ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 206

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
11. juuni 2021


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/821, 20. mai 2021, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (uuesti sõnastatud)

1

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

11.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/821,

20. mai 2021,

millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009 (2) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse, tulemuslikkuse ja tõhususe huvides uuesti sõnastada.

(2)

Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et liit ja selle liikmesriigid võtavad kahesuguse kasutusega kaupade valdkonnas täiel määralt arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi. Asjakohased kaalutlused hõlmavad rahvusvahelisi kohustusi ja ülesandeid, asjaomastest sanktsioonidest tulenevaid kohustusi, riikliku välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud kaalutlusi, sealhulgas neid, mis sisalduvad nõukogu ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP (3), sealhulgas inimõigused, ning kavandatud lõppkasutusega ja sellest kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlused. Käesoleva määruse kaudu näitab liit võetud kohustust säilitada kahesuguse kasutusega kaupade suhtes ranged õiguslikud nõuded ning tugevdada asjaomase teabe vahetamist ja suurendada läbipaistvust. Küberseirekaupade puhul peaksid liikmesriikide pädevad asutused hindama eelkõige ohtu, et neid võidakse kasutada seoses siserepressioonide või inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste rikkumistega.

(3)

Käesoleva määruse eesmärk on ka tugevdada eksportijatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) antavaid suuniseid vastutustundlike tavade kohta, kahjustamata seejuures nende kahesuguse kasutusega kaupade eksportijate või muude seotud tööstusharude või akadeemiliste ringkondade, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis, üleilmset konkurentsivõimet.

(4)

ÜRO Julgeolekunõukogu 28. aprillil 2004 vastu võetud resolutsioonis 1540 (2004) leiti, et kõik riigid peavad võtma ja jõustama tulemuslikke meetmeid, et kehtestada riigisisene kontroll tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ning nende kandevahendite leviku tõkestamiseks, sealhulgas asjakohase kontrolli kehtestamise kaudu nendega seotud materjalide, seadmete ja tehnoloogia üle. Kontrollid on nõutavad ka selliste rahvusvaheliste kokkulepetega nagu keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon (edaspidi „keemiarelvade keelustamise konventsioon“ või „CWC“) ning bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon (edaspidi „bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon“ või „BWC“) ning kooskõlas mitmepoolse ekspordikontrolli korra raames võetud kohustustega.

(5)

Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi ühist tulemuslikku kontrollisüsteemi on seega vaja selleks, et tagada, et liikmesriigid ja liit täidavad oma rahvusvahelisi kohustusi ja ülesandeid. eelkõige tuumarelva leviku tõkestamise, piirkondliku rahu, julgeoleku ja stabiilsuse ning inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse valdkonnas.

(6)

12. detsembri 2003. aasta massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegias (edaspidi „massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegia“) rõhutatakse liidu eesmärki tagada tugev riiklik ja rahvusvaheliselt koordineeritud ekspordikontroll.

(7)

Väga oluline on, et eksportijad, vahendajad, tehnilise abi osutajad ja muud asjaomased sidusrühmad aitaksid kaasa kaubanduskontrolli üldisele eesmärgile. Selleks et nad saaksid tegutseda kooskõlas käesoleva määrusega, tuleb määrusega hõlmatud tehingutega seotud riske hinnata ettevõttesiseste nõuetele vastavuse programmide raames tehingute järelevalve meetmete abil, mida tuntakse ka nõuetekohase hoolsuse põhimõttena. Sellega seoses tuleb ettevõttesiseste nõuetele vastavuse programmide väljatöötamisel ja rakendamisel arvesse võtta eelkõige eksportijate suurust ja organisatsioonilist struktuuri.

(8)

Selleks et vähendada riski, et isikud, kes on olnud kaasosalised tõsistes inimõiguste või rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumistes või vastutavad nende korraldamise või toimepanemise eest, võivad teatavaid liidu tolliterritooriumilt eksporditud loetlemata küberseirekaupu väärkasutada, on asjakohane selliste kaupade ekspordi kontroll . Kaasnevad riskid on seotud eelkõige juhtumitega, kus küberseirekaubad on spetsiaalselt kavandatud info- ja telekommunikatsioonisüsteemidesse sissetungimiseks või nende andmepakettide süvaseireks, et füüsilisi isikuid varjatult jälgida nendes süsteemides sisalduvate andmete, sealhulgas biomeetriliste andmete jälgimise, ekstraheerimise, kogumise või analüüsimise teel. Kaupu, mida kasutatakse puhtäriliseks otstarbeks, nagu arveldamine, turundus, kvaliteediteenused, kasutajate rahulolu või võrguturve, ei peeta üldiselt selliste riskidega seotuks.

(9)

Loetlemata küberseirekaupade ekspordi tulemusliku kontrolli tugevdamiseks on oluline veelgi ühtlustada lauskontrolli kohaldamist kõnealuses valdkonnas. Selleks kohustuvad liikmesriigid sellist kontrollimist toetama, jagades omavahel ja komisjoniga teavet, eelkõige küberseirekaupade tehnoloogia arengu kohta, ning olles valvsad selliste kontrollide kohaldamisel, et edendada teabevahetust liidu tasandil.

(10)

Selleks et liit saaks kiiresti reageerida olemasoleva tehnoloogia tõsisele väärkasutamisele või kujunemisjärgus tehnoloogiatega seotud uutele riskidele, tuleks luua mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel uue riski tuvastamise korral oma tegevust kooskõlastada. Kooskõlastamisele peaksid järgnema algatused samaväärsete kontrollide korraldamiseks mitmepoolsel tasandil, et laiendada reageerimist tuvastatud riskile.

(11)

Samuti tuleks kontrollida kahesuguse kasutusega tarkvara ja tehnoloogia edastamist elektrooniliste andmekandjate kaudu või faksi või telefoni teel liidu tolliterritooriumist väljaspool asuvatesse sihtkohtadesse. Selleks et vähendada eksportijate ja liikmesriikide pädevate asutuste halduskoormust, tuleks teatava edastamise, näiteks andmete pilve edastamise puhul ette näha üld- või koondload või sätete ühtlustatud tõlgendused.

(12)

Arvestades tolliasutuste olulist rolli ekspordikontrolli jõustamisel, peaksid käesolevas määruses kasutatud mõisted olema võimalikult suurel määral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 (4) (edaspidi „liidu tolliseadustik“) sätestatud määratlustega.

(13)

Kahesuguse kasutusega kaupade eksporti võivad olla kaasatud eri isikute kategooriad, sh sellised füüsilised isikud nagu teenuseosutajad, teadlased, konsultandid ja isikud, kes edastavad kahesuguse kasutusega kaupu elektrooniliselt. On oluline, et kõik sellised isikud oleksid teadlikud riskidest, mis on seotud tundlike kaupade ekspordi ja nendega seotud tehnilise abi osutamisega. Eelkõige võib teatavaid raskusi tekkida akadeemilistel ja teadusasutustel, mis muu hulgas tuleneb nende üldisest pühendumisest vabale mõttevahetusele, tipptehnoloogia sagedasest kasutamisest teadustöös, organisatsioonilisest struktuurist ja teadusvahetuse rahvusvahelisest iseloomust. Liikmesriigid ja komisjon peaksid vajaduse korral suurendama akadeemiliste ja teadusringkondade teadlikkust ning andma neile kohandatud suuniseid nende konkreetsete raskuste lahendamiseks. Kooskõlas mitmepoolse ekspordikontrolli korraga peaks kontrolli rakendamine võimaldama võimalikult suures ulatuses kasutada ühist lähenemisviisi teatavate sätete suhtes, mis käsitlevad eelkõige akadeemiliste ringkondadega seotud kontrollivabastuse märkusi „fundamentaalteaduslikud uuringud“ ja „üldkasutatav“.

(14)

Vahendaja määratlus tuleks läbi vaadata, et see hõlmaks juriidilisi isikuid ja partnerlusi, kellel ei ole liikmesriigis elu- ega asukohta ja kes osutavad vahendusteenuseid liidu tolliterritooriumilt.

(15)

Lissaboni lepingus selgitatakse, et piiriülest liikumist hõlmava tehnilise abi osutamine kuulub liidu pädevusse. Seepärast on asjakohane lisada tehnilise abi määratlus ja täpsustada, kuidas abi osutamist kontrollitakse. Lisaks tuleks tulemuslikkuse ja järjekindluse tagamiseks tehnilise abi osutamise kontrolle ühtlustada.

(16)

Nagu määruses (EÜ) nr 428/2009 peaks liikmesriigi asutustel olema teatavate asjaolude korral võimalik keelata liiduvälise kahesuguse kasutusega kauba transiit juhul, kui neil on luureteenistustelt või muudest allikatest saadud teabe põhjal piisavalt alust kahtlustada, et kõnealune kaup on ette nähtud või võib olla ette nähtud tervikuna või osaliselt sõjaliseks lõppkasutuseks riigis, mille suhtes kohaldatakse relvaembargot, või massihävitusrelvade või nende kandevahendite levitamiseks.

(17)

Lubade andmise tingimusi ja nõudeid tuleks asjakohasel juhul ühtlustada, et hoida ära konkurentsimoonutused ning tagada kogu liidu tolliterritooriumil järjekindel ja tulemuslik kontroll. Selleks on kõigis kontrolliolukordades vaja ka selgelt kindlaks määrata liikmesriikide pädevad asutused. Otsuse tegemine ühekordsete, koond- või riiklike üldiste ekspordilubade, vahendusteenuste osutamise lubade ja tehnilise abi, liiduvälise kahesuguse kasutusega kauba transiidi ja IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade liidu tolliterritooriumi piires edasitoimetamise lubade kohta on liikmesriigi asutuste ülesanne.

(18)

Tuleks kehtestada suunised ettevõttesiseste nõuetele vastavuse programmide kohta, et aidata luua võrdseid võimalusi eksportijate jaoks ning soodustada tulemuslikku kontrolli. Suunistes tuleks arvesse võtta erinevusi eksportijate ja tütarettevõtjate suuruses, ressurssides, tegevusvaldkondades ning muudes omadustes ja tingimustes, nagu kontsernisisesed nõuetele vastavuse struktuurid ja standardid, vältides seega ühe mudeli kohaldamist kõigile ning aidates igal eksportijal leida oma lahendused nõuetele vastavuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Ekspordi koondluba kasutavad eksportijad peaksid rakendama ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi, välja arvatud juhul, kui pädev asutus ei pea seda vajalikuks muude asjaolude tõttu, mida ta on eksportija esitatud ekspordi koondloa taotluse menetlemisel arvesse võtnud.

(19)

Kasutusele tuleks võtta täiendavad liidu üldised ekspordiload, et vähendada ettevõtjate, eelkõige VKEde, ja ametiasutuste halduskoormust, tagades samal ajal asjaomaste kaupade ja nende sihtkohtade piisava kontrolli. Vajaduse korral võivad liikmesriigid anda eksportijatele juhiseid üldiste lubade kohaldamise kohta. Kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, võivad nad kasutusele võtta ka riiklikud üldised ekspordiload madala riskiga ekspordi jaoks. Suurte projektide jaoks tuleks kehtestada koondluba, et viia lubade andmise tingimused kooskõlla tööstuse erivajadustega.

(20)

Komisjon tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega peaks välja töötama suunised ja/või soovitused parimate tavade kohta, et aidata kontrolle praktikas kohaldada. Suuniste ja/või soovituste koostamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse VKEde teabevajadusi.

(21)

Kahesuguse kasutusega kaupade, sihtkohtade ja suuniste ühised loetelud on tulemusliku ekspordikontrolli korra oluline osa.

(22)

Liikmesriigid, kes koostavad käesoleva määruse kohaselt riiklikud kontrolliloetelud, peaksid sellistest loeteludest teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike. Samuti peaksid liikmesriigid teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike kõikidest loa andmisest keeldumise otsustest ekspordi puhul, milleks riikliku kontrolliloetelu alusel luba nõutakse.

(23)

Selleks et liit saaks kiiresti tegutseda liidu üldiste ekspordilubade alusel toimuva ekspordi tundlikkuse hindamisega ning tehnika ja äri arenguga seotud olukorra muutumisel, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikliga 290 vastu deleeritud õigusakte käesoleva määruse I , II ja IV lisa muutmise kohta. Otsused I lisas esitatud selliste kahesuguse kasutusega kaupade ühiste loetelude ajakohastamiseks, mille suhtes kohaldatakse ekspordikontrolli, peaksid olema kooskõlas ülesannete ja kohustustega, mille liikmesriigid või liit on võtnud asjakohaste massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja mitmepoolse ekspordikontrolli korra osalistena või asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel. Kui I lisa muudetakse seoses kahesuguse kasutusega kaupadega, mis on esitatud samuti II või IV lisas, tuleks kõnealuseid lisasid vastavalt muuta. Otsused II lisa jagudes A–H esitatud selliste kahesuguse kasutusega kaupade ühise loetelu ajakohastamiseks, mille suhtes kohaldatakse ekspordikontrolli, tuleks teha võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud hindamiskriteeriume. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(24)

Komisjon peaks avaldama I lisa ajakohastatud versioonid delegeeritud õigusaktidega kõigis liidu ametlikes keeltes.

(25)

Komisjon peaks avaldama liikmesriikides kehtivate riiklike kontrolliloetelude kogumi kõigis liidu ametlikes keeltes ja seda ajakohastama.

(26)

Kahesuguse kasutusega kaupade eksporti reguleerivad riigisisesed sätted ja otsused tuleks vastu võtta ühise kaubanduspoliitika ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/479 (6) raames. Teabe piisav vahetamine riigisiseste sätete ja otsuste kohta ning sellealased konsultatsioonid peaksid tagama kontrollide tulemusliku ja järjekindla kohaldamise kogu liidu tolliterritooriumil.

(27)

Kahesuguse kasutusega kaupade vaba liikumise eelduseks liidu tolliterritooriumil on ühise kontrollisüsteemi olemasolu.

(28)

Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks säilitavad liikmesriigid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 36 ja kõnealuse artikli piires ning kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega õiguse kontrollida teatavate kahesuguse kasutusega kaupade edasitoimetamist liidu tolliterritooriumil. Võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste kohustuste muutumist ning tehnoloogia ja kaubanduse arengut edasitoimetamise tundlikkuse hindamise osas, tuleks IV lisas esitatud selliste kahesuguse kasutusega kaupade loetelu, mille suhtes kohaldatakse liidusisesel edasitoimetamisel kontrolle, korrapäraselt läbi vaadata. Otsused IV lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade ühiste loetelude ajakohastamiseks tuleks teha võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 36, nimelt liikmesriikide avaliku korra ja ja avaliku julgeoleku huve.

(29)

Liikmesriigid ja komisjon kirjutasid 22. septembril 1998. aastal alla liikmesriikide, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vaheliste asjakohaste kaitsemeetmete kokkulepete lisaprotokollidele, mis muu hulgas kohustavad liikmesriike andma teavet eriseadmete ja mittetuumamaterjalide edasitoimetamise kohta. Liidusisesel edasitoimetamisel tehtavad kontrollid peaksid võimaldama liidul ja tema liikmesriikidel täita kõnealustest kokkulepetest tulenevaid kohustusi.

(30)

Kontrolli ühtseks ja järjekindlaks kohaldamiseks kogu liidus on asjakohane laiendada liikmesriikide ja komisjoni vaheliste konsultatsioonide ja teabevahetuse ulatust ning võtta kasutusele vahendid, millega toetada ühise ekspordikontrolli raamistiku arendamist kogu liidus, näiteks elektrooniline lubade andmise kord, tehnilised eksperdirühmad ja nõuete täitmise tagamise koordineerimise mehhanismi loomine. Eriti oluline on tagada, et kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm ja tehnilised eksperdirühmad konsulteerivad, kui see on kohane, eksportijate, vahendajate, tehnilise abi osutajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas tööstuse ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, keda käesolev määrus puudutab.

(31)

Kuna tolliasutused kasutavad teiste tolliasutustega teatava teabe vahetamiseks kooskõlas liidu tollieeskirjadega riskijuhtimissüsteemi, on samuti asjakohane tagada tihe koostöö lubasid andvate asutuste ja tolliasutuste vahel.

(32)

On asjakohane selgitada, et niivõrd, kui see on seotud isikuandmetega, peaks teabe töötlemine ja vahetamine toimuma vastavalt kohaldatavatele normidele, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist ning on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2016/679 (7) ja (EL) 2018/1725 (8).

(33)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe kaitse, eelkõige kooskõlas komisjoni otsustega (EL, Euratom) 2015/443 (9) ja (EL, Euratom) 2015/444 (10) ning nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (11). Eeskätt hõlmab see kohustust salastatud teabe salastatuse taset mitte alandada ega salastatust kustutada ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Salastamata tundlikku teavet või konfidentsiaalsel alusel esitatud teavet tuleks ametiasutuste poolt sellisena käsitleda.

(34)

Tulemusliku ekspordikontrolli korra olulised elemendid on erasektori, eelkõige VKEde kaasamine ja läbipaistvus. Seepärast on asjakohane ette näha, et käesoleva määruse kohaldamist toetavaid suuniseid arendatakse vajaduse korral pidevalt ja et kontrollide rakendamise kohta avaldatakse liidu iga-aastane aruanne.

(35)

Liidu iga-aastane aruanne kontrollide rakendamise kohta peaks sisaldama asjakohast teavet käesoleva määruse kohaste lubade andmise ja kontrollide jõustamise kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada teatavate andmete konfidentsiaalsuse kaitse, eelkõige juhul, kui loa andmete avaldamine võib mõjutada liikmesriikide tõstatatud riikliku julgeolekuga seotud probleeme või ohustada ärisaladust ning võimaldada liiduvälistel tarnijatel minna mööda liikmesriikide piiravatest lubade andmise otsustest.

(36)

Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks peaks iga liikmesriik võtma meetmeid, et anda pädevale asutusele asjakohased volitused.

(37)

Massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia kohaselt peaks iga liikmesriik määrama kindlaks käesoleva määruse sätete rikkumise korral rakendatavad tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Lisaks on asjakohane kehtestada sätted tulemusliku kontrolli tagamise toetamiseks, muu hulgas kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi kaudu.

(38)

Liidu tolliseadustik sisaldab muu hulgas kaupade eksporti ja reeksporti käsitlevaid sätteid. Käesoleva määrusega ei kitsendata mingil viisil liidu tolliseadustiku ja selle rakendussätetega ette nähtud ega neist tulenevaid volitusi.

(39)

Ekspordikontroll edendab rahvusvahelist julgeolekut ja mõjutab kaubandust kolmandate riikidega. Seepärast on asjakohane arendada kolmandate riikidega dialoogi, et soodustada võrdsete tingimuste loomist ja suurendada rahvusvahelist julgeolekut. Eelkõige peaksid liikmesriigid ja komisjon suurendama oma panust mitmepoolse ekspordikontrolli korraga seotud tegevusse. Liikmesriigid ja komisjon peaksid samuti toetama sellise korra raames tugeva ekspordikontrolli väljatöötamist, kuna see on rahvusvaheliste parimate tavade üleilmne alus ja mudel ning oluline vahend rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse tagamiseks. Panus tuleks anda siis, kui kõik liikmesriigid on tuvastanud küberseirekaupade valdkonnas uue riski, et tagada mitmepoolselt võrdsed tingimused.

(40)

Käesoleva määruse kohaldamine ei mõjuta komisjoni 15. septembri 2015. aasta delegeeritud otsust, mis täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1104/2011/EL (12), millega kehtestatakse spetsiifilised normid Galileo programmi raames pakutavate avalike reguleeritud teenuste (PRS) jaoks ette nähtud kaupade ekspordi kontrollimiseks.

(41)

Käesoleva määrusega austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kahesuguse kasutusega kaubad“ – kaubad, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, mis hõlmab kaupu, mida saab kasutada tuuma-, keemia- või bioloogiliste relvade või nende kandevahendite kavandamiseks, arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks, sealhulgas kõik kaubad, mida saab kasutada nii muul otstarbel kui plahvatuse tekitamiseks, st mitte lõhkeainena, kui ka abivahendina tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tootmisel;

2)

„eksport“ –

a)

ekspordiprotseduur liidu tolliseadustiku artikli 269 tähenduses;

b)

reeksport liidu tolliseadustiku artikli 270 tähenduses; reeksport toimub ka siis, kui liidu tolliterritooriumi läbiva transiidi käigus vastavalt käesoleva artikli punktile 11 tuleb esitada väljumise ülddeklaratsioon, kuna kaupade lõppsihtkoht on muutunud;

c)

välistöötlemisprotseduur liidu tolliseadustiku artikli 259 tähenduses; või

d)

tarkvara ja tehnoloogia edastamine elektroonilise andmekandja kaudu, sealhulgas faksi, telefoni, elektronposti või mõne muu elektroonilise vahendi teel väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta; see hõlmab tarkvara ja tehnoloogia elektroonilist kättesaadavaks tegemist väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvatele füüsilistele või juriidilistele isikutele või partnerlustele; samuti hõlmab see tehnoloogia suulist edastamist, kui tehnoloogiat kirjeldatakse kõneedastusvahendi kaudu;

3)

„eksportija“ –

a)

füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kellel on ekspordideklaratsiooni või reekspordideklaratsiooni või väljumise ülddeklaratsiooni aktsepteerimise ajal leping kolmanda riigi kaubasaajaga ning kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole liidu tolliterritooriumi; kui ekspordilepingut ei ole sõlmitud või kui lepingupool ei tegutse iseenda nimel, on eksportija isik, kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole liidu tolliterritooriumi;

b)

füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kes teeb otsuse tarkvara või tehnoloogia edastamise kohta elektroonilise andmekandja kaudu, sealhulgas faksi, telefoni, elektronposti või mõne muu elektroonilise vahendi teel väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta või sellise tarkvara ja tehnoloogia elektroonilise kättesaadavaks tegemise kohta väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvatele juriidilistele või füüsilistele isikutele või partnerlustele.

Kui kahesuguse kasutusega kaupade käsutaja on ekspordilepingu alusel isik, kelle elu- või asukoht on väljaspool liidu tolliterritooriumi, on eksportijaks lepinguosaline, kelle elu- või asukoht on liidu tolliterritooriumil;

c)

kui käesoleva punkti alapunktid a ega b ei ole kohaldatavad, füüsiline isik, kes veab eksporditavat kahesuguse kasutusega kaupa, kui see kaup kuulub üksikisiku pagasi hulka komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 1 punkti 19 alapunkti a tähenduses (13);

4)

„ekspordideklaratsioon“ – dokument, millega füüsiline või juriidiline isik või partnerlus väljendab ettenähtud vormis ja viisil oma soovi suunata punkti 1 kohased kahesuguse kasutusega kaubad ekspordiprotseduurile;

5)

„reekspordideklaratsioon“ – liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 13 kohane toiming;

6)

„väljumise ülddeklaratsioon“ – liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 10 kohane toiming;

7)

„vahendusteenused“ –

a)

selliste tehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine, mille eesmärk on kahesuguse kasutusega kaupade ost, müük või tarnimine kolmandast riigist mõnda teise kolmandasse riiki; või

b)

kolmandates riikides asuvate kahesuguse kasutusega kaupade müümine või ostmine eesmärgiga toimetada need edasi mõnda teise kolmandasse riiki.

Käesoleva määruse kohaldamisel jäetakse käesolevast mõistest välja üksnes kõrvalteenuste osutamine. Kõrvalteenused on transport, finantsteenused, kindlustus või edasikindlustus või üldine reklaam või müügiedendus. ;

8)

„vahendaja“ – füüsiline või juriidiline isik või partnerlus , kes osutab vahendusteenuseid liidu tolliterritooriumilt kolmanda riigi territooriumile;

9)

„tehniline abi“ – tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, hoolduse või muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe või tööoskuste edastamise või konsultatsiooniteenuste kaudu, sealhulgas elektrooniliselt, telefoni teel või muus suulises vormis osutatav abi;

10)

„tehnilise abi osutaja“ –

a)

füüsiline või juriidiline isik või partnerlus , kes osutab tehnilist abi liidu tolliterritooriumilt kolmanda riigi territooriumile;

b)

füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis ning kes osutab tehnilist abi kolmanda riigi territooriumil; või

c)

füüsiline või juriidiline isik või partnerlus, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis ning kes osutab tehnilist abi ajutiselt liidu tolliterritooriumil viibivale kolmanda riigi residendile;

11)

„transiit“ – liiduvälise kahesuguse kasutusega kauba veo sisenemine liidu tolliterritooriumile ja selle läbimine, sihtkohaga väljaspool liidu tolliterritooriumi, kui kõnealune kaup :

a)

on suunatud välistransiidiprotseduurile vastavalt liidu tolliseadustiku artiklile 226 ja üksnes läbib liidu tolliterritooriumi;

b)

laaditakse ümber vabatsooni piires või reeksporditakse vahetult sealt;

c)

ladustatakse ajutiselt ja reeksporditakse vahetult ajutise ladustamise rajatisest; või

d)

toodi liidu tolliterritooriumile sama laeva või õhusõidukiga, millega see viiakse sellelt territooriumilt välja vahepealse mahalaadimiseta;

12)

„ühekordne ekspordiluba“ – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kaupade edastamiseks ühele kolmanda riigi lõppkasutajale või kaubasaajale ja mis kehtib ühe või enama kahesuguse kasutusega kauba kohta;

13)

„ekspordi koondluba“ – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kahesuguse kasutusega kaupade liigi või kategooria kohta ning mis võib kehtida eksportimiseks ühele või enamale kindlaksmääratud lõppkasutajale ja/või ühte või enamasse kindlaksmääratud kolmandasse riiki;

14)

„suure projekti luba“ – ühekordne ekspordiluba või ekspordi koondluba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kahesuguse kasutusega kaupade liigi või kategooria kohta ning mis võib kehtida eksportimiseks ühele või enamale kindlaksmääratud lõppkasutajale ühte või enamasse kindlaksmääratud kolmandasse riiki teatava suuremahulise projekti jaoks ;

15)

„liidu üldine ekspordiluba“ – teatavatesse sihtriikidesse eksportimise luba, mis antakse kõigile eksportijatele, kes täidavad II lisa jagudes A–H loetletud tingimusi ja nõudeid;

16)

„riiklik üldine ekspordiluba“ – ekspordiluba, mis on määratletud riigisisestes õigusaktides vastavalt artikli 12 lõikele 6 ja III lisa jaole C;

17)

„liidu tolliterritoorium“ – liidu tolliterritoorium liidu tolliseadustiku artikli 4 tähenduses;

18)

„liiduväline kahesuguse kasutusega kaup“ – kaup, millel on liiduvälise kauba staatus liidu tolliseadustiku artikli 5 lõike 24 tähenduses;

19)

„relvaembargo“ – relvaembargo, mis on kehtestatud vastavalt nõukogu otsusele või ühisele seisukohale või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) otsusele või ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga;

20)

„küberseirekaubad“ – kahesuguse kasutusega kaubad, mis on spetsiaalselt kavandatud füüsiliste isikute varjatud jälgimiseks info- ja telekommunikatsioonisüsteemidest saadud andmete jälgimise, ekstraheerimise, kogumise või analüüsimise teel;

21)

„ettevõttesisene nõuetele vastavuse programm“ – eksportijate poolt käesoleva määruse sätete ja eesmärkide ning määruse kohaselt rakendatavate lubade andmise tingimuste ja nõuete täitmise hõlbustamiseks kasutusele võetud pidev, tulemuslik, asjakohane ja proportsionaalne poliitika ja protseduurid, mis muu hulgas hõlmavad nõuetekohase hoolsuse meetmeid, mille abil hinnatakse kaupade lõppkasutajatele eksportimise ja lõppkasutusega seotud riske;

22)

„põhimõtteliselt identne tehing“ – tehing, mis hõlmab samale lõppkasutajale või kaubasaajale mõeldud kaupa, millel on sisuliselt samad parameetrid või tehnilised näitajad.

II PEATÜKK

KOHALDAMISALA

Artikkel 3

1.   I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks on vaja ekspordiluba.

2.   Vastavalt artiklile 4, 5, 9 või 10 on luba vaja ka teatavate I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks kõikidesse või teatavatesse sihtkohtadesse.

Artikkel 4

1.   I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks on vaja luba juhul, kui pädev asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada:

a)

keemia-, tuuma- või bioloogiliste relvade või teiste tuumalõhkeseadmete arendamiseks, tootmiseks, töötlemiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, ladustamiseks, avastamiseks, identifitseerimiseks või levitamiseks või selliste relvade kanderakettide arendamiseks, tootmiseks, hooldamiseks või ladustamiseks;

b)

sõjaliseks lõppkasutuseks, kui ostjariigi või sihtriigi suhtes kohaldatakse relvaembargot; käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „sõjaline lõppkasutus“:

i)

liikmesriigi sõjaliste kaupade nimekirjas sisalduvate sõjaliste kaupade hulka lisamine;

ii)

tootmis-, katse- ja analüüsiseadmete ja nende komponentide kasutamine liikmesriigi sõjaliste kaupade nimekirjades sisalduvate sõjaliste kaupade arendamiseks, tootmiseks või hooldamiseks või

iii)

lõpetamata toodete kasutamine liikmesriigi sõjaliste kaupade nimekirjades sisalduvaid sõjalisi kaupu tootvas tehases;

c)

riigi sõjalise kaupade nimekirjas sisalduvate selliste sõjaliste kaupade osade või komponentidena, mis on teatava liikmesriigi territooriumilt eksporditud ilma selle liikmesriigi loata või vastuolus selle liikmesriigi õigusaktides sätestatud loaga.

2.   Kui eksportija kavatseb eksportida kahesuguse kasutusega kaupu, mis ei ole loetletud I lisas, ning on teadlik, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab ta sellest pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas selliseks eksportimiseks on vaja luba.

3.   Liikmesriik võib kehtestada või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimiseks luba, kui eksportijal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on tervikuna või osaliselt ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil.

4.   Liikmesriik, kes vastavalt lõigetele 1, 2 või 3 kehtestab loanõude , teavitab sellest viivitamata oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi ning esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile kõnealust loanõuet käsitleva asjakohase teabe, eelkõige asjaomaste kaupade ja lõppkasutajate kohta, välja arvatud juhul, kui ta ei pea seda tehingu laadi või teabe tundlikkust arvestades asjakohaseks.

5.   Liikmesriigid võtavad lõike 4 kohaselt saadud teavet asjakohasel viisil arvesse ning teavitavad sellest oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.

6.   Selleks et liikmesriigid saaksid läbi vaadata kõik kehtivad keeldumised, kohaldatakse artikli 16 lõikeid 1, 2 ja 5–7 juhul, kui tegemist on kahesuguse kasutusega kaupadega, mis ei ole loetletud I lisas.

7.   Kogu käesoleva artikli kohaselt nõutav teabevahetus toimub kooskõlas õiguslike nõuetega, mis käsitlevad isikuandmete, tundliku äriteabe või kaitstud kaitse-, välispoliitika- või riikliku julgeolekuteabe kaitset. Selline teabevahetus toimub turvaliste elektrooniliste teabeedastusvahendite kaudu, sealhulgas artikli 23 lõikes 6 osutatud süsteemi kaudu.

8.   Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust võtta riigisiseseid meetmeid vastavalt määruse (EL) 2015/479 artiklile 10.

Artikkel 5

1.   I lisas loetlemata küberseirevahendite eksportimiseks on vaja luba juhul, kui pädev asutus on eksportijat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada siserepressioonideks ja/või inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsisteks rikkumisteks.

2.   Kui eksportija on nõuetekohase hoolsuse põhimõtte kohaselt tehtud järelduste põhjal teadlik, et küberseiretooted, mida ta kavatseb eksportida, ei ole I lisas loetletud ja need kaubad on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab eksportija sellest pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas nõuda asjaomaseks eksportimiseks loa taotlemist või mitte. Komisjon ja nõukogu teevad eksportijatele kättesaadavaks artikli 26 lõikes 1 osutatud suunised.

3.   Liikmesriik võib kehtestada või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse I lisas loetlemata küberseirekaupade eksportimiseks luba, kui eksportijal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on tervikuna või osaliselt ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil.

4.   Liikmesriik, kes vastavalt lõigetele 1, 2 või 3 kehtestab loanõude, teavitab sellest kohe oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi ning esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile selle loanõude kohta asjakohase teabe, eelkõige asjaomaste kaupade ja üksuste kohta, välja arvatud juhul, kui ta ei pea seda tehingu laadi või teabe tundlikkust arvestades vajalikuks.

5.   Liikmesriigid võtavad lõike 4 kohaselt saadud teavet nõuetekohaselt arvesse ja vaatavad selle lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel 30 tööpäeva jooksul läbi. Nad teavitavad oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi. Erandjuhul võib liikmesriik taotleda 30-päevase tähtaja pikendamist. Ajapikendus ei tohi siiski ületada 30 tööpäeva.

6.   Kui kõik liikmesriigid teavitavad üksteist ja komisjoni, et loanõude kehtestamine põhimõtteliselt identsetele tehingutele võiks olla vajalik, avaldab komisjon Euroopa Liidu Teataja C-seerias teabe küberseirekaupade ja vajaduse korral sihtkohtade kohta, mille suhtes kohaldatakse loanõudeid, millest liikmesriigid on sel eesmärgil teada andnud.

7.   Liikmesriigid vaatavad lõike 6 kohaselt avaldatud teabe läbi vähemalt kord aastas, tuginedes komisjoni esitatud asjaomasele teabele ja analüüsidele. Kui kõik liikmesriigid teavitavad üksteist ja komisjoni, et loanõude avaldamist tuleks muuta või uuendada, muudab või uuendab komisjon vastavalt Euroopa Liidu Teataja C-seerias lõike 6 kohaselt avaldatud teavet.

8.   Selleks et liikmesriigid saaksid läbi vaadata kõik kehtivad keeldumised, kohaldatakse artikli 16 lõikeid 1, 2 ja 5–7 juhul, kui tegemist on küberseirekaupadega, mis ei ole loetletud I lisas.

9.   Kogu käesoleva artikli kohaselt nõutav teabevahetus toimub kooskõlas õiguslike nõuetega, mis käsitlevad isikuandmete, tundliku äriteabe või kaitstud kaitse-, välispoliitika- või riikliku julgeolekuteabe kaitset. Teabevahetus toimub turvaliste elektrooniliste teabeedastusvahendite teel, sealhulgas artikli 23 lõikes 6 osutatud süsteemi kaudu.

10.   Liikmesriigid kaaluvad, kas toetada käesoleva artikli lõike 6 kohaselt avaldatud kaupade hõlmamist asjakohase tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra või ekspordikontrolli korraga, et kontrollimist laiendada. Komisjon analüüsib artikli 23 lõike 2 ja artikli 26 lõike 2 kohaselt kogutud asjaomaseid andmeid.

11.   Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust võtta riigisiseseid meetmeid vastavalt määruse (EL) 2015/479 artiklile 10.

Artikkel 6

1.   I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba juhul, kui pädev asutus on vahendajat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.

2.   Kui vahendaja kavatseb I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade puhul vahendusteenuseid osutada ning ta on teadlik, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab ta sellest pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas selliste vahendusteenuste osutamiseks on vaja luba.

3.   Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele.

4.   Liikmesriik võib kehtestada või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse kahesuguse kasutusega kaupade vahendusteenuse osutamiseks luba, kui vahendajal on põhjust kahtlustada, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.

5.   Käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud riigisiseste meetmete suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 7

1.   Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaubad asuvad, võib igal ajal keelata nimetatud liiduväliste kaupade transiidi juhul, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.

2.   Enne otsustamist, kas transiit keelata või mitte, võib pädev asutus kehtestada juhtumipõhiselt loanõude I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade konkreetse transiidi suhtes, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil. Kui transiit toimub läbi mitme liikmesriigi territooriumi, võib iga asjassepuutuva liikmesriigi pädev asutus sellise transiidi oma territooriumi kaudu keelata.

Pädev asutus võib kehtestada loanõude füüsilisele või juriidilisele isikule või partnerlusele, kellel on leping kolmandas riigis asuva kaubasaajaga ja kellel on õigus otsustada liidu tolliterritooriumi läbivate kaupade saatmise üle.

Kui füüsilisel või juriidilisel isikul või partnerlusel ei ole liidu tolliterritooriumil elu- ega asukohta, võib pädev asutus kehtestada loanõude järgmiste isikute suhtes:

a)

deklarant liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 15 tähenduses;

b)

vedaja liidu tolliseadustiku artikli 5 punkti 40 tähenduses; või

c)

füüsiline isik, kes veab transiidi eesmärgil kahesuguse kasutusega kaupa, kui see kaup kuulub tema isikliku pagasi hulka .

3.   Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele.

4.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud riigisiseste meetmete suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 8

1.   Tehnilise abi osutamiseks seoses I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupadega on vaja luba, kui pädev asutus on tehnilise abi osutajat teavitanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada tervikuna või osaliselt artikli 4 lõikes 1 osutatud mis tahes kasutuseks.

2.   Kui tehnilise abi osutaja on teadlik, et I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaubad, mille puhul ta kavatseb tehnilist abi osutada, on ette nähtud kasutamiseks tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil, teatab ta sellest pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus otsustab, kas sellise tehnilise abi osutamiseks on vaja luba.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui tehnilist abi:

a)

osutatakse II lisa jao A 2. osas loetletud riigi territooriumil või territooriumile või II lisa jao A 2. osas loetletud riigi residendile;

b)

osutatakse I lisas esitatud tehnoloogia üldmärkuste või tuumatehnoloogia märkuse tähendusesüldkasutatavat teavet või fundamentaalteaduslikke uuringuid edastades;

c)

osutavad liikmesriigi asutused või ametid seoses nende ametlike ülesannetega;

d)

osutatakse liikmesriigi relvajõududele neile antud ülesannete alusel;

e)

osutatakse otstarbeks, mis on nimetatud IV lisas raketitehnoloogia kontrollirežiimiga (MTCR tehnoloogia) hõlmatud kaupadele kohaldatavate erandite seas; või

f)

võib pidada vähimaks, mis on vajalik ekspordiloa saanud kaupade paigaldamiseks, käitamiseks, hooldamiseks (kontrollimiseks) või remondiks.

4.   Liikmesriik võib laiendada lõike 1 kohaldamist loetlemata kahesuguse kasutusega kaupadele.

5.   Liikmesriik võib võtta vastu või säilitada riigisisesed õigusaktid, mille alusel nõutakse tehnilise abi osutamiseks luba, kui tehnilise abi osutajal, kes kavatseb osutada tehnilist abi kahesuguse kasutusega kaupade puhul, on põhjust kahtlustada, et need kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab kasutada mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil.

6.   Käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud riigisiseste meetmete suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 9

1.   Liikmesriik võib I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade eksportimise keelata või kehtestada nende eksportimisel loanõude avaliku julgeoleku, sealhulgas terroriaktide ennetamise, või inimõigustega seotud kaalutlustel.

2.   Liikmesriigid teatavad kõikidest lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmetest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning esitavad nende üksikasjalikud põhjendused. Kui meetmeks on riikliku kontrolliloetelu koostamine, teavitavad liikmesriigid kontrollitavate kaupade kirjeldusest ka komisjoni ja teisi liikmesriike.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata ka kõikidest lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmetega seotud muudatustest, sealhulgas nende riiklike kontrolliloetelude muudatustest.

4.   Komisjon avaldab vastavalt lõigetele 2 ja 3 teavitatud meetmed Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Komisjon avaldab eraldi, viivitamata ja kõikides liidu ametlikes keeltes liikmesriikides kehtivate riiklike kontrolliloetelude kogumi. Kui liikmesriik teavitab oma riikliku kontrolliloetelu muutmisest, avaldab komisjon viivitamata ning kõikides liidu ametlikes keeltes liikmesriikides kehtivate riiklike kontrolliloetelude ajakohastatud kogumi.

Artikkel 10

1.   I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks on vaja luba, kui mõni teine liikmesriik kehtestab nende kaupade ekspordiks loanõude kaupade riikliku kontrolliloetelu alusel, mille see liikmesriik on artikli 9 kohaselt kehtestanud ja komisjon artikli 9 lõike 4 kohaselt avaldanud, ning kui pädev asutus on eksportijale teatanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid saab tervikuna või osaliselt kasutada avaliku julgeolekuga seotud eesmärkidel, sealhulgas terroriaktide ennetamiseks.

2.   Liikmesriik, kes keeldub lõike 1 kohaselt nõutud loa andmisest, teavitab oma otsusest ka komisjoni ja teisi liikmesriike.

3.   Liikmesriik, kes vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kehtestab loanõude I lisas loetlemata kahesuguse kasutusega kauba eksportimiseks, teavitab loanõudest viivitamata oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi ning kui see on asjakohane, esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile vajaliku teabe, eelkõige asjaomaste kaupade ja lõppkasutajate kohta. Teised liikmesriigid võtavad seda teavet asjakohasel viisil arvesse ning teavitavad sellest oma tolliasutusi ja teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.

Artikkel 11

1.   IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade liidusiseseks edasitoimetamiseks on vaja luba. Üldluba ei hõlma IV lisa 2. osas loetletud kahesuguse kasutusega kaupu.

2.   Liikmesriik võib nõuda luba muude kahesuguse kasutusega kaupade edasitoimetamiseks oma territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile, kui edasitoimetamise ajal:

a)

edasitoimetaja või pädev asutus teab, et asjaomaste kaupade lõplik sihtkoht asub väljaspool liidu tolliterritooriumi;

b)

see liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, nõuab vastavalt artiklitele 3, 4, 5, 9 või 10 luba nende kaupade eksportimiseks kõnealusesse lõppsihtkohta ning kui otse tema territooriumilt toimuvaks ekspordiks ei ole antud üld- või koondluba ning

c)

ei pea kaubad läbima selles liikmesriigis, kuhu need edasi toimetatakse, ühtki liidu tolliseadustiku artikli 60 lõikes 2 määratletud töötlemist või toimingut.

3.   Lõikes 1 ja 2 osutatud edasitoimetamise luba taotletakse liikmesriigis, kust kahesuguse kasutusega kaubad edasi toimetatakse.

4.   Kui liikmesriik, kust kaubad edasi toimetatakse, on artiklis 14 sätestatud konsultatsioonide käigus juba andnud nõusoleku kahesuguse kasutusega kaupade edasiseks eksportimiseks, antakse edasitoimetajale edasitoimetamise luba kohe, välja arvatud juhul, kui asjaolud on oluliselt muutunud.

5.   Liikmesriik, kes võtab vastu lõikes 2 osutatud loanõuet kehtestava õigusakti, teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike meetmetest, mida ta on võtnud. Komisjon avaldab nimetatud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

6.   Lõigete 1 ja 2 kohased meetmed ei hõlma liidu tolliterritooriumi sisest piirikontrolli, vaid üksnes kontrolli, mis kuulub kogu liidu tolliterritooriumil mittediskrimineerival viisil kohaldatavasse tavalisse kontrollimenetlusse.

7.   Lõigete 1 ja 2 kohaste meetmete kohaldamine ei tohi põhjustada seda, et kauba edasitoimetamisele ühest liikmesriigist teise seatakse rangemad piirangud kui sama kauba eksportimisele kolmandatesse riikidesse.

8.   Liikmesriik võib oma riigisisestes õigusaktides sätestada nõude, et I lisa 5. kategooria 2. osas loetletud ning IV lisas loetlemata kaupade liidusisese edasitoimetamise korral sellest liikmesriigist esitatakse liikmesriigi pädevale asutusele nende kaupade kohta lisateavet.

9.   I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade liidusisest edasitoimetamist käsitlevates äridokumentides märgitakse selgelt, et liidu tolliterritooriumilt eksportimisel kuuluvad need kaubad kontrollimisele. Sellisteks äridokumentideks on eelkõige müügileping, tellimuse kinnitus, arve või lähetusteatis.

III PEATÜKK

EKSPORDILUBA NING VAHENDUSTEENUSTE JA TEHNILISE ABI OSUTAMISE LUBA

Artikkel 12

1.   Käesoleva määruse kohaselt võidakse väljastada või nähakse ette järgmist liiki ekspordiload:

a)

ühekordne ekspordiluba;

b)

ekspordi koondluba ;

c)

riiklik üldine ekspordiluba;

d)

teatavate kaupade ekspordi puhul teatavatesse sihtriikidesse kindlatel kasutustingimustel liidu üldine ekspordiluba, nagu on sätestatud II lisa jagudes A–H.

Käesoleva määruse kohaselt välja antud või ette nähtud load kehtivad kogu liidu tolliterritooriumil.

2.   Käesoleva määruse kohaseid ühekordseid ekspordilubasid ja ekspordi koondlubasid annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, kus on eksportija elu- või asukoht.

Ilma et see piiraks artikli 2 punkti 3 kohaldamist, annab käesoleva määruse alusel ühekordse ekspordiloa kahesuguse kasutusega kaupade asukohaliikmesriigi pädev asutus, juhul kui eksportija elu- või asukoht on väljaspool liidu tolliterritooriumi.

Kõik ühekordsed ekspordiload ja ekspordi koondload antakse võimaluse korral välja elektrooniliste teabeedastusvahendite teel vormidel, mis sisaldavad kõiki III lisa jaos A esitatud näidiste elemente ning on samas järjestuses kui näidistel.

3.   Ühekordsed ekspordiload ja ekspordi koondload kehtivad kuni kaks aastat, juhul kui pädev asutus ei otsusta teisiti.

Suurte projektide load kehtivad pädeva asutuse kindlaks määratava aja jooksul, kuid mitte kauem kui neli aastat, välja arvatud juhul, kui see on projekti kestust arvestades asjakohaselt põhjendatud.

4.   Eksportijad esitavad pädevale asutusele kõik ühekordse ekspordiloa ja ekspordi koondloa taotlemiseks nõutavad andmed, et anda täielik teave eelkõige eksporditava kauba lõppkasutaja, sihtriigi ja lõppkasutuse kohta.

Ühekordsete ekspordilubade saamiseks tuleb esitada aruanne lõppkasutuse kohta. Pädev asutus võib teatavad taotlused lõppkasutuse aruande esitamise kohustusest vabastada. Ekspordi koondloa saamiseks võib olla vaja esitada aruanne lõppkasutuse kohta, kui see on asjakohane.

Ekspordi koondluba kasutavad eksportijad peavad rakendama ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi, välja arvatud juhul, kui pädev asutus ei pea seda vajalikuks muu teabe tõttu, mida ta on eksportija esitatud ekspordi koondloa taotluse menetlemisel arvesse võtnud.

Ekspordi koondloa kasutamisega seotud aruandluse nõuded ja ettevõttesisese nõuetele vastavuse programmi nõuded määrab kindlaks liikmesriik.

Koguselisi piiranguid sisaldavad ekspordi koondload kuuluvad eksportijate taotluse korral jagamisele.

5.   Liikmesriikide pädevad asutused vaatavad ühekordsete või koondlubade taotlused läbi liikmesriigi õiguse või tava kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.

6.   Riiklikud üldised ekspordiload:

a)

ei kohaldu II lisa jaos I loetletud kaupadele;

b)

määratakse kindlaks liikmesriigi õiguse või tava kohaselt; neid võivad kasutada kõik eksportijad, kelle elu- või asukoht on selliseid lube väljastavas liikmesriigis, kui nad vastavad käesolevas määruses ja seda täiendavates riigisisestes õigusaktides sätestatud nõuetele; load antakse välja kooskõlas III lisa jaos C sätestatud juhistega.

c)

ei ole kasutatavad juhul, kui pädev asutus on eksportijale teatanud, et kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks või neid kavatsetakse kasutada tervikuna või osaliselt mõnel artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärgil või kui eksportija on teadlik, et kaubad on mõeldud kasutamiseks sellistel eesmärkidel.

Riiklikke üldiseid ekspordilube võib kohaldada II lisa jagudes A–H loetletud kaupade ja sihtkohtade suhtes.

Liikmesriigid teatavad igast riikliku üldise ekspordiloa väljastamisest või muutmisest viivitamata komisjonile. Komisjon avaldab need teated Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

7.   Eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus võib keelata eksportijal liidu üldise ekspordiloa kasutamise, kui on põhjust kahelda, kas eksportija suudab sellise loa tingimustest või ekspordikontrolli käsitlevatest õigusaktidest kinni pidada.

Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad teavet eksportijate kohta, kellel on keelatud liidu üldist ekspordiluba kasutada, välja arvatud juhul, kui eksportija elu- või asukohaliikmesriigi pädev asutus teeb kindlaks, et eksportija ei püüa eksportida kahesuguse kasutusega kaupu läbi teise liikmesriigi. Teavet vahetatakse artikli 23 lõikes 6 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu.

Artikkel 13

1.   Käesoleva määruse kohaste vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubasid annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil on vahendaja või tehnilise abi osutaja elu- või asukoht. Kui vahendaja või tehnilise abi osutaja elu- või asukoht ei ole liidu tolliterritooriumil, annab käesoleva määruse kohaste vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubasid selle liikmesriigi pädev asutus, kust vahendusteenuseid või tehnilist abi osutatakse.

2.   Load vahendusteenuste osutamiseks antakse kindlate kaupade kindlaksmääratud koguse kohta ning nendes määratakse selgelt kindlaks asukoht päritoluriigiks olevas kolmandas riigis, kaupade lõppkasutaja ja tema täpne asukoht

Tehnilise abi osutamise loas peab olema selgelt märgitud lõppkasutaja ja tema täpne asukoht.

Load kehtivad kogu liidu tolliterritooriumil.

3.   Vahendajad ja tehnilise abi osutajad esitavad pädevale asutusele loa taotlemisel kõik andmed, mida käesoleva määruse kohaselt nõutakse, eelkõige üksikasjaliku teabe kahesuguse kasutusega kaupade asukoha kohta, kaupade täpse kirjelduse ja täpse koguse, teabe tehinguga seotud kolmandate isikute kohta, sihtriigiks oleva riigi, selles riigis asuva lõppkasutaja ja tema täpse asukoha.

4.   Pädevad asutused liikmesriikides vaatavad vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubade taotlused läbi liikmesriigi õiguse või tava kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.

5.   Kõik vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise load antakse võimaluse korral välja elektrooniliste teabeedastusvahendite teel vormidel, mis sisaldavad vähemalt kõiki III lisa jaos B esitatud näidiste elemente ning on samas järjestuses kui näidistel.

Artikkel 14

1.   Kui kahesuguse kasutusega kaubad, mille kohta on esitatud taotlus saada ühekordne luba eksportimiseks II lisa jao A 2. osas loetlemata sihtkohta või – IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade puhul – mis tahes sihtkohta, paiknevad või hakkavad paiknema ühes või mitmes liikmesriigis väljaspool seda liikmesriiki, kus taotlus on esitatud, tuleb see asjaolu taotluses ära märkida. Selle liikmesriigi pädev asutus, kellele loataotlus on esitatud, konsulteerib viivitamata asjaomase liikmesriigi (või -riikide) pädevate asutustega ja esitab selle teabe. Konsulteerida võib artikli 23 lõikes 6 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu. Liikmesriigid, kellega on konsulteeritud, teatavad kümne tööpäeva jooksul loa andmisega seotud võimalikest vastuväidetest, mis on siduvad selle liikmesriigi jaoks, kus taotlus on esitatud.

Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole vastuväiteid esitatud, loetakse, et konsulteeritud liikmesriikidel vastuväited puuduvad.

Erandjuhul võib konsulteeritav liikmesriik taotleda kümnepäevase tähtaja pikendamist. Ajapikendus ei tohi siiski ületada 30 tööpäeva.

2.   Kui eksport võib kahjustada liikmesriigi olulisi julgeolekuhuve, võib liikmesriik taotleda, et teine liikmesriik ekspordiluba ei annaks, või kui luba on juba antud, et see tühistataks, peatataks, tunnistataks kehtetuks või seda muudetaks. Taotluse saanud liikmesriik alustab taotluse esitanud liikmesriigiga viivitamata konsulteerimist, mis ei ole siduv ja mis tuleb lõpule viia kümne tööpäeva jooksul. Juhul kui taotluse saanud liikmesriik otsustab luba mitte anda, teatab ta sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele, kasutades selleks artikli 23 lõikes 6 osutatud elektroonilist süsteemi.

Artikkel 15

1.   Kui liikmesriik otsustab, kas käesoleva määruse alusel luba anda või mitte või kas keelata transiit, võtab ta arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas järgmist:

a)

liidu ja liikmesriikide rahvusvahelised ülesanded ja kohustused, eriti ülesanded ja kohustused, mille nad on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel;

b)

nõukogu otsuse või nõukogu ühise seisukoha, OSCE otsuse või ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonidest tulenevad kohustused;

c)

riiklikud välis- ja julgeolekupoliitika kaalutlused, sealhulgas need, mis sisalduvad ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP;

d)

kavandatud lõppkasutusega ja sellest kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlused.

2.   Ekspordi koondloa taotluse hindamisel võtab liikmesriik lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele arvesse ka seda, kuidas eksportija rakendab ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi.

Artikkel 16

1.   Tegutsedes vastavalt käesolevale määrusele, võib pädev asutus ekspordiloa andmisest keelduda või enda väljastatud loa tühistada, peatada või kehtetuks tunnistada või seda muuta. Kui pädev asutus ekspordiloa andmisest keeldub, loa tühistab, peatab, kehtetuks tunnistab või seda oluliselt piirab või kui ta on otsustanud, et kavandatud eksporti ei saa lubada, teatab asutus sellest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile ning jagab nendega asjakohast teavet. Kui liikmesriigi pädev asutus on ekspordiloa peatanud, teatatakse teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile peatamise perioodi lõpus lõplik hinnang.

2.   Liikmesriikide pädevad asutused vaatavad lõike 1 alusel teatatud loa andmisest keeldumised läbi kolme aasta jooksul pärast keeldumisest teatamist ning tühistavad või muudavad need või uuendavad neid. Liikmesriikide pädevad asutused teatavad läbivaatamise tulemustest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile niipea kui võimalik. Keeldumised, mida ei tühistata, jäävad kehtima ja need vaadatakse läbi iga kolme aasta järel. Kolmandal läbivaatamisel peab asjaomane liikmesriik selgitama jätkuva keeldumise põhjuseid.

3.   Pädev asutus teatab artikli 7 kohaselt tehtud otsustest keelata kahesuguse kasutusega kaupade transiit viivitamata teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile. Selline teade sisaldab kogu asjakohast teavet, sealhulgas kauba klassifikatsiooni, tehniliste parameetrite, sihtriigi ja lõppkasutaja kohta.

4.   Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka artiklis 13 osutatud vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubade suhtes.

5.   Enne seda, kui liikmesriigi pädev asutus otsustab, kas anda käesoleva määruse alusel luba või mitte või kas keelata transiit, vaatab ta läbi kõik kehtivad keeldumised või käesoleva määruse kohaselt tehtud otsused keelata I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade transiit, et tuvastada, kas teise liikmesriigi pädevad asutused on põhimõtteliselt identse tehingu puhul keeldunud loa andmisest või transiidi lubamisest. Sel juhul konsulteerib ta selle liikmesriigi pädevate asutustega, kes on vastavalt käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 4 ette nähtud korrale keeldunud loa andmisest või on teinud otsuse keelata transiit.

Liikmesriigi pädevad asutused, kellega on konsulteeritud, teatavad kümne tööpäeva jooksul, kas kõnealune tehing on nende hinnangul põhimõtteliselt identne. Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole vastust saadud, loetakse, et konsulteeritud liikmesriigi pädevad asutused ei pea kõnealust tehingut põhimõtteliselt identseks.

Kui kõnealuse tehingu nõuetekohaseks hindamiseks on vaja rohkem teavet, lepivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused kokku 10-päevase ajavahemiku pikendamises. Ajapikendus ei tohi siiski ületada 30 tööpäeva.

Kui pädev asutus otsustab pärast sellist konsulteerimist siiski loa anda või transiiti lubada, teavitab ta sellest teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni ning esitab otsuse põhjendamiseks kõik asjakohased andmed.

6.   Kõik käesoleva artikli kohaselt nõutavad teatamised tehakse turvaliste elektrooniliste teabeedastusvahendite teel, sealhulgas artikli 23 lõikes 6 osutatud süsteemi kaudu.

7.   Käesoleva artikli kohaselt toimuva teabe jagamine peab olema kooskõlas artikli 23 lõikega 5 teabe konfidentsiaalsuse kohta.

IV PEATÜKK

KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE JA SIHTKOHTADE LOETELUDE MUUTMINE

Artikkel 17

1.   Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 18, et muuta I ja IV lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelusid järgmiselt:

a)

I lisas sitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu muudetakse kooskõlas selliste ülesannete ja kohustustega ning nende võimalike muudatustega, mida liikmesriigid ja kui see on kohaldatav, liit, on võtnud tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel;

b)

kui I lisa muudatus hõlmab kahesuguse kasutusega kaupu, mis on loetletud ka II või IV lisas , muudetakse neid lisasid vastavalt.

2.   Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 18, et muuta II lisa, eemaldades kaupu ning lisades või eemaldades sihtkohti liidu üldise ekspordiloa kehtivusalalt; selleks konsulteerib komisjon kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga, mis on moodustatud vastavalt artiklile 24, ning võtab arvesse ülesandeid ja kohustusi tuumarelva leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames, näiteks kontrollitavate kaupade loetelu muudatusi, samuti asjaomaseid geopoliitilisi suundumusi. Kui liidu üldise ekspordiloa kehtivusalast teatud sihtkohtade väljajätmine on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 19 sätestatud menetlust.

Artikkel 18

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 9 september 2021. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 17 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 19

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad esitada delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid artikli 18 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

Artikkel 20

IV lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelu, mis on I lisa alajaotis, ajakohastatakse võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 36, nimelt liikmesriikide avaliku korra ja avaliku julgeoleku huve.

V PEATÜKK

TOLLIPROTSEDUURID

Artikkel 21

1.   Kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiformaalsuste täitmisel ekspordideklaratsiooni aktsepteerivas tolliasutuses tõendab eksportija, et nõuetekohane ekspordiluba on saadud.

2.   Eksportijalt võib nõuda mis tahes tõendava dokumendi tõlkimist selle liikmesriigi ametlikku keelde, kus ekspordideklaratsioon esitatakse.

3.   Ilma et see piiraks talle liidu tolliseadustikuga antud ja sellest tulenevaid volitusi, võib liikmesriik samuti peatada kaupade eksportimise oma territooriumilt ajavahemikuks, mis ei ületa lõikes 4 osutatud ajavahemikke, või vajaduse korral muul viisil takistada kehtiva loa saanud või mittesaanud kahesuguse kasutusega kaupade väljaviimist liidust tema territooriumi kaudu, kui:

a)

on põhjust kahtlustada, et

i)

loa andmisel ei arvestatud asjakohast teavet,

ii)

asjaolud on pärast loa väljaandmist oluliselt muutunud või

b)

liikmesriigil on asjakohast teavet, et võidakse kohaldada artikli 4 lõikes 1 sätestatud meetmeid.

4.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud juhtudel konsulteerib selles artiklis osutatud liikmesriik viivitamata selle liikmesriigi pädeva asutusega, kes on ekspordiloa andnud või kes võib võtta meetmeid vastavalt artikli 4 lõikele 1, et see pädev asutus võiks võtta meetmeid artikli 4 lõike 1 või artikli 16 lõike 1 kohaselt. Kui see pädev asutus otsustab loa kehtima jätta või mitte võtta meetmeid vastavalt artikli 4 lõikele 1, esitab ta vastuse kümne tööpäeva jooksul, mida võib tema taotluse korral erandjuhul pikendada kuni 30 tööpäevani. Sel juhul, või kui vastust ei ole saadud 10 või 30 tööpäeva jooksul, lubatakse kahesuguse kasutusega kaubad viivitamata eksporti. Loa andnud liikmesriigi pädev asutus teatab sellest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile.

5.   Komisjon võib töötada koos liikmesriikidega välja juhendi, et toetada asutustevahelist koostööd lube andvate asutuste ja tolliasutuste vahel.

Artikkel 22

1.   Liikmesriigid võivad ette näha, et kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi tolliformaalsusi võib täita üksnes selleks volitatud tolliasutustes.

2.   Liikmesriigid, kes kasutavad lõikes 1 sätestatud õigust, teevad nõuetekohaste volitustega tolliasutused komisjonile teatavaks. Komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

VI PEATÜKK

HALDUSKOOSTÖÖ, RAKENDAMINE JA JÕUSTAMINE

Artikkel 23

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata käesoleva määruse rakendamiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormid, sealhulgas:

a)

liikmesriikide pädevate asutuste nimekiri, kelle pädevuses on:

anda välja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilubasid,

anda käesoleva määruse kohaselt välja vahendusteenuste ja tehnilise abi osutamise lubasid,

keelata vastavalt käesolevale määrusele liiduväliste kahesuguse kasutusega kaupade transiit;

b)

artikli 25 lõikes 1 osutatud meetmed.

Komisjon edastab teabe teistele liikmesriikidele ja avaldab teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

2.   Liikmesriigid võtavad koostöös komisjoniga kõik vajalikud meetmed pädevate asutuste vahel otsese koostöö ja teabevahetuse sisseseadmiseks, et suurendada liidu ekspordikontrolli korra tõhusust ning tagada järjekindlate ja tulemuslike kontrollide rakendamine ja toimumine kogu liidu tolliterritooriumil. Teabevahetus võib hõlmata:

a)

asjakohast teavet iga välja antud loa kohta (nt lubade väärtus ja liik ning seotud sihtkohad, üldlubade kasutajate arv) ;

b)

lisateavet kontrollide tagamise kohta, sh artikli 15 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaldamine, ettevõttesisest nõuetele vastavuse programmi järgivate ettevõtjate arv ning võimaluse korral teave kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi kohta muudes liikmesriikides;

c)

teavet analüüsi kohta, millel põhinevad artikli 9 kohaselt tehtud või kavandatud riikliku kontrolliloetelude täiendused;

d)

teavet kontrollide tagamise, sh riskipõhise auditeerimise kohta, teavet eksportijate kohta, kellelt on ära võetud õigus kasutada riiklikku või liidu üldist ekspordiluba, ning võimaluse korral rikkumiste, arestimiste ja muude karistuste kohaldamise juhtude arv;

e)

andmeid tundlike lõppkasutajate, kahtlases hanketegevuses osalejate ja võimaluse korral kasutatavate marsruutide kohta.

3.   Teavet lubade väljastamise kohta vahetatakse vähemalt kord aastas, järgides artikli 24 kohaselt loodud kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma suuniseid ning võttes arvesse õiguslikke nõudeid isikuandmete ja tundliku äriteabe kaitse kohta, samuti kaitse- ja välispoliitika ja riikliku julgeolekuga seotud teabe kaitse kohta.

4.   Liikmesriigid ja komisjon kontrollivad korrapäraselt artikli 15 rakendamist, tuginedes käesoleva määruse kohaselt esitatud teabele ja selliste andmete analüüsile. Kõik teabevahetuses osalejad austavad arutelude konfidentsiaalsust.

5.   Nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 (14) ja eelkõige selle teabe konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.

6.   Konsulteerides artikli 24 kohaselt asutatud kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga, arendab komisjon turvalist ja krüpteeritud teabevahetussüsteemi, et toetada vahetut koostööd ja teabevahetust liikmesriikide pädevate asutuste ja kui see on kohane, komisjoni vahel. Komisjon ühendab selle süsteemi võimaluse korral liikmesriikide pädevate asutuste elektroonilise lubade andmise süsteemiga sellises ulatuses, mis on otsese koostöö ja teabevahetuse hõlbustamiseks vajalik. Euroopa Parlamendile antakse teavet süsteemi eelarve, väljatöötamise ja toimimise kohta.

7.   Isikuandmeid töödeldakse vastavalt normidele, mis on sätestatud määrustes (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.

Artikkel 24

1.   Asutatakse kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm, mida juhib komisjoni esindaja. Iga liikmesriik määrab koordineerimisrühma oma esindaja. Koordineerimisrühm uurib kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib tõstatada rühma juhataja või liikmesriigi esindaja.

2.   Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm võib juhul, kui ta peab seda vajalikuks, konsulteerida eksportijate, vahendajate, tehnilise abi osutajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega, keda käesolev määrus puudutab.

3.   Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm loob asjakohasel juhul liikmesriikide ekspertidest koosnevaid tehnilisi eksperdirühmi, et uurida konkreetseid küsimusi, mis on seotud kontrollide rakendamisega, sh küsimusi seoses I lisas esitatud liidu kontrolliloetelude ajakohastamisega. Kui see on kohane, konsulteerivad tehnilised eksperdirühmad eksportijate, vahendajate, tehnilise abi osutajate ja muude käesoleva määruse seisukohast asjakohaste sidusrühmadega.

4.   Komisjon toetab liidu lubade andmise ja kontrollide jõustamise suutlikkuse suurendamise programmi ja töötab muu hulgas välja ühised koolituskavad liikmesriikide ametnikele, konsulteerides selleks kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga.

Artikkel 25

1.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane rakendamine. Liikmesriik kehtestab eelkõige karistused, mida kohaldatakse käesoleva määruse või selle rakendamissätete rikkumise korral. Need karistused peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühm loob kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi, et toetada teabevahetust ja otsest koostööd liikmesriikide pädevate asutuste ja õiguskaitseasutuste vahel (kontrollide tagamise koordineerimise mehhanism). Liikmesriigid ja komisjon vahetavad kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi raames asjakohast teavet, kui see on kättesaadav, sealhulgas lõike 1 kohaselt võetud meetmete kohaldamise, laadi ja mõju kohta, parimate tavade jõustamise kohta ning kahesuguse kasutusega kaupade loata ekspordi ja/või käesoleva määruse ja/või asjaomaste riigisiseste õigusaktide rikkumise kohta.

Samuti vahetavad liikmesriigid ja komisjon kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi raames teavet jõustamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste parimate tavade kohta seoses riskipõhise auditeerimisega, kahesuguse kasutusega kaupade loata ekspordi avastamise ja selle eest süüdistuste esitamisega ja/või käesoleva määruse ja/või asjaomaste riigisiseste õigusaktide rikkumisega.

Teabe vahetamine kontrollide tagamise koordineerimise mehhanismi raames on konfidentsiaalne.

VII PEATÜKK

LÄBIPAISTVUS, TEAVITUSTEGEVUS, SEIRE JA HINDAMINE

Artikkel 26

1.   Komisjon ja nõukogu annavad asjakohasel juhul suuniseid ja/või soovitusi parimate tavade kohta , et tagada liidu ekspordikontrolli korra tõhusus ja järjekindel rakendamine käesolevas määruses käsitletud valdkondades. Eksportijatele, vahendajatele ja tehnilise abi osutajatele jagab suuniseid ja/või soovitusi parimate tavade kohta nende elu- või asukohaliikmesriik. Neis suunistes ja/või soovitustes parimate tavade kohta võetakse eelkõige arvesse VKEde teabevajadusi.

2.   Konsulteerides kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühmaga, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määruse rakendamise ning kahesuguse kasutusega kaupade koordineerimisrühma tegevuse, kontrollide ja konsultatsioonide kohta. See iga-aastane aruanne on avalik.

Iga-aastane aruanne sisaldab teavet käesoleva määruse alusel antud lubade kohta, eelkõige nende arvu ja väärtuse kohta kaubaliikide ja sihtkohtade kaupa liidu ja liikmesriikide tasandil, samuti loa andmisest keeldumiste ja keelavate otsuste kohta. Aruanne sisaldab ka teavet administratsiooni kohta, eelkõige personali, nõuetele vastavuse ja teavitustegevuse kohta, lubade andmise või klassifitseerimise spetsiaalsete vahendite kohta ning kontrollide jõustamise kohta, eeskätt rikkumiste ja karistuste arvu.

Küberseirekaupade osas sisaldab iga-aastane aruanne konkreetset teavet lubade kohta, nimelt vastuvõetud taotluste arv toote kaupa, loa andnud liikmesriik ja taotlusega seotud sihtriik, ning taotluste üle tehtud otsuste kohta.

Iga-aastases aruandes sisalduv teave esitatakse vastavalt lõikes 3 sätestatud põhimõtetele.

Komisjon ja nõukogu teevad kättesaadavaks suunised andmete kogumise ja töötlemise metoodika kohta aastaaruande koostamiseks, sealhulgas tooteliikide kindlakstegemise ja jõustamisandmete kättesaadavuse kohta.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu aruande koostamiseks vajaliku teabe, võttes kohaselt arvesse õiguslikke nõudeid, mis käsitlevad isikuandmete, tundliku äriteabe või kaitstud kaitse-, välispoliitika- või riikliku julgeolekuteabe kaitset. Käesoleva artikli alusel vahetatud ja avaldatud teabele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 223/2009 (15) Euroopa statistika kohta.

4.   Ajavahemikus 10 september 2026 kuni 10 september 2028 hindab komisjon käesolevat määrust ja edastab peamised tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Pärast 10 september 2024 hindab komisjon artiklit 5 ja edastab peamised tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

VIII PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED

Artikkel 27

1.   Kahesuguse kasutusega kaupade eksportijad peavad ekspordi kohta üksikasjalikku registrit või arvestust asjaomases liikmesriigis kehtiva liikmesriigi õiguse või tava kohaselt. Nimetatud register või arvestus sisaldab eelkõige äridokumente, näiteks kaubaarveid, lastimanifeste ning veo- ja muid lähetusdokumente, mis sisaldavad piisavalt teavet, et teha kindlaks:

a)

kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldus;

b)

kahesuguse kasutusega kaupade kogus;

c)

eksportija ja kaubasaaja nimi ning aadress;

d)

kahesuguse kasutusega kaupade lõppkasutus ja lõppkasutaja, juhul kui see on teada.

2.   Vahendajad ja tehnilise abi osutajad peavad vahendusteenuste või tehnilise abi teenuste kohta registrit või arvestust asjaomases liikmesriigis kehtiva liikmesriigi õiguse või tava kohaselt, et nõudmise korral tõestada vahendusteenuste või tehnilise abi osutamisega hõlmatud kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldust, kaupade vahendusteenuste osutamise ajavahemikku, kaupade ja teenuste sihtkohta ning seda, milliseid riike teenuse osutamine puudutas.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud registrit või arvestust ja dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat alates ekspordi toimumise või vahendusteenuse või tehnilise abi teenuse osutamise kalendriaasta lõppemisest. Need esitatakse nõudmise korral pädevale asutusele.

4.   I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade liidusisese edasitoimetamise dokumente ja arvestusi säilitatakse vähemalt kolm aastat alates edasitoimetamise kalendriaasta lõppemisest ning need esitatakse nõudmise korral selle liikmesriigi pädevale asutusele, kust need kaubad edasi toimetati.

Artikkel 28

Käesoleva määruse nõuete kohase kohaldamise tagamiseks võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et võimaldada oma pädeval asutusel

a)

koguda teavet kahesuguse kasutusega kaupadega seotud tellimuste või toimingute kohta;

b)

teha kindlaks, kas ekspordi kontrollimeetmeid rakendatakse nõuetekohaselt; selleks võib eelkõige olla vaja õigust siseneda eksporditoiminguga seotud isikute või selliste vahendajate valdustesse, kes on seotud vahendusteenuste osutamisega artiklis 6 sätestatud asjaoludel või tehnilise abi teenuste osutamisega artiklis 8 sätestatud asjaoludel.

IX PEATÜKK

KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 29

1.   Komisjon ja liikmesriigid peavad asjakohasel juhul kolmandate riikidega dialoogi, et edendada kontrollide ühtlustamist kogu maailmas.

Dialoogiga võidakse toetada regulaarset ja vastastikust koostööd kolmandate riikidega, sealhulgas teabe ja parimate tavade vahetamist, suutlikkuse suurendamist ja kolmandate riikidega suhtlemist. Dialoog võib ka julgustada kolmandaid riike järgima tugevat ekspordikontrolli, mis on välja töötatud mitmepoolse ekspordikontrolli korra tulemusena, et anda parima tava eeskuju rahvusvahelisel tasandil.

2.   Ilma et see piiraks vastastikuse haldusabi kokkulepete sätete või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud tolliprotokollide kohaldamist, võib nõukogu volitada komisjoni pidama kolmandate riikidega läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks, mis näevad ette käesolevas määruses käsitletavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli vastastikust tunnustamist.

Läbirääkimised toimuvad kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 207 lõikes 3 ning kui see on kohane, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus kehtestatud korraga.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Käesoleva määruse kohaldamine ei mõjuta komisjoni 15. septembri 2015. aasta delegeeritud otsust, mis täiendab otsust nr 1104/2011/EL.

Artikkel 31

Määrus (EÜ) nr 428/2009 tunnistatakse kehtetuks .

Enne 9 september 2021 esitatud lubade taotluste suhtes kohaldatakse siiski jätkuvalt määruse (EÜ) nr 428/2009 asjakohaseid sätteid.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 32

Käesolev määrus jõustub üheksakümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. mai 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS


(1)  Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus.

(2)  Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).

(3)  Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(5)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/479 ühiste ekspordieeskirjade kohta (ELT L 83, 27.3.2015, lk 34).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(9)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(10)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(11)  ELT C 202, 8.7.2011, lk 13.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1104/2011/EL, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (ELT L 287, 4.11.2011, lk 1).

(13)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(14)  Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (ELT L 82, 22.3.1997, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).


I LISA

KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLIS 3 OSUTATUD KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU

Käesolevas lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loeteluga rakendatakse kahesuguse kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab Austraalia gruppi (1), raketitehnoloogia kontrollirežiimi (MTCR) (2), tuumatarneriikide gruppi (NSG) (3), Wassenaari kokkulepet (4) ja keemiarelvade konventsiooni (CWC) (5).

SISUKORD

I osa –

Üldmärkused, akronüümid ja lühendid ning mõisted

II osa – 0-kategooria

Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed

III osa – 1. kategooria

Erimaterjalid ja nendega seotud seadmed

IV osa – 2. kategooria

Materjalide töötlemine

V osa – 3. kategooria

Elektroonika

VI osa – 4. kategooria

Arvutid

VII osa – 5. kategooria

Telekommunikatsioon ja „infoturve“

VIII osa – 6. kategooria

Andurid ja laserid

IX osa – 7. kategooria

Navigatsiooni- ja lennuelektroonika

X osa – 8. kategooria

Merendus

XI osa – 9. kategooria

Kosmosesõidukid ja tõukejõud

I OSA –     Üldmärkused, akronüümid ja lühendid ning mõisted

ÜLDMÄRKUSED I LISA KOHTA

1.

Sõjaliseks kasutuseks ettenähtud või kohandatud kaupade kontrolli osas vaadake üksikute ELi liikmesriikide sõjaliste kaupade kontrollimist käsitlevaid loetelusid. Käesolevas lisas esinevad viited „VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA“ osutavad nimetatud loeteludele.

2.

Käesolevas lisas käsitletud kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (sealhulgas tehased) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrolli alla kuuluvat komponenti, kusjuures kontrolli alla kuuluv komponent või kontrolli alla kuuluvad komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

NB!

Otsustades, kas kontrolli alla kuuluvat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid eriasjaolusid, mis võiksid määrata kontrolli alla kuuluva komponendi või komponendid hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

3.

Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

4.

Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (sealhulgas hüdraadid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud, aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnel vormil on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid.

TUUMATEHNOLOOGIAT KÄSITLEV MÄRKUS (NTN)

(Lugeda koos 0-kategooria E-osaga.)

Kategoorias kontrollitud kaupadega otseselt seotud „tehnoloogiat“ kontrollitakse vastavalt 0-kategooria sätetele.

„Tehnoloogia“, mis on ette nähtud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse „tehnoloogia“, mis on vajalik kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.

„Tehno“ siirde kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava teabe“ või „fundamentaalteaduslike uuringute“ suhtes.

ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)

(Lugeda koos 1.–9. kategooria E-osaga.)

Sellise „tehnoloogia“ eksporti, mis on „vajalik“ 1.–9. kategoorias nimetatud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, kontrollitakse 1.–9. kategooria sätete kohaselt.

„Tehnoloogia“, mis on „vajalik“ kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kontrolli ei kohaldata sellise „tehnoloogia“ suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mis ei kuulu kontrolli alla või mille eksport on lubatud.

Märkus.

See ei vabasta kontrolli alla kuulumisest punktides 1E002.e, 1E002.f, 8E002.a ja 8E002.b määratletud vastavat „tehnoloogiat“.

„Tehno“ siirete kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava“ teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute“ või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

MÄRKUS TUUMATARKVARA KOHTA (NSN)

(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 0-kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes)

Käesoleva loetelu 0-kategooria D-osas ei kontrollita „tarkvara“, mis on minimaalne vajalik „objektkood“ selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.

Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse vajaliku „objektkoodi“ kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks.

Märkus.

Märkus tuumatarkvara kohta ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud „tarkvara“ („infoturve“).

ÜLDMÄRKUS TARKVARA KOHTA (GSN)

(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 1–9. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes.)

Käesoleva loetelu 1–9. kategoorias ei kontrollita „tarkvara“, mis on:

a.

üldiselt avalikkusele kättesaadav, kuna

1.

seda müüakse varudest jaemüügikohtades piiramatult järgmistel viisidel:

a.

käsimüük;

b.

postimüük;

c.

elektroonilised tehingud või

d.

telefonimüük ning

2.

need on ette nähtud paigaldamiseks kasutaja oma jõududega, ilma tarnija olulise abita;

Märkus.

„Tarkvara“ käsitleva üldmärkuse punkt a ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat („infoturve“).

b.

„üldkasutatav“ või

c.

minimaalne vajalik „objektkood“ selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.

Märkus.

„Tarkvara“ käsitleva üldmärkuse punkt c ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat („infoturve“).

ÜLDINE „INFOTURBE“ MÄRKUS (GISN)

„Infoturbe“ vahendite ja funktsioonide käsitlemisel tuleks lähtuda 5. kategooria 2. osa sätetest, isegi kui tegu on komponentide, „tarkvara“ või muude kaupade funktsioonidega.

EUROOPA LIIDU TEATAJA TOIMETAMISKOKKULEPPED

Vastavalt institutsioonidevahelise stiilijuhendile kasutatakse Euroopa Liidu Teatajas eesti keeles avaldatud tekstides:

täisarvude eraldamiseks kümnendkohtadest koma,

täisarvud esitatakse kolmeste jadadena ning jadad eraldatakse lühikese tühikuga.

Käesolevas lisas esitatud tekstis järgitakse eespool kirjeldatud tava.

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD AKRONÜÜMID JA LÜHENDID

Määratletud mõistena kasutatavate akronüümide ja lühendite leidmiseks vaata „Käesolevas lisas kasutatud mõisted“.

AKRONÜÜMID JA LÜHENDID

ABEC

Annular Bearing Engineers Committee (veerelaagritootjate ühendus)

ABMA

American Bearing Manufacturers Association (Ameerika veerelaagritootjate ühendus)

ADC

Analogue-to-Digital Converter (analoog-digitaalmuundur)

AGMA

American Gear Manufacturers' Association (Ameerika ajamitootjate ühendus)

AHRS

Attitude and Heading Reference Systems (suuna ja positsiooni määramise süsteemid)

AISI

American Iron and Steel Institute (Ameerika raua ja terase instituut)

ALE

Atomic Layer Epitaxy (aatomkihtepitaksia)

ALU

Arithmetic Logic Unit (aritmeetika-loogikaseade)

ANSI

American National Standards Institute (Ameerika Riiklik Standardiinstituut)

APP

Adjusted Peak Performance (korrigeeritud maksimaalne jõudlus)

APU

Auxiliary Power Unit (abijõuallikas)

ASTM

American Society for Testing and Materials (USA Materjalide Katsetamise Ühing)

ATC

Air Traffic Control (lennujuhtimine)

BJT

Bipolar Junction Transistors (bipolaartransistorid)

BPP

Beam Parameter Product (kiireparameetrite korrutis)

BSC

Base Station Controller (tugijaama kontroller)

CAD

Computer-Aided-Design (raalprojekteerimine)

CAS

Chemical Abstracts Service

CCD

Charge Coupled Device (laengsidestusseadmed)

CDU

Control and Display Unit (juhtimis- ja kuvarmoodul)

CEP

Circular Error Probable (tõenäolise vea ring)

CMM

Coordinate Measuring Machine (koordinaatmõõtemasin)

CMOS

Complementary Metal Oxide Semiconductor (täiendav metalloksiid-pooljuht)

CNTD

Controlled Nucleation Thermal Deposition (kontrollitud idustamisega termiline sadestamine)

CPLD

Complex Programmable Logic Device (keeruline programmeeritav loogikaseade)

CPU

Central Processing Unit (keskseade)

CVD

Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine)

CW

Chemical Warfare (kemoründemürgid)

CW (laserite kohta)

Continuous Wave (pidevlaine)

DAC

Digital-to-Analogue Converter (digitaal-analoogmuundur)

DANL

Displayed Average Noise Level (väljuva signaali keskmine müratase)

DBRN

Data-Base Referenced Navigation (andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid)

DDS

Direct Digital Synthesizer (otsene numbriline süntees)

DMA

Dynamic Mechanical Analysis (dünaamilis-mehaaniline analüüs)

DME

Distance Measuring Equipment (kaugusmõõtur)

DMOSFET

Diffused Metal Oxide Semiconductor Field Effect Transistor (topelt hajutusega metall-oksiid-pooljuht-väljatransistorid)

DS

Directionally Solidified (suunatult tahkestatud)

EB

Exploding Bridge (lõhkamissild)

EB-PVD

Electron Beam Physical Vapour Deposition (elektronkiire abil toimuv füüsikaline aurustamine-sadestamine)

EBW

Exploding bridge wire (lõhkamissilla juhtmed)

ECM

Electro-chemical machining (elektrokeemiline töötlus)

EDM

Electrical Discharge Machines (elektroerosioontöötlus)

EFI

Exploding Foil Initiators (plahvatava lehtmetalliga detonaator)

EIRP

Effective Isotropic Radiated Power (tegelik isotroopne kiirgusvõimsus)

EMP

Electromagnetic Pulse (elektromagnetiline impulss)

ENOB

Effective Number of Bits (efektiivne bittide arv)

ERF

Electrorheological Finishing (elektro-reoloogiline viimistlemine)

ERP

Effective Radiated Power (efektiivne kiirgusvõimsus)

ESD

Electrostatic Discharge (elektrostaatiline lahendus)

ETO

Emitter Turn-Off Thyristor (emitteriga suletav türistor)

ETT

Electrical Triggering Thyristor (elektrilise lülitusega türistor)

EL

Euroopa Liit

EUV

Extreme Ultraviolet (ekstraultraviolett)

FADEC

Full Authority Digital Engine Control (täisautomaatne digitaalne mootori juhtimine)

FFT

Fast Fourier Transform (Fourier’ kiirteisendus)

FPGA

Field Programmable Gate Array (väljaga programmeeritav ventiilmaatriks)

FPIC

Field Programmable Interconnect (kasutaja poolt programmeeritav ühendus)

FPLA

Field Programmable Gate Array (kasutaja poolt programmeeritav loogikamaatriks)

FPO

Floating Point Operation (ujukomatehe)

FWHM

Full-Width Half-Maximum (täislaiusega pool-maksimum)

GLONASS

Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem)

GNSS

Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem)

GPS

Global Positioning System (Globaalne positsioneerimissüsteem)

GSM

Global System for Mobile communication (globaalne digitaalne mobiilsidesüsteem)

GTO

Gate Turn-off Thyristor (suletav türistor)

HBT

Hetero-bipolar Transistor (hetero-bipolaarsed transistorid)

HDMI

High-Definition Multimedia Interface (kõrglahutusega multimeediumiliides)

HEMT

High Electron Mobility Transistors (elektronide kõrgliikuvusega transistor)

ICAO

International Civil Aviation Organization (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon)

IEC

International Electro-technical Commission (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon)

IED

Improvised Explosive Device (isetehtud lõhkekeha)

IEEE

Institute of Electrical and Electronic Engineers (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut)

IFOV

Instantaneous-Field-Of-View (hetkeline vaateväli)

IGBT

Insulated Gate Bipolar Transistor (isoleeritud paisuga bipolaartransistor)

IGCT

Integrated Gate Commutated Thyristor (integreeritud võrejuhtimisega türistor)

IHO

International Hydrographic Organization (Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon)

ILS

Instrument Landing System (instrumentaalmaandumissüsteem)

IMU

Inertial Measurement Unit (inertsiaalne mõõteühik)

INS

Inertial Navigation System (inertsiooniline navigatsioonisüsteem)

IP

Internetiprotokoll

IRS

Inertial Reference System (inertsiooniline viitesüsteem)

IRU

Inertial Reference Unit (inertsiooniline viiteühik)

ISA

International Standard Atmosphere (rahvusvaheline standardatmosfäär)

ISAR

Inverse Synthetic Aperture Radar (inverteeritud sünteesapertuuriga radar)

ISO

International Organization for Standardization (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon)

ITU

International Telecommunication Union (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit)

JT

Joule-Thomson

LIDAR

Light Detection and Ranging (laserlokaator)

LIDT

Laser Induced Damage Threshold (laseriga põhjustatud kahju piirmäär)

LOA

Length Overall (kogupikkus)

LRU

Line Replaceable Unit (liini vahetatav moodul)

LTT

Light Triggering Thyristor (valguse lülitusega türistor)

MLS

Microwave Landing Systems (mikrolaine maandumissüsteem)

MMIC

Monolithic Microwave Integrated Circuit (monoliitsed integraallülitused)

MOCVD

Metal Organic Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine metallorgaanilistest ühenditest)

MOSFET

Metal-Oxide-Semiconductor Field Effect Transistor (metall-oksiid-pooljuht-väljatransistor)

MPM

Microwave Power Module (mikrolainevõimsusmoodul)

MRF

Magnetorheological Finishing (magneto-reoloogiline viimistlemine)

MRF

Minimum Resolvable Feature size (vähima lahutatava elemendi mõõt)

MRI

Magnetic Resonance Imaging (magnetresonantskuvamine)

MTBF

Mean-Time-Between-Failures (keskmine tõrketusvältus)

MTTF

Mean-Time-To-Failure (keskmine kasutusaeg tõrkeni)

NA

Numerical Aperture (numbriline apertuur)

NDT

Non-Destructive Test (mittepurustav katsetus)

NEQ

Net Explosive Quantity (lõhkeaine puhaskogus)

NIJ

National Institute of Justice (riiklik õigusinstituut)

OAM

Operations, Administration or Maintenance (käitamine, juhtimine või hooldamine)

OSI

Open Systems Interconnection (avatud süsteemide sidumine)

PAI

Polyamide-imides (polüamidoimiidid)

PAR

Precision Approach Radar (täppislähenemisradar)

PCL

Passive Coherent Location (passiivne koherentne asukoha kindlaksmääramine)

PDK

Process Design Kit (Protsessi disainikomplekt)

PIN

Personal Identification Number (isikukood)

PMR

Private Mobile Radio (individuaalne mobiilraadio)

PVD

Physical Vapour Deposition (füüsikaline aurustamine-sadestamine)

ppm

parts per million (miljondik)

QAM

Quadrature-Amplitude-Modulation (kvadratuurne amplituudmodulatsioon)

QE

Quantum Efficiency (kvantefektiivsus)

RAP

Reactive Atom Plasmas (reaktiivne aatomiplasma)

RF

Radio Frequency (raadiosagedus)

rms

Root Mean Square (ruutkeskmine)

RNC

Radio Network Controller (raadiovõrgu kontroller)

RNSS

Regional Navigation Satellite System (piirkondlik sattelliitnavigatsioonisüsteem)

ROIC

Read-out Integrated Circuit (väljundkiip)

S-FIL

Step and Flash Imprint Lithography (samm-ja-särita-jäljendi litograafia)

SAR

Synthetic Aperture Radar (tehisavaradar)

SAS

Synthetic Aperture Sonar (sünteesapertuuriga lokaator)

SC

Single Crystal (monokristall)

SCR

Silicon Controlled Rectifier (ränialaldi)

SFDR

Spurious Free Dynamic Range (häiringuvaba dünaamiline diapasoon)

SHPL

Super High Powered Laser (ülivõimas laser)

SLAR

Sidelooking Airborne Radar (õhusõiduki pardal külgvaateradar)

SOI

Silicon-on-Insulator (räni-isolaator)

SQUID

Superconducting Quantum Interference Device (ülijuhtiv kvantinterferomeeter)

SRA

Shop Replaceable Assembly (töökojas vahetatav agregaat)

SRAM

Static Random Access Memory (staatiline muutmälu)

SSB

Single Sideband (ühe külgribaga)

SRR

Secondary Surveillance Radar (sekundaarseireradar)

SSS

Side Scan Sonar (kaldskaneerimissonar)

TIR

Total indicated reading (kogu tulemus)

TVR

Transmitting Voltage Response (saatepinge koste)

u

Atomic mass unit (aatommassiühik)

UPR

Unidirectional Positioning Repeatability (ühesuunaline positsiooniline reprodutseeritavus)

UTS

Ultimate Tensile Strength (tõmbetugevus)

UV

Ultraviolett

VJFET

Vertical Junction Field Effect Transistor (vertikaalne p-n-siirdega väljatransistor)

VOR

Very High Frequency Omni-Directional Range (ülikõrgsageduslik ringsuunaline raadiomajakas)

WHO

World Health Organization (Maailma Terviseorganisatsioon)

WLAN

Wireless Local Area Network (raadiokohtvõrk)

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD MÕISTED

Image 1

Image 2

Image 3

Image 4

Image 5

Image 6

Image 7

Image 8

Image 9

Image 10

Image 11

Image 12

Image 13

Image 14

Image 15

Image 16

Image 17

Image 18

Image 19

Image 20

Image 21

Image 22

Image 23

II OSA –     0-kategooria

0-KATEGOORIATUUMAMATERJALID, RAJATISED JA SEADMED

0A   Süsteemid, seadmed ja komponendid

0A001

„Tuumareaktorid“ ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a.

„tuumareaktorid“;

b.

metallanumad või nende olulised tööstuslikult toodetud osad, sealhulgas reaktorianuma kaas reaktori surveanuma jaoks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktori“ südamiku hoidmiseks;

c.

manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumakütuse „tuumareaktorisse“ viimiseks või sealt eemaldamiseks;

d.

kontrollvardad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktoris“ toimuva tuuma lõhustumise protsessi kontrollimiseks, varraste toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud;

e.

survetorud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama „tuumareaktoris“ kütuseelemente ja primaarjahutit;

f.

tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud (või torusõlmed), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris“ kütuse kaitsekattena, kogustes üle 10 kg;

NB!

Vt punkt 0A001.e tsirkooniumist survetorude kohta ja punkt 0A001.h reaktorianuma torude kohta.

g.

jahutusvedeliku pumbad või ringluspumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahutusvedeliku ringluse tekitamiseks „tuumareaktoris“;

h.

„tuumareaktori siseosad“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris“, sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, reaktorianuma torud, soojusekraanid, juhteplaadid, südamiku võre plaadid ja hajutiplaadid;

Tehniline märkus.

Punktis 0A001.h tähendavad „tuumareaktori siseosad“ kõiki selliseid olulisi struktuure reaktorianumas, millel on vähemalt üks sellistest ülesannetest nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahutusvedeliku voolu suunamine, reaktorianuma kiirguskaitse ning südamikusiseste seadiste juhtimine.

i.

allpool esitatud soojusvahetid:

1.

aurugeneraatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktori“ primaar- või vahepealses jahutusahelas;

2.

muud soojusvahetid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktori“ primaarjahutusahelas;

Märkus.

Punkt 0A001.i ei hõlma reaktori tugisüsteemidele ette nähtud soojusvaheteid, nt hädajahutussüsteemi või reaktori jääksoojuse jahutussüsteemi.

j.

neutronite detektorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo tugevuse määramiseks „tuumareaktori“ südamikus;

k.

„välised soojusekraanid“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris“ soojuskadude vähendamiseks ja anuma kaitsekesta kaitseks.

Tehniline märkus.

Punktis 0A001.k tähendavad ‘välised soojusekraanid’ peamisi üle reaktorianumate paigutatud struktuure, mis vähendavad soojuskadu reaktorist ja vähendavad temperatuuri kaitsekesta sees.

0B   Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed

0B001

Järgmised seadmed „loodusliku uraani“ isotoopide, „vaesestatud uraani“ isotoopide või „lõhustuvate erimaterjalide“ isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a.

seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud „loodusliku uraani“ isotoopide, „vaesestatud uraani“ isotoopide või „lõhustuvate erimaterjalide“ isotoopide eraldamiseks:

1.

gaastsentrifugaaleraldusseade;

2.

gaasdifusiooneraldusseade;

3.

aerodünaamiline eraldusseade;

4.

keemilise vahetusprotsessiga eraldusseade;

5.

ioonvahetuseraldusseade;

6.

„laser“ seade atomaarsest gaasist isotoopide eraldamiseks;

7.

„laser“ seade molekulaarsest gaasist isotoopide eraldamiseks;

8.

plasmaeraldusseade;

9.

elektromagnetiline eraldusseade;

b.

gaasitsentrifuugid, komplektid ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaastsentrifuugimisega eraldusprotsessi jaoks, nagu:

Tehniline märkus.

Punktis 0B001.b tähendab ‘suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjal’ järgmist:

1.

martensiitvanandatud teras, mille tõmbetugevus on vähemalt 1,95 GPa;

2.

alumiiniumisulamid, mille tõmbetugevus on vähemalt 0,46 GPa, või

3.

„kiud- või niitmaterjal“, mille „erielastsusmoodul“ on suurem kui 3,18 x 106 m ja „eritõmbetugevus“ on suurem kui 7,62 x 104 m;

1.

gaasitsentrifuugid;

2.

terviklikud rootorsõlmed;

3.

‘suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist’ valmistatud rootori torusilindrid seinapaksusega kuni 12 mm ja läbimõõduga 75–650 mm;

4.

‘suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist’ valmistatud rõngad või lõõtsad seinapaksusega kuni 3 mm ja läbimõõduga 75–650 mm, mis on mõeldud rootortoru kohalikuks toetamiseks või mitme sellise toru ühendamiseks;

5.

‘suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist’ valmistatud ja rootortoru sisse paigaldatavad juhteplaadid läbimõõduga 75–650 mm;

6.

‘suure tugevuse ja tiheduse suhtarvuga materjalist’ valmistatud ja rootortoru ülemise ja alumise otsa paigaldatavad korgid läbimõõduga 75–650 mm;

7.

magnetripplaagrid:

a.

laagrikoostud, milles rõngasmagnet hõljub „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ ümbrises, mis sisaldab summutavat ainet, milles magnet on magnetjõuga kinnitunud magnetpooluse või rootori ülemisele kaanele kinnitatud teise magnetiga;

b.

aktiivsed magnetlaagrid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasitsentrifuugides kasutamiseks;

8.

spetsiaalsed laagrid, mis sisaldavad summutile paigaldatud poolkerakujulistest osadest sõlme (pivot-cup assembly);

9.

molekulaarpumbad, mis koosnevad silindritest, millesse on freesitud või pressitud spiraalsed sooned ning puuritud augud;

10.

rõngakujulised mootori staatorid mitmefaasiliste vahelduvvoolu hüsterees- (või reluktants-) mootorite sünkroonseks tööks vaakumis sagedusel vähemalt 600 Hz ja võimsusel vähemalt 40 VA;

11.

gaasitsentrifuugi rootortoru agregaadi kest/vastuvõtja, mis koosneb jäigast silindrist seinapaksusega kuni 30 mm ja on täpselt töödeldud otstega, mis on üksteisega paralleelsed ja mis on risti silindri pikiteljega, kaldudes sellest kuni 0,05°;

12.

kulbid, mis koosnevad spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud torudest tsentrifuugi rootortorust gaasilise UF6 eraldamiseks Pitot’ toru meetodil ja mida saab kinnitada tsentraalsele gaasieraldamissüsteemile;

13.

gaasi tsentrifuugrikastamise mootorite staatorite toiteks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sagedusmuundurid (konverterid või inverterid) ja nende spetsiaalselt projekteeritud osad, millel on kõik järgmised tunnused:

a.

mitmefaasiline sagedusväljund sagedusega vähemalt 600 Hz; ning

b.

suur stabiilsus (sagedusjuhtimine parem kui 0,2 %).

14.

sulgeklapid ja juhtklapid:

a.

väljalülitusklapid, mis on spetsiaalselt ette nähtud või valmistatud toimima individuaalse gaasitsentrifuugi gaasi UF6voogude lähteainete, saaduste või jääkidega;

b.

lõõtstihendiga lülitus- ja seadistamisklapid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ või on nendega kaitstud ning on siseläbimõõduga vähemalt 10–160 mm ning on spetsiaalselt projekteeritud ja valmistatud kasutamiseks gaasi tsentrifuugrikastamisseadmete põhi- või lisasüsteemides;

c.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise difusiooneraldusprotsessi jaoks:

1.

gaasilise difusiooni tõkked, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavast“ poorsest metallist, polümeerist või keraamilisest „materjalist“ pooride suurusega 10–100 nm ja paksusega kuni 5 mm või torukujuliste vormide korral läbimõõduga kuni 25 mm;

2.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavast materjalist“ valmistatud või nende abil kaitstud gaasi difuusori korpused;

3.

kompressorid või gaasipuhurid, mille tootlikkus on vähemalt 1 m3/min gaasi UF6, väljundrõhk kuni 500 kPa ja rõhusuhe kuni 10:1 ning mille valmistamiseks või kaitse jaoks on kasutatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavaid materjale“;

4.

võllitihendid punktis 0B001.c.3 nimetatud kompressoritele ja puhuritele, mille kavandatud puhvergaasi sissevool on väiksem kui 1 000 cm3/min;

5.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavast materjalist“ valmistatud või nende abil kaitstud soojusvahetid, mis on kavandatud tööks läbivooluga kuni 10 Pa tunnis, rõhuvahe 100 kPa korral;

6.

lõõtstihendiga manuaalsed või automaatsed lülitus- ja seadistamisklapid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ või on nende abil kaitstud;

d.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud aerodünaamilise eraldusprotsessi jaoks:

1.

UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest eraldusdüüsid, mis koosnevad pilukujulistest kumeratest kanalitest kõverusraadiusega alla 1 mm ja millel on düüsi sees eralduslaba düüsist läbi voolava gaasi jaotamiseks kaheks vooks;

2.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud silindrilised või koonilised torud (keeristorud) ühe või mitme puutujasuunalise sisenemisavaga;

3.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud kompressorid või gaasipuhurid ja nende jaoks ette nähtud võllitihendid;

4.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud soojusvahetid;

5.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud eralduselemendi kestad keeristorude või eraldusdüüside jaoks;

6.

lõõtstihendiga manuaalsed või automaatsed lülitus- ja seadistamisklapid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ või on nende abil kaitstud ja on läbimõõduga vähemalt 40 mm;

7.

protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandevgaasist (vesinik või heelium) UF6 sisaldusega kuni 1 miljondikku, sealhulgas:

a.

krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

b.

krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

c.

eraldusdüüsi- või keeristoruseadmed UF6 eraldamiseks kandevgaasist;

d.

külmlõksud, mis suudavad UF6 välja külmutada;

e.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keemilisel vahetusel põhineva eraldusprotsessi jaoks:

1.

kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse vedelik-vedelik-impulsskolonnid ühel astmel viibimise ajaga kuni 30 s (valmistamiseks või vooderdamiseks on kasutatud sobivaid plastmaterjale, nagu nt fluorosüsivesinikpolümeerid, või klaasi);

2.

kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse tsentrifugaalsed vedelik-vedelik-kontaktorid ühel astmel viibimise ajaga kuni 30 s (valmistamiseks või vooderdamiseks on kasutatud sobivaid plastmaterjale, nagu nt fluorosüsivesinikpolümeerid, või klaasi);

3.

kontsentreeritud soolhappe lahusele vastupidavad elektrokeemilise reduktsiooni vannid uraani taandamiseks ühest valentsolekust teise;

4.

sobivatest materjalidest (nt klaas, fluorosüsivesinikpolümeerid, polüfenüülsulfaat, polüeetersulfoon ja vaiguga immutatud grafiit) valmistatud või nende abil kaitstud elektrokeemilise reduktsiooni vannide etteandmise seadmed U+4 eraldamiseks orgaanilisest voost ja nende protsessivooga kontaktis olevad osad;

5.

suure puhtusega uraankloriidlahuse valmistamiseks kasutatavad etteannet ettevalmistavad süsteemid, mis koosnevad lahustamise, lahusti eraldamise ja/või ioonvahetuse seadmetest lahuse puhastamiseks, ja elektrolüüsivannid U+6 või U+4 taandamiseks U+3-ks;

6.

uraani oksüdeerimise süsteemid U+3 oksüdeerimiseks U+4;

f.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ioonvahetusega eraldusprotsessi jaoks:

1.

kiirelt reageerivad ioonvahetusvaigud, membraanikujulised või poorsed makrovõrkvaigud, milles aktiivsed keemilised vahetusrühmad on piiratud mitteaktiivse poorse tugistruktuuri pinnakattega, ning teised komposiitstruktuurid igasugusel sobival kujul, sealhulgas osakesed või kiud läbimõõduga kuni 0,2 mm, mis on vastupidavad kontsentreeritud soolhappele ning projekteeritud omama väiksemat vahetuskiiruse poolaega kui 10 sekundit ja on töövõimelised temperatuuride vahemikus 373–473 K (100–200 °C);

2.

kontsentreeritud soolhappele vastupidavatest materjalidest (nt titaan või fluorosüsinikplast) valmistatud või nende abil kaitstud ja temperatuuride vahemikus 373–473 K (100–200 °C) ning rõhul üle 0,7 MPa töövõimelised (silindrilised) ioonvahetuskolonnid läbimõõduga üle 1 000 mm;

3.

ioonvahetuse tagasijooksu süsteemid (keemilised või elektrokeemilised oksüdatsioon- või reduktsioonsüsteemid) ioonvahetuse rikastuskaskaadides kasutatavate redutseerijate ja oksüdeerijate regenereerimiseks;

g.

järgmised seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks ja millega tehakse atomaarse gaasi laserisotooperaldust:

1.

laserrikastamiseks kasutatavad uraanimetalli aurustamisüsteemid, mis on ette nähtud tööks sihtmärgil vähemalt võimsusel 1 kW;

2.

vedela või aurustatud uraanimetalli käitlemissüsteemid ja spetsiaalselt selliste süsteemide jaoks projekteeritud või valmistatud osad sulauraani, uraanisulamite või uraanimetalliaurude käitlemiseks laserrikastamisel;

NB!

VT KA PUNKT 2A225.

3.

vedelas või tahkes olekus uraanimetalli kogumiseks ettenähtud saaduste ja jääkide kogumise koostud, mis on valmistatud kuumusele ning vedela ja aurustunud uraani korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) või nende abil kaitstud;

4.

uraaniauru allika, elektronkahuri ning saaduse- ja jäätmekogujate jaoks ettenähtud eraldusmoodulite kestad (silindrilised või täisnurksed anumad);

5.

pikematel ajavahemikel töötamiseks ettenähtud spektrisageduse stabiliseerimisega „laserid“ või „laser“ süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB!

VT KA PUNKTID 6A005 JA 6A205.

h.

järgmised seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks kasutamiseks molekulaarses laserisotooperalduses:

1.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud ülehelikiirusliku paisumise düüsid UF6 ja kandegaasi segude jahutamiseks temperatuurini 150 K (– 123 °C) või alla selle;

2.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud laseriga töötlemisel saadud uraanimaterjalide ja -jääkide kogumiseks;

3.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud kompressorid ja nende jaoks ette nähtud võllitihendid;

4.

seadmed UF5 (tahkel kujul) fluoreerimiseks UF6-ks (gaasi kujul);

5.

protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandegaasist (nt lämmastik, argoon või muu gaas), sealhulgas:

a.

krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

b.

krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

c.

külmlõksud, mis suudavad UF6 välja külmutada;

6.

pikematel ajavahemikel töötamiseks ettenähtud spektrisageduse stabiliseerimisega „laserid“ või „laser“ süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB!

VT KA PUNKTID 6A005 JA 6A205.

i.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plasmaeraldusprotsessi jaoks:

1.

üle 30 GHz väljundsagedusega ja üle 50 kW keskmise väljundvõimsusega võimsad mikrolaineallikad ja antennid ioonide tekitamiseks ja kiirendamiseks;

2.

üle 40 kW keskmist võimsust käsitleda võimaldavad raadiosageduslikud ioonergastuse poolid tööks sagedustel üle 100 kHz;

3.

uraaniplasma genereerimise süsteemid;

4.

ei kasutata;

5.

tahke uraanimetalli kogumiseks ettenähtud saaduste ja jääkide kogumise koostud, mis on valmistatud kuumusele ning aurustunud uraani korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) või nende abil kaitstud;

6.

sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt roostevaba teras) valmistatud eraldusmoodulite kestad (silindrilised) uraaniplasma allika, raadiosagedusliku ergutuspooli ning saaduste ja jääkide kogumise koostude jaoks;

j.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud elektromagnetilise eraldusprotsessi jaoks:

1.

sobivatest mittemagnetilistest materjalidest (nt grafiit, roostevaba teras, vask) valmistatud üksik või mitu iooniallikat, mis koosnevad aurutekitajast, ionisaatorist ja kiirte kiirendist ning mis on võimelised tekitama ioonkiire koguvoolutugevusega vähemalt 50 mA;

2.

rikastatud või vaesestatud uraani ioonkiirte kogumisplaadid, mis on valmistatud sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt grafiit või roostevaba teras) ning millel on vähemalt kaks pilu ja tasku;

3.

uraani elektromagnetiliste separaatorite jaoks ettenähtud mittemagnetilistest materjalidest (nt roostevaba teras) valmistatud vaakumkestad, mis on kavandatud tööks rõhul kuni 0,1 Pa;

4.

magnetpooluse detailid läbimõõduga üle 2 m;

5.

iooniallikate kõrgepinge-toiteallikad, millel on kõik järgmised omadused:

a.

võimelised pidevaks tööks;

b.

väljundpingega 20 000 V või rohkem;

c.

väljundvoolutugevusega 1 A või rohkem ning

d.

pingekõikuvuse, mis on 8 tunni vältel mitte üle 0,01 %;

NB!

VT KA PUNKT 3A227.

6.

magnetite toiteallikad (suure võimsusega alalisvooluallikad), millel on kõik järgmised omadused:

a.

võimelised pidevaks tööks väljundvoolutugevusega vähemalt 500 A ja pingega vähemalt 100 V ning

b.

voolu- ja pingekõikuvus ei ületa 8 tunni vältel 0,01 %.

NB!

VT KA PUNKT 3A226.

0B002

Punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusseadmetele spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid, mis on valmistatud „UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ või nende abil kaitstud:

a.

etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 söötmiseks rikastusprotsessi;

b.

desublimaatorid või külmlõksud, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist, et seda seejärel edastada kuumutamise teel;

c.

saaduse ja jääkide jaamad UF6 toimetamiseks mahutitesse;

d.

veeldamis- või tahkestamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise, jahutamise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel;

e.

toru- ja kogumissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6 käsitlemiseks gaasidifusiooni, tsentrifuugimis- või aerodünaamilistes kaskaadides;

f.

vaakumsüsteemid ja pumbad:

1.

vaakumkollektorid, vaakumkogujad või vaakumpumbad tootlikkusega vähemalt 5 m3/min;

2.

„UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest“ valmistatud või nende abil kaitstud vaakumpumbad, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris; või

3.

vaakumsüsteemid, mis koosnevad vaakumkollektoritest, vaakumjaoturitest ja vaakumpumpadest ning on ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris;

g.

järgmiste omadustega UF6 mass-spektromeetrid/iooniallikad, millega võetakse jooksvalt proove UF6 gaasivoost:

1.

nad võimaldavad mõõta ioone massiga vähemalt 320 aatommassiühikut ning nende lahutusvõime on parem kui 1:320;

2.

iooniallikad, mis on valmistatud või mis on kaitstud nikliga, nikli-vase sulamitega niklisisaldusega üle 60 massiprotsendi või nikli-kroomi sulamitega;

3.

elektronpommitamisel põhinevad ionisatsiooniallikad ning

4.

isotoopanalüüsiks sobiv kogumissüsteem.

0B003

Uraani muundamiseks ettenähtud seade ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a.

süsteemid, mis on ette nähtud uraanimaagi kontsentraatide muundamiseks UO3-ks;

b.

süsteemid, mis on ette nähtud UO3 muundamiseks UF6-ks;

c.

süsteemid, mis on ette nähtud UO3 muundamiseks UO2-ks;

d.

süsteemid, mis on ette nähtud UO2 muundamiseks UF4-ks;

e.

süsteemid, mis on ette nähtud UO4 muundamiseks UF6-ks;

f.

süsteemid, mis on ette nähtud UF4 muundamiseks uraanimetalliks;

g.

süsteemid, mis on ette nähtud UF6 muundamiseks UO2-ks;

h.

süsteemid, mis on ette nähtud UF6 muundamiseks UF4-ks;

i.

süsteemid, mis on ette nähtud UO2 muundamiseks UCl4-ks.

0B004

Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:

a.

järgmised süsteemid raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks:

1.

vesi-vesiniksulfiid-isotoopvahetusseadmed;

2.

ammoniaak-vesinik-muundamisseadmed;

b.

järgmised seadmed ja komponendid:

1.

vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid läbimõõduga vähemalt 1,5 m, mis on töövõimelised rõhul 2 MPa või kõrgemal rõhul;

2.

vesiniksulfiidgaasi (st gaasi, mis sisaldab enam kui 70 massiprotsenti H2S) ringluse tagamiseks ettenähtud üheastmelised nõrgasurvelised (st 0,2 MPa) tsentrifugaalventilaatorid või kompressorid tootlikkusega vähemalt 56 m3/s imemisel rõhuga vähemalt 1,8 MPa ning tihenditega, mis on ette nähtud taluma niisket H2S keskkonda;

3.

ammoniaak-vesinik-vahetuskolonnid kõrgusega vähemalt 35 m ja läbimõõduga 1,5 m–2,5 m ning mis on võimelised töötama rõhul üle 15 MPa;

4.

vahetuskolonni siseosad, sealhulgas astmereaktorid, ja astmepumbad, sealhulgas sukelpumbad, raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi abil;

5.

3 MPa või suurema töörõhuga ammoniaagikrakkerid raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessiga;

6.

infrapuna-absorptsioonanalüsaatorid, mis on võimelised jätkuvaks samaaegseks vesiniku-deuteeriumi suhte analüüsi tegemiseks deuteeriumi kontsentratsioonil vähemalt 90 %;

7.

katalüütilised põletid ammoonium-vesinik-vahetusprotsessi teel rikastatud gaasilise deuteeriumi muutmiseks raskeks veeks;

8.

täielikud raske vee kvaliteedi parandamise süsteemid või neis kasutatavad kolonnid raske vee deuteeriumisisalduse muutmiseks reaktorikõlblikuks;

9.

ammoniaagi sünteesi konverterid või sünteesiüksused, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi abil.

0B005

Tuumareaktorite kütuseelementide tootmiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed.

Tehniline märkus.

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed „tuumareaktori“ kütuselementide tootmiseks hõlmavad seadmeid, mis

1.

on tavaolukorras kokkupuutes tuumamaterjalide tootevooga või osalevad otseselt sellises tootmises või juhtimises;

2.

hermetiseerivad tuumamaterjali katte sees;

3.

kontrollivad katte terviklikkust või hermeetilisust;

4.

kontrollivad hermeetiliselt suletud kütuse lõppkäsitlemist või

5.

on kasutusel reaktorielementide koostamisel.

0B006

„Tuumareaktoris“ kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid.

Märkus.

Punkt 0B006 hõlmab järgmist:

a.

„tuumareaktori“ kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamise seadmestik, sealhulgas seadmed ja nende osad, mis otseselt juhivad kiiritatud tuumakütuse ja peamisi tuumamaterjali lõhustumissaaduste käitlemisvooge ning on tavaolukorras nendega kokkupuutes;

b.

kütuseelemendi voodri küljest vabastamise ja tükeldamise või hakkimise seadmed, st kaugjuhitavad seadmed, „tuumareaktori“ kiiritatud kütusetompude, kimpude või varraste lõikamiseks, tükeldamiseks või lõikumiseks;

c.

lahustuspaagid või mehaaniliste seadmetega lahustid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „tuumareaktori“ kütuse lahustamisel ja mille tööpinnad on vastupidavad kuumale ja ülimalt korrodeerivale vedelikule ning mis on kaugjuhitavalt täidetavad, kasutatavad ja hooldatavad;

d.

lahustiekstraktorid nagu täidiskolonnid või impulsskolonnid, segamissadestusseadmed või tsentrifugaalkontaktorid, mis on korrosioonikindlad lämmastikhappe söövitavale mõjule ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „loodusliku uraani“, „vaesestatud uraani“ või „lõhustuvate erimaterjalide“ töötlemistehases;

e.

säilitus- ja ladustamismahutid, mis on projekteeritud kriitilisturvaliseks ning korrosioonikindlaks lämmastikhappe söövitavale mõjule;

Tehniline märkus.

Säilitus- ja ladustamisanumatel võivad olla järgmised omadused:

1.

seinte ja sisestruktuuride booriekvivalent (arvutatakse kõikide koostisosade kohta, nagu on kindlaks määratud punkti 0C004 märkuses) on vähemalt 2 %;

2.

silindriliste anumate läbimõõt ei ületa 175 mm või

3.

plaadi- või rõngakujuliste anumate laius ei ületa 75 mm;

f.

neutronmõõtmissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks automaatsetes protsessijuhtimissüsteemides „loodusliku uraani“, „vaesestatud uraani“ või „lõhustuvate erimaterjalide“ taastöötlemisseadmes.

0B007

Plutooniumi muundamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a.

süsteemid, mis on ette nähtud plutooniumnitraadi muundamiseks plutooniumoksiidiks;

b.

süsteemid, mis on ette nähtud metallilise plutooniumi tootmiseks.

0C   Materjalid

0C001

Looduslik uraan, vaesestatud uraan või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud elementi või ühendit;

Märkus.

Punkt 0C001 ei hõlma järgmist:

a.

„looduslik uraan“ või „vaesestatud uraan“, kui seda on instrumentide anduriosades neli grammi või vähem;

b.

„vaesestatud uraan“, mis on spetsiaalselt valmistatud tsiviilkasutuseks järgmistel mitte-tuumaalastel eesmärkidel:

1.

kaitse;

2.

pakendamine;

3.

ballast massiga kuni 100 kg;

4.

vastukaalud massiga kuni 100 kg;

c.

sulamid, mis sisaldavad alla 5 % tooriumi;

d.

tooriumi sisaldavad keraamikatooted, mis on valmistatud mitte-tuumaalastel eesmärkidel kasutamiseks.

0C002

„Lõhustuvad erimaterjalid“

Märkus.

Punkt 0C002 ei hõlma kogust, milleks on kuni neli „efektiivgrammi“ instrumentide anduriosades.

0C003

Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000.

0C004

Grafiit puhtusega üle 5 miljondiku ‘booriekvivalendi’ ja tihedusega üle 1,50 g/cm3 kasutamiseks „tuumareaktoris“ 1 kg ületavas koguses.

NB!

VT KA PUNKT 1C107.

Märkus 1.

Ekspordikontrolli eesmärgil teevad selle ELi liikmesriigi pädevad asutused, milles eksportija asub, kindlaks, kas eespool olevale kirjeldusele vastava grafiidi eksport on mõeldud „tuumareaktoris“ kasutamiseks. Punkt 0C004 ei hõlma grafiiti puhtusega üle 5 miljondiku booriekvivalendi ja tihedusega üle 1,50 g/cm3, mis ei ole mõeldud kasutamiseks „tuumareaktoris“.

Märkus 2.

Punktis 0C004 on ‘booriekvivalent’ (BE) määratletud kui lisandite BEz-de summa (v.a BEsüsinik, kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus:

 

BEZ (ppm) = CF × elemendi Z kontsentratsioon miljondikes;

 

Image 24

 

ning σB ja σZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides); AB ja AZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid.

0C005

Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid), mille puhtusaste on vähemalt 99,9 massiprotsenti ja mille osakeste suurus mõõdetuna vastavalt ASTMi standardile B330 on kuni 10 μm ning milles osakesed on väga ühetaolise suurusega.

0D   Tarkvara

0D001

„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“.

0E   Tehnoloogia

0E001

Tuumatehnoloogia märkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“.

III OSA –     1. kategooria

1. KATEGOORIA – ERIMATERJALID JA NENDEGA SEOTUD SEADMED

1A   Süsteemid, seadmed ja komponendid

1A001

Järgmised fluoritud segudest valmistatud komponendid:

a.

mansetid, tihendid, hermeetikud või pehmed kütusemahutid, mis on spetsiaalselt kavandatud „õhusõidukitel“ või kosmosesõidukitel kasutamiseks ning mille valmistamisel on kasutatud üle 50 massiprotsendi punktis 1C009.b või 1C009.c nimetatud materjale;

b.

ei kasutata;

c.

ei kasutata.

1A002

Komposiitstruktuurid või -laminaadid, mis on:

NB!

VT KA PUNKTID 1A202, 9A010 ja 9A110.

a.

valmistatud järgmistest materjalidest:

1.

orgaaniline „põhiaine“ ning „kiud- või niitmaterjalid“, mis on nimetatud punktis 1C010.c või 1C010.d või

2.

prepregmaterjalid või eelvormid, mis on nimetatud punktis 1C010.e;

b.

valmistatud metallilisest või süsinik-„põhiainest“ ja mis tahes järgmisest materjalist:

1.

süsinikust „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:

a.

„erimoodul“ on suurem kui 10,15 × 106 m ning

b.

„eritõmbetugevus“ on suurem kui 17,7 × 104 m või

2.

punktis 1C010.c nimetatud materjalid.

Märkus 1.

Punkt 1A002 ei hõlma „komposiit“ struktuure või -laminaate, mis on valmistatud epoksüvaiguga immutatud süsinik „kiud- või niitmaterjalidest“, mis on ette nähtud „tsiviilõhusõiduki“ tarindite või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

a.

pindala ei ole suurem kui 1 m2;

b.

pikkus ei ole suurem kui 2,5 m ning

c.

laius ületab 15 mm;

Märkus 2.

Punkt 1A002 ei hõlma pooltooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbel:

a.

spordikaupadena;

b.

autotööstuses;

c.

masinatööstuses;

d.

meditsiinis.

Märkus 3.

Punkt 1A002.b.1 ei hõlma pooltooteid, mis sisaldavad maksimaalselt kahes suunas või kahes mõõtmes kootud niitmaterjali ning mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmisteks kasutusteks:

a.

metalli kuumtöötlemise ahjud metalli karastamiseks;

b.

silikoonikristallide tootmise seadmed.

Märkus 4.

Punkt 1A002 ei hõlma valmistooteid, mis on kavandatud eriotstarbeks.

Märkus 5.

Punkt 1A002.b.1 ei hõlma mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik „kiud- või niitmaterjale“ pikkusega 25,0 mm või vähem.

1A003

Mitte „sulavatest“ aromaatsetest polüimiididest valmistatud kile-, lehe-, lindi- või paelakujulised tooted, millel on vähemalt üks omadus järgmistest:

a.

paksus üle 0,254 mm või

b.

kaetud või lamineeritud süsiniku, grafiidi, metallide või magnetiliste ainetega.

Märkus.

Punkt 1A003 ei hõlma tooteid, mis on kaetud või lamineeritud vasega ja on kavandatud trükkplaatide tootmiseks.

NB!

Kerg „sulavate“ aromaatsete polüimiidide kõigi vormide kohta vt punkt 1C008.a.3.

1A004

Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole spetsiaalselt projekteeritud sõjaliseks otstarbeks:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKTID 2B351 JA 2B352.

a.

täielikult nägu katvad maskid, filterkanistrid ja nende jaoks mõeldud saaste kõrvaldamise seadmed, mis on kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

Märkus.

Punkt 1A004.a sisaldab mootoriga käivitatavaid õhku puhastavaid respiraatoreid (PAPR), mis on kavandatud või kohandatud kaitseks punktis 1A004.a loetletud ainete või materjalide vastu.

Tehniline märkus.

Punkti 1A004.a tähenduses:

1.

täielikult nägu katvaid maske teatakse ka kui gaasimaske;

2.

filterkanistrid hõlmavad filtrite padruneid.

1.

„biotoimeained“;

2.

‘radioaktiivsed materjalid’;

3.

kemoründemürgid; või

4.

„mässuohje toimeained“, sealhulgas:

a.

α-bromobenseenatsetonitriil (bromobensüültsüaniid) (CA) (CAS 5798-79-8);

b.

[(2-klorofenüül)metüleen] propaandinitriil, (o-klorobensülideenmalononitriil (CS) (CAS 2698-41-1);

c.

2-kloro-1-fenüületanoon, fenüülatsüülkloriid (ω-kloroatsetofenoon) (CN) (CAS 532-27-4);

d.

dibens-(b,f)-1,4-oksasefiin (CR) (CAS 257-07-8);

e.

10-kloro-5,10-dihüdrofenarsasiin, (fenarsasiinkloriid), (adamsiit), (DM) (CAS 578-94-9);

f.

N-nonanoüülmorfoliin, (MPA) (CAS 5299-64-9);

b.

kaitseülikonnad, -kindad ja -jalatsid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest:

1.

„biotoimeained“;

2.

‘radioaktiivsed materjalid’ või

3.

kemoründemürgid;

c.

avastamise süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud järgmise avastamiseks ja identifitseerimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

1.

„biotoimeained“;

2.

‘radioaktiivsed materjalid’ või

3.

kemoründemürgid;

d.

elektroonilised seadmed, mis on ette nähtud „lõhkeaine“ jääkide automaatseks avastamiseks või kindlakstegemiseks ning mis kasutavad lõhkeaine ‘mikrokoguste avastamise’ meetodeid (nt akustiline pinnalaine, ioonide liikuvuse spektromeetria, liikuvuse erinevuse spektromeetria, massispektromeetria).

Tehniline märkus.

Lõhkeaine ‘mikrokoguste avastamine’ on määratletud kui suutlikkus avastada auru, mille sisaldus on väiksem kui 1 miljondik, tahkeid aineid koguses alla 1 mg või vedelikke koguses alla 1 mg.

Märkus 1.

Punkt 1A004.d ei hõlma spetsiaalselt laboratoorseks kasutamiseks ettenähtud seadmeid.

Märkus 2.

Punkt 1A004.d ei hõlma kontaktivabalt läbitavaid turvaväravaid.

Märkus.

Punkt 1A004 ei hõlma järgmist:

a.

personaalsed radiatsioonidosimeetrid;

b.

töötervishoiu- ja tööohutusseadmed, mille konstruktsioon või funktsioonid on piiratud elanike ohutuse või tsiviiltööstusega spetsiifiliselt seotud ohtude eest kaitsmisega:

1.

allmaakaevandamine;

2.

pealmaakaevandamine;

3.

põllumajandus;

4.

farmaatsiatooted;

5.

meditsiin;

6.

veterinaaria;

7.

keskkond;

8.

jäätmekäitlus;

9.

toiduainetööstus.

Tehnilised märkused.

1.

Punkt 1A004 hõlmab seadmeid ja komponente, mis on kindlaks määratud vastavad riiklikele standarditele ja mis on muul viisil osutunud tulemuslikuks ‘radioaktiivsete materjalide’, ‘biotoimeainete’, kemoründemürkide, ‘mudelainete’, ‘mässuohje toimeainete’ avastamiseks või kaitseks nende eest, isegi kui selliseid seadmeid ja komponente kasutatakse tsiviiltööstuses, nt kaevandustes, maardlates, põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonna- ja jäätmemajanduses või toidutööstuses.

2.

‘Mudelaine’ on aine või materjal, mida kasutatakse (keemilise või bioloogilise) mürkaine asemel väljaõppel, teadusuuringutes, katsetamisel või hindamisel.

3.

Punkti 1A004 tähenduses on ‘radioaktiivsed materjalid’ materjalid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud, et suurendada nende tulemuslikkust inim- ja loomkaotuste tekitamisel, seadmete vigastamisel või viljasaagi või keskkonna kahjustamisel.

1A005

Kuulikindlad vestid ja nende komponendid:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a.

pehmed kuulikindlad vestid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, mis ei ole valmistatud sõjaliste standardite või spetsifikatsioonide kohaselt või nendega samaväärsete eeskirjade kohaselt;

b.

soomusplaadiga kuulikindlad vestid, mis kaitsevad ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest, IIIA kaitseaste (NIJ 0101,06, juuli 2008) või „võrreldava tasemega standard“ või vähem.

NB!

Kuulikindlate vestide valmistamiseks kasutatavate „kiud- ja niitmaterjalide“ kohta vt punkt 1C010.

Märkus 1.

Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks.

Märkus 2.

Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid frontaalset kaitset mittesõjaliste lõhkeseadeldiste kildude ja plahvatuse eest.

Märkus 3.

Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid kaitset noa, piigi, nõela või tömbi esemega tekitatava vigastuse eest.

1A006

Järgmine spetsiaalselt omatehtud lõhkekehade kõrvaldamiseks kavandatud või kohandatud varustus ja spetsiaalselt selle jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a.

kaugjuhitavad sõidukid;

b.

‘häirijad’.

Tehniline märkus.

Punkti 1A006.b tähenduses on ‘häirijad’ seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud lõhkekeha toimimise takistamiseks ja mis sel eesmärgil paiskavad välja vedelikujoa või tahke või puruneva lendkeha.

Märkus.

Punkt 1A006 ei hõlma varustust, mida selle kasutaja endaga kaasas kannab.

1A007

Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil lõhkama laenguid ja seadiseid, mis sisaldavad „keemilist energiat sisaldavat materjali“:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI NING PUNKTID 3A229 JA 3A232.

a.

lõhkeaine detonaatorite süütamise süsteemid, mis on ette nähtud punktis 1A007.b nimetatud detonaatorite käivitamiseks;

b.

elektriliselt juhitavad lõhkeaine detonaatorid:

1.

silddetonaator (EB);

2.

silddetonaatori lõhketraat (EBW);

3.

fooliumdetonaator (slapper);

4.

fooliumdetonaator (exploding foil initiator, EFI).

Tehnilised märkused.

1.

Sõna detonaator asemel kasutatakse mõnikord sõna initsiaator.

2.

Kõik punktis 1A007.b nimetatud detonaatorid kasutavad väikest elektrijuhti (silda, sillajuhtmeid või õhukest lehtmetalli), mis plahvatusega vaporiseeruvad, kui neid läbib kiire kõrgvoolu impulss. Muude detonaatorite kui fooliumdetonaatori puhul vallandab plahvatav elektrijuht keemilise detonatsiooni elektrit juhtivas ja väga plahvatusohtlikus materjalis, nt PETN (pentaerütritooltetranitraat). Fooliumdetonaatoris paiskab elektrijuhi plahvatuslik aurustumine kile üle tühimiku ning kile põrge lõhkeaine pihta vallandab keemilise detonatsiooni. Mõnes fooliumdetonaatori mudelis paiskub kile magnetvälja jõul. Plahvatava kilega detonaator võib tähendada nii silddetonaatorit kui ka fooliumdetonaatorit.

1A008

Järgmised laengud, seadmed ja komponendid:

a.

‘kujulaengud’ (shaped charges), millel on kõik järgmised omadused:

1.

lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 90 g ning

2.

välise kesta läbimõõt on 75 mm või rohkem;

b.

pikergused lõikelaengud ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

lõhkeainesisaldus on suurem kui 40 g/m ning

2.

laius 10 mm või rohkem;

c.

lõhkenöör (detonating cord), mille lõhkeainesisaldus on suurem kui 64 g/m;

d.

punktis 1A008.b nimetamata lõike- ja katkestamisseadmed, mille lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 3,5 kg.

Tehniline märkus.

‘Kujulaengud’ on lõhkelaengud, millele on antud plahvatuse mõju suunav kuju.

1A102

Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1A202

Komposiitstruktuurid, muud kui punktis 1A002 nimetatud, järgmiste omadustega torude kujul:

NB!

VT KA PUNKTID 9A010 ja 9A110.

a.

siseläbimõõt 75–400 mm ning

b.

valmistatud punktides 1C010.a või 1C010.b või punktis 1C210.a nimetatud „kiud- või niitmaterjalist“ või punktis 1C210.c nimetatud süsinikprepregmaterjalist.

1A225

Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku ja vee vahelise isotoopide vahetusreaktsiooni aktiveerimiseks triitiumi kogumiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.

1A226

Spetsiaalsed täidised, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

need on valmistatud fosforpronksvõrgust, mida on märguvuse parandamiseks keemiliselt töödeldud, ning

b.

need on kavandatud kasutamiseks vaakumdestillatsioonikolonnides.

1A227

Eriti tihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:

a.

(kiirgusvaba) nn ‘külm piirkond’ on suurem kui 0,09 m2;

b.

tihedus on üle 3 g/cm3 ning

c.

paksus on vähemalt 100 mm.

Tehniline märkus.

Punktis 1A227 tähendab ‘külm piirkond’ akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele.

1B   Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed

1B001

Järgmised seadmed punktis 1A002 nimetatud „komposiit“ struktuuride või -laminaatide või punktis 1C010 nimetatud „kiud- või niitmaterjali“ tootmiseks või kontrollimiseks ning nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB!

VT KA PUNKTID 1B101 JA 1B201.

a.

kiu poolimispingid, mille liikumine kiu positsioneerimiseks, poolimiseks ja kerimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama ‘primaar-servopositsioneerimis’ telje (primary servo positioning axes) suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit“ struktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest“;

b.

‘lintimispingid’, mille liikumine lindi positsioneerimiseks ja lindi paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud viie või enama ‘primaar-servopositsioneerimis’ telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiitmaterjalist“ õhusõidukikere osade või ‘rakettrelva’ osade tootmiseks;

Märkus.

Punktis 1B001.b. tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme.

Tehniline märkus.

Punkti 1B001.b tähenduses ‘lintimispinkidega’ on võimalik paigaldada üks või mitu ‘lindiriba’, mille laius on suurem kui 25,4 mm ja väiksem kui 304,8 mm või sellega võrdne, ning lõigata ja paigaldamisel taasalustada üksikute ‘lindiribade’ paigaldamist.

c.

mitmesuunalised ja -mõõtmelised kudumisteljed või põimimispingid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude kudumiseks, põimimiseks või punumiseks „komposiit“ struktuuride jaoks, ning nende adapterid ja ümberseadistamise komplektid;

Tehniline märkus.

Punkti 1B001.c tähenduses hõlmab põimimine kudumist.

d.

järgmised spetsiaalselt sarrustuskiudude tootmiseks ettenähtud või kohandatud seadmed:

1.

seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, viskoos, bituumen või polükarbosilaan) muundamiseks süsinikkiududeks või ränikarbiidkiududeks, kaasa arvatud eriseadmed kiudude pingutamiseks kuumutamise jooksul;

2.

seadmed kuumutatud kiudsubstraatide katmiseks elementide või ühenditega keemilise aursadestamise teel ränikarbiidkiudude tootmiseks;

3.

seadmed kuumuskindla keraamilise materjali (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

4.

seadmed lähteaineks olevate alumiiniumisisaldusega kiudude termomuundamiseks alumiiniumoksiidkiududeks;

e.

seadmed punktis 1C010.e nimetatud prepregmaterjalide tootmiseks kuumsulatusmeetodil;

f.

spetsiaalsed „komposiit“ materjalide jaoks kavandatud mittepurustavad kontrollseadmed:

1.

röntgentomograafiasüsteemid defektide kolmemõõtmeliseks otsinguks;

2.

arvjuhitavad ultrahelikatseseadmed, mille positsioneerimissaatjate või -vastuvõtjate liikumisi koordineeritakse ja programmeeritakse samaaegselt nelja või enama telje suhtes, et jälgida kontrollitava komponendi kolmemõõtmelisi kontuure;

g.

‘köisikupaigalduspingid’, mille liikumine köisiku positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama ‘primaar-servopositsioneerimis’ telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit“ materjalist õhusõidukikere või ‘rakettrelva’ osade tootmiseks.

Tehniline märkus.

Punkti 1B001.g tähenduses on ‘köisikupaigalduspinkide’ abil võimalik paigaldada üks või mitu ‘lindiriba’, mille laius on kuni 25,4 mm, ning lõigata ja taasalustada paigaldamisel üksikute ‘lindiribade’ kihtide paigaldamist.

Tehnilised märkused.

1.

Punkti 1B001.c tähenduses hoiavad 'primaar-servopositsioneerimis' teljed arvutiprogrammi juhtimisel tööorgani (nn pea) ruumilist asendit töödeldava detaili suhtes õiges asendis ja suunas, et teha soovitud protsess.

2.

Punktis 1B001 tähenduses on ‘lindiriba’ üks püsiva laiusega täielikult või osaliselt vaiguga immutatud lint, köis või kiud. Täielikult või osaliselt vaiguga immutatud ‘lindiriba’ hõlmab neid, mis on kaetud kuiva pulbriga, mis kuumutamisel kinnitub.

1B002

Seadmed, mis on projekteeritud metallisulamipulbri või peeneteralise materjali tootmiseks, millel on kõik järgmised omadused:

a.

spetsiaalset kavandatud saastumise vältimiseks ning

b.

punktis 1C002.c.2 nimetatud protsessides kasutamiseks.

NB!

VT KA PUNKT 1B102.

1B003

Spetsiaalselt titaani, alumiiniumi või nende sulamite „üliplastseks vormimiseks“ või „difusioonkeevitamiseks“ ettenähtud tööriistad, stantsid, vormid ja rakised mis tahes järgmiste toodete valmistamiseks:

a.

õhusõidukikere osad või kosmosesõidukite osad;

b.

„õhusõidukite“ või kosmosesõidukite mootorid või

c.

komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 1B003.a nimetatud osade või punktis 1B003.b nimetatud mootorite jaoks.

1B101

Muud kui punktis 1B001 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurikomposiitide „tootmiseks“, ja nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB!

VT KA PUNKT 1B201.

Märkus.

Punktis 1B101 määratletud komponendid ja lisaseadmed hõlmavad valuvorme, torne, stantse, rakiseid ning tööriistasid komposiitstruktuuride, -laminaatide ja nende toodete eelvormi pressimiseks, tahkestamiseks, valamiseks, paagutamiseks või liimimiseks.

a.

kiu poolimispingid või kiu paigaldusseadmed, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja kerimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes, ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest“, ning koordineerimise ja programmeerimise juhtseadmed;

b.

lintimispingid, mille liikumine lindi või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritav ja programmeeritav kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitmaterjalist õhusõidukikere või „rakettrelva“ osade tootmiseks;

c.

järgmised „kiud- või niitmaterjalide“„tootmiseks“ kavandatud või seadistatud seadmed:

1.

seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, viskoos või polükarbosilaan) muundamiseks, kaasa arvatud spetsiaalne varustus kiudude pingutamiseks kuumutamise ajal;

2.

kuumutatud kiudsubstraatidele elementide või ühendite aursadestamise seadmed;

3.

seadmed kuumuskindla keraamilise materjali (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

d.

seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude pinnatöötluseks või punktis 9C110 nimetatud prepregmaterjalide ja eelvormide tootmiseks.

Märkus.

Punktis 1B101.d nimetatud seadmete hulka kuuluvad rullid, venitus-, pindamis- ja lõikeseadmed ning matriitsid.

1B102

Muud kui punktis 1B002 nimetatud metallipulbri „tootmisseadmed“ ja järgmised komponendid:

NB!

VT KA PUNKT 1B115.b.

a.

metallipulbri „tootmisseadmed“, mida saab kasutada punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111.a.1, 1C111.a.2 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud sfääriliste, pöördellipsoidsete või pihustatud materjalide „tootmiseks“ kontrollitavas keskkonnas;

b.

spetsiaalselt punktis 1B002 või 1B102.a nimetatud „tootmisseadmete“ jaoks ettenähtud komponendid.

Märkus.

Punkt 1B102 hõlmab järgmist:

a.

plasmageneraatorid (kõrgsagedusliku kaarleegiga), mida kasutatakse pihustatud või kerajatest osakestest metallipulbrite saamiseks argooni ja vee keskkonnas teostatava menetlusega;

b.

elektrilahendusseadmed, mida kasutatakse pihustatud või kerajatest osakestest metallipulbrite saamiseks argooni ja vee keskkonnas teostatava menetlusega;

c.

seadmed, mida kasutatakse kerajatest osakestest alumiiniumipulbrite „tootmiseks“, pihustades sulametalli inertsesse keskkonda (nt lämmastik).

1B115

Muud kui punktis 1B002 või 1B102 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:

a.

„tootmisseadmed“ punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud vedelate raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks“, käitlemiseks või heakskiidukatseteks;

b.

„tootmisseadmed“ punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud tahkete raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks“, käitlemiseks, segamiseks, tahkestamiseks, valuks, pressimiseks, töötlemiseks, ekstrusiooniks või heakskiidukatseteks.

Märkus.

Punkt 1B115.b ei hõlma partiikaupa töötavaid miksereid, pidevmiksereid ega jugaveskeid. Partiikaupa töötavate mikserite, pidevmikserite ja jugaveskite kontrolli kohta vt punktid 1B117, 1B118 ja 1B119.

Märkus 1.

Sõjaliste kaupade tootmiseks spetsiaalselt kavandatud seadmete kohta vaata sõjaliste kaupade nimekirja.

Märkus 2.

Punkt 1B115 ei hõlma boorkarbiidi „tootmise“, käitlemise ja heakskiidukatsete seadmeid.

1B116

Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüüsi teel materjalide tootmiseks valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C) ja rõhul 130 Pa – 20 kPa.

1B117

Partiikaupa töötavad mikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

need on kavandatud või kohandatud segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa;

b.

need on võimelised reguleerima segamiskambri temperatuuri;

c.

kogumaht 110 liitrit ja rohkem ning

d.

vähemalt üks ekstsentriline ‘segamis-/sõtkumisvõll’.

Märkus.

Punktis 1B117.d ei viidata mõistega ‘segamis-/sõtkumisvõll’ deaglomeraatoritele ega nugaspindlitele.

1B118

Pidevmikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

need on kavandatud või kohandatud segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa;

b.

need on võimelised reguleerima segamiskambri temperatuuri;

c.

neil on vähemalt üks omadus järgmistest:

1.

kaks või rohkem segamis-/sõtkumisvõlli või

2.

kõik järgmised omadused:

a.

üks pöörlev ja võnkliikuv võll, millel on sõtkumishambad/-sõrmed, ning

b.

sõtkumishambad/-sõrmed segamiskambri seinte siseküljel.

1B119

Jugaveskid punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad.

1B201

Kiu poolimispingid, muud kui punktis 1B001 või 1B101 nimetatud, ja nendega seotud seadmed:

a.

kiu poolimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama telje suhtes;

2.

mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest“ ning

3.

mis võimaldavad 75–650 mm siseläbimõõduga ja 300 mm pikkuste või pikemate silindriliste torude mähkimist;

b.

punktis 1B201.a nimetatud kiu poolimispinkide koordineerimis- ja programmeerimisseadmed;

c.

punktis 1B201.a nimetatud kiu poolimispinkide täpsustornid.

1B225

Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks tootmisvõimsusega enam kui 250 g fluori tunnis.

1B226

Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolutugevust vähemalt 50 mA.

Märkus.

Punkt 1B226 hõlmab separaatoreid:

a.

mis võimaldavad rikastada stabiilseid isotoope;

b.

millel nii iooniallikad kui ka kollektorid võivad asuda kas magnetväljas või väljaspool magnetvälja.

1B228

Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

ette nähtud tööks temperatuuril kuni 35 K (– 238 °C);

b.

ette nähtud tööks siserõhul 0,5–5 MPa;

c.

valmistatud:

1.

rahvusvahelise autoinseneride ühingu (SAE) seeria 300 vähese väävlisisaldusega roostevabast terasest, mille austeniitse tera suurus on vähemalt 5 ASTMi (või samaväärse standardi) järgi, või

2.

samalaadsetest ülimadalat temperatuuri ja vesiniku (H2) keskkonda taluvatest materjalidest ning

d.

siseläbimõõduga vähemalt 30 cm ning ‘efektiivpikkusega’ vähemalt 4 m.

Tehniline märkus.

Punktis 1B228 tähendab ‘efektiivpikkus’ täitematerjali aktiivset kõrgust täitekolonnis või sisekontaktorplaatide aktiivset kõrgust plaatkolonnis.

1B230

Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:

a.

nad on õhutihedad (st hermeetiliselt suletud),

b.

nende tootlikkus on vähemalt 8,5 m3/h ning

c.

neil on üks järgmistest omadustest:

1.

kontsentreeritud kaaliumamiidilahuste (1 % või suurema kontsentratsiooniga) töörõhk on 1,5–60 MPa või

2.

lahjendatud kaaliumamiidilahuste (alla 1 % kontsentratsiooniga) töörõhk on 20–60 MPa.

1B231

Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:

a.

tootmisrajatised või -tehased triitiumi tootmiseks, taastamiseks, ekstraheerimiseks, kontsentreerimiseks või käitlemiseks;

b.

järgmised seadmed triitiumi tootmise rajatiste või tehaste jaoks:

1.

vesinik- või heeliumjahutusmoodulid jahutusvõimega 23 K (– 250 °C) või sellest madalamale ning soojusärastamisvõimega 150 W või rohkem;

2.

vesiniku isotoopide kogumis- ja puhastussüsteemid, mis koguvad ja puhastavad metallhüdriidide keskkonnas.

1B232

Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:

a.

nad on projekteeritud töötamiseks väljundtemperatuuril 35 K (– 238 °C) või madalamal ning

b.

nende projekteeritud vesinikgaasi tootlikkus on 1 000 kg/h või rohkem.

1B233

Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning süsteemid ja seadmed nende jaoks:

a.

rajatised või tehased liitiumi isotoopide eraldamiseks;

b.

liitiumi-elavhõbeda amalgaamprotsessil põhinevad liitiumi isotoopide eraldusseadmed järgmiselt:

1.

täidetud vedelik-vedelik-vahetuskolonnid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumamalgaamidele;

2.

elavhõbeda või liitiumamalgaami pumbad;

3.

liitiumamalgaami elektrolüüsivannid;

4.

kontsentreeritud liitiumhüdroksiidilahuste aurustid;

c.

ioonivahetussüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ja asjaomased komponendid;

d.

keemilise vahetuse süsteemid (kus kasutatakse krooneetreid, krüptande või lariaateetreid), mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide eraldamiseks, ja asjaomased komponendid.

1B234

Brisantlõhkeainet sisaldavad mahutid, kambrid, konteinerid ja muud sarnased kogumisseadmed, mis on projekteeritud brisantlõhkeainete või -seadmete katsetamiseks ja millel mõlemal on järgmised omadused:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a.

nad on kavandatud selliselt, et sisaldavad täies ulatuses lõhkeainet koguses, mis vastab 2 kg trinitrotolueenile (TNT) või on sellest suurem, ning

b.

neil on konstruktsioonielemendid või funktsioonid, mis võimaldavad diagnostilise või mõõtmisalase teabe edastamist reaalajas või hilinemisega.

1B235

Triitiumi tootmise koostud ja komponendid, mis on:

a.

liitium-6 isotoobiga rikastatud liitiumist valmistatud või seda sisaldavad koostud, mis on spetsiaalselt ette nähtud triitiumi tootmiseks kiiritamise, sealhulgas tuumareaktorisse paigutamise teel;

b.

komponendid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B235.a nimetatud koostudele.

Tehniline märkus.

Triitiumi tootmise koostudele spetsiaalselt ette nähtud komponentide hulka võivad kuuluda liitiumpelletid, triitiumgetterid ja spetsiaalkattega voodrid.

1C   Materjalid

Tehniline märkus.

Metallid ja sulamid:

kui ei ole sätestatud teisti, kuuluvad punktides 1C001–1C012 käsitletud mõistete ‘metall’ ja ‘sulam’ alla järgmised metallid ja sulamid töötlemata ja pooltöödeldud kujul:

töötlemata kujul:

 

anoodid, kuulid, varbmaterjalid (kaasa arvatud sarrusvarvad ja traadi varbtoorikud), valutoorikud, pangad, bluumid, briketid, tombud, katoodid, kristallid, kuubikud, pooljuhtmaterjalide toorikkristallid, terad, graanulid, kangid, tabletid, toormetalli plokid, pulbrid, helmed, haavlid, valtsplaadid, toorikud, käsnmetallid, latid;

pooltöödeldud kujul (pinnatud või pindamata, kaetud teisest metallist kihiga (metallitud), puuritud või augustatud):

a.

survetöödeldud või valtsimise, ekstrusiooni, löökekstrusiooni, pressimise, peenestamise, pihustamise ja jahvatamise teel töödeldud materjalid, nagu nurk-, karp- ja ümarmetall, kettad, tolm, helbed, foolium ja õhuke leht, pulber, pressised ja stantsised, ribad, rõngad, vardad (sh katmata elektroodid, traatvardad ja valtstraat), torud (sh kanttorud ja õõnestooted), tõmmatud ja ektrudeeritud traat;

b.

valumaterjal, mis on saadud liiv-, surve-, kokill-, kips- või muu tüüpi vormi valu teel, kaasa arvatud kõrgsurvevalu, paagutamise ja pulbermetallurgia teel valmistatud tooted.

Kontrolli eesmärki ei tohi kahjustada selliste mitteloetletud materjalide eksport, mida väidetakse olevat lõpptooted, kuid mis tegelikult on töötlemata või pooltöödeldud.

1C001

Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetkiirguse neelajatena, või elektrit juhtivad polümeerid:

NB!

VT KA PUNKT 1C101.

a.

materjalid, mis neelavad sagedusi vahemikus 2 × 108 Hz kuni 3 × 1012 Hz;

Märkus 1.

Punkt 1C001.a ei hõlma järgmist:

a.

naturaalsetest või sünteetilistest kiududest koostatud karvabsorbendid, mittemagnetilise täidisega neeldumise tagamiseks;

b.

absorbendid, milles ei esine magnetilisi kadusid ning mille vastuvõttev pind ei ole kujult tasane, hõlmates püramiidi, koonuse, kiilikujulisi ning painutatud pindu;

c.

tasapinnalised absorbendid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

need on valmistatud järgmistest materjalidest:

a.

süsiniktäiteainega (painduvad või paindumatud) vahtplastikud, või orgaanilised materjalid, sh sideained, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 5 % kaja sagedusribas, mis ulatub üle ±15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 450 K (177 °C), või

b.

keraamilised materjalid, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 20 % kaja sagedusribas, mis ulatub üle ±15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 800 K (527 °C);

Tehniline märkus.

Neeldumiskatse proovid punkti 1C001.a kohta. Märkus. Punkti 1.c.1 märkuse puhul peavad neeldumise proovikehad olema ruudukujulised, küljepikkusega vähemalt viis kesksageduse lainepikkust, ning need asetatakse kiirgava elemendi kaugvälja.

2.

nende tõmbetugevus on väiksem kui 7 × 106 N/m2 ning

3.

nende survetugevus on väiksem kui 14 × 106 N/m2;

d.

paagutatud ferriidist valmistatud tasapinnalised absorbendid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

tihedus on suurem kui 4,4 ning

2.

maksimaalne töötemperatuur on 548 K (275 °C);

e.

tasapinnalised absorbendid, milles ei teki magnetkadusid ja mis on valmistatud 'avatud pooridega vaht'plastist tihedusega kuni 0,15 g/cm3.

Tehniline märkus.

’Avatud pooridega vahtplastid on painduvad poorsed materjalid, mille sisemine struktuur on atmosfäärile avatud. 'Avatud pooridega vahtplastide kohta on inglise keeles kasutusel kaks nimetust: open-cell foams ja reticulated foams.

Märkus 2.

Mitte ükski punkti 1C001.a märkuses 1 esitatud erand ei kehti värvis sisalduvate absorbeerivate magnetiliste materjalide kohta.

b.

nähtavale valgusele läbipaistmatud materjalid, mis on spetsiaalselt kasutusel selleks, et selles neelduks lähi-infrapunakiirgus (lainepikkusega üle 810 nm, kuid alla 2 000 nm (sagedusega üle 150 THz, kuid alla 370 THz);

Märkus.

Punkt 1C001.b ei hõlma materjale, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks järgmisel viisil:

a.

polümeeride „laser“ märgistamine või

b.

polümeeride „laser“ keevitamine.

c.

elektrit juhtivad polümeersed materjalid, mille ‘mahtelektrijuhtivus’ ületab 10 000 S/m (siimensit meetri kohta) või mille ‘kiht-/pindtakistus’ on väiksem kui 100 oomi/m2 ning mis põhinevad vähemalt ühel järgmisel polümeeril:

1.

polüaniliin;

2.

polüpürrool;

3.

polütiofeen;

4.

polüfenüleenvinüleen või

5.

polütienüleenvinüleen.

Märkus.

Punkt 1C001.c ei hõlma vedelal kujul olevaid materjale.

Tehniline märkus.

‘Elektriline mahtjuhtivus’ ning ‘kiht-/pindjuhtivus’ tuleb määrata kas ASTM D-257 või vastava riigisisese standardi alusel.

1C002

Metallisulamid, pulbrid metallisulamitest ja legeeritud materjalid:

NB!

VT KA PUNKT 1C202.

Märkus.

Punkt 1C002 ei hõlma pinnatöötluseks ettenähtud metallisulameid, metallisulamipulbreid ega legeeritud materjale.

Tehnilised märkused.

1.

Punktis 1C002 nimetatud metallisulamid on need, milles mainitud metalli sisaldus sulamis on massiprotsentides suurem kui mis tahes muu elemendi sisaldus.

2.

‘Pingetaluvusaega’ relaksatsioonikatsel tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-139 või asjakohasele riigisisesele standardile.

3.

‘Elastoplastse väsimise aega’ tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-606 „Recommended Practice for Constant-Amplitude Low-Cycle Fatigue Testing“ (tööjuhend konstantse amplituudiga elastoplastse väsimise katsetamiseks) või vastavale riigisisesele standardile. Katsetamine peab toimuma teljesuunaliselt keskmise pingesuhtega 1 ning pingekontsentratsiooniteguriga (Kt) 1. Keskmine pinge suhtarv on määratletud kui maksimaalse ja minimaalse pinge vahe, mis on jagatud maksimaalse pingega.

a.

järgmised aluminiidid:

1.

nikkelaluminiidid, mis sisaldavad vähemalt 15 massiprotsenti, kuid mitte üle 38 massiprotsendi alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

2.

titaanaluminiidid, mis sisaldavad vähemalt 10 massiprotsenti alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

b.

järgmised metallisulamid, mis on valmistatud punktis 1C002.c nimetatud pulbrist või pulbrilisest materjalist:

1.

niklisulamid, millel on kas:

a.

‘pingetaluvusaeg’ relaksatsioonikatsel 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 923 K (650 °C) ning pingel 676 MPa või

b.

‘elastoplastse väsimise aeg’ vähemalt 10 000 tsükli korral ja temperatuuril 823 K (550 °C) ja maksimaalsel pingel 1 095 MPa;

2.

nioobiumisulamid, millel on kas:

a.

‘pingetaluvusaeg’ relaksatsioonikatsel 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 1 073 K (800 °C) ning pingel 400 MPa või

b.

‘elastoplastse väsimise aeg’ vähemalt 10 000 tsükli korral ja temperatuuril 973 K (700 °C) ja maksimaalsel pingel 700 MPa;

3.

titaanisulamid, millel on kas:

a.

‘pingetaluvusaeg’ relaksatsioonikatsel 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 723 K (450 °C) ning pingel 200 MPa või

b.

‘elastoplastse väsimise aeg’ vähemalt 10 000 tsükli korral ja temperatuuril 723 K (450 °C) ja maksimaalsel pingel 400 MPa;

4.

alumiiniumisulamid tõmbetugevusega:

a.

240 MPa või rohkem temperatuuril 473 K (200 °C) või

b.

415 MPa või rohkem temperatuuril 298 K (25 °C)

5.

magneesiumisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

tõmbetugevus 345 MPa või rohkem ning

b.

korrosioonikiirus vähem kui 1 mm aastas 3 %lises naatriumkloriidi vesilahuses mõõdetuna vastavuses ASTM-i standardile G-31 või vastavale riiklikule standardile;

c.

metallisulamipulber või pulbriline materjal, millel on kõik järgmised omadused:

1.

see on valmistatud ühest järgmistest segusüsteemidest:

Tehniline märkus.

X tähistab järgmistes valemites üht või mitut legeerelementi.

a.

turbiinmootorite detailide ja komponentide niklisulamid (Ni-Al-X, Ni-X-Al), st nad sisaldavad vähem kui 3 (valmistamisprotsessis lisatud) üle 100 μm läbimõõduga mittemetalset osakest 109 sulamiosakese kohta;

b.

nioobiumisulamid (Nb-Al-X või Nb-X-Al, Nb-Si-X või Nb-X-Si, Nb-Ti-X või Nb-X-Ti);

c.

titaanisulamid (Ti-Al-X või Ti-X-Al);

d.

alumiiniumisulamid (Al-Mg-X või Al-X-Mg, Al-Zn-X või Al-X-Zn, Al-Fe-X või Al-X-Fe) või

e.

magneesiumisulamid (Mg-Al-X või Mg-X-Al);

2.

see on valmistatud kontrollitavas keskkonnas mis tahes järgmise protsessi abil:

a.

‘vaakumpihustus’;

b.

‘gaaspihustus’;

c.

‘rotatsioonpihustus’;

d.

‘sulandi piiskjahutus’;

e.

‘sulandi rotatsioon’ ja ‘peenestamine’;

f.

‘sulandi ekstraktsioon’ ja ‘peenestamine’;

g.

‘mehaaniline legeerimine’ või

h.

‘plasmapihustus’ ja

3.

see võib moodustada punktis 1C002.a või 1C002.b nimetatud materjale;

d.

legeeritud materjalid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

valmistatud punktis 1C002.c.1 nimetatud segusüsteemidest;

2.

peenestamata helveste, ribade või peente varbade kujul ning

3.

valmistatud kontrollitavas keskkonnas ühe protsessiga järgmistest:

a.

‘sulandi piiskjahutus’;

b.

‘sulandi rotatsioon’ või

c.

‘sulandi ekstraktsioon’.

Tehnilised märkused.

1.

‘Vaakumpihustus’ (vacuum atomisation) – protsess, mille käigus vaakumisse suunatud sulametallijuga pihustub metallis lahustunud gaasi kiirel eraldumisel piiskadeks, mille läbimõõt on kuni 500 μm.

2.

‘Gaaspihustus’ (gas atomisation) – protsess, mille käigus sula metallisulami juga pihustub kõrgsurve-gaasijoa toimel piiskadeks, mille läbimõõt on kuni 500 μm.

3.

‘Rotatsioonpihustus’ (rotary atomisation) – protsess, mille käigus tsentrifugaaljõu mõjul sulametallijuga või sulametall pihustub kuni 500 μm läbimõõduga piiskadeks.

4.

‘Piiskjahutus’ (splat quenching) – ‘kiirtardumise’ protsess, mille käigus sulametalli joa põrkumisel vastu jahutusplokki moodustuvad helbekujulised tooted.

5.

‘Sulandi rotatsioon’ (melt spinning) – ‘kiirtardumise’ protsess, mille käigus sulametalli joa põrkumisel vastu pöörlevat jahutusketast moodustuvad helbed, ribad või vardataolised tooted.

6.

‘Peenestamine’ (comminution)– materjali muutmine osakesteks purustamise või jahvatamise teel.

7.

‘Sulandi ekstraktsioon’ (melt extraction) – ‘kiirtardumis’- ja ekstraktsiooniprotsess, mille käigus pöörleva jahutusploki väikese segmendi kastmisel sula metallisulami vanni saadakse ribataoline toode.

8.

‘Mehaaniline legeerimine’ (mechanical alloying) – legeerimisprotsess, mis tekib elementide ja põhisulami pulbrite seostumisel, seose katkemisel ja uuesti seostumisel mehaanilise põrke tagajärjel. Mittemetallilisi osakesi võib sulamisse segada, lisades vastavaid pulbreid.

9.

‘Plasmapihustus’ (plasma atomisation) – protsess, mille käigus sula või tahke metallisulami juga pihustub plasmapõleti toimel inertgaasi keskkonnas piiskadeks, mille läbimõõt on kuni 500 μm.

10.

‘Kiirtardumine’ (solidify rapidly) – protsess, mis seisneb sulamaterjali tahkestumisel jahutamiskiirusel üle 1 000 K/s.

1C003

Igat tüüpi ja mis tahes kujul esinevad magnetilised metallid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:

a.

suhteline esialgne magnetiline läbitavus on vähemalt 120 000 ja paksus 0,05 mm või vähem;

Tehniline märkus.

Suhtelise esialgse magnetilise läbitavuse mõõtmine tuleb teha täielikult lõõmutatud materjalidega.

b.

magnetostriktiivsed sulamid, millel on mõni järgmistest omadustest:

1.

küllastuse magnetostriktsioon on rohkem kui 5 × 10–4 või

2.

magnetomehaaniline sidestustegur (k) üle 0,8 või

c.

amorfsed või ‘nanokristallilised’ sulamiliistakud, millel on kõik järgmised omadused:

1.

nende koostises on vähemalt 75 massiprotsenti rauda, koobaltit või niklit;

2.

küllastuse magnetiline induktsioon (Bs) on 1,6 T või rohkem ning

3.

vähemalt üks järgmistest omadustest:

a.

liistaku paksus on kuni 0,02 mm või

b.

selle elektriline eritakistus on vähemalt 2 × 10–4 oomi/cm.

Tehniline märkus.

Punktis 1C003.c nimetatud ‘nanokristallilised’ materjalid on sellised materjalid, mille röntgendifraktsiooni abil määratud tera suurus on kuni 50 nm.

1C004

Raua, nikli või vase baasil „põhiainega“ uraan-titaani- või volframisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

tihedus üle 17,5 g/cm3;

b.

elastsuspiir üle 880 MPa;

c.

tõmbetugevus üle 1 270 MPa ning

d.

suhteline pikenemine üle 8 %.

1C005

„Ülijuhtivad“„komposiit“ juhtmed, pikkusega üle 100 m või massiga üle 100 g:

a.

need on „ülijuhtivad“„komposiit“ juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast nioobium-titaan'kiust' ning millel on kõik järgmised omadused:

1.

nad on paigutatud muudesse „põhiainetesse“ kui vask või vasesegudest „põhiaine“ ning

2.

nad on ristlõikepindalaga vähem kui 0,28 × 10–4 mm2 (väiksem kui 6 μm läbimõõduga ümarkiud);

b.

need on „ülijuhtivad“„komposiit“ juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast „ülijuhtivast“‘kiust’, mis on muu kui nioobium-titaankiud, ning millel on kõik järgmised omadused:

1.

„kriitiline temperatuur“ magnetilise induktsiooni puudumise korral on üle 9,85 K (– 263,31 °C) ning

2.

nad säilitavad „ülijuhtiva“ oleku temperatuuril 4,2 K (– 268,96 °C) asetatuna voolujuhi pikitelje suhtes mistahes ristisuunas orienteeritud magnetvälja magnetilise induktsiooniga 12 T, nii et kriitiline voolutihedus on 1 750 A/mm2 voolujuhi kogu ristlõike ulatuses;

c.

„ülijuhtivad“„komposiit“ juhtmed, mis koosnevad ühest või mitmest „ülijuhtivast“‘kiust’, säilitavad „ülijuhtivuse“ temperatuuril üle 115 K (– 158,16 °C).

Tehniline märkus.

Punktis 1C005 nimetatud kiud võivad esineda traadi, silindri, kile, lindi või paela kujul.

1C006

Vedelikud ja määrdeained:

a.

ei kasutata;

b.

määrdeained, mis sisaldavad oluliste koostisosadena vähemalt üht järgmistest:

1.

rohkem kui kahe eeter- või tioeetersidemega (või mõlema sidemega) fenüleen- või alküülfenüleeneetrid või -tioeetrid või selliste eetrite ja tioeetrite segud või

2.

fluoritud silikoonvedelikud, mille kinemaatiline viskoossus on temperatuuril 298 K (25 °C) väiksem kui 5 000 mm2/s (5 000 sentistooksi);

c.

summutus- ja flotatsioonivedelikud, millel on kõik järgmised omadused:

1.

puhtus on üle 99,8 %;

2.

100 ml vedelikus leidub vähem kui 25 osakest suurusega vähemalt 200 μm ning

3.

need koosnevad vähemalt 85 % ulatuses vähemalt ühest järgmisest koostisainest:

a.

dibromotetrafluoroetaan (CAS 25497-30-7, 124-73-2, 27336-23-8),

b.

polüklorotrifluoroetüleen (üksnes õli- ja vahalaadsed modifikatsioonid) või

c.

polübromotrifluoroetüleen;

d.

fluorosüsivesinikel põhinevad elektroonika jahutusvedelikud, millel on kõik järgmised omadused:

1.

need koosnevad vähemalt 85 massiprotsenti ulatuses vähemalt ühest järgmisest ühendist või nende segust:

a.

perfluoropolüalküüleeter-triasiinide või perfluoroalifaatsete eetrite monomeersed vormid,

b.

perfluoroalküülamiinid,

c.

perfluorotsükloalkaanid või

d.

perfluoroalkaanid;

2.

nende tihedus temperatuuril 298 K (25 °C) on vähemalt 1,5 g/ml;

3.

need on temperatuuril 273 K (0 °C) vedelas olekus ning

4.

sisaldavad vähemalt 60 massiprotsenti fluori.

Märkus.

Punkt 1C006.d ei hõlma materjale, mis on määratletud ja pakendatud meditsiiniliste toodetena.

1C007

Järgmised keraamilised pulbrid ning keraamilised „komposiit“ materjalid kui „põhiained“ ja ‘lähteained’:

NB!

VT KA PUNKT 1C107.

a.

titaandiboriidist (TiB2) (CAS 12045-63-5) keraamilised pulbrid, mille metalliliste lisandite hulk (v.a kavatsetult lisatud lisandid) on väiksem kui 5 000 miljondikku ning osakeste keskmine suurus on kuni 5 μm ja kuni 10 % osakeste suurus ei ületa 10 μm;

b.

ei kasutata;

c.

keraamilised „põhiaine“„komposiit“ materjalid:

1.

keraamilis-keraamilised „komposiit“ materjalid klaas- või oksiid-„põhiainega“, mis on sarrustatud kiududega, millel on järgmised omadused:

a.

mõnest järgmisest materjalist valmistatud pidevkiud:

1.

Al2O3 (CAS 1344-28-1) või

2.

Si-C-N või

Märkus.

Punkt 1C007.c.1.a ei hõlma „komposiite“, mis sisaldavad kiude tõmbetugevusega alla 700 MPa temperatuuril 1 273 K (1 000 °C) või tõmberoomekindlusega, millele vastav roomedeformatsioon 100 tunni kestel on üle 1 % koormusel 100 MPa ja temperatuuril 1 273 K (1 000 °C).

b.

kiud, millel on kõik järgmised omadused:

1.

need on valmistatud vähemalt ühest järgmisest materjalist:

a.

Si-N;

b.

Si-C;

c.

Si-Al-O-N või

d.

Si-O-N ning

2.

nende „eritõmbetugevus“ on suurem kui 12,7 ×103 m;

2.

keraamilise „põhiainega“„komposiit“ materjalid, mille „põhiaine“ koostises on räni, tsirkooniumi või boori karbiidid või nitriidid;

d.

ei kasutata;

e.

‘lähteained’, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1C007.c nimetatud materjalide „tootmiseks“:

1.

polüdiorganosilaanid;

2.

polüsilatsaanid;

3.

polükarbosilatsaanid;

Tehniline märkus.

Punkti 1C007 tähenduses on ‘lähteained’ spetsiaalsed polümeersed või metallorgaanilised ühendid, mida kasutatakse ränikarbiidi, räninitriidi või räni, süsinikku ja lämmastikku sisaldavate keraamiliste materjalide „tootmiseks“.

f.

ei kasutata.

1C008

Mittefluoritud polümeersed ained:

a.

järgmised imiidid:

1.

bismaleimiidid;

2.

aromaatsed polüamidoimiidid (PAI), mille ‘klaasistumistemperatuur (Tg)’ on üle 563 K (290 °C);

3.

aromaatsed polüimiidid, mille ‘klaasistumistemperatuur (Tg)’ on üle 505 K (232 °C);

4.

aromaatsed polüeeterimiidid, mille ‘klaasistumistemperatuur (Tg)’ on üle 563 K (290 °C);

Märkus.

Punkt 1C008.a hõlmab „sulavaid“ vedelas või tahkes olekus materjale, sealhulgas vaike, pulbreid, tablette, kilet, lehti, linte või ribasid.

NB!

Kile-, lehe-, lindi- või riba kujul esinevate mitte„sulavate“ aromaatsete polüimiidide kohta vt punkt 1A003.

b.

ei kasutata;

c.

ei kasutata;

d.

polüarüleenketoonid;

e.

polüarüleensulfiidid, mille arüleeni grupp on bifenüleen, trifenüleen või nende kombinatsioon;

f.

polübifenüleeneetersulfoon, mille ‘klaasistumistemperatuur’ (Tg) on üle 563 K (290 °C).

Tehnilised märkused.

1.

‘Klaasistumistemperatuuri (Tg)’ määramisel punktis 1C008.a.2 nimetatud termoplastiliste materjalide ja punktides 1C008.a.4 ja 1C008.f nimetatud materjalide puhul kasutatakse ISO 11357-2 (1999) standardit või vastavaid riigisiseseid meetodeid.

2.

‘Klaasistumistemperatuuri (Tg)’ määramisel punktis 1C008.a.2 nimetatud termokõvenevate materjalide ja punktis 1C008.a.3 nimetatud materjalide puhul kasutatakse ASTM D 7028-07-s või samaväärses riigisiseses standardis kirjeldatud kolmepunktilise painde meetodit. Katse tuleb teha kuiva katsekehaga, mille töötlemise aste on vähemalt 90 % ASTM E 2160-04-s või samaväärses riigisiseses standardis määratletud tasemest ja mille töötlemiseks on kasutatud koos standardseid ja järeltöötlemise protsesse, millega saavutatakse kõrgeim klaasistumistemperatuur Tg.

1C009

Töötlemata fluoritud ühendid:

a.

ei kasutata;

b.

fluoritud polüimiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

c.

fluoritud fosfatseenelastomeerid, mis sisaldavad 30 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

1C010

„Kiud- või niitmaterjalid“:

NB!

VT KA PUNKTID 1C210 JA 9C110.

Tehnilised märkused.

1.

Selleks et arvutada punktides 1C010.a, 1C010.b, 1C010.c või 1C010.e.1.b esitatud „kiud- või niitmaterjalide“„eritõmbetugevus“, „erimoodul“ või tihedus, tuleb kindlaks määrata tõmbetugevus ja -moodul, kasutades standardis ISO 10618 (2004) kirjeldatud meetodit A või vastavat riigisisest standardit.

2.

Punktis 1C010 esitatud mitteühesuunaliste „kiud- või niitmaterjalide“ (nt tekstiilid, reeglipäratud matid või punutised) „eritõmbetugevuse“, „erimooduli“ või tiheduse hindamine peab põhinema ühesuunaliste monofilamentide (nt monofilamendid, lõngad, eelkedrused, köisikud või lindid) mehaanilistel omadustel enne, kui need töödeldakse mitteühesuunalisteks „kiud-või niitmaterjalideks“.

a.

orgaanilised „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:

1.

„erimoodul“ on suurem kui 12,7 × 106 m ning

2.

„eritõmbetugevus“ on suurem kui 23,5 × 104 m;

Märkus.

Punkt 1C010.a ei hõlma polüetüleeni.

b.

süsinikust „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:

1.

„erimoodul“ on suurem kui 14,65 x 106 m ning

2.

„eritõmbetugevus“ on suurem kui 26,82 x 104 m;

Märkus.

Punkt 1C010.b ei hõlma järgmist:

a.

„kiud- või niitmaterjalid“, mis on ette nähtud „tsiviilõhusõiduki“ tarindite või laminaatide parandamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

1.

nende pindala ei ole suurem kui 1 m2;

2.

nende pikkus ei ole suurem kui 2,5 m ning

3.

nende laius ületab 15 mm;

b.

need on mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik„kiud- või niitmaterjalid“ pikkusega 25,0 mm või vähem.

c.

anorgaanilised „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:

1.

neil on vähemalt üks järgmine omadus:

a.

koosnevad vähemalt 50 massiprotsenti ränidioksiidist ja mille „erimoodul“ on suurem kui 2,54 x 106 m või

b.

mida ei ole märgitud punktis 1C010.c.1.a ja mille „erimoodul“ on suurem kui 5,6 × 106 m ning

2.

sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas üle 1 922 K (1 649 °C);

Märkus.

Punkt 1C010.c ei hõlma järgmist:

a.

katkendlikud, mitmefaasilised, polükristallilised alumiiniumoksiidkiud tükeldatud kiudude või reeglipäratu mati kujul, mille ränisisaldus on 3 massiprotsenti või rohkem ning mille „erimoodul“ on väiksem kui 10 × 106 m;

b.

molübdeen- ja molübdeenisulamkiud;

c.

boorkiud;

d.

katkendlikud keraamilised kiud, mille sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas madalam kui 2 043 K (1 770 °C).

d.

„kiud- või niitmaterjalid“, millel on mis tahes järgmine omadus:

1.

koosnevad järgmistest komponentidest:

a.

punktis 1C008.a nimetatud polüeeterimiidid või

b.

punktides 1C008.b–1C008.f nimetatud materjalid või

2.

mis koosnevad punktis 1C010.d.1.a või 1C010.d.1.b nimetatud materjalidest, mis on ‘segatud’ muude, punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c nimetatud kiududega;

Tehniline märkus.

‘Segatud’ (commingled) – termoplastsetest kiududest ja sarrustuskiududest täielikult kiududest koosnev segu sarrustuskiuga tugevdatud „põhiaine“ saamiseks.

e.

vaigu või bituumeniga täielikult või osaliselt immutatud „kiud- või niitmaterjalid“ (prepregmaterjalid), metalli või süsinikuga kaetud „kiud- või niitmaterjalid“ (eelvormid) või ‘süsinikkiu eelvormid’, millel on kõik järgmised omadused:

1.

neil on vähemalt üks järgmine omadus:

a.

need on anorgaanilised „kiud- või niitmaterjalid“, mis on nimetatud punktis 1C010.c või

b.

need on orgaanilised või süsinik „kiud- või niitmaterjalid“, millel on kõik järgmised omadused:

1.

nende erimoodul on suurem kui 10,15 x 106 m ning

2.

„eritõmbetugevus“ on suurem kui 17,7 × 104 m ning

2.

neil on vähemalt üks järgmine omadus:

a.

neis on vaiku või bituumenit, mida on nimetatud punktis 1C008 või 1C009.b;

b.

‘dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg)’ on vähemalt 453 K (180 °C) ja neis leidub fenoolvaike või

c.

‘dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg)’ on 505 K (232 °C) või rohkem ja neis leidub vaiku või bituumenit, mida ei ole nimetatud punktis 1C008 või 1C009.b ja mis ei ole fenoolvaik;

Märkus 1.

Metalli või süsinikuga kaetud „kiud- või niitmaterjalid“ (eelvormid) või ‘süsinikkiu eelvormid’, mida ei ole vaigu või bituumeniga immutatud, on nimetatud punktis 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c „kiud- või niitmaterjalid“.

Märkus 2.

Punkt 1C010.e ei hõlma järgmist:

a.

epoksüvaik-„põhiainega“ eelimmutatud „kiud- või niitmaterjalid“ (prepregmaterjalid), mis on ette nähtud „tsiviilõhusõidukite“ osade või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

1.

nende pindala ei ole suurem kui 1 m2;

2.

nende pikkus ei ole suurem kui 2,5 m ning

3.

nende laius ületab 15 mm;

b.

vaigu või bituumeniga täielikult või osaliselt immutatud mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik „kiud- või niitmaterjalid“ pikkusega kuni 25,0 mm, mille puhul kasutatakse muud kui punktis 1C008 või 1C009.b nimetatud vaiku või bituumenit.

Tehnilised märkused.

1.

‘Süsinikkiu eelvormid’ (carbon fibre preforms) – kaetud või katmata kiu korrapärane koost, mis on ette nähtud teatava osa sarrustuse tegemiseks enne „põhiaine“ lisamist „komposiit“ materjali saamiseks.

2.

Punktis 1C010.e nimetatud ainete ‘dünaamilis-mehaanilise analüüsi klaasistumistemperatuur (DMA Tg)’ määratakse ASTM D 7028-07-s või samaväärses riigisiseses standardis kirjeldatud meetodiga kuiva katsekehaga. Temperatuurikindlate ainete puhul peab kuiva katsekeha töötlemise aste olema vähemalt 90 % ASTM E 2160-04-s või samaväärses riigisiseses standardis määratletud tasemest.

1C011

Metallid ja ühendid:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C111.

a.

metallid, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm, sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbed või jahvatatud, kui need on valmistatud materjalidest, mis sisaldavad vähemalt 99 % tsirkooniumi, magneesiumi või nende sulameid;

Tehniline märkus.

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) loetakse tsirkooniumi hulka.

Märkus.

Punktis 1C011.a nimetatud metallid või sulamid on hõlmatud olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumi, magneesiumi, tsirkooniumi või berülliumi.

b.

boor või boorisulamid, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm:

1.

boor puhtusega 85 või rohkem massiprotsenti;

2.

boorisulamid boorisisaldusega 85 või rohkem massiprotsenti;

Märkus.

Punktis 1C011.b nimetatud metallid või sulamid on hõlmatud olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumi, magneesiumi, tsirkooniumi või berülliumi.

c.

guanidiinnitraat (CAS 506-93-4);

d.

nitroguanidiin (NQ) (CAS 556-88-7).

NB!

Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast metallipulbreid, mis on segatud muude koostisosadega, et moodustada sõjalise otstarbega segu.

1C012

Järgmised materjalid:

Tehniline märkus.

Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.

a.

plutoonium mis tahes kujul, milles plutoonium-238 isotoobi sisaldus on üle 50 massiprotsendi;

Märkus.

Punkt 1C012.a. ei hõlma järgmist:

a.

saadetisi, milles on plutooniumi kuni 1 gramm;

b.

saadetisi, milles on kuni 3 „efektiivgrammi“, kui see kogus leidub instrumentide anduriosades.

b.

„eelnevalt eraldatud“ neptuunium-237 mis tahes kujul.

Märkus.

Punkt 1C012.b ei hõlma saadetisi, milles neptuunium-237 sisaldus on 1 gramm või vähem.

1C101

Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna- ja akustilisi signaale ja mida kasutatakse ‘rakettrelvades’, „rakettrelvade“ alamsüsteemides või punktis 9A012 või 9A112 nimetatud mehitamata õhusõidukites.

Märkus 1.

Punkt 1C101 hõlmab järgmist:

a.

konstruktsioonimaterjalid ja pinnakatted, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama radarikiirte tagasipeegeldumist;

b.

pinnakatted, sh värvid, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama või muundama peegeldavust või kiiratavust elektromagnetilise spektri mikrolaine, infrapuna või ultravioleti piirkonnas.

Märkus 2.

Punkt 1C101 ei hõlma pinnakatteid, mida kasutatakse satelliitide soojuse reguleerimiseks.

Tehniline märkus.

Punktis 1C101 tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

1C102

Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-materjalid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1C107

Muud kui punktis 1C007 nimetatud grafiit- ja keraamilised materjalid:

a.

peeneteraline grafiit puistetihedusega vähemalt 1,72 g/cm3 (mõõdetud temperatuuril 288 K (15 °C)), mille tera suurus on kuni 100 μm ja mida kasutatakse rakettide düüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste valmistamisel ja mida saab töödelda vähemalt üheks järgmistest toodetest:

1.

silindrid läbimõõduga vähemalt 120 mm ja pikkusega vähemalt 50 mm;

2.

torud siseläbimõõduga vähemalt 65 mm ja seinapaksusega vähemalt 25 mm ning pikkusega vähemalt 50 mm või

3.

plokid mõõtudega 120 mm × 120 mm × 50 mm või rohkem;

NB!

Vt ka punkt 0C004.

b.

pürolüütiline või kiudsarrustusega grafiit, mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide raketidüüsides ja atmosfääri taassisenevate sõidukite ninamike otste jaoks;

NB!

Vt ka punkt 0C004.

c.

keraamilised komposiitmaterjalid (dielektrilise läbitavusega alla 6 sagedusvahemikus 100 MHz kuni 100 GHz), mida kasutatakse rakettrelvade, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide antennikatte jaoks;

d.

masintöödeldavad ränikarbiidiga tugevdatud põletamata keraamilised materjalid, mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otste jaoks;

e.

ränikarbiidiga tugevdatud keraamilised komposiidid, mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide ninamike otstes, atmosfääri taassisenevates sõidukites ja düüside labades;

f.

masintöödeldavad keraamilised komposiitmaterjalid, mille põhiaineks on ‘ülikõrget temperatuuri taluv keraamiline materjal’ (Ultra High Temperature Ceramic – UHTC) sulamispunktiga vähemalt 3 000 °C ning mis on sarrustatud kiududega ja mida kasutatakse „rakettrelvade“, punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktis 9A104 nimetatud sondrakettide või rakettrelvade komponentides (näiteks ninamike otsad, atmosfääri taassisenevad sõidukid, juhtservad, joa labad, juhtpinnad ja rakettmootorite düüsi paigaldatavad detailid).

Märkus.

Punkt 1C107.f ei hõlma mittekomposiitseid ‘ülikõrget temperatuuri taluvaid keraamilisi materjale’.

Tehniline märkus 1.

Punktis 1C107.f tähendab ‘rakettrelv’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

Tehniline märkus 2.

‘Ülikõrget temperatuuri taluvad keraamilised materjalid’ hõlmavad järgmist:

1.

titaandiboriid (TiB2);

2.

tsirkooniumdiboriid (ZrB2);

3.

nioobiumdiboriid (NbB2);

4.

hafniumdiboriid (HfB2);

5.

tantaaldiboriid (TaB2);

6.

titaankarbiid (TiC);

7.

tsirkooniumkarbiid (ZrC);

8.

nioobiumkarbiid (NbC);

9.

hafniumkarbiid (HfC);

10.

tantaalkarbiid (TaC).

1C111

Muud kui punktis 1C011 nimetatud raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid:

a.

tõukeained:

1.

sfäärilistest või sferoidsetest osakestest alumiiniumipulber, mida ei ole sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ja mille osakeste läbimõõt on väiksem kui 200 μm ja alumiiniumisisaldus vähemalt 97 massiprotsenti, kui vähemalt 10 % kogukaalust moodustavad osakesed läbimõõduga alla 63 μm, vastavalt standardile ISO 2591-1:1988 või vastavale riigisisesele standardile;

Tehniline märkus.

Osakese suurus 63 μm (ISO R-565) vastab 250 mešile (Tyler) või 230 mešile (ASTMi standard E-11).

2.

sõjaliste kaupade nimekirjas mitte nimetatud järgmised metallipulbrid:

a.

tsirkooniumi, berülliumi või magneesiumi metallpulbrid või nende sulamid, kui vähemalt 90 % kõigist osakestest nende mahu või massi järgi on väiksemad kui 60 μm (mõõdetud sõelte, laserdifraktsiooni või optilise skannimisega), sõltumata sellest, kas need on sfäärilised, pihustatud, sferoidsed, helbekujulised või jahvatatud, kui nende koostisest vähemalt 97 massiprotsenti moodustab vähemalt üks järgmistest materjalidest:

1.

tsirkoonium;

2.

berüllium või

3.

magneesium;

Tehniline märkus.

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) loetakse tsirkooniumi hulka.

b.