2.3.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 62/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/283,

18. veebruar 2020,

millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses halduskoostöö meetmete tugevdamisega, et võidelda käibemaksupettuse vastu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määruses (EL) nr 904/2010 (3) on muu hulgas sätestatud õigusnormid käibemaksu valdkonnas konkreetse teabe säilitamiseks ja vahetamiseks elektrooniliste vahendite abil.

(2)

E-kaubanduse kasv lihtsustab kaupade ja teenuste piiriülest müüki liikmesriikides asuvatele lõpptarbijatele. Sellega seoses on piiriülese e-kaubanduse puhul tegemist kaubatarnete ja teenuste osutamisega, mille eest käibemaks kuulub tasumisele ühes liikmesriigis, kuid tarnija või teenuseosutaja asub teises liikmesriigis, kolmandal territooriumil või kolmandas riigis. Seejuures kasutavad ühes liikmesriigis, kolmandal territooriumil või kolmandas riigis asuvad petturlikud ettevõtjad e-kaubanduse võimalusi ära, et saada ebaõiglaseid turueeliseid, hoides kõrvale oma käibemaksukohustusest. Kui kohaldatakse sihtriigis maksustamise põhimõtet, siis kuna tarbijatel ei ole arvepidamise kohustust, on tarbimisliikmesriikidel vaja asjakohaseid vahendeid, et petturlikke ettevõtjaid tuvastada ja kontrollida. On tähtis võidelda teatavate ettevõtjate petturlikust käitumisest põhjustatud piiriülese käibemaksupettusega piiriülese e-kaubanduse valdkonnas.

(3)

Liikmesriikide maksuhaldurite (edaspidi „maksuhaldurid“) vaheline koostöö käibemaksupettuse vastu võitlemisel on tavaliselt põhinenud andmetel, mis on maksustatavate tehingutega otseselt seotud ettevõtjate valduses. Piiriüleste kaubatarnete või piiriülese teenuste osutamisel ettevõtjalt tarbijale, mis on e-kaubanduse valdkonnas tavapärane, ei pruugi see teave olla otse kättesaadav. Seega on maksuhalduritel vaja uusi vahendeid, et võidelda tulemuslikult käibemaksupettuse vastu.

(4)

Valdava osa liidu tarbijate piiriüleste internetiostude puhul tehakse maksed makseteenuse pakkujate kaudu. Makseteenuse osutamiseks peab makseteenuse pakkujal olema konkreetne teave, et teha kindlaks asjaomase piiriülese makse saaja, samuti teave makse kuupäeva, summa ja makse päritoluliikmesriigi kohta. See teave on maksuhalduritele vajalik, et nad saaksid täita oma põhiülesandeid petturlike ettevõtjate tuvastamisel ja käibemaksukohustuste kindlaksmääramisel seoses piiriüleste kaubatarnete ja piiriülese teenuste osutamisega ettevõtjalt tarbijale. Seepärast on vajalik ja proportsionaalne, et makseteenuse pakkujate valduses olev käibemaksualane teave tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks ning et liikmesriigid saavad seda teavet säilitada oma riiklikes elektroonilistes süsteemides ja edastad see makseteabe kesksesse elektroonilisse süsteemi, et tuvastada piiriüleseid käibemaksupettusi ja nende vastu võidelda, eelkõige mis puudutab kaubatarneid ja teenuste osutamist ettevõtjalt tarbijale.

(5)

Tõhusaks võitluseks käibemaksupettuste vastu on vajalik ja proportsionaalne meede anda liikmesriikidele vahendid makseteenuse pakkujate poolse teabe kogumiseks, säilitamiseks ja edastamiseks ning anda Eurofisci kontaktametnikele juurdepääs sellele teabele seoses võimalike käibemaksupettuste uurimisega või käibemaksupettuse tuvastamiseks. Need vahendid on hädavajalikud, kuna maksuhaldurid vajavad seda teavet käibemaksukontrolli eesmärgil, et kaitsta nii avaliku sektori tulusid kui ka liikmesriikide seaduskuulekaid ettevõtjaid, kes omakorda kaitsevad tööhõivet ja liidu kodanikke.

(6)

On oluline, et maksetega seotud teabe töötlemine liikmesriikide poolt oleks proportsionaalne käibemaksupettuse vastu võitlemise eesmärgiga. Seetõttu ei peaks liikmesriigid koguma, säilitama ega edastama teavet tarbijate või maksjate ega selliste maksete kohta, mis ei ole tõenäoliselt seotud majandustegevusega.

(7)

Tõhusamalt käibemaksupettuse vastu võitlemise eesmärgi saavutamiseks tuleks luua makseteabe keskne elektrooniline süsteem (edaspidi „teabesüsteem“), kuhu liikmesriigid edastavad nende poolt kogutud makseteavet, mida nad saavad riigi tasandil säilitada. Teabesüsteem peaks üksikute makse saajate kohta säilitama, koondama ja analüüsima kogu käibemaksualast teavet, mis on seotud liikmesriikide edastatud maksetega. Teabesüsteem peaks võimaldama saada täieliku ülevaate makse saajate poolt liikmesriikides asuvatelt maksjatelt saadud maksetest ning tegema Eurofisci kontaktametnikele kättesaadavaks konkreetse analüüsi tulemused. Teabesüsteem peaks tuvastama sama makse kohta saadud mitu kirjet, näiteks samast maksest võib teatada asjaomase maksja pank ja kaardi väljastaja, puhastama liikmesriikidelt saadud teabe, näiteks eemaldades dublikaadid ja parandades vead andmetes, ning võimaldama Eurofisci kontaktametnikel võrrelda makseteavet nende käsutuses oleva käibemaksuteabega, teha päringuid võimalike käibemaksupettuste uurimiseks või käibemaksupettuse tuvastamiseks ning lisada täiendavat teavet.

(8)

Maksustamine on liidu ja liikmesriikide üldise avaliku huvi oluline eesmärk ning seda on tunnustatud seoses piirangutega, mis võidakse kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 (5) sätestatud kohustustele ja õigustele. Andmekaitseõigustega seotud piirangud on vajalikud tulenevalt makseteenuse pakkujatelt pärineva teabe laadist ja mahust ning need peavad põhinema nõukogu direktiivis (EL) 2020/284 (6) sätestatud konkreetsetel tingimustel. Kuna makseteave on eriti tundlik, on kõigis teabe käitlemise etappides vaja selgust selle kohta, kes on vastutav töötleja või volitatud töötleja vastavalt määrustele (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.

(9)

Seetõttu on vaja kohaldada andmesubjekti õiguste suhtes piiranguid vastavalt määrusele (EL) nr 904/2010. Andmesubjektide õiguste ja kohustuste täielik kohaldamine kahjustaks oluliselt eesmärki võidelda tõhusalt käibemaksupettusega ning võimaldaks andmesubjektidel käimasolevaid analüüse ja uurimisi takistada, tingituna makseteenuse pakkujate saadetud teabe suurest mahust ning andmesubjektide poolt liikmesriikidele, komisjonile või mõlemale esitatud teabepäringute võimalikust plahvatuslikust kasvust. See takistaks maksuhaldurite suutlikkust täita käesoleva määruse eesmärki, seades ohtu käesoleva määruse kohaselt tehtavad päringud, analüüsid, uurimised ja menetlused. Seetõttu tuleks vastavalt käesolevale määrusele teabe töötlemisel kohaldada piiranguid andmesubjekti õiguste suhtes. Käibemaksupettuse vastase võitluse eesmärki ei saa saavutada muude, vähem piiravate meetmetega, mis oleksid sama tulemuslikud.

(10)

Teabesüsteemis säilitatavale makseteabele peaks olema juurdepääs üksnes Eurofisci kontaktametnikel ja ainult käibemaksupettuse vastu võitlemise eesmärgil. Seda teavet võiks lisaks käibemaksu kindlaksmääramisele kasutada ka määrusega (EL) nr 904/2010 kehtestatud muude lõivude, tollimaksude ja maksude kindlaksmääramiseks. Kõnealust teavet ei tohiks kasutada muudel eesmärkidel, näiteks ärilistel eesmärkidel.

(11)	Käesoleva määrusega kooskõlas makseteabe töötlemisel peaks iga liikmesriik piirduma sellega, mis on proportsionaalne ja vajalik võimalike käibemaksupettuste uurimiseks või käibemaksupettuse tuvastamiseks.

(12)	Määruse (EL) 2016/679 kohaste õiguste ja kohustuste tagamiseks on oluline, et maksetega seotud teavet ei kasutata automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemiseks ning et teavet tuleks seega alati kontrollida muu maksuteabe põhjal, mis on maksuhalduritele kättesaadav.

(13)

Et aidata liikmesriikidel võidelda maksupettuste vastu ja tuvastada pettureid, on vajalik ja proportsionaalne, et makseteenuse pakkujad peavad arvet enda osutatavate makseteenustega seoses makse saajate ja maksetega seotud teabe kohta kolm kalendriaastat. See ajavahemik on piisav aeg, et liikmesriigid saaksid tõhusalt kontrolle teha ja uurida võimalikke käibemaksupettusi või tuvastada käibemaksupettust, ning on proportsionaalne, võttes arvesse suurt hulka makseteavet ja selle tundlikkust isikuandmete kaitse seisukohast.

(14)

Eurofisci kontaktametnikel peaks olema võimalik pääseda juurde teabesüsteemis säilitatavale makseteabele käibemaksupettuse vastu võitlemise eesmärgil, komisjoni nõuetekohaselt akrediteeritud isikutel peaks aga olema juurdepääs teabele ainult teabesüsteemi arendamise ja töös hoidmise eesmärgil. Kõik kõnealusele teabele juurde pääsevad isikud peavad järgima määruses (EL) nr 904/2010 sätestatud konfidentsiaalsusreegleid.

(15)	Kuna teabesüsteemi rakendamine nõuab uusi tehnoloogilisi arendusi, on vaja käesoleva määruse kohaldamist edasi lükata, et võimaldada liikmesriikidel ja komisjonil neid tehnoloogiaid arendada.

(16)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: tehnilised meetmed teabesüsteemi loomiseks ja töös hoidmiseks; komisjoni ülesanded seoses teabesüsteemi tehnilise haldamisega; riiklike elektrooniliste süsteemide ja teabesüsteemi vahelise ühenduse ja üldise toimimise tagamiseks vajalikud tehnilised üksikasjad; elektroonilised tüüpvormid teabe kogumiseks makseteenuse pakkujatelt; Eurofisci kontaktametnike teabele juurdepääsu käsitlevad tehnilised ja muud üksikasjad; praktiline kord, et teha kindlaks Eurofisci kontaktametnikud, kellel on juurdepääs teabesüsteemile; menetlus, mis võimaldab võtta vastu asjakohased tehnilised ja korralduslikud turvameetmed teabesüsteemi väljatöötamiseks ja toimimiseks; liikmesriikide ja komisjoni rolli ja kohustused, kui nad tegutsevad vastutava töötleja ja volitatud töötlejana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 alusel ning Eurofisci puudutav menetluslik kord. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (7).

(17)

Käibemaksupettused on kõigi liikmesriikide ühine probleem. Liikmesriikidel üksi ei ole vajalikku teavet, et tagada käibemaksunormide nõuetekohane kohaldamine piiriüleses e-kaubanduses ja võidelda piiriülese e-kaubandusega seotud käibemaksupettuse vastu. Kuna käesoleva määruse eesmärki võidelda käibemaksupettuse vastu ei suuda liikmesriigid piiriülese e-kaubanduse puhul piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele. Sellega seoses piiratakse käesoleva määrusega rangelt isikuandmete hulka, mis tuleb liikmesriikidele kättesaadavaks teha. Käesoleva määruse kohane makseteabe töötlemine peaks toimuma ainult käibemaksupettuse vastu võitlemise eesmärgil.

(19)	Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 14. märtsil 2019 (8).

(20)	Määrust (EL) nr 904/2010 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 904/2010 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:

„s)	„makseteenuse pakkuja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (*1) artikli 1 lõike 1 punktides a–d loetletud makseteenuse pakkujate kategooria või füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab kõnealuse direktiivi artikli 32 kohast erandit;

t)	„makse“ – kui direktiivi (EL) 2015/2366 artiklis 3 sätestatud kohaldamisalast välistamisest ei tulene teisiti, nimetatud direktiivi artikli 4 punktis 5 määratletud „maksetehing“ või nimetatud direktiivi artikli 4 punktis 22 määratletud „rahasiire“;

u)	„maksja“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 8 määratletud maksja;

v)	„makse saaja“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 9 määratletud makse saaja.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).“"

V peatükki muudetakse järgmiselt:

a)	V peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „KONKREETSE TEABE KOGUMINE, SÄILITAMINE JA VAHETAMINE“;

b)	artikli 17 ette lisatakse järgmine pealkiri: „1. JAGU Automaatne juurdepääs konkreetsele teabele, mida säilitatakse riiklikes elektroonilistes süsteemides “;

artikli 24 järele lisatakse järgmine jagu:

„2. JAGU

Makseteabe keskne elektrooniline süsteem

Artikkel 24a

Komisjon töötab välja, hoiab töös, hostib ja haldab tehniliselt makseteabe keskset elektroonilist süsteemi (edaspidi „teabesüsteem“), et uurida võimalikke käibemaksupettusi või tuvastada käibemaksupettust.

Artikkel 24b

1. Iga liikmesriik kogub teavet direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 243b osutatud makse saajate ja maksete kohta.

Iga liikmesriik kogub makseteenuse pakkujatelt esimeses lõigus osutatud teavet:

a)	hiljemalt selle kuu lõpus, mis järgneb sellele kalendrikvartalile, mida teave puudutab;

b)	elektroonilise tüüpvormi abil.

2. Iga liikmesriik võib säilitada lõike 1 kohaselt kogutud teavet riiklikus elektroonilises süsteemis.

3. Iga liikmesriigi pädeva asutuse määratud teabevahetuse keskasutus või teabevahetuse asutused või pädevad ametnikud edastavad teabesüsteemile lõike 1 kohaselt kogutud teabe hiljemalt sellele kalendrikvartalile järgneva teise kuu kümnendal päeval, mida teave puudutab.

Artikkel 24c

1. Teabesüsteemil on järgmised funktsioonid artikli 24b lõike 3 kohaselt edastatud teabe korral:

a)	säilitada teavet;

b)	koondada teavet iga üksiku makse saaja kohta;

c)	analüüsida säilitatavat teavet koos käesoleva määruse kohaselt edastatud või kogutud asjakohase suunatud teabega;

d)	võimaldada artikli 36 lõikes 1 osutatud Eurofisci kontaktametnikele juurdepääs käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud teabele.

2. Teabesüsteemis säilitatakse lõikes 1 osutatud teavet maksimaalselt viis aastat alates selle aasta lõpust, mil teave süsteemi edastati.

Artikkel 24d

Teabesüsteemile saavad juurdepääsu üksnes artikli 36 lõikes 1 osutatud Eurofisci kontaktametnikud, kellel on isiklik teabesüsteemi kasutajatunnus ning kui juurdepääs on seotud võimaliku käibemaksupettuse uurimise või käibemaksupettuse tuvastamisega.

Artikkel 24e

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu:

a)	tehnilised meetmed teabesüsteemi loomiseks ja töös hoidmiseks;

b)	komisjoni ülesanded seoses teabesüsteemi tehnilise haldamisega;

c)	artiklis 24b osutatud riiklike elektrooniliste süsteemide ja teabesüsteemi vahelise ühenduse ja üldise toimimise tagamiseks vajaliku taristu ja vahendite tehnilised üksikasjad;

d)	artikli 24b lõike 1 teise lõigu punktis b osutatud elektroonilised tüüpvormid;

e)	artikli 24c lõike 1 punktis d osutatud teabele juurdepääsu käsitlevad tehnilised ja muud üksikasjad;

f)	praktiline kord, et teha kindlaks artikli 36 lõikes 1 osutatud Eurofisci kontaktametnik, kellel on kooskõlas artikliga 24d juurdepääs teabesüsteemile;

g)	menetlus, mida komisjon peab igal ajal järgima, et tagada asjakohased tehnilised ja korralduslikud turvameetmed teabesüsteemi väljatöötamiseks ja toimimiseks;

h)	liikmesriikide ja komisjoni roll ja kohustused seoses vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesannetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (3) alusel.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 24f

1. Teabesüsteemi loomise, toimimise ja töös hoidmise kulud kaetakse liidu üldeelarvest. Need kulud hõlmavad turvalist ühendust teabesüsteemi ja artikli 24b lõikes 2 osutatud riiklike elektrooniliste süsteemide vahel ning artikli 24c lõikes 1 loetletud funktsioonide täitmiseks vajalikke teenuseid.

2. Iga liikmesriik kannab artikli 24b lõikes 2 osutatud riikliku elektroonilise süsteemiga seotud kulud ning vastutab selle süsteemi kõigi vajalike arenduste eest.“

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1)."

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39)."

Artikkel 37 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 37

1. Eurofisci esimees esitab artikli 58 lõikes 1 osutatud komiteele aastaaruande iga töövaldkonna tegevuse kohta. Aastaaruanne sisaldab vähemalt järgmist:

a)	teabesüsteemile juurdepääsude koguarv;

b)	Eurofisci kontaktametnike poolt kindlaks tehtud tegevustulemused, mis põhinevad artikli 24d alusel kättesaadaval ja töödeldud teabel;

c)	teabesüsteemis töödeldud andmete kvaliteedihinnang.

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu Eurofisci puudutava menetlusliku korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

4)	Artiklisse 55 lisatakse järgmine lõige: „1a. V peatüki 2. jaos osutatud teavet võib kasutada ainult lõikes 1 osutatud otstarbel, kui seda on kontrollitud liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadava muu maksuteabe alusel.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. MARIĆ

(1) 17. detsembri 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).

(2) ELT C 240, 16.7.2019, lk 29.

(3) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(6) Nõukogu 18. veebruari 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/284, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, et kehtestada makseteenuse pakkujatele teatavad nõuded (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 7).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(8) ELT C 140, 16.4.2019, lk 4.

2.3.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 62/7

NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2020/284,

18. veebruar 2020,

millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, et kehtestada makseteenuse pakkujatele teatavad nõuded

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ (3) on kehtestatud maksukohustuslastele üldised käibemaksu üle arvepidamise kohustused.

(2)

E-kaubanduse kasv lihtsustab kaupade ja teenuste piiriülest müüki liikmesriikides asuvatele lõpptarbijatele. Sellega seoses on piiriülese e-kaubanduse puhul tegemist kaubatarnete ja teenuste osutamisega, mille eest käibemaks kuulub tasumisele ühes liikmesriigis, kuid tarnija või teenuseosutaja asub teises liikmesriigis, kolmandal territooriumil või kolmandas riigis. Seejuures kasutavad petturlikud ettevõtjad e-kaubanduse võimalusi ära, et saada ebaõiglaseid turueeliseid, hoides kõrvale oma käibemaksukohustusest. Kui kohaldatakse sihtriigis maksustamise põhimõtet, siis kuna tarbijatel ei ole arvepidamise kohustusi, on tarbimisliikmesriikidel vaja asjakohaseid vahendeid, et petturlikke ettevõtjaid tuvastada ja kontrollida. On tähtis võidelda teatavate ettevõtjate petturlikust käitumisest põhjustatud piiriülese käibemaksupettusega piiriülese e-kaubanduse valdkonnas.

(3)

Valdava osa liidu tarbijate internetiostude puhul tehakse maksed makseteenuse pakkujate kaudu. Makseteenuste pakkumiseks peab makseteenuse pakkujal olema konkreetne teave, et teha kindlaks asjaomase makse saaja, teave makse kuupäeva, summa ning makse päritoluliikmesriigi kohta, samuti teave selle kohta, kas makse oli algatatud kaupleja ruumides. Kõnealune konkreetne teave on eriti oluline piiriüleste maksete korral, mille puhul maksja asub ühes liikmesriigis ja makse saaja teises liikmesriigis, kolmandal territooriumil või kolmandas riigis. See teave on liikmesriikide maksuhalduritele (edaspidi „maksuhaldurid“) vajalik, et nad saaksid täita oma põhiülesandeid, st avastada petturlusega tegelevaid ettevõtjaid ja kontrollida käibemaksukohustusi. Seepärast on vaja, et makseteenuse pakkujad teevad teabe kättesaadavaks maksuhalduritele, et aidata neil piiriüleseid käibemaksupettusi tuvastada ja nende vastu võidelda.

(4)

Käibemaksupettusega võitlemiseks on oluline teha makseteenuse pakkujatele kohustuseks pidada piisavalt üksikasjalikku arvestust ja anda aru teatavate piiriüleste maksete kohta, mis on sellisena kindlaks määratud maksja ja makse saaja asukoha alusel. Seetõttu on vaja määratleda maksja asukoha ja makse saaja asukoha mõisted ning nende asukohtade kindlaksmääramise vahendid. Maksja ja makse saaja asukoha alusel peaks arvestuse pidamise ja aruandmise kohustused tekkima üksnes liidus asuvatel makseteenuse pakkujatel ja nimetatud kohustused ei tohiks piirata direktiivis 2006/112/EÜ ja nõukogu rakendusmääruses (EL) nr 282/2011 (4) sätestatud maksustatava tehingu toimumise kohta käsitlevate normide kohaldamist.

(5)

Makseteenuse pakkujatel on enda osutatavate makseteenustega seoses võimalik neil juba olemasoleva teabe põhjal kindlaks määrata makse saaja ja maksja asukoht, kasutades selleks maksja või makse saaja maksekonto tunnust või muud tunnust, mille abil üheselt identifitseeritakse maksja või makse saaja asukoht. Kui sellised tunnused puuduvad, tuleks teise võimalusena maksja või makse saaja asukoht kindlaks määrata maksja või makse saaja nimel tegutseva makseteenuse pakkuja ettevõtte tunnuskoodi abil, kui rahalised vahendid kantakse üle makse saajale maksja nimel maksekontot loomata, kui rahalisi vahendeid ei krediteerita ühelegi makse saaja maksekontole või kui maksja või makse saaja muu tunnus puudub.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (5) kohaselt on oluline, et makseteenuse pakkuja kohustus säilitada ja esitada teavet piiriüleste maksete kohta oleks proportsionaalne ja piiratud sellega, mida liikmesriikidel on vaja käibemaksupettuse vastu võitlemiseks. Lisaks on maksja asukoht ainus maksjaga seotud teave, mida tuleks säilitada. Makse saajat ja makset puudutava teabega seoses tuleks makseteenuse pakkujatelt nõuda üksnes seda, et nad säilitaksid ja edastaksid maksuhaldurile teabe, mida maksuhalduritel on vaja võimalike petturite tuvastamiseks ja maksukontrollide tegemiseks. Seetõttu tuleks makseteenuse pakkujatelt nõuda andmete säilitamist üksnes selliste piiriüleste maksete kohta, mis tõenäoliselt viitavad majandustegevusele. Makse saajale ühes kalendrikvartalis laekunud maksete arvul põhineva ülemmäära kehtestamine annaks vihjeid selle kohta, kas need maksed saadi majandustegevuse osana, välistades nii mitteärilisel eesmärgil tehtud maksed. Kui see ülemmäär saavutatakse, tekiks makseteenuse pakkujal arvestuse pidamise ja aruandmise kohustus.

(7)

On võimalik, et maksja poolt makse saajale ühe makse tegemises osaleb mitu makseteenuse pakkujat. See makse võib hõlmata mitut rahaliste vahendite ülekandmist eri makseteenuse pakkujate vahel. Kõigil asjaomase makse tegemises osalevatel makseteenuse pakkujatel peab olema arvestuse pidamise ja aruandmise kohustus, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse konkreetset erandit. Need arvestusandmed ja aruanded peaksid sisaldama teavet esialgselt maksjalt lõplikule makse saajale tehtud makse kohta, mitte teavet makseteenuse pakkujate vahel toimunud vahepealsete rahaliste vahendite ülekandmiste kohta.

(8)	Arvestuse pidamise ja aruandmise kohustust ei tuleks kohaldada mitte ainult siis, kui makseteenuse pakkuja kannab rahalisi vahendeid üle või väljastab makseinstrumente maksja jaoks, vaid ka siis, kui talle laekuvad rahalised vahendid või ta võtab vastu maksetehinguid makse saaja nimel.

(9)

Käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi ei peaks kohaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (6) kohaldamisalasse mittekuuluvate makseteenuse pakkujate suhtes. Seega, kui makse saaja makseteenuse pakkujad ei asu liikmesriigis, peaks piiriülese makse üle arvestust pidama ja selle kohta aru andma maksja makseteenuse pakkujad. Et aga arvestuse pidamise ja aruandmise kohustus oleks proportsionaalne, kui nii maksja kui ka makse saaja makseteenuse pakkujad asuvad liikmesriigis, peaks arvestust pidama üksnes makse saaja makseteenuse pakkujad. Arvestuse pidamise ja aruandmise kohustuse eesmärgil tuleks makseteenuse pakkujat käsitada liikmesriigis asuvana, kui tema ettevõtte tunnuskood (BIC) või ettevõtte kordumatu tunnus viitab asjaomasele liikmesriigile.

(10)

Kuna teabe maht on märkimisväärne ja selle tundlikkus on isikuandmete kaitse seisukohalt suur, on vajalik ja proportsionaalne, et makseteenuse pakkujad peaksid arvestust piiriüleste maksete kohta kolme kalendriaasta pikkuse ajavahemiku jooksul, et aidata liikmesriikidel võidelda käibemaksupettuse vastu ja tuvastada pettureid. See ajavahemik on piisav aeg, et liikmesriigid saaksid tõhusalt kontrolle teha ning võimalikku käibemaksupettust uurida või käibemaksupettusi tuvastada.

(11)	Liikmesriikidel tuleb koguda makseteenuse pakkujate säilitatavat teavet ja seda omavahel vahetada vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 904/2010, (7) milles on sätestatud käibemaksupettuse vastu võitlemise eesmärgil halduskoostööd ja teabevahetust käsitlevad normid.

(12)

Käibemaksupettused on kõikide liikmesriikide ühine probleem, kuid üksikutel liikmesriikidel ei ole vajalikku teavet, et tagada käibemaksunormide nõuetekohane kohaldamine piiriüleses e-kaubanduses ja võidelda piiriülese e-kaubandusega seotud käibemaksupettuse vastu. Kuna käesoleva direktiivi eesmärki võidelda käibemaksupettuse vastu ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada, kui on olemas piiriülene element ning vajadus saada teistelt liikmesriikidelt teavet, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele. Käesoleva direktiivi kohaselt säilitatud ja avaldatud makseteavet tuleb maksuhaldurite pettusevastastel ekspertidel töödelda üksnes sellises ulatuses, mis on proportsionaalne ja vajalik käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks, st käibemaksupettuse vastu võitlemiseks. Käesolevas direktiivis austatakse samuti määruses (EL) 2016/679 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 (8) sätestatud norme.

(14)	Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 14. märtsil 2019 (9).

(15)	Direktiivi 2006/112/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise 4. peatükki lisatakse järgmine jagu:

„ 2a. jagu

Makseteenuse pakkujate üldised kohustused

Artikkel 243a

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„makseteenuse pakkuja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (*1) artikli 1 lõike 1 punktides a–d loetletud makseteenuse pakkujate kategooria või füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab kõnealuse direktiivi artikli 32 kohast erandit;

2)	„makseteenus“ – direktiivi (EL) 2015/2366 I lisa punktides 3–6 osutatud äritegevus;

3)	„makse“ – kui direktiivi (EL) 2015/2366 artiklis 3 sätestatud kohaldamisalast välistamisest ei tulene teisiti, nimetatud direktiivi artikli 4 punktis 5 määratletud „maksetehing“ või nimetatud direktiivi artikli 4 punktis 22 määratletud „rahasiire“;

4)	„maksja“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 8 määratletud maksja;

5)	„makse saaja“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 9 määratletud makse saaja;

6)	„päritoluliikmesriik“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 1 määratletud päritoluliikmesriik;

7)	„vastuvõttev liikmesriik“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 2 määratletud vastuvõttev liikmesriik;

8)	„maksekonto“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 12 määratletud maksekonto;

9)	„IBAN“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012 (*2) artikli 2 punktis 15 määratletud IBAN;

10)	„BIC“ – määruse (EL) nr 260/2012 artikli 2 punktis 16 määratletud BIC.

Artikkel 243b

1. Liikmesriigid nõuavad, et makseteenuse pakkujad säilitavad iga kalendrikvartali kohta enda osutatud makseteenustega seoses piisavalt üksikasjalikke andmeid makse saajate ja maksete kohta, et võimaldada liikmesriikide pädevatel asutustel kontrollida kaubatarneid ja teenuste osutamist, mida peetakse V jaotise kohaselt liikmesriigis toimunuks, et saavutada käibemaksupettuse vastase võitluse eesmärk.

Esimeses lõigus osutatud nõuet kohaldatakse üksnes piiriüleste maksetega seoses osutatud makseteenuste suhtes. Makset käsitatakse piiriülese maksena, kui maksja asub ühes liikmesriigis ja makse saaja teises liikmesriigis, kolmandal territooriumil või kolmandas riigis.

2. Makseteenuse pakkujatele lõike 1 alusel kehtestatud nõuet kohaldatakse siis, kui makseteenuse pakkuja osutab ühe kalendrikvartali jooksul samale makse saajale makseteenuseid, mis hõlmavad rohkem kui 25 piiriülest makset.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud piiriüleste maksete arv arvutatakse makseteenuste alusel, mille makseteenuse pakkuja on osutanud liikmesriigi kohta ja artikli 243c lõikes 2 osutatud tunnuste kohta. Kui makseteenuse pakkujal on teavet, et makse saajal on mitu tunnust, tehakse arvutus makse saaja kohta.

3. Lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata maksja makseteenuse pakkujate osutatud makseteenuste suhtes seoses iga maksega, kus vähemalt üks makse saaja makseteenuse pakkuja asub liikmesriigis vastavalt kõnealuse makseteenuse pakkuja BICile või muule ettevõtte tunnuskoodile, millega üheselt identifitseeritakse makseteenuse pakkuja ja tema asukoht. Maksja makseteenuse pakkujad lisavad sellegipoolest kõnealused makseteenused lõikes 2 osutatud arvutusse.

4. Kui makseteenuse pakkujatele kohaldatakse lõikes 1 sätestatud nõuet, kehtib andmete osas järgmine:

a)	makseteenuse pakkuja säilitab andmeid elektroonilisel kujul kolme kalendriaasta jooksul alates selle kalendriaasta lõpust, mil makse tehti;

b)	kooskõlas määruse (EL) nr 904/2010 artikliga 24b tuleb andmed teha kättesaadavaks makseteenuse pakkuja päritoluliikmesriigile või vastuvõtvatele liikmesriikidele, kui makseteenuse pakkuja osutab makseteenuseid muudes liikmesriikides kui päritoluliikmesriik.

Artikkel 243c

1. Artikli 243b lõike 1 teise lõigu kohaldamisel ja ilma et see piiraks V jaotise sätete kohaldamist, käsitatakse maksja asukohana liikmesriiki, mis vastab kas:

a)	maksja maksekonto IBANile või muule tunnusele, millega üheselt identifitseeritakse maksja ja tema asukoht, või selliste tunnuste puudumisel;

b)	BICile või muule ettevõtte tunnuskoodile, millega üheselt identifitseeritakse maksja nimel tegutsev makseteenuse pakkuja ja tema asukoht.

2. Artikli 243b lõike 1 teise lõigu kohaldamisel käsitatakse makse saaja asukohana liikmesriiki, kolmandat riiki või kolmandat territooriumi, mis vastab kas:

a)	makse saaja maksekonto IBANile või muule tunnusele, millega üheselt identifitseeritakse makse saaja ja tema asukoht, või selliste tunnuste puudumisel;

b)	BICile või muule ettevõtte tunnuskoodile, millega üheselt identifitseeritakse makse saaja nimel tegutsev makseteenuse pakkuja ja tema asukoht.

Artikkel 243d

1. Andmed, mida makseteenuse pakkujad peavad artikli 243b kohaselt säilitama, sisaldavad järgmist teavet:

a)	BIC või muu ettevõtte tunnuskood, millega üheselt identifitseeritakse makseteenuse pakkuja;

b)	makse saaja nimi või ärinimi vastavalt makseteenuse pakkuja säilitatavatele andmetele;

c)	olemasolu korral makse saaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number või muu riiklik maksuviitenumber;

d)	IBAN või kui IBAN puudub, siis muu tunnus, millega üheselt identifitseeritakse makse saaja ja tema asukoht;

e)	BIC või muu ettevõtte tunnuskood, millega üheselt identifitseeritakse makse saaja nimel tegutsev makseteenuse pakkuja ja tema asukoht, kui makse saajale laekuvad rahalised vahendid, kuid tal endal ei ole maksekontot;

f)	olemasolu korral makse saaja aadress vastavalt makseteenuse pakkuja säilitatavatele andmetele;

g)	artikli 243b lõikes 1 osutatud piiriüleste maksete üksikasjad;

h)	punktis g osutatud piiriüleste maksetega seotud tagasimaksete üksikasjad.

2. Lõike 1 punktides g ja h osutatud teave sisaldab järgmisi andmeid:

a)	makse või tagasimakse tegemise kuupäev ja kellaaeg;

b)	makse või tagasimakse summa ja vääring;

c)	makse saaja või tema nimel saadud makse päritoluliikmesriik, asjakohasel juhul tagasimakse sihtkohaks olev liikmesriik ning teave, mida kasutati makse või tagasimakse päritolu või sihtkoha kindlakstegemiseks vastavalt artiklile 243c;

d)	viide, millega üheselt identifitseeritakse makse;

e)	vajaduse korral teave, et makse on algatatud kaupleja ruumides.“

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2023. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2024.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. veebruar 2020

Nõukogu nimel

Eesistuja

Z. MARIĆ

(1) 17. detsembri 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).

(2) ELT C 240, 16.7.2019, lk 33.

(3) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(4) Nõukogu 15. märtsi 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (ELT L 77, 23.3.2011, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ja 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(7) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(9) ELT C 140, 16.4.2019, lk 4.

2.3.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 62/13

NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2020/285,

18. veebruar 2020,

millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas, mille eesmärk on teostada järelevalvet väikeettevõtete erikorra nõuetekohase kohaldamise üle

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ (3) lubatakse liikmesriikidel jätkata väikeettevõtete erikordade kohaldamist vastavalt ühistele sätetele ja suurema ühtlustamise huvides. Need sätted on aga aegunud ega vähenda väikeettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud koormust, kuna need nähti ette päritoluliikmesriigis maksustamisel põhineva ühise käibemaksusüsteemi jaoks.

(2)

Käibemaksu tegevuskavas esitas komisjon väikeettevõtjatele mõeldud põhjaliku lihtsustamispaketi, mille eesmärk on vähendada nende halduskoormust ja aidata luua maksukeskkond, mis toetaks väikeettevõtjate kasvu ja piiriülese kaubanduse arengut. Lihtsustamispakett toob kaasa väikeettevõtete erikorra läbivaatamise, nagu on osutatud käibemaksu tegevuskava järelmeetmeid käsitlevas teatises. Seetõttu on väikeettevõtete erikorra läbivaatamine oluline osa käibemaksu tegevuskavas esitatud reformipaketist.

(3)	Selleks et lahendada maksust vabastatud väikeettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud ebaproportsionaalse koormuse küsimus, peaksid teatavad lihtsustamismeetmed olema ka nende jaoks kättesaadavad.

(4)

Väikeettevõtete erikord võimaldab praegu maksuvabastust üksnes neile ettevõtjatele, kelle asukoht on liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub. Sellel on siseturul negatiivne konkurentsimõju ettevõtjate suhtes, kelle asukoht ei ole selles liikmesriigis. Kõnealuse probleemi lahendamiseks ja edasiste moonutuste ärahoidmiseks peaksid ka need väikeettevõtjad, kelle asukoht on muus liikmesriigis kui see, kus käibemaks tasumisele kuulub, saama seda maksuvabastust kasutada.

(5)

Kui maksukohustuslase suhtes kohaldatakse tema asukohaliikmesriigis tavalist käibemaksukorda, kuid ta kasutab väikeettevõtjate käibemaksuvabastust teises liikmesriigis, peaks sisendkäibemaksu mahaarvamine kajastama seost maksukohustuslase maksustatavate kaubatarnete ja teenustega. Seetõttu, kui selline maksukohustuslane saab oma asukohaliikmesriigis sisendeid, mis on seotud maksust vabastatud kaubatarnete ja teenustega teistes liikmesriikides, ei peaks sisendkäibemaksu mahaarvamine olema võimalik.

(6)

Väikeettevõtjad võivad maksuvabastust kasutada üksnes juhul, kui nende aastakäive jääb allapoole künnist, mille on kehtestanud liikmesriik, kus käibemaks tasumisele kuulub. Selle künnise kehtestamisel tuleks liikmesriikidel järgida künniseid käsitlevaid õigusnorme, mis on sätestatud direktiivis 2006/112/EÜ. Need õigusnormid, millest enamik kehtestati 1977. aastal, ei ole enam sobivad.

(7)	Lihtsustamise eesmärgil on paljudel liikmesriikidel lubatud kohaldada ajutiselt künnist, mis on direktiiviga 2006/112/EÜ ette nähtud künnisest kõrgem. Kuna üldiste normide jätkuv muutmine erandi alusel võetud meetmete abil ei ole asjakohane, tuleks künniseid käsitlevaid õigusnorme ajakohastada.

(8)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada riiklikud maksuvabastuse künnised tasemel, mis on nende majanduslikke ja poliitilisi olusid arvesse võttes sobivaim, võttes arvesse käesoleva direktiiviga ette nähtud maksimaalset künnist. Sellega seoses tuleks täpsustada, et kui liikmesriigid rakendavad eri ärivaldkondade jaoks erinevaid künniseid, peaks see toimuma objektiivsete kriteeriumide alusel. Kui maksukohustuslase suhtes oleks kohaldatav rohkem kui üks valdkondlik künnis, peaksid liikmesriigid tagama, et asjaomane maksukohustuslane saab kasutada neist künnistest ainult ühte. Samuti peaksid nad tagama, et nende künnised ei tee vahet maksukohustuslased, kes asuvad nende territooriumil, ja nendel, kes ei asu.

(9)

Aastakäibe künnis, mis on käesoleva direktiiviga sätestatud erikorra kohaselt antava maksuvabastuse alus, koosneb väikeettevõtja poolt liikmesriigis, kus maksuvabastus antakse, tarnitud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtusest. Konkurentsimoonutused võivad tekkida siis, kui ettevõtja, kelle asukoht ei ole selles liikmesriigis, võib maksuvabastust kasutada, sõltumata käibest, mis tal on teistes liikmesriikides. Selleks et niisuguseid konkurentsimoonutusi vähendada ja tulu laekumist tagada, tuleks maksuvabastus liikmesriigis, kus ei ole ettevõtja asukoht, ette näha üksnes neile ettevõtjatele, kelle aastakäive liidus jääb allapoole teatavat künnist. Ettevõtjad, kelle käive oma asukohaliikmesriigis jääb allapoole liikmesriigi kehtestatud künnist, peaksid saama jätkata käibemaksust vabastatud kaupade tarnimist ja teenuste osutamist asjaomases liikmesriigis, sõltumata oma käibest teistes liikmesriikides, isegi kui nende kogukäive ületab liidu künnise.

(10)

Selleks et tõhusalt kontrollida maksuvabastuse kohaldamist ja tagada liikmesriikidele juurdepääs vajalikule teabele, tuleks nõuda, et maksukohustuslased, kes soovivad kasutada maksuvabastust liikmesriigis, kus ei ole nende asukoht, peavad sellest eelnevalt teatama oma asukohaliikmesriigile. Lihtsustamise ja nõuete täitmisega seotud kulude vähendamise eesmärgil tuleks sellised maksukohustuslasi individuaalse numbri abil identifitseerida ainult asukohaliikmesriigis. See number võib olla, aga ei pea tingimata olema individuaalne käibemaksukohustuslasena registreerimise number.

(11)

Selleks et tagada maksuvabastuse nõuetekohane toimimine, selle üle järelevalve teostamine ja teabe õigeaegne edastamine, tuleks selgelt sätestada selliste maksukohustuslaste aruandluskohustused, kes kasutavad maksuvabastust liikmesriigis, kus ei ole tema asukoht. See peaks võimaldama nõudeid täitvad maksukohustuslased vabastada sellistest kohustustest ning registreerimiskohustusest muus liikmesriigis kui asukohaliikmesriik. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik nõuda, et kui maksukohustuslased, kelle asukoht ei ole selles liikmesriigis, ei täida konkreetselt nende suhtes kehtestatud aruandluskohustusi, peavad nad täitma liikmesriigi käibemaksualastes õigusaktides sätestatud üldisi käibemaksukohustuslasena registreerimise ja aruandmise kohustusi.

(12)	Selleks et vältida lahknevusi aastakäibe arvutamisel liikmesriigis, mis on maksuvabastuse kohaldamise aluseks, ja aastakäibe arvutamisel liidus, tuleks täpsustada, milliseid käibeelemente arvutamisel arvesse võetakse.

(13)

Selleks et hoida ära kõrvalekaldumist väikeettevõtjate maksuvabastust käsitlevatest õigusnormidest ja säilitada selle vabastuse kohaldamise eesmärk, ei peaks maksukohustuslastel – olenemata sellest, kas nad asuvad maksuvabastust andvas liikmesriigis või mitte, – olema võimalik maksuvabastust kasutada, kui nende käive ületas eelnenud kalendriaastal selle liikmesriigi kehtestatud künnise. Samadel põhjustel ei peaks maksukohustuslastel, kes ei asu maksuvabastust andvas liikmesriigis, olema võimalik maksuvabastust kasutada, kui nad ületasid eelmisel kalendriaastal aastakäibe künnist liidus.

(14)

Selleks et tagada väikeettevõtjate järkjärguline üleminek maksuvabastuselt maksustamisele, peaks maksukohustuslastel olema lubatud jätkata väikeettevõtjate maksuvabastuse kasutamist piiratud ajavahemiku jooksul, kui nende käive ei ületa liikmesriigi maksuvabastuse künnist rohkem kui kindlaksmääratud protsendimäära võrra. Kuna kohaldatavate künniste tase võib liikmesriigiti erineda, peaks liikmesriikidel olema võimalik valida, kumba kahest kavandatavast protsendimäärast kohaldada, tingimusel et protsendimäära kohaldamise tulemusel ei saa maksuvabastust maksukohustuslane, kelle käive ületab teatavat kindlaksmääratud summat. Kui kalendriaasta jooksul aastakäibe künnis liidus ületatakse, on vaja alates künnise ületamise kuupäevast maksuvabastuse kohaldamine peatada, pidades silmas selle funktsiooni tulude laekumise tagajana.

(15)

Juhul kui maksuvabastus kuulub kohaldamisele, peaks väikeettevõtjatel, kes kasutavad maksuvabastust asukohaliikmesriigis, olema vähemalt võimalik saada teatava ajavahemiku jooksul juurdepääs käibemaksukohustuslasena registreerimisele. Liikmesriikidel peaks olema võimalik seda ajavahemikku konkreetsetel juhtudel pikendada, kui maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmiseks on vaja põhjalikku kontrolli.

(16)	Väikeettevõtjatel, kes kasutavad maksuvabastust asukohaliikmesriigis, peaks olema vähemalt võimalik saada juurdepääs lihtsustatud aruandluskohustustele.

(17)	Lisaks käibemaksuvabastuse andmisele võimaldavad erikorrad ka astmelisi maksusoodustusi. Astmelised maksusoodustused põhjustavad probleeme ega aita vähendada väikeettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud koormust. Seetõttu tuleks kõnealune meede välja jätta.

(18)	Liikmesriigid peaksid saama anda maksukohustuslastele õiguse valida üldise käibemaksukorra ja väikeettevõtete erikorra vahel. Kui maksukohustuslane seda õigust kasutab, on asjakohane, et liikmesriigid kehtestavad selle õiguse kasutamise üksikasjalikud reeglid ja tingimused.

(19)	Käesoleva direktiiviga ei tohiks kehtestada uusi registreerimis- või aruandluskohustusi väikeettevõtjatele, kes kasutavad maksuvabastust üksnes asukohaliikmesriigis.

(20)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt vähendada väikeettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud koormust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (4) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(22)

Selleks et tagada, et direktiivis 2006/112/EÜ väikeettevõtete erikorra osas sätestatud lihtsustamismeetmete üle saab teostada nõuetekohaselt järelevalvet, on vaja muuta nõukogu määrust (EL) nr 904/2010, (5) nii et liikmesriikide asjaomastel pädevatel asutustel oleks automaatne juurdepääs väikeettevõtjate käibemaksuvabastust kasutavatelt maksukohustuslastelt kogutud andmetele.

(23)	Selleks et anda väikeettevõtjatele lihtne juurdepääs väikeettevõtete erikorda käsitlevatele sätetele igas liikmesriigis, tuleks need avaldada komisjoni veebisaidil.

(24)	Regioonide Komitee esitas oma arvamuse 10. oktoobril 2018 (6).

(25)	Seetõttu tuleks direktiivi 2006/112/EÜ ja määrust (EL) nr 904/2010 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/112/EÜ muutmine

Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb, või mittemaksukohustuslasest juriidilise isiku poolt, kui müüja on maksukohustuslane ja tegutseb sellena ega saa väikeettevõtjatele artiklis 284 sätestatud maksuvabastust ning tema suhtes ei kohaldata artikli 33 ega artikli 36 sätteid;“.

Artiklit 139 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Artikli 138 lõikes 1 sätestatud maksuvabastust ei kohaldata kaubatarnete suhtes, mida teevad maksukohustuslased, kes saavad liikmesriigis, kus tarned tehakse, väikeettevõtjatele artikliga 284 ette nähtud maksuvabastust.“;

b)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Artikli 138 lõike 2 punktis b sätestatud maksuvabastust ei kohaldata aktsiisikaupade tarnete suhtes, mida teevad maksukohustuslased, kes saavad liikmesriigis, kus tarned tehakse, väikeettevõtjatele artikliga 284 ette nähtud maksuvabastust.“;

Artiklit 167a muudetakse järgmiselt:

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid, kes kohaldavad esimeses lõigus osutatud vabatahtlikku korda, kehtestavad nende territooriumil seda korda kasutavatele maksukohustuslastele künnise, mille aluseks on artikli 288 kohaselt arvutatud maksukohustuslase aastakäive. See künnis ei tohi olla suurem kui 2 000 000 eurot või võrdväärne summa liikmesriigi valuutas.“;

b)	kolmas lõik jäetakse välja.

Artikli 169 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

muud kui artikli 284 alusel maksust vabastatud tehingud, mida tehakse seoses artikli 9 lõike 1 teises lõigus osutatud majandustegevusega väljaspool seda liikmesriiki, kus maks tasumisele kuulub või kus maks on tasutud, ning mille puhul võiks käibemaksu maha arvata, kui need oleksid tehtud selles liikmesriigis;“.

Artikli 220a lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„c)	kui maksukohustuslane saab väikeettevõtjatele artikliga 284 ette nähtud maksuvabastust.“

Artikli 270 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

maksukohustuslase tehtud kaubatarnete ja osutatud teenuste käibemaksuta aastane koguväärtus ei ületa mitte rohkem kui 35 000 euro või riigi valuutas sellega võrdse summa võrra aastakäivet, mis on võetud aluseks maksukohustuslaste jaoks, kes saavad väikeettevõtjatele artiklis 284 ette nähtud maksuvabastust;“.

7)	Artikli 272 lõike 1 punkt d jäetakse välja.

XII jaotise 1. peatükki lisatakse järgmine jagu:

„-1. jagu

Mõisted

Artikkel 280a

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„aastakäive liikmesriigis“ – maksukohustuslase poolt selles liikmesriigis kalendriaasta jooksul tehtud kaubatarnete ja osutatud teenuste aastane koguväärtus ilma käibemaksuta;

2)	„aastakäive liidus“ – maksukohustuslase poolt ühenduse territooriumil kalendriaasta jooksul tehtud kaubatarnete ja osutatud teenuste aastane koguväärtus ilma käibemaksuta.“

9)	XII jaotise 1. peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega: „Maksuvabastused“.

10)	Artikkel 282 asendatakse järgmisega: „Artikkel 282 Käesolevas jaos ette nähtud maksuvabastusi kohaldatakse väikeettevõtjate poolt tehtud kaubatarnetele ja osutatud teenustele.“

11)	Artikli 283 lõike 1 punkt c jäetakse välja.

12)

Artikkel 284 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 284

1. Liikmesriik võib oma territooriumil asuvate maksukohustuslaste poolt oma territooriumil tehtud kaubatarned ja osutatud teenused maksust vabastada, kui maksukohustuslaste selliste kaubatarnete ja teenuste aastakäive liikmesriigis ei ületa selle liikmesriigi poolt maksuvabastuse kohaldamiseks ette nähtud künnist. See künnis ei tohi olla kõrgem kui 85 000 eurot või võrdväärne summa liikmesriigi valuutas.

Liikmesriigid võivad objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes kehtestada erinevate tegevusvaldkondade jaoks erinevaid künniseid. Ükski neist künnistest ei tohi siiski olla kõrgem kui 85 000 eurot või võrdväärne summa liikmesriigi valuutas.

Liikmesriigid tagavad, et maksukohustuslane, kelle suhtes on kohaldatav rohkem kui üks valdkondlik künnis, saab kasutada neist ainult ühte.

Liikmesriigi kehtestatud künniste puhul ei tehta vahet asjaomases liikmesriigis asuvate maksukohustuslaste ja nende maksukohustuslaste vahel, kelle asukoht ei ole selles liikmesriigis.

2. Liikmesriigid, kes on kehtestanud lõike 1 alusel maksuvabastuse, vabastavad maksust ka teises liikmesriigis asuvate maksukohustuslaste poolt oma territooriumil tehtud kaubatarned ja osutatud teenused, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	asjaomase maksukohustuslase aastakäive liidus ei ületa 100 000 eurot;

b)	kaubatarnete ja teenuste väärtus liikmesriigis, kus ei ole maksukohustuslase asukoht, ei ületa selles liikmesriigis kehtivat künnist, mis on ette nähtud seal asuvatele maksukohustuslastele maksuvabastuse saamiseks.

3. Olenemata artiklist 292b, selleks et maksukohustuslane saaks kasutada maksuvabastust liikmesriigis, kus ei ole selle maksukohustuslase asukoht:

a)	esitab asukohaliikmesriigile eelteate ning

b)	ta tuvastatakse maksuvabastuse kohaldamiseks individuaalse numbri abil ainult asukohaliikmesriigis.

Liikmesriigid võivad kasutada individuaalset käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit, mis maksukohustuslasele on juba tema kohustustega seoses siseriikliku süsteemi kohaselt antud, või kohaldada esimese lõigu punktis b osutatud tuvastamise eesmärgil käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri või mis tahes muu numbri struktuuri.

Esimese lõigu punktis b osutatud individuaalne identifitseerimisnumber sisaldab järelliidet „EX“ või lisatakse järelliide „EX“ nimetatud numbrile.

4. Maksukohustuslane teavitab eelteate ajakohastamise teel oma asukohaliikmesriiki ette kõikidest muudatustest teabes, mille ta on varem kooskõlas lõike 3 esimese lõiguga esitanud, sealhulgas kavatsusest kasutada maksuvabastust muus liikmesriigis või muudes liikmesriikides kui eelteates märgitud riik või riigid ning otsusest lõpetada maksuvabastuse kava kohaldamine liikmesriigis või liikmesriikides, kus ei ole maksukohustuslase asukoht.

Lõpetamine jõustub maksukohustuslase käest teabe saamisele järgneva kalendrikvartali esimesel päeval või juhul, kui selline teave saadakse kalendrikvartali viimasel kuul, järgmise kalendrikvartali teise kuu esimesel päeval.

5. Maksuvabastust kohaldatakse liikmesriigis, kus ei ole maksukohustuslase asukoht ja kus maksukohustuslane kavatseb kasutada maksuvabastust kooskõlas:

a)	eelteatega alates asukohaliikmesriigi poolt maksukohustuslasele individuaalse identifitseerimisnumbri teatamise kuupäevast või

b)	eelteate ajakohastusega alates asukohaliikmesriigi poolt maksukohustuslasele pärast temapoolset ajakohastamist antud numbri kinnitamise kuupäevast.

Esimeses lõigus osutatud kuupäev ei ole hilisem kui 35 tööpäeva pärast vastavalt lõike 3 esimeses lõigus või lõike 4 esimeses lõigus osutatud eelteate või ajakohastuse kättesaamist, välja arvatud erijuhtudel, kui maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmiseks võivad liikmesriigid nõuda lisaaega vajalike kontrollide tegemiseks.

6. Käesolevas artiklis osutatud summa liikmesriigi valuutas arvutatakse, kasutades 18. jaanuaril 2018 Euroopa Keskpanga poolt avaldatud vahetuskurssi.“

13)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 284a

1. Artikli 284 lõike 3 esimese lõigu punktis a osutatud eelteade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	maksukohustuslase nimi, tegevusala, õiguslik vorm ja aadress;

b)	liikmesriik või liikmesriigid, kus maksukohustuslane kavatseb maksuvabastust kasutada;

c)	eelmise kalendriaasta jooksul liikmesriigis, kus on maksukohustuslase asukoht, ja igas muus liikmesriigis tehtud kaubatarnete ja/või osutatud teenuste koguväärtus;

d)	jooksva kalendriaasta jooksul enne teate esitamist liikmesriigis, kus on maksukohustuslase asukoht, ja igas muus liikmesriigis tehtud kaubatarnete ja/või osutatud teenuste koguväärtus.

Iga liikmesriigi puhul, kes kasutab artikli 288a lõike 1 esimeses lõigus sätestatud võimalust, tuleb käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud teave esitada iga eelmise kalendriaasta kohta, mis jääb artikli 288a lõike 1 esimeses lõigus osutatud ajavahemiku sisse.

2. Kui maksukohustuslane teavitab kooskõlas artikli 284 lõikega 4 oma asukohaliikmesriiki kavatsusest kasutada maksuvabastust muus liikmesriigis või muudes liikmesriikides kui eelteates märgitud riik või riigid, ei pea ta esitama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet niivõrd, kuivõrd see teave sisaldub juba artikli 284b alusel eelnevalt esitatud aruannetes.

Esimeses lõigus osutatud eelteate ajakohastus sisaldab artikli 284 lõike 3 punktis b osutatud individuaalset identifitseerimisnumbrit.

Artikkel 284b

1. Maksukohustuslane, kes kasutab liikmesriigis, kus ei ole tema asukoht, artikli 284 lõikes 1 sätestatud maksuvabastust vastavalt artikli 284 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetlusele, esitab oma asukohaliikmesriigile iga kalendrikvartali kohta järgmise teabe, sealhulgas artikli 284 lõike 3 punktis b osutatud individuaalse identifitseerimisnumbri:

a)	kalendrikvartali jooksul asukohaliikmesriigis tehtud kaubatarnete ja osutatud teenuste koguväärtus või märge „0“, kui kaubatarneid ei tehtud või teenuseid ei osutatud;

b)	kalendrikvartali jooksul igas muus liikmesriigis kui asukohaliikmesriigis tehtud kaubatarnete ja osutatud teenuste koguväärtus või märge „0“, kui kaubatarneid ei tehtud või teenuseid ei osutatud.

2. Maksukohustuslane edastab lõikes 1 sätestatud teabe ühe kuu jooksul pärast kalendrikvartali lõppu.

3. Kui artikli 284 lõike 2 punktis a osutatud aastakäibe künnis liidus on ületatud, teatab maksukohustuslane sellest 15 tööpäeva jooksul asukohaliikmesriigile. Samal ajal nõutakse maksukohustuslaselt aruannet nende lõikes 1 osutatud kaupade ja teenuste kohta, mis tarniti või mida osutati alates jooksva kalendrikvartali algusest kuni kuupäevani, mil aastakäibe künnis liidus ületati.

Artikkel 284c

1. Artikli 284a lõike 1 punktide c ja d ning artikli 284b lõike 1 rakendamiseks kohaldatakse järgmist:

a)	väärtused koosnevad artiklis 288 loetletud summadest;

b)	väärtused esitatakse eurodes;

kui maksuvabastust andev liikmesriik kohaldab erinevaid künniseid, nagu on osutatud artikli 284 lõike 1 teises lõigus, peab maksukohustuslane esitama kõnealusele liikmesriigile eraldi aruande tehtud kaubatarnete ja/või osutatud teenuste koguväärtuse kohta seoses iga künnisega, mida võidakse kohaldada.

Esimese lõigu punkti b kohaldamiseks võivad liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, nõuda, et väärtused esitatakse nende riigi valuutas. Kui kaubatarned on tehtud või teenused on osutatud muus valuutas, kasutab maksukohustuslane kalendriaasta esimesel päeval kehtinud vahetuskurssi. Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskurssi, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskurssi.

2. Asukohaliikmesriik võib nõuda artikli 284 lõigetes 3 ja 4 ning artikli 284b lõigetes 1 ja 3 osutatud teabe esitamist elektrooniliselt vastavalt selle liikmesriigi kehtestatud tingimustele.

Artikkel 284d

1. Maksukohustuslaselt, kes kasutab maksuvabastust liikmesriigis, kus ei ole maksukohustuslase asukoht, ei nõuta seoses asjaomases liikmesriigis maksuvabastusega hõlmatud tarnete tegemise ja teenuste osutamisega:

a)	käibemaksukohustuslasena registreerimist artiklite 213 ja 214 alusel;

b)	käibedeklaratsiooni esitamist artikli 250 alusel.

2. Maksukohustuslaselt, kes kasutab maksuvabastust asukohaliikmesriigis ja mis tahes liikmesriigis, kus ei ole maksukohustuslase asukoht, ei nõuta seoses asukohaliikmesriigis maksuvabastusega hõlmatud tarnete ja teenustega käibedeklaratsiooni esitamist artikli 250 alusel.

3. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid juhul, kui maksukohustuslane ei järgi artiklis 284b sätestatud õigusnorme, nõuda selliselt maksukohustuslaselt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud käibemaksukohustuste täitmist.

Artikkel 284e

Asukohaliikmesriik kas deaktiveerib viivitamatult artikli 284 lõike 3 punktis b osutatud identifitseerimisnumbri või, kui maksukohustuslane jätkab maksuvabastuse kasutamist teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides, kohandab viivitamatult artikli 284 lõigete 3 ja 4 kohaselt saadud teavet seoses asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikidega järgmistel juhtudel:

a)	maksukohustuslase teatatud tehtud kaubatarnete ja osutatud teenuste väärtus ületab artikli 284 lõike 2 punktis a osutatud summa;

b)	maksuvabastust andev liikmesriik on teatanud, et maksukohustuslane ei saa kõnealuses liikmesriigis maksuvabastust või maksuvabastuse kohaldamine on lõpetatud;

c)	maksukohustuslane on teatanud oma otsusest maksuvabastuse kohaldamine lõpetada või

d)	maksukohustuslane on teatanud oma tegevuse lõpetamisest või võib seda muul viisil eeldada.“

14)	Artiklid 285, 286 ja 287 jäetakse välja.

15)

Artikkel 288 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 288

1. Artiklis 284 sätestatud maksuvabastuse kohaldamisel kontrollsummana kasutatav aastakäive moodustub järgmistest summadest ilma käibemaksuta:

a)	kaupade ja teenuste väärtus niivõrd, kuivõrd need oleksid maksustatavad juhul, kui neid tarnib või osutab maksuvabastust mittesaav maksukohustuslane;

b)	artikli 110 või 111 või artikli 125 lõike 1 alusel maksust vabastatud (koos varasemal etapil tasutud käibemaksu mahaarvamise õigusega) tehingute väärtus;

c)	artiklites 146–149, 151, 152 ja 153 nimetatud maksust vabastatud tehingute väärtus;

d)	artikli 138 alusel maksust vabastatud tehingute väärtus, kui kohaldatakse selles artiklis ette nähtud maksuvabastust;

e)	kinnisvaratehingute, artikli 135 lõike 1 punktides b–g osutatud finantstehingute ning kindlustus- või edasikindlustusteenuste väärtus, tingimusel et need tehingud ei ole abitehingud.

2. Lõikes 1 osutatud käibe arvutamisel ei võeta arvesse maksukohustuslase materiaalse või immateriaalse põhivara võõrandamise tehinguid.“

16)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 288a

1. Maksukohustuslane – olenemata sellest, kas ta asub artikli 284 lõikes 1 ette nähtud maksuvabastust andvas liikmesriigis või mitte, – ei saa maksuvabastust kasutada ühe kalendriaasta jooksul, kui tema käive ületas eelnenud kalendriaastal nimetatud lõike kohaselt sätestatud künnist. Maksuvabastust andev liikmesriik võib seda ajavahemikku pikendada kahe kalendriaastani.

Kui kalendriaasta jooksul ületatakse artikli 284 lõikes 1 osutatud künnist:

a)	mitte rohkem kui 10 %, võib maksukohustuslane sellel kalendriaastal jätkata artikli 284 lõikes 1 ette nähtud maksuvabastuse kasutamist;

b)	rohkem kui 10 %, lõpetatakse sellest kuupäevast artikli 284 lõikes 1 ette nähtud maksuvabastuse kohaldamine.

Olenemata teise lõigu punktidest a ja b võivad liikmesriigid valida piirmääraks 25 % või otsustada, et nad lubavad maksukohustuslasel kasutada künnise ületamise kalendriaasta jooksul jätkuvalt artikli 284 lõikes 1 ette nähtud maksuvabastust ilma ühegi ülemmäärata. Siiski ei või selle piirmäära kohaldamise või teise võimaluse kasutamise tulemusel anda maksuvabastust maksukohustuslasele, kelle käive oli maksuvabastust andvas liikmesriigis rohkem kui 100 000 eurot.

Erandina teisest ja kolmandast lõigust võivad liikmesriigid otsustada lõpetada artikli 284 lõikes 1 ettenähtud maksuvabastuse kohaldamise alates nimetatud lõike kohaselt sätestatud künnise ületamise hetkest.

2. Maksukohustuslane, kes ei asu artikli 284 lõikes 1 ette nähtud maksuvabastust andvas liikmesriigis, ei saa seda maksuvabastust kasutada, kui tema aastakäive liidus ületas eelnenud kalendriaastal artikli 284 lõike 2 punktis a osutatud künnist.

Kui kalendriaasta jooksul artikli 284 lõike 2 punktis a osutatud aastakäibe künnist liidus ületatakse, lõpetatakse sellest kuupäevast artikli 284 lõikes 1 ette nähtud maksuvabastuse kohaldamine maksukohustuslase suhtes, kelle asukoht ei ole maksuvabastust andvas liikmesriigis.

3. Lõikes 1 osutatud summa liikmesriigi valuutas arvutatakse, kasutades 18. jaanuaril 2018 Euroopa Keskpanga poolt avaldatud vahetuskurssi.“

17)	Artiklis 290 asendatakse teine lause järgmisega: „Liikmesriigid võivad kehtestada selle õiguse kasutamise üksikasjalikud reeglid ja tingimused.“

18)	Artiklid 291 ja 292 jäetakse välja.

19)

XII jaotise 1. peatükki lisatakse järgmine jagu:

„2a. jagu

Maksust vabastatud väikeettevõtjate kohustuste lihtsustamine

Artikkel 292a

Käesoleva jao kohaldamisel tähendab „maksust vabastatud väikeettevõtja“ iga maksukohustuslast, kes kasutab maksuvabastust liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub, nagu on sätestatud artikli 284 lõigetes 1 ja 2.

Artikkel 292b

Ilma et see piiraks artikli 284 lõike 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid maksust vabastatud väikeettevõtjad, kes asuvad nende territooriumil ja kasutavad maksuvabastust üksnes sellel territooriumil, vabastada kohustusest teatada artikli 213 kohaselt oma tegevuse alustamisest ja olla tuvastatud artikli 214 kohaselt individuaalse numbri alusel, välja arvatud juhul, kui kõnealused ettevõtjad teevad artikli 214 punktiga b, d või e hõlmatud tehinguid.

Kui esimeses lõigus osutatud võimalust ei kasutata, kehtestavad liikmesriigid menetluse selliste maksust vabastatud väikeettevõtjate tuvastamiseks individuaalse numbri alusel. Tuvastamise menetluseks ei tohi kuluda rohkem kui 15 tööpäeva, välja arvatud erijuhtudel, kui maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmiseks võivad liikmesriigid nõuda lisaaega vajalike kontrollide tegemiseks.

Artikkel 292c

Liikmesriigid võivad maksust vabastatud väikeettevõtjad, kes asuvad nende territooriumil ja kasutavad maksuvabastust üksnes selle territooriumil, vabastada kohustusest esitada artiklis 250 sätestatud käibedeklaratsioon.

Kui esimeses lõigus osutatud võimalust ei kasutata, lubavad liikmesriigid sellistel maksust vabastatud väikeettevõtjatel esitada lihtsustatud käibedeklaratsiooni ühe kalendriaasta kohta. Maksust vabastatud väikeettevõtjad võivad siiski teha valiku artiklis 252 kohase maksustamisperioodi kohaldamise kasuks.

Artikkel 292d

Liikmesriigid võivad vabastada maksust vabastatud väikeettevõtjad teatavatest või kõikidest artiklites 217–271 osutatud kohustustest.“

20)	XII jaotise 1. peatüki 3. jagu jäetakse välja.

21)

Artikli 314 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	teine maksukohustuslane niivõrd, kuivõrd selle maksukohustuslase kaubatarne suhtes kehtib artiklis 284 sätestatud väikeettevõtjatele ette nähtud maksuvabastus ja tegu on kapitalikaupadega;“.

22)

Artikli 334 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	teine maksukohustuslane niivõrd, kuivõrd selle maksukohustuslase kaubatarne suhtes, mis tehakse lepingu alusel, mille järgi makstakse müügilt komisjonitasu, kehtib artiklis 284 sätestatud väikeettevõtjatele ette nähtud maksuvabastus ja tegu on kapitalikaupadega;“.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 904/2010 muutmine

Määrust (EL) nr 904/2010 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„g)	teave, mida kogutakse direktiivi 2006/112/EÜ artikli 284 lõigete 3 ja 4 ning artikli 284b alusel“;

b)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tehnilised üksikasjad, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe kohta tehtud automaatset päringut. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõige:

„2b. Seoses artikli 17 lõike 1 punktis g osutatud teabega on kättesaadavad vähemalt järgmised andmed:

a)	maksust vabastatud maksukohustuslaste individuaalsed identifitseerimisnumbrid, mille on andnud teavet esitav liikmesriik;

b)	punktis a osutatud individuaalse identifitseerimisnumbri alusel tuvastatud maksust vabastatud maksukohustuslaste nimi, tegevusala, õiguslik vorm ja aadress;

c)	liikmesriik või liikmesriigid, kus maksukohustuslane maksuvabastust kasutab;

d)	maksukohustuslase poolt liikmesriigis või liikmesriikides maksuvabastuse kasutamise alguskuupäev;

e)	direktiivi 2006/112/EÜ artikli 284a lõike 1 esimese lõigu punktides c ja d osutatud teave;

f)	nende kaubatarnete ja/või teenuste koguväärtus kalendrikvartali kohta, mille on iga maksukohustuslane, kellel on punktis a osutatud individuaalne identifitseerimisnumber, teinud ja/või osutanud oma asukohaliikmesriigis;

g)	nende kaubatarnete ja/või teenuste koguväärtus kalendrikvartali kohta, mille on iga maksukohustuslane, kellel on punktis a osutatud individuaalne identifitseerimisnumber, teinud ja/või osutanud igas muus liikmesriigis kui oma asukohaliikmesriik;

h)	kuupäev, mil maksukohustuslase aastakäive liidus ületas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 284 lõike 2 punktis a osutatud summat;

i)	kuupäev, mil jõustub maksukohustuslase otsus vabatahtlikult lõpetada maksuvabastuse kohaldamine, ning liikmesriik või liikmesriigid, kus lõpetamine jõustub;

j)	maksukohustuslase tegevuse lõpetamise kuupäev ning asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid.

Esimese lõigu punktides e–g osutatud väärtused täpsustatakse eraldi iga künnise kohta, mida võidakse kohaldada vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 284 lõike 1 teisele lõigule.

Artiklisse 31 lisatakse järgmine lõige:

„2a. Iga liikmesriik esitab elektroonilise kinnituse selle kohta, et maksukohustuslane, kellele on antud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 284 lõikes 3 osutatud individuaalne identifitseerimisnumber, on maksust vabastatud väikeettevõtja. See kinnitus täpsustab liikmesriigi või liikmesriigid, kus maksukohustuslane maksuvabastust kasutab.“

4)	Artikli 32 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Komisjon avaldab liikmesriikide esitatud teabe põhjal oma veebisaidil iga direktiivi 2006/112/EÜ artikli 167a, XI jaotise 3. peatüki ja XII jaotise 1. peatüki üle võtnud liikmesriigi poolt heaks kiidetud sätete üksikasjad.“

Lisatakse järgmine peatükk:

„Xa PEATÜKK

DIREKTIIVI 2006/112/EÜ XII JAOTISE 1. PEATÜKIS ETTE NÄHTUD ERIKORDA KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 37a

1. Asukohaliikmesriik edastab 15 tööpäeva jooksul alates asjaomase teabe kättesaadavaks saamise kuupäevast maksuvabastust andvate liikmesriikide pädevatele asutustele elektrooniliselt järgmise teabe:

a)	maksukohustuslaste kohta, kes on esitanud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 284 lõigetes 3 või 4 osutatud eelteate või teate ajakohastuse, käesoleva määruse artikli 21 lõike 2b punktides a ja d osutatud teave;

b)	maksukohustuslaste kohta, kelle aastakäive liidus ületas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 284 lõike 2 punktis a osutatud summat, käesoleva määruse artikli 21 lõike 2b punktides a ja h osutatud teave;

c)	maksukohustuslaste kohta, kes ei ole järginud direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 284b ettenähtud õigusnorme, kinnitus sellise õigusnormide mittejärgimise kohta ja käesoleva määruse artikli 21 lõike 2b punktis a osutatud teave.

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tehnilised üksikasjad, mis hõlmavad muu hulgas ühtset elektroonilist sõnumit, mille abil käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave edastatakse. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 37b

1. Liikmesriik, kellele maksukohustuslane on esitanud eelteate või hilisema ajakohastuse kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 284 lõikega 3 või 4, arvutab enne maksukohustuslase tuvastamist või maksukohustuslasele antud individuaalse identifitseerimisnumbri kinnitamist maksukohustuslase poolt teatatud tarnitud kaupade või osutatud teenuste koguväärtuse põhjal, et nimetatud direktiivi artikli 284 lõike 2 punktis a osutatud aastakäibe künnist liidus ei ole jooksva või eelmise kalendriaasta jooksul ületatud.

2. Maksuvabastust andev liikmesriik kinnitab 15 tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse artikli 37a lõike 1 punktis a osutatud teabe kättesaamisest elektrooniliselt asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele maksukohustuslase poolt teatatud tarnitud kaupade või osutatud teenuste koguväärtuse põhjal, et direktiivi 2006/112/EÜ artikli 284 lõike 2 punktis b osutatud aastakäibe künnist ei ole jooksva kalendriaasta jooksul ületatud ning et nimetatud direktiivi artikli 288a lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud.

3. Maksuvabastust andev liikmesriik teatab viivitamata asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele elektrooniliselt kuupäeva, alates millest maksukohustuslase suhtes maksuvabastust direktiivi 2006/112/EÜ artikli 288a lõike 1 alusel enam ei kohaldata.

4. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tehnilised üksikasjad, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud teateid käsitleva ühtse elektroonilise sõnumi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

Artikkel 3

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad 31. detsembriks 2024 käesoleva direktiivi artikli 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2025.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi artikliga 1 reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. veebruar 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. MARIC

(1) 11. septembri 2018. aasta arvamus ja 15. jaanuari 2020. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 283, 10.8.2018, lk 35.

(3) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(4) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(5) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

(6) ELT C 461, 21.12.2018, lk 43.

2.3.2020

Euroopa Liidu Teataja

L 62/26

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2020/287,

27. veebruar 2020,

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni asjaomastes komiteedes seoses ÜRO eeskirjade nr 10, 26, 28, 46, 48, 51, 55, 58, 59, 62, 79, 90, 106, 107, 110, 117, 121, 122, 128, 144, 148, 149, 150, 151 ja 152 muudatusettepanekute, üldiste tehniliste normide nr 3, 6 ja 16 muudatusettepanekute, konsolideeritud resolutsiooni R.E.5 muudatusettepanekute ning ettepanekutega anda luba töötada välja üldise tehnilise normi nr 6 muudatus ja uus üldine tehniline norm elektriajamiga sõidukite võimsuse kindlaksmääramise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega 97/836/EÜ (1) ühines liit ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (edaspidi „muudetud 1958. aasta kokkulepe“). Muudetud 1958. aasta kokkulepe jõustus 24. märtsil 1998.

(2)	Nõukogu otsusega 2000/125/EÜ (2) ühines liit kokkuleppega, mis käsitleb ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele üldiste tehniliste normide kehtestamist (edaspidi „paralleelne kokkulepe“). Paralleelne kokkulepe jõustus 15. veebruaril 2000.

(3)

Muudetud 1958. aasta kokkuleppe artikli 1 ja paralleelse kokkuleppe artikli 6 kohaselt võib ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmne foorum (WP.29) vastavalt võtta vastu muudetud 1958. aasta kokkuleppe alusel vastu võetud ÜRO eeskirjade (edaspidi „ÜRO eeskirjad“) nr 10, 26, 28, 46, 48, 51, 55, 58, 59, 62, 79, 90, 106, 107, 110, 117, 121, 122, 128, 144, 148, 149, 150, 151 ja 152 muudatusettepanekud, üldiste tehniliste normide nr 3, 6 ja 16 muudatusettepanekud, konsolideeritud resolutsiooni R.E.5 muudatusettepaneku ning ettepanekud anda luba töötada välja üldise tehnilise normi nr 6 muudatus ja uus üldine tehniline norm elektriajamiga sõidukite võimsuse kindlaksmääramise (DEVP) kohta.

(4)

WP.29 võtab 10.–12. märtsil 2020 toimuval ülemaailmse foorumi 180. istungil vastu eespool nimetatud õigusaktid, et kiita heaks ÜRO harmoneeritud tehnilised eeskirjad ning üldised tehnilised normid, mis käsitlevad haldusnorme ja ühtseid tehnonõudeid seoses ratassõiduki ning sellele paigaldatavate ja/või sellel kasutatavate seadmete ja osadega.

(5)	On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel WP.29-s võetav seisukoht seoses ÜRO eeskirjade ettepanekute vastuvõtmisega, sest ÜRO eeskirjad on liidu jaoks siduvad ja võivad otsustavalt mõjutada liidu õiguse sisu sõiduki tüübikinnituse valdkonnas.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/46/EÜ (3) asendati liikmesriikide tüübikinnitussüsteemid liidu tüübikinnitusmenetlusega ning kehtestati ühtlustatud raamistik, mis sisaldab haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid kõigile uutele sõidukitele, süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele. Nimetatud direktiiviga inkorporeeriti ÜRO eeskirjad ELi tüübikinnitussüsteemi kas tüübikinnituse nõuetena või alternatiivina liidu õigusaktidele. Alates direktiivi 2007/46/EÜ vastuvõtmisest on üha sagedamini hakatud liidu õigusaktidesse lõimima ÜRO eeskirju.

(7)

Arvestades kogemusi ja tehnika arengut on vaja muuta või täiendada nõudeid teatavate elementide või tunnusjoonte osas, mida on käsitletud ÜRO eeskirjades nr 10, 26, 28, 46, 48, 51, 55, 58, 59, 62, 79, 90, 106, 107, 110, 117, 121, 122, 128, 144, 148, 149, 150, 151 ja 152. Lisaks sellele tuleb muuta üldiste tehniliste normide nr 3, 6 ja 16 teatavaid sätteid. Samuti tuleb vastu võtta konsolideeritud resolutsiooni R.E.5 muudatused ning luba töötada välja üldise tehnilise normi nr 6 muudatus ja uus üldine tehniline norm DEVP kohta.

(8)	WP.29 töödokument ECE/TRANS/WP.29/2020/25 käsitleb ÜRO eeskirja nr 144 (hädaabikõnede süsteem) 2. täienduse ettepanekut, mis ei ole veel WP.29-s hääletamiseks valmis.

(9)	WP.29 töödokument ECE/TRANS/WP.29/2020/2 käsitleb ÜRO eeskirja nr 9 (kolmerattaliste sõidukite müra) 08-seeria muudatuste 1. täienduse ettepanekut. Arvestades, et liit ei kohalda ÜRO eeskirja nr 9 ühtseid sätteid, ei ole vaja esitada liidu seisukohta ettepaneku ECE/TRANS/WP.29/2020/2 kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel 10.–12. märtsil 2020 toimuval WP.29 180. istungil, on hääletada käesoleva otsuse lisas loetletud ettepanekute poolt.

Artikkel 2

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel 10.–12. märtsil 2020 toimuval WP.29 180. istungil, on hääletada ÜRO eeskirja nr 144 (hädaabikõnede süsteem) 2. täienduse ettepaneku (töödokument ECE/TRANS/WP.29/2020/25) vastu.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 27. veebruar 2020

Nõukogu nimel

eesistuja

D. HORVAT

(1) Nõukogu 27. novembri 1997. aasta otsus 97/836/EÜ Euroopa Ühenduse ühinemise kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist („1958. aasta muudetud kokkulepe“) (EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78).

(2) Nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta otsus 2000/125/EÜ, mis käsitleb ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele üldiste tehniliste normide kehtestamist käsitleva kokkuleppe sõlmimist („paralleelne kokkulepe“) (EÜT L 35, 10.2.2000, lk 12).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

LISA

Eeskiri nr	Päevakorrapunkti pealkiri	Dokumendiviide (1)
10	ÜRO eeskirja nr 10 (elektromagnetiline ühilduvus) 06-seeria muudatuste 1. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/30
26	ÜRO eeskirja nr 26 (sõiduautode väljaulatuvad osad) 04-seeria muudatuste ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/26
26	ÜRO eeskirja nr 26 (sõiduautode väljaulatuvad osad) 03-seeria muudatuste 4. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/15
28	ÜRO eeskirja nr 28 (helisignaalseadmed) algse muudatuste seeria 6. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/3
46	ÜRO eeskirja nr 46 (kaudse nähtavuse seadmed) 04-seeria muudatuste 7. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/16
46	ÜRO eeskirja nr 46 (kaudse nähtavuse seadmed) 04-seeria muudatuste 8. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/17
48	ÜRO eeskirja nr 48 (valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine) uue 07-seeria muudatuste ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/36, WP.29–180-07
51	ÜRO eeskirja nr 51 (M- ja N-kategooria sõidukite müra) 03-seeria muudatuste 6. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/4
55	ÜRO eeskirja nr 55 (mehhaanilised haakeseadised) 02-seeria muudatuste ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/27
58	ÜRO eeskirja nr 58 (tagumised allasõidutõkked) 03-seeria muudatuste 1. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/19
59	ÜRO eeskirja nr 59 (varusummutisüsteemid) uue 03-seeria muudatuste ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/7
62	ÜRO eeskirja nr 62 (mopeedide/mootorrataste vargusevastased süsteemid) 01-seeria muudatuste ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/28
79	ÜRO eeskirja nr 79 (roolimehhanism) 03-seeria muudatuste 2. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/11
90	ÜRO eeskirja nr 90 (pidurite varuosad) 02-seeria muudatuste 5. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/8
106	ÜRO eeskirja nr 106 (põllutöömasinate rehvid) algse muudatuste seeria 18. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/5
107	ÜRO eeskirja nr 107 (M2- ja M3-kategooria sõidukid) 06-seeria muudatuste 9. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/12
107	ÜRO eeskirja nr 107 (M2- ja M3-kategooria sõidukid) 07-seeria muudatuste 4. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/13
107	ÜRO eeskirja nr 107 (M2- ja M3-kategooria sõidukid) 08-seeria muudatuste 3. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/14
110	ÜRO eeskirja nr 110 (surumaagaasi või veeldatud maagaasi kasutavad sõidukid) 04-seeria muudatuste 1. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/20
110	ÜRO eeskirja nr 110 (surumaagaasi või veeldatud maagaasi kasutavad sõidukid) 04-seeria muudatuste 2. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/21
117	ÜRO eeskirja nr 117 (rehvid – veeremismüra, veeretakistusjõud, märghaardumine) 02-seeria muudatuste 11. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/6
121	ÜRO eeskirja nr 121 (juhtimisseadiste, märgutulede ja näidikute tähistus) 01-seeria muudatuste 4. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/22
122	ÜRO eeskirja nr 122 (küttesüsteemid) 6. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/23
128	ÜRO eeskirja nr 128 algversiooni 10. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/31
144	ÜRO eeskirja nr 144 (hädaabikõnede süsteemid) 1. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/24
144	ÜRO eeskirja nr 144 (hädaabikõnede süsteemid) 01-seeria muudatuste ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/29
148	ÜRO eeskirja nr 148 (valgussignaalseadmed) algse seeria 2. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/32
149	ÜRO eeskirja nr 149 (tee valgustusseadmed) algse seeria 2. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/33
150	ÜRO eeskirja nr 150 (helkurseadmed) algse seeria 2. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/34
151	ÜRO eeskirja nr 151 (pimeala infosüsteemid) 1. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/18, WP.29–180-05
152	ÜRO eeskirja nr 152 (M1- ja N1-kategooria sõidukite kõrgetasemelised hädapidurdussüsteemid (AEBS)) 1. täienduse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/9
152	ÜRO eeskirja nr 152 (M1- ja N1-kategooria sõidukite kõrgetasemelised hädapidurdussüsteemid (AEBS)) 01-seeria muudatuste ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/10

Üldine tehniline norm (GTR) nr

Päevakorrapunkti pealkiri

Dokumendiviide

Üldise tehnilise normi nr 3 (mootorrattad: pidurdamine) 4. muudatuse ettepanek

Üldise tehnilise normi nr 3 (mootorrattad: pidurdamine) 4. muudatuse tehnilise aruande ettepanek

Üldise tehnilise normi nr 3 muudatuste väljatöötamise luba

ECE/TRANS/WP.29/2020/47

ECE/TRANS/WP.29/2020/48

ECE/TRANS/WP.29/AC.3/47

Üldise tehnilise normi nr 6 (turvaklaas) 2. muudatuse ettepanek

Üldise tehnilise normi nr 6 (turvaklaas) 2. muudatuse tehnilise aruande ettepanek

Üldise tehnilise normi nr 6 muudatuste väljatöötamise luba

ECE/TRANS/WP.29/2020/43

ECE/TRANS/WP.29/2020/44

ECE/TRANS/WP.29/AC.3/52

Üldise tehnilise normi nr 6 (turvaklaas) 3. muudatuse ettepanek

Üldise tehnilise normi nr 6 (turvaklaas) 3. muudatuse tehnilise aruande ettepanek

Üldise tehnilise normi nr 6 muudatuse väljatöötamise luba

ECE/TRANS/WP.29/2020/45

ECE/TRANS/WP.29/2020/46

ECE/TRANS/WP.29/AC.3/52

Üldise tehnilise normi nr 16 (rehvid) 2. muudatuse ettepanek

Üldise tehnilise normi nr 16 (rehvid) 2. muudatuse tehnilise aruande ettepanek

Üldise tehnilise normi nr 16 muudatuste väljatöötamise luba

ECE/TRANS/WP.29/2020/41

ECE/TRANS/WP.29/2020/42

ECE/TRANS/WP.29/AC.3/48/Rev.1

Resolutsiooni nr	Päevakorrapunkti pealkiri	Dokumendiviide
R.E.5	Valgusallikate kategooriate ühtset tehnilist kirjeldust käsitleva resolutsiooni (R.E.5) 5. muudatuse ettepanek	ECE/TRANS/WP.29/2020/37

Muud küsimused	Päevakorrapunkti pealkiri	Dokumendiviide
	Üldise tehnilise normi nr 6 (turvaklaas) muudatuse väljatöötamise luba	ECE/TRANS/WP.29/AC.3/55
	Uue üldise tehnilise normi DEVP väljatöötamiseks antud muudetud luba	ECE/TRANS/WP.29/AC.3/53/Rev.1

(1) Kõik tabelis osutatud dokumendid on kättesaadavad järgmisel aadressil: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/gen2020.html.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 62

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	63. aastakäik 2. märts 2020

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2020/283, 18. veebruar 2020, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses halduskoostöö meetmete tugevdamisega, et võidelda käibemaksupettuse vastu	1
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu Direktiiv (EL) 2020/284, 18. veebruar 2020, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, et kehtestada makseteenuse pakkujatele teatavad nõuded	7
	*	Nõukogu direktiiv (EL) 2020/285, 18. veebruar 2020, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas, mille eesmärk on teostada järelevalvet väikeettevõtete erikorra nõuetekohase kohaldamise üle	13

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	OTSUSED
*	Nõukogu Otsus (EL) 2020/286, 27. veebruar 2020, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta narkootiliste ainete komisjoni 63. istungjärgul seoses ühe aine lisamisega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase ÜRO konventsiooni I nimekirjas loetletud ainete hulka	24
*	Nõukogu Otsus (EL) 2020/287, 27. veebruar 2020, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni asjaomastes komiteedes seoses ÜRO eeskirjade nr 10, 26, 28, 46, 48, 51, 55, 58, 59, 62, 79, 90, 106, 107, 110, 117, 121, 122, 128, 144, 148, 149, 150, 151 ja 152 muudatusettepanekute, üldiste tehniliste normide nr 3, 6 ja 16 muudatusettepanekute, konsolideeritud resolutsiooni R.E.5 muudatusettepanekute ning ettepanekutega anda luba töötada välja üldise tehnilise normi nr 6 muudatus ja uus üldine tehniline norm elektriajamiga sõidukite võimsuse kindlaksmääramise kohta	26