1.   Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping kiidetakse liidu nimel heaks muudes kui Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes (3).

2.   Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitlev leping kiidetakse liidu nimel heaks (4).

3.   Lepingute autentsed ja lõplikud versioonid, mis asendavad ab initio lepingute allkirjastatud versioonid, on lisatud käesolevale otsusele.

1.   Komisjon esindab liitu partnerlusnõukogus, kaubanduspartnerluskomitees, kaubanduse erikomiteedes ning kaubandus- ja koostöölepingu artiklite 7 ja 8 kohaselt loodud erikomiteedes, samuti kõigis täiendavates kaubanduse erikomiteedes või kaubandus- ja koostöölepingu artikli 7 lõike 4 punkti g või artikli 8 lõike 2 punkti g kohaselt loodud erikomitees.

Igal liikmesriigil on lubatud saata üks esindaja osalema koos komisjoni esindajaga liidu delegatsiooni koosseisus partnerlusnõukogu ning kaubandus- ja koostöölepingu alusel moodustatud teiste ühisorganite koosolekutel.

2.   Selleks et nõukogul oleks võimalik täita oma poliitika kujundamise, koordineerimise ja otsuste tegemise funktsioone täiel määral vastavalt aluslepingutele, eelkõige määrates kindlaks partnerlusnõukogus, kaubanduspartnerluskomitees, kaubanduse erikomiteedes ja erikomiteedes liidu nimel võetavad seisukohad, tagab komisjon, et nõukogu saab kõigi nimetatud ühisorganite koosolekute või kõigi kirjaliku menetluse teel vastu võetavate aktidega seotud kogu teabe ja kõik dokumendid piisavalt aegsasti, kuid igal juhul mitte hiljem kui kaheksa tööpäeva enne asjaomase koosoleku toimumist või kirjaliku menetluse kasutamist.

Samuti teavitatakse nõukogu õigeaegselt partnerlusnõukogu, kaubanduspartnerluskomitee, kaubanduse erikomiteede ja erikomiteede kohtumistel peetud aruteludest ja nende kohtumiste tulemustest ning kirjaliku menetluse kasutamisest ning ta saab nende kohtumiste protokollide kavandid ja nende kohtumiste ja sellise menetluse kasutamisega seotud kõik dokumendid.

3.   Euroopa Parlamendil võimaldatakse kasutada täiel määral oma institutsioonilisi õigusi kogu protsessi jooksul kooskõlas aluslepingutega.

4.   Komisjon esitab esimesed viis aastat alates 1. jaanuarist 2021 igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kaubandus- ja koostöölepingu rakendamise ja kohaldamise aruande. Selles iga-aastases aruandes märgitakse asjakohasel juhul ära kõik asjaomased arengud Ühendkuningriigi õiguses kaubandus- ja koostöölepingu teise osa esimese rubriigi XI jaotisega hõlmatud subsiidiumide kontrolli ja maksustamise valdkondades ning samuti asjaomased arengud nimetatud jaotisega hõlmatud töö- ja sotsiaalstandardite, keskkonna ja kliima kaitse tasemetes. Pärast esialgset viie aasta pikkust ajavahemikku esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta tagant.

1.   Kuni liidus jõustub käesoleva lõike punktides a–k osutatud meetmete võtmist reguleeriv eriõigusakt, teeb liidu otsuse selliste meetmete võtmiseks komisjon kooskõlas tingimustega, mis on ette nähtud kaubandus- ja koostöölepingu vastavates sätetes, seoses järgnevaga:

2.   Komisjon annab igakülgselt ja õigeaegselt nõukogule aru lõikes 1 osutatud meetmete võtmise kavatsusest, et võimaldada tähenduslikku arvamuste vahetust nõukogus. Komisjon võtab väljendatud arvamusi võimalikult suurel määral arvesse. Komisjon teavitab asjakohasel juhul Euroopa Parlamenti.

3.   Kui küsimus valmistab ühele või mitmele liikmesriigile erilist muret, võib asjaomane liikmesriik või võivad asjaomased liikmesriigid taotleda komisjonilt lõikes 1 osutatud meetmete võtmist. Kui komisjon ei reageeri sellele taotlusele positiivselt, teatab ta nõukogule õigeaegselt selle põhjustest.

4.   Komisjon võib samuti võtta meetmeid, millega ennistatakse kaubandus- ja koostöölepingust tulenevad õigused ja kohustused sellisel kujul, nagu need kehtisid enne lõikes 1 osutatud meetmete võtmist. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis.

5.   Kui lõike 1 punktis c osutatud tasakaalustavate meetmete kestus on pikem kui üks aasta, võivad üks või mitu liikmesriiki püsivate oluliste erinevuste tõttu taotleda komisjonilt kaubandus- ja koostöölepingu artikliga 411 ette nähtud läbivaatamisklausli käivitamist. Komisjon vaatab selle taotluse aegsasti läbi ja asjakohasel juhul kaalub vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu sätetele partnerlusnõukogu kaasamist küsimuse käsitlemisesse. Kui komisjon ei reageeri sellele taotlusele positiivselt, teatab ta nõukogule õigeaegselt selle põhjustest.

6.   Enne lõikes 1 osutatud meetmete võtmist reguleeriva eriõigusakti vastuvõtmist vaatab nõukogu hiljemalt 1. jaanuaril 2022 läbi käesoleva artikliga ettenähtud korra.

1.   Komisjonile antakse õigus teha liidu nimel otsuseid, et:

2.   Kohaldatakse artikli 3 lõikeid 2, 3 ja 4.

1.   Liikmesriikidel on õigus läbi rääkida, allkirjastada ja sõlmida kokkuleppeid, millele osutatakse kaubandus- ja koostöölepingu artikli 419 lõikes 4, kui on täidetud järgmised tingimused:

Kohaldatakse käesoleva otsuse artiklis 8 sätestatud menetlust.

2.   Liikmesriikidel on õigus väljastada kaubandus- ja koostöölepingu artikli 419 lõikes 9 osutatud lubasid vastavalt nimetatud lepingus sätestatud tingimustele ja vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusaktide kohaldatavatele sätetele. Nimetatud lubade andmisel ei kohtle liikmesriigid liidu lennuettevõtjaid erinevalt.

3.   Liikmesriikidel on õigus läbi rääkida, allkirjastada ja sõlmida kokkuleppeid, millele osutatakse kaubandus- ja koostöölepingu artikli 419 lõikes 9, kui on täidetud järgmised tingimused:

Kohaldatakse käesoleva otsuse artiklis 8 sätestatud menetlust.

1.   Iga liikmesriik, kes kavatseb pidada läbirääkimisi kahepoolse lepingu üle, millele on osutatud artikli 6 lõigetes 1 ja 3, või kahepoolse lepingu üle, millele on osutatud artiklis 7, teavitab komisjoni Ühendkuningriigiga sellis(t)e lepingu(te) sõlmimise üle peetavatel läbirääkimistel tehtud edusammudest ning asjakohasel juhul kutsub komisjoni läbirääkimistel vaatlejana osalema.

2.   Kui läbirääkimised on lõppenud, esitab asjaomane liikmesriik nende tulemusel koostatud kokkuleppe või lepingu eelnõu komisjonile. Komisjon teavitab sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

3.   Hiljemalt kolm kuud pärast kokkuleppe või lepingu eelnõu saamist teeb komisjon otsuse selle kohta, kas artikli 6 lõigete 1 või 3 esimestes lõikudes või artikli 7 esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud. Kui komisjon otsustab, et nimetatud tingimused on täidetud, võib asjaomane liikmesriik kõnealuse kokkuleppe või lepingu allkirjastada ja sõlmida.

4.   Asjaomane liikmesriik esitab kokkuleppe või lepingu koopia komisjonile ühe kuu jooksul alates selle jõustumisest, või kui kokkulepet või lepingut kohaldatakse ajutiselt, ühe kuu jooksul alates selle ajutise kohaldamise algusest.

1.   Liidu ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitavad muud kahepoolsed lepingud on käesoleva lepingu lisalepingud, kui kõnealustes lepingutes ei ole sätestatud teisiti. Sellised lisalepingud on käesoleva lepinguga reguleeritud üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ja moodustavad osa üldisest raamistikust.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse ka

1.   Pooled abistavad üksteist käesolevast lepingust ja selle lisalepingutest tulenevate ülesannete täitmisel täielikus vastastikuses austuses ja heas usus.

2.   Nad võtavad kõik asjakohased üld- või erimeetmed, et tagada käesolevast lepingust ja selle lisalepingutest tulenevate kohustuste täitmine, ning hoiduvad igasugustest meetmetest, mis võiksid ohustada käesoleva lepingu või selle lisalepingute eesmärkide saavutamist.

1.   Käesoleva lepingu ja selle lisalepingute sätteid tõlgendatakse heas usus, lähtudes nende tavatähendusest kontekstis ning pidades silmas lepingu eset ja eesmärki rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavareeglite, sealhulgas 23. mail 1969 Viinis sõlmitud rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooniga kodifitseeritud normide kohaselt.

2.   Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ei käesoleva lepingu ega selle lisalepingutega ei sätestata kohustust tõlgendada nende sätteid kooskõlas kummagi poole siseriikliku õigusega.

3.   Suurema selguse huvides olgu märgitud, et kummagi poole kohtute tõlgendus käesoleva lepingu või selle lisalepingute kohta ei ole teise poole kohtutele siduv.

1.   Ilma et see piiraks sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artikli SSC.67 kohaldamist ja välja arvatud käesoleva lepingu kolmanda osa puhul seoses liiduga, ei tõlgendata käesolevat lepingut ega selle lisalepinguid nii, nagu annaksid need isikutele muid õigusi või paneksid isikutele muid kohustusi kui need, mis on pooltele antud rahvusvahelise avaliku õiguse alusel, ega viisil, mis võimaldab käesolevale lepingule või selle lisalepingutele tugineda otse poole siseriiklikus õigussüsteemis.

2.   Pool ei näe oma siseriiklikus õiguses ette nõudeõigust teise poole vastu põhjusel, et teine pool on tegutsenud käesolevat lepingut või selle lisalepinguid rikkudes.

1.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus ja selle lisalepingutes järgmisi mõisteid:

2.   Kui ei ole sätestatud teisiti või kui kontekst ei nõua teisiti, mõistetakse käesolevas lepingus ja selle lisalepingutes kõiki viiteid „liidule“, „poolele“ või „pooltele“ selliselt, et need ei hõlma Euroopa Aatomienergiaühendust.

1.   Käesolevaga moodustatakse partnerlusnõukogu. Partnerlusnõukogu koosneb liidu ja Ühendkuningriigi esindajatest. Partnerlusnõukogu võib olenevalt arutlusel olevatest küsimustest kokku tulla erinevates koosseisudes.

2.   Partnerlusnõukogu juhivad ühiselt Euroopa Komisjoni liige ja Ühendkuningriigi valitsuse esindaja ministrite tasandil. Komitee tuleb kokku liidu või Ühendkuningriigi taotlusel ja igal juhul vähemalt kord aastas ning määrab vastastikusel kokkuleppel kindlaks oma koosolekute ajakava ja päevakorra.

3.   Partnerlusnõukogu jälgib käesoleva lepingu ja selle lisalepingute eesmärkide saavutamist. Ta jälgib ja hõlbustab käesoleva lepingu ja selle lisalepingute rakendamist ja kohaldamist. Kumbki pool võib partnerlusnõukogu poole pöörduda kõigi käesoleva lepingu ja selle lisalepingute rakendamise, kohaldamise ja tõlgendamisega seotud küsimustega.

4.   Partnerlusnõukogul on õigus

5.   Partnerlusnõukogu tööd reguleerib 1. lisas sätestatud töökord. Partnerlusnõukogu võib seda lisa muuta.

1.   Käesolevaga luuakse järgmised komiteed:

2.   I–VII jaotiste, VIII jaotise 4. peatüki, teise osa esimese rubriigi IX–XII jaotiste, teise osa kuuenda rubriigi ja 27. lisaga seotud küsimustes on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kaubanduspartnerluse komiteel õigus

3.   Kaubanduse erikomiteedel on oma pädevusvaldkonnaga seotud küsimustes õigus

4.   Erikomiteedel on oma pädevusvaldkonnaga seotud küsimustes õigus

5.   Komiteed koosnevad poolte esindajatest. Kumbki pool tagab, et nende esindajatel komiteedes on asjakohane oskusteave arutlusel olevates küsimustes.

6.   Kaubanduspartnerluse komiteed juhivad ühiselt kaubandusega seotud küsimuste eest vastutav liidu juhtiv esindaja ja Ühendkuningriigi esindaja või nende määratud isikud. Komitee tuleb kokku liidu või Ühendkuningriigi taotlusel ja igal juhul vähemalt kord aastas ning määrab vastastikusel kokkuleppel kindlaks oma koosolekute ajakava ja päevakorra.

7.   Kaubanduse erikomiteesid ja erikomiteesid juhivad ühiselt liidu esindaja ja Ühendkuningriigi esindaja. Kui käesoleva lepinguga ei ole ette nähtud teisiti või kui kaaseesistujad ei otsusta teisiti, tulevad erikomiteed kokku vähemalt kord aastas.

8.   Komiteed määravad oma koosolekute ajakava ja päevakorra kindlaks vastastikusel kokkuleppel.

9.   Komiteede tööd reguleerib 1. lisas sätestatud töökord.

10.   Erandina lõikest 9 võib komitee võtta vastu oma töökorra, mis reguleerib tema tööd, ja seda hiljem muuta.

1.   Käesolevaga luuakse järgmised töörühmad:

2.   Töörühmad aitavad komiteede alluvuses komiteesid nende ülesannete täitmisel ning eelkõige valmistavad ette komiteede tööd ja täidavad neile viimaste poolt määratud ülesandeid.

3.   Töörühmadesse kuuluvad liidu ja Ühendkuningriigi esindajad ning neid juhivad ühiselt liidu esindaja ja Ühendkuningriigi esindaja.

4.   Töörühmad lepivad vastastikku kokku oma kodukorra, koosolekute ajakava ja päevakorra.

1.   Partnerlusnõukogu või vajaduse korral komitee vastu võetud otsused on pooltele ning kõigile käesoleva lepingu ja selle lisalepingute alusel loodud organitele, sealhulgas kuuenda osa I jaotises osutatud vahekohtule siduvad. Soovitused ei ole siduvad.

2.   Partnerlusnõukogu või vajaduse korral komitee võtab vastu otsuseid ja annab soovitusi vastastikusel kokkuleppel.

1.   Euroopa Parlament ja Ühendkuningriigi parlament võivad partnerluse kohta arvamuste vahetamise foorumina moodustada Euroopa Parlamendi ja Ühendkuningriigi parlamendi liikmetest koosneva parlamentaarse partnerlusassamblee.

2.   Pärast parlamentaarse partnerlusassamblee asutamist

1.   Kumbki pool konsulteerib käesoleva lepingu ja selle lisalepingutega hõlmatud küsimustes uu(t)e või olemasoleva(te) sisenõuanderühma(de)ga, milles peavad olema esindatud sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas vabaühendused, ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonid ning ametiühingud, kes tegelevad majanduse, kestliku arengu, sotsiaal-, inimõiguste, keskkonna- ja muude küsimustega. Kumbki pool võib oma sisenõuanderühma või -rühmad kokku kutsuda erinevates koosseisudes, et arutada käesoleva lepingu või selle lisalepingute eri sätete rakendamist.

2.   Kumbki pool võtab arvesse oma sisenõuanderühma või -rühmade esitatud seisukohti või soovitusi. Kummagi poole esindajad püüavad oma vastava sisenõuanderühma või -rühmadega konsulteerida vähemalt kord aastas. Kohtumisi võib korraldada virtuaalselt.

3.   Selleks et suurendada üldsuse teadlikkust sisenõuanderühmadest, püüab kumbki pool avaldada nimekirja organisatsioonidest, kes osalevad tema sisenõuanderühmas või -rühmades, ja selle rühma või nende rühmade kontaktpunkti.

4.   Pooled edendavad oma sisenõuanderühmade vahelist suhtlust, sealhulgas vahetades võimaluse korral oma sisenõuanderühmade liikmete kontaktandmeid.

1.   Pooled hõlbustavad kodanikuühiskonna foorumi korraldamist, et pidada dialoogi teise osa rakendamise üle. Partnerlusnõukogu võtab vastu foorumi korraldamise tegevussuunised.

2.   Kodanikuühiskonna foorum tuleb kokku vähemalt kord aastas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kodanikuühiskonna foorum võib kohtuda virtuaalselt.

3.   Kodanikuühiskonna foorum on osalemiseks avatud poole territooriumil asutatud sõltumatutele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, sealhulgas artiklis 13 osutatud sisenõuanderühmade liikmetele. Kumbki pool edendab tasakaalustatud esindatust, mis hõlmab muu hulgas majandus-, kestliku arengu, sotsiaal-, inimõiguste, keskkonna- ja muudes küsimustega tegelevaid vabaühendusi, ettevõtjaid ja tööandjate organisatsioone ning ametiühinguid.

1.   Pool ei või kehtestada ega jätta kehtima ühtegi tollimaksu, muud maksu ega muud tasu, mis on kehtestatud kauba teise poole territooriumile eksportimisele või sellega seoses; ega ühtegi teisele poolele eksporditavalt kaubalt tasutavat siseriiklikku maksu või muud tasu, mis ületab maksu või tasu, mis on kehtestatud samasugustele kaupadele, kui need on ette nähtud omamaiseks tarbimiseks.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel ei hõlma mõiste „muud tasud“ artikli 23 kohaselt lubatud lõive ja muid tasusid.

1.   Lõivud ja muud tasud, mille pool on kehtestanud teise poole kauba impordile või ekspordile või mis on nendega seotud, ei tohi olla suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest ega või kujutada endast kodumaiste kaupade kaudset kaitset ega maksuotstarbelist impordi- või ekspordimaksu. Kumbki pool ei kehtesta impordile või ekspordile või nendega seoses lõive ega muid tasusid väärtuse alusel.

2.   Kumbki pool võib kehtestada tasusid või nõuda kulude hüvitamist üksnes juhul, kui osutatakse konkreetseid teenuseid, eelkõige, kuid mitte ainult, järgmisi teenuseid:

3.   Kumbki pool avaldab ametliku veebisaidi kaudu viivitamata kõik tasud ja lõivud, mis ta on kehtestanud seoses impordi või ekspordiga, viisil, mis võimaldab valitsustel, kauplejatel ja teistel huvitatud isikutel nendega tutvuda. See teave peab sisaldama osutatava teenuse eest võetava tasu või lõivu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavaid tasusid ja lõive ning makse tegemise aega ja viisi. Uusi või muudetud lõive ja tasusid ei või kehtestada enne, kui käesoleva lõike kohane teave on avaldatud ja hõlpsasti kättesaadavaks tehtud.

4.   Kumbki pool ei nõua teise poole kauba impordi puhul konsulaartehinguid ega nendega seotud lõive ega tasusid.

1.   Kumbki pool ei kohalda tollimaksu kauba suhtes, olenemata selle päritolust, mis siseneb uuesti poole territooriumile pärast seda, kui kaup on ajutiselt eksporditud tema territooriumilt teise poole territooriumile parandamiseks.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata tollilattu või vabakaubanduspiirkonda või sarnase staatuse alusel imporditud kauba suhtes, mis eksporditakse seejärel parandamiseks, kuid mida ei reimpordita tollilattu, vabakaubanduspiirkonda või sarnase staatusega piirkondadesse.

3.   Sõltumata kauba päritolust ei kohalda kumbki pool tollimaksu kauba suhtes, mis imporditakse ajutiselt teise poole territooriumilt remondi eesmärgil.

1.   Kumbki pool ei kohalda teise poole ümbertöötatud kaupade suhtes korda, mis on ebasoodsam kui see, mida ta kohaldab samaväärsete uute kaupade suhtes.

2.   Ümbertöötatud kaupade impordi- ja ekspordikeeldude või -piirangute suhtes kohaldatakse artiklit 26. Kui pool võtab vastu või jätab kehtima kasutatud kaupade suhtes impordi- ja ekspordikeelud või -piirangud, ei kohalda ta neid meetmeid ümbertöötatud kaupade suhtes.

3.   Pool võib nõuda, et ümbertöötatud kaubad tuleb tema territooriumil turustamiseks või müügiks identifitseerida ümbertöötatud kaupadena ning et need peavad vastama kõigile kohaldatavatele tehnilistele nõuetele, mida kohaldatakse samaväärsete uute kaupade suhtes.

1.   Kumbki pool ei kehtesta ega jäta kehtima teise poole kauba impordi suhtes ega teise poole territooriumile suunatud kauba ekspordi või ekspordiks müügi suhtes keelde ega piiranguid, mis ei ole kooskõlas GATT 1994 (sh selle märkused ja lisasätted) XI artikliga. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 (sh selle märkused ja lisasätted) XI artikkel käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2.   Pool ei kehtesta ega jäta kehtima

1.   Kumbki pool tagab, et kõiki pooltevahelise kaubavahetuse suhtes kohaldatavaid impordi litsentsimise protseduurireegleid kohaldatakse neutraalselt ning hallatakse ausalt, õiglaselt, mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt.

2.   Pool kehtestab või säilitab litsentsimise korra teise poole territooriumilt tema territooriumile importimise tingimusena üksnes juhul, kui halduseesmärgi saavutamiseks ei ole mõistlikult võimalik kasutada muid asjakohaseid menetlusi.

3.   Kumbki pool ei kehtesta ega säilita impordi mitteautomaatse litsentsimise protseduure, välja arvatud juhul, kui see on vajalik käesoleva lepinguga kooskõlas oleva meetme rakendamiseks. Pool, kes kehtestab impordi mitteautomaatse litsentsimise protseduuri, märgib selgelt ära selle protseduuri kaudu rakendatava meetme.

4.   Kumbki pool kehtestab impordi litsentsimise protseduuri ja haldab seda kooskõlas WTO impordi litsentsimise lepingu (edaspidi „impordi litsentsimise leping“) artiklitega 1–3. Selleks inkorporeeritakse impordi litsentsimise lepingu artiklid 1–3 käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

5.   Pool, kes kehtestab impordi litsentsimise protseduuri või muudab seda, teeb kogu asjakohase teabe kättesaadavaks ametlikul veebisaidil. See teave tehakse võimaluse korral kättesaadavaks vähemalt 21 päeva enne uue või muudetud litsentsimisprotseduuri kohaldamise kuupäeva ja igal juhul mitte hiljem kui nimetatud kuupäeval. See teave peab sisaldama impordi litsentsimise lepingu artikli 5 kohaselt nõutavaid andmeid.

6.   Teise poole taotluse korral esitab pool viivitamata kogu asjakohase teabe impordi litsentsimise protseduuride kohta, mille ta kavatseb kehtestada või säilitada, sealhulgas impordi litsentsimise lepingu artiklites 1–3 osutatud teabe.

7.   Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ükski käesoleva artikli säte ei kohusta poolt andma impordilitsentsi ega takista poolt täitmast oma kohustusi, mis tulenevad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest või mitmepoolsetest massihävitusrelvade leviku tõkestamise kokkulepetest ja impordikontrolli kokkulepetest.

1.   Kumbki pool avaldab igasuguse uue ekspordi litsentsimise protseduuri või senise ekspordi litsentsimise protseduuri muudatused viisil, mis võimaldab valitsustel, kauplejatel ja teistel huvitatud isikutel nendega tutvuda. Selline avaldamine toimub võimaluse korral 45 päeva enne protseduuri või muudatuse jõustumist ja igal juhul hiljemalt protseduuri või muudatuse jõustumise kuupäeval, ning kui see on asjakohane, tehakse seda asjakohastel valitsuse veebisaitidel.

2.   Ekspordi litsentsimise protseduuride avaldamisel tuleb esitada järgmine teave:

3.   Kumbki pool teatab 45 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist teisele poolele oma kehtivatest ekspordi litsentsimise protseduuridest. Kumbki pool teavitab teist poolt kõigist uuest ekspordi litsentsimise protseduuridest ja kehtivatesse ekspordi litsentsimise protseduuridesse tehtud muudatustest 60 päeva jooksul alates nende avaldamisest. Teade peab sisaldama viidet allikatele, kus on avaldatud lõike 2 alusel nõutud teave, ja vajaduse korral asjaomaste valitsuse veebisaitide aadresse.

4.   Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ükski käesoleva artikli säte ei kohusta poolt andma ekspordilitsentsi ega takista poolt täitmast oma kohustusi, mis tulenevad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest ning mitmepoolsetest massihävitusrelvade leviku tõkestamise kokkulepetest ja ekspordikontrolli kokkulepetest, sealhulgas Wassenaari kokkuleppest tavarelvastuse ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate ekspordikontrolli kohta, Austraalia grupist, tuumatarneriikide grupist ja raketitehnoloogia kontrollirežiimist, ega kehtestamast, säilitamast või rakendamast sõltumatuid sanktsioone.

1.   Käesoleva lepingu toimimise jälgimiseks ja soodustuste kasutamise määrade arvutamiseks vahetavad pooled igal aastal impordistatistikat kümneaastase ajavahemiku jooksul, mis algab üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist. Kui kaubanduspartnerluse komitee ei otsusta teisiti, pikendatakse seda ajavahemikku automaatselt viie aasta võrra ja seejärel võib kaubanduspartnerluse komitee otsustada seda veelgi pikendada.

2.   Impordistatistika vahetamine hõlmab andmeid kõige viimase aasta kohta, mille andmed on kättesaadavad, sealhulgas väärtust ja vajaduse korral mahtu tariifirea tasandil teise poole nende kaupade impordi puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu kohast sooduskohtlemist, ja nende kaupade puhul, mille suhtes ei kohaldata sooduskohtlemist.

1.   Pooled kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, dumpinguvastasest lepingust, WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust, GATT 1994 XIX artiklist, kaitsemeetmete lepingust ja põllumajanduslepingu artiklist 5.

2.   Käesoleva jaotise 2. peatükki ei kohaldata dumpinguvastaste, tasakaalustavate ja kaitsemeetmetega seotud uurimiste ja meetmete suhtes.

3.   Kumbki pool kohaldab dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid kooskõlas dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu nõuetega ning õiglase ja läbipaistva menetluse kohaselt.

4.   Igale huvitatud isikule antakse võimalus kaitsta dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete uurimise (1) ajal igati oma huve, tingimusel et see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.

5.   Kummagi poole uurimisasutus võib kooskõlas poole õigusega kaaluda, kas kehtestatava dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu summa vastab kogu dumpingumarginaalile või subsiidiumi kogusummale või on sellest väiksem.

6.   Kummagi poole uurimisasutus võib kooskõlas poole õigusega kaaluda, kas dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu kehtestamine ei ole avalikes huvides.

7.   Pooled ei tohi kehtestada või jätta kehtima sama kauba suhtes samal ajal

8.   Käesoleva artikli lõigete 1–6 suhtes ei kohaldata kuuenda osa I jaotist.

1.   Ühelt poolelt pärit tooteid ei või importida teise poole territooriumile olemasolevate WTO tariifikvootide alusel, nagu need on määratletud lõikes 2. See hõlmab tariifikvoote, mis on poolte vahel jaotatud vastavalt GATTi XXVIII artikli kohastele läbirääkimistele, mille Euroopa Liit on algatanud WTO dokumendiga G/SECRET/42/Add.2 ja Ühendkuningriik WTO dokumendiga G/SECRET/44, ning mis on sätestatud kummagi poole vastavates siseriiklikes õigusaktides. Käesoleva artikli kohaldamisel määratakse toodete päritolustaatus kindlaks importiva poole territooriumil kohaldatavate mittesooduspäritolureeglite alusel.

2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendavad „olemasolevad WTO tariifikvoodid“ tariifikvoote, mis on Euroopa Liidu WTO kontsessioonid, mis sisalduvad GATT 1994 kohase EL 28 kontsessioonide ja kohustuste loendi projektis, mis on WTO-le esitatud dokumendis G/MA/TAR/RS/506, mida on muudetud dokumentidega G/MA/TAR/RS/506/Add.1 ja G/MA/TAR/RS/506/Add.2.

1.   Pooled teevad koostööd, et ennetada, avastada ja tõkestada tollialaste õigusaktide rikkumisi või nende õigusaktide täitmisest kõrvalehoidmist, kooskõlas kohustustega, mis neil on käesoleva jaotise 2. peatüki ja tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitleva protokolli alusel. Kumbki pool võtab Ühendkuningriigi või liidu tolliterritooriumile sisenevate kaupade suhtes tollimaksude kehtestamisel sobilikud ja võrreldavad meetmed, et kaitsta enda ja teise poole finantshuve.

2.   Kui nõudeid täitvatele kauplejatele on võimalik teha lõike 7 alusel tagasiulatuvalt erand, võib pool lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise, kui

3.   Pool, kes on teinud järelduse, nagu on osutatud lõikes 2, teavitab sellest kaubanduspartnerluse komiteed ja alustab teise poolega kaubanduspartnerluse komitees konsultatsioone, et jõuda mõlemat poolt rahuldava lahenduseni.

4.   Kui pooled ei jõua mõlemat poolt rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul pärast teavitamise kuupäeva, võib järelduse teinud pool otsustada ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise. Sellisel juhul teatab järelduse teinud pool kaubanduspartnerluse komiteele viivitamata ajutisest peatamisest, sealhulgas sellest, kui pika aja jooksul ta plaanib ajutist peatamist kohaldada.

5.   Ajutist peatamist kohaldatakse üksnes sellise ajavahemiku jooksul, mil see on vajalik rikkumise või kõrvalehoidmise tõkestamiseks ja asjaomase poole finantshuvide kaitsmiseks, ning igal juhul mitte kauem kui kuue kuu jooksul. Asjaomane pool jälgib olukorda ja kui ta leiab, et ajutine peatamine ei ole enam vajalik, lõpetab ta selle enne kaubanduspartnerluse komiteele teatatud ajavahemiku lõppu. Kui peatamise tinginud olukord ei ole kaubanduspartnerluse komiteele teatatud ajavahemiku lõpus muutunud, võib asjaomane pool otsustada peatamist pikendada. Peatamise korral toimuvad kaubanduspartnerluse komitees korrapärased konsultatsioonid.

6.   Kumbki pool avaldab vastavalt oma sisemenetlustele importijatele suunatud teadaanded lõigetes 4 ja 5 osutatud ajutise peatamisega seotud otsuste kohta.

7.   Olenemata lõikest 4, kui importija suudab importiva poole tollile tõendada, et asjaomased tooted vastavad täielikult importiva poole tollialastele õigusaktidele, käesoleva lepingu nõuetele ja muudele asjakohastele ajutise peatamisega seotud tingimustele, mille importiv pool on kehtestanud kooskõlas oma õigusnormidega, lubab importiv pool importijal taotleda sooduskohtlemist ja nõuda tagasi kõik toodete importimisel kohaldatavaid soodustariife ületavad tasutud tollimaksud.

1.   Pooled teevad koostööd, et hõlbustada poole territooriumilt ebaseaduslikult välja viidud kultuuriväärtuste tagastamist, võttes arvesse 17. novembril 1970 Pariisis allkirjastatud UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioonis sätestatud põhimõtteid.

2.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

3.   Poolte pädevad asutused teevad omavahel koostööd eelkõige järgmiselt:

4.   Kumbki pool määrab kontaktpunkti, kes vastutab teise poole kontaktpunktiga suhtlemise eest käesolevast artiklist tulenevates küsimustes, sealhulgas seoses lõike 3 punktides a ja b osutatud teadete ja taotlustega.

5.   Poolte kavandatav koostöö hõlmab vajadust mööda poolte tolliasutusi, kes vastutavad kultuuriväärtuste ekspordiprotseduuride haldamise eest.

6.   Käesoleva artikli suhtes ei kohaldata kuuenda osa I jaotist.

1.   Kui pool kohaldab vastavalt käesolevale lepingule teise poole päritolustaatusega kauba suhtes tariifset sooduskohtlemist, tingimusel et tooted vastavad kõigile käesolevas peatükis kehtestatud kohaldatavatele nõuetele, käsitatakse teise poole päritolustaatusega kaubana järgmisi tooteid:

2.   Kui toode on saanud päritolustaatuse, ei käsitata selle toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjale päritolustaatuseta materjalidena, kui kõnealust toodet kasutatakse materjalina teise toote tootmisel.

3.   Päritolustaatuse saamise nõuded peavad olema Ühendkuningriigis või liidus katkestusteta täidetud.

1.   Poolelt pärinevat toodet käsitatakse teiselt poolelt pärinevana, kui seda toodet kasutatakse materjalina teise toote tootmisel kõnealuse teise poole territooriumil.

2.   Päritolustaatuseta materjalist toodete valmistamist kummagi poole territooriumil võib arvesse võtta selle kindlakstegemisel, kas asjaomase toote puhul on tegemist teise poole territooriumilt pärit tootega või mitte.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui teise poole territooriumil toimuv tootmine ei ole artiklis 43 osutatud toimingutest ulatuslikum.

4.   Selleks et eksportija saaks täita käesoleva artikli lõikes 2 osutatud toote kohta päritolukinnituse, millele on osutatud artikli 54 lõike 2 punktis a, peab eksportija saama tarnijalt 6. lisas sätestatud tarnija deklaratsiooni või muu samaväärse dokumendi, mis sisaldab sama teavet ja kirjeldab asjaomaseid päritolustaatuseta materjale piisavalt üksikasjalikult, nii et neid on võimalik identifitseerida.

1.   Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult ühe poole territooriumil saadud toodetena:

2.   Lõike 1 punktides h ja i osutatud mõisted „poole laev“ ja „poole kalatöötlemislaev“ tähendavad laeva ja kalatöötlemislaeva, mis

1.   Kui toode ei vasta 3. lisas sätestatud nõuetele tulenevalt päritolustaatuseta materjali kasutamisest selle tootmisel, loetakse see toode siiski poolelt pärit tooteks, tingimusel et

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui toote tootmisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus või mass ületab päritolustaatuseta materjalide väärtuse või massi suhtes kehtestatud maksimummäära, mis on kindlaks määratud 3. lisas sätestatud nõuetes.

3.   Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata toodete suhtes, mis on täielikult saadud poole territooriumil artikli 41 tähenduses. Kui 3. lisas nõutakse, et toote tootmiseks kasutatavad materjalid oleksid täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil, siis kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2.

1.   Olenemata artikli 39 lõike 1 punktist c, ei käsitata toodet poolelt pärinevana, kui toote tootmine poole territooriumil hõlmab ainult ühte või mitut järgmist toimingut päritolustaatuseta materjalidega:

2.   Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse toiminguid lihtsatena, kui nende tegemiseks ei ole vaja erioskusi ega spetsiaalselt toodetud või paigaldatud masinaid, aparaate või seadmeid.

1.   Käesoleva peatüki kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida käsitatakse harmoneeritud süsteemi järgi klassifitseerimisel põhiüksusena.

2.   Kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, võetakse käesoleva peatüki sätete kohaldamisel arvesse iga toodet.

1.   Tarvikuid, varuosi, tööriistu ja kasutusjuhendeid või muid teabematerjale käsitatakse koos asjaomase seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ühe tootena, kui

2.   Lõikes 1 osutatud tarvikuid, varuosi, tööriistu, kasutusjuhendeid või muid teabematerjale ei võeta toote päritolu määramisel arvesse, välja arvatud päritolustaatuseta materjalide maksimumväärtuse arvutamisel, kui toote suhtes kohaldatakse päritolustaatuseta materjalide maksimumväärtust, mis on sätestatud 3. lisas.

1.   Päritolustaatusega ja päritolustaatuseta samaväärsed materjalid või samaväärsed tooted eraldatakse ladustamise ajal füüsiliselt, et säilitada nende staatus.

2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendavad „samaväärsed materjalid“ ja „samaväärsed tooted“ samalaadseid ja samasuguse kaubandusliku kvaliteediga materjale või tooteid, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ja mida ei saa päritolu kindlaksmääramise seisukohast üksteisest eristada.

3.   Olenemata lõikest 1 võib päritolustaatusega ja päritolustaatuseta samaväärseid materjale kasutada toote valmistamisel ilma neid ladustamise ajal füüsiliselt eraldamata, kui kasutatakse arvestusliku eraldamise meetodit.

4.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib pool säilitada harmoneeritud süsteemi gruppidesse 10, 15, 27, 28 ja 29, rubriikidesse 32.01–32.07 ja 39.01–39.14 klassifitseeritud samaväärseid materjale või samaväärseid tooteid enne teisele poolele eksportimist ilma neid füüsiliselt eraldamata, tingimusel et kasutatakse arvestusliku eraldamise meetodit.

5.   Lõigetes 3 ja 4 osutatud arvestusliku eraldamise meetodit kohaldatakse kooskõlas varude haldamise meetodiga, mis põhineb poole üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetel.

6.   Arvestusliku eraldamise meetod on meetod, millega tagatakse, et kunagi ei saa päritolustaatust rohkem materjale või tooteid kui siis, kui samaväärsed materjalid või tooted oleks füüsiliselt eraldatud.

7.   Pool võib oma õigusnormides sätestatud tingimuste kohaselt nõuda, et arvestusliku eraldamise meetodi kasutamiseks on vaja selle poole tolli eelnevat luba. Poole toll jälgib sellise loa kasutamist ja võib selle tühistada, kui loa omanik kasutab arvestusliku eraldamise meetodit vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas peatükis sätestatud tingimust.

1.   Poole territooriumil vabasse ringlusse laskmiseks deklareeritud päritolustaatusega tooteid ei tohi olla pärast eksportimist ja enne vabasse ringlusse laskmiseks deklareerimist muudetud ega muundatud ning nendega ei või olla tehtud muid toiminguid peale nende, mis on vajalikud nende hea seisundi säilitamiseks, välja arvatud märkide, etikettide, plommide või dokumentide lisamine, et tagada importiva poole konkreetsete siseriiklike nõuete täitmine.

2.   Toodet võib kolmandas riigis ladustada või näidata juhul, kui toode jääb asjaomase kolmanda riigi tollijärelevalve alla.

3.   Kaubasaadetiste osadeks jagamine võib toimuda kolmandas riigis, kui seda teeb eksportija või kui see toimub eksportija vastutusel ja tingimusel, et kaubasaadetised jäävad kõnealuses kolmandas riigis tollijärelevalve alla.

4.   Kui tekib kahtlus, kas lõigetes 1–3 sätestatud nõuded on täidetud või mitte, võib importiva poole toll nõuda importijalt nende nõuete täitmise mis tahes viisil tõendamist, sealhulgas selliste lepinguliste veodokumentidega nagu veokiri või faktiliste või konkreetsete tõenditega, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel, või toote endaga seotud muude tõenditega.

1.   Importiv pool võimaldab importimisel tariifset sooduskohtlemist käesoleva peatüki tähenduses teiselt poolelt pärinevale tootele importija tariifse sooduskohtlemise taotluse alusel. Importija vastutab tariifse sooduskohtlemise taotluse õigsuse ja käesolevas peatükis sätestatud nõuetele vastavuse eest.

2.   Tariifse sooduskohtlemise taotluse aluseks on järgmine:

3.   Importija, kes esitab tariifse sooduskohtlemise taotluse, mis põhineb päritolukinnitusel, nagu osutatud lõike 2 punktis a, säilitab päritolukinnituse ja kui importiva poole toll seda nõuab, esitab sellele tollile päritolukinnituse koopia.

1.   Artikli 54 lõikes 2 osutatud tariifse sooduskohtlemise taotlus ja selle taotluse alus lisatakse impordi tollideklaratsiooni kooskõlas importiva poole õigusnormidega.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1, kui importija ei taotlenud importimise ajal tariifset sooduskohtlemist, kohaldab importiv pool tariifset sooduskohtlemist ja maksab tagasi või vähendab enammakstud tollimaksu, tingimusel et

Muid artikli 54 alusel importija suhtes kehtivaid kohustusi ei muudeta.

1.   Toote eksportija koostab päritolukinnituse, mis põhineb teabel, mis tõendab, et toode on päritolustaatusega, sealhulgas teabel toote tootmiseks kasutatud materjalide päritolustaatuse kohta. Eksportija vastutab päritolukinnituse ja esitatud teabe õigsuse eest.

2.   Päritolukinnitus koostatakse ühes 7. lisas sätestatud keeleversioonis ja esitatakse kaubaarvel või mõnes muus dokumendis, kus asjaomast toodet on kirjeldatud piisavalt täpselt, et seda toodet oleks võimalik identifitseerida. Eksportija vastutab päritolustaatusega toote identifitseerimiseks vajaliku piisavalt täpse kirjelduse esitamise eest. Importiv pool ei nõua importijalt päritolukinnituse tõlgitud versiooni esitamist.

3.   Päritolukinnitus kehtib 12 kuud selle koostamise kuupäevast või importiva poole sätestatud pikema ajavahemiku jooksul, kuid mitte kauem kui 24 kuud.

4.   Päritolukinnitust võib kohaldada järgmise suhtes:

5.   Kui importija taotlusel imporditakse harmoneeritud süsteemi XV–XXI jaotise alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses kokku panemata või lahti võetud tooteid eraldi saadetistena, võib selliste toodete kohta kasutada ühtainsat päritolukinnitust vastavalt importiva poole tolli kehtestatud nõuetele.

1.   Artikli 54 lõike 2 punkti b alusel esitatud tariifse sooduskohtlemise taotluse puhul põhineb importija teadmine, et toode on pärit eksportiva poole territooriumilt, teabel, mis tõendab toote päritolustaatust ja vastab käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.

2.   Enne sooduskohtlemise taotlemist võib eksportija juhul, kui importija ei saa käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet seetõttu, et eksportija peab seda teavet konfidentsiaalseks või muul põhjusel, esitada päritolukinnituse, et importija saaks taotleda tariifset sooduskohtlemist artikli 54 lõike 2 punkti a alusel.

1.   Importija, kes esitab importiva poole territooriumile imporditava toote puhul tariifse sooduskohtlemise taotluse, säilitab vähemalt kolm aastat pärast asjaomase toote importimist järgmisi dokumente:

2.   Päritolukinnituse koostanud eksportija säilitab vähemalt neli aastat pärast päritolukinnituse väljaandmist päritolukinnituse koopiat ja kõiki dokumente, mis tõendavad, et toode vastab päritolustaatuse saamise nõuetele.

3.   Käesoleva artikli kohaselt säilitatavad dokumendid võivad hõlmata elektroonilisi dokumente.

1.   Erandina artiklitest 54–58, tingimusel et toode on deklareeritud käesoleva peatüki nõuetele vastavana ja importiva poole tollil ei ole kahtlusi deklaratsiooni õigsuses, kohaldab importiv pool tariifset sooduskohtlemist järgmise suhtes:

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisalasse ei kuulu järgmised tooted:

3.   Importija vastutab deklaratsiooni õigsuse ja käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmise eest. Käesoleva artikli alusel ei kohaldata importija suhtes dokumentide säilitamise nõudeid, mis on sätestatud artiklis 59.

1.   Importiva poole toll võib kontrollida, kas toode on päritolustaatusega või kas muud käesoleva peatüki nõuded on täidetud, tuginedes riskihindamise meetoditele, mis võivad hõlmata juhuvalikut. Selliseks kontrollimiseks võib artiklis 54 osutatud taotluse esitanud importijalt nõuda teavet kas impordideklaratsiooni esitamise ajal, enne toodete vabastamist või pärast toodete vabastamist.

2.   Lõike 1 kohaselt nõutav teave peab piirduma järgmisega:

3.   Nõutava teabe esitamisel võib importija lisada muud teavet, mida ta peab kontrollimise seisukohast vajalikuks.

4.   Kui tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb päritolukinnitusel, esitab importija selle päritolukinnituse, kuid võib vastata importiva poole tollile, et importijal ei ole võimalik lõike 2 punktis b osutatud teavet esitada.

5.   Kui tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb importija teadmisel, võib kontrolli tegev importiva poole toll pärast seda, kui ta on eelnevalt nõudnud teavet vastavalt lõikele 1, nõuda importijalt lisateavet, kui ta leiab, et toote päritolustaatuse või käesoleva peatüki muude nõuete täitmise kontrollimiseks on seda vaja. Importiva poole toll võib vajaduse korral nõuda importijalt konkreetseid dokumente ja teavet.

6.   Kui importiva poole toll otsustab kuni kontrollitulemuste selgumiseni asjaomase toote sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud asjakohased ettevaatusabinõud, sealhulgas tagatised. Tariifse sooduskohtlemise peatamine lõpetatakse niipea kui võimalik pärast seda, kui importiva poole toll on teinud kindlaks asjaomaste toodete päritolustaatuse või muude käesoleva peatüki nõuete täitmise.

1.   Selleks et tagada käesoleva peatüki sätete nõuetekohane kohaldamine, teevad pooled kummagi poole tolliasutuste kaudu koostööd selle kontrollimiseks, kas toode on päritolustaatusega ja vastab käesolevas peatükis sätestatud muudele nõuetele.

2.   Kui tariifse sooduskohtlemise taotlus põhines päritolukinnitusel, võib kontrolli tegev importiva poole toll pärast seda, kui ta on esmalt nõudnud teavet artikli 61 lõike 1 kohaselt, ja importija vastuse põhjal nõuda teavet ka eksportiva poole tollilt kahe aasta jooksul pärast toodete importimist või alates hetkest, mil taotlus esitati vastavalt artikli 55 lõike 2 punktile a, kui kontrolli tegev importiva poole toll leiab, et toote päritolustaatuse või käesoleva peatüki muude nõuete täitmise kontrollimiseks on vaja lisateavet. Teabenõue sisaldab järgmisi elemente:

Lisaks võib importiva poole toll vajaduse korral nõuda eksportiva poole tollilt konkreetseid dokumente ja teavet.

3.   Eksportiva poole toll võib kooskõlas oma õigusnormidega nõuda dokumentide esitamist või uurimist, nõudes tõendeid või tehes eksportija valdustesse kontrollkäigu, et vaadata läbi dokumendid ja tutvuda tootmisel kasutatavate rajatistega.

4.   Ilma et see mõjutaks lõike 5 kohaldamist, esitab eksportiva poole toll pärast lõikes 2 osutatud nõude kättesaamist importiva poole tollile järgmise teabe:

5.   Eksportiva poole toll ei esita importiva poole tollile lõike 4 punktides a, d ja f osutatud teavet, kui eksportija käsitab seda konfidentsiaalse teabena.

6.   Kumbki pool teatab teisele poolele tolliasutuste kontaktandmed ja teavitab teist poolt igast kontaktandmete muutusest 30 päeva jooksul pärast muutmise kuupäeva.

1.   Ilma et see mõjutaks lõike 3 kohaldamist, võib importiva poole toll keelduda tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest, kui

2.   Importiva poole toll võib keelduda toote tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest, kui tariifset sooduskohtlemist taotlenud importija rikub muid käesoleva peatüki nõudeid kui toote päritolustaatusega seotud nõuded.

3.   Kui importiva poole tollil on vastavalt lõikele 1 piisav põhjus tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest keeldumiseks juhul, kui eksportiva poole toll on esitanud artikli 62 lõike 4 punkti b kohase arvamuse, millega kinnitatakse toote päritolustaatust, teatab importiva poole toll kahe kuu jooksul pärast eespool nimetatud arvamuse kättesaamist eksportiva poole tollile oma kavatsusest keelduda tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest.

Pärast selle teate edastamist korraldatakse ükskõik kumma poole taotluse korral konsultatsioonid kolme kuu jooksul pärast asjaomase teate edastamist. Konsultatsioonide pidamise aega võib poolte tolliasutuste vastastikusel kokkuleppel igal üksikjuhul eraldi pikendada. Konsulteerimine võib toimuda tollikoostöö ja päritolureeglitega tegeleva kaubanduse erikomitee kehtestatud korras.

Kui importiva poole toll ei saa konsultatsioonide pidamise aja möödumisel kinnitada, et toode on päritolustaatusega, võib ta tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest, kui tal on selleks piisav põhjus ja kui ta on andnud importijale õiguse olla ära kuulatud. Kui eksportiva poole toll kinnitab toote päritolustaatust ja põhjendab sellist järeldust, ei või importiva poole toll keelduda toote tariifsest sooduskohtlemisest üksnes artikli 62 lõike 5 kohaldamise tõttu.

4.   Igal juhul lahendatakse eriarvamused importija ja importiva poole tolliasutuse vahel importiva poole õiguse alusel.

1.   Kumbki pool tagab kooskõlas oma õigusnormidega talle teise poole poolt käesoleva peatüki kohaselt esitatud teabe konfidentsiaalsuse ja kaitseb seda teavet avalikustamise eest.

2.   Kui olenemata artikli 62 lõikest 5 on eksportiva või importiva poole toll saanud artiklite 61 ja 62 kohaldamisel eksportijalt konfidentsiaalset äriteavet, seda teavet ei avalikustata.

3.   Kumbki pool tagab, et käesoleva peatüki kohaselt kogutud konfidentsiaalset teavet ei tohi kasutada muul eesmärgil kui päritolu kindlaksmääramine ja tolliküsimuste haldamine ja täitmine, välja arvatud kui konfidentsiaalsed andmed esitanud isik või pool seda lubab.

4.   Olenemata lõikest 3, võib pool lubada käesoleva peatüki alusel saadud teabe kasutamist haldus-, kohtu- või kohtulaadses menetluses, mis algatatakse seoses käesoleva peatüki rakendamisega seotud tollialaste õigusaktide rikkumisega. Pool teavitab enne sellist kasutamist sellest isikut või poolt, kes teabe esitas.

1.   Käesoleva peatüki kohaldamisel ei hõlma mõiste „pool“ liidu puhul Ceutat ja Melillat.

2.   Ceutasse ja Melillasse imporditavate Ühendkuningriigist pärit toodete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu alusel sama tollirežiimi, mida kohaldatakse liidu tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Ühendkuningriik kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate käesoleva lepinguga hõlmatud toodete importimisel samasugust tollirežiimi nagu toodete suhtes, mida imporditakse ja mis pärinevad liidust.

3.   Käesolevas peatükis osutatud päritolureegleid ja -menetlusi kohaldatakse mutatis mutandis toodete suhtes, mida eksporditakse Ühendkuningriigist Ceutasse ja Melillasse, ning toodete suhtes, mida eksporditakse Ceutast ja Melillast Ühendkuningriiki.

4.   Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

5.   Artiklit 40 kohaldatakse toodete impordi ja ekspordi suhtes liidu, Ühendkuningriigi ning Ceuta ja Melilla vahel.

6.   Eksportijad märgivad päritolukinnituse teksti väljale 3 vastavalt toote päritolule „Ühendkuningriik“ või „Ceuta ja Melilla“.

7.   Käesoleva peatüki kohaldamise ja rakendamise eest Ceutas ja Melillas vastutab Hispaania Kuningriigi toll.

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse poolte kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada kaubandust poolte vahel.

2.   Käesolevas peatükis on sätestatud ka eraldi sätted koostöö kohta loomade heaolu, mikroobide resistentsuse ja jätkusuutlike toidusüsteemide valdkonnas.

1.   Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

3.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegelev kaubanduse erikomitee võib käesoleva peatüki kohaldamiseks vastu võtta muid mõisteid, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks codex alimentarius’e komisjoni ja OIE ning rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sõnastikke ja määratlusi.

4.   Kui sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegeleva kaubanduse erikomitee vastu võetud mõistete või codex alimentarius’e komisjoni, OIE ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni egiidi all vastu võetud mõistete ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu kohaste mõistete vahel esineb vastuolu, on esimuslikud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu mõisted. Kui sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegeleva kaubanduse erikomitee vastu võetud mõistete ning codex alimentarius’e komisjoni, OIE või rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni kohaste mõistete vahel esineb vastuolu, on esimuslikud codex alimentarius’e komisjoni, OIE või rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni mõisted.

1.   Pooled kohaldavad asjakohase kaitsetaseme saavutamiseks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, mis põhinevad asjakohaste sätete, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 kohasel riskihindamisel.

2.   Pooled ei kasuta sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid põhjendamatute kaubandustõkete loomiseks.

3.   Kaubandusega seotud sanitaar- ja fütosanitaarmenetluste ning heakskiitmismenetluste puhul, mis kehtestatakse käesoleva peatüki alusel, tagab kumbki pool, et need menetlused ja nendega seotud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed vastavad järgmistele tingimustele:

4.   Pooled ei kasuta lõikes 3 osutatud menetlusi või täiendava teabe nõudeid oma turgudele pääsemise edasilükkamiseks ilma teadusliku ja tehnilise põhjenduseta.

5.   Kumbki pool tagab, et ükski tema nõutav haldusmenetlus, mis on seotud toiduohutust, loomatervist või taimetervist käsitlevate imporditingimustega, ei ole koormavam või kaubandust piiravam, kui on vaja selleks, et anda importivale poolele piisav kindlus, et kõnealused tingimused on täidetud. Kumbki pool tagab, et haldusmenetluste negatiivne mõju kaubandusele on minimaalne ning et tollivormistus on lihtne ja kiire, tagades siiski importiva poole tingimuste täitmise.

6.   Importiv pool ei kehtesta täiendavaid haldussüsteeme ega -menetlusi, mis tarbetult takistavad kaubandust.

1.   Kui importiv pool nõuab ametlikke sertifikaate, peavad näidissertifikaadid olema:

2.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegelev kaubanduse erikomitee võib kokku leppida erijuhud, mil lõikes 1 osutatud näidissertifikaadid koostatakse ainult eksportiva poole territooriumi ühe või mitme osa kohta. Pooled edendavad kaubanduse lihtsustamiseks elektroonilise sertifitseerimise ja muude tehnoloogiliste lahenduste rakendamist.

1.   Ilma et see piiraks õigusi ja kohustusi, mis kummalgi poolel on sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu ning käesoleva peatüki alusel, kohaldatakse importiva poole imporditingimusi järjekindlalt eksportiva poole kogu territooriumi suhtes.

2.   Eksportiv pool tagab, et teise poole territooriumile eksporditavad tooted, nagu loomad ja loomsed saadused, taimed ja taimsed saadused või muud seotud tooted, vastavad importiva poole sanitaar- ja fütosanitaarnõuetele.

3.   Importiv pool võib nõuda teatavate toodete impordiks loa olemasolu. Selline luba antakse, kui eksportiva poole asjaomane pädev asutus esitab taotluse, milles objektiivselt tõendatakse importivale poolele rahuldaval viisil, et importiva poole loanõuded on täidetud. Eksportiva poole asjaomane pädev asutus võib taotleda luba, mis hõlmab kogu eksportiva poole territooriumi. Importiv pool rahuldab sellised taotlused, kui need vastavad käesolevas lõikes sätestatud importiva poole loanõuetele.

4.   Importiv pool ei kehtesta üleminekuperioodi lõpus kohaldatavatele loanõuetele lisaks täiendavaid nõudeid, välja arvatud juhul, kui selliste nõuete kohaldamine täiendavate toodete suhtes on põhjendatud, et vähendada märkimisväärset ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele.

5.   Importiv pool kehtestab kõikide toodete imporditingimused ning edastab need teisele poolele. Importiv pool tagab, et tema imporditingimusi kohaldatakse proportsionaalselt ja diskrimineerimata.

6.   Ilma et see piiraks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõike 7 kohaste ajutiste meetmete kohaldamist, piirduvad imporditingimused seoses nende kaupade või muude seotud kaupadega, mille puhul tuntakse muret fütosanitaarnõuete täitmise pärast, meetmetega, millega kaitstakse importiva poole territooriumi reguleeritud taimekahjustajate eest, ning neid kohaldatakse kogu eksportiva poole territooriumi suhtes.

7.   Olenemata lõigetest 1 ja 3, kui impordiluba on taotletud konkreetsele tootele ja eksportiv pool on taotlenud, et uurimine piirduks ainult tema territooriumi ühe osa või teatavate osadega (liidu puhul üksikute liikmesriikidega), alustab importiv pool viivitamata uurimist ja seda taotlust menetlema. Kui importiv pool saab konkreetse toote kohta taotlusi rohkem kui ühelt eksportiva poole osalt või kui juba loa saanud toote kohta saadakse täiendavaid taotlusi, kiirendab importiv pool loamenetluse lõpuleviimist, võttes arvesse eksportiva poole eri osades kohaldatavat identset või sarnast sanitaar- ja fütosanitaarsüsteemi.

8.   Kumbki pool tagab, et kõik sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli, inspekteerimis- ja heakskiitmismenetlused algatatakse ja viiakse lõpule põhjendamatu viivituseta. Teabenõuded piirduvad sellega, mis on vajalik loamenetluse korraldamiseks, võttes arvesse importivale poolele juba kättesaadavat teavet, näiteks eksportiva poole õigusraamistiku ja auditiaruannete kohta.

9.   Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud tema kaitsetasemega, näeb kumbki pool ette üleminekuperioodi oma heakskiitmismenetlustes tehtud muudatuste avaldamise ja nende kohaldamise vahel, et võimaldada teisel poolel nende muudatustega tutvuda ja nendega kohanduda. Kumbki pool ei pikenda põhjendamatult enne muudatuste avaldamist esitatud taotluste heakskiitmismenetlust.

10.   Seoses lõigetes 3–8 osutatud menetlusega võetakse järgmised meetmed.

11.   Importiv pool aktsepteerib kaubasaadetisi, nõudmata importivalt poolelt, et ta kontrolliks kaubasaadetiste nõuetelevastavust enne nende lahkumist eksportiva poole territooriumilt.

12.   Pool võib nõuda piiril tehtavate sanitaar- ja fütosanitaarkontrollidega seotud kulude eest tasu, mis ei tohiks ületada nende kontrollide kulusid.

13.   Importival poolel on õigus kontrollida eksportivalt poolelt imporditud toodete importi, et tagada vastavus tema sanitaar- ja fütosanitaarnõuetega seotud imporditingimustele.

14.   Eksportiva poole territooriumilt imporditud toodete impordikontrollid põhinevad impordiga seotud sanitaar- ja fütosanitaarriskil. Impordikontrolle tehakse üksnes ulatuses, mis on vajalik inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks, ilma põhjendamatu viivituseta ja minimaalse mõjuga pooltevahelisele kaubandusele.

15.   Importiv pool teeb eksportiva poole taotluse korral kättesaadavaks teabe eksportiva poole toodete osakaalu kohta, mida importimisel kontrollitakse.

16.   Kui impordikontrolli käigus selgub, et asjaomased imporditingimused ei ole täidetud, peavad importiva poole võetavad meetmed põhinema kaasneva riski hindamisel ega tohi piirata kaubandust rohkem, kui on vaja poole sanitaar- ja fütosanitaartingimuste mõttes asjakohase kaitsetaseme saavutamiseks.

1.   Kui see on põhjendatud, võib importiv pool pidada loetelu heakskiidetud ettevõtetest, mis vastavad tema impordinõuetele, et lubada loomsete saaduste importi nendest ettevõtetest.

2.   Välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud inimeste või loomade tervisele tõsise ohu vähendamiseks, nõutakse heakskiidetud ettevõtete loetelusid ainult nende tootekategooriate jaoks, mille puhul sellist loetelu nõuti üleminekuperioodi lõpus.

3.   Eksportiv pool esitab importivale poolele importiva poole tingimustele vastavate ettevõtete loetelu, mis põhineb eksportiva poole antud tagatistel.

4.   Eksportiva poole taotluse korral kiidab importiv pool eksportiva poole territooriumil asuvad ettevõtted heaks eksportiva poole antud tagatiste alusel ilma üksikuid ettevõtteid enne kontrollimata.

5.   Kui importiv pool ei nõua lisateavet ja kui eksportiv pool on andnud tagatised, võtab importiv pool põhjendamatu viivituseta vastavalt oma kohaldatavatele õiguslikele menetlustele vajalikud õigus- või haldusmeetmed, et lubada importi nendest ettevõtetest.

6.   Importiv pool teeb heakskiidetud ettevõtete loetelu üldsusele kättesaadavaks.

7.   Kui importiv pool otsustab lükata tagasi eksportiva poole taotluse ettevõtte lisamiseks heakskiidetud ettevõtete loetellu, teatab ta sellest viivitamata eksportivale poolele ja esitab vastuse, sealhulgas teabe nõuetele mittevastavuse kohta, mille tõttu ettevõtte heakskiitmisest keelduti.

1.   Kumbki pool seab eesmärgi tagada kaubanduse suhtes kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete läbipaistvus ning võtab sel eesmärgil järgmised meetmed:

2.   Kui pool on teinud lõikes 1 osutatud teabe kättesaadavaks, edastades selle kooskõlas oma asjakohaste õigusnormidega WTO teadete keskregistrile või asjaomasele rahvusvahelisele standardiorganisatsioonile, loetakse lõike 1 nõuded kõnealuse teabe osas täidetuks.

1.   Pooled tunnistavad piirkondadeks jagamise põhimõtet, sealhulgas taudi- või kahjustajavabasid piirkondi, kaitstavaid piirkondi ja vähese taudi- või kahjustajalevikuga piirkondi, ning kohaldavad seda omavahelises kaubanduses vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule, sealhulgas suunistele sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 6 praktilise rakendamise edendamiseks (WTO/SPS komitee otsus G/SPS/48) ja asjakohastele soovituste standarditele ning OIE ja rahvusvaheline taimekaitsekonventsiooni suunistele. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegelev kaubanduse erikomitee võib määratleda vastavate menetluste täiendavad üksikasjad, võttes arvesse kõiki asjakohaseid sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu, OIE ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni standardeid, suuniseid ja soovitusi.

2.   Pooled võivad samuti kokku leppida, et teevad koostööd bioturvarühmitamise põhimõtte osas, nagu on osutatud OIE maismaaloomade tervise koodeksi peatükkides 4.4 ja 4.5 ning OIE veeloomade tervise koodeksi peatükkides 4.1 ja 4.2.

3.   Lõikes 1 osutatud piirkondade kehtestamisel või säilitamisel võtavad pooled arvesse selliseid tegureid nagu geograafiline asukoht, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli tõhusus.

4.   Loomade ja loomsete saaduste puhul tunnistab importiv pool imporditingimuste kehtestamisel või kehtima jätmisel impordi lubamise või jätkuva lubamise kaalumise alusena eksportiva poole kehtestatud taudivabasid alasid, kui eksportiv pool on esitanud vastava taotluse, ilma et see piiraks lõigete 8 ja 9 kohaldamist.

5.   Eksportiv pool määrab kindlaks oma territooriumi need osad, millele on osutatud lõikes 4, ning esitab nõudmise korral täieliku selgituse ja tõendavad andmed vastavalt OIE standarditele või sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegeleva kaubanduse erikomitee kehtestatud muul viisil, tuginedes oma asjaomaste asutuste kogemustest saadud teadmistele.

6.   Taimede, taimsete saaduste ja muude seotud toodete puhul tunnistab importiv pool fütosanitaarnõuetega seotud imporditingimuste kehtestamisel või kehtima jätmisel impordi lubamise või jätkuva lubamise kaalumise alusena eksportiva poole kehtestatud kahjustajavabasid piirkondi, kahjustajavabasid tootmispaiku ja -kohti, vähese kahjustajalevikuga piirkondi ja kaitstavaid piirkondi, kui eksportiv pool on esitanud vastava taotluse, ilma et see piiraks lõigete 8 ja 9 kohaldamist.

7.   Eksportiv pool määrab kindlaks oma kahjustajavabad piirkonnad, kahjustajavabad tootmispaigad ja -kohad, vähese kahjustajalevikuga piirkonnad ja kaitstavad piirkonnad. Importiva poole taotluse korral esitab eksportiv pool täieliku selgituse ja tõendavad andmed vastavalt rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni alusel välja töötatud rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele või sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegeleva kaubanduse erikomitee kehtestatud muul viisil, tuginedes oma asjaomaste fütosanitaarasutuste kogemustest saadud teadmistele.

8.   Pooled tunnistavad taudivabasid alasid ja kaitstavaid piirkondi, mis on olemas üleminekuperioodi lõpus.

9.   Lõiget 8 kohaldatakse ka taudivabade alade ja kaitstavate piirkondade (Ühendkuningriigi puhul kahjustajavabade piirkondade) hilisemate kohanduste suhtes, välja arvatud juhul, kui taudide või kahjustajatega seotud olukord on oluliselt muutunud.

10.   Pooled võivad lõigete 4–9 rakendamiseks teha auditeid ja kontrolle vastavalt artiklile 79.

11.   Kaubandushäirete minimeerimiseks seavad pooled sisse tiheda koostöö, et säilitada usaldus menetluste suhtes, mis on seotud taudi- või kahjustajavabade piirkondade, kahjustajavabade tootmispaikade ja -kohtade ja vähese kahjustaja- või taudilevikuga piirkondade ning kaitstavate piirkondade kehtestamisega.

12.   Importiv pool lähtub eksportiva poole või selle osade looma- või taimetervise olukorra kindlaksmääramisel teabest, mille eksportiv pool on esitanud vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule, OIE ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni standarditele, ning võtab arvesse eksportiva poole sellekohaseid määranguid.

13.   Kui importiv pool ei aktsepteeri eksportiva poole määrangut, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 12, põhjendab ja selgitab ta eksportivale poolele objektiivselt mittenõustumise põhjuseid ja peab kooskõlas artikli 80 lõikega 2 taotluse korral konsultatsioone.

14.   Kumbki pool tagab, et lõigetes 4-9, 12 ja 13 sätestatud kohustused täidetakse põhjendamatu viivituseta. Importiv pool kiirendab taudi või taimekahjustaja staatuse tunnustamist, kui staatus on pärast puhangut taastatud.

15.   Kui pool leiab, et konkreetsel piirkonnal on seoses konkreetse taudiga eristaatus ja see vastab OIE maismaaloomade koodeksi peatükis 1.2 või OIE veeloomade tervise koodeksi peatükis 1.2 sätestatud kriteeriumidele, võib ta taotleda selle staatuse tunnustamist. Importiv pool võib nõuda seoses elusloomade ja loomsete saaduste impordiga lisatagatisi, mis vastavad kokkulepitud staatusele.

1.   Importiv pool võib auditeerida ja kontrollida järgmist:

2.   Pooled teevad kõnealuseid auditeid ja kontrolle vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule, võttes arvesse codex alimentarius’e komisjoni, OIE või rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi.

3.   Selliste auditite ja kontrollide tegemiseks võib importiv pool esitada eksportivale poolele teabenõudeid või teha eksportiva poole territooriumile auditikülastusi ja kontrollkäike, mis võivad hõlmata järgmist:

4.   Importiv pool jagab eksportiva poolega lõike 1 kohaselt tehtud auditite ja kontrollide tulemusi ja järeldusi. Importiv pool võib teha need tulemused üldsusele kättesaadavaks.

5.   Enne auditi või kontrolli algust arutavad pooled auditi või kontrolli eesmärke ja ulatust, kriteeriume või nõudeid, mille alusel eksportivat poolt hinnatakse, ning auditi või kontrolli teostamise kava ja korda, mis kehtestatakse auditi- või kontrollikavas. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, esitab importiv pool eksportivale poolel auditi- või kontrollikava vähemalt 30 päeva enne auditi või kontrolli algust.

6.   Importiv pool annab eksportivale poolele võimaluse esitada auditi- või kontrolliaruande kavandi kohta märkusi. Importiv pool esitab eksportivale poolele kirjaliku lõpparuande üldjuhul kahe kuu jooksul alates märkuste kättesaamise kuupäevast.

7.   Kumbki pool kannab oma sellise auditi või kontrolliga seotud kulud.

1.   Pool teatab teisele poolele põhjendamatu viivituseta järgmisest:

2.   Kui üks pool on tõsiselt mures toiduohutuse, taime- või loomatervise või teise poole kavandatud või rakendatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetme pärast, võib ta taotleda teise poolega tehniliste konsultatsioonide pidamist. Taotluse saanud pool peaks vastama taotlusele põhjendamatu viivituseta. Kumbki pool püüab esitada teabe, mis on vajalik selleks, et vältida häireid kaubanduses ja vajaduse korral jõuda mõlemat poolt rahuldava lahenduseni.

3.   Lõikes 2 osutatud konsultatsioone võib pidada telefonikonverentsi, videokonverentsi või muu sidevahendi kaudu, milles pooled on omavahel kokku leppinud.

1.   Kui importiv pool leiab, et esineb tõsine oht inimeste, loomade või taimede elule ja tervisele, võib ta ilma ette teatamata võtta vajalikke meetmeid inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks. Poolte vahel teel olevate saadetiste puhul kaalub importiv pool kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses.

2.   Meetmeid võttev pool teavitab teist poolt erakorralisest sanitaar- ja fütosanitaarmeetmest võimalikult kiiresti pärast meetme rakendamise otsuse tegemist ja hiljemalt 24 tunni jooksul pärast selle otsuse tegemist. Kui pool taotleb erakorralise sanitaar- ja fütosanitaarmeetme üle tehniliste konsultatsioonide pidamist, peavad need konsultatsioonid toimuma kümne päeva jooksul pärast erakorralisest sanitaar- ja fütosanitaarmeetmest teatamist. Pooled võtavad arvesse kogu tehniliste konsultatsioonide käigus saadud teavet. Konsultatsioonid korraldatakse selleks, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses. Pooled võivad kaaluda võimalusi meetmete rakendamise hõlbustamiseks või meetmete asendamiseks.

3.   Selleks et vältida tarbetuid häireid kaubanduses, võtab importiv pool õigel ajal arvesse eksportiva poole esitatud teavet, kui ta teeb otsuse saadetiste kohta, mis on erakorralise sanitaar- ja fütosanitaarmeetme vastuvõtmise ajal teel ühe poole territooriumilt teise poole territooriumile.

4.   Importiv pool tagab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põhjustel võetud erakorralise meetme rakendamist ei jätkata ilma teaduslike tõenditeta või juhul, kui teaduslikud tõendid on ebapiisavad, võetakse meede vastu vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu artikli 5 lõikele 7.

1.   Käesoleva peatüki rakendamisel võtab kumbki pool arvesse järgmist:

2.   Pooled esitavad üksteisele viivitamata käesoleva peatüki rakendamisega seotud pädevate asutuste kirjelduse. Pooled teavitavad üksteist kõikidest selliste pädevate asutustega seotud olulistest muudatustest.

3.   Kumbki pool tagab, et tema pädevatel asutustel on käesoleva peatüki tõhusaks rakendamiseks vajalikud ressursid.

1.   Pooled tunnistavad, et loomad on aistimisvõimelised olendid. Samuti tunnistavad nad seost loomade parema heaolu ja jätkusuutlike toidutootmissüsteemide vahel.

2.   Pooled kohustuvad tegema koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et edendada loomade heaolu parimate võimalike tavade väljatöötamist ja rakendamist. Eelkõige teevad pooled koostööd, et tugevdada ja laiendada OIE loomade heaolu standardeid ning nende rakendamist, keskendudes põllumajandusloomadele.

3.   Pooled vahetavad teavet, oskusteavet ja kogemusi loomade heaolu valdkonnas, eelkõige seoses toiduloomade aretamise, pidamise, käitlemise, vedamise ja tapmisega.

4.   Pooled tugevdavad oma koostööd loomade heaolu käsitlevates teadusuuringutes, mis on seotud tõuaretuse ning loomade kohtlemisega põllumajandusettevõtetes, vedamise ajal ja tapmisel.

1.   Pooled loovad raamistiku dialoogiks ja koostööks, et tugevdada võitlust mikroobide resistentsuse kujunemise vastu.

2.   Pooled tunnistavad, et mikroobide resistentsus kujutab endast tõsist ohtu inimeste ja loomade tervisele. Antimikroobikumide väärkasutus loomakasvatuses, sealhulgas mitteraviotstarbeline kasutamine, võib suurendada mikroobide resistentsust ja see omakorda võib ohustada inimeste elu. Pooled tunnistavad, et ohu olemuse tõttu on vaja riikideülest lähenemisviisi ja terviseühtsuse põhimõtet.

3.   Pooled seavad eesmärgi teha mikroobide resistentsuse vastu võitlemiseks rahvusvahelist koostööd piirkondlike või mitmepoolsete tööprogrammide raames, et vähendada antibiootikumide tarbetut kasutamist loomakasvatuses ja töötada selles suunas, et peatada antibiootikumide kasutamine kasvustimulaatoritena rahvusvaheliselt, eesmärgiga võidelda mikroobide resistentsuse vastu kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega ja ülemaailmse tegevuskavaga.

4.   Pooled teevad koostööd rahvusvaheliste suuniste, standardite, soovituste ja meetmete väljatöötamisel asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides, et edendada antibiootikumide mõistlikku ja vastutustundlikku kasutamist loomakasvatuses ja veterinaararstide poolt.

5.   Lõikes 1 osutatud dialoog hõlmab muu hulgas järgmist:

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi selliste standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste ettevalmistamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, mis võivad mõjutada pooltevahelist kaubavahetust.

2.   Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes:

3.   Käesoleva peatüki lisasid kohaldatakse lisaks käesolevale peatükile toodetele, mis jäävad nende lisade kohaldamisalasse. Ükski käesoleva peatüki lisa säte, mille kohaselt rahvusvahelist standardit või asutust või organisatsiooni tuleb käsitada või tunnustada asjakohasena, ei takista muu asutuse või organisatsiooni välja töötatud standardi käsitamist asjakohase rahvusvahelise standardina vastavalt artikli 91 lõigetele 4 ja 5.

1.   Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklid 2–9 ning 1. ja 3. lisa inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2.   Käesolevas peatükis ja selle lisades kasutatud mõistetel on sama tähendus kui tehniliste kaubandustõkete lepingus.

1.   Kumbki pool hindab kavandatavate tehniliste normide mõju kooskõlas oma vastavate normide ja menetlustega. Käesolevas lõikes ja lõikes 8 osutatud normides ja menetlustes võib ette näha erandeid.

2.   Kumbki pool hindab kavandatava tehnilise normi võimalikke regulatiivseid ja mitteregulatiivseid alternatiive, mis võivad täita poole õiguspäraseid eesmärke, vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõikele 2.

3.   Kumbki pool kasutab oma tehniliste normide alusena asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud juhul, kui ta suudab tõendada, et need rahvusvahelised standardid oleksid taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või sobimatud.

4.   Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO), Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC), Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) ja codex alimentarius'e komisjoni (Codex) välja töötatud rahvusvahelisi standardeid käsitatakse asjakohaste rahvusvaheliste standarditena tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2, artikli 5 ja 3. lisa tähenduses.

5.   Ka muude rahvusvaheliste organisatsioonide välja töötatud standardit võib käsitada asjakohase rahvusvahelise standardina tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2, artikli 5 ja 3. lisa tähenduses, tingimusel et

6.   Kui pool ei kasuta tehniliste normide alusena rahvusvahelisi standardeid, teeb ta teise poole taotluse korral kindlaks kõik olulised kõrvalekalded asjaomasest rahvusvahelisest standardist, selgitab põhjusi, miks leitakse, et sellised standardid on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobimatud või ebatõhusad, ning esitab teaduslikud või tehnilised tõendid, millel kõnealune hindamine põhines.

7.   Kumbki pool vaatab oma tehnilised normid läbi, et suurendada nende tehniliste normide ühtlustatust asjakohaste rahvusvaheliste standarditega, võttes muu hulgas arvesse asjakohaste rahvusvaheliste standardite uusi suundi või asjaolude muutusi, mis on toonud kaasa kõrvalekaldumisi asjakohastest rahvusvahelistest standarditest.

8.   Kooskõlas oma vastavate normide ja menetlustega ning ilma et see piiraks käesoleva rubriigi X jaotise kohaldamist, tagab kumbki pool sellise olulise tehnilise normi väljatöötamisel, millel võib olla märkimisväärne mõju kaubandusele, et on olemas kord, mis võimaldab isikutel avaldada oma arvamust avaliku konsultatsiooni käigus, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida kiireloomulised ohutuse, tervise, keskkonna või riikliku julgeolekuga seotud probleemid. Kumbki pool lubab teise poole isikutel osaleda sellistel konsultatsioonidel vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui seda võimaldatakse tema enda kodanikele, ning avalikustab nende konsultatsioonide tulemused.

1.   Kumbki pool julgustab oma territooriumil asutatud standardiorganisatsioone ja piirkondlikke standardiorganisatsioone, mille liikmed pool või tema territooriumil asutatud standardiorganisatsioonid on:

2.   Pooled vahetavad teavet järgmistes valdkondades:

3.   Kui standardid muudetakse tehniliste normide eelnõus või vastavushindamismenetluses inkorporeerimise või viitamise kaudu kohustuslikuks, kohaldatakse artiklis 94 ja tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklis 2 või 5 sätestatud läbipaistvuskohustusi.

1.   Tehniliste normide koostamist, vastuvõtmist ja kohaldamist käsitlevat artiklit 91 kohaldatakse mutatis mutandis ka vastavushindamismenetluste suhtes.

2.   Kui pool nõuab, et tõendataks toote vastavust tehnilisele normile, peab ta tegema järgmist:

3.   Kui pool nõuab kolmanda isiku tehtavat vastavushindamist positiivse kinnitusena selle kohta, et toode vastab tehnilisele normile, ning ta ei ole reserveerinud seda ülesannet lõikes 4 määratletud valitsusasutusele, peab ta tegema järgmist:

4.   Ükski käesoleva artikli säte ei takista poolt nõudmast, et konkreetsete toodete vastavushindamist teeksid tema kindlaksmääratud valitsusasutused. Kui pool nõuab, et vastavushindamist teeksid tema kindlaksmääratud valitsusasutused, peab pool tegema järgmist:

5.   Olenemata lõigetest 2–4 aktsepteerib kumbki pool tarnija vastavusdeklaratsiooni tõendina tema tehnilistele normidele vastavuse kohta nendes tootevaldkondades, kus ta seda teeb käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.

6.   Teavitamise eesmärgil avaldab kumbki pool lõikes 5 osutatud tootevaldkondade loetelu koos viidetega kohaldatavatele tehnilistele normidele ja haldab seda.

7.   Olenemata lõikest 5 võib kumbki pool kehtestada nõuded kõnealuses lõikes osutatud tootevaldkondade kohustuslikuks katsetamiseks või sertifitseerimiseks kolmandate isikute poolt, tingimusel et sellised nõuded on põhjendatud õiguspäraste eesmärkidega ja proportsionaalsed eesmärgiga anda importivale poolele piisav kindlus, et tooted vastavad kohaldatavatele tehnilistele normidele või standarditele, võttes arvesse riske, mida nõuetele mittevastavus tekitaks.

8.   Pool, kes kavandab lõikes 7 osutatud vastavushindamismenetluste kehtestamist, teavitab sellest aegsasti teist poolt ja võtab teise poole märkusi sellise vastavushindamismenetluse kavandamisel arvesse.

1.   Välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida kiireloomulised ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga seotud probleemid, lubab kumbki pool teisel poolel esitada teatatud kavandatavate tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste kohta kirjalikke märkusi vähemalt 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil teade nende normide või menetluste kohta edastatakse WTO teadete keskregistrile. Kui märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks esitatakse põhjendatud taotlus, suhtub pool sellesse vastutulelikult.

2.   Kumbki pool esitab koos teatega teatatud teksti täieliku elektroonilise versiooni. Juhul kui teatatud tekst ei ole koostatud mõnes WTO ametlikest keeltest, esitab teavitav pool meetme sisu üksikasjaliku ja põhjaliku kirjelduse WTO teate vormis.

3.   Kui pool saab teiselt poolelt kirjalikke märkusi kavandatava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse kohta, peab ta tegema järgmist:

4.   Kumbki pool püüab avaldada oma vastused pärast lõikes 1 osutatud teavitamist saadud märkustele veebisaidil hiljemalt vastuvõetud tehnilise normi või vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval.

5.   Kumbki pool esitab teise poole taotluse korral teabe poole vastuvõetud või kavandatava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse eesmärkide, õigusliku aluse ja põhjenduste kohta.

6.   Kumbki pool tagab, et tema vastuvõetud tehnilised normid ja vastavushindamismenetlused avaldatakse veebisaidil, mille pääseb juurde tasuta.

7.   Kumbki pool esitab teabe tehniliste normide või vastavushindamismenetluste vastuvõtmise ja jõustumise ning lõplike vastuvõetud tekstide kohta, saates WTO-le edastatud esialgse teate kohta addendum’i.

8.   Kumbki pool jätab tehniliste normide avaldamise ja nende jõustumise vahele mõistliku ajavahemiku, et teise poole ettevõtjatel oleks aega kohanduda. „Mõistlik ajavahemik“ tähendab vähemalt kuue kuu pikkust ajavahemikku, välja arvatud juhul, kui see oleks taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhus.

9.   Pool suhtub positiivselt teise poole sellisesse põhjendatud taotlusesse pikendada tehniliste normide vastuvõtmise ja nende jõustumise vahelist ajavahemikku, mis laekub enne lõikes 1 sätestatud märkuste esitamise perioodi lõppu, välja arvatud juhul, kui viivitus oleks taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhus.

10.   Kumbki pool tagab, et tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 10 kohaselt loodud teabekeskus annab teise poole või teise poole huvitatud isikute mõistlikele järelepärimistele vastuvõetud tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste kohta teavet ja vastuseid mõnes WTO ametlikest keeltest.

1.   Kummagi poole tehnilised normid võivad sisaldada või käsitleda üksnes kohustuslikke märgistamis- või etikettimisnõudeid. Sellistel juhtudel kohaldatakse nende tehniliste normide suhtes tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõike 2 põhimõtteid.

2.   Kui pool nõuab toodete kohustuslikku märgistamist või etikettimist, kohaldatakse kõiki järgmisi tingimusi:

1.   Pooled tunnistavad toiduks mittekasutatavate toodete turujärelevalve, nõuetele vastavuse ja ohutuse alase koostöö tähtsust kaubanduse lihtsustamisel ning tarbijate ja muude kasutajate kaitsmisel, samuti jagatud teabel põhineva vastastikuse usalduse loomise tähtsust.

2.   Turujärelevalve sõltumatu ja erapooletu toimimise tagamiseks tagavad pooled

3.   Pooled teevad koostööd ja vahetavad teavet toiduks mittekasutatavate toodete ohutuse ja nõuetele vastavuse valdkonnas ja see võib hõlmata eelkõige järgmist:

4.   Partnerlusnõukogu teeb kõik endast oleneva, et kehtestada 16. lisas võimalikult kiiresti ja eelistatavalt kuue kuu jooksul käesoleva lepingu jõustumisest kord, mille alusel vahetatakse toiduks mittekasutatavate toodete kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) või seda edaspidi asendava süsteemi ning 2005. aasta üldise tooteohutuse määrustiku alusel loodud turujärelevalve ja tooteohutuse andmebaasi või seda edaspidi asendava andmebaasi vahel korrapäraselt teavet toiduks mittekasutatavate toodete ohutuse ning sellega seotud ennetus-, piiravate ja parandusmeetmete kohta.

Nimetatud korras sätestatakse tingimused, mille kohaselt

5.   Partnerlusnõukogu võib kehtestada 17. lisas korra korrapäraseks teabevahetuseks, sealhulgas teabe korrapäraseks vahetamiseks elektrooniliselt, nõuetele mittevastavate toiduks mittekasutatavate toodete suhtes võetud meetmete kohta, mis ei ole hõlmatud lõikega 4.

6.   Kumbki pool kasutab lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt saadud teavet üksnes tarbijate, tervise, ohutuse või keskkonna kaitsmiseks.

7.   Kumbki pool käsitleb lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt saadud teavet konfidentsiaalsena.

8.   Lõigetes 4 ja 5 osutatud korras määratakse kindlaks vahetatava teabe liik, vahetamise tingimused ning konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse normide kohaldamine. Partnerlusnõukogul on õigus võtta vastu otsuseid, et määrata kindlaks 16. ja 17. lisas sätestatud kord või seda muuta.

9.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „turujärelevalve“ turujärelevalveasutuste ja õigusnormide täitmist tagavate asutuste tegevust ja meetmeid, mida viiakse ellu ja rakendatakse poole menetluste alusel (sealhulgas koostöös ettevõtjatega), et võimaldada kõnealusel poolel jälgida või reguleerida toodete ohutust ja vastavust tema õigusnormides sätestatud nõuetele.

10.   Kumbki pool tagab, et kõik meetmed, mida tema turujärelevalve- või nõuete täitmist tagavad asutused võtavad ja mis puudutavad teise poole territooriumilt imporditud toote kõrvaldamist või tagasikutsumist tema turult või selle kättesaadavaks tegemise keelamist või piiramist tema turul põhjustel, mis on seotud õigusnormide rikkumisega, on proportsionaalsed, neis esitatakse meetme aluseks olevad täpsed põhjused ning neist teavitatakse viivitamata asjaomaseid ettevõtjaid.

1.   Kui pool leiab, et teise poole kavandataval tehnilisel normil või vastavushindamismenetlusel võib olla märkimisväärne mõju pooltevahelisele kaubandusele, võib ta taotleda selles küsimuses tehnilist arutelu. Taotlus esitatakse teisele poolele kirjalikult ja selles märgitakse

2.   Pool esitab oma taotluse teise poole kontaktpunktile, mis on määratud vastavalt artiklile 99.

3.   Pooled kohtuvad emma-kumma poole taotluse korral taotluses väljendatud kartuste arutamiseks isiklikult või video- või telekonverentsi teel 60 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ning püüavad küsimuse võimalikult kiiresti lahendada. Kui taotluse esitanud pool leiab, et küsimus on kiireloomuline, võib ta taotleda, et kohtumine toimuks lühema aja jooksul. Sellisel juhul kaalub vastust andev pool taotlust vastutulelikult.

1.   Pooled teevad koostööd tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste valdkonnas, kui see on nende vastastikustes huvides ning ilma et see piiraks nende endi otsuste tegemise ja õiguskorra sõltumatust. Tehniliste kaubandustõketega tegelev kaubanduse erikomitee võib vahetada arvamusi käesoleva artikli või käesoleva peatüki lisade alusel toimuva koostöö kohta.

2.   Lõike 1 kohaldamisel püüavad pooled määrata kindlaks, arendada ja edendada vastastikust huvi pakkuvaid koostöömeetmeid. Need meetmed võivad olla seotud järgmisega:

3.   Käesoleva artikli ja käesoleva peatüki lisade kohast koostööd käsitlevate sätete kohaldamisel tegutseb Euroopa Komisjon liidu nimel.

1.   Kumbki pool määrab käesoleva lepingu jõustumisel käesoleva peatüki rakendamisega tegeleva kontaktpunkti ja edastab teisele poolele kontaktpunkti kontaktandmed, sealhulgas teabe asjaomaste ametnike kohta. Pooled teavitavad teineteist viivitamata kõikidest kõnealuste kontaktandmete muudatustest.

2.   Kontaktpunkt esitab teise poole kontaktpunkti nõudmisel käesoleva peatüki rakendamisega seotud teabe või selgitused mõistliku aja jooksul ja võimaluse korral 60 päeva jooksul taotluse saamise kuupäevast.

1.   Poolte asjaomased asutused teevad tolliküsimustes koostööd, et toetada artiklis 101 sätestatud eesmärkide saavutamist, võttes arvesse oma vastavate asutuste ressursse. Käesoleva jaotise kohaldamisel kohaldatakse 20. mai 1987. aasta konventsiooni kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise kohta.

2.   Pooled arendavad koostööd, tehes muu hulgas järgmist:

3.   Ilma et see piiraks muid käesolevas lepingus ettenähtud koostöövorme, osutavad poolte tolliasutused üksteisele vastastikust haldusabi käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes kooskõlas tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitleva protokolliga.

4.   Igasugune käesoleva peatüki kohane teabevahetus poolte vahel toimub mutatis mutandis vastavalt tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitleva protokolli artiklis 12 sätestatud teabe konfidentsiaalsuse ja kaitse nõuetele ning poolte õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse nõuetele.

1.   Kumbki pool tagab, et tema vastavad tollialased õigusnormid ja tolliprotseduurid

Kumbki pool peaks oma õigusaktid ja tolliprotseduurid korrapäraselt läbi vaatama. Tolliprotseduure tuleks kohaldada ka prognoositavalt, järjepidevalt ja läbipaistvalt.

2.   Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks teevad pooled järgmist:

1.   Kumbki pool kehtestab või säilitab tolliprotseduurid, mis

2.   Sellise vabastamise tingimusena võib pool nõuda tagatist iga veel kindlaks määramata summa kohta käenduse, sissemakse või mõne muu tema õigusnormidega ette nähtud asjakohase vahendi näol. Selline tagatis ei või olla suurem summast, mida pool peab vajalikuks tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude maksmise tagamiseks kogu tagatisega hõlmatud kauba eest. Tagatis vabastatakse, kui see ei ole enam vajalik.

3.   Pooled tagavad, et piirikontrolli ning kaupade impordi, ekspordi ja transiidiga seotud menetluste eest vastutavad tolli- ja muud asutused teeksid kaubanduse hõlbustamiseks omavahel koostööd ja kooskõlastaksid oma tegevust, et kiirendada kaupade vabastamist.

1.   Kumbki pool püüab tolliprotseduuridega seotud nõudeid ja formaalsusi lihtsustada, et vähendada nendega kauplejatele või ettevõtjatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kaasnevat aja- ja rahakulu.

2.   Kumbki pool võtab vastu või jätab kehtima meetmed, mis võimaldavad tema õigusnormides sätestatud kriteeriumidele vastavatel kauplejatel või ettevõtjatel saada kasu tolliprotseduuride täiendavast lihtsustamisest. Sellised meetmed võivad muu hulgas hõlmata järgmist:

3.   Kui pool otsustab võtta ühe neist meetmetest, pakub ta neid lihtsustusi, kui ta peab seda asjakohaseks ja vajalikuks ning kooskõlas oma õigusnormidega kõigile kauplejatele, kes vastavad asjakohastele kriteeriumidele.

1.   Artikli 20 kohaldamisel kohaldatakse ühistransiidiprotseduuri konventsiooni.

2.   Kumbki pool tagab tema territooriumil toimuva ümberlaadimise ja transiidi lihtsustamise ja tõhusa kontrolli.

3.   Kumbki pool edendab ja rakendab piirkondlikku transiidikorda, et lihtsustada kaubandust vastavalt ühistransiidiprotseduuri konventsioonile.

4.   Kumbki pool tagab oma territooriumil kõigi asjaomaste asutuste ja ametite vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et hõlbustada transiitliiklust.

5.   Kumbki pool lubab vedada oma territooriumil impordiks mõeldud kaupa tollikontrolli all sisenemistolliasutusest teise oma territooriumil asuvasse tolliasutusse, kus kaup vabastatakse või vormistatakse.

1.   Kumbki pool võtab vastu või jätab kehtima tollikontrolli riskijuhtimissüsteemi, et vähendada sellise sündmuse tõenäosust ja mõju, mis takistaks tollialaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist, kahjustaks poolte finantshuve või ohustaks poolte ja nende elanike julgeolekut ja ohutust, inimeste, loomade või taimede tervist, keskkonda või tarbijaid.

2.   Tollikontrollid, välja arvatud pistelised kontrollid, põhinevad peamiselt riskianalüüsil, mille puhul kasutatakse elektroonilisi andmetöötlusvahendeid.

3.   Kumbki pool kavandab ja kohaldab riskijuhtimist viisil, mis võimaldab hoida ära meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramise.

4.   Kumbki pool keskendub tollikontrollide ja muude asjakohaste piirikontrollide tegemisel kõrge riskitasemega saadetistele ning kiirendab madala riskitasemega saadetiste vabastamist. Kumbki pool võib oma riskijuhtimise raames valida selliste kontrollide jaoks kaubasaadetisi ka pisteliselt.

5.   Kumbki pool lähtub riskijuhtimisel riskide hindamisest asjakohaste valikulisuse kriteeriumide alusel.

1.   Kaupade vabastamise kiirendamiseks võtab kumbki pool kasutusele või jätab kehtima tollivormistusjärgsed kontrollid, et tagada vastavus tollialastele ja muudele seonduvatele õigusnormidele.

2.   Kumbki pool valib isikud ja saadetised tollivormistusjärgseteks audititeks riskipõhisel viisil, mis võib hõlmata asjakohaste valikulisuse kriteeriumide kasutamist. Kumbki pool teeb tollivormistusjärgsed kontrollid läbipaistvalt. Kui auditeerimisega on seotud mõni isik, teatab pool lõplike tulemuste saamisel viivitamata auditeeritavale isikule auditi tulemustest, isiku õigustest ja kohustustest ning saadud tulemuste põhjustest.

3.   Tollivormistusjärgsete auditite käigus kogutud teavet võib kasutada edasistes haldus- või kohtumenetlustes.

4.   Pooled kasutavad võimaluse korral tollivormistusjärgsete kontrollide tulemusi riskijuhtimise eesmärgil.

1.   Kumbki pool jätab kehtima partnerlusprogrammi ettevõtjate jaoks, kes vastavad 18. lisas kindlaksmääratud kriteeriumidele.

2.   Pooled tunnustavad üksteise volitatud ettevõtjate programme vastavalt 18. lisa sätetele.

1.   Kumbki pool tagab, et tema tollialased õigusaktid ja muud kaubandusega seotud õigusnormid, samuti üldised haldusmenetlused ja kaubandusalane üldteave avaldatakse ja et need on kõikidele huvitatud isikutele hõlpsasti kättesaadavad, vajaduse korral interneti kaudu.

2.   Kumbki pool avaldab viivitamata uued tolli ja kaubanduse lihtsustamisega seotud õigusaktid ja üldised protseduurid võimalikult vara enne selliste õigusaktide või menetluste jõustumist ning avaldab viivitamata nende õigusaktide ja protseduuride muudatused ja tõlgendused. Selline avaldamine hõlmab järgmist:

3.   Kumbki pool tagab, et uute või muudetud õigusaktide, protseduuride ja lõivude või tasude avaldamise ja nende jõustumise vahele jääb mõistlik ajavahemik.

4.   Kumbki pool teeb interneti kaudu kättesaadavaks järgmise:

Kumbki pool tagab, et esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud kirjeldusi, vorme, dokumente ja teavet ajakohastatakse.

5.   Kumbki pool loob või säilitab ühe või mitu teabepunkti, et vastata mõistliku aja jooksul valitsuste, ettevõtjate ja muude huvitatud isikute järelepärimistele tolli- ja muudes kaubandusega seotud küsimustes. Pooled ei nõua järelepärimistele vastamise eest tasu.

1.   Kumbki pool teeb ettevõtjate taotluste alusel oma tolliasutuste kaudu eelotsuseid, milles sätestatakse asjaomaste kaupade kohtlemine. Sellised otsused tehakse kooskõlas otsuse teinud poole õigusaktidega kirjalikult või elektroonilises vormis kindla tähtaja jooksul ja need peavad sisaldama kogu vajalikku teavet.

2.   Eelotsus kehtib vähemalt kolm aastat alates selle kehtivuse alguskuupäevast, välja arvatud juhul, kui eelotsuses märgitu ei ole enam seadusega kooskõlas või kui algse otsuse aluseks olnud faktid või asjaolud on muutunud.

3.   Pool võib keelduda eelotsuse tegemisest, kui taotluses tõstatatud küsimus kuulub läbivaatamisele halduslikus või kohtulikus korras või kui taotlus ei ole seotud eelotsuse kavandatud kasutamise või tolliprotseduuri kavandatud kasutamisega. Kui pool keeldub eelotsust tegemast, teatab ta sellest viivitamata kirjalikult taotlejale, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse.

4.   Kumbki pool avaldab vähemalt järgmise teabe:

5.   Kui pool tühistab eelotsuse, muudab seda või tunnistab selle kehtetuks või tühiseks, teatab ta sellest taotlejale kirjalikult, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse. Pool tühistab või muudab eelotsust või tunnistab selle tagasiulatuvalt kehtetuks või tühiseks, kui eelotsus põhines puudulikul, ebatäpsel, valel või eksitaval teabel.

6.   Poole tehtud eelotsus on eelotsust taotlenud isiku osas sellele poolele siduv. Pool võib ette näha, et eelotsus on taotluse esitaja jaoks siduv.

7.   Kumbki pool vaatab taotleja kirjaliku taotluse korral eelotsuse või selle tühistamise, muutmise, kehtetuks või tühiseks tunnistamise otsuse läbi.

8.   Kumbki pool teeb üldsusele kättesaadavaks teabe eelotsuste kohta, võttes arvesse vajadust kaitsta isikuandmeid ja konfidentsiaalset äriteavet.

9.   Eelotsused tehakse seoses

1.   Kumbki pool kehtestab tulemuslikud, kiired, mittediskrimineerivad ja kergesti teostatavad menetlused, mis tagavad õiguse esitada kaebusi tolli- ja muude pädevate asutuste sellise haldustegevuse, ettekirjutuste ja otsuste peale, mis mõjutavad kaupade importi, eksporti või transiiti.

2.   Lõikes 1 osutatud menetlused on:

3.   Kumbki pool tagab, et kui lõike 2 punkti a kohast vaiet või läbivaatamist puudutavat otsust ei tehta tema õigusnormides sätestatud tähtaja jooksul või põhjendamatu viivituseta, on vaide või kaebuse esitajal õigus vastavalt poolte õigusaktidele otsus halduslikus või kohtulikus korras uuesti edasi kaevata või õigus otsuse halduslikus või kohtulikus korras uuele läbivaatamisele või õigus pöörduda muul viisil õigusasutuse poole.

4.   Kumbki pool tagab, et vaide või kaebuse esitajale esitatakse haldusotsuse põhjendused, et ta saaks vajaduse korral selle edasi kaevata või taotleda otsuse läbivaatamist.

1.   Kumbki pool peab kaubanduse esindajatega õigeaegseid ja korrapäraseid konsultatsioone tolli ja kaubanduse lihtsustamisega seotud seadusandlike ettepanekute ja üldiste protseduuride üle. Selleks säilitab kumbki pool asjakohased konsultatsioonid haldusasutuste ja äriringkondade vahel.

2.   Kumbki pool tagab, et tema vastavad tolli- ja sellega seotud nõuded ja protseduurid vastavad jätkuvalt kaubandusringkondade vajadustele, järgivad parimaid tavasid ning piiravad kaubandust võimalikult vähe.

1.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ajutine import“ tolliprotseduuri, mille alusel võib tuua tolliterritooriumile teatavaid kaupu (sealhulgas transpordivahendeid), mis on tingimuslikult vabastatud imporditollimaksudest ja impordimaksudest, ilma et kohaldataks majanduslikku laadi impordikeelde või -piiranguid, tingimusel et sellised kaubad on imporditud konkreetsel eesmärgil ja ette nähtud reekspordiks kindlaksmääratud aja jooksul ja need ei ole läbi teinud mingeid muutusi, välja arvatud nende kasutamisest tingitud tavaline amortisatsioon.

2.   Kumbki pool lubab ajutiselt importida järgmist liiki kaupu, vabastades need täielikult tingimuslikult imporditollimaksudest ja impordimaksudest ning kohaldamata oma õigusnormides sätestatud majanduslikku laadi impordikeelde või -piiranguid:

3.   Olenemata kaupade päritolust aktsepteerib kumbki pool lõikes 2 osutatud kaupade ajutise impordi eesmärgil teise poole territooriumil välja antud ATA-konventsiooni ja Istanbuli konventsiooni kohast märkmikku, mille on kinnitanud ja taganud rahvusvahelisse garantiiketti kuuluv ühing ning mille on kinnitanud pädev asutus ja mis kehtivad importiva poole tolliterritooriumil.

1.   Võttes arvesse merereiside suurt mahtu ning eelkõige vastavate tolliterritooriumide vahelist suurt ro-ro liikluse mahtu, on pooled kokku leppinud, et teevad koostööd, et lihtsustada sellist transporti ja muid alternatiivseid transpordiviise.

2.   Pooled tunnistavad

3.   Selleks teevad pooled järgmist:

4.   Pooled on kokku leppinud, et soodustavad vastavate tolliasutuste vahelist koostööd kahepoolsetel mereteedel ning vahetavad teavet nendevahelist liiklust korraldavate sadamate toimimise ning kohaldatavate normide ja protseduuri kohta. Nad avalikustavad ja edendavad ettevõtjate teadmisi meetmetest, mida nad on kehtestanud, ja protsessidest, mille sadamad on sellise liikluse hõlbustamiseks kehtestanud.

1.   Tollikoostöö ja päritolureeglitega tegeleva kaubanduse erikomitee

2.   Tollikoostöö ja päritolureeglitega tegeleva kaubanduse erikomitee võib võtta vastu otsuseid või soovitusi seoses järgmisega:

1.   Partnerlusnõukogu võib muuta

2.   Käibemaksualase halduskoostöö ning maksude ja tollimaksude sissenõudmisega tegelev kaubanduse erikomitee võib muuta käibemaksu valdkonnas halduskoostöö tegemist ja maksupettuste tõkestamist ning maksude ja tollimaksudega seotud nõuete sissenõudmisel antavat vastastikust abi käsitleva protokolli artikli 33 lõikes 4 osutatud väärtust.

1.   Pooled kinnitavad oma kindlat tahet omavahelise kaubanduse ja investeeringute arenguks soodsa keskkonna loomisele.

2.   Pooled kinnitavad veel kord reguleerimisõigust oma territooriumil, et saavutada õiguspärased poliitikaeesmärgid näiteks rahvatervise kaitse, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse, ohutuse, keskkonna, sealhulgas kliimamuutuste, avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse või kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitse vallas.

3.   Käesolevat jaotist ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad poole füüsilisi isikuid, kes taotlevad alalist juurdepääsu teise poole tööturule, ega rahvuse, kodakondsuse, elukoha või alalise töötamisega seotud meetmete suhtes.

4.   Käesolev jaotis ei takista poolt kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute sisenemist tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitsmiseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks eelised, mida teine pool saab käesoleva jaotise alusel, või vähendaks neid. Ainuüksi asjaolu, et mõne riigi füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei nõuta, ei käsitata käesoleva jaotise kohaste eeliste olematuks muutmise või vähendamisena.

5.   Käesolevat jaotist ei kohaldata järgmise suhtes:

6.   Käesolevat jaotist ei kohaldata poole ühegi meetme suhtes, mis on seotud selliste kaupade või teenuste riigihangetega, mis on ostetud valitsuse ülesandel, mitte kaubanduslikuks edasimüügiks ega kasutamiseks kauba tarnimisel või teenuse osutamisel kaubanduslikuks müügiks, olenemata sellest, kas kõnealune hange on „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ artikli 277 tähenduses või mitte.

7.   Välja arvatud artikkel 132, ei kohaldata käesolevat jaotist poolte antavate subsiidiumide ja toetuste, sealhulgas valitsuse toetatavate laenude, tagatiste ja kindlustuse suhtes.

1.   Pool võib keelduda andmast teise poole investorile või teenuseosutajale või hõlmatud ettevõttele käesoleva rubriigi käesolevast jaotisest ja IV jaotisest tulenevaid eeliseid, kui keelduv pool võtab vastu või jätab kehtima rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisega, sealhulgas inimõiguste kaitsega seotud meetmed,

2.   Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõiget 1 kohaldatakse käesoleva rubriigi IV jaotise suhtes määral, mil see on seotud teenuse või investeeringuga, millega seoses pool on keeldunud andmast eeliseid käesoleva jaotise alusel.

1.   Selleks et teha käesoleva jaotise sätetesse võimalikke parandusi ja vastavalt oma rahvusvahelistest lepingutest tulenevatele kohustustele vaatavad pooled kooskõlas artikliga 776 läbi oma teenuskaubanduse ja investeeringutega seotud õigusraamistiku, sealhulgas käesoleva lepingu.

2.   Pooled püüavad vajaduse korral vaadata läbi 19., 20., 21. ja 22. lisas sätestatud, nõuetele mittevastavad meetmed ja reservatsioonid ning lühiajalisel ärivisiidil olevate isikute tegevused, mis on sätestatud 21. lisas, et leppida kokku vastastikustes huvides olevad võimalikud parandused.

3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata finantsteenuste suhtes.

1.   Kumbki pool kohtleb teise poole investoreid ja hõlmatud ettevõtteid seoses nende asutamise ja tegevusega oma territooriumil vähemalt sama soodsalt kui oma investoreid ja nende ettevõtteid samasuguses olukorras.

2.   Poole poolt lõike 1 alusel võimaldatud kohtlemine tähendab:

1.   Kumbki pool kohtleb teise poole investoreid ja hõlmatud ettevõtteid seoses asutamisega oma territooriumil vähemalt sama soodsalt kui kolmanda riigi investoreid ja nende ettevõtteid samasuguses olukorras.

2.   Kumbki pool kohtleb teise poole investoreid ja hõlmatud ettevõtteid seoses ettevõtlusega oma territooriumil vähemalt sama soodsalt kui kolmanda riigi investoreid ja nende ettevõtteid samasuguses olukorras.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see poolt laiendama teise poole investoritele või hõlmatud ettevõtetele eeliskohtlemist, mis tuleneb:

4.   Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõigetes 1 ja 2 osutatud „kohtlemine“ ei hõlma investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise korda, mis on sätestatud muudes rahvusvahelistes lepingutes.

5.   Suurema selguse huvides olgu märgitud, et poole ja kolmanda riigi vahel sõlmitud muude rahvusvaheliste lepingute sisuliste sätete olemasolu või nende sätete pelk ametlik ülevõtmine siseriiklikku õigusesse määral, mis on vajalik nende inkorporeerimiseks siseriiklikku õiguskorda, ei kujuta endast iseenesest lõigetes 1 ja 2 osutatud „kohtlemist“. Poole poolt nende sätete alusel võetud meetmed võivad kujutada endast sellist kohtlemist ja seega põhjustada käesoleva artikli rikkumist.

1.   Seoses ettevõtte asutamise või käitamisega oma territooriumil ei kehtesta pool ega pööra täitmisele ühtki järgmist nõuet ega pööra täitmisele ühtki kohustust või kokkulepet:

Käesolevat punkti ei kohaldata, kui litsentsileping sõlmitakse ettevõtte ja poole vahel. Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab litsentsileping iga lepingut, mis käsitleb tehnoloogia, tootmisprotsessi või muude omandiõigusega kaitstud teadmiste litsentsimist.

2.   Pool ei sea oma territooriumil ettevõtte asutamisel või käitamisel eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks ühegi järgmise tingimuse täitmist:

3.   Lõiget 2 ei tõlgendata nii, nagu takistaks see poolt seadmast oma territooriumil ettevõtte asutamise või käitamisega seoses eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks vastavust nõudele paigutada tootmine oma territooriumile või osutada teenust, koolitada või palgata töötajaid, ehitada või laiendada teatavaid rajatisi või viia läbi teadus- ja arendustegevust oma territooriumil.

4.   Käesoleva artikli lõike 1 punkte f ja l ei kohaldata, kui:

5.   Lõike 1 punkte a–c ning lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata kaupade või teenuste kvalifitseerumisnõuete suhtes seoses ekspordi edendamise ja välisabi programmides osalemisega.

6.   Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolev artikkel ei takista poole pädevatel asutustel täitmast muude isikute kui poolte võetud kohustust või kokkulepet, mida see pool ei ole otseselt või kaudselt kehtestanud või nõudnud.

7.   Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata importiva poole kehtestatud nõuete suhtes, mis on seotud soodustariifide või sooduskvootide kohaldamiseks vajaliku kaupade sisuga.

8.   Lõike 1 punkti l ei kohaldata, kui kohus kehtestab või pöörab täitmisele nõude või pöörab täitmisele kohustuse või kokkuleppe poole autoriõigust käsitlevate õigusaktide kohase õiglase tasu maksmiseks.

9.   Pool ei kehtesta ega pööra täitmisele meetmeid, mis on vastuolus tema kohustustega intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu alusel, isegi kui ta on need meetmed loetlenud 19. või 20. lisas.

10.   Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see poolt lubama konkreetse teenuse piiriülest osutamist, kui ta võtab vastu või jätab kehtima sellise teenuse osutamise suhtes piirangud või keelud, mis on kooskõlas 19. või 20. lisas loetletud sektorite, allsektorite või tegevuste suhtes kehtestatud reservatsioonide, tingimuste või kvalifikatsioonidega.

11.   Lõikes 2 osutatud eelise saamise või jätkuva saamise tingimus ei kujuta endast nõuet ega kohustust või kokkulepet lõike 1 kohaldamisel.

1.   Artikleid 128, 129, 130, 131 ja 132 ei kohaldata järgmise suhtes:

2.   Artikleid 128, 129, 130, 131 ja 132 ei kohaldata poole meetmete suhtes, mis on kooskõlas 20. lisas loetletud sektorite, allsektorite või tegevuste suhtes kehtestatud reservatsioonide, tingimuste või kvalifikatsioonidega.

3.   Käesoleva lepingu artikleid 129 ja 130 ei kohaldata ühegi meetme suhtes, mis kujutab endast erandit intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklist 3 või 4, nagu on konkreetselt sätestatud kõnealuse lepingu artiklites 3–5.

4.   Suurema selguse huvides olgu märgitud, et artikleid 129 ja 130 ei tõlgendata nii, nagu takistaksid need poolt kehtestamast teabele esitatavaid nõudeid, sealhulgas statistilistel eesmärkidel, seoses teise poole investorite või hõlmatud ettevõtete asutamise või nende kaudu ettevõtlusega tegelemisega, tingimusel et need ei kujuta endast vahendit nimetatud artiklitest tulenevatest poole kohustustest kõrvalehoidmiseks.

1.   Kumbki pool kohtleb teise poole teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt kui oma teenuseid ja teenuseosutajaid samasuguses olukorras.

2.   Pool võib täita lõike 1 nõude, kui ta võimaldab teise poole teenustele ja teenuseosutajatele vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist kui see, mida ta võimaldab omaenda teenustele ja teenuseosutajatele.

3.   Vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused poole enda teenuste või teenuseosutajate jaoks soodsamaks võrreldes teise poole teenuste või teenuseosutajatega.

4.   Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, nagu nõuaks see kummaltki poolelt asjaomaste teenuste või teenuseosutajate välismaisest olemusest tuleneva ebasoodsa konkurentsiolukorra hüvitamist.

1.   Kumbki pool kohtleb teise poole teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt kui kolmanda riigi teenuseid ja teenuseosutajaid samasuguses olukorras.

2.   Lõiget 1 ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see poolt laiendama teise poole teenustele ja teenuseosutajatele kohtlemisel eeliseid, mis tulenevad järgmisest:

3.   Suurema selguse huvides olgu märgitud, et poole ja kolmanda riigi vahel sõlmitud muude rahvusvaheliste lepingute sisuliste sätete olemasolu või nende sätete pelk ametlik ülevõtmine siseriiklikku õigusesse määral, mis on vajalik nende inkorporeerimiseks siseriiklikku õiguskorda, ei kujuta endast iseenesest lõikes 1 osutatud „kohtlemist“. Poole poolt nende sätete alusel võetud meetmed võivad kujutada endast sellist kohtlemist ja seega põhjustada käesoleva artikli rikkumist.

1.   Artikleid 135, 136, 137 ja 138 ei kohaldata järgmise suhtes:

2.   Artikleid 135, 136, 137 ja 138 ei kohaldata poole meetmete suhtes, mis on kooskõlas 20. lisas loetletud sektorite, allsektorite või tegevuste suhtes kehtestatud reservatsioonide, tingimuste või kvalifikatsioonidega.

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse poole meetmete suhtes, mis mõjutavad majandustegevusega tegelemist, milleks on vajalik järgmiste isikute sisenemine tema territooriumile ja seal ajutiselt viibimine: teise poole füüsilised isikud, kes on ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, lepingulised teenuseosutajad, sõltumatud spetsialistid, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad ja lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud.

2.   Kuivõrd käesolevas peatükis ei võeta kohustusi, kohaldatakse jätkuvalt kõiki poole õigusaktides sätestatud nõudeid, mis käsitlevad füüsiliste isikute sisenemist ja ajutist viibimist, sealhulgas viibimisaega käsitlevaid õigusnorme.

3.   Olenemata käesoleva peatüki sätetest kohaldatakse jätkuvalt kõiki poole õiguses sätestatud töö- ja sotsiaalkindlustusmeetmeid käsitlevaid nõudeid, sealhulgas miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid õigusnorme.

4.   Füüsiliste isikute ärilisel eesmärgil sisenemise ja ajutise viibimisega seotud kohustusi ei kohaldata juhul, kui sisenemise ja ajutise viibimise eesmärk või tagajärg on sekkumine tööturu osapoolte vaidlusse või läbirääkimistesse või sellise vaidluse või selliste läbirääkimiste tulemuse mõjutamine muul moel või sekkumine sellises vaidluses või sellistes läbirääkimistes osalevate füüsiliste isikute töölevõtmisse.

5.   Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: