1.   President täitab oma ülesandeid kolleegiumi nimel. Lisaks Eurojusti määruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud ülesannetele on presidendil järgmised ülesanded:

2.   Asepresidendid täidavad Eurojusti määruse artikli 11 lõikes 2 ja käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ülesandeid, mille president on neile delegeerinud. Nad asendavad presidenti, kui tal ei ole võimalik oma kohustusi täita, vastavalt Eurojusti määruse artikli 11 lõikes 3 ja käesoleva töökorra artikli 2 lõikes 2 sätestatule.

1.   Eurojusti määruse artikli 11 lõike 1 kohaselt valib kolleegium liikmesriikide liikmete seast oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega presidendi.

2.   President korraldab valimise kuu aega enne oma ametiaja lõppu. Kui presidendi ametikoht vabaneb enne ettenähtud nelja-aastase ametiaja lõppu, kutsub seni kõige kauem Eurojusti teenistuses olnud asepresident viivitamata kokku kolleegiumi koosoleku, et korraldada kuu aja jooksul alates ametikoha vabanemise päevast presidendi valimine. Vahepeal asendab presidenti seni kõige pikema teenistusajaga asepresident või võrdse pikkusega teenistusaja puhul kõige vanem asepresident.

3.   Kui president või asepresident kutsub kokku koosoleku presidendi valimiseks, avab ta ametlikult kandideerimistähtaja. Liikmesriikide liikmed, kes soovivad saada valituks, esitavad juhtimissekretariaadi juhatajale kirjaliku kandideerimisavalduse ja motivatsioonikirja vähemalt kümme tööpäeva enne koosolekut, millel valimine toimub, ja hiljemalt kell 12.00 Kesk-Euroopa aja järgi. Juhtimissekretariaadi juhataja teatab pärast kandideerimisavalduse saamist kolleegiumile kandidaadi nime. Pärast tähtaja möödumist saadab juhtimissekretariaadi juhataja kolleegiumile motivatsioonikirjad. Kolleegiumi koosolekul, mis peetakse vahetult enne koosolekut, kus toimub valimine, tutvustavad kandidaadid kolleegiumile oma kandidatuuri.

4.   Valimine toimub presidendi või asepresidendi juhtimisel, kui ta ise valimisel ei kandideeri, või selle liikmesriigi liikme juhtimisel, kes on sel ajal olnud Eurojusti teenistuses kõige kauem, või võrdse teenistusaja korral kõige vanema liikmesriigi liikme juhtimisel, kui ta ise valimisel ei kandideeri.

5.   Valimise juures viibivad haldusdirektor ja juhtimissekretariaadi juhataja. Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajad võivad osaleda vaatlejana.

6.   Eesistuja kontrollib koosoleku alguses, kas on olemas kvoorum. Kui liikmesriigi liige ei saa valimisel osaleda, võib teda asendada esindaja või ta võib anda volituse kooskõlas käesoleva töökorra artikli 6 lõigetega 3 ja 4.

7.   Valimine toimub salajase hääletuse teel. Haldusdirektor kutsub kolleegiumi liikmeid või nende esindajaid vastavalt Euroopa Liidu liikmesriikide protokollilisele järjestusele (edaspidi „ELi protokolliline järjestus“) ükshaaval hääletama. Viimasena hääletab Euroopa Komisjoni esindaja. Kui kõik kolleegiumi liikmed või nende esindajad on hääletanud, avab valimisametnik hääletuskasti ja loeb hääletussedelid üle.

8.   Esimeses voorus loetakse valituks kandidaat, kes saab kolleegiumi liikmete kahekolmandikulise häälteenamuse. Kui ükski kandidaat kahekolmandikulist häälteenamust ei saa, toimub kohe teine voor, milles valitakse kahe kandidaadi vahel, kes said esimeses voorus kõige rohkem hääli. Kui kolm või enam kandidaati said võrdselt kõige rohkem hääli, lähevad teise vooru kõik need kandidaadid. Kui kaks või enam kandidaati said suuruselt teise arvu hääli, lähevad teise vooru kõik need kandidaadid ja kõige rohkem hääli saanud kandidaat.

9.   Teises voorus loetakse valituks kandidaat, kes saab kolleegiumi liikmete kahekolmandikulise häälteenamuse. Kui ükski kandidaat kahekolmandikulist häälteenamust ei saa, toimub kohe kolmas voor, järgides käesoleva artikli lõikes 8 sätestatud reegleid.

10.   Kolmandas voorus loetakse valituks kandidaat, kes saab kolleegiumi liikmete kahekolmandikulise häälteenamuse. Kui ükski kandidaat kahekolmandikulist häälteenamust ei saa, algatatakse kohe uus valimisprotsess. Kuni uue presidendi nimetamiseni jätkab presidendi ülesannete täitmist endine president või asepresident käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustel.

11.   Valmise tulemused teeb teatavaks haldusdirektor. Menetluse tulemuse allkirjastavad esimees, haldusdirektor, juhtimissekretariaadi juhataja ja vaatlejad. Menetluse tulemus kajastab kohalviibivate või esindatud kolleegiumi liikmete arvu, hääletussedelite arvu, kehtivate, kehtetute ja tühjade hääletussedelite arvu, hääletustulemusi vooru ja kandidaadi kohta nende perekonnanimede tähestikulises järjekorras ning lõpptulemust.

12.   Eurojusti presidendi valimise tulemused edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele.

1.   Eurojusti määruse artikli 11 lõike 1 kohaselt valib kolleegium liikmesriikide liikmete seast oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega kaks asepresidenti.

2.   President korraldab valimise kuu aega enne asepresidendi ametiaja lõppu. Kui asepresidendi ametikoht vabaneb enne ettenähtud nelja-aastase ametiaja lõppu, kutsub president viivitamata kokku kolleegiumi koosoleku, et korraldada kuu aja jooksul alates ametikoha vabanemise päevast asepresidendi valimine. Vahepealsel ajal asepresidenti ei asendata.

3.   Asepresidentide valimise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva töökorra artikli 2 lõigetes 3–12 sätestatud presidendi valimise menetlust, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist.

4.   Kui ükski kandidaat ei saa teises voorus kolleegiumi liikmete kahekolmandikulist häälteenamust, toimub kohe kolmas voor, et valida lihthäälteenamusega kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. Kui hääled jagunevad kolmandas voorus võrdselt, loetakse valituks kandidaat, kes on sel ajal olnud Eurojusti teenistuses kõige kauem. Kui Eurojustis töötamise ajas esineb katkestusi, võtab kolleegium arvesse üksnes vahetult enne valimist töötatud aega.

1.   Nagu on sätestatud Eurojusti määruse artikli 11 lõikes 6, siis juhul, kui president või asepresident ei vasta enam tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele, võib kolleegium ta ametist vabastada ühe kolmandiku liikmete ettepaneku alusel. Otsus tehakse salajase hääletuse teel. Otsus võetakse vastu kolleegiumi liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, välja arvatud asjaomane president või asepresident.

2.   Asjaomasele presidendile või asepresidendile saadetakse ametist vabastamise taotluse koopia ja ta ilmub kolleegiumi ette, enne kui see teeb otsuse ametist vabastamise kohta.

3.   Kui kolleegium teeb otsuse presidendi või asepresidendi ametist vabastamise kohta, korraldatakse kooskõlas käesoleva töökorra artikliga 2 või 3 viivitamata valimine.

4.   Eurojusti presidendi või asepresidendi ametist vabastamisest teavitatakse Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Komisjoni ja liikmesriike.

1.   Eurojusti määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt peab kolleegium kuus vähemalt ühe koosoleku. Kolleegiumi koosolekute ajakava ja toimumiskoht määratakse kindlaks kolleegiumi iga-aastase otsusega, millega võetakse vastu koosolekute kalender. Kui olukord seda nõuab ja tingimusel, et enamik kolleegiumi liikmetest ei esita vastuväiteid, võib president muuta koosolekute kuupäeva või algusaega, teavitades sellest kolleegiumi. Lisaks peab kolleegium koosolekuid presidendi algatusel, Euroopa Komisjoni taotluse korral kolleegiumi haldusülesannete arutamiseks või kui seda taotleb vähemalt üks kolmandik tema liikmetest.

2.   Kolleegiumi koosolekud toimuvad Eurojusti asukohas. Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, võib kolleegium presidendi ettepanekul erandkorras otsustada pidada koosoleku mujal.

3.   Presidendi ja asepresidentide puudumise korral juhatab kolleegiumi koosolekuid liikmesriigi liige, kes on sel ajal olnud Eurojusti teenistuses kõige kauem.

4.   Kolleegiumi koosolekud ei ole avalikud ja arutelud jäävad konfidentsiaalseks. Kolleegium võib otsustada pidada koosoleku, millel osalemine on piiratud.

5.   Kolleegiumisse mittekuuluvate isikute osalemine kolleegiumi koosolekutel:

6.   President koostab iga kolleegiumi koosoleku esialgse päevakorra. Esialgne päevakord sisaldab kolleegiumi liikmete taotletud punkte ning punkte, mida president, juhatus või haldusdirektor peavad asjakohaseks.

7.   Juhtimissekretariaat saadab esialgse päevakorra koos asjakohaste dokumentidega kolleegiumi liikmetele vähemalt viis tööpäeva enne koosolekut. Täiendava koosoleku kokkukutsumisel võib esialgse päevakorra saata kakskümmend neli tundi enne koosolekut. Esialgne otsustamiseks esitatav päevakord sisaldab ainult punkte, mille kohta on esitatud asjakohased dokumendid. President võib päevakorda lisada iga punkti arutamiseks soovitusliku ajapiirangu ning piirata sõnavõttude arvu ja kestust.

8.   Iga koosoleku alguses võtab kolleegium vastu päevakorra. Kiireloomulisi küsimusi ja küsimusi, mida esialgses päevakorras ei ole, võidakse võtta arutamisele ja otsustamisele kolleegiumi liikmete nõusolekul. Samuti võib kolleegium otsustada kasutada käesoleva töökorra artiklite 7 ja 8 kohaseid kirjalikke menetlusi või ettevalmistava konsulteerimise menetlusi.

9.   President teavitab kolleegiumi kõigist kolleegiumile huvi pakkuvatest küsimustest kooskõlas Eurojusti määruse artikli 11 lõike 2 punktiga b. Juhtimissekretariaat võib edastada teabe kolleegiumi liikmetele kirjalikult. Kolleegiumi liikme taotlusel lisatakse kolleegiumi koosoleku päevakorda arutamiseks teabepunkt.

10.   Kolleegiumi liikmed võivad küsida haldusdirektorilt üldist huvi pakkuvaid küsimusi, mis puudutavad tema vastutusala. Haldusdirektor vastab kolleegiumi esimesel võimalikul koosolekul pärast küsimus(t)e kättesaamist.

1.   Kvoorumi kokkusaamiseks peab kohal olema kaks kolmandikku kolleegiumi liikmetest. Kui liikmesriigi liige puudub, võetakse kvoorumi kindlaksmääramisel arvesse tema asetäitja või Eurojusti määruse artikli 7 lõikes 4 osutatud staatusega assistendi kohalolekut.

2.   Kui nõutavat kvoorumit ei ole võimalik saavutada, jätkab president koosolekut, ilma et tehtaks ametlikke otsuseid. Asjakohaseid päevakorrapunkte võidakse arutada järgmisel kolleegiumi koosolekul või kirjaliku menetluse teel vastavalt käesoleva töökorra artiklile 7.

3.   Liikmesriigi liige, kes ei saa kolleegiumi koosolekul osaleda ja keda ei esinda asetäitja või assistent, kellel on Eurojusti määruse artikli 7 lõikes 4 osutatud staatus, võib anda teise liikmesriigi liikmele volituse enda nimel hääletamiseks. Iga liikmesriigi liige võib saada hääletamiseks maksimaalselt ühe volituse.

4.   Hääletamiseks volituse andnud liikmesriigi liige edastab juhtimissekretariaadile kirjalikult volitatud esindaja isikuandmed, päevakorrapunktid, mille suhtes volitus kehtib, ja volituse alusel hääletamisele seatud võimalikud piirangud. Volitus hääletamiseks kehtib üksnes sellel koosolekul, mille jaoks see anti.

5.   Kolleegium võib teha mingis küsimuses otsuse siis, kui president leiab, et küsimust on piisavalt arutatud.

6.   Eurojusti määruse artikli 14 lõike 1 kohaselt võtab kolleegium otsused vastu oma liikmete häälteenamusega, kui ei ole ette nähtud teisiti ja kui konsensusele ei jõuta.

7.   Konsensus saavutatakse, kui ükski kolleegiumi liige ei väljenda selgelt vastuseisu. Kolleegium võib asuda hääletama ainult siis, kui president täheldab konsensuse puudumist. Kolleegiumi liikmete enamus määratakse kindlaks kolleegiumi koosseisu alusel, mis on sätestatud Eurojusti määruse artikli 10 lõikes 1.

8.   Eurojusti määruse artikli 14 lõike 2 kohaselt on igal kolleegiumi liikmel üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumisel on asetäitja volitatud kasutama hääleõigust vastavalt Eurojusti määruse artikli 7 lõikes 7 sätestatud tingimustele. Asetäitja puudumise korral on ka assistent volitatud kasutama hääleõigust vastavalt Eurojusti määruse artikli 7 lõikes 7 sätestatud tingimustele.

9.   Kui käesolevas töökorras ei ole sätestatud teisiti, toimub hääletamine käe tõstmisega või nimelise hääletusega, juhul kui käe tõstmisega hääletamine vaidlustatakse. Presidendi ettepanekul või ühe kolmandiku kolleegiumi liikmete taotlusel võib kolleegium otsustada hääletada salajase hääletuse teel. President dokumenteerib antud häälte jagunemise. Koosoleku protokolli kantakse vähemuse arvamus, kui vastav kolleegiumi liige seda taotleb.

1.   Kiireloomulistel juhtudel, kui otsust ei saa edasi lükata ja seda on vaja enne, kui kolleegiumi saab kokku kutsuda, võib president korraldada kirjaliku menetluse. Kirjalikku menetlust võib kasutada ka küsimuste puhul, mida kolleegium on käesoleva töökorra artikli 5 lõike 8 ja artikli 6 lõike 2 kohaselt juba arutanud.

2.   President annab kolleegiumi liikmetele vastamiseks vähemalt kolm tööpäeva alates otsuse eelnõu elektroonilise saatmise kuupäevast. Erandjuhtudel võib president määrata lühema tähtaja.

3.   Kirjaliku menetluse teel tehtava otsuse ettepanekut ei muudeta ning see kiidetakse heaks või lükatakse tagasi tervikuna. Kui ettenähtud ajavahemiku jooksul vastust ei saada, loetakse vastav kolleegiumi liige hääletamisest hoidunuks.

4.   Otsus võetakse vastu, kui kirjalikult on vastanud vähemalt kaks kolmandikku kolleegiumi liikmetest ja saavutatud on nõutav häälteenamus.

5.   Kui nõutavat kvoorumit või häälteenamust ei saavutata, võib president kirjaliku menetluse uuesti algatada või tõstatada küsimuse kolleegiumi järgmisel koosolekul.

6.   President kinnitab kirjaliku menetluse lõpuleviimise. Sellekohane teade saadetakse kolleegiumi liikmetele.

1.   Kui president peab seda kolleegiumis toimuva arutelu ettevalmistamisel vajalikuks, võib ta algatada elektrooniliste vahendite kaudu ettevalmistava konsulteerimise menetluse. Kolleegiumi liikmetele antakse vajalik teave.

2.   Ettevalmistava konsulteerimise menetlus kestab seitse tööpäeva, kui president ei otsusta küsimuse kiireloomulisuse tõttu teisiti. Pärast selle tähtaja möödumist esitab ettepaneku algataja kolleegiumile arutamiseks muudetud dokumendi, mis kajastab kolleegiumi liikmete tehtud märkusi.

1.   Kolleegium võib moodustada töörühmi, kes annavad kolleegiumile nõu ja eksperditeadmisi.

2.   Nende töörühmade volitused, koosseis ja praktiline tegevus määratakse kindlaks kolleegiumi rakendusotsusega.

1.   Eurojusti määruse artikli 16 lõike 4 kohaselt nimetatakse kaks kolleegiumi liiget, välja arvatud president või asepresidendid, juhatuse liikmeks kaheaastase rotatsioonisüsteemi alusel.

2.   Rotatsiooni järjekord, milles kaks kolleegiumi liiget juhatuse liikmeteks kutsutakse, põhineb ELi protokollilisel järjestusel. Liikmesriigi, kellest rotatsioon algab, otsustab kolleegium liisuheitmisega.

3.   Esimese määratud liikmesriigi esindajast ja ELi protokollilises järjestuses vahetult tema järel oleva liikmesriigi esindajast saavad kaheks aastaks juhatuse liikmed.

4.   Selle kaheaastase perioodi lõpus nimetatakse ELi protokollilise järjestuse alusel järgmiseks kaheks aastaks juhatuse liikmeks kahe järgmise liikmesriigi liikmed, välja arvatud juhul, kui selline liikmesriigi liige täidab presidendi või asepresidendi ülesandeid, mispuhul nimetatakse juhatuse liikmeks ELi protokollilise järjestuse järgmise liikmesriigi liige.

5.   Kui kolleegiumi liikme ametiaeg lõpeb enne seda, kui lõpeb kaheaastane periood juhatuse liikmena, nimetatakse kuni kõnealuse kaheaastase perioodi lõpuni juhatuse liikmeks sama liikmesriigi vastselt ametisse nimetatud liige. Kui liikmesriigi liikme ametiaeg lõpeb ja uut liikmesriigi liiget ei ole veel ametisse nimetatud, nimetatakse kuni uue liikmesriigi liikme ametisse nimetamiseni või kõnealuse kaheaastase perioodi lõpuni juhatuse liikmeks tema asetäitja.

6.   Ükski liikmesriigi liige ei või olla juhatuse liige kaks järjestikust ametiaega, välja arvatud presidendi või asepresidendi ülesannetes.

1.   Juhatust juhib president vastavalt Eurojusti määruse artikli 16 lõikele 5. Presidendi puudumise või hõivatuse korral juhib juhatust seni kõige pikema teenistusajaga asepresident või võrdse teenistusaja korral vanim asepresident. Asepresidentide puudumise või hõivatuse korral juhib juhatust seni kõige pikema teenistusajaga liikmesriigi liige juhatuses. Juhatuse liikmed osalevad üldjuhul koosolekutel isiklikult. Erandkorras võivad juhatuse liikmed osaleda juhatuse koosolekul videokonverentsi teel.

2.   Eurojusti määruse artikli 16 lõike 7 kohaselt tuleb juhatus kokku vähemalt üks kord kuus. Esimehe algatusel või Euroopa Komisjoni või vähemalt kahe muu liikme taotluse korral võidakse korraldada täiendavaid koosolekuid. Juhatuse koosolekute ajakava ja toimumiskoht määratakse kindlaks iga-aastases otsuses, millega võetakse vastu koosolekute kalender.

3.   Eurojusti määruse artikli 16 lõike 4 kohaselt osaleb haldusdirektor juhatuse koosolekutel hääleõiguseta. President võib kutsuda juhatuse koosolekutele hääleõiguseta vaatlejatena isikuid, kelle arvamus võib olla huvipakkuv, või muid haldustöötajaid.

4.   President saadab Euroopa Prokuratuuri esindajale juhatuse koosolekute päevakorrad ning konsulteerib temaga nendel koosolekutel osalemise vajaduse üle. Eurojusti määruse artikli 16 lõike 8 kohaselt kutsub president Euroopa Prokuratuuri esindaja hääleõiguseta osalema juhatuse koosolekutel, kus arutatakse küsimusi, mis on Euroopa Prokuratuuri tegevuse jaoks olulised.

5.   Kvoorum saadakse kokku, kui kohal on vähemalt kolm juhatuse liiget, sealhulgas videokonverentsi kaudu. Kui kvoorum puudub, lõpetab president koosoleku ja kutsub viie tööpäeva jooksul kokku uue koosoleku, mille puhul konkreetne kvoorum ei ole nõutav.

6.   President koostab juhatuse liikmete ja haldusdirektoriga konsulteerides juhatuse koosoleku esialgse päevakorra. Esialgne päevakord koos asjakohaste dokumentidega esitatakse osalejatele vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist. Juhatus võtab päevakorra vastu koosoleku alguses. Kiireloomulisi küsimusi ja küsimusi, mida esialgses päevakorras ei ole, võidakse võtta arutamisele ja otsustamisele juhatuse liikmete nõusolekul.

7.   Kiireloomulistel juhtudel, kui otsust ei saa edasi lükata ja seda on vaja enne, kui juhatuse saab kokku kutsuda, võib president korraldada kirjaliku menetluse. President annab juhatuse liikmetele vastamiseks vähemalt kolm tööpäeva alates otsuse eelnõu elektroonilise saatmise kuupäevast. Erandjuhtudel võib president määrata vastamiseks lühema tähtaja. Otsus võetakse vastu, kui juhatuse liikmete enamus on kirjalikult vastanud.

8.   Eurojusti määruse artikli 16 lõike 5 kohaselt teeb juhatus otsused liikmete häälteenamusega ja hääletatakse käe tõstmisega. Igal liikmel on üks hääl. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav hääl presidendil.

9.   Eurojusti määruse artikli 16 lõike 2 kohaselt võib juhatus oma ülesandeid täites konsulteerida kolleegiumiga. President esitab vähemalt kord kvartalis kolleegiumile aruande juhatuse tegevuse ja otsuste kohta.

10.   Eurojust ei kanna kulusid, mis võivad kaasneda Euroopa Komisjoni ja Euroopa Prokuratuuri esindajate osalemisega juhatuse koosolekutel.

1.   Kõik kolleegiumi liikmed, nende asetäitjad ja assistendid, kellel on Eurojusti määruse artikli 7 lõigetes 4 ja 7 osutatud staatus, täidavad ametisse astudes huvide deklaratsiooni vormis, mis on sätestatud kolleegiumi rakendusotsusega vastu võetud eetikakoodeksis. Igasugused muudatused kõnealustes huvide deklaratsioonides loetletud kirjetes tuleb teha esimesel võimalusel ja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast andmete muutumist, et tagada deklaratsioonide ajakohasus. Huvide deklaratsiooni vormides esitatud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 ja Eurojusti määruse andmekaitsesätetega.

2.   Ilma et see piiraks kohaldatava riigisisese õiguse kohaldamist, teavitavad kõik kolleegiumi liikmed, nende asetäitjad ja assistendid presidenti viivitamata mis tahes tegelikust või tajutavast huvide konfliktist, mis tekib nende operatiiv- või juhtimisülesannete täitmisel. Asetäitjad ja assistendid teevad seda oma liikmesriigi liikme kaudu. Operatiivküsimustes teavitavad liikmesriigi liikmed enne presidendi teavitamist viivitamata ka teisi liikmesriigi liikmeid, keda selline huvide konflikt konkreetsel juhul mõjutab või võib mõjutada.

3.   Kõik kolleegiumi liikmed, nende asetäitjad ja assistendid peavad vältima olukordi, mis võivad põhjustada isiklike huvide konflikti või mida võib sellisena tajuda. Nad ei tohi olla kaasatud sellise operatiivjuhtumi lahendamisse, mille puhul esineb huvide konflikt või mille puhul tajutakse huvide konflikti. Nad ei tohi tegutseda ega väljendada end viisil, mis kahjustab üldsuse ettekujutust nende erapooletusest.

4.   Kõik kolleegiumi liikmed, nende asetäitjad ja assistendid teavitavad presidenti mis tahes küsimusest, mis võib kahjustada Eurojusti mainet või huve. Asetäitjad ja assistendid teevad seda oma liikmesriigi liikme kaudu.

5.   President kaalub käesoleva artikli lõigetes 1–4 nimetatud juhtudel võetavaid edasisi meetmeid vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud eetikakoodeksile.

6.   Kui kahe või enama kolleegiumi liikme vahel tekib ülesannete täitmisel erimeelsus, võib asjaomane isik või võivad asjaomased isikud teavitada sellest presidenti, kes võib kutsuda küsimuse arutamiseks kokku kolleegiumi koosoleku.

1.   Kolleegiumi ja juhatust abistab juhtimissekretariaat, kes konsulteerib presidendiga.

2.   Juhtimissekretariaat osaleb muu hulgas kolleegiumi ja juhatuse koosolekutel, koostab ja säilitab nende koosolekute protokollid, koostab nende koosolekute tulemuste kokkuvõtted ning dokumenteerib kolleegiumi ja juhatuse tegevuse.

1.   Kolleegiumi ja juhatuse koosolekute protokollid sisaldavad vähemalt koosolekul osalenud isikute nimesid ning teavet arutelude ja vastuvõetud otsuste kohta.

2.   President saadab kolleegiumi ja juhatuse koosolekute protokollide kavandid vastavalt kolleegiumi ja juhatuse liikmetele vastuvõtmiseks. Kui protokoll on vastu võetud, allkirjastavad selle president ja juhtimissekretariaadi juhataja ning see lisatakse juhtimissekretariaadi säilitatavatele dokumentidele. Juhatuse koosolekute protokollid edastatakse teavitamise eesmärgil kolleegiumile.

3.   Juhtimissekretariaat koostab juhatuse koosolekute tulemuste kokkuvõtte, mille kiidab heaks president ja mis avaldatakse vastavalt Eurojusti määruse artikli 74 lõikele 4.

1.   Eurojusti määruse artikli 17 lõike 2 kohaselt nimetab haldusdirektori ametisse kolleegium juhatuse esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

2.   Juhatus teeb kolleegiumile ettepaneku moodustada haldusdirektori ametisse nimetamise menetluse jaoks valikukomisjon. Valikukomisjon koosneb kahest liikmesriigi liikmest ja Euroopa Komisjoni esindajast.

3.   Vajaduse korral ja pärast kolleegiumi otsust võib valikukomisjonis hääleõiguseta osaleda isik, kellel on asjakohased kogemused kõrgema juhtkonna liikmete valimisel.

4.   Juhatus teeb kolleegiumile ettepaneku kandideerimiskutse avaldamise viisi kohta ja võib pärast kandideerimiskutse avaldamist otsustada intervjueeritavate kandidaatide arvu üle.

5.   Valikukomisjon vestleb kandidaatidega ja teavitab juhatust oma arutelude tulemustest. Juhatus esitab kolleegiumile kandidaatide nimekirja ja soovituse, milline kandidaat valida.

6.   Kui konsensust ei saavutata, nimetab kolleegium haldusdirektori ametisse oma liikmete häälteenamusega. Otsus tehakse salajase hääletuse teel.

7.   Juhatus võtab vastu rakendussätted haldusdirektori valimise ja ametisse nimetamise, lepingu pikendamise, lepingu lõpetamise, katseaja ja iga-aastase tulemuslikkuse hindamise menetluste kohta.

1.   Esimeseks kaheaastaseks ajavahemikuks, mis järgneb vahetult juhatuse moodustamisele, valib kolleegium juhatuse liikmeteks kaks liikmesriigi liiget, kes ei ole president ega asepresidendid.

2.   Valituks loetakse kaks kõige rohkem hääli saanud kandidaati. Kui suuruselt teise arvu hääli saab korraga mitu kandidaati, loetakse valituks kandidaat, kes on sel ajal olnud Eurojusti teenistuses kõige kauem. Kui Eurojustis töötamise ajas esineb katkestusi, võtab kolleegium arvesse üksnes vahetult enne valimist töötatud aega.

3.   Käesoleva töökorra artikli 10 lõikes 2 osutatud liisuheitmine toimub kohe pärast kahe nimetatud sättes osutatud liikmesriigi liikme valimist. Kahte määratud liikmesriiki esindavad liikmesriikide liikmed hakkavad oma ülesandeid juhatuse liikmetena täitma pärast kahe valitud liikmesriigi liikme volituste lõppemist, välja arvatud juhul, kui nad on vahepeal valitud presidendiks või asepresidendiks, mispuhul nimetatakse ELi protokollinimekirja järgmise liikmesriigi liige.

1.   Kolleegium võib juhatuse või ühe kolmandiku kolleegiumi liikmete ettepanekul käesolevat töökorda muuta, järgides sama menetlust nagu nende vastuvõtmisel.

2.   Kolleegium võtab töökorra muudatuse vastu oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Kui kokkuleppele ei ole võimalik jõuda kahekolmandikulise häälteenamusega, võetakse kolleegiumi järgmisel koosolekul otsus vastu lihthäälteenamusega.

1.   Eurojusti isikuandmete töötlemist ja kaitset käsitleva töökorraga rakendatakse Eurojusti määruse ja määruse 2018/1725 andmekaitsesätteid.

2.   Seda kohaldatakse isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise suhtes ja selliste isikuandmete automatiseerimata töötlemise suhtes, mis on kantud või mida kavatsetakse kanda isikuandmete tööfaili.

3.   Käesolevat töökorda kohaldatakse Eurojusti töödeldavate kõigi isikuandmete, sealhulgas Eurojusti kogutud või saadud ja tema valduses olevas teabes sisalduvate isikuandmete suhtes Eurojusti vastutusalasse kuuluva poliitika, tegevuse ja otsustega seotud valdkondades.

1.   Käesolevat töökorda kohaldatakse nii operatiivsete kui ka halduslikku laadi isikuandmete suhtes, mida Eurojust töötleb.

2.   Operatiivseid isikuandmeid töödeldakse vastavalt II jaotisele.

3.   Halduslikku laadi andmeid töödeldakse vastavalt III jaotisele.

1.   Andmesubjekti õiguste kasutamise taotlust menetleb taotlusega seotud üks või mitu liikmesriigi liiget, kes esitavad taotluse koopia registreerimiseks andmekaitseametnikule.

2.   Üks või mitu asjaomast liikmesriigi liiget konsulteerib liikmesriikide pädevate ametiasutustega selles, milline otsus tuleks taotluse kohta teha.

3.   Andmekaitseametnik teostab täiendavaid kontrolle kohtuasjade haldamise süsteemis, kui juhtum seda nõuab, ja teavitab ühte või mitut asjaomast liikmesriigi liiget, kui nende kontrollide käigus leitakse täiendavat asjakohast teavet. Üks või mitu asjaomast liikmesriigi liiget võtab arvesse andmekaitseametniku esitatud teavet ning vaatavad esialgse otsuse vajaduse korral uuesti läbi.

4.   Õiguslikud ja faktilised põhjused, mille alusel üks või mitu liikmesriigi liiget otsuse teeb, dokumenteeritakse kohtuasjade haldamise süsteemis esitatud taotlust käsitlevas ajutises tööfailis ning tehakse Euroopa Andmekaitseinspektorile taotluse korral kättesaadavaks.

5.   Andmekaitseametnik edastab ühe või mitme asjaomase liikmesriigi liikme poolt Eurojusti nimel tehtud otsuse andmesubjektile ning teavitab andmesubjekti võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile, kui ta ei ole otsusega rahul, või võimalusest pöörduda Euroopa Kohtusse.

6.   Kui taotlus on saadud riigi järelevalveasutuse vahendusel, teavitab Eurojust nimetatud asutust otsusest, mille andmekaitseametnik on andmesubjektile edastanud.

1.   Kohtuasjade haldamise süsteem määrab automaatselt kordumatu viitenumbri (identifikaatori) igale loodud uuele ajutisele tööfailile.

2.   Kui Eurojusti määruse artikli 24 lõikes 1 määratletud ajutise tööfaili haldamise eest vastutav liikmesriigi liige annab ühele või mitmele asjaomasele liikmesriigi liikmele juurdepääsu ajutisele tööfailile või selle osale, tagab kohtuasjade haldamise süsteem, et liikmesriigi liikme vastutusalasse kuuluva riigisisese büroo kasutajaprofiili volitatud kasutajatel on juurdepääs tööfaili asjakohastele osadele, aga nad ei saa muuta andmeid, mille on sisestanud esmane andmesisestaja. Volitatud kasutajad saavad siiski lisada mis tahes asjakohast teavet ajutise tööfaili uutesse osadesse. Samuti saavad kõik süsteemi volitatud kasutajad lugeda registris sisalduvat teavet, kuid seda saab muuta vaid esmane andmesisestaja.

3.   Kohtuasjade haldamise süsteem teavitab andmekaitseametnikku automaatselt iga uue isikuandmeid sisaldava tööfaili loomisest.

4.   Kohtuasjade haldamise süsteem tagab, et asjaomane liikmesriigi liige, kes on loonud ajutise tööfaili, saab Eurojusti määruse artikli 23 lõike 4 ja artikli 24 lõike 3 kohaselt salvestada selle registrisse ainult Eurojusti määruse II lisa lõike 1 punktides a–i, k ja m ning lõikes 2 osutatud operatiivseid isikuandmeid.

5.   Kui liikmesriikide liikmed soovivad Eurojusti määruse artikli 23 lõike 6 kohaselt isikuandmeid ajutiselt säilitada ja analüüsida, et teha kindlaks, kas sellised andmed on Eurojusti ülesannete seisukohast asjakohased, loovad nad ajutise tööfaili projekti, millele neil ja nende volitatud isikutel on juurdepääs üksnes oma büroo kasutajaprofiili piires. Kolme kuu pärast tuleks ajutise tööfaili projekt muuta kohtuasjade haldamise süsteemi ajutiseks tööfailiks või peab süsteem selle automaatselt kustutama. Süsteem saadab asjaomasele liikmesriigi liikmele enne selle aja möödumist hoiatusteate, et tuletada talle meelde vajadust teha tööfaili projekti kohta otsus.

6.   Üks või mitu asjaomast liikmesriigi liiget tagab, et registris sisalduv teave on piisav Eurojusti määruse artiklis 2 määratletud Eurojusti ülesannete täitmiseks.

1.   Eurojust võtab asjakohaseid tehnilisi meetmeid selle tagamiseks, et andmekaitseametnikku teavitatakse automaatselt erandjuhtudest, mille puhul lähtutakse Eurojusti määruse artikli 27 lõikest 4. Kohtuasjade haldamise süsteem tagab, et neid andmeid ei saa sisestada Eurojusti määruse artikli 23 lõigetes 1 ja 4 osutatud registrisse.

2.   Kui sellised andmed osutavad tunnistajatele või kuriteoohvritele Eurojusti määruse artikli 27 lõike 2 tähenduses, ei salvesta kohtuasjade haldamise süsteem sellist teavet, kui asjaomased liikmesriikide liikmed ei otsusta teisiti. Sellise teabe töötlemise otsus dokumenteeritakse.

1.   Eurojust võtab asjakohaseid tehnilisi meetmeid selle tagamiseks, et andmekaitseametnikku teavitatakse automaatselt erandjuhtudest, mille puhul kasutatakse piiratud ajavahemikul Eurojusti määruse artikli 27 lõiget 3. Kohtuasjade haldamise süsteem märgistab sellised andmed nii, et see tuletab need andmed süsteemi sisestanud isikule meelde kohustust hoida nimetatud andmeid seal vaid piiratud ajavahemikul.

2.   Kui sellised andmed osutavad tunnistajatele või kuriteoohvritele Eurojusti määruse artikli 27 lõike 2 tähenduses, ei salvesta kohtuasjade haldamise süsteem sellist teavet, kui asjaomased liikmesriikide liikmed ei otsusta teisiti. Sellise teabe töötlemise otsus dokumenteeritakse.

1.   Eurojusti iga liikmesriigi liige dokumenteerib ja teeb andmekaitseametnikule teatavaks operatiivsetele isikuandmetele juurdepääsu puudutavad põhimõtted, mille ta on Eurojusti määruse artikli 34 kohaselt oma riigisiseses büroos heaks kiitnud.

2.   Liikmesriikide liikmed võivad igal üksikjuhul eraldi otsustada anda ajutisele tööfailile või selle osadele juurdepääsuks eriloa isikule, kes ei ole Eurojusti töötaja, kuid kes töötab Eurojusti nimel ja kuulub teatavasse ametikohtade kategooriasse, kellele Eurojusti haldusdirektor on eelnevalt Eurojusti määruse artikli 24 lõike 2 kohaselt andnud loa juurdepääsuks kohtuasjade haldamise süsteemile.

3.   Liikmesriikide liikmed tagavad, et nende riigisiseses büroos tehakse asjakohased organisatsioonilised korraldused ja järgitakse neid ning et Eurojusti poolt nende käsutusse antud tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid kasutatakse nõuetekohaselt, sealhulgas läbitakse nõutav koolitus.

4.   Eurojusti määruse artikli 34 kohaselt võib kolleegium anda Eurojusti muudele töötajatele loa juurdepääsuks operatiivsetele isikuandmetele, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks.

1.   Eurojusti määruse artiklis 23 määratletud Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteemi kasutatakse kõikide Eurojusti määruse artiklis 35 nimetatud töötlemistoimingute dokumenteerimiseks operatiivsete isikuandmete puhul.

2.   Eurojusti kohtuasjade haldamise süsteem sisaldab operatiivsete isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise täielikku dokumendiregistrit, mis võimaldab teha kindlaks igasuguse operatiivsete isikuandmete edastamise ning sellise teabe Eurojustile edastanud või Eurojustilt saanud ametiasutuse, organisatsiooni või kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni.

1.   Otsuse isikuandmete edastamise kohta kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele Eurojusti määruse artikli 58 lõike 1 kohaselt teeb Eurojusti kolleegium ühe või mitme asjaomase liikmesriigi liikme taotlusel pärast andmekaitseametniku tehtud hinnangut.

2.   Andmekaitseametnik esitab lõikes 1 osutatud hinnangu kümne tööpäeva jooksul. Kui see on vajalik ühe või mitme asjaomase liikmesriigi liikme esitatud kiireloomulistel põhjustel, esitatakse hinnang võimalikult kiiresti. Eriti keerulistel juhtudel võib andmekaitseametnik leppida ühe või mitme asjaomase liikmesriigi liikmega kokku pikemas hindamistähtajas.

3.   Andmekaitseametniku hinnangus käsitletakse eelkõige Eurojusti määruse põhjendustes 51 ja 52 osutatud küsimusi. Kui andmekaitseametnikul tekib konkreetse juhtumi kaitsemeetmete asjakohasuse hindamisel kahtlusi, võib ta enne konkreetse edastamise kohta hinnangu andmist konsulteerida Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

1.   Eurojust kehtestab asjakohased tehnilised meetmed selle tagamiseks, et Eurojusti määruse artiklis 29 määratletud operatiivsete isikuandmete säilitamise tähtaegadest peetakse kinni ning et kui läbivaatamise ajal ei tehta põhjendatud otsust operatiivsete isikuandmete edasise säilitamise kohta, kustutatakse need andmed automaatselt.

2.   Kohtuasjade haldamise süsteem tagab eelkõige selle, et vajadus säilitada andmeid ajutises tööfailis vaadatakse läbi iga kolme aasta tagant pärast andmete sisestamist. Nimetatud läbivaatamine peab olema süsteemis nõuetekohaselt dokumenteeritud, sisaldades operatiivsete isikuandmete edasise säilitamise otsuse põhjendust, ja selle tulemused tuleb automaatselt edastada andmekaitseametnikule. Sellise otsuse tulemused või otsuse tegemata jätmine hõlmavad juhtumit tervikuna, nagu on määratletud Eurojusti määruse artikli 29 lõikes 2.

3.   Kohtuasjade haldamise süsteem märgistab eelkõige Eurojusti määruse artikli 27 lõike 3 kohaselt piiratud ajavahemikuks salvestatud andmed ning sama määruse artikli 27 lõikes 4 nimetatud andmed. Kui artikli 27 lõikes 4 osutatud operatiivseid isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, genereerib kohtuasjade haldamise süsteem hoiatusteate, et tagada sellise teabe automaatne edastamine Euroopa Andmekaitseinspektorile.

4.   Erandjuhtudel, kui liikmesriigi liige leiab, et operatiivseid isikuandmeid on jätkuvalt vaja Eurojusti määruse artikli 29 lõike 7 punktis e osutatud avalikes huvides toimuva arhiveerimise või statistilisel eesmärgil, otsustab kolleegium pärast andmekaitseametniku arvamuse ärakuulamist, kas konkreetsel juhul on vaja andmeid sellisel konkreetsel eesmärgil säilitada. Sellise menetluse kasutamisest teavitatakse Euroopa Andmekaitseinspektorit.

1.   Õiguste kasutamise taotlused esitatakse otse Eurojusti haldusdirektorile või andmekaitseametnikule. Igal juhul edastatakse andmekaitseametnikule taotluse koopia selle registreerimiseks.

2.   Vajaduse korral abistab andmekaitseametnik andmesubjekti ja teeb isikule taotluse esitamiseks kättesaadavaks konkreetsed vormid.

3.   Haldusdirektor teeb konkreetse juhtumi kohta otsuse isikuandmete töötlemises otseselt osaleva haldusüksuse esitatud teabe ja andmekaitseametniku nõuannete põhjal.

4.   Andmekaitseametnik edastab haldusdirektori otsuse andmesubjektile ning teavitab andmesubjekti võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile, kui ta ei ole Eurojusti otsusega rahul.

5.   Taotlus tuleb lõplikult lahendada ühe kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast. Seda ajavahemikku võib vajaduse korral pikendada kahe kuu võrra, võttes arvesse taotluste hulka ja keerukust. Haldusdirektor teavitab andmesubjekti igast taolisest pikendamisest ja viivituse põhjustest ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest. Kui Eurojust ei ole nimetatud tähtaja jooksul teinud andmesubjekti taotluse kohta otsust, võib viimane esitada kaebuse Euroopa Andmekaitseinspektorile.

1.   Igale Eurojustis toimuvale halduslikku laadi isikuandmete töötlemise toimingule on selle määratletud eesmärgist lähtuvalt ning täielikus kooskõlas määruse 2018/1725 artikli 4 lõike 1 punktiga d ja artikli 31 lõike 1 punktiga f määratud selge ja kindel andmete säilitamise tähtaeg selle tagamiseks, et andmeid ei säilitata kauem, kui on vajalik eesmärkidel, milleks halduslikku laadi isikuandmeid töödeldakse. Tähtaeg määratakse iga töödeldava andmekategooria kohta ning see dokumenteeritakse andmetöötlustoimingute registris.

2.   Eurojust säilitab halduslikku laadi isikuandmeid vastavalt lõikele 1 nii kaua kui vajalik ja igal juhul mitte kauem, kui on iga töötlemistoimingu kategooria kohta märgitud käesoleva korra lisas esitatud tabelis.

3.   Juhatus võib haldusdirektori ettepanekul määrata käesoleva korra lisas esitatud tähtaegadest lühemad säilitamistähtajad.

1.   Käesolev kord vaadatakse korrapäraselt läbi, et hinnata selle muutmise vajalikkust. Käesoleva töökorra muutmisel järgitakse sama Eurojusti määruses sätestatud menetlust nagu selle heakskiitmisel.

2.   Euroopa Andmekaitseinspektor teavitab kolleegiumi kõikidest käesoleva töökorra muutmise ettepanekutest või soovitustest.