(1)

Euroopa Investeerimisfondi (edaspidi „fond“) põhikirja artikli 5 lõike 2 kohaselt võib fondi põhikirjajärgset kapitali suurendada fondi üldkoosoleku (edaspidi „üldkoosolek“) otsusega, mis tehakse antud häälte 85 % enamusega.

(2)

Võttes arvesse COVID-19 kriisi eeldatavat mõju ning selleks, et toetada liidu ja fondi kaudu kriisile reageerimist, rakendadades 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku osana esildatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega luuakse InvestEU programm, ja suurendades fondi rolli riiklike ja piirkondlike programmide juhtimisel, on vaja viivitamata suurendada fondi põhikirjajärgset kapitali 2 870 000 000 euro võrra.

(3)

Fondi direktorite nõukogu (edaspidi „direktorite nõukogu“) on otsustanud esitada üldkoosolekule taotluse kiita heaks fondi põhikirjajärgse kapitali suurendamine 2 870 000 000 euro võrra, emiteerides 2 870 uut aktsiat, ning kiita heaks ka kapitali suurendamise kord, sealhulgas sissemaksete tasumise kord. Kui kapitali suurendamine kiidetakse heaks, on iga uue aktsia nimiväärtus 1 000 000 eurot ja iga märgitud aktsia eest tasutakse 20 % selle nimiväärtusest. Üldkoosolekule jääks võimalus nõuda fondi põhikirja artikli 7 lõikes 3 sätestatud tingimustel ülejäänud 80 % tasumist. Kõik olemasolevad ja uued emiteeritud aktsiad on võrdse väärtusega ja nad annavad igas mõttes võrdsed õigused.

(4)

Direktorite nõukogu on teinud ettepaneku, et uued lubatud aktsiad oleksid märkimiseks kättesaadavad üheainsa märkimisperioodi jooksul, mis algab kohe pärast kapitali suurendamise otsuse heakskiitmist üldkoosolekul ja lõpeb 30. septembril 2021. Liit saab märkimises osaleda üldkoosoleku otsuses sätestatud tingimustel, kui õigusakt, millega kiidetakse heaks liidu osalus kapitali suurendamises, on jõustunud.

(5)

Selleks et liidu esindaja saaks üldkoosolekul hääletada kapitali suurendamise üle niipea kui võimalik, peetakse asjakohaseks teha erand kaheksanädalasest ajavahemikust ja kümnepäevasest ajavahemikust, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4. Samal põhjusel peaks käesolev otsus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

(1)

14. mail 2020 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses teatavate Türgist (edaspidi „asjaomane riik“) pärit rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete (edaspidi „kuumvaltsitud lehttooted“ või „uurimisalune toode“) impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 31. märtsil 2020 Eurofer (edaspidi „kaebuse esitaja“) liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu uurimisaluse toote kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

12. juunil 2020 algatas komisjon subsiidiumivastase uurimise seoses Türgist pärit sama toote impordiga ja alustas eraldi uurimist. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (3).

(4)

Kaebuse esitaja taotluse põhjal, mida toetasid nõutavad tõendid, kehtestas komisjon komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1686 (4) (edaspidi „registreerimismäärus“) asjaomase toote impordi registreerimise nõude alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel.

(5)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon eraldi kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ning Türgi ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja ühendusi, keda uurimise algatamine teadaolevalt puudutab, ning kutsus neid uurimises osalema.

(6)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Komisjon kuulas algatamisetapis ära mitu kasutajat ja Türgi eksportivate tootjate esindajad.

(7)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(8)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi toodangu ja liidu müügimahtude põhjal, millest liidu tootjad olid uurimiseelse nõuete hindamise analüüsi käigus teatanud, võttes arvesse ka nende geograafilist asukohta. Valimisse kuulus kolmes eri liikmesriigis asuvat kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustas ligikaudu 34 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja üle 40 % endast teada andnud tootjate liidu müügimahust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(9)

Tähtaja jooksul esitas märkusi ainult üks eksportiv tootja, Çolakoğlu Metalurji A.Ş. (edaspidi „Çolakoğlu“). Çolakoğlu väitel ei ole liidu tootjate kavandatud valim tüüpiline, sest i) valimisse kaasatud äriühingute toodang ei moodusta suurimat tootmismahtu ega suurimat müügimahtu liidus, ii) kavandatud valim on liiga väike, iii) see ei taga geograafilist katvust ja iv) valimisse on tahtlikult kaasatud „isikud, kelle olukord juba oli väliste asjaolude tõttu ilmselt ebarahuldav“. Seega tegi Çolakoğlu ettepaneku lisada valimisse ArcelorMittal Hispaania, ArcelorMittal Belgia ja Itaalia äriühingu Acciaieria Arvedi SPA.

(10)

Seoses esimese väitega lähtus komisjon valimi moodustamisel suurimatest tootmis- ja müügimahtudest liidus, nagu on mainitud toimikule lisatud märkuses t120.003571. Asjaolu, et teatavatel teistel tootjatel olid representatiivsusuuringu vastuste avalikus versioonis vahemikena esitatud mahtude puhul suured maksimumväärtused, ei tähenda seda, et nad oleksid tegelikult rohkem tootnud ja/või müünud.

(11)

Teiseks leiab komisjon, et valim, mis esindab ligikaudu 34 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja üle 40 % endast teada andnud tootjate liidu müügimahust, on piisavalt tüüpiline. Çolakoğlu esitatud näited juhtumitest, kus komisjon otsustas kaasata valimisse rohkem isikuid, olid hõlmatud sellise raamistikuga, mille puhul komisjon sai pakkuda pikemaid tähtaegu. Suurema arvu liidu tootjate valimisse kaasamine oleks ülemäära koormav ja takistaks uurimise õigeaegset lõpuleviimist.

(12)

Kolmandaks leidis komisjon, et valim kajastas head geograafilist katvust, sest kolm valimisse kaasatud isikut paiknevad kolmes eri liikmesriigis.

(13)

Samuti ei esitatud tõendeid Çolakoğlu viimase väite tõendamiseks. Nagu eespool selgitatud, olid valimi moodustamisel kasutatud kriteeriumid nii tootmis- ja müügimaht liidus kui ka geograafiline representatiivsus.

(14)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes leidis komisjon, et Çolakoğlu märkused valimi tüüpilisuse kohta ei olnud põhjendatud. Seega leiti, et kolmest liidu tootjast koosnev esialgne valim on liidu tootmisharu suhtes tüüpiline ja see kinnitati lõpliku valimina.

(15)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teave.

(16)

Küsitud teabe esitas üks sõltumatu importija, kes nõustus ka enda kaasamisega valimisse. Kuna vastuseid oli vähe, otsustas komisjon, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha. Selle otsuse kohta märkusi ei esitatud.

(17)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil teadaolevatel Türgi eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates täpsustatud teave. Lisaks palus komisjon Türgi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kui neid on, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(18)

Küsitud teabe esitasid viis asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Komisjon koostas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, valides kolm suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahuga äriühingute kontserni, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(19)

Individuaalset kontrollimist alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel taotles üks väljavõttelise uuringu vormi tagastanud Türgi eksportiv tootja. Algatamise päeval tegi komisjon eksportivatele tootjatele suunatud küsimustiku veebis kättesaadavaks (5). Peale selle teavitas komisjon valimi väljakuulutamisel valimisse mitte kaasatud eksportivaid tootjaid, et kui nad soovivad individuaalset kontrollimist, tuleb neil sellele küsimustikule vastata. Äriühing, kes algselt individuaalset kontrollimist taotles, ei esitanud aga küsimustikule vastust. Seetõttu individuaalset kontrollimist ei tehtud.

(20)

Komisjon saatis kaebuse esitajale küsimustiku ning kutsus kolme valimisse kaasatud liidu tootjat, väljavõttelise uuringu vormi tagastanud sõltumatut importijat, veel ühte endast teada andnud importijat, mitut kasutajat ja kolme valimisse kaasatud Türgi eksportivat tootjat täitma veebis kättesaadavaks tehtud asjaomast küsimustikku (6).

(21)

Kuna kaebus sisaldas piisavalt tõendeid selle kohta, et Türgis esineb uurimisaluse tootega seotud toorainemoonutusi, saatis komisjon ka Türgi valitsusele seda küsimust käsitleva täiendava küsimustiku.

(22)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kaebuse esitajalt, kasutajalt Marcegaglia Carbon Steel S.P.A., kasutajalt San Polo Lamiere S.P.A., neljalt kontserni Network Steel kuuluvalt kasutajalt, sõltumatult importijalt Network Steel S.L., kolmelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt ja Türgi valitsuselt.

(23)

Arvestades COVID-19 puhangut ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud levikut tõkestavaid meetmeid, ei saanud komisjon esialgses etapis teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike.

(24)

Komisjon kogus kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/osalisi.

(25)

Türgi valitsusega konsulteeriti videokonverentsi teel seoses alusmääruse artikli 7 lõigete 2a ja 2b sätetega.

(26)

Pärast Erdemiri kontserni kaugmeetodil ristkontrollimist otsustas komisjon kontserni esitatud transpordikulusid käsitlevas teabes esinevaid teatavaid puudusi arvesse võttes kasutada nende kulude asemel kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1, nagu on selgitatud põhjendustes 56–59(59) allpool.

(27)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(28)

Asjaomane toode on teatavad Türgist pärit rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata, mis kuuluvad praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 00, 7208 54 00, 7211 13 00, 7211 14 00, 7211 19 00, ex 7225 19 10 (TARICi kood 7225191090), 7225 30 90, ex 7225 40 60 (TARICi kood 7225406090), 7225 40 90, ex 7226 19 10 (TARICi kood 7226191090), 7226 91 91 ja 7226 91 99 alla. CN- ja TARICi koodid on esitatud ainult teadmiseks.

(29)

Asjaomane toode ei hõlma järgmist:

(30)

Kuumvaltsitud lehttoodetel on mitmesuguseid kasutusviise paljudes majandussektorites, muu hulgas ehituses, laevaehituses ja energeetikas. Näiteks kasutatakse neid põllumajandusseadmete, soomusterase, konstruktsioonielementide ja ehitustarvikute, kodumasinate ja elektriseadmete tootmises, autotööstuses jne.

(31)

Uurimine näitas, et samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed on järgmistel toodetel:

(32)

Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(33)

Kahveltõstukite, kahveltõstukite komponentide ja ehitusmasinate tootja esitas taotluse selle kohta, et uurimisalune toode ei hõlmaks kuumvaltsitud teraslatte (8). Komisjon märkis, et käesolev uurimine ei hõlma kuumvaltsitud teraslatte, sest 6–12 m pikkuste kuumvaltsitud teraslattide puhul on tegemist pikamõõduliste toodete, mitte terasest lehttoodetega.

(34)

Valimisse kaasati kolm äriühingut, millest üks on kontsern.

(35)

Habase kogu omamaine müük ja eksportmüük liitu oli otsemüük sõltumatutele klientidele.

(36)

Çolakoğlu müüs siseturul otse sõltumatutele klientidele, seevastu toimus kogu Çolakoğlu asjaomase toote eksport liitu uurimisperioodil Türgis asuva sidusettevõtja Cotase kaudu.

(37)

Erdemiri kontserni kuulus kolm uurimisega otseselt seotud äriühingut: eksportivad tootjad Erdemir ja Isdemir ning töötlemiskeskus Ersem. Nii Erdemir kui ka Isdemir tootsid uurimisperioodil uurimisalust toodet, müüsid seda siseturul ja eksportisid seda liitu ja kolmandatesse riikidesse. Ersem ostis uurimisalust toodet Erdemirilt ja/või Isdemirilt ja müüs seda siseturul edasi töödeldud kujul või täiendavalt töötlemata (nagu rullide lõikamine lehtedeks või ribadeks).

(38)

Esmalt uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote omamaise müügi kogumaht on alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Samasuguse toote omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu asjaomase toote liitu suunatud ekspordi kogumahust.

(39)

Sellest lähtuvalt leiti, et iga valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote omamaine kogumüük on tüüpiline.

(40)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportivate tootjate puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(41)

Järgmisena uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud eksportmüügi kogumahust.

(42)

Kolmest valimisse kaasatud tootjast ühe puhul oli uurimisperioodil liitu eksporditud tooteliikidega identsete või võrreldavate tooteliikide omamaine kogumüük tüüpiline. Ülejäänud kahe valimisse kaasatud eksportija puhul ei toimunud mõne uurimisperioodil liitu eksporditud tooteliigi puhul mingit omamaist müüki või moodustas selle tooteliigi omamaine müük alla 5 % ega olnud seega tüüpiline.

(43)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele tarbijatele siseturul võrreldes kogumüügiga sõltumatutele tarbijatele siseturul. Selle eesmärk oli otsustada, kas komisjon saab kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4 jätta iga tooteliigi normaalväärtuse arvutamisel arvestamata mittekasumliku müügi kui tavapärase kaubandustegevuse välise müügi.

(44)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta kogu asjaomase tooteliigi uurimisperioodil toimunud omamaise müügi puhul, olenemata sellest, kas selline omamaine müük on kasumlik või mitte, kui

(45)

Teiselt poolt on normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes asjaomase tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui

(46)

Kolme valimisse kaasatud eksportija omamaise müügi analüüsist ilmnes, et tooteliikide lõikes oli uurimisperioodil omamaisest kogumüügist kasumlik 17–100 % ning et kaalutud keskmine müügihind oli kaalutud keskmisest ühiku tootmiskulust kõrgem. Vastavalt sellele arvutati normaalväärtus olenevalt tooteliigist uurimisperioodi jooksul toimunud kogu omamaise müügi hinna kaalutud keskmisena põhjenduses 44 kirjeldatud olukorras või üksnes kasumliku müügi kaalutud keskmisena põhjenduses 45 kirjeldatud olukorras.

(47)

Kui tooteliiki ei müüdud omamaisel turul tüüpilistes kogustes või ei müüdud seda üldse, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 2 lõikega 2, või kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või see müük oli ebapiisav, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(48)

Nende tooteliikide kohta, mille puhul samasuguse toote omamaine müük tavapärase kaubandustegevuse käigus puudus või oli ebapiisav, arvutati normaalväärtus, lisades valimisse kaasatud eksportivate tootjate samasuguse toote kaalutud keskmistele tootmiskuludele uurimisperioodil järgmine:

(49)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati kõikide tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(50)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või kauplejatena tegutsevate seotud ettevõtjate kaudu, nagu on kirjeldatud põhjendustes 34–37 eespool.

(51)

Kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat eksportisid uurimisperioodil asjaomast toodet otse sõltumatutele klientidele liidus. Seega oli nende ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 liitu ekspordiks müüdud asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind. Kolmas valimisse kaasatud eksportiv tootja eksportis asjaomast toodet liitu üksnes Türgis asuva seotud äriühingu kaudu.

(52)

Komisjon võrdles valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehinnast lähtuvalt.

(53)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Korrigeeriti transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, krediidikulusid ja komisjonitasusid.

(54)

Üks eksportiv tootja eksportis asjaomast toodet liitu Türgis asuva ja kauplejana tegutseva seotud äriühingu kaudu, kellega ta moodustas enda väitel ühe majandusüksuse. Komisjon tuletas meelde, et ELi kohtupraktika kohaselt on üks majandusüksus olemas siis, kui tootja annab turustusettevõttele, mida ta kontrollib majanduslikult, seoses oma toodetega ülesanded, mida tavaliselt täidab äriühingusisene müügiosakond. Uurimise käigus selgus aga, et seotud kaupleja ei vasta nendele kriteeriumidele, sest tema näol ei olnud tegemist tootja ainsa müügikanali ega ainsa eksportmüügikanaliga, kuna tootja eksportis uurimisperioodil nii asjaomast toodet kui ka muid tooteid otse kolmandate riikide turgudele ning muid tooteid liitu. Neil põhjustel lükati see väide tagasi.

(55)

Selle tagajärjel korrigeeriti kõnealuse eksportiva tootja ekspordihinna (tehasest hankimise tasandil) kindlaksmääramiseks ekspordihinda kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga i. Seega lahutas komisjon ekspordihinnast selle seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulud, kelle puhul leiti, et ta ei moodusta eksportiva tootjaga üht majandusüksust, ning kasumi, mis oli samaväärne liidu sõltumatu importija kasumiga, mis tehti kindlaks nii käesoleva uurimise toimikus sisalduva teabe kui ka uurimisaluse tootega sarnaste toodete importi käsitlevate varasemate uurimiste järelduste (9) põhjal.

(56)

Ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja kaugmeetodil toimunud ristkontrolli käigus leidis komisjon, et see äriühing oli jätnud esitamata olulise teabe oma asjaomase toote omamaise müügi käigus kantud transpordikulude kohta. Seepärast ei olnud komisjonil võimalik hinnata, kas need transpordikulud, mille puhul oli väidetavalt tegemist normaalväärtuse korrigeerimisega, teatati õigesti.

(57)

1. detsembri 2020. aasta kirjas teavitas komisjon asjaomast äriühingut oma kavatsusest kohaldada seoses kõnealuste transpordikuludega alusmääruse artiklit 18. Komisjon teavitas verbaalnoodi teel ka Türgi valitsust. Äriühing esitas 8. detsembril 2020 märkused ja lisadokumendid, märkides, et komisjon oli kaugmeetodil toimunud ristkontrolli aruande tundlikus versioonis, mida äriühinguga jagati, õigesti esitanud kaugmeetodil toimunud kontrolli käigus läbiviidud kontrollid. Äriühing väitis aga, et kaugmeetodil toimunud ristkontrolli aruandes ei mainitud mingit esitatud eksitavat teavet ega sellist teavet, mida äriühing keeldus esitamast. Lisaks väitis äriühing, et alusmääruse artikli 18 sätete kohaldamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud, ja esitas selle väite toetamiseks mitu argumenti. Oma 14. detsembri 2020. aasta märkustes tõstatas Türgi valitsus sarnased argumendid kui asjaomane äriühing ning mainis varasemat WTO menetluspraktikat seoses artikli 18 kohaldamisega, et põhjendada oma arvamust, mille kohaselt käesoleval juhul ei ole täidetud kriteeriumid kättesaadavate faktide kasutamiseks.

(58)

Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et kaugmeetodil toimunud ristkontrolli aruande eesmärk on esitada kaugmeetodil toimunud ristkontrolliga seotud sündmused ja faktid, mitte teha järeldusi. Seepärast leidis komisjon, et kaugmeetodil toimunud ristkontrolli aruanne oli terviklik, isegi kui selles ei mainitud, et komisjoni arvamuse kohaselt on teatav teave eksitav. Peale selle ei sisaldanud äriühingu esitatud lisadokumendid mingit uut teavet, mis oleks olukorda sisuliselt muutnud. Samuti esitas äriühing mitu argumenti ainult oma märkuste tundlikus versioonis, sest need argumendid käsitlesid konfidentsiaalset teavet konkreetse äriühingu kohta. Nendele väidetele on vastatud konkreetset äriühingut käsitlevates esialgsetes järeldustes.

(59)

Teave ega argumendid, mille esitas äriühing või Türgi valitsus, nagu on mainitud põhjenduses 57 eespool, ei olnud oma laadilt sellised, et need oleksid komisjoni otsuse ümber lükanud. Sellest tulenevalt kinnitas komisjon oma kavatsust käsitada teavet transpordikulude kohta, mida äriühing kandis seoses uurimisaluse toote omamaise müügiga, uurimise esialgses etapis kooskõlas alusmääruse artikli 18 sätetega.

(60)

Kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat esitasid alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohase taotluse tollimaksu tagastamisega seotud kohandamiseks, väites, et teatavate sisendmaterjalide suhtes kohaldatava tollimaksu tagastamise süsteemi olemasolu asjaomases riigis tähendab, et kogu nende omamaine müük sisaldab eksportmüügiga võrreldes kaudset maksu.

(61)

Kaebuse esitaja esitas märkused, milles ta selle väite vaidlustas.

(62)

Türgis kohaldatakse imporditollimaksu slääbide ja terasejääkide suhtes, mis on mõlemad kuumvaltsitud lehttoodete tootmisel kasutatavad sisendid. Seestöötlemise protseduuri alusel on omamaised tootjad sellest maksust aga vabastatud, kui imporditud slääbe/terasejääke kasutatakse lõpuks eksporditavate lõpptoodete tootmiseks. Kaks valimisse kaasatud eksportijat väitsid, et normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglaseks võrdlemiseks tuleks arvesse võtta tollimaksu summat, mille nad oleksid tasunud juhul, kui lõplikke kuumvaltsitud lehttooteid oleks eksportimise asemel müüdud omamaisel turul.

(63)

Uurimine näitas aga, et kumbki neist kahest valimisse kaasatud eksportijast ei maksnud uurimisperioodi jooksul mingeid imporditollimakse, sest nad täitsid iga seestöötlemise loaga seotud ekspordikohustust, seega oli taotletava tagastamisega seotud korrektsiooni puhul tegemist üksnes teoreetilise kuluga. Sel põhjusel leiti, et see väide ei ole põhjendatud ning see lükati tagasi.

(64)

Kaks eksportivat tootjat palusid komisjonil kasutada nende individuaalse dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks kuu- või kvartalipõhist meetodit. Nende väitel oli selline meetod õigustatud kahel põhjusel: i) tootmiskulude kõikumised ja ii) Türgi liiri odavnemine uurimisperioodil.

(65)

Mis puudutab esimest väidet, siis oli nende kahe äriühingu väitel toorainete hind uurimisperioodil oluliselt kõikunud, mille tagajärjel olid nende kuu/kvartali tootmiskulud omakorda oluliselt kõikunud. Seepärast oleks omamaine müük juhul, kui nende dumpingumarginaal arvutataks tavapäraselt aasta keskmise põhjal, uurimisperioodi alguses ja lõpus kahjumlik, kuigi see müük toimus tegelikest kuludest kõrgema hinnaga.

(66)

Seoses teise väitega väitsid need kaks äriühingut, et Türgi inflatsioonimäär kõikus uurimisperioodil oluliselt, eelkõige selle perioodi esimeses pooles, ning et Türgi liir odavnes uurimisperioodi jooksul märkimisväärselt.

(67)

Kaebuse esitaja esitas märkused, milles ta väitis, et taotlus arvutada dumpingumarginaal kuu- või kvartalipõhiselt ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Seoses kulude kõikumisega väitis ta, et kvartali tootmiskulude kõikumine ei ole oluline, sest esimese, kolmanda ja neljanda kvartali kulude omavaheline erinevus jäi 10 % piiresse ning peale selle on kulude kõikumine osa tavapärasest äritegevusest. Seoses Türgi inflatsioonitasemega väitis kaebuse esitaja, et kaks asjaomast äriühingut võtsid arvesse inflatsiooni üksnes uurimisperioodi esimeses pooles, samal ajal kui keskmine inflatsioonimäär Türgis 2019. aastal, st uurimisperioodil, oli 15 %, mida ei määratleta hüperinflatsioonina ja mis ei õigusta dumpingu arvutamist kuu- või kvartalipõhiselt.

(68)

Komisjon analüüsis eksportivate tootjate väiteid ja jõudis otsusele, et i) kuu/kvartali tootmiskulude kõikumine mõjutas peamiselt üht uurimisperioodi kvartalit, samal ajal kui asjaomase toote müük toimus kogu uurimisperioodi jooksul, ning kulude üldine kõikumine ei olnud nii suur, et see põhjendaks dumpingu kvartalipõhist arvutamist; ii) keskmine inflatsioonimäär (15 % (10)) ja Türgi liiri odavnemine uurimisperioodil (alla 20 % ja peamiselt teises kvartalis (11)) ei olnud nii ulatuslikud, et põhjendada kõrvalekaldumist komisjoni tavapraktikast arvutada dumpingumarginaal aastapõhiselt. Seepärast lükati tagasi taotlus arvutada dumping kuu- või kvartalipõhiselt.

(69)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(70)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(71)

Valimist välja jäänud kahe koostööd tegeva eksportiva tootja puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja marginaalide alusel.

(72)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate – Ağir Haddecilik A.Ş. ja Borçelik Çelik Sanayii Ticaret A.Ş – esialgne dumpingumarginaal 5,9 %.

(73)

Kõikide teiste Türgi eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi mahu osakaal asjaomasest riigist liitu suunatud ekspordi kogumahus, mis on esitatud Eurostati impordistatistikas.

(74)

Koostöö tase on käesoleval juhul suur, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas ligikaudu 87 % liitu suunatud koguekspordist uurimisperioodil. Seepärast otsustas komisjon määrata dumpingu jääkmarginaali valimisse kaasatud suurima dumpingumarginaaliga eksportiva tootja marginaali tasemel.

(75)

Uurimisperioodil tootis liidus samasugust toodet 22 teadaolevat tootjat, kes kuulusid 14 kontserni. Need tootjad moodustavad seega liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(76)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 74,6 miljonit tonni, sealhulgas tootmisharusisese turu jaoks ette nähtud toodang. Komisjon lähtus selle näitaja kindlaksmääramisel liidu tootmisharu käsitlevast kättesaadavast teabest, täpsemalt kaugmeetodil toimunud ristkontrollimise käigus Euroferilt ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud vastustest küsimustikule.

(77)

Nagu on osutatud põhjenduses 8, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab ligikaudu 34 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(78)

Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju, ning selgitada välja tarbimine ja liidu tootmisharu olukorda kajastavad eri majandusnäitajad, uuris komisjon, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist (st tootmisharusisene või vabaturul kasutamine).

(79)

Liidu tootmisharu on olulisel määral vertikaalselt integreeritud. Kuumvaltsitud lehttooteid peetakse vahematerjaliks mitmesuguste järgmise etapi lisaväärtusega toodete, nimelt külmvaltsitud toodete tootmisel. Komisjon tegi kindlaks, et 52 % liidu tootjate kogutoodangust on ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks.

(80)

Käesoleval juhul on tootmisharusisese turu ja vabaturu eristamine kahju analüüsimisel oluline. Tootmisharusisesel turul käsitatakse asjaomast toodet põhimaterjalina mitmesuguste järgmise etapi lisaväärtusega toodete tootmisel ja siirdehinnad määratakse kindlaks kontsernisiseselt kooskõlas eri hinnapoliitika põhimõtetega. Seevastu vabaturul müümiseks ette nähtud toodang konkureerib otseselt asjaomase toote impordiga ja seda müüakse vabaturu hindadega.

(81)

Selleks et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, kogus komisjon andmeid kogu kuumvaltsitud lehttoodetega seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks või vabaturu jaoks.

(82)

Komisjon analüüsis eraldi andmeid vabaturu ja tootmisharusisese turu kohta ning uuris teatavaid liidu tootmisharuga seotud näitajaid vabaturgu käsitlevate andmete põhjal. Need näitajad on müügimaht ja -hinnad liidu turul, turuosa, kasv, ekspordimaht ja -hinnad, kasumlikkus, investeeringutasuvus ja rahavoog. Kui see oli võimalik ja õigustatud, võrreldi läbivaatamise tulemusi tootmisharusisese turu andmetega, et saada täielik ülevaade liidu tootmisharu olukorrast.

(83)

Teisi majandusnäitajaid oli aga üksnes võimalik mõtestatult uurida, tuginedes kogu kuumvaltsitud lehttoodetega seotud tegevusele, sealhulgas liidu tootmisharu sisekasutus. Need näitajad on tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime. Need näitajad sõltuvad kogu tootmistegevusest, olenemata sellest, kas toodang on mõeldud tootmisharusiseseks kasutamiseks või seda müüakse vabaturul.

(84)

Komisjon määras liidu tarbimise kindlaks järgmise põhjal: a) Euroferi andmed liidu tootmisharu samasuguse toote müügi kohta sõltumatutele klientidele liidus, võrrelduna valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud müügimahu andmetega, ja b) uurimisaluse toote import kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele.

(85)

Tarbimine liidu vabaturul muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 1.

Tarbimine liidu vabaturul (tonnides)

(86)

Aastatel 2016–2018 suurenes liidu tarbimine vabaturul 3 %, ent seejärel vähenes. Kogutarbimine vabaturul vähenes vaatlusalusel perioodil 1 % võrra.

(87)

Tootmisharusisese tarbimise kindlakstegemisel liidus võttis komisjon aluseks kõigi teadaolevate liidu tootjate tootmisharusisese kasutuse. Selle põhjal muutus tootmisharusisene tarbimine liidus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 2.

Tootmisharusisene tarbimine liidu turul (tonnides)

(88)

Tootmisharusisene tarbimine suurenes mõnevõrra kuni 2018. aastani ning seejärel vähenes. Tootmisharusisene kogutarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 7 protsendipunkti võrra.

(89)

Kogutarbimine – tootmisharusisese ja vabaturul toimunud tarbimise summa – muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 3.

Kogutarbimine (tarbimine vabaturul ja tootmisharusisene tarbimine) (tonnides)

(90)

Eespool esitatud tabelist ilmneb, et kogutarbimine suurenes mõnevõrra aastatel 2017 ja 2018, kuid vähenes 2016. aastaga võrreldes kokku 4 %. Tootmisharusisene tarbimine moodustas uurimisperioodil peaaegu 55 % kogutarbimisest.

(91)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu tarbimisega liidu vabaturul.

(92)

Türgist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 4.

Impordi maht ja turuosa

(93)

Türgist pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil 184 % ning selle turuosa vabaturul peaaegu kolmekordistus, kasvades 2,8 %-lt 2016. aastal 8,1 %ni uurimisperioodil.

(94)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Türgist pärit impordi keskmine kaalutud hind muutus järgmiselt.

Tabel 5.

Impordihinnad (eurot/tonn)

(95)

Türgist pärit impordi keskmised hinnad tõusid 363 eurolt tonni eest 2016. aastal 493 euroni tonni eest uurimisperioodil, mis tähendab 36 % kasvu. Keskmine impordihind kasvas eelkõige 2017. aastal, samuti 2018. aastal, tulenevalt põhitoorainete, eelkõige terasejääkide, aga ka rauamaagi ja koksi hinna olulisest tõusust. Dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu hindade erinevus, mis on esitatud tabelis 10, oli uurimisperioodil märkimisväärne (7,5 %).

(96)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(97)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil.

(98)

Eespool kirjeldatu põhjal jäid valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmised hindade allalöömise marginaalid vahemikku 1,3–2,9 %. Suurem osa kuumvaltsitud lehttooteid on väga hinnatundlikud ja konkurents on peamiselt hinnapõhine. Peale selle on hinnad turul teada ja üks valimisse kaasatud tootja väitis kaugmeetodil toimunud ristkontrolli käigus, et väike hinnaerinevus mõjutab ostjaid tarnijat vahetama. Selles kontekstis peetakse hindade allalöömist oluliseks.

(99)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule avalduva mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda kujundasid.

(100)

Nagu on märgitud põhjenduses 8, kasutati liidu tootmisharule tekitatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(101)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kõiki liidu tootjaid käsitlevate andmete põhjal, mis saadi Euroferi esitatud vastustest küsimustikule, ja võrdles neid vajaduse korral kolme valimisse kaasatud liidu tootja vastustega küsimustikule. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete põhjal, mille kolm valimisse kaasatud liidu tootjat esitasid oma vastustes küsimustikule. Mõlemat andmekogumit ristkontrolliti kaugmeetodil ja need leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(102)

Makromajanduslikud näitajad on tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(103)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(104)

Kaebuse esitaja palus komisjonil alustada kahju tekitamise seisukohast oluliste suundumuste hindamist 2017. aastast põhjusel, et 2016. aasta (käesoleva uurimise vaatlusaluse perioodi esimene aasta) ei olnud tüüpiline aasta, sest leiti, et liidu tootmisharule mõjus kahjustavalt mitmesugust päritolu dumpinguhinnaga ja subsideeritud import. Pärast uurimist, mille uurimisperiood hõlmas 2016. aasta esimest poolt, kehtestati 2017. aasta oktoobris tõepoolest lõplikud dumpinguvastased meetmed Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes (12). Peale selle kehtestati Hiina suhtes dumpinguvastased meetmed ja tasakaalustavad tollimaksud vastavalt 2017. aasta aprillis ja juunis (13). Komisjon otsustas esitada selles etapis andmeid kooskõlas oma tavapraktikaga ja võttis seega arvesse ka 2016. aastat. Komisjon märgib aga, et kahjunäitajate muutumise hindamisel võeti arvesse ka asjaolu, et liidu tootmisharu olukord oli jätkuvalt mõjutatud kõnealusest 2016. aastal toimunud dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordist ning näitas pärast selle impordi suhtes 2017. aastal lõplike dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kehtestamist selgeid taastumismärke.

(105)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6.

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(106)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 4 % ehk ligikaudu 3 miljoni tonni võrra, samal ajal kui tootmisvõimsus suurenes 3 % ehk umbes sama mahu võrra, mis tootmismaht vähenes. Sellest tulenevalt vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 7 %, 84 %-lt 2016. aastal 78 %-le uurimisperioodil.

(107)

Tootmisvõimsuse rakendamine on seotud kuumvaltsitud toodetega üldiselt, sealhulgas tootmisharusiseseks kasutamiseks ette nähtud toodanguga. Tootmise ja tootmisvõimsuse suurenemine aastatel 2016 ja 2017 kajastab liidu turutingimuste paranemist Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tulemusel. Vaatlusaluse perioodi teises pooles oli tootmisvõimsuse suurenemine tingitud pigem suuremast tõhususest ja kitsaskohtade kõrvaldamisest.

(108)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vabaturul muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7.

Müügimaht ja turuosa vabaturul

(109)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu müügimaht vabaturul 2 % ja turuosa 3 %, 76,1 %-lt 2016. aastal 78,7 %ni uurimisperioodil. Turuosa kasv aastatel 2018–2019 (uurimisperiood) on selgitatav asjaoluga, et kuigi kogumaht vabaturul vähenes, muutus oluline arv tehinguid, mida varem käsitati tootmisharusisestena, põhjenduses 150 nimetatud investeeringutest väljumise tagajärjel vabaturul tehtud tehinguteks. Seega, nagu on mainitud põhjenduses 111, vähenes tootmisharusisene müük, samal ajal kui liidu tootjate turuosa vabaturul liidu tootjate struktuuri muutumise tõttu kasvas.

(110)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene maht ja turuosa liidu turul muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8.

Tootmisharusisene maht ja turuosa

(111)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene turg (kuumvaltsitud lehttooted, mille liidu tootmisharu hoidis kasutamiseks tootmisahela järgmises etapis) liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 7 % ehk ligikaudu 3 miljoni tonni võrra. Liidu tootmisharu turuosa tootmisharusisesel turul, väljendatuna protsendimäärana liidu kogutoodangust, vähenes uurimisperioodil 3 % võrra, 59 %-lt 57 %-le. Selle põhjus oli nõudluse vähenemine tootmisahela järgmise etapi toodete järele ja uurimisalust toodet tarbivate tootmisliinide müümine (vt põhjendus 150)

(112)

Eespool esitatud tootmist, müügimahtu ja turuosa käsitlevad näitajad olid kõik alates 2017. aastast tugevas langustrendis, samal ajavahemikul kasvas mõnevõrra tarbimine vabaturul. Liidu tootmisharu kasvas (ja väga tagasihoidlikult) ainult juhul, kui võtta lähtepunktiks 2016. aasta, mille kohta leiti, et teistest riikidest pärit dumpinguhinnaga import on liidu tootmisharule kahju tekitanud.

(113)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9.

Tööhõive ja tootlikkus

(114)

Liidu tootmisharu kuumvaltsitud lehttoodetega seotud tööhõive tase kõikus vaatlusalusel perioodil, kuid püsis üldiselt stabiilne. Võttes arvesse toodangu vähenemist, vähenes liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse ühe töötaja kohta aasta jooksul toodetud toodanguna (tonnides), vaatlusalusel perioodil 4 %.

(115)

Kõik dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Tegelike dumpingumarginaalide suurusjärgu mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades Türgist pärit impordi mahtu ja hindu.

(116)

Kuumvaltsitud lehttoodete suhtes on juba varem dumpinguvastaseid uurimisi läbi viidud. 2016. aastal avaldas liidu tootmisharu olukorrale jätkuvalt suurt mõju Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga import. Nendest riikidest pärit impordi suhtes kehtestati lõplikud dumpinguvastased meetmed 2017. aasta oktoobris (14). Hiina suhtes kehtestati dumpinguvastased meetmed 2017. aasta aprillis ja järgnevalt tasakaalustavad tollimaksud alates 2017. aasta juunist (15).

(117)

Nagu on mainitud põhjenduses 104, oli liidu tootmisharu olukord jätkuvalt mõjutatud kõnealusest 2016. aastal toimunud dumpingust ja näitas pärast selle impordi suhtes 2017. aastal lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamist selgeid taastumismärke. Ülejäänud vaatlusalusel perioodil taastumine jätkus, mida näitavad muu hulgas paremad kasumlikkuse tasemed (nagu on esitatud allpool), kuid 2019. aastal taastumine peatus.

(118)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10.

Müügihinnad ja tootmiskulu liidus

(119)

2016. aastaga võrreldes suurenes keskmine ühiku müügihind 2017. aastal oluliselt. Kui 2016. aastal olid müügihinnad liidus Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa ulatusliku dumpinguhinnaga impordi tõttu väga suurel määral alla surutud, (16) siis suutis liidu tootmisharu pärast nimetatud impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2017. aastal oma müügihinna uuesti tavapärasele tasemele viia (17). 2017. ja 2018. aasta müügihindades võib kajastuda ka tooraine, eelkõige rauamaagi ja koksi hinna järsk tõus, mille tagajärjel kasvasid 2018. aastal oluliselt liidu tootmisharu tootmiskulud (2016. aastaga võrreldes 31 %).

(120)

Uurimisperioodil vähenesid aga liidu tootmisharu müügihinnad üle 7 %, 574 eurolt tonni kohta 2018. aastal 533 eurole tonni kohta, samal ajal kui liidu tootmisharu tootmiskulud kasvasid 3,7 % võrra, 540 eurolt tonni kohta 2018. aastal 560 euroni tonni kohta uurimisperioodil. Seega, kui 2017. ja 2018. aastal oli liidu tootmisharul olnud võimalik kantud kulude suurenemine oma klientidele üle kanda ja säilitada kasumlikkus, ei suutnud ta seda uurimisperioodil enam teha.

(121)

Kuna asjaomane toode on suuremalt osalt väga hinnatundlik, pidid liidu tootjad järgima suurt hinnalangust, mida Türgi eksportivad tootjad turule pakkusid, ja vähendama tootmisvõimsuse rakendamise ja turuosa säilitamiseks oluliselt oma müügihinda, hoolimata kasvavatest kuludest.

(122)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(123)

Vaatlusalusel perioodil kasvas keskmine tööjõukulu töötaja kohta 12 %. See näitab, et olenemata halvenevatest turutingimustest ei suutnud liidu tootjad uurimisperioodil tööjõukulusid vähendada.

(124)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12.

Varud

(125)

Lõppvarud kahanesid vaatlusalusel perioodil 16 %. Enamikku samasuguse toote liike toodab liidu tootmisharu kasutajate eritellimuste alusel. Seetõttu ei loeta laovarusid käesoleva juhtumi puhul oluliseks kahjunäitajaks. Seda kinnitab ka analüüs lõppvarude muutumise kohta protsendina toodangust. Ülaltoodust ilmneb, et kõnealune näitaja püsis vaatlusalusel perioodil võrdlemisi stabiilsena, moodustades ligikaudu 5 % tootmismahust.

(126)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13.

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(127)

Selleks et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(128)

Kasumlikkuse suundumus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne, hoolimata kasumi esialgsest kasvust 2017. ja 2018. aastal. Nagu on selgitatud põhjenduses 120, langesid uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihinnad, samal ajal kui tema tootmiskulud jätkuvalt kasvasid. Tegelikult langes liidu tootmisharu müügihinna tase uurimisperioodil allapoole tema tootmiskulusid. Kasumlikkus vähenes 6,8 %-lt 2018. aastal –6 %-le uurimisperioodil.

(129)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog muutus suuresti vastavalt kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse suundumustele. Ajavahemikul 2017–2018 oli netorahavoog positiivne, saavutades tipptaseme 2018. aastal, ning uurimisperioodil, kui kasumlikkus oli vaatlusaluse perioodi madalaimal tasemel, muutus see negatiivseks. Kasumi vähenemine kahjustas kapitali kaasamise võimet.

(130)

Investeeringutasuvus on kasum (või kahjum) väljendatuna protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Investeeringutasuvus järgis sama suundumust kui kasumlikkus.

(131)

Iga-aastaste investeeringute tase kasvas vaatlusalusel perioodil 8 %, kuid langes 2019. aastal tasemele, mis vaevu ületas 2016. aasta taset. Üldiselt tehti investeeringuid üksnes olemasoleva tootmisvõimsuse säilitamiseks ja vajalike tootmisvahendite nõuetekohaseks asendamiseks. Samuti tehti olulisi investeeringuid seoses tervishoiu, ohutuse ja keskkonnaküsimustega.

(132)

Kuigi tarbimine vabaturul vaatlusalusel perioodil mõnevõrra vähenes (–1 %), suurenes liidu tootmisharu müügimaht vabaturul 2 % ja selle turuosa vabaturul suurenes 76,1 %-lt 78,7 %ni. Sellist müügimahu ja turuosa väikest paranemist võib aga täheldada üksnes võrdluses 2016. aastaga, mil liidu tootmisharule tekitas kahju teistest riikidest pärit impordi põhjustatud dumping. Samuti märgitakse, et põhjenduses 150 nimetatud investeeringutest väljumisega kaasnes vabaturul toimuva müügi vähene kasv. Sellest hoolimata vähenesid liidu tootmisharu toodang ja tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil vastavalt 4 % ja 7 %. Ka aastatel 2018–2019 kahanesid toodang ja tootmisvõimsuse rakendamine oluliselt, samuti vähenes müük vabaturul. Alates 2017. aastast liidu tootmisharu kasvas, taastudes ebaausast impordist, mille suhtes kehtestati dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed, kuid kahanes uurimisperioodil järsult.

(133)

Liidu tootmisharu tootmiskulud kasvasid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt (+36 %), mis oli peamiselt tingitud tooraine suurest hinnatõusust.

(134)

Liidu tootmisharu müügihinnad kasvasid 2017. ja 2018. aastal rohkem kui kulud, tänu millele suutsid liidu tootjad taastuda varasemast kahjustavast dumpingust ja saavutada 6,8 % kasumlikkuse. 2018. aastast kuni uurimisperioodini vähenes aga liidu tootmisharu müügihind keskmiselt 7 %, kuigi kulud suurenesid (+4 %). See kahjustas liidu tootmisharu kasumlikkust, mis langes +6,8 %-lt 2018. aastal –6 %-le 2019. aastal.

(135)

Teised finantsnäitajad (rahavoog, investeeringutasuvus) järgisid sama suundumust, eelkõige uurimisperioodil, ja selle tulemusel vähenes uurimisperioodil investeeringute tase varasemate aastatega võrreldes oluliselt.

(136)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(137)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon eespool, kas Türgist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid peale Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Need tegurid on import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditegevus, tootmisharusisene tarbimine, nõudluse muutumine ja toorainehinnad.

(138)

Vaatlusalusel perioodil Türgist pärit import peaaegu kolmekordistus, kasvades ligikaudu 1 000 000 tonnilt 2016. aastal (turuosa 2,8 %) 2 843 000 tonnini uurimisperioodil (turuosa 8,1 %) (vt tabel 4). Selle kasvava impordi hinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul liidu tootmisharu hindadest madalamad. See mõjutas tugevalt liidu tootmisharu uurimisperioodil, mil ta pidi kasvavate kulude ja Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu alandama oma müügihinda, mille tulemusel vähenes tugevalt kasum, mis langes +6,8 %-lt suurde kahjumisse (kahjum –6 %), ja halvenesid tema finantsnäitajad.

(139)

Mitu isikut väitsid, et Türgist pärit impordi ja kaebuse esitajatele tekitatud kahju vahel puudub seos. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Komisjon tunnistas, et arvestades suhteliselt head turuolukorda ja viie riigi suhtes hiljuti kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmeid, suutis liidu tootmisharu 2017. ja 2018. aastal teenida kasumit, olenemata Türgist pärit madala hinnaga impordi kasvavast mahust. 2019. aastal oli aga liidu tootmisharu sunnitud oma turuosa säilitamiseks kehtestama hinnad kuludest oluliselt madalamal tasemel, kuna Türgist pärit import, mis toimus 2018. aastaga võrreldes madalamate hindadega, tekitas hinnalanguse. Seega on dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel selge seos.

(140)

Muudest kolmandatest riikidest lähtuva impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14.

Import kolmandatest riikidest

(141)

Vaatlusalusel perioodil vähenes kõikidest muudest riikidest pärit impordi turuosa 21,1 %-lt 13,2 %-le. Muudest riikidest kui Türgist pärit impordi üldise vähenemise peamine põhjus oli Brasiiliast, Hiinast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit impordi suhtes kaubanduse kaitsemeetmete kehtestamine 2017. aastal. Hiina puhul jäid meetmed vahemikku 8,1–35,9 % (kombineeritud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud) ja nelja ülejäänud riigi puhul vahemikku 17,6–96,5 eurot/tonn. Eespool toodud tabelis esitatud hinnad ei hõlma kõnealuseid dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse.

(142)

Türgi järel olid põhilised eksportivad riigid uurimisperioodil Venemaa (kelle suhtes kehtisid dumpinguvastased tollimaksud), Serbia ja India.

(143)

Uurimisperioodil moodustas Venemaalt pärit import alla poole Türgist pärit impordist. Peale selle olid Venemaalt pärit impordi hinnad pärast nende suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu lisamist kõrgemad kui Türgist pärit impordi hinnad, kuigi mõnikord madalamad liidu tootjate müügihindadest. Sellest tulenevalt ei saanud Venemaalt pärit impordi surve selle turuosa arvestades olla piisavalt suur, et avaldada liidu tootjatele samal määral survet kui Türgist pärit dumpinguhinnaga import.

(144)

Serbiast ja Indiast pärit impordi kombineeritud turuosa oli uurimisperioodil 4,8 % (60 % Türgi turuosast). Serbiast pärit import kasvas vaatlusalusel perioodil 147 %, samal ajal kui Indiast pärit import kasvas 2017. aastal, ent vähenes järgnevalt 25 %. Serbiast ja Indiast pärit impordi keskmised hinnad olid Türgist pärit impordi keskmistest hindadest madalamad, kuid selle kohta, kas nendest riikidest pärit import lõi ühtlasi alla liidu tootmisharu hindu, ei saa järeldusi teha, võttes arvesse ka seda, et selle impordi tootevalik ei ole teada (18). Igal juhul ei olnud nendest riikidest pärit impordi surve selle turuosa arvestades piisavalt suur, et avaldada liidu tootjatele samal määral survet kui Türgist pärit dumpinguhinnaga import.

(145)

Import muudest kolmandatest riikidest oli väga väike ja selle hinnad olid Türgist pärit impordi hindadest keskmiselt kõrgemad.

(146)

Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et muudest riikidest pärit impordi mõju ei nõrgenda põhjuslikku seost Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekitatud olulise kahju vahel.

(147)

Liidu tootmisharu ekspordimahud ja -hinnad sõltumatutele isikutele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 15.

Eksportmüük

(148)

Liidu tootjate ekspordimaht suurenes vaatlusalusel perioodil 17 %, moodustades 2019. aastal veidi alla 1,9 miljoni tonni. Sageli toimub eksport pikaajaliste lepingute alusel ja uurimise käigus ilmnes, et enamjaolt on lõpptoodete valik ekspordi puhul väiksem kui liidus toimuva müügi puhul. Sellest hoolimata suutis liidu tootmisharu eksport eelkõige uurimisperioodil osaliselt heastada liidu turul kaotatud müügimahte ning aitas liidu tootjatel hajutada püsi- ja muid kulusid.

(149)

Üldiselt moodustas liidu tootmisharu ekspordimaht uurimisperioodil aga üksnes ligikaudu 7 % selle müügimahust liidu vabaturul ning selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et kui liidu tootjate eksporditegevus liidu tootmisharule tekitatud kahju üldse mõjutas, siis oli see mõju ebaoluline.

(150)

Nagu on näidatud tabelis 1 eespool, vähenes tootmisharusisene tarbimine vaatlusalusel perioodil 7 %. See vähenemine toimus põhiliselt vaatlusaluse perioodi teises pooles ja oli osaliselt tingitud asjaolust, et üks liidu tootja müüs 2019. aastal mitu uurimisalust toodet kasutavat tootmisliini mitteseotud äriühingule (19). Peale selle vähenes vaatlusalusel perioodil terasetarbimine teatavates järgmise etapi sektorites. Komisjonil ei olnud neist igaühes toimunud vähenemist võimalik kvantifitseerida.

(151)

Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et kui tootmisharusisese tarbimise muutumisel liidu tootmisharule tekitatud kahjus üldse mingi roll oli, siis oli see ebaoluline.

(152)

Nagu on näidatud tabelis 2, oli tarbimine vabaturul vaatlusaluse perioodi alguses ja lõpus põhimõtteliselt sama.

(153)

Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et tarbimise muutumine vabaturul ei saanud liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjustada.

(154)

Nagu on selgitatud punktis 4.5.3.1, oli toorainehindade tõus kaugelt kõige olulisem põhjus, miks liidu tootjate tootmiskulud vaatlusalusel perioodil kasvasid.

(155)

Toorainehindade tõus iseenesest ei ole kahju põhjus, sest üldiselt järgneb sellele müügihindade tõus. Selle põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et toorainekulude kasv iseenesest ei põhjustanud liidu tootmisharule tekitatud kahju.

(156)

Mõned isikud mainisid liidu tootmisharu kahjustatud olukorra põhjusena muid tegureid. Üks kasutaja seostas väiksemat kasumit maailma terasetööstuse tulemuslikkuse halvenemisega 2019. aastal. Teine kasutaja mainis põhjusena „liigset tootmisvõimsust kõikide toodete puhul“, väites ühtlasi, et liidu tootjad keskenduvad eritoodetele ja kannatavad eeskätt kriisis oleva autotööstuse väikese nõudluse tõttu.

(157)

Kaks esimest väidet olid ebamäärased ja põhjendamata. Seega tegi komisjon esialgse järelduse, et kui maailma terasetööstuse tulemuslikkus ja liigne tootmisvõimsus liidu tootjatele tekitatud kahju üldse mõjutasid, siis oli see mõju ebaoluline.

(158)

Samuti leidis komisjon, et viimane väide ei ole õige, sest liidu tootjad teenindavad kõiki terast tarbivaid sektoreid, mitte ainult autotööstust. Praeguses etapis puudub komisjonil teave terast tarbivate eri sektorite suuruse kohta vaatlusaluse perioodiga hõlmatud eri aastatel. Nagu on aga näidatud punktis 5.2.4, püsis üldine tarbimine vabaturul vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne. Seega tehti esialgne järeldus, et nõudluse muutumine ei ole liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjustanud.

(159)

Eespool esitatut arvesse võttes tegi komisjon esialgu kindlaks põhjusliku seose liidu tootmisharule tekitatud kahju ja Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Türgi dumpingu tulemusel leidis liidu tootmisharu end varsti pärast seda, kui ta oli hakanud varasemast dumpingust taastuma, (20) uuesti olukorras, kus dumpinguhinnaga import teda kahjustas.

(160)

Komisjon selgitas välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharule ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust.

(161)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon selles etapis järelduse, et Türgist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(162)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(163)

Kõigepealt selgitas komisjon välja, kui suur peaks olema tollimaks, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju moonutuste puudumise korral alusmääruse artikli 7 lõike 2a alusel. Käesoleval juhul saaks kahju kõrvaldatud, kui liidu tootmisharu suudaks katta oma tootmiskulud, sealhulgas mitmepoolsetest keskkonnalepingutest (milles liit on osaline) ja nende protokollidest ning samuti Ia lisas loetletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidest tulenevad kulud, ja saavutada mõistliku kasumi (edaspidi „taotletav kasum“).

(164)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(165)

Kaebuse esitaja oli seisukohal, et mõistlik taotletav kasum peaks jääma vahemikku 10–15 %. Türgi teraseeksportijate ühendus ÇİB leidis, et see vahemik on liiga suur ja pakkus välja need taotletavad kasumid, mida komisjon kasutas sama toote suhtes 2017. aastal läbi viidud uurimistes (7 % ja 7,9 %). Üks valimisse kaasatud liidu tootja oli seisukohal, et minimaalne taotletav kasum ei tohiks olla alla 7,9 %, mida kasutati eelmises uurimises.

(166)

Komisjon ei suutnud teha kasumimarginaali kindlaks ühegi Türgist pärit impordi kasvule eelnenud aasta põhjal, sest nendel aastatel mõjutas liidu tootmisharu muud päritolu dumpinguhinnaga impordi sissevool ja seega ei ole ühegi nimetatud aasta puhul tegemist aastaga, mil liidu turul valitses tavapärane konkurentsiolukord. Seda silmas pidades võttis komisjon arvesse 2017. aastal teenitud kasumit. 2017. aastal oli Türgist pärit import juba 1 miljoni tonni võrra suurem kui aasta varem, 2018. ja 2019. aastal suurenes see aga veel 1 miljon tonni. Lisaks oli liidu tootmisharu olukord 2017. aastal selgelt parem kui eelmistel aastatel tänu Brasiiliast, Hiinast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit kuumvaltsitud lehttoodete dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastele tollimaksudele ning kõnealusel aastal valitsenud soodsale turuolukorrale. Seepärast otsustas komisjon võtta muu teabe puudumisel taotletava kasumi alusena esialgu arvesse keskmist kasumit 2017. aastal, mis oli 6,8 %.

(167)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c hindas komisjon kahe valimisse kaasatud liidu tootja esitatud väidet seoses vaatlusalusel perioodil tegemata jäänud kavandatud investeeringutega. Saadud dokumentaalsete tõendite alusel, mis olid kooskõlas äriühingute raamatupidamisarvestusega, oli komisjon nende väidetega esialgu nõus ning lisas vastavad summad kõnealuste liidu tootjate kasumile. Seega jäid lõplikud taotletava kasumi marginaalid vahemikku 6,8–8,0 %.

(168)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest (mille osaline liit on) tulenevaid tulevasi kulusid, mida liidu tootmisharu kannab meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Esitatud teabe põhjal, mida toetasid äriühingute aruandlusvahendid ja prognoosid, määras komisjon kindlaks, et see kulu jääb vahemikku 2 eurot/tonn kuni 12 eurot/tonn lisaks kõnealuste lepingute nõuete täitmise tegelikele kuludele uurimisperioodil. See vahe lisati mittekahjustavale hinnale.

(169)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali (vt põhjendus 167) ja lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(170)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes tooteliikide kaupa valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda asjaomases riigis, mis on kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, sellise samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, mida valimisse kaasatud liidu tootjad liidu vabaturul uurimisperioodil müüsid. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. Nende arvutuste tulemus on esitatud alljärgnevas tabelis.

(171)

Nagu algatamisteates selgitatud, esitas kaebuse esitaja komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomases riigis esinevad uurimisaluse tootega seoses toorainemoonutused. Seega uuriti käesolevas uurimises alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid turumoonutusi, et hinnata vajaduse korral, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks.

(172)

Kuna aga marginaalid, millest piisaks kahju kõrvaldamiseks, on suuremad kui dumpingumarginaalid, arvas komisjon, et selles etapis ei ole vaja kõnealust teemat käsitleda.

(173)

Eespool esitatud hinnangu kohaselt järeldas komisjon, et on asjakohane määrata ajutiste tollimaksude summa kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2. Selle tulemusel tuleks kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(174)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikliga 21, kas hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei oleks meetmete kehtestamine vastuolus liidu huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, kasutajate ja tarbijate huvide hindamisest.

(175)

Liidu tootmisharu koosneb enam kui 20 tootjast 16 liikmesriigis ja seal töötab 39 178 inimest (vt punkt 4.5.2.4). Valdav enamik liidu tootjaid toetas kaebust. Ükski tootja ei olnud uurimise algatamise vastu.

(176)

Nagu on järeldatud punktides 4.5.4 ja 5.3, halvenes Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi tagajärjel kogu liidu tootmisharu olukord. Kahju oli eriti oluline seoses valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkusega ja nendel äriühingutel tekkis uurimisperioodil märkimisväärne kahjum.

(177)

Eelduste kohaselt taastatakse Türgist pärit impordi suhtes kehtestatavate dumpinguvastaste meetmetega ausad kauplemistingimused liidu turul ja võimaldatakse liidu tootmisharul selles kapitalimahukas tootmisharus saavutada jätkusuutlik kasumlikkuse tase. Eeldatakse, et selle tulemusel taastuvad liidu tootjad kahjustatud olukorrast, teevad täiendavaid investeeringuid ning täidavad oma mitmesugused kohustused, sealhulgas sotsiaalsed ja keskkonnaalased kohustused.

(178)

Kui meetmeid mitte kehtestada, kannaks liidu tootmisharu suuremat kahjumit, selle elujõulisus oleks ohus ja tõenäoliselt tooks see kaasa tootmisrajatiste sulgemise ja töötajate koondamise.

(179)

Komisjon teeb seetõttu järelduse, et ajutiste meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(180)

Kuigi komisjon võttis uurimise alguses ühendust rohkem kui 20 uurimisaluse toote potentsiaalse importija ning asjakohaste ühendustega, esitas lõpuks vastused küsimustikule ja tegi uurimises koostööd ainult üks sõltumatu importija. Selles äriühingus – Network Steel S.L – töötab alla 20 inimese. Ettevõtte kuumvaltsitud lehttoodetega seotud käive jäi 2019. aastal vahemikku 50–80 miljonit eurot. Uurimisperioodil moodustas selle toodang 3,5–5,2 % Türgist pärit kuumvaltsitud lehttoodete impordist. Network Steel S.L ei poolda meetmete kehtestamist sel põhjusel, et Hiina suhtes kehtivad dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud ning Brasiilia, Iraani, Ukraina ja Venemaa suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud avaldavad juba liidus kuumvaltsitud lehttoodetele olulist mõju. See äriühing väitis, et alates terase kaitsemeetmete kehtestamisest on liidu importijatel ebapiisavate kvootide ja deposiidinõude tõttu juhul, kui kvoot saavutab kriitilise staatuse, vähem tarnijaid ja importijaid ohustab pidevalt alapakkumine, mis muudab nende äritegevuse ettearvamatumaks ja probleemsemaks.

(181)

Arvestades Türgist pärit kuumvaltsitud lehttoodete impordi tähtsust äriühingu Network Steel S.L. tegevuse jaoks, leidis komisjon, et juhul, kui see äriühing jätkab praeguste tarnijate kasutamist, võib madalal tasemel dumpinguvastaste meetmete kehtestamine avaldada tema tulemustele mõju, mis on küll väga piiratud. Mis puudutab selle isiku väidet kuumvaltsitud lehttoodete alapakkumise kohta, siis on see vastuolus kuumvaltsitud lehttoodete arvukate tarneallikatega (nii liidus kui ka mujal, nagu on täpsemalt kirjeldatud punktis 7.3 allpool) ja lükatakse seepärast tagasi.

(182)

Võttes arvesse kõnealuse ainsa koostööd tegeva sõltumatu importija impordi väikest osakaalu, ei ole asjakohane laiendada äriühingu Network Steel S.L. kohta tehtud järeldusi kuumvaltsitud lehttoodete sõltumatutele importijatele tervikuna. Sellest hoolimata võivad kindlakstehtud tasemel dumpinguvastased meetmed teatavaid sõltumatuid importijaid teoreetiliselt kahjulikult mõjutada. See mõju ei tohiks aga üldiselt suur olla ja sõltub suures ulatuses importijate ärimudelist, nende tarneallikate valikust ja sellest, mil määral nad suuremad kulud oma klientidele üle kannavad. Seega on meetmete võimalik kahjulik mõju sõltumatutele importijatele tervikuna eelduste kohaselt piiratud ega kaalu üles meetmete kasulikku mõju liidu kuumvaltsitud lehttoodete tootjate jaoks.

(183)

Teatavad kasutajad liidus konkureerivad uurimisaluse toote järgmise etapi turgudel muu hulgas liidu tootjatega seotud äriühingutega. Nad kasutavad uurimisalust toodet toorainena selliste järgmise etapi toodete valmistamiseks nagu eri kvaliteediga külmvaltsitud kaetud lehtteras, õõnesprofiilid, keevistorud ja profiilteras, samuti kasutavad nad seda tööstustoodanguna mitmesugustel kasutusotstarvetel, sealhulgas ehituses, laevaehituses ning gaasimahutite ja surveanumate tootmisel.

(184)

Endast andsid teada neli Portugalis ja Hispaanias asuvat ning äriühinguga Network Steel S.L. seotud kasutajat, kes olid meetmete kehtestamise vastu. Kuna nende kasutajate vastused küsimustikule olid samad kui äriühingul Network Steel S.L., on nende väiteid eespool punktis 7.2 juba käsitletud.

(185)

Liidu kuumvaltsitud lehttoodete kasutajate ja importijate konsortsium (edaspidi „konsortsium“), (21) käesolevas menetluses teatavate kasutajate huvide kaitseks loodud sihtotstarbeline organisatsioon, esitas märkusi, milles ta oli tollimaksude kehtestamise vastu, väites, et need kahjustaksid liidu kasutajate huve (22). Lisaks esitasid eraldi vastused küsimustikule kaks liidu kasutajat (Marcegaglia Carbon Steel S.P.A. ja San Paolo Lamiere S.P.A.). Nendes küsimustiku vastustes esitatud väited sisaldusid konsortsiumi esitatud teabes ja seega hinnatakse neid üheskoos.

(186)

Esiteks märkis konsortsium, et kui välja arvata üksikud erandid, kehtivad liidu kuumvaltsitud lehttoodete viimaste aastate peamiste tarneallikate suhtes praegu dumpinguvastased ja/või tasakaalustavad tollimaksud (23). Sellel taustal väitis konsortsium, et liidu kasutajatel ei ole muud valikut kui hankida kuumvaltsitud lehttooteid ülejäänud tarnivatest kolmandatest riikidest, mida kaubanduse kaitsemeetmed ei mõjuta. Nende riikide seas peeti Türgit väidetavalt ainsaks eksportivaks riigiks, kes suudab liidu kasutajate nõudlust täita. Konsortsiumi väitel oli Türgist pärit import üksnes täitnud kaubanduse kaitsemeetmete tagajärjel peamistest ekspordiriikidest jäänud tühimiku ning seega sulgeks meetmete kehtestamine paratamatult liidu turu ainsa stabiilse ja usaldusväärse tarneallika jaoks, mis liidu kasutajatel praegu on. Konsortsium järeldas, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine tooks kaasa kuumvaltsitud lehttoodete alapakkumise liidus ning oleks seega vastuolus kuumvaltsitud lehttoodete kasutajate huvidega.

(187)

Esiteks on dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude eesmärk taastada võrdsed võimalused liidu turul (käesoleval juhul kuumvaltsitud lehttoodete turul). Komisjon kehtestas meetmed viie riigi suhtes, sest ta tegi kindlaks, et need riigid tegelesid ebaausate kaubandustavadega ja tekitasid või ähvardasid tekitada kahju liidu tootmisharule. Leiti, et meetmete kehtestamine on liidu üldistes huvides.

(188)

Peale selle täheldas komisjon, et toimikus kättesaadava teabe põhjal ei piirdu kuumvaltsitud lehttoodete ostmise võimalused väljaspool liitu Türgiga. Esiteks on mitu riiki viimastel aastatel pidevalt liidu turgu varustanud ja nad võivad oma turuosa liidu turul veelgi suurendada (24). Samuti märkis komisjon, et kuumvaltsitud lehttooteid toodetakse üle maailma paljudes riikides lisaks nendele, kes praegu liidu turgu varustavad. Põhimõtteliselt võiks nendel riikidel olla piisav tootmisvõimsus, et nõudluse olemasolu korral liidu turule siseneda, nagu seda juba varem on tehtud, mida tunnistab sõltumatu liidu kasutaja oma vastustes küsimustikule (25). Ühtlasi täheldas komisjon, et päritolu poolest on impordi struktuur viimastel aastatel pidevalt muutunud, kohanedes eri vajaduste ja asjaoludega liidu turul, sealhulgas sellise regulatiivse tegevusega nagu kaubanduse kaitsemeetmete kehtestamine.

(189)

Sellega seoses hindas komisjon kuumvaltsitud lehttoodete liitu suunatud impordi muutumist päritolu järgi, alustades ajavahemikust enne dumpinguhinnaga impordi järsku kasvu (aastad 2013–2014), mille tagajärjel võeti vastavalt aastatel 2016 (26) ja 2017 vastu dumpinguvastased meetmed. Analüüs näitas, et pidevalt on olnud keskmiselt kümme eksportivat riiki, kes tarnivad liidu turule enamiku kuumvaltsitud lehttooteid. Impordi jaotus, sealhulgas impordi päritolu ja osakaal, on nende vahel aga aastate lõikes olnud erinev. Hoolimata viie riigi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kasvas import 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 18 % ja jäi vaid veidi alla impordi tasemele 2016. aastal, mil liidu turule sisenenud dumpinguhinnaga impordi maht oli siiski märkimisväärne, nagu tehti kindlaks asjaomasel ajal läbiviidud vastavates uurimistes (27).

(190)

Lisaks toetab eri päritolu kuumvaltsitud lehttoodete kättesaadavust ja mitmekesisust teave, mille teatavad kasutajad esitasid oma vastustes küsimustikule. See teave näitas, et neil on võimalik osta neid tooteid vajalikes mahtudes oluliselt suuremates kogustes ja aastate lõikes eri allikatest, muu hulgas sellistest riikidest, mille suhtes on kehtestatud dumpinguvastased meetmed; samuti saavad nad lisada uusi tarneallikaid (28). Samuti näitavad kasutajatelt saadud vastused küsimustikule, et tarneallikad on väga mitmekesised, sealhulgas (peamiselt) liidu tootmisharu. Seega kinnitab see teave, et liidu kasutajad suudavad kohaneda turuolukorraga ja tarneallikaid vajaduse korral kiiresti muuta. Peale selle märgib komisjon, et toimik ei sisalda teavet, mis osutaks, et isegi kui Türgi impordi maht dumpinguvastaste meetmete tagajärjel oluliselt väheneks, ei suudaks muud eksportivad riigid turul selle kohta täita.

(191)

Lisaks impordiallikate piisavale olemasolule tegi komisjon käesolevas uurimises kindlaks, et liidu tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis võimaldaks neil suurendada oma müügimahtu sõltumatutele kasutajatele liidus.

(192)

Samuti märkis komisjon, et seega ei tähenda dumpinguvastaste meetmete kehtestamine seda, et asjaomast päritolu import lõppeks või isegi oluliselt väheneks, vaid üksnes seda, et see toimuks õiglaste hindadega. Nagu konsortsium tunnistas, ei takistanud dumpinguvastaste meetmete kehtestamine vajalikes kogustes Venemaa impordi sisenemist liidu turule (Venemaa oli uurimisperioodil suuruselt teine eksportiv riik), samuti sisenes liidu turule jätkuvalt Brasiiliast ja Ukrainast pärit import, kuigi väiksemates kogustes. Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingu taset ja sellest tulenevat dumpinguvastaste tollimaksude taset, ei ole alust eeldada, et Türgist pärit import pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist lõppeks.

(193)

Eespool kirjeldatud elemente arvestades lükkas komisjon seepärast tagasi väited liidu kasutajate ja importijate alternatiivsete tarneallikate väidetava puudumise kohta ning seotud alapakkumise ohu kohta meetmete kehtestamise korral.

(194)

Lisaks väitis konsortsium, et Türgist pärit impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu, „isegi väga väikese tollimaksu“ kehtestamine mõjutaks ebaproportsionaalselt liidu kasutajaid, kelle elujõulisus oleks teatavatel juhtudel ohustatud, sest nad ei suudaks kanda meetmetest tingitud suuremaid kulusid ega püsida järgmise etapi turgudel konkurentsivõimelisena. Konsortsiumi väitel mõjutaks dumpinguvastane tollimaks otseselt ja märkimisväärselt kasutajate kulusid ning sellist kulude suurenemist ei ole võimalik järgmise etapi tootmisharudele üle kanda.

(195)

Komisjon märkis kõigepealt, et peamistel järgmise etapi turgudel, näiteks autotööstuses, tööstusseadmete sektoris või ehitussektoris tegutsevad kasutajad ei andnud endast märku. Sellega seoses osutas komisjon kaebuse esitaja väitele, mille kohaselt dumpinguvastastel tollimaksudel oleks väga väike mõju järgmise etapi turgudele ja sellistele tarbekaupadele nagu pesumasinad. Toimikus kättesaadavad andmed, eelkõige kasutajate esitatud vastused küsimustikule näitavad aga, et nende kasutajate kõikidest ostudest uurimisperioodil moodustasid Türgist pärit ostud järjepidevalt suhteliselt tagasihoidliku osa (7–14 %). Võttes arvesse kavandatud tollimaksu üsna madalat taset, alternatiivseid kasutatavaid tarneallikaid ja Türgist pärit impordi suhteliselt väikest osakaalu kasutajate kuumvaltsitud lehttoodete ärisegmendis, avaldaksid meetmed nendele kasutajatele väga väikest mõju (kui üldse). Nende kasutajate jaoks, kes endast teada andsid, tooksid üldised meetmed kaasa kulude kasvu vahemikus alla 1 % kuni 2,5 % kõige enam mõjutatud kasutajate asjaomase tegevuse puhul, kui nad järgiksid samu hankimismudeleid. Peale selle ei sisalda toimik mingeid tõendeid, mis osutaksid sellele, et kasutajad ei suudaks võimalikku piiratud hinnatõusu üle kanda. Samamoodi ei toeta miski toimikus väidet, et kahjustataks ELi kasutajate konkurentsivõimet võrreldes kolmandatest riikidest pärit järgmise etapi impordiga.

(196)

Samuti väitis konsortsium, et 2019. aastal kehtisid kaubanduse kaitsemeetmed 22 % suhtes kogu kuumvaltsitud lehttoodete impordist, ja kui kehtestada meetmed Türgi impordi suhtes (mis moodustas 2019. aastal 38 % kuumvaltsitud lehttoodete impordist), kehtiksid meetmed 60 % kogu liitu suunatud kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes. Seega väitis konsortsium, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega muudetaks liidu kasutajad täielikult sõltuvaks liidu tootjate tarnetest, tugevdades seeläbi veelgi liidu tootmisharu positsiooni kuumvaltsitud lehttoodete turul.

(197)

Komisjon leidis, et ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine iseenesest ei takistaks liidu tootjatel tooteid jätkuvalt Türgist osta, kuigi sellise hinnataseme juures, millega tasaarvestatakse uurimise käigus kindlakstehtud dumpingumarginaalid. Komisjon tuletas meelde, et liidu kuumvaltsitud lehttoodete turul on selge hiljutine näide selle kohta, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine iseenesest ei takista asjakohaste impordimahtude sisenemist liidu turule, nagu konsortsium ise märkis, osutades Venemaa impordimahtudele, mille suhtes on kehtestatud dumpinguvastased meetmed. See asjaolu ilmneb ka konsortsiumi esitatud teabest, milles ta tunnistas, et 2019. aastal moodustas import, mille suhtes on kehtestatud dumpinguvastased meetmed, lausa 22 % kuumvaltsitud lehttoodete koguimpordist. Nagu eespool selgitatud, on liidu kasutajatel igal juhul ka edaspidi võimalus mitmekesistada oma tarneallikaid mitme eksportiva riigi vahel. Seega lükkas komisjon põhjendamatuna tagasi väite, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine muudaks liidu kasutajad täielikult sõltuvaks liidu tootjate tarnetest või takistaks neil Türgist vajalikke koguseid importida.

(198)

Seepärast tegi komisjon esialgses etapis järelduse, et tollimaksu võimaliku kehtestamise mõju kasutajatele ei kaalu üles meetmete positiivset mõju liidu tootmisharule. Pigem näitab eespool esitatud analüüs, et kui tollimaksude kehtestamine kuumvaltsitud lehttoodete kasutajatele üldse mingit mõju avaldaks, siis kõige enam väikest mõju.

(199)

Mitu isikut tõstatas küsimusi seoses konkurentsivõime ja konkurentsiga. Mõni isik kartis, et liidu turul on märke (veelgi tugevama) oligopoli tekkimisest, samal ajal kui teised väitsid, et liidu tootjad panevad sõltumatud terasetöötlemiskeskused ja kasutajad seotud äriühingutest kehvemasse konkurentsiolukorda.

(200)

Komisjon leidis, et väide oligopoli tekkimise kohta ei ole põhjendatud, võttes arvesse terast tootvate tehaste ja kontsernide suurt arvu liidus. Liidu tootjate vahel toimib moonutamata konkurents ja nad konkureerivad ka edaspidi kolmandatest riikidest pärit impordiga, mis jätkub ka tulevikus. Seoses teise väitega esitasid kaebuse esitajad selle vastuväite põhjusel, et nende tehingud seotud terasetöötlemiskeskustega toimuvad turutingimustel. Komisjon leidis, et see väide ei ole põhjendatud, täpsemalt seetõttu, et liidu tootmisharu tarnib märkimisväärseid koguseid sõltumatutele terasetöötlemiskeskustele ja küsimustikule vastuseid esitanud kasutajatele.

(201)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon järelduse, et uurimise praeguses etapis ei välista ükski liidu huvi element Türgist pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete suhtes ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist.

(202)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(203)

Türgist pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale ja dumpingumarginaale (põhjendus 170 eespool). Tollimaksumäärad kehtestati dumpingumarginaalide tasemel.

(204)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(205)

Selle määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti kõnealuste äriühingute puhul uurimise ajal kindlaks. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud uurimisaluse toote suhtes, mille on tootnud mõni muu määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing (sh mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus), tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära.

(206)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile. Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale.

(207)

Selleks et minimeerida mis tahes võimalikku tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu esialgselt kehtestatud maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kelle suhtes on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat esialgselt kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu.

(208)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordile esialgselt kehtestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, ei ole see ainus element, mida tolliasutustel tuleb arvesse võtta. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(209)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste esinemise korral võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(210)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat esialgselt kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(211)

Nagu on märgitud põhjenduses 4, kehtestas komisjon kuumvaltsitud lehttoodete impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(212)

Esialgses etapis tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks impordi registreerimine lõpetada.

(213)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta. See otsus tehakse lõppetapis.

(214)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avalikustatud arvutuste õigsuse kohta.

(215)

Dumpinguarvutuste kohta saadi märkused kahelt eksportivalt tootjalt. Ühtki neist märkustest ei leitud olevat tehnilist laadi.

(216)

Kahjuarvutuste kohta saadi märkused ühelt valimisse kaasatud liidu tootjalt. Üks märkus käsitles tehnilist viga kõnealuse valimisse kaasatud tootja sihthinna arvutamises. Viga parandati, kuid selle paranduse tulemusel kahjumarginaal ei muutunud.

(217)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(218)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

(1)

Otsuse nr 2/2000 III lisas („III lisa“) on kehtestatud 8. detsembril 1997 Brüsselis allkirjastatud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide vahelise majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva lepingu (2) („leping“) osaliste territooriumilt pärinevate toodete päritolureeglid.

(2)

Euroopa Liit on sõlminud tolliliidu nii Andorra Vürstiriigi kui ka San Marino Vabariigiga ning seetõttu kuuluvad Mehhikost pärinevad neisse kahte riiki eksporditavad tooted sooduskohtlemise alla.

(3)

Kokkuleppe kohaselt käsitab Mehhiko Andorra Vürstiriigist pärit tooteid, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97, ja San Marino Vabariigist pärit tooteid, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–97, EList pärinevate toodetena III lisa tähenduses.

(4)

III lisasse tuleks seega lisada VI liide, et kõikide nende toodete suhtes oleks Mehhikosse importimise korral võimalik kohaldada samasugust kohtlemist nagu Euroopa Liidust pärit toodete suhtes ja et kehtestada sätted III lisa kohaldamise kohta nende toodete suhtes.

(5)

Ühiskomitee võttis 7. aprillil 2017 vastu otsuse nr 1/2017, (3) millega pikendatakse neljandat korda III lisa IIa liite märkustes 2 ja 3 („märkused 2 ja 3“) esitatud päritolureeglite kohaldamise aega. Otsuses nr 1/2017 sätestatud pikendamine kehtib kuni 31. detsembrini 2019.

(6)

On asjakohane pikendada alaliselt märkustes 2 ja 3 kehtestatud päritolureeglite kohaldamise aega, kuna need reeglid on kooskõlas lepingu ajakohastamise põhimõtetega.

(7)

III lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,