(1)

Investeerimine haridus-ja koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas kõigi inimeste õpirändesse, nende taustast ja vahenditest olenemata, ning koostöö- ja innovatsioonipoliitika arendamisse on ülimalt oluline kaasavate, sidusate ja vastupanuvõimeliste ühiskondade loomiseks ning liidu konkurentsivõime säilitamiseks, mis on tehnoloogilise revolutsiooni ja üleilmastumisega kaasnevate kiirete ja põhjapanevate muutuste kontekstis muutunud veelgi tähtsamaks. Lisaks aitab selline investeering tugevdada Euroopa identiteeti ja väärtusi ning tagada demokraatlikuma liidu.

(2)

Komisjon esitas oma 14. novembri 2017. aasta teatises „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ visiooni, kuidas luua Euroopa haridusruum, kus piirid õppimist ei takista. Kõnealuses teatises esitatakse visioon liidust, kus õppimine teises liikmesriigis mis tahes kujul või mis tahes keskkonnas on muutunud tavaliseks ja kus enamik inimesi räägib lisaks oma emakeelele veel kahte keelt ning kus elanike identiteedi oluline osa on olla eurooplane, kes tajub Euroopa kultuuripärandit ja selle mitmekesisust. Sellega seoses rõhutas komisjon, et juba läbiproovitud programmi „Erasmus+“ tuleb tugevdada kõigi programmi kaasatud õppijate kategooriate osas, et jõuda ka vähemate võimalustega õppijateni.

(3)

Hariduse, koolituse ja noorte olulist rolli liidu tuleviku seisukohast kajastatakse ka komisjoni 14. veebruari 2018. aasta teatises „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“. Teatises rõhutati vajadust täita 17. novembril 2017 Göterborgis toimunud õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel liikmesriikide poolt võetud kohustusi, sh rakendada täies ulatuses Euroopa sotsiaalõiguste sammast, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 17. novembril 2017 välja kuulutasid ja allkirjastasid (4) ning selle 1. põhimõtet hariduse, koolituse ja elukestva õppe kohta. Kõnealuses teatises rõhutati ka vajadust suurendada liikuvust- ja vahetusi ning luua selle jaoks märgatavalt tugevdatud, kaasavam ja laiendatud programm „Erasmus+“, nagu soovitas Euroopa Ülemkogu oma 14. detsembri 2017. aasta järeldustes.

(4)

Euroopa sotsiaalõiguste samba 1. põhimõte näeb ette, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskusi, mis võimaldavad täiel määral ühiskonnaelus osaleda ja tööturul toimuvate üleminekutega edukalt toime tulla. Euroopa sotsiaalõiguste sambas on samuti selgelt välja toodud, et olulised on kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid ning kõigile võrdsete võimaluste tagamine.

(5)

16. septembril 2016. aastal allkirjastatud Bratislava deklaratsioonis rõhutasid 27 liikmesriigi juhid oma otsustavat tahet pakkuda noortele paremaid võimalusi. 25. märtsil 2017. aastal allkirjastatud Rooma deklaratsioonis väljendasid 27 liikmesriigi ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni juhid oma kindlat tahet püüelda sellise liidu suunas, kus noored saavad parima hariduse ja koolituse ning võivad õppida ja leida tööd kõikjal Euroopas ning kus hoitakse alal meie kultuuripärandit ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust.

(6)

Komisjoni 31. jaanuari 2018. aasta aruandes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013 (5) loodud programmi „Erasmus+“ (2014–2020) (edaspidi „programm 2014–2020“) vahehindamise kohta kinnitatakse, et ühe ühtse programmi loomine haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordivaldkonna jaoks muutis selle haldamise oluliselt lihtsamaks ja ratsionaalsemaks ning tekitas koostoime, kuid kinnitatakse samas vajadust seda veel täiustada, et programmi 2014–2020 suurenenud tõhusust veelgi paremini ära kasutada. Vahehindamise käigus ja tulevase programmi kavandamiseks peetud aruteludel nõudsid liikmesriigid ja sidusrühmad tungivalt programmi „Erasmus+“ kohaldamisala, struktuuri ja rakendusmehhanismide järjepidevuse säilitamist, samas sooviti mitmeid parandusi, näiteks taheti muuta programm „Erasmus+“ kaasavamaks, lihtsamaks ja toetusesaajatele paremini hallatavaks. Liikmesriigid ja sidusrühmad väljendasid täit toetust ka programmi „Erasmus+“ integreeritusele ja seotusele elukestva õppe paradigmaga. Oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsioonis programmi „Erasmus+“ (6) rakendamise kohta avaldas Euroopa Parlament heameelt programmi 2014–2020 integreeritud struktuuri üle ning kutsus komisjoni üles kasutama täielikult ära selle programmi elukestva õppe mõõdet, edendades ja soodustades programmi „Erasmus+“ raames sektoriülest koostööd. Samuti rõhutasid liikmesriigid ja sidusrühmad vajadust veelgi tugevdada programmi „Erasmus+“ rahvusvahelist mõõdet.

(7)

2018. aastal väärtuste ja liikuvuse valdkonna liidu rahastamise teemal toimunud avalikus konsultatsioonis leidsid programmi 2014–2020 vahehindamise aruande põhijäreldused kinnitust ja rõhutati, et tulevane programm peaks olema kaasavam ning et selles tuleks jätkuvalt pöörata keskset tähelepanu haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamise prioriteetidele ning tugevdada neid prioriteete, mis on suunatud Euroopa identiteedi, kodanikuaktiivsuse ja demokraatlikus elus osalemise edendamisele.

(8)

Oma 2. mai 2018. aasta teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ soovitas komisjon investeerida rohkem inimestesse ja pöörata järgmises finantsraamistikus suuremat tähelepanu noortele. Nimetatud teatises tunnistas komisjon, et programm „Erasmus+“ on olnud liidu üks nähtavamaid edulugusid. Komisjon tunnistas oma 27. mai 2020. aasta teatises „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ programmi „Erasmus+“ rolli liidu vastupanuvõimelisemaks muutmisel ning sotsiaal-majanduslike probleemidega tegelemisel ning kinnitas oma võetud kohustust programmi „Erasmus+ märkimisväärselt tugevdada. See võimaldaks veel rohkematel inimestel teise riiki õppima või töötama minna ning võimaldaks programmil keskenduda kaasatusele ja veelgi suurema hulga vähemate võimalustega inimeste hõlmamisele.

(9)

Eelnevale tuginedes tuleb luua programmi 2014–2020 jätkuna liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“ (edaspidi „programm“). Programmi 2014–2020 integreeritud laadi, mis väljendub selles, et kaetud on formaalõpe, mitteformaalne ja informaalne õppimine ning kõik eluetapid, tuleks tugevdada, et edendada paindlikke õppimisvõimalusi, mis võimaldavad inimestel omandada ja täiendada teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud isiksuseks kujunemiseks ning 21. sajandi väljakutsetele vastamiseks ja selle sajandi võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks.

(10)

Programm tuleks kehtestada seitsmeks aastaks, et viia selle kehtivusaeg vastavusse nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (7) aastateks 2021–2027 kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“) kehtivusajaga.

(11)

Programmis tuleks ette näha vahendid, millega veelgi rohkem kaasa aidata liidu poliitiliste eesmärkide ja prioriteetide rakendamisele haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordivaldkonnas. Et inimeste elu jooksul haridusmaastikul ja tööturul vajalikke üleminekuid saaks paremini suunata, on väga oluline rakendada elukestva õppe suhtes ühtset lähenemisviisi. Sellist lähenemisviisi tuleks soodustada tulemusliku sektoriülese koostöö kaudu. Seda lähenemisviisi edasi arendades peaks jätkuprogramm olema jätkuvalt tihedalt seotud liidus haridus-ja koolitus- ning noortevaldkonnas tehtava poliitilise koostöö üldise strateegilise raamistikuga, sh üldhariduse, kõrghariduse, kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse tegevuskavadega, tugevdades samas koostoimet teiste asjakohaste liidu programmide ja poliitikavaldkondadega ning luues uut koostoimet.

(12)

Programm „Erasmus+“ on Euroopa haridusruumi loomise kõige olulisem komponent. Tuginedes 14. novembri 2017. aasta teatisele „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“, tuletas komisjon 30. septembri 2020. aasta teatises „Euroopa haridusruumi saavutamine aastaks 2025“ meelde, et programm „Erasmus+“ on jätkuvalt oluline kvaliteetse ja kaasava hariduse, koolituse ja elukestva õppe eesmärkide saavutamiseks ning liidu ettevalmistamiseks digi- ja rohepöördega toimetulekuks. Programmis tuleks ette näha vahendid, millega panustada hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava Euroopa koostöö strateegilise raamistiku ning komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatisega kehtestatud ajakohastatud jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava jätkumeetmetesse, pühendudes ühiselt oskuste, võtmepädevuste ja teadmiste strateegilisele tähtsusele töökohtade säilitamisel ning majanduskasvu, konkurentsivõime, innovatsiooni ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel, vastavalt nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitusele (8). Programm peaks aitama kaasa komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatisega „Digiõppe tegevuskva 2021–2027. Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ loodud digiõppe tegevuskava eesmärkide saavutamisele. Programm peaks edendama haridus- ja koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas vajalikku digiüleminekut. Programm peaks samuti aitama liikmesriikidel saavutada eesmärke, mis seati 17. märtsi 2015. aasta Pariisi deklaratsioonis kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamiseks hariduse kaudu.

(13)

Kooskõlas Euroopa Liidu noortestrateegiaga 2019–2027, (9) mis on Euroopa noortevaldkonna koostööraamistik aastateks 2019–2027 ning mis tugineb komisjoni 22. mai 2018. aasta teatisele „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine – ELi uus noortestrateegia“, peaks programm toetama kvaliteetset noorsootööd, noorsootöötajate väljaõppe vahendeid ja süsteeme, mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimist ning kvaliteetseid lähenemisviise noorteorganisatsioonide mõjuvõimu suurendamiseks. Programmiga tuleks toetada kaasavat ja kõikehõlmavat ELi noortedialoogi, mille prioriteetide aluseks on noorte vajadused.

(14)

Programmis tuleks arvesse võtta asjakohast Euroopa Liidu spordialast töökava, mis on kavandatud liidu tasandi koostööraamistikku spordivaldkonnas. Tuleb tagada asjakohase Euroopa Liidu spordialase töökava ja programmiga toetatavate spordivaldkonna meetmete vaheline kooskõla ja vastastikune täiendavus. Eelkõige on vaja keskenduda rahvaspordile ning võtta arvesse spordi olulist rolli kehalise aktiivsuse, tervislike eluviiside ja inimestevaheliste suhete edendamisel ning sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste suurendamisel. Programmiga tuleks toetada sporditöötajate õpirännet, eelkõige rahvaspordi töötajate õpirännet. Sporditöötajad, kes ei tegutse rahvaspordi valdkonnas, sealhulgas need, kes tegelevad sportlaste topeltkarjääriga, võivad samuti suurendada rahvaspordi valdkonna töötajate ja organisatsioonide mõju õppimisele ja teadmussiiret. Programmiga võib seega toetada muu kui rahvaspordi valdkonna sporditöötajate õpirände võimalusi, kui nende sporditöötajate osalemisest on rahvaspordile kasu. Programmiga peaks aitama edendada spordi vahendusel ühiseid Euroopa väärtusi, head valitsemistava ja ausust spordis, kestlikku arengut, samuti spordiharidust ja -koolitust, spordis vajalikke oskusi ning spordi kaudu omandatavat haridust, koolitust ja oskusi. Programmiga toetatavad mittetulunduslikud spordiüritused peaksid saavutama Euroopa mõõtme ja mõju.

(15)

Programmiga peaks saama toetada kõiki ainevaldkondi ning eelkõige tuleks sellega aidata kaasa liidu innovatsioonivõimekuse suurendamisele, toetades tegevusi, millega aidatakse inimestel omandada teadmisi, oskusi, pädevusi ja suhtumist, mida nad vajavad tulevikule suunatud ainevaldkondades või erialadel, näiteks teadus, tehnoloogia, inseneeria, kunst ja matemaatika (STEAM), kliimamuutused, keskkonnakaitse, kestlik areng, puhas energia, tehisintellekt, robootika, andmeanalüüs, disain ja arhitektuur ning digikirjaoskus ja meediapädevus. Innovatsiooni saab tugevdada kõigi õpirände ja koostöötegevuste kaudu olgu siis eelarve otsese või kaudse täitmise raames.

(16)

Koostoime Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (10) loodud programmiga „Euroopa horisont“ (edaspidi „Euroopa horisont“) peaks tagama, et käesoleva programmi ja Euroopa horisondi vahendeid kasutatakse üheskoos selliste tegevuste toetamiseks, mis on suunatud Euroopa kõrgkoolide tugevdamisele ja moderniseerimisele. Euroopa horisondiga täiendatakse, kui see on kohane, käesoleva programmi vahenditest pakutavat toetust Euroopa ülikoolide algatusele, mis on osa ühistest, integreeritud, pikaajalistest ja kestlikest uutest strateegiatest hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Koostoime Euroopa horisondiga aitab edendada pakutava hariduse ja teadustöö integreerimist, eelkõige kõrgkoolides.

(17)

Uued ja kujunemisjärgus tehnoloogiad pakuvad märkimisväärseid õppimis- ja vahetusvõimalusi ning on osutunud COVID-19 pandeemia ajal eriti oluliseks. Lisaks füüsilisele õpirändele, mis jääb programmi põhimeetmeks, tuleks füüsilise õpirände täiendamiseks või toetamiseks edendada virtuaalseid vorme, näiteks virtuaalõpet, et pakkuda sisukaid õppimisvõimalusi neile, kes ei saa füüsiliselt asuda elama muusse riiki kui nende elukohariik, või soodustada vahetusi innovaatiliste õppevormide kaudu. Kui see on kohane, tuleks programmi raames edendada virtuaalkoostööd. Kui see on vajalik ja asjakohane, peaks komisjon tagama, et programmi raames välja töötatud virtuaalsed õppevahendid tehakse kättesaadavaks laiemale üldsusele.

(18)

Programmi eesmärkide täitmisel tuleks suurendada kaasatust, suurendades vähemate võimalustega inimeste programmis osalemist. Vähemate võimalustega inimeste programmis osalemise suurendamisele võiksid kaasa aidata mitmesugused meetmed, sealhulgas parem ja sihipärasem teavitustegevus, kommunikatsioon, nõustamine ja abistamine, lihtsustatud menetlused, paindlikumad õpirände vormid, samuti väikeorganisatsioonide suurem kaasamine, eelkõige esmakordselt toetust saanud organisatsioonide ja selliste kogukondlike rohujuure tasandi organisatsioonide kaasamine, kes tegelevad otseselt igas vanuses õppijatega, kes on ebasoodsas olukorras. On oluline tunnistada, et vähemate võimalustega inimeste vähesel osalemisel on erinevad põhjused ja see sõltub erinevatest asjaoludest. Seepärast tuleks kogu liitu hõlmavas vähemate võimalustega inimeste osalemist suurendavate meetmete raamistikus töötada välja tegevuskavad kaasamiseks ja kohandada need iga liikmesriigi sihtrühmadele ja konkreetsetele oludele.

(19)

Mõnel juhul on vähemate võimalustega inimeste programmis osalemine rahalistel põhjustel vähem tõenäoline, seda kas nende endi majandusliku olukorra tõttu või seetõttu, et nende erilisest olukorrast tulenevalt on programmis osalemise kulud suuremad, nagu see puuetega inimeste puhul kipub sageli olema. Sellistel juhtudel võiks nende osalemist hõlbustada sihtotstarbelise rahalise toetusega. Seepärast peaks komisjon tagama, et sellise rahalise toetuse andmiseks kehtestatakse meetmed, sealhulgas võimaliku riiklikul tasandil toimuva toetuste kohandamise kaudu. Kui kaasamise hõlbustamise meetmetega kaasnevad täiendavad kulud, ei tohiks need kunagi olla taotluse tagasilükkamise põhjuseks.

(20)

Selleks et muuta programm esmakordselt toetust saanud organisatsioonidele ja väiksema haldussuutlikkusega organisatsioonidele kättesaadavamaks ning toetusesaajate jaoks paremini hallatavaks, tuleks võtta mitmeid meetmeid programmi rakendamise lihtsustamiseks. Sellega seoses peaksid programmi infotehnoloogiasüsteemid olema kasutajasõbralikud ja võimaldama programmi pakutavatele võimalustele lihtsat juurdepääsu. Samuti peaksid programmi rakendamiseks kehtestatud menetlused olema järjepidevad ja lihtsad ning nendega peaksid kaasnema kvaliteetsed toetusmeetmed ja kvaliteetne teave. Sellega seoses tuleks korraldada korrapäraseid kohtumisi riiklike agentuuride võrgustikuga.

(21)

Oma 14. novembri 2017. aasta teatises „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ rõhutas komisjon hariduse, kultuuri ja spordi keskset rolli nooremate põlvkondade liikmete hulgas kodanikuaktiivsuse ja ühiste väärtuste edendamisel. Euroopa identiteedi tugevdamine ning üksikisikute ja kodanikuühiskonna demokraatias osalemise edendamine on Euroopa tuleviku ja demokraatliku ühiskonna seisukohast esmatähtis. Välismaale kõrgkooli, õppima, praktikale või tööle minek või seal noorte- või sporditegevuses osalemine aitab tugevdada Euroopa identiteeti kogu selle mitmekesisuses. See tugevdab kultuurikogukonda kuulumise tunnet ning soodustab kultuuridevahelist õpet, kriitilist mõtlemist ja kodanikuaktiivsust igas vanuses inimeste seas. Õpirändes osalejad peaksid kaasa lööma oma kodukoha ja vastuvõtva riigi kohalike kogukondade tegevuses, et nad saaksid oma kogemusi jagada. Programmiga tuleks toetada tegevusi, mis on seotud loovuse kõigi aspektide arendamisega hariduses, koolituses ja noorsootöös ning mis aitavad kaasa individuaalsete võtmepädevuste täiendamisele.

(22)

Programmiga tuleks toetada ainult selliseid meetmeid ja tegevusi, mis annavad potentsiaalset Euroopa lisaväärtust. Euroopa lisaväärtuse mõistet tuleb tõlgendada laialt ja seda saab väljendada mitmel viisil, näiteks kui meetmed on riikidevahelist laadi, eelkõige seoses õpirände ja koostööga, mille eesmärk on saavutada kestlik, süsteemne mõju, kui need on vastastikku täiendavad ja koostoimes muude programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil või annavad panuse liidu läbipaistvuse ja tunnustamise vahendite tõhusasse kasutamisse.

(23)

Programmi rahvusvahelise mõõtme arendamist tuleks hoogustada ning luua rohkem õpirände, koostöö ja poliitilise dialoogi võimalusi kolmandate riikidega, mis ei ole programmiga assotsieerunud. Tuginedes kõrghariduse omandamiseks loodud rahvusvaheliste võimaluste ja noortele mõeldud tegevuse edukale rakendamisele varasemates haridus-, koolitus- ja noorteprogrammides, tuleks rahvusvahelist õpirännet hõlmavat tegevust laiendada ka teistesse sektoritesse, näiteks kutsehariduse ja -õppe ning spordi valdkondadesse. Selliste tegevuste mõju suurendamiseks on oluline edendada koostoimet programmi „Erasmus+“ ja liidu välistegevuse rahastute, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009, loodava naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III), loodava ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) vahel. Liidu välistegevuse rahastute eesmärk peaks olema suurendada eelkõige selliste üksikisikute ja organisatsioonide võimalusi, kes on pärit kolmandatest riikidest, mis ei ole programmiga assotsieerunud, toetades eelkõige nende riikide suutlikkuse suurendamist, oskuste arendamist ja inimestevahelisi kontakte, pakkudes samas rohkem võimalusi koostööks, õpirändeks ja poliitiliseks dialoogiks.

(24)

Programmi 2014–2020 põhistruktuur, mis on jaotatud kolmeks peatükiks, nimelt haridus ja koolitus, noored ja sport ning struktureeritud nende kolme võtmetegevusala põhjal, on osutunud edukaks ning seda tuleks kasutada ka edaspidi. Programmi raames toetatavaid meetmeid tuleks ühtlustada ja ratsionaliseerida. Tagada tuleks ka juhtimis- ja rakendusmehhanismide stabiilsus ja järjepidevus. Üldiselt peaksid riiklikud agentuurid täitma vähemalt 75 % programmi eelarvest eelarve kaudse täitmise raames. See hõlmab selliseid meetmeid, nagu õpiränne kõigis haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkondades ning koostööpartnerlusi, sealhulgas väikesemahulisi partnerlusi haridus-, koolitus- ja noortevaldkondades. Kui see on asjakohane, tuleks kehtestada eelarve otsese täitmise erikord 2. ja 3. põhimeetme alla kuuluvate kogu liitu hõlmavate võrgustike ja Euroopa organisatsioonidega seotud meetmete jaoks, välja arvatud väikesemahulised partnerlused.

(25)

Programmi raames tuleks rakendada meetmeid, et toetada õpirännet, organisatsioonide ja asutuste vahelist koostööd, poliitika väljatöötamist ja koostööd ning Jean Monnet’ meetmeid. Käesolevas määruses tuleks sätestada need meetmed ja nende kirjeldus, sealhulgas tegevused, mida võiks nende meetmete raames programmitöö perioodi jooksul rakendada.

(26)

Programmis tuleks õpirände praegusi võimalusi veelgi paremaks muuta, eelkõige neis sektorites, kus programmist saadav kasu võiks olla suurim, et laiendada nende võimaluste ulatust ja vastata suurele rahuldamata nõudlusele. Selleks tuleks pakkuda üliõpilastele, kooliõpilastele, täiskasvanuhariduses õppijatele ja kutsekoolide õpilastele (näiteks õpipoistele ja praktikantidele) eelkõige rohkem liikuvustegevusi ja muuta need tegevused lihtsamini kättesaadavaks, sealhulgas täiendus- ja ümberõppe eesmärgil. Õpiränne peaks olema avatud hiljuti kõrgkooli lõpetanutele ning inimestele, kes on hiljuti omandanud kutsehariduse ja -õppe kvalifikatsiooni. Hiljuti kõrgkooli lõpetanute osalemine õpirändes peaks põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, ning sealjuures peaks olema tagatud võrdne kohtlemine. Samuti tuleks laiendada noortele mõeldud õpirände võimalusi mitteformaalse õppimisega seotud tegevustes osalemiseks, et kaasata rohkem noori. Hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegelevate töötajate õpirännet tuleks edendada just selle finantsvõimenduse seisukohast. Õpirände võimalused võiksid olla eri vormis, sealhulgas praktika, õpipoisiõpe, noortevahetus, kooliõpilaste vahetus, õpetamine või osalemine kutsealase arenguga seotud tegevuses, ning need peaksid põhinema eri sektorite konkreetsetel vajadustel. Programmiga tuleks toetada õpirände kvaliteeti, sealhulgas kvaliteeti, mis põhineb põhimõtetel, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovituses (11) ning nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovituses, (12)20. detsembri 2012. aasta soovituses, (13)15. märtsi 2018. aasta soovituses, (14)26. novembri 2018. aasta soovituses (15) ning 24. novembri 2020. aasta soovituses (16).

(27)

Kooskõlas tõelise Euroopa kõrgharidusruumi visiooniga peaks programm samuti soodustama õpirännet ja vahetusi ning soodustama digivahendite kasutuselevõtu kaudu (näiteks Euroopa üliõpilaspileti algatuse kaudu) üliõpilaste osalemist haridus- ja kultuuri- ja sporditegevustes. Sellega seoses peaks komisjon arendama Euroopa üliõpilaspileti algatust, eelkõige programmis osalevate üliõpilaste jaoks. Euroopa üliõpilaspileti algatus võiks olla oluline samm, mis muudab õpirände kõigi jaoks tegelikkuseks esmalt seeläbi, et nii saavad kõrgkoolid saata ja vastu võtta rohkem vahetusüliõpilasi, parandades seejuures üliõpilaste õpirände kvaliteeti ja muutes nende jaoks mitmesuguste teenuste kasutamise (nt juurdepääs raamatukogudele, transpordile, majutusele) lihtsamaks juba enne, kui nad välisriigis asuvasse õppeasutusse füüsiliselt kohale jõuavad.

(28)

Programmiga tuleks julgustada noori võtma osa Euroopa demokraatlikust elust, sh toetades tegevusi, mis panustavad kodanikuharidusse, ja noortele suunatud osalemisprojekte, mille vahendusel õpitakse kodanikuühiskonnas osalemist, tegevusi, millega aidatakse teadvustada Euroopa ühiseid väärtusi, sh kodanike põhiõigusi, ning samuti Euroopa ajalugu ja kultuuri, tegevusi, mille abil viiakse noored kokku otsusetegijatega kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil ning aidatakse kaasa Euroopa integratsiooniprotsessi tugevdamisele.

(29)

Tuginedes 2018. aastal ettevalmistava meetmena käivitatud algatuse „DiscoverEU“ hindamisele ja edasisele arendamisele, tuleks programmiga pakkuda noortele rohkem võimalusi välismaal õppimise kogemuse kaudu Euroopa kõiki paiku paremini tundma õppida. Noored, eriti vähemate võimalustega noored, peaksid saama võimaluse kogeda esmakordselt, lühiajaliselt, üksi või rühmana reisimist Euroopas mõne sellise informaalse või mitteformaalse haridustegevuse raames, mille eesmärk on edendada noorte liitu kuuluvuse tunnet ja tutvustada neile liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Osalejad tuleks valida selgete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel. Rakendusasutused peaksid edendama meetmeid, millega tagatakse, et algatus „DiscoverEU“ on kaasav ja geograafiliselt tasakaalustatud, nii väljaantud reisikaartide kui ka külastatud liikmesriikide poolest, ning toetama tugeva õpisuunitlusega tegevusi. Sellega seoses peaks programm propageerima ka vähem külastatavate liikmesriikide ja äärealade valimist, kasutades selleks sihipäraseid tegevusi, nagu teavitustegevus, lahkumiseelsed teabetunnid ja noorteüritused. Võttes eelkõige arvesse sihtkoha eripära, tuleks juhul kui raudteetranspordi kasutamise võimalus puudub või kui selle kasutamine ei ole praktiline, kaaluda muid transpordivahendeid. Algatus „DiscoverEU“ peaks looma seosed asjakohaste kohalike, piirkondlike, liikmesriikide ja Euroopa algatustega, nagu näiteks liidu algatused: Euroopa kultuuripealinnad, Euroopa noortepealinnad, Euroopa vabatahtlike pealinnad ja Euroopa rohelised pealinnad.

(30)

Keelte õppimine aitab kaasa vastastikusele mõistmisele ning liikuvusele nii liidus kui väljaspool ning keeleoskus on nii elus kui töös väga oluline jaoks. Seepärast tuleks programmiga tõhustada keelte, sh asjakohasel juhul eri riikide viipekeelte õppimist, muu hulgas laiendades veebipõhiste vahendite kasutamist, kuna e-õpe võib tänu kättesaadavusele ja paindlikkusele pakkuda keeleõppe puhul täiendavaid eeliseid. Samas selleks, et tagada programmi lai ja kaasav kättesaadavus, on oluline, et programmi rakendamisel oleks juhtpõhimõtteks mitmekeelsus.

(31)

Programmiga tuleks toetada meetmeid, mis tihendavad hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegelevate asutuste ja organisatsioonide vahelist koostööd, tunnistades asutuste ja organisatsioonide põhjapanevat rolli inimestele selliste teadmiste, oskuste ja pädevuste jagamisel, mida on vaja muutuvas maailmas ja selleks, et aidata asutustel ja organisatsioonidel innovatsiooni, loovuse ja ettevõtluse potentsiaali võimalikult hästi ära kasutada, seda eriti digimajanduses.

(32)

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 14. detsembri 2017. aasta järeldustes liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles liikuma edasi algatustega, mis aitavad viia haridus- ja koolitusalase koostöö Euroopas uuele tasandile, sh aitama kaasa sellele, et 2024. aastaks loodaks sellised Euroopa ülikoolid, mis moodustavad kõikjal liidus asuvate ülikoolide võrgustiku. Euroopa Ülemkogu kutsus oma 28. juuni 2018. aasta järeldustes üles ergutama koostööd teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse vahel, muu hulgas Euroopa ülikoolide algatuse kaudu. Programm peaks aitama neil Euroopa ülikoolidel välja töötada ühiseid pikaajalisi strateegiaid kvaliteetse hariduse ja innovatsiooni ning kvaliteetsete teadusuuringute ning ühiskonnale pakutavate teenuste jaoks.

(33)

7. detsembril 2010. aastal vastu võetud Brugge kommünikees Euroopa tõhustatud koostöö prioriteetide kohta kutsehariduse ja -õppe valdkonnas ajavahemikul 2011–2020 soovitati aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu nimel toetada kutsealase tipptaseme saavutamist. Oma 18. juuli 2017. aasta teatises „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ kutsub komisjon liikmesriike üles siduma kutsehariduse ja -õppe ning innovatsioonisüsteeme osana aruka spetsialiseerumise strateegiast piirkondlikul tasandil. Programmiga tuleks luua vahendid, mis aitavad esitatud üleskutsetele vastata ja toetada kutsehariduse tipptaseme keskuste riikidevaheliste platvormide arendamist, mis on põimitud jätkusuutlikku majanduskasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõimet edendavatesse kohalikesse ja piirkondlikesse strateegiatesse. Nimetatud tippkeskused peaksid tegutsema valdkondlike väljakutsete kontekstis kvaliteetsete kutseoskuste edasiviijana, toetades samas üldisi struktuurimuutusi ja sotsiaal-majanduslikku poliitikat liidus.

(34)

Kasutajasõbralikel digiplatvormidel ja virtuaalkoostöö vahenditel võib olla oluline roll haridus- ja koolitus- ning noorsoopoliitika elluviimise toetamisel liidus. Virtuaalkoostöö meetmete kasutamise hoogustamiseks tuleks programmiga toetada veebiplatvormide, näiteks eTwinningu, School Education Gateway, Euroopa täiskasvanuõppe elektroonilise platvormi, Euroopa Noorteportaali ja kõrghariduse veebiplatvormi (ning vajadusel mis tahes uue veebiplatvormi, mis võidakse luua hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas) süsteemsemat ja sidusamat kasutamist.

(35)

Kooskõlas asjakohaste liidu raamistike ja vahenditega peaks programm soodustama pädevuste, oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvamaks muutmist ja tunnustamist, samuti ainepunktide või õpiväljundite ülekandmist, et edendada kvaliteedi tagamist ning toetada mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimist, oskuste juhtimist ja nõustamist. Sellega seoses peaks programm pakkuma tuge ka sellisele riiklike ja liidu tasandi kontaktpunktide ja võrgustike tegevusele, mille vahendusel hõlbustatakse üleeuroopalisi vahetusi ja arendatakse paindlikke õpivõimalusi hariduse, koolituse ja noorsootöö eri valdkondades ning formaalse ja mitteformaalse õppimise kontekstis. Programmiga tuleks samuti toetada Bologna protsessi.

(36)

Programmis tuleks ära kasutada varasemas programmis „Erasmus+“ osalenute potentsiaali ja toetada eelkõige vilistlaste võrgustike, saadikute ja Euroopa noortega (EuroPeers) seotud tegevusi, propageerides programmi eesmärgiga suurendada osalust.

(37)

Et tagada koostöö teiste liidu instrumentidega ja toetada liidu muu poliitika rakendamist, tuleks õpirände võimalusi pakkuda eri tegevusvaldkondade esindajatele, näiteks avalikus ja erasektoris töötavatele inimestele ning põllumajanduse ja ettevõtlusega tegelejatele, et neil oleks võimalik saada välismaal õppimise kogemus, mis võimaldab neil igas eluetapis areneda nii isiklikus plaanis, arendades eelkõige Euroopa identiteedi teadlikkust ja Euroopa kultuurilise mitmekesisuse mõistmist, kui ka kutsealaselt, sealhulgas tööjõuturu nõudlusele vastavaid oskusi omandades. Programmi raames tuleks luua liidus kasutusel olevate riikidevaheliste tugeva õpisuunitlusega liikuvuskavade jaoks ühtne kontaktpunkt, mis lihtsustaks nende kavade pakkumist toetusesaajatele ja tegevustes osalejatele. Tuleks lihtsustada programmi projektide ulatuslikumat kasutuselevõttu. Tuleks kehtestada konkreetsed meetmed, et aidata programmi projektide edendajatel toetust taotleda või arendada koostoimet ühtekuuluvuspoliitika fondide toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus- ja kodakondsus-, tervise-, meedia- ja kultuuriprogrammide ning vabatahtliku tegevuse kaudu. Kvaliteetsetele projektide ettepanekutele, mida ei saa programmiga rahastada eelarvepiirangute tõttu, peaks saama anda kvaliteedimärgise, mis põhineb piiratud arvul kriteeriumidel. Kvaliteedimärgisega tunnustatakse ettepaneku kvaliteeti ja lihtsustatakse alternatiivsete rahastamisvõimaluste otsimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, loodud Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi „Euroopa Regionaalarengu Fond“) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfond+-i (ESF+), loodud Euroopa Sotsiaalfond+ist (edaspidi „Euroopa Sotsiaalfond+“).

(38)

Väga oluline on ergutada õpetamist, õppimist ja uurimistööd Euroopa integratsiooniga seotud küsimustes, sh liidu tulevaste väljakutsete ja võimaluste teemal, ning edendada vastavateemalist arutelu Jean Monnet’ meetmete toetuse kaasabil kõrghariduse valdkonnas ning hariduse ja koolituse muudes valdkondades, eelkõige õpetajate ja töötajate koolituse kaudu. Euroopasse kuulumise tunde ja Euroopale pühendumise edendamine on eriti oluline, arvestades liidu aluseks ja Euroopa identiteedi osaks olevate ühiste väärtustega seonduvaid väljakutseid ja kodanike vähest soovi ühiskonnaelus osaleda. Programm peaks jätkuvalt aitama kaasa Euroopa integratsiooniuuringute tipptaseme arendamisele. On asjakohane, et Jean Monnet’ meetmetest rahastatavate asutuste edusamme programmi eesmärkide saavutamisel seiratakse ja hinnatakse korrapäraselt. Innustada tuleks vahetusi kõnealuste asutuste ja teiste asutuste vahel, riiklikul või riikidevahelisel tasandil, austades täielikult nende akadeemilist vabadust.

(39)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet (17) ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, on programmi eesmärk aidata kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, mis on kestliku majanduskasvu alus, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed järgima põhimõtet „ära tekita kahju“ ilma programmi põhiolemust muutmata. Programmi rakendamise käigus tuleks kindlaks määrata ja kehtestada asjakohased meetmed ning neid asjaomase hindamis- ja läbivaatamismenetluse kontekstis uuesti hinnata.. Samuti on asjakohane mõõta vastavaid meetmeid, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on vähendada programmi keskkonnamõju.

(40)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (18) punkti 18 tähenduses. See rahastamispakett sisaldab 0,5 miljardit eurot 2018. aasta püsivhindades kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ühisdeklaratsiooniga eriprogrammide tugevdamise ja alusaktide kohandamise kohta (19).

(41)

Hariduse ja koolituse valdkonna riiklike agentuuride poolt hallatavate meetmete jaoks eraldatud põhieelarve raames tuleks kindlaks määrata sektoriaalsete miinimumeraldiste jaotumine, tagamaks, et iga nimetatud sektori puhul (kõrgharidus, kutseharidus ja -õpe, üldharidus ning täiskasvanuharidus) jõuab piisaval hulgal assigneeringuid just kavandatud väljundite ja tulemusteni.

(42)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (20) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarvetagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(43)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja nõuete täitmata jätmisega seotud eeldatavat riski. Selle valiku tegemisel tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtsete määrade kasutamist, samuti kuludega sidumata makseid, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1. Riiklike agentuuride hallatavate meetmete rakendamiseks ette nähtud eelarveeraldistega peaks kaasnema piisav toetus haldustasu kujul riiklike agentuuride tegevuskulude katteks, et tagada delegeeritud haldamisülesannete tulemuslik ja kestlik rakendamine. Programmi rakendamisel tuleks järgida finantsmääruses sätestatud läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(44)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (21), milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. Täisosalus programmis peaks kolmandatele riikidele olema võimaldatud vastavalt tingimustele, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist programmis. Täisosalus hõlmab lisaks kohustust luua riiklik agentuur ja hallata teatavaid programmi kuuluvaid meetmeid eelarve kaudse täitmise raames. Õigussubjektid kolmandatest riikidest, mis ei ole programmiga assotsieerunud, peaksid saama osaleda mõnes programmi kuuluvas meetmes, mis on kindlaks määratud tööprogrammis ja komisjoni avaldatud konkursikutsetes. Programmi rakendamisel võidakse Euroopa mikroriikidest pärit õigussubjektide osalemisel kohaldada erikorda.

(45)

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 349 ja kooskõlas komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ tuleks programmis arvesse võtta kõnealuses artiklis osutatud piirkondade erilist olukorda. Tuleks võtta meetmeid äärepoolseimate piirkondade osalemise suurendamiseks kõigis programmi meetmetes, sealhulgas asjakohasel juhul õpirändele antava rahalise toetusega. Tuleks edendada neist piirkondadest ja kolmandatest riikidest, eelkõige asjaomastest naaberriikidest pärit inimeste ja organisatsioonide vahelist liikuvusega seotud vahetust ja koostööd. Nende meetmete rakendamist tuleks korrapäraselt seirata ja hinnata.

(46)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (22) on ülemeremaadel või -territooriumidel asuvad isikud ja üksused toetuskõlblikud, kui programmi reeglitest ja eesmärkidest ning kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmi rakendamisel tuleks arvesse võtta ülemeremaade või -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Nende ülemeremaade või -territooriumide osalemist programmis tuleks korrapäraselt seirata ja hinnata.

(47)

Kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama neist Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammides tuleks sätestada meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega kooskõlas kontrollimenetlusega.

(48)

Programmi rakendamisel tehtud edusammude hindamiseks ja rakendamise võimalikuks parandamiseks peaks komisjon tegema programmi vahehindamise. Kõnealuse vahehindamisega koos tuleb esitada programmi 2014–2020 lõpphindamise aruanne ning vahehindamisel tuleks arvesse võtta ka kõnealusest hindamisest saadud asjakohaseid õppetunde. Lisaks programmi üldise tõhususe ja tulemuslikkuse hindamisele on eriti oluline, et vahehindamisel hinnataks põhjalikult uute algatuste ning kehtestatud kaasamis- ja lihtsustamismeetmete rakendamist. Kui see on asjakohane peaks komisjon esitama vahehindamise alusel seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks. Komisjon peaks kõigi hindamiste tulemused esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

(49)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (23) punktidele 22 ja 23 tuleks käesolevat programmi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seetõttu ei tohiks seotud delegeeritud õigusaktidega vastu võetud sätted tekitada liikmesriikidele märkimisväärset lisakoormust. Seirenormides peaksid olema kindlaks määratud konkreetsed, mõõdetavad ja realistlikud näitajad, mida saab ajas mõõta ja mis on aluseks programmi mõju hindamisele kohapeal.

(50)

Asjakohane teavitamine programmi raames toetatavate meetmetega pakutavatest võimalustest ja tulemustest ning nende reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii kohalikul, riiklikul kui ka Euroopa tasandil ning selles tuleks arvesse võtta haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna peamisi sihtrühmi ning asjakohasel juhul muid erinevaid sihtrühmi, nagu karjäärinõustamis- ja tööhõiveteenused, kultuuriorganisatsioonid, ettevõtted ja sihtasutused. Teavitus-, reklaami- ja levitamistegevus peaks toimuma kõigi programmi rakendusasutuste kaudu ning peaks asjakohasel juhul saama toetust teistelt asjaomastelt sidusrühmadelt. Lisaks peaks komisjon tegema korrapäraselt koostööd paljude erinevate sidusrühmadega, sealhulgas programmis osalevate organisatsioonidega kogu programmitsükli jooksul, et hõlbustada heade tavade ja projektitulemuste jagamist ning koguda programmi kohta tagasisidet. Riiklikud agentuurid tuleks kutsuda selles protsessis osalema.

(51)

Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste parem koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud vahenditest panustada samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud programmi eesmärkidega.

(52)

Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks programmis maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevaid rakendusmehhanisme. Programmi rakendamine tuleks seega usaldada komisjonile ja riiklikele agentuuridele. Kui see on teostatav ning maksimaalse tõhususe saavutamiseks peaksid riiklikud agentuurid olema samad asutused, mis määrati programmi 2014–2020 haldusasutusteks. Eelneval vastavushindamisel tuleks piirduda nõuetega, mis on uued ja programmispetsiifilised, kui see pole põhjendatud teisiti, näiteks kui esineb suuri puudusi või kui asjaomane riiklik agentuur on ebaefektiivne.

(53)

Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja õiguskindlus igas liikmesriigis ning programmiga ühinenud kolmandas riigis, peaks iga riiklik asutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav ning maksimaalse tõhususe saavutamiseks peaks sõltumatu auditeerimisasutus olema sama asutus, mis oli programmi 2014–2020 kohaste meetmete jaoks määratud asutus.

(54)

Liikmesriigid peaksid üritama võtta kõiki asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada õiguslikud ja haldustakistused, mis võiksid raskendada juurdepääsu programmile või takistada selle nõuetekohast toimimist. See hõlmab võimaluste piires viisade ja elamislubade hankimisega seotud probleemide lahendamist, ilma et see piiraks kolmandate riikide kodanike riiki sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist.

(55)

Tulemusaruannete süsteemiga tuleks tagada, et programmi rakendamise ja hindamise seireks kasutatavaid andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning et need on piisavalt üksikasjalikud. Need andmed tuleks edastada komisjonile kooskõlas asjakohaste andmekaitsenormidega.

(56)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (24).

(57)

Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada lihtsustatud toetusvorme, nt kindlasummalisi makseid, ühikuhindu ja ühtse määra alusel rahastamist. Komisjoni kindlaks määratud lihtsustatud toetused programmist õpirände toetamiseks peaksid võtma arvesse elukallidust ja elamiskulusid vastuvõtvas riigis. Komisjonil ja meetmes osalevate saatvate riikide riiklikel agentuuridel peaks olema võimalik neid toetusi kohandada vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja eelkõige selleks, et tagada juurdepääs vähemate võimalustega inimestele. Liikmesriikidel tuleks soovitada vabastada need toetused riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust. Sama maksuvabastust tuleks kohaldada avalik-õiguslikele või erasektori õigussubjektidele, kes sellist rahalist toetust asjaomastele isikutele annavad.

(58)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (25) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (26), (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (27) ja (EL) 2017/1939 (28) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumist, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on OLAFil vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (29), ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(59)

Oluline on kindlustada, et kõik programmi meetmed, ka need, mis ei ole oma olemuselt riikidevahelised või rahvusvahelised, oleksid vastastikku täiendavad ja kooskõlas liikmesriikide tegevusega ja muu liidu tegevusega, iseäranis hariduse ja koolituse, kultuuri ja meedia, noorte ja solidaarsuse, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, tööstuse ja ettevõtluse, digitaalpoliitika, põllumajanduse ja maaelu arengu, mis on eelkõige suunatud noortele põllumajandusettevõtjatele, keskkonna ja kliima, ühtekuuluvus-ja regionaalpoliitika, rände, julgeoleku ning rahvusvahelise koostöö ja arengu valdkonnas.

(60)

Kuigi programmi 2014–2020 õigusraamistik võimaldas liikmesriikidel ja piirkondadel nimetatud programmi ja muude liidu instrumentide (nt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, millega toetatakse samuti haridus-, koolitus- ja noorsootöösüsteemide kvalitatiivset arengut liidus) vahelist koostoimet luua juba 2014–2020 programmitöö perioodil, kasutati seda võimalust siiani liiga vähe, piirates sellega projektide süsteemset ja poliitikale avalduvat mõju. Neid erinevaid instrumente haldavate riigiasutuste vahel peaks riigi tasandil toimuma tõhus teabevahetus ning nad peaksid tegema koostööd, et instrumentide mõju oleks võimalikult suur. Programmi raames peaks olema võimalik nende instrumentidega aktiivselt koostööd teha, eelkõige tagamaks, et kui see on asjakohane, kehtestatakse piisavad rahalised toetusmeetmed vähemate võimalustega inimeste toetamiseks.

(61)

Täielikult või osaliselt liidu eelarvest rahastatavate investeeringute tekitatava lisaväärtuse suurendamiseks tuleks püüda saavutada eeskätt programmi ja teiste liidu programmide, seahulgas eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate vahendite vaheline koostoime. Sellise koostoime maksimeerimiseks tuleks tagada olulised soodustavad mehhanismid, sealhulgas meetmete kumulatiivne rahastamine programmi ja mõne muu liidu programmi vahenditest tingimusel, et see ei ületa meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada asjakohased normid, eelkõige võimalus deklareerida sama maksumus või kulu proportsionaalselt programmi ja muu liidu programmi raames.

(62)

Selleks et vajaduse korral viia programm vastavusse asjaomastes valdkondades toimunud arenguga ja tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse I lisa, lisades programmi meetmete kirjeldusi ning muuta käesoleva määruse II lisa programmi tulemusnäitajate osas, ning et täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(63)

On asjakohane tagada ka programmi 2014–2020 nõuetekohane lõpetamine, iseäranis mitmeaastaste kokkulepete jätkamine selle haldamisel ning tehnilise ja haldusabi rahastamisel. Alates 1. jaanuarist 2021 tuleks tehnilise ja haldusabiga tagada vajaduse korral programmi 2014–2020 alusel 31. detsembriks 2020 lõpetamata meetmete haldamine.

(64)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning edendada harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist. Kooskõlas harta artikliga 13 tuleks samuti tagada, et programmist rahastust saavates riikides austatakse akadeemilist vabadust.

(65)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. Kui liidu toetust antakse kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või ühtsete määrade vormis, tuleks rahalise toetuse tase korrapäraselt läbi vaadata ja kui see on asjakohane kohandada kooskõlas finantsmäärusega, võttes asjakohasel juhul arvesse vastuvõtva riigi elukallidust ja elamiskulusid ning reisikulusid. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(66)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 on võimalik toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulusid ei saa liidu vahenditest rahastada, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 193 lõikele 4 ei saa kulusid, mis on tekkinud enne toetuseavalduse esitamist, liidu vahenditest rahastada ka tegevustoetuste puhul ning toetuslepingule tuleb alla kirjutada nelja kuu jooksul toetusesaaja majandusaasta algusest arvates. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik kindlaks määrata, et piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel, et meetmed ja kulud on rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui kõnealuseid meetmeid rakendati ja kõnealused kulud tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

(67)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda programmi riikidevahelise olemuse, rahastatava õpirände ja koostöömeetmete suure mahu ja laia geograafilise ulatuse ning mõju tõttu õpirände kättesaadavusele ja üldisemalt liidu integratsioonile, samuti programmi suurema rahvusvahelise mõõtme tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(68)

Seepärast tuleks määrus (EL) nr 1288/2013 alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks tunnistada.

(69)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,

(1)

Kultuuril, kunstil, kultuuripärandil ja kultuurilisel mitmekesisusel on Euroopa ühiskonna jaoks kultuuri, hariduse, demokraatia, keskkonna, sotsiaalsest, inimõiguste ja majanduse vaatepunktist suur väärtus ning neid tuleks edendada ja toetada. 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsioonis ning Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri 2017. aasta kohtumisel kinnitati, et haridusel ja kultuuril on keskne roll kõigi jaoks kaasava ja sidusa ühiskonna loomisel ning Euroopa konkurentsivõime säilitamisel.

(2)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, sealhulgas vähemuse hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Neid väärtusi on veelkord kinnitatud ja täpsustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigustes, vabadustes ja põhimõtetes, millel on ELi lepingu artikli 6 alusel aluslepingutega samaväärne õigusjõud. Eelkõige on harta artiklites 11 ja 13 sätestatud sõna- ja teabevabadus ning kunsti ja teaduse vabadus.

(3)

ELi lepingu artiklis 3 on sätestatud, et liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut ning et liit austab muu hulgas oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise.

(4)

Komisjoni 22. mai 2018. aasta teatises „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ on esitatud eesmärgid kultuuri- ja loomesektorite jaoks. Uues tegevuskavas seatakse eesmärk koondada kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse jõud sotsiaalse sidususe ja ühiskonna heaolu saavutamiseks, edendades kultuuri- ja loomesektorite piiriülest mõõdet ja toetades nende kasvusuutlikkust, ergutada kultuuripõhist loovust hariduses ja innovatsioonis ning töökohtade ja majanduskasvu loomiseks ning tugevdada rahvusvahelisi kultuurisuhteid. Programm „Loov Euroopa“ (edaspidi „programm“) koos muude liidu programmide ja vahenditega toetab Euroopa kultuurivaldkonna uut tegevuskava. Kultuuri ja kunstilise eneseväljenduse olemuslikku väärtust tuleks säilitada ja edendada ning kunstilooming peaks olema programmi keskmes. See on kooskõlas ka UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsiooniga, mis jõustus 18. märtsil 2007 ja mille osalised on liit ja selle liikmesriigid.

(5)

Selle ühise kultuurilise mitmekesisuse ala edendamiseks Euroopa rahvaste jaoks on oluline edendada kunsti- ja kultuuriteoste, -kollektsioonide ja -toodete rahvusvahelist ringlust, soodustades seeläbi dialoogi ja kultuurivahetust, samuti loovisikute ning kultuuri- ja loometöötajate rahvusvahelist liikuvust.

(6)

Kultuuripärandi kaitsmine ja edendamine hõlbustab vaba osalemist kultuurielus kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimõiguste ülddeklaratsiooniga ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise paktiga. Seepärast on kultuuripärandil tähtis roll rahumeelse ja demokraatliku ühiskonna ülesehitamisel, kestliku arengu protsessides ja kultuurilise mitmekesisuse edendamisel.

(7)

Euroopa kultuurilise mitmekesisuse edendamise aluseks on kunstiline väljendusvabadus, loovisikute ja kultuurivaldkonnas tegutsejate võimed ja pädevus, elujõuliste ja paindlike kultuuri- ja loomesektorite olemasolu, loovisikute ja kultuurivaldkonnas tegutsejate loomingulisus ja uuenduslikkus ning võime luua ja levitada oma teoseid suuremale ja mitmekesisemale Euroopa publikule. See omakorda laiendab kultuuri- ja loomesektorite ärivõimalusi, parandab loomesisu kättesaadavust ja reklaamimist, edendab kunstilisi otsinguid ja loomingulisust ning aitab kaasa kestlikule majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Lisaks aitab loovuse ja uute teadmiste edendamine suurendada konkurentsivõimet ja vallandada innovatsiooni tööstuse väärtusahelates. Liidu rikkalik kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on Euroopa projekti põhiline väärtus. Samal ajal iseloomustavad Euroopa kultuuri- ja loometurgu geograafiline eripära, keeleline eripära või mõlemad, mis võivad põhjustada turu killustumist. Seepärast on vaja jätkata jõupingutusi tagamaks, et kultuuri- ja loomesektorid saaksid täiel määral kasu liidu ühtsest turust ja eelkõige digitaalsest ühtsest turust.

(8)

Digiüleminek kujutab endast kultuuri- ja loomesektorite jaoks paradigma muutust. See on kujundanud ümber harjumused, suhted ning tootmis- ja tarbimismudelid. See tekitab mitmeid probleeme. Samal ajal pakub digiüleminek kultuuri- ja loomesektoritele uusi võimalusi seoses Euroopa teoste loomise, levitamise ja neile juurdepääsuga, tuues sellega kasu Euroopa ühiskonnale tervikuna. Programmiga peaks julgustama kultuuri- ja loomesektoreid neid võimalusi ära kasutama.

(9)

Programmis tuleks arvesse võtta kultuuri- ja loomesektorite kahetist olemust, tunnistades ühest küljest kultuuri olemuslikku ja kunstilist väärtust ning teisest küljest nende sektorite majanduslikku väärtust, sealhulgas nende sektorite laiemat panust majanduskasvu, konkurentsivõimesse, loovusesse ja innovatsiooni. Samuti tuleks programmis arvesse võtta kultuuri positiivset mõju kultuuridevahelisele dialoogile, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja teadmiste levitamisele. Selleks on vaja tugevaid Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid, eelkõige elujõulist Euroopa audiovisuaalsektorit, võttes arvesse selle võimet võita erineva vaatajaskonna tähelepanu ja selle majanduslikku tähtsust, sealhulgas selle majanduslikku tähtsust muude loomesektorite jaoks. Konkurents maailma audiovisuaalturgudel on muutunud aga veelgi tihedamaks süveneva digiülemineku tõttu, näiteks muutused meedia tootmises ja tarbimises ning ülemaailmsete platvormide kasvav positsioon sisu levitamisel. Seetõttu on vaja Euroopa tööstust rohkem toetada.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 445/2014/EL (4) kehtestatud liidu meede Euroopa kultuuripealinnad (edaspidi „Euroopa kultuuripealinnad“) on näidanud, et kultuuri- ja loomesektoritel on oluline roll liidu territooriumide edendamisel ja taaselustamisel. Sel viisil on kultuuri- ja loomesektorid peamised edasiviivad jõud kvaliteetse turismi ning piirkondliku, kohaliku ja linnaarengu edendamisel kogu liidus.

(11)

Et programm oleks tulemuslik, tuleks selles arvestada eri kultuuri- ja loomesektorite spetsiifilist olemust ja probleeme, nende erinevaid sihtrühmi ja konkreetseid vajadusi, kasutades spetsiaalselt kohandatud lähenemisviise audiovisuaalsektorit toetavas tegevussuunas (edaspidi „MEDIA tegevussuund“), muid kultuuri- ja loomesektoreid toetavas tegevussuunas (edaspidi „kultuuri tegevussuund“) ja sektoriüleses tegevussuunas.

(12)

Programmist tuleks toetada Euroopa lisaväärtusega meetmeid ja tegevusi, mis täiendavad piirkondlikke, riiklikke, rahvusvahelisi ja muid liidu programme ja poliitikameetmeid ning mõjutavad positiivselt Euroopa kodanikke, ning tuleks toetada rahvusvahelise koostöö ja vahetuste arendamist ja edendamist kultuuri- ja loomesektorites. Selliste meetmete ja tegevuste kaudu aitab programm tugevdada Euroopa identiteeti ja väärtusi ning edendada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

(13)

Muusika selle kõigis vormides ja väljendusviisides ning eriti nüüdisaegne muusika ja kontserdid on liidu kultuuri-, kunsti- ja majandusmaastiku ning pärandi oluline osa. See on sotsiaalse sidususe element ning oluline vahend majanduse ja kultuuri arengu edendamiseks. Kultuuri tegevussuuna raames peaks seetõttu pöörama tähelepanu muusikasektorile.

(14)

Kultuuri tegevussuuna raames peaks edendama loomekogukondade võrgustike loomist ning tõhustama piiriülest ja valdkondadevahelist koostööd, kasutades erinevaid oskusi, näiteks kunsti-, loome-, digitaalseid ja tehnoloogilisi oskusi.

(15)

Sektoriülese tegevussuuna eesmärk on kasutada ära eri kultuuri- ja loomesektorite vahelise koostöö potentsiaali ning käsitleda nende ees seisvaid ühiseid probleeme. Ühine valdkonnaülene lähenemisviis toob kasu teadmiste ülekande ja suurema haldustõhususe näol. Sellega seoses aitavad programmi teabepunktid kaasa programmi eesmärkide saavutamisele ja selle rakendamisele.

(16)

Liidu sekkumine audiovisuaalsektoris on vajalik selleks, et toetada liidu digitaalse ühtse turu poliitikat. See puudutab eelkõige autoriõiguse raamistiku ajakohastamist järgmiste direktiivide abil: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid (EL) 2019/789 (5) ja (EL) 2019/790 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL, (7) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1808 (8). Direktiividega (EL) 2019/789 ja (EL) 2019/790 püütakse suurendada Euroopa audiovisuaalvaldkonnas tegutsejate suutlikkust luua, rahastada, toota ja levitada teoseid, mis on selgelt nähtavad erinevates kättesaadavates meediakanalites, näiteks televisioon, kino või tellitavad videoteenused, mis on kättesaadavad ja pakuvad publikule suuremat huvi avatumal konkurentsiturul Euroopas ja mujal. Samuti on nende direktiivide eesmärk luua autoritele ja õiguste omajatele hästi toimiv turg, eelkõige ajakirjandusväljaannete ja veebiplatvormide jaoks, ning tagada autoritele ja esitajatele õiglane tasu ning neid mõõtmeid tuleks kogu programmi ulatuses arvesse võtta. Lisaks tuleks toetust suurendada, et võtta arvesse viimaseid turusuundumusi, eelkõige ülemaailmsete platvormide tugevamat levitamispositsiooni võrreldes riiklike ringhäälinguorganisatsioonidega, kes investeerivad tavapäraselt Euroopa päritolu teoste tootmisse. Kuna turutingimused ja audiovisuaalvaldkonnas tegutsejad jätkuvalt arenevad, tuleks programmi rakendamise raames kindlaks määrata konkreetsed kriteeriumid sõltumatu tootmisettevõtte määratlemiseks.

(17)

Programm peaks võimaldama kultuuri- ja loomesektorite organisatsioonidel selles võimalikult laialdaselt osaleda ning andma neile organisatsioonidele võimalikult laia juurdepääsu programmile, olenemata nende geograafilisest päritolust. Programmist peaks toetama neid organisatsioone ja parimaid talente, olenemata nende asukohast, piiriüleses ja rahvusvahelises tegevuses. MEDIA tegevussuuna raames peaks võtma arvesse riikidevahelisi erinevusi audiovisuaalse sisu tootmises, levitamises ja selle kättesaadavuses ning suundumusi audiovisuaalse sisu tarbimises, eelkõige nende keelelist ja geograafilist eripära, tagades seeläbi võrdsemad tingimused, laiendades erineva audiovisuaalvõimekusega liikmesriikide osalemist ja suurendades nendevahelist koostööd ning toetades Euroopa talente, sõltumata nende asukohast, piiriüleses ja rahvusvahelises tegevuses. Arvesse tuleks võtta ka Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade eripära.

(18)

Programmi erimeetmed, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1194/2011/EL (9) loodud liidu meede Euroopa kultuuripärandi märgis (edaspidi „Euroopa kultuuripärandi märgis“), Euroopa kultuuripärandi päevad, Euroopa nüüdis-, rokk- ja popmuusika, kirjanduse, kultuuripärandi ja arhitektuuri auhinnad ning Euroopa kultuuripealinnad, on otseselt jõudnud miljonite eurooplasteni, tuues esile Euroopa kultuuripoliitika sotsiaalse ja majandusliku kasu, ning seetõttu tuleks nende erimeetmetega jätkata ja võimaluse korral neid laiendada. Kultuuri tegevussuuna raames peaks toetama Euroopa kultuuripärandi märgise saanud objektide koostöövõrgustiku tegevust. Samuti tuleks kaaluda võimalust laiendada Euroopa auhindu uutele valdkondadele ja sektoritele, eelkõige teatrile.

(19)

Kultuuril on võtmeroll kaasavate ja sidusate kogukondade tugevdamisel. Rändeküsimuste ja integratsiooniraskuste kontekstis on kultuuril keskne osa kultuuridevaheliseks dialoogiks võimaluste loomisel ning sisserändajate ja pagulaste lõimimisel – aidates neil tunda end vastuvõtva ühiskonna osana – ning heade suhete arendamisel sisserändajate ja uute kogukondade vahel.

(20)

Kaasavasse ühiskonda panustamiseks peaks programmiga edendama ja suurendama kultuurielus osalemist kogu liidus, eriti mis puudutab puuetega ja ebasoodsatest oludest pärit inimesi.

(21)

Kooskõlas 22. jaanuari 2018. aasta Davosi deklaratsiooniga „Kvaliteetse ehituskultuuri arendamine Euroopas“ tuleks võtta meetmeid, et edendada uut ühtset käsitust kvaliteetse hoonestatud keskkonna kujundamisele, mis on kultuuris kinnistunud, tugevdab sotsiaalset ühtekuuluvust, tagab kestliku keskkonna ning aitab parandada kogu elanikkonna tervist ja heaolu. Sellise käsituse puhul tuleks keskenduda mitte üksnes linnakeskkonnale, vaid ka äärepoolseimate ja maapiirkondade omavahel ühendamisele. Ehituskultuuri mõiste hõlmab kõiki tegureid, mis vahetult mõjutavad kodanike ja kogukondade elukvaliteeti, soodustades sellega väga konkreetselt kaasatust, ühtekuuluvust ja kestlikkust.

(22)

Elujõuliste kultuuri- ja loomesektorite keskmes on väljendus- ja kunstivabadus. Eelkõige vajab uudistemeedia sektor vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meediakeskkonda. Koos direktiiviga 2010/13/EL peaks programmiga seega edendama vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meediakeskkonda, soodustades uudistemeedia sektorit toetavat koostoimet ja valdkonnaüleseid meetmeid. Programmist tuleks toetada uusi meediatöötajaid ja arendama kodanikes kriitilise mõtlemise võimet, edendades meediapädevust.

(23)

Programmiga peaks samuti ergutama huvi Euroopa audiovisuaalteoste vastu ja parandama nende kättesaadavust, eelkõige publiku arendamise meetmete, sealhulgas filmikultuurilise pädevuse arendamise kaudu.

(24)

Kultuuri tegevussuuna raames toimuv loovisikute ja kultuuritöötajate piiriülene liikuvus võib aidata kaasa paremini seotud, tugevamate ja kestlikumate kultuuri- ja loomesektorite tekkimisele liidus, kuna see aitab kiirendada oskuste arendamist ja teadmiste kasvu kultuuri- ja loomesektorite sees, et parandada kultuuridevahelist teadlikkust ja soodustada rahvusvahelist ühisloomingut, ühistootmist, teoste ringlust ja levitamist.

(25)

Kultuuri tegevussuuna keskmes peaksid olema koostööprojektid, eelkõige väikesemahulised projektid, võttes arvesse kultuuri- ja loomesektorite eripära. Seepärast peaks komisjon hõlbustama programmis osalemist, lihtsustades märkimisväärselt bürokraatlikke menetlusi, peamiselt taotlemisetapis, ning võimaldades väikesemahuliste projektide puhul kõrgemaid kaasrahastamise määrasid.

(26)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 8 ja 10 peaksid programmi kõik meetmed toetama soolise aspekti arvestamist ning diskrimineerimisvastaste eesmärkide integreerimist, samuti tuleks neis vajaduse korral määrata kindlaks asjakohased soolise tasakaalu kriteeriumid. Naised osalevad aktiivselt kultuuri- ja loomesektorites autorite, professionaalide, õpetajate, loovisikute ja publikuna. Siiski on vähem tõenäoline, et naised töötavad kultuuri-, kunsti- ja loomeasutustes otsustustasandi ametikohtadel. Seetõttu tuleks programmiga esile tõsta andekaid naisi, et toetada naiste loomingulist ja ametialast karjääri.

(27)

Võttes arvesse 8. juuni 2016. aasta ühisteatist „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“, mille Euroopa Parlament kiitis heaks oma 5. juuli 2017. aasta resolutsioonis volituse kohta 2018. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks, (10) ning nõukogu 24. mai 2017. aasta järeldusi, mis käsitlevad ELi strateegilist lähenemisviisi rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas, tuleks Euroopa rahastamise puhul ja eriti programmis esile tõsta kultuuri tähtsust rahvusvahelistes suhetes ja selle rolli Euroopa väärtuste edendamisel konkreetsete ja sihipäraste meetmete kaudu, mille eesmärk on saavutada selge liidu mõju rahvusvahelisel areenil.

(28)

Kooskõlas komisjoni 22. juuli 2014. aasta teatisega „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“ peaksid asjakohased poliitikameetmed ja vahendid kindlustama Euroopa kultuuripärandiaastal 2018 saavutatud tulemuse, mis integreeris kultuuri edukalt ja tõhusalt teistesse poliitikavaldkondadesse, eelkõige kaasava juhtimise lähenemisviisi kaudu, tuues esile Euroopa kultuuripärandi pikaajalise ja jätkusuutliku väärtuse, töötades välja integreerituma lähenemisviisi selle säilitamisele ja väärtustamisele, samuti toetades selle kestlikku säilitamist, taaselustamist, kohandatud kujul korduskasutamist ning selle väärtuste propageerimist teadlikkuse suurendamise ja võrgustike loomise kaudu. Kultuurisektoris tuleks kaaluda loovisikute, autorite ja käsitööliste toetamist kultuuripärandi taastamisega seotud traditsioonilistes valdkondades. Eelkõige audiovisuaalsektoris on kultuuripärandiks olevad teosed oluliseks mälu ja kultuurilise mitmekesisuse allikaks ning kujutavad endast potentsiaalseid turuvõimalusi. Sellega seoses aitavad audiovisuaalteoste arhiivid ja raamatukogud kaasa kultuuripärandi säilitamisele ning taaskasutamisele ja uutele turusuundumustele.

(29)

Kooskõlas komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatisega „Euroopa uus tööstusstrateegia“ peaks liit toetuma oma tugevustele, milleks on eelkõige tema mitmekesisus, tema andekad inimesed, tema väärtused, tema elukorraldus ning tema novaatorid ja autorid.

(30)

Programmi edu sõltub selliste uuenduslike ja tõhusate projektide arendamisest, mis kujundavad kultuuri- ja loomesektorites Euroopa rahvusvahelise koostöö häid tavasid. Võimaluse korral tuleks selliseid edulugusid tutvustada, soodustades toetust uutele ärimudelitele ja oskustele, edendades traditsioonilist oskusteavet ning teisendades loovaid ja valdkonnaüleseid lahendusi majanduslikuks ja sotsiaalseks väärtuseks.

(31)

Programmis peaksid teatavatel tingimustel saama osaleda ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, keda toetatakse ühinemiseelse strateegia raames, Euroopa naabruspoliitika riigid ja liidu strateegilised partnerid.

(32)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, (11) milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(33)

Kolmandate riikide eesmärk peaks olema osaleda programmis täiel määral. Siiski peaksid kolmandad riigid, kes ei täida MEDIA ja sektoriüleses tegevussuunas osalemise tingimusi, kuid kes osalevad kultuuri tegevussuunas, saama luua ja toetada programmi teabepunkte, et tutvustada programmi oma riigis ning soodustada piiriülest koostööd kultuuri- ja loomesektorites.

(34)

Direktiivis 2010/13/EL sätestatud tingimuste täitmise kohustusest erandite tegemist tuleks kontrollida ning selliseid erandeid võiks Euroopa naabruspoliitika riikidele teha igakülgselt põhjendatud juhtudel, võttes arvesse asjaomase riigi audiovisuaalturu eriolukorda ja Euroopa audiovisuaalpoliitika raamistikku integreerituse taset. Direktiivis 2010/13/EL seatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme tuleks korrapäraselt jälgida. Lisaks peaks MEDIA tegevussuuna raames toetust saanud meetmetes osalemine olema kindlaks määratud asjaomastes tööprogrammides iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

(35)

Programmiga tuleks soodustada koostööd liidu ja selliste rahvusvaheliste organisatsioonide vahel nagu UNESCO, Euroopa Nõukogu, sealhulgas Eurimages ja Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus (edaspidi „vaatluskeskus“), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon. Programmist tuleks toetada ka liidu kohustusi, mis on seotud ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, eriti nende kultuurilise mõõtmega. Audiovisuaalsektori puhul tuleks programmiga tagada liidu panus vaatluskeskuse töösse.

(36)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, on programmi eesmärk aidata kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, mis on kestliku majanduskasvu alus, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed järgima põhimõtet „ära tekita kahju“. Programmi rakendamise käigus tuleks kindlaks määrata ja kehtestada asjakohased meetmed, ilma et nendega muudetaks programmi põhiolemust, ning neid asjaomase hindamis- ja läbivaatamismenetluse kontekstis uuesti hinnata.

(37)

Komisjon peaks lihtsustamise ja tõhususe eesmärgil saama jagada eelarvelised kulukohustused aastasteks osamakseteks. Sel juhul peaks komisjon võtma programmi rakendamise käigus aastaste osamaksete tegemisel arvesse rahalist abi saavate meetmete rakendamisel tehtud edusamme, meetmete rahastamiseks hinnanguliselt vajaminevaid summasid ning olemasolevaid eelarvevahendeid. Komisjon peaks edastama toetusesaajatele üksikute aastaste osamaksete tegemise esialgse ajakava.

(38)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (12) (edaspidi „finantsmäärus“) ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(39)

Euroopa kinopubliku auhind LUX, mida annavad välja Euroopa Parlament ja Euroopa Filmiakadeemia, on kujunenud iseloomulikuks Euroopa auhinnaks, millega tutvustatakse ja levitatakse Euroopa filme, mis kajastavad Euroopa identiteeti ja väärtusi väljaspool riigipiire, ning mille aluseks on koostöö tunnustatud filmiloojate kogukonna ning Euroopa filmiorganisatsioonide ja -võrgustikega.

(40)

Alates loomisest on Euroopa Liidu Noorteorkester omandanud ainulaadsed erialased teadmised muusika kättesaadavuse, kultuuridevahelise dialoogi, kultuurile tugineva vastastikuse austuse ja üksteisemõistmise edendamisel, soodustades samal ajal ka noorte muusikute rahvusvahelist karjääri ja koolitust. Euroopa Liidu Noorteorkestri ainulaadsus seisneb selles, et tegemist on kultuuripiire ületava Euroopa orkestriga, mis loodi Euroopa Parlamendi resolutsiooni alusel ning millesse kuuluvad igal aastal korraldatud rangetel katsetel kõigist liikmesriikidest väljavalitud noored muusikud, kelle valimisel on lähtutud rangetest ja läbipaistvatest kunstilistest kriteeriumidest. Seda erilist panust Euroopa kultuurilisse mitmekesisusse ja identiteeti tuleks tunnustada, näiteks nähes ette meetmed, milles osalemist Euroopa Liidu Noorteorkester ja sarnased Euroopa kultuuriüksused saaksid taotleda. Selliste üksuste jaoks tuleks ette näha mitmeaastase rahastamise võimalus, et tagada nende tegevuse stabiilsus.

(41)

Liidu toetuse jaoks peaksid olema toetuskõlblikud kultuuri- ja loomesektori organisatsioonid suure Euroopa geograafilise katvusega organisatsioonid, kelle tegevus hõlmab kultuuriteenuste osutamist otse Euroopa kodanikele ning kellel on seega võimalus Euroopa identiteeti otseselt mõjutada.

(42)

Selleks et tagada rahaliste vahendite tõhus eraldamine liidu üldeelarvest, on vaja, et kõigil programmi raames elluviidavatel meetmetel ja tegevustel oleks Euroopa lisaväärtus. Tagada tuleb ka nende vastastikune täiendavus liikmesriikide tegevusega. Tuleks püüda saavutada sidusus, vastastikune täiendavus ja koostoime rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel tihedalt seotud poliitikavaldkondi, tagades, et potentsiaalsed toetusesaajad on teadlikud erinevatest rahastamisvõimalustest, ning selliste horisontaalsete poliitikavaldkondadega nagu liidu konkurentsipoliitika.

(43)

Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolude kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmed ei tohiks dubleerida ega tõrjuda välja erainvesteeringuid või moonutada konkurentsi siseturul.

(44)

On oluline, et programm tegeleks Euroopa kultuuri- ja loomesektorite struktuursete probleemidega, mida on süvendanud COVID-19 pandeemia. Programm hõlmab Euroopa kultuuri ja meedia olulist rolli kodanike heaolu tagamisel ning nende võimestamisel teadlike otsuste tegemiseks. Programm koos muude asjaomaste liidu rahastamisprogrammide ja Euroopa taasterahastuga peaks toetama kultuuri- ja loomesektorite taastumist lühikeses perspektiivis, suurendama nende pikaajalist vastupanu- ja konkurentsivõimet, et tulla paremini toime võimalike suurte kriisidega tulevikus, ning toetama nende digitaalset ja ökoloogilist üleminekut.

(45)

Programmi poliitikaeesmärke käsitletakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (13) aastateks 2021–2027 loodud programmi „InvestEU“ poliitikaharude rahastamisvahendite ja eelarvetagatistega, mis muu hulgas hõlbustavad jätkuvalt kultuuri- ja loomesektorite väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning organisatsioonide juurdepääsu rahastamisele.

(46)

Programmi rakendamisel peaksid projektide peamised valikukriteeriumid olema nende mõju, kvaliteet ja tõhusus. Võttes arvesse programmi konkreetsete meetmete raames esitatavate ettepanekute hindamiseks vajalikku tehnilist oskusteavet, võivad selliste ettepanekute hindamise komiteede (edaspidi „hindamiskomiteed“) liikmed olla väliseksperdid. Välisekspertide valimisel tuleks pöörata igakülgselt tähelepanu nende ametialasele taustale ja hindamiskomitee soolisele tasakaalule.

(47)

Programmil peaks olema realistlik ja teostatav kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tulemusnäitajate süsteem, et toetada programmi meetmeid ja selle tulemusi pidevalt jälgida. See jälgimine ja programmiga seotud teabe- ja teavitusmeetmed ning programmi meetmed peaksid tuginema programmi kolmele tegevussuunale.

(48)

Arvestades andmete kogumise ja analüüsimise ning kultuuripoliitika mõju mõõtmise tähtsust ja keerukust, peaks komisjon aitama koguda tõendeid ja statistilisi andmeid kultuuri- ja loomesektorite suundumuste ja arengu kohta, kasutades enda ja teiste asjaomaste teadusasutuste teadmisi, ning andma kogutud andmete kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru.

(49)

Programm tuleks kehtestada seitsmeks aastaks, et ühitada selle kehtivusaeg nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (14) sätestatud mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027 (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“) kehtivusajaga.

(50)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmile rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (15) punkti 18 tähenduses.

(51)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse finantsmäärust. Finantsmääruses määruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste (sealhulgas kolmandatele isikutele), auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarvetagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(52)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamise vormide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud kulusid, halduskoormust ja vajadust lihtsustada kõigi asjaomaste poolte huvides haldusmenetlusi, eelkõige taotlemisprotsessis, ning eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Valikul tuleks muu hulgas kaaluda kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtsete määrade alusel rahastamise kasutamist, samuti kuludega sidumata rahastamist, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

(53)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (16) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (17) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (18) ja (EL) 2017/1939 (19) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis seonduvad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuse või pettuse ärahoidmise, avastamise, kõrvaldamise ja uurimisega, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmise ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamisega. Eelkõige on OLAFil vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (20) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(54)

Peaks olema võimalik anda konkreetsetel kriteeriumidel põhinev kvaliteedimärgis neid meetmeid käsitlevatele ettepanekutele, mis on programmi raames toetuskõlblikud, kuid mida ei saa eelarvepiirangute tõttu pragrammist rahastada. Kvaliteedimärgisega tunnustatakse ettepaneku kvaliteeti ja lihtsustatakse alternatiivsete rahastamisvõimaluste otsimist Euroopa Regionaalarengu Fondist või Euroopa Sotsiaalfond+ist. Meetmete kohta, millele võiks anda kvaliteedimärgise, tuleks asjaomastes projektikonkurssides esitada täiendavat teavet.

(55)

Pidades silmas ELi toimimise lepingu artiklit 349 ja võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, tuleks väärtustada kõnealuses artiklis osutatud piirkondade konkreetset panust liidu kultuurilisse mitmekesisusse ning nende rolli vahetuste edendamisel, sealhulgas liikuvuse kaudu, ning koostööd kolmandate riikide, eelkõige nende naaberriikide inimeste ja organisatsioonidega. Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (21) ning võttes arvesse ülemeremaade ja -territooriumide panust liidu kultuuri rahvusvahelisse mõjusse, on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused toetuskõlblikud, kui programmi reeglites ja eesmärkidest ning selle liikmesriigi suhtes kohaldatavast võimalikust korrast, kellele asjaomane ülemeremaa või -territoorium kuulub, ei tulene teisiti. Nii peaks olema neil võimalik saada samavõrra kasu kultuuri- ja loomemajanduse pakutavatest konkurentsieelistest, eelkõige majanduskasvust ja tööhõivest.

(56)

Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et töötada välja seire- ja hindamisraamistik ning vaadata läbi programmi näitajad. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (22) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(57)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 on võimalik toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulusid ei saa liidu vahenditest rahastada, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 4 ei saa kulusid, mis on tekkinud enne toetustaotluse esitamist, liidu vahenditest rahastada ka tegevustoetuste puhul ning toetuslepingule tuleb alla kirjutada nelja kuu jooksul toetusesaaja majandusaasta algusest arvates. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik kindlaks määrata, et piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel, on meetmed ja kulud rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui kõnealuseid meetmeid rakendati ja kõnealused kulud tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

(58)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleks programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata programmi mõju kohapeal.

(59)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused tööprogrammide vastuvõtmiseks. Neid rakendamisvolitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (23). Eelkõige, nagu on sätestatud käesolevas määruses, peaksid tähtajad olema proportsionaalsed ning andma komitee liikmetele varajased ja tõhusad võimalused rakendusakti eelnõu läbivaatamiseks ja oma seisukohtade väljendamiseks.

(60)

On vaja tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1295/2013 (24) loodud programmi Loov Euroopa (2014–2020) (edaspidi „programm 2014–2020“) nõuetekohane lõpetamine, eelkõige mis puudutab selle haldamiseks mitmeaastaste kokkulepete jätkamist, näiteks tehnilise ja haldusabi rahastamist. Alates 1. jaanuarist 2021 tuleks tehnilise ja haldusabiga tagada vajaduse korral programmi 2014–2020 alusel 31. detsembriks 2020 lõpetamata meetmete haldamine.

(61)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on käesoleva määruse eesmärk tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, nagu on sätestatud harta artiklites 21 ja 23. Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

(62)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende eesmärkide rahvusvahelise olemuse tõttu, rahastatavate liikuvus- ja koostöömeetmete suure mahu ja laia geograafilise ulatuse ning nende mõju tõttu õpirände kättesaadavusele ja liidu integratsioonile üldisemalt, samuti nende suurema rahvusvahelise mõõtme tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(63)

Määrus (EL) nr 1295/2013 tuleks seetõttu alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks tunnistada.

(64)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ning seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 294/2008 (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (edaspidi „EIT“) perioodiline sõltumatu hindamine ja määruse (EÜ) nr 294/2008 kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et EIT mudeli ja selle aluseks olevate protsesside edasiseks parandamiseks on vaja teha olulisi muudatusi. Lisaks on EIT vahehindamise ja mõju eelhindamise käigus kindlaks tehtud mitu parandamist vajavat valdkonda, muu hulgas teadmus- ja innovatsioonikogukondade rahastamismudel, teadmus- ja innovatsioonikogukondade integreerimine kohalikesse innovatsiooni ökosüsteemidesse, teadmus- ja innovatsioonikogukondade avatus ja läbipaistvus ning EIT tehtav seire. Käesolev määrus annab ka võimaluse neid aspekte käsitleda.

(3)

Tugeva tööstus-, konkurentsi- ja innovatsioonibaasi säilitamine Euroopas on eelkõige liikmesriikide ülesanne. Innovatsiooni kui väljakutse laad ja ulatus nõuab siiski ühiste meetmete võtmist ka liidu tasandil.

(4)

EIT luuakse selleks, et täiendada senist liidu ja liikmesriikide poliitikat ja algatusi, edendades teadmiste kolmnurga – kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni – lõimumist kogu liidus.

(5)

EIT peaks aitama tugevdada liidu ja liikmesriikide innovatsioonisuutlikkust, et otsustavalt tegeleda ühiskonna ees seisvate tõsiste väljakutsetega, aidates seeläbi kaasa liidu kestlikule majandusarengule ja konkurentsivõimele.

(6)

EIT peaks teadmus- ja innovatsioonikogukondade abil püüdma avatud ja läbipaistval viisil tugevdada innovatsiooni ökosüsteeme kogu liidus. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks EIT hõlbustama ja tõhustama võrgustike loomist, integratsiooni ja koostööd ning edendama koostoimet kogu Euroopas eri innovatsioonikogukondade vahel. Samuti on EIT eesmärk viia ellu liidu strateegilised prioriteedid ning aidata kaasa liidu eesmärkide ja poliitika elluviimisele, millele on muu hulgas osutatud komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, 27. mai 2020. aasta teatises „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ (Euroopa taastekava), 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“, 10. märtsi 2020. aasta teatises „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ ning 10. märtsi 2020. aasta teatises „Euroopa uus tööstusstrateegia“, ning mis on seotud liidu strateegilise autonoomia saavutamisega, hoides samas majanduse avatuna. Lisaks peaks EIT aitama tegeleda üleilmsete väljakutsetega, sealhulgas aitama saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, järgides kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 (edaspidi „tegevuskava 2030“) ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkuleppe (5) (edaspidi „Pariisi kliimakokkulepe“) põhimõtteid, ning aitama saavutada hiljemalt 2050. aastaks ülemineku kasvuhoonegaaside netonullheitega majandusele. See üleminek on võimalik ainult siis, kui soodustatakse teadustegevust ja innovatsiooni, mis tähendab, et tuleb tugevdada soodsaid tingimusi ja suurendada investeeringuid, millega parandada Euroopa teadmusbaasi ning teadusuuringute- ja innovatsioonisuutlikkust, eelkõige mis puudutab kliimasäästlikke rohetehnoloogiaid ja -innovatsiooni.

(7)

EIT peaks suurendama teadmus- ja innovatsioonikogukondade avatust, et tugevdada koostöösuhteid ja luua koostoimet eri innovatsioonikogukondade vahel Euroopas, soodustades seeläbi geograafilist mitmekesisust ja talendiringlust.

(8)

EIT prioriteetsed valdkonnad ja rahastamisvajadused vastava mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud seitsmeks aastaks tuleks ette näha strateegilises innovatsioonikavas. Strateegiline innovatsioonikava tuleks viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (6) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont“ (edaspidi „programm „Euroopa horisont““), sealhulgas nimetatud määruses sätestatud aruandluse, seire, hindamise ja muude nõuetega, ning strateegilises innovatsioonikavas tuleks võtta arvesse programmi „Euroopa horisont“ strateegilist planeerimist. Strateegilise innovatsioonikavaga tuleks luua ja edendada koostoimet programmi „Euroopa horisont“ muude osadega, mitmeaastasesse finantsraamistikku kuuluvate muude asjakohaste liidu programmide ning muude asjakohaste liidu, riiklike ja piirkondlike algatuste, poliitikameetmete ja vahenditega, eelkõige sellistega, millega toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni, haridust ja oskuste arendamist, kestlikku ja konkurentsivõimelist tööstust, ettevõtlust ja regionaalarengut. Võttes arvesse strateegilise innovatsioonikava olulisust liidu innovatsioonipoliitika jaoks ja selle oodatavat sotsiaal-majanduslikku mõju liidu jaoks, peaksid strateegilise innovatsioonikava vastu võtma Euroopa Parlament ja nõukogu, tuginedes komisjoni ettepanekule. Komisjoni ettepanek peaks põhinema EIT esitatud panusel. Viimane tuleks teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks.

(9)

COVID-19 puhangu tõttu tekkinud kriis on liikmesriikide tervishoiu- ja majandussüsteemides tekitanud ulatuslikke häireid. Kriisist tuleneva sotsiaalse, majandusliku, keskkonnaalase ja tehnoloogilise mõjuga toimetulek nõuab liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste koostööd. EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukonnad peaksid reageerima praegustele ning uutele ja ootamatutele probleemidele ja prioriteetidele paindlikult ning neil peaks olema võimalik võtta vastu meetmeid ja algatusi, et nende ökosüsteeme asjakohaselt toetada. Eelkõige peaksid EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukonnad panustama innovatsioonipüüdlustesse, mida on vaja, et otsustavalt tegeleda COVID-19 kriisi mõjuga kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa taastekava ja Euroopa uue tööstusstrateegia prioriteetide ja kestliku arengu eesmärkidega, tagades samas koostoime muude liidu algatuste ja partnerlustega.

(10)

Kooskõlas määrusega (EL) 2021/695 tuleks EIT tegevuses käsitleda pikaajalisi strateegilisi väljakutseid, eelkõige erialadevahelistes ja -sisestes valdkondades, sealhulgas mittetehnoloogiliste innovatiivsete lahenduste edendamist, sest see on vajalik tehnoloogiapõhise innovatsioonitegevuse täiendamiseks. Seejuures peaks EIT edendama korrapärast dialoogi kodanikuühiskonna, teadusasutuste, innovatsioonikeskuste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd), kõrgharidusasutustega ning tööstusharude esindajatega.

(11)

EIT peaks teadmus- ja innovatsioonikogukondadele tuginedes seadma prioriteediks kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonitegevuse ning ettevõtlustegevuse üleviimise ärikonteksti ja nende kommertskasutusse ning toetama kõrgharidusasutuste innovatsiooni- ja ettevõtlussuutlikkust ning innovaatiliste ettevõtete loomist ja arendamist, tehes seda vastastikuses täiendavuses Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) ja programmi „Euroopa horisont“ muude asjakohaste osade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (7) loodud programmiga „InvestEU“.

(12)

EIT peaks toimima kõrgharidusasutuste, teadusorganisatsioonide, äriühingute ja muude sidusrühmade, sealhulgas VKEde, avaliku sektori ettevõtete, samuti kohalike omavalitsuste, sotsiaalsete ettevõtete, asjaomaste kasumit mittetaotlevate organisatsioonide ja muude sidusrühmade tippsaavutustele orienteeritud institutsiooniliste Euroopa partnerluste kaudu. Võttes arvesse teatavate ettevõtete kaupade või teenuste, organisatsioonilise korralduse või tootmismeetodite innovaatilisust, tuleks edendada sotsiaalset ettevõtlust ning VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete tihedamat kaasamist, mis tagab nende aktiivse osalemise. Need partnerlused peaksid püüdma muutuda rahaliselt jätkusuutlikuks, võttes kasutusele vahendeid muudest avaliku ja erasektori allikatest, ning püüdma meelitada ligi ja kaasata võimalikult palju uusi olulisi partnereid. Partnerlused peaks välja valima haldusnõukogu ning määrama need teadmus- ja innovatsioonikogukondadeks vastavalt strateegilises innovatsioonikavas sätestatud prioriteetsetele valdkondadele ja ajakavale, võttes arvesse programmi „Euroopa horisont“ strateegilises planeerimises sätestatud prioriteete, et tegeleda eesseisvate üleilmsete ja sotsiaalsete väljakutsetega. Need tuleks välja valida konkurentsipõhise, avatud, läbipaistva ja tippsaavutustele tugineva protsessi käigus kooskõlas käesoleva määrusega ja määruses (EL) 2021/695 sätestatud Euroopa partnerluste valikukriteeriumidega. Esimene selline teadmus- ja innovatsioonikogukond peaks alustama tegevust võimalikult kiiresti 2022. või 2023. aastal ja seonduma kultuuri- ja loomesektoriga ning teine, 2026. aastal tööd alustav teadmus-ja innovatsioonikogukond peaks seonduma vee-, mere- ja merendussektori ning ökosüsteemidega.

(13)

Arvestades teadmus- ja innovatsioonikogukondade eripära, tuleb erandina programmi „Euroopa horisont“ osalemis- ja levitamisreeglitest sätestada teadmus- ja innovatsioonikogukonna moodustamise minimaalsed eritingimused. Samamoodi võivad teadmus- ja innovatsioonikogukondade väärtust lisava tegevuse jaoks olla asjakohasel juhul vajalikud omandiõiguse, juurdepääsuõiguste, kasutamise ja levitamise erinormid.

(14)

Haldusnõukogu peaks EIT tegevust suunama ja seirama ning vastutama teadmus- ja innovatsioonikogukondade valiku, määramise, rahastamise, seire ja hindamise eest kooskõlas määrusega (EL) 2021/695 ja strateegilise innovatsioonikavaga. Komisjon peaks haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamisel tagama kõrgharidus-, teadus-, innovatsiooni- ja ärikogemusega isikute tasakaalustatud esindatuse ning soolise tasakaalu ja geograafilise katvuse, võttes tipptaseme juhtpõhimõtteks.

(15)

EIT peaks korraldama iga teadmus- ja innovatsioonikogukonna väljundi, tulemuste ja mõju pidevat seiret ja korrapäraseid välishindamisi, sealhulgas hindama edusamme rahalise jätkusuutlikkuse, kulutõhususe ja uutele liikmetele avatuse suunas. Need hindamised peaksid hõlmama vahehindamisi, mis võtavad vaatluse alla partnerluslepingu esimesed kolm aastat ja pikendamisele järgnevad kolm aastat, põhjalikke hindamisi, mis on tehtud enne partnerluslepingu seitsmenda aasta lõppu, ning lõpphindamisi, mis on tehtud enne partnerluslepingu lõppu. Haldusnõukogu peaks võtma teadmus- ja innovatsioonikogukondade suhtes kohasel juhul parandusmeetmeid.

(16)

EIT peaks korrapäraselt teavitama liikmesriikide esindajate rühma EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukondade tulemustest, saavutustest ja tegevusest, nende seire- ja hindamistulemustest, tulemusnäitajatest ja parandusmeetmetest. Liikmesriikide esindajate rühm peaks nõustama haldusnõukogu ja direktorit strateegilise tähtsusega küsimustes, samuti nõustama EITd ja teadmus- ja innovatsioonikogukondi ning jagama nendega kogemusi. EIT peaks korraldama liikmesriikide esindajate rühma koosolekuid.

(17)

Et aidata muuta Euroopa majandus konkurentsivõimelisemaks ja rahvusvahelisel tasandil atraktiivsemaks ning suurendada selle innovatsiooni- ja ettevõtlussuutlikkust, peaksid EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukonnad suutma tõmmata ligi partnerorganisatsioone, teadlasi ja üliõpilasi üle kogu liidu, sealhulgas liidu äärepoolseimatest piirkondadest, ja kaugemalt, näiteks nende liikuvust edendades.

(18)

Suhted EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukondade vahel peaksid põhinema partnerluslepingutel ja toetuslepingutel, milles sätestatakse teadmus- ja innovatsioonikogukondade õigused ja kohustused ning EIT tulemuspõhine rahaline toetus teadmus- ja innovatsioonikogukondadele. Selleks et vähendada teadmus- ja innovatsioonikogukondade halduskoormust ning tagada pikaajalisemad planeerimisvahendid ja -tegevused, peaks EIT sõlmima teadmus- ja innovatsioonikogukondadega kuni kolmeks aastaks mitmeaastased toetuslepingud või, kui seda peetakse asjakohasemaks, iga-aastased toetuslepingud. Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom) 2018/1046 (8) (edaspidi „finantsmäärus“) peaks EIT-l olema võimalik kehtestada selline partnerlusleping esialgu seitsmeks aastaks ning pikendada seda veel kuni seitsmeks aastaks, kui asjaomase teadmus- ja innovatsioonikogukonna töö on olnud edukas ning vahehindamise ja põhjaliku hindamise tulemused on head. Pärast partnerluslepingu lõppemist võivad EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukond sõlmida koostöömemorandumi, mille eesmärk on säilitada aktiivne koostöö.

(19)

Vaja on toetada kõrgharidust kui teadmiste kolmnurga lahutamatut, kuid sageli puuduvat osa. Osalevad kõrgharidusasutused ning kutsehariduse ja -õppe pakkujad peaksid andma akadeemilisi kraade ja diplomeid teadmus- ja innovatsioonikogukondade kaudu riigisiseste normide ja riigisisese akrediteerimiskorra kohaselt. EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukondade vahelistes partnerluslepingutes, toetuslepingutes ja koostöömemorandumites tuleks ette näha, et need akadeemilised kraadid ja diplomid märgistatakse ka kui EIT kraadid ja diplomid. Lisaks peaks EIT tugevdama EIT akadeemiliste kraadide ja diplomitena märgistatud kraadide ja diplomite edendamist, et suurendada nende tunnustamist väljaspool EIT kogukonda, ning laiendama nende kasutamist elukestva õppe, kutseõppe ning oskuste omandamise, ümberõppe- ja täiendusõppeprogrammidele. EIT peaks oma tegevuse ja tööga aitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (9) kohaselt edendada üliõpilaste, teadlaste ja töötajate liikuvust ning pakkuma elukestva õppe, mentorlus- ja juhendamisvõimalusi.

(20)

Tuleks ette näha asjakohased sätted, et tagada EIT vastutus, avatus ja läbipaistvus. Asjakohased normid, millega reguleeritakse EIT juhtimist ja tegevust, tuleks ette näha EIT põhikirjas.

(21)

EIT peaks olema juriidiline isik ning oma tegevusliku autonoomia ja riikide ametiasutustest ja välissurvest sõltumatuse tagamiseks peaks ta haldama ise oma eelarvet, mille tulud peaksid sisaldama liidu toetust.

(22)

Loodetakse, et tööstus-, finants- ja teenustesektorid annavad märkimisväärse panuse teadmus- ja innovatsioonikogukondade eelarvesse. Teadmus- ja innovatsioonikogukondade eesmärk peaks eelkõige olema maksimeerida erasektori allikatest pärit toetuste ja oma tegevusest saadava tulu osakaalu ning saavutada rahaline jätkusuutlikkus hiljemalt enne EIT rahalise toetuse saamise 15-aastase tähtaja lõppemist. Teadmus- ja innovatsioonikogukonnad ja nende partnerorganisatsioonid peaksid avalikustama selle, et nende tegevus toimub EIT raames ning et nad saavad rahalist toetust liidu üldeelarvest. Lisaks tuleks suurendada rahastamise läbipaistvust, andes avalikult kättesaadavat teavet selle kohta, milliseid projekte rahastatakse ja kuidas rahalisi vahendeid eraldatakse.

(23)

Liidu rahalise toetuse suhtes, mis eraldatakse liidu üldeelarvest, tuleks kohaldada liidu eelarvemenetlust. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda kooskõlas finantsmäärusega.

(24)

EIT peaks andma endast parima, et soodustada sujuvat üleminekut ühelt mitmeaastase finantsraamistiku perioodilt teisele, eelkõige poolelioleva tegevuse osas.

(25)

EIT tulu peaks hõlmama liidu toetust, mida antakse rahalise toetusena programmist „Euroopa horisont“. Peaks olema võimalik, et EIT tulu hõlmab ka toetusi muudest era- ja avaliku sektori allikatest.

(26)

EIT on liidu asutatud asutus finantsmääruse artikli 70 tähenduses ja peaks sellest tulenevalt oma finantsreeglid ise vastu võtma. Sellest tulenevalt tuleks EIT suhtes kohaldada komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2019/715 (10).

(27)

EIT peaks igal aastal koostama eelmise kalendriaasta tegevust ja tegevustulemusi kirjeldava konsolideeritud tegevusaruande. Samuti peaks EIT koostama oma finantsreeglite kohaselt ühtse programmdokumendi, mis põhineb strateegilisel innovatsioonikaval ja milles kirjeldatakse EIT kavandatud algatusi iga- ja mitmeaastaste programmide alusel ning millega võimaldatakse EIT-l reageerida teadusuuringute, ühiskonna, tehnoloogia, kõrghariduse, innovatsiooni ja muudes asjaomastes valdkondades toimuvale sise- ja välisarengule. Ühtne programmdokument tuleks teavitamise eesmärgil edastada Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(28)

EIT on asutamisest peale saanud kasutada oma töötajate eksperditeadmisi. Määruse (EÜ) nr 294/2008 alusel kohaldatava õigusraamistiku tõttu on mõnede selliste töötajate lepingud siiski lõppenud, ilma et neid oleks võimalik pikendada. Et vältida sellise olukorra tekkimist tulevikus ja arvestades inimeste eksperditeadmiste tähtsust EIT tegevuse edukuse seisukohast, on EIT huvides teha kohaldatava õigusraamistiku piires kõik endast olenev, et meelitada ligi ja hoida kvalifitseeritud töötajaid.

(29)

On asjakohane, et komisjon algatab EIT, sealhulgas teadmus- ja innovatsioonikogukondade vahendusel korraldatava tegevuse sõltumatud välishindamised, eelkõige pidades silmas strateegilise innovatsioonikava koostamist. Nende hindamiste käigus tuleks uurida, kuidas EIT täidab oma missiooni ja eesmärke, ning käsitleda EIT ja teadmus- ja innovatsioonikogukondade tegevust. Nende käigus tuleks hinnata EIT liidu lisaväärtust, mõju kogu liidus ning piirkondliku innovatsioonikava kohase tegevuse mõju, avatust, tulemuslikkust, tõhusust, teavitustegevust, kommunikatsiooni, nähtavust, tulemuste levitamist, tegevuse asjakohasust ning selle sidusust ja vastastikust täiendavust asjakohaste liidu ja riiklike poliitikameetmetega, sealhulgas koostoimet muude programmi „Euroopa horisont“ osadega. Nende hindamiste tulemusi tuleks kasutada programmi „Euroopa horisont“ hindamistes, mida teeb komisjon kooskõlas määrusega (EL) 2021/695.

(30)

EIT peaks tegema kõik endast oleneva, et ühtlustada iga teadmus- ja innovatsioonikogukonna struktuuriga seotud terminoloogiat, et EIT oleks veelgi lihtsamini ja paremini äratuntav.

(31)

Selleks et aidata vähendada innovatsiooni ebaühtlust Euroopas, peaks EIT eeskätt piirkondliku innovatsioonikava abil ja strateegilises innovatsioonikavas täpsustatud viisil toetama riikide ja piirkondade innovatsioonisuutlikkust, püüdma tugevdada innovatsiooni ökosüsteeme eesmärgiga otsustavalt tegeleda üleilmsete väljakutsetega ning kaasata teadmus- ja innovatsioonikogukondadesse uusi partnerorganisatsioone.

(32)

Teadmus- ja innovatsioonikogukonnad peaksid innovatsiooni soodustajatena arvestama liikmesriikide aruka spetsialiseerumise strateegia prioriteetidega ja suurendama nende innovatsioonisuutlikkust, võttes täielikult arvesse piirkondade suutlikkust ja tugevaid külgi, võimalusi ja puudusi, samuti kohalikke osalejaid, nende tegevust ja turge.

(33)

EIT ja Euroopa Innovatsiooninõukogu vahel tuleb soodustada tugevat koostoimet. Teadmus- ja innovatsioonikogukonnad peaksid tihedas koostoimes Euroopa Innovatsiooninõukoguga ergutama innovatiivsete ettevõtete loomist, vältides samal ajal dubleerimist, ning EIT toetusesaajatel peaks olema õigus taotleda peale teadmus- ja innovatsioonikogukondade osutatavate teenuste ka Euroopa Innovatsiooninõukogu toetusvahendeid. Eelkõige peaksid suure kasvupotentsiaaliga iduettevõtjad, keda teadmus- ja innovatsioonikogukonnad toetavad, saama kooskõlas määruse (EL) 2021/695 asjakohaste sätetega lihtsustatud ja seeläbi otsesema juurdepääsu Euroopa Innovatsiooninõukogu meetmetele, et aidata neil kiiresti kasvada, samas kui Euroopa Innovatsiooninõukogu toetusesaajad peaksid saama kasutada EIT toetuskavasid. Selleks et vältida kapseldumist ning edendada koostoimet ja koostööd, peaksid EIT ja Euroopa Innovatsiooninõukogu kavandama vastastikuse ja süstemaatilise teabevahetuse. Haldusnõukogu peaks saama vajaduse korral kutsuda oma koosolekutel vaatlejatena osalema Euroopa Innovatsiooninõukogu nõuandekogu liikmeid.

(34)

Selleks et tagada EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukondade tegevuse järjepidevus kooskõlas määruse (EL) 2021/695 asjakohaste sätetega, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja selle teatavaid sätteid tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

(35)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja riikidevahelise iseloomu tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

„innovatsioon“ – protsess (sealhulgas selle tulemus), mille kaudu kerkivad esile uued ideed, mis vastavad ühiskonna, majanduse või keskkonna vajadustele ja nõudlusele ja mille tulemusel luuakse uusi tooteid, protsesse, teenuseid või äri-, organisatsiooni- ja sotsiaalseid mudeleid, mis võetakse edukalt kasutusele olemasoleval turul või mis suudavad luua uusi turge ja mis on ühiskonna jaoks väärtuslikud;

2)

„teadmus- ja innovatsioonikogukond“ – kõrgharidusasutuste, teadusorganisatsioonide, äriühingute ja muude sidusrühmade ulatuslik institutsionaalne Euroopa partnerlus, millele on osutatud määruses (EL) 2021/695 ning mis esineb innovatsiooniprotsessis strateegilise võrgustiku kujul (olenemata juriidilisest vormist), mis põhineb ühisel keskpika kuni pika tähtajaga innovatsiooniplaneerimisel eesmärgiga saavutada EIT eesmärgid ning panustada määruses (EL) 2021/695 sätestatud eesmärkide saavutamisse;

3)

„ühispaiknemiskeskus“ – avatud ja läbipaistval viisil loodud füüsiline keskus, mis edendab teadmiste kolmnurga osalejate vahelisi sidemeid ja aktiivset koostööd ning toimib teadmiste vahetamise kontaktpunktina, mille kaudu teadmus- ja innovatsioonikogukondade partnerid saavad juurdepääsu ühiste eesmärkide saavutamiseks vajalikele rajatistele ja eksperditeadmistele;

4)

„piirkondliku innovatsioonikava keskus“ – teadmus- ja innovatsioonikogukonna loodud ja selle struktuuri osaks olev füüsiline keskus, mis asub liikmesriigis või piirkondliku innovatsioonikava sihiks olevas assotsieerunud riigis ning toimib teadmus- ja innovatsioonikogukondade tegevuse kontaktpunktina, mille kaudu liidetakse ja kaasatakse kohaliku teadmiste kolmnurga osalejaid teadmus- ja innovatsioonikogukonna tegevusse;

5)

„partnerorganisatsioon“ –juriidiline isik, kes on teadmus- ja innovatsioonikogukonna liige; partnerorganisatsioonide hulka võivad kuuluda eelkõige kõrgharidusasutused, kutsehariduse ja -õppe pakkujad, teadusasutused, avaliku sektori asutused, riiklikud või eraettevõtjad, finantsasutused, piirkondlikud ja kohalikud asutused, sihtasutused ja kasumit mittetaotlevad organisatsioonid;

6)

„teadusasutus“ – avalik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle üks põhieesmärke on tegelda teadusuuringute või tehnoloogiaarendusega;

7)

„kõrgharidusasutus“ – ülikool või mis tahes tüüpi kõrgharidusasutus, mis annab vastavalt riigisisestele õigusaktidele või tavadele eelkõige magistri- või doktoritaseme akadeemilisi kraade või diplomeid, olenemata selle nimetusest riigisiseses kontekstis;

8)

„EIT kogukond“ – EIT ning kõigist sellistest füüsilistest ja juriidilistest isikutest koosnev aktiivne kogukond, kes on saanud või saavad EIT-lt tuge või rahalist toetust;

9)

„strateegiline innovatsioonikava“ – dokument, milles nähakse ette EIT tulevaste algatuste prioriteetsed valdkonnad ja strateegia, kirjeldatakse EIT suutlikkust luua parimat innovatsioonialast lisaväärtust, EIT eesmärke, peamisi tegevusi, toimimist ning oodatavaid tulemusi ja mõju, samuti hinnangut vahendite kohta, mida on vaja programmi „Euroopa horisont“ ja mitmeaastase finantsraamistiku perioodi jooksul;

10)

„piirkondlik innovatsioonikava“ – kava, millega edendatakse teadmiste kolmnurga lõimumist ning innovatsioonisuutlikkust riikides (ja nende piirkondades), millele strateegilises innovatsioonikavas osutatakse Euroopa innovatsiooni tulemustabeli alusel kui mõõdukatele või tagasihoidlikele novaatoritele, ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 tähenduses äärepoolseimates piirkondades, eelkõige uute partnerite leidmise ja lõimimisega teadmus- ja innovatsioonikogukondadesse ning piirkondade ebavõrdsuse kahandamisega, vähendades sellega innovatsioonilõhet;

11)

„sidusrühmade foorum“ – platvorm, mis on avatud liidu institutsioonide, riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste, organisatsioonide ning üksikute ettevõtlus-, kõrgharidus- ja teadusvaldkonna üksuste esindajatele, ühendustele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja klasterorganisatsioonidele, samuti muudele huvitatud isikutele kogu teadmiste kolmnurgas;

12)

„teadmus- ja innovatsioonikogukonna äriplaan“ – kuni kolme aastat hõlmavale toetuslepingule lisatud dokument, milles kirjeldatakse teadmus- ja innovatsioonikogukonna eesmärke, nende saavutamise viisi ja oodatavaid tulemusi, teadmus- ja innovatsioonikogukonna kavandatavat väärtust lisavat tegevust ning sellega seotud rahastamisvajadusi ja -allikaid, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on saavutada rahaline jätkusuutlikkus ja suurendada teadmus- ja innovatsioonikogukonna avatust uutele partneritele kõikjalt liidust;

13)

„teadmus- ja innovatsioonikogukondade väärtust lisav tegevus“ – partnerorganisatsioonide tegevus, mis toimub kooskõlas teadmus- ja innovatsioonikogukonna äriplaaniga ning aitab kaasa kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni kui teadmiste kolmnurga lõimumisele, sealhulgas teadmus- ja innovatsioonikogukondade loomise ja haldamise ning kooskõlastamisega seotud tegevus, samuti tegevus, mis aitab kaasa EIT üldeesmärkide täitmisele;

14)

„teadmus- ja innovatsioonikogukondadeülene tegevus“ – tegevus, mille eesmärk on tõhustada teadmus- ja innovatsioonikogukondade vahelist koostööd ja koostoimet, edendada interdistsiplinaarsemat lähenemisviisi ning luua teadmus- ja innovatsioonikogukondade kriitiline mass ühist huvi pakkuvate teemade käsitlemiseks;

15)

„koostöömemorandum“ – EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukonna vaheline leping, mille eesmärk on hoida teadmus- ja innovatsioonikogukond EIT kogukonna aktiivse liikmena pärast partnerluslepingu lõppemist ning mis sisaldab juurdepääsutingimusi EIT teatavate spetsiifiliste tegevuste ja rahvusvaheliste suure liidu lisaväärtusega tegevuste hangetele;

16)

„rahaline jätkusuutlikkus“ – teadmus- ja innovatsioonikogukonna suutlikkus rahastada oma teadmiste kolmnurgaga seotud tegevust iseseisvalt ilma EIT toetuseta.

a)

määrama kooskõlas strateegilise innovatsioonikavaga kindlaks oma prioriteedid ja peamised tegevused ning viima neid ellu kooskõlas määruse (EL) 2021/695 asjakohaste sätetega;

b)

tagama avatuse võimalikele uutele partnerorganisatsioonidele ja suurendama nende teadlikkust ning julgustama neid, eelkõige VKEsid ja arenevaid tippkeskusi, osalema EIT tegevuses kogu liidus, muu hulgas piirkondliku innovatsioonikava raames, tuginedes olemasolevatele teabevõrgustikele ja struktuuridele;

c)

valima välja ja määrama kooskõlas artikliga 9 teadmus- ja innovatsioonikogukonnad ning määrama partnerluslepingute ja toetuslepingutega kindlaks nende õigused ja kohustused, tegema teadmus- ja innovatsioonikogukondade üle järelevalvet ja tagama neile vajaliku toetuse ja strateegilised suunised nõuetekohaste kvaliteedikontrolli meetmetega, seirama pidevalt ja hindab perioodiliselt nende tegevust kooskõlas artikliga 11 ning võtma vajaduse korral parandusmeetmeid;

d)

juhtima piirkondliku innovatsioonikava rakendamist muu hulgas teadmus- ja innovatsioonikogukondade loodavate piirkondliku innovatsioonikava keskuste rakendamise abil;

e)

tagama teadmus- ja innovatsioonikogukondade vahel asjakohase kooskõlastatuse ning hõlbustama nende kommunikatsiooni ja temaatilist koostööd, samuti korraldama projektikonkursse teadmus- ja innovatsioonikogukondadeülese tegevuse ja ühiste teenuste jaoks;

f)

tagama EIT märgisega akadeemiliste kraadide ja diplomite ulatusliku rakendamise teadmus- ja innovatsioonikogukondade poolt, tugevdama nende propageerimist väljaspool EIT kogukonda ning laiendama neid elukestva õppe programmidele;

g)

edendama teadmiste kolmnurga lõimumise parimate tavade levitamist, muu hulgas teadmus- ja innovatsioonikogukondades ning kogu liidus, sealhulgas EIT piirkondlike innovatsioonikavade kaudu, et kujundada ühine innovatsiooni ja teadmiste edasiandmise kultuur, ergutada teadmus- ja innovatsioonikogukondade avanemist uutele liikmetele teavitustegevusese abil;

h)

edendama EIT kogukonnast lähtuvate tulemuste ja võimaluste laialdast levitamist, edastamist ja kasutamist, et suurendada teadlikkust EITst, selle nähtavust ja sellealaseid teadmisi kogu liidus ning soodustada osalemist EIT kogukonna tegevuses;

i)

toetama teadmus- ja innovatsioonikogukondi rahalise jätkusuutlikkuse tõhusa strateegia väljatöötamisel, et kaasata rahastamisvahendeid ka muudest avaliku ja erasektori allikatest;

j)

soodustama kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni tipptaseme saavutamist, eelkõige propageerides teadmus- ja innovatsioonikogukondi tipptasemel innovatsioonipartneritena;

k)

soodustama innovatsiooni valdkonnaülest käsitust kõigis sektorites, sealhulgas tehnoloogiliste, sotsiaalsete ja mittetehnoloogiliste lahenduste integreerimise, lõimitud kestlikkuse ja kliimaneutraalsuse, organisatsiooniliste lähenemisviiside, ettevõtlusele keskendumise ja uute ärimudelite kaudu;

l)

tagama kooskõlas määrusega (EL) 2021/695 vastastikuse täiendavuse ja koostoime EIT tegevuse ja liidu muude programmide vahel, kui see on asjakohane;

m)

soodustama innovaatiliste intellektuaalomandiõiguste mudelite teemalist arutelu, mõttevahetust ning eksperditeadmiste ja oskusteabe levitamist teadmus- ja innovatsioonikogukondade vahel eesmärgiga edendada teadmussiiret ja teadmiste levitamist nii teadmus- ja innovatsioonikogukondades kui ka üldisemalt kogu liidus;

n)

pakkuma vajalikku tuge ja soodustab koostoimet teadmus- ja innovatsioonikogukondadega innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks;

o)

korraldama sidusrühmade foorumi korrapäraseid, vähemalt iga kahe aasta tagant toimuvaid kohtumisi, et jagada teavet ja korraldada arutelu EIT tegevuse, kogemuste, parimate tavade ning liidu innovatsiooni-, teadus- ja hariduspoliitikasse ning -eesmärkidesse, samuti asjakohasel juhul muudesse liidu poliitikameetmetesse ja eesmärkidesse antava panuse kohta ning anda sidusrühmadele võimalus väljendada oma seisukohti;

p)

korraldama vähemalt kaks korda aastas sidusrühmade foorumi kohtumistest eraldi liikmesriikide esindajate rühma kohtumisi;

q)

hõlbustama EIT kogukonna ühiste teenuste loomist;

r)

soodustama aja jooksul piirkondliku innovatsioonikava keskuste ja liikmesriikides asuvate ühispaiknemiskeskuste vahel võrgustiku loomist, et hõlbustada nende koostööd EIT kogukonnas ja kohalike innovatsiooni ökosüsteemidega;

s)

jälgima teadmus- ja innovatsioonikogukondade rakendatavaid meetmeid, mille eesmärk on arendada liikmesorganisatsioonide, eriti kõrgharidusasutuste, kutsehariduse ja -õppe pakkujate, VKEde ja iduettevõtjate ettevõtlus- ja innovatsioonisuutlikkust ning lõimida neid innovatsiooni ökosüsteemidesse kogu liidus ja kooskõlas teadmiste kolmnurga lähenemisviisiga;

t)

kavandama koostöös komisjoniga ja pärast teadmus- ja innovatsioonikogukondadega konsulteerimist katsealgatuse, käivitama selle ja koordineerima katsealgatust, millega toetatakse kõrgharidusasutuste innovatsiooni- ja ettevõtlussuutlikkust ning nende innovatsiooni ökosüsteemidesse lõimimist (kõrghariduse katsealgatus) ja mida viivad ellu teadmus- ja innovatsioonikogukonnad.

a)

on teadmus- ja innovatsioonikogukonna moodustamise miinimumtingimused esitatud käesoleva määruse artikli 9 lõigetes 3 ja 4;

b)

kohasel juhul võivad teadmus- ja innovatsioonikogukondade lisaväärtusega tegevuse suhtes kehtida omandiõiguse, juurdepääsuõiguste, kasutamise ja levitamise erireeglid.