ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 252

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

63. aastakäik
4. august 2020


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1147, 31. juuli 2020, millega antakse liidu luba üksikule biotsiidile ClearKlens product based on IPA ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1148, 31. juuli 2020, millega kehtestatakse tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi metoodilised ja tehnilised spetsifikatsioonid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/792 ( 1 )

12

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2020/1149, 3. august 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa diisotsüanaatide osas ( 1 )

24

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1150, 3. august 2020, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2020) 5454 all)  ( 1 )

30

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

4.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1147,

31. juuli 2020,

millega antakse liidu luba üksikule biotsiidile „ClearKlens product based on IPA“

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 44 lõike 5 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

26. mail 2016 esitas ettevõtja Diversey Europe Operations B.V. määruse (EL) nr 528/2012 artikli 43 lõike 1 kohase loataotluse üksiku biotsiidi jaoks, mille nimi on „ClearKlens product based on IPA“ ja mis kuulub kõnealuse määruse V lisas kirjeldatud tooteliiki 2, ja lisas kirjaliku kinnituse selle kohta, et Madalmaade pädev asutus on nõustunud taotlust hindama. Taotlus registreeriti biotsiidiregistris registrinumbriga BC-HD024462-61.

(2)

„ClearKlens product based on IPA“ sisaldab toimeainena propaan-2-ooli, mis on lisatud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 9 lõikes 2 osutatud liidu heakskiidetud toimeainete nimekirja.

(3)

3. juunil 2019 esitas hindav pädev asutus määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõike 1 kohaselt hindamisaruande ja oma järeldused Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „kemikaaliamet“).

(4)

17. jaanuaril 2020 esitas kemikaaliamet määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõike 3 kohaselt komisjonile arvamuse, (2) biotsiidi „ClearKlens product based on IPA“ omaduste kokkuvõtte kavandi ning üksiku biotsiidi lõpliku hindamisaruande.

(5)

Arvamuses järeldatakse, et „ClearKlens product based on IPA“ vastab määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punktis r sätestatud üksiku biotsiidi määratlusele, et selle jaoks saab taotleda liidu luba kooskõlas kõnealuse määruse artikli 42 lõikega 1 ning et biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavandi kohaselt vastab biotsiid kõnealuse määruse artikli 19 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(6)

3. veebruaril 2020 edastas kemikaaliamet komisjonile biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavandi kõigis liidu ametlikes keeltes vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõikele 4.

(7)

Komisjon on kemikaaliametiga samal arvamusel ning leiab seega, et on asjakohane anda biotsiidile „ClearKlens product based on IPA“ liidu luba.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ettevõtjale Diversey Europe Operations B.V. antakse liidu luba üksiku biotsiidi „ClearKlens product based on IPA“ (loa number on EU-0022128-0000) turul kättesaadavaks tegemiseks ja kasutamiseks vastavalt lisas esitatud biotsiidi omaduste kokkuvõttele.

Liidu luba kehtib alates 24.8.2020 kuni 31.7.2030.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. juuli 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2)  Euroopa Kemikaaliameti 11. detsembri 2019. aasta arvamus liidu loa andmise kohta „ClearKlens product based on IPA“ jaoks (ECHA/BPC/236/2019).


LISA

Biotsiidi omaduste kokkuvõte

ClearKlens product based on IPA

Tooteliik 2. Desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul (desinfektsioonivahendid)

Loa number: EU-0022128-0000

R4BP registrinumber: EU-0022128-0000

1.   HALDUSTEAVE

1.1.   Toote kaubanduslik(ud) nimetus(ed)

Kaubanduslik nimetus

ClearKlens IPA

ClearKlens IPA 70 %

ClearKlens IPA 70 % v/v

ClearKlens IPA VH1

ClearKlens IPA Airless

ClearKlens IPA Pouch

ClearKlens IPA Non Sterile

ClearKlens IPA Non Sterile VH1

ClearKlens IPA SS

ClearKlens IPA SS VH1

ClearKlens IPA RTU

ClearKlens IPA RTU VH1

Texwipe® Sterile 70 % Isopropanol

VH01 ClearKlens IPA

1.2.   Loaomanik

Loaomaniku nimi ja aadress

Nimi

Diversey Europe Operations B.V.

Aadress

Maarssenbroeksedijk 2, 3542 DN, Utrecht, Netherlands

Loa number

EU-0022128-0000

R4BP registrinumber

EU-0022128-0000

Loa andmise kuupäev

24.8.2020

Loa kehtivusaja lõppkuupäev

31.7.2030

1.3.   Toote tootja(d)

Tootja nimi

Diversey Europe Operations B.V.

Tootja aadress

Maarssenbroeksedijk 2, 3542 DN Utrecht Holland

Tootmiskohtade asukoht

Avenida Conde Duque 5, 7 y 9; Poligono Industrial La Postura, 28343 Valdemoro (Madrid) Hispaania

Strada Statale 235, 26010 Bagnolo Cremasco (CR) Itaalia

Cotes Park Industrial Estate, DE55 4PA Somercotes Alfreton Ühendkuningriik

Rembrandtlaan 414, 7545 ZW Enschede Holland

Morschheimer Strasse 12, 67292 Kirchheimbolanden Saksamaa


Tootja nimi

Multifill BV

Tootja aadress

Constructieweg 25a, 3640 AJ Mijdrecht Holland

Tootmiskohtade asukoht

Constructieweg 25a, 3640 AJ Mijdrecht Holland


Tootja nimi

Flexible Medical Packaging Ltd

Tootja aadress

Unit 8, Hightown, White Cross Industrial Estate, LA1 4XS Lancaster, Lancashire Ühendkuningriik

Tootmiskohtade asukoht

Unit 8, Hightown, White Cross Industrial Estate, LA1 4XS Lancaster, Lancashire Ühendkuningriik


Tootja nimi

Ardepharm

Tootja aadress

Les Iles Ferays, 07300 Tournon-sur-Rhône Prantsusmaa

Tootmiskohtade asukoht

Les Iles Ferays, 07300 Tournon-sur-Rhône Prantsusmaa


Tootja nimi

Entegris Cleaning Process (ECP) S.A.S

Tootja aadress

395 rue Louis Lépine, 34000 Montpellier Prantsusmaa

Tootmiskohtade asukoht

395 rue Louis Lépine, 34000 Montpellier Prantsusmaa

1.4.   Toimeaine(te) tootja(d)

Toimeaine

Propaan-2-ool

Tootja nimi

INEOS Solvents GmbH

Tootja aadress

Anckelmannsplatz, D-20537 Hamburg Saksamaa

Tootmiskohtade asukoht

Shamrockstrasse 88, D-44623 Herne Saksamaa

Römerstrasse 733, D-47443 Moers Saksamaa


Toimeaine

Propaan-2-ool

Tootja nimi

Shell Chemicals Europe B.V.

Tootja aadress

Postbus 2334, 3000 CH Rotterdam Holland

Tootmiskohtade asukoht

Vondelingenweg 601, 3196 KK Rotterdam-Pernis Holland


Toimeaine

Propaan-2-ool

Tootja nimi

Exxon Mobil Chemicals

Tootja aadress

Hermeslaan 2, 1831 Machelen Belgia

Tootmiskohtade asukoht

4045 Scenic Highway, LA 70805 Baton Rouge Ühendriigid

Southampton, SO45 1TX Hampshire Ühendkuningriik

2.   TOOTE KOOSTIS JA OLEK

2.1.   Kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave toote koostise kohta

Tavanimetus

IUPAC nimetus

Funktsioon

CAS number

EÜ number

Sisaldus (%)

Propaan-2-ool

 

Toimeaine

67–63-0

200–661-7

63,1

2.2.   Oleku kirjeldus

AL - Muu vedelik

3.   OHU- JA HOIATUSLAUSED

Ohulaused

Väga tuleohtlik vedelik ja aur.

Põhjustab tugevat silmade ärritust.

Võib põhjustada unisust või peapööritust.

Korduv kokkupuude võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist.

Hoiatuslaused

Hoida eemal soojusallikast, kuumadest pindadest, sädemetest, leekidest ja muudest süüteallikatest. – Mitte suitsetada.

Vältida pihustatud aine sissehingamist.

Pärast käitlemist pesta hoolega käed.

Hoida hästi ventileeritavas kohas.Hoida jahedas.

Sisu kõrvaldada kooskõlas kohalike eeskirjadega.

Mahuti kõrvaldada kooskõlas kohalike eeskirjadega.

NAHALE (või juustele) SATTUMISE KORRAL:Võtta viivitamata seljast kõik saastunud rõivad.Loputada nahka veega.

Tulekahju korral:Kustutamiseks kasutada alkoholikindlat vahtu.

4.   LUBATUD KASUTUSALA(D)

4.1.   Kasutusala kirjeldus

Tabel 1. Kasutus # 1 – Tooteliik 2: Mittepoorsete kõvade pindade desinfektsioonivahend – kutselised kasutajad – mopiga pealekandmine

Tooteliik

Tooteliik 02 - Desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul (desinfektsioonivahendid)

Vajadusel lubatud kasutusala täpne kirjeldus

Pole asjakohane

Sihtorganism(id) (sh arengujärgus)

Teaduslik nimetus: andmed puuduvad

Tavanimetus: Bakterid

Arengustaadium: Andmed puuduvad

Teaduslik nimetus: andmed puuduvad

Tavanimetus: Pärmseened

Arengustaadium: Andmed puuduvad

Kasutuskoht

Sisetingimustes

Kasutusvalmis toode puhastatud mittepoorsete kõvade pindade desinfitseerimiseks farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes, mille õhuvahetusmäär on 60 tunnis või rohkem, ja puhastes ruumides, mille õhuvahetusmäär on 150 tunnis või rohkem.

Kasutusmeetod(id)

Desinfitseerimine moppi kasutades

-

Kasutuskogus(ed) ja sagedus

Kanda 18,4 ml toodet ruutmeetri pinna kohta. - 0

Kasutajarühm(ad)

Kutseline kasutaja

Pakendi suurused ja pakendimaterjal

Mahutid (kõrge tihedusega polüetüleen (HDPE), polüpropüleen (PP), polüetüleen (PE)): 1 – 20 l

4.1.1.   Kasutusala spetsiifilised kasutusjuhendid

Kasutusvalmis toode mittepoorsete kõvade pindade desinfitseerimiseks.

Puhastada ja kuivatada pind enne desinfitseerimist. Teha mopp desinfitseerimisvahendiga märjaks ja kanda mopiga pinnale. Niisutada pind täielikult. Lasta mõjuda vähemalt 30 sekundit.

Kasutatud mopid tuleb hoida suletud mahutis.

4.1.2.   Kasutusala spetsiifilised riskivähendamismeetmed

Kasutada toodet ainult piisava ventilatsiooniga ruumis. Minimaalsed nõutavad õhuvahetusmäärad on:

farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes 60/h;

puhastes ruumides 150/h.

Mitte kasutada ruutmeetri kohta rohkem kui 18,4 ml toodet.

4.1.3.   Vajadusel tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras.

Vt üldisi kasutamisjuhiseid.

4.1.4.   Vajadusel juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks.

Vt üldisi kasutamisjuhiseid.

4.1.5.   Vajadusel toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes.

Vt üldisi kasutamisjuhiseid.

4.2.   Kasutusala kirjeldus

Tabel 2. Kasutus # 2 – Tooteliik 2: Mittepoorsete kõvade pindade desinfektsioonivahend – kutselised kasutajad – lapp

Tooteliik

Tooteliik 02 - Desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul (desinfektsioonivahendid)

Vajadusel lubatud kasutusala täpne kirjeldus

Pole asjakohane

Sihtorganism(id) (sh arengujärgus)

Teaduslik nimetus: andmed puuduvad

Tavanimetus: Bakterid

Arengustaadium: Andmed puuduvad

Teaduslik nimetus: andmed puuduvad

Tavanimetus: Pärmseened

Arengustaadium: Andmed puuduvad

Kasutuskoht

Sisetingimustes

Kasutusvalmis toode puhastatud mittepoorsete kõvade pindade desinfitseerimiseks laborites, mille õhuvahetusmäär on 8 tunnis või rohkem, farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes, mille õhuvahetusmäär on 60 tunnis või rohkem, ja puhastes ruumides, mille õhuvahetusmäär on 150 tunnis või rohkem.

Kasutusmeetod(id)

Desinfitseerimine lappi kasutades

Kasutuskogus(ed) ja sagedus

Kanda 18,4 ml toodet ruutmeetri pinna kohta. - 0

Kasutajarühm(ad)

Kutseline kasutaja

Pakendi suurused ja pakendimaterjal

Mahutid (kõrge tihedusega polüetüleen (HDPE), polüpropüleen (PP), polüetüleen (PE)): 1 – 20 l

Pumbaga mahutid (HDPE, PP, PE): 200 l (ainult puhas ruum)

Pumbaga mahtlastikonteinerid (IBC) (HDPE, PP, PE): 950 ja 1 000 l (ainult puhas ruum)

4.2.1.   Kasutusala spetsiifilised kasutusjuhendid

Kasutusvalmis toode mittepoorsete kõvade pindade desinfitseerimiseks.

Puhastada ja kuivatada pind enne desinfitseerimist. Teha lapp desinfitseerimisvahendiga märjaks ja kanda lapiga pinnale. Niisutada pind täielikult. Lasta mõjuda vähemalt 30 sekundit. Puhastes ruumides võib täpse koguse vajaminevat toodet väljutada kas madala voolukiirusega pihustustoru kasutamisel või ämbrisse torusüsteemi kaudu. Kasutatud lapid tuleb kõrvaldada suletud mahutisse.

4.2.2.   Kasutusala spetsiifilised riskivähendamismeetmed

Kasutada toodet ainult piisava ventilatsiooniga ruumis. Minimaalsed nõutavad õhuvahetusmäärad on:

laborites 8/h;

farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes 60/h;

puhastes ruumides 150/h.

Mitte kasutada ruutmeetri kohta rohkem kui 18,4 ml toodet.

Desinfitseerimisvahendi lapiga pealekandmisel võib kasutada järgmist personaalset riskivähendamismeedet, v.a juhul, kui seda on võimalik asendada tehniliste ja/või organisatsiooniliste meetmetega: Toote käitlemise ajal kanda kaitseprille.

4.2.3.   Vajadusel tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras.

Vt üldisi kasutamisjuhiseid.

4.2.4.   Vajadusel juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks.

Vt üldisi kasutamisjuhiseid.

4.2.5.   Vajadusel toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes.

Vt üldisi kasutamisjuhiseid.

4.3.   Kasutusala kirjeldus

Tabel 3. Kasutus # 3 – Tooteliik 2: Mittepoorsete kõvade pindade desinfektsioonivahend – kutselised kasutajad – pihustamine

Tooteliik

Tooteliik 02 - Desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul (desinfektsioonivahendid)

Vajadusel lubatud kasutusala täpne kirjeldus

Pole asjakohane

Sihtorganism(id) (sh arengujärgus)

Teaduslik nimetus: andmed puuduvad

Tavanimetus: Bakterid

Arengustaadium: Andmed puuduvad

Teaduslik nimetus: andmed puuduvad

Tavanimetus: Pärmseened

Arengustaadium: Andmed puuduvad

Kasutuskoht

Sisetingimustes

Kasutusvalmis toode puhastatud mittepoorsete kõvade pindade desinfitseerimiseks laborites, mille õhuvahetusmäär on 8 tunnis või rohkem, farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes, mille õhuvahetusmäär on 60 tunnis või rohkem, ja puhastes ruumides, mille õhuvahetusmäär on 150 tunnis või rohkem.

Kasutusmeetod(id)

Desinfitseerimine päästikpihustit kasutades

Toote laiali kandmiseks võib kasutada lappi.

Kasutuskogus(ed) ja sagedus

Kanda 18,4 ml toodet ruutmeetri pinna kohta. - 0

Kasutajarühm(ad)

Kutseline kasutaja

Pakendi suurused ja pakendimaterjal

Päästikuga pihustuskott (PE): 0,9–20 l

Kott pudelis (mitmekihiline koos pressitud viiekihiline etüleenvinüülatsetaat

(EVA)/EVA/polüvinüüldieenkloriid (PVDC)/EVA/EVA kott HDPE, PP või PE pudelis): 0,9–2 l

Päästikuga pihustuspudel (HDPE, PP, PE): 0,5–1,5 l

Õhuta päästikuga pihustuspudel (madala tihedusega polüetüleen LDPE): 0,25–1 l

4.3.1.   Kasutusala spetsiifilised kasutusjuhendid

Kasutusvalmis toode mittepoorsete kõvade pindade desinfitseerimiseks.

Puhastada ja kuivatada pind enne desinfitseerimist. Pihustada pindadele, vajaduse korral pühkida toote laialikandmiseks lapiga. Niisutada pind täielikult. Lasta mõjuda vähemalt 30 sekundit. Kasutatud lapid tuleb kõrvaldada suletud mahutisse.

Pakendi tüübist olenev pealekandmiste arv, mis on vajalik, et saavutada kasutusmäär 18,4 ml toodet ühe ruutmeetri pinna kohta:

päästikuga pihustuskott: pihustada 19 korda ühele ruutmeetrile pinnale;

steriilne päästik (kott pudelis): pihustada 16 korda ühele ruutmeetrile pinnale;

päästikuga pihustuspudel: pihustada 14 korda ühele ruutmeetrile pinnale;

õhuta päästikuga pihustuspudel: pihustada 21 korda ühele ruutmeetrile pinnale.

4.3.2.   Kasutusala spetsiifilised riskivähendamismeetmed

Kasutada toodet ainult piisava ventilatsiooniga ruumis. Minimaalsed nõutavad õhuvahetusmäärad on:

laborites 8/h;

farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes 60/h;

puhastes ruumides 150/h.

Mitte kasutada ruutmeetri kohta rohkem kui 18,4 ml toodet.

4.3.3.   Vajadusel tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras.

Vt üldisi kasutamisjuhiseid.

4.3.4.   Vajadusel juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks.

Vt üldisi kasutamisjuhiseid.

4.3.5.   Vajadusel toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes.

Vt üldisi kasutamisjuhiseid.

4.4.   Kasutusala kirjeldus

Tabel 4. Kasutus # 4 – Tooteliik 2: Mittepoorsete kõvade pindade desinfitseerimisvahend – kutselised kasutajad – mittepoorsete kinnaste desinfitseerimine

Tooteliik

Tooteliik 02 - Desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul (desinfektsioonivahendid)

Vajadusel lubatud kasutusala täpne kirjeldus

Pole asjakohane

Sihtorganism(id) (sh arengujärgus)

Teaduslik nimetus: andmed puuduvad

Tavanimetus: Bakterid

Arengustaadium: Andmed puuduvad

Teaduslik nimetus: andmed puuduvad

Tavanimetus: Pärmseened

Arengustaadium: Andmed puuduvad

Kasutuskoht

Sisetingimustes

Kasutusvalmis toode puhaste mittepoorsete kinnaste desinfitseerimiseks laborites, mille õhuvahetusmäär on 8 tunnis või rohkem, farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes, mille õhuvahetusmäär on 60 tunnis või rohkem, ja puhastes ruumides, mille õhuvahetusmäär on 150 tunnis või rohkem.

Kasutusmeetod(id)

Mittepoorsete kinnaste desinfitseerimine

Kasutuskogus(ed) ja sagedus

Kanda 3 ml toodet kinnastatud kätele. - 0

Kasutajarühm(ad)

Kutseline kasutaja

Pakendi suurused ja pakendimaterjal

Automatiseeritud doseerimine:

Mahutid (HDPE, PP, PE): 1 – 20 l

Pumbaga mahutid (HDPE, PP, PE): 200 l (ainult puhas ruum)

Pumbaga mahtlastikonteinerid (HDPE, PP, PE): 950 ja 1 000 l (ainult puhas ruum)

Käsitsi doseerimine:

Päästikuga pihustuskott (PE): 0,9–20 l

Kott pudelis (mitmekihiline koos pressitud viiekihiline EVA/EVA/PVDC/EVA/EVA kott HDPE, PP või PE pudelis): 0,9–2 l

Päästikuga pihustuspudel (HDPE, PP, PE): 0,5–1,5 l

Õhuta päästikuga pihustuspudel (madala tihedusega polüetüleen LDPE): 0,25–1 l

4.4.1.   Kasutusala spetsiifilised kasutusjuhendid

Kasutusvalmis toode mittepoorsete kinnaste desinfitseerimiseks.

Automatiseeritud doseerimine:

Kanda 3 ml toodet otse puhastele kinnastatud kätele, jaotada ühtlaselt ja veenduda, et kõik pinnad oleksid täiesti märjad. Lasta mõjuda vähemalt 30 sekundit.

Käsitsi doseerimine:

Pihustada 3 ml toodet otse puhastele kinnastatud kätele, jaotada ühtlaselt ja veenduda, et kõik pinnad oleksid täiesti märjad. Lasta mõjuda vähemalt 30 sekundit.

Pakendi tüübist olenev pealekandmiste arv, mis on vajalik 3 ml toote kandmiseks puhastele kinnastatud kätele:

päästikuga pihustuskott: kanda toode 3 pihustusega kahele käele;

steriilne päästik (kott pudelis): kanda toode 3 pihustusega kahele käele;

päästikuga pihustuspudel: kanda toode 3 pihustusega kahele käele;

õhuta päästikuga pihustuspudel: kanda toode 4 pihustusega kahele käele.

4.4.2.   Kasutusala spetsiifilised riskivähendamismeetmed

Kasutada toodet ainult piisava ventilatsiooniga ruumis. Minimaalsed nõutavad õhuvahetusmäärad on

laborites 8/h;

farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes 60/h;

puhastes ruumides 150/h.

4.4.3.   Vajadusel tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras.

Vt üldisi kasutamisjuhiseid.

4.4.4.   Vajadusel juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks.

Vt üldisi kasutamisjuhiseid.

4.4.5.   Vajadusel toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes.

Vt üldisi kasutamisjuhiseid.

5.   ÜLDISED KASUTAMISJUHISED (1)

5.1.   Kasutusjuhendid

Vt kasutusala spetsiifilist kasutusjuhendit.

5.2.   Riskivähendamismeetmed

Kanda toote käitlemise ajal uusi kemikaalikindlaid kaitsekindaid (kaitsekinnaste materjali täpsustab loaomanik tooteteabes).

Vältida silma sattumist.

5.3.   Tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras

Sissehingamisel: Võib põhjustada unisust või peapööritust.

Silma sattumisel: Põhjustab tugevat ärritust.

SISSEHINGAMISE KORRAL: toimetada isik värske õhu kätte ja hoida asendis, mis võimaldab kergesti hingata. Halva enesetunde korral võtta ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSEGA või arstiga.

SILMA SATTUMISE KORRAL: loputada mitme minuti jooksul ettevaatlikult veega. Eemaldada kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge eemaldada. Loputada veel kord. Kui silmade ärritus ei möödu: pöörduda arsti poole.

ALLANEELAMISE KORRAL: loputada suud. MITTE kutsuda esile oksendamist. Halva enesetunde korral pöörduda arsti poole.

Keskkonnakaitsemeetmed:

Toode ei tohi lahjendamata või neutraliseerimata kujul sattuda kanalisatsiooni ega äravoolukraavidesse.

Vältida toote sattumist kanalisatsiooni, pinna- ja põhjavette. Lahjendada suure koguse veega.

Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid. Absorbeerida toode vedelikku siduva materjaliga (liiv, diatomiit, universaalsed sideained, saepuru).

5.4.   Juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks

Toode ja selle mahuti tuleb kõrvaldada ohutult kooskõlas ohtlike jäätmete kõrvaldamist käsitlevate asjakohaste õigusaktidega. Kõrvaldada või põletada kooskõlas kohalike eeskirjadega.

5.5.   Toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes

Säilivusaeg 2 aastat.

Hoida ainult originaalpakendis.

Hoida otsese päikesevalguse eest kaitstult ja temperatuuril alla 30 °C.

Hoida suletud mahutis.

6.   MUU TEAVE

Toode sisaldab propaan-2-ooli (CAS nr 67–63-0), mille kokku lepitud Euroopa vaikeväärtus kutselistele kasutajatele on 129,28 mg/m3 ja mida on kasutatud toote riskihindamises.


(1)  Käesolevas jaotises esitatud kasutusjuhised, riskivähendusmeetmed ja muud kasutamisjuhised kehtivad iga lubatud kasutuse puhul.


4.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/12


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1148,

31. juuli 2020,

millega kehtestatakse tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi metoodilised ja tehnilised spetsifikatsioonid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/792

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/792, mis käsitleb tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja eluaseme hinnaindeksit ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95, (1) eriti selle artikli 3 lõikeid 6, 8, 9 ja 10, artikli 4 lõiget 4, artikli 7 lõiget 6 ja artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2016/792 on kehtestatud ühine raamistik tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI), konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksi (konstantse maksumääraga THHI), omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi koostamiseks.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2016/792 artikli 12 lõikele 3 peaks komisjon lisama komisjoni määruse (EÜ) nr 1749/96, (2) komisjoni määruse (EÜ) nr 2214/96, (3) nõukogu määruse (EÜ) nr 1687/98, (4) komisjoni määruse (EÜ) nr 2646/98, (5) komisjoni määruse (EÜ) nr 1617/1999, (6) nõukogu määruse (EÜ) nr 2166/1999, (7) komisjoni määruse (EÜ) nr 2601/2000, (8) komisjoni määruse (EÜ) nr 2602/2000, (9) komisjoni määruse (EÜ) nr 1920/2001, (10) komisjoni määruse (EÜ) nr 1921/2001 (11) komisjoni määruse (EÜ) nr 1708/2005, (12) nõukogu määruse (EÜ) nr 701/2006, (13) komisjoni määruse (EÜ) nr 330/2009, (14) komisjoni määruse (EL) nr 1114/2010 (15) ning komisjoni määruse (EL) nr 93/2013 (16) (vastu võetud määruse (EÜ) nr 2494/95 (17) alusel) asjaomased sätted niivõrd, kui need on kooskõlas nimetatud määrusega ning vähendades samal ajal asjakohases ulatuses rakendusaktide üldarvu.

(3)

Liikmesriigid peaksid igal aastal ajakohastama harmoneeritud indeksite alamindeksite kaalud. Seepärast on vaja kindlaks määrata kaalude tuletamise eeskirjad.

(4)

Kuna kõiki THHI sihtala tehinguid ei ole võimalik jälgida, tuleks kehtestada valimi moodustamise eeskirjad.

(5)

THHIga mõõdetakse tarbijahindade muutusi. Tagamaks, et liikmesriigid kohaldavad mõistet „hind“ ühtlustatud viisil, on vaja kehtestada hindade käsitlemise eeskirjad.

(6)

THHI peaks kajastama puhtalt hinnamuutust, jättes kõrvale kvaliteedimuutuse mõju. Seepärast on vaja kehtestada asendamise ja kvaliteedikohanduse eeskirjad.

(7)

Harmoneeritud indeksid peaksid olema iga-aastaselt aheldatud Laspeyresi tüüpi indeksid. Seepärast on vaja määratleda elementaaragregaadid ja täpsustada meetodid vaadeldud hindade kombineerimiseks, et koostada elementaarhinnaindeksid.

(8)

Selleks et tagada THHI kiirhinnangute kõrge kvaliteet ja võimaldada komisjonil (Eurostatil) tuletada vajalikud koondnäitajad, peaksid liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, edastama kiirhinnangud THHIga sama jaotuse alusel.

(9)

Juba avaldatud harmoneeritud indekseid ja nende alamindekseid võib revideerida. Seepärast on vaja täpsustada revideerimise tingimused.

(10)

Et saada kõikidest liikmesriikidest usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid, tuleb konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksite arvutamiseks luua ühtne metoodiline raamistik ja seda käigus hoida.

(11)

Liikmesriigid peaksid edastama omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi vastavalt kindlaksmääratud jaotusele.

(12)

Liikmesriigid peaksid edastama andmed ja metaandmed komisjonile (Eurostatile) vastavalt kindlaksmääratud andmevahetusstandarditele ja -menetlustele.

(13)

Euroopa statistikasüsteemis tuleks välja töötada praktilised juhised ja soovitused THHI mõõtmise ja koostamisega seotud küsimuste kohta, eelkõige kvaliteedikohanduse, indeksi koostamise ja hindade käsitlemise kohta.

(14)

Määrused (EÜ) nr 1749/96, (EÜ) nr 2214/96, (EÜ) nr 1687/98, (EÜ) nr 2646/98, (EÜ) nr 1617/1999, (EÜ) nr 2166/1999, (EÜ) nr 2601/2000, (EÜ) nr 2602/2000, (EÜ) nr 1920/2001, (EÜ) nr 1921/2001, (EÜ) nr 1708/2005, (EÜ) nr 701/2006, (EÜ) nr 330/2009, (EL) nr 1114/2010 ja (EL) nr 93/2013 tuleks kehtetuks tunnistada.

(15)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed tingimused

a)

tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) ja konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksi (konstantse maksumääraga THHI) ning

b)

omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi koostamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kulutuste osatähtsus“ – protsent leibkonna kõigist rahalistest lõpptarbimiskulutustest, nagu on määratletud lisas;

2)

„alamindeksi kaal“ – iga sellise THHIs sisalduva kategooria kaal, mis vastab Euroopa individuaalse tarbimise klassifikaatorile eesmärgi järgi („ECOICOP“), nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/792 I lisas;

3)

THHI „sihtala“ – kõik tehingud, mis sisalduvad leibkondade rahalistes lõpptarbimiskulutustes;

4)

„toote pakkumus“ – toode, mis on määratletud selle omaduste, ostuaja ja -koha ning tarnetingimuste alusel ning mille hinda vaadeldakse;

5)

„homogeenne toode“ – toote pakkumuste kogum, mille kvaliteedis ei ole olulisi erinevusi ja mille puhul arvutatakse keskmine hind;

6)

„üksiktoode“ – toote pakkumus või homogeenne toode;

7)

„sihtvalim“ – üksiktoodete kogum, mis on seotud sihtala tehingutega ja mille hinnaandmeid kasutatakse THHI koostamisel;

8)

„kvaliteedierinevus“ – erinevus kahe üksiktoote omaduste, ostuaja, ostukoha või tarnetingimuste vahel, kui see on tarbija seisukohast oluline;

9)

„asendustoode“ – üksiktoode, mis asendab sihtvalimi teist üksiktoodet;

10)

„kvaliteedikohandus“ – menetlus, mille käigus suurendatakse või vähendatakse asendustoote või asendatud toote vaadeldud hinda nende kvaliteedierinevuse väärtuse võrra;

11)

„vaadeldud hind“ – üksiktoote tarbijahind, mida liikmesriik kasutab THHI koostamisel;

12)

„arvestuslik hind“ – hind, mis põhineb asjakohasel hindamismenetlusel;

13)

„elementaaragregaat“ – Laspeyresi tüüpi indeksis kasutatav väikseim agregaat;

14)

„elementaarhinnaindeks“ – elementaaragregaadi indeks või elementaaragregaadi kihi indeks;

15)

„transitiivsus“ – omadus, mille puhul perioode a ja b kaudselt perioodi c kaudu võrdlev indeks on identne indeksiga, mis otseselt võrdleb perioode a ja b;

16)

„ajaline pööratavus“ – omadus, mille puhul perioodide a ja b vaheline indeks on võrdne sama indeksi pöördväärtusega perioodide b ja a vahel;

17)

„hüvitamine“ – kodumajapidamiste poolt tehtud kindlaksmääratud ostude osaline või täielik tasumine kodumajapidamisi teenindavate valitsusasutuste või kasumitaotluseta institutsioonide poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (18) (ESA 2010) A lisa punktidele 4.108–4.110;

18)

„soodustus“ – üksiktoote omaduste sageli ajutine muutmine, suurendades toote kogust, lisades tasuta mõne muu üksiktoote või pakkudes tarbijale muud kasu;

19)

„tegelikud kindlustusmaksed“ – summad, mida makstakse konkreetse kindlustuspoliisi eest kindlustuskatte saamiseks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul;

20)

„kaudne teenustasu“ – kindlustusandja toodang, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 16.51;

21)

„mitte-elukindlustuse nõuded“ – ESA 2010 A lisa punktis 4.114 määratletud nõuded;

22)

„hooajatoode“ – üksiktoode, mida on võimalik osta või mida ostetakse märkimisväärsetes kogustes korduva mustri järgi ainult teatud osal aastast. Igal kuul loetakse toode kas hooajaliseks või hooajaväliseks. Hooajalisus võib aastate lõikes erineda;

23)

„tüüpiline hind“ – hooajatoote arvestuslik hind, mis ei ole erandlik, näiteks hooaja lõpumüügi hind;

24)

„hooajaline imputeerimismeetod“ – meetod, mille puhul hooajaväliste toodete hindu hinnatakse kas hooajatoodete või kõigi hooajal saadavate toodete abil;

25)

„vastu hooajatooteid hinnang“ – menetlus, mille eesmärk on saada hooajatoote arvestuslik hind järgmiselt:

a)

hooajavälise perioodi esimesel kuul kasutatakse eelmise hooaja tüüpilist hinda;

b)

järgnevatel hooajavälistel kuudel võrdub arvestuslik hind eelmise kuu hinnaga, mida kohandatakse kõigi samasse ECOICOPi rühma, klassi, alamklassi või samasse agregaati kuuluvate hooajatoodete vaadeldud hindade keskmise muutusega mis tahes alamklassist madalamal tasemel;

26)

„hinnang kõigi hooajal saadavate toodete abil“ – menetlus hooajatoote arvestusliku hinna kindlaksmääramiseks järgmiselt:

a)

hooajavälise perioodi esimesel kuul kasutatakse eelmise hooaja tüüpilist hinda;

b)

järgnevatel hooajavälistel kuudel on arvestuslik hind võrdne eelmise kuu hinnaga, mida kohandatakse kõigi samasse ECOICOPi rühma, klassi, alamklassi või samasse agregaati kuuluvate üksikute toodete vaadeldud hindade keskmise muutusega mis tahes alamklassist madalamal tasemel;

27)

„hooajaliste kaalude meetod“ – hooajatoodete töötlemine, mille puhul hooajaväliste hooajatoodete kaalud võrduvad või on võrdsustatud nulliga;

28)

„tariif“ – toote hindade ja tingimuste loetelu, mis on eristatud vastavalt ostetud kogustele, tarbimisajale või ostjate omadustele;

29)

„revisjon“ – komisjoni (Eurostati) avaldatud indeksite või kaalude muutmine. Muutust sama vaatluskuu kiirhinnangu ja THHI vahel ei loeta revisjoniks;

30)

„esialgsed andmed“ – indeksid või kaalud, mille puhul eeldatakse, et liikmesriik lõplikustab need hilisemal kuul;

31)

„valitsemissektor“ – keskvalitsus, osariigi/liidumaa valitsus, kohalik omavalitsus ja riiklikud sotsiaalkindlustusfondid, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktides 2.113–2.117;

32)

„tootemaksud“ – maksud, mida makstakse antud kauba või teenuse toodetud või vahendatud ühikult, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktides 4.16–4.20;

33)

„konstantse maksumääraga THHIga hõlmatud individuaalsed maksud“ – individuaalsed tootemaksud, mis on seotud kodumajapidamiste tarbimisega ja kuuluvad järgmistesse kategooriatesse, mis on määratletud ESA 2010 B lisa tabelis 9 („Üksikasjalik maksude ja sotsiaalmaksete laekumine maksude ja sotsiaalmaksete tüübi järgi ning allsektorite kaupa, sealhulgas maksude ja sotsiaalmaksete nimekiri riikliku klassifikaatori järgi“):

a)

D.211 Lisandväärtusmaksu tüüpi maksud;

b)

D.2122e Muud teatavate teenuste maksud;

c)

D.214a Aktsiisimaksud ja tarbimismaksud (välja arvatud need, mis kuuluvad impordimaksude ja -tollimaksude alla);

d)

D.214d Auto registreerimise maksud;

e)

D.214e Meelelahutuse maksud;

f)

D.214 g Kindlustuspreemiatele kehtestatud maksud;

g)

D.214h Muud teatavate teenuste maksud;

h)

D.214 l Muud mujal liigitamata tootemaksud.

2. PEATÜKK

TARBIJAHINDADE HARMONEERITUD INDEKS JA KONSTANTSE MAKSUMÄÄRAGA TARBIJAHINDADE HARMONEERITUD INDEKS

Artikkel 3

Kaalud

1.   Liikmesriigid tuletavad aasta t indeksis kasutatud alamindeksite ja elementaaragregaadi kaalud järgmiselt:

a)

kuni 31. detsembrini 2022 kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise andmeid aasta t-2 kohta ning mis tahes kättesaadavat ja asjakohast teavet kodumajapidamiste eelarveuuringutest ja muudest andmeallikatest, et saada alamklassi kulutuste osatähtsus ja jagada see alamklassi elementaaragregaatide vahel. Alates 1. jaanuarist 2023 kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise andmeid aasta t-2 kohta, mida saab täiendada hiljutise kodumajapidamiste eelarveuuringu andmetega ja muude allikatega, et saada alamklassi kulutuste osatähtsus ja jagada need alamklassi elementaaragregaatide vahel;

b)

aasta t-2 kulutuste osatähtsus vaadatakse läbi ja ajakohastatakse, et see oleks aasta t-1 suhtes representatiivne;

c)

elementaaragregaatide kulutuste osatähtsust korrigeeritakse asjakohase hinnamuutusega aasta t-1 ja aasta t-1 detsembri vahel.

2.   Alamindeksite kaalud hoitakse kogu kalendriaasta jooksul muutumatuna.

3.   Elementaaragregaadi kaal hoitakse kogu kalendriaasta jooksul muutumatuna, välja arvatud juhul, kui elementaaragregaatide loendit alamklassis kohandatakse nii, et see kajastaks sihtala olulisi muutusi.

4.   Mis tahes ECOICOPi pearühma, rühma või klassi alamindeksite kaal võrdub selle koostises olevate alamindeksite kaalude summaga. Kõikide alamindeksite kaalude summa mis tahes ECOICOPi tasemel on 1 000.

5.   Iga alamklassi alamindeksi kaal võrdub selle alamklassi elementaaragregaatide kaalude summaga.

6.   Mitte-elukindlustusega seotud alamindeksite kaalud tuletatakse kodumajapidamiste kaudsetest teenustasudest tulenevate kogukulutuste põhjal.

7.   Mitte-elukindlustuse nõuetest rahastatavad tarbimiskulutused, sealhulgas kindlustusandjate otse tehtud maksed, lisatakse ECOICOPi vastavate kategooriate alamindeksite kaaludele.

Artikkel 4

Valimi võtmine ja representatiivsus

1.   Liikmesriigid koostavad sihtala suhtes representatiivse sihtvalimi, määratledes elementaaragregaadid ja valides nende elementaaragregaatide jaoks üksiktooted.

2.   Üksiktoodete ja elementaaragregaatide arv sõltub alamklassi kaalust ja sellesse kuuluvate üksiktoodete hinnamuutuste varieeruvusest.

3.   Liikmesriigid tagavad, et sihtvalim jääb aja jooksul sihtala suhtes representatiivseks, vaadates sihtvalimi vähemalt kord aastas läbi ja ajakohastades seda ning valides asendustooted.

4.   Tooted, mille puhul kulutuste osatähtsus on vähemalt üks tuhandik, peavad olema sihtvalimis esindatud.

Artikkel 5

Hindade käsitlemine

1.   Liikmesriigid kasutavad THHI koostamiseks vaadeldud hindu. Arvestuslikke hindu kasutatakse üksnes artiklites 9, 11 ja 14 sätestatud eesmärkidel.

2.   Tervise-, haridus- ja sotsiaalkaitsetoodete vaadeldud hinnad ei sisalda tagasimakseid.

3.   Vaadeldud hindade või tariifitingimuste muutused näidatakse THHIs hinnamuutustena.

4.   Kui vaadeldud hinnad on seotud indeksiga, esitatakse indeksimuutustest tulenevad muutused THHIs hinnamuutustena.

5.   Kui hinna määramise tingimuseks on kodumajapidamiste sissetulek, esitatakse selle muutustest tulenevad vaadeldud hindade muutused THHIs hinnamuutustena.

6.   Kindlustuse vaadeldud hinnad on tegelikud kindlustusmaksed.

7.   Kui üksiktoode on olnud tarbijatele tasuta kättesaadav, kuid hiljem võetakse selle eest tasu, näidatakse seda THHIs hinnatõusuna. Kui aga üksiktoote eest on küsitud tasu ja seejärel tehakse see tarbijatele tasuta kättesaadavaks, näidatakse seda THHIs hinnalangusena.

Artikkel 6

Allahindlused ja soodustused

1.   Liikmesriigid võtavad arvesse allahindlusi, mida

a)

saab rakendada üksiktootele ning

b)

saab nõuda ostmise ajal.

Võimaluse korral võetakse arvesse allahindlusi, mis on kättesaadavad üksnes piiratud tarbijarühmale.

2.   Soodustusi käsitletakse vastavalt artiklitele 10 ja 11.

Artikkel 7

Tehinguhinnaga proportsionaalsed teenustasud

1.   THHI sisaldab tasusid, mida võetakse osutatud teenuse eest otse tarbijatelt ja mida võib väljendada kindla tasuna või proportsioonina tehinguhinnast. Kui teenuse hind määratakse proportsioonina tehinguhinnast, saadakse vaadeldav hind selle proportsiooni ja esindusliku üksiktehingu korrutisena.

2.   Teenustasu muutused, mis tulenevad esindusliku üksiktehingu hinna muutustest, näidatakse THHIs hinnamuutustena.

3.   Kui esindusliku üksiktehingu hinnamuutust ei ole võimalik mõõta, kasutatakse selle hindamiseks asjakohast hinnaindeksit.

Artikkel 8

Hinnavaatlus

1.   Kauba vaadeldud hind võetakse THHIsse selle kuu kohta, mil tehingud võivad selle hinnaga toimuda.

2.   Teenuse vaadeldud hind võetakse THHIsse selle kuu kohta, mil teenuse tarbimine võib alata.

3.   Kui teenuse hind sõltub ostmise ja teenuse osutamise alustamise vahelisest ajast, võtavad liikmesriigid arvesse hindu, mis on tüüpilised teenuse ostmisel.

4.   Vaadeldud hinnad vastavad vähemalt ühele töönädalale kuu keskel või selle ümbruses.

5.   Kui üksiktoote hinnad on ühe kuu jooksul teadaolevalt kõikuvad, peavad vaadeldud hinnad vastama rohkem kui ühele nädalale.

Artikkel 9

Hindade arvestus

1.   Kui sihtvalimi üksiktoote hinda ei ole võimalik vaadelda, kasutatakse arvestuslikku hinda mitte kauem kui 2 kuud, pärast seda valitakse asendustoode. Käesolevat lõiget ei kohaldata hooajatoodete või muude üksiktoodete suhtes, mis eeldatavasti muutuvad uuesti kättesaadavaks.

2.   Eelnevalt vaadeldud hinda ei kasutata arvestusliku hinnana, välja arvatud juhul, kui saab põhjendada, et see on asjakohane hinnang.

Artikkel 10

Asendamine

1.   Liikmesriigid valivad kaduva tootega sarnase asendustoote, tagades samal ajal sihtvalimi representatiivsuse.

2.   Liikmesriigid ei vali asendustooteid sarnase hinna alusel.

Artikkel 11

Kvaliteedikohandus

1.   Kui asendatud toote ja asendustoote vahel ei ole kvaliteedierinevusi, võrdlevad liikmesriigid vaadeldud hindu otseselt. Vastasel juhul teevad liikmesriigid kvaliteedikohanduse.

2.   Liikmesriigid teevad kvaliteedikohanduse, mis võrdub kogu hinnaerinevusega asendatud toote kuu m-1 hinna ja selle asendustoote kuu m hinna vahel ainult juhul, kui see on põhjendatult asjakohane kvaliteedierinevuse hinnang.

Artikkel 12

Elementaarhinnaindeksid

1.   Üksiktoodete hinnad agregeeritakse, et saada elementaarhinnaindeksid, kasutades ühte järgmistest võimalustest:

a)

indeksivalem, mis tagab transitiivsuse. Eelmiste perioodide hinnaindeksit ei revideerita, kui kasutatakse transitiivseid indeksivalemeid; või

b)

indeksivalem, mis tagab ajalise pööratavuse ja võrdleb üksikute toodete hindu jooksval perioodil nende toodete hindadega baasperioodil. Baasperioodi ei muudeta sageli, kui see toob kaasa transitiivsuse põhimõtte olulise rikkumise.

2.   Elementaaragregaadi hinnaindeksi saamiseks kahest või enamast elementaarhinnaindeksist kasutatakse lõikes 1 kirjeldatud valemitele vastavat indeksivalemit.

Artikkel 13

Alamindeksite integreerimine pärast indeksi vastavusperioodi

Iga alamindeks, mis integreeritakse THHIsse pärast indeksi vastavusperioodi, on seotud konkreetse aasta detsembriga ja seda kasutatakse alates järgmise aasta jaanuarist.

Artikkel 14

Hooajatooted

Kui elementaaragregaadi valimisse kuulub hooajatooteid, kasutavad liikmesriigid selle agregaadi hinnaindeksi koostamiseks hooajalist imputeerimismeetodit või hooajalist kaalumeetodit.

Artikkel 15

Kiirhinnangute jaotus

Liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, edastavad komisjonile (Eurostatile) oma THHI kõigi alamindeksite kiirhinnangud.

Artikkel 16

Esialgsete andmete lõplikuks muutmine

Kui liikmesriik esitab alamindeksid või nende kaalud esialgsena, tuleb need lõplikustada järgmise kuu andmete esitamisel.

Artikkel 17

Vigadest tingitud revisjonid

1.   Liikmesriigid parandavad vead ja edastavad revideeritud alamindeksid või alamindeksite kaalud komisjonile (Eurostatile) põhjendamatu viivituseta.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) teabe vea põhjuse kohta hiljemalt parandatud andmete edastamisel.

Artikkel 18

Muud revisjonid

1.   Muude kui artiklite 16 ja 17 kohaste revisjonide ajastus, kestus ja THHIsse integreerimine kooskõlastatakse komisjoniga (Eurostatiga).

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) THHI parandatud alamindeksite hinnangud hiljemalt 3 kuud enne kavandatud revisjoni kavandatavat rakendamist.

Artikkel 19

Revisjonide avaldamine

Kõiki komponente hõlmava THHI revisjonid avalikustatakse koos selgitusega THHI koostamise eest vastutava riikliku asutuse veebisaidil, välja arvatud artikli 16 kohased revisjonid.

Artikkel 20

Alamindeksite kaalude revisjon

Ilma et see piiraks artiklite 16 ja 17 kohaldamist, alamindeksite kaalusid ei revideerita.

Artikkel 21

Konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeks

1.   Konstantse maksumääraga THHIga hõlmatud individuaalset maksu võetakse arvesse, kui selle aastatulu moodustab 2 % või rohkem valitsemissektori kogutavate individuaalsete maksude kogusummast.

2.   Konstantse maksumääraga THHIs arvesse võetav aastane maksutulu katab vähemalt 90 % kõigi valitsemissektori kogutavate individuaalsete maksude kogusummast.

3.   Konstantse maksumääraga THHI koostatakse samal viisil kui THHI, kuid vaadeldud hindu kohandatakse nii, et toodete maksumäärad hoitakse vaatlusperioodil hindade võrdlusperioodiga võrreldes muutumatud.

4.   Maksumäärade muutused kajastuvad konstantse maksumääraga THHIs:

a)

sel kuul, mil uut määra kohaldatakse üksiktoote suhtes ja see sisaldub vaadeldud hinnas või

b)

esimesel tervel kuul, mil uut määra kohaldatakse. Kuu esimesel päeval jõustuvaid maksumäära muutusi kajastatakse kõnealuse kuu konstantse maksumääraga THHIs. Maksumäära muutusi, mis jõustuvad kõnealusel kuul hiljem, kajastatakse järgmise kuu konstantse maksumääraga THHIs.

3. PEATÜKK

OMANIKU KASUTUSES OLEVATE ELUASEMETE HINNAINDEKS JA ELUASEME HINNAINDEKS

Artikkel 22

Omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi jaotus

Omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks hõlmab järgmisi kulukategooriaid:

a)

O.1. Omaniku-kasutaja eluasemekulud;

b)

O.1.1. Eluasemete omandamine;

c)

O.1.1.1. Uued eluasemed;

d)

O.1.1.1.1. Uute eluasemete ostud;

e)

O.1.1.1.2. Iseehitatud eluasemed ja põhjalikud renoveerimised;

f)

O.1.1.2. Kodumajapidamiste jaoks uued olemasolevad eluasemed;

g)

O.1.1.3. Muud eluaseme omandamisega seotud teenused;

h)

O.1.2. Eluasemete omandiline kuuluvus;

i)

O.1.2.1. Põhjalikud remondi- ja hooldustööd;

j)

O.1.2.2. Eluasemetega seotud kindlustus;

k)

O.1.2.3. Muud eluaseme omandilise kuuluvusega seotud teenused.

Artikkel 23

Eluaseme hinnaindeksi jaotus

Eluaseme hinnaindeks hõlmab järgmisi kulukategooriaid:

a)

H.1. Eluasemete ostud;

b)

H.1.1. Uute eluasemete ostud;

c)

H.1.2. Olemasolevate eluasemete ostud.

Artikkel 24

Kaalud

Liikmesriigid koostavad ja edastavad komisjonile (Eurostatile) igal aastal ühe kaalude kogumi omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksite kohta ja ühe kaalude kogumi eluaseme hinnaindeksite kohta artiklites 22 ja 23 sätestatud jaotustes.

Artikkel 25

Omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi koostamine

Omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks põhineb netoomandamise meetodil, millega mõõdetakse muutusi hindades, mida tarbijad maksavad kodumajapidamistele uute eluasemete soetamise eest, ning muutusi muudes eluasemete omandiõiguse ja omandiõiguse üleminekuga seotud kuludes.

4. PEATÜKK

ANDMETE JA METAANDMETE VAHETAMISE STANDARDID JA TÄHTAJAD

Artikkel 26

Andmete ja metaandmete vahetamise standardid

1.   Liikmesriigid edastavad andmed ja metaandmed komisjonile (Eurostatile) elektrooniliselt ühtse kontaktpunkti kaudu, järgides statistiliste andmete ja metaandmete vahetamise standardeid.

2.   Komisjonile (Eurostatile) edastamisel märgistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 (19) määratletud konfidentsiaalsed andmed asjakohaselt.

Artikkel 27

Metaandmete vahetamise tähtajad

1.   Liikmesriigid vaatavad oma THHI ja konstantse maksumääraga THHI jooksva aasta metaandmed igal aastal läbi ja ajakohastavad neid ning edastavad need komisjonile (Eurostatile) 31. märtsiks.

2.   Liikmesriigid vaatavad omaniku kasutuses olevate eluruumide hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi jooksva aasta metaandmed igal aastal läbi ja ajakohastavad neid ning edastavad need komisjonile (Eurostatile) 30. juuniks.

5. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 1749/96, (EÜ) nr 2214/96, (EÜ) nr 1687/98, (EÜ) nr 2646/98, (EÜ) nr 1617/1999, (EÜ) nr 2166/1999, (EÜ) nr 2601/2000, (EÜ) nr 2602/2000, (EÜ) nr 1920/2001, (EÜ) nr 1921/2001, (EÜ) nr 1708/2005, (EÜ) nr 701/2006, (EÜ) nr 330/2009, (EL) nr 1114/2010 ja (EL) nr 93/2013 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. juuli 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 135, 24.5.2016, lk 11.

(2)  Komisjoni 9. septembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1749/96 tarbijahindade harmoneeritud indekseid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 esialgsete rakendusmeetmete kohta (EÜT L 229, 10.9.1996, lk 3).

(3)  Komisjoni 20. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2214/96, tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta: ÜTHI osaindeksite edastamine ja levitamine (EÜT L 296, 21.11.1996, lk 8).

(4)  Nõukogu 20. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1687/98, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1749/96 tarbijahindade harmoneeritud indeksis sisalduvate kaupade ja teenuste kaetuse osas (EÜT L 214, 31.7.1998, lk 12).

(5)  Komisjoni 9. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2646/98, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tarbijahindade harmoneeritud indeksi hinnaloendite käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 335, 10.12.1998, lk 30).

(6)  Komisjoni 23. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1617/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tarbijahindade harmoneeritud indeksis kindlustuse käsitlemise miinimumstandardite osas ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2214/96 (EÜT L 192, 24.7.1999, lk 9).

(7)  Nõukogu 8. oktoobri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2166/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkaitsesektori toodete tarbijahindade harmoneeritud indeksis käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 266, 14.10.1999, lk 1).

(8)  Komisjoni 17. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2601/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ostuhindade tarbijahindade harmoneeritud indeksisse kandmise ajastamise kohta (EÜT L 300, 29.11.2000, lk 14).

(9)  Komisjoni 17. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2602/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksis hinnaalanduste käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 300, 29.11.2000, lk 16).

(10)  Komisjoni 28. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1920/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksis protsendina tehingu väärtusest väljendatud teenustasude käsitlemise miinimumstandardite kohta ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2214/96 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 46).

(11)  Komisjoni 28. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1921/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksi läbivaatamise miinimumstandardite kohta ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2602/2000 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 49).

(12)  Komisjoni 19. oktoobri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1708/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ühtlustatud tarbijahindade harmoneeritud indeksi ühise vaatlusperioodi suhtes ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2214/96 (ELT L 274, 20.10.2005, lk 9).

(13)  Nõukogu 25. aprilli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 701/2006, millega sätestatakse määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tarbijahindade harmoneeritud indeksi jaoks hindade kogumise perioodiga (ELT L 122, 9.5.2006, lk 3).

(14)  Komisjoni 22. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 330/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahinna harmoneeritud indeksites (THHI) hooajatoodete käsitlemise miinimumstandardite kohta (ELT L 103, 23.4.2009, lk 6).

(15)  Komisjoni 1. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1114/2010, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksite (THHIde) kaalude kvaliteedi miinimumstandardite kohta ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2454/97 (ELT L 316, 2.12.2010, lk 4).

(16)  Komisjoni 1. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 93/2013, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 (tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta) rakendamiseks seoses omaniku kasutuses olevate eluruumide hinnaindeksi loomisega (ELT L 33, 2.2.2013, lk 14).

(17)  Nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta (EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).


LISA

Kodumajapidamiste rahalised lõpptarbimiskulutused

1.   

Kodumajapidamiste rahalised lõpptarbimiskulutused on määratletud määruse (EL) 2016/792 artikli 2 punktis 20.

2.   

Täpsustades veelgi kaalude kvaliteeti, sisaldavad rahalised lõpptarbimiskulutused järgmisi näiteid kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punkti 3.95 järgmistes alapunktides:

alapunktid c, d, h ja i;

alapunkti e osa, mis on seotud otseselt tasutavate finantsteenustega, alapunkti f osa, mis on seotud kahjukindlustusteenustega koos kaudse teenustasuga.

Rahalised lõpptarbimiskulutused hõlmavad ka eluasemetoetusi, mis kuuluvad ESA 2010 A lisa punktis 4.109 määratletud D.632 alla.

3.   

Rahaliste lõpptarbimiskulutuste alla ei kuulu järgmised näited kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punkti 3.95 järgmistes alapunktides:

alapunktid a, b ja g.

Rahaliste lõpptarbimiskulutuste alla ei kuulu ka järgmised näited, mis ei moodusta osa kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest:

ESA 2010 A lisa punkti 3.96 alapunktid a–f, välja arvatud D.632 eluasemetoetuste osa, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.109;

tulumaks, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.78;

omanditulu, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.41;

tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.92;

kahjukindlustuse netopreemiad, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.112;

kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.129;

kohtu või kvaasijuriidiliste organite poolt institutsionaalsetele üksustele kehtestatud trahvid ja karistused, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.132.

4.   

Rahalised tehingud on tehingud, mille puhul üksused teevad või saavad makseid või võtavad kohustusi või saavad vara, mis on väljendatud rahaühikutes. Tehingud, millega ei kaasne sularaha ega rahaühikutes väljendatud kohustuste või vara vahetamist, on mitterahalised tehingud.


4.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/24


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/1149,

3. august 2020,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa diisotsüanaatide osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artikli 68 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Diisotsüanaadid on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (2) ühtlustatult klassifitseeritud 1. kategooria hingamiselundeid sensibiliseeriva ja 1. kategooria nahka sensibiliseeriva ainena. Diisotsüanaate kasutatakse keemiliste lähteainetena mitmesugustes sektorites ja rakendustes, eelkõige vahtudes, hermeetikutes ja pinnakattevahendites kõikjal liidus.

(2)

Saksamaa esitas 6. oktoobril 2016 Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „amet“) vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 69 lõikele 4 toimiku (3) (edaspidi „XV lisa kohane toimik“), et algatada kõnealuse määruse artiklites 69–73 sätestatud piirangute kehtestamise menetlus. XV lisa kohase toimiku järgi põhjustab diisotsüanaatidega nahakaudsel kokkupuutel või nende sissehingamisel tekkiv hingamiselundite sensibiliseerimine tööhaigusena astmat, mida loetakse liidus oluliseks töötervishoiu probleemiks. Diisotsüanaadid põhjustavad igal aastal lubamatult palju uusi tööhaigusi (hinnanguliselt rohkem kui 5 000 juhtumit). XV lisa kohasest toimikust nähtus, et tuleb võtta meetmeid liidu tasandil, ja selles tehti ettepanek piirata diisotsüanaatide tööstuslikku ja erialast kasutamist ning turule laskmist nii puhasainena kui ka muude ainete ja segude koostisosana.

(3)

XV lisa kohases toimikus välja pakutud piirangu eesmärk on lubada diisotsüanaatide tööstuslikku ja erialast kasutamist ainult juhul, kui võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid ning on läbitud miinimumnõuetele vastav standardiseeritud koolituskursus. Teavet kursusel osalemise võimaluste kohta tuleks edastada kogu tarneahelas ning neid aineid ja segusid turule laskvad ettevõtjad peaksid tagama, et nende ainete või segude saajatel on võimalik osaleda koolituskursustel.

(4)

5. detsembril 2017 võttis ameti riskihindamise komitee (RAC) vastu arvamuse, (4) milles järeldas, et kavandatud piirang on RAC poolt muudetud kujul kõnealuste ainetega kokkupuutest tuleneva kindlakstehtud riski leevendamiseks kõige asjakohasem liidu tasandi meede, kuna see on riski vähendamiseks kõige tõhusam. Lisaks sellele ollakse seisukohal, et väljapakutud piirangu rakendamine muudetud kujul vähendaks ka diisotsüanaatidega seotud dermatiidijuhtumeid.

(5)

RAC järeldas, et esiteks on vaja korraldada sobilik koolitus ja igal diisotsüanaate käitleval töötajal peaksid olema piisavad teadmised nende ainetega seotud ohtudest ning nende kasutamisega seotud riskidest ning piisavad teadmised heast töötavast ja asjakohastest riskijuhtimismeetmetest, sealhulgas isikukaitsevahendite nõuetekohasest kasutamisest. RAC märgib, et vajatakse konkreetseid koolitusmeetmeid, mille abil saab suurendada teadlikkust sellest, kui oluline on tagada tervise kaitse asjakohaste riskijuhtimismeetmete ja ohutute käitlemistavade abil.

(6)

RAC oli seisukohal, et aines või segus sisalduvatele diisotsüanaatidele kehtestatud piirnorm 0,1 massiprotsenti on väikseim kontsentratsiooni piirnorm, mis on kehtestatud 1. kategooria hingamiselundeid sensibiliseerivatena klassifitseeritud konkreetsetele diisotsüanaatidele. RAC nõustus ka toimiku esitajaga, et töökeskkonnas kokkupuute soovitusliku või siduva piirnormi kehtestamisest ei piisaks, et vähendada tööhaigusena tekkiva astma juhtumeid võimalikult madalale tasemele, kuna praegu ei ole teada läviväärtust, mille juures algab diisotsüanaatide sensibiliseeriv toime.

(7)

15. märtsil 2018 võttis ameti sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (SEAC) vastu arvamuse, (5) milles ta kinnitas RAC järeldust, et võttes arvesse sotsiaal-majanduslikku kasu ja kulu, on välja pakutud piirang kõige sobilikum liidu tasandi meede kindlaks tehtud riskide leevendamiseks. Lisaks sellele järeldas SEAC, et välja pakutud piirang on mõjutatud tarneahelate jaoks taskukohane.

(8)

SEAC soovitas lükata piirangu kohaldamist edasi 48 kuu võrra, et kõigil osalejatel jääks piisavalt aega piirangu nõuete täielikuks rakendamiseks.

(9)

Kavandatud piirangut käsitlevate RAC ja SEAC arvamuste üle peeti nõu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punktis f nimetatud kemikaaliameti jõustamisalase teabe vahetamise foorumiga ja selle soovitusi on arvesse võetud.

(10)

Amet edastas RAC ja SEAC arvamused komisjonile 9. mail 2018. Nende arvamuste põhjal järeldab komisjon, et diisotsüanaatide puhasainena ning muude ainete koostisosana ja segudes kasutamisest ning turule laskmisest tekib lubamatu risk inimeste tervisele. Komisjon leiab, et nimetatud riske tuleks käsitleda liidu tasandil.

(11)

Võttes arvesse XV lisa kohast toimikut ning RAC ja SEAC arvamusi, on komisjon seisukohal, et tööstuslikele ja erialastele kasutajatele tuleks kehtestada koolituse miinimumnõue, jättes liikmesriikidele võimaluse kehtestada rangemaid riiklikke kohustusi. Komisjon on ka seisukohal, et teave selle nõude kohta tuleks lisada toodete pakenditele.

(12)

Liikmesriigid peaksid piirangu võimaliku tulevikus läbivaatamise huvides teatama kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 117 lõikega 1 komisjonile kõik kehtestatud koolitusnõuded, tööhaigusena teatatud astma ning hingamisteede ja nahahaiguste arvu, mis tahes tööalase kokkupuute riikliku taseme ja teabe nõuete täitmise tagamise meetmete kohta.

(13)

Piiramata liidu tööohutuse ja -tervishoiu õigusaktide ning eelkõige keemilisi mõjureid käsitleva nõukogu direktiivi 98/24/EÜ (6) kohaldamist, on selle piirangu eesmärk suurendada tööandjate võimet ohjata riske kõrgel tasemel. Sellest õigusaktist, millega suurendatakse veelgi kehtivate tööohutuse ja -tervishoiu nõuete rakendamist, tagades diisotsüanaatide alased koolitusprogrammid kogu tarneahelas, saavad kasu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

(14)

Ettevõtjatele tuleks anda piisavalt aega uute nõuetega kohanemiseks. Selleks et asjaomased töötajad saaksid läbida nõutava koolituse, on asjakohane kolmeaastane üleminekuperiood.

(15)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1907/2006 vastavalt muuta.

(16)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. august 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(3)  https://echa.europa.eu/documents/10162/63c411e5-cf0f-dc5e-ff83-1e8de7e4e282

(4)  https://echa.europa.eu/documents/10162/737bceac-35c3-77fb-ba7a-0e417a81aa4a

(5)  https://echa.europa.eu/documents/10162/d6794aa4-8e3a-6780-d079-77237244f5f9

(6)  Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).


LISA

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisasse lisatakse järgmine kanne:

„74. Diisotsüanaadid, O = C=N–R–N = C=O, milles R on määramata pikkusega alifaatne või aromaatne süsivesinik“

1.

Ei ole lubatud kasutada tööstuslikul ja erialasel otstarbel puhasainena ega muude ainete või segude koostisosana pärast 24. augustit 2023, välja arvatud juhul, kui:

a)

diisotsüanaatide kontsentratsioon puhasainena või koos teiste ainetega on vähem kui 0,1 massiprotsenti või

b)

tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja tagab, et tööstuslik(ud) või erialane/erialased kasutaja(d) on enne aine(te) või segu(de) kasutamist edukalt läbinud diisotsüanaatide ohutu kasutamise alase koolituse.

2.

Ei ole lubatud lasta turule tööstuslikul ja erialasel otstarbel puhasainena või muude ainete või segude koostisosana pärast 24. veebruari 2022, välja arvatud juhul, kui:

a)

diisotsüanaatide kontsentratsioon puhasainena või koos teiste ainetega on vähem kui 0,1 massiprotsenti või

b)

tarnija tagab, et aine(te) või segu(de) saaja saab teabe punkti 1 alapunktis b osutatud nõuete kohta, ning et toote pakendile lisatakse etiketil olevast muust teabest nähtavalt eraldatuna järgmine tekst: „Alates 24. augustist 2023 nõutakse enne tööstuslikku või erialast kasutamist piisava koolituse läbimist.“

3.

Käesolevas kandes tähendab „tööstuslik(ud) ja erialane/erialased kasutaja(d)“ mis tahes töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes käitleb diisotsüanaate puhasainena või muude ainete või segude koostisosana tööstuslikul ja erialasel otstarbel või teeb selle järelevalvet.

4.

Punkti 1 alapunktis b osutatud koolitusega tagatakse diisotsüanaatide nahaga kokkupuute ja sissehingamise alased juhised või ohjamine töökohal, piiramata riiklikke tööalase kokkupuute piirnorme või muid asjakohaseid riskijuhtimismeetmeid riiklikul tasandil. Selle koolituse peab läbi viima tööohutuse ja -tervishoiu ekspert, kes on omandanud asjakohase pädevuse kutseõppe käigus. Koolitus peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)

punkti 5 alapunktis a loetletud koolituse teemasid kõigi tööstuslike ja erialaste kasutusviiside puhul;

b)

punkti 5 alapunktides a ja b loetletud koolituse teemasid järgmiste kasutusviiside puhul:

lahtiste segude käitlemine ümbritseva õhu temperatuuril (sealhulgas vahutorud);

pihustamine ventileeritud kabiinis;

pealekandmine rulliga;

pealekandmine pintsliga;

pealekandmine sukeldamise ja valamise teel;

jahtunud, täielikult kuivamata toodete mehaaniline järeltöötlus (näiteks lõikamine);

puhastamine ja jäätmed;

muud kasutusviisid, mille puhul toimub sarnane kokkupuude naha kaudu ja/või sissehingamisel;

c)

punkti 5 alapunktides a, b ja c loetletud koolituse teemasid järgmiste kasutusviiside puhul:

osaliselt kuivanud toodete käitlemine (näiteks hiljuti kuivanud veel soojad tooted);

valurakendused;

hooldus- ja parandustööd, mille puhul on vajalik juurdepääs seadmetele;

soojade või kuumade toodete (> 45 °C) lahtine käitlemine;

pihustamine lahtises õhus, kus on piiratud või ainult loomulik ventilatsioon (sealhulgas suured tööstustsehhid), ja pihustamine suure energiaga (näiteks vahud, elastomeerid);

muud kasutusviisid, mille puhul toimub naha kaudu ja/või sissehingamisel sarnane kokkupuude.

5.

Koolituse teemad:

a)

üldine koolitus, sealhulgas veebikoolitus, järgmisel teemal:

diisotsüanaatide keemia;

toksilisusega seotud ohud (sealhulgas akuutne toksilisus);

kokkupuude diisotsüanaatidega;

tööalase kokkupuute piirnormid;

kuidas sensibiliseerimine võib tekkida;

lõhn ohumärgina;

lenduvuse olulisus riski kindlakstegemisel;

diisotsüanaatide viskoossus, temperatuur ja molekulmass;

isiklik hügieen;

vajalikud isikukaitsevahendid, sealhulgas praktilised juhised nende nõuetekohase kasutamise ja piirangute kohta;

naha kaudu ja sissehingamisel kokkupuute risk;

kasutatava käitlemisprotsessiga seotud risk;

naha kaudu ja sissehingamisel kokkupuute vastase kaitse põhimõtted;

ventilatsioon;

puhastamine, lekked, hooldus;

tühjade pakendite kõrvaldamine;

kõrvaliste isikute kaitse;

kriitilise tähtsusega käitlemisetappide kindlaksmääramine;

riiklikud koodisüsteemid (kui need on olemas);

käitumispõhine ohutus;

sertifikaat või tõendavad dokumendid koolituse eduka läbimise kohta;

b)

kesktaseme koolitus, sealhulgas veebikoolitus, järgmisel teemal:

täiendavad käitumispõhised aspektid;

hooldus;

muudatuste juhtimine;

kehtivate ohutusjuhiste hindamine;

kasutatava käitlemisprotsessiga seotud risk;

sertifikaat või tõendavad dokumendid koolituse eduka läbimise kohta;

c)

põhjalik koolitus, sealhulgas veebikoolitus, järgmisel teemal:

hõlmatud konkreetsete kasutusviiside jaoks vajalik täiendav sertifitseerimine;

pihustamine väljaspool pihustamiskabiini;

soojade või kuumade toodete (> 45 °C) lahtine käitlemine;

sertifikaat või tõendavad dokumendid koolituse eduka läbimise kohta;

6.

Koolitus peab vastama nõuetele, mille on kehtestanud liikmesriik, kus tööstuslik(ud) või erialane/erialased kasutaja(d) tegutseb/tegutsevad. Liikmesriigid võivad selle aine või segu või nende ainete või segude kasutamise suhtes rakendada riiklikke nõudeid või jätkata nende nõuete rakendamist, kui täidetud on punktides 4 ja 5 sätestatud miinimumnõuded.

7.

Punkti 2 alapunktis b osutatud tarnija tagab saajale koolitusmaterjali ja kursused kooskõlas punktidega 4 ja 5 selle liikmesriigi või nende liikmesriikide ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kuhu ainet või segu või aineid või segusid tarnitakse. Koolituse puhul võetakse arvesse tarnitud toodete eripära, sealhulgas nende koostist, pakendit ja kujundust.

8.

Tööandja või füüsilistest isikust ettevõtja dokumenteerib punktides 4 ja 5 osutatud koolituse eduka läbimise. Koolitust tuleb korrata vähemalt iga viie aasta tagant.

9.

Liikmesriigid lisavad artikli 117 lõike 1 alusel esitatavasse aruandesse järgmise teabe:

a)

riiklikus õiguses ette nähtud kehtestatud mis tahes koolitusnõuded ja muud riskijuhtimise meetmed, mis on seotud diisotsüanaatide tööstusliku ja erialase kasutamisega;

b)

diisotsüanaatidega seotud nende tööhaigusena registreeritud astmajuhtumite ning hingamisteede ja nahahaiguste arv, millest on teatatud ja mida on tunnustatud;

c)

diisotsüanaatidega kokkupuute riiklikud piirnormid, kui need on kehtestatud;

d)

teave selle piiranguga seotud nõuete täitmise tagamise tegevuste kohta.

10.

Seda piirangut kohaldatakse, piiramata töötajate tööohutust ja -tervishoidu kaitsvate muude liidu õigusaktide kohaldamist.“


OTSUSED

4.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/30


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1150,

3. august 2020,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2020) 5454 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse taudi esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse liidu epidemioloogilise olukorra muutusi, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/1107 (5) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Lätis, Poolas ja Slovakkias.

(2)

Nõukogu direktiivis 2002/60/EÜ (6) on sätestatud liidu miinimummeetmed, mida on vaja võtta sigade Aafrika katku tõrjeks. Direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 9 on eelkõige sätestatud ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine, kui sigade Aafrika katku diagnoos seakasvatusettevõtte sigadel on saanud ametliku kinnituse, ning kõnealuse direktiivi artiklites 10 ja 11 on sätestatud ohustatud tsoonides ja järelevalvetsoonides taudi leviku tõkestamiseks võetavad meetmed. Peale selle on direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 15 sätestatud meetmed, mida tuleb võtta, kui sigade Aafrika katku esinemine uluksigadel on saanud kinnituse. Hiljutised kogemused on näidanud, et direktiivis 2002/60/EÜ sätestatud meetmed, eelkõige need, millega nähakse ette taudist tabandunud seakasvatusettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine, ning muud meetmed, mis on seotud eespool nimetatud taudi likvideerimisega kodu- ja uluksigade populatsioonis, on tõhusad kõnealuse taudi leviku kontrolli alla saamiseks.

(3)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2020/1107 vastuvõtmise kuupäeva on sigade Aafrika katku uusi juhtumeid esinenud kodusigadel Leedus ja Poolas ning uluksigadel Poolas ja Slovakkias.

(4)

2020. aasta juulis esines viis sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Poolas Biłgoraj, Ełki, Garwolini, Zielona Góra ja Olsztyni maakonna piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas või piirkondades, mis on praegu loetletud kõnealuse lisa III osas ja asuvad praegu kõnealuse lisa II osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku puhangud kodusigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need Poola piirkonnad, kus olid hiljuti sigade Aafrika katku puhangud, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle lisa II osas, ning need Poola piirkonnad, mis on loetletud kõnealuse lisa II osas ja mis asuvad nende kõnealuse lisa III osas loetletud piirkondade vahetus läheduses, kus hiljuti esinesid sigade Aafrika katku juhtumid, tuleks nüüd loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa III osas, mitte selle lisa II osas.

(5)

2020. aasta juulis esines kolm sigade Aafrika katku juhtumit uluksigadel Poolas Zambrówi, Jarosławi ja Krosno maakonna piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas või piirkondades, mis on praegu loetletud kõnealuse lisa II osas ja asuvad praegu kõnealuse lisa I osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist neis Poola piirkondades tuleks nüüd vastavalt kajastada kõnealuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas ning kõnealuse lisa I osas loetletud Poola piirkond, mis asub nende kõnealuse lisa II osas loetletud piirkondade lähedal, kus hiljuti esinesid sigade Aafrika katku juhtumid, tuleks nüüd loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(6)

2020. aasta juulis esines kaks sigade Aafrika katku puhangut uluksigadel Slovakkias Rimavská Sobota ja Roznava omavalitsusüksuse piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Slovakkia piirkonnad, kus hiljuti esinesid sigade Aafrika katku juhtumid, loetleda nüüd kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(7)

2020. aasta juulis esines üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Leedus Plungė omavalitsusüksuse piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas. See sigade Aafrika katku puhang kodusigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see Leedu piirkond, kus hiljuti esines sigade Aafrika katku puhang, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle lisa II osas.

(8)

Pidades silmas neid sigade Aafrika katku hiljutisi puhanguid kodusigadel Leedus ja Poolas ning hiljutisi sigade Aafrika katku juhtumeid uluksigadel Slovakkias, ning võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda liidus, on kõnealuste liikmesriikide piirkondadeks jaotamist uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on ümber hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmed. Neid muudatusi tuleb kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(9)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Leedus, Poolas ja Slovakkias piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ja loetleda need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II ja III osas. Arvestades asjaolu, et rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II ja III osas on loetletud piirkonnad, kus epidemioloogiline olukord muutub endiselt väga kiiresti, tuleb kõnealustes osades loetletud piirkondade suhtes tehtavate igasuguste muudatuste korral alati arvesse võtta mõju naaberpiirkondadele, nagu on tehtud käesoleval juhul. Kõnealuse lisa I, II ja III osa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(10)

Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra kiireloomulisust liidus seoses sigade Aafrika katku levikuga, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsuse 2014/709/EL lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. august 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES


(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4)  Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5)  Komisjoni 27. juuli 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1107, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 242, 28.7.2020, lk 11).

(6)  Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27).


LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

I OSA

1.   Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

dans la province de Luxembourg:

la zone est délimitée, dans le sens des aiguilles d’une montre, par:

Frontière avec la France,

Rue Mersinhat à Florenville,

La N818jusque son intersection avec la N83,

La N83 jusque son intersection avec la N884,

La N884 jusque son intersection avec la N824,

La N824 jusque son intersection avec Le Routeux,

Le Routeux,

Rue d’Orgéo,

Rue de la Vierre,

Rue du Bout-d’en-Bas,

Rue Sous l’Eglise,

Rue Notre-Dame,

Rue du Centre,

La N845 jusque son intersection avec la N85,

La N85 jusque son intersection avec la N40,

La N40 jusque son intersection avec la N802,

La N802 jusque son intersection avec la N825,

La N825 jusque son intersection avec la E25-E411,

La E25-E411jusque son intersection avec la N40,

N40: Burnaimont, Rue de Luxembourg, Rue Ranci, Rue de la Chapelle,

Rue du Tombois,

Rue Du Pierroy,

Rue Saint-Orban,

Rue Saint-Aubain,

Rue des Cottages,

Rue de Relune,

Rue de Rulune,

Route de l’Ermitage,

N87: Route de Habay,

Chemin des Ecoliers,

Le Routy,

Rue Burgknapp,

Rue de la Halte,

Rue du Centre,

Rue de l’Eglise,

Rue du Marquisat,

Rue de la Carrière,

Rue de la Lorraine,

Rue du Beynert,

Millewée,

Rue du Tram,

Millewée,

N4: Route de Bastogne, Avenue de Longwy, Route de Luxembourg,

Frontière avec le Grand-Duché de Luxembourg,

Frontière avec la France, jusque son intersection avec la Rue Mersinhat à Florenville.

2.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

Hiiu maakond.

3.   Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403250, 403350, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404570, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950, 406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250350, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 250850, 250950, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251450, 251550, 251650, 251750, 251850, 252150 és 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050,575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

4.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

Pāvilostas novads,

Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

Ventspils novada Jūrkalnes pagasts,

Grobiņas novads,

Rucavas novada Dunikas pagasts.

5.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

Klaipėdos rajono savivaldybės: Agluonėnų, Priekulės, Veiviržėnų, Judrėnų, Endriejavo ir Vėžaičių seniūnijos,

Kretingos rajono savivaldybės: Darbėnų, Kretingos ir Žalgirio seniūnijos,

Plungės rajono savivaldybės: Nausodžio sen. dalis nuo kelio 166 į pietryčius ir Kulių seniūnija,

Skuodo rajono savivaldybės: Lenkimų, Mosėdžio, Skuodo, Skuodo miesto seniūnijos.

6.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim,

gminy Janowiec Kościelny, Janowo i część gminy Kozłowo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Rączki – Kownatki – Gardyny w powiecie nidzickim,

powiat działdowski,

gminy Dąbrówno, miasto Ostróda i część gminy wiejskiej Ostróda położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 w powiecie ostródzkim,

gminy Kisielice, Susz, Iława z miastem Iława, Lubawa z miastem Lubawa, w powiecie iławskim,

gmina Grodziczno w powiecie nowomiejskim,

w województwie podlaskim:

gminy Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew i część gminy Kulesze Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię koleją w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

gminy Szumowo, Zambrów z miastem Zambrów i część gminy Kołaki Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

w województwie mazowieckim:

powiat ostrołęcki,

powiat miejski Ostrołęka,

gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno i Stara Biała w powiecie płockim,

powiat miejski Płock,

powiat sierpecki,

powiat żuromiński,

gminy Andrzejewo, Brok, Małkinia Górna, Stary Lubotyń, Szulborze Wielkie, Wąsewo, Zaręby Kościelne i Ostrów Mazowiecka z miastem Ostrów Mazowiecka w powiecie ostrowskim,

gminy Dzierzgowo, Lipowiec Kościelny, miasto Mława, Radzanów, Szreńsk, Szydłowo i Wieczfnia Kościelna, w powiecie mławskim,

powiat przasnyski,

powiat makowski,

gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Kowala, Wierzbica, część gminy Wolanów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie radomskim,

powiat miejski Radom,

powiat szydłowiecki,

powiat gostyniński,

w województwie podkarpackim:

gminy Chłopice, Rokietnica, gmina wiejska Jarosław, część miasta Jarosław położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 94, część gminy Radymno położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę A4, w powiecie jarosławskim,

gminy Medyka, Orły, Stubno, Żurawica, Przemyśl w powiecie przemyskim,

gminy Przeworsk z miastem Przeworsk, Gać Jawornik Polski, Kańczuga, Tryńcza i Zarzecze w powiecie przeworskim,

powiat łańcucki,

gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gminy Dzikowiec, Kolbuszowa, Niwiska i Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

gminy Borowa, Czermin, Gawłuszowice, Mielec z miastem Mielec, Padew Narodowa, Przecław, Tuszów Narodowy w powiecie mieleckim,

w województwie świętokrzyskim:

powiat opatowski,

powiat sandomierski,

gminy Bogoria, Łubnice, Oleśnica, Osiek, Połaniec, Rytwiany i Staszów w powiecie staszowskim,

gmina Skarżysko Kościelne w powiecie skarżyskim,

gmina Wąchock, część gminy Brody położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 oraz na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie, drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy oraz na północ od drogi nr 42 i część gminy Mirzec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno - wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

powiat ostrowiecki,

gminy Gowarczów, Końskie i Stąporków w powiecie koneckim,

w województwie łódzkim:

gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

gminy Biała Rawska, Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka i Regnów w powiecie rawskim,

powiat skierniewicki,

powiat miejski Skierniewice,

gminy Białaczów, Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

gminy Czerniewice, Inowłódz, Lubochnia, Rzeczyca, Tomaszów Mazowiecki z miastem Tomaszów Mazowiecki i Żelechlinek w powiecie tomaszowskim,

w województwie pomorskim:

gminy Ostaszewo, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

gminy Lichnowy, Miłoradz, Nowy Staw, Malbork z miastem Malbork w powiecie malborskim,

gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

powiat gdański,

Miasto Gdańsk,

powiat tczewski,

powiat kwidzyński,

w województwie lubuskim:

gmina Gubin z miastem Gubin w powiecie krośnieńskim,

gminy Międzyrzecz, Pszczew, Trzciel w powiecie międzyrzeckim,

część gminy Lubrza położona na północ od linii wyznaczonej przez autostradę A2, część gminy Łagów położona na północ od linii wyznaczonej przez autostradę A2, część gminy Zbąszynek położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Zbąszynia do Świebodzina oraz część położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od miasta Zbąszynek w kierunku zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 1210F, a następnie przez drogę 1210F biegnącą od skrzyżowania z linia kolejową do zachodniej granicy gminy, część gminy Szczaniec położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Świebodzin położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie świebodzińskim,

gminy Cybinka, Ośno Lubuskie i Rzepin w powiecie słubickim,

gmina Sulęcin i część gminy Torzym położona na północ od linii wyznaczonej przez autostradę A2 w powiecie sulęcińskim,

w województwie dolnośląskim:

gminy Bolesławiec z miastem Bolesławiec, Gromadka i Osiecznica w powiecie bolesławieckim,

gmina Węgliniec w powiecie zgorzeleckim,

gminy Chocianów, Polkowice, część gminy Przemków położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12, w powiecie polkowickim,

gmina Jemielno, Niechlów i Góra w powiecie górowskim,

gmina Rudna i Lubin z miastem Lubin w powiecie lubińskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Krzemieniewo, Rydzyna, część gminy Święciechowa położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12w powiecie leszczyńskim,

powiat nowotomyski,

gminy Granowo, Grodzisk Wielkopolski i część gminy Kamieniec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

gminy Czempiń, miasto Kościan, część gminy wiejskiej Kościan położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 5 oraz na wschód od linii wyznaczonej przez kanał Obry, część gminy Krzywiń położona na wschód od linii wyznaczonej przez kanał Obry w powiecie kościańskim,

powiat miejski Poznań,

gminy Rokietnica, Suchy Las, Mosina, miasto Luboń, miasto Puszczykowo, część gminy Komorniki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 5, część gminy Stęszew położona na południowy – wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 5 i 32 i część gminy Kórnik położona na zachód od linii wyznaczonych przez drogi: nr S11 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 434 i drogę nr 434 biegnącą od tego skrzyżowania do południowej granicy gminy w powiecie poznańskim,

gminy Pniewy, Szamotuły, część gminy Duszniki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 92 oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 306, część gminy Kaźmierz położona na północ i na zachód od linii wyznaczonych przez drogi: nr 92 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Witkowice – Gorszewice – Kaźmierz (wzdłuż ulic Czereśniowa, Dworcowa, Marii Konopnickiej) – Chlewiska, biegnącą do wschodniej granicy gminy w powiecie szamotulskim.

7.   Slovakkia

Järgmised piirkonnad Slovakkias:

the whole district of Vranov nad Topľou,

the whole district of Humenné,

the whole district of Snina,

the whole district of Sobrance, except municipalities included in part III

in the district of Michalovce, the whole municipalities of Tušice, Moravany, Pozdišovce, Michalovce, Zalužice, Lúčky, Závadka, Hnojné, Poruba pod Vihorlatom, Jovsa, Kusín, Klokočov, Kaluža, Vinné, Trnava pri Laborci, Oreské, Staré, Zbudza, Petrovce nad Laborcom, Lesné, Suché, Rakovec nad Ondavou, Nacina Ves, Voľa, Pusté Čemerné and Strážske,

in the district of Košice - okolie, the whole municipalities not included in Part II,

in the district of Gelnica, the whole municipalities of Uhorná, Smolnícka Huta, Mníšek nad Hnilcom, Prakovce, Helcmanovce, Gelnica, Kojšov, Veľký Folkmár, Jaklovce, Žakarovce, Margecany, Henclová and Stará Voda,

in the district of Prešov, the whole municipalities of Klenov, Miklušovce, Sedlice, Suchá dolina, Janov, Radatice, Ľubovec, Ličartovce, Drienovská Nová Ves, Kendice, Petrovany, Drienov, Lemešany, Janovík, Bretejovce, Seniakovce, Šarišské Bohdanovce, Varhaňovce, Brestov Mirkovce, Žehňa, Tuhrina, Lúčina and Červenica,

in the district of Rožňava, the whole municipalities of Brzotín, Gočaltovo, Honce, Jovice, Kružná, Kunová Teplica, Pača, Pašková, Pašková, Rakovnica, Rozložná, Rožňavské Bystré, Rožňava, Rudná, Štítnik, Vidová, Čučma and Betliar,

in the district of Revúca, the whole municipalities of Držkovce, Chvalová, Gemerské Teplice, Gemerský Sad, Hucín, Jelšava, Leváre, Licince, Nadraž, Prihradzany, Sekerešovo, Šivetice, Kameňany, Višňové, Rybník and Sása,

in the district of Rimavská Sobota, municipalities located south of the road No.526 not included in Part II„

in the district of Lučenec, the whole municipalities of Trenč, Veľká nad Ipľom, Jelšovec, Panické Dravce, Lučenec, Kalonda, Rapovce, Trebeľovce, Mučín, Lipovany, Pleš, Fiľakovské Kováče, Ratka, Fiľakovo, Biskupice, Belina, Radzovce, Čakanovce, Šiatorská Bukovinka, Čamovce, Šurice, Halič, Mašková, Ľuboreč, Šíd and Prša,

in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities of Ipeľské Predmostie, Veľká Ves nad Ipľom, Sečianky, Kleňany, Hrušov, Vinica, Balog nad Ipľom, Dolinka, Kosihy nad Ipľom, Ďurkovce, Širákov, Kamenné Kosihy, Seľany, Veľká Čalomija, Malá Čalomija, Koláre, Trebušovce, Chrastince, Lesenice, Slovenské Ďarmoty, Opatovská Nová Ves, Bátorová, Nenince, Záhorce, Želovce, Sklabiná, Nová Ves, Obeckov, Vrbovka, Kiarov, Kováčovce, Zombor, Olováry, Čeláre, Glabušovce, Veľké Straciny, Malé Straciny, Malý Krtíš, Veľký Krtíš, Pôtor, Veľké Zlievce, Malé Zlievce, Bušince, Muľa, Ľuboriečka, Dolná Strehová, Vieska, Slovenské Kľačany, Horná Strehová, Chrťany and Závada.

8.   Kreeka

Järgmised piirkonnad Kreekas:

in the regional unit of Drama:

the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

the municipal departments of Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

in the regional unit of Xanthi:

the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

in the regional unit of Rodopi:

the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

in the regional unit of Evros:

the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

in the regional unit of Serres:

the municipal departments of Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Gonimo, Mandraki, Megalochori, Rodopoli, Ano Poroia, Katw Poroia, Sidirokastro, Vamvakophyto, Promahonas, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Kastanousi and Chortero and the community departments of Achladochori, Agkistro and Kapnophyto (in Sintiki municipality),

the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

the municipal departments of Dasochoriou, Irakleia, Valtero, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Podismeno and Chrysochorafa (in Irakleia municipality).

II OSA

1.   Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

dans la province de Luxembourg:

la zone est délimitée, dans le sens des aiguilles d’une montre, par:

La Rue de la Station (N85) à Florenville jusque son intersection avec la N894,

La N894 jusque son intersection avec la rue Grande,

La rue Grande jusque son intersection avec la rue de Neufchâteau,

La rue de Neufchâteau jusque son intersection avec Hosseuse,

Hosseuse,

La Roquignole,

Les Chanvières,

La Fosse du Loup,

Le Sart,

La N801 jusque son intersection avec la rue de l’Accord,

La rue de l’Accord,

La rue du Fet,

La N40 jusque son intersection avec la E25-E411,

La E25-E411 jusque son intersection avec la N81 au niveau de Weyler,

La N81 jusque son intersection avec la N883 au niveau d’Aubange,

La N883 jusque son intersection avec la N88 au niveau d’Aubange,

La N88 jusque son intersection avec la N811,

La N811 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N88,

La N88 (rue Baillet Latour, rue Fontaine des Dames, rue Yvan Gils, rue de Virton, rue de Gérouville, Route de Meix) jusque son intersection avec la N981,

La N981 (rue de Virton) jusque son intersection avec la N83,

La N83 (rue du Faing, rue de Bouillon, rue Albert 1er, rue d’Arlon) jusque son intersection avec la N85 (Rue de la Station) à Florenville.

2.   Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

the whole region of Haskovo,

the whole region of Yambol,

the whole region of Stara Zagora,

the whole region of Pernik,

the whole region of Kyustendil,

the whole region of Plovdiv,

the whole region of Pazardzhik,

the whole region of Smolyan,

the whole region of Burgas excluding the areas in Part III.

3.   Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4.   Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

Fejér megye 403150, 403160, 403260, 404250, 404550, 404560, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Komárom-Esztergom megye: 251950, 252050, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

5.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

Ādažu novads,

Aizputes novada, Aizputes un Cīravas pagasts, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296un Lažas pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa caur Miķelīšu mežu līdz autoceļam 1265, uz rietumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1265 pie Mežmaļiem līdz robežai ar Rīvas upi, Aizputes pilsēta,

Aglonas novads,

Aizkraukles novads,

Aknīstes novads,

Alojas novads,

Alūksnes novads,

Amatas novads,

Apes novads,

Auces novads,

Babītes novads,

Baldones novads,

Baltinavas novads,

Balvu novads,

Bauskas novads,

Beverīnas novads,

Brocēnu novads,

Burtnieku novads,

Carnikavas novads,

Cēsu novads,

Cesvaines novads,

Ciblas novads,

Dagdas novads,

Daugavpils novads,

Dobeles novads,

Dundagas novads,

Durbes novads,

Engures novads,

Ērgļu novads,

Garkalnes novads,

Gulbenes novads,

Iecavas novads,

Ikšķiles novads,

Ilūkstes novads,

Inčukalna novads,

Jaunjelgavas novads,

Jaunpiebalgas novads,

Jaunpils novads,

Jēkabpils novads,

Jelgavas novads,

Kandavas novads,

Kārsavas novads,

Ķeguma novads,

Ķekavas novads,

Kocēnu novads,

Kokneses novads,

Krāslavas novads,

Krimuldas novads,

Krustpils novads,

Kuldīgas novada Ēdoles pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa 1269, 1271, uz austrumiem no autoceļa 1288, uz ziemeļiem no autoceļa P119, Īvandes pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa P119, uz austrumiem no autoceļa 1292, 1279, uz austrumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1279 no Upītēm līdz autoceļam 1290, Kurmāles pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa 1290, uz austrumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1290 no Alejām līdz autoceļam 1283, uz austrumiem no autoceļa 1283 un P112, Turlavas pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P112, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, Padures, Rumbas, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču un Snēpeles pagasts, Kuldīgas pilsēta,

Lielvārdes novads,

Līgatnes novads,

Limbažu novads,

Līvānu novads,

Lubānas novads,

Ludzas novads,

Madonas novads,

Mālpils novads,

Mārupes novads,

Mazsalacas novads,

Mērsraga novads,

Naukšēnu novads,

Neretas novads,

Ogres novads,

Olaines novads,

Ozolnieku novads,

Pārgaujas novads,

Pļaviņu novads,

Preiļu novads,

Priekules novads,

Priekuļu novads,

Raunas novads,

republikas pilsēta Daugavpils,

republikas pilsēta Jelgava,

republikas pilsēta Jēkabpils,

republikas pilsēta Jūrmala,

republikas pilsēta Rēzekne,

republikas pilsēta Valmiera,

Rēzeknes novads,

Riebiņu novads,

Rojas novads,

Ropažu novads,

Rugāju novads,

Rundāles novads,

Rūjienas novads,

Salacgrīvas novads,

Salas novads,

Salaspils novads,

Saldus novads,

Saulkrastu novads,

Sējas novads,

Siguldas novads,

Skrīveru novads,

Skrundas novada Raņķu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes,

Smiltenes novads,

Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

Strenču novads,

Talsu novads,

Tērvetes novads,

Tukuma novads,

Vaiņodes novada Vaiņodes pagasts un Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem autoceļa P116, P106,

Valkas novads,

Varakļānu novads,

Vārkavas novads,

Vecpiebalgas novads,

Vecumnieku novads,

Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

Viesītes novads,

Viļakas novads,

Viļānu novads,

Zilupes novads.

6.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

Alytaus miesto savivaldybė,

Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Alovės, Butrimonių, Daugų, Nemunaičio, Pivašiūnų, Punios, Raitininkų seniūnijos,

Anykščių rajono savivaldybė,

Akmenės rajono savivaldybė,

Biržų miesto savivaldybė,

Biržų rajono savivaldybė,

Druskininkų savivaldybė,

Elektrėnų savivaldybė,

Ignalinos rajono savivaldybė,

Jonavos rajono savivaldybė,

Joniškio rajono savivaldybė,

Jurbarko rajono savivaldybė,

Kaišiadorių rajono savivaldybė,

Kalvarijos savivaldybė,

Kauno miesto savivaldybė,

Kauno rajono savivaldybė: Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Vandžiogalos ir Vilkijos seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 1907,

Kazlų rūdos savivaldybė: Kazlų rūdos seniūnija į šiaurę nuo kelio Nr. 230, į rytus nuo kelio Kokė-Užbaliai-Čečetai iki kelio Nr. 2610 ir į pietus nuo kelio Nr. 2610,

Kelmės rajono savivaldybė,

Kėdainių rajono savivaldybė,

Kupiškio rajono savivaldybė,

Kretingos rajono savivaldybė: Imbarės, Kūlupėnų ir Kartenos seniūnijos,

Lazdijų rajono savivaldybė,

Marijampolės savivaldybė: Degučių, Marijampolės, Mokolų, Liudvinavo ir Narto seniūnijos,

Mažeikių rajono savivaldybė,

Molėtų rajono savivaldybė: Alantos seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio 119 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 2828, Balninkų, Dubingių, Giedraičių, Joniškio ir Videniškių seniūnijos,

Pagėgių savivaldybė,

Pakruojo rajono savivaldybė,

Panevėžio rajono savivaldybė,

Panevėžio miesto savivaldybė,

Pasvalio rajono savivaldybė,

Radviliškio rajono savivaldybė,

Rietavo savivaldybė,

Prienų rajono savivaldybė: Stakliškių ir Veiverių seniūnijos,

Plungės rajono savivaldybė: Žlibinų, Stalgėnų, Nausodžio sen. dalis nuo kelio Nr. 166 į šiaurės vakarus, Plungės miesto ir Šateikių seniūnijos,

Raseinių rajono savivaldybė,

Rokiškio rajono savivaldybė,

Skuodo rajono savivaldybės: Aleksandrijos ir Ylakių seniūnijos,

Šakių rajono savivaldybė,

Šalčininkų rajono savivaldybė,

Šiaulių miesto savivaldybė,

Šiaulių rajono savivaldybė,

Šilutės rajono savivaldybė,

Širvintų rajono savivaldybė,

Šilalės rajono savivaldybė,

Švenčionių rajono savivaldybė,

Tauragės rajono savivaldybė,

Telšių rajono savivaldybė,

Trakų rajono savivaldybė,

Ukmergės rajono savivaldybė,

Utenos rajono savivaldybė,

Varėnos rajono savivaldybė,

Vilniaus miesto savivaldybė,

Vilniaus rajono savivaldybė,

Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Kybartų, Klausučių, Pajevonio, Šeimenos, Vilkaviškio miesto, Virbalio, Vištyčio seniūnijos,

Visagino savivaldybė,

Zarasų rajono savivaldybė.

7.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Stare Juchy, część gminy Prostki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy łączącą miejscowości Żelazki – Dąbrowskie - Długosze do południowej granicy gminy i część gminy wiejskiej Ełk położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 667 biegnącą od miejscowości Bajtkowo do miejscowości Nowa Wieś Ełcka, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Ełk biegnącą od miejscowości Nowa Wieś Ełcka do wschodniej granicy gminy w powiecie ełckim,

gminy Elbląg, Gronowo Elbląskie, Milejewo, Młynary, Markusy, Rychliki i Tolkmicko w powiecie elbląskim,

powiat miejski Elbląg,

powiat gołdapski,

gminy Orzysz, Pisz, Ruciane - Nida oraz część gminy Biała Piska położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę 667 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Biała Piska, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 58 biegnącą od miejscowości Biała Piska do wschodniej granicy gminy w powiecie piskim,

gmina Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie w powiecie bartoszyckim,

gminy Biskupiec, Kolno, Purda, Stawiguda,, Olsztynek, część gminy Świątki położona na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Pasłęka, część gminy Barczewo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Gietrzwałd położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie olsztyńskim,

gminy Grunwald, Łukta, Małdyty, Miłomłyn, Miłakowo, część gminy wiejskiej Ostróda położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 i część gminy Morąg położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga w powiecie ostródzkim,

część gminy Ryn położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową łączącą miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim,

gminy Braniewo i miasto Braniewo, Frombork, Lelkowo, Pieniężno, Płoskinia oraz część gminy Wilczęta położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim,

gmina Reszel, część gminy Kętrzyn położona na południe od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn, na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy oraz na zachód i na południe od zachodniej i południowej granicy miasta Kętrzyn, miasto Kętrzyn i część gminy Korsze położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na wschód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

gminy Lubomino i Orneta w powiecie lidzbarskim,

gmina Nidzica i część gminy Kozłowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Rączki – Kownatki – Gardyny w powiecie nidzickim,

gminy Dźwierzuty, Jedwabno, Pasym, Szczytno i miasto Szczytno i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

powiat mrągowski,

gmina Zalewo w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

gminy Orla, Rudka, Brańsk z miastem Brańsk, Boćki w powiecie bielskim,

gminy Radziłów, Rajgród Wąsosz, część gminy wiejskiej Grajewo położona na południe o linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy łączącą miejscowości: Mareckie – Łękowo – Kacprowo – Ruda, a następnie od miejscowości Ruda na południe od rzeki Binduga uchodzącej do rzeki Ełk i następnie na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Ełk od ujścia rzeki Binduga do wschodniej granicy gminy w powiecie grajewskim,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wiznaw powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

gminy Dziadkowice, Grodzisk, Mielnik, Milejczyce, Nurzec-Stacja i Siemiatycze z miastem Siemiatycze w powiecie siemiatyckim,

powiat hajnowski,

gminy Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty, Sokoły i część gminy Kulesze Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

gmina Rutki i część gminy Kołaki Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

powiat kolneński z miastem Kolno,

gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Michałowo, Supraśl, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady, Choroszcz i część gminy Poświętne położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 681 w powiecie białostockim,

gminy Filipów, Jeleniewo, Przerośl, Raczki, Rutka -Tartak, Suwałki, Szypliszki Wiżajny oraz część gminy Bakałarzewo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę 653 biegnącej od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą 1122B oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1122B biegnącą od drogi 653 w kierunku południowym do skrzyżowania z drogą 1124B i następnie na północny - wschód od drogi nr 1124B biegnącej od skrzyżowania z drogą 1122B do granicy z gminą Raczki w powiecie suwalskim

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok,

w województwie mazowieckim:

powiat siedlecki,

powiat miejski Siedlce,

gminy Bielany, Ceranów, Kosów Lacki, Repki i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

powiat węgrowski,

powiat łosicki,

powiat ciechanowski,

powiat sochaczewski,

powiat zwoleński,

gminy Garbatka – Letnisko, Gniewoszów i Sieciechów w powiecie kozienickim,

powiat lipski,

gminy Gózd, Iłża, Jastrzębia, Jedlnia Letnisko, Pionki z miastem Pionki, Skaryszew, Jedlińsk, Przytyk, Zakrzew, część gminy Wolanów położona na północ od drogi nr 12 i w powiecie radomskim,

gminy Bodzanów, Bulkowo, Staroźreby, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

powiat nowodworski,

powiat płoński,

gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

powiat wołomiński,

część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Borowie, Garwolin z miastem Garwolin, Górzno, Miastków Kościelny, Parysów, Pilawa, Żelechów, część gminy Wilga położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły w powiecie garwolińskim,

gmina Boguty – Pianki w powiecie ostrowskim,

gminy Stupsk, Wiśniewo i Strzegowo w powiecie mławskim,

powiat miński,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

powiat grójecki,

powiat grodziski,

powiat żyrardowski,

gminy Białobrzegi, Promna, Radzanów, Stara Błotnica, Wyśmierzyce w powiecie białobrzeskim,

powiat przysuski,

powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

powiat bialski,

powiat miejski Biała Podlaska,

gminy Aleksandrów, Biszcza, Józefów, Potok Górny, część gminy Tarnogród położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Księżpol położona na północny-zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy z miejscowości Tarnogród do miejscowości Korchów Pierwszy, a następnie przez miejscowość Zawadka do miejscowości Budzyń oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy przez miejscowość Budzyń do skrzyżowania z droga biegnącą do miejscowości Zawadkaczęść gminy Turobin położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim,

gminy Batorz, Godziszów, Janów Lubelski, Modliborzyce, Potok Wielki i część gminy Chrzanów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy od miejscowości Branew Ordynacka łącząca miejscowości Chrzanów – Dąbrowa – Malinie do wschodniej granicy gminy w powiecie janowskim,

powiat puławski,

gminy Kłoczew, Nowodwór, Ułęż, miasto Dęblin i część gminy Ryki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy i łączącą miejscowości Ownia – Krainów do skrzyżowania z drogą nr S17, a następnie na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S17 biegnącą od tego skrzyżowania do skrzyżowania z drogą nr 48 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 48w powiecie ryckim,

gminy Adamów, Krzywda, Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Stanin, gmina wiejska Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

gminy Bychawa, Głusk, Jabłonna, Krzczonów, Garbów Strzyżewice, Wysokie, Bełżyce, Borzechów, Niedrzwica Duża, Konopnica, Wojciechów i Zakrzew w powiecie lubelskim,

gminy Abramów, Kamionka, Michów, Uścimów w powiecie lubartowskim,

gminy Mełgiew, Rybczewice, Piaski i miasto Świdnik w powiecie świdnickim,

gmina Fajsławice, część gminy Żółkiewka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 i część gminy Łopiennik Górny położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

powiat hrubieszowski,

gminy Krynice, Rachanie, Tarnawatka, Łaszczów, Telatyn, Tyszowce i Ulhówek w powiecie tomaszowskim,

gminy Białopole, Chełm, Dorohusk, Dubienka, Kamień, Leśniowice, Ruda – Huta, Sawin, Wojsławice, Żmudź w powiecie chełmskim,

powiat miejski Chełm,

gmina Adamów, Miączyn, Sitno, Komarów-Osada, Krasnobród, Łabunie, Zamość, Grabowiec i część gminy Skierbieszów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 w powiecie zamojskim,

powiat miejski Zamość,

powiat kraśnicki,

powiat opolski,

gminy Dębowa Kłoda, Jabłoń, Podedwórze, Sosnowica w powiecie parczewskim,

gminy Stary Brus, Wola Uhruska, część gminy wiejskiej Włodawa położona na południe od południowej granicy miasta Włodawa i część gminy Hańsk położona na wschód od linii wyznaczonej od drogi nr 819 w powiecie włodawskim,

gmina Kąkolewnica, Komarówka Podlaska i Ulan Majorat w powiecie radzyńskim,

w województwie podkarpackim:

powiat stalowowolski,

gminy Horyniec-Zdrój, Oleszyce, Lubaczów z miastem Lubaczów, Wielkie Oczy i część gminy Cieszanów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 865 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą 863, a następnie na zachód od drogi nr 863 biegnącej do miejscowości Lubliniec i dalej na zachód od drogi biegnącej przez Nowy Lubliniec do północnej granicy gminy w powiecie lubaczowskim,

gmina Sieniawa, część gminy Adamówka położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie przeworskim,

gminy Laszki, Wiązownica i część gminy Radymno położona na północ od linii wyznaczonej przez autostradę A4 z miastem Radymno w powiecie jarosławskim,

gmina Kamień, część gminy Sokołów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gminy Cmolas i Majdan Królewski w powiecie kolbuszowskim,

powiat leżajski,

powiat niżański,

powiat tarnobrzeski,

w województwie pomorskim:

gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

gmina Stare Pole w powiecie malborskim,

gminy Stegny, Sztutowo i część gminy Nowy Dwór Gdański położona na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminyw powiecie nowodworskim,

w województwie świętokrzyskim:

gmina Tarłów i część gminy Ożarów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie opatowskim,

część gminy Brody położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 oraz na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 0618T biegącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie oraz przez drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno - wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

w województwie lubuskim:

powiat wschowski,

gminy Bobrowice, Maszewo, część gminy Krosno Odrzańskie położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1157F biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 29, a następnie przez drogę nr 29 biegnącą od tego skrzyżowania do południowej granicy gminy, część gminy Bytnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1157F w powiecie krośnieńskim,

część gminy Torzym położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę A2 w powiecie sulęcińskim,

gminy, Kolsko, część gminy Kożuchów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy, część gminy Bytom Odrzański położona na północny zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 293 i 326, część gminy Nowe Miasteczko położona na zachód od linii wyznaczonych przez drogi 293 i 328, część gminy Siedlisko położona na północny zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od rzeki Odry przy południowe granicy gminy do drogi nr 326 łączącej się z drogą nr 325 biegnącą w kierunku miejscowości Różanówka do skrzyżowania z drogą nr 321 biegnącą od tego skrzyżowania w kierunku miejscowości Bielawy, a następnie przedłużoną przez drogę przeciwpożarową biegnącą od drogi nr 321 w miejscowości Bielawy do granicy gminy w powiecie nowosolskim,

gminy Babimost, Kargowa, Nowogród Bobrzański, Trzebiechów część gminy Bojadła położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy i część gminy Sulechów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S3 w powiecie zielonogórskim,

powiat żarski,

gminy Brzeźnica, Iłowa, Małomice, Szprotawa, Wymiarki, Żagań, miasto Żagań, miasto Gozdnica, część gminy Niegosławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 328 w powiecie żagańskim,

część gminy Lubrza położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę A2, część gminy Łagów położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę A2, część gminy Skąpe położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę 1157F biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Węgrzynice i następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 1225F biegnącą do miejscowości Skąpe i następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 277 biegnącą od miejscowości Skąpe do południowej granicy gminy, część gminy Zbąszynek położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Zbąszynia do Świebodzina oraz część położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od miasta Zbąszynek w kierunku zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 1210F, a następnie przez drogę 1210F biegnącą od skrzyżowania z linia kolejową do zachodniej granicy gminy, część gminy Szczaniec położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Świebodzin położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie świebodzińskim,

w województwie dolnośląskim:

gmina Pęcław, część gminy Kotla położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Krzycki Rów, część gminy wiejskiej Głogów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 12, 319 oraz 329, część miasta Głogów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie głogowskim,

gmina Grębocice w powiecie polkowickim,

w województwie wielkopolskim:

powiat wolsztyński,

gminy Rakoniewice, Wielichowo i część gminy Kamieniec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

gminy Wijewo, część gminy Włoszakowice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi 3903P biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Boguszyn, a następnie przez drogę łączącą miejscowość Boguszyn z miejscowością Krzycko aż do południowej granicy gminy i część gminy Święciechowa położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie leszczyńskim,

część gminy Śmigiel położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 3903P biegnącej od południowej granicy gminy przez miejscowości Bronikowo i Morowice aż do miejscowości Śmigiel do skrzyżowania z drogą 3820P i dalej drogą 3820P, która przechodzi w ul. Jagiellońską, następnie w Lipową i Glinkową, aż do skrzyżowania z drogą S5, następnie przez drogą nr S5 do północnej granicy gminy w powiecie kościańskim,

w województwie łódzkim:

gminy Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

gmina Sadkowice w powiecie rawskim.

8.   Slovakkia

Järgmised piirkonnad Slovakkias:

in the district of Gelnica, the whole municipality of Smolník,

in the district of Košice – okolie, the whole municipalities of Belza, Bidovce, Blažice, Bohdanovce, Byster, Čaňa, Ďurďošík, Ďurkov, Geča, Gyňov, Haniska, Kalša, Kechnec, Kokšov- Bakša, Košická Polianka, Košický Klečenov, Milhosť, Nižná Hutka, Nižná Mysľa, Nižný Čaj, Nižný Olčvár, Nový Salaš, Olšovany, Rákoš, Ruskov, Seňa, Skároš, Sokoľany, Slančík, Slanec, Slanská Huta, Slanské Nové Mesto, Svinica, Trstené pri Hornáde, Valaliky, Vyšná Hutka, Vyšná Myšľa, Vyšný Čaj, Vyšný Olčvár, Zdoba, Ždaňa, Hrašovík, Beniakovce, Budimír, Družstevná pri Hornáde, Kostoľany nad Hornádom, Sokoľ, Trebejov, Obišovce, Kysak, Veľká Lodina, Košická Belá, Opátka, Vyšný Klátov, Nižný Klátov, Hýľov, Bukovec, Baška,Nováčany, Hodkovce, Šemša and Malá Ida, Dvorníky-Včeláre, Zádiel, Hosťovce, Chorváty, Turnianska Nová Ves, Žarnov, Peder, Janík, Rešica, Buzica, Nižný Lánec, Perín-Chym, Hačava, Háj, Štós

the whole city of Košice,

the whole district of Trebišov, except municipalities included in Part III,

in the district of Michalovce, the whole municipalities of the district not included in Part I and Part III,

in the district of Revúca, the whole municipalities of Gemer,Tornaľa, Žiar, Gemerská Ves, Levkuška, Otročok, Polina, Rašice,

in the district of Rimavská Sobota, the whole municipalities of Abovce, Barca, Bátka, Cakov, Chanava, Dulovo, Figa, Gemerské Michalovce, Hubovo, Ivanice, Kaloša, Kesovce, Kráľ, Lenartovce, Lenka, Neporadza, Orávka, Radnovce, Rakytník, Riečka, Rimavská Seč, Rumince, Stránska, Uzovská Panica, Valice, Vieska nad Blhom, Vlkyňa, Vyšné Valice, Včelince, Zádor, Číž, Štrkovec Tomášovce and Žíp,

in the district of Rožňava, the whole municipalities of Ardovo, Bohúňovo, Bretka, Čoltovo, Dlhá Ves, Gemerská Hôrka, Gemerská Panica, Kečovo, Meliata, Plešivec, Silica, Silická Brezová, Slavec,

9.   Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

Judeţul Bistrița-Năsăud,

Județul Suceava.

III OSA

1.   Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

the whole region of Blagoevgrad,

the whole region of Dobrich,

the whole region of Gabrovo,

the whole region of Kardzhali,

the whole region of Lovech,

the whole region of Montana,

the whole region of Pleven,

the whole region of Razgrad,

the whole region of Ruse,

the whole region of Shumen,

the whole region of Silistra,

the whole region of Sliven,

the whole region of Sofia city,

the whole region of Sofia Province,

the whole region of Targovishte,

the whole region of Vidin,

the whole region of Varna,

the whole region of Veliko Tarnovo,

the whole region of Vratza,

in Burgas region:

the whole municipality of Burgas,

the whole municipality of Kameno,

the whole municipality of Malko Tarnovo,

the whole municipality of Primorsko,

the whole municipality of Sozopol,

the whole municipality of Sredets,

the whole municipality of Tsarevo,

the whole municipality of Sungurlare,

the whole municipality of Ruen,

the whole municipality of Aytos.

2.   Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

Aizputes novada Lažas pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa caur Miķelīšu mežu līdz autoceļam 1265, uz austrumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1265 pie Mežmaļiem līdz robežai ar Rīvas upi, Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296,

Alsungas novads,

Kuldīgas novada Gudenieku pagasts, Ēdoles pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa 1269, 1271, uz rietumiem no autoceļa 1288, uz dienvidiem no autoceļa P119, Īvandes pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P119, uz rietumiem no autoceļa 1292, 1279, uz rietumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1279 no Upītēm līdz autoceļam 1290, Kurmāles pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa 1290, uz rietumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1290 no Alejām līdz autoceļam 1283, uz rietumiem no autoceļa 1283 un P112, Turlavas pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa P112, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296,

Skrundas novada Rudbāržu, Nīkrāces pagasts, Raņķu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasts (izņemot pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes), Skrundas pilsēta,

Vaiņodes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106.

3.   Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

Alytaus rajono savivaldybė: Simno, Krokialaukio ir Miroslavo seniūnijos,

Birštono savivaldybė,

Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Batniavos, Čekiškės, Ežerėlio, Kačerginės, Kulautuvos, Raudondvario, Ringaudų ir Zapyškio seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 1907,

Kazlų Rūdos savivaldybė: Antanavo, Jankų, Kazlų rūdos seniūnijos dalis Kazlų Rūdos seniūnija į pietus nuo kelio Nr. 230, į vakarus nuo kelio Kokė-Užbaliai-Čečetai iki kelio Nr. 2610 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 2610, Plutiškių seniūnijos,

Marijampolės savivaldybė: Gudelių, Igliaukos, Sasnavos ir Šunskų seniūnijos,

Molėtų rajono savivaldybė: Alantos seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 119 ir į pietus nuo kelio Nr. 2828, Čiulėnų, Inturkės, Luokesos, Mindūnų ir Suginčių seniūnijos,

Plungės rajono savivaldybė: Alsėdžių, Babrungo, Paukštakių, Platelių ir Žemaičių Kalvarijos seniūnijos,

Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Jiezno, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Prienų ir Šilavotos seniūnijos,

Skuodo rajono savivaldybės: Barstyčių, Notėnų ir Šačių seniūnijos,

Vilkaviškio rajono savivaldybės: Gižų ir Pilviškių seniūnijos.

4.   Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Bisztynek, Sępopol i Bartoszyce z miastem Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

gminy Kiwity i Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński w powiecie lidzbarskim,

gminy Srokowo, Barciany, część gminy Kętrzyn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy i część gminy Korsze położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na zachód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

część gminy Wilczęta położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim,

część gminy Morąg położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga w powiecie ostródzkim,

gminy Godkowo i Pasłęk w powiecie elbląskim,

powiat olecki,

powiat węgorzewski,

gminy Kruklanki, Wydminy, Miłki, Giżycko z miastem Giżycko i część gminy Ryn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim,

gminy Jeziorany, Jonkowo, Dywity, Dobre Miasto, część gminy Świątki położona na wschód od linii wyznaczonej przez rzekę Pasłęka, część gminy Gietrzwałd położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową i część gminy Barczewo położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie olsztyńskim,

powiat miejski Olsztyn,

część gminy Prostki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy łączącą miejscowości Żelazki – Dąbrowskie - Długosze do południowej granicy gminy, część gminy wiejskiej Ełk położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 667 biegnącą od miejscowości Bajtkowo do miejscowości Nowa Wieś Ełcka, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Ełk biegnącą od miejscowości Nowa Wieś Ełcka do wschodniej granicy gminy w powiecie ełckim,

część gminy Biała Piska położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę 667 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Biała Piska, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 58 biegnącą od miejscowości Biała Piska do wschodniej granicy gminy w powiecie piskim,

w województwie podlaskim:

gminy Wyszki, Bielsk Podlaski z miastem Bielsk Podlaski w powiecie bielskim,

gminy Łapy, Juchnowiec Kościelny, Suraż, Turośń Kościelna, część gminy Poświętne położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 681 w powiecie białostockim,

gminy Perlejewo i Drohiczyn w powiecie siemiatyckim,

gmina Ciechanowiec w powiecie wysokomazowieckim,

część gminy Bakałarzewo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę 653 biegnącej od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą 1122B oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1122B biegnącą od drogi 653 w kierunku południowym do skrzyżowania z drogą 1124B i następnie na południowy- zachód od drogi nr 1124B biegnącej od skrzyżowania z drogą 1122B do granicy z gminą Raczki w powiecie suwalskim,

gmina Szczuczyn, część gminy wiejskiej Grajewo położona na północ o linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy łączącej miejscowości: Mareckie – Łękowo – Kacprowo – Ruda, a następnie od miejscowości Ruda na północ od rzeki Binduga uchodzącej do rzeki Ełk i następnie na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Ełk od ujścia rzeki Binduga do wschodniej granicy gminy i miasto Grajewo w powiecie grajewskim,

w województwie mazowieckim:

gminy Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Sobolew, Trojanów i część gminy Wilga położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia dorzeki Wisły w powiecie garwolińskim,

gminy Jabłonna Lacka, Sabnie i Sterdyń w powiecie sokołowskim,

gmina Nur w powiecie ostrowskim,

gminy Grabów nad Pilicą, Magnuszew, Głowaczów, Kozienice w powiecie kozienickim,

gmina Stromiec w powiecie białobrzeskim,

w województwie lubelskim:

gminy Bełżec, Jarczów, Lubycza Królewska, Susiec, Tomaszów Lubelski i miasto Tomaszów Lubelski w powiecie tomaszowskim,

gminy Wierzbica, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze w powiecie chełmskim,

gminy Izbica, Gorzków, Rudnik, Kraśniczyn, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Siennica Różana i część gminy Łopiennik Górny położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17, część gminy Żółkiewka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

gmina Stary Zamość, Radecznica, Szczebrzeszyn, Sułów, Nielisz, Zwierzyniec i część gminy Skierbieszów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 powiecie zamojskim,

gminy Biłgoraj z miastem Biłgoraj, Frampol, Goraj, Łukowa, Obsza, Tereszpol, część gminy Tarnogród położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Księżpol położona na południowy-wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy z miejscowości Tarnogród do miejscowości Korchów Pierwszy, a następnie przez miejscowość Zawadka do miejscowości Budzyń oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy gminy przez miejscowość Budzyń do skrzyżowania z droga biegnącą do miejscowości Zawadka, część gminy Turobin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim,

gmina Dzwola i część gminy Chrzanów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy od miejscowości Branew Ordynacka łącząca miejscowości Chrzanów – Dąbrowa – Malinie do wschodniej granicy gminy w powiecie janowskim,

gminy Hanna, Wyryki, Urszulin, część gminy Hańsk położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 819 i część gminy wiejskiej Włodawa położona na północ od linii wyznaczonej przez północną granicę miasta Włodawa i miasto Włodawa w powiecie włodawskim,

powiat łęczyński,

gmina Trawniki w powiecie świdnickim,

gminy Serokomla i Wojcieszków w powiecie łukowskim,

gminy Milanów, Parczew, Siemień w powiecie parczewskim,

gminy Borki, Czemierniki, Radzyń Podlaski z miastem Radzyń Podlaski, Wohyń w powiecie radzyńskim,

gminy Lubartów z miastem Lubartów, Firlej, Jeziorzany, Kock, Niedźwiada, Ostrów Lubelski, Ostrówek, Serniki w powiecie lubartowskim,

gminy Jastków, Niemce i Wólka w powiecie lubelskim,

powiat miejski Lublin,

gmina Stężyca i część gminy Ryki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy i łączącą miejscowości Ownia - Krainów do skrzyżowania z drogą nr S17, a następnie na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S17 biegnącą od tego skrzyżowania do skrzyżowania z drogą nr 48 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 48 w powiecie ryckim,

w województwie podkarpackim:

gminy Narol, Stary Dzików i część gminy Cieszanów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 865 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą 863, a następnie na zachód od drogi nr 863 biegnącej do miejscowości Lubliniec i dalej na zachód od drogi biegnącej przez Nowy Lubliniec do północnej granicy gminy w powiecie lubaczowskim,

część gminy Adamówka położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie przeworskim,

w województwie lubuskim:

gminy Nowa Sól i miasto Nowa Sól, Otyń oraz część gminy Kożuchów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy, część gminy Bytom Odrzański położona na południowy wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 293 i 326, część gminy Nowe Miasteczko położona na wschód od linii wyznaczonych przez drogi 293 i 328, część gminy Siedlisko położona na południowy wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od rzeki Odry przy południowe granicy gminy do drogi nr 326 łączącej się z drogą nr 325 biegnącą w kierunku miejscowości Różanówka do skrzyżowania z drogą nr 321 biegnącą od tego skrzyżowania w kierunku miejscowości Bielawy, a następnie przedłużoną przez drogę przeciwpożarową biegnącą od drogi nr 321 w miejscowości Bielawy do granicy gminy w powiecie nowosolskim,

gminy Czerwieńsk, Świdnica, Zabór, część gminy Bojadła położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy i część gminy Sulechów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S3 w powiecie zielonogórskim,

część gminy Niegosławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 328 w powiecie żagańskim,

powiat miejski Zielona Góra,

część gminy Skąpe położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę 1157F biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Węgrzynice i następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 1225F biegnącą do miejscowości Skąpe i następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 277 biegnącą od miejscowości Skąpe do południowej granicy gminy w powiecie świebodzińskim,

gmina Dąbie, część gminy Krosno Odrzańskie położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1157F biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 29, a następnie przez drogę nr 29 biegnącą od tego skrzyżowania do południowej granicy gminy, część gminy Bytnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1157F w powiecie krośnieńskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Buk, Dopiewo, Tarnowo Podgórne, część gminy Komorniki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 5, część gminy Stęszew położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 5 i 32 w powiecie poznańskim,

część gminy Duszniki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 92 oraz na południe od linii wyznaczonej przez droge nr 92 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 306, część gminy Kaźmierz położona na południe i na wschód od linii wyznaczonych przez drogi: nr 92 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Witkowice – Gorszewice – Kaźmierz (wzdłuż ulic Czereśniowa, Dworcowa, Marii Konopnickiej) – Chlewiska, biegnącą do wschodniej granicy gminy w powiecie szamotulskim,

gminy Lipno, Osieczna, część gminy Włoszakowice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi 3903P biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Boguszyn, a następnie przez drogę łączącą miejscowość Boguszyn z miejscowością Krzycko aż do południowej granicy gminy w powiecie leszczyńskim,

powiat miejski Leszno,

część gminy Śmigiel położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 3903P biegnącej od południowej granicy gminy przez miejscowości Bronikowo i Morowice aż do miejscowości Śmigiel do skrzyżowania z drogą 3820P i dalej drogą 3820P, która przechodzi w ul. Jagiellońską, następnie w Lipową i Glinkową, aż do skrzyżowania z drogą S5, następnie przez drogą nr S5 do północnej granicy gminy, część gminy wiejskiej Kościan położona na południowy – wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 5 oraz na zachód od linii wyznaczonej przez kanał Obry, część gminy Krzywiń położona na zachód od linii wyznaczonej przez kanał Obry w powiecie kościańskim.

w województwie dolnośląskim:

gminy Jerzmanowa, Żukowice, część gminy Kotla położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Krzycki Rów, część gminy wiejskiej Głogów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 12, 319 oraz 329, część miasta Głogów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie głogowskim,

gminy Gaworzyce, Radwanice i część gminy Przemków położona na północ od linii wyznaczonej prze drogę nr 12 w powiecie polkowickim.

5.   Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

Zona orașului București,

Județul Constanța,

Județul Satu Mare,

Județul Tulcea,

Județul Bacău,

Județul Bihor,

Județul Brăila,

Județul Buzău,

Județul Călărași,

Județul Dâmbovița,

Județul Galați,

Județul Giurgiu,

Județul Ialomița,

Județul Ilfov,

Județul Prahova,

Județul Sălaj,

Județul Vaslui,

Județul Vrancea,

Județul Teleorman,

Judeţul Mehedinţi,

Județul Gorj,

Județul Argeș,

Judeţul Olt,

Judeţul Dolj,

Județul Arad,

Județul Timiș,

Județul Covasna,

Județul Brașov,

Județul Botoșani,

Județul Vâlcea,

Județul Iași,

Județul Hunedoara,

Județul Alba,

Județul Sibiu,

Județul Caraș-Severin,

Județul Neamț,

Județul Harghita,

Județul Mureș,

Județul Cluj,

Judeţul Maramureş.

6.   Slovakkia

Region Trebišov – municipalities located east of river Bodrog

Region Michalovce – municipalities: Odorín, Petríkovce, Malčice, Markovce, Sliepkovce, Budkovce, Slavkovce, Zemplínske Kopčany, Malé Raškovce, Veľké Raškovce, Beša, Ižkovce, Drahňov, Stretavka, Stretava, Palín, Senné, Pavlovce nad Uhom, Krišovská Liesková, Vojany, Čičarovce, Veľké Kapušany, Čierne Pole, Kapušianske Kľačany, Ptrukša, Veľké Slemence, Ruská, Budince, Maťovské Vojkovce, Bajany, Vysoká nad Uhom;

Region Sobrance – municipalities Lekárovce, Pinkovce, Záhor, Bežovce;

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

tutto il territorio della Sardegna.