30.7.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 245/3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1121,

29. juuli 2020,

ühtse digivärava teenuseid käsitleva kasutusstatistika ja tagasiside kogumise ja jagamise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 4 ning artikli 25 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2018/1724 artikli 24 kohaselt peavad liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon tagama statistika kogumise kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt loodud ühtse digivärava (edaspidi „digivärav“) ja sellega lingitud veebilehtede külastuste kohta. Sama artikli kohaselt peavad pädevad asutused, määruse (EL) 2018/1724 artikli 7 lõikes 3 osutatud abi- ja probleemilahendamisteenuste osutajad ning komisjon koguma koondandmeid abi- ja probleemilahendamisteenuste taotluste arvu, päritolu ja sisu ning vastamisaja kohta ning vahetama neid andmeid omavahel.

(2)

Määruse (EL) 2018/1724 artikli 25 kohaselt peab komisjon tegema digivärava kasutajatele kättesaadavaks tagasisidevahendi, mis võimaldab neil esitada digivärava kaudu osutatavate teenuste, selles kättesaadavaks tehtud teabe ja ühise kasutajaliidese kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta anonüümset tagasisidet. Samas nõutakse sellega, et komisjon tagaks kasutajatele juurdepääsu sellele vahendile kõigilt digiväravasse kuuluvatelt veebilehtedelt. Sama kohustus kehtib ka pädevatele asutustele, välja arvatud juhul, kui neil on juba oma veebilehtedel kasutusel mõni muu sarnaste funktsioonidega kasutajate tagasiside vahend.

(3)

Kasutusstatistika ja tagasiside kogumise ja jagamise meetod ja eeskirjad on koondatud ühte rakendusakti, sest hõlmatud andmeid kogutakse ja need tehakse kättesaadavaks ühise töölaua ja ühise andmehoidla kaudu. Andmeid kasutavad nii riiklikud koordinaatorid kui ka komisjon, et jälgida, kas digivärava kaudu osutatavad teenused vastavad kvaliteedikriteeriumidele, ning täiustada ühtse digivärava toimimist.

(4)

Selleks et koguda kasutusstatistikat ja tagasisidet, mis on võrreldav ja kasutatav määruses (EL) 2018/1724 sätestatud eesmärkidel, ning et hõlbustada andmete ja seotud teenuse kokkusobitamist, on vaja määrata kindlaks taustaandmed, mis tuleb teha kättesaadavaks koos kasutusstatistika ja tagasisidega. Need taustaandmed peaksid hõlmama asjaomase veebilehe URLi ja teavet selle sisu kohta. Teenuseosutajad peaksid lisama selle teabe sildina veebilehtede metaandmetesse või otse lingikogusse. Komisjon peaks kasutama vahendit, mis võimaldab sildistusinfot veebilehtedelt automaatselt koguda. Seepärast peaksid sildid olema vahendile äratuntava struktuuri ja vorminguga.

(5)

Selleks et hõlbustada kasutusstatistika kogumist digivärava kaudu juurdepääsetavate veebilehtede vaatamiste arvu kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1724 artiklile 24, tuleks kõnealune statistika koguda veebiandmete analüüsi vahendite abil automaatselt ning edastada automaatselt ja korrapäraselt ühisesse andmehoidlasse.

(6)

Kui riiklike IKT-lahenduste ja ühiste IT-vahendite koostalitluse tagamiseks on vaja täiendavaid tehnilisi selgitusi, peaks komisjon kõnealused selgitused esitama digivärava koordineerimisrühmaga konsulteerides. Digivärava koordineerimisrühm peaks arutama konkreetset töökorraldust, mida peaks järgima abi- ja probleemilahendamisteenustelt andmete kogumisel ja nende edastamisel, ning küsitluse üksikasjalikke küsimusi.

(7)

Määrusega (EL) 2018/1724 on kõnealuse määruse II lisas loetletud menetluste digiteerimiseks kehtestatud hilisem tähtaeg 12. detsember 2023. Seega tuleks enne 12. detsembrit 2023 koguda kõnealuste menetlustega seotud kasutusstatistikat ja tagasisidet ainult selliste veebilehtede kohta, millel on avaldatud mõne menetluse selgitus.

(8)

Määrusega (EL) 2018/1724 on kohaliku omavalitsuse ametiasutustele kehtestatud teabe, selgituste ja juhiste esitamiseks hilisem tähtaeg 12. detsember 2022. Seega tuleks käesolevas määruses sätestatud nõudeid kohaldada enne 12. detsembrit 2022 üksnes selliste kohaliku omavalitsuse tasandi veebilehtede suhtes, millest on lingikogule teatatud enne kõnealust tähtaega.

(9)	Võttes arvesse seda, et kasutusel on erinevaid juhtumikäsitlussüsteeme, tuleks lubada määruse (EL) 2018/1724 artikli 24 lõikes 2 osutatud statistikakategooriate nii automaatset kui ka manuaalset kogumist.

(10)

Ühtse digivärava eesmärk on lihtsustada kodanike ja ettevõtjate jaoks ühtse turuga seotud õiguste kasutamist, pakkudes kasutajasõbralikku juurdepääsu teabele selle kohta, milliseid õigusi ja eeskirju kohaldatakse piiriülese tegevuse suhtes. Piiriüleste kasutajate spetsiifiliste vajaduste ja huvide mõistmiseks tuleks koguda andmeid selle kohta, kuidas nad digivärava kaudu osutatavaid teenuseid kasutavad, näiteks millised on riigid, kust kasutajad digivärava veebilehtedele lähevad, ning digivärava abi- ja probleemilahendamisteenuste poole abipalvega pöörduvate piiriüleste kasutajate arv.

(11)

Käesolevas määruses määratletud abi- ja probleemilahendamisteenuste osutajad peaksid koguma teavet selliste taotluste arvu kohta, mis on seotud liidu ja siseriiklikus õiguses sätestatud õiguste, kohustuste, eeskirjade ja menetlustega, mida kohaldatakse kasutajate suhtes, kes kasutavad või kavatsevad kasutada siseturgu käsitlevatest liidu õigusnormidest tulenevaid õigusi määruse (EL) 2018/1724 I lisas loetletud teabevaldkondades. Kui abi- ja probleemilahendamisteenus saab taotlusi, mis ei kuulu määruse (EL) 2018/1724 kohaldamisalasse, peaks ta võimaluse korral eristama selliseid taotlusi taotlustest, mis on seotud kõnealuse määrusega hõlmatud valdkondadega.

(12)

Kui abi- ja probleemilahendamisteenused juba koguvad statistikat kehtivate liidu õigusaktide või komisjoniga sõlmitud kokkulepete alusel, peaksid abi- ja probleemilahendamisteenuste osutajad või võrguhaldurid tagama, et kogutakse ka määruse (EL) 2018/1724 kohast statistikat, mis edastatakse ühisesse andmehoidlasse.

(13)

Teenuseosutajad peaksid võimaldama kasutajatel jätta tagasisidet kõigil digiväravasse kuuluvatel veebilehtedel, olenemata sellest, kas kasutajad on läinud neile lehtedele määruse (EL) 2018/1724 artikli 2 lõikes 1 osutatud ühise kasutajaliidese kaudu või mis tahes veebiportaali või otsingumootori kaudu.

(14)

Tagasiside võrreldavuse tagamiseks on vaja ühiseid eeskirju, et edastada digivärava kaudu osutatavate teenuste kohta esitatud tagasiside ühisesse andmehoidlasse. Teenuseosutajad peaksid ka kas kaardistama nende endi tagasisidevahendi küsimused ja hindamissüsteemi ning seostama need nendega, mida kasutatakse tagasiside ühisvahendis, või kohandama vajaduse korral oma küsimusi ja hindamissüsteemi. Teenuseosutajad ei peaks olema kohustatud lisama linki üksikasjalike küsimustega küsitluse juurde, kui nende tagasiside alternatiivvahendid juba sisaldavad sarnaseid küsimusi. Sellistel juhtudel peaksid nad need küsimused kaardistama ja kohandama neid vastavalt küsimustele, mis on esitatud üksikasjalikus küsitluses, mis on osa kasutajate tagasiside ühisvahendist.

(15)

Kasutajatel peaks olema võimalik anda tagasisidet menetlusi käsitleva teabe kasutajasõbralikkuse ning määruse (EL) 2018/1724 artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud veebipõhiste menetluste ja nimetatud määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud ühise kasutajaliidese kasutamise lihtsuse kohta. Teenuseosutajatel peaks olema võimalik otsustada, milline on parim aeg ja koht, et kutsuda menetluste kasutajaid tagasisidet andma. Nad võivad otsustada lisada tagasisidevahendi lingi veebilehele, kus on võimalik menetlust alustada, taotluse kättesaamise kinnitusse, menetluse väljundisse, kui see kuvatakse kasutajatele kohe pärast taotluse esitamist, või veebilehele, mis sisaldab menetluse kohta veebipõhist teavet. Juhul kui ühel veebilehel on kaks tagasiside andmise kutset – üks, mis käsitleb menetluse kvaliteeti ja kättesaadavust, ning teine, mis käsitleb selle menetluse kohta kättesaadavaks tehtud teavet –, tuleks selgelt märkida, miks on tagasisidet vaja mõlema aspekti kohta, et kasutajatel ei tekiks segadust.

(16)

III lisas loetletud ja määruse (EL) 2018/1724 artiklis 7 osutatud abi- ja probleemilahendamisteenuste puhul tuleks tagasiside andmise kutse saata kasutajatele, kellega on võimalik kontakti saada digitaalselt, kohe pärast teenuse osutamist. Kui teenuse laadi tõttu on lahenduse või nõuande rakendamiseks vaja aega, peaks teenuseosutajal olema võimalik saata kutse tagasiside esitamiseks varsti pärast seda, kui taotlusele on antud lõplik vastus, sest see võimaldab kasutajal kontrollida, kas lahendus või nõuanded praktikas toimivad.

(17)

Kasutusstatistika ja tagasiside kogumine ja vahetamine käesoleva määruse alusel ei tohiks hõlmata digiväravasse kuuluvaid teenuseid kasutavate kodanike ja ettevõtjate isikuandmete töötlemist (2). Kasutajate tagasiside ühisvahendis tuleks kasutajatele esitada hoiatus, et nad ei esitaks vabateksti kastis isikuandmeid.

(18)	Kasutajate tagasiside ühisvahendi suhtes, vastastikuse sidumise teenuse suhtes, mis võimaldab edastada kasutajate tagasiside juhul, kui kasutatakse tagasiside alternatiivvahendit, ja ühise andmehoidla suhtes kohaldatakse komisjoni otsust (EL, Euratom) 2017/46 (3).

(19)	Määruse (EL) 2018/1724 artikli 24 lõikeid 1, 2 ja 3 ning artikli 25 lõikeid 1–4 kohaldatakse alates 12. detsembrist 2020, seega tuleks ka käesolevas määruses sätestatud nõudeid kohaldada alates sellest kuupäevast.

(20)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse digivärava komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„kasutajate tagasiside ühisvahend“ – tagasisidevahend, mille komisjon teeb kättesaadavaks vastavalt määruse (EL) 2018/1724 artikli 25 lõikele 1;

„kasutajate tagasiside alternatiivvahend“ – mis tahes muu tagasisidevahend, millel on kasutajate tagasiside ühisvahendiga sarnased funktsioonid ja mis on teenuse kvaliteedi jälgimiseks kättesaadav pädeva asutuse veebilehtedel, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1724 artikli 25 lõikes 4, või mis on kättesaadav III lisas loetletud ja määruse (EL) 2018/1724 artiklis 7 osutatud abi- ja probleemilahendamisteenuste kasutajatele;

3)	„ühine töölaud“ – liides, mis annab teenuseosutajatele juurdepääsu digivärava haldusfunktsioonidele, sealhulgas juurdepääs määruse (EL) 2018/1724 artiklis 19 sätestatud lingikogule;

4)	„ühine andmehoidla“ – ühise töölauaga seotud andmehaldusvahend, mis võimaldab koguda, talletada, jagada, analüüsida ja kuvada määruse (EL) 2018/1724 artiklite 24 ja 25 kohaselt kogutud kasutusstatistikat ja kasutajate tagasisidet;

„teenuseosutajad“ – kõik alljärgnev:

a)	pädevad asutused direktiivi (EL) 2018/1724 artikli 3 punkti 4 tähenduses;

b)	komisjon ning liidu organid ja asutused, kes pakuvad määrusega (EL) 2018/1724 hõlmatud teavet, menetlusi ning abi- või probleemilahendamisteenuseid;

c)	määruse (EL) 2018/1724 artikli 7 lõikes 3 osutatud abi- ja probleemilahendamisteenuste osutajad;

6)	„võrguhaldur“ – komisjon ning liidu organid ja asutused või üksus, kes vastutab abi- ja probleemilahendamisteenuste töö koordineerimise eest ja täidab kõigis või enamikus liikmesriikides sarnaseid ülesandeid.

Artikkel 2

Taustaandmed

1. Teenuseosutajad edastavad koos kasutusstatistika ja kasutajate tagasiside andmetega, mis on seotud digiväravaga lingitud teavitavate veebilehtedega, ka selle veebilehe URLi, mille kohta kasutusstatistika või tagasiside käib.

2. Teenuseosutajad tagavad, et taustaandmed, sealhulgas selle veebilehe sisu kindlakstegemist võimaldavad kirjeldavad elemendid, mille kohta URL käib, esitatakse järgmiselt:

a)	kõikide digiväravasse kuuluvate veebilehtede metaandmetes ning sellise struktuuri ja vormindusega, et lõikes 4 osutatud vahend suudab neid ära tunda, või

b)	otse lingikogus koos asjaomase URLiga.

3. Lõikes 2 osutatud kirjeldavad elemendid peavad koosnema järgmistest tunnustest, mis seostatakse vastavalt I lisale eri liiki veebilehtedega:

a)	liikmesriik,

b)	piirkondlik või kohalik tunnus, kui esitatud teave käib ainult piirkonna või kohaliku tasandi kohta,

c)	veebilehel esitatud teabe keel,

d)	tähis, mis näitab, et veebileht kuulub digiväravasse,

e)	veebilehega hõlmatud teenuse või teenuste liik, teave, menetlus või abi- ja probleemilahendamisteenus;

f)	viide käsitletavale teemale, mis on loetletud määruse (EL) 2018/1724 I lisas, või hõlmatud abi- ja probleemilahendamisteenusele, mis on loetletud kõnealuse määruse III lisas või lisatud digiväravasse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 7.

4. Komisjon teeb kättesaadavaks vahendi, mille abil saab koguda sildistamisteavet otse digiväravasse kuuluvatelt veebilehtedelt, et talletada see koos asjaomaste URLidega ühisesse andmehoidlasse.

II PEATÜKK

Statistika

Artikkel 3

Teabeteenuseid käsitleva statistika kogumine ja edastamine

1. Kõik teenuseosutajad koguvad ja edastavad lehe vaatamiste arvu aruandeperioodil kõigi nende vastutusalasse kuuluvate veebilehtede puhul, mis annavad teavet digiväravasse kuuluvate eeskirjade ja kohustuste, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste kohta, ja liigitavad selle järgmiste kategooriate kaupa:

a)	riigid, kust kasutajad veebilehte külastavad;

b)	veebilehe külastamiseks kasutatava seadme liik.

2. Teenuseosutajad tagavad, et lõikes 1 osutatud statistika kogumiseks kasutatav veebiandmete analüüsi vahend vastab II lisas loetletud koostalitluse tehnilistele nõuetele, et võimaldada statistika automaatset edastamist ühisesse andmehoidlasse.

3. Teenuseosutajad edastavad lõikes 1 osutatud statistika ning nende veebilehtede URLid, mille kohta statistika käib, kord kuus ühisesse andmehoidlasse komisjoni välja töötatud rakendusliidese kaudu.

4. Teenuseosutajale, kes on püüdnud vastavalt lõikele 3 edastada statistikat ühisesse andmehoidlasse, esitatakse automaatne kinnitus, kui edastamine õnnestus, või hoiatus, kui see ei õnnestunud.

Artikkel 4

Abi- ja probleemilahendamisteenuseid käsitleva statistika kogumine, koondamine ja edastamine

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab abi- ja probleemilahendamisteenuse taotlus kõiki taotlusi, mis on esitatud veebivormi, e-posti või muu sidevahendi kaudu. Kui abi- ja probleemilahendamisteenuse osutajad või võrguhaldurid otsustavad, et telefonikõnede, veebivestluste või isiklike külastuste kaudu saadud taotluste statistikat ei ole võimalik lisada, teatavad nad sellest komisjonile.

2. Abi- ja probleemilahendamisteenuste osutajad või võrguhaldurid edastavad ühisele andmehoidlale taotluste arvu ja liigitavad taotlused järgmiste kasutajarühmade kaupa:

a)	kodanikelt või ettevõtjatelt pärit taotlused;

b)	piiriülestelt või riigisisestelt kasutajatelt pärit taotlused.

Taotlusi ei pea jagama punktides a ja b osutatud kategooriatesse, kui teenust pakutakse punktides a ja b osutatud kahest kasutajarühmast ainult ühele.

3. Lõike 2 punkti b kohaldamisel tähendab „piiriülene kasutaja“ kasutajat, kes tegutseb olukorras, mille kõik aspektid ei piirdu üksnes üheainsa liikmesriigiga.

4. Selleks et koguda statistikat konkreetsete taotluste teema kohta, esitab abi- ja probleemilahendamisteenuse osutaja või võrguhaldur komisjonile loetelu teemakategooriatest enne kõnealuse teenuse lisamist digiväravasse.

5. Vastamisaeg arvutatakse alates taotluse saamisest kuni lõpliku vastuseni või juhtumi lõpetamiseni samadel alustel kui teenuse osutamise tähtajad või selle osutamisele keskmiselt või hinnanguliselt kuluv aeg, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1724 artikli 11 lõike 1 punktis d.

6. Vastamisajad arvutatakse kalendripäevades kuue kuu vastamisaegade keskmisena.

7. Statistika kogutakse ja koondatakse iga üksiku abi- ja probleemilahendamisteenuse osutaja tasandil ning selles märgitakse teenuse osutaja liikmesriik. Komisjon lepib enne teenuse digiväravasse lisamist abi- ja probleemilahendamisteenuse osutaja või võrguhalduriga kokku korras, mida järgitakse statistika edastamisel ühisesse andmehoidlasse.

8. Abi- ja probleemilahendamisteenuste osutajad või võrguhaldurid edastavad koondstatistika kaks korda aastas. 1. jaanuarist kuni 30. juunini kestva ajavahemiku kohta esitatakse koondstatistika 31. augustiks ning 1. juulist kuni 31. detsembrini kestva ajavahemiku kohta järgmise aasta 28. veebruariks, kui komisjoniga ei ole kokku lepitud teisiti.

Artikkel 5

Juurdepääs statistikale ja selle talletamine

1. Käesoleva peatüki kohaselt koondatud ja edastatud statistikat käsitlevaid andmeid hoitakse ühises andmehoidlas kuni kolm aastat alates edastamise kuupäevast. Pärast kõnealuse ajavahemiku möödumist kustutatakse need automaatselt.

Määruse (EL) 2018/1724 artikli 24 lõike 3 viimase lause kohaselt üldsusele kättesaadavaks tehtud andmeid ei kustutata.

2. Komisjon tagab, et ühine töölaud võimaldab riiklikel koordinaatoritel, teenuseosutajatel ja komisjonil:

a)	andmeid otsida, sorteerida ja filtreerida;

b)	andmeid graafikute ja diagrammidena visualiseerida;

c)	teha andmetest aruande vormis väljavõte ja neid alla laadida.

III PEATÜKK

Kasutajate tagasiside

Artikkel 6

Kasutajate tagasiside ühisvahendi funktsioonid

1. Määruse (EL) 2018/1724 artikli 25 lõikes 1 osutatud kasutajate tagasiside ühisvahend peab sisaldama järgmisi elemente:

a)	III lisas esitatud küsimused kasutajatelt tagasiside ja hinnangute saamiseks ja vabateksti kast, mis on teavet, menetlusi ning abi- ja probleemilahendamisteenuseid sisaldavate veebilehtede puhul asjakohased;

b)	küsitlused, mis sisaldavad üksikasjalikke küsimusi teabe, veebimenetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste kvaliteedi kohta ning milles kutsutakse kasutajat osalema pärast seda, kui ta on esitanud esialgse tagasiside;

c)	kasutaja tagasiside automaatne edastamine ühisesse andmehoidlasse;

d)	kasutaja tagasisides käsitletava veebilehe URLi talletamine ja edastamine koos kasutaja tagasisidega.

2. Teabe ja menetluste kohta kasutajate tagasiside saamiseks peavad teenuseosutajad saama valida, kas kasutajate tagasiside ühisvahend sisaldab vabateksti kasti või mitte.

3. Komisjon tagab, et ühiselt töölaualt saadetakse kõigile kasutajate tagasiside ühisvahendit kasutavatele teenuseosutajatele korrapäraseid e-posti sõnumeid, et tuletada neile meelde, et nad saavad ühise töölaua kaudu tutvuda nende teenuste kohta esitatud tagasisidega.

4. Komisjon teeb kasutajate tagasiside ühisvahendi kättesaadavaks kõigis liidu ametlikes keeltes.

Artikkel 7

Kasutaja tagasiside alternatiivvahendi funktsioonid

1. Teenuseosutajate kasutatavad kasutajate tagasiside alternatiivvahendid peavad sisaldama järgmisi elemente:

a)	sarnased küsimused ja hindamissüsteem, mille tulemused on võrreldavad kasutajate tagasiside ühisvahendis kasutatavatega, ning abi- ja probleemilahendamisteenuste puhul vabateksti kast, mis võimaldab kasutajatel jätta vabas vormis märkusi;

b)	lingid kasutajate tagasiside ühisvahendis olevatele küsitlustele vastavalt sellele, mis liiki teenusega on tegu;

c)	komisjoni pakutav mehhanism, mis võimaldab edastada ühisesse andmehoidlasse tagasisideandmeid koos nende veebilehtede URLidega, mille kohta tagasiside käib.

Selleks et saada kasutajatelt tagasisidet teabe ja menetluste kohta, peavad teenuseosutajad saama valida kas lisada vabateksti kast või mitte.

2. Kui kasutaja on esitanud vastused lõike 1 punktis a osutatud küsimustele, saab ta kinnitava sõnumi koos kutsega esitada üksikasjalikumaid märkusi, klõpsates lõike 1 punktis b osutatud lingil. Link suunab kasutajad kasutajate tagasiside ühisvahendi lehele, mis sisaldab küsitlust määruses (EL) 2018/1724 sätestatud kvaliteedinõuetele vastavuse kohta.

3. Lõike 1 punkti b ja lõiget 2 ei kohaldata, kui teenuseosutaja juba kogub tagasisidet küsitluses olevate küsimustega sarnaste küsimustega.

Artikkel 8

Kasutajate tagasiside kogumine veebimenetluste kohta

Teenuseosutajad integreerivad kasutajate tagasiside ühis- või alternatiivvahendi nii, et kasutajatel on lihtne anda tagasisidet kas pärast taotluse esitamist või ka siis, kui nad otsustavad lõpuks jätta taotluse esitamata.

Artikkel 9

Tagasiside kogumine abi- ja probleemilahendamisteenuste kasutajatelt

Abi- ja probleemilahendamisteenuste osutajad tagavad, et nende teenuste kasutajad, kellega on võimalik kontakti saada digitaalselt, saavad kutse anda saadud teenuse kohta tagasisidet, mis saadetakse kas koos abi- ja probleemilahendamisteenuse osutaja antud lõpliku vastusega või varsti pärast seda, kuid mitte rohkem kui kümne tööpäeva jooksul.

Artikkel 10

Kasutajate tagasiside edastamine

1. Kogu tagasiside, mille kasutajad annavad kasutajate tagasiside ühisvahendi kaudu, ja artiklis 2 osutatud URLide lingid edastatakse automaatselt ühisesse andmehoidlasse niipea, kui kasutajad on selle esitanud.

2. Kasutajate tagasiside alternatiivvahendi kaudu tagasisidet koguvad teenuseosutajad kasutavad artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud mehhanismi ja järgivad II lisas sätestatud koostalitluse tehnilisi nõudeid, et kasutajate tagasiside oleks võimalik edastada niipea, kui kasutajad on selle esitanud, üheaegselt riiklikele tagasiside saajatele ja ühisele andmehoidlale.

Teise võimalusena edastavad nad kogu kalendrikuu jooksul esitatud tagasiside ühe korraga asünkroonselt viie tööpäeva jooksul pärast kõnealuse kalendrikuu lõppu.

3. Kasutajate tagasiside alternatiivvahendit kasutavad teenuseosutajad tagavad, et:

a)	ühisesse andmehoidlasse edastatakse ainult see tagasiside, mis on vastavuses kasutajate tagasiside ühisvahendi küsimuste ja hinnangutega;

b)	vabatekstina esitatud tagasisidet ühisesse andmehoidlasse ei edastata;

c)	nende veebilehtede URLid, millelt tagasisidet kogutakse, edastatakse koos tagasisidega ühisesse andmehoidlasse.

4. Kui teenuseosutajad vastavad artikli 7 lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamise tingimustele, tagavad nad, et tagasiside, mis on esitatud vastusena küsimustele, mis on sarnased küsitluses sisalduvate küsimustega, edastatakse ühisesse andmehoidlasse.

Artikkel 11

Juurdepääs kasutajate tagasisidele ja selle talletamine

1. Kasutajate tagasisidet käsitlevaid andmeid hoitakse ühises andmehoidlas, mis on ühendatud ühise töölauaga.

2. Komisjon annab ühises andmehoidlas hoitavale kasutajate tagasisidele juurdepääsemiseks järgmised õigused:

a)	riiklikel koordinaatoritel ja komisjonil on õigus pääseda juurde kasutajate tagasisidele, kuid mitte vabatekstina esitatud märkustele;

b)	teenuseosutajatel on õigus pääseda juurde kasutajate tagasisidele, mis on esitatud nende vastutusalasse kuuluvate teenuste kohta, sh kasutajate poolt tagasiside ühisvahendis vabatekstina esitatud märkused.

3. Komisjon tagab, et kasutajate tagasisidet hoitakse ühises andmehoidlas kuni kolm aastat ja see kustutatakse automaatselt pärast nimetatud ajavahemikku.

4. Komisjon tagab, et ühine töölaud võimaldab kasutajatel:

a)	tagasisidet otsida, sorteerida ja filtreerida;

b)	tagasisidet graafikute ja diagrammidena visualiseerida;

c)	teha andmetest aruande vormis väljavõte ja neid alla laadida.

Artikkel 12

Vastutus

1. Kasutajate tagasiside alternatiivvahendeid kasutavad teenuseosutajad vastutavad järgmise eest:

a)	nende endi vahendite toimimine, mille kaudu nad määruse (EL) 2018/1724 alusel kasutajate tagasisidet koguvad;

b)	tagasiside edastamine ühisesse andmehoidlasse komisjoni osutatava vastastikuse sidumise teenuse kaudu kas korraga või muul viisil;

c)	käesolevas määruses sätestatud tehniliste nõuete järgimine;

d)	nende riiklike vahendite turvalisus, millega kogutakse kasutajate tagasisidet ja mis osalevad selle edastamisel.

2. Kasutajate tagasiside ühisvahendit kasutavad teenuseosutajad vastutavad selle vahendi juurde suunavate linkide lisamise eest kooskõlas käesoleva määrusega.

3. Komisjon vastutab järgmise eest:

a)	kasutajate tagasiside ühisvahendi toimimine, turvalisus ja juurdepääsetavus;

b)	lingid tagasiside ühisvahendile, mis lisatakse liidu tasandi veebilehtedele;

c)	lõike 1 punktis b osutatud vastastikuse sidumise teenuse toimimine;

d)	andmete edastamiseks vajaliku taristu haldamine ja selle kättesaadavuse tagamine.

IV PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 13

Isikuandmed

1. Teenuseosutajad või abi- ja probleemilahendamisteenuste puhul võrguhaldurid tagavad, et nende poolt koondatud ja ühisesse andmehoidlasse edastatud statistika ei sisalda isikuandmeid.

2. Kasutajate tagasiside ühisvahend võimaldab kasutajatel anda digivärava kaudu pakutavate teenustega seoses saadud kogemuste kohta anonüümset tagasisidet. Vabateksti kast peab sisaldama hoiatust, et kasutajad ei esitaks selles isikuandmeid.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 12. detsembrist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuli 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 1.

(2) Isikuandmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), ELT L 119, 4.5.2016, lk 1) tähenduses.

(3) Komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta otsus (EL, Euratom) 2017/46 Euroopa Komisjoni side- ja infosüsteemide turvalisuse kohta (ELT L 6, 11.1.2017, lk 40).

I LISA

Artikli 2 lõikes 3 osutatud siltide tunnused

	Metaandmetesse lisatavate siltide kohustuslikud elemendid ühtsesse digiväravasse kuuluvatel veebilehtedel
	Üldine osa	Riigi kood	Riigi tasandist madalama tasandi kood (vajaduse korral)	Teenuse liik (*1)	Veebilehe keel	Määruse (EL) 2018/1724 I lisaga hõlmatud teabevaldkond		Määruse (EL) 2018/1724 III lisa või artikliga 7 hõlmatud teenus
	Ühtne digivärav	Kahetäheline kood vastavalt standardile ISO 3166 (Kreeka puhul EL)	NUTS 1–3 või LAU kood		Kahetäheline kood vastavalt standardile ISO 639-1	A–Q	01–09	Teenuse täisnimetus
Õigusnormide, õiguste ja kohustuste kohta teavet sisaldavad veebilehed	X	x	x	Teave	x	x	x	Ei kohaldata
Menetluste kohta teavet sisaldavad veebilehed	X	x	x	Menetlus	x	x	x	Ei kohaldata
Abi- ja probleemilahendamisteenuste kohta teavet sisaldavad veebilehed	x	x	x	Abiteenused	x	Ei kohaldata	Ei kohaldata	x

(*1) Kui veebileht sisaldab teavet rohkem kui ühe teenuseliigi kohta või käsitleb rohkem kui üht teabevaldkonda, peavad kõik asjakohased elemendid olema lisatud sellele lehele või olema sellega seotud.

II LISA

Artikli 3 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 2 osutatud tehnilised nõuded

Andmete edastamine

Rakendusliidese (API) värav teeb kättesaadavaks Representational State Transfer (REST) API. Iga teenuseosutaja kogumissüsteem saab pöörduda selle API poole:

1)	reaalajas – pöördumiste arv ei ole piiratud;

2)	regulaarselt – vastavalt teenuseosutaja valitud graafikule.

API turvalisus

Suhtlus API väravaga turvatakse API võtmega. Igal teenuseosutajal on spetsiifiline API võti. Selle võtmega saab side turvata (kanali krüpteerimine) ja teha kindlaks, milline teenuseosutaja andmeid saadab (autentimine).

API võtmed on kättesaadavad selleks määratud veebipõhise siserakenduse kaudu. Iga teenuseosutaja loob oma võtme selles veebirakenduses, laadib selle alla ja paigaldab oma valdustes.

Nõuded andmete edastamisele

Automaatse edastamise tagamiseks peavad artikli 3 lõikes 2 osutatud veebiandmete analüüsi vahend ja artikli 10 lõikes 2 osutatud alternatiivne kasutajate tagasiside vahend võimaldama:

a)	andmete edastamist REST APIde kaudu JSON-vormingus;

b)	turvalisi ühendusi hüperteksti edastuse protokolliga (Hypertext Transfer Protocol – HTTP) turvasoklikihi (Secure Sockets Layer – SSL) kaudu;

c)	kuupäeva ja kellaaega väljendada vastavalt standardile ISO 8601. Kuupäev ja kellaaeg tuleb esitada koordineeritud maailmaajas (UTC);

d)	võimaldama kasutada andmeedastuse identifitseerimiseks kordumatut tunnust. Teenuseosutaja saadab andmed API kaudu tõukemeetodil (push) koos kordumatu tunnusega. Kui teenuseosutaja otsustab neid andmeid muuta, peab ta paranduse tegema tõukemeetodil sama kordumatu tunnusega.

Statistika edastamise sagedus ei tohiks muuta JSON-faili struktuuri. JSON võib näiteks sisaldada objektimassiivi (üks iga konkreetse vaatlusperioodi statistikakogumi kohta), mille pikkus on n.

Komisjon esitab kasutajatelt tagasiside saamise ja statistika API üksikasjaliku tehnilise kirjelduse.

III LISA

Artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud kasutajate tagasiside ühisvahendi küsimused kasutajatelt tagasiside saamiseks

Küsimused veebisaitidel oleva teabe kohta

•	Kas leidsite otsitava teabe? (üksteist välistavad valikud: JAH/EI/OSALISELT) [kohustuslik andmeväli] (*1)

•	Hinnake osutatud teenust (1–5 tärni) [kohustuslik andmeväli]

•	Aidake meil olukorda parandada (vabateksti kast) [vabatahtlik andmeväli]

Küsimused menetluste kohta

•	Hinnake, kui lihtne oli seda menetlust kasutada (1–5 tärni) [kohustuslik andmeväli]

•	Aidake meil olukorda parandada (vabateksti kast) [vabatahtlik andmeväli]

Küsimused abi- ja probleemilahendamisteenuste kohta

•	Hinnake osutatud teenust (1–5 tärni) [kohustuslik andmeväli]

•	Aidake meil olukorda parandada (vabateksti kast) [vabatahtlik andmeväli]

Kasutajate tagasiside vahend teabe ja menetluste jaoks valmistatakse ette kahes variandis: üks vabateksti kastiga ja teine vabateksti kastita, et teenuseosutaja saaks valida kumba kasutada vastavalt artikli 6 lõikele 2.

(*1) Sulgudes olev tekst „[...]“ annab teavet andmeväljade kohta, mida kasutatakse kasutajate tagasiside ühisvahendis.

30.7.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 245/17

EUROOPA VÄÄRTPABERITURUJÄRELEVALVE OTSUS (EL) 2020/1123,

10. juuni 2020,

pikendada ajutist nõuet, et lühikese netopositsiooniga füüsilised või juriidilised isikud alandaksid ajutiselt lühikesest netopositsioonist teatamise künnist seoses selliste äriühingute emiteeritud aktsiakapitaliga, mille aktsiatega on lubatud reguleeritud turul kaubelda üle teatud teatamiskünnise, millest peab teavitama pädevaid asutusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 236/2012 artikli 28 lõike 1 punkti a kohaselt

EUROOPA VÄÄRTPABERITURUJÄRELEVALVE JÄRELEVALVENÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eelkõige selle IX lisa,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ, (1) eelkõige selle artikli 9 lõiget 5, artikli 43 lõiget 1 ja artikli 44 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrust (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta, (2) eelkõige selle artikli 28 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2012. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 918/2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta seoses mõistetega, lühikeste netopositsioonide arvutamisega, riigi krediidiriski vahetustehingus olevate kaetud positsioonidega, teatamiskünnistega, likviidsuskünnistega piirangute peatamiseks, finantsinstrumentide väärtuse märkimisväärse langusega ja ebasoodsate sündmustega, (3) eelkõige selle artiklit 24,

võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 16. märtsi 2020. aasta otsust (EL) 2020/525 nõuda, et füüsilised või juriidilised isikud, kellel on lühike netopositsioon, alandaksid ajutiselt lühikesest netopositsioonist teatamise künnist seoses selliste äriühingute emiteeritud aktsiakapitaliga, mille aktsiatega on lubatud reguleeritud turul kaubelda üle teatud teatamiskünnise, millest peab teavitama pädevaid asutusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 236/2012 artikli 28 lõike 1 punktile a, (4)

ning arvestades järgmist:

1. SISSEJUHATUS

(1)

Otsusega (EL) 2020/525 nõudis ESMA, et füüsilised või juriidilised isikud, kellel on lühike netopositsioon seoses selliste äriühingute emiteeritud aktsiakapitaliga, mille aktsiatega on lubatud reguleeritud turul kaubelda, teavitaksid määruse (EL) nr 236/2012 artikli 28 lõike 1 punkti a kohaselt pädevaid asutusi mis tahes sellise juhu üksikasjadest, kui positsioon ulatub 0,1 %-ni emiteeritud aktsiakapitalist, ületab 0,1 % või langeb alla 0,1 % sellest.

(2)	Otsusega (EL) 2020/525 kehtestatud meetme põhjus oli riiklike pädevate asutuste ja ESMA vajadus suuta seirata lühikesi netopositsioone, mis on turuosalistel seoses reguleeritud turgudel kauplemiseks lubatud aktsiatega, arvestades praegusi erakorralisi olusid finantsturgudel.

(3)	Määruse (EL) nr 236/2012 artikli 28 lõike 10 kohaselt peab ESMA selle meetme läbi vaatama asjakohaste ajavahemike tagant ja vähemalt kord kolme kuu jooksul.

(4)

ESMA tegi selle läbivaatamise tulemusindikaatorite analüüsi põhjal, käsitledes muu hulgas hindu, volatiilsust, krediidiriski vahetustehingute marginaali indekseid ning samuti lühikeste netopositsioonide arengut (need on alates esialgse otsuse jõustumisest 16. märtsil 2020 pidevalt kasvanud), pöörates erilist tähelepanu positsioonidele vahemikus 0,1…0,2 %. Tehtud analüüsi alusel otsustas ESMA, et ta peaks meedet pikendama veel kolmeks kuuks.

2. MEETME VÕIME KÕRVALDADA OLULISI OHTE JA NENDE PIIRIÜLEST MÕJU (MÄÄRUSE (EL) nr 236/2012 ARTIKLI 28 LÕIKE 2 PUNKT a)

a) Oht finantsturgude nõuetekohasele toimimisele ja terviklusele

(5)	COVID-19 pandeemial on jätkuvalt raskeid kahjulikke toimeid reaalmajandusele ELis ja tulevase taastumise mis tahes väljavaated on jätkuvalt ebakindlad. Kuigi ELi finantsturud on osaliselt üle saanud alates 16. märtsist 2020 tekkinud kahjudest, mõjutab see ebakindlus ka nende tulevast arengut.

(6)

Euroopa aktsiaindeksite toimimine viitab haavatavale turukeskkonnale, kus 20. veebruari 2020 võrdluspunktiks võttes on Eurostoxx 50 kaotanud 4. juuniks 2020 ligikaudu 13 % väärtusest (joonis 1), kusjuures kahju on kandnud kõik sektorid. Hinnalangused esinevad kõikjal kogu ELis, 24 jurisdiktsiooni aktsiaturud on kaotanud vähemalt 10 % väärtusest, kui võrrelda 4. juuni hindu 20. veebruari 2020 hindadega. Sama ajavahemiku jooksul on Euroopa krediidiasutuste aktsiahinnad kaotanud 9…48 % väärtusest.

(7)

Kuigi VSTOXXiga mõõdetav volatiilsus (Eurostoxx 50 optsioonihindadel põhinev eeldatav turuhinnapõhine volatiilsus) on samuti langenud alates märtsis saavutatud kõrgpunktist, kui see ületas 80 %, on see nüüd ligikaudu 14 % üle 20. veebruaril täheldatud volatiilsuse. ESMA märgib, et praegused volatiilsuse tasemed ületavad ikka veel tavapäraste turutingimuste omi (joonis 3).

(8)

Samalaadseid tähelepanekuid võib teha krediidiriski vahetustehingu marginaali kohta, mille korral on vaatamata 15. märtsist alates saadud andmete vähenemisele Euroopa ettevõtjatest emitentide tasemed jätkuvalt 22 baaspunkti üle 20. veebruari taseme (iTraxx Europe) ja 29 baaspunkti üle Euroopa finantsemitentide (iTraxx European Financials) taseme [Joonis 5]. Arvestades, kuidas krediidiriski vahetuslepingud täitsid juhtrolli finantskriisi ajal, võib seni, kuni krediidiriski vahetuslepingu marginaal on jätkuvalt kõrge, eeldada, et finantsturud on jätkuvalt äärmiselt ebakindlas olukorras.

(9)

EMPs sellistele reguleeritud turgudele kauplemiseks lubatud aktsiate arv, mille lühike netopositsioon registreeriti ajavahemikus 12. märtsist 2020 (kui teatamiskünnis oli 0,2 %) 16. märtsini 2020 (kui teatamiskünnist alandati 0,1 %-le), kasvas ligikaudu 10 % võrra. Protsentkasv eurodes esitatava väärtuse mõistes (10. veebruari 2020 aktsiahindade põhjal) oli ligikaudu 15 % ja aktsiakapitali mõistes ligikaudu 11 %. Vahemiku 0,1…0,2 % lühikese netopositsiooniga aktsiate protsent oli ligikaudu 7 %. See arv ei sisalda selle vahemiku positsioone, mis osalesid üle 0,2 % kumulatiivsetes lühikestes netopositsioonides. Vahemiku 0,1…0,2 % lühikese netopositsiooniga aktsiate protsent on ajavahemiku 16. märts – 1. juuni 2020 jooksul pidevalt kasvanud ja on keskmiselt 11 % [Joonis 8]. Võib seega järeldada, et lühikese netopositsiooni kasv 16. märtsil oli tingitud ka vahemiku 0,1…0,2 % positsioonide asjakohasest protsendist, millest tuli teatada madalama teatamiskünnise tõttu, mille ESMA kehtestas ja mis jõustus sel päeval.

(10)

Seega näitavad oluline hinnalangus kõikjal, suhteliselt suur volatiilsus, suur krediidiriski vahetustehingu marginaal ja lühikese netopositsiooni arvu suurenev kasv, et turud on jätkuvalt haavatavas seisundis. Selline turuolukord muudab tõenäolisemaks, et lühikeseks müümise surve võiks lähikuudel käivitada või tugevdada negatiivseid arenguid, mis omakorda võib kahjustada selliseid tegureid nagu turu usaldus või hinnamääramismehhanismi terviklus.

(11)	ESMA leiab, et ülalkirjeldatud asjaolude kokkusattumine on suur oht finantsturgude nõuetekohasele toimimisele ja terviklusele.

b) Oht Euroopa Liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osale

(12)	Nagu selgitatakse Euroopa Keskpanga (EKP) finantsstabiilsuse ülevaates, (5) on finantsstabiilsus seisund, milles finantsvahendajatest, turgudest ja turutaristust koosnev finantssüsteem talub tagasilööke ja finantstasakaalustamatust.

(13)

COVID-19 pandeemial on jätkuvalt ränk mõju ELi reaalmajandusele. Nagu teatati ESMA riskipaneelis mais, (6) toob sellest tulenev haavatav turukeskkond „institutsionaalsete ja jaeinvestorite jaoks kaasa edasise pikaaegse (võimalik, et tõsise) turukorrigeerimise perioodi ohu ning oodata on väga suuri riske terves ESMA volituste valdkonnas“. Sellega seoses hoiatas ESMA avalikkust võimaluse eest, et praegune finantsturgude tootlikkus ja selle aluseks olev majandustegevus lahknevad.

(14)	Märtsist alates täheldatud hinnalangused on jätnud valdava enamuse aktsiatest (kui mitte kõik aktsiad), millega lubatakse reguleeritud turul kaubelda, ebakindlasse olukorda, milles edasistel hinnalangustel, mis ei ole tingitud täiendavast olulisest teabest, võivad olla väga kahjulikud tagajärjed.

(15)	Praegustes ebakindlates oludes võivad märkimisväärse müügisurve ja aktsiahindade ebatavalise volatiilsuse käivitada eri tegurid, sh lühikeseks müügiga tegelevate ja märkimisväärset lühikest netopositsiooni tekitavate turuosaliste kasvav arv.

(16)	Konkreetsemalt viitab krediidiasutuste laiaulatuslik hinnakaotus, et finantssektori emitendid on potentsiaalselt haavatavad lühikeseks müügi strateegiate ja märkimisväärse lühikese netopositsiooni suhtes, sõltumata sellest, kas neid strateegiaid ja positsiooni toetab oluline teave.

(17)

Lühikeseks müügi strateegiate akumuleerumine ja märkimisväärse lühikese netopositsiooni väljakujunemine võivad seejärel viia kannatada saava finantssektori emitentide jaoks hindade korratu langusspiraalini, millel võib olla ülekanduvaid mõjusid teiste emitentide jaoks samas liikmesriigis või üle ELi, mis võib lõppkokkuvõttes ohustada ühe või mitme liikmesriigi finantssüsteemi.

(18)	Vaatamata Euroopa finantsturgudel täheldatud osalisele taastumisele leiab ESMA, et praegune turuolukord ohustab jätkuvalt raskelt ELi finantssüsteemi stabiilsust.

(19)

ESMA volituste raames kohustab meede, mille pikendamiseks tehakse ettepanek, füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on võtnud lühikesi netopositsioone seoses aktsiatega, millega tohib reguleeritud turul kaubelda, teavitama riiklikke pädevaid asutusi madalamate teatamiskünnistega, kui on sätestatud määruse (EL) nr 236/2012 artiklis 5.

(20)

Eespool mainitut arvestades peaks see pikendatav meede säilitama riiklike pädevate asutuste ja ESMA täiustatud suutlikkust hinnata adekvaatselt kujunevat olukorda, eristada olulisel teabel põhinevaid turuliikumisi nendest, mille võib käivitada või mida teravdada lühikeseks müümine, ning reageerida, kui turgude terviklus, nõuetekohane toimimine ja stabiilsus nõuavad jõulisemaid meetmeid.

c) Piiriülesed mõjud

(21)

Eespool kirjeldatud ohud turu terviklusele, nõuetekohasele toimimisele ja finantsstabiilsusele hõlmavad kogu Euroopa Liitu. Nagu rõhutatud eespool, langes indeks Eurostoxx 50, mis hõlmab 50 kvaliteetväärtpaberite emitenti 11 (7) euroala riigist, alates 20. veebruarist 2020 ligikaudu 13 % võrra ja indeks STOXX Europe 800, mis esindab 800 suurimat äriühingut Euroopas, 16 % võrra (joonis 1). Lisaks on ebatavalise müügisurve mõju jätkuvalt ilmne ka muudes ELi turgude tähtsamates indeksites, seda vaatamata taastumismärkidele (joonis 6).

(22)	Sellist kogu ELi hõlmavat iseloomu näitlikustab ka teatud sektorite suurem korrelatsioon. Nagu esitatakse näiteks allikas (joonis 7), suurenesid finantsteenuste, pankade ja kindlustussektori ning indeksi Euro Stoxx Europe 600 korrelatsioonid kiiresti alates veebruarist 2020 ja lähenesid 1-le.

(23)

Arvestades, et ohud mõjutavad kõigi ELi liikmesriikide finantsturge, on piiriülesed järelmid jätkuvalt eriti rasked, sest ELi finantsturgude seotus ja suurenenud korrelatsioon suurendavad lühikeseks müügi surve korral kõiki turge haaravate potentsiaalsete ülekanduvate mõjude või n-ö nakkusefekti tõenäosust.

3. ÜKSKI PÄDEV ASUTUS EI OLE VÕTNUD OHU KÕRVALDAMISEKS MEETMEID VÕI ÜHE VÕI MITME PÄDEVA ASUTUSE VÕETUD MEETMED EI OLE OHU KÕRVALDAMISEKS PIISAVAD (MÄÄRUSE (EL) nr 236/2012 ARTIKLI 28 LÕIKE 2 PUNKT b)

(24)	Üks tingimustest, mil ESMA saab vastu võtta käesolevas otsuses sisalduva meetme, on asjaolu, et pädev(ad) asutus(ed) ei ole võtnud ohu kõrvaldamise meetmeid või võetud meetmed ei vähenda ohtu piisavalt.

(25)

Otsuses (EL) 2020/525 kirjeldatud turu tervikluse, nõuetekohase toimimise ja finantsstabiilsuse probleemid, mis selle otsuse mõistes veel kehtivad, on sundinud mõnda riiklikku pädevat asutust konsulteerima riiklike meetmete üle või võtma riiklikke meetmeid, mille eesmärk on piirata aktsiate lühikeseks müüki.

(26)

Hispaanias kehtestas Comisión Nacional del Mercado de Valores (CNMV) 17. märtsil 2020 määruse (EL) nr 236/2012 artikli 20 lõike 2 punktide a ja b alusel üheks kuuks hädaabimeetme seoses tehingutega, mis võivad tekitada Hispaania kauplemiskohtades (kus CNMV on asjaomane pädev asutus) kauplemiseks lubatud aktsiate lühikese netopositsiooni või seda halvendada. Meetme kohaldamist pikendati 18. maini.

(27)

Itaalias kehtestas Commissione Nazionale per le Società e la Borsa (CONSOB) 18. märtsil 2020 määruse (EL) nr 236/2012 artikli 20 lõike 2 punktide a ja b alusel kolmeks kuuks hädaabimeetme seoses tehingutega, mis võivad tekitada Itaalia minimaalse ülekandesummaga reguleeritavates kauplemiskohtades (kus CONSOB on asjaomane pädev asutus) kauplemiseks lubatud aktsiate lühikese netopositsiooni või seda halvendada. Meede pidi lõppema 18. juunil, kuid tühistati 18. mail.

(28)

Prantsusmaal kehtestas Autorité des marchés financiers (AMF) 18. märtsil määruse (EL) nr 236/2012 artikli 20 lõike 2 punktide a ja b alusel üheks kuuks hädaabimeetme seoses tehingutega, mis võivad tekitada Prantsusmaa kauplemiskohtades (kus AMF on asjaomane pädev asutus) kauplemiseks lubatud aktsiate lühikese netopositsiooni või seda halvendada. Meetme kohaldamist pikendati 18. maini.

(29)

Belgias kehtestas finantstagatiste ja turgude asutus (FSMA) 18. märtsil 2020 määruse (EL) nr 236/2012 artikli 20 lõike 2 punktide a ja b alusel üheks kuuks hädaabimeetme seoses tehingutega, mis võivad tekitada Belgia kauplemiskohtades (Euronext Brussels ja Euronext Growth), kus FSMA on kõige asjaomasema turu korral pädev asutus, kauplemiseks lubatud aktsiate lühikese netopositsiooni või seda halvendada. Meetme kohaldamist pikendati 18. maini.

(30)

Kreekas kehtestas Kreeka kapitaliturgude komisjon (HCMC) 18. märtsil 2020 määruse (EL) nr 236/2012 artikli 20 lõike 2 punktide a ja b alusel 24. aprillini hädaabimeetme seoses tehingutega, mis võivad tekitada Kreeka kauplemiskohtades (kus HCMC on asjaomane pädev asutus) kauplemiseks lubatud aktsiate lühikese netopositsiooni või seda halvendada. Meetme kohaldamist pikendati 18. maini.

(31)

Austrias kehtestas Austria Finanzmarktaufsicht (FMA) 18. märtsil 2020 määruse (EL) nr 236/2012 artikli 20 lõike 2 punktide a ja b alusel üheks kuuks meetme, mis käsitleb muu kui lühikeseks müügi tehingu (millega luuakse finantsinstrument või mis on teise finantsinstrumendiga seotud) sooritamist või selle suurendamist ja mille eesmärk või üks eesmärkidest on võimaldada füüsilisel või juriidilisel isikul saada rahalist kasu juhul, kui langeb sellise väärtpaberi väärtus, mis on lubatud Viini väärtpaberibörsi reguleeritud turul (Amtlicher Handel; WBAH) kauplemiseks ja mille korral FMA on asjaomane pädev asutus. Meetme kohaldamist pikendati 18. maini.

(32)	Pärast loetletud ajutiste meetmete aegumist ei ole ELis võetud määruse (EL) nr 236/2012 kohaseid täiendavaid meetmeid ning käesoleva otsuse tegemise päeval kehtivad meetmed puuduvad.

(33)

Selliste määruse (EL) nr 236/2012 artikli 20 kohaste lühikeseks müügi ajutiste piirangute eesmärk oli takistada finantsinstrumentide hinna korrapäratut langemist COVID-19 tekitatud erakorralistel asjaoludel, kuid need ei käsitlenud jätkuvat vajadust säilitada riiklike pädevate asutuste laiendatud seiresuutlikkusi, et paremini peenhäälestada mis tahes regulatiivtegevust, mida on vaja lähikuudel.

(34)	Käesoleva otsuse tegemise ajal ei ole ükski pädev asutus võtnud meetmeid, et suurendada oma nähtavust lühikeste netopositsioonide arengus madalamate teatamiskünniste kehtestamise kaudu, sest nad saavad tugineda otsusele (EL) 2020/525.

(35)

Vajadus, et lühike netopositsioon oleks märgatavam, on veelgi teravam kontekstis, kus eespool nimetatud määruse (EL) nr 236/2012 artikli 20 kohaselt kehtestatud piirangud on äsja aegunud või kaotatud kuues liikmesriigis, kus need kehtestati. Et lühikeseks müügi ja samaväärse toimega tehingute suhtes ei kohaldata enam muid väliseid piiranguid, peavad riiklikud pädevad asutused kogu ELis suutma eelnevalt tuvastada, kas kujundatakse lühikesi netopositsioone ulatuses, mis võib viia eespool kirjeldatud ohtude ilmnemiseni finantsturgudele ja finantsstabiilsusele ning nende süvenemiseni lühikeseks müügi surve tõttu.

(36)

Eespool nimetatud kogu ELi hõlmavaid ohte arvestades on selgunud, et praeguste pingeliste turutingimuste korral ei piisa teabest, mida riiklikud pädevad asutused saavad määruse (EL) nr 236/2012 artikli 5 lõikes 2 sätestatud tavapärase aruandluskünnise kohaselt. ESMA leiab, et madalama teatamiskünnise säilitamine peaks tagama kõigile ELi riiklikele pädevatele asutustele ja ESMA-le parimad võimalikud andmed turutrendide jälgimiseks ning valmistama pädevaid asutusi või ESMA-t ette vajaduse korral täiendavate meetmete võtmiseks.

4. MEETME TÕHUSUS (MÄÄRUSE (EL) nr 236/2012 ARTIKLI 28 LÕIKE 3 PUNKT a)

(37)	ESMA peab arvestama ka seda, mis ulatuses ja kui oluliselt leevendab pikendatav meede tuvastatud ohte.

(38)	ESMA leiab, et vaatamata erakorralistele kahjumitele, mis on tekkinud reguleeritud turgudel aktsiatega kauplemisel alates 20. veebruarist 2020, on turud toiminud nõuetekohaselt ja turgude terviklus on suuresti säilinud.

(39)	ESMA on seepärast analüüsinud praegusi asjaolusid, eelkõige selles osas, kui palju need ohustavad ELis turgude terviklust ja finantsstabiilsust ning kas ESMA meetme pikendamine oleks nende ohtude leevendamisel ennetava lähenemisviisina tõhus.

a) Meede leevendab oluliselt ohtu finantsturgude nõuetekohasele toimimisele ja terviklusele

(40)

Eespool kirjeldatud asjaoludel võib lühikeseks müümise ja lühikese positsiooni kujunemisest tingitud mis tahes äkiline müügisurve ja turu volatiilsuse kasv võimendada finantsturgude langustrende. Kuigi lühikeseks müügil võib muul ajal olla positiivne mõju emitentide väärtuse õigele määramisele, võib sellega praeguses turuolukorras kaasneda täiendav oht turgude nõuetekohasele toimimisele ja terviklusele.

(41)

Arvestades eelkõige praeguse erakorralise olukorra horisontaalset mõju, mis kahjustab paljusid aktsiaid kogu Euroopa Liidus, võib aktsiahinna mis tahes äkilist langust teravdada täiendav müügisurve, mis on tingitud lühikeseks müügist ja selliste lühikeste netopositsioonide arvu suurenemisest, mis on alla riiklike pädevate asutuste määruse (EL) nr 236/2012 artikli 5 kohaste tavapäraste teatamiskünniste ja mida seetõttu ilma pikendatava meetmeta ei tuvastataks.

(42)

Eespool loetletud põhjustel on riiklikel pädevatel asutustel ja ESMA-l vaja võimalikult kiiresti saada teavet lühikeseks müügiga tegelevate ja märkimisväärseid lühikesi netopositsioone suurendavate turuosaliste kohta, et vajaduse korral ennetada olukorda, kus need positsioonid muutuvad müügikorralduste kaskaadini viivateks signaalideks ja sellest tulenevaks oluliseks hinnalanguseks.

(43)

ESMA leiab, et ilma seda meedet pikendamata ei oleks riiklikel pädevatel asutustel ja ESMA-l suutlikkust jälgida adekvaatselt turgu praeguses turukeskkonnas, kus COVID-19 kriisi arenev olemus võib põhjustada äkilist ja olulist müügisurvet ning ELi aktsiate hinna ebatavalist lisavolatiilsust, mida omakorda võib veelgi võimendada lühikeste positsioonide akumuleerumine.

(44)

Samas jälgib EMSA jätkuvalt turutingimusi ja võtab vajaduse korral lisameetmeid, ehkki praegu peab ta piisavaks määruse (EL) nr 236/2012 artiklis 6 sätestatud tavapärase avalikustamiskünnise säilitamist, sest näib, et selle künnist ei ole vaja madaldada, et säilitada korrapäraselt toimivad turud ja leevendada ohte finantsstabiilsusele.

b) Meede leevendab oluliselt ohtu Euroopa Liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osale

(45)

Nagu eespool kirjeldatud, oli (ja on jätkuvalt) aktsiatega kauplemisele alates 20. veebruarist 2020 iseloomulik oluline müügisurve ja ebatavaline volatiilsus, mis põhjustab hindade olulist järkjärgulist langust, mõjutades emitente igat liiki sektorites. Nagu eespool tõendatud, võivad lühikeseks müük ja oluliste lühikeste netopositsioonide kogumine võimendada müügisurvet ja langustrendi, millega omakorda kaasneb oht, millel võivad olla väga kahjulikud mõjud finantseerimisasutuste ja muude sektorite äriühingute finantsstabiilsusele.

(46)	Selles kontekstis võivad andmepiirangud riiklikele pädevatele asutustele ja ESMA-le piirata nende suutlikkust kõrvaldada mis tahes negatiivseid mõjusid majandusele ja lõpptulemusena ka Euroopa Liidu finantsstabiilsusele tervikuna.

(47)

ESMA pikendatav meede käsitleb seepärast ajutiselt lühikesest netopositsioonist teatamise künnise alandamiseks riiklikele pädevatele asutustele tõhusalt seda ohtu Euroopa Liidu finantssüsteemi osade stabiilsusele või lõppkokkuvõttes kogu süsteemile, vähendades andmete puudulikkust ja tõhustades riiklike pädevate asutuste suutlikkust käsitleda ilmnevaid ohte vara.

c) Pädevate asutuste ohuseirevõimekuse parandamine

(48)

Tavalistes turutingimustes kasutavad riiklikud pädevad asutused kõigi lühikeseks müügist ja lühikeste netopositsioonide suurenemisest tekkida võivate ohtude seireks Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud järelevalvevahendeid, eelkõige määrusega (EL) nr 236/2012 (8) kehtestatud lühikestest netopositsioonidest teatamise kohustust.

(49)

Praeguste turutingimuste tõttu on siiski vaja tõhustada riiklike pädevate asutuste ja ESMA tegevust reguleeritud turgudel kauplemiseks lubatud aktsiate agregeeritud lühikeste netopositsioonide seirel. Sel eesmärgil ja arvestades COVID-19 kriisiga seotud püsivat ebakindlust, on oluline, et riiklikud pädevad asutused saaksid jätkuvalt varakult teavet lühikeste netopositsioonide kujunemise kohta, enne kui need jõuavad normaalse tasemeni 0,2 % emiteeritud aktsiakapitalist. Seda piltlikustab vahemiku 0,1…0,2 % lühikese netopositsiooniga aktsiate pidevalt tõusev protsent ajavahemikus 16. märts – 1. juuni 2020 emiteeritud aktsiakapitalist.

(50)	ESMA pikendatava meetmega säilitatakse seega riiklike pädevate asutuste suutlikkus tulla vara toime mis tahes tuvastatud ohuga, võimaldades neil ja ESMA-l hakata varakult juhtima ohte turgude nõuetekohasele toimimisele ja finantsstabiilsusele, kui peaks ilmnema halvenevate turutingimuste märke.

5. MEETMED EI PÕHJUSTA ÕIGUSLIKU ARBITRAAŽI RISKI (MÄÄRUSE (EL) nr 236/2012 ARTIKLI 28 LÕIKE 3 PUNKT b)

(51)	ESMA peab määruse (EL) nr 236/2012 artikli 28 alusel meetme vastuvõtmisel ja selle pikendamisel arvestama, kas meede võib põhjustada õigusliku arbitraaži riski.

(52)

Et ESMA pikendatava meede käsitleb turuosaliste teatamiskohustust seoses kõigi reguleeritud turgudel ELis kauplemiseks lubatud aktsiatega, tagab see kõigile riiklikele pädevatele asutustele üheainsa teatamiskünnise, tagades sellega Euroopa Liidu sisestele ja välistele turuosalistele ELi reguleeritud turgudel kauplemiseks lubatud aktsiatega kauplemisel võrdsed tingimused.

6. ESMA MEEDE EI VÄHENDA FINANTSTURGUDE TÕHUSUST, SEALHULGAS EI PIIRA FINANTSTURGUDEL LIKVIIDSUST EGA TEKITA TURUOSALISTES EBAKINDLUST, MIS ON EBAPROPORTSIONAALNE VÕRRELDES MEETME KASULIKKUSEGA (MÄÄRUSE (EL) nr 236/2012 ARTIKLI 28 LÕIKE 3 PUNKT c)

(53)	ESMA peab hindama, kas meetmel on negatiivseid mõjusid, mida võiks käsitada ebaproportsionaalsetena võrreldes meetme kasulikkusega.

(54)

ESMA peab asjakohaseks, et riiklikud pädevad asutused jälgivad tähelepanelikult lühikeste netopositsioonide arengut, enne kui kaaluvad mis tahes uute meetmete võtmist. ESMA märgib, et tavapärane teatamiskünnis (0,2 % emiteeritud aktsiakapitalist) ei pruugi olla piisav, et tuvastada trende ja eelseisvaid ohte õigeaegselt praegustes erakorralistes turutingimustes.

(55)

Kuigi tõhustatud teatamiskohustuse kehtestamine võis lisada teatamiskohustuslikele üksustele lisakoormust, on viimased praegu juba kohandanud oma sisesüsteeme otsuse (EL) 2020/525 kohaldamisel ja seepärast ei ole eeldatav, et käesolev pikendatav meede mõjutaks veelgi teatamiskohustuslike üksuste nõuetega täitmise kulusid. Samuti ei piira see turuosaliste suutlikkust hakata osanikuks või suurendada oma lühikest positsiooni osakute vallas. Seega ei kahjusta see turu tõhusust.

(56)

Võrreldes muude võimalike ja sekkuvamate meetmetega ei tohiks praegune pikendatav meede kahjustada turu likviidsust, sest piiratud arvu turuosaliste suurem teatamiskohustus ei tohiks muuta nende kauplemisstrateegiaid ja seega nende turul osalemist. Lisaks ei soovita turutegemisele ja stabiliseerimisprogrammidele ettenähtud säilitatava erandiga suurendada nende üksuste koormust, kes osutavad tähtsaid teenuseid seoses likviidsuse tagamise ja volatiilsuse vähendamisega, mis on praeguses olukorras eriti oluline.

(57)

Pikendatava meetme kohaldamisalaga seoses on ESMA arvamusel, et selle piiramine ühele või mitmele sektorile või emitentide mis tahes alarühmale ei pruugi saavutada soovitud tulemust. COVID-19 puhangu alguse järel registreeritud hinnalanguste suurus, mõjutatud aktsiate (ja sektorite) mitmekesisus ning ELi majanduste ja kauplemiskohtade vastastikseose aste lubavad oletada, et ELi-ülene meede on tõenäoliselt tõhusam kui sektoripõhised meetmed.

(58)

Turu ebakindluse tekitamise suhtes tuleb märkida, et meetmega ei looda uusi regulatiivseid kohustusi, sest sellega üksnes muudetakse juba alates 2012. aastast tavapärast teatamiskohustust asjaomase teatamiskünnise alandamisega. Samuti rõhutab ESMA, et pikendatav meede piirdub jätkuvalt ainult reguleeritud turul ELis kauplemiseks lubatud aktsiatest teatamisega, et kaasata positsioonid, mille puhul täiendav teatamine on kõige olulisem.

(59)	ESMA arvab seepärast, et selline tõhustatud läbipaistvuskohustus ei tohiks avaldada finantsturgude tõhususele või investoritele kahjustavat mõju, mis oleks ebaproportsionaalne võrreldes meetme kasulikkusega, ega tohiks luua mis tahes ebakindlust finantsturgudel.

(60)

Meetme kestuse osas leiab ESMA, et meetme pikendamine kolme kuu võrra on põhjendatud, arvestades hetkel kättesaadavat teavet ja üldisi ebakindlaid väljavaateid COVID-19 kriisi kontekstis. ESMA kavatseb ennistada tavapärase teatamiskohustuse kohe olukorra paranedes, kuid samal ajal ei saa ta välistada võimalust pikendada meedet, kui olukord peaks halvenema või kui turud peaksid jääma haavatavasse olukorda.

(61)	Selle alusel ja alates tänasest peab ESMA seda otsust – pikendada lühikese netopositsiooni ajutise suurendatud läbipaistvuse meedet – praegusi asjaolusid arvestades proportsionaalseks.

7. KONSULTEERIMINE JA TEAVITAMINE (MÄÄRUSE (EL) nr 236/2012 ARTIKLI 28 LÕIKED 4 JA 5)

(62)	ESMA on konsulteerinud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga (ESRB). ESRB ei esitanud vastuväiteid kavandatava otsuse vastuvõtmisele.

(63)	ESMA on teavitanud riiklikke pädevaid asutusi kavandatavast otsusest.

(64)	ESMA pikendatavat meedet kohaldatakse alates 17. juunist 2020,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määratlus

„Reguleeritud turg“ on käesoleva otsuse kontekstis reguleeritud turg, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (9) artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turg.

Artikkel 2

Ajutised täiendavad läbipaistvuskohustused

1. Füüsiline või juriidiline isik, kellel on lühike netopositsioon seoses reguleeritud turul kauplemiseks lubatud aktsiatega äriühingu emiteeritud aktsiakapitaliga, peab määruse (EL) nr 236/2012 artiklite 5 ja 9 kohaselt asjaomast pädevat asutust teavitama, kui positsioon saavutab käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud asjaomase künnise või langeb alla selle.

2. Asjaomane teatamiskünnis on protsent, mis võrdub 0,1 %-ga asjaomase äriühingu emiteeritud aktsiakapitalist ja iga 0,1 %, mis ületab selle künnise.

Artikkel 3

Erandid

1. Artiklis 2 viidatud ajutisi täiendavaid läbipaistvuskohustusi ei kohaldata määruse (EL) nr 236/2012 artikli 16 kohaselt reguleeritud turul kauplemiseks lubatud aktsiatele, kui peamine aktsiatega kauplemise koht asub kolmandas riigis.

2. Määruse (EL) nr 236/2012 artikli 17 kohaselt ei kohaldata artiklis 2 viidatud ajutisi täiendavaid läbipaistvuskohustusi turutegemisest tingitud tehingute suhtes.

3. Artiklis 2 viidatud ajutisi täiendavaid läbipaistvuskohustusi ei kohaldata lühikesele netopositsioonile seoses stabiliseerimise teostamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 (10) artikli 5 alusel.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub 17. juunil 2020. See kehtib kolm kuud alates jõustumise kuupäevast.

Pariis, 10. juuni 2020

Järelevalvenõukogu nimel

eesistuja

Steven MAIJOOR

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(2) ELT L 86, 24.3.2012, lk 1.

(3) ELT L 274, 9.10.2012, lk 1.

(4) ELT L 116, 15.4.2020, lk 5.

(5) https://www.ecb.europa.eu/pub/financial-stability/fsr/html/ecb.fsr201911~facad0251f.en.html

(6) https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/esma50-165-1179_risk_dashboard_no.1_2020.pdf

(7) Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome.

(8) Määruse (EL) nr 236/2012 artikkel 5.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

LISA

Märkus: andmed seisuga 4.6.2020.

Allikad: Refinitiv EIKON, ESMA.

Märkus: omakapitali hinnad. 2.2.2020 = 100.

Allikad: Refinitiv Datastream, ESMA.

Märkus: EURO STOXX 50 (VSTOXX) ja S&P 500 (VIX) eeldatud volatiilsus, %.

Allikad: Refinitiv Datastream, ESMA.

Märkus: omakapitali hinnad. 2.2.2020 = 100.

Allikad: Refinitiv Datastream, ESMA.

Märkus: Euroopa investeerimisjärgu krediidireitingu äriühingute (iTraxx Europe, Euroopa suure tootlikkusega äriühingud (iTraxx Europe Crossover) ja European Financials) krediidiriski vahetustehingu marginaalid (baaspunktides).

Allikad: Refinitiv EIKON, ESMA.

Märkus: andmed seisuga 4.6.2020.

Allikad: Refinitiv EIKON; ESMA.

Märkus: STOXX Europe 600 igapäevase tulu ja STOXX Europe 600 sektoripõhiste indeksite korrelatsioonid. Arvutatud 60-päevase libiseva akna alusel.

Allikad: Refinitiv Datastream, ESMA.

Allikas: ESMA.

30.7.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 245/31

Komisjoni 23. juuli 2020. aasta määruse (EL) 2020/1085 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja V lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate kloropürifossi ja metüülkloropürifossi jääkide piirnormidega) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 239, 24. juuli 2020 )

1.	Leheküljel 8 artikli 2 teises lauses

Asendatakse

„6. augustist 2020“

järgmisega:

„13. novembrist 2020“.

Määrusele (EL) 2020/1085 lisatakse järgmine lisa:

„LISA

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja V lisa muudetakse järgmiselt.

1)	II lisast jäetakse välja kloropürifossi ja metüülkloropürifossi käsitlevad veerud.

2)	V lisasse lisatakse kloropürifossi ja metüülkloropürifossi käsitlevad veerud.

Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Koodnumber

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (a)

Kloropürifoss (F)

Metüülkloropürifoss (F) (R)

0100000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD PUUVILI; PÄHKLID

0,01*

0110000

Tsitrusviljad

0110010

Greibid

0110020

Apelsinid

0110030

Sidrunid

0110040

Laimid

0110050

Mandariinid

0110990

Muud

0120000

Pähklid

0120010

Mandlid

0120020

Brasiilia pähklid

0120030

Kašupähklid

0120040

Kastanid

0120050

Kookospähklid

0120060

Sarapuupähklid

0120070

Makadaamiapähklid

0120080

Pekanipähklid

0120090

Piiniapähklid

0120100

Pistaatsiapähklid

0120110

Kreeka pähklid

0120990

Muud

0130000

Õunviljad

0130010

Õunad

0130020

Pirnid

0130030

Küdooniad

0130040

Astelpihlaka viljad

0130050

Nisperod / jaapani villpöörise viljad

0130990

Muud

0140000

Luuviljad

0140010

Aprikoosid

0140020

Maguskirsid

0140030

Virsikud

0140040

Ploomid

0140990

Muud

0150000

Marjad ja väikesed puuviljad

0151000

a) Viinamarjad

0151010

Lauaviinamarjad

0151020

Veiniviinamarjad

0152000

b) Maasikad

0153000

c) Koguviljad

0153010

Pamplid

0153020

Põldmurakad

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

0153990

Muud

0154000

d) Muud väikesed puuviljad ja marjad

0154010

Mustikad

0154020

Jõhvikad

0154030

Sõstrad (mustad, punased ja valged)

0154040

Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

0154050

Kibuvitsamarjad

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

0154070

Õun-viirpuu marjad

0154080

Musta leedri marjad

0154990

Muud

0160000

Mitmesugused puuviljad

0161000

a) Söödava koorega

0161010

Datlid

0161020

Viigimarjad

0161030

Lauaoliivid

0161040

Kinkanid

0161050

Tähtviljad

0161060

Hurmaad

0161070

Jambolanid

0161990

Muud

0162000

b) Mittesöödava koorega, väikesed

0162010

Kiivid (rohelised, punased, kollased)

0162020

Litšid

0162030

Granadillid/marakujad

0162040

Kaktusviljad

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

0162060

Virgiinia persimonid

0162990

Muud

0163000

c) Mittesöödava koorega, suured

0163010

Avokaadod

0163020

Banaanid

0163030

Mangod

0163040

Papaiad

0163050

Granaatõunad

0163060

Suhkurannoonad

0163070

Guajaavid

0163080

Ananassid

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

0163100

Durianid

0163110

Oga-annoonad

0163990

Muud

0200000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI

0,01*

0210000

Juur- ja mugulköögivili

0211000

a) Kartulid

0212000

b) Troopiline juur- ja mugulköögivili

0212010

Kassaava/jahumanioki juured

0212020

Bataat

0212030

Jamss

0212040

Roogmaranta

0212990

Muud

0213000

c) Muu juur- ja mugulköögivili, v.a suhkrupeet

0213010

Söögipeet

0213020

Porgand

0213030

Juurseller

0213040

Mädarõigas

0213050

Maapirn

0213060

Pastinaak

0213070

Juurpetersell

0213080

Redis

0213090

Aed-piimjuur

0213100

Kaalikas

0213110

Naeris

0213990

Muud

0220000

Sibulköögivili

0220010

Küüslauk

0220020

Sibul

0220030

Pesasibul

0220040

Roheline sibul ja talisibul

0220990

Muud

0230000

Viliköögivili

0231000

a) Maavitsalised

0231010

Tomat

0231020

Harilik paprika

0231030

Baklažaan

0231040

Söödav muskushibisk

0231990

Muud

0232000

b) Kõrvitsalised – söödava koorega

0232010

Kurk

0232020

Kornišon

0232030

Kabatšokk

0232990

Muud

0233000

c) Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0233010

Melon

0233020

Suureviljaline kõrvits

0233030

Arbuus

0233990

Muud

0234000

d) Suhkrumais

0239000

e) Muu viliköögivili

0240000

Kapsasköögivili (v.a juured ja noorlehtedega põllukultuurid)

0241000

a) Õisikkapsad

0241010

Spargelkapsas

0241020

Lillkapsas

0241990

Muud

0242000

b) Peakapsad

0242010

Rooskapsas

0242020

Peakapsas

0242990

Muud

0243000

c) Lehtkapsad

0243010

Pekingi lehtnaeris / petsai

0243020

Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

0243990

Muud

0244000

d) Nuikapsad

0250000

Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad õied

0251000

a) Aedsalat ja muud salatitaimed

0251010

Põldkännak

0251020

Aedsalat

0251030

Sile endiiviasigur / eskariool

0251040

Salatkress ning muud idandid ja võrsed

0251050

Ameerika kollakas

0251060

Põld-võõrkapsas/rukola

0251070

Kapsas-lehtsinep

0251080

Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

0251990

Muud

0252000

b) Spinat ja muu samalaadne (lehed)

0252010

Spinat

0252020

Harilik portulak

0252030

Lehtpeet

0252990

Muud

0253000

c) Hariliku viinapuu ja sarnaste liikide lehed

0254000

d) Ürt-allikkerss

0255000

e) Salatsigur

0256000

f) Maitsetaimed ja söödavad õied

0256010

Aed-harakputk

0256020

Murulauk

0256030

Lehtseller

0256040

Petersell

0256050

Aedsalvei

0256060

Rosmariin

0256070

Aed-liivatee

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad õied

0256090

Loorberilehed

0256100

Estragon

0256990

Muud

0260000

Kaunköögivili

0260010

Oad (kaunadega)

0260020

Oad (kaunadeta)

0260030

Herned (kaunadega)

0260040

Herned (kaunadeta)

0260050

Läätsed

0260990

Muud

0270000

Varsköögivili

0270010

Spargel

0270020

Kardi

0270030

Varsseller

0270040

Salat-apteegitill

0270050

Harilik artišokk

0270060

Porrulauk

0270070

Rabarber

0270080

Bambusevõrsed

0270090

Palmipungad

0270990

Muud

0280000

Seened, samblad ja samblikud

0280010

Kultuurseened

0280020

Metsaseened

0280990

Samblad ja samblikud

0290000

Vetikad ja prokarüoodid

0300000

KAUNVILI

0,01*

0300010

Oad

0300020

Läätsed

0300030

Herned

0300040

Lupiinid/lupiinioad

0300990

Muud

0400000

ÕLISEEMNED JA ÕLIVILI

0,01*

0401000

Õliseemned

0401010

Linaseemned

0401020

Maapähklid

0401030

Unimagunaseemned

0401040

Seesamiseemned

0401050

Päevalilleseemned

0401060

Rapsiseemned

0401070

Sojaoad

0401080

Sinepiseemned

0401090

Puuvillaseemned

0401100

Kõrvitsaseemned

0401110

Värvisafloori seemned

0401120

Hariliku kurgirohu seemned

0401130

Põldtudra seemned

0401140

Kanepiseemned

0401150

Riitsinuseseemned

0401990

Muud

0402000

Õlivili

0402010

Oliivid õli tootmiseks

0402020

Õlipalmi tuumad

0402030

Õlipalmi viljad

0402040

Hariliku kapokipuu viljad

0402990

Muud

0500000

TERAVILI

0,01*

0500010

Oder

0500020

Tatar ja muu ebateravili

0500030

Mais

0500040

Harilik hirss

0500050

Kaer

0500060

Riis

0500070

Rukis

0500080

Harilik sorgo

0500090

Nisu

0500990

Muud

0600000

TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD

0,01*

0610000

Teed

0620000

Kohvioad

0630000

Taimeteed

0631000

a) Õitest

0631010

Kummel

0631020

Hapu hibisk

0631030

Roos

0631040

Jasmiin

0631050

Pärn

0631990

Muud

0632000

b) Lehtedest ja ürtidest

0632010

Maasikas

0632020

Tee-punapõõsas

0632030

Matepuu

0632990

Muud

0633000

c) Juurtest

0633010

Palderjan

0633020

Ženženn

0633990

Muud

0639000

d) Muudest taimeosadest

0640000

Kakaooad

0650000

Jaanikaunad/jaanileivad

0700000

HUMAL

0,01*

0800000

MAITSEAINED

0810000

Seemned

0,01*

0810010

Aniis

0810020

Pärsia köömen

0810030

Seller

0810040

Koriander

0810050

Harilik vürtsköömen

0810060

Aedtill

0810070

Harilik apteegitill

0810080

Põld-lambalääts

0810090

Muskaatpähkel

0810990

Muud

0820000

Viljad

0,01*

0820010

Piment

0820020

Jaapani pipar

0820030

Köömen

0820040

Kardemon

0820050

Kadakamarjad

0820060

Pipar (must, roheline ja valge)

0820070

Vanill

0820080

Tamarind

0820990

Muud

0830000

Puukoor

0,01*

0830010

Kaneel

0830990

Muud

0840000

Juured ja risoomid

0840010

Lagritsa-magusjuur

0,01*

0840020

Harilik ingver

0840030

Harilik kollajuur / kurkum

0,01*

0840040

Mädarõigas

0840990

Muud

0,01*

0850000

Pungad

0,01*

0850010

Nelk

0850020

Kappar

0850990

Muud

0860000

Õie emakasuue

0,01*

0860010

Safran

0860990

Muud

0870000

Seemnerüü

0,01*

0870010

Muskaatõis

0870990

Muud

0900000

SUHKRUTAIMED

0,01*

0900010

Suhkrupeedi juured

0900020

Harilik suhkruroog

0900030

Juursigur

0900990

Muud

1000000

LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

0,01*

1010000

Koed

1011000

a) Sead

1011010

Lihaskude

1011020

Rasvkude

1011030

Maks

1011040

Neerud

1011050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1011990

Muud

1012000

b) Veised

1012010

Lihaskude

1012020

Rasvkude

1012030

Maks

1012040

Neerud

1012050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1012990

Muud

1013000

c) Lambad

1013010

Lihaskude

1013020

Rasvkude

1013030

Maks

1013040

Neerud

1013050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1013990

Muud

1014000

d) Kitsed

1014010

Lihaskude

1014020

Rasvkude

1014030

Maks

1014040

Neerud

1014050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1014990

Muud

1015000

e) Hobuslased

1015010

Lihaskude

1015020

Rasvkude

1015030

Maks

1015040

Neerud

1015050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1015990

Muud

1016000

f) Kodulinnud

1016010

Lihaskude

1016020

Rasvkude

1016030

Maks

1016040

Neerud

1016050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1016990

Muud

1017000

g) Muud põllumajanduslikud maismaaloomad

1017010

Lihaskude

1017020

Rasvkude

1017030

Maks

1017040

Neerud

1017050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1017990

Muud

1020000

Piim

1020010

Veised

1020020

Lambad

1020030

Kitsed

1020040

Hobused

1020990

Muud

1030000

Linnumunad

1030010

Kanad

1030020

Pardid

1030030

Haned

1030040

Vutid

1030990

Muud

1040000

Mesi ja muud mesindustooted

1050000

Kahepaiksed ja roomajad

1060000

Selgrootud maismaaloomad

1070000

Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed

1100000

LOOMSED TOOTED — KALA, KALATOOTED JA MUUD MEREVEE JA MAGEVEE TOIDUAINED (8)

1200000

ÜKSNES LOOMASÖÖDAKS KASUTATAVAD TOOTED VÕI NENDE OSAD (8)

1300000

TÖÖDELDUD TOIDUAINED (9)

(*)	Analüütiline määramispiir

(a)	Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.

(F) = rasvas lahustuv

Metüülkloropürifoss (F) (R)

(R) = jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodi järgmise kombinatsiooni puhul: metüülkloropürifoss – kood 500000: metüülkloropürifossi ja desmetüül-metüülkloropürifossi summa

“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 245

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 30. juuli 2020

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1120, 23. juuli 2020, millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus Adamclisi (KPN)	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1121, 29. juuli 2020, ühtse digivärava teenuseid käsitleva kasutusstatistika ja tagasiside kogumise ja jagamise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724 ( 1 )	3
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/1122, 28. juuli 2020, DNV GL ASi tunnustamise kohta siseveelaevade klassifikatsiooniühinguna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/1629	15
	*	Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus (EL) 2020/1123, 10. juuni 2020, pikendada ajutist nõuet, et lühikese netopositsiooniga füüsilised või juriidilised isikud alandaksid ajutiselt lühikesest netopositsioonist teatamise künnist seoses selliste äriühingute emiteeritud aktsiakapitaliga, mille aktsiatega on lubatud reguleeritud turul kaubelda üle teatud teatamiskünnise, millest peab teavitama pädevaid asutusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 236/2012 artikli 28 lõike 1 punkti a kohaselt	17

		Parandused
	*	Komisjoni 23. juuli 2020. aasta määruse (EL) 2020/1085 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja V lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate kloropürifossi ja metüülkloropürifossi jääkide piirnormidega) parandus ( ELT L 239, 24.7.2020 )	31