(1)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõike 1 kohaselt on liidu üks eesmärke edendada oma rahvaste hüvangut.

(2)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 9 ja 168 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 35 tuleb kogu liidu poliitika ja tegevuse kindlaksmääramisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

(3)

ELi toimimise lepingu artiklis 168 on sätestatud, et liit peab täiendama ja toetama liikmesriikide tervishoiupoliitikat, soodustama liikmesriikide koostööd ja edendama liikmesriikide programmide kooskõlastamist, võttes täielikult arvesse liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika kindlaksmääramisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel, haldamisel ja kättesaadavaks muutmisel.

(4)

ELi toimimise lepingu artiklis 168 sätestatud nõuete täitmiseks on võetud meetmeid eelkõige liidu varasemate rahvatervise valdkonna tegevusprogrammide raames, nimelt selliseid, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustega nr 1786/2002/EÜ (4) ja nr 1350/2007/EÜ (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 282/2014 (6).

(5)

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas uue koroonaviiruse (COVID-19) puhangu 11. märtsil 2020 ülemaailmseks pandeemiaks. Pandeemia on põhjustanud enneolematu üleilmse tervisekriisi, mis on kaasa toonud rängad sotsiaal-majanduslikud tagajärjed ja inimkannatused eriti kroonilisi haigusi põdevatele inimestele. Lisaks on tervishoiutöötajad, kes on COVID-19 kriisi ajal olnud asendamatud, puutunud kokku suurte terviseriskidega.

(6)

Kuigi liikmesriigid vastutavad oma tervishoiupoliitika eest ise, peaksid nad kaitsma rahvatervist Euroopa solidaarsuse vaimus nagu märgiti komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatises „Euroopa koordineeritud majanduslikud meetmed COVID-19 puhangule reageerimiseks“. COVID-19 kriisist saadud kogemused on näidanud vajadust võtta liidu tasandil lisameetmeid, et toetada liikmesriikidevahelist koostööd ja koordineerimist. See koostöö peaks tõhustama inimestel esinevate raskete nakkuste ja haiguste piiriüleseks levikuks valmisolekut ning selle ennetamist ja kontrolli, et võidelda muude tõsiste piiriüleste terviseohtudega ning kaitsta ja parandada kõigi inimeste tervist ja heaolu liidus. Tulevastele ohtudele vastupanuvõime suurendamise seisukohast on valmisolek otsustava tähtsusega. Selleks tuleks liikmesriikidele anda võimalus teha vabatahtlikult stressiteste, et parandada valmisolekut ja suurendada vastupanuvõimet.

(7)

Seepärast on asjakohane luua ajavahemikuks 2021–2027 uus tugevdatud liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm „EL tervise heaks“ (edaspidi „terviseprogramm“). Kooskõlas liidu tegevuse eesmärkidega ja liidu pädevusega rahvatervise valdkonnas tuleks terviseprogrammis keskenduda meetmetele, mille puhul liidu tasandil tehtaval koostööl on eelised ja suurem tõhusus, ning meetmetele, millel on mõju siseturule.

(8)

Terviseprogramm peaks olema vahend, millega edendada meetmeid valdkondades, kus on olemas tõendatav liidu lisaväärtus. Sellised meetmed peaksid hõlmama muu hulgas liikmesriikide parimate tavade vahetamise parandamist, teadmiste jagamise või vastastikuse õppimise võrgustike toetamist, piiriüleste terviseohtudega tegelemist, et vähendada nendest tulenevaid riske ja leevendada tagajärgi, teatavate siseturuga seotud küsimuste käsitlemist, millega seoses suudab liit saavutada kogu liitu hõlmavaid kvaliteetseid lahendusi, vallandades tervisevaldkonna innovatsioonipotentsiaali ning tõhususe parandamise, vältides tegevuste dubleerimist ja optimeerides rahaliste vahendite kasutamist. Terviseprogrammiga tuleks toetada ka suutlikkuse suurendamise meetmeid, et parandada strateegilist planeerimist, juurdepääsu mitmest allikast pärinevale rahastamisele ning suurendada suutlikkust investeerida terviseprogrammi meetmetesse ja neid rakendada. Sellega seoses peaks terviseprogramm pakkuma riigipõhist kohandatud abi liikmesriikidele või liikmesriikide rühmadele, kellel on kõige suuremad vajadused.

(9)

Käesoleva määrusega sätestatakse terviseprogrammi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (7) punkti 18 tähenduses. Rahastamispaketi suurus on 500 000 000 eurot (2018. aasta hindades) kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. detsembri 2020. aasta ühisdeklaratsiooniga eriprogrammide tugevdamise ja alusaktide kohandamise kohta (8).

(10)

Selleks et terviseprogramm oleks tasakaalus ja fokusseeritud, tuleks käesolevas määruses sätestada teatavate tegevusvaldkondade minimaalne ja maksimaalne osakaal terviseprogrammi üldeelarves, et anda suuniseid vahendite eraldamiseks seoses selle rakendamisega.

(11)

Piiriüleste terviseohtude tõsiduse tõttu tuleks terviseprogrammiga toetada koordineeritud rahvatervisealaseid meetmeid liidu tasandil, et tegelda selliste ohtude eri aspektidega. Selleks et tugevdada liidu suutlikkust tulevasteks tervisekriisideks valmistuda, nendele reageerida ja neid ohjata, tuleks terviseprogrammist toetada meetmeid, mida võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1082/2013/EL (9) alusel loodud mehhanismide ja struktuuride ning muude asjakohaste mehhanismide ja struktuuride raames, millele on osutatud komisjoni 11. novembri 2020. aasta teatises „Euroopa terviseliidu loomine: ELi vastupanuvõime tugevdamine piiriüleste terviseohtude suhtes“, sealhulgas meetmed, mis on suunatud valmisoleku planeerimise ja reageerimisvõime tugevdamisele riiklikul ja liidu tasandil, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Euroopa Ravimiameti (EMA) rolli tugevdamisele ning tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse loomisele. Meetmed võiksid hõlmata tervisekriisidele reageerimise suutlikkuse suurendamist, vaktsineerimise ja immuniseerimisega seotud ennetusmeetmeid, tugevdatud seireprogramme, terviseteabe andmist ja platvorme parimate tavade jagamiseks. Sellega seoses tuleks terviseprogrammiga edendada liidu ja liikmesriigi tasandi osalejate liidu- ja sektoriülest suutlikkust kriiside ennetamise, nendeks valmisoleku ja nende seire ning nende ohjamise ja neile reageerimise valdkonnas, sealhulgas hädaolukorra lahendamise planeerimist ja valmisolekuõppusi, pidades silmas terviseühtsuse ja „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ lähenemisviise. Terviseprogramm peaks hõlbustama sellise integreeritud valdkondadevahelise riskiteavituse raamistiku loomist tervisekriisi kõikideks etappideks, nimelt ennetamiseks, valmisolekuks ja reageerimiseks.

(12)

Selleks et tugevdada liidu suutlikkust ennetada tervisekriise, nendeks valmistuda, neile reageerida ja neid ohjata, tuleks terviseprogrammiga toetada meetmeid, mida võetakse asjakohaste liidu õigusaktide alusel loodud mehhanismide ja struktuuride raames. See toetus võiks hõlmata tervisekriisidele reageerimise suutlikkuse suurendamist, sealhulgas hädaolukorra lahendamise planeerimine ja valmisolek, ennetavad meetmed, näiteks vaktsineerimise ja immuniseerimisega seotud meetmed, tugevdatud seireprogrammid ning parem koordineerimine ja koostöö.

(13)

Rahvatervise kriisi kontekstis võivad kliinilised uuringud ja tervisetehnoloogia hindamised aidata kiiremini välja töötada ja kindlaks teha tõhusaid meditsiinilisi vastumeetmeid. Seepärast peaks olema võimalik terviseprogrammiga toetada nendes valdkondades meetmete hõlbustamist.

(14)

Selleks et kaitsta riskirühma kuuluvaid inimesi, sealhulgas psüühikahäiretega inimesi ja nakkushaigusi, mittenakkuslikke või kroonilisi haigusi põdevaid ning neist kõige rohkem mõjutatud inimesi, tuleks terviseprogrammist edendada ka meetmeid, mis käsitlevad ja ennetavad tervisekriiside kõrvalmõjusid sellistesse riskirühmadesse kuuluvatele inimestele ning meetmeid, mis parandavad vaimset tervist.

(15)

COVID-19 kriis on toonud esile palju probleeme, sealhulgas liidu sõltuvuse kolmandatest riikidest tervisekriisi, eriti pandeemia ajal liidus vajaminevate toorainete, ravimite toimeainete, ravimite, meditsiiniseadmete ja isikukaitsevahendite tarnete tagamisel. Seepärast tuleks terviseprogrammist toetada meetmeid, millega edendatakse kriisi korral oluliste toodete tootmist, hankimist ja haldamist liidus, et leevendada nappuse ohtu, tagades samas täiendavuse muude liidu vahenditega.

(16)

Selleks et vähendada tõsiste piiriüleste terviseohtude tagajärgi rahvatervisele, peaks terviseprogrammi raames toetatavate meetmete puhul olema võimalik parandada liikmesriikide tervisesüsteemide koostalitlusvõimet koostöö ja parimate tavade vahetamise, samuti ühismeetmete suurendamise abil. Need meetmed peaksid tagama, et liikmesriigid on võimelised reageerima tervisealastele hädaolukordadele, mis hõlmab hädaolukorra lahendamise planeerimist, valmisolekuõppusi ning tervishoiu- ja rahvatervisetöötajate oskuste täiendamist ja vastavalt riiklikele strateegiatele mehhanismide loomist tõhusa seire ja vajadustest lähtuva kaupade ning teenuste jaotamise või eraldamise jaoks kriisi ajal.

(17)

Inimeste teavitamisel on oluline roll haiguste ennetamisel ja neile reageerimisel. Terviseprogramm peaks seetõttu toetama üldsusele või konkreetsetele isikute või spetsialistide rühmadele suunatud teavitustegevust, et edendada haiguste ennetamist ja tervislikku eluviisi, võidelda haiguste ennetamise, nende põhjuste ja raviga seotud väärinfo ja desinformatsiooni vastu, tegelda vaktsiinikõhklusega ning toetada jõupingutusi altruistliku käitumise, näiteks elundi- ja veredoonorluse tugevdamiseks, viisil, mis täiendab neid küsimusi käsitlevaid riiklikke kampaaniaid.

(18)

Koostoimes muude liidu programmidega, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240) loodud programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (programm „Euroopa horisont“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi) loodud Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (Euroopa Sotsiaalfondi+ kohta) loodud Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (10) loodud programm „InvestEU“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (11) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu, võiks terviseprogrammi raames toetada meetmeid, millega edendatakse digipööret tervishoiuteenustes ja suurendatakse nende koostalitlusvõimet, sealhulgas tervishoiu Euroopa andmeruumi arendamist.

(19)

Tervis on investeering ja terviseprogrammis peaks see idee olema kesksel kohal. Kui aidata inimestel kauem säilitada tervislikku ja aktiivset eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, parandades nende tervisealast teadlikkust, mõjub see positiivselt tervisele, tervisealase ebavõrdsuse ja tervisealaste erinevuste vähendamisele, seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu kättesaadavusele, elukvaliteedile, töötajate tervisele, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet riikide tervishoiusüsteemidele ja riigieelarvetele. Terviseprogrammist tuleks samuti toetada meetmeid, mille eesmärk on vähendada ebavõrdsust tervishoiuteenuste osutamisel, eelkõige maapiirkondades ja äärealadel, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, et saavutada kaasav majanduskasv. Komisjon on võtnud enesele ülesandeks aidata liikmesriikidel saavutada ÜRO 25. septembri 2015. aasta resolutsioonis „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ (edaspidi „kestliku arengu tegevuskava 2030“) sätestatud kestliku arengu eesmärke, eelkõige kestliku arengu 3. eesmärki, milleks on tagada kõikidele vanuserühmadele tervislik elu ja edendada heaolu. Seepärast tuleks terviseprogrammiga toetada meetmeid nende sihtide saavutamiseks.

(20)

Mittenakkuslikud haigused tulenevad sageli geneetiliste, füsioloogiliste, keskkonna- ja käitumistegurite kombinatsioonist. Mittenakkuslikud haigused, nagu südame-veresoonkonna haigused, vähktõbi, psüühikahäired, neuroloogilised haigused, kroonilised hingamisteede haigused ja diabeet on liidus peamised puuete, terviseprobleemide, tervisega seotud pensionile jäämise ja enneaegse surma põhjused ning nende põhjustatav sotsiaalne ja majanduslik mõju on märkimisväärne. Selleks et vähendada liidus mittenakkuslike haiguste mõju üksikisikutele ja ühiskonnale ning saavutada eeskätt, kuid mitte ainult, ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 3. eesmärk (sihtmärk 3.4), nimelt vähendada mittenakkuslikest haigustest tingitud enneaegset suremust 2030. aastaks ühe kolmandiku võrra, on oluline reageerida integreeritud viisil, mis keskenduks asjakohaste sektorite ja poliitikavaldkondade üleselt tervishoiu edendamisele ja haiguste ennetamisele.

(21)

Seepärast peaks terviseprogramm toetama tervise edendamist ja haiguste ennetamist ning parandama vaimset tervist kogu inimese eluea jooksul, tegeledes tervist ohustavate ja tervist mõjutavate teguritega, mis aitaks samuti saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 3. eesmärki. Seega peaks terviseprogramm aitama saavutada ka eesmärke, mis püstitati komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (edaspidi „Euroopa roheline kokkulepe“).

(22)

Terviseprogramm peaks jätkama meetmete toetamist alkoholist põhjustatud kahju vähendamise ja ennetamise valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu noorte kaitsmisele.

(23)

Krooniliste haiguste koormus on liidus endiselt märkimisväärne. Sellega seoses on hästi teada, et ennetamine ja varajane avastamine on olulised. Terviseprogrammist tuleks toetada meetmeid selles valdkonnas, samuti haiguste ennetamise ja ohjamise liidu suuniste väljatöötamist liidus ning püüda seega vähendada liikmesriikide koormust, tehes koostööd, et saavutada krooniliste haiguste parem ja tõhusam ohjamine. Demograafilised muutused, eelkõige vananev ühiskond, seavad ohtu tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse. Vanusega seotud haigused ja häired, nagu dementsus ja vanusega seotud puuded vajavad erilist tähelepanu.

(24)

Vähktõbi on liikmesriikides südame- ja veresoonkonna haiguste järel teine peamine surma põhjus. See on ka üks mittenakkuslikest haigustest, millel on ühised riskitegurid ning mille ennetamisest ja mille kontrolli all hoidmisest saaks kasu enamik inimesi. Kehv toitumine, vähene kehaline aktiivsus, ülekaalulisus ning kahjulik tubaka ja alkoholi tarvitamine on ka teistele kroonilistele haigustele, näiteks südame- ja veresoonkonnahaigustele omased riskitegurid. Seepärast tuleks vähiennetusprogramme ellu viia krooniliste haiguste ennetamise integreeritud strateegia raames. Komisjoni 3. veebruari 2021 teatises „Euroopa vähktõvevastase võitluse kava“ sätestatud asjakohased meetmed peaksid saama toetust terviseprogrammist ja vähivastase võitluse eesmärgi raames programmist „Euroopa horisont“ ning aitama edendada integreeritud lähenemisviisi, mis hõlmab ennetamist, sõeluuringuid, varajast diagnoosimist, seiret, ravi ja hooldust, samuti patsientide ja ellujäänute elukvaliteedi parandamist.

(25)

Peaks olema võimalik toetada uuringuid, mis käsitlevad soo mõju haiguste omadustele, et aidata parandada teadmisi ja haridust selles valdkonnas, tugevdades seeläbi ennetamist, diagnoosimist, seiret ja ravi.

(26)

Terviseprogrammi peaks ellu viima koostoimes ja täiendavuses muude liidu poliitikameetmete, programmide ja rahaliste vahenditega, nagu programm „Digitaalne Euroopa“, programm „Euroopa horisont“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2019/420 (12) loodud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi rescEU reserv, nõukogu määrusega (EL) 2016/369 (13) loodud erakorralise toetuse rahastamisvahend, ESF+, mille osaks on tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru, sh koostoime, mis on seotud miljonite töötajate tervise ja ohutuse parema kaitsega liidus, programm „InvestEU“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse siseturu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna ja Euroopa statistika programm (ühtse turu programm) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014) loodud ühtse turu programm, ERF, taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013) loodud programm „Erasmus+“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2018/1475 ja (EL) nr 375/2014) loodud Euroopa solidaarsuskorpuse programm

ning liidu välistegevuse vahendid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009) loodud naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPAIII)) loodud ühinemiseelse abi instrument (IPA III). Kohasel juhul tuleks kehtestada ühised reeglid, et tagada liidu poliitiliste suundade, programmide ja rahaliste vahendite omavaheline kooskõla ja vastastikune täiendavus, samas tagades, et nende poliitikameetmete eripära võetakse arvesse, selleks et ühitada meetmed, programmid ja rahalised vahendid nimetatud poliitikameetmete strateegiliste nõuetega, näiteks ERFi ja ESF+ rakendamistingimustega. Komisjon ja liikmesriigid peaksid käesolevas määruses ette nähtud iga-aastaste tööprogrammide koostamisel tagama, et koostoimet ja vastastikust täiendavust võetakse piisavalt arvesse.

(27)

Komisjon peaks konsulteerima liikmesriikidega käesoleva määrusega loodava „EL tervise heaks“ juhtrühma (edaspidi „terviseprogrammi juhtrühma“) kaudu terviseprogrammi prioriteetide ja strateegiliste suuniste asjus, et tagada kooskõla ja täiendavus terviseprogrammi ning muude liidu poliitikavaldkondade, instrumentide ja meetmete vahel, samuti selle rakendamise küsimustes.

(28)

Terviseprogrammiga tuleks aidata kaasa kriisi korral esmatähtsate toodete varu loomisele vastastikuses koostoimes ja täiendavuses rescEU reserviga, määrusega (EL) 2016/369 sätestatud erakorralise toetusega, taaste- ja vastupidavusrahastuga ning muude liidu poliitikameetmete, programmide ja rahaliste vahenditega, mis vajaduse korral täiendavad liikmesriikide varusid liidu tasandil.

(29)

Arvestades kasvavat nõudlust tervishoiuteenuste järele, seisavad liikmesriikide tervishoiusüsteemid silmitsi probleemidega, mis on seotud ravimite kättesaadavuse ja taskukohasusega. Selleks et tagada liidus parem rahvatervise kaitse ning patsientide ohutus ja võimestamine, on väga oluline, et patsientidel ja tervishoiusüsteemidel oleks juurdepääs kestlikele, tõhusatele, võrdsetele, taskukohastele ja kvaliteetsetele ravimitele, sealhulgas piiriüleselt, ja et nad saaksid nendest ravimitest täit kasu läbipaistva, sidusa ning patsiendisõbraliku meditsiinilise teabe põhjal.

(30)

Võttes muu hulgas arvesse tervishoiuvaldkonnas kasvavat nõudlust, tuleks terviseprogrammist toetada liidu ravimite ja meditsiiniseadmete nappuse seire, aruandluse ja teatamise süsteemi väljatöötamist, et vältida siseturu killustumist ning tagada nende ravimite ja meditsiiniseadete parem kättesaadavus ja taskukohasus, piirates samal ajal nende tarneahelate sõltuvust kolmandatest riikidest. Terviseprogramm peaks seetõttu soodustama ravimite ja meditsiiniseadmete tootmist liidus. Rahuldamata ravivajadustele tähelepanu pööramiseks tuleks terviseprogrammist toetada kliiniliste tõendite ja tegelikes tingimustes tõendite kogumist, et võimaldada tõhusate ravimite, sealhulgas geneeriliste ravimite ja sarnaste bioloogiliste ravimite, meditsiiniseadmete ja ravimeetodite väljatöötamist, neile lubade andmist ja nende kättesaadavust, edendada teadusuuringuid ja uute ravimite väljatöötamist, pöörates erilist tähelepanu antimikroobikumidele ja vaktsiinidele, et võidelda antimikroobikumiresistentsuse ja vaktsiinennetatavate haiguste vastu; tuleks vastavalt edendada stiimuleid antimikroobikumide tootmisvõimuse suurendamiseks, personaalseks raviks ja vaktsineerimiseks ning soodustada tervishoiutoodete digitaliseerimist ja platvorme ravimeid käsitleva teabe jälgimiseks ja kogumiseks. Terviseprogramm peaks samuti tugevdama otsustusprotsessi ravimite valdkonnas, võimaldades juurdepääsu tegelikes tingimustes kogutud tervishoiuandmetele ja nende analüüsi. Terviseprogramm peaks aitama ka tagada teadusuuringute tulemuste parima kasutamise ning hõlbustama terviseinnovatsiooni kasutuselevõttu, laiendamist ja kasutamist tervishoiusüsteemis ja kliinilises praktikas.

(31)

Kuna ravimite ja eelkõige antimikroobikumide optimaalne tarnimine ja kasutamine toob üksikisikutele ja tervishoiusüsteemidele kasu, tuleks terviseprogrammiga edendada nende mõistlikku ja tõhusat kasutamist kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega, Euroopa terviseühtsuse tegevuskavaga antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks, mis on sätestatud komisjoni 29. juuni 2017. aasta teatises, ja Euroopa Liidu strateegilise lähenemisviisiga ravimitele keskkonnas, mis on sätestatud komisjoni 11. märtsi 2019. aasta teatises. Terviseprogramm peaks samuti edendama meetmeid, millega tugevdatakse ravimite tootmise, kasutamise ja kõrvaldamisega seotud keskkonnariskide hindamist ja asjakohast juhtimist

(32)

Liidu tervisealased õigusaktid mõjutavad vahetult rahvatervist, inimeste elu, tervishoiusüsteemide tõhusust ja vastupanuvõimet ning siseturu nõuetekohast toimimist. Meditsiinitooteid ja -tehnoloogiaid, sealhulgas ravimid, meditsiiniseadmed ja inimpäritoluga ained, käsitlev õiguslik raamistik nagu ka tubakatooteid, patsientide õigusi piiriülese tervishoiu puhul ning tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitlev õiguslik raamistik on liidus tervise kaitsmisel väga tähtis. Terviseprogramm peaks seega toetama liidu tervisealaste õigusaktide väljatöötamist, rakendamist ja nende täitmise tagamist ning pakkuma koos asjaomaste asutustega, nagu EMA ja ECDC, kvaliteetseid, võrreldavaid ja usaldusväärseid andmeid, sealhulgas tegelikes tingimustes kogutud tervishoiuandmeid, mis toetaksid poliitika kujundamist ja seiret, aitaksid seada eesmärke ja töötada välja vahendeid edusammude mõõtmiseks.

(33)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL (14) kohaselt loodud Euroopa tugivõrgustikud on virtuaalsed võrgustikud, kuhu on kaasatud tervishoiuteenuste osutajad kogu Euroopas. Võrgustike eesmärk on hõlbustada eriravi ning teadmiste ja vahendite koondamist vajavaid keerukaid või harvikhaigusi ja seisundeid käsitlevat arutelu. Kuna Euroopa tugivõrgustikud võivad parandada harva esineva seisundiga patsientide juurdepääsu diagnostikale ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ning olla teabe levitamise, meditsiinikoolituse ja -uuringute keskusteks, peaks terviseprogramm aitama kaasa koostöö tõhustamisele Euroopa tugivõrgustike ja muude riikidevaheliste võrgustike vahendusel.

(34)

Euroopa tugivõrgustikud ja piiriülene koostöö liikmesriikide vahel liikuvatele patsientidele tervishoiuteenuste osutamisel on näited valdkondadest, kus liikmesriikidevaheline integreeritud tegevus on andnud suure lisaväärtuse ja näidanud potentsiaali tervishoiusüsteemide tõhususe ja seega rahvatervise üldiseks parandamiseks. Tervisetehnoloogia hindamise alane koostöö on veel üks valdkond, mis annab liikmesriikidele lisaväärtust. Seepärast peaks terviseprogrammist toetama meetmeid, mis võimaldavad integreeritud ja pidevalt koordineeritud tööd, millega edendatakse ka selliste heade tavade rakendamist, mille eesmärk on jagada olemasolevad ressursid elanikkonna ja piirkondade vahel kõige tõhusamalt, et nende mõju oleks võimalikult suur.

(35)

Terviseprogrammi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (15) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(36)

Nimetatud määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollimise kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, ühtse määra alusel rahastamise ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega. Toetusesaajatele esitatavad tehnilised ja finantsaruandluse nõuded peaksid tagama kohaldatavate finantsreeglite järgimise, minimeerides samas halduskoormust.

(37)

Liidu eelarvest täielikult või osaliselt rahastatavate investeeringute lisaväärtuse ja mõju optimeerimiseks tuleks eelkõige saavutada terviseprogrammi ja muude liidu programmide koostoime, hõlmates ka programme, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega. Sellise koostoime maksimeerimiseks ja dubleerimise vältimiseks tuleks ette näha asjakohased mehhanismid, sealhulgas meetmete kumulatiivne rahastamine terviseprogrammi ja mõne muu liidu programmi vahenditest tingimusel, et see ei ületa meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada asjakohased reeglid, eelkõige võimalus deklareerida sama maksumus või kulu proportsionaalselt liidu terviseprogrammi ja muu liidu programmi raames, et tagada üksikasjalik ja läbipaistev aruandlus.

(38)

Võttes arvesse terviseprogrammi eesmärkide ja meetmete eripära, on mõnel juhul kõige paremad võimalused terviseprogrammi meetmete rakendamiseks just liikmesriikide asjaomastel pädevatel asutustel. Neid liikmesriikide määratud asutusi tuleks seepärast käsitada kindlaks määratud toetusesaajatena finantsmääruse artikli 195 tähenduses ja neile tuleks seepärast toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt välja kuulutamata. Terviseprogrammi raames tehtavaid investeeringuid tuleks ellu viia tihedas koostöös liikmesriikidega.

(39)

Finantsmääruse artikli 193 lõike 2 kohaselt võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetuseavalduse esitamise kuupäeva kantud kulud ei ole rahastamiskõlblikud, välja arvatud asjakohaselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida häireid liidu toetuses, mis võib kahjustada liidu huve, peaks olema võimalik sätestada rahastamisotsuses, et meetmed ja kulud on rahastamiskõlblikud alates eelarveaasta 2021 algusest piiratud ajavahemikul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes asjakohaselt põhjendatud juhtudel, isegi kui neid meetmeid rakendati ja need kulud kanti enne toetuseavalduse esitamist.

(40)

Euroopa tugivõrgustikud on heaks kiitnud Euroopa tugivõrgustikke käsitlev liikmesriikide nõukogu oma heakskiitmismenetlusega, mis on sätestatud komisjoni rakendusotsuses 2014/287/EL (16). Neid võrgustikke tuleks seepärast käsitada kindlaks määratud toetusesaajatena finantsmääruse artikli 195 tähenduses ja neile tuleks seepärast toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt välja kuulutamata. Otsetoetusi tuleks anda ka muudele liidu reeglite kohaselt määratud üksustele, näiteks referentlaborid ja -keskused, tippkeskused ja riikidevahelised võrgustikud.

(41)

Kuna liidu poliitika aluseks selles valdkonnas on ühise kokkulepitud väärtusena solidaarsus kvaliteetsete tervishoiuteenuste võrdse ja üldise kättesaadavuse tagamisel ning asjaolu, et liidul on keskne roll kiirendada edasiminekut, koordineerimist ja koostööd tegelemisel ülemaailmsete terviseteemadega, mis on sätestatud nõukogu 10. mai 2010. aasta järeldustes ELi rolli kohta tervise edendamisel maailmas, ning nagu on tõdetud ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkides, peaks terviseprogrammiga suurendama liidu toetust rahvusvahelistele ja ülemaailmsetele, eriti WHO tervisealgatustele, mille eesmärk on parandada tervist, tegelda tervisealase ebavõrdsusega ja tugevdada kaitset ülemaailmsete terviseohtude vastu.

(42)

Selleks et liidu ja rahvusvahelise tasandi meetmed oleksid võimalikult tulemuslikud ja tõhusad, tuleks terviseprogrammi rakendamisel arendada koostööd asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO ja Maailmapank, samuti Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). Mõju suurendamiseks tuleks püüda saavutada koostoime ka liikmesriikide organisatsioonidega, kes tegutsevad ülemaailmses tervishoius. Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (17) võivad ülemeremaades ja -territooriumidel (ÜMT) elavad isikud ja asutatud üksused saada liidu rahalist toetust vastavalt terviseprogrammi reeglitele ja eesmärkidele ning asjaomase ÜMTga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.

(43)

Terviseprogrammi rakendamist tuleks toetada ulatusliku teavitustegevusega, et tagada kodanikuühiskonna seisukohtade ja vajaduste nõuetekohane esindatus ja arvessevõtmine. Selleks peaks komisjon üks kord aastas küsima asjaomastelt sidusrühmadelt, sealhulgas kodanikuühiskonna ja patsientide ühenduste esindajatelt, teadusringkondadelt ja tervishoiutöötajate organisatsoonidelt tagasisidet terviseprogrammi prioriteetide ja strateegiliste suuniste kohta ning vajaduste kohta, millega tuleb tegelda selle meetmetes. Samuti peaks komisjon igal aastal enne tööprogrammide ettevalmistamise lõppu teavitama Euroopa Parlamenti kõnealuse ettevalmistava töö edenemisest ja sidusrühmadele suunatud teavitustegevuse tulemustest.

(44)

Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (18), milles on sätestatud, et selliseid programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse terviseprogrammis osalevatelt kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(45)

Kolmandate riikidega tuleks tugevdada koostööd teadmiste ja parimate tavade vahetamisel, et parandada tervishoiusüsteemide valmisolekut ja reageerimisvõimet.

(46)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (19) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (20), (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (21) ja (EL) 2017/1939 (22) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on OLAFil vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (23), ja esitada süüdistusi.

(47)

Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(48)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning nähakse ette finantshalduses osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(49)

Kuna tähtis on leevendada kliimamuutusi vastavalt liidu kohustustele rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet ning saavutada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid, aitab terviseprogramm integreerida kliimameetmeid liidu poliitikavaldkondadesse ja saavutada üldise eesmärgi – suunata vähemalt 30 % kogu liidu eelarvest ja nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 (24) loodud Euroopa Liidu taasterahastu kulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks. Terviseprogrammist tuleks toetada meetmeid, mis järgivad liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtet „ei tekita kahju“. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks terviseprogrammi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti terviseprogrammi vahehindamisel.

(50)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 8 on liidu eesmärk kõigi oma meetmete puhul meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Terviseprogrammi hindamise, ettevalmistamise, rakendamise ja seire käigus tuleks arvesse võtta ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning kõigi õigusi ja võrdseid võimalusi ning nende eesmärkide peavoolustamist.

(51)

Terviseprogrammi eesmärke võib täita samuti rahastamisvahendite ja eelarveliste garantiide kaudu programmiga „InvestEU“ ette nähtud InvestEU fondi raames. Turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks tuleks rahalist toetust kasutada proportsionaalselt. Terviseprogrammist rahastatavad meetmed ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori poolset rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Üldiselt peaks toetatavatel meetmetel olema selge liidu lisaväärtus.

(52)

Terviseprogrammi rakendamisel tuleks võtta arvesse liikmesriikide vastutust oma tervisepoliitika kindlaksmääramisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel. Tuleks tagada liikmesriikide aktiivne kaasamine terviseprogrammi juhtimisse ja rakendamisse.

(53)

Tervist ähvardavate piiriüleste ohtude laadi ja võimaliku ulatuse tõttu ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisavalt saavutada eesmärke kaitsta inimesi liidus selliste ohtude eest ja parandada tervisekriisi ennetust ja tervisekriisideks valmisolekut. Kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega võib liidu tasandil võtta meetmeid ka liikmesriikide jõupingutuste toetamiseks rahvatervise kõrgetasemelise kaitse huvides, liidus ravimite, meditsiiniseadmete ja kriisi korral oluliste toodete ja teenuste olemasolu, kestlikkuse, sobivuse, kättesaadavuse, ohutuse ja taskukohasuse parandamiseks, innovatsiooni toetamiseks, liikmesriikide integreeritud ja koordineeritud tegevuse ja parimate tavade rakendamise toetamiseks ning tervishoiu kättesaadavusel ilmneva ebavõrdsuse ja ebaõigluse vähendamiseks kogu liidus viisil, mis tagab suurema tõhususe ja lisaväärtuse, mida ei oleks võimalik saavutada liikmesriigi tasandil, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide pädevust ja vastutust terviseprogrammiga hõlmatud valdkondades. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(54)

Terviseprogrammi eesmärkide saavutamiseks vajalike võimalike kohanduste tegemiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse II lisas sätestatud näitajate läbivaatamise, muutmise ja lisamise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (25) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(55)

Liikmesriigid ja osalevad riigid on määranud oma koordinatsioonikeskused, kes abistavad komisjoni määrusega (EL) nr 282/2014 loodud liidu kolmanda tervisevaldkonna tegevusprogrammi (2014–2020) edendamisel ning vajaduse korral selle tulemuste ja kättesaadava teabe levitamisel selle mõju kohta liikmesriikides ja osalevates riikides. Pidades silmas sellise tegevuse olulisust, on programmi raames asjakohane neid jätkuvuse huvides toetada.

(56)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse kooskõlas käesolevas määruses ette nähtud kriteeriumidega iga-aastased tööprogrammid, kiidetakse heaks teatavad rahastamiskõlblikud meetmed ning kehtestatakse tehnilisi ja haldusküsimusi käsitlevad reeglid, mis on vajalikud terviseprogrammi meetmete rakendamiseks, ning andmete kogumise ühtsed vormid, mis on vajalikud terviseprogrammi rakendamise seireks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (26). Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust, kuna need on seotud terviseprogrammiga, millel on suur mõju.

(57)

Terviseprogrammi väärtust ja mõju tuleks korrapäraselt ja hoolikalt seirata ja hinnata. Hindamisel tuleks keskenduda terviseprogrammi eesmärkidele ja võtta arvesse asjaolu, et terviseprogrammi eesmärkide saavutamine võib võtta terviseprogrammi kestusest kauem aega. Selleks tuleks koostada vahehindamise aruanne ja terviseprogrammi lõpus hindamisaruanne, et hinnata terviseprogrammi prioriteetide elluviimist.

(58)

Kuna liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm (2014–2020) on lõppenud, on määrus (EL) nr 282/2014 aegunud ning see tuleks tunnistada kehtetuks.

(59)

Selleks et tagada tervisevaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada terviseprogrammi rakendamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,

(1)

COVID-19 pandeemia on maailma ja liidu majandusele suur šokk, millel on ulatuslik sotsiaalne ja majanduslik mõju kõigile liikmesriikidele ja piirkondadele. Selle tõkestamiseks vajalike meetmete tõttu on majandustegevus liidus oluliselt vähenenud. Prognooside kohaselt kahaneb liidu SKP 2020. aastal umbes 7,4 % ehk palju rohkem kui 2009. aasta finantskriisi ajal. Oluliselt on vähenenud ka investeeringud. Nõrgad kohad, näiteks liigne sõltuvus piiratud arvust välistest tarneallikatest ja elutähtsa taristu puudumine, on vaja kõrvaldada, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd), sealhulgas mikroettevõtjate puhul, näiteks mitmekesistades ja tugevdades strateegilisi väärtusahelaid, et parandada liidu reageerimist hädaolukordadele ja tõsta selle majanduse üldist vastupanuvõimet, jäädes samal ajal avatuks liidu normidele vastavale konkurentsile ja kaubavahetusele. Kuigi investeeringute suhe SKPsse taastus liidus enne pandeemiat, jäi see juba siis alla taseme, mida oleks võinud oodata tugeva elavnemise perioodil, ja ei olnud piisav, et kompenseerida 2009. aasta kriisile järgnenud aastatepikkust alainvesteerimist. Veelgi olulisem on, et praegune ja prognoositav investeeringute tase ei kata liidu struktuurset investeerimisvajadust pikaajalise majanduskasvu taastamiseks ja säilitamiseks tehnoloogiliste muutuste ja ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast, sealhulgas investeeringuid innovatsiooni, oskustesse, taristusse ning VKEdesse, ning vajadust tegeleda peamiste ühiskondlike probleemidega nagu kestlikkus ja elanikkonna vananemine. Seepärast on liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ning majanduse kiireks, kestlikuks, kaasavaks, pikaajaliseks ja elujõuliseks taastumiseks vaja toetada turutõrgete kõrvaldamist ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamist, et vähendada investeerimispuudujääki sihtsektorites.

(2)

Hindamiste tulemused rõhutasid, et 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus kasutatud mitmesuguste rahastamisvahendite vahel on tekkinud teatav kattuvus. Selline mitmekesisus on teinud olukorra keeruliseks ka vahendajatele ja lõplikele vahendite saajatele, kes on pidanud arvestama erinevate rahastamiskõlblikkus- ja aruandlusnormidega. Kooskõlastatud normide puudumine on takistanud liidu erinevate vahendite kombineerimist, kuigi selline kombineerimine oleks olnud kasulik projektidele, mis vajavad eri liiki rahastamist. Seepärast tuleks luua üksainus fond – InvestEU fond, mis toetub Euroopa investeerimiskava raames loodud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kogemustele, et pakkuda lõplikele vahendite saajatele tõhusamalt toimivat toetust, ühendades rahalise toetuse ja lihtsustades seda üheainsa eelarvelise tagatise skeemi raames ning seeläbi parandades liidu toetuse mõju, vähendades samal ajal liidu eelarve kulusid.

(3)

Viimastel aastatel on liit võtnud vastu ambitsioonikad strateegiad, et viia lõpule siseturu väljakujundamine ning ergutada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ning töökohtade loomist. Selliste strateegiate hulka kuuluvad 3. märtsi 2010. aasta„Euroopa 2020: Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia“, 30. septembri 2015. aasta„Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“, 2. detsembri 2015. aasta„ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“, 20. juuli 2016. aasta„Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“, 26. oktoobri 2016. aasta„ELi kosmosestrateegia“, 30. novembri 2016. aasta pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, 30. novembri 2016. aasta„Euroopa kaitsealane tegevuskava“, 7. juuni 2017. aasta teatis „Euroopa Kaitsefondi käivitamine“, 13. detsembri 2017. aasta„Institutsioonide ühine teadaande Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta“, 22. mai 2018. aasta„Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“, 11. detsembri 2019. aasta„Euroopa roheline kokkulepe“, 14. jaanuari 2020. aasta„Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava“, 14. jaanuari 2020. aasta algatus „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“, strateegia „Euroopa digituleviku kujundamine“, „Euroopa andmestrateegia“ ja 19. veebruari 2020. aasta valge raamat „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“, 10. märtsi 2020. aasta„Euroopa uus tööstusstrateegia“ ja 10. märtsi 2020. aasta„VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“. InvestEU fond peaks kasutama ja tugevdama nende üksteist toetavate strateegiate sünergiat, toetades investeeringuid ja pakkudes juurdepääsu rahastamisele. Lisaks võttis liit vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (3).

(4)

Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, mille alusel tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja seiratakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad, tehes seejuures asjakohasel juhul koostööd kohalike ja piirkondlike ametiasutustega. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide või liidu (või mõlema) vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid need strateegiad aitama kasutada liidu rahalisi vahendeid järjekindlalt ja maksimeerida sellise rahalise toetuse lisaväärtust, mis saadakse eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (4) loodud taaste- ja vastupidavusrahastust ja programmist „InvestEU“.

(5)

InvestEU fond peaks aitama parandada liidu konkurentsivõimet, sotsiaal-majanduslikku lähenemist ja ühtekuuluvust, sealhulgas innovatsiooni ja digiülemineku valdkonnas, ringmajanduse põhimõttele vastavat tõhusat ressursikasutust, liidu majanduskasvu kestlikkust ja kaasavust, sotsiaalset vastupanuvõimet ning liidu kapitaliturgude integratsiooni, sealhulgas selliste lahenduste abil, mis vähendavad liidu kapitaliturgude killustatust ja mitmekesistavad rahastamisallikaid liidu ettevõtete jaoks. Selleks peaks InvestEU fond toetama projekte, mis on tehniliselt teostatavad ja majanduslikult tasuvad, pakkudes raamistikku võla-, riskijagamis- ja omakapitali ning kvaasiomakapitali instrumentide kasutamiseks koos liidu eelarve tagatisega ja rakenduspartnerite rahalise osalusega, kui see on asjakohane. InvestEU fond peaks olema nõudluspõhine, kuid samal ajal keskenduma sellele, et tuua strateegilist ja pikaajalist kasu nendele liidu poliitika põhivaldkondadele, mida muidu ei rahastataks piisavalt või üldse mitte, et aidata sel viisil kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele. InvestEU fondist tuleks toetust anda paljudele eri sektoritele ja piirkondadele, kuid samal ajal tuleks vältida toetuste liigset koondumist ühte sektorisse või piirkonda ning parandada mitme liidu piirkonna partnerüksusi ühendavate projektide, sealhulgas võrgustike, klastrite ja digitaalse innovatsiooni keskuste arendamist soodustavate projektide juurdepääsu rahastamisele.

(6)

Kultuuri- ja loomesektor on olulised ja kiiresti kasvavad liidu sektorid, mis võivad etendada olulist osa kestliku taastumise tagamisel, luues intellektuaalomandi ja individuaalse loovuse abil nii majanduslikku kui ka kultuurilist väärtust. COVID-19 kriisi ajal sotsiaalsetele kontaktidele kehtestatud piirangutel on olnud nendele sektoritele märkimisväärne negatiivne majanduslik mõju. Kuna nende sektorite vara on immateriaalne, on nendes tegutsevatel VKEdel ja organisatsioonidel lisaks keeruline saada erarahastamist, mis on väga oluline investeerimiseks, laienemiseks ja rahvusvahelisel tasandil konkureerimiseks. Programmiga „InvestEU“ tuleks jätkata nende sektorite VKEde ja organisatsioonide rahastamisele juurdepääsu võimaluste parandamist. Kultuuri-, loome-, audiovisuaal- ja meediasektor on väga olulised sõnavabaduse ja kultuurilise mitmekesisuse tagamiseks ning demokraatlike ja sidusate ühiskondade ülesehitamiseks digiajastul ning need on meie suveräänsuse ja autonoomia lahutamatu osa. Investeeringutest nendesse sektoritesse sõltub nende konkurentsivõime ja pikaajaline suutlikkus toota ja piiriüleselt levitada kvaliteetset sisu laiemale publikule.

(7)

InvestEU fond peaks toetama investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, sealhulgas kultuuripärandisse, et soodustada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, investeeringuid ja tööhõivet ning aidata seega liidus kaasa heaolu parandamisele, sissetulekute õiglasemale jaotusele ning majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. InvestEU fondist rahastatavad projektid peaksid vastama liidu keskkonna- ja sotsiaalnormidele, sealhulgas töötajate õigusi käsitlevatele normidele. InvestEU fondi kaudu võetavad meetmed peaksid täiendama muid liidu antavaid toetusi.

(8)

Liit kiitis heaks eesmärgid, mis on sätestatud ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 (edaspidi „kestliku arengu tegevuskava 2030“), kestliku arengu eesmärkides ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppes (5) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), samuti Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030. Nende eesmärkide ja liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks tuleks kestliku arengu edendamise meetmeid märkimisväärselt tõhustada. Seepärast tuleks InvestEU fondi kujundamisel võimalikult palju arvesse võtta kestliku arengu põhimõtteid.

(9)

Programm „InvestEU“ peaks aitama luua liidus kestliku rahastamissüsteemi, mis toetab erasektori kapitalivoogude ümbersuunamist kestlikesse investeeringutesse kooskõlas eesmärkidega, mille komisjon on esitanud oma 8. märtsi 2018. aasta teatises pealkirjaga „Kestliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava“ ja 14. jaanuari 2020. aasta teatises Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava kohta.

(10)

Kajastades kliimamuutusega tegelemise olulisust kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgiga ja liidu uute 2030. aasta kliimaeesmärkidega, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama saavutada eesmärki kasutada 30 % kõigist mitmeaastase finantsraamistiku kuludest kliimaeesmärkide integreerimiseks ning ambitsiooni kasutada 2024. aastal 7,5 % eelarvest ning 2026. ja 2027. aastal 10 % eelarvest bioloogilise mitmekesisusega seotud kulude katmiseks, võttes samas arvesse olemasolevaid kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide kattuvusi. Programmi „InvestEU“ raames võetavad meetmed peaksid kliimaeesmärkidele panustama vähemalt 30 % programmi kogu rahastamispaketist.

(11)

InvestEU fondi panust kliimaeesmärkide saavutamisse jälgitakse liidu kliimakulutuste seiresüsteemi kaudu, mille komisjon töötab välja koostöös võimalike rakenduspartneritega, kasutades sobival viisil kriteeriume, mis on kehtestatud määrusega (EL) 2020/852, et selgitada välja, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik. Programm „InvestEU“ peaks kaasa aitama ka kestliku arengu eesmärkide muude mõõtmete rakendamisele.

(12)

Vastavalt Maailma Majandusfoorumi 2018. aasta aruandele ülemaailmsete riskide kohta on viis kümnest suurimast maailmamajandust ähvardavast ohust seotud keskkonnaga. Selliste ohtude hulka kuuluvad õhu, pinnase ning siseveekogude ja ookeanide saastumine, äärmuslikud ilmastikunähtused, bioloogilise mitmekesisuse kadu ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ebaõnnestumine. Keskkonnakaitse põhimõtted on tugevalt lõimitud aluslepingutesse ja paljudesse liidu poliitikameetmetesse. Seepärast peaksid InvestEU fondiga seotud toimingud keskkonnaalaseid eesmärke edendama. Keskkonnakaitse ning sellega seotud ohtude ennetamine ja juhtimine tuleks integreerida investeeringute ettevalmistamisse ja rakendamisse. Liit peaks jälgima ka bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste kontrolliga seotud kulu, et täita bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2016/2284 (7) tulenevaid aruandluskohustusi. Seepärast tuleks keskkonnasäästlikkuse eesmärkidele eraldatud investeeringuid jälgida, kasutades ühtset metoodikat kooskõlas metoodikaga, mis on välja töötatud liidu muude programmide raames kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja õhusaaste valdkonnas, et saaks hinnata investeeringute individuaalset ja kombineeritud mõju looduskapitali põhikomponentidele, nimelt õhule, veele, maale ja bioloogilisele mitmekesisusele.

(13)

Liidult suurt toetust saavate investeerimisprojektide puhul, eelkõige taristuvaldkonnas, peaks rakenduspartner hindama, kas projektil on keskkonna-, kliima- või sotsiaalne mõju. Sellise mõju olemasolu korral tuleks kontrollida investeerimisprojekti kestlikkust vastavalt suunistele, mille komisjon peaks välja töötama tihedas koostöös programmi „InvestEU“ võimalike rakenduspartneritega. Nendes suunistes tuleks sobival viisil kasutada kriteeriume, mis on kehtestatud määrusega (EL) 2020/852, et selgitada välja, kas majandustegevus on keskkonnasäästlik, vastates muu hulgas põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, ja kooskõlas liidu muude programmide jaoks välja töötatud suunistega. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaksid need suunised sisaldama asjakohaseid sätteid, et vältida põhjendamatut halduskoormust, ning suunistes sätestatavast teatavast suurusest väiksemad projektid tuleks kestlikkuskontrolli alt välja jätta. Kui rakenduspartner jõuab järeldusele, et kestlikkuskontrolli ei ole vaja teha, peaks ta seda InvestEU fondi jaoks loodavale investeeringute komiteele (edaspidi „investeeringute komitee“) põhjendama. Käesoleva määruse alusel ei tohiks abikõlblikud olla meetmed, mis ei ole kliimaeesmärkide saavutamisega kooskõlas.

(14)

Madal taristuinvesteeringute määr liidus finantskriisi ja seejärel uuesti COVID-19 kriisi ajal on pärssinud liidu suutlikkust soodustada kestlikku majanduskasvu, liidu kliimaneutraalsuse saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi, liidu konkurentsivõimet ja lähenemist ning töökohtade loomist. Samuti tekitab see tasakaalustamatuse ja erinevuste ning ebavõrdsuse süvenemise ohu liikmesriikide piires ja nende vahel, mõjutades pikaajalist arengut liidu, liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil. Mahukad investeeringud liidu taristusse, eelkõige seoses omavaheliste ühenduste ja energiatõhususe ning Euroopa ühtse transpordipiirkonna loomisega, on esmatähtsad, et saavutada liidu kestliku arengu eesmärgid, sealhulgas täita liidu võetud kohustused kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, ning energia- ja kliimaeesmärgid aastaks 2030. Seetõttu tuleks InvestEU fondist toetada investeeringuid transpordi, energia (sealhulgas energiatõhususe ning taastuvate ja muude ohutute ja kestlike vähesaastavate energiaallikate), keskkonnataristu, kliimameetmetega seotud taristu, meretaristu ja digitaristu (sealhulgas kiire ja ülikiire lairibaühenduse) valdkonnas kogu liidus, et kiirendada liidu majanduse digipööret. Programmis „InvestEU“ tuleks esmatähtsaks pidada valdkondi, millesse on investeeritud liiga vähe ja mis vajavad lisainvesteeringuid. Liidu rahalise toetuse mõju ja lisaväärtuse maksimeerimiseks on asjakohane edendada ühtlustatud investeerimisprotsessi, mis tagab projektide nähtavuse ja suurendab sünergilist toimet asjakohaste liidu transpordi-, energia- ja digivaldkonna programmide lõikes.

Ohutuse ja julgeolekuga seotud riskide tõttu peaksid liidu toetust saavad investeerimisprojektid hõlmama taristu vastupidavuse, sealhulgas taristu hoolduse ja ohutusega seotud meetmeid ning tuleks arvesse võtta põhimõtteid, mis puudutavad kodanike kaitsmist avalikes kohtades. See peaks täiendama muude liidu fondide tööd, mis toetatavad avalikesse kohtadesse ning transpordi-, energia- ja muusse elutähtsasse taristusse tehtavate investeeringute julgeolekukomponente, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond.

(15)

Programm „InvestEU“ peaks asjakohasel juhul aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (8) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (9) eesmärkide saavutamisele ning soodustama energiatõhususe tähtsustamist investeerimisotsustes.

(16)

Tõeliselt mitmeliigiline transport annab võimaluse luua tõhus ja keskkonnasäästlik transpordivõrgustik, milles kasutatakse kõigi transpordiliikide potentsiaali maksimaalselt ära ja luuakse nende koostoime. Programmist „InvestEU“ tuleks toetada mitmeliigilistesse transpordisõlmedesse tehtavaid investeeringuid, mis on oma märkimisväärsest majanduslikust potentsiaalist ja ärilisest tasuvusest hoolimata erainvestorite jaoks üsna riskantsed. Programmist „InvestEU“ tuleks toetada ka intelligentsete transpordisüsteemide arendamist ja kasutuselevõttu. Programm „InvestEU“ peaks aitama tõhustada selliste tehnoloogiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks tehtavaid pingutusi, mis aitavad suurendada sõidukite ja maanteetaristu ohutust.

(17)

Programmiga „InvestEU“ tuleks toetada merede ja ookeanidega seotud liidu poliitikameetmeid, arendades sinise majanduse projekte ja ettevõtteid ning kestliku sinise majanduse rahastamispõhimõtteid. See võib hõlmata meetmeid merendusettevõtluse ja -tööstuse valdkonnas, innovaatilises ja konkurentsivõimelises meretööstuses, aga ka taastuvas mereenergias ja ringmajanduses.

(18)

Kuigi investeeringute üldine tase liidus enne COVID-19 kriisi kasvas, ei olnud investeeringud suurema riskiga valdkondades, nagu teadusuuringud ja innovatsioon, ikka veel piisavad ning prognoositakse, et nüüd on need kriisi tulemusena märkimisväärselt vähenenud. Teadusuuringutel ja innovatsioonil on oluline roll kriisist ülesaamisel, liidu vastupanuvõime suurendamisel, et tulla toime tulevikuprobleemidega, ning liidu poliitika ja eesmärkide saavutamiseks vajalike tehnoloogiate väljatöötamisel. InvestEU fond peaks aitama saavutada üldeesmärki investeerida vähemalt 3 % liidu SKPst teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid ja erasektor jätkama omaenda tugevdatud meetmeid teadusuuringutesse, arendustegevusse ja innovatsiooni investeerimiseks, et vältida teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute nappust, mis kahjustab liidu tööstuse ja majanduse konkurentsivõimet ning tema kodanike elukvaliteeti. InvestEU fond peaks pakkuma asjakohaseid finantstooteid, et hõlmata innovatsioonitsükli eri etappe ja mitmesuguseid sidusrühmi ning eelkõige aidata lahendusi liidus äritasandil laiemalt juurutada ja kasutusele võtta, et muuta need maailmaturul konkurentsivõimeliseks ning edendada koostoimes programmiga „Euroopa horisont“, mis luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (edaspidi „Euroopa horisondi määrus“), sealhulgas Euroopa Innovatsiooninõukoguga, liidu säästva tehnoloogia alast tipptaset ülemaailmsel tasandil. Seetõttu tuleks kõnealuse sihipärase toetuse andmisel tugineda kindlalt kogemustele, mis on saadud programmis „Horisont 2020“ kasutatud rahastamisvahenditega, nagu InnovFin – ELi rahastamisalgatus novaatoritele, tänu millele said innovaatilised ettevõtted lihtsama ja kiirema juurdepääsu rahastamisele.

(19)

Turism, sealhulgas majutus- ja toitlustussektor, on liidu majanduse jaoks suure tähtsusega valdkond, kus on COVID-19 pandeemia tagajärjel toimumas eriti tõsine langus. Selline langus on eriti kahjulik VKEdele ja pereettevõtetele ning on põhjustanud ulatuslikku töötust. Programm „InvestEU“ peaks aitama tugevdada sektori ja selle väärtusahelate taastumist, pikaajalist konkurentsivõimet ja kestlikkust, toetades kestlikku, innovaatilist ja digiturismi soodustavaid meetmeid, sealhulgas innovaatilisi meetmeid sektori kliima- ja keskkonnajalajälje vähendamiseks.

(20)

On vaja teha kiiresti märkimisväärseid jõupingutusi, et investeerida digipöördesse ja hoogustada seda ning tuua kasu kõikidele liidu kodanikele ja ettevõtetele. Tugevale digitaalse ühtse turu strateegia poliitikaraamistikule peaksid nüüd järgnema sama mahukad investeeringud, sealhulgas tehisintellekti, kooskõlas digitaalse Euroopa programmiga, mis luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb digitaalse Euroopa programmi loomist ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240.

(21)

VKEd moodustavad liidu ettevõtetest üle 99 % ning neil on märkimisväärne ja otsustava tähtsusega majanduslik väärtus. Siiski on neil raskusi rahastuse hankimisega, kuna nendega seotud riski peetakse suureks ja neil puuduvad piisavad tagatised. Täiendavad väljakutsed tulenevad VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete vajadusest säilitada konkurentsivõime ning tegeleda selleks digiülemineku, rahvusvahelistumise, ringmajanduspõhimõtetele ülemineku ja innovatsiooniga ning täiendada oma töötajate oskusi. COVID-19 kriis on VKEsid eriti rängalt mõjutanud. Võrreldes suuremate ettevõtetega on rahastamisallikad VKEdele ja sotsiaalsetele ettevõtetele halvemini kättesaadavad, sest tavaliselt nad ei emiteeri võlakirju ning neil on börsidele või suurtele institutsionaalsetele investoritele vaid piiratud juurdepääs. VKEd ja sotsiaalsed ettevõtted kasutavad üha rohkem ka selliseid innovaatilisi lahendusi nagu kogu ettevõtte või selles osaluse omandamine töötajate poolt. Rahastamisele juurdepääs on veelgi keerulisem VKEde puhul, kelle tegevus keskendub immateriaalsele varale. Liidu VKEd tuginevad suuresti pankadele ja võlapõhisele rahastamisele panga arvelduskrediidi, pangalaenude või liisingu vormis. Eespool nimetatud väljakutsetega silmitsi seisvate VKEde toetamiseks on vaja lihtsustada nende juurdepääsu rahastamisele ja pakkuda neile mitmekesisemaid rahastamisallikaid, et suurendada nende võimet rahastada tegevuse alustamist, kasvu, innovatsiooni ja kestlikku arengut, tagada nende konkurentsivõime ja vastupanuvõime majandusšokkide suhtes, et muuta majandus ja finantssüsteem majanduslanguse ajal vastupidavamaks, ning säilitada nende võime luua töökohti ja sotsiaalset heaolu. Käesolev määrus täiendab ka algatusi, mida on juba tehtud kapitaliturgude liidu raames.

Seetõttu peaks InvestEU fond tuginema tulemuslikele liidu programmidele nagu ettevõtete konkurentsivõime ning VKEde programm (COSME); toetama digivaldkonna idufirmasid ja innovaatilisi VKEsid, et neil oleks lihtsam konkureerida ja kasvada; pakkuma äriühingutele kogu nende elutsükli jooksul käibekapitali ja investeeringuid; rahastama liisingutehinguid; ja andma võimaluse keskenduda spetsiifilistele sihipärasematele finantstoodetele. InvestEU fond peaks samuti kasutama maksimaalselt ära era- ja avaliku sektori fonde, nagu VKEde esmase avaliku pakkumise fond, et suunata VKEde toetamiseks rohkem era- ja avaliku sektori omakapitali.

(22)

Nagu on märgitud komisjoni 26. aprilli 2017. aasta aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevas teatises ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni liidu raamistikus ja 14. jaanuari 2020. aasta teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“, on kaasavama ja õiglasema liidu loomine liidu jaoks keskse tähtsusega ebavõrdsuse vähendamisel ja sotsiaalse kaasamise edendamisel Euroopas. Võimaluste ebavõrdsus mõjutab eelkõige juurdepääsu haridusele, koolitusele, kultuurile, tööhõivele, tervishoiule ja sotsiaalteenustele. Investeeringud sotsiaalvaldkonna, oskuste arendamise ja inimkapitaliga seotud majandusharudesse ning vähekaitstud elanikkonnarühmade ühiskonda integreerimisse võivad laiendada majanduslikke võimalusi, eriti juhul, kui neid koordineeritakse liidu tasandil. COVID-19 kriis on toonud esile märkimisväärse vajaduse investeerida sotsiaalsesse taristusse. InvestEU fondi tuleks kasutada selleks, et toetada investeeringuid haridusse ja koolitusse, kaasa arvatud töötajate ümberõppesse ja täienduskoolitusse, sealhulgas piirkondades, mis sõltuvad CO2-mahukast tööstusest ja mida mõjutab struktuurne üleminek vähese CO2 heitega majandusele. Seda tuleks samuti kasutada selleks, et toetada projekte, millel on positiivne sotsiaalne mõju ja mis parandavad sotsiaalset kaasatust, aidates suurendada kõigis piirkondades tööhõivet, eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja pikaajaliste töötute hulgas, ja parandada olukorda seoses soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, mittediskrimineerimise, juurdepääsu, põlvkondadevahelise solidaarsuse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste, sotsiaaleluruumide, kodutuse, digitaalse kaasatuse, kogukonna arengu ning noorte rolli ja kohaga ühiskonnas, samuti seoses vähekaitstud elanikkonnarühmadega, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega. Lisaks tuleks programmist „InvestEU“ toetada Euroopa kultuuri- ja loometegevust, millel on sotsiaalne eesmärk.

(23)

COVID-19 kriis on avaldanud eriti ränka mõju naistele, seda nii sotsiaalsest kui ka majanduslikust seisukohast. Seda silmas pidades peaks programm „InvestEU“ aitama ellu viia liidu naiste ja meeste võrdõiguslikkuse poliitikat, muu hulgas nendevahelise digilõhe vähendamise ning naiste loovuse ja ettevõtluspotentsiaali soodustamise kaudu.

(24)

Et olla valmis tegelema negatiivse mõjuga, mis kaasneb järgmisel aastakümnel liidu ühiskonnas ja tööturul toimuvate suurte muutustega, on vaja investeerida inimkapitali, sotsiaaltaristusse, mikrorahastamisse, eetiliste ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamisse ja uutesse sotsiaalmajanduse ärimudelitesse, sealhulgas sotsiaalse mõjuga investeeringud ja sotsiaalsete tulemustega seotud lepingud. Programmi „InvestEU“ kaudu tuleks tugevdada tekkivat sotsiaalset turukeskkonda, eesmärgiga suurendada mikroettevõtjate ja sotsiaalsete ettevõtete ning sotsiaalse solidaarsuse institutsioonide rahastamist ja parandada nende juurdepääsu rahastamisele, et rahuldada nende nõudlust, kes seda kõige rohkem vajavad. Euroopa sotsiaalse taristu investeeringute kõrgetasemelise töökonna 2018. aasta jaanuari aruandes „Boosting Investment in Social Infrastructure in Europe“ on ajavahemiku 2018–2030 kohta esile toodud vähemalt 1,5 triljoni euro suurune investeeringute kogupuudujääk sotsiaalse taristu ja teenuste, sealhulgas hariduse, koolituse, tervishoiu ja eluaseme valdkonnas. See osutab toetusvajadusele, sealhulgas liidu tasandil. Seepärast tuleks ära kasutada avaliku sektori, ettevõtlussektori ja heategevusliku kapitali, samuti sihtasutuste ja alternatiivsete rahastamise pakkujate, nagu eetiliste, sotsiaalsete ja kestlike osalejate toetuse ühine potentsiaal, et toetada sotsiaalse turu väärtusahela arendamist ja suurendada liidu vastupanuvõimet.

(25)

COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisi tõttu ei ole vahendite jaotumine turul täiesti tõhus ja tajutav risk pärsib oluliselt erasektori investeeringuid. InvestEU fondi põhitegevus, mis seisneb majanduslikult elujõuliste projektidega seotud riski vähendamises, et kaasata erasektori rahastamine, on sellistes tingimustes eriti oluline, muu hulgas ebaühtlase taastumise ohu vältimiseks. Programmist „InvestEU“ peaks olema võimalik anda taastumisetapis äriühingutele hädavajalikku toetust, sealhulgas kapitalitoetust VKEdele, keda COVID-19 kriis on negatiivselt mõjutanud ja kes ei olnud riigiabi reeglite kohaselt raskustes juba 2019. aasta lõpus, ja samal ajal tagada investorite selge keskendumine liidu keskmise pikkusega ja pikaajalistele prioriteetidele, nagu Euroopa roheline kokkulepe, Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava, Euroopa digitaalse tuleviku kujundamise strateegia, Euroopa uus tööstusstrateegia ja tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks, võttes arvesse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. See peaks märkimisväärselt suurendama Euroopa Investeerimispanga grupi, riiklike tugipankade ja finantseerimisasutuste ning muude rakenduspartnerite riskivõtmisvõimet, et toetada majanduse taastumist.

(26)

COVID-19 kriisist tingitud liidu SKP olulisel vähenemisel on vältimatult ebasoodne sotsiaalne mõju. COVID-19 pandeemia on osutanud vajadusele viivitamatult ja tõhusalt tegeleda strateegilise haavatavusega, et parandada liidu reageerimist hädaolukordadele ja kogu majanduse üldist vastupanuvõimet ning kestlikkust. Siseturu terviklikkust ja võrdseid võimalusi, millest saavad kasu ka kõige enam mõjutatud liikmesriigid ja piirkonnad, on võimalik säilitada üksnes juhul, kui liidu majandus on vastupanuvõimeline, kestlik, kaasav ja integreeritud.

(27)

InvestEU fond peaks tegutsema nelja poliitikaharu kaudu, mis kajastavad liidu poliitika peamisi prioriteete, nimelt kestlikku taristut; teadusuuringuid, innovatsiooni ja digiteerimist; VKEsid ning sotsiaalvaldkonna investeeringuid ja oskusi.

(28)

Kuigi VKEde poliitikaharus tuleks põhitähelepanu pöörata VKEde toetamisele, peaks sellest olema võimalik toetust anda ka väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. Ülejäänud kolme poliitikaharu raames peaks olema võimalik toetada muid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid.

(29)

Euroopa rohelises kokkuleppes ja Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskavas ettenähtu kohaselt kehtestatakse õiglase ülemineku mehhanism, et leevendada liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmise ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid tagajärgi. See mehhanism koosneks kolmest sambast – õiglase ülemineku fond, mis luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb õiglase ülemineku fondi loomist (edaspidi „õiglase ülemineku fondi määrus“)(1. sammas), sihtotstarbeline õiglase ülemineku skeem programmi „InvestEU“ raames (2. sammas) ja avaliku sektori laenurahastu, mis luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb avaliku sektori laenurahastut õiglase ülemineku mehhanismi raames (edaspidi „avaliku sektori laenurahastu määrus aastateks 2021–2027“) (3. sammas). Selle mehhanismi keskmes peaksid olema piirkonnad, mida üleminek kõige rohkem mõjutab, võttes arvesse nende sõltuvust fossiilkütustest, sealhulgas söest, turbast ja põlevkivist, või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest, ja mille suutlikkus vajalikke investeeringud rahastada on väiksem. Õiglase ülemineku skeemist tuleks samuti toetada õiglase ülemineku piirkondi toetavate investeeringute rahastamist. InvestEU nõustamiskeskus peaks andma asjaomastele territooriumidele võimaluse saada tehnilist abi.

(30)

Õiglase ülemineku mehhanismi 2. samba rakendamiseks tuleks programmi „InvestEU“ raames kehtestada spetsiaalne õiglase ülemineku skeem, mis rakenduks horisontaalselt kõigis poliitikaharudes, toetades täiendavaid investeeringuid nende territooriumide hüvanguks, mis on kindlaks määratud õiglase ülemineku fondi määruse kohaselt koostatud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades. Õiglase ülemineku skeemis peaks võimaldama investeeringuid mitmesugustesse projektidesse kooskõlas programmi „InvestEU“ investeeringute rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega. Õiglase ülemineku skeemist võivad abi saada projektid õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades kindlaks määratud territooriumidel või projektid, mis aitavad kaasa nende territooriumide üleminekule, isegi kui projekte neil territooriumidel ellu ei viida, kuid üksnes juhul, kui rahastamine väljaspool õiglase ülemineku territooriume on nende territooriumide ülemineku seisukohast esmatähtis.

(31)

Strateegilisi investeeringuid, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvaid olulisi projekte, peaks olema võimalik toetada kõigi poliitikaharude raames, eriti pidades silmas rohe- ja digipööret ning vajadust suurendada konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet, edendada ettevõtlust ja töökohtade loomist ning tugevdada strateegilisi väärtusahelaid.

(32)

Iga poliitikaharu peaks koosnema kahest osast, st ELi osast ja liikmesriigi osast. ELi osa kaudu tuleks proportsionaalsel viisil kõrvaldada liiduüleseid või liikmesriigis esinevaid konkreetseid turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Toetatavatel toimingutel peaks olema selge liidu lisaväärtus. Liikmesriigi osa peaks andma liikmesriikidele ja piirkondlikele ametiasutustele nende liikmesriikide kaudu võimaluse eraldada osa eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide vahenditest ELi tagatise eraldisteks, et kasutada ELi tagatist rahastamis- ja investeerimistoiminguteks, millega kõrvaldatakse konkreetsed turutõrked või lahendatakse mitteoptimaalseid investeerimisolukordi oma territooriumil, sealhulgas haavatavates ja kaugemates piirkondades, nagu liidu äärepoolseimad piirkonnad, vastavalt osaluslepingu sätetele, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide eesmärgid. Liikmesriigi osa peaks andma liikmesriikidele ka võimaluse eraldada muid täiendavaid summasid, sealhulgas määruse (EL) 2021/241 kohaselt kättesaadavaks tehtud summad, ELi tagatise eraldisteks, et kasutada ELi tagatist rahastamis- ja investeerimistoiminguteks osaluslepingus sätestatud eesmärkidel, mis peaks hõlmama, kui see on kohane, taaste- ja vastupidavuskava kohaste meetmete eesmärke. Muu hulgas võimaldaks see anda kapitalitoetust VKEdele, keda COVID-19 kriis on negatiivselt mõjutanud ja kes ei olnud riigiabi reeglite kohaselt raskustes juba 2019. aasta lõpus. Toimingud, mida toetatakse InvestEU fondist ELi või liikmesriigi osa kaudu, ei tohiks dubleerida ega välja tõrjuda erainvesteeringuid ega moonutada konkurentsi siseturul.

(33)

Liikmesriigi osa tuleks luua spetsiaalselt nii, et liidu tagatise andmiseks oleks võimalik kasutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaid fonde või muid liikmesriikide eraldatud täiendavaid summasid, sealhulgas määruse (EL) 2021/241 kohaselt kättesaadavaks tehtud summasid. See võimalus suurendaks liidu tagatise lisaväärtust, toetaks selle kaudu suuremat hulka lõplikke vahendite saajaid ja projekte ning mitmekesistaks vahendeid eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide või taaste- ja vastupidavuskavade eesmärkide saavutamiseks, tagades samas tingimuslike kohustuste sidusa riskijuhtimise tänu eelarve kaudse täitmise raames antud ELi tagatise rakendamisele. Liit peaks tagama liikmesriigi osa raames komisjoni ja rakenduspartnerite vahel sõlmitud tagatislepingutega ette nähtud rahastamis- ja investeerimistoimingud. Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest või muudest liikmesriikide eraldatud täiendavatest summadest, sealhulgas määruse (EL) 2021/241 kohaselt kättesaadavaks tehtud summadest, tuleks teha tagatise eraldised vastavalt eraldiste määrale, mille on kindlaks määranud komisjon ja nagu on sätestatud liikmesriigiga allkirjastatud osaluslepingus, võttes aluseks toimingute laadi ja sellest tuleneva eeldatava kahjumi. Liikmesriik kannaks eeldatavat kahjumit ületava kahjumi, andes liidule kompensatsioonitagatise, mis peaks jääma kehtima seniks, kuni kõik selle liikmesriigi osasse kuuluvad rahastamis- ja investeerimistoimingud on lõpule viidud. Sellised kokkulepped tuleks sõlmida ühes osaluslepingus iga liikmesriigiga, kes vabatahtlikult otsustab sellist võimalust kasutada.

Osalusleping peaks hõlmama ühte või mitut konkreetset tagatislepingut, mida rakendatakse asjaomases liikmesriigis InvestEU fondi reeglite alusel, ja kõiki piirkondadele ette nähtud tagatisi. Eraldiste määra kehtestamiseks igal üksikjuhul eraldi tuleb teha erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (10) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 211 lõikest 1. Selline ülesehitus näeks ette ka ühtsed reeglid, mis käsitlevad eelarvelist tagatist, mida toetatakse keskselt hallatavatest fondidest või eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, mis hõlbustaks nende kombineerimist. ELi tagatise eraldisi, mis on seotud liikmesriigi osaga, mida täiendavad muud liikmesriikide eraldatud täiendavad summad, sealhulgas määruse (EL) 2021/241 kohaselt kättesaadavaks tehtud summad, tuleks käsitada sihtotstarbelise välistuluna.

(34)

Komisjoni ja EIP grupi vahel tuleks luua partnerlussidemed, mis põhinevad kummagi partneri tugevatel külgedel ja mille eesmärk on tagada maksimaalne poliitiline mõju, vahendite tõhus kasutamine ja eelarve ja riskijuhtimise hoolikas järelevalve ning mille kaudu tuleks toetada tõhusat ja kaasavat otsest juurdepääsu ELi tagatisele.

(35)

Liidul, mida esindab komisjon, peaks olema võimalik osaleda Euroopa Investeerimisfondi (EIF) kapitali suurendamises, et võimaldada EIFil jätkata Euroopa majanduse ja selle taastumise toetamist. Suurendamise peamine eesmärk peaks olema võimaldada EIFil aidata kaasa programmi „InvestEU“ rakendamisele. Liidul peaks olema võimalik säilitada oma osaluse üldine tase EIFi kapitalis. Selleks tuleks mitmeaastases finantsraamistikus 2021-2027 ette näha piisav rahastamispakett. EIFi direktorite nõukogu otsustas 3. detsembril 2020 teha osanikele ettepaneku suurendada EIFi kinnitatud kapitali, mis tooks kaasa 1 250 000 000 euro suuruse rahasüsti. Uute osakute hind põhineb EIFi osanike vahel kokku lepitud osaku puhasväärtuse valemil ning koosneb sissemakstud osast ja ülekursist. EIFi põhikirja artikli 7 kohaselt tuleb iga märgitud osaku eest sisse maksta 20 % nimiväärtusest.

(36)

Komisjon peaks küsima mitte ainult EIP grupi, vaid asjakohasel juhul ka teiste võimalike rakenduspartnerite seisukohti investeerimissuuniste, kliimameetmete jälgimise süsteemi, kestlikkuskontrolli suuniste ja ühiste meetodite kohta, et tagada kaasatus ja toimimine kuni juhtimisorganite loomiseni, mille järel tuleks rakenduspartnerid kaasata programmi „InvestEU“ nõuandekogu ja juhatuse raames.

(37)

InvestEU fond peaks olema avatud selliste kolmandate riikide osalusele, mis on Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, Euroopa naabruspoliitika riigid ja muud riigid, kooskõlas tingimustega, mis on kokku lepitud liidu ja kõnealuste riikide vahel, võttes eelkõige arvesse sellise avamise positiivset mõju liikmesriikide majandusele. See peaks võimaldama asjakohasel juhul pidevat koostööd asjaomaste riikidega, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni ning VKEde valdkonnas.

(38)

Käesoleva määrusega kehtestatakse muudele programmi „InvestEU“ meetmetele peale ELi tagatise jaoks eraldiste tegemise rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (11), punkti 18 tähenduses.

(39)

ELi tagatisest tuleks 2 672 292 573 euro suurust summat (jooksevhindades) rahastada nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (12) artikli 5 ja II lisa kohaselt ette nähtud lisaeraldiste vahenditest, mis vastab 1 000 000 000 euro suurusele summale (2018. aasta hindades). Sellest summast tuleks eraldada 63 800 000 euro suurune summa (jooksevhindades) InvestEU investeerimisnõustamise keskuse kogueraldisele summas 430 000 000 eurot (jooksevhindades).

(40)

ELi tagatis summas 26 152 310 073 eurot (jooksevhindades) liidu osale peaks eeldatavasti kaasama rohkem kui 372 000 000 000 eurot täiendavaid investeeringuid kogu liidus ja tuleks soovituslikult jaotada poliitikaharude vahel.

(41)

Komisjon märkis 18. aprillil 2019, et „piiramata nõukogu eelisõigusi stabiilsuse ja kasvu pakti elluviimisel, tuleks liikmesriikide ühekordseid sissemakseid – kas liikmesriigi poolt või valitsemissektorisse klassifitseeritavate või liikmesriigi nimel tegutsevate riigi tugipankade poolt – valdkondlikesse või mitut riiki hõlmavatesse investeerimisplatvormidesse käsitada põhimõtteliselt ühekordsete meetmetena nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 (13) artikli 5 lõike 1 ja artikli 9 lõike 1 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (14) artikli 3 lõike 4 tähenduses. Lisaks kaalub komisjon, piiramata nõukogu eelisõigusi stabiilsuse ja kasvu pakti elluviimisel, mil määral on programmi „InvestEU“ kui EFSI-le järgneva vahendi suhtes võimalik kohaldada sama käsitlusviisi, mida paindlikkust käsitlevas komisjoni teatises kohaldati EFSI suhtes, pidades silmas ühekordseid sissemakseid, mille liikmesriigid teevad seoses liikmesriigi osaga ELi tagatise lisasumma rahastamiseks“.

(42)

InvestEU fondi aluseks olevat ELi tagatist peaks kaudselt rakendama komisjon, tuginedes rakenduspartneritele, kellel on asjakohasel juhul kontakt finantsvahendajatega ja lõplike vahendite saajatega. Rakenduspartnerite valik peaks olema läbipaistev ja huvide konflikte ei tohiks tekkida. Komisjon peaks iga rakenduspartneriga sõlmima tagatislepingu, millega eraldatakse InvestEU fondist tagatis, et toetada rakenduspartneri rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis vastavad InvestEU fondi rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele ja aitavad saavutada selle eesmärke. ELi tagatisega seotud riskijuhtimine ei tohiks takistada rakenduspartnerite otsest juurdepääsu ELi tagatisele. Kui ELi tagatis on rakenduspartneritele antud ELi osa raames, peaksid nad olema täielikult vastutavad kogu investeerimisprotsessi ning rahastamis- ja investeerimistoimingutega seotud nõuetekohaste hoolsusmeetmete eest. InvestEU fond peaks toetama projekte, millel on tüüpiliselt kõrgem riskiprofiil kui projektidel, mida toetatakse rakenduspartnerite tavategevusega, ja mida ei saaks ajavahemikul, mil ELi tagatist on võimalik kasutada, teiste avaliku või erasektori rahastamisallikatega ilma InvestEU fondi toetuseta üldse või samas ulatuses ellu viia.

(43)

InvestEU fondil peaks olema juhtimisstruktuur, mille toimimine peaks olema kooskõlas selle ainsa eesmärgiga, nimelt tagada ELi tagatise nõuetekohane kasutamine kooskõlas investeerimisotsuste poliitilise sõltumatuse tagamisega. Juhtimisstruktuuri peaksid moodustama nõuandekogu, juhatus ja täiesti sõltumatu investeeringute komitee. Juhtimisstruktuuri üldises koosseisus tuleks püüda saavutada sooline tasakaal. Juhtimisstruktuur ei tohiks minna vastuollu EIP grupi ega teiste rakenduspartnerite otsustusprotsessiga, sekkuda otsuste tegemisse ega asendada nende vastavaid juhtorganeid.

(44)

Tuleks luua nõuandekogu, kuhu kuuluvad rakenduspartnerite ja liikmesriikide esindajad ning üks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nimetatud ekspert ja üks Regioonide Komitee nimetatud ekspert, et vahetada teavet ja arvamusi InvestEU fondi raames sisse viidud finantstoodete kasutuselevõtu kohta ning arutleda muutuvate vajaduste ja uute toodete, sealhulgas konkreetsete piirkondlike turulünkade üle.

(45)

Selleks et nõuandekogu oleks võimalik luua kohe alguses, peaks komisjon nimetama võimalike rakenduspartnerite esindajad ajutiselt üheks aastaks. Pärast seda võtavad nende ülesanded üle tagatislepingud sõlminud rakenduspartnerid.

(46)

Juhatus, mis koosneb komisjoni ja rakenduspartnerite esindajatest ja ühest hääleõiguseta eksperdist, kelle nimetab Euroopa Parlament, peaks kindlaks määrama InvestEU fondi strateegilised ja praktilised suunised.

(47)

Komisjon peaks hindama, kas rakenduspartnerite esitatud rahastamis- ja investeerimistoimingud on kooskõlas kogu liidu õiguse ja poliitikaga. Otsused rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta peaks aga lõppkokkuvõttes tegema rakenduspartner.

(48)

Sõltumatutest ekspertidest koosnev investeeringute komitee peaks jõudma järeldusele seoses ELi tagatise vormis toetuse andmisega rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mis vastavad InvestEU fondi rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, pakkudes seega projektidega seotud investeeringute hindamiseks välisekspertiisi. Eri poliitikavaldkondade ja sektorite parimal viisil hõlmamiseks peaks investeeringute komitee tegutsema erinevates koosseisudes.

(49)

Investeeringute komiteed peaks abistama sõltumatu sekretariaat, mida haldab komisjon ja mis allub investeeringute komitee eesistujale.

(50)

InvestEU fondi kasutuselevõtuks vajalike rakenduspartnerite valikul peaks komisjon võtma arvesse nende suutlikkust täita InvestEU fondi eesmärke ja panustada nende oma vahenditega, et tagada piisav geograafiline hõlmavus ja hajutatus, kaasata erainvestoreid, tagada piisav riskide hajutamine ning pakkuda lahendusi turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade kõrvaldamiseks. Võttes arvesse aluslepingute kohast EIP grupi rolli, grupi suutlikkust tegutseda kõigis liikmesriikides ning praeguste rahastamisvahendite ja EFSI raames saadud kogemusi, peaks EIP grupp jääma InvestEU fondi ELi osa raames privilegeeritud rakenduspartneriks. Lisaks EIP grupile peaksid liikmesriikide tugipangad ja finantseerimisasutused olema võimelised pakkuma mitmesuguseid täiendavaid finantstooteid, arvestades, et nende kogemustest ja suutlikkusest riigi ja piirkondlikul tasandil võib olla kasu avaliku sektori vahendite mõju maksimeerimisel kogu liidu territooriumil ning projektide õiglase geograafilise tasakaalu tagamisel. Programmi „InvestEU“ tuleks rakendada nii, et see soodustaks väiksematele ja noorematele tugipankadele ja finantseerimisasutustele võrdsete tingimuste loomist. Lisaks peaks ka muudel rahvusvahelistel finantseerimisasutustel olema võimalik saada rakenduspartneriks, eriti juhul, kui neil on suhteline eelis tänu eriteadmistele ja kogemustele teatavates liikmesriikides ning kui neil on liidu enamusosalus. Samuti peaks olema võimalik saada rakenduspartneriks muudel üksustel, kes täidavad finantsmääruses sätestatud kriteeriume.

(51)

Geograafilise hajutatuse edendamiseks võib luua investeerimisplatvorme, et ühendada rakenduspartnerite jõupingutused ja eksperditeadmised teiste liikmesriikide tugipankade ja finantseerimisasutustega, kellel on rahastamisvahendite kasutamisel vähe kogemusi. Selliste struktuuride loomist tuleks soodustada, muu hulgas InvestEU nõustamiskeskuselt saadava toetuse abil. Et soodustada investeerimisplatvormide kasutamist asjaomastes sektorites, on asjakohane tuua kokku kaasinvesteerijad, avaliku sektori asutused, eksperdid, haridus-, koolitus- ja teadusasutused, asjaomased sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna esindajad ning muud liidu, liikmesriikide ja piirkondade tasandil tegutsevad asjaomased osalejad.

(52)

Liikmesriigi osa raames antav ELi tagatis tuleks eraldada rakenduspartnerile, kes on vastavalt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktile c rahastamiskõlblik, kaasa arvatud riiklikud või piirkondlikud tugipangad või finantseerimisasutused, EIP, EIF ja muud rahvusvahelised finantseerimisasutused. Liikmesriigi osa raames rakenduspartnerite valimisel peaks komisjon võtma arvesse iga liikmesriigi esitatud ettepanekuid, mis kajastuvad osaluslepingus. Kooskõlas finantsmääruse artikliga 154 peab komisjon hindama rakenduspartneri norme ja menetlusi, veendumaks, et need tagavad samaväärse liidu finantshuvide kaitse nagu komisjoni normid ja menetlused.

(53)

Rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta peaks lõppkokkuvõttes tegema otsuse rakenduspartner tema enda nimel, neid tuleks rakendada vastavalt tema sise-eeskirjale, -meetmetele ja -menetlustele ning neid tuleks kajastada tema finantsaruannetes või kui see on kohaldatav, avaldada finantsaruannete lisades. Seepärast peaks komisjon kajastama üksnes ELi tagatisest tulenevaid finantskohustusi ja avalikustama maksimaalse tagatissumma, sealhulgas kogu asjakohase teabe antud tagatise kohta.

(54)

InvestEU fondil peaks olema asjakohasel juhul võimalik sujuvalt, tõrgeteta ja tõhusalt kombineerida toetusi, rahastamisvahendeid või mõlemaid, mida ELi tagatisega rahastatakse liidu eelarvest või muudest fondidest (nagu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond), kui see on vajalik, et parimal viisil toetada investeeringuid konkreetsete turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade kõrvaldamiseks.

(55)

Rakenduspartnerite poolt programmist „InvestEU“ toetuse saamiseks esitatud projektid, mis hõlmavad segarahastamist InvestEU fondist ja muudest liidu programmidest, peaksid olema üldiselt kooskõlas muu asjaomase liidu programmi reeglites sätestatud eesmärkide ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega. Otsused ELi tagatise kasutamise kohta tuleks teha programmi „InvestEU“ raames.

(56)

InvestEU nõustamiskeskus peaks toetama iga poliitikaharu alla kuuluvate usaldusväärsete investeerimisprojektide arendamist nõustamisalgatuste kaudu, mille viivad ellu kas EIP grupp, teised nõustamispartnerid või komisjon ise. InvestEU nõustamiskeskus peaks toetama geograafilist hajutatust, et aidata sellega saavutada liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki ning vähendada piirkondlikke erinevusi. InvestEU nõustamiskeskus peaks pöörama eritähelepanu väikeste projektide koondamisele suuremateks portfellideks. Komisjon, EIP grupp ja teised nõustamispartnerid peaksid tegema tihedat koostööd, et tagada kogu liidus toetuse tõhusus, koostoime ja tulemuslik geograafiline hõlmavus, võttes arvesse kohalike rakenduspartnerite ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/1017 (15) loodud Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eriteadmisi ja kohalikku suutlikkust. InvestEU nõustamiskeskuse tulemuslikkuse ja mõju maksimeerimiseks tuleks hoolikalt arvesse võtta Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 12/2020 „Euroopa investeerimisnõustamise keskus – kuigi keskus loodi investeeringute suurendamiseks ELis, on selle mõju seni väike“ (16) järeldusi. InvestEU nõustamiskeskus peaks tagama keskse kontaktpunkti, mille kaudu ta annab avaliku sektori asutustele ja projektiarendajatele projektide arendamisel abi.

(57)

InvestEU nõustamiskeskuse loomisel peaks komisjon selle peamiseks partneriks võtma EIP grupi ning tugineda tuleks eelkõige Euroopa investeerimisnõustamise keskuse varal saadud kogemustele. Komisjon peaks vastutama InvestEU nõustamiskeskuse poliitilise juhtimise ja keskse kontaktpunkti haldamise eest. EIP grupp peaks poliitikaharu kaudu ellu viima nõustamisalgatusi. Peale selle peaks EIP grupp osutama komisjonile tegevusteenuseid, sealhulgas esitama teavet nõustamisalgatusi käsitlevate strateegiliste ja poliitiliste suuniste koostamiseks, tegema kindlaks olemasolevad ja loodavad nõustamisalgatused, hindama nõustamisvajadusi ja andma komisjonile nõu, kuidas neid vajadusi olemasolevate või uute nõustamisalgatuste kaudu kõige paremini täita.

(58)

Et tagada kogu liidus nõustamisteenuste ulatuslik geograafiline hõlmavus ja suurendada edukalt kohalikul tasandil teadmisi InvestEU fondi kohta, tuleks vajaduse korral ning olemasolevaid tugisüsteeme ja kohalike partnerite olemasolu arvesse võttes tagada InvestEU nõustamiskeskuste kohalike esinduste olemasolu, et anda kohapeal tegelikku, ennetavat ja vajadustele vastavat abi. Kohalikul tasandil nõustamistoe andmise hõlbustamiseks ning kogu liidus toe tõhususe, koostoime ja tulemusliku geograafilise hõlmavuse tagamiseks peaks InvestEU nõustamiskeskus tegema koostööd liikmesriikide tugipankade ja finantseerimisasutustega ning kasutama nende eriteadmisi.

(59)

InvestEU nõustamiskeskus peaks andma nõustamistuge väikestele projektidele ja idufirmade projektidele, eriti kui idufirmad püüavad kaitsta oma teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid intellektuaalomandiõiguste, näiteks patentide omandamisega; seejuures tuleks uurida, kas leidub teisi teenusepakkujaid, kes suudavad osutada selliseid teenuseid, ja püüda luua nendega koostoimet.

(60)

Seoses InvestEU fondiga on vaja anda projekti väljatöötamise ja suutlikkuse suurendamise toetust, et edendada kvaliteetsete projektide algatamiseks vajalikku organisatsioonilist suutlikkust ja turuarendust. Sellist toetust tuleks anda ka finantsvahendajatele, kellel on oluline roll VKEde abistamises juurdepääsul rahastamisele ja oma täieliku potentsiaali realiseerimisel. Peale selle on nõustamistoe eesmärk luua tingimused võimalike rahastamiskõlblike vahendite saajate arvu suurendamiseks tärkavates turusegmentides, eelkõige juhul, kui üksikprojektide väikese mahu tõttu kasvavad projekti tasandil märkimisväärselt tehingukulud – seda tuleb ette näiteks sotsiaalse rahastamise valdkonnas, sealhulgas heategevusorganisatsioonide puhul, ning kultuuri- ja loomesektoris. Suutlikkuse suurendamise toetus peaks täiendama muude liidu programmide raames võetud meetmeid, mis hõlmavad konkreetseid poliitikavaldkondi. Tuleks püüda toetada ka võimalike projektiedendajate, eelkõige kohalike organisatsioonide ja ametiasutuste suutlikkuse suurendamist.

(61)

Tuleks luua InvestEU portaal, kus oleks kergesti ligipääsetav ja kasutajasõbralik projektide andmebaas, mis aitab muuta rahastamist taotlevad investeerimisprojektid nähtavamaks, keskendudes eelkõige rakenduspartnerite jaoks selliste võimalike investeerimisprojektide registri loomisele, mis on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga.

(62)

Kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2020/2094 (17) ja selle alusel eraldatud vahendite piires tuleks COVID-19 kriisi enneolematu mõju leevendamiseks võtta programmi „InvestEU“ raames taaste- ja vastupidavuse rahastamise meetmeid. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada viisil, mis tagab määruses (EL) 2020/2094 sätestatud tähtaegadest kinnipidamise.

(63)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (18) punktidele 22 ja 23 tuleks programmi „InvestEU“ hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata programmi „InvestEU“ mõju kohapeal.

(64)

Liidu eesmärkide täitmise jälgimiseks tuleks rakendada väljund-, tulemus- ja mõjunäitajatel põhinev kindel seireraamistik. Selleks et tagada aruandekohustus liidu kodanike ees, peaks komisjon igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande programmi „InvestEU“ edusammude, mõju ja toimingute kohta.

(65)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Nimetatud reeglid on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse kindlaks eelkõige kord, mille kohaselt eelarve koostatakse ja seda toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu täidetakse, ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(66)

Programmi „InvestEU“ suhtes kohaldatakse finantsmäärust. Selles sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid eelarveliste tagatiste kohta.

(67)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013, (19) nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (20) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (21) ja (EL) 2017/1939 (22) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis seonduvad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmise, avastamise, kõrvaldamise ja uurimisega, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmise ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamisega. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nii nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (23) ja esitada süüdistusi.

Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(68)

Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, (24) milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(69)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (25) on ülemeremaadel või -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi „InvestEU“ reeglitest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(70)

Selleks et täiendada käesoleva määruse vähem olulisi sätteid investeerimissuunistega ja näitajate tulemustabeliga, hõlbustada tulemusnäitajate kiiret ja paindlikku kohandamist ning kohandada eraldiste määra, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte eri poliitikaharude alla kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute jaoks investeerimissuuniste ning tulemustabeli koostamise kohta, käesoleva määruse III lisa muutmise kohta, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, ja eraldiste määra kohandamise kohta. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peaksid investeerimissuunised sisaldama asjakohaseid sätteid, et vältida põhjendamatut halduskoormust. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(71)

Rahastamis- ja investeerimistoimingud, mille rakenduspartner on allkirjastanud või sõlminud ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni vastavate tagatislepingute allkirjastamiseni, peaksid olema ELi tagatise jaoks rahastamiskõlblikud, tingimusel et sellised toimingud on märgitud tagatislepingus, läbivad poliitikavastavuse kontrolli või saavad Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 5 (Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta) (edaspidi „EIP põhikiri“) artiklis 19 sätestatud menetluse raames pooltarvamuse ning on mõlemal juhul investeeringute komitee poolt heaks kiidetud.

(72)

Eelarveressursside kasutamise optimeerimiseks peaks olema võimalik kombineerida mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 alusel loodud asjaomaseid rahastamisvahendite portfelle ja määruse (EL) 2015/1017 kohast ELi tagatist käesoleva määruse alusel antava ELi tagatisega. Sellise kombineerimisega loodav suurem riskivõtmisvõime peaks suurendama InvestEU tagatise tõhusust käesoleva määruse alusel ja võimaldama lõplikke vahendite saajaid rohkem toetada. Kombineerimise kord tuleks kindlaks määrata komisjoni ja EIP või EIFi vahelises tagatislepingus. Kombineerimise tingimused peaksid olema kooskõlas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga (26).

(73)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt lahendada liiduüleseid ja liikmesriikide spetsiifilisi turutõrkeid ja mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning liiduülese testimise ettenägemine innovatiivsete finantstoodete ning nende toodete levitamise süsteemide puhul, mis on mõeldud uute või keerukate turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(74)

Selleks et tagada toetuse järjepidevus asjaomases poliitikavaldkonnas ja võimaldada programmi rakendamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,