ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 416
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

63. aastakäik
11. detsember 2020

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/2034, 6. oktoober 2020, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 376/2014 seoses Euroopa ühise riskiklassifitseerimissüsteemiga ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2035, 7. detsember 2020, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1352/2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 608/2013 kohase meetmete võtmise taotluse vormi osas, et näha ette võimalus taotleda meetmete võtmist Põhja-Iirimaal

11

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2036, 9. detsember 2020, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 seoses lennumeeskonna pädevusele ja koolitusmeetoditele esitatavate nõuetega ning teatavate meetmete kohaldamise kuupäevade edasilükkamisega COVID-19 pandeemia tõttu

24

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2037, 10. detsember 2020, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes

32

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2038, 10. detsember 2020, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/2447 käendaja kohustuste vormide ja tolliväärtuse sisse arvestatavate õhutranspordikulude osas, et võtta arvesse Ühendkuningriigi väljaastumist liidust

48

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/2039, 9. detsember 2020, millega tehakse teatavatele liikmesriikidele erandid komisjoni rakendusmääruste (EL) 2019/2240 ja (EL) 2019/2241 kohaldamisest (teatavaks tehtud numbri C(2020) 8602 all)

52

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

11.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 416/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/2034,

6. oktoober 2020,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 376/2014 seoses Euroopa ühise riskiklassifitseerimissüsteemiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on tihedas koostöös liikmesriikide ja Euroopa Liidu Lennundusohutusametiga (edaspidi „amet“) lennundusohutusanalüütikute võrgustiku kaudu välja töötanud meetodi lennuohutust mõjutavate juhtumite klassifitseerimiseks ohutusriski alusel, võttes arvesse vajadust ühilduvuse järele olemasolevate riskiklassifitseerimissüsteemidega. Vastavalt määruse (EL) nr 376/2014 artikli 7 lõikes 5 sätestatud tähtpäevale töötati Euroopa ühine riskiklassifitseerimissüsteem (edaspidi „ERCS“) välja 15. maiks 2017. ERCS tuleks nüüd sätestada käesolevas määruses.

(2)

Süsteem peaks aitama liikmesriikide pädevatel asutustel ja ametil lennuohutust mõjutavaid juhtumeid hinnata ning selle peamine eesmärk peaks olema iga lennuohutust mõjutava juhtumi riskitaseme ühtlustatud väljaselgitamine ja klassifitseerimine. Süsteemi eesmärk ei peaks olema juhtumi tagajärjeväljaselgitamine.

(3)

ERCS peaks võimaldama ka kindlaks teha kiired meetmed, mida on vaja lennuohutust mõjutavatele kõrge riskitasemega juhtumitele reageerimiseks. Samuti peaks süsteem võimaldama koondteabe põhjal välja selgitada põhilised riskivaldkonnad ning kindlaks teha nende riskitasemed ja neid võrrelda.

(4)

ERCS peaks toetama integreeritud ja ühtlustatud lähenemisviisi riskijuhtimisele kogu Euroopa lennundussüsteemis ning seega võimaldama liikmesriikide pädevatel asutustel ja ametil keskenduda ohutuse suurendamiseks tehtavatele kooskõlastatud jõupingutustele lennundusohutuse Euroopa tegevuskava raames, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (2) artiklis 6.

(5)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem, (3) on ohutust mõjutavate lennuraja loata hõivamiste ja hajutusmiinimumi rikkumiste määr kehtestatud liidu tasandi näitajatena, mida tuleb jälgida kalendriaastaid 2020–2024 (kaasa arvatud) hõlmava kolmanda võrdlusperioodi igal aastal. Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2021, et viia ERCSi kasutamine kooskõlla kolmanda võrdlusperioodi teise iga-aastase järelevalveperioodi algusega ning tagada lennuohutust mõjutavate juhtumite ühtlustatud hindamine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa ühine riskiklassifitseerimissüsteem (ERCS) lennuohutust mõjutava juhtumi ohutusriski kindlakstegemiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„Euroopa riskiklassifitseerimissüsteem (ERCS)“ – meetod, mida kasutatakse lennuohutust mõjutavast juhtumist tsiviillennundusele tuleneva riski hindamiseks ohutusriski punktisumma abil;

2)

„ERCSi maatriks“ – artikli 3 lõikes 3 kirjeldatud muutujatest koosnev tabel, mida kasutatakse ohutusriski punktisumma näitlikuks esitamiseks;

3)

„ohutusriski punktisumma“ – juhtumi riskiklassifitseerimise tulemus, mis on saadud artikli 3 lõikes 3 kirjeldatud muutujate väärtuste kombineerimisel;

4)

„suure riskiga piirkond“ – piirkond, mille kasutusviis (näiteks tuumajaamad või keemiatehased) on selline, et kokkupõrge õhusõidukiga põhjustaks hulgaliselt vigastusi ja/või surmajuhtumeid;

5)

„asustatud piirkond“ – kogumitena paikevate või hajutatud hoonete ja alalise inimasustusega piirkond, näiteks suurlinn, asula, linn või küla;

6)

„elu muutev vigastus“ – vigastus, mis liikumisvõime või kognitiivsete või füüsiliste võimete vähenemise tõttu halvendab inimese igapäevaelu kvaliteeti.

Artikkel 3

Euroopa ühine riskiklassifitseerimissüsteem

1.   ERCS on esitatud käesoleva määruse lisas.

2.   ERCS käsitleb juhtumi ohutusriski, mitte selle tegelikku tagajärge. Iga juhtumi hindamisel määratakse kindlaks, missugune on selle halvim tõenäoline tagajärg ja kui lähedal juhtumi tagajärg sellele oli.

3.   ERCS põhineb ERCSi maatriksil, mis koosneb kahest järgmisest muutujast:

a)

raskusaste: hinnatava juhtumi halvima tõenäolise tagajärje väljaselgitamine, kui juhtum oleks eskaleerunud õnnetuseks;

b)

tõenäosus: selle väljaselgitamine, kui tõenäoline oli hinnatava juhtumi eskaleerumine punktis a osutatud halvima tõenäolise tagajärjega õnnetuseks.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. oktoober 2020

Komisjoni nimel

President

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 122, 24.4.2014, lk 18.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

(3)  Komisjoni 11. veebruari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärused (EL) nr 390/2013 ja (EL) nr 391/2013 (ELT L 56, 25.2.2019, lk 1).

LISA

Euroopa ühine riskiklassifitseerimissüsteem (ERCS)

ERCS koosneb järgmisest kahest etapist.

 

1. ETAPP: kahe muutuja: raskusastme ja tõenäosuse väärtuste kindlaksmääramine.

 

2. ETAPP: kahe muutuja kindlaksmääratud väärtuste põhjal ohutusriski hindamine ERCSi maatriksis.

1. ETAPP: MUUTUJATE VÄÄRTUSTE KINDLAKSMÄÄRAMINE

1.   Õnnetuse võimaliku tagajärje raskusaste

1.1.   Kindlaksmääramine

Õnnetuse võimaliku tagajärje raskusastme kindlaksmääramine hõlmab kaht järgmist etappi:

a)

selle (nn põhilise riskivaldkonna) kindlaksmääramine, millist liiki õnnetuseks hinnatav juhtum kõige tõenäolisemalt oleks võinud eskaleeruda;

b)

võimalike inimohvrite arvu kategooria kindlaksmääramine, lähtudes õhusõiduki suurusest ja selle asukohast asustatud või suure riskiga piirkondade suhtes.

Põhilised riskivaldkonnad on järgmised:

a.

õhukokkupõrge: õhusõidukite kokkupõrge, kui mõlemad õhusõidukid on õhus või õhusõiduki ja muu õhus oleva objekti (v.a linnud ja loomad) kokkupõrge;

b.

õhusõiduki häire: õhusõiduki ebasoovitav seisund, mida iseloomustavad ettekavatsematud kõrvalekalded lennutegevuse tavapärastest parameetritest ja mis võib lõpuks kaasa tuua kontrollimatu kokkupõrke maapinnaga;

c.

kokkupõrge rajal: õhusõiduki kokkupõrge teise objektiga (muu õhusõiduk, sõiduk jne) või isikuga lennuvälja lennurajal või muul eelnevalt kindlaksmääratud maandumisalal. See ei hõlma kokkupõrget lindude ega loomadega;

d.

väljasõit: õhusõiduki õhkutõusuta lahkumine rajalt või lennuvälja liiklusalalt või mis tahes muu eelnevalt kindlaksmääratud maandumisala maandumispinnalt. See hõlmab tiivikõhusõidukite või vertikaalse õhkutõusu ja maandumisega õhusõidukite ning õhupallide või õhulaevade tugeva kokkupõrkega vertikaalmaandumist;

e.

tuli, suits ja rõhk: juhtum, mis on seotud tule, suitsu, auru või rõhuga, mis võivad kujuneda inimestele ohtlikuks. See hõlmab juhtumeid, mis on seotud tule, suitsu või auruga, mis mõjutavad õhusõiduki mis tahes osa lennu ajal või maapinnal, mis ei ole põhjustatud kokkupõrkest ega pahatahtlikust tegevusest;

f.

maapinnal saadud kahjustus: õhusõiduki kahjustus, mis tuleneb õhusõiduki käitamisest maapinnal või mis tahes muul maa-alal kui lennurada või eelnevalt kindlaksmääratud maandumisala, samuti kahjustus hooldustööde ajal;

g.

takistusega kokkupõrge lennu ajal: õhus oleva õhusõiduki kokkupõrge maapinnal asuvate takistustega. Takistuste hulka kuuluvad kõrged ehitised, puud, elektrikaablid, sidekaablid ja antennid ning ankurdatud objektid;

h.

kokkupõrge maapinnaga: juhtum, kus õhus olev õhusõiduk põrkab kokku maapinnaga, ilma et oleks märke selle kohta, et lennumeeskonnal ei olnud võimalik õhusõidukit juhtida. See hõlmab juhtumeid, kus lennumeeskonda mõjutab visuaalne illusioon või visuaalse keskkonna häired;

i.

muu vigastus: juhtum, kus põhjustati surmaga lõppenud või mittesurmavaid vigastusi, mida ei saa omistada ühelegi teisele põhilisele riskivaldkonnale;

j.

turvalisus: tsiviillennunduse vastu suunatud ebaseaduslik sekkumine. See hõlmab kõiki intsidente ja rikkumisi, mis on seotud järelevalve ja kaitse, juurdepääsu kontrolli, läbivaatuse, julgestuskontrollimeetmete rakendamisega ning mis tahes muid tegusid, mille eesmärk on pahatahtlikult või tahtlikult põhjustada õhusõiduki ja vara häving, ohustades tsiviillennundust ja selle rajatisi või põhjustades ebaseaduslikku sekkumist. Hõlmab nii füüsilisi kui ka küberturbega seotud juhtumeid.

Võimalike inimohvrite arv liigitatakse järgmistesse kategooriatesse:

a)

üle 100 võimaliku hukkunu – kui hinnatav juhtum on seotud vähemalt ühega järgmistest:

—

üks suur sertifitseeritud õhusõiduk, mille pardal võib olla rohkem kui 100 reisijat;

—

sama suur õhusõiduk lasti vedamiseks;

—

üks mis tahes liiki õhusõiduk tiheasustusega piirkonnas või suure ohutusriskiga piirkonnas või mõlemas;

—

mis tahes liiki õhusõidukitega seotud juhtum, milles võib hukkuda üle 100 inimese;

b)

20–100 võimalikku hukkunut – kui hinnatav juhtum on seotud vähemalt ühega järgmistest:

—

üks keskmise suurusega sertifitseeritud õhusõiduk, mille pardal võib olla 20–100 reisijat, või sama suur kaubalennuk;

—

mis tahes olukord, milles võib hukkuda 20–100 inimest;

c)

2–19 võimalikku hukkunut – kui hinnatav juhtum on seotud vähemalt ühega järgmistest:

—

üks väike sertifitseeritud õhusõiduk, mille pardal võib olla kuni19 reisijat;

—

sama suur kaubalennuk;

—

mis tahes olukord, milles võib hukkuda 2–19 inimest;

d)

1 võimalik hukkunu – kui hinnatav juhtum on seotud vähemalt ühega järgmistest:

—

üks sertifitseerimata õhusõiduk, st õhusõiduk, mille suhtes ei kohaldata Euroopa Liidu Lennundusohutusameti sertifitseerimisnõudeid;

—

mis tahes olukord, milles võib hukkuda 1 inimene;

e)

0 võimalikku hukkunut – kui hinnatav juhtum on seotud vaid vigastustega, olenemata kergete ja raskete vigastuste arvust, kui hukkunuid ei ole.

1.2.   Kindlaksmääramine

Õnnetuse raskusastet väljendab üks järgmistest:

—

„A“ , mis tähendab, et õnnetus ei ole tõenäoline;

—

„E“ , mis tähendab õnnetust, millega kaasnevad kerged ja rasked vigastused (mis ei ole elu muutvad vigastused) või õhusõiduki kerged kahjustused;

—

„I“ , mis tähendab ühe hukkunuga õnnetust, millega kaasnevad elu muutvad vigastused või olulised kahjustused;

—

„M“ , mis tähendab piiratud arvu hukkunutega suurõnnetust, millega kaasnevad elu muutvad vigastused või õhusõiduki hävimine;

—

„S“ , mis tähendab võimalike hukkunute ja vigastatutega märkimisväärset õnnetust;

—

„X“ , mis tähendab märkimisväärse arvu võimalike hukkunutega äärmuslikku katastroofilist õnnetust.

Raskusaste arvutatakse põhilise riskivaldkonna ja võimaliku hukkunute arvu kombinatsioonina vastavalt järgmisele tabelile.

PÕHILINE RISKIVALDKOND

LIIK

RASKUSASTE

Õhukokkupõrge

Üle 100 võimaliku hukkunu

X

20–100 võimalikku hukkunut

S

2–19 võimalikku hukkunut

M

1 võimalik hukkunu

I

Õhusõiduki häire

Üle 100 võimaliku hukkunu

X

20–100 võimalikku hukkunut

S

2–19 võimalikku hukkunut

M

1 võimalik hukkunu

I

Kokkupõrge rajal

Üle 100 võimaliku hukkunu

X

20–100 võimalikku hukkunut

S

2–19 võimalikku hukkunut

M

1 võimalik hukkunu

I

0 võimalikku hukkunut

E

Väljasõit

20–100 võimalikku hukkunut

S

2–19 võimalikku hukkunut

M

1 võimalik hukkunu

I

0 võimalikku hukkunut

E

Tuli, suits ja rõhk

Üle 100 võimaliku hukkunu

X

20–100 võimalikku hukkunut

S

2–19 võimalikku hukkunut

M

1 võimalik hukkunu

I

Maapinnal aset leidnud kahjustus

2–19 võimalikku hukkunut

M

1 võimalik hukkunu

I

0 võimalikku hukkunut

E

Kokkupõrge takistusega lennu ajal

Üle 100 võimaliku hukkunu

X

20–100 võimalikku hukkunut

S

2–19 võimalikku hukkunut

M

1 võimalik hukkunu

I

Kokkupõrge maapinnaga

Üle 100 võimaliku hukkunu

X

20–100 võimalikku hukkunut

S

2–19 võimalikku hukkunut

M

1 võimalik hukkunu

I

Muu vigastus

20–100 võimalikku hukkunut

S

2–19 võimalikku hukkunut

M

1 võimalik hukkunu

I

0 võimalikku hukkunut

E

Turvalisus

Üle 100 võimaliku hukkunu

X

20–100 võimalikku hukkunut

S

2–19 võimalikku hukkunut

M

1 võimalik hukkunu

I

0 võimalikku hukkunut

E

2.   Õnnetuse võimaliku tagajärje tõenäosus

Õnnetuse halvima tõenäolise tagajärje võimalikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse punktis 2.1 määratletud ERCSi barjäärimudelit.

2.1.   ERCSi barjäärimudel

ERCSi barjäärimudeli eesmärk on hinnata punkti 2.1.1 tabelis esitatud ohutussüsteemi selliste barjääride tõhusust (st arvu ja tugevust), mis jäid tegeliku juhtumi ja õnnetuse halvima tõenäolise tagajärje vahele. Sisuliselt määratakse ERCSi barjäärimudeliga kindlaks, kui lähedal oli hinnatav juhtum võimalikule õnnetusele.

2.1.1.   Barjäärid

ERCSi barjäärimudel koosneb kaheksast barjäärist, mis on loogiliselt järjestatud ja kaalutud vastavalt järgmisele tabelile.

Barjääri number

Barjäär

Barjääri kaal

1

„Õhusõiduki, seadmete ja taristu konstruktsioon“ hõlmab hooldust ja korrigeerimist, käitamistuge ning selliste tehniliste teguritega seotud probleemide ennetamist, mis võivad põhjustada õnnetuse.

5

2

„Taktikaline planeerimine“ hõlmab lennule või muule käitamistoimingule eelnevat organisatsioonilist ja individuaalset planeerimist, mis aitab vähendada õnnetusi põhjustavate ja neile kaasaaitavate tegurite mõju.

2

3

„Eeskirjad, protseduurid, protsessid“ hõlmavad tõhusaid, mõistetavaid ja kättesaadavaid eeskirju, protseduure ning protsesse, mida järgitakse (välja arvatud protseduuride kasutamine seoses taastumisbarjääridega).

3

4

„Olukorrateadlikkus ja tegevus“ hõlmab inimeste valvsust käitamisohtude suhtes, millega tagatakse käitamisohtude kindlaksmääramine ja tõhusad meetmed õnnetuse ennetamiseks.

2

5

Selliste „hoiatussüsteemide käitamine ja toimimine“, mis võivad õnnetuse ära hoida ning mis on otstarbekohased, toimivad, töökorras ja mida kasutatakse.

3

6

„Hiline taastumine võimalikust õnnetusest“

1

7

„Kaitsed“, kui juhtum on toimunud, leevendatakse selle tagajärge või ennetatakse selle eskaleerumist mittemateriaalsete barjääride või vahendite abil.

1

8

„Madala energiaga juhtumi“ raskusaste on sama mis barjääril „Kaitsed“, kuid ainult madala energiaga põhilistes riskivaldkondades (maapinnal aset leidnud kahjustused, väljasõidud, vigastused).

„Ei kohaldata“ kõigi muude põhiliste riskivaldkondade puhul.

1

2.1.2.   Barjääri tõhusus

Iga barjääri tõhusus määratakse kindlaks järgmiselt:

—

„Peatanud“, kui barjäär hoidis õnnetuse ära;

—

„Teadaolevalt alles jäänud“: kui on teada, et barjäär jäi hinnatava juhtumi ja õnnetuse võimaliku tagajärje vahele;

—

„Eeldatavalt alles jäänud“: kui eeldatakse, et barjäär jäi hinnatava juhtumi ja õnnetuse võimaliku tagajärje vahele;

—

„Teadaolevalt mittetoiminud“: kui on teada, et barjäär ei toiminud;

—

„Eeldatavalt mittetoiminud“: kui eeldatakse, et barjäär ei toiminud, isegi kui selle kindlaksmääramiseks ei ole piisavalt teavet või see teave ei ole kättesaadav;

—

„Ei kohaldata“: kui barjäär ei ole hinnatava juhtumi seisukohast asjakohane.

2.1.3.   Barjääride hindamine

Barjääre hinnatakse kahes etapis.

1. etapp: määratakse kindlaks, millised punktis 2.1.1 esitatud tabelis kindlaksmääratud barjäärid (1–8) peatasid juhtumi eskaleerumise õnnetuse võimalikuks tagajärjeks (edaspidi „peatamisbarjäär“).

2. etapp: määratakse kindlaks allesjäänud barjääride tõhusus vastavalt punktile 2.1.2. Ülejäänud barjäärid on punkti 2.1.1 tabelis loetletud barjäärid, mis asuvad peatamisbarjääri ja õnnetuse võimaliku tagajärje vahel. Punkti 2.1.1 tabelis loetletud barjääre, mis asuvad peatamisbarjäärist eespool, ei loeta õnnetuse tagajärgede ärahoidmisele kaasa aidanud teguriteks, mistõttu nende puhul ei kasutata hinnet „Peatanud“ ega „Alles jäänud“.

2.2.   Arvutamine

Õnnetuse võimaliku tagajärje tõenäosus on arvväärtus, mille kindlakstegemiseks kohaldatakse järgmisi etappe.

1. etapp: arvutatakse kõigi hinded „Peatanud“, „Alles jäänud teadaolevalt“ ja „Alles jäänud eeldatavalt“ saanud barjääride punkti 2.1.1 tabelis esitatud kaalude (1–5) summa. Summa arvutamisel ei võeta arvesse barjääre hindega „Mittetoiminud“ ja „Ei kohaldata“, sest need ei oleks suutnud õnnetust ära hoida. Tulemuseks saadakse barjääride kaalude summa: arvväärtus vahemikus 0–18.

2. etapp: barjääride kaalude summa vastab barjääride punktisummale 0–9 vastavalt järgmisele tabelile, hõlmates kõiki allesjäänud tugevaid ja nõrku barjääre.

Barjääride kaalude summa

Vastav barjääride punktisumma

0 Barjääre alles ei jäänud. Realiseerus õnnetuse halvim tõenäoline tagajärg.

0

1–2

1

3–4

2

5–6

3

7–8

4

9–10

5

11–12

6

13–14

7

15–16

8

17–18

9

2. ETAPP: OHUTUSRISKI PUNKTISUMMA ERCSi MAATRIKSIS

Ohutusriski punktisumma on kahekohaline väärtus, milles esimesel kohal on juhtumi raskusastme kindlaksmääramisel saadud täht (raskusaste A–X) ja teisel kohal juhtumi vastava punktisumma arvutamisel saadud arvväärtus (0–9).

Ohutusriski punktisumma kantakse ERCSi maatriksisse.

Iga ohutusriski punktisumma kohta on summeerimise ja analüüsimise eesmärgil antud ka samaväärne arvuline punktisumma, mida selgitatakse allpool punktis „Samaväärne arvuline punktisumma“ .

ERCSi maatriks kajastab juhtumi ohutusriski punktisummat ja seonduvaid arvandmeid järgmiselt:

Image 1

fLisaks ohutusriski punktisummale ja selleks, et hõlbustada juhtumi puhul soovitatava meetme kiireloomulisuse kindlaksmääramist, võiks ERCSi maatriksis kasutada järgmist kolme värvi:

Värv

ERCSi ohutusriski punktisumma

Tähendus

PUNANE

X0, X1, X2, S0, S1, S2, M0, M1, I0

Suur risk. Suurima riskiga juhtumid.

KOLLANE

X3, X4, S3, S4, M2, M3, I1, I2, E0, E1

Suurenenud risk. Keskmise riskiga juhtumid

ROHELINE

X5–X9, S5–S9, M4–M9, I3–I9, E2–E9.

Väikese riskiga juhtumid

Maatriksi roheline ala hõlmab väiksemaid riskiväärtusi. Neist saab andmeid nende ohutusega seotud juhtumite süvaanalüüsiks, mis kas eraldi või koos muude juhtumitega suurendavad selliste juhtumite riskiväärtusi.

Samaväärne arvuline punktisumma

Igale ERCSi ohutusriski punktisummale määratakse vastav riskiulatuse arvväärtus, et hõlbustada mitme ERCSi punktisummaga juhtumi summeerimist ja arvanalüüsi.

ERCSi ohutusriski punktisumma

X9

X8

X7

X6

X5

X4

X3

X2

X1

X0

Vastav arvväärtus

0,001

0,01

0,1

1

10

100

1000

10000

100000

1000000

ERCSi ohutusriski punktisumma

S9

S8

S7

S6

S5

S4

S3

S2

S1

S0

Vastav arvväärtus

0,0005

0,005

0,05

0,5

5

50

500

5000

50000

500000

ERCSi ohutusriski punktisumma

M9

M8

M7

M6

M5

M4

M3

M2

M1

M0

Vastav arvväärtus

0,0001

0,001

0,01

0,1

1

10

100

1000

10000

100000

ERCSi ohutusriski punktisumma

I9

I8

I7

I6

I5

I4

I3

I2

I1

I0

Vastav arvväärtus

0,00001

0,0001

0,001

0,01

0,1

1

10

100

1000

10000

ERCSi ohutusriski punktisumma

E9

E8

E7

E6

E5

E4

E3

E2

E1

E0

Vastav arvväärtus

0,000001

0,00001

0,0001

0,001

0,01

0,1

1

10

100

1000

Nii ERCSi maatriksi 10. veeru kui ka A rea vastav arvväärtus on 0.

11.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 416/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2035,

7. detsember 2020,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1352/2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 608/2013 kohase meetmete võtmise taotluse vormi osas, et näha ette võimalus taotleda meetmete võtmist Põhja-Iirimaal

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

pärast konsulteerimist tolliseadustiku komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1352/2013 (2) I lisas on kehtestatud määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 6 osutatud taotluse vorm, mida tuleb kasutada, kui soovitakse, et toll võtaks meetmeid intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kauba suhtes (edaspidi „meetmete võtmise taotluse vorm“).

(2)

Alates 1. veebruarist 2020 on Ühendkuningriik Euroopa Liidust välja astunud ja temast on saanud kolmas riik. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga (edaspidi „väljaastumisleping“) (3) on ette nähtud üleminekuperiood, mis lõpeb 31. detsembril 2020. Kuni selle kuupäevani kohaldatakse ELi õigust täies ulatuses Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis.

(3)

Pärast üleminekuperioodi lõppu kohaldatakse Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli, mis on väljaastumislepingu lahutamatu osa. Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli kohaselt kohaldatakse teatavaid ELi õiguse sätteid seoses Põhja-Iirimaaga ka Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis (4).

(4)

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolliga on ette nähtud, et selle 2. lisa punktis 45 loetletud määrusi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012; (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/787; (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 251/2014; (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (8) II osa II jaotise I peatüki 2. ja 3. osa ning määrust (EL) nr 608/2013) kohaldatakse Põhja-Iirimaaga seoses Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis.

(5)

Seega peaks õiguste omajal olema võimalik liikmesriigis nõuda, et toll võtaks meetmeid tema intellektuaalomandi õiguste kaitseks Põhja-Iirimaal, esitades liidu tasandil taotluse.

(6)

Täpsemalt peaks õiguste omajal olema võimalik nõuda, et määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 26 sätestatud väikeste kaubapartiide hävitamise menetlust kasutataks kaupade puhul, mille geograafilist tähist on rikutud, kuna need kaubad kuuluvad määruse (EL) nr 608/2013 artikli 2 punktis 5 esitatud võltsitud kauba määratluse alla.

(7)

Seetõttu tuleks meetmete võtmise taotluse vormi kohandada, lisades lahtrisse 6 („Liikmesriik või (liidu tasandil taotluse korral) liikmesriigid, kus tolli sekkumist taotletakse“) ja lahtrisse 10 („Taotlen määruse (EL) nr 608/2013 artikli 26 kohast menetlust (väikesed partiid) järgmises liikmesriigis/järgmistes liikmesriikides ja nõustun tolli nõudmisel kandma kulud, mis on seotud kauba hävitamisega kõnealuse menetluse raames“) Põhja-Iirimaa jaoks uue märkeruudu tähistusega „XI“.

(8)

Samadel väljadel tuleks Ühendkuningriigi jaoks ette nähtud märkeruut välja jätta, et kajastada väljaastumislepingus sätestatud üleminekuperioodi lõppu.

(9)

Rakendusmääruse (EL) nr 1352/2013 I lisa täitmisjuhendit, mis on sätestatud kõnealuse määruse III lisas, tuleks muuta, lisades selgituse, et Põhja-Iirimaal saab meetmete võtmist taotleda ainult selliste intellektuaalomandi õiguste puhul, mis on Põhja-Iirimaal kaitstud Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli alusel.

(10)

Rakendusmäärust (EL) nr 1352/2013 tuleks seega vastavalt muuta.

(11)

Käesolevat määrust hakatakse kohaldama järgmisel päeval pärast väljaastumislepingus sätestatud üleminekuperioodi lõppu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 1352/2013 muudetakse järgmiselt:

1)

I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

2)

III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 181, 29.6.2013, lk 15.

(2)  Komisjoni 4. detsembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1352/2013, millega kehtestatakse vormid, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis (ELT L 341, 18.12.2013, lk 10).

(3)  Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping (ELT L 29, 31.1.2020, lk 7).

(4)  Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõige 4.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 (ELT L 130, 17.5.2019, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

I LISA

„I LISA

Image 2

Image 3

Image 4

Image 5

Image 6

Image 7

Image 8

Image 9

Image 10

Image 11

“

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 1352/2013 III lisa I osas lisatakse lahtri 6 („Liikmesriik või (liidu tasandil taotluse korral) liikmesriigid, kus tolli sekkumist taotletakse“) täitmisjuhendisse järgmine lõik:

„Põhja-Iirimaa (märkeruut „XI“) puhul tuleb esitada liidu tasandil taotlus ning kaitse saab anda ainult järgmiste Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli alusel Põhja-Iirimaal kaitstud intellektuaalomandi õiguste puhul:

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012 (*) sätestatud põllumajandustoodete ja toiduainete kaitstud geograafilised tähised ja päritolunimetused;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/787 (**) sätestatud piiritusjookide geograafilised tähised;

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 251/2014 (***) sätestatud aromatiseeritud veinitoodete geograafilised tähised;

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (****) II osa II jaotise I peatüki 2. ja 3. osas sätestatud veinide päritolunimetused või geograafilised tähised.

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(**)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 (ELT L 130, 17.5.2019, lk 1).

(***)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).

(****)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).“ “

11.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 416/24

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2036,

9. detsember 2020,

millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 seoses lennumeeskonna pädevusele ja koolitusmeetoditele esitatavate nõuetega ning teatavate meetmete kohaldamise kuupäevade edasilükkamisega COVID-19 pandeemia tõttu

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artiklit 31,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 965/2012 (2) on sätestatud nõuded, mida õhusõidukite käitajad peavad täitma seoses oma pilootide jätkuõppe ja kontrolliga.

(2)

Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi „amet“) poolt määruse (EL) 2018/1139 artikli 6 kohaselt vastu võetud Euroopa lennundusohutuskavas on kindlaks määratud, et lennunduspersonali jaoks on väga oluline omada õigeid pädevusi ning et koolitusmeetodeid tuleb kohandada, et tagada töötajate suutlikkus tulla toime uute kujunemisjärgus tehnoloogiate ja lennundussüsteemi kasvava keerukusega.

(3)

Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) avaldas 2013. aastal tõenduspõhise koolituse käsiraamatu (dokument 9995 AN/497), mis sisaldab pädevusraamistikku („põhipädevused“), mis on vajalik ohutuks, tulemuslikuks ja tõhusaks tegutsemiseks ärilise lennutranspordi keskkonnas, ning vastavaid kirjeldusi ja seonduvaid käitumisnäitajaid nende pädevuste hindamiseks. Tõenduspõhisel koolitusel omandatav pädevus hõlmab oskusi, mida varem teati pilootide koolitusel tehniliste ja mittetehniliste teadmiste, oskuste ja hoiakutena.

(4)

Tõenduspõhise koolituse eesmärk on suurendada ohutust ja lennumeeskondade pädevust õhusõiduki ohutul käitamisel kõigis lennurežiimides ning nende suutlikkust tuvastada ja lahendada ootamatuid olukordi. Tõenduspõhise koolituse kontseptsiooni eesmärk on maksimeerida õppimist ja piirata formaalset kontrolli.

(5)

Seepärast tuleks komisjoni määrust (EL) nr 965/2012 muuta vastavalt ICAO dokumendile nr 9995 „Tõenduspõhise koolituse juhend“, et kehtestada nõuded tõenduspõhise koolituse kava läbiviimise, kontrolli ja hindamise suhtes ning võimaldada ametiasutustel heaks kiita tõenduspõhise koolituse põhitase, millega asendatakse varasemad kontrollid, st käitaja korraldatav lennuoskuse tasemekontroll ja lennuoskuse tasemekontroll. See võimaldab kohaldada ühtset lähenemisviisi käitaja juures korraldatavate korduvkoolituste suhtes.

(6)

COVID-19 pandeemia mõjutas oluliselt liikmesriikide ja lennundussektori suutlikkust teha ettevalmistusi mitme hiljuti vastu võetud rakendusmääruse kohaldamiseks lennuohutuse valdkonnas.

(7)

Komisjoni määrusega (EL) nr 965/2012 on ette nähtud, et hiljemalt 1. jaanuariks 2021 tuleb paigaldada ja kasutusele võtta kabiini helisalvestusseadmed (CVR, mille salvestusaeg on 25 tundi). Selleks et vältida ebaproportsionaalset finantskoormust õhusõidukite käitajatele ja selliste lennukite tootjatele, mille tarnimine käitajatele oli kavandatud enne 1. jaanuari 2021, kuid mille seejärel katkestas COVID-19 pandeemia, tuleks selle nõude kohaldamine edasi lükata.

(8)

Amet on kindlaks teinud, et põhjenduses 7 osutatud nõude kohaldamist on võimalik piiratud aja võrra edasi lükata ilma lennundusohutust kahjustamata.

(9)

Amet on ette valmistanud rakenduseeskirjade eelnõu ja esitanud selle koos arvamusega nr 08/2019 (3) komisjonile kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punktidega b ja c ning artikli 76 lõikega 1.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 965/2012 muutmine

Määruse (EL) nr 965/2012 I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(3)  https://www.easa.europa.eu/document-library/opinions

LISA

Komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 I, II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

 

lisatakse järgmised mõisted:

„23a.

„pädevus“ – inimvõimete mõõde, mida kasutatakse tööülesannete eduka täitmise usaldusväärseks prognoosimiseks ning mis avaldub ja on jälgitav käitumise kaudu, mis mobiliseerib asjakohased teadmised, oskused ja hoiakud, et sooritada toiminguid või täita ülesandeid kindlaksmääratud tingimustel;

23b.

„pädevuspõhine koolitus“ – hindamis- ja koolitusprogrammid, mida iseloomustab tulemustele orienteeritus, rõhuasetus toimivusstandarditele ja nende mõõtmisele ning koolituse arendamine vastavalt kindlaksmääratud toimivusstandarditele;

23c.

„pädevusraamistik“ – kõikide kindlaksmääratud pädevuste kogum, mida arendatakse, õpetatakse ja hinnatakse käitaja tõenduspõhise koolituse kava raames, kasutades lennutegevusega seotud stsenaariume, ja mis on piisavalt laiaulatuslik, et valmistada piloote ette nii prognoositavateks kui ka ettenägematuteks ohtudeks ja vigadeks;

42d.

„tõenduspõhise koolituse moodul“ – kvalifitseeritud lennutreeningseadmel toimuvate koolituskursuste kombinatsioon kolmeaastase korduvhindamise ja -koolituse raames;

47a.

„registreerimine“ – käitaja haldustoiming, mille tulemusel piloot osaleb käitaja tõenduspõhise koolituse kavas;

47b.

„registreerunud piloot“ – piloot, kes osaleb tõenduspõhise koolituse jätkuõppe kavas;

47c.

„lähenemise liikide samaväärsus“ – kõik lähenemise liigid, mis nõuavad ka pädevalt meeskonnalt täiendavaid jõupingutusi, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tõenduspõhise koolituse moodulites või mitte;

47d.

„rikete võrdväärsus“ - kõik rikked, mis nõuavad ka pädevalt meeskonnalt täiendavaid jõupingutusi, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tõenduspõhise koolituse moodulites või mitte;

47e.

„hindamisetapp“ – üks tõenduspõhise koolituse mooduli etappidest, mis kujutab endast liinilennustsenaariumi, mis esindab käitaja keskkonda ja mis hõlmab üht või mitut juhtumit, mille alusel hinnatakse kindlaksmääratud pädevusraamistiku põhielemente;

47f.

„tõenduspõhine koolitus“ – operatiivandmetel põhinev hindamine ja koolitus, mida iseloomustab piloodi üldise suutlikkuse arendamine ja hindamine erinevates pädevusvaldkondades (pädevusraamistik), mitte üksikute sündmuste või manöövrite tulemuslikkuse mõõtmine;

69b.

„kohapealne väljaõpe“ – tehnika, mida kasutatakse manöövrite või stsenaariumipõhise koolituse etapis, mille raames on instruktoritel võimalik:

(a)

anda ühele piloodile lihtsaid juhiseid või

(b)

sooritada eelnevalt kindlaksmääratud harjutusi piloodiistmel piloteeriva piloodi või jälgiva piloodina:

1)

tehnika demonstreerimiseks ja/või

2)

teise piloodi sekkumise või temapoolse suhtluse esile kutsumiseks;

69c.

„hinnete kooskõla“ – erinevate tõenduspõhise koolituse instruktorite antud hinnete järjepidevus või stabiilsus, mis annab hinnangu(-d) selle kohta, kui homogeensed või konsensuslikud on instruktorite (hindajate) antud pädevusmärked;

72a.

„liinilennustsenaarium“ – hindamine ja koolitus, mis hõlmab liinilende esindavate stsenaariumide realistlikku, „reaalajas toimuvat“ ja täielikku simulatsiooni;

76b.

„manöövrikoolituse etapp“ – tõenduspõhise koolituse mooduli etapp, mille jooksul on meeskonnal õhusõiduki põlvkonnast sõltuvalt aega harjutada ja parandada peamiselt psühhomotoorsetele oskustele tuginevate harjutuste sooritust, läbides etteantud lennutrajektoori või sooritades etteantud harjutuse etteantud tulemusega;

76c.

„tõenduspõhise koolituse segakava“ – punkti ORO.FC.230 kohane käitaja jätkuõppe- ja kontrollikava, millest osa on ette nähtud EBT rakendamiseks, kuid mis ei asenda määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) 9. liite kohaseid lennuoskuse tasemekontrolle;

98a.

„pädev“ – tõendanud vajalikke oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mis on nõutavad kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks ettenähtud standardi kohaselt;

105b.

„stsenaariumipõhine koolitusetapp“ – tõenduspõhise koolituse mooduli etapp, milles keskendutakse pädevuste arendamisele, kui piloot on saanud koolituse, et maandada asjaomase õhusõidukipõlvkonna juures kindlaks tehtud kõige kaalukamaid riske. See peaks hõlmama konkreetse käitaja ohtude ja vigade haldamist liinilennu reaalajakeskkonnas;“

(2)

II lisa (ARO-osa) muudetakse järgmiselt:

 

lisatakse punkt ARO.OPS.226:

„ARO.OPS.226 Tõenduspõhise koolituse kavade heakskiitmine ja järelevalve

(a)

Kui pädev asutus kiidab tõenduspõhise koolituse kava heaks, peavad inspektorid saama kvalifikatsiooni ja väljaõppe tõenduspõhise koolituse põhimõtete, kohaldamis- ja heakskiitmismenetluste ning pideva järelevalve alal.

(b)

Pädev asutus hindab ja kontrollib tõenduspõhise koolituse kava ning protsesse, millega toetatakse tõenduspõhise koolituse kava rakendamist ja selle tulemuslikkust.

(c)

Tõenduspõhise koolituse kava heakskiitmise taotluse saamisel teeb pädev asutus järgmist:

(1)

tagab esimese astme puuduste kõrvaldamise valdkondades, millega toetatakse tõenduspõhise koolituse kava kohaldamist;

(2)

hindab käitaja suutlikkust toetada tõenduspõhise koolituse kava rakendamist. Arvesse võetakse vähemalt järgmisi elemente:

(i)

käitaja juhtimissüsteemi valmisolek ja suutlikkus valdkondades, millega toetatakse tõenduspõhise koolituse kava rakendamist, eelkõige lennumeeskonna koolituse vallas;

(ii)

käitaja tõenduspõhise koolituse kava sobivus – tõenduspõhise koolituse kava peab vastama käitaja suurusele ning tema tegevuse laadile ja keerukusele, võttes arvesse selle tegevusega kaasnevaid ohte ja olemuslikke riske;

(iii)

käitaja andmete säilitamise süsteemi piisavus, eelkõige lennumeeskonna koolitus-, kontrolli- ja kvalifikatsiooniandmete seisukohast ning punkti ORO.GEN.220 ja punkti ORO.MLR.115 alapunktide c ja d kohaselt;

(iv)

käitaja hindamissüsteemi sobivus pilootide pädevuste hindamiseks;

(v)

tõenduspõhise koolituse kavaga seotud juhendajate ja muude töötajate pädevus ning kogemused tõenduspõhise koolituse kava rakendamist toetavate protsesside ja protseduuride kasutamisel ning

(vi)

käitaja tõenduspõhise koolituse rakenduskava ja tõenduspõhise koolituse kava toetav ohutusriski hinnang, et näidata, kuidas on võimalik saavutada praeguse koolitusprogrammiga samaväärne ohutustase.

(d)

Pädev asutus kiidab tõenduspõhise koolituse kava heaks, kui hindamisel jõutakse järeldusele, et on tagatud vastavus vähemalt punktide ORO.FC.146, ORO.FC.231 ja ORO.FC.232 nõuetele.

(e)

Ilma et see piiraks punkti ARO.GEN.120 alapunktide d ja e kohaldamist, teavitab pädev asutus ametit, kui ta alustab tõenduspõhise koolitusega seotud nõuete täitmise alternatiivsete meetodite hindamist.“

(3)

III lisa (ORO-osa) muudetakse järgmiselt:

(a)

punkt ORO.FC.145 asendatakse järgmisega:

„ORO.FC.145 Koolitus, kontroll ja hindamine

(a)

Kogu käesolevaga alajaoga ette nähtud koolitus, kontroll ja hindamine toimub vastavalt käitaja poolt lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud koolitusprogrammidele ja -kavadele.

(b)

Koolitusprogrammide ja -kavade kehtestamisel lisab käitaja asjaomastele koolitusprogrammidele ja -kavadele asjakohased elemendid, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 748/2012 kohaselt kehtestatud käitussobivuse andmete kohustuslikus osas.

(c)

Ärilise lennutranspordi korral peab koolitus- ja kontrolliprogrammid, sealhulgas koolituskavad ja konkreetsete lennutreeningseadmete (FSTD) kasutamise heaks kiitma pädev asutus.

(d)

Lennutreeningseade (FSTD) peab võimalikult täpselt kujutama käitaja kasutatavat õhusõidukit. Lennutreeningseadme (FSTD) ja õhusõiduki erinevusi kirjeldatakse ja käsitletakse vastavalt vajadusele tutvustuse või koolituse raames.

(e)

Käitaja peab kehtestama süsteemi lennutreeningseadme (FSTD) muudatuste nõuetekohaseks järelevalveks ning tagama, et muudatused ei mõjutaks koolitusprogrammide nõuetekohasust.“;

(b)

lisatakse punkt ORO.FC.146:

„ORO.FC.146 Koolitus-, kontrolli- ja hindamistöötajad

(a)

Kogu käesolevaga alajaoga ette nähtud koolitust, kontrolli ja hindamist viivad läbi nõuetekohase kvalifikatsiooniga töötajad.

(b)

Töötajad, kes viivad läbi lennutreeninguid, lennutreeningseadmetega seotud koolitusi ning asjaomaseid kontrolle, peavad omama määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohast kvalifikatsiooni.

(c)

Tõenduspõhise koolituse kava hindamist ja koolitamist läbi viivad töötajad peavad:

1)

omama I lisa (FCL-osa) kohast instruktori- või kontrollpilooditunnistust;

2)

läbima käitaja tõenduspõhise koolituse instruktori standardimisprogrammi. See hõlmab esialgset standardimisprogrammi ja korduvat standardimisprogrammi.

Pärast käitaja tõenduspõhise koolituse instruktori esialgse standardimisprogrammi läbimist kvalifitseerub instruktor viima läbi EBT tõenduspõhise koolituse praktilist hindamist.

(d)

Ilma et see piiraks alapunkti b kohaldamist, viib liiniga seotud pädevuse hindamise läbi tõenduspõhise koolituse mõistetes ja pädevuse hindamises standarditud käitaja poolt nimetatud sobiva kvalifikatsiooniga õhusõiduki kapten (liinilennu hindaja).“;

(c)

lisatakse punkt ORO.FC.231:

„ORO.FC.231 Tõenduspõhine koolitus

a)

TÕENDUSPÕHISE KOOLITUSE KAVA

(1)

Käitaja võib asendada punkti ORO.FC.230 nõuete täitmise pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sobiva tõenduspõhise koolituse kava koostamise, rakendamise ja haldamisega.

Käitaja tõendab oma suutlikkust toetada tõenduspõhise koolituse kava (sealhulgas rakenduskava) rakendamist ja hindab ohutusriske, näidates, kuidas saavutatakse samaväärne ohutustase.

(2)

Tõenduspõhise koolituse kava peab:

(i)

vastama käitaja suurusele ning tema tegevuse laadile ja keerukusele, võttes arvesse selle tegevusega kaasnevaid ohte ja olemuslikke riske;

(ii)

tagama pilootide pädevuse, hinnates ja arendades pilootide pädevusi, mis on vajalikud õhusõiduki ohutuks, tulemuslikuks ja tõhusaks käitamiseks;

(iii)

tagama, et iga piloot läbib punkti ORO.FC.232 kohaselt välja töötatud hindamis- ja koolitusteemad;

(iv)

sisaldama vähemalt kuut tõenduspõhise koolituse moodulit, mis läbitakse kolmeaastase programmi jooksul; iga tõenduspõhise koolituse moodul peab koosnema hindamis- ja koolitusetapist. Tõenduspõhise koolituse mooduli kehtivusaeg on 12 kuud;

(A)

Hindamisetapp hõlmab liinilennustsenaariumi (või stsenaariume), et hinnata kõiki pädevusi ja teha kindlaks individuaalsed koolitusvajadused.

(B)

Koolitusetapp koosneb järgmistest osadest:

(a)

manöövrikoolitusetapp, mis hõlmab teatavate kindlaksmääratud manöövritega seotud oskuste omandamist;

(b)

stsenaariumipõhine koolitusetapp, mis hõlmab liinilennustsenaariumi (või stsenaariume), et arendada pädevusi ja täita individuaalsed koolitusvajadused.

Koolitusetapp viiakse läbi õigeaegselt pärast hindamisetappi.

(3)

Käitaja tagab, et iga tõenduspõhise koolituse kavas osalev piloot läbiks:

(i)

tüübipädevuse kehtivusajal vähemalt kaks tõenduspõhise koolituse moodulit, mida eraldab vähemalt kolme kuu pikkune ajavahemik. Tõenduspõhise koolituse moodul on läbitud, kui:

(A)

selle tõenduspõhise koolituse mooduli puhul on läbitud tõenduspõhise koolituse kava sisu (piloot on läbinud hindamis- ja koolitusteemad) ning

(B)

kõigi vaadeldud pädevuste puhul on tõendatud nõutavat tulemuslikkuse taset;

(ii)

liiniga seotud pädevuse hindamised ning

(iii)

maapealne koolitus.

(4)

Käitaja koostab tõenduspõhise koolituse instruktori standardimis- ja vastavuse tagamise programmi, et tagada tõenduspõhise koolituse kava instruktorite nõuetekohane kvalifikatsioon oma ülesannete täitmiseks.

(i)

Selle programmi peavad läbima kõik instruktorid.

(ii)

Käitaja kasutab vastavuse hindamiseks asjakohaseid meetodeid ja mõõdikuid.

(iii)

Käitaja tõendab, et instruktorite vastavus oleks piisav.

(5)

Tõenduspõhise koolituse kava võib sisaldada erandolukorra protseduure ettenägematute asjaolude puhuks, mis võivad mõjutada tõenduspõhise koolituse moodulite esitamist. Käitaja tõendab nende protseduuride vajalikkust. Protseduuridega tagatakse, et piloot ei jätka liinilende, kui vaadeldud tulemuslikkuse tase jäi allapoole minimaalset nõutavat taset. Protseduurid võivad hõlmata järgmist:

(i)

muu ajavahemik tõenduspõhise koolituse moodulite vahel ning

(ii)

tõenduspõhise koolituse mooduli etappide teistsugune järjestus.

b)

PÄDEVUSRAAMISTIK

Käitaja kasutab pädevusraamistikku tõenduspõhise koolituse kava kõikide hindamis- ja koolitusaspektide puhul. Pädevusraamistik:

(1)

on terviklik, täpne ja kasutatav;

(2)

hõlmab ohutuks, tulemuslikuks ja tõhusaks käitamiseks vajalikke vaadeldavaid käitumisviise;

(3)

sisaldab kindlaksmääratud kogumit pädevusi, nende kirjeldusi ja nendega seotud vaadeldavaid käitumisviise.

c)

KOOLITUSSÜSTEEMI TULEMUSLIKKUS

1)

Tõenduspõhise koolituse süsteemi tulemuslikkust mõõdetakse ja hinnatakse tagasisideprotsessi abil, et:

(i)

käitaja tõenduspõhise koolituse kava valideerida ja seda täpsustada;

(ii)

veenduda, et käitaja tõenduspõhise koolituse kavaga arendatakse pilootide pädevusi.

(2)

Tagasisideprotsess lisatakse käitaja juhtimissüsteemi.

(3)

Käitaja töötab välja tõenduspõhise koolituse andmekaitsekorra.

d)

HINDAMISSÜSTEEM

(1)

Käitaja kasutab pilootide pädevuste hindamiseks hindamissüsteemi. Hindamissüsteem tagab:

(i)

piisava üksikasjalikkuse individuaalse tulemuslikkuse täpse ja kasuliku mõõtmise võimaldamiseks;

(ii)

iga pädevuse jaoks tulemuslikkuse kriteeriumi ja skaala koos punktiga, mis määrab kindlaks liinilendude käitamiseks nõutava minimaalse vastuvõetava taseme. Käitaja töötab välja protseduurid piloodi madala tulemuslikkuse tõstmiseks;

(iii)

andmetervikluse;

(iv)

andmeturbe.

(2)

Käitaja kontrollib kriteeriumidel põhineva süsteemi alusel korrapäraselt hindamissüsteemi täpsust.

e)

SOBIVAD TREENINGSEADMED JA KÄITAJA TÕENDUSPÕHISE KOOLITUSE KAVA LÄBIMISEKS VAJALIKUD TUNNID

1)

Tõenduspõhise koolituse iga moodul viiakse läbi piisava kvalifikatsioonitasemega lennutreeningseadmel, et tagada hindamis- ja koolitusteemade nõuetekohane esitamine.

2)

Käitaja tagab piisava hulga tunde sobival lennutreeningseadmel, et piloodil oleks võimalik läbida käitaja tõenduspõhise koolituse kava. Tõenduspõhise koolituse kava mahu kindlaksmääramise kriteeriumid on järgmised:

(i)

maht vastab tõenduspõhise koolituse kava ulatusele ja keerukusele;

(ii)

maht on tõenduspõhise koolituse kava läbimiseks piisav;

(iii)

mahuga tagatakse, et tõenduspõhise koolituse kava oleks tulemuslik, võttes arvesse ICAO, ameti ja pädeva asutuse soovitusi;

(iv)

maht vastab kasutatavate treeningseadmete tehnoloogiale.

f)

RIKETE VÕRDVÄÄRSUS

(1)

Iga pilooti hinnatakse ja koolitatakse õhusõiduki süsteemide rikete haldamise vallas.

(2)

Õhusõiduki süsteemide rikked, mis nõuavad ka pädevalt meeskonnalt täiendavaid jõupingutusi, süstematiseeritakse järgmiste näitajate alusel:

(i)

kiireloomulisus;

(ii)

keerukus;

(iii)

õhusõiduki juhitavuse halvenemine;

(iv)

mõõteriistade rike;

(v)

tagajärgede haldamine.

(3)

Iga piloot parandab vähemalt ühe rikke iga omaduse kohta sagedusega, mis on kindlaks määratud hindamis- ja koolitusteemade tabelis.

(4)

Ühe rikke haldamisel tõendatud pädevust käsitatakse samaväärsena muude samade omadustega rikete haldamisel tõendatud pädevusega.

g)

LENNUTEGEVUSEGA SEOTUD LÄHENEMISE LIIKIDE SAMAVÄÄRSUS

(1)

Käitaja tagab, et iga piloot saab regulaarset koolitust lennutegevusega seotud lähenemise liikide ja meetodite kasutamise kohta.

(2)

Kõnealune koolitus hõlmab lähenemise liike, mis nõuavad ka pädevalt meeskonnalt täiendavaid jõupingutusi.

(3)

Kõnealune koolitus hõlmab lähenemise liike, mille puhul on vastavalt käesoleva määruse V lisale (SPA-osa) nõutav eriluba.

h)

LIINIGA SEOTUD PÄDEVUSE HINDAMINE

1)

Iga piloot läbib õhusõidukil korrapäraselt liiniga seotud pädevuse hindamise, et tõendada lennutegevuskäsiraamatus kirjeldatud tavapäraste liinilendude ohutut, tulemuslikku ja tõhusat läbiviimist.

2)

Liiniga seotud pädevuse hindamise kehtivusaeg on 12 kuud;

3)

Tõenduspõhise koolituse heakskiidu saanud käitaja võib pädeva asutuse loal pikendada liiniga seotud pädevuse kehtivust:

i)

kas kaks aastat, läbides riskihindamise;

ii)

või kolm aastat, osaledes liinilendude seire tagasiside andmise protsessis, mille raames tuvastatakse käitamist ähvardavad ohud, minimeeritakse selliste ohtude riske ja rakendatakse meetmeid käitamisel esinevate inimeksimuste ohjamiseks.

4)

Liiniga seotud pädevuse edukaks hindamiseks tõendab piloot nõutavat tulemuslikkuse taset kõigi vaadeldud pädevuste puhul.

i)

MAAPEALNE KOOLITUS

1)

Iga piloot läbib iga 12 kalendrikuu järel:

(i)

maapealse tehnilise koolituse;

(ii)

õhusõiduki pardal oleva kogu avarii- ja ohutusvarustuse asukoha ja kasutamise hindamise ja koolituse.

2)

Käitaja võib pädeva asutuse loal ja riskihindamise läbimise korral pikendada õhusõiduki pardal oleva kogu avarii- ja ohutusvarustuse asukoha ning kasutamisega seotud hindamise ja koolituse kehtivusaega 24 kuuni.“;

(d)

lisatakse punkt ORO.FC.232:

„ORO.FC.232 Tõenduspõhise koolituse kava hindamis- ja koolitusteemad

(a)

Käitaja tagab, et iga piloot läbib hindamis- ja koolitusteemad.

(b)

Hindamis- ja koolitusteemad:

(1)

põhinevad ohutus- ja operatiivandmetel, mida kasutatakse pilootide koolituse täiustamiseks ja prioriteetide seadmiseks, et suunata sobivate tõenduspõhise koolituse kavade koostamist;

(2)

leiavad kindlaksmääratud sagedusega aset kolmeaastase ajavahemiku jooksul;

(3)

vastavad õhusõidukitüübile või -variandile, millega piloot lendab.“;

(e)

punkti ORO.FC.235 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„ORO.FC.235 Piloodi kvalifikatsioon töötamiseks mõlemal piloodikohal

a)

Kaptenid, kelle tööülesanded nõuavad töötamist mõlemal piloodikohal ja teise piloodi ülesannete täitmist, ning koolitus- või kontrolliülesandeid täitvad kaptenid peavad läbima lisakoolituse ja kontrolli vastavalt lennutegevuskäsiraamatu sätetele. Kontrolli võib läbi viia koos punkti ORO.FC.230 alapunktis b sätestatud ning käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolliga või punktis ORO.FC.231 sätestatud tõenduspõhise koolituse kavaga.“

(4)

IV lisa (CAT-osa) muudetakse järgmiselt:

 

punkti CAT.IDE.A.185 alapunkti c alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

(1)

„eelnenud 25 tunni jooksul, kui tegemist on lennukiga, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 27 000 kg ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2022 või pärast seda, või“.

(5)

VI lisa (NCC-osa) muudetakse järgmiselt:

 

punkti NCC.IDE.A.160 alapunkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

(1)

„eelnenud 25 tunni jooksul, kui tegemist on lennukiga, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 27 000 kg ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2022 või pärast seda, või“.

(6)

VIII lisa (SPO-osa) muudetakse järgmiselt:

 

punkti SPO.IDE.A.140 alapunkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

eelnenud 25 tunni jooksul, kui tegemist on lennukiga, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 27 000 kg ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2022 või pärast seda, või“.

11.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 416/32

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2037,

10. detsember 2020,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikleid 16 ja 20,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta, (2) eriti selle artikleid 13 ja 16,

ning arvestades järgmist:

1.   TAUST

(1)

31. jaanuaril 2019 kehtestas komisjon oma rakendusmäärusega (3) teatavatele terasetoodetele lõplikud kaitsemeetmed (edaspidi „lõplike kaitsemeetmete määrus“).

(2)

Komisjon on neid meetmeid muutnud kaks korda – komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2019/1590 (4) ja (EL) 2020/894 (5).

(3)

Vastavalt liidu ja Ühendkuningriigi vahelisele väljaastumislepingule (6) jääb Ühendkuningriik alates 1. jaanuarist 2021 liidu tolliterritooriumist välja. Seega muutub alates sellest kuupäevast territoorium, kus kaitsemeetmed kehtivad. Kuna teatavate terasetoodete suhtes kehtestatud kaitsemeetmete määr on kindlaks määratud 28 liikmesriigiga liidu keskmise impordimahu põhjal, st võttes arvesse ka võrdlusperioodil 2015–2017 toimunud importi Ühendkuningriiki, peab komisjon vajalikuks vastavalt kohandada tariifikvootide mahtu ning nende arenguriikide loetelu, kelle suhtes praegused kaitsemeetmed kehtivad.

(4)

30. oktoobril 2020 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate, (7) milles esitas ettepaneku põhjendused ja metoodika, millest ta kavatses lähtuda, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Teade sisaldab ka ümberarvutamise tulemusel saadud uut tariifikvootide mahtu ajavahemikuks 1. jaanuar kuni 30. juuni 2021.

2.   NÕUETEKOHANE MENETLUS

(5)

Tähtaja jooksul laekus komisjonile huvitatud isikutelt 19 arvamust. Komisjon konsulteeris ka üheksa kolmanda riigi valitsusega.

3.   LAEKUNUD MÄRKUSTE HINDAMINE

(6)

Konkreetseid tootekategooriaid ja kohandamise üldisi tahke käsitlevate märkuste suhtes võttis komisjon järgmise seisukoha.

3.1.   Kategooria 4 – metalliga kaetud lehtteras

(7)

Kategooriate 4A ja 4B (sh autotööstuses kasutatav metalliga kaetud lehtteras) jaoks arvutatud mahtude kohta esitas märkusi mitu huvitatud isikut, kes palusid komisjonil oma arvutused läbi vaadata. Kolmandate riikide ametiasutustega peetud konsultatsioonide käigus juhtis üks huvitatud isik tähelepanu tehnilisele veale arvutustes. Teine huvitatud isik osutas konkreetsele probleemile arvutustes ja pakkus välja pisut teistsuguse jaotuse kahe tootekategooria vahel, mis kajastab paremini tema olukorda seoses riigipõhiste tariifikvootide mahuga, kui lähtuda käesolevas juhtumis kasutatud vastupidisest stsenaariumist, see tähendab tariifikvootide eeldatavast jaotusest siis, kui Ühendkuningriik ei oleks algsete kaitsemeetmete vastuvõtmise ajal kuulunud tolliterritooriumi koosseisu. Komisjon leidis pärast nende väidete analüüsi, et need märkused on põhjendatud, ja muutis vastavalt 30. oktoobri teates esitatud mahtusid.

(8)

Tuleb aga rõhutada, et need kohandused puudutavad üksnes tariifikvootide jaotamist alamkategooriate 4A ja 4B vahel ega mõjuta tootekategooria 4 tariifikvootide kogusuurust.

(9)

I lisas on esitatud tariifikvootide ajakohastatud mahud.

3.2.   Kohandamise mõju tariifikvootide mahtudele

(10)

Mõned isikud väitsid, et komisjon peaks säilitama senised tariifikvoodi mahud ja andma Ühendkuningriigile eraldi riigipõhise tariifikvoodi või juhul, kui riik kuulub jääktariifikvootide alla, tuleks asjaomaseid tariifikvootide mahtusid suurendada Ühendkuningriigi tavapäraste kaubavoogude võrra.

(11)

Teised väitsid, et Ühendkuningriigi arvamine tariifikvoodi jäägi alla mõjuks neile halvasti, kuna tariifikvoodi mahu vähenemine tingiks selle üle toimuva konkurentsi tihenemise.

(12)

Leidus ka neid, kes märkisid, et arvutuste tulemusel väheneb tariifikvootide kogumaht teatavate päritoluriikide jaoks ja seega muutub meede piiravamaks.

(13)

Teatavad eksportivad riigid kurtsid, et komisjoni ettepanekust tulenevalt kaotaksid nad oma riigipõhise tariifikvoodi mõnes konkreetses tootekategoorias. Need riigid väitsid, et komisjon peaks nende senise riigipõhise tariifikvoodi alles hoidma; vastasel korral muutuksid meetmed piiravamaks, mis rikuks WTO reegleid.

(14)

Komisjon ei nõustu arvamusega, et kavandatud kohandamine muudab kaitsemeetme rangemaks. Nagu on märgitud 30. oktoobri teates, kaotaks mõni riik kohandamise tulemusel oma riigipõhise tariifikvoodi (või vastupidi) mõnes konkreetses tootekategoorias. Komisjon leiab, et kohandamine iseenesest ei muuda meedet piiravamaks. 30. oktoobri teates oli komisjon selgitanud kohandamise eesmärki – viia tariifikvootide maht (nii kogumaht kui ka maht tootekategooriate kaupa) proportsionaalselt vastavusse kaitsemeetme kehtivuse geograafilise kehtivusala vähenemisega alates 1. jaanuarist 2021. Komisjon märgib, et pärast kohandamist on tariifikvootide kogumaht praegusest mahust 3 % suurem, mistõttu ei saa öelda, et meede muutub piiravamaks.

(15)

Komisjon rõhutab, et kui ta nõustuks nende riikide väidetega, kes kaotavad mõne riigipõhise tariifikvoodi, oleks see nende diskrimineerimine võrreldes teiste huvitatud isikutega, kuna see oleks kõrvalekaldumine põhiprintsiibist, mille kohaselt antakse riigipõhine tariifikvoot vaid neile, kelle import on teatava ajavahemiku jooksul suurem 5 % künnisest (8). Asjaolu, et mõned riigid, kellel seni on olnud riigipõhine tariifikvoot, ei vasta enam nimetatud objektiivsele kriteeriumile, kuid teised vastavad, tuleneb vastupidise stsenaariumi kasutamisest.

(16)

Rakendusmääruse (EL) 2020/894 II lisas sätestatud kasutamata kvoodikogused riikide puhul, kes käesoleva kohandamise tõttu kaotavad teatava tootekategooria riigipõhise kvoodi, lisatakse asjaomaste tootekategooriate jääktariifikvootidele.

3.3.   Taotlus teha analüüs EL 27 andmete põhjal

(17)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et meetmete kohandamise käigus peab liit uuesti analüüsima, kas ka EL 27 puhul oleksid kõik kaitsemeetmete kehtestamise kriteeriumid täidetud. Üks huvitatud isik märkis, et sel juhul jõuaks liit järeldusele, et mitme tootekategooria puhul ei ole import suurenenud, mistõttu tuleks need kategooriad meetmete kohaldamisalast välja jätta.

(18)

Sellega seoses märkis komisjon, et kaitsemeetme kehtestamise tingimused peavad olema täidetud kaitsemeetmete kehtestamise ajal. Lõplike kaitsemeetmete määruses esitatud põhjaliku selgituse kohaselt olid selle meetme puhul kõik tingimused täidetud.

(19)

Komisjon ei nõustu mõne huvitatud isiku seisukohaga, et praeguses olukorras tuleks teha uus täielik analüüs. Nagu on selgitatud 30. oktoobri teates, piirdub käesolev menetlus tariifikvootide mahu kohandamisega vastavalt liidu kaitsemeetme territoriaalse kehtivusala muutumisele. Komisjon rõhutab, et käesolevas menetluses ei toimu meetmete täielikku läbivaatamist ning kuigi mõni huvitatud isik seda taotleb, ei ole komisjon õigusaktide kohaselt kohustatud uut analüüsi tegema.

3.4.   Kategooria 18 – sulundvaiad

(20)

Mõned huvitatud isikud vaidlustasid komisjoni ettepaneku anda Ühendkuningriigile selles tootekategoorias riigipõhine tariifikvoot, kuna väidetavalt selle kategooria tooteid Ühendkuningriigis ei toodeta, mistõttu sellel riigile eraldatud mahud jääksid kasutamata. Need äriühingud väitsid ka, et kohandamisest tulenev tariifikvootide mahu vähendamisel puudub põhjendus ning et komisjon peaks säilitama sama tariifikvoodid samal tasemel, nagu on ette nähtud rakendusmäärusega (EL) 2020/894.

(21)

Mis puudutab neid väiteid, siis komisjon oli oma 30. oktoobri teates selgitanud ja põhjendanud kohandamise metoodikat ning analüüsinud selle võimalikku mõju. Selles kategoorias väheneb tariifikvootide maht põhjusel, et võrdlusperioodil toimunud import Ühendkuningriiki arvati tariifikvoodi mahust maha. Oma 30. oktoobri teates selgitas komisjon ka seda, kuidas ta tegi kindlaks Ühendkuningriigi impordi mahu EL 27 riikidesse võrdlusperioodil. Väide tootmise puudumise kohta Ühendkuningriigis ei ole korralikult põhjendatud ja ka komisjoni kasutatud statistika annab tunnistust muust. Ükski huvitatud isik ei esitanud andmeid selle kohta, kas Ühendkuningriiki imporditud tooted tarbiti ära, töödeldi täiendavalt või müüdi edasi ELis. Ühelgi juhul ei saa Ühendkuningriigile eraldatud mahtu üle kanda teistele päritoluriikidele, sest see paisutaks kunstlikult tariifikvootide mahtu. Seega on see väide kasutajate seisukohalt ebaoluline. Samuti lükkas komisjon tagasi väite, et praegused tariifikvoodi mahud tuleks säilitada, sest sel juhul jääks arvesse võtmata kaitsemeetme geograafilise kehtivusala vähenemine ning ühtlasi toimuks tariifikvoodi mahu kunstlik paisutamine. Seetõttu lükkab komisjon need argumendid tagasi.

3.5.   Tootekategooria 9 – roostevabast terasest külmvaltstooted

(22)

Mõned huvitatud isikud märkisid, et komisjoni ettepaneku tõttu kaotaks Vietnam oma riigipõhise tariifikvoodi selles tootekategoorias. Nad juhtisid komisjoni tähelepanu sellele, et mahud tariifikvoodi osas „muud riigid“ kasutatakse tõenäoliselt kiiresti ära, eelkõige ühe konkreetse päritoluriigi poolt. Sellest tulenevalt palusid kõnealused isikud komisjonil piirata mahtusid, mida üks riik saab selle kategooria jääktariifikvoodist kasutada.

(23)

Komisjon märkis, et käesoleva kohandamise raames ei saa arvesse võtta taotlust piirata turgu valitsevate eksportivate riikide juurdepääsu jääktariifikvootidele, (9) kuna sel juhul oleks tegemist meetmete muutmisega. Komisjon tuletas meelde, et sama väidet on esitatud ka varasemates menetlustes, kus see tagasi lükati. Seetõttu komisjon selle väite põhjendatust pikemalt ei käsitle.

3.6.   Nende arenguriikide loetelu ajakohastamine, kelle suhtes meetmed kehtivad

(24)

Lõplike meetmete alla kuuluvatest arenguriikidest pärit tootekategooriate loetelu tuleb ajakohastada vastavalt territoriaalsele muudatusele. Komisjoni arvutused põhinevad 2019. aasta ajakohastatud impordiandmetel. Tegemist on sama perioodi andmetega, millest on lähtutud ka rakendusmääruses (EL) 2020/894, kuid import Ühendkuningriiki on välja jäetud.

(25)

Mis puudutab tootekategooriaid 4A ja 4B, siis kirjeldas komisjon oma esialgset lähenemisviisi 30. oktoobri teate punkti 4 kolmandas lõigus, milles selgitas Ühendkuningriigi impordi käsitlemist vastavate tariifikvootide arvutamisel. Pärast saadud märkuste hindamist ja olles kõnealuse lähenemisviisi küsimuses konsulteerinud kolmandate riikidega, otsustas komisjon kasutada sama metoodikat ka nende arengumaade loetelu ajakohastamiseks, kelle suhtes kehtivad käesoleva määruse II lisas esitatud meetmed. Kuna ükski huvitatud isik ei esitanud muud usaldusväärset teavet ega kirjalikku alternatiivset ettepanekut, otsustas komisjon lähtuda sellest, et Ühendkuningriigi 2019. aasta import jagatakse kummagi tootekategooria vahel võrdselt.

(26)

Arenguriikidele eraldatud tariifikvootide kasutamata mahud, mis jäetakse käesoleva määruse jõustumisel rakendusmääruses (EL) 2019/159 sätestatud kaitsemeetme kohaldamisalast välja, eraldatakse asjakohaste tootekategooriate jääktariifikvootide alla.

(27)

Nende arenguriikide loetelu, kelle suhtes meetmed kehtivad, muudetakse järgmiselt:

—

Hiina suhtes hakatakse kohaldama meetmeid tootekategoorias 22,

—

Türgi suhtes lõpetatakse meetmete kohaldamine tootekategoorias 25A,

—

Araabia Ühendemiraatide suhtes lõpetatakse meetmete kohaldamine tootekategooriates 21 ja 26.

(28)

Ükski huvitatud isik ei esitanud selle kohanduse kohta märkusi.

(29)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikli 3 lõike 3 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 22 lõike 3 alusel loodud kaitsemeetmete komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) 2019/159 muudetakse järgmiselt.

—

IV lisa asendatakse käesoleva määruse I lisa tekstiga.

—

III.2 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 83, 27.3.2015, lk 16.

(2)   ELT L 123, 19.5.2015, lk 33.

(3)  Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 31, 1.2.2019, lk 27).

(4)  Komisjoni 26. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1590, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 248, 27.9.2019, lk 28).

(5)  Komisjoni 29. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/894, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 206, 30.6.2020, lk 27).

(6)  Nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/135 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (ELT L 29, 31.1.2020, lk 1).

(7)  Teade 2020/C 366/12 teatavate terasetoodete kaitsemeetmete tariifikvootide määra kohandamise kohta Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise (1. jaanuari 2021. aasta) järgseks ajaks (ELT C 366, 30.10.2020, lk 36).

(8)  Käesoleval juhul on riigipõhise tariifikvoodi saamise künniseks 5 % osatähtsus teatava tootekategooria impordis võrdlusperioodil.

(9)  Jääktariifikvootide puhul on turgu valitsevad eksportivad riigid sellised riigid, kellel puudub riigipõhine tariifikvoot teatava tootekategooria jaoks.

I LISA

„IV LISA

IV.1.   Tariifikvootide mahud

Tootenumber

Tootekategooria

CN-koodid

Jaotus riigiti (vajaduse korral)

1.1.2021–31.3.2021

1.4.2021–30.6.2021

Lisatollimaksumäär

Järjekorranumber

Tariifikvoodi maht (netotonnides)

1

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

7208 10 00 , 7208 25 00 , 7208 26 00 , 7208 27 00 , 7208 36 00 , 7208 37 00 , 7208 38 00 , 7208 39 00 , 7208 40 00 , 7208 52 99 , 7208 53 90 , 7208 54 00 , 7211 14 00 , 7211 19 00 , 7212 60 00 , 7225 19 10 , 7225 30 10 , 7225 30 30 , 7225 30 90 , 7225 40 15 , 7225 40 90 , 7226 19 10 , 7226 91 20 , 7226 91 91 , 7226 91 99

Venemaa Föderatsioon

395 909,00

400 307,98

25 %

09.8966

Türgi

313 791,59

317 278,16

25 %

09.8967

India

161 191,83

162 982,85

25 %

09.8968

Korea Vabariik

129 042,60

130 476,40

25 %

09.8969

Ühendkuningriik

114 460,48

115 732,26

25 %

09.8976

Serbia

113 624,87

114 887,37

25 %

09.8970

Muud riigid

969 690,07

980 464,41

25 %

 (1)

2

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmvaltsitud lehed

7209 15 00 , 7209 16 90 , 7209 17 90 , 7209 18 91 , 7209 25 00 , 7209 26 90 , 7209 27 90 , 7209 28 90 , 7209 90 20 , 7209 90 80 , 7211 23 20 , 7211 23 30 , 7211 23 80 , 7211 29 00 , 7211 90 20 , 7211 90 80 , 7225 50 20 , 7225 50 80 , 7226 20 00 , 7226 92 00

India

143 355,40

144 948,24

25 %

09.8801

Korea Vabariik

83 143,26

84 067,08

25 %

09.8802

Ühendkuningriik

76 842,60

77 696,41

25 %

09.8977

Ukraina

63 833,81

64 543,07

25 %

09.8803

Brasiilia

40 842,75

41 296,56

25 %

09.8804

Serbia

36 193,20

36 595,35

25 %

09.8805

Muud riigid

252 391,11

255 195,45

25 %

 (2)

3.A

Elektrotehniline lehtteras (v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras)

7209 16 10 , 7209 17 10 , 7209 18 10 , 7209 26 10 , 7209 27 10 , 7209 28 10

Venemaa Föderatsioon

333,03

336,73

25 %

09.8808

Ühendkuningriik

285,37

288,54

25 %

09.8978

Iraani Islamivabariik

145,80

147,42

25 %

09.8809

Korea Vabariik

118,68

119,99

25 %

09.8806

Muud riigid

719,47

727,46

25 %

 (3)

3.B

7225 19 90 , 7226 19 80

Venemaa Föderatsioon

33 685,76

34 060,05

25 %

09.8811

Korea Vabariik

20 132,89

20 356,59

25 %

09.8812

Hiina

15 498,07

15 670,27

25 %

09.8813

Taiwan

11 627,43

11 756,62

25 %

09.8814

Muud riigid

6 024,76

6 091,70

25 %

 (4)

4.A

Metalliga kaetud lehtteras

TARICi koodid: 7210 41 00 20, 7210 49 00 20,

7210 61 00 20, 7210 69 00 20,

7212 30 00 20, 7212 50 61 20,

7212 50 69 20, 7225 92 00 20,

7225 99 00 11, 7225 99 00 22,

7225 99 00 45, 7225 99 00 91,

7225 99 00 92, 7226 99 30 10,

7226 99 70 11, 7226 99 70 91,

7226 99 70 94

Korea Vabariik

32 981,94

33 348,41

25 %

09.8816

India

47 144,92

47 668,75

25 %

09.8817

Ühendkuningriik

31 075,99

31 421,28

25 %

09.8979

Muud riigid

417 545,50

422 184,90

25 %

 (5)

4.B

CN-koodid:

7210 20 00 , 7210 30 00 ,

7210 90 80 , 7212 20 00 ,

7212 50 20 , 7212 50 30 ,

7212 50 40 , 7212 50 90 ,

7225 91 00 , 7226 99 10

TARICi koodid:

7210 41 00 30, 7210 41 00 80,

7210 49 00 30, 7210 49 00 80, 7210 61 00 30, 7210 61 00 80, 7210 69 00 30, 7210 69 00 80, 7212 30 00 30, 7212 30 00 80, 7212 50 61 30, 7212 50 61 80, 7212 50 69 30, 7212 50 69 80, 7225 92 00 30, 7225 92 00 80, 7225 99 00 23, 7225 99 00 41, 7225 99 00 93, 7225 99 00 95, 7226 99 30 30, 7226 99 30 90, 7226 99 70 13, 7226 99 70 19, 7226 99 70 93, 7226 99 70 96

Hiina

112 702,10

113 954,34

25 %

09.8821

Korea Vabariik

146 267,74

147 892,93

25 %

09.8822

India

67 313,85

68 061,78

25 %

09.8823

Ühendkuningriik

31 075,99

31 421,28

25 %

09.8980

Muud riigid

94 312,94

95 360,86

25 %

 (6)

5

Orgaanilise kattega pinnatud lehtteras

7210 70 80 , 7212 40 80

India

69 079,96

69 847,51

25 %

09.8826

Korea Vabariik

62 432,08

63 125,77

25 %

09.8827

Ühendkuningriik

30 651,88

30 992,45

25 %

09.8981

Taiwan

20 009,20

20 231,52

25 %

09.8828

Türgi

13 814,36

13 967,85

25 %

09.8829

Muud riigid

37 843,96

38 264,44

25 %

 (7)

6

Tinatatud tooted

7209 18 99 , 7210 11 00 , 7210 12 20 , 7210 12 80 , 7210 50 00 , 7210 70 10 , 7210 90 40 , 7212 10 10 , 7212 10 90 , 7212 40 20

Hiina

97 495,49

98 578,77

25 %

09.8831

Ühendkuningriik

35 561,84

35 956,97

25 %

09.8982

Serbia

19 570,13

19 787,58

25 %

09.8832

Korea Vabariik

14 156,15

14 313,44

25 %

09.8833

Taiwan

11 769,81

11 900,58

25 %

09.8834

Muud riigid

32 623,10

32 985,58

25 %

 (8)

7

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kvartovaltsplaadid

7208 51 20 , 7208 51 91 , 7208 51 98 , 7208 52 91 , 7208 90 20 , 7208 90 80 , 7210 90 30 , 7225 40 12 , 7225 40 40 , 7225 40 60 , 7225 99 00

Ukraina

209 860,26

212 192,04

25 %

09.8836

Korea Vabariik

85 938,89

86 893,77

25 %

09.8837

Venemaa Föderatsioon

72 574,83

73 381,22

25 %

09.8838

India

47 696,17

48 226,13

25 %

09.8839

Ühendkuningriik

47 679,95

48 209,72

25 %

09.8983

Muud riigid

289 237,24

292 450,99

25 %

 (9)

8

Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

7219 11 00 , 7219 12 10 , 7219 12 90 , 7219 13 10 , 7219 13 90 , 7219 14 10 , 7219 14 90 , 7219 22 10 , 7219 22 90 , 7219 23 00 , 7219 24 00 , 7220 11 00 , 7220 12 00

Muud riigid

90 629,91

91 636,90

25 %

 (10)

9

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad

7219 31 00 , 7219 32 10 , 7219 32 90 , 7219 33 10 , 7219 33 90 , 7219 34 10 , 7219 34 90 , 7219 35 10 , 7219 35 90 , 7219 90 20 , 7219 90 80 , 7220 20 21 , 7220 20 29 , 7220 20 41 , 7220 20 49 , 7220 20 81 , 7220 20 89 , 7220 90 20 , 7220 90 80

Korea Vabariik

43 629,00

44 113,77

25 %

09.8846

Taiwan

40 458,63

40 908,18

25 %

09.8847

India

27 041,19

27 341,65

25 %

09.8848

Ameerika Ühendriigid

22 000,76

22 245,21

25 %

09.8849

Türgi

18 307,38

18 510,79

25 %

09.8850

Malaisia

11 598,54

11 727,41

25 %

09.8851

Muud riigid

46 526,20

47 043,16

25 %

 (11)

10

Roostevabast terasest kuumvaltsitud kvartovaltsplaadid

7219 21 10 , 7219 21 90

Hiina

4 320,80

4 368,81

25 %

09.8856

India

1 832,92

1 853,28

25 %

09.8857

Ühendkuningriik

756,12

764,53

25 %

09.8984

Taiwan

698,09

705,84

25 %

09.8858

Muud riigid

915,93

926,11

25 %

 (12)

12

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht- ja kergprofiilid

7214 30 00 , 7214 91 10 ,

7214 91 90 , 7214 99 31 ,

7214 99 39 , 7214 99 50 ,

7214 99 71 , 7214 99 79 ,

7214 99 95 , 7215 90 00 ,

7216 10 00 , 7216 21 00 ,

7216 22 00 , 7216 40 10 ,

7216 40 90 , 7216 50 10 ,

7216 50 91 , 7216 50 99 ,

7216 99 00 , 7228 10 20 ,

7228 20 10 , 7228 20 91 ,

7228 30 20 , 7228 30 41 ,

7228 30 49 , 7228 30 61 ,

7228 30 69 , 7228 30 70 ,

7228 30 89 , 7228 60 20 ,

7228 60 80 , 7228 70 10 ,

7228 70 90 , 7228 80 00

Hiina

103 601,87

104 753,01

25 %

09.8861

Ühendkuningriik

86 672,43

87 635,46

25 %

09.8985

Türgi

62 288,24

62 980,33

25 %

09.8862

Venemaa Föderatsioon

57 825,56

58 468,06

25 %

09.8863

Šveits

46 358,90

46 874,00

25 %

09.8864

Valgevene

37 104,08

37 516,35

25 %

09.8865

Muud riigid

47 142,12

47 665,92

25 %

 (13)

13

Varbmaterjal

7214 20 00 , 7214 99 10

Türgi

58 826,75

59 480,38

25 %

09.8866

Venemaa Föderatsioon

56 951,11

57 583,90

25 %

09.8867

Ukraina

28 798,84

29 118,83

25 %

09.8868

Bosnia ja Hertsegoviina

25 219,87

25 500,09

25 %

09.8869

Moldova Vabariik

18 125,11

18 326,50

25 %

09.8870

Muud riigid

109 637,11

110 855,30

25 %

 (14)

14

Roostevabast terasest liht- ja kergprofiilid

7222 11 11 , 7222 11 19 ,

7222 11 81 , 7222 11 89 ,

7222 19 10 , 7222 19 90 ,

7222 20 11 , 7222 20 19 ,

7222 20 21 , 7222 20 29 ,

7222 20 31 , 7222 20 39 ,

7222 20 81 , 7222 20 89 ,

7222 30 51 , 7222 30 91 ,

7222 30 97 , 7222 40 10 ,

7222 40 50 , 7222 40 90

India

27 892,96

28 202,88

25 %

09.8871

Ühendkuningriik

4 076,21

4 121,51

25 %

09.8986

Šveits

4 012,28

4 056,86

25 %

09.8872

Ukraina

3 098,90

3 133,33

25 %

09.8873

Muud riigid

4 521,80

4 572,05

25 %

 (15)

15

Roostevabast terasest valtstraat

7221 00 10 , 7221 00 90

India

6 487,41

6 559,49

25 %

09.8876

Taiwan

4 182,82

4 229,30

25 %

09.8877

Ühendkuningriik

3 360,43

3 397,77

25 %

09.8987

Korea Vabariik

2 088,34

2 111,54

25 %

09.8878

Hiina

1 414,37

1 430,08

25 %

09.8879

Jaapan

1 403,63

1 419,23

25 %

09.8880

Muud riigid

698,10

705,85

25 %

 (16)

16

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat

7213 10 00 , 7213 20 00 ,

7213 91 10 , 7213 91 20 ,

7213 91 41 , 7213 91 49 ,

7213 91 70 , 7213 91 90 ,

7213 99 10 , 7213 99 90 ,

7227 10 00 , 7227 20 00 ,

7227 90 10 , 7227 90 50 ,

7227 90 95

Ühendkuningriik

133 112,45

134 591,48

25 %

09.8988

Ukraina

93 132,26

94 167,07

25 %

09.8881

Šveits

90 980,58

91 991,47

25 %

09.8882

Venemaa Föderatsioon

78 745,32

79 620,26

25 %

09.8883

Türgi

76 362,96

77 211,44

25 %

09.8884

Valgevene

62 438,46

63 132,22

25 %

09.8885

Moldova Vabariik

46 799,56

47 319,56

25 %

09.8886

Muud riigid

77 881,71

78 747,06

25 %

 (17)

17

Rauast või legeerimata terasest nurgad, stantsid ja profiilid

7216 31 10 , 7216 31 90 ,

7216 32 11 , 7216 32 19 ,

7216 32 91 , 7216 32 99 ,

7216 33 10 , 7216 33 90

Ukraina

27 500,57

27 806,14

25 %

09.8891

Ühendkuningriik

23 890,85

24 156,31

25 %

09.8989

Türgi

19 883,09

20 104,02

25 %

09.8892

Korea Vabariik

4 633,85

4 685,34

25 %

09.8893

Muud riigid

10 905,03

11 026,20

25 %

 (18)

18

Sulundkonstruktsioonid

7301 10 00

Hiina

6 151,98

6 220,33

25 %

09.8901

Araabia Ühendemiraadid

3 044,65

3 078,48

25 %

09.8902

Ühendkuningriik

789,54

798,32

25 %

09.8990

Muud riigid

224,06

226,55

25 %

 (19)

19

Raudteematerjal

7302 10 22 , 7302 10 28 ,

7302 10 40 , 7302 10 50 ,

7302 40 00

Ühendkuningriik

3 788,71

3 830,80

25 %

09.8991

Venemaa Föderatsioon

1 375,95

1 391,24

25 %

09.8906

Türgi

1 117,60

1 130,02

25 %

09.8908

Hiina

989,92

1 000,92

25 %

09.8907

Muud riigid

1 024,65

1 036,04

25 %

 (20)

20

Gaasitorud

7306 30 41 , 7306 30 49 ,

7306 30 72 , 7306 30 77

Türgi

43 450,18

43 932,96

25 %

09.8911

India

16 721,00

16 906,78

25 %

09.8912

Põhja-Makedoonia

6 175,81

6 244,43

25 %

09.8913

Ühendkuningriik

5 874,82

5 940,09

25 %

09.8992

Muud riigid

12 635,26

12 775,65

25 %

 (21)

21

Õõnesprofiilid

7306 61 10 , 7306 61 92 ,

7306 61 99

Türgi

66 577,91

67 317,67

25 %

09.8916

Ühendkuningriik

40 001,61

40 446,07

25 %

09.8993

Venemaa Föderatsioon

22 664,34

22 916,17

25 %

09.8917

Põhja-Makedoonia

21 621,70

21 861,94

25 %

09.8918

Ukraina

16 174,57

16 354,29

25 %

09.8919

Šveits

13 600,58

13 751,70

25 %

09.8920

Valgevene

13 392,20

13 541,00

25 %

09.8921

Muud riigid

15 230,42

15 399,64

25 %

 (22)

22

Roostevabast terasest õmblusteta torud

7304 11 00 , 7304 22 00 ,

7304 24 00 , 7304 41 00 ,

7304 49 10 , 7304 49 93 ,

7304 49 95 , 7304 49 99

India

5 168,74

5 226,17

25 %

09.8926

Ukraina

3 236,47

3 272,43

25 %

09.8927

Ühendkuningriik

1 642,83

1 661,08

25 %

09.8994

Korea Vabariik

1 017,41

1 028,71

25 %

09.8928

Jaapan

946,14

956,65

25 %

09.8929

Hiina

811,77

820,79

25 %

09.8931

Muud riigid

2 360,85

2 387,08

25 %

 (23)

24

Muud õmblusteta torud

7304 19 10 , 7304 19 30 ,

7304 19 90 , 7304 23 00 ,

7304 29 10 , 7304 29 30 ,

7304 29 90 , 7304 31 20 ,

7304 31 80 , 7304 39 10 ,

7304 39 52 , 7304 39 58 ,

7304 39 92 , 7304 39 93 ,

7304 39 98 , 7304 51 81 ,

7304 51 89 , 7304 59 10 ,

7304 59 92 , 7304 59 93 ,

7304 59 99 , 7304 90 00

Hiina

30 152,17

30 487,19

25 %

09.8936

Ukraina

23 541,21

23 802,78

25 %

09.8937

Valgevene

12 595,36

12 735,31

25 %

09.8938

Ühendkuningriik

9 557,38

9 663,58

25 %

09.8995

Ameerika Ühendriigid

6 714,21

6 788,82

25 %

09.8940

Muud riigid

35 461,44

35 855,45

25 %

 (24)

25.A

Suured keevistorud

7305 11 00 , 7305 12 00

Muud riigid

106 330,19

107 511,63

25 %

 (25)

25.B

Suured keevistorud

7305 19 00 , 7305 20 00 ,

7305 31 00 , 7305 39 00 ,

7305 90 00

Türgi

9 347,69

9 451,55

25 %

09.8971

Hiina

6 323,27

6 393,53

25 %

09.8972

Venemaa Föderatsioon

6 278,07

6 347,83

25 %

09.8973

Ühendkuningriik

4 248,97

4 296,18

25 %

09.8996

Korea Vabariik

2 488,39

2 516,04

25 %

09.8974

Muud riigid

5 771,54

5 835,67

25 %

 (26)

26

Muud keevistorud

7306 11 10 , 7306 11 90 ,

7306 19 10 , 7306 19 90 ,

7306 21 00 , 7306 29 00 ,

7306 30 11 , 7306 30 19 ,

7306 30 80 , 7306 40 20 ,

7306 40 80 , 7306 50 20 ,

7306 50 80 , 7306 69 10 ,

7306 69 90 , 7306 90 00

Šveits

40 668,04

41 119,90

25 %

09.8946

Türgi

31 126,18

31 472,03

25 %

09.8947

Ühendkuningriik

9 655,60

9 762,88

25 %

09.8997

Taiwan

7 510,15

7 593,59

25 %

09.8950

Hiina

6 540,69

6 613,37

25 %

09.8949

Venemaa Föderatsioon

6 402,83

6 473,97

25 %

09.8952

Muud riigid

20 849,11

21 080,77

25 %

 (27)

27

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmviimistletud latid

7215 10 00 , 7215 50 11 ,

7215 50 19 , 7215 50 80 ,

7228 10 90 , 7228 20 99 ,

7228 50 20 , 7228 50 40 ,

7228 50 61 , 7228 50 69 ,

7228 50 80

Venemaa Föderatsioon

74 594,12

75 422,94

25 %

09.8956

Šveits

17 399,98

17 593,32

25 %

09.8957

Ühendkuningriik

13 012,46

13 157,05

25 %

09.8998

Hiina

12 561,01

12 700,58

25 %

09.8958

Ukraina

10 233,14

10 346,84

25 %

09.8959

Muud riigid

9 702,37

9 810,18

25 %

 (28)

28

Legeerimata terasest traat

7217 10 10 , 7217 10 31 ,

7217 10 39 , 7217 10 50 ,

7217 10 90 , 7217 20 10 ,

7217 20 30 , 7217 20 50 ,

7217 20 90 , 7217 30 41 ,

7217 30 49 , 7217 30 50 ,

7217 30 90 , 7217 90 20 ,

7217 90 50 , 7217 90 90

Valgevene

56 580,19

57 208,86

25 %

09.8961

Hiina

39 836,99

40 279,62

25 %

09.8962

Venemaa Föderatsioon

26 657,35

26 953,54

25 %

09.8963

Türgi

21 490,10

21 728,87

25 %

09.8964

Ukraina

17 144,99

17 335,49

25 %

09.8965

Muud riigid

29 751,08

30 081,65

25 %

 (29)

IV.2.   Ülemaailmsete tariifikvootide mahud kvartalite kaupa

Tootenumber

 

1.1.2021–31.3.2021

1.4.2021–30.6.2021

Tariifikvoodi maht (netotonnides)

1

Muud riigid

969 690,07

980 464,41

2

Muud riigid

252 391,11

255 195,45

3A

Muud riigid

719,47

727,46

3B

Muud riigid

6 024,76

6 091,70

4A

Muud riigid

417 545,50

422 184,90

4B

Muud riigid

94 312,94

95 360,86

5

Muud riigid

37 843,96

38 264,44

6

Muud riigid

32 623,10

32 985,58

7

Muud riigid

289 237,24

292 450,99

8

Muud riigid

90 629,91

91 636,90

9

Muud riigid

46 526,20

47 043,16

10

Muud riigid

915,93

926,11

12

Muud riigid

47 142,12

47 665,92

13

Muud riigid

109 637,11

110 855,30

14

Muud riigid

4 521,80

4 572,05

15

Muud riigid

698,10

705,85

16

Muud riigid

77 881,71

78 747,06

17

Muud riigid

10 905,03

11 026,20

18

Muud riigid

224,06

226,55

19

Muud riigid

1 024,65

1 036,04

20

Muud riigid

12 635,26

12 775,65

21

Muud riigid

15 230,42

15 399,64

22

Muud riigid

2 360,85

2 387,08

24

Muud riigid

35 461,44

35 855,45

25A

Muud riigid

106 330,19

107 511,63

25B

Muud riigid

5 771,54

5 835,67

26

Muud riigid

20 849,11

21 080,77

27

Muud riigid

9 702,37

9 810,18

28

Muud riigid

29 751,08

30 081,65

IV.3.   Jääkkvoodi maksimaalne maht, mis on riigipõhiste kvootidega riikidele kättesaadav ajavahemikul 1.4.2021–30.6.2021

Tootekategooria

Uus määratud kvoot ajavahemikul 1.4.2021–30.6.2021 (tonnides)

1

Erikord

2

255 195,45

3.A

727,46

3.B

6 091,70

4.A

422 184,90

4.B

Erikord

5

Jääkkvoot ei ole kättesaadav neljandas kvartalis

6

32 985,58

7

292 450,99

8

Ei kohaldata

9

47 043,16

10

277,83

12

28 599,55

13

28 822,38

14

2 514,63

15

522,33

16

Jääkkvoot ei ole kättesaadav neljandas kvartalis

17

11 026,20

18

226,55

19

1 036,04

20

Jääkkvoot ei ole kättesaadav neljandas kvartalis

21

3 233,93

22

1 933,53

24

35 855,45

25.A

Ei kohaldata

25.B

5 835,67

26

21 080,77

27

Jääkkvoot ei ole kättesaadav neljandas kvartalis

28

21 357,97

“

(1)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8601

1.4.2021–30.6.2021: 09.8602

1.4.2021–30.6.2021: Venemaale*: 09.8571, Türgile*: 09.8572, Indiale*: 09.8573, Korea Vabariigile*: 09.8574, Serbiale*: 09.8575 ja Ühendkuningriigile*: 09.8599

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(2)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8603

1.4.2021–30.6.2021: 09.8604

1.4.2021–30.6.2021: Indiale*, Korea Vabariigile*, Ukrainale*, Brasiiliale*, Serbiale* ja Ühendkuningriigile*: 09.8567

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(3)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8605

1.4.2021–30.6.2021: 09.8606

1.4.2021–30.6.2021: Korea Vabariigile*, Venemaale*, Iraani Islamivabariigile* ja Ühendkuningriigile*: 09.8568

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(4)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8607

1.4.2021–30.6.2021: 09.8608

1.4.2021–30.6.2021: Venemaale*, Korea Vabariigile*, Hiinale* ja Taiwanile*: 09.8569

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(5)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8609

1.4.2021–30.6.2021: 09.8610

1.4.2021–30.6.2021: Indiale*, Korea Vabariigile* ja Ühendkuningriigile*: 09.8570

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(6)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8611

1.4.2021–30.6.2021: 09.8612

1.4.2021–30.6.2021: Hiinale*: 09.8581, Korea Vabariigile*: 09.8582, Indiale*: 09.8583, Ühendkuningriigile*: 09.8584

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(7)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8613

1.4.2021–30.6.2021: 09.8614

(8)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8615

1.4.2021–30.6.2021: 09.8616

1.4.2021–30.6.2021: Hiinale*, Korea Vabariigile*, Taiwanile*, Serbiale* ja Ühendkuningriigile*: 09.8576

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(9)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8617

1.4.2021–30.6.2021: 09.8618

1.4.2021–30.6.2021: Ukrainale*, Korea Vabariigile*, Venemaale*, Indiale* ja Ühendkuningriigile*: 09.8577

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(10)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8619

1.4.2021–30.6.2021: 09.8620

(11)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8621

1.4.2021–30.6.2021: 09.8622

1.4.2021–30.6.2021: Korea Vabariigile*, Taiwanile*, Indiale*, Ameerika Ühendriikidele*, Türgile* ja Malaisiale*: 09.8578

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(12)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8623

1.4.2021–30.6.2021: 09.8624

1.4.2021–30.6.2021: Hiinale*, Indiale*, Taiwanile* ja Ühendkuningriigile*: 09.8591

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(13)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8625

1.4.2021–30.6.2021: 09.8626

1.4.2021–30.6.2021: Hiinale*, Türgile*, Venemaale*, Šveitsile*, Valgevenele* ja Ühendkuningriigile*: 09.8592

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(14)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8627

1.4.2021–30.6.2021: 09.8628

1.4.2021–30.6.2021: Türgile*, Venemaale*, Ukrainale*, Bosniale ja Hertsegoviinale* ja Moldovale*: 09.8593

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(15)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8629

1.4.2021–30.6.2021: 09.8630

1.4.2021–30.6.2021: Indiale*, Šveitsile*, Ukrainale* ja Ühendkuningriigile*: 09.8594

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(16)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8631

1.4.2021–30.6.2021: 09.8632

1.4.2021–30.6.2021: Indiale*, Taiwanile*, Korea Vabariigile*, Hiinale*, Jaapanile* ja Ühendkuningriigile*: 09.8595

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(17)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8633

1.4.2021–30.6.2021: 09.8634

(18)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8635

1.4.2021–30.6.2021: 09.8636

1.4.2021–30.6.2021: Türgile*, Ukrainale*, Korea Vabariigile* ja Ühendkuningriigile*: 09.8579

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(19)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8637

1.4.2021–30.6.2021: 09.8638

1.4.2021–30.6.2021: Hiinale*, Araabia Ühendemiraatidele* ja Ühendkuningriigile*: 09.8580

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(20)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8639

1.4.2021–30.6.2021: 09.8640

1.4.2021–30.6.2021: Venemaale*, Hiinale*, Türgile* ja Ühendkuningriigile*: 09.8585

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(21)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8641

1.4.2021–30.6.2021: 09.8642

(22)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8643

1.4.2021–30.6.2021: 09.8644

1.4.2021–30.6.2021: Türgile*, Venemaale*, Ukrainale*, Põhja-Makedooniale*, Šveitsile*, Valgevenele* ja Ühendkuningriigile*: 09.8596

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(23)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8645

1.4.2021–30.6.2021: 09.8646

1.4.2021–30.6.2021: Indiale*, Ukrainale*, Korea Vabariigile*, Jaapanile*, Hiinale* ja Ühendkuningriigile*: 09.8597

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(24)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8647

1.4.2021–30.6.2021: 09.8648

1.4.2021–30.6.2021: Hiinale*, Ukrainale*, Valgevenele*, Ameerika Ühendriikidele* ja Ühendkuningriigile*: 09.8586

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(25)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8657

1.4.2021–30.6.2021: 09.8658

(26)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8659

1.4.2021–30.6.2021: 09.8660

1.4.2021–30.6.2021: Türgile*, Hiinale*, Venemaale*, Korea Vabariigile* ja Ühendkuningriigile*: 09.8587

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(27)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8651

1.4.2021–30.6.2021: 09.8652

1.4.2021–30.6.2021: Šveitsile*, Türgile*, Taiwanile*, Hiinale*, Venemaale* ja Ühendkuningriigile*: 09.8588

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

(28)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8653

1.4.2021–30.6.2021: 09.8654

(29)   1.1.2021–31.3.2021: 09.8655

1.4.2021–30.6.2021: 09.8656

1.4.2021–30.6.2021: Türgile*, Venemaale*, Ukrainale*, Hiinale* ja Valgevenele*: 09.8598

Erikvootide ammendumise korral vastavalt artikli 1 lõikele 5.

II LISA

Arenguriikidest pärit tootekategooriate loetelu, mille suhtes kohaldatakse lõplikke meetmeid

III.2 lisa muudetakse järgmiselt:

„Arenguriikidest pärit tootekategooriate loetelu, mille suhtes kohaldatakse lõplikke meetmeid

Riik/tooterühm

1

2

3A

3B

4A

4B

5

6

7

8

9

10

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

24

25A

25B

26

27

28

Brasiilia

 

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Hiina

 

 

 

X

 

X

 

X

 

X

 

X

X

 

 

X

 

 

X

X

 

X

X

X

X

X

X

X

X

India

X

X

 

X

X

X

X

X

X

 

X

X

 

 

X

X

 

 

 

 

X

 

X

X

 

 

X

 

 

Indoneesia

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Malaisia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Mehhiko

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Moldova

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

X

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Põhja-Makedoonia

 

 

 

 

 

 

X

 

X

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

X

 

 

 

 

 

Tai

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Tuneesia

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Türgi

X

X

 

 

X

X

X

X

 

 

X

 

X

X

 

 

X

X

 

X

X

X

 

X

 

X

X

X

X

Ukraina

 

X

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

X

X

 

X

X

 

 

X

X

X

X

 

 

 

X

X

Araabia Ühendemiraadid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

X

 

X

 

 

X

 

 

 

 

 

Vietnam

 

X

 

 

 

 

X

 

 

 

X

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

X

 

 

 

 

 

Kõik muud arenguriigid