24.4.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 130/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/558,

23. aprill 2020,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID‐19 puhangule

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 177 ja 178 ning artikli 322 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust (1),

pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

COVID‐19 puhangu tagajärjed on liikmesriike enneolematul viisil mõjutanud. Praegune rahvatervise kriis pärsib liikmesriikide majanduskasvu, mis omakorda süvendab tõsist likviidsuspuudujääki, sest vajadus avaliku sektori investeeringute järele nii liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse kui ka muudesse majandussektoritesse on suurenenud järsult ja märkimisväärselt. See on tekitanud erandliku olukorra, mille lahendamiseks on vaja võtta erimeetmeid.

(2)

Rahvatervise kriisi mõjule reageerimiseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1301/2013 (3) ja (EL) nr 1303/2013 (4) juba muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/460, (5) et võimaldada suuremat paindlikkust Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ühiselt „fondid“) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) toetatavate programmide rakendamisel. Et toetada tõhusat reageerimist praegusele rahvatervise kriisile, suurendati märkimisväärselt toetust ERFist.

(3)	Siiski on suur kahju liidu majandusele ja ühiskonnale süvenemas. Seetõttu on vaja võimaldada liikmesriikidele erakorralist lisapaindlikkust, et nad saaksid sellele enneolematule rahvatervise kriisile reageerida, suurendades võimalust võtta kasutusele kogu kasutamata toetus fondidest.

(4)

Selleks et leevendada rahvatervise kriisile reageerimise koormust avaliku sektori eelarvetele, tuleks liikmesriikidele anda erandlik võimalus taotleda ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvate programmide kaasrahastamist aruandeaastal 2020–2021 100 % ulatuses, kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolul. Erakorralise kaasrahastamismäära kohaldamise hindamise põhjal on komisjonil võimalik teha ettepanek meetme pikendamiseks.

(5)

Tagamaks liikmesriikidele vahendite ümberjagamisel täiendavat paindlikkust, et pakkuda rahvatervise kriisile kohandatud lahendusi, tuleks luua või suurendada võimalusi teha ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi vahel majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide täitmiseks finantsülekandeid. Lisaks tuleks erandkorras suurendada liikmesriikide jaoks piirkonnakategooriate vahelisi ülekandevõimalusi, võttes arvesse rahvatervise kriisi ulatuslikku mõju, järgides samal ajal aluslepingus sätestatud ühtekuuluvuspoliitika eesmärke. Sellised ülekanded ei tohiks mõjutada Euroopa territoriaalse koostöö vahendeid, täiendavaid eraldisi äärepoolseimatele piirkondadele ning toetust noorte tööhõive algatusele ja Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks.

(6)

Selleks et võimaldada liikmesriikidel kasutada olemasolevaid vahendeid COVID‐19 puhangule reageerimiseks kiiresti ning võttes arvesse, et kuna programmitöö perioodi 2014–2020 rakendamine on lõppjärgus, võib ümber jaotada üksnes vahendeid, mis on ette nähtud 2020. aasta programmitöö jaoks, on liikmesriikide vabastamine ülejäänud programmitöö perioodil erandkorras valdkondliku kontsentreerumise nõuete täitmisest põhjendatud.

(7)

Et liikmesriigid saaksid COVID‐19 puhangule vajalikul määral reageerida ja selleks, et vähendada halduskoormust, lihtsustatakse teatavaid programmi rakendamise ja auditiga seotud menetlusnõudeid. Eelkõige ei tohiks partnerluslepinguid ülejäänud programmitöö perioodil enam muuta varasemate muudatuste kajastamiseks rakenduskavades ega muude muudatuste tegemiseks. 2019. aasta rakendusaruannete esitamise ja kõnealustel iga-aastastel rakendusaruannetel põhineva komisjoni koondaruande esitamise tähtajad tuleks edasi lükata. Fondide ja EMKFiga seoses tuleks auditeerimisasutustele sõnaselgelt ette näha mittestatistilise valimimeetodi kasutamise võimaluse laiendamine aruandeaastale 2019–2020.

(8)

Asjakohane on täpsustada, et erandkorras tuleks lubada pidada rahastamiskõlblikuks kulusid, mis on seotud lõpetatud või täielikult elluviidud tegevusega, millega suurendatakse valmisolekut reageerida COVID‐19 puhanguga seotud kriisile. Sellised tegevused peaks olema võimalik välja valida juba enne, kui komisjon on programmi vajaliku muutmise heaks kiitnud. Kulukohustustest vabastamise puhul tuleks ette näha COVID‐19 puhangule kui vääramatule jõule tuginemise erikord.

(9)

Selleks et vähendada halduskoormust ja viivitusi rakendamisel olukorras, kus on vaja rahvatervise kriisile tõhusaks reageerimiseks rahastamisvahendeid muuta, ei tuleks ülejäänud programmitöö perioodil enam nõuda eelhindamise ja ajakohastatud äriplaanide või samaväärsete dokumentide, mis tõendavad toetuse kasutamist ettenähtud otstarbel, läbivaatamist ega ajakohastamist. Samuti tuleks laiendada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) rahastamisvahendite kaudu käibekapitalitoetuse andmise võimalusi.

(10)	Tagamaks, et liikmesriikidel on võimalik fondidest ja EMKFist saadud toetust täiel määral kasutada, tuleks ette näha täiendav paindlikkus lõppmakse arvutamiseks programmitöö perioodi lõpus.

(11)

Käesoleva määruse alusel lubatud ülekandmiste hõlbustamiseks ei tohiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (6) artikli 30 lõike 1 punktis f sätestatud assigneeringute samaks otstarbeks kasutamise tingimust kohaldada käesoleva määruse alusel kavandatavate ülekandmiste suhtes.

(12)

Selleks et tagada ühelt poolt praeguse COVID‐19 puhangu kontekstis majanduse toetamiseks mõeldud riigiabi ajutise raamistiku aluseks oleva lähenemisviisi ja vähese tähtsusega abi ning teiselt poolt Euroopa Regionaalarengu Fondist raskustes olevatele ettevõtjatele toetuse andmise tingimuste kooskõla, tuleks määrust (EL) nr 1301/2013 muuta, et sellistele ettevõtjatele oleks nendes eriomases olukorras võimalik toetust anda.

(13)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt reageerida rahvatervise kriisi mõjule paindlikkuse meetmete kehtestamisega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antava toetuse valdkonnas, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid pakutud meetmete ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)	Võttes arvesse COVID‐19 puhanguga seotud olukorra kiireloomulisust, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(15)

Võttes arvesse COVID‐19 puhangut ja sellega seotud rahvatervise kriisi ning selle sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgedega tegelemise pakilisust, on asjakohane teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele osutatakse ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(16)	Määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1301/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 3 lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

raskustes olevaid ettevõtjaid, nagu need on määratletud liidu riigiabi normides; ettevõtjaid, kes saavad riigiabi ajutise raamistiku (*1) või komisjoni määruste (EL) nr 1407/2013, (*2) (EL) nr 1408/2013 (*3) ja (EL) nr 717/2014 (*4) kohast toetust, ei käsitata käesoleva punkti kohaldamisel raskustes olevate ettevõtjatena;

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1303/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.

Teise osa II jaotisesse lisatakse järgmine peatükk:

„V PEATÜKK

Erakorralised meetmed Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks reageerimisel COVID‐19 puhangule

Artikkel 25a

Erakorralised meetmed Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks reageerimisel COVID‐19 puhangule

1. Erandina artikli 60 lõikest 1 ning artikli 120 lõike 3 esimesest ja neljandast lõigust võib liikmesriigi taotluse korral kohaldada 100 %‐list kaasrahastamismäära kulude suhtes, mis on deklareeritud maksetaotlustes 1. juulil 2020 algava ja 30. juunil 2021 lõppeva aruandeaasta jooksul ERFist, ESFist või Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi ühe või mitme prioriteetse suuna kohta.

Kaasrahastamismäära muutmise taotlused esitatakse artiklis 30 sätestatud programmide muutmise korra kohaselt ja neile lisatakse läbivaadatud programm või programmid. 100 %‐list kaasrahastamismäära kohaldatakse üksnes juhul, kui komisjon kiidab rakenduskava vastava muudatuse heaks enne lõpliku vahemaksetaotluse esitamist vastavalt artikli 135 lõikele 2.

Enne esimese maksetaotluse esitamist 1. juulil 2021 algava aruandeaasta kohta edastavad liikmesriigid artikli 96 lõike 2 punkti d alapunktis ii osutatud tabeli, milles kinnitatakse kaasrahastamismäär, mida kohaldati 30. juunil 2020 lõppenud aruandeaastal nende prioriteetide suhtes, millele kohaldati ajutist 100 %‐list kaasrahastamist.

2. COVID‐19 puhangule reageerimiseks võib 2020. aasta programmitööks ettenähtud vahendeid majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide raames liikmesriigi taotluse korral ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi vahel üle kanda, olenemata artikli 92 lõike 1 punktides a–d osutatud protsendimääradest.

Selliste ülekannete suhtes ei kohaldata artikli 92 lõikes 4 sätestatud nõudeid.

Ülekanded ei või mõjutada vahendeid, mis on eraldatud noorte tööhõive algatuse jaoks kooskõlas artikli 92 lõikega 5 või majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames enim puudustkannatavatele isikutele mõeldud abiks vastavalt artikli 92 lõikele 7.

ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi vahel käesoleva lõike alusel üle kantud vahendeid rakendatakse kooskõlas selle fondi reeglitega, kuhu vahendid üle kantakse.

3. Erandina artikli 93 lõikest 1 ja lisaks artikli 93 lõikes 2 sätestatud võimalusele võib liikmesriigi taotluse korral COVID‐19 puhangule reageerimiseks 2020. aasta programmitööks kasutada olevaid vahendeid piirkonnakategooriate vahel üle kanda.

4. Taotlused käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaste ülekannete tegemiseks esitatakse artiklis 30 sätestatud programmide muutmise korra kohaselt ning neile lisatakse läbivaadatud programm või programmid, milles määratakse kindlaks fondi ja piirkonnakategooria kaupa ülekantud summad, kui see on asjakohane.

5. Erandina käesoleva määruse artiklist 18 ja fondispetsiifilistest määrustest ei kohaldata rahaliste eraldiste suhtes, mis on esitatud käesoleva määruse artikli 30 lõike 5 kohaselt 24. aprillil 2020 või pärast seda esitatud programmi muutmise taotlustes või teatatud ülekannetes, käesolevas määruses või fondispetsiifilistes määrustes sätestatud valdkondliku kontsentreerumise nõudeid.

6. Erandina artiklist 16 ei või alates 24. aprillist 2020 partnerluslepinguid muuta ega programmi muudatustes ette näha partnerluslepingute muutmist.

Erandina artikli 26 lõikest 1, artikli 27 lõikest 1, artikli 30 lõikest 1 ja artikli 30 lõikest 2 ei kontrollita alates 24. aprillist 2020 programmide ja nende rakendamise kooskõla partnerluslepinguga.

7. Artikli 65 lõiget 6 ei kohaldata tegevuse suhtes, millega suurendatakse valmisolekut COVID‐19 puhanguga seotud kriisile reageerida, nagu on osutatud artikli 65 lõike 10 teises lõigus.

Erandina artikli 125 lõike 3 punktist b võib sellised tegevused ERFist või ESFist toetuse saamiseks välja valida enne muudetud programmi heakskiitmist.

8. Artikli 87 lõike 1 punkti b kohaldamisel, kui COVID‐19 puhangut käsitatakse vääramatu jõuna, esitatakse koondandmed summade kohta, mille kohta ei ole olnud võimalik esitada maksetaotlust, prioriteetide kaupa tegevuste kohta, mille rahastamiskõlblike kulude kogusumma on väiksem kui 1 000 000 eurot.

9. Erandina fondispetsiifilistes määrustes sätestatud tähtaegadest esitatakse kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta 30. septembriks 2020 artikli 50 lõikes 1 osutatud 2019. aasta programmi rakendamise aastaaruanne. Komisjoni 2020. aastal koostatud koondaruande edastamise võib vastavalt artikli 53 lõikele 1 edasi lükata.

10. Erandina artikli 37 lõike 2 punktist g ei nõuta eelhindamiste läbivaatamist ega ajakohastamist, kui COVID‐19 puhangule tõhusaks reageerimiseks on vaja muuta rahastamisvahendeid.

11. Kui rahastamisvahenditest antakse VKEdele käibekapitalitoetust vastavalt käesoleva määruse artikli 37 lõike 4 teisele lõigule, ei nõuta uusi või ajakohastatud äriplaane või samaväärseid dokumente ega tõendeid, mis tõendavad rahastamisvahenditest saadud toetuse kasutamist ettenähtud otstarbel.

Erandina määrusest (EL) nr 1305/2013 võib EAFRD sellist toetust anda ka määruses (EL) nr 1305/2013 osutatud meetmete alusel, mis on seotud rahastamisvahendite rakendamisega. Sellised rahastamiskõlblikud kulud ei või ületada 200 000 eurot.

12. Artikli 127 lõike 1 teise lõigu kohaldamisel on COVID‐19 puhang nõuetekohaselt põhjendatud juhtum, millele auditeerimisasutused võivad oma ametialase arvamuse alusel tugineda, et kasutada mittestatistilist valimimeetodit aruandeaastal, mis algab 1. juulil 2019 ja lõpeb 30. juunil 2020.

13. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (*5) artikli 30 lõike 1 punkti f kohaldamisel ei kohaldata käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaste ülekannete suhtes assigneeringute samaks otstarbeks kasutamise tingimust.

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).“"

Artiklisse 130 lisatakse järgmine lõige:

„3. Erandina lõikest 2 ei tohi fondide ega EMKFi toetus iga prioriteedi lõppmaksena fondi ja piirkonnakategooria kohta viimasel aruandeaastal ületada rohkem kui 10 % võrra fondide või EMKFi toetust igale prioriteedile fondi ja piirkonnakategooria kohta, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse.

Fondide või EMKFi toetus viimasel aruandeaastal lõppmaksetena ei tohi ületada deklareeritud rahastamiskõlblikke avaliku sektori kulusid ega iga fondi ja piirkonnakategooria toetust igale rakenduskavale, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse, olenevalt sellest, kumb on väiksem.“

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. aprill 2020

Euroopa Parlamendi nimel

President

D.M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. GRLIĆ RADMAN

(1) 14. aprilli 2020. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2020. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. aprilli 2020. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/460, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID‐19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus) (ELT L 99, 31.3.2020, lk 5).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

24.4.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 130/7

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/559,

23. aprill 2020,

millega muudetakse määrust (EL) nr 223/2014 seoses erimeetmete kehtestamisega, et reageerida COVID‐19 puhangule

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 223/2014 (2) on sätestatud normid, mida kohaldatakse enim puudustkannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi (edaspidi „fond“) suhtes.

(2)	COVID‐19 puhang on mõjutanud liikmesriike enneolematul viisil. Kriis ohustab enam kõige kaitsetumaid, nagu enim puudustkannatavad isikud, eelkõige fondist toetuse andmise katkemise läbi.

(3)	Selleks et viivitamata reageerida mõjule, mida kriis avaldab enim puudustkannatavatele isikutele, peaksid selliste tegevuste kulud, millega suurendatakse COVID‐19 puhanguga seotud kriisile reageerimise suutlikkust, olema rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2020.

(4)

Selleks et leevendada COVID‐19 puhangule reageerimise mõju avaliku sektori eelarvetele, tuleks liikmesriikidele anda erandlik võimalus taotleda 100 % kaasrahastamismäära kohaldamist aruandeaastal 2020–2021 kooskõlas eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolu korral. Selle erakorralise kaasrahastamismäära kohaldamise hindamise põhjal võib komisjon teha ettepaneku selle kehtivust pikendada.

(5)

Selle tagamiseks, et enim puudustkannatavad isikud saaksid fondist jätkuvalt abi turvalistes tingimustes, on vaja liikmesriikidele võimaldada piisavat paindlikkust, et nad saaksid partnerorganisatsioonidega peetavatele konsultatsioonidele tuginedes kohandada oma toetuskavu praeguse olukorraga, sealhulgas lubades alternatiivseid abi kättetoimetamise viise, näiteks kasutades elektroonilisi või muus vormis vautšereid või kaarte, ning lubades liikmesriikidel muuta rakenduskava teatavaid elemente, ilma et selleks oleks vaja komisjoni otsust. Selleks et tagada turvaline abi kõige kaitsetumatele isikutele, peaks olema ka võimalik varustada partnerorganisatsioone vajalike isikukaitsematerjalide ja -vahenditega väljaspool tehnilise abi eelarvet.

(6)	On asjakohane kehtestada erisätted, et määrata kindlaks toetusesaajate kantud kulude rahastamiskõlblikkus juhul, kui tegevused on COVID‐19 puhangu tõttu viibinud, peatatud või ei ole täielikult ellu viidud.

(7)

Selleks et liikmesriigid saaksid keskenduda COVID‐19 puhangule reageerimiseks mõeldud meetmete kehtestamisele ja vältida enim puudustkannatavatele isikutele abi kättetoimetamise katkemist nakkusohu tõttu, on asjakohane näha ette erimeetmed, millega vähendatakse ametiasutuste halduskoormust ja võimaldatakse paindlikkust teatavate õigusnõuete täitmisel, eelkõige seoses seire, kontrolli ja auditiga.

(8)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on erimeetmete kehtestamine, et tagada fondi tulemuslik kasutamine COVID‐19 puhangu jooksul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda pakutud meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)	Võttes arvesse vajamineva toetuse kiireloomulisust, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(10)

Võttes arvesse COVID‐19 puhangu põhjustatud erandlike asjaolude kiireloomulisust, sellega seotud rahvatervisekriisi ning selle sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi, peeti asjakohaseks teha erand ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(11)	Määrust (EL) nr 223/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 223/2014 muudetakse järgmiselt.

Artikli 9 lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata rakenduskava nende elementide muutmisel, mis kuuluvad vastavalt I lisas esitatud rakenduskavade mudelite alapunktide 3.5 ja 3.6 ning punkti 4 alla, ega artikli 7 lõike 2 punktides a–e ja g nimetatud elementide muutmisel, kui seda tehakse COVID‐19 puhanguga seotud kriisile reageerimiseks.“

2)	Artikli 13 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Erandina esimesest lõigust on 2019. aasta aruande esitamise tähtaeg 30. september 2020.“

Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:

„1a. Erandina lõikest 1 võib liikmesriigi taotluse korral kohaldada 100 % kaasrahastamismäära selliste avaliku sektori kulude suhtes, mis on deklareeritud 1. juulil 2020 algava ja 30. juunil 2021 lõppeva aruandeaasta jooksul esitatud maksetaotlustes.

Kaasrahastamismäära muutmise taotlused esitatakse artiklis 9 sätestatud rakenduskavade muutmise korra kohaselt ja neile lisatakse muudetud kava. 100 % kaasrahastamismäära kohaldatakse üksnes juhul, kui komisjon kiidab rakenduskava asjaomase muudatuse heaks enne lõpliku vahemaksetaotluse esitamist vastavalt artikli 45 lõikele 2.

Enne 1. juulil 2021 algava aruandeaasta esimese maksetaotluse esitamist esitavad liikmesriigid I lisas esitatud rakenduskavade mudelite alapunktis 5.1 osutatud tabeli, milles näidatakse kaasrahastamismäär, mida kohaldati 30. juunil 2020 lõppenud aruandeaastal.“

4)	Artikli 22 lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik: „Erandina esimesest lõigust on COVID‐19 puhanguga seotud kriisile reageerimise suutlikkuse suurendamiseks kavandatud tegevuste kulud rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2020.“

Artiklisse 23 lisatakse järgmine lõige:

„4a. Toitu ja/või esmast materiaalset abi võib enim puudustkannatavatele isikutele anda kas otse või kaudselt, näiteks kasutades elektroonilisi või muus vormis vautšereid või kaarte, tingimusel et selliste vautšerite, kaartide või muude vahendite eest saab üksnes toitu ja/või esmast materiaalset abi.“

Artikli 26 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmise kulud ning partnerorganisatsioonidele isikukaitsematerjalide ja -vahendite ostmise kulud;“;

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	partnerorganisatsioonide haldus-, ettevalmistus-, transpordi- ja hoiustamiskulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud kuludest, või 5 % kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 16 võõrandatud toiduainete väärtusest;“.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 26a

I rakenduskava alusel toetatavate tegevuste kulude rahastamiskõlblikkus COVID‐19 puhangu tõttu tegevuste peatamise ajal

COVID‐19 puhangust tingitud viivitused toidu ja/või esmase materiaalse abi kättetoimetamisel ei too kaasa ostu sooritanud asutuse või partnerorganisatsioonide poolt kooskõlas artikli 26 lõikega 2 kantud rahastamiskõlblike kulude vähendamist. Sellised kulud võib deklareerida komisjonile täies ulatuses kooskõlas artikli 26 lõikega 2 enne toidu- ja/või esmase materiaalse abi kättetoimetamist enim puudustkannatavatele isikutele, tingimusel et kättetoimetamine jätkub pärast COVID‐19 puhanguga seotud kriisi lõppemist.

Kui toit on COVID‐19 puhangu tõttu toidu kättetoimetamise peatamise tagajärjel riknenud, ei vähendata artikli 26 lõike 2 punktis a sätestatud kulusid.

Artikkel 26b

II rakenduskava või tehnilise abi raames toetatavate tegevuste kulude rahastamiskõlblikkus COVID‐19 puhangu tõttu tegevuste peatamise ajal

1. Tegevuste puhul, mille elluviimine on COVID‐19 puhangu tõttu peatatud, võib liikmesriik käsitada peatamise ajal tekkinud kulusid rahastamiskõlblike kuludena isegi juhul, kui teenuseid ei ole osutatud, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	tegevuse elluviimine peatati pärast 31. jaanuari 2020;

b)	tegevus peatati COVID‐19 puhangu tõttu;

c)	kulud on tekkinud ja tasutud;

kulud kujutavad endast toetusesaaja jaoks tegelikke kulusid ning makstud summasid ei saa tagasi nõuda ega nõuda nende hüvitamist; selliste tagasinõutavate või hüvitamisele kuuluvate summade puhul, mida ei maksa liikmesriik, võib liikmesriik arvestada, et nimetatud tingimus on täidetud, kui toetusesaaja seda tõendab; tagasinõutud ja hüvitatud summad arvatakse kuludest maha;

e)	kulude puhul piirdutakse tegevuse peatamise perioodiga.

2. Tegevuste puhul, mille kulud hüvitatakse toetusesaajale lihtsustatud kuluvõimaluste alusel ja kulude hüvitamise aluseks olevate meetmete rakendamine on COVID‐19 puhangu tõttu peatatud, võib asjaomane liikmesriik hüvitada toetusesaajale kulud peatamisperioodiks kavandatud väljundite alusel, isegi kui meetmeid ei rakendata, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	meetmete rakendamine peatati pärast 31. jaanuari 2020;

b)	meetmed peatati COVID‐19 puhangu tõttu;

lihtsustatud kuluvõimalused vastavad toetusesaaja kantud tegelikele kuludele, mida toetusesaaja peab tõendama ning mida ei ole võimalik tagasi nõuda ega hüvitada; selliste tagasinõutavate või hüvitamisele kuuluvate summade puhul, mida ei maksa liikmesriik, võib liikmesriik arvestada, et nimetatud tingimus on täidetud, kui toetusesaaja seda tõendab; tagasinõutud ja hüvitatud summad arvatakse lihtsustatud kuluvõimalusele vastavast summast maha;

toetusesaajale hüvitatakse meetmete peatamise perioodiga piirduvad kulud.

Käesoleva lõke esimeses lõigus osutatud tegevuste puhul võib liikmesriik hüvitada toetusesaajale kulud ka artikli 25 lõike 1 punktis a osutatud kulude alusel, kui käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.

Kui liikmesriik hüvitab toetusesaajale kulud esimese ja teise lõigu alusel, tagab ta, et kulud hüvitatakse ainult üks kord.

Artikkel 26c

II rakenduskava või tehnilise abi raames toetatavate tegevuste kulude rahastamiskõlblikkus, kui tegevusi ei ole COVID‐19 puhangu tõttu täielikult ellu viidud

1. Liikmesriik võib käsitada rahastamiskõlblikena selliste tegevuste kulusid, mida ei ole COVID‐19 puhangu tõttu täielikult ellu viidud, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	tegevuse elluviimine katkes pärast 31. jaanuari 2020;

b)	tegevuse elluviimine katkes COVID‐19 puhangu tõttu;

c)	kulud on tekkinud toetusesaajale enne tegevuse elluviimise katkemist ja toetusesaaja on need tasunud.

2. Tegevuste puhul, mille kulud hüvitatakse toetusesaajale lihtsustatud kuluvõimaluste alusel, võib liikmesriik käsitada rahastamiskõlblikena selliste tegevuste kulusid, mida ei ole COVID‐19 puhangu tõttu täielikult ellu viidud, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	tegevuse elluviimine katkes pärast 31. jaanuari 2020;

b)	tegevuse elluviimine katkes COVID‐19 puhangu tõttu;

meetmed, mille kulud hüvitatakse lihtsustatud kuluvõimaluste alusel, on enne tegevuse elluviimise katkemist vähemalt osaliselt rakendatud.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tegevuste puhul võib liikmesriik hüvitada toetusesaajale kulud ka artikli 25 lõike 1 punktis a osutatud kulude alusel, kui käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.

Kui liikmesriik hüvitab toetusesaajale kulud nii esimese kui ka teise lõigu alusel, tagab ta, et kulud hüvitatakse ainult üks kord.“

8)	Artiklisse 30 lisatakse järgmine lõige: „1a. Võimalike riskide analüüsi alusel võivad liikmesriigid kehtestada leebemad kontrolli- ja kontrolljälje nõuded seoses COVID‐19 puhangu ajal toidu- ja/või esmase materiaalse abi jaotamisega enim puudustkannatavatele isikutele.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. aprill 2020

Euroopa Parlamendi nimel

President

D.M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. GRLIĆ RADMAN

(1) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2020. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. aprilli 2020. aasta otsus.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

24.4.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 130/11

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/560,

23. aprill 2020,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 508/2014 ja (EL) nr 1379/2013 seoses erimeetmetega, et leevendada COVID‐19 puhangu mõju kalandus- ja vesiviljelussektorile

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artiklit 175,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

COVID‐19 puhangust tulenevast märkimisväärsest nõudluse kahanemisest tingitud turuhäire tõttu kannatab eriti rängalt kalandus- ja vesiviljelussektor. Müügikohtade, turgude, turustusvõimaluste ja -kanalite sulgemise tulemusel on hinnad ja mahud oluliselt vähenenud. Nõudluse vähenemine ja hindade langus ning tarneahela haavatavus ja keerukus on muutnud kalalaevastike tegevuse ja mereandide tootmise kahjumlikuks. Seetõttu on kalurid sunnitud jääma sadamasse ja kalakasvatajad peavad mõne nädalaga tooted turult kõrvaldama või hävitama.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/2014 (2) loodud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondil (EMKF) peaks olema võimalik toetada erimeetmeid kuni 31. detsembrini 2020, et leevendada COVID‐19 puhangu mõju kalandus- ja vesiviljelussektorile. Kõnealused meetmed peaksid hõlmama toetust püügitegevuse, sealhulgas sisevetekalanduse ja jalgsipüügi ajutise peatamise eest, ning vesiviljelustootjate, töötlemisettevõtete ja äärepoolseimate piirkondade teatava majandusliku kahju eest, kui need on tingitud COVID‐19 puhangust. Samuti peaksid kõnealused meetmed hõlmama käibekapitali pakkumist vesiviljelustootjatele ja töötlemisettevõtetele ning toetust tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele kalandus- ja vesiviljelustoodete ladustamise eest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1379/2013 (3). Meetmetega toetatavate toimingute kulud peaksid olema rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2020.

(3)

Kulukohustuste jaoks EMKFi käsutuses olevad, eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad vahendid tuleks jaotada viisil, mis tagab, et kehtestataks kindlaksmääratud summad kalandusalase kontrolli ja teadusandmete kogumise jaoks, lubades samas eraldada 10 % nendest summadest COVID‐19 puhangu mõju leevendamisega seotud meetmetele, ning lisakulude hüvitamise jaoks äärepoolseimates piirkondades. Muud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad vahendid peaksid liikmesriigid jaotama vastavalt oma vajadustele.

(4)

Võttes arvesse COVID‐19 puhangu märkimisväärseid sotsiaal-majanduslikke tagajärgi ja likviidsuse vajadust majanduses, peaks olema võimalik toetada püügitegevuse ajutist peatamist, mis on tingitud COVID‐19 puhangu põhjustatud kriisist, maksimaalse kaasrahastamise määraga 75 % avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest.

(5)

Kuna COVID‐19 puhangu tagajärgedega toimetulekuks on vaja rahalisi vahendeid paindlikult ümber jagada, ei peaks kõnealusest puhangust tingitud püügitegevuse ajutise peatamise toetuse suhtes seadma rahastamise ülemmäära. See ei tohiks piirata kehtivate rahastamise ülemmäärade kohaldamist muudel püügitegevuse ajutise peatamise juhtudel. Jätkuvalt tuleks kohaldada kohustust arvestada püügitegevuse ajutiseks peatamiseks antud toetus maha sama laeva eest püügitegevuse alaliseks lõpetamiseks antud toetusest. COVID‐19 puhangu mõju leevendamise meetmete osas tuleks nende laevaomanike puhul, kelle laevad on registreeritud vähem kui kaks aastat enne toetustaotluse esitamist, ja kalurite puhul, kes alustasid töötamist vähem kui kaks aastat enne toetustaotluse esitamist, vähendada proportsionaalselt 120 päeva pikkuse tegevuse nõuet.

(6)

Võttes arvesse vajamineva toetuse kiireloomulisust, peaks olema võimalik laiendada lihtsustatud menetluse kohaldamisala, et see hõlmaks rakenduskavadesse tehtavaid muudatusi, mis on seotud erimeetmetega ja nende jaoks vajalike rahaliste vahendite ümberjaotamisega, et tulla toime COVID‐19 puhangu tagajärgedega. Selline lihtsustatud menetlus peaks hõlmama kõiki muudatusi, mis on vajalikud asjaomaste meetmete täielikuks rakendamiseks, sealhulgas nende kehtestamine ja toetuse arvutamiseks kasutatava meetodi kirjeldus.

(7)

Kuna tootjaorganisatsioonidel on kriisi ohjamisel oluline roll, tuleks tootmis- ja turustuskavade jaoks ettenähtud toetuse ülemmäära suurendada 12 %‐ni turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalik teha ettemakseid kuni 100 % ulatuses tootjaorganisatsioonidele ettenähtud rahalisest toetusest.

(8)

COVID‐19 puhangust tingitud kalandus- ja vesiviljelustegevuse ootamatu häirumise ning sellest tuleneva ohu tõttu kalandus- ja vesiviljelustoodete turgudele on asjakohane kehtestada inimtoiduks ettenähtud kalandus- ja vesiviljelustoodete ladustamise mehhanism. Mehhanismi eesmärk on parandada turu stabiilsust, vähendada ohtu, et selliseid tooteid raisataks või et neid suunataks ümber muuks otstarbeks kui inimtoiduks, ning aidata tulla toime kriisi mõjuga toodetelt saadavale tulule. Selline mehhanism peaks võimaldama kalandus- ja vesiviljelustootjatel kasutada sarnaste liikide jaoks samu säilitamis- või kaitsemeetodeid, et tagada tootjate vahel aus konkurents.

(9)	Kuna COVID‐19 puhangust tingitud kalandus- ja vesiviljelustoodete nõudlus on vähenenud järsult ja ulatuslikult, peaks olema võimalik suurendada ladustamisabi rahastamiskõlblikke koguseid kuni 25 %‐ni asjaomase tootjaorganisatsiooni poolt müügiks pakutavate toodete aastakogusest.

(10)

Selleks et liikmesriigid saaksid kiiresti reageerida COVID‐19 puhangu ootamatusele ja prognoosimatusele, peaks neil olema õigus kehtestada oma tootjaorganisatsioonide jaoks ladustamismehhanismi käivitushinnad. Need käivitushinnad tuleks kehtestada selliselt, et säiliks käitajatevaheline aus konkurents.

(11)

EMKF peaks saama toetada ka neid meetmeid, millega hüvitatakse COVID‐19 puhangu tõttu käitajatele, kes tegelevad äärepoolseimates piirkondades teatavate kalandus- ja vesiviljelustoodete püügi, kasvatamise, töötlemise ja turustamisega, tekkinud majanduslikku kahju, eelkõige sellist, mille on põhjustanud kala hinnalangus või kasvanud ladustamiskulud. Komisjon peaks sellised liikmesriikide ettepandud meetmed viivitamata heaks kiitma.

(12)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt leevendada COVID‐19 puhangu sotsiaalset ja majanduslikku mõju kalandus- ja vesiviljelussektorile, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda pakutud meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)	Võttes arvesse vajamineva toetuse kiireloomulisust, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(14)

Võttes arvesse COVID‐19 puhangut ning selle kalandus- ja vesiviljelussektorile avalduva sotsiaalse ja majandusliku mõjuga tegelemise pakilisust, on asjakohane teha erand kaheksa nädala pikkusest tähtajast, millele on osutatud ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(15)	Määrusi (EL) nr 508/2014 ja (EL) nr 1379/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 508/2014 muutmine

Määrust (EL) nr 508/2014 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Eelarvevahendid eelarve jagatud täitmisel

1. Eelarve jagatud täitmise raames aastateks 2014–2020 võetavateks kulukohustusteks EMKFist saadaolevad rahalised vahendid on 5 749 331 600 eurot jooksevhindades kooskõlas II lisas esitatud iga-aastase jaotusega.

2. Lõikes 1 osutatud eelarvevahenditest eraldatakse 580 000 000 eurot artiklis 76 osutatud kontrolli- ja täitemeetmetele.

3. Lõikes 1 osutatud eelarvevahenditest eraldatakse 520 000 000 eurot artiklis 77 osutatud andmekogumismeetmetele.

4. Lõikes 1 osutatud eelarvevahenditest eraldatakse V jaotise V peatüki kohaselt äärepoolseimatele piirkondadele kompensatsiooniks 192 500 000 eurot. Kompensatsioon ei tohi aasta lõikes ületada:

a)	6 450 000 eurot Assooride ja Madeira puhul;

b)	8 700 000 eurot Kanaari saarte puhul;

c)	12 350 000 eurot ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud Prantsuse äärepoolseimate piirkondade puhul.

5. Liikmesriikidel on võimalus kasutada lõike 2 alusel saadaolevaid vahendeid lõikes 3 osutatud meetmeteks ning lõike 3 alusel saadaolevaid vahendeid lõikes 2 osutatud meetmeteks.

6. Lõigetes 2 ja 3 osutatud eelarvevahenditest võib 10 % eraldada COVID‐19 puhangu mõju leevendamise meetmetele.“

2)	Artikli 16 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „1. Artikli 13 lõikes 1 osutatud liikmesriikide kulukohustusteks saadaolevad vahendid ajavahemikuks 2014–2020, mis on esitatud II lisa tabelis, määratakse kindlaks järgmiste objektiivsete kriteeriumide alusel:“.

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

lõikele 2 lisatakse järgmine punkt:

„e)	rakenduskavade muutmine artikli 33 lõike 1 punktis d, artiklis 35, artikli 44 lõikes 4a, artikli 55 lõike 1 punktis b, artiklites 57, 66 ja 67 ning artikli 69 lõikes 3 osutatud toetuse, sealhulgas COVID‐19 puhangu tagajärgedega toimetulekuks ettenähtud rahaliste vahendite ümberjaotamise osas.“;

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõiget 2 ei kohaldata artikli 33 lõike 1 punktides a, b ja c, artiklis 34 ning artikli 41 lõikes 2 osutatud toetuse suhtes.“

Artikli 25 lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„3. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, ei tohi EMKFi kogu rahaline toetus artikli 33 lõike 1 punktides a, b ja c ning artiklis 34 osutatud meetmetele ning artiklis 41 osutatud põhi- või lisamootorite asendamiseks või ajakohastamiseks olla suurem järgmisest kahest ülemmäärast:“.

Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. EMKF võib toetada püügitegevuse ajutiseks peatamiseks võetavaid meetmeid järgmistel juhtudel:

a)	määruse (EL) nr 1380/2013 artiklites 12 ja 13 vastavalt osutatud komisjoni meetmete või liikmesriigi erakorraliste meetmete või nimetatud määruse artiklis 7 osutatud kaitsemeetmete (sealhulgas keeluaegade) rakendamise korral;

b)	säästva kalapüügi partnerluslepingute või nende protokollide pikendamata jätmise korral;

kui püügitegevuse ajutine peatamine on ette nähtud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1967/2006 (*1) vastu võetud majandamiskavas või vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 9 ja 10 vastu võetud mitmeaastases kavas ning kui teaduslike nõuannete põhjal on püügikoormust vaja vähendada selleks, et täita vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikele 2 ja artikli 2 lõike 5 punktile a osutatud eesmärgid;

kui püügitegevuse ajutine peatamine toimub COVID‐19 puhangu tagajärjel ajavahemikus 1. veebruar kuni 31. detsember 2020, sealhulgas laevade puhul, mis tegutsevad säästva kalapüügi partnerluslepingu alusel.

Kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 9 teise lõiguga ja erandina selle esimesest lõigust on käesoleva lõike esimese lõigu punkti d alusel toetatavate toimingute kulud rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2020.

2. Lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud toetust võib anda kõige rohkem kuueks kuuks laeva kohta ajavahemikul 2014–2020. Maksimumkestust ei kohaldata lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud toetuse puhul.

(*1) Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).“;"

lisatakse järgmine lõige:

„3a. Lõike 1 punkti d puhul kohaldatakse järgmisi erandeid:

erandina lõike 3 punktist a võivad liikmesriigid juhul, kui kalalaev on toetustaotluse esitamise kuupäeval olnud liidu kalalaevastiku registris registreeritud vähem kui kaks aastat, arvutada sellelt laevalt nõutavad minimaalsed püügitegevuse päevad proportsionaalselt 120 päevaga kahe viimase kalendriaasta jooksul;

b)	erandina lõike 3 punktist b võivad liikmesriigid juhul, kui kalur on enne toetustaotluse esitamise kuupäeva liidu kalalaeva pardal töötanud vähem kui kaks aastat, arvutada kõnealuselt kalurilt nõutavad minimaalsed tööpäevad proportsionaalselt 120 päevaga kahe viimase kalendriaasta jooksul;

erandina lõikest 3 antakse toetust ka jalgsi püüdvatele kaluritele, kes on töötanud vähemalt 120 päeva toetustaotluse esitamise päevale eelneva kahe kalendriaasta jooksul. Kui jalgsi püüdev kalur on enne toetustaotluse esitamise kuupäeva töötanud vähem kui kaks aastat, võivad liikmesriigid arvutada sellelt jalgsi püüdvalt kalurilt nõutavad minimaalsed tööpäevad proportsionaalselt 120 päevaga kahe viimase kalendriaasta jooksul.“

Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

a)	lisatakse järgmine lõige: „4a. EMKF võib toetada COVID‐19 puhangust tingitud püügitegevuse ajutiseks peatamiseks võetavaid meetmeid, nagu on sätestatud artikli 33 lõike 1 punktis d, artiklis 33 sätestatud tingimustel.“;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Lõigete 1 ja 4a kohaldamisel käsitatakse:

a)	artiklite 30, 32, 33, 38, 39, 41 ja 42 viiteid kalalaevadele viidetena ainult sisevetes tegutsevatele laevadele;

b)	artikli 38 viiteid merekeskkonnale viidetena keskkonnale, milles tegutsevad sisevetes tegutsevad kalalaevad.“

Artikkel 55 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 55

Rahvatervise meetmed

1. EMKFist võib toetada järgmisi hüvituskavasid:

a)	hüvitis molluskikasvatajatele nende kasvatatud molluskite kogumise ajutise peatamise eest, kui selline peatamine on rangelt rahvatervise huvides;

b)	käibekapitali andmine ja hüvitis vesiviljelusettevõtjatele.

Esimese lõigu punktis b osutatud hüvitist võib anda COVID‐19 puhangust tingitud tootmise ja müügi ajutise peatamise või vähendamise või täiendavate ladustamiskulude eest, mis on tekkinud ajavahemikus 1. veebruar kuni 31. detsember 2020.

2. Lõike 1 punkti a kohast toetust võib anda üksnes siis, kui molluskite saastumise tõttu nende kogumise peatamine on tingitud toksiine tootva planktoni vohamisest või biotoksiine sisaldava planktoni olemasolust ning kui:

a)	saastus kestab järjest üle nelja kuu või

b)	kogumise peatamise kahjud on üle 25 % asjaomase ettevõtte aastakäibest, arvutatuna selle ettevõtte nende kolme kalendriaasta keskmise käibe alusel, mis eelneb aastale, kui kogumine peatati.

Esimese lõigu punkti b kohaldamiseks võivad liikmesriigid kehtestada kahju arvestamise erinormid nendele ettevõtetele, mis on tegutsenud alla kolme aasta.

3. Hüvitist võib lõike 1 punkti a alusel maksta maksimaalselt 12 kuu jooksul kogu programmitöö perioodil. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühel korral kõige rohkem 12 lisakuu võrra kokku maksimaalselt 24 kuuni.

Kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 9 teise lõiguga ja erandina selle esimesest lõigust on käesoleva artikli lõike 1 punkti b alusel toetatavate toimingute kulud rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2020.“

Artikli 66 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Käesoleva artikli kohaselt tootjaorganisatsioonile aasta kohta antav toetus ei tohi ületada 12 % kõnealuse tootjaorganisatsiooni poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest kolme eelneva kalendriaasta jooksul. Hiljuti tunnustatud tootjaorganisatsioonide puhul ei tohi kõnealune toetus ületada 12 % kõnealuse organisatsiooni liikmete poolt turule lastud aastatoodangu keskmisest väärtusest kolme eelneva kalendriaasta jooksul.

4. Kui asjaomane liikmesriik on kiitnud heaks määruse (EL) nr 1379/2013 artikli 28 lõikes 3 osutatud tootmis- ja turustuskava, võib ta teha ettemakse, mis on 50–100 % rahalisest toetusest.“

Artikli 67 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Kui seda on vaja COVID‐19 puhangule reageerimiseks, võib EMKF toetada hüvitise maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide ühendustele, kes ladustavad määruse (EL) nr 1379/2013 II lisas loetletud kalapüügi- või vesiviljelustooteid või nimetatud määruse I lisa punktis a loetletud CN‐koodi 0302 alla kuuluvaid tooteid, kui neid tooteid ladustatakse kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 30 ja 31 ning järgmistel tingimustel:

a)	ladustamisabi summa ei ületa asjaomaste toodete stabiliseerimiseks ja ladustamiseks vajalike toimingute tehnilisi ja finantskulusid;

b)	ladustamisabi rahastamiskõlblikud kogused ei ületa 25 % tootjaorganisatsiooni poolt müügiks pakutavate asjaomaste toodete kogusest aastas;

aasta kohta antav rahaline toetus ei ületa 20 % tootjaorganisatsiooni liikmete poolt turule lastud toodangu keskmisest väärtusest aastas ajavahemikus 2017–2019.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel, kui tootjaorganisatsiooni liikmel ei olnud ajavahemikus 2017–2019 turule lastud toodangut, võetakse arvesse sellise liikme esimesel kolmel tootmisaastal turule lastud toodangu keskmist väärtust aastas.

2. Lõikes 1 osutatud toetuse maksmine lõpetatakse 31. detsembril 2020.

Kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 9 teise lõiguga ja erandina selle esimesest lõigust on käesoleva artikli alusel toetatavate toimingute kulud rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2020.“

10)	Artiklisse 69 lisatakse järgmine lõige: „3. EMKF võib toetada töötlemisettevõtetele käibekapitali ja hüvitiste andmist vesiviljelustootjate jaoks artikli 55 lõike 1 teises lõigus ettenähtud ulatuses.“

11)

Artikli 70 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. EMKF võib toetada nende lisakulude hüvitamist, mida ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade käitajad on teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel kandnud.

EMKF võib samuti toetada meetmeid, millega hüvitatakse COVID‐19 puhangust tingitud majanduslikku kahju, eelkõige sellist, mille on põhjustanud kala hinna alanemine või ladustamiskulude suurenemine.“

12)

Artikli 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid võivad muuta lõikes 1 osutatud hüvituskava sisu. Liikmesriigid esitavad sellised muudatused komisjonile. Komisjon võtab oma otsuse, kas sellised muudatused heaks kiita, vastu rakendusaktiga. Kui muudatused puudutavad meetmeid, millega hüvitatakse COVID‐19 puhangust tingitud majanduslikku kahju artikli 70 lõike 1 teisi lõigu alusel, võtab komisjon sellised rakendusaktid vastu paranduste esitamisest 15 päeva jooksul. Hoolimata käesoleva artikli lõikest 4 sätestatakse COVID‐19 puhangust tingitud majandusliku kahju hüvitamiseks võetud meetmeid käsitlevate rakendusaktidega samuti täiendavate kulude arvutamise meetod ja liikmesriikide rakendamismeetodid.“

13)	Artikli 79 lõige 2 jäetakse välja.

14)

Artikli 94 lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	50 % artikli 33 lõike 1 punktides a, b ja c, artiklis 34 ning artikli 41 lõikes 2 osutatud toetusega seotud avaliku sektori rahastamiskõlblikest kuludest;“.

15)

Artikli 95 lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	toiming on seotud artikli 33 või 34 kohase toetuse või artikli 54, 55 või 56 või artikli 69 lõike 3 kohase hüvitisega.“

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1379/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1379/2013 muudetakse järgmiselt.

Artikli 8 lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:

„f)	vesiviljelustoodete ajutise ladustamise korraldamine kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 30 ja 31.“

Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Ladustamismehhanism

Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonid võivad saada rahalist toetust käesoleva määruse II lisas loetletud toodete või I lisa punktis a loetletud CN‐koodi 0302 alla kuuluvate toodete ladustamiseks, tingimusel et:

a)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 508/2014 (*2) sätestatud ladustamisabi tingimused on täidetud;

b)	tooted on turule lastud tootjaorganisatsioonide poolt ja neile ei ole artiklis 31 osutatud käivitushinnaga ostjat leitud;

c)	kui see on kohaldatav, vastavad tooted artikli 33 kohaselt kehtestatud ühistele turustusnormidele ja on inimtoiduks piisavalt kvaliteetsed;

tooted stabiliseeritakse või neid töödeldakse ning ladustatakse mahutites või sumpades külmutamise (laeva pardal või maismaal asuvates rajatistes), soolamise, kuivatamise, marineerimise või vajaduse korral keetmise ja pastöriseerimise teel, olenemata sellest, kas sellega kaasneb toodete fileerimine, tükeldamine või asjakohasel juhul pea eemaldamine;

e)	vesiviljelustooteid ei ladustata elavana;

f)	tooted viiakse hiljem laost uuesti turule inimtoiduks ja

g)	tooted jäävad lattu vähemalt viieks päevaks.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).“"

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Enne iga aasta algust võib iga tootjaorganisatsioon teha ettepaneku artiklis 30 osutatud ladustamismehhanismi käivitushinna kohta käesoleva määruse II lisas loetletud toodete või I lisa punktis a loetletud CN‐koodi 0302 alla kuuluvate toodete puhul.“;

b)	lisatakse järgmine lõige: „5. Kui liikmesriik ei ole enne COVID‐19 puhangut määranud lõike 4 kohaselt kindlaks käivitushindu, siis peab see liikmesriik viivitamata määrama asjaomased käivitushinnad kindlaks lõigetes 2 ja 3 osutatud kriteeriumide alusel. Hinnad tehakse üldsusele kättesaadavaks.“

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. aprill 2020

Euroopa Parlamendi nimel

president

D.M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. GRLIĆ RADMAN

(1) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2020. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. aprilli 2020. aasta otsus.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

24.4.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 130/18

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/561,

23. aprill 2020,

millega muudetakse meditsiiniseadmeid käsitlevat määrust (EL) 2017/745 selle teatavate sätete kohaldamise kuupäevade osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 ja artikli 168 lõike 4 punkti c,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/745 (2) on kehtestatud uus õigusraamistik, et tagada nimetatud määrusega hõlmatud meditsiiniseadmete osas siseturu tõrgeteta toimimine, võttes aluseks patsientide ja kasutajate tervisekaitse kõrge taseme ning arvestades kõnealuses sektoris tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega. Samal ajal on määrusega (EL) 2017/745 kehtestatud meditsiiniseadmete suhtes ranged kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et lahendada selliste seadmetega seotud üldisi ohutusprobleeme. Veelgi enam, määrus (EL) 2017/745 toetab oluliselt praeguse regulatiivse lähenemisviisi põhielemente, mis on sätestatud nõukogu direktiivides 90/385/EMÜ (3) ja 93/42/EMÜ, (4) näiteks teavitatud asutuste järelevalvet, vastavushindamismenetlusi, kliinilisi uuringuid ja kliinilist hindamist, järelevalvet ja turujärelevalvet, kehtestades parema tervise ja ohutuse huvides meditsiiniseadmete suhtes läbipaistvust ja jälgitavust tagavad sätted.

(2)

COVID-19 puhang ja sellest tingitud rahvatervise kriis on liikmesriikide jaoks enneolematu väljakutse ning ülisuur koormus riigi ametiasutuste, tervishoiuasutuste, liidu kodanike ja ettevõtjate jaoks. Rahvatervise kriis on tekitanud erakorralised asjaolud, mis nõuavad märkimisväärseid lisaressursse ning elutähtsate meditsiiniseadmete suuremat kättesaadavust, mida ei olnud määruse (EL) 2017/745 vastuvõtmise ajal võimalik ette näha. Need erakorralised asjaolud mõjutavad olulisel määral mitmeid määrusega (EL) 2017/745 hõlmatud valdkondi, nagu teavitatud asutuste määramine ja nende tegevus ning meditsiiniseadmete turule laskmine ja turul kättesaadavaks tegemine liidus.

(3)

Meditsiiniseadmed, näiteks meditsiinikindad, kirurgilised maskid, intensiivravi seadmed ja muud meditsiiniseadmed, on COVID-19 puhangu ja sellest tingitud rahvatervise kriisi tingimustes olulised, et tagada liidu kodanike tervis ja ohutus ning võimaldada liikmesriikidel pakkuda vajalikku ravi kohest abi vajavatele patsientidele.

(4)

Seoses praeguste väljakutsete enneolematu ulatusega ning võttes arvesse määruse (EL) 2017/745 keerukust on väga tõenäoline, et liikmesriigid, tervishoiuasutused, ettevõtjad ja muud asjaomased isikud ei suuda tagada määruse nõuetekohast rakendamist ega kohaldamist alates 26. maist 2020, nagu see on määruses sätestatud.

(5)

Siseturu sujuva toimimise, rahvatervise ja patsientide ohutuse kõrgetasemelise kaitse ja õiguskindluse tagamiseks ning võimalike turuhäirete vältimiseks tuleb määruse (EL) 2017/745 teatavate sätete kohaldamine edasi lükata. Võttes arvesse COVID-19 puhangut ja sellest tingitud rahvatervise kriisi, selle epidemioloogilist arengut ning täiendavaid ressursse, mida vajavad liikmesriigid, tervishoiuasutused, ettevõtjad ja muud asjaomased isikud, on asjakohane lükata määruse (EL) 2017/745 nende sätete kohaldamine ühe aasta võrra edasi.

(6)

Edasi tuleks lükata määruse (EL) 2017/745 nende sätete kohaldamine, mis kohalduksid alates 26. maist 2020. Selleks et tagada meditsiiniseadmete, sealhulgas COVID-19 puhangu ja sellest tingitud rahvatervise kriisi tingimustes eluliselt tähtsate meditsiiniseadmete pidev kättesaadavus liidu turul, on samuti vaja kohandada määruse (EL) 2017/745 teatavaid üleminekusätteid, mis vastasel juhul enam ei kohalduks.

(7)

Direktiividega 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ ning määrusega (EL) 2017/745 antakse riiklikele pädevatele asutustele õigus asjakohaselt põhjendatud taotluse korral lubada lasta turule meditsiiniseadmed, mille suhtes ei ole läbi viidud asjakohaseid vastavushindamismenetlusi, kuid mille kasutamine on tervisekaitse huvides või rahvatervise või patsientide ohutuse või tervise huvides („riiklik erand“). Määrusega (EL) 2017/745 lubatakse komisjonil erakorralistel juhtudel laiendada piiratud ajaks riikliku erandi kehtivuse ulatust liidu territooriumile („kogu liitu hõlmav erand“). Arvestades COVID-19 puhangut ja sellest tingitud rahvatervise kriisi, peaks komisjonil olema riiklikele eranditelele reageerides võimalik võtta vastu kogu liitu hõlmavad erandid, et tõhusalt leevendada eluliselt oluliste meditsiiniseadmete võimalikku nappust kogu liidus. Seetõttu on asjakohane, et määruse (EL) 2017/745 asjakohast sätet hakatakse kohaldama võimalikult kiiresti ning et direktiivide 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ vastavad sätted tunnistatakse kehtetuks alates samast kuupäevast. Arvestades seda, et komisjonile tuleb anda üleminekuperioodil kogu liitu hõlmavate erandite kehtestamise võimalus tulenevalt direktiividest 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ tehtud riiklikest eranditest, on vaja muuta määruse (EL) 2017/745 teatavaid sätteid.

(8)

Selleks et hõlmata kõiki riiklikke erandeid, mida liikmesriigid on teinud kooskõlas direktiiviga 90/385/EMÜ või 93/42/EMÜ seoses COVID-19 puhanguga enne käesoleva määruse jõustumist, on vaja liikmesriikide jaoks näha ette võimalus teatada nendest riiklikest eranditest ja komisjoni jaoks näha ette võimalus laiendada nende erandite kehtivuse ulatust liidu territooriumile.

(9)	Selleks, et tagada meditsiiniseadmeid käsitleva toimiva ja tõhusa reguleeriva raamistiku pidev olemasolu, on vaja edasi lükata direktiivide 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ kehtetuks tunnistamise sätte kohaldamine.

(10)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt lükata edasi määruse (EL) 2017/745 teatavate sätete kohaldamine ning võimaldada laiendada direktiivide 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ alusel lubatud riiklike erandite kehtivuse ulatust liidu territooriumile, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid eesmärke meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(11)

Käesolev määrus võetakse vastu erandlikel asjaoludel, mis tulenevad COVID-19 puhangust ja sellest tingitud rahvatervise kriisist. Selleks, et saavutada määruse (EL) 2017/745 muutmise kavandatud mõju seoses teatavate sätete kohaldamise kuupäevadega, peab käesolev määrus jõustuma enne 26. maid 2020. Seetõttu peetakse asjakohaseks teha erand kaheksa nädala pikkusest ajavahemikust, millele osutatakse ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4.

(12)	Arvestades tungivat vajadust tegeleda viivitamata COVID-19 puhangust tingitud rahvatervise kriisiga, peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(13)	Määrust (EL) 2017/745 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2017/745 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõike 2 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lauses asendatakse kuupäev „26. maiks 2020“ kuupäevaga „26. maiks 2021“;

b)	teises lauses asendatakse kuupäev „26. maist 2020“ kuupäevaga „26. maist 2021“.

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i)	esimeses lauses asendatakse kuupäev „26. maiks 2020“ kuupäevaga „26. maiks 2021“;

ii)	kolmandas lauses asendatakse kuupäev „26. maiks 2020“ kuupäevaga „26. maiks 2021“;

b)	lõikes 6 asendatakse kuupäev „26. maid 2020“ kuupäevaga „26. maid 2021“.

3)	Artikli 34 lõikes 1 asendatakse kuupäev „25. märtsiks 2020“ kuupäevaga „25. märtsiks 2021“.

Artiklit 59 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Erandina käesoleva määruse artiklist 52 või ajavahemikus 24. aprillist 2020 kuni 25. maini 2021 erandina direktiivi 90/385/EMÜ artikli 9 lõigetest 1 ja 2 või direktiivi 93/42/EMÜ artikli 11 lõigetest 1–6 võib pädev asutus asjakohaselt põhjendatud taotluse korral lubada lasta asjaomase liikmesriigi territooriumil turule või võtta seal kasutusele teatava seadme, mille suhtes ei ole läbi viidud kõnealustes artiklites osutatud kohaldatavaid menetlusi, kuid mille kasutamine on rahvatervise, patsientide ohutuse või tervise huvides.“;

b)	lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: „Liikmesriik võib teatada komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõigist direktiivi 90/385/EMÜ artikli 9 lõike 9 või direktiivi 93/42/EMÜ artikli 11 lõike 13 kohaselt enne 24. aprilli 2020 antud lubadest.“;

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Pärast käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teavituse saamist võib komisjon erakorralistel juhtudel, mis on seotud ohuga rahvatervisele või patsientide ohutusele või tervisele, laiendada rakendusaktidega piiratud ajaks liikmesriigi poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, või kui luba on antud enne 24. aprilli 2020, siis kooskõlas direktiivi 90/385/EMÜ artikli 9 lõikega 9 või direktiivi 93/42/EMÜ artikli 11 lõikega 13 antud loa kehtivuse ulatust liidu territooriumile ning sätestada seadme turule laskmise ja kasutuselevõtu tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 114 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.“

5)	Artiklis 113 asendatakse kuupäev „25. veebruariks 2020“ kuupäevaga „25. veebruariks 2021“.

Artiklit 120 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikes 1 asendatakse kuupäev „26. maist 2020“ kuupäevaga „26. maist 2021“;

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.

Erandina käesoleva määruse artiklist 5 võib seadet, mis on direktiivi 93/42/EMÜ kohaselt I klassi seade, mille vastavusdeklaratsioon on koostatud enne 26. maid 2021 ning mille käesoleva määruse kohaseks vastavushindamismenetluseks on nõutav teavitatud asutuse osalemine, või seadet, millel on direktiivi 90/385/EMÜ või 93/42/EMÜ kohaselt väljastatud ja käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kehtiv sertifikaat, turule lasta või kasutusele võtta kuni 26. maini 2024, tingimusel et see on alates 26. maist 2021 endiselt ühega nimetatud direktiividest vastavuses ning tingimusel, et seadme konstruktsioon ja kavandatud kasutuseesmärk ei ole oluliselt muutunud. Turustamisjärgse järelevalve, turujärelevalve, järelevalve ning ettevõtjate ja seadmete registreerimise osas kohaldatakse siiski käesoleva määruse sätteid ning need asendavad nimetatud direktiivide vastavaid sätteid.“;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.	Seadmeid, mis on kooskõlas direktiividega 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ seaduslikult turule lastud enne 26. maid 2021, ning seadmeid, mis on turule lastud alates 26. maist 2021 vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, võib jätkuvalt turul kättesaadavaks teha või kasutusele võtta kuni 26. maini 2025.“;

d)	lõikes 5 asendatakse kuupäev „26. maist 2020“ kuupäevaga „26. maist 2021“;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.

Erandina direktiivides 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ sätestatust võib käesolevale määrusele vastavad vastavushindamisasutused määrata ja neist teatada enne 26. maid 2021. Teavitatud asutused, mis on määratud ja millest on teatatud käesoleva määruse kohaselt, võivad läbi viia käesolevas määruses sätestatud vastavushindamismenetlusi ja väljastada käesoleva määruse kohaseid sertifikaate enne 26. maid 2021.“;

lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10.

Seadmeid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse kooskõlas artikli 1 lõike 6 punktiga g ja mis on seaduslikult turule lastud või kasutusele võetud kooskõlas liikmesriikides enne 26. maid 2021 kehtinud õigusnormidega, võib asjaomases liikmesriigis jätkuvalt turule lasta ja kasutusele võtta.“;

lõiget 11 muudetakse järgmiselt:

i)	esimeses lauses asendatakse kuupäev „26. maid 2020“ kuupäevaga „26. maid 2021“;

ii)	teises lauses asendatakse kuupäev „26. maist 2020“ kuupäevaga „26. maist 2021“.

Artikli 122 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

a)	sissejuhatavas osas asendatakse kuupäev „26. maist 2020“ kuupäevaga „26. maist 2021“;

lisatakse järgmine taane:

„—	direktiivi 90/385/EMÜ artikli 9 lõige 9 ja direktiivi 93/42/EMÜ artikli 11 lõige 13, mis tunnistatakse kehtetuks alates 24. aprillist 2020.“

Artiklit 123 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikes 2 asendatakse kuupäev „26. maist 2020“ kuupäevaga „26. maist 2021“;

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)	punktis a asendatakse kuupäev „26. mai 2020“ kuupäevaga „26. mai 2021“;

ii)	punkti d esimeses lauses asendatakse kuupäev „26. maini 2020“ kuupäevaga „26. maini 2021“;

iii)

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

korduskasutatavate seadmete puhul, mis peavad kandma kordumatut identifitseerimistunnust, kohaldatakse artikli 27 lõiget 4 järgmise suhtes:

i)	siiratavad seadmed ja III klassi seadmed alates 26. maist 2023;

ii)	IIa ja IIb klassi seadmed alates 26. maist 2025;

iii)	I klassi seadmed alates 26. maist 2027;“;

iv)

lisatakse järgmine punkt:

„j)	artiklit 59 kohaldatakse alates 24. aprillist 2020.“

9)	IX lisa punkti 5.1 alapunktis h asendatakse kuupäev „26. maid 2020“ kuupäevaga „26. maid 2021“.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. aprill 2020

Euroopa Parlamendi nimel

president

D.M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. GRLIĆ RADMAN

(1) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2020. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. aprilli 2020. aasta otsus.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(3) Nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siiratavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17).

(4) Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

24.4.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 130/28

BERECI TUGIAMETI (BERECI BÜROO) HALDUSNÕUKOGU OTSUS,

10. september 2019,

millega kehtestatakse sise-eeskirjad andmesubjektide teatavate õiguste piiramise kohta isikuandmete töötlemisel BERECi büroo tegevuse raames

HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1971, millega asutatakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste amet (BEREC) ja BERECi tugiamet (BERECi büroo) ja muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1211/2009, (1) eelkõige selle artikli 36 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (2) (edaspidi „määrus“), eelkõige selle artiklit 25,

ning arvestades järgmist:

(1)

BERECi büroo võib oma tööga seoses läbi viia haldusjuurdlusi, distsiplinaarmenetlusele eelnevaid menetlusi, distsiplinaar- ja töösuhte peatamise menetlusi vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste IX lisale (3) ning Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo (BERECi büroo) otsusele nr MC/2012/3, millega kehtestatakse teabe töötlemist, sealhulgas isikuandmete töötlemist hõlmavate haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimise üldised rakendussätted.

(2)

BERECi büroo töötajatel on kohustus teatada võimalikust ebaseaduslikust tegevusest, sealhulgas liidu huve kahjustavast pettusest või korruptsioonist või ametiülesannetega seotud käitumisest, mis võib endast kujutada liidu teenistujate kohustuste rasket rikkumist. Seda reguleeritakse Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo (BERECi büroo) otsusega nr MC/2018/11, mis sätestab BERECi büroo rikkumistest teatamise suunised.

(3)

BERECi büroo on kehtestanud põhimõtted, et ennetada ja lahendada tõhusalt ja tulemuslikult tegelikke või võimalikke psühholoogilise või seksuaalse ahistamise juhtumeid töökohal, nagu on sätestatud Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo (BERECi büroo) otsuses nr MC/2016/15 isikuväärikuse kaitsmise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise kohta.

(4)

Eelnimetatud tegevusega seoses kogub ja töötleb BERECi büroo asjaomast teavet ning mitme kategooria isikuandmeid, sealhulgas eraisikute identifitseerimisandmeid, kontaktteavet, ametialaste rollide ja ülesannetega seotud teavet, teavet eraelulise ning ametialase käitumise ja tulemuslikkuse kohta ning finantsandmeid. Vastutav töötleja on BERECi büroo.

(5)

Olemas on piisavad kaitsemeetmed isikuandmete kaitsmiseks ning neile juhusliku või ebaseadusliku juurdepääsu ennetamiseks andmete säilitamisel nii füüsilises kui ka elektroonilises keskkonnas. Pärast töötlemist säilitatakse andmeid vastavalt BERECi büroo säilitamiseeskirjadele, mis on esitatud määruse artiklil 31 põhinevates andmekaitsedokumentides. Juhtumiteave, sealhulgas isikuandmed, kustutatakse, muudetakse anonüümseks või arhiivitakse säilitamisperioodi lõpus.

(6)	Selles kontekstis on BERECi büroo kohustatud andma andmesubjektidele teavet eespool nimetatud töötlemistegevuste kohta ning austama andmesubjektide õigusi, nagu on sätestatud määruses.

(7)

Määrusest tulenevaid andmesubjektide õigusi võib olla vaja ühitada eespool nimetatud tegevusvajadustega, austades samas ka teiste andmesubjektide põhiõigusi ja -vabadusi. Selleks nähakse määruse artikliga 25 ette võimalus piirata rangetel tingimustel artiklite 14–20, 35 ja 36 ning ka artikli 4 kohaldamist, kuivõrd nende sätted vastavad artiklites 14–20 ettenähtud õigustele ja kohustustele. Sel juhul on vaja võtta vastu sise-eeskirjad, mille kohaselt võib BERECi büroo neid õigusi vastavalt määruse samale artiklile piirata.

(8)

Eelkõige võidakse seda teha siis, kui andmesubjektile antakse teavet isikuandmete töötlemise kohta haldusjuurdluse esialgses hindamisetapis või juurdluse käigus enne juhtumi võimalikku sulgemist või distsiplinaarmenetlusele eelnevas etapis. Teatud asjaoludel võib sellise teabe andmine oluliselt mõjutada BERECi büroo suutlikkust juurdlust tulemuslikult läbi viia, näiteks kui esineb oht, et asjaomane isik hävitab tõendid või mõjutab võimalikke tunnistajaid enne nende küsitlemist. Lisaks võib BERECi bürool olla vaja kaitsta nende isikute õigusi ja vabadusi ning ka teiste asjassepuutuvate isikute õigusi ja vabadusi.

(9)

Võib olla vajalik kaitsta sellise tunnistaja või rikkumisest teataja konfidentsiaalsust, kes on palunud oma isikut mitte avaldada. Sellisel juhul võib BERECi büroo piirata juurdepääsu rikkumisest teataja ja teiste asjasse puutuvate isikute identifitseerimisandmetele, avaldustele ja muudele isikuandmetele, et kaitsta nende õigusi ja vabadusi.

(10)

Vaja võib olla kaitsta ka selle töötaja konfidentsiaalsust, kes on ahistamismenetluse raames võtnud ühendust BERECi büroo konfidentsiaalsete nõustajatega. Sellisel juhul võib BERECi büroo otsustada piirata juurdepääsu väidetava ohvri, väidetava ahistaja ja teiste asjasse puutuvate isikute identifitseerimisandmetele, avaldustele ja muudele isikuandmetele, et kaitsta nende õigusi ja vabadusi.

(11)	BERECi büroo peaks piiranguid kohaldama üksnes siis, kui need järgivad põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas rangelt vajalikud ja proportsionaalsed. BERECi büroo peab esitama põhjendused, milles selgitab piirangute aluseid.

(12)	Vastutuspõhimõtte kohaselt peab BERECi büroo piirangute kohaldamise dokumenteerima.

(13)	Määruse artikli 25 lõikega 6 kohustatakse vastutavat töötlejat teavitama andmesubjekte peamistest põhjustest, mille alusel piirangut kohaldatakse, ja nende õigusest esitada Euroopa Andmekaitseinspektorile kaebus.

(14)

Määruse artikli 25 lõike 8 kohaselt võib BERECi büroo andmesubjektile piirangu kohaldamise põhjuste kohta teabe andmist edasi lükata, ära jätta või sellest keelduda, kui piirang kaotaks seeläbi oma mõju. BERECi büroo peaks iga juhtumi korral eraldi hindama, kas piirangust teatamine kaotaks selle piirangu mõju.

(15)	BERECi büroo peaks piirangu kohaldamise lõpetama, kui piirangu aluseks olnud tingimused enam ei kehti, ning hindama neid tingimusi korrapäraselt.

(16)	Andmesubjektide õiguste ja vabaduste parima kaitse tagamiseks ning vastavalt määruse artikli 44 lõikele 1 tuleks andmekaitseametnikku aegsasti teavitada mis tahes kohaldatavatest piirangutest ning kontrollida nende vastavust käesolevale otsusele.

(17)	Eelnimetatud piirangute kohaldamine ei piira määruse artikli 16 lõike 5 ja artikli 17 lõike 4 sätete võimalikku kohaldamist seoses õigusega teabele, kui andmed ei pärine andmesubjektilt, ja andmesubjekti õigusega tutvuda andmetega.

(18)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti 27. mail 2019,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja kohaldamisala

Käesoleva otsusega kehtestatakse eeskirjad seoses tingimustega, mille korral võib BERECi büroo määruse artikli 25 alusel piirata artiklite 14–20, 35 ja 36 ja ka artikli 4 kohaldamist.

Artikkel 2

Piirangud

1. Vastavalt määruse artikli 25 lõikele 1 võib BERECi büroo piirata artiklite 14–20, 35 ja 36 ja ka artikli 4 kohaldamist, kuivõrd nende sätted vastavad artiklitega 14–20 ettenähtud õigustele ja kohustustele, kui:

viiakse läbi haldusjuurdlusi, distsiplinaarmenetlusele eelnevaid, distsiplinaar- ja töösuhte peatamise menetlusi vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste IX lisale ning Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo (BERECi büroo) otsusele nr MC/2012/3, millega kehtestatakse teabe töötlemist, sealhulgas isikuandmete töötlemist hõlmavate haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimise üldised rakendussätted; asjaomased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktil c, g, h;

tagamaks, et BERECi büroo töötajatel on võimalik anda konfidentsiaalsetele nõustajatele aru asjaoludest, mida nad peavad raskeks rikkumiseks vastavalt Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo (BERECi büroo) otsusele nr MC/2018/11, milles sätestatakse BERECi büroo rikkumistest teatamise suunised; asjaomased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktil h;

tagamaks, et BERECi büroo töötajad saavad ahistamismenetlusega seoses anda konfidentsiaalsetele nõustajatele konfidentsiaalselt aru vastavalt Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti Büroo (BERECi büroo) otsusele nr MC/2016/15 isikuväärikuse kaitsmise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamise kohta; asjaomased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktil h.

2. Andmekategooriad hõlmavad eraisikute identifitseerimisandmeid, kontaktteavet, ametialaseid rolle ja ülesandeid, teavet era- ja tööelulise käitumise ja tegevuse kohta ning finantsandmeid.

3. Mis tahes piirangud peavad järgima põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed.

4. Enne piirangute kohaldamist tuleb iga juhtumi korral teha vajalikkuse ja proportsionaalsuse test. Piirangute kehtestamisel piirdutakse sellega, mis on seatud eesmärkide saavutamiseks rangelt vajalik, võttes arvesse riske andmesubjektide õigustele ja vajadustele.

5. BERECi büroo koostab aruandluskohustuse eesmärgil dokumendi, milles dokumenteerib kohaldatavate piirangute põhjused, millised lõikes 1 loetletud aluste kehtivad ning vajalikkuse ja proportsionaalsuse testi tulemuse. Need dokumendid kuuluvad sihtotstarbelisse registrisse, mis tehakse Euroopa Andmekaitseinspektorile esitatud taotlusel kättesaadavaks. Määruse artikli 25 kohaldamise aruanne tehakse korrapäraselt kättesaadavaks.

Artikkel 3

Riskid andmesubjektide õigustele ja vajadustele

Ühtlasi hinnatakse riske nende andmesubjektide õigustele ja vajadustele, kelle isikuandmetele võidakse kohaldada piiranguid. Need riskihinnangud ja andmete säilitamisperiood on esitatud määruse artikli 31 kohases töötlemistegevuse dokumendis ja vajadusel määruse artikli 39 kohastes asjaomastes andmekaitsealastes mõjuhinnangutes.

Artikkel 4

Säilitamise ajavahemikud ja kaitsemeetmed

BERECi büroo rakendab kaitsemeetmeid, et vältida selliste isikuandmete väärkasutamist või ebaseaduslikku juurdepääsu või edastamist, mille suhtes võidakse kohaldada piiranguid. Kaitsemeetmed hõlmavad tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid ning vajaduse korral kirjeldatakse neid üksikasjalikult BERECi büroo sisemistes otsustes, menetlustes ja rakenduseeskirjades. Kaitsemeetmed hõlmavad järgmist:

a)	rollide, kohustuste ja menetlusetappide piisav määratlus;

b)	asjakohasel juhul turvaline elektrooniline keskkond, millega takistatakse ebaseaduslikku või juhuslikku juurdepääsu elektroonilistele andmetele või nende edastamist volitamata isikutele;

c)	asjakohasel juhul paberdokumentide turvaline talletamine ja töötlemine;

d)	piirangute nõuetekohane seire ja korrapärane läbivaatamine, mida tehakse vähemalt iga kuue kuu järel. Läbivaatamine tuleb teha ka siis, kui käsitletava juhtumi olulised elemendid on muutunud. Piirangud tühistatakse kohe, kui neid õigustavad tingimused enam ei kehti.

Artikkel 5

Andmekaitseametnikule esitatav teave ja temapoolne läbivaatamine

1. BERECi büroo andmekaitseametnikku teavitatakse tarbetu viivituseta, kui andmesubjekti õigusi piiratakse vastavalt käesolevale otsusele, ning talle antakse juurdepääs registrile ning mis tahes faktiliste ja juriidiliste elementide aluseks olevatele dokumentidele.

2. BERECi büroo andmekaitseametnik võib esitada kirjaliku taotluse piirangu kohaldamise läbivaatamiseks. BERECi büroo teavitab oma andmekaitseametnikku kirjalikult taotletud läbivaatamise tulemustest.

3. BERECi büroo andmekaitseametniku osalemine piirangumenetluses, sealhulgas teabevahetus, dokumenteeritakse asjakohases vormis.

Artikkel 6

Andmesubjektidele antav teave nende õiguste piiramise kohta

1. BERECi büroo lisab oma veebilehel avaldatavatesse andmekaitseteadetesse üldteabe käesoleva otsuse artikli 2 lõikes 1 kirjeldatud kõigi andmesubjektide õiguste võimaliku piiramise kohta. Teabes kirjeldatakse, mis õigusi võidakse piirata, piirangute põhjusi ja nende võimalikku kestust.

2. Lisaks teavitab BERECi büroo iga andmesubjekti eraldi kas praegustest või tulevastest piirangutest või nende õigustest tarbetu viivituseta ja kirjalikult, nagu on täpsustatud käesoleva otsuse artiklites 7, 8 ja 9.

Artikkel 7

Andmesubjektide õigus saada teavet ja teavitamine andmetega seotud rikkumistest

1. Kui BERECi büroo piirab käesolevas otsuses nimetatud tegevuse raames täielikult või osaliselt määruse artiklites 14–16 ja 35 osutatud andmesubjektide õigusi, teavitatakse andmesubjekte peamistest põhjustest, mille alusel piirangut kohaldatakse, ja nende õigusest esitada Euroopa Andmekaitseinspektorile kaebus ja pöörduda õiguskaitse saamiseks Euroopa Kohtusse.

2. BERECi büroo võib lõikes 1 osutatud piirangute kohta teabe esitamist edasi lükata, selle ära jätta või sellest keelduda, kui piirangud kaotaksid seeläbi oma mõju. Seda hinnatakse iga juhtumi korral eraldi.

Artikkel 8

Andmesubjektide õigus andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada ning piirata andmete töötlemist

1. Kui BERECi büroo piirab käesolevas otsuses osutatud tegevuse raames täielikult või osaliselt määruse artiklites 17–20 nimetatud õigusi andmetega tutvuda, andmeid parandada ja kustutada ning piirata andmete töötlemist, teavitab ta oma vastuses asjaomase andmesubjekti päringule teda peamistest põhjustest, mille alusel piirangut kohaldatakse, ja võimalusest esitada Euroopa Andmekaitseinspektorile kaebus või pöörduda õiguskaitse saamiseks Euroopa Kohtusse.

Artikkel 9

Elektroonilise side konfidentsiaalsus

1. Erakorralistel asjaoludel ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ (4) sätete ja põhjendustega võib BERECi büroo piirata määruse artiklis 36 osutatud õigust elektroonilise side konfidentsiaalsusele. Sel juhul esitab BERECi büroo oma sise-eeskirjades üksikasjalikult asjaolud, alused, asjaomased riskid ja seonduvad kaitsemeetmed.

2. Kui BERECi büroo piirab õigust elektroonilise side konfidentsiaalsusele, teavitab ta oma vastuses andmesubjekti päringule teda piirangu kehtestamisest, selle peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda õiguskaitse saamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

3. BERECi büroo võib lõigetes 1 ja 2 osutatud piirangute kohta teabe esitamist edasi lükata, selle ära jätta või sellest keelduda, kui piirangud kaotaksid seeläbi oma mõju. Seda hinnatakse iga juhtumi korral eraldi.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Riia, 10. september 2019

BERECi tugiameti nimel

haldusnõukogu esimees

Jeremy GODFREY

(1) ELT L 321, 17.12.2018, lk 1.

(2) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(3) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 130

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 24. aprill 2020

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/558, 23. aprill 2020, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID‐19 puhangule	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/559, 23. aprill 2020, millega muudetakse määrust (EL) nr 223/2014 seoses erimeetmete kehtestamisega, et reageerida COVID‐19 puhangule	7
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/560, 23. aprill 2020, millega muudetakse määrusi (EL) nr 508/2014 ja (EL) nr 1379/2013 seoses erimeetmetega, et leevendada COVID‐19 puhangu mõju kalandus- ja vesiviljelussektorile	11
	*	Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/561, 23. aprill 2020, millega muudetakse meditsiiniseadmeid käsitlevat määrust (EL) 2017/745 selle teatavate sätete kohaldamise kuupäevade osas ( 1 )	18

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2020/562, 23. aprill 2020, millega rakendatakse määrust (EL) nr 401/2013, mis käsitleb Myanmari/Birma vastu suunatud piiravaid meetmeid	23
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2020/563, 23. aprill 2020, millega muudetakse otsust 2013/184/ÜVJP, mis käsitleb Myanmari/Birma vastu suunatud piiravaid meetmeid	25
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2020/564, 23. aprill 2020, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2018/298 liidu toetuse kohta Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevusele selle järelevalve- ja kontrollivõimekuse tugevdamiseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames	27
	KODU- JA TÖÖKORRAD
*	BERECi tugiameti (BERECi büroo) haldusnõukogu otsus, 10. september 2019, millega kehtestatakse sise-eeskirjad andmesubjektide teatavate õiguste piiramise kohta isikuandmete töötlemisel BERECi büroo tegevuse raames	28


	(1) EMPs kohaldatav tekst