(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Limone dell’Etna“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Limone dell’Etna“ registreerida,

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1355/2008 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärinevate teatavatest tsitrusviljadest valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes. Meetmed kehtestati koguselise tollimaksuna konkreetsetele äriühingutele ja maksumäär jäi vahemikku 361,4 kuni 531,2 eurot toote netokaalu tonni kohta.

(2)

Euroopa Liidu Kohus tühistas need meetmed 22. märtsil 2012, (3) kuid need taaskehtestati nõukogu 18. veebruari 2013. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 158/2013 (4).

(3)

Pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist säilitati need meetmed komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1313/2014 (5).

(4)

Pärast kehtiva meetme eelseisvat aegumist käsitleva teate (6) avaldamist taotles Federación Nacional de Asociaciones de Transformados Vegetales y Alimentos Procesados (edaspidi „Fenaval“ või „taotluse esitaja“) tootjate nimel, kelle teatavate töödeldud ja konserveeritud tsitrusviljade (mandariinid jne) toodang moodustab 100 % liidu kogutoodangust, aegumise läbivaatamise algatamist. Fenaval väitis, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ning seega liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(5)

Komisjon teatas 10. detsembril 2019Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (7) (edaspidi „algatamisteade“) kehtivate meetmete aegumise läbivaatamise algatamisest kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2.

(6)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2018 kuni 30. septembrini 2019 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise jaoks asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2019 (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(7)

Komisjon kutsus algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles uurimises osalema. Eelkõige võttis komisjon ühendust taotlejate, teadaolevate HRV eksportivate tootjate, teadaolevate liidu sõltumatute importijate ja HRV ametiasutustega.

(8)

Kõiki huvitatud isikuid kutsuti üles algatamisteates osutatud tähtaja jooksul avaldama oma seisukohti ning esitama teavet ja seda kinnitavaid tõendeid. Huvitatud isikutele anti ka võimalus taotleda komisjoni uurimistalitustelt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(9)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(10)

Taotluse esitaja esitas loetelu 33 Hiina vaatlusaluse toote eksportijast või tootjast (8). Seepärast, arvestades HRV eksportijate ja tootjate ilmset suurt arvu, nägi komisjon algatamisteates ette väljavõttelise uuringu tegemise.

(11)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil HRV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates täpsustatud teave. Lisaks palus komisjon liidu juures tegutseval HRV esindusel teha kindlaks ülejäänud eksportivad tootjad – kui neid on –, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja nendega ühendust võtta.

(12)

Kokku esitas nõutud teabe ja nõustus valimisse kaasamisega viis HRV tootjat või tootjate kontserni. Arvestades uurimisaluse toote teadaolevate eksportijate ja tootjate suurt arvu HRVs, käsitatakse koostöö taset madalana.

(13)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon esialgse valimi ühest tootjast ja kahest tootjate kontsernist, kelle tootmisvõimsuse ja Euroopa Liitu suunatud ekspordi maht olid suurimad. Kaks äriühingut valimisse kaasatud kontsernist müüs märkimisväärseid koguseid ka HRV siseturul. Valim hõlmas 69 % ajavahemikul 1. oktoobrist 2018 kuni 30. septembrini 2019 Euroopa Liitu suunatud teatatud ekspordimahust. Eksportijatele mõeldud küsimustik tehti veebis kättesaadavaks (9) uurimise algatamise päeval ja link asjaomasele veebisaidile saadeti kõikidele huvitatud isikutele. Valimisse kaasatud äriühingutel oli 30 päeva aega küsimustikule vastuste esitamiseks.

(14)

Üks kontsern ja üks tootja, kes olid valimisse kaasatud, otsustasid aga koostööst loobuda. Seepärast otsustas komisjon jätkata uurimist kõikide ülejäänud koostööd tegevate äriühingute põhjal (kaks äriühingut ja äriühingute kontsern). Varsti pärast seda, kui komisjon oli neid teavitanud, et kõik koostööd tegevad eksportivad tootjad peavad täitma eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku, loobusid kaks eksportivat tootjat koostöö tegemisest. Nõutud teabe esitas vaid üks eksportivate tootjate kontsern. Kõnealuse kontserni toodang moodustab ligikaudu [45–65 %] kogu HRV ekspordist liitu.

(15)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, paluti kõikidel teadaolevatel importijatel ja turustajatel täita algatamisteatele lisatud väljavõttelise uuringu vorm.

(16)

Väljavõttelise uuringu vormile vastasid ainult neli importijat ning seepärast ei peetud valimi moodustamist vajalikuks.

(17)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Liidu tootjatele, importijatele, kasutajatele ja HRV eksportivatele tootjatele suunatud küsimustikud tehti veebis kättesaadavaks (10) uurimise algatamise päeval.

(18)

Komisjonile esitasid küsimustiku vastused kaks liidu tootjat, kolmteist toorainete tarnijat ja üks eksportiv tootja HRVs. Üks importija ja üks kasutaja esitasid küsimustikule mittetäielikud vastused. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule, mis käsitles oluliste moonutuste esinemist HRVs.

(19)

COVID-19 puhangust tingitud liikumis- ja reisipiirangute tõttu üle maailma ja liidus ei viidud lõpuks läbi alusmääruse artikli 16 kohaseid kavandatud kontrollkäike järgmiste juriidiliste isikute valdustes.

Liidu tootjad:

HRV eksportivad tootjad ja seotud kauplejad:

(20)

Kuna COVID-19 puhangu tõttu ei saanud eespool nimetatud äriühingute valdustesse kohapealseid kontrollkäike teha, võttis komisjon kooskõlas 16. märtsi 2020. aasta teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (11) arvesse teavet, mille pooled olid nõuetekohaselt esitanud (näiteks vastused küsimustikule või puudustele viitavatele kirjadele).

(21)

Komisjon kontrollis eemalt kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosus ning liidu huvid. Komisjon viis läbi kahe liidu tootja ja koostööd tegeva eksportivate tootjate kontserni kaugkontrolli.

(22)

16. jaanuaril 2020 esitasid kaks huvitatud isikut, nimelt Hiina toiduainete, kohalike toodete ja loomsete kõrvalsaaduste impordi ja ekspordi kaubanduskoda (edaspidi „Hiina kaubanduskoda“) mitme Hiina eksportiva tootja nimel ja Yiguani kontsern oma märkused kaebuse ja uurimise algatamise kohta (12).

(23)

Põhiliselt väitis Hiina kaubanduskoda, et kõnealuse aegumisega seotud menetluse algatamine ei ole põhjendatud ja seepärast tuleks see menetlus viivitamata lõpetada järgmistel põhjustel.

(24)

Komisjon lükkas kõik Hiina kaubanduskoja esitatud väited tagasi. Nende väidete tagasilükkamise konkreetsed põhjused on esitatud

(25)

5. augustil 2020 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses säilitada dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplik avalikustamine“), ja kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi. Märkusi esitas ainult Hiina kaubanduskoda.

(26)

Ühtegi ärakuulamistaotlust ei esitatud.

(27)

7. septembril 2020 avalikustas komisjon kõikidele huvitatud isikutele täiendavad lõplikud järeldused, millesse oli lisatud järelevalveklausel. Kõigile huvitatud isikutele anti kolmepäevane tähtaeg täiendava avalikustamise kohta märkuste esitamiseks. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(28)

Läbivaatamisega seotud vaatlusalune toode on sama mis algses uurimises: Hiina Rahvavabariigist pärit töödeldud ja konserveeritud mandariinid (sealhulgas tangeriinid ja satsumad), klementiinid, vilkingid ja muud sarnased hübriidtsitruselised, millele ei ole lisatud alkoholi ja on või ei ole lisatud suhkrut või muid magusaineid (edaspidi „vaatlusalune toode“) ning mis praegu vastavad HSi rubriigi 2008 määratlusele ja kuuluvad CN-koodide 2008 30 55, 2008 30 75 ja ex 2008 30 90 alla (edaspidi „konserveeritud mandariinid“).

(29)

Vaatlusaluse toote saamiseks kooritakse ja tükeldatakse teatavad väikesed tsitrusviljad (peamiselt satsumad), mis seejärel konserveeritakse suhkrusiirupis, mahlas või vees mitmes suuruses pakendites vastavalt eri turgude nõudmistele.

(30)

Satsumad, klementiinid ja muud väikesed tsitrusviljad on harilikult tuntud ühise nimetuse all „mandariin“. Enamik nendest erinevatest puuviljasortidest sobib kasutamiseks värskena või töötlemiseks. Nad on sarnased ning neist valmistatud tooteid ja konserve käsitatakse seetõttu ühe tootena.

(31)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on ühesugused põhilised füüsikalised omadused ning ühesugused põhilised kasutusotstarbed:

(32)

Komisjon otsustas, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(33)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(34)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus konserveeritud mandariinide import sarnasel tasemel kui aegumise läbivaatamise eelmise uurimise ajal (s.o 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013). Absoluutarvudes oli HRVst pärit import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 19 152 tonni. Koostööd tegeva eksportivate tootjate kontserni import moodustab ligikaudu [17–25 %] liidu turust.

(35)

Koostööd tegeva eksportivate tootjate kontserni deklareeritud tootmisvõimsus oli kokku ligikaudu 5 % kogu hinnangulisest Hiina tootmisvõimsusest. Vähest koostööd arvestades kohaldas komisjon artiklit 18 ning tugines Hiina konserveeritud mandariinide turu, sealhulgas toodangu, tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele.

(36)

Allpool esitatud järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta põhinevad eelkõige läbivaatamistaotluses esitatud teabel, statistikal, mis tugineb andmetele, mille liikmesriigid esitavad komisjonile kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 6 (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“), ning uurimise algatamise ajal väljavõttelise uuringu küsimustikule esitatud vastustel, Yiguani kontserni vastustel küsimustikule ja Hiina kaubanduskoja esitatud teabel. Lisaks kasutas komisjon muid avalikult kättesaadava teabe allikaid, näiteks andmebaase Global Trade Atlas (13) (edaspidi „GTA“) ja Orbis Bureau van Dijk (14) (edaspidi „Orbis“).

(37)

Kuna uurimise algatamise ajal olid aegumise läbivaatamise taotluses olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste esinemisele HRV siseturul alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, pidas komisjon asjakohaseks alustada HRV suhtes alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohast uurimist.

(38)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki HRV teadaolevaid tootjaid üles esitama algatamisteate III lisas nõutud teavet uurimisaluse toote tootmiseks kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid viis tootjat.

(39)

Selleks et saada uurimise jaoks vajalikku teavet HRV siseturul väidetavalt esinevate oluliste moonutuste kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, saatis komisjon küsimustiku ka Hiina valitsusele. Hiina valitsuselt vastust ei saadud. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Komisjon ei saanud Hiina valitsuselt mingit vastust.

(40)

Algatamisteates kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja tõendusmaterjali alusmääruse artikli 2 lõike 6a HRV suhtes kohaldamise asjakohasuse kohta.

(41)

Hiina kaubanduskoda ja Yiguani kontsern esitasid märkuse oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs. Komisjon käsitles neid väiteid põhjenduses 54.

(42)

Komisjon täpsustas algatamisteates ka seda, et kättesaadavaid tõendeid arvesse võttes võib tal olla vaja valida kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a sobiv võrdlusriik, et määrata eksportivate tootjate puhul normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(43)

23. jaanuaril 2020 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid toimikusse lisatud esimese teate kaudu (15) (edaspidi „esimene tootmistegureid käsitlev teade“), milles küsiti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti e teisele taandele nende arvamust asjakohaste allikate kohta, mida komisjon võib kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks HRV eksportivate tootjate puhul. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu materjalid, energia, tööjõud ja jäätmed, mida eksportivad tootjad kasutavad vaatlusaluse toote tootmiseks. Samuti tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusandmete valimise kriteeriumide põhjal kindlaks, et selles etapis on kõige sobivam võrdlusriik Türgi.

(44)

Komisjon andis kõigile huvitatud isikutele võimaluse esitada märkusi. Komisjonile saatsid märkusi FENAVAL ja FRUCOM (16).

(45)

Komisjon vastas neile märkustele oma teises, 29. mai 2020. aasta teates, milles käsitleti normaalväärtuse kindlaksmääramise allikaid (edaspidi „teine tootmistegureid käsitlev teade“). Komisjon täpsustas selles teates ka tootmistegurite loetelu ning esitas veel kord järelduse, et Türgi oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande kohaselt kõige sobivam võrdlusriik. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Ühtegi märkust ei saadud.

(46)

Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse „[n]ormaalväärtuse aluseks […] tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(47)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on aga öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Nagu allpool lähemalt selgitatud, jõudis komisjon käesoleva uurimise käigus järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina valitsuse koostöösoovimatust ja eksportivate tootjate põhjendatud väidete puudumist, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(48)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(49)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse punktis b sõnastatud mitteammendavat loetelu. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse võtta ühe või mitme sellise asjaolu võimalikku mõju vaatlusaluse toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna kõnealune loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Lisaks võib loetelu eri asjaolude esinemise tõestamisel kasutada samu fakte. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb aga teha kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kuna eksportiva riigi majandusliku ja haldusliku korra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(50)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(51)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud HRV kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“), (17) mis kinnitas valitsuse jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude tootmise põhiteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Aruanne lisati uurimistoimikule uurimise algatamise etapis. Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada.

(52)

Nagu on märgitud põhjenduses 18, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid (sealhulgas aruannet) oluliste moonutuste olemasolu kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(53)

Nagu on märgitud põhjenduses 23, esitasid selle kohta märkusi Hiina kaubanduskoda ja Yiguani kontsern. Mõlemad väitsid, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine ei ole ei õiguslikult ega faktiliselt põhjendatud. Hiina kaubanduskoja ja Yiguani kontserni väitel tuleneb see asjaolust, et WTO dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2 ei tunnistata oluliste moonutuste põhimõtet. Peale selle ei olnud normaalväärtuse arvutamine ELi poolt Hiina kaubanduskoja ja Yiguani kontserni arvamuse kohaselt kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2.1.1 ega apellatsioonikogu tõlgendusega sellest sättest, mis anti juhtumis EL – biodiisel (Argentina) ning mille kohaselt arvutatakse normaalväärtus ainult juhul, „kui eksportijamaa siseturul samasugust toodet tavapärase kaubandustegevuse käigus ei müüda või kui selline müük […] siseturul valitseva eriolukorra […] tõttu korrektset võrdlust ei võimalda“. Hiina kaubanduskoda väitis, et oluliste moonutuste esinemine ei kuulu ei muu kui „tavapärase kaubandustegevuse käigus“ ega „siseturul valitsevas eriolukorras“ toimuva müügi kategooriasse. Peale selle viitasid Hiina kaubanduskoda ja Yiguani kontsern väidetavale tõendite puudumisele selle kohta, kuidas täpselt valitsuse sekkumine mõjutab hindu ja tekitab selle tagajärjel moonutusi. Lisaks tõstatasid Hiina kaubanduskoda ja Yiguani kontsern küsimuse selle kohta, kas liidu ühise põllumajanduspoliitika ja/või Hispaania siseriikliku õiguse alusel olemasolevate toetuskavade näol ei ole tegemist valitsuse sekkumisega, mille tulemusel on liidu konserveeritud mandariinide tootjate vastavad kulud ja hinnad moonutatud. Sellega seoses paluvad Hiina kaubanduskoda ja Yiguani kontsern komisjonil mitte kohaldada artikli 2 lõiget 6a põllumajandussektori eripärade tõttu, mis nende arvamuse kohaselt on ainulaadne sektor, kus kõik maailma riigid rakendavad teatavat toetuspoliitikat.

(54)

Komisjon järeldas põhjenduses 110, et käesoleva uurimise puhul on asjakohane kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 6a. Komisjon ei olnud nõus Hiina kaubanduskoja ja Yiguani kontserni väitega, et komisjon ei või kohaldada artikli 2 lõiget 6a. Komisjon leidis vastupidi, et artikli 2 lõige 6a on kohaldatav ja seda tuleb käesoleva juhtumi asjaoludel kohaldada. Komisjon oli seisukohal, et see säte on kooskõlas Euroopa Liidu WTO-kohustustega. Samuti tuletas komisjon sellega seoses meelde, et vaidlus DS473 (EL – biodiisel (Argentina)) ei olnud seotud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega ning et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on asjakohane õiguslik alus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks käesolevas uurimises. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(55)

Seoses Hiina kaubanduskoja ja Yiguani viitega liidu ühisele põllumajanduspoliitikale ja/või Hispaania siseriikliku õiguse kohastele väidetavalt olemasolevatele toetuskavadele tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks analüüsitakse ühe või mitme selles sättes loetletud elemendi võimalikku mõju hindadele ja kuludele ekspordiriigis. Selles kontekstis ei võeta arvesse kulustruktuuri ega hinnakujundusmehhanisme muudel turgudel, sealhulgas ei anta üldist kvalitatiivset hinnangut sektori konkreetsele olukorrale. Seega ei ole Hiina kaubanduskoja ja Yiguani kontserni esitatud väide asjakohane ja see lükati tagasi.

(56)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta kordas Hiina kaubanduskoda oma väiteid, mis on esitatud põhjenduses 53, märkides, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a, mille EL on ühepoolselt kehtestanud, läheb kaugemale dumpinguvastase lepingu kehtivatest õigusnormidest, kus vastav säte puudub. Peale selle väitis Hiina kaubanduskoda, et apellatsioonikogu otsusega vaidluses DS473 kehtestati normaalväärtuse kindlaksmääramise eeskirjad ning et EL peab apellatsioonikogu otsuseid järgima.

(57)

Komisjon kordas, et nagu on juba märgitud eespool põhjenduses 54, ei olnud vaidlus DS473 seotud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega ning et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on asjakohane õiguslik alus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks käesolevas uurimises. Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a peaks normaalväärtus päritoluriigis kajastama tooraine moonutamata hinda võrdlusriigis. Lisaks kinnitas apellatsioonikogu otsus vaidluses DS473, et esineb asjaolusid, mille puhul võib normaalväärtuse päritoluriigis arvutada, võttes arvesse kolmandalt võrdlusriigilt saadud teavet.

(58)

Komisjon uuris, kas on kohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis leiduvad toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti riigi olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas vaatlusaluse toote puhul. Nagu on kirjeldatud punktides 3.2.1.2–3.2.1.9, lükatakse selle analüüsi põhjal tagasi väide, et puuduvad tõendid selle kohta, kuidas valitsuse sekkumine mõjutab hindu konserveeritud mandariinide sektoris.

(59)

Hiina majandussüsteem põhineb „sotsialistliku turumajanduse“ kontseptsioonil. Kõnealune põhimõte on sätestatud Hiina põhiseaduses ja sellest lähtuvalt juhitakse HRV majandust. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omandis olev majandus on riigi majanduse juhtiv jõud ning riigile on antud volitused tagada selle tugevdamine ja kasv (18). Sellest tulenevalt Hiina majanduse üldine korraldus mitte ainult ei võimalda riigil oluliselt majandusse sekkuda, vaid valitsusele on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõigis kesksetes õigusaktides. Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ja tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (19).

(60)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (HKP) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõigil tasanditel (õiguslikul, institutsionaalsel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitab põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (20). See näitab, et HKP kontroll HRV majanduse üle on väljaspool kahtlust ja kasvab veelgi. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(61)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste sihtidega, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (21). Hiina võimud sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(62)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis hõlmab kogu riigi majandustegevust. Plaanid hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandil planeerimine on üksikasjalik, samas kui riigi tasandil püstitatakse üldisemaid eesmärke. Plaanides pannakse paika ka vahendid asjakohaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad ikka veel sõnaselgeid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate plaaniperioodide puhul. Plaanides tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii era- kui ka riigi omandis olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama plaanimissüsteemiga loodud tegelike oludega. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima kavades kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.2.1.5 allpool) (22).

(63)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamisel HRV finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.2.1.8 allpool) (23). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muudes osades, näiteks aktsiaturgudel, võlakirjaturgudel, erakapitaliturgudel jm. Need finantssektori osad (v.a pangandus) on institutsionaalselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (24).

(64)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (25). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute sõelumist ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (26).

(65)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhimõtetel, millega nähakse ette ja soodustatakse valitsuse sekkumist mitmel moel. Selline oluline riigi sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab ressursside tõhusat jaotumist kooskõlas turupõhimõtetega (27).

(66)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta mainis Hiina kaubanduskoda, et komisjon käsitab sotsialistlikku turumajandust, mille puhul riigile kuuluval majandusel on Hiinas valitsev seisund, ja asjaolu, et HKP sellist seisundit tugevdab, põhjusena kohaldada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks erinevat metoodikat. Sellega seoses kritiseeris Hiina kaubanduskoda komisjoni seoses viimase väitega, et riigi areng on saavutatud „turu moonutamise“ teel. Hiina kaubanduskoja arvamuse kohaselt on kõik erakonnad maailmas mures oma riigi majanduse pärast ja püüavad parandada riigi elatustaset. Sellest tulenevalt leidis Hiina kaubanduskoda, et komisjoni lähenemisviis on poliitilise suunitlusega ja suurel määral erapoolik.

(67)

Komisjon lükkas tagasi väite, et ta on erapoolik. Nagu juba mainitud põhjenduses 48, keskendutakse alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohases analüüsis ainult olulistele moonutustele, see tähendab moonutustele, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Seega lähtus komisjon faktilistest asjaoludest ekspordiriigis.

(68)

HRVs moodustavad olulise osa majandusest ettevõtjad, kes tegutsevad riigi omandis, selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(69)

Hiina valitsus ja HKP haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete, eriti riigile kuuluvate ettevõtete üle. Riik (ja paljudes aspektides ka HKP) mitte ainult ei sõnasta konkreetselt üldist majanduspoliitikat ega kontrolli pidevalt selle rakendamist konkreetsete riigile kuuluvate ettevõtete poolt, vaid kasutab ka oma õigust osaleda riigile kuuluvate ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigile kuuluvate ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigile kuuluvate ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtetes (vt ka punkt 3.2.1.4) ning riigile kuuluvate ettevõtete sektori struktuuri kujundamisega (28). Vastutasuks on riigile kuuluvatel ettevõtetel Hiina majanduses eriline staatus, mis annab neile mitmeid majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu asjakohastele sisenditele, sealhulgas rahastamisele (29).

(70)

Konserveeritud puuviljade sektoris on palju väiketootjaid ja üldiselt iseloomustab sektorit suur arv VKEsid. Seega ei olnud võimalik teha kindlaks riigile kuuluvate ettevõtete ja eraettevõtjate suhet. Kuna igasugune teave vastupidise kohta puudus, leidis komisjon, et ka riik on selles sektoris suhteliselt ulatuslikult esindatud. Omandivormist hoolimata peavad kõik tootjad igal juhul lähtuma Hiina riigi poliitikasuunisest, nagu on täpsemalt kirjeldatud punktis 3.2.1.5.

(71)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigile kuuluvate ettevõtete kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatusega ettevõtetes. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (30) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab mõjutada äriotsuseid. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKPpõhikirjas) (31) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et minevikus ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigile kuuluvate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtjatele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (32). Teadete kohaselt olid 2017. aastal parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraõiguslikust äriühingust ning surve anda HKP organisatsioonile asjaomastes äriühingutes õigus teha lõplikke äriotsuseid suurenes (33). Neid eeskirju kohaldatakse kogu Hiina majanduses kõigis sektorites, sealhulgas konserveeritud mandariinide tootmise ja nende sisendite tarnijate sektorites.

(72)

Kuigi riigi esindatuse kohta konserveeritud mandariinide sektoris endas on sektori killustatuse tõttu kättesaadav vaid piiratud teave, tehti uurimises kindlaks, et teras moodustab tootmiskuludest ligikaudu 21 %, seetõttu on see konserveeritud mandariinide tootmisel tsitrusviljade kõrval (mis moodustavad ligikaudu 25–30 % tootmiskuludest) kõige olulisem tooraine. Terasesektoris on riigi kontroll aga olulise tähtsusega (34). Terasesektoris on paljud suured terasetootjad riigile kuuluvad ettevõtted. Mõnda neist on eraldi nimetatud terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kavas aastateks 2016–2020 (35) näitena 12. viisaastaku saavutuste kohta (näiteks Baosteel, Anshan Iron and Steel, Wuhan Iron and Steel jt). Arvestades terase kui sisendi tähtsust konservikarpide tootmisel, saavad konserveeritud mandariinide tootjad kasu kõikidest hinnamoonutustest, mis tulenevad riigi sekkumisest terasesektoris.

(73)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta vaidlustas Hiina kaubanduskoda komisjoni lähenemisviisi. Tema arvamuse kohaselt tunnistas komisjon, et riigi esindatus tsitrusviljade sektoris on suhteliselt piiratud, ent kaldus siis sellest küsimusest kõrvale, rääkides pigem terasesektorist saadavast sisendist kui riigi esindatusest tsitrusviljade sektoris endas.

(74)

Komisjon lükkas selle märkuse tagasi. Nagu on meelde tuletatud allpool põhjendustes 96 ja 97, esinevad Hiina süsteemi asjaomased tunnused, mille tulemusel tekivad olulised moonutused, kogu riigis ja kõikides sektorites, sealhulgas konserveeritud mandariinide tootmisel kasutatavate tootmistegurite puhul. Arvestades terase kui sisendi tähtsust ja asjaolu, et kõik sisendid (v.a osa suhkrust) hangitakse HRVst, on konserveeritud mandariinide kulud sellistest süsteemsetest moonutustest selgelt mõjutatud, muu hulgas riigi olulise kontrolli tõttu terasesektoris.

(75)

Riigi esindatus finantsturgudel (vt ka punkt 3.2.1.8 allpool) ning tooraine ja täiendavate sisendite tarnimisel, samuti sekkumine neisse avaldavad turul täiendavat moonutavat mõju (36).

(76)

Seega võimaldab riigi esindatus ja sekkumine äriühingutes, sealhulgas riigile kuuluvates ettevõtetes ja muudes sektorites (näiteks finants- ja sisendisektoris) Hiina valitsusel hindu ja kulusid mõjutada.

(77)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. Üldiselt toob HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside suunamise sektoritele, mille valitsus on määratlenud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (37).

(78)

Nagu juba märgiti eespool põhjenduses 72, on teras konkreetselt konserveeritud mandariinide sektoris oluline tootmissisend. Kuigi konserveeritud mandariinide sektor iseenesest on selle tööstuse väike haru, mida Hiina valitsuse peamistes kavades ei ole eraldi käsitletud, saavad konserveeritud mandariinide tootjad kasu nende kasutatava tooraine, peamiselt terase ja raua hinna moonutustest.

(79)

Hiina valitsus peab terasetööstust võtmetähtsusega tootmisharuks (38). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020. Kavas rõhutatakse, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (39). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte (40). Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (41) (edaspidi „kataloog“) nimetatakse raua- ja terasesektorit soodustatud tootmisharudeks. Kataloogi kohaldamine leidis kinnitust ka hiljutises teatavaid HRVst pärit rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttooteid käsitlevas subsiidiumivastases uurimises (42).

(80)

Lisaks suunab Hiina valitsus sektori arengut kooskõlas paljude asjaomaste poliitiliste vahendite ja suunistega, mis käsitlevad muu hulgas turu ülesehitust ja ümberkorraldamist, tooraineid, investeeringuid, tootmisvõimsuse kõrvaldamist, tootevalikut, ümberpaigutamist, moderniseerimist jne. Hiina valitsus juhib ja kontrollib nende ja muude vahendite abil peaaegu kõiki terasesektori arendamise ja toimimise aspekte (43).

(81)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude toetamine, sealhulgas terase ja raua kui vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatava põhitooraine tootmine. Sellised meetmed takistavad turujõudude normaalset toimimist.

(82)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis Hiina kaubanduskoda, et komisjoni argumentatsioonist jääb mulje, nagu eraldataks HRVs ressursse ilma mingeid turujõude järgimata ja takistataks seeläbi riigi üldist majandusarengut, mis ei vasta tõele. Lisaks juhtis Hiina kaubanduskoda tähelepanu sellele, et kõik, nii avalik-õiguslikud kui ka eraõiguslikud ELi ettevõtjad, tegutsevad samuti kooskõlas ELi kavade või liikmesriikide kavandatud poliitikaga.

(83)

Sellega seoses kordas komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohases analüüsis ei käsitleta sellised küsimusi nagu üldine majandusareng või elatustaseme parandamine. Nagu on märgitud põhjenduses 48, keskendutakse analüüsis selle asemel küsimusele, mil määral teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Seoses Hiina kaubanduskoja viitega ELi ettevõtjate tegevusele tuletas komisjon meelde, et nagu juba märgitud põhjenduses 55, vaadeldakse alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses oluliste moonutuste analüüsimisel ühe või mitme selles sättes loetletud elemendi võimalikku mõju hindadele ja kuludele ekspordiriigis. Ettevõtjate tegevust muudel turgudel ei võetud selles kontekstis arvesse.

(84)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt samasugustel põhimõtetel kui teiste riikide asjaomased seadused, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (44).

(85)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed maaomandi ja maakasutusõiguste osas (45). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste eraldamine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (46). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, sealhulgas majanduskavade rakendamine (47).

(86)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse ka konserveeritud mandariinide tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse eeskirju. Selle tulemusel mõjutavad ka neid ettevõtjaid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide täitmise ebapiisavast tagamisest. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud mingeid asjaolusid, mis need järeldused kahtluse alla seaks, sest Hiina kaubanduskoda ja Yiguani kontsern väitsid üksnes seda, et maa eraldamine ei ole samaväärne maa äriotstarbelise kasutamise piiramise või keelamisega ning et kõik riigid kaitsevad põllumajandustootjaid, kuna põllumajandus on oluline osa iga riigi majandustegevusest, mis on tihedalt seotud sotsiaalse stabiilsuse ja julgeolekuga. Seepärast tegi komisjon esialgse järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi. Olemasolevate tõendite põhjal, ja kuna puudub igasugune teave vastupidise kohta, võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka konserveeritud mandariinide sektoris.

(87)

Lõpliku avalikustamise ajal väitsid Hiina kaubanduskoda ja Yiguani kontsern, et kuna komisjon ei suutnud faktiliste asjaolude puudumise tõttu tsitrusviljade sektoris leida tõendeid, mis toetaksid tema järeldust turumoonutuste kohta, käsitles ta selle asemel Hiina üldist majandusstruktuuri, mida iseloomustab „sotsialistlik majandus“, Hiina valitsuse halduskorraldust ja HKP rolli. Hiina kaubanduskoda täheldas oma märkustes, et tsitrusviljade sektoris ei esine selliseid elemente nagu pankroti-, äriühingu- või asjaõiguse puudumine, nende diskrimineeriv kohaldamine või nende täitmise ebapiisav tagamine.

(88)

Hiina kaubanduskoja väidetega ei saanud aga nõustuda. Komisjon tuletas meelde, et Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõigus on üldiselt kohaldatavad, (48) sealhulgas konserveeritud mandariinide sektoris. Puuduvad täpsed ja asjakohased tõendid, mille põhjal teha kindlaks, et tsitrusviljade sektorit ei mõjuta pankroti-, äriühingu- või asjaõiguse puudumisest, nende diskrimineerivast kohaldamisest või nende täitmise ebapiisavast tagamisest tulenevad moonutused.

(89)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et konserveeritud mandariinide sektoris kohaldati pankroti- ja asjaõigusseadusi diskrimineerivalt või jõustati neid ebapiisavalt, sealhulgas vaatlusaluse toote puhul.

(90)

Turupõhiste palkade süsteem ei saa HRVs täielikult välja areneda, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. HRV ei ole ratifitseerinud mitmeid olulisi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (49). Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (50). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, leiab end ebasoodsast tööolukorrast ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajal (51). Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(91)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et konserveeritud mandariinide sektoris ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Vastupidi, Hiina kaubanduskoda ja Yiguani kontsern väitsid, et oluline osa tsitrusvilju tootvate ettevõtjate tööjõust koosneb tavaliselt ajutistest või hooajalistest töötajatest, kes on tööle võetud maapiirkondadest, kes ei sõlmi ettevõtjatega töölepingut ja kelle tasu sõltub täielikult nende tulemustest toodetud või töödeldud koguse põhjal. Hiina kaubanduskoda ja Yiguani kontsern ei esitanud mingit teavet, mis oleks vastuolus põhjenduses 90 esitatud järeldustega. Selle asemel väitsid nad lihtsalt, et vaieldamatult toimub Hiinas kiire linnastumine ja et miljonite inimeste liikumine arvukates linnades näitab inimeste liikuvuse toimimist Hiinas. Nagu on aga märgitud põhjenduses 90, ei põhjusta palkade moonutamist mitte niivõrd töötajate endi füüsiline liikuvus, vaid leibkondade registreerimise süsteemi tagajärjed, mis tulenevad teatavat liiki töötajate haavatavusest. Peale selle osutasid Hiina kaubanduskoda ja Yiguan küll algsele uurimisele, kuid ei nimetanud ühtegi selle uurimise konkreetset järeldust, mis seaks kahtluse alla alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohaste oluliste moonutuste esinemise. Komisjon märkis sellega seoses, et algses uurimises mitte ei toetatud Hiina kaubanduskoja ja Yiguani seisukohta, vaid juhiti tähelepanu mitmele õigusnormide rikkumisele, mis olid seotud töölepingute sõlmimise ja töötajate tasustamisega.

(92)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas Hiina kaubanduskoda oma väiteid, mis käsitlesid kahte töötajate rühma puuviljade töötlemise sektoris, nimelt täistööajaga töötajaid ja hooajalisi töötajaid. Sellega seoses kinnitas Hiina kaubanduskoda, et HRV põhjaosast pärit hooajaliste töötajate kasutamine puuvilju töötlevates ettevõtetes näitab nii vabadust töötajaid tööle võtta kui ka vabadust tööle asuda. Sellest tulenevalt leiab Hiina kaubanduskoda, et komisjoni hinnang palgaga seotud moonutustele on faktiliselt vale.

(93)

Komisjon ei väitnud aga, et mitmesuguste töötajate kategooriate – nagu täiskohaga töötajate või hooajaliste töötajate – olemasolu iseenesest tekitaks olulisi moonutusi. Selle asemel tekitab eespool põhjenduses 90 kirjeldatud õigusnormide rikkumisi ja palkade moonutusi tööõigussüsteemi eripära koos leibkondade registreerimise süsteemiga ja töötajate õigusi esindavate kollektiivsete tööorganisatsioonide puudumisega. Seepärast ei saanud Hiina kaubanduskoja väidetega nõustuda.

(94)

Seega mõjutavad palgakulude moonutused konserveeritud mandariinide sektorit nii otseselt (vaatlusaluse toote või selle tootmiseks põhitooraine valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

(95)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(96)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade (52) tugev positsioon ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (53) ning nii nagu riigile kuuluvad mittefinantsettevõtted rakendavad ka pangad regulaarselt valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (54). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsateks peetavatesse sektoritesse (55).

(97)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(98)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud sageli moonutatud mitmesugustel põhjustel, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (56).

(99)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsateks peetavatesse sektoritesse (57). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtjatele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtjatele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(100)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid, isegi kui investeeringutasuvus on väike. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(101)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viiteintressimääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning suurenenud on sihtotstarbeliste laenude kasutamine, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt kasvanud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(102)

Üldine laenumahu kasv HRVs viitab halvenevale kapitali eraldamise tõhususele, ilma et oleks mingeid märke laenupiirangutest, mida võiks oodata moonutusteta turukeskkonnas. Selle tõttu on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(103)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest, mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi sisuliselt olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(104)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et eespool kirjeldatud valitsusepoolset sekkumist finantssüsteemi konserveeritud mandariinide sektoris ei esine. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(105)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis Hiina kaubanduskoda, et pärast avaldust selle kohta, et Hiina finantsettevõtete kuulumine riigile ja HKP esindatus moonutavad rahastamist ja intressimäära, teeb komisjon ennatliku järelduse, mille kohaselt põllumajandus ja selle töötlev sektor on moonutatud. Hiina kaubanduskoda täheldas, et komisjon ei selgitanud, kas tsitrusviljade sektoril on probleeme juurdepääsuga rahastamisele, ning väljendas seejärel arvamust, et ELi muudetud kaubanduse kaitsevahendi eesmärgid ja ajend on kehtestada uued sätted, mida WTO dumpinguvastane leping ei sisalda.

(106)

Vastuses nendele märkustele juhtis komisjon tähelepanu sellele, et tema eespool esitatud analüüs artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohaste moonutuste kohta põhineb toimikusse lisatud objektiivsetel tõenditel, mille kohta anti Hiina kaubanduskojale võimalus esitada märkusi. Kõikide kättesaadavate tõendite põhjal ei olnud komisjonil täpseid ja asjaomaseid tõendeid selle kohta, et juurdepääs rahastamisele ei ole moonutatud. Mis puudutab Hiina kaubanduskoja märkusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a kooskõla kohta WTO nõuetega, siis käsitleti neid juba eespool põhjendustes 54 ja 57.

(107)

Komisjon täheldas, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et eespool punktides 3.2.1.1–3.2.1.5 ja aruande A osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides 3.2.1.6–3.2.1.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(108)

Komisjon tuletab meelde, et konserveeritud mandariinide tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid. Toimikus esitatud tõendite kohaselt hankis koostööd tegev eksportiv tootja kõik sisendid (v.a osa suhkrust) HRVst. Kui konserveeritud mandariinide tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitali eraldamise moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(109)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte üksnes konserveeritud mandariinide omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid mõjutatud on ka kõigi sisendite (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali eraldamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jms kohta. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(110)

Punktides 3.2.1.2–3.2.1.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide kättesaadavate tõendite hindamist HRV sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka konserveeritud mandariinide sektorisse (sh vaatlusalune toode), näitab, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjaomase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada omamaiseid hindu ja kulusid normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(111)

Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(112)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest.

(113)

Nagu on selgitatud põhjendustes 43–45, tegi komisjon huvitatud isikutele kättesaadavaks kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramise allikate kohta. Teises tootmistegureid käsitlevas teates järeldas komisjon, et sobivaks võrdlusriigiks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande alusel peetakse Türgit. Komisjon ei saanud võrdlusriigi valiku kohta ühtegi märkust.

(114)

Komisjon märkis esimeses tootmistegureid käsitlevas teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmistegurite moonutamata kulude kindlaksmääramiseks Global Trade Atlase andmebaasi (edaspidi „GTA andmebaas“), samas kui moonutamata tööjõu-, energia- ja jäätmekulude kindlaksmääramisel sõltub kasutatav allikas valitud võrdlusriigist.

(115)

Lähtuvalt otsusest kasutada võrdlusriigina Türgit, nagu on märgitud teises tootmistegureid käsitlevas teates, teavitas komisjon huvitatud isikuid ka sellest, et ta kasutab GTA andmebaasi tootmistegurite moonutamata kulude kindlaksmääramiseks ning Türgi statistikaameti andmeid moonutamata tööjõu- ja energiakulude kindlaksmääramiseks.

(116)

Komisjon märkis esimeses ja teises tootmistegureid käsitlevas teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kavatseb ta kasutada järgmisi allikaid:

(117)

Alljärgnevas tabelis võetakse kokku arvutustes kasutatud tootmistegurid koos vastavate harmoneeritud süsteemi (HS) koodide ja ühiku väärtustega (sealhulgas imporditollimaksude ja transpordikuludega), mis on saadud GTA või Türgi andmebaasidest.

Tabel 1

(118)

Kuna võrdlusriigi turu kohta andmed puudusid, tugines komisjon kõikide toorainete puhul impordihindadele. Võrdlusriigi impordihind määrati kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Sarnaselt ei arvestatud impordiandmeid WTOsse mittekuuluvatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (61) 1. lisas nimetatud riikidest võrdlusriiki suunatud impordi kohta. Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest hindadest ning pealekauba olid sellised impordiandmed ebaolulised. Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu on märgitud punktis 3.2.1.10, järeldas ta, et HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine ei ole asjakohane, kuna esinevad olulised moonutused kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu. Komisjon leidis, et muudest kolmandatest riikidest pärit import püsis tüüpiline, moodustades 70–100 % Türki suunatud impordi kogumahust.

(119)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele püüdis komisjon kindlaks määrata konserveeritud mandariinide tootmisel kasutatavate toorainete moonutamata hinna eksportiva tootja tehasesse tarnimise tasandil. Selleks kohaldas ta iga päritoluriigi suhtes võrdlusriigi imporditollimaksu ja lisas impordihinnale omamaised transpordikulud. Kõigi toorainete omamaised transpordikulud määrati hinnanguliselt kindlaks koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal ning konfidentsiaalsuse tagamiseks ei sisaldu need tabelis 1 esitatud võrdlusalustes.

(120)

Komisjon tegi tööjõukulude statistika kindlaks Türgi statistikaameti andmete põhjal, kes avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi eri majandussektorites. Komisjon kasutas Türgi töötleva tööstuse 2016. aasta palgaandmeid (viimased kättesaadavad andmed) NACE Rev. 2 klassifikaatori kohase majanduse tegevusala C.10 (toiduainete tootmine) kohta Türgis, et määrata kindlaks moonutamata tööjõukulud (62) vastavalt NACE Rev. 2 klassifikaatorile (63). See teave ei võimalda eristada lihttöölisi ja spetsialiste. Sarnaselt varasemate uurimistega korrigeeriti 2016. aasta keskmist väärtust kuu kohta nõuetekohaselt inflatsiooniga, kasutades omamaise tootja hinnaindeksit, (64) mille on avaldanud Türgi statistikaamet.

(121)

Elektrienergia võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Türgi statistikaameti avaldatud elektritariife (65). Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil tarbitava elektrienergia hinna andmeid vastava tarbimisvahemiku kohta.

(122)

Tulenevalt tootmistegurite suurest arvust ja teatavate toorainete (näiteks sidrunhape, vedelad leelised, soolhape, kaltsiumlaktaat, mitmesugused pakkematerjalid), mis moodustavad kokku vähem kui 2 % tootmise kogukuludest, väheolulisest kogukaalust tootmise kogukulus ning asjaolust, et dumping oli muude peamiste tootmistegurite põhjal juba kindlaks tehtud, arvutas komisjon normaalväärtuse järgmiste tegurite alusel: satsumad, suhkur, plekkpurgid, katted, kastid, paberikarbid ja paberetiketid. Ülejäänud tootmistegurid liigitati kulumaterjalide alla.

(123)

Komisjon arvutas kulumaterjalide osakaalu toorainete kogukulus koostööd tegeva eksportiva tootja andmete põhjal ja kohaldas seda protsendimäära kindlakstehtud moonutamata hindu kasutades ümberarvutatud toorainekuludele.

(124)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsendina eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(125)

Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi puhul kasutas komisjon Türgi tootja (66) avalikult kättesaadavaid finantsandmeid ajavahemiku jaanuar kuni detsember 2019 kohta, nagu teatati teises tootmistegureid käsitlevas teates.

(126)

Selle tulemusena lisati moonutamata tootmiskulule järgmine:

(127)

Arvestusliku normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon järgmist.

(128)

Esiteks määras komisjon kindlaks konserveeritud mandariinide moonutamata tootmiskulud. Ta kohaldas moonutamata kulusid ühiku kohta koostööd tegeva eksportivate tootjate kontserni konkreetsete tootmistegurite tegelikule tarbimisele.

(129)

Teiseks lisas komisjon konserveeritud mandariinide moonutamata tootmiskuludele tootmise üldkulud, mis määrati kindlaks eespool kirjeldatud viisil, et selgitada välja moonutamata tootmiskulud.

(130)

Lõpuks kohaldas komisjon kindlaksmääratud moonutamata tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, nagu on selgitatud põhjenduses 126.

(131)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(132)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportis koostööd tegev eksportivate tootjate kontsern uurimisalust toodet otse sõltumatutele klientidele liidus. Seega oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt uurimisaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui uurimisalust toodet müüdi ekspordiks liitu.

(133)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust ekspordihindadega tehasest hankimise tasandil.

(134)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral ekspordihinda, võttes arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandusi tehti seoses riigisisese transpordi, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludega vahemikus 2–8 %, krediidikuludega vahemikus 0,1–3 %, vahendustasudega vahemikus 0,1–3 % ja pangatasudega vahemikus 0,1–3 %.

(135)

Kui see oli põhjendatud, kohandas komisjon arvestuslikku normaalväärtust eksportmüügilt võetud tagastamata käibemaksu protsendimääraga.

(136)

Komisjon võrdles samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(137)

Selle põhjal oli Yiguani kontserni kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 184 %.

(138)

Komisjon arvutas välja ka koostööst keeldunud eksportivate tootjate keskmise dumpingumarginaali. Kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kasutas komisjon kättesaadavaid fakte.

(139)

Esiteks kasutas komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramiseks koostööd tegeva eksportivate tootjate kontserni keskmist normaalväärtust. Teiseks kasutas komisjon ekspordihinna kindlaksmääramiseks artikli 14 lõike 6 kohast andmebaasi, olles eelnevalt maha arvestanud koostööd tegeva eksportivate tootjate kontserni ekspordi. Võrreldavuse huvides kohandas komisjon ekspordihinda tehasest hankimise tasandile, lähtudes koostööd tegeva eksportivate tootjate kontserni keskmistest kontrollitud hinnavähendustest, sealhulgas transpordikuludest.

(140)

Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 206 %.

(141)

Seepärast ei ole kahtlust, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(142)

Komisjon järeldas seega, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(143)

Lisaks dumpingu jätkumise kindlakstegemisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil analüüsis komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Seda tehes vaatles komisjon Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, Hiina eksportijate käitumist teistel turgudel, olukorda HRV siseturul ning liidu turu atraktiivsust.

(144)

Nagu eespool märgitud, andsid endast märku ja täitsid algatamisteate I lisa ainult viis Hiina eksportivat tootjat või eksportivate tootjate kontserni. Seega oli komisjonile kättesaadav vähe teavet Hiina eksportivate tootjate tootmise ja vaba tootmisvõimsuse kohta.

(145)

Seepärast tuli enamiku dumpingu jätkumise ja kordumise kohta allpool esitatud järelduste tegemisel toetuda muudele allikatele, st Eurostati ja GTA andmebaasidele ning teabele, mille Hiina kaubanduskoda ja liidu tootmisharu läbivaatamistaotluses esitasid. Kõnealuse teabe analüüsimise tulemusena sai teatavaks järgmine.

(146)

Hiina on kaugelt kõige suurem konserveeritud mandariinide tootjariik maailmas, kelle toodang moodustab hinnanguliselt 540 000 – 700 000 tonni (67).

(147)

Hiina kogu tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta ei saanud komisjon HRV kohta üldist teavet. Seega tugines komisjon oma järeldustes väljavõttelise uuringu küsimustikule vastanud viie tootja/tootjate kontserni esitatud teabele. Hiina vaba tootmisvõimsus, millest viis tootjat/tootjate kontserni teatasid, oli ligikaudu 40 000 – 60 000 tonni (st ligikaudu 40 % nende tootmisvõimsusest), mis on juba suurem kui liidu tootmisharu kogu müügimaht.

(148)

Hiina ekspordihind kolmandate riikide turgudel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil määrati kindlaks GTA ekspordistatistikast kättesaadavate andmete põhjal, (68) nimelt HRVst pärit ekspordi koguste ja väärtuste põhjal (FOB tasandil). Liit on Hiina eksportivate tootjate jaoks tähtsuselt kolmas eksporditurg. Liitu suunatud ekspordi keskmine ühikuhind on 1,17 USA dollarit/kg. Tähtsuselt esimene ja teine eksporditurg on Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Keskmised ühikuhinnad on vastavalt 1,19 ja 1,15 USA dollarit/kg.

(149)

GTA andmebaasi ja Hiina kaubanduskoja kohaselt vähenes eksport Ameerika Ühendriikidesse aastatel 2018–2019 oluliselt, 195 066 tonnilt 139 682 tonnini (erinevus 55 384 tonni, mis on võrdne liidu kogutarbimisega). See vähenemine on peamiselt selgitatav konserveeritud mandariinidele täiendava 25 % tollimaksu kehtestamisega (osana laiemast tollimaksude paketist, mille Ameerika Ühendriigid kehtestasid paragrahvi 301 kohaste meetmetega Hiina impordi suhtes) (69).

(150)

Liidu turg on oluliselt väiksem kui Hiina tootjate olemasolev vaba tootmisvõimsus. Peale selle on Hiina tootjad kaotanud kaubandusprobleemide tõttu Ameerika Ühendriikidega (70) ligikaudu 55 000 tonni ulatuses eksporti Ameerika Ühendriikidesse, mida on lihtne liidu turule ümber suunata. See maht on liidu tarbimisest oluliselt suurem. Enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist oli liit Hiina jaoks traditsiooniline turg: Hiina eksport oli üle kolme korra suurem kui tema praegune eksport liitu. Liidu turule suunatud ekspordi keskmine hind (1,17 USA dollarit/kg) on veidi kõrgem kui Jaapani puhul (1,15 USA dollarit/kg), kuid oluliselt kõrgem võrreldes Taisse suunatud ekspordi hinnaga (1,04 USA dollarit/kg). Samuti tuleb tähele panna, et Ameerika Ühendriikidesse suunatud ekspordi hind (1,19 USA dollarit/kg) jääb sarnasesse vahemikku liitu suunatud ekspordi hinnaga.

(151)

Arvestades Hiinas olemasolevat suurt tootmisvõimsust (ja seega suutlikkust tootmismahtu kiiresti suurendada) ja tema varasemat dumpingut, on kokkuvõttes mõistlik järeldada, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamine tooks kaasa liidu turule suunatud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kasvu.

(152)

Eeltoodut silmas pidades leidis komisjon, et esineb dumpingu jätkumise tõenäosus, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda. Eelkõige osutavad Hiina eksportijate/tootjate puhul kindlaks tehtud normaalväärtuse tase, koostööd tegeva tootja kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnatase, liidu turu atraktiivsus ning märkimisväärse tootmisvõimsuse olemasolu HRVs suurele tõenäosusele, et dumping võib jätkuda, kui kehtivad meetmed kehtetuks tunnistataks.

(153)

Nagu on märgitud põhjenduses 165, oli Hiina import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tarbimisega võrreldes märkimisväärne. Uurimine näitas, et Hiina import sisenes liidu turule jätkuvalt dumpinguhinnaga. Kindlakstehtud dumpingumarginaale kinnitab peale selle analüüs kolmandatesse riikidesse toimuva ekspordi hinna kohta, mis tundub olevat veelgi madalam, nagu on kirjeldatud põhjenduses 150. Võttes arvesse punktides 3.7.2 ja 3.7.3 käsitletud elemente, jõudis komisjon ka järeldusele, et meetmete aegumise korral oleks väga tõenäoline, et Hiina tootjad ekspordiksid märkimisväärses koguses dumpinguhinnaga vaatlusalust toodet liitu. Seega on tõendeid dumpingu tõenäolise jätkumise ja igal juhul dumpingu tõenäolise kordumise kohta, kui meetmetel lastakse aeguda.

(154)

Mandariinisaak koristatakse sügisel ja talvel, saagikoristus- ja töötlemisperiood algab oktoobri alguses ning lõpeb umbes järgmise aasta jaanuari lõpus (teatavate sortide puhul veebruaris või märtsis). Enamik ostu-müügilepinguid sõlmitakse iga hooaja esimestel kuudel. Konserveeritud mandariinide tootmises on tavaks kasutada võrdlusperioodina hooaega (ajavahemik 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 30. septembrini). Komisjon võttis selle tava oma analüüsi aluseks, nii nagu algses uurimiseski.

(155)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootsid samasugust toodet kaks koostööd tegevat liidu tootjat. Kuni hooaja 2017/2018 lõpuni oli liidu tootjaid kolm. Kolmas liidu tootja (71) lõpetas tootmise alates hooaja 2017/2018 lõpust. Andmed kõnealuse endise tootja kohta lisati teatavatesse makromajanduslikesse näitajatesse kooskõlas komisjoni tavapraktikaga võtta kahju analüüsimisel arvesse kõiki vaatlusalust perioodi käsitlevaid teadaolevaid andmeid, et kajastada liidu tootmisharule tüüpilist majanduslikku olukorda võimalikult täpselt, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 4 lõikega 1.

(156)

Liidu samasuguse toote kogutoodang määrati kindlaks küsimustiku vastuste põhjal, mille kaks koostööd tegevat liidu tootjat vaatlusaluse perioodi kohta esitasid. Andmed endise tootja toodangu kohta põhinesid Fenavali kaebuses esitatud teabel ja need on kajastatud kuni hooajani 2017/2018.

(157)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et kaht koostööd tegevat liidu tootjat, kelle toodang moodustab liidu kogutoodangu, käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(158)

Kuna liidu tootmisharu moodustavad ainult kaks tootjat, siis tuli kõik tundlike andmetega seotud arvandmed konfidentsiaalsuse huvides indekseerida või esitada vahemikena.

(159)

Tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäi liidu toodang vahemikku 18 000 – 24 000 tonni.

(160)

Komisjon arvutas liidu tarbimise liidu tootmisharu müügimahu alusel liidu turul ja Eurostati impordiandmete põhjal. Kuigi uurimisaluse toote tootmine on hooajaline, jaotub tarbimine aasta lõikes ühtlaselt.

(161)

Selle põhjal arenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine

(162)

Vaatlusalusel perioodil kõikus liidu tarbimine sõltuvalt liidu saagi kvaliteedist.

(163)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmebaasi põhjal. Impordi turuosa kindlaksmääramiseks võrreldi impordi mahtu liidu tarbimisega, nagu on esitatud eespool tabelis 2.

(164)

HRVst pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht ja turuosa

(165)

HRVst pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 35 %. Sarnaselt impordimahule vähenes vaatlusalusel perioodil ka Hiina impordi turuosa, mis kahanes 34 % võrra. Hoolimata sellest vähenevast suundumusest püsis vaatlusaluse toote turuosa märkimisväärne.

(166)

Komisjon määras Hiinast pärit impordi hinnasuundumuse kindlaks Eurostati statistika põhjal. HRVst liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad

(167)

Nagu eespool esitatud tabelist näha, kasvasid Hiina impordi hinnad vaatlusalusel perioodil pidevalt, kokku 16 %.

(168)

Kuna ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja impordi maht esindas ligikaudu 45–65 % Hiina impordist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (vahemik on esitatud konfidentsiaalsuse tagamiseks), uuriti impordistatistika põhjal hinna allalöömist ka Hiinast pärit koguimpordi puhul.

(169)

Selleks võrreldi koostööd tegevate liidu tootjate kaalutud keskmisi müügihindu sõltumatutele klientidele liidu turul Eurostati andmetega vastavate HRV impordi kaalutud keskmiste CIF-hindade (kulud, kindlustus ja vedu) kohta. CIF-hindu (kulud, kindlustus ja vedu) kohandati nii, et need kataksid kõik tollivormistusega seotud kulud, nimelt tollimaksud ja impordijärgsed kulud. Vastuses Hiina kaubanduskojalt lõpliku avalikustamise kohta saadud märkusele kinnitas komisjon, et hindade allalöömise analüüsimisel ei lisanud ta kaalutud keskmistele CIF-väärtustele kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(170)

Sel alusel tehtud võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lõi vaatlusaluse toote import liidu tootmisharu hindu alla 9–11 %, kui arvestada impordihindu ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta. Dumpinguvastaseid tollimakse arvesse võttes ei teinud komisjon kindlaks hindade allalöömist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(171)

Arvestades üksnes Hiina koostööd tegeva eksportija esitatud impordihindu, mida on nõuetekohaselt korrigeeritud, saaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil teha kindlaks hindade allalöömise marginaali vahemikus 9–11 %, võtmata arvesse kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse. Ka sel juhul ei teinud komisjon dumpinguvastaseid tollimakse arvesse võttes kindlaks hindade allalöömist.

(172)

Vaatlusalusel perioodil kasvas muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht oluliselt. Enamik sellest impordist pärines Türgist (vaatlusalusel perioodil 82 %).

Tabel 5

Import muudest kolmandatest riikidest

(173)

Türgi eksportijate ja tootjate müük liidu turul on vaatlusalusel perioodil kasvanud. Sellest kasvust hoolimata olid Hiina eksportivad tootjad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt suurimad vaatlusaluse toote tarnijad liidus.

(174)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule avalduva mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda kujundasid.

(175)

Makromajanduslikud näitajad (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, kasv, turuosa, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaalide suurusjärk) määrati kindlaks kogu liidu tootmisharu tasandil. Selleks kasutas komisjon kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ning liidu tootjate vastuseid küsimustikule. Nagu on märgitud põhjenduses 156, võttis komisjon kolmanda tootja puhul, kes lõpetas tegevuse hooaja 2017/2018 lõpus, arvesse andmeid, mille Fenaval esitas kaebuses.

(176)

Mikromajanduslikke näitajaid (müügihinnad, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, laovarud, töötasud ja tootmiskulud) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil analüüsiti kahe koostööd teinud liidu tootja tasandil.

(177)

Kolme tegutsenud liidu tootja puhul muutusid liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(178)

Vaatlusalusel perioodil püsis liidu kogu tootmismaht keskmiselt stabiilne ning kõikumised olid seotud saagi kvaliteediga (hooaja 2016/2017 saak oli väga hea ja järgmise hooaja saak kehv) ja asjaoluga, et kolmas liidu tootja lõpetas hooaja 2017/2018 lõpus tootmise. Seepärast tootis vaatlusalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ainult kaks koostööd tegevat liidu tootjat.

(179)

Tootmisvõimsuse rakendamisaste püsis vaatlusalusel perioodil süstemaatiliselt alla 50 %. Seda suhteliselt madalat rakendusastet selgitab asjaolu, et peamine konserveeritud mandariinide tootjate kasutatav tooraine on värsked puuviljad, mis riknevad kiiresti. Sellest tulenevalt peab saagikoristuse tippajal olema kättesaadav tootmisvõimsus, mis võimaldaks värskeid puuvilju suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul töödelda.

(180)

Kolme tegutsenud liidu tootja puhul muutusid liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa liidu turul vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(181)

Liidu tootmisharu müük on üldiselt järginud sarnast suundumust kui liidu toodang. Kokku vähenes liidu tootmisharu müük hooaja 2015/2016 ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 14 %, kuigi tarbimine püsis samal ajavahemikul suhteliselt stabiilne. Peale selle vähenes liidu tootmisharu turuosa 4 protsendipunkti.

(182)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(183)

Kogu tööhõive kasvas vaatlusalusel perioodil 18 % võrra. Tootlikkus, mida väljendatakse tootmismahuna töötaja kohta, vähenes vaatlusalusel perioodil, langedes kõige madalamale hooajal 2017/2018, kui üks liidu tootja lõpetas tegevuse. Sellega seoses märgib komisjon, et kõnealuse tootmisharu tootlikkust mõjutavad kättesaadavate värskete puuviljade kvaliteet ja kogus, mis tähendab seda, et kui saak on hea, siis tootlikkus kasvab, ja kui saak on kehv, siis tootlikkus väheneb. Hooaeg 2016/2017 oli tsitrusviljade saagi poolest eriti hea, seega oli tootlikkus sellel hooajal suurim.

(184)

Liidu tarbimine kõikus vaatlusalusel perioodil, samal ajal kui liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes 14 % võrra, mis on osaliselt tingitud sellest, et üks tootja lõpetas vaatlusalusel perioodil tegevuse. Seega vähenes nii liidu tootmisharu turuosa (4 protsendipunkti) kui ka asjaomasest riigist pärit impordi turuosa (17 protsendipunkti).

(185)

Liidu tootjate keskmine ühiku müügihind (eurot/tonn) liidu turul muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad vabal turul liidus

(186)

Eespool esitatud tabel näitab ka ühiku keskmise müügihinna muutumist liidu turul võrreldes vastava tootmiskuluga. Müügihind kasvas vaatlusalusel perioodil 4 %, samal ajal kui tootmiskulu püsis samal perioodil suhteliselt stabiilne. Kehva saagi tõttu oli tootmiskulu erandlikult kõrge hooajal 2017/2018.

(187)

Üldiselt suutis liidu tootmisharu tootmiskulusid kontrolli all hoida ja suurendada oma müügihindu vaatlusalusel perioodil 4 % võrra, tagades seeläbi oma kasumlikkuse olulise paranemise vaatlusalusel perioodil.

(188)

Liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(189)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta püsisid kogu vaatlusalusel perioodil stabiilsed ja hooajaga 2017/2018 seotud ebasoodsad tingimused neis suures osas ei kajastunud.

(190)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(191)

Liidu tootjate kasumlikkuse kindlakstegemiseks määras komisjon kindlaks liidu turul samasuguse toote müügi eest saadud maksueelse netokasumi protsendina sellise müügi käibest.

(192)

Kasumlikkus paranes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Kasumlikkust käsitlevad andmed näitavad järsku langust hooajal 2017/2018. Kooskõlas eespool selgitatuga teeniti hooajal 2017/2018 kahjumit, mis oli suurel määral tingitud eriti kehvadest ilmastikutingimustest ja vastavatest suurematest kuludest. Liidu tootmisharu taastas aga kasumlikkuse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul ja jõudis peaaegu oma sihtkasumini (6,8 %).

(193)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil oli rahavoo muutumine vaatlusaluse toote puhul põhiliselt kooskõlas liidu tootmisharu kasumlikkuse muutumisega.

(194)

Kulude kontrolli all hoidmiseks investeeris liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil olemasolevate tootmisseadmete hooldusesse ja optimeerimisse. Investeeringute tase tõusis eriti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mida tõenäoliselt soodustas kõnealusel hooajal prognoositud kasumitase, mida eeldati hea saagi varaste väljavaadete põhjal. Samuti tehti investeeringuid keskkonnaeeskirjade nõuetele vastavuse parandamiseks.

(195)

Investeeringutasuvus järgis vaatlusalusel perioodil täpselt kasumlikkuse suundumust.

(196)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Laovarud

(197)

Liidu tootjad suurendasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliselt oma varusid. Kuigi liidu tootmisharu kogus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärseid varusid, tuleb samuti tähele panna, et ta jõudis samal ajal selgelt kasumisse. Teatava varude taseme säilitamine on vajalik selleks, et tagada müük vahetult enne uuest saagist tootmise alustamist. Seega ei saa seda käsitada märgina kahjustavast olukorrast.

(198)

Kindlakstehtud dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest ja meetmete praegusest tasemest oluliselt kõrgemad (vt põhjendus 137 eespool). Veelgi enam, võttes arvesse vaba tootmisvõimsust ja HRVst pärit impordi hindu (vt põhjendused 147 ja 167), ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule tühiseks pidada.

(199)

Algsed meetmed kehtestati 2008. aasta detsembris. Nagu algses uurimises kindlaks tehti, saavutas liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esimest korda pärast seda sihtkasumile 6,8 % lähedase tulemuse. Võttes arvesse nii liidu tootmisharu üldist olukorda kui ka HRVst pärit impordi jätkuvalt olulist mahtu viimastel aastatel, võib järeldada, et liidu tootmisharu on endiselt ebakindel ja haavatav.

(200)

Liidu tootmisharu on varasema kahjuliku dumpingu mõjust taastunud. Kehtivad meetmed on aidanud piirata dumpinguhinnaga importi ja kuna leitakse, et see probleem on kontrolli all, on liidu tootmisharu väljavaated jälle head. Seega on meetmed samuti aidanud liidu tootmisharul keskenduda õiglasele konkureerimisele keskkonnas, kus uute rahvusvaheliste osaliste arv kiiresti kasvab. Samuti mõjutasid kehtivad tollimaksud kogu vaatlusalusel perioodil tehtud investeerimisotsuseid.

(201)

Sellest hoolimata ei saa järeldada, et liidu tootmisharu olukord oleks kindel. Kuigi teatavad liidu tootjate majandustulemustega seotud kahjunäitajad, nimelt kasumlikkus, investeeringud ja investeeringutasuvus ning rahavoog osutavad stabiilsemale olukorrale, ei ole nende näol tegemist konsolideeritud saavutusega. Muud kahjunäitajad, eelkõige müügimaht, turuosa ja toodang püsisid peaaegu muutumatuna. Üldiselt hinnates osutavad näitajad selgelt sellele, et on märke paranemisest, kuid tootmisharu on jätkuvalt suhteliselt ebakindel.

(202)

Eelkirjeldatu põhjal järeldatakse, et liidu tootmisharu ei ole vaatlusaluse perioodi jooksul kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(203)

Oma väidetes lõpliku avalikustamise kohta esitas Hiina kaubanduskoda mitu märkust seoses liidu tootmisharu majandusliku olukorraga ning juhtis tähelepanu sellistele teguritele nagu üldine keskkond ja Türgist pärit import, mis võisid põhjustada liidu tootmisharu kahjustava olukorra. Nagu on aga märgitud eespool põhjenduses 202, tegi komisjon kindlaks, et liidu tootmisharu ei kandnud olulist kahju. Seepärast on need märkused ebaolulised.

(204)

Kuna liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, hindas komisjon, kas HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju kordumine oleks tõenäoline, kui HRV suhtes kehtestatud meetmetel lastakse alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt aeguda.

(205)

Liidu konserveeritud mandariinide turg on praegu stabiilne ja konkurentsile avatud. Uurimine näitas, et ei tundu olevat mingeid omamaist tööstust ohustavaid tegureid, nagu nõudluse vähenemine ning muutused tarbimisharjumustes, tehnoloogias või eksporditegevuses. Peale selle väitis liidu tootmisharu uurimise käigus, et ei karda muudest kolmandatest riikidest kui HRV pärit impordi hiljutist kasvu, sest kolmandate riikide tootjad konkureerivad õiglaste hindadega ja nende tootmisvõimsus on piiratud.

(206)

Et teha kindlaks, kas see kartus on põhjendatud, uuris komisjon tootmismahtu ja vaba tootmisvõimsust HRVs, liidu turu atraktiivsust ning Hiinast pärit impordi mahtude ja hindade võimalikku mõju hindade muutumisele, samuti sellise muutuse mõju liidu tootmisharu müügimahtudele, hindadele ja kasumlikkusele.

(207)

Nagu on juba üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 146–147 eespool, on HRVs olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. HRV on suurim värskete mandariinide tootja maailmas ja riigi eksportivad tootjad suudavad varustada liidu turust mitu korda suuremaid turge. Need tootjad on suuresti orienteeritud eksporditurgudele ja neil on stiimul müüa oma tooteid kõnealustel turgudel suurtes kogustes. Samuti näitab lähiminevik, et Hiina eksportivad tootjad suudavad kiiresti kohaneda ja tarnida liidu turule dumpinguhinnaga importi. Tuleb meelde tuletada, et HRVst pärit vaatlusaluse toote import kasvas eksponentsiaalselt pärast tühistavat kohtuotsust, millega algne määrus 2012. aasta märtsis kehtetuks tunnistati (72).

(208)

Seoses impordi hinnatasemega näitas uurimine, et kui kehtivad meetmed kehtetuks tunnistatakse ja eeldusel, et asjaomasest riigist pärit impordi hind ja liidu tootmisharu hind jäävad samaks kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, löövad impordihinnad liidu tootmisharu hindu alla 9–11 % (kõikide vaatlusaluse toote liikide puhul). Selle tagajärjel väheneks tõenäoliselt liidu tootmisharu müügimaht ja ta kaotaks oma turuosa liidu turul.

(209)

Komisjon viis läbi simulatsiooni, et hinnata Hiinast pärit impordi mahu kasvu tõenäolist mõju liidu tootmisharule. Niipea kui liidu tootmisharu müügi- ja tootmismaht Hiinast pärit konserveeritud mandariinide impordi suurenemise tagajärjel 6 200 tonni võrra väheneb, kasvab ühiku tootmiskulu 7,1 %, mis halvendab liidu tootjate olukorda ja viib nad kahjumisse. Hiina eksportivatel tootjatel oleks sellist mahu kasvu lihtne saavutada, võttes arvesse nende suurt vaba tootmisvõimsust, nagu on kindlaks tehtud punktis 3.7.1 eespool.

(210)

Arvestades seda, et 82 % muude kolmandate riikide kui HRV impordist on pärit Türgist, ei saa välistada, et Hiina dumpinguhinnaga konserveeritud mandariinid asendaksid osa kõnealusest impordimahust. Samal ajal on Türgist liitu saabunud impordi keskmine müügihind väiksem kui liidu tootmisharu keskmine müügihind, mis tähendab seda, et kui Hiina dumpinguhinnaga konserveeritud mandariinide import liidu turul kasvaks, siis kõigepealt suureneks selle turuosa suure tõenäosusega liidu tootmisharu arvelt, enne kui see võtaks üle Türgi tootjate liitu suunatud ekspordi turuosa. Võttes aga arvesse Hiina tootjate vaba tootmisvõimsust, oleks neil igal juhul lihtne võtta üle nii muude kolmandate riikide (sealhulgas Türgi) kui ka liidu tootjate turuosa.

(211)

Liidu turu suurus – see on maailmas suuruselt kolmas – on ilmselgelt oluline tegur, mis sellele turule atraktiivsust lisab. Lisaks näitab asjaolu, et HRVst pärit import on kehtivatest meetmetest hoolimata jätkunud, et Hiina eksportivate tootjate jaoks on liidu turg atraktiivne ja nad soovivad seal müüki jätkata. Nagu täheldati pärast tühistavat kohtuotsust, millega algne määrus 2012. aasta märtsis kehtetuks tunnistati, on Hiina eksportivatel tootjatel peale selle stiimul suunata muudesse kolmandatesse riikidesse toimuv eksport kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral ümber kõrgemate hindadega liidu turule. Samuti kehtib Hiina eksportivate tootjate tarnete suhtes nende suurimale eksporditurule Ameerika Ühendriikidesse nüüd täiendav 25 % tollimaks (73). Kõnealused uued tollimaksud kehtestati praeguste HRV ja Ameerika Ühendriikide vaheliste pingete tõttu kaubandussuhetes. Need on osa tollimaksudega seotud meetmetest, mille Ameerika Ühendriigid võtsid oma paragrahvi 301 kohase Hiinat käsitleva poolelioleva uurimise raames (74).

(212)

Eeltoodut arvesse võttes tekiks meetmete kehtetuks tunnistamise korral suure tõenäosusega viivitamatult suur HRV-poolne hinnasurve, mida toetaksid märkimisväärsed olemasolevad varud ja tootmisvõimsus. See sunniks liidu tootmisharu oma hindu langetama või mahtu vähendama. Kui tootmisharu langetaks oma hindu, muutuks tema kasum lühikeses perspektiivis kahjumiks. Kui tootmisharu müügimaht väheneks, suureneksid ühikukulud, mis kasumlikkust veelgi vähendaks. Pikas perspektiivis peaks liidu tootmisharu kohandama (vähendama) oma tootmisvõimsust.

(213)

Arvestades liidu tootmisharu suhteliselt ebakindlat olukorda, nagu on selgitatud põhjenduses 201 eespool, koos Hiina dumpinguhinnaga impordi praeguse mahu kiire kasvuga, on tõenäoline kahjulik mõju liidu tootmisharu olukorrale, mille tulemusel halveneks kiiresti tema finantsseisund.

(214)

Eeltoodut arvesse võttes tekiks meetmete kehtetuks tunnistamise korral suure tõenäosusega viivitamata suur HRV-poolne mahu- ja hinnasurve märkimisväärse olemasoleva vaba tootmisvõimsuse tõttu. See sunniks liidu tootmisharu oma hindu langetama või mahtu vähendama. Kui tootmisharu vähendaks oma hindu, muutuks tema kasum lühikeses perspektiivis kahjumiks. Kui tootmisharu müügimaht väheneks, kaotaks ta turuosa ning tema ühikukulud suureneksid, mis tema kasumlikkust vähendaks või ta sellest ilma jätaks.

(215)

Liidu tootmisharu kirjeldatud olukorda arvestades halveneks liidu tootmisharu finantsseisund tõenäoliselt kiiresti, kui meetmetel lastakse aeguda, olenemata sellest, kas ta otsustab konkureerida mahu või hinna põhjal. Seetõttu järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

(216)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas HRV suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(217)

Kogu vaatlusalusel perioodil suutis liidu tootmisharu uuesti kasumit teenida. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks liidu tootmisharu palju halvemas olukorras, nagu on kirjeldatud eespool 5. jaos („Kahju kordumise tõenäosus“). Võttes arvesse HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi prognoositud mahtu ja hindu, kujutaksid liidu tootmisharule tõsist ohtu madalamad müügihinnad (hinnalangus) ja tõenäosus uuesti kahjumisse langeda (vt põhjendus 212). Samuti oleksid takistatud uued investeeringud, mille eesmärk on tugevdada äriühinguid ja parandada nende konkurentsivõimet samasuguse toote turul.

(218)

Seega oleks meetmete jätkumine liidu tootmisharu huvides, mis saaks sellisel juhul jätkuva dumpingu mõjust täiendavalt taastuda. Meetmete kehtetuks tunnistamine seevastu peataks liidu tootmisharu toibumise, ohustades tõsiselt tootmisharu elujõulisust ning seades seeläbi ohtu selle olemasolu, mille tagajärjel väheneksid turul pakkumine ja konkurents.

(219)

Komisjon saatis küsimustikud neljale sõltumatule importijale/kauplejale. Ainult üks nendest äriühingutest esitas osalised vastused.

(220)

Sellest lähtudes ei olnud põhjust arvata, et meetmete säilitamine avaldaks importijatele märkimisväärset negatiivset mõju, mis kaalub üles meetmete positiivse mõju liidu tootmisharule.

(221)

Komisjon saatis küsimustikud kahele vaatlusaluse toote kasutajale. Ainult üks nendest kasutajatest saatis tagasi mittetäieliku küsimustiku.

(222)

Sellest lähtudes ei olnud põhjust arvata, et meetmete säilitamine avaldaks kasutajatele märkimisväärset negatiivset mõju, mis kaalub üles meetmete positiivse mõju liidu tootmisharule.

(223)

Eespool toodut silmas pidades tegi komisjon järelduse, et liidu huvide seisukohalt ei ole HRVst pärit teatavate töödeldud ja konserveeritud tsitrusviljade (mandariinid jne) impordi suhtes praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu kaalukaid põhjusi.

(224)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses säilitada HRVst pärit teatavate töödeldud ja konserveeritud tsitrusviljade (mandariinid jne) impordi suhtes praegu kehtivad dumpinguvastased meetmed.

(225)

Eeltoodust tuleneb, et Hiinast pärit teatavate töödeldud ja konserveeritud tsitrusviljade (mandariinid jne) suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada.

(226)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(227)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordile individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, ei ole see ainus element, mida tolliasutustel tuleb arvesse võtta. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(228)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse väiksemaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist [sõltuvalt juhtumist võib kehtestada teatava protsendi], võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste esinemise korral võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(229)

Kui individuaalse dumpinguvastase tollimaksuga äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda selle määra jätkuvat kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (75). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale.

(230)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (76) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(231)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse taudi esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse liidu epidemioloogilise olukorra muutusi, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/1402 (5) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Poolas ja Saksamaal Poola piiri lähedal.

(2)

Nõukogu direktiivis 2002/60/EÜ (6) on sätestatud liidu miinimummeetmed, mida on vaja võtta sigade Aafrika katku tõrjeks. Direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 9 on eelkõige sätestatud ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine, kui sigade Aafrika katku diagnoos seakasvatusettevõtte sigadel on saanud ametliku kinnituse, ning kõnealuse direktiivi artiklites 10 ja 11 on sätestatud ohustatud tsoonides ja järelevalvetsoonides taudi leviku tõkestamiseks võetavad meetmed. Peale selle on direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 15 sätestatud meetmed, mida tuleb võtta, kui sigade Aafrika katku esinemine uluksigadel on saanud kinnituse. Hiljutised kogemused on näidanud, et direktiivis 2002/60/EÜ sätestatud meetmed, eelkõige need, millega nähakse ette taudist tabandunud seakasvatusettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine, ning muud meetmed, mis on seotud eespool nimetatud taudi likvideerimisega kodu- ja uluksigade populatsioonis, on tõhusad kõnealuse taudi leviku kontrolli alla saamiseks.

(3)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2020/1402 vastuvõtmise kuupäeva on esinenud uusi sigade Aafrika katku juhtumeid kodusigadel Rumeenias. Peale selle on esinenud uusi sigade Aafrika katku juhtumeid uluksigadel Poolas ja Slovakkias.

(4)

Kodusigade epidemioloogiline olukord teatavates Poola, Läti ja Leedu piirkondades on aga paranenud tänu meetmetele, mida kõnealused liikmesriigid on kohaldanud kooskõlas direktiiviga 2002/60/EÜ.

(5)

2020. aasta oktoobris esines üks sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel Poolas Słubice maakonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. See sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Poola piirkond, kus hiljuti esines sigade Aafrika katku juhtum, loetleda nüüd kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(6)

2020. aasta oktoobris esines üks sigade Aafrika katku juhtum kodusigadel Rumeenias Maramureși maakonna sellises piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas ning mis asub praegu kõnealuse lisa II osas loetletud piirkonna vahetus läheduses. See sigade Aafrika katku puhang kodusigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see praegu kõnealuse lisa II osas loetletud Rumeenia piirkond, mis asub selle kõnealuse lisa III osas loetletud piirkonna vahetus läheduses, kus oli hiljuti sigade Aafrika katku puhang, nüüd loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa III osas, mitte selle lisa II osas.

(7)

Lisaks sellele esines 2020. aasta oktoobris üks sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel Slovakkias Vranov nad Topľou maakonna sellises piirkonnas, mis on loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, ning mis asub praegu kõnealuse lisa I osas loetletud piirkonna vahetus läheduses. See sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see kõnealuse lisa I osas loetletud Slovakkia piirkond, mis asub selle kõnealuse lisa II osas loetletud piirkonna vahetus läheduses, kus hiljuti esines sigade Aafrika katku juhtum, nüüd loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(8)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Poolas, Slovakkias ja Rumeenias piiritleda uued piisava suurusega suure riskiga piirkonnad ja loetleda need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I, II ja III osas.

(9)

Peale selle, võttes arvesse Poolas vastavalt direktiivile 2002/60/EÜ, eelkõige selle artikli 10 lõike 4 punktile b ja artikli 10 lõikele 5 kohaldatud meetmete tõhusust, ning kooskõlas sigade Aafrika katkuga seotud riskimaandamismeetmetega, mis on sätestatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas loetletud Poolas asuvad Podlaasia, Lublini ja Warmia-Masuuria vojevoodkonna teatavad piirkonnad loetleda nüüd selle lisa II osas, pidades silmas, et kooskõlas maismaaloomade tervise koodeksi sätetega ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul kõnealustes piirkondades sigade Aafrika katku puhanguid esinenud.

(10)

Võttes arvesse Lätis vastavalt direktiivile 2002/60/EÜ, eelkõige selle artikli 10 lõike 4 punktile b ja artikli 10 lõikele 5 kohaldatud meetmete tõhusust, ning kooskõlas sigade Aafrika katku puhul võetavate riskimaandamismeetmetega, mis on sätestatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas loetletud Lätis asuvad Aizpute, Alsunga ja Kuldīga maakonna teatavad piirkonnad loetleda nüüd kõnealuse lisa II osas, pidades silmas, et kooskõlas maismaaloomade tervise koodeksi sätetega on tabandunud põllumajandusettevõtte lõpliku puhastamise ja desinfitseerimise kuupäevast möödunud kolm kuud ning viimase kolme kuu jooksul ei ole kõnealustes piirkondades sigade Aafrika katku puhanguid esinenud.

(11)

Peale selle, võttes arvesse Leedus vastavalt direktiivile 2002/60/EÜ, eelkõige selle artikli 10 lõike 4 punktile b ja artikli 10 lõikele 5 kohaldatud meetmete tõhusust, ning kooskõlas sigade Aafrika katkuga seotud riskimaandamismeetmetega, mis on sätestatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks mõned rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas loetletud Leedus asuvad Alytuse, Kaunase ja Marijampolė maakonna teatavad piirkonnad loetleda nüüd selle lisa II osas, pidades silmas, et kooskõlas maismaaloomade tervise koodeksi sätetega ei ole viimase kaheteistkümne kuu jooksul kõnealustes piirkondades sigade Aafrika katku puhanguid esinenud.

(12)

Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra kiireloomulisust liidus seoses sigade Aafrika katku levikuga, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsuse 2014/709/EL lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(13)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,