15.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 423/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2079,

8. detsember 2020,

millega kiidetakse heaks piiritusjoogi registreeritud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muudatus (Münchener Kümmel)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008, (1) eriti selle artikli 30 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (2) artiklile 21 koostoimes artikli 17 lõikega 5 vaatas komisjon läbi Saksamaa 28. septembri 2017. aasta taotluse kiita heaks määruse (EÜ) nr 110/2008 alusel kaitstud geograafilise tähise „Münchener Kümmel“ tehnilise toimiku muudatus. See muudatus hõlmab nimetuse „Münchener Kümmel“ muutmist nimetuseks „Münchener Kümmel“ / „Münchner Kümmel“.

(2)

Määrus (EL) 2019/787, millega asendatakse määrus (EÜ) nr 110/2008, jõustus 25. mail 2019. Kõnealuse määruse artikli 49 lõike 1 kohaselt tunnistati määruse (EÜ) nr 110/2008 III peatükk, milles käsitletakse geograafilisi tähiseid, alates 8. juunist 2019 kehtetuks. Määruse (EL) 2019/787 artikli 22 lõike 2 kohaselt käsitatakse tootespetsifikaadina tehnilisi toimikuid, mis on esitatud koos määruse (EÜ) nr 110/2008 kohase taotlusega enne 8. juunit 2019.

(3)	Olles jõudnud järeldusele, et taotlus on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 110/2008, avaldas komisjon muutmistaotluse kõnealuse määruse artikli 17 lõike 6 kohaselt Euroopa Liidu Teatajas, (3) lähtuvalt määruse (EL) 2019/787 artikli 50 lõike 4 esimesest lõigust.

(4)	Kuna komisjonile ei ole esitatud ühtegi määruse (EL) 2019/787 artikli 27 lõike 1 kohast vastulauset, tuleb tootespetsifikaadi muudatus heaks kiita vastavalt kõnealuse määruse artikli 30 lõikele 2, mida kohaldatakse mutatis mutandis tootespetsifikaadi muudatuste suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Münchener Kümmel“ tootespetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. detsember 2020

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1) ELT L 130, 17.5.2019, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).

(3) ELT C 254, 3.8.2020, lk 21.

15.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 423/3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2080,

9. detsember 2020,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. detsember 2020

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi

peadirektor

Gerassimos THOMAS

(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon (CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Soolatud ja kuivatatud poolitatud tomatid, mis sobivad koheseks tarbimiseks. Toote soolasisaldus on 10,65–17,35 massiprotsenti. Soolasisalduse järgi jaguneb toode erinevatesse kvaliteedikategooriatesse, millel on erinev kasutusotstarve.

Tootmisprotsess hõlmab värskete tomatite tükeldamist, soolamist ja seejärel päikese käes kuivatamist. Soolamise peamine funktsioon on maitsestamine ja erinevatesse kvaliteedikategooriatesse kuuluvate toodete valmistamine. Lisaks kiirendab soolamine kuivatamist ja võimaldab toodet säilitada.

Toode on pakendatud erineva suurusega vaakumpakendisse ja seejärel pappkarpi ning toote säilitustemperatuur on alla 5 °C.

2002 10 90

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 2002 , 2002 10 ja 2002 10 90 sõnastusega.

Rubriiki 0711 kuuluvad köögiviljad, mida on töödeldud üksnes selleks, et tagada nende lühiajaline säilimine veo ajal või enne kasutamist, tingimusel et köögiviljad ei ole kõlblikud koheseks tarbimiseks. Kuna vaatlusalune toode sobib koheseks tarbimiseks, ei või seda klassifitseerida rubriiki 0711 .

Rubriiki 0712 kuuluvad kuivatatud köögiviljad, mida ei ole muul viisil töödeldud.

Soolamine ei ole 7. grupi puhul ettenähtud töötlemisviis. Seda käsitatakse muul viisil töötlemisena, sest kuivatamine ei eelda tingimata soola lisamist. Seega ei või toodet klassifitseerida rubriiki 0712 .

Seepärast tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 2002 10 90 alla kui tomatid, mis on valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta.

15.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 423/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/2081,

14. detsember 2020,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa seoses tätoveerimistindis ja püsimeigis kasutatavate ainetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artikli 68 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas on kehtestatud teatavate ainete (kas eraldi ainena, segudes või toodetes) tootmise, turule laskmise ja kasutamise piirangud.

(2)

Tätoveeringute või püsimeigiga inimeste arv liidus on pidevalt kasvanud, eelkõige noorte hulgas. Tätoveerimisel või püsimeigi tegemise (edaspidi koos „tätoveerimine“) kasutatavad protseduurid kahjustavad paratamatult naha pindmist kihti olenemata sellest, kas kasutatakse nõelu või mõnda muud tehnikat, näiteks microblading’ut. Selle tulemusena imendub tint või muud tätoveerimiseks kasutatavad segud kehasse. Tätoveerimisel kasutatavad segud koosnevad tavaliselt värvainetest ja abikoostisainetest, nagu lahustid, stabilisaatorid, märgavad ained, pH regulaatorid, pehmendid, säilitusained ja paksendid. Segud viiakse inimese naha, silmamuna või limaskesta sisse. Värvained jäävad püsima enamasti segu sisestamiskoha lähedusse, nii et tätoveering või püsimeik jääb nähtavaks. Segu lahustuvad koostisosad jaotuvad siiski mõne tunni või päeva jooksul üle kogu keha. Seetõttu puutuvad nahk ja muud organid nende lahustuvate ainete mõjuga kokku pikema aja jooksul. Mõnel neist ainetest on ohtlikud omadused, mis võivad ohustada inimeste tervist. Peale selle võivad värvainete metabolism nahas, päikesekiirgusega kokkupuutest tingitud lagunemine ja laserkiirgus põhjustada ohtlike kemikaalide eraldumist kehapiirkonnast, kus tätoveering või püsimeik asub (2).

(3)

Tätoveerimisel kasutatavad turule lastud segud on tooted, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ (3) kohaldamisalasse. Direktiivi 2001/95/EÜ alusel lubatakse tootjatel turule lasta üksnes ohutuid tooteid. Liikmesriigid tagavad selle kohustuse täitmise, võttes meetmeid turul olevate ohtlike toodete suhtes ja teavitades nendest meetmetest komisjoni kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) kaudu. Tätoveerimisel kasutatavates segudes sisalduvaid kemikaale käsitlevate RAPEXi teadete arv on viimastel aastatel suurenenud (4).

(4)

Euroopa Nõukogu võttis 2003. aastal vastu resolutsiooni ResAP (2003)2 (5) tätoveeringute ja püsimeigi ohutuse kohta. See resolutsioon asendati 2008. aastal resolutsiooniga ResAP (2008)1 (6) . 2008. aasta resolutsioonis soovitati mitmeid tätoveerimismeetodite ja tätoveerimiseks kasutatavate segude keemilise koostisega seotuid sätteid, tagamaks, et need ei ohusta inimeste tervist ega turvalisust.

(5)	Seitse liikmesriiki on Euroopa Nõukogu soovituste põhjal kehtestanud siseriiklikud õigusaktid, millega reguleeritakse tätoveerimisel kasutatavate segude keemilist koostist (7).

(6)

Komisjon palus 12. märtsil 2015 Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet“) vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 69 lõikele 1 koostada toimik, et hinnata teatavate tätoveerimisel kasutatavates segudes sisalduvate kemikaalide ohtlikkust inimeste tervisele ning vajadust võtta kogu liitu hõlmavaid meetmeid, mis lähevad kaugemale mõnes liikmesriigis juba kehtivatest riiklikest meetmetest ja direktiivis 2001/95/EÜ sätestatud üldistest ohutusnõuetest tulenevatest meetmetest. Toimiku kohta, mille amet komisjoni taotlusel koostas, kasutatakse käesolevas määruses nimetust „XV lisa kohane toimik“.

(7)

Amet koostas XV lisa kohase toimiku koostöös Itaalia, Taani ja Norraga (amet koos Itaalia, Taani ja Norraga ühiselt „toimiku esitajad“) ning Saksamaa Riikliku Riskianalüüsi Instituudi ja Saksamaa Riikliku Töötervishoiu ja Tööohutuse Instituudi kaasabil. Toimiku esitajad esitasid 6. oktoobril 2017 XV lisa kohase toimiku (8). Toimikust nähtus, et teatavate tätoveerimisel kasutatavates segudes sisalduvate ohtlike kemikaalidega kokkupuutest tulenevad ohud inimeste tervisele ei ole piisavalt ohjatud ja nendega tuleb tegeleda kogu liidus, et saavutada inimeste tervise ja kaupade vaba liikumise kaitse ühtlustatud kõrge tase liidus.

(8)

XV lisa kohases toimikus tehti ettepanek kehtestada piirang, millega keelatakse nii tätoveerimisel kasutatavate segude turule laskmine kui ka kasutamine, kui need sisaldavad aineid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (9) alusel klassifitseeritud kantserogeensuse, mutageensuse või reproduktiivtoksilisuse 1A, 1.B või 2. kategooria ohuklassi, naha sensibiliseerimise 1., 1.A või 1.B kategooria ohuklassi, nahasöövituse 1, 1.A, 1.B või 1.C kategooria ohuklassi, nahaärrituse 2. kategooria ohuklassi, raske silmakahjustuse 1. kategooria ohuklassi või silmaärrituse 2. kategooria ohuklassi. XV lisa kohases toimikus tehti ka ettepanek lisada piirangu kohaldamisalasse teatavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (10) II või IV lisas loetletud ained koos eritingimustega ning Euroopa Nõukogu resolutsiooni ResAP(2008)1 1. tabelis loetletud ained, kuna need võivad laguneda või sisaldada kantserogeenseks või mutageenseks klassifitseeritud aromaatsete amiinide jääke. XV lisa kohases toimikus tehti ettepanek jätta piirangu kohaldamisalast välja ained, mis on klassifitseeritud 1.A, 1.B või 2. kategooria kantserogeensuse või mutageensuse ohuklassidesse mõju tõttu, mis avaldub ainult sissehingamisel toimuva kokkupuute tagajärjel mitte mingi muu kokkupuuteviisi, näiteks naha- või suukaudse kokkupuute tulemusel.

(9)

Lisaks esitati XV lisa kohases toimikus mitu märgistusnõuet käsitlevat ettepanekut, millest mõnda ameti jõustamisalase teabe vahetamise foorumilt (edaspidi „foorum“) saadud nõuannete alusel arvamuse koostamise protsessi käigus muudeti. XV lisa kohases toimikus esitatud märgistusnõuded sisaldasid nõuet ära märkida, et segu on ette nähtud kasutamiseks tätoveerimisel, nõuet määrata konkreetse partii identifitseerimiseks kordumatu viitenumber, nõuet loetleda kõik koostisosad, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud inimeste tervisele ohtlikuks, kuid mida kavandatav piirang ei hõlma, ning kõik koostisosad, mida kavandatav piirang hõlmab, kuid mida kasutatakse segus kavandatava piiranguga kehtestatud sisalduse piirnormist väiksemas koguses. Lisaks peeti vajalikuks kehtestada täiendav märgistusnõue nikli ja kroom(VI) sisalduse märkimiseks, kuna need konkreetsed ained võivad põhjustada uusi naha sensibiliseerimise juhtumeid ja põhjustada sensibiliseeritud nahaga inimestel allergilisi reaktsioone. Tehti ettepanek märgistusnõuete kohta, et anda tarbijatele ja tätoveerijatele lisateavet, hõlbustada piirangu rakendamist ning tagada, et kahjuliku tervisemõju korral on võimalik nõuetekohaselt uuringuid teha.

(10)

XV lisa kohases toimikus on esitatud kaks võimalikku piiranguvõimalust (RO1 ja RO2), millest kumbki sisaldab piirangu kohaldamisalasse kuuluvate ainete puhul erinevaid sisalduse piirnorme. RO1 sisaldas väiksemaid sisalduse piirnorme kui RO2. Need kaks võimalust sisaldasid ka alternatiivseid lähenemisviise määruse (EÜ) nr 1223/2009 II ja IV lisa tulevaste ajakohastamiste arvesse võtmiseks. RO1-s tehti ettepanek kohaldada piirangut mitte ainult praegu kõnealustes lisades loetletud ainete suhtes (koos nõutavate tingimustega), vaid ka nendes lisades tulevikus loetletavate ainete suhtes. Teisisõnu kohaldataks piirangut nende ainete suhtes automaatselt, ilma et oleks vaja alustada uut piirangute kehtestamise menetlust või muuta uuesti määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa. Sellist lähenemisviisi nimetatakse dünaamiliseks. RO2-s soovitati kohaldada piirangut ainult praegu kõnealustes lisades loetletud ainete suhtes (koos nõutavate tingimustega). Sellist lähenemisviisi nimetatakse staatiliseks. Nii RO1-s kui ka RO2-s pakuti määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel klassifitseeritud ainete suhtes välja dünaamiline piiranguvõimalus. Seda põhjusel, et inimeste tervisele tuleb tagada piisav kaitse nende ohtude eest, mis tulenevad tätoveerimisel kasutatavates segudes sisalduvatest ainetest, mis on kõnealuse määruse alusel klassifitseeritud asjaomastesse kategooriatesse.

(11)

20. novembril 2018 võttis ameti riskihindamise komitee (edaspidi „RAC“) vastu arvamuse, milles järeldas, et kavandatav piirang koos teatavate RACi esitatud muudatusettepanekutega on kõige asjakohasem liidu tasandi meede kõnealustest erinevatest ainetest tulenevale kindlakstehtud riskile reageerimiseks nii riski vähendamise tõhususe, teostatavuse kui ka jälgitavuse seisukohast.

(12)

RAC leidis, et XV lisa kohane toimik hõlmab kõiki asjakohaseid terviseohu klasse, ning nõustus ainete ja ainerühmade ohuhinnanguga. Lisaks RO1 ja RO2 raames soovitatud piirangutele tegi RAC ettepaneku muuta RO1 sisalduse piirnorme. RAC pidas neid muudatusi vajalikuks, sest mõne aine sisalduse piirnormid RO1-s ja RO2-s ei taganud piisavat kaitset. Muudele ainetele võiks RACi arvates välja pakkuda praktilisemad sisalduse piirnormid, nii et inimeste tervisele avalduv oht oleks jätkuvalt madalal tasemel.

(13)	RAC ei nõustunud ettepanekuga jätta kavandatava piirangu kohaldamisalast välja kaks ResAP (2008)1 1. tabelis loetletud primaarset aromaatset amiini, nimelt 6-amino-2-etoksünaftaleeni (CASi nr 293733-21-8) ja 2,4-ksülidiini (EÜ nr 202-440-0; CASi nr 95-68-1).

(14)

RAC nõustus siiski toimiku esitajate ettepanekuga jätta välja 1.A, 1.B või 2. kategooria kantserogeensed ja mutageensed ained, mis põhjustavad seda ohtu üksnes sissehingamisel toimuva kokkupuute tagajärjel avalduva mõju tõttu. RAC leidis, et ained, mis kujutavad endast sellist ohtu sissehingamisel toimuva kokkupuute tagajärjel avalduva mõju tõttu, ei ole asjakohased, kui on tegemist nahasisese kokkupuutega tätoveerimissegudega. Lisaks toetas RAC muudatust, mille toimiku esitajad esitasid vastusena arvamuste koostamise protsessi käigus foorumilt saadud nõuandele. Foorum tegi ettepaneku teha erand ainetele, mis on standardtemperatuuri ja -rõhu juures gaasilised, kuna nende füüsikalise oleku tõttu neid tätoveerimisel kasutatavates segudes eeldatavasti ei leidu. Ainus erand oleks formaldehüüd, sest avaliku arutelu käigus selgus, et tätoveerimistindis leidub formaldehüüdi lahustunud olekus. RAC nõustus ka sellega, et oht, et tätoveerijad puutuvad kokku nende poolt nahasse viidavate tätoveerimisel kasutatavate segudega, ei kuulu XV lisa kohase toimiku kohaldamisalasse.

(15)

RAC ei toetanud toimiku esitajate ettepanekut jätta piirangu kohaldamisalast välja 21 värvainet (kaks ftalotsüaniinpigmenti ja 19 muud pigmenti). Nende värvainete kasutamine juuksevärvides on määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisaga keelatud. Sinist ftalotsüaniinvärvainet (Pigment Blue 15:3) on kõnealuse määruse IV lisa kohaselt siiski lubatud kasutada muudes kosmeetikatoodetes, samas kui rohelist ftalotsüaniinvärvainet (Pigment Green 7) on lubatud kasutada muudes kosmeetikatoodetes, v.a silmahooldustoodetes. RAC leidis, et enamiku nende värvainete puhul ei saa välistada vähktõve riski ja võimalikke muid kui kantserogeenseid ohte, eelkõige seetõttu, et puudub piisav teave nende ohtlike omaduste ja inimeste tervisele avalduva ohu kohta. Lisaks märkis RAC, et avaliku konsultatsiooni käigus juhtisid sidusrühmad tähelepanu sellele, et ainult kaks neist värvainetest, nimelt kaks ftalotsüaniinipõhist värvainet Pigment Blue 15:3 ja Pigment Green 7, on tätoveerimisel vajalikud, kuna nende asemel puuduvad ohutumad ja tehniliselt sobivad alternatiivid.

(16)	RAC toetas dünaamilist seost nii määrusega (EÜ) nr 1223/2009 kui ka määrusega (EÜ) nr 1272/2008, kuna selline seos võimaldab inimeste tervist paremini kaitsta.

(17)	RAC nõustus toimiku esitajatega, et seoses uue piirangu kohaldamise alguskuupäevaga annaks 12kuuline üleminekuperiood tarneahelas osalejatele piisavalt aega uute nõuete täitmiseks.

(18)

15. märtsil 2019 võttis ameti sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (edaspidi „SEAC“) vastu arvamuse, mille kohaselt kavandatav piirang koos RACi ja SEACi esitatud muudatustega on kindlakstehtud riskide kõrvaldamiseks sellega kaasneva sotsiaal-majandusliku kasu ja kulu seisukohast kõige asjakohasem liidu tasandi meede. SEAC jõudis sellele järeldusele parima kättesaadava teabe põhjal, võttes arvesse, et nahale avalduva kahjuliku toime ja muude tervisemõjude vältimisest ühiskonnale tulenev märkimisväärne kasu on tõenäoliselt suurem kui nõuete täitmisest tööstusele tekkiv kulu. Lisaks jõudis SEAC järeldusele, et piirangul ei oleks märkimisväärset negatiivset majanduslikku mõju tarneahelatele, see oleks hinnatõuse silmas pidades tarbijatele taskukohane ning vähendaks kahetsusväärse asendamise ohtu.

(19)	SEAC nõustus XV lisa kohases toimikus esitatud järeldustega ja RACiga, et 12kuuline üleminekuperiood tundub mõistlik ja piisav, et võimaldada tarneahelas osalejatel piirangust kinni pidada.

(20)

SEAC toetas ka dünaamilise seose loomist määrusega (EÜ) nr 1272/2008, milles võetaks arvesse selle määruse VI lisa 3. osas loetletud ainete klassifikatsiooni tehtavaid võimalike tulevasi muudatusi, kuna nii tekiks kiiremini inimtervisele soodne mõju. Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II või IV lisasse tehtavate tulevaste muudatustega seoses eelistas SEAC pigem staatilist seost. Kuigi SEACi arvates võib staatiline seos viivitada piirangust tervisele tuleneva kasu saavutamist, võimaldaks see ainete tätoveerimisprotseduurides spetsiaalseks kasutamiseks sobivate sisalduse piirväärtuste nõuetekohast teaduslikku kontrolli ning samuti alternatiivide kättesaadavuse nõuetekohast hindamist.

(21)

SEAC nõustus RACiga, et on asjakohane piirata kosmeetikatoodetes keelatud 19 värvaine kasutamist, sest olemasoleva teabe kohaselt ei kasutata mõnda neist värvainetest praegu tätoveerimisel ja on võimalik kasutada alternatiivseid aineid. Siiski ilmnes Pigment Blue 15:3 ja Pigment Green 7 kohta avaliku konsultatsiooni käigus esitatud märkustest, et selle värvispektri osa katmiseks puudusid ohutumad ja tehniliselt teostatavad alternatiivid. Pigment Green 7 kohta esitatud märkustes märgiti, et see asendati peamiselt broomitud Pigment Green 36ga, kuigi RACi arvates ei olnud Pigment Green 36 vähem ohtlik alternatiiv. Seepärast soovitas SEAC kehtestada mõlema pigmendi puhul 36kuulise ajaliselt piiritletud erandi, võttes arvesse aega, mida tootjad vajavad segude koostise muutmiseks. Lisaks toetas SEAC standardtemperatuuril ja -rõhul gaasiliste ainete suhtes tehtavat erandit kooskõlas RACi järeldusega, et eeldatavalt ei leidu selliseid gaase lahustatuna tätoveerimisel kasutatavates segudes. Avaliku konsultatsiooni käigus saadud teabe põhjal toetas SEAC ka formaldehüüdi kõnealusest erandist väljajätmist.

(22)	SEAC toetas märgistusnõuete lisamist ja soovitas viia märgistusnõuded kooskõlla määruse (EÜ) nr 1272/2008 nõuetega, et vältida teabe dubleerimist.

(23)	Foorumiga konsulteeriti seoses kavandatava piiranguga vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 77 lõike 4 punktile h ning foorumi soovitusi võeti arvesse.

(24)	Amet edastas RACi ja SEACi arvamused (11) komisjonile 11. juunil 2019.

(25)

Võttes arvesse XV lisa kohast toimikut ning RACi ja SEACi arvamusi, leiab komisjon, et teatavate tätoveerimisel kasutatavates segudes esinevate ainete puhul tekib konkreetse sisalduse piirnormi ületamisel lubamatu oht inimeste tervisele. Komisjon leiab ka, et nimetatud ohtu tuleks käsitleda liidu tasandil.

(26)

Komisjon nõustub RACi ja SEACi seisukohaga, et teatava praktilise sisalduse läviväärtuse ületamise korral ei tohiks tätoveerimisprotseduurides kasutada suurt hulka määruses (EÜ) nr 1272/2008, määruses (EÜ) nr 1223/2009 ja Euroopa Nõukogu resolutsioonis ResAP (2008)1 kindlaks määratud ohtlikke aineid. Lisaks tuleks piiranguga keelata selliste tätoveerimisel kasutatavate segude turule laskmine, mis sisaldavad mõnda sellist ainet kindlaksmääratud praktilise sisalduse läviväärtust ületavas koguses. Lisanõudena tuleks tätoveerimisel kasutatavaid segusid piiranguga lubatu piires turule laskvatelt tarnijatelt nõuda piisava teabe esitamist, et soodustada nende segude ohutut kasutamist.

(27)

Komisjon nõustub RACi ja SEACiga, et piirangut ei tohiks kohaldada kantserogeensete ja mutageensete ainete suhtes, mis on ühtlustatud klassifikatsiooniga ainult sissehingamisel toimuva kokkupuute tagajärjel avalduva mõju tõttu. Sama analüüs kehtib reproduktiivtoksiliste ainete kohta, kuigi praegu ei kuulu sellesse klassi üksnes sissehingamisel toimuva kokkupuute tõttu ühtegi reproduktiivtoksilist ainet. Seepärast tuleks piirangu kohaldamisalast välja jätta ka reproduktiivtoksilised ained, mille ühtlustatud klassifikatsioon tuleneb üksnes sissehingamisel toimuvast kokkupuutest.

(28)	Komisjon nõustub RACi ja SEACiga, et piirangut ei tohiks kohaldada muude gaasiliste ainete kui formaldehüüdi suhtes, kuna eeldatavasti ei esine neid gaasilisena tätoveerimisel kasutatavates segudes.

(29)

Piirang peaks hõlmama mitte ainult määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas esitatud asjakohastesse ohukategooriatesse klassifitseeritud aineid, vaid ka aineid, mis klassifitseeritakse kõnealustesse ohukategooriatesse tulevikus pärast kõnealuse osa muutmist, lisades sellesse uusi aineid või muutes nende klassifikatsiooni. Määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase klassifitseerimise aluseks on ainete ohtlike omaduste hoolikas hindamine. Viis, kuidas segusid tätoveerimisel kasutatakse, st viies need teatavasse kehaossa, annab samuti piisavalt teavet võimaliku kokkupuute kohta nende ainetega. Kokkuvõtteks võib öelda, et nii ainetega kaasnev võimalik oht (võimalikud ohud) kui ka viis, kuidas inimesed nendega kokku puutuvad, viivad järelduseni, et kõnealused ained kujutavad endast inimeste tervisele üldist ohtu, mis on vastuvõetamatu ja mida tuleb kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 VIII jaotises sätestatud nõuetega selle piiranguga käsitleda.

(30)

Ainete suhtes, mis satuvad piirangu kohaldamissalasse hiljem määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa hilisema muutmise tulemusena, tuleks piirangut hakata kohaldama siis, kui hakatakse kohaldama kõnealuse osa klassifikatsiooni. Tavaliselt toimub see 18 kuud pärast aine kandmist kõnealuse määruse VI lisasse. 18kuuline ajavahemik annab segude tootjatele piisavalt aega ohutumate alternatiivide leidmiseks, eelkõige juhtudel, mis võivad muidu viia kahetsusväärse asendamiseni. Edaspidi klassifitseeritavate ainete alternatiivide kättesaadavust ei ole vaja käsitleda, kuna vajadus tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse on olulisem kui tätoveeringutindis kasutatavate ainete alternatiivide tehnilise ja majandusliku teostatavusega seotud kaalutlused.

(31)

Samuti peaks piirang hõlmama mitte ainult aineid, mis on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 II või IV lisas koos asjakohaste tingimustega, vaid ka aineid, mis tulevikus koos mõnega neist tingimustest loetletakse, kui kõnealuseid lisasid aine lisamise või kande muutmisega muudetakse. Kui aine tekitab niivõrd palju ohutusega seotud probleeme, et piiratakse selle kasutamist nahale kantavates kosmeetikatoodetes, peab see tekitama vähemalt samasuguseid ohutusega seotud probleeme, kui seda esineb tätoveerimisel kasutatavates segudes, mida viiakse inimese kehasse naha kaudu. Tulevikus piirangu kohaldamisalasse kuuluvate ainete alternatiivide kättesaadavust ei ole vaja käsitleda, kuna vajadus kaitsta inimeste tervist on olulisem kui alternatiivide tehnilise ja majandusliku teostatavusega seotud kaalutlused.

(32)

Hiljem määruse (EÜ) nr 1223/2009 tulevasest muutmisest tuleneva piiranguga hõlmatud ainete puhul tuleks pärast asjaomase muudatuse jõustumist siiski ette näha täiendav ajavahemik, et anda segude tootjatele aega kohaneda tagajärgedega, mis sellest piiranguga hõlmatud ainele tekivad, või selleks, et leida ohutum alternatiiv. Seda seetõttu, et hindamine, mis on vajalik enne aine kandmist määruse (EÜ) nr 1223/2009 II või IV lisasse, ei võimalda aine erikontrolli seoses selle mõjuga segudes, mis on turule lastud tätoveerimisel kasutamiseks. Täiendava ajavahemiku pikkuseks peaks olema 18 kuud alates määruse (EÜ) nr 1223/2009 II või IV lisa asjakohase muudatuse jõustumisest.

(33)

RAC soovitas vähendatud sisalduse piirnormi 0,01 % ainete puhul, mis kuuluvad klassifikatsiooni järgi nahaärrituse, silmaärrituse, nahasöövituse või raske silmakahjustuse ohuklassidesse, kuna toimiku esitaja pakutud 0,1 % piirnorm ei taga nahasisese kasutamise puhul piisavat kaitset. SEACi konsultatsiooni käigus rõhutati, et mõnede tätoveerimissegudes pH regulaatoritena kasutatavate hapete ja aluste puhul ei pruugi kuni 0,01 % sisaldus olla piisav, et saavutada nende eesmärki reguleerida segu pH-d. Happed ja alused on oma äärmuslike pH väärtuste tõttu ärritavad või söövitavad. Selliseid happeid ja aluseid sisaldava segu ärritavus või söövitavus sõltub siiski peamiselt segu enda üldisest pH-st, mitte üksikute ainete pH-st ega kontsentratsioonist segus. Neid tegureid silmas pidades on asjakohane määrata pH regulaatoritena kasutatavate ärritavate või söövitavate ainete sisalduse piirnormiks 0,1 %.

(34)

Praegu ei ole tätoveerimisel kasutatavate segude märgistusnõuded kogu liidus ühtlustatud. Arvestades tätoveerimissegudes sisalduvate ainetega seotud olemuslikke terviseriske ning tätoveeringuid ja püsimeiki soovivate inimeste kasvavat arvu, on vaja ühtlustada pakendile märgitavat teavet, et tagada piirangu nõuetekohane rakendamine ja seeläbi luua usaldus kogu liitu hõlmava tätoveerimisel kasutatavate ohutute toodete turu vastu, võimaldada ametiasutustel teostada olulist järelevalvet ja täitmise tagamist ning võtta meetmeid siseturu killustumise vastu ja seda vältida.

(35)

Komisjon on seisukohal, et piirangu nõuetekohase rakendamise tagamiseks ja kahjuliku tervisemõju korral otsese jälgitavuse võimaldamiseks tuleks liidus turule lastavale tätoveerimisel kasutatavale segule märkida ainete loetelu, mis lisatakse valmistamise ajal ning mis kuuluvad tätoveerimisel kasutatava segu koostisse. Samal eesmärgil peaks tätoveerija andma isikule, kellele protseduuri tehakse, teavet, mis on märgitud pakendile või esitatud kasutusjuhendis. Koostisosade täieliku loetelu esitamise nõude eesmärk on vähendada siseriiklike eeskirjade võimalikku erinevust, saavutada mastaabisääst segude tootjate jaoks ning kasutada täiel määral ära turu ühtlustamisest saadavat kasu. Lisaks on sellise täieliku loetelu esitamine vajalik ka selle tagamiseks, et piirang, millega on seotud selline ulatuslik ainete loetelu, oleks praktiliselt täidetav, jälgitav ja tõhus kogu liidus. Kavandatav ühine nomenklatuur võimaldab aineid kindlaks määrata, kasutades kõikides liikmesriikides kordumatut nimetust. See võimaldab tarbijatel kergesti ära tunda aineid, mida neil on soovitatud vältida (näiteks allergia tõttu).

(36)

Koostisosade täieliku loetelu ja määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaste võimalike märgistusnõuete täiendamiseks nõustub komisjon RACi ja SEACiga tätoveerimisel kasutatavatele segudele märgitava muu teabe osas, milleks on eelkõige partii kordumatu number, nikli ja kroomi (VI) olemasolu ning täiendav ohutusteave pakendil või kasutusjuhendis. Samuti leiab komisjon, et pH regulaatoritena kasutatavate ainete sisaldus tuleks eraldi ära märkida.

(37)	Selleks et tätoveerijatel oleks lihtsam seda piirangut järgida, tuleks tätoveerimisel kasutada ainult segusid, mis on märgistatud märkega „Tätoveerimiseks või püsimeigi tegemiseks kasutatav segu“.

(38)

Võttes arvesse XV lisa kohast toimikut, RACi ja SEACi arvamusi, sotsiaal-majanduslikku mõju ja alternatiivide kättesaadavust, järeldab komisjon, et XV lisa kohases toimikus esitatud piirangu ettepanek koos kirjeldatud muudatustega on kõige asjakohasem liidu tasandi meede, et vähendada inimeste tervise suhtes kindlakstehtud ohtu, põhjustamata seejuures märkimisväärset koormust tarnijatele, tätoveerijatele või tarbijatele.

(39)

Sidusrühmadele tuleks jätta piisavalt aega võtta meetmeid uue piirangu tingimuste täitmiseks. Komisjon leiab, et 12 kuu pikkune ajavahemik on piisav, et laborid saaksid kasutusele võtta analüüsimeetodeid, mida liikmesriigid ja teised sidusrühmad on välja töötanud või on välja töötamas, et kontrollida piirangu järgimist, ja omandada nende meetoditega töötamiseks vajalikke kogemusi.

(40)

Komisjon nõustub SEACi soovitusega, et Pigment Blue 15:3 ja Pigment Green 7 jaoks tuleks ette näha pikem ajavahemik, kuna puuduvad ohutumad ja tehniliselt sobivad alternatiivid ning tootjatel on vaja aega oma segude koostise muutmiseks. Komisjon leiab, et 24 kuud on piisav aeg, et leida ohutumaid alternatiive ja kõrvaldada turult neid pigmente sisaldavad tätoveerimisel kasutatavad segud.

(41)

Tätoveerimisel kasutamiseks turule lastud segusid kasutatakse erinevatel põhjustel, sealhulgas nii esteetilistel kui ka meditsiinilistel põhjustel. Sellised segud võivad kuuluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 (12) kohaldamisalasse. Kui neid segusid lastakse turule või kasutatakse üksnes meditsiinilistel eesmärkidel määruse (EL) 2017/745 tähenduses, ei peaks käesoleva määrusega kehtestatud piirangut nende suhtes kohaldama. Selleks et tagada järjepidev regulatiivne lähenemisviis määruste (EL) 2017/745 ja (EÜ) nr 1907/2006 vahel ning tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, tuleks mõlemas määruses sätestatud konkreetseid kohustusi ja nõudeid kohaldada kumulatiivselt, kui selliseid segusid võib turule lasta või kasutada nii meditsiinilisel kui ka mittemeditsiinilisel eesmärgil.

(42)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1907/2006 vastavalt muuta.

(43)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) JRC Science for Policy report Safety of tattoos and permanent make-up: Final report, 2016 https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/safety-tattoos-and-permanent-make-final-report

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

(4) https://ec.europa.eu/consumers/consumers_safety/safety_products/rapex/alerts/repository/content/pages/rapex/index_en.htm

(5) Euroopa Nõukogu resolutsioon ResAP(2003)2 tätoveeringute ja püsimeigi kohta, vastu võetud 19. juunil 2003 ministrite komitee ministrite asetäitjate 844. kohtumisel – http://www.ctl-tattoo.net/Documents/PDF/eu_resap_2003_2.pdf

(6) Euroopa Nõukogu resolutsioon ResAP(2008)1 tätoveeringute ja püsimeigi ohutusnõuete ja -kriteeriumide kohta (millega asendatakse resolutsioon ResAP(2003)2 tätoveeringute ja püsimeigi kohta), vastu võetud 20. veebruaril 2008 ministrite komitee poolt ministrite asetäitjate 1018. kohtumisel – https://rm.coe.int/16805d3dc4

(7) Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi.

(8) XV lisa kohane piiranguaruanne – ettepanek piirangu kehtestamiseks: tätoveerimistindis ja püsimeigis kasutatavad ained; oktoober 2017; Euroopa Kemikaaliamet koos Taani, Itaalia ja Norraga https://echa.europa.eu/documents/10162/6f739150-39db-7e2c-d07d-caf8fb81d153

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).

(11) ECHA sekretariaadi koostatud koondversioon RACi arvamusest (vastu võetud 20. novembril 2018) ja SEACi arvamusest (vastu võetud 15. märtsil 2019) https://echa.europa.eu/documents/10162/dc3d6ea4-df3f-f53d-eff0-540ff3a5b1a0

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

LISA

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine kanne:

„75.

Ained, mis kuuluvad ühte või mitmesse järgmistest punktidest:

ained, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud järgmistesse ohuklassidesse:

—	1.A, 1.B või 2. kategooria kantserogeen või 1.A, 1.B või 2. kategooria sugurakkude mutageen, välja arvatud ained, mis on klassifitseeritud sissehingamisel toimuva kokkupuute tagajärjel avalduva mõju tõttu

—	1.A, 1.B või 2. kategooria reproduktiivtoksiline aine, välja arvatud ained, mis on klassifitseeritud üksnes sissehingamisel toimuva kokkupuute tagajärjel avalduva mõju tõttu

—	1., 1.A või 1.B kategooria naha sensibilisaator

—	1., 1.A, 1.B või 1.C kategooria nahka söövitav aine või 2. kategooria nahka ärritav aine

—	1. kategooria rasket silmakahjustust põhjustav aine või 2. kategooria silmi ärritav aine;

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisas loetletud ained (*1);

c)	määruse (EÜ) nr 1223/2009 IV lisas loetletud ained, mille suhtes on täpsustatud tingimused vähemalt ühes kõnealuse lisa tabeli veergudest g, h või i;

d)	käesoleva lisa 13. liites loetletud ained.

Käesoleva kande 2. veeru punktide 7 ja 8 lisanõudeid kohaldatakse kõigi tätoveerimisel kasutatavate segude suhtes olenemata sellest, kas need sisaldavad käesoleva kande selle veeru punktide a–d alla kuuluvat ainet või mitte.

Ei tohi turule lasta tätoveerimisel kasutatavates segudes ning selliseid aineid sisaldavaid segusid ei tohi kasutada tätoveerimisel pärast 4. jaanuari 2022, kui kõnealust ainet või kõnealuseid aineid esineb järgmistel asjaoludel:

a)	aine puhul, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1.A, 1.B või 2. kategooria kantserogeenseks aineks või 1.A, 1.B või 2. kategooria sugurakkude mutageeniks, on aine sisaldus segus 0,00005 massiprotsenti või rohkem;

b)	aine puhul, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1.A, 1.B või 2. kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks, on aine sisaldus segus 0,001 massiprotsenti või rohkem;

c)	aine puhul, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1., 1.A või 1.B kategooria naha sensibilisaatoriks, on aine sisaldus segus 0,001 massiprotsenti või rohkem;

aine puhul, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1., 1.A, 1.B või 1.C kategooria nahka söövitavaks aineks või 2. kategooria nahka ärritavaks aineks või 1. kategooria rasket silmakahjustust tekitavaks aineks või 2. kategooria silmi ärritavaks aineks, on aine sisaldus segus:

i)	0,1 massiprotsenti või rohkem, kui ainet kasutatakse üksnes pH regulaatorina;

ii)	0,01 massiprotsenti või rohkem kõigil muudel juhtudel;

e)	aine puhul, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 (*1) II lisas, on aine sisaldus segus 0,00005 massiprotsenti või rohkem;

aine puhul, mille kohta täpsustatakse määruse (EÜ) nr 1223/2009 IV lisa tabeli veerus g (toote liik, kehaosa) üks või mitu järgmist liiki tingimust, on aine sisaldus segus 0,00005 massiprotsenti või rohkem:

i)	„Mahapestavad tooted“;

ii)	„Mitte kasutada limaskestade hoolduseks ettenähtud toodetes“;

iii)	„Mitte kasutada silmahooldustoodetes“;

g)	aine puhul, mille kohta täpsustatakse määruse (EÜ) nr 1223/2009 IV lisa tabeli veerus h (maksimaalne sisaldus kasutamisvalmis tootes) või veerus i (muud) tingimus, esineb ainet segus kõnealuses veerus esitatud tingimusele mittevastavas koguses või muul mittevastaval viisil;

h)	käesoleva lisa 13. liites loetletud aine puhul on aine sisaldus segus võrdne kõnealuse aine jaoks selles liites sätestatud sisalduse piirnormiga või sellest suurem.

Käesolevas kandes tähendab segu „kasutamine tätoveerimisel“ segu süstimist või sisestamist inimese naha, limaskesta või silmamuna sisse mis tahes protsessi või protseduuri abil (sealhulgas protseduurid, mida tavaliselt nimetatakse püsimeigiks, kosmeetiliseks tätoveerimiseks, microblading’uks või mikropigmentatsiooniks) eesmärgiga teha isiku kehale märk või kujundus.

Kui 13. liites loetlemata aine kuulub rohkem kui ühe lõike 1 punkti a–g alla, kohaldatakse selle aine suhtes kõnealustes punktides sätestatud kõige rangemat sisalduse piirnormi. Kui 13. liites loetletud aine kuulub samuti ühe või mitme lõike 1 punkti a–g alla, kohaldatakse selle aine suhtes lõike 1 punktis h sätestatud sisalduse piirnormi.

Erandina ei kohaldata lõiget 1 järgmiste ainete suhtes kuni 4. jaanuarini 2023:

a)	Pigment Blue 15:3 (CI 74160, EÜ nr 205-685-1, CASi nr 147-14-8);

b)	Pigment Green 7 (CI 74260, EÜ nr 215-524-7, CASi nr 1328-53-6).

Kui määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa muudetakse pärast 4. jaanuari 2021 aine klassifitseerimiseks või ümberklassifitseerimiseks nii, et aine kuulub seejärel käesoleva kande lõike 1 punkti a, b, c või d, või nii, et see kuulub nendest punktidest mõnda muusse punkti, kui ta varem kuulus, ning kõnealuse uue või muudetud klassifikatsiooni kohaldamiskuupäev on pärast selle kande lõikes 1 või vastavalt vajadusele lõikes 4 osutatud kuupäeva, siis käsitatakse seda muudatust jõustuvana käesoleva kande selle aine suhtes kohaldamise eesmärgil uue või muudetud klassifitseerimise kohaldamise alguskuupäeval.

Kui määruse (EÜ) nr 1223/2009 II või IV lisa muudetakse pärast 4. jaanuari 2021, et lisada aine või muuta ainet käsitlevat kannet nii, et aine kuuluks seejärel käesoleva kande lõike 1 punktidesse e, f või g, või nii, et see kuulub nendest punktidest mõnda muusse punkti, kui ta varem kuulus, ning muudatus jõustub pärast selle kande lõikes 1 või vastavalt vajadusele lõikes 4 osutatud kuupäeva, siis käsitatakse seda muudatust jõustuvana käesoleva kande selle aine suhtes kohaldamise eesmärgil 18 kuud pärast selle õigusakti jõustumist, millega kõnealune muudatus tehti.

Tarnijad, kes lasevad tätoveerimisel kasutatava segu turule, tagavad, et pärast 4. jaanuari 2022 on segule märgitud järgmine teave:

a)	märge „Tätoveerimiseks või püsimeigi tegemiseks kasutatav segu“;

b)	kordumatu viitenumber partii identifitseerimiseks;

koostisosade loetelu vastavalt määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 33 kohaselt ühtses koostisainete nimestikus kehtestatud nomenklatuurile, või koostisaine ühtse nimetuse puudumisel IUPACi nimetus. Koostisaine ühtse nimetuse või IUPACi nimetuse puudumise korral CASi ja EÜ number. Koostisained loetletakse nende massi või mahu järgi kahanevas järjekorras nende valmistamise ajal. „Koostisosa“ – aine, mis on lisatud tootmisprotsessi käigus ja mida tätoveerimisel kasutatavas segu sisaldab. Lisandeid ei loeta koostisosadeks. Kui käesoleva kande tähenduses koostisosana kasutatava aine nimetus peab juba olema märgisele lisatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, ei pea seda koostisosa käesoleva määruse kohaselt ära märkima;

d)	lõike 1 punkti d alapunkti i alla kuuluvate ainete puhul täiendav lause „pH-regulaator“;

e)	lause „Sisaldab niklit. Võib põhjustada allergilisi reaktsioone.“, kui segu sisaldab niklit alla 13. liites sätestatud sisalduse piirnormi;

f)	lause „Sisaldab kroom(VI). Võib põhjustada allergilisi reaktsioone.“, kui segu sisaldab kroom(VI) alla 13. liites sätestatud sisalduse piirnormi;

ohutu kasutamise juhised, eeldusel, et nende esitamist märgistusel ei nõuta juba määrusega (EÜ) nr 1272/2008.

Teave peab olema selgelt nähtav, kergesti loetav ja kustumatu.

Teave esitatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles (nende liikmesriikide ametlikes keeltes), kus segu turule lastakse, kui asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid) ei näe ette teisiti.

Esimeses lõigus, välja arvatud punktis a loetletud teave lisatakse kasutusjuhendisse, kui see on pakendi mõõtmete tõttu vajalik.

Enne segu kasutamist tätoveerimisel peab segu kasutav isik andma isikule, kellele protseduur tehakse, teavet, mis on märgitud pakendile või esitatud käesoleva lõike kohases kasutusjuhendis.

8.	Segusid, mis ei sisalda lauset „Tätoveerimiseks või püsimeigi tegemiseks kasutatav segu“, ei tohi tätoveeringute tegemiseks kasutada.

9.	Käesolevat kannet ei kohaldata ainete suhtes, mis on temperatuuril 20 °C ja rõhul 101,3 kPa gaasilises olekus või mille aururõhk temperatuuril 50 °C on üle 300 kPa, välja arvatud formaldehüüd (CASi nr 50-00-0, EÜ nr 200-001-8).

10.

Käesolevat kannet ei kohaldata tätoveerimisel kasutatava segu turule laskmise suhtes või segu tätoveerimisel kasutamise suhtes, kui see lastakse turule üksnes meditsiiniseadmena või meditsiiniseadme abiseadmena määruse (EL) 2017/745 tähenduses või kui seda kasutatakse üksnes meditsiiniseadmena või meditsiiniseadme abiseadmena samas tähenduses. Kui turule laskmine või kasutamine ei saa toimuda üksnes meditsiiniseadmena või meditsiiniseadme abiseadmena, kohaldatakse kumulatiivselt määruse (EL) 2017/745 ja käesoleva määruse nõudeid.

lisatakse 13. liide:

„13. liide

Kanne 75 – konkreetse sisalduse piirnormiga ainete loetelu:

Aine nimetus	EÜ nr	CASi nr	Sisalduse piirnorm (massiprotsentides)
Elavhõbe	231-106-7	7439-97-6	0,00005 %
Nikkel	231-111-4	7440-02-0	0,0005 %
Metallorgaaniline tina	231-141-8	7440-31-5	0,00005 %
Antimon	231-146-5	7440-36-0	0,00005 %
Arseen	231-148-6	7440-38-2	0,00005 %
Baarium (**)	231-149-1	7440-39-3	0,05 %
Kaadmium	231-152-8	7440-43-9	0,00005 %
Kroom‡	231-157-5	7440-47-3	0,00005 %
Koobalt	231-158-0	7440-48-4	0,00005 %
Vask (**)	231-159-6	7440-50-8	0,025 %
Tsink (**)	231-175-3	7440-66-6	0,2 %
Plii	231-100-4	7439-92-1	0,00007 %
Seleen	231-957-4	7782-49-2	0,0002 %
Benso[a]püreen	200-028-5	50-32-8, 63466-71-7	0,0000005 %
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH), mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas klassifitseeritud 1.A, 1.B või 2. kategooria kantserogeenideks või sugurakkude mutageenideks			0,00005 % (individuaalsed sisaldused)
Metanool	200-659-6	67-56-1	11 %
o-anisidiin (**)	201-963-1	90-04-0	0,0005 %
o-toluidiin (**)	202-429-0	95-53-4	0,0005 %
3,3’-diklorobensidiin (**)	202-109-0	91-94-1	0,0005 %
4-metüül-m-fenüleendiamiin (**)	202-453-1	95-80-7	0,0005 %
4-kloroaniliin (**)	203-401-0	106-47-8	0,0005 %
5-nitro-o-toluidiin (**)	202-765-8	99-55-8	0,0005 %
3,3’-dimetoksübensidiin (**)	204-355-4	119-90-4	0,0005 %
4,4’-bi-o-toluidiin (**)	204-358-0	119-93-7	0,0005 %
4,4’-tiodianiliin (**)	205-370-9	139-65-1	0,0005 %
4-kloro-o-toluidiin (**)	202-441-6	95-69-2	0,0005 %
2-naftüülamiin (**)	202-080-4	91-59-8	0,0005 %
Aniliin (**)	200-539-3	62-53-3	0,0005 %
Bensidiin (**)	202-199-1	92-87-5	0,0005 %
p-toluidiin (**)	203-403-1	106-49-0	0,0005 %
2-metüül-p-fenüleendiamiin (**)	202-442-1	95-70-5	0,0005 %
Bifenüül-4-üülamiin (**)	202-177-1	92-67-1	0,0005 %
4-o-tolüülaso-o-toluidiin (**)	202-591-2	97-56-3	0,0005 %
4-metoksü-m-fenüleendiamiin (**)	210-406-1	615-05-4	0,0005 %
4,4’-metüleendianiliin (**)	202-974-4	101-77-9	0,0005 %
4,4’-metüleendi-o-toluidiin (**)	212-658-8	838-88-0	0,0005 %
6-metoksü-m-toluidiin (**)	204-419-1	120-71-8	0,0005 %
4,4’-metüleenbis-[2-kloroaniliin] (**)	202-918-9	101-14-4	0,0005 %
4,4’-oksüdianiliin (**)	202-977-0	101-80-4	0,0005 %
2,4,5-trimetüülaniliin (**)	205-282-0	137-17-7	0,0005 %
4-aminoasobenseen (**)	200-453-6	60-09-3	0,0005 %
p-fenüleendiamiin (**)	203-404-7	106-50-3	0,0005 %
Sulfaniilhape (**)	204-482-5	121-57-3	0,0005 %
4-amino-3-fluorofenool (**)	402-230-0	399-95-1	0,0005 %
2,6-ksülidiin	201-758-7	87-62-7	0,0005 %
6-amino-2-fluorofenool		293733-21-8	0,0005 %
2,4-ksülidiin	202-440-0	95-68-1	0,0005 %
Pigment Red 7 (PR7)/CI 12420	229-315-3	6471-51-8	0,1 %
Pigment Red 9 (PR9)/CI 12460	229-104-6	6410-38-4	0,1 %
Pigment Red 15 (PR15)/CI 12465	229-105-1	6410-39-5	0,1 %
Pigment Red 210 (PR210)/CI 12477	612-766-9	61932-63-6	0,1 %
Pigment Orange 74 (PO74)		85776-14-3	0,1 %
Pigment Yellow 65 (PY65)/CI 11740	229-419-9	6528-34-3	0,1 %
Pigment Yellow 74 (PY74)/CI 11741	228-768-4	6358-31-2	0,1 %
Pigment Red 12 (PR12)/CI 12385	229-102-5	6410-32-8	0,1 %
Pigment Red 14 (PR14)/CI 12380	229-314-8	6471-50-7	0,1 %
Pigment Red 17 (PR17)/CI 12390	229-681-4	6655-84-1	0,1 %
Pigment Red 112 (PR112)/CI 12370	229-440-3	6535-46-2	0,1 %
Pigment Yellow 14 (PY14)/CI 21095	226-789-3	5468-75-7	0,1 %
Pigment Yellow 55 (PY55)/CI 21096	226-789-3	6358-37-8	0,1 %
Pigment Red 2 (PR2)/CI 12310	227-930-1	6041-94-7	0,1 %
Pigment Red 22 (PR22)/CI 12315	229-245-3	6448-95-9	0,1 %
Pigment Red 146 (PR146)/CI 12485	226-103-2	5280-68-2	0,1 %
Pigment Red 269 (PR269)/CI 12466	268-028-8	67990-05-0	0,1 %
Pigment Orange16 (PO16)/CI 21160	229-388-1	6505-28-8	0,1 %
Pigment Yellow 1 (PY1)/CI 11680	219-730-8	2512-29-0	0,1 %
Pigment Yellow 12 (PY12)/CI 21090	228-787-8	6358-85-6	0,1 %
Pigment Yellow 87 (PY87)/CI 21107:1	239-160-3	15110-84-6, 14110-84-6	0,1 %
Pigment Yellow 97 (PY97)/CI 11767	235-427-3	12225-18-2	0,1 %
Pigment Orange 13 (PO13)/CI 21110	222-530-3	3520-72-7	0,1 %
Pigment Orange 34 (PO34)/CI 21115	239-898-6	15793-73-4	0,1 %
Pigment Yellow 83 (PY83)/CI 21108	226-939-8	5567-15-7	0,1 %
Solvent Red 1 (SR1)/CI 12150	214-968-9	1229-55-6	0,1 %
Acid Orange 24 (AO24)/CI 20170	215-296-9	1320-07-6	0,1 %
Solvent Red 23 (SR23)/CI 26100	201-638-4	85-86-9	0,1 %
Acid Red 73 (AR73)/CI 27290	226-502-1	5413-75-2	0,1 %
Disperse Yellow 3/CI 11855	220-600-8	2832-40-8	0,1 %
Acid Green 16	603-214-8	12768-78-4	0,1 %
Acid Red 26	223-178-3	3761-53-3	0,1 %
Acid Violet 17	223-942-6	4129-84-4	0,1 %
Basic Red 1	213-584-9	989-38-8	0,1 %
Disperse Blue 106	602-285-2	12223-01-7	0,1 %
Disperse Blue 124	612-788-9	61951-51-7	0,1 %
Disperse Blue 35	602-260-6	12222-75-2	0,1 %
Disperse Orange 37	602-312-8	12223-33-5	0,1 %
Disperse Red 1	220-704-3	2872-52-8	0,1 %
Disperse Red 17	221-665-5	3179-89-3	0,1 %
Disperse Yellow 9	228-919-4	6373-73-5	0,1 %
Pigment Violet 3	603-635-7	1325-82-2	0,1 %
Pigment Violet 39	264-654-0	64070-98-0	0,1 %
Solvent Yellow 2.	200-455-7	60-11-7	0,1 %

“

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).“

(**) Lahustuv ‡Kroom(VI).

15.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 423/18

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2082,

14. detsember 2020,

milles sätestatakse mobiilikõne lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine ja millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2019/2116

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires, (1) eriti selle artikli 6e lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EL) nr 531/2012 ei tohiks riigisiseste teenuste osutaja alates 15. juunist 2017 nõuda rändluskliendilt üheski liikmesriigis vastu võetud reguleeritud rändluskõnede eest ühtegi riigisisesele jaehinnale lisanduvat tasu, kui need kõned jäävad mõistliku kasutamise poliitika kohase mahu piiresse.

(2)	Määrusega (EL) nr 531/2012 on reguleeritud rändluskõne vastuvõtmise suhtes kohaldatavate lisatasude piirmääraks seatud mobiilikõne lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine.

(3)	Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/2116 (2) on sätestatud mobiilikõne lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine, mida kohaldatakse alates 2020. aastast, võttes aluseks 1. juuli 2019. aasta andmed.

(4)

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet on edastanud komisjonile liikmesriikide reguleerivatelt asutustelt kogutud ajakohastatud teabe mobiilikõne lõpetamise tasude maksimaalse taseme kohta, mis on iga riigi konkreetsetes mobiilsidevõrkudes häälkõne lõpetamise hulgiteenuse turul kehtestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (3) artiklitele 7 ja 16 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/19/EÜ (4) artiklile 13, ning kõigi abonentide arvu kohta liikmesriikides.

(5)

Komisjon on arvutanud mobiilikõne lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmise vastavalt määrusele (EL) nr 531/2012 järgmiselt: konkreetses liikmesriigis mobiilikõne lõpetamise lubatud maksimaalne tasu korrutati selle liikmesriigi abonentide koguarvuga, kõigi liikmesriikide selliselt arvutatud korrutised liideti ning siis jagati saadud summa kõigi liikmesriikide abonentide koguarvuga, võttes aluseks 1. juuli 2020. aasta andmed. Euroalaväliste liikmesriikide puhul kasutati vahetuskursina 2020. aasta teise kvartali keskmist vastavalt Euroopa Keskpanga andmebaasile.

(6)	Seetõttu tuleks ajakohastada mobiilikõne lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmist.

(7)	Seepärast tuleks rakendusmäärus (EL) 2019/2116 kehtetuks tunnistada.

(8)	Vastavalt määrusele (EL) nr 531/2012 peaks komisjon käesolevas rakendusmääruses sätestatud mobiilikõne lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmise kord aastas läbi vaatama.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on vastavuses direktiivi 2002/21/EÜ artikliga 22 asutatud sidekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mobiilikõne lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmiseks sätestatakse 0,0076 eurot minutis.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) 2019/2116 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 172, 30.6.2012, lk 10.

(2) Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2116, milles sätestatakse kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2018/1979 (ELT L 320, 11.12.2019, lk 11).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002 aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7).

15.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 423/20

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2083

14. detsember 2020,

millega muudetakse seoses lindude kõrge patogeensusega gripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Jaapanit käsitlevat kannet selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 8 sissejuhatavat lauset, artikli 8 punkti 1 esimest lõiku, artikli 8 punkti 4 ja artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (2) eriti selle artikli 23 lõiget 1 ja artikli 25 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 798/2008 (3) on kehtestatud veterinaarsertifikaatide nõuded kodulindude ja linnukasvatussaaduste (edaspidi „kaubad“) liitu importimise ja liidu kaudu toimuva transiidi suhtes, kaasa arvatud transiidi ajal ladustamise suhtes. Kõnealuses määruses on sätestatud, et selliseid kaupu tohib liitu importida ja läbi liidu vedada ainult kõnealuse määruse I lisa 1. osas esitatud tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest.

(2)	Määruses (EÜ) nr 798/2008 on sätestatud ka tingimused, mille täitmisel loetakse kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond lindude kõrge patogeensusega gripist vabaks.

(3)	Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas on Jaapan loetletud kolmanda riigina, mille kogu territooriumilt on lubatud teatavaid linnukasvatussaadusi liitu importida või liidust läbi vedada.

(4)

5. novembril 2020 kinnitas Jaapan alatüüpi H5 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi esinemist ühes kodulinnukasvatuses oma territooriumil. Kõnealuse kinnitatud lindude kõrge patogeensusega gripi puhangu tõttu ei saa Jaapanit enam kõnealusest haigusest vabaks pidada ning Jaapani veterinaarasutustel ei ole enam võimalik välja anda sertifikaate liitu imporditavatele või läbi liidu veetavatele inimtoiduks ettenähtud kodulindude liha saadetistele.

(5)	Seepärast tuleks muuta määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa tabelis esitatud kannet Jaapani kohta, et võtta arvesse epidemioloogilist olukorda kõnealuses kolmandas riigis.

(6)	Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa tuleks seega vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(2) ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.

(3) Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 226, 23.8.2008, lk 1).

LISA

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas asendatakse Jaapanit käsitlev kanne järgmisega:

Kolmanda riigi või territooriumi ISO-kood ja nimi	Kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna kood	Kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna kirjeldus	Veterinaarsertifikaat		Eritingimused	Eritingimused		Linnugripi seire staatus	Linnugripi vastu vaktsineerimise staatus	Salmonella tõrje staatus (6)
Kolmanda riigi või territooriumi ISO-kood ja nimi	Kolmanda riigi, territooriumi, tsooni või piirkonna kood		Näidis(ed)	Lisatagatised	Eritingimused	Lõppkuupäev (1)	Alguskuupäev (2)	Linnugripi seire staatus	Linnugripi vastu vaktsineerimise staatus	Salmonella tõrje staatus (6)
1	2	3	4	5	6	6A	6B	7	8	9
„JP – Jaapan	JP-0	Kogu riik	EP, E
„JP – Jaapan	JP-0	Kogu riik	POU		P2	5.11.2020“

15.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 423/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2084,

14. detsember 2020,

millega muudetakse ja parandatakse rakendusmäärust (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikli 10a lõiget 2 ning artikli 15 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada kooskõla direktiivi 2003/87/EÜ artikli 15 kohase aastaheite aruannete tõendamise ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1842 (2) kohaselt kogutud tootmistasemeandmete tõendamise vahel ning kasutada ära nende koostoimet, on asjakohane lisada rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 3 kohaselt nõutavate tootmistaseme aastaaruannete tõendamist käsitlevad eeskirjad komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/2067 (3) kehtestatud õigusraamistikku.

(2)

Harmoneeritud standardeid, näiteks harmoneeritud standard, millega kehtestatakse kasvuhoonegaaside valideerimise ja tõendamise asutustele nõuded, millest tuleb lähtuda akrediteerimisel või muud liiki tunnustamisel, vaadatakse korrapäraselt läbi. Rakendusmääruses (EL) 2018/2067 tuleks teha mitu muudatust, et viia see kooskõlla kohaldatavate standardite muudatustega ning tõhustada tõendajate menetlustele ja tõendaja juhtimissüsteemi toimimisele esitatavaid nõudeid.

(3)

On oluline selgitada, et rakendusmääruse (EL) 2018/2067 artiklis 4 sätestatud vastavuseeldus ei vabasta tõendajat kõnealuse rakendusmääruse programmispetsiifiliste nõuete kohaldamisest ning et seda vastavuseeldust ei kohaldata teatavate rakendusmääruse (EL) 2018/2067 sätete suhtes, mille puhul on oluline säilitada direktiivi 2003/87/EÜ V lisas sätestatud eesmärgid ja põhimõtted.

(4)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/331 (4) ja rakendusmääruse (EL) 2019/1842 kohaselt peab käitise käitaja, kes taotleb lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) tasuta eraldamist kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 10a, lisama asjakohased seiresätted seiremetoodikakavasse. Seepärast ei ole enam asjakohane näha ette selliste tasuta eraldamisega seotud elementide tõendamist rakendusmääruse (EL) 2018/2067 kohaselt toimuva seirekava tõendamise raames.

(5)	Selleks et tagada tõendamise tõhus ja õigeaegne hindamine, tuleks muuta eeskirju, mis käsitlevad pädeva asutuse juurdepääsu tõendamise sisedokumentidele.

(6)	Selleks et ühtlustamist liidus veelgi edendada ja akrediteerimissüsteemi tõhustada, on oluline selgitada, millised tõendajad saavad taotleda akrediteeringu vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2018/2067.

(7)	Pärast rakendusmääruse (EL) 2018/2067 avaldamist on avastatud mitmesuguseid vigu, mis tuleb parandada. Eelkõige jäeti kogu tekstist välja delegeeritud määruse (EL) 2019/331 number, mis tuleb lisada.

(8)

Käitajast või õhusõiduki käitajast sõltumatu vääramatu jõu esinemine võib takistada tõendajal teha tegevuskoha külastusi vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/2067 artiklile 21. Sellistel juhtudel on asjakohane lubada tõendajatel teha tegevuskoha virtuaalseid külastusi, kui on täidetud teatavad tingimused.

(9)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2018/2067 vastavalt muuta ja parandada.

(10)

On asjakohane, et rakendusmääruse (EL) 2018/2067 muudatusi kohaldatakse neljanda kauplemisperioodiga seotud kasvuhoonegaaside heite andmete, tonnkilomeetriandmete ja LHÜde eraldamise andmete tõendamise suhtes. Seepärast tuleks käesoleva määruse asjakohaste sätete kohaldamise algus lükata edasi 1. jaanuarini 2021.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2018/2067 muudatused

Rakendusmäärust (EL) 2018/2067 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste ja tonnkilomeetrite kohta direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 kohastes aruannetes teatatud andmete tõendamisel ning selliste andmete tõendamisel, mis on olulised eelnevate võrdlusaluste ajakohastamiseks ja käitistele kõnealuse direktiivi artikli 10a kohaselt tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) kindlaksmääramiseks.“

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

„tõendaja“ – juriidiline isik, kes teostab tõendamistoimingud vastavalt käesolevale määrusele ja kellel on tõendamisaruande väljaandmise ajal määruse (EÜ) nr 765/2008 ja käesoleva määruse kohane riikliku akrediteerimisasutuse akrediteering, või füüsiline isik, kes on selleks muul viisil volitatud, ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 kohaldamist;“;

lisatakse punkt 6a:

„6a)	„tootmistaseme aastaaruanne“ – aruanne, mille käitaja esitab vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1842 (*1) artikli 3 lõikele 3;

(*1) Komisjoni 31. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1842, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakenduseeskirjad seoses saastekvootide tasuta eraldamise kohanduste täiendava reguleerimisega vastavalt tootmistaseme muutumisele (ELT L 282, 4.11.2019, lk 20).“;"

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)

„käitaja või õhusõiduki käitaja aruanne“ – aastaheite aruanne, mille käitaja või õhusõiduki käitaja esitab kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 lõikega 3, tonnkilomeetriaruanne, mille õhusõiduki käitaja esitab kooskõlas kõnealuse direktiivi artiklitega 3e ja 3f selleks, et taotleda LHÜde eraldamist, võrdlusandmete aruanne, mille käitaja esitab kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 4 lõikega 2, uue osaleja andmete aruanne, mille käitaja esitab kooskõlas kõnealuse määruse artikli 5 lõikega 2 või tootmistaseme aastaaruanne;“;

punkti 13 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

käitaja poolt delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 4 lõike 2 punkti a kohaselt esitatud võrdlusandmete aruande, kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 kohaselt esitatud uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamise korral käitaja tegu või tegevusetus, mis on vastuolus seiremetoodikakava nõuetega;“;

lisatakse punkt 30:

„(30)

„tootmistaseme aruandlusperiood“ – kohaldatav ajavahemik, mis eelneb tootmistaseme aastaaruande esitamisele vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 3 lõikele 1.“

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Vastavuseeldus

Kui tõendaja tõendab oma vastavust asjaomastes määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 9 määratletud harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, millele on viidatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust käesoleva määruse II ja III peatükis, välja arvatud artikli 7 lõigetes 1 ja 4, artiklis 22, artikli 27 lõikes 1, artiklites 28, 31 ja 32, sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.“

Artikli 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Tõendatud heitearuanne, tonnkilomeetriaruanne, võrdlusandmete aruanne, uue osaleja andmete aruanne või tootmistaseme aastaaruanne on kasutajate jaoks usaldusväärne. Selles kajastatakse tõepäraselt seda, mida seal väidetakse kajastavat või mida võib põhjendatult eeldada, et seal kajastatakse.“

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	käitaja või õhusõiduki käitaja aruanne on täielik ja vastab rakendusmääruse (EL) 2018/2066 X lisas, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 IV lisas või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 3 lõikes 2 kehtestatud nõuetele;“;

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	käitaja on tegutsenud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 8 kohase ja pädeva asutuse kinnitatud seiremetoodikakava nõuetega, kui tegemist on käitaja võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamisega;“;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui tõendaja avastab, et käitaja või õhusõiduki käitaja ei täida rakendusmäärust (EL) 2018/2066 või käitaja ei täida delegeeritud määrust (EL) 2019/331 või rakendusmäärust (EL) 2019/1842, teatatakse sellest õigusnormide rikkumisest tõendamisaruandes isegi juhul, kui pädev asutus on asjaomase seirekava või seiremetoodikakava kinnitanud.“

Artikli 10 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt h asendatakse järgmisega:

„h)	vastavalt vajadusele kas käitaja või õhusõiduki käitaja aastaheite aruanne, tonnkilomeetriaruanne, võrdlusandmete aruanne, uue osaleja andmete aruanne või tootmistaseme aastaaruanne;“;

lisatakse punkt ka:

„ka)	kui seiremetoodikakava muudeti, siis kõik muudatused kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikliga 9;“;

lisatakse punkt la:

„la)	vajaduse korral teave selle kohta, kuidas käitaja on kõrvaldanud mittevastavused või käsitlenud parandusettepanekuid, mis esitati eelmise aasta tootmistaseme aastaaruannet või asjakohast võrdlusandmete aruannet käsitlevas tõendamisaruandes;“;

punkt n asendatakse järgmisega:

„n)	kogu asjakohane kirjavahetus pädeva asutusega, eelkõige teave seirekava või seiremetoodikakava muudatuste, aga ka teatatud andmete parandustega seotud teadete kohta;“.

Artikli 11 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	kas aruandlusperioodi jooksul on tehtud seirekavasse muudatusi;“;

lisatakse punkt ba:

„ba)	kas võrdlusperioodi või tootmistaseme aruandlusperioodi jooksul on tehtud seiremetoodikakavasse muudatusi;“;

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	vastavalt asjaoludele see, kas punktis ba osutatud muudatustest on pädevale asutusele vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 9 lõikele 3 teatatud või kas pädev asutus on need muudatused kõnealuse määruse artikli 9 lõike 4 kohaselt heaks kiitnud.“

Artikli 13 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

andmekogumiskava, milles määratakse kindlaks andmete kogumise ulatus ja meetodid seoses selliste andmepunktidega, mis on heite koondandmete aluseks käitaja või õhusõiduki käitaja heitearuandes, tonnkilomeetri koondandmete aluseks õhusõiduki käitaja tonnkilomeetriaruandes või LHÜde tasuta eraldamiseks oluliste koondandmete aluseks käitaja võrdlusandmete aruandes, uue osaleja andmete aruandes või tootmistaseme aastaaruandes.“

Artikli 16 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	käitaja võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamisel – käitise ja käitiseosade süsteemipiirid;“;

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	käitaja heitearuande, võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamisel – lähtevooge ja heiteallikaid käsitlevate andmete täielikkus, nagu on kirjeldatud pädeva asutuse kinnitatud seirekavas või seiremetoodikakavas;“;

lisatakse punkt fa:

„fa)	tootmistaseme aastaaruande tõendamisel – delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 16 lõikes 5, artiklites 19, 20, 21 või 22 loetletud parameetrite ning rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 6 lõigetes 1, 2 ja 4 nõutud andmete täpsus;“.

10)

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Käitaja võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamisel kontrollib tõendaja, kas seiremetoodikakavas määratletud andmete kogumise ja seire metoodikat kohaldatakse õigesti, sealhulgas järgmist:“;

ii)

lisatakse punktid e–h:

„e)	kas energiatarbimine on kõigi käitiseosade vahel õigesti jaotatud, kui see on asjakohane;

f)	kas delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 16 lõikes 5 ning artiklites 19, 20, 21 või 22 loetletud parameetrite väärtus põhineb kõnealuse määruse nõuetekohasel kohaldamisel;

g)	tootmistaseme aastaaruande ja uue osaleja andmete aruande tõendamisel delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 5 lõikes 2 osutatud tavavõimsusega tegevuse alguse kuupäev;

h)	tootmistaseme aastaaruande tõendamisel – kas delegeeritud määruse (EL) 2019/331 IV lisa punktides 2.3–2.7 loetletud parameetrite, mis on käitise puhul asjakohased, seire ja aruandlus on toimunud nõuetekohaselt kooskõlas seiremetoodikakavaga.“;

b)	lõige 5 jäetakse välja.

11)

Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui võrdlusandmete aruannetes, uute osalejate andmete aruannetes või tootmistaseme aastaaruannetes esines andmelünki, kontrollib tõendaja, kas seiremetoodikakavas on sätestatud meetodid andmelünkade täitmiseks vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artiklile 12, kas need meetodid olid konkreetses olukorras asjakohased ja kas neid kohaldati õigesti.

Kui seiremetoodikakavas ei ole sätestatud kohaldatavat andmelünkade täitmise meetodit, kontrollib tõendaja, kas käitaja kasutatud puuduvate andmete kompenseerimise meetod põhineb mõistlikel tõenditel, ja tagab, et delegeeritud määruse (EL) 2019/331 IV lisas või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 3 lõikes 2 nõutavaid andmeid ei ole ala- ega ülehinnatud.“

12)

Artikli 21 lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmistega:

„4. Käitaja võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamisel külastab tõendaja tegevuskohta ka selleks, et hinnata käitise ja käitiseosade süsteemipiire ning lähtevoogusid, heiteallikaid ja tehnilisi ühendusi käsitlevate andmete täielikkust.

5. Käitaja heitearuande, võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamisel otsustab tõendaja riskianalüüsi põhjal, kas täiendavate tegevuskohtade külastused on vajalikud, sealhulgas juhul, kui andmekäsitluse ja kontrollimeetmete olulisi etappe teostatakse muudes asukohtades, näiteks ettevõtte peakontoris ja muudes eemal asuvates kontorites.“

13)

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui tõendaja avastab tõendamise jooksul väärkajastamisi, mittevastavusi või vastavalt kas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 nõuete rikkumise, teavitab ta sellest õigeaegselt käitajat või õhusõiduki käitajat ja nõuab asjaomaste paranduste tegemist.“;

ii)	kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Kui on avastatud rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 nõuete rikkumine, teavitab käitaja või õhusõiduki käitaja sellest pädevat asutust ning heastab rikkumise põhjendamatu viivituseta.“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Tõendaja dokumenteerib tõendamise sisedokumentides kõik väärkajastamised, mittevastavused või rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 nõuete rikkumised, mis käitaja või õhusõiduki käitaja on tõendamise jooksul parandanud, ja märgib need kui lahendatud väärkajastamised, mittevastavused ja rikkumised.“;

lõike 3 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui käitaja või õhusõiduki käitaja ei ole enne tõendamisaruande väljaandmist rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 nõuete rikkumist vastavalt lõikele 1 heastanud, hindab tõendaja, kas heastamata rikkumisel on mõju esitatud andmetele ja kas see viib olulise väärkajastamiseni.“

14)	Artikli 23 lõike 4 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamisel on olulisustase 5 % järgmisest teatatud koguväärtusest:“.

15)

Artikli 26 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Pädeva asutuse taotluse korral teeb tõendaja talle kättesaadavaks tõendamise sisedokumendid ja muu asjakohase teabe, et pädeval asutusel oleks tõendamist lihtsam hinnata. Pädev asutus võib kehtestada ajavahemiku, mille jooksul tõendaja peab kõnealused dokumendid kättesaadavaks tegema.“

16)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Tõendaja annab tõendamise jooksul kogutud teabe põhjal käitajale või õhusõiduki käitajale välja tõendamisaruande iga tõendatud heitearuande, tonnkilomeetriaruande, võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande kohta.“;

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

lisatakse punkt ha:

„ha)	kui tegemist on tootmistaseme aastaaruande tõendamisega, siis tootmistaseme aruandlusperioodi iga aasta kohta iga käitiseosa aastase tootmistaseme tõendatud koondandmed;“;

ii)

punkt i asendatakse järgmisega:

„i)	tõendamisele kuulunud aruandlusperiood, võrdlusperiood või tootmistaseme aruandlusperiood;“;

iii)

punkt o asendatakse järgmisega:

„o)	kõik rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 nõuete rikkumised, mis on tõendamise jooksul ilmsiks tulnud;“;

iv)	punkt r jäetakse välja;

lisatakse järgmised punktid:

„ra)

kui tõendaja on täheldanud olulisi muutusi delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 16 lõikes 5, artiklites 19, 20, 21 või 22 loetletud parameetrites või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikli 6 lõigete 1, 2 ja 3 kohaseid muutusi energiatõhususes, siis nende muutuste kirjeldus ja asjakohased märkused;

rb)	vajaduse korral kinnitus selle kohta, et delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 5 lõikes 2 osutatud tavavõimsusega tegevuse alguskuupäeva on kontrollitud;“;

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Tõendaja kirjeldab väärkajastamisi, mittevastavusi ja rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 nõuete rikkumist tõendamisaruandes piisavalt üksikasjalikult, et käitaja või õhusõiduki käitaja ning ka pädev asutus mõistaksid järgmist:“;

ii)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	väärkajastamise, mittevastavuse või rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 nõuete rikkumise ulatus ja laad;“;

iii)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	millise rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 või rakendusmääruse (EL) 2019/1842 artikliga on nõuete rikkumine seotud.“

17)

Artiklisse 29 lisatakse lõige 1a:

„1a.

Tootmistaseme aastaaruande tõendamisel hindab tõendaja, kas käitaja on parandanud mittevastavused, millele on osutatud vastavat võrdlusandmete aruannet, uue osaleja andmete aruannet või eelmise tootmistaseme aruandlusperioodiga seotud tootmistaseme aastaaruannet käsitlevas tõendamisaruandes.

Kui käitaja ei ole neid mittevastavusi parandanud, kaalub tõendaja, kas see suurendab või võib suurendada väärkajastamiste riski.

Tõendaja teatab tõendamisaruandes, kas käitaja on kõnealused mittevastavused lahendanud.“

18)

Artikli 30 lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	andmete seire ja aruandlus võrdlusandmete aruannete, uute osalejate andmete aruannete ja tootmistaseme aastaaruannete jaoks.“

19)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)	tõendaja tõendab käitaja heitearuannet või tootmistaseme aastaaruannet esimest korda;

b)	tõendaja ei ole külastanud tegevuskohta kahel aruandlusperioodil, mis eelnevad vahetult jooksvale aruandlusperioodile, kui tegemist on käitaja heitearuande tõendamisega;“;

ii)

lisatakse punkt ba:

„ba)	tõendaja ei ole külastanud tegevuskohta tootmistaseme aastaaruande või võrdlusandmete aruande tõendamise ajal kahel tootmistaseme aruandlusperioodil, mis eelnevad vahetult jooksvale tootmistaseme aruandlusperioodile, kui tegemist on käitaja tootmistaseme aastaaruande tõendamisega;“;

iii)

lisatakse punkt ca:

„ca)	tootmistaseme aruandlusperioodi jooksul on käitises või selle käitiseosades tehtud märkimisväärseid muudatusi, mis eeldavad oluliste muudatuste, sealhulgas delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 9 lõikes 5 osutatud muudatuste tegemist seiremetoodikakavas;“;

b)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Lõike 3 punkte c ja ca ei kohaldata, kui aruandlusperioodi jooksul on muudetud ainult rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 15 lõike 3 punktis h või delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 9 lõike 5 punktis c osutatud standardväärtust.“

20)

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a)	punkti 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „käitaja heitearuande tõendamine on seotud rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 19 lõike 2 punktis a osutatud A-kategooria käitise või kõnealuse rakendusmääruse artikli 19 lõike 2 punktis b osutatud B-kategooria käitisega, mille puhul“;

b)	punkti 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „käitaja heitearuande tõendamine on seotud rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 19 lõike 2 punktis a osutatud A-kategooria käitise või kõnealuse rakendusmääruse artikli 19 lõike 2 punktis b osutatud B-kategooria käitisega, mille puhul“;

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)	käitaja heitearuande tõendamine on seotud rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 47 lõikes 2 osutatud väikeste heitkogustega käitisega ning kohaldatakse punkti 2 alapunkte a kuni c;“;

lisatakse punktid 3a, 3b ja 3c:

„3a)

käitaja tootmistaseme aastaaruande tõendamine on seotud punktis 1, 2 või 3 osutatud käitisega, mille puhul

a)	käitises ei ole muud käitiseosa kui üks käitiseosa, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 10 lõike 2 kohast tootepõhist võrdlusalust ning

b)	tootepõhise võrdlusalusega seotud tootmisandmeid on hinnatud finantsaruandluse auditi osana ja käitaja esitab selle kohta tõendid;

3b)

käitaja tootmistaseme aastaaruande tõendamine on seotud punktis 1, 2 või 3 osutatud käitisega, mille puhul

a)	käitises on kuni kaks käitiseosa;

b)	teise käitiseosa arvele jääb vähem kui 5 % käitisele eraldatavate LHÜde lõplikust üldkogusest ning

c)	tõendajal on piisavalt andmeid, et hinnata käitiseosade jaotust, kui see on asjakohane;

3c)

käitaja tootmistaseme aastaaruande tõendamine on seotud punktis 1, 2 või 3 osutatud käitisega, mille puhul

a)	käitises on ainult soojuspõhise võrdlusaluse või kaugkütte käitiseosad ning

b)	tõendajal on piisavalt andmeid, et hinnata käitiseosade jaotust, kui see on asjakohane;“;

punkti 4 muudetakse järgmiselt:

a)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „käitaja heitearuande või tootmistaseme aastaaruande tõendamine on seotud mehitamata tegevuskohas asuva käitisega, mille puhul“;

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

käitaja või labor on juba vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artiklile 60 või delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artiklile 11 arvesteid kohapeal kontrollinud ning käitaja esitatud allkirjastatud dokument või kuupäevatempliga tõendav fotomaterjal näitab, et käitise tegevuskohas ei ole pärast kõnealust kontrolli toimunud mõõtmise või käitamisega seotud muutusi;“;

punkti 5 muudetakse järgmiselt:

esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

i)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „käitaja heitearuande või tootmistaseme aastaaruande tõendamine on seotud kauge või ligipääsmatu tegevuskohaga, eelkõige avamerekäitisega, mille puhul“;

ii)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

lisatakse järgmine lõik:

„Punkti 3a alapunkti b tuleb kohaldada juhul, kui käitiseosa, mille arvele jääb 95 % või rohkem käitisele punkti 3b alapunktis b osutatud eraldatavate LHÜde lõplikust üldkogusest, on käitiseosa, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 10 lõike 2 kohast tootepõhist võrdlusalust.“

21)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 34a

Tegevuskoha virtuaalsed külastused

1. Erandina artikli 21 lõikest 1 võib tõendaja juhul, kui käitajast või õhusõiduki käitajast sõltumatu tõsine, erakorraline ja ettenägematu olukord takistab tõendajal teha tegevuskoha füüsilist külastust ja kui seda olukorda ei ole pärast kõigi mõistlike jõupingutuste tegemist võimalik lahendada, otsustada teha tegevuskoha virtuaalse külastuse, kui ta saab selleks pädeva asutuse heakskiidu vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

Tõendaja võtab meetmeid, et vähendada tõendamisrisk vastuvõetava tasemeni piisava kindluse saamiseks selle kohta, et käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi. Käitise või õhusõiduki käitaja tegevuskoha füüsiline külastus tehakse põhjendamatu viivituseta.

Otsus teha tegevuskoha virtuaalne külastus tehakse riskianalüüsi tulemuste põhjal ja pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et tegevuskoha virtuaalse külastuse tingimused on täidetud. Tõendaja teavitab sellest käitajat või õhusõiduki käitajat põhjendamatu viivituseta.

2. Käitaja või õhusõiduki käitaja esitab pädevale asutusele taotluse, milles ta palub pädeval asutusel kiita heaks tõendaja otsus teha tegevuskoha virtuaalne külastus. Kõnealune taotlus koosneb järgmistest elementidest:

a)	tõendid selle kohta, et tegevuskoha füüsilist külastust ei ole võimalik teha käitajast või õhusõiduki käitajast sõltumatu tõsise, erakorralise ja ettenägematu olukorra tõttu;

b)	teave selle kohta, kuidas tegevuskoha virtuaalne külastus toimub;

c)	teave tõendaja tehtud riskianalüüsi tulemuste kohta;

d)	tõendid meetmete kohta, mida tõendaja võtab, et vähendada tõendamisrisk vastuvõetava tasemeni piisava kindluse saamiseks selle kohta, et käitaja või õhusõiduki käitaja aruandes ei esine olulisi väärkajastamisi.

3. Pädev asutus otsustab asjaomase käitaja või õhusõiduki käitaja taotluse põhjal, kas kiita heaks tõendaja otsus teha tegevuskoha virtuaalne külastus, võttes arvesse lõikes 2 esitatud elemente.

4. Erandina lõikest 3 võib pädev asutus juhul, kui käitajast või õhusõiduki käitajast sõltumatust samalaadsest tõsisest, erakorralisest ja ettenägematust olukorrast on mõjutatud suur hulk käitisi või õhusõiduki käitajaid ning seadusest tulenevatel riiklikel tervisega seotud põhjustel on vaja võtta viivitamata meetmeid, lubada tõendajatel teha tegevuskohtade virtuaalseid külastusi ilma, et oleks vaja lõikes 3 osutatud individuaalset heakskiitu, tingimusel et:

a)	pädev asutus on kindlaks teinud, et valitseb käitajast või õhusõiduki käitajast sõltumatu tõsine, erakorraline ja ettenägematu olukord ning seadusest tulenevatel riiklikel tervisega seotud põhjustel on vaja võtta viivitamata meetmeid;

b)	käitaja või õhusõiduki käitaja teavitab pädevat asutust tõendaja otsusest teha tegevuskoha virtuaalne külastus, sealhulgas lõikes 2 esitatud elementidest.

Pädev asutus vaatab käitaja või õhusõiduki käitaja aruande hindamise käigus läbi käitaja või õhusõiduki käitaja poolt punkti b kohaselt esitatud teabe ning teavitab riiklikku akrediteerimisasutust hindamise tulemustest.“

22)

Artikli 37 lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui tõendaja tõendab võrdlusandmete aruannet, uue osaleja andmete aruannet või tootmistaseme aastaaruannet, kuulub tõendamisrühma lisaks vähemalt üks isik, kellel on tehniline pädevus ja arusaam, et hinnata konkreetseid tehnilisi aspekte, mis on seotud LHÜde tasuta eraldamiseks oluliste andmete kogumise, seire ja aruandlusega.“

23)

Artikli 38 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

teadmised direktiivi 2003/87/EÜ, rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 ja rakendusmääruse (EL) 2019/1842 kohta, kui tõendatakse võrdlusandmete aruannet, uue osaleja andmete aruannet või tootmistaseme aastaaruannet, ning käesoleva määruse, asjaomaste standardite ja muude asjakohaste õigusaktide, kohaldatavate suuniste ning selles liikmesriigis kehtestatud asjakohaste suuniste ja õigusaktide kohta, kus tõendaja tõendamist teostab;“.

24)

Artiklit 41 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 teine lause asendatakse järgmisega: „Kõnealuste menetluste ja protsesside kehtestamisel ja rakendamisel teeb tõendaja käesoleva määruse II lisas loetletud toimingud kooskõlas kõnealuses lisas osutatud harmoneeritud standardiga.“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Tõendaja kavandab ja dokumenteerib juhtimissüsteemi ning rakendab ja haldab seda kooskõlas II lisas osutatud harmoneeritud standardiga, et tagada lõikes 1 osutatud menetluste ja protsesside pidev arendamine, rakendamine, täiustamine ja ülevaatamine. Juhtimissüsteem hõlmab vähemalt järgmist:

a)	tegevuspõhimõtted ja ülesanded;

b)	juhtimissüsteemi ülevaatamine;

c)	siseauditid;

d)	parandusmeetmed;

e)	meetmed riskide ja võimalustega tegelemiseks ning ennetustegevuseks;

f)	dokumenteeritud teabe kontrollimine.“

25)	Artikli 42 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Tõendaja säilitab ja haldab andmeid, sealhulgas andmeid personali pädevuse ja erapooletuse kohta, et tõendada vastavust käesolevale määrusele.“

26)

Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega: „Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse tõendaja struktuuri ja korraldust käsitlevaid asjakohaseid nõudeid, mis on kehtestatud II lisas osutatud harmoneeritud standardis.“;

b)	lõike 3 esimesse lõiku lisatakse järgmine lause: „Selleks jälgib tõendaja erapooletust ohustavaid riske ja võtab asjakohaseid meetmeid nende riskidega tegelemiseks.“;

lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

a)	esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega: „Tõendaja ei telli käitaja või õhusõiduki käitaja ning tõendaja vahelise lepingu sõlmimist, tõendamisaruande sõltumatut ülevaatust ega tõendamisaruande väljaandmist allhankena.“;

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimese lõigu kohaldamisel ei peeta üksikisikutega lepingute sõlmimist tõendamistoimingute allhankena tellimiseks juhul, kui tõendaja võtab kõnealuste isikutega lepingute sõlmimisel täieliku vastutuse lepinguliste töövõtjate poolt teostatavate tõendamistoimingute eest. Kui tõendaja sõlmib üksikisikutega lepingu tõendamistoimingute teostamiseks, palub ta neil allkirjastada kirjaliku kokkuleppe selle kohta, et nad järgivad tõendaja menetlusi ja et kõnealuste tõendamistoimingute teostamisel ei esine huvide konflikti.“;

d)	lisatakse lõige 6a: „6a. Kui tõendaja teostab tõendamist sama käitaja või õhusõiduki käitaja jaoks mis eelmisel aastal, kaalub ta erapooletust ohustavaid riske ja võtab meetmeid nende vähendamiseks.“;

lisatakse lõige 8:

„8. Kui ELi HKSi juhtaudiitor on teostanud asjaomase käitise jaoks iga-aastaseid tõendamisi viie järjestikuse aasta jookusul, ei tohi ELi HKSi juhtaudiitor kolme järjestikuse aasta jooksul kõnealusele käitisele tõendamisteenuseid osutada. Maksimaalne viieaastane periood hõlmab ELi HKSi raames käitise jaoks pärast 1. jaanuari 2021 teostatud heitkoguste või eraldamisandmete tõendamisi.“

27)	Artikli 44 teine lõik asendatakse järgmisega: „Võrdlusandmete aruande, uue osaleja andmete aruande või tootmistaseme aastaaruande tõendamisel peab käitajale tõendamisaruande välja andev tõendaja olema ka akrediteeritud I lisas osutatud tegevusalade rühma nr 98 ulatuses.“

28)	Artikli 46 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Iga juriidiline isik, mis on asutatud liikmesriigi õiguse kohaselt, võib taotleda akrediteerimist vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 5 lõikele 1 ja käesoleva peatüki sätetele.“

29)

Artikli 59 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

omama teadmisi direktiivi 2003/87/EÜ, rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 ja rakendusmääruse (EL) 2019/1842 kohta, kui ta hindab tõendaja pädevust ja töötulemusi käesoleva määruse I lisas osutatud tegevusalade rühma nr 98 ulatuse puhul, ning käesoleva määruse, asjaomaste standardite ja muude asjakohaste õigusaktide ning kohaldatavate suuniste kohta;“.

30)

artikli 60 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

teadmised direktiivi 2003/87/EÜ, rakendusmääruse (EL) 2018/2066, delegeeritud määruse (EL) 2019/331 ja rakendusmääruse (EL) 2019/1842 kohta, kui ta hindab tõendaja pädevust ja töötulemusi käesoleva määruse I lisas osutatud tegevusalade rühma nr 98 ulatuse puhul, ning käesoleva määruse, asjaomaste standardite ja muude asjakohaste õigusaktide ning kohaldatavate suuniste kohta;“.

31)

Artikli 77 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	nende käitajate või õhusõiduki käitajate aadressid ja kontaktandmed, kelle heite- või tonnkilomeetriaruannet, võrdlusandmete aruannet, uue osaleja andmete aruannet või tootmistaseme aastaaruannet hakatakse tõendama;“.

32)	II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2018/2067 parandused

Rakendusmäärust (EL) 2018/2067 parandatakse järgmiselt.

Artiklit 3 parandatakse järgmiselt:

a)	punktis 11 asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“;

b)	punktis 28 asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“;

c)	punktis 29 asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“.

Artikli 7 lõike 4 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lauses asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“;

b)	teises lauses asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“.

3)	Artikli 7 lõike 6 teises lõigus asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“.

Artikli 10 lõiget 1 parandatakse järgmiselt:

a)	punktis e asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“;

b)	punktis f asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“;

punkt l asendatakse järgmisega:

„l)	vajaduse korral rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikli 69 lõigetes 1 ja 4 osutatud aruanded;“.

Artikli 17 lõiget 3 parandatakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“;

b)	punktis c asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“.

Artikli 17 lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„4. Kui ülekantud CO2 on kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2018/2066 artikliga 49 maha arvatud või ülekantud N2O ei ole kõnealuse määruse artikli 50 kohaselt heitena arvesse võetud ning ülekantud CO2 või N2O kogust on mõõtnud nii ülekandev kui ka vastuvõttev käitis, kontrollib tõendaja, kas mõlemas käitises mõõdetud väärtuste erinevusi saab selgitada mõõtesüsteemide mõõtemääramatusega ja kas mõlema käitise heitearuandes on kasutatud mõõdetud väärtuste õiget aritmeetilist keskmist.“

7)	Artikli 19 lõikes 3 asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“.

8)	Artikli 27 lõike 1 punktis e asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“.

Artikli 27 lõiget 3 parandatakse järgmiselt:

a)	punktis f asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“;

b)	punktis q asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“.

10)	Artikli 28 punktis e asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“.

11)	Artikli 30 lõike 1 punktis c asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“.

12)	Artikli 58 lõike 2 kolmandas lõigus asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“.

13)	Artikli 69 lõikes 1 asendatakse „…/…“ numbriga „2019/331“.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2) Komisjoni 31. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1842, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakenduseeskirjad seoses saastekvootide tasuta eraldamise kohanduste täiendava reguleerimisega vastavalt tootmistaseme muutumisele (ELT L 282, 4.11.2019, lk 20).

(3) Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94).

(4) Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8).

LISA

II lisasse lisatakse punktid g ja h:

„g)	menetlus või protsess, millega tagatakse, et tõendaja võtab täieliku vastutuse lepinguliste töövõtjate poolt teostatavate tõendamistoimingute eest;

protsessid, millega tagatakse artikli 41 lõikes 2 osutatud juhtimissüsteemi nõuetekohane toimimine, sealhulgas

i)	protsessid juhtimissüsteemi ülevaatamiseks vähemalt kord aastas ja nii, et ülevaatuste vahele ei jääks üle 15 kuu;

ii)	protsessid siseauditite tegemiseks vähemalt kord aastas ja nii, et siseauditite vahele ei jääks üle 15 kuu;

iii)	protsessid, mis võimaldavad kindlaks teha ja hallata mittevastavusi tõendaja tegevuses ning võtta parandusmeetmeid nende mittevastavuste kõrvaldamiseks;

iv)	protsessid, mis võimaldavad teha kindlaks riskid ja võimalused tõendaja tegevuses ning võtta ennetusmeetmeid nende riskide maandamiseks;

v)	protsessid dokumenteeritud teabe kontrollimiseks.“

15.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 423/37

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2085,

14. detsember 2020,

millega muudetakse ja parandatakse rakendusmäärust (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/2066 (2) on sätestatud direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud tegevusaladest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste seire ja aruandluse eeskirjad. Eelkõige on rakendusmääruses (EL) 2018/2066 sätestatud biomassist pärit heite seire eeskirjad, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/28/EÜ (3) sätestatud biomassi kasutamise eeskirjadega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/2001 (4) tunnistatakse direktiiv 2009/28/EÜ alates 1. juulist 2021 kehtetuks. Seepärast on asjakohane viia rakendusmääruse (EL) 2018/2066 sätted, mis käsitlevad biomassist pärit heite seiret ja aruandlust, vastavusse direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud eeskirjadega, eelkõige seoses asjakohaste mõistete ning biomassi kasutamise suhtes kohaldatavate säästlikkuse kriteeriumide ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidega. Kuna direktiivis (EL) 2018/2001 on sätestatud energia saamiseks kasutatavate kütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, tuleks rakendusmääruse (EL) 2018/2066 kohaseid biomassi säästlikkuse kriteeriume kohaldada üksnes juhul, kui biomassi põletatakse käitises või kui seda kasutatakse lennunduses biokütusena. Õiguskindluse huvides on vaja ka selgitada, et kui põletamiseks kasutatav biomass ei vasta säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele, tuleks selles sisalduvat süsinikku käsitada fossiilse süsinikuna.

(2)

Vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2019/331 (5) ja komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2019/1842 (6) peab käitise käitaja, kes taotleb lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) tasuta eraldamist kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 10a, lisama asjakohased seiresätted seiremetoodikakavasse, mille pädev asutus peab heaks kiitma. Tasuta LHÜsid saavate käitiste seirekavadesse ei ole vaja muid elemente lisada. Seetõttu ei ole enam vaja anda liikmesriikidele võimalust nõuda selliste elementide lisamist.

(3)

Üleminekuetapil, mis jääb seirekava muutmisest teatamise ja pädeva asutuse poolt uue, muudetud seirekava heakskiitmise vahele, tuleks vältida mis tahes lünki seires või vähem täpse metoodika kasutamist. Seepärast tuleks selgitada, et andmete kogumine sellel üleminekuperioodil peaks põhinema nii algsel kui ka muudetud seirekaval ning et mõlema seire tulemused tuleks säilitada.

(4)

Selleks et tagada gaasivõrku juhitava biogaasiga seotud lähtevoogude täpne seire, tuleks täiustada ja tugevdada biogaasiga seotud tegevusandmete kindlaksmääramise eeskirju. Eelkõige peaks biomassiosa määramine sõltuma käitaja poolt tegelikult ostetud biogaasist ning sama biogaasi võimalikku topeltarvestamist eri kasutajate poolt tuleks vältida. Gaasivõrgust saadava maagaasi biomassiosa määramise metoodika kasutamisel saadud kogemuste põhjal hindab komisjon kõnealuse metoodika läbivaatamise vajadust.

(5)

Lennuväljade tüüpiliste haldus- ja praktiliste menetluste tõttu on raske kindlaks teha, millise õhusõiduki pardale kütusepartii füüsiliselt tangitakse. Kuna lennukikütused vastavad ühtsetele tehnilistele kirjeldustele, on asjakohane lubada ostuandmetel põhinevat biokütuste õhusõiduki pardale tankimise seiret, tingimusel et täidetakse direktiivi (EL) 2018/2001 artiklites 29, 30 ja 31 sätestatud asjakohaseid nõudeid.

(6)	Ühtsuse huvides tuleks kasvuhoonegaaside heite andmeid ümardada samamoodi nagu ümardatakse tõendatud heitkoguseid direktiivi 2003/87/EÜ artikli 19 kohaselt loodud liidu registris.

(7)

Selleks et vähendada nende käitajate halduskoormust, kes kasutavad teatavaid segatud protsessimaterjale, tuleks võimaluse korral vältida anorgaanilise süsiniku (peamiselt karbonaatide kujul) ja orgaanilise süsiniku eristamist. Selleks et viia üldine laboritava kooskõlla lähtevoo eri liikide terminoloogiaga, on asjakohane lisada kõik süsinikuvormid samasse protsessiheite käsitlusviisi. Seepärast tuleks anorgaanilise süsiniku kogusisalduse ja orgaanilise süsiniku kogusisalduse eraldi käsitlemise asemel lubada võimaluse korral analüüsida materjali süsiniku kogusisaldust. Sellest tulenevalt tuleks termini „orgaaniline süsinik“ asemel kasutada terminit „mittekarbonaatne süsinik“, et viidata kõigile muudele süsinikuvormidele kui karbonaadid.

(8)

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viiendas hindamisaruandes (7) on esitatud kasvuhoonegaaside globaalse soojendamise potentsiaali uued väärtused. Selles tulenevalt tuleks ELi heitkogustega kauplemise süsteemis kasutatavad kasvuhoonegaaside globaalse soojendamise potentsiaalid viia kooskõlla kõnealuste väärtuste ja muude liidu õigusaktidega.

(9)	Pärast rakendusmääruse (EL) 2018/2066 avaldamist leiti viga C2F6 heitkoguste määramiseks kasutatavas valemis. See viga tuleks parandada.

(10)

Liikmesriigid peavad direktiivi (EL) 2018/2001 võtma üle 30. juuniks 2021. Kuna rakendusmääruse (EL) 2018/2066 kohane seire ja aruandlus toimub kalendriaasta kaupa, tuleks muudatusi, mis tehakse kõnealuse määruse sätete vastavusse viimiseks direktiiviga (EL) 2018/2001, hakata kohaldama alles alates järgmise aruandeperioodi algusest, st alates 1. jaanuarist 2022. Muude muudatuste ja eespool nimetatud paranduse kohaldamise alguskuupäev peaks olema sama, mis rakendusmääruse (EL) 2018/2066 puhul, st 1. jaanuar 2021. Sellest tulenevalt tuleks 2021. aastal tekkivate heitkoguste suhtes jätkuvalt kohaldada rakendusmääruse (EL) 2018/2066 kehtivaid sätteid, mis käsitlevad biomassist pärit CO2 heite seiret ja aruandlust kooskõlas direktiiviga 2009/28/EÜ.

(11)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2018/2066 vastavalt muuta ja parandada.

(12)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2018/2066 muudatused

Rakendusmäärust (EL) 2018/2066 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

punkt 21 asendatakse järgmisega:

„(21)

„biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja nendega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev osa ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev osa;“;

lisatakse järgmised punktid 21a–21e:

„(21a)

„biomasskütused“ – biomassist toodetud gaas- ja tahked kütused;

(21b)

„biogaas“ – biomassist toodetud gaaskütused;

(21c)

„jäätmed“ – jäätmed, nagu need on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1, välja arvatud ained, mida on tahtlikult muudetud või saastatud kõnealusele määratlusele vastamiseks;

(21d)

„jääk“ – aine, mis ei ole tootmisprotsessi vahetuks eesmärgiks olev lõpptoode; selle tootmine ei ole tootmisprotsessi esmane eesmärk ja selle tootmiseks ei ole protsessi tahtlikult muudetud;

(21e)

„põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsamajanduse jäägid“ – otseselt põllumajanduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsamajanduses toodetud jäägid, mis ei hõlma seotud tööstusharude või töötlemise jääke;“;

punkt 23 asendatakse järgmisega:

„(23)

„biokütused“ – transpordis kasutatav vedelkütus, mis on toodetud biomassist;“.

2)	Artikli 12 lõige 3 jäetakse välja.

3)	Artikli 16 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Kahtluse korral kasutab käitaja või õhusõiduki käitaja ühtaegu nii muudetud kui ka algset seirekava, et teha kogu seire ja koostada aruanded mõlema kava kohaselt, ning säilitab mõlema seire tulemused.“

Artikli 18 lõikesse 2 lisatakse kolmas lõik:

„Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5, tingimusel et käitajale on kättesaadav asjakohane teave põletamiseks kasutatavate biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumide kohta.“

5)	Artiklisse 19 lisatakse järgmine lõige 6: „6. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5.“

Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5.“;

b)	lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Biomassi heitekoefitsient võrdub nulliga. Käesoleva lõigu kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5.“;

c)	lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik: „Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5.“;

lisatakse lõige 5:

„5. Käesolevale lõikele viitamise korral peavad põletamiseks kasutatavad biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused vastama direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.

Jäätmetest ja jääkidest (välja arvatud põllumajanduse, vesiviljeluse, kalanduse ja metsamajanduse jääkidest) toodetud biokütused, vedelad biokütused ja biomasskütused peavad siiski vastama üksnes direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 10 sätestatud kriteeriumidele. Käesolevat lõiku kohaldatakse ka selliste jäätmete ja jääkide suhtes, mis on kõigepealt töödeldud tooteks ning seejärel täiendavalt töödeldud biokütusteks, vedelateks biokütusteks ja biomasskütusteks.

Tahketest olmejäätmetest toodetud elektri-, soojus- ja jahutusenergia puhul ei kohaldata direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 10 sätestatud kriteeriume.

Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud kriteeriume kohaldatakse olenemata biomassi geograafilisest päritolust.

Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõiget 10 kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis e määratletud käitise suhtes.

Vastavust direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud kriteeriumidele hinnatakse kõnealuse direktiivi artikli 30 ja artikli 31 lõike 1 kohaselt.

Kui põletamiseks kasutatav biomass ei vasta käesolevale lõikele, käsitatakse selles sisalduvat süsinikku fossiilse süsinikuna.“

Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Erandina lõigetest 1 ja 2 ning artiklist 30 ei kasuta käitaja lõike 2 kohaseid analüüse ega hindamismeetodeid sellise gaasivõrgust saadud maagaasi biomassiosa määramiseks, millele on lisatud biogaasi.

Käitaja võib kindlaks määrata, et teatav kogus gaasivõrgust pärit maagaasi on biogaas, kasutades lõikes 4 sätestatud metoodikat.“;

lisatakse järgmine lõige 4:

„4. Käitaja võib biomassiosa määramiseks kasutada samaväärse energiasisaldusega biogaasi ostuaruandeid, tingimusel et käitaja esitab pädevale asutusele tõendid selle kohta, et:

a)	sama biogaasi kogust ei arvestata topelt, eelkõige et ostetud biogaasi ei kasuta väidetavalt keegi teine, muu hulgas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 12 määratletud päritolutagatise avalikustamise kaudu;

b)	käitaja ja biogaasi tootja on ühendatud samasse gaasivõrku.

Käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmise tõendamiseks võib käitaja kasutada ühe või mitme liikmesriigi loodud andmebaasis salvestatud andmeid, mis võimaldavad jälgida biogaasi ülekandeid.“

8)	Artikli 43 lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik: „Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5.“

9)	Artikli 47 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik: „Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse artikli 38 lõiget 5.“

10)

Artikkel 54 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 54

Biokütuse erisätted

1. Segakütuste puhul võib õhusõiduki käitaja eeldada biokütuse puudumist ja kohaldada fossiilse osa standardväärtusena 100 % või määrata biokütuse osa vastavalt lõikele 2 või 3.

2. Kui biokütused segatakse füüsiliselt fossiilkütustega ja need toimetatakse õhusõiduki juurde füüsiliselt tuvastatavate partiidena, võib õhusõiduki käitaja teha biomassiosa määramiseks artiklite 32–35 kohaseid analüüse, võttes aluseks asjakohase standardi ja kõnealustes artiklites sätestatud analüüsimeetodid, tingimusel et pädev asutus on selle standardi ja nende analüüsimeetodite kasutamise heaks kiitnud. Kui õhusõiduki käitaja tõendab pädevale asutusele, et sellised analüüsid tooksid kaasa põhjendamatud kulud või ei ole tehniliselt teostatavad, võib õhusõiduki käitaja võtta biokütuse sisalduse hindamisel aluseks ostetud fossiilkütuste ja biokütuste massibilansi.

3. Kui ostetud biokütusepartiisid ei toimetata füüsiliselt konkreetse õhusõiduki juurde, ei kasuta õhusõiduki käitaja kasutatud kütuste biomassiosa määramiseks analüüse.

Õhusõiduki käitaja võib biomassiosa määramiseks kasutada samaväärse energiasisaldusega biokütuse ostuaruandeid, tingimusel et ta esitab pädevale asutusele tõendid selle kohta, et sama biokütuse kogust ei arvestata topelt, eelkõige et ostetud biokütust ei kasuta väidetavalt keegi teine.

Teises lõigus osutatud nõuete täitmise tõendamiseks võib käitaja kasutada direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 28 lõike 2 kohaselt loodud liidu andmebaasis salvestatud andmeid.

4. Biokütuse heitekoefitsient võrdub nulliga.

Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse õhusõiduki käitajate poolt biokütuse põletamise suhtes artikli 38 lõiget 5.“

11)	Artikli 72 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Iga kasvuhoonegaasi – CO2, N2O ja PFCd – aastane koguheide esitatakse ümardatud CO2 või CO2(e) tonnidena. Käitise aastane koguheide arvutatakse CO2, N2O ja PFCde ümardatud väärtuste summana.“

12)	I ja X lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

13)	II, IV ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2018/2066 parandus

Rakendusmääruse (EL) 2018/2066 IV lisa punkti 8 alapunktis B parandatakse arvutusmeetodit „Arvutusmeetod B – ülepingemeetod“ järgmiselt:

1)	valem „C2F6 heitkogused [t] = CF4 heitkogused × FC2F6“ asendatakse valemiga „C2F6 heitkogused [t] = CF4 heitkogused × FC2F6“;

2)	määratlus „FC2F6 on C2F6 massiosa (t C2F6/t CF4)“ asendatakse määratlusega „FC2F6 on C2F6 massiosa (t C2F6/t CF4)“.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Artikli 1 punkte 1, 4, 10 ja 12 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2) Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(5) Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8).

(6) Komisjoni 31. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1842, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakenduseeskirjad seoses saastekvootide tasuta eraldamise kohanduste täiendava reguleerimisega vastavalt tootmistaseme muutumisele (ELT L 282, 4.11.2019, lk 20).

(7) Aruande „Climate Change 2013: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Fifth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change“ 8.A liite tabeli 8.A.1 veerg „GWP 100-year“, lk 731; aruanne on kättesaadav aadressil https://www.ipcc.ch/assessment-report/ar5/.

I LISA

Rakendusmääruse (EL) 2018/2066 I ja X lisa muudetakse järgmiselt.d

I lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 1 lisatakse järgmised alapunktid 8 ja 9:

„8)	vajaduse korral sellise menetluse kirjeldus, mille abil hinnatakse, kas biomassi lähtevood vastavad artikli 38 lõikele 5;

9)	vajaduse korral sellise menetluse kirjeldus, mida kasutatakse biogaasi koguste määramiseks ostuaruannete alusel vastavalt artikli 39 lõikele 4.“;

punkti 2 alapunkti 2 lisatakse punktid f ja g:

„f)	vajaduse korral sellise menetluse kirjeldus, mille abil hinnatakse, kas biokütused vastavad artikli 38 lõikele 5;

g)	vajaduse korral sellise menetluse kirjeldus, mida kasutatakse biokütuse koguste määramiseks ostuaruannete alusel vastavalt artikli 54 lõikele 3.“

X lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 1 alapunkti 6 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	koguheide väljendatuna ühikutes t CO2(e), sealhulgas CO2-heide biomassi lähtevoogudest, mis ei vasta artikli 38 lõikele 5;“;

punkti 1 alapunkti 8 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	põletatud biomasskütuste ja vedelate biokütuste heitkogused, kogused ja energiasisaldus väljendatuna ühikutes t ja TJ ning teave selle kohta, kas sellised biomasskütused ja vedelad biokütused vastavad artikli 38 lõikele 5;“;

punkti 2 muudetakse järgmiselt:

alapunkt 9 asendatakse järgmisega:

„9)	CO2 koguheide tonnides, mis on eristatud lähte- ja sihtliikmesriigi põhjal, sealhulgas sellistest biokütustest tulenev CO2-heide, mis ei vasta artikli 38 lõikele 5;“;

alapunkt 12 asendatakse järgmisega:

„12)

memokirjed:

a)	aruandeaasta jooksul kasutatud biokütuste kogus (tonnides või kuupmeetrites) kütuseliikide kaupa ja teave selle kohta, kas biokütused vastavad artikli 38 lõikele 5;

b)	biokütuste ja alternatiivsete kütuste alumine kütteväärtus;“.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) 2018/2066 II, IV ja VI lisa muudetakse järgmiselt.

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)	punkti 2 esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega: „Kui kütuseid ja põlevaid materjale, mis tekitavad CO2-heidet, kasutatakse protsessi sisendmaterjalina, kohaldatakse käesoleva lisa punkti 4.“;

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4. CO2 PROTSESSIHEITE ARVUTUSTEGURITE MÄÄRAMISTASANDITE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Kogu sellise CO2 protsessiheite, mille seireks kasutatakse artikli 24 lõike 2 kohast standardmeetodit, eelkõige karbonaatide lagunemisel tekkiva heite ja sellistest protsessimaterjalidest tuleneva heite, mis sisaldavad süsinikku muul kui karbonaatide kujul, sealhulgas uurea, koks ja grafiit, puhul kohaldatakse käesolevas punktis esitatud kasutatavate arvutustegurite määramistasandeid.

Segamaterjalide puhul, mis sisaldavad nii anorgaanilist kui ka orgaanilist süsinikku, võib käitaja valida, kas

—	määrata segamaterjali esialgne koguheitekoefitsient, analüüsides süsiniku kogusisaldust ning kasutades teisendustegurit ja vajaduse korral biomassiosa ning selle süsiniku kogusisaldusega seotud alumist kütteväärtust, või

—	määrata eraldi orgaanilise ja anorgaanilise aine sisaldus ning käsitleda neid kahe eraldi lähtevoona.

Karbonaatide lagunemisel tekkiva heite puhul võib käitaja valida iga lähtevoo jaoks ühe järgmistest meetoditest:

a)	meetod A (sisendmaterjalipõhine): heitekoefitsient, teisendustegur ja tegevusandmed on seotud protsessi sisendmaterjali kogusega;

b)	meetod B (toodangupõhine): heitekoefitsient, teisendustegur ja tegevusandmed on seotud protsessi toodangu kogusega.

Muu CO2 protsessiheite puhul kasutab käitaja ainult meetodit A.

4.1. Heitekoefitsiendi määramistasandid meetodiga A

1. määramistasand: käitaja kohaldab üht järgmistest:

a)	VI lisa punkti 2 tabelis 2 nimetatud standardkoefitsiendid karbonaatide lagunemise korral või tabelites 1, 4 või 5 loetletud standardkoefitsiendid muude protsessimaterjalide puhul;

b)	muud püsiväärtused vastavalt artikli 31 lõike 1 punktile e, kui VI lisa ei sisalda kohaldatavaid väärtusi.

2. määramistasand: käitaja kohaldab riigipõhist heitekoefitsienti vastavalt artikli 31 lõike 1 punktile b või c või artikli 31 lõike 1 punktile d vastavaid väärtusi.

3. määramistasand: käitaja määrab heitekoefitsiendi vastavalt artiklitele 32–35. VI lisa punktis 2 nimetatud stöhhiomeetrilisi suhteid kasutatakse vajaduse korral koostise andmete teisendamiseks heitekoefitsientideks.

4.2. Teisendusteguri määramistasandid meetodiga A

1. määramistasand: kasutatakse teisendustegurit 1.

2. määramistasand: karbonaate ja muud protsessist eralduvat süsinikku arvestatakse teisendusteguri abil, mille väärtus jääb 0 ja 1 vahele. Käitaja võib eeldada ühe või mitme sisendmaterjali täielikku muundumist ning lisada muundumata materjalid ja muu süsiniku järelejäänud sisendmaterjalide koguste hulka. Toodangu asjakohaste keemiliste omaduste täiendav mõõtmine tehakse vastavalt artiklitele 32–35.

4.3. Heitekoefitsiendi määramistasandid meetodiga B

1. määramistasand: käitaja kohaldab üht järgmistest:

a)	VI lisa punkti 2 tabelis 3 nimetatud standardkoefitsiendid;

b)	muud püsiväärtused vastavalt artikli 31 lõike 1 punktile e, kui VI lisa ei sisalda kohaldatavaid väärtusi.

2. määramistasand: käitaja kohaldab riigipõhist heitekoefitsienti vastavalt artikli 31 lõike 1 punktile b või c või artikli 31 lõike 1 punktile d vastavaid väärtusi.

3. määramistasand: käitaja määrab heitekoefitsiendi vastavalt artiklitele 32–35. VI lisa punkti 2 tabelis 3 esitatud stöhhiomeetrilisi suhteid kasutatakse koostise andmete teisendamiseks heitekoefitsientideks eeldusel, et kõik asjakohased metallioksiidid on saadud vastavatest karbonaatidest. Selleks võtab käitaja arvesse vähemalt CaO ja MgO ning tõendab pädevale asutusele, millised metallioksiidid on veel toorainetes karbonaatidega seotud.

4.4. Teisendusteguri määramistasandid meetodiga B

1. määramistasand: kasutatakse teisendustegurit 1.

2. määramistasand: asjakohaste metallide mittekarbonaatsete ühendite kogus tooraines, sealhulgas põletusahju tolm ja lendtuhk või muud juba kaltsineeritud materjalid, kajastub teisendustegurites väärtusega 0 kuni 1, kus väärtus 1 vastab tooraine karbonaatide täielikule muundumisele oksiidideks. Protsessi sisendmaterjali asjakohaste keemiliste omaduste täiendav mõõtmine tehakse vastavalt artiklitele 32–35.

4.5. Alumise kütteväärtuse (AKV) määramistasandid

Vajaduse korral määrab käitaja protsessimaterjali alumise kütteväärtuse, kasutades käesoleva lisa punktis 2.2 määratletud määramistasandeid. Alumist kütteväärtust ei loeta oluliseks minimaalsete lähtevoogude puhul või juhul, kui materjal ilma muid kütuseid lisamata ei põle. Kahtluse korral peab käitaja küsima pädevalt asutuselt kinnitust selle kohta, kas alumise kütteväärtuse seiret tuleb teha ja selle kohta aruanne esitada.

4.6. Biomassiosa määramistasandid

Vajaduse korral määrab käitaja protsessimaterjalis sisalduva süsiniku biomassiosa, kasutades käesoleva lisa punktis 2.4 määratletud määramistasandeid.“;

c)	punkt 5 jäetakse välja.

IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)	punkti 1 alapunkti C.2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Erandina II lisa punktist 4 arvutatakse CO2 protsessiheide, mis tekib uurea kasutamisest suitsugaasivoo puhastamisel, vastavalt artikli 24 lõikele 2, kohaldades järgmisi määramistasandeid.“;

punkti 4 alapunkt B asendatakse järgmisega:

„B. Konkreetsed seire-eeskirjad

Metallimaakide särdamisel ja paagutamisel ning känkimisel tekkivate heitkoguste seireks võib käitaja valida massibilansi meetodi vastavalt artiklile 25 ja II lisa punktile 3 või kasutada standardmeetodit vastavalt artiklile 24 ja II lisa punktidele 2 ja 4.“;

punkti 9 muudetakse järgmiselt:

alapunkt A asendatakse järgmisega:

„A. Kohaldamisala

Käitaja võtab arvesse vähemalt järgmisi võimalikke CO2-heite allikaid: lubjakivi kaltsineerimine toorainetes, tavalised fossiilsed põletusahjukütused, alternatiivsed fossiilsed põletusahjukütused ja toorained, biomassil põhinevad põletusahjukütused (biomassijäätmed), muud kütused kui põletusahjukütused, lubjakivi ja kiltkivi mittekarbonaatse süsiniku sisaldus ning heitgaaside puhastamiseks kasutatavad toorained.“;

2)	alapunkti B teine lõik asendatakse järgmisega: „Protsessist eemaldatud tolmu ja toorainetes sisalduva mittekarbonaatse süsinikuga seotud CO2 heitkogused lisatakse vastavalt käesoleva punkti alapunktidele C ja D.“;

alapunkti D teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Erandina II lisa punktist 4 kohaldatakse järgmisi heitekoefitsiendi määramistasandeid.

1. määramistasand: mittekarbonaatse süsiniku sisaldus vastavas tooraines määratakse tööstusharu parima tava suuniste alusel.

2. määramistasand: mittekarbonaatse süsiniku sisaldus vastavas tooraines määratakse vähemalt üks kord aastas vastavalt artiklitele 32–35.

Erandina II lisa punktist 4 kohaldatakse järgmisi teisendusteguri määramistasandeid.

1. määramistasand: kohaldatakse teisendustegurit 1.

2. määramistasand: teisendusteguri arvutamisel lähtutakse tööstusharu parimast tavast.“;

punkti 10 muudetakse järgmiselt:

alapunkti B esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Põlemisel eralduva heite seire toimub vastavalt käesoleva lisa punktile 1. Toorainete protsessiheite seire toimub vastavalt II lisa punktile 4. Alati tuleb arvesse võtta kaltsium- ja magneesiumkarbonaate. Muid karbonaate ning mittekarbonaatset süsinikku tooraines tuleb arvesse võtta, kui need on olulised heite arvutamise seisukohalt.“;

lisatakse alapunkt C:

„C. Tooraines olevast mittekarbonaatsest süsinikust tulenev heide

Käitaja määrab vähemalt põletusahjus kasutatavas lubjakivis, põlevkivis või alternatiivses tooraines sisalduvast mittekarbonaatsest süsinikust tulenevad heitkogused vastavalt artikli 24 lõikele 2.

Erandina II lisa punktist 4 kohaldatakse järgmisi heitekoefitsiendi määramistasandeid.

1. määramistasand: mittekarbonaatse süsiniku sisaldus vastavas tooraines määratakse tööstusharu parima tava suuniste alusel.

2. määramistasand: mittekarbonaatse süsiniku sisaldus vastavas tooraines määratakse vähemalt üks kord aastas vastavalt artiklitele 32–35.

Erandina II lisa punktist 4 kohaldatakse järgmisi teisendusteguri määramistasandeid.

1. määramistasand: kohaldatakse teisendustegurit 1.

2. määramistasand: teisendusteguri arvutamisel lähtutakse tööstusharu parimast tavast.“;

punkti 11 alapunkti B esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Põlemisel, sealhulgas suitsugaaside puhastamisel eralduva heite seire toimub vastavalt käesoleva lisa punktile 1. Toorainete protsessiheite seire toimub vastavalt II lisa punktile 4. Karbonaatidest tuleb arvesse võtta vähemalt CaCO3, MgCO3, Na2CO3, NaHCO3, BaCO3, Li2CO3, K2CO3, ja SrCO3. Kasutatakse ainult meetodit A. Muudest protsessimaterjalidest, sealhulgas koksist, grafiidist ja söetolmust tuleneva heite seire toimub vastavalt II lisa punktile 4.“;

punkti 12 muudetakse järgmiselt:

alapunkt A asendatakse järgmisega:

„A. Kohaldamisala

Käitaja võtab arvesse vähemalt järgmisi võimalikke CO2-heite allikaid: põletusahjukütused, tooraines sisalduva lubjakivi, dolomiidi ja muude karbonaatide kaltsineerimine, lubjakivi ja muud karbonaadid õhusaasteainete vähendamiseks ja muude suitsugaaside puhastamiseks, poorsuse tekitamiseks kasutatavad fossiilsed/biomassil põhinevad lisaained, sealhulgas polüstürool, paberitööstuse jäägid või saepuru, savis ja muudes toorainetes sisalduv mittekarbonaatne süsinik.“;

alapunkti B esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Põlemisel, sealhulgas suitsugaaside puhastamisel eralduva heite seire toimub vastavalt käesoleva lisa punktile 1. Toorainejahu komponentidest ja lisaainetest tuleneva protsessiheite seire toimub vastavalt II lisa punktile 4. Puhastatud või sünteetilisest savist toodetud keraamika puhul võib käitaja kasutada nii meetodit A kui ka meetodit B. Töötlemata savist toodetud keraamika puhul ja alati, kui kasutatakse märkimisväärse mittekarbonaatse süsiniku sisaldusega savi või lisaaineid, kasutab käitaja meetodit A. Alati tuleb arvesse võtta kaltsiumkarbonaate. Muid karbonaate ning mittekarbonaatset süsinikku tooraines tuleb arvesse võtta, kui need on olulised heite arvutamise seisukohalt.“

VI lisa tabel 6 asendatakse järgmisega:

„Tabel 6

Globaalse soojendamise potentsiaal

Gaas	Globaalse soojendamise potentsiaal
N2O	265 t CO2(e)/t N2O
CF4	6 630 t CO2(e)/t CF4
C2F6	11 100 t CO2(e)/t C2F6“

15.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 423/48

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2086

14. detsember 2020,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2020/532 erandi osas, mis tehakse rakendusmäärusest (EL) nr 809/2014 seoses seire teel tehtavate kontrollidega, mis on seotud pindalatoetuste taotlustega ja pindalapõhiste toetusmeetmete maksetaotlustega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 62 lõike 2 esimese lõigu punkte a ja b,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/532 (2) on ette nähtud teatavad erandid, seda muu hulgas komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 809/2014 (3) seoses ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate teatavate haldus- ja kohapealsete kontrollidega.

(2)

Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 40a kohaselt seire teel tehtavate kontrollide teatavad aspektid eeldavad kontrollkäike kohapeale. COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks kehtestatud liikumispiirangute tõttu ei pruugi liikmesriigid 2020. aastal olla suutelised kõnealuse artikliga nõutud kontrolle tegema. Seepärast on asjakohane näha ette erand kõnealuse artikli teatavatest sätetest.

(3)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2020/532 vastavalt muuta.

(4)	Kuna käesoleva määrusega nähakse COVID-19 pandeemia tõttu 2020. taotlusaastaks ette täiendav erand rakendusmäärusest (EL) nr 809/2014, peaks see jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates rakendusmäärusega (EL) 2020/532 samast kuupäevast.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee ja maaelu arengu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärusesse (EL) 2020/532 lisatakse järgmine artikkel 4a:

„Artikkel 4a

Erandina rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 40a lõike 1 esimese lõigu punkti c esimesest lausest ja artikli 40a lõike 2 punktist b kohaldatakse juhul, kui liikmesriikidel ei ole COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks võetud meetmete tõttu võimalik teha kõiki põldtunnustamist nõudvaid kontrolle, 2020. taotlusaasta puhul järgmist:

a)	rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, kohustuste ja muude ülesannete täitmist kontrollitakse asjaomastest toetusesaajatest vähemalt 3 % puhul;

b)	tetrahüdrokannabinooli sisaldust kanepitaimes kontrollitakse vähemalt 10 %-l pindalast.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 20. aprillist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2) Komisjoni 16. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/532, millega kehtestatakse aastaks 2020 erandid rakendusmäärustest (EL) nr 809/2014, (EL) nr 180/2014, (EL) nr 181/2014, (EL) 2017/892, (EL) 2016/1150, (EL) 2018/274, (EL) 2017/39, (EL) 2015/1368 ja (EL) 2016/1240 seoses teatavate haldus- ja kohapealsete kontrollidega, mida kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika raames (ELT L 119, 17.4.2020, lk 3).

(3) Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69).

15.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 423/50

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2087

14. detsember 2020,

milles käsitletakse toimeaine mankotseebi heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 1 ja artikli 78 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni direktiiviga 2005/72/EÜ (2) lisati toimeaine mankotseeb nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)	Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)	Toimeaine mankotseebi heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, aegub 31. jaanuaril 2021.

(4)	Taotlused mankotseebi heakskiidu pikendamiseks esitati kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikliga 1 selles artiklis sätestatud ajavahemiku jooksul.

(5)	Taotlejad esitasid täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlused on täielikud.

(6)	Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamise aruande ning esitas selle 27. septembril 2017 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(7)	Toiduohutusamet tegi täiendava kokkuvõtliku toimiku üldsusele kättesaadavaks. Samuti edastas toiduohutusamet pikendamise hindamise aruande taotlejatele ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning algatas selle kohta avaliku arutelu. Toiduohutusamet edastas saadud märkused komisjonile.

(8)	20. juunil 2019 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas mankotseeb võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele.

(9)	Pärast Ühendkuningriigi väljaastumist EList 31. jaanuaril 2020 nõustus Kreeka võtma üle referentliikmesriigina tegutseja ülesande.

(10)

Vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 14 edastas komisjon 2020. aasta märtsis pikendamisaruande kavandi läbivaatamiseks alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele. Alalises komitees toimunud arutelude käigus teatas uus referentliikmesriik Kreeka, et ta peab asjakohaseks hinnata selliseid andmeid, mille varasem referentliikmesriik oli tema arvates välja jätnud. Kreeka saatis oma hinnangu komisjonile 2. septembril 2020 ajakohastatud pikendamise hindamise aruande kujul. Hinnang tehti kättesaadavaks ka toiduohutusametile, teistele liikmesriikidele ja taotlejale.

(11)	23. oktoobril 2020 kinnitas alaline komitee pikendamisaruande kavandi.

(12)

Toiduohutusamet tegi kindlaks teatavad konkreetsed probleemid. Toiduohutusamet jõudis eelkõige järeldusele, et mankotseeb on klassifitseeritud 1B kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks ning et uued kriteeriumid endokriinseid häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks on inimeste ja tõenäoliselt ka muude kui sihtorganismide puhul täidetud. Lisaks jõudis toiduohutusamet järeldusele, et muu kui toidukaudse kokkupuute hinnangulised väärtused ületavad tüüpiliste kasutusviiside korral kontrollväärtusi tomatites, kartulites, teraviljades ja viinamarjades. Seepärast ei saa kõnealuste tüüpiliste kasutusviiside puhul muud kui toidukaudset kokkupuudet mankotseebiga pidada tühiseks ka määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktide 3.6.4 ja 3.6.5 tähenduses. Tuvastatud probleemide tõttu ei saa kohaldada määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõikes 7 sätestatud erandit.

(13)	Komisjon palus taotlejatel esitada oma märkused toiduohutusameti järelduste kohta ning kooskõlas määruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõiguga pikendamisaruande kavandi kohta. Taotlejad esitasid oma märkused, mida analüüsiti põhjalikult.

(14)	Vaatamata taotlejate esitatud väidetele ei olnud võimalik kõnealuse toimeainega seotud probleeme lahendatuks lugeda.

(15)	Seega ei ole vähemalt ühe taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seepärast on asjakohane toimeaine mankotseebi heakskiitu mitte pikendada.

(16)	Rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 tuleks seega vastavalt muuta.

(17)	Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt aega mankotseebi sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tagasivõtmiseks.

(18)	Kui liikmesriigid annavad mankotseebi sisaldavatele taimekaitsevahenditele ajapikendust kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, peab kõnealune ajavahemik lõppema hiljemalt 4. jaanuaril 2022.

(19)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/2094 (7) pikendati mankotseebi heakskiidu kehtivusaega 31. jaanuarini 2021, et pikendamismenetluse saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Võttes arvesse, et otsus heakskiidu pikendamata jätmise kohta on tehtud enne edasilükatud aegumiskuupäeva, tuleks käesolevat määrust kohaldada nii kiiresti kui võimalik.

(20)	Käesolev määrus ei piira õigust esitada määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 kohaselt uut taotlust mankotseebi heakskiitmiseks.

(21)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu pikendamata jätmine

Toimeaine mankotseebi heakskiitu ei pikendata.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osast jäetakse välja 114. rida, milles käsitletakse mankotseebi.

Artikkel 3

Üleminekumeetmed

Liikmesriigid võtavad toimeainet mankotseebi sisaldavate taimekaitsevahendite load tagasi hiljemalt 4. juuliks 2021.

Artikkel 4

Ajapikendus

Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, lõpeb hiljemalt 4. jaanuaril 2022.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 21. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/72/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ toimeainete kloropürifossi, metüülkloropürifossi, mankotseebi, maneebi ja metiraami lisamiseks (ELT L 279, 22.10.2005, lk 63).

(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(4) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(5) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

(6) EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2019. „Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance mancozeb“ (Järeldus toimeaine mankotseebi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta) EFSA Journal 2019; 17(7):5755 DOI: 10.2903/j.efsa.2019,5755.

(7) Komisjoni 29. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2094, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete benfluraliini, dimoksüstrobiini, fluasinaami, flutolaniili, mankotseebi, mekoprop-P, mepikvaadi, metiraami, oksamüüli ja püraklostrobiini heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 317, 9.12.2019, lk 102).

15.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 423/53

KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2020/2088

11. detsember 2020,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ II lisa seoses mänguasjades sisalduvate allergeensete lõhnaainete kohta käiva märgistusega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta, (1) eriti selle artikli 46 lõike 1 esimese lõigu punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2009/48/EÜ on sätestatud üldine kohustus loetleda mänguasjal, mänguasjale kinnitatud etiketil, mänguasja pakendil või sellega koos oleval teabelehel (kui see mänguasjale lisatakse) 11 allergeenset lõhnaainet, kui nende kontsentratsioon mänguasjades või selle koostisosades on üle 100 mg/kg. Kõnealuses allergeensed lõhnaained on loetletud kõnealuse direktiivi II lisa III osa punkti 11 esimeses lõigus olevas tabelis.

(2)

Tarbijaohutuse komitee, mis abistab komisjoni sõltumatu riskihindamisasutusena kosmeetikatoodete vallas, märgib oma 26. ja 27. juuni 2012. aasta arvamuses, (2) et lõhnaainetest põhjustatud kontaktallergia on Euroopas tavaline, oluline ja käsitlemist vajav probleem ja et lõhnaainetega puututakse kokku muid tarbijale mõeldud tooteid, näiteks mänguasju kasutades. Samuti märgib tarbijaohutuse komitee, et viimastel aastatel on saanud kombeks lisada keemilisi lõhnaaineid paljudele tarbijale mõeldud toodetele, näiteks laste mänguasjadele, ja see võib oluliselt suurendada tarbija nahakaudset kokkupuudet lõhnaainetega. Tarbijaohutuse komitee lisab, et tarbija puutub kokku lõhnaainetega, mida leidub mitmesugustes kosmeetikatoodetes, muudes tarbijale mõeldud toodetes, ravimites ja tema töökeskkonnas, ning et kõik need kokkupuuted on kontaktallergia kontekstis olulised, kuna kriitiline ei ole mitte kokkupuute allikas, vaid kumulatiivne doos pindalaühiku kohta. Mitu inimeste kontaktallergeenidena määratletud ainet on loetletud arvamuse tabelis 13–1.

(3)	Taani keskkonnakaitseameti (3) korraldatud uuringu käigus lastele mõeldud toodetes leiduvate allergeenide kohta leiti allergeenseid lõhnaaineid mänguasjadest, nimelt voolimismassidest, limadest, nukust, kaisukarust ja kummipaeltest.

(4)

Mänguasjade ohutuse eksperdirühm nõustab komisjoni mänguasjade ohutust käsitlevate seadusandlike ettepanekute ja poliitikaalgatuste ettevalmistamisel. Selle mänguasjades sisalduvate kemikaalidega tegeleva allrühma (kemikaalide allrühm) ülesanne on anda mänguasjade ohutuse eksperdirühmale nõu seoses keemiliste ainetega, mida mänguasjades võidakse kasutada.

(5)

Mänguasjade ohutuse eksperdirühm meenutas oma 13. septembri 2019. aasta kohtumisel, (4) et sõltumata sellest, kas allergeen esineb kosmeetikatoodetes või mänguasjades, on see alati allergeenne. Aine selline n-ö olemuslik omadus ei sõltu aine kasutamisest ja on seega olemas sõltumata sellest, kas allergeeni on kasutatud kosmeetikatoodetes või mänguasjades. Sellest tulenevalt leidis eksperdirühm, et kui allergeen kujutab endast ohtu kosmeetikatoodetes, võib ta kujutada endast ohtu ka mänguasjades. Seega rõhutas ta, et reguleerides allergeenseid lõhnaaineid mänguasjades, on väga oluline võtta kõiges arvesse tarbijaohutuse komitee ja sellele eelnenud komiteede arvamusi allergeensete lõhnaainete kohta kosmeetikatoodetes.

(6)

Kemikaalide allrühma 3. mai 2018. aasta koosolekul (5) leidis suurem osa selle liikmeid, et tarbijaohutuse komitee 26. ja 27. juuni 2012. aasta arvamuse tabelis 13–1 inimeste kontaktallergeenidena määratletud ained tuleks lisada selliste allergeensete lõhnaainete loetellu, mis tuleb loetleda mänguasjal, mänguasjale kinnitatud etiketil, mänguasja pakendil või mänguasjale lisatud teabelehel, mis on esitatud direktiivi 2009/48/EÜ II lisa III osa punkti 11 kolmandas lõigus.

(7)	13. septembril 2019 kinnitas mänguasjade ohutuse eksperdirühm kemikaalide allrühma järeldused.

(8)

Mänguasjade ohutuse eksperdirühm märkis oma 13. septembri 2019. aasta koosolekul, et direktiivi 2009/48/EÜ II lisa III osa punkti 11 kolmandas lõigus oleva tabeli kanne 4 (tsitronellool, CASi number 106–22-9) hõlmab ainult tsitronellooli kahe enantiomeeri segu. Kuid eksperdirühma arvates peaksid märgistusnõuded kehtima ka mõlema enantiomeeri puhul eraldi (loetletud tarbijaohutuse komitee 26. ja 27. juuni 2012. aasta arvamuse tabelis 13–1 CAS numbrite 1117-61–9 ja 7540-51–4 all).

(9)

Võttes arvesse tarbijaohutuse komitee 26. ja 27. juuni 2012. aasta arvamust ja mänguasjade ohutuse eksperdirühma 13. septembri 2019. aasta soovitust, peaksid märgistusnõuded kehtima tarbijaohutuse komitee 26. ja 27. juuni 2012. aasta arvamuse tabelis 13–1 i loetletud allergeensete lõhnaainete suhtes juhul, kui need esinevad mänguasjades. Lõhnaained, mille suhtes ei kehti veel direktiivis 2009/48/EÜ sätestatud keeld või märgistusnõuded, tuleks seega lisada kõnealuse direktiivi II lisa III osa punkti 11 kolmandas lõigus olevasse tabelisse.

(10)	Seepärast tuleks direktiivi 2009/48/EÜ vastavalt muuta.

(11)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/48/EÜ artikli 47 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/48/EÜ II lisa muudetakse kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 4. juuliks 2022. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 5. juulist 2022.

Kui liikmesriigid need õigus- ja haldusnormid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 11. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 170, 30.6.2009, lk 1.

(2) SCCS opinion on fragrance allergens in cosmetic products, 26 – 27 June 2012 (26.–27. juuni 2012, SCCS/1459/11).http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_102.pdf

(3) Taani keskkonna- ja toiduministeerium, keskkonnakaitseamet. Survey of allergenic substances in products targeted children – toys and cosmetic products. Survey of Chemical Substances in Consumer Products No. 148, 2016.

https://www2.mst.dk/Udgiv/publications/2016/08/978-87-93529-00-7.pdf

(4) Mänguasjade ohutuse eksperdirühma 13. septembri 2019. aasta koosoleku protokoll.https://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupMeeting&meetingId=17996

(5) Kemikaalide allrühma 3. mai 2018. aasta koosoleku protokoll.https://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupMeetingDoc&docid=19025.

LISA

II lisa III osa punkti 11 kolmandas lõigus olevat tabelit muudetakse järgmiselt:

kanne 4 asendatakse järgmisega.

Jrk nr	Allergeense lõhnaaine nimetus	CASi number
„(4)	Tsitronellool	106-22-9; 1117-61-9; 7540-51-4“;

lisatakse järgmised kanded:

Jrk nr	Allergeense lõhnaaine nimetus	CASi number
„(12)	Atsetüültsedreen	32388-55-9
(13)	Amüülsalitsülaat	2050-08-0
(14)	trans-anetool	4180-23-8
(15)	Bensaldehüüd	100-52-7
(16)	Kamper	76-22-2; 464-49-3
(17)	Karvoon	99-49-0; 6485-40-1; 2244-16-8
(18)	β-karüofülleen (oks.)	87-44-5
(19)	Roosiketoon-4 (damaskenoon)	23696-85-7
(20)	α-damaskoon (TMCHB)	43052-87-5; 23726-94-5
(21)	cis-β-damaskoon	23726-92-3
(22)	δ-damaskoon	57378-68-4
(23)	Dimetüülbensüülkarbinüülatsetaat (DMBCA)	151-05-3
(24)	Heksadekaanlaktoon	109-29-5
(25)	Heksametüülindanopüraan	1222-05-5
(26)	(DL)-limoneen	138-86-3
(27)	Linalüülatsetaat	115-95-7
(28)	Mentool	1490-04-6; 89-78-1; 2216-51-5
(29)	Metüülsalitsülaat	119-36-8
(30)	3-metüül-5-(2,2,3-trimetüül-3-tsüklopenteen-1-üül)pent-4-een-2-ool	67801-20-1
(31)	α-pineen	80-56-8
(32)	β-pineen	127-91-3
(33)	Propülideenftaliid	17369-59-4
(34)	Salitsüülaldehüüd	90-02-8
(35)	α-santalool	115-71-9
(36)	β-santalool	77-42-9
(37)	Sklareool	515-03-7
(38)	α-terpinool	10482-56-1; 98-55-5
(39)	Terpinool (isomeeride segu)	8000-41-7
(40)	Terpinoleen	586-62-9
(41)	Tetrametüülatsetüüloktahüdronaftaleenid	54464-57-2; 54464-59-4; 68155-66-8; 68155-67-9
(42)	Trimetüülbenseenpropanool (majantool)	103694-68-4
(43)	Vanilliin	121-33-5
(44)	Cananga odorata ja ilag-ilangi õli	83863-30-3; 8006-81-3
(45)	Cedrus atlantica koorest saadud õli	92201-55-3; 8000-27-9
(46)	Cinnamomum cassia lehtedest saadud õli	8007-80-5
(47)	Cinnamomum zeylanicum’i koorest saadud õli	84649-98-9
(48)	Citrus aurantium amara õitest saadud õli	8016-38-4
(49)	Citrus aurantium amara viljakoortest saadud õli	72968-50-4
(50)	Citrus bergamia viljakoortest pressitud õli	89957-91-5
(51)	Citrus limonum’i viljakoortest pressitud õli	84929-31-7
(52)	Citrus sinensis’e (teise nimega: Aurantium dulcis) viljakoortest pressitud õli	97766-30-8; 8028-48-6
(53)	Cymbopogon citratus/schoenanthus’e õlid	89998-14-1; 8007-02-01; 89998-16-3
(54)	Eucalyptus spp. lehtedest saadud õli	92502-70-0; 8000-48-4
(55)	Eugenia caryophyllus’e lehtedest/õitest saadud õli	8000-34-8
(56)	Jasminum grandiflorum/officinale	84776-64-7; 90045-94-6; 8022-96-6
(57)	Juniperus virginiana	8000-27-9; 85085-41-2
(58)	Laurus nobilis’e viljadest saadud õli	8007-48-5
(59)	Laurus nobilis’e lehtedest saadud õli	8002-41-3
(60)	Laurus nobilis’e seemnetest saadud õli	84603-73-6
(61)	Lavandula hybrida	91722-69-9
(62)	Lavandula officinalis	84776-65-8
(63)	Mentha piperita	8006-90-4; 84082-70-2
(64)	Mentha spicata	84696-51-5
(65)	Narcissus spp.	Erinevad, sealhulgas 90064-25-8
(66)	Pelargonium graveolens	90082-51-2; 8000-46-2
(67)	Pinus mugo	90082-72-7
(68)	Pinus pumila	97676-05-6
(69)	Pogostemon cablin	8014-09-3; 84238-39-1
(70)	Roosiõieõli (Rosa spp.)	Erinevad, sealhulgas 8007-01-0, 93334-48-6, 84696-47-9, 84604-12-6, 90106-38-0, 84604-13-7, 92347-25-6
(71)	Santalum album	84787-70-2; 8006-87-9
(72)	Tärpentiniõli	8006-64-2; 9005-90-7; 8052-14-0“.

15.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 423/58

KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2020/2089

11. detsember 2020,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ II lisa seoses allergeensete lõhnaainete keelamisega mänguasjades

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta, (1) eriti selle artikli 46 lõike 1 esimese lõigu punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2009/48/EÜ on sätestatud üldine keeld kasutada mänguasjades kõnealuse direktiivi II lisa III osa punkti 11 esimeses lõigus olevas tabelis loetletud 55 allergeenset lõhnaainet, et kaitsta lapsi allergiate eest, mida sellised lõhnaained võivad põhjustada juhul, kui neid kasutatakse mänguasjades.

(2)

(3)	Taani keskkonnakaitseameti (3) korraldatud uuringu käigus lastele mõeldud toodetes leiduvate allergeenide kohta leiti allergeenseid lõhnaaineid mänguasjadest, nimelt voolimismassidest, limadest, nukust, kaisukarust ja kummipaeltest.

(4)

(5)

(6)

Direktiiv 2009/48/EÜ võimaldab komisjonil keelata allergeensed lõhnaained mänguasjades või nõuda asjakohast märgistamist. Vastupidiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1223/2009, (5) millega reguleeritakse kosmeetikatooteid, ei võimalda see komisjonil kehtestada allergeensete lõhnaainete piirnorme.

(7)

Oma 26. ja 27. juuni 2012. aasta arvamuses jõudis tarbijaohutuse komitee järeldusele, et atranooli ja kloroatranooli sisaldavad kosmeetikatooted ei ole ohutud. Seega kinnitas tarbijaohutuse komitee tarbekaupade teaduskomitee 7. detsembri 2004. aasta arvamust, (6) et tarbijale mõeldud tooted ei tohiks sisaldada atranooli ega kloroatranooli. Seega soovitas kemikaalide allrühm oma 3. mai 2018. aasta koosolekul (7) keelata atranooli ja kloroatranooli kasutamise mänguasjades, lisades need direktiivi 2009/48/EÜ II lisa III osa punkti 11 esimeses lõigus olevasse tabelisse.

(8)

Oma 1999. aasta detsembri arvamuses (8) lisas tarbijaohutuse komitee eelkäija kosmeetikatoodete ja tarbijatele mõeldud toiduks mittekasutatavate toodete teaduskomitee metüülheptiinkarbonaadi selliste keemiliste lõhnaainete hulka, millest kui kontaktallergeenidest teatatakse harvemini. Selle arvamuse põhjal lisati metüülheptiinkarbonaat selliste allergeensete lõhnaainete hulka, mis tuleb vastavalt direktiivi 2009/48/EÜ II lisa III osa punkti 11 kolmandale lõigule loetleda mänguasjal, mänguasjale kinnitatud etiketil, mänguasja pakendil või mänguasjale lisatud teabelehel. Kosmeetikatoodete ja tarbijatele mõeldud toiduks mittekasutatavate toodete teaduskomitee 25. septembri 2001. aasta arvamuses (9) esitatud soovituse kohaselt ei tohiks metüülheptiinkarbonaadi sisaldus valmis kosmeetikatoodetes olla üle 0,01 %.

(9)

Võttes arvesse eeltoodut ja eriti tarbijaohutuse komitee arvamust, mille järeldus on, et atranooli ja kloroatranooli sisaldavad kosmeetikatooted ei ole ohutud, tarbekaupade teaduskomitee arvamust, mille kohaselt tarbijale mõeldud tooted ei tohiks sisaldada atranooli ega kloroatranooli, ning kosmeetikatoodete ja tarbijatele mõeldud toiduks mittekasutatavate toodete teaduskomitee arvamust, et kosmeetikatoodetes ei tohiks olla metüülheptiinkarbonaati rohkem kui 0,01 %, soovitas mänguasjade ohutuse eksperdirühm oma 13. septembri 2019. aasta kohtumisel keelata atranooli, kloroatranooli ja metüülheptiinkarbonaadi kasutamise mänguasjades.

(10)

Arvestades tarbijaohutuse komitee, tarbekaupade teaduskomitee ja kosmeetikatoodete ja tarbijatele mõeldud toiduks mittekasutatavate toodete teaduskomitee arvamust ning mänguasjade ohutuse eksperdirühma soovitust, peaks olema keelatud kasutada mänguasjades atranooli, kloroatranooli ja metüülheptiinkarbonaati.

(11)	Seepärast tuleks direktiivi 2009/48/EÜ vastavalt muuta.

(12)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/48/EÜ artikli 47 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/48/EÜ II lisa muudetakse kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga.

Artikkel 2

Nad kohaldavad neid norme alates 5. juulist 2022.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 11. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 170, 30.6.2009, lk 1.

(2) SCCS opinion on fragrance allergens in cosmetic products (26.–27. juuni 2012, SCCS/1459/11), http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_102.pdf.

https://www2.mst.dk/Udgiv/publications/2016/08/978-87-93529-00-7.pdf.

(4) Mänguasjade ohutuse eksperdirühma 13. septembri 2019. aasta koosoleku protokoll,

https://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupMeeting&meetingId=17996.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).

(6) SCCP opinion on on atranol and chloroatranol present in natural extracts (e.g. oak moss and tree moss extract) (7. detsember 2004, SCCP/00847/04),

https://ec.europa.eu/health/ph_risk/committees/04_sccp/docs/sccp_o_006.pdf.

(7) Kemikaalide allrühma 3. mai 2018. aasta koosoleku protokoll,

https://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupMeetingDoc&docid=19025.

(8) Opinion concerning Fragrance Allergy in Consumers – A review of the problem. Analysis of the need for appropriate consumer information and identification of consumer allergens (8. detsember 1999, SCCNFP/0017/98 Final), tabel 6b, lk 23,

https://ec.europa.eu/health/ph_risk/committees/sccp/documents/out98_en.pdf.

(9) Opinion concerning An initial List of Perfumery Materials which must not form Part of Cosmetic Products except subject to the Restrictions and Conditions laid down (25. september 2001, SCCNFP/0392/00 final), lk 8,

https://ec.europa.eu/health/ph_risk/committees/sccp/documents/out150_en.pdf.

LISA

II lisa III osa punkti 11 muudetakse järgmiselt.

Esimeses lõigus olevasse tabelisse lisatakse järgmised kanded:

Jrk nr	Allergeense lõhnaaine nimetus	CASi number
„(56)	Atranool (2,6-dihüdroksü-4-metüülbensaldehüüd)	526–37-4
(57)	Kloroatranool (3-kloro-2,6-dihüdroksü-4-metüülbensaldehüüd)	57074-21–2
(58)	Metüülheptiinkarbonaat	111–12-6“

2)	Kolmandas lõigus olevast tabelist kustutakse kanne 10.

15.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 423/62

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2020/2090,

4. detsember 2020,

millega muudetakse otsust EKP/2013/10 euro pangatähtede nimiväärtuste, tehniliste nõuete, reprodutseerimise, vahetamise ja ringlusest kõrvaldamise kohta (EKP/2020/60)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 128 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kasvanud on väliselt euro pangatähtedega sarnaste ja teatavaid turvaelemente jäljendavate euro pangatähtede reproduktsioonide ringlusest kõrvaldamine, kuna elanikkond võib neid ekslikult pidada ehtsateks euro pangatähtedeks, kuigi mõnedel reproduktsioonidel on väikesed vähe märgatavad osutused, et tegemist on koopiatega, mis ei ole seaduslikud maksevahendid või et neid võib kasutada ainult filmides või rekvisiitidena. Neid reproduktsioone pakutakse ja ostetakse peamiselt internetipõhistes kauplemiskohtades või veebilehtedel. Reproduktsioonid, mida elanikkond võiks ekslikult ehtsateks pangatähtedeks pidada, on otsusest EKP/2013/10 (1) tulenevalt õigusvastased. Seetõttu on oluline kehtestada meetmed, et vähendada või lõpetada nende edasine levitamine. Eelkõige suurendab õiguskindlust ebaseadusliku tegevuse selge keelamine. Samas on oluline võimaldada teatavate reproduktsioonidega seotud tegevuste suhtes erandi kohaldamist, kui eurosüsteem leiab, et elanikkond ei saa neid ekslikult ehtsateks pangatähtedeks pidada.

(2)	Seetõttu tuleb otsust EKP/2013/10 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatus

Otsuse EKP/2013/10 artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Euro pangatähtede reprodutseerimise reeglid

1. Reprodutseerimine tähendab igasugust materiaalset või immateriaalset kujutist, mis kasutab artiklis 1 osutatud euro pangatähe tervikut või osa või selle üksikute kujunduselementide osi, näiteks värv, suurus ja tähtede või sümbolite kasutus, mille kujutamine võib sarnaneda või jätta üldise mulje ehtsast euro pangatähest, olenemata järgmisest:

a)	kujutise suurus või

b)	tootmisel kasutatud materjal(id) või võtted või

c)	kas euro pangatähe kujundust, näiteks tähti või sümboleid, on muudetud või täiendatud.

2. Reproduktsioone, mis ei vasta lõikes 3 osutatud kriteeriumidele, loetakse õigusvastasteks ja nende tootmine, omamine, transport, levitamine, müük, reklaamimine, import liitu ja tehingutes kasutamine või kasutamise katse on keelatud, kui EKP või RKP ei ole andnud selget nõusolekut lõike 5 alusel.

3. Järgmistele kriteeriumidele vastavaid reproduktsioone loetaks õiguspärasteks, kuna elanikkonna poolt ekslikult ehtsateks euro pangatähtedeks pidamise risk puudub:

a)	artiklis 1 osutatud euro pangatähe ühepoolsed reproduktsioonid, kui reproduktsiooni suurus on artiklis 1 osutatud vastava euro pangatähe pikkuse ja laiuse suhtes vähemalt 125 % suurem või vähemalt 75 % väiksem;

b)	artiklis 1 osutatud euro pangatähe kahepoolsed reproduktsioonid, kui reproduktsiooni suurus on artiklis 1 osutatud vastava euro pangatähe pikkuse ja laiuse suhtes vähemalt 200 % suurem või vähemalt 50 % väiksem;

c)	artiklis 1 osutatud euro pangatähe üksikute kujunduselementide reproduktsioonid, kui need kujunduselemendid ei ole kujutatud pangatähega sarnasel taustal;

d)	ühepoolsed reproduktsioonid, mis kujutavad üht osa euro pangatähe esi- või tagaküljest, kui see osa on artiklis 1 osutatud euro pangatähe algse esi- või tagakülje suuruse suhtes üks kolmandik väiksem;

e)	reproduktsioonid materjalist, mis selgelt eristuvad paberist ja mille välimus on pangatähtede jaoks kasutatud materjalist selgelt erinev;

mittemateriaalsed reproduktsioonid, mis on tehtud elektrooniliselt veebilehtedel traat- või traadita ühenduses või mis tahes muul viisil, mis võimaldab avalikku juurdepääsu nendele reproduktsioonidele vabalt valitud kohast ja ajal, kui:

—	sõna SPECIMEN (näidis) (või sama Euroopa Liidu muus ametlikus keeles) on paigutatud diagonaalselt üle reproduktsiooni, kasutades kirja Arial või kirjaga Arial sarnanevat kirja, ja

—	elektroonilise reproduktsiooni punktitihedus 100 % suuruses ei ületa 72 punkti tolli kohta (dpi),

—	sõna SPECIMEN (näidis) (või sama Euroopa Liidu ametlikus keeles) on vähemalt 75 % reproduktsiooni pikkusest,

—	sõna SPECIMEN (näidis) (või sama Euroopa Liidu ametlikus keeles) on vähemalt 15 % reproduktsiooni laiusest ja

—	sõna SPECIMEN (näidis) (või sama Euroopa Liidu ametlikus keeles) peab olema esitatud läbipaistmatu kattevärviga, mis on kontrastvärv vastava euro pangatähe artiklis 1 määratletud põhivärvile.

5. Erandjuhtudel võib EKP või kohastel juhtudel asjaomane RKP kirjaliku taotluse saamisel anda nõusoleku lõikes 2 sätestatud keelust erandi kohaldamiseks reproduktsiooni suhtes, mis ei vasta lõike 3 kriteeriumidele, kui EKP või asjaomane RKP leiab, et elanikkond ei saa reproduktsiooni ekslikult pidada artiklis 1 osutatud ehtsaks pangatäheks. Kui reproduktsioon tehakse ainult ühe liikmesriigi, mille rahaühik on euro, territooriumil, tuleb erandi taotlused esitada selle liikmesriigi RKP-le. Kõikidel muudel juhtudel esitatakse vastavad taotlused EKP-le.

6. Euro pangatähtede reprodutseerimise reegleid kohaldatakse ka ringlusest kõrvaldatud või käesoleva otsuse kohaselt seadusliku maksevahendi staatuse kaotanud euro pangatähtedele.“

Artikkel 2

Lõppsätted

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 4. detsember 2020

EKP president

Christine LAGARDE

(1) Euroopa Keskpanga 19. aprilli 2013. aasta otsus EKP/2013/10 euro pangatähtede nimiväärtuste, tehniliste nõuete, reprodutseerimise, vahetamise ja ringlusest kõrvaldamise kohta (ELT L 118, 30.4.2013, lk 37).

15.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 423/65

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2020/2091,

4. detsember 2020,

millega muudetakse suunist EKP/2003/5 meetmete jõustamise kohta euro pangatähtede lubamatu reprodutseerimise vastu ning euro pangatähtede vahetamise ja ringlusest kõrvaldamise kohta (EKP/2020/61)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 128 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1, 14.3 ja 16,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kasvanud on väliselt euro pangatähtedega sarnaste ja teatavaid turvaelemente jäljendavate euro pangatähtede reproduktsioonide ringlusest kõrvaldamine, kuna elanikkond võib neid ekslikult pidada ehtsateks euro pangatähtedeks, kuigi mõnedel reproduktsioonidel on väikesed vähemärgatavad osutused, et tegemist on koopiatega, mis ei ole seaduslikud maksevahendid või et neid võib kasutada ainult filmides või rekvisiitidena. Neid reproduktsioone pakutakse ja ostetakse peamiselt internetipõhistes kauplemiskohtades või veebilehtedel. Reproduktsioonid, mida elanikkond võiks ekslikult ehtsateks pangatähtedeks pidada, on suunise EKP/2003/5 kohaselt õigusvastased (1). Seetõttu tuleb jõustada meetmed, mis vähendaksid ja lõpetaksid nende edasise levitamise ja täiendaksid kehtivaid meetmeid, mida eurosüsteem saab kasutada, sh rikkumismenetlus, mille korral võib rakendada sanktsioone nõukogu määruse (EÜ) nr 2532/98 (2) alusel.

(2)

Euro pangatähtede kasutuselevõtust alates on eurosüsteemi liikmed kaalunud, kas pidada teatavaid reproduktsioone õiguspärasteks või mitte, et tagada harmoneeritud tõlgendus kogu euroalal. Selleks et käsitleda edaspidiseid erandite taotlusi teatavate reproduktsioonide liikide osas, mida ei saa lahendada väljakujunenud tava põhjal, tuleb kehtestada kord harmoneeritud tõlgenduste tagamiseks.

(3)	Seetõttu tuleb suunist EKP/2003/5 vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist EKP/2003/5 muudetakse järgmiselt:

artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

„lubamatu reproduktsioon“ – otsuse EKP/2013/10 (*1) artikli 2 lõikes 1 osutatud reproduktsioon, mis:

a)	ei vasta otsuse EKP/2013/10 artikli 2 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ja mille suhtes ei kohjaldata erandit EKP või asjaomase RKP poolt otsuse EKP/2013/10 artikli 2 lõike 5 alusel; või

b)	rikub EKP autoriõigust euro pangatähtedele, näiteks mõjutab negatiivselt euro pangatähtede mainet;

2.	„nõuetele mittevastav tegevus“ – lubamatute reproduktsioonide tootmine, omamine, transport, levitamine, müük, reklaamimine, import liitu ja tehingutes kasutamine või kasutamise katse.

(*1) Otsus EKP/2013/10, 19. aprill 2013, euro pangatähtede nimiväärtuste, tehniliste nõuete, reprodutseerimise, vahetamise ja ringlusest kõrvaldamise kohta (ELT L 118, 30.4.2013, lk 37).“;"

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	artikli 2 pealkiri asendatakse järgmisega: „Meetmete rakendamine nõuetele mittevastava tegevuse peatamiseks“;

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui RKP saab teada nõuetele mittevastavast tegevusest oma riigi territooriumil, peab ta EKP poolt koostatud standardse teatisega nõudma, et nõudeid rikkuv isik lõpetaks nõuetele mittevastava tegevuse ja et reproduktsiooni omav isik annaks selle kohastel juhtudel üle.“;

lisatakse järgmised punktid 1a, 1b ja 1c:

„1a. Kui RKP saab otseselt või kaudselt teada nõuetele mittevastavast tegevusest, sh elektroonilise vormi kaudu riigi URL domeeni kuuluvatel veebilehtedel (traadi või traadita ühendusega), või mis tahes muul viisil, mis võimaldab avalikku juurdepääsu lubamatule reproduktsioonile vabalt valitud kohast ja ajal, teavitab ta viivitamata EKPd. EKP poolt kehtestatud standardvormil peab RKP nõudma, et nõudeid rikkuv isik lõpetaks nõuetele mittevastava tegevuse. Seejärel teeb EKP kõik endast oleneva, et kõrvaldada lubamatu reproduktsioon elektroonilisest asukohast.

1b. EKP võib nõuda, et nõudeid rikkuv isik lõpetaks nõuetele mittevastava tegevuse ühes või mitmes liikmesriigis või liidust väljaspool. Kohastel juhtudel nõuab EKP, et reproduktsiooni omav isik annaks lubamatu reproduktsiooni üle.

1c. Enne käesolevas artiklis osutatud meetmete võtmist peab RKP teavitama EKPd ja EKP peab koordineerima kohaldatavaid meetmeid, et RKP või kohastel juhtudel EKP tegutseks meetmete kohaldamisel nõutava pädevuse raames.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Rikkumise menetluse alustamise kohta teeb seejärel nõukogu määruse (EÜ) nr 2532/98 (*2) artikli 3 lõike 1 alusel otsuse EKP juhatus või asjaomane RKP, mille tulemuseks võib olla sanktsioonide kohaldamine kooskõlas selle määrusega. Enne selle otsuse tegemist peavad EKP ja asjaomane RKP omavahel konsulteerima ning RKP peab EKP-le teatama, kas eraldiseisev rikkumise menetlus on algatatud või selle võib algatada riigi kriminaalseadustiku alusel ning kas esineb ka muu õiguslik alus nõuetele mittevastava tegevuse peatamiseks, näiteks autoriõiguse seadus. Kui rikkumise menetlus on juba algatatud või algatatakse see riigi kriminaalseadustiku alusel või esineb muu kohane õiguslik alus nõuetele mittevastava tegevuse peatamiseks, ei algatata rikkumise menetlust määruse (EÜ) nr 2532/98 alusel.

(*2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2532/98, 23. november 1998, Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4).“;"

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Iseseisvalt tegutsedes võtab EKP käesolevas artiklis kirjeldatud meetmed, kui:

a)	nõuetele mittevastava tegevuse algpunkti ei ole võimalik mõistlikult tegutsedes kindlaks teha; või

b)	nõuetele mittevastav tegevus toimus või toimub mitme liikmesriigi territooriumil; või

c)	nõuetele mittevastav tegevus toimus või toimub tulevikus väljaspool liikmesriigi territooriumi.“;

artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Reproduktsioonide suhtes erandi kohaldamise taotlused

1. Erandi taotlusi kooskõlas otsuse EKP/2013/10 artikli 2 lõikega 5 käsitleb:

a)	asjaomane RKP EKP nimel, kui reproduktsioone tehti või tehakse tulevikus ainult selle liikmesriigi territooriumil; või

b)	EKP kõikidel otsuse EKP/2013/10 artikli 2 lõikes 5 osutatud juhtudel.

2. Kui RKP saab uudset liiki erandi taotluse, teatab ta EKP-le sellest taotlusest ja oma erandi andmise või sellest keeldumise kavatsusest. Kui EKP ja RKP vaated selles osas ei ühti, teeb otsuse EKP juhatus. Otsuse tegemisel võtab EKP juhatus arvesse pangatähtede komitee ja õiguskomitee seisukohti, eelkõige seisukohti asjaomase liikmesriigi eripärase olukorra kohta, kui see otsus mõjutab kogu euroala. EKP kogub saadud taotluste andmeid (olenemata taotluse adressaadist) ja taotlustele antud vastuseid ja teavitab RKPsid. EKP võib koondteavet aeg-ajalt avaldada.“

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 4. detsember 2020

EKP nõukogu nimel

EKP president

Christine LAGARDE

(1) Suunis EKP/2003/5, 20. märts 2003, meetmete jõustamise kohta euro pangatähtede lubamatu reprodutseerimise vastu ning euro pangatähtede vahetamise ja ringlusest kõrvaldamise kohta (ELT L 78, 25.3.2003, lk 20).

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2532/98, 23. november 1998, Euroopa Keskpanga sanktsioonide rakendamise volituste kohta (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 423

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 15. detsember 2020

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2079, 8. detsember 2020, millega kiidetakse heaks piiritusjoogi registreeritud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muudatus (Münchener Kümmel)	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2080, 9. detsember 2020, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	3
	*	Komisjoni määrus (EL) 2020/2081, 14. detsember 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa seoses tätoveerimistindis ja püsimeigis kasutatavate ainetega ( 1 )	6
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2082, 14. detsember 2020, milles sätestatakse mobiilikõne lõpetamise maksimaalsete tasude kogu liidu kaalutud keskmine ja millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2019/2116	18
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2083 14. detsember 2020, millega muudetakse seoses lindude kõrge patogeensusega gripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Jaapanit käsitlevat kannet selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu või vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi ( 1 )	20
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2084, 14. detsember 2020, millega muudetakse ja parandatakse rakendusmäärust (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ( 1 )	23
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2085, 14. detsember 2020, millega muudetakse ja parandatakse rakendusmäärust (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ( 1 )	37
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2086 14. detsember 2020, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2020/532 erandi osas, mis tehakse rakendusmäärusest (EL) nr 809/2014 seoses seire teel tehtavate kontrollidega, mis on seotud pindalatoetuste taotlustega ja pindalapõhiste toetusmeetmete maksetaotlustega	48
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2087 14. detsember 2020, milles käsitletakse toimeaine mankotseebi heakskiidu pikendamata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	50
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv (EL) 2020/2088 11. detsember 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ II lisa seoses mänguasjades sisalduvate allergeensete lõhnaainete kohta käiva märgistusega ( 1 )	53
	*	Komisjoni direktiiv (EL) 2020/2089 11. detsember 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ II lisa seoses allergeensete lõhnaainete keelamisega mänguasjades ( 1 )	58
		OTSUSED
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2020/2090, 4. detsember 2020, millega muudetakse otsust EKP/2013/10 euro pangatähtede nimiväärtuste, tehniliste nõuete, reprodutseerimise, vahetamise ja ringlusest kõrvaldamise kohta (EKP/2020/60)	62
		SUUNISED
	*	Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2020/2091, 4. detsember 2020, millega muudetakse suunist EKP/2003/5 meetmete jõustamise kohta euro pangatähtede lubamatu reprodutseerimise vastu ning euro pangatähtede vahetamise ja ringlusest kõrvaldamise kohta (EKP/2020/61)	65


	(1) EMPs kohaldatav tekst