25.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 104/1

NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2021/514,

22. märts 2021,

millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 113 ja 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et võtta arvesse liidu uusi algatusi maksustamise läbipaistvuse valdkonnas, on nõukogu direktiivi 2011/16/EL (3) viimaste aastate jooksul korduvalt muudetud. Nende muudatustega nähti ette peamiselt aruandekohustused, aga ka teabe edastamine teistele liikmesriikidele seoses finantskontode, piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete, riikidepõhiste aruannete ja aruantavate piiriüleste skeemidega. Nende muudatustega laiendati seega automaatse teabevahetuse ulatust. Liikmesriikide maksuhaldurite käsutuses on nüüd rohkem koostöövahendeid, et avastada ja tõkestada maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vorme.

(2)

Viimastel aastatel on komisjon teinud järelevalvet direktiivi 2011/16/EL kohaldamise üle ja viis 2019. aastal lõpule selle direktiivi hindamise. Kuigi automaatse teabevahetuse valdkonnas on tehtud märkimisväärseid edusamme, on teabevahetuse ja halduskoostöö eri vorme käsitlevaid sätteid siiski vaja täiustada.

(3)

Direktiivi 2011/16/EL artikli 5 kohaselt peab taotluse saanud asutus edastama taotluse esitanud asutusele kogu teabe, mis on tema valduses või mida ta saab haldusuurimise käigus ning mis on eeldatavalt asjakohane liikmesriikide kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid makse käsitlevate riigisiseste õigusnormide kohaldamiseks ja täitmise tagamiseks. Selleks et tagada teabevahetuse tõhusus ja hoida ära taotluste põhjendamatut tagasilükkamist ning tagada õiguskindlus nii maksuhalduritele kui ka maksumaksjatele, tuleks rahvusvaheliselt kokkulepitud eeldatava asjakohasuse standard selgelt piiritleda ja kodifitseerida.

(4)

Mõnikord on vaja tegeleda teabetaotlustega, mis puudutavad maksumaksjate rühmi, mille liikmeid ei ole võimalik individuaalselt kindlaks teha, ning taotletud teabe eeldatavat asjakohasust saab pigem kirjeldada ainult ühiste tunnuste alusel. Seetõttu peaksid maksuhaldurid saama jätkata teabe saamiseks grupitaotluste esitamist selge õigusraamistiku alusel.

(5)

On oluline, et liikmesriigid vahetaksid teavet, mis on seotud intellektuaalomandist saadud tuluga, kuna alusvara väga liikuva laadi tõttu on selles majandusvaldkonnas olemas kasumi ümberpaigutamise oht. Seetõttu tuleks litsentsitasud, nagu need on määratletud nõukogu direktiivi 2003/49/EÜ (4) artikli 2 punktis b, lisada tulude kategooriatesse, mille suhtes kohaldatakse kohustuslikku automaatset teabevahetust, et tõhustada maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastast võitlust. Liikmesriigid peaksid tegema kõik võimalikud ja mõistlikud jõupingutused, et kohustusliku automaatse teabevahetuse alla kuuluvate tulu ja kapitali kategooriate edastamisel edastataks ka residentsuse liikmesriigis antud maksukohustuslasena registreerimise number.

(6)

Majanduse digitaliseerimine on viimastel aastatel kiiresti suurenenud. See on põhjustanud üha rohkem keerukaid olukordi, mis on seotud maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimisega. Platvormihaldurite kaudu pakutavate teenuste piiriülene mõõde on loonud keerulise keskkonna, kus maksunormide täitmise ja maksukuulekuse tagamine võib osutuda keeruliseks. Maksukuulekus on puudulik ja deklareerimata tulu väärtus on märkimisväärne. Liikmesriikide maksuhalduritel ei ole küllaldaselt teavet, et õigesti hinnata ja kontrollida oma riigis digiplatvormide vahendusel toimunud äritegevusest saadud brutotulu. See on eriti problemaatiline juhul, kui tulu või maksustatav summa liigub teises jurisdiktsioonis asutatud digiplatvormide kaudu.

(7)

Maksuhaldurid küsivad sageli platvormihalduritelt teavet. See põhjustab platvormihalduritele märkimisväärseid haldus- ja nõuete täitmisega seotud kulusid. Samal ajal on mõned liikmesriigid kehtestanud ühepoolse aruandluskohustuse, mis tekitab platvormihalduritele täiendava halduskoormuse, kuna nad peavad järgima paljusid riiklikke aruandlusstandardeid. Seetõttu on oluline, et kogu siseturul kehtiks standardne aruandlusnõue.

(8)

Võttes arvesse, et suurem osa digiplatvormidel tegutsevate müüjate tulust või maksustatavatest summadest liigub piiriüleselt, annaks asjaomase tegevusega seotud teabe esitamine veelgi positiivsemaid tulemusi, kui see teave edastataks ka liikmesriikidele, kellel on pädevus teenitud tulu maksustada. Automaatne teabevahetus maksuhaldurite vahel on eriti oluline, et nad saaksid vajalikku teavet, mis võimaldab neil õigesti määrata tasumisele kuuluva tulumaksu ja käibemaksu.

(9)

Siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks peaksid aruandlusreeglid olema tõhusad ja lihtsad. Tunnistades raskusi selliste maksustatavate sündmuste tuvastamisel, mis toimuvad digiplatvormide kaudu vahendatava äritegevuse käigus, ning võttes ka arvesse täiendavat töökoormust, mis maksuhalduritele sellisel juhul tekiks, on vaja platvormihalduritele kehtestada aruandluskohustus. Platvormihalduritel on paremad võimalused koguda ja kontrollida vajalikku teavet kõigi müüjate kohta, kes konkreetsel digiplatvormil tegutsevad ja seda kasutavad.

(10)	Aruandluskohustus peaks hõlmama nii piiriülest kui ka riigisisest tegevust, et tagada aruandlusreeglite tõhusus, siseturu nõuetekohane toimimine, võrdsed võimalused ja mittediskrimineerimise põhimõtte järgimine. Lisaks vähendaks selline aruandlusreeglite kohaldamine digiplatvormide halduskoormust.

(11)	Arvestades, et digiplatvorme kasutavad äritegevuses laialdaselt nii üksikisikud kui ka üksused, on väga oluline tagada, et aruandluskohustus kohalduks müüja õiguslikust olemusest sõltumata. Sellegipoolest tuleks näha ette erand valitsusasutustele, kelle suhtes aruandluskohustust ei kohaldata.

(12)	Sellise tegevusega teenitud tulust teatamine peaks andma maksuhalduritele põhjaliku teabe, mida on vaja tasumisele kuuluva tulumaksu õigeks määramiseks.

(13)	Lihtsustamise ja nõuete täitmisega seotud kulude vähendamise huvides oleks mõistlik nõuda, et platvormihaldurid esitaksid andmed tulu kohta, mida müüjad on teeninud digiplatvormi kasutamisel, ainult ühes liikmesriigis.

(14)

Võttes arvesse digiplatvormide olemust ja paindlikkust, peaks aruandluskohustus laienema ka nendele platvormihalduritele, kes tegelevad liidus äritegevusega, kuid ei ole liikmesriigi residendid maksustamise mõttes, ei ole liikmesriigis asutatud või neid ei juhita liikmesriigis või neil ei ole liikmesriigis püsivat tegevuskohta (edaspidi „välismaised platvormihaldurid“). See tagaks kõikidele digiplatvormidele võrdsed võimalused ja hoiaks ära ebaausa konkurentsi. Selle eesmärgi saavutamise hõlbustamiseks tuleks nõuda, et välismaised platvormihaldurid peaksid siseturul tegutsemiseks end registreerima ja aruandeid esitama ainult ühes liikmesriigis. Pärast välisriigi platvormihalduri registreeringu tühistamist peaksid liikmesriigid tagama, et selliselt välismaiselt platvormihaldurilt nõutakse liidus uuesti registreerimise korral asjaomasele liikmesriigile asjakohaste tagatiste, näiteks tõendavate dokumentide või finantstagatiste esitamist.

(15)

On asjakohane kehtestada meetmed, mille kohaselt vähendataks välismaiste platvormihaldurite ja liikmesriikide maksuhaldurite halduskoormust juhul, kui on olemas piisav kord, millega tagatakse liiduvälise jurisdiktsiooni ja liikmesriigi vahel samaväärse teabe vahetamine. Sellistel juhtudel oleks asjakohane vabastada liiduvälises jurisdiktsioonis teabe esitanud platvormihaldurid kohustusest esitada teave liikmesriigis, kui liikmesriigi saadud teave on seotud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva tegevusega ja kui teave on samaväärne käesoleva direktiivi kohaste aruandlusreeglite kohaselt nõutava teabega. Selle valdkonna halduskoostöö edendamiseks liiduväliste jurisdiktsioonidega ja tunnistades vajadust paindlikkuse järele liikmesriikide ja liiduväliste jurisdiktsioonide vaheliste kokkulepete üle peetavatel läbirääkimistel, peaks käesolev direktiiv võimaldama liiduvälise jurisdiktsiooni eritingimustele vastavatel platvormihalduritel esitada samaväärset teavet aruandlusega hõlmatud müüjate kohta üksnes liiduvälise jurisdiktsiooni maksuhaldurile, kes omakorda saadaks sellise teabe liikmesriikide maksuhalduritele. Asjakohasel juhul tuleks seda mehhanismi kasutada, et vältida samaväärse teabe mitmekordset esitamist ja edastamist.

(16)

Arvestades asjaolu, et kogu maailma maksuhaldurid seisavad silmitsi üha kasvava digiplatvormimajandusega seotud probleemidega, on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) välja töötanud platvormihaldurite aruandluse mudelreeglid seoses koostöö- ja juhutöömajanduses tegutsevate müüjatega (edaspidi „mudelreeglid“). Võttes arvesse digiplatvormide ja nendel aktiivselt tegutsevate müüjate piiriülese tegevuse ulatuslikkust, võib õigustatult eeldada, et liiduvälistel jurisdiktsioonidel on piisavad stiimulid järgida liidu eeskuju ning rakendada teabe kogumist ja vastastikust automaatset vahetamist aruandlusega hõlmatud müüjate kohta vastavalt mudelreeglitele. Kuigi mudelreeglite ja käesoleva direktiivi kohaldamisala ei kattu müüjate osas, kelle kohta tuleb teavet esitada, ja digiplatvormide osas, kes peavad teavet esitama, eeldatakse, et mudelreeglitega nähakse ette samaväärse teabe esitamine seoses asjaomaste tegevustega, mis jäävad nii käesoleva direktiivi kui ka mudelreeglite kohaldamisalasse, mida võib veelgi laiendada, et hõlmata muid asjakohaseid tegevusi.

(17)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (5). Täpsemalt peaks komisjon rakendusaktidega kindlaks määrama, kas teave, mida on vaja vahetada vastavalt liikmesriigi ja liiduvälise jurisdiktsiooni pädevate asutuste vahelisele kokkuleppele, on samaväärne käesolevas direktiivis sätestatuga. Arvestades, et maksustamisalast halduskoostööd käsitlevate kokkulepete sõlmimine liiduväliste jurisdiktsioonidega jääb liikmesriikide pädevusse, võib komisjoni tegevuse käivitada ka liikmesriigi taotluse korral. Kõnealune haldusmenetlus peaks käesoleva direktiivi kohaldamisala ja tingimusi muutmata tagama õiguskindluse seoses sellega, et käesolevast direktiivist tulenevad kohustused ja kõik sellised teabevahetust käsitlevad kokkulepped, mis liikmesriikidel võivad olla liiduväliste jurisdiktsioonidega, on omavahel vastavuses. Selleks on vaja, et samaväärsuse saaks kindlaks määrata liikmesriigi taotluse korral ka enne sellise kokkuleppe kavandatavat sõlmimist. Kui sellise teabe vahetamine põhineb mitmepoolsel kokkuleppel, tuleks otsus teha kogu sellise kokkuleppega hõlmatud asjakohase raamistiku kohta. Asjakohasel juhul peaks olema võimalik teha otsus kahepoolse kokkuleppe või ühe liiduvälise jurisdiktsiooniga toimuva teabevahetuse samaväärsuse kohta.

(18)

Maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise ärahoidmiseks on asjakohane, et äritegevust puudutav aruandlus hõlmaks kinnisvara rendileandmist või üürimist, isiklikke teenuseid, kaupade müüki ja mis tahes liiki transpordivahendi rendileandmist. Aruandluskohustust ei peaks kohaldama platvormihalduri töötajana tegutseva müüja tegevuse suhtes.

(19)

Kinnisvara rendileandmise või üürimisega tegelevate müüjate (nt hotelliketid või reisikorraldajad) nõuete täitmisega seotud tarbetute kulude vähendamiseks tuleks kehtestada kinnistusüksuse rendikordade künnis, mille ületamisel aruandluskohustust ei kohaldata. Et vältida aruandluskohustusest kõrvalehoidmise ohtu digiplatvormidel ühe müüjana tegutsevate vahendajate puhul, kes haldavad samal ajal suurt hulka kinnisomandeid, tuleks aga kehtestada asjakohased kaitsemeetmed.

(20)

Maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise ennetamise eesmärgi saavutamise võiks tagada nii, et platvormihaldurid peavad teatama digiplatvormide kaudu teenitud tulust varakult enne liikmesriikide maksuhaldurite iga-aastaste maksukontrollide tegemist. Liikmesriikide maksuhaldurite töö hõlbustamiseks tuleks esitatud teavet vahetada ühe kuu jooksul pärast aruande esitamist. Automaatse teabevahetuse lihtsustamiseks ja ressursside tõhusamaks kasutamiseks peaks teabevahetus toimuma elektrooniliselt olemasoleva, liidu loodud ühise teabevõrgu kaudu.

(21)

Kui välismaised platvormihaldurid esitavad liiduväliste jurisdiktsioonide vastavatele maksuhalduritele samaväärse teabe aruandlusega hõlmatud müüjate kohta, peaksid nende jurisdiktsioonide maksuhaldurid tagama hoolsusmeetmete ja aruandluskohustuse tõhusa täitmise. Vastasel juhul peaks välismaistel platvormihalduritel olema liidus registreerimise ja aruandmise kohustus ning liikmesriigid peaksid tagama selliste välismaiste platvormihaldurite registreerimis-, hoolsus- ja aruandluskohustuse täitmise. Seega peaksid liikmesriigid kehtestama karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste sätete rikkumise korral, ja võtma kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kuigi liikmesriikidele jääb karistuste valikul otsustusõigus, peaksid kehtestatud karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Arvestades, et digiplatvormidel on sageli lai geograafiline ulatus, on asjakohane, et liikmesriigid üritaksid tegutseda koordineeritult, kui nad püüavad tagada liiduvälistes jurisdiktsioonides tegutsevate digiplatvormide suhtes kohaldatavate registreerimis- ja aruandlusnõuete täitmist, mille hulka kuulub viimase abinõuna digiplatvormil liidus tegutsemise takistamine. Komisjon peaks oma pädevuse piires hõlbustama selliste liikmesriikide meetmete koordineerimist, võttes arvesse mis tahes tulevasi digiplatvorme käsitlevaid ühiseid meetmeid ning liikmesriikidele kättesaadavate võimalike meetmete erinevusi.

(22)

On vaja tugevdada direktiivi 2011/16/EL sätteid, mis puudutavad ühe liikmesriigi ametnike viibimist teise liikmesriigi territooriumil ja kahe või enama liikmesriigi üheaegset kontrolli, et tagada nende sätete tõhus kohaldamine. Seetõttu peaks taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus vastama teise liikmesriigi ametnike kohaloleku taotlustele kindlaksmääratud aja jooksul. Kui ühe liikmesriigi ametnikud viibivad teise liikmesriigi territooriumil haldusuurimise juures või osalevad selles uurimises elektrooniliste sidevahendite abil, peaksid nad üksikisikuid otse küsitledes ja dokumentidega tutvudes järgima taotluse saanud liikmesriigi kehtestatud menetluskorda.

(23)	Liikmesriik, kes kavatseb üheaegset kontrolli teha, peaks olema kohustatud teatama oma kavatsusest teistele asjaomastele liikmesriikidele. Tõhususe ja õiguskindluse huvides on asjakohane ette näha, et iga asjaomase liikmesriigi pädev asutus on kohustatud vastama kindlaksmääratud aja jooksul.

(24)

Mitmepoolsed kontrollid, mida tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2013 (6) loodud programmi „Fiscalis 2020“ abil, on näidanud kasu, mida on võimalik saada, kui koordineeritult kontrollitakse ühte või mitut maksumaksjat, kes pakuvad ühist või täiendavat huvi kahe või enama liikmesriigi pädevale asutusele. Selliseid ühismeetmeid võetakse praegu ainult selliste kehtivate sätete kombineeritud kohaldamise alusel, mis käsitlevad ühe liikmesriigi ametnike viibimist teiste liikmesriikide territooriumil ja üheaegseid kontrolle. Paljudel juhtudel on see tava siiski näidanud, et õiguskindluse tagamiseks on vaja teha edasisi täiustusi.

(25)

Seepärast on asjakohane täiendada direktiivi 2011/16/EL mitme sättega, mis selgitavad täiendavalt raamistikku ja peamisi põhimõtteid, mida tuleks kohaldada, kui liikmesriikide pädevad asutused otsustavad kasutada ühisauditit. Ühisauditid peaksid olema liikmesriikidevahelises maksustamisalases halduskoostöös kasutatav lisavahend, mis täiendaks olemasolevat raamistikku, millega nähakse teise liikmesriigi ametnikele ette võimalus viibida haldusasutuste ametiruumides, osaleda haldusuurimistes ja üheaegsetes kontrollides. Ühisauditid oleksid haldusuurimised, mida viivad läbi kahe või enama liikmesriigi pädevad asutused ühiselt, ja oleksid seotud ühe või mitme isikuga, kes pakuvad nende liikmesriikide pädevatele asutustele ühist või täiendavat huvi. Ühisaudititel võib olla oluline roll siseturu paremale toimimisele kaasaaitamisel. Ühisauditid peaksid olema üles ehitatud nii, et need annaksid maksumaksjatele selgete menetlusnormide, sealhulgas topeltmaksustamise ohu vähendamise meetmete kaudu õiguskindluse.

(26)

Õiguskindluse tagamiseks peaksid direktiivi 2011/16/EL ühisauditeid käsitlevad sätted sisaldama ka selle vahendi muude üksikasjade peamisi aspekte, nagu ühisauditi taotlusele vastamise kindlaksmääratud aeg, ühisauditis osalevate ametnike õiguste ja kohustuste ulatus ning ühisauditi lõpparuande koostamiseni viiv protsess. Neid ühisauditeid käsitlevaid sätteid ei tohiks tõlgendada nii, et need mõjutavad liikmesriikides ühisauditi tulemusena või järelmeetmena riigisisese õiguse alusel toimuvaid menetlusi, näiteks maksusumma määramine või hindamine liikmesriigi maksuhalduri otsuse alusel, sellega seotud vaide- või maksukohustuse täitmise menetlus või maksumaksjatele nendest menetlustest tulenevad õiguskaitsevahendid. Õiguskindluse tagamiseks peaks ühisauditi lõpparuanne kajastama tulemusi, milles asjaomased pädevad asutused on kokku leppinud. Lisaks võivad asjaomased pädevad asutused samuti kokku leppida, et ühisauditi aruandes käsitletakse küsimusi, milles kokkuleppele ei jõutud. Ühisauditi lõpparuande vastastikku kokkulepitud järeldusi tuleks arvesse võtta asjakohastes aktides, mille osalevate liikmesriikide pädevad asutused annavad kõnealuse ühisauditi tulemusel.

(27)

Õiguskindluse tagamiseks on asjakohane ette näha, et ühisauditeid tuleks teha eelnevalt kokkulepitud ja kooskõlastatud viisil ning kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktide ja menetlusnõuetega, kus ühisaudit toimub. Selliste nõuete hulka võib kuuluda ka kohustus tagada, et need liikmesriigi ametnikud, kes osalesid teises liikmesriigis tehtud ühisauditis, võtavad vajaduse korral osa ka vaide-, läbivaatamis- või edasikaebemenetlusest selles liikmesriigis.

(28)

Ühisauditis osalevate ametnike õigused ja kohustused, kui nad osalevad muus liikmesriigis läbiviidavates tegevustes, tuleks kindlaks määrata kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega, kus ühisauditi tegevused toimuvad. Toimides selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt, kus ühisauditi tegevused toimuvad, ei tohiks teise liikmesriigi ametnikud siiski teostada volitusi, mis ületaksid neile nende liikmesriigi õigusnormidega antud volitusi.

(29)	Kuigi ühisauditeid käsitlevate sätete eesmärk on anda kasulik vahend maksustamisalaseks halduskoostööks, ei tohiks ühtki käesoleva direktiivi sätet tõlgendada liikmesriikide õigusalase koostöö normidega vastuolus olevana.

(30)

On oluline, et direktiivi 2011/16/EL alusel edastatavat teavet kasutataks põhimõtteliselt kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate maksude määramiseks, haldamiseks ja kogumiseks. Kuigi seni ei olnud see välistatud, tekitas ebaselge raamistik teabe kasutamisel ebakindlust. Sellest lähtudes ja võttes arvesse käibemaksu tähtsust siseturu toimimisel, on asjakohane selgitada, et liikmesriikide vahel edastatud teavet võib kasutada ka käibemaksu ja muude kaudsete maksude määramiseks, haldamiseks ja kogumiseks.

(31)

Liikmesriigid, kes edastavad maksustamise eesmärgil teavet teisele liikmesriigile, peaksid lubama seda teavet kasutada muul otstarbel, kui see on lubatud mõlema liikmesriigi riigisisese õigusega. Liikmesriik võib seda teha kas lubades erinevat kasutust pärast teise liikmesriigi kohustuslikku taotlust või edastades kõigile liikmesriikidele lubatud muude kasutusotstarvete loetelu.

(32)

Et aidata käesoleva direktiivi kohases teabevahetuses osalevaid maksuhaldureid, peaksid liikmesriigid komisjoni abiga koostama praktilise korra, sealhulgas vajaduse korral kaasvastutava töötleja lepingu, volitatud töötleja – vastutava töötleja lepingu või asjakohased näidislepingud. Ainult komisjoni turvalisuse akrediteerimise asutuse poolt nõuetekohaselt akrediteeritud isikutel võib olla juurdepääs direktiivi 2011/16/EL kohasele teabele, mis on edastatud elektrooniliselt ühise teabevõrgu kaudu, ning üksnes sel määral, mil see on vajalik maksustamisalase halduskoostöö keskregistri ja ühise teabevõrgu hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks. Komisjon vastutab ka maksustamisalase halduskoostöö keskregistri ja ühise teabevõrgu turvalisuse tagamise eest.

(33)

Selleks et hoida ära andmetega seotud rikkumisi ja piirata võimalikku kahju, on äärmiselt oluline parandada kõigi nende andmete turvalisust, mida vahetatakse liikmesriikide pädevate asutuste vahel direktiivi 2011/16/EL raames. Seepärast on asjakohane täiendada kõnealust direktiivi menetlusnormidega, mida liikmesriigid ja komisjon peavad järgima andmetega seotud rikkumise korral liikmesriigis ning juhul, kui rikkumine on seotud ühise teabevõrguga. Võttes arvesse võimalike rikkumistega seotud andmete tundlikku laadi, oleks asjakohane näha ette sellised meetmed, nagu teabevahetuse peatamise taotlemine liikmesriigi või liikmesriikidega, kus rikkumine toimus, või ühe või mitme liikmesriigi puhul ühisele teabevõrgule juurdepääsu peatamine kuni rikkumise kõrvaldamiseni. Võttes arvesse andmevahetusega seotud protsesside tehnilist laadi, peaksid liikmesriigid komisjoni abiga leppima kokku vajalikus praktilises korras, et rakendada menetlusi, mida tuleb järgida andmetega seotud rikkumise korral, ja meetmeid, mida tuleb võtta andmetega seotud edasiste rikkumiste ärahoidmiseks.

(34)

Selleks et tagada direktiivi 2011/16/EL ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige seoses automaatse teabevahetusega pädevate asutuste vahel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu piiratud arvu elementidega tüüpvorm, sealhulgas keeleline korraldus. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(35)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (7) artikli 42 kohaselt konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

(36)

Direktiivi 2011/16/EL raames toimuv isikuandmete töötlemine peaks olema jätkuvalt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (8) ja määrusega (EL) 2018/1725. Andmete töötlemine on direktiivis 2011/16/EL sätestatud üksnes üldise avaliku huvi teenimise eesmärgil, nimelt maksustamise ning maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu võitlemise, maksutulude kaitsmise ja õiglase maksustamise edendamise valdkonnas, mis suurendavad sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku kaasamise võimalusi liikmesriikides. Seepärast tuleks direktiivis 2011/16/EL ajakohastada viiteid asjakohasele liidu andmekaitsealasele õigusele ja laiendada neid käesolevas direktiivis sätestatud normidele. See on eriti oluline selleks, et tagada vastutavatele töötlejatele ja volitatud töötlejatele õiguskindlus määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 tähenduses, tagades samal ajal andmesubjektide õiguste kaitse.

(37)	Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eriti Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva direktiiviga igakülgselt tagada õigus isikuandmete kaitsele ja ettevõtlusvabadus.

(38)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki tagada liikmesriikidevaheline tõhus halduskoostöö siseturu nõuetekohase toimimisega kooskõlas olevatel tingimustel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest käesoleva direktiivi eesmärk parandada maksuhaldurite vahelist koostööd nõuab ühtseid norme, mis on tõhusad piiriülestes olukordades, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)	Direktiivi 2011/16/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2011/16/EL muudetakse järgmiselt.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

punkti 9 esimese lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

artikli 8 lõike 1 ning artiklite 8a–8ac kohaldamisel eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine eelnevalt kindlaksmääratud korrapäraste ajavahemike tagant teisele liikmesriigile ilma eelneva taotluseta. Artikli 8 lõike 1 kohaldamisel on viide kättesaadavale teabele seotud teavet edastava liikmesriigi maksutoimikus oleva teabega, mis on kättesaadav kooskõlas kõnealuses liikmesriigis teabe kogumist ja töötlemist käsitlevate menetlustega;“;

punkti 9 esimese lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	kõikide käesoleva direktiivi sätete, välja arvatud artikli 8 lõiked 1 ja 3a ning artiklid 8a–8ac, kohaldamisel käesoleva punkti esimese lõigu alapunktides a ja b sätestatud eelnevalt määratletud teabe korrapärane edastamine.“;

punkti 9 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Artikli 8 lõigete 3a ja 7a, artikli 21 lõike 2 ja IV lisa kontekstis on kõigil mõistetel I lisas esitatud vastava määratluse kohane tähendus. Artikli 25 lõigete 3 ja 4 kontekstis on kõigil mõistetel I või V lisas esitatud vastava määratluse kohane tähendus. Artikli 8aa ja III lisa kontekstis on mõistetel III lisas esitatud vastava määratluse kohane tähendus. Artikli 8ac ja V lisa kontekstis on mõistetel V lisas esitatud vastava määratluse kohane tähendus.“;

lisatakse järgmised punktid:

„26)	„ühisaudit“ – haldusuurimine, mille viivad ühiselt läbi kahe või enama liikmesriigi pädevad asutused ja mis on seotud ühe või mitme isikuga, kes pakuvad ühist või täiendavat huvi nende liikmesriikide pädevatele asutustele;

27)

„andmetega seotud rikkumine“ – turvarikkumine, kus tahtliku ebaseadusliku tegevuse, hooletuse või õnnetuse tagajärjel põhjustatakse teabe, sealhulgas, kuid mitte ainult, edastatud, salvestatud või muul viisil töödeldud isikuandmete hävitamine, kaotsiminek, muutmine või neile loata või volitamata juurdepääsu saamine, nende avalikustamine või kasutamine. Andmetega seotud rikkumine võib puudutada andmete konfidentsiaalsust, kättesaadavust ja terviklust.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

Eeldatav asjakohasus

1. Artiklis 5 osutatud taotluse puhul on taotletav teave eeldatavalt asjakohane, kui taotluse esitanud asutus leiab taotluse esitamise ajal, et riigisisese õiguse kohaselt on mõistlik võimalus, et taotletav teave on asjakohane ühe või mitme maksumaksja maksuasjades, olenemata sellest, kas nende isik on tuvastatud nimeliselt või muul viisil, ning on kontrolli seisukohast põhjendatud.

2. Taotletava teabe eeldatava asjakohasuse tõendamiseks esitab taotluse esitanud asutus taotluse saanud asutusele vähemalt järgmise teabe:

a)	maksustamise eesmärk, mille jaoks teavet taotletakse, ja

b)	riigisisese õiguse kohaldamiseks või täitmise tagamiseks vajaliku teabe kirjeldus.

3. Kui artiklis 5 osutatud taotlus on seotud maksumaksjate rühmaga, mille liikmeid ei ole võimalik individuaalselt kindlaks teha, esitab taotluse esitanud asutus taotluse saanud asutusele vähemalt järgmise teabe:

a)	rühma üksikasjalik kirjeldus;

b)	selgitus kohaldatava õiguse ja nende asjaolude kohta, mille alusel on põhjust arvata, et rühma kuuluvad maksumaksjad ei ole kohaldatavat õigust järginud;

c)	selgitus selle kohta, kuidas taotletud teave aitaks kindlaks teha, kas rühma kuuluvad maksumaksjad on kohaldatavat õigust järginud, ja

d)	asjakohasel juhul faktid ja asjaolud sellise kolmanda isiku seotuse kohta, kes aitas aktiivselt kaasa rühma kuuluvate maksumaksjate võimalikule kohaldatava õiguse mittejärgimisele.“

3)	Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Artiklis 5 osutatud taotlus võib sisaldada põhjendatud taotlust viia läbi haldusuurimine. Kui taotluse saanud asutuse arvates ei ole haldusuurimist vaja, teatab ta taotluse esitanud asutusele viivitamata selle põhjused.“

Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Taotluse saanud asutus esitab artiklis 5 osutatud teabe võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu möödumisel taotluse kättesaamise kuupäevast. Kui aga taotluse saanud asutus ei suuda vastata taotlusele asjaomase tähtaja jooksul, teavitab ta viivitamata ja igal juhul kolme kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist taotluse esitanud asutust põhjustest, miks tal ei ole võimalik vastata, ja teatab kuupäeva, millal ta eeldatavalt saab taotlusele vastata. Tähtaeg ei tohi olla pikem kui kuus kuud alates taotluse kättesaamise kuupäevast.

Kui kõnealune teave on juba taotluse saanud asutuse valduses, tuleb teave edastada kahe kuu jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast.“

5)	Artikli 7 lõige 5 jäetakse välja.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Iga liikmesriigi pädev asutus edastab automaatse teabevahetuse teel iga teise liikmesriigi pädevale asutusele kogu kättesaadava teabe seoses kõnealuse teise liikmesriigi residentidega järgmiste konkreetsete tulu ja kapitali kategooriate kohta, nagu neid mõistetakse teavet edastava liikmesriigi siseriiklike õigusnormide alusel:

a)	hüvitised töötajatele;

b)	juhtide tasud;

c)	elukindlustustooted, mis ei ole hõlmatud muude teabevahetust käsitlevate liidu õigusaktidega ja muude sarnaste meetmetega;

d)	pensionid;

e)	kinnisomand ja kinnisvaratulu;

f)	litsentsitasud.

1. jaanuaril 2024 või pärast seda algavate maksustamisperioodide puhul püüavad liikmesriigid lisada esimeses lõigus osutatud teabe edastamisel ka residentsuse liikmesriigis antud maksukohustuslasena registreerimise numbri.

Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal vähemalt kaks esimeses lõigus loetletud tulu ja kapitali kategooriat, millega seoses nad edastavad teavet teise liikmesriigi residentide kohta.

2. Enne 1. jaanuari 2024 teatavad liikmesriigid komisjonile vähemalt neli lõike 1 esimeses lõigus loetletud kategooriat, millega seoses edastab iga liikmesriigi pädev asutus automaatse teabevahetuse teel teise liikmesriigi pädevale asutusele teavet kõnealuse teise liikmesriigi residentide kohta. See teave hõlmab maksustamisperioode, mis algavad 1. jaanuaril 2025 või hiljem.“;

b)	lõike 3 teine lõik jäetakse välja.

Artiklit 8a muudetakse järgmiselt:

lõike 5 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

lõike 1 kohaselt vahetatava teabe puhul – viivitamata pärast piiriüleste eelotsuste või siirdehinna eelkokkulepete tegemist, muutmist või uuendamist ning hiljemalt kolme kuu möödumisel selle poolaasta lõppemisest, mille jooksul piiriülesed eelotsused või siirdehinna eelkokkulepped tehti, neid muudeti või uuendati;“;

lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

piiriülese eelotsuse või siirdehinna eelkokkuleppe sisu kokkuvõte, sealhulgas asjakohase äritegevuse või tehingu või tehingute kogumi kirjeldus ja muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski, ja ilma et see põhjustaks äri-, tööstus- või ametisaladuse või ärivõtte või sellise teabe avalikustamist, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8ac

Platvormihaldurite esitatud teabe kohustusliku automaatse vahetamise ulatus ja tingimused

1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et nõuda aruandvatelt platvormihalduritelt V lisa II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmete ja aruandlusnõuete täitmist. Iga liikmesriik tagab selliste meetmete tõhusa rakendamise ja järgimise ka kooskõlas V lisa IV jaoga.

2. V lisa II ja III jaos sätestatud kohaldatavate hoolsusmeetmete ja aruandlusnõuete kohaselt edastab iga sellise liikmesriigi, kus toimus lõike 1 kohane aruandlus, pädev asutus lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul automaatse teabevahetuse teel selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille resident on aruandlusega hõlmatud müüja vastavalt V lisa II jao D jaotisele, ja kui aruandlusega hõlmatud müüja osutab kinnisvara rendileandmise või üürimise teenuseid, siis igal juhul selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus kinnisvara asub, iga aruandlusega hõlmatud müüja kohta järgmise teabe:

aruandva platvormihalduri nimi, registrijärgne asukoht, maksukohustuslasena registreerimise number ja asjakohasel juhul individuaalne registreerimisnumber, mis on aruandvale platvormihaldurile antud vastavalt lõike 4 esimesele lõigule, ning nende platvormide ärinimed, mille kohta aruandev platvormihaldur aruande esitab;

b)	füüsilisest isikust aruandlusega hõlmatud müüja ees- ja perekonnanimi ja üksusest aruandlusega hõlmatud müüja juriidiline nimi;

c)	peamine aadress;

d)	aruandlusega hõlmatud müüja maksukohustuslasena registreerimise number, sealhulgas iga väljastav liikmesriik, või maksukohustuslasena registreerimise numbri puudumise korral füüsilisest isikust aruandlusega hõlmatud müüja sünnikoht;

e)	üksusest aruandlusega hõlmatud müüja ettevõtte registreerimisnumber;

f)	aruandlusega hõlmatud müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;

g)	füüsilisest isikust aruandlusega hõlmatud müüja sünnikuupäev;

selle finantskonto tunnuskood, millele tasu kantakse või mida krediteeritakse, kui see teave on aruandvale platvormihaldurile kättesaadav ja kui selle liikmesriigi pädev asutus, mille resident on aruandlusega hõlmatud müüja V lisa II jao D jaotise tähenduses, ei ole teatanud kõigi teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, et ta ei kavatse finantskonto tunnuskoodi sel eesmärgil kasutada;

kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis lisaks finantskonto tunnuskoodile ka selle finantskonto omaniku nimi, millele tasu kantakse või mida krediteeritakse, kui see teave on aruandvale platvormihaldurile kättesaadav, ning muud finantsalased tuvastamisandmed, mis on aruandvale platvormihaldurile kõnealuse konto omaniku kohta teada;

j)	iga liikmesriik, mille resident on aruandlusega hõlmatud müüja vastavalt V lisa II jao D jaotisele;

k)	aruandlusperioodi igas kvartalis makstud või krediteeritud kogutasu ja nende asjaomaste tegevuste arv, mille eest seda maksti või krediteeriti;

l)	kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille aruandev platvormihaldur aruandlusperioodi igas kvartalis kinni pidas või sisse nõudis.

Kui aruandlusega hõlmatud müüja osutab kinnisvara rendileandmise või üürimise teenuseid, edastatakse järgmine lisateave:

a)	iga sellise kinnistusüksuse aadress, mis on kindlaks tehtud V lisa II jao E jaotises sätestatud korras, ja vastav kinnistusraamatu number või samaväärne number vastavalt selle liikmesriigi riigisisesele õigusele, kus see asub, kui see on teada;

b)	aruandlusperioodi igas kvartalis makstud või krediteeritud tasude kogusumma ja iga kinnistusüksusega seotud asjaomaste tegevuste arv;

c)	kui see on teada, siis iga kinnistusüksuse kohta nende päevade arv, mil see aruandlusperioodil rendile anti või üüriti, ja iga kinnistusüksuse liik.

3. Käesoleva artikli lõike 2 kohane teabe edastamine toimub artikli 20 lõikes 4 osutatud elektroonilist tüüpvormi kasutades kahe kuu jooksul pärast selle aruandlusperioodi lõppu, millega on seotud aruandva platvormihalduri aruandlusnõue. Esmakordselt edastatakse teavet aruandlusperioodide kohta alates 1. jaanuarist 2023.

4. Käesoleva artikli lõike 1 kohaste aruandlusnõuete täitmise tagamiseks kehtestab iga liikmesriik vajalikud normid, et nõuda V lisa I jao A jaotise punkti 4 alapunkti b tähenduses aruandvalt platvormihaldurilt, et ta end liidus registreeriks. Registreerimisliikmesriigi pädev asutus annab sellisele aruandvale platvormihaldurile individuaalse identifitseerimisnumbri.

Liikmesriigid sätestavad normid, mille kohaselt aruandev platvormihaldur võib otsustada end registreerida ühe liikmesriigi pädevas asutuses kooskõlas V lisa IV jao F jaotise sätetega. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega nõutakse, et V lisa I jao A jaotise punkti 4 alapunkti b tähenduses aruandvalt platvormihaldurilt, kelle registreering on tühistatud vastavalt V lisa IV jao F jaotise punktile 7, lubatakse end uuesti registreerida tingimusel, et ta esitab asjaomase liikmesriigi asutustele asjakohased tagatised selle kohta, et ta on võtnud kohustuse järgida liidus aruandlusnõudeid, sealhulgas täita kõik täitmata jäänud aruandlusnõuded.

Komisjon kehtestab rakendusaktidega aruandvate platvormihaldurite registreerimiseks ja tuvastamiseks vajaliku praktilise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.

5. Kui platvormihaldurit käsitatakse vabastatud platvormihaldurina, teavitab sellest liikmesriigi pädev asutus, kus toimus V lisa I jao A jaotise punkti 3 kohane tõendamine, ja kõigist hilisematest muudatustest kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

6. Komisjon loob 31. detsembriks 2022 keskregistri, kuhu kantakse käesoleva artikli lõike 5 ja V lisa IV jao F jaotise punkti 2 kohaselt edastatav teave. Keskregister on kättesaadav kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele.

7. Komisjon määrab rakendusaktidega liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel kindlaks, kas teave, mida tuleb asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste ja liiduvälise jurisdiktsiooni vahelise kokkuleppe kohaselt automaatselt vahetada, on V lisa I jao A jaotise punkti 7 tähenduses samaväärne V lisa III jao B jaotises sätestatuga. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Esimeses lõigus osutatud meedet taotlev liikmesriik saadab komisjonile põhjendatud taotluse.

Kui komisjon leiab, et tal pole taotluse hindamiseks kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest asjaomase liikmesriigiga ühendust ning täpsustab, millist lisateavet on vaja. Kui komisjon on saanud kogu teabe, teavitab ta sellest ühe kuu jooksul taotlevat liikmesriiki ning edastab asjakohase teabe artikli 26 lõikes 2 osutatud komiteele.

Omal algatusel tegutsedes võtab komisjon esimeses lõigus osutatud rakendusakti vastu alles pärast seda, kui liikmesriik on sõlminud liiduvälise jurisdiktsiooniga pädevate asutuste kokkuleppe, milles nõutakse automaatset teabevahetust müüjate kohta, kes saavad tulu platvormide vahendusel toimuvast tegevusest.

Selle kindlaks määramisel, kas teave on asjaomase tegevuse puhul esimese lõigu tähenduses samaväärne, võtab komisjon igakülgselt arvesse, mil määral sellise teabe aluseks olev kord vastab V lisas sätestatud korrale, eelkõige seoses järgmisega:

i)	aruandva platvormihalduri, aruandlusega hõlmatud müüja, asjaomase tegevuse määratlused;

ii)	aruandlusega hõlmatud müüjate tuvastamiseks kohaldatavad meetmed;

iii)	aruandlusnõuded ning

iv)	normid ja haldusmenetlused, mis tuleb liiduvälistes jurisdiktsioonides kehtestada, et tagada kõnealuses korras sätestatud hoolsusmeetmete ja aruandlusnõuete tõhus rakendamine ja täitmine.

Sama menetlust kohaldatakse, et teha kindlaks, et teave ei ole enam samaväärne.“

Artiklit 8b muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal statistika artikli 8 lõigete 1 ja 3a ning artiklite 8aa ja 8ac alusel toimunud automaatse teabevahetuse mahu kohta ja teabe toimunud teabevahetusega seotud haldus- ja muu asjakohase kulu ja kasu kohta ning kõik võimalikud muudatused nii maksuhaldurite kui ka kolmandate isikute jaoks.“;

b)	lõige 2 jäetakse välja.

10)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigi pädev asutus võib artikli 1 lõikes 1 osutatud teabe vahetamiseks taotleda teise liikmesriigi pädevalt asutuselt, et esimesena nimetatud pädeva asutuse volitatud ametnikud võivad viimati nimetatud pädeva asutuse kehtestatud menetluskorra alusel:

a)	viibida ametiruumides, kus taotluse saanud liikmesriigi haldusasutused täidavad oma ülesandeid;

b)	olla kohal taotluse saanud liikmesriigi territooriumil läbiviidava haldusuurimise ajal;

osaleda taotluse saanud liikmesriigi haldusuurimistes, kasutades vajaduse korral elektroonilisi sidevahendeid.

Taotluse saanud asutus vastab esimese lõigu kohasele taotlusele 60 päeva jooksul taotluse saamisest, et kinnitada oma nõusolekut või edastada taotluse esitanud asutusele oma põhjendatud keeldumine.

Kui taotletud teave sisaldub dokumentides, millele taotluse saanud asutuse ametnikel on juurdepääs, esitatakse taotluse esitanud asutuse ametnikele nende koopiad.“;

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui taotluse esitanud asutuse ametnikud viibivad haldusuurimise juures või osalevad haldusuurimises elektrooniliste sidevahendite abil, võivad nad füüsilisi isikuid otse küsitleda ja dokumentidega tutvuda vastavalt taotluse saanud liikmesriigi kehtestatud menetluskorrale.“

11)	Artikli 12 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Iga asjaomase liikmesriigi pädev asutus otsustab, kas ta soovib üheaegses kontrollis osaleda. Ta kinnitab üheaegse kontrolli ettepaneku teinud asutusele oma nõusolekut või edastab põhjendatud keeldumise 60 päeva jooksul ettepaneku saamisest.“

12)

Lisatakse järgmine jagu:

„IIa JAGU

ÜHISAUDITID

Artikkel 12a

Ühisauditid

1. Ühe või mitme liikmesriigi pädev asutus võib taotleda teise liikmesriigi (või teiste liikmesriikide) pädevalt asutuselt ühisauditi läbiviimist. Taotluse saanud pädevad asutused vastavad ühisauditi taotlusele 60 päeva jooksul taotluse saamisest. Taotluse saanud pädevad asutused võivad liikmesriigi pädeva asutuse esitatud ühisauditi taotluse tagasi lükata põhjendatud juhtudel.

2. Ühisauditeid viivad läbi taotluse esitanud ja taotluse saanud liikmesriikide pädevad asutused eelnevalt kokkulepitud ja kooskõlastatud viisil, mis hõlmab ka keelelist korraldust, ning kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktide ja menetlusnõuetega, kus ühisauditi tegevused toimuvad. Igas liikmesriigis, kus ühisauditi tegevused toimuvad, määrab selle liikmesriigi pädev asutus esindaja, kes vastutab ühisauditi järelevalve ja koordineerimise eest selles liikmesriigis.

Ühisauditis osalevate liikmesriikide ametnike õigused ja kohustused teises liikmesriigis läbiviidavate tegevuste juures viibimisel määratakse kindlaks kooskõlas selle liikmesriigi õigusnormidega, kus asjaomased ühisauditi tegevused toimuvad. Toimides selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt, kus ühisauditi tegevused toimuvad, ei teosta teise liikmesriigi ametnikud õigusi, mis ületaksid neile nende liikmesriigi õigusnormidega antud volitusi.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võtab liikmesriik, kus ühisauditi tegevused toimuvad, vajalikud meetmed, et:

a)	lubada ühisauditi tegevustes osalevatel teiste liikmesriikide ametnikel küsitleda füüsilisi isikuid ja tutvuda dokumentidega koos selle liikmesriigi ametnikega, järgides selle liikmesriigi kehtestatud menetluskorda, kus ühisauditi tegevused toimuvad;

tagada, et nende ühisauditite tegevuste käigus kogutud tõendeid, sealhulgas nende lubatavust, saab hinnata samadel õiguslikel tingimustel kui asjaomases liikmesriigis läbi viidavate selliste auditite puhul, kus osalevad ainult selle liikmesriigi ametnikud, sealhulgas vaide-, läbivaatamis- või edasikaebemenetluse käigus, ning

c)	tagada, et isiku(te)l, kelle suhtes ühisaudit läbi viiakse või keda see mõjutab, on samad õigused ja kohustused kui auditi puhul, kus osalevad üksnes selle liikmesriigi ametnikud, sealhulgas vaide-, läbivaatamis- või edasikaebemenetluse käigus.

4. Kui kahe või enama liikmesriigi pädevad asutused viivad läbi ühisauditi, püüavad nad leppida kokku ühisauditi seisukohalt asjakohastes faktides ja asjaoludes ning jõuda ühisauditi tulemuste põhjal kokkuleppele auditeeritava(te) isiku(te) maksualases olukorras. Ühisauditi järeldused lisatakse lõpparuandesse. Küsimusi, milles pädevad asutused on kokkuleppele jõudnud, kajastatakse lõpparuandes ja võetakse arvesse asjakohastes aktides, mille osalevate liikmesriikide pädevad asutused annavad pärast kõnealust ühisauditit.

Kui esimesest lõigust ei tulene teisiti, toimub liikmesriigi pädevate asutuste või ametnike tegevus (nagu maksuhalduri otsuse andmine, vaide- või maksukohustuse täitmise menetlus) pärast ühisauditit ja muid selles liikmesriigis toimuvaid protsesse kooskõlas selle liikmesriigi riigisisese õigusega.

5. Auditeeritavaid isikuid teavitatakse ühisauditi tulemustest, sealhulgas saavad nad lõpparuande koopia 60 päeva jooksul pärast lõpparuande koostamist.“

13)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriikide vahel käesoleva direktiivi kohaselt mis tahes kujul edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi riigisisese õiguse vastavate sätete kohaselt. Sellist teavet võib kasutada ainult seoses artiklis 2 osutatud makse, käibemaksu ja muid kaudseid makse käsitlevate liikmesriikide riigisiseste õigusnormide hindamise, kohaldamise ja täitmise tagamisega.“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Vastavalt käesolevale direktiivile saadud teavet ja dokumente võib kasutada muudel kui lõikes 1 nimetatud otstarvetel vastavalt käesolevale direktiivile teavet edastava liikmesriigi pädeva asutuse loal ja ainult siis, kui see on lubatud teavet ja dokumente saava pädeva asutuse liikmesriigi õigusega. Selline luba antakse, kui teavet saab kasutada sarnastel otstarvetel teavet edastava pädeva asutuse liikmesriigis.

Iga liikmesriigi pädev asutus võib edastada kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele loetelu muudest kui lõikes 1 osutatud otstarvetest, milleks teavet ja dokumente võib vastavalt tema riigisisesele õigusele kasutada. Teavet saav pädev asutus võib kasutada saadud teavet ja dokumente ilma käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud loata mis tahes otstarbel, mille on loetlenud teavet edastav liikmesriik.“

14)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Lõikes 1 osutatud tüüpvorm sisaldab vähemalt järgmist taotluse esitanud asutuse antavat teavet:

a)	kontrollitava või uurimisaluse isiku andmed ning artikli 5a lõikes 3 osutatud rühmataotluste korral rühma üksikasjalik kirjeldus;

b)	maksustamise eesmärk, mille jaoks teavet taotletakse.“;

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3. Artiklite 9 ja 10 kohane omaalgatuslik teave ja selle kättesaamise kinnitus, artikli 13 kohane teatamistaotlus, artikli 14 kohane tagasiside ning artikli 16 lõigete 2 ja 3 ning artikli 24 lõike 2 kohane teave saadetakse komisjoni poolt artikli 26 lõikes 2 osutatud korras vastu võetud tüüpvorme kasutades.

4. Artiklite 8 ja 8ac kohane automaatne teabevahetus toimub automaatset teabevahetust hõlbustava elektroonilise tüüpvormi abil, mille komisjon võtab vastu artikli 26 lõikes 2 osutatud korras.“

15)

Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõige:

„7. Komisjon töötab välja maksustamisalase halduskoostöö turvalise keskliidese, mille kaudu liikmesriigid artikli 20 lõigete 1 ja 3 kohaseid tüüpvorme kasutades suhtlevad, ning tagavad sellele tehnilise ja logistilise toe. Sellele liidesele on juurdepääs kõigi liikmesriikide pädevatel asutustel. Statistika kogumiseks on komisjonil juurdepääs liidesesse salvestatud teabevahetust käsitlevale teabele, mida saab automaatselt välja võtta. Komisjonil on juurdepääs ainult anonüümsetele ja koondandmetele. Komisjoni juurdepääs ei mõjuta liikmesriikide kohustust esitada statistikat teabevahetuse kohta vastavalt artikli 23 lõikele 4.

Komisjon kehtestab rakendusaktidega vajaliku praktilise korra. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 26 lõikes 2 osutatud menetlusega.“

16)

Artikli 22 lõige 1a asendatakse järgmisega:

„1a. Selleks et rakendada liikmesriikide õigusakte, millega jõustatakse käesolev direktiiv, ja tagada nende täitmine ning selleks, et tagada käesoleva direktiiviga loodava halduskoostöö toimimine, annavad liikmesriigid maksuhalduritele õigusaktidega juurdepääsu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (*1) artiklites 13, 30, 31, 32a ja 40 osutatud mehhanismidele, menetlustele, dokumentidele ja teabele.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73)“."

17)

Artikli 23a lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigi poolt komisjonile artikli 23 alusel edastatud teabe ja komisjonis sellist teavet kasutades koostatud aruande või dokumendi võib edastada teistele liikmesriikidele. Sellise edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi õiguse alusel.

Liikmesriigid võivad kasutada esimeses lõigus osutatud komisjoni koostatud aruandeid ja dokumente üksnes analüüsimiseks ning neid ei või avaldada ega teha kättesaadavaks ühelegi muule isikule ega asutusele ilma komisjoni sõnaselge nõusolekuta.

Olenemata esimesest ja teisest lõigust võib komisjon igal aastal avaldada anonüümseks muudetud kokkuvõtted statistilistest andmetest, mille liikmesriigid edastavad komisjonile vastavalt artikli 23 lõikele 4.“

18)

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Andmekaitse

1. Kogu teabevahetusele, mis toimub käesoleva direktiivi alusel, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (*2). Käesoleva direktiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks piiravad liikmesriigid määruse (EL) 2016/679 artiklis 13, artikli 14 lõikes 1 ja artiklis 15 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuse määruse artikli 23 lõike 1 punktis e osutatud huvide kaitsmiseks.

2. Käesoleva direktiivi alusel liidu institutsioonides, organites ja asutustes toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (*3). Käesoleva direktiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks piiratakse määruse (EL) 2018/1725 artiklis 15, artikli 16 lõikes 1 ning artiklites 17–21 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust niivõrd, kuivõrd see on vajalik kõnealuse määruse artikli 25 lõike 1 punktis c osutatud huvide kaitsmiseks.

3. Aruandekohustuslikud finantsasutused, vahendajad, aruandvad platvormihaldurid ja liikmesriikide pädevad asutused loetakse vastutavateks töötlejateks, kes iseseisvalt või koostöös määravad kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid määruse (EL) 2016/679 tähenduses.

4. Olenemata lõikest 1 tagab iga liikmesriik, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluv iga aruandekohustuslik finantsasutus või vahendaja või aruandev platvormihaldur

a)	teatab igale asjaomasele füüsilisele isikule, et temaga seotud teavet kogutakse ja edastatakse kooskõlas käesoleva direktiiviga, ja

b)	annab igale asjaomasele füüsilisele isikule kogu teabe, mida tal on vastutavalt töötlejalt õigus saada, piisavalt aegsasti, et see isik saaks kasutada oma andmekaitseõigusi, ja igal juhul enne teabe esitamist.

Olenemata esimese lõigu punktist b kehtestab iga liikmesriik normid, millega kohustatakse aruandvaid platvormihaldureid teavitama aruandlusega hõlmatud müüjaid tasust, mille kohta teave esitati.

5. Käesoleva direktiivi kohaselt töödeldud teavet ei säilitata kauem, kui on vaja käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, ning seda säilitatakse igal juhul kooskõlas iga vastutava töötleja riigisisestest normidest tulenevate aegumistähtaegadega.

6. Liikmesriik, kus toimus andmetega seotud rikkumine, teatab viivitamata komisjonile andmetega seotud rikkumisest ja kõigist järgnevatest parandusmeetmetest. Komisjon teavitab viivitamata kõiki liikmesriike talle teatatud või talle teada olevatest andmetega seotud rikkumistest ja kõigist parandusmeetmetest.

Iga liikmesriik võib peatada teabevahetuse liikmesriigiga (liikmesriikidega), kus andmetega seotud rikkumine toimus, teatades sellest kirjalikult komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile (asjaomastele liikmesriikidele). Selline peatamine jõustub kohe.

Liikmesriik (liikmesriigid), kus andmetega seotud rikkumine toimus, uurib andmetega seotud rikkumist, tõkestab seda ja kõrvaldab selle ning, teatades sellest kirjalikult komisjonile, taotleb käesoleva direktiivi kohaldamiseks ühisele teabevõrgule juurdepääsu peatamist, kui andmetega seotud rikkumist ei saa kohe ja asjakohaselt tõkestada. Sellise taotluse korral peatab komisjon asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) juurdepääsu ühisele teabevõrgule käesoleva direktiivi kohaldamiseks.

Pärast andmetega seotud rikkumise parandamise kohta teate saamist liikmesriigilt, kus andmetega seotud rikkumine toimus, taastab komisjon asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) juurdepääsu ühisele teabevõrgule käesoleva direktiivi kohaldamiseks. Kui üks või mitu liikmesriiki paluvad komisjonil ühiselt kontrollida, kas andmete parandamine õnnestus, taastab komisjon pärast sellise kinnituse saamist asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide juurdepääsu ühisele teabevõrgule käesoleva direktiivi kohaldamiseks.

Kui käesoleva direktiivi kohaselt esineb keskregistri või ühise teabevõrgu andmetega seotud rikkumine ja kui see võib mõjutada liikmesriikide teabevahetust ühise teabevõrgu kaudu, teavitab komisjon põhjendamatu viivituseta liikmesriike andmetega seotud rikkumisest ja kõigist võetud parandusmeetmetest. Sellised parandusmeetmed võivad hõlmata keskregistrile või ühisele teabevõrgule käesoleva direktiivi kohaldamiseks antud juurdepääsu peatamist, kuni andmetega seotud rikkumine on parandatud.

7. Liikmesriigid lepivad komisjoni abiga kokku käesoleva artikli rakendamiseks vajalikus praktilises korras, sealhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud heade tavadega kooskõlas olevas andmetega seotud rikkumiste käsitlemise protsessis ja vajaduse korral kaasvastutava töötleja lepingus, volitatud töötleja – vastutava töötleja lepingus või asjakohastes näidislepingutes.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1)."

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).“"

19)

Artikkel 25a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25a

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, mis puudutavad artikleid 8aa, 8ab ja 8ac, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“

20)	Lisatakse V lisa, mille tekst on esitatud käesoleva direktiivi lisas.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need 31. detsembriks 2022. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 1. jaanuarist 2023.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võtavad liikmesriigid käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 1 alapunkti d (seoses direktiivi 2011/16/EL artikli 3 punktiga 26) ja käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 12 (seoses direktiivi 2011/16/EL IIa jaoga) järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need 31. detsembriks 2023. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme hiljemalt 1. jaanuarist 2024.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. märts 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

M. do C. ANTUNES

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(3) Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(4) Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1286/2013, millega luuakse tegevusprogramm Euroopa Liidu maksusüsteemide toimimise parandamiseks aastateks 2014–2020 („Fiscalis 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1482/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 25).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

LISA

„V LISA

HOOLSUSMEETMED, ARUANDLUSNÕUDED JA MUUD NÕUDED PLATVORMIHALDURITELE

Käesolevas lisas on sätestatud hoolsusmeetmed, aruandlusnõuded ja muud nõuded, mida aruandvad platvormihaldurid peavad kohaldama, et võimaldada liikmesriikidel edastada automaatse teabevahetuse teel käesoleva direktiivi artiklis 8ac osutatud teavet.

Käesolevas lisas kirjeldatakse ka norme ja haldusmenetlusi, mis peavad liikmesriikides kehtima, et tagada lisas esitatud hoolsusmeetmete ja aruandlusnõuete tõhus rakendamine ja täitmine.

I JAGU

MÕISTETE MÄÄRATLUSED

Kasutatakse järgmisi mõisteid.

Aruandvad platvormihaldurid

„Platvorm“ – igasugune tarkvara, sealhulgas veebisait või selle osa ja rakendused, sealhulgas mobiilirakendused, millele kasutajatel on juurdepääs ja mis võimaldab müüjatel olla ühenduses teiste kasutajatega, et nad saaksid selliste kasutajate jaoks otse või kaudselt asjaomast tegevust läbi viia. See hõlmab ka moodustist asjaomase tegevusega seotud tasu kogumiseks ja maksmiseks.

Mõiste „platvorm“ ei hõlma tarkvara, mis asjaomasesse tegevusse muul viisil sekkumata võimaldab üksnes järgmist:

a)	asjaomase tegevusega seoses maksete töötlemist;

b)	kasutajatel asjaomaste tegevuste loetlemist või reklaamimist või

c)	kasutajate platvormile ümbersuunamist või üleviimist.

2.	„Platvormihaldur“ – üksus, kes sõlmib müüjatega lepingu platvormi või selle osa müüjatele kättesaadavaks tegemiseks.

„Vabastatud platvormihaldur“ – platvormihaldur, kes on eelnevalt ja kord aastas tõendanud rahuldaval viisil liikmesriigi pädevale asutusele, keda ta III jao A jaotise punktides 1–3 sätestatud normide kohaselt oleks muidu pidanud teavitama sellest, et platvormi ärimudelist tulenevalt puuduvad tal aruandlusega hõlmatud müüjad.

„Aruandev platvormihaldur“ – platvormihaldur, välja arvatud vabastatud platvormihaldur, kes on mõnes järgmises olukorras:

ta on liikmesriigi maksuresident või, kui platvormihaldur ei ole liikmesriigi maksuresident, vastab ta järgmistele tingimusele:

i)	ta on asutatud selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt;

ii)	tema juhtimise koht (sealhulgas tegeliku juhtimise koht) on kõnealuses liikmesriigis;

iii)	tal on liikmesriigis püsiv tegevuskoht ja ta ei ole eritingimustele vastav liiduväline platvormihaldur;

ta ei ole liikmesriigi resident maksustamise mõttes, ta ei ole liikmesriigis asutatud või teda ei juhita liikmesriigis ja tal ei ole liikmesriigis püsivat tegevuskohta, kuid ta vahendab aruandlusega hõlmatud müüjate asjaomast tegevust või asjaomast tegevust, mis on seotud liikmesriigis asuva kinnisvara rendileandmise või üürimisega, ning ta ei ole eritingimustele vastav liiduväline platvormihaldur.

„Eritingimustele vastav liiduväline platvormihaldur“ – platvormihaldur, kelle kõik asjaomased tegevused, mida ta vahendab, on samuti eritingimustele vastavad asjaomased tegevused ja kes on eritingimustele vastava liiduvälise jurisdiktsiooni resident maksustamise mõttes, või kui platvormihaldur ei ole eritingimustele vastava liiduvälise jurisdiktsiooni resident maksustamise mõttes, vastab ta järgmisele tingimusele:

a)	ta on asutatud eritingimustele vastava liiduvälise jurisdiktsiooni õiguse alusel või

b)	tema juhtimise koht (sealhulgas tegeliku juhtimise koht) on eritingimustele vastavas liiduvälises jurisdiktsioonis.

„Eritingimustele vastav liiduväline jurisdiktsioon“ – liiduväline jurisdiktsioon, millel on kehtiv tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe kõigi selliste liikmesriikide pädevate asutustega, mis on liiduvälise jurisdiktsiooni avaldatud loetelus määratud kui aruandlusega hõlmatud jurisdiktsioonid.

„Kehtiv tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe“ – liikmesriigi ja liiduvälise jurisdiktsiooni pädevate asutuste kokkulepe, millega nõutakse sellise teabe automaatset vahetamist, mis on samaväärne käesoleva lisa III jao B jaotises sätestatuga, nagu on kinnitatud rakendusaktiga vastavalt artikli 8ac lõikele 7.

„Asjaomane tegevus“ – tasu eest tehtav järgmine tegevus:

a)	kinnisvara, sealhulgas nii elamu- kui ka ärikinnisvara, samuti muu kinnisvara ja parkimiskohtade rendileandmine või üürimine;

b)	isiklik teenus;

c)	kaupade müük;

d)	mis tahes liiki transpordivahendi rendileandmine.

Mõiste „asjaomane tegevus“ ei hõlma tegevust, mida teeb müüja, kes on platvormihalduri töötaja või platvormihalduriga seotud üksus.

9.	„Eritingimustele vastav asjaomane tegevus“ – asjaomane tegevus, mis on hõlmatud automaatse teabevahetusega vastavalt kehtivale tingimustele vastavale pädevate asutuste kokkuleppele.

10.

„Tasu“ – mis tahes vormis tasu, millest on maha arvatud kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille aruandev platvormihaldur on kinni pidanud või sisse nõudnud ja mis on asjaomase tegevusega seoses müüjale makstud või krediteeritud ning mille summa on platvormihaldurile teada või peaks talle mõistlikult eeldades teada olema.

11.	„Isiklik teenus“ – teenus, mis hõlmab aja- või ülesandepõhist tööd, mida teeb üks või mitu iseseisvalt või üksuse nimel tegutsevat füüsilist isikut ja mida osutatakse kasutaja taotluse alusel kas internetis või füüsiliselt väljaspool internetti pärast seda, kui teenus on platvormi kaudu vahendatud.

Aruandlusega hõlmatud müüjad

1.	„Müüja“ – platvormi kasutaja, kas füüsiline isik või üksus, kes on aruandlusperioodil platvormil registreeritud ja viib läbi asjaomast tegevust.

2.	„Tegutsev müüja“ – müüja, kes viib aruandlusperioodil läbi asjaomast tegevust või kellele makstakse või krediteeritakse aruandlusperioodil tasu seoses asjaomase tegevusega.

3.	„Aruandlusega hõlmatud müüja“ – tegutsev müüja, välja arvatud välistatud müüja, kes on liikmesriigi resident või kes annab rendile liikmesriigis asuvat kinnisvara.

„Välistatud müüja“ – müüja,

a)	kes on valitsusüksus;

b)	kes on üksus, mille aktsiatega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt, või sellise üksusega seotud üksus, mille aktsiatega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt;

c)	kes on üksus, mille puhul platvormihaldur vahendas aruandlusperioodil enam kui 2 000 kinnistusüksusega soetud asjaomast tegevust, st kinnisvara rendileandmist või üürimist, või

d)	kelle puhul platvormihaldur vahendas kaupade müügi kaudu vähem kui 30 asjaomast tegevust ja kelle puhul makstud või krediteeritud tasu kogusumma ei ületanud aruandlusperioodil 2 000 eurot.

Muud mõisted

„Üksus“ – juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks äriühing, partnerlus, usaldushaldus või fond. Üksus on teise üksusega seotud üksus, kui üks üksus kontrollib teist või nimetatud kaks üksust alluvad ühisele kontrollile. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust rohkem kui 50 protsendile üksuse väärtusest ja hääleõigusest üksuses. Kaudse osaluse korral määratakse teise üksuse omakapitalis üle 50 % suurune osalus kindlaks, korrutades osaluse määrad iga järgneva astme tütarettevõtjas. Isikut, kes omab üle 50 % hääleõigustest, käsitatakse 100 % hääleõiguse omanikuna.

„Valitsusüksus“ – liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsus, liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni poliitiline allüksus (mis hõlmab osariiki, provintsi, maakonda või valda/linna) või täielikult liikmesriigile või muule jurisdiktsioonile või ühele või mitmele eespool nimetatud üksusele kuuluv asutus või üksus (igaüks neist on „valitsusüksus“).

3.	„Maksukohustuslasena registreerimise number“ – liikmesriigi väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number või kui maksukohustuslasena registreerimise numbrit ei ole, siis selle sisuline ekvivalent.

4.	„Käibemaksukohustuslasena registreerimise number“ – kordumatu number, mis määrab kindlaks maksukohustuslase või maksukohustuslaseks mitte oleva juriidilise isiku, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena.

5.	„Peamine aadress“ – aadress, mis on füüsilisest isikust müüja peamine elukoht, ning aadress, mis on üksusest müüja registrijärgne asukoht.

6.	„Aruandlusperiood“ – kalendriaasta, mille kohta koostatakse III jao kohane aruanne.

7.	„Kinnistusüksus“ – kõik kinnisomandid, mis asuvad samal aadressil ja kuuluvad samale omanikule ja mida sama müüja pakub platvormil rendileandmise või üürimise eesmärgil.

8.	„Finantskonto tunnuskood“ – platvormihaldurile kättesaadav kordumatu tunnusnumber või viide pangakontole või muule sarnasele makseteenuse kontole, millele tasu kantakse või mida krediteeritakse.

9.	„Kaup“ – igasugune materiaalne vara.

II JAGU

HOOLSUSMEETMED

Aruandlusega hõlmatud müüjate tuvastamiseks kohaldatakse järgmisi meetmeid.

Müüjad, kelle kohta teavet ei koguta

Selleks et teha kindlaks, kas üksusest müüjat saab käsitada I jao B jaotise punkti 4 alapunktides a ja b kirjeldatud välistatud müüjana, võib aruandev platvormihaldur tugineda avalikult kättesaadavale teabele või üksusest müüja kinnitusele.

Selleks et teha kindlaks, kas müüjat saab käsitada I jao B jaotise punkti 4 alapuntides c ja d kirjeldatud välistatud müüjana, võib aruandev platvormihaldur tugineda talle kättesaadavatele andmetele.

Teabe kogumine müüja kohta

Aruandev platvormihaldur kogub kogu järgmise teabe iga müüja kohta, kes on füüsiline isik ja kes ei ole välistatud müüja:

a)	ees- ja perekonnanimi;

b)	peamine aadress;

c)	kõik müüjale antud maksukohustuslasena registreerimise numbrid, sealhulgas iga väljastanud liikmesriik, ning maksukohustuslasena registreerimise numbri puudumise korral selle müüja sünnikoht;

d)	müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;

e)	sünnikuupäev.

Aruandev platvormihaldur kogub kogu järgmise teabe iga müüja kohta, kes on üksus ja kes ei ole välistatud müüja:

ärinimi;

b)	peamine aadress;

c)	kõik müüjale antud maksukohustuslasena registreerimise numbrid, sealhulgas iga väljastanud liikmesriik;

d)	müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;

e)	äriregistri kood;

f)	püsiv tegevuskoht, mille kaudu toimub asjaomane tegevus liidus, kui see on olemas, märkides iga liikmesriigi, kus selline püsiv tegevuskoht asub.

Olenemata B jaotise punktidest 1 ja 2 ei ole aruandev platvormihaldur kohustatud koguma B jaotise punkti 1 alapunktides b–e ning B jaotise punkti 2 alapunktides b–f osutatud teavet, kui ta tugineb müüja isiku ja residentsuse kohta liikmesriigi või liidu tuvastusteenuse kaudu saadud otsesele kinnitusele, et teha kindlaks müüja isik ja maksuresidentsus.

Olenemata B jaotise punkti 1 alapunktist c ja B jaotise punkti 2 alapunktidest c ja e, ei ole aruandev platvormihaldur kohustatud koguma teavet maksukohustuslasena registreerimise numbri või asjakohasel juhul äriregistri koodi kohta järgmistel juhtudel:

a)	müüja residentsuse liikmesriik ei väljasta müüjale maksukohustuslasena registreerimise numbrit ega äriregistri koodi;

b)	müüja residentsuse liikmesriik ei nõua müüjale antud maksukohustuslasena registreerimise numbri kohta teabe kogumist.

Müüjat käsitleva teabe kontrollimine

Aruandev platvormihaldur teeb kindlaks, kas A jaotise, B jaotise punkti 1 ning B jaotise punkti 2 alapunktide a–e ja E jaotise kohaselt kogutud teave on usaldusväärne, kasutades kogu teavet ja kõiki dokumente, mis on aruandvale platvormihaldurile tema andmekogudes kättesaadavad, samuti elektroonilist liidest, mille liikmesriik või liit on maksukohustuslasena registreerimise numbri ja/või käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kontrollimiseks tasuta kättesaadavaks teinud.

Olenemata C jaotise punktist 1 võib aruandev platvormihaldur F jaotise punkti 2 kohaste hoolsusmeetmete täitmiseks teha kindlaks, kas A jaotise, B jaotise punkti 1 ning B jaotise punkti 2 alapunktide a–e ja E jaotise kohaselt kogutud teave on usaldusväärne, kasutades teavet ja dokumente, mis on aruandvale platvormihaldurile kättesaadavad tema elektroonilist otsingut võimaldavates andmekogudes.

F jaotise punkti 3 alapunkti b kohaldamisel ning olenemata C jaotise punktidest 1 ja 2 nõuab aruandev platvormihaldur müüjalt juhul, kui tal on alust arvata, et mõni B või E jaotises esitatud teabeelement võib olla ebaõige liikmesriigi pädeva asutuse poolt konkreetset müüjat käsitlevas taotluses esitatud teabe tõttu, ebaõigeks tunnistatud teabeelementide parandamist ning usaldusväärsete ja sõltumatust allikast saadud tõendavate dokumentide, andmete või teabe esitamist, milleks on näiteks:

a)	valitsusasutuse väljastatud kehtiv isikut tõendav dokument;

b)	hiljutine maksuresidentsuse tõend.

Müüja residentsuse liikmesriigi (liikmesriikide) kindlaksmääramine käesoleva direktiivi kohaldamiseks

Aruandev platvormihaldur käsitab müüjat tema peamise aadressi liikmesriigi residendina. Kui müüja residentsuse liikmesriik on muu kui müüja peamise aadressi liikmesriik, käsitab aruandev platvormihaldur müüjat ka maksukohustuslasena registreerimise numbri väljastanud liikmesriigi residendina. Kui müüja on esitanud teabe püsiva tegevuskoha olemasolu kohta vastavalt B jaotise punkti 2 alapunktile f, käsitab aruandev platvormihaldur müüjat ka tema viidatud liikmesriigi residendina.

2.	Olenemata D jaotise punktist 1 käsitab aruandev platvormihaldur müüjat iga sellise liikmesriigi residendina, mille kohta ta on kinnituse saanud liikmesriigilt või liidu elektroonilise tuvastusteenuse kaudu vastavalt B jaotise punktile 3.

Teabe kogumine rendile antud või välja üüritud kinnisvara kohta

Kui müüja tegeleb kinnisvara rendileandmist või üürimist hõlmava asjaomase tegevusega, teeb aruandev platvormihaldur kindlaks iga kinnistusüksuse aadressi ja olemasolu korral vastava kinnistusraamatu numbri või samaväärse numbri vastavalt selle liikmesriigi riigisisesele õigusele, kus see asub. Kui aruandev platvormihaldur vahendas sama üksusest müüja heaks enam kui 2 000 asjaomast tegevust, mis hõlmas kinnistusüksuse rendileandmist või üürimist, kogub aruandev platvormihaldur tõendavaid dokumente, andmeid või teavet selle kohta, et kinnistusüksus kuulub samale omanikule.

Hoolsusmeetmete ajastus ja kehtivus

1.	Aruandev platvormihaldur täidab A–E jaotises sätestatud hoolsusmeetmed aruandlusperioodi 31. detsembriks.

2.	Olenemata F jaotise punktist 1 tuleb müüjate puhul, kes on platvormil juba registreeritud 1. jaanuari 2023 seisuga või selle kuupäeva seisuga, mil üksusest saab aruandev platvormihaldur, täita A–E jaotises sätestatud hoolsusmeetmed aruandva platvormihalduri teise aruandlusperioodi 31. detsembriks.

Olenemata F jaotise punktist 1 võib aruandev platvormihaldur tugineda eelmistel aruandlusperioodidel rakendatud hoolsusmeetmetele, tingimusel et:

a)	B jaotise punktides 1 ja 2 nõutud teave müüja kohta on kogutud ja kontrollitud või kinnitatud viimase 36 kuu jooksul ning

b)	aruandval platvormihalduril ei ole põhjust arvata, et A, B ja E jaotise kohaselt kogutud teave on ebausaldusväärne või ebaõige või on muutunud ebausaldusväärseks või ebaõigeks.

G.	Hoolsusmeetmete kohaldamine üksnes tegutsevate müüjate suhtes Aruandev platvormihaldur võib otsustada täita A–F jaotise kohased hoolsusmeetmed üksnes tegutsevate müüjate suhtes.

Hoolsusmeetmete täitmine kolmandate isikute poolt

1.	Aruandev platvormihaldur võib usaldada käesolevas jaos sätestatud hoolsuskohustuse täitmise kolmandast isikust teenuseosutajale, kuid selliste kohustuste täitmise eest vastutab jätkuvalt aruandev platvormihaldur.

2.	Kui platvormihaldur täidab H jaotise alapunkti 1 kohast aruandva platvormihalduri hoolsuskohustust sama platvormi suhtes, täidab see platvormihaldur hoolsusmeetmeid vastavalt käesolevas jaos sätestatud reeglitele. Hoolsuskohustuse täitmise eest vastutab jätkuvalt aruandev platvormihaldur.

III JAGU

ARUANDLUSNÕUDED

Aruandluse aeg ja viis

Aruandev platvormihaldur I jao A jaotise punkti 4 alapunkti a tähenduses esitab I jao A jaotise punkti 4 alapunkti a kohaselt kindlaksmääratud liikmesriigi pädevale asutusele käesoleva jao B jaotises sätestatud teabe aruandlusperioodi kohta hiljemalt selle aasta 31. jaanuaril, mis järgneb kalendriaastale, mil müüja tuvastati aruandlusega hõlmatud müüjana. Kui aruandvaid platvormihaldureid on rohkem kui üks, vabastatakse teabe esitamise kohustusest iga aruandev platvormihaldur, kes tõendab kooskõlas riigisisese õigusega, et sama teabe on esitanud teine aruandev platvormihaldur.

Kui aruandev platvormihaldur I jao A jaotise punkti 4 alapunkti a tähenduses vastab mõnele selles loetletud tingimusele enam kui ühes liikmesriigis, valib ta ühe neist liikmesriikidest, milles ta täidab käesolevas jaos sätestatud aruandlusnõudeid. Selline aruandev platvormihaldur esitab aruandlusperioodi kohta käesoleva jao B jaotises loetletud teabe valitud liikmesriigi pädevale asutusele, nagu on ette nähtud IV jao E jaotises, hiljemalt selle kalendriaasta 31. jaanuaril, mis järgneb kalendriaastale, mil müüja tuvastati aruandlusega hõlmatud müüjana. Kui aruandvaid platvormihaldureid on rohkem kui üks, vabastatakse teabe esitamise kohustusest iga aruandev platvormihaldur, kes tõendab kooskõlas riigisisese õigusega, et sama teabe on esitanud teine aruandev platvormihaldur teises liikmesriigis.

Aruandev platvormihaldur I jao A jaotise punkti 4 alapunkti b tähenduses esitab käesoleva jao B jaotises sätestatud teabe aruandlusperioodi kohta registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele, nagu on ette nähtud IV jao F jaotise punktis 1, hiljemalt selle kalendriaasta 31. jaanuaril, mis järgneb kalendriaastale, mil müüja tuvastati aruandlusega hõlmatud müüjana.

Olenemata käesoleva jao A jaotise punktist 3 ei nõuta aruandvalt platvormihaldurilt I jao A jaotise punkti 4 alapunkti b tähenduses käesoleva jao B jaotises sätestatud teabe esitamist seoses eritingimustele vastava asjaomase tegevusega, mis on hõlmatud tingimustele vastava pädevate asutuste kokkuleppega, milles on juba ette nähtud samaväärse teabe automaatne vahetamine liikmesriigiga selle liikmesriigi residendist aruandlusega hõlmatud müüjate kohta.

5.	Aruandev platvormihaldur esitab B jaotise punktides 2 ja 3 sätestatud teabe ka aruandlusega hõlmatud müüjale, kelle kohta see käib, hiljemalt selle kalendriaasta 31. jaanuaril, mis järgneb kalendriaastale, mil müüja tuvastati aruandlusega hõlmatud müüjana.

Teave rahas makstud või krediteeritud tasu kohta esitatakse vääringus, milles see maksti või krediteeriti. Kui tasu maksti või krediteeriti muus kui rahalises vormis, esitatakse teave selle kohta kohalikus vääringus ning see konverteeritakse või selle väärtus määratakse kindlaks viisil, mille aruandev platvormihaldur on ühtlustatult kindlaks määranud.

7.	Teave tasu ja muude summade kohta esitatakse aruandlusperioodi selle kvartali kohta, mille jooksul tasu maksti või krediteeriti.

Edastatav teave

Iga aruandev platvormihaldur esitab järgmise teabe.

Aruandva platvormihalduri nimi, registrijärgne asukoht, maksukohustuslasena registreerimise number ja asjakohasel juhul individuaalne registreerimisnumber, mis on aruandvale platvormihaldurile antud vastavalt IV jao F jaotise punktile 4, ning nende platvormide ärinimed, mille kohta aruandev platvormihaldur aruande esitab.

Iga aruandlusega hõlmatud müüja puhul, kes tegeles asjaomase tegevusega, välja arvatud kinnisvara rendileandmine või üürimine:

a)	teabeelemendid, mis tuleb koguda vastavalt II jao B jaotisele;

b)	finantskonto tunnuskood, kui see on aruandvale platvormihaldurile kättesaadav ja kui selle liikmesriigi pädev asutus, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on vastavalt II jao D jaotisele, ei ole avaldanud, et ta ei kavatse finantskonto tunnuskoodi sel eesmärgil kasutada;

kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis lisaks finantskonto tunnuskoodile selle finantskonto omaniku nimi, millele tasu kantakse või mida krediteeritakse, niivõrd kui see teave on aruandvale platvormihaldurile kättesaadav, ning muud finantsalased tuvastamisandmed, mis on aruandvale platvormihaldurile kõnealuse konto omaniku kohta teada;

d)	iga liikmesriik, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on käesoleva direktiivi kohaldamisel, nagu on kindlaks määratud vastavalt II jao D jaotisele;

e)	aruandlusperioodi igas kvartalis makstud või krediteeritud kogutasu ja nende asjaomaste tegevuste arv, mille eest seda maksti või krediteeriti;

f)	kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille aruandev platvormihaldur aruandlusperioodi igas kvartalis kinni pidas või sisse nõudis.

Iga aruandlusega hõlmatud müüja puhul, kes tegeles asjaomase tegevusega, mis hõlmas kinnisvara rendileandmist või üürimist:

a)	teabeelemendid, mis tuleb koguda vastavalt II jao B jaotisele;

b)	finantskonto tunnuskood, kui see on aruandvale platvormihaldurile kättesaadav ja kui selle liikmesriigi pädev asutus, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on vastavalt II jao D jaotisele, ei ole avaldanud, et ta ei kavatse finantskonto tunnuskoodi sel eesmärgil kasutada;

d)	iga liikmesriik, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on käesoleva direktiivi kohaldamisel, nagu on kindlaks määratud vastavalt II jao D jaotisele;

e)	iga kinnistusüksuse aadress, mis on kindlaks tehtud II jao E jaotises sätestatud korra kohaselt, ja vastav kinnistusraamatu number või samaväärne number vastavalt selle liikmesriigi riigisisesele õigusele, kus see asub, kui see on teada;

f)	aruandlusperioodi igas kvartalis makstud või krediteeritud tasude kogusumma ja iga kinnistusüksusega seotud asjaomaste tegevuste arv;

g)	kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille aruandev platvormihaldur aruandlusperioodi igas kvartalis kinni pidas või sisse nõudis;

h)	kui see on teada, siis iga kinnistusüksuse kohta nende päevade arv, mil seda aruandlusperioodil rendile anti, ja iga kinnistusüksuse liik.

IV JAGU

TÕHUS RAKENDAMINE

Artikli 8ac kohaselt kehtestavad liikmesriigid õigus- ja haldusnormid, et tagada käesoleva lisa II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmete ja aruandlusnõuete tõhus rakendamine ja täitmine.

II jaos sätestatud teabe kogumise ja kontrollimise nõuete täitmise tagamise normid

1.	Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kohustada aruandvaid platvormihaldureid tagama oma müüjate suhtes II jaos sätestatud teabe kogumise ja kontrollimise nõuete täitmine.

Kui müüja ei esita II jaos nõutud teavet pärast aruandva platvormihalduri esialgsele taotlusele järgnenud kahte meeldetuletust, kuid mitte enne 60 päeva möödumist, sulgeb aruandev platvormihaldur müüja konto ja takistab müüjal platvormil uuesti registreeruda või hoidub müüjale tasu maksmisest, kuni müüja ei ole nõutud teavet esitanud.

Normid, mille kohaselt peavad aruandvad platvormihaldurid säilitama andmed tehtud toimingute kohta ja andmed, millele nad hoolsusmeetmete rakendamisel ja aruandlusnõuete täitmisel tuginesid, ning asjakohased meetmed nende andmete saamiseks

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nõuda aruandvatelt platvormihalduritelt, et nad säilitaksid andmed tehtud toimingute kohta ja andmete, millele nad II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmete rakendamisel ja aruandlusnõuete täitmisel tuginesid. Neid andmeid tuleb säilitada piisavalt pika aja jooksul ja igal juhul mitte vähem kui viis aastat, kuid mitte kauem kui kümme aastat pärast selle aruandlusperioodi lõppemist, mille kohta need andmed käivad.

2.	Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, sealhulgas tagavad võimaluse teha aruandvatele platvormihalduritele korralduse teabe esitamiseks, et tagada kogu vajaliku teabe esitamine pädevale asutusele, et viimane saaks täita teabe edastamise kohustust vastavalt artikli 8ac lõikele 2.

C.	Haldusmenetlused, millega kontrollitakse, kas aruandvad platvormihaldurid järgivad hoolsusmeetmeid ja aruandlusnõudeid Liikmesriigid kehtestavad haldusmenetlused, et kontrollida, kas aruandvad platvormihaldurid järgivad II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmeid ja aruandlusnõudeid.

D.	Haldusmenetlused aruandvate platvormihaldurite suhtes järelmeetmete võtmiseks, kui esitatakse puudulikku või ebaõiget teavet Liikmesriigid kehtestavad menetlused järelmeetmete võtmiseks aruandvate platvormihaldurite suhtes, kui esitatud teave on puudulik või ebaõige.

Haldusmenetlus aruande esitamiseks ühe liikmesriigi valimiseks

Kui aruandev platvormihaldur I jao A jaotise punkti 4 alapunkti a tähenduses vastab mõnele selles loetletud tingimusele enam kui ühes liikmesriigis, valib ta ühe neist liikmesriikidest III jaos sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks. Aruandev platvormihaldur teatab kõigi nende liikmesriikide pädevatele asutustele oma valikust.

Haldusmenetlus aruandva platvormihalduri ühekordseks registreerimiseks

1.	Aruandev platvormihaldur I jao A jaotise punkti 4 alapunkti b tähenduses registreerib end liikmesriigi pädevas asutuses vastavalt artikli 8ac lõikele 4, kui ta alustab tegevust platvormihaldurina.

Aruandev platvormihaldur edastab oma registreerimise järgsele liikmesriigile järgmise teabe:

nimi;

b)	postiaadress;

c)	elektronpostiaadressid, sealhulgas veebisaidid;

d)	aruandvale platvormihaldurile antud maksukohustuslasena registreerimise number;

e)	avaldus, mis sisaldab teavet aruandva platvormihalduri käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta liidus vastavalt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (*1) XII jaotise 6. peatüki 2. ja 3. jaole;

f)	liikmesriigid, mille residendid on aruandlusega hõlmatud müüjad II jao D jaotise tähenduses.

3.	Aruandev platvormihaldur teavitab registreerimise järgset liikmesriiki kõigist muudatustest F jaotise punkti 2 kohaselt esitatud teabes.

4.	Registreerimise järgne liikmesriik annab aruandvale platvormihaldurile individuaalse identifitseerimisnumbri ja teatab kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele sellest elektrooniliselt.

Registreerimise järgne liikmesriik taotleb komisjonilt aruandva platvormihalduri keskregistrist kustutamist järgmistel juhtudel:

a)	platvormihaldur teatab liikmesriigile, et ta ei tegutse enam platvormihaldurina;

b)	kuigi punkti a kohast teadet ei esitata, on alust eeldada, et platvormihalduri tegevus on lõppenud;

c)	platvormihaldur ei vasta enam I jao A jaotise punkti 4 alapunktis b sätestatud tingimustele;

d)	liikmesriigid tühistasid registreeringu oma pädevas asutuses vastavalt F jaotise punktile 7.

Iga liikmesriik teatab komisjonile viivitamata igast sellisest platvormihaldurist I jao A jaotise punkti 4 alapunkti b tähenduses, kes alustab tegevust platvormihaldurina, jättes end käesoleva jaotise kohaselt registreerimata.

Kui aruandev platvormihaldur ei täida registreerimiskohustust või kui tema registreering on käesoleva jao F jaotise punkti 7 kohaselt tühistatud, võtavad liikmesriigid, ilma et see piiraks artikli 25a kohaldamist, oma jurisdiktsioonis nõuete täitmise tagamiseks tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid meetmeid. Selliste meetmete valik jääb liikmesriikide otsustada. Liikmesriigid püüavad ka koordineerida oma meetmeid, mille eesmärk on nõuete täitmise tagamine, sealhulgas viimase abinõuna platvormihalduril liidus tegutsemise takistamine.

Kui aruandev platvormihaldur ei täida käesoleva lisa III jao A jaotise punkti 3 kohast aruandluskohustust pärast seda, kui registreerimise järgne liikmesriik on esitanud registreerimise kohta kaks meeldetuletust, võtab liikmesriik, ilma et see piiraks artikli 25a kohaldamist, vajalikud meetmed, et tühistada aruandva platvormihalduri artikli 8ac lõike 4 kohane registreering. Registreering tunnistatakse kehtetuks hiljemalt 90 päeva möödumisel, kuid mitte enne 30 päeva möödumist teisest meeldetuletusest.

(*1) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).“

25.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 104/27

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/515,

22. märts 2021,

Euroopa Liidu ja Austraalia Liidu vahelise üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 XXVIII artikli alusel sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu (mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu) liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu andis 15. juunil 2018 komisjonile loa alustada läbirääkimisi vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 XXVIII artiklile ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide jaotamise üle Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu.

(2)

Läbirääkimised Austraaliaga on lõpule viidud ning 18. detsembril 2020 parafeeriti Euroopa Liidu ja Austraalia Liidu vaheline üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 XXVIII artikli alusel sõlmitud kirjavahetuse vormis leping, mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu (edaspidi „leping“).

(3)	Leping tuleks allkirjastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Austraalia Liidu vahelise üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 XXVIII artikli alusel sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu, mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu, liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse (1).

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 22. märts 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES

(1) Lepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

25.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 104/29

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/516,

22. märts 2021,

Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vahelise 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli alusel sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu (mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu) liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu andis 15. juunil 2018 komisjonile loa alustada läbirääkimisi vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artiklile ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide jaotamise üle Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu.

(2)

Läbirääkimised Indoneesiaga on lõpule viidud ning 28. jaanuaril 2021 parafeeriti Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vaheline 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli alusel sõlmitud kirjavahetuse vormis leping, mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu (edaspidi „leping“).

(3)	Leping tuleks allkirjastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vahelise 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli alusel sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu, mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu, liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse (1).

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 22. märts 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES

(1) Lepingu tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

25.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 104/30

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/517,

11. veebruar 2021,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/2361 Ühtse Kriisilahendusnõukogu halduskulude katmiseks tehtavate osamaksete lõpliku süsteemi kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, (1) eriti selle artikli 65 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/2361 (2) osutatud individuaalsete iga-aastaste osamaksude arvutamisel tugineb Ühtne Kriisilahendusnõukogu (edaspidi „kriisilahendusnõukogu“) eelkõige koguvara ja koguriskipositsiooni andmetele, mida Euroopa Keskpank (EKP) kogub üksustelt, mille suhtes kohaldatakse ühtset kriisilahenduskorda, et arvutada Euroopa Keskpanga määruses (EL) nr 1163/2014 (3) osutatud järelevalvetasud. Sel eesmärgil ja vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/2361 artiklile 6 edastab EKP igal aastal kriisilahendusnõukogule andmed iga üksuse kohta, kellelt ta on kõnealusel aastal kogunud tasu. Need andmed tuleb edastada viie tööpäeva jooksul alates EKP tasu maksmise teadete esitamisest ja igal juhul hiljemalt selle aasta 31. detsembriks, mille kohta tasuteated on esitatud.

(2)

Määrust (EL) nr 1163/2014 on muudetud Euroopa Keskpanga määrusega (EL) 2019/2155, (4) et muu hulgas muuta süsteemi, mille alusel EKP kogub andmeid järelevalvetasude kindlaksmääramiseks. Enne seda muudatust oli määrusega (EL) nr 1163/2014 ette nähtud, et iga-aastased järelevalvetasud makstakse EKP-le ettemaksuna. Muudatuse kohaselt nähakse määrusega (EL) nr 1163/2014 ette järelevalvetasude kehtestamine alles pärast asjaomase tasuperioodi lõppu, kui tegelikud aastased kulud on kindlaks määratud, ning nõutakse, et EKP väljastaks igal aastal igale tasuvõlgnikule tasumise teate kuue kuu jooksul pärast järgmise tasuperioodi algust.

(3)

Kuna EKP kogub järelevalvetasusid alles pärast kriisilahendusnõukogu eelarveaasta algust, saab ta kriisilahendusnõukogule edastada kõige värskemad andmed alles hiljem. Seetõttu ei võimalda delegeeritud määruses (EL) 2017/2361 sätestatud tähtpäevad, milleks EKP peab andmed edastama kriisilahendusnõukogule, kriisilahendusnõukogul enam arvutada ja koguda ettemaksuna asjaomase eelarveaasta individuaalseid iga-aastaseid osamaksusid. Selleks et kriisilahendusnõukogu süsteem, mille kohaselt osamaksusid kogutakse ettemaksuna, jääks sidusaks ja EKP uue korraga ning et kriisilahendusnõukogul oleks võimalik jätkata iga-aastaste osamaksude arvutamist ja ettemaksuna kogumist, tuleb muuta delegeeritud määruse (EL) 2017/2361 kohaseid andmete edastamise ja osamaksu tasumise teadete esitamise tähtpäevi. Kuna EKP peab järelevalvetasude arved esitama iga aasta juuni lõpuks, peaks kriisilahendusnõukogul olema õigus koguda osamaksu eelmaksena tasutavate osamaksetena, et katta eelarveaasta selle osa kulud, mis eelneb sellele kuupäevale. Asjaomaste üksuste ja gruppide ning kriisilahendusnõukogu halduskoormuse vähendamiseks tuleks osamakseid koguda ainult kriisilahendusnõukogu otsesesse vastutusalasse kuuluvatelt üksustelt ja gruppidelt.

(4)

Delegeeritud määruse (EL) 2017/2361 kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et on oluline, et muudatused määruse (EL) nr 806/2014 artikli 2 kohaldamisalasse kuuluvate üksuste grupi koosseisus, mis peavad seetõttu osalema kriisilahendusnõukogu halduskulude katmises, kajastuksid õigeaegselt halduskulude katmiseks kogutava osamaksu iga-aastases arvutuses. Seepärast peaks kriisilahendusnõukogu kasutama kõige värskemat teavet selliste üksuste grupi koosseisu kohta. Seega peaksid EKP ning riiklikud kriisilahendusasutused ja pädevad asutused esitama kriisilahendusnõukogule kogu vajaliku teabe, et hinnata, kas üksus on kohustatud osalema kriisilahendusnõukogu halduskulude katmises. Peale selle on vaja selgitada, kuidas kriisilahendusnõukogu käsitleb juhtumeid, kus gruppi lisatakse kriisilahendusnõukogu halduskulude katmises osalema kohustatud üksuseid sel ajal aastas, mil EKP ei kogu enam vastavaid andmeid.

(5)

Tegevuslikel põhjustel peab kriisilahendusnõukogul olema kindel tähtpäev asjaomase aasta iga-aastase osamaksu arvutamisse kaasatud üksuste grupi koosseisu kindlaksmääramiseks. Kriisilahendusnõukogu peaks selle arvutuse järgmisel aastal läbi vaatama, et võtta arvesse mis tahes muudatusi, mis võisid toimuda pärast kõnealust tähtpäeva.

(6)

EKP üleminek tasuteadete eelneva esitamise süsteemilt tagantjärele esitamise süsteemile tekitab lünga andmete edastamises EKP-lt kriisilahendusnõukogule ajavahemikul 2019. aasta detsembrist 2021. aasta juunini. Selleks et kriisilahendusnõukogu saaks koguda 2021. aasta halduskulude katmiseks vahendeid andmete alusel, mis on kriisilahendusnõukogule kättesaadavad kõnealuse aasta alguses, on 2021. eelarveaasta jaoks vaja üleminekukorda. Et kajastada osamaksu tasuvate üksuste olukorda 2021. eelarveaastal täpsemalt, peaks kriisilahendusnõukogu need osamaksud 2022. aastal ümber arvutama, võttes aluseks uuemad andmed, mis ta on vahepeal saanud. 2022. aastal ümber arvutatud 2021. eelarveaasta eest tasumisele kuuluva individuaalse iga-aastase osamaksu summa vahe 2021. aastal arvutatud selle osamaksu summast tuleks vastavalt liita 2022. eelarveaasta eest tasumisele kuuluva individuaalse iga-aastase osamaksu summale või sellest summast lahutada.

(7)

Kuna kriisilahendusnõukogu peab kohaldama üleminekukorda, et koguda 2021. eelarveaasta halduskulude osamaksud võimalikult kiiresti pärast aasta algust, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist. Selline varajane jõustumine ei mõjuta neid üksusi, kes osamaksu peavad tasuma, sest delegeeritud määruse (EL) 2017/2361 artikli 6 lõikega 7 on juba kehtestatud üldreegel, et kriisilahendusnõukogu võib osamaksu arvutamiseks kasutada värskeimaid kättesaadavaid andmeid, kui EKP ei ole kriisilahendusnõukogule õigeks ajaks värskeimaid andmeid esitanud. Seetõttu ei pea asjaomased üksused ettevalmistusi tegema.

(8)	Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2017/2361 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2017/2361 muudetakse järgmiselt:

lisatakse artikkel 4a:

„Artikkel 4a

Iga-aastaste osamaksude eelmaksena tasutavad osamaksed

1. Igal eelarveaastal enne andmete saamist vastavalt artikli 6 lõikele 1 võib kriisilahendusnõukogu koguda artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud üksustelt ja gruppidelt kõnealuseks eelarveaastaks individuaalseid iga-aastaseid osamakseid ette kuni 75 % ulatuses artikli 3 lõikes 1 osutatud iga-aastaste osamaksude summast. Iga üksuse või grupi ettemaksuna tasutud osamakse arvutatakse sellise üksuse või grupi jaoks vahetult eelneval eelarveaastal arvutatud individuaalse aastase osamaksu alusel.

2. Kriisilahendusnõukogu arvab ettemaksuna tasutud osamakse maha üksuse või grupi kõnealuse eelarveaasta individuaalsest iga-aastasest osamaksust.“;

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt.

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. EKP esitab igal aastal viie tööpäeva jooksul alates määruse (EL) nr 1163/2014 artikli 12 lõike 1 kohaselt tasuteadete esitamisest ja igal juhul hiljemalt selle aasta 7. juulil, mille kohta tasuteade esitatakse, kriisilahendusnõukogule andmed, mis käsitlevad sellel aastal EKP kogutud osamaksude kõiki võlgnikke ja mille põhjal on määratud kindlaks järelevalvetasud vastavalt määrusele (EL) nr 1163/2014.“;

lisatakse järgmine lõige 2a:

„2 a. Kui osamaksuvõlgnik on asutatud asjaomasel eelarveaastal ja ta ei ole määruse (EL) nr 1163/2014 artikli 10 lõike 3 punktis bc osutatud järelevalve alla kuuluv üksus või grupp, arvutatakse osamaksuvõlgniku poolt kõnealusel eelarveaastal ja sellele järgneval eelarveaastal tasumisele kuuluv individuaalne iga-aastane osamaks, kehtestades tasuteguriteks nulli. Kolmandal eelarveaastal, mille eest kõnealune osamaksuvõlgnik peab tasuma individuaalset iga-aastast osamaksu, arvutatakse kahe eelneva eelarveaasta eest tasumisele kuuluv individuaalne iga-aastane halduslik osamaks ümber, võttes aluseks kõnealusel eelarveaastal kasutatud tasutegureid, ning vahe tasaarvestatakse vastavalt.“;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui kriisilahendusnõukogu peab käesoleva määruse kohaldamisel tegema kindlaks, kas üksus kuulub gruppi, mis on nimetanud konkreetse osamaksu võlgniku, või et kontrollida, kas üksus peab osalema kriisilahendusnõukogu halduskulude katmises, esitavad EKP ning riiklikud kriisilahendusasutused ja pädevad asutused kriisilahendusnõukogule kogu selleks vajaliku teabe.“;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kriisilahendusnõukogu kasutab sellel konkreetsel eelarveaastal kogutavate individuaalsete iga-aastaste osamaksude arvutamiseks andmeid, mida EKP on kasutanud sel aastal eelneva aasta järelevalvetasude arvutamiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1163/2014 ja mille ta on esitanud kriisilahendusnõukogule käesoleva artikli alusel.“;

artiklit 7 muudetakse järgmiselt.

a)	Lisatakse järgmine lõige 4a: „4a. Asjaomase eelarveaasta eest tasumisele kuuluva individuaalse iga-aastase osamaksu arvutamisel võtab kriisilahendusnõukogu järgmisel eelarveaastal arvesse kõiki lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud muudatusi, mis toimuvad alates kõnealuse aasta 1. jaanuarist.“;

b)	lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Erandina artikli 6 lõikest 2a ei korrigeerita nende üksuste või gruppide individuaalseid iga-aastaseid osamaksusid, milles ei ole käesoleva artikli lõikes 1, 2 või 3 osutatud muutusi toimunud.“;

artikli 8 lõiked 3–8 asendatakse järgmisega:

„3. Osamaksu tasumise teates määratakse kindlaks individuaalse iga-aastase osamaksu või artiklis 4a osutatud ettemaksuna tasutava osamakse suurus ning iga-aastase osamaksu või ettemaksuna tasutava osamakse tasumise viis. Osamaksu tasumise teates peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud individuaalse osamaksu või ettemaksuna tasutava osamakse kohta tehtud otsuse faktilised ja õiguslikud aspektid.

4. Kriisilahendusnõukogu võtab mis tahes muu teabevahetuse asjus, mis on seotud individuaalse iga-aastase osamaksuga, sealhulgas artikli 10 lõike 8 kohaselt tehtava mis tahes tasaarvestusotsuse ja kui see on kohaldatav, ettemaksuna tasutava osamaksega, ühendust osamaksu võlgnikuga.

5. Individuaalne iga-aastane osamaks või ettemaksuna tasutav osamakse tasutakse eurodes.

6. Osamaksuvõlgnik tasub individuaalse iga-aastase osamaksu või ettemaksuna tasutava osamakse 35 kalendripäeva jooksul alates osamaksu tasumise teate väljastamisest. Osamaksuvõlgnik täidab osamaksu tasumise teates individuaalse iga-aastase osamaksu või ettemaksuna tasutava osamakse tasumise kohta kehtestatud nõudeid. Makse tegemise kuupäevaks loetakse kuupäev, mil kriisilahendusnõukogu konto krediteeritakse.

7. Sama grupi liikmeks olevate määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 2 osutatud üksuste poolt tasumisele kuuluvad individuaalsed iga-aastased osamaksud ja kui see on kohaldatav, ettemaksuna tasutavad osamaksed kogutakse kõnealuse grupi osamaksu võlgnikult.

8. Ilma et see piiraks muude kriisilahendusnõukogu meetmete rakendamist, arvestatakse osamaksu osalise maksmise, maksmata jätmise või osamaksu tasumise teates sätestatud maksetingimuste rikkumise eest individuaalse iga-aastase osamaksu ja kui see on kohaldatav, ettemaksuna tasutava osamakse maksmata summalt alates võlgnevuse tekkimise kuupäevast igapäevast viivist, mille suuruseks on EKP põhiline refinantseerimismäär pluss kaheksa protsendipunkti.“;

artiklit 9 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Tasumisele kuuluvate individuaalsete iga-aastaste osamaksude ja ettemaksuna tasutavate osamaksete ja artikli 8 lõikes 8 sätestatud mis tahes viivise tasumine on täitmisele pööratav.“;

lisatakse artikkel 14a:

„Artikkel 14a

Üleminekukord 2021. eelarveaastaks

2021. aastal arvutab kriisilahendusnõukogu 2021. eelarveaasta eest tasumisele kuuluvad individuaalsed iga-aastased osamaksud, võttes aluseks EKP poolt kriisilahendusnõukogule 2019. aastal esitatud andmed ja nende hilisemad ajakohastamised kooskõlas artikliga 6. 2022. aastal arvutab kriisilahendusnõukogu 2021. eelarveaastal tasumisele kuulunud individuaalsed iga-aastased osamaksud ümber EKP poolt kriisilahendusnõukogule 2021. aastal artikli 6 kohaselt esitatud andmete alusel. Vahe 2021. eelarveaastaks algselt arvutatud summa ja ümberarvutatud summa vahel tasaarvestatakse 2022. eelarveaasta eest tasumisele kuuluvate individuaalsete iga-aastaste osamaksude arvutamisel.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. veebruar 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.

(2) Komisjoni 14. septembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/2361 Ühtse Kriisilahendusnõukogu halduskulude katmiseks tehtavate osamaksete lõpliku süsteemi kohta (ELT L 337, 19.12.2017, lk 6).

(3) Euroopa Keskpanga 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1163/2014 järelevalvetasude kohta (EKP/2014/41) (ELT L 311, 31.10.2014, lk 23).

(4) Euroopa Keskpanga 5. detsembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2155, millega muudetakse määrust (EL) nr 1163/2014 järelevalvetasude kohta (EKP/2019/37) (ELT L 327, 17.12.2019, lk 70).

25.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 104/34

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/518,

18. märts 2021,

millega registreeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artikli 30 lõike 2 kohaselt piiritusjoogi geograafiline tähis

„Vasi vadkörte pálinka“

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008, (1) eriti selle artikli 30 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (2) artikli 17 lõike 5 kohaselt vaatas komisjon läbi Ungari poolt 14. oktoobril 2016 esitatud taotluse geograafilise tähise „Vasi vadkörte pálinka“ registreerimiseks.

(2)	Määrus (EL) 2019/787, millega asendatakse määrus (EÜ) nr 110/2008, jõustus 25. mail 2019. Kõnealuse määruse artikli 49 lõike 1 kohaselt tunnistati määruse (EÜ) nr 110/2008 III peatükk, milles käsitletakse geograafilisi tähiseid, alates 8. juunist 2019 kehtetuks.

(3)	Olles jõudnud järeldusele, et taotlus on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 110/2008, avaldas komisjon selle kõnealuse määruse artikli 17 lõike 6 kohaselt Euroopa Liidu Teatajas (3) lähtuvalt määruse (EL) 2019/787 artikli 50 lõike 4 esimesest lõigust.

(4)	Komisjonile ei esitatud ühtegi määruse (EL) 2019/787 artikli 27 lõike 1 kohast vastulauset.

(5)	Tähis „Vasi vadkörte pálinka“ tuleks seega registreerida geograafilise tähisena,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Geograafiline tähis „Vasi vadkörte pálinka“ registreeritakse. Vastavalt määruse (EL) 2019/787 artikli 30 lõikele 4 võetakse käesoleva määrusega nimetus „Vasi vadkörte pálinka“ määruse (EL) 2019/787 artiklis 21 osutatud kaitse all.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. märts 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1) ELT L 130, 17.5.2019, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).

(3) ELT C 417, 2.12.2020, lk 59.

25.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 104/36

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/519,

24. märts 2021,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1375 keeritsusside (Trichinella) kontrollimise osas kabjalistel ning erandi osas, mis tehakse Ühendkuningriigile keeritsusside (Trichinella) kontrollimisel kodusigadel

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (1) eriti selle artikli 18 lõike 8 esimese lõigu punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) 2017/625 on sätestatud eeskirjad ametliku kontrolli ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmisega.

(2)

Keeritsussid (Trichinella) on parasiidid, kes võivad esineda vastuvõtlike liikide, näiteks sigade ja hobuste lihas ja kes nakatunud liha tarbimisel põhjustavad inimestel toidutekkelist haigust. Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1375 (2) on sätestatud erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside suhtes, sealhulgas tingimused, mille alusel teha erandeid keeritsusside kontrollimisest sel ajal, kui kodusigade liha siseneb liitu.

(3)

6. juunil 2013 võttis Euroopa Toiduohutusamet vastu teadusliku arvamuse inimeste tervisele tulenevate ohtude kohta, mida tuleb liha (kabjaliste) kontrollimisel arvesse võtta (3). Arvamuses soovitatakse seada keeritsusside kontrollimine kõigil kabjalistel (mitte ainult hobustel, vaid ka eeslitel ja muuladel) prioriteetsele kohale. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/627 (4) on seega ette nähtud keeritsusside kohustuslik kontrollimine kõigi kabjaliste rümpades. Rakendusmääruses (EL) 2015/1375 on sätestatud hobuste ja teiste vastuvõtlike liikide kohustuslik kontrollimine. Järjepidevuse huvides ja mitmetimõistmise ärahoidmiseks tuleks rakendusmääruses (EL) 2015/1375 viidata samuti hobuste asemel kabjalistele.

(4)

Komisjoni määrusega (EL) nr 206/2010 (5) lubatakse liitu tuua Ühendkuningriigi kodusigade liha. Selles määruses on Ühendkuningriik loetletud riigina, mis kohaldab erandit keeritsusside kontrollimisest alla viienädalaste võõrutamata kodusigade rümpades ja lihas vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/1375 artikli 3 lõikele 2.

(5)

Määrus (EL) nr 206/2010 tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/692 (6) alates 21. aprillist 2021. Seda kehtetuks tunnistamist silmas pidades lisatakse komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1478 (7) rakendusmäärusele (EL) 2015/1375 kehtivusega alates 21. aprillist 2021 VII lisa, milles loetletakse keeritsusside kontrollimisest erandit kohaldavad kolmandad riigid, millele on viidatud rakendusmääruse (EL) 2015/1375 artikli 13 lõikes 2.

(6)

12. jaanuaril 2021 esitas Ühendkuningriik teabe, et varasemad andmed pidevate kontrollimiste kohta, mida on tehtud tapetud kodusigade populatsiooni puhul, annavad vähemalt 95 % kindluse, et keeritsussi levimus ei ületa üht juhtumit miljoni kohta kõnealuses populatsioonis vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/1375 artikli 3 lõike 3 punktile b. Peale selle teavitas Ühendkuningriik komisjoni oma kavatsusest kohaldada erandit keeritsusside kontrollimisest kodusigade rümpades ja lihas, kui loomad on pärit põllumajandusettevõttest, mille puhul on ametlikult tunnustatud, et selles kasutatakse kontrollitud pidamistingimusi vastavalt selle rakendusmääruse IV lisale.

(7)

Seepärast tuleks Ühendkuningriik loetleda rakendusmääruse (EL) 2015/1375 VII lisas, ilma et see piiraks liidu õiguse kohaldamist Ühendkuningriigis ja Ühendkuningriigi suhtes Põhja-Iirimaa puhul vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes selle protokolli lisaga 2.

(8)	Rakendusmääruse (EL) 2015/1375 VII lisa tuleks muuta, et kajastada kõnealuse rakendusmääruse artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandite kohaldamist Ühendkuningriigi poolt.

(9)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2015/1375 vastavalt muuta.

(10)	Kuna määrus (EL) nr 206/2010 tunnistatakse alates 21. aprillist 2021 kehtetuks ning rakendusmäärusega (EL) 2020/1478 lisatakse rakendusmäärusele (EL) 2015/1375 VII lisa kehtivusega alates nimetatud kuupäevast, tuleks Ühendkuningriigi loetlemist selles lisas kohaldada alates samast kuupäevast.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) 2015/1375 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Kabjaliste, metssigade ning teiste keeritsussi haiguskahtlusega kodu- ja metsloomade rümpadelt tuleb tapajärgse uuringu osana tapamajades või ulukiliha töötlevates ettevõtetes süstemaatiliselt proove võtta.“;

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Keeritsussiuuringute tulemuste selgumiseni ja tingimusel, et toidukäitleja tagab täieliku jälgitavuse, võib tapamajas või tapamajaga samas hoones paiknevas lihalõikusettevõttes tükeldada kodusigade ja kabjaliste rümpasid kuni kuueks tükiks.“

III lisas asendatakse sissejuhatav lause ning punktid a ja b järgmisega:

„Kabjaliste liha, ulukiliha ja muud liha, mis võib sisaldada keeritsussi parasiite, tuleb uurida vastavalt ühele I lisa I või II peatükis määratletud tehisseedemeetodile järgmiste erinevustega:

a)	vähemalt 10 grammi raskused proovid võetakse kabjalistel keele- või mälumislihasest ning metsseal esijala-, keele- või vahelihasest;

b)	kabjaliste puhul, kui need lihased on hävinud, võetakse suuremad proovid diafragma mõlemast säärest lihase ja kõõluse ühinemiskohast. Lihas peab olema side- ja rasvkoest puhas;“.

IV lisa II peatüki punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Analüüside arv ning kodusigade, metssigade, kabjaliste, ulukite ja muude vastuvõtlike loomade puhul tehtud keeritsussi analüüside tulemused tuleb esitada vastavalt direktiivi 2003/99/EÜ IV lisale. Kodusigade kohta esitatud andmetes tuleb vähemalt esitada konkreetne teave:

i)	kontrollitud pidamistingimustes kasvatatud loomade analüüside kohta;

ii)	aretusemiste ja -kultide ning nuumsigade analüüside kohta.“

VII lisa asendatakse järgmisega:

„VII LISA

Erandeid kohaldavad kolmandad riigid või nende piirkonnad, millele on osutatud artikli 13 lõikes 2

Riigi ISO kood	Kolmas riik või selle piirkonnad	Märkused
GB	Ühendkuningriik (*1)	Artikli 3 lõigetega 2 ja 3 ettenähtud erandite kohaldamine

“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõiget 4 kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Komisjoni 10. augusti 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1375, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes (ELT L 212, 11.8.2015, lk 7).

(3) EFSA Journal 2013; 11(6):3263.

(4) Komisjoni 15. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/627, milles sätestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 ühtne praktiline kord inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli tegemiseks ja millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EÜ) nr 2074/2005 ametliku kontrolli osas (ELT L 131, 17.5.2019, lk 51).

(5) Komisjoni 12. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 206/2010, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõuded (ELT L 73, 20.3.2010, lk 1).

(6) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu toomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).

(7) Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1478, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1375 keeritsusside (Trichinella) esinemise suhtes tehtavate kontrollimistega seonduvate proovide võtmise, avastamise võrdlusmeetodi ja imporditingimuste osas (ELT L 338, 15.10.2020, lk 7).

(*1) Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, ei hõlma käesolevas lisas olevad viited Ühendkuningriigile Põhja-Iirimaad.

25.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 104/39

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/520,

24. märts 2021,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 rakenduseeskirjad seoses teatavate peetavate maismaaloomade jälgitavusega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 120 lõiget 1 ja artiklit 120 lõike 2 punkte c, d ja f,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) 2016/429 on sätestatud peetavate maismaaloomade ja loomse paljundusmaterjali jälgitavusnõuded ning antud komisjonile õigus võtta sellega seoses vastu rakendusakte.

(2)	Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/2035 (2) on määrust (EL) 2016/429 täiendatud, sätestades üksikasjalikud eeskirjad peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavuse kohta.

(3)	Selleks et tagada määruses (EL) 2016/429 ja delegeeritud määruses (EL) 2019/2035 sätestatud jälgitavuseeskirjade ühetaoline kohaldamine liidus, tuleks käesoleva määrusega vastu võtta teatavad eeskirjad.

(4)

Määruse (EL) 2016/429 artiklites 112, 113 ja 115 on sätestatud veiseid, lambaid, kitsi ja sigu pidavate ettevõtjate kohustus edastada oma loomadega seotud teavet kõnealuse määruse artikli 109 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilistesse andmebaasidesse. Tagamaks, et kõik teabeuuendused edastatakse nendesse andmebaasidesse korrapäraselt, on vaja käesolevas määruses täpsustada kõnealuse teabe edastamise tähtajad.

(5)

Lisaks peaks veiseid, lambaid, kitsi ja sigu pidavate ettevõtjate edastatav teave olema neile oma loomade ja ettevõtete kohta pärast edastamist kättesaadav. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad ühetaoliseks juurdepääsuks määruse (EL) 2016/429 artikli 109 lõike 1 kohaselt loodud elektroonilistes andmebaasides sisalduvatele andmetele.

(6)	Lisaks tuleks käesolevas määruses sätestada peetavaid veiseid, lambaid, kitsi ja sigu käsitlevate elektrooniliste andmebaaside teatavad muud tehnilised ja toimimise üksikasjad ning vormingud, et tagada andmebaaside võrreldav kvaliteet kogu liidus.

(7)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 110 lõike 1 punktis b ja artikli 112 punktis b sätestatud tingimuste kohaselt võib loomade liikmesriikidevahelise liikumise korral veiste identifitseerimisdokumentide väljastamist asendada elektrooniliste andmete vahetamine teiste liikmesriikidega. Komisjoni loodud BOVEXi protokoll on ette nähtud veiste kohta elektrooniliste andmete vahetamiseks liikmesriikide elektrooniliste andmebaaside vahel. Komisjon peaks tunnustama elektroonilise andmevahetuse täielikku toimimist nende liikmesriikide elektrooniliste andmebaaside vahel, kes kõnealust protokolli järgivad.

(8)

Kuigi eri liiki maismaaloomade, eelkõige peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste ning papagoilaste identifitseerimisvahendid on kindlaks määratud delegeeritud määrusega (EL) 2019/2035, tuleks nende identifitseerimisvahendite tehnilised kirjeldused sätestada käesolevas määruses.

(9)

Delegeeritud määruses (EL) 2019/2035 on sätestatud peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste ning papagoilaste elektroonilise identifitseerimise nõuded. Elektroonilised identifitseerimisvahendid peaks heaks kiitma selle liikmesriigi pädev asutus, kus loomi peetakse. Selleks et tagada kõnealuste elektrooniliste identifitseerimisvahendite loetavus loomade liikumisel ühest liikmesriigist teise, tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad ja tingimused, mille alusel võib pädev asutus sellised elektroonilised identifitseerimisvahendid heaks kiita. Heakskiidu andmisel tuleks arvesse võtta ka asjakohaseid ISO/IEC standardeid.

(10)	Selleks et tagada identifitseerimise ja jälgitavuse ühetaoline kohaldamine kogu liidus, tuleks käesolevas määruses sätestada veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste ning papagoilaste identifitseerimisvahendite kasutuselevõtu tähtajad.

(11)

Kuni määruse (EL) 2016/429 kohaldamise alguse kuupäevani hõlmavad jälgitavust käsitlevad liidu eeskirjad mitmeid erandeid identifitseerimis- ja registreerimissüsteemist seoses teatavate loomakategooriatega, näiteks eritingimustes peetavate loomadega. On asjakohane vaadata need eeskirjad läbi ning kohaldada identifitseerimis- ja registreerimissüsteemist tehtavate erandite suhtes tasakaalustatud ja ühtlustatud lähenemisviisi, võttes ühelt poolt arvesse asjaomaseid riske ning teiselt poolt meetmete proportsionaalsust ja tõhusust. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada seda lähenemisviisi kajastavad uued eeskirjad.

(12)

Oluline on säilitada peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste ning papagoilaste täielik jälgitavus igal ajal ning vältida mis tahes toiminguid, mis võivad jälgitavust ohustada. Jälgitavust ohustada võivad toimingud on identifitseerimisvahendite eemaldamine, muutmine ja asendamine. Seetõttu tuleb neid toiminguid teha alles pärast seda, kui pädev asutus on andnud ettevõtjatele selleks loa. Teatavad eemaldamist, muutmist ja asendamist käsitlevad eeskirjad on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2019/2035. Selliste toimingute jaoks on vaja täiendavaid sätteid, et käsitleda konkreetseid aspekte, sealhulgas kõnealuste toimingute tähtaegu, ning need tuleks sätestada käesolevas määruses.

(13)

Selleks et tagada sujuv üleminek uuele õigusraamistikule, peaks liikmesriikide ettevõtjatel olema võimalik jätkata enne 21. aprilli 2021 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1760/2000, (3) nõukogu määrusele (EÜ) nr 21/2004 (4) ja nõukogu direktiivile 2008/71/EÜ (5) ning nimetatud määruste ja direktiivi alusel vastu võetud õigusaktidele heakskiidetud identifitseerimisvahendite kasutamist üleminekuaja jooksul, mis ei ületa kaht aastat alates käesoleva määruse kohaldamise alguse kuupäevast.

(14)	Kuna määrust (EL) 2016/429 hakatakse kohaldama alates 21. aprilli 2021, tuleks ka käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(15)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad järgmist:

1)	tähtajad, mille jooksul ettevõtjad peavad edastama teavet peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade registreerimiseks elektroonilistes andmebaasides;

2)	ühetaoline juurdepääs peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade elektroonilistes andmebaasides sisalduvatele andmetele ning selliste andmebaaside tehniline kirjeldus ja toimivuseeskirjad;

3)	peetavate veistega seotud elektrooniliste andmete vahetamise tehnilised tingimused ja viisid liikmesriikide elektrooniliste andmebaaside vahel ning andmevahetussüsteemi täieliku toimimise tunnustamine;

4)	peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimisvahendite tehnilised kirjeldused, vormingud ja kujundus;

5)	peetavate papagoilaste identifitseerimisvahendite tehnilised nõuded;

6)	peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimisvahendite kasutuselevõtu tähtajad, kui need loomad on sündinud liidus või pärast nende loomade liitu sissetoomist;

7)	peetavate veiste, lammaste, kitsede, kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimiskoodi konfiguratsioon;

8)	peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimisvahendite eemaldamine, muutmine ja asendamine ning selliste toimingute tähtajad;

9)	identifitseerimisvahendite heakskiitmisega seotud üleminekumeetmed.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

2. PEATÜKK

ELEKTROONILISED ANDMEBAASID

Artikkel 3

Tähtajad ja menetlused ettevõtjate poolt teabe edastamiseks peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade registreerimiseks

1. Veiseid, lambaid, kitsi ja sigu pidavad ettevõtjad edastavad määruse (EL) 2016/429 artikli 112 punktis d osutatud liikumisi, sünde ja surmasid ning kõnealuse määruse artikli 113 lõike 1 punktis c ja delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 56 punktis b osutatud liikumist käsitleva teabe kõnealuste liikide jaoks loodud elektroonilistes andmebaasides registreerimiseks liikmesriikide määratava ajavahemiku jooksul. Maksimaalne ajavahemik teabe edastamiseks ei tohi olla pikem kui seitse päeva pärast loomade liikumist, sündi või surma.

2. Sünni korral võivad liikmesriigid teabe edastamise maksimaalse ajavahemiku kindlaksmääramisel kasutada asjaomase ajavahemiku algusena kuupäeva, mil loomale kinnitatakse identifitseerimisvahend, tingimusel, et puudub selle kuupäeva ja looma sünnikuupäeva segiajamise oht.

3. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus pikendada maksimaalset ajavahemikku lõikes 1 osutatud liikumist käsitleva teabe edastamiseks kuni 14 päevani pärast veiste liikumist sama liikmesriigi piires päritoluettevõtetest mägipiirkondades asuvatesse registreeritud karjatamisettevõtetesse. Pädev asutus võib otsustada kiita heaks registreeritud karjatamisettevõtetesse veetavate veiste loetelud, mille esitavad kõnealuste ettevõtete käitajad. Need loetelud sisaldavad järgmist:

a)	registreeritud karjatamisettevõtte kordumatu registreerimisnumber;

b)	looma identifitseerimisnumber;

c)	päritoluettevõtte kordumatu registreerimisnumber;

d)	loomade registreeritud karjatamisettevõttesse saabumise kuupäev;

e)	loomade registreeritud karjatamisettevõttest lahkumise hinnanguline kuupäev.

Artikkel 4

Ühetaoline juurdepääs peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade elektroonilistes andmebaasides sisalduvatele andmetele

Liikmesriigid tagavad, et veiseid, lambaid, kitsi ja sigu pidavatel ettevõtjatel on taotluse korral ja tasuta vähemalt lugemispääs oma ettevõtetega seotud miinimumteabele, mis sisaldub määruse (EL) 2016/429 artikli 109 lõike 1 punktides a–c osutatud elektroonilistes andmebaasides.

Artikkel 5

Peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade elektrooniliste andmebaaside tehnilised kirjeldused

Liikmesriigid tagavad, et määruse (EL) 2016/429 artikli 109 lõike 1 punktides a–c osutatud peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade elektroonilised andmebaasid luuakse nii, et nendes andmebaasides salvestatud teavet saab vahetada liikmesriikide elektrooniliste andmebaaside vahel käesoleva määruse I lisas sisalduva tabeli kolmandas veerus nimetatud vormingus.

Artikkel 6

Peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade elektrooniliste andmebaaside toimivuseeskirjad

Liikmesriigid rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et tagada määruse (EL) 2016/429 artikli 109 lõike 1 punktides a–c osutatud peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade elektrooniliste andmebaaside jätkuv toimimine võimalike häirete korral. Nende meetmetega tagatakse ka sellistes andmebaasides salvestatud teabe turvalisus, terviklikkus ja autentsus.

Artikkel 7

Peetavate veiste identifitseerimisdokumente käsitlevate andmete liikmesriikide elektrooniliste andmebaaside vahel elektroonilise vahetamise tehnilised tingimused ja viisid

1. Kui liikmesriigid vahetavad elektrooniliselt teiste liikmesriikidega peetavate veiste identifitseerimisdokumente käsitlevaid andmeid, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 44 punktides a–c, vahetatakse neid andmeid XML skeemi definitsiooni vormingus, mille komisjon teeb pädevale asutusele kättesaadavaks.

2. Selliste peetavate veiste, keda kavatsetakse vedada, päritoluliikmesriigi pädev asutus tagab, et identifitseerimisdokumendi andmed edastatakse sihtliikmesriigile elektrooniliselt enne loomade lahkumist ning et iga edastusega esitatakse ajatempel.

Artikkel 8

Peetavate veiste identifitseerimisdokumente käsitlevate andmete liikmesriikide elektrooniliste andmebaaside vahel elektroonilise vahetamise süsteemi täieliku toimimise tunnustamine

1. Liikmesriigid, kes vahetavad elektrooniliselt identifitseerimisdokumente komisjoni loodud süsteemi kaudu, mis on ette nähtud peetavate veistega seotud andmete vahetamiseks liikmesriikide elektrooniliste andmebaaside vahel, tunnistatakse täielikult toimivat süsteemi evivaks.

2. Komisjon koostab ja avaldab oma veebisaidil nimekirja liikmesriikidest, kes vahetavad kõnealuse süsteemi kaudu identifitseerimisdokumente käsitlevaid andmeid.

3. PEATÜKK

IDENTIFITSEERIMISVAHENDID

Artikkel 9

Peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimisvahendite tehnilised kirjeldused, vormingud ja kujundus

1. Pädev asutus kiidab heaks delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 III lisa punktides a ja b osutatud tavaliste kõrvamärkide või sõrgatsile kinnitatavate tavaliste tähiste kasutamise peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimisvahendina üksnes juhul, kui need identifitseerimisvahendid vastavad käesoleva määruse II lisa 1. osas sätestatud tehnilisele kirjeldusele.

2. Pädev asutus kiidab heaks delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 III lisa punktis g osutatud tätoveeringute kasutamise peetavate lammaste, kitsede, sigade ja hirvlaste identifitseerimisvahendina, nagu on sätestatud kõnealuse delegeeritud määruse artikli 46 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 52 lõike 1 punktis b, artikli 73 lõike 2 punktis c ja artikli 76 lõike 1 punktis c, üksnes juhul, kui need tätoveeringud tagavad kustumatu märgistuse ja täpse loetavuse.

3. Pädev asutus kiidab heaks delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 III lisa punktides c–f osutatud elektrooniliste identifitseerimisvahendite kasutamise peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimisvahendina üksnes juhul, kui need identifitseerimisvahendid vastavad käesoleva määruse II lisa 2. osas sätestatud tehnilistele kirjeldustele. Lisaks peavad delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 III lisa punktides c ja f osutatud elektroonilised identifitseerimisvahendid vastama käesoleva määruse II lisa 1. osas sätestatud tehnilisele kirjeldusele.

4. Erandina lõikest 3 võib pädev asutus lubada peetavate sigade identifitseerimiseks elektrooniliste kõrvamärkide kasutamist, kui need identifitseerimisvahendid vastavad selle liikmesriigi kehtestatud tehnilistele kirjeldustele, kus sigu peetakse, ning kui neil on nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult järgmise ettevõtte kordumatu registreerimisnumber:

a)	loomade sünniettevõte või

b)	delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklis 53 osutatud viimane tarneahela ettevõte, kui kõnealused loomad viiakse väljaspool kõnealust tarneahelat asuvasse ettevõttesse.

Artikkel 10

Peetavate papagoilaste identifitseerimisvahendite tehnilised kirjeldused, vormingud ja kujundus

1. Papagoilasi pidavad ettevõtjad tagavad, et

a)	delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 76 lõike 1 punktis a osutatud jalarõngas vastab käesoleva määruse II lisa 1. osas sätestatud tehnilistele kirjeldustele;

b)	delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 76 lõike 1 punktis c osutatud tätoveering tagab kustumatu märgistuse ja täpse loetavuse.

2. Pädev asutus kiidab heaks delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 76 lõike 1 punktis b osutatud süstitavate transpondrite kasutamise peetavate papagoilaste identifitseerimisvahendina üksnes juhul, kui need identifitseerimisvahendid vastavad käesoleva määruse II lisa 2. osa punktis 2 sätestatud tehnilistele kirjeldustele.

Artikkel 11

Peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste ning papagoilaste elektrooniliste identifitseerimisvahendite heakskiitmise toimivuseeskirjad

1. Delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 III lisa punktides c–f osutatud peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste ning papagoilaste elektrooniliste identifitseerimisvahendite heakskiitmisel tagab pädev asutus, et elektrooniliste identifitseerimisvahendite tootjad on esitanud tõendid selle kohta, et käesoleva määruse II lisa 2. osa punktis 4 osutatud vastavus- ja toimivuskatsed on tehtud standardi ISO/IEC 17025 „Üldnõuded katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsusele“ kohaselt akrediteeritud testimiskeskustes.

2. Pädev asutus võib lõikes 1 osutatud elektrooniliste identifitseerimisvahendite heakskiitmisel nõuda, et elektrooniliste identifitseerimisvahendite tootjad teeksid nende töökindluse ja vastupidavuse lisakatseid, et tagada identifitseerimisvahendite toimimine asjaomase liikmesriigi konkreetsetes geograafilistes või kliimatingimustes kooskõlas selle liikmesriigi kehtestatud standarditega.

Artikkel 12

Peetavate veiste, lammaste, kitsede, kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimiskoodi konfiguratsioon

Peetavate veiste, lammaste, kitsede, kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimiskood on järgmine:

identifitseerimiskoodi esimene element on identifitseerimisvahendi esimesena kasutusele võtnud liikmesriigi kood järgmises vormingus:

i)	kahetäheline kood vastavalt ISO standardile 3166-1 alpha-2, välja arvatud Kreeka puhul, kus kasutatakse kahetähelist koodi „EL“, või

ii)	kolmekohaline numbriline riigikood vastavalt ISO standardile 3166-1;

b)	identifitseerimiskoodi teine element on iga looma kordumatu kood, mis ei ole pikem kui 12 numbrit.

Artikkel 13

Peetavate veiste identifitseerimisvahendite kasutuselevõtu tähtajad

1. Ettevõtjad tagavad, et määruse (EL) 2016/429 artikli 112 punktis a osutatud identifitseerimisvahendid võetakse veiste puhul kasutusele enne, kui lõpeb sünnile järgnev maksimaalne ajavahemik, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus loomad sündisid. Maksimaalne ajavahemik arvutatakse looma sündimise kuupäevast alates ning see ei või olla pikem kui 20 päeva.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada ettevõtjatel pikendada teise identifitseerimisvahendi kasutuselevõtu maksimaalset ajavahemikku kuni 60 päevani pärast looma sündi loomade füsioloogilise arenguga seotud põhjustel, kui teine identifitseerimisvahend on vatsabool.

3. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada ettevõtjatel pikendada lõikes 1 osutatud maksimaalset ajavahemikku kuni üheksa kuuni järgmistel tingimustel:

loomad:

i)	on kasvatatud eritingimustes, nii et vasikad jäävad ema juurde;

ii)	ei ole harjunud inimestega regulaarse kokkupuutega;

b)	ala, kus loomi peetakse, tagab loomade suure isoleerituse;

c)	ajavahemiku pikendamine ei kahjusta loomade jälgitavust. Liikmesriigid võivad piirata esimeses lõigus osutatud loa andmist teatavate geograafiliste piirkondade või peetavate veiste konkreetsete liikide või tõugudega.

4. Ettevõtjad tagavad, et peetavad veised ei lahku sünniettevõttest enne, kui nende loomade puhul on kasutusele võetud määruse (EL) 2016/429 artikli 112 punktis a osutatud identifitseerimisvahendid.

Artikkel 14

Peetavate lammaste ja kitsede identifitseerimisvahendite kasutuselevõtu tähtajad

1. Ettevõtjad tagavad, et määruse (EL) 2016/429 artikli 113 lõike 1 punktis a osutatud identifitseerimisvahendid võetakse lammaste ja kitsede puhul kasutusele enne, kui lõpeb sünnile järgnev maksimaalne ajavahemik, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus loomad sündisid. Maksimaalne ajavahemik arvutatakse looma sündimise kuupäevast alates ning see ei või olla pikem kui üheksa kuud.

2. Ettevõtjad tagavad, et peetavad lambad ja kitsed ei lahku sünniettevõttest enne, kui nende loomade puhul on kasutusele võetud määruse (EL) 2016/429 artikli 113 lõike 1 punktis a osutatud identifitseerimisvahendid.

Artikkel 15

Peetavate sigade identifitseerimisvahendite kasutuselevõtu tähtajad

1. Ettevõtjad tagavad, et määruse (EL) 2016/429 artikli 115 punktis a osutatud identifitseerimisvahendid võetakse sigade puhul kasutusele enne, kui lõpeb sünnile järgnev maksimaalne ajavahemik, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus loomad sündisid. Maksimaalne ajavahemik arvutatakse looma sündimise kuupäevast alates ning see ei või olla pikem kui üheksa kuud.

2. Ettevõtjad tagavad, et peetavad sead ei lahku sünniettevõttest ega tarneahelast enne, kui nende loomade puhul on kasutusele võetud määruse (EL) 2016/429 artikli 115 punktis a osutatud identifitseerimisvahendid.

Artikkel 16

Peetavate kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimisvahendite kasutuselevõtu tähtajad

1. Ettevõtjad tagavad, et delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 73 lõigetes 1 ja 2 osutatud identifitseerimisvahendid võetakse kaamellaste ja hirvlaste puhul kasutusele enne, kui lõpeb sünnile järgnev maksimaalne ajavahemik, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus loomad sündisid. Maksimaalne ajavahemik arvutatakse looma sündimise kuupäevast alates ning see ei või olla pikem kui üheksa kuud.

2. Ettevõtjad tagavad, et peetavad kaamellased või hirvlased ei lahku sünniettevõttest või esimese saabumise ettevõttest, kui kõnealused loomad saabusid sellesse ettevõttesse elupaigast, kus nad metsloomadena viibisid, välja arvatud juhul, kui nende loomade puhul on kasutusele võetud delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 73 lõigetes 1 ja 2 osutatud identifitseerimisvahendid.

3. Pädev asutus võib põhjapõtru pidavad ettevõtjad vabastada lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest, tingimusel, et see erand ei kahjusta loomade jälgitavust.

4. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid vabastada hirvlasi pidavad ettevõtjad lõikes 1 esitatud nõuetest järgmistel tingimustel:

loomad:

i)	on kasvatatud eritingimustes;

ii)	ei ole harjunud inimestega regulaarse kokkupuutega;

b)	ala, kus loomi peetakse, tagab loomade suure isoleerituse;

c)	erand ei kahjusta loomade jälgitavust.

Artikkel 17

Peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimisvahendite kasutuselevõtu tähtajad pärast nende liitu sisenemist

1. Kui peetavad veised, lambad, kitsed, sead, kaamellased ja hirvlased sisenevad liitu ning kui need loomad jäävad liitu, tagavad ettevõtjad, et nende loomade puhul võetakse kasutusele delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklis 81 osutatud identifitseerimisvahendid 20 päeva jooksul pärast nende saabumist esmase saabumise ettevõttesse.

2. Erandina lõikest 1 võivad esmase saabumise liikmesriigid lubada ettevõtjatel pikendada teise identifitseerimisvahendi kasutuselevõtu maksimaalset ajavahemikku kuni 60 päevani pärast looma sündi loomade füsioloogilise arenguga seotud põhjustel, kui teine identifitseerimisvahend on vatsabool.

3. Ettevõtjad tagavad, et ükski peetav veis, lammas, kits, siga, kaamellane ega hirvlane ei lahku esmase saabumise ettevõttest enne, kui nende loomade puhul on kasutusele võetud määruse (EL) 2019/2035 artiklis 81 osutatud identifitseerimisvahendid.

Artikkel 18

Peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimisvahendite eemaldamine ja muutmine

Pädev asutus võib anda ettevõtjatele loa peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimisvahendite eemaldamiseks või muutmiseks üksnes juhul, kui eemaldamine või muutmine ei kahjusta loomade jälgitavust, sealhulgas nende sünniettevõtte jälgitavust, ja kui loomade individuaalne identifitseerimine, kui seda kohaldatakse, on endiselt võimalik.

Artikkel 19

Peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimisvahendite asendamine ning selliste toimingute tähtajad

1. Pädev asutus võib anda ettevõtjatele loa peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimisvahendite asendamiseks üksnes juhul, kui asendamine ei kahjusta loomade jälgitavust, sealhulgas nende sünniettevõtte jälgitavust, ja kui loomade individuaalne identifitseerimine, kui seda kohaldatakse, on endiselt võimalik.

2. Lõikes 1 osutatud asendamiseks võib anda loa järgmiselt:

a)	kui loomad on identifitseeritud kahe identifitseerimisvahendi abil ja üks neist identifitseerimisvahenditest on muutunud loetamatuks või kadunud, tingimusel, et loomade identifitseerimiskood jääb samaks ja vastab jätkuvalt ülejäänud identifitseerimisvahendite koodile;

kui loomad on identifitseeritud ühe või kahe identifitseerimisvahendi abil, millel on loomade identifitseerimiskood, ning need identifitseerimisvahendid on muutunud loetamatuks või kadunud, tingimusel, et loomade identifitseerimiskoodi on võimalik piisava kindlusega kindlaks määrata ja loomade identifitseerimiskood jääb samaks;

kui peetavad lambad, kitsed või sead on identifitseeritud identifitseerimisvahendiga, millel on ettevõtte kordumatu registreerimisnumber, ning identifitseerimisvahend on muutunud loetamatuks või kadunud, tingimusel, et on võimalik piisava kindlusega kindlaks teha loomade sünniettevõte või vajaduse korral viimane tarneahela ettevõte ning et asenduseks paigaldataval identifitseerimisvahendil on kõnealuse ettevõtte või vajaduse korral viimase ettevõtte kordumatu registreerimisnumber;

d)	peetavate lammaste ja kitsede puhul võib lubada punktides a ja b osutatud identifitseerimisvahendite asendamist uute identifitseerimisvahenditega, millel on uus identifitseerimiskood, tingimusel, et jälgitavust ei kahjustata.

3. Lõikes 1 osutatud identifitseerimisvahendid asendatakse võimalikult kiiresti ja enne maksimaalse ajavahemiku möödumist, mille määrab kindlaks liikmesriik, kelle pädev asutus on lubanud ettevõtjatel identifitseerimisvahendid asendada, ning enne loomade teise ettevõttesse viimist.

4. Kui peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade identifitseerimiskoodi, mis on kantud delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 III lisa punktides a ja b osutatud identifitseerimisvahenditele, ei saa tehniliste piirangute tõttu elektroonilisele identifitseerimisvahendile kanda, lubab pädev asutus kõnealuste loomade puhul kasutusele võtta uut identifitseerimiskoodi kandva uue elektroonilise identifitseerimisvahendi üksnes juhul, kui mõlemad identifitseerimiskoodid on registreeritud määruse (EL) 2016/429 artikli 109 lõikes 1 osutatud elektroonilistes andmebaasides.

4. PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Üleminekumeetmed seoses identifitseerimisvahendite heakskiitmisega

Erandina käesoleva määruse artiklitest 9, 10 ja 11 võivad liikmesriigid üleminekuperioodil, mis lõpeb 20. aprilli 2023, jätkata selliste identifitseerimisvahendite kasutamist, mis on heaks kiidetud enne 21. aprilli 2021 kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1760/2000 ja (EÜ) nr 21/2004 ning direktiiviga 2008/71/EÜ, samuti nende määruste ja selle direktiivi alusel vastu võetud õigusaktidega.

Artikkel 21

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 21. aprilli 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2) Komisjoni 28. juuni 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 5.12.2019, lk 115).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).

(4) Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).

(5) Nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiiv 2008/71/EÜ sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta (ELT L 213, 8.8.2008, lk 31).

I LISA

Peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade elektroonilistes andmebaasides kasutatavate teabevormingute tehnilised kirjeldused

Teabe liik

Kirjeldus

Vorming

Looma identifitseerimiskood

Riigi kood

Üks järgmistest võimalustest:

Tähtkood: ISO 3166-1 alpha-2 kood (1)

Numbriline kood: ISO 3166-1 numbriline kood

Iga looma kordumatu kood

12 numbrit

Elektrooniline identifitseerimisvahend (valikuline)

Üks järgmistest võimalustest:

—	Elektrooniline kõrvamärk

—

Vatsabool

—	Süstitav transponder

—	Sõrgatsile kinnitatav elektrooniline tähis

Ettevõtte kordumatu registreerimisnumber

Riigikood, millele järgneb 12 tähtnumbrilist märki

Ettevõtet käitava ettevõtja nimi

140 tähtnumbrilist märki

Ettevõtet käitava ettevõtja aadress

Tänava nimi ja majanumber

140 tähtnumbrilist märki

Sihtnumber

10 tähtnumbrilist märki

Linn

35 tähtnumbrilist märki

Kuupäev

Kuupäev (AAAA-KK-PP)

Loomade koguarv

15 numbrit

(1) Välja arvatud Kreeka puhul, kus kasutatakse kahetähelist koodi „EL“.

II LISA

1. OSA

Peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste ning papagoilaste identifitseerimisvahendite tehnilised kirjeldused

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 III lisa punktides a, b, c, f ja h osutatud identifitseerimisvahendid peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste ning papagoilaste identifitseerimiseks on:

a)	mittetaaskasutatavad;

b)	korrosioonikindlast materjalist;

c)	võltsimiskindlad;

d)	lihtsasti loetavad kogu loomade eluea jooksul;

e)	sellise kujuga, et need püsivad kindalt looma küljes ilma teda kahjustamata;

f)	toiduahelast kergesti eemaldatavad.

Punktis 1 osutatud identifitseerimisvahenditel peab olema nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult üks järgmistest märgetest:

a)	loomade identifitseerimiskoodi esimene ja teine element vastavalt artiklile 12;

b)	delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 18 punktis a osutatud loomapidamisettevõtte kordumatu registreerimisnumber või

c)	delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 76 lõikes 1 osutatud tähtnumbriline identifitseerimiskood.

Punktis 1 osutatud identifitseerimisvahendid võivad pädeva asutuse loal sisaldada muud teavet, tingimusel, et identifitseerimisvahendid vastavad punkti 2 nõuetele.

2. OSA

Peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, kaamellaste ja hirvlaste elektrooniliste identifitseerimisvahendite tehnilised kirjeldused

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 III lisa punktides c–f osutatud elektroonilistel identifitseerimisvahenditel peab olema loomade identifitseerimiskoodi esimene element kolmekohalise riigikoodi kujul ja loomade identifitseerimiskoodi teine element vastavalt artiklile 12.

Punktis 1 osutatud elektroonilised identifitseerimisvahendid on järgmised:

a)	üksnes lugemiseks ettenähtud passiivsed transpondrid, milles kasutatakse HDX- või FDX-B-tehnoloogiat ja mis vastavad ISO standarditele 11784 ja 11785, ning

b)	loetavad ISO standardile 11785 vastavate seadmete abil, mis on võimelised lugema HDX- ja FDX-B-transpondreid.

Punktis 1 osutatud elektroonilised identifitseerimisvahendid peavad olema loetavad vähemalt järgmiselt lugemiskauguselt:

peetavate veiste puhul:

i)	12 cm kõrvamärkide puhul, kui lugemiseks kasutatakse kaasaskantavat lugejat;

ii)	15 cm süstitavate transpondrite puhul, kui lugemiseks kasutatakse kaasaskantavat lugejat;

iii)	25 cm vatsaboolide puhul, kui lugemiseks kasutatakse kaasaskantavat lugejat;

iv)	80 cm kõigi elektrooniliste identifitseerimisvahendite puhul, kui lugemiseks kasutatakse paikset lugejat;

peetavate lammaste ja kitsede puhul:

i)	12 cm kõrvamärkide ja sõrgatsile kinnitatavate tähiste puhul, kui lugemiseks kasutatakse kaasaskantavat lugejat;

ii)	20 cm vatsaboolide ja süstitavate transpondrite puhul, kui lugemiseks kasutatakse kaasaskantavat lugejat;

iii)	50 cm kõrvamärkide puhul, kui lugemiseks kasutatakse paikset lugejat.

Punktis 1 osutatud elektroonilisi identifitseerimisvahendeid tuleb katsetada, saavutades soodsad tulemused, seoses järgmisega:

a)	vastavus ISO standarditele 11784 ja 11785 vastavalt ISO standardi 24631-1 punktis 7 osutatud meetodile; ning

b)	käesoleva osa punktis 3 osutatud minimaalne toimivus lugemiskaugustel vastavalt ISO standardi 24631-3 punktis 7 osutatud meetodile.

25.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 104/52

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/521,

24. märts 2021,

millega kehtestatakse erikord mehhanismi jaoks, millega seatakse teatavate toodete ekspordi tingimuseks ekspordiloa esitamine

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/479 ühiste ekspordieeskirjade kohta, (1) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

30. jaanuaril 2021 võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2021/111, (2) millega seati COVID-19 vaktsiinide ja nende vaktsiinide tootmiseks kasutatavate toimeainete, sealhulgas tüvi- ja töörakupankade ekspordi tingimuseks ekspordiloa esitamine vastavalt määruse (EL) 2015/479 artiklile 5. Kui nende meetmete jõustumisest oli möödunud kuus nädalat, võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2021/442, (3) millega seati kuni 30. juunini 2021 nende toodete ekspordi tingimuseks ekspordiloa esitamine vastavalt määruse (EL) 2015/479 artiklile 6.

(2)	Maailmas on endiselt COVID-19 vaktsiini tarneraskused ja need isegi suurenevad, võttes arvesse tootmisega seotud viivitusi.

(3)

Kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2021/442 peavad liikmesriigid ekspordiloa andmisest keelduma, kui asjaomane eksport ohustab liidu ja vaktsiinitootjate sõlmitud eelostulepingute täitmist, võttes arvesse vaktsiinikoguste tarnimist ja muude lepingutingimuste täitmist, näiteks taotluse esitamise ajal liitu tarnitavat vaktsiinikogust.

(4)

COVID-19 vaktsiinide tootmise ja nende liitu tarnimise viivituste puhul ei ole jätkuvalt piisavalt läbipaistvust ning endiselt esineb piiranguid, mis võivad ohustada rakendusmäärusega (EL) 2021/442 hõlmatud kauba tarnekindlust liidus. Ekspordiloa andmise või andmisest keeldumise kohta otsuse tegemisel tuleks seega võtta arvesse täiendavaid asjaolusid.

(5)

Teave, mille komisjon on kogunud rakendusmäärusega (EL) 2021/111 kehtestatud ja rakendusmäärusega (EL) 2021/442 jätkatud ekspordiloa mehhanismi kaudu ja tolliandmetest, on näidanud, et eksporti, mille suhtes kohaldatakse ekspordiloa mehhanismi, võidakse suunata riikide kaudu, mis on siiani olnud ekspordiloa nõudest vabastatud, mis ei võimalda saavutada nõutavat läbipaistvust. Sellised vabastused tuleks seega ajutiselt peatada.

(6)	Vabastusi tuleks säilitada rakendusmääruse (EL) 2021/442 artikli 1 lõike 9 punktis a nimetatud teatavate riikide ja territooriumide suhtes, mis sõltuvad suurel määral nende liikmesriikide kesksetest tarneahelatest, millega nad on seotud, või naaberliikmesriikide tarneahelatest.

(7)

Põhjenduses 5 märgitud teabest nähtub samuti, et liidu tootjad on eksportinud suures koguses ekspordiloa mehhanismiga hõlmatud kaupa riikidesse, millel on endal suur tootmisvõimsus, samas kui need riigid ise piiravad eksporti liitu kas seaduse või lepinguliste või muude kokkulepete alusel, mis on sõlmitud nende territooriumil tegutsevate vaktsiinitootjatega. See ebakõla põhjustab liidus tarneraskusi.

(8)

Lisaks sellele nähtub samast teabest, et liidu tootjad on eksportinud suures koguses ekspordiloa mehhanismiga hõlmatud tooteid teatavatesse riikidesse, millel puudub tootmisvõimsus, aga mille vaktsineeritute arv on liidust suurem või praegune epidemioloogiline olukord liidust parem. Eksportimine nendesse riikidesse võib seega ohustada tarnekindlust liidus.

(9)	Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid ekspordilubade andmisest keelduma.

(10)	Komisjon peaks võtma samu täiendavaid asjaolusid arvesse, kui ta hindab otsuse eelnõu, millest liikmesriigi pädev asutus on andnud teada kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2021/442 artikli 2 lõikega 4.

(11)	Olukorra kiireloomulisuse tõttu tuleks käesolevas määruses sätestatud meetmed võtta kooskõlas määruse (EL) 2015/479 artikli 3 lõikega 3.

(12)	Käesolev määrus peaks jõustuma viivitamata. Võttes arvesse määruse (EL) 2015/479 artikli 5 lõiget 5, tuleks käesolevas määruses sätestatud meetmeid kohaldada kuue nädala jooksul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2021/442 artikli 1 lõike 9 punkti a kohaldamine peatatakse.

Peatamist ei kohaldata siiski järgmiste riikide ja territooriumide suhtes:

—

Andorra,

—	Fääri saared,

—	San Marino,

—

Vatikan,

—	Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud ülemeremaad ja -territooriumid,

—

Büsingen,

—	Helgoland,

—

Livigno,

—	Ceuta ja Melilla.

Artikkel 2

1. Liikmesriigi pädev asutus annab vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2021/442 taotletud ekspordiloa tingimusel, et:

a)	ekspordiluba vastab rakendusmääruse (EL) 2021/442 artikli 1 lõikes 7 sätestatud tingimusele;

b)	luba ei ohusta muul moel rakendusmäärusega (EL) 2021/442 hõlmatud kauba tarnekindlust liidus.

2. Selleks et teha kindlaks, kas lõike 1 punktis b sätestatud tingimus on täidetud, hindab liikmesriigi pädev asutus järgmisi asjaolusid:

a)	kas ekspordi sihtriik piirab rakendusmäärusega (EL) 2021/442 hõlmatud kaupade või nende tootmiseks kasutatud toorainete eksporti liitu kas seaduse alusel või muul viisil, sh sõlmides lepingupõhised kokkulepped nende kaupade tootjatega;

b)	ekspordi sihtriigi asjakohased tingimused, sh epidemioloogiline olukord, vaktsineerituse tase ja rakendusmäärusega (EL) 2021/442 hõlmatud kaupade kättesaadavus.

3. Kui komisjon hindab otsuse eelnõu, millest liikmesriigi pädev asutus on andnud teada kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2021/442 artikli 2 lõikega 4, hindab ta samuti, kas käesoleva artikli lõike 1 punktis b sätestatud tingimused on täidetud, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud asjaolusid.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kuue nädala jooksul alates selle jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 83, 27.3.2015, lk 34.

(2) Komisjoni 29. jaanuari 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/111, millega seatakse teatavate toodete ekspordi tingimuseks ekspordiloa esitamine (ELT L 31 I, 30.1.2021, lk 1).

(3) Komisjoni 11. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/442, millega seatakse teatavate toodete ekspordi tingimuseks ekspordiloa esitamine (ELT L 85, 12.3.2021, lk 190).

25.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 104/55

Komisjoni 12. oktoobri 2020. aasta rakendusmääruse (EL) 2020/1470 (mis käsitleb riikide ja territooriumide nomenklatuuri Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika jaoks ja geograafilist jaotust muu ettevõtlusstatistika jaoks) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 334, 13. oktoober 2020 )

Leheküljel 11 I lisas pealkirja „MUUD“ all veerus „Kood“ esimesel real

Asendatakse

„EL”

järgmisega:

„EU”.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 104

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 25. märts 2021

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv (EL) 2021/514, 22. märts 2021, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
*	Nõukogu otsus (EL) 2021/515, 22. märts 2021, Euroopa Liidu ja Austraalia Liidu vahelise üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 XXVIII artikli alusel sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu (mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu) liidu nimel allkirjastamise kohta	27
*	Nõukogu otsus (EL) 2021/516, 22. märts 2021, Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vahelise 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artikli alusel sõlmitud kirjavahetuse vormis lepingu (mis käsitleb kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu) liidu nimel allkirjastamise kohta	29
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/517, 11. veebruar 2021, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/2361 Ühtse Kriisilahendusnõukogu halduskulude katmiseks tehtavate osamaksete lõpliku süsteemi kohta	30
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/518, 18. märts 2021, millega registreeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artikli 30 lõike 2 kohaselt piiritusjoogi geograafiline tähis, Vasi vadkörte pálinka	34
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/519, 24. märts 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1375 keeritsusside (Trichinella) kontrollimise osas kabjalistel ning erandi osas, mis tehakse Ühendkuningriigile keeritsusside (Trichinella) kontrollimisel kodusigadel ( 1 )	36
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/520, 24. märts 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 rakenduseeskirjad seoses teatavate peetavate maismaaloomade jälgitavusega ( 1 )	39
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/521, 24. märts 2021, millega kehtestatakse erikord mehhanismi jaoks, millega seatakse teatavate toodete ekspordi tingimuseks ekspordiloa esitamine	52

		Parandused
	*	Komisjoni 12. oktoobri 2020. aasta rakendusmääruse (EL) 2020/1470 (mis käsitleb riikide ja territooriumide nomenklatuuri Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika jaoks ja geograafilist jaotust muu ettevõtlusstatistika jaoks) parandus ( ELT L 334, 13.10.2020 )	55