(1)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 287 punkti 13 kohaselt võib Malta kohaldada käibemaksuvabastust kolme järgmisesse kategooriasse kuuluvate maksukohustuslaste suhtes: maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 37 000 eurot, kui nende majandustegevus seisneb peamiselt kaupade müügis; maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 24 300 eurot, kui nende majandustegevus seisneb peamiselt madala lisandväärtusega (kallite sisenditega) teenuste osutamises, ning muudel juhtudel maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 14 600 eurot, st teenuseosutajad, kes osutavad kõrge lisandväärtusega (odavate sisenditega) teenuseid.

(2)

Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2018/279 (2) lubati Maltal kohaldada kuni 31. detsembrini 2024 erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artikli 287 punktist 13, kohaldades käibemaksuvabastust nende maksukohustuslaste suhtes, kelle majandustegevus seisneb peamiselt kõrge lisandväärtusega (odavate sisenditega) teenuste osutamises ja kelle aastakäive ei ületa 20 000 eurot.

(3)

Komisjonis 20. oktoobril 2020 registreeritud kirjas taotles Malta luba kohaldada kuni 31. detsembrini 2024 meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artikli 287 punktist 13 ja lubatakse Maltal kohaldada käibemaksuvabastust selliste maksukohustuslaste suhtes, kelle majandustegevus seisneb peamiselt madala lisandväärtusega (kallite sisenditega) teenuste osutamises või kõrge lisandväärtusega (odavate sisenditega) teenuste osutamises ja kelle aastakäive ei ületa 30 000 eurot (edaspidi „erimeede“). Komisjon palus täiendavat teavet komisjonis 9. novembril 2020 registreeritud kirjas esitatud taotluse kohta.

(4)

Komisjon edastas 17. detsembri 2020. aasta kirjaga Malta taotluse teistele liikmesriikidele vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teisele lõigule. Komisjon teatas 18. detsembri 2020. aasta kirjas Maltale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(5)

Võttes arvesse, et kõrgema künnise kohaldamine vähendab eeldatavalt käibemaksukohustusi ning seega väikeettevõtjate halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid ning lihtsustab maksuhaldurite jaoks käibemaksu kogumist, ja võttes arvesse asjaolu, et selle mõju Maltal lõpptarbimise etapis kogutud käibemaksutulu kogusummale on tühine, tuleks Maltal lubada erimeedet kohaldada.

(6)

Erimeetme kohaldamine ei mõjuta negatiivselt käibemaksust saadavaid liidu omavahendeid, kuna Malta arvutab välja nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 (3) artikli 6 kohase hüvitise.

(7)

Erimeetme kohaldamise loa pikendamine peaks olema ajaliselt piiratud. Tähtaeg peaks olema piisav, et võimaldada hinnata künnise tõhusust ja asjakohasust. Lisaks jäetakse nõukogu direktiiviga (EL) 2020/285, (4) millega nähakse väikeettevõtjatele ette lihtsamad käibemaksureeglid, alates 1. jaanuarist 2025 direktiivist 2006/112/EÜ välja artikkel 287. Seega on asjakohane anda Maltale luba jätkata erimeetme kohaldamist kuni 31. detsembrini 2024.

(8)

Rakendusotsus (EL) 2018/279 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

(1)

Eesti Terviseamet (edaspidi „pädev asutus“) võttis 19. juunil 2020 kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõike 1 esimese lõiguga vastu otsuse lubada kuni 16. detsembrini 2020 teha turul kättesaadavaks ja kasutada biotsiidi Biobor JF õhusõidukite kütusepaakide ja kütusesüsteemide antimikroobseks töötlemiseks (edaspidi „meede“). Pädev asutus teavitas meetmest ja selle kasutusele võtmise põhjendustest komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi kõnealuse määruse artikli 55 lõike 1 teise lõigu kohaselt.

(2)

Pädeva asutuse esitatud teabe kohaselt oli meede vajalik rahvatervise kaitseks. Õhusõiduki kütusepaakide ja kütusesüsteemide mikrobioloogiline saastumine võib põhjustada õhusõiduki mootori rikkeid ja ohustada õhusõiduki lennukõlblikkust, seades seega ohtu reisijate ja meeskonna ohutuse. Covid-19 pandeemia ja sellest tulenevad lennupiirangud tõid kaasa paljude õhusõidukite ajutise parkimise. Õhusõidukite seisma jätmine on mikrobioloogilist saastumist soodustav tegur.

(3)

Biotsiid Biobor JF sisaldab toimeaineid 2,2’-(1-metüültrimetüleendioksü)bis-(4-metüül-1,3,2-dioksaborinaan) (CASi number 2665-13-6) ja 2,2’-oksübis (4,4,6-trimetüül-1,3,2-dioksaborinaan) (CASi number 14697-50-8), mida kasutatakse määruse (EL) nr 528/2012 V lisas määratletud tooteliiki 6 kuuluvates biotsiidides konservantidena toodete säilitamiseks. Kuna kõnealused toimeained ei ole loetletud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 (2) II lisas, ei ole need hõlmatud määruses (EL) nr 528/2012 osutatud tööprogrammiga, milles käsitletakse kõigi biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete süstemaatilist läbivaatamist. Seepärast ei kohaldata nende suhtes kõnealuse määruse artiklit 89 ning enne, kui neid sisaldavatele biotsiididele saab anda loa ka riiklikul tasandil, tuleb neid hinnata ja need heaks kiita.

(4)

16. detsembril 2020 sai komisjon pädevalt asutuselt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 55 lõike 1 kolmanda lõigu kohase põhjendatud taotluse meetme kehtivuse pikendamiseks. Põhjendatud taotlus põhines asjaolul, et õhusõidukite kütusepaakide ja kütusesüsteemide mikrobioloogiline saastumine võib pärast 16. detsembrit 2020 jätkuvalt ohustada lennutranspordi ohutust, ning väitel, et biotsiid Biobor JF on sellise mikrobioloogilise saastumise ohjamiseks hädavajalik.

(5)

Pädeva asutuse esitatud teabe kohaselt kõrvaldati 2020. aasta märtsis turult ainus alternatiivne biotsiid, mida lennuki- ja mootoritootjad soovitasid mikrobioloogilise saastumise vastaseks töötlemiseks (Kathon™ FP 1.5), kuna pärast selle tootega töötlemist täheldati mootori töös tõsiseid kõrvalekaldeid.

(6)

Õhusõidukite kütusepaakide ja kütusesüsteemide mikrobioloogilise saastumise mehaaniline töötlemine ei ole alati võimalik ning kokkulepitud lennundusprotseduurid nõuavad biotsiidiga töötlemist isegi siis, kui mehaaniline puhastamine on võimalik. Lisaks põhjustaks mehaaniline puhastamine töötajate kokkupuudet mürgiste gaasidega ja seetõttu tuleks seda vältida.

(7)

Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt on biotsiidi Biobor JF tootja astunud samme tootele tavapärase loa saamiseks ning selles sisalduvate toimeainete heakskiitmise taotlus esitatakse lähiajal. Toimeainete heakskiitmine ja sellele järgnev biotsiidile loa andmine oleks tulevikus püsiv lahendus, kuid nende menetluste lõpuleviimine võtaks palju aega.

(8)

Õhusõidukite kütusepaakide ja kütusesüsteemide mikrobioloogilise saastumise ebapiisav tõrje võib seada ohtu lennutranspordi ohutuse ning seda ohtu ei ole võimalik piisavalt ohjeldada muude biotsiidide või muude vahenditega. Seetõttu on asjakohane lubada pädeval asutusel meetme kehtivust pikendada.

(9)

Arvestades, et meede aegus 16. detsembril 2020, peaks käesolev otsus olema tagasiulatuva mõjuga.

(10)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

(1)

Määruses (EL) 2017/625 on sätestatud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemise, sealhulgas Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskuste valiku ja määramise kord. Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskused toetavad komisjoni ja liikmesriikide võetavaid horisontaalmeetmeid loomade heaolunõuete valdkonnas, millele on osutatud määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktis f.

(2)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/329 (2) on määratud Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskus, mis vastavalt oma tööprogrammile tegeleb sigadega, ning komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1685 (3) on määratud Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskus kodulindude ja muude põllumajanduse väikeloomade jaoks.

(3)

Komisjon korraldas kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikliga 95 avaliku konkursi, viies läbi mäletsejaliste ja hobuslaste heaolu Euroopa Liidu referentkeskuse valiku ja määramise menetluse.

(4)

Vastavalt põhjenduses 3 osutatud konkursile ametisse nimetatud hindamis- ja valikukomitee jõudis järeldusele, et konsortsium, mida juhivad Rootsi Põllumajandusülikool ja Rootsi loomade heaolu keskus (Rootsi) ning kuhu kuuluvad ka Loodusvarade ja Bioteaduste Ülikool (Austria), Ellinikos Georgikos Organismos-Dimitra/Veterinaaruuringute Instituut (Kreeka), Riiklik Põllumajanduse, Toidu ja Keskkonna Instituut (Prantsusmaa), Dublini Ülikooli kolledž (Iirimaa) ja asutus Instituto Zooprofilattico Sperimentale dell’Abruzzo e del Molise „G. Caporale“ (Itaalia) (üheskoos „konsortsium“), vastab määruse (EL) 2017/625 artikli 95 lõikes 3 sätestatud nõuetele ning peaks täitma selle määruse artiklis 96 sätestatud ülesandeid mäletsejaliste ja hobuslaste puhul.

(5)

Seepärast tuleks kõnealune konsortsium määrata Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskuseks mäletsejaliste ja hobuslaste jaoks, kes vastutab selliste tugiülesannete täitmise eest, mis on hõlmatud Euroopa Liidu referentkeskuste ühe- või mitmeaastaste tööprogrammidega. Nimetatud tööprogrammid tuleb koostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 652/2014 (4) artikli 36 kohaselt komisjoni vastu võetud asjaomaste tööprogrammide eesmärkide ja prioriteetidega.

(6)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 95 lõike 2 punktis b on sätestatud, et Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskuste määramine on ajaliselt piiratud või seda vaadatakse korrapäraselt läbi. Seetõttu tuleb Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskuse mäletsejaliste ja hobuslaste jaoks määramine vaadata läbi iga viie aasta järel.

(7)

Määratud Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskusele mäletsejaliste ja hobuslaste jaoks tuleb anda piisavalt aega, et ta saaks valmistada ette oma tööprogrammi järgmiseks eelarveperioodiks. Seetõttu tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. juunist 2021,