ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 406

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

63. aastakäik
3. detsember 2020


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1816, 17. juuli 2020, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses võrdlusaluse kirjelduses esitatava selgitusega selle kohta, kuidas kajastatakse igas esitatud ja avaldatud võrdlusaluses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid ( 1 )

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1817, 17. juuli 2020, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses sellise selgituse miinimumsisuga, kuidas kajastatakse võrdlusaluse metoodikas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid ( 1 )

12

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, 17. juuli 2020, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega

17

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2020/1819, 2. detsember 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa seoses lõheasendajates värvainete kasutamisega ( 1 )

26

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1820, 2. detsember 2020, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 lasta uuendtoiduna turule kuivatatud vetikas Euglena gracilis ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470 ( 1 )

29

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1821, 2. detsember 2020, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 lasta uuendtoiduna turule taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakt ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470 ( 1 )

34

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1822, 2. detsember 2020, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 lasta uuendtoiduna turule kroomi sisaldav Yarrowia lipolytica pärmseente biomass ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470 ( 1 )

39

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1823, 2. detsember 2020, millega muudetakse määrust (EL) nr 234/2011 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1331/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus) rakendamise kohta ( 1 )

43

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1824, 2. detsember 2020, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/2468, millega kehtestatakse kolmandast riigist pärit traditsioonilise toidu suhtes kohaldatavad haldus- ja teadusnõuded kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu ( 1 )

51

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1825, 2. detsember 2020, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2019/2072 artikleid 7 ja 8 seoses ajutiste meetmetega teatavate taimede, taimsete saaduste või muude objektide sissetoomiseks liidu territooriumile või seal vedamiseks

58

 

 

OTSUSED

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2020/1826, 1. detsember 2020, millega nimetatakse ametisse Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi vägede juhataja ning tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2020/895 (ATALANTA/3/2020)

60

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2020/1827, 26. mai 2020, mis käsitleb meetmeid SA.39990 – (2016/C) (ex 2016/NN) (ex 2014/FC) (ex 2014/CP) –, mida Belgia rakendas ettevõtja Ducatt NV suhtes (teatavaks tehtud numbri C(2020) 3287 all)  ( 1 )

62

 

 

Parandused

 

 

Nõukogu 25. septembri 2020. aasta otsuse (EL) 2020/1410 (Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Maailma Tolliorganisatsiooni harmoneeritud süsteemi komitee 66. istungil seoses klassifitseerimise arvamuste, klassifitseerimise otsuste, harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste muudatuste või muude harmoneeritud süsteemi tõlgendamist käsitlevate nõuannete kavandatud vastuvõtmisega ning soovituste kavandatud vastuvõtmisega harmoneeritud süsteemi ühetaolise tõlgendamise tagamiseks harmoneeritud süsteemi konventsiooni alusel) parandus ( ELT L 327, 8.10.2020 )

67

 

*

Nõukogu 12. oktoobri 2020. aasta otsuse (EL) 2020/1532 (Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Maailma Tolliorganisatsiooni harmoneeritud süsteemi komitee 66. istungil seoses klassifitseerimise arvamuste, klassifitseerimise otsuste, harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste muudatuste või muude harmoneeritud süsteemi tõlgendamist käsitlevate nõuannete ning harmoneeritud süsteemi ühetaolist tõlgendamist harmoneeritud süsteemi konventsiooni alusel tagavate soovituste vastuvõtmisega) parandus ( ELT L 352, 22.10.2020 )

73

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

3.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 406/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1816,

17. juuli 2020,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses võrdlusaluse kirjelduses esitatava selgitusega selle kohta, kuidas kajastatakse igas esitatud ja avaldatud võrdlusaluses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 2b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu poolt 5. oktoobril 2016 heaks kiidetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (2) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) eesmärk on tugevdada kliimamuutustele reageerimist, muu hulgas viies investeerimisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu saavutamisele.

(2)

Komisjon võttis 11. detsembril 2019 vastu teatise Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (3). Euroopa roheline kokkulepe on uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, kaasaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks on vaja, et investoritele antaks selgeid ja pikaajalisi signaale, et hoida ära varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata kestlikku rahastust.

(3)

Määruse (EL) 2016/1011 kohaselt peavad võrdlusaluste haldurid võrdlusaluse kirjelduses selgitama, kuidas kajastatakse igas esitatud ja avaldatud võrdlusaluses või võrdlusaluste rühmas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.

(4)

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kajastamise selgitamise erinevad viisid vähendaksid võrdlusaluste võrreldavust ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite ulatuse ja eesmärkide selgust. Seepärast tuleb kindlaks määrata sellise selgituse sisu ja näha ette kasutatav vorm.

(5)

Selleks et paremini kohandada teavet investorite jaoks, peaks nõue selgitada, kuidas iga esitatud ja avaldatud võrdlusaluse või võrdlusaluste rühma puhul kajastatakse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid, arvesse võtma alusvara, millel võrdlusalused põhinevad. Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada võrdlusaluste suhtes, millel ei ole kliimamuutustele mõju avaldavaid alusvarasid, nagu intressimäära võrdlusalused ja välisvaluuta võrdlusalused.

(6)

Selgitus selle kohta, kuidas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid kajastatakse, peaks sisaldama asjaomaste keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite vastavat punktisummat agregeeritud kaalutud keskmise väärtusena võrreldes võrdlusalusega. Sellist punktisummat ei tuleks avalikustada võrdlusaluste iga komponendi kohta. Kui see on asjakohane ja sobiv, peaksid võrdlusaluste haldurid suutma esitada täiendavat keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalast teavet.

(7)

ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste puhul ning võlakirjade ja kapitaliväärtpaberite oluliste võrdlusaluste puhul tuleks nende omaduste ja eesmärkide tõttu kehtestada konkreetsed avalikustamisnõuded.

(8)

Võrdlusaluse kasutajatele täpse ja ajakohase teabe andmiseks peaksid võrdlusaluse haldurid esitatud teavet ajakohastama, et kajastada võrdlusaluse kirjelduses tehtud muudatusi, ning märkima teabe ajakohastamise põhjuse ja kuupäevad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„kapitaliväärtpaberid“ – börsil noteeritud aktsiad;

b)

„fikseeritud tulumääraga võlaväärtpaberid“ – noteeritud võlaväärtpaberid, välja arvatud need, mille on emiteerinud avalik emitent;

c)

„riigi võlakohustused“ – avaliku emitendi emiteeritud võlaväärtpaberid.

Artikkel 2

Selgitus selle kohta, kuidas kajastatakse igas võrdlusaluses või võrdlusaluste rühmas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid

1.   Võrdlusaluse haldurid selgitavad võrdlusaluse kirjelduses, kasutades I lisas esitatud vormi, kuidas kajastatakse igas esitatud ja avaldatud võrdlusaluses või võrdlusaluste rühmas II lisas loetletud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.

Esimeses lõigus sätestatud nõuet ei kohaldata intressimäära ja välisvaluuta võrdlusaluste suhtes.

2.   Lõikes 1 osutatud selgitus hõlmab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite punktisummat agregeeritud kaalutud keskmise väärtusena võrreldes võrdlusalusega ja võrdlusaluse rühmaga.

3.   Üksikute võrdlusaluste puhul võivad võrdlusaluste haldurid selle asemel, et esitada kogu käesoleva määruse I lisas esitatud vormis nõutav teave, asendada selle teabe võrdlusaluse kirjeldusele lisatud hüperlingiga veebisaidile, mis sisaldab kogu kõnealust teavet.

4.   Kui võrdlusalused hõlmavad erinevat alusvara, selgitavad võrdlusaluste haldurid, kuidas kajastatakse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid iga alusvara puhul.

5.   Võrdlusaluste haldurid lisavad esitatud selgitusele viite avaldatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite puhul kasutatud andmeallikatele ja standarditele.

6.   Võrdlusaluse haldurid, kes vastavalt komisjoni delegeeritud määruse 2020/1817 (4) artikli 1 lõikele 4 avalikustavad täiendavad keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid, peavad esitama kõnealuste täiendavate keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite punktisumma.

Artikkel 3

Esitatud selgituse ajakohastamine

Võrdlusaluste haldurid ajakohastavad esitatud selgitust iga kord, kui seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega toimuvad olulised muutused, ja igal juhul kord aastas. Nad esitavad ajakohastamise põhjused.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

(2)  Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(3)  COM(2019) 640 final.

(4)  Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1817, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses sellise selgituse miinimumsisuga, kuidas kajastatakse võrdlusaluse metoodikas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 12).


I LISA

VORM SELLE SELGITAMISEKS, KUIDAS KAJASTATAKSE VÕRDLUSALUSE KIRJELDUSES KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGUREID

SELGITUS SELLE KOHTA, KUIDAS KAJASTATAKSE VÕRDLUSALUSE KIRJELDUSES KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGUREID

1. JAGU – KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGURITE ARVESSEVÕTMINE

Punkt 1. Võrdlusaluse halduri nimi.

 

Punkt 2. Võrdlusaluse või võrdlusaluste rühma liik.

Valige II lisas esitatud loetelust asjaomane alusvara.

 

Punkt 3. Võrdlusaluse või võrdlusaluste rühma nimi.

 

Punkt 4. Kas võrdlusaluste halduri portfellis on ELi kliimaülemineku võrdlusaluseid, Pariisi kokkulepet järgivaid ELi võrdlusaluseid, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaseid eesmärke järgivaid võrdlusaluseid või keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid arvesse võtvaid võrdlusaluseid?

☐ Jah ☐ Ei

Punkt 5. Kas võrdlusalus või võrdlusaluste rühm järgib keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaseid eesmärke?

☐ Jah ☐ Ei

Punkt 6. Kui vastus punktile 5 on positiivne, esitage allpool üksikasjad (punktisumma) seoses II lisas loetletud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega iga võrdlusaluste rühma kohta koondtasandil.

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid avalikustatakse võrdlusaluste rühma tasandil agregeeritud kaalutud keskmise väärtusena.

a)

Kombineeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

b)

Keskkonnategurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

c)

Sotsiaaltegurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

d)

Juhtimistegurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

Punkt 7. Kui vastus punktile 5 on positiivne, esitage allpool iga võrdlusaluse puhul üksikasjad (punktisumma) seoses II lisas loetletud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega, sõltuvalt asjaomasest alusvarast.

Teise võimalusena võib kogu selle teabe esitada võrdlusaluse kirjelduses hüperlingina võrdlusaluse halduri veebisaidile. Veebisaidil esitatav teave peab olema kergesti kättesaadav ja juurdepääsetav. Võrdlusaluste haldurid tagavad, et nende veebisaidil avaldatud teave jääb kättesaadavaks viieks aastaks.

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite punktisummat ei avalikustata võrdlusaluse iga komponendi kohta, vaid võrdlusaluse agregeeritud kaalutud keskmise väärtusena.

a)

Kombineeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

b)

Keskkonnategurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

c)

Sotsiaaltegurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

d)

Juhtimistegurite loetelu:

Üksikasjad iga teguri kohta:

Hüperlink keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid käsitlevale teabele iga võrdlusaluse puhul:

 

Punkt 8. Kasutatud andmed ja standardid

a)

Selliste andmeallikate kirjeldus, mida kasutatakse võrdlusaluse kirjelduses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta teabe esitamiseks.

Kirjeldage, kuidas kogutakse andmeid, mida kasutatakse võrdlusaluse kirjelduses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta teabe esitamiseks, ning kas ja mil määral on andmed hinnangulised või esitatud.

 

b)

alusstandardid

Loetlege punktis 6 ja/või punktis 7 esitatud teabe puhul kasutatud standardid.

 

2. JAGU – TÄIENDAVAD AVALIKUSTAMISNÕUDED ELI KLIIMAÜLEMINEKU VÕRDLUSALUSTE JA PARIISI KOKKULEPET JÄRGIVATE ELi VÕRDLUSALUSTE PUHUL

Punkt 9. Kui võrdlusalus on märgistatud kui ELi kliimaülemineku võrdlusalus või Pariisi kokkulepet järgiv ELi võrdlusalus, avalikustavad võrdlusaluste haldurid ka järgmise teabe:

a)

tulevikku suunatud CO2-heite vähendamise trajektoor aastate lõikes;

 

b)

mil määral on IPCC CO2-heite vähendamise trajektoor (1,5 °C ilma ületamiseta või piiratud ületamisega) alates selle loomisest keskmiselt aastas saavutatud;

 

c)

kõnealuste võrdlusaluste ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (1) artikli 1 punktis e määratletud nende investeerimisuniversumi kattuvus, kasutades aktiivset osa varade tasandil.

 

3. JAGU – PARIISI KOKKULEPPE EESMÄRKIDELE VASTAVUSE AVALIKUSTAMINE

Punkt 10. Võrdlusaluste haldurid avalikustavad hiljemalt käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks võlakirjade ja kapitaliväärtpaberite oluliste võrdlusaluste, ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste kohta ka järgmise teabe:

Võrdlusaluste haldurid avalikustavad 31. detsembriks 2021 iga võrdlusaluse või, kui see on asjakohane, iga võrdlusaluste rühma kohta järgmise teabe:

a)

Kas võrdlusalus on kooskõlas CO2-heite vähendamise eesmärgiga või Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisega?

☐ Jah ☐ Ei

b)

rahvusvahelistele standarditele vastav temperatuuristsenaarium, mida kasutatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgiga kooskõla saavutamiseks või Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks;

 

c)

sellise temperatuuristsenaariumi koostaja nimi, mida kasutatakse kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgiga kooskõla saavutamiseks või Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks;

 

d)

temperatuuristsenaariumiga kooskõla mõõtmiseks kasutatud metoodika;

 

e)

hüperlink kasutatud temperatuuristsenaariumi veebisaidile.

 

Teabe viimase ajakohastamise kuupäev ja põhjus:

 


(1)  Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 17).


II LISA

ARVESSE VÕETAVAD KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGURID VÕRDLUSALUSE ALUSAVARADE KAUPA

1. jagu

KAPITALIVÄÄRTPABERITE

KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGURID

AVALIKUSTATAV TEAVE

Kombineeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine ESG reiting (vabatahtlik).

Kaalu alusel võrdlusaluse kümne suurima komponendi ESG üldreiting (vabatahtlik).

Keskkonnategurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine keskkonnareiting (vabatahtlik).

Võrdlusportfelli riskipositsioon taastuvenergia suhtes, mõõdetuna kapitalikuluna nendes tegevustes (osakaal portfelli kuuluvate kõigi energiaettevõtete kogu kapitalikulust) (vabatahtlik).

Võrdlusportfelli riskipositsioon kliimaga seotud füüsiliste riskide suhtes, millega mõõdetakse äärmuslike ilmastikunähtuste mõju ettevõtete tegevusele ja tootmisele või tarneahela eri etappidele (emitendi riskipositsiooni alusel) (vabatahtlik).

Portfelli riskipositsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 (1) I lisa A–H ja L jaos loetletud sektorite suhtes protsendina portfelli kogukaalust.

Võrdlusaluse kasvuhoonegaaside heitemahukus.

Teatatud kasvuhoonegaaside heite ja hinnangulise heite suhe (protsentides).

Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, mille tegevus kuulub määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa osade 05–09, 19 ja 20 alla.

Võrdlusportfelli riskipositsioon tegevusalade suhtes, mis kuuluvad keskkonnakaupade ja -teenuste sektorisse, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011 (2) artikli 2 punktis 5.

Sotsiaaltegurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine sotsiaalreiting (vabatahtlik).

Rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, ÜRO põhimõtted või, kui see on asjakohane, siseriiklikud õigusaktid, mille põhjal määratakse kindlaks, mis on „vastuoluline relv“.

Vastuoluliste relvade sektorisse kuuluvate võrdlusaluse komponentide kaalutud keskmine protsent.

Tubakasektorisse kuuluvate võrdlusaluse komponentide kaalutud keskmine protsent.

Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides.

Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides 1–8.

Kaalutud keskmine sooline palgalõhe.

Juhatuse nais- ja meessoost liikmete kaalutud keskmine suhe.

Õnnetuste, vigastuste ja surmajuhtumite kaalutud keskmine suhe.

Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus.

Juhtimistegurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine juhtimisreiting (vabatahtlik).

Sõltumatute juhatuse liikmete kaalutud keskmine protsent.

Juhatuse naissoost liikmete kaalutud keskmine protsent.

2. jagu

FIKSEERITUD TULUMÄÄRAGA VÕLAVÄÄRTPABERITE

KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGURID

AVALIKUSTATAV TEAVE

Kombineeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine ESG reiting (vabatahtlik).

Kaalu alusel võrdlusaluse kümne suurima komponendi ESG üldreiting (vabatahtlik).

Keskkonnategurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine keskkonnareiting (vabatahtlik).

Võrdlusportfelli riskipositsioon taastuvenergia suhtes, mõõdetuna kapitalikuluna nendes tegevustes (osakaal portfelli kuuluvate kõigi energiaettevõtete kogu kapitalikulust) (vabatahtlik).

Võrdlusportfelli riskipositsioon kliimaga seotud füüsiliste riskide suhtes, millega mõõdetakse äärmuslike ilmastikunähtuste mõju ettevõtete tegevusele ja tootmisele või tarneahela eri etappidele (emitendi riskipositsiooni alusel) (vabatahtlik).

Portfelli riskipositsioon määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa A–H ja L jaos loetletud sektorite suhtes protsendina portfelli kogukaalust.

Võrdlusaluse kasvuhoonegaaside heitemahukus.

Teatatud heite ja hinnangulise heite suhe (protsentides).

Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, mille tegevus kuulub määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa osade 05–09, 19 ja 20 alla.

Roheliste võlakirjade osakaal võrdlusportfellis (protsentides).

Sotsiaaltegurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine sotsiaalreiting (vabatahtlik).

Rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, ÜRO põhimõtted või, kui see on asjakohane, siseriiklikud õigusaktid, mille põhjal määratakse kindlaks, mis on „vastuoluline relv“.

Vastuoluliste relvade sektorisse kuuluvate võrdlusaluse komponentide kaalutud keskmine protsent.

Tubakasektorisse kuuluvate võrdlusaluse komponentide kaalutud keskmine protsent.

Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes või, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides.

Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonides 1–8.

Kaalutud keskmine sooline palgalõhe.

Juhatuse nais- ja meessoost liikmete kaalutud keskmine suhe.

Õnnetuste, vigastuste ja surmajuhtumite kaalutud keskmine suhe.

Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus.

Juhtimistegurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine juhtimisreiting (vabatahtlik).

3. jagu

RIIGI VÕLAKOHUSTUSTE

KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGURID

AVALIKUSTATAV TEAVE

Kombineeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine ESG reiting (vabatahtlik).

Kaalu alusel võrdlusaluse kümne suurima komponendi ESG üldreiting (vabatahtlik).

Selliste aluseks olevate fondivalitsejate osakaal, kes on võtnud kasutusele rahvusvahelised standardid (protsentides).

Keskkonnategurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine keskkonnareiting (vabatahtlik).

Võrdlusportfelli riskipositsioon kliimaga seotud füüsiliste riskide suhtes, millega mõõdetakse äärmuslike ilmastikunähtuste mõju ettevõtete tegevusele ja tootmisele või tarneahela eri etappidele (emitendi riskipositsiooni alusel) (vabatahtlik).

Kümme komponenti, mis on kõige rohkem avatud kliimaga seotud füüsilistele riskidele, ja kümme komponenti, mis on kõige vähem avatud kliimaga seotud füüsilistele riskidele (vabatahtlik).

Võrdlusaluse kasvuhoonegaaside heitemahukus.

Teatatud heite ja hinnangulise heite suhe (protsentides).

Roheliste võlakirjade osakaal võrdlusportfellis (protsentides).

Sotsiaaltegurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine sotsiaalreiting (vabatahtlik).

Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides.

Emitentide keskmine inimõigustealane tulemuslikkus (sealhulgas kvantitatiivne näitaja ja selle arvutamise metoodika).

Keskmine sissetulekute ebavõrdsuse hinne, millega mõõdetakse sissetulekute jaotumist ja majanduslikku ebavõrdsust konkreetses majanduses osalejate vahel (sealhulgas kvantitatiivne näitaja ja selle arvutamise metoodika).

Keskmine sõnavabaduse hinne, millega mõõdetakse, mil määral saavad poliitilised ja kodanikuühiskonna organisatsioonid vabalt tegutseda (sealhulgas kvantitatiivne näitaja ja selle arvutamise metoodika).

Juhtimistegurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine juhtimisreiting (vabatahtlik).

Keskmine korruptsioonihinne, millega mõõdetakse tajutavat avaliku sektori korruptsiooni (sh kvantitatiivne näitaja ja selle arvutamise metoodika).

Keskmine poliitilise stabiilsuse hinne, millega mõõdetakse tõenäosust, et võimul olev režiim jõu kasutamise teel kukutatakse (sealhulgas kvantitatiivne näitaja ja selle arvutamise metoodika).

Keskmine õigusriigi hinne, mis põhineb korruptsiooni puudumisel, põhiõiguste austamisel ning tsiviil- ja kriminaalõiguse olukorral (sh kvantitatiivne näitaja ja selle arvutamise metoodika).

4. jagu

KAUBA

KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGURID

AVALIKUSTATAV TEAVE

Keskkonnategurid

Aluseks olevate kaupade avatus kliimaga seotud füüsilistele riskidele, millega mõõdetakse äärmuslike ilmastikunähtuste mõju ettevõtete tegevusele ja tootmisele või tarneahela eri etappidele (väike, mõõdukas või suur) (vabatahtlik).

Kliimaga seotud füüsiliste riskide arvutamise metoodika (vabatahtlik).

Aluseks olevate kaupade avatus kliimaüleminekuriskidele, millega mõõdetakse vähese CO2-heite strateegiate rakendamise mõjust tulenevat finantsmõju (väike, mõõdukas või suur).

Sotsiaaltegurid

Aluseks olevate kaupade avatus sotsiaalsetele riskidele (väike, mõõdukas või suur).

Juhtimistegurid

Aluseks olevate kaupade avatus juhtimisriskidele (väike, mõõdukas või suur).

Keskmine õigusriigi hinne, mis põhineb korruptsiooni puudumisel, põhiõiguste austamisel ning tsiviil- ja kriminaalõiguse olukorral (sh kvantitatiivne näitaja ja selle arvutamise metoodika).

5. jagu

MUUD

KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGURID

AVALIKUSTATAV TEAVE

Kombineeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine ESG reiting (vabatahtlik).

Keskkonnategurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine keskkonnareiting (vabatahtlik).

Portfelli avatus kliimaga seotud võimalustele, millega mõõdetakse kliimamuutustega seotud investeerimisvõimalusi ja uuenduslikke uusi investeerimislahendusi (protsendina portfelli kogukaalust) (vabatahtlik).

Võrdlusaluse kasvuhoonegaaside heitemahukus.

Portfelli riskipositsioon määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa A–H ja L jaos loetletud sektorite suhtes protsendina portfelli kogukaalust.

Sotsiaaltegurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine sotsiaalreiting (vabatahtlik).

Rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, ÜRO põhimõtted või, kui see on asjakohane, siseriiklikud õigusaktid, mille põhjal määratakse kindlaks, mis on „vastuoluline relv“.

Vastuoluliste relvade sektorisse kuuluvate võrdlusaluse komponentide kaalutud keskmine protsent.

Tubakasektorisse kuuluvate võrdlusaluse komponentide kaalutud keskmine protsent.

Juhtimistegurid

Võrdlusaluse kaalutud keskmine juhtimisreiting (vabatahtlik).

Selliste aluseks olevate fondide osakaal, kes on kehtestanud vastutustundlikud juhtimispõhimõtted, sealhulgas ressursside planeerimise ja haldamise meetmed (protsentides).


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (ELT L 192, 22.7.2011, lk 1).


3.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 406/12


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1817,

17. juuli 2020,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses sellise selgituse miinimumsisuga, kuidas kajastatakse võrdlusaluse metoodikas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu poolt 5. oktoobril 2016 heaks kiidetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (2) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) eesmärk on tugevdada kliimamuutustele reageerimist, muu hulgas viies investeerimisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu saavutamisele.

(2)

Komisjon võttis 11. detsembril 2019 vastu teatise Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (3). Euroopa roheline kokkulepe on uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, kaasaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks on vaja, et investoritele antaks selgeid ja pikaajalisi signaale, et hoida ära varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata kestlikku rahastust.

(3)

Määruse (EL) 2016/1011 kohaselt peavad võrdlusaluste haldurid selgitama, kuidas iga võrdlusaluse puhul kajastavad võrdlusaluse metoodika põhielemendid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.

(4)

Selle selgitamise erinevad viisid, kuidas iga võrdlusaluse või võrdlusaluste rühma puhul kajastavad võrdlusaluse metoodika põhielemendid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid, vähendaksid võrdlusaluste võrreldavust ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite ulatuse ja eesmärkide selgust. Seepärast tuleb kindlaks määrata selliste selgituste miinimumsisu ja kasutatav vorm.

(5)

Selleks et paremini kohandada teavet investorite jaoks, peaks nõue selgitada, kuidas iga esitatud ja avaldatud võrdlusaluse või võrdlusaluste rühma puhul kajastavad võrdlusaluse metoodika põhielemendid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid, arvesse võtma alusvara, millel võrdlusalused põhinevad. Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada võrdlusaluste suhtes, millel ei ole kliimamuutusi mõjutavat alusvara, nt intressimäära ja välisvaluuta võrdlusalused. Vastavalt määruse (EL) 2016/1011 artiklile 19 ei tuleks käesolevat määrust kohaldada kauba võrdlusaluste suhtes.

(6)

Selgitus selle kohta, kuidas võrdlusaluse metoodika põhielemendid kajastavad keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid, tuleks esitada agregeeritud kaalutud keskmise väärtuse alusel ning seda ei tuleks avaldada võrdlusaluse iga komponendi kohta. Kui see on asjakohane ja sobiv, peaksid võrdlusaluste haldurid suutma esitada täiendavat keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalast teavet.

(7)

Võrdlusaluse kasutajatele täpse ja ajakohase teabe andmiseks peaksid võrdlusaluse haldurid vormis esitatud teavet ajakohastama, et kajastada metoodikas tehtud muudatusi, ning märkima teabe ajakohastamise põhjuse ja kuupäevad,

(8)

Selleks et tagada investoritele maksimaalne läbipaistvus, peaksid võrdlusaluste haldurid selgelt märkima, kas nad järgivad või ei järgi keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Selgitus selle kohta, kuidas kajastatakse võrdlusaluse kirjelduses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid

1.   Võrdlusaluse haldurid selgitavad käesoleva määruse lisas esitatud vormi kasutades, milliseid komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 (4) II lisas osutatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid on nad võrdlusaluse metoodika väljatöötamisel arvesse võtnud. Samuti selgitavad nad, kuidas neid tegureid kajastatakse kõnealuse metoodika põhielementides, sealhulgas alusvara, kaalutegurite, parameetrite ja asendajate valikul.

Lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata kauba võrdlusaluste suhtes.

2.   Üksikute võrdlusaluste puhul võivad võrdlusaluste haldurid selle asemel, et esitada kogu käesoleva määruse lisas esitatud vormis nõutav teave, asendada selle teabe esitatud selgitusele lisatud hüperlingiga veebisaidile, mis sisaldab kogu kõnealust teavet.

3.   Kui võrdlusalused hõlmavad eri liiki alusvara, selgitavad võrdlusaluste haldurid, kuidas kajastatakse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid iga asjaomase alusvara puhul.

4.   Võrdlusaluste haldurid võivad esitatud selgitusse lisada täiendavaid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid ning nendega seotud teavet.

5.   Võrdlusaluste haldurid märgivad esitatud selgituses selgelt, kas nad järgivad või ei järgi keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärke.

6.   Võrdlusaluste haldurid lisavad esitatud selgitusele viite iga avaldatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguri puhul kasutatud andmeallikatele ja standarditele.

Artikkel 2

Esitatud selgituse ajakohastamine

Võrdlusaluste haldurid ajakohastavad esitatud selgitust iga kord, kui võrdlusaluse metoodikat muudetakse, ja igal juhul kord aastas. Nad esitavad ajakohastamise põhjused.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

(2)  Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(3)  COM(2019) 640 final.

(4)  Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1816, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses võrdlusaluse kirjelduses esitatava selgitusega selle kohta, kuidas kajastatakse igas esitatud ja avaldatud võrdlusaluses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).


LISA

VORM SELLE SELGITAMISEKS, KUIDAS VÕRDLUSALUSE METOODIKA PÕHIELEMENDID KAJASTAVAD KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGUREID

SELGITUS SELLE KOHTA, KUIDAS KAJASTATAKSE VÕRDLUSALUSE METOODIKA PÕHIELEMENTIDES KESKKONNA-, SOTSIAAL- JA JUHTIMISTEGUREID

Punkt 1. Võrdlusaluse halduri nimi.

 

Punkt 2. Võrdlusaluse või võrdlusaluste rühma liik.

Valige komisjoni delegeeritud määruse (EL)2020/1816II lisas esitatud loetelust asjaomane alusvara.

 

Punkt 3. Võrdlusaluse või võrdlusaluste rühma nimi.

 

Punkt 4. Kas võrdlusaluse või võrdlusaluste rühma puhul kasutatavas võrdlusaluse metoodikas võetakse arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid?

☐ Jah ☐ Ei

Punkt 5. Kui vastus punktile 4 on positiivne, loetlege palun iga võrdlusaluste rühma puhul need keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid, mida võetakse arvesse võrdlusaluse metoodikas, võttes arvesse delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisas loetletud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.

Palun selgitage, kuidas neid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid võetakse arvesse alusvara valimisel, kaalumisel või väljajätmisel.

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid avalikustatakse võrdlusaluste rühma tasandil agregeeritud kaalutud keskmise väärtusena.

a)

Arvesse võetud keskkonnategurite loetelu:

valimine, kaalumine või väljajätmine:

b)

Arvesse võetud sotsiaaltegurite loetelu:

valimine, kaalumine või väljajätmine:

c)

Arvesse võetud juhtimistegurite loetelu:

valimine, kaalumine või väljajätmine:

Punkt 6. Kui vastus punktile 4 on positiivne, loetlege palun iga võrdlusaluse puhul need keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid, mida võetakse arvesse võrdlusaluse metoodikas, võttes arvesse delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 II lisas loetletud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid, sõltuvalt asjaomasest alusvarast.

Palun selgitage, kuidas neid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid võetakse arvesse alusvara valimisel, kaalumisel või väljajätmisel.

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid ei avalikustata võrdlusaluse iga komponendi kohta, vaid võrdlusaluse agregeeritud kaalutud keskmise väärtusena.

Teise võimalusena võib kogu selle teabe esitada käesolevas selgituses hüperlingina võrdlusaluse halduri veebisaidile. Veebisaidil esitatav teave peab olema kergesti kättesaadav ja juurdepääsetav. Võrdlusaluste haldurid tagavad, et nende veebisaidil avaldatud teave jääb kättesaadavaks viieks aastaks.

a)

Arvesse võetud keskkonnategurite loetelu:

valimine, kaalumine või väljajätmine:

b)

Arvesse võetud sotsiaaltegurite loetelu:

valimine, kaalumine või väljajätmine:

c)

Arvesse võetud juhtimistegurite loetelu:

valimine, kaalumine või väljajätmine:

Hüperlink keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid käsitlevale teabele iga võrdlusaluse puhul:

 

Punkt 7. Kasutatud andmed ja standardid

a)

Sisendandmed.

i)

Kirjeldage, kas andmed on esitatud, modelleeritud või saadud asutuse seest või väljastpoolt.

ii)

Kui andmed on esitatud, modelleeritud või saadud väljastpoolt, siis palun nimetage kolmandast isikust andmepakkuja.

 

b)

Andmete kontrollimine ja kvaliteet.

Kirjeldage, kuidas andmeid kontrollitakse ja kuidas tagatakse nende andmete kvaliteet.

 

c)

Alusstandardid

Kirjeldage võrdlusaluse metoodika puhul kasutud rahvusvahelisi standardeid.

 

Teabe viimase ajakohastamise kuupäev ja ajakohastamise põhjus:

 


3.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 406/17


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1818,

17. juuli 2020,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014, (1) eriti selle artikli 19a lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu poolt 5. oktoobril 2016 heaks kiidetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (2) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) eesmärk on tugevdada kliimamuutustele reageerimist, muu hulgas viies investeerimisvood kooskõlla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu saavutamisele.

(2)

Komisjon võttis 11. detsembril 2019 vastu teatise Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (3). Euroopa roheline kokkulepe on uue majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks, kaasaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks on vaja, et investoritele antaks selgeid ja pikaajalisi signaale, et hoida ära varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata kestlikku rahastust.

(3)

Määrusega (EL) 2016/1011 on kehtestatud ELi kliimaülemineku võrdlusalused ja Pariisi kokkulepet järgivad ELi võrdlusalused. Nende võrdlusaluste metoodika põhineb Pariisi kokkuleppes sätestatud kohustustel. Tuleb kindlaks määrata mõlemat liiki võrdlusaluste suhtes kohaldatavad miinimumnõuded. ELi kliimaülemineku võrdlusalustel ja Pariisi kokkulepet järgivatel ELi võrdlusalustel on sarnased eesmärgid, kuid nende ambitsioonikus on erinev. Seepärast peaks enamik miinimumnõudeid olema mõlema võrdlusaluse puhul samad, kuid künnised peaksid varieeruma sõltuvalt võrdlusaluse liigist.

(4)

Praegu ei ole piisavalt andmeid, et hinnata suveräänsete üksuste tehtud otsustest tulenevat CO2 jalajälge. Seepärast ei tohiks riigipõhised emissioonid olla ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste kõlblikud komponendid.

(5)

Kuna ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste metoodika põhineb Pariisi kokkuleppes sätestatud kohustustel, tuleb kasutada valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes „Globaalne soojenemine 1,5 °C“ (4) osutatud 1,5 °C stsenaariumit, ilma ületamiseta või piiratud ületamisega (edaspidi „IPCC stsenaarium“). IPCC stsenaarium on kooskõlas komisjoni eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheide, nagu on sätestatud Euroopa rohelises kokkuleppes. Selleks et olla kooskõlas IPCC stsenaariumiga, tuleks investeeringud suunata fossiilkütustest sõltuvatest tegevusaladest ümber keskkonnahoidlikesse või taastuvenergiaga seotud tegevusaladesse ning nende investeeringute kliimamõju peaks aasta-aastalt paranema.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 (5) I lisa A–H ja L jaos loetletud sektorid, sealhulgas nafta-, gaasi-, kaevandus- ja transpordisektorid, on sektorid, mis olulisel määral aitavad kaasa kliimamuutuste tekkele. Tagamaks, et ELi kliimaülemineku võrdlusalused ja Pariisi kokkulepet järgivad ELi võrdlusalused annavad realistliku pildi reaalmajandusest, sealhulgas sektoritest, mis peaksid Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks kasvuhoonegaaside heidet aktiivselt vähendama, ei tohiks nende võrdlusaluste riskipositsioon nende sektorite suhtes olla väiksem kui aluseks oleva investeerimisuniversumi riskipositsioon. Seda nõuet tuleks siiski kohaldada üksnes selliste ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste suhtes, mis on kapitaliväärtpaberite võrdlusalused, tagamaks, et Pariisi kokkuleppe eesmärke toetavad aktsiainvestorid säilitavad kaasamise ja hääletamise kaudu oma mõju ettevõtte üleminekul kestlikumale tegevusele.

(7)

Kasvuhoonegaaside heite arvutamine peaks olema võrreldav ja järjepidev. Seepärast tuleb kehtestada eeskirjad selle kohta, kui sageli neid arvutusi tuleb ajakohastada, ja kui see on asjakohane, millist valuutat tuleb kasutada.

(8)

Üksnes 1. ja 2. valdkonna (kasvuhoonegaaside) heitel põhinev CO2-heite vähendamine ei pruugi anda ootuspäraseid tulemusi. Seepärast tuleks täpsustada, et ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetes tuleks arvesse võtta mitte üksnes ettevõtete otsest heidet, vaid ka olelusringi alusel hinnatud heidet, hõlmates seega 3. valdkonna (kasvuhoonegaaside) heite. Kuna praegu 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite kohta kättesaadavad andmed ei ole piisavalt kvaliteetsed, tuleb kehtestada asjakohane järkjärgulise arvesse võtmise ajakava ja lubada kasutada piiratud aja jooksul fossiilkütuste varusid. Kõnealune järkjärgulise kasutuselevõtu ajakava peaks põhinema määruses (EÜ) nr 1893/2006 sätestatud majandustegevusalade loetelul.

(9)

Võrdlusaluste halduritel peaks olema võimalus määrata ettevõtetele suurem kaal, võttes aluseks nende ettevõtete seatud CO2-heite vähendamise eesmärgid. Seepärast tuleks kehtestada konkreetsed eeskirjad, mis käsitlevad üksikute ettevõtete seatud CO2-heite vähendamise eesmärke.

(10)

ELi kliimaülemineku võrdlusalused ja Pariisi kokkulepet järgivad ELi võrdlusalused peaksid näitama nende suutlikkust vähendada CO2-heidet aastast aastasse. Kõnealune minimaalne CO2-heite vähendamise trajektoor tuleks arvutada IPCC stsenaariumi alusel. Lisaks tuleks rohepesu vältimiseks kindlaks määrata tingimused, mille alusel võib CO2-heite vähendamise trajektoorist kõrvale kalduda ja mille alusel on õigus jätkata võrdlusaluse märgistamist ELi kliimaülemineku võrdlusalusena või Pariisi kokkulepet järgiva ELi võrdlusalusena.

(11)

Peamine parameeter CO2-heite vähendamise trajektoori arvutamisel peaks olema kasvuhoonegaaside heitemahukus, kuna see parameeter tagab võrreldavuse sektorite lõikes ega ole kallutatud konkreetse sektori poole ega vastu. Kasvuhoonegaaside heitemahukuse arvutamiseks on vaja teada asjaomase ettevõtte turukapitalisatsiooni. Kui aga võrdlusaluseid kohaldatakse ettevõtete fikseeritud tulumääraga instrumentide suhtes, ei pruugi turukapitalisatsioon olla kättesaadav selliste ettevõtete puhul, kelle kapitaliväärtpaberid ei ole noteeritud. Seepärast tuleks sätestada, et kui ELi kliimaülemineku võrdlusaluseid ja Pariisi kokkulepet järgivad ELi võrdlusaluseid kohaldatakse ettevõtete fikseeritud tulumääraga instrumentide suhtes, peaks võrdlusaluste halduritel olema lubatud kasutada kasvuhoonegaaside heidet, mis on arvutatud pigem absoluutsel alusel kui kasvuhoonegaaside heitemahukuse alusel.

(12)

Kasvuhoonegaaside heite andmete võrreldavuse ja järjepidevuse tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad selle kohta, kuidas arvutada kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite muutust.

(13)

Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on vaja, et nii ELi kliimaülemineku võrdlusaluste kui ka Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste puhul oleks kindlaks määratud kasvuhoonegaaside heite mahukate varadega seotud riskipositsiooni protsentuaalne baasvähenemine võrreldes aluseks olevate võrdlusaluste või investeerimisuniversumitega. See protsentuaalne vähendamine peaks siiski olema suurem Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste puhul, mis on oma olemuselt ambitsioonikamad kui ELi kliimaülemineku võrdlusalused.

(14)

Pariisi kokkulepet järgivad ELi võrdlusalused ei tohiks aidata edendada investeerimist finantsinstrumentidesse, mida emiteerivad ettevõtted, kes rikuvad ülemaailmseid standardeid, näiteks ÜRO ülemaailmse kokkuleppe põhimõtteid. Seepärast tuleb sätestada konkreetsed väljajätmiskriteeriumid, mis põhinevad kliimaga seotud või muudel keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskaalutlustel. ELi kliimaülemineku võrdlusalused peaksid vastama kõnealustele väljajätmiskriteeriumidele 31. detsembriks 2022 kooskõlas määruses (EL) 2016/1011 sätestatud ajakavaga.

(15)

Selleks et toetada saastavate energiaallikate kasutamise vähendamist ja nõuetekohast üleminekut taastuvatele energiaallikatele, on samuti asjakohane, et Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest jäetakse välja ettevõtted, kes saavad rohkem kui kindlaksmääratud protsendi oma tuludest söest, naftast või gaasist. Nende konkreetsete väljajätmiste kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta muutusi kõnealuste energiaallikate osakaalus ülemaailmses primaarenergiaga varustatuses aastatel 2020–2050, nagu on prognoositud IPCC stsenaariumis. IPCC eriaruande „Globaalne soojenemine 1,5 °C“ tabeli 2.6 kohaselt peaks aastatel 2020–2050 söe kasutamine vähenema 57–99 % ja nafta kasutamine vähenema 9–93 %, samas kui gaasi kasutamine peaks suurenema 85 % või vähenema 88 %. Gaasi saab kasutada üleminekul vähese CO2-heitega majandusele, eelkõige söe asendajana; see selgitab gaasi laiemat prognoositavat arenguvahemikku, kuigi keskmiselt prognoositakse gaasi kasutamise vähenemist 40 %. Samal põhjusel tuleb välja jätta ettevõtted, kes saavad rohkem kui kindlaksmääratud protsendi oma tuludest elektritootmisest.

(16)

Selleks et tagada ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste puhul kasutatava metoodika läbipaistvus, on asjakohane sätestada eeskirjad CO2-heite vähendamise trajektooriga seotud teabe avalikustamise ja mõlema võrdlusaluste kategooria andmeallikate kohta. Samal põhjusel on asjakohane kehtestada avalikustamisnõuded võrdlusaluste halduritele, kes kasutavad kasvuhoonegaaside heite andmete hinnanguid, olenemata sellest, kas neid esitavad välised andmepakkujad või mitte.

(17)

Selleks et toetada ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste metoodika ühtlustamist, on asjakohane sätestada eeskirjad andmeallikate kvaliteedi ja täpsuse kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„kasvuhoonegaaside heide“ – kasvuhoonegaaside heide, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 (6) artikli 3 punktis 1;

b)

„absoluutne kasvuhoonegaaside heide“ – CO2-ekvivalenttonnid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 (7) artikli 2 punktis 7;

c)

„kasvuhoonegaaside heitemahukus“ – absoluutne kasvuhoonegaaside heide, jagatuna miljonites eurodes väljendatud ettevõtte väärtusega, sealhulgas raha;

d)

„ettevõtte väärtus, sealhulgas raha“ või „EVSR – lihtaktsiate turukapitalisatsiooni, eelisaktsiate turukapitalisatsiooni ning koguvõla ja mittekontrollivate osaluste bilansilise väärtuse summa majandusaasta lõpu seisuga, ilma raha või raha ekvivalente maha arvamata;

e)

„investeerimisuniversum“ – kõigi teatavasse varaklassi või varaklasside rühma kuuluvate investeerimiskõlblike instrumentide kogum;

f)

„võrdlusaasta“ – esimene aasta võrdlusaluse aastatest.

II PEATÜKK

VÕRDLUSALUSE METOODIKA VÄLJATÖÖTAMISE MIINIMUMNÕUDED

1. JAGU

ELi KLIIMAÜLEMINEKU VÕRDLUSALUSTE JA PARIISI KOKKULEPET JÄRGIVATE ELi VÕRDALUSTE ÜHISED MIINIMUMNÕUDED

Artikkel 2

Võrdlustemperatuuri stsenaarium

ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid kasutavad kõnealuste võrdlusaluste koostamise metoodika väljatöötamiseks võrdlustemperatuuri stsenaariumina 1,5 °C stsenaariumi, ilma ületamiseta või piiratud ületamisega, millele on osutatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes „Globaalne soojenemine 1,5 °C“.

Artikkel 3

Kapitalipaigutuse piirang

ELi kliimaülemineku võrdlusalustel ja Pariisi kokkulepet järgivatel ELi võrdlusalustel, mis põhinevad kapitaliväärtpaberitel, mis on lubatud kauplemisele avalikul turul liidus või muus jurisdiktsioonis, on määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa A–H jaos ja L jaos loetletud sektorite suhtes koondriskipositsioon, mis on vähemalt samaväärne aluseks oleva investeerimisuniversumi koondriskipositsiooniga nende sektorite suhtes.

Artikkel 4

Kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite arvutamine

1.   ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid kasutavad kõnealuste võrdlusaluste kasvuhoonegaaside heitemahukuse või, kui see on asjakohane, absoluutse kasvuhoonegaaside heite arvutamisel kõigi alusvarade puhul sama valuutat.

2.   ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid arvutavad kõnealuste võrdlusaluste kasvuhoonegaaside heitemahukuse ja absoluutse kasvuhoonegaaside heite igal aastal uuesti.

Artikkel 5

3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite andmete arvessevõtmine võrdlusaluste metoodikas

1.   ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste metoodikas hakatakse 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite andmeid arvesse võtma järgmiselt:

a)

alates 23. detsembrist 2020 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite andmed vähemalt määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa osades 05–09, 19 ja 20 osutatud energia- ja kaevandussektorite kohta;

b)

kahe aasta jooksul alates 23. detsembrist 2020 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite andmed vähemalt määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa osades 10–18, 21–33, 41, 42, 43, 49–53 ja 81 osutatud transpordi-, ehitus-, hoonete-, materjali- ja tööstussektorite kohta;

c)

nelja aasta jooksul alates 23. detsembrist 2020 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite andmed kõigi muude määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisas osutatud sektorite kohta.

2.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel võivad ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid alates 23. detsembrist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 kasutada fossiilkütuste varusid, kui nad tõendavad, et nad ei saa arvutada ega hinnata 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite andmeid.

Artikkel 6

Ettevõtted, kes seavad ja avaldavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid

ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid võivad suurendada nendes võrdlusalustes võrdlusaluse komponentide hulka kuuluvate väärtpaberite selliste emitentide osakaalu, kes seavad ja avaldavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

võrdlusaluse komponentide hulka kuuluvate väärtpaberite emitendid avaldavad järjepidevalt ja täpselt oma 1., 2. ja 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite;

b)

võrdlusaluse komponentide hulka kuuluvate väärtpaberite emitendid on vähemalt kolmel järjestikusel aastal vähendanud oma kasvuhoonegaaside heitemahukust või, kui see on asjakohane, oma absoluutset kasvuhoonegaaside heidet, sealhulgas 1., 2. ja 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heidet, keskmiselt vähemalt 7 % aastas.

Esimese lõigu kohaldamisel käsitletakse 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas artiklis 5 sätestatud järkjärgulise arvessevõtmise perioodiga.

Artikkel 7

CO2-heite vähendamise trajektoori kindlaksmääramine

1.   ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste CO2-heite vähendamise trajektooril on järgmised eesmärgid:

a)

liidus või muus jurisdiktsioonis avalikul turul kauplemisele lubatud kapitaliväärtpaberite puhul kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamine keskmiselt vähemalt 7 % aastas;

b)

muude kui avaliku emitendi emiteeritud võlaväärtpaberite puhul, kui kõnealuste võlaväärtpaberite emitendil on kapitaliväärtpabereid, mis on lubatud kauplemisele avalikul turul liidus või muus jurisdiktsioonis, kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamine keskmiselt vähemalt 7 % aastas või absoluutse kasvuhoonegaaside heite vähendamine keskmiselt vähemalt 7 % aastas;

c)

muude kui avaliku emitendi emiteeritud võlaväärtpaberite puhul, kui kõnealuste võlaväärtpaberite emitendil ei ole kapitaliväärtpabereid, mis on lubatud kauplemisele avalikul turul liidus või muus jurisdiktsioonis, absoluutse kasvuhoonegaaside heite vähendamine keskmiselt vähemalt 7 % aastas.

2.   Lõikes 1 osutatud eesmärgid arvutatakse geomeetriliselt, mis tähendab, et kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite vähendamine vähemalt 7 % aastal „n“ arvutatakse aasta n-1 kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite põhjal võrdlusaastaga võrreldes geomeetrilises progressioonis.

3.   Kui võrdlusaluse komponentide hulka kuuluvate väärtpaberite keskmine EVSR on viimase kalendriaasta jooksul suurenenud või vähenenud, kohandatakse iga komponendi EVSRi, jagades selle ettevõtte väärtuse inflatsiooni korrigeerimisteguriga. Ettevõtte väärtuse inflatsiooni korrigeerimisteguri arvutamiseks jagatakse võrdlusaluse komponentide keskmine EVSR kalendriaasta lõpu seisuga võrdlusaluse komponentide keskmise EVSRiga eelmise kalendriaasta lõpu seisuga.

4.   ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid kompenseerivad iga aasta puhul, mil lõikes 1 sätestatud eesmärke ei saavutata, täitmata jäänud eesmärgid, kohandades ülespoole CO2-heite vähendamise trajektoori järgmise aasta eesmärke.

5.   ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid ei tohi oma võrdlusaluseid enam selliselt märgistada, kui:

a)

lõikes 1 sätestatud eesmärke asjaomasel aastal ei saavutata ja eesmärgi saavutamata jätmist järgmisel aastal ei kompenseerita või

b)

lõikes 1 sätestatud eesmärke ei saavutata kümne järjestikuse aasta jooksul kolmel korral.

Võrdlusaluste haldurid võivad võrdlusaluse ümber märgistada ELi kliimaülemineku võrdlusaluseks või Pariisi kokkulepet järgivaks ELi võrdlusaluseks, kui asjaomane võrdlusalus saavutas CO2-heite vähendamise trajektoori eesmärgi kahel järjestikusel aastal pärast märgisest ilmajäämist, välja arvatud juhul, kui asjaomane võrdlusalus jäi märgisest ilma kaks korda.

Artikkel 8

Kasvuhoonegaaside heitemahukuse ja absoluutse kasvuhoonegaaside heite muutus

1.   Kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite muutus arvutatakse järgmiste näitajate protsentuaalse muutusena: ühest küljest ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste kõigi komponentide kaalutud keskmine kasvuhoonegaaside heitemahukus või absoluutne kasvuhoonegaaside heide aasta „n“ lõpus ja teiselt poolt võrdlusaluste kõigi komponentide kaalutud keskmine kasvuhoonegaaside heitemahukus või absoluutne kasvuhoonegaaside heide aasta n-1 lõpus.

2.   Võrdlusaluste haldurid kasutavad uut võrdlusaastat iga kord, kui tehakse olulisi muudatusi kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite arvutamise metoodikas.

Esimese lõigu kohaldamisel tähendab uus võrdlusaasta aastat, mille alusel arvutatakse artiklis 7 osutatud CO2-heite vähendamise trajektoor.

Uue võrdlusaasta kasutuselevõtt ei piira artikli 7 lõikes 5 sätestatud eeskirjade kohaldamist.

2. JAGU

ELi KLIIMAÜLEMINEKU VÕRDLUSASLUSTE MIINIMUMNÕUDED

Artikkel 9

Kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite baasvähendamine ELi kliimaülemineku võrdlusaluste puhul

Kasvuhoonegaaside heitemahukus või, kui see on asjakohane, absoluutne kasvuhoonegaaside heide on ELi kliimaülemineku võrdlusaluste puhul, sealhulgas 1., 2. ja 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite puhul, vähemalt 30 % väiksem kui kasvuhoonegaaside heitemahukus või absoluutne kasvuhoonegaaside heide investeerimisuniversumi puhul.

Esimese lõigu kohaldamisel käsitletakse 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas artiklis 5 sätestatud järkjärgulise arvessevõtmise perioodiga.

Artikkel 10

ELi kliimaülemineku võrdlusalustest väljajätmine

1.   ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid avalikustavad oma metoodikas, kas ja kuidas nad ettevõtteid välja jätavad.

2.   ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid täidavad artikli 12 lõike 1 punktides a, b ja c ning artikli 12 lõikes 2 sätestatud nõudeid 31. detsembriks 2022.

3. JAGU

PARIISI KOKKULEPET JÄRGIVATE ELi VÕRDLUSASLUSTE MIINIMUMNÕUDED

Artikkel 11

Kasvuhoonegaaside heitemahukuse või absoluutse kasvuhoonegaaside heite baasvähendamine Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste puhul

Kasvuhoonegaaside heitemahukus või, kui see on asjakohane, absoluutne kasvuhoonegaaside heide on Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste puhul, sealhulgas 1., 2. ja 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite puhul, vähemalt 50 % väiksem kui kasvuhoonegaaside heitemahukus või absoluutne kasvuhoonegaaside heide investeerimisuniversumi puhul.

Esimese lõigu kohaldamisel käsitletakse 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas artiklis 5 sätestatud järkjärgulise arvessevõtmise perioodiga.

Artikkel 12

Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest väljajätmine

1.   Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid jätavad kõnealustest võrdlusalustest välja kõik järgmised ettevõtted:

a)

ettevõtted, kes osalevad vastuoluliste relvadega seotud tegevuses;

b)

tubaka kasvatamise ja tootmisega tegelevad ettevõtted;

c)

ettevõtted, kes võrdlusaluste haldajate arvates rikuvad ÜRO ülemaailmse kokkuleppe (UNGC) põhimõtteid või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid hargmaistele ettevõtetele;

d)

ettevõtted, kes saavad 1 % või rohkem oma tulust kivi- ja pruunsöe uurimisest, kaevandamisest, jaotamisest või rafineerimisest;

e)

ettevõtted, kes saavad 10 % või rohkem oma tulust vedelkütuste uurimisest, ammutamisest, jaotamisest või rafineerimisest;

f)

ettevõtted, kes saavad 50 % või rohkem oma tulust gaaskütuste uurimisest, ammutamisest, tootmisest või jaotamisest;

g)

ettevõtted, kes saavad 50 % või rohkem oma tulust elektritootmisest, mille puhul kasvuhoonegaaside heitemahukus on üle 100 g CO2 e/kWh.

Punkti a kohaldamisel tähendavad vastuolulised relvad rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides osutatud vastuolulisi relvi.

2.   Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid jätavad kõnealustest võrdlusalustest kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõike 2 kohaste hinnanguid käsitlevate eeskirjadega välja ettevõtted, kelle puhul nad või välised andmepakkujad leiavad, et need ettevõtted kahjustavad märkimisväärselt üht või mitut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (8) artiklis 9 osutatud keskkonnaeesmärki.

3.   Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid avalikustavad oma võrdlusaluse metoodikas kõik täiendavad väljajätmiskriteeriumid, mida nad kasutavad ja mis põhinevad kliimaga seotud või muudel keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritel.

III PEATÜKK

LÄBIPAISTVUS JA TÄPSUS

Artikkel 13

Hinnangute puhul kohaldatavad läbipaistvusnõuded

1.   Lisaks määruse (EL) 2016/1011 III lisas sätestatud nõuetele peavad ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid täitma järgmisi nõudeid:

a)

ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid, kes kasutavad hinnanguid, mis ei põhine välise andmepakkuja esitatud andmetel, vormistavad, dokumenteerivad ja avalikustavad metoodika, millel sellised hinnangud põhinevad, sealhulgas:

i)

lähenemisviis, mida nad on kasutanud kasvuhoonegaaside heite arvutamiseks, ning nende hinnangute aluseks olevad peamised eeldused ja ettevaatuspõhimõtted;

ii)

uuringumetoodika puuduva, teatamata jäetud või väiksemana kajastatud kasvuhoonegaaside heite hindamiseks;

iii)

välised andmekogumid, mida kasutatakse puuduva, teatamata jäetud või väiksemana kajastatud kasvuhoonegaaside heite hindamisel;

b)

ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid, kes kasutavad hinnanguid, mis põhinevad välise andmepakkuja esitatud andmetel, vormistavad, dokumenteerivad ja avalikustavad metoodika, millel sellised hinnangud põhinevad, sealhulgas:

i)

andmepakkuja nimi ja kontaktandmed;

ii)

kasutatud metoodika ning peamised eeldused ja ettevaatuspõhimõtted, kui need on kättesaadavad;

iii)

hüperlink andmepakkuja veebisaidile ja kasutatud asjakohasele metoodikale, kui see on kättesaadav.

2.   Artikli 12 lõike 2 kohaldamisel peavad Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid täitma järgmisi nõudeid:

a)

Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid, kes kasutavad hinnanguid, mis ei põhine välise andmepakkuja esitatud andmetel, vormistavad, dokumenteerivad ja avalikustavad metoodika, millel sellised hinnangud põhinevad, sealhulgas:

i)

lähenemisviis ja uurimismetoodika, mida nad on kasutanud, ning nende hinnangute aluseks olevad peamised eeldused ja ettevaatuspõhimõtted;

ii)

hindamisel kasutatud välised andmekogumid;

b)

Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid, kes kasutavad hinnanguid, mis põhinevad välise andmepakkuja esitatud andmetel, vormistavad, dokumenteerivad ja avalikustavad metoodika, millel sellised hinnangud põhinevad, sealhulgas:

i)

andmepakkuja nimi ja kontaktandmed;

ii)

kasutatud metoodika ning peamised eeldused ja ettevaatuspõhimõtted, kui need on kättesaadavad;

iii)

hüperlink andmepakkuja veebisaidile ja kasutatud asjakohasele metoodikale, kui see on kättesaadav.

Artikkel 14

CO2-heite vähendamise trajektoori avalikustamine

ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid vormistavad, dokumenteerivad ja avalikustavad kõnealuste võrdlusaluste CO2-heite vähendamise trajektoorid, kõnealuste CO2-heite vähendamise trajektooride kindlaksmääramiseks kasutatud võrdlusaasta ning juhul, kui CO2-heite vähendamise trajektooris sätestatud eesmärke ei ole saavutatud, siis selle ebaõnnestumise põhjused ja meetmed, mida nad võtavad artikli 7 lõikes 4 osutatud kohandatud eesmärgi saavutamiseks.

Artikkel 15

Andmeallikate täpsus

1.   ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid tagavad, et andmed 1., 2. ja 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite kohta on täpsed ning kooskõlas ülemaailmsete või Euroopa standarditega, nagu toote keskkonnajalajälg (PEF), organisatsiooni keskkonnajalajälje (OEF) meetodid, (9) ettevõtete väärtusahela (3. valdkonna) arvestus- ja aruandlusstandard, (10) EN ISO 14064 või EN ISO 14069.

2.   Lõike 1 kohaldamisel avalikustavad ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid oma metoodikas, millist standardit nad kasutavad.

3.   ELi kliimaülemineku võrdlusaluste haldurid ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid tagavad kasvuhoonegaaside heite andmete võrreldavuse ja kvaliteedi.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.

(2)  Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(3)  COM(2019) 640 final.

(4)  IPCC, 2018: „Globaalne soojenemine 1,5 °C“. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruanne, milles käsitletakse globaalset soojenemist 1,5 °C võrra võrreldes industrialiseerimiseelse tasemega ja sellega seotud globaalseid kasvuhoonegaaside heite suundumusi seoses ülemaailmsete jõupingutuste tõhustamisega kliimamuutuste ohule reageerimisel, kestliku arengu tagamisel ja vaesuse kaotamisel“.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(9)  Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus 2013/179/EL toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1).

(10)  Väärtusahela (3. valdkond) arvestus- ja aruandlusstandard (september 2011), kasvuhoonegaaside protokolli ettevõtte arvestus- ja aruandlusstandardi täiendus.


3.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 406/26


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/1819,

2. detsember 2020,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa seoses lõheasendajates värvainete kasutamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainetest ja kõnealuste lisaainete kasutustingimused.

(2)

Kõnealust loetelu võib komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist ajakohastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1331/2008 (2) artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisale, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 232/2012, (3) on toiduvärve päikeseloojangukollane FCF/punakaskollane S (E 110) ning erkpunane 4R, košenillpunane A (E 124) praegu lubatud kasutada toidu lisaainetena toidugrupis 09.2 „Töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed“ (mõlemal juhul kuni 200 mg/kg) üksnes lõheasendajates, mis põhinevad mintail (Theragra chalcogramma) ja põhjaatlandi süsikal (Pollachius virens). 15. juulil 2014 ja 23. septembril 2009 esitas toiduohutusamet arvamused, milles kehtestati päikeseloojangukollase FCF/punakaskollase S (E 110) (4) aktsepteeritavaks päevadoosiks 4 mg kehamassi kg kohta ja erkpunase 4R, košenillpunase A (E 124) (5) aktsepteeritavaks päevadoosiks 0,7 mg kehamassi kg kohta. Toiduohutusamet jõudis oma 15. juuli 2014. aasta ja 21. aprilli 2015. aasta arvamustes (6) järeldusele, et ühegi kõnealuste lisaainetega kokkupuudet käsitleva hinnangu kohaselt ei ületata ühegi elanikkonnarühma puhul nende lisaainete aktsepteeritavat päevadoosi.

(4)

4. veebruaril 2019 esitati taotlus toidugrupis 09.2 „Töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed“ kasutatavate päikeseloojangukollase FCF/punakaskollase S (E 110) ja erkpunase 4R, košenillpunase A (E 124) kasutustingimuste muutmiseks, et lubada nende ainete kasutamist atlandi heeringal (Clupea harengus) põhinevates lõheasendajates. Taotlusega soovitakse kehtivat piirnormi 200 mg/kg, kuid selgitatakse, et tegelik kasutuskogus on palju madalam, jäädes vahemikku üks kuni kaks kümnendikku mõlema aine piirnormist. Taotlus tehti vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artiklile 4 liikmesriikidele kättesaadavaks.

(5)

Päikeseloojangukollane FCF/punakaskollane S (E 110) ja erkpunane 4R, košenillpunane A (E 124) annavad värvainetena soovitud stabiilse varjundi, parandavad organoleptilisi omadusi ja muudavad atlandi heeringal (Clupea harengus) põhinevad lõheasendajad visuaalselt atraktiivsemaks.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 2 peab komisjon selleks, et ajakohastada määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud toidu lisaaineid käsitlevat liidu loetelu, küsima Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) arvamust, välja arvatud juhul, kui kõnealune ajakohastamine ei mõjuta inimeste tervist.

(7)

Päikeseloojangukollast FCF/punakaskollast S (E 110) ja erkpunast 4R, košenillpunast A (E 124) lubatakse kasutada mitmesugustes toiduainetes. Toiduohutusameti uusimad hindamised, milles käsitletakse ainega kokkupuudet ja millele on osutatud põhjenduses 3, kinnitasid, et üldine kokkupuude on vastavast aktsepteeritavast päevadoosist tunduvalt väiksem isegi kõige konservatiivsemate regulatiivsete piirnormide puhul. Kõnealused kokkupuute hindamised hõlmasid lubatud kasutust mintail (Theragra chalcogramma) ja põhjaatlandi süsikal (Pollachius virens) põhinevates lõheasendajates. Kuna atlandi heeringal (Clupea harengus) põhinevad lõheasendajad on ette nähtud mintail (Theragra chalcogramma) ja põhjaatlandi süsikal (Pollachius virens) põhinevate lõheasendajate alternatiivina, ei tohiks lõheasendajate tarbimine tarbijate seas oluliselt muutuda. Lisaks on päikeseloojangukollase FCF/punakaskollase S (E 110) ja erkpunase 4R, košenillpunase A (E 124) kasutuskogused, mis on vajalikud atlandi heeringal (Clupea harengus) põhinevate lõheasendajate puhul soovitud tulemuse saavutamiseks, oluliselt väiksemad kui lubatud piirnormid. Seetõttu ei eeldata, et kavandatud kasutusviisil oleks märkimisväärne mõju tarbijate üldisele kokkupuutele kõnealuste toidu lisaainetega, mistõttu selline kokkupuude peaks jääma allapoole aktsepteeritavat päevadoosi.

(8)

Toidugrupis 09.2 „Töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed“ II rühma, III rühma ja lükopeeni (E 160d) käsitlevates kannetes viidatakse praegu ainult lõheasendajatele. Selguse ja õiguskindluse tagamiseks selle mõiste puhul tuleks asjaomaste kannete sõnastust muuta, et näidata, et lubatud kasutus hõlmab mintail (Theragra chalcogramma), põhjaatlandi süsikal (Pollachius virens) või atlandi heeringal (Clupea harengus) põhinevaid lõheasendajaid.

(9)

Seepärast on asjakohane muuta määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osas esitatud toidugruppi 09.2 „Töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed“, et lubada päikeseloojangukollase FCF/punakaskollase S (E 110) ja erkpunase 4R, košenillpunase A (E 124) kasutamist atlandi heeringal (Clupea harengus) põhinevates lõheasendajates ning loetleda II rühma, III rühma ja lükopeeni (E 160d) käsitlevates kannetes kalaliigid, millel lõheasendajad võivad põhineda.

(10)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1331/2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus (ELT L 354, 31.12.2008, lk 1).

(3)  Komisjoni 16. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 232/2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa kinoliinkollase (E 104), päikeseloojangukollase FCF/punakaskollase S (E 110) ja erkpunase 4R, košenillpunase A (E 124) kasutustingimuste ja -tasemete osas (ELT L 78, 17.3.2012, lk 1).

(4)  EFSA Journal 2014;12(7):3765.

(5)  EFSA Journal 2009; 7(11):1328.

(6)  EFSA Journal 2015;13(4):4073.


LISA

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osa muudetakse seoses toidugrupiga 09.2 „Töödeldud kala ja kalatooted, sh molluskid ja vähilaadsed“ järgmiselt:

1)

II ja III rühma käsitlevad kanded asendatakse järgmisega:

 

„II rühm

Toiduvärvid, mida on lubatud kasutada vajalikus koguses (quantum satis)

quantum satis

 

Ainult surimi ja sarnased tooted ning lõheasendajad, mis põhinevad mintail (Theragra chalcogramma), põhjaatlandi süsikal (Pollachius virens) ja atlandi heeringal (Clupea harengus)

 

III rühm

Toiduvärvid, mille puhul piirnorm kehtib nii üksikaine kui ka segu kohta

500

(84)

Ainult surimi ja sarnased tooted ning lõheasendajad, mis põhinevad mintail (Theragra chalcogramma), põhjaatlandi süsikal (Pollachius virens) ja atlandi heeringal (Clupea harengus)“

2)

päikeseloojangukollast FCF/punakaskollast S (E 110) käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

 

„E 110

Päikeseloojangukollane FCF/punakaskollane S

200

(63)

Ainult lõheasendajates, mis põhinevad mintail (Theragra chalcogramma), põhjaatlandi süsikal (Pollachius virens) ja atlandi heeringal (Clupea harengus)“

3)

erkpunast 4R, košenillpunast A (E 124) käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

 

„E 124

Erkpunane 4R, košenillpunane A

200

(63)

Ainult lõheasendajates, mis põhinevad mintail (Theragra chalcogramma), põhjaatlandi süsikal (Pollachius virens) ja atlandi heeringal (Clupea harengus)“

4)

esimene lükopeeni (E 160d) käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

 

„E 160d

Lükopeen

10

 

Ainult lõheasendajates, mis põhinevad mintail (Theragra chalcogramma), põhjaatlandi süsikal (Pollachius virens) ja atlandi heeringal (Clupea harengus)“


3.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 406/29


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1820,

2. detsember 2020,

millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 lasta uuendtoiduna turule kuivatatud vetikas Euglena gracilis ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001, (1) eriti selle artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 8 võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega kehtestatakse liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)

20. detsembril 2018 esitas ettevõtja Kemin Foods L.C. (edaspidi „taotleja“) komisjonile määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 1 kohase taotluse lasta uuendtoiduna liidu turule kuivatatud üherakuline vetikas Euglena gracilis. Taotlus esitati kuivatatud üherakulise vetika Euglena gracilis’e kasutamiseks uuendtoiduna mitmetes elanikkonnale ettenähtud toidugruppides, nagu hommikusöögi-, müsli- ja valgubatoonid; jogurt; jogurtijoogid; puuviljamahlad, -smuutid ja -nektarid, köögiviljamahlad; puuvilja-marjamaitselised joogid; toidukorda asendavad joogid. Taotleja soovis ka kuivatatud üherakulist vetikat Euglena gracilis’t kasutada toidulisandites, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ, (3) välja arvatud imikute toidulisandites, ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajates, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 609/2013, (4) välja arvatud imikute kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajad.

(4)

Taotleja soovis komisjonilt ka konfidentsiaalsete andmete kaitsmist seoses taotluse toetuseks esitatud mitme uuringuga: in vitro kääritamisuuringud, (5) bakterite pöördmutatsiooni katsed, (6) mikrotuumade katse in vivo(7) rottidel avalduva ägeda mürgisuse uuring, (8) suukaudsel manustamisel rottidel avalduva mürgisuse/maitse 14-päevane uuring, (9) suukaudsel manustamisel rottidel avalduva mürgisuse 90-päevane uuring (10).

(5)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõikele 3 konsulteeris komisjon Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet“) 13. mail 2019 ja palus esitada teadusliku arvamuse kuivatatud vetika Euglena gracilis’e kui uuendtoidu hindamise põhjal.

(6)

Toiduohutusamet võttis 25. märtsil 2020 vastu teadusliku arvamuse „Safety of dried whole cell Euglena gracilis as a novel food pursuant to Regulation (EU) 2015/2283“ (11) („Teaduslik arvamus kuivatatud vetika Euglena gracilis’e kui uuendtoidu ohutuse kohta vastavalt määrusele (EL) 2015/2283“). Arvamus on kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikli 11 nõuetega.

(7)

Oma arvamuses jõudis toiduohutusamet järeldusele, et kuivatatud vetikas Euglena gracilis on kavandatud kasutusviiside ja -koguste juures ohutu. Toiduohutusameti arvamuses on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et kuivatatud vetikas Euglena gracilis on konkreetsete kasutustingimuste korral kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 lõikega 1.

(8)

Vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2017/1798 (12) on kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajad toiduained, mis on ette nähtud ülekaalulistele või rasvunud tervetele täiskasvanutele, kes kavatsevad kehakaalu vähendada. Seepärast võib kuivatatud vetikat Euglena gracilis’t kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajana lubada kasutada ainult täiskasvanutel ning jätta kõrvale imikud, lapsed ja noorukid.

(9)

Toiduohutusamet leidis oma arvamuses, et uuendtoidu ohutuse kindlakstegemise aluseks olid suukaudsel manustamisel rottidel avalduva mürgisuse 90-päevase uuringu andmed. Seepärast ollakse seisukohal, et ilma kõnealuste uuringu avaldamata aruandest saadud andmeteta ei oleks olnud võimalik teha järeldust vetika Euglena gracilis’e ohutuse kohta.

(10)

Komisjon palus taotlejal täiendavalt selgitada põhjendust, mis on esitatud seoses nende konfidentsiaalsete andmete kaitsmisega uuringu puhul, mis hõlmas suukaudsel manustamisel rottidel avalduva mürgisuse 90-päevast uuringut, ning selgitada sellele uuringule viitamise ainuõiguse taotlemist, nagu on osutatud määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 punktis b.

(11)

Taotleja on kinnitanud, et taotluse esitamise ajal kuulus liikmesriigi õiguse alusel talle kõnealuse uuringu omandiõigus ning sellele uuringule viitamise ainuõigus ning seetõttu ei ole see uuring kolmandate isikute jaoks seaduslikult kättesaadav ega kasutatav ning kolmandad isikud ei tohi kõnealustele andmetele viidata.

(12)

Komisjon on hinnanud kogu taotleja esitatud teavet ning leiab, et taotleja on piisavalt tõendanud vastavust määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 nõuetele. Seega ei tohiks toiduohutusamet kasutada taotleja toimikus leiduvat suukaudsel manustamisel rottidel avalduva mürgisuse 90-päevast uuringut mõne järgneva taotleja hüvanguks viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Seega tuleks sellel ajavahemikul võimaldada käesoleva määruse alusel kuivatatud vetikat Euglena gracilis’t liidu turule lasta üksnes taotlejal.

(13)

Kuivatatud vetika Euglena gracilis’e jaoks antud loa ja taotleja uuringus sisalduvatele andmetele viitamise ainuõiguse andmisega üksnes taotlejale ei takistata siiski teisi taotlejaid esitamast sama uuendtoidu turulelaskmiseks loataotlust, kui see põhineb määruse (EL) 2015/2283 kohaselt loa andmist toetaval seaduslikult hangitud teabel.

(14)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesoleva määruse lisas kirjeldatud kuivatatud vetikas Euglena gracilis lisatakse liidus lubatud uuendtoitude loetellu, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) 2017/2470.

2.   Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast võib üksnes järgmine taotleja:

äriühing: Kemin Foods L.C.;

aadress: 2100 Maury Street Des Moines, IA 50317, USA,

lasta lõikes 1 osutatud uuendtoitu liidus turule, välja arvatud juhul, kui mõni edasine taotleja saab kõnealuse uuendtoidu jaoks loa käesoleva määruse artikli 2 kohaselt kaitstud andmetele osutamata või äriühingu Kemin Foods L.C. nõusolekul.

3.   Lõikes 1 osutatud kanne liidu loetelus hõlmab käesoleva määruse lisas sätestatud kasutustingimusi ja märgistamisnõudeid.

Artikkel 2

Taotlustoimikus esitatud andmeid, mille alusel amet hindas artiklis 1 osutatud uuendtoitu ja mis taotleja väitel on konfidentsiaalsed ning milleta ei oleks selle uuendtoidu jaoks luba antud, ei tohi viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast äriühingu Kemin Foods L.C. loata kasutada ühegi järgneva taotleja hüvanguks.

Artikkel 3

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 327, 11.12.2015, lk 1.

(2)  Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2470, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 uuendtoidu kohta kehtestatakse liidu uuendtoitude loetelu (ELT L 351, 30.12.2017, lk 72).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35).

(5)  Vetikajahu ja vetika glükaani prebiootiline toime. Probiootiliste bakterite kasvuprofiili uurimine vetikajahu ja vetika glükaani juuresolekul. Kemin Corporation, 2016 (avaldamata).

(6)  Kuivatatud vetikad (Euglena gracilis). Bakterite pöördmutatsiooni katse (Amesi katse). Product Safety Labs, 2015a (avaldamata).

(7)  Kuivatatud vetikad (Euglena gracilis). Imetajarakkude mikrotuumade uuring (Perifeerne veri, voolutsütomeetria; hiir). Product Safety Labs, 2015b (avaldamata).

(8)  Algamune™ Algae Meal: Suukaudsel manustamisel rottidel avalduv mürgisus. Product Safety Labs, 2014 (avaldamata).

(9)  Kuivatatud vetikad (Euglena gracilis). Suukaudsel manustamisel rottidel avalduva mürgisuse/maitse 14-päevane uuring. Product Safety Labs, 2015c (avaldamata).

(10)  Kuivatatud vetikad (Euglena gracilis). Suukaudse manustamise 90-päevane uuring rottidel. Product Safety Labs, 2015d (avaldamata).

(11)  EFSA Journal (2020); 18(5):6100.

(12)  Komisjoni 2. juuni 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1798, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 609/2013 kehakaalu alandamiseks kasutatavate päevatoidu asendajate koostise ja teabe erinõuete osas (ELT L 259, 7.10.2017, lk 2).


LISA

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Tabelisse 1 („Lubatud uuendtoidud“) lisatakse järgmine kanne:

Lubatud uuendtoit

Uuendtoidu kasutamise tingimused

Täiendavad märgistuse erinõuded

Muud nõuded

Andmekaitse

„Kuivatatud vetikas Euglena gracilis

Määratud toidugrupp

Piirnorm

Uuendtoidu nimetus seda sisaldava toiduaine märgistusel on „vetika Euglena gracilis’e kuivatatud biomass“.

Kuivatatud vetikat Euglena gracilis’t sisaldavate toidulisandite märgistusel peab olema märge, et neid ei tohi tarbida imikud, alla 3-aastased lapsed/alla 10-aastased lapsed/alla 18-aastased lapsed ja noorukid  (*1).

 

Luba antud 23. detsembril 2020. Käesolev kanne põhineb määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 kohaselt kaitstud konfidentsiaalsetel teaduslikel tõenditel ja teadusandmetel.

Taotleja: Kemin Foods L.C., 2100 Maury Street Des Moines, IA 50317, USA.

Andmekaitseperioodi vältel võib kõnealust uuendtoitu liidus turule lasta üksnes Kemin Foods L.C., välja arvatud juhul, kui mõni järgnev taotleja saab kõnealuse uuendtoidu jaoks loa määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 kohaselt kaitstud konfidentsiaalsetele teaduslikele tõenditele ja teadusandmetele osutamata või Kemin Foods L.C. nõusolekul.

Andmekaitse aegumise kuupäev: 23. detsember 2025.“

Hommikusöögi teraviljabatoonid, müslibatoonid ja valgubatoonid

630 mg/100 g

Jogurt

150 mg/100 g

Jogurtijoogid

95 mg/100 g

Puuvilja-, marja- ja köögiviljamahlad ning -nektarid, marja- või puu-/köögivilja segujoogid

120 mg/100 g

Puuvilja- või marjamaitselised joogid

40 mg/100 g

Toidukorda asendavad joogid

75 mg/100 g

Toidulisandid, nagu määratletud direktiivis 2002/46/EÜ, välja arvatud imikute toidulisandid

100 mg päevas väikelaste puhul

150 mg päevas 3–9-aastaste laste puhul

225 mg päevas vähemalt 10-aastaste laste ja noorukite (kuni 17-aastased) puhul

375 mg päevas täiskasvanute puhul

Kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendaja, nagu määratletud määruses (EL) nr 609/2013

190 mg/toidukord

2)

Tabelisse 2 („Spetsifikatsioonid“) lisatakse järgmine kanne:

Lubatud uuendtoit

Spetsifikatsioon

Kuivatatud vetikas Euglena gracilis

Kirjeldus/määratlus:

Uuendtoit on üherakulise mikrovetika Euglena gracilis’e kuivatatud biomass

Uuendtoitu toodetakse kääritamise teel, millele järgneb mikrovetika filtrimine ning selline kuumutamine, millega tagatakse vetika Euglena gracilis’e elujõuliste rakkude puudumine uuendtoidus.

Omadused/koostis:

Süsivesikud kokku: ≤ 75 %

β-glükaan: > 50 %

Valgud: ≥ 15 %

Rasvad: ≤ 15 %

Tuhk: ≤ 10 %

Niiskus: ≤ 6 %

Raskmetallid:

Plii: ≤ 0,5 mg/kg

Kaadmium: ≤ 0,5 mg/kg

Elavhõbe: ≤ 0,05 mg/kg

Arseen: ≤ 0,02 mg/kg

Mikrobioloogilised kriteeriumid:

Aeroobsete bakterite üldsisaldus: ≤ 10 000 CFU/g

Koliformsed bakterid: ≤ 100 MPN/g

Pärm- ja hallitusseened: ≤ 500 CFU/g

Escherichia coli: 10 g ei leidu

Staphylococcus aureus: 10 g ei leidu

Salmonella: 25 g ei leidu

Listeria monocytogenes: 25 g ei leidu

CFU: kolooniat moodustav ühik.

MPN: kõige tõenäosem arv.“


(*1)  Olenevalt vanuserühmast, kellele toidulisand on ette nähtud.


3.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 406/34


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1821,

2. detsember 2020,

millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 lasta uuendtoiduna turule taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakt ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001, (1) eriti selle artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 8 võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega kehtestatakse liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 kohaselt peab komisjon esitama rakendusakti eelnõu uuendtoidu liidu turule laskmise lubamise ja liidu loetelu ajakohastamise kohta.

(4)

7. juunil 2018 esitas ettevõtja NuLiv Science (edaspidi „taotleja“) komisjonile määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 1 kohase taotluse lasta liidu turule uuendtoiduna taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakt. Taotleja sooviks on taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakti kasutamine uuendtoiduna täiskasvanud üldelanikkonnale ette nähtud toidulisandites, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ, (3) välja arvatud rasedatele naistele ette nähtud toidulisandites. Taotleja soovis komisjonilt ka taotluses esitatud konfidentsiaalsete andmete kaitsmist.

(5)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõikele 3 konsulteeris komisjon 22. oktoobril 2018 Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet“) ja palus esitada teadusliku arvamuse taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakti kui uuendtoidu hindamise põhjal.

(6)

24. märtsil 2020 võttis toiduohutusamet vastu teadusliku arvamuse taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakti (AstraGinTM) ohutuse kohta uuendtoiduna vastavalt määrusele (EL) 2015/2283 (4). Arvamus on kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikli 11 nõuetega.

(7)

Toiduohutusamet jõudis oma arvamuses järeldusele, et taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakt on ohutu, kui selle doos on 0,5 mg kehamassi kg kohta päevas, mis on kooskõlas sihtpopulatsiooni ehk täiskasvanute (välja arvatud rasedad) maksimaalse lubatud doosiga 35 mg päevas.

(8)

Toiduohutusameti arvamuses on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakt on hinnatud kasutustingimuste korral kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 lõikega 1.

(9)

Toiduohutusamet esitas arvamuse, et uuendtoidu ohutuse kinnitamiseks andsid aluse toksikoloogilised andmed, mis on saadud järgmiste uuringutega: 28-päevane suukaudse (sundtoitmine) kordusdoosi toksilisuse uuring AstraGinTM-ga rottidel, (5) bakterite pöördmutatsioonikatse (Amesi test) AstraGinTM-ga, (6) 90-päevane suukaudse kordusdoosi toksilisuse uuring AstraGinTM-ga Wistari rottidel, (7) omandiõiguste kaitsega hõlmatud Panax notoginseng’i ekstraktiga tehtud CHO-K1 rakkude mikrotuumade in vitro uuring (8) ning Astragalus membranaceus’e ekstraktiga tehtud CHO-K1 rakkudes mikrotuumade in vitro uuring (9). Seepärast leitakse, et järeldusi taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakti ohutuse kohta ei oleks olnud võimalik teha ilma andmeteta, mis pärinevad nimetatud uuringute avaldamata aruannetest.

(10)

Toiduohutusamet esitatud arvamuse järgselt palus komisjon taotlejal täiendavalt selgitada põhjendust, mis on esitatud seoses tema konfidentsiaalsete andmete kaitsmisega järgmiste uuringute puhul: 28-päevane suukaudse (sundtoitmine) kordusdoosi toksilisuse uuring AstraGinTM-ga rottidel, bakterite pöördmutatsioonikatse (Amesi test) AstraGinTM-ga, 90-päevane suukaudse kordusdoosi toksilisuse uuring AstraGinTM-ga Wistari rottidel, omandiõiguste kaitsega hõlmatud Panax notoginseng’i ekstraktiga tehtud CHO-K1 rakkude mikrotuumade in vitro uuring ning Astragalus membranaceus’e ekstraktiga tehtud CHO-K1 rakkude mikrotuumade in vitro uuring, ning selgitada neile andmetele viitamise ainuõiguse taotlemist, nagu on osutatud määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 punktis b.

(11)

Taotleja kinnitas, et taotluse esitamise ajal kuulusid talle kõnealuste uuringuandmete omandiõigus ja nendele uuringutele viitamise ainuõigus ning seetõttu ei ole nende uuringute tulemused kolmandate isikute jaoks seaduslikult kättesaadavad ega kasutatavad ning need isikud ei tohi kõnealustele andmetele viidata.

(12)

Komisjon on hinnanud kogu taotleja esitatud teavet ning leiab, et taotleja on piisavalt tõendanud vastavust määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 nõuetele. Taotleja toimikus sisalduvate toksilisust käsitlevate uuringute andmeid, mille alusel toiduohutusamet tegi kindlaks kõnealuse uuendtoidu ohutuse ja kujundas oma järeldused taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakti ohutuse kohta, ning ilma milleta ei oleks toiduohutusamet saanud uuendtoitu hinnata, ei tohiks toiduohutusamet kasutada ühegi järgneva taotleja hüvanguks viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Seetõttu tuleks sellel ajavahemikul võimaldada taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakti turule lasta üksnes taotlejal.

(13)

Taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakti käsitleva loa ja taotleja toimikus sisalduvatele uuringuandmetele viitamise ainuõiguse andmisega üksnes taotlejale ei takistata siiski teisi taotlejaid esitamast sama uuendtoidu turule laskmiseks loataotlust, kui see põhineb määruse (EL) 2015/2283 kohaselt loa andmist toetaval seaduslikult hangitud teabel.

(14)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesoleva määruse lisas kirjeldatud taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakt lisatakse liidus lubatud uuendtoitude loetellu, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) 2017/2470.

2.   Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast võib üksnes järgmine taotleja:

Äriühing: NuLiv Science;

Aadress: 1050 W. Central Ave., Building C, Brea, CA 92821, USA,

lasta lõikes 1 osutatud uuendtoitu liidus turule, välja arvatud juhul, kui mõni edasine taotleja saab kõnealuse uuendtoidu jaoks loa käesoleva määruse artikli 2 kohaselt kaitstud andmetele osutamata või äriühingu NuLiv Science nõusolekul.

3.   Lõikes 1 osutatud kanne liidu loetelus hõlmab käesoleva määruse lisas sätestatud kasutustingimusi ja märgistamisnõudeid.

Artikkel 2

Taotlustoimikus esitatud andmeid, mille alusel amet hindas artiklis 1 osutatud uuendtoitu ja mis taotleja väitel on konfidentsiaalsed ning milleta ei oleks selle uuendtoidu jaoks luba antud, ei kasutata viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast äriühingu NuLiv Science loata ühegi järgneva taotleja hüvanguks.

Artikkel 3

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 327, 11.12.2015, lk 1.

(2)  Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2470, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 uuendtoidu kohta kehtestatakse liidu uuendtoitude loetelu (ELT L 351, 30.12.2017, lk 72).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

(4)  EFSA Journal 2020; 18(5):6099.

(5)  Pasics Szakonyiné I, 2011 (avaldamata uuringuaruanne). Repeated dose 28-day oral gavage toxicity study with AstraGinTM in rats. Uuringu nr: 413.407.3084. Toxi-Coop Zrt., Ungari.

(6)  Zin HM, 2016 (avaldamata uuringuaruanne). Bacterial reverse mutation test (Ames test) for AstraGinTM. Uuringu kood: GLP/J165/2016/48). Environmental Technology Research Centre (ETRC). Shah Alam, Selangor, Malaisia.

(7)  Upadhyaya S and Wang R, 2017 (avaldamata uuringuaruanne). 90-days repeated dose oral toxicity study of Astragin® in Wistar rats. 161101/NVS/PC. Juuli 2017. 319 lk Vedic Life Sciences Pvt, Ltd. Mumbai, India.

(8)  Vedic Lifesciences, 2019a (avaldamata uuringuaruanne). Panax notoginseng proprietary extract: in vitro micronucleus test in CHO-K1 cells. Uuringu nr: 190503/NL/PC. Mumbai, India.

(9)  Vedic Lifesciences, 2019b (avaldamata uuringuaruanne). Astragalus membranaceus extract: in vitro micronucleus test in CHO-K1 cells. Uuringu nr: 190502/NL/PC. Mumbai, India.


LISA

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Tabelisse 1 („Lubatud uuendtoidud“) lisatakse järgmine kanne:

Lubatud uuendtoit

Uuendtoidu kasutamise tingimused

Täiendavad märgistuse erinõuded

Muud nõuded

Andmekaitse

Taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakt

Määratud toidugrupp

Piirnorm

Uuendtoidu nimetus seda sisaldava toiduaine märgistusel on „taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakt“.

Taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakti sisaldavate toidulisandite märgistusel peab olema märge, et neid ei tohi tarbida alla 18-aastased isikud ega rasedad.

 

Luba antud 23. detsembril 2020. Käesolev kanne põhineb määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 kohaselt kaitstud konfidentsiaalsetel teaduslikel tõenditel ja teadusandmetel.

Taotleja: NuLiv Science, 1050 W. Central Ave., Building C, Brea, CA 92821, USA.

Andmekaitseperioodi vältel võib kõnealust uuendtoitu liidus turule lasta üksnes äriühing NuLiv Science, välja arvatud juhul, kui mõni järgnev taotleja saab kõnealuse uuendtoidu jaoks loa määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 kohaselt kaitstud konfidentsiaalsetele teaduslikele tõenditele ja teadusandmetele osutamata või äriühingu NuLiv Science nõusolekul.

Andmekaitse aegumise kuupäev: 23. detsember 2025.

Täiskasvanud üldelanikkonnale ettenähtud toidulisandid, nagu määratletud direktiivis 2002/46/EÜ, välja arvatud rasedatele ettenähtud toidulisandid

35 mg päevas

2)

Tabelisse 2 („Spetsifikatsioonid“) lisatakse järgmine kanne:

Lubatud uuendtoit

Spetsifikatsioon

Taimede Panax notoginseng’i ja Astragalus membranaceus’e ekstrakt

Kirjeldus/määratlus:

Uuendtoit sisaldab kahte ekstrakti. Üks neist on taime Astragalus membranaceus (Fisch.) Bunge juurte etanooliekstrakt. Teine on taime Panax notoginseng (Burkill) F.H. Cheni juurte kuumavee-ekstrakt, mida täiendavalt kontsentreeritakse vaigus absorbeerimise ja sellele järgneva 60 % etanooliga elueerimise teel. Tootmisprotsessi lõpus segatakse mõlemad ekstraktid (45–47,5 % kumbagi ekstrakti) maltodekstriiniga (5–10 %).

Omadused/koostis:

Saponiinide üldsisaldus: 1,5–5 %

Ginsenosiid Rb1: 0,1–0,5 %

Astragalosiid I: 0,01–0,1 %

Süsivesikud: ≥ 90 %

Valgud: ≤ 4,5 %

Tuhk: ≤ 1 %

Niiskusesisaldus: ≤ 5 %

Rasvad: ≤ 1,5 %

Raskmetallid:

Arseen: ≤ 0,3 mg/kg

Mikrobioloogilised kriteeriumid:

Bakterite üldarv: ≤ 5 000 CFU/g

Pärm- ja hallitusseente üldarv: ≤ 500 CFU/g

Enterobakterid: < 10 CFU/g

Escherichia coli: 25 grammis ei leidu

Salmonella: 375 grammis ei leidu

Staphylococcus aureus: 25 grammis ei leidu

CFU: kolooniat moodustav ühik“


3.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 406/39


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1822,

2. detsember 2020,

millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 lasta uuendtoiduna turule kroomi sisaldav Yarrowia lipolytica pärmseente biomass ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001, (1) eriti selle artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 8 võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega kehtestatakse liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/760 (3) lubati vastavalt määrusele (EL) 2015/2283 lasta uuendtoiduna turule Yarrowia lipolytica pärmseente biomass kasutamiseks toidulisandites, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ, (4) välja arvatud imikute ja väikelaste toidulisandid.

(4)

22. augustil 2018 esitas äriühing Skotan S.A. (edaspidi „taotleja“) komisjonile määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 1 kohase taotluse lasta uuendtoiduna liidu turule kroomiga rikastatud Yarrowia lipolytica pärmseente biomass. Taotleja soovis kasutada kroomiga rikastatud Yarrowia lipolytica pärmseente biomassi uuendtoiduna toidulisandites, välja arvatud imikutele ja väikelastele ettenähtud toidulisandid. Taotleja kavandatud maksimaalne kasutuskogus on 3–9aastaste laste puhul 2 g päevas ning noorukite ja täiskasvanute puhul 4 g päevas.

(5)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõikele 3 konsulteeris komisjon Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet“) 18. veebruaril 2019 ja palus esitada teadusliku arvamuse kroomi sisaldava Yarrowia lipolytica pärmseente biomassi kui uuendtoidu hindamise põhjal.

(6)

Toiduohutusamet võttis 23. jaanuaril 2020 vastu teadusliku arvamuse „Safety of chromium-enriched biomass of Yarrowia lipolytica as a novel food pursuant to Regulation (EU) 2015/2283“ (5) (Kroomiga rikastatud Yarrowia lipolytica pärmseente biomassi ohutus uuendtoiduna määruse (EL) 2015/2283 kohaselt). Arvamus on kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikli 11 nõuetega.

(7)

Toiduohutusamet jõudis oma arvamuses järeldusele, et kroomi sisaldav Yarrowia lipolytica pärmseente biomass on kavandatud kasutusviiside ja -koguste korral ohutu, kui seda kasutatakse toidulisandites, mis on ette nähtud üldelanikkonnale vanuses üle kolme aasta.

(8)

Toiduohutusameti arvamuses on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et kroomi sisaldav Yarrowia lipolytica pärmseente biomass on kavandatud kasutustingimuste korral kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 lõikega 1.

(9)

Määrust (EL) 2017/2470 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesoleva määruse lisas kirjeldatud kroomi sisaldav Yarrowia lipolytica pärmseente biomass lisatakse liidus lubatud uuendtoitude loetellu, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) 2017/2470.

2.   Lõikes 1 osutatud kanne liidu loetelus hõlmab lisas esitatud kasutustingimusi ja märgistamisnõudeid.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 327, 11.12.2015, lk 1.

(2)  Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2470, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 uuendtoidu kohta kehtestatakse liidu uuendtoitude loetelu (ELT L 351, 30.12.2017, lk 72).

(3)  Komisjoni 13. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/760, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 lasta uuendtoiduna turule Yarrowia lipolytica pärmseente biomass ning millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470 (ELT L 125, 14.5.2019, lk 13).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

(5)  EFSA Journal 2020; 18(3):6005.


LISA

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Tabelisse 1 („Lubatud uuendtoidud“) lisatakse järgmine kanne:

Lubatud uuendtoit

Uuendtoidu kasutamise tingimused

Täiendavad märgistuse erinõuded

Muud nõuded

„Kroomi sisaldav Yarrowia lipolytica pärmseente biomass

Määratud toidugrupp

Piirnorm

Uuendtoidu nimetus seda sisaldava toiduaine märgistusel on „Kroomi sisaldav Yarrowia lipolytica pärmseente biomass“.

Kroomi sisaldavat Yarrowia lipolytica pärmseente biomassi sisaldavate toidulisandite märgistusel peab olema märge, et toidulisandeid ei tohi tarbida imikud ja väikelapsed (alla 3-aastased lapsed)/3–9-aastased lapsed (*1).

 

Toidulisandid, nagu on määratletud direktiivis 2002/46/EÜ, välja arvatud imikute ja väikelaste toidulisandid

2 g päevas 3–9-aastaste laste puhul, mis on 46 μg kroomi päevas

4 g päevas vanemate kui 10-aastaste laste, noorukite ja täiskasvanute puhul, mis on 92 μg kroomi päevas

2)

Tabelisse 2 („Spetsifikatsioonid“) lisatakse järgmine kanne:

Lubatud uuendtoit

Spetsifikatsioon

„Kroomi sisaldav Yarrowia lipolytica pärmseente biomass

Kirjeldus/määratlus:

Uuendtoit on kroomi sisaldav Yarrowia lipolytica pärmseente kuivatatud ja kuumtöödeldud biomass.

Uuendtoit saadakse fermentatsioonil kroomkloriidi juuresolekul, millele järgneb mitu puhastusetappi ning pärmi kuumutamine, millega tagatakse Yarrowia lipolytica eluvõimeliste rakkude puudumine uuendtoidus.

Omadused/koostis:

 

Kroomi üldsisaldus: 18–23 μg/g

 

Kroom(VI): < 10 μg/kg (st avastamispiir)

 

Valgud: 40–50 g/100 g

 

Kiudainesisaldus: 24–32 g/100 g

 

Suhkrud: < 2 g/100 g

 

Rasvad: 6–12 g/100 g

 

Tuha üldsisaldus: ≤ 15 %

 

Vesi: ≤ 5 %

 

Kuivaine: ≥ 95 %

Raskmetallid:

 

Plii: ≤ 3,0 mg/kg

 

Kaadmium: ≤ 1,0 mg/kg

 

Elavhõbe: ≤ 0,1 mg/kg

Mikrobioloogilised kriteeriumid:

 

Aeroobsete mikroobide üldarv: ≤ 5 × 103 CFU/g

 

Pärm- ja hallitusseente üldarv: ≤ 102 CFU/g

 

Elujõulised Yarrowia lipolytica rakud (*2): < 10 CFU/g (st avastamispiir)

 

Koliformsed bakterid: ≤ 10 CFU/g

 

Salmonella spp.: 25 g ei leidu

 

CFU: kolooniat moodustav ühik


(*1)  Olenevalt vanuserühmast, kellele toidulisand on ette nähtud.“

(*2)  Kohaldatav kõikides etappides pärast kuumtöötlemist, et tagada eluvõimeliste Yarrowia lipolytica rakkude puudumine, seda tuleb esmalt analüüsida kohe pärast kuumtöötlemist. Tuleb võtta meetmeid, et vältida ristsaastumist Yarrowia lipolytica elujõuliste rakkudega uuendtoidu pakendamise ja/või ladustamise ajal.“


3.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 406/43


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1823,

2. detsember 2020,

millega muudetakse määrust (EL) nr 234/2011 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1331/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus) rakendamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1331/2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1331/2008 on sätestatud kord, mille alusel ajakohastatakse selliste ainete loetelusid, mille turulelaskmine liidus on lubatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1333/2008, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1332/2008 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1334/2008 (4) (edaspidi „valdkondlikud toidualased õigusaktid“).

(2)

Komisjoni määrusega (EL) nr 234/2011 (5) on kehtestatud sätted iga valdkondliku toidualase õigusakti kohaseks liidu loetelude ajakohastamiseks tehtavate taotluste sisu, koostamise ja esitamise kohta. Kõnealuses määruses on sätestatud üksikasjalik kord toidu lisaaineid, toiduensüüme ning toidu lõhna- ja maitseaineid käsitlevate taotluste nõuetekohasuse kontrollimiseks ning see, millist liiki teavet peaks sisaldama Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „amet“) arvamus.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1381 (6) on muudetud määrust (EÜ) nr 178/2002 (7) ning määrust (EÜ) nr 1331/2008. Muudatuste eesmärk on suurendada ELi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust toidutarneahela kõikides valdkondades, kus amet esitab teadusliku riskihinnangu, sealhulgas toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete valdkonnas.

(4)

Toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete ning toidus ja toidu pinnal kasutamiseks ette nähtud lõhna- ja maitseomadustega koostisosade turulelaskmisega seoses kehtestati määruse (EÜ) nr 178/2002 muudatustega uued sätted muu hulgas järgmise kohta: ameti töötajate tehtav üldine esitamiseelne nõustamine võimaliku taotleja palvel, samuti taotluse toetamise eesmärgil ettevõtja tellitud või tehtud uuringutest teatamise kohustus ja sellise kohustuse eiramise tagajärjed. Ühtlasi kehtestati sätted ameti tehtava kõikide teadusandmete, uuringutulemuste ja muu taotlust toetava teabe, välja arvatud konfidentsiaalse teabe avalikustamise kohta riskihindamisprotsessi varases etapis ning sellele järgneva kolmandate osapooltega konsulteerimise kohta. Muudatustega nähti ette ka konkreetsed menetlusnõuded konfidentsiaalsustaotluste esitamise kohta ja nende hindamise kohta ametis seoses taotleja esitatud teabega juhtudel, mil komisjon taotleb ameti arvamust.

(5)

Määrusega (EL) 2019/1381 muudeti ka määrust (EÜ) nr 1331/2008, et lisada sätted, millega tagatakse sidusus määruse (EÜ) nr 178/2002 kohandustega ja võetakse arvesse konfidentsiaalse teabega seotud valdkondlikku eripära.

(6)

Kõikide kõnealuste muudatuste ulatusest ja kohaldamisest tulenevalt tuleks määrust (EL) nr 234/2011 kohandada, et võtta arvesse muudatusi seoses iga valdkondliku toidualase õigusakti kohaseks liidu loetelude ajakohastamiseks tehtavate taotluste sisu, koostamise ja esitamisega, taotluste nõuetekohasuse kontrollimise korraga ning ameti arvamustes esitatava nõutava teabega. Eelkõige tuleks määruses (EL) nr 234/2011 osutada standardandmevormingutele ja sätestada nõue, et taotluses tuleb esitada teave, millega tõendatakse vastavust määruse (EÜ) y artiklis 32b sätestatud teavitamisnõudele. Samuti tuleks seal selgitada, et teavitamisnõudele vastavuse hindamine on osa taotluse nõuetekohasuse kontrollimisest.

(7)

Peale selle tuleks lähtuvalt asjaolust, et amet vastutab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32b kohaselt uuringute andmebaasi haldamise eest, ühtlasi võimaldada komisjonil taotluse nõuetekohasuse kontrollimise osana konsulteerida ametiga, et veenduda, et taotlus vastab kõnealuses artiklis sätestatud asjakohastele nõuetele.

(8)

Kui riskihindamise käigus viiakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32c lõikega 2 läbi avalik konsultatsioon, peaks ameti arvamus ameti suhtes kohaldatavatest läbipaistvusnõuetest tulenevalt sisaldama ka sellise konsultatsiooni tulemusi.

(9)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 27. märtsist 2021 ja taotluste suhtes, mis esitatakse alates sellest kuupäevast; see on ka määruse (EL) 2019/1381 kohaldamise alguskuupäev.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 234/2011 muutmine

Määrust (EL) nr 234/2011 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artiklis 1 osutatud taotlus koosneb järgmistest osadest:

a)

kiri;

b)

tehniline toimik;

c)

toimiku üksikasjalik kokkuvõte ja avalik kokkuvõte.“;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõike 1 punktis b osutatud tehniline toimik sisaldab:

a)

artikli 4 kohaseid haldusandmeid,

b)

artiklite 5, 6, 8 ja 10 kohaseid riskihindamiseks vajalikke andmeid ning teavet uuringutest teatamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 32b ning

c)

artiklite 7, 9 ja 11 kohaseid riskijuhtimiseks vajalikke andmeid ning teavet uuringutest teatamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 32b.“;

c)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Lõike 1 punktis c osutatud toimiku kokkuvõte sisaldab põhjendatud kinnitust, et toote kasutamine on vastavuses tingimustega, mis on sätestatud:

a)

määruse (EÜ) nr 1332/2008 artiklis 6 või

b)

määruse (EÜ) nr 1333/2008 artiklites 6, 7 ja 8 või

c)

määruse (EÜ) nr 1334/2008 artiklis 4.

Toimiku avalik kokkuvõte ei tohi sisaldada teavet, mille kohta saab esitada konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artiklile 12 ja määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39a.“

2)

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Enne määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 39f kohaste standardandmevormingute vastuvõtmist esitatakse taotlus komisjoni kättesaadavaks tehtud elektroonilise esitamise süsteemi kaudu elektroonilises vormis, mis võimaldab dokumentide allalaadimist ja trükkimist ning neis otsingute tegemist. Pärast määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 39f kohaste standardandmevormingute vastuvõtmist esitatakse taotlus komisjoni kättesaadavaks tehtud elektroonilise esitamise süsteemi kaudu vastavuses kõnealuste standardandmevormingutega. Taotleja juhindub taotluse esitamise praktilisest juhendist, mille komisjon on teinud kättesaadavaks tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi (*1) veebilehel.

(*1)  https://ec.europa.eu/food/safety_en.“"

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt m asendatakse järgmisega:

„m)

kui taotleja esitab vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artiklile 12 taotluse käsitleda toimikus sisalduva teabe, sealhulgas lisateabe teatavaid osi konfidentsiaalsena, siis loetelu asjaomastest konfidentsiaalsena käsitlemist vajavatest osadest koos kontrollitava põhjendusega selle kohta, kuidas sellise teabe avalikustamine võib taotleja huve olulisel määral kahjustada;“;

b)

lisatakse punkt n:

„n)

nende uuringute loetelu, mille tulemused on esitatud taotluse toetuseks, sealhulgas teave, millega tõendatakse vastavust määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 32b.“

4)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Menetluskord

1.   Taotluse saamisel kontrollib komisjon viivitamatult, kas asjaomane toidu lisaaine, toiduensüüm või toidu lõhna- ja maitseaine kuulub asjakohase valdkondliku toidualase õigusakti kohaldamisalasse, kas taotlus sisaldab kõiki II peatüki kohaselt nõutavaid elemente ja kas see vastab määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 32b sätestatud nõuetele.

2.   Komisjon võib konsulteerida ametiga seoses andmete sobivusega riskihindamiseks vastavalt teaduslikele arvamustele ainet hõlmava taotluse hindamiseks vajalikke andmeid käsitlevate nõuete kohta, samuti seoses taotluse vastavusega määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 32b sätestatud nõuetele. Amet esitab komisjonile oma seisukoha 30 tööpäeva jooksul.

3.   Kui komisjon leiab, et taotlus on nõuetekohane, algab määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 5 lõikes 1 osutatud hindamisperiood kuupäeval, mil ametilt saadakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud vastus.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1332/2008 artikli 17 lõike 4 teise lõigu punktile a ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 5 lõiget 1 toiduensüüme käsitleva liidu loetelu koostamise puhul.

4.   Toidu lisaaineid, toiduensüüme või toidu lõhna- ja maitseaineid hõlmava liidu loetelu ajakohastamise taotluse puhul võib komisjon nõuda taotlejalt taotluse nõuetekohasusega seotud lisateavet ning teavitada taotlejat ajavahemikust, mille jooksul see teave tuleb esitada. Määruse (EÜ) nr 1332/2008 artikli 17 lõike 2 kohaselt esitatud taotluse puhul määrab komisjon selle ajavahemiku kindlaks koos taotlejaga.

5.   Taotlus loetakse nõuetele mittevastavaks, kui:

a)

see ei jää asjaomase valdkondliku toidualase õigusakti kohaldamisalasse,

b)

see ei sisalda kõiki II peatüki kohaselt nõutavaid elemente,

c)

see ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 32b või

d)

amet leiab, et esitatud andmed ei ole riskihindamiseks sobivad.

Sel juhul teavitab komisjon taotlejat, liikmesriike ja ametit ning esitab põhjused, miks taotlust ei loetud nõuetele vastavaks.

6.   Erandina lõikest 5, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32b lõigete 4 ja 5 kohaldamist, võib taotluse lugeda nõuetele vastavaks ka siis, kui see ei sisalda kõiki II peatüki kohaselt nõutavaid elemente, tingimusel, et taotleja on esitanud iga puuduva elemendi kohta asjakohase põhjenduse.“

5)

Artikli 13 lõikesse 1 lisatakse punkt g:

„g)

määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32c lõike 2 kohaselt riskihindamisprotsessi käigus läbi viidud konsultatsioonide tulemused.“

6)

Määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 27. märtsist 2021 ja taotluste suhtes, mis esitatakse komisjonile alates sellest kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1332/2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 (ELT L 354, 31.12.2008, lk 7).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34).

(5)  Komisjoni 10. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 234/2011 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1331/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus) rakendamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 15).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1381, mis käsitleb toiduahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 2065/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) 2015/2283 ning direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L 231, 6.9.2019, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).


LISA

„LISA

TOIDU LISAAINE KASUTUSLOA TAOTLUSELE LISATAVA KIRJA NÄIDIS

EUROOPA KOMISJON

Peadirektoraat

Direktoraat

Üksus

Kuupäev: …

Teema:

toidu lisaaine kasutusloa taotlemine vastavalt määrusele (EÜ) nr 1331/2008

Taotlus toidu uue lisaaine kasutusloa saamiseks

Juba loa saanud toidu lisaaine kasutustingimuste muutmise taotlus

Juba loa saanud toidu lisaaine spetsifikatsiooni muutmise taotlus

(Palun tehke märge ühesse kastikestest)

Taotleja(d) ja/või tema/nende esindaja(d) Euroopa Liidus

(nimi, aadress, …)

esitab/esitavad käesoleva taotluse toidu lisaaine(te) kasutusloa saamiseks.

Toidu lisaaine nimetus:

ELINCSi või EINECSi number (kui on olemas):

CASi nr (kui on asjakohane):

Toidu lisaaine funktsionaalrühm(ad) (*1):

(loetelu)

Toidukategooriad ja taotletavad määrad

Toidukategooria

Tavapärase kasutamise määr

Taotletav piirnorm

 

 

 

 

 

 

Lugupidamisega

Allkiri: …

Lisad:

täielik toimik

toimiku avalik kokkuvõte (mittekonfidentsiaalne)

toimiku üksikasjalik kokkuvõte

loetelu toimiku osadest, mille puhul taotletakse nende käsitlemist konfidentsiaalsena, koos kontrollitava põhjendusega selle kohta, kuidas sellise teabe avalikustamine võib taotleja huve olulisel määral kahjustada

uuringute loetelu ja ammendav teave seoses uuringutest teatamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 32b

taotleja(te) haldusandmete koopia

TOIDUENSÜÜMI KASUTUSLOA TAOTLUSELE LISATAVA KIRJA NÄIDIS

EUROOPA KOMISJON

Peadirektoraat

Direktoraat

Üksus

Kuupäev: …

Teema:

toiduensüümi kasutusloa taotlemine vastavalt määrusele (EÜ) nr 1331/2008

Taotlus uue toiduensüümi kasutusloa saamiseks

Juba loa saanud toiduensüümi kasutustingimuste muutmise taotlus

Juba loa saanud toiduensüümi spetsifikatsiooni muutmise taotlus

(Palun tehke märge ühesse kastikestest)

Taotleja(d) ja/või tema/nende esindaja(d) Euroopa Liidus

(nimi, aadress, …)

esitab/esitavad käesoleva taotluse toiduensüümi(de) kasutusloa saamiseks.

Toiduensüümi nimetus:

Rahvusvahelise Biokeemia ja Molekulaarbioloogia Liidu (IUBMB) ensüümikomisjoni liigitusnumber:

Lähtematerjal:

Nimetus

Spetsifikatsioon

Toit

Kasutustingimused

Piirangud toiduensüümi müümisel lõpptarbijale

Toidu märgistamisega seotud erinõuded

 

 

 

 

 

 

Lugupidamisega

Allkiri: …

Lisad:

täielik toimik

toimiku avalik kokkuvõte (mittekonfidentsiaalne)

toimiku üksikasjalik kokkuvõte

loetelu toimiku osadest, mille puhul taotletakse nende käsitlemist konfidentsiaalsena, koos kontrollitava põhjendusega selle kohta, kuidas sellise teabe avalikustamine võib taotleja huve olulisel määral kahjustada

uuringute loetelu ja ammendav teave seoses uuringutest teatamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 32b

taotleja(te) haldusandmete koopia

TOIDU LÕHNA- JA MAITSEAINE KASUTUSLOA TAOTLUSELE LISATAVA KIRJA NÄIDIS

EUROOPA KOMISJON

Peadirektoraat

Direktoraat

Üksus

Kuupäev: …

Teema:

toidu lõhna- ja maitseaine kasutusloa taotlemine vastavalt määrusele (EÜ) nr 1331/2008

Taotlus uue lõhna- ja maitseühendi kasutusloa saamiseks

Taotlus uue lõhna- ja maitsepreparaadi kasutusloa saamiseks

Taotlus lõhna- ja maitseaine uue lähteaine kasutusloa saamiseks

Taotlus termilisel töötlemisel saadava uue lõhna- ja maitseaine kasutusloa saamiseks

Taotlus muu uue lõhna- ja maitseaine kasutusloa saamiseks

Taotlus uue lähtematerjali kasutusloa saamiseks

Juba loa saanud toidu lõhna- ja maitseaine kasutustingimuste muutmise taotlus

Juba loa saanud toidu lõhna- ja maitseaine spetsifikatsiooni muutmise taotlus

(Palun tehke märge ühesse kastikestest)

Taotleja(d) ja/või tema/nende esindaja(d) Euroopa Liidus

(nimi, aadress, …)

esitab/esitavad käesoleva taotluse toidu lõhna- ja maitseaine(te) kasutusloa saamiseks.

Lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali nimetus:

FLi, CASi, JECFA, CoE number (kui on olemas):

Lõhna- ja maitseaine organoleptilised omadused:

Toidukategooriad ja taotletavad määrad

Toidukategooria

Tavapärase kasutamise määr

Taotletav piirnorm

 

 

 

 

 

 

Lugupidamisega

Allkiri: …

Lisad:

täielik toimik

toimiku avalik kokkuvõte (mittekonfidentsiaalne)

toimiku üksikasjalik kokkuvõte

loetelu toimiku osadest, mille puhul taotletakse nende käsitlemist konfidentsiaalsena, koos kontrollitava põhjendusega selle kohta, kuidas sellise teabe avalikustamine võib taotleja huve olulisel määral kahjustada

uuringute loetelu ja ammendav teave seoses uuringutest teatamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 32b

taotleja(te) haldusandmete koopia


(*1)  Toidus kasutatavate toidu lisaainete ning toidu lisaainetes ja toiduensüümides kasutatavate toidu lisaainete funktsionaalrühmad on loetletud määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisas. Kui toidu lisaaine ei kuulu ühessegi nimetatud rühma, võib teha ettepaneku uue funktsionaalrühma nimetuse ja määratluse kohta.


3.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 406/51


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1824,

2. detsember 2020,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/2468, millega kehtestatakse kolmandast riigist pärit traditsioonilise toidu suhtes kohaldatavad haldus- ja teadusnõuded kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001, (1) eelkõige selle artiklit 20 ja artikli 35 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2015/2283 on kehtestatud eeskirjad liidus uuendtoidu turule laskmise ja kasutamise kohta.

(2)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/2468 (2) on sätestatud kolmandast riigist pärit traditsioonilise toiduga seotud haldus- ja teadusnõuded.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1381 (3) muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 178/2002 (4) ning määrust (EL) 2015/2283. Nende muudatuste eesmärk on suurendada ELi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust kõigis toiduahela valdkondades, kus Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) esitab teadusliku riskihindamise, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit traditsioonilise toidu valdkonnas.

(4)

Seoses kolmandatest riikidest pärit traditsioonilise toidu turulelaskmisega kehtestati määruse (EÜ) nr 178/2002 muudatustega uued sätted, milles käsitletakse muu hulgas järgmist: toiduohutusameti töötajate enne taotluse esitamist esitatav üldine nõuanne võimaliku taotleja või teataja taotlusel ning kohustus teatada ettevõtjate poolt taotluse või teatise toetamiseks tellitud või tehtud uuringutest ja selle kohustuse täitmata jätmise tagajärgedest. Samuti kehtestati sellega sätted, mille kohaselt toiduohutusamet avalikustab kõik teaduslikud andmed, uuringud ja muud taotlusi toetavad andmed, välja arvatud konfidentsiaalse teabe, riskihindamisprotsessi varases etapis, millele järgneb konsulteerimine kolmandate isikutega. Muudatustega sätestatakse ka konkreetsed menetlusnõuded konfidentsiaalsustaotluste esitamiseks ja nende hindamiseks toiduohutusameti poolt seoses taotleja esitatud teabega juhtudel, mil komisjon küsib toiduohutusameti arvamust.

(5)

Määrusega (EL) 2019/1381 muudeti ka määrust (EL) 2015/2283, et näha ette, et toiduohutusamet avalikustab teatised, milles ta esitab ohutuse kohta nõuetekohaselt põhjendatud vastuväited, ning lisada sätted, millega tagatakse kooskõla määruse (EÜ) nr 178/2002 kohandustega ja võetakse arvesse konfidentsiaalse teabega seotud valdkondlikke eripärasid.

(6)

Võttes arvesse kõigi kõnealuste muudatuste kohaldamisala ja rakendamist, tuleks rakendusmäärust (EL) 2017/2468 kohandada, et võtta arvesse muudatusi määruse (EL) 2015/2283 artiklites 14 ja 16 osutatud teatiste ja taotluste sisus, koostamises ja esitamises, teatiste ja taotluste kehtivuse kontrollimise korras ning toiduohutusameti arvamuses esitatavas teabes. Eelkõige tuleks rakendusmääruses (EL) 2017/2468 viidata standardandmevormingutele ja nõuda, et taotlustes esitataks teave, mis tõendab vastavust määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 32b sätestatud teatamiskohustusele. Samuti tuleks selgitada, et teatamiskohustusele vastavuse hindamine on osa taotluse kehtivuse kontrollimisest.

(7)

Võttes arvesse asjaolu, et toiduohutusamet vastutab uuringute andmebaasi haldamise eest vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 32b, tuleks komisjonile anda võimalus konsulteerida ametiga teatiste või taotluste kehtivuse kontrollimise raames, eelkõige selleks, et teha kindlaks, kas taotlus vastab kõnealuses artiklis sätestatud asjakohastele nõuetele.

(8)

Kui riskihindamise käigus korraldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32c lõike 2 kohaselt avalikke konsultatsioone, peaks toiduohutusameti arvamus vastavalt ameti suhtes kohaldatavatele läbipaistvusnõuetele sisaldama ka nende konsultatsioonide tulemusi.

(9)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 27. märtsist 2021 ning alates sellest kuupäevast, mis on määruse (EL) 2019/1381 kohaldamise kuupäev, esitatud teatiste ja taotluste suhtes.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2017/2468 muudatused

Rakendusmäärust (EL) 2017/2468 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Teatis koosneb järgmistest osadest:

a)

kaaskiri;

b)

tehniline toimik,

c)

toimiku kokkuvõte.

Enne standardandmevormingute vastuvõtmist vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f esitatakse teatis komisjoni loodud elektroonilise esitamise süsteemi kaudu elektrooniliselt, mis võimaldab dokumente alla laadida, printida ja otsida. Pärast standardandmevormingute vastuvõtmist vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f esitatakse teatis komisjoni loodud elektroonilise esitamise süsteemi kaudu kooskõlas kõnealuste standardandmevormingutega.“;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Lõike 1 punktis c osutatud toimiku kokkuvõte peab sisaldama tõendeid, et kolmandast riigist pärit traditsioonilise toidu kasutus vastab määruse (EL) 2015/2283 artiklis 7 sätestatud tingimustele. Toimiku kokkuvõte ei sisalda teavet, mille suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 23 ja määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39a.“

2)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Taotlus koosneb järgmistest osadest:

a)

kaaskiri;

b)

tehniline toimik,

c)

toimiku kokkuvõte.

d)

määruse (EL) 2015/2283 artikli 15 lõikes 2 osutatud nõuetekohaselt põhjendatud vastuväited toiduohutusega seoses;

e)

taotleja vastus asjakohaselt põhjendatud vastuväidetele toiduohutusega seoses.

Enne standardandmevormingute vastuvõtmist vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f esitatakse taotlus komisjoni loodud elektroonilise taotluste esitamise süsteemi kaudu elektrooniliselt, mis võimaldab dokumente alla laadida, printida ja otsida. Pärast standardandmevormingute vastuvõtmist vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39f esitatakse taotlus komisjoni loodud elektroonilise esitamise süsteemi kaudu kooskõlas kõnealuste standardandmevormingutega.“;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Lõike 1 punktis c osutatud toimiku kokkuvõte peab sisaldama tõendeid, et kolmandast riigist pärit traditsioonilise toidu kasutus vastab määruse (EL) 2015/2283 artiklis 7 sätestatud tingimustele. Toimiku kokkuvõte ei sisalda teavet, mille suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 23 ja määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 39a.“

3)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

kui taotleja esitab vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 23 taotluse käsitada toimiku teatavaid osi konfidentsiaalsena, sealhulgas täiendavat teavet, siis loetelu osadest, mida tuleb käsitada konfidentsiaalsena, koos kontrollitava põhjendusega, milles näidatakse, kuidas sellise teabe avalikustamine võiks taotleja huve olulisel määral kahjustada;“

b)

lisatakse punkt f:

„f)

teatise või taotluse toetuseks esitatud uuringute loetelu, sealhulgas teave, mis tõendab vastavust määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 32b.“

4)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Teatise kehtivuse kontrollimine

1.   Kolmandast riigist pärit traditsioonilise toidu kohta teatise saamisel kontrollib komisjon viivitamata, kas asjaomane toit kuulub määruse (EL) 2015/2283 kohaldamisalasse ja kas teatis vastab käesoleva määruse artiklites 3, 5 ja 6 ning määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 32b sätestatud nõuetele.

2.   Komisjon võib konsulteerida liikmesriikide ja toiduohutusametiga, kas teatis vastab lõikes 1 osutatud nõuetele. Liikmesriigid ja toiduohutusamet esitavad komisjonile oma seisukohad 30 tööpäeva jooksul.

3.   Komisjon võib nõuda taotlejalt lisateavet teatise kehtivuse kohta ning teatada taotlejale ajavahemiku, mille jooksul kõnealune teave tuleb esitada.

4.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ja ilma, et see piiraks määruse (EL) 2015/2283 artikli 14 ning määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32b lõigete 4 ja 5 kohaldamist, võib lugeda teatise kehtivaks ka siis, kui see ei sisalda kõiki käesoleva määruse artiklites 3, 5 ja 6 sätestatud elemente, tingimusel, et taotleja on esitanud tõendatava põhjenduse iga puuduva elemendi kohta.

5.   Komisjon teatab taotlejale, liikmesriikidele ja toiduohutusametile, kas teatis loetakse kehtivaks või mitte. Kui teatist kehtivaks ei loeta, esitab komisjon sellise järelduse põhjused.“

5)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Taotluse kehtivuse kontrollimine

1.   Kolmandast riigist pärit traditsioonilise toidu loataotlust saades kontrollib komisjon viivitamata, kas taotlus vastab käesoleva määruse artiklites 4–6 ning määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 32b esitatud nõuetele.

2.   Komisjon võib konsulteerida toiduohutusametiga, kas taotlus vastab lõikes 1 osutatud nõuetele. Toiduohutusamet esitab komisjonile oma seisukohad 30 tööpäeva jooksul.

3.   Komisjon võib nõuda taotlejalt lisateavet taotluse kehtivuse kohta ning teatada taotlejale ajavahemiku, mille jooksul kõnealune teave tuleb esitada.

4.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ja ilma, et see piiraks määruse (EL) 2015/2283 artikli 16 ning määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32b lõigete 4 ja 5 kohaldamist, võib lugeda taotluse kehtivaks ka siis, kui see ei sisalda kõiki käesoleva määruse artiklites 4–6 sätestatud elemente, tingimusel, et taotleja on esitanud tõendatava põhjenduse iga puuduva elemendi kohta.

5.   Komisjon teatab taotlejale, liikmesriikidele ja toiduohutusametile, kas taotlus loetakse kehtivaks või mitte. Kui taotlust kehtivaks ei loeta, esitab komisjon sellise järelduse põhjused.“

6)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lisatakse punkt e:

„e)

määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32c lõike 2 kohaselt riskihindamise käigus peetud konsultatsioonide tulemused.“

7)

I ja II lisa asendatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

8)

III lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 27. märtsist 2021 ning alates sellest kuupäevast komisjonile esitatud teadete ja taotluste suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 327, 11.12.2015, lk 1.

(2)  Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2468, millega kehtestatakse kolmandast riigist pärit traditsioonilise toidu suhtes kohaldatavad haldus- ja teadusnõuded kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu (ELT L 351, 30.12.2017, lk 55).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1381, mis käsitleb toiduahela ELi tasandi riskihindamise läbipaistvust ja kestlikkust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 2065/2003, (EÜ) nr 1935/2004, (EÜ) nr 1331/2008, (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) 2015/2283 ning direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L 231, 6.9.2019, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).


LISA

Määruse (EL) 2017/2468 I ja II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

MÄÄRUSE (EL) 2015/2283 ARTIKLI 14 KOHASE TEATISE KAASKIRJA VORM KOLMANDAST RIIGIST PÄRIT TRADITSIOONILISE TOIDU JAOKS

EUROOPA KOMISJON

Peadirektoraat

Direktoraat

Üksus

Kuupäev: …

Teema: kolmandast riigist pärit traditsioonilise toidu teatis vastavalt määrusele (EL) 2015/2283

(Palun valige vastav märkeruut)

Uue traditsioonilise toidu lubamise teatis.

Juba loa saanud traditsioonilise toidu kasutustingimuste lisamise, väljajätmise või muutmise teatis. Palun esitage viide kõnealusele teatisele.

Juba loa saanud traditsioonilise toidu spetsifikatsiooni lisamise, väljajätmise või muutmise teatis. Palun esitage viide kõnealusele teatisele.

Juba loa saanud traditsioonilise toidu täiendavate märgistamisnõuete lisamise, väljajätmise või muutmise teatis. Palun esitage viide kõnealusele teatisele.

Juba loa saanud traditsioonilise toidu turustamisjärgse seire nõuete lisamise, väljajätmise või muutmise teatis. Palun esitage viide kõnealusele teatisele.

Taotleja(d) või tema/nende esindaja(d) liidus

(nimi/nimed, aadress(id), …)

esitab/esitavad käesoleva teatise liidu uuendtoitude loetelu ajakohastamiseks.

Traditsioonilise toidu identifitseerimisandmed:

Konfidentsiaalsus. Kui see on asjakohane, teatage, kas taotlus sisaldab konfidentsiaalseid andmeid vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 23.

Jah

Ei

Toidugrupid, kasutustingimused ja märgistamisnõuded

Toidugrupp

Kasutamise eritingimused

Täiendav märgistamise erinõue

 

 

 

 

 

Lugupidamisega

Allkiri …

Lisad:

Täielik tehniline toimik

Toimiku kokkuvõte (mittekonfidentsiaalne)

Toimiku selliste osade loetelu, mille puhul taotletakse konfidentsiaalsena käsitamist, koos kontrollitava põhjendusega, milles näidatakse, kuidas sellise teabe avalikustamine võiks taotleja huve olulisel määral kahjustada

Taotleja(te) haldusandmete koopia

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32b kohaste uuringute ja uuringutest teatamisega seotud kogu teabe loetelu

2)

II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

MÄÄRUSE (EL) 2015/2283 ARTIKLI 16 KOHASE TAOTLUSE KAASKIRJA VORM KOLMANDAST RIIGIST PÄRIT TRADITSIOONILISE TOIDU LUBAMISE JAOKS

EUROOPA KOMISJON

Peadirektoraat

Direktoraat

Üksus

Kuupäev: …

Teema: kolmandast riigist pärit traditsioonilise toidu lubamise taotlus vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 16

Taotleja(d) või tema/nende esindaja(d) Euroopa Liidus

(nimi/nimed, aadress(id), …)

esitab/esitavad käesoleva taotluse liidu uuendtoitude loetelu ajakohastamiseks.

Traditsioonilise toidu identifitseerimisandmed:

Konfidentsiaalsus. Kui see on asjakohane, teatage, kas taotlus sisaldab konfidentsiaalseid andmeid vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 23.

Jah

Ei

Toidugrupid, kasutustingimused ja märgistamisnõuded

Toidugrupp

Kasutamise eritingimused

Täiendav märgistamise erinõue

 

 

 

 

 

 

Lugupidamisega

Allkiri …

Lisad:

Täielik taotlus

Taotluse kokkuvõte (mittekonfidentsiaalne)

Taotluse selliste osade loetelu, mille puhul taotletakse konfidentsiaalsena käsitamist, koos kontrollitava põhjendusega, milles näidatakse, kuidas sellise teabe avalikustamine võiks taotleja huve olulisel määral kahjustada

Ohutusega seoses esitatud nõuetekohaselt põhjendatud vastuväidete dokumenteeritud andmed

Taotleja(te) haldusandmete koopia

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 32b kohaste uuringute ja uuringutest teatamisega seotud kogu teabe loetelu


3.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 406/58


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1825,

2. detsember 2020,

millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2019/2072 artikleid 7 ja 8 seoses ajutiste meetmetega teatavate taimede, taimsete saaduste või muude objektide sissetoomiseks liidu territooriumile või seal vedamiseks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, (1) eriti selle artikli 40 lõiget 2 ja artikli 41 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (2) artikliga 7 koostoimes kõnealuse määruse VI lisaga on kehtestatud loetelu taimedest, taimsetest saadustest ja muudest objektidest, mille sissetoomine liitu on keelatud, koos kolmandate riikide, kolmandate riikide rühmade või kolmandate riikide konkreetsete piirkondadega, mille suhtes seda keeldu kohaldatakse, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/2031 artikli 40 lõikes 2.

(2)

Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 artikli 8 lõikega 1 koostoimes kõnealuse määruse VII lisaga on kehtestatud loetelu taimedest, taimsetest saadustest ja muudest objektidest, mis on pärit kolmandatest riikidest, ning vastavatest erinõuetest nende sissetoomiseks liidu territooriumile, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/2031 artikli 41 lõikes 2.

(3)

Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 artikli 8 lõikega 2 koostoimes kõnealuse määruse VIII lisaga on kehtestatud loetelu taimedest, taimsetest saadustest ja muudest objektidest, mis on pärit liidu territooriumilt, ning vastavatest erinõuetest nende vedamiseks liidu territooriumil, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/2031 artikli 41 lõikes 2.

(4)

Pärast rakendusmääruse (EL) 2019/2072 vastuvõtmist on selgunud, et teatavatel erandjuhtudel tuleb määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõike 1, artikli 30 lõike 1, artikli 40 lõike 2, artikli 41 lõike 2, artikli 42 lõigete 3 ja 4 või artikli 49 lõike 1 kohaselt vastu võtta teatavad rakendusaktid, millega kehtestatakse ajutised keelud või erinõuded teatavate taimede, taimsete saaduste või muude objektide sissetoomiseks liidu territooriumile või seal vedamiseks, et maandada konkreetseid fütosanitaarseid riske, mida ei ole piisavalt hinnatud. See võimaldab kõnealuste keeldude või erinõuetega hõlmatud fütosanitaarseid riske täiendavalt hinnata, et teha kindlaks fütosanitaarne olukord.

(5)

Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/2072 artiklites 7 ja 8 sätestada, et vastavaid keelde või erinõudeid kohaldatakse, ilma et see piiraks kõnealuste õigusaktide kohaldamist.

(6)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2019/2072 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 muutmine

Rakendusmäärust (EL) 2019/2072 muudetakse järgmiselt.

1.

Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõik:

„Esimest lõiku kohaldatakse, ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/2031 artikli 40 lõike 2, artikli 42 lõike 3 või artikli 49 lõike 1 kohaselt vastu võetud õigusaktide kohaldamist, millega kehtestatakse ajutised keelud seoses teatavate taimede, taimsete saaduste või muude objektide sissetoomisega liidu territooriumile, et maandada teatavaid fütosanitaarseid riske, mida ei ole veel põhjalikult hinnatud.“

2.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Esimest lõiku kohaldatakse, ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/2031 artikli 41 lõike 2, artikli 42 lõike 4 või artikli 49 lõike 1 kohaselt vastu võetud õigusaktide kohaldamist, millega kehtestatakse ajutised erinõuded seoses teatavate taimede, taimsete saaduste või muude objektide sissetoomisega liidu territooriumile, et maandada teatavaid fütosanitaarseid riske, mida ei ole veel põhjalikult hinnatud.“;

b)

lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Esimest lõiku kohaldatakse, ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõike 1, artikli 30 lõike 1, artikli 41 lõike 2, artikli 42 lõike 4 või artikli 49 lõike 1 kohaselt vastu võetud õigusaktide kohaldamist, millega kehtestatakse ajutised erinõuded seoses teatavate taimede, taimsete saaduste või muude objektide vedamisega liidu territooriumil, et maandada teatavaid fütosanitaarseid riske, mida ei ole veel põhjalikult hinnatud.“

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

(2)  Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1).


OTSUSED

3.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 406/60


POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2020/1826,

1. detsember 2020,

millega nimetatakse ametisse Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi vägede juhataja ning tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2020/895 (ATALANTA/3/2020)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,

võttes arvesse nõukogu 10. novembri 2008. aasta ühismeedet 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt ühismeetme 2008/851/ÜVJP artikli 6 lõikele 1 volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (edaspidi „Atalanta“) ELi vägede juhataja nimetamise kohta.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 25. juunil 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/895, (2) millega nimetatakse Atalanta ELi vägede juhatajaks kontradmiral Riccardo MARCHIÒ.

(3)

ELi operatsiooni ülem soovitas nimetada uueks Atalanta ELi vägede juhatajaks alates 3. detsembrist 2020 kapten Diogo ARROTEIA.

(4)

ELi sõjaline komitee toetas 22. oktoobril 2020 kõnealust soovitust.

(5)

Otsus (ÜVJP) 2020/895 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(6)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi vägede juhatajaks nimetatakse alates 3. detsembrist 2020 kapten Diogo ARROTEIA.

Artikkel 2

Otsus (ÜVJP) 2020/895 (ATALANTA/2/2020) tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 3. detsembrist 2020.

Brüssel, 1. detsember 2020

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

S. FROM-EMMESBERGER


(1)  ELT L 301, 12.11.2008, lk 33.

(2)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 25. juuni 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/895, millega nimetatakse ametisse Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi vägede juhataja ning tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2020/401 (ATALANTA/2/2020) (ELT L 206, 30.6.2020, lk 63).


3.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 406/62


KOMISJONI OTSUS (EL) 2020/1827,

26. mai 2020,

mis käsitleb meetmeid SA.39990 – (2016/C) (ex 2016/NN) (ex 2014/FC) (ex 2014/CP) –, mida Belgia rakendas ettevõtja Ducatt NV suhtes

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 3287 all)

(Ainult hollandi- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

28. novembril 2014 sai komisjon ametliku kaebuse Saksa klaasitootjalt GMB Glasmanufaktur Brandenburg GmbH (edaspidi „GMB“) ja selle emaettevõtjalt Interfloat Corporation (edaspidi „Interfloati kontsern“), mis on registreeritud Liechtensteinis (edaspidi koos „kaebuse esitaja“). Kaebuse esitaja väitis, et tema otsene konkurent Ducatt NV (edaspidi „Ducatt“) oli saanud Belgia Flaami piirkonnalt ebaseaduslikku riigiabi, mis on siseturuga kokkusobimatu.

(2)

19. mai 2016. aasta kirjaga teatas komisjon Belgiale oma otsusest algatada Ducattile antud väidetava riigiabi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus“).

(3)

Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi menetluse algatamise otsuses käsitletud meetmete kohta.

(4)

Belgia ametiasutused esitasid menetluse algatamise otsuse kohta märkused 20. juunil 2016 (3) ja 19. juulil 2016.

(5)

Komisjon sai kaebuse esitajalt märkusi 17. juunil 2016, 18. augustil 2016, 13. septembril 2016 ja 6. oktoobril 2016. Ta edastas need Belgia ametiasutustele, kes esitasid nende kohta märkusi 23. jaanuari 2017. aasta kirjaga.

(6)

Komisjon taotles 30. jaanuaril 2017 Belgialt lisateavet ning Belgia ametiasutused esitasid selle 27. märtsil 2017.

(7)

14. juunil 2017 teatasid Belgia ametiasutused komisjonile Ducatti pankrotistumisest 20. mail 2017, misjärel komisjon kohtus Belgia esindajatega 23. juunil 2017.

(8)

5. juulil 2017 kohtus komisjon kaebuse esitaja ja tema esindajatega.

(9)

10. juulil 2017 esitasid Belgia ametiasutused komisjonile lisateavet, mida komisjon oli 23. juuni 2017. aasta kohtumisel palunud.

(10)

Komisjon taotles Belgialt veel teavet 20. novembril 2017, 22. juunil 2018 ja 31. jaanuaril 2020. Belgia ametiasutused vastasid 15. detsembril 2017, 27. augustil 2018, 4. märtsil 2020 ja 12. mail 2020.

(11)

Komisjon taotles 18. juulil 2017, 25. juulil 2017, 7. ja 9. märtsil 2018, 16. mail 2018 ja 28. jaanuaril 2019 lisateavet ka Ducatti pankrotihalduritelt. Pankrotihaldurid vastasid 22. juulil 2017, 6. märtsil 2018, 9. märtsil 2018, 30. märtsil 2018, 30. mail 2018 ja 29. jaanuaril 2019.

(12)

Samuti oli komisjonil järgmine kirjavahetus kaebuse esitajaga: komisjon sai kaebuse esitajalt kirjad 3. aprillil 2018, 2. aprillil 2019 ja 26. jaanuaril 2020 ning vastas neile vastavalt 24. aprillil 2018, 6. mail 2019 ja 10. veebruaril 2020. 26. juulil 2018 ja 27. märtsil 2019 vestles komisjon kaebuse esitajaga ka telefoni teel.

(13)

26. märtsil 2020 sai komisjon kaebuse esitajalt kirja ametliku taotlusega toimida vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 265 teisele lõigule.

2.   TAUST

2.1.   Abisaaja

(14)

Ducatt on Emgo NV (edaspidi „Emgo“) võrsefirma; Emgo on võrdsetes osades Philipsile ja Osramile kuuluv ühisettevõte, mis asutati 1966. aastal, et toota hõõglampide klaaspirne ja luminofoorlampide klaastorusid. Ducatti asutasid 2010. aasta novembris Emgo (tollane) innovatsioonijuht (Vercundus BVBA vahendusel) ja Emgo (tollane) finants- ja raamatupidamisjuht (ArsiCO BVBA vahendusel).

(15)

Euroopa Liidu õigusaktides tehtud muudatustega keelati alates 1. septembrist 2009 hõõglampide müük, mistõttu klaaspirnide tootmine eraldati 2011. aasta jaanuaris Emgost ja liideti Ducattiga, et hoida töökohti ja oskusteavet klaasitootmissektoris. Ducatti juhtkond kavatses siseneda päikesepaneelide klaasi turule ning tegi alates 2011. aastast suuri investeeringuid selleks vajalikesse seadmetesse.

(16)

Lisaks kahele asutajaettevõttele Vercundus BVBA ja ArsiCO BVBA omavad või on omanud Ducattis erineval määral osalust järgmised juriidilised isikud: Limburgse Reconversie Maatschappij (edaspidi „LRM“), Participatie Maatschappij Vlaanderen (edaspidi „PMV“), Capricorn Cleantech Fund (edaspidi „CCF“), Quest for Growth (edaspidi „QFG“), Belfius, VF Capital (edaspidi „VFC“), VMF ja Aro. Lisaks kuulus osa äriühingu aktsiatest teatud perioodil füüsilisele isikule […] (1).

2.2.   Kaebus

(17)

Kaebuse esitaja on päikesepaneelide klaasi tootja ja väidetava abisaaja Ducatti otsene konkurent. Kaebuse esitaja väidab, et Ducatt sai ligikaudu 70 miljonit eurot siseturuga kokkusobimatut ebaseaduslikku riigiabi riigile kuuluvalt pangalt Belfius ning LRMilt ja PMV-lt, mis on Flaami piirkonnale kuuluvad äriühinguna asutatud fondid.

(18)

Kaebuse esitaja teatel anti väidetavat abi alates Ducatti asutamisest 2011. aastal turutingimustele mittevastavate laenude ja kapitalisuurenduste vormis. Neid kasutati ettevõtte loomiseks ja tootmise käivitamiseks ning jooksvaks kahjumi katmiseks.

3.   MEETMETE JA MENETLUSE ALGATAMISE OTSUSE SISU KIRJELDUS

(19)

Komisjon algatas ametliku uurimismenetluse, et hinnata, kas järgmised Ducatti kasuks võetud meetmed olid ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, ning kui olid, siis kas need olid siseturuga kokkusobivad.

3.1.   Kapitalisuurendused

(20)

Menetluse algatamise otsuses väljendati kahtlust, kas järgmised LRMi ja PMV märgitud kapitalisuurendused summas […] eurot olid tehtud turutingimustel:

a)

[…] euro suurune kapitalisuurendus 28. veebruaril 2014 LRMilt ([…] eurot) ja PMV-lt ([…] eurot);

b)

[…] euro suurune kapitalisuurendus 4. juulil 2014 LRMilt ([…] eurot) ja PMV-lt ([…] eurot);

c)

[…] euro ulatuses laene, mis muudeti hiljem omakapitaliks:

i)

laenud summas […] eurot (intressiga […] %), mille andsid 21. detsembril 2012 LRM ([…] eurot) ja PMV ([…] eurot) ning mis muudeti 5. detsembril 2013 intressiga omakapitaliks (edaspidi „4. laen“);

ii)

laenud summas […] eurot (intressiga […] %), mille andsid 27. septembril 2013 LRM ([…] eurot) ja PMV ([…] eurot) ning mis muudeti 13. detsembril 2013 omakapitaliks (edaspidi „5. laen“);

iii)

laenud summas […] eurot (intressiga […] %), mille andis 28. novembril 2013 LRM ning mis muudeti 28. veebruaril 2014 omakapitaliks (edaspidi „6. laen“);

iv)

laenud summas […] eurot (intressiga […] %), mille andsid 16. detsembril 2013 LRM ([…] eurot) ja PMV ([…] eurot) ning mis muudeti 28. veebruaril 2014 omakapitaliks (edaspidi „7. laen“);

v)

[…] eurot […] euro suurusest üleminekulaenust, mille andis 2015. aasta septembri keskel LRM (edaspidi „osa 13. laenust“);

d)

[…] eurot ostutähtedest, mis realiseeriti järgmiselt:

i)

[…] euro ulatuses 30. septembril 2014 LRMi poolt ([…] eurot) ja PMV poolt ([…] eurot);

ii)

[…] euro ulatuses 27. oktoobril 2014 LRMi poolt ([…] eurot) ja PMV poolt ([…] eurot);

iii)

[…] euro ulatuses 28. novembril 2014 LRMi poolt;

iv)

[…] euro ulatuses 28. jaanuaril 2015 LRMi poolt.

3.2.   Laenud

(21)

Menetluse algatamise otsuses väljendati kahtlust, et lisaks põhjenduses (20) nimetatud omakapitaliks muudetud laenudele ei antud turutingimustel ka järgmisi LRMi ja PMV laene summas […] eurot:

a)

[…] euro suurune üleminekulaen, mille andis 10. ja 19. veebruaril 2014 LRM ning mis maksti tagasi 28. veebruaril 2014 (edaspidi „8. laen“ ja „9. laen“);

b)

[…] euro suurune laen, mille andsid 16. mail 2014 LRM ([…] eurot) ja PMV ([…] eurot) (edaspidi „10. laen“);

c)

[…] euro suurune laen, mille andis 29. aprillil 2015 LRM (edaspidi „11. laen“);

d)

[…] euro suurune üleminekulaen, mille andis 2015. aasta juuli ja augusti jooksul LRM (edaspidi „12. laen“);

e)

[…] euro suurune üleminekulaen, mille andis 2015. aasta septembris LRM (edaspidi „osa 13. laenust“).

3.3.   2015. aasta novembri rekapitaliseerimine

(22)

Menetluse algatamise otsuses väljendati kahtlust ka selles, kas kapitalisuurendamine ja aktsionäride laenude restruktureerimine 2015. aasta novembris tehti turutingimustel. Need hõlmasid ühelt poolt kapitalisuurendust, mille LRM märkis sularahas summas […] eurot (lisaks omakapitaliks muudetud […] euro suurusele osale 13. laenust), ning teiselt poolt 10. laenu jäägi muudelt laenuandjatelt ülevõtmist LRMi poolt ning LRMi antud 10., 11. ja 12. laenu põhiosa ja intresside osalist mahakandmist.

4.   ABISAAJA PANKROT

(23)

11. mail 2017 tehti teatavaks Ducatti peamise kliendi Solarworldi maksejõuetus; müük Solarworldile moodustas ligikaudu 30 % Ducatti tuludest.

(24)

20. mail 2017 otsustas Ducatti juhatus algatada Ducatti pankrotimenetluse. Hasselti kaubanduskohtu 23. mai 2017. aasta pankrotimäärusega kuulutati Ducatt alates 20. maist 2017 pankrotis olevaks ning nimetati kolm pankrotihaldurit.

4.1.   Majandustegevuse lõpetamine ja abisaaja varade võõrandamine

(25)

2017. aasta juulis oli majandustegevus Ducattis täielikult lõppenud, kõikide töötajatega oli leping lõpetatud ja tootmine oli peatatud (4).

(26)

Kuna Ducatti majandustegevuse müümiseks jätkuva tegevusena pakkumisi ei tulnud, müüsid pankrotihaldurid 2017. aasta augustis tootmisega mitteseotud Ducatti varad (mööbli, arvutid, varuosad, sõidukid, inventari, pakkematerjalid, puhastusseadmed jne) veebioksjonil mitmele eri ostjale.

(27)

Oma peamised tootmisvarad oli Ducatt liisinud kolmandatelt isikutelt, kes võtsid need Ducatti pankroti järel tagasi. Täpsemalt võttis ruumid ja osa seadmetest (tootmishoone koos klaasisulatusahju, büroode ja logistikapindadega) tagasi liisinguettevõte LRM Lease NV ning klaasitöötlusliini (klaasisulatusahjust tuleva klaasi töötlemiseks) võtsid tagasi liisinguettevõtted ING Equipment Lease, KBC Lease ja ES Finance.

(28)

Belgia teatel on tootmispinnad ja bürood praegu tühjad, osa logistikapindu on aga mitmesugustele logistikaettevõtjatele laoruumideks renditud. Kavas on tootmishoone koos büroodega lammutada, selle all olevale maale uus arendus projekteerida ning praegu logistikaettevõtjatele renditud pinnad säilitada. Klaasisulatusahi on tootmishoonest ära viidud ja koost lahti võetud; ahju kivist detailid müüdi veebioksjonil parima pakkumise teinutele, ülejäänud detailid aga kõrvaldati kasutuselt pärast tulemusetuid katseid need veebioksjonil müüa.

4.2.   Abisaaja varade ja kohustuste saldo ning tema likvideerimine

(29)

Belgia on näidanud, et Ducatti pankrotipesa kohustused on ligikaudu 33,8 miljonit eurot, neist eelisvõlausaldajate (peamiselt töötajad, sotsiaalkindlustus, pangad ja liisinguettevõtted) ees 14,3 miljonit eurot, varad aga moodustavad ligikaudu 3,6 miljonit eurot.

(30)

Juhul kui komisjon leiaks, et Belgia andis Ducattile siseturuga kokkusobimatut ebaseaduslikku riigiabi, ning annaks korralduse see abi tagasi nõuda, ei oleks Ducatti pankrotimenetluses esitatav Belgia nõue riigiabi tagastamiseks Belgia pankrotiõiguse kohaselt eelisnõue. Kuna varad on eelisvõlausaldajatele võla tasumiseks kaugelt liiga väikesed, puudub tegelik võimalus, et eelisõiguseta nõuded kasvõi osaliselt rahuldataks.

(31)

Ducatti möödapääsmatu likvideerimine viibib üksnes mitme poolelioleva õigusmenetluse tõttu, mis on seotud võlausaldajate ja mõne töötaja nõuetega. Nende menetluste lõpptulemus ei muuda asjaolu, et eelisnõuded ületavad Ducatti varasid.

5.   KOKKUVÕTE

(32)

Komisjon märgib, et ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaselt on komisjoni volituste otstarve hoida ära siseturuga kokkusobimatu abi andmine. Tagasinõudmise suhtes on Euroopa Liidu Kohus olnud järjepidevalt seisukohal, et komisjoni õigus anda liikmesriigile korraldus nõuda tagasi abi, mis on komisjoni hinnangul siseturuga kokkusobimatu, on ette nähtud selleks, et taastada siseturuga kokkusobimatu riigiabi andmise eelne olukord (5).

(33)

Teiste sõnadega, riigiabi kontrollimise üks eesmärk on hoida ära ebaseadusliku või kokkusobimatu riigiabi andmine. Teine eesmärk on tagada, et siseturuga kokkusobimatu riigiabi põhjustatud konkurentsimoonutuse eelne olukord taastataks.

(34)

Praegusel juhul ei saa Ducattile enam abi anda. Igal juhul ei viiks otsus, milles leitaks, et juba antud abi on siseturuga kokkusobimatu riigiabi, ning antaks korraldus see tagasi nõuda, abi tagastamiseni (sest see on ilmselgelt võimatu) ega avaldaks mingit mõju teiste võlausaldajate nõuete tasumisele.

(35)

Täpsemalt märgib komisjon, et Ducatti majandustegevus on täielikult lõppenud tulenevalt i) kõikide lepingute lõpetamisest Ducatti töötajatega, kes töötavad nüüd enamasti teiste tööandjate juures; ii) Ducatti tootmisrajatiste lammutamisest ja kõikide tootmisega mitteseotud varade müümisest mitmele eri ostjale.

(36)

Samuti märgib komisjon, et Ducatti peamine tootmisvara, LRM Lease’i tagasi võetud klaasisulatusahi, on lammutatud ja seda ei saa seega enam ühelegi turuosalisele pakkuda ning LRM Lease’i tagasi võetud pindu ei ole kasutatud Ducatti majandustegevusega seotud otstarbel. Ka märgib komisjon, et klaasitöötlemisliinid kuuluvad Ducattist ja Flaami piirkonnast sõltumatutele eraettevõtjatele, kelle äristrateegia seisneb varade väljarentimises ning kes ei tegele Ducatti omaga võrreldava tootmistegevusega. Nimetatud põhjustel leiab komisjon, et välistada võib võimaluse, et mõni muu ettevõtja jätkab Ducatti majandustegevust.

(37)

Komisjon märgib samuti, et tagasinõudekorraldus ei avaldaks riigiabi nõuete ega ühegi muu nõude tasumisele mingit mõju. Kui komisjon teeks tagastamist hõlmava negatiivse otsuse, registreeritaks riigiabi tagasinõue Belgia pankrotiõiguse kohaselt Ducatti kohustuste nimekirjas kui eelisnõudeõiguseta võlausaldaja nõue. Ducatti võlausaldajate eelisnõuded pankrotimenetluses on oluliselt suuremad kui Ducatti pankrotipesa varad. Isegi kui komisjon leiaks, et Ducatt sai ebaseaduslikku ja kokkusobimatut riigiabi, ei oleks seega võimalik selle otsuse põhjal abi tagasi saada ning see ei mõjutaks ühelgi viisil Ducatti eelisnõudeõiguseta võlausaldajate nõuete tasumise tulemust.

(38)

Ainus põhjus, miks Ducatt veel majandustegevuseta eksisteerib, on võlausaldajate ja endiste töötajate nõuetega seotud mitme poolelioleva õigusmenetluse tulemuste ootamine. Pärast nende menetluste lõpetamist ootab Ducatti möödapääsmatult likvideerimine ja äriregistrist kustutamine.

(39)

Neid asjaolusid arvestades ei oleks komisjoni otsusel, et kõnealused meetmed on kokkusobimatu abi, mingit tegelikku mõju ning ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 esimese lõigu kohaselt algatatud ametlik uurimismenetlus nende meetmete suhtes ei täida enam mingit otstarvet.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga lõpetatakse 19. mail 2016 ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 esimese lõigu kohaselt algatatud menetlus.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.

Brüssel, 26. mai 2020

Komisjoni nimel

juhtiv asepresident

Margrethe VESTAGER


(1)  ELT C 369, 7.10.2016, lk 27.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  20. juunil 2016 toimunud kohtumisel komisjoniga.

(1)  Konfidentsiaalne teave.

(4)  Klaasisulatusahju toimimise iseärasustest tulenevalt ei saanud seda kohe välja lülitada, vaid see pidi läbima järkjärgulise jahutamise, mis nõudis osa töötajate kohalolekut. Seetõttu kehtis osa Ducatti töötajate tööleping jahutamise lõpuni juuli alguses.

(5)  Kohtuotsus, 14. september 1994, Hispaania vs. komisjon, liidetud kohtuasjad C-278/92, C-279/92 ja C-280/92, ECLI:EU:C:1994:325, punkt 75.


Parandused

3.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 406/67


Nõukogu 25. septembri 2020. aasta otsuse (EL) 2020/1410 (Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Maailma Tolliorganisatsiooni harmoneeritud süsteemi komitee 66. istungil seoses klassifitseerimise arvamuste, klassifitseerimise otsuste, harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste muudatuste või muude harmoneeritud süsteemi tõlgendamist käsitlevate nõuannete kavandatud vastuvõtmisega ning soovituste kavandatud vastuvõtmisega harmoneeritud süsteemi ühetaolise tõlgendamise tagamiseks harmoneeritud süsteemi konventsiooni alusel) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 327, 8. oktoober 2020 )

Lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

IV.   TEADUSLIKU ALLKOMITEE ARUANNE: Dokument NS0456Eb (SSC/35 - aruanne)

1)

Otsustamisele kuuluvad küsimused (dokument NC2708Ea)

a)

Lisad A/1 ja C/1 – Uute INN-toodete klassifitseerimine (loend 120). Liit kiidab heaks teadusliku allkomitee soovitatud 125 klassifikatsiooni (HS 2017 väljaanne) ja kolm neist tulenevat ümberklassifitseerimist (HS 2022 väljaanne).

b)

Lisad A/2 ja C/2 – Uute INN-toodete klassifitseerimine (loend 121). Liit kiidab heaks teadusliku allkomitee soovitatud 143 klassifikatsiooni (HS 2017 väljaanne) ja 15 neist tulenevat ümberklassifitseerimist (HS 2022 väljaanne).

c)

Lisad A/3 ja C/3 – Teatavate INN-toodete võimalik ümberklassifitseerimine tulenevalt 23. juuni 2019. aasta soovituse artiklist 16. Liit kiidab heaks teaduslikus allkomitees kokku lepitud 143 INN-toote ümberklassifitseerimised (HS 2022 väljaanne).

d)

Lisad B/1 ja C/6 – HSi komitee 63. ja 64. istungil ning WCO nõukogu 133. ja 134. istungil vastu võetud otsused, mis mõjutavad teadusliku allkomitee tööd. Liit kiidab heaks teaduslikus allkomitees kokku lepitud tsilukoplaani ja etrüptamiini ümberklassifitseerimise vastavalt alamrubriikidesse 2 933,79 ja 2 939,80.

Liit kiidab heaks kõik kavandatud klassifikatsioonid, kuna need on kooskõlas liidu praeguse klassifitseerimispoliitikaga.

2)

Grupi 29 selgitavate märkuste võimalik muutmine seoses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete loeteluga, dokument NC2738Ea

Liit kiidab heaks ettepaneku muuta harmoneeritud süsteemi grupi 29 selgitavaid märkusi, lähtudes teadusliku allkomitee nõuannetest.

V.   HARMONEERITUD SÜSTEEMI LÄBIVAATAMISE ALLKOMITEE ARUANNE (dokument NR1403E)

1)

Otsustamisele kuuluvad küsimused (dokument NC2709Ea)

a)

Lisad D/6 ja G/11 – Rubriigi 85.24 selgitavate märkuste võimalik muutmine (HS 2022)

b)

Lisad D/7 ja G/12 – HS 2022 selgitavate märkuste võimalikud muudatused 3D-printerite osas

c)

Lisad E/14 ja G/19 – Rubriigi 70.19 selgitavate märkuste muutmine klaaskiudude osas (HS 2022)

d)

Lisad E/1–E/6, E/8–E/13, E/15–E/18, E/20, E/23 ja G/1–G/6, G/8, G/13–G/18, G/21, G/22, G/24, G/27 – I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XI, XII, XIII, XIV, XV, XVI, XVII, XVIII, XX ja XXI jao selgitava märkuse võimalik muutmine.

e)

Lisad E/23 ja G/27 – Grupi 97 selgitavate märkuste muudatused teatavate kultuuriväärtuste osas (HS 2022)

f)

Lisad E/24 ja G/28 – Selgitavate märkuste muudatused

Liit kiidab heaks kõik dokumentides esitatud muudatusettepanekud, kuna need on kooskõlas liidu praeguse klassifitseerimispoliitikaga.

2)

Teatavate ühekordselt kasutatavate või laetavate elektriaurustite klassifitseerimine HS 2022-s (sekretariaadi taotlus), dokument NC2710Eb

Liit klassifitseeriks toote 1 HS 2017 alamrubriiki 8 543,70 ja HS 2022 alamrubriiki 8 543,40. Toode 2 klassifitseeritakse HS2022 rubriiki 24.04, kasutades klassifitseerimise üldreeglit 3b, tuginedes e-vedeliku põhiomadustele.

3)

Teatavate numismaatilise väärtusega kollektsioonide ja kollektsiooniobjektide klassifitseerimine HS 2022-s (sekretariaadi taotlus), dokument NC2711Ea

Liit väljendab vajadust toodete kohta käiva täiendava teabe järele, et määrata kindlaks nende klassifikatsioon.

Liit ei nõustu harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste muutmise ettepanekuga enne, kui on selgitatud ja antud juhised selle kohta, kuidas eristada rubriigi 97.05 uusi alamrubriike.

4)

3D-printerite kassettide klassifitseerimine HS 2022-s (sekretariaadi taotlus), dokument NC2712Ea

Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu otsusega kohtuasjas C–276/00 klassifitseeriks liit grupi 39 tooted vastavalt koostismaterjalile. Toodete klassifitseerimiseks alamrubriigi tasandil on vaja lisateavet. Harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste kavandatavat muudatust ei toetata, kuna praegu ei klassifitseerita liidus printerikassette printerite osadeks.

5)

Lehtede lamineerimismasina klassifitseerimine HS 2022-s kihtlisandustootmiseks, dokument NC2744Ea

Liit klassifitseeriks toote rubriiki 84.85 (II variant).

VI.   ISTUNGIEELSE TÖÖRÜHMA ARUANNE (dokument NC2714Ea ja lisade A-T)

Võttes arvesse mõningaid redaktsioonilisi soovitusi, võtab liit vastu lisades A–T esitatud teksti koos järgmiste märkustega.

1)

Klassifitseerimise arvamuste kogumiku muutmine, et kajastada otsust klassifitseerida toode rubriiki 18.06 (alamrubriik 1 806,32)

Liit teeb ettepaneku jätta välja koostisosade loetelu, mis ei ole klassifitseerimiseks vajalik.

2)

Klassifitseerimise arvamuste kogumiku muutmine, et kajastada otsust klassifitseerida kahte liiki tubakavarred („rullitud laiendatud varrega tubakas (CRES)“ ja „laiendatud tubakavarred (ETS)“) rubriiki 24.03 (alamrubriik 2 403,99)

Liit nõuab, et säiliks tekst „ei saa kohe suitsetada“, kuna see oli klassifitseerimise otsustav kriteerium.

3)

Klassifitseerimise arvamuste kogumiku muutmine, et kajastada otsust klassifitseerida tahkeoksiidsed kütuseelemendid (SOFC) rubriiki 85.01 (alamrubriik 8 501,62)

Liit soovitab kasutada esialgse töödokumendi (dokument NC2655E1b) lahtrites esitatud tootekirjeldust.

VII.   UUESTI LÄBIVAATAMISE TAOTLUSED (RESERVATSIOONID)

1)

Teatavate söödakultuuride (tooted 1–5) klassifikatsiooni läbivaatamine (Ameerika Ühendriikide taotlus), dokument NC2715Ea

Liit klassifitseeriks tooted jookidena rubriiki 22.02 kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu otsusega kohtuasjas C–114/80 ja klassifitseerimise arvamustega 2 202,99/2-4.

2)

Randmelt pulssi mõõtva ja GPSiga varustatud jooksukella klassifikatsiooni uuesti läbivaatamine (USA ja Jaapani taotlused), dokument NC2716Ea

Liit klassifitseeriks toote vastavalt kombineeritud nomenklatuuri rubriigi 91.02 selgitavatele märkustele käekellana alamrubriiki 9 102,12.

3)

Sterilisaatori klassifikatsiooni uuesti läbivaatamine (Ukraina taotlus), dokument NC2717Ea

Liit klassifitseeriks toote rubriiki 84.19, kuna tegemist on sterilisaatorite erirubriigiga. Temperatuurimuutus toimub ja sellel on oluline mõju steriliseerimisprotsessile. Seadmel ei ole mehaanilisi funktsioone.

4)

Kahe toote nimetusega „RF Generators“ ja „RF Matching Networks“ klassifikatsiooni läbivaatamine (Lõuna-Korea taotlus), dokument NC2718Ea, NC2745Eb, NC2747Ea

Liit klassifitseeriks tooted rubriiki 84.86, sest need on identifitseeritavad masinad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt pooljuhtseadiste tootmiseks.

VIII.   TÄIENDAVAD UURINGUD

1)

Söödavate putukate klassifitseerimine (sekretariaadi ettepanek), dokument NC2719Ea

Liit toetab toote 1 võimalikku üleviimist nii rubriigist 02.10 kui ka rubriigist 04.10. Toote 2 võib üle viia kas rubriigist 04.10 või grupist 16. Toote 3 võib üle viia grupist 16. Toote 4 võib üle viia kas grupist 16 või 21.

2)

Rubriigi 27.11 selgitava märkuse võimalik muutmine veeldatud naftagaasi (LPG) klassifikatsiooni selgitamiseks (sekretariaadi ettepanek), dokument NC2720Ea

Liit toetab selgitava märkuse koostamist alamrubriigi 2 711,19 kohta.

3)

Eeskirja 3 punkti b selgitavate märkuste muutmine, et selgitada komplektide klassifikatsiooni, dokument NC2721Ea

Liit toetab praeguse olukorra säilitamist ja olemasolevaid klassifitseerimistavasid.

4)

Rubriigi 91.02 (dokument NC2722Ea) selgitava märkuse võimalik muutmine

Liit eelistaks enne harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste muutmist oodata ära lõpliku otsuse punktis VII.2 osutatud klassifitseerimise kohta.

5)

Rubriigi 87.03 selgitava märkuse võimalik muutmine seoses mikrohübriidsõidukitega, dokument NC2723Ea

Liit toetab harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste muutmist, kuna see selgitab uue sõidukitüübi klassifikatsiooni.

6)

Kergete hübriidsõidukite klassifitseerimine, dokument NC2724Ea

Liit klassifitseeriks toote alamrubriiki 8 703,40, kuna elektrimootor on ette nähtud sõidukile tõukejõu andmiseks, toetades mootori tööd.

7)

Vahatoote klassifitseerimine (Ecuadori taotlus), dokument NC2725Ea

Liit klassifitseeriks toote rubriiki 34.04, kuna laboratoorne analüüs kinnitas, et toode on vahajas.

8)

Rubriigi 95.03 (liidu ettepanek) selgitava märkuse võimalik muutmine, dokument NC2667Ea

Liit jääb kõigi ELi algse ettepaneku kohta tehtavate täiendavate redaktsiooniliste märkuste suhtes paindlikuks.

9)

Rubriigi 95.05 (liidu ettepanek) selgitava märkuse võimalik muutmine, dokument NC2668Ea

Liit jääb kõigi liidu algse ettepaneku kohta tehtavate täiendavate redaktsiooniliste märkuste suhtes paindlikuks.

10)

Teatavate jaemüügiks pakendatud eeterlike õlide klassifitseerimine (Costa Rica taotlus), dokument NC2672Ea

Liit klassifitseeriks toote rubriiki 33.01. See toode on lavendli eeterlik õli, mis sisaldab monoterpeenalkoholi, mistõttu ei ole see terpeenidest puhastamata ja kuulub rubriiki 33.01. See on saadud aurdestilleerimisel, mis vastab harmoneeritud süsteemi rubriigi 33.01 selgitavatele märkustele.

11)

Kahe põrandapoleerija klassifitseerimine (Costa Rica taotlus), dokument NC2673Ea

Liit klassifitseeriks tooted rubriiki 84.79. Tehniliste omaduste tõttu ei kasutata neid tavaliselt kodumajapidamistes ja võttes arvesse grupi 85 märkuse 4 punkti a, tuleks need klassifitseerida rubriiki 84.79.

12)

Toote „iseliikuv poomtõstuk“ klassifitseerimine (Lõuna-Korea taotlus), dokument NC2674Ea

Liit klassifitseeriks toote sarnasest tootest lähtudes määruse (EÜ) nr738/2000 alusel rubriiki 84.28.

13)

Teatavate toiduainete klassifitseerimine (Ameerika Ühendriikide taotlus), dokument NC2676Ea, NC2742Ea

Klassifitseerimise kindlaksmääramiseks taotleb liit lisateavet kõigi nelja asjaomase toote kohta.

Toode 1: valgusisaldus. Kui see on väga suur (üle 85 %), võiks kaaluda rubriiki 35.04 kandmist. Olemasoleva teabe põhjal võib toote klassifitseerimise arvamuse 2 106,90/5 alusel klassifitseerida alamrubriiki 2 106,10.

Toode 2: Liit klassifitseeriks selle rubriiki 22.02, kui see on vahetult joodav, või rubriiki 21.06, kui seda lahjendatakse enne joomist.

Toode 3: Liit klassifitseeriks selle alamrubriiki 2 101,20, kuid hea oleks saada lisateavet kofeiinisisalduse kohta.

Toode 4: Toote kirjeldus tekitab segadust, kuna ei ole selge, mis on peamine koostisosa. Kui toode sisaldab kakaod, võib selle klassifitseerida rubriiki 18.06, kui mitte 19.05.

14)

„Lõikur/käristaja“ klassifitseerimine (Venemaa Föderatsiooni taotlus), dokument NC2677Ea

Liit võtab arvesse, et paljude funktsioonidega masin muudab klassifitseerimise keeruliseks ning et selle võib klassifitseerida nii rubriiki 84.30 kui ka 84.32, seega kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 3 punkti c alusel tuleks see klassifitseerida rubriiki 84.32.

15)

Ehitus-, kaevandus- või tööstuskaupade veoks kasutatavate sõidukite jaoks ette nähtud teatavate uute kummist õhkrehvide klassifitseerimine (Vene Föderatsiooni taotlus), dokument NC2678Ea, NC2748Ea

Liit nõustub Maailma Tolliorganisatsiooni sekretariaadi nõuandega ja klassifitseerib mõlemad tooted alamrubriiki 4 011,20.

16)

Teatavate loomasöödana kasutatavate valmististe klassifitseerimine (Kanada taotlus), dokument NC2679Ea, NC2743Ea

Lähtudes Euroopa Liidu Kohtu otsusest kohtuasjas C–144/15, liigitaks liit toote rubriiki 23.09.

17)

Joonistustableti „Tracing Light Box“ klassifitseerimine (Jaapani taotlus), dokument NC2681Ea

Liit liigitaks toote rubriiki 94.05, kuna sellel on mitmeotstarbeline funktsioon ja sellel puuduvad joonestusinstrumendid.

18)

Elektroonilise kiirusregulaatori klassifitseerimine (Tuneesia taotlus), dokument NC2682Ea

Liit liigitaks toote Maailma Tolliorganisatsiooni sekretariaadi ettepaneku kohaselt rubriiki 85.04.

19)

Rubriigi 27.10 selgitava märkuse (Jaapani ettepanek) võimalik muutmine, dokument NC2641Ea, NC2739Ea

Liit hoidub aruteludes osalemast, kuna klassifitseerimise arvamust, millest käesolev muudatusettepanek tuleneb, ei saa liidus kohaldada Euroopa Liidu Kohtu otsuse tõttu kohtuasjas C–330/13. Parem oleks mõelda harmoneeritud süsteemi muutmisele tulevikus ja grupi 27 märkuse 2 muutmisele.

20)

Võimalik vastuolu ingliskeelse ja prantsuskeelse teksti vahel rubriigi 85.01 selgitavates märkustes, dokument NC2688Ea

Liit kiidab heaks muudatusettepaneku kasutada prantsuskeelset terminit „onduleur“ nagu HSi nomenklatuuri muudes osades.

IX.   UUED KÜSIMUSED

1)

Teatavate tänavale paigaldatud prügikastide klassifitseerimine (Tuneesia taotlus), dokument NC2726Ea

Liit klassifitseeriks tooted rubriiki 39.26, kuna prügikastid on suuremad ja ei ole ette nähtud kodus kasutamiseks. Liit märgib, et toote kirjeldus peaks sisaldama prügikastide mahtu liitrites.

2)

Teatavate vedelal kujul toiduvalmististe klassifitseerimine (Tuneesia taotlus), dokument NC2727Ea

Liit soovib rohkem teavet toodete koostise kohta (vesi või mahl, õlised ained, muud koostisosad lisaks vitamiinidele, kogus).

3)

Kahe kannabidooli (CBD) sisaldava toote klassifitseerimine (sekretariaadi taotlus), dokument NC2728Ea

Liit teeb ettepaneku saata küsimus teaduslikule allkomiteele, taotledes teavet i) selle kohta, kas toodetel on piisavalt toimeaineid, et avaldada ravi- või profülaktilist mõju, ning ii) selle kohta, kas CBD-l kui toimeainel on minimaalses koguses ravi- või profülaktiline mõju.

4)

Veega töödeldud kuivatatud kala (rehüdreeritud kuivatatud kala) klassifitseerimine (Norra taotlus), dokument NC2729Ea

Liit võiks klassifitseerida toote gruppi 3, kuid vaja on rohkem teavet selle kohta, kas toote maitse ja tekstuur on omased kuivatatud või värskele kalale.

5)

Teatavate aurusaunades kasutatavate auru-kuumaveekatelde klassifitseerimine (Egiptuse taotlus), dokument NC2730Ea

Liit liigitaks tooted Maailma Tolliorganisatsiooni sekretariaadi ettepaneku kohaselt rubriiki 84.02 vastavalt rubriigi tekstile ja harmoneeritud süsteemi selgitavatele märkustele rubriigi 84.02 kohta.

6)

Toote „sojahelbed“ klassifitseerimine (Madagaskari taotlus), dokument NC2731Ea

Liit klassifitseeriks toote rubriiki 23.04 sarnaselt klassifitseerimist käsitlevas arvamuses 2 304,00/1 esitatud tootega.

7)

2-põletilise etanooliahju klassifitseerimine (Keenia taotlus), dokument NC2732Ea

Liit klassifitseeriks toote alamrubriiki 7 321,12, kuna etanoolkütus on toatemperatuuril vedelal kujul ja sobib seetõttu alamrubriigi tekstiga.

8)

Kaebuste vastuvõtmise interaktiivse kioski klassifitseerimine (Egiptuse taotlus), dokument NC2733Ea

Liit soovib lisateavet: kas toode võib toimida USB-seadmega ja kuidas, või kas seda saab kasutada ainult puuteekraani kaudu.

XI.   LISALOETELU

1)

Toote „mini maisitõlvikud“ klassifitseerimine (ELi taotlus), dokument NC2736Ea

Liit on taotlenud klassifitseerimise arvamust.

2)

Topeltvõimsusega diiselgeneraatori klassifitseerimine (Ghana taotlus), dokument NC2737Ea

Liit klassifitseeriks toote alamrubriiki 8 502,13.

3)

TFT-LCD-mooduli klassifitseerimine (Lõuna-Korea taotlus), dokument NC2740Ea

Kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 957/2006, komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 1201/2011 ja (EL) nr 1202/2011 ning võttes arvesse XVI jaotise märkuse 2 punkti b, klassifitseeriks liit toote alamrubriiki 8 529,90.

4)

Klassifitseerimise arvamuste 8 528,69/1 ja 8 528,69/2 (dokument NC2741Ea) väljajätmine

Kuna tooted ei ole enam turul, toetab liit kõnealuste klassifitseerimise arvamuste väljajätmist.

5)

Toote „osaliselt rasvatustatud kookospulber“ klassifitseerimine (liidu taotlus), dokument NC2746Ea

Liit on taotlenud klassifitseerimise arvamust.


3.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 406/73


Nõukogu 12. oktoobri 2020. aasta otsuse (EL) 2020/1532 (Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Maailma Tolliorganisatsiooni harmoneeritud süsteemi komitee 66. istungil seoses klassifitseerimise arvamuste, klassifitseerimise otsuste, harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste muudatuste või muude harmoneeritud süsteemi tõlgendamist käsitlevate nõuannete ning harmoneeritud süsteemi ühetaolist tõlgendamist harmoneeritud süsteemi konventsiooni alusel tagavate soovituste vastuvõtmisega) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 352, 22. oktoober 2020 )

Lisa asendatakse järgmisega:

LISA

Käesolev lisa täiendab otsuse (EL) 2020/1410 lisa.

II.2.   Harmoneeritud süsteemi 2017. ja 2022. aasta versiooni vaheliste vastavustabelite väljatöötamine (dokumendid NC2704, NC2749 ja NC2753).

Alamrubriikide 4 407,13 ja 4 407,14 (SPF-puude (kuuse, männi ja nulu) segud ning Hem-fir (läänetsuuga ja nulu) segud) vastavustabeli puhul toetab liit korrelatsioone, mille WCO sekretariaat pakkus välja dokumendi NC2753 punktis 20.

Alamrubriigi 4 418,83 (I-talad) vastavustabeli puhul toetab liit korrelatsioone, mille Jaapan pakkus välja dokumendi NC2753 punktis 14.

Alamrubriigi 7 019,71 (klaaskiust vuaal/õhuke riie) vastavustabeli kohta märgib liit, et ainus ülekandmine HSi 2017. aasta versioonist tehakse alamrubriigist 7 019,32.

Alamrubriikide 8 462,62 ja 8 462,63 (sepistamispingid ja -seadmed) vastavustabeli puhul toetab liit seda, et säilivad kõik HSi 2017. aasta versioonis nimetatud, ülekandmiseks välja pakutud alamrubriigid, sh need, mis on nurksulgudes.

Alamrubriigi 8 519,81 (telefonide automaatvastajad) vastavustabeli puhul toetab liit ettepanekut, mille WCO sekretariaat tegi dokumendi NC2704 punktis 26.

Alamrubriigi 8 539,51 (LED) vastavustabeli puhul toetab liit WCO sekretariaadi poolt dokumendi NC2704 punktis 24 tehtud järeldust.

Uue alamrubriigi 8 541,51 (pooljuhtmuundurid) vastavustabeli kohta märgib liit, et puuduvad tõendid HSi 2017. aasta versioonis pooljuhtmuundurite osade eraldi klassifitseerimise kohta. Seepärast ei ole lisaülekandmisi vaja.

Rubriigi 88.06 (mehitamata õhusõidukid) vastavustabeli puhul toetab liit dokumendi NC2704 punktis 25 nimetatud varianti i.

Liit toetab ka teatavate redaktsiooniliste vigade parandamist I ja II vastavustabeli kavandis vastavalt dokumendi NC2753 lisale.

III.4.   Teatavate numismaatilise väärtusega kollektsioonide ja kollektsiooniobjektide klassifitseerimine HSi 2022. aasta versioonis (sekretariaadi taotlus) (dokumendid NC2711 ja NC2754).

Liit klassifitseeriks asjaomased kolm toodet HSi 2022. aasta versiooni alamrubriiki 9 705,31. Liit märgib, et nii Kanada kui ka WCO sekretariaat toetavad liidu ettepanekut jätta HSi rubriigi 97.05 selgitavate märkuste uue osa A punkti 4 teisest lõigust välja sõnad „coins generally known in the trade as „ancients“ or „ancient coins““ („valdkonnas üldiselt nimetuse „ajaloolised mündid“ all tuntud mündid“).

III.5.   3D-printerite kassettide klassifitseerimine HSi 2022. aasta versioonis (sekretariaadi taotlus) (dokumendid NC2712 ja NC2755).

Liit toetab HSi selgitavate märkuste muutmise ettepanekut, mille kohaselt tuleks 3D-printerite kassetid, mis on elektrooniliste komponentide või mehaaniliste süsteemidega, klassifitseerida 3D-printerite osadeks.

Liit klassifitseeriks nii dokumendis NC2712 kui ka NC2755 kirjeldatud tooted HSi 2022. aasta versiooni rubriigis 84.85 3D-printerite osadeks, sest neis on elektroonilised komponendid 3D-printeriga ühendamiseks.

III.7.   HSi läbivaatamise allkomitee 57. koosoleku protokoll (dokument NR1434).

III.8.   Otsustamisele kuuluvad küsimused (dokument NC2709).

a)

Lisad C/4 ja D/8 – selgitavate märkuste muudatused (HSi 2022. aasta versioon) (VI jagu).

b)

Lisad C/5, D/9 ja D/22 – selgitavate märkuste muudatused (HSi 2022. aasta versioon) (VII jagu).

c)

Lisad C/8 ja D/12 – selgitavate märkuste muudatused, mis tulenevad artikli 16 alusel 28. juunil 2019 esitatud soovitusest (XIII jagu).

d)

Lisad C/13 ja D/17 – selgitavate märkuste muudatused, mis tulenevad artikli 16 alusel 28. juunil 2019 esitatud soovitusest (XX jagu.)

e)

Lisad C/14 ja D/18 – selgitavate märkuste võimalikud muudatused seoses lõbustuspargiseadmetega (Ameerika Ühendriikide ettepanek).

Liit nõustub kõigi nendes dokumentides esitatud muudatusettepanekutega.

f)

Lisad C/1 ja D/5 – rubriigi 15.09 selgitavate märkuste võimalikud muudatused seoses muude neitsioliiviõlidega ning rubriigi 15.15 selgitavate märkuste võimalikud muudatused seoses mikroobsete rasvade ja õlide näidetega.

Rubriigi 15.09 selgitavate märkuste puhul toetab liit liidu ettepanekut (2. variant) ja Kanada uut ettepanekut (3. variant). Liit toetab osa D punktis 2 sõnade „and/or“ („ja/või“) asemel sõna „or“ („või“) (2. variant) kasutamist.

Rubriigi 15.15 selgitavate märkuste puhul toetab liit väljendi „single cell organism“ („üherakuline organism“) (1. variant) kasutamist ning sõnade „and/or“ („ja/või“) asemel sõna „or“ („või“) (2. variant) kasutamist. Liit toetab näidetes a ja b väljendi „obtained from“ („saadud“) (2. variant) kasutamist.

g)

Lisad C/3 ja D/7 – rubriigi 30.06 selgitavate märkuste võimalikud muudatused seoses mõistetega „placebos“ („platseebod“) ja „double-blinded clinical trial kits“ („topeltpimedate kliiniliste uuringute komplektid“) (Austraalia taotlus).

Liit ei toeta lause „The placebos of this heading also include [control vaccines] [controlled vaccines] [vaccines which are used as control substances and] that have been licensed for use in recognized clinical trials.“ („Sellesse rubriiki kuuluvad platseebod hõlmavad ka [kontrollvaktsiine] [kontrollitud vaktsiine] [vaktsiine, mida kasutatakse kontrollainetena ja] millele on antud litsents tunnustatud kliinilistes uuringutes kasutamiseks.“) lisamist rubriigi 30.06 selgitavate märkuste punkti 12 teksti, sest ei ole selge, milliseid aineid lauses kirjeldatakse. Kui ülejäänud konventsiooniosalised otsustavad lause lisada, toetab liit 3. varianti „vaccines which are used as control substances“ („vaktsiine, mida kasutatakse kontrollainetena“) või kui on vaja paindlikkust, siis 1. varianti „control vaccines“ („kontrollvaktsiine“).

Lause “[Active ingredients to be trialled can include herbal medicinal products [for therapeutic or prophylactic uses].]” („[Katsetatavate toimeainete hulka võivad kuuluda [ravis ja profülaktikas kasutatavad] taimsed ravimid].“] teksti lisamise suhtes on liit paindlik, kuid ei toeta Ameerika Ühendriikide delegatsiooni soovituse kohast näidete avatud loetelu.

h)

Lisad C/6 ja D/10 – selgitavate märkuste muudatused, mis tulenevad artikli 16 alusel 28. juunil 2019 esitatud soovitusest (IX jagu).

Liit toetab ettepanekut lisada alamrubriikidele 4 412,41, 4 412,42 ja 4 412,49 alamrubriigi selgitavad märkused. Liit taotleb, et kavandatavat teksti analüüsitaks ja parandataks veelgi, et viia see kooskõlla liidu praeguste klassifitseerimistavadega (näiteks spoonide suund).

i)

Lisad C/7 ja D/11 – selgitavate märkuste muudatused, mis tulenevad artikli 16 alusel 28. juunil 2019 esitatud soovitusest (XI ja XII jagu).

Liit toetab elektroonilise tekstiili näidete loetellu „paraseismic wall covering“ („maavärinakindel seinakate“) ja „geotextiles“ („geotekstiil“) lisamist. Geotekstiili käsitlevas tekstis toetab liit teksti „a sensor made of fibres or at least being fully integrated in the fibres” („kiududest valmistatud või vähemalt kiududesse täielikult lõimitud andur“) (2. variant), nagu ta on varemgi soovitanud.

Liit toetab läbivaatamise allkomitee heaks kiidetud tekstide ajutist vastuvõtmist.

j)

Lisad C/12 ja D/16 – selgitavate märkuste muudatused, mis tulenevad artikli 16 alusel 28. juunil 2019 esitatud soovitusest (XVII jagu).

Liit toetab seda, et rubriigi 88.06 selgitavate märkuste punkti 3 lisatakse viide püsivalt integreeritud kaameratele, tingimusel et klassifitseerimise arvamus integreeritud kaameraga drooni rubriiki 85.25 klassifitseerimise kohta vaadatakse läbi ning viiakse kooskõlla HSi 2022. aasta versiooni ja HSi selgitavate märkustega.

Rubriigi 88.06 selgitavate märkuste punkti 4 puhul toetab liit Hiina ettepanekut, mida täiendavad liidu välja pakutud tehnilised lisakriteeriumid (teine variant).

k)

Lisad C/15 ja D/19 – grupi 97 selgitavate märkuste võimalik muudatus seoses teatavate kultuuriväärtustega (USA ettepanek).

Liit ei toeta näidetena nimetatud kaupade loetelu, sest need on liiga spetsiifilised ja piiratud, et selgitada alamrubriiki 9 705,10 klassifitseeritavate kaupade ulatust.

Samuti märgib liit, et esitatud määratlused ja näited ei annaks selgust, kuidas klassifitseerida näiteks „traditional national costumes“ („traditsioonilised rahvariided“) või „old cars“ („vanad autod“).

l)

Lisad C/16 ja D/20 – klassifitseerimise üldreeglite selgitavate märkuste muudatus (HSi 2022. aasta versioon).

Liit toetab WCO sekretariaadi algettepanekut (1. võimalus – kasutada sõna „merely“ („üksnes“), kuid jäädes paindlikuks väljendi „not further worked than“ („mitte rohkem töödeldud kui“) suhtes) ning taotleb inglis- ja prantsuskeelse teksti ühtlustamist.

III.9.   Rubriigi 71.04 selgitava märkuse võimalik muudatus seoses tehislike teemantidega (Kimberley protsessi ettepanek) (dokument NC2757).

Liit kiidab heaks rubriigi 71.04 uue kolmanda lõigu kavandatavad muudatused ja alamrubriigi 7 104,91 selgitavate märkuste uue punkti 3 sisseviimise.

III.10.   Mikro-elektromehaaniliste süsteemide (MEMS) elemendi klassifitseerimine HSi 2022. aasta versioonis (sekretariaadi ettepanek).

Liit klassifitseeriks toote rubriiki 85.41.