ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 109

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
30. märts 2021


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/546, 29. märts 2021, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit pressitud alumiiniumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/547, 29. märts 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/1715 seoses süsteemide ADIS ja EUROPHYT loomise ja kasutamise, elektrooniliste loomatervise sertifikaatide, ametlike sertifikaatide, loomatervise/ametlike sertifikaatide ja äridokumentide väljaandmise, elektroonilise allkirja kasutamise ja süsteemi TRACES toimimise korraga ning tunnistatakse kehtetuks otsus 97/152/EÜ ( 1 )

60

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/548, 29. märts 2021, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kiudoptiliste kaablite impordi registreerimise nõue

71

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/549, 29. märts 2021, millega muudetakse 319. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu

77

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

30.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 109/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/546,

29. märts 2021,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit pressitud alumiiniumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), ja eelkõige selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Algatamine

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 14. veebruaril 2020. aastal alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit pressitud alumiiniumi importimisega.

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse (edaspidi „kaebus“) põhjal, mille esitas 3. jaanuaril 2020. aastal alumiiniumitootjate ühendus European Aluminium (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebuse esitaja toodang moodustas pressitud alumiiniumi kogutoodangust liidus üle 25 %. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta.

1.2.   Registreerimine

(3)

Kuna kaebuse esitaja oli esitanud taotluse koos nõutavate tõenditega, kehtestas komisjon komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1215 (2) vaatlusaluse toote impordi suhtes registreerimise nõude vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5. Impordi registreerimise nõue lõppes põhjenduses 5 nimetatud ajutiste meetmete jõustumisega.

1.3.   Ajutised meetmed

(4)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 22. septembril 2020 huvitatud isikutele kavandatud tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta.

(5)

Komisjon kehtestas 12. oktoobril 2020. aastal komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1428 (3) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiinast pärit pressitud alumiiniumi impordi suhtes.

(6)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 29, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 (edaspidi „uurimisperiood“) ning kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.4.   Järgnenud menetlus

(7)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitasid kaebuse esitaja, mitu asjaomase toote kasutajat ja importijat, mitu tarnijat, kes tarnisid liidu tootmisharule toorainet, Hiina Rahvavabariigi valitsus (edaspidi „Hiina valitsus“) ja seitse Hiina eksportivat tootjat kirjalikult teavet, milles tegid ajutise määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta.

(8)

Huvitatud isikute tõstatatud punktid on käesolevas määruses võimalikult suures ulatuses kokku võetud. Mõned tõstatatud punktid olid ebaselged ning alati ei olnud võimalik kindlaks teha, millist alusmääruse artiklit need puudutasid. Huvitatud isikuid kutsuti selgitama mis tahes väiteid, mida nad peavad asjakohaseks, kuivõrd neid ei ole lõplike järelduste avalikustamises käsitletud.

(9)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist võttis ühendust veel kaks importijat, kui valim oli juba moodustatud. Nende panust võeti arvesse nii palju, kui selles protseduurietapis oli võimalik.

(10)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist anti nendele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, võimalus esitada oma seisukohad. Ära kuulati Decora S.A., Vis Promotex d.o.o., Alstom S. A., O. Wilms GmbH & Co, Airoldi Metalli S.p.A (kellega ühinesid O. Wilms GmbH, Kastens & Knauer GmbH & Co. International KG ning Alpha Metall GmbH), Haomei Group (Guangdong Haomei New Materials Co., Ltd. ja Guangdong King Metal Light Alloy Technology Co., Ltd.) ning PMI Group (Press Metal International Ltd. ja Press Metal International Technology Ltd.).

(11)

Airoldi Metalli S.p.A (Airoldi) taotles kohtumist liidu tootmisharuga kooskõlas alusmääruse artikli 6 lõikega 6, millega viimane aga ei nõustunud. Veel käis ta ärakuulamisel kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku juures, kes lükkas tagasi äriühingu väite, et talle alusmääruse artiklis 19a sätestatud eelavalikustamise raames avalikustatud ebapiisav teave rikkus tema kaitseõigusi ärakuulamise eest vastutava ametniku aruandes selgitatud põhjustel.

(12)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Airoldi ärakuulamise eest vastutava ametniku poolse tõlgenduse alusmääruse artiklile 19a, väites, et vajalik oli selle sätte konkreetne lugemine. Pidades aga silmas, et Airoldi seda teemat oma mõtte toetamiseks rohkem ei täpsustanud ning et kõnealuses artiklis on sõnaselge nõue täita artiklis 19 sisalduvaid konfidentsiaalsuskohustusi, jäi komisjon selles asjas oma seisukohale kindlaks.

(13)

Nagu allpool üksikasjalikumalt selgitatud, tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist Alstom S.A. ja Airoldi puhul kaks täiendavat kaugmeetodil ristkontrolli, et enne lõpliku otsuse tegemist kinnitada olulisi teemasid. Samuti kavatses komisjon korraldada täiendava kaugmeetodil ristkontrolli veel ühe importija puhul, mis aga ei olnud viimase piirangute tõttu võimalik.

(14)

Komisjon teatas kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiinast pärit pressitud alumiiniumi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõikidele huvitatud isikutele anti aega, et esitada kõnealuste lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuseid.

(15)

Komisjon sa märkusi paljudelt osalistelt, sealhulgas Hiina valitsuselt, Hiina eksportivatelt tootjatelt, liidu importijatelt, kasutajatelt, liidu tootjatelt, nende tarnijatelt ning erinevatelt esindusühendustelt.

(16)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist anti teatavatele huvitatud isikutele ärakuulamise võimalus kooskõlas algatamisteate punkti 5.7 sätetega. Ära kuulati Decora S.A., Airoldi (kellega ühinesid O. Wilms GmbH, Amari Metals BV ja Alpha Metall GmbH), Bash-tec GmbH, STAKO Sp. z o.o. ja Haomei Group. Lisaks korraldas kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutav ametnik ärakuulamise Shandong Nollvetec Lightweight Equipment Co., Ltd. ja Jilin Qixing Aluminium Industries Co., Ltd tõstatatud punktide ärakuulamiseks.

(17)

Lõplike järelduste avalikustamisele vastamise tähtaja pikendamise toetuseks taotles Airoldi üldise avalikustamisdokumendi itaaliakeelset eksemplari ning väitis, et kui seda dokumenti ei suudeta itaalia keeles võimaldada, rikutakse sellega määrust nr 1/1958, (4) loetuna koos põhiõiguste harta artiklitega 21, 22 ja 41. Komisjon ei olnud selle tõlgendusega nõus ning vastas kirjalikult, et Airoldi tõstatas selle teema alles uurimise väga hilises etapis ja et selle etapini olid nii Airoldi kui ka tema juristid kasutanud edukalt inglise keelt ning seda nii kirjalikus kui ka suulises pikas suhtluses (5). See leidis veelgi tõendamist kogu juhtumi jooksul sagedastes kontaktides komisjoniga. Komisjon tuletas meelde, mis on selle dokumendi olemus, et see ei ole rakendusmäärus, ja jäi oma seisukohale kindlaks. Sellegipoolest võimaldas komisjon Airoldile pikendust vastavalt tema taotlusele kasutada täielikult ära juhtumi algatamisteate sätteid, mis on kooskõlas uurimise lõpuleviimisega kohustuslikke tähtaegu järgides. Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist taotles Airoldi selle dokumendi tõlkimist itaalia keelde. Seda taotlust, milles ei selgitatud mõju Airoldi kaitseõigusele, ei saanud eespool nimetatud põhjustel rahuldada.

(18)

8. veebruaril 2021 avalikustas komisjon lõplikud järeldused huvitatud isikutele uuesti, et võtta arvesse asjaolu, et EL 28st sai EL 27. Komisjon teatas kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses järeldused juhtumi, sealhulgas lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kohta läbi vaadata, et seda muutust kajastada (edaspidi „täiendav lõplike järelduste avalikustamine“). Kõikidele huvitatud isikutele anti aega, et esitada täiendavate lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuseid. Märkusi esitasid Haomei Group, Airoldi ja Euranimi, kes andsid pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist endast teada kui huvitatud isikutest.

(19)

Pärast täiendavat lõplike järelduste avalikustamist anti teatavatele huvitatud isikutele ärakuulamise võimalus kooskõlas algatamisteate punkti 5.7 sätetega. Ära kuulati Haomei Group, Airoldi ja Euranimi. Lisaks korraldas ärakuulamise eest vastutav ametnik 18. veebruaril 2021 ärakuulamise Airoldi tõstatatud punktide ärakuulamiseks. Kõnealusel juhul kordasid komisjoni talitused, et käesolevas uurimises kasutatud konkreetne lähenemisviis oli asjakohane, kuna Ühendkuningriiki käsitleva teabe väljajätmisel järeldustest puudus mõju (seda asjaolu kinnitas liidu tootmisharu ja ükski huvitatud isik seda ei vaidlustanud). Lisaks kinnitati, et täiendav lõplike järelduste avalikustamine sisaldas vajalikke selgitusi, et huvitatud isikud saaksid end kaitsta.

1.5.   Väljavõtteline uuring

(20)

Kuna väljavõttelise uuringu kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 8–20.

(21)

Ajutise määruse põhjenduses 19 osutas komisjon esialgsele kolmest koostööd tegevate eksportivate tootjate kontsernist moodustatud valimile, kes moodustasid 28,1 % koguekspordist. Ajutise määruse põhjenduses 24 osutas komisjon kahest eksportivate tootjate kontsernist moodustatud lõplikule valimile, pärast seda kui selgus tõsiasi, et Liaoning Zhongwang Group küsimustikule ei vastanud. See kahest kontsernist koosnev valim moodustas 20,9 % koguekspordist.

(22)

Selle määruse põhjendustes 206 kuni 210 selgitab komisjon, kuidas ta määras uurimisperioodi kohta kindlaks Hiinast pärit koguimpordi muudetud mahu. Pärast seda muudatust vähenes Hiinast pärit pressitud alumiiniumi hinnanguline impordimaht. Sellest tulenevalt moodustas esialgne kolmest koostööd tegevate eksportivate tootjate kontsernist moodustatud valim 45,3 % ja kahest eksportivate tootjate kontsernist moodustatud lõplik valim 33,7 % uuesti hinnatud impordist.

(23)

Veel kaks eksportivat tootjat põhjendasid nõuetekohaselt oma väiteid, et nad tuleks lisada koostööd tegevate eksportivate tootjate loetellu.

(24)

Pärast nende märkuste arvessevõtmist ajakohastas komisjon ajutise määruse lisa ning täiendas selle määruse lisas olevat koostööd tegevate eksportivate tootjate loetelu nende kahe ettevõttega.

(25)

Üks koostööd tegev eksportiv tootja märkis, et ta oli valimisse arvamiseks liiga väike. Ta väitis, et oma suuruse tõttu on teda karistatud suurima tollimaksu kehtestamisega.

(26)

Komisjon märkis, et sellele eksportivale tootjale ei olnud kehtestatud suurimat tollimaksu. Suurim tollimaks kehtib nende äriühingute suhtes, kes ei teinud uurimise esialgses etapis koostööd ning keda seega ei kantud koostööd tegevate äriühingutena lisas olevasse loetellu. Selliste valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute tollimaks, nagu on väite esitanud eksportiv tootja, on tegelikult väiksem kui ühel eksportival tootjal, kuna see arvutati välja valimisse kuuluvate eksportivate tootjate dumpingumarginaalide kaalutud keskmisena. Seega valiti eksportivate tootjate valim vastavalt alusmääruse nõuetele. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

1.6.   Lisateabe taotlemine ja lõplike järelduste avalikustamisele järgnenud analüüs

(27)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Airoldi, et kuna liidu tootjate juures toimunud kaugmeetodil ristkontrollide üksikasju ei tehtud talle kättesaadavaks, mõjutas see asjaolu tema kaitseõigusi. Aga Airoldi osutatud üksikasjad on konfidentsiaalne äriteave. Samamoodi ei saanud liidu tootjad juurdepääsu teiste huvitatud isikute juures tehtud kaugmeetodil ristkontrolli konfidentsiaalsele äriteabele. Pealegi tehti Airoldile toimikus kättesaadavaks nende kaugmeetodil ristkontrollide versioon, mis on „avatud huvitatud isikutele“. Komisjon väidab seega, et Airoldi kaitseõigusi on täielikult järgitud.

(28)

Mõned huvitatud isikud tõstatasid uusi elemente pärast algatamisteates osutatud faktiliste asjaolude esitamise tähtaega ning pärast lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuste esitamise tähtaega, mida oli pikendust taotlenud osaliste puhul juba kuni 7 päeva pikendatud.

(29)

Eelkõige esitas Airoldi ärakuulamisjärgse ülevaate teatavate väidetega Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) Euroopa Liidust väljaastumise ja üleminekuperioodi lõpu väidetava mõju kohta uurimisele. Ärakuulamisel neid väiteid ei esitatud.

(30)

See ülevaade esitati nii pärast algatamisteates osutatud faktiliste asjaolude esitamise tähtaega kui ka pärast lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuste esitamise tähtaega, mida Airoldi puhul oli juba seitse päeva pikendatud. Tuletatakse meelde, et ei ärakuulamisi ega ärakuulamisjärgseid ülevaateid ei saa kasutada sellise faktiteabe või elementide esitamiseks, mida ei ole veel toimikus, ning seetõttu ei pikenda need täiendavate seisukohtade esitamise tähtaega. Ettevõte esitas samamoodi pärast nõutud tähtaegu veel lisamaterjale, mida ei saanud seetõttu arvesse võtta.

(31)

Sama kehtib Haomei Groupi kohta, kes esitas pärast nõutud tähtaega kaks märkuste komplekti, millest ühes käsitletakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) Euroopa Liidust väljaastumise ja üleminekuperioodi lõpu väidetavat mõju uurimisele.

(32)

Lisaks esitas ka Euranimi märkusi pärast järelduste avalikustamisele vastamiseks nõutavaid tähtaegu ning seega ei saanud neid arvesse võtta, välja avatud täiendavale lõplike järelduste avalikustamisele viitavate aspektide osas.

(33)

Seoses nende elementidega, mis tõstatati väljaspool ajavahemikku, mis on komisjonile vajalik uurimise nõuetekohaseks teostamiseks, märgib komisjon, et esialgses etapis ja ka lõplike järelduste avalikustamisel tehtud järeldused tehti EL 28 andmete põhjal, sest need tehti enne 1. jaanuari 2021. Algatamisteates antud tähtaeg faktiteabe esitamiseks aegus 28. oktoobril 2020 ehk need järeldused tehti tublisti enne Ühendkuningriigi väljaastumise üleminekuperioodi lõppu. See toetab järelduste paikapidavust.

(34)

Lisaks ei ole ükski osaline kogu uurimises võimaldatud ajavahemike jooksul esitanud ühtegi väidet, milles öeldaks (ja veel vähem tõendataks), et meetmed oleksid olnud (või isegi oleksid võinud olla) märkimisväärselt teistsugused, kui Ühendkuningriik oleks nende aluseks olevast teabest välja jäetud.

(35)

Sellega seoses on komisjon vaadanud läbi toimikus oleva teabe, et hinnata, kas EL 28 põhjal tehtud järeldused oleksid kohaldatavad ka EL 27 puhul. Uurimise aspektides, mida edaspidi ei mainita, leidis kinnitust, et EL 28 järeldused on asjakohased ka EL 27 puhul, sest komisjon kinnitas ise, et uurimise jooksul saadud teave oli ka EL 27 puhul liitu esindav ning et mõju oli minimaalne, kui seda üldse esines.

(36)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist väitis Airoldi, et tema märkused Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kohta saabusid õigel ajal, kuna üleminekuperioodi lõpp ja kaubandussuhteid Ühendkuningriigiga käsitlev lõplik määratlus moodustasid „uue asjaolu“. Seda on raske ühitada äriühingu enda väljendatud seisukohaga, mille kohaselt „oli hästi teada, et Brexit ja Ühendkuningriigi lõplik väljaastumine toimuvad 1. jaanuaril 2021“. Igal juhul oli äriühingul võimalik täielikult kasutada oma seaduslikku õigust esitada selles küsimuses märkusi 11. jaanuariks 2021, mis oli lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuste esitamise tähtaeg. Asjaolu, et komisjon pikendas menetluspaindlikkust kasutades seda tähtaega 7 päeva võrra, andis äriühingule täiendava võimaluse seda teha. See aga nii ei olnud, sest märkused, milles taotleti EL 27-l põhineva uurimise taasläbivaatamist, saabusid alles 20. jaanuaril – tükk aega pärast pikendatud tähtaega. Seetõttu ei saa selle väitega nõustuda. Igal juhul vaatas komisjon küsimuse uuesti läbi, nagu eespool kirjeldatud.

(37)

Täiendava lõplike järelduste avalikustamise järel esitas Haomei pärast märkuste esitamise tähtaja pikendamist hilinenult taotluse, milles kordas varem esitatud märkusi. Märkuste hilinenud esitamine ei ole seega vastuvõetav. Esitatud märkusi on igal juhul juba käsitletud põhjendustes 196, 259 ja 270.

1.7.   Individuaalne kontrollimine

(38)

Kaks eksportivat tootjat, Shandong Nollvetec Lightweight Equipment Co., Ltd. ja Jilin Qixing Aluminium Industries Co., Ltd. esitasid märkuse seoses asjaoluga, et komisjon ei kontrollinud eraldi neid kaht äriühingut, vaatamata sellele, et nad olid seda taotlenud ning vastanud küsimustikule. Mõlemad äriühingud väitsid, et nende küsimustiku vastuste tulemusel tuleks neile võimaldada 0 % tollimaksumäär.

(39)

Ajutise määruse etapis teatas komisjon, et otsustab individuaalse kontrollimise alles uurimise lõppetapis. Selgus aga, et nende taotluste kontrollimine oleks olnud koormav ega oleks võimaldanud uurimist alusmääruses kehtestatud ajavahemikul lõpule viia. Peale selle ei olnud esialgsete ja lõplike etappide vaheline täiendav ajavahemik piisav, et komisjon saaks neid taotlusi nõuetekohaselt kaaluda. Seetõttu kinnitas komisjon oma otsust ühtegi individuaalse kontrollimise taotlust mitte rahuldada.

(40)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid samad kaks eksportivat tootjat, Shandong Nollvetec Lightweight Equipment Co., Ltd. ja Jilin Qixing Aluminium Industries Co., Ltd. oma märkusi selle kohta, et neile ei ole võimaldatud individuaalset kontrollimist, ja esitasid märkusi selgituse kohta, mille komisjon esitas põhjenduses 39. Eelkõige väitsid nad, et kaht individuaalse kontrollimise taotlust ei saa pidada väga suureks eksportijate arvuks, mis olnuks komisjoni ülesannetes liialt koormav ning takistanuks uurimise õigeaegset lõpuleviimist.

(41)

Seoses sellega, et lisataotluste läbivaatamine on koormav ega võimalda uurimist õigeks ajaks lõpule viia, soovib komisjon rõhutada, et valimisse kaasatud tootjate, Haomei Groupi ja PMI Groupi kontrollimise protsessis, nagu mainitud ajutise määruse põhjenduses 22, kontrollis komisjon nelja eksportivat tootjat: Guangdong Haomei New Materials Co., Ltd.; Guangdong King Metal Light Alloy Technology Co., Ltd; Press Metal International Ltd. ja Press Metal International Technology Ltd.

(42)

Lisaks hõlmab hinnang selle kohta, kui koormav on täiendavate eksportivate tootjate kontrollimine, kõiki selle väga keeruka juhtumi aspekte ning arvesse võetakse ka COVID-19 pandeemiast põhjustatud piiranguid. Selle täpsemad üksikasjad on esitatud juhtumi toimikus saadaolevas, ärakuulamise eest vastutava ametniku aruandes 13. jaanuari 2021. aasta ärakuulamise kohta.

(43)

Samuti esitati märkusi alusmääruse artikli 9 lõike 6 kohta, milles öeldakse, et koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks ei ületa valimisse kaasatud isikute suhtes kindlaks määratud keskmist kaalutud dumpingumarginaali. Sellega seoses kinnitab komisjon, et nii see on ning et see ongi põhjus, miks koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks on väiksem kui kahest valimisse kaasatud eksportivast tootjast ühe dumpinguvastase tollimaksu tase.

1.8.   Nõue uurimine peatada

(44)

Üks importija, Airoldi pöördus tagasi uurimise peatamise teema juurde, mida arutati ajutise määruse põhjendustes 27 ja 28 ning mis oli ka Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuse sisuks; ombudsman lükkas kaebuse tagasi. Importija väitis, et alusmäärus rikkus osaliste põhiõigusi (kõige märkimisväärsemalt õigust olla ära kuulatud, õigust heale haldusele, võrdõiguslikkuse põhimõtet ning õigust tervisekaitsele), sest selles ei nähtud ette uurimise peatamist sellistes eriolukordades nagu praegune pandeemia.

(45)

Lisaks väitis Airoldi, et kui tõlgendada alusmäärust koos WTO dumpinguvastase lepinguga, tulnuks selles asjaolusid arvestades näha ette pikemad ajavahemikud uurimise lõpuleviimiseks. Selle osalise sõnul on alusmäärus dumpinguvastase lepingu rakendamise meede ning kuna dumpinguvastase lepingu artikli 5 lõikes 10 nähakse ette uurimiste lõpuleviimine kuni 18-kuise ajavahemiku jooksul, oleks Euroopa Liidul õigus teha uurimise tähtaegade puhul erand ja kohaldada dumpinguvastases lepingus mainitud ajavahemikke. Esitatud põhjuste kohaselt oleks kaubanduse peadirektoraat pidanud rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 57 („Lepingu peatamine lepingu sätete kohaselt või osalisriikide nõusolekul“) kohaldamisel küsima ka asjaomaste Hiina ametiasutuste nõusolekut uurimise peatamiseks nende asjaolude tõttu.

(46)

Soovitatud lähenemisviis ei olnud aga õiguslikult võimalik, sest praegust uurimist teostati komisjonile alusmäärusega antud rakendamisvolitusi kasutades. Sel põhjusel ei saa komisjon selles kirjeldatud tähtaegadest kõrvale kalduda. Veelgi enam, vastavalt Euroopa kohtute praktikale saab dumpinguvastasel lepingul olla otsene mõju üksnes väga vähestel asjaoludel, mida käesoleva juhtumi puhul ei ilmnenud, ning seega ei saa dumpinguvastane leping käesoleva juhtumi puhul olla alusmääruse suhtes ülimuslik.

(47)

Vastusena väidab huvitatud isik, et uurimise tähtaegade muutmiseks ei olnud vaja seadusemuudatust, ning mainib oma väite toetuseks komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2020/1173, (6) millega muudetakse alusmäärust – eelavalikustamise kestus muudetakse kolmelt nädalalt neljale nädalale. See pretsedent ei ole aga asjakohane, sest komisjon võttis määruse (EL) 2020/1173 vastu alusmääruse artikli 7 lõike 1 neljanda lõiguga delegeeritud volitusi kasutades ja nende volituste piires. Selliste konkreetsete volituste puudumisel ei saa muuta alusmääruse teatavaid sätteid uurimise lõpuleviimise kohustuslike tähtaegade kohta ega neist kõrvale kalduda.

(48)

Lisaks peeti peatamistaotlust selle väitega seoses praegustel asjaoludel igal juhul ebaproportsionaalseks, sest komisjoni talitused said uurimist ellu viia ning osalised selles sisukalt osaleda, vaatamata COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud piirangutele. Airoldi esitas need väidetavad põhiõiguste rikkumised kaebuse vormis ka Euroopa Ombudsmanile, kes märkis, et COVID-19 kriisist põhjustatud probleeme arvesse võttes oli komisjon tähtaegu pikendanud suurimas võimalikus ulatuses. Samuti märkis Euroopa Ombudsman, et tähtaegade edasine pikendamine oleks võinud kahjustada komisjoni suutlikkust täita oma kohustusi lõpetada dumpinguvastane uurimine õigusaktides sätestatud tähtaegadeks; need kohustused olid talle siduvad. Seega järeldas Euroopa Ombudsman, et komisjon tegutses põhjendatult, ning sulges juhtumi, tuvastamata haldusomavoli (7).

(49)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Airoldi väidet, et komisjon tegi valesti, kui lükkas tagasi tema taotluse uurimine peatada. Pidades aga silmas, et uusi väiteid ei esitatud, kinnitab komisjon, et selle väitega ei saa nõustuda.

(50)

Importija taotles ka juurdepääsu mõnedele komisjoni sisedokumentidele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1049/2001 (8). Taotluse puhul ja sellele vastamisel järgiti kõnealuse määruse sätteid ning seega ei moodusta need käesoleva uurimise osa.

(51)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Haomei Group, et komisjon on teatavaks teinud ELi ja Hiina vahelise laiaulatusliku investeerimislepinguga seotud läbirääkimiste põhimõttelise lõpetamise. Ta väitis, et uurimine tuleks edasi lükata, et võimaldada menetlusega seotud osalistel hankida laiaulatusliku investeerimislepingu kohta rohkem teavet ning esitada nõuetekohane kirjalik arvamus selle mõju kohta pooleliolevale menetlusele. See väide ei ole asjakohane, kuna laiaulatuslik investeerimisleping hõlmab investeerimisküsimusi, mis ei muuda ega mõjuta mingil viisil kaubanduse kaitsemeetmete kohaldamist, ning seega ei ole see vastuvõetav.

(52)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist kordas ja laiendas Haomei Group oma väiteid uurimise edasilükkamise kohta, kuid need ei muutnud põhjenduses 51 esitatud järeldust, et kõnealused väited ei ole asjakohased. Peale selle ei olnud Haomei Groupi väite kordamine lõplike järelduste täiendava avalikustamise seisukohast oluline ja oli seega esitatud väljaspool nõutud tähtaegu.

(53)

Lisaks sellele väitis Haomei Group pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist, et uurimine tuleks lõpetada, kuna nende väited dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta on tugevad. Kuna need väited on käesolevas määruses tagasi lükatud, kinnitas komisjon, et uurimise lõpetamiseks ei ole põhjust.

1.9.   Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(54)

Kuna uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendus 29.

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Toote määratlusega seotud väited

(55)

Üks eksportiv tootja tegi ettepaneku hinnata dumpingut ja kahju turusegmendi kaupa.

(56)

Nagu ajutises määruses, muu hulgas põhjendustes 43–47 ja käesolevas jaotises selgitatud, on toodetel, millele tavapäraselt osutatakse kui pressitud alumiiniumist toodetele, samasugused füüsilised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ning seega kuuluvad need vaatlusaluste toodete alla. Kuigi teatavat pressitud alumiiniumi saab kasutada üksnes konkreetsetes rakendustes, tuleneb see asjaolust, et need tooted on erilahendused ning toodetud nimelt nende ettenähtud kasutusteks. Kaubandusliku tava kohaselt on hakatud tegema arvukalt eristusi, sealhulgas kõva- ja pehmesulamite, keskmiste ja suurte profiilide, standardsete ja eriprofiilide ning erirakendustes kasutatavate pressitud alumiiniumi toodete vahel. Uurimine on näidanud, et kuigi paljud tootjad tegutsevad neist kategooriatest mitmes, toodavad nad vastavalt oma masinate tehnilistele omadustele ning vastavalt erinevate klientide nõudmistele. Veelgi enam, mis puudutab sulameid, siis selgus uurimisest, et olemas on mitmeid alumiiniumisulameid ning et teatavaks rakenduseks võivad sobida erinevad sulamid. Lisaks, nagu on selgitatud käesoleva määruse põhjenduses 197, väitsid erinevad osalised, et turgu tuleks eespool nimetatud kriteeriumide alusel eristada. Kuna aga erinevate toodete vahel ei ole selget eraldusjoont või eristavat kriteeriumi, tuleks dumpingut ja kahju hinnata sellele vaatamata liidu tootmisharu kui terviku kohta, tagades toodete nõuetekohase võrreldavuse. Seetõttu lükati see segmenteerimist puudutav väide tagasi.

(57)

Üks importija (Airoldi) väitis, et CN-koodi 7610 90 90 määratlus ja kohaldamisala on ebatäpne ning et komisjon eksis, kui arvas selle koodi alla kuuluva impordi vaatlusaluste toodete impordistatistika hulka.

(58)

Esiteks ei kuulu CN-koodi määratlus ja sellega hõlmatud tooted käesoleva uurimise ega kaubanduse kaitset käsitlevate õigusaktide kohaldamisalasse, vaid selle puhul järgitakse ELi klassifitseerimiseeskirju. Mis puudutab aga CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluvate toodete lisamist käesolevasse uurimisse, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 218–223, siis oli komisjon juba osutanud, et selle koodi alla kuuluva vaatlusaluse toote osakaal võiks olla kaebuse esitajate algsest hinnangust väiksem. See ei mõjuta asjaolu, et tolliklassifikatsioonis kuulub vaatlusalune toode praegu nimelt eespool nimetatud koodi alla. Lõplikku otsust selle küsimuse kohta sisaldavad käesoleva määruse põhjendustes 206–210 esitatud analüüs ja järeldused.

(59)

Airoldi pöördus pärast lõplike järelduste avalikustamist tagasi eelmises põhjenduses mainitud teema juurde. Ta kordas oma väiteid ning mainis, et kõnealuse CN-koodi puhul on olemas mitmesugust siduvat tariifiinformatsiooni. Sellise siduva tariifiinformatsiooni olemasolu aga ei tähenda, et teatav selle koodi all toimuv import ei kuuluks vaatlusaluse toote alla. Seda teemat käsitletakse täpsemalt peatükis 4.3 „Asjaomasest riigist pärit import“.

(60)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks kasutaja (Alstom), et komisjon, kes lükkas tagasi tema toote väljajätmise nõude, ei mõistnud tema imporditavate toodete keerukat iseloomu, kuna raudteel kasutatav pressitud alumiinium kujutab endast teistsuguste põhiomadustega toodet kui muud menetluse kohaldamisalasse kuuluvad alumiiniumtooted. Nende puhul järgitakse spetsiaalseid standardeid ning need peavad vastama nõudlikele omadustele, mis on nende ettenähtud kasutuse puhul nõutavad, sealhulgas hälve, mikrostruktuur, kasutuseks sobivate sulamite valik, väsimusenõuded, tihedus, katsetamine, pressõmbluste mehaaniliste omaduste ja usaldusväärsuse nõuetelevastavus, millel on tootele otsene mõju, et tagada reisijate ülim turvalisus. See oleks vastupidine muudele nõudetoodetele, mille puhul eritellimusel omadus seostuks üksnes toote välimust mõjutavaid omadusi nagu selle pikkus, laius, mass või viimistlus (nt mõõtu lõigatud, poleeritud jne) ja mitte toote olemuslikke omadusi puudutavate nõuetega. Vastavus erinevatele tootenõuetele eeldaks eraldusjoont raudteeomaste toodete ja muudeks kasutusteks ettenähtud toodete vahel. Viimaks väitis kasutaja, et varasematel juhtudel jättis komisjon tooted uurimisest välja nende kasutuse ja tootmisprotsessi alusel (eelkõige viitab osaline teatavate valanditega (9) seotud meetmetele ning äsja alustatud uurimisele Hiinast pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete kohta) (10).

(61)

Isegi kui neid väiteid oleks piisavalt põhjendatud, ei vaidlusta komisjon paljude, sealhulgas raudteesektoris kasutatavate pressitud alumiiniumist toodete keerukust ega asjaolu, et erinevatel tooteliikidel võivad olla erinevad eriomadused, kasutused või tootmisprotsess; et nende puhul võivad kehtida erinevad tootestandardid; või et kõik seda tüüpi tooted ei pruugi olla universaalselt asendatavad. Aga oma kaalutlusruumi piires peab komisjon vaatlema iga juhtumi eripärasid ning eeskätt, põhikriteeriumina, kas erinevatel liikidel on ühed ja samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused. Selle juhtumi puhul ei lükanud liigiga seotud erijoonte kohta esitatud teave ümber asjaolu, et vaadeldavatel liikidel on ajutises määruses kirjeldatud ühesugused põhiomadused, olenemata sellest, millises sektoris neid kasutatakse. Pealegi toodavad ja müüvad nii eksportivad tootjad kui ka liidu tootmisharu raudteesektori teenindamiseks mõeldud pressitud alumiiniumi. Seega kuulub raudteesektorile suunatud pressitud alumiinium dumpingut, kahju ja liidu huvide kaalutlusi hindava uurimise kohaldamisalasse. Seetõttu ei olnud võimalik väidetega nõustuda.

(62)

Mis puutub raudteesektori jaoks mõeldud pressitud alumiiniumi, siis taotlesid kaks eksportivat tootjat (Shandong Nollvetec Lightweight Equipment Co., Ltd. ja Jilin Qixing Aluminium Industries Co., Ltd.) samuti, et need tooted jäetaks tootemääratlusest välja. Nende tootjate esitatud väited puudutasid spetsiaalsete ja üldistest rakendustest nõudlikumate standardite ja tootmisprotsesside olemasolu. Nagu eespool selgitatud, on tootemääratlusse hõlmatud toodetel, nimelt ajutise määruse põhjendustes 38–41 mainitud toodetel ühed ja samad põhiomadused, vaatamata sellele, et need vastasid lisaks ka teatud rakenduste või sektorite kohta kehtivatele standarditele.

(63)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid üks liidu ühendus (UNIFE), üks kasutaja (Alstom) ja kaks eksportivat tootjat (Jilin Qixing ja Shandong Nollvetec) väiteid, mida nad olid esitanud raudteesektoris kasutatava pressitud alumiiniumi väljajätmise toetuseks.

(64)

Samuti väitis Alstom, et komisjon ei olnud toote väljajätmise taotluse hindamisel võtnud piisavalt arvesse, kas toodete vahel esines konkurentsisuhe. Aga nagu mainitud põhjenduses 61, toodavad ja müüvad nii eksportivad tootjad kui ka liidu tootmisharu raudteesektori teenindamiseks mõeldud pressitud alumiiniumi. Seega konkureerivad need teineteisega. Lisaks on uurimises leidnud kinnitust ebaausate kaubandustavade mõju selle sektori täiendavate tooteliikide tootmisele ning liidu suutlikkus seda õiglaste kaubandustingimuste korral teha. See väide lükati seetõttu tagasi.

(65)

Veel väitis Alstom, et komisjon ei olnud kohtupraktikat nõuetekohaselt arvesse võtnud. Teatavate valanditega seotud juhtumi kohta väitis Alstom, et toodete väljajätmise põhjendusest osa moodustas EN standardi olemasolu. Praegusel juhul väitis Alstom, et komisjon ei ole selgitanud, miks ei ole EN standardi olemasolu asjakohane tegur. Nagu põhjenduses 61 osutatud, ei vaidle komisjon vastu, et iga kasutajasektor ostab teatud omadustega tooteid. Sellist laadi eristamine kehtib aga kõigi kasutajasektorite suhtes ning on seotud sektori tehniliste nõuetega. Jällegi, EN standardite olemasolu raudteesektoris ei mõjuta asjaolu, et standardiga hõlmatud pressitud alumiinium on samade põhiomadustega kui muudes rakendustes kasutatavad tooted. Jalatsitega seotud juhtumi puhul (11) jäeti teatavad tooted uurimise kohaldamisalast välja suuresti põhjusel, et nende toodete põhiomadused ei olnud samad. See ei ole praegu asjakohane, kuna nüüd on põhiomadused samad. Jalatsite juhtumi puhul võib ühe näitena tuua, et need erinevused põhjustasid erinevaid impordi- ja hinnasuundumusi – selle kohta ei ole isegi ühtegi väidet esitatud. Kokkuvõtteks leidis kinnitust, et selle väitega ei saa nõustuda.

(66)

Veel üks kasutaja (Carl Prinz), tootja, kes valmistab põrandakatetele tehnoloogilisi lahendusi, väitis, et kehtivate standardite ja nõutavate vähendatud hälvete tõttu, aga ka seetõttu, et tootmises on vaja spetsiaalseid presse ja muid valmistamisriistu, ei saa nende imporditavaid tooteid võrrelda standardsemate imporditavate toodetega ning need tuleks seega uurimisest välja jätta.

(67)

Ka selle väitega ei saanud nõustuda, nagu eelmise kasutaja puhul. Esiteks müüsid nii eksportivad tootjad kui ka liidu tootmisharu suures valikus tooteid; samas tagati tooteliikide eristamisega, et võrreldi võrreldavate toodete hindu. Teiseks, olenemata tehnilistest nõuetest, mis muudavad teatava toote ja selle kasutuse väga spetsiifiliseks, on sel siiski samad põhiomadused kui vaatlusalusel tootel.

(68)

Üks eksportiv tootja (Fuyao) taotles, et uurimisest tuleks välja jätta autode lisatarvikute puhul kasutatavad pressitud tooted. Selle eksportiva tootja väitel ei võtnud komisjon arvesse, et need pressitud tooted erinesid muudest, näiteks ehitussektoris kasutatavatest pressitud toodetest. Oma väite toetuseks ütles eksportiv tootja, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib komisjon võtta arvesse „erinevaid tegureid, näiteks muu hulgas toodete füüsilisi, tehnilisi ja keemilisi omadusi, kasutust, asendatavust, tarbijate arusaama, turustuskanaleid, tootmisprotsessi, tootmiskulusid ja kvaliteeti“ (12). Sel põhjusel väitis eksportiv tootja, et tema eksporditavad tooted tuleks välja jätta, sest nende lõppkasutus on teistsugune kui muudel toodetel, mille kohta meetmed kehtivad. Veelgi enam, oma väite toetamiseks mainis eksportiv tootja ka seda, et komisjon jättis ajutise määruse põhjenduses 41 uurimisest välja terve rea tooteid (nagu alamkoostud, keevistorud ning lõpptoote komplektid) ega põhjendanud seda.

(69)

Nagu põhjenduses 56 on nende väidetega seoses märgitud, et kuigi teatavat pressitud alumiiniumi saab kasutada üksnes konkreetsetes rakendustes teatavas turusektoris, tuleneb see asjaolust, et need tooted on erilahendused ning toodetud nimelt ettenähtud kasutuseks. Uurimine näitas, et erinevate toodete vahel puudub selge eraldusjoon või eristav kriteerium, mis õigustaks segmendikaupa analüüsimist. Komisjon tegi hoopis järelduse, et kõige asjakohasem lähenemisviis dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatud kahju hindamisel on vaadelda kõiki tooteliike koos ning samas tagada, et kõik tooted, mida võrreldakse, oleksid võrreldavad. Mis puudutab ajutise määruse põhjenduses 41 mainitud väljajätmisi, siis need tulenevad kaebuste esitajate tehtud valikust seoses asjakohase tootemääratlusega, mis on kannatanud kahjustava dumpingu mõju all. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(70)

Üks kasutaja (Stako Sp. z o.o.), kes impordib ühepoolsete tariifide peatamise alla kuuluvaid kõrgsurveanumates kasutatavaid alumiiniumtorusid, väitis, et kõnealuse tariifide peatamise puhul oleks vaja need tooted meetmete kohaldamisalast välja jätta. See väide esitati tunduvalt hiljem, kui oli selliste taotluste esitamise tähtaeg, st 10 päeva pärast algatamisteate kuupäeva. Äriühing väitis, et kuna imporditavat toodet liidus ei toodeta, ei oleks see import määratluse kohaselt saanud liidu tootmisharule kahju põhjustada ning tuleks seega välja jätta.

(71)

Lisaks selgitas kaebuse esitaja välja ühe liidu tootja, kes suudab ja on valmis seda toodet tootma ja tarnima.

(72)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis see kasutaja, et viidatud liidu tootja või liidu mis tahes muu tootja ei suudaks asjaomaseid õhenduskoolutatud torusid tarnida ja et neid saab hankida üksnes Hiinast. Seetõttu taotles see kasutaja komisjonilt nende toruliikide väljajätmist.

(73)

Siis märkis European Aluminium, et veel üks võrreldavat protsessi kasutav liidu tootja suudab sobivat toodet tarnida, ning märkis, et liidu tootjad on võimelised tootma mis tahes pressitud alumiiniumist toodet.

(74)

Komisjon märkis, et Stako võttis ühendust uurimise hilises etapis ning et allesjäänud aja jooksul ei olnud tal võrreldava protsessi kasulikkuse kohta võimalik järeldust teha. Lisaks leidis Stako ärakuulamisel kinnitust, et liidus viiakse ellu õhenduskoolutamise protsessi.

(75)

Veelgi enam, tariifide peatamise alla kuuluvatel toodetel on samad põhiomadused kui vaatlusalusel tootel.

(76)

Nendel põhjustel ei saanud väljajätmistaotlust aktsepteerida.

(77)

Üks kasutaja (Bi Silque S.A.), kes impordib ühepoolsete tariifide peatamise alla kuuluvaid õõnesprofiile, taotles samuti nende toodete väljajätmist meetmete kohaldamisalast, kuigi ta tegi seda tunduvalt hiljem, kui oli selliste taotluste esitamise tähtaeg. Äriühing väitis, et liidu turul esines tarnenappus ning et seetõttu tuleks see import tootemääratlusest välja jätta. Seda küsimust kommenteeris üks sõltumatu importija ning tema toetas väidet.

(78)

Kaebuse esitaja aga selgitas välja neli liidu tootjat, kes suudavad ja on valmis neid tooteid tootma ja tarnima. Praegusel juhul näib, et selle kasutaja imporditavatel toodetel on samad põhiomadused kui vaatlusalusel tootel, ning sel põhjusel tuleks väljajätmistaotlus tagasi lükata.

(79)

Üks liidu kasutaja (Forest Group Nederland B.V.) väitis, et tema Hiina tarnija või toode, mida ta müüb, tuleks uurimisest välja jätta, sest toodet ei müüda dumpinguhinnaga. See väide esitati tunduvalt hiljem, kui oli selliste taotluste esitamise tähtaeg. Igal juhul näib, et see väide tuleneb dumpinguvastase menetluse vääriti mõistmisest. Isegi kui leitakse, et üks eksportiv tarnija ei tegele dumpinguga (mis ei ole praegusel juhul teemakohane, sest kõnealune eksportiv tootja ei teinud uurimises koostööd), ei ole see põhjus jätta toode uurimise kohaldamisalast välja. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(80)

Ühe eksportiva tootja (Match Foshan Sanshui Hardware Products Company Ltd.) nimel laekus taotlus dumpinguvastastest tollimaksudest vabastamiseks põhjendusega, et majanduslikuks toimetulekuks tugineb äriühing suures osas oma ekspordile ning et kuna teda ei võetud valimisse, ei saanud ta tõendada, et ei tegele dumpinguga. See väide esitati tunduvalt hiljem, kui oli selliste taotluste esitamise tähtaeg. Kuna need elemendid ei anna alust väljajätmiseks, tuleks taotlus tagasi lükata.

(81)

Üks importija (O. Wilms GmbH & Co) taotles, et tema imporditav toode tuleks tootemääratlusest välja jätta, sest see nõuab spetsiaalset viimistlust ja pikki heakskiitmisprotsesse ning seda müüakse liitu kõrge hinnaga. See väide esitati tunduvalt hiljem, kui oli selliste taotluste esitamise tähtaeg. Kuna need elemendid ei anna alust väljajätmiseks ning tootel on samad põhiomadused kui vaatlusalusel tootel, tuleks taotlus tagasi lükata.

(82)

Äriühing, mis kasutab vaatlusalust toodet liidus pildiraamide tootmiseks (Mavanti B.V.), väitis, et meetmete tõttu kannatab ta kulude suurenemise all, mistõttu satub äriühing ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes Hiinast pärit lõpptoodetega (st pildiraamidega), mille suhtes ei kehti dumpinguvastased tollimaksud. Seetõttu tegi kasutaja ettepaneku tootemääratlust laiendada, et see hõlmaks muid lõpptooteid nagu pildiraamid. See väide esitati tunduvalt hiljem, kui oli selliste taotluste esitamise tähtaeg. Kuna lõpptooted on tootemääratlusest välja jäetud ning ei oleks sobiv tootemääratlust pärast uurimise algatamist laiendada, ei saa ka selle taotlusega nõustuda.

(83)

Kokkuvõtteks otsustas komisjon, et ei olnud mingit alust jätta eespool esitatud taotlustes osutatud tooteid uurimise tootemääratlusest välja.

(84)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis veel kaks muud kasutajat (Decora ja Bash tec), et nende imporditavad tooted tuleks uurimisest välja jätta nende eriomaduste, liidu tootjate tarnete nappuse või puudumise või liidu tootjate kõrgete hindade tõttu.

(85)

Need kasutajad esitasid üksikasju esialgsetest aruteludest, mida nad olid liidu tootjatega pidanud neilt pressitud alumiiniumi hankimiseks.

(86)

European Aluminium kordas, et kasutajad ei peaks enam lootma kahjustavast dumpingust kasusaamisele, nagu nad on varem teinud. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et pressitud alumiiniumi toodetakse tellimisel ning et liidu tootmisharul on vaba tootmisvõimsust. European Aluminium osutas liidu tootjatele, kes suudavad vastata nõutavatele spetsifikatsioonidele.

(87)

Komisjon märkis, et need kasutajad olid alustanud arutelusid võimalike liidu tarnijatega ning et kasutajatel on praegu käsil meetmete olemasoluga kohanemise protsess. Seetõttu ei saa järeldada, et liidu tootmisharul puudub suutlikkus või valmidus tarnida eespool mainitud tooteliike.

(88)

Seega jääb komisjon kindlaks oma seisukohale, et nende kasutajate taotlusi toodete väljajätmiseks ei saa aktsepteerida.

(89)

Üks kasutaja (Mat-Inter) väitis, et tootemääratlus on ebaselge ning et ta riskib oma toodete liigitamisega vaatlusaluseks tooteks. Vaatamata asjaolule, et see kasutaja ei esitanud selget väidet oma toodete omaduste ning ebakindla liigitamise põhjuste kohta (sealhulgas asjaolu, et ta mainis oma põhjendustes kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 7904, mida käesolev uurimine aga ei hõlma), tasub tuletada meelde, et tootemääratlus on esitatud ka käesoleva määruse regulatiivosas ning et selle praktiline rakendamine on impordi toimumise liikmesriigi tolliasutuste pädevuses.

2.2.   Veel üksikasju tootemääratluse kohta

(90)

Mitmed osalised küsisid, kas nende eksport kuulub vaatlusaluse toote alla. Selgituse pakkumiseks ja valesti liigitamise ohu vähendamiseks esitab komisjon veel üksikasju tootemääratlusest väljajätmiste, eelkõige „alamkoostude“ ja „lõpptoote komplektide“ kohta, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 41.

(91)

Tootemääratlusse ei kuulu alamkoostude moodustamiseks ühendatud tooted (nt keevitamisega või kinnitustega). Tooteid esitletakse alamkoostutena tavaliselt vaid siis, kui alamkoost on ette nähtud lisamiseks suuremasse üksusesse, näiteks lõpptootesse või koostusse, ning kui toodete sel viisil müümine on majanduslikult piisavalt põhjendatud.

(92)

Samamoodi peab olema majanduslikult piisavalt põhjendatud toodete müümine „lõpptoote komplektidena“, mis hõlmavad kõiki „komplekti“ koostamisest tulenevaid lõpptoote omadusi ning on oma ettenähtud lõppkasutuseks (selle lõpptoote koost) otseselt valmis ja täielik.

(93)

Selliste toodete liigitamise ja tollikontrolli hõlbustamiseks luuakse mõlemale väljajäetavale tootele spetsiaalsed TARICi koodid.

(94)

Kõik muud uurimisalust toodet, vaatlusalust toodet, samasugust toodet ja tootemääratlust käsitlevad ajutise määruse aspektid on kinnitatud.

3.   DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1.   Normaalväärtus

(95)

Mitu huvitatud isikut ja Hiina valitsus esitasid märkusi oluliste moonutuste puudumise kohta Hiinas.

(96)

Oma märkustes ajutise määruse kohta väitis Haomei Group, et nad esitasid tõendid, mis põhjendavad alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaldamist normaalväärtuse arvutamisel. Eelkõige vaidles Haomei Group vastu oluliste moonutuste esinemisele oma äriühingutes ning väitis, et nad on esitanud piisavalt tõendeid, mis näitavad nende vastavust alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud tingimustele ning mis eeskätt tõendavad, et tööjõukulude, laenude ja energia valdkonnas ei ole moonutusi.

(97)

Nagu põhjendustes 77 ja 79 üksikasjalikult selgitatud, kordas komisjon, et artikli 2 lõikes 6a käsitleb ta ühe või mitme selles sättes loetletud elemendi, sealhulgas, kuid mitte ainult tööjõukulude, laenude ja energia võimalikku mõju. Nagu samades põhjendustes samuti selgitatud, on alguspunktiks oluliste moonutuste olemasolu ning nende mõju hindadele ja kuludele tehakse kindlaks pigem riigi kui iga äriühingu kohta. Samal ajal, nagu on osutatud ajutise määruse põhjendustes 81, võivad normaalväärtuse väljaarvutamise allikad artikli 2 lõike 6a teise lõigu kolmanda taande metoodika kohaldamisel hõlmata omamaiseid kulusid, kuid seda üksnes siis, kui tõese ja asjakohase tõendusmaterjali põhjal on kindlalt tõestatud, et need ei ole moonutatud. Seega, isegi kui esitatud tõenditest nähtuvalt ei mõjutanud neid osalisi tööjõukulude, laenude ja energia valdkonna moonutused – quod non –, ei mõjutanud see iseenesest artikli 2 lõike 6a kohase metoodika kohaldamist. Igal juhul, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 82 ja 83, ning asjakohaste riigi tasandi lisatõendite puudumisel ei olnud Haomei Groupi väited moonutuste puudumise kohta põhjendatud ühegi faktilise tõendiga ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 77, 79, 81 ja 83 järeldused.

(98)

Teiseks täheldas Haomei Group, et ajutises määruses kritiseeritakse Hiina majandussüsteemi, tehakse üldisi avaldusi Hiina valitsuse mõju kohta suurematele tootmisharudele ning vihjatakse, et kesk- ja provintsiasutuste poolse plaanimisega kaasneb Hiina äriühingute rahalise olukorra leevendamine pangandussüsteemi kaudu. Esiteks rõhutas Haomei Group, et Euroopa valitsused võimaldavad Euroopa tootjatele samuti hüvesid, mida tuleks arvesse võtta. Teiseks märkis Haomei Group, et nende kohta ei kehtinud ükski alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b loetletud ja ajutise määruse punktis 70 osutatud tegur, sest Haomei Group kuulub täielikult eraõiguslikele äriühingutele, mille üle Hiina valitsus ja/või Hiina Kommunistlik Partei (HKP) ei teostanud üheski vormis kontrolli ega suunamist. Veelgi enam, Haomei Groupi juhatusse ei kuulunud eespool nimetatud institutsioonide liikmeid.

(99)

Esimese väite kohta märkis komisjon ajutise määruse põhjenduses 71, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b analüüsitakse ühe või mitme selles sättes loetletud moonutava elemendi võimalikku mõju hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Selle menetluse kontekstis ei ole teiste turgude kulustruktuuril ja hinnakujundusmehhanismidel, sealhulgas üldise ja põhjendamatu rahalise toetusega seotud küsimustel, näiteks ELis väidetavalt antud üldistel toetustel mitte mingisugust tähtsust (13). Teiseks, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 77 ning seejärel põhjenduses 103, olid mõlemad eksportivad tootjad erinevas vormis antava toetuse saamiseks kõlblikud, olenemata sellest kas nad olid era- või avaliku sektori asutused.

(100)

Lisaks täheldab komisjon, et Haomei Groupi väide, nagu oleksid mõlemad äriühingud vabad valitsuse või partei mõjust, ei vasta tegelikkusele. Esiteks tuletab komisjon meelde ajutise määruse põhjendustes 86–90 ning jaotistes 3.2.1.3–3.2.1.5 osutatud märkimisväärset tõendikogumit ja järeldusi, millest nähtub valitsuse ja HKP mõju ulatus ja levik Hiina majanduses, sealhulgas alumiiniumisektoris. Ei Haomei Group ega ükski teine huvitatud isik ei ole esitanud ühtegi tõendit nende järelduste kummutamiseks ega ümberlükkamiseks. Sellest piisaks juba sisulisest seisukohast nende väidete tagasilükkamiseks. Igal juhul teatatakse komisjoni tehtud uurimistöö kohaselt Haomei Groupi veebisaidil, et äriühing osaleb partei tugevdamise tegevustes, näiteks töötajate harimise tegevuses teemal „Xi Jinpingi mõtted Hiina-päraste joontega sotsialismist uuel ajastul, põhiseadusest, partei põhikirjast ja eeskirjadest, Hiina Kommunistliku Partei 19. rahvuskongressi vaimust, partei 19. keskkomitee neljanda täiskogu istungi vaimust, Xi Jinpingi oluliste Guangdongi käsitlevate juhiste vaimust […]“ (14). Veelgi enam, Foshan Nanhai alumiiniumprofiilitööstuse liidu veebisaidil esitleb äriühing end kui „ettevõtet, mille kvaliteetne areng juhindub partei tugevdamisest“, ning veebilehel kirjeldatakse Haomei Groupi veel järgmiselt: „Haomei New Materials on pikka aega juhindunud Xi Jinpingi mõtetest Hiina-päraste joontega sotsialismist uuel ajastul, on põhjalikult uurinud ja rakendanud Hiina Kommunistliku Partei 19. rahvuskongressi vaimu, relvastatuna teooriaga; on edendanud äriühingus partei tugevdamise tööd ning muutnud partei tugevdamise head küljed kasulikuks ettevõtte arengule“ (15). See tõend koos Hiina valitsuse ja partei mõjuga, nagu ajutise määruse mainitud põhjendustes ning jaotistes põhjalikult kirjeldatud, nõrgestab veelgi kõnealuse osalise esitatud väidet.

(101)

Kolmandaks arvavad eksportivad tootjad, et ajutise määruse põhjenduse 77 järeldustega, kus komisjon ütleb, et mõlemad tootjad olid rahalise toetuse kõlblikud, isegi kui nad seda ei saanud, rikutakse seaduslikkuse põhimõtet (16). Haomei Groupi sõnul pööras komisjon selle avaldusega ümber tõendamiskoormise ning kaudse vastutuse teise isiku tegude eest. Mis puudutab riigipoolset rahastamist, siis selle saab täielikult tagasi lükata, sest Haomei Groupi peetakse vastutavaks pelgalt asjaolu tõttu, et tegemist on Hiina äriühingutega, isegi kui nad ei ole kunagi saanud riigilt toetust ja/või subsiidiume.

(102)

Komisjon tuletab meelde, et artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et oluliste moonutuste olemasolu hindamisel peab komisjon kaaluma selles artiklis loetletud elementide „võimalikku mõju“. Ajutise määruse jaotise 3.2.1.8 järeldustest seoses jaotisega 3.2.1.5 nähtub, et Hiina alumiiniumitootjatel on soodusjuurdepääs riigipoolsele rahastamisele ning et selle rahastamisele juurdepääsu puhul esinevad riigi tasandil moonutused. Seega, isegi kui Haomei Group ise tegelikult ei saanud riigi rahastust, on sektoris selliste moonutuste olemasolu asjakohane artikli 2 lõike 6a punkti b kohasel moonutuste olemasolu hindamisel. Veel tuletab komisjon meelde, et olenemata sellest, kas eksportivad tootjad said tegelikult riigi rahastust, võivad nende tarnijad või muud vaatlusaluse toote tootmise eelmise või järgmise etapi turgudel asuvad osalejad olla kasu saanud soodustingimustel juurdepääsust rahastamisele, mis on veel üks näitaja, et hindu ega kulusid ei kujunda vabaturujõud. Juba sellel alusel saaks nende äriühingute väited tagasi lükata.

(103)

Sellegipoolest jätkas komisjon Haomei Groupi olukorda puudutavate väidete täpsuse uurimist. Vastupidiselt sellele, mida väitis Haomei Group, selgus avalikult saadaolevast teabest, et mõlemad äriühingud said tegelikult kasu laenudest, mida muu hulgas pikendasid riigi omandis olevad pangad, sealhulgas sidepanga ja Guangfa panga antud laenudest (17). Lisaks asub Haomei Qingyuani kõrgtehnoloogiapiirkonnas, mis Qingyuani linnavalitsuse ametliku veebisaidi kohaselt pakub seal asuvatele äriühingutele toetust: „Viimastel aastatel on Qingyuani kõrgtehnoloogiapiirkond jõuliselt toetanud piirkonnas asuvaid ettevõtteid, et vastata ettevõtete arenemisvajadustele mitme kanali kaudu, sealhulgas poliitilise toetuse ja rahastamistagatiste abil, ning lühendada ettevõtete börsile jõudmise aega. Hiljem jätkab ta oma pädevuse raames ettevõtete kultiveerimist ja laiendamist, erinevate meetmete võtmist nende ettevõtete ümberkujundamiseks ja ajakohastamiseks, nende konkurentsivõime parandamiseks ning nende arengu tempo kiirendamiseks.“ (18).

(104)

Samuti leidis komisjon, et Haomei on tunnustatud kui riiklik ettevõtete tehnoloogiakeskus, (19) staatus, millega seostuvad teatavad hüved nagu ühekordsed rahalised toetused (20) ning soodsad maksumeetmed, et toetada tehnoloogilist innovatsiooni kooskõlas asjaomaste riiklike määrustega (21). Veelgi enam, vastavalt Hiina valitsuse avaldatud riikliku ettevõtete tehnoloogiakeskusena tunnustamise haldusmeetmetele on side riigi ja riikliku ettevõtete tehnoloogiakeskusena tunnustatud ettevõtete vahel jätkuvalt tihe. Selle dokumendi artiklis 1 sätestatakse: „Käesolevad meetmed on sätestatud vastavalt Hiina teadus- ja tehnoloogia arengu seadusele, et […] veelgi tugevdada ettevõtete otsustavat positsiooni tehnoloogilises innovatsioonis […].“ Sama dokumendi artikli 3 kohaselt: „Riik julgustab ja toetab tehnoloogiakeskusi loovaid ettevõtteid, kaasab ettevõtted kui põhiosalised tehnoloogia innovatsiooni ning loob ulatusliku institutsioonilise mehhanismi tööstustehnoloogiale ning ettevõtete juhitud teadus- ja arendustegevusele. […] Riik […] pakub poliitilist toetust ning ka julgustab ja juhendab peamisi ettevõtteid, et suurendada nende suutlikkust viia edasi tööstuse tehnoloogilist progressi ja innovatsiooni.“ (22). Kõigi nende elementide põhjal, mis täiendavad Haomei Groupile antud subsiidiume käsitlevaid järeldusi, nagu selgitatud üksikasjalikult ajutise määruse põhjenduses 103, on selge, et äriühing sai kasu sooduspoliitikast, juurdepääsust rahastamisele ja subsiidiumidele, mis kõik räägib vastu äriühingu väidetele, et teda ei mõjuta teatavad olulisi moonutusi tõendavad elemendid. Seetõttu tuleb need väited samuti tagasi lükata kui tegelikkusele mittevastavad.

(105)

Neljandaks väitis Haomei Group, et uurimise käigus moonutuste puudumise kohta esitatud tõendite kahtluse alla seadmisel ei oldud täpsed. Eksportivad tootjad väidavad, et määruse jaotistes 3.2.1.1 kuni 3.2.1.10 hinnati Hiinat üldiselt, ilma konkreetsete viideteta Haomei Groupile. Haomei Groupi sõnul rikub see nende Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 – milles käsitletakse õigust õiglasele kohtupidamisele – ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 – milles käsitletakse õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele – kohaseid kaitseõigusi ning põhjustab tõsist motivatsioonipuudust nii üldise tõhususepõhimõtte kui ka Euroopa Liidu lepingu artikli 19 kohaselt.

(106)

Komisjon tuletas meelde, et vastupidiselt nendele väidetele põhinevad järeldused moonutuste kohta märkimisväärsel tõendikogumil ja õiguslikul hinnangul, nagu terves ajutise määruse jaotises 3.2.1 on üksikasjalikult selgitatud. Eksportivatel tootjatel ja kõigil osalistel oli menetluse algatamisest alates küllalt võimalusi väidete ja tõendite esitamiseks oluliste moonutuste olemasolu või mõju kohta kogu Hiina riigis ja/või selle kohta, et nende omamaised hinnad ei ole vastavalt artikli 2 lõike 6a teise lõigu punkti a kolmandale taandele moonutatud. Mõlemad eksportivad tootjad seda võimalust ka kasutasid ning esitasid oma märkused teemade kohta, mida käesolevas hindamises käsitletakse. Nagu selles jaotises selgitatud, ei esitanud nad lisaks üldiselt põhjendamata ja valedele väidetele ühtegi sisulist tõendit moonutuste puudumise kohta riigi tasandil ja/või selle kohta, et nende puhul ei olnud ükski konkreetne tootmistegur moonutatud. See väide lükati seetõttu tagasi.

(107)

Viiendaks väitsid needsamad kaks eksportivat tootjat, et ajutise määruse põhjenduses 103 käsitletud teatatud subsiidiumid olid autasud Haomei Groupile keskkonna- ja tehnoloogiliste täiustuste rakendamise eest. Veel väitsid nad, et nende summad olid äriühingute tuludega võrreldes tühised, nimelt ligikaudu üks miljon eurot toetust, võrreldes ligikaudu 330 miljoni euro tuludega. Haomei Group kordas, et neile antud autasu ei tuleks üksnes hinnata selle väikest summat arvestades, vaid eelkõige kõrvutada neid ja Euroopa tootmisharule antud sarnaseid stiimuleid võrdlevas analüüsis, eesmärgiga hinnata, kas neid tuleks käsitada olulise moonutusena või mitte. Lisaks kujutab esmase avaliku pakkumise prospekti deklaratsioon, et kui ettevõte ei saaks subsiidiume, mõjutaks see tema rahavoogu ja ärikasumit, nagu osutatud ajutise määruse põhjenduses 103, endast standardklauslit, mille esmast avalikku pakkumist korraldavad Hiina äriühingud peavad Hiina seaduste ja määruste kohaselt lisama võimalikele tellijatele suunatud dokumentidesse.

(108)

Komisjon tuletas meelde, et nagu põhjenduses 102 juba selgitatud, kohaldatakse artikli 2 lõiget 6a juhul, kui komisjon teeb kindlaks riigi tasandi moonutuste olemasolu ja mõju eksportivas riigis. Seega sai selle väite juba selle põhjal tagasi lükata. Siiski märgib komisjon, et selle määruse põhjendustes 103 ja 104 üksikasjalikult käsitletud lisaelementidest nähtuvalt saab see äriühing kasu sooduspoliitikast ja juurdepääsust rahastamisele ning seega ei peegelda väide tõtt. Mis puudutab hüve suurust, siis puudub nõue, et komisjon peaks uurima eksportivate tootjate loetletud rahaliste hüvede ulatust. Igal juhul, nagu ajutise määruse põhjenduses 103 üksikasjalikult kirjeldatud, moodustavad need ülekanded arvestatava osa äriühingu kasumist, ning äriühing on ise tunnistanud, et kui valitsuse toetused tulevikus puuduksid, võiks see mõjutada äriühingu rahavoogu ja ärikasumit. Seetõttu on väide alusetu ka põhjusel, et see ei vasta tegelikule olukorrale. Viimaks, nagu on selgitatud ka kõnealuse määruse põhjenduses 99, on võrdlus Euroopa äriühingute olukorraga alusmääruse artikli 2 lõiget 6a silmas pidades õiguslikust seisukohast täiesti asjakohatu, lisaks asjaolule, et see on ka üldine ja mis tahes tõenditega põhjendamata.

(109)

Hiina valitsus esitas ajutise määruse kohta arvukalt märkusi. Esiteks väitis Hiina valitsus komisjoni talituste töödokumendi „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China“ (23) (edaspidi „aruanne“) kohta, et talituste töödokument ei olnud moonutuste tõendamiseks asjakohane. See on nii põhjusel, et alusmääruse artikli 2 lõikega 6a nõuti komisjonilt aruande koostamist oluliste moonutuste esinemise kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris. Aga Hiina valitsuse sõnul ei vastanud talituste töödokument sellele nõudele, kuna puudusid tõendid, et komisjon oleks dokumendi kas avaldamise ajal või pärast seda heaks kiitnud või kinnitanud. Seetõttu avaldas Hiina valitsus tõsiseid kahtlusi, kas sellist dokumenti saaks pidada komisjoni ametlikuks seisukohaks ja kas selle õiguslik seisund vastab alusmääruse artikli 2 lõike 6a nõuetele komisjoni aruannete koostamise, avaldamise ja ajakohastamise kohta. Veel tuletas Hiina valitsus meelde, et komisjoni vastuses sarnasele küsimusele kuumvaltsitud roostevaba terase dumpinguvastases juhtumis ei täpsustatud, kas sellist töödokumenti saaks pidada ELi ametlikuks seisukohaks, ega selgitatud selle õiguslikku olemust.

(110)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c ei ole olulisi moonutusi käsitlevate aruannete spetsiifilist vormingut ette kirjutatud, samuti ei määrata selles sättes avaldamiskanalit. Komisjon tuletas meelde, et aruanne on faktidel põhinev tehniline dokument, mida kasutatakse ainult kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimiste kontekstis. Seepärast on asjakohane avaldada aruanne komisjoni talituste töödokumendina, kuna see on üksnes kirjeldav ega väljenda poliitilisi seisukohti, eelistusi ega otsuseid. See ei mõjuta aruande sisu, nimelt erapooletuid teabeallikaid Hiina majanduse oluliste moonutuste olemasolu kohta, mis on oluline alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaldamisel.

(111)

Veel märkis komisjon, et aruandes sisalduvaid erapooletuid teabeallikaid saab alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisel kasutada asjakohaste tõenditena komisjoni dumpinguvastaste uurimiste järeldustes koos mis tahes muude asjakohaste elementide ja tõenditega, mida aruanne ei sisalda. Riiki või sektorit hõlmava aruande olemasolu ei ole õiguslik nõue alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks. Mis siinjuures loeb, on usaldusväärsete tõendite olemasolu, mis sisalduvad kas riigi või sektori aruandes või mujal, kuivõrd need on oluliste moonutuste olemasolu käsitlevate järelduste puhul asjakohased. Seetõttu ei ole aruande laad ja vorm ka sellest vaatepunktist asjakohane seoses tegelike järeldustega alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaste oluliste moonutuste kohta.

(112)

Käesolevas uurimises on see aruanne, sealhulgas selles sisalduvad tõendid, osa toimikus sisalduvatest tõenditest, millega põhjendatakse artikli 2 lõike 6a kohaldamist. Komisjon on kasutanud uurimisse puutuvaid sisulisi lisatõendeid ning neid osaliste esitatud väiteid, mida aruandesse ei lisatud. Mis veel olulisem, Hiina valitsus ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et aruandes sisalduv teave ei olnud käesolevas uurimises kehtiv ega kohaldatav. Igal juhul tuletab komisjon meelde, et riigiaruande olemasolu ei ole artikli 2 lõike 6a kohaldamise vajalik tingimus. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase metoodika kohaldamise seisukohast on olulised järeldused, et käsitletava juhtumi puhul on asjaomased olulised moonutused, nagu käesolevaski uurimises. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(113)

Teiseks on Hiina valitsus teatanud, et Hiina aruande sisus ja selle kasutamise viisis on tõsiseid fakti- ja õiguslikke vigu. Hiina valitsuse sõnul oli sisu eksitav ja ühepoolne ning sel puudus kokkupuude tegelikkusega. Töödokumendis käsitleti olulise turumoonutuse väljaselgitamise alusena Hiina äriühingute õiguspäraseid konkurentsieeliseid ning Euroopa ja Hiina tavalisi institutsioonilisi erinevusi. Lisaks väitis Hiina valitsus, et kui komisjon aktsepteeris uurimise alustamise taotlust, mille omamaine tootmisharu esitas riigiaruandele tuginedes, andis ta oma tootmisharule ebaõiglase eelise, mis on sama kui otsuse tegemine enne kohtuprotsessi. Lisaks väitis Hiina valitsus, et uurimiste asendamine aruannetega ei vastanud õigluse ja õiguse põhilisele õiguslikule vaimule.

(114)

Vastuses väitele faktivigade kohta riigiaruandes märkis komisjon, et riigiaruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uuringutele ning teadlaste artiklitele ja muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument. See oli avalikkusele kättesaadav alates 2017. aasta detsembrist, nii et kõigil huvitatud isikutel oli piisavalt võimalust seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, neid täiendada või kommenteerida. Hiina valitsus ei ole alates aruande avaldamisest 2017. aasta detsembris selle sisu või selles sisalduvaid tõendeid kuidagi ümber lükanud või selle kohta märkusi esitanud.

(115)

Mis puudutab Hiina valitsuse väidet, et riigiaruande väljaandmine asendas tegelikku uurimist, tuletas komisjon meelde, et kui komisjon peab kaebuse esitaja esitatud tõendeid oluliste moonutuste kohta vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile e piisavaks, saab ta nende alusel algatada uurimise. Oluliste moonutuste tegeliku olemasolu ja mõju väljaselgitamine ning artikli 2 lõike 6a punktis a ettenähtud metoodika edasine kasutamine toimub aga uurimisest tulenevate ajutiste ja/või lõplike järelduste teatavakstegemise/avalikustamise ajal. Oluliste moonutuste olemasolu ja mõju ei kinnitatud mitte algatamisetapis, nagu väitis Hiina valitsus, vaid alles pärast põhjalikku uurimist, seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(116)

Kolmandaks märkis Hiina valitsus, et komisjon andis talituste töödokumendid välja üksnes mõne valitud riigi kohta, mis oli piisav, et tekitada muret enamsoodustusrežiimi ja võrdse kohtlemise põhimõtte üle. Enamsoodustusrežiimiga seoses olid komisjoni talitused, olenemata sellest, kas nad kaalusid sarnaste dokumentide koostamist muude riikide kohta, koostanud dokumendid üksnes Hiina ja Venemaa turgude kohta. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjon ei ole avaldanud selget ja ettearvatavat nende riikide või sektorite valimise standardit, kelle kohta aruandeid avaldada.

(117)

Komisjon tuletab meelde, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile c koostatakse riigiaruanne mis tahes riigi kohta ainult siis, kui komisjonil on hästi põhjendatud andmed oluliste moonutuste võimaliku olemasolu kohta teatavas riigis või teatavas sektoris selles riigis. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a uute sätete heakskiitmise ajal 2017. aasta detsembris oli komisjonil selliseid andmeid oluliste moonutuste kohta Hiinas. Samuti avaldas komisjon aruande moonutuste kohta Venemaal ega välista, et tuleb veel aruandeid. Kuna enamik kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimise juhtumeid puudutas Hiinat ja kuna oli tõsiseid viiteid selles riigis esinevate moonutuste kohta, siis oli see esimene riik, mille kohta komisjon aruande koostas. Suuruselt järgmise kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimiste arvuga riik on Venemaa ning seetõttu oli komisjonil objektiivseid põhjuseid koostada aruanded nende kahe riigi kohta sellises järjekorras.

(118)

Veelgi enam, nagu eespool öeldud, ei ole need aruanded artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks kohustuslikud. Artikli 2 lõike 6a punktis c kirjeldatakse tingimusi, mille puhul komisjon annab välja riigiaruandeid, aga vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile d ei ole kaebuse esitajad kohustatud aruannet kasutama ning vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile e ei ole riigiaruande olemasolu tingimus artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamiseks. Tegelikult on nii, et kui artikli 2 lõike 6a punkti e kohaselt on kaebuse esitajad esitanud piisavaid tõendeid oluliste moonutuste kohta mis tahes riigis ja need vastavad artikli 2 lõike 6a punkti b kriteeriumidele, annab see piisavalt alust uurimise algatamiseks. Seetõttu kehtivad riigis esinevaid olulisi moonutusi käsitlevad eeskirjad vahet tegemata kõigi riikide kohta, olenemata riigiaruande olemasolust. Seega määratluse poolest ei riku riigis esinevaid moonutusi käsitlevad eeskirjad enamsoodustusrežiimi. Seetõttu lükkas komisjon need väited tagasi.

(119)

Hiina valitsus lisas, et võrdse kohtlemisega seoses ei esinenud turumoonutuste kontseptsiooni ega vastavaid standardeid peale alusmääruse üheski muus siseturgu või konkurentsi käsitlevas ELi õigusaktis. Seetõttu väitis Hiina valitsus, et komisjonil ei olnud ei rahvusvahelise õiguse ega õigusaktide ja tavade kohaselt, mis kuuluvad tema ainupädevusse reguleerida siseturgu või konkurentsi, mingeid volitusi uurida moonutusi Hiinas.

(120)

Komisjon võttis käesolevas uurimises oma metoodika aluseks dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätte. Nagu iga määrusega, on see pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolset ametlikku heakskiitmist õiguslikult siduv ning kuna see moodustab acquis’ osa, on komisjon kohustatud seda tervikuna kohaldama. See, et muudes Euroopa õigusaktides ei kasutata oluliste moonutuste mõistet, ei ole õiguslikult oluline, sest see on dumpinguvastase valdkonna spetsiifiline. See väide lükati seetõttu tagasi.

(121)

Veelgi enam, Hiina valitsus tegi märkuse, et kui Hiina äriühingud olid ELi äriühingutega sarnases olukorras, kohaldas komisjon nende äriühingute suhtes diskrimineerivaid eeskirju ja standardeid, sealhulgas, kuid mitte ainult ebaõiglasi tõendite ja tõendamiskoormise standardeid. Samal ajal ei hinnanud komisjon, kas ELis või liikmesriikides esines turumoonutusi. Koos võetuna mõjutasid sellised toimimisviisid komisjoni dumpinguvastaste uurimiste põhiküsimuste kohta tehtud analüüside ja järelduste usaldusväärsust ja õiguspärasust dumpingu ja kahju arvutamisel. See on piisav, et tekiks muresid WTO eeskirjade kohaste võrdse kohtlemise kohustuste võimaliku rikkumise üle.

(122)

Hiina valitsus ei esitanud mingeid tõendeid, millest nähtuks, et ELi äriühingute puhul oleks esinenud Hiina konkurentidega võrreldavaid moonutusi ja et nad oleksid seega olnud sarnases olukorras. Igal juhul on oluliste moonutuste kontseptsioon dumpingu väljaselgitamisel normaalväärtuse kindlakstegemiseks asjakohane, samas kui liidu tootmisharu puhul ei ole see kontseptsioon teatavates dumpinguvastastes uurimistes üldse asjakohane. Seetõttu peeti väidet põhjendamatuks ja õiguslikult asjakohatuks.

(123)

Kuuendaks teatas Hiina valitsus, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2, milles esitatakse ammendav loetelu olukordadest, kus saab arvutada normaalväärtuse, ja olulised moonutused nende sekka ei kuulu. Veel väitis Hiina valitsus, et asjakohase võrdlusriigi andmete või rahvusvaheliste hindade kasutamine normaalväärtuse arvutamiseks vastavalt artikli 2 lõikele 6a ei olnud samuti kooskõlas GATTi artikli 6.1 punktiga b ja dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2, eeskätt artikliga 2.2.1.1. Lisaks väitis Hiina valitsus, et WTO eeskirjade nõuete kohaselt tuleb normaalväärtuse arvutamisel kasutada tootmiskulusid päritoluriigis, millele lisandub haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi mõistlik summa. Dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõikega 6a laiendati aga andmeallikate ulatust, hõlmates tootmis- ja müügikulud asjakohases võrdlusriigis või rahvusvahelised hinnad, kulud või võrdlusalused. Hiina valitsuse sõnul oli see väljaspool WTO eeskirjade kohaldamisala. Seetõttu ei peaks komisjon, olenemata sellest, kas ELi alusmääruse artikli 2 lõige 5 on kooskõlas WTO eeskirjadega või mitte, arvutama alusmääruse artikli 2 lõike 6a volituse alusel niinimetatud „turumoonutuse“ puhul normaalväärtust.

(124)

Komisjon arvab, et artikli 2 lõike 6a säte on kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustustega. Komisjoni seisukoht on, nagu selgitatud juhtumi DS473 „EL – biodiisel (Argentina)“ puhul, et alusmääruse sätted, mida üldiselt kohaldatakse kõigi WTO liikmete suhtes, eriti artikli 2 lõike 5 teine lõik, võimaldavad kasutada kolmandalt riigilt saadud andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui see kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(125)

Hiina valitsus ütles, et selle juhtumi korral jättis komisjon otseselt tähelepanuta Hiina eksportijate dokumendid, mis on vastuolus dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2.1.1. Hiina valitsuse väitel kinnitas juhtumi „EL – biodiisel (Argentina)“ (DS473) apellatsioonikogu ja juhtumi „EL – kulude kohandamise metoodikad II (Venemaa)“ (DS494) vaekogu, et vastavalt dumpinguvastase lepingu artiklile 2.2.1.1 peaks uuriv asutus senikaua, kuni uuritava eksportija või tootja peetavad dokumendid – vastuvõetavas ulatuses – vastavad täpsel ja usaldusväärsel viisil tegelikele kuludele, mida konkreetne tootja või eksportija on uurimisaluse toote puhul kandnud, kasutama uuritavate tootjate tootmiskulude kindlakstegemisel neid dokumente.

(126)

Komisjon tuletas meelde, et vaidlused DS473 ja DS494 ei olnud seotud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega ja et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on asjakohane õiguslik alus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks käesoleva uurimise korral. Samuti käsitleti nendes vaidlustes muid faktilisi olukordi kui oluliste moonutustega seostuv faktiline olukord. See väide lükati seetõttu tagasi.

(127)

Kaheksandaks ütles Hiina valitsus, et komisjoni teostatavas alusmääruse artikli 2 lõikel 6a põhinevas uurimises olid käesoleva juhtumi puhul topeltstandardid. Hiina valitsuse sõnul keeldus komisjon aktsepteerimast Hiina eksportijate kuluandmeid põhjusel, et Hiina turul esinevad olulised turumoonutused, aga aktsepteeris võrdlusriigi andmeid ja kasutas neid Hiina tootjate andmete asendamiseks, hindamata ühelgi viisil, kas võib esineda neid asendavaid andmeid mõjutavaid turumoonutusi. See on Hiina valitsuse sõnul tõend topeltstandarditest. Hiina valitsus ütles, et selle lähenemisviisiga ei suudetud tagada valitud võrdlusriigi asjaomaste kulude usaldusväärsust. Pealegi oli päritoluriigi tootjate kulusid võimatu tõepäraselt peegeldada.

(128)

Komisjon tuletas meelde, et uurimise ajal kaalub komisjon, kas toimikus leidub võrdlusriikides esinevatele mis tahes moonutustele osutavaid elemente, seda nimelt ka seoses vaatlusaluse toote valmistamisel kasutatavate peamiste toorainetega, näiteks kas nende suhtes kohaldatakse ekspordipiiranguid. Veelgi enam, kõigil osalistel on uurimise ajal küllaldaselt võimalusi esitada väiteid komisjoni kaalutavate võimalike võrdlusriikide asjakohasuse kohta. Täpsemalt avaldab komisjon kaks toimikusse lisatud teadet võimalike võrdlusriikide asjakohasuse kohta ning esialgu uurimisse valitud asjakohase riigi kohta. Need teated tehti kõigile osalistele kättesaadavaks, et nad saaksid esitada märkusi. Samamoodi oli Hiina valitsusel ja kõigil teistel osalistel võimalus ka selles juhtumis tõendada, et võimalikes kaalutavates võrdlusriikides esines olulisi moonutusi ja et seega ei sobi need uurimiseks. Seepärast oli ka see väide alusetu ja lükati tagasi.

(129)

Vastuseks Hiina valitsuse mõtteavaldustele esitas Airoldi seejärel oma märkused Hiina valitsuse mõtteavalduste kohta. Airoldi rõhutas, et toetab Hiina väiteid talituste töödokumendi õiguspärasuse kohta. Esiteks teatas Airoldi, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga c kehtestatud nõude kohaselt peab kõnealune dokument olema aruanne ning et Euroopa Komisjon peab olema selle ametlikult vastu võtnud. Veel väitsid nad, et aruanne tuli avaldada ning seda ajakohastada. Seega ei olnud dokumenti, millele käesolev uurimine tugines ja mis oli avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil, Airoldi sõnul ajakohastatud ning see oli pelgalt komisjoni talituste töödokument, millel ei olnud Euroopa Komisjoni ametliku aruandena käsitamiseks ei vormilisi ega sisulisi omadusi. Pealegi tulnuks see aruanne ELi institutsioonilise õiguse kohaselt avaldada Euroopa Liidu Teatajas kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Lisaks taotles Airoldi, et kaubanduse peadirektoraat esitaks talle selle dokumendi itaaliakeelse versiooni ning Euroopa Liidu Teataja väljaande, kus see avaldati. Samal ajal märkis Airoldi, et Hiina aruanne avaldati kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil üksnes inglise keeles. Seega tuleks Hiina aruanne kõrvale jätta ning sellel aruandel põhinev ajutine määrus kehtetuks tunnistada. Veel esitas Airoldi konkreetse taotluse avalikustada käesolevas dumpinguvastases menetluses kõik mis tahes vormis ettevalmistavad dokumendid, mis on seotud Euroopa Komisjonis Hiina aruande vastuvõtmisel järgitud sisemise menetlusega.

(130)

Nagu eelkõige põhjendustes 110–112 Hiina aruande väärtuse kohta selgitatud, ei nähta artikli 2 lõike 6a punktis c ette spetsiaalset vormingut, milles riigiaruanne tuleb avaldada, ega selle avaldamise kanaleid. Seega vastab Hiina aruande avaldamine talituste töödokumendina, sellise dokumendiliigina, mis ei vaja tõlkimist kõigisse Euroopa keeltesse ega ametlikku avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, asjaomastele eeskirjadele. Nendele väidetele vastates märgib komisjon, et aruanne on olnud avalikkusele kättesaadav alates 2017. aasta detsembrist, nii et kõigil huvitatud isikutel oli piisavalt võimalust seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, neid täiendada või kommenteerida. Ei Airoldi ega ükski teine huvitatud isik ei esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oleks see aruanne olnud aegunud. Seepärast lükatakse väide tagasi. Mis puutub taotlusesse avalikustada ettevalmistavad dokumendid, siis osutab komisjon eespool esitatud põhjendusele 50.

(131)

Teiseks ütles Airoldi, et eespool esitatud väidetest tulenevalt (asjaolu, et Hiina aruanne on talituste töödokument, mis on kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil avaldatud üksnes inglise keeles) oli Hiina aruanne ebaseaduslik dokument. Seega väitis Airoldi, et need tõendid tuleb kõrvale jätta ning kaebus tuleb kuulutada alusetuks. Veelgi enam – Hiina aruandele tuginev ajutine määrus tuleb viivitamata kehtetuks tunnistada.

(132)

See väide on põhjenduses 109 esitatud Hiina valitsuse märkuste kordus. Komisjon vastas sellele märkusele põhjendustes 110–112.

(133)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Haomei Group mitu märkust oluliste moonutuste esinemise kohta ning peamiselt kordas uurimise jooksul varem esitatud väiteid. Esiteks kordas Haomei Group, et nad ei nõustu sellega, et riigiaruanne on piisavalt igakülgne ja küllaldane tõend moonutuste esinemise kohta. Lisaks kordas Haomei Group, et nende puhul ei esine riigi sekkumist, nad on saanud laene moonutamata intressimääraga ja et nende saadud subsiidium on tühise väärtusega. Veel väitis Haomei Group, et neid ei mõjuta soodsad laenutingimused ja muud valitsuse antavad rahalised stiimulid, ning lisasid, et komisjoni järeldused laenude kohta olid üldised ega kehtinud Haomei Groupi kohta.

(134)

Seoses aruande erapooletusega ja selle sobivusega tõendiks, märgib komisjon, nagu põhjenduses 114 juba selgitatud, et riigiaruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uuringutele ning teadlaste artiklitele ja muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument.

(135)

Hüvede, näiteks odavamate laenude ja subsiidiumide kohta kordab komisjon, nagu käesoleva määruse põhjendustes 97, 99 ja 102 ning ajutise määruse põhjendustes 77 ja 79 ning järgmistes juba öeldud, et vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile b võetakse oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse ühe või mitme selles sättes loetletud elemendi võimalikku mõju. Seetõttu on ülioluline hinnata, kas pressitud alumiiniumi tootjatel on vähemalt potentsiaalselt juurdepääs odavamale rahastamisele ja soodsamatele tingimustele kui nende mujal asuvatel vastaspooltel. Kuna alumiiniumitööstuse suhtes kohaldatakse arvukaid valitsuse kavasid ja suuniseid, leidis komisjon ajutise määruse põhjendustes 77 ja 79 ning järgmistes, et pressitud alumiiniumi tootjad, sealhulgas Haomei Group, on vähemalt tõenäoliselt mõjutatud Hiina pressitud alumiiniumi sektori moonutustest.

(136)

Teiseks väitis Haomei Group, et partei tugevdamise tegevused, mida komisjon mainib selle määruse põhjenduses 100, on kultuurilised asjaolud, mis aga ei ole tõendiks poliitilise moonutuse kohta.

(137)

Vastusena Haomei Groupi märkusele põhjenduses 98, kus nad väitsid, et nende puhul partei ega riigi sekkumist ei esine, tsiteeris komisjon mõningaid näiteid Haomei Groupi partei tugevdamise tegevustest. Nagu tsiteeritud selle määruse põhjenduses 100, ütleb Haomei Group sõnaselgelt, et nad juhinduvad „partei tugevdamisest“ ning ka „Xi Jinpingi mõtetest Hiina-päraste joontega sotsialismist uuel ajastul, […] rakendades Hiina Kommunistliku Partei 19. rahvuskongressi vaimu“. Isegi kui Haomei Groupi kahe ettevõtte juhatuses ei ole HKP liikmeid, nagu Haomei Group väidab, on ta valitsuse mõju all ja nagu eespool öeldud, esitleb end aktiivselt valitsuse poliitika rakendajana ning tema ametliku tegevuskava järgijana. Vastupidise kohta ei esitatud mingeid tõendeid.

(138)

Haomei Group väitis, et nende hinnad ei olnud moonutatud, mida tõendab asjaolu, et nende hinnad olid vastavuses Euroopa hindadega.

(139)

Komisjon tuletab meelde, et kui vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a ei ole ekspordiriigis esinevate oluliste moonutuste esinemise tõttu asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal. Käesoleva juhtumi puhul leidis komisjon, et Hiina pressitud alumiiniumi sektoris esines olulisi moonutusi, nagu selgitatud ajutise määruse punktis 3.2.1. Seega ei ole Hiina eksportivate tootjate hinnatasemed praegusel juhul asjakohased.

(140)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Haomei Group, et neid peetakse vastutavaks mitte nende oma käitumise eest, vaid Hiina majanduse erijoonte eest, mida hinnati üldisel viisil.

(141)

Konkreetsed leiud dumpingu ja äriühingute määrade kohta peegeldavad nende äriühingute endi esitatud andmeid, arvutatuna vastavalt alusmääruse sätetele, eeskätt artikli 2 lõikele 6a. Nagu põhjenduses 106 selgitatud, hõlmab oluliste moonutuste esinemine kogu riiki, ning kui moonutused on leidnud tõendamist, kehtib see metoodika põhimõtteliselt kõigi äriühingute kohta. Kumbki äriühing ei ole tõendanud, et komisjoni leitud moonutused ei mõjuta nende kulusid. Seetõttu peegeldavad lõplikud dumpingumarginaalid äriühingute käitumist, võttes arvesse oluliste moonutuste esinemist Hiinas, kus nad tegutsevad.

3.2.   Võrdlusriik

(142)

Ajutises määruses valis komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a võrdlusriigiks Türgi.

(143)

Hiina valitsus väitis, et komisjon asendas tootjate andmed valesti, hindamata ühelgi viisil, kas võib esineda neid asendatud andmeid mõjutavaid turumoonutusi.

(144)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi Türgi valimise kohta võrdlusriigiks läbipaistvas protsessis, mis hõlmas kahte teadet normaalväärtuse kindlakstegemise allikate kohta (16. märtsist 2020 ja 25. juunist 2020). Komisjon jättis kõrvale mitu teist võimalikku võrdlusriiki. Kuna komisjon ei leidnud Türgis turumoonutusi, mis oleksid muutnud selle võrdlusriigina sobimatuks, järeldas ta, et Türgi oli kõige asjakohasem võrdlusriik.

(145)

Seoses Türgi valimisega võrdlusriigiks kordas Airoldi oma märkust kõva- ja pehmesulamite eristamise kohta. Nagu ajutise määruse põhjenduses 164 selgitatud, ei ole tooteliigid asjakohase võrdlusriigi valimisel määravad. Seetõttu jäi komisjon endale kindlaks, et Türgi oli praegusel juhul kõige sobivam võrdlusriik.

(146)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Airoldi oma märkust Türgi valimise kohta võrdlusriigiks. Airoldi lisas oma märkusesse Türgi valimise vastu uusi elemente, mis puudutasid kahte peamist väidet: Türgi tolliliit liiduga ning asjaolu, et Türgi ei vastanud sotsiaal- ja keskkonnakaitse standarditele.

(147)

Airoldi ei suutnud selgitada, miks muudaks tolliliit Türgi võrdlusriigina sobimatuks. Nagu määruses selgitatud, võttis komisjon iga tootmisteguri väärtuse kindlakstegemiseks arvesse tollimakse. Seda tehakse võrdlusriigi tootmisteguri hinna väljaselgitamiseks. Tolliliidu olemasolu fakt on selle hinna kindlaksmääramisel ebaoluline. Isegi kui Airoldi väide vastaks tõele, quod non, hinnataks normaalväärtus väiksemaks ning selle tulemusel oleks dumpingumarginaal väiksem, mis oleks importijale pigem kasulik kui kahjulik. Mis puudutab sotsiaal- ja keskkonnastandardeid, siis nagu 25. juuni 2020. aasta teises teates normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatavate allikate kohta selgitatud, leiti selle juhtumi puhul, et andmete kvaliteeti ja saadavust arvestades on Türgi sobivaim võrdlusriik. Kuna selle järelduse kohta ei esitatud ühtegi ümberlükkavat väidet, ei peetud nende standardite analüüsimist põhjendatuks.

(148)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Haomei Group normaalväärtuse, mis oli „arvutatud vastavalt Türgi parameetritele, eeskätt pidades silmas võrdlusalusena arvestatud väärtusi, mis ei ole ei ajakohased (need pärinevad 2016. aastast) ega täpsed […]“.

(149)

Ainus arvutuses kasutatud 2016. aasta andmetel põhinev tootmistegur oli tööjõukulud. Seda selgitati arusaadavalt 16. märtsi 2020. aasta teates. Seda 2016. aasta väärtust „kohandati inflatsiooniga, kasutades omamaise tootja hinnaindeksit, (24) mille on avaldanud Türgi statistikaamet“. Seega mitte üksnes ei põhinenud kõik muud tegurid äsjastel saadaolevatel andmetel, vaid ka seda ainsat, millele Haomei Group näib osutavat, oli tegelikult kohandatud. Haomei Groupi märkus lükati niisiis tagasi kui faktiliselt vale.

(150)

Samuti väitis Haomei Group, et Türgi ei ole võrdlusriigiks sobiv valik, kuna selle elanikkond on Hiinaga võrreldes erinev.

(151)

Selle kohta märgib komisjon, et võrdlusriigi valimisel on põhiline arengutase, aga mitte elanikkonna suurus. Maailmapanga liigituse järgi on Türgi samal arengutasemel kui Hiina (suurema keskmise sissetulekuga) ning on seega alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses sobiv võrdlusriik. Seetõttu lükati Haomei Groupi väide tagasi.

(152)

Seega kinnitab komisjon ajutises määruses selgitatud põhjustel oma võrdlusriigi valikuks Türgi, sest pärast ajutise määruse vastuvõtmist ei ole Türgi valimise vastu veenvaid väiteid esitatud.

3.3.   Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad

(153)

Nagu ajutise määruse põhjendustes 166–184 selgitatud, selgitas komisjon moonutamata kulude kindlakstegemiseks välja järgmised allikad: Global Trade Atlas, riikide statistika, sealhulgas Türgi statistikaamet tööjõu-, elektri- ja gaasikulude kindlakstegemiseks ning OECD diislikütuse hindade kindlakstegemiseks. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei laekunud komisjonile ühtegi põhjendatud väidet turumoonutuste kohta, mis mõjutaksid kasutatavaid andmeid ja allikaid.

(154)

Kuna moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikate kohta rohkem märkusi ei esitatud, jääb komisjon ajutises määruses loetletud allikate juurde.

3.4.   Tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum

(155)

Ajutises määruses kasutatud kombineeritud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum põhinesid 2018. aasta andmetel. Komisjon kontrollis, kas võrdlusriigi kohta on uuemaid, 2019. aasta müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmeid. Nendest andmetest nähtub, et müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum suurenesid 2019. aastal vaid väga tühisel määral. Sellel ei oleks arvutustele märgatavat mõju olnud. Seda arvesse võttes ning kuna huvitatud isikutelt ei laekunud tootmise üldkulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta märkusi, jäi komisjon nende tasemete juurde.

(156)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Haomei Group selle, et Türgi äriühingute „küsitav hind võib olla võrdluse element“. Komisjon selgitas üksikasjalikult dumpingumarginaali arvutamist eksportiva tootja individuaalses avalikustamises, aga ka kahes teates normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatavate allikate kohta, mis tehti kõigile osalistele juhtumi toimikus kättesaadavaks. Neist üheski dokumendis ei viidanud komisjon Türgi ühegi äriühingu küsitavatele hindadele, mida oleks kasutatud normaalväärtuse kindlaksmääramise mis tahes etapis. Türgi äriühinguid kasutati üksnes müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi väärtuste allikana. Seega on Haomei Groupi väide faktiliselt vale.

(157)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas kaebuse esitaja oma väidet, et komisjon peaks keskmise kasumimarginaali arvutusest jätma välja kaks väikseima kasumiga Türgi äriühingut, sest need jäid kaugele 16 % suurusest kasumimarginaalist, mida üks ELi tootja dumpinguhinnaga impordi puudumisel teenis.

(158)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 171 selgitatud, jättis komisjon välja kõik äriühingud, kes ei teatanud oma kasumit. Komisjon märkis, et arvesse võeti kõiki kasumlikke äriühinguid, olenemata nende kasumi suurusest, kuni nad ei teeninud kahjumit. Liidu ühe tootja saavutatud kasumitase ei ole oluline, kui võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal määratakse kindlaks normaalväärtuse arvutamiseks sobivat kasumitaset. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

3.5.   Normaalväärtuse arvutamine

(159)

Komisjon sai ühelt eksportivalt tootjalt (PMI Groupilt) märkused käibemaksumäärade muutumise kohta uurimisperioodil. Pärast selle märkuse saamist kohandas komisjon normaalväärtuse arvutamist, nagu põhjendustes 185–187 on üksikasjalikumalt kirjeldatud. See välja arvatud, kinnitati muud ajutises määruses esitatud normaalväärtuse arvutused.

(160)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas Haomei Group ebaselge väite, milles ta tundub vaidlustavat Haomei Groupi eksportmüügi toetusena kohaldatud intressimäära taset. Komisjon märgib, et toetusena kohaldatud määrad põhinesid Haomei Groupi enda esitatud intressimääradel, mida kontrolliti kaugmeetodil ristkontrolliga.

(161)

Haomei Group kordas, et Euroopa pressitud alumiiniumi keskmise hinna arvutamise meetod oli vale, sest selles pandi „omaduste ja hinna poolest erinevad tooted ühte korvi“.

(162)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist kordas Haomei Group oma märkust, et eri sulamite, valmistusviiside ja spetsifikatsioonide erisuse tõttu ei tohi komisjon käsitada uurimisalust toodet ühe tootena.

(163)

Nagu ajutise määruse põhjendustes 232–234 üksikasjalikult selgitatud, tehti viidatud hinnavõrdlused liikide kaupa toimunud tehingute kohta, kusjuures õiglane võrdlus tagati üksikasjalike toote kontrollnumbrite abil. Selle põhjuseks oli just sarnaste toodete võrdlemine ning seega kasutati toote kontrollnumbrit, et võtta arvesse selliseid elemente nagu kuju ja vorm, sulamiseeriad, pikkus, suurim ristlõike läbimõõt, viimistluse liik, valmistusviis ja tõmbamine. Haomei esitatud väide oli põhjendamatu ja lükati seega tagasi.

3.6.   Ekspordihind

(164)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 196 kirjeldatud, kohandas komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt eksportmüüki seotud kauplejate kaudu liidu sõltumatutele klientidele.

(165)

PMI Group märkis, et ekspordihinna arvutamisel kasutatud importija kasumimarginaal seotud importijate kaudu toimuva kaudse müügi kohta on liiga suur, ning kahtles, kas seda on piisavalt kontrollitud. Komisjon kinnitas, et esialgses etapis kasutatud marginaal oli sel ajal saadaoleva teabe põhjal õige ning et see pärines valimisse kuuluvatelt importijatelt. Pärast kaugmeetodil ristkontrolli seda marginaali igal juhul suurendati ning kasutatud läbivaadatud andmete üksikasjad tehti asjaomasele äriühingule kättesaadavaks. Seda läbivaadatud marginaali kasutati ka hindade allalöömise ja kahju kõrvaldamist võimaldava taseme ümberarvutamiseks.

(166)

Seega kohandas komisjon eespool nimetatud läbivaatamise tulemusel ühe eksportivate tootjate kontserni dumpingumarginaali arvutust. Kõik teised ajutise määruse ekspordihinna arvutused leidsid kinnitust.

(167)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Haomei Group, et komisjon kasutas valesti transpordikulusid, mis „praeguse seisuga“ on tunduvalt suuremad. Komisjon tuletab meelde, et kõigi arvutuste aluseks on uurimisperiood. Mis puutub dumpingusse, siis on arvutuste aluseks Haomei Groupi esitatud tegelikud kulud. Asjaolu, et Haomei Groupi sõnul suurenesid transpordikulud pärast uurimisperioodi 300 %, ei ole oluline; nagu kõigi muude kulude puhul, tuleb kasutada uurimisperioodi aegseid transpordikulusid.

3.7.   Pakutud hinnakohustused

(168)

Enne lõplike järelduste avalikustamist väljendas üks Hiina eksportiv tootja huvi vabatahtliku pakutud hinnakohustuse vastu, aga ei teinud seda vastavalt alusmääruse artikli 8 kohaselt lubatavatele tingimustele.

(169)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid kolm eksportivat tootjat alusmääruse artikli 8 lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul hinnakohustuse pakkumise: Haomei Group, Shandong Nollvetec Lightweight Equipment Co., Ltd. ja Jilin Qixing Aluminium Industries Co., Ltd.

(170)

Dumpinguvastase alusmääruse artikli 8 kohaselt peavad hinnakohustuse pakkumised olema piisavad dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks ja nende aktsepteerimist ei tohi pidada ebaotstarbekaks. Komisjon hindas pakkumisi neid kriteeriume silmas pidades ning leidis, et nende aktsepteerimine oleks ebaotstarbekas järgmistel põhjustel.

(171)

Haomei Groupi esitatud pakkumise aktsepteerimine ei kõrvaldaks dumpingu kahjustavat mõju. Lisaks ei sisaldanud pakkumine hinnakohustuse olulist elementi: minimaalne impordihind, alla mille ta kohustub mitte müüma. Seega ei vasta pakkumine hinnakohustuse aluseks olevatele põhimõtetele.

(172)

Haomei Groupil on mitu seotud äriühingut, kes on otseselt seotud uurimisaluse toote tootmise või müügiga. Haomei Group müüb toodet otse ja kaudselt.

(173)

Sellise keerulise kontsernistruktuuri puhul esineb suur ristkompenseerimise oht. Komisjon ei suudaks jälgida ja tagada hinnakohustuse täitmist kaudse müügi puhul Hongkongis asuva seotud äriühingu kaudu ja võimalik et muude seotud äriühingute kaudu. See iseenesest muudab pakkumise ebaotstarbekaks.

(174)

Shandong Nollvetec Lightweight Equipment Co., Ltd. ja Jilin Qixing Aluminium Industries Co., Ltd. pakkusid indekseeritavat minimaalset impordihinda.

(175)

Mõlemad äriühingud toodavad ja müüvad mitmeid väga erinevate hindadega tooteliike. Enamiku nende äriühingute eksporditavate tooteliikide minimaalse impordihinna arvutamisel kasutatud kaalutud keskmine kahjumarginaal oleks alla mittekahjustavat hinda. Seetõttu ei olnud pakutud minimaalse impordihinna tase dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks piisav.

(176)

Lisaks on äriühingul Shandong Nollvetec Lightweight Equipment Co., Ltd. Hiinas arvukalt seotud äriühinguid, millest paljud osalevad otseselt uurimisaluse toote tootmises ja müügis siseturul. Äriühingu struktuur suurendab kõrvalehoidmise ohtu.

(177)

Pressitud alumiiniumi liigid ja mudelid ei ole füüsilise kontrolliga üksteisest kergesti eristatavad. Eeskätt oleks väga keeruline hinnata sulamiseeriaid üksnes füüsilise kontrolliga. Tolliasutused ei oleks ilma üksikasjaliku laborianalüüsita võimelised kindlaks tegema, kas imporditav toode vastab sellele, millena on deklareeritud.

(178)

Tooteliikide suure arvuga kaasneb erinevate tooteliikide vahelise ristkompenseerimise oht, kui kallimad tooteliigid võidakse valesti deklareerida odavamate tooteliikidena, mille suhtes hinnakohustus samuti kehtib. See muudab hinnakohustuse jõustamatuks ning seega alusmääruse artikli 8 tähenduses ebaotstarbekas.

(179)

Komisjon saatis taotluse esitajatele kirjad, milles esitas hinnakohustuste pakkumiste tagasilükkamise põhjused.

(180)

Kõik kolm põhjenduses 169 loetletud taotluse esitajat esitasid selle kohta märkusi. Need märkused tehti huvitatud isikutele juhtumi toimikus kättesaadavaks.

(181)

Shandong Nollvetec Lightweight Equipment Co., Ltd. ja Jilin Qixing Aluminium Industries Co., Ltd. ei nõustunud komisjoni järeldusega, et minimaalne impordihind ei olnud dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks piisav. Samuti tegid osalised ettepaneku asendada Shanghai metallituru (Shanghai Metals Market) avaldatud hinnavõrdlused Londoni metallibörsi (London Metal Exchange) avaldatud võrdlustega. Aga ei märkused ega soovitatud muudatused ei kõrvaldanud elemente, mis muudavad hinnakohustuse pakkumise jõustamatuks.

(182)

Haomei Group ei teinud ettepanekut dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks ega lisanud hinnakohustusele ühtegi olulist elementi, nagu põhjenduses 171 selgitatud. Seega ei vastanud pakkumine jätkuvalt hinnakohustuse aluseks olevatele põhimõtetele.

(183)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist kordas Haomei Group oma taotlust, milles kutsus komisjoni üles kaaluma oma hinnakohustuse pakkumist, kuid ei esitanud uut teavet dumpingu kahjuliku mõju kõrvaldamise ega põhjenduses 171 selgitatud puuduvate elementide kohta. Haomei Group oli vastupidiselt seisukohal, et kuna meetmed ei peaks vastu kohtu kontrollile, tuleks kohustused heaks kiita. Komisjon tuletab meelde, et liit on õigusriik, kus haldusasutused võtavad otsuseid vastu õigusnormide alusel, mille suhtes ei tehta vahetuskaupa ega peeta läbirääkimisi.

(184)

Komisjon pidas hinnakohustuse pakkumisi jõustamatuks ning põhjendustes 171–183 osutatud põhjustel seega alusmääruse artikli 8 tähenduses ebaotstarbekaks ja lükkas pakkumised seetõttu tagasi.

3.8.   Võrdlus

(185)

Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 199, tegi komisjon kohanduse alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel seoses Hiinast liitu toimuva ekspordi ja normaalväärtuse erineva kaudse maksustamisega ning välistas kaudsed maksud, näiteks käibemaksu.

(186)

PMI Groupi märkused puudutasid peamiselt asjaolu, et Hiina käibemaksumäär on alates 2018. aastast kaks korda muutunud ning käibemaksu kohandamise arvutustes kasutati 17 % määra. Need muutused toimusid 1. mail 2018 ja 1. aprillil 2019, kui käibemaksumäär muutus vastavalt 16 %-le ja 13 %-le.

(187)

Pärast eespool nimetatud märkuse arvessevõtmist kohandas komisjon mõlema valimisse kuuluva eksportivate tootjate kontserni arvutust.

(188)

Selle alusel leitud kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpinguvastane tollimaks

Haomei Group:

Guangdong Haomei New Materials Co., Ltd.,

Guangdong King Metal Light Alloy Technology Co., Ltd.

21,3 %

PMI Group:

Press Metal International Ltd.,

Press Metal International Technology Ltd.

33,9 %

Muud koostööd tegevad äriühingud

28,6 %

Kõik muud äriühingud

40,1 %

(189)

Kui jätta välja valimisse kaasatud eksportivate tootjate müük Ühendkuningriiki, mis on jätkuvalt tüüpiline ja moodustab liitu suunduvast koguekspordist 20 %, on dumpingumarginaalid järgmised:

Äriühing

Dumpingumarginaal

Haomei Group:

Guangdong Haomei New Materials Co., Ltd.,

Guangdong King Metal Light Alloy Technology Co., Ltd.

21,2 %

PMI Group:

Press Metal International Ltd.,

Press Metal International Technology Ltd.

25,0 %

Muud valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad

22,1 %

Kõik muud äriühingud

32,1 %

(190)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. See marginaal arvutati valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul nende marginaalide kaalutud keskmise põhjal ning moodustab seega 22,1 %. Komisjon peab asjakohaseks määrata jääktollimaks jätkuvalt suurima dumpingumarginaali tasemel, mis määrati kindlaks koostööd tegevate eksportivate tootjate andmete alusel, nimelt 32,1 %, jättes välja Ühendkuningriigi andmed.

(191)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist küsis Haomei Group selgitust selle kohta, miks teiste eksportivate tootjate marginaalid olid märkimisväärselt vähenenud, kui tema marginaalide erinevus oli väike. Äriühing leidis, et kõnealused erinevused ja tema uus dumpinguvastane tollimaks on diskrimineerivad. Lisaks väitis ta, et huvitatud isikutele ei esitatud üksikasjalikke ja sihtotstarbelisi arvutusi.

(192)

Esiteks tuletatakse meelde, et Haomei Group vaidlustas ise komisjoni EL 28 põhjal tehtud järeldused. Haomei Group väitis, et kuna Ühendkuningriik ei kuulu enam Euroopa Liitu, oleks komisjon pidanud korraldama uurimise EL 27 põhjal. Komisjon vastas sellele väitele, kui arvutas vastavalt ümber kõigi eksportivate tootjate dumpingumarginaalid (ning hindas uuesti kahju ja põhjuslikku seost).

(193)

Komisjon selgitas põhjendustes 185–190 dumpingumarginaali arvutamise metoodikat ning seda, et metoodika oli täpselt sama ka siis, kui arvutati dumpingumarginaali, millest jäeti Ühendkuningriigi andmed. Haomei Groupile avaldatud lõplikud järeldused hõlmasid täiendavaid konfidentsiaalseid ja palju üksikasjalikumaid dokumente dumpingu- ja kahjumarginaali arvutamise ning metoodika kohta. PMI Groupile avalduva suurema mõju põhjus oli seotud erinevustega hinnakujunduses, sihtkohas, tootevalikus ja muudes äriühinguga seotud küsimustes. Valimisse kaasatud äriühingute kõigi dumpingumarginaalide ümberarvutamise tulemusena muutusid ka kõigi teiste eksportivate tootjate dumpingumarginaalid, nagu on selgitatud põhjenduses 190. Seda selgitati äriühingule 12. veebruaril toimunud ärakuulamisel.

(194)

Lisaks tuleb tagasi lükata Haomei Groupi taotlus avalikustada teise valimisse kaasatud eksportiva tootja dumpinguarvutused. Arvutus põhineb konfidentsiaalsel teabel ja seda saab avaldada ainult äriühingule, kelle kohta need käivad. Sama kehtib ka Haomei Groupi arvutuste puhul, mida ei avaldatud ühelegi teisele huvitatud isikule käesolevas uurimises.

(195)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist esitas Haomei Group mitu märkust, milles osutas erinevustele kahju arvutamiseks kasutatud andmetes ja metoodikas võrreldes dumpinguarvutustega.

(196)

Need erinevused tulenevad asjaolust, et dumpingu ja kahju kindlaksmääramine on erinevad. Neid kahte meetodit on kirjeldatud algmääruse kahes eri artiklis (vastavalt alusmääruse artiklid 2 ja 3). Ajutise määruse põhjendustes 187–200 kirjeldatakse üksikasjalikult normaalväärtuse arvutamise metoodikat dumpingu kindlaksmääramiseks. Ajutise määruse põhjendustes 330–345 kirjeldatakse üksikasjalikult mittekahjustava hinna arvutamise metoodikat liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisava marginaali arvutamisel. Haomei Groupi esitatud väited oli põhjendamatud ja lükati seega tagasi.

4.   KAHJU EL 28 PÕHJAL

4.1.   Üldised märkused

(197)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et kahju ja põhjusliku seose esialgne analüüs oli vigane, sest selles ei analüüsitud turu teatavaid osi eraldi. Konkreetsemalt väideti, et kõva- ja pehmesulamite, keskmiste ja suurte, standard- ja eriprofiilide ning turusegmentide kohta oli vaja eraldi analüüse. Komisjon aga kinnitas eespool põhjendustes 55–56 mainitud põhjustel, et uurimisalust toodet tuleks käsitada ühe tootena. Pealegi, soovitatud kriteeriumide arvu ja asjaolu tõttu, et neist paljud ei ole selgelt eristatavad, oleks kahju analüüs sellise metoodika puhul teostamatu ja asjakohatu. Lisaks tegutseb liidu tootmisharu kõigis eespool nimetatud turusegmentides ning seisab kõigi nende tooteliikide puhul silmitsi Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordist tuleneva konkurentsiga. Veelgi enam, nii liidu kui ka Hiina tootjad saavad toota arvukalt tooteliike ning võivad soodsatel turutingimustel otsustada, et keskenduvad neist mõnele. Sel põhjusel avaldavad Hiina tootjad hinnasurvet kogu tootevalikule, sealhulgas toodetele, mida liidu tootmisharu saab tellimusel toota. Seetõttu kinnitas komisjon, et käesoleva uurimise kahju analüüs tehti kogu uurimisaluse toote kohta, nagu on määratletud käesoleva määruse jaotises 2, ja liidu tootmisharu kohta tervikuna. Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Haomei Group eespool mainitud lähenemisviisi, et vaatlusalust toodet käsitatakse ühe tootena. Selle eksportiva tootja sõnul on see lähenemisviis tema hinna allalöömise ja/või turuhinnast madalama hinnaga müügi kindlakstegemisel otsustava tähtsusega. Nagu selgitatud järgmises põhjenduses ja põhjendustes 246–249, puudub seos toote ühe tootena käsitamise otsuse ja hinnavõrdluste vahel, mida tehakse tooteliigi alusel. Haomei Group esitas selle väite uuesti pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist. Kuna arvutusmeetodit EL 27 analüüsis ei muudetud, ei saa ka seda märkust eespool nimetatud põhjustel arvesse võtta.

(198)

Pärast täiendavate lõplike järelduste teatavakstegemist väitsid Airoldi ja Euranimi, et Hiinast pärit impordi puhul ei järgitud kahjunäitajate arvutamisel ühel tootel põhinevat analüüsi. See väide on siiski faktiliselt vale, nagu on näha tabelites 1bis ja 2bis, kus on arvutatud Hiinast pärit koguimport ja hinnatud selle mõju sellel alusel. Airoldi ja Euranimi märkisid samuti, et komisjon oleks pidanud analüüsima erinevate CN-koodide (nagu 7608 20 89) mõju eraldi. Komisjon kinnitab siiski, et ta on teinud ühe analüüsi põhjendustes 55–56 selgitatud põhjustel.

(199)

Veel kinnitas komisjon, et seoses hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalidega võrreldi hindu liigiti erapooletute kriteeriumide alusel, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 234. Leiti, et üle 95 % Hiina impordist on otseselt kattuv valimisse kuuluvate liidu tootjate toodetavate ja müüdavate tooteliikidega.

4.2.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(200)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 208–209 sätestatud järeldused.

4.3.   Asjaomasest riigist pärit import

Üldist

(201)

Esialgses etapis ilmnes hindadest selge olulise kahju juhtum. Ebanormaalselt väikeste Hiina hindadega, mis olid märkimisväärselt väiksemad kui liidu tootmisharu hinnad (hinna allalöömine) ning kulud pluss sihtkasum (turuhinnast madalama hinnaga müük), avaldati pidevat survet. Sellel survel oli ajutise määruse põhjendustes 279 ja 280 kirjeldatud turumehhanismide kaudu mitmeid tagajärgi: muu hulgas lõi see alla liidu tootmisharu hinnad, takistas tooraine (alumiinium) hindade rahvusvahelise suurenemise peegeldamist nendes hindades ja surus kasumlikkuse alla sellises ulatuses, mis ohustas liidu tootmisharu püsimajäämist – takistades tootmisharul teha investeeringuid, mis olid vajalikud selle üleminekuks turu järgmisse etappi, ja pakkuda erikasutajatele erilahendusi. Sellise kahjustava pildi kujunemiseks ei ole vaja massiivseid impordimahte – isegi suhteliselt tagasihoidlikust impordist või koguni märkimisväärses koguses väikese hinnaga impordi (mis praegusel juhul vaieldamatult esineb) olemasolust piisab, et kehtestada kogu turgu mõjutav madal piirhind. Uurimises leiti, et see dünaamika, mis on kapitalimahukale alumiiniumitööstusele väga iseloomulik, kehtis ka uurimisaluse toote kohta.

Import CN-koodi 7610 90 90 all

(202)

Nagu ajutises määruses osutatud, vajas Hiina impordimahtude täpne kvantifitseerimine täiendavat analüüsimist. Uurimisalune toode kuulub praegu 9 CN-koodi (25) alla ning neist ühe – CN-koodi 7610 90 90 kohta, mis hõlmab ka uurimise kohaldamisalast väljajäävaid tooteid, oli vastukäivaid arvamusi. Eelkõige lahknesid arvamused selle kohta, milline osa impordist oli tõepoolest vaatlusalune toode. Esialgselt kindlaks tehtuna moodustas see kood ligikaudu poole kogu vaatlusaluse toote Hiina impordimahtudest.

(203)

Käesoleva juhtumi puhul ei olnud impordimahud otsustavaks kahjustavaks teguriks; see toimus peamiselt hinnakanalite kaudu. Isegi kui komisjon oleks selle koodi täiesti kõrvale jätnud, oleks Hiinast pärit sissevool olnud siiski märkimisväärne, moodustades uurimisperioodil 5,3 % turuosa, ning oleks 2016. aastast alates suurenenud 48 %. Peale selle, et tulemuseks oli kõigi teiste turuosaliste turuosade kohandumine, ei oleks see kahjupilti mingeid muudatusi teinud. Otsustav on see, et kui CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluvad mahud oleksid täiesti välja jäetud, oleksid kaalutud keskmised Hiina hinnad jäänud samale ebanormaalselt madalale tasemele, mida esialgses etapis peeti kahju põhjustavaks. Eespool öeldut kirjeldatakse üksikasjalikumalt allpool.

(204)

Igatahes järgis komisjon nende mahtude kindlakstegemiseks, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 223, kolme suunda.

(205)

Ajutise määruse põhjenduses 223 kirjeldas komisjon esialgse metoodikaga tehtud esialgseid järeldusi ning palus huvitatud isikutel esitada selle teema kohta mis tahes asjakohast teavet. European Aluminium esitas lisaselgituse oma 95 % hinnangu põhjenduse kohta. Mitu huvitatud isikut vaidlustasid selle hinnangu oma äriühingu kogemuse põhjal, mis neil oli seoses CN-koodiga 7610 90 90. Teatavad osalised nõustusid European Aluminiumiga, et selle koodi all imporditi uurimisalust toodet. Teised vaidlesid vastu väitega, et kas oli 95 % hinnang liiga suur või ei imporditud selle koodi all midagi. Mõned osalised tegid lisaks märkuse, et hinna kasutamine põhjendusena ei ole usaldusväärne. Aga kogutud teabe kogum ei olnud piisavalt ulatuslik ja põhjendatud, et sellest lõplikult juhinduda.

(206)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist sai komisjon viia lõpule maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi ning riikide tolliasutuste esitatud teabe läbivaatamise. Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi antud teave oli tollideklaratsioonide täielik loend, aga see ei pakkunud imporditavate toodete selgemat kirjeldust.

(207)

Lisaks oli kaheksalt liikmesriigilt (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Poola, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik) saadud teave väga esindav, kuna see hõlmas 84 % uurimisperioodi aegsest impordist CN-koodiga 7610 90 90 ning tollideklaratsioonidest pärit üksikasjalikku teavet ja imporditud toote kirjeldust, nii nagu importijad olid oma ühtse haldusdokumendi vormis sellest aru andnud. Sellel alusel tehtud üksikasjalik analüüs viis allpool esitatud järeldusteni.

(208)

Nagu tabelis 1 osutatud, leiti konservatiivsetel alustel, et märkimisväärne osa selle CN-koodiga ekspordist kuulub vaatlusaluse toote alla. Tõepoolest, võeti ainult need tehingud, mille tootekirjeldused olid piisavalt üksikasjalikud, võimaldamaks selgitada välja, et imporditud toode on asjaomane toode.

Tabel 1

Hiinast pärit import CN-koodiga 7610 90 90

 

2016

2017

2018

Uurimisperiood

CN-koodi kogumaht (tonnides)

102 090

131 180

139 560

151 891

CN-koodi koguhind tonni kohta

2 944

2 776

2 764

2 902

Vaatlusaluse toote maht (tonnides)

18 637

23 948

25 477

27 728

Vaatlusaluse toote hind tonni kohta (27)

3 050

3 041

3 197

3 308

Muu kui vaatlusaluse toote maht (tonnides)

53 728

69 037

73 448

79 937

Ebaselged mahud (tonnides)

29 725

38 195

40 635

44 225

Allikas: Eurostat ja riikide tolliasutused ()

(209)

Tabeli 1 mahtude osa puhul ei olnud kirjeldus piisavalt selge, võimaldamaks teha kindlaks, kas vastavate tehingutega seotud impordimahud kuulusid vaatlusaluse toote alla. Seega käsitati kõnealuseid mahte nii, et need ei ole vaatlusaluse toote import.

(210)

Komisjon pidas seda põhjendatud hinnanguks, sest see tugines väga esindavale teabele.

(211)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Airoldi, et ei ole selgitatud metoodikat, millega tuvastatakse CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluv import. Kasutatud lähenemisviisi selgitatakse lõplike järelduste avalikustamise dokumendi punktides 118–122 ning selle joonealuses märkuses 22. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(212)

Selle protsessi ajal taotles Airoldi, et neile saadetaks andmed, mille liikmesriigid esitavad komisjonile. Aga teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel on alusmääruse artikli 19 lõike 5 kohaselt konfidentsiaalne. Samuti tuleb pidada meeles, et kuna andmed puudutavad tollideklaratsioone ning sisaldavad väga tundlikke hinnaandmeid, on need ka tundlik äriteave. Seetõttu lükati kõnealune taotlus tagasi.

(213)

Kuigi läbivaatamise tulemusena Hiina turuosa vähenes, jäi import märkimisväärseks ning täheldati samasugust kasvusuundumust kui esialgses etapis.

(214)

Airoldi tegi pärast lõplike järelduste avalikustamist märkuse CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluva kindlaks tehtud impordi kui vaatlusaluse toote mahu kohta. Airoldi väitis, et meetod ei ole esindav, sest see hõlmab üksnes 8 liikmesriigi tolliasutusi. Pidades aga silmas, et need liikmesriigid moodustavad impordist üle 83 %, on see meetod esindav ning seepärast lükatakse see väide tagasi.

(215)

Samuti kordas Airoldi oma väidet, et vaatlusaluse toote import CN-koodi 7610 90 90 all peaks olema null, ja viitas mitmesuguse siduva tariifiinformatsiooni olemasolule. Komisjon ei saanud selle väitega nõustuda, sest ilmselgelt ei välista siduva tariifiinformatsiooni olemasolu muude toodete, sealhulgas vaatlusaluse toote kuulumist selle koodi alla. Selle koodi komisjonipoolne analüüs tolliasutuse andmete põhjal on aga tõendanud, et nii see ongi.

(216)

Veel märkis Airoldi, et kui CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluv import uurimisest välja jätta, tuleks uurimine lõpetada ja tollimaksud kehtestamata jätta. Aga nagu põhjenduses 219 selgitatud, püsiks see import märkimisväärsel tasemel, isegi kui see välja jätta. Seega ei saa selle väitega nõustuda.

Asjaomasest riigist pärit impordi maht, turuosa ja hind

(217)

Seda arvesse võttes ja eespool kirjeldatud alusel muutus asjaomasest riigist pärit import järgmiselt:

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

 

2016

2017

2018

Uurimisperiood

Import 8 CN-koodi all (28)

110 255

127 616

149 232

164 641

Hiinast pärit impordi kogumaht

128 631

151 229

174 353

191 981

Indeks (2016 = 100)

100

118

136

149

Hiina impordi turuosa (%)

4,4

4,8

5,4

6,2

Indeks (2016 = 100)

100

110

123

141

Allikas: Eurostat (vt ka tabel 1 ja tabel 4 tarbimise kohta)

(218)

Samuti saab korrigeeritud impordimahtude põhjal täheldada nii suht- kui ka absoluutarvudes märkimisväärsel tasemel importi, mis ulatus uurimisperioodil 6,2 %-lise turuosani. Absoluutarvudes suurenes asjaomasest riigist pärit import vaatlusalusel perioodil 49 %. Samal ajal suurenes dumpinguhinnaga impordi kogu turuosa vaatlusalusel perioodil 41 %.

(219)

Nagu on märgitud põhjenduses 203, jäid impordimahud isegi pärast CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluvate mahtude analüüsist täielikku väljajätmist märkimisväärseks – need moodustasid uurimisperioodil 5,3 % turuosa ning suurenesid alates 2016. aastast 48 %.

(220)

Üks importija väitis, et Hiina impordi turuosa suurenemine ei põhjendanud ajutises määruses mainitud dumpinguvastaseid tollimakse. Meetmete kehtestamise lävi seoses turuosaga ületas praeguse juhtumi puhul kogu vaatlusaluse perioodi jooksul alusmääruse artikli 5 lõikes 7 osutatud 1 % ning artikli 9 lõike 3 kohaselt ei saa seda pidada „tühiseks“. Lisaks suurenes Hiina turuosa vaatlusalusel perioodil 41 %. Arvestades impordi märkimisväärsust nii absoluut- kui ka suhtarvudes, absoluutseid ja suhtelisi suundumusi, põhjenduses 201 esitatud kaalutlusi ning tabeli 3 hinnakaalutlusi, lükati see väide tagasi.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/tonn)

 

2016

2017

2018

Uurimisperiood

Hinnad 8 CN-koodi all (29)

2 684

2 676

2 813

2 911

Hiinast pärit impordi kaalutud keskmine hind

2 736

2 733

2 869

2 967

Indeks (2016 = 100)

100

100

105

108

Allikas: Eurostat ja riikide tolliasutused

(221)

Korrigeeritud hindadest nähtuvad samasugune tase ja samasugused suundumused kui ajutises määruses, mis kinnitab ka selles tehtud otsuseid.

(222)

Nagu eespool põhjenduses 203 märgitud, oleksid keskmised impordihinnad juhul, kui CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluvad mahud oleksid analüüsist täielikult välja jäetud, olnud väiksemad ja järginud vaatlusaluse perioodi jooksul sarnast suundumust.

(223)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 230 selgitatud, oleks neid hindu pidanud vaatlema toorainekulude 10 % suurenemise valguses ning arvestades, et need kehtestati perioodil, kui turul oli nõudlus suurema lisandväärtusega eritellimusel toodete järele.

(224)

Ajutise määruse põhjenduses 232 osutatud hindade allalöömise marginaalid (üle 25 %) leidsid kinnitust. Teatavad huvitatud isikud märkisid, et nende import asjaomasest riigist ei löönud hindu üle 25 % alla. Haomei Group lausa väitis, et nende tooted võinuks valuutakursside kõikumisest olenevalt muutuda liidu turul konkurentsivõimetuks. Aga komisjoni arvutused hindade allalöömise kohta hõlmasid kogu eksportivate tootjate valimit ning metoodikana kasutati sellel uurimisperioodil üksikasjalikku vaatlemist liigi ja tehingu kaupa. Pealegi avalikustati üksikasjalikud arvutused ja nende metoodika eksportivatele tootjatele, sealhulgas Haomei Groupile. Komisjon kinnitas, et hindade allalöömise arvutamiseks kasutatud metoodika andis nii täpsed kui ka esindavad tulemused.

(225)

Kuna asjaomasest riigist pärit impordi kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 217–234 esitatud ülejäänud järeldused.

4.4.   Liidu tarbimine

(226)

Liidu tarbimisnäitajaid langetati seoses asjaomase riigi impordimahtude läbivaatamisega, mida on selgitatud põhjendustes 202–213. Selle põhjal muutus vabaturul tarbimine liidus järgmiselt:

Tabel 4

Liidu tarbimine (tonnides)

 

2016

2017

2018

Uurimisperiood

Liidu kogutarbimine

2 991 288

3 204 315

3 290 561

3 159 475

Indeks

100

107

110

106

Tootmisharusisene turg

61 338

60 455

60 143

56 640

Indeks

100

99

98

92

Tarbimine vabaturul

2 929 950

3 143 860

3 230 418

3 102 835

Indeks

100

107

110

106

Allikas: European Aluminium ja Eurostat ()

(227)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu vabaturu tarbimine 6 %. Suurenemine oli tingitud eelkõige nõudluse kasvust peamistes järgtööstussektorites.

(228)

Nagu märgitud põhjenduses 203, oleks tarbimine isegi pärast CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluvate mahtude analüüsist täielikku väljajätmist jäänud väga sarnasele tasemele ning ka 6 % suurenenud. Kuna liidu tarbimise kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 216 esitatud järeldus.

4.5.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord EL 28 põhjal

4.5.1.   Makromajanduslikud ja mikromajanduslikud näitajad

(229)

Liidu tootmisharu vabaturumüügi turuosa muutus eespool nimetatud asjaomasest riigist pärit impordi läbivaatamise ning tabelis 4 esitatud läbivaadatud tarbimisnäitajate tulemusel järgmiselt.

Tabel 5

Turuosa

 

2016

2017

2018

Uurimisperiood

Vabaturumüügi turuosa (%)

87,6

85,6

85,3

84,4

Indeks (2016 = 100)

100

98

97

96

Allikas: European Aluminium ja Eurostat

(230)

Siinkohal tuleb märkida, et kuigi liidu tootmisharu turuosa hinnati vaatlusalusel perioodil pärast asjaomasest riigist pärit impordimahtude läbivaatamist ümber veidi suuremaks, kahanes see siiski 3,2 protsendipunkti ehk 4 %.

(231)

Nagu märgitud põhjenduses 203, oleks liidu tootmisharu turuosa isegi pärast CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluvate mahtude analüüsist täielikku väljajätmist jäänud väga sarnasele tasemele ning oleks 3 % vähenenud.

(232)

Airoldi märkis, et tabelite 4 ja 5 allikana tsiteeritakse nii European Aluminiumi kui ka Eurostati. Airoldi küsis, kas European Aluminium on esitanud uusi andmeid. Need tabelid olid aga vajalikud tarbimise ja turuosade läbivaadatud arvude registreerimiseks (põhjendused 202–215) pärast Hiinast pärit impordi läbivaatamist. European Aluminium ei esitanud uusi andmeid. Importija Airoldi esitas väite ajutise määruse tabeli 7 (Müügihinnad liidus) kohta. Importija väitis, et kuna London Metal Exchange’i („LME“) omanik asub Hongkongis, ei ole see usaldusväärne alumiiniumihindade võrdlusalus ning et seetõttu ei ole ajutise määruse tabelis 7 esitatud andmed asjakohased. Aga kõik valimisse kuuluvad liidu tootjad kasutasid oma lepingute puhul võrdlusena LMEd ning sellele osutatakse alumiiniumiga seotud kaubandusväljaannetes laialdaselt. Uurimises leidis kinnitust, et see on liidu alumiiniumihindade usaldusväärne allikas. Pealegi ei põhjendanud importija, kuidas muudaks LME omandiõigus selle ajutise määruse tabelis 7 kasutatud otstarbel ebausaldusväärseks allikaks. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(233)

Sama importija esitas veel ühe väite kulude suurenemise kohta samas tabelis. Need kulude suurenemised on liidu tootjate teatatud ning kaugmeetodil ristkontrolli abil kontrollitud tegelikud kulude suurenemised. Väites öeldi, et komisjon ei selgitanud nõuetekohaselt selliste suurenemiste põhjusi. Aga ajutise määruse põhjenduses 232 esitatud komisjoni analüüsis pakuti kulude suurenemise kohta välja kaks suuremat põhjust. Üks puudutas suurema lisandväärtusega toodete turunõudlusega seostuvaid suurenenud kulusid. Teine põhjus hõlmas alumiiniumtoorikute hinna suurenemist, kuna need moodustavad uurimisaluse toote valmistamise põhitooraine. Need avastused tuginesid uurimise käigus liidu tootjate esitatud tõenditele, mida kontrolliti kaugmeetodil ristkontrolli abil ja ristkontrolliti European Aluminiumi esitatud teabega. Seega lükkas komisjon tagasi väite, et neid suurenemisi ei selgitatud.

(234)

Sama importija esitas ka väite ajutise määruse tabeli 9 kohta, milles käsitleti varusid. Väites seati kahtluse alla komisjoni analüüs ehk et varude suurenemine 26 % võrra ei kujuta endast olulist kahjunäitajat. Komisjoni analüüsi tegemisel on aga arvestatud, et varud protsendina toodangust on väikesed siis, kui tootmisharu toodab peamiselt vastavalt tellimustele. Ka on varude suurenemine sageli märgiks, et kaupu, mis ei olnud toodetud tellimusel, vaid jaeturule, ei ole suudetud müüa. See viitas kahjustavale olukorrale. Ka tootmise tasemega võrreldes jäid varud kogu vaatlusalusel perioodil võrreldavalt väikeseks, mis vastas ligikaudu 2 tootmisnädalale. Seetõttu jäi komisjon oma esialgsele järeldusele kindlaks ning lükkas väite tagasi.

(235)

Sama importija esitas ka väiteid ajutise määruse tabeli 10 kohta, milles käsitleti kasumlikkust. Üks väide oli see, et teatav liidu tootja ei kannatanud kasumlikkuse suure vähenemise all, ning teine oli, et liidu kõvasulamist tooteliikide tootjad olid kasumlikumad kui pehmesulami tootjad. Komisjon aga kordab, et kasumlikkust tuleks nagu kõiki kahjunäitajaid vaadelda liidu tootmisharu kui terviku kohta või esindava valimi kohta, nagu praegu tehakse, ja mitte üksikute äriühingute ega tooteliikide kohta. Veelgi enam, selle mainitud tootja kasumlikkuse asjus osundatud allikas tegi selgeks, et see seondus kogu äriühinguga ja mitte uurimisaluse tootega. Seetõttu lükkas komisjon need väited tagasi.

(236)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Airoldi ja teised importijad oma väiteid liidu tootmisharu kasumlikkuse kohta, mida eelmises põhjenduses juba käsitleti. Need osalised olid oma uurimisi laiendanud liidus pressitud alumiiniumi tootvate äriühingute kasumlikkusele. Osalised märkisid, et kasumlikkuse tasemed olid erinevad. Olenemata sellise teabe vastuvõetavusest ning arvestades, kui hilises etapis see esitati ja asjaolu, et see kehtis vaid ühe liikmesriigi kohta, ning selle põhjendamatust, nähtus esitatud tõenditest üldiselt, et uurimises vaadeldavate liidu tootmisharu äriühingute kasumitase on madal, mis on kooskõlas eespool mainitud põhjenduse tulemustega.

(237)

Sama importija esitas veel ühe väite ajutise määruse tabeli 10 kohta, milles käsitleti investeeringuid. Väites öeldi, et komisjon ei selgitanud nõuetekohaselt investeeringute suurenemise põhjusi. Komisjoni analüüs oli seotud valimisse kuuluvate liidu tootjate investeeringutega, mis suurenesid 2019. aastal 72 % võrreldes 2016. aastaga. Neid andmeid arutati ja kontrolliti kaugmeetodil ristkontrollide käigus koos valimisse kuuluvate tootjatega. Lisaks selgitas komisjon, et investeeringuid tuli suurendada tõhususe suurendamiseks ning parema kliendifookuse pakkumiseks, arvestades turunõudlust suurema lisandväärtusega lahenduste järele. Ajutise määruse põhjendustes 332–340 esitas komisjon veel märkusi, et tõendada suurte investeeringute olulisust liidu tootmisharu tulevikule. Seega lükkas komisjon tagasi väite, et neid investeeringuid ei selgitatud piisavalt.

(238)

Veel väitis sama importija, et komisjon võttis liidu tootmisharu andmeid vastu pimesi. Nagu ajutise määruse põhjendustes 25 ja 26 juba selgitatud, kontrolliti kõigi nelja valimisse kuuluva liidu tootja vastuseid küsimustikule, nagu ka valimisse kuuluvate eksportivate tootjate esitatud andmeid kaugmeetodil ristkontrolli abil allikaks oleva äriühingu dokumentide ning võimaluse korral ka avalikult saadaolevate allikate suhtes. See väide lükati seetõttu tagasi.

(239)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidles Airoldi vastu kahes eespool olevas põhjenduses esitatud komisjoni märkustele saadud andmete allika ja kontrollimise kohta. Eeskätt väitis Airoldi, et kõnealuse dumpinguvastase uurimise käigus aluseks võetud andmed olid asjakohased niivõrd, kuivõrd need olid võetud äriühingu allikatest ja mitte avalikult saadaolevatest allikatest. Selle kohta kinnitab komisjon, et vastavalt tema tavale ristkontrollida uurimise käigus tundlikke äriühingu andmeid, kasutatakse asjakohasel juhul ka avalikult saadaolevaid allikaid.

(240)

Veelgi enam, seoses investeeringutega on komisjoni järeldus asjaolu kohta, et investeeringud on nõutavad tõhususe suurendamiseks ja parema kliendifookuse pakkumiseks, Airoldi väitel üldine ega näi kõnealuse dumpinguvastase uurimise kontekstiga seostuvat. Selle arvamuse puhul tuletab komisjon meelde asjaolu, et kinnituses on uurimisalust toodet valmistava tootmisharu olukorda asjakohaselt kirjeldatud.

(241)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kinnitas Airoldi ka põhjenduse 234 kohta, et oleks vale seostada piisavate laovarude olemasolu järeldusega kahju kohta. Sama importija väitis ka, et 26 % varude tase on pressitud alumiiniumi turul täiesti tavapärane. Selle väite puhul tuleks esiteks tuletada meelde, et varude käsitamine kahjunäitajana on alusmäärusest tulenev õiguslik nõue. Veelgi enam, sama importija väitis esialgses etapis, et see näitaja on oluline. Komisjon jääb selle arvamuse puhul oma esialgse järelduse juurde, et nagu alusmääruse põhjenduses 264 kirjeldatud, on varud kahjuanalüüsis vähem tähtsad, kuna toodetakse peamiselt vastavalt tellimustele. Nagu põhjenduses 234 kirjeldatud, osutaksid need käsitlemise korral kahjustavale stsenaariumile.

(242)

Sama importija väitis veel, et liidu tootmisharu turuosa kaotus, nagu on kirjeldatud ajutise määruse tabelis 5, oleks võimalik kiiresti taastada ka dumpinguvastaseid meetmeid kehtestamata. Seda väidet täpsemalt ei põhjendatud. Ei esitatud veenvaid põhjuseid, miks peaks kogu vaatlusalusel perioodil kogetud pidev langus pöörduma ümber dumpinguvastaseid tollimakse kehtestamata, eriti kui arvestada Hiina ekspordi suuri hindade allalöömise marginaale, mis leiti olevat üle 25 %, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 232 ja kinnitatud põhjenduses 224. See väide lükati seetõttu tagasi.

(243)

Veel esitas sama importija märkusi ajutise määruse põhjenduses 316 arutatud teema kohta. Importija kordas oma väidet, et liidu tootmisharu kuritarvitas oma väidetavat valitsevat turupositsiooni. European Aluminium märkis, et sellised väited on alusetud. Need väited kuuluvad peamiselt konkurentsi peadirektoraadi pädevusse, mis pärast esialgsete järelduste avalikustamist kinnitas, et väidetud laadi juhtumeid ei esine. Komisjon aga sooviks juhtida tähelepanu sellele, et liidu tootmisharu koosneb enam kui 200 tootjast. Komisjon jääb seisukohale, et importija ei ole nende väidete toetuseks esitanud ei analüüsi ega tõendeid ega selgitanud nende asjakohasust alusmäärusega seoses. Need väited lükati seepärast tagasi ning ajutise määruse jaotistes 4.6 ja 4.7 esitatud järeldused kinnitati.

(244)

Airoldi esitas pärast lõplike järelduste avalikustamist ajaleheartiklina kirjeldatud dokumendi, mis tõendab, et liidu tootja esindaja oli esitanud liidu turu konkurentsiküsimuste kohta märkusi. Lisaks märkisid teised importijad ja Haomei Group, et meetmed tugevdaksid teatavate liidu tootjate turgu valitsevat seisundit liidu turul. Seoses asjaomase väidetava ajaleheartikliga tuleks kõigepealt rõhutada, et esitatud dokument on tegelikult äriühingu reklaammaterjal (seda esitletakse „reklaamteabena“). Samuti ei esitanud asjaomane liidu tootja märkusi konkurentsiküsimuste kohta üldiselt, vaid vastavalt oma reklaammaterjalile enda toodetavate väga eriliste toodete kohta. Arvestades kinnituse väga piiratud ulatust ja väljaande liiki, leiab komisjon, et väidetav ajaleheartikkel ning importijate ja Haomei Groupi põhjendamatu väide ei peaks mõjutama tema eelmises põhjenduses esitatud järeldusi.

(245)

Samuti esitas Haomei Group pärast lõplike järelduste avalikustamist märkuse liidu tootmisharule põhjustatud kahju kohta, kasutades oma uuringut nelja liidu tootja kasumlikkuse kohta. Haomei Group märkis, et nende uuring näitas, et liidu tootmisharu oli komisjoni poolt ajutise määruse tabelis 10 esitatust kasumlikum. Kuid Haomei Groupi märkustes esitatud andmed olid seotud nende valitud äriühingute kogukasumlikkusega, mistõttu ei ole need seotud uurimisaluse tootega. Lisaks moodustati komisjoni valim 2020. aasta veebruaris kooskõlas alusmääruse artikliga 17. Selles etapis ei esitanud Haomei Group ühtegi märkust. Pidades meeles artikli 17 nõudeid ja asjaolu, et Haomei Groupi andmed ei ole seotud ainult uurimisaluse tootega, lükkab komisjon selle väite tagasi.

4.6.   Väited olulise kahju hindamise metoodika kohta

(246)

Üks importija ja Hiina valitsus esitasid märkuse metoodika kohta, mida komisjon olulise kahju hindamisel kasutas. Esitatud väites öeldi, et kahju analüüs on vigane, sest paljud näitajad viitavad positiivsele arengusuundumusele, ning et komisjon toetub oma järelduse toetamiseks ainult teatud näitajatele. Samuti väideti, et mitmed kahjutegurid ei tõendanud liidu tootmisharu kahjustamist, kuna suundumused ei olnud negatiivsed. Nende väidete aluseks oli aga näitajate individuaalne hindamine, võtmata arvesse konteksti, nagu suurenev nõudlus ja suurenevad kulud. Väited lükati tagasi, sest ajutise määruse järeldus kahju kohta tugines kõigi näitajate hindamisel ning neist näitajatest ei osutunud ükski tingimata otsustavaks. Nagu ajutise määruse põhjendustes 271–274 juba kirjeldatud ja siin kinnitatud, et kuigi mõnedest näitajatest ilmnes tõepoolest positiivne suundumus, oli piisavalt põhjendatud, kuidas jõuti järelduseni olulise kahju kohta, võttes arvesse kõiki kahjunäitajaid.

(247)

Airoldi ja O. Wilms väitsid pärast lõplike järelduste avalikustamist, et komisjon muutis oma järeldusi kahju kohta, et kajastada koodi CN 7610 90 90 alla kuuluva impordi vähenemist, nagu on kirjeldatud allpool. Väideti, et esialgses etapis oli kahju peamiselt põhjendatud mahunäitajatega ja et see muutus lõplike järelduste ajal, mistõttu kahju mõju avaldus peamiselt seoses hinnanäitajatega. Kuid ajutise määruse põhjendustes 271–274 keskendutakse liidu tootmisharu kantud hinnakahjule. Lisaks selgitati ajutise määruse põhjenduses 280, kuidas tekkis oluline kahju, kui mõned osalised pidasid Hiina impordikoguseid ja turuosa piiratuks. Ajutises määruses märgiti, et Hiinast pärit impordi mõõdet uuritakse täiendavalt – see on iga kaitsemeetmete uurimise lahutamatu osa ja selle järeldusi täpsustatakse edenemise käigus, et lõplikult kindlaks tehtud tõsiasju põhjalikult kaaluda. Selle protsessi lõpuleviimise järgselt kinnitavad selle järeldused ajutises määruses rõhutatud tulemusi. Seega ei saa komisjon nõustuda väitega, et ta muutis oma lähenemisviisi.

(248)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas O. Wilms märkusi ka Hiina, Türgi ja liidu tootjate müügimahtude arengute kohta liidu turul. Kuna liidu tootmisharu oli müüki suurendanud, vaidlustas O. Wilms asjaolu, et liidu tootmisharu oli kandnud kahju. Sarnase väite tõstatas ka Haomei Group. Kuid nagu selgitati jaotises 4.7, tuleneb olulise kahju järeldus peamiselt hindade allasurumisest ja selle mõjust tulemusnäitajatele. Peale selle vähenes vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu turuosa vaatamata müügimahtude tagasihoidlikule suurenemisele liidu turul.

(249)

Lisaks vaidlustas Haomei Group pärast lõplike järelduste avalikustamist liidu tootmisharu kantud kahju põhjendusega, et komisjoni tehtud hinnavõrdlused olid ebasobivad. Eelkõige väitis Haomei Group oma märkustes, et Haomei Group ei ole liidu alumiiniumitööstust kunagi kahjustanud, sest kahe asjaomase eksportija hinnad olid Euroopa konkurentide hindadega kooskõlas kui mitte kõrgemad. Selle väitega ei saa nõustuda. Uurimine näitas seda, et võrdlemisel tooteliigi alusel ilmnes, et asjaomaste eksportijate hinnad lõid liidu tootmisharu hindu olulisel määral alla, mille tulemuseks olid mitte kooskõlastatud vaid tajutavalt madalamad hinnad. Ühtlasi soovitas Haomei Group kasutada hindade võrdlemisel importijate hindu. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 234, võttis komisjon hindade võrdlemisel aluseks erapooletud kriteeriumid, kasutades üksikasjalikku meetodit ja arvutusi, mis esitati Haomei Groupile. Selle meetodi puhul võrreldi tooteid liigipõhiselt, kasutades mitut objektiivset kriteeriumi, mistõttu oli see komisjonile kättesaadavatest meetoditest kõige esindavam. Seetõttu lükkab komisjon tagasi väite, et asjaomane võrdlus oli ebasobiv ja samuti väite, et asjaomane meetod moonutas kahju hindamist.

4.7.   Järeldus kahju kohta

(250)

Asjaomase riigi impordinäitajad ning nende mõju tarbimisele ja turuosale vaadati läbi ning lõppetapis hinnati ümber järeldus kahju kohta.

(251)

Impordimahtude suundumus näitas 49 % kasvu. Selle impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil 41 %. Liidu turuosa näitas samuti märkimisväärset vähenemist (–4 %).

(252)

Tuleb rõhutada, et põhinäitajad, mis tõendavad käesolevas uurimises kahju, jääksid kahjustavaks isegi siis, kui Hiina impordi hindamisel jäetaks CN-kood 7610 90 90 täielikult välja.

(253)

Läbivaadatud järeldusi ja muid ajutises määruses kirjeldatud muutumatuid kahjunäitajad arvesse võttes leidis lõplikult kinnitust, et uurimisperioodil on tekitatud liidu tootmisharule oluline kahju. Selle olukorra põhjustasid peamiselt kahjustavad hinnad, mis on liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla löönud, surunud liidu turul hinnad alla ning takistanud hinna piisavat tõstmist. Selle mõju muutis teravamaks asjaolu, et märkimisväärne Hiina import on vaatlusalusel perioodil absoluutarvudes oluliselt suurenenud ning turuosa hõivanud. Liidu tootmisharul on käsil kohanemine liidu turul toimuvate muutustega, kus pikaajalise eluspüsimise tagamiseks on vaja järjest suuremaid investeeringuid. Aga allasurutud turuhindadest põhjustatud väike kasumlikkus on nendele investeeringutele rahastuse loomiseks selgelt liiga napp. See ohustab ligikaudu 40 000 otsese töötajaga ning alumiiniumi tarneahelas osalevate palju enamate kaudsete töötajatega tootmisharu pikaajalist tulevikku.

(254)

Eespool esitatu põhjal ja kuna selle küsimuse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 271–274 liidu tootmisharu olukorra kohta antud hinnang.

5.   KAHJU EL 27 PÕHJAL

5.1.   Üldist

(255)

Viidatakse põhjendusele 35.

5.2.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(256)

Mis puutub liidu tootmisharu määratlusse, siis asjaolu, et liidu tootjaid esindavasse ühendusse kuulub ka ELi mittekuuluvatest riikidest pärit liikmeid, ei mõjuta asjaomase ühenduse kaebeõigust esindada liidu tootjaid või sellest tulenevat esindatust kooskõlas alusmääruse artikliga 4. Seejuures meenutatakse, et Euroopa tootjad andsid European Aluminiumile erivolitused käesolevas menetluses nende huvide esindamiseks. Sel põhjusel ei saa heaks kiita Airoldi pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist esitatud väiteid, milles ta seadis kahtluse alla liidu tootmisharu kaebeõiguse, ja mille European Aluminium on ümber lükanud, kinnitades, et tema õigus esindada liidu tootmisharu on olnud toimikus kirjas alates uurimise algusest.

(257)

Toimikus olevast teabest nähtub lisaks, et samasuguse toote tootmismaht Ühendkuningriigis on väiksem kui 3 % EL 28 kogutoodangust. Kaebuse esitajad, kes ei tooda Ühendkuningriigis, vastavad seega jätkuvalt alusmääruse artikli 5 lõike 4 kriteeriumidele.

(258)

Ühendkuningriigi tootjaid arvestamata valmistas uurimisperioodil Euroopa Liidus samasugust toodet ligikaudu 200 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

5.3.   Asjaomasest riigist pärit import CN-koodiga 7610 90 90

(259)

Ühendkuningriiki toimuvat importi arvestamata on CN-koodiga 7610 90 90 impordi näitajad järgmised.

Tabel 1bis

Hiinast pärit import CN-koodi 7610 90 90 all (EL 27 põhjal)

 

2016

2017

2018

Uurimisperiood

CN-koodi kogumaht (tonnides)

93 325

124 799

131 545

142 371

CN-koodi koguhind tonni kohta

2 912

2 739

2 722

2 867

Vaatlusaluse toote maht (tonnides)

15 534

20 773

21 896

23 697

Vaatlusaluse toote hind tonni kohta (32)

3 204

3 203

3 359

3 475

Muu kui vaatlusaluse toote maht (tonnides)

52 038

69 588

73 349

79 386

Ebaselged mahud (tonnides)

25 753

34 439

36 300

39 288

Allikas: Eurostat ja riikide tolliasutused ()

(260)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist kordas Airoldi oma väidet, et ei selgitatud riiklikelt tolliasutustelt CN-koodi 7610 90 90 kohta impordiandmete saamise metoodikat ja nende andmete lisamist Hiinast pärit muule impordile. European Aluminium vastas, et nende jaoks oli see metoodika väga selge. Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist taotles Haomei Group, et neile esitataks andmed, mida komisjon kasutas Hiina impordi kindlakstegemiseks. Eurostati andmed on avalikud. Mis puutub liikmesriikide tolliasutuste poolt komisjonile esitatud andmeid, siis tuleks meenutada, et teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel on alusmääruse artikli 19 lõike 5 kohaselt konfidentsiaalne. Kasutatud lähenemisviisi selgituse osas tuletab komisjon meelde põhjendustes 203–219 ja vastavates joonealustes märkustes esitatud selgitust oma lähenemisviisi kohta, mida kohaldatakse mutatis mutandis EL 27 analüüsi suhtes.

(261)

Airoldi seostas end eespool nimetatud Haomei Groupi märkusega ja kordas oma väidet. Tuletatakse meelde, et vastuseks teise isiku esildisele esitatud märkust ei saa kasutada uute elementide või taotluste esitamiseks. Igal juhul kohaldatakse eelmises põhjenduses esitatud sisulisi vastuseid. Lisaks tuletatakse meelde, et komisjon on äriühingule korduvalt selgitanud, kuidas import arvutati ja kuidas seda kontrolliti ning komisjon kordab, et äriühingu väited on põhjendamatud eelkõige seetõttu, et komisjoni analüüsi ümberlükkamiseks ei ole esitatud mingeid tõendeid.

5.4.   Asjaomasest riigist pärit impordi maht, turuosa ja hind

(262)

Seda arvesse võttes ja eespool kirjeldatud alusel muutus asjaomasest riigist pärit import järgmiselt:

Tabel 2bis

Impordi maht (tonnides) ja turuosa (EL 27 põhjal)

 

2016

2017

2018

Uurimisperiood

Import 8 CN-koodi all (33)

82 001

87 403

108 739

128 853

Hiinast pärit impordi kogumaht

97 535

108 176

130 635

152 551

Indeks (2016 = 100)

100

111

134

156

Hiina impordi turuosa (%)

3,4

3,5

4,1

5,0

Indeks (2016 = 100)

100

104

122

148

Allikas: Eurostat (vt ka tabel 1 ja tabel 4 tarbimise kohta)

(263)

Samuti saab korrigeeritud impordimahtude põhjal täheldada nii suht- kui ka absoluutarvudes märkimisväärsel tasemel importi, mis ulatus uurimisperioodil 5 % turuosani. Absoluutarvudes suurenes asjaomasest riigist pärit import vaatlusalusel perioodil 56 %. Samal ajal suurenes dumpinguhinnaga impordi kogu turuosa vaatlusalusel perioodil 48 %.

(264)

Impordimahud jäid isegi pärast CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluvate mahtude analüüsist täielikku väljajätmist märkimisväärseks – need moodustasid uurimisperioodil 4,2 %-lise turuosa ning suurenesid alates 2016. aastast 57 %.

Tabel 3bis

Impordihinnad (eurot/tonn) (EL 27 põhjal)

 

2016

2017

2018

Uurimisperiood

Hinnad 8 CN-koodi all (34)

2 987

3 110

3 127

3 142

Hiinast pärit impordi kaalutud keskmised hinnad

3 038

3 173

3 183

3 193

Indeks (2016 = 100)

100

104

105

105

Allikas: Eurostat ja riikide tolliasutused

(265)

Kohandatud hinnad näitavad sarnaseid hinnasuundumusi nagu varasemalt avalikustati, kinnitades samu järeldusi.

(266)

Juhul, kui CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluvad mahud oleksid analüüsist täielikult välja jäetud, oleksid keskmised impordihinnad olnud väiksemad ja järginud vaatlusaluse perioodi jooksul sarnast suundumust.

(267)

Vastavalt varasemalt avalikustatud meetodile moodustavad hindade allalöömise marginaalid Ühendkuningriiki suunatud importi arvestamata 23,6 %, kinnitades varasemalt avalikustatud järeldusi.

(268)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist märkis Airoldi, et importijad, sealhulgas Airoldi, ei ole CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluvaid pressitud tooteid importinud ning et komisjon ei ole importijatelt selle koodi kohta selgitusi küsinud. See märkus esitati hilinenult ja selles ei võeta arvesse komisjoni lõplikku hinnangut selle koodi alla kuuluva impordi arvutamise kohta, ning komisjon palus ajutise määruse põhjenduses 223 kõigil isikutel koostööd teha. Seepärast lükati need väited tagasi.

(269)

Airoldi märkis pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist, et koodi 7610 90 90 alla kuuluva Hiina impordi keskmised hinnad tõusid pärast juhtumi uuesti hindamist EL 27 põhjal. Komisjon kinnitas, et selle põhjuseks on Ühendkuningriigi müügi väljajätmine arvudest.

(270)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist märkis Haomei Group, et neile ei ole selged kahju arvutamise metoodika teatavad aspektid, sealhulgas andmete allikas. Komisjon kinnitab, et kahju arvutamise metoodika avalikustati Haomei Groupile uurimise esialgses ja lõplikus etapis. Täiendavate lõplike järelduste avalikustamise etapis selgitati, kahju arvutamiseks kasutati sama metoodikat, kuid Ühendkuningriigi andmed olid eemaldatud. Komisjon on seega seisukohal, et tema selget metoodikat on täielikult selgitatud. Lisaks oleks sellised küsimused tulnud tõstatada pigem esialgses etapis, mitte pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist.

5.5.   Liidu tarbimine

(271)

Liidu tarbimisnäitajaid muudeti eespool selgitatud asjaomasest riigist pärit impordi mahtude muutmise ja teistest kolmandatest riikidest EL 27 riikidesse suunatud impordi mahtude muutmise tõttu. Selle põhjal muutus vabaturul tarbimine liidus järgmiselt:

Tabel 4bis

Liidu tarbimine (tonnides) (*1) (EL 27 põhjal)

 

2016

2017

2018

Uurimisperiood

Liidu kogutarbimine

2 965 810

3 167 207

3 251 443

3 123 439

Indeks

100

107

110

105

Tootmisharusisene turg

61 338

60 455

60 143

56 640

Indeks

100

99

98

92

Tarbimine vabaturul

2 904 472

3 106 752

3 191 300

3 066 799

Indeks

100

107

110

106

Allikas: European Aluminium ja Eurostat

(272)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu vabaturu tarbimine 6 %.

(273)

Tarbimine oleks isegi pärast CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluvate mahtude analüüsist täielikku väljajätmist jäänud väga sarnasele tasemele ning ka suurenenud, kinnitades varasemalt avalikustatud järeldusi.

(274)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist väitis Airoldi, et komisjon ei selgitanud suletud turu kindlaksmääramise alust. Mis puudutab seda väidet, siis komisjon esitas oma järeldused suletud turu kohta juba esialgsetes järeldustes (ajutise määruse põhjendus 248). Lisaks on see märkus hilinenud, kuna see oleks tulnud esitada tähtaja jooksul, mis oli ette nähtud esialgsete järelduste kohta märkuste esitamiseks. See väide lükati tagasi.

5.6.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

5.6.1.   Makromajanduslikud ja mikromajanduslikud näitajad

(275)

Liidu tootmisharu vabaturumüügi turuosa muutus eespool nimetatud asjaomasest riigist pärit impordi läbivaatamise ning tabelis 4 esitatud läbivaadatud tarbimisnäitajate tulemusel järgmiselt.

Tabel 5bis

Turuosa  (*2) (EL 27 põhjal)

 

2016

2017

2018

Uurimisperiood

Liidu tootmisharu vabaturu müügi turuosa (%)

88,4

86,6

86,4

85,4

Indeks (2016 = 100)

100

98

98

97

Allikas: European Aluminium ja Eurostat

(276)

Kuigi liidu tootmisharu turuosa hinnati vaatlusalusel perioodil ümber veidi kõrgemale tasemele, kahanes see siiski 3,0 protsendipunkti.

(277)

Liidu tootmisharu turuosa oleks isegi pärast CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluvate mahtude analüüsist täielikku väljajätmist jäänud väga sarnasele tasemele ning ka vähenenud, kinnitades varasemalt avalikustatud järeldusi.

(278)

Liidu tootjate esitatud kinnitatud ja juba toimikus oleva teabe alusel hinnati liidu tootmisharu poolt Ühendkuningriigi turule suunatud müügi mahuks umbes 2 % EL 28 kogumüügist. Asjaomasel mahul ei saanud olla olulist mõju liidu tootmisharu majandusnäitajatele. Seega on kõik teised eespool jaotises 6 esitatud eelnevalt avalikustatud näitajad ka EL 27 puhul esindavad ja need kinnitatakse, nagu ka nende põhjal tehtud järeldused.

(279)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist märkis Airoldi, et komisjon oleks pidanud EL 27 kahjuanalüüsi tegemiseks hankima liidu tootmisharult uusi andmeid EL 27 kohta, nagu ta oli teinud teises kaubanduskaitset käsitlevas uurimises. See ei olnud aga vajalik, kuna toimikus sisalduv teave võimaldas juba EL 27 analüüsi teha, nagu eespool selgitatud. Seda kinnitas ka European Aluminium, kes vastas Airoldi väitele, juhtides tähelepanu asjaolule, et Ühendkuningriigi tootjate toodang moodustab vähem kui 3 % toodangust, et liidu tootmisharu äritegevus Ühendkuningriigis on väike ja seega on igasugune mõju kahjunäitajatele minimaalne. See väide lükati seetõttu tagasi.

(280)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist märkisid Airoldi ja Euranimi, et liidu tootmisharu turuosa, mis oli uurimisperioodil üle 85 %, ei olnud kahjule osutav näitaja. Need isikud viitasid Euroopa Liidu Kohtu 4. veebruari 2021. aasta otsusele kohtuasjas C-324/19, Eurocylinder Systems AG, mis nende väitel osutas, et sellise turuosaga ei saa kahju tekkida. Seda punkti kommenteeris ka Haomei Group, kes väitis, et mitme Euroopa Kohtu kohtuasja kohaselt takistaks 85 %-line turuosa kahju kindlakstegemist. Kohtuasi C-324/19 puudutas siiski kahju tekkimise ohtu ja seda määravate tegurite hindamist. Käesoleval juhul tuletatakse meelde, et kahju kindlakstegemine on peamiselt seotud hinnamõjudega (vt põhjendus 252) ning seda ei muuda väga väikesed muutused turuosas, mis liidu tootmisharu puhul vähenes vaatlusalusel perioodil 3 %. See väide lükati seetõttu tagasi.

(281)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist märkis Airoldi, et liidu tootmisharu toodang on suurenenud ja et ka selle osakaal tarbimises on suurenenud. Airoldi väitel näitas see kahju puudumist. Siinkohal tuletatakse meelde eelmises põhjenduses esitatud väiteid. Ning kuigi liidu toodang suurenes vaatlusalusel perioodil 2 %, kaotas liidu tootmisharu oma osa tarbimises, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 242. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(282)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist kordas Airoldi oma põhjendustes 235 ja 236 osutatud väiteid, esitamata täiendavaid tõendeid ning need lükati seega tagasi nendes põhjendustes nimetatud sisulistel põhjustel.

(283)

Lisaks esitas Airoldi pärast lõplike järelduste avalikustamist märkusi asjaolu kohta, et LME asub väljaspool liitu ja seda ei tohiks kasutada alumiiniumihindade võrdlusallikana. Kehtivad samad väited nagu põhjenduses 232 ja väitega ei saa nõustuda.

5.7.   Järeldus kahju kohta EL 27 põhjal

(284)

Seepärast järeldas komisjon toimikus oleva teabe põhjal, mis käsitles EL 27-t, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

6.   PÕHJUSLIK SEOS EL 28 PÕHJAL

6.1.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(285)

Dumpinguhinnaga impordi mõju kirjeldati ajutise määruse jaotises 5.1. Mitu huvitatud isikut väitis, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga importi ei saa pidada kahju põhjuseks ja et muud tegurid nõrgendavad põhjuslikku seost. Mõned väited kordasid juba alusmääruses arutatud väiteid ega sisaldanud uusi elemente. Märkusi, mida varem ei esitatud, analüüsitakse allpool koos pärast esialgsete järelduste avalikustamist kogutud täiendavate andmetega, kui see on vajalik.

(286)

Asjaomasest riigist pärit impordi läbivaatamise tulemusena, mida kirjeldati põhjendustes 202–216, vaadati läbi liidu tootmisharu tarbimine ja turuosad ning asjaomasest riigist pärit import. Hiina turuosa suurenes 4,4 %st 6,2 %ni (mitte 6,9 %st 9,6 %ni, nagu ajutise määruse tabelis 2), samas kui liidu tootmisharu turuosa vabaturul vähenes 87,6 %st 84,4 %ni (mitte 85,1 %st 81,1 %ni, nagu ajutise määruse tabelis 5). Selle tulemusel muudeti vastavalt ajutise määruse tabeleid. Nendel muudatustel oli suundumustele või impordi märkimisväärsele tasemele väike või olematu mõju, sest pärast läbivaatamist suurenes muu hulgas asjaomasest riigist pärit impordi maht tegelikult 49 % (mitte 48 %) ja suundumusena suurenes selle turuosa 41 % (mitte 39 %). Seega ei mõjutanud läbivaadatud impordi- ja turuosa näitajad oluliselt ajutise määruse põhjendustes 276–283 kirjeldatud põhjuslikku seost.

(287)

Teatavad importijad väitsid, et liidu turul müüdi Hiina ülemaailmsest ekspordist vaid väike osa (ainult 13 %) ning et Hiina import sulandus kergesti liidu turule, põhjustamata kahju. Selles märkuses aga keskenduti teatavatele mahuküsimustele ning jäeti tähelepanuta asjaolu, et kõige olulisem osa liidu tootmisharule tekkinud kahjust oli seotud hinnaga, kuna see väikese hinnaga import avaldas märkimisväärset hinnasurvet ning lõi liidu tootmisharu hinnad rohkem kui 25 % alla. Samuti väitsid need importijad, et Hiina import kasvas üksnes kolmandatest riikidest pärit impordi arvel. See väide on faktiliselt vale, nagu osutatakse allpool tabelis 6. Lisaks tõendab tabeli 4 teave selgelt, et liidu tootmisharu on ka mahu poolest kannatanud kahju ning on vaatlusalusel perioodil kaotanud turuosa asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordile. Seepärast lükati need väited tagasi.

(288)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Haomei Group liidu tootmisharu kantud kahju põhjusel, et kõigist allikatest pärit import ei olnud ajavahemikul 2017–2020 suurenenud. Samas tuletatakse meelde, et komisjoni hinnang kahju kohta on tugevalt seotud hindadega. Lisaks on uurimine näidanud, et liidu tootmisharu turuosa on vaatlusalusel perioodil (2016–2019) vähenenud. Hiinast pärit import suurenes samal ajavahemikul nii absoluutarvudes kui ka seoses turuosaga. Arvestades asjaomaseid küsimusi ja asjaolu, et Haomei Groupi mahuhinnang hõlmas kogu importi ega piirdunud vaatlusaluse perioodiga, lükkab komisjon esitatud väite tagasi.

6.2.   Muude tegurite mõju

6.2.1.   Import kolmandatest riikidest

(289)

Kolmandatest riikidest pärit import muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Import kolmandatest riikidest

 

 

2016

2017

2018

Uurimisperiood

Türgi

Maht tonnides

77 041

87 632

107 392

110 452

Indeks

100

114

139

143

Turuosa %

2,6

2,8

3,3

3,6

Indeks

100

106

126

135

Keskmine hind

3 519

3 599

3 569

3 448

Indeks

100

102

101

98

Muud kolmandad riigid

Maht tonnides

156 278

213 999

191 673

181 402

Indeks

100

137

123

116

Turuosa %

5,3

6,8

5,9

5,8

Indeks

100

128

111

110

Keskmine hind

3 197

3 126

3 398

3 489

Indeks

100

98

106

109

Kõik riigid kokku, v.a asjaomane riik

Maht tonnides

233 319

301 631

299 065

291 854

Indeks

100

129

128

125

Turuosa %

8,0

9,6

9,3

9,4

Indeks

100

120

116

118

Keskmine hind

3 304

3 264

3 459

3 473

Indeks

100

99

105

105

Allikas: Eurostat ()

(290)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus veidi eespool nimetatud statistiliste läbivaatamiste tõttu. Selle impordi turuosa sai mõjutatud ka asjaomasest riigist pärit impordi läbivaatamise tulemusel, nagu on kirjeldatud põhjendustes 202–213. Need muutused olid aga väikesed ja veelgi väiksem oli nende mõju suundumustele. Kolmandate riikide turuosa suurenes pärast läbivaatamist 8,0 %st 9,4 %ni (mitte 8,0 %st 9,3 %ni, nagu ajutise määruse tabelis 11). Seega ei mõjutanud sellised väikesed kolmandate riikide impordi- ja turuosa näitajate muutused oluliselt ajutise määruse põhjendustes 284–288 kirjeldatud põhjuslikku seost.

(291)

Carl Prinz esitas ajutise määruse põhjenduse 286 kohta märkuse, et vastavalt nende kogemustele 2020. aasta hindadega ei olnud Türgi hinnad märkimisväärselt suuremad kui asjaomase riigi hinnad. See teave oli aga seotud uurimisperioodile järgneva teabega ning uurimisperioodi kohta teavet ei esitatud. Lisaks ei esitatud tõendeid, millest oleks nähtunud, et ajutise määruse põhjenduse 286 analüüs on vale.

(292)

Võttes arvesse tabelis 6 osutatud läbivaadatud andmeid ning pärast põhjenduste 284–287 kohta esitatud märkuste analüüsimist kinnitab komisjon ajutise määruse põhjenduses 288 tehtud järelduse kolmandatest riikidest pärit impordi mõju kohta.

(293)

Nagu põhjenduses 203 märgitud, ei oleks muudest kolmandatest riikidest pärit impordimahud muutunud ka siis, kui CN-kood 7610 90 90 oleks analüüsist täielikult välja jäetud, ja nende turuosa oleks muutunud üksnes minimaalselt. Ajutise määruse järeldus kolmandatest riikidest pärit impordi põhjusliku seose kohta jäi muutumatuks ja seega see kinnitati.

(294)

Airoldi märkis pärast lõplike järelduste avalikustamist, et eelmine põhjendus ei vasta loogikale. Kuid ei ole selge, kuidas Airoldi sellisele järeldusele jõudis. Komisjoni hinnang, mille kohaselt kolmandatest riikidest pärit import on jätkuvalt kahjustav, kui asjaomase CN-koodiga importi ei võeta arvesse, on kehtiv. Seda seetõttu, et kolmandatest riikidest pärit impordi absoluutmaht jääks mõjutamata ja nende turuosa muutuks ainult minimaalselt. Seetõttu kinnitab komisjon oma analüüsi.

6.2.2.   Tarbimise mõju

(295)

Põhjendustes 226–228 esitatud, tarbimist puudutavatel läbivaadatud arvudel ei olnud ajutise määruse põhjenduses 294 tehtud järeldusele olulist mõju. Nagu põhjenduses 203 märgitud, oleks vabaturu tarbimine isegi pärast CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluvate mahtude analüüsist täielikku väljajätmist jäänud väga sarnasele tasemele ning oleks 6 % suurenenud. Seetõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 294 esitatud järeldus. Airoldi väitis pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes, et asjaomase põhjenduse selgitus „ei vasta loogikale“, sest see tugineb põhjendamatult asjaomase koodi alla klassifitseeruvate toodete kvantitatiivselt väljendatud impordil. Selle märkusega seoses märgib komisjon, et eespool osutatud selgituses rõhutatakse (vastupidiselt), et isegi kui ei lähtutaks asjaomase koodi alla kuuluvate toodete impordist (mis ei ole asjakohane meetod, sest see kood hõlmab ka asjaomase toote olulist osakaalu), ei mõjutaks see kahju kohta tehtud järeldusi.

6.2.3.   Kulude mõju liidus

(296)

Airoldi väitis veel, et liidu tootmisharule põhjustasid kahju ajutise määruse tabelis 10 esitatud suured investeeringukulud. Komisjoni järeldus investeeringute kohta oli see, et turul märgatavana püsimiseks oli neid vaja suuremas mahus. Investeeringuid oli vaja tõhususe suurendamiseks ning parema kliendifookuse pakkumiseks, arvestades turunõudlust enamate lisandväärtusega lahenduste järele. Ajutise määruse põhjendustes 332–340 arutati, kui olulised on suured investeeringumahud liidu tootmisharu tulevikule. Komisjon lükkas väite tagasi kui eksliku ja põhjendamatu.

(297)

Hiina valitsus tsiteeris 2014. aasta jaanuari Reutersi aruannet, et liidu tööjõukulud ja keskkonnaalased õigusaktid, aga ka suured energiakulud muudavad toormetallide, nagu näiteks alumiiniumi tootmise liidus peaaegu kahjumlikuks. See väide aga käis alumiiniumi kui tooraine tootmise kohta. Selle väitega ei saanud nõustuda, pidades meeles, et see aruanne ei ole seotud liidu tootmisharuga, mis on järgmise etapi tootmisharu, ja selles ei võeta arvesse liidu alumiiniumitööstuse arenguid vaatlusalusel perioodil.

6.2.4.   Edasimüüjatele müümise mõju

(298)

Airoldi väitis, et liidu tootmisharu müügitulemusi mõjutas äriotsus lõpetada müük edasimüüjatele. Valimisse kuuluvate liidu tootmisharu osaliste küsimustiku vastustest kogutud teabe põhjal oli aga selge, et nad ei olnud lõpetanud edasimüüjatele müümist kui sellist. Komisjon avastas hoopis, et liidu müük edasimüüjatele oli vähenenud hinnasurve tõttu, mida avaldas Hiinast pärit dumpinguhinnaga import. Veelgi enam, importija ja edasimüüjana tegutseva Airoldi küsimustiku vastusest nähtus, et nad ostsid liidu tootmisharult märkimisväärseid koguseid. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

6.3.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(299)

Asjaomase riigi impordimahtude läbivaatamine tähendas, et uurimise lõppetapil tuli uuesti hinnata järeldust põhjusliku seose kohta. Eespool kirjeldatud läbivaadatud impordimahud ja liidu turu turuosad ei avaldanud põhjusliku seose analüüsile olulist mõju ning suundumuste vaatlemisel oli nende mõju veel väiksem. Sama kehtib siis, kui CN-kood 7610 90 90 oleks täielikult välja jäetud.

(300)

Ajutise määruse põhjendustes 280 kuni 282 selgitas komisjon, kuidas Hiina import, mille turuosa oli palju väiksem kui liidu tootmisharul, ei olnud mitte üksnes tunginud liidu turule, suurendanud järjekindlalt oma turuosa, põhjustades mahukahju, vaid – mis veel tõsisem – oli surunud alla turuhinnad ja põhjustanud olukorra, kus liidu tootmisharu on kogu vaatlusaluse perioodi jooksul teeninud väikeseid ja ebapiisaval tasemel kasumeid. Need põhjendused jäävad Hiina impordi tasemete kohta kehtima eespool tabelis 2 esitatud absoluut- ja ka suhtarvudes ning arguendo ka siis, kui CN-kood 7610 90 90 oleks täielikult välja jäetud.

(301)

Lisaks ei muutnud ühegi huvitatud isiku märkused esialgses etapis teguritele antud hinnangut ning pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitatud paikapidavaid märkusi, mis võinuks selgitada käesolevas uurimises kindlakstehtud olulist kahju liidu tootmisharule.

(302)

Eespool kirjeldatu põhjal ja kuna muid märkusi ei esitatud, järeldas komisjon, et ükski teine esialgses või lõplikus etapis uuritud tegur ei saanud märkimisväärselt mõjutada liidu tootmisharu kahjustatud olukorda. Seega ei nõrgendanud ükski eraldi ega ühiselt analüüsitud teguritest dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost sellisel määral, et see ei oleks enam tõeline ega oluline, ning see kinnitab ajutise määruse põhjendustes 302 ja 303 esitatud järeldust.

7.   PÕHJUSLIK SEOS EL 27 PÕHJAL

7.1.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(303)

Eespool osutatud läbivaatamiste tulemusel vaadati läbi liidu tootmisharu tarbimine ja turuosad ning asjaomasest riigist pärit import. Hiina turuosa suurenes 3,4 %st 5 %ni, samas kui liidu tootmisharu turuosa vabaturul vähenes 88,4 %st 85,4 %ni vaatlusalusel perioodil. EL 28 ja EL 27 analüüsi muudatustel oli suundumustele või impordi märkimisväärsele tasemele väike või olematu mõju, sest pärast läbivaatamist suurenes muu hulgas asjaomasest riigist pärit impordi maht tegelikult 56 % ja suundumusena suurenes selle turuosa 48 %. Seetõttu ei mõjutanud läbivaadatud impordi- ja turuosa näitajad oluliselt eelnevalt avalikustatud mõjuanalüüsi.

7.2.   Muude tegurite mõju

7.2.1.   Import kolmandatest riikidest

(304)

Kolmandatest riikidest pärit import muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6bis

Import kolmandatest riikidest EL 27 riikidesse

 

 

2016

2017

2018

Uurimisperiood

Türgi

Maht tonnides

73 187

84 678

103 888

106 702

Indeks

100

116

142

146

Turuosa %

2,5

2,7

3,3

3,5

Indeks

100

108

129

138

Keskmine hind

3 475

3 595

3 569

3 439

Indeks

100

103

103

99

Muud kolmandad riigid

Maht tonnides

165 749

222 898

199 778

188 546

Indeks

100

134

121

114

Turuosa %

5,7

7,2

6,3

6,1

Indeks

100

126

110

108

Keskmine hind

3 438

3 353

3 684

3 760

Indeks

100

98

107

109

Kõik riigid kokku, v.a asjaomane riik

Maht tonnides

238 937

307 576

303 666

295 248

Indeks

100

129

127

124

Turuosa %

8,2

9,9

9,5

9,6

Indeks

100

120

116

117

Keskmine hind

3 449

3 420

3 644

3 644

Indeks

100

99

106

106

Allikas: Eurostat

(305)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus veidi eespool nimetatud läbivaatamiste tõttu. See avaldas omakorda mõju ka asjaomase impordi turuosale. Need muutused olid aga väikesed ja veelgi väiksem oli nende mõju suundumustele. Pärast läbivaatamist suurenes kolmandate riikide turuosa 8,2 %st 9,6 %ni. Need väiksemad muudatused ei mõjuta oluliselt eelnevalt avalikustatud põhjusliku seose analüüsi.

(306)

Kolmandatest riikidest pärit impordi mahud ei oleks muutunud ka siis, kui CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluvad mahud oleks analüüsist täielikult välja jäetud, ja nende turuosa oleks muutunud üksnes minimaalselt. Kolmandatest riikidest pärit impordi põhjusliku seose kohta tehtud järeldus jäi muutumatuks ja seega see kinnitati.

(307)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist märkis Haomei Group, et Hiinast pärit impordi turuosa oli suurenenud pigem kolmandatest riikidest pärit impordi arvelt ning see ei mõjutanud liidu tootmisharu turuosa. See väide on siiski faktiliselt vale ja sellega ei saa nõustuda, kuna liidu tootmisharu turuosa on vähenenud 3 %, nagu näidatud tabelis 5bis.

(308)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist märkisid Haomei Group ja Airoldi, et Hiina turuosa ja impordimaht vähenesid EL 27 põhjal tehtud arvutuste tulemusena niivõrd, et selline olukord ei saanud liidu tootmisharu kahjustada, ning et liidu tootmisharu turuosa oli uurimisperioodil suurem kui 85 %. Siinkohal osutatakse põhjendustele 201 ja 280 ning eespool olevale tabelile 5bis. Lisaks kajastab asjaolu, et absoluutarvudes väljendatud impordimahud on lõplikes järeldustes madalamad kui kaebuses ja esialgses etapis prognoositud, kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimiste olemust – uurimise edenedes analüüsi täpsustatakse, kuna osalistelt saadud teavet kogutakse, töödeldakse ja kontrollitakse järk-järgult. Tõepoolest, eespool öeldu ei mõjuta impordi kasvumäära, mis on endiselt märkimisväärne. Tuleb meenutada, et Hiinast pärit impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil 48 % ja et Hiina turuosa väike langus ei mõjuta oluliselt tuvastatud kahju, eriti arvestades põhjenduses 253 mainitud hinnakahju elemente. See väide lükati seetõttu tagasi.

(309)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist märkis Haomei Group Hydro Groupi konsolideeritud aastaaruannetest saadud andmete põhjal, et Hydro Groupi turuosa oli kasvanud. Liidu tootjate turuosa vaatlusalusel perioodil siiski vähenes, nagu on näidatud tabelis 5bis. Üksikute liidu tootjate või tootjarühmade turuosa ei ole põhjusliku seose analüüsi seisukohast oluline. See punkt lükati seetõttu tagasi.

7.2.2.   Tarbimise mõju

(310)

Tarbimisega seotud läbivaadatud näitajad ei mõjutanud oluliselt eelnevalt avalikustatud järeldust. Vabaturu tarbimine oleks isegi pärast CN-koodi 7610 90 90 alla kuuluvate mahtude analüüsist täielikku väljajätmist jäänud väga sarnasele tasemele ning ka suurenenud. Seetõttu kinnitatakse eelnevalt avalikustatud järeldused.

7.3.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(311)

Kinnitatakse kõik muud eelnevalt avalikustatud aspektid, mis kehtivad samaväärselt EL 27 kontekstis ning eelnevalt avalikustatud järeldused põhjusliku seose kohta.

8.   LIIDU HUVID EL 28 PÕHJAL

(312)

Põhjenduses 13 mainitud täiendavad kaugmeetodil ristkontrollid andsid kasuliku võimaluse veelgi uurida asjaomaseid liidu huvidega seotud küsimusi.

8.1.   Liidu tootmisharu ja tarnijate huvid

(313)

Neli liidu alumiiniumitarnijat avaldasid meetmete kehtestamisele toetust. Neid märkusi toetas ka European Aluminium, kes juhtis tähelepanu sellele, et ligikaudu 30 % nende tarnijate toodangust müüdi liidu tootmisharule kasutamiseks uurimisaluse toote valmistamisel. Seega oli ilmne, et uurimise tulemus avaldab head mõju ka liidu tervele alumiiniumi väärtusahelale.

(314)

Lisaks sellele kasutavad liidu alumiiniumitootjad OECD uuringu (36) põhjal rohkem ringlussevõetud tooraineid ja kestlikumaid tootmismeetodeid kui Hiina tootjad. Eelkõige on Euroopa üks juhtivaid alumiiniumi ringlussevõtjaid, kelle puhul ringlussevõetud materjal on suure osatähtsusega, samas kui Hiina tugineb peamiselt esmase alumiiniumi tootmisele, mis on väga energiamahukas tegevus. Sel põhjusel võimaldavad Euroopa tootjate keskkonnanäitajad liikuda liidul otsustavamalt puhta ja ringmajanduse eesmärgi poole, nagu on osutatud komisjoni teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (37).

(315)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidles O. Wilms vastu eespool osutatud ringlussevõtu küsimuse asjakohasusele käesolevas uurimises. Kuid komisjon leiab, et alumiiniumi ringlussevõtt on Euroopa rohelise kokkulepe puhul asjakohane.

(316)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkisid Alstom ja UNIFE, et liidu tootmisharu ei saaks (raudteetranspordi sektorile kohaldatavatest) meetmetest kasu, sest see import moodustab asjaomasest tootest ainult väikese osa (UNIFE hinnangul umbes 1,3 %). Ent komisjon leiab, et pidades meeles, et mõni liidu tootja müüb sellesse sektorisse märkimisväärseid koguseid, saaksid asjaomased tootjad meetmete kohaldamisest tõepoolest kasu, eelkõige saaksid nad ebaõigete kaubandustavade puudumisel laiendada oma müüki sellesse sektorisse.

(317)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 305–309 esitatud järeldused.

8.2.   Sõltumatute importijate huvid

(318)

Viidatakse põhjendusele 9, kus kaks importijat võtsid pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkuste tegemiseks ühendust. Ajutises määruses osutati, et sõltumatud importijad, kes esitasid uurimises koostöö tegemiseks väljavõttelise uuringu vormi, moodustasid Hiinast pärit impordist ligikaudu 2 %. Pärast ajutise määruse vastuvõtmist, kui valim oli juba moodustatud, ja küsimustikku esitamata võttis ühendust veel kaks importijat. Hiinast pärit impordi taseme korrigeerimise tulemusel (vt põhjendus 208) oli väljavõttelise uuringu vormil impordimahud esitanud sõltumatute importijate impordi osakaal 3,6 %.

(319)

Üks importija, Airoldi väitis, et liidu kõva- ja pehmesulamite tootjate vahel on erinevus ja et kõvasulami turuosa puhul esineb nappuse ja suurte hindade risk, nagu nähtub liidu turu pikematest ostmise ooteaegadest. European Aluminium rõhutas, et liidu tootmisharu oli keskendunud kõvasulami turule, ning selgitas välja mitu tootjat, kes on kõvasulamite tootmisse palju investeerinud, ning tõi näiteks neli ekstrusioonpressi, mille neli liidu tootjat oli äsja paigaldanud. Veel märkis European Aluminium, et isegi ilma nende täiendavate tarnevõimalusteta valitses ELi tootjate vahel terav konkurents ning et vaba tootmisvõimsust oli piisavalt.

(320)

Komisjon uuris kõva- ja pehmesulamite küsimust, mille eristamine on peamiselt alumiiniumisulami keemilisel koostisel põhinev äriline lihtsustus. Uurimisest nähtus, et mitmed liidu tootjad toodavad mõlemat liiki sulameid. Teiseks võib ooteaegade näide, mille importija tõi, peegeldada teatavaid ärilisi asjaolusid ja osalistevahelisi läbirääkimisi, mitte osutada teatavale järjekindlale meetmetega seotud häirivale ooteaegade mustrile. On küll võimalik, et mõnede keerukamate toodete puhul on tootjad ja tooted vähem saadaval kui standardsemate pressitud alumiiniumist toodete puhul, aga sellegipoolest võib arvata, et võimalikud häired on ajutised ja et meetmete olemasolu annaks liidu tootjatele võimaluse nõudlusele vastamiseks investeerida, ilma riskita, et ebaõiglaselt väikese hinnaga import lööks hinnad alla.

(321)

Sama importija väitis ka, et kui mõnede üksikute toodete puhul esineb ühepoolseid tariifikvoote (38) ja tariifide peatamist, (39) oleks see tõendiks nende toodete tarnenappusest Euroopa turul. Selles mõttes näib, et need tariifide peatamised ei tulene mitte tarnenappusest, vaid pigem protsessist, milles European Aluminium ei osalenud. Tõepoolest, uurimisperioodil moodustas asjaomasest riigist pärit import, mille kohta kehtisid olemasolevad tariifide peatamised ja kvoodid, üksnes ligikaudu 1 % vaatlusaluse toote impordist ning alla 0,1 % liidu tarbimisest. Seega on nendest meetmetest kasu saavate toodete asjakohasus minimaalne, võrreldes liidu ettevõtjate üldiste huvidega. Samuti osutab Euroopa tootjate arv (üle 200) ja liidu tootmisharu saadaolev vaba tootmisvõimsus (ligikaudu kolmandik olemasolevast tootmisvõimsusest), et kui eemaldada turult ebaõiglaselt väikeste hindade mõju, oleks liidu tootjatel stiimul neid niširakendusi teenindada.

(322)

Sama importija väitis veel, et komisjonil ei olnud õigust teha liidu huvide „negatiivset“ testi ja teha sellist järeldust nagu ajutise määruse põhjenduses 329, et puudusid veenvad tõendid otsustamaks, et ei olnud liidu huvides kehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutisi meetmeid. Veelgi enam, sama osalise väitel ei võtnud komisjon nõuetekohaselt arvesse, et see importija tõi vaatlusalust toodet liidu turule, võrreldes importijatega, kes müüsid vaatlusalust toodet kolmandatesse riikidesse, ega suutnud seda huvi teiste Euroopa osaliste suhtes tasakaalustada. Mis puudutab seda väidet, siis ei ole uurimisest nähtunud tõendeid importijatest, kes veel reekspordivad vaatlusalust toodet kolmandatesse riikidesse. Lisaks on alusmääruse artikli 21 lõike 1 kohane liidu huvide test oma olemuselt negatiivne test ning et praeguse juhtumi korral on selle testi tegemisel võetud arvesse kõiki asjaomaseid liidu huve.

(323)

Kui rääkida meetmete mõjust importijatele, siis põhjenduses 13 mainitud kaugmeetodil ristkontrolliga said kinnitust esialgsed otsused. Üks importija väitis, et ta ei ole kunagi teatanud ajutise määruse põhjenduses 317 mainitud kasumimarginaali, et tollimaksu edasikandmine kasutajatele oleks kasutajate huve kahjustav ning et uurimise algatamine kaebuse esitajate poolelt kujutab endast õiguste kuritarvitamist, eesmärgiga tugevdada turul oma oligopoli. Kasumimarginaali puhul kinnitas uurimine, et ajutise määruse põhjenduses 317 mainitud kasumimarginaal oli asjakohane, arvestades vaatlusaluse toote edasimüümist liidus. Pealegi, kuigi käesoleva määruse asjaomases jaotises käsitletakse kasutajate huve, nagu ajutise määruse põhjenduses 316 juba kinnitatud, ei ole esitatud tõendeid pahatahtliku oligopoli või konkurentsivastase käitumise olemasolu kohta. Lisaks ei toimu praegu ka sellekohast uurimist. Igal juhul ei ole see arv, seitse tarnijat teatavate toodete puhul nendel asjaoludel eriti väike, eelkõige pidades silmas, et mõned tootjad olid suured ja neil oli vaba tootmisvõimsust.

(324)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist võtsid ühendust mitmed sõltumatud importijad ning nad kuulati ära kas eraldi või võimaldati neile ühine ärakuulamine. Nende ärakuulamiste käigus tõstatatud väited olid piisava varustatuse puudumine liidu turul, eelkõige kõvasulamist toodete puhul, ning ka ajutiste tollimaksude kõrge tase, mille tõttu ei ole import äriliselt enam otstarbekas. Nagu põhjenduses 321 selgitatud, ei saa nõustuda väitega ebapiisava varustatuse kohta. Meetmete kehtestamisele eelnenud hindadest rääkides lõid Hiina eksportivate tootjate ebaõiglaselt väikesed hinnad importijatele laialdasi edasimüügivõimalusi, nagu valimisse kuuluvate importijate suurtest kasumimarginaalidest, mis on märkimisväärselt suuremad kui liidu tootmisharu saavutatud marginaalid. Kuna aga uurimises leiti, et need hinnad on ebaõiglaste dumpingutavade tulemus, ei saa toodetele juurdepääsu selliste hindadega pidada normaalseks turuolukorraks.

(325)

Veel üks importija, O. Wilms väitis, et meetmete kehtestamine tema imporditavale tootele avaldab märkimisväärset mõju tema kliendile, kes on toote kasutaja, sest liidus puuduvad teised tarnijad. See importija väitis, et meetmete kehtestamine võib põhjustada nende kliendi teostatava protsessi ümberpaigutamise väljapoole liitu, millel on omakorda halb mõju majandusele ja tööhõivele. Seda väidet aga ei esitanud järgmise etapi toodet valmistav toote kasutaja, vaid kasutajat varustav importija. Nii ei olnud võimalik selgitada välja ümberpaigutamist puudutava väite usutavust. Lisaks võib liidu tootmisharu tehnilise poole pealt tarnida European Aluminiumi sõnul kõiki uurimise kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid. Lisaks, kuna see vaatlusaluse toote kasutaja ei esitanud ei küsimustiku vastuseid ega teinud uurimises koostööd, ei olnud meetmete mõju tema äritegevusele võimalik täpselt hinnata.

(326)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid importija O. Wilms ja Haomei Group, et liidu tootmisharu ei saa meetmetest kasu, sest kolmandatest riikidest pärit import asendaks Hiinast pärit impordi. Selle väitega ei olnud võimalik nõustuda, sest meetmed kaotavad Hiina impordi avaldatava hinnasurve ja võimaldavad liidu tootmisharul tõsta hindu, investeerida ning konkureerida tavapärastes turutingimustes.

(327)

Samuti tuletasid mitu importijat pärast lõplike järelduste avalikustamist meelde, et nende import sisaldas peamiselt CN-koodi 7604 29 10 alla kuuluvaid vardaid ja latte, mille järele on liidu turul vajadus ning et kõigist allikatest pärit selle koodi alla kuuluv koguimport vähenes ajavahemikus 2017–2019. Osalised tuletasid meelde, et Hiinast pärit import oli suurenenud ainult niipalju, et see asendas Venemaalt pärit impordi ja et seetõttu ei avaldanud see kahjustavat mõju. Komisjon tuletab meelde oma eelmisi märkusi, mis esitati asjaomase küsimuse kohta ja märgib lisaks, et see väide, mis puudutab üksnes vaatlusaluse perioodi teatavat osa, näitab, et Hiinast pärit import on suurenenud. Kuid tasub meenutada, et komisjoni kahju- ja põhjusliku seose analüüs on läbi viidud asjaomase toote kohta tervikuna, sõltumata selle tolliklassifikatsioonist ja ühe koodi osaline analüüs, olenemata selle võimalikest järeldustest, ei ole üldanalüüsi puhul otsustava tähtsusega.

(328)

Lisaks kordasid importijad oma väidet, et Hiinast pärit ja CN-koodi 7604 29 10 alla kuuluva impordi hindadel ei olnud kahjustavat mõju ning import oli kvaliteetne. Komisjon soovib uuesti välja tuua, et põhjenduses 224 mainitud komisjoni hinnavõrdlused hõlmasid kogu eksportivate tootjate valimit ning meetodina kasutati sellel uurimisperioodil üksikasjalikku vaatlemist liigi ja tehingu kaupa. Seetõttu komisjon kinnitab, et tema järeldused hinnaküsimuste kohta on selged, esindavad ja täpsed.

(329)

Importijad kordasid oma väidet, et dumpinguvastaseid meetmeid ei ole vaja, sest Hiina geograafiline kaugus on piisav kaubandustõke. Arvestades käesoleva uurimise mahu ja hinnakahju järeldusi, tuletab komisjon meelde, et geograafiline kaugus ei takistanud Hiina impordil saavutamast turuosa ega müümast hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hinnad tugevalt alla. Seetõttu saab võrdsed tingimused taastada üksnes tollimaksude kehtestamisega.

(330)

Importijad ja Haomei Group väitsid, et ajutiste meetmete kehtestamine on suurendanud teatavate tooteliikide puhul ooteaega ja et kui liidu nõudlus taastub, toob see teatavate tooteliikide puhul kaasa tarneprobleemid, mis omakorda tingib nappuse ja kõrgemad hinnad. Samas tuleb meeles pidada, et dumpinguvastased meetmed on ette nähtud impordihindade tõstmiseks, et tagada ausa konkurentsi taastamine. On paratamatu, et esialgsel perioodil esineb teataval määral turuhäireid. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 320, ei oleks asjaomase häire mõju meetmete kehtestamisest saadavat kasu arvestades ebaproportsionaalne.

(331)

Neid kaalutlusi arvestades tuleks säilitada ajutise määruse põhjenduses 317 mainitud järeldused meetmete mõju kohta importijate äritegevusele.

8.3.   Kasutajate huvid

(332)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 318 mainitud, hangivad uurimisalust toodet mitmed kasutajatööstused, peamiselt ehitus-, transpordi-, masinaehitussektor, ja seda hangitakse erinevate muude rakenduste jaoks.

(333)

Mis puudutab kolme olulist kasutajasektorit, nimelt ehitust, autotööstust ja masinaehitust, siis ei esitatud komisjonile pärast ajutiste meetmete kehtestamist ühtegi märkust.

(334)

Komisjon sai aga märkusi mitmelt kasutajalt, kes tarnivad tooteid muudele rakendustele. Need osalised tõid esile kolm liiki võimalikke probleeme: varustatuse olemasolu, pikad ooteajad toodete hankimisel liidu tootjatelt ning kõrgemad hinnad. Peale põhjenduses 337 mainitud kasutaja Alstomi ei vastanud ükski teine isik kasutajaküsimustikule.

(335)

Mõned osalised väitsid ka, et tollimaksudest tulenevate lisakulude tõttu kannataks nende toodetav lõpptoode, milles kasutatakse sisendina vaatlusalust toodet, täiendavat konkurentsi imporditavatelt lõpptoodetelt, mis importimise ajal juba sisaldavad vaatlusalust toodet ning mille suhtes seetõttu ei kohaldata dumpinguvastast tollimaksu. See põhjustaks kriitilist halba mõju äriühingute tegevustele.

(336)

Kui komisjon sai andmeid, mille põhjal oli võimalik analüüsida tollimaksude mõju, nähtus analüüsist, et tollimaksude mõju oli tõenäoliselt hallatav. Arvestades aga erinevaid olukordi ja osaliste esitatud väiteid, on järgmistes lõikudes esitatud iga väite kohta rohkem üksikasju. Importija vaidlustas pärast lõplike järelduste avalikustamist sõna „hallatav“ kasutamise, sest tema arvates ei saa mõju lõppkasutajatele ja klientidele niisugusena käsitada. Kuna importija ei esitanud oma väite kinnitamiseks lisaelemente, tuleks järgmiste lõikude analüüs heaks kiita.

Raudteetranspordi sektor

(337)

Mis puudutab raudteetranspordi sektorit, siis väitis rongitootja Alstom, et kui mõnda pressitud alumiiniumist toodet osta liidu tootjatelt, ei ole toodet nõutavate ooteaegade jooksul piisavalt saadaval ning et ta on varem kannatanud tarnimisest keeldumise all. Oma märkustes esitas Alstom konfidentsiaalseid väljavõtteid kirjavahetusest liidu tootjatega, milles tootjad väidetavalt keeldusid tarnimast teatud tooteid või järgimast teatud tootekirjeldusi või pakkusid välja teistsuguseid lahendusi. Alstom aga osutas, et vähemalt üks liidu tootja on võimeline tarnima tervet talle vajalike toodete valikut. Seega saab mainitud kasutaja hankida praeguse seisuga kõik oma tooted liidu tootjatelt. Võimalike pikkade ooteaegadega seoses võimaldaksid meetmed liidu tootmisharul teha vajalikke investeeringuid, kui ebaõiglane hinnakonkurents on kõrvaldatud. Kuigi mõnel juhul ei saa pikki ooteaegu välistada, nähtub uurimisest, et suure tõenäosusega piirduksid need esialgse perioodiga, kuni kasutaja (taas)loob vajalikud tehnilised ja ärisuhted liidu tootmisharuga ning kuni viimane teeb täiendavad investeeringud.

(338)

Kasutaja Alstom väitis veel, et kui ta peaks meetmete tõttu kannatama kulude suurenemist, oleks sellest põhjustatud majanduslik mõju äärmiselt halb tema konkurentsivõimele veeremiturul, eeskätt kui arvestada raudteesektori väikeseid kasumimarginaale.

(339)

Ebaõiglaste hindadega toodete saadavust ei saa pidada normaalseks turuolukorraks, millele tugineda. Veelgi enam, uurimises tehti kindlaks, et isegi kui Alstom jätkaks vaatlusaluse toote hankimist asjaomasest riigist samas proportsioonis, oleks tollimaksude mõju tublisti alla 1 % tema alumiiniumist vagunikerega veeremi tootmise kuludest ning alla 0,1 % ettevõtte kogukäibest. See ei mõjutaks oluliselt ei äriühingu kasumit ega selle suutlikkust osaleda edukalt hangetes.

(340)

Järeldusena võimaldab sellele kasutajale avalduva võimaliku mõju analüüs komisjonil järeldada, et see mõju ei oleks ebaproportsionaalne ka kõige ebasoodsama stsenaariumi korral, kui vaatlusalust toodet tuleks ka edaspidi importida.

(341)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist võttis komisjon lisaks arvesse Alstomi esitatud märkusi seoses meetmete mõjuga raudteetranspordi sektorile ja liidule üldiselt. Alstom tõi välja, et neil võib esineda probleeme seoses varustuskindlusega, sest vaguni kere jaoks mõeldud pressitud alumiiniumist tooteid peab tarnima üksainus tootja.

(342)

Lisaks esitas Alstom oma konfidentsiaalsetes seisukohtades väiteid selle kohta, et tarne võimalikkus ühelt liidu tootjalt on ekslik, tuues põhjuseks Alstomi hankimisega seotud konfidentsiaalse teabe ja suhted tarnijatega. Vaatamata asjaolule, et seda väidet ei esitatud ega tehtud sellekohast kokkuvõtet mittekonfidentsiaalses versioonis, ei olnud esitatud mittetäielike mitteametlike tõendite põhjal võimalik teha väite kehtivuse kohta üldist järeldust.

(343)

Lisaks väitis Alstom, et meetmed mõjutaksid tema võimet võita riigihankelepinguid. Kuid komisjon märkis, et asjaomaste lepingute sõlmimisel võetakse arvesse mitut tegurit, mitte ainult hinda ja et hinnamõju ei ole tingimata otsustav tegur.

(344)

Veel väitis Alstom, et meetmete tõttu viibiks keskkonnasõbralike ühistranspordiliikide kasutuselevõtt. See takistaks komisjonil eesmärkide saavutamist transpordisektoris, sest tõenäoliselt viivitaksid valitsused veeremitesse tehtavate investeeringutega või tühistaksid need.

(345)

Ent pidades meeles põhjendustes 339 ja 340 mainitud mõjuhinnangut, jääb komisjon kindlaks oma seisukohale, et meetmete kehtestamine ei suurendaks oluliselt Alstomi varustuskindlust või tema võimet võita riigihankelepinguid. Peale selle leiab komisjon, et uued õiglased turutingimused, mis kehtiksid, ei mõjutaks tootmisharu konkurentsivõimet ja seetõttu puuduks oluline mõju komisjoni eesmärkidele transpordisektoris.

(346)

UNIFE tõi välja, et raudteesektor on strateegiline, et saavutada liidu eesmärk, milleks on 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamine, ning et meetmed seaksid varude nappuse tõttu ohtu alumiiniumist valmistatud raudteeveeremite sujuva kasutuselevõtu.

(347)

Kuid komisjon jääb seisukohale, et raudteesektoris kasutatavad pressitud alumiiniumist tooted peaksid olema saadaval liidu tootmisharu kaudu või Hiinast (dumpinguvastane tollimaks tasutud) ja et seetõttu ei suurenda meetmed varude nappust.

(348)

Lisaks väitsid UNIFE ja Alstom, et raudteesektoril tuleks silmitsi seista tõsiste majanduslike tagajärgedega. Põhiliselt väideti seda, et meetmed seaksid ohtu tööhõive ja oskusteabe, millega kaasneb konkurentsivõimetus võrreldes liidust väljaspool tegutsevate rongiehitusettevõtetega. Kuid komisjoni järeldused põhjenduses 339 näitavad, et meetmetel ei ole raudteesektorile olulist mõju. Seepärast lükkas komisjon tagasi väite, et meetmed avaldavad olulist mõju konkurentsivõimele ja tööhõivele.

Turuhäired

(349)

Mitu huvitatud isikut, kes näivad importivat alumiiniumprofiile ühelt ja samalt eksportivalt tootjalt, esitasid pärast ajutiste meetmete kehtestamist märkusi väitega, et ajutiste meetmetega häiritakse liidu turgu. Need kasutajad väitsid, et tollimaksude kehtestamine ilma üleminekuperioodita ja keset COVID-19 pandeemiast põhjustatud segadust tabas nende äritegevust märkimisväärselt ega lasknud äriühingutel täita juba sõlmitud lepinguid. Eelkõige väitsid nad, et kõik kliendi-tarnija suhte loomiseks tehtud jõupingutused läksid kaotsi ning et nüüd tuleb hakata neid uuesti tegema. Neil põhjustel palusid nad kas üleminekuperioodi, mis võimaldaks neil tollimaksudega kohaneda, või dumpingu puudumise otsust neid varustava eksportiva tootja kohta, sest Austraalia ametiasutused ei pidanud seda oma dumpinguvastases uurimises dumpinguks.

(350)

Mis puudutab neid väiteid, siis ei ole asjaolul, et kolmanda riigi uurimises dumpingut ei leitud, mingit mõju käesolevale juhtumile. Tõsiasi, et väidetavalt ei tegele äriühing kolmanda riigi turul dumpinguga, ei tähenda, et ta ei müüks vaatlusalust toodet liidu turul dumpinguhinnaga. Selle otsuse teevad iga kohtualluvuse uurivad ametiasutused ise ning nende järeldused ei saa olla siduvad mis tahes muu riigi ametiasutustele. Mis puudutab meetmete mõju äriühingute äritegevusele, siis kuigi tarnija vahetus võib väikestele ja keskmise suurusega tootjatele tekitada teatavaid probleeme, nagu eespool märgitud, nähtub uurimisest, et väga tõenäoliselt piirduvad need esialgse perioodiga, kui kasutajad (taas)loovad vajalikke suhteid liidu tootmisharuga.

(351)

Lisaks põhjenduses 349 esitatud väidetele väitis üks kasutaja, et meetmete kehtestamise tulemusel asendatakse imporditud profiilid imporditud lõpptoodetega ning liit kannataks selle all, et kaovad selle äriühingu tehtava töötlemistööga seotud töökohad. Veelgi enam, kuna väidetavalt ei vasta kolmandas riigis toodetud lõpptooted liidus kehtivatele rangetele keskkonnastandarditele, oleks meetmete kehtestamise tulemuseks halb keskkonnamõju. Komisjon möönab neid võimalusi; arvestades aga asjaolu, et see kasutaja saatis üksnes kirja ega vastanud küsimustikule, ei ole võimalik hinnata meetmete mõju tema äritegevusele.

(352)

Veel üks kasutaja väitis lisaks põhjenduses 349 esitatud väidetele, et meetmete kehtestamise tulemusel võidakse vaatlusalust toodet sisaldavate toodete tootmine, mis praegu toimub ühes liidu liikmesriigis, paigutada tollimaksude vältimiseks ümber Hiinasse, mis põhjustaks märkimisväärse töökohtade kadumise. Selle äriühingu märkustes esitatud teabe kohaselt moodustavad nende müüdud, vaatlusaluse toote alla kuuluvad tooted üksnes [6–11 %] äriühingu käibest. Äriühing selgitas ärakuulamisel, et nende toodete müük oli talle siiski ülioluline, kuna see oli seotud kogu tootevalikuga, mida ta oma klientidele tarnib. Igal juhul oleks tollimaksude maksmine kohanemisperioodil, samal ajal kui uuritakse muid tarneallikaid, väga konservatiivse stsenaariumi (st arvestamata imporditud toodete lisandväärtust) puhul võrdne lisakuluga [1–4 %] käibest, mis ei tundu ebaproportsionaalne. Asjaomane kasutaja aga ei vastanud küsimustikule, nii et meetmete mõju tema äritegevusele ei olnud võimalik täpselt hinnata.

(353)

Viimaks, seoses põhjendustes 349–352 mainitud kasutajatega, on eksportiv tootja, kellelt need äriühingud oma pressitud alumiiniumi hangivad, eksportinud vaatlusalust toodet uurimisperioodil üksnes väikeses mahus, mis moodustab [0,5–1,5 %] vaatlusaluse toote impordist ja [< 0,2 %] liidu kogutarbimisest. Seetõttu tuleks nende võimalike häirete mõju, mida kasutajate väitel liidu üldistele huvidele põhjustatakse, käsitada nii, et need mõjutavad vaid väga väikest turuosa.

(354)

Kardinaid ja kardinasüsteeme tootev kasutaja palus tollimaksudega kohanemiseks kaheaastast üleminekuperioodi, arvestades et sobiva tarnija leidmine on pikk protsess, eriti väiketootjale. Selle väitega on nii, et kui kahjustav dumping on kindlaks tehtud, ei kuulu üleminekuaja võimaldamine komisjoni kaalutlusõiguse õiguslikesse piiridesse. Arvestades asjaolu, et see kasutaja ei vastanud küsimustikule, ei olnud pealegi võimalik meetmete mõju tema äritegevusele täpselt hinnata.

Ühepoolsete tariifide peatamine

(355)

Kaks ühepoolsete tariifide peatamise alla kuuluvat importivat tootjat väitsid, et nad ei saa endale vajalikke tooteid liidust hankida.

(356)

Esimese äriühingu, Stako Sp. z o.o. väite puhul osutab komisjon aga põhjendusele 71. Tõepoolest, kaebuse esitajad selgitasid välja ühe liidu tootja, kes suudab ja on valmis seda toodet tootma ja tarnima. Lisaks näib selle kasutaja esitatud teabe põhjal, et ta ostis endale vajalikku toodet nii Hiinast kui ka veel ühelt kolmandalt riigilt, ning sellest muust riigist pärit import jääb meetmetest mõjutamata, aga saab siiski kasu tariifide peatamisest, mis kehtib kõigist kolmandatest riikidest pärit tollitariifide kohta.

(357)

Teine kasutaja, Bi Silque S.A., kes importis ühepoolsete tariifide peatamise all ja keda toetas tema väites sõltumatu importija (Airoldi), väitis samuti, et meetmete tulemusel kannataks tema äritegevus selliseid halbu tagajärgi nagu konkurentsivõime vähenemine, sest puuduvad liidu tootjad, kes toodaksid imporditavaid tooteid. European Aluminiumi esitatud toimikus oleva teabe kohaselt on üks liidu tootja varem pakkunud võimalust toota kõnealuseid tooteid, aga tema pakkumine lükati hinna tõttu tagasi. Veel osutab European Aluminium sellele, et praegu on vähemalt neli liidu tootjat, kes saavad toodet toota ja on valmis seda tegema, nagu on osutatud põhjenduses 78.

(358)

Seoses meetmete mõjuga nende kahe, tariifide peatamisest kasu saava äriühingu äritegevusele, siis tuleb möönda, et tarnija vahetamine, mis võib meetmete tulemusel osutuda vajalikuks, võib põhjustada teatavaid probleeme ja võib-olla ka kulude suurenemist. Aga ebaõiglaselt madalate hindadega toodete saadavust ei saa pidada normaalseks turuolukorraks, millele tugineda. Viimaks, arvestades asjaolu, et need kasutajad ei vastanud küsimustikule, ei olnud võimalik meetmete mõju nende äritegevusele täpselt hinnata.

Järgmise etapi tootmise mujale viimine

(359)

Üks putukavastaste, näiteks akendel ja ustel kasutatavate süsteemide tootja väitis, et nende sisendmaterjalid oli hõlmatud dumpinguvastaste meetmetega, samas kui nende valmistatav lõpptoode ei kuulunud tootemääratluse alla. Nad väitsid, et tollimaksude kehtestamise tagajärjel jõuaks nende äriühing tõenäoliselt vältimatule järeldusele viia kogu oma lõpptoodete tootmine kolmandatesse riikidesse, mille tagajärjel kaob Euroopast töökohti. Sellest väitest rääkides sai komisjon European Aluminiumilt viite, et liidu tootmisharu suudab toota kõiki praegu imporditavaid tooteliike. Veelgi enam, see kasutaja ei täpsustanud, kas tema kirjeldatud väidetavad tagajärjed tuleneksid varustatuse puudumisest või kulude suurenemisest. Mis puudutab seda viimast võimalust, siis ebaõiglaselt madalate hindadega toodete saadavust ei saa pidada normaalseks turuolukorraks, millele äriühingud saaksid tugineda. Pealegi ei vastanud see kasutaja küsimustikule, nii et meetmete mõju tema äritegevusele ei olnud võimalik täpselt hinnata.

(360)

Lisaks väitis see kasutaja, et paljud liidu tootjad ei ole võimelised tootma talle vajalikke väikese seinapaksusega [< 1 mm] õrnu pressitud alumiiniumist tooteid. Uurimises on aga tehtud kindlaks, et tegelikult on liidus tootjaid, kes on võimelised tootma isegi veel õhema seinaga pressitud alumiiniumist tooteid kui selle kasutaja nõutavad tooted.

(361)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid neli kasutajat (Decora S.A., Bash-tec GmbH, Stako Sp. z o.o. ja Mat Inter) teavet, et näidata, millist mõju avaldaksid meetmed nende äriühingutele ja tehtud investeeringutele ning et tuua välja, et nad ei suutnud kindlaks teha liidu tootjat, kes varustaks neid vajalike toodetega. Kaks kasutajat mainisid oma tootmistegevuse lõpetamise ohtu asjaomase toote impordi tõttu, millega kaasneks tööhõive kadu, sest nende toodetav valmistoode satuks võrreldes Hiinast pärit konkureeriva valmistootega ebasoodsasse olukorda. Haomei Group tõstatas asjaomase küsimuse ka enda esitatud teabes. European Aluminium kordas oma vastuses, et liidu tootjatel on vaba tootmisvõimsus ja mõned neist suudaksid varustada asjaomaseid kasutajaid nende nõuetele vastavate toodetega. Samuti märkisid nad, et kasutajad ei peaks eeldama, et nad saavad ebaõiglasest hinnakujundusest kasu. Komisjon märkis, et meetmete kehtestamisega võib kaasneda turuhäire ja tarnijate vahetamise vajadus, mis võib võtta veidi aega, hõlmata lisakulusid ja tuua kaasa kõrgemad ostuhinnad. Neli kasutajad ei olnud peamised Hiinast importijad ja mõned uurimisaluse toote varud olid saadud mujalt kui Hiinast pärit allikatest. Samuti ei olnud meetmete mõju asjaomastele kasutajatele põhjendatud, sest nad ei esitanud küsimustikule vastuseid, nagu oli ette nähtud algatamisteates ja seetõttu ei olnud nende esitatud andmetes sisalduv finantsteave piisavalt põhjendatud ning komisjon ei saanud kontrollida selle täpsust. Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist esitas Decora uued märkused, kus sõnastas uuesti oma seisukoha kavandatud meetmete mõju kohta. Märkused ei ole seotud täiendavate lõplike järelduste avalikustamisel esitatud uute järeldustega ning pärast lõplike järelduste avalikustamist tehtud järeldused jäävad kehtima.

8.4.   Järeldus liidu huvide kohta

(362)

Eespool toodu põhjal ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 329 esitatud järeldused.

9.   LIIDU HUVID EL 27 PÕHJAL

(363)

Kinnitatakse kõik eelnevalt avalikustatud aspektid, mis kehtivad samaväärselt EL 27 kontekstis ja eelnevalt avalikustatud järeldused, muu hulgas seetõttu, et kavandatud madalam tollimaksumäär vähendaks meetmete võimalikku mõju importijatele ja kasutajatele, pakkudes samas liidu tootmisharule vajalikku kaitset.

(364)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist märkisid Airoldi ja Euranimi, et kõrgemad hinnad, pikem teostusaeg ja suuremad transpordikulud tulenesid meetmete kehtestamisest. See asjaolu ei ole konkreetse järelduste avalikustamise puhul asjakohane ning kirjeldatud mõju vaatlusalusel perioodil ei esinenud. Seepärast ei saa selle märkusega nõustuda. Täiendavates lõplikes järeldustes osutatakse vähendatud tollimaksudele ja seega on liidu huvide seisukohast mõju importijatele ja kasutajatele veel väiksem kui EL 28 stsenaariumi puhul.

10.   LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

(365)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et asjaomase toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(366)

Komisjon määras kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul (EL 27). Võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevusi väljendati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(367)

Jääkmarginaali arvestades kavatseb komisjon määrata turuhinnast madalama hinnaga müügi jääkmarginaali tasemeks 56,1 %. See marginaal määrati turuhinnast madalama hinnaga müügi suurima marginaali tasemel, mis tehti EL 27 riikides esindavates kogustes müüdud tooteliigi kohta kindlaks koostööd tegevate eksportivate tootjate andmete põhjal.

(368)

Üks kasutaja märkis, et 16 % sihtkasum oli pressitud alumiiniumi tootmisharus ebareaalne, samas kui European Aluminium esitas tõendeid, et ajutise määruse põhjenduse 339 mittekahjustava hinna arvutamiseks kasutatud kasumimarginaal ei olnud piisav, ja viitas, et 16 % oli vajalik tootmisharu ellujäämiseks. Komisjon ei hakka selle väite asjakohasuse üle vaidlema, vaid märgib, et suurema sihtkasumi kasutamine ei oleks asjakohane, sest tollimaks on juba kehtestatud dumpingumarginaalide tasemel. Seega ei ole vajadust kahju kõrvaldamist võimaldavat taset muuta.

(369)

Eespool kirjeldatu põhjal on kõnealuste kehtestatavate tollimaksude määrad järgmised.

Äriühing

Dumpingumarginaal (%)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase (%)

Dumpinguvastane tollimaks (%)

Guangdong Haomei New Materials Co., Ltd

21,2

29,8

21,2

Guangdong King Metal Light Alloy Technology Co., Ltd.

21,2

29,8

21,2

Press Metal International Ltd

25,0

52,7

25,0

Press Metal International Technology Ltd.

25,0

52,7

25,0

Muud koostööd tegevad äriühingud

22,1

35,1

22,1

Kõik muud äriühingud

32,1

56,1

32,1

(370)

Selle määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud uurimisaluse toote impordi suhtes. Käesoleva määruse regulatiivosas nimetamata teiste äriühingute, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud äriühingute toodetud asjaomase toote impordi suhtes neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäärasid, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ suhtes.

(371)

Äriühing võib taotleda individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamist pärast oma juriidilise isiku nimevahetust. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (40). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab teha kindlaks, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale.

(372)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, millele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(373)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, tuleb tolliasutustel arvesse võtta ka muud peale selle dokumendi. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(374)

Kui sellise äriühingu, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, ekspordi maht suureneb märgatavalt ja seda eriti pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selle tegemiseks vajalikud tingimused on täidetud. Selle käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(375)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, tuleks kõikide muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(376)

Nagu põhjenduses 202 mainitud, esineb vastukäivaid arvamusi CN-koodi 7610 90 90 all deklareeritud toodete laadi kohta. Seetõttu on risk, et meetmete vältimiseks deklareerivad ettevõtjad vaatlusaluse toote alamkoostutena või lõpptoodetena CN-koodi 7610 90 90 all. Nii arvas komisjon, et riski minimeerimiseks on asjakohane seirata alamkoostude ja lõpptoote komplektide importi.

(377)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist toetas European Aluminium asjaomase seire ja jõustamise vajadust.

10.1.   Ajutise tollimaksu lõplik sissenõudmine

(378)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule põhjustatud kahju suurust, tuleb ajutise määrusega kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt käesolevas määruses kehtestatud määradele.

10.2.   Tagasiulatuvus

(379)

Nagu on märgitud jaotises 1.2, kehtestas komisjon kaebuse esitaja taotluse põhjal pressitud alumiiniumi impordi suhtes alusmääruse artikli 14 lõike 5 kohase registreerimiskohustuse.

(380)

Uurimise lõplikus etapis hinnati registreerimisel kogutud andmeid. Komisjon analüüsis, kas lõplike tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmise korral olid täidetud alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid.

(381)

Komisjoni analüüsist nähtus, et asjaomasest riigist pärit import vähenes kuu lõikes 2020. aasta märtsist oktoobrini 22 %, võrreldes uurimisperioodiga. Liidu tootmisharult saadud andmetest nähtus, et kuigi sellel perioodil vähenes ka tema toodang ja müük liidu turul, ei kaotanud ta oma turuosa ning et käesoleva uurimise algatamisele järgnenud kuudel ei suurendanud Hiina import oluliselt oma turuosa.

(382)

Seetõttu ei ole see alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti d kohane tingimus täidetud ei absoluut- ega suhtarvudes.

(383)

Sellele tuginedes järeldas komisjon, et lõplike tollimaksude tagasiulatuv sissenõudmine perioodi eest, millal import registreeriti, ei ole antud juhul põhjendatud.

11.   LÕPPSÄTTED

(384)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (41) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(385)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks järgmiste Hiina Rahvavabariigist pärit toodete impordi suhtes: latid, vardad, profiilid (nii täis- kui õõnesprofiilid) ja torud, kokku panemata, tarindites kasutamiseks ette valmistatud või mitte (nt mõõtu lõigatud, puuritud, painutatud, rihvitud, keermestatud), valmistatud alumiiniumist (sulamist või mitte), sisaldavad kuni 99,3 % alumiiniumi, välja arvatud:

1)

alamkoostude moodustamiseks ühendatud tooted (nt keevitamisega või kinnitustega),

2)

keevistorud,

3)

tooted pakitud komplektina, kus on vajalikud osad lõpptoote kokkupanemiseks ilma täiendava viimistluse või osade valmistamiseta („lõpptoote komplekt“),

mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7604 10 10, ex 7604 10 90, 7604 21 00, 7604 29 10, 7604 29 90, ex 7608 10 00, 7608 20 81, 7608 20 89 ja ex 7610 90 90 (TARICi koodid 7604101011, 7604109011, 7604109025, 7604109080, 7608100011, 7608100080, 7610909010) alla.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised:

Äriühing

Tollimaksumäär (%)

TARICi lisakood

Guangdong Haomei New Materials Co., Ltd

21,2

C562

Guangdong King Metal Light Alloy Technology Co., Ltd.

21,2

C563

Press Metal International Ltd

25,0

C564

Press Metal International Technology Ltd.

25,0

C565

Lisas loetletud muud koostööd tegevad äriühingud

22,1

 

Kõik muud äriühingud

32,1

C999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud, otseekspordiks Euroopa Liitu müüdav (vaatlusalune toode) (koguses) on toodetud (äriühingu nimi ja aadress) poolt (TARICi lisakood) [asjaomases riigis]. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

4.   Komisjon pöörab erilist tähelepanu võimalikule meetmete vältimisele ning eelkõige seirab eespool lõike 1 punktis 1 osutatud alamkoostude moodustamiseks ühendatud tooteid (nt keevitamisega või kinnitustega) ja eespool lõike 1 punktis 3 osutatud lõpptoote komplekte vastavate TARIC-koodidega 7610909091 ja 7610909092.

5.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2020/1428 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse. Tagatiseks antud summad, mis ületavad dumpinguvastase tollimaksu lõplikku määra, vabastatakse.

Artikkel 3

Registreeritud impordilt ei võeta tagasiulatuvalt lõplikku dumpinguvastast tollimaksu. Rakendusmääruse (EL) 2020/1215 artikli 1 kohaselt kogutud andmete säilitamine lõpetatakse.

Artikkel 4

Artikli 1 lõiget 2 võib muuta, et lisada uusi Hiina Rahvavabariigi eksportivaid tootjaid ja kehtestada nende suhtes valimisse mittekaasatud, koostööd tegevate äriühingute asjakohane kaalutud keskmine dumpinguvastase tollimaksu määr. Uus eksportiv tootja esitab tõendid, et:

a)

ta ei eksportinud uurimisperioodi ajal (1. juuli 2018 – 30. juuni 2019) Hiina Rahvavabariigist pärit tooteid, mida on kirjeldatud artikli 1 lõikes 1;

b)

ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid, ning

c)

ta on tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida liitu asjaomast toodet märkimisväärses koguses pärast uurimisperioodi lõppu.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21, muudetud kujul.

(2)  Komisjoni 21. augusti 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1215, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit pressitud alumiiniumi impordi registreerimise nõue (ELT L 275, 24.8.2020, lk 16).

(3)  Komisjoni 12. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1428, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit pressitud alumiiniumi impordi suhtes (ELT L 336, 13.10.2020, lk 8).

(4)  Määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58).

(5)  Vt sellega seoses 13. juuli 2011. aasta otsus kohtuasjas ThyssenKrupp Liften Ascenseurs NV ja teised vs. komisjon, kohtuasjad T-144/07, T-147/07, T-148/07, T-149/07, T-150/07 ja T-154/07, ECLI:EU:T:2011:364, punkt 86. Vt ka määruse nr 1/1958 artikkel 2.

(6)  Komisjoni 4. juuni 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1173, millega eelavalikustamise perioodi pikkuse osas muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ning määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 259, 10.8.2020, lk 1).

(7)  Ombudsmani otsus juhtumi 924/2020/TE kohta, 20. oktoober 2020.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(9)  Komisjoni 16. augusti 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1480, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit malmist toodete impordi suhtes (ELT L 211, 17.8.2017, lk 14).

(10)  Vt algatamisteade, ELT C 268, 14.8.2020, lk 5.

(11)  Komisjoni 23. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 553/2006, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes ajutised dumpinguvastased tollimaksud (ELT L 98, 6.4.2006, lk 3). Nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1472/2006, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning millega nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 275, 6.10.2006, lk 1).

(12)  Vt 13. septembri 2010. aasta otsus kohtuasjas T-314/06, Whirlpool Europe Srl vs. nõukogu, EKL 2010 II-05005, punkt 138.

(13)  Vt näiteks 28. veebruari 2018. aasta otsus kohtuasjas C-301/16 P, komisjon vs. Xinyi PV Products (Anhui), ECLI:EU:C:2018:132, punkt 56.

(14)  Vt Haomei veebisait, kus kirjeldatakse detsembris 2019 toimunud partei tugevdamise võistlust: http://www.haomei-alu.com/Newsview.aspx?i=1179 (vaadatud 17. novembril 2020).

(15)  Vt Foshan Nanhai alumiiniumprofiilitööstuse liidu veebisait, kus kirjeldatakse septembris 2020 toimunud partei tugevdamise üritust: http://www.napa.org.cn/news_detail.php?id=1878 (viimati vaadatud 17. novembril 2020).

(16)  Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõte (vt 3. detsembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C-381/97, Belgocodex S.A, ECLI:EU:C:1998:589 ja 26. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas C-376/02, Stichting „Goed Wonen“, ECLI:EU:C:2005:251).

(17)  Vt Guangdong Haomei esmase avaliku pakkumise teade (märts 2019): http://pdf.dfcfw.com/pdf/H2_AN201904121318887721_1.pdf (viimati vaadatud 17. novembril 2020).

(18)  Vt Qingyuani omavalitsuse veebisait, http://www.gdqy.gov.cn/gdqy/zxzx/bmdt/content/post_1171116.html (viimati vaadatud 17. novembril 2020).

(19)  Vt Hiina riikliku arengu- ja reformikomisjoni (NDRC) veebisait, Haomei New Materials on ametlikus riikliku ettevõtete tehnoloogiakeskuse staatusega ettevõtete loetelus loetletud numbriga 1197: https://www.ndrc.gov.cn/xxgk/zcfb/tz/202001/P020200109540064113144.pdf.

(20)  Haomei esmase avaliku pakkumise kohaselt: „[Haomei] on tunnustatud kui riiklik ettevõtete tehnoloogiakeskus ja Guangdongi VKEde innovatsiooni ja industrialiseerimise näidisbaas ning sai riiklikku ja asjakohast kohalikku poliitilist toetust“. Saadaval aadressil http://www.csrc.gov.cn/pub/zjhpublic/G00306202/201910/P020191015564364143717.pdf.

(21)  Vt Hiina riikliku arengu- ja reformikomisjoni (NDRC) veebisait https://www.ndrc.gov.cn/xxgk/zcfb/tz/202001/t20200109_1218736.html.

(22)  Vt riikliku ettevõtete tehnoloogiakeskusena tunnustamise haldusmeetmed, saadaval aadressil http://www.gov.cn/xinwen/2016-03/24/5057350/files/3d4f511db7454c06a20ece567157662a.pdf (viimati vaadatud 23.11.2020).

(23)  Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“), 20. detsember 2017, SWD(2017) 483 final/2.

(24)  www.turkstat.gov.tr

(25)  Impordimahud asjaomasest riigist tehti esialgu kindlaks järgmiselt. Vaadeldi kõiki CN-koodide 7604 21 00, 7604 29 10, 7604 29 90, 7608 20 81, 7608 20 89 mahte, sest kõik nende alla kuuluvad tooted kuuluvad vaatlusaluse toote alla; 95 % CN-koodi 7610 90 90 mahtudest peeti üksnes asjaomase riigi puhul samuti uurimisaluseks tooteks; CN-koodide ex 7604 10 10, 7604 10 90 ja 7608 10 00 alla kuuluvat vaatlusaluse toote importi peeti tühiseks.

(26)  Andmete aluseks on 8 liikmesriigi teatatud import, mis moodustab 84 % uurimisperioodi aegsest impordist. Mahud ekstrapoleeriti kõigi liikmesriikide impordile.

(27)  Vaatlusaluse toote hinnad uurimisperioodil võeti riikide tolliasutuste andmetest. Need hinnad olid 14 % suuremad kui 5 CN-koodi hind. Seda erinevust kasutati 2016.–2018. aasta hinna kindlaksmääramiseks.

(28)  Need 8 CN-koodi on järgmised: ex 7604 10 10, ex 7604 10 90, 7604 21 00, 7604 29 10, 7604 29 90, ex 7608 10 00, 7608 20 81 ja 7608 20 89.

(29)  Need kaheksa CN-koodi on järgmised: ex 7604 10 10, ex 7604 10 90, 7604 21 00, 7604 29 10, 7604 29 90, ex 7608 10 00, 7608 20 81 ja 7608 20 89.

(30)  Eurostati andmed võeti 2020. aasta novembris ning seega on neis väikesed erinevused võrreldes ajutises määruses esitatud andmetega.

(31)  Andmete aluseks on seitsme liikmesriigi teatatud import, mis moodustab 83 % uurimisperioodi aegsest impordist. Mahud ekstrapoleeriti kõigi liikmesriikide impordile.

(32)  Vaatlusaluse toote hinnad uurimisperioodil võeti riikide tolliasutuste andmetest. Need hinnad olid 11 % suuremad kui viie CN-koodi hind. Seda erinevust kasutati 2016.–2018. aasta hinna kindlaksmääramiseks.

(33)  Need kaheksa CN-koodi on järgmised: ex 7604 10 10, ex 7604 10 90, 7604 21 00, 7604 29 10, 7604 29 90, ex 7608 10 00, 7608 20 81 ja 7608 20 89.

(34)  Sama kui eespool.

(*1)  Arvestades Ühendkuningriiki suunatud müügi vähest mõju – nagu allpool kirjeldatud –, põhineb liidu tarbimine osaliselt EL 28 näitajatel, mida loetakse EL 27 puhul esindavaks.

(*2)  Arvestades Ühendkuningriiki suunatud müügi vähest mõju – nagu allpool kirjeldatud –, põhineb liidu tootmisharu turuosa osaliselt EL 28 näitajatel, mida loetakse EL 27 puhul esindavaks.

(35)  Eurostati andmed võeti 2020. aasta novembris ning seega on neis väikesed erinevused võrreldes ajutises määruses esitatud andmetega.

(36)  OECD (2019), „Measuring distortions in international markets: the aluminium value chain“, OECD Trade Policy Papers, No. 218, OECD Publishing, Pariis (saadaval aadressil: http://dx.doi.org/10.1787/c82911ab-en).

(37)  Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

(38)  Vt nõukogu 19. detsembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2220, millega muudetakse määrust (EL) nr 1388/2013, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 333, 27.12.2019, lk 33), millega avatakse kaks ühepoolset tariifikvooti i) 2 000 tonnile alumiiniumisulamist varbadele läbimõõduga 200 mm või rohkem, kuid mitte üle 300 mm, ja ii) 1 000 tonnile alumiiniumisulamist varbadele läbimõõduga 300,1 mm või rohkem, aga mitte üle 533,4 mm.

(39)  Vt nõukogu 19. detsembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2197, millega muudetakse määrust (EL) nr 1387/2013, millega peatatakse teatavatele põllumajandus- ja tööstustoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine (ELT L 335, 27.12.2019, lk 1), ja järgmised.

(40)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate G, Rue de la Loi/Wetstraat 170, 1040 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË.

(41)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).


LISA

Koostööd teinud eksportivad tootjad, keda valimisse ei kaasatud

Nimi

TARICi lisakood

Foshan Guangcheng Aluminium Co Ltd

C566

Foshan Modern Copper & Aluminum Extrusion Co.,Ltd.

C567

Foshan City Nanhai Yongfeng Aluminium Co., Ltd

C568

Foshan QianYang aluminium Co., Ltd

C569

Foshan Sanshui Fenglu Aluminium Co., Ltd

C570

Foshan Sanshui Match Hardware Products Co., Ltd.

C571

Fuyao Group:

Fujian Fuyao Automotive Aluminium System Co., Ltd

Jiangsu Fuyao Automotive Trim System Co., Ltd.

C572

Giant Light Metal Technology Co., Ltd.

C573

Goomax Metal Co., Ltd. Fujian

C574

Guangdong Huachang Aluminium Factory Co Ltd

C575

Guangdong Jiangsheng Aluminium Co., Ltd.

C599

Guangdong Jihua Aluminium Co., Ltd.

C576

Guangdong Nanhai Light Industrial Products Imp. & Exp. Co Ltd

C577

Guangdong Weiye Aluminium Factory Group Co., Ltd.

C578

Guangdong Xingfa Aluminium Co., Ltd

C579

Guangya Aluminium Industries Co., Ltd

C580

HOSHION Group:

Zhongshan Hoshion Smart Home Accessories Co., Ltd.

Cyma Precision Aluminium Co., Ltd.

Guangdong Hoshion Industrial Aluminium Co. Ltd.

C581

Jiangmen Cosco Shipping Aluminium Co., Ltd

C582

Jiangsu Asia-Pacific Light Alloy Technology Co., Ltd

C583

Jilin Qixing Aluminium Industries Co., Ltd

C584

JMA Group:

Foshan Jma Aluminium Co., Ltd

Guangdong JMA Aluminium Profile Factory (Group) Co., Ltd.

C585

PanAsia Aluminium (China) Limited

C586

Pingguo Jianfeng Aluminium Co., Ltd.

C587

Qingyuan Time Aluminum Co., Ltd.

C588

Shandong Huajian Aluminium Group:

Shandong Huajian Aluminium Group Co., Ltd

Shandong Huajian Aluminium Technology Co., Ltd

C589

Shandong Nanshan Aluminium Co., Ltd

C590

Shandong Nollvetec Lightweight Equipment Co. Ltd

C591

Shandong Xinyudong Aluminium Co., Ltd.

C592

Shenyang Yuanda Aluminium Industry Engineering Co., Ltd.

C593

Sihui Shi Guoyao Aluminum Co., Ltd

C594

Tai Shan City Kam Kiu Aluminium Extrusion Co., Ltd

C595

Tianjin Jinpeng Aluminium Profiles Manufacture Co., Ltd.

C607

Tongcheng Metal Material Co., Ltd

C596

Xinhe Group:

Guangdong Xinhe Aluminum Co., Ltd.

Guangdong Yaoyinshan Aluminium Co., Ltd.

Guangdong Xinhe Aluminium Xinxing Co., Ltd

C597

Yingkou Liaohe Aluminum Products Co., Ltd.

C598


30.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 109/60


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/547,

29. märts 2021,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/1715 seoses süsteemide ADIS ja EUROPHYT loomise ja kasutamise, elektrooniliste loomatervise sertifikaatide, ametlike sertifikaatide, loomatervise/ametlike sertifikaatide ja äridokumentide väljaandmise, elektroonilise allkirja kasutamise ja süsteemi TRACES toimimise korraga ning tunnistatakse kehtetuks otsus 97/152/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artiklit 51,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (2) eriti selle artikli 23 esimese lõigu punkte b–f, artikli 30 lõike 1 punkti b alapunkti ii ja artikli 35 esimese lõigu punkti c,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (3) eriti selle artikli 104 esimese lõigu punkte a, b ja c,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (4) eriti selle artikli 58 esimese lõigu punkti a, artikli 90 esimese lõigu punkti f, artikli 102 lõike 6 esimese lõigu punkte a ja b, artikli 103 lõiget 6 ja artikli 134 esimese lõigu punkte a–d ja g,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/1715 (5) on sätestatud eeskirjad ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi (IMSOC) ja selle süsteemikomponentide – toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi ning haldusabi ja -koostöö süsteemi menetluskorra rakendamise süsteemi (iRASFF), loomataudidest teatamise ja nendega seotud teabe esitamise süsteemi (ADIS), liikmesriikide territooriumil taimedel ja taimsetel saadustel täheldatavate taimekahjustajate esinemise ametlikust kinnitamisest teatamise süsteemi (EUROPHYT) ning andme-, teabe- ja dokumendivahetust võimaldava kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi (TRACES) – toimimise kohta. Samuti on selles sätestatud kõnealuste komponentide vahelisi vajalikke ühendusi käsitlevad eeskirjad.

(2)

Nimetatud rakendusmääruses on ühtlasi sätestatud eeskirjad ADISe toimimiseks vajaliku võrgu loomiseks ning teavitamis- ja aruandluspiirkondade loetelu koostamiseks loomataudidega seotud liidusisese teavitamise ja aruandluse eesmärgil.

(3)

Selle tagamiseks, et liikmesriigid kasutaksid ADISt ühetaoliselt, on komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/2002 (6) sätestatud eeskirjad taudidega seotud liidusiseseks teavitamiseks ja aruandluseks esitatavate, sellesse süsteemi sisestatavate andmete vormingu ja struktuuri, aruannete vormingu ja aruandluskorra ning teavitamise ja aruandluse tähtaegade ja sageduse kohta.

(4)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2020/2002 kohase liidusiseste teadete ja aruannete esitamisega tuleks rakendusmäärusesse (EL) 2019/1715 lisada ADISe võrgu kontaktpunkte käsitlevad ühised eeskirjad. Need eeskirjad peaksid liidu andmekaitsenormidele vastavuse tagamiseks hõlmama ka sätteid isikuandmete ADISes säilitamise maksimumperioodi kohta.

(5)

Ühtlasi tuleks käesolevas määruses sätestada rakendusmäärusesse (EL) 2019/1715 lisatavad eeskirjad ADISe ja TRACESe vaheliste vajalike ühenduste kohta, et tagada liidusisese teavitamisega seotud asjakohaste andmete automaatne vahetamine nende süsteemide vahel või nende kättesaadavaks tegemine mõlemas süsteemis, samuti asjakohase teabe esitamine võrgu liikmetele.

(6)

Rakendusmääruses (EL) 2019/1715 on sätestatud eeskirjad seoses TRACESe kasutamisega selleks, et esitada EUROPHYTi kinnipidamiste võrgule kinnipidamisteateid liikmesriigist või kolmandast riigist pärit taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetiste kohta, millest võib tuleneda vahetu taimekahjustajate sissetoomise või leviku oht. Kõnealuse rakendusmäärusega on ette nähtud, et liidus kaubeldava saadetise kinnipidamise teate esitab EUROPHYTi kinnipidamiste võrgu kontaktpunkt, liitu sisse toodava saadetise kinnipidamise teate aga asjaomase saadetise kohta otsuse tegev taimeterviseametnik.

(7)

Kuna liidus kaubeldavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kinnipeetud saadetisi käsitlevad teated kuuluvad kaupade nõuetele mittevastavust käsitlevate määruse (EL) 2017/625 kohaldamisalasse jäävate teadete hulka ning hoiatus- ja koostöövõrgustiku kontaktpunktid peavad neid vahetama iRASFFis, tuleks selliseid kinnipeetud saadetisi käsitlevad teated esitada iRASFFi kaudu.

(8)

Selle täiendavaks tagamiseks, et iRASFFi kasutatakse ka teadete vahetamiseks liidus kaubeldavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetiste kohta, mis ei vasta nõuetele ja võivad ohustada taimetervist, on asjakohane rakendusmääruses (EL) 2019/1715 sätestatud mõiste „rikkumisteade“ määratlus ümber sõnastada.

(9)

Ühtlasi on vaja rakendusmääruses (EL) 2019/1715 määratletud mõiste „risk“ tähendusega seotud segaduse ärahoidmiseks see määratlus välja jätta, kohandada selle asemel teatavaid iRASFFi kaudu esitatavate teadete määratlusi ning lisada neisse määratlustesse selgitus eri riskikategooriate kohta.

(10)

Samuti on tarvis rakendusmääruses (EL) 2019/1715 määratletud mõistete „toidupettustevastane võrk“ ja „toidupettuse teade“ tähendusega seotud segaduse ärahoidmiseks ning nende mõistete puhul määruse (EL) 2017/625 kohaldamisala paremaks kajastamiseks sõnastada need määratletud mõisted ümber vastavalt „pettustevastaseks võrguks“ ja „pettuseteateks“ ning kohandada sellest lähtuvalt rakendusmääruse (EL) 2019/1715 kõiki toidupettusega seotud sätteid.

(11)

Rakendusmäärusega (EL) 2019/1715 on ka ette nähtud, et liitu sisse toodud kinnipeetud saadetise kohta esitatav teave peab hõlmama teavet, mille taimeterviseametnik on vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 55 lõikele 2 ja artiklile 56 kandnud ühtsesse sisseveodokumenti, lisateavet kinnipeetud saadetise suhtes võetud meetmete kohta ja teavet kohaldatud karantiini kohta.

(12)

Kuna ühtne sisseveodokument sisaldab lahtreid kinnipeetud saadetise suhtes võetud meetmeid käsitleva teabe sisestamiseks, sealhulgas juhtude kohta, mil kohaldatakse karantiini, ei ole vaja esitada sama teavet sisaldavat kinnipidamisteadet ka TRACESe kaudu. Kohustus esitada sama teavet sisaldav kinnipidamisteade TRACESe kaudu tuleks seepärast kaotada ja asendada kohustusega kanda kinnipidamist käsitlevad andmed ühtsesse sisseveodokumenti.

(13)

Tulenevalt asjaolust, et liitu sisse toodavate või liidus kaubeldavate saadetistega seotud mis tahes mittevastavusest määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele tuleb teatada kas TRACESe või iRASFFi kaudu, tuleks rakendusmäärusest (EL) 2019/1715 välja jätta kõik sätted, mis on seotud EUROPHYTi kinnipidamisteadetega.

(14)

Rakendusmääruses (EL) 2019/1715 on sätestatud eeskirjad elektrooniliste ühtsete sisseveodokumentide kasutamise ning liitu sisse toodavate looma- ja kaubasaadetiste jaoks elektrooniliste sertifikaatide väljaandmise kohta. Need eeskirjad hõlmavad kõrge usaldusväärsuse taseme tagamist seoses sertifikaati välja andva ametniku identiteedi tõendamisega enne elektroonilise allkirjastamise õiguse andmist ning usaldusväärse kolmanda isiku genereeritava kvalifitseeritud elektroonilise ajatempli lisamisega elektroonilisele allkirjale.

(15)

Kogemusest nähtub, et selline kõrge usaldusväärsuse tase ei ole vajalik, kuna TRACESesse, liikmesriigi siseriiklikku süsteemi või kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni elektroonilisse sertifitseerimissüsteemi sisselogimise eelne autentimismehhanism võimaldab piisava kindlusega veenduda allkirjastaja väidetavas isikusamasuses. Peale selle ei ole ajatempel vajalik. Andmete turvaline süsteemisisene ja süsteemidevaheline liikumine ning andmete õige ajastuse, tervikluse ja õigsuse usaldusväärseks tõendamiseks ette nähtud kvalifitseeritud elektroonilise templi kasutamine on piisav tagatis, et andmete mis tahes hilisem muutmine on tuvastatav.

(16)

Seepärast tuleks käesoleva määrusega ette näha rakendusmääruse (EL) 2019/1715 muudatused, millega võimaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014 (7) veterinaarjärelevalve ametnikel, taimeterviseametnikel ja sertifikaati välja andvatel ametnikel kasutada elektrooniliste ühtsete sisseveodokumentide ja sertifikaatide puhul madalama identiteedigarantii tasemega elektroonilist allkirja ilma ajatemplit salvestamata.

(17)

Käesoleva määrusega tuleks ühtlasi muuta rakendusmääruse (EL) 2019/1715 eeskirju seoses selliste elektrooniliste sertifikaatide ja äridokumentide väljaandmisega, mis on kaasas liikmesriikide vahel liikuvate loomade ja teatavate kaupade saadetistega vastavalt määruse (EL) 2016/429 artiklile 150, artikli 161 lõikele 5, artikli 167 lõikele 4, artiklile 217 ja artikli 223 lõikele 5, liidu piires veetavate muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetistega vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 (8) artiklile 17 ning liidust eksporditavate või reeksporditavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetistega vastavalt määruse (EL) 2016/2031 artikli 100 lõikele 5 ja artikli 101 lõikele 6. Need eeskirjad peaksid olema sarnased eeskirjadega, mille alusel antakse välja elektroonilisi sertifikaate liitu sisse toodavate looma- ja kaubasaadetiste jaoks.

(18)

Kuna määruses (EL) 2016/2031 on sätestatud, et elektroonilised fütosanitaarsertifikaadid taimede, taimsete saaduste ja muude objektide eksportimiseks või reeksportimiseks liidu territooriumilt esitatakse üksnes IMSOCi kaudu või IMSOCiga toimuva elektroonilise teabevahetuse teel, tuleks käesoleva määrusega ette näha, et rakendusmäärusesse (EL) 2019/1715 lisatakse eeskirjad selliste sertifikaatide väljaandmiseks kooskõlas kõnealuse määrusega.

(19)

Liidu eeskirjade tõhusamaks jõustamiseks on rakendusmääruses (EL) 2019/1715 sätestatud, et TRACESe võrgu kontaktpunktid peavad TRACESes haldama ja ajakohastama loetelusid teatavatest võrdlusandmetest, mis on vajalikud TRACESe ladusaks toimimiseks. Need loetelud hõlmavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (9) kohaselt tunnustatud toidukäitlejaid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (10) kohaselt tunnustatud või registreeritud ettevõtteid ja ettevõtjaid, kes käitlevad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid.

(20)

Samal eesmärgil tuleks käesoleva määrusega neid võrdlusandmete loetelusid laiendada nii, et need hõlmaksid ka määruses (EL) 2016/429 osutatud registreeritud ja heakskiidetud ettevõtteid ja ettevõtjaid ning teatavaid määruse (EL) 2016/2031 kohaselt registreeritud ettevõtjaid, kes osalevad piiriüleses tegevuses.

(21)

Selleks, et võimaldada toetada liikmesriike elusloomade veoga seotud kontrolle ja auditeid käsitlevate riskianalüüside koostamisel, peaksid võrdlusandmete loetelud hõlmama ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/97 (11) kohaselt heaks kiidetud kontrollpunkte ning nõukogu määrusele (EÜ) nr 1/2005 (12) vastavaid loa saanud vedajaid, sertifitseeritud juhte ja saatjaid ning heakskiidetud transpordivahendeid.

(22)

Kuna määrust (EL) 2016/429 kohaldatakse alates 21. aprilli 2021, tuleks muudatusi, mis käsitlevad ADISt, ADISe ja TRACESe vahelisi vajalikke ühendusi ning võrdlusandmete loetelude laiendamist määruse (EL) 2016/429 kohaselt registreeritud ja heaks kiidetud ettevõtetele ja ettevõtjatele, samuti kohaldada alates 21. aprilli 2021.

(23)

Tulenevalt võrdlusandmete olulisusest TRACESe ladusaks toimimiseks tuleks määrustele (EÜ) nr 1255/97, (EÜ) nr 1/2005 ja (EL) 2016/2031 vastavate võrdlusandmete loetelude laiendamise sätteid kohaldada samuti alates 21. aprilli 2021.

(24)

Kuna iRASFFi ja TRACESt on seoses kinnipidamisteadetega vaja edasi arendada, tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/1715 3. peatüki 3. jao muudatuste kohaldamise alguskuupäeva edasi lükata kuni 1. detsembrini 2021.

(25)

Komisjoni otsuse 97/152/EÜ (13) lisas on kirjeldatud, milline teave tuleb sisestada TRACESesse kolmandast riigist pärit loomade või loomsete saaduste saadetise kohta. See otsus põhineb nõukogu otsuse 92/438/EMÜ (14) artiklil 12; kõnealune nõukogu otsus on tunnistatud määruse (EL) 2017/625 artikli 146 lõikega 1 kehtetuks alates 14. detsembrist 2019. Otsuse 97/152/EÜ lisas kirjeldatud teave on nüüd esitatud rakendusmääruse (EL) 2019/1715 II lisa 2. osa A ja B jaos ühtses sisseveodokumendis A ja ühtses sisseveodokumendis P. Seepärast tuleks otsus 97/152/EÜ selguse ja järjepidevuse huvides kehtetuks tunnistada.

(26)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (15) artikli 42 lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 14. jaanuaril 2021.

(27)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Rakendusmäärust (EL) 2019/1715 muudetakse järgmiselt.

1)

1. peatükis muudetakse artiklit 2 järgmiselt:

a)

punkt 8 jäetakse välja;

b)

punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9)

„RASFFi võrk“ – määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 alusel võrguna loodud kiirhoiatussüsteem käesoleva artikli punktides 15–20 osutatud teadete esitamiseks;“

c)

punkt 11 asendatakse järgmisega:

„11)

„pettustevastane võrk“ – komisjonist, Europolist ja määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 kohaselt liikmesriikide määratud kontaktasutustest koosnev võrk, mille erieesmärk on hõlbustada teabevahetust seoses punktis 21 määratletud pettuseteadetega;“

d)

punkt 12 asendatakse järgmisega:

„12)

„hoiatus- ja koostöövõrgustik“ – RASFFi võrgust, haldusabi ja -koostöö võrgust ning pettustevastasest võrgust koosnev võrgustik;“

e)

punkt 14 asendatakse järgmisega:

„14)

„rikkumisteade“ – iRASFFis esitatav teade määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumise kohta, mis ei kujuta endast riski määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 ja määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 29 tähenduses;“

f)

punkt 20 asendatakse järgmisega:

„20)

„piiril tagasilükkamise teade“ – iRASFFis esitatav teade toidu, toiduga kokku puutuva materjali või sööda partii, konteineri või lasti tagasilükkamise kohta määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 lõike 3 esimese lõigu punktis c ja määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 29 osutatud riski tõttu“;

g)

punkt 21 asendatakse järgmisega:

„21)

„pettuseteade“ – iRASFFis esitatav rikkumisteade, milles käsitletakse ettevõtja või üksikisiku arvatavalt tahtlikku tegevust, mille eesmärk on ostja petmine ja sellest põhjendamatu eelise saamine ning millega rikutakse määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud norme;“

h)

punkt 22 asendatakse järgmisega:

„22)

„algteade“ – rikkumisteade, ohuteade, infoteade, uudiseteade, pettuseteade või piiril tagasilükkamise teade;“

i)

punktid 33 ja 34 jäetakse välja.

2)

2. peatükis muudetakse artikli 6 lõiget 2 järgmiselt:

a)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

EUROPHYT ja TRACES – see võimaldab vahetada EUROPHYTis esitatavate taudipuhangu teadetega seotud andmeid;“

b)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

iRASFF ja TRACES – see võimaldab vahetada andmeid ettevõtjate varasemate andmete vastavuse kohta määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele;“

c)

lisatakse järgmine punkt:

„d)

ADIS ja TRACES – see võimaldab vahetada liidusiseste teadetega seotud andmeid ja teavet.“

3)

3. peatüki 1. jagu muudetakse järgmiselt:

a)

artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Teatavat liiki teabe vahetamise eest vastutavad kontaktasutused

Liikmesriigid täpsustavad, millised määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 kohaselt määratud kontaktasutused vastutavad pettuseteadetega seotud teabe vahetamise eest.“;

b)

artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigi ühtne kontaktpunkt võib hõlmata liikmesriigi pettustevastase võrgu kontaktpunkti.“;

c)

artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Pettuseteated

1.   Pettustevastase võrgu kontaktpunktid vahetavad pettuseteateid, mis sisaldavad vähemalt järgmist:

a)

kogu artikli 16 lõikes 1 nõutud teave;

b)

kahtlustatava pettuse kirjeldus;

c)

võimaluse korral asjaomaste ettevõtjate andmed;

d)

teave selle kohta, kas kahtlustatava pettuse kohta on käimas politsei- või kohtulik uurimine;

e)

teave politseilt või kohtuasutuselt saadud mis tahes juhiste kohta niipea, kui need muutuvad kättesaadavaks ja need võib avalikustada.

2.   Pettustevastase võrgu kontaktpunktid edastavad mis tahes teabe terviseriskide kohta põhjendamatu viivituseta oma RASFFi võrgu kontaktpunktile.

3.   Komisjoni kontaktpunkt kontrollib iga pettuseteadet põhjendamatu viivituseta kohe pärast selle esitamist.“;

d)

artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 2 kohast komisjoni juurdepääsuõigust, on juurdepääs pettuseteadetele ainult pettustevastase võrgu teavitavatel, teavitatavatel ja päringu saanud kontaktpunktidel.“;

e)

artikli 24 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina lõikest 1 hõlmab rikkumis-, pettuse- ja piiril tagasilükkamise teadete kontrollimine kõnealuse lõike punkte b, c ja e.“;

f)

artikli 25 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

teavitavat kontaktpunkti võtta rikkumis-, pettuse- või järelteade tagasi;“

g)

artikli 27 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui rikkumis- või pettuseteade on seotud tootega, mis on pärit kolmandast riigist või mida turustatakse kolmandas riigis, millel ei ole juurdepääsu iRASFFile või TRACESile, võib komisjon seda kolmandat riiki teavitada.“;

h)

artikli 28 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

vahetavad pettustevastase võrgu kontaktpunktid teavet pettuseteadete kohta e-posti teel;“.

4)

3. peatüki 2. jagu asendatakse järgmisega:

„2. JAGU

ADIS

Artikkel 29

ADISe võrk

1.   ADISe võrgu iga liige määrab vähemalt ühe kontaktpunkti, kes vastutab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/2002 (*1) artiklite 3, 4, 6, 7, 8, 11 ja 13 kohase liidusisese teavitamise ja aruandlusega seotud andmete ja teabe ADISes esitamise eest.

2.   ADISe võrgu iga kontaktpunkt haldab ja ajakohastab ADISes rakendusmääruse (EL) 2020/2002 IV lisaga ette nähtud teavitamis- ja aruandluspiirkondade loetelu, mille tema liikmesriik on kehtestanud.

Artikkel 29a

Isikuandmete säilitamise tähtaeg

Artikli 29 lõikes 1 osutatud liidusisestest teadetest ja aruannetest pärit isikuandmeid säilitatakse ADISes kuni kümme aastat.

Artikkel 29b

ADISt käsitlev eriolukorras tegutsemise kord

1.   Kui ADIS ei ole kättesaadav, esitavad ADISe võrgu kontaktpunktid artikli 29 lõikes 1 osutatud liidusisese teavitamise ja aruandlusega seotud andmed ja teabe e-posti teel või komisjoni veebisaidil täpsustatud muul viisil.

2.   Kui ADIS muutub jälle kättesaadavaks, sisestavad ADISe võrgu kontaktpunktid sinna kõnealused väljaspool süsteemi esitatud andmed ja teabe.

(*1)  Komisjoni 7. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2002, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 kohaldamiseks seoses liidusisese loetellu kantud taudidest teavitamise ja neid käsitleva liidu aruandlusega, liidu seireprogrammide ja likvideerimisprogrammide esitamise ja neid käsitleva aruandluse ning taudivaba staatuse tunnustamise taotlemise vormingu ja korraga ning elektroonilise teabesüsteemiga (ELT L 412, 8.12.2020, lk 1).“"

5)

3. peatüki 3. jagu muudetakse järgmiselt:

a)

artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

EUROPHYTi taudipuhangute võrk

EUROPHYTi taudipuhangute võrgu iga liige määrab kontaktpunkti, kes vastutab EUROPHYTi taudipuhangu teadete EUROPHYTis esitamise eest.“;

b)

artiklid 31 ja 33 jäetakse välja.

6)

3. peatüki 4. jagu muudetakse järgmiselt:

a)

artikkel 35 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 35

TRACESi võrk

Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist, määrab TRACESi võrgu iga liige ühe või mitu kontaktpunkti määruse (EL) 2017/625 artikli 132 punktis d ja artiklis 133 ning muudes TRACESile osutavates liidu õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks.“;

b)

artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Elektrooniliste sertifikaatide väljaandmine liitu sisse toodavate looma- ja kaubasaadetiste jaoks ning e-allkirja kasutamine

1.   Liitu sisse toodavate looma- ja kaubasaadetiste elektroonilised loomatervise sertifikaadid, ametlikud sertifikaadid ja loomatervise/ametlikud sertifikaadid peavad vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

a)

need on välja antud ühes järgmistest süsteemidest:

i)

TRACES;

ii)

liikmesriigi riigisisene süsteem;

iii)

kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni elektrooniline sertifitseerimissüsteem, mis on suuteline vahetama andmeid TRACESiga;

iv)

kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni elektrooniline sertifitseerimissüsteem, mis on suuteline vahetama andmeid liikmesriigi riigisisese süsteemiga;

b)

need on allkirjastanud volitatud ametnik oma e-allkirjaga;

c)

neil on sertifikaadi välja andnud pädeva asutuse täiustatud või kvalifitseeritud e-tempel või tema seadusliku esindaja täiustatud või kvalifitseeritud e-allkiri.

2.   Kui elektrooniline loomatervise sertifikaat, ametlik sertifikaat või loomatervise/ametlik sertifikaat on välja antud kooskõlas lõike 1 punkti a alapunktiga iii või iv, ei ole volitatud ametniku e-allkiri vajalik.

3.   Komisjoni teavitatakse lõike 1 punkti a alapunkti iv kohasest elektroonilise loomatervise sertifikaadi, ametliku sertifikaadi või loomatervise/ametliku sertifikaadi väljaandmisest ette.

4.   Pädev asutus aktsepteerib määruse (EL) 2016/2031 VI peatüki 1. jao kohaselt nõutavat taimede, taimsete saaduste või muude objektide liidu territooriumile toomiseks vajalikku elektroonilist fütosanitaarsertifikaati üksnes siis, kui see on välja antud kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktiga i või iii.“;

c)

artikli 39 järele lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 39a

Elektrooniliste sertifikaatide ja äridokumentide väljaandmine seoses loomade ja kaupade liikmesriikidevahelise liikumisega ning e-allkirja kasutamine

Loomade, loomsete saaduste ja loomse paljundusmaterjali liikmesriikidevahelise liikumisega seotud elektroonilised loomatervise sertifikaadid, ametlikud sertifikaadid ja loomatervise/ametlikud sertifikaadid ning teise liikmesriiki veetavate muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodetega seotud elektroonilised äridokumendid peavad vastama kõikidele järgmistele nõuetele:

a)

need peavad olema välja antud TRACESis;

b)

need on allkirjastanud veterinaarjärelevalve ametnik või sertifikaati välja andev ametnik oma e-allkirjaga;

c)

neil on sertifikaadi välja andnud pädeva asutuse täiustatud või kvalifitseeritud e-tempel.

Artikkel 39b

Elektrooniliste sertifikaatide väljaandmine seoses taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ekspordi ja reekspordiga ning e-allkirja kasutamine

Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liidu territooriumilt kolmandasse riiki eksportimise ja reeksportimisega seotud elektroonilised fütosanitaarsertifikaadid antakse välja ühes järgmistest süsteemidest:

a)

TRACES, kui asjaomane sertifikaat vastab kõikidele järgmistele nõuetele:

i)

selle on allkirjastanud sertifikaati välja andev ametnik oma e-allkirjaga;

ii)

sellel on sertifikaadi välja andnud pädeva asutuse täiustatud või kvalifitseeritud e-tempel;

b)

liikmesriigi riigisisene süsteem, kui asjaomane sertifikaat vastab kõikidele järgmistele nõuetele:

i)

selle on allkirjastanud sertifikaati välja andev ametnik oma e-allkirjaga;

ii)

see on edastatud TRACESisse hiljemalt siis, kui sertifikaati välja andev ametnik on selle elektrooniliselt allkirjastanud, ning edastamise on kinnitanud sertifikaadi välja andnud pädev asutus oma täiustatud või kvalifitseeritud e-templiga.“;

d)

artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Elektroonilise ühtse sisseveodokumendi kasutamine

Ettevõtja või pädev asutus kasutab ühtset sisseveodokumenti elektroonilisel kujul ühes järgmistest süsteemidest:

a)

TRACES, kui ühtne sisseveodokument vastab kõikidele järgmistele nõuetele:

i)

selle on allkirjastanud saadetise eest vastutav ettevõtja oma e-allkirjaga;

ii)

selle on piiripunktis või kontrollipunktis allkirjastanud veterinaarjärelevalve ametnik, taimeterviseametnik või sertifikaati välja andev ametnik oma e-allkirjaga;

iii)

sellel on sertifikaadi välja andnud pädeva asutuse täiustatud või kvalifitseeritud e-tempel;

b)

liikmesriigi riigisisene süsteem, kui ühtne sisseveodokument vastab kõikidele järgmistele nõuetele:

i)

selle on allkirjastanud saadetise eest vastutav ettevõtja oma e-allkirjaga;

ii)

selle on piiripunktis või kontrollipunktis allkirjastanud veterinaarjärelevalve ametnik, taimeterviseametnik või sertifikaati välja andev ametnik oma e-allkirjaga;

iii)

see on edastatud TRACESisse hiljemalt siis, kui ametliku kontrolli põhjal on tehtud saadetist käsitlev otsus, ning edastamise on kinnitanud sertifikaadi välja andnud pädev asutus oma täiustatud või kvalifitseeritud e-templiga.“;

e)

artikli 42 lõige 3 jäetakse välja;

f)

artikkel 45 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 45

Võrdlusandmete loetelud

1.   TRACESi võrgu iga kontaktpunkt haldab ja ajakohastab TRACESis loetelusid järgmisest:

a)

toidukäitlejad, keda kontaktpunkti liikmesriigi pädev asutus on tunnustanud kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõikega 3;

b)

loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid käitlevad ettevõtted ja ettevõtjad, keda kontaktpunkti liikmesriigi pädev asutus on tunnustanud või kelle ta on registreerinud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 47;

c)

kontrollipunktid, mille kontaktpunkti liikmesriigi pädev asutus on heaks kiitnud kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/97 (*2) artikliga 3;

d)

pikki teekondi sooritavad vedajad, kellele pädev asutus on andnud loa vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (*3) artikli 11 lõikele 1;

e)

ettevõtted, kes on kantud määruse (EL) 2016/429 artikli 101 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud heakskiidetud ettevõtete registrisse ja kes viivad peetavaid maismaaloomi või loomset paljundusmaterjali teise liikmesriiki või kellele saadetakse peetavaid maismaaloomi või loomset paljundusmaterjali kolmandast riigist;

f)

ettevõtted, kes on kantud selliste heakskiidetud vesiviljelusettevõtete ja tauditõrjet tegevate veeandide ettevõtete registrisse, millele on osutatud vastavalt määruse (EL) 2016/429 artikli 185 lõike 1 punktis b või c, ning kes viivad vesiviljelusloomi teise liikmesriiki või kellele saadetakse vesiviljelusloomi kolmandast riigist;

g)

ettevõtted ja ettevõtjad, kes on kantud määruse (EL) 2016/429 artikli 101 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud registreeritud ettevõtete ja ettevõtjate registrisse ning kes viivad peetavaid maismaaloomi või loomset paljundusmaterjali teise liikmesriiki või kellele saadetakse peetavaid maismaaloomi või loomset paljundusmaterjali kolmandast riigist;

h)

ettevõtted, kes on kantud määruse (EL) 2016/429 artikli 185 lõike 1 punktis a osutatud registreeritud vesiviljelusettevõtete registrisse ning kes viivad vesiviljelusloomi teise liikmesriiki või kellele saadetakse vesiviljelusloomi kolmandast riigist;

i)

vedajad, kellele pädev asutus on andnud loa vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 10 lõikele 1;

j)

koduhobuslasi, koduloomadena peetavaid veiseid, lambaid, kitsi ja sigu või kodulinde vedavad maanteesõidukite juhid ja saatjad, kellele pädev asutus on andnud pädevustunnistuse vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 17 lõikele 2;

k)

pikaajaliseks veoks kasutatavad autotranspordivahendid ja loomaveolaevad, mille jaoks pädev asutus on andnud vastavussertifikaadi kooskõlas vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 18 lõikega 1 või artikli 19 lõikega 1;

l)

ettevõtjad, kes on kantud selliste ettevõtjate registrisse, kes toovad liitu sisse fütosanitaarsertifikaati nõudvaid taimi, taimseid saadusi või muid objekte, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/2031 artikli 65 lõike 1 esimese lõigu punktis a;

m)

karantiinijaamad ja kinnised üksused, kes on määruse (EL) 2016/2031 artikli 60 kohaselt määratud tegelema kolmandast riigist liidu territooriumile sisse toodud taimede, taimsete saaduste või muude objektidega.

2.   Lõikes 1 osutatud kontaktpunktid sisestavad TRACESisse teabe iga kõnealuses lõikes osutatud loetelu kohta, kasutades nende loetelude vormingu puhul komisjoni esitatud tehnilisi kirjeldusi.

3.   Komisjon abistab liikmesriike lõike 1 punktides a–f osutatud loetelude üldsusele kättesaadavaks tegemisel, avaldades need oma veebilehel või TRACESi kaudu.

(*2)  Nõukogu 25. juuni 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1255/97 ühenduse kriteeriumide kohta kontrollpunktidele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta (EÜT L 174, 2.7.1997, lk 1)."

(*3)  Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).“"

Artikkel 2

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 97/152/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 21. aprilli 2021, välja arvatud artikli 1 lõige 5, mida kohaldatakse alates 1. detsembrist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2)  ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(3)  ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.

(4)  ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(5)  Komisjoni 30. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus) (ELT L 261, 14.10.2019, lk 37).

(6)  Komisjoni 7. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2002, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 kohaldamiseks seoses liidusisese loetellu kantud taudidest teavitamise ja neid käsitleva liidu aruandlusega, liidu seireprogrammide ja likvideerimisprogrammide esitamise ja neid käsitleva aruandluse ning taudivaba staatuse tunnustamise taotlemise vormingu ja korraga ning elektroonilise teabesüsteemiga (ELT L 412, 8.12.2020, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(8)  Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(11)  Nõukogu 25. juuni 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1255/97 ühenduse kriteeriumide kohta kontrollpunktidele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta (EÜT L 174, 2.7.1997, lk 1).

(12)  Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

(13)  Komisjoni 10. veebruari 1997. aasta otsus 97/152/EÜ kolmandatest riikidest pärit edasisaadetavate loomade või loomsete toodete partiide elektroonilisse faili sisestatavate andmete kohta (EÜT L 59, 28.2.1997, lk 50).

(14)  Nõukogu 13. juuli 1992. aasta otsus 92/438/EMÜ, mis käsitleb veterinaariaalaste impordiprotseduuride arvutistamist (Shift-projekt) ning millega muudetakse direktiive 90/675/EMÜ, 91/496/EMÜ, 91/628/EMÜ ja otsust 90/424/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks otsus 88/192/EMÜ (EÜT L 243, 25.8.1992, lk 27).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).


30.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 109/71


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/548,

29. märts 2021,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kiudoptiliste kaablite impordi registreerimise nõue

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), ja eelkõige selle artikli 14 lõiget 5,

pärast liikmesriikidele teatamist

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast seda, kui Euroopa juhtme- ja kaablitootjate ühendus Europacable (edaspidi „kaebuse esitaja“) oli esitanud kaebuse nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % kiudoptilise kaabli kogutoodangust liidus, teatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) 24. septembril 2020Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (2) (edaspidi „algatamisteade“) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) pärit kiudoptiliste kaablite importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamisest.

1.   REGISTREERIMISELE KUULUV TOODE

(2)

Registreerimisele kuuluv toode (edaspidi „asjaomane toode“) on Hiinast pärit ühemoodilised kiudoptilised kaablid, mis koosnevad ühest või mitmest eraldi varjestatud kiust, kaitsekihiga, võivad sisaldada elektrijuhte. Registreerimisele ei kuulu: i) kaablid, mille kõik optilised kiud on kas ühes või mõlemas otsas eraldi ühendusliidestega, ii) merealuseks kasutuseks mõeldud kaablid. Merealuseks kasutuseks mõeldud kaablid on plastisolatsiooniga kiudoptilised kaablid, mis sisaldavad vask- või alumiiniumjuhti, ja milles kiud asuvad metallmooduli(te)s.

(3)

Asjaomane toode kuulub praegu CN-koodi ex 8544 70 00 (TARICi kood 8544700010) alla. CN- ja TARICi koodid on esitatud ainult teadmiseks.

2.   TAOTLUS

(4)

17. detsembril 2020 esitas kaebuse esitaja alusmääruse artikli 14 lõike 5 kohase taotluse hakata importi registreerima. Kaebuse esitaja taotles asjaomase toote impordi registreerimisnõude kehtestamist, et seejärel saaks kõnealuse impordi suhtes kohaldada meetmeid alates registreerimise kuupäevast, kui on täidetud kõik alusmääruses sätestatud kriteeriumid.

3.   REGISTREERIMISE ALUSED

(5)

Kaebuse esitaja sõnul on registreerimine põhjendatud, sest alusmääruse artikli 10 lõikes 4 nimetatud kriteeriumid on täidetud. Ta väidab, et pärast menetluse algatamist suurenes asjaomase toote dumpinguhinnaga eksport liitu veelgi, põhjustades liidu tootmisharule märkimisväärset kahju ja vähendades võimalike lõplike tollimaksude parandavat toimet.

(6)

Komisjon vaatas taotluse läbi, võttes arvesse alusmääruse artikli 10 lõiget 4. Komisjon kontrollis, kas importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud dumpingu kestusest ja väidetavast või kindlakstehtud kahjust. Samuti analüüsiti seda, kas import on jätkanud märkimisväärset kasvu, mis selle ajastust, mahtu ja muid asjaolusid arvestades tõenäoliselt oluliselt vähendaks kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat toimet.

3.1.   Importijate teadlikkus dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust

(7)

Komisjonil on piisavalt tõendeid selle kohta, et Hiinast imporditud asjaomast toodet müüakse dumpinguhinnaga. Kaebuse esitaja esitatud tõendid dumpingu kohta põhinevad asjaomase toote arvutatud normaalväärtuse (moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavad tootmis- ja müügikulud, mis on kindlaks tehtud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a) ja liitu müüdava eksporttoote ekspordihinna (tehasehindade tasandil) võrdlemisel. Kaebuses selle põhjal saadud 123 % dumpingumarginaal on märkimisväärne.

(8)

See teave oli ka algatamisteates, mistõttu komisjon leiab, et importijad olid või oleksid pidanud olema dumpingust teadlikud.

(9)

Vastuseks Europacable’i esitatud taotlusele hakata importi registreerima väitis Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (CCCME), et selleks õiguslikult nõutavad kriteeriumid ei ole täidetud, sest registreerimisnõude kehtestamise taotluses on küll lähtutud impordi olulise suurenemise kriteeriumist, kuid mitte sellest, kas importija oli dumpingust teadlik. Selle huvitatud isiku arvates ei tohiks õiguslike kriteeriumide alla kuuluda selline impordi suurenemine, mida ei ole tinginud meetmete võtmise võimalusest teadasaamine.

(10)

Komisjoni arvates tuleb need kaks kriteeriumi teineteisest lahus hoida. CCCME rajas oma väited Euroopa Kohtu järeldusele, (3) mis tehti artikli 10 lõike 4 punkti d, mitte aga artikli 10 lõike 4 punkti c tõlgendamisel, mis on eraldi (ja kumulatiivne) kriteerium (4). CCCME kordas nimetatud järeldusi osaliselt ja ilma kontekstita. Ainuüksi kogu lõigu läbilugemine võimaldaks mõista, et kõnealune järeldus ei ole „teadlikkuse“ tõlgendamisel üldse asjakohane. Nimetatud kohtuasjas tehtud järeldused tegelikult toetavad komisjoni seisukohta, et pärast algatamisteate avaldamist teadsid importijad, et tollimaksu võidakse hakata kohaldama tagasiulatuvalt. Seega importijad olid või oleksid pidanud olema dumpingust teadlikud.

(11)

Küsimuses, kas importijad olid dumpingust teadlikud, leiab komisjon, et kui uurimine on algatatud ja huvitatud isikutele kogu vajalik teave antud, peaksid importijad olema dumpingust teadlikud. Algatamisteade on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja see on kättesaadav kõigile huvitatud isikutele, sealhulgas importijatele. Lisaks on importijatel kui uurimises osalevatel huvitatud isikutel juurdepääs kaebuse mittekonfidentsiaalsele versioonile. Sellest järeldab komisjon, et importijad teadsid või oleksid pidanud väidetavast dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust teada saama teate avaldamise hetkel.

(12)

Seoses impordi kasvuga nähtub põhjendustes 19 ja 20 esitatud analüüsist, et pärast käesoleva uurimise algatamist suurenes import märkimisväärselt, kuid see suundumus ei ilmnenud kohe, vaid selleks kulus rohkem kui üks kuu uurimise algatamisest, kuna tellimusest tarneni kulub aega. Seega allpool kirjeldatud mahtude kasv on tingitud importijate teadlikest otsustest, kes võtsid arvesse, et asjaomase toote suhtes toimub uurimine ja sellele võidakse kehtestada tollimaks.

(13)

Sellest järeldab komisjon, et esimene registreerimiskriteerium on täidetud.

3.2.   Impordi edasine märkimisväärne suurenemine

(14)

Oma taotluses importi registreerida väitis kaebuse esitaja, et impordi märkimisväärne kasv jätkub. Selleks kasutas kaebuse esitaja Hiina tollistatistikat, millest nähtub, et 2020. aasta jaanuarist oktoobrini eksportisid Hiina kiudoptilise kaabli tootjad liitu 9,5 % rohkem tooteid Hiina tootekoodiga 8544.70.00 kui 2019. aastal (5).

(15)

CCCME vaidlustas kaebuse esitaja esitatud arvud, väites, et Hiina ekspordistatistika ei ole usaldusväärne ja et Eurostati andmed ei näita impordi suurenemist.

(16)

Komisjon viis oma analüüsi läbi täielike ja uusimate andmete alusel, mis olid kättesaadavad tolliseire andmebaasis, jättes Hiina ekspordistatistika kõrvale.

(17)

Komisjon võrdles impordi mahtu esimese uurimise algatamise järgsest täielikust kuust (oktoober 2020) kuni hiliseima täieliku kuuni (jaanuar 2021) sama perioodiga aasta varem (oktoober 2019 – jaanuar 2020).

(18)

Enne käesoleva uurimise algatamist ei olnud asjaomasel tootel eraldi TARICi koodi. Komisjon arvutas välja asjaomase toote impordi osakaalu (32,85 %) TARICi koodi 8544700010 all deklareeritud tooteist ajavahemikul oktoober 2020 – jaanuar 2021. Komisjoni saadud osakaal vastab kaebuses esitatule ja ka ajavahemiku oktoober 2019 – jaanuar 2020 osakaalu tuleb pidada täpseks. Arvutust ennast tuleb pidada konservatiivseks, kuna ülejäänud CN-koodi 8544 70 00 alla kuuluvad tooted ei ole uurimise all ja komisjon ei ole leidnud ühtegi märki nende kaupade impordi suurenemisest. Import Hiinast muutus järgmiselt.

Algatamisejärgne periood

EL 27 import (kogu CN-kood, kg)

EL 27 import (asjaomane toode, kg)

Algatamiseelne periood

EL 27 import (kogu CN-kood, kg)

EL 27 import (asjaomane toode, hinnanguliselt, kg)

Suurenemine (algatamisjärgne võrreldes algatamiseelsega, %)

okt 2020

2 302 136

744 914

okt 2019

2 482 783

815 622

–8,7

nov 2020

2 035 304

527 452

nov 2019

1 871 467

614 798

–14,2

dets 2020

2 519 501

745 918

dets 2019

1 421 222

466 888

59,8

jaan 2021

3 615 579

1 422 058

jaan 2020

2 439 294

801 336

77,5

Kokku

10 472 519

3 440 342

 

8 214 766

2 698 645

27,5

Allikas: ELi tolliseire andmebaas

(19)

Komisjon võrdles ka kuu keskmist importi uurimisperioodil (juuli 2019 – juuni 2020) ja algatamisele järgnenud nelja kuu jooksul (oktoober 2020 – jaanuar 2021). Võrdlus näitas 15,05 % kasvu, vt järgmine tabel.

Kogu CN-kood

Asjaomane toode

Algatamisejärgne suurenemine (%)

Kuu keskmine pärast algatamist

Kuu keskmine uurimisperioodil (juuli 2019 – juuni 2020)

Kuu keskmine pärast algatamist

Kuu keskmine uurimisperioodil (juuli 2019 – juuni 2020)

2 618 130

2 275 551

860 086

747 544

15,05

Allikas: ELi tolliseire andmebaas

(20)

Komisjon võrdles eespool esitatud teavet muudest allikatest saadud teabega, nagu valikuuringu vormid ning eksportivate tootjate ja Eurostati küsimustike vastused. Selgus, et tegelik impordimaht võib olla suurem kui eespool nimetatud ELi tolliseire andmebaasil põhinev hinnanguline impordimaht. Komisjon kavatseb uurida lahknevuste põhjuseid, sealhulgas erinevate mõõtühikute ümberarvestamist. Komisjon leiab, et see asjaolu ei sea kahtluse alla eespool toodud impordimahtude usaldusväärsust käesoleva analüüsi seisukohalt ning impordimahu võimaliku alahindamise korrigeerimine ainult tugevdaks käesolevas määruses esitatud järeldusi.

(21)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et uurimise algatamisele järgnenud kuude keskmine kasv 27,5 % kujutab endast impordi olulist suurenemist alusmääruse artikli 10 lõike 4 tähenduses. Samuti leiab ta, et menetluse algatamise järgse nelja kuu keskmine import suurenes 15,05 % võrreldes uurimisperioodiga, mis on oluline suurenemine.

(22)

Sellest järeldab komisjon, et täidetud on ka teine registreerimiskriteerium.

3.3.   Tollimaksu parandava toime kahjustamine

(23)

Komisjonil on piisavalt tõendeid selle kohta, et kui üha alanevate hindadega import Hiinast veelgi suureneks, tekitaks see veelgi rohkem kahju.

(24)

Nagu põhjendustes 13–18 märgitud, on tõendeid asjaomase toote impordi märkimisväärse suurenemise kohta piisavalt. See võib oluliselt kahjustada tollimaksude parandavat toimet. On põhjust arvata, et enne ajutiste meetmete kehtestamist, kui seda peaks tehtama, võib asjaomase toote import veelgi suureneda, sest meetmed kehtestataks hiljemalt 2021. aasta mai teisel poolel.

(25)

Erinevalt teistest turgudest, näiteks Ameerika Ühendriikidest (kus kehtib 25 % tollimaks (6)), on ELi turg Hiina eksportivate tootjate jaoks suur atraktiivne kiudoptilise kaabli turg, kus kaubanduse kaitsemeetmeid ei ole kehtestatud. ELi turu atraktiivsus on seda suurem, et, nagu selgub kaebuse esitajate teostatud turu-uuringust, on selle toote liigne tootmisvõimsus Hiinas rohkem kui kaks korda suurem kogu ELi turu mahust. Oluline on ka ajastus, kuna 2021. aasta jaanuaris algas Prantsusmaal suur hange, et sõlmida mitmeaastane asjaomase toote tarneleping, mis moodustab märkimisväärse osa selle riigi tarbimisest.

(26)

Ning pidades silmas, et liidu tööstusharu püsikulud on kõrged, on selge, et turuosa ja toodangu vähenemine põhjustab kasumlikkuse vähenemist uurimise algatamise ja meetmete võimaliku kehtestamise vahelisel ajavahemikul.

(27)

Lisaks püsisid asjaomase toote impordihinnad 2020. aasta oktoobrist 2021. aasta jaanuarini madalad. Andmebaasist „Surveillance 2“ nähtub, et CN-koodi 8544 70 00 alla kuuluva Hiina impordi keskmine väärtus kilogrammi kohta oli ajavahemikul oktoober 2020 – jaanuar 2021 ligikaudu 24 % madalam kui perioodil oktoober 2019 – jaanuar 2020. Sellest saab teha järeldusi asjaomase toote keskmiste hindade kohta, kuna asjaomase toote impordi osakaal mõlemal perioodil on võrreldav (ELi tolliseire andmebaasi andmed ajavahemiku oktoober 2020 – jaanuar 2021 kohta näitavad, et asjaomane toode moodustab ligikaudu 33 % CN-koodi 8544 70 00 alla kuuluvate toodete impordist, mis vastab kaebuses nimetatud osakaalule). See kinnitab Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumist, mida on kirjeldatud kaebuses.

(28)

Menetluse algatamise järgsel ajal (eriti detsembris ja jaanuaris) täheldatud impordi edasine märkimisväärne kasv, mida soodustab liigse tootmisvõimsuse olemasolu Hiinas ja ELi turu atraktiivsus, kahjustab tõenäoliselt tõsiselt meetmete parandavat toimet, eelkõige kontsentreeritud, lühikese aja jooksul avalduvat mõju, võttes arvesse teatavate hangete ajastust ja madalaid hindu. Toimikus puudub teave asjaolude kohta, mis selle hinnangu ümber lükkaksid.

(29)

Sellest järeldab komisjon, et ka kolmas impordi registreerimiskriteerium on täidetud.

3.4.   Järeldus

(30)

Eelnevast lähtudes on komisjon jõudnud järeldusele, et tõendeid asjaomase toote impordi registreerimisnõude kehtestamiseks vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 on piisavalt.

4.   MENETLUS

(31)

Huvitatud isikutel palutakse esitada oma seisukoht kirjalikult ja koos tõenditega. Lisaks sellele võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on näidatud, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

5.   REGISTREERIMINE

(32)

Tuleks kehtestada asjaomase toote registreerimisnõue vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5, et juhul, kui uurimise tulemusena kehtestatakse dumpinguvastane tollimaks, saaks registreeritud impordilt vastavalt kehtivatele õigusnormidele ja asjakohaste kriteeriumide täitmise korral tollimaksu sisse nõuda tagasiulatuvalt.

(33)

Tulevased kohustused olenevad dumpinguvastase uurimise tulemustest.

(34)

Dumpinguvastase uurimise algatamist taotlevas kaebuses esitatud väidete põhjal on keskmine dumpingumarginaal asjaomase toote puhul 123 % ja keskmine kahju korvamise määr 43 %. Seda arvesse võttes saab võimaliku tulevikus kehtestatava kohustuse hinnanguliseks suuruseks pidada kaebuses nimetatud kahju kõrvaldamise taset – väärtuseliselt kuni 43 % asjaomase toote CIF-impordihinnast.

(35)

Võttes arvesse raskusi eri mõõtühikutes esitatud mahtude võrdlemisel, millele on osutatud põhjenduses 20, oleks komisjonil seire eesmärgil vaja saada andmeid impordi kohta, sealhulgas kaablite pikkuse kohta kilomeetrites. Tollile antakse korraldus neid andmeid koguda.

6.   ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(36)

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (7),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Tolliasutustele antakse vastavalt määruse (EL) 2016/1036 artikli 14 lõikele 5 korraldus võtta meetmed, et registreerida liitu imporditavad Hiina Rahvavabariigist pärit, praegu CN-koodi ex 8544 70 00 (TARICi kood 8544700010) alla kuuluvad ühemoodilised kiudoptilised kaablid, mis koosnevad ühest või mitmest eraldi varjestatud kiust, kaitsekihiga, võivad sisaldada elektrijuhte. Registreerimisele ei kuulu:

i)

kaablid, mille kõik optilised kiud on kas ühes või mõlemas otsas eraldi ühendusliidestega, ning

ii)

merealuseks kasutuseks mõeldud kaablid. Merealuseks kasutuseks mõeldud kaablid on plastisolatsiooniga kiudoptilised kaablid, mis sisaldavad vask- või alumiiniumjuhti, ja milles kiud asuvad metallmooduli(te)s.

2.   Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.   Huvitatud isikutel palutakse kirjalikult teatavaks teha oma seisukohad ning esitada asjakohased tõendid ja taotleda ärakuulamist 21 päeva jooksul arvates käesoleva määruse avaldamise kuupäevast.

Artikkel 2

Tollideklaratsioonis tuleb näidata artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toote pikkus kilomeetrites, kui seda saab teha kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (8) I lisaga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 29. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  ELT C 316, 24.9.2020, lk 10.

(3)  Üldkohtu (teine koda) 8. mai 2019. aasta otsus kohtuasjas T-749/16 Stemcor London Ltd ja Samac Steel Supplies Ltd vs. Euroopa Komisjon, punkt 74.

(4)  Samas, punkt 46.

(5)  Andmed ekspordi kohta EL 27 riikidesse.

(6)  Vaatahttps://hts.usitc.gov/view/China%20Tariffs?release=2020HTSARev16

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(8)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1) I lisa „Kombineeritud nomenklatuur“.


30.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 109/77


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/549,

29. märts 2021,

millega muudetakse 319. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

23. märtsil 2021 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta kaheksat kannet nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelus, kelle suhtes tuleks kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. märts 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraadi

peadirektor


(1)  EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.


LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa pealkirja „Füüsilised isikud“ all muudetakse järgmisi isikuandmeid:

1)

„Khalifa Muhammad Turki Al-Subaiy (teiste nimedega: a) Khalifa Mohd Turki Alsubaie, b) Khalifa Mohd Turki al-Subaie, c) Khalifa Al-Subayi, d) Khalifa Turki bin Muhammad bin al-Suaiy, e) Abu Mohammed al-Qatari, f) Katrina). Sünnikuupäev: 1.1.1965. Sünnikoht: Doha, Katar. Kodakondsus: Katari Pass nr: 00685868 (välja antud Dohas 5.2.2006 ja kaotab kehtivuse 4.2.2011). Isikutunnistuse nr: 26563400140 (Katar). Aadress: Doha, Katar. Muu teave: Ema nimi on Hamdah Ahmad Haidoos. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 10.10.2008.“

asendatakse järgmisega:

„Khalifa Muhammad Turki Al-Subaiy (algupärane kirjaviis: خليفة محمد تركي السبيعي) (kontrollitud varjunimed: a) Khalifa Mohd Turki Alsubaie, b) Khalifa Mohd Turki al-Subaie, c) Khalifa Al-Subayi, d) Khalifa Turki bin Muhammad bin al-Suaiy; kontrollimata varjunimed: a) Abu Mohammed al-Qatari, b) Katrina). Sünnikuupäev: 1.1.1965. Sünnikoht: Doha, Katar. Kodakondsus: Katari. Pass nr: a) 1353275 (Katari pass, kaotab kehtivuse 12.6.2022); b) 00685868 (Katari pass, välja antud Dohas 5.2.2006, kaotas kehtivuse 4.2.2011). Riiklik isikukood: 26563400140 (Katari isikukood). Aadress: Al-Waab, Katar. Muu teave: Ema nimi on Hamdah Ahmad Haidoos. Artikli 7d lõike 2 punktis i osutatud kuupäev: 10.10.2008.“

2)

„Hamid Hamad Hamid al-'Ali. Sünniaeg: 17.11.1960. Sünnikoht: a) Kuveit, b) Katar. Kodakondsus: Kuveidi. Passi number: a) 001714467 (Kuveidi pass), b) 101505554 (Kuveidi pass). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 15.8.2014.“

asendatakse järgmisega:

„Hamid Hamad Hamid al-'Ali. Sünniaeg: 17.11.1960. Sünnikoht: Kuveit. Kodakondsus: Kuveidi. Passi number: a) 001714467 (Kuveidi pass), b) 101505554 (Kuveidi pass). Artikli 7d lõike 2 punktis i osutatud kuupäev: 15.8.2014.“

3)

„Abd Al-Rahman Bin 'Umayr Al-Nu'Aymi (teiste nimedega a) Abd al-Rahman bin 'Amir al-Na'imi; b) 'Abd al-Rahman al-Nu'aimi; c) 'Abd al-Rahman bin 'Amir al-Nu'imi; d) 'Abd al-Rahman bin 'Amir al-Nu'aymi; e) 'Abdallah Muhammad al-Nu'aymi; f) 'Abd al-Rahman al-Nua'ymi; g) A. Rahman al-Naimi; h) Abdelrahman Imer al Jaber al Naimeh; i) A. Rahman Omair J Alnaimi; j) Abdulrahman Omair al Neaimi). Sünniaeg: 1954. Sünnikoht: Doha, Katar. Kodakondsus: Katari. Passi nr: 00868774 (Katari pass, kaotas kehtivuse 27.4.2014). Riiklik isikukood: 25463401784 (Katari isikukood, kaotab kehtivuse 6.12.2019). Artikli 7d lõike 2 punktis i osutatud kuupäev: 23.9.2014.“

asendatakse järgmisega:

„Abd Al-Rahman Bin 'Umayr Al-Nu'Aymi (kontrollitud varjunimed: a) Abd al-Rahman bin 'Amir al-Na'imi, b) 'Abd al-Rahman al-Nu'aimi, c) 'Abd al-Rahman bin 'Amir al-Nu'imi, d) 'Abd al-Rahman bin 'Amir al-Nu'aymi, e) 'Abdallah Muhammad al-Nu'aymi, f) 'Abd al-Rahman al-Nua'ymi, g) A. Rahman al-Naimi, h) Abdelrahman Imer al Jaber al Naimeh, i) A. Rahman Omair J Alnaimi, j) Abdulrahman Omair al Neaimi). Sünniaeg: 1954. Sünnikoht: Doha, Katar. Kodakondsus: Katari. Passi nr: a) 01461558 (Katari pass, kaotab kehtivuse 20.1.2024), b) 00868774 (Katari pass, kaotas kehtivuse 27.4.2014). Riiklik isikukood: a) 25463400086 (Katari isikukood), b) 25463401784 (Katari isikukood, kaotas kehtivuse 6.12.2019). Aadress: Al-Waab, Katar. Artikli 7d lõike 2 punktis i osutatud kuupäev: 23.9.2014.“

4)

„Ashraf Muhammad Yusuf 'Uthman 'Abd Al-Salam (teiste nimedega a) Ashraf Muhammad Yusif 'Uthman 'Abd-al-Salam, b) Ashraf Muhammad Yusuf 'Abd-al-Salam, c) Ashraf Muhammad Yusif 'Abd al-Salam, d) Khattab, e) Ibn al-Khattab). Sünniaeg: 1984. Sünnikoht: Iraak. Kodakondsus: Jordaania. Passi nr: a) K048787 (Jordaania pass); b) 486298 (Jordaania pass). Riiklik isikukood: 28440000526 (Katari riiklik isikukood). Aadress: Süüria Araabia Vabariik (2014. aasta detsembri seisuga). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 23.1.2015.“

asendatakse järgmisega:

„Ashraf Muhammad Yusuf 'Uthman 'Abd Al-Salam (algupärane kirjaviis: اشرف محمد يوسف عثمان عبد السلام) (kontrollitud varjunimed: a) Ashraf Muhammad Yusif 'Uthman 'Abd-al-Salam, b) Ashraf Muhammad Yusuf 'Abd-al-Salam, c) Ashraf Muhammad Yusif 'Abd al-Salam; kontrollimata varjunimed: a) Khattab, b) Ibn al-Khattab). Sünniaeg: 1984. Sünnikoht: Iraak. Kodakondsus: Jordaania. Passi nr: a) K048787 (Jordaania pass); b) 486298 (Jordaania pass). Aadress: Süüria Araabia Vabariik (2014. aasta detsembri seisuga). Artikli 7d lõike 2 punktis i osutatud kuupäev: 23.1.2015.“

5)

„Ibrahim 'Isa Hajji Muhammad Al-Bakr (teiste nimedega a) Ibrahim 'Issa Haji Muhammad al-Bakar, b) Ibrahim 'Isa Haji al-Bakr, c) Ibrahim Issa Hijji Mohd Albaker, d) Ibrahim Issa Hijji Muhammad al-Baker, e) Ibrahim 'Issa al-Bakar, f) Ibrahim al-Bakr, g) Abu-Khalil). Sünniaeg: 12.7.1977. Sünnikoht: Katar. Kodakondsus: Katari. Passi nr: 01016646 (Katari pass). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 23.1.2015.“

asendatakse järgmisega:

„Ibrahim 'Isa Hajji Muhammad Al-Bakr (algupärane kirjaviis: ابراهیم عیسی حاجي محمد البکر) (kontrollitud varjunimed: a) Ibrahim 'Issa Haji Muhammad al-Bakar, b) Ibrahim 'Isa Haji al-Bakr, c) Ibrahim Issa Hijji Mohd Albaker, d) Ibrahim Issa Hijji Muhammad al-Baker, e) Ibrahim 'Issa al-Bakar, f) Ibrahim al-Bakr, kontrollimata varjunimi: Abu-Khalil). Sünniaeg: 12.7.1977. Sünnikoht: Katar. Kodakondsus: Katari. Passi nr: 01016646 (Katari pass, kaotas kehtivuse 11.1.2017). Riiklik isikukood: 27763401255 (Katari isikukood). Artikli 7d lõike 2 punktis i osutatud kuupäev: 23.1.2015.“

6)

„'Abd Al-Malik Muhammad Yusuf 'Uthman 'Abd Al-Salam (teiste nimedega a) 'Abd al-Malik Muhammad Yusif 'Abd-al-Salam, b) 'Umar al-Qatari, c) 'Umar al-Tayyar). Sünniaeg: 13.7.1989. Kodakondsus: Jordaania. Passi nr: K475336 (Jordaania pass, välja antud 31.8.2009 ja kaotas kehtivuse 30.8.2014). Riiklik isikukood: 28940000602 (Katari riiklik isikukood). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 23.1.2015.“

asendatakse järgmisega:

„'Abd Al-Malik Muhammad Yusuf 'Uthman 'Abd Al-Salam (algupärane kirjaviis: عبدالملك محمد يوسف عثمان عبد السلام) (kontrollitud varjunimi: 'Abd al-Malik Muhammad Yusif 'Abd-al-Salam; kontrollimata varjunimed: a) 'Umar al-Qatari, b) 'Umar al-Tayyar). Sünniaeg: 13.7.1989. Kodakondsus: Jordaania. Passi nr: K475336 (Jordaania pass, välja antud 31.8.2009 ja kaotas kehtivuse 30.8.2014). Artikli 7d lõike 2 punktis i osutatud kuupäev: 23.1.2015.“

7)

„Abd Al-Latif Bin Abdallah Salih Muhammad Al-Kawari, teiste nimedega a) Abd-al-Latif Abdallah Salih al-Kawari, b) Abd-al-Latif Abdallah Salih al-Kuwari, c) Abd-al-Latif Abdallah al-Kawwari, d) Abd-al-Latif Abdallah al-Kawari, e) Abu Ali al-Kawari. Sünnikuupäev: 28.9.1973. Kodakondsus: Katari. Passi nr: a) Katari pass nr 01020802, b) Katari pass nr 00754833, välja antud 20.5.2007, c) Katari pass nr 00490327, välja antud 28.7.2001. Riiklik isikukood: Katari isikutunnistuse nr 27363400684. Aadress: Al-Laqtah, Katar. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 21.9.2015.“

asendatakse järgmisega:

„Abd Al-Latif Bin Abdallah Salih Muhammad Al-Kawari (algupärane kirjaviis: عبداللطیف بن عبدلله صالح محمد الكواري) (kontrollitud varjunimed: a) Abd-al-Latif Abdallah Salih al-Kawari, b) Abd-al-Latif Abdallah Salih al-Kuwari, c) Abd-al-Latif Abdallah al-Kawwari, d) Abd-al-Latif Abdallah al-Kawari, e) Abu Ali al-Kawari). Sünnikuupäev: 28.9.1973. Kodakondsus: Katari. Passi nr: a) 01020802 (Katari pass), b) 00754833 (Katari pass, välja antud 20.5.2007), c) 00490327 (Katari pass, välja antud 28.7.2001), d) 01538029 (Katari pass, kaotab kehtivuse 14.3.2025). Riiklik isikukood: 27363400684 (Katari isikukood). Aadress: Al Kharaitiyat, Katar. Artikli 7d lõike 2 punktis i osutatud kuupäev: 21.9.2015.“

8)

„Sa'd Bin Sa'd Muhammad Shariyan Al-Ka'bi, teiste nimedega a) Sa'd bin Sa'd Muhammad Shiryan al-Ka'bi, b) Sa'd Sa'd Muhammad Shiryan al-Ka'bi, c) Sa'd al-Sharyan al-Ka'bi, d) Abu Haza', e) Abu Hazza', f) Umar al-Afghani, g) Abu Sa'd, h) Abu Suad. Sünnikuupäev: 15.2.1972. Kodakondsus: Katari. Passi nr: Katari pass nr 00966737. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 21.9.2015.“

asendatakse järgmisega:

„Sa'd Bin Sa'd Muhammad Shariyan Al-Ka'bi (algupärane kirjaviis: سعد بن سعد محمد شریان الكعبي) (kontrollitud varjunimed: a) Sa'd bin Sa'd Muhammad Shiryan al-Ka'bi, b) Sa'd Sa'd Muhammad Shiryan al-Ka'bi, c) Sa'd al-Sharyan al-Ka'bi; kontrollimata varjunimed: a) Abu Haza', b) Abu Hazza', c) Umar al-Afghani, d) Abu Sa'd, e) Abu Suad. Sünnikuupäev: 15.2.1972. Kodakondsus: Katari. Passi nr: 00966737 (Katari pass, kaotas kehtivuse 16.2.2016). Riiklik isikukood: 27263401275 (Katari isikukood). Aadress: Umm Salal, Katar. Artikli 7d lõike 2 punktis i osutatud kuupäev: 21.9.2015.“