summa eraldatakse liikmesriikide programmidele esialgu järgmiselt:

a)

5 225 000 000 eurot kookõlas I lisaga;

b)

1 045 000 000 eurot artikli 17 lõikes 1 osutatud liikmesriikide programmide jaoks ette nähtud eraldiste kohandamiseks.

2.   Kui käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud summat ei eraldata täielikult, võib järelejäänud summa lisada artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud summale.

Artikkel 14

Eelmaksed

1.   Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõikele 4 tehakse fondile eelmaksed aastaste osamaksetena sõltuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne iga aasta 1. juulit järgmiselt:

a)

2021: 4 %,

b)

2022: 3 %,

c)

2023: 5 %,

d)

2024: 5 %,

e)

2025: 5 %,

f)

2026: 5 %.

2.   Kui liikmesriigi programm võetakse vastu pärast 1. juulit 2021, tasutakse varasemad osamaksed selle vastuvõtmise aastal.

Artikkel 15

Kaasrahastamise määrad

1.   Liidu eelarvest eraldatav osalus ei või ületada 75 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest.

2.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 90 %-ni erimeetmete raames rakendatavate projektide rahastamiskõlblikest kogukuludest.

3.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 90 %-ni IV lisas loetletud meetmete rahastamiskõlblikest kogukuludest.

4.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni tegevustoetuse rahastamiskõlblikest kogukuludest.

5.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni artiklis 31 osutatud erakorralise abi rahastamiskõlblikest kogukuludest.

6.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi rahastamiskõlblikest kogukuludest määruse (EL) 2021/1060 artikli 36 lõike 5 punkti b alapunktis vi sätestatud piirides.

7.   Komisjoni otsuses, millega liikmesriigi programm heaks kiidetakse, määratakse kindlaks kaasrahastamise määr ning fondist lõigetes 1–6 osutatud rahalise toetusega hõlmatud meetmete liikidele antava osaluse maksimumsumma.

8.   Komisjoni otsuses, millega liikmesriigi programm heaks kiidetakse, määratakse iga meetme liigi jaoks kindlaks, kas kaasrahastamise määra kohaldatakse:

a)

kogu osalusele, sealhulgas avaliku ja erasektori osalusele, või

b)

ainult avaliku sektori osalusele.

Artikkel 16

Liikmesriikide programmid

1.   Iga liikmesriik tagab, et tema programmides käsitletavad prioriteedid on kooskõlas liidu prioriteetide ja väljakutsetega varjupaigaküsimuste ja rände haldamise valdkonnas ning vastavad neile ning et need on täielikult kooskõlas asjaomase liidu acquis’ga ja kokkulepitud liidu prioriteetidega, järgides samal ajal täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on. Oma programmide prioriteetide kindlaks määramisel tagavad liikmesriigid, et nende programmides käsitletakse piisavalt II lisas loetletud rakendusmeetmeid.

Võttes arvesse fondi olemust, teenivad liikmesriikide programmid peamiselt liidu sisepoliitikat kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkidega.

Komisjon hindab liikmesriikide programme kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 23.

2.   Artikli 13 lõike 1 kohaselt eraldatud vahendite piires ning ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, eraldab iga liikmesriik oma programmis:

a)

vähemalt 15 % talle eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärgi jaoks ning

b)

vähemalt 15 % talle eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgi jaoks.

3.   Liikmesriik võib eraldada vähem vahendeid kui lõikes 2 osutatud miinimumprotsendid üksnes juhul, kui ta selgitab oma programmis üksikasjalikult, miks vahendite eraldamine alla selle taseme ei sea ohtu asjaomase eesmärgi saavutamist.

4.   Komisjon tagab, et liikmesriikide programmide väljatöötamisel võetakse varajases etapis ja õigel ajal arvesse asjaomaste detsentraliseeritud asutuste, eelkõige Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007 (35) loodud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti teadmisi ja eksperditeadmisi nende pädevusse kuuluvates valdkondades.

5.   Komisjon võib asjakohasel juhul kaasata asjaomaseid detsentraliseeritud asutusi, sealhulgas lõikes 4 osutatud asutusi, 5. jaos täpsustatud seire- ja hindamisülesannete täitmisesse, eelkõige selleks, et tagada fondi toel rakendatavate meetmete kooskõla asjaomase liidu acquis’ga ja kokkulepitud liidu prioriteetidega.

6.   Pärast käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate soovituste vastuvõtmist kooskõlas määrusega (EL) nr 1053/2013 teeb asjaomane liikmesriik koos komisjoniga kindlaks sobivaima viisi, kuidas neid järeldusi ja soovitusi oma programmis käsitleda, kasutades fondi toetust, kui see on asjakohane.

Komisjon võib vastavalt vajadusele kasutada ka detsentraliseeritud asutuste eksperditeadmisi nende asutuste pädevusse kuuluvates konkreetsetes küsimustes.

7.   Vajaduse korral muudetakse liikmesriigi programmi vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 24, et võtta arvesse käesoleva artikli lõikes 6 osutatud soovitusi.

8.   Komisjoni ja asjakohasel juhul asjaomaste detsentraliseeritud asutustega nende pädevuse raames koostööd tehes ja konsulteerides võib liikmesriik oma programmi vahendeid ümber jagada, et rakendada lõikes 6 osutatud soovitusi, kui neil soovitustel on finantsmõju.

9.   Liikmesriigid püüavad oma programmides rakendada eelkõige IV lisas loetletud kõrgema kaasrahastamismääraga meetmeid. Ettenägematute või uute asjaolude käsitlemiseks või tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte IV lisas esitatud kõrgema kaasrahastamismääraga meetmete loetelu muutmiseks.

10.   Liikmesriikide programmides võib lubada ka III lisas osutatud integratsioonimeetmetega hõlmatud isikute pereliikmete kaasamist sellises ulatuses, mida on vaja nende meetmete tõhusaks rakendamiseks.

11.   Kui liikmesriik otsustab fondi toel rakendada projekti koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis, konsulteerib ta enne projekti heakskiitmist komisjoniga.

12.   Määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõikes 5 osutatud programmitöö põhineb käesoleva määruse VI lisa tabelis 1 sätestatud sekkumise liikidel ja sisaldab iga käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärgi raames kavandatud vahendite esialgset jaotust sekkumise liikide kaupa.

Artikkel 17

Vahehindamine

1.   2024. aastal eraldab komisjon asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punkti 1 alapunktis b ja punktides 2–5 osutatud kriteeriumidega artikli 13 lõike 1 punktis b osutatud lisasumma. Rahastamine hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2025.

2.   Kui vähemalt 10 % käesoleva määruse artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) 2021/1060 artikli 91 kohaselt maksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma käesoleva määruse artikli 13 lõike 1 punktis b osutatud programmi jaoks lisaeraldist.

3.   Käesoleva määruse artiklis 11 osutatud temaatilisest rahastust alates 1. jaanuarist 2025 vahendite eraldamisel võtab komisjon arvesse edu, mida liikmesriigid on saavutanud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 16 osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ning rakendamisel tuvastatud puudusi.

Artikkel 18

Erimeetmed

1.   Lisaks artikli 13 lõike 1 kohasele eraldisele võib liikmesriik saada rahalisi vahendeid erimeetmete jaoks, tingimusel et vahendid on seejärel tema programmis sihtotstarbelisena märgitud ja et nende abil aidatakse täita fondi eesmärke.

2.   Erimeetmetele mõeldud rahalisi vahendeid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise liikmesriigi programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

Artikkel 19

Vahendid ümberasustamiseks ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmiseks

1.   Lisaks artikli 13 lõike 1 punkti a kohasele eraldisele saavad liikmesriigid 10 000 euro suuruse summa iga ümberasustamise kaudu vastu võetud isiku kohta.

2.   Lisaks artikli 13 lõike 1 punkti a kohasele eraldisele saavad liikmesriigid 6 000 euro suuruse lisasumma iga humanitaarsetel põhjustel vastu võetud isiku kohta.

3.   Lõikes 2 osutatud summat suurendatakse 8 000 euroni iga humanitaarsetel põhjustel vastu võetud isiku kohta, kes kuulub ühte või mitmesse järgmisse haavatavasse rühma:

a)

ohustatud naised ja lapsed;

b)

saatjata alaealised;

c)

selliste meditsiiniliste vajadustega isikud, mida saab rahuldada üksnes humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise teel;

d)

isikud, kes vajavad humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist seoses õigusliku või füüsilise kaitse vajadustega, sealhulgas vägivalla- või piinamisohvrid.

4.   Kui liikmesriik võtab vastu isiku, kes kuulub rohkem kui ühte lõigetes 2 ja 3 osutatud kategooriasse, saab ta nimetatud summa selle isiku kohta vaid ühel korral.

5.   Asjakohasel juhul võib liikmesriik saada vastavad summad ka lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud isikute pereliikmete eest, kui kõnealused pereliikmed võetakse vastu perekonna ühtsuse tagamiseks.

6.   Käesolevas artiklis osutatud summad antakse kuludega sidumata rahastamise vormis kooskõlas finantsmääruse artikliga 125.

7.   Käesoleva artikli lõigetes 1, 2, 3 ja 5 osutatud summad eraldatakse liikmesriigi programmile esimest korda rahastamisotsusega, millega programm heaks kiidetakse Kõnealuseid summasid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui komisjon on kõnealuse programmi muutmisega nende kasutamise heaks kiitnud. Kõnealused summad võib lisada komisjonile esitatavatesse maksetaotlustesse, tingimusel et isik, kelle eest summa eraldatakse, on tegelikult ümber asustatud või vastu võetud.

8.   Kontrolli ja auditi eesmärgil säilitavad liikmesriigid teavet, mida on vaja ümberasustatud või vastu võetud isikute ning nende ümberasustamise või vastuvõtmise kuupäeva nõuetekohaseks tuvastamiseks.

9.   Et võtta arvesse kehtivaid inflatsioonimäärasid, asjaomaseid arengusuundi ümberasustamise valdkonnas ja muid tegureid, millega saaks optimeerida käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud summadega antud rahalise stiimuli kasutamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte, et olemasolevate vahendite piires kohandada käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud summasid, kui seda peetakse asjakohaseks.

Artikkel 20

Vahendid rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate üleandmiseks

1.   Lisaks artikli 13 lõike 1 kohasele eraldisele saab liikmesriik 10 000 euro suuruse lisasumma iga rahvusvahelise kaitse taotleja eest, kes on teisest liikmesriigist üle antud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (36) artiklile 17 või sarnases vormis ümberpaigutamise tulemusel.

2.   Asjakohasel juhul võivad liikmesriigid saada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summa ka nimetatud lõikes osutatud isikute pereliikmete eest, tingimusel et need pereliikmed on üle antud perekonna ühtsuse tagamiseks vastavalt määruse (EL) nr 604/2013 artiklile 17 või üle antud sarnases vormis ümberpaigutamise tulemusel.

3.   Lisaks artikli 13 lõike 1 kohasele eraldisele saavad liikmesriigid 10 000 euro suuruse lisasumma iga teisest liikmesriigist üle antud rahvusvahelise kaitse saaja eest.

4.   Asjakohasel juhul võivad liikmesriigid saada vastavad summad ka lõikes 3 osutatud isikute pereliikmete eest, kui kõnealused pereliikmed antakse üle perekonna ühtsuse tagamiseks.

5.   Liikmesriik, kes katab lõigetes 1–4 osutatud üleandmiste kulud, saab 500 euro suuruse summa iga rahvusvahelise kaitse taotleja või rahvusvahelise kaitse saaja eest, kes on teise liikmesriiki üle antud.

6.   Käesolevas artiklis osutatud summad antakse kuludega sidumata rahastamise vormis kooskõlas finantsmääruse artikliga 125.

7.   Käesoleva artikli lõigetes 1–5 osutatud summad eraldatakse liikmesriigi programmile tingimusel, et isik, kelle eest summa eraldatakse, on vastavalt kas mõnda liikmesriiki tegelikult üle antud või taotlejana registreeritud liikmesriigis, kes on kooskõlas määrusega (EL) nr 604/2013 vastutav. Kõnealuseid summasid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui komisjon on kõnealuse programmi muutmisega nende kasutamise heaks kiitnud.

8.   Kontrolli ja auditi eesmärgil säilitavad liikmesriigid teavet, mida on vaja üle antud isikute ja nende üleandmise kuupäeva korrektseks tuvastamiseks.

9.   Et võtta arvesse olemasolevaid inflatsioonimäärasid, asjaomaseid arengusuundi ümberpaigutamise valdkonnas ja muid tegureid, millega saaks optimeerida käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 5 osutatud summadega antud rahalise stiimuli kasutamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte, et olemasolevate vahendite piires kõnealuseid summasid kohandada, kui seda peetakse asjakohaseks.

Artikkel 21

Tegevustoetus

1.   Liikmesriik võib kasutada kuni 15 % fondist oma programmi jaoks eraldatud summast, et rahastada tegevustoetust fondi erieesmärkide raames.

2.   Tegevustoetuse kasutamisel peab liikmesriik järgima asjaomast liidu acquis’d ja hartat.

3.   Liikmesriik selgitab oma programmis ja käesoleva määruse artiklis 35 osutatud iga-aastases tulemusaruandes, kuidas tegevustoetuse kasutamine aitab saavutada fondi eesmärke. Enne liikmesriigi programmi heakskiitmist hindab komisjon tegevustoetuse kasutamise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda. Komisjon võtab arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning asjakohasel juhul määruse (EL) nr 1053/2013 kohaselt tehtud ja käesoleva määruse kohaldamisalasse jääva seire põhjal kättesaadavat teavet.

4.   Tegevustoetuse keskmes on meetmed, mis on hõlmatud VII lisas ette nähtud kuludega.

5.   Ettenägematute või uute asjaolude käsitlemiseks või tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte VII lisas loetletud rahastamiskõlblike meetmete muutmiseks.

Artikkel 22

Juhtimiskontrollid ja auditid projektide puhul, mille viivad ellu rahvusvahelised organisatsioonid

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide või nende asutuste suhtes, kelle süsteeme, reegleid ja menetlusi on komisjon kõnealuse määruse artikli 154 lõigete 4 ja 7 kohaselt hinnanud ja pidanud neid liidu eelarvest rahastatavate toetuste kaudse rakendamise eesmärgil piisavaks (edaspidi „rahvusvahelised organisatsioonid“).

2.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/1060 artikli 83 esimese lõigu punkti a ja finantsmääruse artikli 129 kohaldamist, ei pea korraldusasutus juhul, kui rahvusvaheline organisatsioon on määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 9 määratletud toetusesaaja, tegema määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud juhtimiskontrolle, tingimusel et rahvusvaheline organisatsioon esitab korraldusasutusele finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c nõutud dokumendid.

3.   Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamist, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas liidu vahendite haldaja kinnituses, et projekt vastab kohaldatavale õigusele ja projekti toetamise tingimustele.

4.   Kui kulud tuleb hüvitada määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a alusel, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses lisaks, et:

a)

arveid ja toetusesaaja maksetõendeid on kontrollitud;

b)

toetusesaaja raamatupidamisdokumente või raamatupidamiskoode on kontrollitud tehingute puhul, mis on seotud korraldusasutusele deklareeritud kuludega.

5.   Kui kulud tuleb hüvitada määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti b, c või d alusel, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas liidu vahendite haldaja kinnituses, et kulude hüvitamise tingimused on täidetud.

6.   Finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja c osutatud dokumendid esitatakse korraldusasutusele koos iga maksetaotlusega, mille toetusesaaja on esitanud.

7.   Toetusesaaja esitab korraldusasutusele igal aastal 15. oktoobriks aruande. Aruandele on lisatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamus, mis on koostatud rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt. Arvamuses märgitakse, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ja on kulutõhusad ning kas raamatupidamisarvestuse aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Arvamuses märgitakse samuti, kas audit seab rahvusvahelise organisatsiooni esitatud liidu vahendite haldaja kinnitustes esitatud väited kahtluse alla, sealhulgas teave kelmuse- või pettusekahtluse kohta. Arvamuses antakse kinnitus, et korraldusasutusele rahvusvahelise organisatsiooni esitatud maksetaotlustes märgitud kulutused on seaduslikud ja korrektsed.

8.   Ilma et see piiraks olemasolevaid võimalusi finantsmääruse artiklis 127 osutatud täiendavate auditite tegemiseks, koostab korraldusasutus määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 esimeses lõigu punktis f osutatud liidu vahendite haldaja kinnituse. Selle asemel et tugineda määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõikes 1 osutatud juhtimiskontrollidele koostab korraldusasutus kinnituse käesoleva artikli lõigete 2–5 ja 7 kohaselt rahvusvahelise organisatsiooni esitatud dokumentide põhjal.

9.   Dokument, milles määratakse kindlaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikes 3 osutatud toetuse andmise tingimused, sisaldab käesolevas artiklis sätestatud nõudeid.

10.   Lõiget 2 ei kohaldata ja korraldusasutuselt nõutakse seetõttu juhtimiskontrolli tegemist, kui

a)

korraldusasutus tuvastab seoses rahvusvahelise organisatsiooni algatatud või rakendatud projektiga konkreetse õigusnormide rikkumise ohu või märgi kelmusest või pettusest;

b)

rahvusvaheline organisatsioon ei esita korraldusasutusele lõigetes 2–5 ja 7 osutatud dokumente;

c)

lõigetes 2–5 ja 7 osutatud ning rahvusvahelise organisatsiooni esitatud dokumendid on puudulikud.

11.   Kui projekt, milles rahvusvaheline organisatsioon on määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 9 määratletud toetusesaaja, on osa nimetatud määruse artiklis 79 osutatud valimist, võib auditeerimisasutus teha oma tööd selle projektiga seotud tehingute allvalimi alusel. Kui allvalimis leitakse vigu, võib auditeerimisasutus, kui see on asjakohane, paluda rahvusvahelise organisatsiooni audiitoril hinnata vigade kogu ulatust ja kogusummat selles projektis.

3. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve otsese või kaudse täitmise korras

Artikkel 23

Kohaldamisala

Komisjon rakendab käesoleva jao kohast toetust kas otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a või kaudselt kooskõlas nimetatud lõigu punktiga c.

Artikkel 24

Toetuskõlblikud üksused

1.   Liidu vahenditest võib rahastada järgmisi üksusi:

a)

juriidilised isikud, kelle asukoht on:

i)

liikmesriigis või sellega seotud ülemeremaal või -territooriumil;

ii)

kolmandas riigis, kes osaleb fondis artikli 7 kohase konkreetse lepingu alusel tingimusel, et ta on hõlmatud tööprogrammi ja selles esitatud tingimustega;

iii)

tööprogrammis loetletud kolmandas riigis vastavalt lõikes 3 osutatud tingimustele;

b)

liidu õiguse alusel loodud juriidilised isikud või fondi jaoks asjakohased rahvusvahelised organisatsioonid.

2.   Liidu vahenditest ei või rahastada füüsilisi isikuid.

3.   Lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud üksused osalevad sellise konsortsiumi osana, kuhu kuulub vähemalt kaks sõltumatut üksust, millest vähemalt ühe asukoht on liikmesriigis.

Üksused, mis osalevad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsortsiumi osana, tagavad, et meetmed, milles nad osalevad, on kooskõlas hartas sätestatud põhimõtetega ning aitavad kaasa fondi eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 25

Liidu meetmed

1.   Komisjoni algatusel võib kooskõlas III lisaga rahastada fondist neid liidu meetmeid, mis on seotud fondi eesmärkidega.

2.   Liidu meetmete raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

3.   Eelarve otsesel täitmisel rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

4.   Ettepanekuid hindava, finantsmääruse artiklis 150 osutatud komisjoni liikmeteks võivad olla väliseksperdid.

5.   Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud rahaliste vahendite saaja poolt tasumisele kuuluvate vahendite sissenõudmisega, ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (37) artikli 37 lõiget 7.

Artikkel 26

Euroopa rändevõrgustik

1.   Fondist toetatakse Euroopa rändevõrgustikku ning nähakse ette selle tegevuseks ja edasiseks arenguks vajalikud rahalised vahendid.

2.   Pärast juhtorganilt heakskiidu saamist võtab komisjon Euroopa rändevõrgustiku jaoks fondi iga-aastastest assigneeringutest kättesaadavaks tehtava summa ja võrgustiku tegevuse prioriteete sisaldava tööprogrammi vastu kooskõlas otsuse 2008/381/EÜ artikli 4 lõike 5 punktiga a. Komisjoni otsus on finantsmääruse artikli 110 kohane rahastamisotsus. Selleks et tagada vahendite õigeaegne kättesaadavus, võib komisjon Euroopa rändevõrgustiku tööprogrammi vastu võtta eraldi rahastamisotsusega.

3.   Euroopa rändevõrgustiku tegevuseks antakse kooskõlas finantsmäärusega rahalist abi asjakohasel juhul kas otsuse 2008/381/EÜ artiklis 3 osutatud riiklikele kontaktpunktidele antava toetuse vormis või hangete vormis.

Artikkel 27

Segarahastamistoimingud

Fondi raames otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas määrusega (EL) 2021/523 ja finantsmääruse X jaotisega.

Artikkel 28

Komisjoni algatusel antav tehniline abi

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 35 kohaselt võib fondist toetada komisjoni algatusel või tema nimel rakendatavat tehnilist abi 100 % ulatuses.

Artikkel 29

Auditid

Liidu osaluse kasutamise auditid, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volituse liidu institutsioonidelt, organitelt, ametitelt või asutustelt, võetakse finantsmääruse artikli 127 kohaselt üldise kindluse aluseks.

Artikkel 30

Teave, teavitamine ja avalikustamine

1.   Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku, sisulist ja proportsionaalset suunatud teavet. Tagatakse liidu rahastamise nähtavus ja antakse teavet, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui teabe avalik esitamine ei ole võimalik või asjakohane või kui teabe avaldamine on õigusaktidega piiratud eelkõige julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimise või isikuandmete kaitse tõttu. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks peavad liidu rahaliste vahendite saajad osutama meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule ja tõstma esile liidu embleemi.

2.   Võimalikult laia avalikkuseni jõudmiseks rakendab komisjon fondi ning fondi raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid.

Fondile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud fondi eesmärkidega.

3.   Komisjon avaldab artiklis 11 osutatud temaatilise rahastu tööprogrammid. Eelarve otsese või kaudse täitmise korras antava toetuse puhul avaldab komisjon finantsmääruse artikli 38 lõikes 2 osutatud teabe avalikult kättesaadaval veebisaidil ja ajakohastab seda teavet korrapäraselt. Kõnealune teave avaldatakse avatud masinloetavas vormingus, mis võimaldab andmeid sortida, otsida, neist väljavõtet teha ja neid võrrelda.

4. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras

Artikkel 31

Erakorraline abi

1.   Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste ja erivajaduste rahuldamiseks igakülgselt põhjendatud hädaolukordades, mis tulenevad ühest või mitmest järgmisest tegurist:

a)

erakorraline rändeolukord, mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike suur või ebaproportsionaalne sisseränne ühte või mitmesse liikmesriiki, millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus nende liikmesriikide vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskuste ning varjupaiga- ja rändehaldussüsteemide ja -menetluste jaoks;

b)

ümberasustatud isikute massiline sissevool nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ (38) tähenduses;

c)

erakorraline rändeolukord kolmandas riigis, sealhulgas juhul, kui kaitset vajavad isikud on sinna jäänud poliitiliste sündmuste või konfliktide tõttu, eriti juhul, kui see võib mõjutada liidu suunas kulgevaid rändevooge.

Sellisele igakülgselt põhjendatud hädaolukorrale reageerimiseks võib komisjon otsustada anda erakorralist abi olemasolevate vahendite piires, sealhulgas vabatahtliku ümberpaigutamise jaoks. Sellisel juhul teavitab komisjon aegsasti Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

2.   Meetmeid kolmandates riikides rakendatakse kooskõlas artikli 5 lõigetega 2 ja 3.

3.   Erakorralise abi võib eraldada liikmesriikide programmidele lisaks artikli 13 lõike 1 ja I lisa kohasele eraldisele, tingimusel et see on seejärel liikmesriigi programmis sihtotstarbelisena märgitud. Neid vahendeid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel ja kui komisjon on liikmesriigi programmi muutmisega nende kasutamise heaks kiitnud. Erakorraliseks abiks ette nähtud eelmaksed võivad olla kuni 95 % liidu osalusest, sõltuvalt rahaliste vahendite kättesaadavusest.

4.   Eelarve otsese täitmise korras rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

5.   Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib erakorraline abi katta kulusid, mis tekkisid enne meetme toetustaotluse või abitaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et kulutus ei tekkinud enne 1. jaanuari 2021.

6.   Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral ja selleks, et tagada erakorralise abi jaoks vajalike vahendite õigeaegne kättesaadavus, võib komisjon võtta viivitamata kohaldatava rakendusaktiga eraldi vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsuse erakorralise abi kohta kooskõlas artikli 38 lõikes 4 osutatud menetlusega. Asjaomane rakendusakt kehtib kuni 18 kuud.

Artikkel 32

Kumulatiivne ja alternatiivne rahastamine

1.   Meede, mis on saanud fondist toetust, võib saada toetust ka mõnest muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise korras hallatavatest fondidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjakohase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.

2.   Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikega 4 võib ERFist või ESF+ist toetada meetmeid, mis on saanud nimetatud määruse artikli 2 punktis 45 määratletud kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise saamiseks peavad meetmed vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:

a)

neid on hinnatud fondi konkursikutse alusel,

b)

need vastavad kõnealuse konkursikutsega ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele,

c)

neid ei saa eelarvepiirangute tõttu kõnealuse konkursikutse alusel rahastada.

5. JAGU

Seire, aruandlus ja hindamine

1. alajagu

Ühissätted

Artikkel 33

Seire ja aruandlus

1.   Vastavalt finantsmääruse artikli 41 lõike 3 esimese lõigu punkti h alapunkti iii kohastele aruandlusnõuetele esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe käesoleva määruse V lisas loetletud tulemuslikkuse põhinäitajate kohta.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et teha vajalikke kohandusi kõnealuses lisas loetletud tulemuslikkuse põhinäitajates.

3.   Näitajad, mille abil antakse aru artikli 3 lõikes 2 sätestatud fondi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihid on kumulatiivsed.

4.   Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et programmi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

5.   Fondi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega, sealhulgas liikmesriikide esitatavat projektiteavet käsitlevate sätetega. VIII lisa muudatusi kohaldatakse üksnes nende projektide suhtes, mis on välja valitud pärast kõnealuse muudatuse jõustumist.

Artikkel 34

Hindamine

1.   Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 käesoleva määruse kohta vahehindamise. Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 45 lõikes 1 sätestatule hinnatakse vahehindamisel järgmist:

a)

fondi tõhusus, sealhulgas selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse kogu asjakohast teavet, mis on juba kättesaadav, eelkõige artiklis 35 osutatud iga-aastaseid tulemusaruandeid ning VIII lisas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid;

b)

fondile eraldatud vahendite ning selle rakendamiseks kehtestatud juhtimis- ja kontrollimeetmete kasutamise tõhusus;

c)

II lisas loetletud rakendusmeetmete jätkuv asjakohasus ja sobivus;

d)

fondist toetatavate meetmete ja muudest liidu fondidest antava toetuse koordineerimine, sidusus ja vastastikune täiendavus;

e)

fondi raames rakendatud meetmete liidu lisaväärtus.

Vahehindamisel võetakse arvesse aastateks 2014–2020 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi mõju käsitleva järelhindamise tulemusi.

2.   Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 45 lõikes 2 sätestatule hõlmab järelhindamine käesoleva artikli lõikes 1 loetletud elemente. Samuti hinnatakse fondi mõju.

3.   Vahe- ja järelhindamine tehakse õigel ajal, et nende tulemusi saaks arvesse võtta otsustusprotsessis, sealhulgas asjakohasel juhul käesoleva määruse läbivaatamisel.

4.   Vahe- ja järelhindamises pöörab komisjon kooskõlas artikliga 7, artikli 16 lõikega 11 ja artikliga 24 erilist tähelepanu kolmanda riigiga rakendatud, kolmandas riigis rakendatud või kolmanda riigiga seotud meetmete hindamisele.

2. alajagu

Eelarve jagatud täitmise reeglid

Artikkel 35

Iga-aastased tulemusaruanded

1.   Liikmesriigid esitavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta 15. veebruariks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) komisjonile määruse (EL) 2021/1060 artikli 41 lõikes 7 osutatud iga-aastase tulemusaruande.

Aruandeperiood hõlmab aruande esitamise aastale eelnevat viimast aruandeaastat, nagu see on määratletud määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 29. Aruanne, mis esitatakse 15. veebruariks 2023, hõlmab 1. jaanuaril 2021 algavat perioodi.

2.   Iga-aastastes tulemusaruannetes esitatakse eelkõige järgmine teave:

a)

liikmesriigi programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse kõige uuemaid andmeid, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 42;

b)

liikmesriigi programmi tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas teave komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 258 kohase rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamuse kohta, mis puudutab fondi rakendamist;

c)

fondist toetatud meetmete, eelkõige kolmandates riikides võetud või nendega seotud meetmete ning muudest liidu fondidest antava toetuse vastastikune täiendavus;

d)

liikmesriigi programmi panus liidu asjaomase acquis’ ja liidu tegevuskavade rakendamisse ning liikmesriikidevahelisse koostöösse ja solidaarsusesse;

e)

teavitus- ja nähtavusmeetmete rakendamine;

f)

kohaldatavate rakendamistingimuste täitmine ja nende kohaldamine kogu programmitöö perioodi vältel, eelkõige kooskõla põhiõigustega;

g)

fondi abiga ümber asustatud või vastu võetud isikute arv, pidades silmas artiklis 19 sätestatud summasid;

h)

ühest liikmesriigist teise üle antud rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate arv, nagu on osutatud artiklis 20;

i)

projektide rakendamine kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga.

Iga-aastased tulemusaruanded sisaldavad kokkuvõtet, mis hõlmab kõiki käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud punkte. Komisjon tagab, et liikmesriikide esitatud kokkuvõtted tõlgitakse kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.   Komisjon võib esitada iga-aastaste tulemusaruannete kohta märkusi kahe kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtajaks oma tähelepanekuid esitanud, loetakse aruanne vastuvõetuks.

4.   Komisjon esitab oma veebisaidil lingid määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõikes 1 osutatud veebisaitidele.

5.   Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse iga-aastase tulemusaruande vorm. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 36

Seire ja aruandlus eelarve jagatud täitmise korral

1.   Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 IV jaotisega toimuva seire ja aruandluse puhul kasutatakse asjakohasel juhul käesoleva määruse VI lisas sätestatud sekkumise liikide koode. Ettenägematute ja uute asjaolude käsitlemiseks või tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks.

2.   Kasutatakse käesoleva määruse VIII lisas sätestatud näitajaid kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 16 lõikega 1 ning artiklitega 22 ja 42.

III PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 37

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 5 lõike 1 teises lõigus, artikli 16 lõikes 9, artikli 19 lõikes 9, artikli 20 lõikes 9, artikli 21 lõikes 5, artikli 33 lõigetes 2 ja 5 ning artikli 36 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõike 1 teises lõigus, artikli 16 lõikes 9, artikli 19 lõikes 9, artikli 20 lõikes 9, artikli 21 lõikes 5, artikli 33 lõigetes 2 ja 5 ning artikli 36 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 5 lõike 1 teise lõigu, artikli 16 lõike 9, artikli 19 lõike 9, artikli 20 lõike 9, artikli 21 lõike 5, artikli 33 lõike 2 või 5 või artikli 36 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 38

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 (39) artikliga 32 loodud komitee (edaspidi „siseasjade fondide komitee“). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 5.

Artikkel 39

Üleminekusätted

1.   Käesolev määrus ei mõjuta nende meetmete jätkamist või muutmist, mis on algatatud määruse (EL) nr 516/2014 alusel, mille kohaldamist nende meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpetamiseni.

2.   Fondi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mida on vaja selleks, et tagada üleminek fondi ja määruse (EL) nr 516/2014 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3.   Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a, võttes arvesse käesoleva määruse viibinud jõustumist ning selleks, et tagada järjepidevus, võib piiratud ajavahemiku jooksul kulusid, mis on seotud käesoleva määruse alusel eelarve otsese täitmise korras toetatavate meetmetega ja mis on juba alanud, käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need kulud tekkisid enne toetustaotluse või abitaotluse esitamist.

4.   Liikmesriigid võivad jätkata pärast 1. jaanuari 2021 määruse (EL) nr 516/2014 alusel valitud ja alustatud projekti toetamist kooskõlas määrusega (EL) nr 514/2014, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

valitud projektil on rahastamise seisukohast kaks eristatavat etappi, millest kummalgi on eraldi kontrolljälg;

b)

projekti kogumaksumus on üle 500 000 euro;

c)

vastutava asutuse poolt toetusesaajatele projekti esimese etapi jaoks tehtavad maksed lisatakse määruse (EL) nr 514/2014 kohaselt komisjonile esitatavatesse maksetaotlustesse ja projekti teise etapi kulutused lisatakse määruse (EL) 2021/1060 kohastesse maksetaotlustesse;

d)

projekti teine etapp vastab kohaldatavale õigusele ning on käesoleva määruse ja määruse (EL) 2021/1060 kohaselt kõlblik fondist toetust saama;

e)

liikmesriik kohustub projekti lõpule viima, tagama selle toimivuse ja esitama selle kohta aruande iga-aastases tulemusaruandes, mis esitatakse 15. veebruariks 2024.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud projekti teise etapi suhtes kohaldatakse käesoleva määruse ja määruse (EL) 2021/1060 sätteid.

Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes selliste projektide suhtes, mis on valitud eelarve jagatud täitmise korras määruse (EL) nr 514/2014 alusel.

Artikkel 40

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 7. juuli 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

president

A. LOGAR


(1)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 184.

(2)  ELT C 461, 21.12.2018, lk 147.

(3)  Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht (ELT C 23, 21.1.2021, lk 356) ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 259, 2.7.2021, lk 1). Euroopa Parlamendi 6. juuli 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsus nr 573/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2004/904/EÜ (ELT L 144, 6.6.2007, lk 1).

(5)  Nõukogu 25. juuni 2007. aasta otsus 2007/435/EÜ, millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond aastateks 2007–2013 (ELT L 168, 28.6.2007, lk 18).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsus nr 575/2007/EÜ, millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames Euroopa Tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 45).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.6.2021, lk 21).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

(15)  Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(17)  Nõukogu 14. mai 2008. aasta otsus 2008/381/EÜ Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta (ELT L 131, 21.5.2008, lk 7).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).

(19)  ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(22)  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(23)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(24)  Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(26)  Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(27)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(28)  ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.5.2014, lk 112).

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(32)  Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).

(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).

(34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9).

(35)  Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

(36)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

(37)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(38)  Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).

(39)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 48).


I LISA

LIIKMESRIIKIDE PROGRAMMIDE RAHASTAMISE KRITEERIUMID

1.   

Artikli 13 alusel kättesaadavad eelarvevahendid jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)

iga liikmesriik saab ainult programmitöö perioodi alguses fondist kindla summa, mille suurus on 8 000 000 eurot, välja arvatud Küpros, Malta ja Kreeka, kes saavad igaüks kindla summa, mille suurus on 28 000 000 eurot;

b)

artiklis 13 osutatud ülejäänud eelarvevahendid jaotatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

35 % varjupaiga valdkonnale;

30 % seadusliku rände ja integratsiooni valdkonnale;

35 % ebaseadusliku rände vastase võitluse, sealhulgas tagasisaatmise valdkonnale.

2.

Varjupaiga valdkonnas võetakse arvesse järgmisi kriteeriume, mille osatähtsus on järgmine:

a)

30 % proportsionaalselt nende isikute arvuga, kes kuuluvad ühte järgmisesse kategooriasse:

kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellele antud staatus on määratletud 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooniga, mida on muudetud 31. jaanuari 1967 aasta New Yorgi protokolliga;

kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad täiendavat kaitset direktiivi 2011/95/EL tähenduses;

kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad ajutist kaitset direktiivi 2001/55/EÜ (1) tähenduses;

b)

60 % proportsionaalselt rahvusvahelist kaitset taotlenud kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute arvuga;

c)

10 % proportsionaalselt nende kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute arvuga, keda asustatakse ümber või kes on ümber asustatud mõnda liikmesriiki.

3.

Seadusliku rände ja integratsiooni valdkonnas võetakse arvesse järgmisi kriteeriume, mille osatähtsus on järgmine:

a)

50 % proportsionaalselt liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike koguarvuga;

b)

50 % proportsionaalselt nende kolmandate riikide kodanike arvuga, kes on saanud esimese elamisloa; arvesse ei võeta aga järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid isikuid:

need kolmandate riikide kodanikud, kellele on väljastatud tööga seotud esimene elamisluba, mille kehtivusaeg on lühem kui 12 kuud;

need kolmandate riikide kodanikud, kes on riiki lubatud õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil vastavalt nõukogu direktiivile 2004/114/EÜ (2) või kohaldataval juhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/801 (3);

need kolmandate riikide kodanikud, kes on liikmesriiki lubatud teadusliku uurimistöö eesmärgil vastavalt nõukogu direktiivile 2005/71/EÜ (4) või kohaldataval juhul vastavalt direktiivile (EL) 2016/801.

4.

Ebaseadusliku rände vastase võitluse, sealhulgas tagasisaatmise valdkonnas võetakse arvesse järgmisi kriteeriume, mille osatähtsus on järgmine:

a)

70 % proportsionaalselt nende kolmandate riikide kodanike arvuga, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimustele ning kelle suhtes kehtib riigisisese õiguse alusel tagasisaatmisotsus, st haldusotsus või - akt või kohtulahend, millega kuulutatakse territooriumil viibimine ebaseaduslikuks ja kehtestatakse tagasipöördumiskohustus;

b)

30 % proportsionaalselt nende kolmandate riikide kodanike arvuga, kes on liikmesriikide territooriumilt haldus- või kohtuasutuse antud lahkumiskorralduse alusel kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt tegelikult lahkunud.

5.

Esialgse eraldise võrdlusandmed põhinevad komisjoni (Eurostat) poolt koostatud, aastaid 2017, 2018 ja 2019 hõlmavatel statistilistel andmetel, mille aluseks on andmed, mille liikmesriigid on kooskõlas liidu õigusega enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva esitanud. Vahekokkuvõtet tehes põhinevad võrdlusandmed komisjoni (Eurostat) poolt koostatud, aastaid 2021, 2022 ja 2023 hõlmavatel statistilistel andmetel, mille aluseks on andmed, mille liikmesriigid on kooskõlas liidu õigusega esitanud. Kui liikmesriigid ei ole komisjonile (Eurostat) asjaomaseid statistilisi andmeid esitanud, esitavad nad võimalikult kiiresti esialgsed andmed.

6.

Enne lõikes 5 osutatud andmete aktsepteerimist võrdlusandmetena hindab komisjon (Eurostat) asjaomase statistilise teabe kvaliteeti, võrreldavust ja täielikkust vastavalt tavapärasele töökorrale. Komisjoni (Eurostat) taotlusel esitavad liikmesriigid talle kogu vajaliku teabe.

(1)  Andmeid võetakse arvesse ainult siis, kui aktiveeritakse direktiiv 2001/55/EÜ.

(2)  Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (ELT L 375, 23.12.2004, lk 12).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).

(4)  Nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta (ELT L 289, 3.11.2005, lk 15).


II LISA

RAKENDUSMEETMED

1.   

Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)

tagada liidu acquis’ ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga seotud prioriteetide ühetaoline kohaldamine;

b)

vajaduse korral toetada liikmesriikide varjupaigasüsteemide suutlikkust taristute ja teenuste osas, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

c)

suurendada kolmandate riikidega koostööd ja partnerlusi rände haldamise eesmärgil, sealhulgas suurendades nende suutlikkust parandada rahvusvahelist kaitset vajavate isikute kaitset ülemaailmse koostöö jõupingutuste kontekstis;

d)

anda tehnilist ja operatiivabi ühele või mitmele liikmesriigile, sealhulgas koostöös Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga.

2.   

Fondiga aidatakse saavutada artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)

toetada selliste poliitikameetmete väljatöötamist ja rakendamist, mis edendavad seaduslikku rännet ja seaduslikku rännet käsitleva liidu acquis’ rakendamist, sealhulgas perekondade taasühinemist ja tööõigusstandardite täitmise tagamist;

b)

toetada meetmeid liitu seadusliku sisenemise ja seal seadusliku elamise hõlbustamiseks;

c)

tugevdada rändevaldkonna ülemaailmsete koostöö jõupingutuste kontekstis koostööd ja partnerlust kolmandate riikidega rände haldamise eesmärgil, sealhulgas liitu seadusliku sisenemise võimaluste kaudu;

d)

edendada integratsioonimeetmeid kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks ning kaitsemeetmeid haavatavate isikute jaoks integratsioonimeetmete kontekstis, hõlbustada perekonna taasühinemist ning valmistada ette kolmandate riikide kodanike aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas ja nende aktsepteerimist vastuvõtva ühiskonna poolt, kaasates riiklikke, eelkõige piirkondlikke või kohalikke ametiasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas pagulaste ja rändajate juhitud organisatsioone, ning sotsiaalpartnereid.

3.   

Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)

tagada liidu acquis’ ja poliitiliste prioriteetide ühetaoline kohaldamine seoses taristu, menetluste ja teenustega;

b)

toetada integreeritud ja kooskõlastatud käsitust tagasisaatmise haldamisele liidu ja liikmesriikide tasandil ning tõhusa, väärika ja kestliku tagasisaatmise suutlikkuse arendamisele ning vähendada ebaseadusliku rände stiimuleid;

c)

toetada vabatahtliku tagasipöördumise soodustamist, pereliikmete otsimist ja taasintegreerimist, võttes samal ajal arvesse lapse parimaid huve;

d)

tugevdada koostööd kolmandate riikidega ning nende suutlikkust seoses tagasivõtmise ja kestliku tagasipöördumisega.

4.   

Fondist toetatakse artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärgi saavutamist, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)

suurendada solidaarsust ja koostööd rändevoogudest mõjutatud kolmandate riikidega, sealhulgas liidus ümberasustamise ja muude liidult kaitse saamise seaduslike võimaluste kaudu;

b)

toetada rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate ühest liikmesriigist teise üleviimist.


III LISA

TOETUSE KOHALDAMISALA

1.   

Artikli 3 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:

a)

riiklike, piirkondlike ja kohalike strateegiate kehtestamine ja arendamine varjupaiga, seadusliku rände, integratsiooni, tagasisaatmise ja ebaseadusliku rände valdkonnas kooskõlas asjaomase liidu acquis’ga;

b)

haldusstruktuuride, -vahendite ja -süsteemide, sealhulgas IKT-süsteemide loomine ning töötajate, sealhulgas kohalike ametiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade töötajate koolitamine, asjakohasel juhul koostöös asjaomaste detsentraliseeritud asutustega;

c)

kontaktpunktide loomine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et anda võimalikele toetusesaajatele ja rahastamiskõlblikele üksustele erapooletuid juhiseid, praktilist teavet ja abi fondi kõigi aspektide kohta;

d)

poliitikameetmete ja menetluste väljatöötamine, seire ja hindamine, eeskätt teabe ja andmete kogumine, vahetamine ja analüüsimine; kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete ja statistika levitamine rände ja rahvusvahelise kaitse kohta, ning ühiste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine ja kohaldamine edusammude mõõtmiseks ja arengu hindamiseks;

e)

teabe, parimate tavade ja strateegiate vahetamine; vastastikune õppimine, uuringute ja teadustöö tegemine; ühismeetmete ja -operatsioonide arendamine ja rakendamine ning riikidevaheliste koostöövõrgustike loomine;

f)

sootundlikult osutatavad abi- ja tugiteenused, mis on kooskõlas asjaomaste isikute, eelkõige haavatavate isikute staatuse ja vajadustega;

g)

meetmed, mille eesmärk on lapsrändajate tõhus kaitse, sealhulgas lapse parimate huvide hindamine, eestkostesüsteemide tugevdamine ning laste õigusi kaitsvate poliitikameetmete ja menetluste väljatöötamine, seire ja hindamine;

h)

meetmed, mille eesmärk on suurendada sidusrühmade ja üldsuse teadlikkust varjupaiga, integratsiooni, seadusliku rände ja tagasisaatmispoliitika kohta, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele isikutele, sealhulgas alaealistele.

2.   

Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:

a)

materiaalse abi andmine, sealhulgas piiril;

b)

varjupaigamenetluse läbiviimine kooskõlas varjupaigaküsimusi käsitleva acquis’ga, sealhulgas selliste tugiteenuste osutamine nagu kirjalik ja suuline tõlge, õigusabi, pereliikmete otsimine ja muud teenused, mis on kooskõlas asjaomase isiku staatusega;

c)

vastuvõtmise ja menetlusega seotud erivajadustega taotlejate kindlakstegemine, sealhulgas inimkaubanduse ohvrite varajane kindlakstegemine, eesmärgiga suunata nad edasi, et pakkuda neile selliseid spetsiaalseid teenuseid nagu psühhosotsiaalsed ja rehabilitatsiooniteenused;

d)

vastuvõtmise ja menetlusega seotud erivajadustega taotlejatele selliste spetsiaalsete teenuste pakkumine nagu kvalifitseeritud psühhosotsiaalsed ja rehabilitatsiooniteenused;

e)

vastuvõtu majutustaristu – näiteks alaealiste lastega perede vajadustele vastava väiketaristu, sealhulgas kohalike ja piirkondlike asutuste poolt pakutava taristu – loomine või täiustamine, sealhulgas selliste rajatiste võimalik ühiskasutus rohkem kui ühe liikmesriigi poolt;

f)

liikmesriikide suutlikkuse suurendamine koguda ja analüüsida teavet päritoluriikide kohta ning seda oma pädevate asutuste vahel jagada;

g)

meetmed, mis on seotud liidu ümberasustamise programmide või riiklike ümberasustamis- ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavadega, sealhulgas nende rakendamise menetlused;

h)

kolmandate riikide suutlikkuse suurendamine parandada kaitset vajavate isikute kaitset, sealhulgas lapsrändajate kaitsesüsteemide arendamise toetamise kaudu;

i)

kinnipidamisele tõhusate alternatiivide loomine, edasiarendamine ja täiustamine, eelkõige saatjata alaealiste ja perekondade puhul, ning sealhulgas asjakohasel juhul väljaspool hoolekandeasutusi toimuva hoolduse integreerimine riiklikesse lastekaitsesüsteemidesse.

3.   

Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:

a)

teabepaketid ja -kampaaniad, mille eesmärk on suurendada teadlikkust liitu suunduvatest seaduslikest rändekanalitest, sealhulgas seaduslikku rännet käsitlevast liidu acquis’st;

b)

liitu suunduva liikuvuse kavade, näiteks korduv- või ajutise rände kavade väljatöötamine, sealhulgas koolitus tööalase konkurentsivõime suurendamiseks;

c)

kolmandate riikide ning liikmesriikide tööhõivebüroode, tööturuasutuste ja sisserändeasutuste koostöö;

d)

kolmandas riigis omandatud oskuste ja kvalifikatsiooni, sealhulgas töökogemuse hindamine ja tunnustamine, samuti selle hindamine, kas need on läbipaistvad ja vastavad liikmesriikides omandatutele;

e)

abi seoses perekonna taasühinemise taotlustega, et tagada nõukogu direktiivi 2003/86/EÜ (1) ühtlustatud rakendamine;

f)

abi, sealhulgas õigusabi ja esindamine, seoses liikmesriigis juba seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike staatuse muutmisega, eelkõige seoses liidu tasandil kindlaks määratud seadusliku elaniku staatuse omandamisega;

g)

abi kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad kasutada oma õigusi, eelkõige liikuvuse vallas, seaduslikku rännet käsitlevate liidu õigusaktide alusel;

h)

integratsioonimeetmed, näiteks kohandatud abi kooskõlas kolmandate riikide kodanike vajadustega, ning integratsiooniprogrammid, mille keskmes on nõustamine, haridus, keel ja muud koolitused, nagu ühiskonnaõpetuse kursused ja kutsenõustamine;

i)

meetmed, millega edendatakse kolmandate riikide kodanike võrdset juurdepääsu avalikele ja erateenustele, sealhulgas haridusele, tervishoiule ja psühhosotsiaalsele toele, selliste teenuste osutamist kolmandate riikide kodanikele ning selliste teenuste kohandamist sihtrühma vajadustele;

j)

valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide integreeritud koostöö, sealhulgas koordineeritud integratsiooni tugikeskuste, näiteks ühtsete kontaktpunktide kaudu;

k)

meetmed, millega võimaldatakse ja toetatakse kolmandate riikide kodanike kaasamist vastuvõtvasse ühiskonda ja nende aktiivset osalemist selles, ning meetmed, millega edendatakse nende aktsepteerimist vastuvõtva ühiskonna poolt;

l)

teabevahetuse ja dialoogi edendamine kolmandate riikide kodanike, vastuvõtva ühiskonna ja avaliku sektori asutuste vahel, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega konsulteerimise ning kultuuride- ja religioonidevahelise dialoogi kaudu;

m)

kohalike ametiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade poolt pakutavate integratsiooniteenuste suutlikkuse suurendamine.

4.   

Artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:

a)

avatud vastuvõtu- või kinnipidamistaristu loomine või täiustamine, sealhulgas selliste rajatiste ühiskasutuse võimaldamine mitmele liikmesriigile;

b)

kinnipidamisele tõhusate alternatiivide kasutuselevõtmine, arendamine, rakendamine ja täiustamine, sealhulgas juhtumite kohalikul tasandil haldamine, eelkõige seoses saatjata alaealiste ja perekondadega;

c)

sõltumatute ja tõhusate sunniviisilise tagasisaatmise seire süsteemide kasutuselevõtmine ja tugevdamine, nagu on sätestatud direktiivi 2008/115/EÜ artikli 8 lõikes 6;

d)

ebaseadusliku rände stiimulite, sealhulgas ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate töölevõtmise vastu võitlemine järgmiste vahenditega: tõhusad ja piisavad riskihindamisel põhinevad kontrollid, töötajate koolitamine, selliste mehhanismide loomine ja rakendamine, mille kaudu ebaseaduslikult riigis viibivad rändajad saavad tööandjatelt tagasi nõuda makseid ja esitada nende vastu kaebusi, samuti teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, mille eesmärk on teavitada tööandjaid ja ebaseaduslikult riigis viibivaid rändajaid direktiivi 2009/52/EÜ kohastest õigustest ja kohustustest;

e)

tagasisaatmise ettevalmistamine, sealhulgas meetmed, mis viivad tagasisaatmisotsuste tegemise, kolmandate riikide kodanike tuvastamise, reisidokumentide väljastamise ja pereliikmete otsimiseni;

f)

koostöö kolmandate riikide konsulaaresinduste ja sisserändeasutuste või muude asjaomaste asutuste ja talitustega, et saada reisidokumendid, hõlbustada tagasisaatmist ja tagada tagasivõtmine, sealhulgas kolmandate riikide kontaktametnike kaudu;

g)

tagasipöördumisabi, eelkõige vabatahtliku tagasipöördumise soodustamine, ja teave vabatahtliku tagasipöördumise soodustamise programmide kohta, sealhulgas tagasipöördumismenetluses lastele erijuhendamise pakkumine;

h)

väljasaatmistoimingud, sealhulgas seonduvad meetmed, kooskõlas liidu õiguses sätestatud nõuetega, välja arvatud sunnivahendite toetamine;

i)

meetmed tagasipöörduja kestliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise toetamiseks, sealhulgas rahalised stiimulid, koolitus, abi väljaõppel ja töökoha leidmisel ning stardiabi majandustegevuse alustamiseks;

j)

rajatised ja tugiteenused kolmandates riikides, millega tagatakse sobiv ajutine majutus ja vastuvõtt saabumisel ning asjakohasel juhul kiire üleminek kogukonnapõhisele majutusele;

k)

koostöö kolmandate riikidega ebaseadusliku rände vastu võitlemisel ning tõhusal tagasisaatmisel ja tagasivõtmisel;

l)

meetmed, mille eesmärk on suurendada teadlikkust asjakohastest seaduslikest rändekanalitest ja ebaseadusliku sisserände riskidest;

m)

abi ja meetmed kolmandates riikides, mis aitavad parandada tõhusat koostööd kolmandate riikide ning liidu ja selle liikmesriikide vahel tagasisaatmise ja tagasivõtmise valdkonnas ning toetada taasintegreerimist päritoluühiskonda.

5.   

Artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärgi raames toetatakse fondist eelkõige järgmist:

a)

rahvusvahelise kaitse taotlejate või rahvusvahelise kaitse saajate ühest liikmesriigist teise vabatahtliku üleviimise rakendamine;

b)

operatiivtugi, mida liikmesriik annab töötajate lähetamise teel või rahalise abina teisele, rändeprobleemidest mõjutatud liikmesriigile, sealhulgas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti poolt pakutav abi;

c)

riiklike ümberasustamis- või humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavade vabatahtlik rakendamine;

d)

ühe liikmesriigi poolt teisele, rändeprobleemidest mõjutatud liikmesriigile antav abi vastuvõtutaristu rajamisel või täiustamisel.


(1)  Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 3.10.2003, lk 12).


IV LISA

KÕRGEMA KAASRAHASTAMISE MÄÄRAGA MEETMED KOOSKÕLAS ARTIKLI 15 LÕIKEGA 3 JA ARTIKLI 16 LÕIKEGA 9

Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas pagulaste ja rändajate juhitud organisatsioonide rakendatavad integratsioonimeetmed.

Kinnipidamisele tõhusate alternatiivide väljatöötamise ja rakendamise meetmed.

Vabatahtliku tagasipöördumise soodustamise ja taasintegreerimise programmid ja nendega seonduv tegevus.

Meetmed, mis on suunatud haavatavatele isikutele ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele, kellel on vastuvõtmise või menetlusega seotud erivajadused, sealhulgas meetmed, millega tagatakse alaealiste, eelkõige saatjata alaealiste tõhus kaitse, sealhulgas alternatiivsete, väljaspool hoolekandeasutusi toimuva hoolduse süsteemide kaudu.


V LISA

ARTIKLI 33 LÕIKES 1 OSUTATUD TULEMUSLIKKUSE PÕHINÄITAJAD

Kõik isikutega seotud näitajad esitatakse vanuserühmade (< 18, 18–60, > 60) ja soo alusel

Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärk

1.

Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks.

2.

Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

3.

Nende isikute arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele, millest omakorda

3.1.

nende saatjata alaealiste arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele;

3.2.

nende perekondade arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele.

Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärk

1.

Nende keelekursustel osalejate arv, kes on parandanud oma vastuvõturiigi keele oskuse taset pärast keelekursuse lõpetamist vähemalt ühe taseme võrra vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile või samaväärsele riiklikule näitajale.

2.

Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas nende integreerumisele kaasa.

3.

Nende osalejate arv, kes taotlesid kolmandas riigis omandatud kvalifikatsiooni või oskuste tunnustamist või hindamist.

4.

Nende osalejate arv, kes taotlesid pikaajalise elaniku staatust.

Artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärk

1.

Vabatahtlikult tagasipöördunute arv.

2.

Välja saadetud tagasipöördujate arv.

3.

Nende tagasipöördujate arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele.

Artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärk

1.

Ühest liikmesriigist teise üle antud rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate arv.

2.

Ümberasustatud isikute arv.

3.

Humanitaarsetel põhjustel vastu võetud isikute arv.

VI LISA

SEKKUMISE LIIGID

TABEL 1. SEKKUMISVALDKONNA KOODID

I.

Euroopa ühine varjupaigasüsteem (CEAS)

001

Vastuvõtutingimused

002

Varjupaigamenetlus

003

Liidu acquis’ rakendamine

004

Lapsrändajad

005

Vastuvõtmise ja menetlusega seotud erivajadustega isikud

006

Liidu ümberasustamise programmid või riiklikud ümberasustamise programmid ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kavad (III lisa punkti 2 alapunkt g)

007

Tegevustoetus

II.

Seaduslik ränne ja integratsioon

001

Integratsioonistrateegiate väljatöötamine

002

Inimkaubanduse ohvrid

003

Integratsioonimeetmed – teavitamine ja suunamine, ühtsed kontaktpunktid

004

Integratsioonimeetmed – keeleõpe

005

Integratsioonmeetmed – ühiskonnaõpetus ja muud koolitused

006

Integratsioonimeetmed – sissejuhatus, osalemine, arvamusevahetused vastuvõtva ühiskonnaga

007

Integratsioonimeetmed – põhivajadused

008

Lahkumiseelsed meetmed

009

Liikuvuskavad

010

Seadusliku elamisloa saamine

011

Haavatavad isikud, sealhulgas saatjata alaealised

012

Tegevustoetus

III.

Tagasisaatmine

001

Alternatiivid kinnipidamisele

002

Vastuvõtu-/kinnipidamistingimused

003

Tagasisaatmismenetlus

004

Vabatahtlik tagasipöördumine

005

Taasintegreerimise abi

006

Välja-/tagasisaatmise toimingud

007

Sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteem

008

Haavatavad isikud, sealhulgas saatjata alaealised

009

Ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed

010

Tegevustoetus

IV.

Solidaarsus ja vastutuse õiglane jagamine

001

Üleandmised teisele liikmesriigile (ümberpaigutamine)

002

Liikmesriigi toetus teisele liikmesriigile, sealhulgas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti toetus

003

Ümberasustamine (artikkel 19)

004

Humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmine (artikkel 19)

005

Abi teisele liikmesriigile vastuvõtutaristu jaoks

006

Tegevustoetus

V.

Tehniline abi

001

Teave ja teavitamine

002

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

003

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine

004

Suutlikkuse suurendamine


TABEL 2. MEETME LAADI KOODID

001

Riiklike strateegiate väljatöötamine

002

Suutlikkuse suurendamine

003

Kolmandate riikide kodanike haridus ja koolitus

004

Statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine

005

Teabe- ja heade tavade vahetus

006

Ühismeetmed/-operatsioonid liikmesriikide vahel

007

Kampaaniad ja teavitamine

008

Ekspertide vahetamine ja lähetamine

009

Uuringud, katseprojektid, riskide hindamine

010

Ettevalmistavad, seire-, haldus- ja tehnilised meetmed

011

Kolmandate riikide kodanike abistamine ja neile tugiteenuste osutamine

012

Taristu

013

Seadmed


TABEL 3. RAKENDAMISVALDKONNA KOODID

001

Artikli 15 lõikega 1 hõlmatud meetmed

002

Erimeetmed

003

IV lisas loetletud meetmed

004

Tegevustoetus

005

Erakorraline abi


TABEL 4. KONKREETSETE TEEMADE KOODID

001

Koostöö kolmandate riikidega

002

Kolmandates riikides või nendega seoses võetavad meetmed

003

Mitte ükski ülaltoodust


VII LISA

TEGEVUSTOETUSE SAAMISEKS KÕLBLIKUD KULUD

Kõigi artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames hõlmab tegevustoetus järgmist:

personalikulud;

teeninduskulud, näiteks seadmete, sealhulgas IKT-süsteemide hooldus või asendamine;

teeninduskulud, näiteks taristu hoolduse ja remondi kulud.


VIII LISA

ARTIKLI 33 LÕIKES 3 OSUTATUD VÄLJUND- JA TULEMUSNÄITAJAD

Kõik isikutega seotud näitajad esitatakse vanuserühmade (< 18, 18–60, > 60) ja soo alusel

Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärk

Väljundnäitajad

1.

Toetatud osalejate arv, millest omakorda

1.1.

õigusabi saanud osalejate arv;

1.2.

nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu varjupaigamenetluse jooksul (1);

1.3.

abi saanud haavatavate osalejate arv.

2.

Koolitustegevuses osalejate arv

3.

Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le loodud uute kohtade arv, millest omakorda

3.1.

saatjata alaealiste jaoks loodud uute kohtade arv.

4.

Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le renoveeritud/remonditud kohtade arv, millest omakorda

4.1.

saatjata alaealiste jaoks renoveeritud või remonditud kohtade arv.

Tulemusnäitajad

5.

Nende osalejate arv, kes peavad koolitust oma töö jaoks kasulikuks.

6.

Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

7.

Nende isikute arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele, millest omakorda

7.1.

saatjata alaealiste arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele;

7.2.

perekondade arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele.

Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärk

Väljundnäitajad

1.

Lahkumiseelsetes meetmetes osalejate arv.

2.

Integratsioonimeetmete rakendamisel toetatud kohalike ja piirkondlike ametiasutuste arv.

3.

Toetatud osalejate arv, millest omakorda:

3.1.

keelekursusel osalejate arv;

3.2.

ühiskonnaõpetuse kursusel osalejate arv;

3.3.

personaalset kutsenõustamist saanud osalejate arv.

4.

Teabepakettide ja kampaaniate arv, mille eesmärk on suurendada teadlikkust liitu suunduvatest seaduslikest rändekanalitest.

5.

Nende osalejate arv, kes saavad teavet või abi perekonna taasühinemise taotlemiseks.

6.

Nende osalejate arv, kes saavad kasu liikuvuskavadest.

7.

Integratsiooniprojektide arv, millest saavad kasu kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused.

Tulemusnäitajad

8.

Nende keelekursustel osalejate arv, kes on parandanud oma vastuvõturiigi keele oskuse taset pärast keelekursuse lõpetamist vähemalt ühe taseme võrra vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile või samaväärsele riiklikule näitajale.

9.

Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas nende integreerumisele kaasa.

10.

Nende osalejate arv, kes taotlesid kolmandas riigis omandatud kvalifikatsiooni või oskuste tunnustamist või hindamist.

11.

Nende osalejate arv, kes taotlesid pikaajalise elaniku staatust.

Artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärk

Väljundnäitajad

1.

Koolitustegevuses osalejate arv.

2.

Ostetud seadmete arv, sealhulgas ostetud või ajakohastatud IKT-süsteemide arv.

3.

Taasintegreerimise abi saanud tagasipöördujate arv.

4.

Kinnipidamiskeskustes loodud kohtade arv.

5.

Kinnipidamiskeskustes remonditud või renoveeritud kohtade arv.

Tulemusnäitajad

6.

Vabatahtlikult tagasipöördunute arv.

7.

Välja saadetud tagasipöördujate arv.

8.

Tagasipöördujate arv, kelle puhul kasutati alternatiivi kinnipidamisele.

Artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud erieesmärk

Väljundnäitajad

1.

Koolitatud töötajate arv.

2.

Nende osalejate arv, kes on saanud lahkumiseelset toetust.

Tulemusnäitajad

3.

Ühest liikmesriigist teise üle antud rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate arv.

4.

Ümberasustatud isikute arv.

5.

Humanitaarsetel põhjustel vastu võetud isikute arv.

(1)  Süsteem genereerib selle näitaja aruandluse jaoks automaatselt, lahutades toetatud osalejate arvust õigusabi saanud osalejate arvu. Selle näitajaga seotud andmed genereerib SFC2021 aruandluse eesmärgil. Liikmesriigid ei pea selle näitaja jaoks andmeid esitama, samuti ei pea nad seadma vahe-eesmärke ega sihte.


15.7.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 251/48


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1148,

7. juuli 2021,

millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõiget 2 ja artikli 79 lõike 2 punkti d,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu eesmärk tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 67 lõike 3 kohaselt kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal tuleks saavutada muu hulgas ühismeetmete kaudu, mida võetakse seoses isikute poolt sisepiiride ületamisega, välispiiride kontrolliga ja ühise viisapoliitikaga, säilitades samal ajal sobiva tasakaalu ühelt poolt isikute vaba liikumise ja teiselt poolt julgeoleku tagamise vahel.

(2)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 80 tuleks liidu piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika kavandamisel ja elluviimisel juhinduda solidaarsuse ning vastutuse, sealhulgas finantskoormuse liikmesriikide vahel õiglase jagamise põhimõtetest.

(3)

25. märtsil 2017 allkirjastatud Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi juhid oma pühendumust teha tööd selle nimel, et tagada turvaline ja kaitstud Euroopa ning ehitada üles liit, kus kõik kodanikud tunnevad ennast turvaliselt ja saavad vabalt liikuda, kus välispiirid on kaitstud ning kus viiakse ellu tõhusat, vastutustundlikku ja kestlikku rändepoliitikat, austades rahvusvahelisi norme, samuti Euroopa, mis on kindlalt otsustanud võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

(4)

Kõiki käesoleva määrusega loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastust (edaspidi „rahastu“) rahastatavaid meetmeid, sealhulgas kolmandates riikides võetavaid meetmeid, tuleks rakendada täielikus kooskõlas liidu acquis’s ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õiguste ja põhimõtetega ning need peaksid olema kooskõlas liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on, tagades eelkõige diskrimineerimiskeelu ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimise.

(5)

Rahastu poliitikaeesmärk on arendada ja rakendada tugevat ja tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes isikute vaba liikumist liidu piires, ning järgida täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on.

(6)

Euroopa integreeritud piirihalduse eest, mida rakendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1896 (3) loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve, jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riigisisesed asutused, sealhulgas rannikuvalveüksused niivõrd, kuivõrd nad täidavad piirikontrolli ülesandeid. See peaks aitama hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku rännet ja piiriülest kuritegevust ning tõhusalt hallata rändevooge.

(7)

Õiguspärase reisimise hõlbustamine, samal ajal ennetades ebaseadusliku rände ja julgeolekuga seotud riske, on komisjoni 23. septembri 2020. aasta teatises „Uus rände- ja varjupaigalepe“ esitatud liidu käsitluse üks peamisi eesmärke.

(8)

Liidu eelarvest antav rahaline toetus on Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamiseks hädavajalik, et toetada liikmesriike, kes põhiõigusi täiel määral austades tegutsevad välispiiride ületamise tõhusal haldamisel ning neil piiridel esinevate tulevaste probleemidega toimetulekul, aidates seejuures kaasa võitlusele piiriülese mõõtmega raske kuritegevuse vastu.

(9)

Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt liidu rahalist toetust, et edendada Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist ning tagada, et Euroopa integreeritud piirihaldusest saaks igapäevase operatiivtegevuse osa. Euroopa integreeritud piirihaldus hõlmab muu hulgas järgmisi määruses (EL) 2019/1896 sätestatud osi: piirikontroll; otsingu- ja päästetööd piiride valvamise käigus; riskianalüüs; liikmesriikidevaheline koostöö, mida toetab ja koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet; asutustevaheline koostöö, sealhulgas korrapärane teabevahetus; koostöö kolmandate riikidega; tehnilised ja operatiivmeetmed Schengeni alal, mis on seotud piirikontrolliga ja mille eesmärk on tulla paremini toime ebaseadusliku sisserändega ja võidelda paremini piiriülese kuritegevusega; tipptasemel tehnoloogia kasutamine; kvaliteedikontroll ja solidaarsusmehhanismid.

(10)

Rahastu peaks suutma pakkuda liikmesriikidele vajalikku tuge välispiiride valve ühiste miinimumstandardite rakendamiseks kooskõlas liikmesriikide, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning komisjoni vastava pädevusega.

(11)

Kuna liikmesriikide tolliasutused on võtnud endale üha rohkem ülesandeid, mis sageli laienevad julgeolekuvaldkonda ja mida täidetakse välispiiridel, on oluline edendada asutustevahelist koostööd Euroopa integreeritud piirihalduse osana kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896. Välispiiridel tehtava piiri- ja tollikontrolli vastastikuse täiendavuse tagamiseks tuleb anda liikmesriikidele piisavalt liidu rahalist toetust. Asutustevaheline koostöö mitte üksnes ei tugevda kõigi ebaseadusliku kaubanduse vormide vastu võitlemiseks tollikontrolli, vaid hõlbustab ka seaduslikku kaubandust ja reisimist ning aitab tagada turvalise ja tõhusa tolliliidu.

(12)

Seetõttu on vaja luua Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 513/2014 (4) ja (EL) nr 515/2014 (5) loodud Sisejulgeolekufondile (2014–2020) järgnev fond, milleks luuakse muu hulgas Integreeritud Piirihalduse Fond (edaspidi „fond“).

(13)

ELi toimimise lepingu V jaotise õigusliku eripära ning välispiiripoliitika ja tollikontrollipoliitika erineva õigusliku aluse tõttu ei ole fondi õiguslikult võimalik luua ühe rahastuna.

(14)

Fond tuleks seetõttu luua liidu rahalise toetuse kõikehõlmava raamistikuna piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnas ning see peaks hõlmama nii rahastut kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1077 (6) loodavat tollikontrolliseadmete rahastut. Kõnealust raamistikku peaks täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, (7) millele tuleks käesolevas määruses viidata, kui käsitletakse eelarve jagatud täitmise reegleid.

(15)

Rahastu peaks tuginema selle eelkäijate – Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 574/2007/EÜ (8) loodud Välispiirifondi (2007–2013) ning määrusega (EL) nr 515/2014 Sisejulgeolekufondi osana loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (2014–2020) – tulemustele ja investeeringutele ning peaks olema ulatuslikum, et võtta arvesse uusi suundumusi.

(16)

Ühtse ja kvaliteetse välispiirikontrolli tagamiseks ning välispiiride seadusliku ületamise lihtsustamiseks tuleks rahastuga aidata arendada Euroopa integreeritud piirihaldust, mis hõlmab poliitika, õiguse, süstemaatilise koostöö, koormuse jagamise, ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate kasutatavate piiripunktide olukorra ja muutuvate olude hindamise, personali, seadmete ja tehnikaga seotud meetmeid, mida võivad võtta eri tasanditel liikmesriikide pädevad asutused ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, tehes koostööd teiste osalejatega, näiteks muude liidu organite, ametite ja asutustega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1726 (9) loodud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794 (10) loodud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) ning, kui see on asjakohane, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(17)

Rahastu peaks aitama tõhustada viisataotluste menetlemist, lihtsustades viisamenetlust heausksete reisijate jaoks, ning julgeoleku- ja ebaseadusliku rände riskide avastamist ja hindamist. Eelkõige tuleks rahastust rahaliselt toetada viisade menetlemise digitaliseerimist, eesmärgiga pakkuda kiiret, turvalist ja kliendisõbralikku viisamenetlust nii viisataotlejatele kui ka konsulaatidele. Samuti tuleks rahastu abil tagada lai konsulaarteenustega kaetus üle maailma. Rahastu peaks hõlmama ka ühise viisapoliitika ühetaolist rakendamist ja ajakohastamist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 767/2008 (11) tulenevaid meetmeid, samuti abi liikmesriikidele viisade väljastamisel, sealhulgas piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu kooskõlas viisasid käsitleva liidu acquis’ga.

(18)

Rahastust tuleks toetada välispiirikontrolliga seotud meetmeid Schengeni acquis’d kohaldatavate riikide territooriumil osana Euroopa integreeritud piirihaldussüsteemi rakendamisest, mis tugevdaks Schengeni ala üldist toimimist.

(19)

Selleks et parandada välispiiride haldamist, hõlbustada õiguspärast reisimist, aidata kaasa ebaseaduslike piiriületuste ennetamisele ja nende vastasele võitlusele, rakendada ühist viisapoliitikat ning anda panus kõrgetasemelise julgeoleku saavutamisse liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, tuleks rahastust toetada piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide arendamist liidu õiguse kohaselt. Samuti tuleks rahastust toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2019/817 (12) ja (EL) 2019/818 (13) loodud koostalitlusvõime arendamist liikmesriikides liidu infosüsteemide vahel, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2226 (14) loodud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, määrusega (EÜ) nr 767/2008 loodud viisainfosüsteem (VIS), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1240 (15) loodud Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 603/2013 (16) loodud Eurodac, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2018/1860, (17) (EL) 2018/1861 (18) ja (EL) 2018/1862 (19) loodud Schengeni infosüsteem (SIS) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/816 (20) loodud kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), et kõnealused liidu infosüsteemid ja nende andmed oleksid vastastikku täiendavad. Lisaks peaks rahastu pärast seda, kui koostalitlusvõime komponendid, nimelt Euroopa otsinguportaal, ühine biomeetrilise võrdlemise teenus, ühine isikuandmete hoidla ja mitme identiteedi detektor, on kesktasandil rakendatud, andma panuse nende vajalikku arendamisse liikmesriigi tasandil.

(20)

Selleks et saada kasu piirihalduse, viisapoliitika ja suuremahuliste IT-süsteemide valdkonnas pädevate detsentraliseeritud asutuste teadmistest ja oskusteabest, peaks komisjon õigel ajal kaasama asjaomased asutused käesoleva määrusega loodud siseasjade fondide komitee töösse, eelkõige programmitöö perioodi alguses ja keskel. Asjakohasel juhul peaks komisjonil olema võimalik kaasata asjaomaseid liidu organeid, ameteid ja asutusi ka seiresse ja hindamisse, eelkõige selleks, et tagada rahastust toetatavate meetmete kooskõla asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. Rahastu peaks täiendama ja tugevdama meetmeid, millega rakendatakse Euroopa integreeritud piirihaldust kooskõlas liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelise jagatud vastutuse ja solidaarsuse põhimõttega, mis kujutavad endast Euroopa piiri- ja rannikuvalve kahte sammast. See tähendab eelkõige, et oma eelarve jagatud täitmise korras rakendatavate programmide koostamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti välja töötatud analüütilisi vahendeid ning tehnilisi ja tegevussuuniseid, samuti koolituskavasid, näiteks piirivalvurite koolituse ühiseid põhiõppekavasid, sealhulgas nende põhiõppekavade komponente, mis käsitlevad põhiõigusi ja rahvusvahelise kaitse saamist. Selleks et arendada täiendavust oma ülesannete ja liikmesriikide kohustuste vahel välispiiride kontrollimisel ning tagada sidusus ja vältida vähest kulutõhusust, peaks komisjon aegsasti konsulteerima Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga liikmesriikide esitatud programmide kavandite üle niivõrd, kuivõrd need kuuluvad nimetatud ameti pädevusse, iseäranis meetmete üle, mida rahastatakse tegevustoetuse kaudu.

(21)

Rahastust tuleks mõjutatud liikmesriikide vastava taotluse korral toetada esmase vastuvõtu süsteemi rakendamist, nagu see on visandatud komisjoni 13. mai 2015. aasta teatises „Euroopa rände tegevuskava“ ja heaks kiidetud Euroopa Ülemkogu 25.–26. juuni 2015. aasta kohtumisel ning veelgi täpsustatud määruses (EL) 2019/1896. Esmase vastuvõtu süsteemi kaudu pakutakse operatiivtuge liikmesriikidele, kes seisavad silmitsi ebaproportsionaalselt suure rändesurvega välispiiridel. See pakub integreeritud, igakülgset ja sihipärast abi solidaarsuse ja jagatud vastutuse vaimus.

(22)

Solidaarsuse ja jagatud vastutuse vaimus nende välispiiride kaitsmiseks, kus on tuvastatud nõrgad kohad või riskid, eelkõige pärast nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013 (21) kohast Schengeni hindamist, peaksid asjaomased liikmesriigid seda küsimust asjakohaselt käsitlema, kasutades oma programmi vahendeid, et rakendada soovitusi, mis on vastu võetud nimetatud määruse alusel ning vastavalt haavatavuse hindamistele, mille Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on teinud kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896.

(23)

Rahastust tuleks anda rahalist abi Schengeni acquis’ välispiire ja viisasid käsitlevaid sätteid täies ulatuses kohaldavatele liikmesriikidele ning neile liikmesriikidele, kes teevad ettevalmistusi Schengenis täies ulatuses osalemiseks, ning liikmesriigid peaksid seda abi kasutama välispiiride haldamist käsitleva liidu ühise poliitika huvides.

(24)

Samal ajal kui rahastust toetatakse liikmesriikide poolt piirihaldusesse tehtavaid investeeringuid, ei tohiks sellest rahastada uusi püsitaristuid ega hooneid nendel sisepiiridel, kus kontrolle ei ole veel kaotatud. Kõnealustel piiridel tuleks rahastust aga toetada investeeringuid piirikontrolliks kasutatavasse teisaldatavasse taristusse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (22) jätkuvaks täitmiseks vajaliku olemasoleva taristu hooldamisse, piiratud ajakohastamisse või asendamisse.

(25)

Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti protokollile nr 5, mis käsitleb isikute maismaatransiiti Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahel, tuleks rahastust katta kõik lisakulud, mis tekivad sellist transiiti hõlmava liidu acquis’ konkreetsete sätete, nimelt nõukogu määruste (EÜ) nr 693/2003 (23) ja (EÜ) nr 694/2003 (24) rakendamisest. Viisalõivudena saamata jäänud tulu puhul peaks rahalise toetuse jätkamise vajadus sõltuma aga liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahel kehtivast viisarežiimist.

(26)

Et aidata saavutada rahastu poliitikaeesmärki, peaksid liikmesriigid tagama, et nende programmid sisaldaksid meetmeid, mis käsitlevad kõiki rahastu erieesmärke ning et vahendite eraldamine erieesmärkide vahel võimaldab neid eesmärke täita.

(27)

Kooskõlas tõhususe põhimõttega tuleks püüda saavutada koostoimet ja sidusust muude liidu fondidega ning vältida meetmete kattuvust.

(28)

Selliste kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine, kelle kohta on liikmesriigis tehtud tagasisaatmisotsus, on üks määruses (EL) 2019/1896 sätestatud Euroopa integreeritud piirihalduse osa. Tagasisaatmise valdkonna meetmed jäävad aga oma olemuse ja eesmärgi tõttu rahastust antava toetuse kohaldamisalast välja ning on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1147 (25).

(29)

Tunnistamaks liikmesriikide tolliasutuste olulist rolli välispiiridel ning tagamaks, et nende käsutuses oleksid piisavad vahendid suure hulga eri ülesannete täitmiseks nendel piiridel, tuleks kõnealustele riiklikele asutustele anda tollikontrolliseadmete rahastu kaudu vajalikku toetust, et nad saaksid investeerida tollikontrolliseadmetesse, samuti seadmetesse, mida saab lisaks tollikontrollile kasutada ka muuks otstarbeks, näiteks piirikontrolliks.

(30)

Enamikku tollikontrolliseadmetest ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemidest võib ühtlasi või muu hulgas kasutada vastavuskontrollide tegemiseks muude liidu õigusaktide, näiteks piirihaldust, viisasid või politseikoostööd käsitlevate sätete alusel. Seetõttu on fond kavandatud sellisena, et see sisaldab kahte üksteist täiendavat rahastut, millel on seadmete ostmise osas eraldiseisev, aga vastastikku täiendavat kohaldamisala. Ühelt poolt toetatakse rahastust rahaliselt selliseid seadmeid ja IKT-süsteeme, mille peamine otstarve on integreeritud piirihaldus ja võimaldatakse neid kasutada ka tollikontrolli täiendavas valdkonnas. Teiselt poolt toetatakse tollikontrolliseadmete rahastust rahaliselt selliseid seadmeid, mille peamine otstarve on tollikontroll ja võimaldatakse neid kasutada ka muul otstarbel, näiteks piirikontrolliks ja julgeoleku tagamiseks. Selline rollide jaotus soodustab ametitevahelist koostööd Euroopa integreeritud piirihalduse osana, nagu on ette nähtud määruses (EL) 2019/1896, võimaldades seeläbi tolli- ja piirivalveasutustel teha koostööd ja maksimeerida liidu eelarve mõju kontrolliseadmete jagamise ja nende koostalitlusvõime kasutamise kaudu.

(31)

Merepiiride valvamine on üks rannikuvalve ülesannetest liidu merenduse valdkonnas. Rannikuvalve ülesandeid täitvad riiklikud asutused vastutavad samuti suure hulga erinevate ülesannete eest, mis võivad hõlmata järgmist, kuid ei piirdu sellega: meresõiduohutus, turvalisus, otsingu- ja päästetööd, piirikontroll, kalanduskontroll, tollikontroll, üldine õiguskaitse ja keskkonnakaitse. Rannikuvalve ülesannete laiaulatuslikkuse tõttu kuuluvad need liidu eri poliitikavaldkondade pädevusalasse, ent tõhusamate tulemuste saavutamiseks tuleks püüda luua nendevahelist koostoimet.

(32)

Rahastust rahastatavate merepiiride valvamisega seotud meetmete rakendamisel peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu oma rahvusvahelistele kohustustele seoses otsingu- ja päästetöödega merel. Sellega seoses peaks rahastust toetatavaid seadmeid ja süsteeme olema võimalik kasutada ka merel piirivalveoperatsiooni käigus tekkida võivate otsingu- ja päästeolukordade lahendamiseks.

(33)

Lisaks liidu tasandi koostööle, mida teevad rannikuvalve ülesannete täitmisel Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (26) loodud Euroopa Meresõiduohutuse Amet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/473 (27) loodud Euroopa Kalanduskontrolli Amet, tuleks merenduse valdkonna meetmete suurem sidusus saavutada ka liikmesriikide tasandil. Merenduse valdkonna eri osalejate vaheline koostoime peaks olema kooskõlas Euroopa integreeritud piirihalduse ja meresõidu turvalisuse strateegiaga.

(34)

Selleks et suurendada merenduse valdkonna meetmete täiendavust ja tugevdada järjepidevust ning et vältida jõupingutuste dubleerimist ja leevendada eelarvepiiranguid sellises kulukaid meetmeid hõlmavas valdkonnas nagu merenduse valdkond, peaks samuti olema võimalik kasutada rahastut veel selleks, et toetada mitmeks eri otstarbeks korraldatavaid mereoperatsioone.

(35)

Rahastust rahastatavaid seadmeid ja IKT-süsteeme peaks saama kasutada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1149 (28) loodud Sisejulgeolekufondi ning määrusega (EL) 2021/1147 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eesmärkide saavutamiseks. Sellised seadmed ja IKT-süsteemid peaksid jääma tõhusa ja turvalise piirikontrolli jaoks kättesaadavaks ja kasutatavaks ning selliste seadmete ja IKT-süsteemide kasutamine Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eesmärkidel peaks olema ajaliselt piiratud.

(36)

Rahastu peaks vastavalt oma erieesmärkidele eelkõige teenima liidu sisepoliitika huve. Samal ajal peaks rahastust olema asjakohasel juhul võimalik toetada liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid kolmandas riigis ja seoses kolmanda riigiga võetavaid meetmeid. Neid meetmeid tuleks rakendada täielikus koostoimes, sidususes ja täiendavuses muude väljaspool liitu rakendatavate meetmetega, mida toetatakse liidu välistegevuse rahastutest. Eelkõige tuleks selliseid meetmeid rakendada moel, mis tagab täieliku kooskõla liidu välispoliitikaga, samuti järgida poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning need peaksid olema kooskõlas asjaomase riigi või piirkonna jaoks koostatud strateegilise programmitöö dokumentidega. Samuti peaksid sellised meetmed keskenduma meetmetele, mis ei ole suunatud arengule, teenima liidu sisepoliitika huve ja olema kooskõlas liidusisese tegevusega. Komisjon peaks oma vahe- ja järelhindamistes pöörama erilist tähelepanu kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete rakendamisele.

(37)

Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid meetmeid, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi meetmetega. Kuna liidul on liikmesriikidest parem võimalus pakkuda raamistikku liidu solidaarsuse väljendamiseks piirihalduse ja ühise viisapoliitika valdkonnas ning anda platvorm neid poliitikavaldkondi toetavate ühiste suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamiseks, peaks käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus eelkõige aitama suurendada riikide ja liidu suutlikkust neis valdkondades.

(38)

Rahastust toetatavate meetmete tutvustamisel peaksid liidu rahaliste vahendite saajad andma teavet sihtrühma keeles või keeltes. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks peaksid rahaliste vahendite saajad osutama meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule. Sel eesmärgil peaksid rahaliste vahendite saajad tagama, et meediale ja üldsusele suunatud teabes on kujutatud liidu embleemi ja selge sõnaga mainitud liidu rahalist toetust.

(39)

Komisjonil peaks olema võimalik kasutada rahastu rahalisi vahendeid, et edendada parimaid tavasid ja vahetada teavet seoses rahastu rakendamisega.

(40)

Komisjon peaks avaldama aegsasti teavet temaatilisest rahastust eelarve otsese või kaudse täitmise korras antud toetuse kohta ning seda teavet asjakohasel juhul ajakohastama. Andmeid peaks olema võimalik sorteerida konkreetse eesmärgi, toetusesaaja nime, juriidiliste kohustustega seotud summa ning meetme laadi ja eesmärgi järgi.

(41)

Kui liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnas, sealhulgas põhiõigustega seotud kohustusi, kui on selge oht, et liikmesriik rikub piirihaldust ja viisapoliitikat käsitlevat acquis’d rakendades oluliselt liidu väärtusi, või kui nõukogu määruses (EL) nr 1053/2013 sätestatud Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames koostatud hindamisaruandes on tuvastatud puudusi asjaomases valdkonnas, võidakse see liikmesriik lugeda asjaomast liidu acquis’d mittetäitvaks riigiks, sealhulgas rahastust antava tegevustoetuse kasutamise kontekstis.

(42)

Rahastu peaks tagama vahendite õiglase ja läbipaistva jaotamise, et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärke. Läbipaistvuse nõuete täitmiseks peaks komisjon avaldama teabe temaatilise rahastu ühe- ja mitmeaastaste tööprogrammide kohta. Kooskõlas määrusega (EL) 2021/1060 peaks iga liikmesriik tagama, et kuue kuu jooksul pärast oma programmi heakskiitmist on olemas veebisait, kus on tema programmi kohta kättesaadav teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi.

(43)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada liikmesriikide programmidele esialgsed summad, mis koosnevad I lisas sätestatud kindlaksmääratud summadest ja nimetatud lisas sätestatud kriteeriumide alusel arvutatud summast, milles võetakse arvesse maa- ja merepiiri lõikude pikkust ja mõjutaset, lennujaamade ja konsulaatide töökoormust ning konsulaatide arvu. Võttes arvesse nende liikmesriikide erivajadusi, kus varjupaigataotluste arv elaniku kohta oli 2018. ja 2019. aastal kõige suurem, on asjakohane suurendada Küprosele, Maltale ja Kreekale eraldatavaid kindlaksmääratud summasid.

(44)

Liikmesriikide programmide esialgsed summad peaksid looma liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Selleks et võtta arvesse lähteolukorra muutusi, nagu survet välispiiridel ning töökoormust välispiiridel ja konsulaatides, tuleks programmitöö perioodi keskel eraldada liikmesriikidele kooskõlas I lisaga lisasumma, mis peaks põhinema statistilistel andmetel, võttes arvesse nende programmi rakendamise seisu.

(45)

Komisjon peaks tegema käesoleva määruse vahehindamise. Vahehindamist tuleks kasutada selleks, et hinnata rahastu tulemuslikkust ja liidu lisaväärtust ning anda läbipaistev ülevaade rahastu rakendamisest.

(46)

Kuna piirihalduse ja viisapoliitika valdkonna katsumused muutuvad pidevalt, on vahendite jaotamist vaja kohandada vastavalt viisapoliitika ja piirihalduse prioriteetide muutustele, sealhulgas neile, mis on põhjustatud piiridele avalduva surve suurenemisest, ning suunata rahastamine liidu jaoks suurima lisaväärtusega prioriteetidele. Selleks et reageerida pakilistele vajadustele ning poliitika ja liidu prioriteetide muutumisele ning suunata rahastamine liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele, tuleks osa vahenditest eraldada temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete, liidu meetmete ning erakorralise abi jaoks. Temaatiline rahastu pakub paindlikkust rahastu haldamisel ning seda peaks saama rakendada ka liikmesriikide programmide kaudu.

(47)

Liikmesriike tuleks suurema liidu osaluse kaudu innustada kasutama osa oma programmi eraldisest IV lisas loetletud meetmete rahastamiseks.

(48)

Rahastust tuleks anda toetust piirihalduse, ühise viisapoliitika ja suuremahuliste IT-süsteemidega seotud tegevuskulude katmiseks, et võimaldada liikmesriikidel säilitada suutlikkus, mis on hädavajalik liidu kui terviku jaoks. Selline toetus peaks seisnema rahastu eesmärkidega seotud konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa.

(49)

Osa rahastu kättesaadavatest vahenditest võiks lisaks liikmesriikide esialgsele eraldisele eraldada liikmesriikide programmidele erimeetmete rakendamiseks. Kõnealused erimeetmed tuleks kindlaks määrata liidu tasandil ja need peaksid olema seotud liidu lisaväärtust omavate meetmetega, mille puhul tuleb liikmesriikidel teha koostööd, või meetmetega, mida on vaja selleks, et reageerida liidus toimuvale arengule, mille jaoks tuleb teha ühele või mitmele liikmesriigile kättesaadavaks täiendavad rahalised vahendid, näiteks liikmesriikide programmide kaudu selliste tehniliste seadmete ostmine, mida Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet vajab oma operatiivülesannete täitmiseks, viisataotluste menetlemise ajakohastamine ning suuremahuliste IT-süsteemide ja nende koostalitlusvõime väljaarendamine. Komisjon peaks need erimeetmed kindlaks määrama oma tööprogrammides.

(50)

Selleks et täiendada rahastu poliitikaeesmärgi rakendamist riiklikul tasandil liikmesriikide programmide kaudu, tuleks rahastust toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima rahastu kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus.

(51)

Et tugevdada liidu suutlikkust viivitamata reageerida kiireloomulistele erivajadustele hädaolukorras, näiteks kui suur või ebaproportsionaalselt suur hulk kolmandate riikide kodanikke saabub eelkõige neile piirilõikudele, kus on kindlaks tehtud kõrge ja kriitiline mõjutase kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896, ning muudes igakülgselt põhjendatud olukordades, kus on vaja võtta viivitamata meetmeid välispiiridel, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud raamistikuga.

(52)

Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastu kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (29) punkti 18 tähenduses. Rahastule eraldatavat lähtesummat suurendatakse täiendavalt 1 miljardi euro võrra 2018. aasta hindades, nagu on täpsustatud nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (30) II lisas.

(53)

Rahastu suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (31) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses on sätestatud liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(54)

Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks rahastu olema osa sidusast raamistikust, kuhu kuuluvad käesolev määrus, finantsmäärus ja määrus (EL) 2021/1060.

(55)

Määrusega (EL) 2021/1060 on kehtestatud raamistik meetmete jaoks, mida rakendavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, Õiglase Ülemineku Fond, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Sisejulgeolekufond ning Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, ning kõnealuses määruses on eelkõige sätestatud eelarve jagatud täitmise korras rakendatavate liidu fondide programmitöö, seire ja hindamise, haldamise ja kontrolli reeglid. Käesolevas määruses on lisaks vaja kindlaks määrata piirihalduse ja viisapoliitika eesmärgid ning kehtestada erisätted meetmete kohta, mida võib rahastust rahastada.

(56)

Määruses (EL) 2021/1060 on sätestatud rahastu eelmaksete kava, mille spetsiaalne eelmaksete määr on kehtestatud käesolevas määruses. Lisaks on hädaolukorrale kiire reageerimise tagamiseks asjakohane kehtestada spetsiaalne eelmaksete määr erakorralise abi jaoks. Eelmaksete kava peaks tagama, et liikmesriikidel on olemas vahendid toetusesaajate toetamiseks oma programmide rakendamise algusest peale.

(57)

Käesolevas määruses ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud kulusid, halduskoormust ja nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Valiku tegemisel tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamist ning finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega sidumata rahastamist.

(58)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulusid ei saa rahastada liidu vahenditest, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses olema piiratud ajavahemiku jooksul võimalik, et kulusid, mis on tekkinud seoses käesoleva määruse alusel eelarve otsese täitmise korras toetatavate meetmetega, mis on juba alanud, saab rahastada liidu vahenditest alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need kulud tekkisid enne toetustaotluse või abitaotluse esitamist.

(59)

Selleks et ühtse auditi põhimõtet võimalikult hästi ära kasutada, on asjakohane kehtestada erireeglid selliste projektide kontrollimiseks ja auditeerimiseks, mille puhul toetusesaajad on rahvusvahelised organisatsioonid, kelle sisekontrollisüsteemidele on komisjon andnud positiivse hinnangu. Nende projektide puhul peaks korraldusasutustel olema võimalus piirata juhtimiskontrolli, tingimusel et toetusesaaja esitab õigel ajal kõik vajalikud andmed ja teabe projekti edenemise ja selle aluseks olevate kulude rahastamiskõlblikkuse kohta. Lisaks peaks juhul, kui sellise rahvusvahelise organisatsiooni rakendatav projekt on osa auditivalimist, olema auditeerimisasutusel võimalik teha oma tööd kooskõlas rahvusvahelise seotud teenuste standardi (ISRS) 4400 „Töövõtud kokkuleppeliste protseduuride läbiviimiseks finantsinformatsiooni osas“ põhimõtetega.

(60)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (32) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (33) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (34) ja (EL) 2017/1939 (35) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (36) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgselt koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid tegema täielikku koostööd ning osutama liidu institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele igakülgset abi liidu finantshuvide kaitsmisel.

(61)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(62)

Nõukogu otsuse 2013/755/EL (37) kohaselt võivad ülemeremaades või -territooriumidel elavad isikud ja asuvad üksused saada rahalist toetust vastavalt rahastu reeglitele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.

(63)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja kooskõlas komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, mille nõukogu kiitis heaks oma 12. aprilli 2018. aasta järeldustes, peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et nende programmides käsitletakse ka äärepoolseimaid piirkondi ähvardavaid esilekerkivaid ohte. Rahastust tuleks neid liikmesriike toetada piisavate vahenditega, et nad saaksid äärepoolseimaid piirkondi asjakohasel juhul aidata.

(64)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (38) punktidele 22 ja 23 tuleks rahastut hinnata teabe põhjal, mis on kogutud konkreetse seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Need seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata rahastu mõju kohapeal. Rahastuga saavutatud tulemuste mõõtmiseks tuleks iga selle erieesmärgi jaoks kehtestada näitajad ja seonduvad sihid. Need näitajad peaksid hõlmama kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad.

(65)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet (39) ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama saavutada eesmärki eraldada 30 % kõigist mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavatest kulutustest kliimaeesmärkide peavoolustamiseks ning liikuda selle eesmärgi poole, et 2024. aastal eraldatakse eelarvest bioloogilise mitmekesisusega seotud kuludeks 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 %, võttes seejuures arvesse, et kliimaeesmärgid ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid praegu kattuvad. Rahastust tuleks toetada tegevusi, mis on kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnastandardite ja prioriteetidega ega kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (40) artikli 17 tähenduses.

(66)

Programmitöö perioodil 2014–2020 rahastamisvahendist toetatavate programmide ja projektide suhtes tuleks jätkata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014 (41) ning muude programmitöö perioodi 2014–2020 suhtes kohaldatavate õigusaktide kohaldamist. Kuna määruse (EL) nr 514/2014 rakendamisperiood kattub käesoleva määrusega hõlmatud programmitöö perioodiga, tuleks teatavate kõnealuse määrusega heaks kiidetud projektide elluviimise järjepidevuse tagamiseks kehtestada projektide etappideks jaotamise sätted. Projekti iga üksikut etappi tuleks rakendada kooskõlas selle programmitöö perioodi reeglitega, mille alusel projekti rahastatakse.

(67)

Näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 ja käesoleva määruse asjakohaste sätetega jälgima rahastu rakendamist. Alates 2023. aastast peaksid liikmesriigid esitama komisjonile iga-aastased tulemusaruanded viimase aruandeaasta kohta. Kõnealused aruanded peaksid sisaldama teavet liikmesriikide programmide rakendamisel tehtud edusammude kohta. Liikmesriigid peaksid komisjonile esitama ka nende aruannete kokkuvõtted. Komisjon peaks tõlkima kokkuvõtted kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse ja tegema need oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks koos linkidega määruses (EL) 2021/1060 osutatud liikmesriikide veebisaitidele.

(68)

Käesoleva määruse mitteolemuslike osade täiendamiseks ja muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses III lisa kohase toetuskõlblike meetmete loetelu, IV lisas loetletud kõrgema kaasfinantseerimise määraga meetmete, VII lisa kohase tegevustoetuse ning seire- ja hindamisraamistiku edasiarendamisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(69)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (42). Kontrollimenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, milles sätestatakse liikmesriikide ühised kohustused, eelkõige komisjonile teabe edastamise kohustus, ning nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile teabe edastamise üksikasjaliku korraga programmitöö ja aruandluse raamistikus, arvestades nende puhttehnilist laadi. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud erakorralise abi laadi ja eesmärgiga, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid käesolevas määruses sätestatud erakorralise abi andmise otsuste vastuvõtmiseks.

(70)

Liikmesriigi osalemine rahastus ei tohiks kattuda tema osalemisega liidu ajutises rahastamisvahendis, millega aidatakse abi saavatel liikmesriikidel rahastada muu hulgas meetmeid, mida võetakse liidu uutel välispiiridel piire ja viisasid ning välispiiride kontrolli reguleeriva Schengeni acquis’ rakendamiseks.

(71)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(72)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (43) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (44) artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse.

(73)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (45) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (46) artikliga 3.

(74)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (47) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (48) artikliga 3.

(75)

Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevate riikide rahastus osalemise laadi ja üksikasjaliku korra täpsustamiseks tuleks liidu ja nende riikide vahel sõlmida nende ühinemislepingute asjakohaste sätete alusel täiendavad kokkulepped. Sellised kokkulepped peaksid olema rahvusvahelised lepingud ELi toimimise lepingu artikli 218 tähenduses. Selleks et viia miinimumini aeg, mis võib jääda käesoleva rahastu asjaomasele riigile siduvaks muutumise hetke ja nimetatud kokkulepete jõustumise vahele, on asjakohane alustada selliste kokkulepete üle läbirääkimisi võimalikult kiiresti pärast seda, kui asjaomane riik on teatanud nõukogule ja komisjonile oma otsusest nõustuda käesoleva rahastu sisuga ja rakendada seda oma riigisisese õiguskorra raames. Kõnealused kokkulepped tuleks sõlmida pärast seda, kui asjaomane riik on kirjalikult teatanud kõigi oma riigisiseste nõuete täitmisest.

(76)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma riigisiseses õiguses.

(77)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (49). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(78)

On asjakohane viia käesoleva määruse kohaldamise periood vastavusse määruse (EL, Euratom) 2020/2093 kohaldamise perioodiga.

(79)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi (edaspidi „fond“) osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi „rahastu“) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

Fond luuakse koos käesoleva määruse ja määrusega (EL) 2021/1077 ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

Käesolevas määruses sätestatakse rahastu poliitikaeesmärk, erieesmärgid ja meetmed nende erieesmärkide rakendamiseks, eelarve ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 ning liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„piiripunkt“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 8 määratletud piiripunkt;

2)

„Euroopa integreeritud piirihaldus“ – määruse (EL) 2019/1896 artiklis 3 osutatud Euroopa integreeritud piirihaldus;

3)

„välispiirid“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 2 määratletud välispiirid ja sisepiirid, millel ei ole kontrolle veel kaotatud;

4)

„välispiiri piirilõik“ – määruse (EL) 2019/1896 artikli 2 punktis 11 määratletud välispiiri piirilõik;

5)

„esmase vastuvõtu piirkond“ – määruse (EL) 2019/1896 artikli 2 punktis 23 määratletud esmase vastuvõtu piirkond;

6)

„sisepiirid, millel ei ole kontrolle veel kaotatud“ –

a)

ühine piir Schengeni acquis’d täielikult rakendava liikmesriigi ja oma ühinemisakti alusel Schengeni acquis’d täielikult kohaldama kohustunud liikmesriigi vahel, kelle puhul nimetatud acquis’ täielikku kohaldamist lubav asjakohane nõukogu otsus ei ole veel jõustunud;

b)

ühine piir kahe oma vastava ühinemisakti alusel Schengeni acquis’d täielikult kohaldama kohustunud liikmesriigi vahel, kelle puhul nimetatud acquis’ täielikku kohaldamist lubav asjakohane nõukogu otsus ei ole veel jõustunud;

7)

„hädaolukord“ – olukord, mis tuleneb kiireloomulisest ja erakorralisest survest, mille puhul suur või ebaproportsionaalne hulk kolmanda riigi kodanikke on ületanud, ületab või võib eeldatavasti ületada ühe või mitme liikmesriigi välispiire või mille puhul ühe või mitme liikmesriigi välispiiridel leiavad aset ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid, millel on otsustav mõju piiri turvalisusele sellisel määral, et need intsidendid võivad seada ohtu Schengeni ala toimimise, või muu olukord, mille puhul on igakülgselt põhjendatud, et välispiiridel on nõutav kohene tegutsemine rahastu eesmärkide piires;

8)

„erimeetmed“ – rahastu eesmärkidele vastava liidu lisaväärtusega riikidevahelised või riiklikud projektid, mille jaoks võivad üks, mitu või kõik liikmesriigid saada oma programmi jaoks lisaeraldise;

9)

„tegevustoetus“ – osa liikmesriigi eraldisest, mida võib kasutada nende avaliku sektori asutuste toetamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest;

10)

„liidu meetmed“ – riikidevahelised projektid või liidu erihuvides olevad projektid, mida rakendatakse kooskõlas rahastu eesmärkidega.

Artikkel 3

Rahastu eesmärgid

1.   Fondi osana on rahastu poliitikaeesmärk tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on.

2.   Lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgi raames toetab rahastu järgmiste erieesmärkide saavutamist:

a)

toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge;

b)

toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske.

3.   Lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames rakendatakse rahastut II lisas loetletud rakendusmeetmete kaudu.

Artikkel 4

Diskrimineerimiskeeld ja põhiõiguste austamine

Rahastust rahastatavaid meetmeid rakendatakse täielikus kooskõlas liidu acquis’s ja hartas sätestatud õiguste ja põhimõtetega ning liidu rahvusvaheliste kohustustega põhiõiguste vallas, tagades eelkõige kooskõla diskrimineerimiskeelu ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega.

Artikkel 5

Toetuse kohaldamisala

1.   Rahastu eesmärkide raames ja kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse rahastust eelkõige III lisas loetletud meetmeid.

Ettenägematute või uute asjaolude käsitlemiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte III lisas esitatud meetmete loetelu muutmiseks, et lisada uusi meetmeid.

2.   Rahastu eesmärkide saavutamiseks võidakse rahastust kooskõlas artikliga 20 toetada III lisas osutatud, liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, kui see on asjakohane.

3.   Komisjon ja liikmesriigid koos Euroopa välisteenistusega tagavad oma vastavate kohustuste kohaselt kolmandas riigis ja seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete koordineerimise asjaomaste liidu poliitikameetmete, strateegiate ja vahenditega. Eelkõige tagavad nad, et kolmandas riigis ja seoses kolmanda riigiga võetavad meetmed:

a)

viiakse ellu koostoimes ja kooskõlas muude väljaspool liitu võetavate meetmetega, mida toetatakse muudest liidu vahenditest;

b)

on kooskõlas liidu välispoliitikaga, järgivad poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning on kooskõlas asjaomase piirkonna või riigi jaoks koostatud strateegiliste programmitöö dokumentidega;

c)

keskenduvad meetmetele, mis ei ole arengule suunatud, ning

d)

teenivad liidu sisepoliitika huve ning on kooskõlas liidus toimuva tegevusega.

4.   Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised meetmed:

a)

III lisa punkti 1 alapunktis a osutatud meetmed sellistel sisepiiridel, millel ei ole kontrolle veel kaotatud;

b)

meetmed, mis on seotud piirikontrolli ajutise taaskehtestamisega sisepiiridel määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punkti 1 tähenduses;

c)

meetmed, mille peamine otstarve on tollikontroll.

Erandina esimesest lõigust võib hädaolukorras käsitada esimeses lõigus osutatud meetmeid rahastamiskõlblikena.

II PEATÜKK

FINANTS- JA RAKENDUSRAAMISTIK

1. JAGU

Ühissätted

Artikkel 6

Üldpõhimõtted

1.   Rahastust antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi sekkumisi ning keskendutakse sellele, et anda rahastu eesmärkidele liidu lisaväärtust.

2.   Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et rahastust antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjaomaste meetmete, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muudest liidu vahenditest antavat toetust.

3.   Rahastut rakendatakse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktidega a, b ja c kas eelarve otsese, jagatud või kaudse täitmise korras.

Artikkel 7

Eelarve

1.   Rahastu rakendamiseks on ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades on 5 241 000 000 eurot.

2.   Määruse (EL, Euratom) 2020/2093 artiklis 5 sätestatud programmispetsiifilise kohandamise tulemusel suurendatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summat veel 1 000 000 000 euro (2018. aasta püsivhindades) suuruse lisaeraldisega, nagu on täpsustatud kõnealuse määruse II lisas.

3.   Rahastamispaketti kasutatakse järgmiselt:

a)

3 668 000 000 eurot eraldatakse liikmesriikide programmidele ja sellest summast 200 568 000 eurot eraldatakse artiklis 17 osutatud transiidi eriskeemile,

b)

1 573 000 000 eurot eraldatakse artiklis 8 osutatud temaatilisele rahastule.

4.   Lõikes 2 osutatud lisaeraldis eraldatakse artiklis 8 osutatud temaatilisele rahastule.

5.   Komisjoni algatusel eraldatakse kuni 0,52 % rahastamispaketist rahastu rakendamise tehniliseks abiks, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35.

6.   Selleks et täpsustada Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega seotud riikide rahastus osalemise laadi ja viisi, töötatakse kooskõlas nende riikide vastavate assotsieerimislepingute asjaomaste sätetega välja vastav kord. Võimalikult kiiresti pärast seda, kui asjaomane riik on teatanud oma otsusest kiita heaks rahastu sisu ja rakendada seda oma riigisiseses õiguskorras vastavalt asjaomasele assotsieerimislepingule, esitab komisjon ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 3 alusel nõukogule soovituse alustada läbirääkimisi kõnealuse korra üle. Kui nõukogu on soovituse kätte saanud, teeb ta viivitamata otsuse nende läbirääkimiste alustamiseks loa andmise kohta. Kõnealuste riikide osamaksed lisatakse lõikes 1 osutatud rahastamispaketist saadavatele koguvahenditele.

7.   Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 26 võib kuni 5 % kõnealuse määruse mis tahes fondi eelarve jagatud täitmise korras tehtavatest esialgsetest eraldistest liikmesriigile kanda nimetatud liikmesriigi taotluse korral eelarve otsese või kaudse täitmise korras üle rahastusse. Komisjon haldab neid vahendeid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a või kaudselt kooskõlas kõnealuse lõigu punktiga c. Neid vahendeid kasutatakse asjaomase liikmesriigi huvides.

Artikkel 8

Üldsätted temaatilise rahastu rakendamise kohta

1.   Artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud summast eraldatakse temaatilise rahastu kaudu vahendeid paindlikult ning vastavalt tööprogrammidele kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras. Võttes arvesse rahastu olemust, teenib temaatiline rahastu peamiselt liidu sisepoliitikat kooskõlas artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkidega.

Temaatilisest rahastust rahastatakse selle järgmiseid komponente:

a)

erimeetmed,

b)

liidu meetmed ning

c)

artiklis 25 osutatud erakorraline abi.

Samuti toetatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35 osutatud komisjoni algatusel antavat tehnilist abi summast, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 7 lõike 3 punktis b.

2.   Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas kajastatud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele, sealhulgas vajadusele kaitsta välispiire ning ennetada ja tuvastada piiriülest kuritegevust välispiiridel, eelkõige rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist, inimkaubandust ja ebaseaduslikku sisserännet, ning vajadusele tõhusalt hallata rändevooge ja toetada ühist viisapoliitikat.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rahastamisega, välja arvatud artikli 25 kohaselt erakorraliseks abiks kasutatavad rahalised vahendid, toetatakse üksnes III lisas loetletud meetmeid.

3.   Komisjon teeb koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste võrgustikega, eelkõige rahastust rahastatavaid liidu meetmeid käsitlevate tööprogrammide ettevalmistamisel ja hindamisel.

4.   Komisjon tagab, et kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise korras, ei valita välja projekte, mida mõjutab ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel komisjoni esitatud põhjendatud arvamus seoses rikkumismenetlusega, mis seab kahtluse alla kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse.

5.   Määruse (EL) 2021/1060 artikli 23 ja artikli 24 lõike 2 kohaldamisel, kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise korras, peab asjaomane liikmesriik tagama ja komisjon kontrollima, et kavandatud meetmeid ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel komisjoni seoses rikkumismenetlusega esitatud põhjendatud arvamus, mis seab kahtluse alla kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või meetmete tulemuslikkuse.

6.   Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel.

7.   Komisjon võtab temaatilise rahastu jaoks rakendusaktidega vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsused, milles määratakse kindlaks toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatakse iga käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Rahastamisotsused võib teha üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud temaatilise rahastu üht või mitut komponenti. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 32 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

8.   Komisjon tagab vahendite õiglase ja läbipaistva jaotuse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkide vahel. Komisjon annab aru temaatilise rahastu kasutamise ja käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud komponentide vahelise jaotuse kohta, sealhulgas toetuse kohta, mida liidu meetmete raames antakse kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavatele meetmetele.

9.   Pärast lõikes 7 osutatud rahastamisotsuse vastuvõtmist võib komisjon liikmesriikide programme vastavalt muuta.

2. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud täitmise korras

Artikkel 9

Kohaldamisala

1.   Käesolevat jagu kohaldatakse artikli 7 lõike 3 punktis a osutatud summa suhtes ja lisavahendite suhtes, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras vastavalt artiklis 8 osutatud temaatilist rahastut käsitlevale rahastamisotsusele.

2.   Käesoleva jao kohast toetust kasutatakse eelarve jagatud täitmise korras kooskõlas finantsmääruse artikliga 63 ja määrusega (EL) 2021/1060.

Artikkel 10

Eelarvevahendid

1.   Artikli 7 lõike 3 punktis a osutatud summa eraldatakse liikmesriikide programmidele esialgu järgmiselt:

a)

3 057 000 000 eurot kooskõlas I lisaga,

b)

611 000 000 eurot artikli 14 lõikes 1 osutatud liikmesriikide programmide jaoks ette nähtud eraldiste kohandamiseks.

2.   Kui käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud summat ei eraldata täielikult, võib järelejäänud summa lisada artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud summale.

Artikkel 11

Eelmaksed

1.   Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõikele 4 tehakse rahastule eelmaksed aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne iga aasta 1. juulit järgmiselt:

a)

2021: 4 %,

b)

2022: 3 %,

c)

2023: 5 %,

d)

2024: 5 %,

e)

2025: 5 %,

f)

2026: 5 %.

2.   Kui liikmesriigi programm võetakse vastu pärast 1. juulit 2021, tasutakse varasemad osamaksed selle vastuvõtmise aastal.

Artikkel 12

Kaasrahastamise määrad

1.   Liidu eelarvest eraldatav rahaline osalus ei või ületada 75 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest.

2.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 90 %-ni erimeetmete raames rakendatavate projektide rahastamiskõlblikest kogukuludest.

3.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 90 %-ni IV lisas loetletud meetmete rahastamiskõlblikest kogukuludest.

4.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni tegevustoetuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, sealhulgas artiklis 17 osutatud transiidi eriskeemi rahastamiskõlblikest kogukuludest.

5.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest kooskõlas määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõikega 2 või 3.

6.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni artiklis 25 osutatud erakorralise abi rahastamiskõlblikest kogukuludest.

7.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi rahastamiskõlblikest kogukuludest määruse (EL) 2021/1060 artikli 36 lõike 5 punkti b alapunktis vi sätestatud piirides.

8.   Komisjoni otsuses, millega liikmesriigi programm heaks kiidetakse, määratakse kindlaks kaasrahastamise määr ning rahastust lõigetes 1–7 osutatud osalusega hõlmatud meetmete liikidele antava toetuse maksimumsumma.

9.   Komisjoni otsuses, millega liikmesriigi programm heaks kiidetakse, määratakse iga meetme liigi jaoks kindlaks, kas kaasrahastamise määra kohaldatakse:

a)

kogu osalusele, sealhulgas avaliku ja erasektori osalusele, või

b)

ainult avaliku sektori osalusele.

Artikkel 13

Liikmesriikide programmid

1.   Iga liikmesriik tagab, et tema programmis käsitletavad prioriteedid on kooskõlas liidu prioriteetide ja väljakutsetega piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnas ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ga ning liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on. Oma programmide prioriteetide kindlaksmääramisel tagavad liikmesriigid, et nende programmides käsitletakse piisavalt II lisas loetletud rakendusmeetmeid.

Võttes arvesse rahastu olemust, teenivad liikmesriikide programmid peamiselt liidu sisepoliitikat kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkidega.

Komisjon hindab liikmesriikide programme kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 23.

2.   Artikli 10 lõike 1 kohaselt eraldatud vahendite piires ning ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, eraldab iga liikmesriik oma programmis vähemalt 10 % artikli 10 lõike 1 kohaselt eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgile.

3.   Liikmesriik võib eraldada vähem vahendeid kui lõikes 2 osutatud miinimumprotsendid üksnes juhul, kui ta selgitab oma programmis üksikasjalikult, miks vahendite eraldamine alla selle taseme ei sea ohtu asjaomase eesmärgi saavutamist.

4.   Komisjon tagab, et liikmesriikide programmide väljatöötamisel võetakse varajases etapis ja õigel ajal arvesse asjaomaste detsentraliseeritud asutuste, eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, eu-LISA ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007 (50) loodud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti teadmisi ja eksperditeadmisi nende pädevusse kuuluvates valdkondades.

5.   Komisjon konsulteerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga meetmete osas, mis on hõlmatud tegevustoetusega, et tagada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja liikmesriikide piirihalduse valdkonna meetmete kooskõla ja vastastikune täiendavus, samuti selleks, et hoiduda topeltrahastamisest ja saavutada kulutõhusus. Komisjon konsulteerib vajaduse korral eu-LISAga tegevustoetusega hõlmatud meetmete osas, mille kohta eu-LISA-l on oma volitustele vastavad eriteadmised.

6.   Komisjon võib asjakohasel juhul kaasata asjaomaseid detsentraliseeritud asutusi, sealhulgas lõikes 4 osutatud asutusi, 5. jaos täpsustatud seire- ja hindamisülesannete täitmisse, eelkõige selleks, et tagada rahastu toel rakendatavate meetmete kooskõla asjaomase liidu acquis’ga ja kokkulepitud liidu prioriteetidega.

7.   Pärast käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate soovituste vastuvõtmist kooskõlas määrusega (EL) nr 1053/2013 ja haavatavuse hindamiste raames antud soovituste vastuvõtmist kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896 teeb asjaomane liikmesriik koos komisjoniga kindlaks sobivaima viisi, kuidas neid soovitusi käesoleva rahastu toel ellu viia.

8.   Asjakohasel juhul kutsub komisjon Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit osalema selles protsessis, mille käigus tehakse kindlaks sobivaim viis, kuidas neid lõikes 7 osutatud soovitusi rahastu toel ellu viia. Sellega seoses võib komisjon asjakohasel juhul kasutada teiste liidu organite, ametite ja asutuste eksperditeadmisi nende pädevusse kuuluvates konkreetsetes küsimustes.

9.   Lõike 7 rakendamisel seab asjaomane liikmesriik oma programmis esikohale iga kindlakstehtud puuduse, eelkõige tõsiste puuduste kõrvaldamiseks võetavad meetmed ning nõuete mittejärgimist käsitlevate hindamiste tulemusena võetavad meetmed.

10.   Vajaduse korral muudetakse asjaomast liikmesriigi programmi vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 24, et võtta arvesse käesoleva artikli lõikes 7 osutatud soovitusi.

11.   Komisjoni ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga tema pädevuse raames koostööd tehes ja konsulteerides võib asjaomane liikmesriik oma programmi piires vahendeid ümber jagada, sealhulgas tegevustoetuseks ette nähtud vahendeid, et rakendada lõikes 7 osutatud soovitusi, kui neil soovitustel on finantsmõju.

12.   Kui liikmesriik otsustab rahastu toel rakendada projekti koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis, konsulteerib asjaomane liikmesriik enne projekti heakskiitmist komisjoniga.

13.   Kui liikmesriik otsustab rahastu toel rakendada koos kolmanda riigiga võetavaid, kolmandas riigis võetavaid või kolmanda riigiga seotud meetmeid, mis on seotud ebaseadusliku piiriületamise seire, avastamise, tuvastamise, jälgimise, tõkestamise ja peatamisega, eesmärgiga avastada ja tõkestada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning nende vastu võidelda või aidata kaitsta ja päästa rändajate elu, tagab kõnealune liikmesriik, et ta on kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 76 lõikega 3 teavitanud komisjoni kõnealuse kolmanda riigiga sõlmitud kahe- või mitmepoolsest koostöölepingust.

14.   Tõhusaks ja turvaliseks piirikontrolliks, sealhulgas otsingu- ja päästetöödeks vajalike seadmete, sealhulgas transpordivahendite ja IKT-süsteemide suhtes, mis on soetatud rahastu toel:

a)

liikmesriigid tagavad, et rahastu toel arendatavate seadmete ja IKT-süsteemide ostumenetluste algatamisel järgitakse määruse (EL) 2019/1896 artiklite 16 ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid;

b)

kogu liikmesriikide ostetud suuremahuline piirihalduse operatiivvarustus, nagu õhu- ja meretranspordi- ja seirevahendid, registreeritakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis, et teha operatiivvarustus kättesaadavaks kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 64 lõikega 9;

c)

neid võib ristkasutada järgmistes täiendavates valdkondades: tollikontroll, mitmeks eri otstarbeks korraldatavad mereoperatsioonid ja Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eesmärkide saavutamine;

d)

selleks et toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve võimearenduse järjepidevat plaanimist ja ühishangete võimalikku kasutamist, esitavad liikmesriigid komisjonile artikli 29 kohase aruandluskohustuse osana olemasolevad mitmeaastased plaanid selle kohta, milliseid seadmeid neil on kavas rahastu toel osta, ning komisjon edastab kõnealuse teabe Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile.

Esimeses lõigus osutatud seadmed ja IKT-süsteemid on rahastust rahalise toetuse saamiseks kõlblikud üksnes juhul, kui esimese lõigu punktis a osutatud nõue on täidetud.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel jäävad seadmed ja IKT-süsteemid tõhusa ja turvalise piirikontrolli jaoks jätkuvalt kättesaadavaks ja kasutatavaks. Seadmete kasutamine esimese lõigu punktis c osutatud täiendavates valdkondades ei tohi ületada 30 % nende seadmete kogu kasutusajast. Esimese lõigu punkti c kohaldamiseks välja töötatud IKT-süsteemid edastavad piirihaldussüsteemidele andmeid ja osutavad teenuseid riiklikul või liidu tasandil. Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga-aastases tulemusaruandes igast sellisest esimese lõigu punktis c osutatud ristkasutusest ning mitmeotstarbeliste seadmete ja IKT-süsteemide kasutuselevõtu kohast.

15.   Kui liikmesriigid rakendavad rahastust meetmeid, pööravad nad erilist tähelepanu oma rahvusvahelistele kohustustele seoses otsingu- ja päästetöödega merel. Lõike 14 esimese lõigu punktides a–d osutatud seadmeid ja IKT-süsteeme võib kasutada merepiiride valvamise käigus tekkida võivate otsingu- ja päästeolukordade lahendamiseks.

16.   Piirihalduse alane koolitus, mis korraldatakse rahastu toel, põhineb piiri- ja rannikuvalve valdkonna asjaomastel ühtlustatud ja tagatud kvaliteediga Euroopa haridus- ja ühistel koolitusstandarditel, eelkõige määruse (EL) 2019/1896 artikli 62 lõikes 6 osutatud ühisel põhiõppekaval.

17.   Liikmesriigid püüavad oma programmides rakendada eelkõige IV lisas loetletud meetmeid. Ettenägematute või uute asjaolude korral ja tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IV lisas esitatud kõrgema kaasrahastamise määraga meetmete loetelu.

18.   Määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõikes 5 osutatud programmitöö põhineb käesoleva määruse VI lisa tabelis 1 sätestatud sekkumise liikidel ja sisaldab iga käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärgi raames kavandatud vahendite esialgset jaotust sekkumise liikide kaupa.

Artikkel 14

Vahehindamine

1.   2024. aastal eraldab komisjon asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punkti 1 alapunktis c ja punktides 2–10 osutatud kriteeriumidega artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud lisasumma. See eraldis tehakse I lisa punkti 1 alapunktis c ja punktides 2–10 osutatud kriteeriumide kohta leiduvate kõige uuemate kättesaadavate statistiliste andmete alusel. Rahastamine hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2025.

2.   Kui vähemalt 10 % käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) 2021/1060 artikli 91 kohaselt maksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud programmi jaoks lisaeraldist.

3.   Käesoleva määruse artiklis 8 osutatud temaatilisest rahastust alates 1. jaanuarist 2025 vahendite eraldamisel võtab komisjon arvesse edu, mida liikmesriigid on saavutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 16 osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ning rakendamisel tuvastatud puudusi.

Artikkel 15

Erimeetmed

1.   Lisaks artikli 10 lõike 1 kohasele eraldisele võib liikmesriik saada rahalisi vahendeid erimeetmete jaoks, tingimusel et vahendid on seejärel tema programmis sihtotstarbelisena märgitud ja et selle abil aidatakse täita rahastu eesmärke.

2.   Erimeetmetele mõeldud rahalisi vahendeid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise liikmesriigi programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

Artikkel 16

Tegevustoetus

1.   Liikmesriik võib kasutada kuni 33 % rahastust oma programmi jaoks eraldatud summast nende avaliku sektori asutuste tegevuskulude rahastamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest.

2.   Tegevustoetuse kasutamisel peab liikmesriik järgima asjaomast liidu acquis’d.

3.   Liikmesriik selgitab oma programmis ja artiklis 29 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes, kuidas tegevustoetuse kasutamine aitab saavutada rahastu eesmärke. Enne liikmesriigi programmi heakskiitmist ning pärast Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga ning asjakohasel juhul eu-LISAga vastavalt nende volitustele artikli 13 lõike 4 kohast konsulteerimist hindab komisjon tegevustoetuse kasutamise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda, võttes arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning asjakohasel juhul Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste raames kättesaadavat teavet, sealhulgas Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste järel esitatud soovitusi.

4.   Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 4 punkti c kohaldamist, on tegevustoetuse keskmes meetmed, mis on hõlmatud VII lisas ette nähtud kuludega.

5.   Ettenägematute või uute asjaolude käsitlemiseks või tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks seoses tegevustoetuse jaoks rahastamiskõlblike kuludega.

Artikkel 17

Tegevustoetus transiidi eriskeemile

1.   Rahastust antakse toetust viisalõivudena saamata jäänud tulu ning transiiti hõlbustava kava rakendamise lisakulu kompenseerimiseks kooskõlas määrustega (EÜ) nr 693/2003 ja (EÜ) nr 694/2003.

2.   Leedule artikli 7 lõike 3 punkti a kohaselt transiidi eriskeemi jaoks eraldatavad vahendid tehakse kättesaadavaks täiendava tegevustoetusena Leedu jaoks, sealhulgas taristuinvesteeringuteks, kooskõlas tema programmi raames tegevustoetuse jaoks rahastamiskõlblike kuludega, nagu on osutatud VII lisas.

3.   Erandina artikli 16 lõikest 1 võib Leedu talle artikli 7 lõike 3 punkti a kohaselt eraldatud summat kasutada tegevustoetuse rahastamiseks lisaks artikli 16 lõikes 1 osutatud summale.

4.   Transiidi eriskeemi olemasolu või toimimist mõjutavate muudatuste korral vaatavad komisjon ja Leedu käesoleva artikli kohaldamise läbi.

5.   Leedu põhjendatud taotluse korral vaadatakse artikli 7 lõike 3 punkti a kohaselt transiidi eriskeemi jaoks eraldatavad vahendid enne artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu viimase tööprogrammi vastuvõtmist läbi ja vajaduse korral kohandatakse neid artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud eelarveliste vahendite piires artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu kaudu.

Artikkel 18

Juhtimiskontrollid ja auditid projektide puhul,mille viivad ellu rahvusvahelised organisatsioonid

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide või nende asutuste suhtes, kelle süsteeme, reegleid ja menetlusi on komisjon vastavalt kõnealuse määruse artikli 154 lõigetele 4 ja 7 kohaselt hinnanud ja pidanud neid liidu eelarvest rahastatavate toetuste kaudse rakendamise eesmärgil piisavaks (edaspidi „rahvusvahelised organisatsioonid“).

2.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/1060 artikli 83 esimese lõigu punkti a ja finantsmääruse artikli 129 kohaldamist, ei pea korraldusasutus juhul, kui rahvusvaheline organisatsioon on määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 9 määratletud toetusesaaja, tegema määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud juhtimiskontrolle, tingimusel et rahvusvaheline organisatsioon esitab korraldusasutusele finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud dokumendid.

3.   Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamist, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses, et projekt vastab kohaldatavale õigusele ja projekti toetamise tingimustele.

4.   Kui kulud tuleb hüvitada määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a alusel, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses lisaks, et:

a)

arveid ja toetusesaaja maksetõendeid on kontrollitud;

b)

toetusesaaja raamatupidamisdokumente või raamatupidamiskoode on kontrollitud tehingute puhul, mis on seotud korraldusasutusele deklareeritud kuludega.

5.   Kui kulud tuleb hüvitada määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti b, c või d alusel, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses, et kulude hüvitamise tingimused on täidetud.

6.   Finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja c osutatud dokumendid esitatakse korraldusasutusele koos iga maksetaotlusega, mille toetusesaaja on esitanud.

7.   Toetusesaaja esitab korraldusasutusele igal aastal 15. oktoobriks aruande. Aruandele on lisatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamus, mis on koostatud rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt. Arvamuses märgitakse, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ja on kulutõhusad ning kas raamatupidamisarvestuse aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Arvamuses märgitakse samuti, kas audit seab rahvusvahelise organisatsiooni esitatud vahendite haldaja kinnitustes esitatud väited kahtluse alla, sealhulgas teave kelmuse- või pettusekahtluse kohta. Arvamuses antakse kinnitus, et korraldusasutusele rahvusvahelise organisatsiooni esitatud maksetaotlustes märgitud kulutused on seaduslikud ja korrektsed.

8.   Ilma et see piiraks olemasolevaid võimalusi finantsmääruse artiklis 127 osutatud täiendavate auditite tegemiseks, koostab korraldusasutus määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 esimese lõigu punktis f osutatud liidu vahendite haldaja kinnituse. Selle asemel et tugineda nimetatud määruse artikli 74 lõikes 1 osutatud juhtimiskontrollidele koostab korraldusasutus kinnituse käesoleva artikli lõigete 2–5 ja 7 kohaselt rahvusvahelise organisatsiooni esitatud dokumentide põhjal.

9.   Dokument, milles määratakse kindlaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikes 3 osutatud toetuse andmise tingimused, sisaldab käesolevas artiklis sätestatud nõudeid.

10.   Lõiget 2 ei kohaldata ja korraldusasutuselt nõutakse seetõttu juhtimiskontrolli tegemist, kui

a)

korraldusasutus tuvastab seoses rahvusvahelise organisatsiooni algatatud või rakendatud projektiga konkreetse õigusnormide rikkumise ohu või märgi kelmusest või pettusest,

b)

rahvusvaheline organisatsioon ei esita korraldusasutusele lõigetes 2–5 ja 7 osutatud dokumente või

c)

lõigetes 2–5 ja 7 osutatud ning rahvusvahelise organisatsiooni poolt esitatud dokumendid on puudulikud.

11.   Kui projekt, milles rahvusvaheline organisatsioon on määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 9 määratletud toetusesaaja, on osa nimetatud määruse artiklis 79 osutatud valimist, võib auditeerimisasutus teha oma tööd selle projektiga seotud tehingute allvalimi alusel. Kui allvalimis leitakse vigu, võib auditeerimisasutus, kui see on asjakohane, paluda rahvusvahelise organisatsiooni audiitoril hinnata vigade kogu ulatust ja kogusummat selles projektis.

3. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve otsese või kaudse täitmise korras

Artikkel 19

Kohaldamisala

Komisjon rakendab käesoleva jao kohast toetust kas otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a või kaudselt kooskõlas nimetatud lõigu punktiga c.

Artikkel 20

Toetuskõlblikud üksused

1.   Liidu vahenditest võib rahastada järgmisi üksusi:

a)

juriidilised isikud, kelle asukoht on:

i)

liikmesriigis või sellega seotud ülemeremaal või -territooriumil,

ii)

tööprogrammis loetletud kolmandas riigis vastavalt lõikes 3 osutatud tingimustele,

b)

liidu õiguse alusel loodud juriidilised isikud või rahastu jaoks asjakohased rahvusvahelised organisatsioonid.

2.   Liidu vahenditest ei või rahastada füüsilisi isikuid.

3.   Lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud üksused osalevad sellise konsortsiumi osana, kuhu kuulub vähemalt kaks sõltumatut üksust, millest vähemalt üks asub liikmesriigis.

Üksused, mis osalevad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsortsiumi osana, tagavad, et meetmed, milles nad osalevad, on kooskõlas hartas sätestatud põhimõtetega ning aitavad kaasa rahastu eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 21

Liidu meetmed

1.   Komisjoni algatusel võib kooskõlas III lisaga rahastada rahastust neid liidu meetmeid, mis on seotud rahastu eesmärkidega.

2.   Liidu meetmete raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena.

3.   Eelarve otsesel täitmisel rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

4.   Ettepanekuid hindava, finantsmääruse artiklis 150 osutatud komisjoni liikmeteks võivad olla väliseksperdid.

5.   Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud rahaliste vahendite saaja poolt tasumisele kuuluvate vahendite sissenõudmisega, ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (51) artikli 37 lõiget 7.

Artikkel 22

Komisjoni algatusel antav tehniline abi

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 35 kohaselt võib rahastust toetada komisjoni algatusel või tema nimel rakendatavat tehnilist abi 100 % ulatuses.

Artikkel 23

Auditid

Liidu osaluse kasutamise auditid, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volituse liidu institutsioonidelt, organitelt, ametitelt või asutustelt, võetakse finantsmääruse artikli 127 kohaselt üldise kindluse aluseks.

Artikkel 24

Teave, teavitamine ja avalikustamine

1.   Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku, sisulist ja proportsionaalset teavet. Tagatakse liidu rahastamise nähtavus ja antakse sellekohast teavet, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui teabe avalik esitamine ei ole võimalik või asjakohane või kui teabe avaldamine on õigusaktidega piiratud eelkõige julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimise või isikuandmete kaitse tõttu. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks peavad liidu rahaliste vahendite saajad osutama asjaomase meetme kohta avalikkusele teabe andmisel rahastamise päritolule ja tõstma esile liidu embleemi.

2.   Võimalikult laia avalikkuseni jõudmiseks rakendab komisjon rahastu ning rahastu alusel võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe ja teavitusmeetmeid.

Rahastule eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud rahastu eesmärkidega.

3.   Komisjon avaldab artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu tööprogrammid. Eelarve otsese või kaudse täitmise korras antava toetuse puhul avaldab komisjon finantsmääruse artikli 38 lõikes 2 osutatud teabe avalikult kättesaadaval veebisaidil ja ajakohastab seda teavet korrapäraselt. Kõnealune teave avaldatakse avatud masinloetavas vormingus, mis võimaldab andmeid sortida, otsida, neist väljavõtet teha ja neid võrrelda.

4. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud,otsese või kaudse täitmise korras

Artikkel 25

Erakorraline abi

1.   Rahastust antakse rahalist abi kiireloomuliste ja erivajaduste rahuldamiseks igakülgselt põhjendatud hädaolukorras.

Sellisele igakülgselt põhjendatud hädaolukorrale reageerimiseks võib komisjon otsustada anda erakorralist abi olemasolevate vahendite piires.

2.   Erakorraline abi võib olla otse detsentraliseeritud asutustele antava toetuse vormis.

3.   Erakorralise abi võib eraldada liikmesriikide programmidele lisaks artikli 10 lõike 1 kohasele eraldisele, tingimusel et see on seejärel liikmesriigi programmides sihtotstarbelisena märgitud. Neid vahendeid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel ja kui komisjon on liikmesriigi programmi muutmisega nende kasutamise heaks kiitnud. Erakorraliseks abiks ette nähtud eelmaksed võivad olla kuni 95 % liidu osalusest, sõltuvalt rahaliste vahendite kättesaadavusest.

4.   Eelarve otsese täitmise korras rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

5.   Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib erakorraline abi katta kulusid, mis tekkisid enne toetustaotluse või meetme abitaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et kulutused ei tekkinud enne 1. jaanuari 2021.

6.   Erakorralise abi andmisel järgitakse täielikult nii asjaomast liidu acquis’d kui ka liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on.

7.   Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral ja selleks, et tagada erakorralise abi jaoks vajalike vahendite õigeaegne kättesaadavus, võib komisjon võtta viivitamata kohaldatava rakendusaktiga eraldi vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsuse erakorralise abi kohta kooskõlas artikli 32 lõikes 4 osutatud menetlusega. Asjaomane rakendusakt kehtib kuni 18 kuud.

Artikkel 26

Kumulatiivne ja alternatiivne rahastamine

1.   Meede, mis on saanud rahastust toetust, võib saada toetust ka mõnest muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise korras hallatavatest fondidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjakohase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.

2.   Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikega 4 võib Euroopa Regionaalarengu Fondist või Euroopa Sotsiaalfond+ist toetada meetmeid, mis on saanud nimetatud määruse artikli 2 punktis 45 määratletud kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise saamiseks peavad meetmed vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:

a)

neid on hinnatud rahastu konkursikutse alusel,

b)

need vastavad kõnealuse konkursikutsega ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele ning

c)

neid ei saa eelarvepiirangute tõttu kõnealuse konkursikutse alusel rahastada.

5. JAGU

Seire, aruandlus ja hindamine

1. alajagu

Üldsätted

Artikkel 27

Seire ja aruandlus

1.   Vastavalt finantsmääruse artikli 41 lõike 3 esimese lõigu punkti h alapunkti iii kohastele aruandlusnõuetele esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe käesoleva määruse V lisas loetletud tulemuslikkuse põhinäitajate kohta.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et teha vajalikke kohandusi kõnealuses lisas loetletud tulemuslikkuse põhinäitajates.

3.   Näitajad, mille abil antakse aru rahastu artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihid on kumulatiivsed.

4.   Komisjon annab samuti aru artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu kasutamise kohta kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete toetamiseks ning temaatilise rahastu osa kohta, mida on kasutatud selliste meetmete toetamiseks.

5.   Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et programmi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

6.   Rahastu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega, sealhulgas liikmesriikide esitatavat teavet käsitlevate sätetega. VIII lisa muudatusi kohaldatakse üksnes nende projektide suhtes, mis on välja valitud pärast kõnealuse muudatuse jõustumist.

Artikkel 28

Hindamine

1.   Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 käesoleva määruse kohta vahehindamise. Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 45 lõikes 1 sätestatule, hinnatakse vahehindamisel järgmist:

a)

rahastu tõhusus, sealhulgas selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse kogu asjakohast teavet, mis on juba kättesaadav, eelkõige artiklis 29 osutatud iga-aastaseid tulemusaruandeid ning VIII lisas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid;

b)

rahastule eraldatud vahendite ning selle rakendamiseks kehtestatud juhtimis- ja kontrollimeetmete tõhusus;

c)

II lisas loetletud rakendusmeetmete jätkuv asjakohasus ja sobivus;

d)

rahastust toetatavate meetmete ja muudest liidu fondidest antava toetuse koordineerimine, sidusus ja vastastikune täiendavus;

e)

rahastu raames rakendatud meetmete liidu lisaväärtus.

Vahehindamisel võetakse arvesse Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (2014–2020) mõju käsitleva järelhindamise tulemusi.

2.   Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 45 lõikes 2 sätestatule hõlmab järelhindamine käesoleva artikli lõikes 1 loetletud elemente. Samuti hinnatakse rahastu mõju.

3.   Vahe- ja järelhindamine tehakse õigel ajal, et nende tulemusi saaks arvesse võtta otsustusprotsessis, sealhulgas asjakohasel juhul käesoleva määruse läbivaatamisel.

4.   Komisjon tagab, et vahe- ja järelhindamistes sisalduv teave tehakse avalikult kättesaadavaks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui teabe avaldamine on õigusaktidega piiratud, eelkõige välispiiride toimimise või julgeolekuga seotud põhjustel osana Euroopa integreeritud piirihaldusest või julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimise või isikuandmete kaitse tõttu.

5.   Vahe- ja järelhindamises pöörab komisjon kooskõlas artikliga 5 ja artikli 13 lõigetega 12 ja 13 erilist tähelepanu kolmanda riigiga rakendatud, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete hindamisele.

2. alajagu

Eelarve jagatud täitmise reeglid

Artikkel 29

Iga-aastased tulemusaruanded

1.   Liikmesriigid esitavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta 15. veebruariks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) komisjonile määruse (EL) 2021/1060 artikli 41 lõikes 7 osutatud iga-aastase tulemusaruande.

Aruandeperiood hõlmab aruande esitamise aastale eelnevat viimast aruandeaastat, nagu see on määratletud määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 29. Aruanne, mis esitatakse 15. veebruariks 2023, hõlmab 1. jaanuaril 2021 algavat perioodi.

2.   Iga-aastastes tulemusaruannetes esitatakse eelkõige järgmine teave:

a)

liikmesriigi programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse kõige uuemaid andmeid, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 42;

b)

liikmesriigi programmi tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas teave komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 258 kohase rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamuse kohta, mis puudutab rahastu rakendamist;

c)

rahastust toetatud meetmete, eelkõige kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete ning muudest liidu fondidest antava toetuse vastastikune täiendavus;

d)

liikmesriigi programmi panus liidu asjaomase acquis’ ja tegevuskavade rakendamisse;

e)

teavitus- ja nähtavusmeetmete rakendamine;

f)

kohaldatavate rakendamistingimuste täitmine ja nende kohaldamine kogu programmitöö perioodi vältel, eelkõige kooskõla põhiõigustega;

g)

määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõigete 2 ja 3 kohaste kulutuste tase, mis on kantud määruse (EL) 2021/1060 artikli 98 alusel raamatupidamisarvestusse;

h)

projektide rakendamine kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga.

Iga-aastased tulemusaruanded sisaldavad kokkuvõtet, mis hõlmab kõiki käesoleva lõike esimeses lõigu sätestatud punkte. Komisjon tagab, et liikmesriikide esitatud kokkuvõtted tõlgitakse kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.   Komisjon võib esitada iga-aastaste tulemusaruannete kohta märkusi kahe kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtajaks oma tähelepanekuid esitanud, loetakse aruanne vastuvõetuks.

4.   Komisjon esitab oma veebisaidil lingid määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõikes 1 osutatud veebisaitidele.

5.   Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse iga-aastase tulemusaruande vorm. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 30

Seire ja aruandlus eelarve jagatud täitmise korral

1.   Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 IV jaotisega toimuva seire ja aruandluse puhul kasutatakse asjakohasel juhul käesoleva määruse VI lisas sätestatud sekkumise liikide koode. Ettenägematute ja uute asjaolude käsitlemiseks või tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks.

2.   Kasutatakse käesoleva määruse VIII lisas sätestatud näitajaid kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 16 lõikega 1 ning artiklitega 22 ja 42.

III PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 5 lõike 1 teises lõigus, artikli 13 lõikes 17, artikli 16 lõikes 5, artikli 27 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 30 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõike 1 teises lõigus, artikli 13 lõikes 17, artikli 16 lõikes 5, artikli 27 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 30 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 5 lõike 1 teise lõigu, artikli 13 lõike 17, artikli 16 lõike 5, artikli 27 lõigete 2 ja 6 või artikli 30 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 32

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee (edaspidi „siseasjade fondide komitee“). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 5.

Artikkel 33

Üleminekusätted

1.   Käesolev määrus ei mõjuta nende meetmete jätkamist või muutmist, mis on algatatud määruse (EL) nr 515/2014 alusel, mille kohaldamist nende meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpetamiseni.

2.   Rahastu rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mida on vaja selleks, et tagada üleminek rahastu ja määruse (EL) nr 515/2014 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3.   Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a, võttes arvesse käesoleva määruse viibinud jõustumist ning selleks, et tagada järjepidevus, võib piiratud ajavahemiku jooksul kulusid, mis on seotud käesoleva määruse alusel eelarve otsese täitmise korras toetatavate meetmetega, mis on juba alanud, käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need kulud tekkisid enne toetustaotluse või abitaotluse esitamist.

4.   Liikmesriigid võivad jätkavad pärast 1. jaanuari 2021 määruse (EL) nr 515/2014 alusel valitud ja alustatud projekti toetamist kooskõlas määrusega (EL) nr 514/2014, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

valitud projektil on rahastamise seisukohast kaks eristatavat etappi, millest kummalgi on eraldi kontrolljälg;

b)

projekti kogumaksumus on üle 2 500 000 euro;

c)

vastutava asutuse poolt toetusesaajatele projekti esimese etapi jaoks tehtavad maksed lisatakse määruse (EL) nr 514/2014 kohaselt komisjonile esitatavatesse maksetaotlustesse ja projekti teise etapi kulutused lisatakse määruse (EL) 2021/1060 kohastesse maksetaotlustesse;

d)

projekti teine etapp vastab kohaldatavale õigusele ning on käesoleva määruse ja määruse (EL) 2021/1060 kohaselt kõlblik rahastust toetust saama;

e)

liikmesriik kohustub projekti lõpule viima, tagama selle toimivuse ja esitama selle kohta aruande iga-aastases tulemusaruandes, mis esitatakse 15. veebruariks 2024.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud projekti teise etapi suhtes kohaldatakse käesoleva määruse ja määruse (EL) 2021/1060 sätteid.

Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes selliste projektide suhtes, mis on valitud eelarve jagatud täitmise korras määruse (EL) nr 514/2014 alusel.

Artikkel 34

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 7. juuli 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

president

A. LOGAR


(1)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 184.

(2)  Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 265, 5.7.2021, lk 1). Euroopa Parlamendi 6. juuli 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA (ELT L 150, 20.5.2014, lk 93).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1077, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana tollikontrolliseadmete rahastu (ELT L 234, 2.7.2021, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsus nr 574/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames Välispiirifond aastateks 2007–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 22).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295 21.11.2018, lk 99).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/794, 11. mai 2016, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 7.12.2018, lk 1).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kontrollide valdkonnas piiril ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/816, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 1).

(21)  Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(23)  Nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 693/2003, millega kehtestatakse transiiti hõlbustav eridokument (FTD), raudteetransiiti hõlbustav dokument (FRTD) ning muudetakse ühiseid konsulaarjuhiseid ja üldkäsiraamatut (ELT L 99, 17.4.2003, lk 8).

(24)  Nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 694/2003 määrusega (EÜ) nr 693/2003 ettenähtud transiiti hõlbustavate dokumentide (FTD) ja raudteetransiiti hõlbustavate dokumentide (FRTD) ühtse vormi kohta (ELT L 99, 17.4.2003, lk 15).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021.aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (ELT L 83, 25.3.2019, lk 18).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 94).

(29)  ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.

(30)  Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11).

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(33)  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(34)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(35)  Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(36)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(37)  Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(38)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(39)  ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(40)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(41)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.5.2014, lk 112).

(42)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(43)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(44)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(45)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(46)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(47)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(48)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(49)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(50)  Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

(51)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).


I LISA

Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate liikmesriikide programmide rahastamise kriteeriumid

1.

Artikli 10 alusel kättesaadavad eelarvevahendid jagatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)

iga liikmesriik saab ainult programmitöö perioodi alguses rahastust kindla summa, mille suurus jooksevhindades on 8 000 000 eurot, välja arvatud Küpros, Malta ja Kreeka, kes saavad igaüks kindla summa, mille suurus jooksevhindades on 28 000 000 eurot;

b)

Leedule eraldatakse ainult programmitöö perioodi alguses artiklis 17 osutatud transiidi eriskeemi jaoks 200 568 000 eurot ning

c)

artiklis 10 osutatud ülejäänud eelarvevahendid jaotatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

i)

30 % välismaismaapiiridele,

ii)

35 % välismerepiiridele,

iii)

20 % lennujaamadele,

iv)

15 % konsulaaresindustele.

2.

Eelarvevahendid, mis on punkti 1 alapunkti c alapunktide i ja ii alusel kättesaadavad välismaismaapiiride ja välismerepiiride jaoks, jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)

70 % vastavalt nende välismaismaapiiride ja välismerepiiride kaalutud pikkusele ning

b)

30 % vastavalt nende välismaismaapiiridel ja välismerepiiridel avalduvale töökoormusele, mis on kindlaks määratud kooskõlas punkti 6 alapunktiga a.

Käesoleva punkti alapunktis a osutatud kaalutud pikkus määratakse kindlaks, kohaldades punktis 10 iga konkreetse piirilõigu suhtes osutatud kaalutegureid.

3.

Punkti 1 alapunkti c alapunkti iii kohaselt lennujaamadele ette nähtud eelarvevahendid jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt nende lennujaamade töökoormusele, mis on kindlaks määratud kooskõlas punkti 6 alapunktiga b.

4.

Punkti 1 alapunkti c alapunkti iv kohaselt konsulaaresindustele ette nähtud eelarvevahendid jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)

50 % vastavalt liikmesriikide konsulaaresinduste (välja arvatud aukonsulaadid) arvule riikides, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1806 (1) I lisas, ning

b)

50 % vastavalt viisapoliitika haldamisega seotud töökoormusele liikmesriikide konsulaaresindustes nendes riikides, mis on loetletud määruse (EL) 2018/1806 I lisas, nagu on kindlaks määratud kooskõlas käesoleva lisa punkti 6 alapunktiga c.

5.

Käesoleva lisa punkti 1 alapunkti c alapunkti ii kohaste vahendite jaotamisel tähendab mõiste „välismerepiirid“ liikmesriikide territoriaalmere välispiire, nagu on määratletud kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artiklitega 4–16. Mõiste „välismerepiirid“ määratlemisel võetakse arvesse ebaseadusliku sisserände või ebaseadusliku sisenemise tõkestamiseks väljaspool liikmesriikide territoriaalmere välispiire kõrge ohutasemega piirkondades regulaarselt korraldatud kaugoperatsioone. Sellisel juhul võetakse mõiste „välismerepiirid“ määratlemisel arvesse viimase kahe aasta operatiivandmeid, mille asjaomased liikmesriigid on esitanud ja mida Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on käesoleva lisa punktis 9 osutatud aruande koostamisel hinnanud. Seda määratlust kasutatakse üksnes käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil.

6.

Rahaliste vahendite esialgseks eraldamiseks hinnatakse töökoormust kõige uuemate keskmiste näitajate põhjal, mis on esitatud aastate 2017, 2018 ja 2019 kohta. Vahehindamise tegemiseks hinnatakse töökoormust kõige uuemate keskmiste näitajate põhjal, mis on esitatud aastate 2021, 2022 ja 2023 kohta. Töökoormuse hindamise aluseks on järgmised tegurid:

a)

välismaismaapiiridel ja välismerepiiridel:

i)

70 % vastavalt piiripunktides välispiiri ületanud isikute arvule;

ii)

30 % vastavalt nende kolmandate riikide kodanike arvule, kellel keelati välispiiridel siseneda;

b)

lennujaamades:

i)

70 % vastavalt ametlikes piiripunktides välispiire ületanud isikute arvule;

ii)

30 % vastavalt nende kolmandate riikide kodanike arvule, kellel keelati välispiiridel siseneda;

c)

konsulaaresindustes:

i)

lühiajalise viisa või lennujaama transiidiviisa taotluste arv.

7.

Punkti 4 alapunktis a osutatud konsulaaresinduste arvu võrdlusnäitajad arvutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009 (2) artikli 40 lõikele 4 komisjonile esitatud teabe alusel.

Kui liikmesriigid ei ole asjaomast statistikat esitanud, kasutatakse nende liikmesriikide puhul kõige uuemaid kättesaadavaid andmeid. Kui liikmesriigi kohta andmed puuduvad, on võrdlusnäitaja null.

8.

Töökoormuse võrdlusnäitajad, millele on osutatud:

a)

punkti 6 alapunkti a alapunktis i ja punkti 6 alapunkti b alapunktis i, põhinevad kõige uuemal statistikal, mille liikmesriigid on kooskõlas liidu õigusega esitanud;

b)

punkti 6 alapunkti a alapunktis ii ja punkti 6 alapunkti b alapunktis ii, põhinevad komisjoni (Eurostati) koostatud kõige uuematel statistilistel andmetel, mis omakorda põhinevad liikmesriikide poolt kooskõlas liidu õigusega esitatud andmetel;

c)

punkti 6 alapunktis c, on kõige uuem viisastatistika, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 46.

Kui liikmesriigid ei ole asjaomast statistikat esitanud, kasutatakse nende liikmesriikide puhul kõige uuemaid kättesaadavaid andmeid. Kui liikmesriigi kohta andmed puuduvad, on võrdlusnäitaja null.

9.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet esitab komisjonile aruande vahendite jaotuse kohta punkti 1 alapunktis c osutatud välismaismaapiiride, välismerepiiride ja lennuväljade vahel. Vajaduse korral võib kõnealuse aruande osad klassifitseerida vastavalt määruse (EL) 2019/1896 artiklile 92. Pärast komisjoniga konsulteerimist teeb Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet aruande salastamata versiooni üldsusele kättesaadavaks.

10.

Rahaliste vahendite esialgseks eraldamiseks määratakse käesoleva lisa punktis 9 osutatud aruandes kindlaks iga piirilõigu keskmine mõjutase, tuginedes kõige uuematele keskmistele näitajatele, mis on esitatud aastate 2017, 2018 ja 2019 kohta. Vahehindamise tegemiseks määratakse käesoleva lisa punktis 9 osutatud aruandes kindlaks iga piirilõigu keskmine mõjutase, tuginedes kõige uuematele keskmistele näitajatele, mis on esitatud aastate 2021, 2022 ja 2023 kohta. Kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 34 lõigetega 1 ja 2 kindlaks määratud mõjutasemeid kohaldades määratakse selles iga piirilõigu kohta kindlaks järgmised konkreetsed kaalutegurid:

a)

1 madala mõjutaseme korral,

b)

3 keskmise mõjutaseme korral,

c)

5 kõrge ja kriitilise mõjutaseme korral.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 303, 28.11.2018, lk 39).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).


II LISA

Rakendusmeetmed

1.

Rahastuga aidatakse saavutada artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud eesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)

piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a:

i)

suurendades suutlikkust teha välispiiridel kontrolle ja seiret, sealhulgas tugevdades meetmeid seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks ja, kui see on asjakohane, meetmeid,

mis on seotud piiriülese kuritegevuse, eelkõige rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ja terrorismi ennetamise ja avastamisega välispiiridel;

mis on seotud pidevalt kõrge rändetaseme haldamisega välispiiridel, sealhulgas tehnilise ja operatiivtoe kaudu, ning mehhanisme ja menetlusi haavatavate isikute ja saatjata alaealiste tuvastamiseks ning rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda soovivate isikute tuvastamiseks, samuti suutlikkust anda sellistele isikutele teavet ja neid edasi suunata;

ii)

rakendades Schengeni alal piirikontrolliga seotud tehnilisi ja operatiivmeetmeid, samal ajal säilitades inimeste vaba liikumise selle piires;

iii)

analüüsides sisejulgeolekuohte ja selliseid ohte, mis võivad mõjutada välispiiride toimimist või turvalisust;

b)

Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid riiklikke ametiasutusi meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega ning muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist;

c)

riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel;

d)

välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades soovitusi, mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse (EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamismehhanism, määruse (EL) 2019/1896 kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid;

e)

piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks;

f)

suutlikkuse suurendamine osutada abi merehädas olevatele isikutele ning otsingu- ja päästetööde toetamine olukordades, mis võivad merel piirivalveoperatsiooni käigus tekkida;

g)

otsingu- ja päästetööde toetamine merepiiride valvamise raames.

2.

Rahastuga aidatakse saavutada artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärki, keskendudes järgmistele rakendusmeetmetele:

a)

tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2;

b)

liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu;

c)

viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine;

d)

liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine;

e)

ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine, käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks.


III LISA

Toetuse kohaldamisala

1.

Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärgi raames toetatakse rahastust eelkõige järgmist:

a)

taristu, ehitised, süsteemid ja teenused, mida on vaja piiripunktides ja piiripunktide vaheliseks piirivalveks;

b)

operatiivvarustus, sealhulgas transpordivahendid ja IKT-süsteemid, mida on vaja tõhusaks ja turvaliseks piirikontrolliks piiripunktides ja piirivalveks ning mis vastavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti välja töötatud standarditele, kui sellised standardid on olemas;

c)

Euroopa integreeritud piirihalduse valdkonda käsitlev või selle arendamisse panustav koolitus, võttes arvesse operatiivvajadusi ja riskianalüüsi, sealhulgas artikli 13 lõikes 7 osutatud soovitustes kindlaks tehtud probleeme ning järgides täielikult põhiõigusi;

d)

sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike ühine lähetamine kolmandatesse riikidesse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1240, (1) ning piirivalveametnike ja muude asjaomaste ekspertide lähetamine liikmesriikidesse või liikmesriigist kolmandasse riiki, ekspertide või kontaktametnike võrgustike koostöö ja operatiivvõimekuse suurendamine, parimate tavade vahetamine ning Euroopa võrkude suutlikkuse suurendamine liidu poliitikat hinnata, edendada, toetada ja arendada;

e)

parimate tavade ja oskusteabe vahetamine, uuringud, katseprojektid ja muud asjaomased meetmed, mille eesmärk on rakendada või arendada Euroopa integreeritud piirihaldust, sealhulgas meetmed, mis on suunatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamisele, näiteks ühine suutlikkuse suurendamine, ühishanked, ühiste standardite kehtestamine, ning muud meetmed, millega ühtlustatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja liikmesriikide vahelist koostööd ja koordineerimist, samuti meetmed, mis on seotud abi vajavate haavatavate isikute ja rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda soovivate isikute edasisuunamisega;

f)

meetmed, mille eesmärk on arendada uuenduslikke meetodeid või võtta kasutusele uut tehnoloogiat, mida on võimalik teistes liikmesriikides üle võtta, eelkõige rakendada julgeoleku-uuringute tulemusi, kui Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on määruse (EL) 2019/1896 artikli 66 alusel tegutsedes kindlaks teinud, et see aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve operatiivvõimekuse arendamisele;

g)

ettevalmistavad, seire-, haldus- ja tehnilised meetmed, mis on vajalikud välispiiripoliitika rakendamiseks, sealhulgas selleks, et tugevdada Schengeni ala juhtimist, arendades ja rakendades määrusega (EL) nr 1053/2013 kehtestatud hindamismehhanismi, mille eesmärk on kontrollida Schengeni acquis’ ja määruse (EL) 2016/399 kohaldamist, sealhulgas kohapealsetes kontrollkäikudes osalevate komisjoni ja liikmesriikide ekspertide lähetuskulusid, samuti meetmed, millega rakendatakse kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896 tehtud haavatavuse hindamiste raames antud soovitused;

h)

meetmed, mille eesmärk on parandada IKT-süsteemides salvestatud andmete kvaliteeti ning tõhustada andmesubjekti võimalusi kasutada õigust saada teavet oma isikuandmete kohta, saada oma isikuandmetele juurdepääs, neid andmeid parandada, kustutada ja nende töötlemist piirata;

i)

isikute tuvastamine, sõrmejälgede võtmine, registreerimine, turvakontrollid, küsitlemine, teabe andmine, arstlik läbivaatus ja haavatavuse kontroll ning vajaduse korral arstiabi, samuti kolmandate riikide kodanike suunamine asjakohase menetluse juurde välispiiridel;

j)

meetmed, mille eesmärk on suurendada sidusrühmade ja üldsuse teadlikkust välispiiripoliitikast ning tutvustada liidu poliitilisi prioriteete;

k)

selliste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine, mis järgivad diskrimineerimiskeelu põhimõtet;

l)

tegevustoetus Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamiseks.

2.

Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgi raames toetatakse rahastust eelkõige järgmist:

a)

taristu ja ehitised, mis on vajalikud viisataotluste menetlemiseks ja konsulaarkoostööks, sealhulgas julgeolekumeetmed ning muud meetmed, mille eesmärk on parandada viisataotlejatele osutatavate teenuste kvaliteeti;

b)

viisataotluste menetlemiseks ja konsulaarkoostööks vajalik operatiivvarustus ja IKT-süsteemid;

c)

konsulaartöötajate ning ühist viisapoliitikat ja konsulaarkoostööd rakendava muu personali koolitus;

d)

parimate tavade ja ekspertide vahetamine, sealhulgas ekspertide lähetamine, samuti Euroopa võrgustike suutlikkuse suurendamine hinnata, edendada, toetada ja edasi arendada liidu poliitikat ja eesmärke;

e)

uuringud, katseprojektid ja muud asjakohased meetmed, näiteks meetmed, mille eesmärk on parandada teadmisi analüüsi, seire ja hindamise abil;

f)

meetmed, mille abil töötatakse välja uuenduslikke meetodeid või võetakse kasutusele uut tehnoloogiat, mida on võimalik teistes liikmesriikides üle võtta, eelkõige projektid, mille eesmärk on testida ja valideerida liidu rahastatavate teadusprojektide tulemusi;

g)

ettevalmistavad, seire-, haldus- ja tehnilised meetmed, sealhulgas selleks, et tugevdada Schengeni ala juhtimist, arendades ja rakendades määrusega (EL) nr 1053/2013 kehtestatud hindamismehhanismi, et kontrollida Schengeni acquis’ kohaldamist, sealhulgas kohapealsetes kontrollkäikudes osalevate komisjoni ja liikmesriikide ekspertide lähetuskulusid;

h)

viisapoliitikaalase teadlikkuse suurendamise meetmed sidusrühmade ja üldsuse jaoks, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamine;

i)

selliste statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine, mis järgivad diskrimineerimiskeelu põhimõtet;

j)

tegevustoetus ühise viisapoliitika rakendamiseks;

k)

liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu.

3.

Artikli 3 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgi raames toetatakse rahastust eelkõige järgmist:

a)

taristu ja ehitised, mis on vajalikud suuremahuliste IT-süsteemide ja nendega seotud sideinfrastruktuuri komponentide majutamiseks;

b)

seadmed ja sidesüsteemid, mis on vajalikud suuremahuliste IT-süsteemide nõuetekohaseks toimimiseks;

c)

suuremahuliste IT-süsteemidega seotud koolitus- ja teavitustegevus;

d)

suuremahuliste IT-süsteemide arendamine ja täiustamine;

e)

uuringud, kontseptsioonide tõestused, katseprojektid ja muud suuremahuliste IT-süsteemide ja nende koostalitlusvõime rakendamisega seotud asjakohased meetmed;

f)

meetmed, mille abil töötatakse välja uuenduslikke meetodeid või võetakse kasutusele uut tehnoloogiat, mida on võimalik teistes liikmesriikides üle võtta, eelkõige projektid, mille eesmärk on katsetada ja valideerida liidu rahastatavate teadusprojektide tulemusi;

g)

viisapoliitika ja välispiiride valdkonna selliste suuremahuliste IT-süsteemide statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine, mis järgivad diskrimineerimiskeelu põhimõtet;

h)

meetmed, mille eesmärk on parandada IKT-süsteemides salvestatud andmete kvaliteeti ning tõhustada andmesubjekti võimalusi kasutada õigust saada teavet oma isikuandmete kohta, saada oma isikuandmetele juurdepääs, neid andmeid parandada, kustutada ja nende töötlemist piirata;

i)

tegevustoetus suuremahuliste IT-süsteemide rakendamiseks.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1240 sisserände kontaktametnike Euroopa võrgustiku loomise kohta (ELT L 198, 25.7.2019, lk 88).


IV LISA

Kõrgema kaasrahastamise määraga meetmed kooskõlas artikli 12 lõikega 3 ja artikli 13 lõikega 17

1)

Operatiivvarustuse ostmine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga korraldatavate ühishangete kaudu, et anda need Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutusse ameti operatiivtegevuse tarbeks kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 64 lõikega 14.

2)

Meetmed, millega toetatakse liikmesriigi ja tema naabruses asuva kolmanda riigi asutuste vahelist koostööd, kui liidul on kõnealuse kolmanda riigiga ühine maismaa- või merepiir.

3)

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid riiklikke ametiasutusi selliste meetmete võtmisel, mis on seotud ühise suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega, ning muude meetmete võtmisel, millega ühtlustatakse liikmesriikide ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist, nagu on sätestatud II lisa punkti 1 alapunktis b.

4)

Sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike ühine lähetamine, nagu on osutatud III lisas.

5)

Piirikontrolli raames võetavad meetmed, millega tõhustatakse inimkaubanduse ohvrite tuvastamist ja neile kohese abi osutamist, samuti asjakohaste suunamismehhanismide väljatöötamine ja toetamine nende sihtrühmade jaoks ning piirikontrolli raames võetavad meetmed, millega tõhustatakse piiriülest koostööd inimkaubitsejate tuvastamiseks.

6)

Integreeritud lastekaitsesüsteemide väljatöötamine välispiiridel, sealhulgas töötajate piisava koolitamise ja heade tavade vahetamise kaudu liikmesriikide vahel ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga.

7)

Meetmed, millega võetakse kasutusele või üle või millega testitakse ja valideeritakse uusi meetodeid või uut tehnoloogiat, sealhulgas katseprojektid ja liidu rahastatavate uurimisprojektide järelmeetmed, nagu on osutatud III lisas, ning meetmed, millega parandatakse viisapoliitika ja piirivaldkonnas IKT-süsteemides säilitatavate andmete kvaliteeti ning tõhustatakse andmesubjektide võimalusi kasutada õigust saada teavet, saada oma isikuandmetele juurdepääs, neid andmeid parandada, kustutada ja nende töötlemist piirata rahastu kohaldamisalasse kuuluvate meetmete kontekstis.

8)

Meetmed, mille eesmärk on haavatavate isikute tuvastamine, nende üleandmine kaitseteenistustele ja neile kohese abi andmine.

9)

Meetmed, millega rajatakse ja hallatakse esmase vastuvõtu piirkondi liikmesriikides, mis seisavad silmitsi olemasoleva või võimaliku erakordse ja ebaproportsionaalse rändesurvega.

10)

Liikmesriikide viisataotluste menetlemise alaste erinevate koostöövormide edasiarendamine, nagu on osutatud II lisa punkti 2 alapunktis d.

11)

Liikmesriikide konsulaaresinduste või esindatuse suurendamine kolmandates riikides, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa määruse (EL) 2018/1806 tähenduses, eelkõige nendes kolmandates riikides, kus ükski liikmesriik praegu esindatud ei ole.

12)

Meetmed, mille eesmärk on IKT-süsteemide koostalitlusvõime parandamine.


V LISA

Artikli 27 lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse põhinäitajad

Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärk

1.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis registreeritud seadmete arv.

2.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutusse antud seadmete arv.

3.

Riiklike ametiasutuste poolt EUROSURi riikliku koordinatsioonikeskusega algatatud/tõhustatud koostöövormide arv.

4.

Automaatse piirikontrolli süsteemide ja e-väravate kaudu toimunud piiriületuste arv.

5.

Piirihalduse valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste tulemusel esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud.

6.

Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad kõnealuse koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

7.

Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv.

8.

Piirivalveasutuste poolt sisenemiskeelu saanud isikute arv.

Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärk

1.

Väljaspool Schengeni ala asuvate uute/ajakohastatud konsulaatide arv, millest omakorda

1.1.

nende konsulaatide arv, mida on ajakohastatud, et muuta need viisataotlejate jaoks kliendisõbralikumaks.

2.

Ühise viisapoliitika valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste raames esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud.

3.

Digitaalselt esitatud viisataotluste arv.

4.

Liikmesriikide vahel viisataotluste menetlemisel alustatud/tõhustatud koostöövormide arv.

5.

Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

VI LISA

SEKKUMISE LIIGID

TABEL 1. SEKKUMISVALDKONNA KOODID

I.

Euroopa integreeritud piirihaldus

001

Piirikontrollid

002

Piirivalve – õhuvarustus

003

Piirivalve – maismaavarustus

004

Piirivalve – merevarustus

005

Piirivalve – automaatsed piirivalvesüsteemid

006

Piirivalve – muud meetmed

007

Piirikontrolliga seotud tehnilised ja operatiivmeetmed Schengeni alal

008

Olukorrateadlikkus ja teabevahetus

009

Riskianalüüs

010

Andmete ja teabe töötlemine

011

Esmase vastuvõtu piirkonnad

012

Haavatavate isikute tuvastamise ja edasisuunamisega seotud meetmed

013

Rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda soovivate isikute tuvastamise ja edasisuunamisega seotud meetmed

014

Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine

015

Asutustevaheline koostöö – liikmesriigi tasand

016

Asutustevaheline koostöö – liidu tasand

017

Asutustevaheline koostöö – kolmandate riikidega

018

Sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike ühine lähetamine

019

Suuremahulised IT-süsteemid – Eurodac piiride haldamiseks

020

Suuremahulised IT-süsteemid – riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES)

021

Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – muu

022

Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2

023

Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 3

024

Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni infosüsteem (SIS)

025

Suuremahulised IT-süsteemid – koostalitlusvõime

026

Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus

027

Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks

028

Tegevustoetus – transiidi eriskeem

029

Andmete kvaliteet ja andmesubjektide õigus saada teavet oma isikuandmete kohta, saada neile juurdepääs, neid andmeid parandada, kustutada ja nende töötlemist piirata

II.

Ühine viisapoliitika

001

Viisataotluste menetlemise parandamine

002

Konsulaatide töö tõhustamine ning nende kliendisõbralikkuse ja turvalisuse suurendamine

003

Dokumentide turvalisus/dokumendinõustajad

004

Konsulaarkoostöö

005

Konsulaaresinduste võrk

006

Suuremahulised IT-süsteemid – viisainfosüsteem (VIS)

007

Muud IKT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks

008

Tegevustoetus – ühine viisapoliitika

009

Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks

010

Tegevustoetus – transiidi eriskeem

011

Piiratud territoriaalse kehtivusega viisade väljastamine

012

Andmete kvaliteet ja andmesubjektide õigus saada teavet oma isikuandmete kohta, saada neile juurdepääs, neid andmeid parandada, kustutada ja nende töötlemist piirata

III.

Tehniline abi

001

Teave ja teavitamine

002

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

003

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine

004

Suutlikkuse suurendamine


TABEL 2. MEETME LAADI KOODID

001

Taristud ja hooned

002

Transpordivahendid

003

Muu operatiivvarustus

004

Sidesüsteemid

005

IT-süsteemid

006

Koolitus

007

Parimate tavade vahetamine – liikmesriikide vahel

008

Parimate tavade vahetamine – kolmandate riikidega

009

Ekspertide lähetamine

010

Uuringud, kontseptsioonide tõestused, katseprojektid ja samalaadsed meetmed

011

Teavitustegevus

012

Statistiliste vahendite, meetodite ja näitajate väljatöötamine

013

Teadusprojektide rakendamine või muud järelmeetmed


TABEL 3. RAKENDAMISVALDKONNA KOODID

001

Artikli 12 lõikega 1 hõlmatud meetmed

002

Erimeetmed

003

IV lisas loetletud meetmed

004

Tegevustoetus

005

Artikli 12 lõikega 5 hõlmatud meetmed

006

Erakorraline abi


TABEL 4. KONKREETSETE TEEMADE KOODID

001

Koostöö kolmandate riikidega

002

Kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavad meetmed

003

Schengeni hindamise raames antud soovituste rakendamine

004

Haavatavuse hindamise raames antud soovituste rakendamine

005

EUROSURi väljaarendamist ja toimimist toetavad meetmed

006

Mitte ükski ülaltoodust


VII LISA

Tegevustoetuse saamiseks kõlblikud kulud

a)

Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärgi raames kaetakse tegevustoetusega järgmised kulud ulatuses, milles Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet neid oma operatiivtegevuse raames ei kata:

1)

personalikulud, sealhulgas koolituskulud;

2)

seadmete ja taristu hooldus- või remondikulud;

3)

käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad teeninduskulud;

4)

operatsioonide jooksvad kulud;

5)

kinnisvara kulud, sealhulgas rendikulud ja kulum.

Vastuvõttev liikmesriik määruse (EL) 2019/1896 artikli 2 punkti 20 tähenduses võib kasutada tegevustoetust, et katta oma jooksvaid kulusid seoses osalemisega kõnealuses punktis osutatud operatiivtegevustes, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, või oma riigi piirikontrollitegevuse eesmärgil.

b)

Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgi raames kaetakse tegevustoetusega järgmised kulud:

1)

personalikulud, sealhulgas koolituskulud;

2)

teeninduskulud;

3)

seadmete ja taristu hooldus- või remondikulud;

4)

kinnisvara kulud, sealhulgas rendikulud ja kulum.

c)

Artikli 3 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgi raames kaetakse suuremahulistele IT-süsteemidele antava tegevustoetusega järgmised kulud:

1)

personalikulud, sealhulgas koolituskulud;

2)

suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sideinfrastruktuuride operatiivjuhtimise ja hoolduse, sealhulgas nende süsteemide koostalitlusvõime ja turvaliste ruumide rendi kulud.

d)

Lisaks kuludele, mis on loetletud käesoleva lisa punktides a, b ja c, antakse Leedule riikliku programmi raames tegevustoetust kooskõlas artikli 17 lõikega 1.


VIII LISA

Artikli 27 lõikes 3 osutatud väljund- ja tulemusnäitajad

Artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärk

Väljundnäitajad

1.

Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv, millest omakorda

1.1.

ostetud automaatse piirikontrolli süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv.

2.

Hooldatud/parandatud taristuosade arv.

3.

Toetatud esmase vastuvõtu piirkonnad.

4.

Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv.

5.

Ostetud õhusõidukite arv, millest omakorda

5.1.

ostetud mehitamata õhusõidukite arv.

6.

Ostetud meretranspordivahendite arv.

7.

Ostetud maismaatranspordivahendite arv.

8.

Toetatud osalejate arv, millest omakorda

8.1.

koolitustegevuses osalejate arv.

9.

Kolmandatesse riikidesse lähetatud sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv.

10.

Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv.

11.

Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest omakorda

11.1.

välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv.

12.

Kolmandate riikidega läbiviidavate koostööprojektide arv.

13.

Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv.

Tulemusnäitajad

14.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis registreeritud seadmete arv.

15.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutusse antud seadmete arv.

16.

Riiklike ametiasutuste poolt EUROSURi riikliku koordinatsioonikeskusega algatatud/tõhustatud koostöövormide arv.

17.

Automaatse piirikontrolli süsteemide ja e-väravate kaudu toimunud piiriületuste arv.

18.

Piirihalduse valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste tulemusel esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud.

19.

Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

20.

Piirivalveasutuste poolt sisenemiskeelu saanud isikute arv.

Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärk

Väljundnäitajad

1.

Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv.

2.

Toetatud osalejate arv, millest omakorda

2.1.

koolitustegevuses osalejate arv.

3.

Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud töötajate arv, millest omakorda

3.1.

viisataotluste menetlemiseks lähetatud töötajate arv.

4.

Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv.

5.

Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest omakorda

5.1.

välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv.

6.

Hooldatud/parandatud taristuosade arv.

7.

Renditud/amortiseerunud kinnisasjade arv.

Tulemusnäitajad

8.

Väljaspool Schengeni ala asuvate uute/ajakohastatud konsulaatide arv, millest omakorda

8.1.

nende konsulaatide arv, mida on ajakohastatud, et muuta need viisataotlejate jaoks kliendisõbralikumaks.

9.

Ühise viisapoliitika valdkonnas läbi viidud Schengeni hindamiste raames esitatud soovituste arv, mida on arvesse võetud.

10.

Digitaalselt esitatud viisataotluste arv.

11.

Liikmesriikide vahel viisataotluste menetlemisel alustatud/tõhustatud koostöövormide arv.

12.

Nende osalejate arv, kes teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja pädevust.

15.7.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 251/94


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1149,

7. juuli 2021,

millega luuakse Sisejulgeolekufond

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõiget 1, artiklit 84 ja artikli 87 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ehkki riiklik julgeolek on jätkuvalt üksnes liikmesriikide pädevuses, nõuab selle kaitsmine koostööd ja koordineerimist liidu tasandil. Liidu eesmärk tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 67 lõike 3 kohaselt kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal tuleks saavutada muu hulgas kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise meetmetega ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude riiklike ametiasutuste, sealhulgas asjaomaste liidu asutuste ja muude organite ning asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse koordineerimise ja koostöö meetmetega, ning erasektori ja kodanikuühiskonna abiga.

(2)

Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament määrasid ajavahemikuks 2015–2020 kindlaks ühised prioriteedid, mis on esitatud 2015. aasta aprilli Euroopa julgeoleku tegevuskavas ning mida on kinnitanud nõukogu oma 2015. aasta juunis uuendatud sisejulgeoleku strateegias ja Euroopa Parlament oma 2015. aasta juuli resolutsioonis; nendeks prioriteetideks on terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse ennetamine ning nende vastu võitlemine. Kõnealuseid ühiseid prioriteete kinnitati uuesti ajavahemikuks 2020–2025 komisjoni 24. juuli 2020. aasta teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi julgeolekuliidu strateegia kohta.

(3)

25. märtsil 2017 allkirjastatud Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma pühendumust teha tööd selle nimel, et tagada ohutu ja turvaline Euroopa ning ehitada üles liit, kus kõik kodanikud tunnevad ennast turvaliselt ja saavad vabalt liikuda, kus välispiirid on kaitstud ning kus viiakse ellu tõhusat, vastutustundlikku ja kestlikku rändepoliitikat, austades rahvusvahelisi norme, ning Euroopa, mis on kindlalt otsustanud võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

(4)

15. detsembril 2016 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kutsus üles jätkama tulemuste saavutamist infosüsteemide ja andmebaaside koostalitlusvõime osas. 23. juunil 2017 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu toonitas vajadust parandada andmebaaside koostalitlusvõimet ning komisjon esitas 12. detsembril 2017 ettepaneku määruse kohta, millega luuakse ELi infosüsteemide (politsei- ja õiguskoostöö, varjupaik ja ränne) koostalitlusvõime raamistik.

(5)

Selleks et säilitada Schengeni acquis’ ja aidata tagada liidus kõrgetasemeline julgeolek, on liikmesriigid alates 6. aprillist 2017 olnud kohustatud asjaomastest andmebaasidest korrapäraselt kontrollima nende liidu kodanike andmeid, kes ületavad liidu välispiire. Lisaks on komisjon esitanud liikmesriikidele soovituse selle kohta, kuidas politseikontrollist ja piiriülesest koostööst paremini kasu saada. Liit ja liikmesriigid peaksid tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu väljakujundamisel juhinduma peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõiguste ja -vabaduste ning õigusriigi põhimõtte järgimine, põhjalik keskendumine üleilmsetele huvidele ja vajalik sidusus julgeoleku välismõõtmega.

(6)

Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil meetmeid, et kaitsta inimesi, avalikku ruumi ja elutähtsat taristut üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism, raske ja organiseeritud kuritegevus, suure liikuvusega kuritegevus, uimasti- ja relvakaubandus, korruptsioon, rahapesu, küberkuritegevus, seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste seksuaalne ärakasutamine, hübriidohud, ning keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht ning inimkaubandus tekitavad liidule muu hulgas endiselt sisejulgeolekuprobleeme. Sisejulgeolek on ühine püüdlus, millesse peaksid liidu institutsioonid, asjaomased liidu asutused ja liikmesriigid andma ühise panuse.

(7)

Selleks et aidata välja kujundada ja ellu viia tulemuslikku ja tegelikku julgeolekuliitu eesmärgiga tagada kogu liidus kõrgetasemeline sisejulgeolek, tuleks luua Sisejulgeolekufond (edaspidi „fond“) ning seda hallata, et pakkuda liikmesriikidele piisavalt liidu rahalist toetust.

(8)

Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid meetmeid, mille puhul liidu sekkumine võib anda suuremat lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi meetmetega. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 84 ja artikli 87 lõikega 2 peaks fondist toetama meetmeid, millega edendatakse ja toetatakse liikmesriikide tegevust kuritegevuse ennetamise, ühiste koolituste ning politseikoostöö alal ja õigusalase koostööga kriminaalasjades, milles osalevad liikmesriikide pädevad asutused ja liidu asutused ning mis hõlmab iseäranis teabevahetust, tihedamat operatiivkoostööd ja vajalikke toetusmeetmeid, et suurendada suutlikkust ennetada terrorismi ning rasket ja organiseeritud kuritegevust ja selle vastu võidelda. Samuti tuleks fondist toetada asjaomaste töötajate ja ekspertide koolitamist kooskõlas Euroopa õiguskaitsealase koolituskava üldpõhimõtetega. Fondist ei tuleks toetada tegevuskulusid ja meetmeid, mis on seotud liikmesriikide põhikohustustega, nagu avaliku korra säilitamine ja sisejulgeoleku kaitsmine, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 72.

(9)

Fondi rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 sätestatud väärtusi, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu inimõigustealaseid rahvusvahelisi kohustusi. Eelkõige tuleks fondi rakendamisel täielikult austada selliseid põhiõigusi nagu õigus inimväärikusele, õigus elule, piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld, õigus isikuandmete kaitsele, lapse õigused ning õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, ning täielikult austada mittediskrimineerimise põhimõtet.

(10)

Kooskõlas ELi lepingu artikliga 3 tuleks fondist toetada tegevust, mis tagab laste kaitse vägivalla, väärkohtlemise, ärakasutamise ja hooletusse jätmise eest. Fondist tuleks samuti toetada lapstunnistajate ja -ohvrite, eelkõige saatjata laste või muul põhjusel eestkostet vajavate laste kaitsmise meetmeid ja nende abistamist.

(11)

Kooskõlas liidu tasandil kindlaks määratud jagatud prioriteetidega tuleks fondist liidu kõrgetasemelise julgeoleku tagamiseks toetada meetmeid, mille eesmärk on tegeleda peamiste julgeolekuohtudega, eelkõige ennetada terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja nende vastu võidelda ning abistada ja kaitsta kuriteoohvreid. Fond peaks tagama, et liit ja liikmesriigid on hästi varustatud ka arenevate ja uute ohtudega – näiteks ebaseaduslik kaubandus, sealhulgas internetis kaubitsemine, hübriidohud, keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht – tegelemiseks, et luua tegelik julgeolekuliit. Selleks tuleks anda rahalist abi parema teabevahetuse toetamiseks, operatiivkoostöö tugevdamiseks ning riikide ja ühise suutlikkuse parandamiseks.

(12)

Fondist antava rahalise abiga tuleks toetada eelkõige teabe vahetamist, politseikoostööd, õigusalast koostööd kriminaalasjades ning ennetustegevust sellistes valdkondades nagu raske ja organiseeritud kuritegevus, relvakaubandus, korruptsioon, rahapesu, uimastikaubandus, keskkonnavastased kuriteod, terrorism, inimkaubandus, pagulaste ja ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate ärakasutamine, raske tööalane ärakasutamine, seksuaalne ärakasutamine ja väärkohtlemine, muu hulgas laste ja naiste seksuaalne ärakasutamine ja väärkohtlemine, laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali ja lapsporno levitamine ning küberkuritegevus. Samuti tuleks fondist toetada inimeste, avaliku ruumi ja elutähtsa taristu kaitset julgeolekuintsidentide eest ning julgeolekuga seotud riskideks ja kriisideks valmisolekut ja nende tõhusat juhtimist; selleks tuleks muu hulgas korraldada ühiseid koolitusi, välja töötada ühised poliitikapõhimõtted, näiteks strateegiad, poliitikatsüklid, programmid ja tegevuskavad, ning võtta vastu õigusakte ja teha praktilist koostööd.

(13)

Fond peaks pakkuma rahalist toetust, et tegeleda esilekerkivate probleemidega, mis on tingitud interneti kaudu toime pandud teatavat liiki kuritegude, nagu maksepettuste, laste seksuaalse ärakasutamise ja ebaseadusliku relvakaubanduse märkimisväärsest suurenemisest viimastel aastatel.

(14)

Fond peaks põhinema selle eelkäijate saavutustel ja investeeringutel: programm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine“, programm „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine“ ajavahemikul 2007–2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/2014 (3) loodud Sisejulgeolekufondi osaks olev politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ajavahemikul 2014–2020. Fondi kohaldamisala tuleks laiendada, et võtta arvesse uusi suundumusi.

(15)

Liidu rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu maksimeerida. Fond peaks aitama edendada ja soodustada kodanikuühiskonna, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide, aga ka Euroopa tööstussektori aktiivset ja sisulist kaasatust julgeolekupoliitika väljatöötamises ja rakendamises, ning asjakohasel juhul ja seoses fondi eesmärgiga peaks olema võimalik kaasata ka teisi asjaomaseid osalisi, liidu organeid ja asutusi ning rahvusvahelisi organisatsioone. Tuleks aga tagada, et fondi toetust ei kasutataks seadusjärgsete ja avalik-õiguslike ülesannete delegeerimiseks erasektorile.

(16)

Terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevuse piiriülene olemus nõuab koordineeritud reageerimist ja koostööd nii liikmesriikides kui ka nende vahel ning pädevate liidu organite, ametite ja asutustega. Kõik liikmesriikide pädevad asutused, sealhulgas spetsialiseerunud õiguskaitseasutused, võivad omada väärtuslikku teavet, et tõhusalt võidelda terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega. Teabevahetuse kiirendamiseks ja jagatud teabe kvaliteedi parandamiseks on oluline saavutada vastastikune usaldus. Tuleks uurida ja analüüsida uusi koostöö ja teabevahetuse käsitusi, sealhulgas ohuanalüüsiga seoses, võttes arvesse olemasolevaid raamistikke liidu raamistikus ja väljaspool seda, nagu ELi luure- ja situatsioonikeskus (INTCEN), Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskus (ECTC), Euroopa terrorismivastase võitluse koordinaator ja terrorismivastase võitluse rühm. Fondist tuleks toetada liikmesriikide pädevaid asutusi, kes vastutavad ELi toimimise lepingu artiklis 87 osutatud kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eest, kui nende tegevus kuulub fondi kohaldamisalasse. Kõik rahastatavad tegevused peaksid täielikult austama eri pädevate asutuste ja Euroopa struktuuride õiguslikku seisundit ning nõutavaid teabe omandiõiguse põhimõtteid.

(17)

Selleks et saada kasu õiguskaitsealase koostöö ja koolituse, narkootikumide ja narkomaania seire, põhiõiguste, õigusküsimuste ja suuremahuliste IT-süsteemide valdkonnas pädevate detsentraliseeritud asutuste teadmistest ja oskusteabest, peaks komisjon õigel ajal kaasama asjaomased detsentraliseeritud asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1148 (4) loodud siseasjade fondide komitee töösse, eelkõige programmitöö perioodi alguses ja keskel. Asjakohasel juhul peaks komisjonil olema võimalik kaasata asjaomaseid detsentraliseeritud asutusi ka seiresse ja hindamisse, eelkõige selleks, et tagada fondist toetatavate meetmete kooskõla asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega.

(18)

Liidu narkostrateegia terviklikus raamistikus, mille põhimõtteks on pakkumise ja nõudluse samaaegsel vähendamisel põhinev tasakaalustatud käsitus, tuleks fondist antava rahalise abiga toetada meetmeid, mille eesmärk on ebaseadusliku uimastikaubanduse ennetamine ja selle vastu võitlemine läbi nõudluse ja pakkumise vähendamise, eelkõige meetmeid, mis on suunatud võitlusele ebaseaduslike uimastite tootmise, valmistamise, ekstraheerimise, müügi, veo, impordi või ekspordi, kui ka ebaseadusliku uimastikaubandusega tegelemise eesmärgil uimastite omamise ja ostmise vastu. Fondist tuleks samuti toetada uimastipoliitika ennetuslikke aspekte. Selleks et luua uimastite valdkonnas rohkem koostoimet ja sidusust, tuleks need ajavahemikus 2014–2020 õigusprogrammiga hõlmatud eesmärkide uimastitega seotud elemendid inkorporeerida fondi.

(19)

Tagamaks et fond aitab tulemuslikult kaasa kõrgetasemelisema sisejulgeoleku saavutamisele kogu liidus ja seeläbi panustab tegeliku julgeolekuliidu väljakujundamisse, tuleks fondi kasutada viisil, mis annab liikmesriikide meetmetele kõige rohkem liidu lisaväärtust.

(20)

Fondist tuleks toetada investeeringuid seadmetesse, transpordivahenditesse ja rajatistesse üksnes juhul, kui sellistel investeeringutel on selge liidu lisaväärtus, ning ainult sellises ulatuses, milles kõnealused investeeringud on vajalikud fondi eesmärkide saavutamiseks. Näiteks võiksid sellised investeeringud hõlmata investeeringuid kriminalistika, varjatud jälgimise, lõhkeainete ja uimastite avastamise jaoks vajalikese seadmetesse ning muuks eriotstarbeks fondi eesmärkide piires. Fondist ei tohiks rahastada selliseid investeeringuid, mis on üksnes riikliku tähtsusega või investeeringuid, mis on vajalikud pädevate asutuste igapäevatööks, nagu vormirõivad, autod, bussid, motorollerid, politseijaoskonnad, spetsialiseerumata koolituskeskused ja kontoriseadmed.

(21)

Liidusisese solidaarsuse huvides ja liidu julgeoleku tagamise vastutuse jagamise vaimus peaks asjaomane liikmesriik juhul, kui eeskätt Schengeni hindamise käigus on tuvastatud puudusi või riske, nendega piisavalt tegelema, kasutades oma programmi vahendeid, et rakendada soovitusi, mis on vastu võetud nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013 (5) kohaselt.

(22)

Et aidata saavutada fondi poliitikaeesmärki, peaksid liikmesriigid tagama, et nende programmid sisaldaksid meetmeid, mis käsitlevad kõiki fondi erieesmärke, et valitud prioriteedid oleksid kooskõlas II lisas sätestatud rakendusmeetmetega ning et vahendite eraldamine eesmärkide vahel on proportsionaalne väljakutsete ja vajadustega ning tagab, et poliitikaeesmärki on võimalik täita.

(23)

Kooskõlas tõhususe põhimõttega tuleks püüda saavutada koostoimet ja sidusust muude liidu fondidega ning vältida meetmete kattuvust.

(24)

Poliitikaeesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks, mastaabisäästu kasutamiseks ja meetmete kattumise vältimiseks peaks fond olema sidus ja vastastikku täiendav muude liidu julgeolekuvaldkonna rahastamisprogrammidega. Eelkõige tuleks tagada koostoime Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Integreeritud Piirihalduse Fondiga, mis koosneb määrusega (EL) 2021/1148 loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1077 (6) loodud tollikontrolliseadmete rahastust, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 (7) hõlmatud muude ühtekuuluvuspoliitika fondidega,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (8) loodud programmi „Euroopa Horisont“ julgeoleku-uuringute osaga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/692 (9) loodud kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/693 (10) loodud õigusprogrammiga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (11) loodud programmiga „Digitaalne Euroopa“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (12) loodud programmiga „InvestEU“. Eriti tuleks koostoimet püüda saavutada taristu ja avaliku ruumi turvalisuse, küberturvalisuse, ohvrite kaitse ja radikaliseerumise ennetamise valdkonnas.

(25)

Et püüda tugevdada fondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu täiendavust, peaks piirihalduse ja viisapoliitika rahastu eesmärkide saavutamiseks olema võimalik kasutada ka mitmeotstarbelisi seadmeid ja IKT-süsteeme, mille esmane kasutus on kooskõlas käesoleva määrusega.

(26)

Fondist toetatavaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, tuleks rakendada koostoimes ja sidusalt muude väljaspool liitu rakendatavate meetmetega, mida toetatakse liidu vahenditest. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku sidusust välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide, liidu välispoliitika ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud arenguabipoliitikaga. Fondi välismõõtmega seoses peaks fond tõhustama koostööd kolmandate riikidega liidu sisejulgeolekule huvi pakkuvates valdkondades. Sellega seoses tuleks temaatilise rahastu vahendeid kasutada kolmandates riikides või nendega seoses võetavate meetmete toetamiseks fondi eesmärkide raames, eelkõige selleks, et aidata võidelda kuritegevuse, sealhulgas uimastikaubanduse ja inimkaubanduse vastu ja neid ennetada ning panustada võitlusse ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate kuritegelike võrgustike vastu.

(27)

Temaatilise rahastu rakendamisel peaks komisjon tagama, et rahastamisel käsitletakse väljakutseid ja vajadusi fondi eesmärkide saavutamiseks.

(28)

Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid meetmeid, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi meetmetega. Julgeolekul on olemuslikult piiriülene mõõde ning see nõuab liidu tugevat ja koordineeritud tegevust. Käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus peaks eelkõige aitama suurendada riikide ja liidu suutlikkust julgeolekuvaldkonnas.

(29)

Kui liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi julgeolekuvaldkonnas, kui on selge oht, et liikmesriik rikub julgeolekut käsitlevat acquis’d rakendades oluliselt liidu väärtusi, või kui määruses (EL) nr 1053/2013 sätestatud Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames koostatud hindamisaruandes on tuvastatud puudusi asjaomases valdkonnas, võidakse see liikmesriik lugeda liidu asjaomast acquis’d mittetäitvaks riigiks seoses fondist antava tegevustoetuse kasutamisega.

(30)

Fond peaks tegelema suurema paindlikkuse ja lihtsustamise vajadusega, ent ühtlasi tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid, ning tagama käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks vahendite õiglase ja läbipaistva jaotamise. Fondi rakendamisel tuleks juhinduda tõhususe, tulemuslikkuse, asjakohasuse, sidususe, liidu lisaväärtuse ja kulutuste kvaliteedi põhimõtetest. Lisaks tuleks fondi rakendada nii kasutajasõbralikult kui võimalik.

(31)

Täielikult või osaliselt liidu eelarvest rahastatavate investeeringute loodava lisaväärtuse optimeerimiseks tuleks püüda saavutada koostoime eeskätt fondi ja teiste liidu programmide, seahulgas eelarve jagatud täitmise korras hallatavate programmide vahel. Sellise koostoime maksimeerimiseks tuleks tagada esmatähtsad soodustavad mehhanismid, sealhulgas meetmete kumulatiivne rahastamine fondist ja mõnest muust liidu programmist. Selline kumulatiivne rahastamine ei tohiks ületada kõnealuse meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada asjakohased normid, eelkõige võimalus deklareerida sama maksumus või kulu proportsionaalselt fondi ja muu liidu programmi raames.

(32)

Fondist toetatavate meetmete tutvustamisel peaksid liidu rahaliste vahendite saajad andma teavet sihtrühma keeles või keeltes. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks peaksid rahaliste vahendite saajad osutama meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule. Sel eesmärgil peaksid rahaliste vahendite saajad tagama, et meediale ja üldsusele suunatud teabes on kujutatud liidu embleemi ja selge sõnaga mainitud liidu rahalist toetust.

(33)

Komisjonil peaks olema võimalik kasutada fondi rahalisi vahendeid, et edendada parimaid tavasid ja vahetada teavet seoses fondi rakendamisega.

(34)

Komisjon peaks avaldama aegsasti teavet temaatilisest rahastust eelarve otsese või kaudse täitmise korras antud toetuse kohta ning seda teavet asjakohasel juhul ajakohastama. Andmeid peaks olema võimalik sorteerida konkreetse eesmärgi, toetusesaaja nime, juriidiliste kohustustega seotud summa ning meetme laadi ja eesmärgi järgi.

(35)

Käesolevas määruses tuleks liikmesriikide programmide jaoks kindlaks määrata esialgsed summad, mis arvutatakse I lisas sätestatud kriteeriumide põhjal.

(36)

Liikmesriikide programmide esialgsed summad peaksid looma liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks julgeolekusse. Selleks et võtta arvesse sisemiste ja väliste julgeolekuohtude või lähteolukorra muutusi, tuleks programmitöö perioodi keskel eraldada liikmesriikidele kooskõlas I lisaga lisasumma, mis peaks põhinema statistilistel andmetel, võttes arvesse nende programmi rakendamise seisu.

(37)

Kuna julgeolekuvaldkonna katsumused muutuvad pidevalt, on rahaliste vahendite jaotamist vaja kohandada vastavalt sisemiste ja väliste julgeolekuohtude muutustele ning suunata rahastamine liidu jaoks suurima lisaväärtusega prioriteetidele. Selleks et reageerida pakilistele vajadustele ning poliitika ja liidu prioriteetide muutumisele ning suunata rahastamine liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele, tuleks osa vahenditest eraldada temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete, liidu meetmete ning erakorralise abi jaoks.

(38)

Liikmesriike tuleks suurema liidu osaluse kaudu innustada kasutama osa oma programmi eraldisest IV lisas loetletud meetmete rahastamiseks, eelkõige seetõttu, et neil on oluline liidu lisaväärtus või et need on liidu jaoks tähtsad.

(39)

Osa fondi kättesaadavatest vahenditest võiks eraldada liikmesriikide programmidele selliste erimeetmete rakendamiseks, mille puhul tuleb liikmesriikidel teha koostööd, või erimeetmete rakendamiseks olukordades, kus on vaja reageerida liidus toimuvale arengule, mille jaoks tuleb teha ühele või mitmele liikmesriigile kättesaadavaks täiendavad rahalised vahendid. Komisjon peaks need erimeetmed kindlaks määrama oma tööprogrammides.

(40)

Fondist tuleks anda toetust sisejulgeolekuga seotud tegevuskulude katmiseks, et võimaldada liikmesriikidel säilitada suutlikkus, mis on hädavajalik liidu kui terviku jaoks. Selline toetus peaks seisnema fondi eesmärkidega seotud konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa.

(41)

Selleks et täiendada fondi poliitikaeesmärgi rakendamist riiklikul tasandil liikmesriikide programmide kaudu, tuleks fondist toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima fondi kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus või teatavate liikmesriikide vahel. Fondist tuleks toetada liikmesriikide jõupingutusi, sealhulgas kohalikul tasandil, et vahetada parimaid tavasid ja edendada ühist koolitust, sealhulgas õiguskaitsetöötajate teadlikkuse parandamist radikaliseerumisest ja kõigist diskrimineerimise vormidest, mis võivad viia vägivallani, nagu antisemitism, romavastasus ja muud rassismi vormid. Selleks võiks rahastada noorematele õiguskaitsetöötajatele mõeldud spetsialiseeritud vahetusprogramme.

(42)

Et tugevdada liidu suutlikkust viivitamata reageerida julgeolekuintsidentidele või liitu ähvardavatele uutele ohtudele, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas käesolevas määruses ette nähtud raamistikuga. Sellist abi ei tuleks anda selleks, et toetada üksnes hädaolukorra- või pikaajalisi meetmeid või tegeleda olukordadega, mille kiireloomulisus tuleneb sellest, et pädevad asutused ei suuda õigesti planeerida ja reageerida.

(43)

Meetme vajaliku paindlikkuse tagamiseks ja esilekerkivatele vajadustele vastamiseks peaks olema võimalik anda detsentraliseeritud asutustele täiendavaid rahalisi vahendeid, mille abil täita teatavaid erakorralisi ülesandeid. Kui täidetav ülesanne on sedavõrd kiireloomuline, et detsentraliseeritud asutuste eelarvet ei ole võimalik õigel ajal kohandada, peaks neil olema võimalik saada kooskõlas liidu institutsioonide poolt liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega erakorralist abi, sealhulgas toetuste vormis.

(44)

Arvestades liidu meetmete piiriülest iseloomu ja selleks, et edendada koordineeritud tegevust liidus kõrgeima julgeolekutaseme tagamise eesmärgi saavutamiseks, peaksid detsentraliseeritud asutused erandkorras olema kõlblikud saama toetust liidu meetmetest, sealhulgas toetuste (grantide) vormis, kui nad aitavad rakendada liidu meetmeid, mis kuuluvad nende detsentraliseeritud asutuste pädevusse, ja kui neid meetmeid ei kaeta kõnealuste detsentraliseeritud asutuste eelarvesse aastaeelarve kaudu antavast liidu osalusest. Et tagada liidu lisaväärtus, peaks selline toetus olema kooskõlas liidu institutsioonide poolt liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega.

(45)

Fondi poliitikaeesmärki täidetakse ka rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kaudu määrusega (EL) 2021/523 loodud programmi „InvestEU“ poliitikaharude raames. Sellist rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmetega ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erasektori rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge liidu lisaväärtus.

(46)

Segarahastamistoimingud on vabatahtlikud, liidu eelarvest toetatavad toimingud, mille puhul kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatul kujul antav toetus, tagastataval kujul antav toetus või mõlemad tugi-, arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike või erasektori finantseerimisasutuste ja investorite antava tagastatava toetusega.

(47)

Käesoleva määrusega kehtestatakse fondi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahelise 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (13) punkti 18 tähenduses.

(48)

Fondi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (14) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses on sätestatud liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(49)

Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks fond olema osa sidusast raamistikust, kuhu kuuluvad käesolev määrus, finantsmäärus ja määrus (EL) 2021/1060.

(50)

Määrusega (EL) 2021/1060 on kehtestatud raamistik meetmete jaoks, mida rakendavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, Õiglase Ülemineku Fond, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Sisejulgeolekufond ning Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, ning kõnealuses määruses on eelkõige sätestatud eelarve jagatud täitmise korras rakendatavate liidu fondide programmitöö, seire ja hindamise, haldamise ja kontrolli reeglid. Käesolevas määruses on lisaks vaja kindlaks määrata fondi eesmärgid ja kehtestada erisätted meetmete kohta, mida võib fondist rahastada.

(51)

Määruses (EL) 2021/1060 on sätestatud fondi eelmaksete kava, mille spetsiaalne eelmaksete määr on kehtestatud käesolevas määruses. Lisaks on hädaolukorrale kiire reageerimise tagamiseks asjakohane kehtestada spetsiaalne eelmaksete määr erakorralise abi jaoks. Eelmaksete kava peaks tagama, et liikmesriikidel on olemas vahendid toetusesaajate toetamiseks oma programmide rakendamise algusest peale.

(52)

Käesolevas määruses ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud kulusid, halduskoormust ja nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Valiku tegemisel tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamist ning finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega sidumata rahastamist.

(53)

Selleks et ühtse auditi põhimõtet võimalikult hästi ära kasutada, on asjakohane kehtestada erireeglid selliste projektide kontrollimiseks ja auditeerimiseks, mille puhul toetusesaajad on rahvusvahelised organisatsioonid, kelle sisekontrollisüsteemidele on komisjon andnud positiivse hinnangu. Selliste projektide puhul peaks korraldusasutustel olema võimalus piirata juhtimiskontrolli, tingimusel et toetusesaaja esitab õigel ajal kõik vajalikud andmed ja teabe projekti edenemise ja selle aluseks olevate kulude rahastamiskõlblikkuse kohta. Lisaks peaks juhul, kui sellise rahvusvahelise organisatsiooni rakendatav projekt on osa auditivalimist, olema auditeerimisasutusel võimalik teha oma tööd kooskõlas rahvusvahelise seotud teenuste standardi (ISRS) 4400 „Töövõtud kokkuleppeliste protseduuride läbiviimiseks finantsinformatsiooni osas“ põhimõtetega.

(54)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulusid ei saa liidu vahenditest rahastada, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses olema piiratud ajavahemiku jooksul võimalik, et kulusid, mis on tekkinud seoses käesoleva määruse alusel eelarve otsese täitmise korras toetatavate meetmetega, mis on juba alanud, saab rahastada liidu vahenditest alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need kulud tekkisid enne toetustaotluse või abitaotluse esitamist.

(55)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (15) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (16) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (17) ja (EL) 2017/1939 (18) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (19)

ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgselt koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid tegema täielikku koostööd ning osutama liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele igakülgset vajalikku abi liidu finantshuvide kaitsmisel.

(56)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(57)

Nõukogu otsuse 2013/755/EL (20) kohaselt võivad ülemeremaades või -territooriumidel elavad isikud ja asuvad üksused saada rahalist toetust vastavalt fondi reeglitele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.

(58)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja kooskõlas komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, mille nõukogu kiitis heaks oma 12. aprilli 2018. aasta järeldustes, peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et nende programmides käsitletakse ka äärepoolseimaid piirkondi ähvardavaid konkreetseid ohte. Fondist tuleks neid liikmesriike toetada piisavate vahenditega, et äärepoolseimaid piirkondi asjakohaselt aidata.

(59)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 (21) tuleks fondi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud konkreetsete seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Need seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata fondi mõju kohapeal. Fondiga saavutatud tulemuste mõõtmiseks tuleks iga selle erieesmärgi jaoks kehtestada näitajad ja seonduvad sihid. Need näitajad peaksid hõlmama kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid.

(60)

Näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 ja käesoleva määruse asjakohaste sätetega jälgima fondi rakendamist. Alates 2023. aastast peaksid liikmesriigid esitama komisjonile iga-aastased tulemusaruanded viimase aruandeaasta kohta. Kõnealused aruanded peaksid sisaldama teavet liikmesriikide programmide rakendamisel tehtud edusammude kohta. Liikmesriigid peaksid komisjonile esitama ka nende aruannete kokkuvõtted. Komisjon peaks tõlkima kokkuvõtted kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse ja tegema need oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks koos linkidega määruses (EL) 2021/1060 osutatud liikmesriikide veebisaitidele.

(61)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (22) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama saavutada eesmärki eraldada 30 % kõigist mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavatest kulutustest kliimaeesmärkide peavoolustamiseks ning liikuda selle eesmärgi poole, et 2024. aastal eraldatakse eelarvest bioloogilise mitmekesisusega seotud kuludeks 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 %, võttes seejuures arvesse, et kliimaeesmärgid ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid praegu kattuvad. Fondist tuleks toetada tegevusi, mis on kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnastandardite ja prioriteetidega ega kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (23) artikli 17 tähenduses.

(62)

Programmitöö perioodil 2014–2020 Sisejulgeolekufondi osana loodud politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendist toetatavate programmide ja projektide suhtes tuleks jätkata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014 (24) ning muude programmitöö perioodi 2014–2020 suhtes kohaldatavate õigusaktide kohaldamist. Kuna määruse (EL) nr 514/2014 rakendamisperiood kattub käesoleva määrusega hõlmatud programmitöö perioodiga, tuleks teatavate kõnealuse määrusega heaks kiidetud projektide elluviimise järjepidevuse tagamiseks kehtestada etappideks jaotamise sätted. Projekti iga üksikut etappi tuleks rakendada kooskõlas selle programmitöö perioodi reeglitega, mille alusel projekti rahastatakse.

(63)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(64)

Käesoleva määruse mitteolemuslike osade täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses IV lisas loetletud kõrgema kaasfinantseerimise määraga meetmete, VII lisa kohase tegevustoetuse ning seire- ja hindamisraamistiku edasiarendamisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(65)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (25). Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmise puhul, milles sätestatakse liikmesriikide ühised kohustused, eelkõige komisjonile teabe edastamise kohustus, ning nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile teabe edastamise üksikasjaliku korraga programmitöö ja aruandluse raamistikus, arvestades nende puhttehnilist laadi. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud erakorralise abi laadi ja eesmärgiga, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid käesolevas määruses sätestatud erakorralise abi andmise otsuste vastuvõtmiseks.

(66)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(67)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(68)

On asjakohane viia käesoleva määruse kohaldamise periood vastavusse nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (26) kohaldamise perioodiga.

(69)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega luuakse Sisejulgeolekufond (edaspidi „fond“) mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuseks.

2.   Käesolevas määruses sätestatakse:

a)

fondi poliitikaeesmärk,

b)

fondi erieesmärgid ja meetmed nende erieesmärkide täitmiseks,

c)

eelarve alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027,

d)

liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatav toiming, sealhulgas segarahastamisvahend finantsmääruse artikli 2 punktis 6 tähenduses, mille puhul kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatul kujul antav toetus, tagastataval kujul antav toetus või mõlemad tugi-, arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike või erasektori finantseerimisasutuste ja investorite antava tagastatava toetusega;

2)

„pädevad asutused“ – liikmesriigi asutused, kes vastutavad kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eest, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 87 lõikes 1, sealhulgas politsei-, tolli- ja muud spetsialiseerunud õiguskaitseasutused;

3)

„ennetamine“ – seoses kuritegevusega kõik abinõud, mis on suuantud kuritegevuse ja kodanike ebakindlustunde vähendamisele või muul moel sellele kaasaaitamisele, nagu on osutatud nõukogu otsuse 2009/902/JSK (27) artikli 2 lõikes 2;

4)

„elutähtis taristu“ – vara, võrgustik, süsteem või nende osa, mis on hädavajalik esmatähtsate ühiskondlike funktsioonide, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku, inimeste majandusliku või sotsiaalse heaolu toimimiseks ning mille kahjustamine, rikkumine või hävimine mõjutaks nimetatud funktsioonide toimimishäire tulemusena oluliselt liikmesriiki või liitu;

5)

„küberkuritegevus“ – kuriteod, mida saab toime panna üksnes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteeme (IKT-süsteemid) kasutades ning mille puhul kõnealused süsteemid on kas kuriteo toimepanemise vahendid või kuriteo peamised sihtmärgid (küberneetilistest vahenditest sõltuvad kuriteod) või traditsioonilised kuriteod, mille ulatust või haaret saab arvutite, arvutivõrkude ja muude IKT-süsteemide kasutamise läbi suurendada (küberruumi kasutades toime pandud kuriteod);

6)

„ELi poliitikatsükli/EMPACTi operatiivmeede“ – meede, mida võetakse organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevuse vastu suunatud ELi poliitikatsükli raamistikus kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) kaudu; selle eesmärk on võidelda raskest ja organiseeritud kuritegevusest liidule tulenevate kõige olulisemate ohtudega, soodustades koostööd liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja organisatsioonide vahel;

7)

„teabevahetus“ – sellise teabe turvaline kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja edastamine ning sellele juurdepääs, mis on ELi toimimise lepingu artiklis 87 osutatud asutustele ning Europolile ja muudele asjaomastele liidu asutustele asjakohane seoses kuritegude, eelkõige piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega;

8)

„organiseeritud kuritegevus“ – karistatav tegevus, mis on seotud osalusega nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK (28) artikli 1 punktis 1 määratletud kuritegelikus ühenduses;

9)

„valmisolek“ – tegevus, mille konkreetne eesmärk on ennetada või vähendada võimalike terroriaktide või muude julgeolekuintsidentide riski;

10)

„Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanism“ – määruses (EL) nr 1053/2013 sätestatud hindamis- ja järelevalvemehhanism;

11)

„terrorism“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 (29) osutatud tahtlikud teod ja kuriteod;

12)

„hädaolukord“ – käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv julgeolekuintsident, uus esilekerkiv oht või äsja avastatud haavatavus, millel on või võib olla märkimisväärne negatiivne mõju ühe või mitme liikmesriigi inimeste, avaliku ruumi või elutähtsa taristu turvalisusele;

13)

„ettenäidatav raha“ – sularaha, mis näidatakse ette kriminaaluurimise raames, et tõendada kahtlustatavatele või muudele isikutele, kellel on teavet teatava kauba kättesaadavuse või tarnimise kohta või kes tegutsevad vahendajana, likviidsust ja maksevõimet, et teha fiktiivne ostutoiming eesmärgiga võtta kahtlustatavad vahi alla, teha kindlaks ebaseaduslikud tootmiskohad või aidata muul viisil kaasa kuritegeliku organisatsiooni likvideerimisele;

14)

„radikaliseerumine“ – etapiviisiline ja keeruline protsess, mis viib vägivaldse äärmusluse ja terrorismini ning mille käigus üksikisik või isikute rühm võtab omaks radikaalse ideoloogia või veendumuse, mis aktsepteerib, kasutab või toetab vägivalda, sealhulgas terroriakte, et saavutada konkreetne poliitiline, usuline või ideoloogiline eesmärk;

15)

„erimeetmed“ – fondi eesmärkidele vastava liidu lisaväärtusega riikidevahelised või riiklikud projektid, mille jaoks võivad üks, mitu või kõik liikmesriigid saada oma programmi jaoks lisaeraldise;

16)

„tegevustoetus“ – osa liikmesriigi eraldisest, mida võib kasutada nende avaliku sektori asutuste toetamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest niivõrd, kuivõrd need aitavad tagada kõrgetasemelist julgeolekut liidus;

17)

„liidu meetmed“ – riikidevahelised projektid või liidu erihuvides olevad projektid, mida rakendatakse kooskõlas fondi eesmärkidega.

Artikkel 3

Fondi eesmärgid

1.   Fondi poliitikaeesmärk on aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides.

2.   Lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgi raames toetab fond järgmiste erieesmärkide saavutamist:

a)

tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

b)

parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde, ning

c)

toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu.

3.   Lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames rakendatakse fondi II lisas loetletud rakendusmeetmete kaudu.

Artikkel 4

Põhiõiguste austamine

Fondist rahastatavate meetmete rakendamisel austatakse täiel määral põhiõigusi ja inimväärikust. Eelkõige peavad need meetmed olema kooskõlas hartaga, liidu andmekaitseõiguse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Liikmesriigid pööravad meetmete rakendamisel võimaluse korral erilist tähelepanu haavatavate isikute, eelkõige laste ja saatjata alaealiste abistamisele ja kaitsele.

Artikkel 5

Toetuse kohaldamisala

1.   Fondi eesmärkide raames ja kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse fondist eelkõige III lisas loetletud meetmeid.

2.   Fondi eesmärkide saavutamiseks võidakse vastavalt liidu prioriteetidele ning järgides asjakohaseid kaitsemeetmeid fondist toetada asjakohasel juhul kolmandates riikides ja nendega seoses võetavaid III lisas osutatud meetmeid kooskõlas artikliga 19.

3.   Komisjon ja liikmesriigid koos Euroopa välisteenistusega tagavad oma vastavate kohustuste kohaselt kolmandas riigis ja seoses kolmandate riikidega võetavate meetmete koordineerimise asjaomaste liidu poliitikameetmete, strateegiate ja vahenditega. Eelkõige tagavad nad, et kolmandas riigis ja seoses kolmanda riigiga võetavad meetmed:

a)

viiakse ellu koostoimes ja kooskõlas muude väljaspool liitu võetavate meetmetega, mida toetatakse teistest liidu vahenditest;

b)

on kooskõlas liidu välispoliitikaga, järgivad poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning on kooskõlas asjaomase piirkonna või riigi jaoks koostatud strateegiliste programmitöö dokumentidega;

c)

keskenduvad meetmetele, mis ei ole arengule suunatud, ning

d)

teenivad liidu sisepoliitika huve ning on kooskõlas liidus toimuva tegevusega.

4.   Fondist rahastatavaid seadmeid ja IKT-süsteeme võib lisaks kasutada määrusega (EL) 2021/1148 hõlmatud täiendavates valdkondades. Sellised seadmed ja IKT-süsteemid on fondi eesmärkide saavutamiseks jätkuvalt kättesaadavad ja kasutatavad.

Seadmete kasutamine esimeses lõigus osutatud täiendavates valdkondades ei tohi ületada 30 % nende seadmete kogu kasutusajast.

IKT-süsteemid, mida kasutatakse esimeses lõigus osutatud täiendavas valdkonnas, pakuvad andmeid ja teenuseid kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma iga-aastastes tulemusaruannetes igast sellisest seadmete ja IKT-süsteemide lisaotstarbel kasutamisest ning nende kasutuselevõtu kohast.

5.   Rahastamiskõlblikud ei ole

a)

meetmed, mille ulatus on piiratud avaliku korra säilitamisega riigi tasandil;

b)

meetmed, millel on sõjaväeline või kaitseotstarve;

c)

seadmed, mille peamine otstarve on tollikontroll;

d)

sunnivahendid, sealhulgas relvad, laskemoon, lõhkeained ja kumminuiad, välja arvatud koolituseesmärgil;

e)

informaatorite tasud ja ettenäidatav raha, mida on makstud/kasutatud väljaspool ELi poliitikatsükli/EMPACTi operatiivmeedet.

Erandina esimesest lõigust võib hädaolukorras esimese lõigu punktis a osutatud toetuskõlbmatuid meetmeid käsitada toetuskõlblike meetmetena.

II PEATÜKK

FINANTS- JA RAKENDUSRAAMISTIK

1. JAGU

Ühissätted

Artikkel 6

Üldpõhimõtted

1.   Fondist antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi sekkumisi ning keskendutakse sellele, et anda fondi eesmärkidele liidu lisaväärtust.

2.   Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et fondist antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjaomaste meetmete, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muudest liidu vahenditest antavat toetust.

3.   Fondi rakendatakse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktidega a, b ja c kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras.

Artikkel 7

Eelarve

1.   Fondi rakendamiseks on ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades on 1 931 000 000 eurot.

2.   Rahastamispaketti kasutatakse järgmiselt:

a)

1 352 000 000 eurot eraldatakse liikmesriikide programmidele,

b)

579 000 000 eurot eraldatakse artiklis 8 osutatud temaatilisele rahastule.

3.   Komisjoni algatusel eraldatakse kuni 0,84 % rahastamispaketist fondi rakendamise tehniliseks abiks, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35.

4.   Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 26 võib kuni 5 % kõnealuse määruse mis tahes fondi eelarve jagatud täitmise korras tehtavatest esialgsetest eraldistest liikmesriigile kanda nimetatud liikmesriigi taotluse korral eelarve otsese või kaudse täitmise korras üle fondi. Komisjon haldab neid vahendeid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a või kaudselt kooskõlas kõnealuse lõigu punktiga c. Neid vahendeid kasutatakse asjaomase liikmesriigi huvides.

Artikkel 8

Üldsätted temaatilise rahastu rakendamise kohta

1.   Artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud summast eraldatakse temaatilise rahastu kaudu vahendeid paindlikult ning vastavalt tööprogrammidele kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras.

Temaatilisest rahastust rahastatakse selle järgmiseid komponente:

a)

erimeetmed,

b)

liidu meetmed ja

c)

artiklis 25 osutatud erakorraline abi.

Samuti toetatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35 osutatud komisjoni algatusel antavat tehnilist abi summast, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 punktis b.

2.   Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas kajastatud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele. Temaatilise rahastu vahendeid kasutatakse kolmandates riikides või nendega seoses võetavate meetmete toetamiseks fondi eesmärkide raames, eelkõige selleks, et aidata võidelda kuritegevuse, sealhulgas uimastikaubanduse ja inimkaubanduse vastu ja neid ennetada ning võidelda ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate kuritegelike võrgustikega.

Temaatilise rahastu vahendite jaotamine erinevate prioriteetide vahel peab olema võimaluse piires proportsionaalne väljakutsete ulatuse ja vajadustega, et tagada fondi eesmärkide saavutamine.

3.   Komisjon teeb koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste võrgustikega, eelkõige fondist rahastatavaid liidu meetmeid käsitlevate tööprogrammide ettevalmistamisel ja hindamisel.

4.   Komisjon tagab, et kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise korras, ei valita välja projekte, mida mõjutab ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel komisjoni esitatud põhjendatud arvamus seoses rikkumismenetlusega, mis seab kahtluse alla kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või nende projektide tulemuslikkuse.

5.   Määruse (EL) 2021/1060 artikli 23 ja artikli 24 lõike 2 kohaldamisel, kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise korras, peab asjaomane liikmesriik tagama ja komisjon kontrollima, et kavandatud meetmeid ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel komisjoni seoses rikkumismenetlusega esitatud põhjendatud arvamus, mis seab kahtluse alla kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või meetmete tulemuslikkuse.

6.   Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel.

7.   Komisjon võtab temaatilise rahastu jaoks rakendusaktidega vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsused, milles määratakse kindlaks toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatakse iga käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Rahastamisotsustes esitatakse asjakohasel juhul segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. Rahastamisotsused võib teha üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud temaatilise rahastu üht või mitut komponenti. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

8.   Pärast lõikes 7 osutatud rahastamisotsuse vastuvõtmist võib komisjon rakendatavaid liikmesriikide programme vastavalt muuta.

2. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud täitmise korras

Artikkel 9

Kohaldamisala

1.   Käesolevat jagu kohaldatakse artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud summast ja lisavahendite suhtes, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras vastavalt artiklis 8 osutatud temaatilist rahastut käsitlevale rahastamisotsusele.

2.   Käesoleva jao kohast toetust kasutatakse eelarve jagatud täitmise korras kooskõlas finantsmääruse artikliga 63 ja ühissätete määrusega (EL) 2021/1060.

Artikkel 10

Eelarvevahendid

1.   Artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud summa eraldatakse liikmesriikide programmidele esialgu järgmiselt:

a)

1 127 000 000 eurot kooskõlas I lisaga,

b)

225 000 000 eurot artikli 14 lõikes 1 osutatud liikmesriikidele programmide jaoks ette nähtud eraldiste kohandamiseks.

2.   Kui käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud summat ei eraldata, võib järelejäänud summa lisada artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud summale.

Artikkel 11

Eelmaksed

1.   Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõikele 4 tehakse fondile eelmaksed aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne iga aasta 1. juulit järgmiselt:

a)

2021: 4 %,

b)

2022: 3 %,

c)

2023: 5 %,

d)

2024: 5 %,

e)

2025: 5 %,

f)

2026: 5 %.

2.   Kui liikmesriigi programm võetakse vastu pärast 1. juulit 2021, tasutakse varasemad osamaksed selle vastuvõtmise aastal.

Artikkel 12

Kaasrahastamise määrad

1.   Liidu eelarvest eraldatav ossalus ei või ületada 75 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest.

2.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 90 %-ni erimeetmete raames rakendatavate projektide rahastamiskõlblikest kogukuludest.

3.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 90 %-ni IV lisas loetletud meetmete rahastamiskõlblikest kogukuludest.

4.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni tegevustoetuse rahastamiskõlblikest kogukuludest.

5.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni artiklis 25 osutatud erakorralise abi rahastamiskõlblikest kogukuludest.

6.   Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi rahastamiskõlblikest kogukuludest määruse (EL) 2021/1060 artikli 36 lõike 5 punkti b alapunktis vi sätestatud piirides.

7.   Komisjoni otsuses, millega liikmesriigi programm heaks kiidetakse, määratakse kindlaks kaasrahastamise määr ning fondist lõigetes 1–6 osutatud osalusega hõlmatud meetmete liikidele antava toetuse maksimumsumma.

8.   Komisjoni otsuses, millega liikmesriigi programm heaks kiidetakse, määratakse iga meetmete liigi jaoks kindlaks, kas kaasrahastamise määra kohaldatakse:

a)

kogu osalusele, sealhulgas avaliku ja erasektori osalusele, või

b)

ainult avaliku sektori osalusele.

Artikkel 13

Liikmesriikide programmid

1.   Iga liikmesriik tagab, et tema programmis käsitletavad prioriteedid on kooskõlas liidu julgeolekuvaldkonna prioriteetide ja probleemidega ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ga ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. Oma programmide prioriteetide kindlaksmääramisel tagavad liikmesriigid, et nende programmides käsitletakse piisavalt II lisas loetletud rakendusmeetmeid.

Komisjon hindab liikmesriikide programme kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 23.

2.   Lõike 1 kohaldamiseks ja ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist eraldavad liikmesriigid:

a)

vähemalt 10 % artikli 10 lõikes 1 eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärgile ning

b)

vähemalt 10 % artikli 10 lõikes 1 eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgile.

3.   Liikmesriik võib eraldada vähem vahendeid kui lõikes 2 osutatud miinimumprotsendid üksnes juhul, kui ta selgitab oma programmis üksikasjalikult, miks vahendite eraldamine alla selle taseme ei sea ohtu asjaomase eesmärgi saavutamist.

4.   Komisjon tagab, et liikmesriikide programmide väljatöötamisel võetakse varases etapis ja õigel ajal arvesse asjaomaste detsentraliseeritud asutuste teadmisi ja oskusteavet.

5.   Kattumiste vältimiseks konsulteerivad liikmesriigid asjaomaste liidu organite, ametite ja asutustega oma meetmete kavandamisel, eelkõige ELi poliitikatsükli / EMPACTi operatiivmeetmete või Europoli ühise küberkuritegevuse vastase rakkerühma (J-CAT) koordineeritud meetmete rakendamisel, ning koolitustegevuse kavandamisel.

6.   Komisjon võib asjakohasel juhul kaasata asjaomaseid detsentraliseeritud asutusi 5. jaos osutatud seire- ja hindamisülesannete täitmisse, eelkõige selleks, et tagada fondi toel rakendatavate meetmete kooskõla asjaomase liidu acquis’ga ja kokkulepitud liidu prioriteetidega.

7.   Kuni 35 % liikmesriigi programmile ette nähtud eraldisest võib kasutada seadmete ja transpordivahendite ostmiseks või julgeolekuga seotud rajatiste ehitamiseks. Seda ülemmäära võib ületada ainult igakülgselt põhjendatud juhtudel.

8.   Oma programmides keskenduvad liikmesriigid esmajärjekorras:

a)

liidu julgeolekuvaldkonna prioriteetidele ja acquis’le, eriti asjakohase ja täpse teabe tõhusale vahetamisele ning ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistiku komponentide rakendamisele;

b)

määruse (EL) nr 1053/2013 alusel antud ja käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele soovitustele, millel on finantsmõju;

c)

vajaduste hindamise raamistikus, näiteks Euroopa poolaasta raames korruptsiooni valdkonna soovitustes tuvastatud riigispetsiifilistele puudujääkidele, millel on finantsmõju.

9.   Vajaduse korral muudetakse asjaomast liikmesriigi programmi vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 24, et võtta arvesse käesoleva artikli lõike 8 punktis b osutatud soovitusi.

10.   Liikmesriigid püüavad oma programmides rakendada eelkõige IV lisas loetletud meetmeid. Ettenägematute või uute asjaolude korral ja tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IV lisa.

11.   Kui liikmesriik otsustab fondi toel rakendada projekte koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga, konsulteerib ta enne projekti heakskiitmist komisjoniga.

12.   Ühissätete määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõikes 5 osutatud programmitöö põhineb käesoleva määruse VI lisa tabelis 2 sätestatud sekkumise liikidel ja sisaldab iga käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärgi raames kavandatud vahendite esialgset jaotust sekkumise liikide kaupa.

Artikkel 14

Vahehindamine

1.   2024. aastal eraldab komisjon asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa esimese lõigu punktis 2 osutatud kriteeriumidega artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud lisasumma. Rahastamine hakkab kehtima 1. jaanuarist 2025.

2.   Kui vähemalt 10 % käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) 2021/1060 artikli 91 kohaselt maksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud programmi jaoks lisaeraldist.

3.   Käesoleva määruse artiklis 8 osutatud temaatilisest rahastust alates 1. jaanuarist 2025 vahendite eraldamisel võtab komisjon arvesse edu, mida liikmesriigid on saavutanud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 16 osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ning rakendamisel tuvastatud puudusi.

Artikkel 15

Erimeetmed

1.   Lisaks artikli 10 lõike 1 kohasele eraldisele võib liikmesriik saada rahalisi vahendeid erimeetmete jaoks, tingimusel et vahendid on seejärel tema programmis sihtotstarbelisena märgitud ja et selle abil aidatakse rakendada fondi eesmärke, sealhulgas reageerida uutele esilekerkivatele ohtudele.

2.   Erimeetmetele mõeldud vahendeid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise liikmesriigi programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

Artikkel 16

Tegevustoetus

1.   Liikmesriik võib kasutada kuni 20 % fondist oma programmi jaoks eraldatud summast nende avaliku sektori asutuste tegevuskulude rahastamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest.

2.   Tegevustoetuse kasutamisel peab liikmesriik järgima liidu julgeolekuvaldkonna acquis’d.

3.   Liikmesriik selgitab oma programmis ja artiklis 30 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes, kuidas tegevustoetuse kasutamine aitab saavutada fondi eesmärke. Enne liikmesriigi programmi heakskiitmist hindab komisjon tegevustoetuse taotlemise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda, võttes arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi või asjakohastel juhtudel muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide raames antud soovitusi.

4.   Tegevustoetuse keskmes on meetmed, mis on hõlmatud VII lisas ette nähtud kuludega.

5.   Ettenägematute või uute asjaolude käsitlemiseks või tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks seoses tegevustoetuse jaoks rahastamiskõlblike kuludega.

Artikkel 17

Juhtimiskontrollid ja auditid projektide puhul, mille viivad ellu rahvusvahelised organisatsioonid

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide või nende asutuste suhtes, kelle süsteeme, reegleid ja menetlusi on komisjon vastavalt kõnealuse määruse artikli 154 lõigetele 4 ja 7 kohaselt hinnanud ja pidanud neid liidu eelarvest rahastatavate toetuste kaudse rakendamise eesmärgil piisavaks (edaspidi „rahvusvahelised organisatsioonid“).

2.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/1060 artikli 83 esimese lõigu punkti a ja finantsmääruse artikli 129 kohaldamist, ei pea korraldusasutus juhul, kui rahvusvaheline organisatsioon on määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 9 määratletud toetusesaaja, tegema määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud juhtimiskontrolle, tingimusel et rahvusvaheline organisatsioon esitab korraldusasutusele finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud dokumendid.

3.   Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamist, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses, et projekt vastab kohaldatavale õigusele ja projekti toetamise tingimustele.

4.   Kui kulud tuleb hüvitada määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a alusel, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses lisaks, et:

a)

arveid ja toetusesaaja maksetõendeid on kontrollitud;

b)

toetusesaaja raamatupidamisdokumente või raamatupidamiskoode on kontrollitud tehingute puhul, mis on seotud korraldusasutusele deklareeritud kuludega.

5.   Kui kulud tuleb hüvitada määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti b, c või d alusel, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses, et kulude hüvitamise tingimused on täidetud.

6.   Finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja c osutatud dokumendid esitatakse korraldusasutusele koos iga maksetaotlusega, mille toetusesaaja on esitanud.

7.   Toetusesaaja esitab korraldusasutusele igal aastal 15. oktoobriks aruande. Aruandele on lisatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamus, mis on koostatud rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt. Selles arvamuses märgitakse, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ja on kulutõhusad ning kas raamatupidamisarvestuse aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Selles arvamuses märgitakse samuti, kas audit seab rahvusvahelise organisatsiooni esitatud vahendite haldaja kinnitustes esitatud väited kahtluse alla, sealhulgas teave kelmuse- või pettusekahtluse kohta. Arvamuses antakse kinnitus, et korraldusasutusele rahvusvahelise organisatsiooni esitatud maksetaotlustes märgitud kulutused on seaduslikud ja korrektsed.

8.   Ilma et see piiraks olemasolevaid võimalusi finantsmääruse artiklis 127 osutatud täiendavate auditite tegemiseks, koostab korraldusasutus määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 esimese lõigu punktis f osutatud liidu vahendite haldaja kinnituse. Selle asemel et tugineda nimetatud määruse artikli 74 lõikes 1 osutatud juhtimiskontrollidele koostab korraldusasutus kinnituse käesoleva artikli lõigete 2–5 ja 7 kohaselt rahvusvahelise organisatsiooni esitatud dokumentide põhjal.

9.   Dokument, milles määratakse kindlaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikes 3 osutatud toetuse andmise tingimused, sisaldab käesolevas artiklis sätestatud nõudeid.

10.   Lõiget 2 ei kohaldata ja korraldusasutuselt nõutakse seetõttu juhtimiskontrolli tegemist, kui

a)

korraldusasutus tuvastab seoses rahvusvahelise organisatsiooni algatatud või rakendatud projektiga konkreetse õigusnormide rikkumise ohu või märgi kelmusest või pettusest;

b)

rahvusvaheline organisatsioon ei esita korraldusasutusele lõigetes 2–5 ja 7 osutatud dokumente või

c)

lõigetes 2–5 ja 7 osutatud ning rahvusvahelise organisatsiooni poolt esitatud dokumendid on puudulikud.

11.   Kui projekt, milles rahvusvaheline organisatsioon on määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 9 määratletud toetusesaaja, on osa nimetatud määruse artiklis 79 osutatud valimist, võib auditeerimisasutus teha oma tööd selle projekti tehingute allvalimi alusel. Kui allvalimis leitakse vigu, võib auditeerimisasutus, kui see on asjakohane, paluda rahvusvahelise organisatsiooni audiitoril hinnata vigade kogu ulatust ja kogusummat selles projektis.

3. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve otsese või kaudse täitmise korras

Artikkel 18

Kohaldamisala

Komisjon rakendab käesoleva jao kohast toetust kas otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a või kaudselt kooskõlas nimetatud lõigu punktiga c.

Artikkel 19

Toetuskõlblikud üksused

1.   Liidu vahenditest võib rahastada järgmisi üksusi:

a)

juriidilised isikud, kelle asukoht on:

i)

liikmesriigis või sellega seotud ülemeremaal või –territooriumil,

ii)

tööprogrammis loetletud kolmandas riigis vastavalt lõikes 3 osutatud tingimustele,

b)

liidu õiguse alusel loodud juriidilised isikud või fondi jaoks asjakohased rahvusvahelised organisatsioonid.

2.   Liidu vahenditest ei või rahastada füüsilisi isikuid.

3.   Lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud üksused osalevad sellise konsortsiumi osana, kuhu kuulub vähemalt kaks sõltumatut üksust, millest vähemalt ühe asukoht on liikmesriigis.

Üksused, mis osalevad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsortsiumi osana, tagavad, et meetmed, milles nad osalevad, on kooskõlas hartas sätestatud põhimõtetega ning aitavad kaasa fondi eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 20

Liidu meetmed

1.   Komisjoni algatusel võib fondist rahastada liidu meetmeid, mis on seotud fondi eesmärkidega.

2.   Liidu meetmete raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

3.   Erandkorras võivad detsentraliseeritud asutused olla kõlblikud saama toetust ka liidu meetmetest, kui nad aitavad rakendada nende detsentraliseeritud asutuste pädevusse kuuluvaid liidu meetmeid ja neid meetmeid ei kaeta aastaeelarve kaudu kõnealuste asutuste eelarvesse makstavast liidu osalusest.

4.   Eelarve otsesel täitmisel rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

5.   Ettepanekuid hindava, finantsmääruse artiklis 150 osutatud komisjoni liikmeteks võivad olla väliseksperdid.

6.   Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud rahaliste vahendite saaja poolt tasumisele kuuluvate vahendite sissenõudmisega ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse määruse (EL) 2021/695 artikli 37 lõiget 7.

Artikkel 21

Segarahastamistoimingud

Fondi raames otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas määrusega (EL) 2021/523 ja finantsmääruse X jaotisega.

Artikkel 22

Komisjoni algatusel antav tehniline abi

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 35 kohaselt võib fondist toetada komisjoni algatusel või tema nimel rakendatavat tehnilist abi 100 % ulatuses.

Artikkel 23

Auditid

Liidu osaluse kasutamise auditid, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volituse liidu institutsioonidelt, organitelt, ametitelt või asutustelt, võetakse aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

Artikkel 24

Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1.   Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku, sisulist ja proportsionaalset teavet. Tagatakse liidu rahastamise nähtavus ja antakse sellekohast teavet, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui teabe avalik esitamine ei ole võimalik või asjakohane või kui teabe avaldamine on õigusaktidega piiratud eelkõige julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimise või isikuandmete kaitse tõttu. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks peavad liidu rahaliste vahendite saajad osutama asjaomase meetme kohta avalikkusele teabe andmisel rahastamise päritolule ja tõstma esile liidu embleemi.

2.   Võimalikult laia avalikkuseni jõudmiseks rakendab komisjon fondi ning fondi alusel võetud meetmete ja tulemustega seotud teabe- ja teavitusmeetmeid.

Fondile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisse niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud fondi eesmärkidega.

3.   Komisjon avaldab artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu tööprogrammid. Eelarve otsese või kaudse täitmise korras antava toetuse puhul avaldab komisjon finantsmääruse artikli 38 lõikes 2 osutatud teabe avalikult kättesaadaval veebisaidil ja ajakohastab seda teavet korrapäraselt. See teave avaldatakse avatud masinloetavas vormingus, mis võimaldab andmeid sortida, otsida, neist väljavõtet teha ja neid võrrelda.

4. JAGU

Toetus ja selle rakendamine eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras

Artikkel 25

Erakorraline abi

1.   Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste ja erivajaduste rahuldamiseks igakülgselt põhjendatud hädaolukorras.

Sellisele igakülgselt põhjendatud hädaolukorrale reageerimiseks võib komisjon otsustada anda erakorralist abi olemasolevate vahendite piires.

2.   Erakorraline abi võib olla otse detsentraliseeritud asutustele antava toetuse vormis.

3.   Erakorralise abi võib eraldada liikmesriikide programmidele lisaks artikli 10 lõike 1 kohasele eraldisele, tingimusel et see on seejärel liikmesriigi programmis sihtotstarbelisena märgitud. Neid vahendeid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, ja kui komisjon on liikmesriigi programmi muutmisega nende kasutamise heaks kiitnud. Erakorraliseks abiks ette nähtud eelmaksed võivad olla kuni 95 % liidu osalusest, sõltuvalt rahaliste vahendite olemasolust.

4.   Eelarve otsese täitmise korras rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

5.   Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib erakorraline abi katta kulutusi, mis tekkisid enne meetme toetustaotluse või abitaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel, et kulutused ei tekkinud enne 1. jaanuari 2021.

6.   Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral ja selleks, et tagada erakorralise abi jaoks vajalike vahendite õigeaegne kättesaadavus, võib komisjon võtta viivitamata kohaldatavate rakendusaktidega eraldi vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsuse erakorralise abi kohta kooskõlas artikli 33 lõikes 4 osutatud menetlusega. Asjaomane rakendusakt kehtib kuni 18 kuud.

Artikkel 26

Kumulatiivne ja alternatiivne rahastamine

1.   Meede, mis on saanud toetust fondist, võib saada toetust ka mõnest muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Iga meedet toetava liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.

2.   Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikega 4 võib Euroopa Regionaalarengu Fondist või Euroopa Sotsiaalfond+-ist toetada meetmeid, mis on saanud nimetatud määruse artikli 2 punktis 45 määratletud kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise saamiseks peavad meetmed vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:

a)

neid on hinnatud fondi konkursikutse alusel,

b)

need vastavad kõnealuse konkursikutsega ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele ning

c)

neid ei saa eelarvepiirangute tõttu kõnealuse konkursikutse alusel rahastada.

5. JAGU

Seire, aruandlus ja hindamine

1. alajagu

Üldsätted

Artikkel 27

Seire ja aruandlus

1.   Vastavalt finantsmääruse artikli 41 lõike 3 esimese lõigu punkti h alapunkti iii kohastele aruandlusnõuetele esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe käesoleva määruse V lisas loetletud tulemuslikkuse põhinäitajate kohta.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et teha vajalikke kohandusi kõnealuses lisas loetletud tulemuslikkuse põhinäitajates.

3.   Näitajad, mille abil antakse aru artikli 3 lõikes 2 sätestatud fondi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihid on kumulatiivsed.

4.   Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et programmi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

5.   Fondi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega, sealhulgas liikmesriikide esitatavat projektiteavet käsitlevate sätetega. VIII lisa muudatusi kohaldatakse üksnes nende projektide suhtes, mis on välja valitud pärast kõnealuse muudatuse jõustumist.

Artikkel 28

Aruandlus temaatilise rahastu kohta

Komisjon annab aru artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu kasutamise ja selle komponentide vahelise jaotuse kohta, sealhulgas toetuse kohta, mida liidu meetmete raames antakse kolmandates riikides võetavatele või nendega seotud meetmetele. Kui Euroopa Parlament teeb talle esitatud teabe põhjal soovitusi temaatilise rahastu raames toetatavate meetmete kohta, püüab komisjon neid soovitusi arvesse võtta.

Artikkel 29

Hindamine

1.   Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 käesoleva määruse kohta vahehindamise. Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 45 lõikes 1 sätestatule hinnatakse vahehindamisel järgmist:

a)

fondi tõhusus, sealhulgas selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse kogu asjakohast teavet, mis on juba kättesaadav, eelkõige artiklis 30 osutatud iga-aastaseid tulemusaruandeid ning VIII lisas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid;

b)

fondile eraldatud vahendite ning selle rakendamiseks kehtestatud juhtimis- ja kontrollimeetmete kasutamise tõhusus;

c)

II lisas loetletud rakendusmeetmete jätkuv asjakohasus ja sobivus;

d)

fondist toetatavate meetmete ja muudest liidu fondidest antava toetuse koordineerimine, sidusus ja vastastikune täiendavus;

e)

fondi raames rakendatud meetmete liidu lisaväärtus.

Vahehindamisel võetakse arvesse aastateks 2014–2020 loodud Sisejulgeolekufondi mõju käsitleva järelhindamise tulemusi.

2.   Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 45 lõikes 2 sätestatule hõlmab järelhindamine käesoleva artikli lõikes 1 loetletud elemente. Samuti hinnatakse fondi mõju.

3.   Vahe- ja järelhindamine tehakse õigel ajal, et nende tulemusi saaks arvesse võtta otsustusprotsessis, sealhulgas asjakohasel juhul käesoleva määruse läbivaatamisel.

4.   Komisjon tagab, et hindamised ei hõlma teavet, mille levitamine võib ohustada julgeolekuoperatsioone.

5.   Vahe- ja järelhindamises pöörab komisjon kooskõlas artikli 13 lõikega 11 ja artikliga 19 erilist tähelepanu kolmanda riigiga rakendatud, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete hindamisele.

2. alajagu

Eelarve jagatud täitmise reeglid

Artikkel 30

Iga-aastased tulemusaruanded

1.   Liikmesriigid esitavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta 15. veebruariks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) komisjonile määruse (EL) 2021/1060 artikli 41 lõikes 7 osutatud iga-aastase tulemusaruande.

Aruandeperiood hõlmab aruande esitamise aastale eelnevat viimast aruandeaastat, nagu see on määratletud määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 29. Aruanne, mis esitatakse 15. veebruariks 2023, hõlmab 1. jaanuaril 2021 algavat perioodi.

2.   Iga-aastastes tulemusaruannetes esitatakse eelkõige järgmine teave:

a)

liikmesriigi programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse kõige uuemaid andmeid, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 42;

b)

liikmesriigi programmi tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas teave komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 258 kohase rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamuse kohta, mis puudutab fondi rakendamist;

c)

fondist toetatud meetmete, eelkõige kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete ning muudest liidu fondidest antava toetuse vastastikune täiendavus;

d)

liikmesriigi programmi panus liidu asjaomase acquis’ ja tegevuskavade rakendamisse;

e)