1)

Määruse (EL) 2016/1076 I lisas on loetletud riigid, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse määrusega ette nähtud turulepääsu korda.

2)

17. veebruaril 2020 kiitis nõukogu liidu nimel heaks Saalomoni Saarte ühinemise liidu ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepinguga. Pärast seda, kui Saalomoni Saared on oma ühinemisakti hoiule andnud, kohaldatakse majanduspartnerluse vahelepingut liidu ja Saalomoni Saarte vahel ajutiselt alates 17. maist 2020.

3)

Seega tuleks Saalomoni Saared kanda I lisasse,

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)

Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks seega vastavalt muuta.

(4)

Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

(1)

Pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu 2011. aastal rakendusmäärusega (EL) nr 990/2011 Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „algsed meetmed“) (2).

(2)

Pärast alusmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist (edaspidi „meetmetest kõrvalehoidmise uurimine“) laiendas nõukogu 2013. aastal rakendusmäärusega (EL) nr 501/2013 algseid meetmeid Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste impordile, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka või Tuneesia või mitte (edaspidi „vaidlustatud määrus“) (3).

(3)

Äriühing City Cycle Industries (edaspidi „City Cycle“) esitas vaidlustatud määruse kohta hagi Üldkohtule.

(4)

19. märtsi 2015. aasta otsusega kohtuasjas T-413/13: City Cycle Industries vs. nõukogu tühistas Euroopa Liidu Üldkohus nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 501/2013 artikli 1 lõiked 1 ja 3 äriühingu City Cycle Industries osas.

(5)

Euroopa Kohus jättis 26. jaanuari 2017. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C-248/15 P, C-254/15 P ja C-260/15 P (4) Üldkohtu 19. märtsi 2015. aasta otsuse peale esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata.

(6)

Euroopa Kohtu otsuse järel teatas komisjon 11. aprillil 2017, (5) et ta taasalustab osaliselt Sri Lankalt lähetatud jalgrataste importi (olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Sri Lanka või mitte) käsitleva meetmetest kõrvalehoidmise uurimise, mille tulemusel võeti vastu vaidlustatud määrus, ning jätkab seda uurimist alates hetkest, mil rikkumine aset leidis. Taasalustatud uurimine piirdus äriühingu City Cycle suhtes tehtud Euroopa Kohtu otsuse rakendamisega. Taasalustatud uurimise tulemusena võttis komisjon 9. jaanuaril 2018 vastu rakendusmääruse (EL) 2018/28, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks äriühingu City Cycle Industries kaudu lähetatud jalgrataste impordi suhtes, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Sri Lanka või mitte (6) (edaspidi „City Cycle’i määrus“).

(7)

Euroopa Kohus tegi 19. septembril 2019 Rechtbank Noord-Hollandi esitatud eelotsusetaotlusega seoses kohtuasjas C-251/18: Trace Sport SAS otsuse, et vaidlustatud määrus (7) on kehtetu Sri Lankalt lähetatud jalgrataste impordi osas, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Sri Lanka või mitte. Euroopa Kohus leidis, et vaidlustatud määrus ei sisaldanud individuaalset analüüsi meetmetest kõrvalehoidmise kohta, millega Kelani Cycles ja Creative Cycles võisid seotud olla. Euroopa Kohus leidis, et järeldus Sri Lankalt lähetamise kohta ei saa õiguslikult põhineda üksnes nõukogu kahel konkreetsel järeldusel, mille kohaselt esiteks muutus liidu ja Sri Lanka vaheline kaubandusstruktuur ja teiseks ei teinud osa eksportivatest tootjatest koostööd. Selle põhjal tunnistas Euroopa Kohus vaidlustatud määruse kehtetuks Sri Lankalt lähetatud jalgrataste impordi osas, olenemata sellest, kas see riik on deklareeritud nende päritolumaana või mitte.

(8)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 266 peavad liidu institutsioonid võtma 19. septembri 2019. aasta kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed.

(9)

Kohtupraktikast tuleneb, et kui Euroopa Kohtu otsusega tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse dumpinguvastase tollimaksu kehtestanud määrus, siis on institutsioonil, kelle ülesanne on selle kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmine, võimalus jätkata selle määruse vastuvõtmise aluseks olnud menetlust isegi siis, kui sellist võimalust ei ole kohaldatavates õigusaktides sõnaselgelt ette nähtud (8).

(10)

Samuti tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et välja arvatud juhul, kui tuvastatud rikkumine toob endaga kaasa kogu menetluse õigusvastasuse, on asjaomasel institutsioonil võimalus kehtetuks tunnistatud või tühistatud õigusakti asendava uue akti vastuvõtmiseks jätkata menetlust selles etapis, milles rikkumine toimus (9). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks käesoleval juhul komisjoni määrusega (EL) nr 875/2012 (10) meetmetest kõrvalehoidmise menetluse algatamist.

(11)

Seega on komisjonil võimalus parandada neid vaidlustatud määruse aspekte, mille tulemusena määrus tühistati, jättes samal ajal kehtivaks osad, mida Euroopa Kohtu otsus ei mõjuta (11).

(12)

Komisjon kinnitab vaidlustatud määruse põhjendused 1–23. Kohtuotsus ei mõjuta neid põhjendusi.

(13)

Komisjon avaldas pärast kohtuasjas C-251/18: Trace Sport SAS tehtud otsust 2. detsembril 2019 rakendusmääruse, (12) millega taasalustati Sri Lankalt lähetatud jalgrataste importi (olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Sri Lanka või mitte) käsitlev meetmetest kõrvalehoidmise uurimine, mille tulemusel võeti vastu vaidlustatud määrus, ning jätkati seda uurimist alates hetkest, mil rikkumine aset leidis (edaspidi „uurimise taasalustamise määrus“).

(14)

Taasalustatud uurimine piirdub kohtuasjas C-251/18: Trace Sport SAS tehtud Euroopa Kohtu otsuse rakendamisega. Selles kohtuotsuses tuvastas Euroopa Kohus rikkumise seoses liidu institutsioonide tõendamiskohustusega, mis tuleneb määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõikest 3 tollal kehtinud redaktsioonis.

(15)

Kuna Euroopa Kohtu poolt kohtuasjas C-251/18 tuvastatud rikkumine ei mõjuta City Cycle’i määrust, ei hõlma käesolev menetlus äriühingu City Cycle Industries poolt Sri Lankalt lähetatud jalgrataste impordi suhtes kehtestatud lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Sri Lanka või mitte.

(16)

Komisjon teavitas uurimise taasalustamisest Sri Lanka eksportivaid tootjaid, Sri Lanka valitsuse esindajaid, liidu tootmisharu ja teisi huvitatud isikuid, keda meetmetest kõrvalehoidmise uurimine teadaolevalt puudutas. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist uurimise taasalustamise määruses sätestatud tähtaja jooksul. Ükski huvitatud isik ei taotlenud ärakuulamist komisjonis ega kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(17)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 kehtestatakse uurimisaluse toote impordi suhtes registreerimisnõue tagamaks, et kui uurimise tulemusena tehakse kindlaks meetmetest kõrvalehoidmine, siis saab dumpinguvastase tollimaksu asjakohases summas sisse nõuda alates kuupäevast, mil sellise impordi registreerimise nõue kehtestati.

(18)

Komisjon kehtestas 2. detsembril 2019 uurimise taasalustamise määrusega Sri Lankalt lähetatud jalgrataste impordi suhtes registreerimisnõude, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Sri Lanka või mitte.

(19)

Uurimisalune toode on sama, mis vaidlustatud määruses, st Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) pärit mootorita jalgrattad ja muud rattad (sh kolmerattalised veojalgrattad, kuid välja arvatud monorattad), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 8712 00 30 ja ex 8712 00 70 (TARICi koodid 8712003010 ja 8712007091) alla ning on lähetatud Sri Lankalt, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Sri Lanka või mitte.

(20)

Esiteks leidis Euroopa Kohus, et vaidlustatud määrus ei sisaldanud individuaalset analüüsi meetmetest kõrvalehoidmise kohta, millega äriühingud Kelani Cycles ja Creative Cycles võisid seotud olla. Euroopa Kohus leidis, et järeldus Sri Lankalt lähetamise kohta ei saa õiguslikult põhineda üksnes nõukogu kahel konkreetsel järeldusel, mille kohaselt esiteks muutus liidu ja Sri Lanka vaheline kaubandusstruktuur ja teiseks ei teinud osa eksportivatest tootjatest koostööd.

(21)

Teiseks ei seata kohtuotsuses kahtluse alla seda, et nõukogul oli õigus pidada äriühingut Kelani Cycles uurimises koostööst keelduvaks isikuks ning et Sri Lankal esines riigi tasandil märkimisväärne koostöösoovimatus (äriühingud, kes keeldusid või loobusid koostööst, andsid aruandeperioodil 75 % Sri Lanka koguekspordist). Creative Cycles ei teinud uurimises koostööd. Seepärast kinnitatakse vaidlustatud määruse põhjendused 35–42.

(22)

Komisjon leidis vaidlustatud määruse põhjendustes 93–96, et on tõendeid dumpinguvastase tollimaksu parandava mõju kahjustamise kohta alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Neid järeldusi kinnitatakse.

(23)

Nõukogu leidis vaidlustatud määruse põhjendustes 97 ja 98 ning 107–110, et on tõendeid alusmääruse artikli 13 lõikes 1 osutatud dumpingu esinemise kohta seoses samasuguse toote puhul varem kindlaksmääratud normaalväärtusega. Neid järeldusi kinnitatakse.

(24)

Vaidlustatud määrus tunnistati kehtetuks, sest nõukogu ei esitanud piisavaid põhjendusi selle kohta, et konkreetsed äriühingud on meetmetest kõrvale hoidnud. Komisjon tuletab meelde, et meetmetest kõrvalehoidmist on muu hulgas võimalik kindlaks teha ümberlaadimise või toote osadest kokkupaneku põhjal.

(25)

Meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus esitas kuus Sri Lanka äriühingut tollimaksust vabastamise taotluse kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 4. Kõnealuses uurimises kindlaksmääratud aruandeperioodil (1. septembrist 2011 kuni 31. augustini 2012) moodustas nende kuue äriühingu import 69 % Sri Lanka koguimpordist liitu. Kuuest äriühingust kolm vabastati laiendatud tollimaksudest ja üks lõpetas koostöö. Ülejäänud kahe äriühingu (Kelani Cycles ja City Cycle Industries) tollimaksust vabastamise taotlused lükati tagasi, sest need äriühingud ei suutnud tõendada, et nad ei olnud seotud meetmetest kõrvalehoidmisega. Nagu on märgitud vaidlustatud määruse põhjendustes 37–42 ja 144 ning 146–149, põhinesid need järeldused kättesaadavatel faktidel kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(26)

Taasalustatud uurimise käigus selgus, et äriühingute tasandil ei olnud kättesaadavad tõendid, mis oleksid toetanud ümberlaadimist puudutavat järeldust. Seetõttu leiti, et ümberlaadimist ei ole võimalik kindlaks teha.

(27)

Kättesaadavad tõendid näitasid siiski, et meetmetest kõrvalehoidmine toimus toote osadest kokkupaneku kaudu. Tõendid põhinesid olemasolevatel andmetel, mille City Cycle ja Kelani Cycles meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus esitasid. Nõukogu ei olnud neid andmeid varem üksikasjalikult hinnanud, sest ta ei pidanud seda meetmetest kõrvalehoidmise õiguslikult piisava tõendamise seisukohalt vajalikuks. Kuna aga Euroopa Kohus on kohaldatavaid õigusnõudeid täpsustanud, pidas komisjon õigeks hinnata kõiki haldustoimikus olevaid tõendeid uuesti, võttes arvesse järeldusi Euroopa Kohtu otsuses kohtuasjas C-251/18: Trace Sport SAS.

(28)

Nagu põhjendustes 3–5 on märgitud, algatas komisjon 2017. aastal uuesti uurimise seoses äriühinguga City Cycle. City Cycle’i määruse põhjendustes 22–25 on esitatud äriühingu City Cycle kohta üksikasjalikud tõendid, mis näitavad, et Sri Lankal toimus meetmetest kõrvalehoidmine toote osadest kokkupaneku kaudu. Kuna äriühing ei teinud piisavalt koostööd ega suutnud enda andmete põhjal tõendada, et ta ei hoidnud meetmetest kõrvale, ei saanud pidada põhjendatuks tollimaksust vabastamise taotlust, mille äriühing City Cycle esitas alusmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt. Nagu põhjenduses 15 on märgitud, ei mõjuta Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-251/18 City Cycle’i määrust.

(29)

Nagu on selgitatud vaidlustatud määruse põhjendustes 39, 40 ja 146–149, ei suutnud Kelani Cycles meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus tõendada, et tema tollimaksust vabastamine oleks olnud õigustatud. Leiti, et äriühing ei teinud piisavalt koostööd, ja kohaldati alusmääruse artikli 18 lõiget 1.

(30)

Lisaks tehti meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus kindlaks, et äriühinguga Creative Cycles seotud äriühing Great Cycles tarnis äriühingule Kelani Cycles jalgrattaosi. Nii Great Cycles kui ka Creative Cycles on asutatud Sri Lankal ning nende ja äriühingu Kelani Cycles vahelised suhted ületavad ostja ja müüja tavapärast suhet. Kolme äriühingu vahelist suhet ei olnud võimalik meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus lõplikult täpsustada, kuna Kelani Cycles keeldus koostööst. Lisaks asutati Kelani Cycles 2011. aasta detsembris pärast seda, kui komisjoni talitused uurisid äriühingut Creative Cycles ja temaga seotud äriühingut Great Cycles seoses päritolupettustega ning Creative Cycles lõpetas selle tulemusena jalgrataste osadest kokkupaneku. Creative Cycles ei teinud meetmetest kõrvalehoidmise uurimises koostööd. Peale selle leiti meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus, et Kelani Cycles’i tegevus oli suunatud liidu turule eksportimisele. Kelani Cycles alustas jalgrataste eksportimist liidu turule 2012. aasta augustis. Samuti leiti, et tootmises kasutatud osad pärinesid peamiselt Hiinast. Seetõttu järeldati, et alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis a sätestatud tingimused on täidetud.

(31)

Seejärel uuris komisjon alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud tingimusi, et teha kindlaks, kas Kelani Cycles’i tegevust saab käsitada toote osadest kokkupanekuna, millega hoitakse kõrvale kehtivatest lõplikest dumpinguvastastest tollimaksudest, st kas

(32)

Kelani Cycles teatas, et jalgrattaosad osteti Hiinast, aga ka Sri Lanka äriühingult Great Cycles. Kuigi Kelani Cycles väitis, et Great Cycles’ilt ostetud osad olid Sri Lanka päritolu, näitas uurimine, et Great Cycles tootis neid jalgrattaosi Hiinast ostetud osadest (toorraamid ja kahvlid) (üle 60 % kokkupandud toote osade koguväärtusest), samal ajal kui Great Cycles’i tootmisprotsessi, st peamiselt keevitamise ja värvimise lisaväärtus oli alla 25 %. Seetõttu leiti alusmääruse artikli 13 lõike 2 punkti b analoogia alusel kohaldades, (13) et äriühingult Great Cycles ostetud osad olid pärit Hiinast.

(33)

Komisjon leidis, et kõikide osade puhul, mida Kelani Cycles jalgrataste kokkupanemisel kasutas, olid kõige usaldusväärsemaks allikaks kohapeal esitatud eri jalgrattatüüpide kuluaruanded. Selle põhjal järeldas komisjon, et Hiinast ostetud osad (sealhulgas need, mida tarnib Great Cycle), mida Kelani Cycles kasutab liitu eksporditavate jalgrataste kokkupanekul, moodustavad olenevalt jalgrattatüübist 80–100 % kõigist kokkupandud jalgrataste osadest.

(34)

25 % lisaväärtuse test põhines Kelani Cycles’i poolt meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus esitatud koostekuludel. Lisaväärtus arvutati Hiinast imporditud osadelt, nagu on märgitud põhjendustes 32 ja 33. Sri Lankalt ostetud osade (rehvide) väärtust hinnati tooteliikide kaupa koostatud kuluaruannete põhjal, mis esitati meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus tehtud kohapealse kontrolli ajal. Selle tulemusena oli Hiinast sissetoodud osadele kokkupanemise ajal lisandunud väärtus alla 25 % tootmiskuludest.

(35)

Nagu on märgitud põhjendustes 24 ja 25, ei mõjutanud alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis c sätestatud kriteeriumid meetmetest kõrvalehoidmise uurimise asjakohaseid järeldusi, mis seetõttu kinnitati.

(36)

Sellest tulenevalt tehti eespool nimetatud äriühingute tasandil kättesaadavate, meetmetest kõrvalehoidmist kinnitavate tõendite põhjal kindlaks, et Sri Lankal toimus riigi tasandil meetmetest kõrvalehoidmine toote osadest kokkupaneku kaudu. Võttes arvesse ulatuslikku koostööst keeldumist Sri Lankal, nagu on märgitud põhjenduses 21, ei leitud sellele järeldusele vastuväiteid.

(37)

Sellest tulenevalt tehti kindlaks, et Sri Lankal toimus toote osadest kokkupanek alusmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses.

(38)

Kelani Cycles’i tollimaksust vabastamise taotlust ei saanud pidada alusmääruse artikli 13 lõike 4 alusel põhjendatuks, kuna äriühing ei teinud piisavalt koostööd ega suutnud enda andmete põhjal tõendada, et ta ei hoidnud meetmetest kõrvale.

(39)

Mis puudutab nimetatud äriühingu olukorda (kes võttis meetmetest kõrvalehoidmise uurimise käigus tollimaksust vabastamise taotluse tagasi, nagu on märgitud eespool põhjenduses 21), siis ei mõjuta Euroopa Kohtu otsus vaidlustatud määruse põhjendust 36, mis seega kinnitatakse. Seetõttu ei vabastatud seda äriühingut tollimaksust.

(40)

Osalisi teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti uuesti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks jalgrataste impordi suhtes, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Sri Lanka või mitte. Lisaks sellele anti neile pärast nimetatud asjaoludest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Ühtegi märkust ei esitatud.

(41)

Eeltoodut arvesse võttes peetakse asjakohaseks laiendada algseid meetmeid Sri Lankalt lähetatud ja praegu CN-koodide ex 8712 00 30 ja ex 8712 00 70 (TARICi koodid 8712003010 ja 8712007091) alla kuuluvate mootorita jalgrataste ja muude rataste (sh kolmerattalised veojalgrattad, kuid välja arvatud monorattad) impordile, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Sri Lanka või mitte.

(42)

Nagu põhjendustes 9–11 on märgitud, jätkati meetmetest kõrvalehoidmise uurimist rikkumise toimepaneku hetkest. Uurimise taasalustamisega parandas komisjon vaidlustatud määruse neid aspekte, mille tulemusena tunnistati määrus kehtetuks. Vaidlustatud määruse need osad, mida Euroopa Kohtu otsus ei mõjutanud, jäid kehtima. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei saa haldusmenetluse jätkamist ja dumpinguvastaste tollimaksude taaskehtestamist impordi suhtes, mis toimus kehtetuks tunnistatud määruse kohaldamise ajal, pidada tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttega vastuolus olevaks (14).

(43)

Võttes arvesse meetmetest kõrvalehoidmist takistava vahendi eripära, st et selle eesmärk on kaitsta dumpinguvastase vahendi tõhusust, ning pidades silmas, et uurimise käigus on äriühingu esitatud andmetele tuginedes leitud tõendid, mis osutavad meetmetest kõrvalehoidmisele, peab komisjon kohaseks kehtestada meetmed uuesti alates meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamise kuupäevast (st alates 25. septembrist 2012).

(44)

Käesolev määrus on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega.

(1)

Direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 lõike 1 kohaselt peavad kolmandad riigid, kellelt liikmesriigid võivad importida kõnealuse direktiiviga hõlmatud loomi ja loomseid saadusi, esitama jääkide kontrolli kavad (edaspidi „kavad“), millega nähakse ette nõutavad tagatised. Kavad peaksid hõlmama vähemalt kõnealuse direktiivi I lisas loetletud jääkide ja ainete rühmi.

(2)

Komisjoni otsusega 2011/163/EL (2) kiideti heaks teatavate kolmandate riikide esitatud kavad, milles käsitletakse selliseid loomi ja loomseid saadusi, mis on loetletud kõnealuse otsuse lisas (edaspidi „loetelu“).

(3)

Bosnia ja Hertsegoviina on esitanud komisjonile vesiviljeluse kava, mis hõlmab üksnes kalu. Seepärast tuleks loetellu lisada täpsustus, millega piiratakse vesiviljeluse heakskiitmist üksnes kaladega.

(4)

Botswana kohta on lisatud märge veiseid, hobuseid ja tehistingimustes peetavaid ulukeid käsitlevasse loetellu. Kõnealune kolmas riik on aga komisjonile teatanud, et ta ei ekspordi enam liitu elushobuseid ega tehistingimustes peetavate ulukite liha. Seega tuleks Botswana kohta tehtud märge hobuslaste ja tehistingimustes peetavate ulukite puhul loetelust eemaldada.

(5)

Iraan on esitanud komisjonile vesiviljeluse kava, mis hõlmab üksnes koorikloomi. Seepärast tuleks loetellu lisada täpsustus, millega piiratakse vesiviljeluse heakskiitmist üksnes koorikloomadega.

(6)

Myanmari Liidu Vabariik on esitanud komisjonile mett käsitleva kava. Kava annab piisavad tagatised ja see tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks Myanmari Liidu Vabariik mee puhul loetellu kanda.

(7)

Uus-Kaledoonia kohta on lisatud märge veiseid, vesiviljelust, looduslikke ulukeid, tehistingimustes peetavaid ulukeid ja mett käsitlevasse loetellu. Kõnealune kolmas riik on aga komisjonile teatanud, et ta ei ekspordi enam liitu veiseliha ja looduslikke ulukeid ning et vesiviljeluskava hõlmab ainult koorikloomi. Seepärast tuleks Uus-Kaledoonia kohta tehtud märge veiste ja looduslike ulukite puhul loetelust eemaldada ja lisada loetellu täpsustus, millega piiratakse vesiviljeluse heakskiitmist üksnes koorikloomadega.

(8)

Sierra Leone on esitanud komisjonile mett käsitleva kava. Kava annab piisavad tagatised ja see tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks Sierra Leone mee puhul loetellu kanda.

(9)

Suriname on lisatud vesiviljeluse heakskiitmise loetellu. Suriname on aga komisjonile teatanud, et ta ei ekspordi enam liitu vesiviljelustooteid. Seega tuleks Suriname kohta tehtud märge vesiviljelustoodete puhul loetelust eemaldada.

(10)

Tuneesia on praegu kantud kodulindude, vesiviljeluse ja looduslike ulukite heakskiitmise loetellu. Kõnealune kolmas riik on esitanud komisjonile kodulinde käsitleva kava, mis ei anna piisavaid tagatisi, ja vesiviljeluse kava, mis hõlmab üksnes kalu. Seepärast tuleks Tuneesia kohta tehtud märge kodulindude puhul loetelust eemaldada ja lisada loetellu täpsustus, millega piiratakse vesiviljeluse heakskiitmist üksnes kaladega.

(11)

Kuigi Kosovo (*) ei ole esitanud kodulinde käsitlevat kava, on ta esitanud tagatised, et kodulindudelt saadud tooraine on pärit kas liikmesriikidest või kolmandatest riikidest, kellel on lubatud kõnealust toorainet Euroopa Liitu eksportida Seepärast tuleks Kosovo kodulindude puhul loetellu kanda ning lisada asjakohane joonealune märkus.

(12)

Seega tuleks otsust 2011/163/EL vastavalt muuta.

(13)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Euroopa stabiilsusmehhanismi kaudu finantsabi andmine lõppes 20. augustil 2018 ja 21. augustil 2018 käivitati komisjoni rakendusotsusega (EU) 2018/1192 (2) kuueks kuuks tõhustatud järelevalve Kreeka üle. Tõhustatud järelevalve perioodi on hiljem kolm korda pikendatud, (3) mõlemal korral kuue kuu võrra, viimati 21. veebruaril 2020.

(2)

Kreeka on alates 2010. aastast saanud märkimisväärses mahus finantsabi, mistõttu on tal euroala liikmesriikide, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi ees kokku 243 700 miljoni euro ulatuses tasumata kohustusi. Kreeka sai oma Euroopa partneritelt soodsatel tingimustel finantsabi ning 2012. aastal ja seejärel Euroopa stabiilsusmehhanismi raames 2017. aastal võeti vastu erimeetmed, et viia võlg jätkusuutlikumale alusele. 22. juunil 2018 lepiti eurorühmas poliitilisel tasandil kokku, et võla jätkusuutlikkuse tagamiseks hakatakse rakendama lisameetmeid. Mõned neist meetmetest (sealhulgas euroala riikide keskpankade teenitud tuluga samaväärsete summade paigutamine netofinantsvarasid käsitleva lepingu ja väärtpaberituruprogrammi raames Kreeka riigivõlakirjadesse) saab eurorühmas kokku leppida kaks korda aastas, juhul kui tõhustatud järelevalve raames esitatud aruannetest saab järeldada, et Kreeka täidab oma programmijärgseid poliitilisi kohustusi. Sellega seoses aktiveeriti pärast eurorühma vastavalt 2019. aasta aprillis, 2019. aasta detsembris ja 2020. aasta juunis antud nõusolekut esimesed kolm osa poliitikaga seotud tingimustel põhinevatest võlameetmetest.

(3)

Kreeka on võtnud eurorühmas kohustuse jätkata kõiki Euroopa stabiilsusmehhanismi makromajandusliku kohandamisprogrammi (edaspidi „programm“) raames vastu võetud põhilisi reforme ja viia need lõpule ning tagada, et selle ja varasemate programmide raames vastu võetud oluliste reformide eesmärgid saavutatakse. Lisaks on Kreeka võtnud kohustuse rakendada erimeetmeid eelarvepoliitika, sealhulgas struktuurse eelarvepoliitika, sotsiaalse heaolu, finantsstabiilsuse, töö- ja tooteturgude, erastamise ja avaliku halduse valdkonnas. Need erimeetmed, mis on esitatud eurorühma 22. juuni 2018. aasta avalduse lisas, aitavad tegeleda Kreeka ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ja majandusraskuste allikate või võimalike allikatega.

(4)

26. veebruaril 2020 avaldas komisjon Kreeka 2020. aasta riigiaruande (4). Komisjon järeldas, et Kreekas esineb ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus (5). Kuigi mitmes valdkonnas on näha edusamme, püsib endiselt märkimisväärne haavatavus ja järelmõju, mis on seotud valitsemissektori suure võla, viivislaenude kõrge tasemega pankade bilansis ja välissektoriga, võttes arvesse endiselt madalat kasvupotentsiaali ja kõrget töötuse määra. Kreeka valitsemissektori võlg moodustas 2019. aasta lõpus 176,6 % SKPst, mis on liidu kõrgeim tase. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon, mis oli 2019. aastal -150,6 % SKPst, on endiselt sügavalt negatiivne, kuigi hõlmab valitsemissektori suurt, aga väga soodsate tingimustega välisvõlga. Hoolimata sellest, et jooksevkonto puudujääk on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud, ei ole see endiselt piisav, et toetada suure negatiivse rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni vähenemist rahuldava kiirusega ja viia see mõistlikuks peetavale tasemele. Töötus on 2013. aasta tipptasemega (27,8 %) võrreldes küll pidevalt vähenenud, kuid 2020. aasta veebruaris oli see siiski 16,1 %. Jätkuvalt on väga suured pikaajaline töötus (2019. aasta neljandas kvartalis 11,9 %) ja noorte töötus (2020. aasta veebruaris 35,6 %), kuigi ka need on võrreldes kriisiaegsete tipptasemetega (2014. aasta teises kvartalis oli pikaajaline töötus 19,9 % ja 2013. aasta veebruaris oli noorte töötus 60,2 %) tunduvalt vähenenud.

(5)

11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon ametlikult COVID-19 puhangu ülemaailmseks pandeemiaks. See on tõsine rahvatervisealane hädaolukord, mis mõjutab kodanikke, ühiskonda ja majandust. See kujutab endast suurt majandusšokki, millel on tõsine negatiivne mõju Euroopa Liidu makromajanduslikele väljavaadetele. Kreeka majanduse sektorilise koosseisu tõttu kannatab riik tõenäoliselt eriti rängalt. Komisjoni 2020. aasta suveprognoosi kohaselt võib majanduslangus 2020. aastal ulatuda [X %ni], kuid sellele peaks 2021. aastal järgnema majanduse kiire, ehkki mittetäielik taastumine. Prognoosiga seotud ebakindlus on endiselt suur. Pandeemia toob tõenäoliselt kaasa valitsemissektori võla märkimisväärse suurenemise ja pöörab tagasi osa eelmistel aastatel täheldatud töötuse vähenemisest. Kiire tagasipöördumine majanduskasvu juurde on keskse tähtsusega kestva järelmõju ennetamisel ja kriisi sotsiaal-majandusliku mõju piiramisel. Majanduslanguse sügavus kajastab suurt osatähtsust, mis on turismisektoril, mis seisab silmitsi suure ebakindlusega reisipiirangute tühistamise suhtes. Samuti on tõenäoline, et laevandus- ja transpordisektoris toimub seoses ülemaailmse kaubanduse vähenemisega suur langus.

(6)

EL ja liikmesriigid on alates pandeemia algusest võtnud enneolematuid meetmeid, et kaitsta inimeste elu ja elatusvahendeid. Vastuseks COVID-19 pandeemiale ja osana koordineeritud liidu lähenemisviisist on Kreeka võtnud õigeaegseid eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi suutlikkust, ohjeldada pandeemiat ning anda abi kriisist eriti palju mõjutatud inimestele ja sektoritele. EL toetas tööd, mida liikmesriigid tegid, et tervisekriisiga toime tulla ja selle majanduslikke tagajärgi leevendada. Ta vabastas oma eelarvevahendid viiruse vastu võitlemiseks, aktiveeris stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli, kasutas täielikult ära riigiabi eeskirjade kogu võimaldatavat paindlikkust ja tegi ettepaneku luua uus rahastamisvahend, et aidata inimestel jääda tööle, st tööhõive toetamise erakorraline rahastu (TERA). Koos Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimispanga võetud meetmetega annab EL töötajate ja ettevõtete toetamiseks üle poole triljoni euro. Seda arvesse võttes tegi komisjon 27. mail 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, et anda märkimisväärset toetust reformide elluviimiseks ja investeeringuteks liikmesriikide majanduse tugevdamiseks.

(7)

COVID-19 puhangu keskpikad ja pikaajalised tagajärjed sõltuvad olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis sõltub meetmetest, mida liikmesriigid võtavad ELi toetusel kriisi sotsiaalse ja majandusliku mõju leevendamiseks. Sarnaselt teiste liikmesriikidega peaks Kreeka saama kasu ELi majanduse taastamise paketist, mis aitab rahastada peamisi reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on suurendada kasvupotentsiaali ja majanduse vastupanuvõimet. See omakorda hoiab ära erinevuste edasise suurenemise liidus.

(8)

20. mail 2020 avaldas komisjon tõhustatud järelevalve raames Kreeka kohta oma kuuenda hinnangu (6). Selles jõuti järeldusele, et COVID-19 puhangust tingitud erakorralisi asjaolusid arvestades on Kreeka võtnud nõutud konkreetsete reformikohustuste täitmiseks vajalikke meetmeid. Hinnangus võeti arvesse Kreeka ametiasutuste tihedat koostööd Euroopa institutsioonidega ja tunnistati vajadust seada esikohale poliitika, mis keskendub pandeemiale reageerimiseks võetavate erakorraliste meetmete rakendamisele. Seda arvesse võttes tunnistati aruandes, et ohjeldamismeetmete kõrvalmõju oli reformisuutlikkuse vähenemine läbivaatamisperioodil, ning märgiti, et tulevikku vaadates on oluline säilitada ja vajaduse korral tõsta reformide tempot, kui majandus on taastumas.

(9)

Võttes arvesse komisjoni 2020. aasta põhjalikku analüüsi ja lähtudes komisjoni hinnangust, vaatas nõukogu 2020. aasta riikliku reformikava ja 2020. aasta stabiilsusprogrammi läbi. Nõukogu võttis arvesse vajadust tulla pandeemiaga toime ja hõlbustada majanduse taastumist, mis on esimene vajalik samm tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks. Ta soovitas (7) Kreekal võtta kõik vajalikud meetmed, et reageerida pandeemiale tulemuslikult, sealhulgas tugevdades tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, töötada välja lühendatud tööaja kavad ja tõhus aktiveerimistoetus, et leevendada kriisi mõju tööhõivele ja sotsiaalvaldkonnale, võtta meetmeid likviidsuse tagamiseks ning edendada avaliku ja erasektori investeeringuid mitmes prioriteetses investeerimisvaldkonnas, mille hulgas on üleminek keskkonnasäästlikule majandusele ja digiüleminek. Samuti kutsus nõukogu ametiasutusi üles jätkama ja viima lõpule reforme kooskõlas programmijärgsete kohustustega, et taaskäivitada majanduse jätkusuutlik taastumine pärast COVID-19 puhangust tingitud piirangute järkjärgulist leevendamist.

(10)

Kreeka pangandussektor on alates Euroopa stabiilsusmehhanismi programmi lõpust muutunud stabiilsemaks ja šokkidele vastupidavamaks, kuid säilinud on varasemast ajast pärit riskid ja nendega seotud märkimisväärne haavatavus, mida võimendab koroonaviiruse puhangu negatiivne mõju. Pangad säilitavad piisava likviidsuse, kuid viivislaenude tase on endiselt kõrge, moodustades 2019. aasta detsembri seisuga 68,5 miljardit eurot ehk 40,6 % klientidele antud laenude kogusummast (8). Pandeemia võib peatada järkjärgulise vähenemise, mida on tähendatud seoses viivislaenude osakaaluga: see jõudis oma 107,2 miljardi euro suuruselt tipptasemelt 2016. aasta märtsis 2019. aasta septembri lõpuks 71,2 miljardi euroni. Lisaks mõjutab praegune majandusšokk pankade viivislaenude vähendamise strateegiaid ja viivislaenude järelturgu ning selliste laenude väärtpaberistamist toetava kava „Herakles“ rakendamist pärast esimeste tehingute edukat lõpuleviimist. Kreeka pankade kapitalipositsioon vastab regulatiivsetele nõuetele, kuid neile esitatavad järelevalvenõuded ja kapitalivajadused viivislaenude finantsvõimenduse vähendamiseks keskpikas perspektiivis suurenevad, samas kui kasumlikkus on väike. Selle tulemusena on Kreeka pangad eriti ohustatud rahastamiskulude suurenemisest ja varade kvaliteedi uuest halvenemisest pandeemia tõttu. Ametiasutused võtavad meetmeid, mis täiendavad kommertspankade ja krediidihaldajate tasandi algatusi, et säilitada kannatanud ettevõtete juurdepääs rahastamisele. Samuti on nad võtnud kohustuse jätkata oluliste finantssektori reformide elluviimist ja parandada olemasolevaid vahendeid viivislaenude probleemi lahendamiseks, võttes arvesse COVID-19 puhangu negatiivset mõju käimasolevate ja varasemate reformide tempole. Need reformid, nagu ka killustunud maksejõuetuskorra ümberkorraldamine, võivad aidata leevendada kriisi mõju erasektori võlakoormusele keskpikas perspektiivis.

(11)

Hoolimata viimastel aastatel tehtud edusammudest on Kreekal endiselt suuri probleeme ettevõtluskeskkonna ja kohtusüsteemiga. Ametiasutused jätkavad tööd regulatiivse keskkonna parandamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks, vaatamata COVID-19 puhangust tingitud prioriteetide muutumisele ja probleemidele. Kuigi Kreeka on teinud edusamme, näiteks vähendanud ettevõtete registreerimiseks kuluvat aega ja tugevdanud vähemusinvestorite kaitset, jääb ta mitmes valdkonnas (nt lepingute jõustamine, omandi registreerimine, maksejõuetusmenetlus) parimate tulemustega riikidest kaugele maha. Pandeemia on kiirendanud digitaalse juhtimise tegevuskava elluviimist ning ametiasutused on kohustunud võtma täiendavaid meetmeid, et veelgi vähendada ettevõtjate ja kodanike halduskoormust.

(12)

2010. aastal kaotas Kreeka võimaluse võtta laenu finantsturgudelt, kuid 2017. aasta juulis hakkas ta juurdepääs turule riigivõlakirjade emiteerimise kaudu taastuma. Kreeka riigivõlakirjade tootlus hakkas pärast Euroopa stabiilsusmehhanismi programmi edukat lõpetamist 2018. aastal tasapisi vähenema ja langes 2019. aastal märkimisväärselt. Alates pandeemia algusest on Kreeka edukalt emiteerinud nii riigikassa võlakirju kui ka pikaajalisi võlakirju, mis viitab püsivale juurdepääsule turupõhisele rahastamisele, kuid laenuvõtmise tingimused on siiski heitlikud.

(13)

Eelnevat arvesse võttes on komisjon seisukohal, et määruse (EL) nr 472/2013 artikli 2 kohast tõhustatud järelevalvet õigustavad tingimused kehtivad endiselt. Eelkõige esinevad Kreekas finantsstabiilsust ähvardavad riskid, millel võib nende materialiseerumise korral olla negatiivne ülekanduv mõju muudele euroala liikmesriikidele. Kui ülekanduv mõju peaks realiseeruma, võib see avalduda kaudselt, mõjutades investorite kindlustunnet ning seega pankade ja riikide refinantseerimiskulusid muudes euroala liikmesriikides.

(14)

Seepärast peab Kreeka keskpikas perspektiivis jätkama selliste meetmete vastuvõtmist, millega tegeletakse probleemide allikate või võimalike allikatega, ning viima ellu struktuurireformid majanduse jõulise ja jätkusuutliku elavnemise toetamiseks, et leevendada mitme varem avaldunud teguri mõju. Probleemide allikate või võimalike allikate hulgas on tõsine ja pikaajaline majanduslangus kriisi ajal; Kreeka võlakoormuse suurus; finantssektori haavatavused; finantssektori ja Kreeka riigi rahanduse jätkuvalt suhteliselt suur seotus, muu hulgas riigi osaluse kaudu; risk, et nimetatud sektorite suured pinged kanduvad üle muudesse liikmesriikidesse, ning euroala liikmesriikide Kreekaga seotud riiginõuded.

(15)

Selleks et tegeleda jääkriskidega ja jälgida nendega seotud kohustuste täitmist, tundub olevat vajalik ja asjakohane pikendada Kreeka üle määruse (EL) nr 472/2013 artikli 2 lõike 1 alusel tehtavat tõhustatud järelevalvet.

(16)

Kreekale anti 24. juuni 2020. aasta kirjaga võimalus esitada komisjoni hinnangu kohta oma seisukohad. 29. juunil 2020 saadetud vastuses nõustus Kreeka üldjoontes komisjoni hinnanguga riigi majanduslikele probleemidele ja see on tõhustatud järelevalve pikendamise alus.

(17)

Kreekale antakse struktuurireformi tugiprogrammi (nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/825 (9) ja sellele järgnenud õigusaktidega) raames ka edaspidi tehnilist abi reformide kavandamiseks ja rakendamiseks, sealhulgas peamiste reformide jätkamiseks ja lõpuleviimiseks vastavalt tõhustatud järelevalve raames jälgitavatele poliitilistele kohustustele.

(18)

Komisjon kavatseb tõhustatud järelevalve rakendamisel teha varajase hoiatamise süsteemi kontekstis tihedat koostööd Euroopa stabiilsusmehhanismiga,

(1)

Võttes arvesse koroonaviiruse haiguse (COVID-19) levikuga seotud erandlikke majandus- ja finantstingimusi, alustas EKP nõukogu Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2020/440 (EKP/2020/17) (1) alusel uue pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise ja ajutise varaostukava (pandemic emergency purchase programme, PEPP). PEPP hõlmab kõik Euroopa Keskpanga (EKP) laiendatud varaostukavaga hõlmatud kõlblike varade liigid, kuhu kuuluvad avaliku sektori varade järelturult ostmise kava, pandikirjade kolmas ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava ja ettevõtlussektori varaostukava.

(2)

4. juunil 2020 otsustas EKP nõukogu kooskõlas oma hinnastabiilsuse säilitamise ülesandega läbi vaadata teatavad PEPPi kujunduselemendid. Läbivaatamise eesmärk on tagada rahapoliitika paindlikkus vajalikus ulatuses ning rahapoliitika sujuv ülekandumine aja jooksul kõikide varaliikide ja jurisdiktsioonide kaudu, mis aitaks kaasa oodatud inflatsioonikursi pandeemiaga seotud erakordselt järsu ja kiire halvenemise leevendamisele.

(3)

Konkreetselt otsustas EKP nõukogu suurendada PEPPile eraldatud kogusummat 600 miljardi euro võrra 1 350 miljardile eurole. Võttes arvesse pandeemiaga seotud inflatsioonikursi langust ettenähtavas ulatuses, leevendab PEPPi suurendamine veelgi üldist rahapoliitika kurssi ja toetab reaalmajandusele laenuandmist, eelkõige ettevõtlusele ja kodumajapidamistele. Ostmist teostatakse ajas paindlikult varaliikide ja jurisdiktsioonide kaudu. See võimaldab ära hoida riske rahapoliitika sujuvale ülekandumisele.

(4)

Täiendavalt otsustas EKP nõukogu pikendada kavandatud PEPP netoostude teostamise aega kuni vähemalt juuni lõpuni 2021 või vajaduse korral veel rohkem, mis on igal juhul pärast EKP nõukogu seisukohta, et COVID-19 kriisietapp on möödunud. Vähima ostudeks kavandatud tähtaja pikendamine viib netoostud kooskõlla ajaga, mil eeldatakse raskeimaid COVID-19ga seotud piiranguid tavalisele majandustegevusele ning seega nõrka inflatsioonisurvet.

(5)

Et ära hoida soovimatut finantstingimuste karmistumise riski ajal, mil pandeemiashokist taastumise võimalus on väike, otsustas EKP nõukogu, et PEPPi alusel ostetud väärtpaberite põhisummade tähtaegsed tagasimaksed reinvesteeritakse täies ulatuses vähemalt kuni 2022. aasta lõpuni ning igal juhul juhitakse edasist PEPP portfelli arengut viisil, mis väldiks kohase rahapoliitika kursi häirimist.

(6)

Seetõttu tuleb otsust (EL) 2020/440 (EKP/2020/17) vastavalt muuta,

(1)

Nõukogu võttis 30. juunil 2020 vastu soovituse Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta (1) (edaspidi „nõukogu soovitus“). 16. juulil 2020 võttis nõukogu vastu soovituse (EL) 2020/1052, millega muudetakse nõukogu soovitust (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta (2).

(2)

Nõukogu soovituses sätestatakse, et liikmesriigid peaksid koordineeritud viisil järk-järgult kaotama Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu alates 1. juulist 2020 I lisas loetletud kolmandate riikide elanike puhul. Nõukogu peaks pärast komisjoni ning asjaomaste ELi ametite ja talitustega tihedat konsulteerimist ning tuginedes nõukogu soovituses osutatud metoodikal, kriteeriumidel ja teabel põhinevale üldisele hinnangule vaatama I lisas osutatud kolmandate riikide loetelu iga kahe nädala järel läbi ja vajaduse korral seda ajakohastama.

(3)

Pärast seda on nõukogu, tihedas koostöös komisjoni ning asjaomaste ELi ametite ja talitustega, arutanud nõukogu soovituse I lisas esitatud kolmandate riikide loetelu läbivaatamist, kohaldades nõukogu soovituses sätestatud kriteeriume ja metoodikat. Nende arutelude tulemusena tuleks I lisas esitatud kolmandate riikide loetelu muuta. Eelkõige tuleks loetelust jätta välja Alžeeria.

(4)

Piirikontroll ei ole üksnes nende liikmesriikide huvides, kelle välispiiril seda teostatakse, vaid kõigi liikmesriikide huvides, kes on kaotanud piirikontrolli sisepiiridel. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et välispiiridel võetakse meetmeid koordineeritult, et tagada Schengeni ala hea toimimine. Selleks peaksid liikmesriigid alates 31. juulist 2020 koordineeritud viisil jätkama Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu kaotamist käesoleva soovitusega muudetud nõukogu soovituse I lisas loetletud kolmandate riikide elanike puhul.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades et käesolev soovitus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva soovituse kohta, kas ta rakendab seda.

(6)

Käesolev soovitus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (3) ei osale; seetõttu ei osale Iirimaa soovituse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(8)

Šveitsi puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ (5) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (6) artikliga 3.

(9)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ (7) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (8) artikliga 3,

1)

Nõukogu soovituse punkti 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

2)

Soovituse I lisa asendatakse järgmisega: