13.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 247/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1139,

7. juuli 2021,

millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42, artikli 43 lõiget 2, artikli 91 lõiget 1, artikli 100 lõiget 2, artikli 173 lõiget 3, artiklit 175, artiklit 188, artikli 192 lõiget 1, artikli 194 lõiget 2, artikli 195 lõiget 2 ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF) tuleks luua ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027, et viia selle kestus vastavusse nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (4) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“) kestusega. Käesolevas määruses tuleks sätestada EMKVFi prioriteedid, selle eelarve ning liidupoolse rahastamise erireeglid, mis täiendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (5) alusel EMKVFi suhtes kohaldatavaid üldreegleid. EMKVFi eesmärk peaks olema liidu eelarvest pärit vahendite suunamine ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetuseks. Kõnealused vahendid on väga olulised järgmiste eesmärkide saavutamiseks: säästev kalapüük ja mere bioloogiliste ressursside kaitse, toiduga kindlustatus mereandidest valmistatud toodete pakkumise kaudu, säästva sinise majanduse arendamine ning heas seisukorras, ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud mered ja ookeanid.

(2)

Ülemaailmse osalejana ookeanide valdkonnas ja maailma ühe suurima mereandide tootjana vastutab liit suurel määral ookeanide ja nende ressursside kaitse, alalhoidmise ja säästva kasutamise eest. Merede ja ookeanide kaitse on maailma kiirelt suureneva elanikkonna jaoks tõepoolest oluline. See on ka liidu sotsiaal-majanduslikes huvides, kuna säästev sinine majandus suurendab investeeringuid, majanduskasvu ja tööhõivet, edendab teadus- ja arendustegevust ning panustab ookeanienergia abil energiajulgeolekusse. Lisaks on tõhus piirikontroll ja merekuritegevuse vastane üleilmne võitlus olulised ohutute ja turvaliste merede ja ookeanite seisukohast, aidates lahendada kodanike julgeolekumuresid.

(3)

Selleks et parandada koordineeritust ja ühtlustada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest (edaspidi „fondid“) antava toetuse kasutamist, võeti vastu määrus (EL) 2021/1060, mille põhieesmärk on poliitika elluviimise ühetaoline lihtsustamine. Kõnealust määrust kohaldatakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva EMKVFi osa suhtes. Fondidega taotletakse üksteist täiendavaid eesmärke ja nende eelarve täitmise viis on ühesugune. Seetõttu on määruses (EL) 2021/1060 sätestatud mitu ühist üldeesmärki ja üldpõhimõtet, nagu partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine. Nimetatud määrus sisaldab ka strateegilise planeerimise ja kavandamise ühiseid elemente, sealhulgas iga liikmesriigiga sõlmitava partnerluslepingu sätteid, ning selles on sätestatud ühine lähenemisviis fondide tulemuslikkusele suunatusele. Seega hõlmab see eeltingimusi, tulemuslikkuse hindamist ning seire, aruandluse ja hindamise korda. Samuti kehtestatakse ühissätted seoses rahastamiskõlblikkuse reeglitega ning määratakse kindlaks erikord rahastamisvahenditele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (6) loodud InvestEU kasutamisele, kogukonna juhitud kohalikule arengule ja finantsjuhtimisele. Ka mõned juhtimis- ja kontrollimeetmed on kõikidel fondidel ühised. Fondide, sealhulgas EMKVFi, ja teiste liidu programmide vahelist vastastikust täiendavust tuleks kirjeldada partnerluslepingus kooskõlas määrusega (EL) 2021/1060.

(4)

EMKVFi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (7) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarvetagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(5)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, auhindade, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarvetagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(6)	Eelarve otsese täitmise korral tuleks EMKVFiga luua koostoimet ja vastastikust täiendavust teiste asjaomaste liidu fondide ja programmidega. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu, mida rakendatakse määruse (EL) 2021/523 kohaselt.

(7)	EMKVFist antaval toetusel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus, muu hulgas turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade proportsionaalseks käsitlemiseks, dubleerimata ja välja tõrjumata erasektori rahastamist ning moonutamata siseturu konkurentsi.

(8)

Liikmesriikide poolt kalapüügi- ja vesiviljelussektori käitajatele käesoleva määruse alusel antava abi suhtes tuleks kohaldada ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109. Võttes arvesse selle sektori eripära, ei tohiks neid artikleid kohaldada siiski maksete suhtes, mida liikmesriigid teevad käesoleva määruse kohaselt ja mis kuuluvad ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja rakendusmeetodite valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete jaoks seatud prioriteete ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Kaaluda tuleks kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamist ning finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega sidumata rahastamist.

(10)

Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 on sätestatud, et kalandus- ja merenduspoliitika toetamist liidu eelarvest jätkatakse. EMKVFi eelarve peaks jooksevhindades olema 6 108 000 000 eurot. EMKVFi vahendid tuleks jagada eelarve jagatud, otseseks ja kaudseks täitmiseks. 5 311 000 000 eurot tuleks eraldada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaks toetuseks ning 797 000 000 eurot eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluvaks toetuseks. Selleks et tagada eelkõige ÜKP eesmärkide saavutamise stabiilsus, peaksid 2021–2027 programmitöö perioodi eelarve jagatud täitmise riiklikud eraldised tuginema Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (8) kohastele osakaaludele aastatel 2014–2020. Konkreetsed summad tuleks reserveerida äärepoolseimatele piirkondadele, kontrolliks ja täitmise tagamiseks ning andmete kogumiseks ja töötlemiseks kalavarude majandamise ja teaduslikel eesmärkidel, samal ajal kui teatavateks investeeringuteks kalalaevadesse ning püügitegevuse alaliseks lõpetamiseks ja ajutiseks peatamiseks ette nähtud summasid tuleks piirata.

(11)

Euroopa merendussektor pakub tööd rohkem kui viiele miljonile inimesele ning selle käive on peaaegu 750 000 000 000 eurot ja kogulisandväärtus 218 000 000 000 eurot aastas, kusjuures selle töökohtade loomise potentsiaal on veel palju suurem. Ülemaailmsest ookeanimajandusest saadav tulu on praegu hinnanguliselt 1 300 000 000 000 eurot ja see võiks 2030. aastaks rohkem kui kahekordistuda. Vajadus täita CO2 heitega seotud eesmärgid, suurendada ressursitõhusust ja vähendada sinise majanduse keskkonnajalajälge on olnud oluline innovatsioonistiimul teistes sektorites, nagu laevavarustus, laevaehitus, ookeanivaatlus, süvendamine, rannikualade kaitse ja merel toimuvad ehitustööd. Meremajanduse investeeringuid on rahastatud liidu struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ning EMKVFist. Euroopa merendussektori kasvupotentsiaali täitmiseks võiks kasutada uusi investeerimisvahendeid nagu InvestEU.

(12)

EMKVF peaks tuginema neljale prioriteedile: säästva kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine; säästva vesiviljelustegevuse soodustamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates seeläbi parandada toiduga kindlustatust liidus; säästva sinise majanduse võimaldamine rannikualadel, saartel ja sisemaal ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade arengu soodustamine; rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Neid prioriteete tuleks püüda saavutada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise teel.

(13)

EMKVF peaks põhinema lihtsal ülesehitusel, mille jaoks ei kasutata liidu tasandil eelnevalt kindlaks määratud meetmeid ja üksikasjalikke rahastamiskõlblikkuse reegleid ülemäära ettekirjutaval viisil. Selle asemel tuleks iga prioriteedi all kirjeldada laiu erieesmärke. Liikmesriigid peaksid seega valmistama ette oma programmid, milles esitatakse kõnealuste eesmärkide täitmise sobivaimad viisid. Mitmeid liikmesriikide poolt nendes programmides sõnastatud meetmeid võiks toetada käesolevas määruses ja määruses (EL) 2021/1060 sätestatud normide kohaselt, tingimusel et need on hõlmatud käesolevas määruses kindlaks määratud erieesmärkidega. Siiski on vaja koostada loetelu rahastamiskõlbmatutest tegevustest, et vältida kahjulikku mõju kalavarude kaitsele. Lisaks peaksid laevastikuga seotud investeeringud ja hüvitus täielikult sõltuma nende kooskõlast ÜKP kaitse-eesmärkidega.

(14)

ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 (edaspidi „tegevuskava 2030“) sõnastati 17 kestliku arengu eesmärgist ühena ookeanide kaitse ja säästev kasutamine (nr 14) („kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada kestlik areng“). Liit on täielikult pühendunud selle eesmärgi saavutamisele ja rakendamisele. Selles kontekstis on liit kohustunud edendama säästvat sinist majandust, mis on kooskõlas mereruumi planeerimise, bioloogiliste ressursside kaitse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ (9) sätestatud hea keskkonnaseisundi saavutamisega; samuti keelama teatavad kalapüügitoetused, mis põhjustavad liigset püügivõimsust ja ülepüüki; kaotama toetused, mis aitavad kaasa ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ning hoiduma sarnase mõjuga uute toetuste kehtestamisest. Selline peaks olema Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames kalandustoetuste üle peetavate läbirääkimiste tulemus. Lisaks kohustus liit WTO läbirääkimistel 2002. aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel ja ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsil (Rio+20) kaotama toetused, mis põhjustavad liigset püügivõimsust ja ülepüüki.

(15)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama saavutada eesmärki eraldada 30 % mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kogukuludest kliimaeesmärkide peavoolustamiseks ning aitama saavutada eesmärki eraldada 2024. aastal 7,5 % mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 iga-aastastest kulutustest elurikkuse eesmärkide saavutamiseks ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 iga-aastastest kulutustest elurikkuse eesmärkide saavutamiseks, võttes seejuures arvesse kliimaeesmärkide ja elurikkuse eesmärkide praegust kattumist.

(16)	EMKVF peaks aitama saavutada liidu keskkonna- ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke. Kõnealust panust tuleks jälgida liidu keskkonna- ja kliimamarkerite rakendamise teel ning sellest tuleks korrapäraselt aru anda vastavalt määrusele (EL) 2021/1060.

(17)	Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (10) artiklile 42 peaks EMKVFi kaudu antav liidu finantsabi sõltuma ÜKP normide järgimisest. ÜKP normide raskeid rikkumisi toime pannud käitajate taotlusi ei tohiks vastu võtta.

(18)

Määruses (EL) nr 1380/2013 osutatud ÜKP spetsiifiliste tingimustega tegelemiseks ja ÜKP normide järgimisele kaasaaitamiseks tuleks kehtestada sätted, mis täiendavad määruses (EL) 2021/1060 sätestatud maksete katkestamist, maksete peatamist ja finantskorrektsioone käsitlevaid norme. Kui liikmesriik ei ole täitnud oma ÜKP kohustusi või kui komisjonil on tõendeid, mis viitavad sellisele täitmata jätmisele, peaks komisjonil olema ettevaatusabinõuna õigus maksetähtaegu edasi lükata. Lisaks maksetähtaegade edasilükkamise võimalusele ja selleks, et vältida ilmset riski teha väljamakseid rahastamiskõlbmatute kulude hüvitamiseks, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed ja kohaldada finantskorrektsioone juhul, kui liikmesriik on jätnud ÜKP normid olulisel määral täitmata.

(19)

Viimasel paaril aastal on võetud meetmeid, et taastada kalavarud kestlikul tasemel, suurendada liidu kalatööstuse kasumlikkust ja kaitsta mereökosüsteeme. ÜKP sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaeesmärkide täielikul saavutamisel esineb siiski jätkuvalt märkimisväärseid probleeme, eelkõige mis puudutab eesmärke taastada ja hoida püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalse kestliku saagikuse saamiseks vajaliku taseme, vältida soovimatut püüki ning rajada kalavarude taastamise alad. Nende eesmärkide saavutamine nõuab jätkuvat toetust ka pärast 2020. aastat, eriti merealadel, kus edusammud on olnud tagasihoidlikumad.

(20)

EMKVF peaks aitama saavutada ÜKP keskkonna-, majanduslikke, sotsiaalseid ja tööhõivealaseid eesmärke, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige mis puudutab eesmärke taastada ja hoida püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalse kestliku saagikuse saamiseks vajaliku taseme, vältida ja piirata soovimatut püüki võimalikult suures ulatuses ning viia püügitegevuse poolt mere ökosüsteemile avalduv negatiivne mõju miinimumini. Sellise toetusega tuleks tagada, et püügitegevus on pikas perspektiivis keskkonnasäästlik ning seda korraldatakse viisil, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud eesmärkidega, et saada majanduslikku, sotsiaalset ja tööhõivealast kasu, toetada tervisliku toidu varude kättesaadavust ning aidata saavutada rahuldav elatustase kalapüügist sõltuvatele inimestele, pidades silmas rannapüüki ja sotsiaalmajanduslikke aspekte. Kõnealune toetus peaks hõlmama innovatsiooni ja investeeringuid vähese mõjuga, selektiivsetesse, kliimamuutustele vastupanuvõimelistesse ning vähese CO2 heitega püügiviisidesse ja -tehnikatesse.

(21)

Kalapüügil on oluline roll liidu paljude rannikukogukondade elatusallikana ja kultuuripärandis, eriti seal, kus tähtis osa on väikesemahulisel rannapüügil. Kuna paljudes kalurikogukondades küündib keskmine vanus üle 50, kujutab põlvkondade vahetus ja tegevuse mitmekesistamine endast jätkuvalt probleemi. Eelkõige on uute majandustegevuste loomine ja arendamine kalapüügisektoris noorte kalurite jaoks rahaliselt keeruline ning seda tuleks võtta arvesse EMKVFi vahendite jaotamisel ja suunamisel. Selline areng on oluline liidu kalapüügisektori konkurentsivõime seisukohalt. Seetõttu tuleks anda toetust püügitegevust alustavatele noortele kaluritele, et hõlbustada nende ettevõtete asutamist. EMKVFi kohaselt toetatavate uute majandustegevuste elujõulisuse tagamiseks peaks toetuse andmine sõltuma piisava kogemuse või kvalifikatsiooni omandamisest. Kui tegevuse alustamise toetust antakse kalalaeva ostuks, peaks see aitama kaasa ainult esimese kalalaeva või selle kontrollosaluse ostule.

(22)

Soovimatu püügi vältimine on üks ÜKP peamisi väljakutseid. Sellega seoses on kogu saagi lossimise õiguslik kohustus toonud kaasa olulisi muutusi kalapüügiviisides, millel mõnikord on märkimisväärse rahaline kulu. Seetõttu peaks olema võimalik EMKVFist toetada innovatsiooni ja investeeringuid, millega aidatakse kaasa lossimiskohustuse täielikule rakendamisele ning selektiivsust suurendavate kaitsemeetmete väljatöötamisele ja rakendamisele. Peaks olema võimalik kohaldada teistele tegevustele kohaldatavast abi osakaalu määrast kõrgemat määra investeeringutele, mida tehakse selektiivsesse püügivahendisse, sadamate taristu parandamisse ja soovimatu saagi turustamisse. Selleks et leevendada lossimiskohustusest põhjustatud püüki piiravate liikide mõju, peaks olema võimalik ette näha ka 100%line abi ülemmäär liikmesriikide vahel kalapüügivõimaluste vahetamise (edaspidi „kvootide vahetamine“) läbipaistvate süsteemide väljatöötamiseks, arendamiseks, seireks, hindamiseks ja haldamiseks.

(23)

EMKVFist peaks olema võimalik toetada innovatsiooni ja investeeringuid liidu kalalaevade pardal. Kõnealune toetus peaks hõlmama meetmeid, mille eesmärk on parandada tervishoidu, ohutust ja töötingimusi, energiatõhusust ja püügi kvaliteeti. See ei tohiks hõlmata selliste seadmete soetamist, mis suurendavad kalalaeva võimekust leida kala. Selline toetus ei tohiks kaasa tuua ka ühegi laeva püügivõimsuse suurenemist, välja arvatud juhul, kui see tuleneb otseselt kalalaeva kogumahutavuse suurenemisest, mis on vajalik ohutuse, töötingimuste või energiatõhususe parandamiseks. Sellistel juhtudel tuleks konkreetse laeva püügivõimsuse suurenemine kompenseerida vähemalt sama koguse püügivõimsuse varasema kõrvaldamise teel ilma avaliku sektori toetuseta kas siis samas laevastiku osas või laevastiku osas, kus püügivõimsus ei ole olemasolevate püügivõimalustega tasakaalus, et vältida püügivõimsuse suurenemist laevastiku tasandil. Samuti ei tohiks toetust anda lihtsalt liidu õiguse kohaselt kohustuslike nõuete täitmiseks, välja arvatud nõuded, mille liikmesriik on kehtestanud nõukogu direktiivi (EL) 2017/159 (11) kohaste valikuliste sätete jõustamiseks, ning välja arvatud teatavate kontrolliks vajalike seadmete ostmiseks, paigaldamiseks ja haldamiseks. Ilma ettekirjutavate meetmeteta ülesehituse korral peaks kõnealuste investeeringute täpsed rahastamiskõlblikkuse normid kehtestama liikmesriigid. Mis puudutab tervishoidu, ohutust ja töötingimusi kalalaevade pardal, siis peaks olema lubatud kohaldada kõrgemat abi osakaalu määra kui teistele tegevustele.

(24)

Vaja on kehtestada rahastamiskõlblikkuse erinormid teatavate muude kalalaevastikku tehtavate ja EMKVFist toetatavate investeeringute jaoks, et ära hoida olukorda, kus need investeeringud soodustavad liigset püügivõimsust või ülepüüki. Eelkõige tuleks kehtestada tingimused ka esimese kasutatud laeva ostmiseks noorele kalurile ja kalalaeva mootori asendamiseks või moderniseerimiseks antavale toetusele, sealhulgas tingimused, et laev kuulub laevastiku osasse, mille püügivõimsus on tasakaalus selle osa jaoks ette nähtud püügivõimalustega, ning et uuel või moderniseeritud mootoril ei ole rohkem võimsust kilovattides (kW) kui asendatud mootoril.

(25)

Investeerimine inimkapitali on väga oluline kalapüügi-, vesiviljelus- ja merendussektori konkurentsivõime ja majandustulemuste jaoks. Seepärast peaks olema võimalik EMKVFist toetada nõuandeteenuseid, teadlaste ja kalurite vahelist koostööd, kutseõpet ja elukestvat õpet, samuti sotsiaaldialoogi edendamist ja teadmiste levitamist.

(26)

ÜKP elluviimisel on äärmiselt tähtis kalanduskontroll. Seetõttu tuleks EMKVFist toetada eelarve jagatud täitmise korral liidu kalapüügi kontrollisüsteemi väljatöötamist ja rakendamist, nagu on ette nähtud nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 (12). Konkreetset toetust EMKVFist õigustavad kõnealuse määrusega kehtestatud teatavad kohustused, nimelt kohustuslikud laevade liikumistee kindlakstegemise ja elektroonilised laevaettekannete süsteemid, kohustuslikud elektroonilised kaugseiresüsteemid ning kohustuslik mootori tõukejõu pideva mõõtmise ja salvestamise süsteem. Lisaks saaks liikmesriikide investeeringuid kontrolliseadmetesse kasutada ka mereseireks ja rannikuvalveülesannete alaseks koostööks.

(27)

ÜKP edu sõltub kalavarude majandamist käsitlevate teaduslike nõuannete ja seega kalavarusid käsitlevate andmete kättesaadavusest. Võttes arvesse usaldusväärsete ja täielike andmete kogumisega seotud probleeme ja kulusid, on vaja toetada liikmesriikide meetmeid andmete kogumiseks ja töötlemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1004 (13) ning anda panus parimatesse olemasolevatesse teaduslikesse nõuannetesse. Selline toetus peaks võimaldama koostoimet muud liiki mereandmete kogumise ja töötlemisega.

(28)

EMKVFist peaks eelarve otsese ja kaudse täitmise korral toetama ÜKP tulemuslikku teadmistepõhist rakendamist ja juhtimist teaduslike nõuannete andmise, kaitsemeetmete alase piirkondliku koostöö, liidu tasandil kalanduskontrolli süsteemi väljatöötamise ja rakendamise, nõuandekomisjonide tegevuse ning rahvusvahelistele organisatsioonidele tehtavate vabatahtlike osamaksude kaudu.

(29)

Selleks et tugevdada majanduslikult ja sotsiaalselt kestlikku ning keskkonnasäästlikku püügitegevust, peaks olema võimalik toetada EMKVFist meetmeid kalavarude majandamiseks ja kalalaevastike haldamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitega 22 ja 23 ning II lisaga, samuti jõupingutusi, mida teevad liikmesriigid neile eraldatud püügivõimaluste optimeerimiseks, võttes arvesse oma laevastiku vajadusi ning suurendamata selle üldist püügivõimsust.

(30)

Võttes arvesse ÜKP kaitse-eesmärkide saavutamise probleeme, on toetus laevastike kohandamiseks mõnikord jätkuvalt vajalik teatavate laevastiku osade ja merepiirkondade puhul. See toetus tuleks kindlalt suunata laevastiku haldamise parandamisele ning merekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsele ja säästvale kasutamisele ning selle eesmärk peaks olema saavutada tasakaal püügivõimsuse ja olemasolevate püügivõimaluste vahel. Seetõttu peaks olema võimalik EMKVFist toetada püügitegevuse alalist lõpetamist nendes laevastiku osades, kus püügivõimsus ei ole olemasolevate püügivõimalustega tasakaalus. Selline toetus peaks olema vahendiks tegevuskavade raames, milles käsitletakse kindlaksmääratud struktuurse liigse püügivõimsusega laevastiku osade kohandamist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 4, ning seda tuleks rakendada kas kalalaeva lammutamise või kasutusest kõrvaldamise ja muuks tegevuseks ümberseadistamise kaudu. Kui ümberseadistamine suurendaks harrastuskalapüügi survet mereökosüsteemile, tuleks toetust anda üksnes siis, kui see on kooskõlas ÜKP ja asjaomaste mitmeaastaste kavade eesmärkidega.

(31)

Et aidata saavutada ÜKP kaitse-eesmärke või leevendada teatud erandlike asjaolude mõju, peaks olema võimalik EMKVFist toetada hüvituste maksmist püügitegevuse ajutise peatamise eest, mis on tingitud teatavate kaitsemeetmete rakendamisest, erakorraliste meetmete rakendamisest, säästva kalapüügi partnerluslepingute kohaldamise katkemisest vääramatu jõu tõttu, loodusõnnetusest, keskkonnajuhtumist või tervisekriisist. Toetust tuleks kaitsemeetmetest tingitud püügitegevuse ajutise peatamise korral anda üksnes juhul, kui teaduslike nõuannete põhjal on püügikoormuse vähendamine vajalik, et saavutada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 ja artikli 2 lõike 5 punktis a sätestatud eesmärgid.

(32)

Kuna kalurid puutuvad kokku suurenevate majanduslike ja keskkonnariskidega, muu hulgas kliimamuutuste ja hinnavolatiilsuse tõttu, peaks olema võimalik EMKVFist toetada kalandussektori vastupanuvõimet tugevdavaid meetmeid, sealhulgas ühisfondide, kindlustusvahendite või muude kollektiivsete skeemide kaudu, mis suurendavad sektori suutlikkust juhtida riske ja reageerida ebasoodsatele sündmustele.

(33)

Väikesemahulise rannapüügiga tegelevad mere- ja siseveekalalaevad, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid, ning kaldakalurid, sealhulgas veeselgrootute korjajad. Selles sektoris tegutseb peaaegu 75 % kõigist liidus registreeritud kalalaevadest ja see annab peaaegu poole kalapüügisektori tööhõivest. Väikesemahulise rannapüügi sektori käitajad on eriti sõltuvad heas seisundis kalavarudest kui oma peamisest sissetulekuallikast. Säästvate kalapüügitavade soodustamiseks tuleks seetõttu EMKVFi kasutamisel neid käitajaid sooduskohelda maksimaalselt 100 % abi ülemmääraga, välja arvatud tegevuste puhul, mis on seotud esimese kalalaeva soetamisega või mootori asendamise või moderniseerimisega, ning kalalaeva kogumahutavust suurendavate tegevuste puhul, mille eesmärk on parandada ohutust, töötingimusi või energiatõhusust. Lisaks peaksid liikmesriigid võtma oma programmis arvesse väikesemahulise rannapüügi konkreetseid vajadusi ja kirjeldama väikesemahulise rannapüügi arendamiseks kavandatud meetmete liike.

(34)	EMKVFi maksimaalne kaasrahastamise määr erieesmärgi kohta peaks olema 70 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades lisakulude hüvitamise puhul, kus see peaks olema 100 %.

(35)	Abi ülemmäär peaks olema 50 % rahastamiskõlblikest kogukuludest ning teatavatel juhtudel peaks olema võimalik kehtestada erandmäärad.

(36)

Äärepoolseimad piirkonnad peavad toime tulema kaugusest, topograafiast ja kliimast tulenevate konkreetsete probleemidega, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, ja neil on ka spetsiifilised ressursid säästva sinise majanduse arendamiseks. Seetõttu tuleks iga äärepoolseima piirkonna kohta lisada asjaomaste liikmesriikide programmi säästva sinise majanduse sektorite arengu, sealhulgas kalavarude ja vesiviljeluse säästva kasutamise tegevuskava ning reserveerida nende tegevuskavade elluviimise toetamiseks rahalised vahendid. Samuti peaks olema võimalik EMKVFist toetada nende lisakulude hüvitamist, mida käitajad äärepoolseimatest piirkondadest kannavad nende piirkondade asukoha või saarelise asendi tõttu. Sellele toetusele tuleks kehtestada ülempiir protsendina kogueraldisest. Lisaks tuleks äärepoolseimate piirkondade puhul kohaldada kõrgemat abi osakaalu määra kui teistele tegevustele. Liikmesriikidel peaks olema võimalik anda kõnealuse toetuse kasutamiseks lisavahendeid. Kuna selline rahastamine on riigiabi, tuleks sellest teatada komisjonile, kes võib selle käesoleva määruse alusel kõnealuse toetuse raames heaks kiita.

(37)

Eelarve jagatud täitmise korral peaks olema võimalik EMKVFist toetada veekeskkonna, sealhulgas sisevete elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmist ja taastamist. Sel eesmärgil peaks olema kättesaadav EMKVFi toetus, et hüvitada muu hulgas kalurite tegevust kaotatud püügivahendi ja mereprügi, sealhulgas sargassum-vetikate passiivsel kokkukogumisel merest ning toetada sadamatesse tehtavaid investeeringuid, et tagada kaotatud püügivahendi ja mereprügi jaoks sobivad vastuvõturajatised. Sellest tuleks toetada ka meetmeid, mille eesmärk on saavutada merekeskkonna hea seisund või seda säilitada, nagu on ette nähtud direktiivis 2008/56/EÜ, kõnealuse direktiivi kohaselt kehtestatud ruumiliste kaitsemeetmete rakendamist, Natura 2000 alade haldamist, taastamist ja seiret kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (14) kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega, liikide kaitset, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ (15) kohaselt, ning sisevete taastamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (16) kohaselt välja töötatud meetmete programmiga. Kooskõlas merekeskkonna hea seisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgiga peaks EMKVF eelarve otsese täitmise korral toetama puhaste ja heas seisundis merede edendamist ning plasti ringmajandust käsitleva Euroopa strateegia rakendamist, mis on välja töötatud komisjoni 16. jaanuari 2018. aasta teatises.

(38)

Kalapüük ja vesiviljelus toetavad toiduga kindlustatust ja elanike varustamist toiduainetega. Ometi impordib liit praegu hinnanguliselt rohkem kui 60 % oma kalatoodete tarnest ja on seetõttu suures sõltuvuses kolmandatest riikidest. Oluline ülesanne on ergutada liidus rangete kvaliteedistandardite kohaselt toodetud ja tarbijatele taskukohaste hindadega kättesaadava kalavalgu tarbimist.

(39)

EMKVFist peaks olema võimalik toetada vesiviljeluse, sealhulgas magevee vesiviljeluse edendamist ja kestlikku arengut veeloomade ja -taimede kasvatamiseks toidu ja muu tooraine tootmise eesmärgil. Mõnes liikmesriigis kasutatakse jätkuvalt keerukaid haldusmenetlusi, näiteks alale juurdepääsu piiranguid ja koormavad loamenetlusi, mille tõttu on sektoril keeruline parandada kasvatatud toodete kuvandit ja konkurentsivõimet. Toetus EMKVFist peaks olema kooskõlas vesiviljelust käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega, mis on koostatud määruse (EL) nr 1380/2013 alusel. Eelkõige peaks olema rahastamiskõlblik keskkonnasäästlikkus, tulusad investeeringud, innovatsioon, kutseoskuste omandamine, töötingimuste parandamine ning kompensatsioonimeetmed oluliste maa ja loodusvarade majandamise teenuste osutamiseks. Rahastamiskõlblikud peaksid olema ka rahvatervise meetmed, vesiviljeluse varude kindlustamise kavad ning loomatervise ja loomade heaolu valdkonna meetmed.

(40)

Toiduga kindlustatus sõltub tõhusatest ja hästi korraldatud turgudest, mis parandavad tarneahela läbipaistvust, stabiilsust, kvaliteeti ja mitmekesisust ning tarbijate teavitamist. Selleks peaks EMKVFist olema võimalik toetada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1379/2013 (17) sätestatud eesmärkidele. Eelkõige peaks olema võimalik toetada tootjaorganisatsioonide asutamist, tootmis- ja turustamiskavade rakendamist, uute turuväljundite edendamist ning turuteabe arendamist ja levitamist.

(41)

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oma osa töötleval tööstusel. EMKVFist peaks olema võimalik toetada sellesse tööstusharusse tehtavaid sihtotstarbelisi investeeringuid, tingimusel et need aitavad saavutada ühise turukorralduse eesmärke. Muudele ettevõtjatele kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) tuleks sellist toetust anda üksnes rahastamisvahendite või InvestEU, mitte aga toetuste kaudu.

(42)	EMKVFist peaks olema võimalik toetada kalapüügi- ja vesiviljelussektori käitajatele hüvituse maksmist märkimisväärseid turuhäireid põhjustavate erakordsete sündmuste korral.

(43)

Töökohtade loomine rannikupiirkondades oleneb säästva sinise majanduse kohalikul tasandil juhitud arengust, mis taastab nende piirkondade sotsiaalse struktuuri. Ookeanitööstuse ja -teenuste tulemused edestavad ilmselt maailmamajanduse kasvu ning annavad 2030. aastaks suure panuse nii tööhõivesse kui ka majanduskasvu. Sinise majanduse kasvu kestlikkus sõltub innovatsioonist ja investeeringutest uutes merendusvaldkondades ja biomajanduses (sh säästva turismi mudelid, ookeanipõhine taastuvenergia, innovaatiline tipptasemel laevaehitus ja uued sadamateenused), mis võivad luua töökohti ja edendada samal ajal kohalikku arengut. Samal ajal kui avaliku sektori investeeringud säästvasse sinisesse majandusse peaksid olema läbivalt liidu eelarvesse integreeritud, peaks EMKVFi toetus keskenduma konkreetselt säästva sinise majanduse arengut võimaldavatele tingimustele ja kitsaskohtade kõrvaldamisele, et soodustada investeerimist ning uute turgude ja tehnoloogia või teenuste arendamist. Säästva sinise majanduse arendamist tuleks toetada eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise kaudu.

(44)

Säästva sinise majanduse arendamine sõltub suurel määral kohalike sidusrühmade partnerlustest, kes panustavad ranniku- ja sisemaa kogukondade ja majanduse elujõulisusse. EMKVFiga tuleks ette näha vahendid selliste partnerluste edendamiseks. Selleks peaks eelarve jagatud täitmise korral olema võimalik toetada kogukonna juhitud kohalikku arengut. Kõnealune lähenemisviis peaks edendama majanduslikku mitmekesistamist kohalikus kontekstis, arendades ranniku- ja sisevete kalapüüki, vesiviljelust ja säästvat sinist majandust. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad peaksid tagama, et kalapüügi- ja vesiviljeluspiirkondade kohalikud kogukonnad kasutavad säästva sinise majanduse pakutavaid võimalusi paremini ja saavad neist rohkem kasu, rakendades kasulikult ning tugevdades keskkonna-, kultuurilisi, sotsiaalseid ja inimressursse. Iga kohalik partnerlus peaks seega kajastama oma strateegia põhieesmärki, tagades kohaliku säästva sinise majanduse kõigi asjaomaste sidusrühmade tasakaalustatud osalemise ja esindatuse.

(45)

Eelarve jagatud täitmise korral peaks olema võimalik EMKVFist toetada merede ja ookeanide säästva majandamise tugevdamist andmete kogumise, haldamise ja kasutamise kaudu, et parandada teadmisi merekeskkonna seisundist. Selle toetuse eesmärk peaks olema direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ nõuete täitmine, mereruumi planeerimise toetamine ning andmete kvaliteedi parandamine ja andmete suurem jagamine Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu.

(46)

Eelarve otsese ja kaudse täitmise korral peaks toetus EMKVFist keskenduma säästvat sinist majandust võimaldavate tingimuste loomisele, edendades merenduspoliitika integreeritud juhtimist ja haldamist, suurendades teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia siiret ja rakendamist säästvas sinises majanduses, parandades merendusalaseid oskusi ja ookeanide tundmist ning jagades säästva sinise majanduse kohta sotsiaal-majanduslikke andmeid, edendades vähese CO2 heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist säästvat sinist majandust ning töötades välja projektide esitamise süsteemid ja innovaatilised rahastamisvahendid. Seoses eespool nimetatud valdkondadega tuleks pöörata piisavat tähelepanu äärepoolseimate piirkondade eriolukorrale.

(47)

60 % ookeanidest laiub väljaspool riikide jurisdiktsiooni piire. See toob kaasa jagatud rahvusvahelise vastutuse. Enamik ookeane ohustavaid probleeme on piiriülesed, nagu liigkasutus, kliimamuutused, hapestumine, reostus ja elurikkuse vähenemine, ning seetõttu tuleb neile ühiselt reageerida. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni alusel, mille osaline on liit nõukogu otsuse 98/392/EÜ (18) alusel, on kehtestatud paljud jurisdiktsiooniga seotud õigused, institutsioonid ja eriraamistikud, et reguleerida ja hallata inimeste tegevust ookeanidel. Viimastel aastatel on saavutatud ülemaailmne üksmeel selles, et ookeanidele avalduva üha suureneva survega toimetulemiseks tuleks merekeskkonda ja merel toimuvat inimtegevust tõhusamalt hallata.

(48)

Liit on ülemaailmse osalejana võtnud kindlalt kohustuse edendada rahvusvahelist ookeanide majandamist kooskõlas komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 10. novembri 2016. aasta ühisteatisega „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“. Liidu ookeanide majandamise poliitika hõlmab ookeane integreeritud viisil. Rahvusvaheline ookeanide majandamine on keskse tähtsusega nii tegevuskava 2030 ja eelkõige kestliku arengu eesmärgi nr 14 saavutamisel kui ka tulevastele põlvedele ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatavate merede ja ookeanide kindlustamisel. Liit peab täitma need rahvusvahelised kohustused ja olema parema rahvusvahelise ookeanide majandamise juhtiv jõud kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil, sealhulgas selleks, et ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ennetada, seda ära hoida ja see lõpetada, täiustada rahvusvahelise ookeanide majandamise raamistikku, vähendada ookeanide ja merede koormust, luua tingimused säästva sinise majanduse arenguks ning tugevdada rahvusvahelisi ookeaniuuringuid ja -andmeid.

(49)

EMKVFi meetmed rahvusvahelise ookeanide majandamise edendamiseks peavad parandama rahvusvaheliste ja piirkondlike protsesside, kokkulepete, reeglite ja institutsioonide üldist raamistikku, et reguleerida ja hallata inimeste tegevust ookeanidel. EMKVF peaks toetama rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille liit on sõlminud valdkondades, mis jäävad väljapoole erinevate kolmandate riikidega sõlmitud säästva kalapüügi partnerluslepinguid, samuti liidu kohustuslikke osamakseid piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele. Säästva kalapüügi partnerluslepinguid ja piirkondlikke kalandusorganisatsioone rahastatakse jätkuvalt erinevatelt liidu eelarve ridadelt.

(50)

Julgeoleku ja kaitse seisukohast on äärmiselt oluline parandada piirikaitset ja meresõidu turvalisust. Nende eesmärkide saavutamiseks on Euroopa Liidu Nõukogu poolt 24. juunil 2014 vastu võetud Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia ja selle 16. detsembril 2014 vastu võetud tegevuskava raames väga oluline roll teabe jagamisel ning koostööl Euroopa Kalanduskontrolli Ameti, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahel. Seetõttu peaks EMKVF toetama mereseire- ja rannikuvalvekoostööd nii eelarve jagatud kui ka otsese täitmise korral, sealhulgas ostes vahendeid mitmeotstarbelisteks mereoperatsioonideks. Samuti peaks fond võimaldama asjaomastel ametitel rakendada toetust mereseire ja meresõidu turvalisuse valdkonnas eelarve kaudse täitmise kaudu.

(51)

Eelarve jagatud täitmise korral peaks iga liikmesriik koostama ühe programmi, mille komisjon peaks heaks kiitma. Komisjon peaks hindama programmide kavandeid, võttes arvesse nende panuse maksimeerimist EMKVFi prioriteetidesse ning vastupanuvõime, rohepöörde ja digiülemineku eesmärkidesse. Programmide kavandite hindamisel peaks komisjon võtma arvesse ka nende panust säästva väikesemahulise rannapüügi arendamisse, keskkonnasäästlikkusse, majanduslikku ja sotsiaalsesse kestlikkusse, ÜKP sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaprobleemide lahendamisse, säästva sinise majanduse sotsiaal-majanduslikesse tulemustesse, mereökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse, mereprügi vähendamisse ning kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse.

(52)

Piirkondadeks jaotamise kontekstis ja eesmärgiga ergutada liikmesriike kasutama programmide ettevalmistamisel strateegilist lähenemisviisi, peaks komisjon hindama programmide kavandeid, võttes asjakohasel juhul arvesse komisjoni poolt välja töötatud piirkondlike merealade analüüsi, milles on näidatud ühised tugevad ja nõrgad küljed seoses ÜKP eesmärkide saavutamisega. Nii liikmesriigid kui ka komisjon peaksid iga programmi läbi rääkides lähtuma sellest analüüsist, võttes arvesse piirkonna probleeme ja vajadusi.

(53)	EMKVFi abil liikmesriikides saavutatud tulemusi tuleks hinnata näitajate põhjal. Liikmesriigid peaksid aru andma kehtestatud vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste täitmisel tehtud edusammudest vastavalt määrusele (EL) 2021/1060. Selleks tuleks kehtestada seire- ja hindamisraamistik.

(54)

Et anda teavet määruse (EL) 2021/1060 kohaselt EMKVFist antava keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud toetuse kohta, tuleks kehtestada sekkumise liikidel põhinev metoodika. See metoodika peaks hõlmama antava toetuse kaalu kindlaksmääramist tasemel, mis kajastab toetusega keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse antava panuse ulatust.

(55)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (19) punktidele 22 ja 23 tuleks EMKVFi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata EMKVFi mõju kohapeal.

(56)	Komisjon rakendab EMKVFi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. EMKVFile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need on seotud EMKVFi prioriteetidega.

(57)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (20) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (21), (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (22) ja (EL) 2017/1939 (23) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (24) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid hoidma ära, avastama ja tõhusalt käsitlema kõiki toetusesaajate poolseid õigusnormide rikkumisi, sealhulgas kelmusi ja pettusi. Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile igast avastatud õigusnormide rikkumisest, sealhulgas kelmustest ja pettusest, ning õigusnormide rikkumise puhul võetud järelmeetmetest ja OLAFi juurdluste järelmeetmetest.

(58)

Selleks et parandada liidu rahaliste vahendite kasutamise läbipaistvust ja nende finantsjuhtimise usaldusväärsust, eelkõige tugevdades avalikkuse kontrolli raha kasutamise üle, tuleks teatavad andmed EMKVFist rahastatavate tegevuste kohta avaldada liikmesriigi veebisaidil vastavalt määrusele (EL) 2021/1060. Kui liikmesriik avaldab teavet EMKVFist rahastatavate tegevuste kohta, tuleb täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (25) sätestatud isikuandmete kaitse õigusnorme.

(59)

Käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte vastuvõetamatuse rakendumise künnise ja ajavahemiku kindlaksmääramiseks seoses taotluste vastuvõetavuse kriteeriumidega; antud abi tagasinõudmise korra kehtestamiseks raske rikkumise korral; vastuvõetamatuse ajavahemiku asjaomasteks algus- ja lõppkuupäevadeks ja vastuvõetamatuse lühendatud ajavahemiku tingimusteks ning äärepoolseimate piirkondade spetsiifilistest tingimustest tingitud lisakulude arvutamise kriteeriumide kindlaksmääramiseks. Käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et võimaldada kehtestada täiendavaid tulemuslikkuse põhinäitajaid. Selleks et hõlbustada sujuvat üleminekut määrusega (EL) nr 508/2014 kehtestatud kavalt käesoleva määrusega kehtestatud kavale, peaks komisjonil olema ka õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust üleminekusätete kehtestamisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(60)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: tööprogrammid, energiatõhusate tehnoloogiate kindlaksmääramine, kalalaevade mootorite CO2 heite vähenemise mõõtmise metoodiliste elementide kehtestamine, erakordse sündmuse toimumine, selliste liikmesriikidepoolse rikkumise juhtumite kindlaksmääramine, mis võivad põhjustada maksetähtaja edasilükkamist, maksete peatamist liikmesriigipoolse raske rikkumise korral, finantskorrektsioone, ning tegevuse tasandi asjakohased rakendusandmete kindlaksmääramine ja esitamine. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (26), välja arvatud tööprogrammide, sealhulgas tehnilise abi ja erakordse sündmuse korral.

(61)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 peaks olema võimalik anda toetust juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulud ei ole siiski rahastamiskõlblikud, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuse andmises häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik sätestada piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel, et meetmed ja kulud on rahastamiskõlblikud alates 2021. eelarveaasta algusest, isegi kui neid rakendati ja need tekkisid enne toetustaotluse esitamist. Samadel põhjustel ja samadel tingimustel on vaja teha erand finantsmääruse artikli 193 lõikest 4 tegevustoetuste puhul.

(62)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(63)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, on vaja ette näha käesoleva määruse tagasiulatuv kohaldamine eelarve otsese või kaudse täitmise korral antava toetuse osas alates 1. jaanuarist 2021. Seetõttu peaks käesolev määrus kiireloomulisena jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDRAAMISTIK

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. EMKVFi kestus on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestusega. Selles sätestatakse EMKVFi prioriteedid, selle eelarve ning liidupoolse rahastamise erireeglid, mis täiendavad määruse (EL) 2021/1060 alusel EMKVFi suhtes kohaldatavaid üldreegleid.

Artikkel 2

Mõisted

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kasutatakse käesolevas määruses mõisteid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4, määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 5, määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4, määruse (EL) 2021/523 artiklis 2 ja määruse (EL) 2021/1060 artiklis 2.

2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„ühine teabejagamiskeskkond“ või CISE – selliste süsteemide keskkond, mis on loodud valdkondadevahelise ja piiriülese mereseirega tegelevate ametiasutuste vahelise teabevahetuse toetamiseks, et suurendada teadlikkust merel toimuvast tegevusest;

„rannikuvalve“ – riigi ametiasutused, kes täidavad rannikuvalveülesandeid, mis hõlmavad meresõiduohutust, meresõidu turvalisust, merendusega seotud tollitoiminguid, salakaubaveo ja smugeldamise ennetamist ja peatamist, merendusvaldkonna ühendatud õiguskaitset, merepiiri valvet, mereseiret, merekeskkonna kaitset, päästet, õnnetustele ja katastroofidele reageerimist, kalanduskontrolli, inspekteerimist ja muud nende ülesannetega seotud tegevust;

3)	„Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk“ või EMODnet – merendusandmeid ja metaandmeid koguv partnerlus, et teha need killustatud allikad kättesaadavamaks ja kasutatavamaks avaliku ja erasektori kasutajatele, pakkudes kindla kvaliteediga, koostalitlevaid ja ühtlustatud merendusandmeid;

4)	„uurimuslik kalapüük“ –püügitoiming, mida tehakse töönduslikul eesmärgil konkreetses piirkonnas, et hinnata kalavarude regulaarse pikaajalise ekspluateerimise kasumlikkust ja bioloogilist säästlikkust selliste varude puhul, mida ei ole varem kaubanduslikul eesmärgil püütud;

5)	„kalur“ – asjaomase liikmesriigi tunnustatud füüsiline isik, kes tegeleb püügiga kaubanduslikul eesmärgil;

6)	„sisevete kalapüük“ – laevade või muude, sealhulgas jääpüügiks mõeldud seadmetega püügitegevus sisevetel kaubanduslikul eesmärgil;

„rahvusvaheline ookeanide majandamine“ – liidu algatus, mille eesmärk on parandada rahvusvahelisi ja piirkondlikke protsesse, kokkuleppeid, kordi, reegleid ja institutsioone hõlmavat üldist raamistiku, kasutades selleks sidusat sektoritevahelist ja reeglitepõhist lähenemisviisi, et tagada ookeanide ja merede hea seisukord, ohutus, turvalisus, puhtus ja säästev majandamine;

„lossimiskoht“ – koht, mis ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/352 (27) artikli 2 punktis 16 määratletud meresadam ning mida liikmesriik on ametlikult tunnustanud, mille kasutamine ei ole piiratud selle omanikuga ja mida kasutatakse peamiselt väikesemahulise rannapüügi laevade lossimiseks;

„merenduspoliitika“ – liidu poliitika, mille eesmärk on edendada integreeritud ja ühtset otsuste vastuvõtmist, et maksimeerida liidu, eelkõige rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade, samuti säästva sinise majanduse valdkondade kestlikku arengut, majanduskasvu ning sotsiaalset ühtekuuluvust sidusa merepoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö abil;

10)

„meresõidu turvalisus ja mereseire“ – tegevus, mille eesmärk on terviklikult mõista, ennetada, kui see on kohaldatav, ja hallata kõiki merendusvaldkonna sündmusi ja meetmeid, mis võiksid mõjutada meresõidu ohutust ja turvalisust, õiguskaitset, kaitset, piirikontrolli, merekeskkonna kaitset, kalanduskontrolli, kaubandust ja liidu majandushuve;

11)	„mereruumi planeerimine“ – protsess, milles asjaomased liikmesriigi ametiasutused analüüsivad ja korraldavad inimtegevust merepiirkondades, et saavutada ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid;

12)	„avaliku sektori asutus“ – riigi, piirkonna või kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik isik või ühe või mitme nimetatud asutuse või ühe või mitme avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendus;

13)

„mereala strateegia“ – integreeritud raamistik liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide konkreetse mereala või ühe või enama mereala osa ühiste mere- ja merendusprobleemide lahendamiseks ning koostöö ja koordineerimise edendamiseks, et saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Strateegia töötab välja komisjon koostöös liikmesriikide ja asjaomaste kolmandate riikide, nende piirkondade ja asjakohasel juhul muude sidusrühmadega;

14)

„väikesemahuline rannapüük“ –

a)	kalapüük mere- ja siseveekalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid, mis on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 (28) artikli 2 punktis 1, või

b)	kalapüük, mida teevad jalgsi püügiga tegelevad kalurid, sealhulgas veeselgrootute korjajad;

15)

„säästev sinine majandus“ – kogu ookeanide, merede, rannikualade ja siseveekogudega seotud valdkondlik ja valdkondadeülene majandustegevus kogu siseturu ulatuses, mis hõlmab liidu saari, äärepoolseimaid piirkondi ja sisemaariike, sealhulgas uusi sektoreid ning turuväliseid kaupu ja teenuseid, ja mille eesmärk on tagada pikaajaline keskkonnasäästlikkus ning sotsiaalne ja majanduslik kestlikkus ning mis on kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, eelkõige kestliku arengu eesmärgiga nr 14, ja liidu keskkonnaõigusaktidega.

Artikkel 3

Prioriteedid

EMKVFiga aidatakse kaasa ÜKP ja liidu merenduspoliitika elluviimisele. Sellega täidetakse järgmisi prioriteete:

1)	säästva kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine;

2)	säästva vesiviljelustegevuse soodustamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates seeläbi parandada toiduga kindlustatust liidus;

3)	säästva sinise majanduse võimaldamine ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade arengu soodustamine;

4)	rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine.

EMKVFist antava toetusega aidatakse saavutada liidu keskkonna- ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke. Seda panust seiratakse vastavalt IV lisas sätestatud metoodikale.

II PEATÜKK

Finantsraamistik

Artikkel 4

Eelarve

1. EMKVFi rakendamise rahastamispakett ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 on 6 108 000 000 eurot jooksevhindades.

2. Käesoleva määruse II jaotise kohaselt EMKVFile eraldatava rahastamispaketi osa rakendatakse eelarve jagatud täitmise korrasvastavalt määrusele (EL) 2021/1060 ning finantsmääruse artiklile 63.

3. Käesoleva määruse III jaotise kohaselt EMKVFile eraldatava rahastamispaketi osa rakendatakse kas otse komisjoni poolt vastavalt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktile a või eelarve kaudse täitmise korras vastavalt kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktile c.

Artikkel 5

Eelarvevahendid eelarve jagatud täitmisel

1. II jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras, on 5 311 000 000 eurot jooksevhindades kooskõlas V lisas sätestatud iga-aastase jaotusega.

2. Äärepoolseimates piirkondades teostatavatele tegevustele eraldab iga asjaomane liikmesriik talle eraldatud V lisas sätestatud liidu rahalisest toetusest vähemalt:

a)	102 000 000 eurot Assooridele ja Madeirale;

b)	82 000 000 eurot Kanaari saartele;

c)	131 000 000 eurot Guadeloupe’ile, Prantsuse Guajaanale, Martinique’ile, Mayotte’ile, Réunionile ja Saint-Martinile.

3. Artiklis 24 osutatud hüvitus ei tohi olla suurem kui 60 % igast käesoleva artikli lõike 2 punktides a, b ja c osutatud eraldisest või 70 % igas äärepoolseimate piirkondade tegevuskavas põhjendatud juhtudel.

4. Vähemalt 15 % liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest eraldatakse määruse (EL) 2021/1060 artikli 21 lõigete 1 ja 2 kohaselt koostatud ja esitatud programmi raames käesoleva määruse artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud erieesmärgile. Liidu vetele juurdepääsuta liikmesriigid võivad taotleda seoses oma kontrolli- ja andmekogumisülesannetega väiksemat protsendimäära.

5. EMKVFist liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahaline toetus artiklites 17–21 osutatud toetusele kokku ei tohi olla suurem järgmistest ülemmääradest:

a)	6 000 000 eurot või

b)	15 % liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest.

6. Määruse (EL) 2021/1060 artiklite 36 ja 37 kohaselt võib EMKVFist liikmesriigi algatusel toetada selle fondi tõhusamaks haldamiseks ja kasutamiseks tehnilist abi.

Artikkel 6

Finantsjaotus eelarve jagatud täitmisel

Artikli 5 lõikes 1 osutatud liikmesriikide kulukohustusteks kasutatavad vahendid ajavahemikul 2021–2027 on esitatud V lisas.

Artikkel 7

Eelarvevahendid eelarve otsesel ja kaudsel täitmisel

1. III jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise korras, on 797 000 000 eurot jooksevhindades.

2. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada EMKVFi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

Eelkõige võib EMKVFist toetada komisjoni algatusel järgmisi meetmeid, võttes arvesse artikli 4 lõikes 1 osutatud rahastamispaketi 1,5 % suurust piirmäära:

a)	määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35 osutatud tehniline abi käesoleva määruse rakendamiseks;

b)	säästva kalapüügi partnerluskokkulepete koostamine, seire ja hindamine ning liidu osalemine piirkondlikes kalandusorganisatsioonides;

c)	kohalike tegevusrühmade üleeuroopalise võrgustiku loomine.

3. EMKVFist toetatakse käesoleva määruse rakendamisega seotud teabe- ja teavitustegevuse kulusid.

III PEATÜKK

Programmitöö

Artikkel 8

Toetusega seotud programmitöö eelarve jagatud täitmisel

1. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 21 kohaselt koostab iga liikmesriik käesoleva määruse artiklis 3 osutatud prioriteetide elluviimiseks ühe programmi (edaspidi „programm“).

Programmi koostamisel püüavad liikmesriigid asjakohasel juhul võtta arvesse piirkondlikke ja/või kohalikke probleeme ning võivad kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 71 lõikega 3 määrata kindlaks vahendusasutused.

2. Määruse (EL) 2021/1060 artiklis 5 sätestatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks korraldatakse käesoleva määruse II jaotise kohaselt antav toetus vastavalt käesoleva määruse II lisas sätestatud prioriteetidele ja erieesmärkidele.

3. Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artiklis 22 osutatud elementidele peab programm sisaldama järgmist:

a)	olukorra analüüs tugevuste ja nõrkuste, võimaluste ja ohtude seisukohast ning vajaduste kindlaksmääramine, mida programm peab asjaomase geograafilise ala, sealhulgas, kui see on asjakohane, asjaomaste mereala puhul käsitlema;

b)	asjakohasel juhul artiklis 35 osutatud äärepoolseimate piirkondade tegevuskavad.

4. Käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud olukorra analüüsimisel tugevuste ja nõrkuste, võimaluste ja ohtude seisukohast võtavad liikmesriigid arvesse väikesemahulise rannapüügi konkreetseid vajadusi, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 V lisas.

Erieesmärkide puhul, mis aitavad kaasa säästva väikesemahulise rannapüügi arengule, kirjeldavad liikmesriigid sel eesmärgil kaalutavate meetmete liike, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktis i ja V lisas.

Korraldusasutus püüab võtta arvesse väikesemahulise rannapüügi käitajate eripära, pidades silmas võimalikke lihtsustamismeetmeid, näiteks lihtsustatud taotlusvorme.

5. Komisjon hindab programmi vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 23. Komisjon võtab oma hinnangus arvesse eelkõige järgmist:

a)	programmi poolt artiklis 3 sätestatud prioriteetidesse ning vastupanuvõime, roheülemineku ja digiülemineku eesmärkidesse antava panuse maksimeerimine, sealhulgas paljude uuenduslike lahenduste kaudu;

b)	programmi panus säästva väikesemahulise rannapüügi arendamisse;

c)	programmi panus keskkonnasäästlikkusse ning majanduslikku ja sotsiaalsesse kestlikkusse;

d)	tasakaal laevastike püügivõimsuse ja neile määratud püügivõimaluste vahel, mille kohta liikmesriigid annavad igal aastal aru vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 2;

e)	asjakohasel juhul määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt vastu võetud mitmeaastased majandamiskavad, määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 kohaselt vastu võetud majandamiskavad ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud soovitused, mis on liidule siduvad;

f)	määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamine;

g)	uusimaid tõendid säästva sinise majanduse, eelkõige kalapüügi- ja vesiviljelussektori sotsiaal-majanduslike tulemuste kohta;

h)	asjakohasel juhul komisjoni koostatud piirkondlik merealade analüüsid, milles märgitakse ära iga mereala ühised tugevad ja nõrgad küljed seoses määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud ÜKP eesmärkide saavutamisega;

i)	programmi panus mereökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse, sellal kui Natura 2000 aladega seotud toetus on kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 lõike 4 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega;

j)	programmi panus mereprügi vähendamisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2019/904 (29);

k)	programmi panus kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse.

Artikkel 9

Toetusega seotud programmitöö eelarve otsesel ja kaudsel täitmisel

III jaotise rakendamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tööprogrammid. Tööprogrammides määratakse asjakohasel juhul kindlaks artiklis 56 osutatud segarahastamistoiminguteks reserveeritud kogusumma. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega, välja arvatud tehnilist abi käsitlevad rakendusaktid.

II JAOTIS

TOETUS EELARVE JAGATUD TÄITMISE KORRAL

I PEATÜKK

Toetuse üldpõhimõtted

Artikkel 10

Riigiabi

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse liikmesriikide poolt kalapüügi- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele antava abi suhtes ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109.

2. ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata siiski maksete suhtes, mida liikmesriigid teevad käesoleva määruse alusel ja mis jäävad ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse.

3. Riigisiseseid sätteid, mille alusel kehtestatakse avaliku sektori rahastamine, mis läheb lõikes 2 osutatud maksete puhul kaugemale käesoleva määruse sätetest, käsitatakse tervikuna lõike 1 alusel.

4. ELi toimimise lepingu I lisas loetletud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse nimetatud lepingu artikleid 107, 108 ja 109, võib komisjon kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 108 lubada anda ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimatele piirkondadele tegevusabi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites, et leevendada spetsiifilisi piiranguid, mis tulenevad nende piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist või kaugusest.

Artikkel 11

Taotluste vastuvõetavus

1. Käitaja esitatud toetustaotlus ei ole käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetav, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomane käitaja:

a)	on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (30) artikli 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ÜKP raames vastu võetud muu õigusakti kohaselt pannud toime tõsiseid rikkumisi;

on olnud seotud sellise kalalaeva käitamise, haldamise või omamisega, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 40 lõikes 3 sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja, või selliste riikide lipu all sõitvate laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on kooskõlas nimetatud määruse artikliga 33 kindlaks määratud kui koostööd mittetegevad kolmandad riigid, või

c)	on toime pannud mõne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ (31) artiklites 3 ja 4 sätestatud keskkonnaalase õigusrikkumise, kui toetustaotlus esitatakse käesoleva määruse artikli 27 alusel.

2. Kui mõni käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olukord ilmneb ajavahemikul alates toetuse taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni viimase makse tegemisest, nõutakse seoses asjaomase taotlusega EMKVFist makstud toetus määruse (EL) 2021/1060 artiklite 44 ja 103 kohaselt käitajalt tagasi.

3. Ilma et see piiraks rangemate riiklike õigusnormide kohaldamist, nagu on kokku lepitud asjaomase liikmesriigiga sõlmitud partnerluslepingus, ei ole käitaja esitatud toetustaotlus käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetav, kui asjaomane pädev asutus on teinud lõpliku otsusega kindlaks, et käitaja on EMKFi või EMKVFi kontekstis toime pannud direktiivi (EL) 2017/1371 artiklis 3 määratletud pettuse.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust seoses järgmisega:

a)	vastuvõetamatuse rakendumise künnise ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud vastuvõetamatuse ajavahemiku kindlaksmääramine, mis on proportsionaalne raske rikkumise, süüteo või kelmuse või pettuse laadi, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning mille pikkus on vähemalt üks aasta;

b)	vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklitele 44 ja103 käesoleva artikli lõike 2 kohase toetuse tagasinõudmise kord, mis on proportsionaalne toimepandud raskete rikkumiste või süütegude laadi, raskusastme, kestuse ja korduvusega;

c)	lõigetes 1 ja 3 osutatud ajavahemikkude asjaomased algus- või lõppkuupäevad ning vastuvõetamatuse lühendatud ajavahemiku tingimused.

5. Liikmesriigid võivad kooskõlas riigisiseste õigusnormidega kohaldada vastuvõetamatuse ajavahemikku, mis on lõike 4 kohaselt kehtestatud ajavahemikust pikem. Liikmesriigid võivad vastuvõetamatuse ajavahemikku kohaldada ka toetuse taotluste suhtes, mille on esitanud need sisevete kalapüügiga tegelevad käitajad, kes on toime pannud riigisisestes õigusnormides määratletud raskeid rikkumisi.

6. Liikmesriigid nõuavad, et EMKVFile toetustaotluse esitavad käitajad esitaksid korraldusasutusele allkirjastatud avalduse, milles kinnitavad, et tegemist ei ole ühegi käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 loetletud olukorraga. Liikmesriigid kontrollivad enne taotlusele heakskiidu andmist selle avalduse tõelevastavust, tuginedes määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 93 osutatud riiklikus rikkumiste registris kättesaadavale teabele või muudele kättesaadavatele andmetele.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kontrollimise eesmärgil edastab liikmesriik teise liikmesriigi taotlusel oma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 93 osutatud riiklikus rikkumiste registris sisalduva teabe.

Artikkel 12

EMKVFi toetuse rahastamiskõlblikkus eelarve jagatud täitmisel

1. Ilma et see piiraks määruses (EL) 2021/1060 sätestatud kulude rahastamiskõlblikkuse normide kohaldamist, võivad liikmesriigid käesoleva jaotise kohase toetuse saamiseks valida tegevusi, mis:

a)	on hõlmatud artikli 8 lõikes 2 sätestatud prioriteetide ja erieesmärkidega;

b)	ei ole artikli 13 kohaselt rahastamiskõlbmatud ning

c)	on kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

2. EMKVFist võib toetada laevadesse tehtavaid investeeringuid, mis on vajalikud liikmesriigi kehtestatud nõuete täitmiseks, et jõustada direktiivi (EL) 2017/159 kohased vabatahtlikud sätted.

Artikkel 13

Rahastamiskõlbmatud tegevused või kulud

Järgmised tegevused ja kulud ei ole EMKVFist rahastamiskõlblikud:

a)	tegevused, mis suurendavad kalalaeva püügivõimsust, kui artiklis 19 ei ole sätestatud teisiti;

b)	selliste seadmete soetamine, mis suurendavad kalalaeva võimekust leida kala;

c)	kalalaevade ehitamine, soetamine või import, kui artiklis 17 ei ole sätestatud teisiti;

d)	kalalaevade üleandmine või ümberregistreerimine kolmandatesse riikidesse sealhulgas ühisettevõtete loomise abil kolmandate riikide partneritega;

e)	püügitegevuse ajutine peatamine või alaline lõpetamine, kui artiklites 20 ja 21 ei ole sätestatud teisiti;

f)	uurimuslik kalapüük;

g)	ettevõtte omandi üleandmine;

h)	varude otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis sõnaselgelt sätestatud uuesti loodusesse laskmise meetmena või muu kaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega;

i)	uute sadamate või uute oksjonihoonete ehitamine, välja arvatud uute lossimiskohtade ehitamine;

j)	turusekkumismehhanismid, mille eesmärk on pakkumise vähendamiseks kõrvaldada turult ajutiselt või alaliselt kalapüügi- või vesiviljelustooted, et vältida hinnalangust või hinnatõusu esilekutsumist, kui artikli 26 lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti;

k)	investeeringud kalalaevadesse, et täita toetuse taotluse esitamise ajal kehtivate liidu õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas liidu kohustustest tulenevaid nõudeid piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames, kui artiklis 22 ei ole sätestatud teisiti;

l)	investeeringud kalalaevadesse, mis on toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud kalapüügiga vähem kui 60 päeva;

m)	kalalaeva pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine, kui artiklis 18 ei ole sätestatud teisiti.

II PEATÜKK

Prioriteet 1. Kestliku kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine

1. jagu

Toetuse kohaldamisala

Artikkel 14

Erieesmärgid

1. Käesoleva peatüki kohane toetus hõlmab sekkumisi, mis aitavad saavutada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud ÜKP eesmärke ühe või mitme järgmise erieesmärgi kaudu:

a)	majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine;

b)	energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu;

c)	püügivõimsuse püügivõimalustele kohandamise edendamine püügitegevuse alalise lõpetamise korral ning rahuldava elatustaseme saavutamisele kaasaaitamine püügitegevuse ajutise peatamise korral;

d)	kalapüügi tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid;

e)	õiglaste tingimuste edendamine äärepoolseimatest piirkondadest pärit kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jaoks ning

f)	veekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine.

2. Käesoleva peatüki kohast toetust võib artiklis 16 sätestatud tingimustel anda ka sisevete kalapüügile.

2. jagu

Eritingimused

Artikkel 15

Kalalaevade üleandmine või ümberregistreerimine

Kui liidu kalalaeva jaoks antakse toetust käesoleva peatüki alusel, ei tohi seda laeva üle anda ega ümber registreerida väljaspool liitu vähemalt viie aasta jooksul pärast toetatava tegevuse jaoks lõppmakse tegemist.

Artikkel 16

Sisevete kalapüük

1. Käesoleva määruse artikli 17 lõike 6 punkti a, artikli 18 lõike 2 punkti a, artikli 19 lõike 2 punkte a ja d, artiklit 20, artikli 21 lõike 2 punkte a–d ja artikli 19 lõike 3 punktis d esitatud viidet määrusele (EÜ) nr 1224/2009 ei kohaldata siseveekalalaevade suhtes.

2. Siseveekalalaevade puhul asendatakse artikli 17 lõike 6 punktides d ja e, artikli 18 lõike 2 punktis b ja artikli 19 lõike 2 punktis c osutatud viited liidu laevastikuregistrisse kandmise kuupäevale viidetega kasutuselevõtu kuupäevale kooskõlas riigisisese õigusega.

Artikkel 17

Esimese kalalaeva soetamine

1. Erandina artikli 13 punktist c võib EMKVFist toetada esimese kalalaeva soetamist või sellise kalalaeva osalise omandiõiguse soetamist.

Esimeses lõigus osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud erieesmärgi saavutamisele.

2. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda ainult füüsilisele isikule, kes:

a)	ei ole toetustaotluse esitamise kuupäeval vanem kui 40-aastane ning

b)	on töötanud kalurina vähemalt viis aastat või omandanud asjakohase kvalifikatsiooni.

3. Lõike 1 kohast toetust võib anda ka juriidilistele isikutele, kes kuuluvad täielikult ühele või mitmele füüsilisele isikule, kes vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele.

4. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda esimese kalalaeva ühiseks soetamiseks mitmele füüsilisele isikule, kes vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele.

5. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda ka kalalaeva osalise omandiõiguse soetamiseks füüsilisele isikule, kes vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele ja kellel loetakse olevat kõnealusel laeval kontrolliõigused, omades vähemalt 33 % laevast või selle osakutest, või juriidilisele isikule, kes vastab lõikes 3 sätestatud tingimustele ja kellel loetakse olevat kõnealusel laeval kontrolliõigused, omades vähemalt 33 % laevast või selle osakutest.

6. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda ainult sellise kalalaeva jaoks:

a)	mis kuulub kalalaevastiku osasse, mille kohta näitab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimane püügivõimsuse aruanne, et püügivõimsus on tasakaalus selle osa jaoks määratud püügivõimalustega;

b)	mis on seadmestatud püügitegevuseks;

c)	mille kogupikkus on kuni 24 meetrit;

d)	mis on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud vähemalt toetustaotluse esitamise aastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul väikesemahulise rannapüügi laeva puhul ja vähemalt viie kalendriaasta jooksul teist liiki laeva puhul ning

e)	mis on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud maksimaalselt toetustaotluse esitamise aastale eelneva 30 kalendriaasta jooksul.

7. Käesoleva artikli alusel toetatavat esimese kalalaeva soetamist ei loeta artikli 13 punkti g kohaseks ettevõtte omandi üleminekuks.

Artikkel 18

Pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine

1. Erandina artikli 13 punktist m võib EMKVFist toetada kuni 24 meetrise kogupikkusega kalalaeva pea- või abimootori asendamist või moderniseerimist.

Esimeses lõigus osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärgi saavutamisele.

2. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda üksnes järgmistel tingimustel:

a)	laev kuulub laevastiku osasse, mille kohta näitab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimane püügivõimsuse aruanne, et püügivõimsus on tasakaalus selle osa jaoks määratud püügivõimalustega;

b)	laev on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud vähemalt toetustaotluse esitamise aastale eelneva viie kalendriaasta jooksul;

c)	väikesemahulise rannapüügi laevade puhul ei ole uuel või moderniseeritud mootoril rohkem võimsust kilovattides kui senisel mootoril ning

d)	muude kuni 24-meetrise kogupikkusega laevade puhul ei ole uuel või moderniseeritud mootoril rohkem võimsust kilovattides kui senisel mootoril ning selle CO2 heide on vähemalt 20 % väiksem kui senisel mootoril.

3. Liikmesriigid tagavad, et kõiki asendatud või moderniseeritud mootoreid kontrollitakse füüsiliselt.

4. Pea- või abimootori asendamise või moderniseerimise tulemusel kõrvaldatud püügivõimsust ei asendata.

5. Lõike 2 punktis d nõutud CO2 heitkoguse vähendamine loetakse saavutatuks ühel järgmistest juhtudest:

a)	kui asjaomaste mootorite tootja poolt tüübikinnituse või tootesertifikaadi raames kinnitatud asjaomasest teabest ilmneb, et uus mootor tekitab 20 % vähem CO2 heidet kui asendatud mootor või

b)	kui asjaomaste mootorite tootja poolt tüübikinnituse või tootesertifikaadi raames kinnitatud asjaomasest teabest ilmneb, et uus mootor kasutab 20 % vähem kütust kui asendatud mootor.

Kui asjaomaste mootorite tootja poolt ühe või mõlema mootori tüübikinnituse või tootesertifikaadi raames kinnitatud asjaomane teave ei võimalda CO2 heitkoguse või kütusekulu võrdlemist, loetakse lõike 2 punktis d nõutud CO2 heitkoguse vähendamine saavutatuks mis tahes järgmisel juhul:

a)	uus mootor kasutab energiatõhusat tehnoloogiat ja asendatav mootor on uuest mootorist vähemalt seitse aastat vanem;

b)	uus mootor kasutab teatavat tüüpi kütust või käitursüsteemi, mille puhul loetakse, et see tekitab vähem CO2 heidet kui asendatav mootor;

c)	liikmesriik mõõdab, et asjaomase laeva tavalise püügikoormuse juures tekitab uus mootor 20 % vähem CO2 heidet või kasutab 20 % vähem kütust kui asendatavmootor.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks käesoleva lõike teise lõigu punktis a osutatud energiatõhusa tehnoloogia ja veelgi täpsustada nimetatud lõigu punkti c rakendamise metoodilisi elemente. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 19

Kalalaeva kogumahutavuse suurendamine ohutuse, töötingimuste või energiatõhususe parandamiseks

1. Erandina artikli 13 punktist a võib EMKVFist toetada tegevusi, millega suurendatakse kalalaeva kogumahutavust, et parandada ohutust, töötingimusi või energiatõhusust.

Esimeses lõigus osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud erieesmärgi saavutamisele.

2. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda üksnes järgmistel tingimustel:

a)	kalalaev kuulub laevastiku osasse, mille kohta näitab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimane püügivõimsuse aruanne, et püügivõimsus on tasakaalus selle osa jaoks määratud püügivõimalustega;

b)	kalalaeva kogupikkus on kuni 24 meetrit;

c)	kalalaev on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud vähemalt toetustaotluse esitamise aastale eelneva kümne kalendriaasta jooksul ning

tegevuse tulemusena tekkinud uue püügivõimsuse arvamine kalalaevastiku koosseisu kompenseeritakse vähemalt sama koguse püügivõimsuse eelneva kõrvaldamise teel ilma avaliku sektori toetuseta kas siis samas laevastiku osas või laevastiku osas, mille puhul määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimane püügivõimsuse aruanne näitab, et püügivõimsus ei ole tasakaalus selle osa jaoks määratud püügivõimalustega.

3. Lõike 1 kohaldamisel on rahastamiskõlblikud üksnes järgmised tegevused:

a)	kogumahutavuse suurendamine, mis on vajalik üksnes laevapere poolt kasutamiseks ette nähtud majutuskohtade, sealhulgas sanitaarruumide, üldkasutatavate ruumide, köökide ja kaitseteki konstruktsioonide hilisemaks paigaldamiseks või renoveerimiseks;

b)	kogumahutavuse suurendamine, mis on vajalik tulekahju vältimise pardasüsteemide, ohutus- ja häiresüsteemide või müra vähendamise süsteemide hilisemaks täiustamiseks või paigaldamiseks;

c)	kogumahutavuse suurendamine, mis on vajalik integreeritud sillasüsteemide hilisemaks paigaldamiseks, et parandada navigeerimist või mootori juhtimist;

kogumahutavuse suurendamine, mis on vajalik sellise mootori või käitursüsteemi hilisemaks paigaldamiseks või renoveerimiseks, mille energiatõhusus on varasema olukorraga võrreldes parem või CO2 heide on varasema olukorraga võrreldes väiksem ning mille võimsus ei ületa kalalaeva mootorivõimsust, mis on eelnevalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 40 lõike 1 alusel sertifitseeritud, ning mille maksimaalse väljundvõimsuse on tootja kõnealuse mootori või käitursüsteemi mudeli jaoks sertifitseerinud;

e)	pirnvööri väljavahetamine või renoveerimine, tingimusel et see parandab kalalaeva üldist energiatõhusust.

4. Artikli 46 lõike 3 kohaselt esitatud andmete osana teatavad liikmesriigid komisjonile käesoleva artikli alusel toetatavate tegevuste näitajad, sealhulgas suurendatud püügivõimsuse koguse ja selle suurendamise eesmärgi.

5. Käesoleva artikli kohane toetus ei hõlma tegevusi, mis on seotud investeeringutega, mille eesmärk on parandada ohutust, töötingimusi või energiatõhusust, kui sellised tegevused ei suurenda asjaomase laeva püügivõimsust. Neid tegevusi võib toetada kooskõlas artikliga 12.

Artikkel 20

Püügitegevuse alaline lõpetamine

1. Erandina artikli 13 punktist e võib EMKVFist toetada hüvituse maksmist püügitegevuse alalise lõpetamise eest.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud erieesmärgi saavutamisele.

2. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda üksnes järgmistel tingimustel:

a)	tegevuse lõpetamine on võimaliku vahendina ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 4 osutatud tegevuskavas;

b)	tegevuse lõpetamiseks kalalaev lammutatakse või kõrvaldatakse ja seadistatakse ümber muuks tegevuseks kui töönduspüügiks, võttes arvesse ÜKP eesmärke ja määruses (EL) nr 1380/2013 osutatud mitmeaastaste kavade eesmärke;

c)	kalalaev on registreeritud aktiivse laevana ja see on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 90 päeva aastas toetustaotluse esitamise päevale eelneva kahe kalendriaasta jooksul;

d)	samaväärne püügivõimsus eemaldatakse lõplikult liidu kalalaevastiku registrist ning kalalaevatunnistused ja kalapüügiload võetakse jäädavalt ära vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõigetele 5 ja 6 ning

e)	toetusesaaja ei registreeri ühtki kalalaeva viie aasta jooksul pärast toetuse saamist.

3. Lõikes 1 osutatud toetust võib anda üksnes:

a)	püügitegevuse alalise lõpetamisega seotud liidu kalalaevade omanikele ja

b)	kaluritele, kes on merel püügitegevuse alalise lõpetamisega seotud liidu kalalaeva pardal toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul töötanud vähemalt 90 päeva aastas.

Pärast toetuse saamist lõpetavad esimese lõigu punktis b osutatud kalurid kogu püügitegevuse viieks aastaks. Kui kalur siiski alustab kõnealusel ajavahemikul uuesti püügitegevust, nõuab asjaomane liikmesriik tegevuse jaoks alusetult makstud summad tagasi proportsionaalselt selle ajaga, mille puhul käesoleva lõigu esimeses lauses sätestatud tingimus ei olnud täidetud.

Artikkel 21

Püügitegevuse ajutine peatamine

1. Erandina artikli 13 punktist e võib EMKVFist toetada hüvituse maksmist püügitegevuse ajutise peatamise eest.

Esimeses lõigus osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud erieesmärgi saavutamisele.

2. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda üksnes järgmistel juhtudel:

a)	määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 7 lõike 1 punktides a, b, c, i ja j osutatud kaitsemeetmeks või piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud samaväärseteks kaitsemeetmeteks, kui need on liidu suhtes kohaldatavad;

b)	komisjoni meetmed mere bioloogilistele ressurssidele avalduva tõsise ohu korral, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 12;

c)	määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 13 kohasteks liikmesriikide erakorralisteks meetmeteks;

d)	säästva kalapüügi partnerluslepingu või selle protokolli kohaldamise katkemise korral vääramatu jõu tõttu või

e)	asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetuste, keskkonnajuhtumite või tervisekriiside korral.

3. Lõikes 1 osutatud toetust võib anda üksnes siis, kui asjaomase laeva või kaluri püügitegevus peatatakse asjaomase kalendriaasta jooksul vähemalt 30 päevaks.

4. Lõike 2 punktis a osutatud toetust võib anda üksnes juhul, kui teadusliku nõuande põhjal on vaja vähendada püügikoormust, et saavutada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 ja artikli 2 lõike 5 punktis a osutatud eesmärgid.

5. Lõikes 1 osutatud toetust võib anda üksnes:

a)	selliste liidu kalalaevade omanikele või käitajatele, mis on registreeritud aktiivsete laevadena ja mis on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 120 päeva toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul;

b)	kaluritele, kes on merel püügitegevuse ajutise peatamisega seotud liidu kalalaeva pardal toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul töötanud vähemalt 120 päeva, või

c)	jalgsi püügiga tegelevad kalurid, kes on toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud püügitegevusega vähemalt 120 päeva.

Käesolevas lõikes olevat viidet merel oldud päevade arvule ei kohaldata angerjapüügile.

6. Lõikes 1 osutatud toetust võib programmitöö perioodi jooksul anda laeva või kaluri kohta kõige rohkem 12 kuuks.

7. Kogu asjaomaste kalalaevade või kalurite püügitegevus peatatakse reaalselt püügitegevuse ajutise peatamise ajavahemikul. Asjaomane liikmesriik veendub, et asjaomane kalalaev või kalur on püügitegevuse ajutise peatamise ajavahemikul kogu püügitegevuse peatanud ja et välditakse laeva muul otstarbel kasutamisest tulenevat ülemäärast hüvitamist.

Artikkel 22

Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine

1. EMKVFist võib toetada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 36 sätestatud ja määrustes (EÜ) nr 1224/2009 ja (EÜ) nr 1005/2008 täiendavalt täpsustatud liidu kalanduse kontrollisüsteemi arendamist ja rakendamist.

Esimeses lõigus osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud erieesmärgi saavutamisele.

2. Erandina artikli 13 punktist k võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetus hõlmata järgmist:

a)	selliste komponentide ostmine, pardale paigaldamine ja haldamine, mis on vajalikud kontrollimiseks kasutatava kohustusliku laevade liikumistee jälgimise ja elektroonilise laevaandmete esitamise süsteemide jaoks;

b)	selliste komponentide ostmine, pardale paigaldamine ja haldamine, mis on vajalikud kohustuslike elektrooniliste kaugseiresüsteemide jaoks, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamise kontrollimiseks;

c)	selliste seadmete ostmine, pardale paigaldamine ja haldamine, mis on vajalikud mootori tõukejõu pideva kohustusliku mõõtmise ja salvestamise jaoks.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetusega võib edendada ka artiklis 33 osutatud mereseiret ja artiklis 34 osutatud koostööd rannikuvalveülesannete täitmisel.

Artikkel 23

Andmete kogumine, haldamine, kasutamine ja töötlemine kalandussektoris ning teadusuuringute ja innovatsiooni programmid

1. EMKVFist võib toetada bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumist, haldamist, kasutamist ja töötlemist kalandussektoris, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EL) 2017/1004, tuginedes määruse (EL) 2017/1004 artiklis 6 osutatud riiklikele töökavadele. EMKVFist võib toetada ka kalapüügi ja vesiviljelusalaseid teadusuuringuid ja innovatsiooniprogramme, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 27.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud erieesmärgi saavutamisele.

Artikkel 24

Õiglaste tingimuste edendamine äärepoolseimatest piirkondadest pärit kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jaoks

1. EMKVFist võib toetada äärepoolseimatest piirkondadest pärit teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel käitajatele tekkivate lisakulude hüvitamist.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis e osutatud erieesmärgi saavutamisele.

3. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda üksnes artiklis 36 sätestatud tingimustel.

Artikkel 25

Veekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmine ja taastamine

1. EMKVFist võib toetada veekeskkonna, sealhulgas sisevete elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise meetmeid.

Esimeses lõigus osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis f osutatud erieesmärgi saavutamisele.

2. Lõikes 1 osutatud toetus võib hõlmata muu hulgas järgmist:

a)	hüvitus kaluritele kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi passiivse kogumise eest merest;

b)	investeeringud sadamatesse ja muusse taristusse, et tagada merest kogutud kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi jaoks sobivad vastuvõturajatised;

c)	meetmed merekeskkonna hea seisundi saavutamiseks või säilitamiseks vastavalt direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikele 1;

d)	direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 lõike 4 kohaselt kehtestatud ruumiliste kaitsemeetmete rakendamine;

e)	Natura 2000 alade majandamine, taastamine, järelevalve ja seire, võttes arvesse direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohaselt kehtestatud prioriteetseid tegevusraamistikke;

f)	liikide kaitse vastavalt direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ, võttes arvesse direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohaselt kehtestatud prioriteetseid tegevusraamistikke;

g)	sisevete taastamine kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 kohaselt välja töötatud meetmete programmiga.

III PEATÜKK

Prioriteet 2. Säästva vesiviljelustegevuse soodustamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates seega parandada toiduga kindlustatust liidus

1. jagu

Toetuse kohaldamisala

Artikkel 26

Erieesmärgid

1. Käesoleva peatüki kohane toetus hõlmab sekkumisi, mis aitavad saavutada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud ÜKP eesmärke järgmiste erieesmärkide kaudu:

a)	säästva vesiviljelustegevuse edendamine, eelkõige vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevused on pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud;

b)	kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine.

2. Erandina artikli 13 punktist j võib märkimisväärseid turuhäireid põhjustavate erandlike sündmuste korral käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud toetus hõlmata järgmist:

a)	saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamine kalapüügi- ja vesiviljelussektori käitajatele ning

b)	hüvituse maksmine tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele, kes ladustavad määruse (EL) nr 1379/2013 II lisas loetletud kalapüügitooteid, tingimusel et neid tooteid ladustatakse kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 30 ja 31.

Esimeses lõigus osutatud toetus võib olla rahastamiskõlblik üksnes juhul, kui komisjon on rakendusotsusega kinnitanud erakorralise sündmuse toimumist. Kulud on rahastamiskõlblikud üksnes kõnealuses rakendusotsuses sätestatud ajavahemiku jooksul.

3. Lisaks käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud tegevustele, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 kohaldamisalasse, võib kõnealuse punkti kohane toetus hõlmata ka sekkumisi, mis aitavad kaasa vesiviljeluse keskkonnateenustele ning loomade tervise ja heaolu tagamisele vesiviljeluses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (32) kohaldamisalale.

4. Käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohane toetus võib samuti aidata saavutada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 35 sätestatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse eesmärke, sealhulgas rakendada määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 28 kirjeldatud tootmis- ja turustamiskavasid.

2. jagu

Eritingimused

Artikkel 27

Vesiviljelus

Selleks et saavutada käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 punktis a osutatud erieesmärk seoses vesiviljelustegevuse edendamisega, peab toetus olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõikes 2 osutatud vesiviljeluse arendamist käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega.

Artikkel 28

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine

Selleks et saavutada käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärk seoses kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega, antakse toetust muudele ettevõtjatele kui VKEdele üksnes määruse (EL) 2021/1060 artikliga 58 ette nähtud rahastamisvahendite kaudu või InvestEU kaudu vastavalt määruse (EL) 2021/523 artiklile 10.

IV PEATÜKK

Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse võimaldamine ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade arengu soodustamine

1. jagu

Toetuse kohaldamisala

Artikkel 29

Erieesmärk

Käesoleva peatüki kohane toetus hõlmab sekkumisi, mis aitavad kaasa säästva sinise majanduse võimaldamisele ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade kestliku arengu soodustamisele.

2. jagu

Eritingimused

Artikkel 30

Kogukonna juhitud kohalik areng

1. Selleks et saavutada käesoleva määruse artiklis 29 osutatud erieesmärk, kasutatakse toetust kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi kaudu, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 31.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 osutatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad tagavad, et kogukonnad kalapüügi- ja vesiviljeluspiirkondades kasutavad paremini säästva sinise majanduse pakutavaid võimalusi ja saavad neist rohkem kasu, rakendades kasutoovalt ja tugevdades keskkonna-, kultuuri-, sotsiaalseid ja inimressursse. Kõnealused kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad võivad ulatuda kalapüügile või vesiviljelusele keskenduvatest strateegiatest laiemate strateegiateni, mis on suunatud kohalike kogukondade mitmekesistamisele.

V PEATÜKK

Prioriteet 4. Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine

1. jagu

Toetuse kohaldamisala

Artikkel 31

Erieesmärk

Käesoleva peatüki kohane toetus hõlmab sekkumisi, mis aitavad kaasa merede ja ookeanide säästva majandamise tugevdamisele merealaste teadmiste, mereseire või rannikuvalvealase koostöö edendamise kaudu.

2. jagu

Eritingimused

Artikkel 32

Merealased teadmised

Toetust käesoleva määruse artiklis 31 osutatud erieesmärgi saavutamiseks merealaste teadmiste edendamise kaudu antakse meetmete jaoks, mille eesmärk on koguda, hallata, analüüsida, töödelda ja kasutada andmeid teadmiste parandamiseks merekeskkonna seisundi kohta, et:

a)	täita direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ kohaseid seire- ning alade määramise ja haldamise nõudeid;

b)	toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/89/EL (33) kohast mereruumi planeerimist või

c)	parandada andmete kvaliteeti ja jagamist Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu (EMODnet) kaudu.

Artikkel 33

Mereseire

1. Selleks et saavutada artiklis 31 sätestatud erieesmärk mereseire edendamise kaudu, antakse toetust meetmete jaoks, mis aitavad saavutada ühise teabejagamiskeskkonna (CISE) eesmärke.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete toetamisega võib panustada ka liidu kalanduse kontrollisüsteemi arendamisse ja rakendamisse artiklis 22 sätestatud tingimustel.

Artikkel 34

Rannikuvalvealane koostöö

1. Toetust artiklis 31 sätestatud erieesmärgi saavutamiseks rannikuvalvealase koostöö edendamise kaudu antakse meetmete jaoks, mida riiklikud ametiasutused võtavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1896 (34) artiklis 69, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1406/2002 (35) artiklis 2b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/473 (36) artiklis 8 osutatud Euroopa koostöö raames rannikuvalveülesannete täitmisel.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete toetamisega aidatakse kaasa ka liidu kalanduse kontrollisüsteemi väljatöötamisele ja rakendamisele artiklis 22 sätestatud tingimustel.

VI PEATÜKK

Äärepoolseimate piirkondade kestlik areng

Artikkel 35

Äärepoolseimate piirkondade tegevuskava

Kooskõlas artikli 8 lõikega 3 koostavad asjaomased liikmesriigid oma programmi osana iga oma äärepoolseima piirkonna kohta tegevuskava, mis sisaldab järgmist:

a)	kalavarude säästva kasutamise ja säästva sinise majanduse harude arendamise strateegia;

peamiste kavandatud meetmete ja neile vastavate finantsvahendite kirjeldus, sealhulgas:

i)	käesoleva jaotise kohane kalapüügi- ja vesiviljelussektori struktuuriabi;

ii)	artiklites 24 ja 36 osutatud lisakulude hüvitamine, sealhulgas selle arvutamise metoodika;

iii)	muud säästva sinise majanduse investeeringud, mis on vajalikud rannikualade kestliku arengu saavutamiseks.

Artikkel 36

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine

1. Artiklis 24 osutatud äärepoolseimatest piirkondadest pärit teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel käitajatele tekkivate lisakulude hüvitamiseks koostab iga asjaomane liikmesriik kooskõlas käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud kriteeriumidega iga äärepoolseima piirkonna kohta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete loetelu ning määrab kindlaks rahastamiskõlblike toodete koguse.

2. Lõikes 1 osutatud loetelu koostamisel ja koguste kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki asjaomaseid tegureid, eelkõige vajadust tagada, et hüvitus oleks kooskõlas ühise kalanduspoliitika normidega.

3. Hüvitust ei maksta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mida:

a)	püüavad kolmanda riigi laevad, välja arvatud kalapüügilaevad, mis sõidavad Venezuela lipu all ja tegutsevad liidu vetes, vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/1565 (37);

b)	püüavad liidu kalapüügilaevad, mis ei ole registreeritud mõne äärepoolseima piirkonna sadamas;

c)	imporditakse kolmandatest riikidest.

4. Lõike 3 punkti b ei kohaldata, kui asjaomase äärepoolseima piirkonna töötlemissektori olemasolev võimsus ületab tooraine koguse.

5. Hüvituse puhul, mida makstakse toetusesaajatele, kes tegelevad äärepoolseimates piirkondades lõikes 1 osutatud tegevusega või omavad nende piirkondade sadamas registreeritud laeva ja tegutsevad neis piirkondades, võetakse ülemäärase hüvitamise vältimiseks arvesse:

a)	iga kalapüügi- või vesiviljelustoote või tootekategooria puhul lisakulu, mis tuleneb asjaomaste piirkondade konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest, ning

b)	muud liiki riiklikku sekkumist, mis mõjutab lisakulude suurust.

6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 65 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, sätestades asjaomaste piirkondade konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumid.

Artikkel 37

Riigiabi lisakulude hüvitamise kasutamiseks

Liikmesriigid võivad eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid artiklis 24 osutatud hüvituse kasutamiseks. Sellisel juhul teatavad nad komisjonile riigiabist, mille komisjon võib kõnealuse hüvituse osana kooskõlas käesoleva määrusega heaks kiita. Selliselt teatatud riigiabi loetakse teatatuks ka ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause tähenduses.

Artikkel 38

Hindamine

Määruse (EL) 2021/1060 artiklis 45 osutatud vahehindamise läbiviimisel vaatab komisjon eelkõige läbi käesoleva peatüki sätted, sealhulgas need, mis on seotud lisakulude hüvitamisega.

VII PEATÜKK

Rakendamise reeglid eelarve jagatud täitmisel

1. jagu

EMKVFi toetuse arvutamine

Artikkel 39

Hüvituse arvutamine

Hüvitust lisakulude või saamata jäänud tulu eest ja muud käesolevas määruses sätestatud hüvitust antakse määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktides b–e osutatud vormis.

Artikkel 40

Kaasrahastamise määrade kehtestamine

EMKVFi maksimaalne kaasrahastamise määr erieesmärgi kohta on 70 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest, välja arvatud artikli 14 lõike 1 punktis e osutatud erieesmärgi puhul, kus see on 100 %.

Artikkel 41

Avaliku sektori abi osakaal

1. Liikmesriigid kohaldavad abi ülemmäära 50 % tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest.

2. Erandina lõikest 1 esitatakse III lisas abi eriülemmäärad.

3. Kui üks tegevus kuulub mitme III lisas esitatud tabeli rea 2–19 alla, kohaldatakse kõrgeimat abi ülemmäära.

4. Kui üks tegevus kuulub ühe või mitme III lisas esitatud tabeli rea 2–19 alla ja samal ajal ka kõnealuse lisa tabeli rea 1 alla, kohaldatakse reas 1 osutatud abi ülemmäära.

2. jagu

Finantsjuhtimine

Artikkel 42

Maksetähtaja edasilükkamine

1. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 96 lõike 4 kohaselt võib komisjon maksetähtaja edasi lükata maksetaotluse puhul kas tervikuna või osaliselt, kui liikmesriik on jätnud täitmata ÜKP alusel kohaldatavad normid, juhul kui täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse.

2. Enne lõikes 1 osutatud edasilükkamist teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile täitmata jätmisest ja annab talle võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma tähelepanekud.

3. Lõikes 1 osutatud edasilükkamine on proportsionaalne täitmata jätmise laadi, raskusastme, kestuse ja korduvusega.

4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud täitmata jätmise juhtumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 43

Maksete peatamine

1. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 97 lõike 3 kohaselt võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse kõik programmi vahemaksed või osa nendest, kui liikmesriik on jätnud olulisel määral täitmata ÜKP alusel kohaldatavad normid, juhul kui selline täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse.

2. Enne lõikes 1 osutatud peatamist teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile, et komisjoni arvates on tegemist ÜKP alusel kohaldatavate normide olulisel määral täitmata jätmisega liikmesriigi poolt ja annab talle võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma tähelepanekud.

3. Lõikes 1 osutatud peatamine on proportsionaalne olulisel määral täitmata jätmise laadi, raskusastme, kestuse ja korduvusega.

4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olulisel määral täitmata jätmise juhtumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 44

Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid

Artikli 11 lõikes 2 osutatud finantskorrektsioonide puhul määravad liikmesriigid kindlaks korrektsiooni summa, mis on proportsionaalne asjaomase toetusesaaja poolse kohustuste täitmata jätmise või raskete rikkumiste laadi, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning sellega, kui tähtis on EMKVFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.

Artikkel 45

Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid

1. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 104 lõike 5 kohaselt võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega tehakse finantskorrektsioonid, tühistades kogu või osa liidu toetusest programmile, kui komisjon leiab pärast vajalikku kontrollimist, et:

a)	maksetaotluses sisalduvaid kulusid mõjutab artikli 11 lõikes 2 osutatud olukorra tekkimine, mida asjaomane liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud;

maksetaotluses sisalduvaid kulusid mõjutab liikmesriigi poolt ÜKP normide olulisel määral täitmata jätmine, mille tulemusena on maksed käesoleva määruse artikli 43 alusel peatatud ning asjaomane liikmesriik ei suuda endiselt tõendada, et ta on võtnud vajalikke parandusmeetmeid kohaldatavate ÜKP normide järgimiseks ja täitmise tagamiseks tulevikus.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 63 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse ÜKP normide asjaomase liikmesriigi või toetusesaaja poolse olulisel määral täitmata jätmise laadi, raskusastet, kestust ja korduvust ning seda, kui tähtis on EMKVFi toetus asjaomase toetusesaaja majandustegevuse jaoks.

3. Kui liikmesriigi poolt ÜKP normide olulisel määral täitmata jätmisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kohaldab komisjon kindlamääralist või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni kooskõlas lõikega 4.

4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks kohaldatava finantskorrektsiooni taseme kindlaksmääramise kriteeriumid ning kindlamääralise või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni kohaldamise kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. jagu

Seire ja aruandlus

Artikkel 46

Seire- ja hindamisraamistik

1. Käesoleva määruse I lisas sätestatud EMKVFi ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral programmispetsiifilisi näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 16 lõike 1 teise lõigu punktiga a, artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktiga ii ja artikli 42 lõike 2 punktiga b.

2. Kooskõlas oma aruandlusnõudega finantsmääruse artikli 41 lõike 3 punkti h alapunkti iii alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande EMKVFi tulemuslikkuse kohta. Selles aruandes kasutab komisjon käesoleva määruse I lisas sätestatud peamisi tulemusnäitajaid.

3. Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artiklis 42 sätestatud üldnormidele esitab korraldusasutus komisjonile asjakohased tegevuse tasandi rakendusandmed, mis hõlmavad põhinäitajaid toetusesaaja (nimi, toetusesaaja liik, ettevõtte suurus, sugu ja kontaktandmed) ja toetatavate tegevuste kohta (erieesmärk, tegevuse liik, asjaomane sektor, näitajate väärtused, tegevuse rakendamise seis, ühtse laevastikuregistri number, finantsandmed ja toetuse vorm). Andmed esitatakse iga aasta 31. jaanuariks ja 31. juuliks. Need andmed tuleb edastada esimest korda 31. jaanuariks 2022 ja viimast korda 31. jaanuariks 2030.

4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse normid, mis veelgi täpsustavad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud täpseid andmeid ja nende esitamise korda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa, lisades tulemuslikkuse põhinäitajaid, et kohaneda programmitöö perioodil ilmnenud muutustega.

Artikkel 47

Rahastatud tegevuste tulemuste esitamine

1. Toetusesaajad esitavad asjaomaste tulemusnäitajate väärtuse pärast tegevuse lõpetamist ja hiljemalt lõppmaksetaotluses. Korraldusasutus kontrollib toetusesaaja teatatud tulemusnäitajate väärtuse usutavust samal ajal lõppmakse tegemisega.

2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 kehtestatud tähtaegu edasi lükata.

III JAOTIS

TOETUS EELARVE OTSESE JA KAUDSE TÄITMISE KORRAL

I PEATÜKK

Prioriteet 1. Säästva kalanduse soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine

Artikkel 48

ÜKP rakendamine

EMKVF toetab ÜKP rakendamist järgmise abil:

a)	teaduslike nõuannete ja teadmiste pakkumine, et toetada ÜKP raames tehtavaid usaldusväärseid ja tõhusaid kalavarude majandamise otsuseid, sealhulgas ekspertide osalemisega teadusasutuste tegevuses;

b)	määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 18 osutatud piirkondlik koostöö kaitsemeetmete valdkonnas, eelkõige selle artiklites 9 ja 10 osutatud mitmeaastaste kavade raames;

c)	määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 36 sätestatud ja määruses (EÜ) nr 1224/2009 täiendavalt täpsustatud liidu kalanduse kontrollisüsteemi arendamine ja rakendamine;

d)	selliste määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 43 alusel loodud nõuandekomisjonide toimimine, millel on ÜKP osaks olev ja seda toetav eesmärk;

e)	rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide tegevuse vabatahtlik toetamine vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 29 ja 30.

Artikkel 49

Puhaste ja heas seisukorras merede ja ookeanide edendamine

1. EMKVF toetab puhaste ja heas seisukorras merede ja ookeanide edendamist, sealhulgas meetmetega, millega toetatakse direktiivi 2008/56/EÜ rakendamist, ja meetmetega, millega tagatakse sidusus hea keskkonnaseisundi saavutamisega, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktis j, ning plasti ringmajanduses käsitleva Euroopa strateegia rakendamist.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetus peab olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada või säilitada hea keskkonnaseisund, nagu on sätestatud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1.

II PEATÜKK

Prioriteet 2. Säästva vesiviljelustegevuse soodustamine ning kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates seega parandada toiduga kindlustatust liidus

Artikkel 50

Turuteave

EMKVF toetab kalapüügi- ja vesiviljelustooteid käsitleva turuteabe arendamist ja levitamist komisjoni poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1379/2013 artikliga 42.

III PEATÜKK

Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse võimaldamine ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade arengu soodustamine

Artikkel 51

Merenduspoliitika ja säästva sinise majanduse arendamine

EMKVF toetab merenduspoliitika rakendamist ja säästva sinise majanduse arendamist järgmise abil:

a)	säästva, vähese CO2 heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise sinise majanduse edendamine;

b)	merenduspoliitika integreeritud juhtimise ja haldamise edendamine, sealhulgas mereruumi planeerimine, merealastrateegiad ja piirkondlik merenduskoostöö;

c)	teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia ülekandmise ja kasutuselevõtu edendamine säästvas sinises majanduses;

d)	merendusoskuste, ookeanialaste teadmiste ning säästvat sinist majandust käsitlevate sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaandmete jagamise parandamine;

e)	projektikavade ja innovatiivsete rahastamisvahendite arendamine.

IV PEATÜKK

Prioriteet 4. Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine

Artikkel 52

Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk

EMKVF toetab EMODneti rakendamist.

Artikkel 53

Meresõidu turvalisus ja seire

EMKVF toetab meresõidu turvalisuse ja seire edendamist, sealhulgas andmete jagamisega, rannikuvalvealase ja asutustevahelise koostööga ning merel toimuva kriminaalse ja ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisega.

Artikkel 54

Rahvusvaheline ookeanide majandamine

EMKVF toetab rahvusvahelise ookeanide majandamise poliitika rakendamist järgmise abil:

a)	vabatahtlikud osamaksud ookeanide majandamise valdkonnas tegutsevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele;

vabatahtlik koostöö ja koordineerimine rahvusvahelistel foorumitel ning rahvusvahelistes organisatsioonides, asutustes ja institutsioonides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, kestliku arengu tegevuskava 2030 ja muude asjaomaste rahvusvahelised lepingute, kokkulepete ja partnerluste raames;

c)	liidu ja ookeanide valdkonna asjaomaste tegijate vaheliste partnerluste rakendamine;

selliste asjaomaste rahvusvaheliste lepingute, kokkulepete ja vahendite rakendamine, mille eesmärk on edendada paremat ookeanide majandamist, samuti selliste tegevuste, meetmete, vahendite ja teadmiste arendamine, millega tagatakse ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud mered ja ookeanid;

e)	asjaomaste rahvusvaheliste lepingute, meetmete ja vahendite rakendamine, et vältida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, seda ära hoida ja see lõpetada;

f)	ookeanialaste teadusuuringute ja andmetega seotud rahvusvaheline koostöö ja nende arendamine.

V PEATÜKK

Rakendamise reeglid eelarve otsesel ja kaudsel täitmisel

Artikkel 55

Liidupoolse rahastamise vormid

1. EMKVFist võib anda rahalist toetust finantsmääruses sätestatud vormis, eelkõige kõnealuse määruse VII ja VIII jaotise kohaste hangete ja toetustena. Rahastamine võib toimuda ka käesoleva määruse artiklis 56 osutatud segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.

2. Toetuse andmise ettepanekuid võivad hinnata sõltumatud eksperdid.

Artikkel 56

Segarahastamistoimingud

EMKVFi kohaseid segarahastamistoiminguid rakendatakse vastavalt määrusele (EL) 2021/523 ja finantsmääruse X jaotisele.

Artikkel 57

Komisjoni tehtav hindamine

1. Hindamised viiakse läbi piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks otsustamisprotsessis arvesse võtta. Hindamine tehakse ülesandeks sise- või välisekspertidele, kes tegutsevad sõltumatult.

2. III jaotise kohase toetuse vahehindamine tehakse 2024. aasta lõpuks.

3. Lõplik hindamisaruanne III jaotise kohase toetuse kohta koostatakse 2031. aasta lõpuks.

4. Komisjon esitab lõigetes 2 ja 3 osutatud hindamisaruannete tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 58

Seire eelarve otsese ja kaudse täitmise korral

1. Komisjon kasutab I lisas sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid, et jälgida EMKVFi kasutamise tulemusi eelarve otsesel ja kaudse täitmisel .

2. Komisjon kogub andmeid toetamiseks välja valitud tegevuste kohta, sealhulgas toetusesaaja ja tegevuse põhinäitajate kohta eelarve otsese ja kaudse täitmise korral, nagu on sätestatud artikli 46 lõikes 3.

Artikkel 59

Auditid

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud kui need isikud või üksused, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruseartikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

Artikkel 60

Teave, teavitamine ja avalikustamine

1. Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2. Komisjon rakendab EMKVFiga ning EMKVFi raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. EMKVFile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 61

Rahastamiskõlblikud üksused, tegevused ja kulud

1. Lisaks finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumeid.

2. Rahastamiskõlblikud on järgmised üksused:

a)	juriidilised isikud, kelle asukoht on liikmesriigis või programmis loetletud kolmandas riigis vastavalt lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimustele;

b)	iga juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.

3. Juriidilised isikud, kelle asukoht on kolmandas riigis, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.

4. Juriidilised isikud, kelle asukoht on kolmandas riigis, mis ei ole programmiga seotud, peaksid põhimõtteliselt ise kandma oma osalemiskulud.

5. Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a ning erandina selle artikli 193 lõikest 4, võttes arvesse käesoleva määruse hilinenud jõustumist, võib rahastamisotsuses ja piiratud ajavahemiku jooksul käsitada käesoleva määruse alusel toetatavaid tegevusi ja nende aluseks olevaid kulusid rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui tegevusi rakendati ja kulud tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

IV JAOTIS

MENETLUSNORMID

Artikkel 62

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 11, 36, 46 ja 65 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates 14. juulist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 11, 36, 46 ja 65 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artiklite 11, 36, 46 ja 65 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 63

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 64

Määruse (EL) 2017/1004 muutmine

Määruse (EL) 2017/1004 artiklit 6 muudetakse järgmiselt.

Lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see mõjutaks nende liidu õigusest tulenevaid kehtivaid andmekogumiskohustusi, koguvad liikmesriigid andmeid töökava raames, mis on koostatud kooskõlas mitmeaastase liidu programmiga (edaspidi „riiklik töökava“). Liikmesriigid esitavad komisjonile elektrooniliselt oma riiklikud töökavad sellele aastale eelneva aasta 15. oktoobriks, millest alates riiklikku töökava tuleb kohaldada, välja arvatud juhul, kui juba kehtib mõni olemasolev kava; sellisel juhul teavitavad nad sellest komisjoni.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kiidetakse heaks lõikes 1 osutatud riiklikud töökavad, sellele aastale eelneva aasta 31. detsembriks, millest alates riiklikku töökava tuleb kohaldada. Riiklike töökavade heakskiitmisel võtab komisjon arvesse hindamist, mille on läbi viinud STECF (kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee) kooskõlas artikliga 10. Kui STECFi hindamisest ilmneb, et riiklik töökava ei ole kõnealuse artikliga vastavuses või ei taga andmete olulisust teaduse jaoks või kavandatud meetodite ja menetluste piisavat kvaliteeti, teavitab komisjon sellest viivitamata asjaomast liikmesriiki ja annab teada, missugused muudatused tuleks töökavas komisjoni arvates teha. Seejärel esitab asjaomane liikmesriik komisjonile muudetud riikliku töökava.“

2)	Lisatakse järgmine lõige: „5. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud riiklike töökavade esitamise kord, vorm ja ajakava. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

Artikkel 65

Üleminekusätted

1. Määrust (EL) nr 508/2014 ja nimetatud määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte kohaldatakse jätkuvalt EMKFi raames programmitöö perioodil 2014–2020 toetust saavate programmide ja tegevuste suhtes.

2. Selleks et hõlbustada üleminekut määrusega (EL) nr 508/2014 kehtestatud toetuskavalt käesoleva määrusega kehtestatud kavale, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi, mille alusel võib komisjoni poolt määruse (EL) nr 508/2014 kohaselt heaks kiidetud toetuse integreerida käesoleva määruse alusel antava toetusega.

3. Viiteid määrusele (EL) nr 508/2014 käsitatakse programmitöö perioodi 2021–2027 puhul viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 66

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

III jaotises sätestatud eelarve otsese ja kaudse täitmise korras antava toetuse suhtes kohaldatakse seda alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 7. juuli 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. LOGAR

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 104.

(2) ELT C 361, 5.10.2018, lk 9.

(3) Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2019. aasta seisukoht (ELT C 116, 31.3.2021, lk 81) ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 271, 7.7.2021, lk 1). Euroopa Parlamendi 5. juuli 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4) Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(11) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.1.2017, lk 12).

(12) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).

(14) Nõukogu 21. mai 1992. aasta, direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

(18) Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa 28. juuli 1994. aasta rakenduskokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

(19) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(21) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(22) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(23) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2017. aasta määrus (EL) 2017/352, millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid (ELT L 57, 3.3.2017, lk 1).

(28) Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (ELT L 155, 12.6.2019, lk 1).

(30) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 6.12.2008, lk 28).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik (ELT L 257, 28.8.2014, lk 135).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (ELT L 83, 25.3.2019, lk 18).

(37) Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1565, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks avaldus, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (ELT L 244, 19.9.2015, lk 55).

I LISA

EMKVFi ÜHISED NÄITAJAD

PEAMISED TULEMUSNÄITAJAD (1)

TULEMUSNÄITAJAD (MÕÕTÜHIK)

VÄLJUNDNÄITAJA

CI 01 – Loodud ettevõtted

CI 02 – Suurema käibega ettevõtted

CI 03 – Loodud töökohad

CI 04 – Säilitatud töökohad

CI 05 – Kasu saavad inimesed

CI 06 – Heasse keskkonnaseisundisse panustavad, sealhulgas looduse taastamist ja kaitset, ökosüsteemide kaitset, elurikkust, loomade tervist ja heaolu käsitlevad meetmed

CI 07 – Energiatarbimine, mis toob kaasa CO2 heite vähenemist

CI 08 – Toetatud VKEde arv

CR 01 – Uus tootmisvõimsus (tonni aastas)

CR 02 – Säilitatud vesiviljelustootmine (tonni aastas)

CR 03 – Loodud ettevõtted (ettevõtete arv)

CR 04 – Suurema käibega ettevõtted (ettevõtete arv)

CR 05 – Kasutuselt kõrvaldatud laevade võimsus (GT ja kW)

CR 06 – Loodud töökohad (inimeste arv)

CR 07 – Säilitatud töökohad (inimeste arv)

CR 08 – Kasu saavad inimesed (inimeste arv)

CR 09 – Piirkond, mis on hõlmatud heasse keskkonnaseisundisse panustavate, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmise, säilitamise ja taastamise tegevustega (km2 või km)

CR 10 – Heasse keskkonnaseisundisse panustavad, sealhulgas looduse taastamist ja kaitset, ökosüsteemide kaitset, elurikkust, loomade tervist ja heaolu käsitlevad meetmed (meetmete arv)

CR 11 – Sotsiaalkestlikkust suurendavad isikud (isikute arv)

CO - 01 Toimingute arv

CI 09 – Asukoha ja püügi teatamise elektrooniliste seadmetega varustatud kalalaevade arv

CI 10 – Kohalike tegevusrühmade arv

CI 11 – Toetust saavate väikesemahulise rannapüügi laevade arv

CI 12 – Andme- ja teabeplatvormide kasutamine

CR 12 – Andmete kogumise, haldamise ja kasutamise süsteemi tõhusus (suur, keskmine, väike)

CR 13 – Sidusrühmade vaheline koostöö (meetmete arv)

CR 14 – Võimaldatud innovatsioon (uute toodete, teenuste, protsesside, ärimudelite või meetodite arv)

CR 15 – Paigaldatud või täiustatud kontrollvahendid (vahendite arv)

CR 16 – Edendus- ja teavitustegevusest kasu saavad isikud (isikute arv)

CR 17 – Tootmise ja/või töötlemise ressursitõhusust parandavad isikud (isikute arv)

CR 18 – Energiatarbimine, mis põhjustab CO2 heite vähenemist (kWh/t või liitrit tunnis)

CR 19 – Haldussuutlikkuse parandamise meetmed (meetmete arv)

CR 20 – Esilekutsutud investeeringud (eurodes)

CR 21 – Kättesaadavaks tehtud andmekogumid ja nõuanded (arv)

CR 22 – Andme- ja teabeplatvormide kasutamine (leheküljevaadete arv)

(1) EMKVFi peamised tulemusnäitajad, mida komisjon kasutab vastavalt oma finantsmääruse artikli 41 lõike 3 punkti h alapunkti iii kohasele aruandluskohustusele.

II LISA

TOETUSE KORRALDAMINE EELARVE JAGATUD TÄITMISEL

POLIITILINE EESMÄRK Määruse (EL) 2021/1060 artikkel 5	EMKVFi PRIORITEET	EMKVFI ERIEESMÄRK	RAHASTAMISKAVAS KASUTATAV NOMENKLATUUR Määruse (EL) 2021/1060 V lisa 3.6 jao tabel 11A
Keskkonnahoidlikum, vähese CO2 heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda	Kestliku kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine	Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine	1.1.1 Kõik toimingud, v.a need, mida toetatakse artiklite 17 ja 19 alusel
			1.1.2 Toimingud, mida toetatakse artiklite 17 ja 19 alusel
		Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu	1.2
		Püügivõimsuse püügivõimalustele kohandamise edendamine püügitegevuse alalise lõpetamise korral ning rahuldava elatustaseme saavutamisele kaasaaitamine püügitegevuse ajutise peatamise korral	1.3
		Kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid	1.4
		Õiglaste tingimuste edendamine äärepoolseimatest piirkondadest pärit kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jaoks	1.5
		Veekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine	1.6
	Säästva vesiviljelustegevuse soodustamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates seega parandada toiduga kindlustatust liidus	Säästva vesiviljelustegevuse edendamine, eelkõige vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevused on pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud	2.1
		Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine	2.2
	Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine	Merede ja ookeanide säästva majandamise tugevdamine merealaste teadmiste, mereseire või rannikuvalvealase koostöö edendamise kaudu	4.1
Kodanikele lähemal olev igat liiki territooriumide kestliku ja tervikliku arengu ning kohalike algatuste soodustamise kaudu	Säästva sinise majanduse võimaldamine ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade arengu soodustamine	Säästva sinise majanduse võimaldamine ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade kestliku arengu soodustamine	3.1
	Tehniline abi		5.1
	Tehniline abi		5.2

III LISA

ABI ERIÜLEMMÄÄRAD EELARVE JAGATUD TÄITMISEL

REA NUMBER

TEGEVUSE ERIKATEGOORIA

ABI ÜLEMMÄÄR

Tegevused, mida toetatakse artiklite 17, 18 ja 19 alusel

40 %

Järgmised määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamist toetavad tegevused:

—	püügivahendite silma suuruse selektiivsuse või liikide selektiivsuse parandamise tegevused;

100 %

—	kalasadamate, oksjonihoonete, lossimiskohtade ja varjualuste taristu parandamise tegevused, et lihtsustada soovimatu püügi lossimist ja ladustamist;

75 %

—	tegevused kaubanduslike kalavarude soovimatu püügi turustamise lihtsustamiseks vastavalt määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 8 lõike 2 punktile b

75 %

Tegevused tervishoiu, ohutuse ja töötingimuste parandamiseks kalalaeva pardal, v.a tegevused, mida toetatakse artikli 19 alusel

75 %

Äärepoolseimates piirkondades elluviidavad tegevused

85 %

Tegevused kaugematel Kreeka saartel ja Horvaatia saartel Dugi Otok, Vis, Mljet ja Lastovo

85 %

Tegevused, mida toetatakse artikli 22 alusel

85 %

Väikesemahulise rannapüügiga seotud tegevused

100 %

Tegevused, mille puhul toetusesaaja on avaliku sektori asutus või ettevõtja, kellele on tehtud ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 106 lõikes 2, kui toetust antakse niisuguste teenuste osutamiseks

100 %

Tegevused, mis on seotud artiklis 39 osutatud hüvitustega

100 %

Tegevused, mida toetatakse artiklite 23 ja 25 ning prioriteedi 4 alusel

100 %

Liikmesriikide vahel püügivõimaluste vahetamise läbipaistvate süsteemide väljatöötamise, arendamise, seire, hindamise või haldamisega seotud tegevused vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 8

100 %

Kohalike tegevusrühmade jooksvate kuludega seotud tegevused

100 %

Tegevused, mida toetatakse artikli 30 alusel ja mis vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumitest:

i)	need teenivad ühishuve;

ii)	neil on kollektiivne toetusesaaja või

iii)	need on uuenduslikud, asjakohasel juhul kohalikul tasandil, ja tagavad üldsuse juurdepääsu nende tulemustele

100 %

Muud kui real 13 osutatud tegevused, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumitele:

i)	need teenivad ühishuve;

ii)	neil on kollektiivne toetusesaaja;

iii)	need on uuenduslikud või tagavad üldsuse juurdepääsu nende tulemustele.

100 %

Tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude või tootmisharudevaheliste organisatsioonide elluviidavad tegevused

75 %

Rahastamisvahendid, välja arvatud real 1 osutatud toimingutega seotud rahastamisvahendid

100 %

VKEde elluviidavad säästva vesiviljeluse toetamise tegevused

60 %

Tegevused, millega toetatakse innovatiivseid tooteid, protsesse või seadmeid kalapüügis, vesiviljeluses ja töötluses

75 %

Kaluriorganisatsioonide või muude kollektiivsete toetusesaajate elluviidavad tegevused

60 %

IV LISA

SEKKUMISLIIGID

Nr	SEKKUMISLIIK	KLIIMA KOEFITSENT	KESKKONNAKOEFITSIENT
1	Keskkonnale avalduva negatiivse mõju vähendamine ja/või positiivse mõju suurendamine ning heasse keskkonnaseisundisse panustamine	100 %	100 %
2	Tingimuste edendamine majanduslikult elujõuliste, konkurentsivõimeliste ja atraktiivsete kalapüügi-, vesiviljelus- ja töötlemissektorite jaoks	40 %	40 %
3	Panustamine kliimaneutraalsuse saavutamisse	100 %	100 %
4	Püügitegevuse ajutine peatamine	100 %	100 %
5	Püügitegevuse alaline lõpetamine	100 %	100 %
6	Panustamine heasse keskkonnaseisundisse merekaitsealade, sealhulgas Natura 2000 rakendamise ja seire kaudu	100 %	100 %
7	Hüvitus ootamatu keskkonna-, kliima- või rahvatervisesündmuse korral	0 %	0 %
8	Lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades	0 %	0 %
9	Loomatervis ja loomade heaolu	40 %	40 %
10	Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine	40 %	100 %
11	Andmete kogumine ja analüüs ning merealaste teadmiste edendamine	100 %	100 %
12	Mereseire ja meresõidu turvalisus	40 %	40 %
Kogukonna juhitav kohalik areng
13	Kogukonna juhitav kohalik areng – ettevalmistusmeetmed	0 %	0 %
14	Kogukonna juhitav kohalik areng – strateegia rakendamine	40 %	40 %
15	Kogukonna juhitav kohalik areng – jooksevkulud ja elavdamine	0 %	0 %
Tehniline abi
16	Tehniline abi	0 %	0 %

V LISA

EMKVFi KOGUVAHENDID LIIKMESRIIKIDE KAUPA AJAVAHEMIKUKS 1. JAANUARIST 2021 KUNI 31. DETSEMBRINI 2027

	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	KOKKU
KOKKU	649 646 302	867 704 926	833 435 808	798 047 503	707 757 512	721 531 085	732 876 864	5 311 000 000
BE	4 925 394	6 578 640	6 318 823	6 050 521	5 365 973	5 470 400	5 556 420	40 266 171
BG	10 390 512	13 878 165	13 330 060	12 764 057	11 319 949	11 540 245	11 721 710	84 944 698
CZ	3 670 269	4 902 222	4 708 614	4 508 683	3 998 577	4 076 392	4 140 492	30 005 249
DK	24 582 747	32 834 129	31 537 379	30 198 278	26 781 687	27 302 881	27 732 208	200 969 309
DE	25 908 996	34 605 542	33 238 833	31 827 487	28 226 569	28 775 883	29 228 372	211 811 682
EE	11 912 962	15 911 637	15 283 223	14 634 286	12 978 583	13 231 157	13 439 212	97 391 060
IE	17 414 773	23 260 170	22 341 533	21 392 895	18 972 532	19 341 754	19 645 895	142 369 552
EL	45 869 836	61 266 389	58 846 736	56 348 059	49 972 919	50 945 434	51 746 530	374 995 903
ES	137 053 465	183 056 482	175 826 854	168 361 115	149 312 971	152 218 730	154 612 307	1 120 441 924
FR	69 372 651	92 658 097	88 998 661	85 219 712	75 578 071	77 048 886	78 260 448	567 136 526
HR	29 808 019	39 813 303	38 240 917	36 617 179	32 474 362	33 106 342	33 626 925	243 687 047
IT	63 388 749	84 665 656	81 321 871	77 868 885	69 058 907	70 402 853	71 509 909	518 216 830
CY	4 685 786	6 258 605	6 011 428	5 756 178	5 104 932	5 204 279	5 286 114	38 307 322
LV	16 498 239	22 035 996	21 165 707	20 266 995	17 974 015	18 323 805	18 611 939	134 876 696
LT	7 484 030	9 996 101	9 601 315	9 193 636	8 153 481	8 312 155	8 442 859	61 183 577
LU	-	-	-	-	-	-	-	-
HU	4 612 763	6 161 072	5 917 747	5 666 475	5 025 378	5 123 176	5 203 735	37 710 346
MT	2 669 689	3 565 790	3 424 963	3 279 536	2 908 494	2 965 097	3 011 721	21 825 290
NL	11 978 187	15 998 755	15 366 900	14 714 410	13 049 642	13 303 600	13 512 794	97 924 288
AT	821 763	1 097 594	1 054 246	1 009 482	895 270	912 693	927 046	6 718 094
PL	62 675 756	83 713 340	80 407 168	76 993 019	68 282 136	69 610 965	70 705 569	512 387 953
PT	46 307 271	61 850 651	59 407 923	56 885 418	50 449 481	51 431 271	52 240 007	378 572 022
RO	19 871 141	26 541 038	25 492 826	24 410 382	21 648 625	22 069 926	22 416 967	162 450 905
SI	2 927 095	3 909 597	3 755 191	3 595 743	3 188 925	3 250 985	3 302 105	23 929 641
SK	1 862 388	2 487 512	2 389 271	2 287 821	2 028 980	2 068 465	2 100 991	15 225 428
FI	8 777 254	11 723 405	11 260 401	10 782 276	9 562 384	9 748 476	9 901 766	71 755 962
SE	14 176 567	18 935 038	18 187 218	17 414 975	15 444 669	15 745 235	15 992 823	115 896 525

13.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 247/55

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1141,

12. juuli 2021,

millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Sigade Aafrika katk on peetavaid sigu ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist.

(2)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605 (2) võeti vastu määruse (EL) 2016/429 raames ning selles on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mida kõnealuse rakendusmääruse I lisas loetletud liikmesriigid (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) peavad piiratud aja jooksul kohaldama kõnealuses lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonides.

(3)

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I, II ja III taseme piirangutsoonidena loetletud piirkonnad põhinevad sigade Aafrika katku epidemioloogilisel olukorral liidus. Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa muudeti viimati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1090 (3) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Poolas ja Slovakkias.

(4)

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonide suhtes tehtavad kõik muudatused peaksid põhinema sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisel olukorral kõnealusest taudist mõjutatud piirkondades ja sigade Aafrika katkuga seotud üldisel epidemioloogilisel olukorral asjaomases liikmesriigis, ning muudatuste tegemisel tuleks arvesse võtta kõnealuse taudi edasise leviku riskitaset, aga ka sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud tsoonideks jaotamise geograafilise määratlemise teaduslikult põhjendatud põhimõtteid ja kriteeriume ning liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud ja komisjoni veebisaidil (4) üldsusele kättesaadavaid liidu suuniseid. Sellistes muudatustes tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelisi standardeid, nagu Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervise koodeks, (5) ning asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste esitatud põhjendusi tsoonideks jaotamise kohta.

(5)	Pärast rakendusmääruse (EL) 2021/1090 vastuvõtmise kuupäeva on Poolas esinenud sigade Aafrika katku uusi puhanguid peetavate sigade hulgas ja Slovakkias on esinenud uusi puhanguid uluksigade hulgas.

(6)

2021. aasta juunis ja juulis esines mitu sigade Aafrika katku puhangut peetavate sigade hulgas Poola maakondade Siemiatycze, Sulęcin, Wschowa ja Żagań sellistes piirkondades, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonina. Need sigade Aafrika katku uued puhangud peetavate sigade hulgas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks kõnealused Poola piirkonnad, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena ning kus hiljuti esinesid sigade Aafrika katku juhtumid, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte II taseme, vaid III taseme piirangutsoonidena, ning II taseme piirangutsoonide praegused piirid on vaja uuesti määratleda, et võtta arvesse neid hiljutisi juhtumeid.

(7)

Lisaks esines 2021. aasta juunis üks sigade Aafrika katku juhtum peetaval seal Poolas Olsztyni maakonna sellises piirkonnas, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas III taseme piirangutsoonina ja mis asub praegu II piirangutsoonis loetletud piirkonna vahetus läheduses. See uus sigade Aafrika katku juhtum peetaval seal kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks kõnealune Poola piirkond, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonina ja mis asub selle III taseme piirangutsoonis loetletud piirkonna vahetus läheduses, kus hiljuti esines see sigade Aafrika katku juhtum, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte II taseme, vaid III taseme piirangutsoonina ning II taseme piirangutsooni praegused piirid on vaja uuesti määratleda ja neid laiendada, et võtta arvesse seda hiljutist juhtumit.

(8)

Lisaks täheldati 2021. aasta juulis sigade Aafrika katku puhangut peetavate sigade hulgas Poolas maakonna Nowy Tomyśl sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I taseme piirangutsoonina. See sigade Aafrika katku uus puhang peetavate sigade hulgas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks kõnealune Poola piirkond, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina ning kus hiljuti esines sigade Aafrika katku juhtum, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte I taseme, vaid III taseme piirangutsoonina, ning I taseme piirangutsooni praegused piirid on vaja uuesti määratleda, et võtta arvesse seda hiljutist juhtumit.

(9)

Lisaks esines 2021. aasta juunis üks sigade Aafrika katku juhtum ulukseal Poolas ühe maakonna ja Slovakkia sellises piirkonnas, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonina ja mis asub praegu I piirangutsoonis loetletud piirkonna vahetus läheduses. See uus sigade Aafrika katku juhtum ulukseal kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks kõnealune Slovakkia piirkond, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina ja mis asub selle II taseme piirangutsoonis loetletud piirkonna vahetus läheduses, kus hiljuti esines see sigade Aafrika katku juhtum, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte I taseme, vaid II taseme piirangutsoonina ning I taseme piirangutsooni praegused piirid on vaja uuesti määratleda, et võtta arvesse seda hiljutist juhtumit.

(10)

Pärast selliseid sigade Aafrika katku hiljutisi puhanguid peetavate sigade hulgas Poolas ja uluksigade hulgas Slovakkias ning võttes arvesse praegust sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilist olukorda liidus, on tsoonideks jaotamist nendes liikmesriikides uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on uuesti hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmeid. Neid muudatusi tuleks kajastada rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas.

(11)

Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda kõnealuse taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Poolas ja Slovakkias piiritleda uued piisava suurusega piirangutsoonid ja nõuetekohaselt loetleda need rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I, II ja III taseme piirangutsoonidena. Kuna sigade Aafrika katku olukord liidus muutub väga kiiresti, on uute piirangutsoonide piiritlemisel arvesse võetud ümbritsevate alade olukorda.

(12)	Võttes arvesse, kui kiireloomuline on sigade Aafrika katku levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus, on oluline, et käesoleva rakendusmäärusega rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(13)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2) Komisjoni 7. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.4.2021, lk 1).

(3) Komisjoni 2. juuli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1090, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa (ELT L 236, 5.7.2021, lk 10).

(4) Töödokument SANTE/7112/2015/Rev. 3 „Principles and criteria for geographically defining ASF regionalisation“ („Sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud piirkondadeks jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid“), https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en

(5) OIE maismaaloomade tervishoiu eeskiri, 28. väljaanne, 2019. I köite ISBN: 978-92-95108-85-1; II köite ISBN: 978-92-95108-86-8, https://www.oie.int/standard-setting/terrestrial-code/access-online/

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

PIIRANGUTSOONID

I OSA

1. Saksamaa

Järgmised I taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

—

Landkreis Dahme-Spreewald:

—	Gemeinde Alt Zauche-Wußwerk,

—	Gemeinde Byhleguhre-Byhlen,

—	Gemeinde Märkische Heide, mit den Gemarkungen Alt Schadow, Neu Schadow, Pretschen, Plattkow, Wittmannsdorf, Schuhlen-Wiese, Bückchen, Kuschkow, Gröditsch, Groß Leuthen, Leibchel, Glietz, Groß Leine, Dollgen, Krugau, Dürrenhofe, Biebersdorf und Klein Leine,

—	Gemeinde Neu Zauche,

—	Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Groß Liebitz, Guhlen, Mochow und Siegadel,

—	Gemeinde Spreewaldheide,

—	Gemeinde Straupitz,

—

Landkreis Märkisch-Oderland:

—	Gemeinde Lietzen westlich der L 37,

—	Gemeinde Falkenhagen (Mark) westlich der L 37,

—	Gemeinde Zeschdorf westlich der L 37,

—	Gemeinde Lindendorf mit der Gemarkung Dolgelin – westlich der L 37,

—	Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Müncheberg, Eggersdorf bei Müncheberg und Hoppegarten bei Müncheberg,

—	Gemeinde Neulewin,

—	Gemeinde Bliesdorf mit den Gemarkungen Kunersdorf und Bliesdorf,

—	Gemeinde Neutrebbin mit den Gemarkungen Neutrebbin und Alttrebbin westlich der L 34 und Altelewin westlich und nordöstlich der L 33,

—	Gemeinde Märkische Höhe mit den Gemarkungen Reichenberg und Batzlow,

—	Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Haselberg, Frankenfelde, Schulzendorf, Lüdersdorf, Biesdorf, Rathsdorf, Wriezen, Altwriezen, Beauregard, Eichwerder und Jäckelsbruch,

—	Gemeinde Oderaue mit den Gemarkungen Neuranft, Neuküstrinchen, Neurüdnitz, Altwustrow, Neuwustrow und Zäckericker Loose, Altreetz, Altmädewitz und Neumädewitz,

—	Gemeinde Buckow (Märkische Schweiz),

—	Gemeinde Strausberg mit den Gemarkungen Hohenstein und Ruhlsdorf,

—	Gemeine Garzau-Garzin,

—	Gemeinde Waldsieversdorf,

—	Gemeinde Rehfelde mit der Gemarkung Werder,

—	Gemeinde Reichenow-Mögelin,

—	Gemeinde Prötzel mit den Gemarkungen Harnekop, Sternebeck und Prötzel östlich der B 168 und der L35,

—	Gemeinde Oberbarnim,

—

Landkreis Oder-Spree:

—	Gemeinde Storkow (Mark),

—	Gemeinde Wendisch Rietz,

—	Gemeinde Reichenwalde,

—	Gemeinde Diensdorf-Radlow,

—	Gemeinde Bad Saarow,

—	Gemeinde Rietz-Neuendorf mit den Gemarkungen Buckow, Glienicke, Behrensdorf, Ahrensdorf, Herzberg, Görzig, Pfaffendorf, Sauen, Wilmersdorf (G), Neubrück, Drahendorf, Alt Golm,

—	Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Briescht, Kossenblatt, Werder, Görsdorf (B), Giesendorf, Wulfersdorf, Falkenberg (T), Lindenberg,

—	Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Demnitz, Steinhöfel, Hasenfelde, Ahrensdorf, Heinersdorf, Tempelberg,

—	Gemeinde Langewahl,

—	Gemeinde Berkenbrück,

—	Gemeinde Briesen (Mark) mit den Gemarkungen Wilmersdorf, Falkenberg, Alt Madlitz, Madlitz Forst, Kersdorf, Briesen, Neubrück Forst,

—	Gemeinde Jacobsdorf mit den Gemarkungen Petersdorf und Jacobsdorf westlich der L 37,

—

Landkreis Spree-Neiße:

—	Gemeinde Jänschwalde,

—	Gemeinde Peitz,

—	Gemeinde Tauer,

—	Gemeinde Turnow-Preilack,

—	Gemeinde Drachhausen,

—	Gemeinde Schmogrow-Fehrow,

—	Gemeinde Drehnow,

—	Gemeinde Guben mit der Gemarkung Schlagsdorf,

—	Gemeinde Schenkendöbern mit den Gemarkungen Grabko, Kerkwitz, Groß Gastrose,

—	Gemeinde Teichland,

—	Gemeinde Dissen-Striesow,

—	Gemeinde Heinersbrück,

—	Gemeinde Briesen,

—	Gemeinde Forst mit den Gemarkungen Briesníg, Weißagk, Bohrau, Naundorf, Mulknitz, Klein Jamno, Forst (Lausitz) und Groß Jamno,

—	Gemeinde Wiesengrund,

—	Gemeinde Groß Schacksdorf-Simmersdorf mit der Gemarkung Simmersdorf,

—	Gemeinde Neiße-Malxetal mit den Gemarkungen Jocksdorf, Klein Kölzig und Groß Kölzig,

—	Gemeinde Tschernitz mit der Gemarkung Wolfshain,

—	Gemeinde Felixsee,

—	Gemeinde Spremberg mit den Gemarkungen Lieskau, Schönheide, Graustein, Türkendorf, Groß Luja, Wadelsdorf, Hornow, Sellessen, Spremberg, Bühlow,

—	Gemeinde Neuhausen/Spree mit den Gemarkungen Kathlow, Haasow, Sergen, Roggosen, Gablenz, Komptendorf, Laubsdorf, Koppatz, Neuhausen, Drieschnitz, Kahsel, Bagenz,

—	Stadt Cottbus mit den Gemarkungen Dissenchen, Döbbrick, Merzdorf, Saspow, Schmellwitz, Sielow, Willmersdorf,

Bundesland Sachsen:

—

Landkreis Bautzen

—	Gemeinde Großdubrau: Ortsteile Commerau, Göbeln, Jetscheba, Kauppa, Särchen, Spreewiese,

—	Gemeinde Hochkirch: Ortsteile Kohlwesa, Niethen, Rodewitz, Wawitz, Zschorna,

—	Gemeinde Königswartha: Ortsteil Oppitz,

—	Gemeinde Lohsa: Ortsteile Dreiweibern, Driewitz, Friedersdorf, Hermsdorf/Spree, Lippen, Litschen, Lohsa, Riegel, Tiegling, Weißkollm,

—	Gemeinde Malschwitz: Ortsteile Baruth, Brießnitz, Brösa, Buchwalde, Cannewitz, Dubrauke, Gleina, Guttau, Halbendorf/Spree, Kleinsaubernitz, Lieske, Lömischau, Neudorf/Spree, Preititz, Rackel, Ruhethal, Wartha,

—	Gemeinde Radibor: Ortsteile Droben, Lippitsch, Milkel, Teicha, Wessel,

—	Gemeinde Spreetal,

—	Gemeinde Weißenberg,

—

Landkreis Görlitz:

—	Gemeinde Boxberg/O.L., sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

—	Gemeinde Görlitz südlich der Bundesautobahn A4 mit den Ortsteilen Biesnitz, Deutsch Ossig, Historische Altstadt, Innenstadt, Klein Neundorf, Klingewalde, Königshufen, Kunnerwitz, Ludwigsdorf, Nikolaivorstadt, Rauschwalde, Schlauroth, Südstadt, Weinhübel,

—	Gemeinde Groß Düben, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

—	Gemeinde Hohendubrau, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

—	Gemeinde Kodersdorf, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

—	Gemeinde Königshain,

—	Gemeinde Löbau: Ortsteile Altcunnewitz, Bellwitz, Dolgowitz, Glossen, Kittlitz, Kleinradmeritz, Krappe, Lautitz, Mauschwitz, Neucunnewitz, Neukittlitz, Oppeln, Rosenhain,

—	Gemeinde Markersdorf: Ortsteile Holtendorf, Markersdorf, Pfaffendorf,

—	Gemeinde Mücka, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

—	Gemeinde Reichenbach/O.L.: Ortsteile Biesig, Borda, Dittmannsdorf, Feldhäuser, Goßwitz, Krobnitz, Lehnhäuser, Löbensmüh, Mengelsdorf, Meuselwitz, Oehlisch, Stadt Reichenbach/O.L., Reißaus, Schöps, Zoblitz,

—	Gemeinde Schleife, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

—	Gemeinde Schöpstal, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

—	Gemeinde Trebendorf, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

—	Gemeinde Vierkirchen, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

—	Gemeinde Waldhufen, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

—	Gemeinde Weißwasser/O.L., sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes.

2. Eesti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Eestis:

—	Hiiu maakond.

3. Kreeka

Järgmised I taseme piirangutsoonid Kreekas:

—

in the regional unit of Drama:

—	the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

—	the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

—	the municipal departments of Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

—	the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

—

in the regional unit of Xanthi:

—	the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

—	the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

—	the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

—

in the regional unit of Rodopi:

—	the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

—	the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

—	the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

—	the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

—

in the regional unit of Evros:

—	the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

—	the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

—	the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

—

in the regional unit of Serres:

—

the municipal departments of Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Gonimo, Mandraki, Megalochori, Rodopoli, Ano Poroia, Katw Poroia, Sidirokastro, Vamvakophyto, Promahonas, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Kastanousi and Chortero and the community departments of Achladochori, Agkistro and Kapnophyto (in Sintiki municipality),

—	the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

—	the municipal departments of Dasochoriou, Irakleia, Valtero, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Podismeno and Chrysochorafa (in Irakleia municipality).

4. Läti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Pāvilostas novada Vērgales pagasts,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Grobiņas novada Medzes, Grobiņas un Gaviezes pagasts. Grobiņas pilsēta,

—	Rucavas novada Rucavas pagasts,

—	Nīcas novads.

5. Leedu

Järgmised I taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Klaipėdos rajono savivaldybė: Agluonėnų, Dovilų, Gargždų, Priekulės, Vėžaičių, Kretingalės ir Dauparų-Kvietinių seniūnijos,

—	Palangos miesto savivaldybė.

6. Ungari

Järgmised I taseme piirangutsoonid Ungaris:

—

Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

—	Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403250, 403350, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404570, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950,

—	406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Győr-Moson-Sopron megye 100550, 100650, 100950, 101050, 101350, 101450, 101550, 101560 és 102150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251650, 251750, 251850, 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050, 575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

7. Poola

Järgmised I taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim,

—	gminy Janowiec Kościelny, Janowo i część gminy Kozłowo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie nidzickim,

—

gminy Iłowo – Osada, Lidzbark, Płośnica, miasto Działdowo, część gminy Rybno położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę kolejową, część gminy wiejskiej Działdowo położona na południe od linii wyznaczonej przez linie kolejowe biegnące od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie działdowskim,

—

gminy Kisielice, Susz i część gminy wiejskiej Iława położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 521 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Szymbark - Ząbrowo - Segnowy – Laseczno – Gulb, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Szymbark - Ząbrowo - Segnowy – Laseczno - Gulb biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie iławskim,

—

gminy Biskupiec, Kurzętnik, część gminy wiejskiej Nowe Miasto Lubawskie położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Lekarty, a następnie na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Lekarty – Nowy Dwór Bratiański biegnącą do północnej granicy gminy miejskiej Nowe Miasto Lubawskie oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 538, część gminy Grodziczno położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 538 w powiecie nowomiejskim.

w województwie podlaskim:

—	gminy Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew i część gminy Kulesze Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię koleją w powiecie wysokomazowieckim,

—	gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

—	gminy Szumowo, Zambrów z miastem Zambrów i część gminy Kołaki Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

—	gminy Grabowo, Kolno i miasto Kolno, Turośl w powiecie kolneńskim,

w województwie mazowieckim:

—	powiat ostrołęcki,

—	powiat miejski Ostrołęka,

—	gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Bulkowo, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno, Staroźreby i Stara Biała w powiecie płockim,

—	powiat miejski Płock,

—	powiat ciechanowski,

—	gminy Baboszewo, Dzierzążnia, Joniec, Nowe Miasto, Płońsk i miasto Płońsk, Raciąż i miasto Raciąż, Sochocin w powiecie płońskim,

—	powiat sierpecki,

—	powiat żuromiński,

—	gminy Andrzejewo, Brok, Stary Lubotyń, Szulborze Wielkie, Wąsewo, Ostrów Mazowiecka z miastem Ostrów Mazowiecka, część gminy Małkinia Górna położona na północ od rzeki Brok w powiecie ostrowskim,

—	powiat mławski,

—	powiat przasnyski,

—	powiat makowski,

—	powiat pułtuski,

—	powiat wyszkowski,

—	powiat węgrowski,

—	gminy Dąbrówka, Jadów, Klembów, Poświętne, Radzymin, Strachówka Wołomin i Tłuszcz w powiecie wołomińskim,

—	gminy Mokobody i Suchożebry w powiecie siedleckim,

—	gminy Dobre, Jakubów, Kałuszyn, Stanisławów w powiecie mińskim,

—	gminy Bielany i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

—	gminy Kowala, Wierzbica, część gminy Wolanów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie radomskim,

—	powiat miejski Radom,

—	gminy Jastrząb, Mirów, Orońsko w powiecie szydłowieckim,

—	powiat gostyniński,

w województwie podkarpackim:

—	gminy Pruchnik, Rokietnica, Roźwienica, w powiecie jarosławskim,

—	gminy Fredropol, Krasiczyn, Krzywcza, Medyka, Orły, Żurawica, Przemyśl w powiecie przemyskim,

—	powiat miejski Przemyśl,

—	gminy Gać, Jawornik Polski, Kańczuga, część gminy Zarzecze położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Mleczka w powiecie przeworskim,

—	powiat łańcucki,

—	gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski, część gminy Świlcza położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 94 i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

—

gmina Ropczyce, część gminy Ostrów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 986, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 986 biegnącą od tego skrzyżowania do miejscowości Osieka i dalej na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Osieka_- Blizna, część gminy Sędziszów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 94 w powiecie ropczycko – sędziszowskim,

—	gminy Czarna, Pilzno, miasto Dębica, część gminy wiejskiej Dębica położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr A4, część gminy Żyraków położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie dębickim,

—	gminy Dzikowiec, Kolbuszowa i Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

—

gminy Borowa, Gawłuszowice, Padew Narodowa, Tuszów Narodowy, część gminy Czermin położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Olszyny – Czermin – Piaski – Jasieniec do granicy gminy, część gminy Radomyśl Wielki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 984 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Radomyśl Wielki, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Radomyśl Wielki – Zdziarzec – Pole biegnącą od drogi nr 984 do południowej granicy gminy, część gminy Wadowice Górne położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Kawęczyn – Wampierzów- Wadowice Górne w powiecie mieleckim,

w województwie świętokrzyskim:

—	powiat opatowski,

—	powiat sandomierski,

—	gminy Bogoria, Łubnice, Oleśnica, Osiek, Połaniec, Rytwiany i Staszów w powiecie staszowskim,

—	gminy Bliżyn, Skarżysko – Kamienna, Suchedniów i Skarżysko Kościelne w powiecie skarżyskim,

—

gmina Wąchock, część gminy Brody położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 oraz na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie, drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy oraz na północ od drogi nr 42 i część gminy Mirzec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno - wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

—	powiat ostrowiecki,

—	gminy Fałków, Ruda Maleniecka, Radoszyce, Smyków, część gminy Końskie położona na zachód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na południe od linii kolejowej w powiecie koneckim,

—	gminy Mniów i Zagnańsk w powiecie kieleckim,

w województwie łódzkim:

—

gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

—	gminy Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka w powiecie rawskim,

—	gminy Bolimów, Głuchów, Godzianów, Lipce Reymontowskie, Maków, Nowy Kawęczyn, Skierniewice, Słupia w powiecie skierniewickim,

—	powiat miejski Skierniewice,

—	gminy Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

—	powiat tomaszowski,

—	powiat brzeziński,

—	powiat łaski,

—	powiat miejski Łódź,

—	gminy Andrespol, Koluszki, Nowosolna w powiecie łódzkim wschodnim,

—	gminy Dobroń, Ksawerów, Lutomiersk, miasto Konstantynów Łódzki, miasto Pabianice, część gminy wiejskiej Pabianice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dłutów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 485 w powiecie pabianickim,

—

gmina Wieruszów, część gminy Sokolniki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 482, część gminy Galewice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przybyłów – Ostrówek – Dąbrówka – Zmyślona w powiecie wieruszowskim, gminy Aleksandrów Łódzki, Stryków, miasto Zgierz w powiecie zgierskim,

—	gminy Bełchatów z miastem Bełchatów, Drużbice, Kluki, Rusiec, Szczerców, Zelów w powiecie bełchatowskim,

—

gminy Osjaków, Konopnica, Pątnów, Wierzchlas, część gminy Mokrsko położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Krzyworzeka – Mokrsko - Zmyślona – Komorniki – Orzechowiec – Poręby, część gminy Wieluń położona na wschód od zachodniej granicy miejscowości Wieluń oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Wieluń – Turów – Chotów biegnącą do zachodniej granicy gminy, część gminy Ostrówek położona na wschód od linii wyznaczonej przez rzekę Pyszna w powiecie wieluńskim,

—	część powiatu sieradzkiego nie wymieniona w części III załącznika I,,

—	powiat zduńskowolski,

—

gminy Aleksandrów, Sulejów, Wola Krzysztoporska, Wolbórz, część gminy Moszczenica położona na wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Moszczenica – Osiedle, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Moszczenica – Osiedle – Kosów do skrzyżowania z drogą nr 12 i dalej na wschód od drogi nr 12 biegnącej od tego skrzyżowania do południowej granicy gminy, część gminy Grabica położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 473 biegnącej od zachodniej granicy gminy do miejscowości Wola Kamocka, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 473 i łączącą miejscowości Wola Kamocka – Papieże Kolonia – Papieże do wschodniej granicy gminy w powiecie piotrkowskim,,

—	powiat miejski Piotrków Trybunalski,

w województwie pomorskim:

—

gminy Ostaszewo, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

—	gminy Lichnowy, Miłoradz, Nowy Staw, Malbork z miastem Malbork w powiecie malborskim,

—	gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

—	powiat gdański,

—	Miasto Gdańsk,

—	powiat tczewski,

—	powiat kwidzyński,

w województwie lubuskim:

—	powiat miejski Gorzów Wielkopolski,

—	część powiatu gorzowskiego nie wymieniona w części II załącznika I,

—	powiat strzelecko-drezdenecki,

w województwie dolnośląskim:

—	powiat lubański,

—	powiat złotoryjski,

—	powiat lwówecki,

—	gmina Chojnów w powiecie legnickim,

—	gmina Zagrodno w powiecie złototoryjskim,

—	gmina Chocianów w powiecie polkowickim,

—

część gminy Góra położona na północny -zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy, łączącą miejscowości Czernina – Kruszyniec – Góra do skrzyżowania z droga nr 324, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 324 biegnącą od tego skrzyżowania do zachodniej granicy gminy w powiecie górowskim,

—	gmina Prusice, część gminy Żmigród położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie trzebnickim,

—	gmina Wińsko w powiecie wołowskim,

—	gminy Ścinawa i Lubin z miastem Lubin w powiecie lubińskim,

—	gminy Dziadowa Kłoda, Międzybórz, Syców w powiecie oleśnickim,

w województwie wielkopolskim:

—	gminy Krzemieniewo, Osieczna, Rydzyna, część gminy Lipno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5, część gminy Święciechowa położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie leszczyńskim,

—	powiat miejski Leszno,

—	gminy Granowo, Grodzisk Wielkopolski i część gminy Kamieniec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

—	gminy Czempiń, Kościan i miasto Kościan, Krzywiń, część gminy Śmigiel położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie kościańskim,

—	powiat miejski Poznań,

—

gminy Buk, Dopiewo, Komorniki, Tarnowo Podgórne, Stęszew, Swarzędz, Pobiedziska, Czerwonak, Mosina, miasto Luboń, miasto Puszczykowo i część gminy Kórnik położona na zachód od linii wyznaczonych przez drogi: nr S11 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 434 i drogę nr 434 biegnącą od tego skrzyżowania do południowej granicy gminy, część gminy Rokietnica położona na południowy zachód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy w miejscowości Krzyszkowo do południowej granicy gminy w miejscowości Kiekrz oraz część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na południe od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie poznańskim,

—	gmina Kiszkowo i część gminy Kłecko położona na zachód od rzeki Mała Wełna w powiecie gnieźnieńskim,

—	powiat czarnkowsko-trzcianecki,

—

gmina Kaźmierz część gminy Duszniki położona na południowy – wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Duszniki, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez ul. Niewierską oraz drogę biegnącą przez miejscowość Niewierz do zachodniej granicy gminy, część gminy Ostroróg położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 186 i 184 biegnące od granicy gminy do miejscowości Ostroróg, a następnie od miejscowości Ostroróg przez miejscowości Piaskowo – Rudki do południowej granicy gminy, część gminy Wronki położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wartę biegnącą od zachodniej granicy gminy do przecięcia z droga nr 182, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 182 oraz 184 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 182 do południowej granicy gminy, miasto Szamotuły i część gminy Szamotuły położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 i drogę łączącą miejscowości Lipnica - Ostroróg do linii wyznaczonej przez wschodnią granicę miasta Szamotuły i na południe od linii kolejowej biegnącej od południowej granicy miasta Szamotuły, do południowo-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Obrzycko położona na zachód od drogi nr 185 łączącej miejscowości Gaj Mały, Słopanowo i Obrzycko do północnej granicy miasta Obrzycko, a następnie na zachód od drogi przebiegającej przez miejscowość Chraplewo w powiecie szamotulskim,

—	część gminy Rawicz położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5, część gminy Bojanowo położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie rawickim,

—	gmina Budzyń w powiecie chodzieskim,

—	gminy Mieścisko, Skoki i Wągrowiec z miastem Wągrowiec w powiecie wągrowieckim,

—	powiat pleszewski,

—	gmina Zagórów w powiecie słupeckim,

—	gmina Pyzdry w powiecie wrzesińskim,

—	gminy Kotlin, Żerków i część gminy Jarocin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr S11 i 15 w powiecie jarocińskim,

—	gmina Rozdrażew, część gminy Koźmin Wielkopolski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 15, część gminy Krotoszyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 15 oraz na wschód od granic miasta Krotoszyn w powiecie krotoszyńskim,

—	powiat ostrowski,

—	powiat miejski Kalisz,

—

gminy Blizanów, Żelazków, Godziesze Wielkie, Koźminek, Lisków, Opatówek, Szczytniki, część gminy Stawiszyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 25 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zbiersk, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Zbiersk – Łyczyn – Petryki biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 25 do południowej granicy gminy, część gminy Ceków- Kolonia położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Młynisko – Morawin - Janków w powiecie kaliskim,

—

gminy Brudzew, Dobra, Kawęczyn, Przykona, Władysławów, Turek z miastem Turek część gminy Tuliszków położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 72 biegnącej od wschodniej granicy gminy do miasta Turek a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 72 w mieście Turek do zachodniej granicy gminy w powiecie tureckim,

—

gminy Rzgów, Grodziec, Krzymów, Stare Miasto, część gminy Rychwał położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 25 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Rychwał, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 25 w miejscowości Rychwał do wschodniej granicy gminy w powiecie konińskim,

—	część gminy Kępno położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie kępińskim,

—	powiat ostrzeszowski,

w województwie opolskim:

—	gminy Domaszowice, Wilków i część gminy Namysłów położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Głucha w powiecie namysłowskim,

—	gminy Wołczyn, Kluczbork, część gminy Byczyna położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 11 w powiecie kluczborskim,

—

część gminy Gorzów Śląski położona na południe od północnej granicy miasta Gorzów Śląski oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 45, część gminy Praszka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 45 w miejscowości Praszka oraz na południe od drogi łączącej miejscowości Praszka – Kowale Kolonia - Kiczmachów, część gminy Rudniki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 42 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 43 i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 43 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 42 w powiecie oleskim,

w województwie zachodniopomorskim:

—

część gminy Dębno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na północ od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na północ od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

—

gminy Trzcińsko – Zdrój, Widuchowa, część gminy Chojna położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 26 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Chojna, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 31 biegnącą od skrzyżowana z drogą nr 26 do południowej granicy gminy, w powiecie gryfińskim.

8. Slovakkia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	the whole district of Snina,

—	the whole district of Medzilaborce

—	the whole district of Stropkov

—	the whole district of Svidník, except municipalities included in part II,

—	in the district of Veľký Krtíš, the municipalities of Ipeľské Predmostie, Veľká nad Ipľom, Hrušov, Kleňany, Sečianky,

—	in the district of Levice, the municipalities of Ipeľské Úľany, Plášťovce, Dolné Túrovce, Stredné Túrovce, Šahy, Tešmak,

—	the whole district of Krupina, except municipalities included in part II,

—	the whole district of Banska Bystrica, except municipalities included in part II,

—

In the district of Liptovsky Mikulas – municipalities of Pribylina, Jamník, Svatý Štefan, Konská, Jakubovany, Liptovský Ondrej, Beňadiková, Vavrišovo, Liptovská Kokava, Liptovský Peter, Dovalovo, Hybe, Liptovský Hrádok, Važec, Východná, Kráľova Lehota, Nižná Boca, Vyšná Boca, Malužiná, Liptovská Porúbka, Liptovský Ján, Uhorská Ves, Podtureň, Závažná Poruba, Liptovský Mikuláš, Pavčina Lehota, Demänovská Dolina, Gôtovany, Galovany, Svätý Kríž, Lazisko, Dúbrava, Malatíny, Liptovské Vlachy, Liptovské Kľačany, Partizánska Ľupča, Kráľovská Ľubeľa, Zemianska Ľubeľa,

—	In the district of Ružomberok, the municipalities of Liptovská Lužná, Liptovská Osada, Podsuchá, Ludrová, Štiavnička, Liptovská Štiavnica, Nižný Sliač, Liptovské Sliače,

—	the whole district of Banska Stiavnica,

—	the whole district of Žiar nad Hronom.

II OSA

1. Bulgaaria

Järgmised II taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

—	the whole region of Haskovo,

—	the whole region of Yambol,

—	the whole region of Stara Zagora,

—	the whole region of Pernik,

—	the whole region of Kyustendil,

—	the whole region of Plovdiv,

—	the whole region of Pazardzhik,

—	the whole region of Smolyan,

—	the whole region of Dobrich,

—	the whole region of Sofia city,

—	the whole region of Sofia Province,

—	the whole region of Blagoevgrad,

—	the whole region of Razgrad,

—	the whole region of Kardzhali,

—	the whole region of Burgas excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Varna excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Silistra, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Ruse, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Veliko Tarnovo, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Pleven, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Targovishte, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Shumen, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Sliven, excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Vidin, excluding the areas in Part III.

2. Saksamaa

Järgmised II taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

—

Landkreis Oder-Spree:

—	Gemeinde Grunow-Dammendorf,

—	Gemeinde Mixdorf

—	Gemeinde Schlaubetal,

—	Gemeinde Neuzelle,

—	Gemeinde Neißemünde,

—	Gemeinde Lawitz,

—	Gemeinde Eisenhüttenstadt,

—	Gemeinde Vogelsang,

—	Gemeinde Ziltendorf,

—	Gemeinde Wiesenau,

—	Gemeinde Friedland,

—	Gemeinde Siehdichum

—	Gemeinde Müllrose,

—	Gemeinde Briesen mit der Gemarkung Biegen,

—	Gemeinde Jacobsdorf mit den Gemarkungen Pillgram, Sieversdorf, Jacobsdorf östlich der L 37 und Petersdorf östlich der L 37,

—	Gemeinde Groß Lindow,

—	Gemeinde Brieskow-Finkenheerd,

—	Gemeinde Ragow-Merz,

—	Gemeinde Beeskow,

—	Gemeinde Rietz-Neuendorf mit den Gemarkungen Groß Rietz und Birkholz,

—	Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Stremmen, Ranzig, Trebatsch, Sabrodt, Sawall, Mitweide und Tauche,

—

Landkreis Dahme-Spreewald:

—	Gemeinde Jamlitz,

—	Gemeinde Lieberose,

—	Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Goyatz, Jessern, Lamsfeld, Ressen, Speichrow und Zaue,

—

Landkreis Spree-Neiße:

—	Gemeinde Schenkendöbern mit den Gemarkungen Stakow, Reicherskreuz, Groß Drewitz, Sembten, Lauschütz, Krayne, Lübbinchen, Grano, Pinnow, Bärenklau, Schenkendöbern und Atterwasch,

—	Gemeinde Guben mit den Gemarkungen Bresinchen, Guben und Deulowitz,

—	Gemeinde Forst (Lausitz) mit den Gemarkungen Groß Bademeusel und Klein Bademeusel,

—	Gemeinde Groß Schacksdorf-Simmersdorf mit der Gemarkung Groß Schacksdorf,

—	Gemeinde Neiße-Malxetal mit den Gemarkungen Preschen und Jerischke,

—	Gemeinde Döbern,

—	Gemeinde Jämlitz-Klein Düben,

—	Gemeinde Tschernitz mit der Gemarkung Tschernitz,

—

Landkreis Märkisch-Oderland:

—	Gemeinde Zechin,

—	Gemeinde Bleyen-Genschmar,

—	Gemeinde Neuhardenberg,

—	Gemeinde Golzow,

—	Gemeinde Küstriner Vorland,

—	Gemeinde Alt Tucheband,

—	Gemeinde Reitwein,

—	Gemeinde Podelzig,

—	Gemeinde Letschin,

—	Gemeinde Gusow-Platkow,

—	Gemeinde Seelow,

—	Gemeinde Vierlinden,

—	Gemeinde Lindendorf mit den Gemarkungen Sachsendorf, Libbenichen, Neu Mahlisch und Dolgelin – östlich der L37,

—	Gemeinde Fichtenhöhe,

—	Gemeinde Lietzen östlich der L 37,

—	Gemeinde Falkenhagen (Mark) östlich der L 37,

—	Gemeinde Zeschdorf östlich der L 37,

—	Gemeinde Treplin,

—	Gemeinde Lebus,

—	Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Jahnsfelde, Trebnitz, Obersdorf, Münchehofe und Hermersdorf,

—	Gemeinde Märkische Höhe mit der Gemarkung Ringenwalde,

—	Gemeinde Bliesdorf mit der Gemarkung Metzdorf,

—	Gemeinde Neutrebbin mit den Gemarkungen Wuschewier, Altbarnim, Neutrebbin, östlich der L 34, Alttrebbin östlich der L 34 und Altlewin östlich der L 34 und südwestlich der L 33,

—	kreisfreie Stadt Frankfurt (Oder),

Bundesland Sachsen:

—

Landkreis Görlitz:

—	Gemeinde Bad Muskau,

—	Gemeinde Boxberg/O.L. östlich des Straßenverlaufes K8472 bis Kaschel – S121 – Jahmen –Dürrbacher Straße – K8472 – Eselsberg – S131 – Boxberg – K8481,

—	Gemeinde Gablenz,

—	Gemeinde Görlitz nördlich der Bundesautobahn A4,

—	Gemeinde Groß Düben südlich des Straßenverlaufes S126 – Halbendorf – K8478,

—	Gemeinde Hähnichen,

—	Gemeinde Hohendubrau östlich des Straßenverlaufes der Verbindungsstraße Buchholz-Gebelzig – S55,

—	Gemeinde Horka

—	Gemeinde Kodersdorf nördlich der Bundesautobahn A4,

—	Gemeinde Krauschwitz i.d. O.L.,

—	Gemeinde Kreba-Neudorf,

—	Gemeinde Mücka östlich des Straßenverlaufes S55 - K8471 - Förstgen - K8472,

—	Gemeinde Neißeaue,

—	Gemeinde Niesky,

—	Gemeinde Quitzdorf am See,

—	Gemeinde Rietschen,

—	Gemeinde Rothenburg/ O.L.,

—	Gemeinde Schleife östlich des Straßenverlaufes S130 – S126,

—	Gemeinde Schöpstal nördlich der Bundesautobahn A4,

—	Gemeinde Trebendorf östlich der K8481,

—	Gemeinde Vierkirchen nördlich der Bundesautobahn A4 und östlich der Verbindungsstraße Buchholz-Gebelzig,

—	Gemeinde Waldhufen nördlich der Bundesautobahn A4,

—	Gemeinde Weißkeißel,

—	Gemeinde Weißwasser/O.L. östlich der K8481.

3. Eesti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4. Läti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Ādažu novads,

—	Aizputes novada Aizputes, Cīravas un Lažas pagasts, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, Aizputes pilsēta,

—	Aglonas novads,

—	Aizkraukles novads,

—	Aknīstes novads,

—	Alojas novads,

—	Alsungas novads,

—	Alūksnes novads,

—	Amatas novads,

—	Apes novads,

—	Auces novads,

—	Babītes novads,

—	Baldones novads,

—	Baltinavas novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Beverīnas novads,

—	Brocēnu novads,

—	Burtnieku novads,

—	Carnikavas novads,

—	Cēsu novads

—	Cesvaines novads,

—	Ciblas novads,

—	Dagdas novads,

—	Daugavpils novads,

—	Dobeles novads,

—	Dundagas novads,

—	Durbes novads,

—	Engures novads,

—	Ērgļu novads,

—	Garkalnes novads,

—	Grobiņas novada Bārtas pagasts,

—	Gulbenes novads,

—	Iecavas novads,

—	Ikšķiles novads,

—	Ilūkstes novads,

—	Inčukalna novads,

—	Jaunjelgavas novads,

—	Jaunpiebalgas novads,

—	Jaunpils novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Jelgavas novads,

—	Kandavas novads,

—	Kārsavas novads,

—	Ķeguma novads,

—	Ķekavas novads,

—	Kocēnu novads,

—	Kokneses novads,

—	Krāslavas novads,

—	Krimuldas novads,

—	Krustpils novads,

—	Kuldīgas novada, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, Padures, Rumbas, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču, Ēdoles, Īvandes, Kurmāles, Turlavas, Gudenieku un Snēpeles pagasts, Kuldīgas pilsēta,

—	Lielvārdes novads,

—	Līgatnes novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Lubānas novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mālpils novads,

—	Mārupes novads,

—	Mazsalacas novads,

—	Mērsraga novads,

—	Naukšēnu novads,

—	Neretas novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Ozolnieku novads,

—	Pārgaujas novads,

—	Pāvilostas novada Sakas pagasts, Pāvilostas pilsēta,

—	Pļaviņu novads,

—	Preiļu novads,

—	Priekules novads,

—	Priekuļu novads,

—	Raunas novads,

—	republikas pilsēta Daugavpils,

—	republikas pilsēta Jelgava,

—	republikas pilsēta Jēkabpils,

—	republikas pilsēta Jūrmala,

—	republikas pilsēta Rēzekne,

—	republikas pilsēta Valmiera,

—	Rēzeknes novads,

—	Riebiņu novads,

—	Rojas novads,

—	Ropažu novads,

—	Rucavas novada Dunikas pagasts,

—	Rugāju novads,

—	Rundāles novads,

—	Rūjienas novads,

—	Salacgrīvas novads,

—	Salas novads,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novads,

—	Saulkrastu novads,

—	Sējas novads,

—	Siguldas novads,

—	Skrīveru novads,

—	Skrundas novada Raņķu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes,

—	Smiltenes novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Strenču novads,

—	Talsu novads,

—	Tērvetes novads,

—	Tukuma novads,

—	Vaiņodes novada Vaiņodes pagasts un Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem autoceļa P116, P106,

—	Valkas novads,

—	Varakļānu novads,

—	Vārkavas novads,

—	Vecpiebalgas novads,

—	Vecumnieku novads,

—	Ventspils novads,

—	Viesītes novads,

—	Viļakas novads,

—	Viļānu novads,

—	Zilupes novads.

5. Leedu

Järgmised II taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė,

—	Birštono savivaldybė,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė,

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Girdžių, Jurbarko miesto, Jurbarkų, Raudonės, Šimkaičių, Skirsnemunės, Smalininkų, Veliuonos ir Viešvilės seniūnijos,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kalvarijos savivaldybė,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—

Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Batniavos, Ežerėlio, Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Kulautuvos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Vandžiogalos, Užliedžių, Vilkijos, ir Zapyškio seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1, ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 1907,

—	Kazlų rūdos savivaldybė,

—	Kelmės rajono savivaldybė,

—	Kėdainių rajono savivaldybė: Dotnuvos, Gudžiūnų, Kėdainių miesto, Krakių, Pelėdnagių, Surviliškio, Šėtos, Truskavos, Vilainių ir Josvainių seniūnijos dalis į šiaurę ir rytus nuo kelio Nr. 229 ir Nr. 2032,

—	Klaipėdos rajono savivaldybė: Judrėnų, Endriejavo ir Veiviržėnų seniūnijos,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Kretingos rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė,

—	Marijampolės savivaldybė,

—	Mažeikių rajono savivaldybė,

—	Molėtų rajono savivaldybė,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė,

—	Plungės rajono savivaldybė: Žlibinų, Stalgėnų, Nausodžio, Plungės miesto, Šateikių ir Kulių seniūnijos,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Betygalos, Girkalnio, Kalnujų, Nemakščių, Pagojukų, Paliepių, Raseinių miesto, Raseinių, Šiluvos, Viduklės seniūnijos,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybės: Aleksandrijos, Ylakių, Lenkimų, Mosėdžio, Skuodo ir Skuodo miesto seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė,

—	Šilutės rajono savivaldybė,

—	Širvintų rajono savivaldybė,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

6. Ungari

Järgmised II taseme piirangutsoonid Ungaris:

—

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—	Fejér megye 403150, 403160, 403260, 404250, 404550, 404560, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—	Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye: 250350, 250850, 250950, 251450, 251550, 251950, 252050, 252150, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

7. Poola

Järgmised II taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gminy Kalinowo, Stare Juchy, Prostki oraz gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

—	powiat elbląski,

—	powiat miejski Elbląg,

—	powiat gołdapski,

—	powiat piski,

—	powiat bartoszycki,

—

gminy Jeziorany, Kolno, część gminy Olsztynek położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S51 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Ameryka oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą S51 do północnej granicy gminy, łączącej miejscowości Mańki – Mycyny – Ameryka, część gminy Biskupiec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 w powiecie olsztyńskim,

—	powiat ostródzki,

—	powiat olecki,

—	powiat giżycki,

—	powiat braniewski,

—	powiat kętrzyński,

—	gminy Lubomino i Orneta w powiecie lidzbarskim,

—	gmina Nidzica i część gminy Kozłowo położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie nidzickim,

—	gminy Jedwabno, Szczytno i miasto Szczytno i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

—	powiat mrągowski,

—

gminy Lubawa, miasto Lubawa, Zalewo, miasto Iława i część gminy wiejskiej Iława położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 521 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Szymbark - Ząbrowo - Segnowy – Laseczno – Gulb, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Szymbark - Ząbrowo - Segnowy – Laseczno - Gulb biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie iławskim,

—

część gminy wiejskiej Nowe Miasto Lubawskie położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Lekarty, a następnie na północny -wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Lekarty – Nowy Dwór Bratiański biegnącą do północnej granicy gminy miejskiej Nowe Miasto Lubawskie oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 538, część gminy Grodziczno położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 538 w powiecie nowomiejskim,

—	powiat węgorzewski,

—	część gminy Rybno położona na północ od linii kolejowej, część gminy wiejskiej Działdowo położona na północ od linii wyznaczonej przez linie kolejowe biegnące od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie działdowskim,

w województwie podlaskim:

—	powiat bielski,

—	powiat grajewski,

—	powiat moniecki,

—	powiat sejneński,

—	gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

—	powiat miejski Łomża,

—	część powiatu siemiatyckiego nie wymieniona w części III załącznika I,

—	powiat hajnowski,

—	gminy Ciechanowiec, Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty, Sokoły i część gminy Kulesze Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

—	gmina Rutki i część gminy Kołaki Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

—	gminy Mały Potok i Stawiski w powiecie kolneńskim,

—	powiat białostocki,

—	powiat suwalski,

—	powiat miejski Suwałki,

—	powiat augustowski,

—	powiat sokólski,

—	powiat miejski Białystok,

w województwie mazowieckim:

—	gminy Domanice, Korczew, Kotuń, Mordy, Paprotnia, Przesmyki, Siedlce, Skórzec, Wiśniew, Wodynie, Zbuczyn w powiecie siedleckim,

—	powiat miejski Siedlce,

—	gminy Ceranów, Jabłonna Lacka, Kosów Lacki, Repki, Sabnie, Sterdyń w powiecie sokołowskim,

—	powiat łosicki,

—	powiat sochaczewski,

—	gminy Policzna, Przyłęk, Tczów i Zwoleń w powiecie zwoleńskim,

—	powiat kozienicki,

—	gminy Chotcza i Solec nad Wisłą w powiecie lipskim,

—	gminy Gózd, Jastrzębia, Jedlnia Letnisko, Pionki z miastem Pionki, Skaryszew, Jedlińsk, Przytyk, Zakrzew, część gminy Iłża położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9, część gminy Wolanów położona na północ od drogi nr 12 w powiecie radomskim,

—	gminy Bodzanów, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

—	powiat nowodworski,

—	gminy Czerwińsk nad Wisłą, Naruszewo, Załuski w powiecie płońskim,

—	gminy: miasto Kobyłka, miasto Marki, miasto Ząbki, miasto Zielonka w powiecie wołomińskim,

—

gminy Borowie, Garwolin z miastem Garwolin, Miastków Kościelny, Parysów, Pilawa, część gminy Wilga położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły, część gminy Górzno położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Łąki i Górzno biegnącą od wschodniej granicy gminy, następnie od miejscowości Górzno na północ od drogi nr 1328W biegnącej do drogi nr 17, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą

—	od drogi nr 17 do zachodniej granicy gminy przez miejscowości Józefów i Kobyla Wola w powiecie garwolińskim,

—	gminy Boguty – Pianki, Zaręby Kościelne, Nur i część gminy Małkinia Górna położona na południe od rzeki Brok w powiecie ostrowskim,

—	gminy Chlewiska i Szydłowiec w powiecie szydłowieckim,

—	gminy Cegłów, Dębe Wielkie, Halinów, Latowicz, Mińsk Mazowiecki i miasto Mińsk Mazowiecki, Mrozy, Siennica, miasto Sulejówek w powiecie mińskim,

—	powiat otwocki,

—	powiat warszawski zachodni,

—	powiat legionowski,

—	powiat piaseczyński,

—	powiat pruszkowski,

—	powiat grójecki,

—	powiat grodziski,

—	powiat żyrardowski,

—	powiat białobrzeski,

—	powiat przysuski,

—	powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

—	powiat bialski,

—	powiat miejski Biała Podlaska,

—	gminy Batorz, Godziszów, Janów Lubelski, Modliborzyce i Potok Wielki w powiecie janowskim,

—	gminy Janowiec, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Markuszów, Nałęczów, Puławy z miastem Puławy, Wąwolnica i Żyrzyn w powiecie puławskim,

—	gminy Nowodwór, miasto Dęblin i część gminy Ryki położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową powiecie ryckim,

—	gminy Adamów, Krzywda, Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Stanin, Wojcieszków, gmina wiejska Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

—	powiat lubelski,

—	powiat miejski Lublin,

—	gminy Niedźwiada, Ostrówek, Ostrów Lubelski, Serniki, Uścimów i Lubartów z miastem Lubartów w powiecie lubartowskim,

—	powiat łęczyński,

—	powiat świdnicki,

—	gminy Fajsławice, Gorzków, Izbica, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Kraśniczyn, Łopiennik Górny, Siennica Różana i część gminy Żółkiewka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

—	gminy Chełm, Ruda – Huta, Sawin, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze, Wierzbica, Żmudź, Dorohusk, Dubienka, Kamień, Leśniowice, Wojsławice w powiecie chełmskim,

—	powiat miejski Chełm,

—	powiat kraśnicki,

—	powiat opolski,

—	powiat parczewski,

—	powiat włodawski,

—	powiat radzyński,

—	powiat miejski Zamość,

—	gminy Sitno, Skierbieszów, Stary Zamość, Zamość w powiecie zamojskim

w województwie podkarpackim:

—	powiat stalowowolski,

—	gminy Oleszyce, Lubaczów z miastem Lubaczów, Wielkie Oczy w powiecie lubaczowskim,

—	część gminy Kamień położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19, część gminy Sokołów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

—	gminy Cmolas, Majdan Królewski i Niwiska powiecie kolbuszowskim,

—

część gminy Ostrów położona na północ od drogi linii wyznaczonej przez drogę nr A4 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 986, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 986 biegnącą od tego skrzyżowania do miejscowości Osieka i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Osieka_- Blizna w powiecie ropczycko – sędziszowskim,

—	część gminy wiejskiej Dębica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie dębickim,

—

gminy część gminy Czermin położona na południowy – wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Olszyny – Czermin – Piaski – Jasieniec do granicy gminy część gminy Wadowice Górne położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Kawęczyn – Wampierzów- Wadowice Górne oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Wychylówka – Borowina do skrzyżowania z drogami 1106 R oraz nr 984, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 984 biegnącą od miejscowości Borowina do południowej granicy gminy w powiecie mieleckim,

—	gminy Grodzisko Dolne, część gminy wiejskiej Leżajsk położona na południe od miasta Leżajsk oraz na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę San, w powiecie leżajskim,

—

gmina Jarocin, część gminy Harasiuki położona na północ od linii wyznaczona przez drogę nr 1048 R, część gminy Ulanów położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Tanew, część gminy Nisko położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 oraz na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 19, część gminy Jeżowe położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie niżańskim,

—	powiat tarnobrzeski,

—

część gminy wiejskiej Przeworsk położona na zachód od miasta Przeworsk i na zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 biegnącą od granicy z gminą Tryńcza do granicy miasta Przeworsk, część gminy Zarzecze położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1594R biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zarzecze oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogi nr 1617R oraz 1619R biegnącą do południowej granicy gminy oraz na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Mleczka w powiecie przeworskim,

w województwie pomorskim:

—	gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

—	gmina Stare Pole w powiecie malborskim,

—	gminy Stegny, Sztutowo i część gminy Nowy Dwór Gdański położona na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

w województwie świętokrzyskim:

—	gmina Tarłów i część gminy Ożarów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie opatowskim,

—

część gminy Brody położona na zachód od linii kolejowej biegnącej od miejscowości Marcule i od północnej granicy gminy przez miejscowości Klepacze i Karczma Kunowska do południowej granicy gminy oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 i na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie oraz przez drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno – wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

—	gmina Gowarczów, część gminy Końskie położona na wschód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na północ od linii kolejowej w powiecie koneckim,

w województwie lubuskim:

—

gmina Kostrzyn nad Odrą i część gminy Witnica położona na południowy zachód od drogi biegnącej od zachodniej granicy gminy od miejscowości Krześnica, przez miejscowości Kamień Wielki - Mościce - Witnica - Kłopotowo do południowej granicy gminy, część gminy Deszczno położona na południowy – zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S3 oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Deszczno – Maszewo – Białobłocie – Krasowiec – Płonica do zachodniej granicy gminy w powiecie gorzowskim,

—	gminy Gubin z miastem Gubin, Maszewo i część gminy Bytnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1157F w powiecie krośnieńskim,

—	powiat słubicki,

—	powiat żarski,

—	gminy Brzeźnica, Iłowa, Małomice, Szprotawa, Wymiarki, Żagań, miasto Żagań, miasto Gozdnica, część gminy Niegosławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 328 w powiecie żagańskim,

w województwie dolnośląskim:

—	powiat zgorzelecki,

—	gminy Grębocice, Polkowice, część gminy Przemków położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie polkowickim,

—	gmina Rudna w powiecie lubińskim,

—

gminy Jemielno, Niechlów, Wąsosz, część gminy Góra położona na południowy - wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy, łączącą miejscowości Czernina – Kruszyniec – Góra do skrzyżowania z droga nr 324, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 324 biegnącą od tego skrzyżowania do zachodniej granicy gminy w powiecie górowskim,

—	część gminy Żmigród położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie trzebnickim,

w województwie wielkopolskim:

—	gminy Przemęt i Wolsztyn w powiecie wolsztyńskim,

—	gmina Wielichowo część gminy Kamieniec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 i część gminy Rakoniewice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie grodziskim,

—	gminy Wijewo, Włoszakowice, część gminy Lipno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 i część gminy Święciechowa położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie leszczyńskim,

—	część gminy Śmigiel położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5, w powiecie kościańskim,

—	powiat obornicki,

—	część gminy Połajewo na położona na południe od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim

—

gmina Suchy Las, część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na północ od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Rokietnica położona na północ i na wschód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy w miejscowości Krzyszkowo do południowej granicy gminy w miejscowości Kiekrz w powiecie poznańskim,

—

część gminy Szamotuły położona na wschód od wschodniej granicy miasta Szamotuły i na północ od linii kolejowej biegnącej od południowej granicy miasta Szamotuły do południowo-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Obrzycko położona na wschód od drogi nr 185 łączącej miejscowości Gaj Mały, Słopanowo i Obrzycko do północnej granicy miasta Obrzycko, a następnie na wschód od drogi przebiegającej przez miejscowość Chraplewo w powiecie szamotulskim,

—	część gminy Rawicz położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5, część gminy Bojanowo położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie rawickim,

—

gmina Malanów, część gminy Tuliszków położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 72 biegnącej od wschodniej granicy gminy do miasta Turek, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 72 w mieście Turek do zachodniej granicy gminy w powiecie tureckim,

—

część gminy Rychwał położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 25 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Rychwał, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 biegnącą od skrzyżowania z drogę nr 25 w miejscowości Rychwał do wschodniej granicy gminy w powiecie konińskim,

—

gmina Mycielin, część gminy Stawiszyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 25 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zbiersk, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Zbiersk – Łyczyn – Petryki biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 25 do południowej granicy gminy, część gminy Ceków- Kolonia położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Młynisko – Morawin - Janków w powiecie kaliskim,

w województwie łódzkim:

—	gminy Białaczów, Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

—	gminy Biała Rawska, Regnów i Sadkowice w powiecie rawskim,

—	gmina Kowiesy w powiecie skierniewickim,

w województwie zachodniopomorskim:

—

gmina Boleszkowice i część gminy Dębno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na południe od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na południe od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

—

gminy Cedynia, Mieszkowice, Moryń, część gminy Chojna położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 26 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Chojna, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 31 biegnącą od skrzyżowana z drogą nr 26 do południowej granicy gminy w powiecie gryfińskim.

8. Slovakkia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	the whole district of Gelnica,

—	the whole district of Poprad

—	the whole district of Spišská Nová Ves,

—	the whole district of Levoča,

—	the whole district of Kežmarok

—	in the whole district of Michalovce,

—	the whole district of Košice-okolie,

—	the whole district of Rožnava,

—	the whole city of Košice,

—	the whole district of Sobrance,

—	the whole district of Vranov nad Topľou,

—	the whole district of Humenné,

—	the whole district of Prešov,

—	in the whole district of Sabinov,

—	in the district of Svidník, the whole municipalities of Dukovce, Želmanovce, Kuková, Kalnište, Lužany pri Ondave, Lúčka, Giraltovce, Kračúnovce, Železník, Kobylince, Mičakovce,

—	the whole district of Bardejov,

—	the whole district of Stará Ľubovňa,

—	the whole district of Revúca,

—	the whole district of Rimavská Sobota,

—	in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities not included in part I

—	the whole district of Lučenec,

—	the whole district of Poltár

—	the whole district of Zvolen,

—	the whole district of Detva,

—	in the district of Krupina the whole municipalities of Senohrad, Horné Mladonice, Dolné Mladonice, Čekovce, Lackov,

—	In the district of Banska Bystica, the whole municipalites of Kremnička, Malachov, Badín, Vlkanová, Hronsek, Horná Mičiná, Dolná Mičiná, Môlča Oravce, Čačín, Čerín, Bečov, Sebedín, Dúbravica, Hrochoť, Poniky, Strelníky, Povrazník, Ľubietová, Brusno, Banská Bystrica,

—	the whole district of Brezno.

III OSA

1. Bulgaaria

Järgmised III taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

—	the whole region of Gabrovo,

—	the whole region of Lovech,

—	the whole region of Montana,

—

the Pleven region:

—	the whole municipality of Belene

—	the whole municipality of Gulyantzi

—	the whole municipality of Dolna Mitropolia

—	the whole municipality of Dolni Dabnik

—	the whole municipality of Iskar

—	the whole municipality of Knezha

—	the whole municipality of Nikopol

—	the whole municipality of Pordim

—	the whole municipality of Cherven bryag,

—

the Ruse region:

—	the whole municipality of Dve mogili,

—

the Shumen region:

—	the whole municipality of Veliki Preslav,

—	the whole municipality of Venetz,

—	the whole municipality of Varbitza,

—	the whole municipality of Kaolinovo,

—	the whole municipality of Novi pazar,

—	the whole municipality of Smyadovo,

—	the whole municipality of Hitrino,

—

the Silistra region:

—	the whole municipality of Alfatar,

—	the whole municipality of Glavinitsa,

—	the whole municipality of Dulovo

—	the whole municipality of Kaynardzha,

—	the whole municipality of Tutrakan,

—

the Sliven region:

—	the whole municipality of Kotel,

—	the whole municipality of Nova Zagora,

—	the whole municipality of Tvarditza,

—

the Targovishte region:

—	the whole municipality of Antonovo,

—	the whole municipality of Omurtag,

—	the whole municipality of Opaka,

—

the Vidin region,

—	the whole municipality of Belogradchik,

—	the whole municipality of Boynitza,

—	the whole municipality of Bregovo,

—	the whole municipality of Gramada,

—	the whole municipality of Dimovo,

—	the whole municipality of Kula,

—	the whole municipality of Makresh,

—	the whole municipality of Novo selo,

—	the whole municipality of Ruzhintzi,

—	the whole municipality of Chuprene,

—

the Veliko Tarnovo region:

—	the whole municipality of Veliko Tarnovo,

—	the whole municipality of Gorna Oryahovitza,

—	the whole municipality of Elena,

—	the whole municipality of Zlataritza,

—	the whole municipality of Lyaskovetz,

—	the whole municipality of Pavlikeni,

—	the whole municipality of Polski Trambesh,

—	the whole municipality of Strazhitza,

—	the whole municipality of Suhindol,

—	the whole region of Vratza,

—

in Varna region:

—	the whole municipality of Avren,

—	the whole municipality of Beloslav,

—	the whole municipality of Byala,

—	the whole municipality of Dolni Chiflik,

—	the whole municipality of Devnya,

—	the whole municipality of Dalgopol,

—	the whole municipality of Provadia,

—	the whole municipality of Suvorovo,

—	the whole municipality of Varna,

—	the whole municipality of Vetrino,

—

in Burgas region:

—	the whole municipality of Burgas,

—	the whole municipality of Kameno,

—	the whole municipality of Malko Tarnovo,

—	the whole municipality of Primorsko,

—	the whole municipality of Sozopol,

—	the whole municipality of Sredets,

—	the whole municipality of Tsarevo,

—	the whole municipality of Sungurlare,

—	the whole municipality of Ruen,

—	the whole municipality of Aytos.

2. Itaalia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Itaalias:

—	tutto il territorio della Sardegna.

3. Läti

Järgmised III taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Aizputes novada Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296,

—	Kuldīgas novada, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296,

—	Skrundas novada Rudbāržu, Nīkrāces pagasts, Raņķu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasts (izņemot pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes), Skrundas pilsēta,

—	Vaiņodes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106.

4. Leedu

Järgmised III taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Seredžiaus ir Juodaičių seniūnijos,

—	Kauno rajono savivaldybė: Čekiškės seniūnija, Babtų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 1907,

—	Kėdainių rajono savivaldybė: Pernaravos seniūnija ir Josvainių seniūnijos pietvakarinė dalis tarp kelio Nr. 229 ir Nr. 2032,

—	Plungės rajono savivaldybė: Alsėdžių, Babrungo, Paukštakių, Platelių ir Žemaičių Kalvarijos seniūnijos,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos ir Ariogalos miesto seniūnijos,

—	Skuodo rajono savivaldybės: Barstyčių, Notėnų ir Šačių seniūnijos.

5. Poola

Järgmised III taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gminy Kiwity i Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński w powiecie lidzbarskim,

—

gminy Barczewo, Gietrzwałd, Jonkowo, Dywity, Dobre Miasto, Purda, Stawiguda, Świątki, część gminy Olsztynek położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S51 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Ameryka oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą S51 do północnej granicy gminy, łączącej miejscowości Mańki – Mycyny – Ameryka, część gminy Biskupiec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 w powiecie olsztyńskim,

—	powiat miejski Olsztyn,

—	gminy Dźwierzuty, Pasym w powiecie szczycieńskim,

w województwie mazowieckim:

—

gminy Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Sobolew, Trojanów, Żelechów, część gminy Wilga położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły, część gminy Górzno położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Łąki i Górzno biegnącą od wschodniej granicy gminy, następnie od miejscowości Górzno na południe od drogi nr 1328W biegnącej do drogi nr 17, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od drogi nr 17 do zachodniej granicy gminy przez miejscowości Józefów i Kobyla Wola w powiecie garwolińskim,

—	część gminy Iłża położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 w powiecie radomskim,

—	gmina Kazanów w powiecie zwoleńskim,

—	gminy Ciepielów, Lipsko, Rzeczniów i Sienno w powiecie lipskim,

w województwie lubelskim:

—	powiat tomaszowski,

—	gmina Białopole w powiecie chełmskim,

—	gmina Rudnik i część gminy Żółkiewka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

—	gminy Adamów, Grabowiec, Komarów – Osada, Krasnobród, Łabunie, Miączyn, Nielisz, Radecznica, Sułów, Szczebrzeszyn, Zwierzyniec w powiecie zamojskim,

—	powiat biłgorajski,

—	powiat hrubieszowski,

—	gminy Dzwola i Chrzanów w powiecie janowskim,

—	gmina Serokomla w powiecie łukowskim,

—	gminy Abramów, Kamionka, Michów, Firlej, Jeziorzany, Kock w powiecie lubartowskim,

—	gminy Kłoczew, Stężyca, Ułęż i część gminy Ryki położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie ryckim,

—	gmina Baranów w powiecie puławskim,

w województwie podkarpackim:

—	gminy Cieszanów, Horyniec – Zdrój, Narol i Stary Dzików w powiecie lubaczowskim,

—	gminy Kuryłówka, Nowa Sarzyna, miasto Leżajsk, część gminy wiejskiej Leżajsk położona na północ od miasta Leżajsk oraz część gminy wiejskiej Leżajsk położona na wschód od linii wyznaczonej przez rzekę San, w powiecie leżajskim,

—

gminy Krzeszów, Rudnik nad Sanem, część gminy Harasiuki położona na południe od linii wyznaczona przez drogę nr 1048 R, część gminy Ulanów położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Tanew, część gminy Nisko położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 oraz na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 19, część gminy Jeżowe położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie niżańskim,

—	gminy Chłopice, Jarosław z miastem Jarosław, Laszki, Wiązownica, Pawłosiów, Radymno z miastem Radymno, w powiecie jarosławskim,

—	gmina Stubno w powiecie przemyskim,

—	część gminy Kamień położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie rzeszowskim,

—

gminy Adamówka, Sieniawa, Tryńcza, miasto Przeworsk, część gminy wiejskiej Przeworsk położona na wschód od miasta Przeworsk i na wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 biegnącą od granicy z gminą Tryńcza do granicy miasta Przeworsk, część gminy Zarzecze położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1594R biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zarzecze oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogi nr 1617R oraz 1619R biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie przeworskim,

—	część gminy Żyraków położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr A4 w powiecie dębickim,

—

gminy Przecław, Mielec z miastem Mielec, część gminy Radomyśl Wielki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 984 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Radomyśl Wielki, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Radomyśl Wielki – Zdziarzec – Pole biegnącą od drogi nr 984 do południowej granicy gminy, część gminy Wadowice Górne położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Wychylówka – Borowina do skrzyżowania z drogami 1106 R oraz nr 984, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 984 biegnącą od miejscowości Borowina do południowej granicy gminy w powiecie mieleckim,

w województwie lubuskim:

—	powiat sulęciński,

—	powiat międzyrzecki,

—	powiat nowosolski,

—	powiat wschowski,

—	powiat świebodziński,

—	powiat zielonogórski

—	powiat żagański

—	powiat miejski Zielona Góra,

—	gminy Bobrowice, Dąbie, Krosno Odrzańskie i część gminy Bytnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1157F w powiecie krośnieńskim,

w województwie wielkopolskim:

—	powiat nowotomyski,

—	gmina Siedlec w powiecie wolsztyńskim,

—	część gminy Rakoniewice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie grodziskim,

—	powiat międzychodzki,

—

gmina Pniewy, część gminy Duszniki położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Duszniki, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez ul. Niewierską oraz drogę biegnącą przez miejscowość Niewierz do zachodniej granicy gminy, część gminy Ostroróg położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 186 i 184 biegnące od granicy gminy do miejscowości Ostroróg, a następnie od miejscowości Ostroróg przez miejscowości Piaskowo – Rudki do południowej granicy gminy, część gminy Wronki położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Wartę biegnącą od zachodniej granicy gminy do przecięcia z droga nr 182, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 182 oraz 184 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 182 do południowej granicy gminy, część gminy Szamotuły położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 i drogę łączącą miejscowości Lipnica - Ostroróg w powiecie szamotulskim,

—	gminy Baranów, Bralin, Perzów, Łęka Opatowska, Rychtal, Trzcinica, część gminy Kępno położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S8 w powiecie kępińskim,

—	część gminy Namysłów położona na wschód od linii wyznaczonej przez rzekę Głucha w powiecie namysłowskim,

w województwie dolnośląskim:

—	powiat głogowski,

—	powiat bolesławiecki,

—	gminy Gaworzyce, Radwanice i część gminy Przemków położona na północ od linii wyznaczonej prze drogę nr 12 w powiecie polkowickim,

w województwie świętokrzyskim:

—	część gminy Brody położona na wschód od linii kolejowej biegnącej od miejscowości Marcule i od północnej granicy gminy przez miejscowości Klepacze i Karczma Kunowska do południowej granicy gminy w powiecie starachowickim,

w województwie łódzkim:

—

gmina Czarnocin, część gminy Moszczenica położona na zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Moszczenica – Osiedle, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Moszczenica – Osiedle – Kosów do skrzyżowania z drogą nr 12 i dalej na zachód od drogi nr 12 biegnącej od tego skrzyżowania do południowej granicy gminy, część gminy Grabica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 473 biegnącej od zachodniej granicy gminy do miejscowości Wola Kamocka, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 473 i łączącą miejscowości Wola Kamocka – Papieże Kolonia – Papieże do wschodniej granicy gminy w powiecie piotrkowskim,

—	gmina Brójce, Tuszyn, Rzgów w powiecie łódzkim wschodnim,

—	część gminy wiejskiej Pabianice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S8, część gminy Dłutów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 485 w powiecie pabianickim,

—	gminy Bolesławiec, Czastary, Lututów, Łubnice, część gminy Sokolniki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 482, część gminy Galewice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Przybyłów – Ostrówek – Dąbrówka – Zmyślona w powiecie wieruszowskim,

—

gminy Biała, Czarnożyły, Skomlin, część gminy Mokrsko położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Krzyworzeka – Mokrsko - Zmyślona – Komorniki – Orzechowiec – Poręby, część gminy Wieluń położona na zachód od miejscowości Wieluń oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Wieluń – Turów – Chotów biegnącą do zachodniej granicy gminy, część gminy Ostrówek położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Pyszna w powiecie wieluńskim,

—

część gminy Złoczew położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 482 biegnącą od zachodniej granicy gminy w miejscowości Uników do miejscowości Złoczew, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 477 biegnącą od miejscowości Złoczew do południowej granicy gminy, część gminy Klonowa położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy, łączącą miejscowości Owieczki - Klonowa – Górka Klonowska - Przybyłów w powiecie sieradzkim,

w województwie opolskim:

—

część gminy Gorzów Śląski położona na północ od miasta Gorzów Śląski oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 45, część gminy Praszka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 45 w miejscowości Praszka oraz na północ od drogi łączącej miejscowości Praszka - Kowale w powiecie oleskim,

—	część gminy Byczyna położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 11 w powiecie kluczborskim.

6. Rumeenia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Bistrița Năsăud,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Suceava

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—	Judeţul Mehedinţi,

—	Județul Gorj,

—	Județul Argeș,

—	Judeţul Olt,

—	Judeţul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani,

—	Județul Vâlcea,

—	Județul Iași,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Alba,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin,

—	Județul Neamț,

—	Județul Harghita,

—	Județul Mureș,

—	Județul Cluj,

—	Județul Maramureş.

7. Slovakkia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—

In the district of Lučenec: Lučenec a jeho časti, Panické Dravce, Mikušovce, Pinciná, Holiša, Vidiná, Boľkovce, Trebeľovce, Halič, Stará Halič, Tomášovce, Trenč, Veľká nad Ipľom, Buzitka, Prša, Nitra nad Ipľom, Mašková, Lehôtka, Kalonda, Jelšovec, Ľuboreč, Fiľakovské Kováče, Lipovany, Mučín, Rapovce, Lupoč, Gregorova Vieska, Praha,

—	In the district of Poltár: Kalinovo, Veľká Ves,

—	the whole district of Trebišov

“.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 247

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 13. juuli 2021

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1139, 7. juuli 2021, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1140, 5. mai 2021, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega ( 1 )	50
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1141, 12. juuli 2021, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa ( 1 )	55
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (EL) 2021/1142, 12. juuli 2021, millega pikendatakse veel kord otsusega (EL) 2020/430 kehtestatud ajutist erandit nõukogu kodukorrast seoses reisimisraskustega, mida põhjustab COVID-19 pandeemia liidus	91
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1143, 12. juuli 2021, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist väljaõppemissiooni Mosambiigis (EUTM Mozambique)	93
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1144, 12. juuli 2021, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas	99
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1145, 30. juuni 2021, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ kohaldamise kohta seoses selliste mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kontrollimisega, mille põhiasukoht on Montenegros ja Ühendkuningriigis ( 1 )	100

NA	=	ei kohaldata.
X	=	keelatud.
NP	=	ei ole keelatud.


	(1) EMPs kohaldatav tekst