(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Horvaatia taotlus registreerida nimetus „Brački varenik“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Brački varenik“ registreerida,

(1)

Määruses (EL) 2017/625 on sätestatud normid, milles muu hulgas käsitletakse ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemist liikmesriikide pädevate asutuste poolt. Samuti antakse sellega komisjonile õigus võtta rakendusaktiga vastu asjakohased ajutised meetmed, mis on vajalikud inimeste, loomade ja taimede tervist ning loomade heaolu mõjutavate riskide ohjamiseks, kui on tõendeid, et liikmesriigi kontrollisüsteem on tõsiselt häiritud.

(2)

Selleks, et tulla toime koroonaviirushaigusega (COVID-19) seotud jätkuvast kriisist tulenevate konkreetsete oludega, lubatakse liikmesriikidel kohaldada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/466 (2) alusel ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid käsitlevaid ajutisi meetmeid.

(3)

Liikmesriigid on komisjonile teatanud, et COVID-19ga seotud kriisi tõttu esinevad nende kontrollisüsteemide toimimises tõsised häired ning et neil on raskusi loomade ja kaupade liitu ja liidus liikumise kohta esitatud ametlike sertifikaatide või kinnitustega seotud ametlike kontrollide ja muude ametlike toimingute tegemisel, samuti ametlike kontrollide raames ettevõtjate ja nende töötajatega füüsiliste kohtumiste korraldamisega ka pärast 1. oktoobrit 2020. Et kõrvaldada neid tõsiseid häireid, mis tõenäoliselt kestavad ka järgnevatel kuudel, ning lihtsustada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute planeerimist ja tegemist COVID-19ga seotud kriisi ajal, tuleks rakendusmääruse (EL) 2020/466 kohaldamisaega pikendada kuni 1. veebruarini 2021.

(4)

Seega tuleks rakendusmäärust (EL) 2020/466 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Belgia taotles 7. augustil 2020 liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ning tegeletakse sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mida puhang on toonud kaasa töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Belgia on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Belgia valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 8,9 % ja 113,8 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suve vaheprognoosi kohaselt väheneb Belgia SKP 2020. aastal 8,8 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Belgia tööjõust. See on kaasa toonud Belgia avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise seoses ajutise töötuse kavaga („chômage temporaire/tijdelijke werkloosheid“), COVID-19 ajal kehtiva füüsilisest isikust ettevõtjate asendussissetulekuga (õigus üleminekuhüvitisele COVID-19 ajal), COVID-19 ajal kehtiva lapsehoolduspuhkusega ning hulga piirkondlike ja kogukonna tasandi sissetulekutoetuse kavadega ja rahvatervise meetmete toetamisega, nagu on kirjeldatud põhjendustes 4–8.

(4)

Belgia 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud õigusaktiga „Arrêté royal du 30 mars 2020/Koninklijk besluit van 30 maart 2020“ (2) on COVID-19 tõttu kohandatud ajutise töötuse kava („chômage temporaire/tijdelijke werkloosheid“), millega nähakse ette hüvitis töötajatele, kelle töö on vähenenud või peatatud töökoormuse vähenemise või valitsuse kehtestatud suhtlemisdistantsi hoidmise meetmete tõttu. Nimetatud ajutise töötuse kava kehtis enne COVID-19 pandeemiat, kuid kavale juurdepääsu nõudeid on COVID-19 tõttu kohandatud ja taotluste esitamise korda on veelgi lihtsustatud. Samuti on ajutise töötuse hüvitist suurendatud 65 %-lt 70 %-ni keskmisest päevapalgast (ülemmäär (bruto) 2 754,76 eurot kuus). Lisaks sellele on kehtestatud toetus 5,36 eurot päevas.

(5)

Belgia 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud seadusega „Loi du 23 mars 2020/Wet van 23 maart 2020“ (3) on laiendatud füüsilisest isikust ettevõtjate olemasolevat asendussissetulekut, milleks on „õigus üleminekuhüvitisele“ („droit passerelle/overbruggingsrecht“), kehtestades COVID-19 ajal kehtiva õiguse üleminekuhüvitisele. See on hüvitis, mida antakse juhul, kui valitsuse kehtestatud suhtlemisdistantsi hoidmise meetmed põhjustavad füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse täieliku või osalise katkemise või tegevuse vähemalt seitsme järjestikuse kalendripäeva pikkuse vabatahtliku katkestamise korral kuus. Alates 2020. aasta juunist on see hüvitis suunatud füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on oma tegevust uuesti alustanud, kuid kelle käive on võrreldes 2019. aastaga siiski vähenenud. Füüsilisest isikust ettevõtjad, kes ei saa veel oma tegevust uuesti alustada, võivad siiski hüvitist saada, kuid peavad tõendama, et tegevuse uuesti alustamist takistavad COVID-19 piirangud.

(6)

Belgia 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud õigusaktiga „Arrêté royal n° 23 du 13 mai 2020/Koninklijk besluit nr. 23 van 13 mei 2020“ (4) on kehtestatud COVID-19 ajal kehtiv lapsehoolduspuhkus, mis ei mõjuta õigust tavapärasele lapsehoolduspuhkusele ja võimaldab vanematel võtta lisapuhkust, et hoolitseda oma laste eest 2020. aasta maist septembrini, saades suuremat toetust kui tavapärase lapsehoolduspuhkuse korral.

COVID-19 ajal kehtivat lapsehoolduspuhkust võib pidada samalaadseks meetmeks määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega, kuna see võimaldab töötajatel saada sissetulekutoetust ja aitab säilitada tööhõivet, hoides ära olukorra, kus vanemad peavad töösuhte lõpetama, et hoolitseda oma laste eest ajal, mil koolid on suletud.

(7)

Tuginedes Belgia 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud dokumentidele „Arrêté du Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale de pouvoirs spéciaux n° 2020/019 du 23 avril 2020/Bijzondere machtenbesluit van de Brusselse Hoofdstedelijke Regering nr. 2020/019 van 23 april 2020“; (5)„Arrêté du Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale de pouvoirs spéciaux n° 2020/030 du 28 mai 2020/Bijzondere machtenbesluit nr. 2020/030 van de Brusselse Hoofdstedelijke Regering van 28 mei 2020“; (6)

„Notification de la réunion du conseil des ministres du gouvernement de la région de Bruxelles-Capitale du jeudi 14 mai 2020/Betekening van de vergadering van de Ministerraad van de Brusselse Hoofdstedelijke Regering van donderdag 14 mei 2020 “; (7) „Besluit van de Vlaamse Regering van 20 maart 2020 “; (8) „Besluit van de Vlaamse Regering van 10 april 2020 “; (9) „Besluit van de Vlaamse Regering van 12 juni 2020 “; (10)

„Arrêté du Gouvernement de la Communauté française de pouvoirs spéciaux n° 4 du 23 avril 2020 “; (11) „Arrêté du Gouvernement de la Communauté française du 7 avril 2020 “; (12) „Arrêté ministériel du 8 avril 2020 portant exécution de l’arrêté du Gouvernement wallon du 20 mars 2020 “; (13) „Arrêté du Gouvernement wallon du 19 juin 2020 “; (14) „Parlament der Deutschsprachigen Gemeinschaft, Corona-Krisendekret I vom 6. April 2020 “ ja „Parlament der Deutschsprachigen Gemeinschaft, Corona-Krisendekret III vom 20. Juli 2020 “, on Belgia ametiasutused kehtestanud hulga piirkondlikke ja kogukonna tasandi kavu, mille alusel antakse sissetulekutoetust füüsilisest isikust ettevõtjatele, ühe osanikuga äriühingutele ja muud liiki töötajatele, kes ei vasta muud liiki sissetulekutoetuse saamise tingimustele. Eelkõige pealinna Brüsseli piirkonnas äriühingutele ja ettevõtjatele makstavad hüvitised, Flaami piirkonnas ja Flaami kogukonnas makstavad hüvitised tegevuse häirituse eest, muud hüvitised ja toetused ning Valloonia piirkonnas ettevõtete sulgemise eest makstavad hüvitised pakuvad üldist ühekordset toetust äriühingutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on pidanud oma tegevuse COVID-19 tõttu lõpetama või kelle käive on märkimisväärselt vähenenud.

Kui meetmed on suunatud suuremale hulgale toetusesaajatele, on taotletud üksnes summasid, mis on vajalikud füüsilisest isikust ettevõtjate ja ühe osanikuga äriühingute toetamiseks tehtavate kulutuste katmiseks. Muud meetmed (hüvitis lühiajalises töösuhtes olevatele töötajatele pealinna Brüsseli piirkonnas, toetus lasteaedadele ja toetus kultuurivaldkonnas tegutsejatele prantsuskeelses kogukonnas, koolitustegevus Valloonia piirkonnas ning toetus kultuurivaldkonnas tegutsejatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja turismiettevõtjatele saksakeelses kogukonnas) on suunatud konkreetsete sektorite (kultuuri- ja hooldussektor, koolitustegevus) füüsilisest isikust ettevõtjatele ja töötajatele, kellel puudub juurdepääs ajutise töötuse kavale. Kuna saksakeelse kogukonna kultuurivaldkonnas tegutsejate ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks antakse laene, mida saab konverteerida toetuseks, tuleks avaliku sektori kulutuste nõudest lähtuvalt määruse (EL) 2020/672 alusel toetada ainult nende kulutuste kandmist, mis on seotud toetuseks konverteeritavate laenudega.

(8)

Belgia 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud õigusaktiga „Parlament der Deutschsprachigen Gemeinschaft, Corona-Krisendekret I vom 6. April 2020“ on saksakeelses kogukonnas kehtestatud tervisemeetmed, mis hõlmavad hügieenikoolitust, kaitsevahendite pakkumist hoolekandeasutustele, haiglatele ja meditsiiniteenuste osutajatele ning teabekampaaniaid.

(9)

Belgia vastab finantsabi taotlemise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2020/672 artiklis 3. Belgia on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et tegelikud ja kavandatud avaliku sektori kulutused on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 7 803 380 000 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mis on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. See on järsk ja oluline kasv, sest nii uued meetmed kui ka olemasolevate meetmete laiendamine hõlmab märkimisväärset osa Belgia ettevõtjatest ja tööjõust.

(10)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) 2020/672 artiklile 6 konsulteerinud Belgiaga ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervisemeetmetega; nimetatud suurenemisele osutati 7. augusti 2020. aasta taotluses.

(11)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Belgial tegeleda COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(12)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(13)

Belgia peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Belgia neid kulutusi teinud.

(14)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Belgia olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures ka võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

a)

ajutise töötuse kava, („chômage temporaire/tijdelijke werkloosheid“), mis on ette nähtud õigusaktis „Koninklijk besluit van 30 maart 2020 tot aanpassing van de procedures in het kader van tijdelijke werkloosheid omwille van het Covid-19-virus en tot wijziging van artikel 10 van het koninklijk besluit van 6 mei 2019 tot wijziging van de artikelen 27, 51, 52bis, 58, 58/3 en 63 van het koninklijk besluit van 25 november 1991 houdende de werkloosheidsreglementering en tot invoeging van de artikelen 36sexies, 63bis en 124bis in hetzelfde besluit/Arrêté royal du 30 mars 2020 visant à adapter les procédures dans le cadre du chômage temporaire dû au virus Covid-19 et à modifier l’article 10 de l’arrêté royal du 6 mai 2019 modifiant les articles 27, 51, 52bis, 58, 58/3 et 63 de l’arrêté royal du 25 novembre 1991 portant réglementation du chômage et insérant les articles 36sexies, 63bis et 124bis dans le même arrêté“;

b)

COVID-19 ajal kehtiv füüsilisest isikust ettevõtjate asendussissetulek (õigus üleminekuhüvitisele kriisi ajal), mis on ette nähtud seaduses „Loi du 23 mars 2020 modifiant la loi du 22 décembre 2016 instaurant un droit passerelle en faveur des travailleurs indépendants et introduisant les mesures temporaires dans le cadre du COVID-19 en faveur des travailleurs indépendants/Wet van 23 maart 2020 tot wijziging van de wet van 22 december 2016 houdende invoering van een overbruggingsrecht ten gunste van zelfstandigen en tot invoering van tijdelijke maatregelen in het kader van COVID-19 ten gunste van zelfstandigen“;

c)

COVID-19 ajal kehtiv lapsehoolduspuhkus, mis on ette nähtud õigusaktis „Arrêté royal n° 23 du 13 mai 2020 pris en exécution de l’article 5, § 1, 5°, de la loi du 27 mars 2020 accordant des pouvoirs au Roi afin de prendre des mesures dans la lutte contre la propagation du coronavirus COVID-19 (II) visant le congé parental corona/Koninklijk besluit nr. 23 van 13 mei 2020, tot uitvoering van artikel 5, § 1, 5°, van de wet van 27 maart 2020 die machtiging verleent aan de Koning om maatregelen te nemen in de strijd tegen de verspreiding van het coronavirus COVID-19 (II) houdende het corona ouderschapsverlof“;

d)

järgmised piirkondlikud ja kogukonna tasandi sissetulekutoetuse kavad:

e)

saksakeelses kogukonnas võetavad tervisemeetmed, mis on ette nähtud õigusakti „Parlament der Deutschsprachigen Gemeinschaft, Corona-Krisendekret I vom 6. April 2020“ artiklis 7.

(1)

Bulgaaria taotles 7. augustil 2020 liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletaksesotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mida puhang on toonud kaasa töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Bulgaaria on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadise prognoosi kohaselt oleks Bulgaaria valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 2,8 % ja 25,5 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suve vaheprognoosi kohaselt väheneb Bulgaaria SKP 2020. aastal 7,1 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Bulgaaria tööjõust. See on kaasa toonud Bulgaaria avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise seoses kahe palgatoetusmeetmega, nagu on kirjeldatud põhjendustes 4 ja 5.

(4)

Täpsemalt on Bulgaaria 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „ministrite nõukogu 30. märtsi 2020. aasta dekreediga nr 55“ (2) kehtestatud meede, millega antakse palgatoetust ettevõtjatele, kes COVID-19 puhangu tõttu on vabatahtlikult või seadusest tulenevalt oma tegevust vähendanud või selle lõpetanud. Töötajate töösuhe peab säilima meetmes osalemise ajal ja sama kaua pärast seda. Abikõlblikud ettevõtjad saavad igakuist palgatoetust 60 % abikõlblike töötajate igakuisest brutopalgast (sh tööandja sotsiaalkindlustusmaksed).

(5)

Peale selle on Bulgaaria 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „ministrite nõukogu 3. juuli 2020. aasta dekreediga nr 151“ (3) kehtestatud meede, millega antakse palgatoetust ettevõtjatele, kelle tulud on COVID-19 puhangu tõttu vähenenud vähemalt 20 %. Töötajate töösuhe peab säilima meetmes osalemise ajal ja sama kaua pärast seda. Abikõlblikud ettevõtjad saavad igakuist palgatoetust 60 % abikõlblike töötajate igakuisest brutopalgast (sh tööandja sotsiaalkindlustusmaksed).

(6)

Bulgaaria vastab finantsabi taotlemise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2020/672 artiklis 3. Bulgaaria on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks võetud riiklike meetmete tõttu alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 511 000 000 euro võrra. See on järsk ja oluline kasv, sest uued meetmed hõlmavad või on mõeldud hõlmama märkimisväärset osa Bulgaaria ettevõtetest ja tööjõust.

(7)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) 2020/672 artiklile 6 konsulteerinud Bulgaariaga ja veendunud, et avaliku sektori kulutused on järsku ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millele 7. augusti 2020. aasta taotluses osutati.

(8)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Bulgaarial tegeleda COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(9)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(10)

Bulgaaria peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Bulgaaria neid kulutusi teinud.

(11)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on võetud arvesse Bulgaaria olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures ka võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

a)

„ministrite nõukogu 30. märtsi 2020. aasta dekreedis nr 55“ sätestatud palgatoetused ettevõtjatele;

b)

„ministrite nõukogu 3. juuli 2020. aasta dekreedis nr 151“ sätestatud palgatoetused ettevõtjatele.

(1)

Küpros taotles 6. augustil 2020 liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mida puhang on kaasa toonud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Küpros on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Küprose valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 7 % ja 115,7 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suve vaheprognoosi kohaselt väheneb Küprose SKP 2020. aastal 7,7 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Küprose tööjõust. See on kaasa toonud Küprose avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise seoses lapsehoolduspuhkuse erikavaga; kavadega, millega toetatakse äriühinguid nende tegevuse täieliku või osalise peatumise korral; füüsilisest isikust ettevõtjate erikavaga; hotellide ja majutusettevõtjate erikavaga; erikavaga selliste ettevõtjate toetamiseks, kes on seotud turismindusega või turismist mõjutatud või kes on seotud selliste ettevõtjatega, kes on kohustatud oma tegevuse täielikult peatama; eelnevalt kindlaksmääratud tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate toetamise erikavaga; mikro- ja väikeettevõtjate ning füüsilisest isikust ettevõtjate toetuskavaga ning rahvatervise meetmete toetamisega haigushüvitiste kava kaudu, nagu on kirjeldatud põhjendustes 4–12.

(4)

Küprose 6. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „seaduse 27(I)/2020“ alusel on võetud vastu mitu regulatiivset haldusakti, milles on esitatud meetmed COVID-19 puhangu mõjuga tegelemiseks. Seaduse 27(I)/2020 alusel on ametiasutused kehtestanud lapsehoolduspuhkuse erikava, millega nähakse ette töötasu hüvitamine erasektoris töötavatele vanematele, kellel on kuni 15-aastased lapsed või mis tahes vanuses puuetega lapsed. Nimetatud lapsehoolduspuhkuse erikava võib pidada samalaadseks meetmeks määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega, kuna see võimaldab töötajatel saada sissetulekutoetust ja aitab säilitada tööhõivet, hoides ära olukorra, kus vanemad peavad töösuhte lõpetama, et hoolitseda oma laste eest ajal, mil koolid on suletud.

(5)

Samuti on ametiasutused kehtestanud kava, millega toetatakse äriühinguid, mis on pidanud oma tegevuse täielikult peatama, ja mille alusel makstakse töötasu hüvitist 90 %-le selliste ettevõtjate töötajatest, kes on sunnitud tegevuse peatama, tingimusel et töökohad säilitatakse. Hüvitis katab 60 % töötaja palgast või 60 % töötaja 2018. aasta sotsiaalkindlustusmaksete summast (2019. aasta ajavahemiku 7/2020–8/2020 puhul), olenevalt sellest, kumb on suurem. Hüvitis on maksimaalselt 1 214 eurot kuus ja minimaalselt 360 eurot kuus.

(6)

Kava alusel, millega toetatakse äriühinguid tegevuse osalise peatumise korral, makstakse töötasu hüvitist selliste ettevõtjate töötajatele, kelle käive on pandeemia tõttu vähenenud vähemalt 25 %, tingimusel et töökohad säilitatakse. Hüvitis katab 60 % töötaja palgast või 60 % töötaja 2018. aasta sotsiaalkindlustusmaksete summast, olenevalt sellest, kumb on suurem. Hüvitis on maksimaalselt 1 214 eurot kuus ja minimaalselt 360 eurot kuus.

(7)

„Füüsilisest isikust ettevõtjate erikava“ alusel makstakse tervishoiuministri dekreedi või ministrite nõukogu otsuse kohaselt hüvitist füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes ei saa oma tegevust ellu viia.

(8)

„Hotellide ja majutusettevõtjate erikavaga“ nähakse ette töötasu hüvitamine, et toetada hotellinduse valdkonna töötajaid ja muude majutusteenuseid pakkuvate ettevõtjate töötajaid, kelle tööandja on tegevuse täielikult peatanud või kelle käive on vähenenud rohkem kui 40 %. Kavas osalemise tingimuseks on töökohtade säilitamine.

(9)

„Erikavaga selliste ettevõtjate toetamiseks, kes on seotud turismindusega või turismist mõjutatud või kes on seotud selliste ettevõtjatega, kes on kohustatud oma tegevuse täielikult peatama“, nähakse ette töötasu hüvitamine inimestele, kes töötavad hotellinduse valdkonnas ja muude selliste majutusteenuseid pakkuvate ettevõtjate juures, kes on tegevuse täielikult peatanud või kelle käive on vähenenud rohkem kui 55 %, tingimusel et töökohad säilitatakse.

(10)

„Eelnevalt kindlaksmääratud tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate toetamise erikavaga“ nähakse ette töötasu hüvitamine selliste ettevõtjate töötajatele, kelle käive on vähenenud vähemalt 55 %, tingimusel et töökohad säilitatakse.

(11)

Lisaks on Küprose 6. augusti 2020. aasta taotluses osutatud dokumendis „Lisaeelarve. Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu ajal“ kehtestatud toetused kuni 50 töötajaga mikro- ja väikeettevõtjatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele. Toetust on taotletud ainult nende kulutuste katmiseks, mis on seotud füüsilisest isikust ettevõtjate ja ühe osanikuga äriühingute toetamisega. Need toetused kujutavad endast ühekordseid toetusi väikeettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuskulude katmiseks. Toetuskava võib pidada samalaadseks meetmeks määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega, kuna selle eesmärk on kaitsta füüsilisest isikust ettevõtjaid või sarnaste kategooriate töötajaid sissetuleku vähenemise või kaotamise eest.

(12)

„Haigushüvitiste kavaga“ nähakse ette töötasu hüvitamine erasektori töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, tingimusel et nad on kas tervishoiuministeeriumi avaldatud nimekirja kohaselt liigitatud haavatavateks isikuteks, ametiasutused on nad karantiini pannud või nad on Covid-19-ga nakatunud.

(13)

Küpros vastab finantsabi taotlemise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2020/672 artiklis 3. Küpros on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et tegelikud ja kavandatud avaliku sektori kulutused on alates 1. veebruarist 2020 kasvanud 479 070 000 euro võrra, kuna on suurenenud summad, mis on otseselt seotud lapsehoolduspuhkuse erikavaga; kavadega, millega toetatakse äriühinguid nende tegevuse täieliku või osalise peatumise korral; füüsilisest isikust ettevõtjate erikavaga; hotellide ja majutusettevõtjate erikavaga; erikavaga selliste ettevõtjate toetamiseks, kes on seotud turismindusega või turismist mõjutatud või kes on seotud selliste ettevõtjatega, kes on kohustatud oma tegevuse täielikult peatama; eelnevalt kindlaksmääratud tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate toetamise erikavaga; mikro- ja väikeettevõtjate ning füüsilisest isikust ettevõtjate toetuskavaga. See on järsk ja oluline kasv, sest uued meetmed hõlmavad märkimisväärset osa Küprose ettevõtjatest ja tööjõust.

(14)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) 2020/672 artiklile 6 konsulteerinud Küprosega ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervisemeetmetega, millele 6. augusti 2020. aasta taotluses osutati.

(15)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Küprosel tegeleda COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(16)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(17)

Küpros peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Küpros neid kulutusi teinud.

(18)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Küprose olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures ka võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

a)

lapsehoolduspuhkuse erikava, mis on ette nähtud „seadusega 27(I)/2020“ ja „regulatiivsete haldusaktidega 127/148/151/184/192/212/213/235/2020“;

b)

kavad, millega toetatakse äriühinguid nende tegevuse osalise ja täieliku peatumise korral, mis on ette nähtud „seadusega 27(I)/2020“ ning „regulatiivsete haldusaktidega 131/148/151/188/212/213/239/2020 ja 151/187/212/213/238/243/273/2020“;

c)

füüsilisest isikust ettevõtjate erikava, mis on ette nähtud „seadusega 27(I)/2020“ ja „regulatiivsete haldusaktidega 129/148/151/186/213/237/322/2020“;

d)

hotellide ja majutusettevõtjate erikava, mis on ette nähtud „seadusega 27(I)/2020“ ja „regulatiivsete haldusaktidega 269/317/2020“;

e)

erikava selliste ettevõtjate toetamiseks, kes on seotud turismindusega või turismist mõjutatud või kes on seotud selliste ettevõtjatega, kes on kohustatud oma tegevuse täielikult peatama; kava on ette nähtud „seadusega 27(I)/2020“ ja „regulatiivsete haldusaktidega 270/318/2020“;

f)

eelnevalt kindlaksmääratud tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate toetamise erikava, mis on ette nähtud „seadusega 27(I)/2020“ ja „regulatiivsete haldusaktidega 272/320/2020“;

g)

mikro- ja väikeettevõtjate ning füüsilisest isikust ettevõtjate toetuskava, mis on ette nähtud dokumendis „Lisaeelarve. Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu ajal“; meedet kohaldatakse osas, mis puudutab füüsilisest isikust ettevõtjate ja ühe osanikuga äriühingute toetamiseks tehtavaid kulutusi;

h)

haigushüvitiste kava, mis on ette nähtud „seadusega 27(I)/2020“ ja „regulatiivsete haldusaktidega 128/148/151/185/212/236/2020“.

(1)

Tšehhi taotles 7. augustil 2020 liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mida puhang on toonud kaasa töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Tšehhi on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadise prognoosi kohaselt oleks Tšehhi valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 6,7 % ja 38,7 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suve vaheprognoosi kohaselt väheneb Tšehhi SKP 2020. aastal 7,8 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Tšehhi tööjõust. See on kaasa toonud Tšehhi avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise seoses lühendatud tööaja kavaga, mida tuntakse programmina „Antivirus“ (koos selle allprogrammidega variant A ja variant B), ning samalaadsete meetmetega, millega hüvitatakse palgaväliseid tööjõukulusid („Antivirus“ variant C) ja toetatakse füüsilisest isikust ettevõtjaid, nagu on kirjeldatud põhjendustes 4–8.

(4)

Täpsemalt on „valitsuse 31. märtsi 2020. aasta resolutsiooniga nr 353“ (muudetud), mille õiguslik alus on „tööhõiveseaduse nr 435/2004 (Riigi Teataja)“ (muudetud) artikliga 120, millele on osutatud Tšehhi 7. augusti 2020. aasta taotluses, kehtestatud programmi „Antivirus“ variandid A ja B. Nende meetmete eesmärk on osaliselt hüvitada nende eraõiguslike tööandjate palgakulud, kes on sunnitud oma majandustegevuse peatama või seda märkimisväärselt vähendama otseselt riigi võetud meetmete tõttu (variant A) või kaudselt pandeemia kahjuliku majandusmõju tõttu (variant B) (nt töötajad ei saa töötada reisipiirangute tõttu). Variandi A puhul on riigi toetus 80 % kompenseerivast palgast, kuid mitte rohkem kui 39 000 Tšehhi krooni töötaja kohta kuus. Variandi B puhul on riigi toetus 60 % kompenseerivast palgast, kuid mitte rohkem kui 29 000 Tšehhi krooni töötaja kohta kuus. Programmiga hõlmatud töötajatega ei saa töölepingut lõpetada ajal, mil tööandja selles osaleb. Meetmeid kohaldatakse 12. märtsist kuni 31. oktoobrini 2020 (2).

(5)

Peale selle on riik kehtestanud Tšehhi 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „seaduse nr 300/2020 (Riigi Teataja)“ ja „seaduse nr 187/2006 (Riigi Teataja)“ (3) alusel programmi „Antivirus“ variandi C. Sellega vähendatakse väikeettevõtjate (kuni 50 töötajat) palgaväliseid tööjõukulusid (nt tööandja makstavad sotsiaalkindlustusmaksed), kui töötajate töösuhe säilib ja palka makstakse vastavalt 2020. aasta märtsi lõpu ja 2020. aasta märtsi tasemega võrreldes vähemalt 90 %. Taotletud on ainult 90 % meetme kogukuludest, et tagada abi vastavus kuludele, mis on säilitanud tööhõive. Hüvitise alusena on seatud ülempiiriks 150 % Tšehhi keskmisest brutopalgast. Nimetatud toetust võib anda ajavahemikul 2020. aasta juunist augustini kas osa või kogu ajavahemiku jooksul.

(6)

Programmiga „Pětadvacítka“, mis kehtestati „seadusega nr 159/2020 (Riigi Teataja)“, (4) millele on osutatud Tšehhi 7. augusti 2020. aasta taotluses, antakse soodustusperioodil 500 Tšehhi krooni suurune igapäevane kompenseeriv soodustus igale füüsilisest isikust ettevõtjale, kes on sunnitud COVID-19ga kaasnevate rahvatervise ohtude või riigi võetud kriisimeetmete tõttu oma majandustegevuse peatama või seda allapoole tavapärasest turukõikumisest tingitud määra oluliselt vähendama. Programm on jagatud kaheks soodustusperioodiks: 12. märts – 30. aprill 2020 ja 1. mai – 8. juuni 2020. Kompenseeriv soodustus kujutab endast riigi jaoks saamata jäänud tulu, mida võib määruse (EL) 2020/672 kohaselt pidada samaväärseks avaliku sektori kulutustega.

(7)

Riik on Tšehhi 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „seadusega nr 136/2020 (Riigi Teataja) (sotsiaalkindlustus)“ ja „seadusega nr 134/2020 (Riigi Teataja) (tervisekindlustus)“ kehtestanud osalise vabastuse sotsiaal- ja tervisekindlustusmaksetest füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes jätkavad oma tegevust toetuse andmise ajal. Riik teeb vastava igakuise sissemakse 2020. aasta märtsist augustini ise. Selle vabastuse ülempiir on sätestatud seaduses.

(8)

Tšehhi 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „valitsuse määrustega nr 262 (19.3.2020), nr 311 (26.3.2020), nr 354 (31.3.2020), nr 514 (4.5.2020) ja nr 552 (18.5.2020)“ ning „seaduse nr 218/2000 eelarve-eeskirjade kohta (Riigi Teataja)“, mida on muudetud seoses põllumajandus- ja metsandustootmise füüsilisest isikust ettevõtjatega, artiklis 14 ning „seaduse nr 47/2002 VKEde toetamise kohta (Riigi Teataja)“, mida on muudetud seoses kõigi teiste füüsilisest isikust ettevõtjatega, artikli 3 punktiga h, on riik kehtestanud füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks hooldamistoetuse. Sellega hüvitatakse nende sissetulekukaotus, mis on tingitud vajadusest hoolitseda laste või hooldust vajavate inimeste eest lastehoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste sulgemise tõttu. Toetuse igapäevane summa on 424 Tšehhi krooni 2020. aasta märtsis ja 500 Tšehhi krooni 2020. aasta aprillist juunini. Nimetatud toetust võib anda ajavahemikul 12. märtsist kuni 30. juunini 2020 kas osa või kogu ajavahemiku jooksul.

(9)

Tšehhi vastab finantsabi taotlemise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2020/672 artiklis 3. Tšehhi on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks võetud riiklike meetmete tõttu alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 2 940 446 745 euro võrra. See on järsk ja oluline kasv, sest uued meetmed hõlmavad märkimisväärset osa Tšehhi ettevõtetest ja tööjõust. Tšehhi kavatseb lisakulud rahastada 940 446 745 euro ulatuses liidu vahenditest ja omavahenditest.

(10)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) 2020/672 artiklile 6 konsulteerinud Tšehhiga ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on järsku ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millele 7. augusti 2020. aasta taotluses osutati.

(11)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Tšehhil tegeleda COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(12)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(13)

Tšehhi peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Tšehhi neid kulutusi teinud.

(14)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on võetud arvesse Tšehhi olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures ka võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

a)

programm „Antivirus“, mis on sätestatud „valitsuse 31. märtsi 2020. aasta resolutsioonis nr 353“, mille õiguslik alus on „tööhõivet käsitleva seaduse nr 435/2004 (Riigi Teataja)“ (muudetud) artikkel 120;

b)

programmi „Antivirus“ variant C, mis on sätestatud „seaduses nr 300/2020 (Riigi Teataja)“;

c)

programm „Pětadvacítka“, mis on sätestatud „seaduses nr 159/2020 (Riigi Teataja)“;

d)

füüsilisest isikust ettevõtjate osaline vabastamine sotsiaal- ja tervisekindlustusmaksetest, nagu on sätestatud „seaduses nr 136/2020 (Riigi Teataja)“ (sotsiaalkindlustuse kohta) ja „seaduses nr 134/2020 (Riigi Teataja)“ (tervisekindlustuse kohta);

e)

füüsilisest isikust ettevõtjate „hooldamistoetus“, nagu on sätestatud „valitsuse määrustes nr 262 (19.3.2020), nr 311 (26.3.2020), nr 354 (31.3.2020), nr 514 (4.5.2020) ja nr 552 (18.5.2020)“, „seaduse nr 218/2000 eelarve-eeskirjade kohta (Riigi Teataja)“, mida on muudetud seoses põllumajandus- ja metsandustootmise füüsilisest isikust ettevõtjatega, artiklis 14 ning „seaduse nr 47/2002 VKEde toetamise kohta (Riigi Teataja)“, mida on muudetud on muudetud seoses kõigi teiste füüsilisest isikust ettevõtjatega, artikli 3 punktis h.

(1)

Kreeka taotles 6. augustil 2020 liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mille puhang on toonud kaasa töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Kreeka on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadise prognoosi kohaselt oleks Kreeka valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 6,4 % ja 196,4 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suve vaheprognoosi kohaselt väheneb Kreeka SKP 2020. aastal 9 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Kreeka tööjõust. See on kaasa toonud Kreeka avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise seoses erihüvitisega, mida makstakse erasektori töötajatele, kelle töölepingud on kriisi tõttu peatatud, nende sotsiaalkindlustusmaksetega peatamise ajal, FIEdest kutsetöötajatele makstava erihüvitisega, lühendatud tööaja kavaga ning tööandja sotsiaalkindlustusmaksetega teenindussektori hooajaettevõtete töötajatele, nagu on kirjeldatud põhjendustes 4–8.

(4)

Täpsemalt on Kreeka 6. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „14. märtsi 2020. aasta õigusaktiga“ (2) kehtestatud erihüvitis erasektori töötajatele, kelle töölepingud on peatatud. Selle meetme eesmärk on kaitsta tööhõivet äriühingutes, mis peatavad oma tegevuse riigi korralduse tõttu või kuuluvad majandussektoritesse, mida COVID-19 puhang tugevalt mõjutab, ning meetmega on nähtud ette 534 euro suurune igakuine eritoetus töötajatele, kelle töölepingud on 2020. aasta märtsi keskpaigast alates peatatud. Toetuse saamise eeltingimusena peab tööandja säilitama töösuhte sama paljude töötajatega (st samade töötajatega) veel sama kauaks, kui tööleping on olnud enne peatatud.

(5)

Peale selle on riik tasunud põhjenduses 4 osutatud erihüvitist saavate töötajate sotsiaalkindlustusmakseid. Toetuse saamise eeltingimusena peab tööandja säilitama töösuhte sama paljude töötajatega (st samade töötajatega) veel sama kauaks, kui tööleping on olnud enne peatatud.

(6)

Kreeka 6. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „20. märtsi 2020. aasta õigusaktiga“ (3) on kehtestatud FIEdest kutsetöötajate (ökonomistid, raamatupidajad, insenerid, juristid, arstid, õpetajad ja teadustöötajad) erihüvitis. Meetmega on nähtud ette 600 euro suurune ühekordne erihüvitis, mida makstakse nimetatud kutsetöötajatele 2020. aasta aprillis või juunis.

(7)

Lühendatud tööaja kava, mida kohaldatakse 2020. aasta 15. juunist15. oktoobrini kõikides äriühingutes (lennunduses võidakse seda kohaldada 2020. aasta lõpuni), on kehtestatud „seaduse nr 4690/2020“ (4) alusel, nagu osutatud Kreeka 6. augusti 2020. aasta taotluses. Abikõlblikud on need äriühingud, mille käive on vähenenud vähemalt 20 %, ja meetme kohaselt võib vähendada töötajate iganädalast tööaega kuni 50 % võrra, aga töösuhe peab säilima. 2020. aasta 15. juunist30. juunini katab riik 60 % töötaja netotöötasust ja tööandja sotsiaalkindlustusmaksetest, mida oleks tulnud maksta töötamata tundide eest. 2020. aasta 1. juulist alates katab riik 100 % tööandja ja töötaja sotsiaalkindlustusmaksetest ning 60 % netotöötasust, mida oleks tulnud maksta töötamata tundide eest.

(8)

Samuti on riik võtnud Kreeka 6. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „seadusega nr 4714/2020“ (5) endale kohustuse rahastada hooajaettevõtete töötajate sotsiaalkindlustusmakseid. Meede on teenindussektori hooajaettevõtete jaoks ehk ettevõtetele, kelle käibest 50 % tekib aasta kolmandas kvartalis (2019. aasta andmete põhjal), ning selle eesmärk on rahastada tööandja sotsiaalkindlustusmakseid 2020. aasta juulis, augustis ja septembris tingimusel, et ettevõtjad säilitavad sama arvu töötajaid, mis neil oli 30. juuni 2020. aasta seisuga.

(9)

Kreeka vastab finantsabi taotlemise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2020/672 artiklis 3. Kreeka on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks võetud riiklike meetmete tõttu alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 2 728 000 000 euro võrra. See on järsk ja oluline kasv, sest uued meetmed hõlmavad märkimisväärset osa Kreeka ettevõtetest ja tööjõust.

(10)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) 2020/672 artiklile 6 konsulteerinud Kreekaga ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on järsku ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millele 6. augusti 2020. aasta taotluses osutati.

(11)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Kreekal tegeleda COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(12)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(13)

Kreeka peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Kreeka neid kulutusi teinud.

(14)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on võetud arvesse Kreeka olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures ka võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

a)

„14. märtsi 2020. aasta õigusakti“ artiklis 13 sätestatud erihüvitis töötajatele, kelle tööleping on peatatud;

b)

käesoleva artikli punktis a osutatud meetme kohaldamisalas olevate töötajate sotsiaalkindlustuskaitse, nagu on sätestatud „14. märtsi 2020. aasta õigusakti“ artiklis 13;

c)

„20. märtsi 2020. aasta õigusakti“ artiklis 8 sätestatud eritoetus FIEdest kutsetöötajatele;

d)

„seaduse nr 4690/2020“ artiklis 31 sätestatud lühendatud tööaja kava;

e)

teenindussektori hooajaettevõtete töötajate tööandja sotsiaalkindlustusmaksed, nagu on sätestatud „seaduse nr 4714/2020“ artiklis 123.

(1)

3. augustil 2020 taotles Hispaania liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mille puhang on toonud kaasa töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Hispaania on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Hispaania valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 10,1 % ja 115,6 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt väheneb Hispaania SKP 2020. aastal 10,9 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Hispaania tööjõust. See on kaasa toonud Hispaania avaliku sektori kulude järsu ja olulise suurenemise seoses lühendatud tööaja kava, spetsiaalselt füüsilisest isikust ettevõtjatele ja turismisektori töötajatele suunatud samalaadsete kavade ning rahvatervise toetamise meetmetega, nagu on täpsustatud põhjendustes 4–9.

(4)

Täpsemalt on Hispaania 3. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „kuningliku dekreetseadusega nr 8/2020“, „kuningliku dekreetseadusega nr 11/2020“ ja „kuningliku dekreetseadusega nr 24/2020“ ette nähtud lühendatud tööaja kava „ERTE“ („Expediente de Regulación Temporal de Empleo“) alusel sundpuhkusele saadetud töötajate palgahüvitis, mis katab kuni 70 % töötajate põhipalgast. Hüvitise ülemmäär on 1 098,09 eurot kuus, mida võib sõltuvalt hüvitise saaja ülalpeetavate laste arvust suurendada 1 254,96 euroni kuus või 1 411,83 euroni kuus.

(5)

Ametiasutused on ette näinud ka tööandja suurusest ja kalendrikuust sõltuva täieliku või osalise vabastuse kohustusest tasuda sotsiaalmaksu „ERTE“ programmis osalevate töötajate eest. Vabastus tähendab valitsuse jaoks saamata jäänud tulu, mida võib määruse (EL) 2020/672 rakendamise seisukohast pidada samaväärseks avaliku sektori kulutustega.

(6)

Füüsilisest isikust ettevõtjatele on ametiasutused ette näinud „tegevuse lõpetamise“ (st füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise täielik või osaline peatamine) hüvitise ja sellega kaasneva vabastuse sotsiaalmaksu tasumise kohustusest. Meetmega on ette nähtud igakuised maksed, kui ettevõte tuleb sulgeda või kui avatud ettevõtte käive on vähenenud rohkem kui 75 %.

(7)

Hispaania 3. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „kuningliku dekreetseaduse nr 15/2020“ alusel ja „kuningliku dekreetseaduse nr 8/2020“ kohaldamisel on „ERTE“ programmis osalevatele töötajatele suunatud konkreetsed toetusmeetmed, mis koosnevad hüvitistest ja sotsiaalkindlustusmaksete vabastustest, ette nähtud ka nn „alalistele hooajatöötajatele“, kes ei ole COVID-19 puhangu tõttu saanud tööd kavandatud kuupäevadel jätkata.

(8)

Hispaania 3. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „kuningliku dekreetseadusega nr 8/2019“, „kuningliku dekreetseadusega nr 12/2019“, „kuningliku dekreetseadusega nr 7/2020“ ja „kuningliku dekreetseadusega nr 25/2020“ on ette nähtud tööandjate sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine (50 % võrra), et toetada „tööhõive säilitamist turismisektoris“ eriolukorra ajal ja pärast seda, säilitades samal ajal minimaalse taseme sotsiaalkaitse mitme kategooria töötajate jaoks. Arvestades kuu keskmist kogukulu ja nende isikute arvu, kelle jaoks ettevõtted on toetust saanud, on kulu inimese kohta keskmiselt ligikaudu 192 eurot kuus.

(9)

Samuti on Hispaania 3. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „kuningliku dekreetseaduse nr 6/2020“ ja „kuningliku dekreetseaduse nr 13/2020“ alusel laiendatud tervisehüvitisi töötajatele, kes puuduvad töölt COVID-19 tõttu (ennetav isoleerimine või nakatumine). Meede sarnaneb tööõnnetuste puhul rakendatava kavaga (st hüvitised on suuremad ja neid maksab esimesest puudumispäevast alates sotsiaalkindlustusfond) ja hüvitiste ülemmäär on 75 % põhipalgast.

(10)

Hispaania vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Hispaania on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 23 803 573 600 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. Kulude suurenemine, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kavaga „ERTE“ ning spetsiaalselt füüsilisest isikust ettevõtjatele ja turismisektori töötajatele suunatud muude samalaadsete meetmete rakendamisega, kujutab endast kulude järsku ja olulist kasvu, sest kõnealuste kavadega hõlmatud toetusesaajate arv ning sellega seotud hüvitiste maht Hispaanias on väga järsult ja enneolematult suurenenud. Hispaania kavatseb suurenenud kulusid rahastada 1 660 000 000 euro ulatuses liidu vahenditest.

(11)

Kooskõlas määruse (EL) 2020/672 artikliga 6 on komisjon Hispaaniaga konsulteerinud ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervisemeetmetega, millele on osutatud 3. augusti 2020. aasta taotluses.

(12)

Seetõttu tuleks Hispaaniale anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(13)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(14)

Hispaania peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Hispaania neid kulutusi teinud.

(15)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Hispaania olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt määrusele (EL) 2020/672 teiste liikmesriikide juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Eelkõige on laenusumma määratud nii, et oleks tagatud laenuportfelli suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete täitmine, nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/672,

a)

töötajate lühendatud tööaja kava „ERTE“ („Expediente de Regulación Temporal de Empleo“), mis on sätestatud „17. märtsi kuninglikus dekreetseaduses nr 8/2020“ (II peatükk, artiklid 22–28), „12. mai kuninglikus dekreetseaduses nr 18/2020“ ja „26. juuni kuninglikus dekreetseaduses nr 24/2020“ (artiklid 1–7);

b)

erakorralised meetmed seoses sotsiaalmaksu tasumisega „ERTE“ programmis osalevate töötajate eest, nagu on sätestatud „17. märtsi kuninglikus dekreetseaduses nr 8/2020“ (II peatükk, artiklid 22–28), „12. mai kuninglikus dekreetseaduses nr 18/2020“ (artiklid 1–4) ja „26. juuni kuninglikus dekreetseaduses nr 24/2020“ (I peatükk, artikkel 4 ning lisasäte 1);

c)

„tegevuse peatamise“ hüvitis ja kaasnevad vabastused sotsiaalmaksu tasumise kohustusest, nagu on sätestatud „17. märtsi kuninglikus dekreetseaduses nr 8/2020“ (artikkel 17), mida on muudetud „31. märtsi kuningliku dekreetseadusega nr 11/2020“ (lõppsäte 1.8) ja „26. juuni kuningliku dekreetseadusega nr 24/2020“ (artiklid 8, 9 ja 10);

d)

nn „alaliste hooajatöötajate“ toetuskava, mis on sätestatud „21. aprilli kuninglikus dekreetseaduses nr 15/2020“ (lõppsäte 8) ja „17. märtsi kuninglikus dekreetseaduse nr 8/2020“ kohaldamisel nendele töötajatele;

e)

tööandjate osaline vabastamine sotsiaalmaksu tasumise kohustusest, et toetada „tööhõive säilitamist turismisektoris“, nagu on sätestatud „8. märtsi kuninglikus dekreetseaduses nr 8/2019“, „11. oktoobri kuninglikus dekreetseaduses nr 12/2019“, „12. märtsi kuninglikus dekreetseaduses nr 7/2020“ (artikkel 13) ja „kuninglikus dekreetseaduses nr 25/2020“ (lõppsäte 4);

f)

COVID-19 tõttu töölt puuduvate töötajate tervisehüvitised, mis on sätestatud „10. märtsi kuninglikus dekreetseaduses nr 6/2020“ (artikkel 5), „7. aprilli kuninglikus dekreetseaduses nr 13/2020“ (lõppsäte 1) ja „4. augusti kuninglikus dekreetseaduses nr 27/2020“ (lõppsäte 10).

(1)

6. augustil 2020 taotles Horvaatia liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaalmajanduslike tagajärgedega, mille puhang on kaasa toonud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Horvaatia on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Horvaatia valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 7,1 % ja 88,6 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt väheneb Horvaatia SKP 2020. aastal 10,8 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Horvaatia tööjõust. See on kaasa toonud Horvaatia avaliku sektori kulude järsu ja olulise suurenemise seoses töökohtade säilitamise toetuste maksmisega COVID-19 puhangust mõjutatud sektorites ja vähendatud töötundidega seotud abiga, nagu on kirjeldatud põhjendustes 4 ja 5.

(4)

Täpsemalt otsustas (2) Horvaatia tööhõiveamet kehtestada Horvaatia 6. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „tööturuseaduse“ (3) alusel meetme, millega kaasrahastatakse töötajate palkasid ettevõtete puhul, mille tulud on vähenenud (20 % ajavahemikus märtsist kuni maini 2020 või 50 % juunis 2020), tingimusel et töösuhet ei lõpetata. 2020. aasta märtsi puhul on toetuse summaks määratud 3 250 Horvaatia kuna täistööajaga töötaja kohta ning 2020. aasta aprilli, mai ja juuni puhul on kuutoetuse summaks määratud 4 000 Horvaatia kuna täistööajaga töötaja kohta.

(5)

Horvaatia tööhõiveamet otsustas (4) samuti kehtestada „tööturuseaduse“ alusel meetme, millega toetatakse ajutist tööaja vähendamist ajavahemikus juunist detsembrini 2020 vähemalt 10 töötajaga ettevõtete puhul olenemata sektorist, tingimusel et töösuhet ei lõpetata. Meede võimaldab toetust anda kuni 2 000 Horvaatia kuna kuus töötaja kohta.

(6)

Horvaatia vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Horvaatia on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et tegelikud ja kavandatud avaliku sektori kulud on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 1 381 780 800 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. Tegemist on kulude järsu ja olulise suurenemisega, sest kõnealuste meetmetega hõlmatud toetusesaajate arv ning sellega seotud hüvitiste maht Horvaatias on väga järsult ja enneolematult suurenenud. Horvaatia kavatseb suurenenud kulusid rahastada 210 000 000 euro ulatuses liidu vahenditest ja 151 180 800 euro ulatuses oma vahenditest.

(7)

Kooskõlas määruse (EL) 2020/672 artikliga 6 on komisjon Horvaatiaga konsulteerinud ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses 6. augusti 2020. aasta taotluses osutatud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmetega.

(8)

Seetõttu tuleks Horvaatiale anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. Komison peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(9)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(10)

Horvaatia peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Horvaatia neid kulutusi teinud.

(11)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Horvaatia olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt määrusele (EL) 2020/672 teiste liikmesriikide juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

a)

töökohtade säilitamise toetused COVID-19 puhangust mõjutatud sektorites, nagu on sätestatud „tööturuseaduse“ artiklite 35 ja 36 kohaselt „Horvaatia tööhõiveameti 20. märtsi 2020. aasta otsuses“ ning selle hilisemates muudatustes, ning

b)

vähendatud töötundidega seotud abi, nagu on sätestatud „tööturuseaduse“ artiklite 35 ja 36 kohaselt „Horvaatia Tööhõiveameti 29. juuni 2020. aasta otsuses“ ning selle hilisemates muudatustes.

(1)

Itaalia taotles 7. augustil 2020 liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mille puhang on kaasa toonud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Itaalia on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Itaalia valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 11,1 % ja 158,9 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suve vaheprognoosi kohaselt väheneb Itaalia SKP 2020. aastal 11,2 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Itaalia tööjõust. See on kaasa toonud Itaalia avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise seoses töötajate lühendatud tööaja kavadega, füüsilisest isikust ettevõtjate, tähtajalise töölepinguga põllumajandustöötajate, meelelahutustöötajate, spordiühingute kaastöötajate, koduabiliste ja valves olevate töötajate hüvitistega, lapsehoiukupongidega, täiendavate lapsehooldus- ja töövõimetuspuhkustega, füüsilisest isikust ettevõtjate ja üksikettevõtjate tagastamatute toetustega ning maksuvähendusega rahvatervise meetmete toetamiseks, nagu on kirjeldatud põhjendustes 4–10.

(4)

Itaalia 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „dekreet-seadus nr 18/2020“ (2) ja „dekreet-seadus nr 34/2020“ (3) on olnud aluseks hulgale meetmetele COVID-19 puhangu mõju vähendamiseks, sealhulgas olemasolevate lühendatud tööaja kavade (Cassa integrazione guadagni) laiendamisele. Ajavahemikul 23. veebruarist 2020 kuni 31. oktoobrini 2020 kaetakse selle meetmega COVID-19 tõttu täielikult või osaliselt suletud äriühingutes kuni 18 nädala jooksul 80 % nende töötajate tavapärasest palgast, kelle töölepingud kehtima jäävad.

(5)

Ametiasutused on kehtestanud füüsilisest isikust ettevõtjatele ja vabakutselistele 600 euro suuruse hüvitise 2020. aasta märtsi ja aprilli eest. Vabakutselistel, kelle tulud vähenesid 2020. aasta märtsis ja aprillis eelmise aastaga võrreldes vähemalt 33 %, on õigus ka 1 000 euro suurusele hüvitisele 2020. aasta mai eest. Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja vabakutselistele, kes on registreerunud kohustuslikku sotsiaalkindlustust pakkuva eraõigusliku asutuse juures, makstakse 2020. aasta märtsi eest veel 600 eurot hüvitist.

(6)

Ametiasutused on kehtestanud mitmesuguseid meetmeid, mida võetakse konkreetsete kutsealade suhtes, mida COVID-19 puhang on negatiivselt mõjutanud. Need meetmed hõlmavad tähtajalise lepinguga põllumajandustöötajate 600 euro suurust hüvitist kuus 2020. aasta märtsi eest ja 500 euro suurust hüvitist kuus 2020. aasta aprilli eest; meelelahutustööstuse töötajate (aastasissetulek kuni 50 000 eurot) 600 euro suurust hüvitist kuus 2020. aasta märtsi, aprilli ja mai eest; spordiühingute kaastöötajate 600 euro suurust hüvitist kuus 2020. aasta märtsi, aprilli ja mai eest; valves olevate töötajate 600 euro suurust hüvitist kuus 2020. aasta märtsi, aprilli ja mai eest ning koduabiliste 500 euro suurust hüvitist kuus 2020. aasta aprilli ja mai eest.

(7)

Ametiasutused on ühtlasi kehtestanud kaks meedet, millega reageeritakse mõjule, mida avaldab lasteaedade ja koolide sulgemine: esiteks kuni 30-päevane lapsehoolduspuhkus, mida pakutakse ajavahemikul 5. märtsist 2020 kuni 31. augustini 2020 töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellel on kuni 12-aastased lapsed (või üle 12-aastased lapsed, kui laps on puudega ja käib koolis), ning mis katab 50 % nende sissetulekust, ning teiseks lapsehoolduspuhkuse asemel kuni 2 000 eurot väärt lapsehoiukupongid, mis kehtivad samal ajavahemikul. Neid meetmeid võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseteks meetmeteks, kuna nendega antakse töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele sissetulekutoetust, mis aitab katta lastehoiukulusid, kui koolid on suletud, ja aitab seega vanematel jätkata töötamist, hoides ära töösuhte ohtusattumise.

(8)

Lisaks on ametiasutused kehtestanud raske puudega töötajate või raske puudega sugulastega töötajate täiendava töövõimetuspuhkuse kuni 12 päevaks ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 30. aprillini 2020 ja veel 12 päevaks ajavahemikul 1. maist 2020 kuni 30. juunini 2020. Sellega laiendatakse olemasolevat kava, mis annab töötajatele õiguse saada kolm päeva töövõimetuspuhkust kuus.

(9)

Kehtestatud on tagastamatud toetused füüsilisest isikust ettevõtjatele ja üksikettevõtjatele. Toetuse summa arvutamisel võetakse arvesse käibe vähenemist 2020. aasta aprillis võrreldes 2019. aasta aprilliga (hüvitis on vähemalt 1 000 eurot ja kuni 20 % käibe vähenemisest).

(10)

Lisaks on ametiasutused kehtestanud kaks tervisemeedet: uus ajutine maksuvähendus 60 % ulatuses töökoha ohutuse parandamise kuludest (kuni 80 000 eurot) ja uus ajutine maksuvähendus 60 % ulatuses väikeettevõtete, kontorite ja kasumitaotluseta institutsioonide desinfitseerimise ning ohutusvahendite ostmise kuludest (kuni 60 000 eurot). Kuna maksuvähendus kujutab endast riigi saamata jäänud tulu, võib seda pidada samaväärseks avaliku sektori kulutustega.

(11)

Itaalia vastab finantsabi taotlemise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2020/672 artiklis 3. Itaalia on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et tegelikud ja kavandatud avaliku sektori kulutused on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 28 811 965 628 euro võrra, kuna on suurenenud summad, mis on otseselt seotud töötajate lühendatud tööaja kavadega, füüsilisest isikust ettevõtjate, tähtajalise töölepinguga põllumajandustöötajate, meelelahutustöötajate, spordiühingute kaastöötajatele, koduabiliste ja valves olevate töötajate hüvitistega, lapsehoiukupongidega, täiendavate lapsehooldus- ja töövõimetuspuhkustega ning füüsilisest isikust ettevõtjate ja üksikettevõtjate tagastamatute toetustega. See on järsk ja oluline kasv, sest nii uued meetmed kui ka olemasolevate meetmete laiendamine hõlmab märkimisväärset osa Itaalia ettevõtjatest ja tööjõust. Itaalia kavatseb lisakulud rahastada 320 000 000 euro ulatuses liidu vahenditest.

(12)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) 2020/672 artiklile 6 konsulteerinud Itaaliaga ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervisemeetmetega, millele 7. augusti 2020. aasta taotluses osutati.

(13)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Itaalial tegeleda COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(14)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(15)

Itaalia peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Itaalia neid kulutusi teinud.

(16)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Itaalia olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures ka võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Eelkõige on laenusumma määratud nii, et tagatud oleks laenuportfelli suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete täitmine, nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/672,

a)

olemasolevate lühendatud tööaja kavade (Cassa integrazione guadagni) laiendamine, mis on ette nähtud „dekreet-seaduse nr 18/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 27/2020“) artiklites 19–22 ja „dekreet-seaduse nr 34/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 77/2020“) artiklites 68–71;

b)

füüsilisest isikust ettevõtjate hüvitis, mis on ette nähtud „dekreet-seaduse nr 18/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 27/2020“) artiklites 27, 28 ja 44 ning „dekreet-seaduse nr 34/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 77/2020“) artiklis 84;

c)

tähtajalise lepinguga põllumajandustöötajate hüvitised, mis on ette nähtud „dekreet-seaduse nr 18/2020“ artiklis 30 ja „dekreet-seaduse nr 34/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 77/2020“) artiklis 84;

d)

meelelahutustööstuse töötajate hüvitised, mis on ette nähtud „dekreet-seaduse nr 18/2020“ artiklis 38 ja „dekreet-seaduse nr 34/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 77/2020“) artiklis 84;

e)

spordiühingute kaastöötajate hüvitised, mis on ette nähtud „dekreet-seaduse nr 18/2020“ artiklis 96 ja „dekreet-seaduse nr 34/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 77/2020“) artiklis 84;

f)

koduabiliste hüvitis, mis on ette nähtud „dekreet-seaduse nr 34/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 77/2020“) artiklis 85;

g)

valves olevate töötajate hüvitis, mis on ette nähtud „dekreet-seaduse nr 18/2020“ artiklis 44 ja „dekreet-seaduse nr 34/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 77/2020“) artiklis 84;

h)

füüsilisest isikust ettevõtjate ja üksikettevõtjate tagastamatud hüvitised, mis on ette nähtud „dekreet-seaduse nr 34/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 77/2020“) artiklis 25; meedet kohaldatakse osas, mis puudutab füüsilisest isikust ettevõtjate ja ühe osanikuga äriühingute toetamiseks tehtavaid kulutusi;

i)

lapsehoolduspuhkus, mis on ette nähtud „dekreet-seaduse nr 18/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 27/2020“) artiklites 23 ja 25 ning „dekreet-seaduse nr 34/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 77/2020“) artiklis 72;

j)

lapsehoiukupongid, mis on ette nähtud „dekreet-seaduse nr 18/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 27/2020“) artiklites 23 ja 25 ning „dekreet-seaduse nr 34/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 77/2020“) artiklis 73;

k)

töövõimetuspuhkus, mis on ette nähtud „dekreet-seaduse nr 18/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 27/2020“) artiklis 24 ja „dekreet-seaduse nr 34/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 77/2020“) artiklis 74;

l)

töökoha ohutuse parandamisega seotud maksuvähendus, mis on ette nähtud „dekreet-seaduse nr 34/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 77/2020“) artiklis 120;

m)

töökohtade desinfitseerimise ja ohutusvahendite ostmisega seotud maksuvähendus, mis on ette nähtud „dekreet-seaduse nr 34/2020“ (seadusena kinnitatud „seadusega nr 77/2020“) artiklis 125.

(1)

7. augustil 2020 taotles Leedu liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mille puhang on toonud kaasa töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Leedu on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Leedu valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 6,9 % ja 48,5 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt väheneb Leedu SKP 2020. aastal 7,1 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Leedu tööjõust. See on kaasa toonud Leedu avaliku sektori kulude järsu ja olulise suurenemise seoses palgatoetustega töökatkestuste ajal ja pärast seda ning seoses füüsilisest isikust ettevõtjate hüvitistega, sealhulgas põllumajandusliku tegevusega tegelevate füüsilisest isikust ettevõtjate hüvitistega, nagu on täpsustatud põhjendustes 4–7.

(4)

„Tööseadusega nr XII-2470“, millele on osutatud Leedu 7. augusti 2020. aasta taotluses, on kehtestatud kava tööandjatele toetuste maksmiseks, et katta iga tööd katkestama sunnitud töötaja hinnanguline palk. Tööandja võib valida, kas katta toetuse abil 70 % palgast kuni 1,5-kordse miinimumpalgani, või 90 % palgast (60aastaste ja vanemate töötajate puhul 100 % palgast) kuni miinimumpalga ülempiirini. Kavas osalevad tööandjad peavad säilitama vähemalt 50 % oma töötajatest vähemalt kolme kuu jooksul pärast palgatoetuse lõppemist.

(5)

Toetust makstakse ka töökatkestuselt naasvatele töötajatele kuni kuus kuud pärast nende tööle naasmist. Esimese ja teise kuu jooksul pärast tööle naasmist makstava toetuse summa võib olla kuni 100 %, kolmandal ja neljandal kuul 50 % ning viiendal ja kuuendal kuul 30 % töötaja palgast, ületamata siiski ülempiiri, milleks on tööandja majandustegevusest sõltuvalt kas miinimumpalk või kahekordne miinimumpalk. Neid toetusi võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseteks meetmeteks, kuna nende eesmärk on pakkuda palgatöötajatele sissetulekutoetust ja aidata säilitada olemasolevaid töösuhteid.

(6)

Ametiasutused on kehtestanud ka hüvitised summas 257 eurot kuus, mida makstakse karantiiniaja ja sellele järgneva kahe kuu jooksul füüsilisest isikust ettevõtjatele, sealhulgas sellistele füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises või põllumajanduskäitises, mille majanduslik suurus on vähemalt neli ühikut. Füüsilisest isikust ettevõtjatele makstavaid hüvitisi võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseteks meetmeteks, kuna nende eesmärk on kaitsta füüsilisest isikust ettevõtjaid või sarnaseid töötajate kategooriaid sissetuleku vähenemise või kaotamise eest.

(7)

Samuti on ette nähtud toetused põhjenduses 6 kirjeldatud meetmega hõlmamata füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandusega põllumajanduslikus majapidamises või põllumajanduskäitises, mille majanduslik suurus on väiksem kui neli ühikut. Meede seisneb ühekordses 200 euro suuruses makses väikepõllumajandustootjatele, kellel ei olnud muud töökohta. Väikepõllumajandustootjate puhul, kes lisaks tegutsemisele füüsilisest isikust ettevõtjana põllumajanduslikus tegevuses tegutsesid ka palgatöötajana ja teenisid mitte rohkem kui miinimumpalka, seisneb meede 200 euro suuruses makses karantiiniaja ja erakorralise seisukorra iga kolme kuu eest. Meedet võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseks, kuna selle eesmärk on kaitsta füüsilisest isikust ettevõtjaid või sarnaseid töötajate kategooriaid sissetuleku vähenemise või kaotamise eest.

(8)

Leedu vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Leedu on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et tegelikud ja kavandatud avaliku sektori kulutused on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 746 660 000 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. See kujutab endast kulude järsku ja olulist kasvu, sest uued meetmed hõlmavad märkimisväärset osa Leedu ettevõtjatest ja tööjõust. Leedu kavatseb suurenenud kulusid rahastada 144 350 000 euro ulatuses liidu vahenditest.

(9)

Komisjon on määruse (EL) 2020/672 artikli 6 kohaselt Leeduga konsulteerinud ning veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega.

(10)

Seetõttu tuleks Leedule anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(11)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(12)

Leedu peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Leedu neid kulutusi teinud.

(13)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Leedu olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt määrusele (EL) 2020/672 teiste liikmesriikide juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

a)

palgatoetused töökatkestuse ajal ja pärast seda, nagu on sätestatud „tööhõiveseaduse nr XII-2470 artiklis 41“;

b)

hüvitised füüsilisest isikust ettevõtjatele, nagu on sätestatud „tööhõiveseaduse nr XII-2470 artiklis 5–1“;

c)

hüvitised põllumajandusega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, nagu on sätestatud „tööhõiveseaduse nr XII-2470 artiklis 5–2“.

(1)

7. augustil 2020 taotles Läti liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mille puhang on kaasa toonud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Läti on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Läti valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 7,3 % ja 43,1 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt väheneb Läti SKP 2020. aastal 7 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Läti tööjõust. See on kaasa toonud Läti avaliku sektori kulude järsu ja olulise suurenemise seoses meetmetega, nagu töökatkestuse hüvitamise kava ja sellega seotud toetuskavad (tööseisakuhüvitis ja töötajate lisatasu laste eest), eksporditööstuse palgatoetuste kava ning meditsiini- ja kultuuritöötajate palgatoetused, tervisega seotud kulutused isikukaitsevahenditele ja COVID-19-ga seotud haigushüvitised, nagu on kirjeldatud põhjendustes 4–7.

(4)

Läti 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud valitsuse määrusega nr 179 (vastu võetud 31. märtsil 2020) „COVID-19 levikust mõjutatud füüsilisest isikust ettevõtjate töökatkestuse hüvitiste kohta“ ja määrusega nr 165 (vastu võetud 26. märtsil 2020) „COVID-19 põhjustatud kriisist mõjutatud tööandjate kohta, kellel on õigus saada töökatkestuse hüvitist, ja maksude hilinenud maksete osamaksetena tasumist või nende tähtaja pikendamist kuni kolmeks aastaks“ on ette nähtud töökatkestuse hüvitamise kava. Kava alusel makstakse palka erasektori ettevõtete palgatöötajatele, kes on saadetud sundpuhkusele. Toetus katab olenevalt ettevõtte suurusest 50–75 % töötaja palgast ning selle ülempiir on 700 eurot töötaja kohta kuus. Töökatkestuse hüvitamise kava täiendamiseks on ette nähtud sellega seotud tööseisakuhüvitiste kava ja töötajate lisatasu laste eest. Läti 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud valitsuse määruse nr 236 „COVID-19 levikust mõjutatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate töökatkestuse lisahüvitiste kohta“ kohaselt on tööseisakuhüvitiste kava alusel ette nähtud miinimumhüvitis sundpuhkusele saadetud töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes neist olenematutel põhjustel ei vasta toetuse saamise tingimustele töökatkestuse hüvitamise kava alusel või kes saavad sellest toetust alla 180 euro.

Hüvitis tagab toetuse miinimumtaseme, kindlustades, et kõik töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad saavad hüvitist vähemalt 180 eurot kuus. Laste eest makstava lisatasu kavaga antakse täiendavat toetust sundpuhkusele saadetud palgatöötajatele, kellel on ülalpeetavad lapsed. Meedet võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseks, kuna sellega antakse töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele sissetulekutoetust, mis aitab katta lastehoiukulusid koolide sulgemise ajal ning seega võimaldab vanematel töötamist jätkata, hoides ära töösuhte ohtu sattumise.

(5)

Aruandes „Teabearuanne COVID-19 kriisist ülesaamiseks ja majanduse elavdamiseks võetavate meetmete kohta“ on ette nähtud turismi- ja eksporditööstuse palgatoetuste kava, mis jätkab töökatkestuse hüvitamise kava konkreetselt turismi- ja eksporditööstuses. Meetmest toetuse saamiseks peab toetusesaaja tõendama, et vahendeid kasutatakse palgakulude katmiseks.

(6)

Ametiasutused on ette näinud kaks palgatoetuse makset, mis on mõeldud meditsiini- ja kultuuritöötajatele. Vastavalt Läti 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud seadusele „Meetmeid riigile avalduva ohu ennetamiseks ja ärahoidmiseks ning selle tagajärgede leevendamiseks seoses COVID-19 levikuga“ ja seadusele „COVID-19 leviku tagajärgede leevendamise kohta“ ning valitsuse määrusele nr 303 „Rahaliste vahendite eraldamise kohta riigieelarve programmist „Ettenägematute kulude reserv““ antakse palgatoetuse maksetega toetusi meditsiini- ja kultuuritööstusele, et toetada töötasu maksmist ajal, mil töötajad on sundpuhkusel. Mõlema kava kohta kehtib tingimus, et toetusi tuleb kasutada palgakulude katmiseks.

(7)

Läti on kehtestanud ka kaks tervisemeedet. Läti 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud valitsuse määruste nr 79, 118 ja 220 „Rahaliste vahendite eraldamise kohta riigieelarve programmist „Rahalised vahendid hädaolukordadeks““ alusel on ametiasutused suurendanud tervishoiuga seotud kulutusi isikukaitsevahenditele ja muudele meditsiinitarvetele, et tagada avaliku sektori palgatöötajate, eelkõige tervishoiutöötajate tervis ja ohutus. Peale selle on valitsusasutused Läti 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud valitsuse 9. juuni 2020. aasta määruse nr 380 „Esmatähtsate institutsioonide ja vajaduste nimekirja kantud institutsioonide epidemioloogilise ohutuse tagamiseks vajalikke vahendeid käsitlevad eeskirjad“ alusel maksnud COVID-19-ga seotud haigushüvitisi, millega maksti haiguspuhkuse toetust inimestele, kes pidid töölt puuduma eneseisolatsiooni või karantiini tõttu. Tavaliselt peaks osa haigushüvitisest maksma tööandja, kuid selle kava alusel tasus kõik kulud riik.

(8)

Läti vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Läti on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et tegelikud ja kavandatud avaliku sektori kulutused on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 212 808 280 euro võrra otseselt seoses töökatkestuse hüvitamise kava ja sellega seotud toetuskavade ning eksporditööstuse, meditsiinitöötajate ja kultuuritööstuse palgatoetuste kavadega. See kujutab endast kulude järsku ja olulist kasvu, sest uued meetmed hõlmavad märkimisväärset osa Läti ettevõtjatest ja tööjõust. Läti kavatseb suurenenud kulusid rahastada 20 108 280 euro ulatuses oma vahenditest.

(9)

Komisjon on määruse (EL) 2020/672 artikli 6 kohaselt Lätiga konsulteerinud ning veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervisemeetmetega, mida on kirjeldatud 7. augusti 2020. aasta taotluses.

(10)

Seetõttu tuleks Lätile anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(11)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(12)

Läti peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Läti neid kulutusi teinud.

(13)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Läti olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt määrusele (EL) 2020/672 teiste liikmesriikide juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

a)

töökatkestuse hüvitamise kava, mis on ette nähtud valitsuse määrusega nr 179 (vastu võetud 31. märtsil 2020) „COVID-19 levikust mõjutatud füüsilisest isikust ettevõtjate töökatkestuse hüvitiste kohta“ ja nr 165 (vastu võetud 26. märtsil 2020) „COVID-19 põhjustatud kriisist mõjutatud tööandjaid, kellel on õigus saada töökatkestuse hüvitist, ja maksude hilinenud maksete osamaksetena tasumist või nende tähtaja pikendamist kuni kolmeks aastaks“;

b)

tööseisakuhüvitis, mis on ette nähtud valitsuse määruses nr 236 „COVID-19 levikust mõjutatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate töökatkestuse lisahüvitiste kohta“;

c)

laste eest töötajatele makstav lisatasu, mis on ette nähtud valitsuse korralduses nr 178 „Rahaliste vahendite eraldamise kohta riigieelarve programmist „Rahalised vahendid hädaolukordadeks““;

d)

turismi- ja eksporditööstuse palgatoetuste kava, mis on ette nähtud teabearuandes „COVID-19 kriisist ülesaamiseks ja majanduse elavdamiseks võetavate meetmete kohta“;

e)

palgatoetuse maksed meditsiinitöötajatele ja kultuuritööstusele, nagu on ette nähtud seadusega „Meetmed riigile avalduva ohu ennetamiseks ja ärahoidmiseks ning selle tagajärgede leevendamiseks seoses COVID-19 levikuga“ ja seadusega „COVID-19 leviku tagajärgede leevendamise kohta“ ning valitsuse korraldusega nr 303 „Rahaliste vahendite eraldamise kohta riigieelarve programmist „Ettenägematute kulude reserv““;

f)

tervishoiuga seotud kulutused isikukaitsevahenditele, nagu on sätestatud valitsuse korraldustes nr 79, 118 ja 220 „Rahaliste vahendite eraldamise kohta riigieelarve programmist „Rahalised vahendid hädaolukordadeks““;

g)

COVID-19-ga seotud haigushüvitised, 9. juuni 2020. aasta mis on sätestatud valitsuse 9. juuni 2020. aasta määruses nr 380 „Esmatähtsate institutsioonide ja vajaduste nimekirja kantud institutsioonide epidemioloogilise ohutuse tagamiseks vajalikke vahendeid käsitlevad eeskirjad“.

(1)

7. augustil 2020 taotles Malta liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaalmajanduslike tagajärgedega, mille puhang on toonud kaasa töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Malta on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Malta valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 6,7 % ja 50,7 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt väheneb Malta SKP 2020. aastal 6,0 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Malta tööjõust. See on kaasa toonud Malta avaliku sektori kulude järsu ja olulise suurenemise seoses palgatoetuse, puudetoetuse, vanemahüvitise ja rahvatervist toetava tervisehüvitisega, nagu on kirjeldatud põhjendustes 4–7.

(4)

Malta 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud Malta ettevõtlusseaduse (Malta seadustekogu peatükk 463) „Malta Enterprise Act (Cap. 463 of the Laws of Malta)“/„L-Att dwar il-Korporazzjoni għall-Intrapriża ta’ Malta (Kap. 463 tal-Liġijiet ta’ Malta)“ ja valitsuse 13. aprilli 2020. aasta teatisega nr 389 „Government Notice No. 389 of 13 April 2020“/„Notifikazzjoni tal-Gvern Nru 389 tat-13 ta’ April 2020“ on ette nähtud COVID-19 puhanguga seotud palgatoetus töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele pandeemiast põhjustatud häirete tagajärgede leevendamiseks. Täiskohaga töötajatel, kes töötavad kriisist kõige enam mõjutatud sektorites, mis on loetletud valitsuse teatises osutatud A lisas (nt majutussektor), on õigus saada palgatoetust 800 eurot kuus. Valitsuse teatises osutatud B lisas loetletud vähem mõjutatud sektorite täiskohaga töötajad võivad saada 160 eurot kuus. 2020. aasta juulis pikendati kava kehtivust 2020. aasta septembrini ning ajakohastati kahes lisas esitatud sektorite loetelu. Varem kava raames toetatud, kuid ajakohastatud A või B lisast välja jäetud sektorite ettevõtteid toetatakse 600 euro suuruse palgatoetusega täiskohaga töötaja kohta.

(5)

Malta 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud valitsuse 25. märtsi 2020. aasta teatisega nr 331 „Government Notice No. 331 of 25 March 2020“/„Notifikazzjoni tal-Gvern Nru 331 tal-25 ta’ Marzu 2020“ on ette nähtud COVID-19 puhanguga seotud puudetoetus, mis võimaldab erasektoris töötavatel puudega inimestel jääda tervise ja ohutusega seotud põhjustel koju, säilitades samal ajal oma töölepingu tööandjaga. Täistööajaga töötamise korral on toetuse summa 166,15 eurot nädalas.

(6)

Malta 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud valitsuse 25. märtsi 2020. aasta teatisega nr 330 „Government Notice No. 330 of 25 March 2020“/„Notifikazzjoni tal-Gvern Nru 330 tal-25 ta’ Marzu 2020“ on ette nähtud COVID-19 puhanguga seotud vanemahüvitiste kava, millega makstakse hüvitist erasektoris töötavatele vanematele, kes peavad jääma koju, et hoolitseda kooliealiste laste eest. Hüvitist makstakse juhul, kui lapsevanemal pole võimalik oma tööülesandeid täita kaugtöö vormis. Täiskohaga töötajatel on õigus saada iganädalast otsetoetust summas 166,15 eurot.

(7)

Malta 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud valitsuse 30. märtsi 2020. aasta teatisega nr 353 „Government Notice No. 353 of 30 March 2020“/„Notifikazzjoni tal-Gvern Nru 353 tat-30 ta’ Marzu 2020“ on alates 27. märtsist 2020 ette nähtud COVID-19 puhanguga seotud tervisehüvitis erasektoris töötavatele inimestele, kes ei ole saanud tööle minna, kuna nad on saanud korralduse kodust mitte lahkuda. Õigus hüvitisele on isikutel, kes ei saa töötada kodust ja kellele tööandja töölt puudumise ajal töötasu ei maksa. Õigustatud isikud saavad iganädalast otsetoetust 166,15 eurot.

(8)

Malta vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Malta on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 243 632 000 euro võrra otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu kehtestatud palgatoetuse, puudetoetuse ja vanemahüvitisega. See kujutab endast kulude järsku ja olulist kasvu, sest uued meetmed hõlmavad märkimisväärset osa Malta ettevõtjatest ja tööjõust.

(9)

Kooskõlas määruse (EL) 2020/672 artikliga 6 on komisjon Maltaga konsulteerinud ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervisemeetmetega, mida on kirjeldatud 7. augusti 2020. aasta taotluses.

(10)

Seetõttu tuleks Maltale anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(11)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(12)

Malta peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Malta neid kulutusi teinud.

(13)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Malta olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt määrusele (EL) 2020/672 teiste liikmesriikide juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

a)

COVID-19 puhanguga seotud palgatoetus, mis on ette nähtud Malta ettevõtlusseaduse (Malta seadustekogu peatükk 463) „Malta Enterprise Act (Cap. 463 of the Laws of Malta)“/„L-Att dwar il-Korporazzjoni għall-Intrapriża ta’ Malta (Kap. 463 tal-Liġijiet ta’ Malta)“ ja valitsuse 13. aprilli 2020. aasta teatisega nr 389 „Government Notice No. 389 of 13 April 2020“/„Notifikazzjoni tal-Gvern Nru 389 tat-13 ta’ April 2020“;

b)

COVID-19 puhanguga seotud puudetoetus, mis on ette nähtud valitsuse 25. märtsi 2020. aasta teatisega nr 331 „Government Notice No. 331 of 25 March 2020“/„Notifikazzjoni tal-Gvern Nru 331 tal-25 ta’ Marzu 2020“;

c)

COVID-19 puhanguga seotud vanemahüvitis, mis on ette nähtud valitsuse 25. märtsi 2020. aasta teatisega nr 330 „Government Notice No. 330 of 25 March 2020“/„Notifikazzjoni tal-Gvern Nru 330 tal-25 ta’ Marzu 2020“;

d)

COVID-19 puhanguga seotud tervisehüvitis, mis on ette nähtud „valitsuse 30. märtsi 2020. aasta teatisega nr 353 „Government Notice No. 353 of 30 March 2020“/„Notifikazzjoni tal-Gvern Nru 353 tat-30 ta’ Marzu 2020“.

(1)

6. augustil 2020 taotles Poola liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mille puhang on toonud kaasa töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Poola on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Poola valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 9,5 % ja 58,5 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt väheneb Poola SKP 2020. aastal 4,6 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Poola tööjõust. See on kaasa toonud Poola avaliku sektori kulude järsu ja olulise suurenemise seoses meetmetega, nagu sotsiaalmaksu vähendamine füüsilisest isikust ettevõtjate, töötajate arvust olenemata kõigi sotsiaalkooperatiivide, ja kuni 50 töötajaga ettevõtete puhul, tööseisakuhüvitis füüsilisest isikust ettevõtjatele ja tsiviilõigusliku lepingu alusel töötajatele, palga- ja sotsiaalkindlustustoetused, toetused töötajateta tegutsevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele ning toetusteks muudetavad laenud füüsilisest isikust ettevõtjatele, mikroettevõtjatele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, nagu on täpsustatud põhjendustes 4–8.

(4)

Täpsemalt on Poola 6. augusti 2020. aasta taotluses osutatud 2. märtsi 2020. aasta seaduses, mis käsitleb COVID-19 ja muude nakkushaiguste ennetamise, tõrje ja likvideerimisega ning kaasnevate kriisiolukordadega seotud erilahendusi, (2) ette nähtud sotsiaalmaksu ajutine vähendamine füüsilisest isikust ettevõtjate, töötajate arvust olenemata kõigi sotsiaalkooperatiivide, ja kuni 50 töötajaga ettevõtete puhul, et kaitsta töökohti COVID-19 puhangu olukorras. Vähendamist kohaldati ajavahemikul märtsist kuni maini 2020. Kuni 10 töötajaga ettevõtete ja (enamikul juhtudel) füüsilisest isikust ettevõtjate ning töötajate arvust olenemata kõigi sotsiaalkooperatiivide puhul oli ette nähtud 100 %-line vähendamine, 10 kuni 50 töötajaga ettevõtete puhul kuni 50 %-line vähendamine. Sotsiaalmaksu ajutist vähendamist võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseks meetmeks, kuna selle eesmärk on kaitsta füüsilisest isikust ettevõtjaid sissetuleku vähenemise või kaotamise eest ja kuna see kaitseb kuni 50 töötajaga ettevõtete ja kõigi sotsiaalkooperatiivide töötajaid, kelle töökoht säilib meetme kehtivusaja lõpuni. Sotsiaalmaksu ajutine vähendamine tähendab valitsuse jaoks saamata jäänud tulu, mida võib pidada samaväärseks avaliku sektori kulutustega määruse (EL) 2020/672 tähenduses.

(5)

Ametiasutused on kehtestanud ka tööseisakuhüvitise füüsilisest isikust ettevõtjatele ja tsiviilõiguslike lepingute alusel töötavatele isikutele, kelle tulud on kriisi tõttu vähenenud. Meede hõlmab tulude vähenemise hüvitamiseks mõeldud kindlasummalist hüvitist füüsilisest isikust ettevõtjatele (50 % või 80 % miinimumpalgast, sõltuvalt tulude vähenemise määrast) ja ebatüüpiliste töölepingute alusel töötavatele isikutele (kuni 80 % miinimumpalgast).

(6)

Kehtestatud on palga ja sotsiaalmaksuga seotud toetused, mis sõltuvad sellest, kui palju on käive kriisi tõttu vähenenud. Ettevõtjad võivad oma suurusest sõltumata taotleda palga- ja sotsiaalmaksukulude ajutist kaasrahastamist. Palkade ja sotsiaalmaksuga seotud toetusi võib lugeda määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseteks meetmeteks, kuna neid kohaldatakse selliste ettevõtjate ja muude üksuste kulude suhtes, kes rakendavad lühendatud tööaega, vähendavad vabatahtlikult tööaega või kelle töötajad töötasid pidevalt kuni viimaste saadaolevate tulemusandmete perioodi lõpuni, kuna toetuse puhul kehtib nõue, et töökohad säilitatakse kas vähendatud tööajaga tööperioodi lõpuni või kuni viimaste saadaolevate tulemusandmete perioodi lõpuni.

(7)

Ametiasutused on kehtestanud toetused füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellel ei ole töötajaid. Toetustega kaasrahastatakse ajutiselt osa ettevõtte pidamise kuludest, mida kannavad füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel pole töötajaid. Summa sõltub käibe vähenemise määrast ja moodustab 50–90 % miinimumpalgast.

(8)

Peale selle on kehtestatud meede, millega antakse toetuseks muudetavaid laene füüsilisest isikust ettevõtjatele, mikroettevõtjatele ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Meede võimaldab anda mikrolaenu kuni 5 000 Poola zloti ulatuses. Laenud võib muuta toetusteks, kui laenu saaja jätkab tegevust kolm kuud pärast laenu väljamaksmist. Arvestades et toetuskõlbulikud on ainult avaliku sektori kulud, tuleks määruse (EL) 2020/672 alusel toetada ainult selliste kulude kandmist, mis on seotud toetuseks muudetavate laenudega.

(9)

Poola vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Poola on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et tegelikud ja kavandatud avaliku sektori kulud on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 11 668 118 894 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mis on võetud COVID-19 puhangu sotsiaalmajandusliku mõju leevendamiseks. See kujutab endast kulude järsku ja olulist kasvu, sest tegemist on nii uute meetmetega kui ka olemasolevate meetmete laiendamisega, mis hõlmab märkimisväärset osa Poola ettevõtjatest ja tööjõust.

(10)

Kooskõlas määruse (EL) 2020/672 artikliga 6 on komisjon Poolaga konsulteerinud ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmetega.

(11)

Seetõttu tuleks Poolale anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(12)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(13)

Poola peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Poola neid kulutusi teinud.

(14)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Poola olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt määrusele (EL) 2020/672 teiste liikmesriikide juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Eelkõige on laenusumma määratud nii, et oleks tagatud laenuportfelli suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete täitmine, nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/672,

a)

„2. märtsi 2020. aasta seaduse, mis käsitleb COVID-19 ja muude nakkushaiguste ennetamise, tõrje ja likvideerimisega ning kaasnevate kriisiolukordadega seotud erilahendusi“ artikliga 31zo ette nähtud sotsiaalmaksu vähendamine füüsilisest isikust ettevõtjate ning töötajate arvust olenemata kõigi sotsiaalkooperatiivide toetamisega seotud kulude osas ning kuni 50 töötajaga ettevõtete pidevalt töötanud töötajate toetamisega seotud kulude osas;

b)

„2. märtsi 2020. aasta seaduse, mis käsitleb COVID-19 ja muude nakkushaiguste ennetamise, tõrje ja likvideerimisega ning kaasnevate kriisiolukordadega seotud erilahendusi“ artiklitega 15zq ja 15zua ette nähtud tööseisakuhüvitis füüsilisest isikust ettevõtjatele ja tsiviilõiguslike lepingute alusel töötavatele isikutele;

c)

„2. märtsi 2020. aasta seaduse, mis käsitleb COVID-19 ja muude nakkushaiguste ennetamise, tõrje ja likvideerimisega ning kaasnevate kriisiolukordadega seotud erilahendusi“ artiklitega 15g, 15ga, 15gg, 15zzb, 15zze, 15zze ette nähtud palga- ja sotsiaalkindlustustoetused ettevõtjatele ja muudele üksustele, kes rakendavad lühendatud tööaega või vähendavad vabatahtlikult tööaega või kui töötajad töötasid pidevalt;

d)

„2. märtsi 2020. aasta seaduse, mis käsitleb COVID-19 ja muude nakkushaiguste ennetamise, tõrje ja likvideerimisega ning kaasnevate kriisiolukordadega seotud erilahendusi“ artikliga 15zzc ette nähtud toetused füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellel ei ole töötajaid;

e)

„2. märtsi 2020. aasta seaduse, mis käsitleb COVID-19 ja muude nakkushaiguste ennetamise, tõrje ja likvideerimisega ning kaasnevate kriisiolukordadega seotud erilahendusi“ artikliga 15zzd ja artikliga 15zzda ette nähtud toetusteks muudetavad laenud füüsilisest isikust ettevõtjatele, mikroettevõtjatele ja valitsusvälistele organisatsioonidele (toetuseks muudetud summa osas).

(1)

11. augustil 2020 taotles Portugal liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaalmajanduslike tagajärgedega, mille puhang on toonud kaasa töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Portugal on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Portugali valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg eeldatavasti olnud 2020. aasta lõpuks vastavalt 6,5 % ja 131,6 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt väheneb Portugali SKP 2020. aastal 9,8 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Portugali tööjõust. See on kaasa toonud Portugali avaliku sektori kulude järsu ja olulise suurenemise seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatavate lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervishoiumeetmetega, nagu on täpsustatud põhjendustes 4–17.

(4)

Portugali 11. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „12. veebruari seadusega nr 7/2009“ on ette nähtud meede, millega toetatakse töölepingute säilitamist töö ajutise katkestamise või Portugali tööseadustikus sätestatud tavapärase tööaja lühendamise korral. Meetmega toetatakse abikõlblikke ettevõtteid, et katta 70 % töötajate hüvitistest, mis võrduvad kahe kolmandikuga nende tavapärasest brutopalgast. Selle kahekolmandikulise korrektsiooni suhtes kohaldatakse alampiiri, mis on võrdne riikliku miinimumpalgaga, ja ülempiiri, mis on võrdne kolmekordse riikliku miinimumpalgaga. Abikõlblikud ettevõtted peavad olema peatanud oma äritegevuse või olema kaotanud märkimisväärse osa oma tulust;

(5)

Portugali 11. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „26. märtsi dekreetseadusega nr 10-G/2020“ ja „19. juuni dekreetseadusega nr 27-B/2020“ on ette nähtud rida COVID-19 puhangu mõju leevendamise meetmeid. Nende hulgas on uus ja lihtsustatud eritoetus töölepingute säilitamiseks töö ajutise katkestamise või tavapärase tööaja lühendamise korral. See meede sarnaneb põhjenduses 4 osutatud meetmega, kuid selle puhul on kehtestatud lihtsustatud menetlused, et võimaldada kiiremat juurdepääsu rahalistele vahenditele. Meetmega toetatakse abikõlblikke ettevõtteid, et katta 70 % töötajate hüvitistest, mis võrduvad kahe kolmandikuga nende tavapärasest brutopalgast, ning vabastatakse tööandja sotsiaalkindlustusmaksetest. Selle kahekolmandikulise korrektsiooni suhtes kohaldatakse alampiiri, mis on võrdne riikliku miinimumpalgaga, ja ülempiiri, mis on võrdne kolmekordse riikliku miinimumpalgaga. Toetuskõlblikud ettevõtted peavad olema peatanud oma äritegevuse või kaotanud vähemalt 40 % tulust toetustaotlusele eelneva 30 päeva jooksul võrreldes eelmise aasta sama kuuga või sellele perioodile eelnenud kahe kuu keskmisega. Meedet on mitu korda laiendatud, sealhulgas suurendades töötajate hüvitist nelja viiendikuni nende tavalisest brutopalgast ja kehtestades toetust saavate ettevõtete sotsiaalkindlustusmaksete vabastuse järkjärgulise kaotamise. Kuna sotsiaalkindlustusmaksete vähendamine tähendab valitsusele saamata jäänud tulu, võib neid meetmeid lugeda võrdväärseks avaliku sektori kulutustega määruse (EL) 2020/672 tähenduses.

(6)

Juhul kui ettevõtted on COVID-19 puhangu tõttu kriisis, saavad toetust põhjenduses 4 või 5 osutatud meetmetest ning neil on koolitusprogramm, mille riiklikud tööhõive- ja koolitusteenistused on spetsiaalsete kutseõppeprogrammide raames heaks kiitnud, siis võivad töötajad ja ettevõtted saada koolitustoetust, mis katab sissetuleku asendamise ning nende koolituste kulud, mis toimuvad tööajal tööaja vähendamise alternatiivina.

(7)

Ametiasutused on ette näinud ka ettevõtjatele mõeldud eritoetuse meetme äritegevuse jätkamiseks. Et hõlbustada tööle naasmist ja töökohtade säilitamist, võivad ettevõtted, kelle töötajate suhtes kohaldati põhjenduses 4 või 5 osutatud meetmeid, saada hüvitist, mis võrdub kas ühekordse maksena väljamakstava riikliku miinimumpalgaga asjaomase töötaja kohta või järk-järgult kuue kuu jooksul väljamakstava kahekordse riikliku miinimumpalgaga sellise töötaja kohta. Kui toetust makstakse järk-järgult, saavad ettevõtted asjaomaste töötajate puhul kasutada ka osalist 50 %-list vabastust sotsiaalkindlustusmaksetest, mida tööandja nende töötajate eest maksab.

(8)

„19. juuni dekreetseadusega nr 27-B/2020“ ja „14. augusti dekreetseadusega nr 58-A/2020“ on ametiasutused kehtestanud sissetuleku stabiliseerimise lisatoetuse töötajatele, kes saavad toetust põhjenduses 4 või 5 osutatud meetmetest. Abikõlblikud on need töötajad, kelle brutopalk võrreldes 2020. aasta veebruariga ei ületanud kahekordset riiklikku miinimumpalka. Töötajatele makstakse hüvitist, mis võrdub 2020. aasta veebruari brutopalga ja selle ajavahemiku brutopalga vahega, mil töötaja sai toetust ühest kahest eespool nimetatud toetuskavast, kusjuures hüvitise alammäär on 100 eurot ja ülemmäär 351 eurot.

(9)

Portugali 11. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „13. märtsi dekreetseadusega nr 10-A/2020“ ja „31. märtsi seadusega nr 2/2020“ (2) on ette nähtud eritoetuse meede füüsilisest isikust ettevõtjatele, mitteametlikele töötajatele ning tegevjuhtidele. Meetmega on ette nähtud igakuine hüvitis, mis võrdub kas isiku registreeritud sissetulekuga ja mille ülempiir on 438,81 eurot, kui sissetulek on väiksem kui 658,21 eurot, või isiku kahe kolmandiku registreeritud sissetulekuga ja mille ülemmäär on 438,81 eurot, kui sissetulek on suurem kui 658,21 eurot. Ajavahemikus 13. märtsist kuni 30. juunini 2020 kohaldati igakuise toetuse kogusumma suhtes esialgu madalamat piirmäära, mis oli 219,41 eurot. Abikõlblikud on isikud, kes on peatanud oma äritegevuse või kaotanud vähemalt 40 % tulust toetustaotlusele eelnenud 30 päeva jooksul võrreldes eelmise aasta sama kuuga või sellele perioodile eelnenud kahe kuu keskmisega.

(10)

Portugali 11. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „13. märtsi dekreetseadusega nr 10-A/2020“ on ette nähtud peretoetus töötajatele, kes ei saa töötada, sest neil on vaja abistada oma alla 12aastaseid lapsi või teisi ülalpeetavaid. Meetmega on ette nähtud toetus, mis katab 50 % töötajate hüvitistest. Üldjuhul vastab töötajate hüvitis kahele kolmandikule tavapärasest brutopalgast, kusjuures alammäär on võrdne riikliku miinimumpalgaga ja ülemmäär on võrdne kolmekordse riikliku miinimumpalgaga. Meedet võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseks, kuna sellega antakse töötajatele sissetulekutoetust, mis aitab katta lastehoiukulusid koolide sulgemise ajal ja seega võimaldab vanematel töötamist jätkata, hoides ära töösuhte ohtu sattumise.

(11)

Portugali 11. augusti 2020. aasta taotluses osutatud valitsuse „17. märtsi määrusega nr 3485-C/2020“, „10. aprilli määrusega nr 4395/2020“ ja „28. mai määrusega nr 5897-B/2020“ on ette nähtud eritoetuse meede koolitajate töölepingute säilitamiseks seoses kutseõppe peatamisega. Avaliku sektori toetus seisneb hüvitises, mis katab koolitajate palga, hoolimata sellest, et kutseõpet ei toimu.

(12)

Portugali 11. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 8. aprilli resolutsiooniga nr 97/2020“, „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 28. aprilli resolutsiooniga nr 120/2020“, „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 5. mai resolutsiooniga nr 128/2020“, „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 5. mai resolutsiooniga nr 129/2020“, „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 15. juuli resolutsiooniga nr 195/2020“, „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 15. juuli resolutsiooniga nr 196/2020“ ja „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 17. juuli resolutsiooniga nr 200/2020“ on Assooride autonoomses piirkonnas ette nähtud mitu piirkondlikku tööhõivega seotud meedet. Erimeetmed, sealhulgas piirkondlik lisatoetus riiklikele lühendatud tööaja kavadele, füüsilisest isikust ettevõtjate toetus ja ettevõtete äritegevuse taastamise toetus, on ette nähtud töökohtade säilitamiseks Assooridel COVID-19 puhangu ajal. Meetmete raames antava toetuse saamise tingimuseks on töölepingute ja äritegevuse säilitamine.

(13)

Portugali 11. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „Madeira piirkondliku valitsuse 13. märtsi resolutsiooniga nr 101/2020“ ja „Madeira piirkondliku valitsuse asejuhi ning sotsiaalse kaasatuse ja kodakondsuse piirkondliku sekretariaadi 22. aprilli määrusega nr 133-B/2020“ on Madeira autonoomses piirkonnas ette nähtud mitu piirkondlikku tööhõivega seotud meedet. Erimeetmed, sealhulgas piirkondlik lisatoetus riiklikele lühendatud tööaja kavadele, füüsilisest isikust ettevõtjate toetus ja ettevõtete äritegevuse taastamise toetus, on ette nähtud töökohtade säilitamiseks Madeiral COVID-19 puhangu ajal. Meetmete raames antava toetuse saamise tingimuseks on töölepingute ja äritegevuse säilitamine.

(14)

Portugali 11. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „13. märtsi dekreetseadusega nr 10-A/2020“ ja „31. märtsi seadusega nr 2/2020“ (3) on ette nähtud toetus töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellel on profülaktilise isolatsiooninõude tõttu ajutiselt keelatud oma kutsealal tegutseda. Sellistel töötajatel on õigus saada toetust, mis võrdub nende põhipalgaga. Nende õigusaktidega on ette nähtud ka haigushüvitis COVID-19-sse haigestumise korral. Erinevalt Portugali tavapärasest haigushüvitiste süsteemist ei kohaldata COVID-19 haigushüvitise maksmise suhtes ooteaega. Avaliku sektori toetus koosneb brutopalgaga võrdsest hüvitisest.

(15)

Portugali 11. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „13. märtsi dekreetseadus nr 10-A/2020“ võimaldab tervisemeetmena osta isikukaitsevahendeid, mida kasutatakse töökohal, eelkõige riiklikes haiglates, asjaomastes ministeeriumides, omavalitsusasutustes ning Assooride ja Madeira autonoomses piirkonnas. Nimetatud õigusaktiga on ette nähtud ka koolihügieeni kampaania, mille eesmärk on tagada õpetajate, muude töötajate ja õpilaste turvaline kooli naasmine.

(16)

Ametiasutused on ette näinud riiklike haiglate haiglaravil viibivate patsientide ja töötajate ning hooldekodude ja lastehoiuasutuste töötajate testimise COVID-19 suhtes. Testimise kulu rahastatakse üldeelarvest ja seetõttu puudub sel summal ühene õiguslik alus.

(17)

Portugali 11. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „24. juuli seadusega nr 27-A/2020“ on ette nähtud erihüvitis riikliku tervishoiusüsteemi töötajatele, kes osalevad COVID-19 puhangu tõrjumises. See koosneb tulemustasust, mida makstakse ainult üks kord ja mis vastab summale, mis on 50 % töötaja tavapärasest brutopalgast.

(18)

Portugal vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Portugal on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et tegelikud ja kavandatud avaliku sektori kulud on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 5 934 462 488 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. Kulude suurenemine, mis on otseselt seotud eespool nimetatud meetmetega, milleks on lühendatud tööaja kavad või muud samalaadsed meetmed, kujutab endast kulude järsku ja olulist kasvu, sest see on seotud nii uute meetmetega kui ka nõudluse kasvuga olemasolevate meetmete järele, mis üheskoos hõlmavad märkimisväärset osa Portugali ettevõtjatest ja tööjõust.

(19)

Kooskõlas määruse (EL) 2020/672 artikliga 6 on komisjon Portugaliga konsulteerinud ning veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatavate lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervisemeetmetega, mida on kirjeldatud 11. augusti 2020. aasta taotluses.

(20)

Seetõttu tuleks Portugalile anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(21)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(22)

Portugal peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Portugal neid kulutusi teinud.

(23)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Portugali olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt määrusele (EL) 2020/672 teiste liikmesriikide juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

a)

„12. veebruari seaduse nr 7/2009“ artiklitega 298–308 ette nähtud toetus töölepingute säilitamiseks töö ajutise katkestamise või tavapärase tööaja vähendamise korral;

b)

„26. märtsi dekreetseadusega nr 10-G/2020“ ja „19. juuni dekreetseaduse nr 27-B/2020“ artikliga 2 ette nähtud uus ja lihtsustatud eritoetus töölepingute säilitamiseks töö ajutise katkestamise või tavalise tööaja vähendamise korral;

c)

„26. märtsi dekreetseaduse nr 10-G/2020“ artiklites 7–9 ette nähtud kutseõppe eriprogrammid töölepingute säilitamiseks töö ajutise katkestamise või tavalise tööaja lühendamise korral;

d)

„19. juuni dekreetseaduse nr 27-B/2020“ artikli 4 lõigetega 1–7 ja 10–12 ning artikliga 5 ette nähtud uus eritoetus ettevõtjatele äritegevuse jätkamiseks;

e)

„19. juuni dekreetseaduse nr 27-B/2020“, mida muudeti „14. augusti dekreetseadusega 58-A/2020“, artikliga 3 ette nähtud uus sissetuleku stabiliseerimise lisatoetus töötajatele, kes saavad kas punktides a, b ja c osutatud toetust töölepingute säilitamiseks töö ajutise katkestamise või Portugali tööseadustikus sätestatud tavalise tööaja lühendamise korral või COVID-19 pandeemiale reageerimiseks ette nähtud uut ja lihtsustatud toetust;

f)

„30. juuli dekreetseadusega nr 46-A/2020“ ette nähtud uus ja järkjärguline eritoetus töölepingute säilitamiseks tavalise tööaja ajutise vähendamise korral;

g)

„13. märtsi dekreetseaduse nr 10-A/2020“ artiklitega 26–28 ja „31. märtsi seaduse nr 2/2020“ (mida on muudetud „24. juuli seaduse 27-A/2020“ artikliga 3) artikliga 325-G ette nähtud uus eritoetus füüsilisest isikust ettevõtjatele, mitteametlikele töötajatele ja tegevjuhtidele;

h)

„13. märtsi dekreetseaduse nr 10-A/2020“ artikliga 23 ette nähtud peretoetus töötajatele, kes ei saa töötada, sest neil on vaja abistada oma alla 12aastaseid lapsi või teisi ülalpeetavaid;

i)

„valitsuse 17. märtsi määrusega nr 3485-C/2020“, „10. aprilli määrusega nr 4395/2020“ ja „28. mai määrusega nr 5897-B/2020“ ette nähtud eritoetus koolitajate töölepingute säilitamiseks seoses kutseõppe peatamisega;

j)

Assooride autonoomse piirkonna tööhõivega seotud piirkondlikud meetmed, mis on ette nähtud „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 8. aprilli resolutsiooniga nr 97/2020“, „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 28. aprilli resolutsiooniga nr 120/2020“, „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 5. mai resolutsiooniga nr 128/2020“, „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 5. mai resolutsiooniga nr 129/2020“, „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 15. juuli resolutsiooniga nr 195/2020“, „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 15. juuli resolutsiooniga nr 196/2020“ ja „Assooride piirkondliku valitsuse volikogu 17. juuli resolutsiooniga nr 200/2020“;

k)

Madeira autonoomse piirkonna piirkondlikud tööhõivega seotud meetmed, mis on ette nähtud „Madeira piirkondliku valitsuse 13. märtsi resolutsiooniga nr 101/2020“ ja „Madeira piirkondliku valitsuse asejuhi ning sotsiaalse kaasatuse ja kodakondsuse piirkondliku sekretariaadi 22. aprilli määrusega nr 133-B/2020“;

l)

„13. märtsi dekreetseaduse nr 10-A/2020“ artikliga 19 ja „31. märtsi seaduse nr 2/2020“ (mida on muudetud „24. juuli seaduse nr 27-A/2020“ artikliga 3) artikliga 325-F ette nähtud toetus töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on profülaktilises isolatsioonis;

m)

„13. märtsi dekreetseaduse nr 10-A/2020“ artiklis 20 ja „31. märtsi seaduse nr 2/2020“ (mida on muudetud „24. juuli seaduse nr 27-A/2020“ artikliga 3)artikliga 325-F ette nähtud haigushüvitis COVID-19-sse haigestumise korral;

n)

„13. märtsi dekreetseaduse nr 10-A/2020“ artikliga 3 ette nähtud isikukaitsevahendite ostmine kasutamiseks töökohtadel, eelkõige riiklikes haiglates, asjaomastes ministeeriumides, omavalitsusasutustes ning Assooride ja Madeira autonoomses piirkonnas;

o)

„13. märtsi dekreetseaduse nr 10-A/2020“ artikliga 9 ette nähtud koolihügieeni kampaania;

p)

riiklike haiglate haiglaravil viibivate patsientide ja töötajate ning hooldekodude ja lastehoiuasutuste töötajate testimine COVID-19 suhtes;

q)

„31. märtsi seaduse nr 2/2020“ (mida on muudetud „24. juuli seaduse nr 27-A/2020“ artikliga 3) artikliga 42-A ette nähtud uus erihüvitis riikliku tervishoiusüsteemi töötajatele.

(1)

Rumeenia taotles 7. augustil 2020 liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mille puhang on toonud kaasa töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Rumeenia on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Rumeenia valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 9,2 % ja 46,2 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suve vaheprognoosi kohaselt väheneb Rumeenia SKP 2020. aastal 6,0 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Rumeenia tööjõust. See on kaasa toonud Rumeenia avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, samuti tervisemeetmetega, nagu on kirjeldatud põhjendustes 4–11.

(4)

Rumeenia 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „valitsuse erakorralise määrusega 30/2020“ (2) on nähtud ette hüvitised nende tööandjate töötajatele, kes vähendavad oma tegevust või katkestavad selle ajutiselt COVID-19 puhangu tõttu. Eriolukorra ajal on hüvitise ülemmäär 75 % nende töötajate põhipalgast (kuid mitte rohkem kui 75 % riigi keskmisest brutopalgast).

(5)

Rumeenia 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „valitsuse erakorralise määrusega 92/2020“ (3) on kehtestatud hüvitis isikutele, kelle tööleping peatati eriolukorra või häireolukorra ajal vähemalt 15 päevaks, tingimusel et nende töösuhe säilib kuni 31. detsembrini 2020. Hüvitis moodustab 41,5 % nende töötajate brutopõhipalgast (kuid mitte rohkem kui 41,5 % riigi keskmisest brutopalgast).

(6)

„Valitsuse erakorralise määrusega 132/2020“ (4) on kehtestatud lühendatud tööaja kava, mille kohaselt on tööandjal eriolukorrast või häireolukorrast tingitud tegevuse ajutise vähenemise korral võimalus vähendada töötajate tööaega kuni 50 %. Tööaja vähendamise perioodil saavad sellest mõjutatud töötajad hüvitist 75 % ulatuses tavalise tööaja brutopalga ja nende tegeliku palga vahest.

(7)

Füüsilisest isikust ettevõtjate ja vabade elukutsete esindajate jaoks on kehtestatud kaks meedet. Nendele, kes lõpetavad COVID-19 puhangu mõju tõttu töö täielikult, maksab riik hüvitist 75 % ulatuses nende keskmisest brutopalgast (5). Nendele, kes vähendavad oma tööaega, maksab riik hüvitist kuni 41,5 % ulatuses nende keskmisest brutopalgast.

(8)

Päevatööliste jaoks, kes lõpetavad töö COVID-19 puhangust tingitud äritegevuse peatamise tõttu, on ametiasutused kehtestanud meetme, millega makstakse hüvitist 35 % ulatuses nõuetekohasest töötasust tööpäeva kohta kuni kolmeks kuuks.

(9)

Rumeenia 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „valitsuse erakorralise määrusega 11/2020“ (6) on lisatöö eest ette nähtud lisatasu riikliku tervishoiuinstituudi eristruktuuride ja riiklike tervishoiudirektoraatide ja/või Bukaresti rahvatervise direktoraadi töötajatele, kes tegutsevad WHO poolt COVID-19 nakkuste tõttu ülemaailmseks rahvatervisealaseks hädaolukorraks kuulutatud juhtumite ennetamise ja piiramise meetmete koordineerimise ja rakendamise nimel. Meetmega on nähtud ette hüvitis, mis on 75 % põhipalgast tavalisel tööajal töötatud tundide eest ning 100 % põhipalgast nädalavahetustel, riigipühadel ja muudel tööpäevadena mittearvestatavatel päevadel töötatud tundide eest. Seda meedet võib käsitada määruses (EL) 2020/672 osutatud tervisemeetmena.

(10)

Riigikaitsesüsteemi, kinnipidamisasutuste, riiklike tervishoiuasutuste ja muude ministri määrusega kehtestatud kategooriate töötajatele on ametiasutused maksnud lapsehooldustoetust. Hüvitise saamise tingimuseks on see, et teine vanem ei saa kasutada muid õigusi, mis annavad vanematele vabu päevi laste järele vaatamiseks haridusasutuste ajutise sulgemise korral. Meedet võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseks meetmeks, kuna sellega antakse töötajatele sissetulekutoetust, mis aitab katta lastehoiukulusid, kui koolid on suletud, ja aitab seega vanematel jätkata töötamist, hoides ära töösuhte ohtusattumise.

(11)

Lisaks on Rumeenia 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „seadusega nr 56/2020“ (7) kehtestatud COVID-19 vastu suunatud meditsiinilistes meetmetes osalevatele meditsiinitöötajatele konkreetsete ohtlike tingimuste eest lisatasu kuni 30 % ulatuses nende palgast.

(12)

Rumeenia vastab finantsabi taotlemise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2020/672 artiklis 3. Rumeenia on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et tegelikud ja kavandatud avaliku sektori kulutused on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 4 370 779 006 euro võrra, sest on suurenenud summad, mis on otseselt seotud töötajate ja muude kategooriate kui töötajate tehniliste töötushüvitiste, tööle ennistatud töötajate ja muude kategooriate kui töötajate hüvitiste, tulevase lühendatud tööaja kava, päevatööliste toetuse ning konkreetsete töötajate lapsehooldustoetusega. See on järsk ja oluline kasv, sest uued meetmed hõlmavad märkimisväärset osa Rumeenia ettevõtetest ja tööjõust. Rumeenia kavatseb täiendavad kulud rahastada 271 534 419 euro ulatuses liidu vahenditest.

(13)

Komisjon on määruse (EL) 2020/672 artikli 6 kohaselt Rumeeniaga konsulteerinud ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervisemeetmetega, millele 7. augusti 2020. aasta taotluses osutati.

(14)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Rumeenial tegeleda COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(15)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(16)

Rumeenia peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Rumeenia neid kulutusi teinud.

(17)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Rumeenia olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt määrusele (EL) 2020/672 teiste liikmesriikide poolt juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

a)

tehniline töötushüvitis nende tööandjate töötajatele, kes vähendavad oma tegevust või katkestavad selle ajutiselt, nagu on sätestatud „valitsuse erakorralise määruse 30/2020“ artiklis XI;

b)

hüvitis isikutele, kelle tööleping on peatatud, nagu on ette nähtud „valitsuse erakorralise määruse 92/2020“ artiklis I;

c)

lühendatud tööaja kava, nagu on ette nähtud „valitsuse erakorralise määruse 132/2020“ artiklis 1;

d)

punktis a osutatud hüvitisega sarnane hüvitis muudele kategooriatele kui töötajatele, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele ja vabade elukutsete esindajatele, nagu on sätestatud „valitsuse erakorralise määruse 30/2020“ artiklis XV;

e)

„riikliku sotsiaalkindlustuse 2020. aasta eelarvet käsitleva seadusega nr 6/2020“ ette nähtud hüvitis muudele kategooriatele kui töötajad (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad ja vabade elukutsete esindajad), nagu on sätestatud „valitsuse erakorralise määruse 132/2020“ artiklis 3;

f)

toetus päevatöölistele, nagu on sätestatud „valitsuse erakorralise määruse 132/2020“ artiklis 4;

g)

lisatasu lisatöö eest riikliku tervishoiuinstituudi eristruktuuride ja maakondade tervishoiudirektoraatide ja/või Bukaresti tervishoiudirektoraadi töötajatele, nagu on ette nähtud „valitsuse erakorralise määruse 11/2020“ artikli 8 lõikes 6;

h)

lapsehooldustoetus riigikaitsesüsteemi, kinnipidamisasutuste, riiklike tervishoiuasutuste ja muude ministri määrusega kehtestatud kategooriate töötajatele, nagu on ette nähtud „valitsuse erakorralise määruse 30/2020“ artikli I lõikes 6;

i)

lisatasu eriti ohtlike tingimuste eest, mida antakse meditsiinitöötajate teenete tunnustamiseks, nagu on ette nähtud „seaduse nr 56/2020“ artiklis 7.

(1)

7. augustil 2020 taotles Sloveenia liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletakse selle sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mille puhang on kaasat toonud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Sloveenia on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Sloveenia valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks eeldatavasti olnud vastavalt 7,2 % ja 83,7 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt väheneb Sloveenia SKP 2020. aastal 7,0 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Sloveenia tööjõust. See on kaasa toonud Sloveenia avaliku sektori kulude järsu ja olulise suurenemise seoses lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmetega, nagu on täpsustatud põhjendustes 4–9.

(4)

Sloveenia 7. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „palgatoetuse osalise hüvitamise ajutist meedet käsitleva seadusega“ (2) ning „seadusega, millega määratakse kindlaks sekkumismeetmed COVID-19 epideemia ohjamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks kodanike ja majanduse jaoks“, (3) on ette nähtud palgatoetuskava töötajatele, kes ei töötanud (või olid töö ootel), kuna tööandjatel polnud ärilistel põhjustel, vääramatu jõu või karantiini tõttu ajutiselt võimalik tööd pakkuda. Kava alusel makstava hüvitise ülempiir on 80 % töötaja viimase kolme kuu keskmisest palgast, kuid makstav summa ei tohi olla väiksem kui Sloveenias kehtiv miinimumpalk ning tööandja osalusperioodil peab töötaja töökoht säilima. Kava kehtis 13. märtsist 2020 kuni 31. maini 2020. COVID-19 epideemia tagajärgede leevendamiseks ja kõrvaldamiseks võetavate sekkumismeetmete kindlaks määramise seaduse (4) alusel tehti kavasse mõned muudatused ja pikendati selle kehtivust perioodiks 1. juunist 2020 kuni 31. augustini 2020 ning seda plaanitakse pikendada veel kuni 2020. aasta septembri lõpuni.

(5)

Ette on nähtud ka vabastus kohustusest tasuda sotsiaalmaksu töötajate eest, kelle suhtes kohaldatakse palgatoetuskava. Ka see kava kehtis 13. märtsist 2020 kuni 31. maini 2020.

(6)

Kehtestatud on lühendatud tööaja kava, mis võimaldab tööandjatel rakendada ajutiselt osaajatööd, kuid maksta töötajatele palka täistööaja eest. Tööandja saab töötaja tegemata töötundide eest kindlasummalist toetust tingimusel, et ta säilitab töötaja töökoha osalusperioodil ja ühe kuu jooksul pärast selle lõppemist. Kava kehtib 1. juunist 2020 kuni 31. detsembrini 2020.

(7)

Töökoha säilitanud töötajate jaoks nägid ametiasutused ette kava, millega toetati nende töötajate pensioni- ja töövõimetuskindlustusmaksete (sh kutsepensioniga seotud kindlustusmaksete) tasumist. Ühtlasi kohustas meede tööandjat maksma kuupõhist 200 euro suurust kriisitoetust neile töötavatele töötajatele, kes teenisid vähem kui kolmekordset miinimumpalka. Ametiasutused on taotlenud kulude hüvitamist ainult seoses selliste töötajatega, kes olid viimaste saadaolevate tulemusandmete kohaselt pidevalt töötanud. Meede kehtis 13. märtsist 2020 kuni 31. maini 2020.

(8)

Kehtestatud on meede, millega rahastatakse füüsilisest isikust ettevõtjate, põllumajandusettevõtjate ja usuvaldkonna töötajate sotsiaalkindlustusmakseid. Meetmega kaetakse sotsiaalkindlustusmaksed täies ulatuses nende kindlustatute puhul, kes ei saanud epideemia ajal oma majandustegevust jätkata või said seda teha vaid osaliselt. Meede kehtis 13. märtsist 2020 kuni 31. maini 2020.

(9)

Peale selle on ette nähtud füüsilisest isikust ettevõtjate, põllumajandusettevõtjate ja usuvaldkonna töötajate põhisissetulekutoetuse meede, mille raames maksti 2020 märtsis 350 eurot ning aprillis ja 2020 mais 700 eurot neile kindlustatutele, kes ei saanud epideemia ajal oma majandustegevust jätkata või said seda teha ainult osaliselt. Meede kehtis 13. märtsist 2020 kuni 31. maini 2020.

(10)

Sloveenia vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Sloveenia on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 1 203 670 000 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaalmajandusliku mõju leevendamiseks. See kujutab endast kulude järsku ja olulist kasvu, sest uued meetmed hõlmavad märkimisväärset osa Sloveenia ettevõtjatest ja tööjõust. Sloveenia kavatseb suurenenud kulusid rahastada 90 000 000 euro ulatuses liidu vahenditest.

(11)

Kooskõlas määruse (EL) 2020/672 artikliga 6 on komisjon konsulteerinud Sloveeniaga ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmetega, mida on kirjeldatud 7. augusti 2020. aasta taotluses.

(12)

Seetõttu tuleks Sloveeniale anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(13)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(14)

Sloveenia peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Sloveenia neid kulutusi teinud.

(15)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Sloveenia olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt määrusele (EL) 2020/672 teiste liikmesriikide juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

a)

palgatoetuskava, mis on ette nähtud „palgatoetuse osalise hüvitamise ajutist meedet käsitleva seaduse“ artiklitega 7 ja 8 ning „seaduse, millega määratakse kindlaks sekkumismeetmed COVID-19 epideemia ohjamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks kodanike ja majanduse jaoks (muudetud)“ artiklitega 21–32 ja mida on pikendatud COVID-19 epideemia tagajärgede leevendamiseks ja kõrvaldamiseks võetavate sekkumismeetmete kindlaks määramise seaduse artiklitega 24–34;

b)

„seaduse, millega määratakse kindlaks sekkumismeetmed COVID-19 epideemia ohjamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks kodanike ja majanduse jaoks“ artiklitega 21–32 ette nähtud vabastus kohustusest tasuda sotsiaalmaksu töötajate eest, kelle suhtes kohaldatakse palgatoetuskava;

c)

„COVID-19 epideemia tagajärgede leevendamiseks ja kõrvaldamiseks võetavate sekkumismeetmete kindlaks määramise seaduse“ artiklitega 11–23 ette nähtud lühendatud tööaja kava, millega toetatakse ajutist osalise tööajaga töötamist;

d)

„seaduse, millega määratakse kindlaks sekkumismeetmed COVID-19 epideemia ohjamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks kodanike ja majanduse jaoks“ artikliga 33 ette nähtud pensioni- ja töövõimetuskindlustusmaksetega seotud toetuste ning igakuiste kriisihüvitiste maksmine, kusjuures meedet kohaldatakse nende ettevõtjatega seotud kulude suhtes, kelle töötajad töötasid uusimate kättesaadavate andmete kohaselt pidevalt;

e)

„seaduse, millega määratakse kindlaks sekkumismeetmed COVID-19 epideemia ohjamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks kodanike ja majanduse jaoks“ artikliga 38 ette nähtud meede, millega rahastatakse füüsilisest isikust ettevõtjate, põllumajandusettevõtjate ja usuvaldkonna töötajate sotsiaalkindlustusmakseid;

f)

„seaduse, millega määratakse kindlaks sekkumismeetmed COVID-19 epideemia ohjamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks kodanike ja majanduse jaoks“ artikliga 34 ette nähtud põhisissetulekutoetuse meede füüsilisest isikust ettevõtjatele, põllumajandusettevõtjatele ja usuvaldkonna töötajatele.

(1)

6. augustil 2020 taotles Slovakkia liidult finantsabi eesmärgiga täiendada riiklikke meetmeid, millega leevendatakse COVID-19 puhangu mõju ja tegeletalse sotsiaal-majanduslike tagajärgedega, mille puhang on toonud kaasa töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks.

(2)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Slovakkia on võtnud puhangu ohjeldamiseks ning selle sotsiaal-majanduslike ja tervisega seotud tagajärgede leevendamiseks, mõjuvad eeldatavasti rängalt riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt oleks Slovakkia valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks olnud vastavalt 8,5 % ja 59,5 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Komisjoni 2020. aasta suvise vaheprognoosi kohaselt väheneb Slovakkia SKP 2020. aastal 9,0 %.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Slovakkia tööjõust. See on kaasa toonud Slovakkia avaliku sektori kulude järsu ja olulise suurenemise seoses riikliku lühendatud tööaja kava ja muude samalaadsete meetmetega, nagu on täpsustatud põhjenduses 4.

(4)

Täpsemalt nähakse Slovakkia 6. augusti 2020. aasta taotluses osutatud „tööturuteenuseid käsitleva seaduse nr 5/2004 (kog.)“ alusel ette mitmesugused meetmed COVID-19 puhangu mõju leevendamiseks, sealhulgas kava, millega toetatakse tööandjaid, kes on oma töötajaid ajavahemikus märtsist 2020 kuni detsembrini 2021 ajutiselt sundpuhkusele saatnud. Sellised tööandjad võivad taotleda palgakulude hüvitamist kuni 80 % ulatuses sundpuhkusele saadetud töötaja tavapärasest brutopalgast (kuid mitte rohkem kui 880 eurot kuus), tingimusel et töötaja töökoht säilib. Peale selle on ette nähtud mitmesugused kaasnevad meetmed: a) kindlasummalised toetusmaksed töötaja kohta 2020. aasta märtsist kuni septembri lõpuni, tingimusel et müügikäive on vähenenud vähemalt 20 % (igakuine toetus vahemikus 180 kuni 540 eurot sõltuvalt müügikäibe vähenemise määrast); b) kindlasummalised toetusmaksed kohustusliku sotsiaalkindlustusega füüsilisest isikust ettevõtjatele 2020. aasta septembri lõpuni, tingimusel et müügikäive on vähenenud vähemalt 20 % (igakuine toetus vahemikus 180 kuni 540 eurot sõltuvalt müügikäibe vähenemise määrast); c) palgakulude hüvitamine kuni 80 % ulatuses töötaja brutopalgast (kuid mitte rohkem kui 1 100 eurot) 2020. aasta septembri lõpuni, kui ettevõte on dekreedi alusel suletud; ja d) kindlasummaline hüvitis (210 eurot kuus) lepingu alusel töötavatele töötajatele, ühest isikust koosnevatele ettevõtetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kuni 2020. aasta septembri lõpuni. Kindlasummalist hüvitist võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseks meetmeks, kuna selle eesmärk on kaitsta füüsilisest isikust ettevõtjaid või sarnaste kategooriate töötajaid sissetuleku vähenemise või kaotamise eest.

(5)

Slovakkia vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Slovakkia on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et tegelikud ja kavandatud avaliku sektori kulud on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 1 077 457 000 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. See kujutab endast kulude järsku ja olulist kasvu, sest uued meetmed hõlmavad märkimisväärset osa Slovakkia ettevõtjatest ja tööjõust. Slovakkia kavatseb suurenenud kulusid rahastada 390 262 000 euro ulatuses liidu vahenditest ja 56 311 400 euro ulatuses oma vahenditest.

(6)

Kooskõlas määruse (EL) 2020/672 artikliga 6 on komisjon konsulteerinud Slovakkiaga ja veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmetega, mida on kirjeldatud 6. augusti 2020. aasta taotluses.

(7)

Seetõttu tuleks Slovakkiale anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. Komisjon peaks vastu võtma otsused osamaksete tagasimaksetähtaegade, suuruse ja väljamaksmise ning osade suuruse kohta tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega.

(8)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(9)

Slovakkia peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Slovakkia neid kulutusi teinud.

(10)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Slovakkia olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning vastavalt määrusele (EL) 2020/672 teiste liikmesriikide juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades samal ajal võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

(1)

Direktiivi 2009/103/EÜ artikli 8 lõike 1 teise lõigu kohaselt käsitatakse sõidukeid, mille põhiasukoht on kolmandas riigis, seoses selliste sõidukite kasutamise kohustusliku tsiviilvastutuskindlustuse dokumenteerimisega tavaliselt liidus asuvate sõidukitena juhul, kui kõigi liikmesriikide rahvuslikud bürood ühiselt tagavad igaüks oma riigi sundkindlustust käsitlevate õigusaktide sätete kohaselt oma territooriumil selliste sõidukite põhjustatud õnnetustest tulenevate nõuete lahendamise.

(2)

Direktiivi 2009/103/EÜ artiklis 2 on sätestatud, et kõnealuse direktiivi artikli 8 kohaldamine sõidukite suhtes, mille põhiasukoht on kolmandas riigis, sõltub liikmesriikide liikluskindlustuse rahvuslike büroode ja sellise kolmanda riigi liikluskindlustuse rahvusliku büroo vahel lepingu sõlmimisest. Olles tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks teinud, et selline leping on sõlmitud, määrab komisjon selleks, et kõnealuse direktiivi artiklit 8 saaks selliste sõidukite suhtes kohaldada, kindlaks kõnealuste sõidukite suhtes selle sätte kohaldamise kuupäeva ja sõidukitüübid, mille suhtes seda sätet kohaldatakse.

(3)

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ja teiste assotsieerunud riikide liikluskindlustuse rahvuslikud bürood sõlmisid 30. mail 2002 lepingu, mille kohaselt on tagatud nende territooriumil toimunud sellistest õnnetustest tulenevate nõuete lahendamine, mille on põhjustanud sõidukid, mille põhiasukoht on selle lepingu teiste osaliste territooriumil, sõltumata sellest, kas sellised sõidukid on kindlustatud (edaspidi „leping“).

(4)

13. juunil 2019 kirjutasid liikmesriikide ning Andorra, Islandi, Norra, Serbia ja Šveitsi liikluskindlustuse rahvuslikud bürood alla lepingu 2. lisandile, mis hõlmab Bosnia ja Hertsegoviina liikluskindlustuse rahvuslikku bürood. Kõnealuse lisandiga nähakse ette praktiline kord, mis võimaldab kaotada selliste lepingus nimetatud sõidukite kindlustuskontrollid, mille põhiasukoht on Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil, ja see hõlmab kõiki sõidukitüüpe, välja arvatud selles riigis registreeritud sõjaväesõidukid.

(5)

Seepärast on täidetud kõik tingimused mootorsõidukite tsiviilvastutuskindlustuse kontrolli kaotamise kohta direktiivi 2009/103/EÜ kohaselt sõidukite puhul, mille põhiasukoht on Bosnias ja Hertsegoviinas,

(1)

Lepingu artikleid 11–13 on ajutiselt kohaldatud alates lepingu allkirjastamisest 23. novembril 2017.

(2)

Lepingu artikli 13 lõikega 2 nähakse ette, et ühiskomitee võib muuta lepingu lisasid.

(3)

Käesoleva otsuse lisas on esitatud lepingu I ja II lisa muudatused, millega ajakohastatakse 2015. aastal kokkulepitud algsete I ja II lisa asjakohaseid aspekte. Samuti nähakse sellega ette ajutine lahendus ELi HKSi ja Šveitsi HKSi vahelise ühenduse töölerakendamiseks.

(4)

Lepingu I lisa B osa kohaselt peaks liit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (2) (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/410) (3) artiklile 25a jätma Šveitsi territooriumil asuvatelt lennuväljadelt saabuvad lennud ELi HKSi kohaldamisalast välja. See ei mõjuta õhusõidukikäitajate hõlmatust ELi HKSiga, mis põhineb direktiivi 2003/87/EÜ I lisal, mille kohaselt tegevusala liik, mille suhtes direktiivi 2003/87/EÜ kohaldatakse, hõlmab kõiki lende, mis saabuvad lennuväljale või väljuvad lennuväljalt, mis asub liikmesriigi territooriumil.

(5)

Lepingu I lisa tuleks vaadata läbi vastavalt lepingu artikli 13 lõikele 7, et säilitada ELi HKSi ja Šveitsi HKSi praegune ühilduvus 2021.–2030. aasta kauplemisperioodiks. Tuleks tagada, et lepingu I lisa läbivaatamisega säilitatakse vähemalt liidu ja Šveitsi heitkoguste vähendamise kohustuste terviklikkus ning nende CO2-turgude terviklikkus ja nõuetekohane toimimine. Välditakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja konkurentsi moonutamist ühendatud süsteemide vahel,