ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 151

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

63. aastakäik
14. mai 2020


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/645, 7. mai 2020, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Pataca de Galicia/Patata de Galicia (KGT)]

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/646, 13. mai 2020, millega kiidetakse madala riskiastmega ainena heaks toimeaine lavandulüül-3-metüülbutenaat kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 ( 1 )

3

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu rakendusotsus (EL) 2020/647, 11. mai 2020, mille kohaselt lubatakse Itaalia Vabariigil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 285

7

 

 

SOOVITUSED

 

*

Komisjoni soovitus (EL) 2020/648, 13. mai 2020, vautšerite kohta, mida pakutakse reisijatele tühistatud pakettreiside ja transporditeenuste hüvitamise alternatiivina COVID-19 pandeemia kontekstis

10

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

14.5.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 151/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/645,

7. mai 2020,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [„Pataca de Galicia“/„Patata de Galicia“ (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Hispaania taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 148/2007 (2) (muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 1366/2011) (3) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Pataca de Galicia“/„Patata de Galicia“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (4).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Pataca de Galicia“/„Patata de Galicia“ (KGT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. mai 2020

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 148/2007, millega teatavad nimetused registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris (Geraardsbergse mattentaart (KGT) – Pataca de Galicia ehk Patata de Galicia (KGT) – Poniente de Granada (KPN) – Gata-Hurdes (KPN) – Patatas de Prades ehk Patates de Prades (KGT) – Mantequilla de Soria (KPN) – Huile d’olive de Nîmes (KPN) – Huile d’olive de Corse ehk Huile d’olive de Corse-Oliu di Corsica (KPN) – Clémentine de Corse (KGT) – Agneau de Sisteron (KGT) – Connemara Hill Lamb ehk Uain Sléibhe Chonamara (KGT) – Sardegna (KPN) – Carota dell’Altopiano del Fucino (KGT) – Stelvio ehk Stilfser (KPN) – Limone Femminello del Gargano (KGT) – Azeitonas de Conserva de Elvas e Campo Maior (KPN) – Chouriça de Carne de Barroso – Montalegre (KGT) – Chouriço de Abóbora de Barroso – Montalegre (KGT) – Sangueira de Barroso – Montalegre (KGT) – Batata de Trás-os-Montes (KGT) – Salpicão de Barroso – Montalegre (KGT) – Alheira de Barroso – Montalegre (KGT) – Cordeiro de Barroso, Anho de Barroso ehk Borrego de leite de Barroso (KGT) – Azeite do Alentejo Interior (KPN) – Paio de Beja (KGT) – Linguíça do Baixo Alentejo ehk Chouriço de carne do Baixo Alentejo (KGT) – Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre (KPN)) (ELT L 46, 16.2.2007, lk 14).

(3)  Komisjoni 19. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1366/2011, millega kiidetakse heaks olulised muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [„Pataca de Galicia“/„Patata de Galicia“ (KGT)] (ELT L 341, 22.12.2011, lk 29).

(4)  ELT C 434, 27.12.2019, lk 11.


14.5.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 151/3


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/646,

13. mai 2020,

millega kiidetakse madala riskiastmega ainena heaks toimeaine lavandulüül-3-metüülbutenaat kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2 koostoimes kõnealuse määruse artikli 22 lõikega 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Äriühing Suterra Europe Biocontrol S.L. esitas 17. juulil 2015 vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 lõikele 1 Itaaliale taotluse toimeaine lavandulüül-3-metüülbutenaadi heakskiitmiseks.

(2)

Vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3 teatas referentliikmesriik Itaalia 29. detsembril 2016 taotlejale, teistele liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“), et taotlus on vastuvõetav.

(3)

Referentliikmesriik esitas 22. augustil 2017 komisjonile ja toiduohutusametile esialgse hindamisaruande, milles hinnatakse, kas kõnealune toimeaine vastab eeldatavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele.

(4)

Toiduohutusamet järgis määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõike 1 sätteid. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõikega 3 nõudis toiduohutusamet, et taotleja esitaks liikmesriikidele, komisjonile ja toiduohutusametile täiendavat teavet. Referentliikmesriigi hinnang täiendavale teabele esitati toiduohutusametile ajakohastatud esialgse hindamisaruandena 9. oktoobril 2018.

(5)

4. jaanuaril 2019 teatas toiduohutusamet taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile oma järelduse (2) selle kohta, kas võib eeldada, et toimeaine lavandulüül-3-metüülbutenaat vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Toiduohutusamet tegi oma järelduse üldsusele kättesaadavaks.

(6)

Komisjon esitas 22. oktoobril 2019 alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele lavandulüül-3-metüülbutenaati käsitleva läbivaatamisaruande ja 23. märtsil 2020 määruse eelnõu lavandulüül-3-metüülbutenaadi heakskiitmise kohta.

(7)

Taotlejale anti võimalus esitada märkusi läbivaatamisaruande kohta.

(8)

Vähemalt ühe kõnealust toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses ning eelkõige läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult käsitletud kasutusviisidega seoses on kinnitust leidnud, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud.

(9)

Lisaks leiab komisjon, et lavandulüül-3-metüülbutenaat on madala riskiastmega toimeaine vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 22. Lavandulüül-3-metüülbutenaat ei ole probleemne aine ja vastab tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 5.1.3.

(10)

Seepärast on asjakohane lavandulüül-3-metüülbutenaat madala riskiastmega ainena heaks kiita.

(11)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikele 2 koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks oleks siiski vaja kehtestada teatavad tingimused.

(12)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 (3) vastavalt muuta.

(13)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiitmine

I lisas kirjeldatud toimeaine lavandulüül-3-metüülbutenaat kiidetakse heaks vastavalt kõnealuses lisas esitatud tingimustele.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. mai 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  EFSA Journal 2020;18(3):5588.

(3)  Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).


I LISA

Üldnimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus  (1)

Heakskiitmine

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

Lavandulüül-3-metüülbutenaat

CASi nr: 23960-07-8

CIPACi nr: puudub

(RS)-5-metüül-2-(prop-1-een-2-üül)heks-4-een-1-üül-3-metüülbut-2-enaat

≥ 894g/kg

3. juuni 2020

3. juuni 2035

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse lavandulüül-3-metüülbutenaadi kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Liikmesriik hindab kasutusviisi mis tahes laiendamist muuks kui passiivsete doseerimisseadmetega kasutamiseks, et teha kindlaks, kas kavandatav kasutusviisi laiendamine vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 nõuetele ja komisjoni määruses (EL) nr 546/2011  (2) sätestatud ühtsetele põhimõtetele.


(1)  Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.

(2)  Komisjoni 10. juuni 2011. aasta määrus (EL) nr 546/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses taimekaitsevahendite hindamise ja lubade andmise ühtsete põhimõtetega (ELT L 155, 11.6.2011, lk 127).


II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa D osasse lisatakse järgmine kanne:

„19

Lavandulüül-3-metüülbutenaat

CASi nr: 23960-07-8

CIPACi nr: puudub

(RS)-5-metüül-2-(prop-1-een-2-üül)heks-4-een-1-üül-3-metüülbut-2-enaat

≥ 894 g/kg

3. juuni 2020

3. juuni 2035

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse lavandulüül-3-metüülbutenaadi kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Liikmesriik hindab kasutusviisi mis tahes laiendamist muuks kui passiivsete doseerimisseadmetega kasutamiseks, et teha kindlaks, kas kavandatav kasutusviisi laiendamine vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõike 1 nõuetele ja komisjoni määruses (EL) nr 546/2011 (*1) sätestatud ühtsetele põhimõtetele.


(*1)  Komisjoni 10. juuni 2011. aasta määrus (EL) nr 546/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses taimekaitsevahendite hindamise ja lubade andmise ühtsete põhimõtetega (ELT L 155, 11.6.2011, lk 127).“


OTSUSED

14.5.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 151/7


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2020/647,

11. mai 2020,

mille kohaselt lubatakse Itaalia Vabariigil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 285

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 285 esimese lõigu kohaselt võivad liikmesriigid, kes ei ole kasutanud nõukogu direktiivi 67/228/EMÜ (2) artiklis 14 sätestatud võimalust, vabastada käibemaksust maksukohustuslased, kelle aastakäive ei ületa 5 000 eurot või sellele vastavat summat riigi omavääringus.

(2)

Nõukogu otsusega 2008/737/EÜ (3) lubati Itaalial kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 285 („erandmeede“), käibemaksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive ei ületa 30 000 eurot. Erandmeedet lubati kasutada kuni 31. detsembrini 2010.

(3)

Nõukogu rakendusotsusega 2010/688/EL (4) lubati Itaalial jätkata erandmeetme kohaldamist kuni 31. detsembrini 2013.

(4)

Nõukogu rakendusotsusega 2013/678/EL (5) lubati Itaalial jätkata erandmeetme kohaldamist kuni 31. detsembrini 2016. Aastakäibe künnist tõsteti 65 000 euroni.

(5)

Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2016/1988 (6) pikendati luba kohaldada erandmeedet kuni 31. detsembrini 2019 või kuni jõustub direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (väikeettevõtjate suhtes kohaldatava erikorra kohta) artikleid 281–294, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Nõukogu võttis 18. veebruaril 2020 vastu direktiivi (EL) 2020/285, (7) millega muudeti direktiivi 2006/112/EÜ artikleid 281–294 väikeettevõtete erikorra osas.

(6)

Kirjas, mille komisjon registreeris 26. juulil 2019, taotles Itaalia luba jätkata erandmeetme kohaldamist pärast 31. detsembrit 2019 ning suurendada erandi künnist ja kohaldamisala.

(7)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõigu kohaselt teatas komisjon 20. septembri 2019. aasta kirjaga teistele liikmesriikidele Itaalia esitatud taotlusest. Komisjon teatas 23. septembri 2019. aasta kirjaga Itaaliale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(8)

5. detsembril 2019 registreeritud kirjaga muutis Itaalia oma taotlust; taotledes üksnes luba kohaldada erandmeedet kuni 31. detsembrini 2024.

(9)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõigu kohaselt teatas komisjon 10. detsembri 2019. aasta kirjaga teistele liikmesriikidele Itaalia esitatud muudetud taotlusest. Komisjon teatas 11. detsembri 2019. aasta kirjaga Itaaliale, et tal on muudetud taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(10)

Itaalia esitatud teabest nähtub, et erandmeetme taotlemise põhjused jäävad suures osas samaks. Erandmeede vähendab nii väikeettevõtjate kui ka maksuhaldurite halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid ning aitab seega lihtsustada käibemaksu kogumise menetlust.

(11)

Erandmeede on maksukohustuslaste jaoks vabatahtlik ja jääb selleks. Maksukohustuslastel on endiselt võimalus valida tavapäraste käibemaksureeglite kohaldamine kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 290.

(12)

Itaalia esitatud teabe kohaselt avaldab erandmeede üksnes väheolulist mõju lõplikus tarbimisetapis kogutava Itaalia maksutulu summale.

(13)

Erandmeede ei mõju ebasoodsalt käibemaksust saadavatele ELi omavahenditele, sest Itaalia arvutab välja nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 (8) artikli 6 kohase hüvitise.

(14)

Võttes arvesse erandmeetme võimalikku positiivset mõju väikeettevõtjate ja maksuhaldurite halduskoormuse ja nõuete täitmisega seotud kulude vähendamisel ning asjaolu, et see ei avalda olulist mõju kogu käibemaksutulule, tuleks Itaalial lubada erandmeedet kohaldada veel ühe ajavahemiku jooksul.

(15)

Erandmeetme kohaldamise loa pikendamine peaks olema ajaliselt piiratud. Tähtaeg peaks olema piisav, et võimaldada hinnata künnise tõhusust ja asjakohasust. Lisaks sätestab direktiiv (EL) 2020/285, et liikmesriigid peavad võtma vastu ja avaldama 31. detsembriks 2024 kõnealuse direktiivi artikli 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ning kohaldama neid alates 1. jaanuarist 2025. Tulenevalt eelnevast on asjakohane anda Itaaliale luba jätkata erandmeetme kohaldamist kuni 31. detsembrini 2024.

(16)

Erandmeetme taotletavate eesmärkide saavutamise tagamiseks ning selleks, et kõnealune rakendamine ei tekitaks õiguskindlusetust seoses jooksva maksustamisperioodiga, on asjakohane, et käesolev otsus kohalduks alates 1. jaanuarist 2020,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 285 lubatakse Itaalial kohaldada käibemaksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive ei ületa 65 000 eurot.

Itaalia võib kõnealust ülemmäära suurendada selleks, et säilitada maksuvabastuse reaalväärtus.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2024.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 11. mai 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

G. GRLIĆ RADMAN


(1)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2)  Nõukogu 11. aprilli 1967. aasta teine direktiiv 67/228/EMÜ käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühise käibemaksusüsteemi struktuur ja kohaldamiskord (EÜT 71, 14.4.1967, lk 1303/67).

(3)  Nõukogu 15. septembri 2008. aasta otsus 2008/737/EÜ, mille kohaselt lubatakse Itaalia Vabariigil kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 285 (ELT L 249, 18.9.2008, lk 13).

(4)  Nõukogu 15. oktoobri 2010. aasta rakendusotsus 2010/688/EL, mille kohaselt lubatakse Itaalia Vabariigil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 285 (ELT L 294, 12.11.2010, lk 12).

(5)  Nõukogu 15. novembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/678/EL, millega Itaalia Vabariigil lubatakse jätkuvalt kohaldada erimeedet, millega tehakse erand ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 285 (ELT L 316, 27.11.2013, lk 35).

(6)  Nõukogu 8. novembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1988, millega muudetakse rakendusotsust 2013/678/EL, millega Itaalia Vabariigil lubatakse jätkuvalt kohaldada erimeedet, millega tehakse erand ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 285 (ELT L 306, 15.11.2016, lk 11).

(7)  Nõukogu 18. veebruari 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/285, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas, mille eesmärk on teostada järelevalvet väikeettevõtete erikorra nõuetekohase kohaldamise üle (ELT L 62, 2.3.2020, lk 13).

(8)  Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta (EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9).


SOOVITUSED

14.5.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 151/10


KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2020/648,

13. mai 2020,

vautšerite kohta, mida pakutakse reisijatele tühistatud pakettreiside ja transporditeenuste hüvitamise alternatiivina COVID-19 pandeemia kontekstis

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

30. jaanuaril 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon COVID-19 puhangu rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks ja 11. märtsil 2020 pandeemiaks (1). Sellest tulenev tõsine mõju rahvusvahelisele ja riigisisesele reisimisele nii äri- kui ka vaba aja veetmise eesmärgil on olnud Euroopas ja mujal maailmas ulatuslikult tuntav alates 1. märtsist 2020.

(2)

COVID-19 pandeemia on toonud kaasa riiklikul tasandil kehtestatud reisikeelud, samuti hoiatused või piirangud piiridel. See on viinud arvukate tühistamisteni ja jätnud paljud kodanikud ilma võimalusest reisida. Praegused enneolematud ülemaailmsed reisipiirangud (2) on reisimise Euroopas ja paljudes kohtades mujal maailmas praktiliselt peatanud. See avaldab tõsist mõju vedajatele, pakettreiside korraldajatele (edaspidi „korraldajad“) ja pakettreiside raames muude turismiteenuste osutajatele.

(3)

Samal ajal on kriisi majanduslikud tagajärjed mõjutanud paljusid reisijaid ning nende sissetulek on vähenenud majandustegevuse piiramise tõttu, mis mõjutab nii tööandjate kui ka töötajate väljavaateid (3).

(4)

Liidu reisi- ja turismisektor on teatanud broneeringute 60–90 % vähenemisest võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tühistatud reiside tõttu reisijatelt saadud tagasimaksetaotlused ületavad uute broneeringute arvu märkimisväärselt. Euroopa Reisibüroode ja Reisikorraldajate Liidu (ECTAA) esialgsete hinnangute kohaselt võib COVID-19 pandeemia põhjustada 2020. aasta esimeses kvartalis kahju 30 miljardit eurot (miinus 60 %) ja teises kvartalis 46 miljardit eurot (miinus 90 %) võrreldes eelmiste aastate põhjal prognoositud käibega.

(5)

Kõikide transpordiliikide vedajad seisavad silmitsi oma äritegevuse järsu vähenemise ja tegevuse peaaegu täieliku seisakuga. Selle tulemusena väheneb COVID-19 pandeemia tõttu nende rahavoog (4).

(6)

Tõkestamismeetmete kõrvaldamise tingimused ja kriteeriumid sõltuvad suurel määral aja jooksul saadavatest andmetest, sealhulgas epidemioloogilistest andmetest. Sellest järeldub, et transporditeenuste ja turismi täielikku taastamist võimaldava liikumispiirangute lõpetamise selge ajakava ei ole veel kättesaadav (5).

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 261/2004, (6) (EÜ) nr 1371/2007, (7) (EL) nr 1177/2010 (8) ja (EL) nr 181/2011 (9) (edaspidi „liidu reisijate õigusi käsitlevad määrused“) on ette nähtud reisijate õigused reisi tühistamise korral. Kui vedaja reisi tühistab, peab ta pakkuma reisijatele võimaluse valida hüvitamise (tagasimaksmise) ja marsruudi muutmise vahel (10). Kuna marsruudi muutmine ei ole praeguses olukorras praktiliselt üldse kohaldatav, on tegelik valik peamiselt erinevate hüvitamisvõimaluste vahel.

(8)

Pileti kogumaksumus tuleb õhu-, mere- ja siseveetranspordi puhul hüvitada seitsme päeva jooksul pärast reisija taotlust, bussitranspordi puhul 14 päeva jooksul pärast pakkumise esitamist või taotluse saamist ja raudteetranspordi puhul ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Liidu õigusaktide kohaselt võib hüvitist maksta rahas või vautšerina. Siiski on hüvitamine vautšeri vormis võimalik ainult juhul, kui reisija sellega nõustub (11).

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/2302 (12) (edaspidi „pakettreiside direktiiv“) on sätestatud, et kui pakettreis tühistatakse „vältimatute ja erakorraliste asjaolude“ tõttu, on reisijatel õigus saada kõik pakettreisi eest tehtud maksed täies ulatuses tagasi põhjendamatu viivituseta ja igal juhul 14 päeva jooksul pärast lepingu lõpetamist. Sellega seoses võib korraldaja pakkuda reisijale hüvitist vautšeri vormis. See võimalus ei jäta reisijaid siiski ilma õigusest raha tagasi saada.

(10)

Samuti kui tehakse ettepanek muuta pakettreisilepingut (näiteks edasilükkamine) või pakutakse asenduspakettreisi (13) ja kui nende muudatuste või asenduspakettreisi tulemusena võtab reisija vastu madalama kvaliteedi või hinnaga pakettreisi (14) või lõpetab lepingu, (15) võib korraldaja pakkuda ka vautšerit, tingimusel et reisijalt ei võeta õigust raha tagasi saada.

(11)

Komisjon võttis 18. märtsil 2020 vastu ELi reisijate õigusi käsitlevate määruste tõlgendamise suunised seoses viiruse COVID-19 olukorra muutumisega (16). Komisjon tuletas meelde, et reisijatel on võimalik valida raha tagastamise ja vautšeri vormis hüvitamise vahel.

(12)

19. märtsil 2020 avaldati komisjoni veebisaidil komisjoni mitteametlikud suunised pakettreiside direktiivi kohaldamise kohta seoses COVID-19-ga, (17) milles kinnitatakse reisija õigust saada täielik tagasimakse, kuid märgitakse ka, et reisijal on võimalik võtta hüvitisena vastu vautšer.

(13)

COVID-19 pandeemiaga kaasnenud arvukad tühistamised on tekitanud jätkusuutmatu olukorra transpordi- ja reisisektori rahavoogudes ja tuludes. Korraldajate likviidsusprobleeme teravdab veelgi asjaolu, et nad peavad reisijale tagasi maksma pakettreisi täishinna, samas kui nad ise ei saa alati õigeaegselt hüvitist pakettreisi osaks olevate ettemakstud teenuste eest. Selle tulemusena võib koormus jaotuda reisisektoris tegutsevate ettevõtjate vahel ebaõiglaselt.

(14)

Kui korraldajad või vedajad muutuvad maksejõuetuks, on oht, et paljud reisijad ei saa mingit hüvitist, kuna nende nõuded korraldajate ja vedajate vastu ei ole kaitstud. Sama probleem võib tekkida ka ettevõtjate vahel, kui korraldajad saavad ettemakstud teenuste hüvitisena vautšeri vedajatelt, kes muutuvad hiljem maksejõuetuks.

(15)

Kui vautšerid muudetaks rahalise hüvitamise alternatiivina atraktiivsemaks, aktsepteeriksid reisijad neid meelsamini. See aitaks leevendada vedajate ja korraldajate likviidsusprobleeme ning võib lõppkokkuvõttes tagada reisijate huvide parema kaitse.

(16)

Selleks peaks vautšerite puhul kehtima kaitse juhuks, kui vedaja või korraldaja muutub maksejõuetuks. Nimetatud kaitse võiks luua era- või avalik sektor ning see peaks olema piisavalt tõhus ja kindel. See peaks hõlmama vähemalt neid vautšereid, millel on käesolevas soovituses kirjeldatud omadused.

(17)

Need omadused peaksid eelkõige olema seotud minimaalse kehtivusajaga, ajavahemikuga, mille möödumisel on reisijatel õigus saada soovi korral hüvitist minimaalsest pikema kehtivusajaga vautšerite puhul, ning lunastamata vautšerite hüvitamise tingimustega. Samuti peaksid need omadused hõlmama selliste teenuste valikut, mille jaoks vautšerit saab kasutada, vautšeri kasutamise aega ja selle ülekantavust. Vautšerite atraktiivsuse suurendamiseks võib kaaluda täiendavate omaduste lisamist.

(18)

Vautšeri väljastamine paralleelselt krediitkaardisüsteemide raames toimuva tagasimaksmisega võib lõpuks kaasa tuua topelthüvitamise. Seega, kui reisija valib vautšeri, peaks vedaja edastama selle teabe korraldajale, reisibüroole või muule vahendajale.

(19)

Liikmesriigid võivad kaaluda reisi- ja transpordisektori ettevõtjate toetamise kavade vastuvõtmist kooskõlas liidu riigiabi eeskirjadega, et muuta vautšerid reisijatele atraktiivseks. Näiteks võiksid nad luua vautšerite jaoks spetsiaalsed tagatisskeemid, mis põhinevad otseselt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktil b. Lisaks võiksid liikmesriigid toetada reisi- ja transpordisektori ettevõtjaid, andes vähese tähtsusega abi kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013 (18).

(20)

Liikmesriigid, kes toetavad reisi- ja transpordisektori ettevõtjaid, et tagada COVID-19 pandeemiast tulenevate hüvitamisnõuete rahuldamine, peaksid tagama, et selliseid skeeme kohaldatakse kõigi reisijate suhtes, kes on hõlmatud pakettreiside direktiiviga või reisijate õigusi käsitlevate asjakohaste liidu määrustega, olenemata nende teenuseosutajast.

(21)

Seoses reisi- ja transpordisektori ettevõtjate võimalike täiendavate likviidsusvajadustega võttis komisjon 19. märtsil 2020 vastu riigiabi meetmete ajutise raamistiku majanduse toetamiseks praeguses COVID-19 kriisis, (19) tuginedes aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile b, et kõrvaldada tõsine häire liikmesriikide majanduses. Ajutist raamistikku muudeti nii 3. aprillil (20) kui ka 8. mail 2020, (21) et see hõlmaks täiendavaid abimeetmeid.

(22)

Ajutist raamistikku kohaldatakse põhimõtteliselt kõigi sektorite ja ettevõtjate suhtes, sealhulgas transpordi- ja reisiettevõtjate suhtes, ning selles tunnistatakse, et transpordi- ja reisisektor on üks kõige enam mõjutatud sektoreid. Raamistiku eesmärk on leevendada ettevõtjate likviidsusnappust, võimaldades näiteks otsetoetusi, maksusoodustusi, riigigarantiisid laenudele ja subsideeritud avaliku sektori laene. Liikmesriigid võivad eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kiireloomuliste likviidsusvajaduste kiireks rahuldamiseks anda nimiväärtuses kuni 800 000 eurot ettevõtte kohta nullintressiga laene, laenutagatisi, mis katavad 100 % riskist, või omakapitali. Lisaks on ajutises raamistikus ette nähtud võimalused anda garantiide ja intressitoetuste vormis abi selliste likviidsusvajaduste katmiseks, mis ületavad 800 000 eurot ettevõtja kohta, muu hulgas minimaalsete hinnakujundustingimuste alusel. Sellega seoses võivad liikmesriigid otsustada toetada reisi- ja transpordisektori ettevõtjaid, et tagada COVID-19 puhangu põhjustatud hüvitamisnõuete rahuldamine, eesmärgiga tagada reisijate ja tarbijate õiguste kaitse ning reisijate võrdne kohtlemine.

(23)

Sellega seoses võtab komisjon arvesse liikmesriikide poolt juba vastu võetud otsuseid lennundussektorile abi andmise kohta, et tagada, et samadele abisaajatele antav täiendav abi ei tooks kaasa ülemäärast hüvitamist, pidades silmas vajadust kaitsta võrdseid tingimusi siseturul.

(24)

Samuti võivad liikmesriigid pärast vedaja või korraldaja pankrotti otsustada katta reisijate esitatud hüvitamisnõuded. Selline hüvitamisnõuete katmine on kasulik ainult reisijatele, mitte ettevõtjatele. Seetõttu ei ole tegemist riigiabiga ja seega võivad liikmesriigid seda rakendada ilma komisjoni eelneva heakskiiduta.

(25)

Komisjon on valmis liikmesriike selliste meetmete kavandamisel riigiabipoliitika küsimustes abistama ja nõustama.

(26)

Liikmesriike ja ettevõtjaid tuleks julgustada kaaluma ettevõtjate tegevuse ja likviidsusvajaduste toetamiseks kättesaadavate liidu kavade kasutamist.

(27)

Selleks et käesoleva soovituse mõju oleks võimalikult suur, tuleks kõiki huvitatud isikuid sellest teavitada ja julgustada neid seda rakendama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

REGULEERIMISESE

1.

Käesolevas soovituses käsitletakse vautšereid, mida vedajad või korraldajad võivad pakkuda reisijatele rahalise hüvitamise alternatiivina ning reisija nõusolekul järgmistel juhtudel:

(a)

vedaja või korraldaja poolse tühistamise korral, mis on toimunud alates 1. märtsist 2020 COVID-19 pandeemiaga seotud põhjustel, võttes arvesse järgmisi sätteid:

1)

määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 8 lõike 1 punkt a koostoimes artikli 7 lõikega 3;

2)

määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 16 punkt a koostoimes artikli 17 lõigetega 2 ja 3;

3)

määruse (EL) nr 1177/2010 artikli 19 lõike 1 punkt b;

4)

määruse (EL) nr 181/2011 artikli 18 lõike 1 punkt b;

5)

direktiivi (EL) 2015/2302 artikli 12 lõiked 3 ja 4;

(b)

lepingu muutmise või lõpetamise korral, mis on toimunud alates 1. märtsist 2020 COVID-19 pandeemiaga seotud põhjustel ning direktiivi (EL) 2015/2302 artikli 11 lõigete 4 ja 5 kontekstis.

KAITSE MAKSEJÕUETUSE KORRAL

2.

Selleks et muuta vautšerid atraktiivseks ja usaldusväärseks alternatiiviks rahalisele hüvitamisele, peaks vähemalt punktides 3–12 kirjeldatud omadustega vautšerite puhul kehtima piisavalt tõhus ja kindel kaitse juhuks, kui vedaja või korraldaja muutub maksejõuetuks.

VAUTŠERITE SOOVITUSLIKUD OMADUSED

3.

Vautšerite minimaalne kehtivusaeg peaks olema 12 kuud.

Võttes arvesse punkti 5, peaksid vedajad ja korraldajad juhul, kui vautšerit ei ole lunastatud, asjaomase vautšeri summa reisijale automaatselt tagasi maksma hiljemalt 14 päeva pärast vautšeri kehtivusaja lõppu. See kehtib ka asjaomase vautšeri järelejäänud summa tagasimaksmise kohta, kui vautšer on varem osaliselt lunastatud.

4.

Kui vautšeri kehtivusaeg on pikem kui 12 kuud, peaks reisijatel olema õigus taotleda rahas tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast asjaomase vautšeri väljastamist. Neil peaks sama õigus olema ka igal ajal pärast seda, kui kohaldatavatest ajapiirangut käsitlevatest õigusnormidest ei tulene teisiti.

Vedajad ja korraldajad võiksid kaaluda võimalust muuta vautšer rahas tagastatavaks enne 12 kuu möödumist asjaomase vautšeri väljastamisest, kui reisija seda taotleb.

5.

Reisijatel peaks olema võimalik kasutada vautšereid maksevahendina kõigi uute broneeringute puhul, mis on tehtud enne vautšeri aegumiskuupäeva, isegi kui makse tehakse või teenus osutatakse pärast seda kuupäeva.

6.

Reisijatel peaks olema võimalik kasutada vautšereid vedaja või korraldaja pakutavate mis tahes transporditeenuste või pakettreiside eest tasumiseks (22).

7.

Sõltuvalt kättesaadavusest ja olenemata mis tahes hinnaerinevusest

peaksid vedajad tagama, et vautšerid võimaldavad reisijatel reisida samal marsruudil samadel teenustingimustel, nagu on täpsustatud algses broneeringus;

korraldajad peaksid tagama, et vautšerid võimaldavad reisijatel broneerida pakettreisilepingu sama liiki teenustega või sama kvaliteediga kui lõpetatud pakettreisilepingus.

8.

Vedajad ja korraldajad peaksid kaaluma võimalust, et vautšereid saaks kasutada ka broneeringute tegemiseks teiste samasse kontserni kuuluvate üksuste juures.

9.

Kui tühistatud transporditeenus või pakettreis broneeriti reisibüroo või muu vahendaja kaudu, peaksid vedajad ja korraldajad lubama kasutada vautšereid uute broneeringute tegemiseks sama reisibüroo või muu vahendaja kaudu.

10.

Transporditeenuste vautšerid peaksid olema ilma lisakuludeta ülekantavad teisele reisijale. Ka pakettreiside vautšerid peaksid olema ilma lisakuludeta ülekantavad teisele reisijale, kui pakettreisis sisalduvate teenuste osutajad nõustuvad ilma lisakuludeta ülekandmisega.

11.

Selleks et muuta vautšerid atraktiivsemaks, võiksid korraldajad ja vedajad kaaluda selliste vautšerite väljastamist, mille väärtus on suurem kui algselt broneeritud pakettreisi või transporditeenuse eest makstud summa, näiteks pakkudes lisasummat või täiendavaid teenuseelemente.

12.

Vautšeritel peaks olema märgitud nende kehtivusaeg ja täpsustatud kõik nendega kaasnevad õigused. Need tuleks väljastada püsival andmekandjal, (23) näiteks e-posti teel või paberil.

SIDUSRÜHMADE KOOSTÖÖ

13.

Kui reisija on broneerinud transporditeenuse reisibüroo või muu vahendaja kaudu või kui transporditeenus oli pakettreisi osa, peaks vedaja juhul, kui reisija valib vautšeri, teavitama sellest reisibürood, vahendajat või korraldajat.

14.

Transpordi- ja reisisektori väärtusahela eri ettevõtjad peaksid tegema heas usus koostööd ja püüdma COVID-19 pandeemia põhjustatud koormust õiglaselt jagada.

TOETAVAD MEETMED

Riigiabi

15.

Liikmesriigid võivad otsustada, kas võtta kasutusele konkreetsed kavad transpordi- ja reisisektori ettevõtjate toetamiseks, et tagada COVID-19 pandeemia põhjustatud hüvitamisnõuete rahuldamine; samuti võivad nad otsustada, mis liiki meetmeid nad soovivad kehtestada ja millal. Selliste kavade väljatöötamisel peaksid liikmesriigid tagama, et neist saavad kasu kõik reisijad, olenemata nende teenuseosutajast.

16.

Selleks et piirata negatiivset mõju reisijatele COVID-19 pandeemia ajal, peaksid liikmesriigid aktiivselt kaaluma vautšerite tagatisskeemide loomist, et tagada reisijatele hüvitise maksmine vautšeri väljastaja maksejõuetuse korral.

Niivõrd kui sellised tagatisskeemid vähendavad reisijate finantsriski vautšerite vastuvõtmisel ja suurendavad tõenäosust, et nad valivad sellised vautšerid rahalise hüvitamise asemel, parandades seeläbi ettevõtjate likviidsuspositsiooni, annavad meetmed asjaomastele ettevõtjatele eelise likviidsustoetuse näol ja kujutavad endast riigiabi.

Sellised meetmed ei kuulu ajutise raamistiku kohaldamisalasse, kuid liikmesriigid võivad neist teatada otse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel ja neid tuleb eraldi hinnata. Nimetatud hinnangus peaks komisjon nõustuma, et riigigarantii katab 100 % vautšerite väärtusest, et tagada kõigi reisijate täielik kaitse, võttes abi proportsionaalsuse tagamiseks arvesse ajutise raamistiku punkti 3.2 (24) muid asjakohaseid sätteid.

17.

Kui reisi- ja transpordisektori ettevõtjad vajavad üldist likviidsustoetust, võivad liikmesriigid otsustada kehtestada ka kavad neile likviidsustoetuse andmiseks. Kui sellist toetust ei anta turutingimustel, võib see hõlmata riigiabi ja sellest tuleks komisjonile teatada.

Likviidsustoetuse siseturuga kokkusobivuse alus on ajutine raamistik, mis võimaldab reisi- ja transpordisektori ettevõtjatel muu hulgas saada kõnealust toetust riigigarantiide või subsideeritud laenudena, et katta nende tegelikud likviidsusvajadused nõuetekohaselt põhjendatud ajavahemikel, mis VKEde puhul on 18 kuud ja suurettevõtjate puhul 12 kuud (25).

18.

Liikmesriigid võivad pärast vedaja või korraldaja pankrotti otsustada katta reisijate esitatud hüvitamisnõuded.

Kuivõrd hüvitamine toimub pärast likvideerimisprotsessi ja sellega ei anta likviidsustoetust reisi- või transpordiettevõtjale (kes ei tegele enam majandustegevusega), vaid see toob kasu ainult reisijatele, ei kujuta selline hüvitamine endast riigiabi. Seega võivad liikmesriigid selliseid kavasid rakendada ilma komisjoni eelneva heakskiiduta.

VKEde toetamine Euroopa Investeerimisfondi raames

19.

Komisjon soovitab liikmesriikidel julgustada finantsvahendajaid kaaluma COVID-19 toetuse kasutamist COSME laenutagamisvahendi raames, mille algatasid Euroopa Investeerimisfond ja Euroopa Komisjon, ning muude sarnaste Euroopa Investeerimispanga grupi algatatud kavade kasutamist. Nende kavade raames võib kasutada VKEdele / keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele suunatud sihtotstarbelisi likviidsusliine ja käibekapitali, et rahuldada ettevõtjate likviidsusvajadusi, mis tulenevad COVID-19 pandeemiast, sealhulgas selleks, et hüvitada tühistatud piletid.

Koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus

20.

Komisjon soovitab liikmesriikidel kaaluda reisi- ja transpordisektori VKEde käibekapitali toetuse kasutamist seoses täiendava paindlikkusega, mida liidu ühtekuuluvuspoliitika raames pakub koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus. Sellega seoses saab VKEde käibekapitali toetust kasutada selleks, et rahuldada ettevõtjate likviidsusvajadusi, mis on tingitud COVID-19 pandeemiast, sealhulgas tühistamistega seotud kulude katmiseks.

KÄESOLEVA SOOVITUSE RAKENDAMISE EDENDAMINE

21.

Liidu ja riikide tasandi tarbija- ja reisijaorganisatsioonid peaksid julgustama reisijaid aktsepteerima rahalise hüvitamise asemel vautšereid, millel on käesolevas soovituses kirjeldatud omadused ja millel on maksejõuetusevastane kaitse.

22.

Liidu ja riikide tasandi äri-, tarbija- ja reisijaorganisatsioonid ning liikmesriikide ametiasutused, sealhulgas nende riiklikud täitevasutused, peaksid aitama käesolevast soovitusest teavitada kõiki asjaomaseid osalisi ja tegema koostööd selle rakendamiseks.

Brüssel, 13. mai 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Adina VĂLEAN


(1)  https://www.who.int/emergencies/diseases/novel-coronavirus-2019/events-as-they-happen

(2)  Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel on 96 % üleilmsetest sihtkohtadest kehtestanud reisipiirangud (vt Maailma Turismiorganisatsioon. COVID-19 related travel restrictions – a global review for tourism (viirusega COVID-19 seotud reisipiirangud – üleilmne turismiülevaade), esimene aruanne 16. aprilli 2020. aasta seisuga).

(3)  2020. aasta aprillis registreeriti majandususalduse indikaatori suurim kuine langus alates 1985. aastast, st euroalal tasemele 67,0 ja liidus tasemele 65,8. Tööhõiveootuste indikaator langes 2020. aasta aprillis rekordiliselt madalale tasemele (63,7 euroalal ja 63,3 liidus). Vt https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/indicators-statistics/economic-databases/business-and-consumer-surveys/latest-business-and-consumer-surveys_en

(4)  Näiteks lennuliiklus väheneb eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 90 % (allikas: Eurocontrol), pikamaa-reisijateveoteenused raudteel vähenevad 85 %, piirkondlikud reisijateveoteenused raudteel (sealhulgas linnalähised teenused) 80 %, rahvusvahelised reisijateveoteenused raudteel on peaaegu peatatud (allikas: CER); merematkelaevade ja reisilaevade teenused on aprilli keskpaigas eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähenenud rohkem kui 90 % (allikas: Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)).

(5)  Vt 15. aprilli 2020. aasta „Ühtne Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas, https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/health/coronavirus-response/european-roadmap-lifting-coronavirus-containment-measures_et

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.2.2004, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 334, 17.12.2010, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 1).

(10)  Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 lõige 3; määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 16 lõike 1 punkt a; määruse (EL) nr 1177/2010 artikli 18 lõike 1 punkt b; määruse (EL) nr 181/2011 artikli 19 lõike 1 punkt b.

(11)  Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 lõige 3; määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 16 lõike 1 punkt a; määruse (EL) nr 1177/2010 artikli 18 lõike 1 punkt b; määruse (EL) nr 181/2011 artikli 19 lõike 1 punkt b.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1).

(13)  Vt pakettreiside direktiivi artikkel 11.

(14)  Vt pakettreiside direktiivi artikli 11 lõige 4.

(15)  Vt pakettreiside direktiivi artikli 11 lõige 5.

(16)  ELT C 89I, 18.3.2020, lk 1.

(17)  https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/coronavirus_info_ptd_19.3.2020.pdf, avaldatud komisjoni veebisaidil COVID-19 puhangule reageerimise kohta https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/health/coronavirus-response/travel-and-transportation_et

(18)  Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).

(19)  Komisjoni teatis „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91I, 20.3.2020, lk 1).

(20)  Komisjoni teatis „Praeguse COVID-19 puhangu kontekstis majanduse toetamiseks võetud riigiabi meetmete ajutise raamistiku muutmine“ (ELT C 112I, 4.4.2020, lk 1).

(21)  Komisjoni teatis „Praeguse COVID-19 puhangu kontekstis majanduse toetamiseks võetud riigiabi meetmete ajutise raamistiku muutmine“ (ELT C 164, 13.5.2020, lk 3).

(22)  Meeldetuletuseks, et igal juhul kehtivad õigused, mille tagamine on muudetud kohustuslikuks määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 16 punktiga a koostoimes artikli 17 lõikega 2 ja määruse (EL) nr 1177/2010 artikli 18 lõikega 3.

(23)  „Püsiv andmekandja“ on pakettreiside direktiivi artikli 3 punktis 11 määratletud kui „mis tahes vahend, mis võimaldab reisijal või ettevõtjal säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik hilisemaks kasutamiseks juurde pääseda teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul, ja mis võimaldab säilitatavat teavet muutmata kujul taasesitada“.

(24)  Ajutise raamistiku punkt 3.2 võimaldab anda laenudele piiratud tähtajaga riigigarantiisid.

(25)  Ajutise raamistiku punkti 25 alapunkt d ja punkti 27 alapunkt d.