ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 231

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
30. juuni 2021


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, 24. juuni 2021, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013

21

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi

60

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1059, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid

94

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

159

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

30.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 231/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1056,

24. juuni 2021,

millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 322 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi (2),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (4)

ning arvestades järgmist:

(1)

Õigusraamistik, mis reguleerib liidu ühtekuuluvuspoliitikat aastatel 2021–2027 järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames, aitab täita liidu kohustusi rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet (5) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), millega püütakse piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega, ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärke, keskendades liidu rahastamise keskkonnasõbralikele eesmärkidele. Käesoleva määrusega tuleks rakendada ühte prioriteetidest, mis on sätestatud komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (edaspidi „Euroopa rohelepe“), ning see on osa kestliku Euroopa investeerimiskavast, millega nähakse ette sihtotstarbeline rahastamine õiglase ülemineku mehhanismi alusel ühtekuuluvuspoliitika raames, et tegeleda sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnakuludega, mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele ringmajandusele, kus ülejäävaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid kompenseeritakse samaväärse sidumisega.

(2)

Üleminek kliimaneutraalsele ringmajandusele on üks liidu olulisemaid poliitikaeesmärke. Euroopa Ülemkogu kinnitas 12. detsembril 2019 eesmärgi saavutada kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega 2050. aastaks kliimaneutraalne liit. Kuigi kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu võitlemine on pikas perspektiivis kõigile kasulik ning pakub keskpikas perspektiivis kõigile võimalusi ja paneb kõiki proovile, ei alusta kõik piirkonnad ja liikmesriigid üleminekut samast punktist ning neil ei ole sama reageerimissuutlikkust. Mõned on teistest jõudnud kaugemale ning üleminekul on laiem sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju nendele piirkondadele, mis sõltuvad energia tarbimisel suurel määral fossiilkütustest – eriti kivisöest, pruunsöest, turbast ja põlevkivist – või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusharudest. Selline olukord ei tekita mitte ainult riski, et üleminek kliimaneutraalsusele toimub liidus eri kiirusel, vaid tekitab ka piirkondadevaheliste erinevuste suurenemise ohu, mis kahjustab sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärke.

(3)

Edu saavutamiseks ja et olla kõigi jaoks sotsiaalselt vastuvõetav, peab üleminek olema õiglane ja kaasav. Seetõttu peavad liit, liikmesriigid ning nende piirkonnad võtma algusest peale arvesse ülemineku sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju ning kasutama kõiki võimalikke vahendeid kahjulike tagajärgede leevendamiseks. Liidu eelarvel on selles oluline roll.

(4)

Nagu on sätestatud Euroopa roheleppes ja kestliku Euroopa investeerimiskavas, peaks õiglase ülemineku mehhanism täiendama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 muid meetmeid. See peaks aitama tegeleda 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsusele ülemineku ja eeskätt selle protsessi poolt mõjutatud töötajatele avalduvate sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnatagajärgedega, koondades liidu eelarvekulutused kliima- ja sotsiaalsetele eesmärkidele piirkondlikul tasandil ning seades eesmärgiks kõrged sotsiaal- ja keskkonnastandardid.

(5)

Käesoleva määrusega tuleks asutada Õiglase Ülemineku Fond, mis on üks ühtekuuluvuspoliitika raames rakendatava õiglase ülemineku mehhanismi sambaid. Õiglase Ülemineku Fondi eesmärk on leevendada kliimamuutustega seotud ülemineku kahjulikku mõju, toetades kõige enam mõjutatud territooriume ja asjaomaseid töötajaid, ning edendada tasakaalustatud sotsiaal-majanduslikku üleminekut. Õiglase Ülemineku Fondi ainsa erieesmärgi kohaselt peaksid fondist toetatavad meetmed otseselt aitama leevendada ülemineku mõju, leevendades negatiivset mõju tööhõivele ning rahastades kohaliku majanduse mitmekesistamist ja ajakohastamist. Õiglase Ülemineku Fondi ainus erieesmärk on kehtestatud samal tasandil ja loetletud koos poliitikaeesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 (6).

(6)

Kajastades Euroopa rohelepet kui liidu kestliku majanduskasvu strateegiat ja kliimamuutustega tegelemise olulisust, et täita liidu kohustusi rakendada Pariisi kokkulepet ja saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, on Õiglase Ülemineku Fond mõeldud selleks, et aidata kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnaalasele kestlikkusele ning üldise eesmärgi saavutamisele, milleks on suunata 30 % liidu eelarvekuludest kliimaeesmärkide toetamiseks, ning aitab püüelda eesmärgi poole eraldada 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavatest iga-aastastest kulutustest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidele, võttes arvesse kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide kattuvust. Õiglase Ülemineku Fondi omavahendid täiendavad investeeringuid, mida on vaja, et saavutada üldeesmärk eraldada liidu eelarvekulutustest 30 % kliimaeesmärkide saavutamiseks. Need vahendid peaksid aitama täiel määral kaasa selle eesmärgi saavutamisele koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 (7) loodud Regionaalarengu Fondist (ERF) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057 (8) loodud Euroopa Sotsiaalfond+ist (ESF+) vabatahtlikult ümberpaigutatud vahenditega. Sellega seoses tuleks Õiglase Ülemineku Fondist toetada tegevusi, mis järgivad liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja -prioriteete ega kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (9) artikli 17 tähenduses ning mis tagavad ülemineku vähese CO2 heitega majandusele, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit.

(7)

Õiglase Ülemineku Fondi vahendid peaksid täiendama ühtekuuluvuspoliitika raames kättesaadavaid vahendeid.

(8)

Üleminek kliimaneutraalsele majandusele on katsumus kõigile liikmesriikidele. Eriti keerukas on see liikmesriikide jaoks, kes sõltuvad või on kuni viimase ajani sõltunud suurel määral fossiilkütustest või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstustegevustest, mis tuleb järk-järgult lõpetada või mida tuleb kliimaneutraalsele majandusele ülemineku tõttu kohandada ja mille puhul puuduvad selleks rahalised vahendid. Seetõttu peaks Õiglase Ülemineku Fond hõlmama kõiki liikmesriike, kuid selle rahaliste vahendite jaotus peaks olema keskendatud territooriumidele, mida kliimaga seotud üleminekuprotsess kõige enam mõjutab, ning see jaotus peaks kajastama liikmesriikide suutlikkust rahastada vajalikke investeeringuid, et tulla toime kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga.

(9)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (10) („finantsmäärus“) ning nendega määratakse eelkõige kindlaks kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(10)

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite tulemusliku kasutamise tagamiseks peaks Õiglase Ülemineku Fondi kasutamine piirduma 50 % riikliku eraldisega liikmesriikide puhul, kes veel ei ole võtnud kohustust täita eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, ning ülejäänud 50 % tehakse programmitöö jaoks kättesaadavaks siis, kui kõnealune kohustus on võetud. Õigluse ja liikmesriikide võrdväärse kohtlemise tagamiseks tuleks juhul, kui liikmesriik ei ole 2022. aasta või mis tahes sellele järgneva aasta 31. detsembriks võtnud kohustust täita eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit, vabastada eelneva aasta eelarvelised kulukohustused täies ulatuses järgmisel aastal.

(11)

Kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 (11) ja selle kohaselt eraldatud vahendite piires tuleks Õiglase Ülemineku Fondi raames rakendada taaste- ja vastupidavusmeetmeid, et oleks võimalik toime tulla COVID-19 kriisi enneolematu mõjuga. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud kõnealuses määruses sätestatud tähtaegade järgimine.

(12)

Käesolevas määruses tuleks määrata kindlaks investeeringute liigid, mille puhul saab väljaminekuid toetada Õiglase Ülemineku Fondist. Kõik toetatavad tegevused peaksid olema täielikus kooskõlas liidu kliima-, keskkonna- ja sotsiaalsete kohustuste ning prioriteetidega. Investeeringute loetelu peaks sisaldama neid, mis toetavad kohalikku majandust, stimuleerides selle sisemist kasvupotentsiaali kooskõlas vastavate aruka spetsialiseerumise strateegiatega, sealhulgas ka kestlikku turismi, kui see on asjakohane. On vaja, et investeeringud on pikas perspektiivis kestlikud, võttes arvesse kõiki Euroopa roheleppe eesmärke. Rahastatavad projektid peaksid toetama üleminekut kestlikule ja kliimaneutraalsele majandusele ning ringmajandusele, hõlmates ressursitõhususe suurendamisele suunatud meetmeid. Toetust ei tohiks anda jäätmete põletamiseks, kuna see tegevus kuulub ringmajanduse jäätmehierarhia alumisse osasse. Rahastamiskõlblikud peaksid olema konsultatsiooniteenused, mis aitavad kaasa Õiglase Ülemineku Fondist toetatavate meetmete rakendamisele. Maapinna korrastamise projekti osana peaks saama toetada alade loodusliku seisundi taastamist, rohelise taristu väljatöötamist ja veemajandust. Energiatõhususe meetmete toetamisel peaks Õiglase Ülemineku Fondist saama toetada investeeringuid, mis aitavad vähendada energiaostuvõimetust, tehes seda enamjaolt elamute energiatõhususe parandamise kaudu. Õiglase Ülemineku Fondist peaks saama toetada ka innovaatiliste salvestustehnoloogiate väljatöötamist.

(13)

Kliimamuutustega seotud üleminekust enim mõjutatud kodanike kaitsmiseks peaks Õiglase Ülemineku Fond hõlmama ka mõjutatud töötajate täiendus- ja ümberõpet, sealhulgas koolitust, olenemata sellest, kas neil on töökoht või on nad selle ülemineku tõttu kaotanud. Õiglase Ülemineku Fondi eesmärk peaks olema aidata neil kohaneda uute töövõimalustega. Samuti tuleks Õiglase Ülemineku Fondiga pakkuda tööotsijatele asjakohasel kujul toetust, sealhulgas abi töö otsimisel ja aktiivset kaasamist tööturule. Õiglase Ülemineku Fondist peaks saama toetada kõiki tööotsijaid, kes on kaotanud töö õiglase ülemineku territoriaalse kavaga hõlmatud piirkondades ülemineku poolt mõjutatud sektorites, isegi kui koondatud töötajad kõnealuses piirkonnas ei ela. Tuleks pöörata piisavalt tähelepanu kodanikele, kes on energiaostuvõimetuse ohus, seda eelkõige energiatõhususe meetmete rakendamisel sotsiaaleluruumide tingimuste parandamiseks.

(14)

Lubatud peaks olema toetada tegevusi hariduse ja sotsiaalse kaasamise valdkonnas, lastehoiuasutuste ja eakate hoolekandeasutuste sotsiaaltaristu heaks ning koolituskeskustes, eeldusel et need tegevused on piisavalt põhjendatud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades. Eakate hoolduse puhul tuleks alal hoida kogukonnapõhise hoolduse edendamise põhimõtet. Investeeringute kombinatsiooni võiksid täiendada nende valdkondade sotsiaal- ja avalikud teenused. Kogu toetus kõnealustes valdkondades peaks eeldama piisavat põhjendamist õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades ning see peaks olema kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkidega.

(15)

Selleks et käsitleda naiste erilist olukorda ja rolli kliimaneutraalsele majandusele üleminekus, tuleks edendada soolist võrdõiguslikkust. Naiste osalemine tööturul ja ettevõtluses ning võrdne töötasu mängivad võrdsete võimaluste tagamises tähtsat rolli. Õiglase Ülemineku Fond peaks eritähelepanu pöörama ka ülemineku negatiivse mõju tõttu ebaproportsionaalselt suurel määral kannatavatele kaitsetutele rühmadele, näiteks puuetega töötajatele. On vaja säilitada kaevanduskogukondade identiteet ning kaitsta varasemate ja tulevaste kogukondade järjepidevust. See hõlmab eritähelepanu pööramist nende materiaalsele ja mittemateriaalsele kaevanduspärandile, sealhulgas kultuurile.

(16)

Selleks et suurendada üleminekust mõjutatud territooriumide majanduslikku mitmekesisust, peaks Õiglase Ülemineku Fond toetama ettevõtjaid ja majandusala sidusrühmi, sealhulgas toetades tulusaid investeeringuid väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse (12) („VKEd“). Tulusa investeeringu all tuleks mõista investeeringut ettevõtete põhivarasse või immateriaalsesse varasse eesmärgiga toota kaupu ja teenuseid, aidates seega kaasa kapitali kogumahutusele ja tööhõivele. Ettevõtete puhul, mis ei ole VKEd, tuleks tulusaid investeeringuid toetada üksnes siis, kui need on vajalikud üleminekust tingitud töökohtade kaotuse leevendamiseks, luues uusi või kaitstes märkimisväärsel arvul olemasolevaid töökohti, ning kui need ei põhjusta ümberpaigutamist ega tulene sellest. Investeeringud olemasolevatesse tööstusrajatistesse, sealhulgas liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud rajatistesse, peaksid olema lubatud, kui need aitavad kaasa 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele üleminekule ja on oluliselt väiksemad asjakohastest võrdlusalustest, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (13) alusel, ning kui nende tulemuseks on märkimisväärse arvu töökohtade kaitse. Iga sellist investeeringut tuleks vastavalt põhjendada asjakohases õiglase ülemineku territoriaalses kavas. Siseturu terviklikkuse ja ühtekuuluvuspoliitika kaitsmiseks peaks toetus ettevõtjatele olema kooskõlas liidu riigiabireeglitega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108, ning eelkõige peaks muudesse ettevõtjatesse kui VKEdesse tehtavate tulusate investeeringute toetamine piirduma ettevõtjatega, mis asuvad piirkondades, mis on määratletud abi saavate piirkondadena ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c tähenduses.

(17)

Selleks et tagada Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kavandamise paindlikkus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames, peaks olema võimalik ette valmistada iseseisev Õiglase Ülemineku Fondi programm või kavandada Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid ERFist, ESF+ist või Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi ühe või mitme sihtotstarbelise prioriteedi raames. Vastavalt määrusele (EL) 2021/1060 võiks Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid vabatahtlikult suurendada ERFist ja ESF+ist saadava täiendava rahastamisega. Sellisel juhul peaksid ERFist ja ESF+ist ümberpaigutatud asjaomased summad olema kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades sätestatud tegevuste liikidega.

(18)

Õiglase Ülemineku Fondi toetus peaks sõltuma üleminekuprotsessi tõhusast rakendamisest konkreetsel territooriumil, et saavutada kliimaneutraalne majandus. Sellega seoses peaksid liikmesriigid sotsiaalses dialoogis ja koostöös asjaomaste sidusrühmadega vastavalt määruse (EL) 2021/1060 asjakohaste sätetega kindlaks määratud partnerluspõhimõttele ja komisjoni toetusel koostama õiglase ülemineku territoriaalsed kavad, millega kehtestatakse üleminekuprotsess ning mis on kooskõlas nende lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega. Selleks peaks komisjon looma õiglase ülemineku platvormi, mis tugineks olemasolevale üleminekuetapis olevate söekaevanduspiirkondade platvormile, et võimaldada kahe- ja mitmepoolset kogemuste ja parimate tavade vahetamist kõigis mõjutatud sektorites. Liikmesriigid peaksid tagama, et Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamisse oleksid kaasatud omavalitsusüksused ja linnad ning et nende vajadusi võetakse sellega seoses arvesse.

(19)

Õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades tuleks määrata kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumid, kuhu Õiglase Ülemineku Fondi toetus tuleks koondada, ning kirjeldada konkreetseid meetmeid, mida tuleb võtta liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning 2050. aastaks liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks, eelkõige seoses fossiilkütuste tootmist või muid suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tegevusi hõlmavate rajatiste ümberkorraldamise või sulgemisega. Need territooriumid peaksid olema täpselt määratletud ning vastama ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 3. tasandile (NUTS 3. tasandi piirkonnad), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003, (14) või olema nende osad. Kavades tuleks üksikasjalikult kirjeldada nende territooriumide ees seisvaid katsumusi ja vajadusi, võttes arvesse rahvastikukao ohtusid, ning määrata kindlaks kavast toetuse saajate tasandil töökohtade loomisele kaasa aitamiseks vajalikud tegevused viisil, mis tagab kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise ning kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga ja Euroopa roheleppe eesmärkidega kokku sobiva majandustegevuse ühtse arengu. Kui need territooriumid on määratud, tuleks lisatähelepanu pöörata selliste saarte, saarepiirkondade ning äärepoolseimate piirkondade iseärasustele, mille puhul võib geograafiliste ja sotsiaal-majanduslike tunnusjoonte tõttu olla kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessi toetamiseks vaja erinevat lähenemisviisi. Õiglase Ülemineku Fondist peaksid rahalist toetust saama ainult need investeeringud, mis on kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsete kavadega. Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad peaksid olema osa komisjoni heakskiidetud programmidest, mida toetavad olenevalt asjaoludest kas ERF, ESF+, Ühtekuuluvusfond või Õiglase Ülemineku Fond.

(20)

Selleks et suurendada Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamise tulemustele orienteeritust, peaks komisjonil kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega olema võimalik kohaldada finantskorrektsioone, kui Õiglase Ülemineku Fondi erieesmärgi saavutamiseks seatud sihid on suures ulatuses saavutamata.

(21)

Selleks et kehtestada Õiglase Ülemineku Fondile asjakohane finantsraamistik, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada olemasolevate vahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide lõikes.

(22)

Kuna käeoleva määruse eesmärki, nimelt toetada inimesi, majandust ja keskkonda territooriumidel, kus toimuvad majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, et minna üle kliimaneutraalsele majandusele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada erinevuste tõttu eri territooriumide arengutasemes ja mahajäämuse tõttu kõige ebasoodsamates piirkondades, samuti liikmesriikide ja territooriumide rahaliste vahendite piiratuse tõttu, küll aga saab seda vajaduse tõttu ühtse rakendusraamistiku järele, mis hõlmaks mitut eelarve jagatud täitmise alla kuuluvat liidu fondi, paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(23)

Võttes arvesse, et käesolev määrus võetakse vastu pärast programmitöö perioodi algust ning et Õiglase Ülemineku Fondi on vaja rakendada koordineeritud ja ühtlustatud viisil, ning eesmärgiga tagada määruse kiire rakendamine, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, et toetada inimesi, majandust ja keskkonda territooriumidel, mis seisavad silmitsi tõsiste sotsiaal-majanduslike katsumustega, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (15) artikli 2 punktis 11 määratletud liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessist.

Selles sätestatakse Õiglase Ülemineku Fondi erieesmärk, selle geograafiline ulatus ja vahendid, selle toetuse kohaldamisala seoses määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga ning programmitöö erisätted ja seireks vajalikud näitajad.

Artikkel 2

Erieesmärk

Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõike 1 teise lõiguga aitab Õiglase Ülemineku Fond kaasa ainsale erieesmärgile võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega.

Artikkel 3

Geograafiline ulatus ning vahendid tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames

1.   Õiglase Ülemineku Fond toetab tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki kõigis liikmesriikides.

2.   Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames on eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ajavahemikul 2021–2027 ette nähtud 7 500 000 000 eurot (2018. aasta hindades) Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid, nagu on kehtestatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 110 lõike 1 punktis g.

3.   Lõikes 2 osutatud vahendeid võib suurendada vastavalt vajadusele liidu eelarvest eraldatud lisavahenditega ja muude vahenditega kooskõlas kohaldatava alusaktiga.

4.   Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles sätestatakse olemasolevate vahendite iga-aastane jaotus, sealhulgas kõigi lõikes 3 osutatud lisavahendite jaotus liikmesriikide lõikes vastavalt I lisas sätestatud eraldistele.

Artikkel 4

Vahendid Euroopa Liidu taasterahastust

1.   Määruse (EL) 2020/2094 artikli 1 lõikes 2 osutatud meetmeid rakendatakse käesoleva määruse kohaselt summas 10 000 000 000 (2018. aasta hindades), nagu on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 109 lõike 1 teises lõigus ning järgides määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõikeid 3, 4, 7 ja 9.

Seda summat käsitatakse käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 osutatud muude vahenditena. Määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohaselt on see summa sihtotstarbeline välistulu finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summa eraldatakse lisaks artiklis 3 osutatud koguvahenditele eelarveliste kulukohustuste jaoks tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames aastateks 2021–2023 järgmiselt:

2021: 2 000 000 000 eurot;

2022: 4 000 000 000 eurot;

2023: 4 000 000 000 eurot.

Lisaks eraldatakse esimeses lõigus osutatud vahenditest 15 600 000 eurot (2018. aasta hindades) halduskuludeks.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud summa iga-aastane jaotus liikmesriikide lõikes lisatakse artikli 3 lõikes 4 osutatud komisjoni otsusesse vastavalt I lisas sätestatud eraldistele.

4.   Erandina finantsmääruse artikli 14 lõikest 3 kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vahenditel põhinevate eelarveliste kulukohustuste suhtes määruse (EL) 2021/1060 VII jaotise IV peatükis sätestatud kulukohustustest vabastamise norme. Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 4 punktist c ei kasutata neid vahendeid jätkuprogrammi või -meetme jaoks.

5.   Programmide jaoks eraldatud maksed kirjendatakse Õiglase Ülemineku Fondi kõige varasemasse avatud kulukohustusse, alustades lõike 1 esimeses lõigus osutatud vahendite kulukohustustest kuni nende ammendumiseni.

Artikkel 5

Keskkonnahoidlikkuse premeerimise mehhanism

1.   Kui Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid suurendatakse artikli 3 lõike 3 kohaselt enne 31. detsembrit 2024, jagatakse lisavahendid liikmesriikide vahel I lisas esitatud liikmesriikide osade suuruse alusel.

2.   Kui Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid suurendatakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 3 kohaselt pärast 31. detsembrit 2024, jagatakse lisavahendid liikmesriikide vahel kooskõlas käesoleva lõike teises lõigus sätestatud metoodikaga nende tööstusrajatiste kasvuhoonegaaside heitkoguste muutuse alusel alates 2018. aastast kuni viimase aastani, mille kohta on andmed olemas, nagu need on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 (16) artikli 7 kohaselt. Iga liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkoguste muutuse arvutamiseks liidetakse üksnes nende NUTS 3. tasandi piirkondade kasvuhoonegaaside heitkogused, mis on määratud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades kooskõlas käesoleva määruse artikli 11 lõikega 1.

Lisavahendite eraldamine igale liikmesriigile määratakse kindlaks järgmiste põhimõtete kohaselt:

a)

liikmesriikide puhul, kes on kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendanud, arvutatakse iga liikmesriigi saavutatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, näidates viimase vaatlusaasta kasvuhoonegaaside heitkoguseid protsendina 2018. aastal täheldatud kasvuhoonegaaside heitkogusest; liikmesriikide puhul, kes ei ole kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendanud, kehtestatakse selleks protsendiks 100 %;

b)

iga liikmesriigi lõpliku osa suuruse arvutamiseks jagatakse I lisas kehtestatud liikmesriigi osad punkti a kohase arvutuse tulemusel saadud protsendiga ning

c)

punkti b alusel tehtud arvutuse tulemus skaleeritakse uuesti, et kogusummaks oleks 100 %.

3.   Liikmesriigid lisavad lisavahendid oma programmidesse ning esitavad programmi muudatuse kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 24.

Artikkel 6

Sihtotstarbelised eraldised äärepoolseimatele piirkondadele ja saartele

Õiglase ülemineku territoriaalsete kavade ettevalmistamisel kooskõlas artikli 11 lõikega 1 võtavad liikmesriigid eeskätt arvesse nende saarte ja äärepoolseimate piirkondade olukorda, mis seisavad silmitsi tõsiste sotsiaal-majanduslike katsumustega, mis tulenevad 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessist, pidades silmas nende erivajadusi, mida on tunnustatud ELi toimimise lepingu artiklites 174 ja 349.

Kui liikmesriigid lisavad kõnealused territooriumid oma õiglase ülemineku territoriaalsetesse kavadesse, esitavad nad kõnealustele territooriumidele eraldatava sihtotstarbelise summa koos asjakohase põhjendusega, võttes arvesse kõnealuste territooriumide ees seisvaid neile eriomaseid katsumusi.

Artikkel 7

Tingimuslik juurdepääs vahenditele

1.   Kui liikmesriik ei ole võtnud kohustust rakendada eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit, tehakse programmitööks kättesaadavaks ja kantakse prioriteetide alla üksnes 50 % selle liikmesriigi iga-aastastest eraldistest kooskõlas artikli 3 lõikega 4 ja artikli 4 lõikega 3.

Erandina käesoleva määruse artikli 10 lõikest 1 ei kanta prioriteetide alla ülejäänud 50 % aastasest eraldisest. Sellistel juhtudel hõlmavad Õiglase Ülemineku Fondist toetatavad programmid, mis esitatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 21, üksnes 50 % Õiglase Ülemineku Fondi aastastest eraldistest, mis on toodud kõnealuse määruse artikli 22 lõike 3 punkti g alapunktis ii osutatud tabelis. Kõnealuse määruse artikli 22 lõike 3 punkti g alapunktis i osutatud tabelis määratakse eraldi kindlaks need eraldised, mida saab programmitööks kasutada ja mida mitte.

2.   Komisjon kiidab Õiglase Ülemineku Fondi prioriteeti sisaldava programmi või sellise programmi muudatuse heaks üksnes siis, kui järgitakse lõike 1 kohaselt programmitööks määratud eraldise osa nõudeid.

3.   Niipea kui liikmesriik on võtnud kohustuse rakendada eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit, võib ta esitada taotluse iga Õiglase Ülemineku Fondist toetatava programmi muutmiseks kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 24 ning nende eraldiste lisamiseks, mida ei ole programmitöö jaoks seni vabastatud.

4.   Eelarvelised kulukohustused tehakse määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 3 punkti g alapunktis i osutatud tabeli kohaselt. Programmitööks mittekasutatavate eraldistega seotud kulukohustusi ei kasutata maksete tegemiseks ning neid ei võeta arvesse eelmaksete arvutamisel kooskõlas nimetatud määruse artikliga 90 niikaua, kuni need tehakse käesoleva artikli lõike 3 kohaselt programmitöö jaoks kättesaadavaks.

Erandina määruse (EL) 2021/1060 artiklist 105, kui liikmesriik ei ole 31. detsembriks 2022. aastal või mis tahes sellele järgneval aastal võtnud kohustust rakendada eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit, vabastatakse eelneva aasta need eelarvelised kulukohustused, mis on seotud programmitööks mittekasutatavate eraldistega, täies ulatuses järgmisel aastal.

Artikkel 8

Toetuse kohaldamisala

1.   Õiglase Ülemineku Fondist toetatakse üksnes tegevusi, mis on otseselt seotud artiklis 2 sätestatud erieesmärgiga ja mis aitavad kaasa artikli 11 kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku territoriaalsete kavade rakendamisele.

2.   Kooskõlas lõikega 1 toetatakse Õiglase Ülemineku Fondist üksnes järgmisi tegevusi:

a)

tootlikud investeeringud VKEdesse, sealhulgas mikroettevõtjatesse ja iduettevõtjatesse, mis toovad kaasa majanduse mitmekesistamise, moderniseerimise ja ümberkorraldamise;

b)

investeeringud uute ettevõtete loomisse, sealhulgas ettevõtlusinkubaatorite ja konsultatsiooniteenuste kaudu, mis toovad kaasa töökohtade loomise;

c)

investeeringud teadus- ja innovatsioonitegevusse, sealhulgas ülikoolide ja avalik-õiguslike teadusasutuste teadus- ja innovatsioonitegevusse, ning kõrgtehnoloogiale ülemineku edendamisse;

d)

investeeringud taskukohase puhta energia tehnoloogia kasutuselevõttu ning selle süsteemidesse ja taristutesse, sealhulgas energia salvestamise tehnoloogiatesse, ning kasvuhoonegaaside heite vähendamisse;

e)

investeeringud taastuvasse energiasse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001, (17) sealhulgas direktiivis sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega, ning energiatõhususse, sealhulgas selleks, et vähendada energiaostuvõimetust;

f)

investeeringud arukasse ja kestlikku kohapealsesse liikuvusse, sealhulgas kohaliku transpordisektori ja selle taristu CO2 heite vähendamisse;

g)

kaugküttevõrgustike renoveerimine ja ajakohastamine, et parandada kaugküttevõrgustike süsteemide energiatõhusust, ning investeeringud soojuse tootmisesse, eeldusel et neid soojuse tootmise paigaldised varustatakse üksnes taastuvenergia allikatest;

h)

investeeringud digiüleminekusse, digitaalsesse innovatsiooni ja digitaalsesse ühenduvusse;

i)

investeeringud mahajäetud tööstusalade taastamisse ja saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ning sealhulgas vajaduse korral rohelise taristu ja sihtotstarbe muutmise projektidesse, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“;

j)

investeeringud ringmajanduse edendamisse, sealhulgas jäätmetekke vältimise, jäätmete vähendamise, ressursitõhususe, korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtu kaudu;

k)

töötajate ja tööotsijate täiendus- ja ümberõpe;

l)

tööotsijatele tööotsingualase abi pakkumine;

m)

tööotsijate aktiivne kaasamine;

n)

tehniline abi;

o)

muud tegevused hariduse ja sotsiaalse kaasamise valdkondades, sealhulgas piisavalt põhjendatud juhtudel investeeringud koolituskeskuste ning lastehoiuasutuste ja eakate hoolekandeasutuste taristute heaks, nagu on märgitud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades kooskõlas artikliga 11.

Lisaks võib Õiglase Ülemineku Fondist toetada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c alusel abi saavate piirkondadena määratletud piirkondades tulusaid investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd, tingimusel et sellised investeeringud on heaks kiidetud osana õiglase ülemineku territoriaalsest kavast, mis põhineb käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 punktiga h nõutaval teabel. Sellised investeeringud on rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui need on vajalikud õiglase ülemineku territoriaalse kava rakendamiseks, kui need aitavad minna 2050. aastaks üle liidu kliimaneutraalsele majandusele ja saavutada sellega seotud keskkonnaeesmärke ning kui nende toetust on vaja töökohtade loomiseks määratud territooriumil ning kui need ei too kaasa üleviimist, nagu on määratletud määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 27.

Õiglase Ülemineku Fondist võib toetada ka investeeringuid, mille eesmärk on saavutada direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamine, tingimusel et sellised investeeringud on heaks kiidetud osana õiglase ülemineku territoriaalsest kavast, mis põhineb käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 punktiga i nõutaval teabel. Sellised investeeringud on rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui need on vajalikud õiglase ülemineku territoriaalse kava rakendamiseks.

Artikkel 9

Toetuse kohaldamisalast väljajätmine

Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata:

a)

tuumajaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist;

b)

tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ega turustamist;

c)

komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid ettevõtjaid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid investeeringuid;

d)

investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega.

Artikkel 10

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kavandamine

1.   Õiglase Ülemineku Fondi vahendid kavandatakse nende piirkondade kategooriate jaoks, kus asjaomased territooriumid asuvad, võttes aluseks õiglase ülemineku territoriaalsed kavad, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 11 ja mille komisjon on programmi või programmi muudatuse osana heaks kiitnud. Kavandatud vahendid eraldatakse ühe või mitme eriprogrammi või programmide ühe või mitme prioriteedi raames.

Komisjon kiidab programmi või selle muudatuse heaks üksnes juhul, kui asjaomases õiglase ülemineku territoriaalses kavas sisalduv üleminekuprotsessist kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide määramine on piisavalt põhjendatud ja asjaomane õiglase ülemineku territoriaalne kava on kooskõlas asjaomase liikmesriigi lõimitud riikliku energia- ja kliimakavaga.

2.   Õiglase Ülemineku Fondi prioriteet või prioriteedid hõlmavad Õiglase Ülemineku Fondi vahendeid, mis koosnevad Õiglase Ülemineku Fondi liikmesriikidele ettenähtud kogueraldisest või osalisest eraldisest ning määruse (EL) 2021/1060 artikli 27 kohaselt ümberpaigutatud vahenditest. Õiglase Ülemineku Fondi ümber paigutatavate ERFi ja ESFi+ vahendite kogusumma võib olla kõige rohkem kolm korda nii suur kui Õiglase Ülemineku Fondist sellele prioriteedile antava toetuse summa, välja arvatud käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud vahendid.

3.   Määruse (EL) 2021/1060 artikli 112 kohaselt ei ole Õiglase Ülemineku Fondist toetatava prioriteedi või prioriteetide kaasrahastamismäär, mida kohaldatakse piirkonna puhul, kus õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades kooskõlas artikliga 11 määratud territoorium või territooriumid asuvad, suurem kui

a)

85 % vähem arenenud piirkondade puhul;

b)

70 % üleminekupiirkondade puhul;

c)

50 % enam arenenud piirkondade puhul.

Artikkel 11

Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad

1.   Liikmesriigid koostavad koos asjaomaste territooriumide kohalike ja piirkondlike ametiasutustega ühe õiglase ülemineku territoriaalse kava või mitu õiglase ülemineku territoriaalset kava, mis hõlmavad üht või mitut mõjutatud territooriumi, mis vastavad NUTS 3. tasandi piirkondadele või nende osadele, vastavalt II lisas esitatud vormile. Territooriumid peavad olema sellised, mis on ülemineku majandusliku ja sotsiaalse mõju tõttu kõige negatiivsemalt mõjutatud, eelkõige seoses eeldatava töötajate kohanemise või töökohtade kaotamisega fossiilkütuse tootmises ja kasutamises ning suurima kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusrajatiste tootmisprotsesside ümberkujundamise vajadusega.

2.   Õiglase ülemineku territoriaalne kava peab sisaldama järgmisi elemente:

a)

riigi tasandil kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessi kirjeldus, sealhulgas ajakava, mis sisaldab lõimitud riikliku energia- ja kliimakava kõige viimasema versiooniga kooskõlas olevaid peamisi üleminekuetappe liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning 2050. aastaks liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks;

b)

vastavalt lõikele 1 põhjendus selliste territooriumide määramiseks, mida käesoleva lõike punktis a osutatud üleminekuprotsess kõige negatiivsemalt mõjutab ja mida tuleb Õiglase Ülemineku Fondist toetada;

c)

hinnang, mis antakse kõige negatiivsemalt mõjutatud määratud territooriumide üleminekukatsumustele, sealhulgas 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju, ning milles tehakse kindlaks mõjutatud töökohtade ja kaotatavate töökohtade võimalik arv, rahvastikukao ohud ning arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, mis on seotud suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tegevusalade ümberkujundamise või lõpetamisega kõnealustel territooriumidel;

d)

kirjeldus selle kohta, milline on Õiglase Ülemineku Fondi toetuse eeldatav panus 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalse, demograafilise, majandusliku, tervisele avalduva ja keskkonnamõjuga tegelemisel, sisaldades ka prognoositavat panust töökohtade loomise ja säilitamise osas;

e)

hinnang selle kohta, kas kava on kooskõlas muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate ja kavadega;

f)

selliste juhtimismehhanismide kirjeldus, mis koosnevad partnerluskokkulepetest, kavandatud seire- ja hindamismeetmetest ning vastutavatest asutustest,;

g)

kavandatud tegevuste liikide kirjeldus ja nende eeldatav panus ülemineku mõju leevendamisse;

h)

kui toetust antakse tulusateks investeeringuteks muudesse ettevõtetesse kui VKEd, siis toetatavate tegevuste ja ettevõtete esialgne loetelu ning sellise toetuse vajalikkuse põhjendus puudujääkide analüüsi abil, mis näitab, et eeldatavasti kaotatavate töökohtade arv on suurem kui ilma investeeringuta loodud töökohtade arv;

i)

kui toetust antakse investeeringuteks, mille eesmärk on saavutada direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamine, siis toetatavate tegevuste loetelu ja põhjendus selle kohta, et need aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele üleminekule ja vähendavad märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heidet, nii et see on oluliselt väiksem asjakohastest võrdlusalustest, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ alusel, ning kui nende tegevuste tulemuseks on märkimisväärse arvu töökohtade kaitse;

j)

koostoime ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu programmidega, et tegeleda kindlakstehtud arenguvajadustega, ning

k)

koostoime ja vastastikune täiendavus kavandatava toetusega õiglase ülemineku mehhanismi muudest sammastest.

3.   Õiglase ülemineku territoriaalsete kavade ettevalmistamisse ja rakendamisse kaasatakse asjaomased partnerid kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 8 ning vajaduse korral Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond.

4.   Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad peavad olema kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artiklis 29 osutatud asjaomaste territoriaalsete strateegiatega ning asjaomaste aruka spetsialiseerumise strateegiatega, lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega ning Euroopa sotsiaalõiguste sambaga.

Kui lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamine määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohase läbivaatamise tulemusel on vaja õiglase ülemineku territoriaalne kava läbi vaadata, tehakse seda vahehindamise osana vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 18.

5.   Kui liikmesriigid kavatsevad kasutada võimalust saada toetust õiglase ülemineku mehhanismi teiste sammaste raames, nähakse õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades ette sektorid ja temaatilised valdkonnad, mille puhul kavatsetakse nendest sammastest toetust saada.

Artikkel 12

Näitajad

1.   Ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid, nagu on sätestatud III lisas ning, kui see on õiglase ülemineku territoriaalses kavas piisavalt põhjendatud, programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 16 lõike 1 teise lõigu punktiga a, artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktiga ii ja artikli 42 lõike 2 punktiga b.

2.   Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihtväärtused peavad olema kumulatiivsed. Kui komisjon on määruse (EL) 2021/1060 artikli 18 lõike 3 kohaselt esitatud programmi muutmise taotluse heaks kiitnud, siis sihtväärtusi enam ei muudeta.

3.   Kui Õiglase Ülemineku Fondi prioriteedi raames toetatakse artikli 8 lõike 2 punktis k, l või m osutatud tegevusi, edastatakse osalejaid käsitlevate näitajate kohta andmed vaid siis, kui kõnealuse osaleja kohta on olemas kõik III lisaga nõutud andmed.

Artikkel 13

Finantskorrektsioonid

Programmi lõpliku tulemusaruande põhjal võib komisjon kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 104 teha finantskorrektsioone, kui saavutatud on vähem kui 65 % ühe või mitme väljundnäitaja puhul seatud sihtväärtusest.

Finantskorrektsioonid on proportsionaalsed saavutatuga ning neid ei kohaldata juhul, kui vajakajäämised sihtväärtuste saavutamisel tulenevad sotsiaal-majanduslike või keskkonnategurite mõjust, asjaomase liikmesriigi majandus- või keskkonnatingimuste olulistest muutustest või vääramatust jõust, mis mõjutab tõsiselt asjaomaste prioriteetide elluviimist.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Komisjon vaatab hiljemalt 30. juuniks 2025 Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise seoses artiklis 2 sätestatud erieesmärgiga läbi, võttes arvesse võimalikke muudatusi määruses (EL) 2020/852 ja liidu kliimaeesmärke, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus), ning kestliku Euroopa investeerimiskava rakendamise arengut. Selle alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele võib lisada seadusandlikud ettepanekud.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuni 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS


(1)  ELT C 290, 1.9.2020, lk 1.

(2)  ELT C 311, 18.9.2020, lk 55, ja ELT C 429, 11.12.2020, lk 240.

(3)  ELT C 324, 1.10.2020, lk 74.

(4)  Euroopa Parlamendi 18. mai 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. juuni 2021. aasta otsus.

(5)  ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 159).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 60).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 21).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(11)  Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23).

(12)  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(18)  Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).


I LISA

LIIKMESRIIKIDE ERALDISED

 

Eraldised Euroopa Liidu taasterahastust

Eraldised mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest

Eraldised kokku

Liikmesriikide osa eraldiste kogusummast

Belgia

95

71

166

0,95  %

Bulgaaria

673

505

1 178

6,73  %

Tšehhi

853

640

1 493

8,53  %

Taani

46

35

81

0,46  %

Saksamaa

1 288

966

2 254

12,88  %

Eesti

184

138

322

1,84  %

Iirimaa

44

33

77

0,44  %

Kreeka

431

324

755

4,31  %

Hispaania

452

339

790

4,52  %

Prantsusmaa

535

402

937

5,35  %

Horvaatia

97

72

169

0,97  %

Itaalia

535

401

937

5,35  %

Küpros

53

39

92

0,53  %

Läti

100

75

174

1,00  %

Leedu

142

107

249

1,42  %

Luksemburg

5

4

8

0,05  %

Ungari

136

102

237

1,36  %

Malta

12

9

21

0,12  %

Madalmaad

324

243

567

3,24  %

Austria

71

53

124

0,71  %

Poola

2 000

1 500

3 500

20,00  %

Portugal

116

87

204

1,16  %

Rumeenia

1 112

834

1 947

11,12  %

Sloveenia

134

101

235

1,34  %

Slovakkia

239

179

418

2,39  %

Soome

242

182

424

2,42  %

Rootsi

81

61

142

0,81  %

EL 27

10 000

7 500

17 500

100,00  %

Eraldised miljonites eurodes, 2018. aasta hindades ja enne mahaarvamisi tehnilise abi ja halduskulude jaoks (ümardamise tõttu ei pruugi kogusummad olla päris täpsed).


II LISA

ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALSETE KAVADE VORM

1.   

Ülevaade üleminekuprotsessist ja kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide määramine liikmesriigis

Tekstiväli [12000]

Viide: artikli 11 lõike 2 punkt a

1.1.

Liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku eeldatava protsessi ülevaade kooskõlas lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ning muude olemasolevate üleminekukavade eesmärkidega koos ajakavaga selliste tegevuste lõpetamiseks või vähendamiseks nagu kivisöe ja pruunsöe kaevandamine või kivisöest elektri tootmine

Viide: artikli 11 lõike 2 punkt b

1.2.

Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide määramine ja selle valiku põhjendamine vastava majandusliku ja tööhõivealase mõju hinnanguga, tuginedes punktis 1.1 esitatud ülevaatele

Viide: artikkel 6

1.3.

Punktis 1.1 loetletud territooriumide seast nende äärepoolseimate piirkondade ja saarte määramine, kes seisavad silmitsi neile eriomaste katsumustega, ning nendele territooriumidele eraldatud konkreetsed summad koos vastava põhjendusega

2.   

Üleminekukatsumuste hindamine iga määratud territooriumi puhul

2.1.   

2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine

Viide: artikli 11 lõike 2 punkt c

Tekstiväli [12000]

Mõjutatud majandustegevuse ja tööstussektorite määramine, eristades järgmist:

hääbuvad sektorid, mis eeldatavasti lõpetavad üleminekuga seoses tegevuse või vähendavad seda märkimisväärselt, sealhulgas vastav ajakava;

muutuvad sektorid, mille tegevust, protsesse ja väljundeid eeldatavasti muudetakse.

Mõlema sektoriliigi puhul:

oodatav töökohtade kadu ja ümberõppe vajadus, võttes arvesse oskuste prognoose;

majanduse mitmekesistamise potentsiaal ja arenguvõimalused.

2.2.   

Arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, pidades silmas liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050. aastaks

Viide: artikli 11 lõike 2 punkt d

Tekstiväli [6000]

arenguvajadused üleminekust tingitud katsumustega tegelemiseks;

eeldatavad eesmärgid ja tulemused lähtuvalt Õiglase Ülemineku Fondi prioriteedi rakendamisest, sealhulgas oodatav panus töökohtade loomise ja säilitamise osas.

2.3.   

Kooskõla muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate või kavadega

Viide: artikli 11 lõike 2 punkt e

Tekstiväli [6000]

aruka spetsialiseerumise strateegiad;

määruse (EL) 2021/… artiklis 29 osutatud territoriaalsed strateegiad;

muud piirkondlikud või riiklikud arengukavad.

2.4.   

Kavandatud tegevuste liigid

Tekstiväli [12000]

Viide: artikli 11 lõike 2 punkt g

kavandatud tegevuste liigid ja nende oodatav panus ülemineku mõju leevendamisse

Viide: artikli 11 lõike 2 punkt h

Täita ainult juhul, kui toetatakse muudesse ettevõtetesse kui VKEdesse tehtavaid tulusaid investeeringuid:

toetatavate tegevuste ja ettevõtete esialgne loetelu ning kõigi nende puhul sellise toetuse vajalikkuse põhjendus puudujääkide analüüsi abil, mis näitab, et eeldatavasti kaotatavate töökohtade arv oleks suurem kui ilma selle investeeringuta loodud töökohtade arv

Ajakohastada või täita seda punkti õiglase ülemineku territoriaalsete kavade läbivaatamise raames, olenevalt otsusest sellist toetust anda.

Viide: artikli 11 lõike 2 punkt i

Täita üksnes juhul, kui toetatakse investeeringuid, mille eesmärk on saavutada direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine:

toetatavate tegevuste loetelu ja põhjendus selle kohta, et need aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele üleminekule ja vähendavad märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid, nii et need on oluliselt väiksemad asjakohastest võrdlusalustest, mis kehtestati saastekvootide tasuta eraldamiseks direktiivi 2003/87/EÜ alusel, ning kui nende tulemuseks on märkimisväärse arvu töökohtade kaitse

Ajakohastada või täita seda punkti Õiglase Ülemineku Fondi territoriaalsete kavade läbivaatamise raames, olenevalt otsusest sellist toetust anda.

Viide: artikli 11 lõike 2 punkt j

kavandatud tegevuste koostoime ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga seotud liidu programmidega (mis toetavad üleminekuprotsessi) ning muude rahastamisvahenditega (liidu heitkogustega kauplemise süsteemi moderniseerimisfond), et määratleda arenguvajadused

Viide: artikli 11 lõike 2 punkt k ja artikli 11 lõige 5

koostoime ja vastastikune täiendavus kavandatava toetusega õiglase ülemineku mehhanismi muudest sammastest

sektorid ja temaatilised valdkonnad, mille puhul kavatsetakse saada toetust teistest sammastest

3.   

Juhtimismehhanismid

Viide: artikli 11 lõike 2 punkt f

Tekstiväli [5000]

3.1.   

Partnerlus

tingimused partnerite kaasamiseks õiglase ülemineku territoriaalse kava ettevalmistamisse, rakendamisse, seiresse ja hindamisse;

avaliku arutelu tulemused

3.2.   

Seire ja hindamine

kavandatud seire- ja hindamismeetmed, sealhulgas näitajad, millega mõõdetakse kava suutlikkust saavutada oma eesmärgid

3.3.   

Koordineerimis- ja seireorgan(id)

Kava rakendamise koordineerimise ja seire eest vastutav(ad) organ(id) ja selle (nende) roll

4.   

Programmipõhised väljund- või tulemusnäitajad

Viide: artikkel 12 lõige 1

Täita ainult juhul, kui on ette nähtud programmipõhised näitajad:

programmipõhiste väljund- või tulemusnäitajate vajalikkuse põhjendus kavandatud tegevuste liikide alusel

Tabel 1.

Väljundnäitajad

Erieesmärk

ID [5]

Näitaja [255]

Mõõtühik

Vahe-eesmärk (2024)

Sihtväärtus (2029)

 

 

 

 

 

 

Tabel 2.

Tulemusnäitajad

Erieesmärk

ID [5]

Näitaja [255]

Mõõtühik

Baas- või võrdlusväärtus

Vaatlusaasta

Sihtväärtus (2029)

Andmete allikas [200]

Märkused (200)

 

 

 

 

 

 

 

 

 


III LISA

ÜHISED VÄLJUNDNÄITAJAD JA ÜHISED TULEMUSNÄITAJAD ÕIGLASE ÜLEMINEKU FONDI JAOKS (1)

Regionaalpoliitika ühised väljundnäitajad (RÜV) ja regionaalpoliiitika ühised tulemusnäitajad (RÜT)

Väljundid

Tulemused

RÜV 01 – toetatavad ettevõtjad (nende hulgas: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) (*1)

RÜV 02 – toetust saavad ettevõtjad

RÜV 03 – rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad

RÜV 04 – mitterahalist toetust saavad ettevõtjad

RÜV 05 – toetust saavad uued ettevõtjad

RÜV 07 – ühistes teadusprojektides osalevad teadusasutused

RÜV 10 – teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad

RÜV 121 – ettevõtjad, kes on saanud toetust direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks

RÜT 01 – toetust saavates ettevõtetes loodud töökohad

RÜT 102 – toetust saavates ettevõtetes loodud teadusuuringute valdkonna töökohad (*1)

RÜT 02 – erasektori investeeringud, mis täiendavad riigi toetusi (sellest: toetused, rahastamisvahendid)

RÜT 03 – toote- või protsessiinnovatsiooni kasutusele võtvad VKEd

RÜT 04 – turundus- või organisatsiooniinnovatsiooni kasutusele võtvad VKEd

RÜT 05 – ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevad VKEd

RÜT 06 – Euroopa Patendiametile esitatud patenditaotlused

RÜT 29a – hinnanguline kasvuhoonegaaside heide, mis tuleneb direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladest toetust saavates ettevõtetes

RÜV 13 – ettevõtjate jaoks väljatöötatud digitaalteenused ja -tooted

RÜT 11 – uute avalike digitaalteenuste ja -rakenduste kasutajad

RÜT 12 – ettevõtete poolt välja töötatud uute digitoodete, -teenuste ja -rakenduste kasutajad

RÜV 15 – loodud ettevõtlusalase inkubatsiooni suutlikkus

RÜT 17 –uued ettevõtjad, kes tegutsevad endiselt turul

RÜT 18 – VKEd, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist

RÜV 101 – aruka spetsialiseerumise ja tööstuse ülemineku jaoks vajalikesse oskustesse ning ettevõtlusoskustesse investeerivad VKEd

RÜT 97 – toetust saavate töökohapõhiste õppijate arv VKEdes

RÜT 98 – nutika spetsialiseerumise ja tööstuse üleminekuks vajalike oskuste ning ettevõtlusoskuste alaseid koolitusi läbiv VKEde personal (oskuste liigi järgi: tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, keskkonnahoidlikud jm oskused) (*1)

RÜV 18 – suurema energiatõhususega elamud

RÜV 19 – suurema energiatõhususega üldkasutatavad hooned

RÜV 20 – äsja ehitatud või täiustatud kaugkütte- või kaugjahutusvõrgud

RÜV 104 – suure tõhususega soojuse ja elektri koostootmisseadmete arv

RÜT 26 – primaarenergia aastane tarbimine (millest: elamud, üldkasutatavad hooned, ettevõtted, muu) (*1)

RÜT 29 – hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused

RÜV 22 – täiendav võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia) (*1)

RÜT 31 – taastuvenergia kogutoodang (millest: elektrienergia, soojusenergia) (*1)

RÜT 32 – taastuvenergia: võrguga ühendatud tegevvõimsus

RÜV 34 – täiendav jäätmete ringlussevõtu suutlikkus

RÜV 107 – investeeringud jäätmete liigiti kogumise rajatistesse

RÜV 119 - korduskasutamiseks ette valmistatud jäätmed

RÜT 47 – ringlussevõetud jäätmed

RÜT 48 – toorainena kasutatavad ringlussevõetud jäätmed

RÜV 36 – roheline taristu, mida toetatakse muudel eesmärkidel kui kliimamuutustega kohanemine

RÜV 38 – toetatava taastatud maa pindala

RÜV 39 – paigaldatud õhusaaste seiresüsteemidega hõlmatud maa pindala

RÜT 50 – õhukvaliteedi parandamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond (*2)

RÜT 52 – taastatud maa, mida kasutatakse rohealade, sotsiaaleluruumide, majandusliku või muu kasutuse jaoks

RÜV 55 – uute trammi- ja metrooliinide pikkus

RÜV 56 – rekonstrueeritud või ajakohastatud trammi- ja metrooliinide pikkus

RÜV 57 – ühistranspordi keskkonnahoidliku veeremi võimsus

RÜV 58 – toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu

RÜV 60 – linnad, kus kasutatakse uusi või ajakohastatud digitaliseeritud linnatranspordi süsteeme

RÜT 62 – uue või ajakohastatud ühistranspordi kasutajate arv aastas

RÜT 63 – uute või ajakohastatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv aastas

RÜT 64 – sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv aastas

RÜV 61 – tööhõiveteenuste uute või ajakohastatud rajatiste pindala

RÜT 65 – tööhõiveteenuste uute või ajakohastatud rajatiste kasutajate arv aastas

RÜV 66 – uute või ajakohastatud lastehoiuasutuste klassiruumide mahutavus

RÜV 367 – uute või ajakohastatud haridusasutuste klassiruumide mahutavus

RÜT 70 – uue või ajakohastatud lapsehoiuasutuste kasutajate arv aastas

RÜT 71 – uute või ajakohastatud haridusasutuste kasutajate arv aastas

RÜV 113 – tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majandusliku kaasamise integreeritud meetmete raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond (*2)

 

RÜV 69 – uute või ajakohastatud tervishoiuasutuste mahutavus

RÜV 70 – uute või ajakohastatud sotsiaalhoolekandeasutuste (muu kui sotsiaaleluruumid) mahutavus

RÜT 72 – uute või ajakohastatud e-tervishoiuteenuste kasutajate arv aastas

RÜT 73 – uute või ajakohastatud tervishoiuasutuste kasutajate arv aastas

RÜT 74 – uute või ajakohastatud sotsiaalhoolekandeasutuste kasutajate arv aastas

Ühised kohesed väljundnäitajad (EEÜV) ja ühised kohesed tulemusnäitajad (EEÜT) osalejatele (2)  (3)

Väljundid

Tulemused

EEÜV 01 – töötud, sealhulgas pikaajalised töötud (*2)

EEÜV 02 – pikaajalised töötud (*2)

EEÜV 03 – tööturult eemalejäänud isikud (*2)

EEÜV 04 – töötavad isikud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad (*2)

EEÜV 05 – alla 18aastaste laste arv (*2)

EEÜV 06 – 18–29 aastased noored (*2)

EEÜV 07 – 55aastaste ja vanemate osalejate arv (*2)

EEÜV 08 – põhihariduse või sellest madalama haridusega (ISCED 0–2) isikud (*2)

EEÜV 09 – keskharidusega (ISCED 3) või keskharidusjärgse haridusega (ISCED 4) isikud (*2)

EEÜV 10 – kolmanda taseme haridusega (ISCED 5–8) isikud (*2)

EEÜV 11 – osalejate koguarv (4)

EEÜT 01 – pärast programmist lahkumist tööd otsima asunud osalejad (*2)

EEÜT 02 – pärast programmist lahkumist haridust või koolitust saama asunud osalejad (*2)

EEÜT 03 – pärast programmist lahkumist kutsekvalifikatsiooni omandama asunud osalejad (*2)

EEÜT 04 – pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad (*2)


(1)  Esitamise huvides on näitajad rühmitatud selliselt, et neid oleks lihtsam sobitada muudes fonde käsitlevates määrustes kasutatud näitajatega.

(*1)  Jaotust ei nõuta programmitöö, vaid üksnes aruandluse eesmärgil.

(*2)  Esitatud andmed on isikuandmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprill 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 4 lõike 1 tähenduses (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(2)  Tuleb esitada kõik osalejatega seotud väljund- ja tulemusnäitajad.

(3)  Kõik isikuandmed jaotatakse sooliselt (naised, mehed, määratlemata sooga isikud vastavalt siseriiklikule õigusele).

Kui teatavad tulemused ei ole võimalikud või asjakohased, ei tule nende kohta andmeid koguda ega esitada.

Asjakohasel juhul võib esitada tegevuse sihtrühmal põhinevad ühised väljundnäitajad.

Kui andmeid saadakse registritest või võrdväärsetes allikates, võivad liikmesriigid võivad kasutada riiklikke määratlusi.

(4)  See näitaja arvutatakse automaatselt tööalase staatuse ühiste väljundnäitajate põhjal.


30.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 231/21


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1057,

24. juuni 2021,

millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artiklit 164, artikli 175 kolmandat lõiku 3 ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba (edaspidi „sammas“) vastusena Euroopas esinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Samba 20 peamist põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) meetmetes tuleks juhinduda samba 20 põhimõttest. Selleks et aidata sammast rakendada, peaks ESF+ist toetama investeerimist inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasatuse poliitikavaldkondades ning seega toetama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 174.

(2)

Liidu tasandil kujutab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“) endast raamistikku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja seiratakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liidu või liikmesriikide vahenditest, ning neid projekte koordineerida.

Samuti peaksid nad aitama kaasa sellele, et liidu vahendeid kasutataks järjekindlalt ning et maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit asjakohasel juhul toetab Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist, mille erieesmärgid ja toetuse kohaldamisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1058, (4) ESF+ist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega loodud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1305/2013 (5) loodud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (6) loodud programmist „InvestEU“ (edaspidi „programm „InvestEU““).

(3)

Liikmesriikide tööhõivepoliitika muudetud suunised võeti vastu nõukogu tsusega (EL) 2020/1512 (7). Nimetatud suuniste tekst on viidud samba põhimõtetega kooskõlla, eesmärgiga muuta Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning teha sellest parem koht investeerimiseks, töökohtade loomiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Selleks et tagada ESF+ täielik kooskõla nende suuniste eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja koolituse valdkonnas ning võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja diskrimineerimise vastu, peaks ESF+ist toetama liikmesriike, võttes arvesse asjakohaseid koondsuuniseid ja ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 2 ja 4 kohaselt vastu võetud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning asjakohasel juhul riigi tasandil riiklikel strateegiatel põhinevaid riiklikke reformikavasid. ESF+ist peaks samuti toetama asjakohaseid aspekte selliste liidu põhialgatuste ja -tegevuste rakendamisel, milleks on eelkõige komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatise „Euroopa uus oskuste tegevuskava“, 30. septembri 2020. aasta teatise „Euroopa haridusruum“ ja 7. oktoobri 2020. aasta teatise „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ rakendamisel ning nõukogu 15. veebruari 2016. aasta soovitust, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule, 19. detsembri 2016. aasta soovitust, mis käsitleb oskuste täiendamise meetmeid, 30. oktoobri 2020. aasta soovitust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja 12. märtsi 2021. aasta soovitust romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta.

(4)

20. juunil 2017 võttis nõukogu vastu järeldused „Euroopa jätkusuutlik tulevik“ – liidu vastus ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonna) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng lõimitaks kõigisse liidu sise- ja välispoliitika valdkondadesse ning et liidu poliitika oleks edasipüüdlik üleilmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“, mis on esimene samm Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärkide (edaspidi „kestliku arengu eesmärgid“) peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte järgimisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas liidu rahastute kaudu. ESF+ peaks aitama kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisele, muu hulgas kaotades äärmuslikud vaesuse vormid (kestliku arengu eesmärk 1), edendades kvaliteetset ja kaasavat haridust (kestliku arengu eesmärk 4), edendades soolist võrdõiguslikkust (kestliku arengu eesmärk 5), edendades püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärse töö tagamist kõigile (kestliku arengu eesmärk 8) ning vähendades ebavõrdsust (kestliku arengu eesmärk 10).

(5)

Hiljutiste ja praeguste suundumuste tõttu on süvenenud struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, rändevoogude haldamisest ja suurenevast julgeolekuohust, puhtale energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest, elanikkonna vähenemisest, töötusest, eelkõige noorte töötusest ning üha enam vananevast tööjõust ja probleemid, mis tulevevad iseäranis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavusest teatavates sektorites ja piirkondades. Rohe- ja digipööre ning Euroopa tööstusökosüsteemide ümberkujundamine toovad ilmselt kaasa palju uusi võimalusi, kui sellega kaasnevad õige oskustepagas ning õiged tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ja -meetmed. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, haridusse, koolitusse ja elukestvasse õppesse, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, võttes ühtlasi arvesse majanduslikku ja tööstuslikku kestlikkust ja tööjõu liikuvust ning püüeldes sooliselt tasakaalustatud tööturu loomise poole.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 (8) kehtestatakse ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056 (9) loodud Õiglase Ülemineku Fondi, EMKVFi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning Integreeritud Piirihalduse Fondi osana loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu tegevuse raamistik ning sätestatakse eelkõige poliitikaeesmärgid ja normid, mis on seotud eelarve jagatud täitmist järgides rakendatavate liidu fondide programmitöö, seire ja hindamise ning juhtimise ja kontrolliga. Seepärast on vaja kindlaks määrata ESF+ üldeesmärgid ja kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib ESF+ist rahastada.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (10) (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatakse liidu üldeelarve (edaspidi „liidu eelarve“) täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide kulude hüvitamise kohta. Toetusi võib kaasrahastada toetusesaaja omavahenditest, projektist saadava tulu või kolmandate isikute rahalise või mitterahalise osaluse vormis. Liidu programmide järjepideva rakendamise tagamiseks tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse ESF+ puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud liidu rahastamise vormide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul peaks see hõlmama kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 punktis a osutatud kuludega sidumata rahastamise kasutamist. Kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimisega seotud meetmete rakendamiseks ja kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 94 võib komisjon maksta liikmesriikidele hüvitisi, kasutades lihtsustatud kuluvõimalusi, sealhulgas kindlasummalisi makseid.

(9)

Selleks et ühtlustada ja lihtsustada rahastamist ning luua koostoime saavutamiseks lisavõimalusi terviklike rahastamisviiside kaudu, tuleks meetmed, mida toetati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 223/2014 (11) loodud Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1296/2013 (12) loodud Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist, koondada ESF+. ESF+ peaks hõlmama kahte haru: eelarve jagatud täitmisega haru (edaspidi „eelarve jagatud täitmist järgiv ESF+ haru“), mille puhul toimub eelarve jagatud täitmine ning EaSI haru, mille puhul toimub eelarve otsene või kaudne täitmine (edaspidi „EaSI“ haru). See peaks aitama eelkõige liikmesriikide ja toetusesaajate hulgas vähendada eri fondide haldamisega seotud halduskoormust ning säilitada lihtsamad reeglid lihtsama tegevuse, näiteks toidu- ja/või esmase materiaalse abi jagamise kohta.

(10)

ESF+ laiemat kohaldamisala arvesse võttes on asjakohane, et eesmärke muuta tööturud tõhusamaks, parandada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus võrdselt kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, abistada taasintegreerimist haridussüsteemi, edendada sotsiaalset kaasamist, muuta haavatavate isikute jaoks tervishoiuteenuste kättesaamine lihtsamaks ning aidata kaasa vaesuse kaotamisele ei viida ellu mitte üksnes eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru jaoks eelarve jagatud täitmise raames, vaid ka eelarve otsese ja kaudse täitmise raames liidu tasandil vajalike EaSI haru meetmete puhul.

(11)

Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu ESF+ kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (13), punkti 18 tähenduses. Selles tuleks täpsustada eraldised eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru jaoks ning eraldised meetmete jaoks, mida rakendatakse EaSI haru raames.

(12)

EaSI haru eri- ja tegevuseesmärkide rakendamise hõlbustamiseks peaks ESF+ist toetama tehnilise ja haldusabiga seotud tegevusi, nagu ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevus, samal ajal kui teavitamis- ja levitamistegevus peaks olema osa EaSI haru raames rahastamiskõlblikest meetmetest.

(13)

ESF+ eesmärk peaks olema edendada tööhõivet aktiivse sekkumise kaudu, mis annab eelkõige noortele, peamiselt tugevdatud noortegarantii rakendamise kaudu, pikaajalistele töötutele, tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvatele isikutele ja mitteaktiivsetele isikutele võimaluse tööturule lõimuda ja uuesti lõimuda, ning samuti füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. ESF+ eesmärk peaks olema parandada tööturgude toimimist, toetades tööturuasutuste, näiteks avalike tööturuasutuste ajakohastamist, et parandada nende suutlikkust tagada tööotsimise ja tööle siirdumise ajal intensiivsem sihipärane nõustamine ja juhendamine ning suurendada töötajate liikuvust. ESF+ peaks edendama sooliselt tasakaalustatud osalemist tööturul meetmete kaudu, mille eesmärk on tagada muu hulgas parem töö- ja eraelu tasakaal ning juurdepääs lapsehoiule, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule. ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud muutuvate töövormidega ja vananeva tööjõu vajadustega.

(14)

ESF+ist peaks andma toetust, et muu hulgas digiõppe, mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise ja õpetajate kutsealase arengu edendamise kaudu muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, eelkõige põhioskusi, sealhulgas tervisealane teadlikkus, meediapädevus, ettevõtlusoskused, keeleoskused, digioskused ja kestliku arengu jaoks vajalik pädevus, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus, toetama elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet, et hõlbustada kõigi täielikku osalemist ühiskonnaelus, ning aitama kaasa konkurentsivõimele, sealhulgas hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise kaudu, ning ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi, mis on kohandatud eri sihtrühmadele, näiteks puuetega inimestele. Seda abi ja toetust võivad aidata saavutada näiteks veebiõpe, töölõppimine, praktika, duaalõppe- ja duaalkoolitussüsteemid, õpipoisiõpe nõukogu 15. märtsi 2018. aasta kvaliteetset ja tõhusat õpipoisiõpet käsitleva Euroopa raamistiku tähenduses, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine tihedas koostöös tööstusharuga, ajakohased koolitusmaterjalid ja teenuse osutamise viisid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide ja tööstusharus töötamise tulemusel saadud tunnistuste tunnustamine.

(15)

ESF+ist antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele, segregeerimata ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust – pöörates erilist tähelepanu ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga lastele – üld- ja kutsehariduse ja -õppe kaudu, eelkõige õpipoisiõppe kaudu kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuhariduse kaudu, muu hulgas spordi- ja kultuuritegevuse kaudu. ESF+ist peaks andma sihipärast toetust abi vajavatele õppijatele ja vähendama hariduslikku ebavõrdsust, sealhulgas digilõhet, ennetama ja vähendama haridussüsteemist varakult lahkumist, soodustama üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel, tugevdama seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ning hõlbustama õpirännet kõigi jaoks ning ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks. Siinkohal tuleks toetada koostoimet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/817 (14) loodud programmiga „Erasmus+“, et eelkõige hõlbustada ebasoodsas olukorras olevate õppijate osalemist õpirändes.

(16)

ESF+ peaks edendama paindlikke võimalusi, et igaüks saaks oskusi täiendada ning uusi ja teistsuguseid oskusi omandada, eelkõige ettevõtlus- ja digioskusi, oskusi peamise progressi võimaldava tehnoloogia jaoks ning rohemajanduse ja tööstusökosüsteemide valdkonnas vajalikke oskusi kooskõlas komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatisega „Euroopa uus tööstusstrateegia“. Kooskõlas nõukogu soovitusega, mis käsitleb oskuste täiendamise meetmeid, (15) peaks ESF+ist toetama selliseid paindlikke viise, sealhulgas juurdepääsetavad, lühikesed, sihipärased, kvalifikatsioone andvad modulaarõppe kursused, et võimaldada inimestel omandada tööturu ja tööstusökosüsteemide vajadustele, rohe- ja digipöördele, innovatsioonile ning sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele kohandatud oskusi, ning selleks hõlbustama ümberõpet ja oskuste täiendamist ning tööalast konkurentsivõimet, karjäärialaseid üleminekuid, geograafilist ja sektoritevahelist liikuvust ning toetama eelkõige väheste oskuste ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid ja puuetega inimesi. ESF+ peaks samuti hõlbustama üksikisikute, sealhulgas töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad isikud ja töötud, toetamist lõimitud oskuste alal selliste vahendite kaudu nagu isiklikud õppekontod.

(17)

Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (16) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm (edaspidi „programm „Euroopa horisont““) peaks tagama, et ESF+ saab peavoolustada ja laiendada programmist „Euroopa horisont“ toetatavaid uuenduslikke õpikavasid, et võimaldada inimestel omandada tulevikutöökohtadeks vajalikke oskusi ja pädevust.

(18)

ESF+ist peaks toetama liikmesriikide püüdeid aidata kaasa vaesuse kaotamisele, et katkestada ebasoodsate olude siirdumine ühelt põlvkonnalt järgmisele, ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused, vähendades takistusi ning võideldes diskrimineerimise ja tervisealase ebavõrdsuse vastu. Sellise toetuse puhul on tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid poliitikameetmeid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende soost, seksuaalsest sättumusest, vanusest, usutunnistusest ja veendumustest, rassilisest või etnilisest päritolust, eelkõige tõrjutud kogukonnad nagu romad, puuetega inimesed või krooniliste haigustega inimesed, kodutud, lapsed ja eakad. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse kättesaadavust, hõlmates näiteks tervishoidu ja pikaajalist hooldust, eelkõige pere- ja kogukonnapõhise hoolduse teenuseid. ESF+ peaks aitama ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ning pidades eelkõige silmas selliste süsteemide ligipääsetavamaks muutmist, sealhulgas puuetega inimeste jaoks.

(19)

ESF+ peaks aitama kaotada vaesust, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sealhulgas enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist. Võttes arvesse, et liidu tasandil on üldeesmärk kasutada vähemalt 4 % eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest enim puudust kannatavate isikute toetamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 3 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust, selleks, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse seisukohast kõige tõsisemate äärmise vaesuse vormidega, nagu kodutus, laste vaesus ja toidupuudus. Toidu- ja/või esmase materiaalse abi andmine enim puudust kannatavatele isikutele ei tohiks asendada olemasolevaid sotsiaaltoetusi, mida nad saavad riiklikest sotsiaalsüsteemidest või liikmesriikide õiguse kohaselt. Võttes arvesse tegevuse laadi ja lõppsaajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse lihtsamaid reegleid.

(20)

Kuna pidevalt on vaja suurendada jõupingutusi rändevoogude haldamise käsitlemiseks liidus tervikuna ning selleks, et tagada sidus, tugev ja järjepidev toetus solidaarsusele ja vastutuse jagamise püüdlustele, peaks ESF+ist kolmandate riikide kodanike, sealhulgas rändajate sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamiseks andma toetust, mis võib hõlmata algatusi kohalikul tasandil ja mis täiendaks vastavat toetust Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist, ERFist ning muudest liidu fondidest, mis võib kolmandate riikide kodanike ühiskonda kaasamist positiivselt mõjutada.

(21)

Võttes arvesse tervishoiuteenuste kättesaadavuse tähtsust, peaks ESF+ tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/522 (17) loodud programmiga „EL tervise heaks“ ning ESF+ kohaldamisala hõlmama tervishoiuteenuste kättesaadavust haavatavas olukorras olevate inimeste jaoks.

(22)

ESF+ist peaks toetama poliitika ja süsteemi reforme tööhõive, sotsiaalse kaasamise, haavatavate isikute jaoks tervishoiuteenuste kättesaadavuse, pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas, aidates kaasa vaesuse kaotamisele. Et suurendada kooskõla Euroopa poolaastaga, peaksid liikmesriigid eraldama asjakohase summa oma vahenditest eelarve jagatud täitmist järgivas ESF+ harus selleks, et rakendada asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud struktuursete probleemidega, mida on asjakohane käsitleda ESF+ kohaldamisalasse kuuluvate mitmeaastaste investeeringute kaudu, võttes arvesse sammast, sotsiaalvaldkonna tulemustabeli näitajaid, mida on muudetud pärast sambas seatud uute sihtväärtuste vastuvõtmist, ja piirkondlikke erijooni.

Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama sidususe, koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru ning muude liidu fondide, programmide ja vahendite vahel, nagu Õiglase Ülemineku Fond, ERF, programm „EL tervise heaks“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (18) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/691 (19) loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond koondatud töötajate toetuseks, EMKVF, programm „Erasmus+“, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, programm „Euroopa horisont“, EAFRD, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (20) loodud programm „Digitaalne Euroopa“, programm „InvestEU“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/818 (21) loodud programm „Loov Euroopa“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/888 (22) loodud Euroopa solidaarsuskorpus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (23) loodud tehnilise toe instrument.

Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriigid kindlustama menetluse kõigis etappides tõhusama koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sealhulgas tehnilise abi) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja koostoime.

(23)

Toetades käesolevas määruses sätestatud erieesmärke, muu hulgas panustades poliitikaeesmärki „sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“, millele on osutatud määruses (EL) 2021/1060, aitab ESF+ jätkuvalt kaasa territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiatele, et rakendada sammast. Sellega toetatakse nimetatud määruse artiklis 28 sätestatud vahendeid ja aidatakse seeläbi samuti saavutada poliitikaeesmärki „kodanikele lähemal olev Euroopa, edendades igat liiki territooriumide kestliku ja tervikliku arengu ning kohalike algatuste soodustamise kaudu“, millele on osutatud määruses (EL) 2021/1060, sealhulgas vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasamise meetmete kaudu, võttes arvesse linna-, maa- ja rannikupiirkondade eripära, et kaotada linnades ja muudes piirkondades sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus.

(24)

Et tagada sambas kindlaks määratud Euroopa sotsiaalse mõõtme igakülgne elluviimine ja teatava vahendite miinimumsumma kasutamine enim abi vajavate inimeste jaoks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 25 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust, sotsiaalse kaasatuse soodustamiseks.

(25)

Tegelemaks laste vaesuse püsivalt kõrge määraga liidus ja kooskõlas samba 11. põhimõttega, mille järgi on lastel õigus kaitsele vaesuse eest ja ebasoodsatest oludest pärit lastel õigus erimeetmetele, et suurendada võrdseid võimalusi, peaksid liikmesriigid kavandama asjakohase summa oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest, selleks et rakendada lastegarantiid tegevuste jaoks, millega toetatakse laste vaesuse vähendamist kooskõlas ESF+ erieesmärkidega, mis võimaldavad kavandada vahendeid meetmete jaoks, millega toetatakse otseselt lapsi lapsehoiu, hariduse, tervishoiu, inimväärse eluaseme ja piisava toidu valdkonnas. Liikmesriigid, kus Eurostati andmetel vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate alla 18aastaste laste määr ületas ajavahemikul 2017–2019 liidu keskmist, peaksid eraldama nimetatud tegevustele vähemalt 5 % oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest. Valdkondliku keskendamise nõuet toetavaid tegevusi tuleks arvesse võtta sotsiaalse kaasatuse 25 %-lise valdkondliku keskendamise nõude täitmisel, kui need on kavandatud asjaomaste erieesmärkide raames.

(26)

Kaasava majanduse taastamise hõlbustamiseks pärast suurt kriisi ja noorte tööhõive toetamiseks muutuvas töömaailmas ning võttes arvesse noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas, on vaja, et liikmesriigid investeeriksid asjakohase summa oma ESF+ vahenditest meetmetesse, millega toetatakse noorte tööhõivet ja oskusi, sealhulgas kavade rakendamise kaudu noortegarantii raames. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1304/2013 (24) loodud noorte tööhõive algatuse raames, ja saadud kogemustest, peaksid liikmesriigid veelgi edendama noortele mõeldud kvaliteetseid töökohti ja haridusellu naasmise viise ning investeerima varajasse ennetamisse ja kaasamisse, seades asjakohasel juhul esikohale pikaajalised töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored ning kasutades muu hulgas noorsootööd. Liikmesriigid peaksid investeerima ka meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning tagada tööturuasutuste piisav suutlikkus, et pakkuda noortele vajadusekohast ja terviklikku toetust ning sihipärasemaid meetmeid. Noorte tööhõive algatuse täieliku lõimimisega ESF+ on noorte tööhõivega seotud sihipärased meetmed tulemuslikumad ja tõhusamad ning nende ulatust laiendatakse struktuursetele meetmetele ja reformidele, tagades seeläbi parema kooskõla liidu rahalise toetuse ja tugevdatud noortegarantii rakendamise vahel.

Oskuste täiendamine ning uute ja eri oskuste omandamine peaks aitama noortel kasutada kasvavate sektorite pakutavaid võimalusi ja valmistada neid ette selleks, et töö olemus muutub, ning kasutada ühtlasi ära rohe- ja digipöördest ning liidu tööstusökosüsteemide ümberkujundamisest tulenevaid võimalusi. Seepärast peaksid liikmesriigid, kus Eurostati andmetel ületas ajavahemikul 2017–2019 mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr kõnealusel perioodil liidu keskmist, eraldama kõnealuste meetmete tarvis vähemalt 12,5 % oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest.

(27)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja 1994. aasta ühinemisaktile (25) lisatud protokolli nr 6 (mis käsitleb erisätteid eesmärgi 6 kohta struktuurifondide raames Soomes, Norras ja Rootsis) artiklile 2, on äärepoolseimatel ja põhjapoolsetel hõredalt asustatud piirkondadel õigus erimeetmetele ühise poliitika ja liidu programmide raames. Püsivate piirangute nagu rahvastikukao tõttu vajavad need piirkonnad eritoetust.

(28)

ESF+ist toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ning kõigi asjakohaste territoriaalsete tasandite osalejate ja sotsiaal-majanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide partnerlusele. Seepärast on oluline, et kõik liikmesriigid eraldaksid asjakohase summa oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest, tagamaks sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide sisulise osalemise eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru rakendamisel. Osalema peaksid kodanikuühiskonda esindavad asjakohased organisatsioonid, näiteks keskkonnavaldkonna partnerid, valitsusvälised organisatsioonid, ning sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused. Liikmesriigid, kellele on esitatud riigipõhine soovitus sotsiaalpartnerite või kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamise kohta, peaksid eraldama oma riigis kõnealuses valdkonnas esinevate erivajaduste tõttu vähemalt 0,25 % oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ vahenditest selleks otstarbeks.

(29)

Poliitika paremaks kohandamiseks sotsiaalsetele muutustele ning uuenduslike lahenduste soodustamiseks ja toetamiseks on ülioluline toetada sotsiaalset innovatsiooni. Poliitika tõhustamiseks on väga tähtis, et uuenduslikke lahendusi enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu katsetataks ja hinnataks ning seega on eritoetuse andmine ESF+ist põhjendatud. Sotsiaalmajanduse ettevõtjatel võiks olla peamine roll sotsiaalse innovatsiooni elluviimisel ning majanduslikule ja sotsiaalsele vastupidavusele kaasaaitamisel. Sotsiaalmajanduse ettevõtja mõiste määratlus peaks olema kooskõlas liikmesriikide õiguses esitatud määratlustega ning nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldustes (sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta) esitatud määratlusega. Selleks et tõhustada vastastikkust õppimist ning teadmiste ja tavade vahetamist, tuleks liikmesriike innustada jätkama riikidevahelise koostöö meetmetega eelarve jagatud täitmise raames tööhõive, hariduse ja koolituse ning sotsiaalse kaasatuse valdkondades kooskõlas ESF+ erieesmärkidega.

(30)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sealhulgas tööturul osalemist ning töötingimuste ja karjääri arengut. Samuti peaksid nad tagama, et ESF+ edendab kõigi võrdseid võimalusi ja hoiab ära diskrimineerimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10, edendab puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada 13. detsembril 2006 New Yorgis vastu võetud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. ESF+ peaks aitama suurendada ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks, et parandada nende lõimimist tööhõivesse, haridusse ja koolitusse, suurendades seeläbi nende kaasatust kõigis eluvaldkondades. Selliste ligipääsetavuse põhimõtete edendamist tuleks aegsasti ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt. ESF+ist ei tuleks toetada ühtegi meedet, mis suurendab segregatsiooni ja sotsiaalset tõrjutust. Määruses (EL) 2021/1060 on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse reeglid tuleb kehtestada riigi tasandil teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru käsitlevad erisätted.

(31)

Kõiki tegevusi tuleks valida ja rakendada järgides Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“). Komisjon peaks tegema kõik endast oleneva selle tagamiseks, et kaebusi, sealhulgas harta rikkumisega seotud kaebusi, hinnatakse õigel ajal, ning teavitama kaebuse esitajat oma hindamise tulemusest kooskõlas komisjoni 19. jaanuari 2017. aasta teatisega „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“.

(32)

Andmete kogumisega seotud halduskoormuse vähendamiseks peaks aruandlusnõuded olema võimalikult lihtsad. Kui andmed on registrites või samaväärsetes allikates kättesaadavad, peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada korraldusasutustel neid andmeid registritest koguda.

(33)

Kui käesoleva määruse raames töödeldakse isikuandmeid, peaksid vastutavad töötlejad täitma käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke ülesandeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (26). Erieesmärgi „materiaalse puuduse vähendamine toidu- ja/või esmase materiaalse abi kaudu enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning nende sotsiaalset kaasatust toetavate abimeetmete pakkumine“ raames peaks olema tagatud tegevuste lõppsaajate väärikus ja nende privaatsuse austamine. Selleks, et vältida häbimärgistamist, ei tuleks toidu- ja/või esmase materiaalse abi saajatelt nõuda isiku tuvastamist toetuse saamisel ja uuringutes osalemisel ESF+ist toetust saanud enim puudustkannatavate isikute kohta.

(34)

Sotsiaalne eksperimenteerimine on väiksemahuline projektide katsetamine, mis võimaldab koguda tõendusmaterjali sotsiaalse innovatsiooni teostatavuse kohta. Ideid peaks olema võimalik katsetada kohalikul tasandil ja seda tuleks soodustada, ning kui see on asjakohane, tuleks teostatavaid ideid arendada laiemas ulatuses, või viia need üle muusse konteksti teistes piirkondades või liikmesriikides, kasutades rahalist toetust ESF+ist või kombineerides seda muude allikatega.

(35)

ESF+is kehtestatakse sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades tiheda koostöö liikmesriikide avalike tööturuasutuste, komisjoni ja sotsiaalpartnerite vahel. Euroopa tööturuasutuste võrgustik peaks edendama tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate piiriülest liikuvust, eelkõige piiriüleste partnerluste kaudu, ja tööturge käsitleva teabe suuremat läbipaistvust. ESF+ kohaldamisalasse peaks jääma ka sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine vabade töökohtade täitmiseks, kui on tuvastatud puudusi tööturul.

(36)

Mikroettevõtjate, sotsiaalsete ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse puudulik juurdepääs rahastusele on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim eemale jäänute hulgas. EaSI haru raames tuleks käesoleva määrusega kehtestada sätted, et luua turukeskkond, mis võimaldab suurendada sotsiaalsete ettevõtjate mikrorahastamist ja nende juurdepääsu sellele ning viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, eelkõige selliste töötute, naiste ja haavatavate isikute vajadustega, kes soovivad luua või arendada mikroettevõtet. Seda eesmärki täidetakse ka InvestEU fondi sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharusse kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvelise tagatise kaudu. Sotsiaalmajanduse ettevõtjaid, kui need on määratletud liikmesriigi õiguses, tuleks käsitada sotsiaalsete ettevõtjatena EaSI haru kontekstis, olenemata nende õiguslikust seisundist, niivõrd kui need ettevõtjad on hõlmatud käesolevas määruses sätestatud sotsiaalse ettevõtja määratlusega.

(37)

Sotsiaalsete investeeringute turu osalistel, sealhulgas heategevuslikel osalistel, võib olla ESF+ mitme eesmärgi saavutamisel tähtis roll, sest nad pakuvad rahastamisvõimalusi ning uuenduslikke ja täiendavaid käsitlusi, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu, vähendada töötust ja aidata täita kestliku arengu eesmärke. Seepärast peaksid heategevuslikud osalised, nagu fondid ja rahastajad asjakohastel juhtudel ja tingimusel, et nende poliitilised või sotsiaalsed eesmärgid ei ole vastuolus liidu ideaalidega, osalema ESF+ meetmetes, eelkõige neis meetmetes, mille eesmärk on arendada sotsiaalsete investeeringute turu keskkonda.

(38)

EaSI haru raames on vaja suuniseid sotsiaaltaristute ja nendega seotud teenuste väljatöötamise kohta, eelkõige sotsiaaleluruumide, lapsehoiu ning hariduse, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse, sealhulgas asutuste kohta, mis hõlbustavad üleminekut institutsionaalse hoolduse teenustelt pere- ja kogukonnapõhistele, ning võttes arvesse puuetega inimeste ligipääsetavusnõudeid.

(39)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (27) alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet ning saavutada kestliku arengu eesmärgid, aitab käesolev määrus kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti vahehindamise raames.

(40)

Nõukogu otsuse 2013/755/EL (28) kohaselt on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused toetuskõlblikud vastavalt EaSI haru reeglitele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa ja -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale.

(41)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa majanduspiirkonna lepinguga (29), milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ning kontrollikojale vajalike õiguste ja juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(42)

EaSI haru kohase aruandluse jaoks on asjakohane kehtestada näitajad. Need näitajad peaksid olema väljundipõhised, objektiivsed, lihtsasti leitavad ja proportsionaalsed EaSI haru osakaaluga kogu ESF+ist. Need peaksid hõlmama tegevuseesmärke ja rahastamismeetmeid EaSI haru raames, ilma et oleks vaja seada vastavaid sihtväärtuseid.

(43)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (30) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (31), (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (32) ja (EL) 2017/1939 (33) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on OLAFil vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (34), ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kõik kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(44)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Nimetatud reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, auhindade, hangete ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(45)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt muuta tööturud tõhusamaks ja edendada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, edendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa vaesuse kaotamisele ning eesmärkidele EaSI haru raames, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(46)

Käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta ja täiendada näitajaid käsitlevaid lisasid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega (35). Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(47)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Võttes arvesse lõppsaajate hulgas tehtava struktureeritud uuringu mudeli laadi, tuleks selle mudeliga seotud rakendamisvolitusi teostada kooskõlas nõuandemenetlusega, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (36) artiklis 4.

(48)

Selleks et võimaldada kiirelt reageerida erandlikele või ebatavalistele asjaoludele, millele on osutatud stabiilsuse ja kasvu paktis ning mis võivad tekkida programmitöö perioodi jooksul, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused ajutiste meetmete vastuvõtmiseks, et hõlbustada ESF+ toetuse kasutamist selliste asjaolude korral maksimaalselt 18 kuu jooksul. Komisjon peaks võtma vastu meetmed, mis on kõige asjakohasemad, võttes arvesse erandlikke või ebatavalisi asjaolusid, millega liikmesriik silmitsi seisab, järgides samal ajal ESF+ eesmärke, kuid see ei peaks hõlmama valdkondliku keskendamise nõuete muutmist. Peale selle tuleks rakendamisvolitused, mis on seotud ajutiste meetmetega ESF+ toetuse kasutamiseks erakorraliste või ebatavaliste asjaolude korral, anda komisjonile ilma komiteemenetluseta, arvestades, et nimetatud vahendite kasutusala on kindlaks määratud stabiilsuse ja kasvu paktiga ning piirdub käesolevas määruses sätestatud meetmetega. Komisjon peaks seirama ka ajutiste meetmete rakendamist ja hindama nende asjakohasust. Kui komisjon peab vajalikuks seoses erandlike või ebatavaliste asjaoludega käesolevat määrust muuta, ei peaks muutmine hõlmama neid valdkondliku keskendamise nõudeid, mis on seotud noorte tööhõivega või enim puudust kannatavate isikute toetamisega, kuna noori ja enim puudust kannatavaid isikuid mõjutavad sellised kriisiolukorrad enamasti kõige raskemalt. Seetõttu on oluline tagada, et nimetatud sihtrühmad saavad jätkuvalt piisavalt toetust.

(49)

Komisjoni peaks ESF+ haldamisel abistama ELi toimimise lepingu artiklis 163 osutatud komitee (edaspidi „ESF+ komitee“). Selleks et ESF+ komitee käsutuses oleks kogu vajalik teave ja ta saaks erinevatelt sidusrühmadelt palju erinevaid seisukohti, peaks ESF+ komiteel olema võimalus kutsuda koosolekule hääleõiguseta esindajaid, tingimusel et koosoleku päevakorras on nende osalemine nõutav, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid.

(50)

Selleks et tagada mõlema ESF+ haru eripära jätkuv käsitlemine, peaks ESF+ komitee moodustama mõlema ESF+ haru jaoks töörühma. Nende töörühmade koosseisu ja ülesanded määrab kindlaks ESF+ komitee. Töörühmadel peaks olema võimalus kutsuda oma koosolekutele nii kodanikuühiskonna esindajaid kui ka muid sidusrühmi. Töörühmade ülesanded võivad hõlmata koordineerimise ja koostöö tagamist liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni vahel ESF+ rakendamisel, sealhulgas konsulteerimist EaSI haru tööprogrammi üle, ESF+ iga haru rakendamise jälgimist, kogemuste ja heade tavade vahetamist ESF+ haru sees ja harude vahel ning võimaliku koostoime edendamist muude liidu programmidega.

(51)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamisel suurem läbipaistvus, peaks komisjon looma vajalikud sidemed asjaomaste sotsiaal- ja tööhõivevaldkonnas tegutsevate poliitikakomiteedega, nagu tööhõivekomitee, sotsiaalkaitsekomitee või tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee.

(52)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulud ei ole rahastamiskõlblikud, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik kindlaks määrata piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel, et meetmed ja kulud on rahastamiskõlblikud alates 2021. eelarveaasta algusest, isegi kui nimetatud meetmed rakendati ja kulud tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

(53)

Määrus (EL) nr 1296/2013 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(54)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seda tuleks kohaldada EaSI haru suhtes tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

SISUKORD

I osa

Üldsäitted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Artikkel 2

Mõisted

Artikkel 3

ESF+ üldeesmärgid ja rakendamismeetodid

Artikkel 4

ESF+ erieesmärgid

Artikkel 5

Eelarve

Artikkel 6

Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld

II osa

Eelarve jagatud täitmine

I peatükk

Programmitööd käsitlevad ühissätted

Artikkel 7

Järjepidevus ja valdkondlik keskendamine

Artikkel 8

Harta järgimine

Artikkel 9

Partnerlus

Artikkel 10

Toetus enim puudust kannatavatele isikutele

Artikkel 11

Noorte tööhõive jaoks ettenähtud toetus

Artikkel 12

Asjaomaste riigipõhiste soovituste käsitlemiseks ettenähtud toetus

II peatükk

Eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust antav üldine toetus

Artikkel 13

Kohaldamisala

Artikkel 14

Sotsiaalse innovatsiooni meetmed

Artikkel 15

Riikidevaheline koostöö

Artikkel 16

Rahastamiskõlblikkus

Artikkel 17

Näitajad ja aruandlus

III peatükk

ESF+ist antav toetus materiaalse puuduse vähendamiseks

Artikkel 18

Kohaldamisala

Artikkel 19

Põhimõtted

Artikkel 20

Prioriteedi sisu

Artikkel 21

Tegevuste rahastamiskõlblikkus

Artikkel 22

Kulude rahastamiskõlblikkus

Artikkel 23

Näitajad ja aruandlus

Artikkel 24

Auditid

III osa

Eelarve otsest ja kaudset täitmist järgiv rakendamine

I peatükk

Tegevuseesmärgid

Artikkel 25

Tegevuseesmärgid

II peatükk

Rahastamiskõlblikkus

Artikkel 26

Rahastamiskõlblikud meetmed

Artikkel 27

Toetuskõlblikud üksused

Artikkel 28

Horisontaalsed põhimõtted

Artikkel 29

Kolmandate riikide osalemine

III peatükk

Üldsätted

Artikkel 30

Liidu rahastamise vormid ja rakendamise meetodid

Artikkel 31

Tööprogramm

Artikkel 32

Seire ja aruandlus

Artikkel 33

Liidu finantshuvide kaitse

Artikkel 34

Hindamine

Artikkel 35

Auditid

Artikkel 36

Teave, teavitamine ja avalikustamine

IV osa

Lõppsätted

Artikkel 37

Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 38

Komiteemenetlus eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru puhul

Artikkel 39

ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel moodustatud komitee

Artikkel 40

Eelarve jagatud täitmist järgivat ESF+ haru käsitlevad üleminekusätted

Artikkel 41

EaSI haru käsitlevad üleminekusätted

Artikkel 42

Jõustumine

I LISA

Ühised näitajad: eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust antav üldine toetus

II LISA

ESF+ meetmete ühised näitajad, mis on suunatud artikli 4 lõike 1 punktis l sätestatud erieesmärgi raames enim puudust kannatavate isikute sotsiaalsele kaasamisele kooskõlas artikli 7 lõike 5 esimese lõiguga

III LISA

ESF+ist antava toetuse ühised näitajad materiaalse puuduse vastu võitlemiseks

IV LISA

EaSI haru näitajad

I OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mis koosneb kahest harust: eelarve jagatud täitmist järgiv haru (edaspidi „eelarve jagatud täitmist järgiv ESF+ haru“) ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru (edaspidi „EaSI haru“).

Määruses sätestatakse ESF+ eesmärgid, selle eelarve ajavahemikuks 2021–2027, rakendamismeetodid, liidu rahastamise vormid ja sellise rahastamise reeglid.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„elukestev õpe“ – kõigis eluetappides ja kõigis vormides toimuv õppimine (formaalõpe, mitteformaalne ja informaalne õppimine), mille tulemusel täienevad ja muutuvad ajakohasemaks teadmised, oskused, pädevus ja hoiakud või ühiskonnaelus osalemine isiklikul, kodanikuks olemise, kultuurilisel, ühiskondlikul või tööhõive tasandil, sealhulgas nõustamis- ja juhendamisteenuste osutamine, mis hõlmab alusharidust ja lapsehoidu, üldharidust, kutseharidust ja -koolitust, kõrgharidust, täiskasvanuharidust, noorsootööd ning teisi õpikeskkondi väljaspool formaalset haridus- ja koolitussüsteemi ning tavaliselt edendatakse sellega valdkondadevahelist koostööd ja paindlikke õpivõimalusi;

2)

„kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole liidu kodanik, sealhulgas kodakondsuseta isikud ja määratlemata kodakondsusega isikud;

3)

„esmane materiaalne abi“ – kaubad, mis rahuldavad inimeste põhivajadused väärika elu jaoks, nagu rõivad, hügieenitarbed, sealhulgas naiste hügieenitarbed, ja koolitarbed;

4)

„ebasoodsas olukorras olev rühm“ – haavatavas olukorras olev rühm inimesi või inimesed, kes elavad vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses või vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad või erisuguse diskrimineerimise all kannatavad või sellises ohus olevad inimesed;

5)

„võtmepädevused“ – teadmised, oskused ja pädevus, mis on kõigile vajalikud kõigil eluetappidel, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus, nimelt kirjaoskus; keelteoskus; matemaatika, teadus, tehnoloogia, kunstid ja inseneeria; digipädevus; meediapädevus; isiklik, sotsiaalne ja õpipädevus; kodanikuoskused; ettevõtlusoskused; kultuuri- ja kultuuridevaheline teadlikkus ja eneseväljendus; ning kriitiline mõtlemine;

6)

„enim puudust kannatavad isikud“ – füüsilised isikud, s.o üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nende rühmad, sealhulgas haavatavas olukorras olevad lapsed ja kodutud, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mille on kehtestanud riigi pädevad asutused, konsulteerides asjakohaste sidusrühmadega, vältides huvide konflikti, ja mis võivad sisaldada elemente, mis võimaldavad suunata abi enim puudust kannatavatele isikutele teatavates geograafilistes piirkondades;

7)

„lõppsaajad“ – enim puudust kannatavad isikud, kes saavad artikli 4 lõike 1 punkti m kohast toetust;

8)

„sotsiaalne innovatsioon“ – tegevus, mis on sotsiaalne nii oma tulemuste kui ka vahendite poolest, eelkõige tegevus, mis on seotud uute toodete, teenuste, tavade ja mudelitega seotud ideede arendamise ja elluviimisega, mis ühtaegu vastab sotsiaalsetele vajadustele kui ka loob uusi sotsiaalseid suhteid või avaliku sektori, kodanikuühiskonna või erasektori organisatsioonide vahelist koostööd, olles seega ühiskonnale kasulik ja suurendades selle tegutsemissuutlikkust;

9)

„kaasnev meede“ – tegevus, mida tehakse lisaks toidu- ja/või esmase materiaalse abi jaotamisele ja mille eesmärk on vähendada sotsiaalset tõrjutust ning aidata kaasa vaesuse kaotamisele, näiteks suunamine sotsiaal- ja terviseteenustele või selliste teenuste osutamine, sealhulgas psühholoogiline tugi, või asjakohase teabe pakkumine avalike teenuste kohta või leibkonna eelarve haldamise nõustamine;

10)

„sotsiaalne eksperimenteerimine“ – poliitikavaldkonda sekkumine, mille eesmärk on pakkuda sotsiaalsetele vajadustele uuenduslikke lahendusi ning mida tehakse väikeses ulatuses ja tingimustel, mis võimaldavad selle mõju mõõta, enne kui seda positiivsete tulemuste korral rakendatakse muus olukorras, sealhulgas teises geograafilises või valdkondlikus kontekstis, või laiemas mastaabis;

11)

„piiriülene partnerlus“ – vähemalt kahes liikmesriigis asuv avalike tööturuasutuste, sotsiaalpartnerite või kodanikuühiskonna koostööstruktuur;

12)

„mikroettevõtja“ – ettevõte, kus on vähem kui kümme töötajat ja mille aastakäive või bilanss on alla 2 000 000 euro;

13)

„sotsiaalne ettevõtja“ – ettevõtja, kes olenemata oma õiguslikust vormist (sealhulgas sotsiaalsed ettevõtjad), või füüsiline isik, kes:

a)

on vastavalt põhikirjale või muudele juriidilistele dokumentidele, mis võivad kaasa tuua vastutuse sotsiaalse ettevõtja asukohaliikmesriigi normide alusel, oma peamiseks sotsiaalseks eesmärgiks seadnud mõõdetava positiivse sotsiaalse mõju (mille hulka võib kuuluda keskkonnamõju), mitte kasumi teenimise muudel eesmärkidel, ning kes pakub sotsiaalset kasu toovaid teenuseid või kaupu või kasutab kaupade valmistamisel või teenuste osutamisel meetodeid, mis hõlmavad sotsiaalseid eesmärke;

b)

kasutab oma kasumit esmajoones oma peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks ning on kehtestanud eelnevalt kindlaks määratud korra ja reeglid tagamaks, et kasumi jaotamine ei takista peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamist;

c)

juhib oma tegevust ettevõtlikul, osaluspõhisel, vastutustundlikul ja läbipaistval viisil, eelkõige kaasates töötajaid, kliente ja sidusrühmi, keda tema ettevõtlustegevus mõjutab;

14)

„võrdlusväärtus“ – väärtus, mida kasutatakse ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate kohta sihtväärtuste seadmiseks ja mis põhineb olemasolevatel või varasematel sarnastel sekkumistel;

15)

„toidu- ja/või esmase materiaalse abi ostmise kulud“ – tegelikud kulud, mis on seotud toidu- ja/või esmase materiaalse abi ostmisega toetusesaaja poolt ning ei piirdu toidu- ja/või esmase materiaalse abi hinnaga;

16)

„mikrorahastamine“ – rahastamine, mis hõlmab tagatisi, mikrokrediiti, omakapitali ja kvaasikapitali koos kaasnevate ettevõtluse arendamise teenustega, näiteks individuaalne nõustamine, koolitamine ja juhendamine, ning mis on ette nähtud isikutele ja mikroettevõtjatele, kellel on raske ametialaseks ja tulutoovaks tegevuseks laenu saada;

17)

„segarahastamistoiming“ – tegevus, mida toetatakse liidu eelarvest, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 6 määratletud segarahastamisvahendi- või platvormi raames, kombineerides liidu eelarvest antava tagastamatus vormis toetust või liidu eelarvest toetatavaid rahastamisvahendeid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antavat tagastatavas vormis toetust;

18)

„õigussubjekt“ – füüsiline isik või juriidiline isik, kes on asutatud ja juriidilise isikuna tunnustatud liidu, liikmesriigi või rahvusvahelise õiguse kohaselt, kellel on juriidilise isiku staatus ning õigus enda nimel toimides kasutada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, kellel puudub finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktis c osutatud juriidilise isiku staatus;

19)

„ühine koheste tulemuste näitaja“ – ühine tulemusnäitaja, mis kajastab mõju nelja nädala jooksul alates kuupäevast, mil osaleja lõpetas tegevuses osalemise;

20)

„ühine pikemaajaliste tulemuste näitaja“ – ühine tulemusnäitaja, mis kajastab mõju, kuus kuud pärast seda, kui osaleja lõpetas tegevuses osalemise.

2.   Eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru puhul kohaldatakse ka määruse (EL) 2021/1060 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Artikkel 3

ESF+ üldeesmärgid ja rakendamismeetodid

1.   ESF+ eesmärk on toetada liikmesriike ja piirkondi, et saavutada suur tööhõive, õiglane sotsiaalkaitse ning oskustega ja vastupidav tööjõud, kes on valmis toimetulekuks tuleviku töömaailmas, ning samuti kaasav ja sidus ühiskond, mis seab eesmärgiks vaesuse kaotamise ning Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtete elluviimise.

2.   ESF+ist toetatakse ja täiendatakse liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, võrdne juurdepääs tööturule, õiglased ja kvaliteetsed töötingimused ning sotsiaalkaitse ja kaasamine, ning lisab sellele poliitikale väärtust, keskendudes seejuures eelkõige kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele, elukestvale õppele, lastesse ja noortesse investeerimisele ning põhiteenuste kättesaadavusele.

3.   ESF+ rakendatakse:

a)

eelarve jagatud täitmist järgides abi selle osa puhul, mis vastab artikli 4 lõikes 1 sätestatud erieesmärkidele (edaspidi „eelarve jagatud täitmist järgiv ESF+ haru“), ning

b)

eelarve otsest ja kaudset täitmist järgides abi selle osa puhul, mis vastab artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 25 sätestatud eesmärkidele (edaspidi „EaSI haru“).

Artikkel 4

ESF+ erieesmärgid

1.   Aidates ühtlasi täita määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 punktis d osutatud poliitikaeesmärki „sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“, toetatakse ESF+ist järgmisi tööhõive ja tööjõu liikuvuse, hariduse ning sotsiaalse kaasatuse, sealhulgas vaesuse kaotamisele kaasaaitamise, poliitikavaldkonna erieesmärke:

a)

parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu;

b)

ajakohastada tööturuasutusi ja -teenuseid, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ning liikuvuseks tööturul;

c)

edendada tööturul osalemise soolist tasakaalu, võrdseid töötingimusi ning paremat töö- ja eraelu tasakaalu, sealhulgas taskukohase lapsehoiu ja ülalpeetavate hooldusteenuse kättesaadavuse kaudu;

d)

edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske;

e)

muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu;

f)

edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks;

g)

edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust;

h)

soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet;

i)

edendada kolmandate riikide kodanike, sealhulgas rändajate sotsiaal-majanduslikku lõimimist;

j)

edendada tõrjutud kogukondade, näiteks romade sotsiaal-majanduslikku lõimimist;

k)

parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet;

l)

edendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste, sealhulgas enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist;

m)

vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist.

2.   Meetmetega, mida võetakse eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru raames, et saavutada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erieesmärke, püüab ESF+ täita ka määruse (EL) 2021/1060 artiklis 5 loetletud muid poliitikaeesmärke, eelkõige eesmärke, mis on seotud

a)

arukama Euroopaga, mida aitavad saavutada aruka spetsialiseerumisega ja peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud oskuste arendamine, tööstuslik üleminek, valdkondlik koostöö oskuste ja ettevõtluse alal, teadlaste koolitamine, kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -õppeasutuste, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ning ettevõtjate ja klastrite vaheliste võrgustike ja partnerlussuhete loomine, samuti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse toetamine;

b)

keskkonnahoidlikuma, vähese CO2 heitega Euroopaga, mida aitavad saavutada oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamiseks vajalik haridus- ja koolitussüsteemide parandamine, kõigi, sealhulgas tööjõu oskuste täiendamine ning uute töökohtade loomine keskkonna, kliima, energeetika, ringmajanduse ja biomajandusega seotud sektorites.

3.   Kui see on tingimata vajalik, võib ESF+ määruse (EL) 2021/1060 artiklis 20 osutatud erandlikele või ebatavalistele oludele reageerimiseks ajutise meetmena kõige rohkem 18 kuud kestva ajavahemiku jooksul toetada

a)

lühendatud tööaja kavade rahastamist ilma nõudeta, et neid tuleks kombineerida aktiivsete meetmetega;

b)

juurdepääsu tervishoiuteenustele, sealhulgas inimestele, kes ei ole otseselt sotsiaal-majanduslikult haavatavad.

4.   Kui komisjon leiab asjaomaste liikmesriikide esitatud taotluse põhjal, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võtab ta vastu rakendusotsuse, milles määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul ESF+ist antav ajutine lisatoetus on lubatud.

5.   Komisjon seirab käesoleva artikli lõike 3 rakendamist ja hindab, kas ESF+ist antav ajutine lisatoetus on piisav, et hõlbustada ESF+ist antava toetuse kasutamist erandlike või ebatavaliste asjaolude korral. Asjakohasel juhul teeb komisjon oma hinnangu põhjal ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, muu hulgas artiklis 7 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete osas, välja arvatud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuded.

Artikkel 5

Eelarve

1.   ESF+ rakendamise rahastamispakett ajavahemikul 2021–2027 on 87 995 063 417 eurot 2018. aasta hindades.

2.   Rahastamispaketi see osa, mis on ette nähtud eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru rakendamiseks, et panustada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimisesse määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud liikmesriikides ja piirkondades, on 87 319 331 844 eurot 2018. aasta hindades, millest 175 000 000 eurot eraldatakse käesoleva määruse artikli 25 punktis i osutatud uuenduslike lahenduste ülekandmise kiirendamiseks ja nende ulatuslikuma kasutuselevõtu soodustamiseks tehtavale riikidevahelisele koostööle, ning 472 980 447 eurot 2018. aasta hindades lisavahendina ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisaktile lisatud protokolli nr 6 (mis käsitleb erisätteid eesmärgi 6 kohta struktuurifondide raames Soomes, Norras ja Rootsis) (edaspidi „protokoll nr 6“) artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

3.   EaSI haru rakendamise rahastamispaketi osa ajavahemikul 2021–2027 on 675 731 573 eurot 2018. aasta hindades.

4.   Lõikes 3 osutatud summat võib kasutada ka EaSI haru rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas asutusesiseste infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

Artikkel 6

Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld

Liikmesriigid ja komisjon toetavad määruse (EL) 2021/1060 artikli 9 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva määruse artiklis 28 osutatud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks konkreetseid sihipäraseid meetmeid ESF+ kõigi eesmärkide raames. Need meetmed võivad hõlmata ligipääsetavuse tagamist puuetega inimeste jaoks, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia osas, ning ülemineku edendamist hoolekandeasutuste hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele.

Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk on ESF+ kaudu suurendada naiste osalemist tööhõives, võtta meetmeid töö- ja eraelu tasakaalustamiseks, võidelda vaesuse feminiseerumisega ja soolise diskrimineerimisega tööturul ning hariduse ja koolituse valdkonnas.

II OSA

EELARVE JAGATUD TÄITMINE

I PEATÜKK

Programmitööd käsitlevad ühissätted

Artikkel 7

Järjepidevus ja valdkondlik keskendamine

1.   Liikmesriigid kavandavad eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahendid, seades esmatähtsale kohale sekkumised, milles käsitletakse probleeme, mis on kindlaks tehtud Euroopa poolaasta raames, sealhulgas riiklikes reformikavades ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes, ning võtavad arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi ning ESF+ eesmärkide jaoks olulisi riiklikke ja piirkondlikke strateegiaid, aidates seeläbi täita eesmärke, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 174.

Liikmesriigid ja asjakohasel juhul komisjon soodustavad nii kavandamisetapis kui ka rakendamise ajal koostoimet ning tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe ESF+ ja muude liidu fondide, programmide ja instrumentide vahel. Liikmesriigid ja asjakohasel juhul komisjon optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida topelttööd ning tagada tihe koostöö sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vastutavate üksuste vahel.

2.   Liikmesriigid eraldavad oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest asjakohase summa, et käsitleda ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, mis kuuluvad käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud ESF+ erieesmärkide kohaldamisalasse.

3.   Liikmesriigid eraldavad oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest asjakohase summa lastegarantii rakendamiseks sihipäraste meetmete ja struktuursete reformide kaudu, mille eesmärk on toetada laste vaesuse vastu võitlemist artikli 4 lõike 1 punktides f ja h–l sätestatud erieesmärkide alusel.

Liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate alla 18aastaste laste määr ajavahemikul 2017–2019 liidu keskmist, eraldavad oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest vähemalt 5 % esimeses lõigus sätestatud sihipäraste laste vaesuse vastu võitlemise meetmete ja struktuursete reformide toetamiseks.

4.   Liikmesriigid eraldavad oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest vähemalt 25 % artikli 4 lõike 1 punktide h–l kohaste sotsiaalse kaasatuse poliitikavaldkonna erieesmärkide jaoks, sealhulgas kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamiseks.

5.   Liikmesriigid eraldavad oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest vähemalt 3 % enim puudust kannatavate isikute toetamiseks artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud erieesmärgi raames või igakülgselt põhjendatud juhtudel artikli 4 lõike 1 punktis l sätestatud erieesmärgi või mõlema nimetatud erieesmärgi raames.

Neid vahendeid ei võeta arvesse, kui kontrollitakse lõigetes 3 ja 4 sätestatud miinimumeraldiste tegemise nõude täitmist.

6.   Liikmesriigid eraldavad oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest asjakohase summa sihipäraste meetmete ja struktuursete reformide jaoks, millega toetatakse noorte tööhõivet, kutseharidust ja -õpet, eelkõige õpipoisiõpet, ning koolist tööellu üleminekut, haridus- ja koolitussüsteemi naasmise viise ning teise võimaluse haridust, eelkõige kavade rakendamisel noortegarantii raames.

Liikmesriigid, kus Eurostati andmetel ületas mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr ajavahemikul 2017–2019 liidu keskmist, eraldavad oma eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest, mis on ette nähtud ajavahemikuks 2021–2027, vähemalt 12,5 % esimeses lõigus sätestatud sihipäraste meetmete ja struktuursete reformide toetamiseks.

Teises lõigus sätestatud tingimusi täitvad äärepoolseimad piirkonnad eraldavad eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest oma programmides vähemalt 12,5 % esimeses lõigus sätestatud sihipäraste meetmete ja struktuursete reformide jaoks. Seda eraldist võetakse asjakohastel juhtudel arvesse, kui kontrollitakse esimese ja teise lõigu kohasest riigi tasandi miinimumprotsendist kinnipidamist.

Käesolevas lõikes osutatud sihipäraste meetmete ja struktuursete reformide rakendamisel seavad liikmesriigid esikohale tööturult eemalejäänud ja pikaajaliselt töötud noored ning näevad ette sihipärased kaasamismeetmed.

7.   Käesoleva artikli lõikeid 2–6 ei kohaldata spetsiaalse lisaeraldise suhtes, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

8.   Lõikeid 1–6 ei kohaldata tehnilise abi suhtes.

Artikkel 8

Harta järgimine

1.   Kõiki tegevusi tuleb valida ja rakendada järgides Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“), tehes seda kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 asjakohaste sätetega.

2.   Liikmesriigid tagavad kaebuste tulemusliku läbivaatamise kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 69 lõikega 7. See ei piira kodanike ja sidusrühmade üldist võimalust esitada komisjonile kaebusi, sealhulgas kaebusi harta rikkumise kohta.

3.   Tuvastades harta rikkumise, võtab komisjon kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 asjaomaste sätetega kohaldatavate parandusmeetmete kindlaksmääramisel arvesse rikkumise raskust.

Artikkel 9

Partnerlus

1.   Liikmesriigid tagavad sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide sisulise osalemise sellise tööhõive-, haridus- ja sotsiaalse kaasatuse poliitika rakendamises, mida toetatakse eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru raames.

2.   Liikmesriigid eraldavad igas programmis eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest asjakohase summa sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks, mis võib muu hulgas hõlmata näiteks koolitust, võrgustike loomise meetmeid ja sotsiaaldialoogi tugevdamist, ning sotsiaalpartnerite ühisteks tegevusteks.

Kui sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamine on kindlaks tehtud ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomase riigipõhise soovitusega, eraldab asjaomane liikmesriik sel otstarbel asjakohase summa, mis moodustab vähemalt 0,25 % tema eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest.

Artikkel 10

Toetus enim puudust kannatavatele isikutele

Artikli 4 lõike 1 punktides l ja m sätestatud erieesmärkide kohased vahendid, millele osutatakse artikli 7 lõikes 5, kavandatakse sihtotstarbelise prioriteedi või programmi raames. Selle prioriteedi või programmi kaasrahastamise määr on 90 %.

Artikkel 11

Noorte tööhõive jaoks ettenähtud toetus

Artikli 7 lõike 6 teise ja kolmanda lõigu kohane toetus kavandatakse sihtotstarbelise prioriteedi või programmi raames ja see hõlmab vähemalt toetust, mis aitab kaasa artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud erieesmärgi saavutamisele ning see võib hõlmata toetust artikli 4 lõike 1 punktides f ja l sätestatud erieesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks.

Artikkel 12

Asjaomaste riigipõhiste soovituste käsitlemiseks ettenähtud toetus

Artikli 7 lõikes 2 osutatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleemide lahendamise meetmed, kavandatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise toetamiseks ette nähtud erieesmärkide raames, mis on sätestatud artikli 4 lõikes 1, ning ühe või mitme prioriteedi raames, mida võib rahastada mitmest fondist.

II PEATÜKK

Eelarve jagatud täitmist järgivast esf+ harust antav üldine toetus

Artikkel 13

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punktides a–l sätestatud erieesmärkide saavutamisele kaasa aitava eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru toetuse suhtes (edaspidi „eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust antav üldine toetus“).

Artikkel 14

Sotsiaalse innovatsiooni meetmed

1.   Liikmesriigid toetavad sotsiaalse innovatsiooni meetmeid ja sotsiaalset eksperimenteerimist, sealhulgas meetmeid, millel on sotsiaal-kultuuriline komponent, või mis tugevdavad alt üles suunatud avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite, sotsiaalsete ettevõtjate, erasektori ja kodanikuühiskonnaga loodud partnerlustel põhinevaid käsitlusi.

2.   Liikmesriigid võivad toetada EaSI haru ning muude liidu programmide raames välja töötatud ja väikeses ulatuses katsetatud uuenduslike käsitlusi ulatuslikumat kasutuselevõttu.

3.   Uuenduslikke meetmeid ja käsitlusi võib kavandada mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides a–l.

4.   Liikmesriigid määravad vähemalt ühe prioriteedi lõike 1 või 2 või mõlema rakendamiseks. Selliste prioriteetide maksimaalset kaasrahastamismäära võib suurendada kuni 95 %ni, maksimaalselt kuni 5 % riiklikest eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru vahenditest.

5.   Liikmesriigid määravad oma programmides või hilisemas etapis rakendamise ajal kindlaks liikmesriigi konkreetsetele vajadustele vastavad sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse eksperimenteerimise valdkonnad.

6.   Komisjon aitab kaasa sotsiaalse innovatsiooni alase suutlikkuse loomisele eelkõige sellega, et toetab vastastikust õppimist, võrgustike loomist ning heade tavade ja meetodite levitamist ja propageerimist.

Artikkel 15

Riikidevaheline koostöö

Liikmesriigid võivad toetada riikidevahelise koostöö meetmeid mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides a–l.

Artikkel 16

Rahastamiskõlblikkus

1.   Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artiklis 64 osutatud rahastamiskõlbmatutele kuludele ei ole eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud järgmised kulud:

a)

maa ja kinnisvara ja taristu ostmine ning

b)

mööbli, varustuse ja sõidukite ostmine, välja arvatud juhul, kui selline ostmine on vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks, need asjad on tegevuse käigus täiesti amortiseerunud või nimetatud asjade ostmine on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis.

2.   Mitterahaline osalus toetuste ja töötasude kujul, mida maksab tegevuses osalejatele kolmas isik, võib eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust antava üldise toetuse puhul olla rahastamiskõlblik, kui see mitterahaline osalus on makstud liikmesriigi õigusnormide, sealhulgas raamatupidamisnormide kohaselt ja ei ületa kolmanda isiku kantud kulusid.

3.   Spetsiaalset lisaeraldist, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele, kasutatakse artikli 4 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamise toetamiseks.

4.   Otsesed personalikulud on eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud, kui nad on kooskõlas toetusesaaja tavapärase tasustamistavaga asjaomase toimimiskategooria puhul või kooskõlas kohaldatava liikmesriigi õiguse, kollektiivlepingute või ametliku statistikaga.

Artikkel 17

Näitajad ja aruandlus

1.   Programmides, mille jaoks saadakse eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust üldist toetust, kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude seireks I lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid.

2.   Kui liikmesriik eraldab kooskõlas artikli 7 lõike 5 esimese lõiguga oma vahendid artikli 4 lõike 1 punktis l sätestatud erieesmärgile, et suunata meetmed enim puudust kannatavatele isikutele, kohaldatakse II lisas sätestatud ühiseid näitajaid.

3.   Ühiste ja programmipõhiste väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. Kui see on toetatava tegevuse laadi tõttu asjakohane, kehtestatakse neile näitajatele kumulatiivsed koguselised vahe-eesmärgid ja sihtväärtused absoluutarvudes. Väljundnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes.

4.   Ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate puhul, millele on kehtestatud sihtväärtus 2029. aastaks, määratakse värskeimate kättesaadavate andmete või muude asjakohaste teabeallikate põhjal kindlaks võrdlusväärtus. Ühiste tulemusnäitajate sihtväärtused määratakse kindlaks absoluutarvudes või protsentides. Programmipõhiseid tulemusnäitajaid ja nendega seotud sihtväärtusi võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Ühiste tulemusnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes.

5.   Osalejaid käsitlevate näitajate kohta edastatakse andmed vaid siis, kui osaleja kohta on olemas kõik I lisa punkti 1.1 nõutud andmed.

6.   Kui andmed on registrites või võrdväärsetes allikates olemas, võivad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e lubada korraldusasutustel ja muudel organitel, kellele on antud ülesanne koguda andmeid eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust antava üldise toetuse seireks ja hindamiseks, saada andmeid kõnealustest registritest või võrdväärsetest allikatest.

7.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks, et tagada programmide rakendamise tulemuslik hindamine. Sellised muudatused peavad olema proportsionaalsed, võttes arvesse liikmesriikide ja toetusesaajate halduskoormust. Käesoleva lõike kohaste delegeeritud õigusaktidega ei muudeta I ja II lisas sätestatud andmekogumismetoodikat.

III PEATÜKK

ESF+IST antav toetus materiaalse puuduse vähendamiseks

Artikkel 18

Kohaldamisala

Seda peatükki kohaldatakse ESF+ist antava toetuse suhtes, mis aitab kaasa artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud erieesmärgi saavutamisele.

Artikkel 19

Põhimõtted

1.   ESF+ist antavat toetust materiaalse puuduse vähendamiseks kasutatakse üksnes sellise toidu või selliste kaupade jagamiseks, mis vastavad tarbekaupade ohutust käsitlevale liidu õigusele.

2.   Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad asjaomase toidu- ja/või esmase materiaalse abi enim puudust kannatavate isikute vajadustega seotud objektiivsete kriteeriumide alusel. Toidu ning asjakohasel juhul kaupade valimise kriteeriumides võetakse arvesse ka kliima- ja keskkonnaaspekte, eelkõige selleks, et vähendada toidu raiskamist ja ühekordselt kasutatava plasti tarbimist. Kui see on asjakohane, võetakse jagatava toidu valimisel arvesse selle panust enim puudust kannatavate isikute tasakaalustatud toitumisel.

Toidu- ja/või esmast materiaalset abi võib enim puudust kannatavatele isikutele anda kas otse või kaudselt, näiteks elektroonilises või muus vormis vautšerite või kaartide kujul, tingimusel et nende eest saab üksnes toidu- ja/või esmast materiaalset abi. Enim puudust kannatavatele isikutele antav toetus täiendab sotsiaaltoetusi, mida võib lõppsaajatele anda riiklike sotsiaalsüsteemide kaudu või mille andmine on ette nähtud liikmesriigi õiguses.

Enim puudust kannatavatele isikutele pakutavat toitu võib hankida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (37) artikli 16 lõike 2 kohaselt võõrandatud toodete kasutamise, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toidu kättetoimetamisel enim puudust kannatavatele isikutele.

Lisaks programmi jaoks juba kättesaadavatele summadele kasutatakse kõiki sellistest tehingutest saadud summasid enim puudust kannatavate isikute heaks.

3.   Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et materiaalse puuduse vähendamise eesmärgil ESF+ist antava toetusena abi andmisel austatakse enim puudust kannatavate inimeste väärikust ja välditakse nende häbimärgistamist.

4.   Liikmesriigid võtavad artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud erieesmärgi raames lisaks toidu- ja/või esmase materiaalse abi kättetoimetamisele kaasnevaid meetmeid, näiteks juhatades abivajajaid pöörduma pädevate teenistuste poole, või edendades artikli 4 lõike 1 punktis l sätestatud erieesmärgi raames enim puudust kannatavate isikute sotsiaalset kaasamist.

Artikkel 20

Prioriteedi sisu

1.   Artikli 4 lõike 1 punktis m sätestatud erieesmärgi saavutamisele kaasa aitavat toetust käsitlev prioriteet sisaldab järgmist teavet:

a)

toetuse liik,

b)

peamised sihtrühmad ning

c)

riiklike või piirkondlike toetuskavade kirjeldus.

2.   Lõikes 1 osutatud toetusega piirduvate programmide ja seonduva tehnilise abi puhul hõlmab prioriteet ka tegevuste valimise kriteeriume.

Artikkel 21

Tegevuste rahastamiskõlblikkus

1.   Enim puudust kannatavatele isikutele antavat toidu- ja/või esmast materiaalset abi võib osta toetusesaaja ise või tema nimel või selle võib toetusesaajale tasuta kättesaadavaks teha.

2.   Selline toidu- ja/või esmane materiaalne abi jagatakse enim puudust kannatavatele isikutele tasuta.

Artikkel 22

Kulude rahastamiskõlblikkus

1.   Materiaalse puuduse vähendamiseks ESF+ist antava toetuse rahastamiskõlblikud kulud on:

a)

toidu- ja/või esmase materiaalse abi ostmise kulud, sealhulgas kulud, mis on seotud toidu- ja/või esmase materiaalse abi veoga toetusesaajatele, kes toidu- ja/või esmast materiaalset abi lõppsaajatele toimetavad;

b)

kui punkt a ei hõlma toidu- ja/või esmase materiaalse abi vedu seda lõppsaajatele jagavatele toetusesaajatele, siis hankija kantud kulud, mis on seotud toidu- ja/või esmase materiaalse abi veoga lattu või toetusesaajatele, ja ladustamiskulud, mis arvutatakse ühtse määrana, mis on 1 % punktis a osutatud kuludest, või igakülgselt põhjendatud juhtudel tegelikult tekkinud ja tasutud kulud;

c)

haldus-, veo-, ladustamis- ja ettevalmistuskulud, mille on kandnud toetusesaajad, kes osalevad toidu- ja/või esmase materiaalse abi jagamises enim puudust kannatavatele isikutele, ning mis arvutatakse ühtse määrana, mis on 7 % punktis a osutatud kuludest või 7 % kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 16 võõrandatud toidu väärtusest;

d)

toiduannetuste kogumise, veo, ladustamise ja jagamise ning sellega otseselt seotud teadlikkuse suurendamise alase tegevuse kulud ning

e)

toetusesaajate poolt või nende nimel võetud kaasnevate meetmete kulud, mille on deklareerinud toetusesaajad, kes toimetavad toidu- ja/või esmast materiaalset abi kätte enim puudust kannatavatele isikutele, ning mis arvutatakse ühtse määrana, mis on 7 % punktis a osutatud kuludest.

2.   Elektroonilises või muus vormis vautšerite või kaartide süsteemi ettevalmistamise kulud ja vastavad tegevuskulud on rahastamiskõlblikud tehnilise abi raames, tingimusel et need kannab korraldusasutus või muu avaliku sektori asutus, kes ei ole toetusesaaja, kes jagab vautšereid või kaarte lõppsaajatele või kui need ei kuulu lõike 1 punktis c sätestatud kulude hulka.

3.   Lõike 1 punktis a nimetatud rahastamiskõlblike kulude vähendamine põhjusel, et toidu- ja/või esmase materiaalse abi ostmise eest vastutav asutus ei ole järginud kohaldatavat õigust, ei too kaasa nimetatud lõike punktides c ja e sätestatud rahastamiskõlblike kulude vähendamist.

4.   Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:

a)

võlaintress;

b)

taristu ostmine ning

c)

kasutatud kaupadega seotud kulud.

Artikkel 23

Näitajad ja aruandlus

1.   Materiaalse puuduse vähendamist käsitlevate prioriteetide puhul kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude seireks III lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Nende prioriteetide puhul võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid.

2.   Ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate jaoks kehtestatakse võrdlusväärtused.

3.   Korraldusasutused esitavad komisjonile lõppsaajate hulgas eelneval aastal läbi viidud struktureeritud uuringu tulemuste kohta kaks korda aruande, mis käsitleb ESF+ist saadud toetust ning keskendub ühtlasi nende elamistingimustele ja nende materiaalse puuduse laadile. Kõnealune uuring põhineb mudelil, mille komisjon kehtestab rakendusaktiga. Esimene aruanne esitatakse 30. juuniks 2025 ja teine 30. juuniks 2028.

4.   Komisjon võtab kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõppsaajate hulgas tehtava struktureeritud uuringu mudel, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused.

5.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte III lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks programmide rakendamise edenemise tõhusa hindamise tagamiseks. Sellised muudatused peavad olema proportsionaalsed, võttes arvesse liikmesriikide ja toetusesaajate halduskoormust. Käesoleva lõike kohaste delegeeritud õigusaktidega ei muudeta III lisas sätestatud andmekogumismetoodikat.

Artikkel 24

Auditid

Tegevuse auditid võivad hõlmata nende kõiki etappe ja jaotusahela kõiki tasandeid; ainsana ei kontrollita lõppsaajaid, välja arvatud juhul, kui riskihindamisega tehakse kindlaks konkreetne õigusnormide rikkumise või kelmuse või pettuse oht.

III OSA

EELARVE OTSEST JA KAUDSET TÄITMIST JÄRGIV RAKENDAMINE

I PEATÜKK

Tegevuseesmärgid

Artikkel 25

Tegevuseesmärgid

EaSI haru tegevuseesmärgid on

a)

arendada kvaliteetseid võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et artikli 4 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks välja töötatud poliitika põhineb usaldusväärsel tõendusmaterjalil ning vastab vajadustele ja võtab arvesse probleeme ja kohalikke tingimusi;

b)

hõlbustada tõhusat ja kaasavat teabejagamist, vastastikust õppimist ja hindamist ning dialoogi artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondades, et aidata töötada välja asjakohaseid poliitikameetmeid;

c)

toetada sotsiaalset eksperimenteerimist artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondades ja suurendada nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil sidusrühmade suutlikkust valmistada ette, töötada välja, rakendada, üle kanda või võtta ulatuslikumalt kasutusele sotsiaalpoliitika vallas katsetatud uuendusi, eriti seoses kohalike sidusrühmade poolt kolmandate riikide kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimise valdkonnas välja töötatud projektide ulatuslikuma kasutuselevõtuga;

d)

hõlbustada töötajate vabatahtlikku geograafilist liikuvust ja suurendada tööhõivevõimalusi, arendades ja pakkudes Euroopas lõimitud tööturgude arendamiseks tööandjatele ja -otsijatele konkreetseid tugiteenuseid alates värbamiseelsest ettevalmistusest kuni töölevõtmise järgse abini, et täita vabu töökohti teatavates sektorites, teatavatel erialadel, teatavates riikides ja piirialadel või teatavate rühmade puhul, näiteks haavatavas olukorras olevad isikute puhul;

e)

toetada sellise turukeskkonna arendamist, mis on seotud vastasutatud või kasvuetapis mikroettevõtjate mikrorahastamisega, eelkõige nende, mis on asutatud haavatavas olukorras olevate isikute poolt või mis annavad neile tööd;

f)

toetada artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondades liidu tasandi võrgustike loomist ja dialoogi asjakohaste sidusrühmadega ja nende vahel ning aidata suurendada kaasatud sidusrühmade, sealhulgas avalike tööturuasutuste, sotsiaalkindlustus- ja ravikindlustusasutuste, kodanikuühiskonna, mikrorahastamisasutuste ning sotsiaalseid ettevõtjaid ja sotsiaalmajandust rahastavate asutuste institutsioonilist suutlikkust;

g)

toetada sotsiaalsete ettevõtjate arendamist ja sotsiaalsete investeeringute turu arengut, hõlbustades avaliku ja erasektori koostööd ning fondide ja heategevuslike osaliste osalemist kõnealusel turul;

h)

anda suuniseid Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks vajaliku sotsiaaltaristu arendamiseks;

i)

toetada riikidevahelist koostööd, et kiirendada uuenduslike lahenduste ülekandmist ja soodustada nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, eelkõige artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondades, ning

j)

toetada asjakohaste rahvusvaheliste sotsiaal- ja tööstandardite rakendamist artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondades, et kasutada ära üleilmastumist ja liidu poliitika välismõõdet.

II PEATÜKK

Rahastamiskõlblikkus

Artikkel 26

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.   Rahastamiskõlblikud on üksnes artikli 3 lõigetes 1 ja 2, artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 25 osutatud eesmärkide saavutamiseks mõeldud meetmed.

2.   EaSI harust võib toetada järgmisi meetmeid:

a)

analüütiline tegevus, mis on muu hulgas seotud kolmandate riikidega, eelkõige:

i)

uuringud, uurimused, statistilised andmed, metoodikad, klassifikatsioonid, mikrosimulatsioonid, näitajad ning Euroopa tasandi vaatluskeskuste toetamine ja võrdlusanalüüs;

ii)

sotsiaalse innovatsiooni hindamisega seotud sotsiaalne eksperimenteerimine;

iii)

liidu õiguse ülevõtmise ja kohaldamise seire ja hindamine;

b)

poliitika rakendamine, eelkõige järgmise puhul:

i)

piiriülesed partnerlused, eelkõige avalike tööturuasutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna vahel, ning piirialadel pakutavad tugiteenused;

ii)

liiduülene tööjõule suunatud liikuvuskava liidu tasandil, et täita vabu töökohti seal, kus on kindlaks tehtud tööjõu nappus;

iii)

mikrorahastamisasutuste ja nende asutuste toetamine, kes rahastavad sotsiaalseid ettevõtjaid, muu hulgas segarahastamistoimingute, näiteks asümmeetriliste riskide jagamise või tehingu maksumuse vähendamise kaudu, samuti sotsiaaltaristu ja oskuste arendamise toetamine;

iv)

riikidevahelise koostöö ja partnerluse toetamine uuenduslike lahenduste ülekandmiseks ja ulatuslikumaks kasutuselevõtuks;

c)

suutlikkuse suurendamine, eelkõige järgmise puhul:

i)

artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondadega seonduvad liidu tasandi võrgustikud;

ii)

riiklikud kontaktpunktid, mille ülesanne on anda EaSI haru rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi;

iii)

liikmesriikide või artikli 29 kohaselt EaSI haruga assotsieerunud kolmandate riikide haldusasutused, sotsiaalkindlustusasutused ja tööturuasutused, kes vastutavad tööjõu liikuvuse edendamise eest, mikrorahastamisasutused ning sotsiaalseid ettevõtjaid või muid sotsiaalse investeerimise osalejaid rahastavad asutused, samuti võrgustike loomine;

iv)

sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, pidades silmas riikidevahelist koostööd;

d)

teavitamis ja levitamistegevus, eelkõige:

i)

vastastikune õpe heade tavade, uuenduslike käsitluste, analüütilise tegevuse tulemuste ja vastastikuste hindamiste tulemuste vahetamise ning võrdlusanalüüsi kaudu;

ii)

suunised, aruanded, teabematerjalid ja meediakajastus artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondadega seotud algatuste kohta;

iii)

teabesüsteemid, mille kaudu levitatakse artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikavaldkondadega seotud tõendusmaterjali;

iv)

nõukogu eesistujariigi üritused, konverentsid, seminarid ja teadlikkuse suurendamise alased tegevused.

Artikkel 27

Toetuskõlblikud üksused

1.   Finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumide kohaselt on toetuskõlblikud järgmised üksused:

a)

õigussubjektid, kelle elukoht on või mille asukoht on mõnes järgmises riigis või territooriumil:

i)

liikmesriigis või sellega seotud ülemeremaal või -territooriumil;

ii)

artikli 29 kohaselt EaSI haruga assotsieerunud kolmandas riigis;

iii)

tööprogrammis nimetatud kolmandas riigis vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 täpsustatud tingimustele;

b)

liidu õiguse alusel asutatud õigussubjekt, või rahvusvaheline organisatsioon.

2.   Õigussubjektidel, kelle elukoht või asukoht on kolmandas riigis, mis ei ole artikli 29 kohaselt EaSI haruga assotsieerunud, on võimalik erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.

3.   Õigussubjektid, kelle elukoht või asukoht on kolmandas riigis, mis ei ole artikli 29 kohaselt EaSI haruga assotsieerunud, peavad üldiselt kandma oma osalemiskulud ise.

Artikkel 28

Horisontaalsed põhimõtted

1.   Komisjon tagab, et kõigi EaSI harust toetatavate tegevuste ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolõimet ning soolise perspektiivi integreerimist.

2.   Komisjon võtab asjakohased meetmed, et välistada EaSI harust toetatavate tegevuste ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Eelkõige võetakse EaSI haru ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks.

Artikkel 29

Kolmandate riikide osalemine

EaSI harus võivad liiduga lepingu sõlmimise teel osaleda järgmised kolmandad riigid:

a)

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele;

b)

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

c)

muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist EaSI harus, tingimusel et selle lepinguga

i)

tagatakse õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

ii)

määratakse kindlaks programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide või programmiharude osamaksete kalkulatsioon, ja halduskulud;

iii)

ei anta kolmandale riigile EaSI haruga seoses otsustusõigust;

iv)

on kindlustatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Käesoleva artikli esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna.

III PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 30

Liidu rahastamise vormid ja rakendamise meetodid

1.   EaSI harust võib anda rahalist toetust kõigis finantsmääruse kohastes vormides, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena ning vabatahtlike maksetena rahvusvahelistele organisatsioonidele, mille liige liit on või mille töös ta osaleb.

2.   EaSI haru rakendatakse eelarve otsest täitmist järgides, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis a, või eelarve kaudset täitmist järgides koos nimetatud määruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud asutuste ja organitega.

Toetuste andmisel võib finantsmääruse artiklis 150 osutatud hindamiskomisjon koosneda välisekspertidest.

3.   EaSI haru kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 ning finantsmääruse X jaotisega.

Artikkel 31

Tööprogramm

1.   EaSI haru rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide alusel. Kõnealuste tööprogrammide sisu määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva määruse artiklis 25 sätestatud tegevuseesmärkidega ja artiklis 26 sätestatud rahastamiskõlblike meetmetega. Tööprogrammides esitatakse asjakohasel juhul segarahastamistoiminguteks ette nähtud kogusumma.

2.   Komisjon kogub kokku tööprogramme puudutavad eksperditeadmised, konsulteerides artikli 39 lõikes 8 osutatud töörühmaga.

3.   Komisjon peab soodustama koostoimet ja tagama tõhusa koordineerimise ESF+ ja muude asjaomaste liidu vahendite vahel ning ESF+ harude vahel.

Artikkel 32

Seire ja aruandlus

Näitajad, mille abil antakse aru artikli 4 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide ja artiklis 25 sätestatud tegevuseesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud IV lisas.

Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et EaSI haru rakendamise ja selle tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal.

Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 33

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb EaSIs rahvusvahelise lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel või muu õigusakti alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.

Artikkel 34

Hindamine

1.   Hindamised tehakse aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.   Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 EaSI haru vahehindamise piisava teabe alusel, mis on selle rakendamise kohta kättesaadav.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 34 hindab komisjon programmi tulemusi, eelkõige selle tulemuslikkust, tõhusust, sidusust, asjakohasust ja liidu lisaväärtust, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 28 osutatud horisontaalsete põhimõtete osas, ning mõõdab EaSI haru eesmärkide täitmisel tehtud edusamme kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt.

Vahehindamisel toetutakse artikli 32 alusel kehtestatud seire korra ja näitajate abil saadud teabele ja selle eesmärk on teha poliitika- ja rahastamisprioriteetides vajalikke kohandusi.

3.   31. detsembriks 2031, rakendamisperioodi lõpul, teeb komisjon EaSi haru lõpphindamise.

4.   Komisjon esitab vahehindamise ja lõpphindamise tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 35

Auditid

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud kui need, keda on selleks volitanud liidu institutsioonid või organid, on aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

Artikkel 36

Teave, teavitamine ja avalikustamine

1.   Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.   Komisjon rakendab EaSI haru raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid.

EaSI harule eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud artikli 3 lõigetes 1 ja 2, artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 25 osutatud eesmärkidega.

IV OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 37

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 17 lõikes 7 ja artikli 23 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 1. juulist 2021.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 lõikes 7 ja artikli 23 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega konsulteerib komisjon enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 17 lõike 7 või artikli 23 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 38

Komiteemenetlus eelarve jagatud täitmist järgiva ESF+ haru puhul

1.   Komisjoni abistab määruse (EL) 2021/1060 artikli 115 lõikes 1 osutatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 39

ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel moodustatud komitee

1.   Komisjoni abistab ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel moodustatud komitee (edaspidi „ESF+ komitee“).

2.   Iga liikmesriik nimetab maksimaalselt seitsmeks aastaks ühe valitsuse esindaja, ühe töötajate organisatsioonide esindaja, ühe tööandjate organisatsioonide esindaja ja ühe asendusliikme iga liikme kohta. Liikme puudumise korral saab asendusliige automaatselt õiguse komitee tööst osa võtta.

3.   ESF+ komiteesse kuulub üks esindaja igast organisatsioonist, kes esindab töötajate organisatsioone ja tööandjate organisatsioone liidu tasandil.

4.   ESF+ komitee ja selle töörühmad, kellele on osutatud lõikes 7, võivad oma koosolekutele kutsuda sidusrühmade esindajaid, kellel ei ole hääleõigust. Nende hulka võivad kuuluda Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi ning asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad.

5.   Eelarve jagatud täitmist järgivast ESF+ harust toetuse andmisel peetakse ESF+ komiteega nõu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35 osutatud tehnilise abi kavandatud kasutamise üle ja muude ESF+ puudutavate küsimuste üle, mis mõjutavad strateegiate rakendamist liidu tasandil.

6.   ESF+ komitee võib esitada arvamusi:

a)

küsimuste kohta, mis on seotud ESF+ panusega Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse, sealhulgas riigipõhiste soovituste ja Euroopa poolaastaga seotud prioriteetidega, näiteks riiklikud reformikavad;

b)

määrusega (EL) 2021/1060 seotud ESF+ puudutavate küsimuste kohta;

c)

ESF+iga seotud muude kui lõikes 5 osutatud küsimuste kohta, mille komisjon on talle suunanud.

ESF+ komitee arvamused võetakse vastu antud kehtivate häälte absoluutse enamusega ning neist teavitatakse Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed. Komisjon teatab ESF+ komiteele kirjalikult, millisel viisil ta on komitee arvamusi arvesse võtnud.

7.   ESF+ komitee moodustab mõlema ESF+ haru jaoks töörühma.

8.   Komisjon konsulteerib tööprogrammi küsimuses EaSI haruga tegeleva töörühmaga. Komisjon teatab sellele töörühmale, millisel viisil ta on nimetatud konsulteerimise tulemusi arvesse võtnud. Nimetatud töörühm tagab, et tööprogrammi küsimuses konsulteeritakse sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna esindajatega.

Artikkel 40

Eelarve jagatud täitmist järgivat ESF+ haru käsitlevad üleminekusätted

Määrust (EL) nr 1304/2013 ja (EL) nr 223/2014 ning nende määruste alusel vastu võetud õigusakte kohaldatakse jätkuvalt programmide ja tegevuste suhtes, mida nende määruste alusel toetati programmitöö perioodil 2014–2020.

Artikkel 41

EaSI haru käsitlevad üleminekusätted

1.   Määrus (EL) nr 1296/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021. Viiteid määrusele (EL) nr 1296/2013 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

2.   EaSI haru rakendamise rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mida on vaja selleks, et tagada üleminek ESF+ ja määruse (EL) nr 1296/2013 alusel võetud meetmete vahel.

3.   Vajaduse korral võib kanda liidu eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 5 lõikes 4 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

4.   Tagasimaksed määrusega (EL) nr 1296/2013 loodud rahastamisvahenditest investeeritakse määruse (EL) 2021/523 artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu rahastamisvahenditesse.

5.   Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a võib rahastamisotsuses täpsustatud igakülgselt põhjendatud juhtudel ja piiratud ajavahemiku jooksul käesoleva määruse alusel toetatavaid tegevusi ja nende aluseks olevaid kulusid käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui neid rakendati ja need tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

Artikkel 42

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse EaSI haru suhtes alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuni 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS


(1)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 245.

(2)  ELT C 86, 7.3.2019, lk 84.

(3)  Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2019. aasta seisukoht (ELT C 411, 27.11.2020, lk 324) ja nõukogu 27. mai 2021. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 23. juuni 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 60).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja mille tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).

(7)  Nõukogu 13. oktoobri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1512 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 344, 19.10.2020, lk 22).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 159).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).

(13)  ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (ELT L 189, 28.5.2021, lk 1).

(15)  Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta, soovitus oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele (ELT C 484, 24.12.2016, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikuks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 1).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013 (ELT L 153, 3.5.2021, lk 48).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/818, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 (ELT L 189, 28.5.2021, lk 34).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021 määrus (EL) 2021/888, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2018/1475 ja (EL) nr 375/2014 (ELT L 202, 8.6.2021, lk 32).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).

(25)  EÜT C 241, 29.8.1994, lk 9.

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(27)  ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(28)  Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(29)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(31)  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(32)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(33)  Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(35)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(36)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(37)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).


I LISA

ÜHISED NÄITAJAD: EELARVE JAGATUD TÄITMIST JÄRGIVAST ESF+ HARUST ANTAV ÜLDINE TOETUS

Isikuandmed jaotatakse soo alusel (naised / mehed / mittebinaarsed isikud (1)).

Kui teatavad tulemused ei ole võimalikud, ei tule nende tulemuste kohta andmeid koguda ega esitada.

Asjakohasel juhul võib esitada tegevuse sihtrühmal põhinevad ühised väljundnäitajad.

1.

Inimestele suunatud tegevusega seotud ühised väljundnäitajad

1.1.

Ühised väljundnäitajad osalejate kohta:

töötud, sealhulgas pikaajalised töötud (*1);

pikaajalised töötud (*1);

tööturult eemalejäänud isikud (*1);

töötavad isikud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad (*1);

alla 18aastaste laste arv (*1);

18–29aastased noored (*1);

55aastaste ja vanemate osalejate arv (*1);

põhihariduse või sellest madalama haridusega (ISCED 0–2) isikud (*1);

keskharidusega (ISCED 3) või keskhariduse järgse teise taseme haridusega (ISCED 4) isikud (*1);

kolmanda taseme haridusega (ISCED 5–8) isikud (*1);

osalejate koguarv (2).

Käesolevas punktis loetletud näitajaid ei kohaldata ESF+ist antava toetuse suhtes, mis aitab kaasa artikli 4 lõike 1 punktis l sätestatud erieesmärgi saavutamisele, välja arvatud järgmised näitajad: „alla 18aastaste laste arv“, „18–29aastased noored“, „55aastaste ja vanemate osalejate arv“ ja „osalejate koguarv“.

Kui andmeid kogutakse registritest või samaväärsetest allikatest, võivad liikmesriigid kasutada riigisiseseid määratlusi.

1.2.

Muud ühised osalejate väljundnäitajad on:

puuetega osalejad (*2);

kolmanda riigi kodanikud (*1);

teise riigi taustaga isikud (*1);

vähemused (sealhulgas tõrjutud kogukonnad, näiteks romad) (*2);

kodutud või eluasemeturult tõrjutud isikud (*1);

osalejad maapiirkondadest (*1) (3).

Andmete kogumine on vajalik üksnes siis, kui see on kohaldatav ja asjakohane.

Punktis 1.2 loetletud näitajate väärtusi saab kindlaks määrata toetusesaaja esitatud teadlike hinnangute põhjal.

Punktis 1.2 loetletud näitajate suhtes võivad liikmesriigid kohaldada riigisiseseid määratlusi, välja arvatud järgmised näitajad: „kolmanda riigi kodanikud“ ja „osalejad maapiirkondadest“.

2.

Üksuste ühised väljundnäitajad

Üksuste ühised väljundnäitajad on:

riigi, piirkonna või kohaliku tasandi toetatavate haldusasutuste või avalike teenuste arv;

toetatavate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sealhulgas ühistute ja sotsiaalsete ettevõtjate arv.

Kui andmeid kogutakse registritest või samaväärsetest allikatest, võivad liikmesriigid kasutada riigisiseseid määratlusi.

3.

Ühised koheste tulemuste näitajad osalejate kohta

Ühised koheste tulemuste näitajad osalejate kohta on:

pärast programmist lahkumist tööd otsima asunud osalejad (*1);

pärast programmist lahkumist haridust või koolitust saama asunud osalejad (*1);

pärast programmist lahkumist kutsekvalifikatsiooni omandama asunud osalejad (*1);

pärast programmist lahkumist tööle läinud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad (*1).

Käesolevas punktis loetletud näitajaid ei kohaldata ESF+ist antava toetuse suhtes, mis aitab kaasa artikli 4 lõike 1 punktis l sätestatud erieesmärgi saavutamisele.

Kui andmeid kogutakse registritest või samaväärsetest allikatest, võivad liikmesriigid kasutada riigisiseseid määratlusi.

4.

Ühised pikemaajaliste tulemuste näitajad osalejate kohta

Ühised pikemaajaliste tulemuste näitajad osalejate kohta on:

kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist tööle läinud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad (*1);

osalejad, kelle olukord tööturul on kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist paranenud (*1).

Käesolevas punktis loetletud näitajaid ei kohaldata ESF+ist antava toetuse suhtes, mis aitab kaasa artikli 4 lõike 1 punktis l sätestatud erieesmärgi saavutamisele.

Kui andmeid kogutakse registritest või samaväärsetest allikatest, võivad liikmesriigid kasutada riigisiseseid määratlusi.

Ühised pikemaajaliste tulemuste näitajad osalejate kohta esitatakse 31. jaanuariks 2026 kooskõlas määruse (EL)2021/1060 artikli 42 lõikega 1 ja lõplikus tulemusaruandes, millele on osutatud nimetatud määruse artiklis 43.

Miinimumnõude kohaselt peavad ühised pikemaajaliste tulemuste näitajad osalejate kohta tuginema representatiivsele osalejate valimile artikli 4 lõike 1 punktides a–k sätestatud erieesmärkide raames. Valimi sisemine kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada erieesmärgi tasandil.


(1)  Vastavalt liikmesriigi õigusele.

(*1)  Vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõikele 1 on esitatud andmed isikuandmed.

(2)  Nimetatud näitaja arvutatakse automaatselt tööhõiveseisundiga seotud ühiste väljundnäitajate põhjal, välja arvatud ESF+ist antav toetus, mis aitab kaasa artikli 4 lõike 1 punktis l sätestatud erieesmärgi saavutamisele, mille korral tuleb teatada osalejate koguarv.

(*2)  Esitatud andmed hõlmavad isikuandmete eriliiki, millele on osutatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 9.

(3)  Seda näitajat ei kohaldata ESF+ist antava toetuse suhtes, mis aitab kaasa artikli 4 lõikes 1 sätestatud erieesmärgi saavutamisele.


II LISA

ESF+ MEETMETE ÜHISED NÄITAJAD, MIS ON SUUNATUD ARTIKLI 4 LÕIKE 1 PUNKTIS L SÄTESTATUD ERIEESMÄRGI RAAMES ENIM PUUDUST KANNATAVATE ISIKUTE SOTSIAALSELE KAASAMISELE KOOSKÕLAS ARTIKLI 7 LÕIKE 5 ESIMESE LÕIGUGA

Isikuandmed jaotatakse soo alusel (naised / mehed / mittebinaarsed isikud (1)).

1.

Inimestele suunatud tegevusega seotud ühised väljundnäitajad

1.1.

Ühised väljundnäitajad osalejate kohta on:

osalejate koguarv;

alla 18aastaste laste arv (*1);

18–29aastaste noorte arv (*1);

65aastaste ja vanemate osalejate arv (*1).

Punktis 1.1 loetletud näitajate väärtusi saab kindlaks määrata toetusesaaja esitatud teadlike hinnangute põhjal.

1.2.

Muud ühised väljundnäitajad on:

puuetega osalejad (*2);

kolmanda riigi kodanikud (*1);

teise riigi taustaga osalejate, (*1) vähemuste (sealhulgas tõrjutud kogukondade liikmed, näiteks romad) hulka kuuluvate inimeste arv (*2);

kodutud või eluasemeturult tõrjutud isikud (*1).

Andmete kogumine on vajalik üksnes siis, kui see on kohaldatav ja asjakohane.

Punktis 1.2 loetletud näitajate väärtusi saab kindlaks määrata toetusesaaja esitatud teadlike hinnangute põhjal.


(1)  Vastavalt liikmesriigi õigusele.

(*1)  Vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 4 lõikele 1 on esitatud andmed isikuandmed.

(*2)  Esitatud andmed hõlmavad isikuandmete eriliiki, millele on osutatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 9.


III LISA

ESF+ist ANTAVA TOETUSE ÜHISED NÄITAJAD MATERIAALSE PUUDUSE VASTU VÕITLEMISEKS

1.

Väljundnäitajad

1.1.

Jagatud toidu ja kauba rahaline koguväärtus:

1.1.1.

toiduabi koguväärtus (1);

1.1.1.1.

kodututele mõeldud toidu rahaline koguväärtus;

1.1.1.2.

muudele sihtrühmadele mõeldud toidu rahaline koguväärtus;

1.1.2.

jagatud kauba koguväärtus (2);

1.1.2.1.

lastele mõeldud kauba rahaline koguväärtus;

1.1.2.2.

kodututele mõeldud kauba rahaline koguväärtus;

1.1.2.3.

muudele sihtrühmadele mõeldud kauba rahaline koguväärtus.

1.2.

Jagatud toiduabi üldkogus (tonnides) (3),

1.2.1.

sellise toidu osakaal, mille puhul maksti programmist üksnes transpordi-, jagamis- ja ladustamiskulud (%);

1.2.2.

ESF+ kaasrahastatud toidu osakaal toetusesaajatele jagatud toidu üldkoguses (%).

Punktides 1.2.1 ja 1.2.2 loetletud näitajate väärtused määratakse kindlaks toetusesaaja esitatud teadlike hinnangute põhjal.

2.

Ühised tulemusnäitajad

2.1.

Toiduabi lõppsaajate arv

alla 18aastaste laste arv,

18–29aastaste noorte arv,

naiste arv,

65aastaste ja vanemate lõppsaajate arv,

puuetega lõppsaajate arv (*1),

kolmanda riigi kodanike arv (*1),

teise riigi taustaga isikutest ja vähemustesse (sealhulgas tõrjutud kogukonnad, näiteks romad) kuuluvatest isikutest lõppsaajate arv (*1),

kodututest isikutest või eluasemeturult tõrjutud isikutest lõppsaajate arv (*1).

2.2.

Materiaalse toetuse lõppsaajate arv

alla 18aastaste laste arv,

18–29aastaste noorte arv,

naiste arv,

65aastaste ja vanemate lõppsaajate arv,

puuetega lõppsaajate arv (*1),

kolmanda riigi kodanike arv (*1),

teise riigi taustaga isikutest ja vähemustesse (sealhulgas tõrjutud kogukonnad, näiteks romad) kuuluvatest isikutest lõppsaajate arv (*1),

kodututest isikutest või eluasemeturult tõrjutud isikutest lõppsaajate arv (*1).

2.3.

Elektroonilisi vautšereid või kaarte saavate lõppkasutajate arv

alla 18aastaste laste arv,

18–29aastaste noorte arv,

65aastaste ja vanemate lõppsaajate arv,

naiste arv,

puuetega lõppsaajate arv (*1),

kolmanda riigi kodanike arv (*1),

teise riigi taustaga isikutest ja vähemustesse (sealhulgas tõrjutud kogukonnad, näiteks romad) kuuluvatest isikutest lõppsaajate arv (*1),

kodututest isikutest või eluasemeturult tõrjutud isikutest lõppsaajate arv (*1).

Punktis 2 loetletud näitajate väärtused määratakse kindlaks toetusesaaja esitatud teadlike hinnangute põhjal.


(1)  Neid näitajaid ei kohaldata toiduabi puhul, mida antakse kaudselt vautšerite või kaartide kaudu.

(2)  Neid näitajaid ei kohaldata kauba puhul, mida antakse kaudselt vautšerite või kaartide kaudu.

(3)  Neid näitajaid ei kohaldata toiduabi puhul, mida antakse kaudselt vautšerite või kaartide kaudu.

(*1)  Kasutada võib riigisiseseid määratlusi.


IV LISA

EaSI HARU NÄITAJAD

EaSI haru näitajad

analüütiliste tegevuste arv,

teabejagamise ja vastastikuse õppega seotud tegevus,

sotsiaalse eksperimenteerimisega seotud tegevuste arv,

suutlikkuse suurendamise ja võrgustike loomisega seotud tegevuste arv,

sihipärastest liikuvuskavadest toetatud töökohtade arv.

Andmeid näitaja „Sihipärastest liikuvuskavadest toetatud töökohtade arv“ kohta kogutakse üksnes iga kahe aasta tagant.


30.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 231/60


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1058,

24. juuni 2021,

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 177 teist lõiku ning artikleid 178 ja 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (edaspidi „ERF“) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel liidu piires. ELi toimimise lepingu kõnealuse artikli ning artikli 174 teise ja kolmanda lõigu kohaselt on ERFi eesmärk aidata kaasa eri regioonide arengutaseme ühtlustamisele ja mahajäämuse vähendamisele kõige ebasoodsamates piirkondades, mille seas tuleks erilist tähelepanu pöörata regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, sealhulgas eelkõige rahvaarvu vähenemisest tulenevad ebasoodsad tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele ja piiriülestele ning mäestikualadele.

(2)

Ühtekuuluvusfond loodi selleks, et aidata saavutada üldist eesmärki tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, andes rahalist abi keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi infrastruktuuri valdkonnas (edaspidi „TEN-T“), nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/2013 (4).

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 (5) kehtestatakse ühissätted, mida kohaldatakse ERFi, Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi, Euroopa Merendus- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (edaspidi „EMKVF“), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (edaspidi „ISF“) ning piirihalduse ja viisade rahalise toetamise instrumendi (edaspidi „BMVI“) suhtes.

(4)

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi suhtes programmitöö perioodil 2014–2020 kohaldatud reeglite lihtsustamiseks tuleks mõlema fondi suhtes kohaldatavad normid sätestada ühes määruses.

(5)

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisel tuleks järgida Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid järgima ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustusi ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid ja tagama juurdepääsu kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9 ja vastavalt liidu õigusele, millega ühtlustatakse toodete ja teenuste ligipääsetavusnõudeid. Sellega seoses tuleks ERFi ja Ühtekuuluvusfondi koostoimes ESF+iga rakendada nii, et sellega edendatakse üleminekut asutusepõhiselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele, ning fondide eesmärkide saavutamisel tuleks aidata kaasa kvaliteetsete töökohtade loomisele, vaesuse kaotamisele ja sotsiaalse kaasamise soodustamisele. Liikmesriikide ja komisjoni eesmärk peaks olema kaotada ebavõrdsus, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise perspektiivi arvestamist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Kumbki fond ei tohiks toetada meetmeid, mis aitavad kaasa mis tahes vormis segregatsioonile või tõrjutusele, ning taristu rahastamisel tuleks mõlema fond puhul tagada juurdepääsetavus puuetega inimestele.

(6)

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna säilitamise, kaitsmise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul vastu võetud 2015. aasta Pariisi kokkulepet ning saavutada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärgid (edaspidi „ÜRO kestliku arengu eesmärgid“), aitavad mõlemad fondid kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Sel eesmärgil peaksid ERFi meetmed ERFi kogu rahastamispaketist panustama kliimaeesmärkidesse 30 %. Ühtekuuluvusfondi meetmed peaksid Ühtekuuluvusfondi kogu rahastamispaketist panustama kliimaeesmärkidesse 37 %. Peale selle peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama saavutada eesmärki tagada 2024. aastal 7,5 % mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastastest kulutustest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastastest kulutustest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks, võttes seejuures arvesse kliimaeesmärkide ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide praegust kattumist.

Mõlemad fondid peaksid toetama tegevusi, mis on kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnastandardite ja prioriteetidega ja ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (6) artikli 17 tähenduses ning millega tagatakse üleminek vähese CO2-heitega majandusele, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. ERF ja Ühtekuuluvusfond peaksid võtma arvesse lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade sisu, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 (7) kehtestatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimise raames.

(7)

Siseturu terviklikkuse säilitamiseks peavad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi tegevused, millest ettevõtjad kasu saavad, vastama ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud liidu riigiabi reeglitele.

(8)

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamise oluline tunnus on partnerluse põhimõte, mis tugineb mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisile ning tagab piirkondlike, kohalike, linnade ja muude avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning asjakohastel juhtudel teadusasutuste ja ülikoolide kaasatuse. Mõlema fondi rakendamine peaks tagama koordineerimise ja täiendavuse ESF+iga, Õiglase Ülemineku Fondiga, EMKVFiga ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (edaspidi „EAFRD“).

(9)

On vaja kehtestada sätted, mis käsitlevad toetust ERFist tööhõive ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames.

(10)

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetada võidavate tegevuste liikide kindlakstegemiseks tuleks ette näha mõlemast fondist toetuse andmise konkreetsed poliitikaeesmärgid tagamaks, et need aitavad kaasa määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud ühe või mitme ühise poliitikaeesmärgi saavutamisele.

(11)

Kuna väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on Euroopa majanduse selgroog, peaks ERF jätkama VKEde arengu toetamist, toetades nende kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Lisaks sellele, võttes arvesse COVID-19 pandeemia võimalikku suurt mõju või tulevikus tekkida võivat kriisiolukorda, mis mõjutavad ettevõtjaid ja tööhõivet, peaks ERFist toetama sellistest kriisiolukordadest taastumist, toetades töökohtade loomist VKEdes, sealhulgas tootlike investeeringute kaudu.

(12)

Investeeringud ERFi raames peaksid aitama välja töötada tervikliku kiire digitaristu võrgu ja soodustada heitevaba ja säästvat mitmeliigilist liikuvust, keskendudes ühistranspordile, liiklusvahendite ühisele kasutamisele, jalgsi liikumisele ja jalgrattasõidule osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele.

(13)

Digiajastu võimaluste ärakasutamiseks peaks ERF aitama arendada kaasavat digiühiskonda, kus kodanikud, teadusasutused, ettevõtjad ja haldusasutused kasutavad täielikult ära digitaliseerimise pakutavad võimalused. Tõhus e-valitsus riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil eeldab vahendite väljatöötamist ning organiseerimise ja protsesside ümbermõtestamist, et pakkuda avalikke teenuseid tõhusamalt, hõlpsamini, kiiremini ja väiksemate kuludega. Eelkõige tuleks digi- ja telekommunikatsioonitehnoloogiat kasutada traditsiooniliste võrkude ja teenuste edendamiseks kohalike kogukondade hüvanguks selliste projektide arendamise kaudu nagu arukad linnad ja külad.

(14)

Toetus ERFist poliitikaeesmärgi nr 1 raames peaks põhinema suutlikkuse suurendamisel aruka spetsialiseerumise strateegiate jaoks, millega kehtestatakse prioriteedid riiklikul või piirkondlikul tasandil või mõlemal, et suurendada nende konkurentsieelist, arendades teadusuuringute ja innovatsiooni tugevaid külgi ja sobitades neid ettevõtete vajaduste ja vajalike oskustega ettevõtluse vaimus toimuva avastamisprotsessi kaudu. See protsess peaks võimaldama ettevõtluses osalejatel, sealhulgas tööstusel, haridus- ja teadusasutustel, haldusasutustel ja kodanikuühiskonnal, teha kindlaks kõige paljutõotavamad kestliku majandusarengu valdkonnad, tuginedes piirkonna eripärastele struktuuridele ja teadmistebaasile. Kuna strateegia kvaliteedi seisukohast on määrava tähtsusega aruka spetsialiseerumise juhtimisprotsess, peaks ERFist toetama sellise suutlikkuse arendamist ja suurendamist, mis on vajalik tõhusaks ettevõtluse vaimus toimuvaks avastamisprotsessiks ning aruka spetsialiseerumise strateegiate ettevalmistamiseks või ajakohastamiseks.

(15)

Et edendada kliimaneutraalse liidu saavutamist 2050. aastaks, võttes igakülgselt arvesse sellega kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi, peaksid ERF ja Ühtekuuluvusfond aitama kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja energiaostuvõimetuse vastu võitlemisele. Sellega seoses oleksid eriti olulised investeeringud energiatõhususse, sealhulgas energiasäästukavadesse, säästvasse taastuvenergiasse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (8) sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega, arukatesse energiasüsteemidesse, samuti investeeringud, mille eesmärk on ennetada katastroofe, edendada bioloogilist mitmekesisust ja rohelist taristut, sealhulgas looduskaitsealade säilitamine, väärtustamine ja esiletõstmine, ning muudesse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise meetmetesse, näiteks suure CO2 sidumise ja säilitamise potentsiaaliga looduslike alade säilitamine ja taastamine, sealhulgas taassoostades rabasid, prügilagaaside kogumine või tööstusprotsesside ja -toodete heitkoguste vähendamine. Lisaks tuleks toetada investeeringuid, mille eesmärk on vähendada igat liiki saastet, näiteks õhusaastet ning vee-, pinnase-, müra- ja valgusreostust.

(16)

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate programmide ettevalmistamisel tuleb arvesse võtta lõimitud riiklikke energia- ja kliimakavasid, milles on kavandatud poliitika ja meetmed, ning mis käsitlevad energiaostuvõimetust ja kasvuhoonegaaside heite vähendamist. Et aidata kaasa lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades sätestatud energiaostuvõimetuse vähendamise riiklike eesmärkide saavutamisele, peaks ERF toetama eelkõige eluasemete ja hoonete energiatõhususe parandamist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbivaadatud direktiiviga (EL) 2018/844, (9) et soodustada vähendatud CO2-heitega hoonefondi saavutamist 2050. aastaks, vähendades seeläbi energiatarbimist ja luues säästu energiaostuvõimetuse all kannatavatele majapidamistele.

(17)

Transpordiühenduse parandamiseks peaksid ERF ja Ühtekuuluvusfond edendama üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist, nagu on osutatud määruses (EL) nr 1315/2013, investeerides raudtee-, sisevee-, maantee- ja meretranspordi ning mitmeliigilise transpordi taristusse, sealhulgas müra vähendamise meetmetesse. ERFist ja Ühtekuuluvusfondist tuleks toetada ka riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku, piiriülest ja linnalist liikumiskeskkonda. Seda tehes peaksid mõlemad fondid pöörama tähelepanu eelkõige olemasolevate sildade ja tunnelite ohutuse parandamisele.

(18)

Üha enam ühendatud maailmas ning pidades silmas demograafilist ja rände dünaamikat, on ilmne, et liidu rändepoliitika vajab ühtset lähenemisviisi, mis tugineb eri rahastamisvahendite koostoimele ja vastastikusele täiendavusele. Sellepärast peaks ERF programmide koostamisel ja rakendamisel pöörama tähelepanu demograafilistele probleemidele. Et tagada sidus, tugev ja järjepidev toetus liikmesriikidevahelisele solidaarsusele ja vastutuse jagamise püüdlustele rände haldamisel, peaks ERF pakkuma toetust kõige asjakohasemal territoriaalsel tasandil, et hõlbustada kolmandate riikide kodanike, sealhulgas sisserändajate pikaajalist kaasavat integreerimist sotsiaalse ja majandusliku arengu hüvanguks, võttes nende isikute väärikuse ja õiguste kaitsmisele suunatud lähenemisviisi.

(19)

Sotsiaalse innovatsiooni ja kvaliteetsetele töökohtadele kaasava juurdepääsu edendamiseks peaks ERF toetama selliseid sotsiaalmajanduse üksusi nagu ühistud, vastastikused ühingud, mittetulundusühingud ja sotsiaalsed ettevõtted.

(20)

Sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja vaesuse vastu võitlemiseks, eelkõige tõrjutud kogukondades, on vaja parandada juurdepääsu sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, sealhulgas sport, muu hulgas taristu abil, võttes arvesse puuetega inimeste, laste ja eakate erivajadusi.

(21)

ERF ja Ühtekuuluvusfond peaksid edendama tõrjutud kogukondade sotsiaal-majanduslikku kaasamist, pöörates erilist tähelepanu romasid käsitlevatele riiklikele kaasamise strateegilisele poliitikaraamistikule nagu on osutatud määruse (EL) 2021/1060 IV lisas, väikese sissetulekuga leibkondadele, sealhulgas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele leibkondadele, ning ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, sealhulgas erivajadustega inimestele. Eelkõige peaks ERF-ist ja Ühtekuuluvusfondist olema võimalik toetada kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 19. põhimõttega sotsiaaleluruumide pakkumist. Võttes arvesse tõrjutud roma kogukondade raskusi seoses juurdepääsuga põhiteenustele, peaksid ERF ja Ühtekuuluvusfond aitama parandada nende elutingimusi ja arenguväljavaateid.

(22)

Et suurendada sotsiaalselt kaasaval viisil valmisolekut kaug- ja e-hariduseks ning -koolituseks, peaks ERF, kui ta täidab oma ülesannet parandada võrdset juurdepääsu kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas, aitama eelkõige suurendada vastupidavust seoses kaug- ja e-õppega. Jõupingutused, mille eesmärk on tagada hariduse ja koolituse järjepidevus COVID-19 pandeemia ajal, on toonud esile olulised puudused ebasoodsatest oludest pärit õppijate juurdepääsus vajalikele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) seadmetele ja ühenduvusele kaugetes piirkondades. Sellega seoses peaks ERF toetama vajalike IKT-seadmete ja ühenduvuse kättesaadavaks tegemist, edendades seeläbi haridus- ja koolitussüsteemide vastupidavust seoses kaug- ja e-õppega.

(23)

Et tugevdada riiklike tervisesüsteemide suutlikkust ennetada tervisealaseid hädaolukordi, neile kiiresti reageerida ja neist taastuda, peaks ERF aitama kaasa ka tervisesüsteemide vastupidavuse suurendamisele. Kuna enneolematu COVID-19 pandeemia on näidanud, kui oluline on hädaolukordadele tõhusaks reageerimiseks vajalike kriitiliste varude viivitamatu kättesaadavus, tuleks ERFi toetuse kohaldamisala laiendada, et oleks võimalik osta varusid, mis on vajalikud hädaolukordadele vastupidavuse ja tervisesüsteemide, sealhulgas esmatasandi tervishoiu vastupidavuse tugevdamiseks ning asutusepõhiselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku toetamiseks. Kui ostetakse varusid, et tugevdada tervisesüsteemide vastupidavust, peaksid need olema kooskõlas riikliku tervisestrateegiaga ega tohiks minna sellest kaugemale ning tagama vastastikuse täiendavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/522 loodud programmiga „EL tervise heaks“, (10) samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL (11) loodud rescEU vahenditega liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames.

(24)

ERF peaks toetama ja edendama üleminekut asutusepõhiselt hoolduselt pere- või kogukonnapõhisele hooldusele, toetades vahendeid, mille abil püütakse vältida kogukonnast eraldumist, hõlbustatakse inimeste integreerimist ühiskonda ja püütakse tagada iseseisvat eluviisi võimaldavad elamistingimused.

(25)

Turismist ja kultuurisektoritest tugevalt sõltuvate piirkondade majanduse toetamiseks tuleks ette näha konkreetne erieesmärk. See võimaldaks täielikult ära kasutada kultuuri ja säästva turismi potentsiaali majanduse taastamiseks, sotsiaalseks kaasamiseks ja sotsiaalseks innovatsiooniks, ilma et see piiraks võimalusi anda ERFist toetust nendele sektoritele muude erieesmärkide raames.

(26)

Loome- ja kultuurimajandust, kultuuriteenuseid ja kultuuripärandi nimekirjadesse kantud paiku toetavaid investeeringuid võiks rahastada mis tahes poliitikaeesmärgi raames, tingimusel et need aitavad kaasa erieesmärkide saavutamisele ja kuuluvad ERFist antava toetuse kohaldamisalasse.

(27)

Säästev turism nõuab tasakaalu majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja keskkonnasäästlikkuse vahel. Säästva turismi toetamine peaks olema kooskõlas komisjoni 19. oktoobri 2007. aasta teatisega „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia“. Eelkõige tuleks selles arvesse võtta turistide heaolu, austada loodus- ja kultuurikeskkonda ning tagada integreeritud ja tervikliku poliitika põhjal sihtkohtade ja ettevõtete sotsiaalmajanduslik areng ja konkurentsivõime.

(28)

Selleks, et toetada liikmesriikide ja piirkondade jõupingutusi uute probleemidega toimetulekul ja nende kodanike kõrgetasemelise turvalisuse tagamiseks ning tõrjutuse ja radikaliseerumise ärahoidmiseks, tuginedes koostoimele ja vastastikusele täiendavusele muude liidu poliitikavaldkondadega, peaksid investeeringud ERFist suurendama julgeolekut valdkondades, kus on vajadus ohutu ja turvalise avaliku ruumi ja elutähtsa taristu järele, nagu transpordi ja energeetika valdkond, aidates seeläbi luua kaasavamaid ja turvalisemaid ühiskondi.

(29)

ERFist peaks toetama poliitikaeesmärgi nr 5 raames integreeritud viisil majanduslikku, sotsiaalselt ja keskkonnaalast arengut lähtudes valdkonnaülestest territoriaalsetest strateegiatest ja kasutades integreeritud territoriaalse arengu vahendeid, et tagada nii linnapiirkondade kui ka linnaväliste piirkondade harmooniline areng. Lisaks tuleks linnapiirkondade arendamisel pöörata erilist tähelepanu funktsionaalsete linnapiirkondade toetamisele, sest need on olulised kohalike omavalitsuste ja eri halduspiirkondadesse kuuluvate partnerite vahelise koostöö käivitamisel ning ka linna- ja maapiirkondade vaheliste sidemete tugevdamisel.

(30)

ERFist peaks integreeritud viisil toetama säästvat turismi, eelkõige funktsionaalsetel territooriumidel tehtava koostöö tugevdamise kaudu. Et suurendada säästva turismi mõju majandusele, peaksid ettevõtted ja avaliku sektori asutused tegema süstemaatiliselt koostööd, et osutada suure turismipotentsiaaliga piirkondades kvaliteetseid teenuseid tõhusamalt, pöörates asjakohast tähelepanu selliste piirkondade kestlikku kasvu soodustava stabiilse õigus- ja halduskeskkonna loomisele. Säästva turismi valdkonnas toetatavate meetmete puhul võiks võtta arvesse selle valdkonna parimaid tavasid, näiteks „turismipiirkonnal“ põhinevat lähenemisviisi.

(31)

ELi toimimise lepingus sätestatud Ühtekuuluvusfondi üldisest eesmärgist tulenevalt on vaja kehtestada ja piiritleda poliitikaeesmärgid, mida Ühtekuuluvusfondist toetatakse.

(32)

Et parandada institutsioonide üldist haldussuutlikkust ja juhtimist liikmesriikides, kes rakendavad programme tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames, on vaja võimaldada võtta toetusmeetmeid programmi ametiasutuste ning valdkondlike või territoriaalsete osalejate jaoks, kes vastutavad ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisega seotud tegevuste elluviimise eest kõigi taotletavate erieesmärkide raames, võttes arvesse määruses (EL) 2021/1060 osutatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ÜRO kestliku arengu eesmärke.

(33)

Koostöömeetmete edendamiseks ja elavdamiseks tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames rakendatavate programmide puhul on vaja tõhustada kõikide erieesmärkide raames antava toetusega seoses koostööd partneritega, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil, asjaomases liikmesriigis või liikmesriikide vahel. Selline tõhustatud koostöö toimub lisaks Interregi raames toimuvale koostööle ning peaks toetama eelkõige struktureeritud partnerluste koostööd eesmärgiga rakendada piirkondlikke strateegiaid, millele osutatakse komisjoni 18. juuli 2017. aasta teatises „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“. Partnerid võiksid seega olla pärit liidu mis tahes piirkonnast, kuid võiksid olla ka piiriülestest piirkondadest ja piirkondadest, mis on hõlmatud Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1082/2006, (12) makropiirkondliku või mere vesikonna strateegiaga või nende kahe strateegia kombinatsiooniga.

(34)

ERF peaks aitama korvata põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus ja ühtlustada eri regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, sealhulgas neis piirkondades, kus on CO2-heite vähendamise kohustuse tõttu probleeme, ning suurendades piirkondlikku vastupanuvõimet. ERFi toetus tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgil tuleks seega suunata liidu peamistele prioriteetidele kooskõlas määruses (EL) 2021/1060 sätestatud poliitikaeesmärkidega. Seega peaks ERFi toetus keskenduma sellistele poliitikaeesmärkidele nagu „konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning piirkondlike IKT-ühenduste edendamise kaudu“ ning „keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda“. Säästva linnalise liikumiskeskkonna ja lairibainvesteeringute jaoks ette nähtud vahendeid võiks võtta osaliselt arvesse valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel. Liikmesriigid peaksid oma partnerluslepingutes otsustama, kas nad järgivad kogu programmitöö perioodil valdkondliku keskendamise nõudeid piirkonna kategooria või riigi tasandil. Liikmesriikidest kogurahvatulu alusel moodustatud kolm rühma peaksid looma valdkondliku keskendamise riigi tasandil ning see peaks võimaldama paindlikkust üksikute programmide tasandil. Kuna Ühtekuuluvusfondist antava toetusega võiks samuti panustada valdkondlikku keskendamisse, tuleks ette näha sellise panustamise tingimused. Lisaks tuleb sätestada üksikasjalikult liikmesriikide klassifitseerimise metoodika, võttes arvesse äärepoolseimate või põhjapoolsete hõredalt asustatud piirkondade eriomast olukorda.

(35)

Selleks, et suunata toetus liidu peamistele prioriteetidele, on asjakohane pidada kinni ka valdkondliku keskendamise nõuetest kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui toimub ümberpaigutamine programmi ühe prioriteedi alt teise alla või ühest programmist teise.

(36)

Selleks et ERFil oleks võimalik toetada Interregi raames investeeringuid taristutesse ja sellega seotud investeeringuid, ning koolitus- ja integratsioonitegevusi, on vaja ette näha, et ERFist peaks saama toetada ka tegevusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1057. (13) loodud ESF erieesmärkide raames.

(37)

Selleks et kasutada piiratud ressursse kõige tõhusamal viisil, peaks toetus ERFist tootlikele investeeringutele asjaomase erieesmärgi raames piirduma mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (14) tähenduses, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud konkreetsete investeeringute puhul.

(38)

Seoses toetusega ERFist tootlikele investeeringutele on asjakohane täpsustada, et tootlikud investeeringud on selles kontekstis investeeringud ettevõtete põhivarasse või immateriaalsesse varasse eesmärgiga toota kaupu ja teenuseid, ning andes seeläbi panuse kapitali kogumahutusse ja tööhõivesse. Samuti tuleks ette näha, et teatavatel tingimustel võib ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetada investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd. Lisaks peaksid ERFist ja Ühtekuuluvusfondist varasematel programmitöö perioodidel saadud kogemustele tuginedes toetama ka investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd, sealhulgas eelkõige kommunaalettevõtetesse, kui need on seotud investeeringutega taristusse, mis tagab juurdepääsu üldsusele kättesaadavatele teenustele energia, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse, transpordi ja digitaalse ühenduvuse valdkonnas.

(39)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada eri liiki tegevused, mille kulusid peaks saama toetada investeeringutega, kaasa arvatud ühisrahastusega, ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ELi toimimise lepingust tulenevate asjaomaste eesmärkide raames. Ühtekuuluvusfondist peaks olema võimalik toetada investeeringuid TEN-Tsse ja keskkonda, sealhulgas kestliku arengu ja energeetikaga seotud investeeringuid, mis toovad keskkonnakasu. Sellega seoses peaks saama Ühtekuuluvusfondist toetada ka kombineeritud energiatõhusaks renoveerimist ja maavärinakindlaks kohandamist. ERFi puhul tuleks tegevuste loetelus võtta arvesse riikide ja piirkondade arengu erivajadusi ja sisemist potentsiaali ning loetelu tuleks lihtsustada. ERFist peaks olema võimalik toetada investeeringuid taristusse, sealhulgas teadusuuringute- ja innovatsioonialasesse ettevõtlustaristusse VKEde jaoks, tõrjutud kogukondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, madala sissetulekuga leibkondade ja sisserändajate eluasemetesse, kultuuri ja pärandisse, säästvasse turismi ning ettevõtetele osutatavatesse teenustesse, teenustele juurdepääsuks vajalikke investeeringuid, keskendudes eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele, tõrjutud ja eraldatud kogukondadele, tootlikke investeeringuid VKEdesse, seadmetesse, tarkvarasse ja immateriaalsesse varasse ning meetmeid seoses teabe, teabevahetuse, uuringute, koostöövõrkude loomise, koostöö, kogemuste vahetamisega partnerite vahel ja klastreid hõlmavate tegevustega. Programmide rakendamise toetamiseks peaks mõlemast fondist olema võimalik toetada ka tehnilise abi meetmeid. Selleks et toetada Interregi programmide puhul rohkem sekkumismeetmeid, tuleks kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka suure hulga rajatiste, inimressursside ja kulude jagamist, mis on seotud ESF+ raames võetavate meetmetega.

(40)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013 (15) hõlmatud üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rahastamine jätkub Ühtekuuluvusfondist nii eelarve jagatud täitmise kui ka eelarve otsese täitmise kaudu Euroopa ühendamise rahastu raames, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu (Euroopa ühendamise rahastu 2021-2027).

(41)

Samal ajal on oluline täpsustada ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast välja jäävad tegevused, sealhulgas investeeringud selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (16) I lisas loetletud tegevustest, eesmärgiga hoiduda selle direktiiviga juba ette nähtud rahastamise dubleerimisest, või investeeringud komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 (17) määratletud raskustes olevatesse ettevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui see on lubatud vähese tähtsusega abi või erandlikele asjaoludele reageerimiseks kehtestatud ajutise riigiabi reeglite alusel. Ühtlasi ei tohiks ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetada teatavaid investeeringuid lennujaamadesse, prügilasse ladestamise ja jäätmejääkide käitlemise rajatistesse või fossiilkütustesse. Seetõttu peaks ERFist saama toetada sihipäraseid keskkonnariskide leevendamise, julgeoleku- ja ohutusmeetmeid piirkondlikes lennujaamades, tingimusel et investeeringute peamine eesmärk seatakse selgelt liidu keskkonna-, julgeoleku- või ohutusstandarditest lähtuvalt ning see on kooskõlas riigiabi reeglitega.

Seoses investeeringutega, millega suurendatakse jäätmejääkide käitlemise rajatiste võimsust, tuleks jäätmejääkide all mõista peamiselt liigiti mitte kogutavaid olmejäätmeid ja jäätmekäitluses tekkinud jääke. Kaugküttevõrkude ajakohastamisele võiks toetust anda eesmärgiga parandada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/27/EL (18) määratletud tõhusate kaugküttesüsteemide energiatõhusust vastavalt lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades kehtestatud eesmärkidele. Taastuvenergia edendamise eesmärgil saab toetust anda kaugküttekateldele, mille varustamisel on kombineeritud gaas ja taastuvenergiaallikad. Sellisel puhul peaks mõlemast fondist antav toetus vastama proportsionaalselt selliste katelde taastuvenergia koguse osakaalule. Lisaks sellele tuleks sõnaselgelt sätestada, et ELi toimimise lepingu II lisas loetletud ülemeremaad ja -territooriumid ei ole rahastamiskõlblikud ERFist ega Ühtekuuluvusfondist.

(42)

Liikmesriigid peaksid edastama komisjonile korrapäraselt teavet edusammude kohta, kasutades I lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Asjakohasel juhul saab ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid täiendada programmipõhiste väljund- ja tulemusnäitajatega. Liikmesriikide edastatava teabe põhjal peaks komisjon andma aru erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest kogu programmitöö perioodil, kasutades selleks II lisas sätestatud põhinäitajaid.

(43)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (19) punktidele 22 ja 23 tuleks ERFi ja Ühtekuuluvusfondi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikide halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata mõlema fondi mõju kohapeal.

(44)

Stabiilsuse ja kasvu pakti asjakohaste normide raames, mida on selgitatud tegevusjuhendis, peaksid liikmesriigid saama esitada asjakohaselt põhjendatud taotluse täiendava paindlikkuse võimaldamiseks seoses avaliku sektori või samaväärsete struktuursete kuludega, mida toetavad avaliku halduse asutused ERFi ja Ühtekuuluvusfondi raames käivitatud investeeringute kaasrahastamise kaudu. Komisjon peaks sellist taotlust hindama kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti ja tegevusjuhendiga.

(45)

ERF peaks tegelema probleemidega ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, eelkõige maapiirkondades ja piirkondades, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, sealhulgas rahvastiku vähenemine, seoses juurdepääsuga põhiteenustele, sealhulgas digiteenustele, suurendades investeeringute atraktiivsust, muu hulgas investeerimistegevuse kaudu ja suurte turgudega ühendatuse kaudu. Sealjuures peaks ERF pöörama tähelepanu teatavate saarepiirkondade, piirialade ja mägipiirkondade spetsiifilistele arenguprobleemidele. Peale selle peaks ERF pöörama erilist tähelepanu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 (20) osutatud NUTS 3. tasandi ja kohaliku haldusüksuse tasandi hõredalt asustatud alade spetsiifilistele raskustele kooskõlas regionaalabi suuniste aastateks 2014-2020 punktis 161 sätestatud kriteeriumidega, eeskätt selliste piirkondade puhul, mille rahvastikutihedus on väiksem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta, või piirkondade puhul, mille rahvastik vähenes ajavahemikul 2007–2017 keskmiselt vähemalt 1 % aastas. Liikmesriigid peaksid kaaluma selliste piirkondade jaoks konkreetsete vabatahtlike tegevuskavade väljatöötamist kohalikul tasandil, et tegeleda kõnealuste rahvastikuprobleemidega.

(46)

Selleks et anda maksimaalne panus majanduslike, demograafiliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete probleemide tõhusamasse käsitlemisse, eelkõige regioonides, kus valitsevad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 174, peaksid territoriaalse arengu valdkonna meetmed põhinema integreeritud territoriaalsetel strateegiatel, sealhulgas linna- ja maapiirkondades, ning pöörama tähelepanu linna- ja maapiirkondade sidemetele. Seepärast tuleks ERFi toetust anda määruse (EL) 2021/1060 artiklis 28 sätestatud vormis, tagades kohalike, piirkondlike ja linnaasutuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide esindajate asjakohase kaasamise. Territoriaalsete strateegiate puhul peaks saama kasutada ka mitut fondi (ERF, ESF+, EMKVF, EAFRD) hõlmavat ja integreeritud lähenemisviisi.

(47)

Maapiirkondade kogukondade vastupanuvõime ning nende majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnatingimuste parandamiseks tuleks ERFi toetust kasutada selliste projektide arendamiseks nagu arukad külad, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2018. aasta resolutsioonis, milles käsitletakse maa-, mägi- ja äärepoolseimate piirkondade erivajadusi, eelkõige kujundades uusi võimalusi, nagu detsentraliseeritud teenused ja energialahendused, digitehnoloogia ja innovatsioon.

(48)

Kestliku linnaarengu raames peetakse vajalikuks toetada integreeritud territoriaalset arengut, et tulla paremini toime linnapiirkondade, sealhulgas funktsionaalsete linnapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliima-, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemidega, võttes samal ajal arvesse vajadust edendada linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid. Linnapiirkondadele suunatud toetus võiks olla eraldi programmi või prioriteedi vormis ja seda peaks saama rahastada mitmest fondist. Põhimõtted, mille alusel valitakse linnapiirkonnad, kus rakendada kestliku linnaarengu integreeritud meetmeid, ning neile meetmetele eraldatavad soovituslikud summad tuleks sätestada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvates programmides, eraldades nimetatud eesmärgil liikmesriigi tasandil vähemalt 8 % ERFi vahenditest. Tuleks ka sätestada, et sellest protsendist peab kinni pidama kogu programmitöö perioodil, kui toimub ümberpaigutamine programmi ühe prioriteedi alt teise alla või ühest programmist teise, sealhulgas vahekokkuvõtte tegemisel.

(49)

Et leida või pakkuda välja uusi lahendusi kestliku linnaarenguga seotud probleemidega tegelemiseks liidu tasandil, tuleks linnadega seotud uuenduslikud meetmed kestliku linnaarengu valdkonnas asendada Euroopa linnaarengu algatusega, mis viiakse ellu eelarve otsese või kaudse täitmise raames. See algatus peaks hõlmama kõiki linnapiirkondi, sealhulgas funktsionaalseid linnapiirkondi, ja toetama Euroopa Liidu linnade tegevuskava. Et ergutada kohalikke omavalitsusi osalema ELi linnade tegevuskava temaatilistes partnerlustes, peaks ERF toetama sellise osalemisega seotud korralduslikke kulusid. Algatus võib hõlmata valitsustevahelist koostööd linnu puudutavatel teemadel, eelkõige koostööd, mille eesmärk on suutlikkuse suurendamine kohalikul tasandil, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid. Euroopa linnaarengu algatuse juhtimisse ja rakendamisse tuleks aktiivselt kaasata liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused. Sellise juhtimismudeli raames kokku lepitud meetmed võiksid hõlmata vahetustegevust piirkondlike ja kohalike esindajate jaoks. Euroopa linnaarengu algatuse raames võetavad meetmed peaksid edendama linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid funktsionaalsetes linnapiirkondades. Selles osas on eriti oluline koostöö Euroopa maaelu arengu võrgustikuga.

(50)

Piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turustamist ja laiendamist tuleks edendada kogu liidu territooriumil uute komisjoni hallatavate piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute kaudu. Toetades aruka spetsialiseerumise valdkondades innovatsiooniprojekte, sealhulgas katseprojekte ja suutlikkuse suurendamise meetmeid, toovad need eelkõige kasu vähem arenenud piirkondadele, edendades nende innovatsiooni ökosüsteeme ja nende võimet integreeruda suurematesse liidu väärtusahelatesse. Samuti peaksid need aitama rakendada komisjoni 18. juuli 2017. aasta teatist „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“, eelkõige selleks, et toetada aruka spetsialiseerumise temaatilisi platvorme määrava tähtsusega valdkondades.

(51)

Erilist tähelepanu tuleb pöörata äärepoolseimatele piirkondadele, eelkõige võttes ELi toimimise lepingu artikli 349 alusel vastu meetmed, millega nähakse ette täiendavad eraldised äärepoolseimatele piirkondadele, eesmärgiga katta nende piirkondade lisakulud, mis tekivad ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud ühe või mitme piirava teguri tõttu, nagu nende kaugus, saareline asend, väike pindala, rasked looduslikud olud, majanduslik sõltuvus mõnest tootest, mille püsivus ja koosmõju piiravad olulisel määral nende arengut. Kõnealuste eraldistega peaks saama katta investeeringuid, tegevuskulusid ja avaliku teenindamise kohustust, eesmärgiga hüvitada sellistest piirangutest tulenevad lisakulud. Tegevusabiga võib rahastada kulutusi kaubaveoteenustele, transporditeenuste starditoetusi ning kulutusi seoses tootmisvahendite ladustamispiirangutega, nende ülemääraste mõõtmete ja hooldusega ning kohalikul tööturul inimkapitali puudusega seotud tegevustega. Kõnealuste eraldiste suhtes ei tuleks kohaldada valdkondliku keskendamise nõudeid. Siseturu terviklikkuse säilitamiseks toetus ERFist tegevus- ja investeerimisabi rahastamiseks äärepoolseimates piirkondades, nagu kõigi ERFist ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate tegevuste puhul tavaks, vastama riigiabi reeglitele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108.

(52)

Et võimaldada kiiret reageerimist erandlikele ja ebatavalistele asjaoludele, millele on osutatud stabiilsuse ja kasvu paktis ja mis võivad tekkida programmiperioodi jooksul, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused ajutiste meetmete vastuvõtmiseks, et hõlbustada toetuse kasutamist ERFist selliste asjaolude korral. Komisjon peaks võtma vastu meetmed, mis on kõige asjakohasemad, võttes arvesse erandlikke või ebatavalisi asjaolusid, millega liikmesriik silmitsi seisab, järgides samal ajal fondi eesmärke. Lisaks tuleks ilma komiteemenetluseta võtta vastu rakendamisotsused seoses ajutiste meetmetega ERFi kasutamiseks erandlikel või ebatavalistel asjaoludel, võttes arvesse, et kohaldamisala on kindlaks määratud stabiilsuse ja kasvu paktiga ning piirdub käesolevas määruses sätestatud meetmega. Komisjon peaks jälgima ka meetmete rakendamist ja hindama nende asjakohasust.

(53)

Käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et teha muudatusi, kui see on põhjendatud, II lisasse, milles sätestatakse näitajate loetelu, mille alusel antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet programmide tulemuslikkuse kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(54)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, korvates põhilisi regionaalseid ebavõrdsusi liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eri piirkondade arengutaseme erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ning liikmesriikide ja piirkondade piiratud rahaliste vahendite tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(55)

Võttes arvesse, et käesolev määrus võetakse vastu pärast programmitöö perioodi algust ning et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi on mõlemat vaja rakendada koordineeritud ja ühtlustatud viisil, ning eesmärgiga tagada määruse kiire rakendamine, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

SISUKORD

I PEATÜKK

ÜHISSÄTTED 71

Artikkel 1

Reguleerimisese 71

Artikkel 2

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ülesanded 71

Artikkel 3

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi erieesmärgid 71

Artikkel 4

ERFi toetuse valdkondlik keskendamine 73

Artikkel 5

ERFist antava toetuse kohaldamisala 75

Artikkel 6

Ühtekuuluvusfondist antava toetuse kohaldamisala 76

Artikkel 7

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast väljajätmine 76

Artikkel 8

Näitajad 78

II PEATÜKK

TERRITOORIUMIDE ERIPÄRA JA PIIRKONDADEVAHELISTE INNOVATSIOONIINVESTEERINGUTE KÄSITLEMISE ERISÄTTED 78

Artikkel 9

Integreeritud territoriaalne areng 78

Artikkel 10

Toetus ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele 78

Artikkel 11

Kestlik linnaareng 79

Artikkel 12

Euroopa linnaarengu algatus 79

Artikkel 13

Piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud 80

Artikkel 14

Äärepoolseimad piirkonnad 80

III PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED 81

Artikkel 15

Üleminekusätted 81

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine 81

Artikkel 17

Läbivaatamine 82

Artikkel 18

Jõustumine 82

I LISA

ERFI JA ÜHTEKUULUVUSFONDI ÜHISED VÄLJUND- JA TULEMUSNÄITAJAD – ARTIKLI 8 LÕIGE 1 83

II LISA

ARTIKLI 8 LÕIKES 3 OSUTATUD ERFI JA ÜHTEKUULUVUSFONDI TULEMUSLIKKUSE PÕHINÄITAJAD, MIDA KASUTAB KOMISJON KOOSKÕLAS OMA ARUANDLUSKOHUSTUSEGA VASTAVALT FINANTSMÄÄRUSE ARTIKLI 41 LÕIKE 3 PUNKTI H ALAPUNKTILE III 91

I PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega nähakse ette Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi „ERF“) antava toetuse erieesmärgid ja toetuse kohaldamisala seoses tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga (Interreg), millele on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 2.

2.   Käesoleva määrusega nähakse ette ka Ühtekuuluvusfondist antava toetuse erieesmärgid ja toetuse kohaldamisala seoses tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgiga, millele on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõike 2 punktis a.

Artikkel 2

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ülesanded

1.   ERF ja Ühtekuuluvusfond aitavad saavutada üldist eesmärki – tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

2.   ERF aitab kaasa liidu eri piirkondade arengutasemete vaheliste erinevuste vähendamisele ning kõige ebasoodsamate piirkondade mahajäämuse vähendamisele, osaledes arengus maha jäänud piirkondade struktuurilises kohandamises ja taandarenguga tööstuspiirkondade ümberkorraldamises, muu hulgas edendades kestlikku arengut ja tegeledes keskkonnaprobleemidega.

3.   Ühtekuuluvusfond aitab kaasa projektide elluviimisele keskkonna ja üleeuroopaliste transporditaristu (TEN-T) võrkude valdkonnas.

Artikkel 3

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi erieesmärgid

1.   Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärkidega toetab ERF järgmiste erieesmärkide saavutamist.

a)

Konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning piirkondlike IKT-ühenduste edendamise kaudu (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 1“):

i)

teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine;

ii)

digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks;

iii)

VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu;

iv)

aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine;

v)

digitaalse ühenduvuse suurendamine.

b)

Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades üleminekut puhtale ja õiglasele energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 2“):

i)

energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine;

ii)

taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega;

iii)

arukate energiasüsteemide, nutivõrkude ja aruka energiasalvestuse väljatöötamine väljaspool üleeuroopalist energiavõrku (TEN-E);

iv)

kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise;

v)

veele juurdepääsu ja säästva veemajanduse edendamine;

vi)

ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine;

vii)

looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamise ning rohelise taristu tugevdamine, muu hulgas linnapiirkondades, ning kõigi saastevormide vähendamine;

viii)

säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele.

c)

Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse tõhustamise kaudu (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 3“):

i)

kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine;

ii)

säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine.

d)

Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 4“):

i)

tööturgude tulemuslikkuse ja kaasavuse ning kvaliteetsetele töökohtadele juurdepääsu parandamine sotsiaalse taristu arendamise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu;

ii)

hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega;

iii)

tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu;

iv)

kolmandate riikide kodanike, sealhulgas sisserändajate, sotsiaal-majandusliku integreerimise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu;

v)

tervishoiule võrdse juurdepääsu tagamine ja tervisesüsteemide, sealhulgas esmatasandi tervishoiu vastupidavuse suurendamine ning asutusepõhiselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku edendamine;

vi)

kultuuri ja säästva turismi tähtsuse suurendamine majandusarengus, sotsiaalses kaasamises ja sotsiaalses innovatsioonis.

e)

Kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja terviklikku arengut ning kohalikke algatusi (edaspidi „poliitikaeesmärk nr 5“):

i)

tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades;

ii)

tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades.

Poliitikaeesmärgi nr 5 kohast toetust antakse territoriaalsete ja kohaliku arengu strateegiate kaudu määruse (EL) 2021/1060 artikli 28 punktides a, b ja c sätestatud vormis.

2.   Lõike 1 punktis e nimetatud kahe erieesmärgi kohaselt võivad liikmesriigid samuti toetada tegevusi, mida saab rahastada selle lõike punktides a–d sätestatud erieesmärkide raames.

3.   Ühtekuuluvusfondist toetatakse poliitikaeesmärke nr 2 ja nr 3.

4.   Lõikes 1 sätestatud erieesmärkide raames võidakse ERFist või asjakohasel juhul Ühtekuuluvusfondist toetada ka tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvaid meetmeid, kui nendega:

a)

parandatakse programmi juhtivate asutuste suutlikkust;

b)

parandatakse ERFi ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisega seotud tegevuste elluviimise eest vastutavate valdkondlike või territoriaalsete osalejate suutlikkust, tingimusel et see aitab kaasa programmi eesmärkide saavutamisele või

c)

tõhustatakse koostööd partneritega nii asjaomases liikmesriigis kui ka sellest väljaspool.

Punktis c osutatud koostöö hõlmab koostööd partneritega piirialadelt, mittekülgnevatelt aladelt või aladelt, mis asuvad Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse, makropiirkondliku või merepiirkondade strateegia või nende kombinatsiooniga hõlmatud territooriumil.

Artikkel 4

ERFi toetuse valdkondlik keskendamine

1.   Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames rakendatavate programmide puhul keskendatakse iga liikmesriigi muuks kui tehniliseks abiks mõeldud ERFi vahendite kogusumma riigi või piirkonnakategooria tasandil kooskõlas lõigetega 3–9.

2.   Äärepoolseimaid piirkondi hõlmavatele liikmesriikidele antava toetuse valdkondliku keskendamise puhul käsitletakse eraldi ERFi vahendeid, mis on eraldatud konkreetselt äärepoolseimate piirkondade programmidele, ja kõigile muudele piirkondadele eraldatud ERFi vahendeid.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada järgida valdkondlikku keskendamist riigi või piirkonnakategooriatasandil. Iga liikmesriik esitab oma valiku oma partnerluslepingus, millele on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10. Seda valikut kohaldatakse kogu programmitöö perioodil asjaomase liikmesriigi ERFi vahendite kogusumma suhtes, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

4.   Riigi tasandil toimuva valdkondliku keskendamise eesmärgil liigitatakse liikmesriigid nende kogurahvatulu suhtarvu alusel järgmiselt:

a)

liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on 100 % ELi keskmisest või üle selle (edaspidi „1. rühm“);

b)

liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on 75 % ELi keskmisest või üle selle, kuid jääb alla 100 % ELi keskmisest (edaspidi „2. rühm“);

c)

liikmesriigid, kelle kogurahvatulu suhtarv on alla 75 % ELi keskmisest (edaspidi „3. rühm“).

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab kogurahvatulu suhtarv liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardites ja arvutatuna aastaid 2015–2017 kajastavate liidu arvandmete põhjal) ja 27 liikmesriigi keskmise kogurahvatulu elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardites) suhet samal võrdlusperioodil.

Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste programmidega seoses liigitatakse äärepoolseimad piirkonnad 3. rühma.

Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaste programmidega seoses liigitatakse Ühtekuuluvusfondist toetust saavad saareriikidest liikmesriigid 3. rühma.

5.   Piirkonnakategooria tasandil toimuva valdkondliku keskendamise eesmärgil liigitatakse piirkonnad piirkonnakategooriatesse vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõikele 2 järgmiselt:

a)

enam arenenud piirkonnad;

b)

üleminekupiirkonnad;

c)

vähem arenenud piirkonnad.

6.   Liikmesriigid peavad riigi tasandil täitma järgmised valdkondliku keskendamise nõuded:

a)

1. rühma kuuluvad liikmesriigid ja enam arenenud piirkonnad eraldavad vähemalt 85 % oma lõikes 1 osutatud ERFi vahenditest poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 ning vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2;

b)

2. rühma kuuluvad liikmesriigid ja üleminekupiirkonnad eraldavad vähemalt 40 % oma lõikes 1 osutatud ERFi vahenditest poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2;

c)

3. rühma kuuluvad liikmesriigid ja vähem arenenud piirkonnad eraldavad vähemalt 25 % oma lõikes 1 osutatud ERFi vahenditest poliitikaeesmärgile nr 1 ja vähemalt 30 % poliitikaeesmärgile nr 2.

Kui liikmesriik otsustab järgida valdkondliku keskendamise nõudeid piirkonnakategooria tasandil, kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud künniseid lõikes 1 osutatud ERFi vahendite suhtes kõigi vastavasse piirkonnakategooriasse kuuluvate piirkondade puhul kumuleeruvalt.

7.   Kui liikmesriik eraldab poliitikaeesmärgile nr 2 üle 50 % oma muudest kui tehnilise abi jaoks mõeldud Ühtekuuluvusfondi koguvahenditest, mis on arvutatud pärast määruse (EL) 2021/1060 artikli 110 lõikes 4 sätestatud ülekandmist, välja arvatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis viii osutatud erieesmärgi vahendid, võib käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel võtta arvesse 50 % ületavat eraldist.

Kui liikmesriik otsustab järgida valdkondlikku keskendamist piirkonnakategooria tasandil, eraldatakse Ühtekuuluvusfondi vahendid, mida võetakse vastavalt esimesele lõigule arvesse valdkondliku keskendamise nõuete puhul, proportsionaalselt eri piirkonnakategooriatele, võttes aluseks nende suhtelise osakaalu asjaomase liikmesriigi kogu elanikkonnast.

Liikmesriik sätestab oma partnerluslepingus, millele on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10, kas poliitikaeesmärgi nr 2 puhul võetakse valdkondliku keskendamise nõude täitmisel arvesse Ühtekuuluvusfondi vahendeid.

8.   Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis v osutatud erieesmärgi vahendid kavandatakse eraldiseisva prioriteedi raames.

Erandina lõikest 6 võetakse lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 1 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel arvesse 40 % sellistest vahenditest.

Vahendid, mida võetakse vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule arvesse valdkondliku keskendamise nõuete puhul, ei tohi ületada 40 % lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 1 sätestatud valdkondliku keskendamise miinimumnõuetest.

9.   Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis viii osutatud erieesmärgi vahendid kavandatakse eraldiseisva prioriteedi alusel.

Erandina lõikest 6 võetakse lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 2 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel arvesse 50 % sellistest ERFi vahenditest.

Vahendid, mida võetakse vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule arvesse valdkondliku keskendamise nõuete puhul, ei tohi ületada 50 % lõikes 6 seoses poliitikaeesmärgiga nr 2 sätestatud valdkondliku keskendamise miinimumnõuetest.

10.   Käesoleva artikli lõike 6 kohaseid valdkondliku keskendamise nõudeid järgitakse kogu programmitöö perioodil, sealhulgas juhul, kui ERFi eraldised paigutatakse ümber programmi prioriteetide või programmide vahel ning vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 18.

11.   Kui asjaomase programmi ERFi eraldisi, mis on seotud poliitikaeesmärgiga nr 1 või nr 2 või mõlema eesmärgiga, vähendatakse pärast määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 kohast kulukohustustest vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli 104 kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete järgimist uuesti.

12.   Käesolevat artiklit ei kohaldata määruse (EL) 2021/1060 artikli 110 lõike 1 punktis e osutatud põhjapoolsete hõredalt asustatud piirkondade täiendava rahastamise suhtes.

Artikkel 5

ERFist antava toetuse kohaldamisala

1.   ERFist toetatakse järgmist:

a)

taristuinvesteeringud;

b)

tegevused rakendusuuringute ja innovatsiooni, sealhulgas tööstusuuringute, tootearenduse ja teostatavusuuringute jaoks;

c)

investeeringud teenuste juurdepääsetavusse;

d)

tootlikud investeeringud VKEdesse ja investeeringud, mille eesmärk on säilitada olemasolevad töökohad ja luua uusi töökohti;

e)

seadmed, tarkvara ja immateriaalne vara;

f)

võrgustikud, koostöö, kogemuste vahetamine ja innovatsiooniklastreid hõlmavad tegevused, sealhulgas ettevõtjate, teadusasutuste ja haldusasutuste vahel;

g)

teave, teavitamine ja uuringud ning

h)

tehniline abi.

2.   Tootlikud investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEdesse võidakse toetada:

a)

kui need hõlmavad koostööd VKEdega artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunkti i kohaselt toetatavates teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmetes;

b)

kui eeskätt toetatakse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktide i ja ii kohaselt energiatõhususe meetmeid ja taastuvenergiat;

c)

kui need tehakse rahastamisvahendite kaudu väikestesse keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/1017 (21) artikli 2 punktides 6 ja 7, või

d)

kui need tehakse väikestesse keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatesse artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunkti i kohaselt toetatavate teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud meetmete raames.

3.   Et aidata kaasa artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis iv sätestatud poliitikaeesmärgi nr 1 erieesmärgi saavutamisele, toetatakse ERFist ka koolituse, elukestva õppe, ümberõppe ja hariduse valdkonna meetmeid.

4.   Et aidata kaasa artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis iv sätestatud poliitikaeesmärgi nr 2 erieesmärgi ja sama lõigu punkti d alapunktis iv sätestatud poliitikaeesmärgi nr 4 erieesmärgi saavutamisele, toetab ERF ka selliste varude ostmist, mis on vajalikud tervisesüsteemide vastupidavuse ja hädaolukordadele vastupidavuse tugevdamiseks.

5.   Interregi raames võib ERFist ühtlasi toetada:

a)

vahendite ja inimressursi jagamist ja

b)

kaasnevaid nn pehmeid investeeringuid ja muid poliitikaeesmärgiga nr 4 seotud tegevusi Euroopa Sotsiaalfond+ raames, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1057

6.   ERFist võib toetada käibekapitali rahastamist VKEdes toetuste vormis, kui see on tingimata vajalik ajutise meetmena reageerimaks määruse (EL) 2021/1060 artiklis 20 osutatud erandlikele või ebatavalistele asjaoludele.

7.   Kui komisjon leiab asjaomaste liikmesriikide esitatud taotluse põhjal, et lõikes 6 sätestatud nõuded on täidetud, võtab ta vastu rakendusotsuse, milles määratakse kindlaks ajavahemik, mille jooksul ERFist antav ajutine lisatoetus on lubatud.

8.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõike 6 rakendamisest ning hindab, kas ERFist antav ajutine lisatoetus on piisav, et hõlbustada fondi kasutamist erandlike või ebatavaliste asjaolude korral. Vajaduse korral teeb komisjon oma hinnangu põhjal ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, muu hulgas artiklis 4 sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete kohta.

9.   Euroopa Parlament või nõukogu võib kutsuda komisjoni käesoleva artikli lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamist käsitlevale struktureeritud dialoogile, kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 20 lõikega 3.

Artikkel 6

Ühtekuuluvusfondist antava toetuse kohaldamisala

1.   Ühtekuuluvusfondist toetatakse järgmist:

a)

investeeringud keskkonda, sealhulgas keskkonnakasu toovad kestliku arengu ja energiaga seotud investeeringud, pöörates erilist tähelepanu taastuvatele energiaallikatele;

b)

investeeringud TEN-T-sse;

c)

tehniline abi;

d)

teave, teavitamine ja uuringud.

Liikmesriigid tagavad asjakohase tasakaalu punktide a ja b kohaste investeeringute vahel, tuginedes iga liikmesriigi konkreetsetele investeeringu- ja taristualastele vajadustele.

2.   Summat, mis paigutatakse Ühtekuuluvusfondist ümber Euroopa ühendamise rahastusse, kasutatakse TEN-T projektide toetamiseks.

Artikkel 7

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast väljajätmine

1.   ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ei toetata järgmist:

a)

tuumajaamade dekomisjoneerimine või nende rajamine;

b)

investeeringud selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse, mis tulenevad direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest;

c)

tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja turustamine;

d)

määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olev ettevõtja, välja arvatud juhul, kui see on lubatud vähese tähtsusega abi või erandlikele asjaoludele reageerimiseks kehtestatud ajutise riigiabi reeglite kohaselt;

e)

investeeringud lennujaamataristusse, välja arvatud äärepoolseimate piirkondade puhul või olemasolevate määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 153 määratletud piirkondlike lennujaamade puhul, järgmistel juhtudel:

i)

investeeringud keskkonnamõju leevendamise meetmetesse või

ii)

investeeringud turvalisusesse, ohutusse ja Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemist tulenevatesse lennuliikluse korraldamise süsteemidesse;

f)

investeering jäätmete prügilasse ladustamisse, välja arvatud;

i)

äärepoolseimate piirkondade puhul üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel või

ii)

investeeringud olemasolevate prügilate dekomisjoneerimiseks, ümberkorraldamiseks või ohutuks muutmiseks, tingimusel et sellised investeeringud ei suurenda nende võimsust;

g)

investeeringud, millega suurendatakse jäätmejääkide käitlemise rajatiste võimsust, välja arvatud:

i)

äärepoolseimate piirkondade puhul üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel;

ii)

investeeringud tehnoloogiasse, et võtta jäätmejääkidest saadud materjale taaskasutusse ringmajanduse eesmärgil;

h)

investeeringud seoses fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega, välja arvatud:

i)

tahketel fossiilkütustel, nimelt kivisüsi, turvas, pruunsüsi, põlevkivi, töötavate küttesüsteemide asendamine gaasiküttel töötavate küttesüsteemidega järgmistel eesmärkidel:

kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide ajakohastamine tõhusaks kaugkütteks ja -jahutuseks, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41;

soojuse ja elektri koostootmisjaamade ajakohastamine tõhusa koostootmise seisundini, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34;

investeeringud elamute ja hoonete maagaasiküttel töötavatesse kateldesse ja küttesüsteemidesse, mis asendavad söel, turbal, pruunsöel või põlevkivil põhinevad seadmed;

ii)

investeeringud gaasi ülekande- ja jaotusvõrkude laiendamisse ning nende kasutusotstarbe muutmisse, ümberehitamisse või moderniseerimisse, tingimusel et sellised investeeringud valmistavad võrgud ette taastuvate ja vähese CO2-heitega gaaside, näiteks vesiniku, biometaani ja sünteesigaasi lisamiseks süsteemi ning võimaldavad asendada tahkeid fossiilkütuseid kasutavad seadmed;

iii)

investeeringud:

keskkonnasõbralikesse sõidukitesse, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/33/EÜ, (22) mis on ette nähtud avalikuks kasutamiseks, ning

sõidukid, õhusõidukid ja veesõidukid, mis on projekteeritud ja ehitatud või kohandatud kasutamiseks elanikkonnakaitse- ja tuletõrjeteenistustes.

2.   Lõike 1 punkti h alapunktides i ja ii osutatud liidu investeeringuteks antava liidu toetuse kogusumma ei tohi ületada järgmiseid piirmäärasid, mis on kehtestatud asjaomasele liikmesriigile tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaselt ERFist ja Ühtekuuluvusfondist programmidele eraldatud kogusumma alusel:

a)

liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 60 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta, või liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta ja mille tahkete fossiilkütuste osakaal sisemaises energia kogutarbimises on 25 % või üle selle, on piirmäär 1,55 %;

b)

liikmesriikide puhul, mida ei hõlmata punktis a, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta, on piirmäär 1 %;

c)

liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu elaniku kohta on 90 % ELi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta või üle selle, on piirmäär 0,2 %.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel mõõdetakse asjaomase liikmesriigi kogurahvatulu elaniku kohta ostujõu standardites ja arvutatuna liidu 2015–2017 arvandmete põhjal ning väljendatakse protsendina 27 liikmesriigi keskmisest kogurahvatulust elaniku kohta mõõdetuna ostujõu standardites samal võrdlusperioodil.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab tahkete fossiilkütuste osakaal energiatarbimises kivisöe, pruunsöe, turba ja põlevkivi osakaalu, mis mõõdeti 2018. aastal.

4.   ERFist ja Ühtekuuluvusfondist lõike 1 punkti h alapunktide i ja ii alusel toetatavad tegevused valib korraldusasutus välja 31. detsembriks 2025. Neid tegevusi ei saa järgmisesse programmitöö perioodi üle viia.

5.   Ühtekuuluvusfondist ei toetata investeeringuid eluasemetesse, välja arvatud seoses energiatõhususe või taastuvenergia kasutamise edendamisega.

6.   Ülemeremaad ja -territooriumid ei ole rahastamiskõlblikud ERFist ega Ühtekuuluvusfondist, kuid võivad osaleda Interregi programmides vastavalt tingimustele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1059 (23).

Artikkel 8

Näitajad

1.   I lisas ERFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning asjakohasel juhul programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 16 lõike 1 teise lõigu punktiga a, artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktiga ii ja artikli 42 lõike 2 punktiga b.

2.   Väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihtväärtused on kumulatiivsed.

3.   Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (24) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 41 lõike 3 punkti h kohase aruandluskohustusega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe tulemuslikkuse kohta vastavalt II lisale.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas tulemuslikkust käsitlevas teabes asjakohaseid kohandusi.

5.   Komisjon hindab, kuidas võetakse stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise kontekstis arvesse ERFist ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate investeeringute strateegilist tähtsust, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

II PEATÜKK

TERRITOORIUMIDE ERIPÄRA JA PIIRKONDADEVAHELISTE INNOVATSIOONIINVESTEERINGUTE KÄSITLEMISE ERISÄTTED

Artikkel 9

Integreeritud territoriaalne areng

1.   ERFist võib toetada integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse III jaotise II peatükiga.

2.   Liikmesriigid rakendavad ERFist toetatavat integreeritud territoriaalset arengut üksnes määruse (EL) 2021/1060 artiklis 28 osutatud viisil.

Artikkel 10

Toetus ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 174 pöörab ERF erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevate piirkondade ja alade, eelkõige maapiirkondade ja piirkondade, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, probleemidega tegelemisele. Liikmesriigid sätestavad vajaduse korral oma partnerluslepingutes integreeritud lähenemisviisi selliste piirkondade ja alade demograafiliste probleemide või erivajaduste käsitlemiseks kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktiga i. Selline integreeritud lähenemisviis võib hõlmata nimetatud eesmärgil kehtestatud sihtotstarbelise rahastamise kohustust.

Artikkel 11

Kestlik linnaareng

1.   Majandus- , keskkonna-, kliima-, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemidega tegelemiseks toetatakse ERFist määruse (EL) 2021/1060 artikli 29 või 32 kohastel territoriaalsetel või kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatel põhinevat integreeritud territoriaalset arengut, mis on suunatud linnapiirkondadele, sealhulgas funktsionaalsetele linnapiirkondadele (edaspidi „kestlik linnaareng“) nimetatud määruse artikli 5 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi kohaste programmide raames.

Erilist tähelepanu pööratakse keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamisele, eelkõige üleminekule kliimaneutraalsele majandusele 2050. aastaks, digitehnoloogia potentsiaali rakendamisele innovatsiooni eesmärgil ning funktsionaalsete linnapiirkondade arendamise toetamisele. Sellega seoses võetakse artikli 4 kohaste valdkondliku keskendamise nõuete täitmisel arvesse kestliku linnaarengu vahendeid, mis on kavandatud poliitikaeesmärkidele nr 1 ja nr 2 vastavate prioriteetide alusel.

2.   Vähemalt 8 % ERFi vahenditest, mis on eraldatud riigi tasandil tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames muuks kui tehniliseks abiks, suunatakse kestliku linnaarengu tarbeks, kasutades üht või mitut määruse (EL) 2021/1060 artiklis 28 osutatud lahendust.

Asjaomased territoriaalsed asutused või organid valivad tegevused või osalevad nende valimises kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 29 lõikega 3 ja artikli 32 lõike 3 punktiga d.

Asjaomastes programmides sätestatakse selleks eesmärgiks kavandatud summad vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktile viii.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 kohast kestlikule linnaarengule eraldatud toetuse osakaalu järgitakse kogu programmitöö perioodil, kui toimub ERFi eraldiste ümberpaigutamine programmi ühe prioriteedi alt teise alla või ühest programmist teise, sealhulgas vahehindamise käigus kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 18.

4.   Kui ERFi eraldist vähendatakse pärast määruse (EL) 2021/1060 artikli 105 kohast vabastamist või tulenevalt kõnealuse määruse artikli 104 kohastest komisjoni finantskorrektsioonidest, ei hinnata käesoleva artikli lõike 2 järgimist uuesti.

Artikkel 12

Euroopa linnaarengu algatus

1.   ERFist toetatakse Euroopa linnaarengu algatust, mida rakendab komisjon eelarve otsese ja kaudse täitmise raames.

See algatus hõlmab kõiki linnapiirkondi, sealhulgas funktsionaalseid linnapiirkondi, ja sellega toetatakse ELi linnade tegevuskava, mis hõlmab kohalike omavalitsuste osalemist temaatilistes partnerlustes, mis on välja töötatud ELi linnade tegevuskava raames.

2.   Seoses kestliku linnaarenguga koosneb Euroopa linnaarengu algatus järgnevast kahest tegevussuunast:

a)

toetus uuenduslikeks meetmeteks;

b)

toetus suutlikkuse suurendamisele ja teadmiste kogumisele, territoriaalse mõju hindamisele, poliitilise strateegia väljatöötamisele ja teavitamisele.

Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel võidakse Euroopa linnaarengu algatuse raames toetada ka valitsustevahelist koostööd linnu käsitlevatel teemadel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata koostööle, mille eesmärk on suutlikkuse suurendamine kohalikul tasandil, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid.

Komisjon esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Euroopa linnaarengu algatusega seoses toimunud arengu kohta.

3.   Euroopa linnaarengu algatuse juhtimismudel peab hõlmama liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike asutuste ja linnade kaasamist ning tagama asjakohase koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse määruse (EL) 2021/1059 artikli 3 lõike 3 punkti b kohase sihtotstarbelise programmiga, mis käsitleb kestlikku linnaarengut.

Artikkel 13

Piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud

1.   ERFist toetatakse piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrumenti.

2.   Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrumendist toetatakse Euroopa väärtusahelate arengut soodustava potentsiaaliga piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turustamist ja nende ulatuslikumat kasutuselevõtmist.

3.   Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrument koosneb järgnevast kahest tegevussuunast, mille raames toetatakse võrdselt:

a)

rahaline ja nõustamistoetus piirkondadevahelistesse innovatsiooniprojektidesse tehtavatele investeeringutele ühistes aruka spetsialiseerumise valdkondades;

b)

rahaline ja nõustamistoetus ning suutlikkuse suurendamine väärtusahelate arendamise jaoks vähemarenenud piirkondades.

4.   Kuni 2 % vahenditest võib suunata õppe- ja hindamistegevustele, et kasutada ära ja levitada kahe tegevussuuna raames toetatud projektide tulemusi.

5.   Komisjon rakendab kõnealuseid investeeringuid eelarve otsese või kaudse täitmise korras.

6.   Komisjoni abistab tema töös eksperdirühm.

Eksperdirühm koosneb liikmesriikide, piirkondlike asutuste ja linnade esindajatest ning ettevõtete, teadus- ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatest. Püütakse saavutada sooliselt tasakaalus eksperdirühma koosseis.

Eksperdirühm toetab komisjoni pikaajalise tööprogrammi koostamisel ja projektikonkursside ettevalmistamisel.

7.   Selle instrumendi rakendamisel tagab komisjon koordineerimise ja koostoime teiste liidu rahastamisprogrammide ja rahaliste vahenditega ning eelkõige Interregi tegevussuunaga C, nagu on määratletud määruse (EL) 2021/1059 artikli 3 punktis 3.

8.   Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute instrumendiga on hõlmatud kogu liidu territoorium.

Kolmandad riigid võivad osaleda selles instrumendis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (25) („Euroopa horisondi“ määrus) artiklites 16 ja 23 sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 14

Äärepoolseimad piirkonnad

1.   Äärepoolseimatele piirkondadele tehtava spetsiaalse lisaeraldise suhtes ei kohaldata artiklit 4. Seda äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud spetsiaalset lisaeraldist kasutatakse selliste lisakulude hüvitamiseks, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eraldisega toetatakse järgmist:

a)

käesoleva määruse artikli 5 kohaldamisalasse kuuluvad meetmed;

b)

erandina käesoleva määruse artiklist 5 meetmed, millega kaetakse tegevuskulud selliste lisakulude hüvitamiseks äärepoolseimates piirkondades, mis tulenevad kõnealuste piirkondade arengut ühel või mitmel ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud viisil püsivalt piiravast asjaolust.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eraldisega võidakse toetada ka kulutusi, millega kaetakse äärepoolseimates piirkondades avaliku teenindamise kohustuse ja lepingutega seotud hüvitisi.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eraldisega ei toetata järgmist:

a)

tegevused, mis on seotud ELi toimimise lepingu I lisas loetletud toodetega;

b)

reisijateveoks antav abi, mis on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktiga a;

c)

maksuvabastused ja vabastus sotsiaalmaksudest;

d)

avaliku teenindamise kohustus, mida ei täida ettevõtjad ja mille puhul riik teostab avalikku võimu.

4.   Erandina artikli 5 lõike 1 punktist c võib ERF toetada tootlikke investeeringuid äärepoolseimate piirkondade ettevõtetesse, olenemata nende ettevõtete suurusest.

III PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 15

Üleminekusätted

Määrusi (EL) nr 1300/2013 ja (EL) nr 1301/2013 ning nende kohaselt vastuvõetud õigusakte kohaldatakse jätkuvalt ERFist või Ühtekuuluvusfondist toetust saavate programmide ja tegevuste suhtes programmitöö perioodil 2014–2020.

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 8 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 1. juulist 2021.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 8 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17

Läbivaatamine

Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad käesoleva määruse läbi 31. detsembriks 2027 ELi toimimise lepingu artiklis 177 sätestatud korras.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuni 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS


(1)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 90.

(2)  ELT C 86, 7.3.2019, lk 115.

(3)  Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seisukoht (ELT C 108, 26.3.2021, lk 566) ja nõukogu 27. mai 2021. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 23. juuni 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende finantssätete kohta ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 159).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikuks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 21).

(14)  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(17)  Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(19)  Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1059 Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 94).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).


I LISA

ERFi JA ÜHTEKUULUVUSFONDI ÜHISED VÄLJUND- JA TULEMUSNÄITAJAD – ARTIKLI 8 LÕIGE 1 (1)

Tabel 1

ERFi (tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimine ning Interreg) ja Ühtekuuluvusfondi ühised väljund- ja tulemusnäitajad  (**)

Poliitikaeesmärk

Erieesmärk

Väljundid

Tulemused

(1)

(2)

(3)

(4)

1.

Konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning piirkondlike IKT-ühenduste edendamise kaudu („poliitikaeesmärk nr 1“)

i)

Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine

RCO (2) 01 – toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) *  (3)

RCO 02 – toetustega toetatavad ettevõtjad *

RCR (4) 01 – toetatavates ettevõtetes loodud töökohad *

RCR 102 – toetatavates ettevõtetes loodud teadusuuringute valdkonna töökohad *

 

RCO 03 – rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad *

RCO 04 – mitterahalist toetust saavad ettevõtjad *

RCO 05 – toetatavad uued ettevõtjad *

RCO 06 – toetatavates teadusasutustes töötavad teadlased

RCO 07 – ühistes teadusprojektides osalevad teadusasutused

RCR 02 – erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust (sellest: toetused, rahastamisvahendid) *  (3)

RCR 03 – toote- või protsessiinnovatsiooni kasutusele võtvad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) *

RCR 04 – turundus- või organisatsiooniinnovatsiooni kasutusele võtvad VKEd *

 

RCO 08 – uurimis- ja innovatsiooniseadmete nimiväärtus

RCO 10 – teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad

RCO 96 – piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud liidu projektidesse *

RCR 05 – ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevad VKEd *

RCR 06 – esitatud patenditaotlused *

RCR 07 – kaubamärgi ja disainilahenduse registreerimise taotlused *

RCR 08 – toetatud projektidest tulenevad publikatsioonid

ii)

Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks

RCO 13 – ettevõtjate jaoks välja töötatud digiteenuste, -toodete ja -protsesside väärtus*

RCO 14 – avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -protsesside väljatöötamiseks*

RCR 11 – uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad*

RCR 12 – ettevõtjate poolt välja töötatud uute ja uuendatud digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad *

RCR 13 – suure digimahukuse saavutanud ettevõtjad *

iii)

VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu

RCO 15 – loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime *

RCO 103 – toetatavad suure kasvupotentsiaaliga ettevõtjad *

RCR 17 – uued ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad *

RCR 18 – VKEd, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist*

RCR 19 – suurema käibega ettevõtjad *

RCR 25 – VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta *

iv)

Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine

RCO 16 – institutsiooniliste sidusrühmade osalemine ettevõtluse vaimus toimuvas avastamisprotsessis

RCO 101 – VKEd, kes investeerivad aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskustesse *

RCR 97 – toetatavate õpipoisiõppes osalejate arv VKEdes

RCR 98 – VKEde töötajad, kes läbivad koolituse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks (oskuste liigiti: tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, keskkonnahoidlikud jm oskused) (3) *

v)

Digitaalse ühenduvuse suurendamine

RCO 41 – lisandunud elamud, millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele

RCO 42 – lisandunud ettevõtjad, kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele

RCR 53 – elamud, kus on tellitud lairibaühendus väga suure läbilaskevõimega võrku

RCR 54 – ettevõtjad, kes on tellinud lairibaühenduse väga suure läbilaskevõimega võrku

2.

Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda („poliitikaeesmärk nr 2“)

i)

Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine

RCO 18 – suurema energiatõhususega elamud

RCO 19 – suurema energiatõhususega üldkasutatavad hooned

RCO 20 – äsja ehitatud või täiustatud kaugkütte- või kaugjahutusvõrgud

RCO 104 – suure tõhususega soojuse ja elektri koostootmisseadmete arv

RCO 123 – elamud, kus kasutatakse maagaasil töötavaid katlaid ja küttesüsteeme, millega asendatakse tahkeid fossiilkütuseid kasutavad seadmed

RCR 26 – primaarenergia aastane tarbimine (sellest: elamud, üldkasutatavad hooned, ettevõtted, muu) (3)

RCR 29 – hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused*

RCR 105 – hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused, mis tulenevad tahke fossiilkütuse kasutamiselt gaasi kasutamisele kohandatud kateldest ja küttesüsteemidest

ii)

Taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega

RCO 22 – lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia) (3) *

RCO 97 – toetatavad taastuvenergiakogukonnad *

RCR 31 – taastuvenergia kogutoodang (sellest: elektrienergia, soojusenergia) (3)*

RCR 32 – taastuvenergia jaoks paigaldatud täiendav tegevvõimsus *

iii)

Arukate energiasüsteemide, nutivõrkude ja aruka energiasalvestuse väljatöötamine väljaspool üleeuroopalist energiavõrku (TEN-E)

RCO 23 – arukate energiasüsteemide digitaalsed juhtimissüsteemid

RCO 105 – energiasalvestuslahendused

RCO 124 – äsja ehitatud või täiustatud gaasi ülekande- ja jaotusvõrkude liinid

RCR 33 – arukate energiasüsteemidega ühendatud kasutajad

RCR 34 – arukate energiasüsteemidega seotud projektide käivitamine

iv)

Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise

RCO 24 – investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse*

RCO 122 – investeeringud uutesse või uuendatud katastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse seoses muude kui kliimaga seotud loodusriskide ja inimtegevusega seotud riskidega

RCO 25 – uued või tugevdatud rajatised üleujutuste vastu kindlustamiseks rannikuribal, jõe- ja järvekallastel

RCO 106 – uued või tugevdatud rajatised maalihete ennetamiseks

RCO 26 – kliimamuutustega kohanemiseks rajatud uus või uuendatud roheline taristu*

RCO 27 – kliimamuutustega kohanemist käsitlevad riiklikud ja piirkondlikud strateegiad*

RCO 28 – ala, mis on hõlmatud kaitsemeetmetega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks

RCO 121 – ala, mis on hõlmatud kaitsemeetmetega kliimaga seotud looduskatastroofide vastu kindlustamiseks (muud kui üleujutused ja metsa- või maastikutulekahjud)

RCR 35 – üleujutuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

RCR 36 – metsa- või maastikutulekahjude vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

RCR 37 – kliimaga seotud looduskatastroofide (muud kui üleujutused või metsa- või maastikutulekahjud) vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

RCR 96 – muude kui kliimaga seotud loodusriskide ja inimtegevusega seotud riskide vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond*

v)

Veele juurdepääsu ja säästva veemajanduse edendamine

RCO 30 – ühisveevärgi jaotussüsteemide uute või uuendatud torude pikkus

RCO 31 – üldise reoveekogumisvõrgu uute või uuendatud torude pikkus

RCO 32 – uus või uuendatud reoveekäitlusvõimsus

RCR 41 – täiustatud ühisveevärgiga ühendatud elanikkond

RCR 42 – vähemalt bioloogilise üldise reoveekäitluse seadmetega ühendatud elanikkond

RCR 43 – veekaod ühisveevärgi jaotussüsteemides

vi)

Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine

RCO 34 – lisandunud jäätmete ringlussevõtu võimsus

RCO 107 – investeeringud jäätmete liigiti kogumise rajatistesse

RCO 119 – korduskasutamiseks ette valmistatud jäätmed

RCR 103 – liigiti kogutud jäätmed

RCR 47 – ringlusse võetud jäätmed

RCR 48 – toorainena kasutatud jäätmed

vii)

Looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamise ning rohelise taristu tugevdamine, muu hulgas linnapiirkondades, ning kõigi saastevormide vähendamine

RCO 36 – roheline taristu, mida toetatakse muudel eesmärkidel kui kliimamuutustega kohanemine

RCO 37 – kaitse- ja taastamismeetmetega hõlmatud Natura 2000 alade pindala

RCO 38 – toetatava taastatud maa pindala

RCO 39 – paigaldatud õhusaaste seiresüsteemidega hõlmatud maa pindala

RCR 50 – õhukvaliteedi parandamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond*

RCR 95 – uuele või täiustatud rohelisele taristule juurdepääsu omav elanikkond*

RCR 52 – taastatud maa, mida kasutatakse rohealade, sotsiaaleluruumide, majandusliku või muu kasutuse jaoks

viii)

Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele

RCO 55 – uute trammi- ja metrooliinide pikkus

RCO 56 – rekonstrueeritud või ajakohastatud trammi- ja metrooliinide pikkus

RCO 57 – ühistranspordi keskkonnahoidliku veeremi mahutavus

RCO 58 – toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu*

RCO 59 – alternatiivkütuste taristu (tankimis-/laadimispunktid)*

RCO 60 – linnad ja suurlinnad, kus kasutatakse uusi või ajakohastatud digitaliseeritud linnatranspordi süsteeme

RCR 62 – uue või ajakohastatud ühistranspordi kasutajate arv aastas

RCR 63 – uute või ajakohastatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv aastas

RCR 64 – sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv aastas

3.

Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse tõhustamise kaudu („poliitikaeesmärk nr 3“)

i)

Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine

RCO 43 – uute või uuendatud teede pikkus – TEN-T (5)

RCO 45 – rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T

RCO 108 – uute või ajakohastatud liikluse juhtimissüsteemidega teede pikkus – TEN-T

RCO 47 – uute või uuendatud rööbaste pikkus – TEN-T

RCO 49 – rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T

RCO 51 – uute, uuendatud või ajakohastatud siseveeteede pikkus – TEN-T

RCO 109 – Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga varustatud kasutuses olevate raudteede pikkus – TEN-T

RCR 55 – uute, rekonstrueeritud, uuendatud või ajakohastatud teede kasutajate arv aastas

RCR 56 – täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst

RCR 101 – täiustatud raudteetaristust tulenev ajasääst

RCR 58 – uute, uuendatud, rekonstrueeritud või ajakohastatud raudteede kasutajate arv aastas

RCR 59 – raudtee-kaubavedu

RCR 60 – kaubavedu siseveeteedel

ii)

Säästva, kliimamuutustele vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine

RCO 44 – uute või uuendatud teede pikkus – TEN-T-väline

RCO 46 – rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T-väline

RCO 110 – uute või ajakohastatud liikluse juhtimissüsteemidega teede pikkus – TEN-T-väline

RCO 48 – uute või uuendatud rööbaste pikkus – TEN-T-väline

RCO 50 – rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T-väline

RCO 111 – Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga varustatud kasutuses olevate raudteede pikkus – TEN-T-väline

RCO 52 – uute, uuendatud või ajakohastatud siseveeteede pikkus – TEN-T-väline

RCO 53 – uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused*

RCO 54 – uued või ajakohastatud mitmeliigilised ühendused*

4.

Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, rakendades Euroopasotsiaalõiguste sammast („poliitikaeesmärk nr 4“)

i)

Tööturgude tulemuslikkuse ja kaasavuse ning kvaliteetsetele töökohtadele juurdepääsu parandamine sotsiaalse taristu arendamise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu

RCO 61 – tööhõiveteenuste uute või ajakohastatud rajatiste pindala

RCR 65 – tööhõiveteenuste uute või ajakohastatud rajatiste kasutajate arv aastas

ii)

Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega

RCO 66 – uute või ajakohastatud lapsehoiuasutuste klassiruumide mahutavus

RCO 67 – uute või ajakohastatud haridusasutuste klassiruumide mahutavus

RCR 70 – uute või ajakohastatud lapsehoiuasutuste kasutajate arv aastas

RCR 71 – uute või ajakohastatud haridusasutuste kasutajate arv aastas

iii)

Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu

RCO 65 – uute või ajakohastatud sotsiaaleluruumide mahutavus*

RCO 113 – tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majandusliku kaasamise integreeritud meetmete raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond*

RCR 67 – uute või ajakohastatud sotsiaaleluruumide kasutajate arv aastas

iv)

Kolmandate riikide kodanike, sealhulgas sisserändajate, sotsiaal-majandusliku integreerimise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu

RCO 63 – uute või ajakohastatud ajutiste vastuvõtukohtade mahutavus

RCR 66 – uute või ajakohastatud ajutiste vastuvõtukohtade kasutajate arv aastas

v)

Tervishoiule võrdse juurdepääsu tagamine ja tervisesüsteemide, sealhulgas esmatasandi tervishoiu vastupidavuse suurendamine ning asutusepõhiselt hoolduselt perepõhisele ja kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku edendamine

RCO 69 – uute või ajakohastatud tervishoiuasutuste mahutavus

RCO 70 – uute või ajakohastatud sotsiaalhoolekandeasutuste (muu kui sotsiaaleluruumid) mahutavus

RCR 72 – uute või ajakohastatud e-tervishoiuteenuste kasutajate arv aastas

RCR 73 – uute või ajakohastatud tervishoiuasutuste kasutajate arv aastas

RCR 74 – uute või ajakohastatud sotsiaalhoolekandeasutuste kasutajate arv aastas

vi)

Kultuuri ja säästva turismi tähtsuse suurendamine majandusarengus, sotsiaalses kaasamises ja sotsiaalses innovatsioonis

RCO 77 – toetatavate kultuuri- ja turismiobjektide arv*

RCR 77 – toetatavate kultuuri- ja turismiobjektide külastajate arv*

5.

Kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja terviklikku arengut ning kohalikke algatusi („poliitikaeesmärk nr 5“)

i)

Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades

RCO 74 – integreeritud territoriaalse arengu strateegiate raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond*

RCO 75 – toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad*

RCO 76 – integreeritud territoriaalse arengu projektid

RCO 80 – toetatavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad*

RCO 112 – integreeritud territoriaalse arengu strateegiate koostamises ja rakendamises osalevad sidusrühmad

RCO 114 – avalik ruum, mis on linnapiirkondades loodud või taastatud*

 

ii)

Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades


Tabel 2

ERFi täiendavad ühised väljund- ja tulemusnäitajad Interregi jaoks

Interregi iseloomustavad näitajad

RCO 81 – osalemine piiriülestes ühismeetmetes

RCO 115 – piiriülesed ühiselt korraldatud avalikud üritused

RCO 82 – soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja sotsiaalset kaasatust edendavates ühismeetmetes osalemine

RCO 83 – ühiselt välja töötatud strateegiad ja tegevuskavad

RCO 84 – ühiselt välja töötatud ja projektide raames rakendatud katsemeetmed

RCO 116 – ühiselt välja töötatud lahendused

RCO 85 – ühistel koolitustel osalemine

RCO 117 – tuvastatud piiriüleste õiguslike või haldustõkete lahendused

RCO 86 – allkirjastatud ühised haldus- või õiguskokkulepped

RCO 87 – piiriülest koostööd tegevad organisatsioonid

RCO 118 – makropiirkondlike strateegiate mitmetasandilise juhtimise puhul koostööd tegevad organisatsioonid

RCO 90 – piiriüleste innovatsioonivõrgustike projektid

RCO 120 – piiriülest koostööd toetavad projektid, et arendada linna- ja maapiirkondade vahelisi sidemeid

RCR 79 – organisatsioonide poolt kasutusele võetud ühised strateegiad ja tegevuskavad

RCR 104 – organisatsioonide poolt kasutusele võetud või täiustatud lahendused

RCR 81 – ühiskoolituste läbimine

RCR 82 – leevendatud või lahendatud piiriülesed õiguslikud või haldustõkked

RCR 83 – allkirjastatud ühiste haldus- või õiguskokkulepetega hõlmatud isikud

RCR 84 – organisatsioonid, kes teevad piiriülest koostööd pärast projekti lõpuleviimist

RCR 85 – piiriülestes ühismeetmetes osalemine pärast projekti lõpuleviimist


(1)  Kasutatakse tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi ning Interregi puhul kooskõlas määruse (EL) 2021/1060(ühissätete määrus) artikli 16 lõike 1 teise lõigu punktiga a ja artikli 41 lõike 2 punktiga b ning tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise puhul kooskõlas määruse (EL) 2021/1060(ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktiga ii ning Interregi puhul kooskõlas määruse (EL) 2021/1059 (Interreg) artikli 22 lõike 4 punkti e alapunktiga ii.

(**)  Esitamise huvides on ühised väljund- ja tulemusnäitajad rühmitatud poliitikaeesmärkide alla erieesmärkide kaupa, kuid ei piirdu nendega. Eelkõige poliitikaeesmärgi nr 5 puhul võib kasutada asjakohaseid üldiseid näitajaid, mis on loetletud poliitikaeesmärkide 1–4 puhul. Lisaks võib programmide oodatavast ja tegelikust tulemuslikkusest tervikliku ülevaate saamiseks kasutada tärniga (*) märgitud üldisi näitajaid vajaduse korral mis tahes poliitikaeesmärgi nr 1–4 alla kuuluvate erieesmärkide puhul.

(2)  RCO – regionaalpoliitika ühine väljundnäitaja (REGIO Common Output Indicator).

(3)  Jaotust ei nõuta programmitöö, vaid üksnes aruandluse eesmärgil.

(4)  RCR– regionaalpoliitika ühine tulemusnäitaja (REGIO Common Result Indicator).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).


II LISA

ARTIKLI 8 LÕIKES 3 OSUTATUD ERFi JA ÜHTEKUULUVUSFONDI TULEMUSLIKKUSE PÕHINÄITAJAD, MIDA KASUTAB KOMISJON KOOSKÕLAS OMA ARUANDLUSKOHUSTUSEGA VASTAVALT FINANTSMÄÄRUSE ARTIKLI 41 LÕIKE 3 PUNKTI H ALAPUNKTILE III

Poliitikaeesmärk

Erieesmärk

Väljundid

Tulemused

(1)

(2)

(3)

(4)

1.

Konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning piirkondlike IKT-ühenduste edendamise kaudu („poliitikaeesmärk nr 1“)

i)

Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine

CCO (1) 01 – innovatsiooniks toetust saavad ettevõtjad

CCO 02 – toetatavates teadusasutustes töötavad teadlased

CCR (2) 01 – toote- või protsessiinnovatsiooni, turundus- või organisatsiooniinnovatsiooni kasutusele võtvad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (3) (VKEd)

ii)

Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks

CCO 03 – ettevõtted ja avaliku sektori asutused, keda toetatakse digitoodete, -teenuste ja -protsesside väljatöötamiseks

CCR 02 – uute või uuendatud digitoodete, -teenuste ja -protsesside kasutajate arv aastas

iii)

VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu

CCO 04 – kasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks toetatavad VKEd

CCR 03 – toetatavates ettevõtetes loodud töökohad

iv)

Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine

CCO 05 – VKEd, kes investeerivad aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskustesse

CCR 04 – VKEde töötajad, kes läbivad koolituse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks

v)

Digitaalse ühenduvuse suurendamine

CCO 13 – lisandunud elamud ja ettevõtted, millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele

CCR 12 – lisandunud elamud ja ettevõtted, kus on tellitud lairibaühendus väga suure läbilaskevõimega võrku

2.

Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda („poliitikaeesmärk nr 2“)

i)

Energiatõhususe meetmete edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine

CCO 06 – investeeringud energiatõhususe parandamise meetmetesse

CCR 05 – primaarenergia aastase tarbimise sääst

ii)

Taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega

CCO 07 – lisandunud taastuvenergia tootmise võimsus

CCR 06 – lisandunud toodetud taastuvenergia

iii)

Arukate energiasüsteemide, nutivõrkude ja aruka energiasalvestuse väljatöötamine väljaspool üleeuroopalist energiavõrku (TEN-E)

CCO 08 – arukate energiasüsteemide digitaalsed juhtimissüsteemid

CCR 07 – arukate energiasüsteemidega ühendatud lisandunud kasutajad

iv)

Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise

CCO 09 – investeeringud uutesse või uuendatud katastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse

CCR 08 – lisandunud elanikkond, kes saab kasu üleujutuste, metsa- või maastikutulekahjude ja muude kliimaga seotud loodusõnnetuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetest

v)

Veele juurdepääsu ja säästva veemajanduse edendamine

CCO 10 – uus või uuendatud reoveekäitlusvõimsus

CCR 09 – lisandunud elanikkond, kes on ühendatud vähemalt bioloogilise üldise reoveekäitluse seadmetega

vi)

Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine

CCO 11 – uus või uuendatud jäätmete ringlussevõtu võimsus

CCR 10 – täiendavalt ringlusse võetud jäätmed

vii)

Looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamise ning rohelise taristu tugevdamine, muu hulgas linnapiirkondades, ning kõigi saastevormide vähendamine

CCO 12 – rohelise taristu pindala

CCR 11 – õhukvaliteedi parandamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond

viii)

Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele

CCO 16 – trammi- ja metrooliinide pikendamine ja ajakohastamine

CCR 15 – uute ja ajakohastatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv aastas

3.

Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse tõhustamise kaudu („poliitikaeesmärk nr 3“)

i)

Kliimamuutustele vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, säästva ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine

CCO 14 – TEN-T teedevõrk: uued, uuendatud, rekonstrueeritud või ajakohastatud teed

CCO 15 – TEN-T raudteevõrk: uued, uuendatud, rekonstrueeritud või ajakohastatud raudteed

CCR 13 – täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst

CCR 14 – täiustatud raudteetranspordi abil teenindatud reisijate arv aastas

ii)

Säästva, kliimamuutustele vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine

CCO 22 – TEN-T-väline teedevõrk: uued, uuendatud, rekonstrueeritud või ajakohastatud teed

CCO 23 – TEN-T-väline raudteevõrk: uued, uuendatud, rekonstrueeritud või ajakohastatud raudteed

4.

Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast („poliitikaeesmärk nr 4“)

i)

Tööturgude tulemuslikkuse ja kaasavuse ning kvaliteetsetele töökohtadele juurdepääsu parandamine sotsiaalse taristu arendamise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu

CCO 17 – tööhõiveteenuste uute või ajakohastatud rajatiste pindala

CCR 16 – tööhõiveteenuste uute või ajakohastatud rajatiste kasutajate arv aastas

ii)

Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega

CCO 18 – uute või ajakohastatud lapsehoiu- ja haridusasutuste mahutavus

CCR 17 – uute või ajakohastatud lapsehoiu- ja haridusasutuste kasutajate arv aastas

iii)

Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu

CCO 19 – sotsiaaleluruumide uus või ajakohastatud mahutavus

CCO 25 – tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majandusliku kaasamise integreeritud meetmete raamistikku kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond

CCR 18 – uute või ajakohastatud sotsiaaleluruumide kasutajate arv aastas

iv)

Kolmandate riikide kodanike, sealhulgas sisserändajate, sotsiaal-majandusliku integreerimise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu

CCO 26 – uus või ajakohastatud ajutiste vastuvõtukohtade mahutavus

CCR 20 – uute või ajakohastatud ajutiste vastuvõtukohtade kasutajate arv aastas

v)

Tervishoiule võrdse juurdepääsu tagamine ja tervisesüsteemide, sealhulgas esmatasandi tervishoiu vastupidavuse suurendamine ning asutusepõhiselt hoolduselt perepõhisele ja kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku edendamine

CCO 20 – uus või ajakohastatud tervishoiuasutuste mahutavus

CCR 19 – uute või ajakohastatud tervishoiuteenuste kasutajate arv aastas

vi)

Kultuuri ja säästva turismi tähtsuse suurendamine majandusarengus, sotsiaalses kaasamises ja sotsiaalses innovatsioonis

CCO 24 – toetatavad kultuuri- ja turismiobjektid

CCR 21 – toetatavate kultuuri- ja turismiobjektide külastajate arv

5.

Kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja terviklikku arengut ning kohalikke algatusi („poliitikaeesmärk nr 5“)

i)

Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades

CCO 21 – integreeritud territoriaalse arengu strateegiatega hõlmatud elanikkond

 

ii)

Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades


(1)  CCO – regionaalpoliitika keskne ühine väljundnäitaja (REGIO Core Common Output).

(2)  CCR – regionaalpoliitika keskne ühine tulemusnäitaja (REGIO Core Common Result).

(3)  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (teatavaks tehtud numbri C(2003) 1422 all) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).


30.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 231/94


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1059,

24. juuni 2021,

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 178, artikli 209 lõiget 1, artikli 212 lõiget 2 ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsuste korvamisel liidus. Selle artikli ning ELi toimimise lepingu artikli 174 teise ja kolmanda lõigu kohaselt on ERFi ülesanne aidata ühtlustada eri piirkondade arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, mille hulgas tuleb pöörata erilist tähelepanu teatavat tüüpi piirkondadele, viitega sealhulgas konkreetselt piiriülestele piirkondadele.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 (4) on kehtestatud ühissätted ERFi ja teatavate muude fondide kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 (5) on kehtestatud sätted ERFi toetuse erieesmärkide ja kohaldamisala kohta. Samuti on vaja vastu võtta erisätted, mis käsitlevad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg), mille raames üks või mitu liikmesriiki ja nende piirkonda ning asjakohasel juhul partnerriiki ja kolmandat riiki teevad tõhusa programmitöö tegemiseks piiriüleselt koostööd, sealhulgas sätted, mis käsitlevad tehnilist abi, seiret, hindamist, teavitamist, rahastamiskõlblikkust, juhtimist ja kontrolli ning finantsjuhtimist.

(3)

Interregi edendamine on liidu ühtekuuluvuspoliitika oluline prioriteet. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine Euroopa territoriaalse koostöö projektide kulude katmisel on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (6) kohaselt juba grupierandiga hõlmatud ning regionaalabi erisätted, mis on ette nähtud igas suuruses ettevõtjate investeeringuteks, sisalduvad samuti nimetatud määruse regionaalabi jaos ja komisjoni regionaalabi suunistes aastateks 2014–2020. Võttes arvesse 30 aasta jooksul saadud kogemusi, arvestades ühelt poolt projektide väikest rahalist väärtust ja vähetõenäolist negatiivset mõju kaubandusele ja konkurentsile ning teiselt poolt suurt lisaväärtust, mida olemasolevad programmid annavad Euroopa territoriaalsele ühtekuuluvusele, on oodata, et määruse (EL) nr 651/2014 eesseisva muutmisega selgitatakse veelgi riigiabireeglite kohaldamisala seoses Euroopa territoriaalse koostöö projektide riikliku rahastamisega, vabastades seeläbi suurel määral Interregi projektide riikliku rahastamise eelneva teatamise kohustusest ja hõlbustades oluliselt nende projektide rakendamist.

(4)

Et toetada liidu territooriumi harmoonilist arengut eri tasanditel, tuleks Interregi eesmärgi raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, piirkondadevahelist ja äärepoolseimate piirkondade koostööd. Selles protsessis tuleks arvesse võtta partnerluse ja mitmetasandilise juhtimise põhimõtteid, tagades programmi jaoks partnerluse optimaalse suuruse.

(5)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, aitavad fondid kaasa kliimameetmete integreerimisele ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Sellega seoses tuleks fondidest toetada meetmeid, mis on kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnastandardite ja prioriteetidega ja mis ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (7) artikli 17 tähenduses.

(6)

Piiriülese koostöö tegevussuuna raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni 20. septembri 2017. aasta teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (edaspidi „piirialade teatis“). Sellest tulenevalt tuleks piiriülese koostöö programmipiirkonnad määratleda kui piirkonnad ja alad, mis asuvad piiril või mille omavaheline kaugus on kuni 150 kilomeetrit meritsi, kus piiriülene suhtlemine tegelikult toimub või kus on võimalik kindlaks määrata funktsionaalsed alad, ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja koostööprogrammide sidususe ja järjepidevuse tagamiseks.

(7)

Piiriülese koostöö tegevussuund peaks hõlmama ka koostööd ühe või mitme liikmesriigi või nende piirkondade ning ühe või mitme väljaspool liitu asuva riigi piirkonna või muu territooriumi vahel. Tänu sellele, et käesolev määrus hõlmab nii liidu sisest kui ka välist piiriülest koostööd, peaksid kohaldatavad sätted olema programmi haldavate liikmesriikide asutuste ning väljaspool liitu asuvate partnerasutuste ja toetusesaajate jaoks programmitöö perioodiga 2014–2020 võrreldes oluliselt lihtsamad ja ühtsemad.

(8)

Riikidevahelise koostöö tegevussuuna puhul tuleks seada eesmärk tugevdada koostööd meetmete abil, millega soodustatakse liidu prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut, austades täielikult subsidiaarsuse põhimõtet. Riikidevaheline koostöö peaks hõlmama suuremaid liidu maismaapiirkondi ja merepiirkondi ümbritsevaid alasid ning tegema seda maksimaalselt paindlikult, et tagada koostööprogrammide sidusus ja järjepidevus, mis hõlmab ka senist välist merendusalast piiriülest koostööd suuremas merenduskoostöö raamistikus, eelkõige määrates kindlaks hõlmatud territooriumi, sellise koostöö erieesmärgid, projektipartnerlust käsitlevad nõuded ning võimaluse luua allprogrammid ja spetsiaalsed juhtkomiteed.

(9)

Tuginedes kogemustele, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 seoses piiriülese ja riikidevahelise koostööga äärepoolseimates piirkondades, kus mõlema tegevussuuna koondamine ühte programmi ei toonud programmi haldavate asutuste ja toetusesaajate jaoks kaasa piisavat lihtsustumist, tuleks luua spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade tegevussuund, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid teha koostööd oma naaberriikide ja -territooriumidega kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil. Selle tegevussuuna raames võib avaldada konkursikutseid, mille tulemusel kombineeritakse ERFi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 (8) loodud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi (the Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument, NDICI) ning nõukogu otsusega 2013/755/EL (9) (edaspidi „ÜMTde assotsieerimise otsus“) sätestatud ülemeremaade assotsieerimise otsuse vahendeid, kasutades eelarve täitmise viise, milles osalevad liikmesriigid ja piirkonnad ning kolmandad riigid kokku lepivad.

(10)

Võttes arvesse Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud kogemusi, peaks piirkondadevahelise koostöö tegevussuund keskenduma ühtekuuluvuspoliitika tõhususe suurendamisele nelja eriprogrammi kaudu: programm, mis võimaldab kogemuste vahetamist, uuenduslikke käsitlusviise ja suutlikkuse suurendamist, keskendudes poliitika eesmärkidele ja Interregi erieesmärgile „Koostöö parem juhtimine“ seoses hea tava kindlakstegemise, levitamise ja ülekandmisega regionaalarengu poliitikasse, sealhulgas tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmidesse; programm, mille keskmes on kogemuste vahetamine ja suutlikkuse suurendamine seoses linnade integreeritud ja säästva arengu heade tavade kindlakstegemise, ülekandmise ja ärakasutamisega, võttes arvesse linna- ja maapiirkondade vahelisi seoseid, sealhulgas määruse (EL) 2021/1058 artikli 11 raames välja töötatud meetmete toetamist, millega täiendatakse selle määruse artiklis 12 sätestatud algatust ja kooskõlastatakse seda nimetatud algatusega; programm, mis luuakse selleks, et vahetada kogemusi, töötada välja uuenduslikke käsitlusviise ja suurendada suutlikkust, et ühtlustada ja lihtsustada Interregi programmide rakendamist, ühtlustada ja lihtsustada koostöömeetmeid, millele osutatakse määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktis vi, ning selleks, et toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 (10) kohaselt juba loodud või loodavate Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKRid) ning makropiirkondade strateegiate loomist, toimimist ja kasutamist, ning programm selleks, et täiustada arengusuundumuste analüüsimist. Piirkondadevahelise koostöö tegevussuuna neli programmi peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks kolmandatele riikidele.

(11)

Toetuskõlblike piirkondade ja alade määramiseks tuleks kehtestada ühised objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks võtma toetuskõlblike piirkondade ja alade kindlakstegemiseks liidu tasandil aluseks piirkondade ühtse liigituse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 (11).

(12)

Jätkuvalt on vaja toetada igakülgset koostööd liidu naabruses asuvate kolmandate riikidega või asjakohasel juhul seda alustada, sest selline koostöö on oluline regionaalarengupoliitika vahend ja peaks olema kasulik kolmandate riikidega piirnevate liikmesriikide piirkondadele. Selleks tuleks ERFist ning liidu välistegevuse rahastutest – ühinemiseelse abi instrument (IPA III), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (edaspidi „IPA III määrus“), NDICI ja ÜMTde assotsieerimise otsus – toetada piiriülese, riikidevahelise, piirkondadevahelise ja äärepoolseimate piirkondade koostöö programme. ERFist ja liidu välistegevuse rahastutest toetuse andmisel tuleks lähtuda vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Piiriülese koostöö jaoks ette nähtud IPA III vahendite (edaspidi „IPA III piiriülese koostöö programm“) või naabruspiirkonna geograafilise piirkonna piiriüleseks koostööks ette nähtud NDICI vahendite (edaspidi „NDICI piiriülese koostöö programm“) puhul tuleks ERFi toetust täiendada vähemalt sama suure IPA III piiriülese koostöö programmist ja NDICI piiriülese koostöö programmist eraldatava summaga, ületamata vastavas õigusaktis sätestatud maksimumsummat.

(13)

Abi andmisel IPA III-st tuleb eeskätt aidata IPA III toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist, samuti piirkondlikku ja kohalikku arengut. IPA III abiga tuleb jätkuvalt toetada IPA III toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondade strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peab IPA III abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega.

(14)

NDICIst abi andmisel peaks liit arendama naabruses asuvate riikidega privilegeeritud suhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu väärtustel ja mida iseloomustavad koostööl põhinevad tihedad rahumeelsed suhted. Seepärast tuleks käesoleva määrusega toetada asjakohaste makropiirkondade strateegiate sise- ja välisaspekte. Kõnealused algatused on strateegiliselt tähtsad ning nendega luuakse mõjusad poliitilised raamistikud suhete tugevdamiseks partnerriikidega ja partnerriikide vahel, tuginedes vastastikuse ja ühise vastutuse põhimõttele.

(15)

On oluline jälgida ka edaspidi Euroopa välisteenistuse rolli, nagu see on kindlaks määratud nõukogu otsuses 2010/427/EL, (12) ja komisjoni rolli strateegilise programmitöö ettevalmistamisel ning ERFist ja NDICIst toetust saavate Interregi programmide koostamisel.

(16)

Liidu äärepoolseimates piirkondades valitsevat eriomast olukorda arvesse võttes on vaja vastu võtta meetmed, et parandada tingimusi, mille alusel need piirkonnad saavad juurdepääsu struktuurifondidele. Sellest tulenevalt tuleks teatavaid käesoleva määruse sätteid liidu äärepoolseimate piirkondade eripära silmas pidades kohandada, et lihtsustada ja edendada nende koostööd ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMTd) ning kolmandate riikidega, võttes samal ajal arvesse komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“. Seda koostööd peaks olema võimalik teha tihedas partnerluses piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonidega.

(17)

Käesolevas määruses tuleks sätestada ÜMTdele võimalus Interregi programmidest osa võtta. ÜMTde tõhusa juurdepääsu ja osalemise hõlbustamiseks tuleks võtta arvesse nende eripära ja probleeme.

(18)

On vaja kindlaks määrata igale Interregi tegevussuunale eraldatavad vahendid, sealhulgas iga liikmesriigi panus piiriülese, riikidevahelise ja äärepoolseimate piirkondade koostöö jaoks eraldatavasse kogusummasse, ning liikmesriikide võimalus olla nende tegevussuundade puhul paindlik.

(19)

ERFist ja liidu välistegevuse rahastutest antava toetuse kõige tõhusamaks kasutamiseks tuleks luua mehhanism, et korraldada toetuse tagastamine juhul, kui väliskoostöö programme ei ole võimalik vastu võtta või kui nende elluviimine tuleb lõpetada, sealhulgas selliste kolmandate riikide puhul, kes ei saa toetust ühestki liidu rahastamisinstrumendist. Selle mehhanismi eesmärk peaks olema programmide optimaalne toimimine ja kõnealuste vahendite vaheline võimalikult hea koordineerimine.

(20)

ERF peaks panustama Interregi raames ühtekuuluvuspoliitika erieesmärkide saavutamisse. Erinevate poliitikaeesmärkidega seotud erieesmärkide loetelu tuleks aga kohandada Interregi erivajadustele, et võimaldada ESF-tüüpi sekkumist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 (13) artikli 4 lõike 1 punktidele a–l Interregi programmide ühismeetmete kaudu.

(21)

Võttes arvesse Iirimaale ainulaadseid ja eriomaseid asjaolusid ja selleks et toetada põhja-lõuna-suunalist koostööd suure reede kokkuleppe raames, tuleb jätkata piiriülest programmi PEACE PLUS, mis põhineb Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiriäärsete krahvkondade vahelistes eelmistes programmides tehtud tööle. Arvestades selle praktilist tähtsust, on vaja tagada, et kui nimetatud programmiga toetatakse rahu ja lepitamist, peaks ERF aitama edendada ka asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust ja koostööd, eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse edendamise meetmete abil. Nimetatud programmi eripära arvesse võttes tuleks seda hallata integreeritult, lõimides Ühendkuningriigi rahalise osaluse programmi sihtotstarbelise välistuluna. Lisaks ei tuleks kõnealuse programmi suhtes kohaldada tegevuste valimist käsitlevaid teatavaid käesoleva määruse norme seoses rahu ja leppimise saavutamist toetavate tegevustega.

(22)

Käesoleva määrusega tuleks lisada kaks Interregi erieesmärki: üks eesmärk selleks, et tugevdada institutsioonilist suutlikkust, edendada õigus- ja halduskoostööd, eriti piirialade teatise elluviimisel, tihendada kodanike ja institutsioonide vahelist koostööd, elavdada makropiirkondade ja merepiirkondade strateegiate edasiarendamist ja kooskõlastamist ning luua vastastikust usaldust, eelkõige soodustades inimestevahelisi tegevusi, ning teine eesmärk selleks, et käsitleda turvalisuse, julgeoleku, piirihalduse ja rändega seotud koostööküsimusi.

(23)

Lõviosa liidu toetusest tuleks keskendada piiratud arvule poliitikaeesmärkidele, et Interregi mõju oleks võimalikult suur. Tuleks tugevdada Interregi tegevussuundade vahelist koostoimet ja nende vastastikust täiendavust.

(24)

Sätteid, mis käsitlevad Interregi programmide koostamist, heakskiitmist ja muutmist, territoriaalset arengut, tegevuste valimist, seiret ja hindamist, programmi haldavaid asutusi, tegevusauditeid, läbipaistvust ja teavitamist, tuleks võrreldes määruse (EL) 2021/1060 sätetega kohandada, et võtta arvesse Interregi programmide eripära. Need erisätted peaksid olema lihtsad ja selged, et vältida ülereguleerimist ja mitte suurendada liikmesriikide ja toetusesaajate halduskoormust.

(25)

Programmitöö perioodil 2014–2020 kehtestatud sätteid, mis käsitlevad kriteeriume, mille alusel loetakse tegevus tõeliselt ühiseks ja koostöös elluviidavaks, ning sätteid, mis käsitlevad Interregi tegevuse raames sisse seatavat partnerlust ja juhtivpartneri kohustusi, tuleks kohaldada ka edaspidi. Interregi partnerid peaksid tegema koostööd väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti personali leidmisel või rahastamisel või mõlema puhul ning äärepoolseimate piirkondade koostöö raames neljast koostöömõõtmest kahe puhul, kuna ERFist ja liidu välistegevuse rahastutest saadava toetuse kombineerimine peaks olema nii programmide kui ka tegevuste tasandil lihtsam.

(26)

Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid on piiriülese koostöö programmide raames oluliseks ja edukaks ning suure Euroopa lisaväärtusega vahendiks, et kõrvaldada piiridega seotud ja piiriüleseid tõkked, edendada kohapeal inimestevahelisi kontakte ning lõimida sel viisil piirialad ja nende kodanikud. Seni on neid toetatud väikeprojektide fondidest või sarnastest vahenditest, kuigi neid ei ole kunagi reguleeritud erireeglitega, mistõttu on vaja täpsustada reegleid, mis käsitlevad väikeprojektide fonde. Et säilitada inimestevaheliste ja väikesemahuliste projektide lisaväärtus ja hüved, ka seoses kohaliku ja piirkondliku arenguga, ning et lõplikel vahendite saajatel, kes sageli ei ole harjunud liidu vahendeid taotlema, oleks väikeprojektide rahastamist lihtsam hallata, tuleks teatavast künnisest allapoole jäävate projektide puhul muuta kohustuslikuks lihtsustatud kuluvõimaluste ja kindlasummaliste maksete kasutamine.

(27)

Kuna kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, mistõttu halduskulud on suuremad, sealhulgas piirkondlike kontaktpunktide ehk nn antennide puhul, mis on programmide kavandajate ja rakendajate jaoks olulised kontaktpunktid ning seega otseliin ühiste sekretariaatide või asjaomaste ametiasutustega, aga eelkõige seoses kontrolli ja tõlkimisega, peaks tehnilise abiga seotud kulude ülemmäär olema kõrgem kui tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Suuremate halduskulude kompenseerimiseks tuleks liikmesriike ergutada vähendama igal võimalikul juhul ühisprojektide elluviimisega seonduvat halduskoormust. Lisaks tuleks piiratud liidu toetusega Interregi programmidele või liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele eraldada teatav miinimumsumma tehniliseks abiks, et tagada tõhusa tehnilise abi piisav rahastamine, sealhulgas ühiste sekretariaatide piirkondlike harukontorite ja kontaktpunktide jaoks, mis on loodud võimalikele toetusesaajatele ja partneritele lähemale.

(28)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (14) punktidele 22 ja 23 tuleks käesolevat määrust hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat töökoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata rahastamise mõju kohapeal.

(29)

Programmitöö perioodil 2014–2020 saadud kogemustele tuginedes tuleks säilitada süsteem, millega on kehtestatud selge kulude rahastamiskõlblikkuse reeglite hierarhia, järgides ka edaspidi põhimõtet, et kõnealused reeglid tuleks kehtestada liidu ja Interregi programmi kui terviku tasandil, vältimaks võimalikke vastuolusid või ebakõlasid eri määruste ning liidu ja liikmesriigi õiguse vahel. Liikmesriigi vastu võetavad lisareeglid, mida kohaldatakse üksnes asjaomase liikmesriigi toetusesaajate suhtes, peaksid piirduma rangelt miinimumiga. Eelkõige tuleks lõimida käesolevasse määrusesse programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks vastu võetud komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 481/2014 (15).

(30)

Liikmesriike tuleks julgustada andma ETKRile korraldusasutuse ülesandeid, määrata selline rühmitus nii nagu teised piiriülesed õigussubjektid vastutavaks allprogrammi, integreeritud territoriaalse investeeringu või ühe või mitme väikeprojektide fondi haldamise eest või määrata selline rühmitus ainsaks partneriks. Sellega seoses tuleks asutada piiriülene õigussubjekt, sealhulgas euroregioonid, millel on juriidilise isiku staatus ühe osaleva riigi õiguse alusel ning kõigi osalevate riikide piirkondlike ja kohalike ametiasutuste osalemine peaks olema lubatud.

(31)

Raamatupidamisülesannete raames tuleks säilitada programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks kehtestatud makseahel, mis kulgeb komisjonist sertifitseerimisasutuse kaudu juhtivpartnerini. Liidu toetus tuleks maksta juhtivpartnerile, välja arvatud juhul, kui see toob kaasa topelttasud juhtivpartneri ja muude partnerite vahelise eurodesse ja tagasi muusse vääringusse (või vastupidi) konverteerimise eest. Kui ei ole määratud teisiti, peaks juhtivpartner tagama, et kõik teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja kõigi partneritega kokku lepitud tähtajaks ning sama korra kohaselt, nagu kohaldatakse juhtivpartneri suhtes.

(32)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (16) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 63 lõike 9 kohaselt tuleb valdkondlikes normides arvesse võtta Interregi programmide vajadusi, eelkõige seoses auditi funktsiooniga. Seepärast tuleb iga-aastast auditiarvamust, iga-aastast kontrolliaruannet ja tegevusauditeid käsitlevaid sätteid lihtsustada ja kohandada kõnealustele programmidele, mis hõlmavad rohkem kui üht liikmesriiki.

(33)

Alusetult makstud summade sissenõudmiseks tuleks kehtestada selge finantsvastutuse ahel ainsast partnerist või muudest partneritest juhtivpartneri ja korraldusasutuse kaudu komisjonini. Tuleks ette näha liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde vastutus juhuks, kui ainsa partneri, muu partneri või juhtivpartneri käest ei õnnestu vahendeid sisse nõuda, mis tähendab, et asjaomase summa hüvitab korraldusasutusele liikmesriik. Sellest tulenevalt ei ole Interregi programmide puhul toetusesaajate tasandil summasid, mida ei ole võimalik sisse nõuda. Tuleks siiski selgitada norme, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT summat korraldusasutusele ei hüvita. Selgitada tuleks ka juhtivpartneri kohustusi seoses vahendite tagastamisega.

(34)

Et kohaldada nii osalevates liikmesriikides kui ka kolmandates riikides, partnerriikides ning ÜMTdes peamiselt ühiseid norme, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka osalevate kolmandate riikide, partnerriikide ning ÜMTde suhtes, välja arvatud juhul, kui mõnes käesoleva määruse peatükis on sätestatud erinormid. Kolmandates riikides, partnerriikides ning ÜMTdes võib luua Interregi programmi haldavate asutustega võrreldavad asutused. Kulud peaksid muutuma rahastamiskõlblikuks hetkel, mil asjaomane kolmas riik, partnerriik või ÜMT kirjutab alla rahastamislepingule. Kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT toetusesaajatega seotud hangete puhul tuleks järgida finantsmääruse norme välishangete kohta. Tuleks sätestada kord, mida rakendatakse rahastamislepingute sõlmimisel kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMTga ning korraldusasutuse ja kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT vaheliste lepingute sõlmimisel liidu välistegevuse rahastust toetuse andmise korral või juhul, kui kolmas riik, partnerriik või ÜMT eraldab Interregi programmi jaoks lisaks riiklikule kaasrahastamisele veel vahendeid.

(35)

Ehkki Interregi programmid, milles osalevad kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd, tuleks ellu viia eelarve jagatud täitmise korras, peaks äärepoolseimate piirkondade koostööd käsitlevaid Interregi programme saama rakendada eelarve kaudse täitmise korras. Tuleks kehtestada erinormid selle kohta, kuidas neid programme eelarve kaudse täitmise korras täielikult või osaliselt rakendada.

(36)

Lähtudes kogemustest, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 232/2014 (17) loodud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi toel ellu viidud piiriülese koostöö programmide käigus seoses suurte taristuprojektidega, tuleks menetlusi lihtsustada. Komisjonile peaksid aga jääma teatavad õigused selliste projektide väljavalimisel.

(37)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu Interregi programmidest toetust saavate piirkondade loetelud ja iga Interregi programmi jaoks eraldatava liidu toetuse kogusumma loetelu ning neid muuta. Komisjonile tuleks samuti anda rakendamisvolitused, et võtta vastu mitmeaastase strateegia dokumendid Interregi programmide jaoks, mida toetatakse liidu välistegevuse rahastust. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (18). Kuigi sellised õigusaktid on üldist laadi, tuleks kasutada nõuandemenetlust, võttes arvesse, et sätteid kohaldatakse vaid tehniliselt. Kui see on kohaldatav, tuleks mitmeaastase strateegia dokumentide puhul nende Interregi programmide jaoks, mida toetatakse liidu välistegevuse rahastust, samuti järgida IPA III määruses ja määruses (EL) 2021/947 sätestatud menetlusi.

(38)

Et tagada Interregi programmide heakskiitmise ja muutmise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kohaldatavuse korral tuleks liiduväliste piiriüleste Interregi programmide puhul järgida komiteemenetlust, mis on sätestatud IPA III määruse ja määruse (EL) 2021/947 alusel seoses kõnealuste programmide esmakordset heakskiitmist käsitlevate otsustega.

(39)

Et täiendada või muuta teatavaid käesoleva määruse mitteolemuslikke elemente, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(40)

Võttes arvesse, et käesolev määrus võetakse vastu pärast programmitöö perioodi algust ning et Interregi on vaja rakendada koordineeritud ja ühtsel viisil ning selleks, et käesolevat määrust oleks võimalik kiiresti rakendada, peaks see jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(41)

Kuna käesoleva määruse eesmärki edendada liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja kolmandate riikide, partnerriikide ning ÜMTde vahelist koostööd ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

SISUKORD

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

I JAGU

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA INTERREGI TEGEVUSSUUNAD

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Artikkel 2

Mõisted

Artikkel 3

Interregi tegevussuunad

II JAGU

GEOGRAAFILINE KATVUS

Artikkel 4

Piiriülese koostöö geograafiline katvus

Artikkel 5

Riikidevahelise koostöö geograafiline katvus

Artikkel 6

Piirkondadevahelise koostöö geograafiline katvus

Artikkel 7

Äärepoolseimate piirkondade koostöö geograafiline katvus

Artikkel 8

Toetust saavate Interregi programmi piirkondade loetelu

III JAGU

VAHENDID JA KAASRAHASTAMISMÄÄRAD

Artikkel 9

ERFi vahendid Interregi programmide jaoks

Artikkel 10

Fondiülesed sätted

Artikkel 11

Interregi programmi vahendite loetelu

Artikkel 12

Vahendite tagastamine ja lõpetamine

Artikkel 13

Kaasrahastamismäärad

II PEATÜKK

INTERREGI ERIEESMÄRGID JA VALDKONDLIK KESKENDAMINE

Artikkel 14

Interregi erieesmärgid

Artikkel 15

Valdkondlik keskendamine

III PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ

I JAGU

INTERREGI PROGRAMMIDE ETTEVALMISTAMINE, HEAKSKIITMINE JA MUUTMINE

Artikkel 16

Interregi programmide ettevalmistamine ja esitamine

Artikkel 17

Interregi programmide sisu

Artikkel 18

Interregi programmide heakskiitmine

Artikkel 19

Interregi programmide muutmine

II JAGU

TERRITORIAALNE ARENG

Artikkel 20

Integreeritud territoriaalne areng

Artikkel 21

Kogukonna juhitud kohalik areng

III JAGU

TEGEVUSED JA VÄIKEPROJEKTIDE FONDID

Artikkel 22

Interregi tegevuste valimine

Artikkel 23

Partnerlus Interregi tegevuste raames

Artikkel 24

Piiratud rahalise mahuga projektide toetamine

Artikkel 25

Väikeprojektide fondid

Artikkel 26

Juhtiva partneri ülesanded

IV JAGU

TEHNILINE ABI

Artikkel 27

Tehniline abi

IV PEATÜKK

SEIRE, HINDAMINE JA TEAVITAMINE

I JAGU

SEIRE

Artikkel 28

Seirekomisjon

Artikkel 29

Seirekomisjoni koosseis

Artikkel 30

Seirekomisjoni ülesanded

Artikkel 31

Läbivaatamine

Artikkel 32

Andmete edastamine

Artikkel 33

Lõplik tulemusaruanne

Artikkel 34

Interregi programmide näitajad

II JAGU

HINDAMINE JA TEAVITAMINE

Artikkel 35

Hindamine programmitöö perioodi jooksul

Artikkel 36

Korraldusasutuste ja partnerite kohustused seoses läbipaistvuse ja teavitamisega

V PEATÜKK

RAHASTAMISKÕLBLIKKUS

Artikkel 37

Kulude rahastamiskõlblikkuse reeglid

Artikkel 38

Kulukategooriate rahastamiskõlblikkuse üldsätted

Artikkel 39

Personalikulud

Artikkel 40

Kontori- ja halduskulud

Artikkel 41

Reisi- ja majutuskulud

Artikkel 42

Välisekspertide ja -teenuste kulud

Artikkel 43

Varustusega seotud kulud

Artikkel 44

Taristu ja tööde maksumus

VI PEATÜKK

INTERREGI PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED, JUHTIMINE, KONTROLL JA AUDIT

Artikkel 45

Interregi programmi haldavad asutused

Artikkel 46

Korraldusasutuse ülesanded

Artikkel 47

Raamatupidamisülesanded

Artikkel 48

Auditeerimisasutuse ülesanded

Artikkel 49

Tegevusaudit

VII PEATÜKK

FINANTSJUHTIMINE

Artikkel 50

Eelarvelised kulukohustused

Artikkel 51

Maksed ja eelmaksed

Artikkel 52

Sissenõudmised

VIII PEATÜKK

KOLMANDATE RIIKIDE, PARTNERRIIKIDE, ÜMTde VÕI PIIRKONDLIKU INTEGRATSIOONI JA KOOSTÖÖ ORGANISATSIOONIDE OSALEMINE INTERREGI PROGRAMMIDES EELARVE JAGATUD TÄITMISEL

Artikkel 53

Kohaldatavad sätted

Artikkel 54

Interregi programmi haldavad asutused ja nende ülesanded

Artikkel 55

Juhtimismeetodid

Artikkel 56

Rahastamiskõlblikkus

Artikkel 57

Suured taristuprojektid

Artikkel 58

Hanked

Artikkel 59

Rahastamislepingute sõlmimine eelarve jagatud täitmisel

Artikkel 60

Kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT rahaline osalus, mis ei ole kaasrahastamine

IX PEATÜKK

EELARVE KAUDSE TÄITMISE ERISÄTTED

Artikkel 61

Äärepoolseimate piirkondade koostöö

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 62

Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 63

Komiteemenetlus

Artikkel 64

Üleminekusätted

Artikkel 65

Jõustumine

LISA

Interregi programmide vorm

KAART

Programmipiirkonna kaart

1. liide

Ühikuhindadel, kindlasummalistel maksetel ja ühtsetel määradel põhinev liidu rahaline toetus

2. liide

Kuludega sidumata rahastamisel põhinev liidu rahaline toetus

3. liide

Kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu koos ajakavaga

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

I JAGU

Reguleerimisese, kohaldamisala ja Interregi tegevussuunad

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad õigusnormid, et soodustada koostööd liikmesriikide ja nende piirkondade vahel liidu sees ning liikmesriikide, nende piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide, muude territooriumide või ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMTd) või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide vahel.

Samuti kehtestatakse käesoleva määrusega sätted, mida on vaja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) toetatavate Interregi alla kuuluvate programmide (edaspidi „Interregi programmid“) tulemuslikuks elluviimiseks, sealhulgas sätted nendega seotud tehnilise abi, seire, hindamise, teavitamise, toetuskõlblikkuse kindlaksmääramise, haldamise ja kontrolli ning finantsjuhtimise kohta.

Seoses Interregi programmidele ühinemiseelse abi instrumendist (IPA III) ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist (NDICI) antava toetusega ning kõigile ÜMTdele programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud rahastamisega, mis on otsusega 2013/755/EL kehtestatud programmina (koos edaspidi „liidu välistegevuse rahastud“), määratakse käesolevas määruses kindlaks täiendavad erieesmärgid, samuti kõnealuste vahendite lõimimine Interregi programmidesse, kolmandate riikide, partnerriikide ning ÜMTde ja nende piirkondade toetuskõlblikkuse kriteeriumid ning teatavad rakendamise erinormid.

Seoses ERFist ja liidu välistegevuse rahastutest (koos edaspidi „Interregi fondid“) Interregi programmidele antava toetusega määratakse käesolevas määruses kindlaks Interregi erieesmärgid ja Interregi organiseerimine, liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ning ÜMTde ja nende piirkondade toetuskõlblikkuse kriteeriumid, rahalised vahendid ning nende eraldamise kriteeriumid.

Määrusi (EL) 2021/1060 ja (EL) 2021/1058 kohaldatakse Interregi programmide suhtes, välja arvatud juhul, kui kõnealustes määrustes ja käesolevas määruses on sätestatud teisiti, või juhul, kui määrust (EL) 2021/1060 võib kohaldada üksnes tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklis 2 sätestatud mõisteid. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„IPA III toetusesaaja“ – IPA III määruse vastavas lisas loetletud riik või territoorium;

2)

„kolmas riik“ – riik, mis ei ole liikmesriik ega saa toetust Interregi fondidest või mis panustab liidu üldeelarvesse (edaspidi „liidu eelarve“) sihtotstarbelise välistulu vormis;

3)

„partnerriik“ – IPA III toetusesaaja või Interreg A ja B programmi puhul määruse (EL) 2021/947 I lisas loetletud naabruspiirkonna riik või territoorium ja Venemaa Föderatsioon või Interreg C ja D programmi puhul riik või territoorium, mis on hõlmatud NDICI alusel mis tahes geograafilise piirkonnaga, ning mis saab toetust liidu välistegevuse rahastutest;

4)

„piiriülene õigussubjekt“ – õigussubjekt, mis on asutatud ühe Interregi programmis osaleva riigi õiguse alusel, tingimusel et selle on asutanud vähemalt kahe osaleva riigi territoriaalsed asutused või muud organid;

5)

„piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioon“ – äärepoolseimate piirkondade koostöö kontekstis sama geograafilise piirkonna kolmandate riikide või piirkondade rühm, mille eesmärk on teha tihedat koostööd ühist huvi pakkuvatel teemadel, milles liikmesriigid võivad samuti osaleda.

Kui käesoleva määruse kohaldamisel osutatakse määruses (EL) 2021/1060 „liikmesriigile“, käsitatakse seda kui „liikmesriiki, kus asub korraldusasutus“, ja kui nimetatud määruses osutatakse „igale liikmesriigile“ või „liikmesriikidele“, käsitatakse seda kui „asjaomases Interregi programmis osalevaid liikmesriike ja, kui see on asjakohane, kolmandaid riike, partnerriike ning ÜMTsid“.

Kui käesoleva määruse kohaldamisel osutatakse määruses (EL) 2021/1060 „fondidele“, nagu need on loetletud kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis a, või määrusele (EL) 2021/1058, käsitatakse seda nii, et see hõlmab ka vastavat liidu välistegevuse rahastut.

Artikkel 3

Interregi tegevussuunad

Interregi raames toetatakse ERFist ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastutest järgmisi tegevussuundi:

1)

kõrvuti asuvate piirkondade vaheline piiriülene koostöö, mille eesmärk on toetada integreeritud ja harmoonilist piirkondlikku arengut maismaa- ja merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades (edaspidi „Interreg A“):

a)

liidusisene piiriülene koostöö piiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, millele osutatakse artikli 4 lõikes 2, või

b)

liiduväline piiriülene koostöö piiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:

i)

IPA III toetusesaajad

ii)

NDICIst toetust saavad partnerriigid või

iii)

Venemaa Föderatsioon, et võimaldada tema osalemist piiriüleses koostöös, mida toetatakse samuti NDICIst;

2)

riikidevaheline koostöö suurematel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja ÜMTdes ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (edaspidi „Interreg B“);

3)

piirkondadevaheline koostöö, mille eesmärk on tõhustada ühtekuuluvuspoliitikat (Interreg C), edendades:

a)

kogemuste vahetamist, uuenduslikke käsitlusviise ja suutlikkuse suurendamist, keskendudes määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärkidele ja Interregi erieesmärgile „Koostöö parem juhtimine“ seoses hea tava kindlakstegemise, levitamise ja ülekandmisega regionaalarengu poliitikasse, sealhulgas tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmidesse (Interregi Euroopa programm);

b)

kogemuste vahetamist, uuenduslikke käsitlusviise ja suutlikkuse suurendamist seoses linnade integreeritud ja säästva arengu heade tavade kindlakstegemise, ülekandmise ja ärakasutamisega, võttes arvesse linna- ja maapiirkondade vahelisi seoseid, toetades määruse (EL) 2021/1058 artikli 11 raames välja töötatud meetmeid ning samuti täiendades kooskõlastatud viisil nimetatud määruse artiklis 12 sätestatud algatust (edaspidi „programm URBACT“);

c)

kogemuste vahetamist, uuenduslikke käsitlusviise ja suutlikkuse suurendamist, et (edaspidi „programm INTERACT“):

i)

ühtlustada ja lihtsustada Interregi programmide rakendamist ning toetada nende tulemuste ärakasutamist;

ii)

ühtlustada ja lihtsustada võimalikke koostöömeetmeid, millele osutatakse määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktis vi;

iii)

toetada Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKRid) asutamist, toimimist ja rakendamist;

d)

territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega seotud arengusuundumuste analüüsimist (edaspidi „programm ESPON“);

4)

äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö naabruses asuvate kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonidega või mitmega neist, et hõlbustada piirkondlikku lõimumist ja harmoonilist arengut nende naabruses (edaspidi „Interreg D“).

II JAGU

Geograafiline katvus

Artikkel 4

Piiriülese koostöö geograafiline katvus

1.   Piiriülese koostöö raames ERFist toetust saavad piirkonnad peavad olema maismaa sisepiiride ning kolmandate riikide ja partnerriikidega maismaa välispiiride ääres asuvad liidu NUTS 3. tasandi piirkonnad ning liidu merepiire ümbritsevad NUTS 3. tasandi piirkonnad, mille omavaheline kaugus on kuni 150 kilomeetrit meritsi, ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja koostööprogrammide sidususe ja järjepidevuse tagamiseks, juhul kui piiriülene suhtlus tegelikult toimub.

2.   Liidusisese piiriülese koostöö Interregi programmid võivad hõlmata Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkondi, mis on NUTS 3. tasandi piirkondadega samaväärsed, samuti Andorrat, Liechtensteini, Monacot ja San Marinot.

3.   Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või NUTS liigituse puudumisel selliseid samaväärseid liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaa- ja merepiiride äärseid piirkondi, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele, ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja koostööprogrammide sidususe ja järjepidevuse tagamiseks.

Artikkel 5

Riikidevahelise koostöö geograafiline katvus

1.   Riikidevahelise koostöö puhul peavad ERFist toetust saavad alad olema liidu NUTS 2. tasandi piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, mis hõlmavad suuremaid riigiüleseid territooriume, võttes kohaldatavuse korral arvesse makropiirkondade ja merepiirkondade strateegiaid.

2.   Asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide taotluse korral võib riikidevahelise koostöö programmi esitamisel see programm hõlmata ka asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide ühte või enamat äärepoolseimat piirkonda.

3.   Olenemata sellest, kas nad saavad liidu eelarvest toetust või mitte, võivad riikidevahelise koostöö programmid hõlmata järgmisi territooriume:

a)

Islandi, Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkonnad, samuti Andorra, Liechtenstein, Monaco ja San Marino;

b)

ÜMTd;

c)

Fääri saared;

d)

IPA III või NDICI alla kuuluvate partnerriikide piirkonnad.

4.   Lõikes 3 osutatud piirkonnad, kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd peavad olema NUTS 2. tasandi piirkonnad või NUTS liigituse puudumisel samaväärsed piirkonnad.

Artikkel 6

Piirkondadevahelise koostöö geograafiline katvus

1.   Piirkondadevahelise koostöö puhul toetatakse ERFist kogu liidu territooriumi, sealhulgas äärepoolseimaid piirkondi.

2.   Piirkondadevahelised koostööprogrammid võivad hõlmata artiklites 4, 5 ja 7 osutatud kogu kolmandate riikide või partnerriikide territooriumi või nende osa ja muid territooriume või ÜMTsid, olenemata sellest, kas nad saavad toetust liidu välistegevuse rahastutest või mitte.

Artikkel 7

Äärepoolseimate piirkondade koostöö geograafiline katvus

1.   Äärepoolseimate piirkondade koostöö puhul toetatakse ERFist kõiki ELi toimimise lepingu artikli 349 esimeses lõigus loetletud piirkondi.

2.   Äärepoolseimaid piirkondi kaasavad Interregi programmid võivad hõlmata partnerriike või nende osi, mida toetatakse NDICIst, või ÜMTd, mida toetatakse ÜMTde programmist, või mõlemaid.

Artikkel 8

Toetust saavate Interregi programmi piirkondade loetelu

1.   Artiklite 4–7 kohaldamisel võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles sätestatakse toetust saavate Interregi programmi piirkondade loetelu, mis on esitatud tegevussuundade ja Interregi programmide kaupa. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Liiduvälised piiriülesed programmid loetletakse vastavalt Interreg A IPA III piiriülese koostöö programmidena (edaspidi „IPA III piiriülese koostöö programm“) või Interreg A NEXT programmidena (edaspidi „NDICI piiriülese koostöö programm“).

2.   Lõike 1 esimeses lõigus osutatud rakendusakt sisaldab ka selliste liidu NUTS 3. tasandi piirkondade loetelu, mida võetakse arvesse ERFi toetuses, mida eraldatakse piiriüleseks koostööks kõikidel sisepiiridel ja liidu välistegevuse rahastutest toetust saavatel välispiiridel.

3.   Sellised kolmandate riikide või partnerriikide piirkonnad või liiduvälised territooriumid, millele ei anta toetust ERFist ega liidu välistegevuse rahastust, või mis panustavad liidu eelarvesse sihtotstarbelise välistulu vormis, on samuti nimetatud lõike 1 teises lõigus osutatud loetelus.

III JAGU

Vahendid ja kaasrahastamismäärad

Artikkel 9

ERFi vahendid Interregi programmide jaoks

1.   Interregi programmide jaoks ette nähtud ERFi vahendid on 8 050 000 000 eurot 2018. aasta hindades ERFi, ESF+i ja Ühtekuuluvusfondi eelarvelisteks kulukohustusteks programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud kogusummast, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 109 lõikes 1.

2.   Lõikes 1 osutatud vahendid jaotatakse järgmiselt:

a)

72,2 % (st kokku 5 812 790 000 eurot) piiriüleseks maismaa- ja merendusalaseks koostööks (edaspidi „tegevussuund A“);

b)

18,2 % (st kokku 1 466 000 000] eurot) riikidevaheliseks koostööks (edaspidi „tegevussuund B“);

c)

6,1 % (st kokku 490 000 000 eurot) piirkondadevaheliseks koostööks (edaspidi „tegevussuund C“);

d)

3,5 % (st kokku 281 210 000 eurot) äärepoolseimate piirkondade koostööks (edaspidi „tegevussuund D“).

3.   Komisjon teatab igale liikmesriigile, milline on talle aastate kaupa ette nähtud osa tegevussuundade A, B ja D kogusummadest, kasutades metoodikat, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 XXVI lisa punktis 8.

4.   Iga liikmesriik võib paigutada kuni 15 % tegevussuundade A, B ja D rahalistest eraldistest ümber ühele või mitmele teisele tegevussuunale.

5.   Lõike 3 kohaselt teatatud summade põhjal teavitab iga liikmesriik komisjoni sellest, kas ja kuidas on ta kasutanud lõikes 4 ette nähtud ümberpaigutamise võimalust ning milline on tema osa lõplik jagunemine nende Interregi programmide vahel, milles liikmesriik osaleb.

Artikkel 10

Fondiülesed sätted

1.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse mitmeaastase strateegia dokumendid ERFist ja NDICIst, ERFist ja IPA III-st või ERFist, NDICIst ja IPA III-st toetust saavate liiduväliste piiriülese ja riikidevahelise koostöö programmide kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega, võttes asjakohasel juhul igakülgselt arvesse IPA III määruses sätestatud menetlust.

ERFist ja NDICIst toetust saavate Interregi programmide puhul sätestatakse rakendusaktis määruse (EL) 2021/947 artikli 14 lõikes 2 osutatud elemendid.

ERFist ja IPA III-st toetust saavate Interregi programmide puhul hõlmab rakendusakt ka IPA III toetusesaajate või partnerriikide osalemist Interreg C ja D programmides.

2.   Komisjon ja asjaomased liikmesriigid määravad kindlaks ERFist liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele antava panuse, mida rahastatakse ka piiriülese koostöö jaoks ette nähtud IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist. Igale liikmesriigile määratud ERFi panust ei jaotata hiljem asjaomaste liikmesriikide vahel ümber.

IPA III ja NDICI vastava panuse puhul Interreg B, C ja D programmidele võetakse arvesse programmipartnerluse koosseisu liikmesriikide, IPA III toetusesaajate ja partnerriikide näol. Kõnealuse panuse võib kindlaks määrata lõike 1 esimese lõigu kohastes mitmeaastase strateegia dokumentides.

3.   ERFist antakse toetust konkreetsetele liiduvälistele piiriülestele programmidele, tingimusel et vähemalt samaväärsed summad eraldatakse IPA III piiriülese koostöö programmist ja NDICI piiriülese koostöö programmist asjaomase mitmeaastase strateegia dokumendi alusel. Sellise toetuse suhtes kohaldatakse IPA III määruses või määruses (EL) 2021/947 sätestatud ülempiiri.

Kui IPA III või NDICI asjaomase strateegilise programmitöö dokumentide läbivaatamine viib summa vähendamiseni ülejäänud aastatel, teeb iga asjaomane liikmesriik valiku järgmiste võimaluste hulgast:

a)

taotleda artikli 12 lõikes 3 osutatud mehhanismi;

b)

jätkata Interregi programmi ERFi ja IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi järelejäänud toetusega või

c)

kombineerida käesoleva lõigu punktides a ja b osutatud võimalused.

4.   Iga-aastased assigneeringud, mis vastavad ERFist, IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele antavale toetusele, kirjendatakse asjaomastele eelarveridadele 2021. aasta eelarve menetlemisel.

5.   Kui komisjon on lisanud kindla rahalise eraldise, et aidata määruse (EL) 2021/947 kohaselt partnerriike ja piirkondi ning otsuse 2013/755/EL kohaselt ÜMTsid või mõlemaid koostöö tugevdamisel naabruses asuvate liidu äärepoolseimate piirkondadega kooskõlas määruse (EL) 2021/947 artikli 33 lõikega 2 ja otsuse 2013/755/EL artikliga 87 või mõlemaga, võib ka ERF vajaduse korral käesoleva määruse kohaselt ning vastastikkuse ja proportsionaalsuse alusel osaleda NDICIst või ÜMTde programmist või mõlemast eraldatavas selliste meetmete rahastamises, mida partnerriik või -piirkond või muu üksus on rakendanud vastavalt määrusele (EL) 2021/947, mida riik, territoorium või muu üksus on rakendanud vastavalt otsusele 2013/755/EL või mida liidu äärepoolseim piirkond on rakendanud vastavalt eelkõige ühele või enamale ühisele Interreg B, C või D programmile või käesoleva määruse artiklis 59 osutatud koostöömeetmetele, mis on võetud ja mida rakendatakse käesoleva määruse kohaselt.

Artikkel 11

Interregi programmi vahendite loetelu

1.   Komisjon võtab liikmesriikide artikli 9 lõike 5 kohaselt esitatud teabe alusel vastu rakendusaktid, milles esitatakse kõigi Interregi programmide loetelu ja märgitakse iga programmi ERFi toetuse kogusumma ning, kui see on kohaldatav, igast liidu välistegevuse rahastust saadava toetuse kogusumma. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Kõnealustes rakendusaktides esitatakse ka loetelu artikli 9 lõike 4 kohaselt ümber paigutatud summadest jaotatuna liikmesriikide kaupa.

Artikkel 12

Vahendite tagastamine ja lõpetamine

1.   Kui 2022. ja 2023. aasta kohta ei ole komisjonile asjaomase aasta 31. märtsiks esitatud liiduvälist piiriülest programmi, eraldatakse ERFist kõnealusele programmile ette nähtud iga-aastane panus, mida ei ole ümber jaotatud muule samas liiduväliste piiriüleste Interregi programmide kategoorias esitatud programmile, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb.

2.   Kui 31. märtsil 2024 on veel liiduväliseid piiriüleseid Interregi programme, mida ei ole komisjonile esitatud, eraldatakse ERFist kõnealustele programmidele aastani 2027 panus, millele on osutatud artikli 9 lõikes 5, ja mida ei ole ümber jaotatud muule Interregi programmile, mida toetatakse ka vastavalt IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb.

3.   Kõik liiduvälised piiriülesed Interregi programmid, mille komisjon on juba heaks kiitnud, lõpetatakse või programmidele tehtavaid eraldisi vähendatakse kooskõlas kohaldatavate normide ja menetlustega, eelkõige kui:

a)

ükski asjaomase Interregi programmiga hõlmatud partnerriik ei ole allkirjastanud asjakohast rahastamislepingut artikli 59 kohaselt sätestatud tähtpäevaks või

b)

Interregi programmi ei ole võimalik osalevate riikide vaheliste probleemide tõttu kavandatud viisil ellu viia.

Sellisel juhul eraldatakse lõikes 1 osutatud ERFist antav panus, mis vastab aastastele maksetele, mida ei ole veel kulukohustustega seotud, või kulukohustustega seotud aastastele maksetele, mille kulukohustused on sama eelarveaasta jooksul täielikult või osaliselt vabastatud ning mida ei ole ümber jaotatud muule Interregi programmile, mida toetatakse ka vastavalt IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb.

4.   Sellise Interreg B programmi puhul, mille komisjon on juba heaks kiitnud, lõpetatakse partnerriigi või ÜMT osalemine, kui esineb üks lõike 3 esimese lõigu punktis a või b sätestatud olukord.

Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul ülejäänud osalevad partnerriigid taotlevad, et

a)

Interregi programm lõpetataks, iseäranis juhul, kui selle ühise arendamisega seotud peamisi probleeme ei ole võimalik lahendada ilma kõnealuse partnerriigi või ÜMT osaluseta;

b)

kõnealusele Interregi programmile tehtavaid eraldisi vähendataks kooskõlas kohaldatavate normide ja menetlustega või

c)

Interregi programm jätkuks ilma kõnealuse partnerriigi või ÜMT osaluseta.

Kui Interregi programmile tehtavaid eraldisi vähendatakse vastavalt punktile b, kantakse ERFi panus, mis vastab aastastele maksetele, mida ei ole veel kulukohustustega seotud, üle teisele Interregi B programmile, milles asjaomane liikmesriik osaleb või asjaomased liikmesriigid osalevad, või kui liikmesriik osaleb ainult ühes Interregi B programmis, kantakse toetus üle ühele või mitmele liidusisesele piiriülesele Interregi programmile, milles asjaomane liikmesriik osaleb.

5.   Käesoleva artikli kohaselt vähendatud IPA III, NDICI või ÜMTde programmi panuseid kasutatakse IPA III määruse, määruse (EL) 2021/947 või otsuse 2013/755/EL kohaselt.

6.   Kui kolmas riik, partnerriik või ÜMT, kes osaleb Interregi programmi rakendamisel riigi vahenditega, mis ei kujuta endast ERFist või liidu välistegevuse rahastust antava toetuse riiklikku kaasrahastamist, ja kes on saanud artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumendi, vähendab kõnealust osalust Interregi programmi rakendamise ajal kas täielikult või seoses juba valitud ühistegevustega, taotleb osalev liikmesriik või taotlevad osalevad liikmesriigid ühte käesoleva artikli lõike 4 teises lõigus sätestatud võimalust.

Artikkel 13

Kaasrahastamismäärad

1.   Iga Interregi programmi tasandi kaasrahastamismäär ei tohi olla kõrgem kui 80 %.

2.   Käesoleva artikli lõikest 1 olenemata ei tohi Interreg D programmide kaasrahastamismäär olla kõrgem kui 85 %, välja arvatud juhul, kui otsuses 2013/755/EL või selle otsuse alusel vastu võetud õigusaktis, või kui see on kohaldatav, määruse (EL) 2021/947 või selle määruse alusel vastu võetud õigusaktis on kindlaks määratud kõrgem protsendimäär.

3.   Kui Interregi programme toetatakse ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist ning ERFi eraldis moodustab 50 % või vähem liidu kogueraldisest, võib IPA III määruses või selle määruse alusel vastu võetud õigusaktis kindlaks määrata kõrgema protsendimäära.

4.   Kui Interregi programme toetatakse ERFist ja kas ainult NDICIst või nii NDICIst kui ka IPA III-st ning kui ERFi eraldis moodustab 50 % või vähem liidu kogueraldisest, võib määruses (EL) 2021/947 või selle määruse alusel vastu võetud õigusaktis kehtestada kõrgema protsendimäära.

II PEATÜKK

INTERREGI ERIEESMÄRGID JA VALDKONDLIK KESKENDAMINE

Artikkel 14

Interregi erieesmärgid

1.   Määruse (EL) 2021/1058 artiklis 5 sätestatud kohaldamisala piires aitavad ERF ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastud määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärkide saavutamisele kaasa Interregi programmide raames võetavate ühismeetmete kaudu.

2.   Rahu ja leppimise saavutamist toetava piiriülese programmi PEACE PLUS puhul toetab ERF poliitikaeesmärgi nr 4 raames erieesmärgina ka asjaomaste piirkondade sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku stabiilsuse edendamist, seda eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse arendamise meetmete abil. Kõnealust erieesmärki toetatakse eraldiseisva prioriteediga.

3.   Lisaks määruse (EL) 2021/1058 artiklis 3 sätestatud ERFi erieesmärkidele aitavad ERF ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastud Interregi programmide ühismeetmete kaudu kaasa ka määruse (EL) 2021/1057 artikli 4 lõike 1 kohaste erieesmärkide a–l saavutamisele.

4.   Interregi programmide raames võivad ERF ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastud toetada ka Interregi erieesmärki „Koostöö parem juhtimine“ ühe või mitme järgmise meetme kaudu:

a)

suurendada avaliku sektori asutuste, eelkõige nende, kes on volitatud haldama konkreetset territooriumi, ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust (kõik tegevussuunad);

b)

tõhustada avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike, kodanikuühiskonna osalejate ja asutuste vahelise koostöö edendamise kaudu, eelkõige selleks, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel (tegevussuunad A, C, D ja asjakohasel juhul tegevussuund B);

c)

luua vastastikust usaldust, eelkõige soodustades inimestevahelisi tegevusi (tegevussuunad A, D ja asjakohasel juhul tegevussuund B);

d)

suurendada avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust, et rakendada makropiirkondade ja merepiirkondade strateegiaid ning teisi territoriaalseid strateegiaid (kõik tegevussuunad);

e)

edendada kestlikku demokraatiat ning toetada kodanikuühiskonna osalejaid ja nende rolli reformiprotsessis ja demokraatiale üleminekul (kõik tegevussuunad, kaasates kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd), ning

f)

muud meetmed, millega toetatakse koostöö paremat juhtimist (kõik tegevussuunad).

5.   Interregi programmide raames võivad ERF ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastud aidata kaasa ka Interregi erieesmärgi „Ohutum ja turvalisem Euroopa“ saavutamisele, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas kolmandate riikide kodanike, näiteks rändajate ja rahvusvahelise kaitse saajate kaitse ning majandusliku ja sotsiaalse integreerimise alal võetavate meetmete abil.

Artikkel 15

Valdkondlik keskendamine

1.   Vähemalt 60 % ERFi panusest ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastute eraldistest igale Interreg A, B ja D programmile eraldatakse poliitikaeesmärgile nr 2 ning maksimaalselt kahele määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud muule poliitikaeesmärgile.

Sisemaismaapiiril asuvate Interreg A programmidega eraldatakse vähemalt 60 % ERFi panusest poliitikaeesmärkidele nr 2 ja 4 ning maksimaalselt kahele määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud muule poliitikaeesmärgile.

2.   Kuni 20 % ERFi panusest ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastute eraldistest igale Interreg A, B ja D programmile võib eraldada Interregi erieesmärgile „Koostöö parem juhtimine“ ning kuni 5 % liiduvälisele Interregi erieesmärgile „Ohutum ja turvalisem Euroopa“.

3.   Kui Interreg B programmist toetatakse makropiirkonna strateegiat või merepiirkondade strateegiat, peab vähemalt 80 % ERFi panusest ja, kui see on kohaldatav, osa liidu välistegevuse rahastute eraldisest aitama kaasa muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkide saavutamisele.

4.   Kõik määruse (EL) 2021/1060 artikli 5 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgid ja Interregi erieesmärk „Koostöö parem juhtimine“ võidakse valida programmide Interreg Europe ja URBACT jaoks. Programmide INTERACT ja ESPON puhul jaotatakse ERFi kogupanus ja, kui see on kohaldatav, liidu välistegevuse rahastute kogueraldis Interregi erieesmärgile „Koostöö parem juhtimine“.

III PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ

I JAGU

Interregi programmide ettevalmistamine, heakskiitmine ja muutmine

Artikkel 16

Interregi programmide ettevalmistamine ja esitamine

1.   Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu eelarve jagatud täitmise korras, välja arvatud Interreg D programmide puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise korras kokkuleppel asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikidega ning pärast sidusrühmadega konsulteerimist.

2.   Osalevad liikmesriigid ning asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid valmistavad Interregi programmi ette vastavalt lisas sätestatud vormile ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

3.   Osalevad liikmesriigid valmistavad Interregi programmi ette koostöös määruse (EL) 2021/1060 artiklis 8 osutatud programmipartneritega. Makropiirkondade või mere vesikonna strateegiaid hõlmavate Interreg B programmide ettevalmistamisel peavad liikmesriigid ja programmipartnerid võtma arvesse asjaomaste makropiirkondade ja mere vesikonna strateegiate temaatilisi prioriteete ja konsulteerima asjaomaste osalejatega ning tagama, et need makropiirkonna ja mere vesikonna tasandi osalejad viiakse kokku programmitöö perioodi alguses kooskõlas nimetatud artikliga.

Osalevad kolmandad riigid või partnerriigid või kohaldatavuse korral ÜMTd kaasavad ka kõnealuses artiklis osutatutega samaväärseid programmipartnereid, sealhulgas piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioone.

4.   Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab Interregi programmi komisjonile 2. aprilliks 2022 kõigi osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide nimel.

Kui Interregi programm hõlmab toetust liidu välistegevuse rahastust, esitab liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, Interregi programmi komisjonile hiljemalt üheksa kuu möödumisel pärast seda, kui komisjon on artikli 10 lõike 1 kohase asjaomase mitmeaastase strateegia dokumendi vastu võtnud või kooskõlas liidu välistegevuse rahastut käsitleva vastava seadusandliku põhiõigusaktiga.

5.   Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd kinnitavad enne Interregi programmi komisjonile esitamist kirjalikult, et nad on nõus programmi sisuga. See nõusolek peab sisaldama kõigi osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde siduvat kohustust