ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 68

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
26. veebruar 2021


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/337, 16. veebruar 2021, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 seoses ELi taasteprospektiga ja sihipäraste kohandustega finantsvahendajate jaoks ning direktiivi 2004/109/EÜ seoses ühtse elektroonilise aruandlusvormingu kasutamisega majandusaasta aruannete puhul, et toetada COVID-19 kriisist taastumist ( 1 )

1

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/338, 16. veebruar 2021, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele ( 1 )

14

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2021/339, 25. veebruar 2021, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) artiklit 8a

29

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/340, 17. detsember 2020, millega muudetakse delegeeritud määrusi (EL) 2019/2013, (EL) 2019/2014, (EL) 2019/2015, (EL) 2019/2016, (EL) 2019/2017 ja (EL) 2019/2018 seoses kuvarite, kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite, valgusallikate, jahutus-külmutusseadmete, kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate, ja otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete energiamärgistuse nõuetega ( 1 )

62

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2021/341, 23. veebruar 2021, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/424, (EL) 2019/1781, (EL) 2019/2019, (EL) 2019/2020, (EL) 2019/2021, (EL) 2019/2022, (EL) 2019/2023 ja (EL) 2019/2024 seoses serverite ja andmesalvestustoodete, elektrimootorite ja sagedusmuundurite, jahutus-külmutusseadmete, valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste, kuvarite, kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate, kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite ning otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete ökodisaini nõuetega ( 1 )

108

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/342, 25. veebruar 2021, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 3 kohast vahepealse läbivaatamise taasalustamist uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Tai Kuningriigist pärit toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade impordi suhtes, niivõrd kui see puudutab äriühingut River Kwai International Food Industry Co., Ltd

149

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/343, 25. veebruar 2021, milles käsitletakse loa andmist Lactobacillus buchneri DSM 29026 preparaadi kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ( 1 )

157

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/344, 25. veebruar 2021, milles käsitletakse loa andmist sorbitaanmonolauraadi kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ( 1 )

160

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/345, 25. veebruar 2021, millega kiidetakse heaks naatriumkloriidi elektrolüüsil saadud aktiivkloori toimeainena kasutamine tooteliikidesse 2, 3, 4 ja 5 kuuluvates biotsiidides ( 1 )

163

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/346, 25. veebruar 2021, milles käsitletakse loa andmist Lactobacillus parafarraginis DSM 32962 preparaadi kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ( 1 )

167

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/347, 25. veebruar 2021, millega kiidetakse heaks hüpokloorishappest vabanenud aktiivkloori toimeainena kasutamine tooteliikidesse 2, 3, 4 ja 5 kuuluvates biotsiidides ( 1 )

170

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/348, 25. veebruar 2021, millega kiidetakse heaks olemasoleva toimeaine karbendasiimi kasutamine tooteliikidesse 7 ja 10 kuuluvates biotsiidides ( 1 )

174

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/349, 25. veebruar 2021, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

179

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/350, 25. veebruar 2021, millega muudetakse 318. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu

182

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2021/351, 22. veebruar 2021, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks sadamariigi võetavate meetmete lepingu osaliste koosolekul

184

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/352, 25. veebruar 2021, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2018/905, millega pikendatakse Aafrika Sarve piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

187

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/353, 25. veebruar 2021, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid

189

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/354, 25. veebruar 2021, millega lükatakse edasi tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides propikonasooli kasutamise heakskiidu aegumiskuupäeva ( 1 )

219

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2021/355, 25. veebruar 2021, milles käsitletakse riiklikke rakendusmeetmeid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks üleminekuperioodil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 3 (teatavaks tehtud numbri C(2021) 1215 all)  ( 1 )

221

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga loodud partnerlusnõukogu otsus nr 1/2021, 23. veebruar 2021, mis käsitleb kuupäeva, mil lõpeb kaubandus- ja koostöölepingu kohaselt ajutine kohaldamine [2021/356]

227

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

26.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/337,

16. veebruar 2021,

millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 seoses ELi taasteprospektiga ja sihipäraste kohandustega finantsvahendajate jaoks ning direktiivi 2004/109/EÜ seoses ühtse elektroonilise aruandlusvormingu kasutamisega majandusaasta aruannete puhul, et toetada COVID-19 kriisist taastumist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

COVID-19 pandeemial on liikmesriikides ränk mõju inimestele, ettevõtetele, tervishoiusüsteemile ja majandusele. Oma 27. mai 2020. aasta teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ rõhutas komisjon, et likviidsuse ja rahastamisele juurdepääsu probleemidega tuleb pidevalt tegeleda. Seepärast on esmatähtis toetada taastumist COVID-19 pandeemia põhjustatud rängast majandusšokist, tehes kehtivasse finantsteenuseid käsitlevasse liidu õigusesse sihipäraseid muudatusi. Need muudatused moodustavad meetmepaketi ja võetakse vastu nimetuse „Kapitaliturgude taastepakett“ all.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1129 (3) on sätestatud väärtpaberite avaliku pakkumise või liikmesriigi territooriumil asuval või toimival reguleeritud turul kauplemisele võtmise korral avaldatava prospekti koostamise, kinnitamise ja levitamise nõuded. Osana meetmepaketist, millega aidatakse emitentidel taastuda COVID-19 pandeemiast tingitud majandusšokist, tuleb prospektikorda sihipäraselt muuta. Sellised muudatused peaksid võimaldama emitentidel ja finantsvahendajatel vähendada vahetult pärast COVID-19 pandeemia kulusid ja vabastada vahendeid majanduse taaskäivitamise etapiks. Muudatused peaksid olema kooskõlas määruse (EL) 2017/1129 üldeesmärkidega soodustada vahendite kaasamist kapitaliturgudelt, tagada tarbijate ja investorite kõrgetasemeline kaitse, edendada järelevalvealast ühtsust liikmesriikides ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Samuti tuleks muudatustes võtta täielikult arvesse seda, mil määral COVID-19 pandeemia on mõjutanud emitentide praegust olukorda ja tulevikuväljavaateid.

(3)

COVID-19 kriis muudab liidu ettevõtjad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning idufirmad, ebakindlamaks ja kaitsetumaks. Selleks et lihtsustada ja mitmekesistada liidu ettevõtjate rahastamisallikaid, pöörates erilist tähelepanu VKEdele, sealhulgas idufirmadele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, võib põhjendamatute tõkete ja liigse halduskoormuse kõrvaldamine kohasel juhul aidata edendada liidu ettevõtjate juurdepääsu aktsiaturgudele lisaks jae- ja suurinvestorite juurdepääsu mitmekesisemate, pikemaajaliste ja konkurentsivõimelisemate investeerimisvõimaluste edendamisele. Sellega seoses peaks käesoleva määruse eesmärk olema ka kindlustada, et potentsiaalsetel investoritel oleks lihtsam teada saada ettevõtetesse investeerimise võimalustest, kuna potentsiaalsetel investoritel on sageli raske hinnata lühikest aega tegutsenud idufirmasid ja väikeseid ettevõtteid, mis toob kaasa selle, et innovaatilisi ettevõtteid asutatakse vähem, eelkõige äritegevust alustavate isikute poolt.

(4)

Krediidiasutused on aktiivselt osalenud pingutustes, et toetada rahastamist vajanud ettevõtteid, ja eeldatakse, et nad on majanduse taaskäivitamise tugisammas. Määrusega (EL) 2017/1129 on ette nähtud, et krediidiasutused on vabastatud prospekti avaldamise kohustusest teatavate mittekapitaliväärtpaberite pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise puhul, mida emiteeritakse pidevalt või korduvalt ja mille kogusumma 12 kuu jooksul ei ületa 75 miljonit eurot. Seda vabastuskünnist tuleks piiratud ajaks suurendada, et hõlbustada krediidiasutustel vahendite kaasamist ja anda neile hingamisruumi, et nad saaksid toetada oma kliente reaalmajanduses. Kuna kõnealuse vabastuskünnise kohaldamine on mõeldud üksnes majanduse taaskäivitamise etapiks, peaks see olema kättesaadav üksnes piiratud ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 31. detsembril 2022.

(5)

Selleks et kiiresti leevendada COVID-19 pandeemia ränka majanduslikku mõju, on oluline võtta meetmeid, mis hõlbustaksid investeerimist reaalmajandusse, soodustaksid liidu ettevõtete kiiret rekapitaliseerimist ja võimaldaksid emitentidel kaasata avalikelt turgudelt vahendeid majanduse taaskäivitamise protsessi varases etapis. Nende eesmärkide saavutamiseks on asjakohane luua uus lühiprospekt nimetuse all ELi taasteprospekt, mida lisaks sellele, et selles käsitletakse COVID-19 pandeemiaga seoses kerkinud majandus- ja finantsküsimusi, on emitentidel lihtne koostada, investoritel, eelkõige jaeinvestoritel, kes soovivad emitente rahastada, lihtne mõista ning pädevatel asutustel lihtne kontrollida ja kinnitada. ELi taasteprospekti tuleks eelkõige vaadelda kui rekapitaliseerimise hõlbustajat, mida pädevad asutused hoolikalt jälgivad, et tagada investori teavitamise nõuete täitmine. Oluline on, et käesolevas määruses sisalduvaid määruse (EL) 2017/1129 muudatusi ei kasutataks selleks, et asendada määruse (EL) 2017/1129 kavandatud läbivaatamine ja võimalik muutmine, millega peaks kaasnema täielik mõjuhinnang. Sellega seoses ei oleks asjakohane lisada avalikustamise korda lisaelemente, mida ei ole juba nõutud nimetatud määruses või komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/980, (4) välja arvatud COVID-19 pandeemia mõjuga seonduv konkreetne teave. Sellised elemendid tuleks lisada üksnes juhul, kui komisjon esitab määruse (EL) 2017/1129 läbivaatamisele tuginedes seadusandliku ettepaneku, nagu on ette nähtud nimetatud määruse artiklis 48.

(6)

Oluline on ühtlustada jaeinvestorite teave ja põhiteabedokumendid eri finantstoodete ja õigusaktide lõikes ning tagada liidus investeeringute puhul täielik valik ja võrreldavus. Lisaks tuleks tarbijate ja jaeinvestorite kaitset kaaluda määruse (EL) 2017/1129 kavandatud läbivaatamisel, et tagada kõigile jaeinvestoritele ühtlustatud, lihtsad ja kergesti mõistetavad teabedokumendid.

(7)

Ettevõtete keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalane teave on muutunud investorite jaoks üha olulisemaks, et nad saaksid mõõta oma investeeringute mõju kestlikkusele ning integreerida kestlikkusega seotud kaalutlused oma investeerimisotsuste tegemise protsessi ja riskijuhtimisse. Selle tulemusena kogevad ettevõtted üha suuremat survet vastata nendes küsimustes nii investorite kui ka krediidiasutuste nõudmistele ning peavad järgima paljusid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaseid avalikustamise standardeid, mis on sageli killustatud ja ebajärjekindlad. Et parandada kestlikkusega seotud teabe avalikustamist ettevõtete poolt ja ühtlustada määruses (EL) 2017/1129 sätestatud kõnealuse avalikustamise nõudeid, võttes samal ajal arvesse ka muid liidu finantsteenuste õigusakte, peaks komisjon hindama määruse (EL) 2017/1129 läbivaatamise raames, kas on asjakohane lisada määrusesse (EL) 2017/1129 kestlikkusega seotud teave ja kas on asjakohane esitada seadusandlik ettepanek, et tagada kestlikkuse eesmärkide järgimine ja kestlikkusega seotud teabe võrreldavus kõigis liidu finantsteenuste valdkonna õigusaktides.

(8)

Ettevõtted, kelle aktsiatega on olnud lubatud kaubelda reguleeritud turul või VKEde kasvuturul pidevalt vähemalt viimase 18 kuu jooksul enne aktsiate pakkumist või kauplemisele võtmist, peaksid olema täitnud perioodilise ja pideva avalikustamise nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 596/2014, (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/109/EÜ (6) või VKEde kasvuturul tegutsevate emitentide puhul vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2017/565 (7). Seega on suur osa prospekti nõutavast sisust juba avalikult kättesaadav ja investorid kauplevad selle teabe alusel. Seepärast tuleks ELi taasteprospekti kasutada üksnes aktsiate teiseste emissioonide puhul. ELi taasteprospekt peaks hõlbustama omakapitali kaudu rahastamist ja seeläbi võimaldama ettevõtteid kiiresti rekapitaliseerida. ELi taasteprospekt ei tohiks võimaldada emitentidel minna VKEde kasvuturult reguleeritud turule. Lisaks peaks ELi taasteprospekt keskenduma üksnes olulisele teabele, mis võimaldab investoritel teha teadlikke investeerimisotsuseid. Kui see on asjakohane, peaksid emitendid või pakkujad siiski käsitlema seda, kuidas COVID-19 pandeemia on emitentide äritegevust mõjutanud ja kuidas võib see emitentide äritegevust tulevikus mõjutada.

(9)

Selleks et ELi taasteprospekt oleks emitentide jaoks tõhus vahend, peaks see olema üksainus piiratud suurusega dokument, kus on võimalik esitada teavet viidetena, ja selle puhul peaks saama kasutada üleeuroopalise aktsiate avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise passi.

(10)

ELi taasteprospekt peaks sisaldama lühikokkuvõtet kui kasulikku teabeallikat investoritele, eelkõige jaeinvestoritele. See kokkuvõte tuleks esitada ELi taasteprospekti alguses ja selles tuleks keskenduda põhiteabele, mis võimaldaks investoritel otsustada, milliseid aktsiate avalikke pakkumisi ja kauplemisele võtmisi tuleks põhjalikumalt analüüsida, ning seejärel vaadata ELi taasteprospekt oma otsuse tegemiseks tervikuna läbi. Põhiteave peaks sisaldama teavet, mis käsitleb konkreetselt COVID-19 pandeemia ärilist ja finantsmõju, kui see on olemas, ning eeldatavat võimalikku tulevast mõju. ELi taasteprospekt peaks tagama jaeinvestorite kaitse, järgides määruse (EL) 2017/1129 asjakohaseid sätteid, ning vältima samas liigset halduskoormust. Sellega seoses on oluline, et kokkuvõte ei vähendaks investorite kaitset ega jätaks investoritele eksitavat muljet. Seetõttu peaksid emitendid või pakkujad tagama kokkuvõtte koostamisel kõrge hoolsustaseme.

(11)

Kuna ELi taasteprospekt esitaks tunduvalt vähem teavet kui lihtsustatud prospekt vastavalt teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskorrale, ei tohiks emitentidel olla võimalust kasutada seda ülimalt lahjendavateks aktsiaemissioonideks, mis mõjutavad märkimisväärselt emitendi kapitalistruktuuri, väljavaateid ja finantsseisundit. ELi taasteprospekti kasutamine peaks seetõttu olema lubatud ainult pakkumiste puhul, mis ei ületa 150 % tasumata kapitalist. Täpsed kriteeriumid sellise künnise arvutamiseks tuleks sätestada käesolevas määruses.

(12)

Selleks et koguda andmeid, mille alusel hinnata ELi taasteprospekti korra toimimist, tuleks ELi taasteprospekt lisada andmete säilitamise mehhanismi, millele on osutatud määruse (EL) 2017/1129 artikli 21 lõikes 6. Kõnealuse andmete säilitamise mehhanismi muutmisest tuleneva halduskoormuse vähendamiseks peaks ELi taasteprospektis saama kasutada samu andmeid, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2017/1129 artiklis 14 teiseste emissioonide prospektide jaoks, tingimusel et need kaht liiki prospektid jäävad selgelt eristatuks.

(13)

ELi taasteprospekt peaks täiendama määruses (EL) 2017/1129 sätestatud muud liiki prospekte, pidades silmas eri liiki väärtpaberite, emitentide, pakkumiste ja kauplemisele võtmiste eripära. Seepärast tuleb kõiki määruses (EL) 2017/1129 sisalduvaid viiteid mõistele „prospekt“ käsitada viidetena igat liiki prospektidele, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud ELi taasteprospektile, kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.

(14)

Määruse (EL) 2017/1129 kohaselt peavad finantsvahendajad teavitama investoreid lisa avaldamise võimalusest ja teatavatel tingimustel võtma investoritega ühendust lisa avaldamise päeval. Tähtaeg, mille jooksul tuleb investoritega ühendust võtta, ja selliste investorite ring, kellega tuleb ühendust võtta, võivad tekitada finantsvahendajatele raskusi. Selleks et pakkuda finantsvahendajatele leevendust ja vabastada nende vahendeid, säilitades samal ajal investorite kaitse kõrge taseme, tuleks kehtestada proportsionaalsem kord. Eelkõige tuleks selgitada, et finantsvahendajad peaksid võtma väärtpabereid ostvate või märkivate investoritega ühendust hiljemalt esmase pakkumisperioodi lõppedes. Esmane pakkumisperiood peaks tähendama ajavahemikku, mille jooksul emitent või pakkuja pakub üldsusele väärtpabereid vastavalt prospektis ettenähtule, ja see ei hõlma hilisemaid perioode, mille jooksul väärtpabereid müüakse turul edasi. Esmane pakkumisperiood peaks hõlmama nii väärtpaberite esmaseid kui ka teiseseid emissioone. Sellise korraga tuleks täpsustada, milliste investoritega peaksid finantsvahendajad lisa avaldamise korral ühendust võtma, ja tuleks pikendada tähtaega, mille jooksul tuleb investoritega ühendust võtta. Sõltumata käesolevas määruses ette nähtud uuest korrast peaksid kehtima edasi määruse (EL) 2017/1129 sätted, millega tagatakse lisa kättesaadavus kõigile investoritele, nõudes lisa avaldamist avalikul veebisaidil.

(15)

Kuna ELi taasteprospekti kord on mõeldud majanduse taaskäivitamise etapiks, peaks kõnealuse korra kohaldamine lõppema 31. detsembril 2022. Selleks et tagada ELi taasteprospektide järjepidevus, tuleks nende ELi taasteprospektide suhtes, mis kiideti heaks enne ELi taasteprospekti korra kohaldamise lõppemist, jätkata varasemalt kehtinud nõuete kohaldamist.

(16)

Komisjonil tuleb enne 21. juulit 2022 esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne määruse (EL) 2017/1129 kohaldamise kohta, lisades sellele asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku. Aruandes tuleks muu hulgas hinnata, kas ELi taasteprospektide avalikustamise kord on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks asjakohane. Hindamisel tuleks käsitleda küsimust, kas ELi taasteprospekt tagab sobiva tasakaalu investorite kaitse ja halduskoormuse vähendamise vahel.

(17)

Direktiivis 2004/109/EÜ nõutakse, et emitendid, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele liikmesriigi territooriumil asuval või toimival reguleeritud turul, koostaksid ja avalikustaksid oma majandusaasta aruanded 1. jaanuaril 2020 ja hiljem algavate majandusaastate kohta ühtses elektroonilises aruandevormingus. Ühtset elektroonilist aruandevormingut kirjeldatakse täpsemalt komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/815 (8). Arvestades, et majandusaasta aruannete koostamine ühtset elektroonilist aruandlusvormingut kasutades eeldab lisapersonali ja rahaliste lisavahendite eraldamist, eriti esimesel koostamisaastal, ning arvestades emitentide COVID-19 pandeemia tõttu piiratud vahendeid, peaks liikmesriigil olema võimalus lükata majandusaasta aruannete ühtses elektroonilises aruandevormingus koostamise ja avalikustamise nõude kohaldamine ühe aasta võrra edasi. Selle võimaluse kasutamiseks peaks liikmesriik teatama komisjonile, et ta kavatseb edasilükkamist lubada ja tema kavatsus peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud.

(18)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt võtta meetmeid, mis hõlbustaksid investeerimist reaalmajandusse, soodustaksid liidu ettevõtete kiiret rekapitaliseerimist ja võimaldaksid emitentidel kaasata avalikelt turgudelt vahendeid majanduse taaskäivitamise protsessi varases etapis, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

(19)

Seepärast tuleks määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi 2004/109/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/1129 muutmine

Määrust (EL) 2017/1129 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõikesse 4 lisatakse järgmine punkt:

„l)

alates 18. märtsist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 mittekapitaliväärtpaberid, mida krediidiasutus emiteerib jätkuvalt või korduvalt ja mille puhul on väärtpaberite pakkumise agregeeritud müügihind liidus väiksem kui 150 000 000 eurot krediidiasutuse kohta, kusjuures seda arvestatakse 12 kuu kohta, tingimusel et need väärtpaberid:

i)

ei ole allutatud, vahetatavad ega asendatavad ning

ii)

ei anna õigust märkida ega omandada muud liiki väärtpabereid ega ole seotud tuletisinstrumendiga.“

2)

Artikli 1 lõike 5 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

„k)

alates 18. märtsist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 mittekapitaliväärtpaberid, mida krediidiasutus emiteerib jätkuvalt või korduvalt ja mille puhul on väärtpaberite pakkumise agregeeritud müügihind liidus väiksem kui 150 000 000 eurot krediidiasutuse kohta, kusjuures seda arvestatakse 12 kuu kohta, tingimusel et need väärtpaberid:

i)

ei ole allutatud, vahetatavad ega asendatavad ning

ii)

ei anna õigust märkida ega omandada muud liiki väärtpabereid ega ole seotud tuletisinstrumendiga.“

3)

Artikli 6 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 2, artikli 14a lõike 2 ja artikli 18 lõike 1 kohaldamist, sisaldab prospekt vajalikku teavet, mis on oluline investorile, et teadlikult hinnata järgmist:“.

4)

Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõige:

„12a.   Erandina käesoleva artikli lõigetest 3–12 peab artikli 14a kohaselt koostatud ELi taasteprospekt sisaldama käesoleva lõike kohaselt koostatud kokkuvõtet.

ELi taasteprospekti kokkuvõte koostatakse lühidokumendina, mis on sisutihe ja printimisel maksimaalselt kahel A4 leheküljel.

ELi taasteprospekti kokkuvõte ei tohi sisaldada ristviiteid prospekti muudele osadele ega viidetena esitatud teavet ning peab:

a)

olema esitatud ja vormistatud kergesti loetaval kujul, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke;

b)

olema kirjutatud keeleliselt ja stiililiselt nii, et see hõlbustab teabest arusaamist, eelkõige keeleliselt selgelt, mittetehniliselt, sisutihedalt ja investorite jaoks arusaadavalt;

c)

koosnema järgmisest neljast osast:

i)

sissejuhatus, mis sisaldab kogu käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teavet, sealhulgas hoiatusi ja ELi taasteprospekti kinnitamise kuupäeva;

ii)

põhiteave emitendi kohta, sealhulgas kohaldatavuse korral vähemalt 200 sõna sisaldav konkreetne teave selle kohta, kuidas COVID-19 pandeemia mõjutab emitendi äritegevust ja finantsolukorda;

iii)

põhiteave aktsiate kohta, sealhulgas nende aktsiatega kaasnevate õiguste ja nende õiguste kasutamise võimalike piirangute kohta;

iv)

põhiteave aktsiate avaliku pakkumise ja/või reguleeritud turul kauplemisele võtmise kohta.“

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

ELi taasteprospekt

1.   Järgmised isikud võivad otsustada koostada aktsiate avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel ELi taasteprospekti vastavalt käesolevas artiklis sätestatud lihtsustatud avalikustamiskorrale:

a)

emitendid, kelle aktsiatega on olnud lubatud reguleeritud turul vähemalt viimase 18 kuu jooksul pidevalt kaubelda ja kes emiteerivad aktsiaid, mis on vahetatavad olemasolevate, varem emiteeritud aktsiate vastu;

b)

emitendid, kelle aktsiatega on VKEde kasvuturul vähemalt viimase 18 kuu jooksul juba pidevalt kaubeldud, tingimusel et nende aktsiate pakkumiseks on avaldatud prospekt, ja kes emiteerivad aktsiaid, mis on vahetatavad olemasolevate, varem emiteeritud aktsiate vastu;

c)

pakkujad, kelle aktsiatega on olnud lubatud reguleeritud turul või VKEde kasvuturul vähemalt viimase 18 kuu jooksul pidevalt kaubelda.

Emitendid võivad koostada ELi taasteprospekti üksnes juhul, kui aktsiate arv, mida kavatsetakse pakkuda, moodustab koos ELi taasteprospektis 12-kuulise perioodi jooksul juba pakutavate aktsiate arvuga, kui neid on, ELi taasteprospekti kinnitamise kuupäeval alla 150 % reguleeritud turule või VKEde kasvuturule juba kauplemiseks võetud aktsiate arvust.

Teises lõigus osutatud 12-kuuline periood algab ELi taasteprospekti kinnitamise kuupäeval.

2.   Erandina artikli 6 lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 18 lõike 1 kohaldamist, sisaldab ELi taasteprospekt asjakohast lühendatud teavet, mida on investoritel vaja, et mõista:

a)

emitendi prospekti ja finantstulemusi ning olulisi muutusi emitendi finantsseisundis ja äripositsioonis alates viimase majandusaasta lõpust, kui see on asjakohane, ning tema pikaajalist finantsalast ja muud äristrateegiat ja eesmärke, sealhulgas kohaldatavuse korral vähemalt 400 sõna sisaldavat konkreetset teavet selle kohta, kuidas COVID-19 pandeemia mõjutab emitendi äritegevust ja finantsolukorda, ning selle eeldatavat tulevast mõju;

b)

olulist teavet aktsiate, sealhulgas nende aktsiatega kaasnevate õiguste ja nende õiguste kasutamise võimalike piirangute kohta, emiteerimise põhjuseid ja mõju emitendile, sealhulgas emitendi üldisele kapitalistruktuurile, samuti kapitalisatsiooni ja võlgade avalikustamist, käibekapitali aruannet ning tulu kasutamist.

3.   ELi taasteprospektis sisalduv teave kirjutatakse ja esitatakse hõlpsasti analüüsitaval, sisutihedal ja arusaadaval kujul ning see peab võimaldama investoritel, eriti jaeinvestoritel, teha teadliku investeerimisotsuse, võttes arvesse korraldatud teavet, mis on juba avalikustatud direktiivi 2004/109/EÜ alusel, kui see on kohaldatav, ning määruse (EL) nr 596/2014 alusel ning asjakohasel juhul komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/565 (*1) osutatud teavet.

4.   ELi taasteprospekt koostatakse üheainsa dokumendina ja see sisaldab Va lisas esitatud miinimumteavet. Selle maksimaalne pikkus trükituna on 30 A4-formaadis lehekülge ning see esitatakse ja vormistatakse kergesti loetaval kujul, kasutades loetavas suuruses tähemärke.

5.   Kokkuvõtet ja artikli 19 kohaselt viidetena esitatud teavet ei võeta käesoleva artikli lõikes 4 osutatud maksimaalse pikkuse puhul arvesse.

6.   Emitendid võivad otsustada, millises järjekorras nad Va lisas esitatud teabe ELi taasteprospektis esitavad.

(*1)  Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 87, 31.3.2017, lk 1).“"

6)

Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:

„6a.   Erandina lõigetest 2 ja 4 lühendatakse lõike 2 esimeses lõigus ja lõikes 4 sätestatud tähtaegu ELi taasteprospekti puhul seitsme tööpäevani. Emitent teavitab pädevat asutust vähemalt viis tööpäeva enne kuupäeva, mil on kavas kinnitamistaotlus esitada.“

7)

Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõige:

„5a.   ELi taasteprospekt liigitatakse käesoleva artikli lõikes 6 osutatud andmete säilitamise mehhanismis. Artikli 14 kohaselt koostatud prospektide liigitamiseks kasutatud andmeid võib kasutada artikli 14a kohaselt koostatud ELi taasteprospektide liigitamiseks, tingimusel et neid kahte liiki prospekte eristatakse kõnealuses andemete säilitamise mehhanismis.“

8)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Kui prospekt on seotud väärtpaberite avaliku pakkumisega, on investoritel, kes on juba nõustunud ostma või märkima väärtpabereid enne lisa avaldamist, erandina lõikest 2 alates 18. märtsist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 õigus taganeda nõustumusest kolme tööpäeva jooksul alates lisa avaldamisest, juhul kui lõikes 1 osutatud uus oluline asjaolu, oluline viga või oluline ebatäpsus ilmnes enne avaliku pakkumise perioodi lõppu või väärtpaberite üleandmist, olenevalt sellest, kumb on varasem. Emitent või pakkuja võib kõnealust tähtaega pikendada. Taganemisõiguse kasutamise viimane kuupäev sätestatakse lisas.

Lisa sisaldab taganemisõiguse kohta eraldi märget, milles tuuakse selgelt välja:

a)

asjaolu, et nõustumusest taganemise õigus antakse üksnes neile investoritele, kes on juba nõustunud ostma või märkima väärtpabereid enne lisa avaldamist, ja juhul, kui väärtpaberid ei olnud uue olulise asjaolu, olulise vea või olulise ebatäpsuse ilmnemise või selle täheldamise ajaks investoritele veel üle antud;

b)

tähtaeg, mille jooksul investorid saavad taganemisõigust kasutada, ning

c)

kellega investorid saavad taganemisõiguse kasutamise soovi korral ühendust võtta.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Kui investorid ostavad või märgivad väärtpabereid finantsvahendaja kaudu pärast nende väärtpaberite prospekti kinnitamist, kuid enne esmase pakkumisperioodi lõppemist, teavitab kõnealune finantsvahendaja erandina lõikest 3 alates 18. märtsist 2021 kuni 31. detsembrini 2022 asjaomaseid investoreid lisa avaldamise võimalusest, kohast ja ajast ning sellest, et sellisel juhul aitaks finantsvahendaja neil kasutada nõustumusest taganemise õigust.

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud investoritel on lõikes 2a osutatud taganemisõigus, võtab finantsvahendaja nende investoritega ühendust enne lisa avaldamise päevale järgneva tööpäeva lõppu.

Kui väärtpabereid ostetakse või märgitakse otse emitendilt, teavitab kõnealune emitent investoreid lisa avaldamise võimalusest ja kohast ning sellest, et investoritel võib sellisel juhul olla õigus nõustumusest taganeda.“

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 47a

ELi taasteprospekti korra kohaldamine ajas

Artikli 7 lõikes 12a, artiklis 14a, artikli 20 lõikes 6a ja artikli 21 lõikes 5a sätestatud ELi taasteprospekti korra kohaldamine lõppeb 31. detsembril 2022.

ELi taasteprospekte, mis on kinnitatud ajavahemikul 18. märts 2021 kuni 31. detsember 2022, reguleeritakse jätkuvalt kooskõlas artikliga 14a kuni nende kehtivusaja lõpuni või kuni 12 kuu möödumiseni pärast 31. detsembrit 2022, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.“

10)

Artikli 48 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Muu hulgas hinnatakse aruandes, kas prospekti kokkuvõte, artiklites 14, 14a ja 15 sätestatud avalikustamiskord ja artiklis 9 osutatud universaalne registreerimisdokument on nende eesmärke arvestades endiselt asjakohased. See aruanne sisaldab eelkõige järgmist:

a)

artikli 15 lõike 1 punktides a–d osutatud kategooriatesse kuuluvate isikute ELi kasvuprospektide arv kategooria kaupa ning analüüs iga sellise arvu muutumise kohta ja suundumuste kohta seoses kauplemiskohtade valikuga isikute poolt, kellel on õigus kasutada ELi kasvuprospekt;

b)

analüüs selle kohta, kas ELi kasvuprospekt tagab sobiva tasakaalu investorite kaitse ja selle kasutamise õigust omavate isikute halduskoormuse vähendamise vahel;

c)

kinnitatud ELi taasteprospektide arv ja selle arvu muutumise analüüs, samuti hinnang ELi taasteprospektiga emissiooni kuupäeval kasutusele võetud tegeliku täiendava turukapitalisatsiooni kohta, et koguda järelhindamise jaoks ELi taasteprospekti kohta kogemusi;

d)

ELi taasteprospekti koostamise ja kinnitamise kulud võrrelduna standardprospekti, teisese emissiooni prospekti ja ELi kasvuprospekti koostamise ja kinnitamise praeguste kuludega ning märge saavutatud üldise rahalise kokkuhoiu ja selle kohta, milliseid kulusid saaks veelgi vähendada; käesoleva määruse järgimisest tulenevad kogukulud emitentide, pakkujate ja finantsvahendajate jaoks ning kalkulatsioon selle kohta, kui suure protsentuaalse osa moodustavad need kulud tegevuskuludest;

e)

analüüs selle kohta, kas ELi taasteprospekt tagab sobiva tasakaalu investorite kaitse ja sellise prospekti kasutamise õigust omavate isikute halduskoormuse vähendamise vahel, ning investeerimiseks vajaliku olulise teabe kättesaadavuse kohta;

f)

analüüs selle kohta, kas oleks asjakohane pikendada ELi taasteprospekti korra kohaldamise aega, sh kas artikli 14a lõike 1 teises lõigus osutatud künnis, mille ületamisel ELi taasteprospekti ei või kasutada, on asjakohane;

g)

analüüs selle kohta, kas artikli 23 lõigetes 2a ja 3a sätestatud meetmed täitsid eesmärgi anda nii finantsvahendajatele kui ka investoritele lisaselgust ja -paindlikkust ning kas oleks asjakohane muuta kõnealused meetmed alaliseks.“

11)

Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse Va lisana.

Artikkel 2

Direktiivi 2004/109/EÜ muutmine

Artikli 4 lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„7.   Kui Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (*2), on teinud kulutasuvuse analüüsi, siis koostatakse kõik majandusaasta aruanded 1. jaanuaril 2020 ja hiljem algavate majandusaastate kohta kõik ühtses elektroonilises aruandevormingus. Liikmesriik võib siiski lubada emitentidel kohaldada seda aruandlusnõuet majandusaastate kohta, mis algavad alates 1. jaanuarist 2021, juhul kui liikmesriik teavitab komisjoni oma kavatsusest sellist edasilükkamist lubada hiljemalt 19. märtsiks 2021 ja kui tema kavatsus on nõuetekohaselt põhjendatud.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. veebruar 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS


(1)  ELT C 10, 11.1.2021, lk 30.

(2)  Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. veebruari 2021. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

(4)  Komisjoni 14. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/980, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1129 seoses väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatava prospekti vormi, sisu, kontrolli ja kinnitamisega ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 809/2004 (ELT L 166, 21.6.2019, lk 26).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(7)  Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 87, 31.3.2017, lk 1).

(8)  Komisjoni 17. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.5.2019, lk 1).


LISA

„Va LISA

MIINIMUMTEAVE, MIS TULEB ELi TAASTEPROSPEKTIS ESITADA

I.   Kokkuvõte

ELi taasteprospekt peab sisaldama artikli 7 lõike 12a kohaselt koostatud kokkuvõtet.

II.   Emitendi nimi, asutamisriik, link emitendi veebisaidile

Teha kindlaks aktsiaid emiteeriv äriühing, sealhulgas selle juriidilise isiku tunnus (LEI), juriidiline ja ärinimi, asutamisriik ja veebisait, kust investorid saavad teavet äriühingu äritegevuse, tema toodete või teenuste ja peamiste turgude kohta, kus ta konkureerib, peamiste aktsionäride, haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite ja kõrgema juhtkonna koosseisu kohta ning kohaldatavuse korral viidetena esitatud teavet (koos märkusega, et veebisaidil esitatud teave ei ole osa prospektist, välja arvatud juhul, kui see teave on prospektis viidetena esitatud).

III.   Vastutust käsitlev avaldus ja avaldus pädeva asutuse kohta

1.   Vastutust käsitlev avaldus

Teha kindlaks isikud, kes vastutavad ELi taasteprospekti koostamise eest, ning lisada kõnealuste isikute avaldus selle kohta, et neile teadaolevalt on ELi taasteprospektis sisalduv teave tõene ning ELi taasteprospektis ei esine väljajätmisi, mis võivad selle tähendust mõjutada.

Kui see on kohaldatav, tuleb avalduses esitada kolmandatelt isikutelt saadud teave, sealhulgas selle teabe allikas või allikad, ning eksperdina tegutseva isiku avaldused või aruanded ning seda isikut puudutavad järgmised üksikasjad:

a)

nimi;

b)

tegevuskoha aadress;

c)

kvalifikatsioonid ja

d)

oluline huvi emitendi suhtes, kui selline huvi on olemas.

2.   Avaldus pädeva asutuse kohta

Avalduses tuleb märkida käesoleva määruse kohaselt ELi taasteprospekti kinnitanud pädev asutus, ning täpsustada, et selline kinnitamine ei ole emitendi ega ELi taasteprospektis käsitletavate aktsiate kvaliteedi heakskiitmine, et pädev asutus on üksnes kinnitanud ELi taasteprospekti, kuna see vastab käesoleva määrusega kehtestatud täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse nõuetele, ja et ELi taasteprospekt on koostatud vastavalt artiklile 14a.

IV.   Riskitegurid

Jaos „Riskitegurid“ esitatakse piiratud arvu kategooriatena selliste emitendiga seotud oluliste riskide kirjeldus ning avalikkusele pakutavate ja/või reguleeritud turul kauplemisele võetavate aktsiatega seotud oluliste riskitegurite kirjeldus.

Igas kategoorias nimetatakse esmajoones kõige olulisemad riskid emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja hinnangul, võttes arvesse kahjulikku mõju emitendile ning avalikkusele pakutavatele ja/või reguleeritud turul kauplemisele võetavatele aktsiatele ja nende riskide esinemise tõenäosust. Riske selgitatakse ELi taasteprospekti sisus.

V.   Finantsaruanded

ELi taasteprospekt peab sisaldama majandusaasta finantsaruande ja poolaasta vahearuande, mis on avaldatud ELi taasteprospekti kinnitamisele eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Kui avaldatud on nii majandusaasta finantsaruanne kui ka poolaasta vahearuanne, tuleb esitada üksnes majandusaasta finantsaruanne, kui see on uuem kui poolaasta vahearuanne.

Majandusaasta finantsaruanne peab olema sõltumatult auditeeritud. Auditiaruanne tuleb koostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EÜ (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 537/2014 (2).

Kui direktiivi 2006/43/EÜ ja määrust (EL) nr 537/2014 ei kohaldata, peab majandusaasta finantsaruanne olema auditeeritud või peab olema märgitud, kas see annab ELi taasteprospektis õige ja õiglase ülevaate vastavalt liikmesriigis kohaldatavatele auditistandarditele või nendega samaväärsele standardile. Muul juhul peab ELi taasteprospekt sisaldama järgmist teavet:

a)

sõnaselge märge selle kohta, milliseid auditistandardeid on kohaldatud;

b)

selgitus kõigi oluliste rahvusvahelistest auditistandarditest kõrvalekaldumiste kohta.

Kui vannutatud audiitorid on keeldunud majandusaasta finantsaruannet käsitlevat auditiaruannet kinnitamast või kui aruanne sisaldab märkusi, arvamuste muudatusi, vastutuse välistamise klausleid või rõhutatud asjaolusid, tuleb näidata selle põhjus ning esitada need märkused, muudatused, vastutuse välistamise klauslid või rõhutatud asjaolud täies ulatuses.

Samuti tuleb kirjeldada grupi finantsseisundi olulisi muutusi, mis on toimunud alates viimase aruandlusperioodi lõpust, mille kohta on avaldatud kas auditeeritud finantsaruanne või vaheperioodi finantsteave, või esitada asjakohane eitav avaldus.

Asjakohasel juhul lisatakse ka pro forma teave.

VI.   Dividendipoliitika

Kirjeldada emitendi põhimõtteid dividendide jagamisel ja selle suhtes kehtivaid piiranguid, samuti aktsiate tagasiostmist.

VII.   Teave suundumuste kohta

Kirjeldada järgmist:

a)

kõige olulisemad hiljutised suundumused tootmises, müügis ja varudes ning kulud ja müügihinnad alates viimase majandusaasta lõpust kuni ELi taasteprospekti kuupäevani;

b)

teave teadaolevate suundumuste, ebakindluse, nõudmiste, kohustuste või sündmuste kohta, mis võivad vähemalt jooksval majandusaastal suhteliselt tõenäoliselt emitendi väljavaateid oluliselt mõjutada;

c)

teave emitendi lühi- ja pikaajalise finantsalase ja muu äristrateegia ning eesmärkide kohta, sealhulgas kohaldatavuse korral vähemalt 400 sõna sisaldav konkreetne teave selle kohta, kuidas COVID-19 pandeemia mõjutab emitendi äritegevust ja finantsolukorda, ning selle eeldatavat tulevast mõju.

Kui käesoleva jao punktis a või b osutatud suundumused ei ole oluliselt muutunud, peab tegema sellekohase avalduse.

VIII.   Pakkumise tingimused, märkimist puudutavad kindlad kohustused ja kavatsused ning emissiooni tagamise ja korraldamise lepingute põhijooned

Esitada pakkumishind, pakutavate aktsiate arv, emissiooni/pakkumise maht, pakkumise suhtes kohaldatavad tingimused ja võimaliku ostueesõiguse kasutamise kord.

Emitendile teadaolevas ulatuses esitada teave selle kohta, kas põhiaktsionärid või emitendi juht-, järelevalve- või haldusorganite liikmed kavatsevad pakkumise märkimises osaleda või kas mõni isik kavatseb märkida rohkem kui viis protsenti pakkumisest.

Esitada võimalikud siduvad kohustused märkida rohkem kui 5 % pakkumisest ning kõik emissiooni tagamise ja korraldamise lepingute olulised jooned, sealhulgas selle isiku nimi ja aadress, kes kohustub tagama või korraldama emissiooni kindla kohustuse alusel või võimaluste piires (best efforts) ning kvoodid.

IX.   Oluline teave aktsiate ja nende märkimise kohta

Esitada järgmine oluline teave avalikkusele pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele võetavate aktsiate kohta:

a)

rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN-kood);

b)

aktsiatega seotud õigused, nende õiguste kasutamise kord ja võimalikud piirangud;

c)

teave selle kohta, kus aktsiaid saab märkida, samuti ajavahemiku kohta (sealhulgas võimalikud muudatused), mille jooksul pakkumine on avatud, ning taotlusprotsessi kirjeldus koos uute aktsiate emiteerimise kuupäevaga.

X.   Pakkumise põhjendus ja tulu kasutamine

Esitada teave pakkumise põhjuste kohta, ja kui see on asjakohane, hinnanguline netotulu iga peamise kavandatava kasutusviisi kaupa, esitatuna nende kasutusviiside tähtsuse järjekorras.

Kui emitent on teadlik sellest, et eeldatav tulu ei ole piisav kõigi kavandatud kasutusviiside rahastamiseks, tuleb avaldada muude vajalike rahaliste vahendite summa ja allikad. Üksikasjad tuleb esitada ka tulu kasutamise kohta, eelkõige juhul, kui tulu kasutatakse selleks, et soetada vara, välja arvatud tavapärase äritegevuse raames, rahastada teiste ettevõtete omandamist, mis on välja kuulutatud, või võlgadest vabaneda, neid vähendada või tagasi maksta.

XI.   Riigiabi saamine

Esitada avaldus, mis sisaldab teavet selle kohta, kas emitent on saanud majandustegevuse taastamisega seoses mis tahes vormis riigiabi, samuti abi eesmärgi, vahendi liigi ja saadud abi summa ning sellega seotud tingimuste kohta, kui see on asjakohane.

Avaldus selle kohta, kas emitent on saanud riigiabi, peab sisaldama kinnitust, et teave esitatakse üksnes prospekti eest vastutavate isikute vastutusel, nagu on osutatud artikli 11 lõikes 1, et pädeva asutuse roll prospekti kinnitamisel on kontrollida selle täielikkust, arusaadavust ja järjepidevust ning seetõttu ei ole pädev asutus kohustatud avaldust riigiabi kohta sõltumatult kontrollima.

XII.   Käibekapitali käsitlev avaldus

Emitendi avaldus selle kohta, et tema arvates on käibekapital emitendi praeguste vajaduste rahuldamiseks piisav, või kui see nii ei ole, kuidas emitent kavatseb vajaliku lisakäibekapitali hankida.

XIII.   Kapitalisatsioon ja võlad

Kapitalisatsiooni ja võlgasid käsitlev avaldus (tehes vahet garanteeritud ja garanteerimata, tagatud ja tagamata võlgade vahel) kuupäeva seisuga, mis ei ole varasem kui 90 päeva enne ELi taasteprospekti kuupäeva. Võlgade hulka kuuluvad ka kaudsed ja tingimuslikud võlad.

Kui emitendi kapitalisatsioon ja võlad on 90-päevase ajavahemiku jooksul oluliselt muutunud, tuleb esitada lisateavet, kirjeldades neid muutusi või ajakohastades asjaomaseid arvnäitajaid.

XIV.   Huvide konfliktid

Esitada teave emissiooniga seotud mis tahes huvide, sh huvide konfliktide kohta ning tuua välja seotud isikud ja huvide laad.

XV.   Lahjendamine ja aktsiaosalus pärast emissiooni

Esitada võrdlus seniste aktsionäride aktsiakapitalis osaluse ja hääleõiguse kohta enne ja pärast avalikust pakkumisest tulenenud kapitali suurendamist eeldusel, et senised aktsionärid ei märgi uusi aktsiaid, ja eraldi eeldusel, et senised aktsionärid kasutavad oma märkimisõigust.

XVI.   Dokumendid, millega on võimalik tutvuda

Avaldus selle kohta, et ELi taasteprospekti kehtivusajal võib tutvuda järgmiste dokumentidega, kui sellised dokumendid on olemas:

a)

emitendi kehtiv asutamisleping ja põhikiri;

b)

kõik emitendi taotlusel ekspertide koostatud aruanded, kirjad ja muud dokumendid, hinnangud ja avaldused, mille mõni osa sisaldub või mille osale on viidatud ELi taasteprospektis.

Viide veebisaidile, kus dokumentidega tutvuda saab.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77).


DIREKTIIVID

26.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/14


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2021/338,

16. veebruar 2021,

millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

COVID-19 pandeemial on liikmesriikides inimestele, äriühingutele, tervishoiusüsteemidele, majandusele ja finantssüsteemidele ränk mõju. Oma 27. mai 2020. aasta teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ rõhutas komisjon, et likviidsus ja juurdepääs rahastusele on jätkuvalt probleemiks. Seetõttu on väga tähtis aidata kaasa COVID-19 pandeemia põhjustatud suurest majandusšokist taastumisele, tehes liidu kehtivates finantsteenuste valdkonna õigusaktides piiratud sihtotstarbelisi muudatusi. Muudatuste üldine eesmärk peaks seega olema tarbetu bürokraatia kaotamine ja hoolikalt kavandatud meetmete võtmine, mis võiksid tulemuslikult leevendada majanduse ebastabiilsust. Vältida tuleks muudatusi, mis sektori halduskoormust suurendavad, ja keerukad seadusandlikud küsimused tuleks jätta lahendamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (3) kavandatud läbivaatamise käigus. Need muudatused moodustavad meetmepaketi ja võetakse vastu nimetusega „Kapitaliturgude taastepakett“.

(2)

Direktiiv 2014/65/EL võeti vastu 2014. aastal vastuseks 2007. ja 2008. aasta finantskriisile. Nimetatud direktiiv on liidu finantssüsteemi oluliselt tugevdanud ja taganud kõikjal liidus heal tasemel investorite kaitse. Kaaluda võiks regulatiivse keerukuse ja investeerimisühingute vastavuskulude vähendamist ning konkurentsimoonutuste kaotamist, tingimusel et samal ajal võetakse piisavalt arvesse investorite kaitset.

(3)

Investorite kaitsmiseks kehtestatud nõuete puhul ei ole direktiiviga 2014/65/EL täielikult saavutatud eesmärki võtta meetmeid nii, et arvestataks piisavalt iga investorite kategooria eripäraga, st jaeklientide, kutseliste klientide ja võrdsete vastaspoolte eripäraga. Mõni neist nõuetest ei ole alati investorite kaitset suurendanud, vaid vahel hoopis takistanud investeerimisotsuste sujuvat täitmist. Seetõttu tuleks teatavaid direktiivis 2014/65/EL sätestatud nõudeid muuta, et lihtsustada investeerimisteenuste osutamist ja investeerimist, kusjuures need muudatused tuleks teha tasakaalustatud viisil, mis täielikult kaitseb investoreid.

(4)

Võlakirjade emiteerimine on kapitali kaasamiseks ja COVID-19 kriisist ülesaamiseks väga oluline. Tootejuhtimisnõuded võivad takistada võlakirjade müüki. Võlakirju, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise klausel, peetakse tavaliselt turvalisteks lihttoodeteks, mis sobivad jaeklientidele. Kui võlakiri, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise klausel, lunastatakse enne tähtaega, kaitsevad varasema lunastamise klauslid investoreid kahjumi eest, sest tagavad investoritele sellise summa tasumise, mis võrdub järelejäänud kupongimaksete nüüdispuhasväärtuse summa ja võlakirja põhisummaga, mille nad oleksid saanud, kui võlakirja ei oleks tagasi ostetud. Seetõttu ei tohiks tootejuhtimisnõudeid enam kohaldada võlakirjade suhtes, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise klausel. Lisaks loetakse, et võrdsetel vastaspooltel on piisavad teadmised finantsinstrumentide kohta. Seepärast on põhjendatud võrdsete vastaspoolte vabastamine tootejuhtimisnõuetest, mida kohaldatakse üksnes nende turustatavate või levitatavate finantsinstrumentide suhtes.

(5)

Nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (4) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“) kutse esitada tõendeid direktiivi 2014/65/EL kohaste hüvede ning kulude ja tasude avalikustamise nõuete mõju kohta kui ka komisjoni korraldatud avalik konsultatsioon andsid mõlemad kinnituse, et kutselised kliendid ega võrdsed vastaspooled ei vaja kohustuslikku standardset kuluteavet, sest saavad vajaliku teabe teenuseosutajaga läbirääkimisi pidades. Kutselistele klientidele ja võrdsetele vastaspooltele antav teave on kohandatud nende vajadustele ja sageli üksikasjalikum. Kutselistele klientidele ja võrdsetele vastaspooltele osutatavad teenused peaksid seega olema kulude ja tasude avaldamise nõuete kohaldamisalast väljas, välja arvatud investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise teenuste korral, sest investeerimisnõustamise või portfelli valitsemise teenuse kasutamisel ei pruugi kutselistel klientidel olla piisavalt oskusi ega teavet, et need teenused võiksid jääda nende nõuete kohaldamisalast välja.

(6)

Kestva ärisuhte puhul peavad investeerimisühingud praegu tegema teatud portfellitegevuste kohta kulude-tulude analüüsi, kui on kavas finantsinstrumendi vahetus. Selleks peavad investeerimisühingud küsima klientidelt vajalikku teavet ja suutma tõendada, et vahetuse tulu on kuludest suurem. Kuna kutseliste klientide jaoks, kes kalduvad sageli finantsinstrumente vahetama, on see kord liiga koormav, tuleks neile osutatavad teenused sellest nõudest vabastada. Kutselised kliendid säilitaksid siiski võimaluse selle korra kasuks otsustada. Kuna aga jaekliendid peavad olema väga hästi kaitstud, peaks see erand piirduma vaid kutselistele klientidele osutatavate teenustega.

(7)

Kliendid, kellel on investeerimisühinguga kestev ärisuhe, saavad kohustuslikke teenusaruandeid kas perioodiliselt või teatavate asjaolude korral. Investeerimisühingud, nende kutselised kliendid ega ka võrdsed vastaspooled ei pea selliseid aruandeid kasulikuks. Eriti kasutuks on need osutunud väga volatiilsetel turgudel tegutsevate kutseliste klientide ja võrdsete vastaspoolte jaoks, sest sellisel juhul saadetakse aruandeid väga sageli ja palju. Kutselised kliendid ja võrdsed vastaspooled sageli ei loegi neid või otsustavad pikaajalise investeerimise strateegia asemel kiirete investeerimisotsuste kasuks. Niisiis ei peaks võrdsed vastaspooled kohustuslikke teenusaruandeid enam saama. Ka kutselised kliendid ei peaks neid aruandeid enam saama, neil peaks aga olema võimalus otsustada nende saamise kasuks.

(8)

Vahetult COVID-19 pandeemia järgses olukorras vajavad emitendid, eelkõige väikese või keskmise turukapitalisatsiooniga äriühingud, tugeva kapitalituru toetust. Väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga emitentide kohta analüüside koostamine on oluline, et aidata emitentidel investoritega ühendust võtta. Analüüsid suurendavad emitentide nähtavust ja tagavad seega piisava investeeringute ja likviidsuse taseme. Investeerimisühingutel tuleks lubada analüüside koostamise ja korralduste täitmise teenuse eest ühiselt maksta, kui teatavad tingimused on täidetud. Üks tingimus peaks olema, et analüüse tehakse emitentide kohta, kelle turukapitalisatsioon ei ületanud aastalõpunoteeringute kohaselt viimase36 kuu jooksul enne analüüsi koostamist 1 miljardit eurot. Kõnealust turukapitalisatsiooniga seonduvat tingimust tuleks tõlgendada nii, et see hõlmab nii börsil noteeritud kui ka noteerimata äriühinguid, tingimusel et viimaste puhul ei ületanud omakapitali bilansikirje 1 miljardi euro künnist. Samuti tuleks märkida, et hiljuti börsil noteeritud äriühingud ja noteerimata äriühingud, mis on asutatud vähem kui 36 kuud tagasi, kuuluvad kohaldamisalasse, kui nad suudavad tõendada, et nende turukapitalisatsioon ei ületanud 1 miljardi euro künnist, lähtudes nende noteerimise järgsetest aastalõpunoteeringutest või omavahenditest majandusaastatel, mil nad ei ole või mil nad ei olnud noteeritud. Tagamaks, et äsja asutatud äriühingud, mis on tegutsenud vähem kui 12 kuud, saaksid vabastusest võrdselt kasu, piisab sellest, et nad ei ole asutamise kuupäevast alates ületanud 1 miljardi euro künnist.

(9)

Direktiiviga 2014/65/EL kehtestati kauplemiskohtade, süsteemsete täitjate ja muude täitmiskohtade jaoks nõue esitada aruandeid tehingukorralduste kliendile kõige soodsamatel tingimustel täitmise kohta. Tulemuseks on tehnilised aruanded, mis sisaldavad palju põhjalikku kvantitatiivset teavet täitmiskoha, finantsinstrumendi, hinna, kulude ja täitmise tõenäosuse kohta. Neid loetakse harva, mida tõendab see, et aruandeid on kauplemiskohtade, süsteemsete täitjate ja muude täitmiskohtade veebisaitidel väga vähe vaadatud. Kuna aruannetes esitatud andmed ei aita investoritel ega muudel kasutajatel asjalikke võrdlusi teha, tuleks nende avaldamine ajutiselt peatada.

(10)

Et investeerimisühingute ja nende klientide vahelist suhtlust ja seega investeerimist tervikuna lihtsustada, ei tuleks investeerimisteavet enam esitada paberil, vaid vaikevalikuna elektrooniliselt. Jaeklientidel peaks aga olema võimalus nõuda seda teavet paberil.

(11)

Direktiivi 2014/65/EL kohaselt saavad turuosalised, kes kauplevad kutseliselt kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega, kasutada erandit investeerimisühingu tegevusloa saamise nõudest, kui selline kauplemine on nende põhitegevuse suhtes kõrvaltegevus. Praegu peavad kõrvaltegevuse erandit taotlevad isikud igal aastal pädevat asutust teavitama, et nad seda erandit kasutavad, ja esitama kahe kvantitatiivse kõrvaltegevuse testi jaoks vajaliku teabe. Esimeses testis võrreldakse üksuse spekulatiivse kauplemise mahtu kogu kauplemismahuga liidus varaklassiti. Teises testis võrreldakse üksuse spekulatiivse kauplemise mahtu (kõik varaklassid koos) kogu tema finantsinstrumentidega kauplemise mahuga kontserni tasandil. Teisel testil on ka alternatiiv, milles võrreldakse spekulatiivse kauplemise jaoks kasutatud kapitali hinnangulist suurust selle kapitali suurusega, mida kasutatakse kontserni tasandil põhitegevuseks. Et kindlaks teha, millal peetakse tegevust kõrvaltegevuseks, peaks pädevatel asutustel olema võimalik selgelt kindlaks määratud tingimustel toetuda kvantitatiivse ja kvalitatiivse teabe kombinatsioonile. Komisjonil peaks olema õigus anda suuniseid asjaolude kohta, mille korral riiklikud asutused võivad kohaldada kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid lävekriteeriume kombineerivat lähenemisviisi ning töötada kriteeriumide kohta välja delegeeritud õigusakt. Kõrvaltegevuse erandit on õigus saada isikutel (sh turutegijatel), kes kauplevad oma arvel või osutavad oma põhitegevusala klientidele või tarnijatele investeerimisteenuseid, mis on seotud kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega, oma arvel kauplemata. Erandit peaks saama kasutada kõigil neil juhtudel eraldi ja koos, kui tegu on kontserni tasandil kõrvaltegevusega. Kõrvaltegevuse erandit ei tohiks saada isikud, kes kasutavad algoritmipõhist välkkauplemist või kuuluvad kontserni, mille põhitegevus on investeerimis- või pangandusteenuste osutamine, või kes tegutsevad kaubatuletisinstrumentide turutegijana.

(12)

Praegu peavad pädevad asutused seadma kauplemiskohtades kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide ja majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute netopositsiooni suuruse piirangud ja neid kohaldama. Kuna positsioonipiirangute kord on osutunud uute kaubaturgude arenguks ebasoodsaks, tuleks tekkivad kaubaturud positsioonipiirangu korra kohaldamisalast välja jätta. Selle asemel tuleks positsioonipiiranguid kohaldada vaid kriitilise tähtsusega või oluliseks peetavatele kaubatuletisinstrumentidele, millega kaubeldakse kauplemiskohtades, ning nendega majanduslikult samaväärsetele börsivälistele lepingutele. Kriitilise tähtsusega või olulised tuletisinstrumendid on kaubatuletisinstrumendid, mille avatud kogupositsioon on aastas vähemalt 300 000 partiid. Kuna põllumajandustoore on kodanikele kriitilise tähtsusega, jäävad positsioonipiirangud kehtima põllumajandustoorme tuletisinstrumentidele ja majanduslikult samaväärsetele börsivälistele lepingutele.

(13)

Direktiiviga 2014/65/EL ei lubata riskimaanduserandeid ühelegi finantsettevõtjale. Mitu peamiselt finantssektori välise äriga tegelevat kontserni, kes asutasid oma kauplemistegevuse jaoks finantsettevõtte, leidsid end olukorrast, kus see finantsettevõte ei saanud teha kontserni eest kogu kauplemist, sest finantsettevõtjad riskimaanduserandit kasutada ei saa. Seetõttu tuleks finantsettevõtjatele kehtestada kitsalt piiritletud riskimaanduserand. Seda peaks olema võimalik kasutada siis, kui peamiselt finantssektori välise äriga tegelevas kontsernis registreeritakse üks isik investeerimisühinguna, kes kaupleb kogu kontserni nimel. Et riskimaanduserand piirduks nende finantsettevõtjatega, kes kauplevad peamiselt finantssektori välise äriga tegelevas kontsernis finantssektoriväliste üksuste nimel, tuleks erandit kohaldada ainult sellise finantsettevõtja nende positsioonide suhtes, mis on objektiivselt mõõdetavalt käsitletavad kontserni finantssektoriväliste üksuste äritegevusega seotud riskide maandamisena.

(14)

Ka likviidsete lepingute puhul tegutseb tavaliselt vaid mõni turuosaline kaubaturutegijana. Kui need turuosalised peavad kohaldama positsioonipiiranguid, ei saa nad olla sama tulemuslikud kui turutegijad. Sellepärast tuleks finantssektorisiseste ja -väliste vastaspoolte jaoks kehtestada erand positsioonipiirangu korrast sellistest tehingutest tulenevatele positsioonidele, mis tehti likviidsuse tagamise nõude täitmiseks.

(15)

Positsioonipiirangu korra muudatuste eesmärk on toetada uute energialepingute väljatöötamist, mitte leevendada põllumajandustoorme tuletisinstrumentide korda.

(16)

Praeguses positsioonipiirangu korras ei arvestata ka väärtpaberistatud tuletisinstrumentide ainulaadsusega. Väärtpaberistatud tuletisinstrumendid on vabalt võõrandatavad väärtpaberid direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti c tähenduses. Väärtpaberistatud tuletisinstrumentide turgu iseloomustab suur hulk eri emissioone, millest igaüks on väärtpaberite keskdepositooriumis registreeritud teatava suurusega, ning mis tahes võimalik suurenemine toimub asjaomase pädeva asutuse poolt nõuetekohaselt heaks kiidetud erimenetluse kohaselt. See on vastuolus kaubatuletisinstrumentide lepingutega, mille puhul avatud kogupositsiooni summa ja seega positsiooni suurus võib olla piiramatu. Emiteerimise ajal kuulub emitendile või emissiooni turustamise eest vastutavale vahendajale 100 % emissioonist, mis seab kahtluse alla positsioonipiirangute korra kohaldamise. Lisaks kuulub enamik väärtpaberistatud tuletisinstrumente lõpuks suurele hulgale jaeinvestoritele, mis ei tekita samasugust turgu valitseva seisundi kuritarvitamise riski ega nõuetekohaste hinnakujundus- ja arveldustingimustega seotud riski nagu kaubatuletisinstrumentide lepingute puhul. Ka ei kohaldata väärtpaberistatud tuletisinstrumentide suhtes hetkekuu ja muude kuude mõistet, mille suhtes tuleb direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 3 kohaselt seada positsioonipiirangud. Seetõttu tuleks väärtpaberistatud tuletisinstrumendid positsioonipiirangute ja aruandlusnõuete kohaldamisest välja jätta.

(17)

Direktiivi 2014/65/EL jõustumisest saati ei ole tuvastatud ühtegi sama kaubatuletislepingut. Direktiivis määratletud sama kaubatuletislepingu mõiste tõttu on teiste kuude positsioonipiirangu määramise arvutusmeetod kahjulik vähemlikviidse turu kauplemiskohale, kui kauplemiskohad konkureerivad kaubatuletisinstrumentide pärast, millel on sama alusvara ja samad omadused. Seetõttu tuleks direktiivist 2014/65/EL viide samale lepingule välja jätta. Pädevad asutused peaksid saama kokku leppida, et nende kauplemiskohtades kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide alusvara on sama ja samad on ka nende omadused; sel juhul peaks positsioonipiirangu kehtestama keskne pädev asutus direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 6 esimese lõigu tähenduses.

(18)

See, kuidas liidu kauplemiskohtades positsioone hallatakse, on väga erinev. Seetõttu tuleks vajaduse korral tugevdada positsioonihalduse kontrollimist.

(19)

Et tagada eurodes nomineeritud kaubaturgude edasine areng liidus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte järgneva kohta: kord, mille alusel isikud saavad taotleda likviidsuse tagamise nõude täitmiseks tehtud tehingutest tulenevate positsioonide jaoks erandit; kord, mille alusel peamiselt finantssektori välise äriga tegelevasse kontserni kuuluvad finantsettevõtjad saavad taotleda riskimaanduserandit oma positsioonidele, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel nimetatud peamiselt finantssektori välise äriga tegeleva kontserni finantssektoriväliste üksuste äritegevusega otseselt seotud riske; positsioonihalduse kontrollimehhanismide sisu täpsustamine ning kriteeriumide väljatöötamine, mille alusel määratakse kindlaks, millal tegevust tuleb pidada põhitegevusala kõrvaltegevuseks kontserni tasandil. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(20)

ELi heitkogustega kauplemise süsteem on liidu olulisim poliitika, mille alusel saavutada majanduse CO2-heite vähendamine kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega. Lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega kauplemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ja määrust (EL) nr 600/2014 (6) ning see on liidu CO2-turu tähtis osa. Direktiivis 2014/65/EL sätestatud kõrvaltegevuse erandi kohaselt saavad mõned turuosalised osaleda lubatud heitkoguste väärtpaberitega kauplemise turgudel investeerimisühingu tegevusluba omamata, kui on täidetud teatavad tingimused. Arvestades, kui oluline on finantsturgude korrakohasus, hea reguleeritus ja järelevalve, kui tähtis on heitkogustega kauplemise süsteem liidu kestlikkuseesmärkide saavutamiseks ning milline on hästi toimiva lubatud heitkoguste väärtpaberite järelturu roll heitkogustega kauplemise süsteemi toimimisel, tuleb kõrvaltegevuse erand kindlasti sobivalt piiritleda, et see aitaks kaasa nende eesmärkide saavutamisele. See on eriti oluline siis, kui lubatud heitkoguste väärtpaberitega kaubeldakse kolmanda riigi kauplemiskohtades. Et oleksid kaitstud liidu finantsstabiilsus, turu usaldusväärsus ja investorid, kõigil oleksid võrdsed tingimused ning et oleks tagatud heitkogustega kauplemise süsteemi jätkuvalt läbipaistev ja usaldusväärne toimimine, mis tagab kulutõhusa heitkoguste vähendamise, peaks komisjon jälgima lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega kauplemist nii liidus kui ka kolmandates riikides, hindama kõrvaltegevuse erandi mõju heitkogustega kauplemise süsteemile ning esitama vajaduse korral selle erandi kohaldamisala ja kohaldamise muutmise ettepanekud.

(21)

Et tagada täiendav õigusselgus, mitte tekitada liikmesriikidele tarbetut halduskoormust ja tagada ühtne õigusraamistik investeerimisühingutele, mis kuuluvad alates 26. juunist 2021 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 (7) kohaldamisalasse, on asjakohane lükata edasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/878 (8) ülevõtmise kuupäev seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate meetmetega. Et tagada direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 67 sätestatud, investeerimisühingute suhtes kohaldatava õigusraamistiku järjepidev kohaldamine, tuleks direktiivi (EL) 2019/878 investeerimisühingute suhtes ülevõtmise tähtaega pikendada 26. juunini 2021.

(22)

Et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2013/36/EL (9) ja (EL) 2019/878 muudatustega taotletavate eesmärkide saavutamine ja eelkõige vältida häirivat mõju liikmesriikidele, on asjakohane sätestada, et kõnealuseid muudatusi hakatakse kohaldama alates 28. detsembrist 2020. Muudatuste tagasiulatuva kohaldamise sätestamisel austatakse ühtlasi asjaomaste isikute õiguspäraseid ootusi, kuna muudatused ei riiva ettevõtjate ega üksikisikute õigusi ja kohustusi.

(23)

Seepärast tuleks direktiive 2013/36/EL, 2014/65/EL ja (EL) 2019/878 vastavalt muuta.

(24)

Käesoleva muutmisdirektiivi eesmärk on täiendada liidu olemasolevat õigust, mistõttu on selle eesmärki kõige parem saavutada liidu tasandil, mitte riiklike eraldi algatustega. Finantsturud on oma olemuselt piiriülesed ja muutuvad selliseks üha enam. Sellise lõimituse tõttu oleks liikmesriikide eraldi sekkumine palju vähem tõhus ning killustaks turge, mis omakorda viiks õigusliku arbitraažini ja konkurentsi moonutamiseni.

(25)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt täpsustada liidu kehtivaid õigusakte, mis tagavad kogu liidu investeerimisühingutele ühtsete ja sobivate nõuete kohaldamise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(26)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (10) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja liikmesriigi ülevõtvate õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(27)

Pidades silmas vajadust kehtestada COVID-19 kriisist majanduse taastumise toetamiseks võimalikult kiiresti sihipärased meetmed, peaks käesolev määrus kiireloomulisuse tõttu jõustuma päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/65/EL muutmine

Direktiivi 2014/65/EL muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt j asendatakse järgmisega:

„j)

isikute suhtes:

i)

kes kauplevad oma arvel, sealhulgas turutegijad, kaubatuletisinstrumentide, lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega, välja arvatud isikud, kes kauplevad klientide korraldusi täites oma arvel, või

ii)

kes osutavad oma põhitegevusala klientidele või põhitegevusalaga seotud tarnijatele investeerimisteenuseid kaubatuletisinstrumentidega või lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega, kuid ei kauple oma arvel,

tingimusel et:

igal nimetatud juhul eraldi ja ka koondatult on kontserni tasandil tegemist isiku põhitegevusala kõrvaltegevusega;

isik ei kuulu kontserni, mille põhitegevus on investeerimisteenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses, direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevus või kaubatuletisinstrumentide turutegijana tegutsemine;

isik ei kasuta algoritmipõhist välkkauplemistehnikat ning

isik annab pädevale asutusele taotluse korral aru sellest, mille alusel ta on hinnanud punktides i ja ii osutatud tegevuse põhitegevuse kõrvaltegevuseks.“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Komisjon võtab hiljemalt 31. juuliks 2021 kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat direktiivi, täpsustades käesoleva artikli lõike 1 punkti j kohaldamisel, milliste kriteeriumide alusel käsitatakse tegevust kontserni tasandil põhitegevusala kõrvaltegevusena.

Kõnealuste kriteeriumide puhul võetakse arvesse järgmisi punkte:

a)

kas sularahaarvelduse eesmärgil liidus kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide või lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentide, välja arvatud kauplemiskohas kaubeldavad kaubatuletisinstrumendid või lubatud heitkoguste väärtpaberid või nende tuletisinstrumendid, tinglik neto riskipositsiooni jääk jääb alla 3 miljardi euro piirmäära aastas, või

b)

kas selle kontserni kasutatav kapital, kuhu isik kuulub, on valdavalt eraldatud kontserni põhitegevusalale, või

c)

kas lõike 1 punktis j osutatud tegevuste maht ületab kontserni tasandi muude kauplemistegevuste kogumahtu.

Käesolevas lõikes osutatud tegevust käsitletakse kontserni tasandil.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud punktid ei hõlma:

a)

määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 3 osutatud konsolideerimisgrupi sisetehinguid, mille eesmärk on kogu kontserni hõlmava likviidsuse või riski juhtimine;

b)

kaubatuletisinstrumentide või lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega tehtud tehinguid, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil äritegevusega või äritegevuse rahastamisega otseselt seotud riske;

c)

kaubatuletisinstrumentide või lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega sooritatud tehinguid, mille eesmärk on täita kauplemiskohas likviidsuse tagamise nõudeid, kui sellised nõuded on kehtestatud reguleerivate asutuste poolt vastavalt liidu õigusele või liikmesriikide õigus- ja haldusnormidele või kauplemiskohtade poolt.“

2)

Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine punkt:

„8a)

„finantsinstrumentide vahetamine“ – ühe finantsinstrumendi müümine ja teise ostmine või olemasoleva finantsinstrumendiga seotud muutmisõiguse kasutamine;“;

b)

lisatakse järgmine punkt:

„44a)

„varasema lunastamise klausel“ – klausel, mille eesmärk on kaitsta investorit, tagades, et võlakirja ennetähtaegse lunastamise korral peab emitent tasuma võlakirja omavale investorile summa, mis võrdub lunastustähtpäevani jäänud eeldatavate kupongimaksete nüüdispuhasväärtuse ja lunastatava võlakirja põhisumma summaga;“;

c)

punkt 59 asendatakse järgmisega:

„59)

„põllumajandustoorme tuletisinstrument“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (*1) artiklis 1 ning I lisa I–XX osas ja XXIV osa 1. jaos ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (*2) I lisas loetletud toodetega seotud tuletisleping;

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).“;"

d)

lisatakse järgmine punkt:

„62a)

„elektrooniliselt“ – püsival andmekandjal, mis ei ole paber;“;

e)

lisatakse järgmine punkt:

„65)

„peamiselt ärikontsern“ – kontsern, mille põhitegevus ei ole investeerimisteenuste osutamine käesoleva direktiivi mõistes või direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevus või kaubatuletisinstrumentide turutegijana tegutsemine.“

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16a

Erandid tootejuhtimisnõuetest

Investeerimisühing vabastatakse artikli 16 lõike 3 teises kuni viiendas lõigus ja artikli 24 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmisest, kui investeerimisühingu osutatav investeerimisteenus on seotud võlakirjadega, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise klausel, või kui finantsinstrumente turustatakse või levitatakse üksnes võrdsetele vastaspooltele.“

4)

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 4 lisatakse järgmised lõigud:

„Kui finantsinstrumendi ostmise või müümise kokkulepe sõlmitakse kaugsidevahendi abil, mis ei võimalda eelnevalt anda teavet kulude ja tasude kohta, võib investeerimisühing esitada kulude ja tasude teabe elektrooniliselt või jaekliendi nõudmisel paberil viivitamata pärast tehingu sõlmimist, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i)

klient on andnud nõusoleku saada teave põhjendamatu viivituseta pärast tehingu sõlmimist;

ii)

investeerimisühing on andnud kliendile võimaluse lükata tehingu tegemine selle teabe saamiseni edasi.

Lisaks kolmandas lõigus sätestatud nõuetele peab investeerimisühing andma kliendile võimaluse saada enne tehingu sõlmimist telefoni teel teavet kulude ja tasude kohta.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„5a.   Investeerimisühingud esitavad klientidele või potentsiaasetele klientidele kogu käesolevas direktiivis esitamiseks nõutava teabe elektrooniliselt, välja arvatud siis, kui klient või potentsiaalne klient on jaeklient või potentsiaalne jaeklient, kes on palunud seda teavet paberil; sel juhul esitavad nad teabe paberil tasuta.

Investeerimisühingud teavitavad jaekliente või potentsiaalseid jaekliente, et neil on võimalus saada seda teavet paberil.

Investeerimisühingud peavad olemasolevaid jaekliente, kes saavad käesolevas direktiivis nõutavat teavet paberil, vähemalt kaheksa nädalat enne direktiivikohase teabe elektroonilisel kujul saatmist teavitama, et edaspidi saavad nad sellist teavet elektrooniliselt. Investeerimisühingud teavitavad olemasolevaid jaekliente, et neil on võimalik valida, kas saada teavet edasi paberil või nõustuda elektroonilise teabe saamisega. Samuti teavitavad investeerimisühingud olemasolevaid jaekliente sellest, et kui nad eelnimetatud kaheksa nädala jooksul ei avalda soovi saada teavet edasi paberil, hakatakse seda automaatselt saatma elektrooniliselt. Olemasolevaid jaekliente, kes juba saavad käesolevas direktiivis nõutavat teavet elektrooniliselt, ei ole vaja teavitada.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„9a.   Liikmesriigid tagavad, et analüüse, mida kolmandad isikud koostavad investeerimisühingute jaoks, kes osutavad klientidele väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid, käsitletakse lõike 1 kohaste kohustuste täitmisena, kui

a)

investeerimisühing ja analüüsi koostaja on enne korralduste täitmise teenuse osutamist või analüüside koostamist sõlminud lepingu, milles on kindlaks määratud, milline osa korralduste täitmise teenuse ja analüüside eest makstud kombineeritud tasudest või ühismaksetest on seostatav analüüsiga;

b)

investeerimisühing teavitab oma kliente analüüse koostavatele kolmandatele isikutele korralduste täitmise teenuse ja analüüside eest tehtud ühismaksetest ning

c)

analüüsid, mille eest makstakse kombineeritud tasu või tehakse ühismakse, puudutavad emitente, kelle turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot, lähtudes aastalõpunoteeringutest majandusaastatel, mil nad on või olid noteeritud või omavahenditest majandusaastatel, mil nad ei ole või mil neid ei olnud noteeritud.

Käesoleva artikli kohaldamisel mõistetakse analüüsi all uurimismaterjali või -teenuseid, mis on seotud ühe või mitme finantsinstrumendi või muu varaga või finantsinstrumentide emitentide või potentsiaalsete emitentidega, või uurimismaterjale või -teenuseid, mis on tihedalt seotud konkreetse tööstusharu või turuga, nii et see annab teavet selle tööstusharu või turu finantsinstrumentide, varade või emitentide kohta.

Analüüs hõlmab ka sellist materjali või teenuseid, milles otseselt või kaudselt soovitatakse investeerimisstrateegiat ning milles esitatakse põhjendatud arvamus finantsinstrumendi või vara praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta, või mis sisaldab analüüsi ja algupäraseid seisukohti ning uue või olemasoleva teabe põhjal tehtud järeldusi, mida võidakse kasutada investeerimisstrateegia kujundamisel ning mis võib olla asjakohane ja anda lisaväärtust otsustele, mille investeerimisühing teeb analüüsi eest maksvate klientide nimel.“

5)

Artikli 25 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui investeerimisühing osutab investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid, mis sisaldavad finantsinstrumentide vahetamist, hangib investeerimisühing vajalikku teavet kliendi investeeringu kohta ja analüüsib finantsinstrumendi vahetamise kulu ja tulu. Kui investeerimisühing annab investeerimisnõu, siis annab ta kliendile teada, kas finantsinstrumendi vahetamisest saadav tulu on suurem kui kulu.“

6)

Artikli 27 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevas lõikes sätestatud avalikkusele suunatud perioodilise aruandluse kohustust ei kohaldata kuni 28. veebruarini 2023. Komisjon vaatab põhjalikult läbi käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustuse asjakohasuse ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 28. veebruariks 2022.“

7)

Artikli 27 lõikesse 6 lisatakse järgmine lõik:

„Komisjon vaatab põhjalikult läbi käesolevas lõikes sätestatud aruandluskohustuste asjakohasuse ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 28. veebruariks 2022.“

8)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 29a

Kutselistele klientidele osutatavad teenused

1.   Artikli 24 lõike 4 punktis c sätestatud nõudeid kohaldatakse kutseliste klientide puhul vaid investeerimisnõustamise ja portfelli valitsemise suhtes.

2.   Artikli 25 lõike 2 kolmandas lõigus ja sama artikli lõikes 6 sätestatud nõudeid kutseliste klientide puhul ei kohaldata, kui nad ei ole andnud investeerimisühingule elektrooniliselt või paberil teada, et tahavad nimetatud sätetega kehtestatud õigusi kasutada.

3.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud dokumenteeriks lõikes 2 osutatud klientide teavitamise.“

9)

Artikli 30 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud, kellel on luba klientide nimel korraldusi täita, ja/või kaubelda oma arvel ja/või võtta vastu ja edastada korraldusi, saaksid algatada või teha tehinguid võrdsete vastaspooltega, ilma et oleksid kohustatud täitma artiklist 24 (välja arvatud selle lõige 5a), artiklitest 25 ja 27 ning artikli 28 lõikest 1 tulenevaid kohustusi seoses kõnealuste tehingutega või seoses kõrvalteenusega, mis on nimetatud tehingutega otseselt seotud.“

10)

Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kehtestavad kooskõlas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 3 kohaselt vastu võetud regulatiivsetes tehnilistes standardites kindlaks määratud arvutusmeetodiga piirangud kauplemiskohtades kaubeldavate põllumajandustoorme tuletisinstrumentide ja kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentide ning majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute netopositsiooni suurusele ja kohaldavad neid. Kaubatuletisinstrumendid on kriitilise tähtsusega või olulised, kui lõpp-positsioonide omanike kõigi netopositsioonide summa vastab nende avatud kogupositsiooni suurusele ja on keskmiselt vähemalt 300 000 partiid aastas. Piirangud kehtestatakse isiku kõigi positsioonide ja tema nimel hoitavate kontserni positsioonide põhjal eesmärgiga

a)

hoida ära turu kuritarvitamist;

b)

toetada nõuetekohaseid hinnakujundus- ja arveldustingimusi (muu hulgas hoida ära turgu moonutavate positsioonide kujunemine) ning tagada eelkõige tuletisinstrumendi hinna ja tuletisinstrumendi aluseks oleva kauba hetkehinna lähenemise tarnekuul, ilma et see piiraks hinna leidmist tuletisinstrumendi aluseks oleva kauba turul.

Lõikes 1 osutatud positsioonipiiranguid ei kohaldata

a)

finantssektorivälise üksuse enda või tema nimel hoitavate positsioonide suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse üksuse äritegevusega otseselt seotud riske;

b)

peamiselt ärikontserni kuuluva sellise finantssektori üksuse enda või tema nimel hoitavate positsioonide suhtes, mis tegutseb peamiselt ärikontserni kuuluva finantssektorivälise üksuse nimel, kui need positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse finantssektorivälise üksuse äritegevusega otseselt seotud riske;

c)

finantssektori ja finantssektoriväliste vastaspoolte positsioonide suhtes, mis tulenevad objektiivselt mõõdetavalt tehingutest, mida tehti kauplemiskohas likviidsuse tagamise nõude täitmiseks, nagu on nõutud artikli 2 lõike 4 neljanda lõigu punktis c;

d)

mis tahes muudele artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud väärtpaberitele, mis on seotud kauba või alusvaraga, millele on osutatud I lisa C jao punktis 10.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks kord, mille kohaselt finantsettevõtjad, kes kuuluvad peamiselt ärikontserni, võivad taotleda riskimaanduserandit oma positsioonidele, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel kõnealuse kontserni finantssektoriväliste üksuste äritegevusega otseselt seotud riske.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks kord, kuidas isikud võivad taotleda erandit positsioonidele, mis tulenevad tehingutest, mida tehti kauplemiskohas likviidsuse tagamise nõude täitmiseks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kolmandas ja neljandas lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. novembriks 2021.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu käesoleva lõike kolmandas ja neljandas lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“;

b)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab lõikes 1 nimetatud kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentide loetelu ning töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles määrab kindlaks arvutusmeetodi, mida pädevad asutused peavad kohaldama natuuras ja rahas arveldatavate kaubatuletisinstrumentide kuu hetkepositsiooni piirangute kindlaksmääramiseks ja teiste kuude positsioonipiirangute kindlaksmääramiseks, võttes aluseks asjaomase tuletisinstrumendi omadused.

Lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentide loendi koostamisel peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvestama järgmiste teguritega:

a)

turuosaliste arv;

b)

asjaomase tuletisinstrumendi aluseks olev kaup.

Esimeses lõigus nimetatud arvutusmeetodi kindlaksmääramisel peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvestama järgmiste teguritega:

a)

aluseks oleva kauba üleantav varu;

b)

kõnealuse tuletisinstrumendiga seotud avatud kogupositsioon ja avatud kogupositsioon, mis on seotud muude sama aluskaubaga finantsinstrumentidega;

c)

turuosaliste arv ja suurus;

d)

aluskauba turu omadused (sh tootmis-, tarbimis- ja turule transportimise mudelid);

e)

uute kaubatuletisinstrumentide väljatöötamine;

f)

investeerimisühingute või kauplemiskohta pidavate turukorraldajate ja muude jurisdiktsioonide positsioonipiirangutega seotud kogemused.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. novembriks 2021.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

4.   Pädev asutus kehtestab positsioonipiirangud sellistele kriitilise tähtsusega või olulistele kaubatuletisinstrumentidele ja põllumajandustoorme tuletisinstrumentidele, millega kauplemiskohtades kaubeldakse, kasutades arvutusmeetodit, mis on sätestatud regulatiivsetes tehnilistes standardites, mille komisjon on lõike 3 alusel vastu võtnud. Need positsioonipiirangud hõlmavad majanduslikult samaväärseid börsiväliseid lepinguid.

Pädev asutus vaatab esimeses lõigus osutatud positsioonipiirangud läbi, kui turul on toimunud oluline muutus, näiteks on oluliselt muutunud üleantav varu või avatud kogupositsioon, tuginedes enda poolt kindlaks määratud üleantavale varule ja avatud kogupositsioonile, ja kehtestab uued positsioonipiirangud vastavalt arvutusmeetodile, mis on sätestatud regulatiivsetes tehnilistes standardites, mille komisjon on lõike 3 alusel vastu võtnud.“;

c)

lõiked 6, 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„6.   Kui põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse olulises mahus kauplemiskohtades rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, või kui kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse kauplemiskohtades rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, määrab suurima kauplemismahuga kauplemiskoha pädev asutus (keskne pädev asutus) ühtse positsioonipiirangu, mida kohaldatakse kõikide kõnealuste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes. Keskne pädev asutus konsulteerib teiste selliste põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega olulises mahus kauplevate või kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentidega kauplevate kauplemiskohtade pädevate asutustega kohaldatava ühtse positsioonipiirangu ja selle piirangu läbivaatamise küsimuses.

Pädevad asutused, kes keskse pädeva asutuse määratud ühtse positsioonipiiranguga ei nõustu, esitavad kirjalikult täielikud ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks nad arvavad, et lõikes 1 sätestatud nõuded ei ole täidetud. Pädevate asutuste vahelised vaidlused lahendab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustega.

Põllumajandustoorme tuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kaubeldakse olulises mahus kauplemiskohtades rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, või kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentidega, millel on sama alusvara ja samad omadused, kauplevate kauplemiskohtade pädevad asutused ja nendes tuletisinstrumentides positsioone hoidvate isikute pädevad asutused sõlmivad koostöökokkulepped, mis muu hulgas käsitlevad üksteisega asjakohase teabe vahetamist, et oleks võimalik ühtset positsioonipiirangut kontrollida ja selle täitmist tagada.

7.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kontrollib vähemalt korra aastas, kuidas pädevad asutused on rakendanud positsioonipiiranguid, mis on kehtestatud, kasutades arvutusmeetodit, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on kehtestanud lõike 3 kohaselt. Seejuures peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagama, et ühtset positsioonipiirangut kohaldatakse vastavalt lõikele 6 tulemuslikult põllumajandustoorme tuletisinstrumentide ja kriitilise tähtsusega või oluliste tuletislepingute suhtes, millel on sama alusvara ja samad omadused, olenemata sellest, kus nendega kaubeldakse.

8.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühing või kauplemiskohta pidav turukorraldaja, kes kaupleb kaubatuletisinstrumentidega, rakendab positsioonide haldamise kontrollimehhanisme, mis hõlmavad kauplemiskoha volitusi

a)

jälgida isikute avatud kogupositsiooni;

b)

saada isikutelt teavet, kaasa arvatud kõiki asjakohaseid dokumente, positsiooni või riskipositsiooni suuruse ja eesmärgi kohta, tegelike tulusaajate või alusvara omanike kohta, kooskõlastamiskokkulepete kohta ning alusvara turul olevate varade või kohustuste kohta, sealhulgas asjakohasel juhul positsioonide kohta, mida hoitakse liikmete ja turuosaliste vahendusel kaubatuletisinstrumentides, millel on sama alusvara ja samad omadused, teistes kauplemiskohtades ja majanduslikult samaväärsetes börsivälistes lepingutes;

c)

nõuda isikult positsiooni ajutist või alalist lõpetamist või vähendamist ja võtta ühepoolselt meetmeid, millega tagada positsiooni lõpetamine või vähendamine, kui isik nõuet ei täida, ning

d)

nõuda isikult turu likviidsuse ajutist taastamist kokkulepitud hinnaga ja mahus selge kavatsusega leevendada suure või valitseva seisundi mõju.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks positsioonide haldamise kontrollimehhanismide sisu, võttes arvesse asjaomase kauplemiskoha iseloomu.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab need kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. novembriks 2021.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“;

d)

lõike 12 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

käesoleva artikli lõike 6 kohase olulise mahu määratlus;“.

11)

Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Positsioonidest teatamist ei kohaldata artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud mis tahes muudele väärtpaberitele, mis on seotud kauba või alusvaraga, millele on osutatud I lisa C jao punktis 10.“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud, kes kauplevad kaubatuletisinstrumentidega või lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega väljaspool kauplemiskohta, esitavad vähemalt korra päevas artikli 57 lõikes 6 osutatud kesksele pädevale asutusele, või kui keskset pädevat asutust ei ole, siis kaubatuletisinstrumentide või lubatud heitkoguste väärtpaberite või nende tuletisinstrumentidega kaupleva kauplemiskoha pädevale asutusele täieliku ülevaate positsioonide kohta, mis nad on võtnud kauplemiskohas kaubeldavates majanduslikult samaväärsetes börsivälistes lepingutes ja vajaduse korral kaubatuletisinstrumentides või lubatud heitkoguste väärtpaberites või nende tuletisinstrumentides, samuti oma klientide ja nende klientide (kuni lõppkliendini välja) positsioonide kohta vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 26 ja kui see on kohaldatav, määruse (EL) nr 1227/2011 artiklile 8.“

12)

Artikli 73 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid nõuavad, et määruse (EL) nr 600/2014 kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingud, turukorraldajad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujad, kellele on antud nimetatud määruse artikli 2 lõike 3 kohane erand, ning krediidiasutused seoses investeerimisteenuste või - tegevuste või kõrvalteenustega või kolmandate riikide äriühingute filiaalid kehtestaksid asjakohase korra, mille kohaselt nende töötajad teatavad võimalikest või tegelikest rikkumistest ettevõttesiseselt sõltumatu ja iseseisva erikanali kaudu.“

13)

Artikli 89 lõiked 2–5 asendatakse järgmisega:

„2.   Artikli 2 lõikes 3, artikli 2 lõikes 4, artikli 4 lõike 1 punkti 2 teises lõigus, artikli 4 lõikes 2, artikli 13 lõikes 1, artikli 16 lõikes 12, artikli 23 lõikes 4, artikli 24 lõikes 13, artikli 25 lõikes 8, artikli 27 lõikes 9, artikli 28 lõikes 3, artikli 30 lõikes 5, artikli 31 lõikes 4, artikli 32 lõikes 4, artikli 33 lõikes 8, artikli 52 lõikes 4, artikli 54 lõikes 4, artikli 58 lõikes 6, artikli 64 lõikes 7, artikli 65 lõikes 7 ja artikli 79 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 2. juulist 2014.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 3, artikli 2 lõikes 4, artikli 4 lõike 1 punkti 2 teises lõigus, artikli 4 lõikes 2, artikli 13 lõikes 1, artikli 16 lõikes 12, artikli 23 lõikes 4, artikli 24 lõikes 13, artikli 25 lõikes 8, artikli 27 lõikes 9, artikli 28 lõikes 3, artikli 30 lõikes 5, artikli 31 lõikes 4, artikli 32 lõikes 4, artikli 33 lõikes 8, artikli 52 lõikes 4, artikli 54 lõikes 4, artikli 58 lõikes 6, artikli 64 lõikes 7, artikli 65 lõikes 7 ja artikli 79 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 2 lõike 3, artikli 2 lõike 4, artikli 4 lõike 1 punkti 2 teise lõigu, artikli 4 lõike 2, artikli 13 lõike 1, artikli 16 lõike 12, artikli 23 lõike 4, artikli 24 lõike 13, artikli 25 lõike 8, artikli 27 lõike 9, artikli 28 lõike 3, artikli 30 lõike 5, artikli 31 lõike 4, artikli 32 lõike 4, artikli 33 lõike 8, artikli 52 lõike 4, artikli 54 lõike 4, artikli 58 lõike 6, artikli 64 lõike 7, artikli 65 lõike 7 või artikli 79 lõike 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

14)

Artiklisse 90 lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a.   Komisjon analüüsib artikli 2 lõike 1 punktis j sätestatud erandi mõju lubatud heitkoguste väärtpaberitele ja nende tuletisinstrumentidele 31. detsembriks 2021 ja vajaduse korral esitab selle alusel seadusandliku ettepaneku selle erandi muutmiseks. Sellega seoses hindab komisjon liidu lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentidega kauplemist liidus ja kolmandates riikides, artikli 2 lõike 1 punktis j sätestatud erandi mõju investorikaitsele, lubatud heitkoguste väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentide turgude usaldusväärsusele ja läbipaistvusele ning seda, kas kolmandate riikide kauplemiskohtades toimuva kauplemisega seoses oleks vaja võtta meetmeid.“

Artikkel 2

Direktiivi (EL) 2019/878 muutmine

Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 28. detsembriks 2020 meetmed, mis on vajalikud

a)

käesoleva direktiivi sätete järgimiseks, kuivõrd need puudutavad krediidiasutusi;

b)

käesoleva direktiivi artikli 1 lõigete 1 ja 9 järgimiseks direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõigete 5 ja 6 ning artikli 21b osas, kuivõrd need puudutavad krediidiasutusi ja investeerimisühinguid.

Nad teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 29. detsembrist 2020. Sätteid, mida on vaja, et täita käesoleva direktiivi artikli 1 punktis 21 ja punkti 29 alapunktides a, b ja c sätestatud 2013/36/EL direktiivi artikli 84 ja artikli 98 lõigete 5 ja 5a muudatusi, kohaldatakse siiski alates 28. juunist 2021 ning sätteid, mida on vaja, et täita käesoleva direktiivi artikli 1 punktides 52 ja 53 sätestatud direktiivi 2013/36/EL artiklite 141b ja 141c ning artikli 142 lõike 1 muudatusi, alates 1. jaanuarist 2022.

Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi investeerimisühinguid käsitlevate sätete järgimiseks vajalikud meetmed vastu ja avaldavad need ning hakkavad neid kohaldama hiljemalt 26. juunil 2021, välja arvatud esimese lõigu punktis b osutatud meetmed.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.“

Artikkel 3

Direktiivi 2013/36/EL muutmine

Artikli 94 lõike 2 kolmas, neljas ja viies lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks et teha kindlaks töötajad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt finantsinstitutsiooni riskiprofiili, nagu on osutatud artikli 92 lõikes 3, välja arvatud investeerimisühingute töötajate puhul, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles sätestatakse kriteeriumid, et täpsustada:

a)

juhtimisvastutus ja kontrollifunktsioonid;

b)

oluline äriüksus ja märkimisväärne mõju asjaomase äriüksuse riskiprofiilile ning

c)

muud töötajate kategooriad, kellele ei ole artikli 92 lõikes 3 sõnaselgelt osutatud ja kelle ametialane tegevus mõjutab finantsinstitutsiooni riskiprofiili nimetatud lõikes osutatud töötajate kategooriate tegevusega võrreldaval määral.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mida kohaldatakse investeerimisühingute suhtes, kohaldatakse käesoleva direktiivi (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/843 (*3)) artikli 94 lõikes 2 sätestatud volitusi kuni 26. juunini 2021.

Artikkel 4

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 28. novembriks 2021. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 28. veebruarist 2022.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

3.   Erandina lõikest 1 kohaldatakse direktiivide 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 muudatusi alates 28. detsembrist 2020.

Artikkel 5

Läbivaatamine

Komisjon vaatab 31. juuliks 2021 enda korraldatud avaliku konsultatsiooni tulemuste põhjal muu hulgas läbi: a) väärtpaberiturgude struktuuri toimimise, mis kajastab uut, 2020. aasta järgset majandusolukorda, turustruktuuriga seotud andmete ja andmekvaliteedi küsimused ning läbipaistvusnõuded, sealhulgas kolmandate riikidega seotud küsimused, b) uuringuid käsitlevad normid, c) nõustajatele tehtavate maksete kõiki vorme ja nõustajate kutsekvalifikatsiooni taset käsitlevad normid, d) tootejuhtimise, e) kahjumiaruandluse ja f) klientide liigitamise. Kui see on asjakohane, esitab komisjon seadusandliku ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 7

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. veebruar 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS


(1)  ELT C 10, 11.1.2021, lk 30.

(2)  Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. veebruari 2021. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(5)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/878, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega (ELT L 150, 7.6.2019, lk 253).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(10)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

26.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/29


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/339,

25. veebruar 2021,

millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) artiklit 8a

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes, (1) eriti selle artikli 8a lõikeid 1 ja 3,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 18. mail 2006 vastu määruse (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes.

(2)

Otsuse 2012/642/ÜVJP (2) läbivaatamise tulemusena otsustas nõukogu, et selles sätestatud piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 28. veebruarini 2022.

(3)

Määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisas esitatud selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelus, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, loetletud üheksa füüsilise ja kolme juriidilise isikuga seotud põhjendusi tuleks muuta. Lisada tuleks kõikide kõnealuses lisas loetletud füüsiliste isikute loetellu kandmise kuupäev.

(4)

Määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 765/2006 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS


(1)  ELT L 134, 20.5.2006, lk 1.

(2)  Nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 285, 17.10.2012, lk 1).


LISA

„I LISA

Artikli 2 lõikes 1 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu

A.   Artikli 2 lõikes 1 osutatud füüsilised isikud

 

Nimed (Transliteratsioon inglise keelde valgevene keele põhjal)

(Transliteratsioon inglise keelde vene keele põhjal)

Nimed

(kirjapilt valgevene keeles)

(kirjapilt vene keeles)

Tuvastamisandmed

Loetellu kandmise põhjused

Loetellu kandmise kuupäev

1.

Uladzimir Uladzimiravich NAVUMAU

Vladimir Vladimirovich NAUMOV

Уладзiмiр Уладзiмiравiч НАВУМАЎ

Владимир Владимирович НАУМОВ

Positsioon(id): endine siseminister, endine presidendi turvateenistuse ülem

Sünniaeg: 7.2.1956

Sünnikoht: Smolensk, end. NSVL (praegune Venemaa Föderatsioon)

Sugu: mees

Ei algatanud uurimist seni lahendamata Juri Zahharenko, Viktor Gontšari, Anatoli Krasovski ja Dmitri Zavadski kadumisjuhtumites Valgevenes aastatel 1999–2000. Endine siseminister ning samuti presidendi turvateenistuse endine ülem. Vastutas siseministrina rahumeelsete meeleavaldajate represseerimise eest kuni 6. aprillini 2009, mil ta jäi tervislikel põhjustel pensionile. Presidendi administratsioon andis talle eluaseme Minski Drozdõ (Drozdy) nomenklatuurses elamurajoonis. President Lukašenka andis talle 2014. aasta oktoobris III järgu teeneteordeni.

24.9.2004

2.

Dzmitry Valerievich PAULICHENKA

Dmitri Valerievich PAVLICHENKO (Dmitriy Valeriyevich PAVLICHENKO)

Дзмiтрый Валер’евiч ПАЎЛIЧЭНКА

Дмитрий Валериевич ПАВЛИЧЕНКО

Positsioon(id): endine spetsiaalse kiirreageerimisüksuse (SOBR) komandör

Sünniaeg: 1966

Sünnikoht: Vitebsk/Vitsebsk/Viciebsk, end. NSVL (praegune Valgevene)

Aadress: Belarusian Association of Veterans of Special Forces of the Ministry of Internal Affairs ‘Honour’, 111 Mayakovskogo St., Minsk 220028, Valgevene

Sugu: mees

Võtmeisik seni leidmata Juri Zahharenko, Viktor Gontšari, Anatoli Krasovski ja Dmitri Zavadski kadumises Valgevenes aastatel 1999–2000. Siseministeeriumi spetsiaalse kiirreageerimisüksuse (SOBR) endine komandör.

Ärimees, siseministeeriumi eriväeosade veteranide liidu „Honour“ esimees.

24.9.2004

3.

Viktar Uladzimiravich SHEIMAN (Viktar Uladzimiravich SHEYMAN)

Viktor Vladimirovich SHEIMAN (Viktor Vladimirovich SHEYMAN)

Вiктар Уладзiмiравiч ШЭЙМАН

Виктор Владимирович ШЕЙМАН

Positsioon(id): Valgevene presidendi varahaldusdirektoraadi ülem, endine siseminister

Sünniaeg: 26.5.1958

Sünnikoht: Soltanishki, Grodno/Hrodna oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Aadress: Belarus President Property Management Directorate, 38 K. Marx St., Minsk 220016, Valgevene

Sugu: mees

Valgevene presidendi varahaldusdirektoraadi ülem. Vastutab seni leidmata Juri Zahharenko, Viktor Gontšari, Anatoli Krasovski ja Dmitri Zavadski kadumise eest Valgevenes aastatel 1999–2000. Julgeolekunõukogu endine sekretär. Sheiman on endiselt presidendi eriassistent/eriabi.

24.9.2004

4.

Iury Leanidavich SIVAKAU (Yuri Leanidavich SIVAKAU, SIVAKOU)

Iury (Yuri) Leonidovich SIVAKOV

Юрый Леанiдавiч СIВАКАЎ, СIВАКОЎ

Юрий Леонидович СИВАКОВ

Positsioon(id): endine siseminister, endine presidendi administratsiooni juhataja asetäitja

Sünniaeg: 5.8.1946

Sünnikoht: Onor, Sahhalini oblast, end. NSVL (praegune Venemaa Föderatsioon)

Aadress: Belarusian Association of Veterans of Special Forces of the Ministry of Internal Affairs ‘Honour’, 111 Mayakovskogo St., Minsk 220028, Valgevene

Sugu: mees

Korraldas seni leidmata Juri Zahharenko, Viktor Gontšari, Anatoli Krasovski ja Dmitri Zavadski kadumise Valgevenes aastatel 1999–2000. Endine turismi- ja spordiminister, endine siseminister ja endine presidendi administratsiooni juhataja asetäitja.

24.9.2004

5.

Yuri Khadzimuratavich KARAEU

Yuri Khadzimuratovich KARAEV

Юрый Хаджымуратавiч КАРАЕЎ

Юрий Хаджимуратович КАРАЕВ

Positsioon(id): endine siseminister, miilitsa kindralmajor (politseiteenistus) Valgevene Vabariigi presidendi abi – Grodno/Hrodna oblasti inspektor

Sünniaeg: 21.6.1966

Sünnikoht: Ordžonikidze (Ordzhonikidze), end. NSVL (praegune Vladikavkaz, Venemaa Föderatsioon)

Sugu: mees

Varem siseministri juhtival ametikohal olnuna vastutab ta siseministeeriumi jõuorganite poolt 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

Tegutseb jätkuvalt aktiivselt Lukašenka režiimis Valgevene presidendi abina ja Grodno/Hrodna oblasti inspektorina.

2.10.2020

6.

Genadz Arkadzievich KAZAKEVICH

Gennadi Arkadievich KAZAKEVICH

Генадзь Аркадзьевiч КАЗАКЕВIЧ

Геннадий Аркадьевич КАЗАКЕВИЧ

Positsioon(id): endine siseministri esimene asetäitja

Siseministri asetäitja, kriminaalmiilitsa ülem, miilitsakolonel (politseiteenistus)

Sünniaeg: 14.2.1975

Sünnikoht: Minsk, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Varem siseministri esimese asetäitja juhtival ametikohal olnuna vastutab ta siseministeeriumi jõuorganite poolt 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

Tegutseb jätkuvalt aktiivselt Lukašenka režiimis siseministri asetäitjana. Ta on jätkuvalt kriminaalmiilitsa ülema ametikohal.

2.10.2020

7.

Aliaksandr Piatrovich BARSUKOU

Alexandr (Alexandr) Petrovich BARSUKOV

Аляксандр Пятровiч БАРСУКОЎ

Александр Петрович БАРСУКОВ

Positsioon(id): endine siseministri asetäitja, miilitsa kindralmajor (politseiteenistus)

Valgevene Vabariigi presidendi abi – Minski oblasti inspektor

Sünniaeg: 29.4.1965

Sünnikoht: Vetkovski (Vetka) rajoon, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Varem siseministri asetäitja juhtival ametikohal olnuna vastutab ta siseministeeriumi jõuorganite poolt 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

Tegutseb jätkuvalt aktiivselt Lukašenka režiimis Valgevene presidendi abina ja Minski oblasti inspektorina.

2.10.2020

8.

Siarhei Mikalaevich KHAMENKA

Sergei Nikolaevich KHOMENKO

Сяргей Мiкалаевiч ХАМЕНКА

Сергей Николаевич ХОМЕНКО

Positsioon(id): siseministri asetäitja, miilitsa kindralmajor (politseiteenistus)

Sünniaeg: 21.9.1966

Sünnikoht: Yasinovataya, end. NSVL (praegune Ukraina)

Sugu: mees

Siseministri asetäitja juhtival ametikohal olles vastutab ta siseministeeriumi jõuorganite poolt 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

2.10.2020

9.

Yuri Genadzevich NAZARANKA

Yuri Gennadievich NAZARENKO

Юрый Генадзевiч НАЗАРАНКА

Юрий Геннадьевич НАЗАРЕНКО

Positsioon(id): endine siseministri asetäitja, endine sisevägede ülem

Siseministri esimene asetäitja, riikliku julgeolekupolitsei ülem, miilitsa kindralmajor (politseiteenistus)

Sünniaeg: 17.4.1976

Sünnikoht: Slonim, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Siseministri endise asetäitja ja siseministeeriumi siseväeüksuste endise ülema juhtival ametikohal olnuna vastutab ta siseministeeriumi jõuorganite, eeskätt enda alluvuses olevate siseväeüksuste poolt 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

Tegutseb jätkuvalt aktiivselt Lukašenka režiimis siseministri asetäitjana. Riikliku julgeolekupolitsei ülem.

2.10.2020

10.

Khazalbek Baktibekavich ATABEKAU

Khazalbek Bakhtibekovich ATABEKOV

Хазалбек Бактiбекавiч АТАБЕКАЎ

Хазалбек Бахтибекович АТАБЕКОВ

Positsioon(id): sisevägede ülema asetäitja

Sünniaeg: 18.3.1967

Sugu: mees

Siseministeeriumi sisevägede ülema asetäitjana vastutab ta siseministeeriumi jõuorganite, eeskätt enda alluvuses olevate siseväeüksuste poolt 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

2.10.2020

11.

Aliaksandr Valerievich BYKAU

Alexander (Alexandr) Valerievich BYKOV

Аляксандр Валер’евiч БЫКАЎ

Александр Валерьевич БЫКОВ

Positsioon(id): spetsiaalse kiirreageerimisüksuse (SOBR) ülem, kolonelleitnant

Sugu: mees

Siseministreeriumi spetsiaalse kiirreageerimisüksuse (SOBR) ülemana vastutab ta spetsiaalse kiirreageerimisüksuse poolt 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest.

2.10.2020

12.

Aliaksandr Sviataslavavich SHEPELEU

Alexander (Alexandr) Svyatoslavovich SHEPELEV

Аляксандр Святаслававiч ШЭПЕЛЕЎ

Александр Святославович ШЕПЕЛЕВ

Positsioon(id): siseministeeriumi julgeoleku- ja turvaosakonna juhataja

Sünniaeg: 14.10.1975

Sünnikoht: Rublevski küla, Kruglaje (Kruglyanskiy) rajoon, Mogilevi/Magiljovi/Mahiliou oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Siseministeeriumi julgeoleku- ja turvaosakonna juhatajana juhtivtöötaja ametikohal olles on ta kaasosaline siseministeeriumi jõuorganite poolt 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonides ja hirmutamiskampaanias, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldses vahistamises ja väärkohtlemises, sealhulgas piinamises, aga ka ajakirjanike hirmutamises ja nendevastases vägivallas.

2.10.2020

13.

Dzmitry Uladzimiravich BALABA

Dmitry Vladimirovich BALABA

Дзмiтрый Уладзiмiравiч БАЛАБА

Дмитрий Владимирович БАЛАБА

Positsioon(id): Minski linna täitevkomitee OMONi („Special Purpose Police Detachment“) ülem

Sünniaeg: 1.6.1972

Sünnikoht: Gorodilovo küla, Minski oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Minski OMONi ülemana vastutab ta Minski OMONi väeüksuste poolt 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

2.10.2020

14.

Ivan Uladzimiravich KUBRAKOU

Ivan Vladimirovich KUBRAKOV

Iван Уладзiмiравiч КУБРАКОЎ

Иван Владимирович КУБРАКОВ

Positsioon(id): endine Minski linna täitevkomitee siseasjade peaosakonna juhataja

Siseminister, miilitsa kindralmajor (politseiteenistus)

Sünniaeg: 5.5.1975

Sünnikoht: Malinovka küla, Mogilevi/Magiljovi/Mahiliou oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Minski linna täitevkomitee siseasjade peaosakonna endise juhatajana vastutab ta politseiteenistuse poolt 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

Tegutseb jätkuvalt aktiivselt Lukašenka režiimis siseministrina.

2.10.2020

15.

Maxim Aliaksandravich GAMOLA (HAMOLA)

Maxim Alexandrovich GAMOLA

Максiм Аляксандравiч ГАМОЛА

Максим Александрович ГАМОЛА

Positsioon(id): endine Minski Moskovski linnaosa politseijaoskonna ülem

Minski linna politseijaoskonna juhataja asetäitja, kriminaalpolitsei ülem

Sugu: mees

Minski Moskovski linnaosa politseijaoskonna endise ülemana vastutab ta 2020. aasta presidendivalmiste järel selles linnaosas rahumeelsete meeleavaldajate vastu suunatud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt meelevaldse vahistamise, ülemäärase jõu kasutamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest.

Ta on jätkuvalt aktiivne Lukašenka režiimis Minski linna politseijaoskonna juhataja asetäitjana ja kriminaalpolitsei ülemana.

2.10.2020

16.

Aliaksandr Mikhailavich ALIASHKEVICH

Alexander (Alexandr) Mikhailovich ALESHKEVICH

Аляксандр Мiхайлавiч АЛЯШКЕВIЧ

Александр Михайлович АЛЕШКЕВИЧ

Positsioon(id): Minski Moskovski linnaosavalitsuse siseasjade osakonna juhataja esimene asetäitja, kriminaalpolitsei ülem

Sugu: mees

Minski Moskovski linnaosavalitsuse siseasjade osakonna juhataja esimese asetäitja ja kriminaalpolitsei ülemana vastutab ta 2020. aasta presidendivalmiste järel selles linnaosas rahumeelsete meeleavaldajate vastu suunatud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt meelevaldse vahistamise, ülemäärase jõu kasutamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest.

2.10.2020

17.

Andrei Vasilievich GALENKA

Andrey Vasilievich GALENKA

Андрэй Васiльевiч ГАЛЕНКА

Андрей Васильевич ГАЛЕНКА

Positsioon(id): Minski Moskovski linnaosavalitsuse siseasjade osakonna juhataja asetäitja, riikliku julgeolekupolitsei ülem

Sugu: mees

Minski Moskovski linnaosavalitsuse siseasjade osakonna juhataja asetäitja ja riikliku julgeolekupolitsei ülemana vastutab ta 2020. aasta presidendivalmiste järel selles linnaosas rahumeelsete meeleavaldajate vastu suunatud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt meelevaldse vahistamise, ülemäärase jõu kasutamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest.

2.10.2020

18.

Aliaksandr Paulavich VASILIEU

Alexander (Alexandr) Pavlovich VASILIEV

Аляксандр Паўлавiч ВАСIЛЬЕЎ

Александр Павлович ВАСИЛЬЕВ

Positsioon(id): Gomeli/Homyeli oblasti täitevkomitee siseasjade osakonna juhataja

Sünniaeg: 24.3.1975

Sünnikoht: Mogilev/Mahilou/Magiljovi, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Gomeli/Homyeli oblasti täitevkomitee siseasjade osakonna juhatajana vastutab ta 2020. aasta presidendivalmiste järel selles oblastis rahumeelsete meeleavaldajate vastu suunatud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt meelevaldse vahistamise, ülemäärase jõu kasutamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest.

2.10.2020

19.

Aleh Mikalaevich SHULIAKOUSKI

Oleg Nikolaevich SHULIAKOVSKI

Алег Мiкалаевiч ШУЛЯКОЎСКI

Олег Николаевич ШУЛЯКОВСКИЙ

Positsioon(id): Gomeli/Homyeli oblasti täitevkomitee siseasjade osakonna juhataja esimene asetäitja, kriminaalpolitsei ülem

Sünniaeg: 26.7.1977

Sugu: mees

Gomeli/Homyeli oblasti täitevkomitee siseasjade osakonna juhataja esimese asetäitjana ja kriminaalpolitsei ülemana vastutab ta 2020. aasta presidendivalmiste järel selles oblastis rahumeelsete meeleavaldajate vastu suunatud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt meelevaldse vahistamise, ülemäärase jõu kasutamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest.

2.10.2020

20.

Anatol Anatolievich VASILIEU

Anatoli Anatolievich VASILIEV

Анатоль Анатольевiч ВАСIЛЬЕЎ

Анатолий Анатольевич ВАСИЛЬЕВ

Positsioon(id): Gomeli/Homyeli oblasti täitevkomitee siseasjade osakonna juhataja asetäitja, riikliku julgeolekupolitsei ülem

Sünniaeg: 26.1.1972

Sünnikoht: Gomel/Homyel, Gomeli/Homyeli oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Gomeli/Homyeli oblasti täitevkomitee siseasjade osakonna juhataja esimese asetäitjana ja avaliku julgeoleku politsei ülemana vastutab ta 2020. aasta presidendivalmiste järel selles oblastis rahumeelsete meeleavaldajate vastu suunatud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt meelevaldse vahistamise, ülemäärase jõu kasutamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest.

2.10.2020

21.

Aliaksandr Viachaslavavich ASTREIKA

Alexander (Alexandr) Viacheslavovich ASTREIKO

Аляксандр Вячаслававiч АСТРЭЙКА

Александр Вячеславович АСТРЕЙКО

Positsioon(id): Bresti oblasti täitevkomitee siseasjade osakonna juhataja, miilitsa kindralmajor (politseiteenistus)

Sünniaeg: 22.12.1971

Sünnikoht: Kapyl, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Bresti oblasti täitevkomitee siseasjade osakonna juhataja ja miilitsa kindralmajorina vastutab ta 2020. aasta presidendivalmiste järel selles oblastis rahumeelsete meeleavaldajate vastu suunatud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt meelevaldse vahistamise, ülemäärase jõu kasutamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest.

2.10.2020

22.

Leanid ZHURAUSKI

Leonid ZHURAVSKI

Леанiд ЖУРАЎСКI

Леонид ЖУРАВСКИЙ

Positsioon(id): Vitebski/Vitsebski/Viciebski OMONi („Special Purpose Police Detachment“) ülem

Sünniaeg: 20.9.1975

Sugu: mees

Vitebski/Vitsebski /Viciebski OMONi ülemana vastutab ta Vitebski/Vitsebski/Viciebski OMONi väeüksuste poolt 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise eest.

2.10.2020

23.

Mikhail DAMARNACKI

Mikhail DOMARNATSKY

Мiхаiл ДАМАРНАЦКI

Михаил ДОМАРНАЦКИЙ

Positsioon(id): Gomeli/Homyeli OMONi („Special Purpose Police Detachment“) ülem

Sugu: mees

Gomeli/Homyeli OMONi ülemana vastutab ta Gomeli/Homyeli OMONi väeüksuste poolt 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise eest.

2.10.2020

24.

Maxim MIKHOVICH

Maxim MIKHOVICH

Максiм МIХОВIЧ

Максим МИХОВИЧ

Positsioon(id): Bresti OMONi („Special Purpose Police Detachment“) ülem, kolonelleitnant

Sugu: mees

Bresti OMONi ülemana vastutab ta Bresti OMONi väeüksuste poolt 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise eest.

2.10.2020

25.

Aleh Uladzimiravich MATKIN

Oleg Vladimirovitch MATKIN

Алег Уладзiмiравiч МАТКIН

Олег Владимирович МАТКИН

Positsioon(id): siseministeeriumi kriminaalhoolduse osakonna juhataja, miilitsa kindralmajor (politseiteenistus)

Sugu: mees

Siseministeeriumi karistusasutuste osakonna juhatajana, kellele alluvad siseministeeriumi kinnipidamisasutused, vastutab ta 2020. aasta presidendivalmiste järel nimetatud kinnipidamisasutustes kinni peetud kodanike ebainimliku ja alandava kohtlemise, sealhulgas piinamise eest kinnipidamisasutustes ning rahumeelsete meeleavaldajate üldise jõhkra mahasurumise eest.

2.10.2020

26.

Ivan Yurievich SAKALOUSKI

Ivan Yurievich SOKOLOVSKI

Iван Юр’евiч САКАЛОЎСКI

Иван Юрьевич СОКОЛОВСКИЙ

Positsioon(id): Minski Akrestina kinnipidamiskeskuse direktor

Sugu: mees

Minski Akrestina kinnipidamiskeskuse direktorina vastutab ta 2020. aasta presidendivalmiste järel nimetatud kinnipidamiskeskuses kinni peetud kodanike ebainimliku ja alandava kohtlemise, sealhulgas piinamise eest.

2.10.2020

27.

Valeri Paulavich VAKULCHYK

Valery Pavlovich VAKULCHIK

Валерый Паўлавiч

ВАКУЛЬЧЫК

Валерий Павлович ВАКУЛЬЧИК

Positsioon(id): endine riigi julgeolekukomitee (KGB) esimees

Endine julgeolekunõukogu riigisekretär

Valgevene Vabariigi presidendi abi ja Bresti oblasti inspektor

Sünniaeg: 19.6.1964

Sünnikoht: Radostovo, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Riigi julgeolekukomitee (KGB) endise esimehe juhtival ametikohal olles vastutas ta KGB kaasosaluse eest 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonides ja hirmutamiskampaanias, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate ja opositsiooniesindajate meelevaldses vahistamises ja väärkohtlemises, sealhulgas piinamises.

Tegutseb jätkuvalt aktiivselt Lukašenka režiimis Valgevene presidendi abina ja Bresti oblasti inspektorina.

2.10.2020

28.

Siarhei Yaugenavich TSERABAU

Sergey Evgenievich TEREBOV

Сяргей Яўгенавiч ЦЕРАБАЎ

Сергей Евгеньевич ТЕРЕБОВ

Positsioon(id): riigi julgeolekukomitee (KGB) esimehe esimene asetäitja

Sünniaeg: 1972

Sünnikoht: Borisov/Barisaw, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Riigi julgeolekukomitee (KGB) esimehe esimese asetäitja juhtival ametikohal olles vastutab ta KGB kaasosaluse eest 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonides ja hirmutamiskampaanias, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate ja opositsiooniesindajate meelevaldses vahistamises ja väärkohtlemises, sealhulgas piinamises.

2.10.2020

29.

Dzmitry Vasilievich RAVUTSKI

Dmitry Vasilievich REUTSKY

Дзмiтрый Васiльевiч РАВУЦКI

Дмитрий Васильевич РЕУЦКИЙ

Positsioon(id): riigi julgeolekukomitee (KGB) esimehe asetäitja

Sugu: mees

Riigi julgeolekukomitee (KGB) esimehe asetäitja juhtival ametikohal olles vastutab ta KGB kaasosaluse eest 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonides ja hirmutamiskampaanias, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate ja opositsiooniesindajate meelevaldses vahistamises ja väärkohtlemises, sealhulgas piinamises.

2.10.2020

30.

Uladzimir Viktaravich KALACH

Vladimir Viktorovich KALACH

Уладзiмiр Вiктаравiч КАЛАЧ

Владимир Викторович КАЛАЧ

Positsioon(id): riigi julgeolekukomitee (KGB) esimehe asetäitja

Sugu: mees

Riigi julgeolekukomitee (KGB) esimehe asetäitja juhtival ametikohal olles vastutab ta KGB kaasosaluse eest 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonides ja hirmutamiskampaanias, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate ja opositsiooniesindajate meelevaldses vahistamises ja väärkohtlemises, sealhulgas piinamises.

2.10.2020

31.

Alieg Anatolevich CHARNYSHOU

Oleg Anatolievich CHERNYSHEV

Алег Анатольевiч ЧАРНЫШОЎ

Олег Анатольевич ЧЕРНЫШЁВ

Positsioon(id): riigi julgeolekukomitee (KGB) esimehe asetäitja

Sugu: mees

Riigi julgeolekukomitee (KGB) esimehe asetäitja juhtival ametikohal olles vastutab ta KGB kaasosaluse eest 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonides ja hirmutamiskampaanias, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate ja opositsiooniesindajate meelevaldses vahistamises ja väärkohtlemises, sealhulgas piinamises.

2.10.2020

32.

Aliaksandr Uladzimiravich KANYUK

Alexander (Alexandr) Vladimirovich KONYUK

Аляксандр Уладзiмiравiч КАНЮК

Александр Владимирович КОНЮК

Positsioon(id): endine Valgevene Vabariigi peaprokurör

Valgevene Vabariigi suursaadik Armeenias

Sünniaeg: 11.7.1960

Sünnikoht: Grodno/Hrodna, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Endise peaprokurörina vastutab ta kriminaalmenetluse laialdase kasutamise eest eesmärgiga diskvalifitseerida 2020. aasta presidendivalimiste eel opositsioonikandidaadid ning hoida ära isikute liitumine koordinatsiooninõukoguga, mille opositsioon asutas valimistulemuste vaidlustamiseks.

Tegutseb jätkuvalt aktiivselt Lukašenka režiimis Valgevene suursaadikuna Armeenias.

2.10.2020

33.

Lidzia Mihailauna YARMOSHINA

Lidia Mikhailovna YERMOSHINA

Лiдзiя Мiхайлаўна ЯРМОШЫНА

Лидия Михайловна ЕРМОШИНА

Positsioon(id): keskvalimiskomisjoni esinaine

Sünniaeg: 29.1.1953

Sünnikoht: Slutsk, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: naine

Keskvalimiskomisjoni esinaisena vastutab ta 2020. aasta presidendivalimise protsessi rikkumise eest, valimisprotsessi mittevastavuse eest rahvusvahelistele õigluse ja läbipaistvuse põhistandarditele ning valimistulemuste võltsimise eest.

Eeskätt korraldas keskvalimiskomisjon koos oma juhtivtöötajatega teatavate opositsioonikandidaatide alusetu tagasilükkamise ning kehtestas ebaproportsionaalsed piirangud valimisvaatlejatele valimisjaoskondades. Ühtlasi kindlustas keskvalimiskomisjon selle, et tema järelevalve alla kuuluvate valimiskomisjonide koosseis oleks kallutatud.

2.10.2020

34.

Vadzim Dzmitryevich IPATAU

Vadim Dmitrievich IPATOV

Вадзiм Дзмiтрыевiч IПАТАЎ

Вадим Дмитриевич ИПАТОВ

Positsioon(id): keskvalimiskomisjoni aseesimees

Sünniaeg: 30.10.1964

Sünnikoht: Kolomyia, Ivano-Frankivski oblast, end. NSVL (praegune Ukraina)

Sugu: mees

Keskvalimiskomisjoni aseesimehena vastutab ta 2020. aasta presidendivalimise protsessi rikkumise eest, valimisprotsessi mittevastavuse eest rahvusvahelistele õigluse ja läbipaistvuse põhistandarditele ning valimistulemuste võltsimise eest.

Eeskätt korraldas keskvalimiskomisjon koos oma juhtivtöötajatega teatavate opositsioonikandidaatide alusetu tagasilükkamise ning kehtestas ebaproportsionaalsed piirangud valimisvaatlejatele valimisjaoskondades. Ühtlasi kindlustas keskvalimiskomisjon selle, et tema järelevalve alla kuuluvate valimiskomisjonide koosseis oleks kallutatud.

2.10.2020

35.

Alena Mikalaeuna DMUHAILA

Elena Nikolaevna DMUHAILO

Алена Мiкалаеўна ДМУХАЙЛА

Елена Николаевна ДМУХАЙЛО

Positsioon(id): keskvalimiskomisjoni sekretär

Sünniaeg: 1.7.1971

Sugu: naine

Keskvalimiskomisjoni sekretärina vastutab ta 2020. aasta presidendivalimise protsessi rikkumise eest, valimisprotsessi mittevastavuse eest rahvusvahelistele õigluse ja läbipaistvuse põhistandarditele ning valimistulemuste võltsimise eest.

Eeskätt korraldas keskvalimiskomisjon koos oma juhtivtöötajatega teatavate opositsioonikandidaatide alusetu tagasilükkamise ning kehtestas ebaproportsionaalsed piirangud valimisvaatlejatele valimisjaoskondades. Ühtlasi kindlustas keskvalimiskomisjon selle, et tema järelevalve alla kuuluvate valimiskomisjonide koosseis oleks kallutatud.

2.10.2020

36.

Andrei Anatolievich GURZHY

Andrey Anatolievich GURZHIY

Андрэй Анатольевiч ГУРЖЫ

Андрей Анатольевич ГУРЖИЙ

Positsioon(id): keskvalimiskomisjoni liige

Sünniaeg: 10.10.1975

Sugu: mees

Keskvalimiskomisjoni kolleegiumi liikmena vastutab ta 2020. aasta presidendivalimise protsessi rikkumise eest, valimisprotsessi mittevastavuse eest rahvusvahelistele õigluse ja läbipaistvuse põhistandarditele ning valimistulemuste võltsimise eest.

Eeskätt korraldas keskvalimiskomisjon koos oma kolleegiumiga teatavate opositsioonikandidaatide alusetu tagasilükkamise ning kehtestas ebaproportsionaalsed piirangud valimisvaatlejatele valimisjaoskondades. Ühtlasi kindlustas keskvalimiskomisjon selle, et tema järelevalve alla kuuluvate valimiskomisjonide koosseis oleks kallutatud.

2.10.2020

37.

Volga Leanidauna DARASHENKA

Olga Leonidovna DOROSHENKO

Вольга Леанiдаўна ДАРАШЭНКА

Ольга Леонидовна ДОРОШЕНКО

Positsioon(id): keskvalimiskomisjoni liige

Sünniaeg: 1976

Sugu: naine

Keskvalimiskomisjoni kolleegiumi liikmena vastutab ta 2020. aasta presidendivalimise protsessi rikkumise eest, valimisprotsessi mittevastavuse eest rahvusvahelistele õigluse ja läbipaistvuse põhistandarditele ning valimistulemuste võltsimise eest.

Eeskätt korraldas keskvalimiskomisjon koos oma kolleegiumiga teatavate opositsioonikandidaatide alusetu tagasilükkamise ning kehtestas ebaproportsionaalsed piirangud valimisvaatlejatele valimisjaoskondades. Ühtlasi kindlustas keskvalimiskomisjon selle, et tema järelevalve alla kuuluvate valimiskomisjonide koosseis oleks kallutatud.

2.10.2020

38.

Siarhei Aliakseevich KALINOUSKI

Sergey Alexeyvich KALINOVSKIY

Сяргей Аляксеевiч КАЛIНОЎСКI

Сергей Алексеевич КАЛИНОВСКИЙ

Positsioon(id): keskvalimiskomisjoni liige

Sünniaeg: 3.1.1969

Sugu: mees

Keskvalimiskomisjoni kolleegiumi liikmena vastutab ta 2020. aasta presidendivalimiste rikkumise eest, valimiste mittevastavuse eest rahvusvahelistele õigluse ja läbipaistvuse põhistandarditele ning valimistulemuste võltsimise eest.

Eeskätt korraldas keskvalimiskomisjon koos oma kolleegiumiga teatavate opositsioonikandidaatide alusetu tagasilükkamise ning kehtestas ebaproportsionaalsed piirangud valimisvaatlejatele valimisjaoskondades. Ühtlasi kindlustas keskvalimiskomisjon selle, et tema järelevalve alla kuuluvate valimiskomisjonide koosseis oleks kallutatud.

2.10.2020

39.

Sviatlana Piatrouna KATSUBA

Svetlana Petrovna KATSUBO

Святлана Пятроўна КАЦУБА

Светлана Петровна КАЦУБО

Positsioon(id): keskvalimiskomisjoni liige

Sünniaeg: 6.8.1959

Sünnikoht: Podilsk, Odessa oblast, end. NSVL (praegune Ukraina)

Sugu: naine

Keskvalimiskomisjoni kolleegiumi liikmena vastutab ta 2020. aasta presidendivalimise protsessi rikkumise eest, valimisprotsessi mittevastavuse eest rahvusvahelistele õigluse ja läbipaistvuse põhistandarditele ning valimistulemuste võltsimise eest.

Eeskätt korraldas keskvalimiskomisjon koos oma kolleegiumiga teatavate opositsioonikandidaatide alusetu tagasilükkamise ning kehtestas ebaproportsionaalsed piirangud valimisvaatlejatele valimisjaoskondades. Ühtlasi kindlustas keskvalimiskomisjon selle, et tema järelevalve alla kuuluvate valimiskomisjonide koosseis oleks kallutatud.

2.10.2020

40.

Aliaksandr Mikhailavich LASYAKIN

Alexander (Alexandr) Mikhailovich LOSYAKIN

Аляксандр Мiхайлавiч ЛАСЯКIН

Александр Михайлович ЛОСЯКИН

Positsioon(id): keskvalimiskomisjoni liige

Sünniaeg: 21.7.1957

Sugu: mees

Keskvalimiskomisjoni kolleegiumi liikmena vastutab ta 2020. aasta presidendivalimise protsessi rikkumise eest, valimisprotsessi mittevastavuse eest rahvusvahelistele õigluse ja läbipaistvuse põhistandarditele ning valimistulemuste võltsimise eest.

Eeskätt korraldas keskvalimiskomisjon koos oma kolleegiumiga teatavate opositsioonikandidaatide alusetu tagasilükkamise ning kehtestas ebaproportsionaalsed piirangud valimisvaatlejatele valimisjaoskondades. Ühtlasi kindlustas keskvalimiskomisjon selle, et tema järelevalve alla kuuluvate valimiskomisjonide koosseis oleks kallutatud.

2.10.2020

41.

Igar Anatolievich PLYSHEUSKI

Ihor Anatolievich PLYSHEVSKIY

Iгар Анатольевiч ПЛЫШЭЎСКI

Игорь Анатольевич ПЛЫШЕВСКИЙ

Positsioon(id): keskvalimiskomisjoni liige

Sünniaeg: 19.2.1979

Sünnikoht: Lyuban, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Keskvalimiskomisjoni kolleegiumi liikmena vastutab ta presidendivalimise protsessi rikkumise eest, valimisprotsessi mittevastavuse eest rahvusvahelistele õigluse ja läbipaistvuse põhistandarditele ning valimistulemuste võltsimise eest.

Eeskätt korraldas keskvalimiskomisjon koos oma kolleegiumiga teatavate opositsioonikandidaatide alusetu tagasilükkamise ning kehtestas ebaproportsionaalsed piirangud valimisvaatlejatele valimisjaoskondades. Ühtlasi kindlustas keskvalimiskomisjon selle, et tema järelevalve alla kuuluvate valimiskomisjonide koosseis oleks kallutatud.

2.10.2020

42.

Marina Yureuna RAKHMANAVA

Marina Yurievna RAKHMANOVA

Марына Юр’еўна РАХМАНАВА

Марина Юрьевна РАХМАНОВА

Positsioon(id): keskvalimiskomisjoni liige

Sünniaeg: 26.9.1970

Sugu: naine

Keskvalimiskomisjoni kolleegiumi liikmena vastutab ta 2020. aasta presidendivalimise protsessi rikkumise eest, valimisprotsessi mittevastavuse eest rahvusvahelistele õigluse ja läbipaistvuse põhistandarditele ning valimistulemuste võltsimise eest.

Eeskätt korraldas keskvalimiskomisjon koos oma kolleegiumiga teatavate opositsioonikandidaatide alusetu tagasilükkamise ning kehtestas ebaproportsionaalsed piirangud valimisvaatlejatele valimisjaoskondades. Ühtlasi kindlustas keskvalimiskomisjon selle, et tema järelevalve alla kuuluvate valimiskomisjonide koosseis oleks kallutatud.

2.10.2020

43.

Aleh Leanidavich SLIZHEUSKI

Oleg Leonidovich SLIZHEVSKI

Алег Леанiдавiч СЛIЖЭЎСКI

Олег Леонидович СЛИЖЕВСКИЙ

Positsioon(id): keskvalimiskomisjoni liige

Sünniaeg: 16.8.1972

Sünnikoht: Grodno/Hrodna, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Keskvalimiskomisjoni kolleegiumi liikmena vastutab ta 2020. aasta presidendivalimise protsessi rikkumise eest, valimisprotsessi mittevastavuse eest rahvusvahelistele õigluse ja läbipaistvuse põhistandarditele ning valimistulemuste võltsimise eest.

Eeskätt korraldas keskvalimiskomisjon koos oma kolleegiumiga teatavate opositsioonikandidaatide alusetu tagasilükkamise ning kehtestas ebaproportsionaalsed piirangud valimisvaatlejatele valimisjaoskondades. Ühtlasi kindlustas keskvalimiskomisjon selle, et tema järelevalve alla kuuluvate valimiskomisjonide koosseis oleks kallutatud.

2.10.2020

44.

Irina Aliaksandrauna TSELIKAVETS

Irina Alexandrovna TSELIKOVEC

Iрына Аляксандраўна ЦЭЛIКАВЕЦ

Ирина Александровна ЦЕЛИКОВЕЦ

Positsioon(id): keskvalimiskomisjoni liige

Sünniaeg: 2.11.1976

Sünnikoht: Zhlobin, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: naine

Keskvalimiskomisjoni kolleegiumi liikmena vastutab ta 2020. aasta presidendivalimise protsessi rikkumise eest, valimisprotsessi mittevastavuse eest rahvusvahelistele õigluse ja läbipaistvuse põhistandarditele ning valimistulemuste võltsimise eest.

Eeskätt korraldas keskvalimiskomisjon koos oma kolleegiumiga teatavate opositsioonikandidaatide alusetu tagasilükkamise ning kehtestas ebaproportsionaalsed piirangud valimisvaatlejatele valimisjaoskondades. Ühtlasi kindlustas keskvalimiskomisjon selle, et tema järelevalve alla kuuluvate valimiskomisjonide koosseis oleks kallutatud.

2.10.2020

45.

Aliaksandr Ryhoravich LUKASHENKA

Alexander (Alexandr) Grigorievich LUKASHENKO

Аляксандр Рыгоравiч ЛУКАШЭНКА

Александр Григорьевич ЛУКАШЕНКО

Positsioon(id): Valgevene Vabariigi president

Sünniaeg: 30.8.1954

Sünnikoht: Kopõssi alev, Vitebski/Vitsebski/Viciebski oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Valgevene presidendina, kes omab kontrolli riigiasutuste üle, vastutab ta riigiaparaadi poolt enne ja pärast 2020. aasta presidendivalimisi toime pandud vägivaldsete repressioonide eest, eelkõige peamiste opositsioonikandidaatide tagasilükkamise, rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise ning ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

6.11.2020

46.

Viktar Aliaksandravich LUKASHENKA

Viktor Alexandrovich LUKASHENKO

Вiктар Аляксандравiч ЛУКАШЭНКА

Виктор Александрович ЛУКАШЕНКО

Positsioon(id): presidendi riikliku julgeoleku nõunik, julgeolekunõukogu liige

Sünniaeg: 28.11.1975

Sünnikoht: Mogilev/Mahiliou/Magiljovi end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Presidendi riikliku julgeoleku nõuniku ja julgeolekunõukogu liikme ning Valgevene julgeolekujõudude mitteametliku järelevalveametnikuna vastutab ta pärast 2020. aasta presidendivalimisi riigiaparaadi juhtimisel toimuva represseerimis- ja hirmutamiskampaania eest, mis eelkõige hõlmab rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldseid vahistamisi ja väärkohtlemist, sealhulgas piinamist, ning ajakirjanike hirmutamist ja nendevastast vägivalda.

6.11.2020

47.

Ihar Piatrovich SERGYAENKA

Igor Petrovich SERGEENKO

Iгар Пятровiч СЕРГЯЕНКА

Игорь Петрович СЕРГЕЕНКО

Positsioon(id): presidendi administratsiooni personaliülem

Sünniaeg: 14.1.1963

Sünnikoht: Stolitsa küla, Vitebski/Vitsebski/Viciebski oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Presidendi administratsiooni personaliülemana on ta presidendiga lähedalt seotud ning vastutab presidendivõimu rakendamise eest sise- ja välispoliitika valdkonnas. Seeläbi toetab ta Lukašenka režiimi, sealhulgas pärast 2020. aasta presidendivalimisi riigiaparaadi juhtimisel toimuvat represseerimis- ja hirmutamiskampaaniat.

6.11.2020

48.

Ivan Stanislavavich TERTEL

Ivan Stanislavovich TERTEL

Iван Станiслававiч ТЭРТЭЛЬ

Иван Станиславович ТЕРТЕЛЬ

Positsioon(id): riigi julgeolekukomitee (KGB) esimees, riigikontrollikomitee endine esimees

Sünniaeg: 8.9.1966

Sünnikoht: Privalki/Privalka küla, Grodno/Hrodna/oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Olles riigi julgeolekukomitee (KGB) esimehe ja riigikontrollikomitee endise esimehe juhtival ametikohal, vastutab ta pärast 2020. aasta presidendivalimisi riigiaparaadi juhtimisel toimuva represseerimis- ja hirmutamiskampaania eest, mis eelkõige hõlmab rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldseid vahistamisi ja väärkohtlemist, sealhulgas piinamist, ning ajakirjanike hirmutamist ja nendevastast vägivalda.

6.11.2020

49.

Raman Ivanavich MELNIK

Roman Ivanovich MELNIK

Раман Iванавiч МЕЛЬНIК

Роман Иванович МЕЛЬНИК

Positsioon(id): siseministeeriumi avaliku korra kaitse ja ennetuse peadirektoraadi juht

Sünniaeg: 29.5.1964

Sugu: mees

Olles siseministeeriumi avaliku korra kaitse ja ennetuse peadirektoraadi juhataja juhtival ametikohal, vastutab ta pärast 2020. aasta presidendivalimisi riigiaparaadi juhtimisel toimuva represseerimis- ja hirmutamiskampaania eest, mis eelkõige hõlmab rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldseid vahistamisi ja väärkohtlemist, sealhulgas piinamist, ning ajakirjanike hirmutamist ja nendevastast vägivalda.

6.11.2020

50.

Ivan Danilavich NASKEVICH

Ivan Danilovich NOSKEVICH

Iван Данiлавiч НАСКЕВIЧ

Иван Данилович НОСКЕВИЧ

Positsioon(id): juurdluskomitee esimees

Sünniaeg: 25.3.1970

Sünnikoht: Cierabličy küla, Bresti oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Olles juurdluskomitee esimehe juhtival ametikohal, vastutab ta pärast 2020. aasta presidendivalimisi komitee juhtimisel toimuva represseerimis- ja hirmutamiskampaania eest, eelkõige seoses koordineerimisnõukogu ja rahumeelsete meeleavaldajate suhtes algatatud juurdlustega.

6.11.2020

51.

Aliaksey Aliaksandravich VOLKAU

Alexei Alexandrovich VOLKOV

Аляксей Аляксандравiч ВОЛКАЎ

Алексей Александрович ВОЛКОВ

Positsioon(id): juurdluskomitee esimene aseesimees

Sünniaeg: 7.9.1973

Sünnikoht: Minsk, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Varem juurdluskomitee esimese aseesimehe juhtival ametikohal olnuna vastutab ta pärast 2020. aasta presidendivalimisi komitee juhtimisel toimuva represseerimis- ja hirmutamiskampaania eest, eelkõige seoses koordineerimisnõukogu ja rahumeelsete meeleavaldajate suhtes algatatud juurdlustega.

6.11.2020

52.

Siarhei Yakaulevich AZEMSHA

Sergei Yakovlevich AZEMSHA

Сяргей Якаўлевiч АЗЕМША

Сергей Яковлевич АЗЕМША

Positsioon(id): juurdluskomitee aseesimees

Sünniaeg: 17.7.1974

Sünnikoht: Rechitsa, Gomeli/Homyeli oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Juurdluskomitee aseesimehe juhtival ametikohal olles vastutab ta pärast 2020. aasta presidendivalimisi komitee juhtimisel toimuva represseerimis- ja hirmutamiskampaania eest, eelkõige seoses koordineerimisnõukogu ja rahumeelsete meeleavaldajate suhtes algatatud juurdlustega.

6.11.2020

53.

Andrei Fiodaravich SMAL

Andrei Fyodorovich SMAL

Андрэй Фёдаравiч СМАЛЬ

Андрей Федорович СМАЛЬ

Positsioon(id): juurdluskomitee aseesimees

Sünniaeg: 1.8.1973

Sünnikoht: Brest, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Juurdluskomitee aseesimehe juhtival ametikohal olles vastutab ta pärast 2020. aasta presidendivalimisi komitee juhtimisel toimuva represseerimis- ja hirmutamiskampaania eest, eelkõige seoses koordineerimisnõukogu ja rahumeelsete meeleavaldajate suhtes algatatud juurdlustega.

6.11.2020

54.

Andrei Yurevich PAULIUCHENKA

Andrei Yurevich PAVLYUCHENKO

Андрэй Юр’евiч ПАЎЛЮЧЕНКА

Андрей Юрьевич ПАВЛЮЧЕНКО

Positsioon(id): operatiivanalüüsi keskuse juhataja

Sünniaeg: 1.8.1971

Sugu: mees

Olles operatiivanalüüsi keskuse juhataja juhtival ametikohal, on ta presidendiga lähedalt seotud ja vastutab kodanikuühiskonna represseerimise eest, eelkõige kasutades telekommunikatsioonivõrkude ühenduse katkestamist kodanikuühiskonna, rahumeelsete meeleavaldajate ja ajakirjanike represseerimisvahendina.

6.11.2020

55.

Ihar Ivanavich BUZOUSKI

Igor Ivanovich BUZOVSKI

Iгар Iванавiч БУЗОЎСКI

Игорь Иванович БУЗОВСКИЙ

Positsioon(id): teabeministri asetäitja

Sünniaeg: 10.7.1972

Sünnikoht: Koshelevo küla, Grodno/Hrodna oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Teabeministri asetäitja juhtival ametikohal olles vastutab ta kodanikuühiskonna represseerimise eest ning eelkõige seoses teabeministeeriumi otsusega pärast 2020. aasta presidendivalimisi kodanikuühiskonna, rahumeelsete meeleavaldajate ja ajakirjanike represseerimiseks katkestada Valgevenes juurdepääs sõltumatutele veebisaitidele ja piirata internetiühendust.

6.11.2020

56.

Natallia Mikalaeuna EISMANT

Natalia Nikolayevna EISMONT

Наталля Мiкалаеўна ЭЙСМАНТ

Наталья Николаевна ЭЙСМОНТ

Positsioon(id): Valgevene presidendi pressisekretär

Sünniaeg: 16.2.1984

Sünnikoht: Minsk, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sünninimi: Kirsanova (Кирсанова) või Selyun (Селюн)

Sugu: naine

Olles Valgevene presidendi pressisekretäri ametikohal on ta presidendiga lähedalt seotud ning vastutab presidendi meediategevuse koordineerimise, sealhulgas avalduste koostamise ja avalike esinemiste korraldamise eest. Seeläbi toetab ta Lukašenka režiimi, sealhulgas pärast 2020. aasta presidendivalimisi riigiaparaadi juhtimisel toimuvat represseerimis- ja hirmutamiskampaaniat. Eelkõige pärast 2020. aasta presidendivalimisi tehtud avalike avaldustega, milles ta kaitses presidenti ja kritiseeris opositsiooniaktiviste ja rahumeelseid meeleavaldajaid, on ta aidanud kaasa demokraatia ja õigusriigi tõsisele kahjustamisele Valgevenes.

6.11.2020

57.

Siarhei Yaugenavich ZUBKOU

Sergei Yevgenevich ZUBKOV

Сяргей Яўгенавiч ЗУБКОЎ

Сергей Евгеньевич ЗУБКОВ

Positsioon(id): ALFA üksuse komandör

Sünniaeg: 21.8.1975

Sugu: mees

ALFA üksuse jõudude komandörina vastutab ta pärast 2020. aasta presidendivalimisi nimetatud jõudude poolt toime pandud represseerimis- ja hirmutamiskampaania eest, mis eelkõige hõlmab rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldseid vahistamisi ja väärkohtlemist, sealhulgas piinamist, ning ajakirjanike hirmutamist ja nendevastast vägivalda.

6.11.2020

58.

Andrei Aliakseevich RAUKOU

Andrei Alexeyevich RAVKOV

Андрэй Аляксеевiч РАЎКОЎ

Андрей Алексеевич РАВКОВ

Positsioon(id): endine julgeolekunõukogu riigisekretär

Valgevene Vabariigi suursaadik Aserbaidžaanis

Sünniaeg: 25.6.1967

Sünnikoht: Revyaki küla, Vitebski/Vitsebski/Viciebski oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Endise julgeolekunõukogu riigisekretärina on ta olnud presidendiga lähedalt seotud ning vastutab pärast 2020. aasta presidendivalimisi riigiaparaadi poolt toime pandud represseerimis- ja hirmutamiskampaania eest, mis eelkõige hõlmab rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldseid vahistamisi ja väärkohtlemist, sealhulgas piinamist, ning ajakirjanike hirmutamist ja nendevastast vägivalda.

Tegutseb jätkuvalt aktiivselt Lukašenka režiimis Valgevene suursaadikuna Aserbaidžaanis.

6.11.2020

59.

Pyotr Piatrovich MIKLASHEVICH

Petr Petrovich MIKLASHEVICH

Пётр Пятровiч МIКЛАШЭВIЧ

Петр Петрович МИКЛАШЕВИЧ

Positsioon(id): Valgevene Vabariigi konstitutsioonikohtu esimees

Sünniaeg: 18.10.1954

Sünnikoht: Minski oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Konstitutsioonikohtu esimehena vastutab ta 25. augustil 2020 vastu võetud konstitutsioonikohtu otsuse eest, millega petturlike valimiste tulemused seadustati. Seeläbi on ta toetanud ja hõlbustanud riigiaparaadi represseerimis- ja hirmutamiskampaaniat rahumeelsete protestijate ja ajakirjanike vastu ning vastutab seeläbi demokraatia ja õigusriigi tõsisele kahjustamise eest Valgevenes.

6.11.2020

60.

Anatol Aliaksandravich SIVAK

Anatoli Alexandrovich SIVAK

Анатоль Аляксандравiч СIВАК

Анатолий Александрович СИВАК

Positsioon(id): asepeaminister, Minski linna täitevkomitee endine esimees

Sünniaeg: 19.7.1962

Sünnikoht: Zavoit, Narovlja (Narovlya) rajoon, Gomeli/Homyeli oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Varem Minski linna täitevkomitee endise esimehe juhtival ametikohal olnuna vastutas ta 2020. aasta presidendivalimiste järel Minski kohalike ametivõimude poolt tema järelevalve all läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest. Ta tegi arvukalt avalikke avaldusi, milles kritiseeris Valgevenes toimuvaid rahumeelseid meeleavaldusi.

Praegu asepeaministri juhtival ametikohal olles jätkab ta Lukašenka režiimi toetamist.

17.12.2020

61.

Ivan Mikhailavich EISMANT

Ivan Mikhailovich EISMONT

Iван Мiхайлавiч ЭЙСМАНТ

Иван Михайлович ЭЙСМОНТ

Positsioon(id): riikliku tele- ja raadioettevõtte esimees, ettevõtte Belteleradio juht

Sünniaeg: 20.1.1977

Sünnikoht: Grodno/Hrodna, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Valgevene riikliku tele- ja raadioettevõtte esimehe juhtival ametikohal olles vastutab ta riikliku propaganda levitamise eest avalik-õiguslikus meedias ning toetab jätkuvalt Lukašenka režiimi. See hõlmab meediakanalite kasutamist presidendi ametisoleku jätkamise toetamiseks, hoolimata 9. augustil 2020 toimunud võltsitud tulemustega presidendivalimistest ning neile järgnenud rahumeelsete ja õiguspäraste meeleavalduste korduvast vägivaldsest mahasurumisest.

Eismont tegi avalikke avaldusi, milles kritiseeris rahumeelseid meeleavaldajaid ning keeldus meeleavalduste kajastamisest meedias. Samuti vallandas ta oma juhtimise all oleva ettevõtte Belteleradio streikivad töötajad, vastutades seeläbi inimõiguste rikkumiste eest.

17.12.2020

62.

Uladzimir Stsiapanavich KARANIK

Vladimir Stepanovich KARANIK

Уладзiмiр Сцяпанавiч КАРАНIК

Владимир Степанович КАРАНИК

Positsioon(id): Grodno/Hrodna oblasti kuberner, endine tervishoiuminister

Sünniaeg: 30.11.1973

Sünnikoht: Grodno/Hrodna, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Endise tervishoiuministri juhtival ametikohal olles vastutab ta tervishoiuteenuste kasutamise eest rahumeelsete meeleavaldajate represseerimiseks, lastes viia arstiabi vajavad meeleavaldajad kiirabisõidukites mitte haiglatesse, vaid isolatsiooniosakondadesse. Ta tegi arvukalt avalikke avaldusi, milles kritiseeris Valgevenes toimuvaid rahumeelseid meeleavaldusi, süüdistades ühel korral üht meeleavaldajat joobesolekus.

Praegu Grodno/Hrodna oblasti kuberneri juhtival ametikohal olles jätkab ta Lukašenka režiimi toetamist.

17.12.2020

63.

Natallia Ivanauna KACHANAVA

Natalia Ivanovna KOCHANOVA

Наталля Iванаўна КАЧАНАВА

Наталья Ивановна КОЧАНОВА

Positsioon(id): Valgevene rahvuskogu vabariikliku nõukogu esimees

Sünniaeg: 25.9.1960

Sünnikoht: Polotsk, Vitebski/Vitsebski/Viciebski oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: naine

Valgevene rahvuskogu vabariikliku nõukogu praeguse esimehe juhtival ametikohal olles on ta vastutav presidendi sisepoliitika-alaste otsuste toetamise eest. Samuti vastutab ta võltsitud tulemustega valimiste korraldamise eest, mis toimusid 9. augustil 2020. Ta tegi avalikke avaldusi, milles kaitses jõhkra vägivalla kasutamist julgeolekuaparaadi poolt rahumeelsete meeleavaldajate vastu.

17.12.2020

64.

Pavel Mikalaevich LIOHKI

Pavel Nikolaevich LIOHKI

Павел Мiкалаевiч ЛЁГКI

Павел Николаевич ЛЁГКИЙ

Positsioon(id): teabeministri esimene asetäitja

Sünniaeg: 30.5.1972

Sünnikoht: Baranavichy, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Teabeministri esimese asetäitja juhtival ametikohal olles vastutab ta kodanikuühiskonna represseerimise eest ning eelkõige seoses teabeministeeriumi otsustega pärast 2020. aasta presidendivalimisi kodanikuühiskonna, rahumeelsete meeleavaldajate ja ajakirjanike represseerimiseks katkestada Valgevenes juurdepääs sõltumatutele veebisaitidele ja piirata internetiühendust.

17.12.2020

65.

Ihar Uladzimiravich LUTSKY

Igor Vladimirovich LUTSKY

Iгар Уладзiмiравiч ЛУЦКI

Игорь Владимирович ЛУЦКИЙ

Positsioon(id): teabeminister

Sünniaeg: 31.10.1972

Sünnikoht: Stolin, Bresti oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Teabeministri juhtival ametikohal olles vastutab ta kodanikuühiskonna represseerimise eest ning eelkõige seoses teabeministeeriumi otsustega pärast 2020. aasta presidendivalimisi kodanikuühiskonna, rahumeelsete meeleavaldajate ja ajakirjanike represseerimiseks katkestada Valgevenes juurdepääs sõltumatutele veebisaitidele ja piirata internetiühendust.

17.12.2020

66.

Andrei Ivanavich SHVED

Andrei Ivanovich SHVED

Андрэй Iванавiч ШВЕД

Андрей Иванович ШВЕД

Positsioon(id): Valgevene Vabariigi peaprokurör

Sünniaeg: 21.4.1973

Sünnikoht: Glushkovichi, Gomeli/Homyeli oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Peaprokuröri juhtival ametikohal olles vastutab ta kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni jätkuva represseerimise eest ning eelkõige mitmete kriminaalmenetluste algatamisega rahumeelsete meeleavaldajate, opositsiooniliidrite ja ajakirjanike vastu 2020. aasta presidendivalimiste järel. Samuti tegi ta avalikke avaldusi, milles ähvardas „loata meelavalduste“ osalisi karistusega.

17.12.2020

67.

Genadz Andreevich BOGDAN

Gennady Andreievich BOGDAN

Генадзь Андрэевiч БОГДАН

Геннадий Андреевич БОГДАН

Positsioon(id): Valgevene presidendi varahaldusdirektoraadi ülema asetäitja

Sünniaeg: 8.1.1977

Sugu: mees

Valgevene presidendi varahaldusdirektoraadi ülema asetäitja juhtival ametikohal olles tee ta järelevalvet mitme ettevõtte üle. Tema juhtimisel tegutsev organ annab rahalist, materiaalset ja tehnilist, sotsiaalset, majapidamisega seotud ja meditsiinilist toetust riigiaparaadi ning vabariiklikele ametivõimudele. Ta on presidendiga tihedalt seotud ning jätkab Lukašenka režiimi toetamist.

17.12.2020

68.

Ihar Paulavich BURMISTRAU

Igor Pavlovich BURMISTROV

Iгар Паўлавiч БУРМIСТРАЎ

Игорь Павлович БУРМИСТРОВ

Positsioon(id): siseministeeriumi sisevägede staabiülem ja ülema esimene asetäitja

Sünniaeg: 30.9.1968

Sugu: mees

Siseministeeriumi sisevägede staabiülema ja ülema esimese asetäitja juhtival ametikohal olles on ta vastutav talle allunud sisevägede poolt 2020. aasta presidendivalimiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eelkõige rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

17.12.2020

69.

Arciom Kanstantinavich DUNKA

Artem Konstantinovich DUNKO

Арцём Канстанцiнавiч ДУНЬКА

Артем Константинович ДУНЬКО

Positsioon(id): riigikontrollikomitee finantsuurimiste osakonna eriküsimuste

Sünniaeg: 8.6.1990

Sugu: mees

Riigikontrollikomitee finantsuurimiste osakonna eriküsimuste vaneminspektori juhtival ametikohal olles on ta vastutav riigiaparaadi poolt 2020. aasta presidendivalimiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt opositsiooniliidrite ja aktivistide vastu algatatud uurimiste eest.

17.12.2020

70.

Aleh Heorhievich KARAZIEI

Oleg Georgevich KARAZEI

Алег Георгiевiч КАРАЗЕЙ

Олег Георгиевич КАРАЗЕЙ

Positsioon(id): siseministeeriumi riikliku julgeolekupolitsei õiguskaitse ja ennetuse peaosakonna ennetusosakonna juht

Sünniaeg: 1.1.1979

Sünnikoht: Minski oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Siseministeeriumi riikliku julgeolekupolitsei õiguskaitse ja ennetuse peaosakonna ennetusosakonna juhi juhtival ametikohal olles vastutab ta 2020. aasta presidendivalimiste järel politseijõudude juhtimisel läbi viidud represseerimis- ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

17.12.2020

71.

Dzmitry Aliaksandravich KURYAN

Dmitry Alexandrovich KURYAN

Дзмiтрый Аляксандравiч КУРЬЯН

Дмитрий Александрович КУРЬЯН

Positsioon(id): politseikolonel, siseministeeriumi peaosakonna juhi asetäitja ja õiguskaitseosakonna juht

Sünniaeg: 3.10.1974

Sugu: mees

Politseikoloneli ja siseministeeriumi peaosakonna juhi asetäitja ja õiguskaitseosakonna juhtival ametikohal olles vastutab ta 2020. aasta presidendivalimiste järel politseijõudude juhtimisel läbi viidud represseerimis- ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

17.12.2020

72.

Aliaksandr Henrykavich TURCHIN

Alexander (Alexandr) Henrihovich TURCHIN

Аляксандр Генрыхавiч ТУРЧЫН

Александр Генрихович ТУРЧИН

Positsioon(id): Minski piirkondliku täitevkomitee esimees

Sünniaeg: 2.7.1975

Sünnikoht: Novogrudok, Grodno/Hrodna oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Oma ametikohal Minski piirkondliku täitevkomitee esimehena vastutab ta kohalike ametivõimude, sealhulgas mitme komitee järelevalve eest. Seeläbi toetab ta Lukašenka režiimi.

17.12.2020

73.

Dzmitry Mikalaevich SHUMILIN

Dmitry Nikolayevich SHUMILIN

Дзмiтрый Мiкалаевiч ШУМIЛIН

Дмитрий Николаевич ШУМИЛИН

Positsioon(id): Minski linna täitevkomitee Minski linna politseijaoskonna (siseministeeriumi peaosakond) massiürituste osakonna juhataja

Sünniaeg: 26.7.1977

Sugu: mees

Minski linna täitevkomitee Minski linna politseijaoskonna massiürituste osakonna juhatajana vastutab ta kohalike ametivõimude poolt 2020. aasta presidendivalmiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

Tema kohta on andmeid, et ta osales isiklikult rahumeelsete meeleavaldajate kinnipidamises.

17.12.2020

74.

Vital Ivanavich STASIUKEVICH

Vitalyi Ivanovich STASIUKEVICH

Вiталь Iванавiч СТАСЮКЕВIЧ

Виталий Иванович СТАСЮКЕВИЧ

Positsioon(id): riikliku julgeolekupolitsei juht Grodnos/Hrodnas

Sünniaeg: 5.3.1976

Sünnikoht: Grodno/Hrodna, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Riikliku julgeolekupolitsei juhina Grodnos/Hrodnas on ta vastutav talle allunud kohalike politseijõudude poolt 2020. aasta presidendivalimiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

Tunnistajate sõnul oli ta järelevalvajana isiklikult kohal rahumeelsete meeleavaldajate ebaseaduslikul kinnipidamisel.

17.12.2020

75.

Siarhei Leanidavich KALINNIK

Sergei Leonidovich KALINNIK

Сяргей Леанiдавiч КАЛИННИК

Сергей Леонидович КАЛИННИК

Positsioon(id): politseikolonel, Minski Sovetsky rajooni politseijaoskonna juht

Sünniaeg: 23.7.1979

Sugu: mees

Minski Sovetsky rajooni politseijaoskonna juhina on ta vastutav talle allunud kohalike politseijõudude poolt 2020. aasta presidendivalimiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

Tunnistajate sõnul oli ta järelevalvajana isiklikult kohal ja osales ebaseaduslikult kinnipeetud meeleavaldajate piinamisel.

17.12.2020

76.

Vadzim Siarhaevich PRYGARA

Vadim Sergeyevich PRIGARA

Вадзiм Сяргеевiч ПРЫГАРА

Вадим Сергеевич ПРИГАРА

Positsioon(id): politsei kolonelleitnant, rajooni politseijaoskonna juht Maladzetšnas (Molodechnos)

Sünniaeg: 31.10.1980

Sugu: mees

Rajooni politseijaoskonna juhina Maladzetšnas (Molodechno) on ta vastutav talle allunud kohalike politseijõudude poolt 2020. aasta presidendivalimiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

Tunnistajate sõnul oli ta järelevalvajana isiklikult kohal ebaseaduslikult kinnipeetud meeleavaldajate peksmisel. Samuti tegi ta meedias meeleavaldajate kohta arvukalt halvustavaid avaldusi.

17.12.2020

77.

Viktar Ivanavich STANISLAUCHYK

Viktor Ivanovich STANISLAVCHIK

Вiктар Iванавiч СТАНIСЛАЎЧЫК

Виктор Иванович СТАНИСЛАВЧИК

Positsioon(id): Minski Sovetsky rajooni politseijaoskonna juhi asetäitja, riikliku julgeolekupolitsei juht

Sünniaeg: 27.1.1971

Sugu: mees

Minski Sovetsky rajooni politseijaoskonna juhi asetäitjana ja riikliku julgeolekupolitsei juhina on ta vastutav talle allunud kohalike politseijõudude poolt 2020. aasta presidendivalimiste järel läbi viidud repressioonide ja hirmutamiskampaania, eeskätt rahumeelsete meeleavaldajate meelevaldse vahistamise ja väärkohtlemise, sealhulgas piinamise eest, aga ka ajakirjanike hirmutamise ja nendevastase vägivalla eest.

Tunnistajate sõnul oli ta järelevalvajana isiklikult kohal rahumeelsete meeleavaldajate kinnipidamisel ja peksmisel.

17.12.2020

78.

Aliaksandr Aliaksandravich PIETRASH

Alexander (Alexandr) Alexandrovich PETRASH

Аляксандр Аляксандравiч ПЕТРАШ

Александр Александрович ПЕТРАШ

Positsioon(id): Minski Moskovski rajoonikohtu esimees

Sünniaeg: 16.5.1988

Sugu: mees

Minski Moskovski rajoonikohtu esimehena on ta vastutav mitmete poliitilistel põhjustel ajakirjanike, opositsiooniliidrite, aktivistide ja meeleavaldajate suhtes tehtud otsuste eest. On antud teada, et tema järelevalve all toimunud kohtuistungite käigus rikuti süüdistatavate kaitseõigusi ja tugineti valetunnistajate ütlustele.

Tal oli suur roll meeleavaldajate, ajakirjanike ja opositsiooniliidrite trahvimisel ja kinnipidamisel pärast 2020. aasta presidendivalimisi.

Seeläbi on ta vastutav inimõiguste rikkumise ja õigusriigi põhimõtte õõnestamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimisele kaasaaitamise eest.

17.12.2020

79.

Andrei Aliaksandravich LAHUNOVICH

Andrei Alexandrovich LAHUNOVICH

Андрэй Аляксандравiч ЛАГУНОВIЧ

Андрей Александрович ЛАГУНОВИЧ

Positsioon(id): Sovetsky rajoonikohtu kohtunik Gomelis/Homyelis

Sugu: mees

Sovetsky rajoonikohtu kohtunikuna Gomelis/Homyelis on ta vastutav mitmete poliitilistel põhjustel ajakirjanike, opositsiooniliidrite, aktivistide ja meeleavaldajate suhtes tehtud otsuste eest. On antud teada, et tema järelevalve all toimunud kohtuistungite käigus rikuti süüdistatavate kaitseõigusi.

Seeläbi on ta vastutav inimõiguste rikkumise ja õigusriigi põhimõtte õõnestamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimisele kaasaaitamise eest.

17.12.2020

80.

Alena Vasileuna LITVINA

Elena Vasilevna LITVINA

Алена Васiльеўна ЛIТВIНА

Елена Васильевна ЛИТВИНА

Positsioon(id): Leninsky rajoonikohtu kohtunik Mogilevis/Magiljovis/Mahilious

Sugu: naine

Leninsky rajoonikohtu kohtunikuna Mogilevis/Magiljovis/Mahilious on ta vastutav mitmete poliitilistel põhjustel ajakirjanike, opositsiooniliidrite, aktivistide ja meeleavaldajate suhtes tehtud otsuste eest, eelkõige opositsiooni aktivisti presidendikandidaadi Svetlana Tsihhanovskaja (Svetlana Tsikhanouskaya) abikaasa Sergei Tihhanovski (Siarhei Tsikhanousky) süüdimõistmise eest. On antud teada, et tema järelevalve all toimunud kohtuistungite käigus rikuti süüdistatavate kaitseõigusi.

Seeläbi on ta vastutav inimõiguste rikkumise ja õigusriigi põhimõtte õõnestamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimisele kaasaaitamise eest.

17.12.2020

81.

Victoria Valeryeuna SHABUNYA

Victoria Valerevna SHABUNYA

Вiкторыя Валер’еўна ШАБУНЯ

Виктория Валерьевна ШАБУНЯ

Positsioon(id): Minski keskrajoonikohtu kohtunik

Sünniaeg: 27.2.1974

Sugu: naine

Minski keskrajoonikohtu kohtunikuna on ta vastutav mitmete poliitilistel põhjustel ajakirjanike, opositsioonijuhtide, aktivistide ja meeleavaldajate suhtes tehtud otsuste eest, eelkõige koordineerimisnõukogu liikme ja meeleavalduskomitee juhi Sergei Dylevsky (Sjargei Dõlevski) süüdimõistmise eest. On antud teada, et tema järelevalve all toimunud kohtuistungite käigus rikuti süüdistatavate kaitseõigusi.

Seeläbi on ta vastutav inimõiguste rikkumise ja õigusriigi põhimõtte õõnestamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimisele kaasaaitamise eest.

17.12.2020

82.

Alena Aliaksandravna ZHYVITSA

Elena Alexandrovna ZHYVITSA

Алена Аляксандравна ЖЫВIЦА

Елена Александровна ЖИВИЦА

Positsioon(id): Minski Oktyabrsky rajoonikohtu kohtunik

Sünniaeg: 9.4.1990

Sugu: naine

Minski Oktyabrsky rajoonikohtu kohtunikuna on ta vastutav mitmete poliitilistel põhjustel ajakirjanike, opositsioonijuhtide, aktivistide ja meeleavaldajate suhtes tehtud otsuste eest. On antud teada, et tema järelevalve all toimunud kohtuistungite käigus rikuti süüdistatavate kaitseõigusi.

Seeläbi on ta vastutav inimõiguste rikkumise ja õigusriigi põhimõtte õõnestamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimisele kaasaaitamise eest.

17.12.2020

83.

Natallia Anatolievna DZIADKOVA

Natalia Anatolievna DEDKOVA

Наталля Анатольеўна ДЗЯДКОВА

Наталья Анатольевна ДЕДКОВА

Positsioon(id): Minski Partizanski rajoonikohtu kohtunik

Sünniaeg: 2.12.1979

Sugu: naine

Minski Partizanski rajoonikohtu kohtunikuna on ta vastutav mitmete poliitilistel põhjustel ajakirjanike, opositsioonijuhtide, aktivistide ja meeleavaldajate suhtes tehtud otsuste eest, eelkõige koordineerimisnõukogu liikme Mariya Kalesnikava (Marõja Kalesnikava) süüdimõistmise eest. On antud teada, et tema järelevalve all toimunud kohtuistungite käigus rikuti süüdistatavate kaitseõigusi.

Seeläbi on ta vastutav inimõiguste rikkumise ja õigusriigi põhimõtte õõnestamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimisele kaasaaitamise eest.

17.12.2020

84.

Maryna Arkadzeuna FIODARAVA

Marina Arkadievna FEDOROVA

Марына Аркадзьеўна ФЁДАРАВА

Марина Аркадьевна ФЕДОРОВА

Positsioon(id): Minski Sovetsky rajoonikohtu kohtunik

Sünniaeg: 11.9.1965

Sugu: naine

Minski Sovetsky rajoonikohtu kohtunikuna on ta vastutav mitmete poliitilistel põhjustel ajakirjanike, opositsioonijuhtide, aktivistide ja meeleavaldajate suhtes tehtud otsuste eest. On antud teada, et tema järelevalve all toimunud kohtuistungite käigus rikuti süüdistatavate kaitseõigusi.

Seeläbi on ta vastutav inimõiguste rikkumise ja õigusriigi põhimõtte õõnestamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimisele kaasaaitamise eest.

17.12.2020

85.

Yulia Chaslavauna HUSTYR

Yulia Cheslavovna HUSTYR

Юлiя Чаславаўна ГУСТЫР

Юлия Чеславовна ГУСТЫР

Positsioon(id): Minski keskrajoonikohtu kohtunik

Sünniaeg: 14.1.1984

Sugu: naine

Minski keskrajoonikohtu kohtunikuna on ta vastutav mitmete poliitilistel põhjustel ajakirjanike, opositsioonijuhtide, aktivistide ja meeleavaldajate suhtes tehtud otsuste eest, eelkõige opositsiooni presidendikandidaadi Viktar Babarika süüdimõistmise eest. On antud teada, et tema järelevalve all toimunud kohtuistungite käigus rikuti süüdistatavate kaitseõigusi.

Seeläbi on ta vastutav inimõiguste rikkumise ja õigusriigi põhimõtte õõnestamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimisele kaasaaitamise eest.

17.12.2020

86.

Alena Tsimafeeuna NYAKRASAVA

Elena Timofeyevna NEKRASOVA

Алена Цiмафееўна НЯКРАСАВА

Елена Тимофеевна НЕКРАСОВА

Positsioon(id): Minski Zavodsky rajoonikohtu kohtunik

Sünniaeg: 26.11.1974

Sugu: naine

Minski Zavodsky rajoonikohtu kohtunikuna on vastutav mitmete poliitilistel põhjustel ajakirjanike, opositsioonijuhtide, aktivistide ja meeleavaldajate suhtes tehtud otsuste eest. On antud teada, et tema järelevalve all toimunud kohtuistungite käigus rikuti süüdistatavate kaitseõigusi.

Seeläbi on ta vastutav inimõiguste rikkumise ja õigusriigi põhimõtte õõnestamise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimisele kaasaaitamise eest.

17.12.2020

87.

Aliaksandr Vasilevich SHAKUTSIN

Alexander (Alexandr) Vasilevich SHAKUTIN

Аляксандр Васiльевiч ШАКУЦIН

Александр Васильевич ШАКУТИН

Positsioon(id): ettevõtja, Amkodor Holdingu omanik

Sünniaeg: 12.1.1959

Sünnikoht: Bolshoe Babino, Orša rajoon, Vitebski/Vitsebski/Viciebski oblast, end. NSVL (praegune Valgevene)

Sugu: mees

Ta on üks peamisi Valgevenes tegutsevaid ettevõtjaid, kellel on ärihuvid ehitus-, masinaehitus-, põllumajandus- ja muudes sektorites.

On teadaandeid selle kohta, et ta on üks Lukašenka presidentuuri ajal erastamisest enim kasu saanud isikuid. Ta on ka Lukašenka-meelse avaliku ühenduse Belaya Rus presiidiumi ja Valgevene Vabariigi ettevõtluse arendamise nõukogu liige.

Seeläbi saab ta kasu Lukašenka režiimist ja toetab seda.

2020. aasta juulis väljendas ta avalikult hukkamõistu opositsiooni meeleavaldustele Valgevenes, panustades seega kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimisse.

17.12.2020

88.

Mikalai Mikalaevich VARABEI/VERABEI

Nikolay Nikolaevich VOROBEY

Мiкалай Мiкалаевiч ВАРАБЕЙ/ВЕРАБЕЙ

Николай Николаевич ВОРОБЕЙ

Positsioon(id): ettevõtja, Bremino Groupi kaasomanik

Sünniaeg: 4.5.1963

Sünnikoht: end. Ukraina NSV, (praegune Ukraina)

Sugu: mees

Ta on üks juhtivaid Valgevenes tegutsevaid ettevõtjaid, kellel on ärihuvid nafta-, söetransiidi-, pangandus- ja muudes sektorites.

Ta on kaasomanik ettevõttes Bremino Group, mis on saanud Valgevene ametivõimudelt maksusoodustusi ja muud liiki toetusi.

Seeläbi saab ta kasu Lukašenka režiimist ja toetab seda.

17.12.2020

B.   Artikli 2 lõikes 1 osutatud juriidilised isikud, üksused ja asutused

 

Nimed

(Transliteratsioon inglise keelde valgevene keele põhjal)

(Transliteratsioon inglise keelde vene keele põhjal)

Nimed

(kirjapilt valgevene keeles)

(kirjapilt vene keeles)

Tuvastamisandmed

Loetellu kandmise põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

1.

Beltechexport

Белтехэкспорт

Aadress: Nezavisimosti ave. 86-B, Minsk, Valgevene

Veebisait:https://bte.by/

E-post:mail@bte.by

Beltechexport on eraõiguslik üksus, mis ekspordib Valgevene riigi omandis olevate ettevõtete poolt toodetud relvi ja sõjalist varustust Aafrika, Lõuna-Ameerika, Aasia ja Lähis-Ida riikidesse. Beltechexport on lähedalt seotud Valgevene kaitseministeeriumiga.

Beltechexport saab kasu oma seotusest Lukašenka režiimiga ja toetab seda, tuues kasu presidendi administratsioonile.

17.12.2020

2.

Dana Holdings / Dana Astra

Дана Холдингз / Дана Астра

Aadress: P. Mstislavtsa 9 (1. korrus), Minsk, Valgevene

Registreerimisnumber: Dana Astra - 191295361

Veebisait:https://dana-holdings.com;https://dana-holdings.com/

E-post:PR@bir.by

Tel: +375 17 26-93-290; +375 17 39-39-465

Dana Holdings / Dana Astra on üks juhtivaid kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõtteid Valgevenes. Ettevõtte sai suurte asulakomplekside ja ärikeskuste arendamiseks krunte.

Dana Holdings / Dana Astra omanikud on lähedalt seotud president Lukašenkaga. Presidendi minia Liliya Lukašenka oli ettevõttes kõrgel ametikohal.

Seeläbi saab Dana Holdings / Dana Astra kasu oma seotusest Lukašenka režiimiga ja toetab seda.

17.12.2020

3.

GHU – Valgevene presidendi varahaldusdirektoraadi juhtiv majandusosakond (Main Economic Department of the Belarus President Property Management Directorate)

Главное хозяйственное управление

Aadress: Miasnikova str. 37, Minsk, Valgevene

Veebisait:http://ghu.by

E-post:ghu@ghu.by

Valgevene presidendi varahaldusdirektoraadi juhtiv majandusosakond (GHU) on Valgevene suurim mitteresidentidele suunatud kinnisvaraturu korraldaja ja mitmete ettevõtete järelevalve eest vastutav asutus.

President Lukašenka palus Viktor Sheimanil, kes Valgevene presidendi varahaldusdirektoraadi ülemana GHUd vahetult kontrollib, teha järelevalvet 2020. aasta presidendivalimiste turvalisuse üle.

Seeläbi saab GHU kasu oma seotusest Lukašenka režiimiga ja toetab seda.

17.12.2020

4.

LLC SYNESIS

ООО „Синезис“

Aadress: Platonova 20B, 220005 Minsk, Valgevene; Mantulinskaya 24, Moscow 123100, Venemaa

Registreerimisnumber (УНН/ИНН): 190950894 (Valgevene); 7704734000/770301001 (Venemaa)

Veebisait:https://synesis.partners;https://synesis-group.com/

Tel: +375 17 240-36-50

E-post:s@synesis.by

LLC Synesis on andnud Valgevene ametivõimude käsutusse seireplatvormid, mille kaudu saab teha otsinguid ja analüüse videomaterjalist ning kasutada näotuvastustarkvara; seeläbi vastutab ettevõte kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest Valgevene riigiaparaadi poolt.

Synesise töötajatel on keelatud suhelda Valgevene keeles, toetades seega Lukašenka režiimi keele alusel diskrimineerimise poliitikat.

Synesise loodud süsteemide kasutajate hulgas on Valgevene riiklik julgeolekukomitee (KGB) ja siseministeerium. Seeläbi saab ettevõte kasu seotusest Lukašenka režiimiga ja toetab seda.

Synesise tegevjuht Alexander Shatrov kritiseeris avalikult Lukašenka režiimi vastaseid ja seadis demokraatia puudumise Valgevenes kahtluse alla.

17.12.2020

5.

Elektromehaanikatehas AGAT OJSC (AGAT Electromechanical Plant OJSC)

Агат-электромеханический завод

Aadress: Nezavisimosti ave. 115, 220114 Minsk, Valgevene

Tel:

+375 17 272-01-32

E-post: +375 17 570-41-45

marketing@agat-emz.by

Veebisait:https://agat-emz.by/

Elektromehaanikatehas AGAT OJSC on osa Valgevene riiklikust sõjatööstuskomiteest (Belarussian State Authority for Military Industry of the Republic of Belarus (teise nimega SAMI või State Military Industrial Committee), mis vastutab riigi sõjalis-tehnilise poliitika elluviimise eest ja allub Valgevene ministrite nõukogule ja presidendile. Seeläbi saab elektromehaanikatehas AGAT OJSC kasu oma seotusest Lukašenka režiimiga ja toetab seda.

Ettevõte toodab massirahutuste ohjamiseks ette nähtud süsteemi „Rubezh“. Seda kasutati 9. augustil 2020 toimunud presidendivalimise eel aset leidnud rahumeelsete meeleavalduste mahasurumiseks, mistõttu on ettevõte vastutav kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest.

17.12.2020

6.

140 Repair Plant

140 ремонтный завод

Veebisait: 140zavod.org

140 Repair Plant on osa Valgevene riiklikust sõjatööstuskomiteest (Belarussian State Authority for Military Industry of the Republic of Belarus (teise nimega SAMI või State Military Industrial Committee), mis vastutab riigi sõjalis-tehnilise poliitika elluviimise eest ja allub Valgevene ministrite nõukogule ja presidendile. Seeläbi saab elektromehaanikatehas 140 Repair Plant kasu oma seotusest Lukašenka režiimiga ja toetab seda.

Ettevõte toodab transpordisõidukeid ja relvastatud sõidukeid, mida kasutati 9. augustil 2020 toimunud presidendivalimise eel aset leidnud rahumeelsete meeleavalduste mahasurumiseks, mistõttu on ettevõte vastutav kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest.

17.12.2020

7.

MZKT (teise nimega VOLAT)

МЗКТ - Минский завод колёсных тягачей

Veebisait: www.mzkt.by

MZKT (teise nimega VOLAT) on osa Valgevene riiklikust sõjatööstuskomiteest (Belarussian State Authority for Military Industry of the Republic of Belarus (teise nimega SAMI või State Military Industrial Committee), mis vastutab riigi sõjalis-tehnilise poliitika elluviimise eest ja allub Valgevene ministrite nõukogule ja presidendile. Seeläbi saab MZKT (teise nimega VOLAT) kasu oma seotusest Lukašenka režiimiga ja toetab seda.

2020. aasta Valgevene presidendivalimiste eel toimunud president Lukašenka tehasekülastuse tõttu meelt avaldanud ja streikinud MZKT töötajad vallandati, mistõttu on ettevõte vastutav inimõiguste rikkumise eest.

17.12.2020


26.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/62


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/340,

17. detsember 2020,

millega muudetakse delegeeritud määrusi (EL) 2019/2013, (EL) 2019/2014, (EL) 2019/2015, (EL) 2019/2016, (EL) 2019/2017 ja (EL) 2019/2018 seoses kuvarite, kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite, valgusallikate, jahutus-külmutusseadmete, kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate, ja otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete energiamärgistuse nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrust (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL, (1) eelkõige selle artikli 11 lõiget 5 ja artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2017/1369 on antud komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

(2)

Kuvarite, kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate, kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite, valgusallikate, külmutusseadmete, kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ja otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete energiamärgistust käsitlevad sätted kehtestati komisjoni delegeeritud määrustega (EL) 2019/2013, (2) (EL) 2019/2014, (3) (EL) 2019/2015, (4) (EL) 2019/2016, (5) (EL) 2019/2017 (6) ja (EL) 2019/2018 (7) (edaspidi „muudetud määrused“).

(3)

Selleks, et vältida tootjatele ja riiklikele turujärelevalveasutustele segaduse tekitamist seoses tehnilisse dokumentatsiooni lisatavate ja toodete andmebaasi üles laaditavate väärtustega ning seoses kontrollimisel lubatud hälvetega, tuleks lisada esitatud väärtuste mõiste.

(4)

Tehniline dokumentatsioon peaks olema piisav, et võimaldada turujärelevalveasutustel kontrollida märgisel ja toote teabelehel avaldatud väärtusi. Kooskõlas määruse (EL) 2017/1369 artikliga 12 tuleks mudeli esitatud väärtused sisestada toodete andmebaasi.

(5)

Toodete asjakohaste näitajate mõõtmisel või arvutamisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Neis meetodeis tuleks arvesse võtta üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas, kui need on olemas, harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 I lisas (8).

(6)

Valgusallikaid sisaldavaid tooteid, millest neid valgusallikaid ei saa kontrollimiseks eemaldada üht või mitut neist kahjustamata, tuleks vastavuse hindamiseks ja kontrollimiseks katsetada valgusallikatena.

(7)

Kuvarite jaoks ei ole ühtlustatud standardeid veel välja töötatud ning asjakohased olemasolevad standardid ei hõlma kõiki vajalikke reguleeritud näitajaid, eelkõige seoses laiendatud heledusvahemiku ja heleduse automaatse reguleerimisega. Kuni Euroopa standardiasutused ei ole kõnealuseid tooterühmi käsitlevaid harmoneeritud standardeid vastu võtnud, tuleks mõõtmiste ja arvutuste võrreldavuse tagamiseks kasutada käesolevas määruses sätestatud üleminekumeetodeid või muid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatud tehnilist taset.

(8)

Loomuliku konvektsiooniga mitteläbipaistvate ustega püstkülmikud on tööstuslikud jahutus-külmutusseadmed, mille määratlus on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/1094, (9) ning seetõttu tuleks need delegeeritud määrusest (EL) 2019/2018 välja jätta.

(9)

Määruses (EL) 2019/2018 kasutatav terminoloogia ja katsemeetodid on kooskõlas standardite EN 16901, EN 16902, EN 50597 ning EN ISO 23953-2 ja EN 16838 terminoloogia ja katsemeetoditega.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmeid arutasid määruse (EL) 2017/1369 artiklite 14 ja 17 kohaselt nõuandefoorum ja liikmesriikide eksperdid.

(11)

Delegeeritud määrusi (EL) 2019/2013, (EL) 2019/2014, (EL) 2019/2015, (EL) 2019/2016, (EL) 2019/2017 ja (EL) 2019/2018 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2013 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2019/2013 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõike 2 punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

kuvarid, mis on komponendid või sõlmed, nagu on määratletud direktiivi 2009/125/EÜ artikli 2 punktis 2;“.

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10)

„HiNa“ – HiNa (High Network Availability), nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1275/2008 artiklis 2 (*1);

(*1)  Komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1275/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis (ELT L 339, 18.12.2008, lk 45).“;"

b)

punkt 17 jäetakse välja.

3)

Artikli 3 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

V lisas sätestatud toote teabelehel olevate näitajate väärtused sisestatakse toodete andmebaasi avalikku osasse;“;

4)

I, II, III, IV,, V, VI ja IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisas sätestatule.

Artikkel 2

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2014 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2019/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 3 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

V lisas sätestatud toote teabelehel olevate näitajate väärtused sisestatakse toodete andmebaasi avalikku osasse;“;

2)

I, IV, V, VI, VIII, IX ja X lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2015 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2019/2015 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

„põhitoode“ – toode, milles on üks või mitu valgusallikat ja/või eraldiseisvat talitlusseadist või mõlemad, sealhulgas, kuid mitte ainult, valgustid, mida saab lahti võtta, et oleks võimalik eraldi kontrollida selle valgusallikat (-allikaid), ning valgusallikat (-allikaid) sisaldavad kodumajapidamisseadmed ja mööbliesemed (riiulid, peeglid, letid);“.

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

V lisas sätestatud toote teabelehel olevate näitajate väärtused sisestatakse toodete andmebaasi avalikku osasse;“;

b)

lõike 1 punkt i asendatakse järgmisega:

„i)

erandina määruse (EL) 2017/1369 artikli 11 lõike 13 punktist b tehakse edasimüüjate nõudel ja vastavalt artikli 4 punktile e trükitud märgised toodete klassifikatsiooni muutmiseks kättesaadavaks kleebisena, mis on sama suur kui juba olemasolev märgis.“;

c)

lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a.   Erandina määruse (EL) 2017/1369 artikli 11 lõike 13 punktist a esitab tarnija valgusallika turule laskmisel valgusallikale kehtiva märgise kuni 31. augustini 2021 ja muudetud klassifikatsiooniga märgise alates 1. septembrist 2021. Tarnija võib otsustada varustada ajavahemikul 1. juulist kuni 31. augustini 2021 turule lastud valgusallikad juba muudetud klassifikatsiooniga märgisega, kui samasse või samaväärsetesse mudelitesse kuuluvaid valgusallikaid ei lastud turule enne 1. juulit 2021. Sellisel juhul ei paku edasimüüja neid valgusallikaid müügiks enne 1. septembrit 2021. Tarnijad teavitavad asjaomaseid edasimüüjaid sellest niipea kui võimalik, sealhulgas kui nad lisavad sellised üksused edasimüüjatele tehtavatesse pakkumistesse.“;

3)

artikli 4 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Erandina määruse (EL) 2017/1369 artikli 11 lõikest 13 asendatakse müügikohtades olevate valgusallikate märgised kaheksateistkümne kuu jooksul käesoleva määruse kohaldamisest muudetud klassifikatsiooniga märgistega, mis kataksid olemasoleva märgise, sealhulgas juhul, kui see on pakendile trükitud või kinnitatud, ning muudetud klassifikatsiooniga märgiseid ei esitata enne nimetatud kuupäeva.“;

4)

Artikli 10 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

„Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2021. Artikli 3 punkti 1 alapunkti b kohaldatakse siiski alates 1. maist 2021 ja artikli 3 punkti 2 alapunkti a alates 1. märtsist 2022.“

5)

I, III, IV, V, VI ja IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisas sätestatule.

Artikkel 4

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2016 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2019/2016 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 punkt 31 asendatakse järgmisega:

„31)

„teisaldatav jahutus-külmutusseade“ – jahutus-külmutusseade, mida võib kasutada seal, kus ei ole juurdepääsu avalikule elektrivõrgule, ning mis kasutab jahutus-külmutusfunktsiooni jaoks energia saamiseks madalpinget (< 120 V alalispinge) või kütust või mõlemat, sealhulgas jahutus-külmutusseadmed, mis võivad peale madalpinge ja kütuse töötada ka avaliku elektrivõrgu toitel välise vahelduvvoolu-alalisvoolu muunduri kaudu, mis tuleb eraldi osta. Vahelduvvoolu-alalisvoolumuunduriga turule lastud seade ei ole teisaldatav jahutus-külmutusseade;“.

2)

Artikli 3 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

V lisas sätestatud toote teabelehel olevate näitajate väärtused sisestatakse toodete andmebaasi avalikku osasse;“.

3)

Artikli 11 kolmas lõige asendatakse järgmisega:

„Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2021. Artiklit 10 kohaldatakse siiski alates 25. detsembrist 2019, artikli 3 punkti 1 alapunkte a, b ja c kohaldatakse alates 1. novembrist 2020 ning kohustust esitada V lisa tabelis 6 osutatud valgusallika näitajate energiatõhususe klass kohaldatakse alates 1. märtsist 2022.“

4)

I, II, IV, V, VI ja IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisas sätestatule.

Artikkel 5

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2017 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2019/2017 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 3 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

V lisas sätestatud toote teabelehel olevate näitajate väärtused sisestatakse toodete andmebaasi avalikku osasse;“.

2)

I, II, IV, V, VI ja IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisas sätestatule.

Artikkel 6

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2018 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2019/2018 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõike 2 punkt j asendatakse järgmisega:

„j)

nurga- ja karussellkülmikud;“.

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 15 asendatakse järgmisega:

„15)

„nurgakülmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mida kasutatakse kahe üksteise suhtes nurga all ja/või kaarjalt paikneva sirge külmiku ühendamiseks. Nurgakülmikul ei ole kindlat pikitelge või pikkust, sest see on mõeldud vahe täitmiseks (s.o kiilukujuline või muu sarnase kujuga külmik) ning ei ole ette nähtud eraldiseisva jahutus-külmutusüksusena kasutamiseks. Nurgakülmiku otsad asuvad üksteise suhtes 30–90° nurga all;“;

b)

lisatakse punkt 25:

„25)

„karussellkülmik“ – ümmargune/ringikujuline poekülmik, mida saab paigaldada eraldiseisva üksusena või kahte sirget poekülmikut ühendava üksusena. Karussellkülmikutel võib olla ka pöördsüsteem, mis muudab toiduainete väljapaneku 360 ° ulatuses nähtavaks;“;

c)

lisatakse punkt 26:

„26)

„poekülmik“ – otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade, mis on ette nähtud toiduainete ja muude toodete müügiks ja väljapanekuks jaemüügiasutustes, näiteks kauplustes. Joogijahuteid, külmmüügiautomaate, jäätise annustamise külmlette ja jäätisekülmikuid ei.’ peeta poekülmikuteks.“;

3)

Artikli 3 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

V lisas sätestatud toote teabelehel olevate näitajate väärtused sisestatakse toodete andmebaasi avalikku osasse;“;

4)

Artikli 9 kolmas lõige asendatakse järgmisega:

„Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2021, välja arvatud kohustus esitada V lisa tabeli 10 5. osas osutatud valgusallika parameetrite energiatõhususe klass, mida kohaldatakse alates 1. märtsist 2022.“

5)

I, III, IV, V, VI ja IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VI lisas sätestatule.

Artikkel 7

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõiget 4, artikli 2 lõiget 2, artikli 4 lõiget 4, artikli 5 lõiget 2 ja artikli 6 lõiget 5 kohaldatakse alates 1. maist 2021. Artikli 3 lõike 2 punkti a kohaldatakse alates 1. maist 2021. Artikli 3 lõike 2 punkti c kohaldatakse alates 1. juulist 2021. Artikli 3 lõiget 1, artikli 3 lõike 2 punkti b, artikli 3 lõiget 3 ja artikli 3 lõiget 5 kohaldatakse alates 1. septembrist 2021.

See määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 198, 28.7.2017, lk 1.

(2)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kuvarite energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 1).

(3)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010 ja komisjoni direktiiv 96/60/EÜ (ELT L 315, 5.12.2019, lk 29).

(4)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses valgusallikate energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 874/2012 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 68).

(5)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate jahutus-külmutusseadmete energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1060/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 102).

(6)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistusega ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1059/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 134).

(7)  Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseadmete energiamärgistusega (ELT L 315, 5.12.2019, lk 155).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(9)  Komisjoni 5. mai 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1094, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses tööstuslike külmsäilitusseadmete energiamärgistusega (ELT L 177, 8.7.2015, lk 2).


I LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2013 I, II, III, IV, V, VI ja IX lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisas lisatakse punktid 29 ja 30 järgmises sõnastuses:

„29)

„esitatud väärtused“– väärtused, mille tarnija esitab määruse (EL) 2017/1369 artikli 3 lõike 3 ning kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punkti d ja selle määruse VI lisa kohaselt esitatud, arvutatud või mõõdetud tehniliste näitajate kohta, et liikmesriigi ametiasutused saaksid kontrollida nende vastavust;

30)

garantii“ – jaemüüja või tarnija järgmine kohustus tarbija ees:

a)

hüvitada makstud hind või

b)

asendada või parandada kuvarid või neid käidelda mis tahes viisil, kui need ei vasta garantiiavalduses või asjakohases reklaamis esitatud kirjeldusele.“

2)

II lisa punkti B lõppu lisatakse järgmine lõik:

„Energiatõhususe indeksi arvutamiseks kasutatakse sisselülitatud seisundi võimsuse (Pmeasured ) ja vaatlusala pindala (A) kohta esitatud väärtusi, nagu on loetletud VI lisa tabelis 5.“

3)

III lisa 2. osa punkti f alapunkti 10 lõppu lisatakse järgmine lõik:

„Kui kuvar ei toeta HDRi, ei kuvata HDRi piktogrammi ega energiatõhususe klasside tähti. Ekraani piktogramm, mis näitab ekraani suurust ja eraldusteravust, peab paiknema vertikaalselt energiatarbimise näidu all oleva ala keskel.“

4)

IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses:

„Olemasolevate asjakohaste standardite puudumisel ja kuni asjakohaste harmoneeritud standardite viidete avaldamiseni Euroopa Liidu Teatajas kasutatakse komisjoni määruse (EL) 2019/2021 (millega kehtestatakse kuvarite ökodisaini nõuded) IIIa lisas sätestatud ülemineku katsemeetodeid või muid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatud tehnika taset.“;

b)

lisa lõppu lisatakse järgmine tekst:

„Standardse heledusvahemiku, laiendatud heledusvahemiku, heleduse automaatse reguleerimise ekraani heleduse, suhtelise valge tippheleduse ja muu heleduse mõõtmised tehakse vastavalt komisjoni määruse (EL) 2019/2021 III lisa tabelile 3a.“

5)

V lisa tabel 4 asendatakse järgmisega:

 

Näitaja

Näitaja väärtus ja täpsus

Mõõtühik

Märkused

1.

Tarnija nimi või kaubamärk  (2)  (3).

 

TEKST

 

 

Tarnija aadress  (2)  (3)  (4).

 

 

Vastavalt tarnija registreerimise teabele toote andmebaasis.

2.

Mudelitähis  (2)

 

TEKST

 

3.

Energiaklass standardse heledusvahemiku (SDR) puhul

[A/B/C/D/E/F/G]

 

 

4.

Sisselülitatud seisundi energiatarbimine standardses heledusvahemikus (SDR)

X,X

W

Alla 100 W puhul ümardatud ühe kümnendkohani, alates 100 W ümardatud täisarvuni.

5.

Energiatõhususe klass (HDR)

[A/B/C/D/E/F/G] või puudub

 

Kui toodete andmebaas tekitab selle lahtri lõpliku sisu automaatselt, ei pea tarnija neid andmeid sisestama. Väärtus „puudub“, kui HDRi ei kasutata

6.

Sisselülitatud seisundi energiatarbimine laiendatud heledusvahemiku (HDR) puhul (kui seda kasutatakse)

X,X

W

Alla 100 W väärtuse puhul ümardatud ühe kümnendkohani, alates 100 W väärtuse ümardatud täisarvuni (väärtuse „puudub“ puhul väärtus 0 (null)).

7.

Energiatarbimine väljalülitatud seisundis (kui on asjakohane)

X,X

W

 

8.

Energiatarbimine ooteseisundis (kui on asjakohane)

X,X

W

 

9.

Energiatarbimine võrguühendusega ooteseisundis (kui on asjakohane)

X,X

W

 

10.

Kuvari liik

[televiisor/arvutikuvar/infoekraan/muu]

 

Valida üks

11.

Suuruste suhe

X

:

Y

täisarv

Nt 16:9, 21:9 jne.

12.

Ekraani eraldusteravus

X

×

Y

pikslid

Horisontaalne ja vertikaalne eraldusteravus pikslites

13.

Ekraani diagonaal

X,X

cm

Ümardatud ühe kümnendkohani.

14.

Ekraani diagonaal

X

tollid

Soovi korral, tollides, ümardatud täisarvuni.

15.

Ekraani nähtava osa pindala

X,X

dm2

Ümardatud ühe kümnendkohani

16.

Kasutatud ekraanitehnoloogia

TEKST

 

Nt LCD/LED LCD/QLED LCD/OLED/MicroLED/QDLED/SED/FED/EPD jne.

17.

Heleduse automaatne reguleerimine (Automatic Brightness Control, ABC)

[JAH/EI]

 

Peab olema vaikimisi aktiveeritud (kui JAH)

18.

Häältuvastuse andur

[JAH/EI]

 

 

19.

Liikumisandur

[JAH/EI]

 

Peab olema vaikimisi aktiveeritud (kui JAH)

20.

Kujutise värskendussagedus (vaikimisi)

X

Hz

 

21.

Tarkvara ja püsivara uuenduste minimaalne tagatud kättesaadavus (alates turule laskmise lõpetamise kuupäevast  (2)  (3)

X

Aastad

Nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) 2019/2021 II lisa E osa punktis 1 (1)

22.

Varuosade minimaalne tagatud kättesaadavus (alates turule laskmise lõpetamise kuupäevast  (2)  (3)

X

Aastad

Nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) 2019/2021 II lisa E osa punktis 1

23.

Minimaalne tagatud tootetugi  (2)  (3)

X

Aastad

Nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) 2019/2021 II lisa E osa punktis 1

 

Tarnija pakutava üldgarantii minimaalne kestus  (2)  (3)

X

Aastad

 

24.

Toiteallika liik

Sisemine/väline/standardne väline

 

Valida üks

25.

Välistoiteallikas (mittestandardne ja lisatud tootekasti)

i

 

TEKST

Kirjeldus

 

ii

Sisendpinge

X

V

 

iii

Väljundpinge

X,X

V

 

26.

Standardne välistoiteallikas (või sobiv toiteallikas, kui seda pole lisatud tootekasti)

i

Toetatud standardi nimi või nende nimekiri

TEKST

 

ii

Nõutav väljundpinge

X,X

V

 

iii

Nõutav voolutugevus (minimaalne)

X,X

A

 

iv

Nõutav voolusagedus

XX

Hz

 

6)

VI lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punktid 1–5 asendatakse järgmisega:

„1)

mudeli üldkirjeldus, mis võimaldab seda üheselt ja hõlpsalt identifitseerida;

2)

viited kohaldatud harmoneeritud standarditele või muudele kasutatud mõõtestandarditele;

3)

konkreetsed ettevaatusmeetmed, mida tuleb võtta mudeli kokkupanemisel, paigaldamisel, hooldamisel või katsetamisel;

4)

tabelis 5 esitatud tehniliste näitajate väärtused; neid väärtusi käsitatakse IX lisas sätestatud kontrollimise puhul esitatud väärtustena;

5)

IV lisa kohaselt tehtud arvutused ja arvutuste tulemused;

6)

katsetingimused, kui neid ei ole punktis 2 piisavalt kirjeldatud;

7)

samaväärsed mudelid (kui need on olemas), sh mudelitähised.

Need elemendid moodustavad ka tehnilise dokumentatsiooni kohustuslikud konkreetsed osad, mille tarnija sisestab andmebaasi vastavalt määruse (EL) 2017/1369 artikli 12 punktile 5.“;

b)

tabel 5 asendatakse järgmisega:

„Tabel 5

Mudeli tehnilised näitajad ja esitatud väärtused

 

Näitaja

Näitaja väärtus ja täpsus

Mõõtühik

Esitatud väärtus

Üldandmed

1

Tarnija nimi või kaubamärk

TEKST

 

 

2

Mudelitähis

TEKST

 

 

3

Energiaklass standardse heledusvahemiku (SDR) puhul

[A/B/C/D/E/F/G]

A–G

 

4

Sisselülitatud seisundi energiatarbimine standardses heledusvahemikus (SDR)

XXX,X

W

 

5

Energiaklass laiendatud heledusvahemiku (HDR) puhul (kui seda kasutatakse)

[A/B/C/D/E/F/G] või puudub

A–G

 

6

Sisselülitatud seisundi energiatarbimine laiendatud heledusvahemiku (HDR) puhul

XXX,X

W

 

7

Energiatarbimine väljalülitatud seisundis

X,X

W

 

8

Energiatarbimine ooteseisundis

X,X

W

 

9

Energiatarbimine võrguühendusega ooteseisundis

X,X

W

 

10

Kuvari liik

[televiisor/arvutikuvar/infoekraan/muu]

TEKST

 

11

Suuruste suhe

XX

:

XX

 

 

12

Eraldusteravus (pikslites)

X

×

X

 

 

13

Ekraani diagonaal

XXX,X

cm

 

14

Ekraani diagonaal

XX

tollid

 

15

Ekraani nähtava osa pindala

XXX,X

dm2

 

16

Kasutatud ekraanitehnoloogia

TEKST

 

 

17

Heleduse automaatne reguleerimine (Automatic Brightness Control, ABC)

[JAH/EI]

 

 

18

Häältuvastuse andur

[JAH/EI]

 

 

19

Liikumisandur

[JAH/EI]

 

 

20

Kujutise värskendussagedus (tavaseadistus)

XXX

Hz

 

21

Tarkvara ja püsivara uuenduste minimaalne tagatud kättesaadavus (alates turule laskmise lõpetamise kuupäevast (nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) 2019/2021 II lisa E osa punktis 1):

XX

Aastad

 

22

Varuosade minimaalne tagatud kättesaadavus (alates turule laskmise lõpetamise kuupäevast, nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) 2019/2021 II lisa E osa punktis 1):

XX

Aastad

 

23

Minimaalne tagatud tootetugi (alates turule laskmise lõpetamise kuupäevast, nagu on sätestatud komisjoni määruse (EL) 2019/2021 II lisa E osa punktis 1):

XX

Aastad

 

 

Tarnija pakutava üldgarantii minimaalne kestus

XX

Aastad

 

Sisselülitatud seisund

24

Valge tippheledus heledaima sisselülitatud seisundi seadistuse puhul

XXXX

cd/m2

 

25

Valge tippheledus tavaseadistuse puhul

XXXX

cd/m2

 

26

Suhteline valge tippheledus (arvutuskäik:

väärtus „Tavaseadistuse valge tippheledus“ jagatakse väärtusega „Valge tippheledus heledaima sisselülitatud seisundi seadistuse puhul“ ja tulemus korrutatakse 100ga)

XX,X

%

 

Automaatne säästuseisund (APD)

27

Ajavahemik sisselülitatud seisundis enne seda, kui kuvar lülitub automaatselt ooteseisundisse, väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, mis ei ületa väljalülitatud seisundi või ooteseisundi suhtes kohaldatavaid energiatarbimise nõudeid.

XX:XX

mm:ss

 

28

Televiisorite puhul: ajavahemik pärast kasutaja viimast tegevust, enne kui televiisor lülitub automaatselt oote- või väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, mille puhul ei ületata väljalülitatud seisundi või ooteseisundi suhtes kohaldatavaid võimsustarbenõudeid;

XX:XX

mm:ss

 

29

Liikumisanduriga televiisorite puhul: ajavahemik, mil liikumist ei tuvastata, enne kui televiisor lülitub automaatselt oote- või väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, mille puhul ei ületata väljalülitatud seisundi või ooteseisundi suhtes kohaldatavaid elektritarbimise nõudeid;

XX:XX

mm:ss

 

30

Muude kuvarite kui televiisorite ja ringhäälingukuvarite puhul: ajavahemik, mil sisendit ei tuvastata, enne kui kuvar lülitub automaatselt oote- või väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, mille puhul ei ületata väljalülitatud seisundi või ooteseisundi suhtes kohaldatavaid võimsustarbenõudeid.

XX:XX

mm:ss

 

Heleduse automaatne reguleerimine (ABC)

Kui on olemas ja vaikimisi aktiveeritud

31

Heleduse automaatsest reguleerimisest tulenev energiatarbimise vähenemine protsentides, kui heleduse automaatse reguleerimise anduri juures mõõdetud valgustustihedus väheneb 100 luksilt 12 luksile.

XX,X

%

 

32

Sisselülitatud seisundi võimsus heleduse automaatse reguleerimise anduri juures 100-luksisel valgustustihedusel

XXX,X

W

 

33

Sisselülitatud seisundi võimsus heleduse automaatse reguleerimise anduri juures 12-luksisel valgustustihedusel

XXX,X

W

 

34

Ekraani heledus heleduse automaatse reguleerimise anduri juures 100-luksisel valgustustihedusel  (*1)

XXX

cd/m2

 

35

Ekraani heledus heleduse automaatse reguleerimise anduri juures 60-luksisel valgustustihedusel  (*1)

XXX

cd/m2

 

36

Ekraani heledus heleduse automaatse reguleerimise anduri juures 35-luksisel valgustustihedusel  (*1)

XXX

cd/m2

 

37

Ekraani heledus heleduse automaatse reguleerimise anduri juures 12-luksisel valgustustihedusel  (*1)

XXX

cd/m2

 

Toiteallikas

38

Toiteallika liik

Sisemine/väline

 

 

39

Viide standarditele (kui on asjakohane)

 

TEKST

 

40

Sisendpinge

XXX,X

V

 

41

Väljundpinge

XXX,X

V

 

42

Sisendvool (max)

XXX,X

A

 

43

Väljundvool (min)

XXX,X

A

 

c)

punkt 6 nummerdatakse ümber punktiks 9;

d)

punkt 7 nummerdatakse ümber punktiks 10;

e)

punkt 8 nummerdatakse ümber punktiks 11.

7)

IX lisa muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva lisa kohased lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui esitatud väärtuseid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tarnija ei tohi neid lubatud hälbeid kasutada selleks, et saavutada tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtusi, samuti ei tohi ta neid kasutada nimetatud väärtuste tõlgendamisel selleks, et saavutada toote vastavus nõuetele või esitada paremad tulemusnäitajad. Märgisel ja toote teabelehel esitatud väärtused ja klassid ei tohi olla tarnija jaoks soodsamad kui tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtused.“;

b)

kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Osana selle kontrollimisel, kas toote mudel vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele, järgivad liikmesriikide ametiasutused järgmist korda.“;

c)

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)

Liikmesriikide ametiasutused esitavad teiste liikmesriikide ametiasutustele ja komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe, kui on otsustatud, et mudel ei vasta selle lisa punktide 3 ja 6 või teise lõigu nõuetele.“;

d)

tabel 6 asendatakse järgmisega:

„Tabel 6

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitaja

Kontrollimisel lubatud hälbed

Sisselülitatud seisundi energiatarbimine (Pmeasured , vattides)

Määratud väärtus  (*3) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 7 % suurem.

Vajaduse korral väljalülitatud seisundi, ooteseisundi ja võrguühendusega ooteseisundi energiatarbimine vattides.

Määratud väärtus  (*3) ei tohi olla esitatud väärtusest rohkem kui 0,10 vatti suurem, kui esitatud väärtus on kuni 1,00 W, ega üle 10 % suurem, kui esitatud väärtus on suurem kui 1,00 vatti.

Ekraani nähtava osa pindala

Määratud väärtus  (*2) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 1 % või 0,1 dm2 (olenevalt sellest, kumb on väiksem) väiksem.

Ekraani nähtava osa diagonaal sentimeetrites

Määratud väärtus  (*2) ei tohi erineda esitatud väärtusest üle 1 cm.

Ekraani eraldusteravus horisontaalsihis ja vertikaalsihis pikslites

Määratud väärtus  (*2) ei tohi erineda esitatud väärtusest.

Valge tippheledus

Määratud väärtus  (*3) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 8 % väiksem.

Ajavahemik sisselülitatud seisundis enne seda, kui kuvar lülitub automaatselt ooteseisundisse, väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, mis ei ületa väljalülitatud seisundi või ooteseisundi suhtes kohaldatavaid energiatarbimise nõudeid

Määratud väärtus  (*2) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 sekundi suurem.

Televiisorite puhul: ajavahemik pärast kasutaja viimast tegevust, enne kui televiisor lülitub automaatselt oote- või väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, mille puhul ei ületata väljalülitatud seisundi või ooteseisundi suhtes kohaldatavaid võimsustarbenõudeid

Määratud väärtus (*2) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 sekundi suurem.

Liikumisanduriga televiisorite puhul: ajavahemik, mil liikumist ei tuvastata, enne kui televiisor lülitub automaatselt oote- või väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, mille puhul ei ületata väljalülitatud seisundi või ooteseisundi suhtes kohaldatavaid elektritarbimise nõudeid

Määratud väärtus  (*2) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 sekundi suurem.

Muude kuvarite kui televiisorite ja ringhäälingukuvarite puhul: ajavahemik, mil sisendit ei tuvastata, enne kui kuvar lülitub automaatselt oote- või väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, mille puhul ei ületata väljalülitatud seisundi või ooteseisundi suhtes kohaldatavaid võimsustarbenõudeid

Määratud väärtus  (*2) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 sekundi suurem.


(1)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2021, millega kehtestatakse kuvarite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2009 (vt käesolev Euroopa Liidu Teataja, lk 241).

(2)  Seda elementi ei käsitata asjakohasena määruse (EL) 2017/1369 artikli 2 lõike 6 kohaldamisel.

(3)  Selle elemendi muudatusi ei käsitata asjakohastena määruse (EL) 2017/1369 artikli 4 lõike 4 kohaldamisel.

(4)  Tarnija ei sisesta mudelite jaoks kõnelauseid andmeid, kui andmebaas lisab need automaatselt.“

(*1)  Heleduse automaatse reguleerimisega seotud näitajate väärtused on indikatiivsed ja kontrollimine toimub kooskõlas kohaldatavate heleduse automaatse reguleerimisega seotud nõuetega“

(*2)  Kui ühe seadme määratud väärtus ei vasta nõuetele, loetakse mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

(*3)  Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme lisaeksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme lisaeksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.“


II LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2014 I, IV, V, VI, VIII, IX ja X lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisale lisatakse punkt 33:

„33)

„esitatud väärtused“– väärtused, mille tarnija esitab määruse (EL) 2017/1369 artikli 3 lõike 3 ning kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punkti d ja selle määruse VI lisa kohaselt esitatud, arvutatud või mõõdetud tehniliste näitajate kohta, et liikmesriigi ametiasutused saaksid kontrollida nende vastavust.“

2)

IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)

esimese lõigu järele lisatakse järgmine tekst:

„Kui näitaja on esitatud vastavalt määruse (EL) 2017/1369 artikli 3 lõikele 3 ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate puhul vastavalt VI lisa tabelile 7 või kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite puhul vastavalt VI lisa tabelile 8, kasutab tarnija käesoleva lisa arvutustes selle esitatud väärtust.“;

b)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.   KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVATE PESUMASINATE-KUIVATITE NIMITÄITEKOGUS

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite nimitäitekogus on pesemis- ja kuivatamistsükli nimitäitekogus.

Kui kodumajapidamises kasutataval pesumasinal-kuivatil on katkestuseta tsükkel, peab pesemis- ja kuivatamistsükli nimitäitekogus olema katkestuseta tsükli nimitäitekogus.

Kui kodumajapidamises kasutataval pesumasinal-kuivatil ei ole katkestuseta tsüklit, võetakse pesemis- ja kuivatamistsükli nimitäitekoguseks kas programmi „eco 40–60“ pesemise nimitäitekogus või kapikuiva seisundit tagava kuivatamistsükli kuivatamise nimitäitekogus olenevalt sellest, kumb on väiksem.“;

c)

punktid 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   PESEMISTÕHUSUSINDEKS

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate pesemistõhususindeks (Iw) ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsükli pesemistõhususindeks (JW) arvutatakse harmoneeritud standardite järgi, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muul usaldusväärsel, täpsel ja korrataval üldtunnustatud tipptaseme meetodil, ja tulemus ümardatakse kolme kümnendkohani.

Kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel, mille nimitäitekogus on üle 3 kg, ja selliste kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsüklil, mille nimitäitekogus on üle 3 kg, peab toote teabelehel näidatud IW olema pesemistõhususindeksi väikseim väärtus järgnevatest: pesemistõhususindeks pesemise nimitäitekoguse, poole pesemise nimitäitekoguse ja veerandi pesemise nimitäitekoguse korral.

Kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel, mille nimitäitekogus on kuni 3 kg, ja selliste kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsüklil, mille nimitäitekogus on kuni 3 kg, peab toote teabelehel näidatud IW olema pesemistõhususindeks pesemise nimitäitekoguse puhul.

Kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel-kuivatitel, mille nimitäitekogus on üle 3 kg, peab toote teabelehel näidatud JW olema väiksem väärtus järgnevatest: pesemistõhususindeks nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse korral.

Kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel-kuivatitel, mille nimitäitekogus on kuni 3 kg, peab toote teabelehel näidatud JW olema pesemistõhususindeks pesemise nimitäitekoguse puhul.

4.   LOPUTAMISTÕHUSUS

Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate loputamistõhusus (IR) ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsükli loputamistõhusus (JR) arvutatakse harmoneeritud standardite järgi, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muul usaldusväärsel, täpsel ja korrataval üldtunnustatud tipptaseme meetodil, mis põhineb lineaarse alküülbenseensulfonaadi markeri (LAS) avastamisel, ja tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani.

Kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel, mille nimitäitekogus on üle 3 kg, ja selliste kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsüklil, mille nimitäitekogus on üle 3 kg, peab toote teabelehel näidatud IR olema suurim väärtus järgnevatest: loputamistõhusus pesemise nimitäitekoguse, poole pesemise nimitäitekoguse ja veerandi pesemise nimitäitekoguse korral.

Kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel, mille nimitäitekogus on kuni 3 kg, ja selliste kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemistsüklil, mille nimitäitekogus on kuni 3 kg, ei märgita toote teabelehel IR väärtust.

Kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel-kuivatitel, mille nimitäitekogus on üle 3 kg, peab toote teabelehel näidatud JR olema suurim väärtus järgnevatest: loputamistõhusus nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse korral.

Kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel-kuivatitel, mille nimitäitekogus on kuni 3 kg, ei märgita toote teabelehel JR väärtust.“;

d)

punkti 6 alapunkti 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Pesemise nimitäitekogusega kuni 3 kg kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite pesemis- ja kuivatustsükli kaalutud veetarbimine on veetarbimine nimitäitekoguse korral, ümardatud täisarvuni.“;

e)

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.   JÄÄKNIISKUSESISALDUS

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina ja kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli puhul pesemisjärgne kaalutud jääkniiskusesisaldus (D) protsentides arvutatakse järgmiselt ja tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani:

Image 1

kus:

Dfull on jääkniiskusesisaldus protsentides (ümardatud kahe kümnendkohani) programmi „eco 40–60“ puhul pesemise nimitäitekoguse korral;

D1/2 on jääkniiskusesisaldus protsentides (ümardatud kahe kümnendkohani) programmi „eco 40–60“ puhul poole pesemise nimitäitekoguse korral;

D1/4 on jääkniiskusesisaldus protsentides (ümardatud kahe kümnendkohani) programmi „eco 40–60“ puhul veerandi pesemise nimitäitekoguse korral;

A, B ja C on kaalutegurid, nagu on kirjeldatud punkti 2.1 alapunktis c.“;

f)

punkt 9 asendatakse järgmisega:

„9.   VÄIKESE TARBIMISVÕIMSUSEGA SEISUNDID

Kui on asjakohane, mõõdetakse tarbimisvõimsus väljalülitatud seisundis (Po), ooteseisundis (Psm) ja viitkäivituse korral (Pds) väljendatuna vattides ja ümardatakse kahe kümnendkohani.

Väikese tarbimisvõimsusega seisundites tehtavate mõõtmiste korral tuleb kontrollida ja üles märkida, kas:

teabe kuvamine on käivitatud;

võrguühendus on aktiveeritud.

Kui kodumajapidamises kasutataval pesumasinal või kodumajapidamises kasutataval pesumasinal-kuivatil on kortsuvähendusfunktsioon, avatakse selle toimingu katkestamiseks kodumajapidamises kasutatava pesumasina või kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati uks või katkestatakse kõnealune toiming muul sobival viisil 15 minutit enne tarbimisvõimsuse mõõtmist.“;

g)

lõppu lisatakse punkt 11:

„11.   TSENTRIFUUGIMISKIIRUS

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina ja kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesutsükli tsentrifuugimiskiirus programmi „eco 40–60“ suurima tsentrifuugimiskiiruse kasutamisel mõõdetakse või arvutatakse vastavalt harmoneeritud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muu usaldusväärse, täpse ja korratava, tänapäeva tasemele vastava üldtunnustatud meetodiga ning tulemus ümardatakse täisarvuni.“

3)

V lisa muudetakse järgmiselt:

a)

tabel 5 asendatakse järgmisega:

„Tabel 5

Toote teabelehe teave, korraldus ja vorm

Tarnija nimi või kaubamärk (1) ,  (3):

Tarnija aadress  (1) ,  (3):

Mudelitähis  (1):

Toote üldnäitajad:

Näitaja

Väärtus

Näitaja

Väärtus

Nimitäitekogus (2)(kg)

x,x

Mõõtmed (cm) (1) ,  (3)

Kõrgus

x

Laius

x

Sügavus

x

Energiatõhususe indeks (2) (EEIW)

x,x

Energiatõhususe klass (2)

[A/B/C/D/E/F/G] (4)

Pesemistõhususindeks (2)

x,xxx

Loputamistõhusus (g/kg) (2)

x,x

Energiatarbimine (kWh tsükli kohta) programmi „eco 40–60“ kasutamisel nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse kombinatsiooni korral. Seadme tegelik energiatarbimine oleneb selle kasutusviisist.

x,xxx

Veetarbimine (l tsükli kohta) programmi „eco 40–60“ kasutamisel nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse kombinatsiooni korral. Seadme tegelik veetarbimine oleneb selle kasutusviisist ja vee karedusest.

x

Kõrgeim temperatuur töödeldavas pesus (2) (°C)

Nimitäitekogus

x

Kaalutud jääkniiskusesisaldus (2) (%)

x,x

Pool

x

Veerand

x

Tsentrifuugimiskiirus (2) (p/min)

Nimitäitekogus

x

Tsentrifuugimistõhususe klass (2)

[A/B/C/D/E/F/G] (4)

Pool

x

Veerand

x

Programmi kestus (2) (h:min)

Nimitäitekogus

x:xx

Liik

[sisseehitatud/eraldiseisev]

Pool

x:xx

Veerand

x:xx

Õhus leviv müra tsentrifuugimisfaasis (2) (dBA, nulltaseme 1 pW suhtes)

x

Õhus leviva müra klass (2) (tsentrifuugimisfaasis)

[A/B/C/D] (4)

Väljalülitatud seisund (W) (kui on asjakohane)

x,xx

Ooteseisund (W) (kui on asjakohane)

x,xx

Viitkäivitus (W) (kui on asjakohane)

x,xx

Võrguühendusega ooteseisund (W) (kui on asjakohane)

x,xx

Tootja pakutava garantii minimaalne kestus  (1) ,  (3):

See toode on ette nähtud hõbedaioonide vabastamiseks pesemistsüklis

[JAH/EI]

Lisateave  (1) ,  (3):

Link tootja veebisaidile, kus on esitatud komisjoni määruse (EL) 2019/2023 (1) II lisa punkti 9 kohane teave:

b)

tabel 6 asendatakse järgmisega:

„Tabel 6

Toote teabelehe teave, korraldus ja vorm

Tarnija nimi või kaubamärk  (5) ,  (8):

Tarnija aadress  (5) ,  (8):aadress:

Mudelitähis  (5):

Toote üldnäitajad:

Näitaja

Väärtus

Näitaja

Väärtus

Nimitäitekogus (kg)

Nimitäitekogus  (7)

x,x

Mõõtmed (cm) (5) ,  (8)

Kõrgus

x

Pesemise nimitäitekogus (6)

x,x

Laius

x

Sügavus

x

Energiatõhususindeks

EnergiatõhususindeksW  (6)

x,x

Energiatõhususe klass

EnergiatõhususindeksW  (6)

[A/B/C/D/E/F/G] (9)

EnergiatõhususindeksWD  (7)

x,x

EnergiatõhususindeksWD  (7)

[A/B/C/D/E/F/G] (9)

Pesemistõhususindeks

IW  (6)

x,xxx

Loputamistõhusus (g/kg kuiva pesu kohta)

IR  (6)

x,x

JW  (7)

x,xxx

JR  (7)

x,x

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli energiatarbimine (kWh tsükli kohta) programmi „eco 40–60“ kasutamisel nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse kombinatsiooni korral. Seadme tegelik energiatarbimine oleneb selle kasutusviisist

x,xxx

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli energiatarbimine (kWh tsükli kohta) nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse kombinatsiooni korral. Seadme tegelik energiatarbimine oleneb selle kasutusviisist

x,xxx

Veetarbimine (l tsükli kohta) programmi „eco 40–60“ kasutamisel nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse kombinatsiooni korral. Seadme tegelik veetarbimine oleneb selle kasutusviisist ja vee karedusest

x

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemis- ja kuivatamistsükli veetarbimine (l tsükli kohta) nimitäitekoguse ja poole nimitäitekoguse kombinatsiooni korral. Seadme tegelik veetarbimine oleneb selle kasutusviisist ja vee karedusest

x

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli maksimaalne temperatuur töödeldud tekstiilis (°C), kasutades programmi „eco 40–60“

Pesemise nimitäitekogus

x

Kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati pesemistsükli maksimaalne temperatuur töödeldud tekstiilis (°C), kasutades pesemis- ja kuivatamistsüklit

Nimitäitekogus

x

Pool

x

Veerand

x

Pool

x

Tsentrifuugimiskiirus (p/min) (6)

Pesemise nimitäitekogus

x

Kaalutud jääkniiskusesisaldus (%) (6)

x,x

Pool

x

Veerand

x

Programmi „eco 40–60“ kestus (h:min)

Pesemise nimitäitekogus

x:xx

Tsentrifuugimistõhususe klass (6)

[A/B/C/D/E/F/G] (9)

Pool

x:xx

Veerand

x:xx

Programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise nimitäitekoguse korral pesemistsükli tsentrifuugimisetapil õhus leviv müra (dBA nulltaseme 1 pW suhtes)

x

Pesemis- ja kuivatamistsükli kestus (h:min)

Nimitäitekogus

x:xx

Pool

x:xx

Liik

[sisseehitatud/eraldiseisev]

Programmi „eco 40–60“ kasutamisel pesemise nimitäitekoguse korral tsentrifuugimisetapil õhus leviva müra klass

[A/B/C/D] (9)

Väljalülitatud seisund (W) (kui on asjakohane)

x,xx

Ooteseisund (W) (kui on asjakohane)

x,xx

Viitkäivitus (W) (kui on asjakohane)

x,xx

Võrguühendusega ooteseisund (W) (kui on asjakohane)

x,xx

Tarnija pakutava garantii minimaalne kestus  (5) ,  (8):

See toode on ette nähtud hõbedaioonide vabastamiseks pesemistsüklis

[JAH/EI]

Lisateave  (5) ,  (8):

Link tootja veebisaidile, kus on esitatud määruse (EL) 2019/2023 II lisa punkti 9 kohane teave:

4)

VI lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud tehniline dokumentatsioon kodumajapidamises kasutatava pesumasina kohta peab sisaldama järgmist:

a)

mudeli üldkirjeldus, mis võimaldab seda üheselt ja hõlpsalt identifitseerida;

b)

viited kohaldatud harmoneeritud standarditele või muudele kasutatud mõõtestandarditele;

c)

konkreetsed ettevaatusmeetmed, mida tuleb võtta mudeli kokkupanemisel, paigaldamisel, hooldamisel või katsetamisel;

d)

tabelis 7 esitatud tehniliste näitajate väärtused; neid väärtusi käsitatakse IX lisas sätestatud kontrollimise puhul esitatud väärtustena;

e)

IV lisa kohaselt tehtud arvutused ja arvutuste tulemused;

f)

katsetingimused, kui neid ei ole piisavalt kirjeldatud punktis b;

g)

samaväärsed mudelid (kui need on olemas), sh mudelitähised.

Need elemendid moodustavad ka tehnilise dokumentatsiooni kohustuslikud konkreetsed osad, mille tarnija sisestab andmebaasi vastavalt määruse (EL) 2017/1369 artikli 12 punktile 5.

Tabel 7

Mudeli tehnilised näitajad ja nende esitatud väärtused kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate puhul

NÄITAJA

ESITATUD VÄÄRTUS

MÕÕTÜHIK

Nimitäitekogus programmi „eco 40–60“ kasutamisel 0,5 kg täpsusega (c)

X,X

kg

Programmi „eco 40–60“ energiatarbimine nimitäitekoguse korral (EW,full)

X,XXX

kWh/tsükkel

Programmi „eco 40–60“ energiatarbimine poole nimitäitekoguse korral (EW,½)

X,XXX

kWh/tsükkel

Programmi „eco 40–60“ energiatarbimine veerandi nimitäitekoguse korral (EW,1/4)

X,XXX

kWh/tsükkel

Programmi „eco 40–60“ kaalutud energiatarbimine (EW)

X,XXX

kWh/tsükkel

Programmi „eco 40–60“ standardne energiatarbimine (SCEW)

X,XXX

kWh/tsükkel

Energiatõhususindeks (EEIW)

X,X

Programmi „eco 40–60“ veetarbimine nimitäitekoguse korral (WW,full)

X,X

l/tsükkel

Programmi „eco 40–60“ veetarbimine poole nimitäitekoguse korral (WW,½)

X,X

l/tsükkel

Programmi „eco 40–60“ veetarbimine veerandi nimitäitekoguse korral (WW,1/4)

X,X

l/tsükkel

Kaalutud veetarbimine (WW)

X

l/tsükkel

Programmi „eco 40–60“ pesemistõhususindeks nimitäitekoguse korral (Iw)

X,XXX

Programmi „eco 40–60“ pesemistõhususindeks poole nimitäitekoguse korral (Iw)

X,XXX

Programmi „eco 40–60“ pesemistõhususindeks veerandi nimitäitekoguse korral (Iw)

X,XXX

Programmi „eco 40–60“ loputamistõhusus nimitäitekoguse korral (IR)

X,X

g/kg

Programmi „eco 40–60“ loputamistõhusus poole nimitäitekoguse korral (IR)

X,X

g/kg

Programmi „eco 40–60“ loputamistõhusus veerandi nimitäitekoguse korral (IR)

X,X

g/kg

Programmi „eco 40–60“ kestus nimitäitekoguse korral (tw)

X:XX

h:min

Programmi „eco 40–60“ kestus poole nimitäitekoguse korral (tw)

X:XX

h:min

Programmi „eco 40–60“ kestus veerandi nimitäitekoguse korral (tw)

X:XX

h:min

Programmiga „eco 40–60“ vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees nimitäitekoguse korral (T)

X

°C

Programmiga „eco 40–60“ vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees poole nimitäitekoguse korral (T)

X

°C

Programmiga „eco 40–60“ vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees veerandi nimitäitekoguse korral (T)

X

°C

Programmi „eco 40–60“ tsentrifuugimiskiirus nimitäitekoguse korral (S)

X

p/min

Programmi „eco 40–60“ tsentrifuugimiskiirus poole nimitäitekoguse korral (S)

X

p/min

Programmi „eco 40–60“ tsentrifuugimiskiirus veerandi nimitäitekoguse korral (S)

X

p/min

Kaalutud jääkniiskusesisaldus (D)

X,X

%

Õhus leviv müra programmi „eco 40–60“ ajal (tsentrifuugimisfaasis)

X

dBA nulltaseme 1 pW suhtes

Energiatarbimine väljalülitatud seisundis (Po) (kui see on asjakohane)

X,XX

W

Elektritarbimine ooteseisundis (Psm) (kui see on asjakohane)

X,XX

W

Kas ooteseisundis kuvatakse teavet?

Jah/ei

Energiatarbimine ooteseisundis (Psm) võrguühendusega ooteseisundi korral (kui see on asjakohane)

X,XX

W

Elektritarbimine viitkäivituse korral (Pds) (kui see on asjakohane)

X,XX

W“

b)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud tehniline dokumentatsioon kodumajapidamises kasutatava pesumasina-kuivati kohta peab sisaldama järgmist:

a)

mudeli üldkirjeldus, mis võimaldab seda üheselt ja hõlpsalt identifitseerida;

b)

viited kohaldatud harmoneeritud standarditele või muudele kasutatud mõõtestandarditele;

c)

konkreetsed ettevaatusmeetmed, mida tuleb võtta mudeli kokkupanemisel, paigaldamisel, hooldamisel või katsetamisel;

d)

tabelis 8 esitatud tehniliste näitajate väärtused; neid väärtusi käsitatakse IX lisas sätestatud kontrollimise puhul esitatud väärtustena;

e)

IV lisa kohaselt tehtud arvutused ja arvutuste tulemused;

f)

katsetingimused, kui neid ei ole piisavalt kirjeldatud punktis b;

g)

samaväärsed mudelid (kui need on olemas), sh mudelitähised.

Need elemendid moodustavad ka tehnilise dokumentatsiooni kohustuslikud konkreetsed osad, mille tarnija sisestab andmebaasi vastavalt määruse (EL) 2017/1369 artikli 12.5 punktile 5.

Tabel 8

Mudeli tehnilised näitajad ja nende esitatud väärtused kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite puhul

NÄITAJA

ESITATUD VÄÄRTUS

MÕÕTÜHIK

Nimitäitekogus pesemistsükli puhul 0,5 kg täpsusega (c)

X,X

kg

Nimitäitekogus pesemis- ja kuivatamistsükli korral 0,5 kg täpsusega (d)

X,X

kg

Programmi „eco 40–60“ energiatarbimine pesemise nimitäitekoguse korral (EW,full)

X,XXX

kWh/tsükkel

Programmi „eco 40–60“ energiatarbimine pesemise poole nimitäitekoguse korral (EW,½)

X,XXX

kWh/tsükkel

Programmi „eco 40–60“ energiatarbimine pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (EW,1/4)

X,XXX

kWh/tsükkel

Programmi „eco 40–60“ kaalutud energiatarbimine (EW)

X,XXX

kWh/tsükkel

Programmi „eco 40–60“ standardne energiatarbimine (SCEW)

X,XXX

kWh/tsükkel

Pesemistsükli energiatõhususindeks (EEIW)

X,X

Pesemis- ja kuivatamistsükli energiatarbimine nimitäitekoguse korral (EWD,full)

X,XXX

kWh/tsükkel

Pesemis- ja kuivatamistsükli energiatarbimine poole nimitäitekoguse korral (EWD,½)

X,XXX

kWh/tsükkel

Pesemis- ja kuivatamistsükli kaalutud energiatarbimine (EWD)

X,XXX

kWh/tsükkel

Pesemis- ja kuivatamistsükli tavaline energiatarbimine (SCEWD)

X,XXX

kWh/tsükkel

Pesemis- ja kuivatamistsükli energiatõhususindeks (EEIWD)

X,X

Programmi „eco 40–60“ veetarbimine pesemise nimitäitekoguse korral (WW,full)

X,X

l/tsükkel

Programmi „eco 40–60“ veetarbimine pesemise poole nimitäitekoguse korral (WW,½)

X,X

l/tsükkel

Programmi „eco 40–60“ veetarbimine pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (WW,1/4)

X,X

l/tsükkel

Pesemistsükli kaalutud veetarbimine (WW)

X

l/tsükkel

Pesemis- ja kuivatamistsükli veetarbimine nimitäitekoguse korral (WWD,full)

X,X

l/tsükkel

Pesemis- ja kuivatamistsükli veetarbimine poole nimitäitekoguse korral (WWD,½)

X,X

l/tsükkel

Pesemis- ja kuivatamistsükli kaalutud veetarbimine (WWD)

X

l/tsükkel

Programmi „eco 40–60“ pesemistõhususe indeks pesemise nimitäitekoguse korral (Iw)

X,XXX

Programmi „eco 40–60“ pesemistõhususe indeks pesemise poole nimitäitekoguse korral (Iw)

X,XXX

Programmi „eco 40–60“ pesemistõhususe indeks pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (Iw)

X,XXX

Pesemis- ja kuivatamistsükli pesemistõhususe indeks nimitäitekoguse korral (Jw)

X,XXX

Pesemis- ja kuivatamistsükli pesemistõhususe indeks poole nimitäitekoguse korral (Jw)

X,XXX

Programmi „eco 40–60“ loputamistõhusus pesemise nimitäitekoguse korral (IR)

X,X

g/kg

Programmi „eco 40–60“ loputamistõhusus pesemise poole nimitäitekoguse korral (IR)

X,X

g/kg

Programmi „eco 40–60“ loputamistõhusus pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (IR)

X,X

g/kg

Pesemis- ja kuivatamistsükli loputamistõhusus nimitäitekoguse korral (JR)

X,X

g/kg

Pesemis- ja kuivatamistsükli loputamistõhusus poole nimitäitekoguse korral (JR)

X,X

g/kg

Programmi „eco 40–60“ kestus pesemise nimitäitekoguse korral (tw)

X:XX

h:min

Programmi „eco 40–60“ kestus pesemise poole nimitäitekoguse korral (tw)

X:XX

h:min

Programmi „eco 40–60“ kestus pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (tw)

X:XX

h:min

Tsükli kestus pesemis- ja kuivatamistsükli ja nimitäitekoguse korral (tWD)

X:XX

h:min

Tsükli kestus pesemis- ja kuivatamistsükli ja poole nimitäitekoguse korral (tWD)

X:XX

h:min

Programmiga „eco 40–60“ vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees pesemise nimitäitekoguse korral (T)

X

°C

Programmiga „eco 40–60“ vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees pesemise poole nimitäitekoguse korral (T)

X

°C

Programmiga „eco 40–60“ vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (T)

X

°C

Pesemis- ja kuivatamistsükli ajal pesemistsüklis vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees nimitäitekoguse korral (T)

X

°C

Pesemis- ja kuivatamistsükli ajal pesemistsüklis vähemalt viieks minutiks saavutatav temperatuur pesu sees poole nimitäitekoguse korral (T)

X

°C

Programmi „eco 40–60“ tsentrifuugimiskiirus tsentrifuugimisfaasis pesemise nimitäitekoguse korral (S)

X

p/min

Programmi „eco 40–60“ tsentrifuugimiskiirus tsentrifuugimisfaasis pesemise poole nimitäitekoguse korral (S)

X

p/min

Programmi „eco 40–60“ tsentrifuugimiskiirus tsentrifuugimisfaasis pesemise veerandi nimitäitekoguse korral (S)

X

p/min

Kaalutud pesemisjärgne jääkniiskusesisaldus (D)

X,X

%

Lõppniiskusesisaldus pärast kuivatamist

X,X

%

Õhus leviv müra programmi „eco 40–60“ ajal (tsentrifuugimisfaasis)

X

dBA nulltaseme 1 pW suhtes

Energiatarbimine väljalülitatud seisundis (Po) (kui see on asjakohane)

X,XX

W

Elektritarbimine ooteseisundis (Psm) (kui see on asjakohane)

X,XX

W

Kas ooteseisundis kuvatakse teavet?

Jah/ei

Energiatarbimine ooteseisundis (Psm) võrguühendusega ooteseisundi korral (kui see on asjakohane)

X,XX

W

Elektritarbimine viitkäivituse korral (Pds) (kui see on asjakohane)

X,XX

W“

5)

VIII lisa punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Tarnijate poolt artikli 3 lõike 1 punkti g kohaselt kättesaadavaks tehtud asjakohane märgis tuleb kuvada kuvamismehhanismil toote hinna lähedal. Märgis peab olema sellise suurusega, mis tagab selle hea nähtavuse ja loetavuse ning see peab olema III lisas esitatud mõõtmetega proportsionaalne. Märgise võib esitada pesaakna kaudu, mille puhul peab märgisele juurdepääsuks kasutatav kujutis olema kooskõlas käesoleva lisa punktis 2 sätestatud nõuetega. Pesaaknas kuvamise korral peab märgis ekraanile ilmuma pärast esimest kujutisel tehtud hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puutetundliku ekraani puhul pärast kujutise esimest suurendamist.“

6)

IX lisa muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva lisa kohased lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui esitatud väärtuseid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tarnija ei tohi neid lubatud hälbeid kasutada selleks, et saavutada tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtusi, samuti ei tohi ta neid kasutada nimetatud väärtuste tõlgendamisel selleks, et saavutada toote vastavus nõuetele või esitada paremad tulemusnäitajad. Märgisel ja toote teabelehel esitatud väärtused ja klassid ei tohi olla tarnija jaoks soodsamad kui tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtused.“;

b)

kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Osana selle kontrollimisel, kas toote mudel vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele, järgivad liikmesriikide ametiasutused järgmist korda.“;

c)

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)

Liikmesriikide ametiasutused esitavad teiste liikmesriikide ametiasutustele ja komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe, kui on otsustatud, et mudel ei vasta selle lisa punktide 3 ja 6 või teise lõigu nõuetele.“;

d)

tabel 9 asendatakse järgmisega:

„Tabel 9

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitaja

Kontrollimisel lubatud hälbed

EW,full, EW,½, EW,¼, EWD,full, EWD,½

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste EW,full, EW,½, EW,¼, EWD,full ja EWD,½ vastavatest esitatud väärtustest üle 10 % suuremad.

Kaalutud energiatarbimine (EW ja EWD)

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste EW ja EWD vastavatest esitatud väärtustest üle 10 % suurem.

WW,full, WW,½ WW,¼, WWD,full, WWD,½

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste WW,full, WW,½ WW,¼, WWD,full and WWD,½ vastavatest esitatud väärtustest üle 10 % suuremad.

Kaalutud veetarbimine (WW ja WWD)

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste WW ja WWD vastavatest esitatud väärtustest üle 10 % suurem.

Pesemistõhususe indeks (IW ja JW) kõigi asjakohaste koormuste puhul

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste IW ja Jw vastavatest esitatud väärtustest üle 8 % väiksem.

Loputamistõhusus (IR ja JR) kõigi asjakohaste koormuste puhul

Määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste IR ja JR vastavatest esitatud väärtustest üle 1,0 g/kg suurem.

Programmi või tsükli kestus (tW ja tWD) kõikidel asjakohastel koormustel

Programmi või tsükli kestuse määratud väärtused (*1) ei tohi olla suuruste tW ja tWD vastavatest esitatud väärtustest üle 5 % või üle 10 minuti suurem olenevalt sellest, kumb väärtus on väiksem.

Kõrgeim temperatuur pesu sees (T) pesemistsükli ajal kõigi asjakohaste koormuste puhul

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla T esitatud väärtusest üle 5 K väiksem ega üle 5 K suurem.

Kaalutud pesemisjärgne jääkniiskusesisaldus (D)

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla D esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

Lõppniiskusesisaldus pärast kuivatamist kõigi asjakohaste koormuste puhul

Määratud väärtus (*1) ei tohi ületada 3,0 %.

Tsentrifuugimiskiirus (S) kõigi asjakohaste koormuste puhul

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla suuruse S esitatud väärtusest üle 10 % väiksem.

Energiatarbimine väljalülitatud seisundis (Po)

Tarbimisvõimsuse Po määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,10 W suurem.

Elektritarbimine ooteseisundis (Psm)

Tarbimisvõimsuse Psm määratud väärtus (*1) ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 10 %, kui esitatud väärtus on üle 1,00 W, ja rohkem kui 0,10 W, kui esitatud väärtus on kuni 1,00 W.

Elektritarbimine viitkäivituse korral (Pds)

Tarbimisvõimsuse Pds määratud väärtus (*1) ei tohi ületada esitatud väärtust rohkem kui 10 %, kui esitatud väärtus on üle 1,00 W, ja rohkem kui 0,10 W, kui esitatud väärtus on kuni 1,00 W.

Õhus leviv müra

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 2 dB(A) (nulltaseme 1 pW suhtes) suurem.

7)

X lisa punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

pesemisjärgne jääkniiskusesisaldus arvutatakse kõikide trumlite kaalutud keskmisena vastavalt iga trumli nimitäitekogusele;“.



(1)  Seda elementi ei käsitata asjakohasena määruse (EL) 2017/1369 artikli 2 lõike 6 kohaldamisel.

(2)  Programmi „eco 40–60“ korral.

(3)  Selle elemendi muudatusi ei käsitata määruse (EL) 2017/1369 artikli 4 lõike 4 kohaldamisel asjakohastena.

(4)  Kui toodete andmebaas tekitab selle lahtri lõpliku sisu automaatselt, ei pea tarnija neid andmeid sisestama.

(5)  Seda elementi ei käsitata asjakohasena määruse (EL) 2017/1369 artikli 2 lõike 6 kohaldamisel.

(6)  Programmi „eco 40–60“ korral.

(7)  Pesemis- ja kuivatamistsükli korral.

(8)  Selle elemendi muudatusi ei käsitata määruse (EL) 2017/1369 artikli 4 lõike 4 kohaldamisel asjakohastena.

(9)  Kui toodete andmebaas tekitab selle lahtri lõpliku sisu automaatselt, ei pea tarnija neid andmeid sisestama.“

(*1)  Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme lisaeksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme lisaeksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.“


III LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2015 I, III, IV, V, VI ja IX lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa punkt 42 asendatakse järgmisega:

„42)

„esitatud väärtused“– väärtused, mille tarnija esitab määruse (EL) 2017/1369 artikli 3 lõike 3 ning kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punkti d ja selle määruse VI lisa kohaselt esitatud, arvutatud või mõõdetud tehniliste näitajate kohta, et liikmesriigi ametiasutused saaksid kontrollida nende vastavust.“

2)

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Märgis on järgmine:

standardse märgise laius on vähemalt 36 mm ja kõrgus 72 mm;

väikese märgise (laiusega alla 36 mm) laius on vähemalt 20 mm ja kõrgus 54 mm.“;

b)

punkti 2.3 alapunkti e loetelupunkt 6 asendatakse järgmisega:

„6.

märgise ristkülikukujulise äärejoone ja sisemiste eraldusjoonte suurus on 0,5 p ja värv on 100 % musta“.

3)

IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

radioloogia ja tuumameditsiini seadmetes, mille suhtes kohaldatakse nõukogu direktiivis 2013/59/Euratom sätestatud kiirgust käsitlevaid ohutusnorme (1);

(1)  Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1).“;"

b)

punkti 3 lisatakse punkt l:

„l)

hõõgniidiga valgusallikad, millel on nugakontakt-, kõrvkontakt-, kaabelühendusega, lintjuhtühendusega-, kontakttikuga või mittestandardsed kohandatud soklid, ja millel on kvartsklaasist torudest ümbris ning mis on spetsiaalselt ette nähtud tööstuslikuks või kutsealaseks kasutuseks elekterkuumutusseadmetes (nt venitus-puhumisvormimine PET-tööstuses, 3D-printimine, fotogalvaaniline ja elektrooniline tootmine, liimide, tintide, värvide või katete kuivatamine või kõvastamine) ja mida turustatakse üksnes sel eesmärgil.“;

c)

lisatakse punkt 4:

„4)

Selliste valgusallikate suhtes, mis on spetsiaalselt projekteeritud ja mida turustatakse üksnes komisjoni määruste (EL) 2019/2023, (EL) 2019/2022, (EL) nr 932/2012 ja (EL) 2019/2019 kohaldamisalasse kuuluvate toodete jaoks, ei kohaldata käesoleva määruse VI lisa punkti 1 alapunkti e alapunktide 7b, 7c ja 7d nõudeid.“

4)

V lisa muudetakse järgmiselt:

a)

tabel 3 asendatakse järgmisega:

Tabel 3

Toote teabeleht

Tarnija nimi või kaubamärk  (1) ,  (5):

Tarnija aadress  (1) ,  (5):

Mudelitähis  (5):

Valgusallika liik

Kasutatud valgustustehnoloogia:

[HL/LFL T5 HE/LFL T5 HO/CFLni/muu FL/HPS/MH/muu HID/LED/OLED/ühendatud/muu]

Suunatud või suunamata valgusvooga:

[NDLS/DLS]

Valgusallika sokli tüüp

(või muu elektriline liides)

[vabas vormis tekst]

 

 

Avaliku elektrivõrgu toitega või mitte:

[MLS/NMLS]

Ühendatud valgusallikas (CLS):

[jah/ei]

Seadistatava värvusega valgusallikas:

[jah/ei]

Kolb:

[puudub/väliskolb/läbipaistmatu]

Suure heledusega valgusallikas:

[jah/ei]

 

 

Pimestamisvastase kaitsega:

[jah/ei]

Hämardatav:

[jah/üksnes spetsiaalse hämardiga/ei]

Toote näitajad

Näitaja

Väärtus

Näitaja

Väärtus

Toote üldnäitajad:

Energiatarbimine sisselülitatud seisundis (kWh/1000 h), ümardatuna ülespoole täisarvuni

x

Energiatõhususe klass

[A/B/C/D/E/F/G] (2)

Kasulik valgusvoog (Φuse); osutada selgelt, kas see on sfääriline (360°), lai koonuseline (120°) või kitsas koonuseline (90°) valgusvoog

x [sfääriline/lai koonuseline/kitsas koonuseline]

lähim värvsustemperatuur, ümardatud 100 Kni või seadistatav lähima värvsustemperatuuri vahemik, ümardatud 100 Kni

[x/x…x/x või x (või x…)]

Sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsus (Pon) vattides

x,x

Ooteseisundi tarbimisvõimsus (Psb), vattides, ümardatud kahe kümnendkohani

x,xx

Ühendatud valgusallika puhul võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus (Pnet) vattides, ümardatud kahe kümnendkohani.

x,xx

Värviesitusindeks, ümardatud täisarvuni, või seadistatav CRI vahemik

[x/x…x]

Välismõõtmed  (1) ,  (5)

(ilma eraldiseisva talitlusseadiseta, valgustuse juhtosadeta ja valgustusega mitteseotud osadeta (olemasolul))

Kõrgus

x

Energia spektraaljaotus vahemikus 250–800 nm, täiskoormusel

[joonis]

Laius

x

Sügavus

x

Väidetav võrdväärne võimsus (3)

[jah/–]

Kui „jah“, võrdväärne võimsus (W)

x

 

 

Värvsuskoordinaadid (x, y)

0,xxx

0,xxx

Suundvalgusallikate näitajad:

Suurim valgustugevus (cd)

x

Kiirgusnurk kraadides või seadistatav kiirgusnurkade vahemik

[x/x…x]

LED- ja OLED-valgusallikate näitajad

Värviesitusindeks R9

x

Elueategur

x,xx

Valgusvoo vähenemistegur

x,xx

 

 

Avaliku elektrivõrgu toitega LED- ja OLED-valgusallikate näitajad:

Faasinihe (cos φ1)

x,xx

Värvuse koosseis MacAdami ellipsi astmetes

x

Väide: LED-valgusallikas asendab teatava võimsusega ilma sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorvalgusallikat.

[jah/–] (4)

Kui jah, siis asendatavuse väide (W)

x

Väreluse mõõtühik (Pst LM)

x,x

Stroboskoopnähtuse näitaja (SVM)

x,x

b)

tabel 7 asendatakse järgmisega:

„Tabel 7

Suunamata valgusvooga valgusallikate võrdväärsusnõuded

Valgusallika valgusvoog Φ (lm)

Väidetav võrdväärne hõõgniidiga valgusallika võimsus (W)

136

15

249

25

470

40

806

60

1 055

75

1 521

100

2 452

150

3 452

200“

5)

VI lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

järgmiste tehniliste näitajate esitatud väärtused: neid väärtusi käsitatakse IX lisas sätestatud kontrollimise puhul esitatud väärtustena:

1)

kasulik valgusvoog Φuse) luumenites (lm);

2)

värviesitusindeks (CRI);

3)

sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsus (Pon) vattides (W);

4)

suundvalgusallika puhul kiirgusnurk kraadides;

4 a)

suundvalgusallikate maksimaalne valgustugevus kandelates;

5)

seotud värvustemperatuur (CCT) kelvinites (K);

6)

ooteseisundi tarbimisvõimsus (Psb) vattides (W), sealhulgas juhul, kui see on null;

7)

CLSi puhul võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus (Pnet)vattides (W);

7a)

LED- ja OLED-valgusallikate värviesitusindeksi R9 väärtus;

7b)

LED- ja OLED-valgusallikate elueategur;

7c)

LED- ja OLED-valgusallikate valgusvoo vähenemistegur;

7d)

LED- ja OLED-valgusallikate indikatiivne kasutusiga L70B50;

8)

avaliku elektrivõrgu toitega LED- ja OLED-valgusallikate jaoks faasinihe (cos φ1);

9)

LED- ja OLED-valgusallikate värvuse koosseis MacAdami ellipsi astmetes;

10)

valgusdioodi keskmine heledus cd/mm2 (üksnes HLLSi puhul);

11)

LED- ja OLED-valgusallikate värelus (PstLM);

12)

LED- ja OLED-valgusallikate stroboskoopnähtus (SVM);

13)

ainult seadistatava värvusega valgusallikate puhul järgmiste värvide ja konkreetsesse vahemikku jäävate dominantlainepikkuste spektraalne värvipuhtus:

Värv

Dominantlainepikkuse vahemik

Sinine

440–490 nm

Roheline

520–570 nm

Punane

610–670 nm“;

b)

lisatakse punkt 2:

„2.

Need punktis 1 loetletud elemendid moodustavad ka tehnilise dokumentatsiooni kohustuslikud konkreetsed osad, mille tarnija sisestab andmebaasi vastavalt määruse (EL) 2017/1369 artikli 12 punktile 5.“

6)

IX lisa muudetakse järgmiselt:

a)

Esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva lisa kohased lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui esitatud väärtuseid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tarnija ei tohi neid lubatud hälbeid kasutada selleks, et saavutada tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtusi, samuti ei tohi ta neid kasutada nimetatud väärtuste tõlgendamisel selleks, et saavutada toote vastavus nõuetele või esitada paremad tulemusnäitajad. Märgisel ja toote teabelehel esitatud väärtused ja klassid ei tohi olla tarnija jaoks soodsamad kui tehnilises dokumentatsioonis esitatud väärtused.

Kui mudel on projekteeritud nii, et see on võimeline tuvastama, et sellega tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmine), ja reageerima sellele katseaegse toimimise automaatse muutmisega, millega saavutatakse mõne käesolevas määruses nimetatud või tehnilistes dokumentides või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja parem tase, ei loeta seda mudelit ega sellega võrdväärseid mudeleid nõuetele vastavaks.“;

b)

kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Osana selle kontrollimisel, kas toote mudel vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele, järgivad liikmesriikide ametiasutused järgmist korda.“;

c)

punkti 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriikide ametiasutused kontrollivad valgusallika mudeli 10 seadme vastavust käesoleva lisa punkti 2 alapunktile c. Kontrollimisel lubatud hälbed on esitatud käesoleva lisa tabelis 9.“;

d)

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Kui punkti 2 alapunktides a, b või c osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.“;

e)

tabel 9 asendatakse järgmisega:

„Tabel 9

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitaja

Valimi suurus

Kontrollimisel lubatud hälbed

Sisselülitatud seisundi tarbimisvõimsus täiskoormusel Pon [W]:

 

 

Pon ≤ 2 W

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,20 W suurem.

2 W < Pon ≤ 5 W

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

5 W < Pon ≤ 25 W

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % suurem.

25 W < Pon ≤ 100 W

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % suurem.

100 W < Pon

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 2,5 % suurem.

Faasinihe [0–1]

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,1 ühiku väiksem.

Kasulik valgusvoog Φuse [lm]

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % väiksem.

Ooteseisundi tarbimisvõimsus Psb ja võrguühendusega ooteseisundi tarbimisvõimsus Pnet [W]

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,10 W suurem.

Värviesitusindeks (CRI) ja R9 [0–100]

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 2,0 ühiku väiksem.

Värelus [Pst LM] ja stroboskoopnähtus [SVM]

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,1 suurem või üle 10 % suurem, kui esitatud väärtus on suurem kui 1,0

Värvuse koosseis [MacAdami ellipsi astmed]

10

Määratud astmete arv ei tohi ületada esitatud astmete arvu. MacAdami ellipsi keskpunktiks on tarnija esitatud keskpunkt lubatud hälbega 0,005 ühikut.

Kiirgusnurk (kraadides)

10

Määratud väärtus ei tohi esitatud väärtusest erineda üle 25 %.

Koguvalgusviljakus ηTM [lm/W]

10

Määratud väärtus (jagatis) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % väiksem.

Valgusvoo vähenemistegur (LEDi ja OLEDi puhul)

10

Valimi määratud XLMF% ei tohi olla väiksem kui XLMF, MIN% vastavalt komisjoni määruse (EL) 2019/2020  (2) V lisa tekstile.

Elueategur

(LEDi ja OLEDi puhul)

10

Vähemalt üheksa valimisse võetud valgusallikat peavad määruse (EL) 2019/2020 V lisa kohase kestvuskatse lõppemisel töötama.

Spektraalne värvipuhtus (%)

10

Määratud väärtus ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % väiksem.

Lähim värvsustemperatuur [K]

10

Määratud väärtus ei tohi esitatud väärtusest erineda üle 10 %.

Suurim valgustugevus [cd]

10

Määratud väärtus ei tohi esitatud väärtusest erineda üle 25 %.

Sirgete muudetava suurusega väga pikkade valgusallikate, nagu nt valgusdioodribade puhul, võtavad turujärelevalveasutused vastavuskontrolli tegemiseks ribast lõigu pikkusega 50 cm, või kui valgusallikat ei saa sellesse pikkusesse lõigata, valitakse 50 cm lähim pikkus. Valgusallika tarnija peab märkima, milline talitlusseadis sellise pikkuse puhul kasutamiseks sobib.

Kui kontrollitakse, kas toodet saab lugeda valgusallikaks, võrdlevad turujärelevalveasutused mõõdetud värvsuskoordinaate (x ja y), valgusvoogu, valgustustihedust ja värviesitusindeksit käesoleva määruse artiklis 2 valgusallika määratluses esitatud piirmääradega ilma lubatud hälbeid kasutamata. Kui üks valimi kümnest eksemplarist vastab valgusallika tingimustele, käsitatakse tootemudelit valgusallikana.

Selliseid valgusallikaid, mis võimaldavad lõppkasutajal kas käsitsi või automaatselt, vahetult või eemalt seadistada kiiratava valguse valgustugevust, värvust, lähimat värvsustemperatuuri, valgusspektrit ja/või kiirgusnurka, hinnatakse võrdlusseadistusel.“


(1)  Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1).“;“


(1)  Nende elementide muudatusi ei käsitata asjakohasena määruse (EL) 2017/1369 artikli 4 lõike 4 kohaldamisel.

(2)  Kui toodete andmebaas tekitab selle lahtri lõpliku sisu automaatselt, ei pea tarnija neid andmeid sisestama.

(3)  „–“: ei kohaldata;

„jah“: võrdväärsuse väite asendatava valgusallika võimsuse kohta võib esitada üksnes järgmistel juhtudel:

suundvalgusallika puhul, kui valgusallika liik on esitatud tabelis 4 ja kui valgusallika valgusvoog 90 ° tipunurgaga koonuses (Φ90°) ei ole väiksem kui tabelis 4 esitatud asjakohane võrdlusvalgusvoog. Võrdlusvalgusvoog korrutatakse parandusteguriga tabelist 5. LED-valgusallikate korral korrutatakse see parandusteguriga tabelist 6;

suunamata valgusvooga valgusallikate korral vastab väidetava samaväärse hõõgniidiga valgusallika võimsus (vattides, ümardatud täisarvuni) valgusallika valgusvoole tabelis 7.

Valgusvoo ja väidetava võrdväärse valgusallika võimsuse (vattides, ümardatud täisarvuni) vahepealsed väärtused arvutatakse kahest lähimast väärtusest lineaarse interpoleerimise teel.

(4)  “–“: ei kohaldata;

„jah“: Väide: LED-valgusallikas asendab teatava võimsusega ilma sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorvalgusallikat. Sellise väite võib esitada ainult juhul, kui:

valgustugevus toru telje ümber üheski suunas ei erine keskmisest valgustugevusest toru ümber üle 25 % ja

valgusdioodvalgusallika valgusvoog ei ole väiksem kui väidetava võimsusega luminofoorvalgusallika valgusvoog. Luminofoorvalgusallika valgusvoo arvutamiseks korrutatakse väidetav võimsus luminofoorvalgusallika vähima valgusviljakusega tabelis 8 ja

valgusdioodvalgusallika võimsus ei ole suurem kui sellise luminofoorvalgusallika võimsus, mida see väidetavalt peaks asendama.

Tehnilistes dokumentides tuleb esitada andmed selliste väidete põhjendamiseks.

(5)  Seda elementi ei käsitata asjakohasena määruse (EL) 2017/1369 artikli 2 lõike 6 kohaldamisel.“

(2)  Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2020, millega kehtestatakse valgusallikate ja eraldiseisvate talitlusseadiste ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 244/2009, (EÜ) nr 245/2009 ja (EL) nr 1194/2012 (vt käesolev Euroopa Liidu Teataja, lk 209).


IV LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2016 I, II, IV, V, VI ja IX lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisale lisatakse punkt 42:

„42)

„esitatud väärtused“ – väärtused, mille tarnija esitab määruse (EL) 2017/1369 artikli 3 lõike 3 ning kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punkti d ja selle määruse VI lisa kohaselt esitatud, arvutatud või mõõdetud tehniliste näitajate kohta, et liikmesriigi ametiasutused saaksid kontrollida nende vastavust.“

2)

II lisa tabel 1 asendatakse järgmisega:

„Tabel 1

Jahutus-külmutusseadmete energiatõhususe klassid

Energiatõhususe klass

Energiatõhususindeks (EEI)

A

Energiatõhususindeks ≤ 41

B

41 ≤ EEI ≤ 51

C

51 ≤ EEI ≤ 64

D

64 ≤ EEI ≤ 80

E

80 ≤ EEI ≤ 100

F

100 ≤ EEI ≤ 125

G

Energiatõhususindeks > 125“

3)

IV lisa punkti 1 muudetakse järgmiselt:

a)

esimese lõigu järele lisatakse järgmine tekst:

„Kui näitaja on esitatud vastavalt määruse (EL) 2017/1369 artikli 3 lõikele 3 ja VI lisa tabelile 7, kasutab tarnija käesoleva lisa arvutustes selle esitatud väärtust.“;

b)

punktid h ja i asendatakse järgmisega:

„h)

kambri külmutusvõimsuse (kg/24 h) arvutamiseks korrutatakse selle kambri väikese katsekeha mass 24-ga ja jagatakse ajaga, mis kulub selle katsekeha külmutamiseks temperatuurilt +25 °C temperatuurile –18 °C ümbritseva keskkonna temperatuuril +25 °C, ning tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani;

i)