(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2020/123 (2) on kehtestatud kvoodid 2020. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on põhjapoolse pikkuim-tuuni varu püük Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust Iirimaa lipu all sõitvate või Iirimaal registreeritud laevade puhul ammendanud 2020. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru teatav püük,

(1)

COVID‐19 pandeemia tõttu on tekkinud olukord, kus lennuliiklus on nõudluse järsu languse ning liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt pandeemia piiramiseks võetud otsemeetmete tõttu märkimisväärselt vähenenud.

(2)

Kuna lennuettevõtja olukorda kontrollida ei saa, on sellest tingitud lennuteenuste vabatahtlik või kohustuslik tühistamine lennuettevõtja poolt vajalik või õiguspärane reaktsioon tekkinud olukorrale.

(3)

Selleks et kaitsta lennuettevõtjate finantsolukorda ja vältida negatiivset mõju, mida keskkonnale avaldavad tühjad või peaaegu tühjad lennud, mida käitatakse vaid selleks, et lennuettevõtja säilitaks asjaomased teenindusajad, muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/459 (2) määrust (EMÜ) nr 95/93. Selle muudatusega nähti ette, et teenindusaegade koordinaatorid peavad ajavahemikuks 1. märtsist 2020 kuni 24. oktoobrini 2020 antud teenindusaegu käsitama selle lennuettevõtja poolt kasutatud teenindusaegadena, kellele need algselt anti.

(4)

Määrusega (EL) 2020/459 anti komisjonile delegeeritud volitus muuta määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 10a kohast ajavahemikku, kui ta leiab Eurocontroli avaldatud andmetele tuginedes, et lennuliikluse maht on eelneva aasta vastava perioodiga võrreldes vähenemas ja väheneb tõenäoliselt ka edaspidi, ning leiab parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele tuginedes samuti, et selline olukord tuleneb COVID‐19 puhangu mõjust.

(5)

Vastavalt määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 10a lõikele 5 esitas komisjon 15. septembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase kokkuvõtva aruande, milles leiti, et artikli 10a lõikes 4 loetletud tingimused sama artikli lõikes 1 täpsustatud ajavahemiku muutmiseks on täidetud.

(6)

Kuigi lennuliikluse maht on järk-järgult suurenenud, on see Eurocontroli andmetel 2019. aasta sama perioodiga võrreldes endiselt väike, 2020. aasta augustis vähenes lennuliikluse maht 2019. aasta augustiga võrreldes veel 47 %. Vaatamata sellele, et lennuliikluse mahu edasist taastumist on keeruline täpselt prognoosida, on alust eeldada, et lähitulevikus see olukord ei muutu. Eurocontroli koordineeritud lähenemisviisi stsenaarium (eeldades ühist lähenemisviisi käitamisprotseduuride kehtestamisele ja riiklike piirangute kaotamisele) eeldab, et 2021. aasta veebruaris on lennuliikluse maht 2020. aasta veebruariga võrreldes 15 % väiksem. Kooskõlastamata lähenemisviisi stsenaariumi (puudub ühine lähenemisviis käitamisprotseduuride kehtestamiseks ja riiklike piirangute tühistamiseks) kohaselt peaks lennuliiklus sama ajavahemiku jooksul vähenema 25 %.

(7)

Lennuliikluse mahu pidev vähenemine tuleneb COVID-19 pandeemia mõjust. Kättesaadavad andmed tarbijate usalduse kohta COVID-19 pandeemia ajal näitavad, et kui 2020. aasta aprillis märkis ligikaudu 60 % vastanutest, et nad hakkava tõenäoliselt uuesti lennureise tegema mõne kuu jooksul pärast pandeemia vaibumist, siis 2020. aasta juunis langes see protsent 45 %-le. Olemasolevad andmed näitavad seost COVID-19 pandeemia ja selle vahel, milline on tarbijate nõudlus lennuliikluse järele.

(8)

Maailma Terviseorganisatsiooni andmed näitavad, et päevas registreeritud juhtumite arv jõudis Euroopas haripunkti 1. aprillil 2020, mil avastati 43 326 uut juhtumit. 2020. aasta maist kuni juuli keskpaigani see määr langes, kusjuures enamik päevi registreeriti vähem kui 20 000 uut juhtumit. Kuid 2020. aasta augusti lõpust alates on see arv taas kasvanud ja märkimisväärsel arvul päevadel avastatakse rohkem kui 30 000 uut juhtumit.

(9)

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) iganädalasest seirearuandest nähtub, et 26. augusti 2020. aasta seisuga oli ELi/EMP ja Ühendkuningriigi 14-päevane juhtumitest teatamise määr 100 000 elaniku kohta 46 (juhtude arv nendes riikides: 2–176). See määr on tõusnud 38 päeva järjest. Bulgaarias, Tšehhis, Kreekas, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias on viimasel ajal suurenenud COVID-19 tõttu haigla- ja/või intensiivravi vajavate inimeste ja/või uute hospitaliseerimiste arv.

(10)

2020. aasta septembris hindas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, et COVID-19 edasise eskaleerumise oht kõigis ELi või EMP riikides ja Ühendkuningriigis on mõõdukas (riikide puhul, kes jätkavad mitme meetme rakendamist ja jõustamist, sealhulgas füüsiline distantseerumine ja piisav kontaktide jälgimise ja testimise suutlikkus) ja väga suur (riikide puhul, kes ei rakenda ega jõusta mitut meedet, sealhulgas füüsiline distantseerumine ja ebapiisav kontaktide jälgimise ja testimise suutlikkus).

(11)

Mõnes liikmesriigis COVID-19ga seotud sanitaar- ja tervishoiumeetmete tulemusena kehtestatud lennupiirangud mõjutavad ka tarbijate usaldust ja sellest tulenevat nõudlust lennuliikluse järele. Kuigi selliste lennupiirangute arv vähenes 2020. aasta suve alguses, kehtestasid mõned liikmesriigid alates 2020. aasta septembrist uued lennupiirangud, mis langesid kokku COVID-19 juhtumite taaspuhkemisega mitmes liikmesriigis.

(12)

Võttes arvesse olemasolevaid lennubroneeringuid ja epidemioloogilisi prognoose, võib põhjendatult eeldada, et märkimisväärne arv COVID-19 pandeemiaga seotud tühistamisi peaks toimuma eelseisval talvisel lennuhooajal, mis kestab 25. oktoobrist 2020 kuni 27. märtsini 2021. Kõnealuseks ajavahemikuks jaotatud teenindusaegade kasutamata jätmine ei tohiks viia selleni, et lennuettevõtjad kaotavad võimalused, mis neil muidu oleksid määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 8 lõike 2 ja artikli 10 lõike 2 alusel.

(13)

Seetõttu on vaja kõnealustes sätetes sisalduvat erandit, mille kohaselt tuleb kõnealust teenindusaegade sarja kasutada teataval määral ka pärast 2020. aasta suvist sõiduplaaniperioodi, pikendada kogu 2020/2021. aasta talvise lennuhooaja jaoks, st ajavahemikust 25. oktoobrist 2020 kuni 27. märtsini 2021.

(14)

Käesolev delegeeritud määrus peaks jõustuma pärast praegu määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 10a lõikes 1 ettenähtud ajavahemiku lõppu. Selleks et vältida õiguskindlusetust, eelkõige teenindusaegade koordinaatorite ja lennuettevõtjate jaoks, tuleks käesolev määrus vastu võtta teenindusaegade määruse artiklis 12b sätestatud kiirmenetluse kohaselt ning see peaks jõustuma viivitamata järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

(1)

Määruses (EL) 2017/625 on sätestatud eeskirjad ametliku kontrolli ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmisega.

(2)

Keeritsussid (Trichinella) on parasiidid, kes võivad esineda vastuvõtlike liikide, näiteks sigade lihas ja kes nakatunud liha tarbimisel põhjustavad inimestel toidutekkelist haigust. Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1375 (2) on sätestatud erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes, sealhulgas kõikide tapasigade lihaproovide laboratoorseks uuringuks.

(3)

Keeritsussiuuringu tulemuste selgumiseni võib rümpasid teatavatel tingimustel lõigata kuni kuueks tükiks. Teatavate konkreetsete kodusigadest saadavate toodete valmistamiseks on enne keeritsussiuuringu tulemuste saamist vaja jahtumata liha tükeldada rohkemateks tükkideks. Seepärast tuleks selliste konkreetsete toodete puhul lubada tükeldamist rohkemateks tükkideks tingimusel, et liha ohutus on tagatud.

(4)

Rakendusmäärusega (EL) 2015/1375 on ette nähtud erand keeritsussikontrollist liitu sisenemisel, kui sead on pärit ametlikult keeritsussivabast põllumajandusettevõttest, kus rakendatakse kontrollitud pidamistingimusi. Kolmas riik võib seda erandit kohaldada üksnes juhul, kui ta on komisjoni sellise erandi kohaldamisest teavitanud ja komisjon on ta sel eesmärgil asjaomasesse loetellu kandnud.

(5)

Sellega seoses osutatakse määruse (EL) 2015/1375 artiklis 13 komisjoni määruses (EL) nr 206/2010 (3) ja komisjoni otsuses 2007/777/EÜ (4) loetletud kolmandatele riikidele. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/692 (5) tunnistatakse määrus (EL) nr 206/2010 ja otsus 2007/777/EÜ alates 21. aprillist 2021 kehtetuks. Seepärast ja lihtsustamise huvides tuleks kõnealuses rakendusmääruses otse ette näha võimalus kehtestada koostada loetelud nendest kolmandatest riikidest, kus kohaldatakse keeritsussi suhtes erandeid.

(6)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 126 lõike 2 punkti c ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/625 (6) artikli 13 kohaselt peab teatavate loomade ja kaupade saadetistega olema kaasas ametlik sertifikaat, millega kinnitatakse, et loomad ja kaubad vastavad määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega kehtestatud asjakohastele nõuetele. Rakendusmääruse (EL) 2015/1375 artikkel 14, milles nõutakse, et liidusiseseks elusate kodusigadega kauplemiseks või selliste sigade ja nende liha liitu sissetoomiseks väljastatud ametlikku sertifikaati lisataks terviseohutuse kinnitus seoses keeritsussiuuringuga või põllumajandusettevõtte staatus seoses keeritsussi esinemisega, on seepärast muutunud tarbetuks ja tuleks seetõttu välja jätta.

(7)

Rakendusmääruse (EL) 2015/1375 I lisa I peatükis on kirjeldatud võrdlusmeetodit keeritsussi avastamiseks kodusigade rümpadelt võetud proovides. 2015. aastal võttis Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon vastu üleilmse standardi ISO 18743:2015, milles täpsustatakse meetodit lihaskoes esinevate Trichinella spp. vastsete avastamiseks üksikute loomarümpade lihas, mis on ette nähtud inimtoiduks. Rakendusmääruses (EL) 2015/1375 sätestatud keeritsussi avastamise võrdlusmeetod vastab standardi ISO 18743:2015 nõuetele.

(8)

Seepärast on asjakohane asendada määruses (EL) 2015/1375 esitatud võrdlusmeetod standardiga ISO 18743:2015, et liidu võrdlusmeetod selle üleilmse standardiga kooskõlastada. See hõlbustab sealiha eksporti liidust, ilma et sellega kaasneksid täiendavad nõuded või lisakoormus Euroopa laboritele, kus kasutatakse ametliku kontrolli võrdlusmeetodeid.

(9)

Kuna määrus (EL) nr 206/2010 ja otsus 2007/777/EÜ tunnistatakse kehtetuks alles alates 20. aprillist 2021, tuleks kolmandate riikide loetelu ja näidissertifikaatide muudatust kohaldada alles nimetatud kuupäevast alates.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamine ja rakendamine on energia siseturu täielikul ühendamisel määrava tähtsusega. Elektrienergia ja gaasi siseturu eeskirjadega luuakse institutsionaalne raamistik võrgueeskirjade väljatöötamiseks. Seda institutsioonilist ülesehitust on hiljuti parandatud elektrituru uue korraldusega, eelkõige määruse (EL) 2019/943 vastuvõtmisega paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ (3) raames. Sel eesmärgil teevad Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „koostööamet“), Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (edaspidi koos „ENTSO“), Euroopa jaotusvõrguettevõtjate üksuse (edaspidi „ELi jaotusvõrguettevõtjate üksus“) ning Euroopa Komisjon tihedat koostööd kõikide asjaomaste sidusrühmadega.

(2)

Valdkonnad, milles võib võrgueeskirjad välja töötada, on sätestatud määruse (EL) 2019/943 artikli 59 lõigetes 1 ja 2 ning määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõikes 6. Lisaks võimalusele töötada välja võrgueeskirjad, võib komisjon omal algatusel välja töötada suunised. Valdkonnad, milles võib suunised välja töötada, on sätestatud määruse (EL) 2019/943 artikli 61 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 23 lõikes 1. Nii määruse (EL) 2019/943 artikli 59 lõike 3 kui ka määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 6 lõike 1 kohaselt peaks komisjon esmalt koostama aasta prioriteetide nimekirja, milles määratakse kindlaks valdkonnad, mis kaasatakse võrgueeskirjade väljatöötamisse. Prioriteetide nimekiri koostatakse elektrisektori jaoks iga kolme aasta järel ja gaasisektori jaoks igal aastal.

(3)

Komisjon võttis juba vastu ühtlustatud elektrieeskirjad võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise, elektritootmisüksuste võrku ühendamise, tarbimise ühendamise, alaliskõrgepinge, forvardturul võimsuse jaotamise, süsteemi käitamise, hädaolukorra ja taastamise nõuete ja menetluste ning tasakaalustamise kohta.

(4)

Lisaks on vastu võetud ühtlustatud gaasieeskirjad ülekoormuse juhtimise, võimsuse jaotamise, tasakaalustamise, koostalitlusvõime ja andmevahetuse ning ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse kohta.

(5)

Sidusrühmadega peetud sihtotstarbeliste konsultatsioonide (4) käigus toetas enamik sidusrühmi küberturvalisuse ja nõudluse paindlikkusega seotud ühtlustatud elektrieeskirjade väljatöötamist. Gaasi puhul toetasid sidusrühmad juba alustatud tööde prioriteetseks seadmist ja rõhutasid, kui oluline on võrgueeskirjade ja suuniste nõuetekohane ja hästi kooskõlastatud rakendamine.

(6)

Tunnustades sidusrühmade vastuseid ja võttes arvesse küberjulgeolekuga seotud uusi väljakutseid ning vajadust läbipaistva ja mittediskrimineeriva paindliku turu järele, sisaldab elektrienergia 2020.–2023. aasta prioriteetide nimekiri ühtlustatud elektrieeskirju küberturvalisuse ja nõudluse paindlikkuse kohta.

(7)

Võttes arvesse sidusrühmade vastuseid ja kehtivate gaasieeskirjade käimasolevat rakendamist, ei määratud gaasi võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamiseks 2020. aastaks uusi valdkondi,