(1)

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelis 3 on esitatud ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistusega ohtlike ainete loetelu, mis põhineb kõnealuse määruse I lisa 2.–5. osas esitatud kriteeriumidel.

(2)

Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „amet“) on vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklile 37 esitatud ettepanekud teatavate ainete ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kehtestamiseks ning teatavate muude ainete ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ajakohastamiseks või selliste ainete väljajätmiseks. Kõnealuste ettepanekute kohta ameti riskihindamise komitee esitatud arvamustest (2) ning asjaomastelt isikutelt laekunud märkustest lähtuvalt on asjakohane kehtestada teatavate ainete ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus või seda ajakohastada või sellised ained välja jätta. Kõnealused riskihindamise komitee arvamused on järgmised:

(3)

Seoses ainega plii (CASi number: 7439-92–1; indeksinumbrid: 082–013-00–1 (pliipulber [osakeste läbimõõt < 1 mm]) ja 082–014-00–7 (plii massiivsel kujul [osakeste läbimõõt ≥ 1 mm])) tegi riskihindamise komitee oma 30. novembri 2018. aasta arvamuses ettepaneku kohaldada massiivsel kujul plii ja pulbrilise plii suhtes sama keskkonnaohtlikkusest lähtuvat klassifikatsiooni. Tulenevalt massiivsel kujul plii väiksemast lahustumiskiirusest, plii vormitavusest, sihipärasest pulbri tootmisest ning massiivsel kujul metalli ja pulbrilise metalli erinevast keskkonnaohtlikkust kajastavast klassifikatsioonist muid metalle käsitlevates olemasolevates VI lisa kannetes peab riskihindamise komitee täiendavalt hindama, kas massiivsel kujul plii ja pulbrilise plii suhtes tuleks kohaldada sama keskkonnaohtlikkusest lähtuvat klassifikatsiooni. Peale selle viitavad uued kättesaadavad teadusandmed sellele, et massiivsel kujul plii keskkonnaohtlikkust kajastav klassifikatsioon, mida riskihindamise komitee arvamuses soovitatakse kohaldada, ei pruugi olla asjakohane. Seepärast ei lisata massiivsel kujul plii keskkonnaohtlikkust kajastavat klassifikatsiooni määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisasse enne, kui riskihindamise komiteel on olnud võimalus esitada muudetud arvamus.

(4)

Seoses ainega 2-butoksüetanool (etüleenglükooli monobutüüleeter) (CASi number: 111–76-2) on ohuklassi „äge mürgisus (sissehingamisel)“ kohta avaldatud uusi teadusandmeid, mis viitavad sellele, et klassifitseerimine kõnealusesse ohuklassi vastavalt riskihindamise komitee arvamuses esitatud soovitusele, mis põhineb vanematel andmetel, ei pruugi olla asjakohane. Seepärast ei tuleks muuta kõnealust ohuklassi määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisas enne, kui riskihindamise komiteel on olnud võimalus esitada muudetud arvamus, mis põhineb uutel andmetel. Kõik teised riskihindamise komitee arvamuses käsitletud ohuklassid tuleks lisada kõnealusesse lisasse.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1272/2008 vastavalt muuta.

(6)

Vastavust uuele või ajakohastatud ühtlustatud klassifikatsioonile ei tohiks nõuda viivitamata, sest tarnijatele on vaja jätta teatav ajavahemik, mille jooksul nad saaksid kohandada ainete ja segude märgistust ja pakendeid uue või muudetud klassifikatsiooniga ning müüa olemasolevaid varusid praegu kehtivatest regulatiivsetest nõuetest lähtuvalt. See ajavahemik on vajalik ka selleks, et tarnijatel oleks piisavalt aega võtta vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et muud õiguslikud nõuded oleksid pärast käesoleva määruse kohaste muudatuste tegemist jätkuvalt täidetud. Sellised nõuded võivad hõlmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (3) artikli 22 lõike 1 punktis f või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (4) artiklis 50 sätestatud nõudeid.

(7)

Tarnijatel peaks siiski olema võimalik kohaldada uusi klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise sätteid vabatahtlikult enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. See on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 61 lõike 2 alusel rakendatava lähenemisviisiga.

(1)

Taani andis 30. juunil 2009. aastal riigi rahastatud kapitalisüste käsitleva Taani seaduse (2) alusel 1,9 miljardit Taani krooni esimese taseme hübriidkapitalina ettevõtjale FIH Erhvervsbank A/S, sealhulgas tema tütarettevõtjatele (edaspidi „FIH“).

(2)

Taani andis 6. märtsil 2012 teada ettevõtja FIH kasuks võetud meetmete paketist. Komisjon kiitis 29. juuni 2012. aasta otsusega (edaspidi „menetluse algatamist ja päästmisabi käsitlev otsus“) (3) need meetmed (4) ajutiselt heaks, leides, et need on kokkusobivad siseturuga.

(3)

Sama otsusega algatas komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse, sest valitsesid kahtlused seoses meetmete sobivusega, abi piirdumisega minimaalselt vajaliku abiga ja panga omapanusega, pidades silmas eelkõige asjaolu, et langenud väärtusega varadega seotud meetmete eest, mis ettevõtja FIH kasuks võeti, võis olla ette nähtud liiga madal hüvitismäär.

(4)

Ettevõtja FIH maksis 2. juulil 2012 tagasi 1,9 miljardi Taani krooni suuruse kapitali, mille ta oli saanud riigi rahastatud kapitalisüste käsitleva Taani seaduse (5) alusel 2009. aastal.

(5)

Kooskõlas menetluse algatamist ja päästmisabi käsitleva otsusega esitas Taani 4. jaanuaril 2013. aastal restruktureerimiskava, (6) mida hiljem muudeti. 24. juunil 2013 esitas Taani lõpliku ajakohastatud restruktureerimiskava (edaspidi „restruktureerimiskava“).

(6)

Taani esitas 3. veebruaril 2014. aastal tingimuste nimekirja, mis sisaldas ettevõtja FIH restruktureerimise tingimusi, mida Taani on lubanud rakendada (edaspidi „kohustused“).

(7)

Taani ametiasutused esitasid ajavahemikul 30. juunist 2012 kuni 3. veebruarini 2014 lisateavet.

(8)

11. märtsil 2014 võttis komisjon vastu otsuse, (7) milles ta leidis, et ettevõtja FIH kasuks võetud meetmed kujutavad endast riigiabi, mis oli ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt siseturuga kokkusobiv, pidades silmas restruktureerimiskava ja võetud kohustusi (edaspidi „2014. aasta otsus“).

(9)

24. mail 2014 esitasid FIH ja tema emaettevõtja FIH Holding A/S (edaspidi „FIH Holding“) hagi 2014. aasta otsuse tühistamiseks. Nende hagi tulemusel tühistas Euroopa Liidu Üldkohus 15. septembri 2016. aasta otsusega (8) 2014. aasta otsuse. Üldkohtu otsus tühistati apellatsioonikaebuse alusel Euroopa Kohtu 6. märtsi 2018. aasta otsusega (9) ja kohtuasi saadeti tagasi Üldkohtusse. 19. septembril 2019 tegi Euroopa Liidu Üldkohus otsuse, (10) milles ta leidis, et kui komisjon arvutas kapitalitoetuse summa, mis kaasnes varade üleandmisega FSC-le, oli ta kasutanud väära arvnäitajat. Kuigi seda väära arvnäitajat olid varem kasutanud FIH ja Taani finantsjärelevalve amet, parandati see hiljem 375 miljonist Taani kroonist 275 miljoniks Taani krooniks (11). Seetõttu tühistas Üldkohus 2014. aasta otsuse. Seega tuli menetluse algatamist ja päästmisabi käsitleva otsusega algatatud uurimist jätkata, et võtta arvesse kohtumenetluse tulemust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 266, ning komisjon peab võtma vastu uue otsuse, millega lõpetatakse uurimine ja kõrvaldatakse eelmainitud viga.

(10)

Osana uuesti algatatud ametlikust uurimisest esitasid Taani ametiasutused 13. jaanuaril 2020 lisateavet. Oma kirjas kinnitasid Taani ametiasutused ühtlasi, et kõik kohustused, mille nad olid 3. veebruaril 2014 esitanud (vt põhjendus 6), olid täidetud või ei olnud enam asjakohased ning Taani ametiasutused ei pööra täidetud kohustusi ümber. Selle Taani ametiasutustelt saadud uue teabe põhjal oli komisjonil võimalik ametlik uurimine käesoleva otsusega lõpetada.

(11)

Olukorra kiireloomulisuse tõttu on Taani nõus sellega, et käesolev otsus võetakse erandkorras vastu inglise keeles (12).

(12)

Ettevõtja FIH on piiratud vastutusega äriühing, kelle suhtes kohaldati 2014. aasta otsuse vastuvõtmise ajal Taani pangandusvaldkonna õigusakte ja kelle üle tegi järelevalvet Taani finantsjärelevalve amet (edaspidi „FSA“). Ettevõtja asutati 1958. aastal ja tema peakontor asub Taanis Kopenhaagenis. Ettevõtja FIH kuulub täielikult ettevõtjale FIH Holding.

(13)

Ettevõtja FIH Group koosneb ettevõtjatest FIH Holding ja FIH Erhvervsbank ning viimati nimetatud ettevõtjale täielikult kuuluvatest tütarettevõtjatest. Need tütarettevõtjad olid 31. detsembri 2012. aasta seisuga FIH Partners A/S (mis tegutses ärirahanduse valdkonnas), FIH Kapital Bank A/S, (13) FIH Realkredit A/S, mis oli hüpoteekkrediidiasutus, (14) ning FIH Leasing og Finans A/S. Ettevõtja FIH tegevus toimus kolmes segmendis: pangandus, (15) turud (16) ja ärirahandus (17).

(14)

Alates 31. detsembrist 2012 kuulus ettevõtja FIH Holding Taani tööturu täiendava kogumispensioni fondile, kelle valduses oli 48,8 % ettevõtja FIH Holding aktsiatest, ettevõtjale PF I A/S, (18) kelle valduses oli 48,8 % aktsiatest, ning nõukogule ja juhtivtöötajatele, kelle valduses oli 2,3 % aktsiatest, samal ajal kui ettevõtjale FIH Holding endale kuulus 0,1 % aktsiatest.

(15)

2011. aasta lõpus oli ettevõtja FIH Group bilanss 84,16 miljardit Taani krooni (11,28 miljardit eurot) ning tema koguomavahendite suhtarv (19) oli 17,8 %, mis 31. detsembriks 2012 suurenes 21,2 %-ni. 31. detsembril 2012 oli ettevõtja FIH bilanss 60,76 miljardit Taani krooni (8,1 miljardit eurot) (20) ja riskiga kaalutud vara oli 29,84 miljardit Taani krooni (3,98 miljardit eurot).

(16)

Ettevõtja FIH oli fokuseeritud nišipank, mis oli spetsialiseerunud keskmise tähtajaga rahastamisele ning samuti riskijuhtimisega seotud nõustamisteenuste ja ärirahanduse teenuste osutamisele Taani äriühingutele, mille bilansimaht oli suurem kui 10 miljonit Taani krooni (1,34 miljonit eurot). Algselt hõlmas ettevõtja FIH tegevus pangandussektoris kolme segmenti: kinnisvarakrediidi pakkumine, omandamiste rahastamine ja korporatiivpangandus.

(17)

Ettevõtja FIH oli menetluse algatamist ja päästmisabi käsitleva otsuse tegemise ajal käibekapitali (21) poolest suuruselt kuues Taani pank, mis pakkus kontserni tasandil teenuseid rohkem kui 2 000 pangakliendile. Ettevõtja FIH turuosa panga- ja hüpoteeklaenude turul oli tol ajal hinnanguliselt 1,7 %. VKEdele antavate laenude ja korporatiivlaenude turul oli ettevõtja turuosa 2,5 %. 2012. aasta juunis oli ettevõtja FIH turuosa korporatiivlaenude koguturul 2,1 % (nii pankade kui ka hüpoteeklaenupankade hulgas).

(18)

2014. aasta otsuse vastuvõtmisele eelnenud aastatel olid ettevõtja FIH Group tulemused olnud kehvad. 25. juunil 2009 taotles ettevõtja toetust Taani rekapitaliseerimiskavast (22) ning 30. juunil 2009 sai ettevõtja riigi rahastatud kapitalisüsti esimese taseme hübriidkapitalina summas 1,9 miljardit Taani krooni, mis vormistati laenuna. Selle laenu kupongiintress oli 11,46 % aastas. Ettevõtja FIH Group maksustamiseelne kahjum 2009. aastal oli 148 miljonit Taani krooni (19,9 miljonit eurot).

(19)

Kuigi 2010. aastal oli ettevõtja FIH Group maksustamiseelne kasum 316 miljonit Taani krooni (42,5 miljonit eurot), tulenes see kasum peamiselt ühekordsetest positiivsetest turuväärtusel põhinevatest korrigeerimistest, mis hõlmasid ka kaudse osalusega seotud realiseerimata kasumit. 2011. aastal oli ettevõtja FIH Group maksustamiseelne kahjum 1,27 miljardit Taani krooni (170 miljonit eurot), mis tulenes laenudega seotud varade väärtuse langusest ja negatiivsetest turuväärtusel põhinevatest korrigeerimistest. 31. detsembril 2012 oli ettevõtja maksustamiseelne kahjum 47 miljonit Taani krooni (6,4 miljonit eurot). Prognoositakse, et 2013. aasta lõpu seisuga on maksustamiseelne kasum 95 miljonit Taani krooni (12,8 miljonit eurot). 2013. aasta III kvartalis oli puhaskasum jätkuvast tegevusest enne maksustamist 23,2 miljonit Taani krooni (3,09 miljonit eurot). 2012. aastal oli ettevõtja FIH maksustamisjärgne tegevuskahjum kokku 20,1 miljonit Taani krooni (2,71 miljonit eurot).

(20)

2009. ja 2010. aastal alandas reitinguagentuur Moody’s ettevõtja FIH reitingut tasemelt A2 tasemele Baa3. 2010. aastal nõustusid ettevõtja FIH omanikud (Islandi finantsjärelevalve amet ja Islandi keskpank) (23) müüma oma osaluse ettevõtjas FIH selle praegustele omanikele. Loodeti, et uute omanikega paraneb märkimisväärselt ka ettevõtja FIH krediidireiting, sest ettevõtja Kaupthing Bank hf kuulumine omanikeringi oli ettevõtja FIH puhul olnud üks peamisi murekohti reitinguagentuuri Moody’s jaoks. Peamiselt ettevõtjast FIH tulenevate asjaolude tõttu – riigigarantiiga võlakirjade refinantseerimise küsimused, krediidikvaliteet ja kinnisvarasektoriga seotud riskid – alandas Moody’s 2011. aastal aga ettevõtja FIH reitingut tasemele B1 ja märkis, et reitingu väljavaated on negatiivsed.

(21)

Reitingu alandamine 2011. aastal oli kooskõlas ettevõtja FIH riigigarantiiga hõlmamata võlakirjade turuhinnaga tol ajal: ettevõtja FIH 2–4 aastaste laenude intressivahe oli 600–700 baaspunkti kõrgem kui samaväärse maksetähtajaga, kuid EURIBORiga seotud intressimäära vahetustehingu puhul.

(22)

2011. ja 2012. aastal valmistus ettevõtja FIH raskusteks seoses laenudega, mille tähtaeg saabus 2012. ja 2013. aastal. Tekkinud rahastamisraskused tulenesid peamiselt ettevõtja FIH krediidireitingu langusest ja kapitalituru tingimustes toimunud muutustest (24). 2009. aasta juulis oli ettevõtja FIH juba saanud likviidsusabi riigigarantiina kogusummas 50 miljardit Taani krooni (6,31 miljardit eurot), mille ettevõtja oli täiel määral ära kasutanud. Lisaks oli ettevõtja saanud Taani tagatisskeemi raames riigilt kapitalisüsti summas 1,9 miljardit Taani krooni (255 miljonit eurot) esimese taseme hübriidkapitalina. 31. detsembri 2011. aasta seisuga oli ettevõtjal FIH riigigarantiiga võlakirju summas 41,7 miljardit Taani krooni (5,56 miljardit eurot), mis moodustas 49,94 % panga bilansist.

(23)

Kuna nende riigigarantiiga võlakirjade lunastustähtpäev pidi saabuma 2012. ja 2013. aastal, oli ettevõtja FIH peagi silmitsi seismas rahastamisprobleemidega. FSA 2011. aasta teises pooles antud hinnangu kohaselt valitses suhteliselt suur risk, et ettevõtja FIH ei suuda järgneva 12–18 kuu jooksul täita likviidsusnõudeid, sest eeldatavasti ei oleks ettevõtja suutnud saada avatud turgudelt rahastamist.

(24)

Nende esilekerkivate likviidsusprobleemide lahendamiseks pidi ettevõtja FIH vähendama olulisel määral oma bilansimahtu.

(25)

Selleks et lahendada ettevõtja FIH eeldatavaid likviidsusprobleeme, tegi Taani 2012. aasta juulis ettepaneku võtta langenud väärtusega varadega seotud keerukas meede, et anda ettevõtja FIH probleemsed kinnisvara rahastamisega seotud varad üle ettevõtja FIH Holding uuele tütarettevõtjale (edaspidi „Newco“). Samal ajal võttis Taani kohustuse võimaldada ettevõtjale Newco vajaduse korral rahastamist ja rekapitaliseerimist.

(26)

Kõnealused meetmed (25) hõlmasid kaheetapilist aktsiate ostu lepingut (26) ja mitut lisalepingut, mille kohaselt ettevõtja FIH Group varad summas umbes 17,1 miljardit Taani krooni (2,3 miljardit eurot või 28 % ettevõtja FIH koguvaradest üleandmise ajal) anti üle ettevõtjale Newco. Seejärel ostis Taani finantsstabiilsusettevõtja (edaspidi „FSC“) (27) ära ettevõtja Newco (28) ning pärast seda kavatseti ettevõtja Newco likvideerida nõuetekohasel viisil Taani heakskiidetud likvideerimiskava (29) alusel vastavalt kava põhimõtetele (30). Likvideerimisprotsess pidi eeldatavalt kestma kuni 31. detsembrini 2016, kuid võis kesta ka kuni 31. detsembrini 2019. Ettevõtja FSC suutis rahastada peaaegu kogu 2 miljardi Taani krooni suurust ettevõtja Newco ostuks vaja minevat summat 1,9 miljardi Taani krooni suuruse esimese taseme hübriidkapitali laenu (mille riik oli 2009. aastal ettevõtjale FIH (31) andnud) ennetähtaegse tagasimaksmise kaudu. FSA kiitis heaks riigi kapitalisüsti tagasimakse 2. juulil 2012, tuginedes maksevõime- ja likviidsusanalüüsile, mis hõlmas varade üleandmise meedet (32).

(27)

Esimeses etapis toimus ettevõtjate FIH Erhvervsbank ja FIH Kapital Bank A/S varade ja kohustuste jaotumine ettevõtjasse Newco, mis kujutas endast ettevõtjale FIH Holding kuuluvat uut tütarettevõtjat. Ettevõtjale Newco üle antud varad olid kinnisvaralaenud ja väärtpaberid summas 15,2 miljardit Taani krooni (2,1 miljardit eurot) ning tuletisinstrumendid summas 1,6 miljardit Taani krooni (215 miljonit eurot). Ettevõtja Newco esialgsed kohustused hõlmasid kahte laenu (laen nr 1 ja laen nr 2) ja omakapitali summas 2 miljardit Taani krooni.

(28)

Laen nr 1 oli kahjumit kattev laen ettevõtjalt FIH ettevõtjale Newco summas 1,65 miljardit Taani krooni (221 miljonit eurot). Ettevõtja Newco pidi maksma selle laenu ettevõtjale FIH tagasi alles siis, kui ettevõtjasse Newco üle antud varade likvideerimise protsessi tulemusel saadakse tulu, mis on suurem ostuhinnast 2 miljardit Taani krooni (268 miljonit eurot), mille tasus ettevõtja FSC. Laenu nr 1 eest pidi ettevõtja Newco maksma hüvitiseks Taani viieaastaste riigivõlakirjade intressimäära pluss 1,15 % (33).

(29)

Laen nr 2 oli laen ettevõtjalt FIH Erhvervsbank ettevõtjale Newco summas ligikaudu 13,45 miljardit Taani krooni (1,8 miljardit eurot). Laenu nr 2 eest pidi ettevõtja Newco maksma ettevõtjale FIH hüvitiseks Kopenhaageni kolme kuu pankadevahelise laenuintressimäära (CIBOR) pluss 1,12 %. Laenu nr 2 tähtpäev oli kooskõlas nende laenude tähtpäevadega, mille ettevõtja FIH oli varem väljastanud riigigarantii alusel. Laenu nr 2 ja nende nimetatud teiste laenude tähtaeg saabus seega täiel määral 2013. aasta keskel ning lepingus lepiti kokku, et kui ettevõtja Newco on laenud ettevõtjale FIH tagasi maksnud, siis ettevõtja FIH maksab tagasi seni veel tagasimaksmata laenud, mille riik oli garanteerinud. Kuna laenu nr 2 tingliku väärtuse on ettevõtja Newco ettevõtjale FIH tagasi maksnud, on ettevõtja FSC võimaldanud ettevõtjale Newco rahastamist summas, mis oli vajalik ettevõtja Newco varade refinantseerimiseks.

(30)

Teises etapis, mis viidi ellu kohe pärast esimese etapi lõpetamist, ostis ettevõtja FSC ettevõtjalt FIH Holding kõik ettevõtja Newco aktsiad. Hind, mille ettevõtja FSC ettevõtjale FIH Holding algselt ettevõtja Newco eest maksis, (34) kujutas endast omakapitali (netoväärtuses) 1. jaanuari 2012. aasta seisuga, st hind oli 2 miljardit Taani krooni.

(31)

Ettevõtja FIH Holding sai seejärel kasutada laekunud raha selleks, et viivitamatult tagasi maksta osa riigigarantiiga võlast. Samal ajal asendati varade üleandmise tulemusel kinnisvaralaenud laenudega valitsuse rahastatud äriühingule, vähendades sel moel ettevõtja FIH’s riskiga kaalutud vara umbes 10 miljardi Taani krooni võrra (35).

(32)

Lisaks aktsiate ostu lepingule hõlmasid meetmed mitut kõrvalkokkulepet ettevõtjate FIH Holding ja FSC vahel:

(33)

Ettevõtjaga Newco seotud kriisi lahendamise korral oli ettevõtjal FSC lepingu kohaselt õigus tagasi nõuda vähemalt oma esialgne investeering summas 2 miljardit Taani krooni, millest on maha arvatud ettevõtjate FIH ja FSC poolt tehinguga seoses kantud kulud. Kui likvideerimisprotsessi tulemusel saadav tulu on väiksem kui ostusummana tasutud 2 miljardit Taani krooni, pidi ettevõtja FIH katma erinevuse kahjumi katmiseks mõeldud laenuga nr 1 ja garantiiga. Kui likvideerimisprotsessi tulemusel saadav tulu on suurem kui 1,5 miljardit Taani krooni, pidi makstama ettevõtjale FSC lisaks 2 miljardile Taani kroonile, mida tal oli õigus minimaalselt saada, veel täiendavalt 25 % 1,5 miljardit Taani krooni ületavast summast. Mis tahes ülejäänud seda summat ületav summa pidi makstama ettevõtjale FIH Holding. Praktikas nägi see välja nii, et kui lõpptulu on alla 1,5 miljardi Taani krooni, saab ettevõtja FSC 2 miljardit Taani krooni. Kui näiteks lõpptulu on 1,9 miljardit Taani krooni, saab ettevõtja FSC 2,1 miljardit Taani krooni.

(34)

Menetluse algatamist ja päästmisabi käsitlevas otsuses väljendas komisjon kahtlust, kas meetmed on proportsionaalsed, kas abi piirdus minimaalse vajaliku abiga, kas ettevõtja FIH Group omapanus oli piisav ja kas konkurentsimoonutusi oli piisavalt piiratud.

(35)

Need kahtlused tulenesid meetmete märkimisväärsest keerukusest, st meetmed tundusid olevat ettevõtja FIH tulevaste likviidsusprobleemide lahendamiseks põhjendamatult keerukad. Eelkõige ei olnud selge, kas erinevad kõrvalkokkulepped ja hüvitise arvutamise valemi komponentide omavahelised seosed olid vajalikud, piisavad ja sihipärased 2008. aasta pangandusteatise (37) seisukohast.

(36)

Peale selle kavatses ettevõtja FIH menetluse algatamist ja päästmisabi käsitleva otsuse tegemise ajal agressiivselt siseneda interneti jaehoiuste turule, soovides saavutada hinnaliidri positsiooni. See sisenemine interneti jaehoiuste turule oli peamine komponent ettevõtja FIH strateegias, mille abil sooviti lahendada oma rahastamisprobleeme.

(37)

Peale selle tundus, et kavandatav hüvitis, mida tuli üleantud varade ja kohustuste eest maksta ettevõtjale FSC, ei olnud siiski tõenäoliselt kooskõlas langenud väärtustega varade teatise (38) punktis 21 osutatud hüvitismääraga, sest selle punkti kohaselt peaksid pangad kandma langenud väärtusega varadega seotud kahjumist võimalikult suure osa. Punktiga 21 nähakse riigile ette mis tahes vormis toetusmeetmete eest makstav asjakohane hüvitis, millega tagatakse aktsionäride võrdväärne vastutus ja kulude jagamine sõltumata sellest, milline mudel valiti.

(38)

Taani esitas 24. juunil 2013. aastal lõpliku ajakohastatud restruktureerimiskava ettevõtja FIH Group kohta ajavahemikuks 2012–2016. Kava sisaldas positiivset ja negatiivset stsenaariumi (39) eesmärgiga näidata, et ettevõtja FIH on suutlik taastama oma pikaajalise elujõulisuse, et koormus on jagatud piisavalt ja et on võetud asjakohaseid meetmeid konkurentsimoonutuste küsimuse lahendamiseks.

(39)

Restruktureerimiskava põhines eeldustel, mis olid seotud sisemajanduse koguprodukti kasvu arenguga vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosidele ning lühiajalise ja keskpika perioodi intressimäära muutuste arenguga vastavalt Taani ettevõtluse ja majanduskasvu ministeeriumi prognoosidele lühiajalise intressimäära arengu kohta kuni aastani 2014. Kava kohaselt pidi SKP kasv alates 2013. aastast tagasihoidlikult taastuma.

(40)

Positiivse stsenaariumi kohaselt (40) pidid ettevõtja FIH tulemused kuni 2016. aastani järjest paranema. Kontserni tasandil pidi normaliseeritud omakapitalilt teenitav maksustamiseelne kasum (41) olema 31. detsembril 2013. aastal 10,3 % ja 31. detsembril 2016. aastal 11,2 % (42).

(41)

Negatiivne stsenaarium (43) põhines vähem soodsatel turueeldustel, sealhulgas pankade rahastamise turutingimuste halvenemisel nii mahu kui ka hinna mõttes; väiksemal nõudlusel laenude ja nõustamisteenuste järele; ebasoodsatel muutustel valuutakurssides, intressimäärades jne ning varade väärtuse langusega seotud kulude jäämisel kõrgemale ajaloolistest tasemetest kogu majandustsükli jooksul. Ettevõtja FIH prognooside kohaselt pidi nende sündmuste tulemusel olema normaliseeritud omakapitalilt teenitav maksustamiseelne kasum kontserni tasandil 31. detsembril 2013. aastal 0,9 % ja 31. detsembril 2016. aastal 2,0 %.

(42)

Mõlemal juhul oli omakapitaliinvesteeringute tulusus suhteliselt väike ning see tulenes peamiselt dividendide maksmise keelust ja kupongimaksete keelust, mis olid ette nähtud riigiabi uurimise raames võetud Taani kohustustes. Nende kohustuste tulemusena pidi ettevõtja FIH Group jätma kasumi kuni restruktureerimisperioodi ja meetmete rakendamise lõpuni jaotamata.

(43)

Algselt hõlmas ettevõtja FIH tegevus pangandussektoris kolme segmenti: kinnisvarakrediidi pakkumine, omandamiste rahastamine ja korporatiivpangandus. Kinnisvarakrediidi pakkumise segmendis ettevõtja FIH restruktureerimise tulemusel tegevust ei jätkatud, sest selle segmendiga seotud laenud müüdi 2012. aastal ettevõtjale FSC. Lisaks kavatseti likvideerida järk-järgult omandamiste rahastamise segmendiga seotud laenud. Seega oli korporatiivpangandus ainus segment, milles ettevõtja tegevust jätkas. Alates 2013. aasta märtsist oli täiskohaga töötajate arv vähenenud 356-lt 214-le.

(44)

Restruktureerimiskava kohaselt pidi bilansimaht vähenema 31. detsembriks 2013. aastaks 27,68 miljardi Taani kroonini (3,74 miljardit eurot). 31. detsembril 2016. aastal pidi koguomavahendite suhtarv olema ettevõtja FIH prognooside kohaselt 19,6 %.

(45)

Seaduse kohaselt nõutav likviidsuskordaja, (44) mis 31. detsembril 2012. aastal oli 214 %, pidi 31. detsembril 2013. aastal olema 239,7 %.

(46)

Restruktureerimisperioodil pidi koguomavahendite suhtarv ulatuma 19,6 %ni ja seaduse kohaselt nõutav likviidsuskordaja 175 %ni ning seega pidid regulatiivsed nõuded olema märkimisväärsel määral täidetud.

(47)

Restruktureerimiskava kohaselt pidi positiivse stsenaariumi korral (45) nn normaliseeritud omakapitalilt teenitav maksustamiseelne kasum (46) olema 31. detsembril 2013. aastal 9 % ja 31. detsembril 2016. aastal 10,1 %. Negatiivse stsenaariumi korral olid need arvnäitajad vastavalt 0,9 % ja 4,7 % (47).

(48)

Panga olukord oli märkimisväärselt paranenud alates 2011. aasta keskpaigast, mil FSA eeldas, et ettevõtja FIH seisab peagi silmitsi suure likviidsusvajadusega, mida ta ei suuda rahuldada. Ettevõtja FIH oli lunastanud ülejäänud riigigarantiiga lunastamata võlakirjad ning refinantseerimisprobleem oli seega 13. juuniks 2013 lahendatud. Peale selle tagastas ettevõtja FIH 2. juulil 2013. aastal valitsuselt saadud esimese taseme hübriidkapitali.

(49)

2014. aasta otsuse vastuvõtmise kuupäeval ei olnud ettevõtjal FIH mingeid probleeme ei regulatiivsete solventsusnõuete ega likviidsusnõuete täitmisega.

(50)

Selleks et käsitleda probleeme, mille komisjon tõstatas menetluse algatamist ja päästmisabi käsitlevas otsuses, võtsid Taani ja ettevõtja FIH Group hulga meetmeid.

(51)

Ettevõtja FIH tegi ettevõtjale FSC ühekordse makse summas 310,25 miljonit Taani krooni (39,12 miljonit eurot) väärtuspäevaga 4. detsember 2013 (48).

(52)

Ettevõtja FIH maksis ettevõtjale Newco 61,7 miljonit Taani krooni (väärtuspäev 18. detsember 2013), kusjuures see summa kujutas endast 2012. aastaks sõlmitud halduslepingu alusel saadud tasude osalist tagasimakset, ning vähendas tagasiulatuvalt haldustasusid ja riskide maandamise tasusid – mida ettevõtjalt Newco küsiti 2013. aasta eest –0,05 %-le laenuportfelli jäägist.

(53)

Ettevõtja FIH vähendas oma koguvarasid 109,3 miljardilt Taani kroonilt (14,67 miljardit eurot) (seisuga 31. detsember 2010) 60,8 miljardile Taani kroonile (8,16 miljardit eurot) (seisuga 31. detsember 2012), mis tähendas 44 % vähenemist.

(54)

Ettevõtja FIH vähendas ka oma laenuportfelli 58,0 miljardilt Taani kroonilt (7,79 miljardit eurot) (seisuga 31. detsember 2010) 16,2 miljardile Taani kroonile (2,17 miljardit eurot) (seisuga 31. detsember 2012), st kokku 41,8 miljardi Taani krooni võrra, mis tähendab 72 % vähenemist.

(55)

Peale selle vähendas ettevõtja FIH märkimisväärselt riske turgudel (49).

(56)

Ettevõtja FIH vähendas oma täisajaga töötajate arvu 356-lt töötajalt 31. detsembril 2010. aastal 214-le töötajale 31. märtsil 2013. aastal, mis tähendab 41 % vähenemist.

(57)

Peale selle vähendas ettevõtja FIH oma geograafilist haaret, sest kaks tema neljast piirkondlikust kontorist suleti.

(58)

Pidades silmas komisjoni poolt menetluse algatamist ja päästmisabi käsitlevas otsuses tõstatatud probleeme ning selleks, et tagada kooskõla vähenenud väärtusega varade teatisega, eelkõige seoses varade üleandmise meetmete eest nõuetekohase hüvitise maksmisega, tegi Taani ettepaneku täiendavate, põhjendustes 59–65 osutatud kohustuste võtmiseks. Oma 13. jaanuari 2020. aasta kirjas kinnitas Taani, et kõik neist kohustustest olid kas täidetud või polnud enam asjakohased; Samuti otsustas Taani täidetud kohustusi mitte ümber pöörata.

(59)

Ettevõtja FIH pidi maksma alates 30. septembrist 2014 ettevõtjale FSC igal aastal 2,1 miljonit Taani krooni (0,3 miljonit eurot) ning tegema seda kuni tehingu lõpliku arveldamiseni, kusjuures viimase perioodi eest pidi tehtama arvelduspäeval (milleks võis olla mis tahes kuupäev kuni 31. detsembrini 2019) tegelik/tegelik-meetodi (50) kohane ajaga proportsionaalne makse. Kõik summad, mille ettevõtja FIH on 2014. aasta otsuse kohaselt juba ettevõtjale FSC tasunud ja mis ületavad nimetatud summat ning käesoleva otsuse kohast ettevõtja FIH tasutavat kogusummat, hüvitatakse ettevõtjale FIH ilma intressita.

(60)

Ettevõtja FIH pidi vähendama ettevõtjalt FSC küsitavaid haldustasusid või tegema ettevõtjale FSC ühekordse makse, mille nüüdisväärtuseks on tasude vähendamise summa või 143,2 miljoni Taani krooni (19,09 miljonit eurot) suuruse maksega samaväärne summa.

(61)

Selle tulemuse saavutamiseks maksis ettevõtja FIH ettevõtjale Newco 61,7 miljonit Taani krooni, mis kujutab endast nende tasude osalist tagasimakset, mille ettevõtja FIH sai ettevõtjalt Newco 2012. aastaks sõlmitud halduslepingu alusel. Samuti vähendas ettevõtja FIH 2013. aasta eest ettevõtjalt Newco küsitavaid haldustasusid ja riskide maandamise tasusid 0,05 %-le laenuportfelli jäägist.

(62)

Peale selle pidi ettevõtja FIH vähendama alates 1. jaanuarist 2014 ettevõtjalt Newco küsitavaid haldustasusid ja riskide maandamise aastatasusid 0,05 %-le laenuportfelli jäägist.

(63)

Ettevõtja FIH pidi maksma ettevõtjale FSC täiendavat aastatasu summas 47,2 miljonit Taani krooni (6,29 miljonit eurot) juhul, kui FSA muudab oma õiguslikku seisukohta seoses kapitalinõuetega valdusettevõtja tasandil, nii et ettevõtja FIH laenuandmisvõime ei oleks piiratud ettevõtja FIH Holding kapitalipositsiooniga.

(64)

Kohustustega nähti ühtlasi ette ettevõtja FIH eemaldumine teatavatest ärivaldkondadest (kinnisvarakrediit, börsiväline kapital ja eravara haldamine) ning samuti käitumuslikud piirangud – sealhulgas hinnaliidri positsiooni taotlemise keeld hoiuste turul, agressiivsete äritavade kasutamise keeld ja omandamiste keeld – ja ka ettevõtja FIH Realkredit A/S (ettevõtja FIH Group hüpoteeklaenude pank) likvideerimine. Ettevõtja FIH Realkredit A/S likvideeriti 2013. aastal.

(65)

Täielik kohustuste nimekiri, (51) mille Taani ametiasutused ajakohastasid viimati 13. jaanuaril 2020 esitatud kirjaga, on esitatud lisas.

(66)

Kui Taani andis komisjonile meetmetest teada, oli Taani esialgne seisukoht (52) selline, et omakapitali üleandmine ettevõtjale Newco hõlmas riigiabi, kuid et mis tahes selline abi on kokkusobiv siseturuga vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b.

(67)

Samas teatises väitis Taani, et ettevõtja FIH Group ei olnud saanud riigiabi, sest ettevõtja FSC maksaks ettevõtja Newco eest turuhinda. Kuigi Taani ei põhjendanud seda väidet kvantitatiivselt – viidates asjaomastele turuandmetele või selgitades tehingukulude põhjendusi –, rõhutas ta järgmist:

(68)

Taani jõudis järeldusele, et ettevõtja FIH ei saaks eelist. Juhuks kui komisjon peaks selles küsimuses jõudma teistsugusele järeldusele, andis Taani teada, et mis tahes abi ettevõtjale FIH võib tunnistada kokkusobivaks siseturuga, sest tehing päädis ettevõtja FIH restruktureerimisega, mis on kooskõlas restruktureerimisteatisega (53).

(69)

Lisaks esialgsele teatisele esitas Taani 20. märtsil 2012 (54) ettekande, milles ta rõhutas, et ettevõtja FIH ei olnud taotlenud meetmete võtmist ning et ajal, mil ettevõtja FIH nõustus nende meetmetega, oli tal ka muid finantsvõimenduse vähendamise alternatiive, mis toetab väidet, et tehing sõlmiti turutingimustel. Lisaks väitis Taani, et varade arvestusliku väärtuse esialgne allahindlus 1,4 miljardi Taani krooni ulatuses ja täiendav allahindlus riskiga korrigeerimisel summas 1,3 miljardit Taani krooni on kooskõlas turuhinnaga. Peale selle korrigeeritakse kogu teenitud kahjumit ostulepingusse lisatud muutuva ostuhinna arvutamise valemiga, nii et tõhus eelnev korrigeerimismehhanism tagab turutingimustele vastava hinnastamise. Taani ei kirjeldanud põhjalikumalt kavandatud allahindluse ja riskiga korrigeerimise summat ega selgitanud põhjuseid, miks nende kasutamise korral saadaks turuhind.

(70)

Komisjoniga toimunud edasise teabevahetuse käigus (55) väitis Taani, et ettevõtja FSC maksimaalne kahjum oleks 1,05 miljardit Taani krooni, st ühelt poolt kahjumit katva 1,65 miljardi Taani krooni suuruse laenu ning teiselt poolt bilansilise väärtuse allahindluse summa ja ettevõtja FSC esialgse riskiga korrigeerimise summa (2,7 miljardit Taani krooni) vahe. Lisaks väitis Taani, et riigi jaoks väheneb ettevõtjale FIH antud riigigarantiiga laenude risk märkimisväärselt ning et ettevõtja FIH maksab riigile tagasi eelmise kapitalisüsti summas 1,9 miljardit Taani krooni.

(71)

Taani andis komisjonile 23. aprillil 2012. aastal esitatud memorandumiga (56) teada, et ta „ei kavatse praegu esitada komisjonile täiendavaid argumente seoses turumajandusliku investori põhimõtte kasutamisega“. Samas esitas Taani mõningad selgitused selle kohta, milliseid hinna määramise meetodeid kasutas ettevõtja FSC õigusnõustaja.

(72)

Seejärel väitis Taani 16. mail 2012, et ettevõtjad FIH Holding ja FSC olid tehingutingimused kokku leppinud tavapärastest riski ja kasumi jagamist käsitlevatest ärilistest kaalutlustest lähtuvalt ning et tehing oli toimunud turutingimustel. Seda väidet kinnitas ettevõtja FSC raamatupidamisteenuse osutaja KPMG (57).

(73)

Taani esitas 7. juunil 2012. aastal KPMG aruande, milles kaaluti meetmete hindamiseks kõiki mõjutavaid elemente korraga. KPMG ei näinud „põhjust järeldada, nagu ei vastaks lepingu tingimused ettevõtja FSC riskidele“, viidates suurele tagatisele, pandikirjade võimalikule kasutamisele, kahjumit katvale laenule ja ettevõtjale FSC ette nähtud 25 % edukustasule.

(74)

11. septembril 2012. aastal menetluse algatamisega seoses esitatud vastuses ei vaidlustanud Taani otseselt komisjoni seisukohta, et meetmed kujutasid endast riigiabi, vaid ta viitas oma 29. märtsi 2012. aasta argumentidele, (58) väites, et varade mis tahes üleandmise turuväärtusest suurema tasu eest kompenseeriks ettevõtja FIH Holding kahjumit katva laenuga ja hinnakorrigeerimise garantiiga. Peale selle osutas Taani riskimarginaali suurenemisele pikendamisel ja oodatust kõrgemale lunastusmäärale, mis Taani arvates olid näited, mis pidanuks kinnitama seda seisukohta, kuid samas jättis Taani sõnaselgelt kordamata, et kohaldada tuleks turumajandusliku ettevõtja põhimõtet (59).

(75)

Selle asemel väitis Taani, et meetmed olid kokkusobivad siseturuga, ja esitas argumendid eesmärgiga näidata, et need meetmed olid asjakohased, et abi andmisel piirduti minimaalse vajaliku abiga ja et konkurentsi moonutamine oli piiratud (60).

(76)

Samuti tuletasid Taani ametiasutused meelde oma seisukohta, mis esitati 23. aprilli 2012. aasta teates – nimelt, et meetmed võeti ettevõtjate FIH ja FSC vahel peetud läbirääkimiste tulemusel (61) –, ning nad väitsid, et nende meetmete teatav keerukus on tingitud mõningatest pangandusteatises (62) sisalduvatest juhistest, (63) nõustumata sealjuures seisukohaga, nagu võiks selline keerukus muuta need meetmed ebasobivaks.

(77)

Kui komisjon andis Taanile teada meetmete turuväärtust ja tegelikku majanduslikku väärtust käsitlevast eksperdihinnangust, vaidlustas Taani tulemused ning esitas ajavahemikul 7. veebruarist 2013 kuni 11. septembrini 2013 mitu küsimust ja selgitust.

(78)

Taani märkis, et abi andmisel piirduti minimaalse vajaliku abiga, (64) sest Taani eeldas, et üleandmise väärtus ei ületa tegelikku majanduslikku väärtust, kuid lisas, et seda asjaolu on võimalik kindlaks teha vaid väärtuse lõpliku hindamisega komisjoni poolt.

(79)

Lisaks väärtuse hindamist käsitlevatele aspektidele märkis Taani, et üleandmine avaldas positiivset mõju ettevõtja FIH õiguslikule positsioonile kooskõlas restruktureerimiskavas sisalduva eesmärgiga taastada pikaajaline elujõulisus.

(80)

Peale selle väitis Taani, et ettevõtja FIH hoiuste hankimise strateegia on riigiabimeetmest sõltumatu ega lähtu soovist saada hinnaliidri rolli, kuid on ettevõtja rahastamisstrateegia oluline osa. Sellest olenemata on Taani komisjoni kahtluste kõrvaldamiseks võtnud kohustuse, et ettevõtja FIH järgib hinnaliidri positsiooni taotlemise keeldu.

(81)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on riigiabi igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(82)

Komisjon leiab, et ettevõtja FIH kasuks võetud meetmeid, mida on kirjeldatud põhjendustes 25–33, tuleks kaaluda koos ühe paketina. Meetmed on ühe tehingu osa, sest nende elemendid on omavahel seotud (kronoloogiliselt ja ülesehituse poolest) ning need meetmed on välja töötatud koos, et lahendada ettevõtja FIH rahastamisprobleem.

(83)

Põhjendustes 25–33 kirjeldatud meetmed hõlmavad riigi ressursse, sest neid meetmeid rahastab otseselt ettevõtja FSC, kes on riigi omanduses olev ettevõtja (Taani majandusministeeriumi kaudu) ja kes vastutab erinevate meetmete võimaldamise eest Taani pankadele finantskriisi kontekstis (65). Esiteks andis ettevõtja FSC 2 miljardit Taani krooni rahas ettevõtja Newco aktsiate ostmise lepingu eest. Teiseks võttis ettevõtja FSC kohustuse rahastada ettevõtja Newco varasid, kuni ettevõtja FIH maksab tagasi riigi garanteeritud laenud. See kohustus võib olla suurem kui 13 miljardit Taani krooni. Kolmandaks otsustas ettevõtja FSC loobuda intressisummast, et maksta ettevõtjalt FIH Holding saadud garantii eest.

(84)

Põhjendustes 25–33 kirjeldatud meetmetega anti eelis, sest nende tulemusel võimaldati ettevõtja FIH varade toetamist, parandades seega kontserni omavahendite suhtarvu ning andes samas pangale võimaluse oma rahastamisprobleemide paremaks lahendamiseks.

(85)

Taani ametiasutused väitsid, et meetmete puhul järgiti turumajandusliku ettevõtja põhimõtet ja seega ei kujutanud need endast ettevõtjale FIH Group antavat riigiabi.

(86)

Sellepärast hindab komisjon, kas ettevõtja FIH Group kasuks võetud meetmed vastavad turumajandusliku ettevõtja põhimõttele. Selle hindamise käigus tehakse kindlaks, kas turumajanduslik ettevõtja oleks ajal, mil tehti otsus riigi ressursside kättesaadavaks tegemise kohta, osalenud selles tehingus avalik-õigusliku investoriga samadel tingimustel. Tegemist ei ole riigiabi andmisega, kui riigi ressursid tehti kättesaadavaks turutingimustel.

(87)

Ettevõtjat FIH Group käsitleva konkreetse juhtumi puhul leiab komisjon, et on oluline uurida, i) kas algselt oli olemas erainvestor, kes soovis rahastada meetmeid liikmesriigiga samadel tingimustel; ii) kui jah, siis milline oli tema nõutud investeerimistulu võrreldes riigi saadud tuluga, ning iii) milline oleks erainvestori huvi puudumisel oodatav tulu (66) ja meetmetest saadava potentsiaalse tulu jaotus riigi jaoks võrreldes selle tuluga, mida sooviks saada turumajanduslik investor, kui ta peaks võtma meetmed tavapärastel turumajanduslikel tingimustel. Kui riik nõustub nende või veelgi paremate tingimustega, võib järeldada, et meetmed võeti turutingimustel. Eriti oluline on kontrollida, kas tehingu kui terviku tulemusel tekib positiivne rahavoog, sest ükski erainvestor, kelle eesmärk on maksimeerida oma kasumit, ei sõlmiks kahjumlikku tehingut.

(88)

Kõige selgem tõend selle kohta, et tehing on kooskõlas turumajandusliku ettevõtja põhimõttega, on see, kui tehingu tingimused ei oleks ainuüksi vastuvõetavad hüpoteetilisele turumajanduslikule investorile, vaid kui tõepoolest oleks olemas selline investor, kes osaleks samas investeeringus riigiga samadel tingimustel. Teiste investorite olemasolu on võrdlusalus, mille põhjal komisjon saab hinnata turumajandusliku ettevõtja põhimõtte kohaldatavust.

(89)

Ajal, mil Taani meetmed võttis, ei olnud turuosalisi, kes oleksid olnud valmis võtma ettevõtjale FIH suhtes meetmeid, mis oleksid samalaadsed riigi kontrolli all olevate äriühingute võetud meetmetega. Eelkõige ei väljendanud soovi investeerida ettevõtjasse FIH ei omanikud ega ükski kolmas isik. Komisjonil ei ole alust arvata, et neil tingimustel sooviks mõni turumajanduslik ettevõtja meetmetes osaleda. Erahuvi puudumine on märk panga finantsraskustest ja nõrgast positsioonist.

(90)

Kui puudub investor, kes oleks nõus investeerima riigiga samadel tingimustel, võib meede ikkagi mitte hõlmata riigiabi, kui erainvestor oleks võimaldanud samalaadsetel tingimustel samasugust rahastamist, küsides selle eest vähemalt sama suurt tasu, nagu sai riik. See hinnang peaks põhimõtteliselt põhinema äriplaanil, võttes arvesse olemasolevat teavet ja prognoositavat arengut ajal, mil riiklikest vahenditest rahastamist pakuti, ning hinnangu andmisel ei tohiks tugineda mis tahes analüüsile, mis põhineb hilisemal olukorral.

(91)

Peale selle on üks olukord, kus turumajandusliku ettevõtja põhimõtet on kõige raskem kohaldada – see on olukord, kus ettevõtja on juba saanud riigiabi. Kõnealusel juhul oli ettevõtja FIH juba saanud abi rekapitaliseerimise kujul 30. juunil 2009 ning selle summa maksis ta tagasi 2. juulil 2012. Rekapitaliseerimiseks kasutatud hübriidväärtpaberite eest tasuti hüvitist 11,45 %. Samuti osales ettevõtja FIH Taani tagatisskeemis. Kuigi need asjaolud ei välista turumajandusliku investori põhimõtte kohaldamist kõnealuse juhtumi puhul, viitavad need ettevõtja FIH raskustele ja mõjutaksid erainvestori soovi meetmetesse investeerida. Varasem abi juba moonutab majandustingimusi, jättes mulje, et riigi toetus on jätkuv. Hindamise käigus on komisjon võtnud arvesse selliste eeliste asendamist uutega.

(92)

FSA leidis, et ettevõtja FIH oli ebastabiilses olukorras, sest valitses märkimisväärne risk, et ettevõtja FIH ei suuda täita oma seaduses sätestatud likviidsusnõudeid, kui saabub tema riigigarantiiga laenu tähtaeg. See olukord oleks võinud seega viia selleni, et ettevõtja FIH oleks kaotanud oma panganduslitsentsi (67). Seega toetab FSA seisukoht komisjoni hinnangut, mille kohaselt ei oleks turumajanduslik ettevõtja tõenäoliselt ettevõtjasse FIH investeerinud. Kuigi võib väita, et FSA aruanne ei olnud avalik, oleks turumajanduslikul ettevõtjal olnud juurdepääs ettevõtja FIH riigigarantiiga laenu tähtaega käsitlevale teabele, mis oleks võimaldanud tal jõuda samale järeldusele.

(93)

Erainvestori puudumisel peab komisjon turumajandusliku ettevõtja põhimõtte kohaldatavuse kontrollimiseks hindama, kas ettevõtjale FIH võimaldatud meetmetega kaasnev kogukasum on võrdne selle oodatud tuluga, mida hüpoteetiline erainvestor nõuaks investeeringu tegemiseks, või suurem sellest oodatud tulust. Meetmetega kaasnev oodatud tulu sõltub rahavoogudest tulevikus saadavast tulust, mis tuleb selle nüüdispuhasväärtuse saamiseks diskonteerida tänasesse päeva, kasutades sobivat diskontomäära.

(94)

Eksperdiarvamusele tuginedes hindas komisjon ettevõtja Newco varade turuväärtust ja modelleeris oodatava tulu ettevõtja FSC jaoks ettevõtja Newco omakapitali likvideerimisväärtuste kogu jaotuse ulatuses. Seda tehes on komisjon arvesse võtnud kõiki aktsiate ostmise lepingu elemente, näiteks likvideerimise puhasväärtust, ettevõtjate FSC ja FIH Group saadud tulu ja kantud kulusid ning ostuhinna korrigeerimist, mis hõlmas kahjumit katvat laenu. Jaotusmudeli kasutamine on vajalik selleks, et arvutada nüüdispuhasväärtus nii 25 % edukustasust tuleneva kasu puhul kui ka negatiivsete mõjude puhul, mis tulenevad suurest varade kaotusest ettevõtjas Newco koos ettevõtja FIH Holding makseviivituse riskiga, kui selline stsenaarium peaks teoks saama (68).

(95)

Graafikul on näha aktsiate ostu lepingu nüüdispuhasväärtus ettevõtja Newco varade erinevate likvideerimisväärtuste korral (alates 5,1 miljardist Taani kroonist kuni 28,3 miljardi Taani kroonini). Iga stsenaariumi esinemise tõenäosus on esitatud katkendliku joonega parempoolse skaala ulatuses (0,1–7,5 %). Kõige tõenäolisemate stsenaariumide korral on tulu natuke negatiivne.

(96)

Samuti näitab graafik, et aktsiate ostu lepingu nüüdispuhasväärtuse üldine tõenäosusega kaalutud keskmine on samuti negatiivne. Eksperdiarvutustest nähtub, et nüüdispuhasväärtus ulatub 726 miljoni Taani kroonini. Selle tulemusel teenitakse aktsiate ostu lepingu alusel kasumi asemel kahjumit. Turumajanduslik ettevõtja oleks nõudnud samalaadse 2 miljardi Taani krooni suuruse investeeringu puhul omakapitali eest vähemalt 10 % aastast hüvitist, (69) mis oleks moodustanud umbes 1,33 miljardit Taani krooni ettevõtja Newco seitsmeaastase eksisteerimisperioodi jooksul. Sellepärast järeldab komisjon, et ükski turumajanduslik ettevõtja ei oleks soovinud investeerida aktsiate ostu lepingus ette nähtud tingimustega samaväärsetel tingimustel. Sellest tulenevalt ei ole meetmed kooskõlas turumajandusliku ettevõtja põhimõttega (70).

(97)

Tuleb märkida, et põhjendustes 94–96 esitatud arvutustes võttis komisjon arvesse Taani poolt 7. veebruaril 2013 ja 11. märtsil 2013 esitatud teavet ning samuti hiljem esitatud teavet, (71) milles Taani esitas varem avaldamata elemente, näiteks muutuva ostuhinna komponentide spetsiifilise tõlgenduse, ettevõtjalt FIH ettevõtjale Newco üleandmiseks ette nähtud laenuandmete viitekuupäeva, portfelli krediidikvaliteedi arengu ajavahemikul detsembrist 2011 kuni septembrini 2012 ning üksikasjalikuma analüüsi portfelli mittesiduvate krediidiliinide kohta.

(98)

Peale selle ei leidnud Taani argumentides (72) esitatud arvutused kontrolli käigus kinnitust. Eelnev allahindlus ja riskikaitse ei ole põhjendatud väärtuse hindamist käsitleva sõltumatu aruandega (73). Peale selle, kui kaaluda võimalust, et ettevõtja FIH Group ei ole suuteline täitma juba antud järelgarantiisid, ei ole mingit põhjust, miks ettevõtja Newco kahjum ei võiks olla suurem kui 2,7 miljardit Taani krooni; sel juhul oleks ettevõtja FSC (ja seega ka Taani valitsus) lepingust tulenevalt kohustatud rekapitaliseerima ettevõtja Newco enne selle lõplikku likvideerimist. Sellepärast järeldab komisjon, et väide, nagu piirduks investeeringuga kaasnev mis tahes kahju 1,05 miljardi Taani krooniga, ei ole põhjendatud.

(99)

Asjaolu, et meetmete tingimused lepiti kokku ettevõtjate FSC ja FIH Holding vaheliste läbirääkimiste käigus, ei tähenda ilmtingimata seda, et meetmed viidi ellu turutingimustel. Kui Taani kavatses anda märkimisväärses summas lisaabi suurte likviidsusprobleemidega silmitsi seisvale pangale, siis see asjaolu iseenesest ei välistaks läbirääkimisi ametiasutuste ja selle panga vahel tehingu konkreetsete punktide üle. Toimunud läbirääkimiste kahepoolse aspekti tõttu puudusid läbirääkimistel avatud mittediskrimineerivale pakkumismenetlusele omased ja samalaadsete turutehingutega võrreldavad tunnusjooned. Seega ei ole meetmed automaatselt kooskõlas turutingimustega pelgalt sellepärast, et toimusid läbirääkimised.

(100)

Seoses KPMG 7. juuni 2012. aasta aruandega nõustub komisjon, et meetmete keerukuse tõttu tuleks nende tingimusi hinnata tervikuna, sest puuduvad üksikud sätted, mida saaks siduda iga individuaalse elemendi eest makstava hüvitisega. KPMG aruandes sisalduvas analüüsis jäeti aga tähelepanuta selliste veelgi negatiivsemate stsenaariumide esinemise võimalus, mille kohaselt ettevõtja FIH Holding ei pruugi suuta täita oma kohustusi. Peale selle ei käsitletud analüüsis investeeritud 2 miljardi Taani krooni eest makstavat hüvitist. Nagu on märgitud põhjenduses 98, ei saa rääkida vastavusest turumajanduslikule käitumisele, kui kapitali eest ei maksta iga-aastast hüvitist ja kui võtta arvesse, et seitsmeaastase investeerimisperioodi jooksul pakuti vaid 25 % edukustasu mis tahes vara kasvu eest ning seda nii eraldiseisvalt kui ka kogu hüvitismudeli ühe parameetrina (74).

(101)

Sellega seoses märgib komisjon, et eelmise esimese taseme hübriidkapitali kaudu toimunud rekapitaliseerimise puhul (75) pidi ettevõtja FIH tasuma aastas kupongiintressi 11,46 %. Peale selle noteeriti 2012. aasta märtsi alguses ettevõtja FIH kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumendid turul eeldatava tootlusega, mis oli suurem kui 10 %. Sellepärast on põhjendatud komisjoni seisukoht, et hüvitis kapitali eest peaks olema vähemalt 10 %. Turumajanduslik ettevõtja nõuaks tõenäoliselt sellest suuremat hüvitist, pidades silmas konkreetseid riske, mis on seotud koondumisega, ja ettevõtja Newco kinnisvaraportfelli halba kvaliteeti (76) ning samuti asjaolu, et omakapitaliinvesteeringud on madala krediidireitinguga. Sellepärast on hüvitis 6,5 %, millest Taani teada andis, (77) ilmselgelt ebapiisav. Samuti tuleks märkida, et tehingu tulemusel on oodatav tulu negatiivne.

(102)

Komisjon järeldab, et ettevõtja FIH kasuks võetud meetmed ei ole kooskõlas turumajandusliku ettevõtja põhimõttega. Seda hinnangut ja eelkõige asjaolu, et komisjon ei pea võtma arvesse finantsriske, mis olid ettevõtjal FSC 2009. aasta abimeetmete tõttu, kinnitati Euroopa Kohtu 6. märtsi 2018. aasta otsuses (78).

(103)

Meetmete kasutamine hõlmas ainult ettevõtjaid FIH Group ja Newco. Sellepärast olid meetmed valikulised.

(104)

Meetmetega aidati ettevõtjal FIH tugevdada oma kapitali- ja likviidsuspositsiooni võrreldes tema konkurentidega, kes ei saanud abi samalaadsete meetmete kaudu. Sellepärast võimaldati meetmega ettevõtjal FIH parandada oma turupositsiooni. Seega võib meetmetega kaasneda konkurentsi moonutamine.

(105)

Võttes arvesse pangandusturu lõimumist Euroopa tasandil, tajusid ettevõtjale FIH antud eelist konkurendid nii Taanis (kus tegutsevad teiste liikmesriikide pangad) kui ka teistes liikmesriikides. Sellepärast tuleb meetmeid vaadelda selliste meetmetena, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(106)

Meetmetega kaasneva abi kogusuurus (79) on arvutuste kohaselt umbes 2,25 miljardit Taani krooni (umbes 300 miljonit eurot). Abi suuruse kindlaksmääramiseks on komisjon arvesse võtnud järgmist:

(107)

Riski maandava tegurina leidis komisjon, et ennetähtaegselt tühistatud riigigarantiid summas 0,28 miljardit Taani krooni tuleks abi kogusummast maha arvata.

(108)

Nagu on märgitud põhjendustes 82 ja 100, kasutas komisjon kõigi intresside ning muude rahavoogude, tasude ja antud garantiide hindamisel holistilist lähenemisviisi, võttes arvesse järgmist:

(109)

Kooskõlas langenud väärtusega varade teatisega on komisjon tuginenud välisekspertide antud hindamisalastele nõuannetele (82).

(110)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis b on sätestatud, et riigiabi võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui see on mõeldud „liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks“. Võttes arvesse praegu valitsevaid asjaolusid ning samuti menetluse algatamist ja päästmisabi käsitleva otsuse tegemise ajal finantsturgudel valitsenud olukorda, leiab komisjon, et meetmeid võib hinnata selle sätte alusel.

(111)

Komisjon nõustub, et finantskriisi tõttu on tekkinud erandlik olukord, kus ühe panga pankrott võib õõnestada usaldust finantssüsteemi kui terviku vastu ning seda nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Nii võib juhtuda isegi väikese panga puhul, mis ei ole otsestes raskustes, vaid finantsjärelevalvet tegevate asutuste kõrgendatud tähelepanu all, nagu see on ettevõtja FIH puhul. Menetluse algatamist ja päästmisabi käsitleva otsuse tegemise ajal hinnastati selle panga 2–4 aasta võlg intressiga, mis oli EURIBORist 600–700 baaspunkti kõrgem. Selline hinnastamise tase on ilmselge märk peatsetest raskustest. Sellisel juhul võib finantsstabiilsust ähvardavate ohtude vältimiseks osutuda vajalikuks varajane sekkumine eesmärgiga hoida ära asjaomase institutsiooni muutumine ebastabiilseks. See kehtib eelkõige sellise väikese majanduse puhul, nagu seda on Taani, kus vastaspool ei tee enamasti vahet individuaalsete pankade vahel ning seega muutub ühe panga ebaõnnestumise tagajärjel tekkinud usalduse puudus usaldamatuseks kogu sektori vastu. Seega, kui hinnatakse käesoleva otsusega hõlmatud kõigi meetmete kokkusobivust siseturuga, on õiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt b.

(112)

Kui komisjon hindab konkreetselt seda, kas varade üleandmine ettevõtjale FSC on kokkusobiv siseturuga, siis lähtub ta meetmete hindamisel langenud väärtusega varade teatisest.

(113)

Seejärel hindab komisjon restruktureerimisteatise põhjal seda, kas restruktureerimismeetmed on kokkusobivad siseturuga.

(114)

Langenud väärtusega varade teatises on sätestatud põhimõtted, mis käsitlevad langenud väärtusega varade hindamist ja üleandmist ning meetmete kokkusobivust ELi toimimise lepinguga. Tuleb hinnata, kas abi andmisel piirduti minimaalselt vajaliku abiga ning kas panga ja tema aktsionäride enda panus on piisav.

(115)

Langenud väärtustega varade teatise punkti 21 kohaselt peaksid pangad kandma langenud väärtusega varadega seotud kahjumist võimalikult suure osa. Punktiga 21 nähakse riigile ette mis tahes vormis toetusmeetme eest makstav asjakohane hüvitis, millega tagatakse aktsionäride võrdväärne vastutus ja kulude jagamine sõltumata sellest, milline mudel valiti.

(116)

Algselt nähti meetmetega ette hüvitis, mis oli võrdne Taani valitsuse kantud rahastamiskuludega, millele oli likviidsuse pakkumise eest lisatud pelgalt 100 baaspunkti. Omakapitaliinvesteeringu eest ei olnud ette nähtud mingit hüvitist peale osalise (25 %) edukustasu juhul, kui kriisilahendamisega teenitakse hinnakorrigeerimise mehhanismi kaudu puhastulu. Peale selle, negatiivse stsenaariumi korral, kus ettevõtja Newco varade portfell halveneks märkimisväärselt, maksaks ettevõtjale FSC hüvitist ettevõtja FIH Holding, kes nende tingimuste korral ei suudaks tõenäoliselt oma kohustusi täita. Nagu on märgitud menetluse algatamist ja päästmisabi käsitleva otsuse põhjendustes 66–73, tundus seega ebatõenäoline, et hüvitisest ja äriühingu enda panusest piisaks, et abi oleks kokkusobiv siseturuga vastavalt langenud väärtusega varade teatises esitatud juhistele.

(117)

Kooskõlas langenud väärtusega varade teatise punktiga 39 analüüsis komisjon seega põhjalikult meetmete turuväärtust. Kasutades väliseksperdi abi, hindas komisjon ettevõtja Newco varade portfellist saadava tulu tõenäosuslikku jaotamist ja arvutas välja mõju tõenäolistele lõplikele varade likvideerimisväärtustele aktsiate ostu lepingu abil.

(118)

Hindamise käigus tuvastas komisjon eeliseid, mis tulenesid omakapitaliinvesteeringu eest ette nähtud hüvitisest loobumisest ja ettevõtja FIH Holding krediidikvaliteediga seotud potentsiaalsest kahjumist, kahjumit katva laenu eest makstavast ülemäärasest intressist, ületulust seoses ettevõtja FIH poolt ettevõtjale Newco võimaldatud rahastamisega ning ülemäärastest haldustasudest ja riskimaandusest tuletisinstrumentide abil. Lisaks leidis komisjon riske maandavaid tegureid, näiteks riigigarantiide ennetähtaegne tühistamine. Kokku anti meetmetega riigiabi 2,25 miljardi Taani krooni ulatuses.

(119)

Võttes arvesse langenud väärtusega varade teatise punkte 40 ja 41, hinnati üleandmise väärtuse ja tegeliku majandusliku väärtuse vahelist erinevust, tehes samad arvutused nagu turuväärtuse hindamisel, kuid kohandades arvutusi kahes kohas. Esiteks lähtuti tulu jaotamisel varade portfelli tegelikust majanduslikust väärtusest, mitte turuväärtusest. Teiseks põhines omakapitali eest nõutav hüvitis meetmetega võimaldatud tegelikul puhaskapitalitoetusel.

(120)

Pärast FSA avaldust leidis komisjon 2014. aasta otsuses, et meetmetega võimaldatud kapitalitoetus oli ettevõtja FIH Holding tasandil kokku 375 miljonit Taani krooni (83). Selles summas võib eristada järgmist:

(121)

Kasumirisk kujutas endast riski, et ettevõtja FIH peab hankima lisakapitali eeloleval aastal eeldatavalt tekkiva kahjumi katmiseks. Asjaomasel juhul oli FIH aga ekslikult eeldanud kasumiriski arvutamisel positiivset arengut, sest ettevõtja eeldas, et 1,9 miljardi Taani krooni suuruse hübriidkapitali ennetähtaegse tagasimaksmisega kaasneb intressisääst (84). Selline sääst poleks saanud tekitada riski, et vajatakse lisakapitali, ning seega ei saanud ettevõtja FIH seoses kasumiriski positsiooniga kapitalitoetust. Seda väärarvutust korrati FSA avalduses, aga hilisemas kirjavahetuses see parandati. Kuna 2014. aasta otsuses tugines komisjon aga algsele arvutusele, määras ta kapitalitoetuse suuruseks 375 miljonit Taani krooni, mitte 275 miljonit Taani krooni. Sel põhjusel tühistas Üldkohus oma 19. septembri 2019. aasta otsusega 2014. aasta otsuse. Seega peaks abimeetmetega võimaldatud kapitalitoetuse õige kogusumma olema 275 miljonit Taani krooni. Kapitalitoetuse eest tuleks maksta nõuetekohast hüvitist, et meede oleks kooskõlas langenud väärtusega varade teatisega. Komisjoni hinnangul peaks langenud väärtusega varade teatise kohane kapitalitoetuse eest nõutav hüvitis olema vähemalt 10 % aastas (85).

(122)

Samuti leidis komisjon, et varade üleandmise väärtus oli 254 miljonit Taani krooni suurem tegelikust majanduslikust väärtusest, (86) mis tuli hüvitada ja tagasi nõuda.

(123)

Lisaks tuli tagasi nõuda 143,2 miljoni Taani krooni ulatuses ülemääraseid tasusid.

(124)

Et tagada meetmete kokkusobivus langenud väärtusega varade teatisega:

(125)

Taani on kinnitanud, et ettevõtja FIH maksis need summad (90) lisaks meetmeid käsitleva tehingu sõlmimise dokumentides esitatud kõikide kokkulepete täitmisele (91).

(126)

Taani lubab, et ettevõtja FIH ei maksa dividende, kuni ettevõtja Newco varad on aktsiate ostu lepingu alusel lõplikult arveldatud, et leevendada ettevõtja FSC jaoks krediidiriski, millega ettevõtja FIH Holding silmitsi seisab.

(127)

Kokkuvõttes on meetmed tervikuna proportsionaalsed, abi andmisel on piirdutud minimaalse vajaliku abiga ja meetmetega on ette nähtud piisav panus ettevõtjalt FIH. 4. detsembril 2013 ettevõtjale FSC tehtud makse (92) tõttu ning samuti lisakohustuste tõttu seoses hüvitise ja tasudega on meetmetega kaasnev hüvitis langenud väärtusega varade teatise kohaselt piisav.

(128)

Restruktureerimisteatises on sätestatud, et tagamaks kokkusobivus siseturuga vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b, peab finantsasutuse ümberkorraldamisega praeguse finantskriisi olukorras kaasnema panga elujõulisuse taastamine või tema tegevuse nõuetekohane lõpetamine; tagada tuleb, et abi antakse ainult vajalikus minimaalses ulatuses ja et abisaaja osaleb piisava omapanusega (kulude jagamine) ning et võetakse piisavaid meetmeid konkurentsimoonutuse piiramiseks.

(129)

Restruktureerimisteatise kohaselt peab liikmesriik esitama põhjaliku restruktureerimiskava, milles on näidatud, kuidas abisaaja pikaajaline elujõulisus taastatakse riigiabita mõistliku aja jooksul ja maksimaalselt viie aasta jooksul. Pikaajaline elujõulisus saavutatakse siis, kui pank suudab turul konkureerida kapitali saamiseks omal käel, täites samas asjakohaseid regulatiivseid nõudeid. Selleks et pank saaks sellega hakkama, peab ta suutma katta kõik oma kulud ja pakkuda asjakohast omakapitaliinvesteeringute tulusust, võttes arvesse panga riskiprofiili. Elujõulisuse taastamine peaks toimuma peamiselt sisemiste meetmete kaudu ja põhinema usaldusväärsel restruktureerimiskaval.

(130)

Restruktureerimiskavast, mille Taani esitas seoses ettevõtjaga FIH ja mis hõlmab perioodi kuni 31. detsembrini 2016, ilmnes, et elujõulisus suudetakse selle restruktureerimisperioodi lõpuks taastada. Pank pidi prognooside kohaselt jääma kasumlikuks ja parandama oma aastanäitajaid eelkõige ajavahemikul 2013–2016, kusjuures uuest äritegevusest saadav omakapitaliinvesteeringute tulusus pidi olema piisav. Negatiivse stsenaariumi puhul teeniks pank ikkagi kasumit, kusjuures puhaskasum kasvaks 51 miljonilt Taani kroonilt (6,8 miljonit eurot) 2013. aastal 122 miljonile Taani kroonile (16,27 miljonit eurot) 2016. aastal.

(131)

Restruktureerimiskava kohaselt pidi 31. detsembriks 2016 ettevõtja FIH koguomavahendite suhtarv olema 19,6 % ja seaduse kohaselt nõutavaks likviidsuskordajaks prognoositi siis 160 %. Kõik need näitajad olid märkimisväärselt kõrgemad regulatiivsetest miinimumnõuetest. Kontsern paistis seega olevat hästi kapitaliseeritud ja omavat mugavat likviidsuspositsiooni.

(132)

Pärast meetmete võtmist – eelkõige pärast laenude üleandmist – suutis ettevõtja FIH mitte ainult lunastada 2013. aastal õigel ajal riigigarantiiga võlakirjad, vaid maksta ka 2. juulil 2013. aastal tagasi valitsuselt saadud hübriidkapitali.

(133)

Meetmetega parandati ettevõtja FIH likviidsusprofiili ning ettevõtja suutis saavutada seaduse kohaselt nõutava likviidsuskordaja 214 % alates 31. detsembrist 2012 ja pidi saavutama likviidsuskordaja 239,7 % alates 31. detsembrist 2013, (94) ületades seega regulatiivsetes likviidsusnõuetes ette nähtud künniseid märkimisväärselt.

(134)

Eelkõige likvideeriti varem ettevõtjat FIH ähvardanud likviidsuspuudujääk varade üleandmise abil, kasutades selleks 13 miljardit Taani krooni, mille ettevõtja FSC andis ettevõtja Newco käsutusse. Lisaks võttis ettevõtja FSC kohustuse vajaduse korral rekapitaliseerida ettevõtja Newco meetmete rakendamise ajal (95). Selle tulemusel olid mis tahes kohe lahendamist vajavad rekapitaliseerimisega seotud probleemid ettevõtja FIH jaoks ennetavalt lahendatud.

(135)

Kokkuvõttes võib öelda, et kuna nii kasumlikkus kui ka likviidsus olid tagatud ja kapitalibaas oli piisav, tundus ettevõtja FIH positsioon olevat hea, et saavutada pikaajaline elujõulisus omal käel.

(136)

Kuigi negatiivse stsenaariumi korral oli maksustamiseelne kasum normaliseeritud omakapitalilt 31. detsembril 2013. aastal prognooside kohaselt ainult 0,9 % ja 31. detsembril 2016. aastal 2,0 %, (96) oli positiivse stsenaariumi korral tulu normaliseeritud omakapitalilt prognooside kohaselt aastatel 2013 ja 2016 vastavalt 10,3 % ja 11,2 %.

(137)

Komisjon ei kasuta tavaliselt näitajat „normaliseeritud omakapital“, sest selle kasutamisel saadakse tulemuseks tavaliselt suurem omakapitaliinvesteeringute tulusus kui siis, kui arvutustes lähtutaks tegelikust omakapitalist. Kuid kõnealusel juhul on Taani võtnud kohustuse, et ettevõtjad FIH Holding ja FIH hoiavad akumuleeritud kasumi kõrgel tasemel, et tagada paremini asjakohased maksed ettevõtjale FSC. Tuleb märkida, et kui ettevõtja Newco teenib ettevõtja FIH poolt planeeritust märkimisväärselt vähem tulu, siis katavad ettevõtjad FIH (kahjumit katva laenu kaudu) ja FIH Holding (ettevõtjale FSC antud garantii kaudu) kulud eesmärgiga tagada hüvitise maksmine ettevõtjale FIH riigiabieeskirjades sätestatud tasemel. Jaotamata kasumi kogumine tõstis siiski omakapitali suhteliselt kõrgele tasemele (8,4 miljardit Taani krooni positiivse stsenaariumi korral ja 7,3 miljardit Taani krooni negatiivse stsenaariumi korral), mis vähendas omakapitaliinvesteeringute tulususe määra. Ettevõtja FIH ei oleks suutnud seda protsessi muuta, välja arvatud juhul, kui ta oleks teeninud kahjumit (mida ei prognoosita ja mida ka ei soovita). Sellepärast eelistatakse asjaomase juhtumi puhul kasutada näitajat „normaliseeritud omakapital“, et anda komisjonile võimalus nõuetekohaselt hinnata panga kasumlikkust, jättes arvesse võtmata jaotamata kasumi kogumise.

(138)

Peale selle väljus ettevõtja FIH suhteliselt riskantsest ärivaldkonnast, st omandamiste rahastamise segmendist, ning sellega vähenes tema äritegevuse riskantsus ja tema ärimudel viidi kindlamale alusele. Lisaks tundub, et kuna ettevõtja FIH koguomavahendite suhtarv oli restruktureerimisperioodi lõpus 20,8 %, (97) oli ettevõtja FIH tema ärimudelit silmas pidades ülekapitaliseeritud (98) ning seega varasemast vähem avatud tururiskidele, mis võisid ohustada tema tegevuse jätkuvust.

(139)

Sellepärast leiab komisjon, et restruktureerimiskava oli sobiv vahend ettevõtja FIH pikaajalise elujõulisuse taastamiseks.

(140)

Taani võttis kohustuse mitte nõuda ettevõtjalt FIH, et viimane maksaks restruktureerimisetapis dividende ning maksaks tagasi varasema riigi võimaldatud rekapitaliseerimise summas 1,9 miljardit Taani krooni. Lisaks ei pidanud ettevõtja FIH tegema mingeid kupongimakseid sellistesse hübriidinstrumentidesse või mis tahes muudesse instrumentidesse investeerinud investoritele, mille puhul finantseerimisasutustel on õigus otsustada kupongimaksete kasuks või kasutada ostuoptsiooni, olenemata nende õiguslikust liigitusest, sealhulgas allutatud võlainstrumentidesse investeerinud investoritele, kui ei eksisteeri seadusest tulenevat kohustust maksete tegemiseks.

(141)

Peale selle on langenud väärtusega varasid käsitlevate meetmete eest kindlaks määratud nõuetekohasel tasemel hüvitis, nagu on järeldatud ka põhjenduses 127.

(142)

Sellepärast leiab komisjon, et restruktureerimiskavas on piisavalt arvesse võetud kulude jagamise nõuet.

(143)

Restruktureerimiskavaga nähti ette, et ettevõtja FIH peab loobuma teatavatest tegevusvaldkondadest (kinnisvarakrediit, börsiväline kapital ja eravara haldamine). Eelkõige anti ettevõtjasse Newco üle 15,4 miljardi Taani krooni ulatuses kinnisvarakrediidiga seotud varasid (25 % 2012. aasta bilansimahust).

(144)

Tingimuste muudetud nimekiri sisaldas ka hinnaliidri positsiooni taotlemise keeldu hoiuste turul, kui ettevõtja FIH turuosa muutub suuremaks kui 5 %. See kohustus võimaldas ettevõtjal FIH veelgi parandada oma rahastamispositsiooni hoiuste suurema ligimeelitamise kaudu turul, kehtestades samas künnise, mis aitab ära hoida ülemäärast tegevust. Lisaks kehtestati agressiivsete äritavade kasutamise keeld, mille abil kaitstakse konkurente ülemääraselt agressiivse turukäitumise eest. Tuleb märkida, et ükski turuosaline ei esitanud märkuseid ettevõtja FIH hoiuste hinnastamise poliitika kohta pärast seda, kui komisjon algatas selles küsimuses menetluse.

(145)

Peale selle pidi ettevõtja FIH väljuma oma investeeringutest börsivälistesse ettevõtjatesse investeerivatesse fondidesse ja muudest omakapitaliinvesteeringutest ning kaotama alates 31. detsembrist 2014 oma struktuurist hüpoteekide üksuse. Seega pidid jääma need tegevusvaldkonnad konkurentidele ja ettevõtja FIH kohalolu turul vastavalt vähema.

(146)

Lisaks likvideeriti 2013. aastal äriühing FIH Realkredit (99) ja lõpetati kogu äritegevus omandamiste rahastamise segmendis.

(147)

Peale selle oli ettevõtja FIH juba vähendanud oma koguvarasid 109,3 miljardilt Taani kroonilt (14,67 miljardit eurot) (seisuga 31. detsember 2010) 60,8 miljardi Taani kroonini (8,16 miljardit eurot) (seisuga 31. detsember 2012), mis tähendab 44 % vähenemist.

(148)

Kõigi nende kohustuste tulemusel on piisavalt leevendatud konkurentsimoonutusi, sest loobuti ettevõtja FIH jaoks potentsiaalselt kasumlikest ärivõimalustest ja jäeti need konkurentidele.

(149)

Komisjon väljendas oma menetluse algatamist ja päästmisabi käsitlevas otsuses kahtlusi selle üle, kas kavandatavad meetmed olid sihipärased, nagu on nõutud 2008. aasta pangandusteatises (100). Eelkõige ei olnud selles etapis selge, kas investorite arvates on ettevõtja FIH täielikult vabastatud tema halvimatest varadest ja kas investorid oleksid vastuvõetavatel tingimustel nõus pakkuma rahastamist. Ettevõtja FIH restruktureerimiskavast nähtus, et pangal oli piisav kapitalipuhver ka negatiivse stsenaariumi korral ning et tõenäoliselt suudab pank ebasoodsate makromajanduslike suundumuste korral elujõuliseks jääda.

(150)

Menetluse algatamist ja päästmisabi käsitlevas otsuses kahtles komisjon eelkõige meetmete keerukust silmas pidades ka selles, kas meetmete puhul piirduti minimaalse vajaliku abiga ja nõuti piisavat panust ettevõtjalt (101).

(151)

Pärast kõigi elementide ja nendevaheliste seoste põhjalikku hindamist leiab komisjon, et hüvitis, mida ettevõtja FIH pidi tasuma meetmete eest, kujutab endast ettevõtja piisavat omapanust ja on kooskõlas langenud väärtusega varade teatisega. Komisjon kiidab heaks ühekordse makse ettevõtjale FSC ja sellega seoses võetud kohustused (102). Peale selle märgib komisjon, et meetmete abil on parandati panga likviidsusprofiili ning pank jäi restruktureerimiskava kohaselt kõikide stsenaariumide puhul likviidseks ja elujõuliseks.

(152)

Menetluse algatamist ja päästmisabi käsitlevas otsuses väljendas komisjon kahtlust, kas on täidetud nõue, et konkurentsi moonutamine peab olema piiratud. Taani võttis aga hiljem kohustuse, mille kohaselt ettevõtja FIH suhtes kehtestatakse kupongimaksete keeld, dividendide maksmise keeld, hinnaliidri positsiooni taotlemise keeld (sealhulgas hoiuste turul) ja agressiivsete äritavade kasutamise keeld ning samuti kohustus loovutada teatavad tegevusvaldkonnad.

(153)

Kokkuvõttes märgib komisjon, et Taani esitatud restruktureerimiskavas käsitleti nõuetekohaselt elujõulisuse, kulude jagamise ja konkurentsi moonutamise küsimusi ning sellest tulenevalt oli restruktureerimiskava kooskõlas restruktureerimisteatises ja langenud väärtusega varade teatises esitatud nõuetega.

(154)

Eespool toodud hinnangu põhjal leiab komisjon, et meetmed olid sihipärased, abi andmisel on piirduti minimaalse vajaliku abiga ja konkurentsi moonutamist piirati. Seega on kõrvaldatud komisjoni kahtlused – mis algselt tõstatati menetluse algatamist ja päästmisabi käsitlevas otsuses – seoses sellega, kas meetmed on kokkusobivad siseturuga.

(155)

Kuigi liikmesriigid võtsid direktiivi 2014/59/EL siseriiklikku õigusesse üle, peab komisjon hindama, kas meede rikub direktiivi 2014/59/EL lahutamatult seotud sätteid.

(156)

See kohustus on kooskõlas liidu kohtute kohtupraktikaga, milles kohtud on järjepidevalt sedastanud, (104)„et need abiaspektid, mis on vastuolus aluslepingu konkreetsete sätetega peale [aluslepingu artiklite 107 ja 108], võivad olla abi esemega niivõrd lahutamatult seotud, et võimatu on hinnata neid eraldi ning nende mõju abi kui terviku kokkusobivusele või kokkusobimatusele tuleb seega teha kindlaks vastavalt [artiklis 108] ette nähtud menetlusele“ (105).

(157)

Et hinnata, kas liidu õiguse sätte rikkumine on lahutamatult meetmega seotud, tuleb teha kindlaks, kas riigiabimeede rikub tingimata liidu õiguse konkreetset sätet, mis on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõigete 2 ja 3 kohase kokkusobivuse analüüsi seisukohast asjakohane.

(158)

Käesolev otsus puudutab meetmeid, mille Taani ametiasutused kehtestasid enne direktiivi 2014/59/EL vastuvõtmist. Direktiiv 2014/59/EL võeti tõepoolest vastu 15. mail 2014 ja selle tuli liikmesriikide õigusesse üle võtta 1. jaanuariks 2015, (106) samas kui kõnealused meetmeid rakendati 2012. aastal. Seetõttu ei ole direktiiv 2014/59/EL käesoleval juhul kohaldatav.

(159)

Teatise alusel ja Taani esitatud (ning 13. jaanuari 2020. aasta kirjas kinnitatud) kohustusi silmas pidades jõuti järeldusele, et teatatud abimeetmed kujutavad endast riigiabi ja on kokkusobivad siseturuga. Meetmete sobivus, panga elujõulisus ja omapanus ning konkurentsi moonutamist piiravad meetmed tunduvad olevat piisavad. Sellest tulenevalt tuleks meetmed heaks kiita ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt ning avatud menetlus tuleks lõpetada,

(1)

19. juulil 2019 teatas Ungari komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 alusel, et tal on kavas säilitada fosforväetiste kaadmiumisisaldust reguleerivad siseriiklikud normid, mis erinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1009 (1).

(2)

ELi toimimise lepingu artikli 114 lõigetes 4 ja 6 on sätestatud:

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 (2) kohaldatakse väetiste suhtes, mille turuleviimisel kasutatakse märget „EÜ väetis“. Märget „EÜ väetis“ võib kasutada väetiste puhul, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisas loetletud väetiseliikidesse ja vastavad selle määruse nõuetele ning võivad siseturul vabalt liikuda.

(4)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisas esitatakse ühtlustamiseeskirjadega reguleeritud väetiseliikide ammendav nimekiri. Iga väetiseliigi puhul on esitatud erinõuded, näiteks toiteelementide sisaldus, toiteelementide lahustuvus või töötlemismeetodid.

(5)

Määrust (EÜ) nr 2003/2003 kohaldatakse peamiselt mineraalväetiste suhtes. Mõne käsitletud väetiseliigi fosforisisaldus on 5 või enam massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) ekvivalenti.

(6)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklis 5 on kehtestatud EÜ väetiste vaba ringluse põhimõte siseturul, sätestades, et liikmesriigid ei tohi koostise, identifitseerimise, märgistamise, pakendamise või muude kõnealuse määruse sätetega seotud põhjustel keelata, piirata ega takistada märget „EÜ väetis“ kandva ja selle määruse sätetele vastava väetise turuleviimist.

(7)

Määruses ei kehtestata EÜ väetistes sisalduvate saasteainete piirnorme. Seega väheste eranditega, mille aluseks on komisjoni otsused ELi toimimise lepingu vastavate sätete (3) kohaldamise kohta, liiguvad siseturul vabalt EÜ väetised, mille fosforisisaldus on vähemalt 5 % P2O5, olenemata kaadmiumisisaldusest.

(8)

Komisjoni kavatsusest tegeleda juhusliku kaadmiumisisaldusega mineraalväetistes teatati siiski juba määruse (EÜ) nr 2003/2003 põhjenduses 15: „Väetised võivad olla saastatud ainetega, mis võivad kujutada ohtu inimese ja loomade tervisele ja keskkonnale. Lisaks toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee arvamusele kavatseb komisjon selgitada küsimust juhuslike kaadmiumilisandite sisaldusest mineraalväetistes ning teeb vajaduse korral ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohase määruse vastuvõtmiseks. Vajaduse korral vaadatakse samal viisil läbi ka küsimus muude saasteainete kohta“.

(9)

Määrusega (EL) 2019/1009 on kehtestatud ühtlustamiseeskirjad „ELi väetisetoodete“ kohta. Sellega tunnistatakse määrus (EÜ) nr 2003/2003 alates 16. juulist 2022 kehtetuks.

(10)

ELi väetisetooted on väetisetooted, millel on siseturul kättesaadavaks tegemise ajal CE-märgis. ELi väetisetoode peab vastama määruses (EL) 2019/1009 asjaomase toote toimekategooriale ja koostisainete kategooriale või kategooriatele kehtestatud nõuetele ning olema märgistatud vastavalt määruses sätestatud märgistusnõuetele. ELi väetisetoodetel on seitse toote toimekategooriat, millest üks hõlmab väetisi.

(11)

Määrus (EL) 2019/1009 hõlmab mineraalväetisi üldisemal viisil kui määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa, kui täidetud on teatud üldised kvaliteedi- ja ohutusnõuded. Peale selle kohaldatakse määrust (EL) 2019/1009 orgaaniliste ja orgaanilis-mineraalsete väetiste suhtes, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 2003/2003 sisulisse kohaldamisalasse.

(12)

Määrusega (EL) 2019/1009 võetakse liidu tasandil kasutusele mõiste „fosforväetised“ makrotoitaineid sisaldavate mineraalväetiste või orgaanilis-mineraalsete väetiste kohta, mis sisaldavad fosforit vähemalt 5 % P2O5.

(13)

Määrusega kehtestatakse liidu tasandil esimest korda ELi väetisetoodetes sisalduvate saasteainete piirnormid. Määruse (EL) 2019/1009 I lisa PFC 1(B) punkti 3 alapunkti a alapunkti ii (orgaanilis-mineraalne väetis) ja PFC 1(C)(I) punkti 2 alapunkti a alapunkti ii (makrotoitaineid sisaldav mineraalväetis) alusel ei tohi fosforväetiste kaadmiumisisaldus ületada piirnormi 60 mg/kg P2O5 kohta.

(14)

Vaba liikumise põhimõte on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 artikli 3 lõikes 1, mille kohaselt liikmesriigid ei takista koostise, märgistamise või muude selle määrusega hõlmatud aspektidega seotud põhjustel selliste ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemist, mis vastavad selle määruse nõuetele. Vastavalt määruse (EL) 2019/1009 artikli 3 lõikele 2 võivad liikmesriigid, kes kohaldavad 14. juulil 2019 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikega 4 erandit määrusest (EÜ) nr 2003/2003 seoses väetiste kaadmiumisisaldusega, fosforväetiste puhul jätkuvalt kohaldada väetiste kaadmiumisisaldusele oma riigisiseseid piirnorme ajani, mil liidu tasandil hakatakse kohaldama fosforväetiste kaadmiumisisalduse ühtlustatud piirnormi, mis vastab asjaomases liikmesriigis kohaldatavale piirnormile või on sellest madalam.

(15)

Lisaks sellele on komisjon kohustatud vaatama hiljemalt 16. juuliks 2026 läbi fosforväetiste kaadmiumisisalduse piirnormid, et hinnata, kas neid piirnorme on võimalik vähendada madalamale asjakohasele tasemele. Komisjon peab arvestama keskkonnategureid, eelkõige mulla- ja kliimatingimusi, tervisega seotud tegureid, samuti sotsiaal-majanduslikke tegureid, sealhulgas varustuskindlusega seotud kaalutlusi.

(16)

ELi väetisetoodete turg on vaid osaliselt ühtlustatud.

(17)

Määrusega (EÜ) nr 2003/2003 tahetakse siseturul tagada EÜ väetiste vaba ringlus. See ei mõjuta aga niinimetatud riigisisese kasutusega väetisi, mis on liikmesriikide turule lastud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Tootjad saavad valida, kas turustada väetist „EÜ väetisena“ või „riigisisese kasutusega väetisena“.

(18)

Määruses (EL) 2019/1009 on säilitatud vabatahtlik kord muutmatul kujul. See tagab siseturul ELi väetisetoodete vaba liikumise ja lubab jätkuvalt lasta turule riigisisese kasutusega väetisetooteid. Valiku teeb tootja.

(19)

Nii määruse (EÜ) nr 2003/2003 kui ka määruse (EL) 2019/1009 kohaselt ei tohi liikmesriigid takistada nõuetele vastavate EÜ väetiste ja vastavalt ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemist muu hulgas kaadmiumisisaldusega seotud põhjustel.

(20)

Siiski võivad liikmesriigid säilitada või kasutusele võtta mis tahes piirnormid, mida peetakse asjakohaseks saasteainete puhul riigisisese kasutusega väetisetoodetes, mis jäävad väljapoole määruse (EL) 2019/1009 kohaldamisala. Iga liikmesriik on suuremal või vähemal määral mures ohu pärast, mida tekitab kaadmiumi akumuleerumine taimekasvatuse pikaajalisele kestlikkusele. Enamik liikmesriike on juba kehtestanud eeskirjad, millega piiratakse riigisisese kasutusega väetisetoodete kaadmiumisisaldust, et vähendada kaadmiumi heidet keskkonda ja seeläbi inimeste kokkupuudet kaadmiumiga. Käesolevas otsuses ei viidata seda tüüpi eeskirjadele.

(21)

Seega kehtivad liidu ühtlustamiseeskirjad koos väetisetoodete suhtes kohaldatavate siseriiklike normidega.

(22)

Ungari teatatud siseriiklikud normid („teatatud siseriiklikud normid“) sisalduvad Ungari põllumajandus- ja maaelu arengu ministri 18. mai 2006. aasta dekreedis nr 36/2006 väetisetoodete lubamise, ladustamise, turustamise ja kasutamise kohta. Dekreet nr 36/2006 sisaldab teatavaid tingimusi. Eelkõige kehtestatakse dekreedi 3. lisa punktis 1.2 kaadmiumile riiklik piirnorm 20 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta. Seda piirnormi kohaldatakse kolmele riigisisesele väetisekategooriale: fosforväetised, lämmastik-fosfor-kaaliumväetised (NPK-väetised) ja NPK + mikrotoitaineid sisaldavad väetised nende P2O5-sisaldusest olenemata. Oma 27. septembri 2019. aasta kirjas kinnitas Ungari, et seda piirnormi EÜ väetiste suhtes ei kohaldata.

(23)

Ungari on oma teatises ja komisjonile esitatud lisateabes täpsustanud, et kavatseb eespool osutatud piirnormi kohaldada määrusega (EL) 2019/1009 hõlmatud ja Ungari turul kättesaadavaks tehtud mineraal- ja orgaanilis-mineraalsete väetiste suhtes. Kinnitamise korral kohaldatakse siseriiklikke norme vaid erandina määruse (EL) 2019/1009 fosforväetisi käsitlevatest sätetest I lisa II osa PFC 1(B) punkti 3 alapunkti a alapunktis ii ja PFC 1(C)(I) punkti 2 a alapunktis ii. Kõnealustes sätetes käsitletakse mineraal- ja orgaanilis-mineraalseid väetisi, mille fosfori üldsisaldus on 5 või enam massiprotsenti fosforpentaoksiidi (P2O5) ekvivalenti.

(24)

Muude dekreedi nr 36/2006 tingimuste kui kaadmiumi piirnormide kohta on Ungari kinnitanud, et neid teisi tingimusi ei tule lugeda teatatud siseriiklikeks normideks, mis on erandid määrusest (EL) 2019/1009 ja mille komisjon peab kinnitama, kuivõrd Ungari ei kavatse muus osas kui kaadmium piirnorm määrusest kõrvale kalduda.

(25)

Määruse (EL) 2019/1009 vastuvõtmise ajal allkirjastas Ungari koos Slovakkia ja Tšehhi Vabariigiga poliitilise deklaratsiooni, milles väljendati kahetsust fosforväetiste kaadmiumi piirnormi käsitleva lõpliku kompromissi vähese ambitsioonikuse üle ning avaldati juba toetust ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 alusel tehtavatele riiklikele eranditele.

(26)

Ungari teatas komisjonile 17. juuli 2019. aasta kirjas, mis registreeriti 19. juulil 2019, kavatsusest säilitada erandina määrusest (EL) 2019/1009 fosforväetiste kaadmiumisisaldust käsitlevad siseriiklikud normid. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 koostoimes artikliga 36 on Ungari põhjenduse aluseks olulised vajadused seoses mulla pikaajalise kaitsega ja sellest tuleneva inimeste tervise ja keskkonna kaitsega.

(27)

26. juuli 2019. aasta kirjas kinnitas komisjon teatise kättesaamist ja teatas Ungari ametiasutustele, et teatise läbivaatamise kuuekuuline ajavahemik vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 6 algas 20. juulil 2019.

(28)

ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 alusel esitatud teatise toetuseks saatsid Ungari ametiasutused 27. septembri 2019. aasta ja 15. oktoobri 2019. aasta kirjas komisjonile lisateavet. Teabes selgitatakse nende siseriiklike normide kohaldamisala, mida Ungari soovib säilitada, ning esitatakse üksikasjalikud andmed Ungari väetiseturu kohta.

(29)

Lisaks avaldas komisjon teatise Euroopa Liidu Teatajas, (4) et teavitada huvitatud isikuid Ungari kavatsusest siseriiklikud normid säilitada, samuti taotluse põhjendustest. Komisjon teavitas 19. novembri 2019. aasta kirjas teatisest ka teisi liikmesriike ning andis neile võimaluse esitada 30 päeva jooksul selle kohta märkusi.

(30)

Komisjon sai tähtaja jooksul märkused kahelt liikmesriigilt, täpsemalt Lätilt ja Tšehhi Vabariigilt. Läti teatas, et tal ei ole vastuväiteid Ungari kavatsusele säilitada siseriiklikud normid, mis kalduvad kõrvale fosforväetiste kaadmiumisisalduse piirmäära käsitlevatest määruse (EL) 2019/1009 sätetest. Tšehhi Vabariik mainis, et tal ei ole teatise kohta märkusi. Pärast teatise avaldamist Euroopa Liidu Teatajas märkusi ei laekunud.

(31)

Oma 17. jaanuaril 2020 (5) teatatud otsuses leidis komisjon, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 6 kolmandale lõigule ning pidades silmas küsimuse keerukust ja et pikendusest kui sellisest ei tulene ohtu inimeste tervisele, on põhjendatud pikendada ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 6 esimeses lõigus osutatud ajavahemikku järgmiseks kuuekuuliseks perioodiks, mis lõpeb 20. juulil 2020. Kuivõrd küsimuse keerukus oli seotud vastuvõetavuse tingimustega, otsustas komisjon teatise vastuvõetavuse üle käesolevas otsuses.

(32)

ELi toimimise lepingu artikli 114 lõigete 4 ja 6 alusel võib liikmesriik pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist säilitada oma rangemad siseriiklikud normid ELi toimimise lepingu artiklis 36 osutatud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega, tingimusel et ta teatab nendest siseriiklikest normidest komisjonile ja komisjon kiidab need heaks

(33)

Ungari palub komisjonil teha erand, mis lubaks Ungaris turule lasta ainult neid fosforväetisi, mille fosforpentaoksiidi (P2O5) sisaldus on vähemalt 5 % P2O5, mis ei sisalda üle 20 mg kaadmiumi ühe kg P2O5 kohta. Ungari selgitab 27. septembri 2019. aasta kirjas, et ta kavatseb säilitada erandi fosforväetiste kohta kehtestatud kaadmiumisisalduse piirnormist nii makrotoitaineid sisaldavate mineraalväetiste kui ka orgaanilis-mineraalsete väetiste puhul.

(34)

Taotluse vastuvõetavuse kindlakstegemiseks peab komisjon hindama, kas asjaomased teatatud siseriiklikud normid on varem kehtinud meede, mis kaldub kõrvale äsja kasutusele võetud ühtlustamiseeskirjast, ja kas need on rangemad.

(35)

Käesolevas hinnangus on oluline võtta arvesse praeguse olukorra erilist keerukust.

(36)

Esiteks asendatakse määruses (EÜ) nr 2003/2003 sätestatud kitsalt määratletud EÜ väetiseliikide ammendav loetelu täiesti erineva reguleerimiskorraga. Määrusega (EL) 2019/1009 asendatakse need väetiseliigid palju üldisemate väetisekategooriatega ning laiendatakse ühtlustamise kohaldamisala muudele tootekategooriatele kui väetised. Teisisõnu, kuigi määrus (EL) 2019/1009 hõlmab kõiki tooteid, mis olid varem määruse (EÜ) 2003/2003 alusel ühtlustatud, on see laiendatud reguleerimisalasse kuuluvate teatud väetiskategooriate puhul esimene ELi ühtlustamismeede.

(37)

Teiseks, kuigi määrusega (EÜ) nr 2003/2003 ühtlustatakse EÜ väetisi, ei kehtestata sellega kaadmiumi ühtlustatud piirnormi. Teisisõnu, kuigi mõnede teatatud siseriiklike normidega hõlmatud väetiste suhtes on ühtlustamismeetmeid juba kohaldatud, ei ole need ühtlustamismeetmed seni olnud suunatud ohule, mida teatatud siseriiklike normidega püütakse kõrvaldada.

(38)

Kolmandaks, Ungari ei taotlenud erandit määrusest (EÜ) nr 2003/2003 ega kohalda praegu EÜ väetiste suhtes ühtegi kaadmiumi piirnormi.

(39)

Selline keerukus tõstatab küsimuse, kas teatatud siseriiklike normide jõusolekut saab pidada säilitatuks ja kas neist normidest tuleb komisjonile ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 kohaselt teatada seoses määrusega (EL) 2019/1009, võttes samal ajal arvesse määrusega (EÜ) nr 2003/2003 kehtestatud ühtlustamist.

(40)

Ühest küljest laiendatakse määruse (EL) 2019/1009 artikli 3 lõikega 2 varasemaid määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 5 erandeid määruse (EL) 2019/1009 artikli 3 lõikele 1, võimaldades vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikel 4 põhinevatele teatistele ja ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikel 6 põhinevatele komisjoni otsustele olemasolevate riiklike meetmete õigusjärgset kohaldamist väetistele, mis on hõlmatud määruses (EÜ) nr 2003/2003 sätestatud ühtlustamisega, nii et need meetmed kehtivad ka ELi väetisetoodete kohta, mis kuuluvad määruse (EL) 2019/1009 äsja laiendatud ühtlustamise kohaldamisalasse esimest korda. Samuti kinnitab see, et määrusega (EL) 2019/1009 jätkatakse määrusega (EÜ) nr 2003/2003 alustatud ühtlustamist.

(41)

Teisalt kinnitab määruse (EL) 2019/1009 põhjendus 11, et seadusandja leidis ELi toimimise lepingu artikli 114 lõiget 4 ümber sõnastades, et ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 kohastel hindamistel tuleks arvesse võtta määrust (EL) 2019/1009:

„Mitu liikmesriiki on kehtestanud inimtervise ja keskkonna kaitsmisega seotud põhjustel riigisisesed õigusnormid, millega piiratakse fosforväetiste kaadmiumisisaldust. Kui liikmesriik pärast seda, kui käesoleva määrusega on ühtlustatud piirnormid vastu võetud, peab vajalikuks nimetatud õigusnormid kehtima jätta, ja kui ühtlustatud piirnormid on juba kehtivate riigisiseste piirnormidega võrdsed või nendest madalamad, peaks liikmesriik vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 komisjoni nendest teavitama. Lisaks peaks liikmesriik, kui ta peab vajalikuks selles liikmesriigis pärast käesoleva määruse vastuvõtmist ilmneva probleemi tõttu kehtestada keskkonna või töökeskkonna kaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid riigisiseseid norme, näiteks fosforväetistes kaadmiumisisalduse piiramiseks, teavitama kavandatavatest normidest ja nende kehtestamise põhjustest vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 5 komisjoni. […]“.

(42)

Seda tõlgendust toetab ka erinevus määruse (EÜ) nr 2003/2003 ja määruse (EL) 2019/1009 sisulises kohaldamisalades, kus määrus (EL) 2019/1009 asendab määruse (EÜ) nr 2003/2003 mitte ainult laiendatud kohaldamisalaga, vaid ka täiesti erineva reguleerimiskorraga.

(43)

Samuti võib märkida, et varasematel juhtudel, kui olemasolev ühtlustamismeede asendati uuega, on Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „kohus“) viidanud üksnes äsja vastuvõetud ühtlustamismeetmele kui meetmele, mida tuleks ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 kohasel hindamisel arvesse võtta (6).

(44)

Järelikult kuna määrus (EL) 2019/1009 on ühtlustamismeede, mida tuleks kaaluda seoses ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 kohaselt teatatud siseriiklike normidega, tuleb komisjonil vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 kindlaks teha, kas teatatud siseriiklikud normid olid olemas enne seda määrust.

(45)

Neljandaks toimivad nii määrus (EL) 2019/1009 kui ka määrus (EÜ) nr 2003/2003 koos eespool kirjeldatud vabatahtliku korraga, mis tähendab, et riiklikud eeskirjad võivad kehtida koos ELi ühtlustamiseeskirjadega sama sisulise kohaldamisala piires kui ühtlustamiseeskirjad, kuid üksnes toodete suhtes, mida ühtlustamiseeskirjade alusel turule ei viida. Teatatud siseriiklikke norme on seni kohaldatud vaid viimati nimetatud toodetele, st väetistele, mida põhjenduses 17 nimetatakse „riigisisese kasutusega väetisteks“. Seepärast on teatatud siseriiklike normide praegune kohaldamine selliste riigisiseste väetiste suhtes õiguspärane, sest ühtlustamiseeskirjad on väetisi turule laskvale isikule vabatahtlikud. Ungari kavatseb nüüd siiski kohaldada samu teatatud siseriiklikke norme erandina määrusest (EL) 2019/1009, kuid neid ei kohaldata erandina määrusest (EÜ) nr 2003/2003.

(46)

See probleem tõstatab küsimuse, kas Ungari teatist saab pidada siseriiklike normide säilitamiseks ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 tähenduses, mitte siseriiklike normide kehtestamiseks pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 5.

(47)

Esiteks võib märkida, et siseriiklikud normid on nende praegusel kujul kehtinud alates 2006. aastast. Niisiis kehtisid need määruse (EL) 2019/1009 koostamise ajal ja olid seega määrusest varasemad. Ungari ei taotle seega siseriiklike normide kehtestamist pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist, nagu see oleks ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 5 kohase teatamise puhul.

(48)

Teisalt võib tekkida küsimus, kas teatatud siseriiklikud normid säilitatakse ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 tähenduses, kuna teatatud siseriiklikke norme ei kohaldata nende praegusel kujul EÜ väetiste suhtes. Siiski kavatseb Ungari teatatud siseriiklikke norme kohaldada ka ELi väetisetoodete suhtes. Selleks on vaja Ungari õigusakte kohandada.

(49)

Selleks et teha kindlaks, kas teatatud siseriiklikud normid olid eelnevalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 tähenduses olemas, kuigi neid tuleks veidi kohandada, et hõlmata ELi väetisetooteid, samas kui EÜ väetised on endiselt välja jäetud, on oluline vaadelda ELi toimimise lepingu artikli 114 lõigete 4 ja 5 eristamise eesmärki.

(50)

Seda eristamist on käsitletud Euroopa Kohtu praktikas. Kohtuasjas C-3/00 Taani vs. komisjon järeldas kohus seoses EÜ asutamislepingu artikliga 95, mis vastab ELi toimimise lepingu artiklile 114, järgmist:

„Artiklis 95 ette nähtud kahe olukorra erinevus seisneb selles, et esimesel juhul on siseriiklikud normid ühtlustamismeetmest varasemad. Seega on need ühenduse seadusandjale teada, kuid seadusandja ei saa või ei püüa nendest ühtlustamise eesmärgil juhinduda. Seega peetakse lubatavaks, et liikmesriik võib taotleda, et tema siseriiklikud normid jääksid jõusse. Selleks nõuab EÜ asutamisleping, et sellised siseriiklikud normid peavad olema põhjendatud EÜ asutamislepingu artiklis 30 märgitud oluliste vajadustega või keskkonna või töökeskkonna kaitsega. Seevastu teises olukorras võib uute siseriiklike õigusaktide vastuvõtmine aga ühtlustamist hoopis ohustada. Ühenduse institutsioonid ei saanud põhimõtteliselt siseriiklikku teksti ühtlustamismeetme väljatöötamisel arvesse võtta. Sellisel juhul ei võeta arvesse EÜ asutamislepingu artiklis 30 märgitud olulisi vajadusi ning aktsepteeritakse ainult keskkonna ja töökeskkonna kaitsega seotud põhjuseid, tingimusel et liikmesriik esitab uued teaduslikud tõendid ja et vajadus kehtestada uued siseriiklikud normid tuleneb asjaomase liikmesriigi eripärasest probleemist, mis tekib pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist“ (7).

(51)

Osutatud kohtulahendeid silmas pidades tuleks arvestada, et ELi toimimise lepingu artikli 114 lõigete 4 ja 5 eristuse eesmärk on kehtestada kõrgemad põhjendamisnõuded juhtude kohta, kui oht ühtlustamisele on tõenäolisem, sest kõnealune siseriiklik norm polnud seadusandjale ühtlustamismeetme vastuvõtmise ajal teada, mistõttu ei võetud seda ühtlustamismeetme koostamise ajal arvesse.

(52)

Nagu juba kindlaks tehtud, on siseriiklikud normid kehtinud nende praegusel kujul alates 2006. aastast. Niisiis kehtisid need määruse (EL) 2019/1009 koostamise ajal ja seetõttu ka eelnevad määrusele.

(53)

Lisaks ilmneb mõjuhinnangust, mis kaasneb komisjoni ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad CE-märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise kohta, (8) et teatatud siseriiklikud normid olid liidu seadusandjale määruse (EL) 2019/1009 koostamise ajal teada. Seetõttu tuleks pidada siseriiklikke norme ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 seisukohast määrusele eelnevaks.

(54)

Nagu eespool märgitud, peetakse selle konkreetse hindamise puhul asjakohaseks ühtlustamismeetmeks määrust (EL) 2019/1009. Seepärast tuleks teatatud siseriiklikke norme hinnata kõnealuse määruse alusel. Tuleb veel analüüsida, kas teatatud siseriiklikud normid on erand määrusest (EL) 2019/1009 ja määrusest rangemad.

(55)

Määruse (EL) 2019/1009 I lisa II osa PFC 1(B) punkti 3 alapunkti a alapunktis ii ja PFC 1(C)(I) punkti 2 alapunkti a alapunktis ii sätestatud fosforväetiste kaadmiumisisalduse piirnorm, millest teatatud siseriiklikud normid kõrvale kalduvad, on 60 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta, kuid siseriiklikes normides on kaadmiumi piirnormiks kehtestatud 20 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta. Seepärast on selge, et teatatud siseriiklikud normid kalduvad kõrvale määruse (EL) 2019/1009 normidest ja on neist rangemad.

(56)

Eelnevat silmas pidades võib teha järgmised järeldused: 1) teatatud siseriiklikud normid kehtisid enne ühtlustamismeetme vastuvõtmist ja olid seadusandjale ühtlustamismeetme, täpsemalt määruse (EL) 2019/1009 koostamise ajal teada. Seepärast tuleks neid pidada ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 alusel varem kehtinud meetmeks, ning 2) teatatud siseriiklikud normid, mis kalduvad kõrvale määruse (EL) 2019/1009 I lisa II osa PFC 1(B) punkti 3 alapunkti a alapunktist ii ja PFC 1(C)(I) punkti 2 alapunkti a alapunktist ii, on rangemad kui määruse (EL) 2019/1009 normid.

(57)

Seetõttu on komisjon arvamusel, et Ungari esitatud teatis on ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 alusel tervikuna vastuvõetav.

(58)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 ja artikli 114 lõike 6 esimesele lõigule peab komisjon välja selgitama, kas on täidetud kõik kõnealuses artiklis sätestatud tingimused, mis annavad liikmesriigile võimaluse säilitada liidu ühtlustamismeetmest erinevad siseriiklikud normid.

(59)

Eelkõige peab komisjon hindama, kas kõnealused siseriiklikud normid on õigustatud ELi toimimise lepingu artiklis 36 sätestatud oluliste vajadustega või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsmisega ning kas need ei lähe kaugemale, kui on vaja põhjendatud eesmärgi saavutamiseks. Lisaks kui komisjon leiab, et siseriiklikud normid vastavad eespool osutatud tingimustele, peab ta ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 6 kohaselt veel kontrollima, kas kõnealused siseriiklikud normid on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ning kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

(60)

ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikes 6 kehtestatud tähtaja eesmärke silmas pidades peab komisjon ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 4 alusel teatatud riiklike meetmete põhjendatuse uurimisel võtma aluseks põhjendused, mille on esitanud teatav liikmesriik. Tõendamiskohustus on siseriiklike meetmete säilitamise taotluse esitanud liikmesriigil.

(61)

Kui aga komisjoni käsutuses on andmeid, et liidu ühtlustamismeede, millest teatatud siseriiklikud normid erinevad, tuleks läbi vaadata, võib ta selliseid andmeid teatatud siseriiklike normide hindamisel arvesse võtta.

(62)

Ungari seisukoht vähemalt 5 % P2O5 sisaldusega fosforväetiste kaadmiumisisalduse suhtes on põhjendatud mulla pikaajalise kaitsega ning selle tulemusena inimeste tervise ja keskkonna kaitsega.

(63)

Ungari on oma teatises komisjonile analüüsinud määruses (EL) 2019/1009 kehtestatud piirnormi 60 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta eeldatavat mõju oma riigi territooriumil. Kõnealune piirnorm tekitab tõsiseid probleeme seoses inimeste tervise ja keskkonna kaitsmisega. Kaadmium kvalifitseerub kantserogeense ainena, mis kuulub kõige mürgisemate elementide hulka. Kaadmium imendub taimedesse kergesti ja satub nõnda toiduahelasse. Ungari on liidus ja maailmas kopsuvähist põhjustatud surmajuhtumite poolest esikohal. Seepärast rõhutab Ungari vajadust vähendada edasist kokkupuudet toiduga organismi sattuva kaadmiumiga.

(64)

Arvestades, et üldelanikkonna kokkupuudet kaadmiumiga on statistikas seostatud muu hulgas kopsuvähi suurenenud riskiga, soovib Ungari vähendada oma elanikkonna edasist kokkupuudet kaadmiumiga fosforväetistes väiksema piirnormi abil.

(65)

Lisaks inimeste tervisega seotud kaalutlustele esitab Ungari ka keskkonnakaitse ja muldade pikaajalise kaitsega seotud põhjendused: mullad on valdavalt happelised või äärmiselt happelised, nad on kaadmiumi akumuleerumise suhtes tundlikumad ja vajavad seetõttu suuremat kaitset.

(66)

Põhjendustes tugineb Ungari uuringutele, milles seostatakse kaadmiumi akumuleerumist inimorganismi mitme terviseprobleemiga, kõige enam kopsuvähiga, aga ka kroonilise neerupuudulikkuse ja osteoporoosiga (9). Teatises tugineb Ungari seoses kaadmiumi mulda akumuleerumisega ka eri allikatele (10). Ungari väidab, et kaadmiumi mulda akumuleerumise, toidu ja sööda kaudu vältimatu manustamise ning kahjuliku tervisemõju vahel on otsene seos.

(67)

Valdav enamik fosforväetisi Ungari turul on EÜ väetised. Sellegipoolest on enamiku Ungari turul olevate EÜ väetiste kaadmiumisisaldus alla 20 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta. Kuivõrd 95 % importväetiste puhul järgitakse juba määruses (EL) 2019/1009 sätestatud tulevast piirnormi 60 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta, on Ungari mures, et impordi struktuur muutub edaspidi, tuues kaasa selliste toodete turustamise märkimisväärse kasvu, mille kaadmiumitase ületab 20 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta, mille tulemuseks on kaadmiumi akumuleerumine mulda ja selle tagajärjel kandumine toiduahelasse.

(68)

Teatatud siseriiklike normidega tahetakse saavutada inimeste tervise ja elu ning keskkonna kaitse kõrgem tase, kui on sätestatud määruses (EL) 2019/1009 kaadmiumiga kokkupuute kohta, vältides kaadmiumi edasist akumuleerumist mulda. Selle eesmärgi saavutamise vahend on säilitada määruses (EL) 2019/1009 sätestatud ühtlustatud piirnormiga võrreldes madalam kaadmiumi piirnorm fosforväetistes, mis sisaldavad vähemalt 5 massiprotsenti P2O5.

(69)

Inimeste tervise ja elu kaitse kontekstis tuleks märkida, et kaadmium on inimestele mittevajalik ja mürgine element ning sellest ei ole kasu taimedele või loomadele. Eelkõige on kaadmiumoksiid määruse (EÜ) 1272/2008 (11) alusel klassifitseeritud 2. kategooria kantserogeeniks.

(70)

Kaadmiumi esinemine taimedes ja kaadmiumi tarbimine toiduainetest võib pikemas perspektiivis mõjuda inimeste tervisele kahjulikult. Pealegi kui kaadmium on inimorganismi juba kord imendunud, püsib see seal ja akumuleerub kogu elu jooksul (12).

(71)

Kaadmium võib kahjustada neere, põhjustades β-2-mikroglobuliini (uriiniga eralduv valk, mis on neerufunktsiooni bioindikaator) ülemäärast tootmist. Mõju tugevus oleneb kaadmiumiga kokkupuute kestusest ja tasemest. Luustiku kahjustus on teine oluline mõju, mis võib tekkida kroonilisel kokkupuutel kaadmiumiga veidi suuremates kogustes kui need, mille puhul β-2-mikroglobuliini leid uriinis oleks varane näitaja. Peamiselt maksas ja neerudes ladestuv kaadmium vabaneb aeglaselt ning võib inimorganismis püsida aastakümneid.

(72)

Elanikkond puutub kaadmiumiga kokku mitme allika kaudu, sealhulgas suitsetamine. Mittesuitsetava elanikkonna jaoks on toit kõige levinum kaadmiumi tarbimise allikas. Kaadmium on mürgine eelkõige neerudele, kuid võib põhjustada ka luude demineralisatsiooni ning seda on statistiliselt seostatud kopsu-, endomeetriumi-, põie- ja rinnavähi suurenenud riskiga (13). Lisaks ei saa välistada terviseriske täiskasvanud suitsetajatel ja organismis vähenenud rauavaruga inimestel ja/või neil, kes elavad tööstuslike allikate lähedal (14).

(73)

Võttes arvesse kopsuvähist põhjustatud surmajuhtumite arvukust Ungaris, on riigi huvi kaadmiumiga täiendavat kokkupuudet vältida põhjendatud.

(74)

Veelgi enam, lisaks mõjule inimeste tervisele võib kaadmiumi edasine akumuleerumine muldadesse kahjustada mulla elurikkust ja seega mulla funktsioone (nt orgaanilise aine lagundamine), samuti muldade leostumise kaudu põhjavee kvaliteeti. Kaadmiumi toksilisust ja biosaadavust mõjutavad mulla omadused. Kaadmiumi liikuvus ja biosaadavus on suurem happelisemates muldades ning väiksem lubjakivimuldades või lubjarikastes muldades. Umbes pool Ungari muldadest on happelised või väga happelised, mistõttu see liikmesriik on kaadmiumi muldadesse akumuleerumise suhtes eriti haavatav.

(75)

Kaadmiumi põhjustatud inimtervise ja keskkonna ohtudele viitas nõukogu juba oma 25. jaanuari 1988. aasta resolutsioonis (15). Nõukogu rõhutas, kui oluline on vähendada kaadmiumi pinnasesse sattumist kõikidest allikatest, sealhulgas hajusreostusallikatest (nt saasteainete sadestumine atmosfäärist, fosforväetised, reoveesetted jne), muu hulgas „fosforväetiste kaadmiumisisalduse puhul nõuetekohaste kontrollimeemete abil, mis põhinevad sobival tehnoloogial, mis ei hõlma suuri kulusid ja võttes arvesse keskkonnatingimusi ühenduse eri piirkondades“.

(76)

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 põhjenduses 15 teatati juba komisjoni kavatsusest käsitleda juhuslike kaadmiumilisandite sisaldust mineraalväetistes.

(77)

Aastal 2002 jõudis tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee järeldusele, et piirnorm 40 mg või rohkem ühe kg P2O5 kohta põhjustaks kaadmiumi akumuleerumise enamikus Euroopa Liidu muldadest. Seevastu piirnorm 20 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta või vähem eeldatavasti ei tooks kaasa pikaajalist akumuleerumist mulda 100 aasta jooksul, kui muid kaadmiumikoguseid arvesse ei võeta.

(78)

Määruse (EL) 2019/1009 ettepanekus, (16) mis põhines mõju hindamisel kättesaadavatel teaduslikel andmetel, sedastas komisjon, et kaadmium metallina ja kaadmiumoksiid võivad üldiselt olla tervisele väga ohtlikud. Komisjon tegi ettepaneku kehtestada piirnormiks 60 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta fosforväetistes ning vähendada seda piirnormi 12 aasta jooksul pärast uue määruse kohaldamist järk-järgult 20 mg-ni ühe kilogrammi P2O5 kohta.

(79)

Samuti ollakse üldiselt seisukohal, et väetised on ülekaalukalt peamine kaadmiumi mulda ja toiduahelasse sattumise allikas (17). Määrusega (EL) 2019/1009 kehtestatakse piirnorm 60 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta, mida kohaldatakse alates 16. juulist 2022. Valdav osa Euroopa turul saadaolevatest väetistest juba vastab sellele piirnormile. Ehkki selle piirnormi kehtestamine on kättesaadavate teaduslike andmete alusel samm õiges suunas, ei vähenda see tõenäoliselt olulisel määral kaadmiumi akumuleerumist muldadesse pikas perspektiivis.

(80)

Tunnistades vajadust tulevikus fosforväetiste kaadmiumisisalduse ambitsioonikama ühtlustatud piirnormi järele, kehtestatakse määrusega (EL) 2019/1009 komisjonile kohustus need piirnormid uuesti läbi vaadata, et neid võimaluse korral vähendada.

(81)

Eespool mainitu alusel tuleb järeldada, et teatatud siseriiklikes normides sätestatud maksimaalne piirnorm on inimeste tervise, elu ja keskkonna kaitsmiseks põhjendatud.

(82)

ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 6 kohaselt peab komisjon kontrollima, et kavandatud meetmete säilitamine ei oleks suvalise diskrimineerimise vahend. Euroopa Kohtu praktika (18) kohaselt tähendab diskrimineerimise puudumine seda, et sarnaseid olukordi ei või kohelda erineval viisil ning erinevaid olukordi ei kohelda samal viisil, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud. Diskrimineerimise puudumine tähendab, et riiklikke kaubanduspiiranguid ei saa kasutada diskrimineerimiseks teistest liikmesriikidest pärit kaupade suhtes.

(83)

Teatatud siseriiklikud normid kehtivad nii kohalike toodete kui ka teistes liikmesriikides toodetud toodete kohta. Vastupidiste tõendite puudumise tõttu võib järeldada, et teatatud siseriiklikud normid ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid.

(84)

Riiklikud meetmed, millega kehtestatakse toodete turule laskmisele rangemad tingimused kui liidu määrusega, on üldjuhul kaubanduspiirang. Seda põhjusel, et siseriiklike normide tõttu ei eeldata mõnede mujal liidus õiguspäraselt turule lastud toodete puhul, et need lastakse turule ka asjaomases liikmesriigis. ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikes 6 sätestatud eeltingimuste eesmärk on ära hoida sama artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidele vastavate piirangute kohaldamine valedel põhjustel, nii et need tegelikkuses kujutaksid endast majanduslikke meetmeid teistest liikmesriikidest pärit toodete impordi tõkestamiseks, et kaudselt kaitsta kodumaist toodangut (19).

(85)

Arvestades, et teatatud siseriiklike normidega kehtestatakse fosforväetiste kaadmiumisisaldusele rangemad piirnormid ka ettevõtjatele, kes asuvad teistes liikmesriikides muul viisil ühtlustatud alal, võivad need kujutada endast varjatud kaubanduspiirangut või takistust siseturu toimimisele.

(86)

Kuivõrd puuduvad tõendid, mis näitaksid, et siseriiklikud normid kujutavad endast tõepoolest riigi toodangu kaitsmiseks mõeldud meedet, võib järeldada, et need ei piira varjatult liikmesriikidevahelist kaubandust. Seepärast peab komisjon kaaluma, kas teatatud siseriiklikud normid takistavad siseturu toimimist.

(87)

ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikega 6 nõutakse, et komisjon teeks kindlaks, kas teatatud meetmete säilitamine kujutab või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele. Tingimust ei või tõlgendada viisil, nagu keelaks see heaks kiita mis tahes riiklikku meedet, mis võib tõenäoliselt mõjutada siseturu toimimist. Tegelikult on iga siseriiklik meede, mis siseturu rajamiseks ja toimimiseks vastu võetud ühtlustamismeetmest erineb, oma sisult suure tõenäosusega siseturgu mõjutav meede. Seega tuleb ELi toimimise lepingu artiklis 114 sätestatud menetluse kasuliku olemuse säilitamiseks mõista siseturu toimimise takistamist ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 6 tähenduses kui mõju, mis on taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne (20).

(88)

Et hinnata, kas teatatud siseriiklikud normid on selle eesmärgi saavutamiseks kohased ja vajalikud, tuleb arvesse võtta mitut tegurit. Komisjon peab hindama, kas Ungari õigusaktidega kehtestatud kaadmiumi piirnormist tulenev kaitse tase on ühelt poolt inimeste tervise ja elu ning teiselt poolt keskkonna kaitsmiseks tõhus.

(89)

Teatatud siseriiklike normidega tahetakse kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, vältides kaadmiumi akumuleerumist mulda. Oma teates komisjonile põhjendab Ungari erandi vajadust, viidates konkreetsetele tingimustele, mille tõttu Ungari elanikkond on kopsuvähist tulenevate surmajuhtumite suure arvu ja mulla happelisuse tõttu eriti haavatav.

(90)

Ungari on liidus ja maailmas kopsuvähist põhjustatud surmajuhtumite poolest esikohal. Selle asjaolu tõttu rõhutab Ungari vajadust vähendada edasist kokkupuudet toiduga organismi sattuva kaadmiumiga. Lisaks on umbes pool Ungari muldadest happelised või väga happelised, mistõttu see liikmesriik on kaadmiumi akumuleerumise suhtes muldadesse eriti haavatav.

(91)

Lisaks on kindlaks tehtud, et väetiste kaadmiumisisalduse piirnorm 20 mg või vähem ühe kilogrammi P2O5 kohta väetistes on tõhus, et vältida kaadmiumi pikaajalist akumuleerumist mullas 100 aasta jooksul.

(92)

Võttes samuti arvesse Ungari konkreetse olukorraga seotud asjaolusid, võib teatatud siseriiklikke norme lugeda vajalikuks nendega taotletavate eesmärkide saavutamiseks.

(93)

Peale selle on Ungari sõnul enamiku turul olevate väetiste kaadmiumisisaldus alla piirnormi 20 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta, kuigi EÜ väetiste puhul seda praegu ei nõuta. Seepärast piirnormi kehtestamine tasemele 20 mg ühe kilogrammi P2O5 kohta märkimisväärseid turuhäireid ei põhjusta.

(94)

Muude meetmete, näiteks kasutuspiirangute kohaldamist oleks väga raske praktikas kontrollida ning sellega ei pruugita taotletavat eesmärki saavutada. Komisjon on arvamusel, et teatatud siseriiklike normide säilitamine ei ole ebaproportsionaalne ega takista siseturu toimimist ELi toimimise lepingu artikli 114 lõike 6 tähenduses.

(95)

Seda analüüsi arvesse võttes on komisjon seisukohal, et siseturu toimimist takistava asjaolu puudumise tingimus on täidetud.

(96)

Tagamaks, et riiklik meede ja võimalik takistus siseturu toimimisele piirdub sellega, mis on Ungari taotletavate eesmärkide saavutamiseks hädavajalik, peaks riiklik erand olema ajaliselt piiratud. Erand ei ole enam vajalik, kui tulevikus kehtestatakse ühtlustatud piirnorm Ungari piirnormi või sellest madalamal tasemel.

(97)

Ühtlustatud piirnormi saab kehtestada Ungari piirnormi tasemel või sellest allpool üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega, mis põhineb komisjoni ettepanekul, näiteks määruse (EL) 2019/1009 artikli 49 punktis b osutatud läbivaatamise kontekstis. Ajavahemik, mille jooksul erand tehakse, ei tohiks seetõttu olla käesoleva otsusega piiratud teatava kuupäevaga, vaid tuleks viia kooskõlla seadusandja sellise tulevase otsusega.

(98)

See on kooskõlas määruse (EL) 2019/1009 artikli 3 lõikega 2, milles on sätestatud, et erandeid määrusest (EÜ) 2003/2003 vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikele 4 seoses kaadmiumisisaldusega võib jätkuvalt kohaldada seni, kuni liidu tasandil kohaldatakse fosforväetiste kaadmiumisisalduse ühtlustatud piirnormi, mis on riikliku piirnormiga võrdne või sellest madalam.

(99)

Seepärast tuleks teatatud siseriiklike normide kinnitust kohaldada seni, kuni liidu tasandil kohaldatav läbivaadatud ühtlustatud piirnorm on Ungari piirnormiga võrdne või sellest madalam.

(100)

Eespool nimetatu valguses tuleb järeldada, et Ungari 19. juulil 2019 esitatud teatis määrusest (EL) 2019/1009 erinevate siseriiklike normide säilitamise kohta on vastuvõetav.

(101)

Lisaks leiab komisjon, et teatatud siseriiklikud normid:

(102)

Seepärast on komisjon seisukohal, et teatatud siseriiklikud normid tuleks heaks kiita,

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse taudi esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse liidu epidemioloogilise olukorra muutusi, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/1150 (5) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Leedus, Poolas ja Slovakkias.

(2)

Nõukogu direktiivis 2002/60/EÜ (6) on sätestatud liidu miinimummeetmed, mida on vaja võtta sigade Aafrika katku tõrjeks. Direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 9 on eelkõige sätestatud ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine, kui sigade Aafrika katku diagnoos seakasvatusettevõtte sigadel on saanud ametliku kinnituse, ning kõnealuse direktiivi artiklites 10 ja 11 on sätestatud ohustatud tsoonides ja järelevalvetsoonides taudi leviku tõkestamiseks võetavad meetmed. Peale selle on direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 15 sätestatud meetmed, mida tuleb võtta, kui sigade Aafrika katku esinemine uluksigadel on saanud kinnituse. Hiljutised kogemused on näidanud, et direktiivis 2002/60/EÜ sätestatud meetmed, eelkõige need, millega nähakse ette taudist tabandunud seakasvatusettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine, ning muud meetmed, mis on seotud eespool nimetatud taudi likvideerimisega kodu- ja uluksigade populatsioonis, on tõhusad kõnealuse taudi leviku kontrolli alla saamiseks.

(3)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2020/1150 vastuvõtmise kuupäeva on sigade Aafrika katku uusi juhtumeid esinenud kodusigadel Poolas ja Slovakkias ning uluksigadel Lätis.

(4)

2020. aasta juuli lõpus ja augustis esines kümme sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Poolas Chełmi, Biłgoraj, Garwolini, Hrubieszówi, Lubartówi, Przeworski ja Zielona Góra maakonna piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas või piirkondades, mis on praegu loetletud kõnealuse lisa III osas ja asuvad praegu kõnealuse lisa II osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku puhangud kodusigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need Poola piirkonnad, kus olid hiljuti sigade Aafrika katku puhangud, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle lisa II osas, ning need Poola piirkonnad, mis on loetletud kõnealuse lisa II osas ja mis asuvad nende kõnealuse lisa III osas loetletud piirkondade vahetus läheduses, kus hiljuti esinesid sigade Aafrika katku juhtumid, tuleks nüüd loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa III osas, mitte selle lisa II osas.

(5)

2020. aasta augustis esines üks sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel Lätis Ventspilsi piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. See sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Läti piirkond, kus hiljuti esines sigade Aafrika katku juhtum, loetleda nüüd kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(6)

2020. aasta augustis esines üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Slovakkias Košice-okolie maakonna piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas. See sigade Aafrika katku puhang kodusigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see Slovakkia piirkond, kus hiljuti esines sigade Aafrika katku puhang, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle lisa II osas.

(7)

Pidades silmas neid sigade Aafrika katku hiljutisi puhanguid kodusigadel Poolas ja Slovakkias ning hiljutist sigade Aafrika katku juhtumit uluksigadel Lätis, ning võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda liidus, on kõnealuste liikmesriikide piirkondadeks jaotamist uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on ümber hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmed. Neid muudatusi tuleb kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(8)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Poolas, Slovakkias ja Lätis piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ja loetleda need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II ja III osas. Arvestades asjaolu, et rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II ja III osas on loetletud piirkonnad, kus epidemioloogiline olukord muutub endiselt väga kiiresti, tuleb kõnealustes osades loetletud piirkondade suhtes tehtavate igasuguste muudatuste korral alati arvesse võtta mõju naaberpiirkondadele, nagu on tehtud käesoleval juhul. Kõnealuse lisa I, II ja III osa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(9)

Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra kiireloomulisust liidus seoses sigade Aafrika katku levikuga, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsuse 2014/709/EL lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(10)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,