ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 252 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
63. aastakäik |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
4.8.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1147,
31. juuli 2020,
millega antakse liidu luba üksikule biotsiidile „ClearKlens product based on IPA“
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 44 lõike 5 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
26. mail 2016 esitas ettevõtja Diversey Europe Operations B.V. määruse (EL) nr 528/2012 artikli 43 lõike 1 kohase loataotluse üksiku biotsiidi jaoks, mille nimi on „ClearKlens product based on IPA“ ja mis kuulub kõnealuse määruse V lisas kirjeldatud tooteliiki 2, ja lisas kirjaliku kinnituse selle kohta, et Madalmaade pädev asutus on nõustunud taotlust hindama. Taotlus registreeriti biotsiidiregistris registrinumbriga BC-HD024462-61. |
(2) |
„ClearKlens product based on IPA“ sisaldab toimeainena propaan-2-ooli, mis on lisatud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 9 lõikes 2 osutatud liidu heakskiidetud toimeainete nimekirja. |
(3) |
3. juunil 2019 esitas hindav pädev asutus määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõike 1 kohaselt hindamisaruande ja oma järeldused Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „kemikaaliamet“). |
(4) |
17. jaanuaril 2020 esitas kemikaaliamet määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõike 3 kohaselt komisjonile arvamuse, (2) biotsiidi „ClearKlens product based on IPA“ omaduste kokkuvõtte kavandi ning üksiku biotsiidi lõpliku hindamisaruande. |
(5) |
Arvamuses järeldatakse, et „ClearKlens product based on IPA“ vastab määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punktis r sätestatud üksiku biotsiidi määratlusele, et selle jaoks saab taotleda liidu luba kooskõlas kõnealuse määruse artikli 42 lõikega 1 ning et biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavandi kohaselt vastab biotsiid kõnealuse määruse artikli 19 lõikes 1 sätestatud tingimustele. |
(6) |
3. veebruaril 2020 edastas kemikaaliamet komisjonile biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavandi kõigis liidu ametlikes keeltes vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõikele 4. |
(7) |
Komisjon on kemikaaliametiga samal arvamusel ning leiab seega, et on asjakohane anda biotsiidile „ClearKlens product based on IPA“ liidu luba. |
(8) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Ettevõtjale Diversey Europe Operations B.V. antakse liidu luba üksiku biotsiidi „ClearKlens product based on IPA“ (loa number on EU-0022128-0000) turul kättesaadavaks tegemiseks ja kasutamiseks vastavalt lisas esitatud biotsiidi omaduste kokkuvõttele.
Liidu luba kehtib alates 24.8.2020 kuni 31.7.2030.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 31. juuli 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.
(2) Euroopa Kemikaaliameti 11. detsembri 2019. aasta arvamus liidu loa andmise kohta „ClearKlens product based on IPA“ jaoks (ECHA/BPC/236/2019).
LISA
Biotsiidi omaduste kokkuvõte
ClearKlens product based on IPA
Tooteliik 2. Desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul (desinfektsioonivahendid)
Loa number: EU-0022128-0000
R4BP registrinumber: EU-0022128-0000
1. HALDUSTEAVE
1.1. Toote kaubanduslik(ud) nimetus(ed)
Kaubanduslik nimetus |
ClearKlens IPA ClearKlens IPA 70 % ClearKlens IPA 70 % v/v ClearKlens IPA VH1 ClearKlens IPA Airless ClearKlens IPA Pouch ClearKlens IPA Non Sterile ClearKlens IPA Non Sterile VH1 ClearKlens IPA SS ClearKlens IPA SS VH1 ClearKlens IPA RTU ClearKlens IPA RTU VH1 Texwipe® Sterile 70 % Isopropanol VH01 ClearKlens IPA |
1.2. Loaomanik
Loaomaniku nimi ja aadress |
Nimi |
Diversey Europe Operations B.V. |
Aadress |
Maarssenbroeksedijk 2, 3542 DN, Utrecht, Netherlands |
|
Loa number |
EU-0022128-0000 |
|
R4BP registrinumber |
EU-0022128-0000 |
|
Loa andmise kuupäev |
24.8.2020 |
|
Loa kehtivusaja lõppkuupäev |
31.7.2030 |
1.3. Toote tootja(d)
Tootja nimi |
Diversey Europe Operations B.V. |
Tootja aadress |
Maarssenbroeksedijk 2, 3542 DN Utrecht Holland |
Tootmiskohtade asukoht |
Avenida Conde Duque 5, 7 y 9; Poligono Industrial La Postura, 28343 Valdemoro (Madrid) Hispaania Strada Statale 235, 26010 Bagnolo Cremasco (CR) Itaalia Cotes Park Industrial Estate, DE55 4PA Somercotes Alfreton Ühendkuningriik Rembrandtlaan 414, 7545 ZW Enschede Holland Morschheimer Strasse 12, 67292 Kirchheimbolanden Saksamaa |
Tootja nimi |
Multifill BV |
Tootja aadress |
Constructieweg 25a, 3640 AJ Mijdrecht Holland |
Tootmiskohtade asukoht |
Constructieweg 25a, 3640 AJ Mijdrecht Holland |
Tootja nimi |
Flexible Medical Packaging Ltd |
Tootja aadress |
Unit 8, Hightown, White Cross Industrial Estate, LA1 4XS Lancaster, Lancashire Ühendkuningriik |
Tootmiskohtade asukoht |
Unit 8, Hightown, White Cross Industrial Estate, LA1 4XS Lancaster, Lancashire Ühendkuningriik |
Tootja nimi |
Ardepharm |
Tootja aadress |
Les Iles Ferays, 07300 Tournon-sur-Rhône Prantsusmaa |
Tootmiskohtade asukoht |
Les Iles Ferays, 07300 Tournon-sur-Rhône Prantsusmaa |
Tootja nimi |
Entegris Cleaning Process (ECP) S.A.S |
Tootja aadress |
395 rue Louis Lépine, 34000 Montpellier Prantsusmaa |
Tootmiskohtade asukoht |
395 rue Louis Lépine, 34000 Montpellier Prantsusmaa |
1.4. Toimeaine(te) tootja(d)
Toimeaine |
Propaan-2-ool |
Tootja nimi |
INEOS Solvents GmbH |
Tootja aadress |
Anckelmannsplatz, D-20537 Hamburg Saksamaa |
Tootmiskohtade asukoht |
Shamrockstrasse 88, D-44623 Herne Saksamaa Römerstrasse 733, D-47443 Moers Saksamaa |
Toimeaine |
Propaan-2-ool |
Tootja nimi |
Shell Chemicals Europe B.V. |
Tootja aadress |
Postbus 2334, 3000 CH Rotterdam Holland |
Tootmiskohtade asukoht |
Vondelingenweg 601, 3196 KK Rotterdam-Pernis Holland |
Toimeaine |
Propaan-2-ool |
Tootja nimi |
Exxon Mobil Chemicals |
Tootja aadress |
Hermeslaan 2, 1831 Machelen Belgia |
Tootmiskohtade asukoht |
4045 Scenic Highway, LA 70805 Baton Rouge Ühendriigid Southampton, SO45 1TX Hampshire Ühendkuningriik |
2. TOOTE KOOSTIS JA OLEK
2.1. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave toote koostise kohta
Tavanimetus |
IUPAC nimetus |
Funktsioon |
CAS number |
EÜ number |
Sisaldus (%) |
Propaan-2-ool |
|
Toimeaine |
67–63-0 |
200–661-7 |
63,1 |
2.2. Oleku kirjeldus
AL - Muu vedelik
3. OHU- JA HOIATUSLAUSED
Ohulaused |
Väga tuleohtlik vedelik ja aur. Põhjustab tugevat silmade ärritust. Võib põhjustada unisust või peapööritust. Korduv kokkupuude võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist. |
Hoiatuslaused |
Hoida eemal soojusallikast, kuumadest pindadest, sädemetest, leekidest ja muudest süüteallikatest. – Mitte suitsetada. Vältida pihustatud aine sissehingamist. Pärast käitlemist pesta hoolega käed. Hoida hästi ventileeritavas kohas.Hoida jahedas. Sisu kõrvaldada kooskõlas kohalike eeskirjadega. Mahuti kõrvaldada kooskõlas kohalike eeskirjadega. NAHALE (või juustele) SATTUMISE KORRAL:Võtta viivitamata seljast kõik saastunud rõivad.Loputada nahka veega. Tulekahju korral:Kustutamiseks kasutada alkoholikindlat vahtu. |
4. LUBATUD KASUTUSALA(D)
4.1. Kasutusala kirjeldus
Tabel 1. Kasutus # 1 – Tooteliik 2: Mittepoorsete kõvade pindade desinfektsioonivahend – kutselised kasutajad – mopiga pealekandmine
Tooteliik |
Tooteliik 02 - Desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul (desinfektsioonivahendid) |
Vajadusel lubatud kasutusala täpne kirjeldus |
Pole asjakohane |
Sihtorganism(id) (sh arengujärgus) |
Teaduslik nimetus: andmed puuduvad Tavanimetus: Bakterid Arengustaadium: Andmed puuduvad Teaduslik nimetus: andmed puuduvad Tavanimetus: Pärmseened Arengustaadium: Andmed puuduvad |
Kasutuskoht |
Sisetingimustes Kasutusvalmis toode puhastatud mittepoorsete kõvade pindade desinfitseerimiseks farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes, mille õhuvahetusmäär on 60 tunnis või rohkem, ja puhastes ruumides, mille õhuvahetusmäär on 150 tunnis või rohkem. |
Kasutusmeetod(id) |
Desinfitseerimine moppi kasutades - |
Kasutuskogus(ed) ja sagedus |
Kanda 18,4 ml toodet ruutmeetri pinna kohta. - 0 |
Kasutajarühm(ad) |
Kutseline kasutaja |
Pakendi suurused ja pakendimaterjal |
Mahutid (kõrge tihedusega polüetüleen (HDPE), polüpropüleen (PP), polüetüleen (PE)): 1 – 20 l |
4.1.1. Kasutusala spetsiifilised kasutusjuhendid
Kasutusvalmis toode mittepoorsete kõvade pindade desinfitseerimiseks.
Puhastada ja kuivatada pind enne desinfitseerimist. Teha mopp desinfitseerimisvahendiga märjaks ja kanda mopiga pinnale. Niisutada pind täielikult. Lasta mõjuda vähemalt 30 sekundit.
Kasutatud mopid tuleb hoida suletud mahutis.
4.1.2. Kasutusala spetsiifilised riskivähendamismeetmed
Kasutada toodet ainult piisava ventilatsiooniga ruumis. Minimaalsed nõutavad õhuvahetusmäärad on:
— |
farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes 60/h; |
— |
puhastes ruumides 150/h. |
Mitte kasutada ruutmeetri kohta rohkem kui 18,4 ml toodet.
4.1.3. Vajadusel tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras.
Vt üldisi kasutamisjuhiseid.
4.1.4. Vajadusel juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks.
Vt üldisi kasutamisjuhiseid.
4.1.5. Vajadusel toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes.
Vt üldisi kasutamisjuhiseid.
4.2. Kasutusala kirjeldus
Tabel 2. Kasutus # 2 – Tooteliik 2: Mittepoorsete kõvade pindade desinfektsioonivahend – kutselised kasutajad – lapp
Tooteliik |
Tooteliik 02 - Desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul (desinfektsioonivahendid) |
||||||
Vajadusel lubatud kasutusala täpne kirjeldus |
Pole asjakohane |
||||||
Sihtorganism(id) (sh arengujärgus) |
Teaduslik nimetus: andmed puuduvad Tavanimetus: Bakterid Arengustaadium: Andmed puuduvad Teaduslik nimetus: andmed puuduvad Tavanimetus: Pärmseened Arengustaadium: Andmed puuduvad |
||||||
Kasutuskoht |
Sisetingimustes Kasutusvalmis toode puhastatud mittepoorsete kõvade pindade desinfitseerimiseks laborites, mille õhuvahetusmäär on 8 tunnis või rohkem, farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes, mille õhuvahetusmäär on 60 tunnis või rohkem, ja puhastes ruumides, mille õhuvahetusmäär on 150 tunnis või rohkem. |
||||||
Kasutusmeetod(id) |
Desinfitseerimine lappi kasutades |
||||||
Kasutuskogus(ed) ja sagedus |
Kanda 18,4 ml toodet ruutmeetri pinna kohta. - 0 |
||||||
Kasutajarühm(ad) |
Kutseline kasutaja |
||||||
Pakendi suurused ja pakendimaterjal |
|
4.2.1. Kasutusala spetsiifilised kasutusjuhendid
Kasutusvalmis toode mittepoorsete kõvade pindade desinfitseerimiseks.
Puhastada ja kuivatada pind enne desinfitseerimist. Teha lapp desinfitseerimisvahendiga märjaks ja kanda lapiga pinnale. Niisutada pind täielikult. Lasta mõjuda vähemalt 30 sekundit. Puhastes ruumides võib täpse koguse vajaminevat toodet väljutada kas madala voolukiirusega pihustustoru kasutamisel või ämbrisse torusüsteemi kaudu. Kasutatud lapid tuleb kõrvaldada suletud mahutisse.
4.2.2. Kasutusala spetsiifilised riskivähendamismeetmed
Kasutada toodet ainult piisava ventilatsiooniga ruumis. Minimaalsed nõutavad õhuvahetusmäärad on:
— |
laborites 8/h; |
— |
farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes 60/h; |
— |
puhastes ruumides 150/h. |
Mitte kasutada ruutmeetri kohta rohkem kui 18,4 ml toodet.
Desinfitseerimisvahendi lapiga pealekandmisel võib kasutada järgmist personaalset riskivähendamismeedet, v.a juhul, kui seda on võimalik asendada tehniliste ja/või organisatsiooniliste meetmetega: Toote käitlemise ajal kanda kaitseprille.
4.2.3. Vajadusel tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras.
Vt üldisi kasutamisjuhiseid.
4.2.4. Vajadusel juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks.
Vt üldisi kasutamisjuhiseid.
4.2.5. Vajadusel toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes.
Vt üldisi kasutamisjuhiseid.
4.3. Kasutusala kirjeldus
Tabel 3. Kasutus # 3 – Tooteliik 2: Mittepoorsete kõvade pindade desinfektsioonivahend – kutselised kasutajad – pihustamine
Tooteliik |
Tooteliik 02 - Desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul (desinfektsioonivahendid) |
||||||||
Vajadusel lubatud kasutusala täpne kirjeldus |
Pole asjakohane |
||||||||
Sihtorganism(id) (sh arengujärgus) |
Teaduslik nimetus: andmed puuduvad Tavanimetus: Bakterid Arengustaadium: Andmed puuduvad Teaduslik nimetus: andmed puuduvad Tavanimetus: Pärmseened Arengustaadium: Andmed puuduvad |
||||||||
Kasutuskoht |
Sisetingimustes Kasutusvalmis toode puhastatud mittepoorsete kõvade pindade desinfitseerimiseks laborites, mille õhuvahetusmäär on 8 tunnis või rohkem, farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes, mille õhuvahetusmäär on 60 tunnis või rohkem, ja puhastes ruumides, mille õhuvahetusmäär on 150 tunnis või rohkem. |
||||||||
Kasutusmeetod(id) |
Desinfitseerimine päästikpihustit kasutades Toote laiali kandmiseks võib kasutada lappi. |
||||||||
Kasutuskogus(ed) ja sagedus |
Kanda 18,4 ml toodet ruutmeetri pinna kohta. - 0 |
||||||||
Kasutajarühm(ad) |
Kutseline kasutaja |
||||||||
Pakendi suurused ja pakendimaterjal |
|
4.3.1. Kasutusala spetsiifilised kasutusjuhendid
Kasutusvalmis toode mittepoorsete kõvade pindade desinfitseerimiseks.
Puhastada ja kuivatada pind enne desinfitseerimist. Pihustada pindadele, vajaduse korral pühkida toote laialikandmiseks lapiga. Niisutada pind täielikult. Lasta mõjuda vähemalt 30 sekundit. Kasutatud lapid tuleb kõrvaldada suletud mahutisse.
Pakendi tüübist olenev pealekandmiste arv, mis on vajalik, et saavutada kasutusmäär 18,4 ml toodet ühe ruutmeetri pinna kohta:
— |
päästikuga pihustuskott: pihustada 19 korda ühele ruutmeetrile pinnale; |
— |
steriilne päästik (kott pudelis): pihustada 16 korda ühele ruutmeetrile pinnale; |
— |
päästikuga pihustuspudel: pihustada 14 korda ühele ruutmeetrile pinnale; |
— |
õhuta päästikuga pihustuspudel: pihustada 21 korda ühele ruutmeetrile pinnale. |
4.3.2. Kasutusala spetsiifilised riskivähendamismeetmed
Kasutada toodet ainult piisava ventilatsiooniga ruumis. Minimaalsed nõutavad õhuvahetusmäärad on:
— |
laborites 8/h; |
— |
farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes 60/h; |
— |
puhastes ruumides 150/h. |
Mitte kasutada ruutmeetri kohta rohkem kui 18,4 ml toodet.
4.3.3. Vajadusel tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras.
Vt üldisi kasutamisjuhiseid.
4.3.4. Vajadusel juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks.
Vt üldisi kasutamisjuhiseid.
4.3.5. Vajadusel toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes.
Vt üldisi kasutamisjuhiseid.
4.4. Kasutusala kirjeldus
Tabel 4. Kasutus # 4 – Tooteliik 2: Mittepoorsete kõvade pindade desinfitseerimisvahend – kutselised kasutajad – mittepoorsete kinnaste desinfitseerimine
Tooteliik |
Tooteliik 02 - Desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul (desinfektsioonivahendid) |
||||||||||||||
Vajadusel lubatud kasutusala täpne kirjeldus |
Pole asjakohane |
||||||||||||||
Sihtorganism(id) (sh arengujärgus) |
Teaduslik nimetus: andmed puuduvad Tavanimetus: Bakterid Arengustaadium: Andmed puuduvad Teaduslik nimetus: andmed puuduvad Tavanimetus: Pärmseened Arengustaadium: Andmed puuduvad |
||||||||||||||
Kasutuskoht |
Sisetingimustes Kasutusvalmis toode puhaste mittepoorsete kinnaste desinfitseerimiseks laborites, mille õhuvahetusmäär on 8 tunnis või rohkem, farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes, mille õhuvahetusmäär on 60 tunnis või rohkem, ja puhastes ruumides, mille õhuvahetusmäär on 150 tunnis või rohkem. |
||||||||||||||
Kasutusmeetod(id) |
Mittepoorsete kinnaste desinfitseerimine |
||||||||||||||
Kasutuskogus(ed) ja sagedus |
Kanda 3 ml toodet kinnastatud kätele. - 0 |
||||||||||||||
Kasutajarühm(ad) |
Kutseline kasutaja |
||||||||||||||
Pakendi suurused ja pakendimaterjal |
Automatiseeritud doseerimine:
Käsitsi doseerimine:
|
4.4.1. Kasutusala spetsiifilised kasutusjuhendid
Kasutusvalmis toode mittepoorsete kinnaste desinfitseerimiseks.
Automatiseeritud doseerimine:
Kanda 3 ml toodet otse puhastele kinnastatud kätele, jaotada ühtlaselt ja veenduda, et kõik pinnad oleksid täiesti märjad. Lasta mõjuda vähemalt 30 sekundit.
Käsitsi doseerimine:
— |
Pihustada 3 ml toodet otse puhastele kinnastatud kätele, jaotada ühtlaselt ja veenduda, et kõik pinnad oleksid täiesti märjad. Lasta mõjuda vähemalt 30 sekundit. |
Pakendi tüübist olenev pealekandmiste arv, mis on vajalik 3 ml toote kandmiseks puhastele kinnastatud kätele:
— |
päästikuga pihustuskott: kanda toode 3 pihustusega kahele käele; |
— |
steriilne päästik (kott pudelis): kanda toode 3 pihustusega kahele käele; |
— |
päästikuga pihustuspudel: kanda toode 3 pihustusega kahele käele; |
— |
õhuta päästikuga pihustuspudel: kanda toode 4 pihustusega kahele käele. |
4.4.2. Kasutusala spetsiifilised riskivähendamismeetmed
Kasutada toodet ainult piisava ventilatsiooniga ruumis. Minimaalsed nõutavad õhuvahetusmäärad on
— |
laborites 8/h; |
— |
farmaatsia- ja kosmeetikatootmisrajatistes 60/h; |
— |
puhastes ruumides 150/h. |
4.4.3. Vajadusel tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras.
Vt üldisi kasutamisjuhiseid.
4.4.4. Vajadusel juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks.
Vt üldisi kasutamisjuhiseid.
4.4.5. Vajadusel toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes.
Vt üldisi kasutamisjuhiseid.
5. ÜLDISED KASUTAMISJUHISED (1)
5.1. Kasutusjuhendid
Vt kasutusala spetsiifilist kasutusjuhendit.
5.2. Riskivähendamismeetmed
Kanda toote käitlemise ajal uusi kemikaalikindlaid kaitsekindaid (kaitsekinnaste materjali täpsustab loaomanik tooteteabes).
Vältida silma sattumist.
5.3. Tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras
Sissehingamisel: Võib põhjustada unisust või peapööritust.
Silma sattumisel: Põhjustab tugevat ärritust.
SISSEHINGAMISE KORRAL: toimetada isik värske õhu kätte ja hoida asendis, mis võimaldab kergesti hingata. Halva enesetunde korral võtta ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSEGA või arstiga.
SILMA SATTUMISE KORRAL: loputada mitme minuti jooksul ettevaatlikult veega. Eemaldada kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge eemaldada. Loputada veel kord. Kui silmade ärritus ei möödu: pöörduda arsti poole.
ALLANEELAMISE KORRAL: loputada suud. MITTE kutsuda esile oksendamist. Halva enesetunde korral pöörduda arsti poole.
Keskkonnakaitsemeetmed:
Toode ei tohi lahjendamata või neutraliseerimata kujul sattuda kanalisatsiooni ega äravoolukraavidesse.
Vältida toote sattumist kanalisatsiooni, pinna- ja põhjavette. Lahjendada suure koguse veega.
Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid. Absorbeerida toode vedelikku siduva materjaliga (liiv, diatomiit, universaalsed sideained, saepuru).
5.4. Juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks
Toode ja selle mahuti tuleb kõrvaldada ohutult kooskõlas ohtlike jäätmete kõrvaldamist käsitlevate asjakohaste õigusaktidega. Kõrvaldada või põletada kooskõlas kohalike eeskirjadega.
5.5. Toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes
Säilivusaeg 2 aastat.
Hoida ainult originaalpakendis.
Hoida otsese päikesevalguse eest kaitstult ja temperatuuril alla 30 °C.
Hoida suletud mahutis.
6. MUU TEAVE
Toode sisaldab propaan-2-ooli (CAS nr 67–63-0), mille kokku lepitud Euroopa vaikeväärtus kutselistele kasutajatele on 129,28 mg/m3 ja mida on kasutatud toote riskihindamises.
(1) Käesolevas jaotises esitatud kasutusjuhised, riskivähendusmeetmed ja muud kasutamisjuhised kehtivad iga lubatud kasutuse puhul.
4.8.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/12 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1148,
31. juuli 2020,
millega kehtestatakse tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi metoodilised ja tehnilised spetsifikatsioonid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/792
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/792, mis käsitleb tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja eluaseme hinnaindeksit ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95, (1) eriti selle artikli 3 lõikeid 6, 8, 9 ja 10, artikli 4 lõiget 4, artikli 7 lõiget 6 ja artikli 9 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) 2016/792 on kehtestatud ühine raamistik tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI), konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksi (konstantse maksumääraga THHI), omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi koostamiseks. |
(2) |
Vastavalt määruse (EL) 2016/792 artikli 12 lõikele 3 peaks komisjon lisama komisjoni määruse (EÜ) nr 1749/96, (2) komisjoni määruse (EÜ) nr 2214/96, (3) nõukogu määruse (EÜ) nr 1687/98, (4) komisjoni määruse (EÜ) nr 2646/98, (5) komisjoni määruse (EÜ) nr 1617/1999, (6) nõukogu määruse (EÜ) nr 2166/1999, (7) komisjoni määruse (EÜ) nr 2601/2000, (8) komisjoni määruse (EÜ) nr 2602/2000, (9) komisjoni määruse (EÜ) nr 1920/2001, (10) komisjoni määruse (EÜ) nr 1921/2001 (11) komisjoni määruse (EÜ) nr 1708/2005, (12) nõukogu määruse (EÜ) nr 701/2006, (13) komisjoni määruse (EÜ) nr 330/2009, (14) komisjoni määruse (EL) nr 1114/2010 (15) ning komisjoni määruse (EL) nr 93/2013 (16) (vastu võetud määruse (EÜ) nr 2494/95 (17) alusel) asjaomased sätted niivõrd, kui need on kooskõlas nimetatud määrusega ning vähendades samal ajal asjakohases ulatuses rakendusaktide üldarvu. |
(3) |
Liikmesriigid peaksid igal aastal ajakohastama harmoneeritud indeksite alamindeksite kaalud. Seepärast on vaja kindlaks määrata kaalude tuletamise eeskirjad. |
(4) |
Kuna kõiki THHI sihtala tehinguid ei ole võimalik jälgida, tuleks kehtestada valimi moodustamise eeskirjad. |
(5) |
THHIga mõõdetakse tarbijahindade muutusi. Tagamaks, et liikmesriigid kohaldavad mõistet „hind“ ühtlustatud viisil, on vaja kehtestada hindade käsitlemise eeskirjad. |
(6) |
THHI peaks kajastama puhtalt hinnamuutust, jättes kõrvale kvaliteedimuutuse mõju. Seepärast on vaja kehtestada asendamise ja kvaliteedikohanduse eeskirjad. |
(7) |
Harmoneeritud indeksid peaksid olema iga-aastaselt aheldatud Laspeyresi tüüpi indeksid. Seepärast on vaja määratleda elementaaragregaadid ja täpsustada meetodid vaadeldud hindade kombineerimiseks, et koostada elementaarhinnaindeksid. |
(8) |
Selleks et tagada THHI kiirhinnangute kõrge kvaliteet ja võimaldada komisjonil (Eurostatil) tuletada vajalikud koondnäitajad, peaksid liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, edastama kiirhinnangud THHIga sama jaotuse alusel. |
(9) |
Juba avaldatud harmoneeritud indekseid ja nende alamindekseid võib revideerida. Seepärast on vaja täpsustada revideerimise tingimused. |
(10) |
Et saada kõikidest liikmesriikidest usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid, tuleb konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksite arvutamiseks luua ühtne metoodiline raamistik ja seda käigus hoida. |
(11) |
Liikmesriigid peaksid edastama omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi vastavalt kindlaksmääratud jaotusele. |
(12) |
Liikmesriigid peaksid edastama andmed ja metaandmed komisjonile (Eurostatile) vastavalt kindlaksmääratud andmevahetusstandarditele ja -menetlustele. |
(13) |
Euroopa statistikasüsteemis tuleks välja töötada praktilised juhised ja soovitused THHI mõõtmise ja koostamisega seotud küsimuste kohta, eelkõige kvaliteedikohanduse, indeksi koostamise ja hindade käsitlemise kohta. |
(14) |
Määrused (EÜ) nr 1749/96, (EÜ) nr 2214/96, (EÜ) nr 1687/98, (EÜ) nr 2646/98, (EÜ) nr 1617/1999, (EÜ) nr 2166/1999, (EÜ) nr 2601/2000, (EÜ) nr 2602/2000, (EÜ) nr 1920/2001, (EÜ) nr 1921/2001, (EÜ) nr 1708/2005, (EÜ) nr 701/2006, (EÜ) nr 330/2009, (EL) nr 1114/2010 ja (EL) nr 93/2013 tuleks kehtetuks tunnistada. |
(15) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
1. PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtsed tingimused
a) |
tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) ja konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksi (konstantse maksumääraga THHI) ning |
b) |
omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi koostamiseks. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„kulutuste osatähtsus“ – protsent leibkonna kõigist rahalistest lõpptarbimiskulutustest, nagu on määratletud lisas; |
2) |
„alamindeksi kaal“ – iga sellise THHIs sisalduva kategooria kaal, mis vastab Euroopa individuaalse tarbimise klassifikaatorile eesmärgi järgi („ECOICOP“), nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/792 I lisas; |
3) |
THHI „sihtala“ – kõik tehingud, mis sisalduvad leibkondade rahalistes lõpptarbimiskulutustes; |
4) |
„toote pakkumus“ – toode, mis on määratletud selle omaduste, ostuaja ja -koha ning tarnetingimuste alusel ning mille hinda vaadeldakse; |
5) |
„homogeenne toode“ – toote pakkumuste kogum, mille kvaliteedis ei ole olulisi erinevusi ja mille puhul arvutatakse keskmine hind; |
6) |
„üksiktoode“ – toote pakkumus või homogeenne toode; |
7) |
„sihtvalim“ – üksiktoodete kogum, mis on seotud sihtala tehingutega ja mille hinnaandmeid kasutatakse THHI koostamisel; |
8) |
„kvaliteedierinevus“ – erinevus kahe üksiktoote omaduste, ostuaja, ostukoha või tarnetingimuste vahel, kui see on tarbija seisukohast oluline; |
9) |
„asendustoode“ – üksiktoode, mis asendab sihtvalimi teist üksiktoodet; |
10) |
„kvaliteedikohandus“ – menetlus, mille käigus suurendatakse või vähendatakse asendustoote või asendatud toote vaadeldud hinda nende kvaliteedierinevuse väärtuse võrra; |
11) |
„vaadeldud hind“ – üksiktoote tarbijahind, mida liikmesriik kasutab THHI koostamisel; |
12) |
„arvestuslik hind“ – hind, mis põhineb asjakohasel hindamismenetlusel; |
13) |
„elementaaragregaat“ – Laspeyresi tüüpi indeksis kasutatav väikseim agregaat; |
14) |
„elementaarhinnaindeks“ – elementaaragregaadi indeks või elementaaragregaadi kihi indeks; |
15) |
„transitiivsus“ – omadus, mille puhul perioode a ja b kaudselt perioodi c kaudu võrdlev indeks on identne indeksiga, mis otseselt võrdleb perioode a ja b; |
16) |
„ajaline pööratavus“ – omadus, mille puhul perioodide a ja b vaheline indeks on võrdne sama indeksi pöördväärtusega perioodide b ja a vahel; |
17) |
„hüvitamine“ – kodumajapidamiste poolt tehtud kindlaksmääratud ostude osaline või täielik tasumine kodumajapidamisi teenindavate valitsusasutuste või kasumitaotluseta institutsioonide poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (18) (ESA 2010) A lisa punktidele 4.108–4.110; |
18) |
„soodustus“ – üksiktoote omaduste sageli ajutine muutmine, suurendades toote kogust, lisades tasuta mõne muu üksiktoote või pakkudes tarbijale muud kasu; |
19) |
„tegelikud kindlustusmaksed“ – summad, mida makstakse konkreetse kindlustuspoliisi eest kindlustuskatte saamiseks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul; |
20) |
„kaudne teenustasu“ – kindlustusandja toodang, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 16.51; |
21) |
„mitte-elukindlustuse nõuded“ – ESA 2010 A lisa punktis 4.114 määratletud nõuded; |
22) |
„hooajatoode“ – üksiktoode, mida on võimalik osta või mida ostetakse märkimisväärsetes kogustes korduva mustri järgi ainult teatud osal aastast. Igal kuul loetakse toode kas hooajaliseks või hooajaväliseks. Hooajalisus võib aastate lõikes erineda; |
23) |
„tüüpiline hind“ – hooajatoote arvestuslik hind, mis ei ole erandlik, näiteks hooaja lõpumüügi hind; |
24) |
„hooajaline imputeerimismeetod“ – meetod, mille puhul hooajaväliste toodete hindu hinnatakse kas hooajatoodete või kõigi hooajal saadavate toodete abil; |
25) |
„vastu hooajatooteid hinnang“ – menetlus, mille eesmärk on saada hooajatoote arvestuslik hind järgmiselt:
|
26) |
„hinnang kõigi hooajal saadavate toodete abil“ – menetlus hooajatoote arvestusliku hinna kindlaksmääramiseks järgmiselt:
|
27) |
„hooajaliste kaalude meetod“ – hooajatoodete töötlemine, mille puhul hooajaväliste hooajatoodete kaalud võrduvad või on võrdsustatud nulliga; |
28) |
„tariif“ – toote hindade ja tingimuste loetelu, mis on eristatud vastavalt ostetud kogustele, tarbimisajale või ostjate omadustele; |
29) |
„revisjon“ – komisjoni (Eurostati) avaldatud indeksite või kaalude muutmine. Muutust sama vaatluskuu kiirhinnangu ja THHI vahel ei loeta revisjoniks; |
30) |
„esialgsed andmed“ – indeksid või kaalud, mille puhul eeldatakse, et liikmesriik lõplikustab need hilisemal kuul; |
31) |
„valitsemissektor“ – keskvalitsus, osariigi/liidumaa valitsus, kohalik omavalitsus ja riiklikud sotsiaalkindlustusfondid, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktides 2.113–2.117; |
32) |
„tootemaksud“ – maksud, mida makstakse antud kauba või teenuse toodetud või vahendatud ühikult, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punktides 4.16–4.20; |
33) |
„konstantse maksumääraga THHIga hõlmatud individuaalsed maksud“ – individuaalsed tootemaksud, mis on seotud kodumajapidamiste tarbimisega ja kuuluvad järgmistesse kategooriatesse, mis on määratletud ESA 2010 B lisa tabelis 9 („Üksikasjalik maksude ja sotsiaalmaksete laekumine maksude ja sotsiaalmaksete tüübi järgi ning allsektorite kaupa, sealhulgas maksude ja sotsiaalmaksete nimekiri riikliku klassifikaatori järgi“):
|
2. PEATÜKK
TARBIJAHINDADE HARMONEERITUD INDEKS JA KONSTANTSE MAKSUMÄÄRAGA TARBIJAHINDADE HARMONEERITUD INDEKS
Artikkel 3
Kaalud
1. Liikmesriigid tuletavad aasta t indeksis kasutatud alamindeksite ja elementaaragregaadi kaalud järgmiselt:
a) |
kuni 31. detsembrini 2022 kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise andmeid aasta t-2 kohta ning mis tahes kättesaadavat ja asjakohast teavet kodumajapidamiste eelarveuuringutest ja muudest andmeallikatest, et saada alamklassi kulutuste osatähtsus ja jagada see alamklassi elementaaragregaatide vahel. Alates 1. jaanuarist 2023 kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise andmeid aasta t-2 kohta, mida saab täiendada hiljutise kodumajapidamiste eelarveuuringu andmetega ja muude allikatega, et saada alamklassi kulutuste osatähtsus ja jagada need alamklassi elementaaragregaatide vahel; |
b) |
aasta t-2 kulutuste osatähtsus vaadatakse läbi ja ajakohastatakse, et see oleks aasta t-1 suhtes representatiivne; |
c) |
elementaaragregaatide kulutuste osatähtsust korrigeeritakse asjakohase hinnamuutusega aasta t-1 ja aasta t-1 detsembri vahel. |
2. Alamindeksite kaalud hoitakse kogu kalendriaasta jooksul muutumatuna.
3. Elementaaragregaadi kaal hoitakse kogu kalendriaasta jooksul muutumatuna, välja arvatud juhul, kui elementaaragregaatide loendit alamklassis kohandatakse nii, et see kajastaks sihtala olulisi muutusi.
4. Mis tahes ECOICOPi pearühma, rühma või klassi alamindeksite kaal võrdub selle koostises olevate alamindeksite kaalude summaga. Kõikide alamindeksite kaalude summa mis tahes ECOICOPi tasemel on 1 000.
5. Iga alamklassi alamindeksi kaal võrdub selle alamklassi elementaaragregaatide kaalude summaga.
6. Mitte-elukindlustusega seotud alamindeksite kaalud tuletatakse kodumajapidamiste kaudsetest teenustasudest tulenevate kogukulutuste põhjal.
7. Mitte-elukindlustuse nõuetest rahastatavad tarbimiskulutused, sealhulgas kindlustusandjate otse tehtud maksed, lisatakse ECOICOPi vastavate kategooriate alamindeksite kaaludele.
Artikkel 4
Valimi võtmine ja representatiivsus
1. Liikmesriigid koostavad sihtala suhtes representatiivse sihtvalimi, määratledes elementaaragregaadid ja valides nende elementaaragregaatide jaoks üksiktooted.
2. Üksiktoodete ja elementaaragregaatide arv sõltub alamklassi kaalust ja sellesse kuuluvate üksiktoodete hinnamuutuste varieeruvusest.
3. Liikmesriigid tagavad, et sihtvalim jääb aja jooksul sihtala suhtes representatiivseks, vaadates sihtvalimi vähemalt kord aastas läbi ja ajakohastades seda ning valides asendustooted.
4. Tooted, mille puhul kulutuste osatähtsus on vähemalt üks tuhandik, peavad olema sihtvalimis esindatud.
Artikkel 5
Hindade käsitlemine
1. Liikmesriigid kasutavad THHI koostamiseks vaadeldud hindu. Arvestuslikke hindu kasutatakse üksnes artiklites 9, 11 ja 14 sätestatud eesmärkidel.
2. Tervise-, haridus- ja sotsiaalkaitsetoodete vaadeldud hinnad ei sisalda tagasimakseid.
3. Vaadeldud hindade või tariifitingimuste muutused näidatakse THHIs hinnamuutustena.
4. Kui vaadeldud hinnad on seotud indeksiga, esitatakse indeksimuutustest tulenevad muutused THHIs hinnamuutustena.
5. Kui hinna määramise tingimuseks on kodumajapidamiste sissetulek, esitatakse selle muutustest tulenevad vaadeldud hindade muutused THHIs hinnamuutustena.
6. Kindlustuse vaadeldud hinnad on tegelikud kindlustusmaksed.
7. Kui üksiktoode on olnud tarbijatele tasuta kättesaadav, kuid hiljem võetakse selle eest tasu, näidatakse seda THHIs hinnatõusuna. Kui aga üksiktoote eest on küsitud tasu ja seejärel tehakse see tarbijatele tasuta kättesaadavaks, näidatakse seda THHIs hinnalangusena.
Artikkel 6
Allahindlused ja soodustused
1. Liikmesriigid võtavad arvesse allahindlusi, mida
a) |
saab rakendada üksiktootele ning |
b) |
saab nõuda ostmise ajal. |
Võimaluse korral võetakse arvesse allahindlusi, mis on kättesaadavad üksnes piiratud tarbijarühmale.
2. Soodustusi käsitletakse vastavalt artiklitele 10 ja 11.
Artikkel 7
Tehinguhinnaga proportsionaalsed teenustasud
1. THHI sisaldab tasusid, mida võetakse osutatud teenuse eest otse tarbijatelt ja mida võib väljendada kindla tasuna või proportsioonina tehinguhinnast. Kui teenuse hind määratakse proportsioonina tehinguhinnast, saadakse vaadeldav hind selle proportsiooni ja esindusliku üksiktehingu korrutisena.
2. Teenustasu muutused, mis tulenevad esindusliku üksiktehingu hinna muutustest, näidatakse THHIs hinnamuutustena.
3. Kui esindusliku üksiktehingu hinnamuutust ei ole võimalik mõõta, kasutatakse selle hindamiseks asjakohast hinnaindeksit.
Artikkel 8
Hinnavaatlus
1. Kauba vaadeldud hind võetakse THHIsse selle kuu kohta, mil tehingud võivad selle hinnaga toimuda.
2. Teenuse vaadeldud hind võetakse THHIsse selle kuu kohta, mil teenuse tarbimine võib alata.
3. Kui teenuse hind sõltub ostmise ja teenuse osutamise alustamise vahelisest ajast, võtavad liikmesriigid arvesse hindu, mis on tüüpilised teenuse ostmisel.
4. Vaadeldud hinnad vastavad vähemalt ühele töönädalale kuu keskel või selle ümbruses.
5. Kui üksiktoote hinnad on ühe kuu jooksul teadaolevalt kõikuvad, peavad vaadeldud hinnad vastama rohkem kui ühele nädalale.
Artikkel 9
Hindade arvestus
1. Kui sihtvalimi üksiktoote hinda ei ole võimalik vaadelda, kasutatakse arvestuslikku hinda mitte kauem kui 2 kuud, pärast seda valitakse asendustoode. Käesolevat lõiget ei kohaldata hooajatoodete või muude üksiktoodete suhtes, mis eeldatavasti muutuvad uuesti kättesaadavaks.
2. Eelnevalt vaadeldud hinda ei kasutata arvestusliku hinnana, välja arvatud juhul, kui saab põhjendada, et see on asjakohane hinnang.
Artikkel 10
Asendamine
1. Liikmesriigid valivad kaduva tootega sarnase asendustoote, tagades samal ajal sihtvalimi representatiivsuse.
2. Liikmesriigid ei vali asendustooteid sarnase hinna alusel.
Artikkel 11
Kvaliteedikohandus
1. Kui asendatud toote ja asendustoote vahel ei ole kvaliteedierinevusi, võrdlevad liikmesriigid vaadeldud hindu otseselt. Vastasel juhul teevad liikmesriigid kvaliteedikohanduse.
2. Liikmesriigid teevad kvaliteedikohanduse, mis võrdub kogu hinnaerinevusega asendatud toote kuu m-1 hinna ja selle asendustoote kuu m hinna vahel ainult juhul, kui see on põhjendatult asjakohane kvaliteedierinevuse hinnang.
Artikkel 12
Elementaarhinnaindeksid
1. Üksiktoodete hinnad agregeeritakse, et saada elementaarhinnaindeksid, kasutades ühte järgmistest võimalustest:
a) |
indeksivalem, mis tagab transitiivsuse. Eelmiste perioodide hinnaindeksit ei revideerita, kui kasutatakse transitiivseid indeksivalemeid; või |
b) |
indeksivalem, mis tagab ajalise pööratavuse ja võrdleb üksikute toodete hindu jooksval perioodil nende toodete hindadega baasperioodil. Baasperioodi ei muudeta sageli, kui see toob kaasa transitiivsuse põhimõtte olulise rikkumise. |
2. Elementaaragregaadi hinnaindeksi saamiseks kahest või enamast elementaarhinnaindeksist kasutatakse lõikes 1 kirjeldatud valemitele vastavat indeksivalemit.
Artikkel 13
Alamindeksite integreerimine pärast indeksi vastavusperioodi
Iga alamindeks, mis integreeritakse THHIsse pärast indeksi vastavusperioodi, on seotud konkreetse aasta detsembriga ja seda kasutatakse alates järgmise aasta jaanuarist.
Artikkel 14
Hooajatooted
Kui elementaaragregaadi valimisse kuulub hooajatooteid, kasutavad liikmesriigid selle agregaadi hinnaindeksi koostamiseks hooajalist imputeerimismeetodit või hooajalist kaalumeetodit.
Artikkel 15
Kiirhinnangute jaotus
Liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, edastavad komisjonile (Eurostatile) oma THHI kõigi alamindeksite kiirhinnangud.
Artikkel 16
Esialgsete andmete lõplikuks muutmine
Kui liikmesriik esitab alamindeksid või nende kaalud esialgsena, tuleb need lõplikustada järgmise kuu andmete esitamisel.
Artikkel 17
Vigadest tingitud revisjonid
1. Liikmesriigid parandavad vead ja edastavad revideeritud alamindeksid või alamindeksite kaalud komisjonile (Eurostatile) põhjendamatu viivituseta.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) teabe vea põhjuse kohta hiljemalt parandatud andmete edastamisel.
Artikkel 18
Muud revisjonid
1. Muude kui artiklite 16 ja 17 kohaste revisjonide ajastus, kestus ja THHIsse integreerimine kooskõlastatakse komisjoniga (Eurostatiga).
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) THHI parandatud alamindeksite hinnangud hiljemalt 3 kuud enne kavandatud revisjoni kavandatavat rakendamist.
Artikkel 19
Revisjonide avaldamine
Kõiki komponente hõlmava THHI revisjonid avalikustatakse koos selgitusega THHI koostamise eest vastutava riikliku asutuse veebisaidil, välja arvatud artikli 16 kohased revisjonid.
Artikkel 20
Alamindeksite kaalude revisjon
Ilma et see piiraks artiklite 16 ja 17 kohaldamist, alamindeksite kaalusid ei revideerita.
Artikkel 21
Konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeks
1. Konstantse maksumääraga THHIga hõlmatud individuaalset maksu võetakse arvesse, kui selle aastatulu moodustab 2 % või rohkem valitsemissektori kogutavate individuaalsete maksude kogusummast.
2. Konstantse maksumääraga THHIs arvesse võetav aastane maksutulu katab vähemalt 90 % kõigi valitsemissektori kogutavate individuaalsete maksude kogusummast.
3. Konstantse maksumääraga THHI koostatakse samal viisil kui THHI, kuid vaadeldud hindu kohandatakse nii, et toodete maksumäärad hoitakse vaatlusperioodil hindade võrdlusperioodiga võrreldes muutumatud.
4. Maksumäärade muutused kajastuvad konstantse maksumääraga THHIs:
a) |
sel kuul, mil uut määra kohaldatakse üksiktoote suhtes ja see sisaldub vaadeldud hinnas või |
b) |
esimesel tervel kuul, mil uut määra kohaldatakse. Kuu esimesel päeval jõustuvaid maksumäära muutusi kajastatakse kõnealuse kuu konstantse maksumääraga THHIs. Maksumäära muutusi, mis jõustuvad kõnealusel kuul hiljem, kajastatakse järgmise kuu konstantse maksumääraga THHIs. |
3. PEATÜKK
OMANIKU KASUTUSES OLEVATE ELUASEMETE HINNAINDEKS JA ELUASEME HINNAINDEKS
Artikkel 22
Omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi jaotus
Omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks hõlmab järgmisi kulukategooriaid:
a) |
O.1. Omaniku-kasutaja eluasemekulud; |
b) |
O.1.1. Eluasemete omandamine; |
c) |
O.1.1.1. Uued eluasemed; |
d) |
O.1.1.1.1. Uute eluasemete ostud; |
e) |
O.1.1.1.2. Iseehitatud eluasemed ja põhjalikud renoveerimised; |
f) |
O.1.1.2. Kodumajapidamiste jaoks uued olemasolevad eluasemed; |
g) |
O.1.1.3. Muud eluaseme omandamisega seotud teenused; |
h) |
O.1.2. Eluasemete omandiline kuuluvus; |
i) |
O.1.2.1. Põhjalikud remondi- ja hooldustööd; |
j) |
O.1.2.2. Eluasemetega seotud kindlustus; |
k) |
O.1.2.3. Muud eluaseme omandilise kuuluvusega seotud teenused. |
Artikkel 23
Eluaseme hinnaindeksi jaotus
Eluaseme hinnaindeks hõlmab järgmisi kulukategooriaid:
a) |
H.1. Eluasemete ostud; |
b) |
H.1.1. Uute eluasemete ostud; |
c) |
H.1.2. Olemasolevate eluasemete ostud. |
Artikkel 24
Kaalud
Liikmesriigid koostavad ja edastavad komisjonile (Eurostatile) igal aastal ühe kaalude kogumi omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksite kohta ja ühe kaalude kogumi eluaseme hinnaindeksite kohta artiklites 22 ja 23 sätestatud jaotustes.
Artikkel 25
Omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi koostamine
Omaniku kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks põhineb netoomandamise meetodil, millega mõõdetakse muutusi hindades, mida tarbijad maksavad kodumajapidamistele uute eluasemete soetamise eest, ning muutusi muudes eluasemete omandiõiguse ja omandiõiguse üleminekuga seotud kuludes.
4. PEATÜKK
ANDMETE JA METAANDMETE VAHETAMISE STANDARDID JA TÄHTAJAD
Artikkel 26
Andmete ja metaandmete vahetamise standardid
1. Liikmesriigid edastavad andmed ja metaandmed komisjonile (Eurostatile) elektrooniliselt ühtse kontaktpunkti kaudu, järgides statistiliste andmete ja metaandmete vahetamise standardeid.
2. Komisjonile (Eurostatile) edastamisel märgistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 (19) määratletud konfidentsiaalsed andmed asjakohaselt.
Artikkel 27
Metaandmete vahetamise tähtajad
1. Liikmesriigid vaatavad oma THHI ja konstantse maksumääraga THHI jooksva aasta metaandmed igal aastal läbi ja ajakohastavad neid ning edastavad need komisjonile (Eurostatile) 31. märtsiks.
2. Liikmesriigid vaatavad omaniku kasutuses olevate eluruumide hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi jooksva aasta metaandmed igal aastal läbi ja ajakohastavad neid ning edastavad need komisjonile (Eurostatile) 30. juuniks.
5. PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 28
Kehtetuks tunnistamine
Määrused (EÜ) nr 1749/96, (EÜ) nr 2214/96, (EÜ) nr 1687/98, (EÜ) nr 2646/98, (EÜ) nr 1617/1999, (EÜ) nr 2166/1999, (EÜ) nr 2601/2000, (EÜ) nr 2602/2000, (EÜ) nr 1920/2001, (EÜ) nr 1921/2001, (EÜ) nr 1708/2005, (EÜ) nr 701/2006, (EÜ) nr 330/2009, (EL) nr 1114/2010 ja (EL) nr 93/2013 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 29
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 31. juuli 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 135, 24.5.2016, lk 11.
(2) Komisjoni 9. septembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1749/96 tarbijahindade harmoneeritud indekseid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 esialgsete rakendusmeetmete kohta (EÜT L 229, 10.9.1996, lk 3).
(3) Komisjoni 20. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2214/96, tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta: ÜTHI osaindeksite edastamine ja levitamine (EÜT L 296, 21.11.1996, lk 8).
(4) Nõukogu 20. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1687/98, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1749/96 tarbijahindade harmoneeritud indeksis sisalduvate kaupade ja teenuste kaetuse osas (EÜT L 214, 31.7.1998, lk 12).
(5) Komisjoni 9. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2646/98, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tarbijahindade harmoneeritud indeksi hinnaloendite käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 335, 10.12.1998, lk 30).
(6) Komisjoni 23. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1617/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tarbijahindade harmoneeritud indeksis kindlustuse käsitlemise miinimumstandardite osas ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2214/96 (EÜT L 192, 24.7.1999, lk 9).
(7) Nõukogu 8. oktoobri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2166/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkaitsesektori toodete tarbijahindade harmoneeritud indeksis käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 266, 14.10.1999, lk 1).
(8) Komisjoni 17. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2601/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ostuhindade tarbijahindade harmoneeritud indeksisse kandmise ajastamise kohta (EÜT L 300, 29.11.2000, lk 14).
(9) Komisjoni 17. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2602/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksis hinnaalanduste käsitlemise miinimumstandardite kohta (EÜT L 300, 29.11.2000, lk 16).
(10) Komisjoni 28. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1920/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksis protsendina tehingu väärtusest väljendatud teenustasude käsitlemise miinimumstandardite kohta ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2214/96 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 46).
(11) Komisjoni 28. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1921/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksi läbivaatamise miinimumstandardite kohta ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2602/2000 (EÜT L 261, 29.9.2001, lk 49).
(12) Komisjoni 19. oktoobri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1708/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ühtlustatud tarbijahindade harmoneeritud indeksi ühise vaatlusperioodi suhtes ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2214/96 (ELT L 274, 20.10.2005, lk 9).
(13) Nõukogu 25. aprilli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 701/2006, millega sätestatakse määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tarbijahindade harmoneeritud indeksi jaoks hindade kogumise perioodiga (ELT L 122, 9.5.2006, lk 3).
(14) Komisjoni 22. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 330/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahinna harmoneeritud indeksites (THHI) hooajatoodete käsitlemise miinimumstandardite kohta (ELT L 103, 23.4.2009, lk 6).
(15) Komisjoni 1. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1114/2010, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksite (THHIde) kaalude kvaliteedi miinimumstandardite kohta ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2454/97 (ELT L 316, 2.12.2010, lk 4).
(16) Komisjoni 1. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 93/2013, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 (tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta) rakendamiseks seoses omaniku kasutuses olevate eluruumide hinnaindeksi loomisega (ELT L 33, 2.2.2013, lk 14).
(17) Nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta (EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
LISA
Kodumajapidamiste rahalised lõpptarbimiskulutused
1.
Kodumajapidamiste rahalised lõpptarbimiskulutused on määratletud määruse (EL) 2016/792 artikli 2 punktis 20.
2.
Täpsustades veelgi kaalude kvaliteeti, sisaldavad rahalised lõpptarbimiskulutused järgmisi näiteid kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punkti 3.95 järgmistes alapunktides:
— |
alapunktid c, d, h ja i; |
— |
alapunkti e osa, mis on seotud otseselt tasutavate finantsteenustega, alapunkti f osa, mis on seotud kahjukindlustusteenustega koos kaudse teenustasuga. |
Rahalised lõpptarbimiskulutused hõlmavad ka eluasemetoetusi, mis kuuluvad ESA 2010 A lisa punktis 4.109 määratletud D.632 alla.
3.
Rahaliste lõpptarbimiskulutuste alla ei kuulu järgmised näited kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest, nagu on määratletud ESA 2010 A lisa punkti 3.95 järgmistes alapunktides:
— |
alapunktid a, b ja g. |
Rahaliste lõpptarbimiskulutuste alla ei kuulu ka järgmised näited, mis ei moodusta osa kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest:
— |
ESA 2010 A lisa punkti 3.96 alapunktid a–f, välja arvatud D.632 eluasemetoetuste osa, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.109; |
— |
tulumaks, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.78; |
— |
omanditulu, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.41; |
— |
tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.92; |
— |
kahjukindlustuse netopreemiad, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.112; |
— |
kodumajapidamistevahelised jooksvad siirded, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.129; |
— |
kohtu või kvaasijuriidiliste organite poolt institutsionaalsetele üksustele kehtestatud trahvid ja karistused, mis on määratletud ESA 2010 A lisa punktis 4.132. |
4.
Rahalised tehingud on tehingud, mille puhul üksused teevad või saavad makseid või võtavad kohustusi või saavad vara, mis on väljendatud rahaühikutes. Tehingud, millega ei kaasne sularaha ega rahaühikutes väljendatud kohustuste või vara vahetamist, on mitterahalised tehingud.
4.8.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/24 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/1149,
3. august 2020,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa diisotsüanaatide osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artikli 68 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Diisotsüanaadid on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (2) ühtlustatult klassifitseeritud 1. kategooria hingamiselundeid sensibiliseeriva ja 1. kategooria nahka sensibiliseeriva ainena. Diisotsüanaate kasutatakse keemiliste lähteainetena mitmesugustes sektorites ja rakendustes, eelkõige vahtudes, hermeetikutes ja pinnakattevahendites kõikjal liidus. |
(2) |
Saksamaa esitas 6. oktoobril 2016 Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „amet“) vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 69 lõikele 4 toimiku (3) (edaspidi „XV lisa kohane toimik“), et algatada kõnealuse määruse artiklites 69–73 sätestatud piirangute kehtestamise menetlus. XV lisa kohase toimiku järgi põhjustab diisotsüanaatidega nahakaudsel kokkupuutel või nende sissehingamisel tekkiv hingamiselundite sensibiliseerimine tööhaigusena astmat, mida loetakse liidus oluliseks töötervishoiu probleemiks. Diisotsüanaadid põhjustavad igal aastal lubamatult palju uusi tööhaigusi (hinnanguliselt rohkem kui 5 000 juhtumit). XV lisa kohasest toimikust nähtus, et tuleb võtta meetmeid liidu tasandil, ja selles tehti ettepanek piirata diisotsüanaatide tööstuslikku ja erialast kasutamist ning turule laskmist nii puhasainena kui ka muude ainete ja segude koostisosana. |
(3) |
XV lisa kohases toimikus välja pakutud piirangu eesmärk on lubada diisotsüanaatide tööstuslikku ja erialast kasutamist ainult juhul, kui võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid ning on läbitud miinimumnõuetele vastav standardiseeritud koolituskursus. Teavet kursusel osalemise võimaluste kohta tuleks edastada kogu tarneahelas ning neid aineid ja segusid turule laskvad ettevõtjad peaksid tagama, et nende ainete või segude saajatel on võimalik osaleda koolituskursustel. |
(4) |
5. detsembril 2017 võttis ameti riskihindamise komitee (RAC) vastu arvamuse, (4) milles järeldas, et kavandatud piirang on RAC poolt muudetud kujul kõnealuste ainetega kokkupuutest tuleneva kindlakstehtud riski leevendamiseks kõige asjakohasem liidu tasandi meede, kuna see on riski vähendamiseks kõige tõhusam. Lisaks sellele ollakse seisukohal, et väljapakutud piirangu rakendamine muudetud kujul vähendaks ka diisotsüanaatidega seotud dermatiidijuhtumeid. |
(5) |
RAC järeldas, et esiteks on vaja korraldada sobilik koolitus ja igal diisotsüanaate käitleval töötajal peaksid olema piisavad teadmised nende ainetega seotud ohtudest ning nende kasutamisega seotud riskidest ning piisavad teadmised heast töötavast ja asjakohastest riskijuhtimismeetmetest, sealhulgas isikukaitsevahendite nõuetekohasest kasutamisest. RAC märgib, et vajatakse konkreetseid koolitusmeetmeid, mille abil saab suurendada teadlikkust sellest, kui oluline on tagada tervise kaitse asjakohaste riskijuhtimismeetmete ja ohutute käitlemistavade abil. |
(6) |
RAC oli seisukohal, et aines või segus sisalduvatele diisotsüanaatidele kehtestatud piirnorm 0,1 massiprotsenti on väikseim kontsentratsiooni piirnorm, mis on kehtestatud 1. kategooria hingamiselundeid sensibiliseerivatena klassifitseeritud konkreetsetele diisotsüanaatidele. RAC nõustus ka toimiku esitajaga, et töökeskkonnas kokkupuute soovitusliku või siduva piirnormi kehtestamisest ei piisaks, et vähendada tööhaigusena tekkiva astma juhtumeid võimalikult madalale tasemele, kuna praegu ei ole teada läviväärtust, mille juures algab diisotsüanaatide sensibiliseeriv toime. |
(7) |
15. märtsil 2018 võttis ameti sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (SEAC) vastu arvamuse, (5) milles ta kinnitas RAC järeldust, et võttes arvesse sotsiaal-majanduslikku kasu ja kulu, on välja pakutud piirang kõige sobilikum liidu tasandi meede kindlaks tehtud riskide leevendamiseks. Lisaks sellele järeldas SEAC, et välja pakutud piirang on mõjutatud tarneahelate jaoks taskukohane. |
(8) |
SEAC soovitas lükata piirangu kohaldamist edasi 48 kuu võrra, et kõigil osalejatel jääks piisavalt aega piirangu nõuete täielikuks rakendamiseks. |
(9) |
Kavandatud piirangut käsitlevate RAC ja SEAC arvamuste üle peeti nõu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punktis f nimetatud kemikaaliameti jõustamisalase teabe vahetamise foorumiga ja selle soovitusi on arvesse võetud. |
(10) |
Amet edastas RAC ja SEAC arvamused komisjonile 9. mail 2018. Nende arvamuste põhjal järeldab komisjon, et diisotsüanaatide puhasainena ning muude ainete koostisosana ja segudes kasutamisest ning turule laskmisest tekib lubamatu risk inimeste tervisele. Komisjon leiab, et nimetatud riske tuleks käsitleda liidu tasandil. |
(11) |
Võttes arvesse XV lisa kohast toimikut ning RAC ja SEAC arvamusi, on komisjon seisukohal, et tööstuslikele ja erialastele kasutajatele tuleks kehtestada koolituse miinimumnõue, jättes liikmesriikidele võimaluse kehtestada rangemaid riiklikke kohustusi. Komisjon on ka seisukohal, et teave selle nõude kohta tuleks lisada toodete pakenditele. |
(12) |
Liikmesriigid peaksid piirangu võimaliku tulevikus läbivaatamise huvides teatama kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 117 lõikega 1 komisjonile kõik kehtestatud koolitusnõuded, tööhaigusena teatatud astma ning hingamisteede ja nahahaiguste arvu, mis tahes tööalase kokkupuute riikliku taseme ja teabe nõuete täitmise tagamise meetmete kohta. |
(13) |
Piiramata liidu tööohutuse ja -tervishoiu õigusaktide ning eelkõige keemilisi mõjureid käsitleva nõukogu direktiivi 98/24/EÜ (6) kohaldamist, on selle piirangu eesmärk suurendada tööandjate võimet ohjata riske kõrgel tasemel. Sellest õigusaktist, millega suurendatakse veelgi kehtivate tööohutuse ja -tervishoiu nõuete rakendamist, tagades diisotsüanaatide alased koolitusprogrammid kogu tarneahelas, saavad kasu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. |
(14) |
Ettevõtjatele tuleks anda piisavalt aega uute nõuetega kohanemiseks. Selleks et asjaomased töötajad saaksid läbida nõutava koolituse, on asjakohane kolmeaastane üleminekuperiood. |
(15) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1907/2006 vastavalt muuta. |
(16) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 3. august 2020
Komisjoni nimel
eesistuja
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
(3) https://echa.europa.eu/documents/10162/63c411e5-cf0f-dc5e-ff83-1e8de7e4e282
(4) https://echa.europa.eu/documents/10162/737bceac-35c3-77fb-ba7a-0e417a81aa4a
(5) https://echa.europa.eu/documents/10162/d6794aa4-8e3a-6780-d079-77237244f5f9
(6) Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).
LISA
Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisasse lisatakse järgmine kanne:
„74. Diisotsüanaadid, O = C=N–R–N = C=O, milles R on määramata pikkusega alifaatne või aromaatne süsivesinik“ |
|
OTSUSED
4.8.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 252/30 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/1150,
3. august 2020,
millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa
(teatavaks tehtud numbri C(2020) 5454 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse taudi esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse liidu epidemioloogilise olukorra muutusi, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/1107 (5) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Lätis, Poolas ja Slovakkias. |
(2) |
Nõukogu direktiivis 2002/60/EÜ (6) on sätestatud liidu miinimummeetmed, mida on vaja võtta sigade Aafrika katku tõrjeks. Direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 9 on eelkõige sätestatud ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine, kui sigade Aafrika katku diagnoos seakasvatusettevõtte sigadel on saanud ametliku kinnituse, ning kõnealuse direktiivi artiklites 10 ja 11 on sätestatud ohustatud tsoonides ja järelevalvetsoonides taudi leviku tõkestamiseks võetavad meetmed. Peale selle on direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 15 sätestatud meetmed, mida tuleb võtta, kui sigade Aafrika katku esinemine uluksigadel on saanud kinnituse. Hiljutised kogemused on näidanud, et direktiivis 2002/60/EÜ sätestatud meetmed, eelkõige need, millega nähakse ette taudist tabandunud seakasvatusettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine, ning muud meetmed, mis on seotud eespool nimetatud taudi likvideerimisega kodu- ja uluksigade populatsioonis, on tõhusad kõnealuse taudi leviku kontrolli alla saamiseks. |
(3) |
Pärast rakendusotsuse (EL) 2020/1107 vastuvõtmise kuupäeva on sigade Aafrika katku uusi juhtumeid esinenud kodusigadel Leedus ja Poolas ning uluksigadel Poolas ja Slovakkias. |
(4) |
2020. aasta juulis esines viis sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Poolas Biłgoraj, Ełki, Garwolini, Zielona Góra ja Olsztyni maakonna piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas või piirkondades, mis on praegu loetletud kõnealuse lisa III osas ja asuvad praegu kõnealuse lisa II osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku puhangud kodusigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need Poola piirkonnad, kus olid hiljuti sigade Aafrika katku puhangud, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle lisa II osas, ning need Poola piirkonnad, mis on loetletud kõnealuse lisa II osas ja mis asuvad nende kõnealuse lisa III osas loetletud piirkondade vahetus läheduses, kus hiljuti esinesid sigade Aafrika katku juhtumid, tuleks nüüd loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa III osas, mitte selle lisa II osas. |
(5) |
2020. aasta juulis esines kolm sigade Aafrika katku juhtumit uluksigadel Poolas Zambrówi, Jarosławi ja Krosno maakonna piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas või piirkondades, mis on praegu loetletud kõnealuse lisa II osas ja asuvad praegu kõnealuse lisa I osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist neis Poola piirkondades tuleks nüüd vastavalt kajastada kõnealuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas ning kõnealuse lisa I osas loetletud Poola piirkond, mis asub nende kõnealuse lisa II osas loetletud piirkondade lähedal, kus hiljuti esinesid sigade Aafrika katku juhtumid, tuleks nüüd loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas. |
(6) |
2020. aasta juulis esines kaks sigade Aafrika katku puhangut uluksigadel Slovakkias Rimavská Sobota ja Roznava omavalitsusüksuse piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Slovakkia piirkonnad, kus hiljuti esinesid sigade Aafrika katku juhtumid, loetleda nüüd kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas. |
(7) |
2020. aasta juulis esines üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Leedus Plungė omavalitsusüksuse piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas. See sigade Aafrika katku puhang kodusigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see Leedu piirkond, kus hiljuti esines sigade Aafrika katku puhang, loetleda nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle lisa II osas. |
(8) |
Pidades silmas neid sigade Aafrika katku hiljutisi puhanguid kodusigadel Leedus ja Poolas ning hiljutisi sigade Aafrika katku juhtumeid uluksigadel Slovakkias, ning võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda liidus, on kõnealuste liikmesriikide piirkondadeks jaotamist uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on ümber hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmed. Neid muudatusi tuleb kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas. |
(9) |
Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Leedus, Poolas ja Slovakkias piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ja loetleda need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II ja III osas. Arvestades asjaolu, et rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II ja III osas on loetletud piirkonnad, kus epidemioloogiline olukord muutub endiselt väga kiiresti, tuleb kõnealustes osades loetletud piirkondade suhtes tehtavate igasuguste muudatuste korral alati arvesse võtta mõju naaberpiirkondadele, nagu on tehtud käesoleval juhul. Kõnealuse lisa I, II ja III osa tuleks seepärast vastavalt muuta. |
(10) |
Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra kiireloomulisust liidus seoses sigade Aafrika katku levikuga, on oluline, et käesoleva otsusega rakendusotsuse 2014/709/EL lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti. |
(11) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 3. august 2020
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stella KYRIAKIDES
(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.
(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.
(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.
(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).
(5) Komisjoni 27. juuli 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1107, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 242, 28.7.2020, lk 11).
(6) Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27).
LISA
Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:
„LISA
I OSA
1. Belgia
Järgmised piirkonnad Belgias:
dans la province de Luxembourg:
|
2. Eesti
Järgmised piirkonnad Eestis:
— |
Hiiu maakond. |
3. Ungari
Järgmised piirkonnad Ungaris:
— |
Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe, |
— |
Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403250, 403350, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404570, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950, 406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250350, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 250850, 250950, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251450, 251550, 251650, 251750, 251850, 252150 és 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050,575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe. |
4. Läti
Järgmised piirkonnad Lätis:
— |
Pāvilostas novads, |
— |
Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, |
— |
Ventspils novada Jūrkalnes pagasts, |
— |
Grobiņas novads, |
— |
Rucavas novada Dunikas pagasts. |
5. Leedu
Järgmised piirkonnad Leedus:
— |
Klaipėdos rajono savivaldybės: Agluonėnų, Priekulės, Veiviržėnų, Judrėnų, Endriejavo ir Vėžaičių seniūnijos, |
— |
Kretingos rajono savivaldybės: Darbėnų, Kretingos ir Žalgirio seniūnijos, |
— |
Plungės rajono savivaldybės: Nausodžio sen. dalis nuo kelio 166 į pietryčius ir Kulių seniūnija, |
— |
Skuodo rajono savivaldybės: Lenkimų, Mosėdžio, Skuodo, Skuodo miesto seniūnijos. |
6. Poola
Järgmised piirkonnad Poolas:
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
w województwie podlaskim:
|
w województwie mazowieckim:
|
w województwie podkarpackim:
|
w województwie świętokrzyskim:
|
w województwie łódzkim:
|
w województwie pomorskim:
|
w województwie lubuskim:
|
w województwie dolnośląskim:
|
w województwie wielkopolskim:
|
7. Slovakkia
Järgmised piirkonnad Slovakkias:
— |
the whole district of Vranov nad Topľou, |
— |
the whole district of Humenné, |
— |
the whole district of Snina, |
— |
the whole district of Sobrance, except municipalities included in part III |
— |
in the district of Michalovce, the whole municipalities of Tušice, Moravany, Pozdišovce, Michalovce, Zalužice, Lúčky, Závadka, Hnojné, Poruba pod Vihorlatom, Jovsa, Kusín, Klokočov, Kaluža, Vinné, Trnava pri Laborci, Oreské, Staré, Zbudza, Petrovce nad Laborcom, Lesné, Suché, Rakovec nad Ondavou, Nacina Ves, Voľa, Pusté Čemerné and Strážske, |
— |
in the district of Košice - okolie, the whole municipalities not included in Part II, |
— |
in the district of Gelnica, the whole municipalities of Uhorná, Smolnícka Huta, Mníšek nad Hnilcom, Prakovce, Helcmanovce, Gelnica, Kojšov, Veľký Folkmár, Jaklovce, Žakarovce, Margecany, Henclová and Stará Voda, |
— |
in the district of Prešov, the whole municipalities of Klenov, Miklušovce, Sedlice, Suchá dolina, Janov, Radatice, Ľubovec, Ličartovce, Drienovská Nová Ves, Kendice, Petrovany, Drienov, Lemešany, Janovík, Bretejovce, Seniakovce, Šarišské Bohdanovce, Varhaňovce, Brestov Mirkovce, Žehňa, Tuhrina, Lúčina and Červenica, |
— |
in the district of Rožňava, the whole municipalities of Brzotín, Gočaltovo, Honce, Jovice, Kružná, Kunová Teplica, Pača, Pašková, Pašková, Rakovnica, Rozložná, Rožňavské Bystré, Rožňava, Rudná, Štítnik, Vidová, Čučma and Betliar, |
— |
in the district of Revúca, the whole municipalities of Držkovce, Chvalová, Gemerské Teplice, Gemerský Sad, Hucín, Jelšava, Leváre, Licince, Nadraž, Prihradzany, Sekerešovo, Šivetice, Kameňany, Višňové, Rybník and Sása, |
— |
in the district of Rimavská Sobota, municipalities located south of the road No.526 not included in Part II„ |
— |
in the district of Lučenec, the whole municipalities of Trenč, Veľká nad Ipľom, Jelšovec, Panické Dravce, Lučenec, Kalonda, Rapovce, Trebeľovce, Mučín, Lipovany, Pleš, Fiľakovské Kováče, Ratka, Fiľakovo, Biskupice, Belina, Radzovce, Čakanovce, Šiatorská Bukovinka, Čamovce, Šurice, Halič, Mašková, Ľuboreč, Šíd and Prša, |
— |
in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities of Ipeľské Predmostie, Veľká Ves nad Ipľom, Sečianky, Kleňany, Hrušov, Vinica, Balog nad Ipľom, Dolinka, Kosihy nad Ipľom, Ďurkovce, Širákov, Kamenné Kosihy, Seľany, Veľká Čalomija, Malá Čalomija, Koláre, Trebušovce, Chrastince, Lesenice, Slovenské Ďarmoty, Opatovská Nová Ves, Bátorová, Nenince, Záhorce, Želovce, Sklabiná, Nová Ves, Obeckov, Vrbovka, Kiarov, Kováčovce, Zombor, Olováry, Čeláre, Glabušovce, Veľké Straciny, Malé Straciny, Malý Krtíš, Veľký Krtíš, Pôtor, Veľké Zlievce, Malé Zlievce, Bušince, Muľa, Ľuboriečka, Dolná Strehová, Vieska, Slovenské Kľačany, Horná Strehová, Chrťany and Závada. |
8. Kreeka
Järgmised piirkonnad Kreekas:
— |
in the regional unit of Drama:
|
— |
in the regional unit of Xanthi:
|
— |
in the regional unit of Rodopi:
|
— |
in the regional unit of Evros:
|
— |
in the regional unit of Serres:
|
II OSA
1. Belgia
Järgmised piirkonnad Belgias:
dans la province de Luxembourg:
|
2. Bulgaaria
Järgmised piirkonnad Bulgaarias:
— |
the whole region of Haskovo, |
— |
the whole region of Yambol, |
— |
the whole region of Stara Zagora, |
— |
the whole region of Pernik, |
— |
the whole region of Kyustendil, |
— |
the whole region of Plovdiv, |
— |
the whole region of Pazardzhik, |
— |
the whole region of Smolyan, |
— |
the whole region of Burgas excluding the areas in Part III. |
3. Eesti
Järgmised piirkonnad Eestis:
— |
Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond). |
4. Ungari
Järgmised piirkonnad Ungaris:
— |
Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe, |
— |
Fejér megye 403150, 403160, 403260, 404250, 404550, 404560, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe, |
— |
Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe, |
— |
Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Komárom-Esztergom megye: 251950, 252050, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe. |
5. Läti
Järgmised piirkonnad Lätis:
— |
Ādažu novads, |
— |
Aizputes novada, Aizputes un Cīravas pagasts, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296un Lažas pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa caur Miķelīšu mežu līdz autoceļam 1265, uz rietumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1265 pie Mežmaļiem līdz robežai ar Rīvas upi, Aizputes pilsēta, |
— |
Aglonas novads, |
— |
Aizkraukles novads, |
— |
Aknīstes novads, |
— |
Alojas novads, |
— |
Alūksnes novads, |
— |
Amatas novads, |
— |
Apes novads, |
— |
Auces novads, |
— |
Babītes novads, |
— |
Baldones novads, |
— |
Baltinavas novads, |
— |
Balvu novads, |
— |
Bauskas novads, |
— |
Beverīnas novads, |
— |
Brocēnu novads, |
— |
Burtnieku novads, |
— |
Carnikavas novads, |
— |
Cēsu novads, |
— |
Cesvaines novads, |
— |
Ciblas novads, |
— |
Dagdas novads, |
— |
Daugavpils novads, |
— |
Dobeles novads, |
— |
Dundagas novads, |
— |
Durbes novads, |
— |
Engures novads, |
— |
Ērgļu novads, |
— |
Garkalnes novads, |
— |
Gulbenes novads, |
— |
Iecavas novads, |
— |
Ikšķiles novads, |
— |
Ilūkstes novads, |
— |
Inčukalna novads, |
— |
Jaunjelgavas novads, |
— |
Jaunpiebalgas novads, |
— |
Jaunpils novads, |
— |
Jēkabpils novads, |
— |
Jelgavas novads, |
— |
Kandavas novads, |
— |
Kārsavas novads, |
— |
Ķeguma novads, |
— |
Ķekavas novads, |
— |
Kocēnu novads, |
— |
Kokneses novads, |
— |
Krāslavas novads, |
— |
Krimuldas novads, |
— |
Krustpils novads, |
— |
Kuldīgas novada Ēdoles pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa 1269, 1271, uz austrumiem no autoceļa 1288, uz ziemeļiem no autoceļa P119, Īvandes pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa P119, uz austrumiem no autoceļa 1292, 1279, uz austrumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1279 no Upītēm līdz autoceļam 1290, Kurmāles pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa 1290, uz austrumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1290 no Alejām līdz autoceļam 1283, uz austrumiem no autoceļa 1283 un P112, Turlavas pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P112, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, Padures, Rumbas, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču un Snēpeles pagasts, Kuldīgas pilsēta, |
— |
Lielvārdes novads, |
— |
Līgatnes novads, |
— |
Limbažu novads, |
— |
Līvānu novads, |
— |
Lubānas novads, |
— |
Ludzas novads, |
— |
Madonas novads, |
— |
Mālpils novads, |
— |
Mārupes novads, |
— |
Mazsalacas novads, |
— |
Mērsraga novads, |
— |
Naukšēnu novads, |
— |
Neretas novads, |
— |
Ogres novads, |
— |
Olaines novads, |
— |
Ozolnieku novads, |
— |
Pārgaujas novads, |
— |
Pļaviņu novads, |
— |
Preiļu novads, |
— |
Priekules novads, |
— |
Priekuļu novads, |
— |
Raunas novads, |
— |
republikas pilsēta Daugavpils, |
— |
republikas pilsēta Jelgava, |
— |
republikas pilsēta Jēkabpils, |
— |
republikas pilsēta Jūrmala, |
— |
republikas pilsēta Rēzekne, |
— |
republikas pilsēta Valmiera, |
— |
Rēzeknes novads, |
— |
Riebiņu novads, |
— |
Rojas novads, |
— |
Ropažu novads, |
— |
Rugāju novads, |
— |
Rundāles novads, |
— |
Rūjienas novads, |
— |
Salacgrīvas novads, |
— |
Salas novads, |
— |
Salaspils novads, |
— |
Saldus novads, |
— |
Saulkrastu novads, |
— |
Sējas novads, |
— |
Siguldas novads, |
— |
Skrīveru novads, |
— |
Skrundas novada Raņķu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes, |
— |
Smiltenes novads, |
— |
Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, |
— |
Strenču novads, |
— |
Talsu novads, |
— |
Tērvetes novads, |
— |
Tukuma novads, |
— |
Vaiņodes novada Vaiņodes pagasts un Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem autoceļa P116, P106, |
— |
Valkas novads, |
— |
Varakļānu novads, |
— |
Vārkavas novads, |
— |
Vecpiebalgas novads, |
— |
Vecumnieku novads, |
— |
Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta, |
— |
Viesītes novads, |
— |
Viļakas novads, |
— |
Viļānu novads, |
— |
Zilupes novads. |
6. Leedu
Järgmised piirkonnad Leedus:
— |
Alytaus miesto savivaldybė, |
— |
Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Alovės, Butrimonių, Daugų, Nemunaičio, Pivašiūnų, Punios, Raitininkų seniūnijos, |
— |
Anykščių rajono savivaldybė, |
— |
Akmenės rajono savivaldybė, |
— |
Biržų miesto savivaldybė, |
— |
Biržų rajono savivaldybė, |
— |
Druskininkų savivaldybė, |
— |
Elektrėnų savivaldybė, |
— |
Ignalinos rajono savivaldybė, |
— |
Jonavos rajono savivaldybė, |
— |
Joniškio rajono savivaldybė, |
— |
Jurbarko rajono savivaldybė, |
— |
Kaišiadorių rajono savivaldybė, |
— |
Kalvarijos savivaldybė, |
— |
Kauno miesto savivaldybė, |
— |
Kauno rajono savivaldybė: Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Vandžiogalos ir Vilkijos seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 1907, |
— |
Kazlų rūdos savivaldybė: Kazlų rūdos seniūnija į šiaurę nuo kelio Nr. 230, į rytus nuo kelio Kokė-Užbaliai-Čečetai iki kelio Nr. 2610 ir į pietus nuo kelio Nr. 2610, |
— |
Kelmės rajono savivaldybė, |
— |
Kėdainių rajono savivaldybė, |
— |
Kupiškio rajono savivaldybė, |
— |
Kretingos rajono savivaldybė: Imbarės, Kūlupėnų ir Kartenos seniūnijos, |
— |
Lazdijų rajono savivaldybė, |
— |
Marijampolės savivaldybė: Degučių, Marijampolės, Mokolų, Liudvinavo ir Narto seniūnijos, |
— |
Mažeikių rajono savivaldybė, |
— |
Molėtų rajono savivaldybė: Alantos seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio 119 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 2828, Balninkų, Dubingių, Giedraičių, Joniškio ir Videniškių seniūnijos, |
— |
Pagėgių savivaldybė, |
— |
Pakruojo rajono savivaldybė, |
— |
Panevėžio rajono savivaldybė, |
— |
Panevėžio miesto savivaldybė, |
— |
Pasvalio rajono savivaldybė, |
— |
Radviliškio rajono savivaldybė, |
— |
Rietavo savivaldybė, |
— |
Prienų rajono savivaldybė: Stakliškių ir Veiverių seniūnijos, |
— |
Plungės rajono savivaldybė: Žlibinų, Stalgėnų, Nausodžio sen. dalis nuo kelio Nr. 166 į šiaurės vakarus, Plungės miesto ir Šateikių seniūnijos, |
— |
Raseinių rajono savivaldybė, |
— |
Rokiškio rajono savivaldybė, |
— |
Skuodo rajono savivaldybės: Aleksandrijos ir Ylakių seniūnijos, |
— |
Šakių rajono savivaldybė, |
— |
Šalčininkų rajono savivaldybė, |
— |
Šiaulių miesto savivaldybė, |
— |
Šiaulių rajono savivaldybė, |
— |
Šilutės rajono savivaldybė, |
— |
Širvintų rajono savivaldybė, |
— |
Šilalės rajono savivaldybė, |
— |
Švenčionių rajono savivaldybė, |
— |
Tauragės rajono savivaldybė, |
— |
Telšių rajono savivaldybė, |
— |
Trakų rajono savivaldybė, |
— |
Ukmergės rajono savivaldybė, |
— |
Utenos rajono savivaldybė, |
— |
Varėnos rajono savivaldybė, |
— |
Vilniaus miesto savivaldybė, |
— |
Vilniaus rajono savivaldybė, |
— |
Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Kybartų, Klausučių, Pajevonio, Šeimenos, Vilkaviškio miesto, Virbalio, Vištyčio seniūnijos, |
— |
Visagino savivaldybė, |
— |
Zarasų rajono savivaldybė. |
7. Poola
Järgmised piirkonnad Poolas:
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
w województwie podlaskim:
|
w województwie mazowieckim:
|
w województwie lubelskim:
|
w województwie podkarpackim:
|
w województwie pomorskim:
|
w województwie świętokrzyskim:
|
w województwie lubuskim:
|
w województwie dolnośląskim:
|
w województwie wielkopolskim:
|
w województwie łódzkim:
|
8. Slovakkia
Järgmised piirkonnad Slovakkias:
— |
in the district of Gelnica, the whole municipality of Smolník, |
— |
in the district of Košice – okolie, the whole municipalities of Belza, Bidovce, Blažice, Bohdanovce, Byster, Čaňa, Ďurďošík, Ďurkov, Geča, Gyňov, Haniska, Kalša, Kechnec, Kokšov- Bakša, Košická Polianka, Košický Klečenov, Milhosť, Nižná Hutka, Nižná Mysľa, Nižný Čaj, Nižný Olčvár, Nový Salaš, Olšovany, Rákoš, Ruskov, Seňa, Skároš, Sokoľany, Slančík, Slanec, Slanská Huta, Slanské Nové Mesto, Svinica, Trstené pri Hornáde, Valaliky, Vyšná Hutka, Vyšná Myšľa, Vyšný Čaj, Vyšný Olčvár, Zdoba, Ždaňa, Hrašovík, Beniakovce, Budimír, Družstevná pri Hornáde, Kostoľany nad Hornádom, Sokoľ, Trebejov, Obišovce, Kysak, Veľká Lodina, Košická Belá, Opátka, Vyšný Klátov, Nižný Klátov, Hýľov, Bukovec, Baška,Nováčany, Hodkovce, Šemša and Malá Ida, Dvorníky-Včeláre, Zádiel, Hosťovce, Chorváty, Turnianska Nová Ves, Žarnov, Peder, Janík, Rešica, Buzica, Nižný Lánec, Perín-Chym, Hačava, Háj, Štós |
— |
the whole city of Košice, |
— |
the whole district of Trebišov, except municipalities included in Part III, |
— |
in the district of Michalovce, the whole municipalities of the district not included in Part I and Part III, |
— |
in the district of Revúca, the whole municipalities of Gemer,Tornaľa, Žiar, Gemerská Ves, Levkuška, Otročok, Polina, Rašice, |
— |
in the district of Rimavská Sobota, the whole municipalities of Abovce, Barca, Bátka, Cakov, Chanava, Dulovo, Figa, Gemerské Michalovce, Hubovo, Ivanice, Kaloša, Kesovce, Kráľ, Lenartovce, Lenka, Neporadza, Orávka, Radnovce, Rakytník, Riečka, Rimavská Seč, Rumince, Stránska, Uzovská Panica, Valice, Vieska nad Blhom, Vlkyňa, Vyšné Valice, Včelince, Zádor, Číž, Štrkovec Tomášovce and Žíp, |
— |
in the district of Rožňava, the whole municipalities of Ardovo, Bohúňovo, Bretka, Čoltovo, Dlhá Ves, Gemerská Hôrka, Gemerská Panica, Kečovo, Meliata, Plešivec, Silica, Silická Brezová, Slavec, |
9. Rumeenia
Järgmised piirkonnad Rumeenias:
— |
Judeţul Bistrița-Năsăud, |
— |
Județul Suceava. |
III OSA
1. Bulgaaria
Järgmised piirkonnad Bulgaarias:
— |
the whole region of Blagoevgrad, |
— |
the whole region of Dobrich, |
— |
the whole region of Gabrovo, |
— |
the whole region of Kardzhali, |
— |
the whole region of Lovech, |
— |
the whole region of Montana, |
— |
the whole region of Pleven, |
— |
the whole region of Razgrad, |
— |
the whole region of Ruse, |
— |
the whole region of Shumen, |
— |
the whole region of Silistra, |
— |
the whole region of Sliven, |
— |
the whole region of Sofia city, |
— |
the whole region of Sofia Province, |
— |
the whole region of Targovishte, |
— |
the whole region of Vidin, |
— |
the whole region of Varna, |
— |
the whole region of Veliko Tarnovo, |
— |
the whole region of Vratza, |
— |
in Burgas region:
|
2. Läti
Järgmised piirkonnad Lätis:
— |
Aizputes novada Lažas pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa caur Miķelīšu mežu līdz autoceļam 1265, uz austrumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1265 pie Mežmaļiem līdz robežai ar Rīvas upi, Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, |
— |
Alsungas novads, |
— |
Kuldīgas novada Gudenieku pagasts, Ēdoles pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa 1269, 1271, uz rietumiem no autoceļa 1288, uz dienvidiem no autoceļa P119, Īvandes pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa P119, uz rietumiem no autoceļa 1292, 1279, uz rietumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1279 no Upītēm līdz autoceļam 1290, Kurmāles pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa 1290, uz rietumiem no autoceļa, kas savieno autoceļu 1290 no Alejām līdz autoceļam 1283, uz rietumiem no autoceļa 1283 un P112, Turlavas pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa P112, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296, |
— |
Skrundas novada Rudbāržu, Nīkrāces pagasts, Raņķu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasts (izņemot pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes), Skrundas pilsēta, |
— |
Vaiņodes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106. |
3. Leedu
Järgmised piirkonnad Leedus:
— |
Alytaus rajono savivaldybė: Simno, Krokialaukio ir Miroslavo seniūnijos, |
— |
Birštono savivaldybė, |
— |
Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Batniavos, Čekiškės, Ežerėlio, Kačerginės, Kulautuvos, Raudondvario, Ringaudų ir Zapyškio seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 1907, |
— |
Kazlų Rūdos savivaldybė: Antanavo, Jankų, Kazlų rūdos seniūnijos dalis Kazlų Rūdos seniūnija į pietus nuo kelio Nr. 230, į vakarus nuo kelio Kokė-Užbaliai-Čečetai iki kelio Nr. 2610 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 2610, Plutiškių seniūnijos, |
— |
Marijampolės savivaldybė: Gudelių, Igliaukos, Sasnavos ir Šunskų seniūnijos, |
— |
Molėtų rajono savivaldybė: Alantos seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 119 ir į pietus nuo kelio Nr. 2828, Čiulėnų, Inturkės, Luokesos, Mindūnų ir Suginčių seniūnijos, |
— |
Plungės rajono savivaldybė: Alsėdžių, Babrungo, Paukštakių, Platelių ir Žemaičių Kalvarijos seniūnijos, |
— |
Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Jiezno, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Prienų ir Šilavotos seniūnijos, |
— |
Skuodo rajono savivaldybės: Barstyčių, Notėnų ir Šačių seniūnijos, |
— |
Vilkaviškio rajono savivaldybės: Gižų ir Pilviškių seniūnijos. |
4. Poola
Järgmised piirkonnad Poolas:
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
w województwie podlaskim:
|
w województwie mazowieckim:
|
w województwie lubelskim:
|
w województwie podkarpackim:
|
w województwie lubuskim:
|
w województwie wielkopolskim:
|
w województwie dolnośląskim:
|
5. Rumeenia
Järgmised piirkonnad Rumeenias:
— |
Zona orașului București, |
— |
Județul Constanța, |
— |
Județul Satu Mare, |
— |
Județul Tulcea, |
— |
Județul Bacău, |
— |
Județul Bihor, |
— |
Județul Brăila, |
— |
Județul Buzău, |
— |
Județul Călărași, |
— |
Județul Dâmbovița, |
— |
Județul Galați, |
— |
Județul Giurgiu, |
— |
Județul Ialomița, |
— |
Județul Ilfov, |
— |
Județul Prahova, |
— |
Județul Sălaj, |
— |
Județul Vaslui, |
— |
Județul Vrancea, |
— |
Județul Teleorman, |
— |
Judeţul Mehedinţi, |
— |
Județul Gorj, |
— |
Județul Argeș, |
— |
Judeţul Olt, |
— |
Judeţul Dolj, |
— |
Județul Arad, |
— |
Județul Timiș, |
— |
Județul Covasna, |
— |
Județul Brașov, |
— |
Județul Botoșani, |
— |
Județul Vâlcea, |
— |
Județul Iași, |
— |
Județul Hunedoara, |
— |
Județul Alba, |
— |
Județul Sibiu, |
— |
Județul Caraș-Severin, |
— |
Județul Neamț, |
— |
Județul Harghita, |
— |
Județul Mureș, |
— |
Județul Cluj, |
— |
Judeţul Maramureş. |
6. Slovakkia
— |
Region Trebišov – municipalities located east of river Bodrog |
— |
Region Michalovce – municipalities: Odorín, Petríkovce, Malčice, Markovce, Sliepkovce, Budkovce, Slavkovce, Zemplínske Kopčany, Malé Raškovce, Veľké Raškovce, Beša, Ižkovce, Drahňov, Stretavka, Stretava, Palín, Senné, Pavlovce nad Uhom, Krišovská Liesková, Vojany, Čičarovce, Veľké Kapušany, Čierne Pole, Kapušianske Kľačany, Ptrukša, Veľké Slemence, Ruská, Budince, Maťovské Vojkovce, Bajany, Vysoká nad Uhom; |
— |
Region Sobrance – municipalities Lekárovce, Pinkovce, Záhor, Bežovce; |
IV OSA
Itaalia
Järgmised piirkonnad Itaalias:
— |
tutto il territorio della Sardegna. |