ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 338 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
62. aastakäik |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
30.12.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 338/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2199,
17. oktoober 2019,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 5. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 428/2009 kohaselt tuleb kahesuguse kasutusega kaupu tõhusalt kontrollida, kui neid eksporditakse liidust või veetakse läbi liidu või kui neid tarnitakse kolmandasse riiki liidus elava või liidus asutatud vahendaja osutatud vahendusteenuse tulemusena. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisaga kehtestatakse selliste kahesuguse kasutusega kaupade ühine loetelu, mis kuuluvad liidus kontrollimisele. Otsused kontrollitavate kaupade kohta tehakse Austraalia grupis, (2) raketitehnoloogia kontrollirežiimi raames, (3) tuumatarneriikide grupis (4) ning Wassenaari kokkuleppe (5) ja keemiarelvade keelustamise konventsiooni (6) raames. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisaga kehtestatud kahesuguse kasutusega kaupade ühist loetelu tuleb korrapäraselt ajakohastada, et tagada selle täielik kooskõla rahvusvaheliste julgeolekualaste kohustustega, tagada läbipaistvus ja säilitada ettevõtjate konkurentsivõime. Relvade leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordikontrolli korra raames 2018. aastal heakskiidetud kontrollitavate toodete loetelusse tehtud muudatuste tõttu tuleb määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisa muuta Selleks et eksporti kontrollivatel asutustel ja ettevõtjatel oleks lihtsam loetelu kasutada, tuleks kõnealuse määruse I lisa asendada. |
(4) |
Määruse (EÜ) nr 428/2009 IIa–IIf lisaga kehtestatakse liidu üldine ekspordiluba. |
(5) |
Määruse (EÜ) nr 428/2009 IIg lisaga kehtestatakse selliste kahesuguse kasutusega kaupade loetelu, mille puhul ei nõuta riiklikke üldisi ekspordilube ega liidu üldisi ekspordilube. |
(6) |
Määruse (EÜ) nr 428/2009 IV lisaga kehtestatakse teatavate kaupade ühendusesiseseks edasitoimetamiseks loa andmise nõuded. |
(7) |
Seoses I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelusse tehtavate muudatustega on vaja IIa–IIg ja IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade puhul vastavalt muuta ka IIa–IIg ja IV lisa. |
(8) |
Määrusega (EÜ) nr 428/2009 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte I ning IIa–IIg ja IV lisaga kehtestatud ELi kahesuguse kasutusega kaupade loetelu ajakohastamiseks kooskõlas selliste ülesannete ja kohustustega ning nende võimalike muudatustega, mida liikmesriigid on võtnud tuumarelvade leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel. |
(9) |
Võttes arvesse rahvusvaheliste julgeolekualaste kohustustega täieliku kooskõla võimalikult kiire tagamise tähtsust, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist. |
(10) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 428/2009 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009 muudetakse järgmiselt.
1) |
I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga. |
2) |
IIa–IIg lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga. |
3) |
IV lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas esitatud tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. oktoober 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).
(2) Austraalia grupp (AG) on mitteametlik riikide foorum, kus ekspordikontrolli ühtlustamise kaudu püütakse tagada, et eksport ei aita kaasa keemiliste või bioloogiliste relvade arengule. Lisateavet saab aadressilt: http://www.australiagroup.net/
(3) Raketitehnoloogia kontrollirežiim (MTCR) on mitteametlik poliitiline kokkulepe selliste riikide vahel, kes soovivad piirata rakettide, terviklike raketisüsteemide, mehitamata õhusõidukite ja nendega seotud tehnoloogia levikut. Lisateavet saab aadressilt: http://mtcr.info/
(4) Tuumatarneriikide grupp (Nuclear Suppliers Group, NSG) on tuumatarnijariikide rühm, mis püüab kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamisele kahe tuumamaterjali ekspordi ja tuumamaterjalidega seotud ekspordi suhtes kehtestatud suuniste rakendamise kaudu. Lisateavet saab aadressilt: http://www.nuclearsuppliersgroup.org/
(5) Wassenaari kokkulepe (WA) loodi selleks, et aidata kaasa piirkondlikule ja rahvusvahelisele julgeolekule ja stabiilsusele, edendades läbipaistvust ja suuremat vastutust tavarelvade ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate üleandmisel, hoides seeläbi ära nende destabiliseerivat koondumist. Lisateavet saab aadressilt: https://www.wassenaar.org/
(6) Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, ladustamise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (keemiarelvade keelustamise konventsioon või CWC) eesmärk on kaotada terve massihävitusrelvade kategooria, keelustades keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, omandamise, varumise, säilitamise, üleandmise või kasutamise osalisriikide poolt. Lisateavet saab aadressilt: https://www.opcw.org/chemical-weapons-convention
I LISA
KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU
(osutatud käesoleva määruse artiklis 3)
Käesoleva loeteluga rakendatakse kahesuguse kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab Austraalia gruppi (1), raketitehnoloogia kontrollirežiimi (MTCR) (2), tuumatarneriikide gruppi (NSG) (3), Wassenaari kokkulepet (4) ja keemiarelvade konventsiooni (CWC) (5).
SISUKORD
Märkused
Akronüümid ja lühendid
Mõisted
Kategooria 0 |
Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed |
Kategooria 1 |
Erimaterjalid ja nendega seotud seadmed |
Kategooria 2 |
Materjalide töötlemine |
Kategooria 3 |
Elektroonika |
Kategooria 4 |
Arvutid |
Kategooria 5 |
Telekommunikatsioon ja „infoturve“ |
Kategooria 6 |
Andurid ja laserid |
Kategooria 7 |
Navigatsiooni- ja lennuelektroonika |
Kategooria 8 |
Merendus |
Kategooria 9 |
Kosmosesõidukid ja tõukejõud |
ÜLDMÄRKUSED I LISA KOHTA
1. |
Sõjaliseks kasutuseks ettenähtud või kohandatud kaupade kontrolli osas vaadake üksikute liikmesriikide sõjaliste kaupade kontrollimist käsitlevaid loetelusid. Käesolevas lisas esinevad viited „VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA“ osutavad nimetatud loeteludele. |
2. |
Käesolevas lisas käsitletud kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (sealhulgas tehased) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrolli alla kuuluvat komponenti, kusjuures kontrolli alla kuuluv komponent või kontrolli alla kuuluvad komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.
N.B. Otsustades, kas kontrolli alla kuuluvat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid eriasjaolusid, mis võiksid määrata kontrolli alla kuuluva komponendi või komponendid hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks. |
3. |
Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu. |
4. |
Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (sealhulgas hüdraadid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud, aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnel vormil on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid. |
TUUMATEHNOLOOGIAT KÄSITLEV MÄRKUS (NTN)
(Lugeda koos 0-kategooria E-osaga.)
Kategoorias kontrollitud kaupadega otseselt seotud tehnoloogiat kontrollitakse vastavalt 0-kategooria sätetele.
„Tehnoloogia“, mis on ette nähtud kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.
Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse „tehnoloogia“, mis on vajalik kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.
„Tehno“ siirde kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava teabe“ või „fundamentaalteaduslike uuringute“ suhtes.
ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)
(Lugeda koos 1.–9. kategooria E-osaga.)
Sellise "tehnoloogia" eksporti, mis on "vajalik" 1.–9. kategoorias nimetatud kontrolli alla kuuluvate kaupade "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks", kontrollitakse 1.–9. kategooria sätete kohaselt.
„Tehnoloogia“, mis on „vajalik“ kontrolli alla kuuluvate kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“, jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.
Kontrolli ei kohaldata sellise „tehnoloogia“ suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mis ei kuulu kontrolli alla või mille eksport on lubatud.
Märkus: See ei vabasta kontrolli alla kuulumisest punktides 1E002.e, 1E002.f, 8E002.a ja 8E002.b määratletud vastavat tehnoloogiat.
„Tehno“ siirete kontrolli ei kohaldata „üldkasutatava“ teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute“ või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.
MÄRKUS TUUMATARKVARA KOHTA (NSN)
(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 0. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes)
Käesoleva loetelu 0. kategooria D-osas ei kontrollita "tarkvara", mis on minimaalne vajalik "objektkood" selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.
Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse vajaliku "objektkoodi" kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks.
Märkus: Märkus tuumatarkvara kohta ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud „tarkvara“ („infoturve“).
ÜLDMÄRKUS TARKVARA KOHTA (GSN)
(Käesolev märkus on ülimuslik kõigi 1–9. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes.)
Käesoleva loetelu 1–9. kategoorias ei kontrollita "tarkvara", mis on:
a. |
üldiselt avalikkusele kättesaadav, kuna
Märkus: „Tarkvara“ käsitleva üldmärkuse punkt a ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat („infoturve“). |
b. |
„Üldkasutatav“või |
c. |
minimaalne vajalik „objektkood“ selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud. Märkus: „Tarkvara“ käsitleva üldmärkuse punkt c ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat („infoturve“). |
ÜLDINE „INFOTURBE“ MÄRKUS (GISN)
„Infoturbe“ vahendite ja funktsioonide käsitlemisel tuleks lähtuda 5. kategooria - 2. osa sätetest, isegi kui tegu on komponentide, „tarkvara“ või muude kaupade funktsioonidega.
EUROOPA LIIDU TEATAJA TOIMETAMISKOKKULEPPED
Vastavalt institutsioonidevahelise stiilijuhendi punktile 6.5 leheküljel 108 (2015. aasta väljaanne) kasutatakse Euroopa Liidu Teatajas: inglise keeles avaldatud tekstides:
— |
täisarvude eraldamiseks kümnendkohtadest koma, |
— |
täisarvud esitatakse kolmeste jadadena ning jadad eraldatakse lühikese tühikuga. |
Käesolevas lisas esitatud tekstis järgitakse eespool kirjeldatud tava.
KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD AKRONÜÜMID JA LÜHENDID
Defineeritud terminina akronüümi või lühendi leiab ka pealkirja alt "Käesolevas lisas kasutatud mõisted".
AKRONÜÜM VÕI LÜHEND - TÄHENDUS |
|
ABEC |
Annular Bearing Engineers Committee (veerelaagritootjate ühendus) |
ADC |
Analogue-to-Digital Converter (analoog-digitaalmuundur) |
ATC |
American Gear Manufacturers' Association (Ameerika ajamitootjate ühendus) |
AVLIS |
Attitude and Heading Reference Systems (suuna ja positsiooni määramise süsteemid) |
CAD |
American Iron and Steel Institute (Ameerika raua ja terase instituut) |
ALE |
Atomic Layer Epitaxy (aatomkihtepitaksia) |
BNF |
Arithmetic Logic Unit (aritmeetika-loogikaseade) |
ANSI |
Ameerika Riiklik Standardiinstituut |
APP |
Adjusted Peak Performance (korrigeeritud maksimaalne jõudlus) |
APU |
Auxiliary Power Unit (abijõuallikas) |
CCITT |
American Society for Testing and Materials (USA Materjalide Katsetamise Ühing) |
ATC |
Air Traffic Control (lennujuhtimine) |
BJT |
Bipolar Junction Transistors (bipolaartransistorid) |
BPP |
Beam Parameter Product (kiireparameetrite korrutis) |
BSC |
Base Station Controller (tugijaama kontroller) |
CAD |
Computer-Aided-Design (raalprojekteerimine) |
CASi nr |
Chemical Abstracts Service |
CCD |
Charge Coupled Device (laengsidestusseadmed) |
CDU |
Control and Display Unit (juhtimis- ja kuvarmoodul) |
CTL |
Circular Error Probable (tõenäolise vea ring) |
CMM |
Coordinate Measuring Machine (koordinaatmõõtemasin) |
CMOS |
Complementary Metal Oxide Semiconductor (täiendav metalloksiid-pooljuht) |
CNTD |
Controlled Nucleation Thermal Deposition (kontrollitud idustamisega termiline sadestamine) |
CPLD |
Complex Programmable Logic Device (keeruline programmeeritav loogikaseade) |
CPU |
Central Processing Unit (keskseade) |
CVD |
Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine) |
CW |
Chemical Warfare (kemoründemürgid) |
CW (laserite kohta) |
Continuous Wave (pidevlaine) |
DAC |
Digital-to-Analogue Converter (digitaal-analoogmuundur) |
DANL |
Displayed Average Noise Level (väljuva signaali keskmine müratase) |
DBRN |
Data-Base Referenced Navigation (andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid) |
Tollimaksu tagastamise kava |
Direct Digital Synthesizer (otsene numbriline süntees) |
DMA |
Dynamic Mechanical Analysis (dünaamilis-mehaaniline analüüs) |
DME |
Distance Measuring Equipment (kaugusmõõtur) |
DMOSFET |
Diffused Metal Oxide Semiconductor Field Effect Transistor (topelt hajutusega metall-oksiid-pooljuht-väljatransistorid) |
DS |
Directionally Solidified (suunatult tahkestatud) |
EB |
Exploding Bridge (lõhkamissild) |
EB-PVD |
Electron Beam Physical Vapour Deposition (elektronkiire abil toimuv füüsikaline aurustamine-sadestamine) |
EBW |
Exploding bridge wire (lõhkamissilla juhtmed) |
ECM |
Electro-chemical machining (elektrokeemiline töötlus) |
EDM |
Electrical Discharge Machines (elektroerosioontöötlus) |
EEPROMS |
Electrically Erasable Programmable Read Only Memory (programmeeritav elekterkustutusega püsimälu) |
EFI |
Exploding Foil Initiators (plahvatava lehtmetalliga detonaator) |
EIRP |
Effective Isotropic Radiated Power (tegelik isotroopne kiirgusvõimsus) |
ENOB |
Efektiivne bittide arv |
ERF |
Electrorheological Finishing (elektro-reoloogiline viimistlemine) |
ERP |
Effective Radiated Power (efektiivne kiirgusvõimsus) |
ETO |
Emitter Turn-Off Thyristor (emitteriga suletav türistor) |
ETT |
Electrical Triggering Thyristor (elektrilise lülitusega türistor) |
EUV |
Ekstraultraviolett |
FADEC |
Full Authority Digital Engine Control (täisautomaatne digitaalne mootori juhtimine) |
FFT |
Fast Fourier Transform (Fourier’ kiirteisendus) |
FPGA |
Field Programmable Gate Array (väljaga programmeeritav ventiilmaatriks) |
FPIC |
Field Programmable Interconnect (kasutaja poolt programmeeritav ühendus) |
FPLA |
Field Programmable Gate Array (kasutaja poolt programmeeritav loogikamaatriks) |
FPO |
Floating Point Operation (ujukomatehe) |
FWHM |
Full-Width Half-Maximum (täislaiusega pool-maksimum) |
GSM |
Global System for Mobile communication (globaalne digitaalne mobiilsidesüsteem) |
GLONASS |
Global Navigation Satellite System(Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem) |
GPS |
Global Positioning System (Globaalne positsioneerimissüsteem) |
GNSS |
Global Navigation Satellite System (Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem) |
GTO |
Gate Turn-off Thyristor (suletav türistor) |
HBT |
Hetero-bipolar Transistor (hetero-bipolaarsed transistorid) |
HEMT |
High Electron Mobility Transistors (elektronide kõrgliikuvusega transistor) |
ICAO |
Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon |
IEC |
International Electro-technical Commission (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon) |
IED |
Improvised Explosive Device (isetehtud lõhkekeha) |
IEEE |
Institute of Electrical and Electronic Engineers (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut) |
IFOV |
Instantaneous-Field-Of-View (hetkeline vaateväli) |
IGBT |
Insulated Gate Bipolar Transistor (isoleeritud paisuga bipolaartransistor) |
IGCT |
Integrated Gate Commutated Thyristor (integreeritud võrejuhtimisega türistor) |
IHO |
International Hydrographic Organization (Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon) |
ILS |
Instrument Landing System (instrumentaalmaandumissüsteem) |
IMU |
Inertial Measurement Unit (inertsiaalne mõõteühik) |
Infrastruktuuri allsüsteem |
Inertial Navigation System (inertsiooniline navigatsioonisüsteem) |
IP |
Internetiprotokoll |
IRS |
Inertial Reference System (inertsiooniline viitesüsteem) |
IRU |
Inertial Reference Unit (inertsiooniline viiteühik) |
ISA |
International Standard Atmosphere (rahvusvaheline standardatmosfäär) |
ISAR |
Inverse Synthetic Aperture Radar (inverteeritud sünteesapertuuriga radar) |
ISO-kood |
Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon |
ITU |
Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit |
JT |
Joule-Thomson |
LIDAR |
Light Detection and Ranging (laserlokaator) |
LIDT |
Laser Induced Damage Threshold (laseriga põhjustatud kahju piirmäär) |
LOA |
Length Overall (kogupikkus) |
ONC |
Line Replaceable Unit (liini vahetatav moodul) |
MLS |
Microwave Landing Systems (mikrolaine maandumissüsteem) |
MMIC |
Monolithic Microwave Integrated Circuit (monoliitsed integraallülitused) |
MOCVD |
Metal Organic Chemical Vapour Deposition (keemiline aurustamine-sadestamine metallorgaanilistest ühenditest) |
MOSFET |
Metal-Oxide-Semiconductor Field Effect Transistor (metall-oksiid-pooljuht-väljatransistor) |
MPM |
Microwave Power Module (mikrolainevõimsusmoodul) |
MRAM |
Magnetic Random Access Memory (magnetmuutmälu) |
Väetiste kasutamise miinimumnõue |
Magnetorheological Finishing (magneto-reoloogiline viimistlemine) |
Väetiste kasutamise miinimumnõue |
Minimum Resolvable Feature size (vähima lahutatava elemendi mõõt) |
MRI |
Magnetic Resonance Imaging (magnetresonantskuvamine) |
MTBF |
Mean-Time-Between-Failures (keskmine tõrketusvältus) |
MTTF |
Mean-Time-To-Failure (keskmine kasutusaeg tõrkeni) |
NA |
Numerical Aperture (numbriline apertuur) |
NDT |
Non-Destructive Test (mittepurustav katsetus) |
NEQ |
Net Explosive Quantity (lõhkeaine puhaskogus) |
OAM |
Operations, Administration or Maintenance (käitamine, juhtimine või hooldamine) |
OSI |
Open Systems Interconnection (avatud süsteemide sidumine) |
RMB |
Polyamide-imides (polüamidoimiidid) |
besuugo PAR |
Precision Approach Radar (täppislähenemisradar) |
PCL |
Passive Coherent Location (passiivne koherentne asukoha kindlaksmääramine) |
PDK |
Process Design Kit (Protsessi disainikomplekt) |
PIN |
Personal Identification Number (isikukood) |
PMR |
Private Mobile Radio (individuaalne mobiilraadio) |
PVD |
Physical Vapour Deposition (füüsikaline aurustamine-sadestamine) |
(miljondik) |
parts per million (miljondik) |
QAM |
Quadrature-Amplitude-Modulation (kvadratuurne amplituudmodulatsioon) |
QE |
Quantum Efficiency (kvantefektiivsus) |
RAP |
Reactive Atom Plasmas (reaktiivne aatomiplasma) |
RF |
Radio Frequency (raadiosagedus) |
rms |
Root Mean Square (ruutkeskmine) |
RNC |
Radio Network Controller (raadiovõrgu kontroller) |
RNSS |
Regional Navigation Satellite System (piirkondlik sattelliitnavigatsioonisüsteem) |
ROIC |
Väljundkiip |
S-FIL |
Step and Flash Imprint Lithography (samm-ja-särita-jäljendi litograafia) |
SAR |
Tehisavaradar |
SAS |
Synthetic Aperture Sonar (sünteesapertuuriga lokaator) |
SC |
Single Crystal (monokristall) |
Selektiivne katalüütiline taandamine |
Silicon Controlled Rectifier (ränialaldi) |
SFDR |
Spurious Free Dynamic Range (häiringuvaba dünaamiline diapasoon) |
SHPL |
Super High Powered Laser (ülivõimas laser) |
SLAR |
Sidelooking Airborne Radar (õhusõiduki pardal külgvaateradar) |
SOI |
Silicon-on-Insulator (räni-isolaator) |
SQUID |
Superconducting Quantum Interference Device (ülijuhtiv kvantinterferomeeter) |
TOM |
Shop Replaceable Assembly (töökojas vahetatav agregaat) |
SRAM |
Static Random Access Memory (staatiline muutmälu) |
CPP |
Single Sideband (ühe külgribaga) |
SRR |
Secondary Surveillance Radar (sekundaarseireradar) |
SSS |
Side Scan Sonar (kaldskaneerimissonar) |
TIR |
Total indicated reading (kogu tulemus) |
TVR |
Transmitting Voltage Response (saatepinge koste) |
u |
Atomic mass unit (aatommassiühik) |
UPR |
Unidirectional Positioning Repeatability (ühesuunaline positsiooniline reprodutseeritavus) |
UV |
UltraViolet (ultraviolett) |
UTS |
Ultimate Tensile Strength (tõmbetugevus) |
VJFET |
Vertical Junction Field Effect Transistor (vertikaalne p-n-siirdega väljatransistor) |
VOR |
Very High Frequency Omni-Directional Range (ülikõrgsageduslik ringsuunaline raadiomajakas) |
WLAN |
Wireless Local Area Network (raadiokohtvõrk) |
KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD MÕISTED
Ühekordsetes jutumärkides (‘…’) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.
Tavalistes jutumärkides („…“) olevate terminite määratlused on järgmised:
N.B. Viide kategooriale on märgitud defineeritud mõiste järele sulgudesse.
„Täpsus“ (accuracy) (2 3 6 7 8) – väljendab osutatud väärtuse maksimaalset positiivset või negatiivset hälvet tunnustatud standardi märgitud väärtusest või tegelikust väärtusest; enamasti mõõdetakse ebatäpsuse kaudu.
„Lennujuhtimise aktiivsüsteemid“ (active flight control systems) (7) – lennujuhtimise süsteemid, mille ülesandeks on hoida ära „õhusõidukite“ ja rakettide soovimatud liikumised või soovimatud kerestruktuuri koormused, käsitledes autonoomselt paljudelt anduritelt tulevat teavet ning andes vajalikud ennetavad juhtimiskäsud automaatjuhtimisele.
„Aktiivpiksel“ (active pixel) (6) – väikseim tahkismassiivi (üksik) element, millel on fotoelektriline ülekandefunktsioon valguskiirguse (elektromagnetiline kiirgus) kasutamisel.
„Korrigeeritud maksimaalne jõudlus“ (adjusted peak performance) (4) – korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega „digitaalarvuti“ teeb 64bitiseid või suuremaid ujukoma liitmis- ja korrutustehteid, ja selle ühikuks on nn kaalutud teraFLOPS (WT) (1 teraFLOPS = 1012 korrigeeritud ujukomatehet sekundis).
N.B. Vt 4. kategooria, tehniline märkus.
„Õhusõiduk“ (aircraft) (1 6 7 9) – kas jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat.
N.B. Vt ka „tsiviilõhusõiduk“.
„Õhulaev“ (airship) (9) – jõuseadmega õhust kergem õhusõiduk, mida hoitakse liikumises gaasi abil (tavaliselt heelium, varem vesinik).
„Kõik olemasolevad kompensatsioonid“ (all compensations available) (2) – võetakse arvesse kõik valmistaja käsutuses olevad võimalikud meetmed konkreetse tööpingi kõigi süstemaatiliste positsioneerimisvigade või konkreetse koordinaatmõõtemasina mõõtevigade minimeerimiseks.
„ITU poolt eraldatud“ (allocated by ITU) (3 5) – sagedusribade eraldamine vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) kehtivatele raadioside-eeskirjadele esmastele, lubatud ja teisestele teenustele.
N.B. Ei hõlma täiendavaid ja alternatiivseid eraldusi.
„Pöördenurga hälve“ (angular position deviation) (2) – maksimaalne erinevus osutatud pöördenurga ja tegeliku, eriti täpselt mõõdetud pöördenurga vahel, kui pöördlaua töödeldava detaili alus on oma algasendist ära pööratud.
„Nurga juhuslik hälve“ (angle random walk) (7) – nurga vea akumulatsioon ajas, mis tuleneb juhuslikest muutustest (nn valgest mürast) nurkkiiruses. (IEEE STD 528-2001).
„APP“ (4) – „korrigeeritud maksimaalne jõudlus“ (adjusted peak performance).
„Asümmeetriline algoritm“ (asymmetric algorithm) (5) – kodeerimisalgoritm, mis kasutab kodeerimiseks ja dekodeerimiseks erinevaid matemaatiliselt omavahel seotud võtmeid.
N.B.„Asümmeetrilise algoritmi“ tavaline kasutus seisneb võtme haldamises.
„Autentimine“ (5) – kasutaja, protsessi või seadme identiteedi kontrollimine, tihti eeldusena juurdepääsu lubamisele infosüsteemis asuvatele ressurssidele. See hõlmab sõnumi või muu teabe päritolu või sisu kontrollimist ning kõiki juurdepääsu reguleerimise aspekte, mille puhul ei ole tegemist failide või teksti krüpteerimisega, välja arvatud ilma loata juurdepääsu vältimiseks otseselt paroolide, isiklike tunnusnumbrite (PIN-kood) või muude samalaadsete andmete kaitsega seotud otstarbel.
„Keskmine väljundvõimsus“ (average output power) (6) – „laseri“ koguväljundvõimsus, džaulides, jagatud ajavahemikuga, mille jooksul kiiratakse järjestikuliste impulsside seeria, sekundites. Võrdsete vahedega impulsside seeria puhul on see võrdne „laseri“ kogu väljundenergiaga ühes impulsis, džaulides, jagatud „laseri“ impulsisagedusega hertsides.
„Hilistus põhiventiilis levimisel“ (basic gate propagation delay time) (3) – hilinemine levimisel, mis vastab „monoliit-integraallülituses“ kasutatud põhivärati viivitusele. „Monoliit-integraallülituste“ perekonna' puhul võib seda määratleda kas kui viivitust levimisel teatud ‘perekonna’ tüüpilises ventiilis või kui tüüpilist viivitust levimisel ventiili kohta teatud ‘perekonna’ sees.
N.B.1.„Hilistust põhiventiilis levimisel“ ei tohi segi ajada kompleksse "monoliit-integraallülituse" sisend-/ väljundviivitusega.
N.B.2.’Perekond’ sisaldab kõiki integraallülitusi, mille tootmismeetodite ja spetsifikatsioonide suhtes kehtib kõik alljärgnev, arvesse võtmata nende konkreetseid funktsioone:
a. |
ühtne riistvara ja tarkvara arhitektuur; |
b. |
ühtne konstruktsioon ja tootmistehnoloogia; ning |
c. |
ühtsed põhiparameetrid. |
„Fundamentaalteaduslikud uuringud“ (basic scientific research) (GTN NTN) – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste või vaadeldud faktide fundamentaalsetest põhimõtetest, ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks.
„Algväärtus“ (kiirendusmõõtur) (bias (accelerometer)) (7) – kiirendusmõõturi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust“ väljendatakse grammides või meetrites ruutsekundi kohta (g või m/s2). (IEEE Std 528-2001) (mikrog = 1 × 10–6 g).
„Algväärtus“ (güroskoop) (bias (gyro)) (7) – güroskoobi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. „Algväärtust“ väljendatakse tavaliselt kraadides tunnis (deg/hr). (IEEE Std 528–2001).
„Biotoimeained“ (1) – patogeenid või toksiinid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamine, seadmete vigastamine või viljasaagi või keskkonna kahjustamine.
„Aksiaallõtk“ (camming) (2) – teljesuunaline nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli plaanseibiga risti asetseval tasapinnal punktis, mis on lähim peavõlli plaanseibile (vt ISO 230/1 1986, punkt 5.63).
’tõenäolise vea ring’ (CEP) (7) – ringikujulise normaaljaotuse korral sellise ringi raadius, mille sisse jääb 50 % üksikult tehtud mõõtmiste tulemustest, või ringi raadius, mille sees asetseb midagi 50 % tõenäosusega.
„Kemolaser“ (chemical laser) (6) – „laser“, millel ergastatud osakesed tekitatakse keemilisel reaktsioonil vabanenud energia arvel.
„Keemiline segu“ (chemical mixture) (1) – tahke, vedel või gaasiline toode, mis koosneb kahest või enamast komponendist, mis ei reageeri üksteisega segu säilitamise tingimustes.
„Õhuvoolu abil juhitavad pöörlemisvastased või suunajuhtimise süsteemid“ (circulation-controlled anti-torque or circulation controlled direction control systems) (7) – süsteemid, mis kasutavad õhu voolu piki aerodünaamilisi pindu, et tugevdada või juhtida pinnale tekitatud jõude.
„Tsiviilõhusõidukid“ (civil aircraft) (1 3 4 7) – need „õhusõidukid“, mis on loendatud kasutusotstarbe järgi ühe või mitme ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennunduse ameti poolt avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas, lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviilkaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel.
N.B. Vt ka „õhusõiduk“.
„Teabevahetuskanali kontroller“ (communications channel controller) (4) – füüsiline liides, mis juhib sünkroonse või asünkroonse digitaalse info liikumist. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.
„Kompensatsioonisüsteemid“ (compensation systems) (6) koosnevad primaarskalaarandurist, ühest või mitmest võrdlusandurist (näiteks vektor"magnetomeetritest") koos platvormi jäiga keha pöörlemismüra vähendamist võimaldava tarkvaraga.
„Komposiit“ (composite) (1 2 6 8 9) – „põhiaine“ ja sellesse teatud eesmärgil (eesmärkidel) lisatud lisafaas või -faasid, mis koosnevad osakestest, niitkristallidest, kiududest või nende mis tahes kombinatsioonist.
„III/V ühendid“ (III/V compounds) (3 6) – polükristallilised, binaarsed või kompleksmonokristallilised tooted, mis koosnevad Mendelejevi perioodilisussüsteemi tabeli IIIA ja VA grupi elementidest (nt galliumarseniid, gallium-alumiiniumarseniid, indiumfosfiid).
„Kontuurjuhtimine“ (contouring control) (2) – tööorgani kahe või enama liikumise „arvjuhtimine“ käskudega, mis määravad ära järgmise nõutava asukoha ning vajalikud etteandmiskiirused sellele asukohale siirdumiseks. Neid etteandmiskiirusi varieeritakse üksteise suhtes soovitud kontuuri saavutamiseks. (viide ISO/DIS 2806 1980).
„Kriitiline temperatuur“ (critical temperature) (1 3 5) (vahel nimetatud ka üleminekutemperatuuriks) – temperatuur, mille juures konkreetne „ülijuhtiv“ aine kaotab täielikult oma elektrilise takistuse alalisvoolule.
„Krüptograafiline aktiveerimine“ (cryptographic activation) (5) – mis tahes tehnika, mis konkreetselt aktiveerib või võimaldab kauba krüpteerimisvõimet mehhanismi abil, mida on rakendanud kauba tootja ja mis on üheselt seotud:
1. |
ühe kaubaga või |
2. |
ühe kliendiga mitme kauba puhul. |
Tehnilised märkused
1. |
„Krüptograafilise aktiveerimise“ tehnikaid ja mehhanisme võib rakendada riistvara, „tarkvara“ või „tehnoloogiana“. |
2. |
„Krüptograafilise aktiveerimise“ mehhanismid võivad näiteks olla seerianumbripõhised litsentsivõtmed või autentimisvahendid, näiteks digitaalse allkirjaga sertifikaadid. |
„Krüptograafia“ (cryptography) (5) – teadusharu, mis hõlmab andmete muutmise põhimõtteid, vahendeid ja meetodeid eesmärgiga varjata nende informatiivset sisu, takistada andmete kontrollimatut muutmist või loata kasutamist. „Krüptograafia“ all mõistetakse teabe muutmist, kasutades ühte või mitut ‘salajast parameetrit’ (nt salamuutujad) või nendega seotud võtmete kasutamist.
Märkused
1. |
„Krüptograafia“ ei hõlma ‘fikseeritud’ andmetihenduse ega kodeerimise meetodeid. |
2. |
Krüptograafia hõlmab dekrüptimist. |
Tehnilised märkused
1. |
Salajane parameete ’Salajane parameeter’ – konstant või võti, mida varjatakse teiste eest või mida teatakse üksnes teatavas rühmas. |
2. |
’Fikseeritud’ (fixed) – kodeerimis- või pakkimisalgoritm ei võta vastu väljastpoolt antud parameetreid (nt šifreerimis- või võtmemuutujaid) ning kasutaja ei saa seda muuta. |
„Pidevlainelaser“ (CW laser) (6) – „laser“, mis võimaldab saada konstantse nimiväljundenergia rohkem kui 0,25 sekundiks.
„Andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid“ (Data-Based Referenced Navigation – DBRN) (7) – süsteemid, milles kasutatakse eri allikatest pärinevaid eelnevalt mõõdetud geofüüsikalisi paikkonna koondandmeid, et saada muutuvates tingimustes täpset informatsiooni navigeerimiseks. Andmeallikateks võivad olla mere sügavuskaardid, tähekaardid, gravimeetrilised kaardid, magnetvälja tugevuse kaardid või kolmemõõtmelised digitaalsed maastikukaardid.
„Vaesestatud uraan“ (depleted uranium) (0) – uraan, milles isotoobi 235 sisaldus on kahandatud allapoole looduses esinevat taset.
„Arendus“ (development) (GTN NTN kõik) – on seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate järkudega nagu näiteks: toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid.
„Difusioonkeevitus“ (diffusion bonding) (1 2 9) – vähemalt kahe erineva metalli molekulaarne tahkisliitmine üheks tükiks, mille ühine tugevus on sama suur kui kõige nõrgemal materjalil, kusjuures peamine mehhanism on aatomite vastastikune difusioon üle liidese.
„Digitaalarvuti“ (digital computer) (4 5) – seade, mis ühe või mitme diskreetse muutuja kujul võib teha järgmist:
a. |
Võtta vastu andmeid; |
b. |
Säilitada andmeid või käske muudetamatus või muudetavas (ülekirjutatavas) salvestusseadmes; |
c. |
töödelda andmeid salvestatud käsujada abil, mida on võimalik muuta; ning |
d. |
Esitada töödeldud andmeid. |
N.B. Salvestatud käsujada muutmine hõlmab muudetamatute salvestusseadmete asendamist, kuid mitte füüsilisi muutusi juhtmestikus või ühendustes.
„Digitaalne edastuskiirus“ (digital transfer rate) (def) – mis tahes kandjale otse edastatava informatsiooni täielik bitikiirus.
N.B. Vt ka „täielik digitaalne edastuskiirus“.
„Triivi kiirus“ (güroskoop) (drift rate) (7) – güroskoobi väljundi komponent, mis on sisendpöörlemisest funktsionaalselt sõltumatu. Seda väljendatakse nurkkiirusena. (IEEE Std 528–2001).
„Lõhustuvate erimaterjalide“„efektiivgramm“ (effective gramme) (0 1) –
a. |
Plutooniumi isotoopide ja uraan-233 puhul isotoobi kaal grammides; |
b. |
Uraan-235 suhtes 1 % võrra või enam rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides, mis on mõõdetud kaalu ja rikastusastme ruudu korrutisena ja väljendatud kümnendmurruna; |
c. |
Uraan-235 suhtes alla 1 % rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides korrutatuna 0,0001-ga; |
„Elektroonikasõlm“ (electronic assembly) (2 3 4) – teatud hulk elektroonilisi komponente (st vooluahela elemente, diskreetkomponente, integraallülitusi jne), mis on ühendatud omavahel spetsiifilis(t) e funktsiooni(de) täitmiseks ning mida on võimalik tervikuna asendada ja mis on tavaliselt algkomponentideks lahtiühendatav.
N.B.1.’Vooluahela element’: vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.
N.B.2.’Diskreetkomponent’: eraldi pakitud ‘vooluahela element’, millel on oma välisühendused.
„Suure siseenergiaga materjalid“ (energetic materials) (1) – ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada nende ettenähtud kasutamiseks nõutavat energiat. „Lõhkeained“, „pürotehnika“ ja „raketikütus“ on kõrge siseenergiaga materjalide alamklassid.
„Tööorganid“ (end-effectors) (2) – haaratsid, ‘aktiivsed tööriistühikud’ ja kõik muud töövahendid, mis on kinnitatud „roboti“ manipulaatori otsa kinnitusplaadile.
N.B.’Aktiivne tööriistühik’(active tooling unit) – seade, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda.
„Ekvivalenttihedus“ (equivalent density) (6) – optika mass optilise pindalaühiku kohta, mis on projitseeritud optilisele pinnale.
„Lõhkeained“ (explosives) (1) – tahked, vedelad või gaasilised ained või ainete segud, mida kasutatakse lõhkepeades, lõhkeseadmetes või mujal esmase, võimendava või peamise lõhkelaenguna ning mille eesmärk on plahvatada.
„FADEC-süsteemid“ ehk „täisautomaatse digitaalse mootori juhtimise süsteemid“ (full authority digital engine control systems) (9) – gaasiturbiini mootori digitaalne juhtimissüsteem, mis on võimeline juhtima mootorit kogu mootori tööulatuses mootori käivitamise käsklusest kuni mootori seiskamise käskluseni, nii tava- kui ka rikkeolukorras.
„Kiud- või niitmaterjalid“ (fibrous or filamentary materials) (0 1 8 9) hõlmavad järgmisi materjale:
a. |
pidevad „monokiud“; |
b. |
pidev „lõng“ ja „eelkedrus“; |
c. |
„lindid“, kudumid, reeglipäratud matid ja punutised; |
d. |
tükeldatud kiud, staapelkiud ja vanutatud viltvaibad; |
e. |
mis tahes pikkusega monokristallilised või polükristallilised niitkristallid; |
f. |
aromaatse polüamiidi pulp. |
„Kile-tüüpi integraallülitused“ (film type integrated circuit) (3) – ‘vooluahela elementide’ ja metallist ühendusradade kogu, mis moodustatakse paksude või õhukeste kilede sadestamisega isolatsioon „põhimikule“.
N.B.’Vooluahela element’ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.
„Valgusoptiline lennujuhtimissüsteem“ (fly-by-light system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet õhusõiduki lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on optilised signaalid.
„Elektrooniline lennujuhtimissüsteem“ (fly-by-wire system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet õhusõiduki lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on elektrilised signaalid.
„Fokaaltasandiline massiiv“ (focal plane array) (6 8) – lineaarne või kahemõõtmeline üksikutest detektorelementidest koosnev tasapinnaline kiht või tasapinnaliste kihtide kombinatsioon, koos lugemiselektroonikaga või ilma, mis töötab fokaaltasandil.
N.B. See ei hõlma üksikute detektorelementide hulki või kahe-, kolme- või neljaelemendilisi detektoreid eeldusel, et ajaline viivitus ning integreerimine ei ole toimunud elementides.
„Osaribalaius“ (fractional bandwidth) (3 5) – „hetkribalaiuse“ jagatis selle kesksageduse väärtusega, väljendatuna protsentides.
„Sagedushüplemine“ (frequency hopping) (5 6) – "hajaspektri" üks kujudest, milles üksiku sidekanali ülekandesagedust muudetakse diskreetselt sammhaaval juhusliku või pseudojuhusliku järjestuse alusel.
„Sageduse ümberlülitusaeg“ (frequency switching time) (3) – aeg (st viivitus), mis kulub signaalil, kui lülitutakse algselt kindlaksmääratud väljundsageduselt järgmiseni:
a. |
alla 1 GHz lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ±100 Hz lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest; või |
b. |
1 GHz või suurema lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ±0,1 miljondikku lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest. |
„Kütuseelement“ (fuel cell) (8) – elektrokeemiline seade, mis muundab keemilise energia otse alalisvooluelektrienergiaks, tarbides kütust välisest toiteallikast.
„Sulav“ (fusible) (1) – omadus, kui ainet saab kuumuse, radiatsiooni, katalüsaatorite jne abil ristsiduda või täiendavalt polümeriseerida (kõvastamine) või kui seda saab sulatada ilma pürolüüsita (koksistamine).
„Juhtimissüsteem“ (guidance set) (7) – süsteem, mis ühendab sõiduki asukoha ja kiiruse mõõtmise ning arvutamise protsessi (st navigeerimise) sõiduki lennujuhtimise süsteemile lennu trajektoori korrigeerimiseks käskude arvutamise ja saatmise protsessiga.
„Hübriidintegraallülitus“ (hybrid integrated circuit) (3) – mis tahes integraallülitus(t)e kombinatsioon või integraallülitus, mille ‘vooluahela elemendid’ või ‘diskreetkomponendid’ on ühendatud spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks ning millel on kõik järgmised omadused:
a. |
Sisaldab vähemalt üht korpuseta seadet; |
b. |
Ühendamisel on kasutatud tüüpilisi integraallülituste tootmismeetodeid; |
c. |
on tervikuna asendatav ja ning |
d. |
Tavaliselt ei ole demonteeritav. |
N.B.1.’Vooluahela element’: vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.
N.B. 2.’Diskreetkomponent’: eraldi pakitud ‘vooluahela element’, millel on oma välisühendused.
„Pildiväärindus“ (image enhancement) (4) – väljastpoolt saadud, informatsiooni sisaldavate piltide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, konvolutsioon või piirkondadevahelised teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walsh’i teisendus). Siia hulka ei ole loetud algoritmid, mis kasutavad ainult üksiku kujutise lineaar- või rotatsioonteisendust, nagu translatsioon, piirjoone eraldamine, registreerimine või vale värvimine.
„Immuunotoksiin“ (immunotoxin) (1) – on ühe rakuspetsiifilise monoklonaalse antikeha ja „toksiini“ või „toksiini alamühiku“ konjugaat, mis mõjutab valikuliselt haigeid rakke.
„Üldkasutatav“ (in the public domain) (GTN NTN GSN) – siinkohal tähistab „tehnoloogiat“ või „tarkvara“, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes (autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat“ või „tarkvara“ olemast „üldkasutatav“).
„Infoturve“ (information security) (GSN GISN 5) – kõik vahendid ja funktsioonid, mis tagavad info või teabevahetuse kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse või terviklikkuse, välja arvatud vahendid ja funktsioonid, mis on ette nähtud kaitseks tõrgete eest. Siia kuuluvad „krüptograafia“, „krüptograafiline aktiveerimine“, ‘krüptoanalüüs’, kaitse ohustavate lekete eest ja arvutiturve.
Tehniline märkus
’Krüptoanalüüs’: krüptograafiasüsteemi või selle sisendite ja väljundite analüüs, et saada kätte salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst.
„Hetkribalaius“ (instantaneous bandwidth) (3 5 7) – ribalaius, mille puhul väljundvõimsus jääb 3 dB piirides konstantseks, ilma et peaks kohandama teisi tööparameetreid.
„Nägemisulatus“ (instrumented range) (6) – radari määratletud nägevuspiirkond, milles objektid on ühemõtteliselt eristatavad.
„Isolatsioon“ (insulation) (9) – kasutatakse rakettmootorite komponentide juures, st korpuse, düüsi sisselaskeava, korpusekattes ning kujutab endast isoleerivaid või tulekindlaid lisandeid sisaldavaid kõvastatud või poolkõvastatud kummimassist lehti. Seda võib kasutada ka pakiruumi või stabilisaatorite mehaanilise pingetustajana.
„Sisekatend“ (interior lining) (9) – siduv sobituskatend tahke kütuse ja kesta või isoleeriva vooderduse vahel. Tavaliselt kuumuskindlate või isoleerivate ainete vedelatel polümeeridel, nagu näiteks süsiniktäitega hüdroksüüliga termineeritud (lõpetatud) polübutadieenil (HTPB) või muul polümeeril põhinev dispersioon, millesse on lisatud tahkestavaid toimeaineid ning mis on pihustatud või kantud kesta sisepinnale.
"Kombineeritud analoog-digitaalmuundur (interleaved analogue-to-digital converter, ADC)" (3) – seadmed, millel on mitu ADC seadet, mis diskreedivad sama analoogsisendit eri aegadel selliselt, et kui väljundid liidetakse, on analoogsisend tõhusalt diskreeditud ja muundatud kõrgemal võendamissagedusel.
„Sisemine magnetvälja gradiomeeter“ (intrinsic magnetic gradiometer) (6) – üksik magnetvälja gradiendi tajur ning selle juurde kuuluv elektroonika, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.
N.B. Vt ka „magnetgradiomeetrid“.
„Sissetungimistarkvara“ (intrusion software) (4) – „tarkvara“, mis on spetsiaalselt projekteeritud või mida on muudetud eesmärgiga varjata end arvuti või võrguühendusega seadme ‘seirevahendite’ eest või hävitada selle ‘kaitsvad vastumeetmed’, ning sooritada järgmist:
a. |
andmete või teabe väljalugemine arvutist või võrguseadmest, või süsteemi või kasutajateabe muutmine; või |
b. |
programmi või protsessi tavapärase täitmisjada muutmine eesmärgiga täita väljastpoolt sisestatud käske. |
Märkused
1. |
„Sissetungimistarkvara“ ei hõlma järgmist:
|
2. |
Võrguühendusega seadmete hulka kuuluvad mobiilsideseadmed ja nutiarvestid. |
Tehnilised märkused
1. |
’Seirevahendid’: „tarkvara-“ või riistvaraseadmed, mille abil jälgitakse süsteemi toimimist ja selle protsesse. See hõlmab viirusetõrjetooteid (antivirus products – AV), lõpp-punkti turbetooteid, isikliku turvalisuse tooteid (Personal Security Products – PSP), sissetungimise avastamise seadmeid (Intrusion Detection Systems – IDS), sissetungimise tõkestamise seadmeid (Intrusion Prevention Systems – IPS) või tulemüüre. |
2. |
’Kaitsvad vastumeetmed’: meetmed, mis on projekteeritud koodi ohutuks täitmiseks, nagu andmetäite vältimine (Data Execution Prevention – DEP), aadressiruumi paigutuse juhuslikustamine (Address Space Layout Randomisation – ASLR) või nn liivakastistamine (sandboxing). |
„Isoleeritud eluskultuurid“ (isolated live cultures) (1) – eluskultuurid soikeseisundis ja kuivatatud preparaatidena.
„Isostaatpressid“ (isostatic presses) (2) – seadmed, mille abil on võimalik survestada suletud ruumi erinevate keskkondade abil (gaas, vedelik, tahked osakesed) nii, et selles asuvale töödeldavale detailile või ainele mõjub kõikidest suundadest võrdne rõhk.
„Laser“ (laser) (0 1 2 3 5 6 7 8 9) – kaup, mis toodab ruumiliselt ja ajaliselt koherentset valgust, mis on võimendatud stimuleeritud kiirguse kaudu.
N.B. Vt ka: |
„kemolaser“, „pidevlainelaser“; „impulsslaser“; „ülivõimas laser“. |
„Andmebaas“ (parameetriline tehniline andmebaas) (parametric technical database) (1) – tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada asjaomaste süsteemide, seadmete või komponentide jõudlust.
„Õhust kergemad õhusõidukid“ (lighter-than-air vehicles) (9) – õhupallid ja „õhulaevad“, mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku.
„Lineaarsus“ (linearity) (2) (enamasti mõõdetakse mittelineaarsuse kaudu) – maksimaalne tegeliku omaduse (skaala alumiste ja ülemiste näitude keskmine) positiivne või negatiivne kõrvalekalle sirgjoonest, mis on paigutatud selliselt, et võrdsustada ja vähendada maksimaalseid kõrvalekaldeid.
„Kohtvõrk“ (local area network) (4 5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
võimaldab mis tahes arvul sõltumatutel ‘andmesideseadmetel’ üksteisega otse suhelda; ning |
b. |
piirdub mõõduka suurusega geograafilise alaga (nt kontorihoone, tehas, ülikoolilinnak, ladu). |
N.B.’Andmesideseade’ on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist.
„Magnetvälja gradiomeetrid“ (magnetic gradiometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest pärinevate magnetväljade ruumilise erinevuse kindlakstegemiseks. Koosnevad mitmest „magnetomeetrist“ ja nendega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.
N.B. Vt ka „sisemised magnetvälja gradiomeetrid“.
„Magnetomeetrid“ (magnetometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest tulenevate magnetväljade kindlakstegemiseks. Koosnevad ühest magnetvälja tajurist ja sellega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja mõõt.
„UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid“ (materials resistant to corrosion by UF 6) (0) – võivad olla vask, vasesulamid, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumisulamid, nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, ja fluorosüsivesinikpolümeerid.
„Põhiaine“ (matrix) (1 2 8 9) – oluliselt ühtlane aine faas, mis täidab osakeste, niitkristallide ja kiududevahelise ruumi.
„Mõõtehälve“ (measurement uncertainty) (2) – iseloomustav parameeter, mis 95 % täpsusega määrab ära, missuguses piirkonnas asub väljundväärtuse ümber mõõdetava muutuja õige väärtus. See võtab arvesse korrigeerimata süstemaatilisi kõrvalekaldeid, korrigeerimata lõtku ja juhuslikke kõrvalekaldeid (vt ISO 10360-2).
„Mikroarvuti mikroskeem“ (microcomputer microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus“ või „mitmekiibiline integraallülitus“, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma põhimälus asuvaid üldotstarbelisi käske põhimälus sisalduvate andmete kohta.
N.B. Põhimälu võib olla laiendatud välismälu abil.
„Mikroprotsessor-mikroskeem“ (microprocessor microcircuit) (3) – „monoliit-integraallülitus“ või „mitmekiibiline integraallülitus“, mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma välismälus asuvaid üldotstarbelisi käskude jadasid.
N.B.1. Üldjuhul ei sisalda „mikroprotsessor-mikroskeem“ integraalse komponendina mälu, millele oleks kasutajal juurdepääs, kuigi loogiliste funktsioonide täitmiseks võib kasutada samal kiibil asuvat mälu.
N.B.2. See määratlus hõlmab ka kiibikomplekte, mis on kavandatud „mikroprotsessor-mikroskeemina“ koos toimima.
„Mikroorganismid“ (microorganisms) (1 2) – bakterid, viirused, mükoplasmad, riketsiad, klamüüdiad või seened, nii looduslikult, parandatud või modifitseeritud, kas „isoleeritud eluskultuuride“ või aine kujul, kaasa arvatud elusained, mida on teadlikult nakatatud või saastatud nimetatud kultuuridega.
„Rakettmürsud“ (missiles) (1 3 6 7 9) – terviklikud raketisüsteemid ja mehitamata õhusõidukisüsteemid, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat lõhkelaengut vähemalt 300 km kaugusele.
„Monokiud“ (monofilament) (1) või elementaarkiud – kiu väikseim osa, tavaliselt mõnemikromeetrise läbimõõduga.
„Monoliit-integraallülitus“ (monolithic integrated circuit) (3) – passiivsete või aktiivsete või mõlemat liiki ‘vooluahela elementide’ kombinatsioon, mis
a. |
moodustatakse difusioonimenetluse, sisestusmenetluse või sadestusmenetluse teel ühe pooljuhtmaterjali tüki (nn ‘kiibi’) sees või peal; |
b. |
mida võib käsitada kui lahutamatut tervikut ning |
c. |
Mis täidab vooluahela ülesannet (ülesandeid). |
N.B.’Vooluahela element’ on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.
„Monoliit-mikrolaine-integraallülitus“ (monolithic microwave integrated circuit – MMIC) (3 5) – "monoliit-integraallülitus", mis toimib mikrolaine- või millimeeterlainesagedusel.
„Monospektraalsed pildiandurid“ (monospectral imaging sensors) (6) – võimelised omandama kujutise andmeid ühest diskreetsest spektriribast.
„Mitmekiibiline integraallülitus“ (multichip integrated circuit) (3) – kaks või enam „monoliit-integraallülitust“, mis on ühendatud ühisele „põhimikule“.
„Mitme kanaliga analoog-digitaalmuundur (multiple channel analogue-to-digital converter, ADC)“ (3) – seadmed, mis ühendavad rohkem kui üht ADCd ja on üles ehitatud selliselt, et igal ADC-l on eraldi analoogsisend.
„Multispektraalsed pildiandurid“ (multispectral imaging sensors) (6) – võimelised üheaegselt või järjestikku omandama kujutise andmeid kahes või enamas diskreetses spektriribas. Andureid, mis on tundlikud rohkem kui kahekümnes diskreetses spektraalribas, kutsutakse ka hüperspektraalseteks pildianduriteks.
„Looduslik uraan“ (natural uranium) (0) – looduses esinevat isotoopide segu sisaldav uraan.
„Võrgu juurdepääsu kontroller“ (network access controller) (4) – hajutatud teabevõrgu füüsiline liides. See kasutab sama edastusmeediumi, mis töötab kõikjal sama digitaalse edastuskiirusega, kasutades edastamisel arbitreerimist (nt loa või liikluse tuvastust). Sõltumata teistest, valib ta andmepaketid või andmegrupid (nt IEEE 802), mis on talle adresseeritud. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.
„Tuumareaktor“ (nuclear reactor) (0) – terviklik reaktor, mis on võimeline käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumalõhustumise ahelreaktsiooni. „Tuumareaktor“ hõlmab kõiki reaktorianumas paiknevaid või vahetult selle külge kinnitatud osi, seadmeid, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponente, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda.
„Arvjuhtimine“ (numerical control) (2) – sooritatava toimingu automaatjuhtimisseade, mis kasutab tavaliselt toimingu kestel sisestatavaid arvandmeid (vt ISO 2382:2015).
„Objektkood“ (object code) (GNS) – ühe või mitme protsessi mugava esitusviisi („lähtekoodi“ (lähtekeele)), seadme poolt täidetav vorm, mis on koostatud programmeerimissüsteemi abil.
„Käitamine, juhtimine või hooldamine“ (operations, administration or maintenance – OAM) (5) – ühe või mitme järgmise ülesande täitmine:
a. |
järgmisest loetelust mis tahes teabe kindlakstegemine või haldamine:
|
b. |
kauba töötingimuse või jõudluse jälgimine või haldamine või |
c. |
logide või auditi andmete haldamine, mis toetavad lõigetes a või b kirjeldatud ülesandeid. |
Märkus:„OAM“ ei hõlma järgmisi ülesandeid või nendega seotud peamisi juhtimisfunktsioone:
a. |
sellise krüptograafilise funktsionaalsuse ettenägemine või värskendamine, mis ei ole otseselt seotud lõigetes a.1 või a.2 kirjeldatud ülesandeid toetavate autentimisandmete kindlakstegemise või haldamisega või |
b. |
krüptograafilise funktsionaalsuse teostamine kauba edastamise või andmetasandil. |
„Optiline integraallülitus“ (optical integrated circuit) (3) – „monoliit-integraallülitus“ või „hübriidintegraallülitus“, mis sisaldab üht või mitut osa, mis on kavandatud toimima valgusandurina või valguskiirgurina või täitma optilisi või elektro-optilisi funktsioone.
„Optiline kommuteerimine“ (optical switching) (5) – optiliste signaalide marsruutimine või kommuteerimine ilma nende muundamiseta elektrilisteks.
„Üldine voolutihedus“ (overall current density) (3) – mähise amperkeerdude arv (st mähise keerdude arv, mis on korrutatud maksimaalse voolu tugevusega, mis igas keerus voolab) jagatud kogu mähise ristlõikepindalaga (kaasa arvatud ülijuhtivad kiud, metallist maatriksid, milles asuvad ülijuhtivad kiud, kattematerjalid, jahutuskanalid jne.)
„Osalisriik“ (participating state) (7 9) – Wassenaari kokkuleppes osalev riik. (vt www.wassenaar.org)
„Tippvõimsus“ (peak power) (6) – „impulsi kestuse“ ajal saavutatud suurim võimsus.
„Personaalvõrk“ (personal area network) (5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:
a. |
võimaldab suvalise arvu sõltumatute või omavahel ühendatud ’andmesideseadmete’ omavahelist otsesuhtlust, ja ning |
b. |
seadmetevaheline suhtlus on piiratud üksikisiku või seadme vastutava käitaja vahetus läheduses (nt üks ruum, kabinet või sõiduk) asuvate seadmetega. |
Tehniline märkus
’Andmesideseade’ on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist.
„Eelnevalt eraldatud“ (previously separated) (1) – suvaliselt valitud protsessi kasutamine, mille eesmärgiks on jälgitava isotoobi kontsentratsiooni tõstmine.
„Põhiline koostisosa“ (principal element) (4) – 4. kategooria kohaselt on „põhilise koostisosaga“ tegemist siis, kui selle asendamisväärtus on üle 35 % sellise süsteemi koguväärtusest, mille koostisosa see on. Koostisosa väärtus on hind, mida süsteemi valmistaja või koostaja selle koostisosa eest maksab. Koguväärtus on tavapärane rahvusvaheline müügihind, mille eest toimub müük mitteasjaomastele pooltele valmistamiskohas või kaubasaadetise kinnitamisel.
„Tootmine“ (production) (GTN NTN kõik) – kõik tootmisetapid, nagu näiteks: konstrueerimine, toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, kokkupanemine (montaaž), järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine.
„Tootmisseadmed“ (production equipment) (1 7 9) – instrumendid, šabloonid, rakised, tööriistatornid, valuvormid, stantsid, kinnitusvahendid, joondamisseadmed, katseseadmed, muud masinad ning nende osad, mis on eraldi konstrueeritud või modifitseeritud „arenduse“ või „tootmise“ ühe või enama järgu jaoks.
„Tootmisrajatised“ (production facilities) (7 9) – „tootmisseadmed“ ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud tarkvara, mis on integreeritud „arenduseks“ mõeldud seadeldistesse või ühte või mitmesse „tootmis“ järku.
„Programm“ (programme) (2 6) – käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.
„Impulsi kokkusurumine“ (pulse compression) (6) – radari signaalimpulsi kodeerimine ja töötlemine pikaajalisest lühiajaliseks, säilitades kõrge impulsienergia eelised.
„Impulsi kestus“ (pulse duration) (6) – „laseri“ impulsi kestus mõõdetuna impulsi poollaiusena (FWHI) (st impulsi täislaius tema tippintensiivsuse poolkõrgusel).
„Impulsslaser“ (pulsed laser) (6) – „laser“, mille „impulsi kestus“ on väiksem kui 0,25 sekundit või sellega võrdne.
„Kvantkrüptograafia“ (quantum cryptography) (5) – „krüptograafia“ meetodite kogum, milles kodeeringu jagatud võti moodustub mingi füüsikalise süsteemi kvantmehhaaniliste omaduste (sh kvantoptikast, kvantväljateooriast või kvantelektrodünaamikast otseselt tulenevate omaduste) mõõtetulemustest.
„Radari sagedusliikuvus“ (radar frequency agility) (6) – mis tahes tehnika, mis muudab pooljuhuslikus järjestuses radari impulss-saatja kandesagedust impulsside või impulsigruppide vahel vähemalt samavõrra kui on impulsi ribalaius või rohkem.
„Radari hajaspekter“ (radar spread spectrum) (6) – mis tahes modulatsioonitehnika, mis hajutab suhteliselt kitsa sagedusribaga signaali energia oluliselt laiemale sagedusribale, kasutades juhuslikku või pooljuhuslikku kodeerimist).
„Kiirgustundlikkus“ (radiant sensitivity) (6) – kiirgustundlikkus (mA/W) = 0,807 × (lainepikkus nm) × kvantefektiivsus (QE).
Tehniline märkus
Kvantefektiivsust (QE) väljendatakse tavaliselt protsendiga, Kvantefektiivsust (QE) väljendatakse tavaliselt protsendiga, kuid käesolevas valemis väljendatakse QEd ühest väiksema kümnendmurruna, näiteks 78 % on 0,78.
„Reaalajas töötlemine“ (real time processing) (6) – andmetöötlus arvutisüsteemis, mis tagab nõutava teenindustaseme garanteeritud kosteajaga, sõltudes olemasolevatest vahenditest ja olenemata süsteemi koormusest, kui see teenus on käivitatud mingi välise sündmuse poolt.
Reprodutseeritavus (repeatability) (7) – mõõdetava parameetri väärtuste kokkulangevuse määr identsetes mõõtetingimustes korratud mõõtmiste korral, juhul, kui tingimused on mõõtmiste ajal muutunud või kui mõõteoperatsioon ei ole toimunud pideva protsessina. (vt: IEEE STD 528–2001 (standardhälve 1 sigma))
„Vajalik“ (required) (GTN 5 6 7 9) – kasutatuna koos mõistega „tehnoloogia“, tähendab üksnes seda „tehnoloogia“ osa, mis tagab kontrollitud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või laiendamise. Sellist „vajalikku“ tehnoloogiat võivad omavahel jagada mitmed tooted.
„Eraldusvõime“ (resolution) (2) – mõõteseadme väikseim inkrement; digitaalsetes mõõteseadmetes väikseim väärtust omav bitt (vt ANSI B-89.1.12).
„Mässuohje toimeained“ (riot control agents) (1) – ained, mis massirahutuste ohjamiseks eeldatavatel kasutustingimustel tekitavad kiiresti inimestel sensoorset ärritust või avaldavad neile halvavat füüsilist mõju, mis kaob lühikese aja jooksul pärast kokkupuute lõppemist.
Tehniline märkus
Pisargaasid on „mässuohje toimeainete“ alarühm.
Robot (robot) (2 8) – manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:
a. |
multifunktsionaalsus; |
b. |
Selle abil saab erinevate liikumiste kaudu kohale asetada või suunata materjali, osi, tööriistu või spetsiaalseid seadmeid kolmemõõtmelises ruumis; |
c. |
koosneb kolmest või enamast suletud või avatud ahelaga servoseadmest, mille hulka võivad kuuluda ka samm-mootorid; ning |
d. |
on „kasutaja-programmeeritav“ kas kasutades „õpetamine/kordamine“ meetodit või elektronarvuti abil, mis võib olla programmeeritav loogiline kontroller, st ilma mehaanilise sekkumiseta. |
N.B. Eespool esitatud definitsioon ei hõlma järgmisi seadmeid:
1. |
manipulaatorid, mis on ainult käsi- või kaugjuhitavad; |
2. |
fikseeritud järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt kindlaid programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ja radade ning nurkade valik ei ole varieeritav ega muudetav ei mehaaniliselt, elektrooniliselt ega elektriliselt; |
3. |
mehaaniliselt juhitud muudetava järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud, kuid reguleeritavate peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ning radade või nurkade valik on varieeritav etteantud programmi mallide siseselt. Ühe või mitme liikumistelje programmi mallide varieerimine või muutmine (st tappide muutmine või nukkide ümberasetamine) on teostatav vaid mehaaniliste operatsioonide abil; |
4. |
muud kui servo-juhitud muutuva järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on varieeritav, kuid järjestus toimub vaid mehaaniliselt kinnitatud elektriliste kahendseadmete või reguleeritavate peatustest saadavate kahendsignaalide põhjal; |
5. |
virnastamisseadmed, mis on defineeritud kui Descartesi koordinaatidega manipulatsiooniseadmed ning mis on vertikaalselt asetatud laokastide virna integraalseks osaks ning on ette nähtud kastide sisu kättesaamiseks või taastamiseks. |
„Eelkedrus“ (roving) (1) – ligikaudu paralleelsetest ‘heietest’ (tavaliselt 12–120) koosnev kimp.
N.B.’Heie’ on kogum „monokiude“ (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.
„Viskumine“ (run out, out-of-true running) (2) – telje radiaalne nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli teljega risti asetseval tasapinnal, uuritava pöörleva sise- või välispinna punktis (vt ISO 230/1 1986, punkt 5.61).
„Võendisagedus“ (sample rate) (3) – analoog-digitaalmuunduri (ADC) puhul analoogsisendis ühe sekundi jooksul mõõdetud diskreetide maksimaalne arv, välja arvatud ülevõendavate ADCde puhul. Ülevõendavate ADCde puhul on "võendisagedus" selle sõnauuenduse väljundsagedus. „Võendisageduse“ asemel võidakse kasutada ka võendamissagedust, mida väljendatakse tavaliselt megavõenditena sekundis (MSPS) või gigavõenditena sekundis (GSPS) või muundamissagedusena, tavaliselt hertsides (Hz).
„satelliitnavigatsioonisüsteem“ (satellite navigation system) (5 7) — satelliitidest koosnev süsteem, mis koosneb satelliitidest ja vastuvõtjatest, mis võimaldab arvutada vastuvõtukohti satelliitidelt saadud signaalide põhjal. See hõlmab ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) ja piirkondlikke navigatsioonisatelliitide süsteeme (RNSS).
„Mastaabitegur“ (scale factor) (güroskoop või kiirendusmõõtur) (7) – väljundi väärtuse muudu suhe sisendi väärtuse muutu, mida kavatsetakse mõõta. Mastaabiteguri väärtus hinnatakse üldiselt sirge tõusust, mis saadakse sisend- ja väljundväärtusi vähimruutude meetodiga sobitades, muutes tsükliliselt sisendväärtusi üle kogu sisendväärtuste piirkonna.
„Signaalianalüsaatorid“ (signal analysers) (3) – seadmed, mis on võimelised mõõtma ja näitama mitmesageduslike signaalide ühesageduslike komponentide põhiomadusi.
„Signaalitöötlus“ (signal processing) (3 4 5 6) – väljastpoolt tulnud infot kandvate signaalide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, domeenidevaheline konvolutsioon või teisendused (nt Fourier’ kiirteisendus või Walsh’'i teisendus).
„Tarkvara“ (software) (GSN kõik) – ühest või mitmest „programmist“ või ’mikroprogrammist’ koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale.
N.B.’Mikroprogramm’ on elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse.
„Lähtekood“ (või lähtekeel) (source code or language) (6 7 9) – ühe või mitme protsessi otstarbekohane avaldis, mida võib programmeerimissüsteemi abil viia masinas täidetavale kujule („objektkood“ (või objektkeel)).
„Kosmosesõiduk“ (spacecraft) (9) – aktiiv- ja passiivsatelliidid ja kosmosesondid.
„Kosmosesõiduki platvorm“ (spacecraft bus) (9) – seadmed, mis moodustavad „kosmosesõiduki“ ja „kosmosesõiduki kasuliku lasti“ asukoha tugiinfrastruktuuri.
„Kosmosesõiduki kasulik last“ (spacecraft payload) (9) – seadmed, mis on kinnitatud „kosmosesõiduki platvormile“, mis täidavad kosmoses teatavat missiooni (nt side, vaatlus, teadus).
„Kosmosekindel“ (space-qualified) (3 6 7) – kasutatakse toodete puhul, mis on konstrueeritud, valmistatud ja katsetatud nii, et need töötavad 100 km kõrgusel või kõrgemal Maa pinnast.
N.B. Üksikeksemplari teimipõhine „kosmosekõlblikkuse“ kindlaksmääramine ei tähenda, et sama tootepartii või tüübiseeria eksemplarid on ilma individuaalselt teime läbimata „kosmosekõlblikud“.
„Lõhustuv erimaterjal“ (special fissile material) (0) – plutoonium-239, uraan-233, „uraaniisotoobi U-235 või U-233 suhtes rikastatud uraan“ ja kõiki eelnimetatuid sisaldavad materjalid.
Erimoodul (specific modulus) (0 1 9) – Young’i moodul paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ±2) K ((23 ±2) °C), (50 ±5)% suhtelise niiskuse juures.
„Eritõmbetugevus“ (specific tensile strength) (0 1 9) – maksimaalne tõmbetugevus paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ±2) K ((23 ±2) °C), (50 ±5)% suhtelise niiskuse juures.
„Pöörleva massiga güroskoobid“ (spinning mass gyros) (7) – güroskoobid, milles kasutatakse pidevalt pöörlevat massi nurkliikumise avastamiseks.
„Hajaspekter“ (spread spectrum) (5) – tehnika, milles suhteliselt kitsaribalise sidekanali energia on levitatud üle palju laiema energiaspektri.
„Hajaspektriga radar“ (spread spectrum radar) (6) – vt „radari hajaspekter“.
„Stabiilsus“ (stability) (7) – teatava parameetri variatsiooni standardhälve (1 sigma) oma kalibreeritud väärtusest, mis on mõõdetud muutumatu temperatuuri tingimustes. Seda võib väljendada aja funktsioonina.
„Keemiarelvade konventsiooniga (mitte) ühinenud riigid“ (states (not) party to the Chemical Weapon Convention) (1) – riigid, kelle suhtes keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise konventsioon on / ei ole jõustunud. (Vt www.opcw.org)
„Püsirežiim“ (9) – mootori töötingimused, milles mootori parameetrid, näiteks tõukejõud/võimsus, pöörlemissagedus ja muud ei kõigu märkimisväärselt, kui ümbritseva õhu temperatuur ja surve mootori sisselaske juures on konstantsed.
„Põhimik“ (substrate) (3) – alusmaterjali kiht koos ühendusradadega või ilma, mille peale või sisse võib paigutada ‘diskreetkomponente’ või integraallülitusi.
N.B.1.’Diskreetkomponent’: eraldi pakitud ‘vooluahela element’, millel on oma välisühendused.
N.B.2.’Vooluahela element’: vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.
„Põhimikutoorikud“ (substrate blanks) (3 6) – monoliitsed ühendid, mille suurus on sobiv selliste optiliste elementide tootmiseks nagu peeglid või optilised aknad.
„Toksiini alamühik“ (sub-unit of toxin) (1) – struktuurselt ja funktsionaalselt kogu „toksiini“ diskreetkomponent.
„Supersulamid“ (superalloys) (2 9) – nikli-, koobalti- või rauapõhised sulamid, mis on tugevamad kui mis tahes AISI 300 seeria sulamid temperatuuridel üle 922 K (649 °C) ja rasketes keskkonna- ja töötingimustes.
„Ülijuhtivad materjalid“ (superconductive) (1 3 5 6 8) – sellised materjalid, näiteks metallid, sulamid või ühendid, mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule'i soojenemiseta.
N.B. Aine „ülijuhtivat“ olekut iseloomustavad individuaalselt „kriitiline temperatuur“, kriitiline magnetväli, mis sõltub temperatuurist, ning kriitiline voolutihedus, mis sõltub nii temperatuurist kui ka magnetväljast.
„Ülivõimas laser“ (super high power laser) (SHPL) (6) – laser, mille väljundenergia impulsis (tervikuna või osana sellest) ületab 1 kJ 50 ms jooksul või mille keskmine või pidevlaine (CW) võimsus ületab 20 kW.
„Üliplastne vormimine“ (superplastic forming) (1 2) – kuumvormimisprotsess, mille käigus saavutatakse metallidel, millistel toatemperatuuril tavalisel venitamiskatsel on katkemispunktis väike suhteline pikenemine (vähem kui 20 %), kuumutamist kasutades vähemalt kahekordne suhtelise pikenemise kasv.
„Sümmeetriline algoritm“ (symmetric algorithm) (5) – krüptograafiline algoritm, mis kasutab nii krüpteerimise kui ka dekrüpteerimise puhul ühesugust võtit.
N.B.„Sümmeetriliste algoritmide“ tavakasutuseks on andmete konfidentsiaalsuse tagamine.
„Lint“ (tape) (1) – materjal, mis on valmistatud põimitud või ühesuunalistest „monokiududest“, ‘heietest’, „eelkedrusest“, „köisikutest“ või „lõngadest“ jm, tavaliselt eelnevalt impregneeritud vaiguga.
N.B.’Heie’ on kogum „monokiude“ (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.
„Tehnoloogia“ (technology) (GTN NTN kõik) – spetsiifiline teave, mis on ette nähtud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“. See teave esineb ’tehniliste andmete’ või ‘tehnilise abi’ kujul.
N.B.1.’Tehniline abi’ võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis ning võib sisaldada ka ‘tehniliste andmete’ edastamist.
N.B.2. ’Tehnilised andmed’ võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või salvestatuna muudele andmekandjatele või seadmetele nagu näiteks magnetkettad, helilindid, püsimälud.
„Kolmemõõtmeline integraallülitus“ (three dimensional integrated circuit) (3) – pooljuhtkiipide või aktiivsete seadmekihtide koost, kus interposeerijal, põhimikul, kiibil või kihil on ühenduste kaudu pooljuhte läbivad läbiviigud seadmekihtidevaheliste ühenduste tarvis. Interposeerija on elektriühendusi võimaldav liides.
„Kallutatav spindel“ (tilting spindle) (2) – tööriista hoidev spindel, mis muudab masintöötlemisprotsessi käigus oma kesktelje pöördenurka mis tahes muu telje suhtes.
„Ajakonstant“ (time constant) (6) – aeg, mis kulub valgusmõjustuse andmisest 1–1/e-kordseks voolutugevuse kasvuks tema lõppväärtusest (st 63 %-ni lõppväärtusest).
„Mõõtenäidu stabiliseerumisaeg“ (time-to-steady-state registration) (6) (ka gravimeetri kosteaeg) – aeg, mille jooksul aluspinna põhjustatud kiirenduste häirivad mõjud (kõrgsagedusmüra) vähenevad.
„Labaotsabandaaž“ (tip shroud) (9) – statsionaarne võru (ühe- või mitmeosaline), mis on kinnitatud mootoriturbiini korpuse sisepinnale, või turbiinilaba otsa detail, mille peamine ülesanne on moodustada statsionaarsete ja pöörlevate komponentide vaheline gaastihend.
„Täielikult automatiseeritud lennujuhtimine“ (total control of flight) (7) – „õhusõidukite“ seisundi muutujate ja lennutrajektoori automatiseeritud kontroll, et tagada ülesande eesmärkide saavutamine vastavalt reaalajas muutunud andmetele eesmärkide, ohtude või teiste „õhusõidukite“ kohta.
„Täielik digitaalne edastuskiirus“ (total digital transfer rate) (5) – ajaühikus digitaalse andmeedastussüsteemi vastavate seadmete vahel liikuvate bittide arv, kaasa arvatud reakodeerimisbitid, talitusbitid jne.
N.B. Vt ka „digitaalne edastuskiirus“.
„Köisik“ (tow) (1) – kogum „monokiude“, mis on tavaliselt peaaegu paralleelsed.
„Toksiinid“ (toxins) (1 2) – toksiinid, mis esinevad sihilikult isoleeritud preparaatide või segudena, olenemata tootmisviisist, välja arvatud toksiinid, mis esinevad selliste teiste materjalide nagu patoloogiliste näidiste, põllukultuuride, toiduainete või „mikroorganismide“ külvivarude saasteainetena.
„Timmitav“ (tunable) (6) – „laseri“ võime tekitada pidevat väljundvõimsust igal sagedusel üle paljude „laser“ siirete piirkonna. „Laserit“, mis võimaldab saada diskreetseid lainepikkusi ühel „laser“ siirdel, ei peeta „timmitavaks“.
„Ühesuunaline positsiooniline reprodutseeritavus“ (unidirectional positional repeatability) (2) – väiksem individuaalse masina telje väärtustest R↑ ja R↓ (edasi ja tagasi), mis on määratletud ISO 230-2:2014 jaotises 3.21 või riiklikus standardis.
„Mehitamata õhusõiduk“ (unmanned aerial vehicle – UAV) (9) – õhusõiduk, mis on võimeline lendu alustama ja sooritama kontrollitavat ja juhitavat lendu ning navigeerima ilma inimpiloodita pardal.
„Uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan“ (uranium enriched in the isotopes 235 or 233) (0) – uraan, mis sisaldab uraaniisotoopi U235 või U233 või mõlemat nimetatud uraaniisotoopi sellisel hulgal, et nende isotoopide summaarse koguse suhe isotoobi 238 kogusesse on suurem kui looduslikult esinev isotoopide 235 ja 238 suhe (0,71 %).
„Kasutamine“ (use) (GTN NTN kõik) – toimimine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.
„Kasutajal juurdepääsetav programmeeritavus“ (user-accessible programmability) (6) - omadus, mis lubab kasutajal sisestada, modifitseerida või asendada programme teisiti kui:
a. |
muutes füüsiliselt lülitusskeemi või ühendusi; või |
b. |
Talitlusviiside sättimine, kaasa arvatud parameetrite sisestuse abil. |
„Vaktsiin“ (vaccine) (1) – ravimvormis olev ravim, millel on valmistaja- või kasutajariigi reguleerivate asutuste antud litsents või müügiluba või kliiniliste uuringutega seotud luba ja mis on mõeldud nende inimeste või loomade immunoloogilise kaitsesüsteemi tõhustamiseks haiguste ärahoidmise eesmärgil, kellele seda manustatakse.
„Elektroonilised vaakumseadmed“ (3) – elektroonilised seadmed, mis põhinevad elektronkimbu ja vaakumlülituses leviva elektromagnetlaine koostoimel või mis toimivad koos raadiosageduslike vaakum-õõnesresonaatoritega. „Elektroonilised vaakumseadmed“ hõlmavad klüstroneid, kulglainelampe ja nende modifikatsioone.
„Lõng“ (yarn) (1) – kimp keerutatud ‘heiet’.
N.B.’Heie’ on kogum „monokiude“ (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.' ’
0. KATEGOORIA – TUUMAMATERJALID, RAJATISED JA SEADMED
0A Süsteemid, seadmed ja komponendid
0A001 |
Tuumareaktorid ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:
|
0B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
0B001 |
järgmised seadmed loodusliku uraani isotoopide, vaesestatud uraani isotoopide või lõhustuvate erimaterjalide isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
0B002 |
Punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusseadmetele spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid, mis on valmistatud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavatest materjalidest või nende abil kaitstud:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
0B003 |
Uraani muundamiseks ettenähtud seade ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
0B004 |
Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
0B005 |
Tuumareaktorite kütuseelementide tootmiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed. Tehniline märkus Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed tuumareaktori kütuselementide tootmiseks hõlmavad seadmeid, mis
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
0B006 |
Tuumareaktoris kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid. Märkus. Punkt 0B006 hõlmab järgmist:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
0B007 |
Plutooniumi muundamiseks ettenähtud seadmestik ja spetsiaalselt selle jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed:
|
0C Materjalid
0C001 |
Looduslik uraan, vaesestatud uraan või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud elementi või ühendit; Märkus. Punkt 0C001 ei hõlma järgmist:
|
||||||||||||||||
0C002 |
lõhustuvad erimaterjalid Märkus. Punkt 0C002 ei hõlma kogust, milleks on kuni neli efektiivgrammi instrumentide anduriosades. |
||||||||||||||||
0C003 |
Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000. |
||||||||||||||||
0C004 |
Grafiit puhtusega üle 5 miljondiku booriekvivalendi ja tihedusega üle 1,50 g/cm3 kasutamiseks tuumareaktoris 1 kg ületavas koguses. N.B. VT KA PUNKT 1C107. Märkus 1 Ekspordikontrolli eesmärgil teevad selle liikmesriigi, milles eksportija asub, pädevad asutused kindlaks, kas eespool olevale kirjeldusele vastava grafiidi eksport on mõeldud tuumareaktoris kasutamiseks. Märkus 2 Punktis 0C004 on booriekvivalent (BE) määratletud kui lisandite BEz-de summa (v.a BEsüsinik, kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus: BEZ (ppm) = CF x elemendi Z kontsentratsioon miljondikes;
ning σB ja σZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides); AB ja AZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid. |
||||||||||||||||
0C005 |
Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 põhjustatud korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid), mille puhtusaste on vähemalt 99,9 massiprotsenti ja mille osakeste suurus mõõdetuna vastavalt USA Materjalide Katsetamise Ühingu (ASTM) standardile B330 on kuni 10 μm ning milles osakesed on väga ühetaolise suurusega. |
0D Tarkvara
0D001 |
Tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks. |
0E Tehnoloogia
0E001 |
Tuumatehnoloogia märkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks. |
1. KATEGOORIA – ERIMATERJALID JA NENDEGA SEOTUD SEADMED
1A Süsteemid, seadmed ja komponendid
1A001 |
Järgmised fluoritud segudest valmistatud komponendid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1A002 |
Komposiitstruktuurid või -laminaadid, mis on: N.B. VT KA PUNKTID 1A202, 9A010 ja 9A110.
Märkus 1 Punkt 1A002 ei hõlma komposiitstruktuure või -laminaate, mis on valmistatud epoksüvaiguga immutatud süsinikkiust või niitmaterjalidest, mis on ette nähtud tsiviilõhusõiduki tarindite või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:
Märkus 2: Punkt 1A002 ei hõlma pooltooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbel:
Märkus 3: Punkt 1A002.b.1 ei hõlma pooltooteid, mis sisaldavad maksimaalselt kahes suunas või kahes mõõtmes kootud niitmaterjali ning mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmisteks kasutusteks:
Märkus 4: Punkt 1A002 ei hõlma valmistooteid, mis on kavandatud eriotstarbeks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1A003 |
Mittesulavatest aromaatsetest polüimiididest valmistatud kile-, lehe-, lindi- või paelakujulised tooted, millel on vähemalt üks omadus järgmistest:
Märkus. Punkt 1A003 ei hõlma tooteid, mis on kaetud või lamineeritud vasega ja on kavandatud trükkplaatide tootmiseks. N.B. Kergsulavate aromaatsete polüimiidide kõigi vormide kohta vt punkt 1C008.a.3. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1A004 |
Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole spetsiaalselt projekteeritud sõjaliseks otstarbeks: N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKTID 2B351 JA 2B352.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1A005 |
Kuulikindlad vestid ja nende komponendid: N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.
N.B. Kuulikindlate vestide valmistamiseks kasutatavate kiud- ja niitmaterjalide kohta vt punkt 1C010. Märkus 1. Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks. Märkus 2. Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid frontaalset kaitset mittesõjaliste lõhkeseadeldiste kildude ja plahvatuse eest. Märkus 3. Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid kaitset noa, piigi, nõela või tömbi esemega tekitatava vigastuse eest. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1A006 |
Järgmine spetsiaalselt omatehtud lõhkekehade kõrvaldamiseks kavandatud või kohandatud varustus ja spetsiaalselt selle jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed: N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.
Tehniline märkus Häirijad on seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud lõhkekeha toimimise takistamiseks ja mis sel eesmärgil paiskavad välja vedelikujoa või tahke või puruneva lendkeha. Märkus. Punkt 1A006 ei hõlma varustust, mida selle kasutaja endaga kaasas kannab. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1A007 |
Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil lõhkama laenguid ja seadiseid, mis sisaldavad keemilist energiat sisaldavat materjali: N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKTID 3A229 JA 3A232.
Tehnilised märkused.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1A008 |
Järgmised laengud, seadmed ja komponendid:
1A008 Kujulaengud on lõhkelaengud, millele on antud plahvatuse mõju suunav kuju. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1A102 |
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1A202 |
Komposiitstruktuurid, muud kui punktis 1A002 nimetatud, järgmiste omadustega torude kujul: N.B. VT KA PUNKTID 9A010 ja 9A110.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1A225 |
Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku ja vee vahelise isotoopide vahetusreaktsiooni aktiveerimiseks triitiumi kogumiseks raskest veest või raske vee tootmiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1A226 |
Spetsiaalsed täidised, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1A227 |
Eriti tihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:
Tehniline märkus Punktis 1A227 tähendab „külm piirkond“ akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele. |
1B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
1B001 |
Järgmised seadmed punktis 1A002 nimetatud komposiitstruktuuride või -laminaatide või punktis 1C010 nimetatud kiud- või niitmaterjali tootmiseks või kontrollimiseks ning nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisaseadmed: N.B. VT KA PUNKTID 1B101 ja 1B201.
Tehnilised märkused.
|
||||||||||||||||||||||||||||||
1B002 |
Seadmed, mis on ette nähtud metallisulamite, metallisulamipulbrite või legeeritud materjalide tootmiseks ja saastumise vältimiseks ning kavandatud punktis 1C002.c.2 nimetatud protsessides kasutamiseks. N.B. VT KA PUNKT 1B102. |
||||||||||||||||||||||||||||||
1B003 |
Spetsiaalselt titaani, alumiiniumi või nende sulamite üliplastseks vormimiseks või difusioonkeevitamiseks ettenähtud tööriistad, stantsid, vormid ja rakised mis tahes järgmiste toodete valmistamiseks:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
1B101 |
Muud kui punktis 1B001 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurikomposiitide tootmiseks, ja nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed: N.B. VT KA PUNKT 1B201. Märkus. Punktis 1B101 määratletud komponendid ja lisaseadmed hõlmavad valuvorme, torne, stantse, rakiseid ning tööriistasid komposiitstruktuuride, -laminaatide ja nende toodete eelvormi pressimiseks, tahkestamiseks, valamiseks, paagutamiseks või liimimiseks.
|
||||||||||||||||||||||||||||||
1B102 |
Muud kui punktis 1B002 nimetatud metallipulbri tootmisseadmed ja järgmised komponendid: N.B. VT KA PUNKT 1B115.b.
Märkus. Punkt 1B102 hõlmab järgmist:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
1B115 |
Muud kui punktis 1B002 või 1B102 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:
Märkus 1. Sõjaliste kaupade tootmiseks spetsiaalselt kavandatud seadmete kohta vaata sõjaliste kaupade nimekirja. Märkus 2. Punkt 1B115 ei hõlma boorkarbiidi tootmise, käitlemise ja heakskiidukatsete seadmeid. |
||||||||||||||||||||||||||||||
1B116 |
Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüüsi teel materjalide tootmiseks valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C) ja rõhul 130 Pa – 20 kPa. |
||||||||||||||||||||||||||||||
1B117 |
Partiikaupa töötavad mikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:
Märkus. Punktis 1B117.d ei viidata mõistega segamis-/sõtkumisvõll deaglomeraatoritele ega nugaspindlitele. |
||||||||||||||||||||||||||||||
1B118 |
Pidevmikserid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
1B119 |
Jugaveskid punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad. |
||||||||||||||||||||||||||||||
1B201 |
Kiu poolimispingid, muud kui punktis 1B001 või 1B101 nimetatud, ja nendega seotud seadmed:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
1B225 |
Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks tootmisvõimsusega enam kui 250 g fluori tunnis. |
||||||||||||||||||||||||||||||
1B226 |
Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolutugevust vähemalt 50 mA. Märkus. Punkt 1B226 hõlmab separaatoreid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
1B228 |
Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus Punktis 1B228 tähendab efektiivpikkus täitematerjali aktiivset kõrgust täitekolonnis või sisekontaktorplaatide aktiivset kõrgust plaatkolonnis. |
||||||||||||||||||||||||||||||
1B230 |
Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
1B231 |
Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
1B232 |
Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
1B233 |
Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning süsteemid ja seadmed nende jaoks:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
1B234 |
Brisantlõhkeainet sisaldavad mahutid, kambrid, konteinerid ja muud sarnased kogumisseadmed, mis on projekteeritud brisantlõhkeainete või -seadmete katsetamiseks ja millel mõlemal on järgmised omadused: N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.
|
||||||||||||||||||||||||||||||
1B235 |
Triitiumi tootmise koostud ja komponendid, mis on:
Tehniline märkus Triitiumi tootmise koostudele spetsiaalselt ette nähtud komponentide hulka võivad kuuluda liitiumpelletid, triitiumgetterid ja spetsiaalkattega voodrid. |
1C Materjalid
Tehniline märkus
Metallid ja sulamid:
Kui ei ole sätestatud teisti, kuuluvad punktides 1C001–1C012 käsitletud mõistete „metall“ ja „sulam“ alla järgmised metallid ja sulamid töötlemata ja pooltöödeldud kujul:
töötlemata kujul:
anoodid, kuulid, varbmaterjalid (kaasa arvatud sarrusvarvad ja traadi varbtoorikud), valutoorikud, pangad, bluumid, briketid, tombud, katoodid, kristallid, kuubikud, pooljuhtmaterjalide toorikkristallid, terad, graanulid, kangid, tabletid, toormetalli plokid, pulbrid, helmed, haavlid, valtsplaadid, toorikud, käsnmetallid, latid;
pooltöödeldud kujul (pinnatud või pindamata, kaetud teisest metallist kihiga (metallitud), puuritud või augustatud):
a. |
survetöödeldud või valtsimise, ekstrusiooni, löökekstrusiooni, pressimise, peenestamise, pihustamise ja jahvatamise teel töödeldud materjalid, nagu nurk-, karp- ja ümarmetall, kettad, tolm, helbed, foolium ja õhuke leht, pulber, pressised ja stantsised, ribad, rõngad, vardad (sh katmata elektroodid, traatvardad ja valtstraat), torud (sh kanttorud ja õõnestooted), tõmmatud ja ektrudeeritud traat; |
b. |
valumaterjal, mis on saadud mis on saadud liiv-, surve-, kokill-, kips- või muu tüüpi vormi valu teel, kaasa arvatud kõrgsurvevalu, paagutamise ja pulbermetallurgia teel valmistatud tooted. |
Kontrolli eesmärki ei tohi kahjustada selliste mitteloetletud materjalide eksport, mida väidetakse olevat lõpptooted, kuid mis tegelikult on töötlemata või pooltöödeldud.
1C001 |
Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetkiirguse neelajatena, või elektrit juhtivad polümeerid: N.B. VT KA PUNKT 1C101.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C002 |
Metallisulamid, pulbrid metallisulamitest ja legeeritud materjalid: N.B. VT KA PUNKT 1C202. Märkus. Punkt 1C002 ei hõlma pinnatöötluseks ettenähtud metallisulameid, metallisulamipulbreid ega legeeritud materjale. Tehnilised märkused.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C003 |
Igat tüüpi ja mis tahes kujul esinevad magnetilised metallid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C004 |
Raua, nikli või vase baasil põhiainega uraan-titaani- või volframisulamid, millel on kõik järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C005 |
need on ülijuhtivad komposiitjuhtmed, pikkusega üle 100 m või massiga üle 100 g:
Tehniline märkus Punktis 1C005 nimetatud kiud võivad esineda traadi, silindri, kile, lindi või paela kujul. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C006 |
Vedelikud ja määrdeained:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C007 |
Järgmised keraamilised pulbrid ning keraamilised komposiitmaterjalid kui põhiained ja lähteained: Märkus: VT KA PUNKT 1C107.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C008 |
Mittefluoritud polümeersed ained:
Tehnilised märkused.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C009 |
Töötlemata fluoritud ühendid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C010 |
Kiud- või niitmaterjalid: N.B. VT KA PUNKTID 1C210 ja 9C110. Tehnilised märkused.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C011 |
Metallid ja ühendid: N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C111.
N.B. Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast metallipulbreid, mis on segatud muude koostisosadega, et moodustada sõjalise otstarbega segu. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C012 |
Järgmised materjalid: Tehniline märkus Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C101 |
Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna- ja akustilisi signaale ja mida kasutatakse rakettrelvades, rakettrelvade alamsüsteemides või punktis 9A012 või 9A112 nimetatud mehitamata õhusõidukites. Märkus 1. Punkt 1C101 hõlmab järgmist:
Märkus 2. Punkt 1C101 ei hõlma pinnakatteid, mida kasutatakse satelliitide soojuse reguleerimiseks. Tehniline märkus Punktis 1C101 tähendab rakettrelv terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C102 |
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-materjalid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C107 |
Muud kui punktis 1C007 nimetatud grafiit- ja keraamilised materjalid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C111 |
Muud kui punktis 1C011 nimetatud raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid:
Märkus. Raketikütuste ja raketikütuste koostisse kuuluvate kemikaalide kohta, mida ei ole punktis 1C111 nimetatud, vt sõjaliste kaupade nimekiri. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C116 |
Martensiitvanandatud teras, mida kasutatakse rakettrelvades ja millel on kõik järgmised omadused: N.B. VT KA PUNKT 1C216.
Tehniline märkus 1 Martensiitvanandatud terased on rauasulamid:
Tehniline märkus 2 Punktis 1C116 tähendab rakettrelv terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C117 |
Materjalid rakettrelvade komponentide valmistamiseks:
Tehniline märkus Punktis 1C117 tähendab rakettrelv terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C118 |
Titaanstabiliseeritud roostevaba dupleksteras (Ti-DSS), millel on:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C202 |
Muud kui punktis 1C002.b.3 või 1C002.b.4 nimetatud sulamid:
Tehniline märkus Sulam tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C210 |
Kiud- või niitmaterjalid või prepregmaterjalid, muud kui punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.e nimetatud:
Märkus. Punktis 1C210 on kiud- või niitmaterjalid piiratud pidevate monokiudude, lõnga, eelkedruse, köisikute või lintidega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C216 |
Martensiitteras, muu kui punktis 1C116 nimetatud, mille tõmbetugevus on temperatuuril 293 K (20 °C) 1 950 MPa või rohkem. Märkus. Punkt 1C216 ei hõlma detaile, mille ükski lineaarmõõde ei ületa 75 mm. Tehniline märkus Martensiitteras tähistab antud juhul martensiitterast enne ja pärast termotöötlust. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C225 |
Boor, mida on isotoobiga boor-10 (10B) rikastatud üle selle isotoobi loodusliku sisalduse, järgmisel kujul: elementaarne boor, ühendid, boori sisaldavad segud, nendest valmistatud tootet, kõigi eelkirjeldatute heitmed ja jäätmed. Märkus. Punktis 1C225 boori sisaldavate segude hulka loetakse ka boori sisaldavad materjalid. Tehniline märkus Boor-10 looduslik sisaldus on ligikaudu 18,5 massiprotsenti (20 aatomprotsenti). |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C226 |
Punktis 1C117 mittenimetatud volfram, volframkarbiid ja sulamid, mis sisaldavad üle 90 massiprotsendi volframit ja millel on mõlemad järgmised omadused:
Märkus. Punkt 1C226 ei hõlma spetsiaalselt kaaluvihtidena või gammakiirguse kollimaatoritena kasutamiseks valmistatud tooteid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C227 |
Kaltsium, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C228 |
Magneesium, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C229 |
Vismut, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C230 |
Berüllium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi berülliumi, berülliumiühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed, v.a sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud. N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. 1C230
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C231 |
Hafnium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, hafniumiühendid, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C232 |
Heelium-3 (3He) või seda sisaldavad segud ning tooted ja seadmed, mis neid sisaldavad. Märkus. Punkt 1C232 ei hõlma tooteid ega seadmeid, mis sisaldavad vähem kui 1 g heelium-3. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C233 |
Liitium, mida on isotoobiga liitium-6 (6Li) rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi, järgmisel kujul: elementaarne liitium, liitiumi sulamid, ühendid, liitiumi sisaldavad segud, nendest valmistatud tooted, kõigi eelkirjeldatute heitmed või jäätmed. Märkus. Punkt 1C233 ei hõlma termoluminestsentsdosimeetreid. Tehniline märkus Liitium-6 looduslik sisaldus on ligikaudu 6,5 massiprotsenti (7,5 aatomprotsenti). |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C234 |
Tsirkoonium, milles hafniumi on massi järgi vähem kui 1 osa hafniumi 500 osa tsirkooniumi kohta, järgmisel kujul: tsirkoonium metallina, sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsenti tsirkooniumi, ühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed, muud kui punktis 0A001.f nimetatud. Märkus. Punkt 1C234 ei hõlma tsirkooniumi kuni 0,10 mm paksuse fooliumi kujul. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C235 |
Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite arvu ja vesinikuaatomite arvu suhe on suurem kui 1 : 1 000, ning neid sisaldavad tooted ja seadmed. Märkus. Punkt 1C235 ei hõlma kaupu ega seadmeid, milles triitiumisisaldus on kuni 1,48 x 103 GBq (40 Ci). |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C236 |
Muud kui punktides 0C001 ja 1C012.a määratletud radionukliidid, millest saab teha neutronallikaid, mis põhinevad alfa-n reaktsioonil, järgmisel kujul:
Märkus. Punkt 1C236 ei hõlma kaupu ja seadmeid, mille aktiivsus on kuni 3,7 GBq (100 milliküriid). Tehniline märkus Punktis 1C236 on radionukliidid vähemalt üks aine järgmistest:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C237 |
raadium-226 (226Ra), raadium-226 sulamid, raadium-226 ühendid ja segud, mis sisaldavad raadium-226, nendest valmistatud tooted ning neid sisaldavad tooted ja seadmed. Märkus. Punkt 1C237 ei hõlma järgmist:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C238 |
kloortrifluoriid (ClF3). |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C239 |
Sõjaliste kaupade nimekirjas mittenimetatud brisantlõhkeained või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massiprotsendi ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsioonikiirus üle 8 000 m/s. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C240 |
Muu kui punktis 0C005 nimetatud niklipulber ja poorne metalliline nikkel järgmiselt:
Märkus. Punkt 1C240 ei hõlma järgmist:
Tehniline märkus Punktis 1C240.b peetakse silmas poorset metalli, mis saadakse punktis 1C240.a nimetatud materjalide kokkusurumisel ja paagutamisel metalseks materjaliks, mis sisaldab läbi kogu struktuuri omavahel ühendatud peeneid poore. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C241 |
Reenium ja sulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti reeniumi; ning reeniumi- ja volframisulamid, mis sisaldavad vähemalt 90 massiprotsenti kõiki reeniumi ja volframi kombinatsioone, muud kui punktis 1C226 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C350 |
Kemikaalid, mida võidakse kasutada lähteainena mürkkemikaalide valmistamisel, ja üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad keemilised segud: N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKT 1C450.
1C350 Märkus 2."Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse" eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 keemilisi segusid, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1,3,5,11,12,13,17,18,21,22,26,27,28,31,32,33,34,35,36,54,55,56,57,63 ja 65 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi. Märkus 3. Punkt 1C350 ei hõlma keemilisi segusid, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 2,6,7,8,9,10,14,15,16,19,20,24,25,30,37,38,39,40,41,42,43,44,45,46,47,48,49,50,51,52,53,58,59,60,61,62 ja 64 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi. Märkus 4. Punkt 1C350 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C351 |
Inimeste ja loomsed patogeenid ja toksiinid:
Märkus. Punkt 1C351 ei hõlma vaktsiine ja immunotoksiine. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C353 |
Geneetilised elemendid ja geneetiliselt muundatud organismid:
Tehnilised märkused.
Märkus. Punkt 1C353 ei hõlma shiga toksiini produtseeriva serogruppidesse O26, O45, O103, O104, O111, O121, O145, O157 kuuluva Escherichia coli (STEC) bakteri ja teiste shiga toksiini produtseerivate serogruppide nukleiinhappejärjestusi, välja arvatud need geneetilised elemendid, mis kodeerivad shiga toksiini või selle allühikuid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C354 |
Taimpatogeenid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1C450 |
Mürkkemikaalid ja nende lähteained ning üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad keemilised segud: N.B. VT KA PUNKTID 1C350, 1C351.d. JA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA
Märkus 1. Keemiarelvade konventsiooniga mitteühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 keemilisi segusid, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.b.1, 1C450.b.2, 1C450.b.3, 1C450.b.4, 1C450.b.5 ja 1C450.b.6 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massiprotsendi. Märkus 2. Keemiarelvade konventsiooniga ühinenud riikidesse eksportimisel ei hõlma punkt 1C450 keemilisi segusid, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.b.1, 1C450.b.2, 1C450.b.3, 1C450.b.4, 1C450.b.5 ja 1C450.b.6 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi. Märkus 3. Punkt 1C450 ei hõlma keemilisi segusid, mis sisaldavad üht või mitut punktis 1C450.b.8 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi. Märkus 4. Punkt 1C450 ei hõlma tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks. |
1D Tarkvara
1D001 |
Tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 1B001–1B003 nimetatud seadmete arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks. |
1D002 |
Tarkvara, mis on ette nähtud orgaanilise, metallilise või süsinikpõhiainega laminaatide või komposiitide väljatöötamiseks. |
1D003 |
Tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 1A004.c või 1A004.d nimetatud seadmete funktsioone. |
1D101 |
Tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 1B101, 1B102, 1B115, 1B117, 1B118 või 1B119 nimetatud kaupade käitamiseks või hooldamiseks. |
1D103 |
Tarkvara, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste vähendatud märgatavusega signaalide analüüsiks nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- või akustilised signaalid. |
1D201 |
Tarkvara, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1B201 nimetatud kaupade kasutamiseks. |
1E Tehnoloogia
1E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A002–1A005, 1A006.b, 1A007, 1B või 1C nimetatud seadmete või materjalide väljatöötamiseks või tootmiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1E002 |
Järgmine muu tehnoloogia:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A102, 1B001, 1B101, 1B102, 1B115–1B119, 1C001, 1C101, 1C107, 1C111–1C118, 1D101 või 1D103 nimetatud kaupade kasutamiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1E102 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia punktides 1D001, 1D101 või 1D103 nimetatud tarkvara arenduseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1E103 |
Tehnoloogia temperatuuri, rõhu või atmosfääri reguleerimiseks autoklaavides või hüdroklaavides komposiitide või osaliselt töödeldud komposiitide tootmisel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1E104 |
Tehnoloogia pürolüüsi teel materjalide tootmiseks valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C) ja rõhul 130 Pa kuni 20 kPa. Märkus. Punkt 1E104 hõlmab lähtegaaside valmistamise tehnoloogiat, vooluhulkasid ja protsessi juhtimise programmi ning näitajaid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A002, 1A007, 1A202, 1A225–1A227, 1B201, 1B225–1B234, 1C002.b.3 või 1C002.b.4, 1C010.b, 1C202, 1C210, 1C216, 1C225–1C241 või 1D201 nimetatud kaupade kasutamiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1E202 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 1A007, 1A202 või 1A225–1A227 nimetatud kaupade arendamiseks või tootmiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1E203 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia punktis 1D201 nimetatud tarkvara arendamiseks. |
2. KATEGOORIA – MATERJALIDE TÖÖTLEMINE
2A Süsteemid, seadmed ja komponendid
N.B. Müravabade laagrite kohta vt sõjaliste kaupade nimekiri.
2A001 |
Veerelaagrid ja laagrisüsteemid ning nende komponendid: N.B. VT KA PUNKT 2A101. Märkus. Punkt 2A001 ei hõlma kuule, mille tootja poolt määratud lubatud hälbed standardi ISO 3290:2001 kohaselt vastavad täpsusklassile 5 (või liikmesriikide vastavatele klassidele) või on halvemad.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2A101 |
Muud kui punktis 2A001 nimetatud radiaalsed kuullaagrid,, mille standardi ISO 492 kohased lubatud hälbed vastavad täpsusklassile 2 (või ANSI/ABMA Std 20 täpsusklassile ABEC-9 või vastavatele riigisisestele normidele) või on paremad ja millel on kõik järgmised omadused
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2A225 |
Tiiglid, mis on valmistatud vedelatele aktiniidmetallidele vastupidavatest materjalidest:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2A226 |
Klapid, millel on kõik järgmised omadused:
Tehniline märkus. Erinevate sisendava ja väljundava läbimõõtudega klappide korral tähistab punktis 2A226 nimimõõt väikseimat läbimõõtu. |
2B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
Tehnilised märkused.
1. |
Täiendavaid paralleelseid kontuurtelgesid (nt horisontaalsete karussellsisetreipinkide w-telg või teisene pöördtelg, mille pöörlemistelg on paralleelne põhitelje pöörlemisteljega) ei loeta kontuurtelgede koguhulka. Pöördteljed ei pea pöörlema üle 360°. Pöördtelge võib pöörlema panna lineaarseade (nt tigu- või hammaslattajam). |
2. |
Punkti 2B tähenduses on nende telgede arv, mida võib samaaegselt koordineerida "kontuurjuhtimiseks", telgede arv, piki mida või mille ümber toimub mis tahes töödeldava detaili või tööriista samaaegne ja omavahel seotud liikumine. Sinna hulka ei loeta lisatelgi, piki mida või mille ümber toimub muu suhteline liikumine seadmes, näiteks
|
3. |
Telgede nimestik peab olema vastavuses rahvusvahelise standardiga ISO 841:2001 "Industrial automation systems and integration - Numerical Control Machines - Axis and Motion Nomenclature" (tööstuslikud automaatsüsteemid - numbrilised juhtimismasinad - telje ja liikumise nimestik). |
4. |
Punktide 2B001–2B009 tähenduses loetakse kaldvõll pöördteljeks. |
5. |
‘Kinnitatud "ühesuunalist positsioneerimise korduvust"’ võib iga tööpingi mudeli puhul kasutada alternatiivina üksikute tööpinkide katsetamisele ja see määratakse järgmiselt:
|
6. |
Punktide 2B001.a–2B001.c mõistes jäetakse tööpinkide "ühesuunalise positsioneerimise korduvuse" mõõtemääramatus vastavalt standardile ISO 230-2:2014 või sellega võrdväärsele riigisisesele standardile arvesse võtmata. |
7. |
Punktide 2.B001.a–2B001.c tähenduses tehakse telgede mõõtmised vastavalt ISO 230-2:2014 punkti 5.3.2 katsekorrale. Pikemate kui 2meetriste telgede testid viiakse läbi 2 m pikkustel segmentidel. Pikemad kui 4meetrised teljed nõuavad mitmekordset katsetamist (nt kaks katset pikemate kui 4meetriste ja kuni 8meetriste telgedega, kolm katset pikemate kui 8meetriste ja kuni 12meetriste telgedega), iga test viiakse läbi 2 m pikkustel segmentidel ja need jaotatakse võrdsetes ajavahemike järel üle telje pikkuse. Katsesegmendid on võrdsete vahedega täistelje pikkuses, kusjuures liigne pikkus jaguneb võrdselt katsesegmentide alguses, vahel ja lõpus. Teatada tuleb kõigi katsesegmentide väikseim "ühesuunalise positsioneerimise korduvus". |
2B001 |
Tööpingid ja nende kokkuseaded, mis on ette nähtud eemaldama (või lõikama) metalle, keraamikat või “komposiitmaterjale” ja mida vastavalt tootjapoolsele tehnilisele spetsifikatsioonile saab komplekteerida elektronseadmetega "arvjuhtimiseks", järgmiste näitajatega: N.B. VT KA PUNKT 2B201. Märkus 1 Punkt 2B001 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes hammasrataste valmistamiseks. Nende pinkide kohta vt punkt 2B003. Märkus 2 Punkt 2B001 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:
Märkus 3. Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus), tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B001.a, 2B001.b või 2B001.c järgi. N.B. Optiliste viimistlustööpinkide kohta vt punkt 2B002.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B002 |
Arvjuhitavad optilised viimistlustööpingid materjali selektiivseks eemaldamiseks ja selle kaudu mittesfääriliste optiliste pindade tootmiseks ja millel on kõik järgmised omadused:
Tehnilised märkused. Punkti 2B002 tähenduses:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B003 |
Arvjuhtimisega tööpingid, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste karastatud (Rc = 40 või enam) sirghammastega silinderrataste, kaldhammasrataste ja noolhammasrataste lõikamiseks, viimistlemiseks, lihvimiseks või hoonimiseks, millel on kõik järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B004 |
Kuumisostaatpressid ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed: N.B. VT KA PUNKTID 2B104 ja 2B204.
Tehniline märkus Kambri sisemõõde tähendab kambri selle osa mõõtu, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees. 2B004 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B005 |
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud anorgaaniliste kihtide, pinnakatete ja pinna modifikatsioonide sadestamiseks ja töötlemiseks teises veerus osutatud põhimikele ning protsessi käigu kontrollimiseks selliste menetluste abil, mis on esitatud punkti 2E003.f. tabeli esimeses veerus ning spetsiaalselt nende seadmete automaatseks kasutamiseks, positsioneerimiseks, käsitsemiseks ja kontrolliks kavandatud komponendid:
Märkus. Punkt 2B005 ei hõlma keemilise aurustamise-sadestamise, katoodsadestuse, pihustussadestuse, ioonpindamise või ioonlegeerimise seadmeid, mis on spetsiaalselt kavandatud lõikamis- või tööriistade jaoks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B006 |
Mõõtmelised kontrolli- või mõõtesüsteemid, seadmed, asendi tagasiside moodulid ja elektroonikasõlmed:
Märkus. Punkt 2B006 hõlmab tööpinke, v.a punktis 2B001 täpsustatud tööpinke, mida saab kasutada mõõtemasinatena, kui nad vastavad mõõtemasinate toimimisele kehtestatud kriteeriumidele või ületavad neid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B007 |
"Robotid", millel on järgmised tehnilised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud juhtimisseadmed ja "tööorganid": N.B. VT KA PUNKT 2B207.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B008 |
Järgmised ‘kombineeritud pöördlauad’ ja "kallutatavad spindlid", mis on spetsiaalselt ette nähtud tööpinkide jaoks:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B009 |
Trugimis- ja tõukamispingid, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud "arvjuhtimis" mooduliga või arvutijuhtimisega ja millel on kõik järgmised omadused: N.B. VT KA PUNKTID 2B109 JA 2B209.
Tehniline märkus. Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitatakse punkti 2B009 tähenduses tõukamispinkidena. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B104 |
"Isostaatpressid", muud kui punktis 2B004 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused: N.B. VT KA PUNKT 2B204.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B105 |
Keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) ahjud, muud kui punktis 2B005.a nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud süsinik-süsinik-komposiitide tihendamiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B109 |
Järgmised muud kui punktis 2B009 nimetatud tõukamispingid, mida kasutatakse "rakettrelvade" tõukejõusüsteemide komponentide ja seadmete (nt mootorikorpuste ja vaheseadmete) "tootmiseks", ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid: N.B. VT KA PUNKT 2B209.
Tehniline märkus. Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitatakse punkti 2B109 tähenduses tõukamispinkidena. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B116 |
Vibratsiooni katsetamise süsteemid, seadmed ja komponendid:
Tehniline märkus. Punktis 2B116 tähistab ‘tühi aluslaud’ tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B117 |
Seadmete ja protsesside juhtimissüsteemid, muud kui punktis 2B004, 2B005.a, 2B104 või 2B105 nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud raketidüüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste struktuurkomposiitide tihendamiseks ja pürolüüsiks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B119 |
Järgmised balansseerpingid ja nendega seotud seadmed: N.B. VT KA PUNKT 2B219.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B120 |
Liikumissimulaatorid või pöörlemislauad, millel on kõik järgmised omadused:
Märkus 1. Punkt 2B120 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks. Tööpinkide pöörlemislaudade kontrolli kohta vt punkt 2B008. Märkus 2. Punktis 2B120 nimetatud liikumissimulaatorid või pöörlemislauad on hõlmatud, olenemata sellest, kas ekspordi ajal on neile paigaldatud kontaktrõngad või integreeritud mittekontaktsed seadmed või ei. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B121 |
Positsioneerimislauad (seadmed, mis võimaldavad täpset positsioneerimist mis tahes pöördteljel), muud kui punktis 2B120 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:
Märkus. Punkt 2B121 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks. Tööpinkide pöörlemislaudade kontrolli kohta vt punkt 2B008. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B122 |
Tsentrifuugid, mis on võimelised tekitama kiirendusi üle 100 g ja mis on ette nähtud või kohandatud sisaldama kontaktrõngaid või integreeritud mittekontaktseid seadmeid, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat, signaaliteavet või mõlemaid. Märkus. Punktis 2B122 nimetatud tsentrifuugid on hõlmatud, olenemata sellest, kas ekspordi ajal on neile paigaldatud kontaktrõngad või integreeritud mittekontaktsed seadmed. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B201 |
Tööpingid ja nende kombinatsioonid, muud kui punktis 2B001 nimetatud, metallide, keraamika ja "komposiitide" töötlemiseks või lõikamiseks, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud elektronseadmetega kahel või enamal teljel üheaegseks "kontuurjuhtimiseks": Tehniline märkus ISO 230-2 (1988 (6) ) või vastava riigisisese standardi kohaselt sooritatud mõõtmiste põhjal kinnitatud positsioneerimise täpsusastmeid võib kasutada iga konkreetse tööpingimudeli puhul alternatiivina üksikute tööpinkide katsetamisele, kui riiklikud ametiasutused on need esitanud ja nendega nõustunud. Kinnitatud positsioneerimistäpsuse määramine:
Märkus 1 Punkt 2B201 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:
Märkus 2 Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus), tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide 2B201.a, 2B001.b või 2B001.c järgi. Märkus 3. Punktid 2B201.a.3. ja 2B201.b.3. hõlmavad masinaid, mis põhinevad paralleelsel lineaarsel kinemaatilisel disainil (nt kuusjalad), millel on viis või rohkem telge, millest ükski ei pöörle. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B204 |
"Isostaatpressid", muud kui punktis 2B004 või 2B104 nimetatud, ning nende juurde kuuluvad seadmed:
Tehniline märkus. Punktis 2B204 tähendab kambri sisemõõde kambri selle osa mõõte, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B206 |
Mõõtmelised kontrolliseadmed, -riistad või -süsteemid, muud kui punktis 2B006 nimetatud:
Märkus 1. Tööpingid, mida võib kasutada mõõtemehhanismidena, kuuluvad kontrolli alla, kui nad vastavad tööpinkide või mõõtemehhanismide funktsioonidele kindlaksmääratud kriteeriumidele või ületavad neid. Märkus 2. Punktis 2B206 nimetatud seadmed on hõlmatud, kui nad ületavad kontroll-läve kus tahes oma toimimispiirkonnas. Tehnilised märkused. Kõik punktis 2B206 esitatud mõõteväärtuste parameetrid on antud pluss/miinus kõikumistena, st nad ei esinda kogu ribalaiust. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B207 |
Järgmised punktis 2B007 nimetamata "robotid", nende "tööorganid" ja juhtimismoodulid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B209 |
Tõukamispingid, trugimispingid, mis võimaldavad muude kui punktis 2B009 või 2B109 kirjeldatud tõukamisülesannete täitmist, ning südamikud:
Märkus. Punkt 2B209.a hõlmab ka tööpinke, millel on ainult üks rull metalli deformeerimiseks ning kaks abirulli, mis toetavad südamikku, kuid ei osale otseselt deformeerimise protsessis. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B219 |
Tsentrifugaalsed mitmetasandilised balansseerpingid, jäigalt kinnitatud või teisaldatavad, horisontaalsed või vertikaalsed:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B225 |
Kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumades kambrites ja millel on üks järgmistest omadustest:
Tehniline märkus. Kaugjuhitavad manipulaatorid võimaldavad üle kanda seda teenindava isiku liigutused kaugel asuvale tegutsevale käele ning lõppklambrile. Manipulaatorid võivad olla ‘ülema-alluva’-tüüpi või juhitavad juhtkangi või klaviatuuri abil. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B226 |
Muud kui punktides 9B001 ja 3B001 nimetatud kontrollitava keskkonnaga (vaakum või väärisgaas) induktsioonahjud ning nimetatud ahjude juurde kuuluvad toiteallikad: N.B. VT KA PUNKTID 3B001 ja 9B001.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B227 |
Vaakum- või muu kontrollitava atmosfääriga metallurgilise sulatamise ja valuahjud ning nende juurde kuuluvad seadmed:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B228 |
Rootorite tootmis- ja koostamisseadmed, rootorite joondamisseadmed ning lõõtsade vormimiseks mõeldud tornid ja stantsid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B230 |
Kõik ‘rõhuandurid’, mis on võimelised mõõtma absoluutrõhku ja millel on kõik järgmised omadused:
Tehnilised märkused.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B231 |
Vaakumpumbad, millel on kõik järgmised omadused:
Tehnilised märkused.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B232 |
Suure lõppkiirusega relvasüsteemid (raketikütuse, gaasi, mähise, elektromagnetilist ja elektrotermilist tüüpi ning teised edasiarendatud süsteemid), mis on võimelised kiirendama mürsku kiiruseni 1,5 km/s või rohkem. N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B233 |
Lõõtstihendiga tigukompressorid ja lõõtstihendiga hõrendus-tigupumbad, millel on kõik järgmised omadused: N.B. VT KA PUNKT 2B350.i.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B350 |
Keemiatööstuse tootmisruumid, -seadmed ja -komponendid:
2B350 Tehnilised märkused.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B351 |
Mürgiste gaaside monitorid ja seiresüsteemid ja nende eriotstarbelised detektorkomponendid, mida ei ole punktis 1A004 nimetatud, ning detektorid, sensorseadmed ja nende jaoks ette nähtud asendatavad sensorpadrunid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2B352 |
Järgmised bioloogiatööstuse tootmis- ja käsitsemisseadmed:
|
2C Materjalid
Puuduvad.
2D Tarkvara
2D001 |
"Tarkvara", mis erineb punktis 2D002 nimetatud "tarkvarast" järgmiselt:
Märkus. Punkt 2D001 ei hõlma töötlemise programmide "tarkvara", mis loob "arvjuhtimise" koode erinevate osade töötlemiseks. |
||||
2D002 |
Elektrooniliste seadmete tarkvara, ka tarkvara, mis asub pidevalt salvestatuna elektroonilises seadmes või süsteemis, mis võimaldab sellistel seadmetel või süsteemidel toimida "arvjuhitavate" moodulitena ja mis suudab koordineerida üheaegselt enam kui nelja telje liikumist "kontuurjuhtimiseks". Märkus 1. Punkt 2D002 ei hõlma "tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud 2. kategoorias nimetamata tööpinkide kasutamiseks. Märkus 2. Punkt 2D002 ei hõlma "tarkvara" punktis 2B002 määratletud kaupadele. Punktides 2D001 ja 2D003 määratletud kaupade "tarkvara" kohta vaata punkti 2B002. Märkus 3. 2D002 ei hõlma "tarkvara", mida eksporditakse 2. kategoorias nimetamata esemetega, ja nende kasutamiseks vajalikku minimaalset "tarkvara". |
||||
2D003 |
"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 2B002 nimetatud seadmete kasutamiseks, millega konverteeritakse optiline disain, töödeldava eseme mõõtmed ja materjali eemaldamise funktsioonid "arvjuhtimise" käsklustesse, et saada soovitud töödeldava eseme vorm. |
||||
2D101 |
"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 2B104, 2B105, 2B109, 2B116, 2B117 või 2B119–2B122 nimetatud seadmete "kasutamiseks". N.B. VT KA PUNKT 9D004. |
||||
2D201 |
"Tarkvara", mis on ette nähtud punktides 2B204, 2B206, 2B207, 2B209, 2B219 või 2B227 nimetatud seadmete "kasutamiseks". |
||||
2D202 |
"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 2B201 nimetatud seadmete "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks". Märkus. Punkt 2D202 ei hõlma töötlemise programmide "tarkvara", mis loob "arvjuhtimise" käskluskoode, kuid ei luba seadmete otsest kasutamist erinevate osade töötlemiseks. |
||||
2D351 |
Punktis 1D003 nimetamata tarkvara, mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud punktis 2B351 nimetatud seadmete "kasutamiseks". |
2E Tehnoloogia
2E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia" punktides 2A, 2B või 2D nimetatud seadmete või tarkvara arendamiseks. Märkus. Punkt 2E001 hõlmab "tehnoloogiat", mis on ette nähtud indikaatorsüsteemide integreerimiseks punktis 2B006.a nimetatud koordinaatmõõtemasinatega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktis 2A või 2B nimetatud seadmete "tootmiseks". |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2E003 |
Muu tehnoloogia:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktides 2B004, 2B009, 2B104, 2B109, 2B116, 2B119–2B122 või 2D101 nimetatud "tarkvara" või seadmete "kasutamiseks". |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktides 2A225, 2A226, 2B001, 2B006, 2B007.b, 2B007.c, 2B008, 2B009, 2B201, 2B204, 2B206, 2B207, 2B209, 2B225–2B233, 2D201 või 2D202 nimetatud seadmete või "tarkvara""kasutamiseks". |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2E301 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktides 2B350–2B352 nimetatud kaupade "kasutamiseks". |
Tabel
Pinnakatmisviisid
|
|
|
||||||
|
"Supersulamid" |
Aluminiidid sisemiste läbiviikude jaoks |
||||||
|
Keraamika (19) ja vähepaisuvad klaasid (14) |
Silitsiidid Karbiidid Dielektrilised kihid (15) Teemant Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Süsinik-süsiniku, keraamiliste ja metall "põhiainete""komposiidid" |
Silitsiidid Karbiidid Rasksulavad metallid Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) Aluminiidid Legeeritud aluminiidid (2) Boornitriid |
||||||
|
Kõvasulamvolframkarbiid (16), ränikarbiid (18) |
Karbiidid Volfram Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Molübdeen ja molübdeenisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Berüllium ja berülliumisulamid |
Dielektrilised kihid (15) Teemant Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Andur-akna materjalid (9) |
Dielektrilised kihid (15) Teemant Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
|
|
||||||
|
"Supersulamid" |
Legeeritud silitsiidid Legeeritud aluminiidid (2) MCrAIX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Silitsiidid Aluminiidid Nende segud (4) |
||||||
|
Keraamika (19) ja vähepaisuvad klaasid (14) |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Korrosioonikindel teras (7) |
MCrAIX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Nende segud (4) |
||||||
|
Süsinik-süsiniku, keraamiliste ja metall "põhiainete""komposiidid" |
Silitsiidid Karbiidid Rasksulavad metallid Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) Boornitriid |
||||||
|
Kõvasulamvolframkarbiid (16), ränikarbiid (18) |
Karbiidid Volfram Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Molübdeen ja molübdeenisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Berüllium ja berülliumisulamid |
Dielektrilised kihid (15) Boriidid Berüllium |
||||||
|
Andur-akna materjalid (9) |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Titaanisulamid (13) |
Boriidid Nitriidid |
||||||
|
Keraamika (19) ja vähepaisuvad klaasid |
Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Süsinik-süsiniku, keraamiliste ja metall "põhiainete""komposiidid" |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Kõvasulam volframkarbiid (16), ränikarbiid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Molübdeen ja molübdeenisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Berüllium ja berülliumisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Andur-akna materjalid (9) |
Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Keraamika (19) ja vähepaisuvad klaasid (14) |
Silitsiidid Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Süsinik-süsiniku, keraamiliste ja metall "põhiainete""komposiidid" |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Kõvasulam volframkarbiid (16), ränikarbiid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Molübdeen ja molübdeenisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Berüllium ja berülliumisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Andur-akna materjalid (9) |
Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
"Supersulamid" |
Legeeritud silitsiidid Legeeritud aluminiidid (2) MCrAIX (5) |
||||||
|
Polümeerid (11) ja orgaaniliste "põhiainete""komposiidid" |
Boriidid Karbiidid Nitriidid Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Süsinik-süsiniku, keraamiliste ja metall "põhiainete""komposiidid" |
Silitsiidid Karbiidid Nende segud (4) |
||||||
|
Titaanisulamid (13) |
Silitsiidid Aluminiidid Legeeritud aluminiidid (2) |
||||||
|
Rasksulavad metallid ja sulamid (8) |
Silitsiidid Oksiidid |
||||||
|
"Supersulamid" |
MCrAIX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Nende segud (4) Kulutatav nikkelgrafiit Kulutatavad materjalid, mis sisaldavad Ni-Cr-Al Kulutatav Al-Si-polüester Legeeritud aluminiidid (2) |
||||||
|
Alumiiniumsulamid (6) |
MCrAIX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Silitsiidid Nende segud (4) |
||||||
|
Rasksulavad metallid ja sulamid (8) |
Aluminiidid Silitsiidid Karbiidid |
||||||
|
Korrosioonikindel teras (7) |
MCrAIX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Nende segud (4) |
||||||
|
Titaanisulamid (13) |
Karbiidid Aluminiidid Silitsiidid Legeeritud aluminiidid (2) Kulutatav nikkelgrafiit Kulutatavad materjalid, mis sisaldavad Ni-Cr-Al Kulutatav Al-Si-polüester |
||||||
|
Rasksulavad metallid ja sulamid (8) |
Klaasistatud silitsiidid Klaasistatud aluminiidid, v.a takistus- kütteelemendid |
||||||
|
Süsinik-süsiniku, keraamiliste ja metall "põhiainete""komposiidid" |
Silitsiidid Karbiidid Nende segud (4) |
||||||
|
"Supersulamid" |
Legeeritud silitsiidid Legeeritud aluminiidid (2) Väärismetallidega muundatud aluminiidid (3) MCrAIX (5) Muundatud tsirkooniumoksiid (12) Plaatina Nende segud (4) |
||||||
|
Keraamika ja vähepaisuvad klaasid (14) |
Silitsiidid Plaatina Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Titaanisulamid (13) |
Boriidid Nitriidid Oksiidid Silitsiidid Aluminiidid Legeeritud aluminiidid (2) Karbiidid |
||||||
|
Süsinik-süsiniku, keraamiliste ja metall "põhiainete""komposiidid" |
Silitsiidid Karbiidid Rasksulavad metallid Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) Boornitriid |
||||||
|
Kõvasulamvolframkarbiid (16), ränikarbiid (18) |
Karbiidid Volfram Nende segud (4) Dielektrilised kihid (15) Boornitriid |
||||||
|
Molübdeen ja molübdeenisulamid |
Dielektrilised kihid (15) |
||||||
|
Berüllium ja berülliumisulamid |
Boriidid Dielektrilised kihid (15) Berüllium |
||||||
|
Andur-akna materjalid (9) |
Dielektrilised kihid (15) Teemandilaadne süsinik (17) |
||||||
|
Rasksulavad metallid ja sulamid (8) |
Aluminiidid Silitsiidid Oksiidid Karbiidid |
||||||
|
Kõrgtemperatuursed laagriterased |
Lisandid: kroom, tantaal või nioobium (kolumbium) |
||||||
|
Titaanisulamid (13) |
Boriidid Nitriidid |
||||||
|
Berüllium ja berülliumisulamid |
Boriidid |
||||||
|
Kõvasulam volframkarbiid (16) |
Karbiidid Nitriidid |
TABEL – PINNAKATMISE TEHNIKAD – MÄRKUSED
1. |
Mõiste ‘pindamismenetlus’ hõlmab nii pinnakatte parandamist ja uuendamist kui ka originaalpinnakatmist. |
2. |
Mõiste ‘legeeritud aluminiidkate’ sisaldab ühe- või mitmeastmelist katmist, mille kestel element või elemendid on sadestatud enne või ka samaaegselt aluminiidiga, ka siis, kui need elemendid sadestatakse teistsuguse pindamismenetluse abil. See ei sisalda aga mitmekordset üheastmelist tahke tsementiitimise menetluse kasutamist legeeritud aluminiidikihi saamiseks. |
3. |
Mõiste ‘väärismetallidega muundatud aluminiidkate’ hõlmab mitmeastmelisi kihte, milles väärismetall või väärismetallid on kantud põhimikule enne aluminiidiga katmist mõne muu pindamismenetluse abil. |
4. |
Mõiste ‘nende segud’ hõlmab filtreeritud aineid, nende astmelisi segusid, samaaegseid kaassadestamisi ja mitmekihilisi sadestamisi ning on saadud ühe või enama tabelis nimetatud pindamismenetlusega. |
5. |
‘MCrAlX’ tähistab pindamissulamit, kus "M" tähistab koobaltit, rauda, niklit või nende kombinatsioone ning "X" tähistab hafniumi, ütriumi, räni, tantaali mis tahes koguses või teisi tahtlikke lisandeid üle 0,01 massiprotsendi mitmesugustes kombinatsioonides ning suhetes, välja arvatud
|
6. |
Mõiste ‘alumiiniumisulam’ tähendab sulameid, mille tõmbetugevus on 190 MPa või rohkem, mõõdetuna temperatuuril 293 K (20 °C). |
7. |
Mõiste ‘korrosioonikindel teras’ tähendab AISI (American Iron and Steel Institute (Ameerika raua ja terase instituut)) 300 seeria või vastavale riigisisesele standardile vastavaid terasesorte. |
8. |
‘Rasksulavad metallid ja sulamid’ hõlmavad järgmisi metalle ja nende sulameid: nioobium (kolumbium), molübdeen, volfram ja tantaal. |
9. |
‘Andur-aknamaterjalid’ on järgmised: alumiiniumoksiid, räni, germaanium, tsinksulfiid, tsinkseleniid, galliumarseniid, teemant, galliumfosfiid, safiir ning järgmiste metallide halogeniidid: tsirkooniumfluoriidist ja hafniumfluoriidist koosnevad andur-aknamaterjalid, mille läbimõõt on üle 40 mm. |
10. |
2. kategooria ei hõlma üheastmelist massiivsete turbiinilabade tahke tsementiitimise "tehnoloogiat". |
11. |
Järgmised polümeerid: polüimiid, polüester, polüsulfiid, polükarbonaadid ja polüuretaanid. |
12. |
‘Muundatud tsirkooniumoksiid’ tähendab, et tsirkooniumis on lisandina muude metallide oksiide (nt kaltsiumoksiid, magneesiumoksiid, ütriumoksiid, hafniumoksiid, haruldaste muldmetallide oksiidid), et stabiliseerida kindlaid kristallograafilisi faase ja faaside ühendeid. Termobarjäärpinne tsirkooniumoksiidist, mis on kaltsiumoksiidiga või magneesiumoksiidiga muundatud segamise või kokkusulatamise teel, ei kuulu kontrolli alla. |
13. |
‘Titaanisulamid’ tähendavad ainult kosmoselendude jaoks kasutatavaid sulameid, mille temperatuuril 293 K (20 °C) mõõdetud tõmbetugevus on 900 MPa või rohkem. |
14. |
‘Vähepaisuvad klaasid’ tähendavad klaase, mille temperatuuril 293 K (20 °C) mõõdetud soojusliku paisumise tegur on 1 × 10-7 K-1 või vähem. |
15. |
‘Dielektrilised kihid’ on pinnakatted, mis koosnevad paljudest dielektrilise materjali kihtidest, mille erinevate murdumisnäitajatega ainete kombinatsioonide planeeritud interferentsiomadused on kasutatud erinevate lainepikkusvahemike peegeldamiseks, ülekandmiseks või neelamiseks. Dielektrilised kihid tähendavad rohkem kui nelja dielektrilist kihti või dielektrik/metall ‘komposiit’ kihti. |
16. |
‘Kõvasulamvolframkarbiid’ ei hõlma lõike- ja vormimisinstrumentide materjale, mis koosnevad volframkarbiidist/(koobalt, nikkel), titaankarbiidist/(koobalt, nikkel), kroomkarbiidist/nikkel-kroom ja kroomkarbiidist/nikkel. |
17. |
Hõlmatud ei ole "tehnoloogia", mis on kavandatud teemandilaadse süsiniku sadestamiseks järgmistele materjalidele:
magnetketta ajurid ja magnetpead, ühekordse kasutusega kaupade tootmise seadmed, kraanide klapid, valjuhääldite akustilised membraanid, autode mootoriosad, lõiketerad, stantsimise-pressimise matriitsid, kontorite automatiseerimise seadmed, mikrofonid ning meditsiinitehnika või vormid vähem kui 5 %-lise berülliumi sisaldusega sulamitest toodetud plastide valamiseks või vormimiseks. |
18. |
‘Ränikarbiid’ ei hõlma lõike- ning vormimisinstrumentide materjale. |
19. |
Keraamilised põhimikud ei hõlma käesolevas tähenduses keraamilisi materjale, mis sisaldavad 5 massiprotsenti või rohkem savi või tsementi kas eraldi komponentidena või kombinatsioonis. |
TABEL – PINNAKATMISE TEHNIKAD – TEHNILINE MÄRKUS
Tabeli 1. veerus määratud menetlused on järgmised:
a. |
keemiline aurustamine-sadestamine (CVD) on pinnakatmise või pinna muundamise protsess, mille kestel metall, sulam, dielektriline või keraamiline "komposiit" sadestatakse kuumutatud põhimikule. Gaasilised reageerivad ained lagunevad või ühinevad põhimiku läheduses, põhjustades soovitud elemendi, sulami või ühendi sadestumise põhimikule. Energiat sellise lagunemise või keemilise reaktsiooni läbiviimiseks saab juurde anda põhimiku kuumutamisega, huumlahendusplasma või "laser" kiirguse abil. N.B.1 CVD sisaldab järgmisi menetlusi: sadestamine suunatud gaasivoo abil, ilma otsese põhimiku pulberkontaktita (out-of-pack), CVD-katmine pulseeriva rõhu juures, kontrollitud idustamisega termiline sadestamine (CNTD), plasmaaktiveeritud või plasma osalusel CVD menetlused. N.B.2 Pulberkontakt tähendab, et põhimik on pulbrisegusse uputatud. N.B.3 Gaasilisi reageerivaid aineid, mida kasutatakse pulberkontaktita menetlustes, toodetakse samu põhireaktsioone ja parameetreid kasutades nagu tahke tsementiitimise protsessiski, välja arvatud see, et kaetav põhimik pole otseses kokkupuutes pulbriseguga. |
b. |
termoaurustamine / füüsikaline aurustamine-sadestamine (TE-PVD) on pinnakatmise menetlus, mida tehakse vaakumis rõhul vähem kui 0,1 Pa ja milles kasutatakse kattematerjali aurustamiseks soojusallikat. Selle menetluse käigus kondenseerub või sadestub aurustunud aine sobivalt asetatud põhimiku pinnale. Lisagaaside juhtimine vaakumkambrisse pinnakatmise protsessi ajal sünteesimaks ühendkatteid on tavaline menetluse modifikatsioon. Ioon- või elektronkiirte või plasma kasutamine pinnakatte sadestumise aktiveerimiseks või aitamiseks on samuti selle tehnika tavaline modifikatsioon. Menetluse üheks iseloomulikuks jooneks võib olla protsessi käigus monitoride kasutamine katete paksuse ja optiliste parameetrite mõõtmiseks. Järgmised protsessid on iseloomulikud TE-PVD-protsessid.
|
c. |
Tahke tsementiitimine on pinna muundamis- või katmismenetlus, milles põhimik on asetatud pulbrisegusse (pakend), mis koosneb järgmisest:
Põhimik ja pulbrisegu asetatakse retorti, mida kuumutatakse katte sadestamiseks piisava aja jooksul temperatuurivahemikus 1 030 K (757 °C) kuni 1 375 K (1 102 °C). |
d. |
Plasmapihustus on üks pinnakatmismenetlus, milles plasmat tekitav ja juhtiv plasmakahur võtab vastu kattematerjali pulbrit või traati, sulatab selle ning paiskab põhimikule, millel moodustub homogeenne seotud kiht. Plasmapihustus on kas madalrõhu plasma pihustus või ülikiire plasma pihustus. N.B.1 Madal rõhk tähendab siin ümbritsevast rõhust madalamat rõhku. N.B.2 Ülikiire tähendab düüsist väljuva gaasi kiirust, mis on suurem kui 750 m/s, arvutatuna 293 K (20 °C) juures rõhul 0,1 MPa. |
e. |
Mudasadestus on üks pinna muundamis- või katmismenetlus, milles orgaanilise sideainega vedelikus suspenseeritud metalli- või keraamikapulber kantakse põhimikule kas pihustamise, sukeldamise või pintsli abil, millele järgneb õhus või ahjus kuivatamine ning termotöötlemine, saavutamaks soovitud pinnakatet. |
f. |
Pihustussadestus on pinnakatmismenetlus, mis põhineb impulsi ülekande nähtusel, mille puhul positiivsed ioonid kiirendatakse elektriväljas märklaua (kattev aine) pinna suunas. Põrkuvate ioonide kineetiline energia on piisav, et aatomeid märklauast välja lüüa ning sadestada sobivalt asetatud põhimikule. N.B.1 Tabelis on viidatud vaid triood-, magnetron- või reaktiiv-pihustussadestamisele, mida kasutatakse katte nakkuvuse ja sadestuskiiruse suurendamiseks ning raadiosageduslikult suurendatud pihustussadestamisel, mis võimaldab aurustada ka mittemetallilisi kattematerjale. N.B.2 Sadestumise aktiveerimiseks kasutatakse vähese energiaga (alla 5 keV) ioonkiiri. |
g. |
Ioonlegeerimine on üks pinna muundamis- või katmismenetlus, milles sulandatav element ioniseeritakse, kiirendatakse potentsiaalivahega ning implanteeritakse põhimiku pinna piirkonnas. See hõlmab ka menetlusi, milles ioonlegeerimine teostatakse samaaegselt elektronkiire abil toimuva aurustamissadestamise või pihustussadestamisega. |
3. KATEGOORIA – ELEKTROONIKA
3A Süsteemid, seadmed ja komponendid
Märkus 1. Punktis 3A001 või 3A002 (v.a punktides 3A001.a.3.–3A001.a.10. või 3A001.a.12.–3A001.a.14) nimetatud selliste seadmete ja komponentide kontrolli alla kuulumine, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks muudes seadmetes või millel on samad funktsionaalsed omadused mis muudel seadmetel, määratakse nende muude seadmete kontrolli alla kuulumisega.
Märkus 2. Punktides 3A001.a.3–3A001.a.9. või 3A001.a.12.–3A001.a.14 nimetatud selliste integraallülituste kontrolli alla kuulumine, mis on püsiprogrammeeritud või projekteeritud muude seadmete spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks, määratakse nende seadmete kontrolli alla kuulumise alusel, milles neid kasutatakse.
N.B. Kui tootja või loataotleja ei suuda kindlaks määrata nende muude seadmete kontrolli alla kuulumist, määratakse nende integraallülituste kontrolli alla kuulumine punktides 3A001.a.3.–3A001.a.9. ja 3A001.a.12.–3A001.a.14.
Märkus 3. Selliste (valmis või poolvalmis) pooljuhtplaatide kontrolli alla kuulumist, mille otstarve on kindlaks määratud, hinnatakse punktide 3A001.a., 3A001.b., 3A001.d., 3A001.e.4., 3A001.g., 3A001.h., or 3A001.i näitajate põhjal.
3A001 |
Järgmised elektroonilised kaubad:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3A002 |
Järgmised üldotstarbelised "elektroonilised koostud", moodulid ja seadmed:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3A003 |
Pihustusjahutusega temperatuurikontrollisüsteemid, mis kasutavad hermeetilises korpuses suletud ahelaga vedeliku käitlemise ja uuestikasutuse seadmeid, kus dielektrilist vedelikku pihustatakse elektroonikakomponentidele, kasutades spetsiaalseid elektroonikakomponentide nõutud töötemperatuurivahemiku hoidmiseks mõeldud pihustusdüüse ning nende jaoks spetsiaalselt mõeldud komponente. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3A101 |
Elektroonilised seadmed ja komponendid, muud kui punktis 3A001 nimetatud:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3A102 |
‘Termopatareid’, projekteeritud või kohandatud ‘rakettrelvade’ jaoks. Tehnilised märkused.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3A201 |
Elektroonilised komponendid, muud kui punktis 3A001 nimetatud;
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3A225 |
Sagedusmuundurid või generaatorid, muud kui punktis 0B001.b.13 nimetatud, mida saab kasutada muutuva või fikseeritud sagedusega mootorajamina ja millel on kõik järgmised omadused: N.B. 1. Spetsiaalselt sagedusmuunduri või generaatori sooritusvõime suurendamiseks või vabastamiseks projekteeritud "tarkvara" selleks, et vastata punktis 3A225 nimetatud omadustele, on toodud punktis 3D225. N.B. 2."Tehnoloogia" selliste koodide või võtmete kujul, millega suurendatakse või vabastatakse sagedusmuunduri või generaatori sooritusvõimet, et vastata punktis 3A225 nimetatud omadustele, on toodud punktis 3E225.
Märkus. Punkt 3A225 ei hõlma sagedusmuundureid või generaatoreid, kui neil on riistvara, "tarkvara" või "tehnoloogia" piirangud, mis piiravad sooritusvõimet eespool määratletust madalamale tasemele, tingimusel et need vastavad ühele järgmistest tingimustest:
Tehnilised märkused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3A226 |
Suure võimsusega alalisvooluallikad, muud kui punktis 0B001.j.6 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3A227 |
Kõrgepingelised alalisvooluallikad, muud kui punktis 0B001.j.5 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3A228 |
Järgmised lülitusseadmed:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3A229 |
Kõrgvoolu impulssgeneraatorid: N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3A230 |
Kiired impulssgeneraatorid ja nende impulssliidesed, millel on mõlemad järgmised omadused:
Tehnilised märkused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3A231 |
Neutronite genereerimise süsteemid, kaasa arvatud lambid, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3A232 |
Järgmised punktis 1A007 nimetamata mitmepunktilised initsieerimissüsteemid: N.B. VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. N.B. Detonaatorite kohta vt punkt 1A007.b.
Märkus. Punkt 3A232 ei hõlma detonaatoreid, mis kasutavad ainult initsieerivaid lõhkeaineid, nagu näiteks pliiasiid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3A233 |
Massispektromeetrid, muud kui punktis 0B002.g nimetatud, mis võimaldavad mõõta ioone massiga 230 u või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 2 osa 230-st, ning nende iooniallikad:
Tehnilised märkused.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3A234 |
Liistakujooned, mis annavad madalinduktiivsuse raja detonaatoritele järgmiste omadustega:
|
3B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
3B001 |
Järgmised seadmed pooljuhtseadmete ja -materjalide tootmiseks ning nende komponendid ja abiseadmed: N.B. VT KA PUNKT 2B226.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3B002 |
Testimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmiste lõpetatud või lõpetamata pooljuhtseadiste testimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisavarustus:
|
3C Materjalid
3C001 |
Hetero-epitaksiaalsed materjalid, mis koosnevad järgmiste materjalide epitakskasvatamisel saadud "põhimikest":
Märkus. Punkt 3C001.d. ei hõlma "põhimikke", millel on üks või mitu järgmist P-tüüpi epitaksiaalkihti: GaN, InGaN, AlGaN, InAlN, InAlGaN, GaP, GaAs, AlGaAs, InP, InGaP, AlInP või InGaAlP, olenemata elementide järjestusest, välja arvatud juhul, kui P-tüüpi epitaksiaalkiht on N-tüüpi kihtide vahel. |
||||||||||||||
3C002 |
Resistmaterjalid ja "põhimikud", mis on kaetud järgmiste resistmaterjalidega:
|
||||||||||||||
3C003 |
Orgaanilis-anorgaanilised ühendid:
Märkus. Punkt 3C003 hõlmab üksnes neid ühendeid, milles metalliline, poolmetalliline või mittemetalliline element on molekuli orgaanilises osas oleva süsinikuga otseses sidemes. |
||||||||||||||
3C004 |
Fosfori, arseeni või antimoni hüdriidid puhtusega üle 99,999 %, ka inertgaasides või vesinikus lahjendatuna. Märkus. Punkt 3C004 ei hõlma hüdriide, mis sisaldavad 20 moolprotsenti või enam inertgaase või vesinikku. |
||||||||||||||
3C005 |
Järgmised suure takistusega materjalid:
|
||||||||||||||
3C006 |
Punktis 3C001 nimetamata materjalid, mis koosnevad punktis 3C005 nimetatud "põhimikest", millel on vähemalt üks epitaksiline ränikarbiidi, galliumnitriidi, alumiiniumnitriidi või alumiiniumgalliumnitriidi kiht. |
3D Tarkvara
3D001 |
"Tarkvara", mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides 3A001.b–3A002.h või 3B nimetatud seadmete "arendamiseks" või "tootmiseks". |
3D002 |
"Tarkvara", mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides 3B001.a kuni f., 3B002 või punktis 3A225 nimetatud seadmete "kasutamiseks". |
3D003 |
‘Füüsikalistel alustel põhinev’ modelleerimistarkvara, mis on spetsiaalselt ette nähtud litograafia-, söövitus- või pinnakatmisprotsesside "arendamiseks" maskide struktuuri üleviimisel spetsiifiliseks juhtide, dielektrikute või pooljuhtide topograafiliseks struktuuriks. Tehniline märkus. ‘Füüsikalistel alustel põhinev’ tähendab punktis 3D003 arvutuste kasutamist füüsikalistel omadustel (nt temperatuur, rõhk, difusioonikonstandid ja pooljuhtmaterjalide omadused) põhinevate füüsikaliste põhjus-tagajärg sündmuste järjestuse kindlakstegemiseks. Märkus. Pooljuhtseadmete või integraallülituste projekteerimise andmebaasid, olulised tunnused ja projekteerimisega seotud andmed loetakse "tehnoloogiaks". |
3D004 |
"Tarkvara", mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 3A003 nimetatud seadmete "arendamiseks". |
3D005 |
Tarkvara, mis on spetsiaalselt ette nähtud mikroarvutite, mikroprotsessorite mikroskeemid või mikroarvutite mikroskeemide normaalse töö taastamiseks 1 ms jooksul pärast elektromagnetimpulsist (EMP) või elektrostaatilisest laengust põhjustatud häiret, nii et töö pidevus ei katkeks. |
3D101 |
"Tarkvara", mis on spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud punktis 3A101.b nimetatud seadmete "kasutamiseks". |
3D225 |
"Tarkvara", mis on spetsiaalselt projekteeritud sagedusmuundurite või generaatorite sooritusvõime suurendamiseks või vabastamiseks, et vastata punktis 3A225 määratletud omadustele. |
3E Tehnoloogia
3E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktis 3 A, 3 B või 3C nimetatud seadmete või materjalide arendamiseks või tootmiseks. Märkus 1. Punkt 3E001 ei hõlma "tehnoloogiat" seadmetele või komponentidele, mis on hõlmatud punktiga 3A003. Märkus 2. Punkt 3E001 ei hõlma "tehnoloogiat" punktides 3A001.a.3–3A001.a.12 nimetatud integraallülitustele, millel on kõik järgmised omadused:
Märkus 3. Punkt 3E001 ei hõlma ‘Protsessi disainikomplekte’ (‘PDK’), välja arvatud juhul kui need hõlmavad teeke, millega täidetakse punktis 3A001 nimetatud toodete jaoks spetsifitseeritud funktsioone või tehnoloogiaid. Tehniline märkus. ‘Protsessi disainikomplekt’ (‘PDK’) on tarkvaraline tööriist, mille tarnib pooljuhi tootja tagamaks disainireeglitest ja -eeskirjadest kinni pidamist, et edukalt toota integraallülitusi konkreetse pooljuhi valmistusprotsessiga, lähtudes konkreetse pooljuhi valmistusprotsessi tehnoloogilistest- ja tootmispiirangutest (igal pooljuhi valmistusprotsessil on oma konkreetne ‘PDK’). |
||||||||||||||
3E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, muu kui punktis 3E001 nimetatud, „mikroprotsessor-mikroskeemide”, „mikroarvuti-mikroskeemide” ja mikrokontroller-mikroskeemide südamike „arendamiseks” või „tootmiseks”, mille aritmeetika-loogikaseade juurdepääsu laius on 32 bitti või rohkem, ning millel on mis tahes järgmine omadus või funktsioon;
Märkus 1. Punkt 3E002 ei hõlma multimeediarakenduste "tehnoloogiat". Märkus 2. Punkt 3E002 ei hõlma "tehnoloogiat" mikroprotsessorsüdamikele, millel on kõik järgmised omadused:
Märkus 3. Punkt 3E002 hõlmab "tehnoloogiat" digitaalsete signaalprotsessorite ja digitaalmaatriksprotsessorite "arendamiseks" või "tootmiseks". |
||||||||||||||
3E003 |
Muu "tehnoloogia", mida kasutatakse järgmise "arendamiseks" või "tootmiseks":
|
||||||||||||||
3E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktis 3A001.a.1 või 3A001.a.2, 3A101, 3A102 või 3D101 nimetatud seadmete või "tarkvara""kasutamiseks". |
||||||||||||||
3E102 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ettenähtud punktis 3D101 määratletud "tarkvara""arendamiseks". |
||||||||||||||
3E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on vajalik punktides 3A001.e.2, 3A001.e.3, 3A001.g, 3A201, 3A225–3A234 nimetatud seadmete "kasutamiseks". |
||||||||||||||
3E225 |
Koodide või võtmete kujul "tehnoloogia" sagedusmuundurite või generaatorite sooritusvõime suurendamiseks või vabastamiseks, et vastata punktis 3A225 määratletud omadustele. |
4. KATEGOORIA. ARVUTID
Märkus 1 Arvuteid, vastavaid seadmeid ja tarkvara, mis täidavad telekommunikatsiooni- või kohtvõrgu ülesandeid, tuleb hinnata samuti 5. kategooria 1. osa sooritusnäitajate järgi („Telekommunikatsioon”).
Märkus 2: Juhtimismoodulid, mis ühendavad otseselt keskseadet, põhimälu või ketta juhtseadet siinide või kanalitega, ei loeta 5. kategooria 1. osas („Telekommunikatsioon”) nimetatud telekommunikatsiooniseadmeteks.
N.B. Pakettkommuteerimise jaoks spetsiaalselt loodud tarkvara kontrolli alla kuulumise kohta vaata punkti 5D001.
Tehniline märkus
Põhimälu – peamine andmete või käskude salvesti, millele keskprotsessoril on kiire juurdepääs. Koosneb digitaalarvuti sisemisest mälust ja selle hierarhilistest laiendustest, nagu näiteks vahemälu või suvapöördusega välismälu.
4A Süsteemid, seadmed ja komponendid
4A001 |
Elektronarvutid ja nendega seotud seadmed, millel on mis tahes järgmised omadused, ning elektroonikasõlmed ja spetsiaalselt neile ette nähtud komponendid: N.B. VT KA PUNKT 4A101.
|
||||||||||||||||||||||||||||||
4A003 |
Digitaalarvutid, elektroonikasõlmed ja nendega seotud seadmed nende jaoks ettenähtud komponentidega: Märkus 1 Punkt 4A003 hõlmab järgmist:
Märkus 2 Punktis 4A003 nimetatud digitaalarvutite ja nendega seotud seadmete kontrolli alla kuulumine määratakse vastavalt muude seadmete või süsteemide osas ette nähtud kontrolli alla kuulumisele, juhul kui:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
4A004 |
Arvutid ja nende jaoks ettenähtud vastavad seadmed, elektroonikasõlmed ja komponendid:
Tehnilised märkused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
4A005 |
Nende süsteemid, seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sissetungimistarkvara loomiseks, kasutamiseks, edasitoimetamiseks või sellega suhtlemiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||
4A101 |
Analoogarvutid, digitaalarvutid või digitaalsed diferentsiaalanalüsaatorid, muud kui punktis 4A001.a.1 nimetatud, mis on karmide tingimuste jaoks ning spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides. |
||||||||||||||||||||||||||||||
4A102 |
Hübriidarvutid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide modelleerimiseks, simulatsiooniks või projektide integreerimiseks. Märkus. Nimetatud kontrolli kohaldatakse vaid juhul, kui nimetatud seadmed on varustatud punktis 7D103 või 9D103 nimetatud tarkvaraga. |
4B Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
Puuduvad.
4C Materjalid
Puuduvad.
4D Tarkvara
Märkus. Teistes kategooriates käsitletud seadmetele ettenähtud tarkvara kontrolli alla kuulumist käsitleb vastav kategooria.
4D001 |
järgmine tarkvara:
|
||||||||
4D002 |
Ei kasutata |
||||||||
4D003 |
ei kasutata. |
||||||||
4D004 |
Nende süsteemid, seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sissetungimistarkvara loomiseks, kasutamiseks, edasitoimetamiseks või sellega suhtlemiseks. Märkus. Punkt 4D004 ei hõlma spetsiaalselt tarkvara värskendusi või uuendusi pakkuma konstrueeritud ja piiratud tarkvara, millel on kõik järgmised omadused:
|
4E Tehnoloogia
4E001 |
|
TEHNILINE MÄRKUS KORRIGEERITUD MAKSIMAALSE SOORITUSVÕIME KOHTA
APP (adjusted peak performance, APP) on korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega digitaalarvuti teeb 64bitiste või suuremate ujukomaarvudega liitmis- ja korrutustehteid.
APP ühik on kaalutud teraFLOPS (WT), mis on 1012 ujukomatehet sekundis.
Selles tehnilises märkuses kasutatud lühendid
n |
protsessorite arv digitaalarvutis |
i |
protsessori järjekorranumber (i, … n) |
ti |
protsessori tsükli (takti) aeg (ti = 1/Fi) |
Fi |
protsessori taktsagedus |
Ri |
maksimaalne ujukomatehte arvutuskiirus |
Wi |
arhitektuurikoefitsient |
APP arvutusmeetodi ülevaade
1. |
Iga protsessori i jaoks leitakse maksimaalne 64bitiste või suuremate ujukomaarvude tehete arv FPOi, mis tehakse digitaalarvuti protsessoris i takti jooksul.
Märkus 1 FPO arvutamisel võetakse arvesse ainult 64bitiste või suuremate ujukomaarvude liitmis- või korrutustehted. Kõik ujuvkomatehted peavad olema esitatud tehete arvuna protsessoritakti kohta; tehted, mis tehakse mitme protsessoritakti jooksul, võib esitada murdarvuna. Kui protsessor ei ole suuteline tegema 64-bitiste või suuremate ujukomaarvude tehteid, on efektiivne arvutuskiirus R null. |
2. |
Arvutatakse iga protsessori i ujukomatehte kiirus R: Ri = FPOi/ti. |
3. |
Arvutatakse APP valemiga APP = W1 x R1 + W2 x R2 + … + Wn x Rn. |
4. |
Vektorprotsessorite puhul võetakse Wi = 0,9. Mitte-vektorprotsessorite puhul võetakse Wi = 0,3.
Märkus 1 Kui protsessor teeb seotud tehteid (nt liitmine ja korrutamine) ühe takti jooksul, võetakse arvesse iga tehtud tehe. Märkus 2 Konveierprotsessori efektiivseks arvutuskiiruseks R võetakse suurim järgnevaist: kiirus konveieri maksimaalse komplekteerituse korral või kiirus mittekonveierrežiimi korral. Märkus 3 Enne protsessorite kombinatsiooni summaarse APP arvutamist leitakse iga kombinatsiooni kuuluva protsessori arvutuskiirus R selle maksimaalsel teoreetiliselt võimalikul kiirusel. Paralleelarvutused võetakse arvesse, kui paralleel- või üheaegsed operatsioonid on loetletud tootjapoolsetes spetsifikatsioonides. Märkus 4 APP arvutuses ei võeta arvesse protsessoreid, mis teostavad ainult sisend/väljundtoiminguid ja/või lisaseadmetega seotud funktsioone (nt ketta-, kommunikatsiooni- või videoseadmed). Märkus 5 APP-d ei arvutata selliste protsessorite osas, mis on ühendatud kohtvõrgu (Local Area Network, LAN), hajusvõrgu (Wide Area Networks) või ühiste sisend/väljundseadmete või tarkvaraga loodud ühenduse kaudu. Märkus 6 APP väärtused tuleb arvutada selliste protsessorikombinatsioonide jaoks, mis sisaldavad protsessoreid, mis on spetsiaalselt ette nähtud sooritusvõime suurendamiseks liitmise, üheaegsete operatsioonide ja mälu ühiskasutamise teel; Tehniline märkus
Märkus 7 Vektorprotsessor on protsessor, mille käsustik võimaldab üheaegseid tehteid ujukoma vektoritega (vektor – ühemõõtmeline 64bitiste või suuremate arvude maatriks), milles on vähemalt 2 vektori funktsionaalüksust ning milles on vähemalt 8 vähemalt 64bitiste elementidega vektorregistrit. |
5. KATEGOORIA – TELEKOMMUNIKATSIOON JA INFOTURVE
1. osa – TELEKOMMUNIKATSIOON
Märkus 1 Spetsiaalselt telekommunikatsiooniseadmete või -süsteemide jaoks kavandatud komponentide, katse- ja tootmisseadmete ning nendele loodud tarkvara kontrolli alla kuulumine määratakse 5. kategooria 1. osas.
N.B. Spetsiaalselt telekommunikatsiooniseadmete või -süsteemide jaoks kavandatud laserite kohta vt punkt 6A005.
Märkus 2 Digitaalarvuteid, vastavaid seadmeid või tarkvara, mis on selles kategoorias nimetatud telekommunikatsiooniseadmete tööks või töö toetamiseks olulise tähtsusega, käsitletakse selleks ülesandeks spetsiaalselt kavandatud komponentidena tingimusel, et nad kujutavad endast tootja poolt üldjuhul tarnitavaid standardseid mudeleid. See hõlmab arvutisüsteemide tööd, haldamist, hooldust, ekspluatatsiooni või maksustamist.
5A1 Süsteemid, seadmed ja komponendid
5A001 |
Järgmised telekommunikatsioonisüsteemid, -seadmed, -komponendid ja lisaseadmed:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
5A101 |
Kaugmõõte- ja kaugjuhtimisseadmed, kaasa arvatud maapealsed seadmed, mis on kavandatud või kohandatud rakettrelvade jaoks. Tehniline märkus: Punktis 5A101 tähendab rakettrelv terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. Märkus. Punkt 5A101 ei hõlma järgmist:
|
5B1 Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
5B001 |
Järgmised telekommunikatsioonisüsteemide testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed, nende komponendid ja lisaseadmed:
|
5C1 Materjalid
Puuduvad
5D1 Tarkvara
5D001 |
järgmine tarkvara:
|
||||||||||||||||||||
5D101 |
Tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 5A101 nimetatud seadmete kasutamiseks. |
5E1 Tehnoloogia
5E001 |
järgmine tehnoloogia:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
5E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia punktis 5A101 nimetatud seadmete arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks. |
2. osa – INFOTURVE
Märkus 1 ei kasutata.
Märkus 2 5. kategooria 2. osa ei hõlma tooteid, mis on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks.
Märkus 3 Krüptograafiamärkus
Punktid 5A002, 5D002.a.1, 5D002.b ja 5D002.c.1 ei hõlma järgmisi tooteid:
a. |
tooted, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:
|
b. |
selle märkuse punktis a kirjeldatud olemasolevate toodete riistvarakomponendid või täidetav programmvarustus, mis on projekteeritud nimetatud olemasolevate toodete jaoks ja mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:
Tehniline märkus: Krüptograafiamärkuse tähenduses tähendab täidetav tarkvara krüptograafiamärkuses punktist 5A002 välja jäetud olemasoleva riistvarakomponendi tarkvara täidetaval kujul. Märkus. Täidetav tarkvara ei hõlma lõpptootes töötava tarkvara täielikke binaarkujutisi. |
Märkus 1 krüptograafiamärkuse kohta
1. |
Selleks et täita märkuse 3 punkti a nõudeid, peavad olema kohaldatavad kõik järgmised tingimused:
|
2. |
Märkuse 3 punkti a kõlblikkuse kindlaksmääramisel võivad pädevad asutused arvesse võtta selliseid asjaomaseid tegureid nagu kogus, hind, nõutavad tehnilised oskused, olemasolevad müügikanalid, tüüpilised kliendid, tüüpiline kasutus või tarnija mis tahes tõrjuvad võtted. |
5A2 Süsteemid, seadmed ja komponendid
5A002 |
Järgmised infoturbe süsteemid, -seadmed ja nende osad: N.B. Dekrüpteerimist sisaldavate või kasutavate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (GNSS) vastuvõtuseadmete kontrolli alla kuulumise kohta vt punkt 7A005 ning vastava dekrüpteerimistarkvara ja -tehnoloogia kohta vt punktid 7D005 ja 7E001.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
5A003 |
krüpteerimata infoturbeks projekteeritud süsteemid, seadmed ning nende komponendid vastavalt järgnevale:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
5A004 |
infoturbe ületamiseks, nõrgestamiseks või eiramiseks projekteeritud süsteemid, seadmed ning nende komponendid vastavalt järgnevale:
|
5B2 Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
5B002 |
Järgmised infoturbe testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed:
|
5C2 Materjalid
Puuduvad.
5D2 Tarkvara
5D002 |
järgmine tarkvara:
|
5E2 Tehnoloogia
5E002 |
järgmine tehnoloogia:
Märkus. Punkt 5E002 hõlmab infoturbe tehnilisi andmeid, mis saadakse 5. kategooria 2. osas määratletud funktsioonide, omaduste või tehnikate rakendamise hindamiseks või määramiseks tehtud protseduuridest. |
6. KATEGOORIA – ANDURID JA LASERID
6A Süsteemid, seadmed ja komponendid
6A001 |
Järgmised akustikasüsteemid, -seadmed ja komponendid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6A002 |
Järgmised optilised andurid või seadmed ja nende lisaseadmed: N.B. VT KA PUNKT 6A102.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6A003 |
Järgmised kaamerad, süsteemid või seadmed ja nende komponendid: N.B. VT KA PUNKT 6A203.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6A004 |
Järgmised optilised seadmed ja komponendid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6A005 |
Laserid, muud kui punktis 0B001.g.5 või 0B001.h.6 nimetatud, komponendid ning optilised seadmed: N.B. VT KA PUNKT 6A205. Märkus 1 Impulss "laserite" hulka kuuluvad ka need laserid, mis töötavad impulsistatuna pidevlaine (CW) režiimis. Märkus 2 Eksimeer-, pooljuht-, keemilised, CO-, CO2 ja mittekorduvad impulss-neodüümklaas-"laserid" on nimetatud vaid punktis 6A005.d. Tehniline märkus. ‘Mittekorduv impulss’ osutab "laseritele", mis tekitavad kas ühe väljundimpulsi või mille impulssidevaheline intervall on üle ühe minuti. Märkus 3 Punkt 6A005 hõlmab kiud "lasereid". Märkus 4 Muul viisil kui ühe "laseri" poolt teise "laseri" pumpamise teel sageduse muundamist (st lainepikkuse muutmist) kasutavate "laserite" kontrolli alla kuulumine määratakse kindlaks nii lähte "laseri" väljundvõimsuse kui ka sagedusmuunduri optilise võimsuse suhtes rakendatavate kontrolliparameetrite alusel. Märkus 5 Punkt 6A005 ei hõlma järgmisi "lasereid":
Märkus 6 Punktide 6A005.a ja 6A005.b kohaldamisel on ühes ristmoodis genereeriv laser selline laser, mille kiire profiil M2-tegur on väiksem kui 1,3, multi-ristmoodile vastab laser, mille kiire profiili M2-tegur on vähemalt 1,3. Tehniline märkus. Punktis 6A005 nimetatud ‘pistikupesatõhusus’ (kasutegur) (wall-plug efficiency) määratletakse "laseri" väljundvõimsuse või "keskmise väljundvõimsuse" ning "laseri" tööks vajaliku kogu elektrilise sisendvõimsuse (sh toiteallikate/võimsusmuundurite ja konditsioneerimise/soojusvahetite võimsuse) suhtena.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6A006 |
"Magnetomeetrid", "magnetvälja gradiomeetrid", "sisemised magnetvälja gradiomeetrid", veealused elektrivälja andurid, "kompensatsioonisüsteemid" ning nende jaoks ette nähtud komponendid: N.B. VT KA PUNKT 7A103.d. Märkus. Punkt 6A006 ei hõlma vahendeid, mis on ette nähtud kalastusrakendustes kasutamiseks või meditsiinidiagnostikas biomagnetiliste mõõtmiste tegemiseks.
Tehniline märkus. Punktis 6A006 tähendab ‘tundlikkus’ (müratase) seadme tajutava müra taseme ruutkeskmist, mis on madalaim mõõdetav signaal. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6A007 |
Gravimeetrid ja gravitatsiooni gradiomeetrid: N.B. VT KA PUNKT 6A107.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6A008 |
Radarisüsteemid, -seadmed ja -sõlmed, millel on mis tahes järgmine omadus, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid: N.B. VT KA PUNKT 6A108. Märkus. Punkt 6A008 ei hõlma järgmist:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6A102 |
Kiirguskindlad ‘detektorid’, muud kui punktis 6A002 nimetatud, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks tuumaplahvatusega kaasnevate nähtuste eest (nt elektromagnetiline impulss (EMP), röntgenikiirgus, kombineeritud lööklaine ja soojuslikud efektid) ning on kasutatavad rakettrelvadel, kavandatud või arvestatud taluma kiirgustaseme väärtusi, mis tekitavad suurusele 5 x 105 rad (räni) vastava või seda ületava maksimaalse kiirgusdoosi. Tehniline märkus. Punktis 6A102 nimetatud detektor on määratletud kui mehaaniline, elektri-, optika- või keemiaseade, mis automaatselt identifitseerib ja salvestab või registreerib selliseid mõjureid nagu keskkonna temperatuuri või rõhu muutus, elektrilised või elektromagnetilised signaalid või radioaktiivsete ainete kiirgus. See hõlmab seadeldisi, mis tajuvad ühekordse toimingu või tõrke alusel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6A107 |
Gravitatsiooni mõõtjad (gravimeetrid) ning komponendid gravitatsiooni mõõtjatele ja gravitatsiooni gradiomeetritele:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6A108 |
Radarisüsteemid ja jälgimissüsteemid, muud kui punktis 6A008 nimetatud:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6A202 |
Fotokordistitorud, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6A203 |
Järgmised punktis 6A003 nimetamata kaamerad ja komponendid: N.B.1"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud selleks, et suurendada või vabastada kaamera või pildindusseadme jõudlust, et see vastaks punktides 6A203.a, 6A203.b või 6A203.c määratletud omadustele, on määratletud punktis 6D203. N.B.2"Tehnoloogia" koodide või võtmete kujul, et suurendada või vabastada kaamera või pildindusseadme jõudlust, et see vastaks punktides 6A203.a, 6A203.b või 6A203.c määratletud omadustele, on määratletud punktis 6E203. 6A203
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6A205 |
"Laserid", "laservõimendid" ja ostsillaatorid, muud kui punktides 0B001.g.5, 0B001.h.6 ja 6A005 nimetatud järgmiselt: N.B. Cu-gaaslaserite kohta vt punkt 6A005.b.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6A225 |
Kiiruse mõõtmise interferomeetrid, mis on ette nähtud üle 1 km/s kiiruste mõõtmiseks ajavahemike vältel, mis on lühemad kui 10 μs. Märkus: Märkus. Punkt 6A225 hõlmab kiiruse mõõtmise interferomeetreid, nagu kiiruse interferomeeter-süsteem mis tahes reflektori jaoks (VISAR), Doppleri laserinterferomeetrid (DLI) ja Doppleri valgus-kiirusmõõturid (PDV), mida nimetatakse ka heterodüün-kiirusmõõturiteks (Het-V). |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6A226 |
Järgmised rõhuandurid:
|
6B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
6B002 |
imaskid ja niitvõrgustikud, mis on ette nähtud punktis 6A002.a.1.b või 6A002.a.1.d nimetatud optiliste andurite jaoks; |
||||
6B004 |
järgmised optilised seadmed:
Märkus. Punkt 6B004 ei hõlma mikroskoope. |
||||
6B007 |
Seadmed maapealse kasutusega gravimeetrite tootmiseks, reguleerimiseks ja kalibreerimiseks staatilise "täpsusega", mis on parem kui 0,1 mGal. |
||||
6B008 |
Impulssradari mõõtesüsteemid, mis on ette nähtud tagasikiirgumise ristlõike määramiseks, kui kiiratava impulsi pikkus on 100 ns või lühem, ning nende jaoks spetsiaalselt kavandatud komponendid. N.B. VT KA PUNKT 6B108. |
||||
6B108 |
Mõõtesüsteemid, muud kui punktis 6B008 nimetatud, mis on spetsiaalselt kavandatud radari tagasikiirgumise ristlõike mõõtmiseks ja on kasutatavad rakettmürskudel ja nende alamsüsteemides. Tehniline märkus. Punktis 6B108 tähendavad ‘rakettrelvad’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
6C Materjalid
6C002 |
Optiliste andurite materjalid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6C004 |
Järgmised optilised materjalid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6C005 |
Järgmised "laser" materjalid:
|
6D Tarkvara
6D001 |
"Tarkvara", mis on ette nähtud punktis 6A004, 6A005, 6A008 või 6B008 nimetatud seadmete "arendamiseks" või "tootmiseks". |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6D002 |
"Tarkvara", mis on ette nähtud punktis 6A002.b, 6A008 või 6B008 nimetatud seadmete "kasutamiseks". |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6D003 |
Järgmine muu "tarkvara":
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6D102 |
"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 6A108 nimetatud kaupade "kasutamiseks". |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6D103 |
"Tarkvara", mis on ette nähtud lennul salvestatud andmete lennujärgseks töötlemiseks, võimaldades kindlaks määrata lendava objekti asukoha kogu tema liikumistee jooksul ja on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud ‘rakettmürskude’ jaoks. Tehniline märkus. Punktis 6D103 tähendavad ‘rakettrelvad’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6D203 |
"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud selleks, et suurendada või vabastada kaamera või pildindusseadme jõudlust, et see vastaks punktides 6A203.a kuni 6A203.c määratletud omadustele. |
6E Tehnoloogia
6E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktides 6A, 6B, 6C või 6D nimetatud seadmete, materjalide või tarkvara arendamiseks. |
||||||||
6E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktides 6A, 6B või 6C nimetatud seadmete või materjalide tootmiseks. |
||||||||
6E003 |
Järgmine muu tehnoloogia:
|
||||||||
6E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktis 6A002, 6A007.b ja 6A007.c, 6A008, 6A102, 6A107, 6A108, 6B108, 6D102 või 6D103 nimetatud seadmete või tarkvara kasutamiseks. Märkus. 6E101 juhib "tehnoloogiat" ainult punktides 6A002, 6A007 ja 6A008 sätestatud kaupade puhul, kui need on konstrueeritud pardarakendusteks ja neid saab kasutada "rakettrelvades". |
||||||||
6E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud punktis 6A003, 6A005.a.2, 6A005.b.2, 6A005.b.3, 6A005.b.4, 6A005.b.6, 6A005.c.2, 6A005.d.3.c, 6A005.d.4.c, 6A202, 6A203, 6A205, 6A225 või 6A226 nimetatud seadmete "kasutamiseks". Märkus 1 6E201 juhib "tehnoloogiat" ainult punktis 6A003 sätestatud kaamerate puhul, kui need vastavad ka mõnele punktis 6A203 sätestatud kontrolliparameetrile. Märkus 2 6E201 juhib "tehnoloogiat" punktis 6A005.b.6 sätestatud laserite puhul, mis on neodüümlisandiga ja mis vastavad ka mõnele punktis 6A205.f sätestatud kontrolliparameetrile. |
||||||||
6E203 |
"Tehnoloogia" koodide või võtmete kujul, et suurendada või vabastada kaamera või pildindusseadme jõudlust, et see vastaks punktides 6A203.a kuni 6A203.c määratletud omadustele. |
7. KATEGOORIA – NAVIGATSIOONI- JA LENNUELEKTROONIKA
7A Süsteemid, seadmed ja komponendid
N.B. Allveesõidukite automaatjuhtimisseadmete kohta vt 8. kategooria.
Radarite kohta vt 6. kategooria.
7A001 |
Kiirendusmõõturid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid: N.B. VT KA PUNKT 7A101. N.B. Nurk- või pöördkiirendusmõõturite kohta vt punkt 7A001.b.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7A002 |
Güroskoobid ja nurkkiiruse andurid, millel on mis tahes järgmine omadus, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid: N.B. VT KA 7A102. N.B. Nurk- või pöördkiirendusmõõturite kohta vt punkt 7A001.b.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7A003 |
Inertsiaalsed mõõtevahendid või -süsteemid, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest: N.B. VT KA PUNKT 7A103. Märkus 1. Inertsiaalsed mõõteseadmed või -süsteemid sisaldavad kiirendusmõõtureid või güroskoope kiiruse ja suuna mõõtmiseks, et määrata või hoida peale algseadistamist asimuuti või asendit ilma välise võrdlusväärtuseta. Inertsiaalsed mõõteseadmed või -süsteemid hõlmavad järgmist:
7A003 Tehniline märkus. Asendi määramise abivahendid määravad sõltumatult asukoha ja hõlmavad järgmist:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7A004 |
Järgmised tähtede jälgimise seadmed ja nende komponendid: N.B. VT KA PUNKT 7A104.
Tehniline märkus Tähtede jälgimise seadmeid nimetatakse ka güroastrokompassideks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7A005 |
Järgmiste omadustega ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (GNSS) vastuvõtuseadmed ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid: N.B. VT KA PUNKT 7A105. N.B. Spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud seadmete kohta vt „Sõjaliste kaupade nimekiri“.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7A006 |
Õhusõidukite altimeetrid (kõrgusmõõturid), mis toimivad muudel sagedustel kui 4,2–4,4 GHz (kaasa arvatud) ning millel on järgmised omadused: N.B. VT KA 7A106.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7A008 |
Veealused hüdrolokaatornavigatsioonisüsteemid, mis kasutavad suunaallikaga kokkuehitatud Doppleri kiiruse või korrelatsioon-kiiruse logi ja mille asukoha määramise täpsuse vea tõenäosusring (CEP) on võrdne 3 % läbitud vahemaast või väiksem (parem), ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid. Märkus. Punkt 7A008 ei hõlma spetsiaalselt pealveesõidukitele paigaldamiseks ette nähtud süsteeme või akustilisi paakpoisid või poisid nõudvaid süsteeme asukohaandmete andmiseks. N.B. Vt punkt 6A001.a akustiliste süsteemide kohta ja punkt 6A001.b korrelatsioon-kiiruse ja Doppleri kiiruse hüdrolokatsioonil põhinevate logiseadmete kohta. Vt punkt 8A002 muude meresüsteemide kohta. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7A101 |
Muud kui punktis 7A001 nimetatud lineaarsed kiirendusmõõturid, mis on kavandatud kasutamiseks igat tüüpi inertsiaalsetes navigatsiooni- või juhtimissüsteemides, mis on kasutatavad rakettrelvades, ja millel on kõik järgmised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks loodud komponendid:
Märkus. Punkt 7A101 ei hõlma kiirendusmõõtureid, mis on spetsiaalselt loodud ja arendatud puuraukude teenindamiseks MWD (Measurement While Drilling – mõõtmine puurimise käigus) anduritena. Tehnilised märkused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7A102 |
Igat tüüpi güroskoobid, muud kui punktis 7A002 nimetatud, mis on kasutatavad rakettrelvades ja mille nominaalne triivi kiiruse stabiilsus on 1 g keskkonnas väiksem kui 0,5° (1 sigma korral või ruutkeskmiselt) tunnis, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid. Tehnilised märkused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7A103 |
Järgmised muud kui punktis 7A003 nimetatud seadmestikud, navigatsiooniseadmed ja -süsteemid ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:
Tehniline märkus. Punktis 7A103 tähendab rakettrelv terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7A104 |
Güro- ja astrokompassid ning muud seadmed, muud kui punktis 7A004 nimetatud, mis tuletavad asukoha või suuna automaatselt taevakehade või satelliitide jälgimise abil, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7A105 |
Muud kui punktis 7A005 määratletud vastuvõtuseadmed ‘satelliitnavigatsioonisüsteemide’ jaoks, millel on mis tahes järgmised omadused, ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid:
Tehniline märkus. Punktis 7A105 hõlmab satelliitnavigatsioonisüsteem ülemaailmseid satelliitnavigatsioonisüsteeme (GNSS; nt GPS, GLONASS, Galileo ja BeiDou) ning piirkondlikke sattelliitnavigatsioonisüsteeme (RNSS; nt NavIC, QZSS). |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7A106 |
Muud kui punktis 7A006 nimetatud kõrgusmõõturid, kas radar- või laserradartüüpi, mis on loodud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidel või punktis 9A104 nimetatud sondrakettidel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7A115 |
Passiivsed andurid, mis võimaldavad kindlaks määrata suuna spetsiifilistele elektromagnetlainete allikatele (peilimisseadmed) või maastiku iseärasustele ning on loodud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettidel või punktis 9A104 nimetatud sondrakettidel. Märkus. Punktides 7A105, 7A106 ja 7A115 nimetatud seadmed hõlmavad järgmist:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7A116 |
Lennujuhtimissüsteemid ja servoventiilid, mis on Lennujuhtimissüsteemid ja servoventiilid, mis on projekteeritud või kohandatud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.
Märkus. Mehitatud õhusõidukite rakettrelvaks ümberehitamise korral hõlmab punkt 7A116 süsteeme, seadmeid ja klappe, mis on loodud või kohandatud võimaldama mehitatud õhusõidukite toimimist mehitamata õhusõidukitena. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7A117 |
Rakettrelvadel kasutatavad juhtimisseadmed, mis on võimelised saavutama süsteemi täpsust vähemalt 3,33 % lennuulatusest (st lennuulatuse 300 km korral on võrdse tõenäosuse ring kuni 10 km). Tehniline märkus. Punktis 7.A117 on võrdse tõenäosuse ring selline täpsuse mõõt, mis on defineeritud kui ring keskpunktiga märklaua keskmes ja sellise raadiusega, millesse satub 50 % kasulikust koormusest. |
7B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
7B001 |
Testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A nimetatud seadmete jaoks. Märkus. Punkt 7B001 ei hõlma I või II hooldustasemele vajalikke testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmeid. 7B001
|
||||||||||||||
7B002 |
Järgmised seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud ringlasergüroskoopide peeglite näitajate mõõtmiseks: N.B. VT KA PUNKT 7B102.
|
||||||||||||||
7B003 |
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A nimetatud seadmete tootmiseks. Märkus. Punkt 7B003 hõlmab järgmist:
|
||||||||||||||
7B102 |
Peegeldusmõõturid (reflektomeetrid), mis on spetsiaalselt ette nähtud lasergüroskoopide peeglite iseloomustamiseks ja mille mõõtetäpsus on 50 ppm või väiksem (parem). |
||||||||||||||
7B103 |
Tootmisrajatised ja -seadmed:
|
7C Materjalid
Puuduvad.
7D Tarkvara
7D001 |
Tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 7A või 7B nimetatud seadmete arendamiseks või tootmiseks. |
||||||||||||||||
7D002 |
Lähtekoodid, mis on vajalikud mis tahes inertsiaalsete navigatsiooniseadmete, kaasa arvatud punktides 7A003 või 7A004 nimetamata inertsiaalsete seadmete või asendi ja suuna määramise süsteemide (AHRS) kasutamiseks või hoolduseks. Märkus. Punkt 7D002 ei hõlma lähtekoodi orienteeritava AHRSi kasutamiseks. Tehniline märkus. AHRS erineb inertsiaalsest navigatsioonisüsteemist (INS) selle poolest, et AHRS annab teavet suuna ja asendi kohta ning tavaliselt ei anna teavet kiirenduse, kiiruse ja asendi kohta, mida seostatakse INS-iga. |
||||||||||||||||
7D003 |
Järgmine muu tarkvara:
|
||||||||||||||||
7D004 |
Lähtekood, mis sisaldab punktides 7E004.a.2, 7E004.a.3., 7E004.a.5., 7E004.a.6. või 7E004.b. määratletud arendustehnoloogiat vähemalt ühe jaoks järgmistest:
Märkus. Punkt 7D004. ei hõlma lähtekoodi, mis seondub tavaliste arvutielementidega ja utiliitidega (nt sisendsignaali avastamine, väljundsignaali edastamine, arvutiprogrammi ja andmete laadimine, sisseehitatud testid, ülesannete plaanimise mehhanismid), kuid mis ei võimalda täita spetsiifilist lennujuhtimissüsteemi funktsiooni. |
||||||||||||||||
7D005 |
Valitsuse kasutuseks ettenähtud tarkvara, mis on spetsiaalselt projekteeritud globaalsete satelliitnavigatsioonisüsteemide (GNSS) telemeetriasignaalide dekrüpteerimiseks. |
||||||||||||||||
7D101 |
Tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 7A001–7A006, 7A101–7A106, 7A115, 7A116.a, 7A116.b, 7B001, 7B002, 7B003, 7B102 või 7B103 nimetatud seadmete kasutamiseks. |
||||||||||||||||
7D102 |
Järgmine integratsioonitarkvara:
Märkus. Ühendamistarkvara tavavormide puhul kasutatakse Kalmani filtrit. |
||||||||||||||||
7D103 |
Tarkvara, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 7A117 nimetatud juhtimisseadmete modelleerimiseks või simuleerimiseks või juhtimissüsteemi ühendamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide süsteemiga. Märkus. Punktis 7D103 nimetatud tarkvara jääb kontrolli alla kuuluvaks, kui ta on ühendatud punktis 4A102 nimetatud spetsiaalselt loodud riistvaraga. |
||||||||||||||||
7D104 |
Tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 7A117 nimetatud juhtimisseadmete kasutamiseks või hoolduseks. Märkus. 7D104 hõlmab tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud juhtimisseadmete sooritusvõime suurendamiseks, et saavutada punktis 7A117 nimetatud täpsus või seda ületada. |
7E Tehnoloogia
7E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 7A, 7B, 7D001, 7D002, 7D003, 7D005 ja 7D101 kuni 7D103 nimetatud seadmete või tarkvara arendamiseks. Märkus. Punkt 7E001 hõlmab võtme haldamise tehnoloogiat spetsiaalselt punktis 7A005.a määratletud seadmete jaoks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktis 7A või 7B nimetatud seadmete tootmiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7E003 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 7A001–7A004 nimetatud seadmete parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks. Märkus. Punkt 7E003 ei hõlma tehnoloogiat hoolduse jaoks, mis on otseselt seotud tsiviilotstarbeliste õhusõidukite I hooldustasemes või II hooldustasemes määratletud tõrgetega või kasutamiskõlbmatute asendatavate moodulite (LRU) ja asendatavate sõlmede (SRA) kalibreerimise, eemaldamise või asendamisega. N.B. Vt punkti 7B001 tehnilised märkused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7E004 |
Järgmine muu tehnoloogia:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7E101 |
Tehnoloogia – üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 7A001–7A006, 7A101–7A106, 7A115–7A117, 7B001, 7B002, 7B003, 7B102, 7B103, 7D101–7D103 nimetatud seadmete kasutamiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7E102 |
Tehnoloogia, mis on ette nähtud avioonika ja elektriliste alamsüsteemide kaitseks välistest allikatest pärinevate elektromagnetiliste impulsside (EMP) ja elektromagnetiliste häirete (EMI) ohu eest:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
7E104 |
Tehnoloogia, mis on ette nähtud lennujuhtimise ja tõmbe andmete ühendamiseks lennujuhtimissüsteemi, et optimeerida raketisüsteemide trajektoori. |
8. KATEGOORIA – MERENDUS
8A Süsteemid, seadmed ja komponendid
8A001 |
Sukelaparaadid ja pealveesõidukid: N.B. Sukelaparaatide seadmete kontrolli alla kuulumise kohta vt:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
8A002 |
Järgmised meresüsteemid, seadmed ja komponendid: Märkus: Veealuste andmesidesüsteemide kohta vt 5. kategooria 1. osa: „Telekommunikatsioon”.
|
8B Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed
8B001 |
Hüdrodünaamilised torud, mille ehituslik taustmüra on väiksem kui 100 dB (1 μPa ja 1 Hz suhtes) sagedusvahemikus 0–500 Hz ja mis on projekteeritud veevoolu tekitatud akustilise välja mõõtmiseks liikumapaneva jõu süsteemide mudelite ümber. |
8C Materjalid
8C001 |
Õõnestäidisvaht, mis on valmistatud veealuseks kasutamiseks ja millel on kõik järgmised omadused: N.B. Vt ka punkti 8A002.a.4.
Tehniline märkus Õõnestäidisvaht koosneb õõnsatest klaas- või plastmasskuulikestest, mis on viidud vaigust põhiainesse. |
8D Tarkvara
8D001 |
Tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 8A, 8B või 8C nimetatud seadmete või materjalide arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks. |
8D002 |
Spetsiifiline tarkvara, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud veealuse müra vähendamiseks ette nähtud sõukruvide arendamiseks, tootmiseks, parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks (uuesti töötlemine). |
8E Tehnoloogia
8E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav tehnoloogia, mis on ette nähtud punktides 8 A, 8 B või 8C nimetatud seadmete või materjalide arendamiseks või tootmiseks; |
||||||||||||||||||||||||
8E002 |
Järgmine muu tehnoloogia:
|
9. KATEGOORIA – KOSMOSESÕIDUKID JA TÕUKEJÕUD
9A Süsteemid, seadmed ja komponendid
N.B. Tõukejõusüsteemide kohta, mis on kavandatud või arvestatud neutron- või ioniseeriva kiirguse siirdepulsi vastu, vt sõjaliste kaupade nimekiri.
9A001 |
Järgmised õhusõidukite gaasiturbiinmootorid, millel on mis tahes järgmine omadus: N.B. VT KA PUNKT 9A101.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A002 |
‘Laevade gaasiturbiinmootorid’, mis on konstrueeritud kasutama vedelkütust ja millel on kõik järgmised omadused, samuti nende jaoks spetsiaalselt kavandatud sõlmed ja komponendid:
Märkus. Termin ‘laevade gaasiturbiinmootorid’ hõlmab ka selliseid tööstuslikke või lennukite gaasiturbiinmootoreid, mis on kohandatud laevadel elektrilise võimsuse tootmiseks või tõukejõu tekitamiseks. Tehniline märkus: Punkti 9A002 tähenduses ‘kütuse korrigeeritud erikulu’ on mootori kütuse erikulu, mis on korrigeeritud laeva destillaatvedelkütusele alumisele kütteväärtusele 42MJ/kg (ISO 3977-2:1997). |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A003 |
Sõlmed või komponendid, mis sisaldavad punktis 9E003.a, 9E003.h või 9E003.i nimetatud mis tahes "tehnoloogiat" ning on spetsiaalselt kavandatud järgmistele õhusõidukite gaasiturbiinmootoritele:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A004 |
Järgmised kanderaketid, "kosmosesõidukid", kosmosesõidukite siinid", kosmosesõidukite kasulikud lastid, "kosmosesõidukite" pardasüsteemid või -seadmed ja maapealsed seadmed: N.B. NB! VT KA PUNKT 9A104.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A005 |
Vedelkütusega rakettide tõukejõusüsteemid, mis sisaldavad punktis 9A006 nimetatud süsteeme või komponente. N.B. VT KA PUNKTID 9A105 JA 9A119. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A006 |
Järgmised süsteemid ja komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud vedelkütusega rakettide tõukejõusüsteemide jaoks: N.B. VT KA PUNKTID 9A106, 9A108 JA 9A120.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A007 |
Tahkekütuse tõukejõusüsteemid, millel on mis tahes järgmine omadus: N.B. VT KA PUNKTID 9A107 ja 9A119.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A008 |
Järgmised komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud tahkekütuse raketi tõukejõusüsteemidele: N.B. VT KA PUNKT 9A108.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A009 |
Hübriidraketi tõukejõusüsteemid, millel on mis tahes järgmine omadus: N.B. VT KA PUNKTID 9A109 ja 9A119.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A010 |
Järgmised spetsiaalselt kanderakettide, kanderakettide tõukejõusüsteemide või kosmosesõidukite jaoks kavandatud komponendid, süsteemid ja tarindid: N.B. VT KA PUNKTID 1A002 ja 9A110.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A011 |
Otsevoolu-reaktiivmootor, ülehelikiirusel toimuva põlemisega otsevoolu-reaktiivmootor või kombineeritud tsükkelmootorid ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid. N.B. VT KA PUNKTID 9A111 JA 9A118. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A012 |
"Mehitamata õhusõidukid", mehitamata õhulaevad, nendega seotud varustus ja komponendid järgmiselt: N.B. VT KA PUNKT 9A112.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A101 |
Järgmised punktis 9A001 nimetamata turboreaktiivmootorid ja turboventilaatormootorid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A102 |
Spetsiaalselt punktis 9A012 või 9A112.a. nimetatud mehitamata õhusõidukitele kavandatud ‘turbopropeller-mootorisüsteemid’ ning spetsiaalselt nendele kavandatud komponendid, mille ‘maksimaalne võimsus’ on suurem kui 10 kW. Märkus. Punkt 9A102 ei hõlma tsiviilotstarbelisteks tunnistatud mootoreid. Tehnilised märkused:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A104 |
Sondraketid, mille tegevusulatus on vähemalt 300 km. N.B. VT KA PUNKT 9A004. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A105 |
Järgmised vedelkütuse rakettmootorid ja geelkütuse rakettmootorid: N.B. VT KA 9A119.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A106 |
Muud kui punktis 9A006 nimetatud spetsiaalselt vedelkütusega või geelkütusega raketi tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud süsteemid või komponendid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A107 |
Muud kui punktis 9A007 nimetatud tahkekütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km ja millega saavutatav koguimpulss on 0,841 MNs või suurem. N.B. VT KA 9A119. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A108 |
Muud kui punktis 9A008 nimetatud komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud tahkekütuse ja hübriidkütuse tõukejõusüsteemide jaoks:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A109 |
Hübriidrakettmootorid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
N.B. VT KA PUNKTID 9A009 ja 9A119. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A110 |
Muud kui punktis 9A010 nimetatud komposiitstruktuurid, -laminaadid ja nendest valmistatud tooted, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks ‘rakettrelvades’ või punktides 9A005, 9A007, 9A105, 9A106.c, 9A107, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud alamsüsteemides. N.B. VT KA PUNKT 1A002. Tehniline märkus: Punktis 9A110 tähendavad ‘rakettrelvad’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A111 |
Pulseerivad reaktiivmootorid või detonatsioonmootorid, mis on kasutatavad "rakettrelvadel" või punktis 9A012 või 9A112.a. määratletud mehitamata õhusõidukitel, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid. N.B. VT KA PUNKTID 9A011 JA 9A118. Tehniline märkus: Punktis 9A111 on detonatsioonmootorid sellised mootorid, mis kasutavad detonatsiooni põlemiskambris efektiivrõhu suurendamiseks. Detonatsioonmootorid on näiteks impulssdetonatsioonmootorid, rotatsioondetonatsioonmootorid ja pidevlaine-detonatsioonmootorid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A112 |
Järgmised muud kui punktis 9A012 määratletud "mehitamata õhusõidukid":
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A115 |
Järgmised startimisabiseadmed:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A116 |
Järgmised "rakettrelvades" kasutatavad atmosfääri taassisenevad sõidukid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud või kohandatud komponendid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A117 |
"Rakettrelvades" kasutatavad astmestusmehhanismid, eraldamismehhanismid ja astmete vaheseadmed. NB! VT KA 9A121. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A118 |
Punktis 9A011 või 9A111 nimetatud mootorites kasutatavad põlemisprotsessi reguleerimise seadmed, mis on kasutatavad "rakettrelvades" või punktis 9A012 või 9A112.a nimetatud mehitamata õhusõidukites. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A119 |
Muud kui punktis 9A005, 9A007, 9A009, 9A105, 9A107 või 9A109 nimetatud üksikud raketiastmed, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A120 |
Muud kui punktis 9A006 nimetatud vedela või geelja raketikütuse mahutid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 1C111 nimetatud raketikütuste või ‘muude vedelate või geeljate raketikütuste’ jaoks ja mida kasutatakse raketisüsteemides, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat laadungit vähemalt 300 km kaugusele. Märkus. Punktis 9A120 nimetatud ‘muud vedelad või geeljad raketikütused’ hõlmavad muu hulgas sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud raketikütuseid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A121 |
Spetsiaalselt punktis 9A004 nimetatud "rakettrelvade", kanderakettide või punktis 9A104 nimetatud sondrakettide jaoks projekteeritud teeninduskaablite ja astmete vaheseadmete elektriühendused. Tehniline märkus: Punktis 9A121 nimetatud astmete vaheseadmete ühendused hõlmavad ka elektriühendusi, mis paigaldatakse "rakettrelva", raketikandja või sondraketi ja nende laadungi vahele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9A350 |
Pihustussüsteemid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud paigaldamiseks õhusõidukitele, "õhust kergematele õhusõidukitele" või mehitamata õhusõidukitele, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:
Märkus. Punkt 9A350 ei hõlma pihustussüsteeme ja komponente, mille puhul on tõestatud, et nendega ei ole võimalik pihustada bioloogilisi aineid nakkusohtlike aerosoolidena. Tehnilised märkused:
|
9B Katse-, kontrolli- ja tootmisseadmed
9B001 |
Järgmised seadmed, riistad ja kinnitusrakised: N.B. VT KA PUNKT 2B226.
|
||||||||||||||||||||||||
9B002 |
On-line- (reaalajas) juhtimissüsteemid, mõõteseadmed (kaasa arvatud andurid) või automaatsed andmekogumis- ja andmetöötlusseadmed, millel on kõik järgmised omadused:
|
||||||||||||||||||||||||
9B003 |
Seadmed selliste gaasiturbiini harjatihendite "tootmiseks" või katsetamiseks, mis on kavandatud tööks otste kiirusel üle 335 m/s ning temperatuuridel üle 773 K (500 °C), ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid ja abiseadmed. |
||||||||||||||||||||||||
9B004 |
Tööriistad, matriitsid või kinnitusrakised "supersulamist", titaanist või punktis 9E003.a.3 või 9E003.a.6 nimetatud intermetallilistest ühenditest "labade kinnitamiseks kettale" tahkisliitmise teel. |
||||||||||||||||||||||||
9B005 |
Reaalajalised juhtimissüsteemid, mõõteseadmed (kaasa arvatud andurid) või automaatsed andmekogumis- ja andmetöötlusseadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud kasutamiseks mis tahes järgmiste seadmetega: N.B. VT KA PUNKT 9B105.
|
||||||||||||||||||||||||
9B006 |
Akustilise vibratsiooni katseseadmed, mis võimaldavad tekitada helirõhku 160 dB või rohkem (20 Pa suhtes), arvestusliku väljundvõimsusega 4 kW või rohkem katsekambri temperatuuril üle 1 273 K (1 000 °C), ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud kvartsküttekehad. N.B. VT KA PUNKT 9B106. |
||||||||||||||||||||||||
9B007 |
Seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud rakettmootorite terviklikkuse kontrolliks ja mis kasutavad muid mittepurustavaid katsevõtteid (NDT) kui planaarne röntgenikiirgus või keemilised või füüsikalised alusanalüüsid. |
||||||||||||||||||||||||
9B008 |
Seinakatte hõõrdetakistuse vahetu mõõtmise muundurid, mis on spetsiaalselt kavandatud tööks katsevoolus (stagnatsiooni) temperatuuril üle 833 K (560 °C). |
||||||||||||||||||||||||
9B009 |
Seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud selliste turbiinmootorite pulbermetallurgiliste rootorikomponentide tootmiseks, millel on kõik järgmised omadused:
Märkus. Punkt 9B009 ei hõlma pulbri tootmise instrumentaariumi. |
||||||||||||||||||||||||
9B010 |
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis 9A012 nimetatud seadmete tootmiseks. |
||||||||||||||||||||||||
9B105 |
Aerodünaamiliste katsete rajatised' rakettrelvade ja nende allsüsteemide katsetamiseks kiirusel vähemalt 0,9 Mach. N.B. VT KA PUNKT 9B005. Märkus. Punkt 9B105 ei hõlma aerodünaamilisi torusid kiiruste jaoks 3 Machi või vähem ja mille ‘katsekambri mõõt (ristlõikes)’ on kuni 250 mm. Tehnilised märkused:
|
||||||||||||||||||||||||
9B106 |
Järgmised katsekeskkonnakambrid ja kajavabad ruumid:
|
||||||||||||||||||||||||
9B107 |
‘Aerotermodünaamiliste katsete rajatised’, mida kasutatakse järgmiste toodete katsetamiseks: ‘rakettrelvad’, ‘rakettrelvade’ tõukejõusüsteemid ning punktis 9A116 käsitletud atmosfääri taassisenevad sõidukid ja seadmed, millel on üks järgmistest omadustest:
Tehnilised märkused:
|
||||||||||||||||||||||||
9B115 |
"Tootmisseadmed", mis on spetsiaalselt kavandatud punktides 9A005–9A009, 9A011, 9A101, 9A102, 9A105–9A109, 9A111, 9A116–9A120 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks. |
||||||||||||||||||||||||
9B116 |
"Tootmisrajatised", mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktides 9A005–9A009, 9A011, 9A101, 9A102, 9A104–9A109, 9A111 või 9A116–9A120 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide või ‘rakettrelvade’ tootmiseks. Tehniline märkus: Punktis 9B116 tähendavad ‘rakettrelvad’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
||||||||||||||||||||||||
9B117 |
Katsepingid ja katsestendid tahke- või vedelkütuse rakettide või rakettmootorite katsetamiseks, millel on üks järgmistest omadustest:
|
9C Materjalid
9C108 |
Muu kui punktis 9A008 nimetatud lahtine "isolatsiooni" materjal ja "sisekatend", mis on ette nähtud raketimootorite korpuste jaoks ja mida kasutatakse "rakettrelvades" või mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides 9A007 või 9A107 nimetatud tahkekütuse rakettmootorite tarbeks. |
9C110 |
Vaiguga immutatud kiudkarkassid ja metalliga kaetud kiust eelvormid nendele, komposiitstruktuuridele, -laminaatidele ja punktis 9A110 nimetatud toodetele, mis on valmistatud kas orgaanilisest põhiainest või metallpõhiainest, kasutades kiud- või niitarmeerimist, ja mille "eritõmbetugevus" on suurem kui 7,62 x 104 m ja erimoodul on suurem kui 3,18 x 106 m. N.B. VT KA PUNKTID 1C010 JA 1C210. Märkus. Ainsad punktis 9C110 nimetatud vaiguga immutatud kiudprepregmaterjalid on need, milles kasutatakse vaiku, mille klaasistumistemperatuur (Tg) on pärast vulkaniseerimist üle 418 K (145 °C) vastavalt ASTM D4065 või samaväärsele standardile. |
9D Tarkvara
9D001 |
Punktis 9D003 või 9D004 nimetamata "tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 9A001–9A119, 9B või 9E003 nimetatud seadmete või "tehnoloogia""arendamiseks". |
||||||||||||||||||||||||||||||
9D002 |
Punktis 9D003 või 9D004 nimetamata "tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 9A001–9A119 või 9B nimetatud seadmete "tootmiseks". |
||||||||||||||||||||||||||||||
9D003 |
"Tarkvara", mis sisaldab punktis 9E003.h nimetatud "tehnoloogiat" ja mida kasutatakse "FADEC-süsteemides" punktis 9A nimetatud süsteemide või punktis 9B nimetatud seadmete jaoks. |
||||||||||||||||||||||||||||||
9D004 |
Järgmine muu "tarkvara":
|
||||||||||||||||||||||||||||||
9D005 |
"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 9A004.e või 9A004.f nimetatud seadmete toimimiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||
9D101 |
"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 9B105, 9B106, 9B116 või 9B117 nimetatud kaupade kasutamiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||
9D103 |
"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktis 9A104 nimetatud sondrakettide või punktis 9A005, 9A007, 9A105, 9A106.c, 9A107, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud alamsüsteemide või "rakettrelvade" modelleerimiseks, simuleerimiseks või ehitusse lisamiseks. Märkus. Punktis 9D103 nimetatud "tarkvara" kuulub kontrolli alla, kui selle juurde kuulub punktis 4A102 nimetatud spetsiaalselt kavandatud riistvara. |
||||||||||||||||||||||||||||||
9D104 |
järgmine tarkvara:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
9D105 |
Muu kui punktis 9D004.e nimetatud "tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud rohkem kui ühe alamsüsteemi funktsioneerimise koordineerimiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või 9A104 punktis nimetatud sondrakettides või ‘rakettrelvades’. Märkus. 9D105 hõlmab järgmist "tarkvara", mis on spetsiaalselt kavandatud mehitatud "õhusõidukile", mis on ümber ehitatud toimima "mehitamata õhusõidukina":
Tehniline märkus: Punktis 9D105 tähendavad ‘rakettrelvad’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
9E Tehnoloogia
Märkus. Punktides 9E001–9E003 nimetatud gaasiturbiinmootorite "arendus"- või "tootmis""tehnoloogia" kuulub kontrolli alla ka siis, kui seda kasutatakse parandamise või kapitaalremondi eesmärgil. Kontrolli alla ei kuulu: tehnilised andmed, joonised või dokumentatsioon, mida vajatakse hooldetöödel ja mis on otseses seoses vigastatud või kasutamiskõlbmatute vahetatavate osade kalibreerimise, eemaldamise või asendamisega, kaasa arvatud terve mootori või mootori moodulite asendamine.
9E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on vajalik punktides 9A001.b, 9A004–9A012, 9A350, 9B või 9D nimetatud seadmete või "tarkvara""arendamiseks". |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia", mis on vajalik punktides 9A001.b, 9A004–9A011, 9A350 või 9B nimetatud seadmete "tootmiseks". N.B."tehnoloogia" kohta, mis on mõeldud kontrolli alla kuuluvate struktuuride, laminaatide või materjalide parandamiseks, vt punkt 1E002.f. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9E003 |
Järgmine muu tehnoloogia:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9E101 |
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
9E102 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav "tehnoloogia" punktis 9A004 nimetatud kanderakettide, punktides 9A005–9A011 nimetatud kaupade, punktis 9A012 nimetatud ‘mehitamata õhusõidukite’ või punktides 9A101, 9A102, 9A104–9A111, 9A112.a, 9A115–9A121, 9B105, 9B106, 9B115, 9B116, 9B117, 9D101 või 9D103 nimetatud kaupade "kasutamiseks". Tehniline märkus: Punktis 9E102. tähendab ‘mehitamata õhusõiduk’ mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
(1) https://www.australiagroup.net/
(2) http://mtcr.info/
(3) http://www.nuclearsuppliersgroup.org/
(4) http://www.wassenaar.org/
(5) https://www.opcw.org/chemical-weapons-convention
(6) Tootjad, kes arvutavad positsioneerimistäpsust vastavalt ISO standardile 230-2 (1997) või (2006), peaksid konsulteerima oma asukohaliikmesriigi pädevate asutustega.
(*1) Numbrid sulgudes viitavad märkustele, mis on esitatud käesoleva tabeli järel.
II LISA
„IIa LISA
LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA nr EU001
(osutatud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1)
Eksport Austraaliasse, Kanadasse, Jaapanisse, Uus-Meremaale, Norrasse, Šveitsi, sealhulgas Liechtensteini, ja Ameerika Ühendriikidesse
Väljastanud asutus: Euroopa Komisjon
1. osa
Käesolev üldine ekspordiluba hõlmab kõiki käesoleva määruse I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupu, välja arvatud IIg lisas loetletud kaubad.
2. osa
Käesolev ekspordiluba kehtib kogu liidus eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:
— |
Austraalia |
— |
Kanada |
— |
Jaapan |
— |
Uus-Meremaa |
— |
Norra |
— |
Šveits, sh Liechtenstein |
— |
Ameerika Ühendriigid |
Kõnealuse loa kasutustingimused ja -nõuded
1. |
Käesolevat ekspordiluba kasutavad eksportijad teavitavad oma asukohaliikmesriigi pädevaid ametiasutusi käesoleva loa esmakordsest kasutamisest mitte hiljem kui 30 päeva pärast esimese ekspordi toimumise kuupäeva.
Samuti teatavad eksportijad ühtses haldusdokumendis ekspordiloa EU001 kasutamisest, märkides lahtrisse 44 viite X002. |
2. |
Käesolevat ekspordiluba ei tohi kasutada, kui:
|
3. |
Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida käesoleva loa alusel võib eksporditavate toodete kohta nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse.
Liikmesriik võib nõuda, et eksportija, kellele see liikmesriik on asukohariik, registreeriks end enne käesoleva loa esimest kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. Vajaduse korral on käesoleva punkti kahes esimeses lõigus sätestatud nõuete aluseks nõuded, mille kõnealuseid lube andvad liikmesriigid on kehtestanud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamise kohta. |
„IIb LISA
LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA nr EU002
(osutatud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1)
Kahesuguse kasutusega kaupade eksportimine teatavatesse sihtkohtadesse
Väljastanud asutus: Euroopa Liit
1. osa. Kaubad
Käesolev üldine ekspordiluba hõlmab järgmisi käesoleva määruse I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupu.
— |
1A001, |
— |
1A003, |
— |
1A004, |
— |
1C003.b–.c, |
— |
1C004, |
— |
1C005, |
— |
1C006, |
— |
1C008, |
— |
1C009, |
— |
2B008, |
— |
3A001.a.3, |
— |
3A001.a.6–.12, |
— |
3A002.c–.f, |
— |
3C001, |
— |
3C002, |
— |
3C003, |
— |
3C004, |
— |
3C005, |
— |
3C006. |
2. osa. Sihtkohad
Käesolev luba kehtib kogu liidus eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:
— |
Argentina |
— |
Horvaatia, |
— |
Island, |
— |
Lõuna-Aafrika Vabariik, |
— |
Lõuna-Korea, |
— |
Türgi. |
3. osa. Kasutustingimused ja -nõuded
1. |
Käesoleva loa alusel ei ole lubatud eksportida, kui
|
2. |
Eksportijad peavad märkima ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44 ELi viitenumbri X002 ja selle, et kaubad eksporditakse liidu üldise ekspordiloa EU002 alusel. |
3. |
Iga eksportija, kes kasutab käesolevat luba, peab teatama asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele käesoleva loa esmakordsest kasutamisest hiljemalt 30 päeva jooksul pärast esimese ekspordi toimumise kuupäeva või asukohaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel enne käesoleva loa esimest kasutamist. Liikmesriigid teatavad komisjonile teavitamise mehhanismi, mille nad käesoleva loa jaoks valisid. Komisjon avaldab saadud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Käesoleva loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida käesoleva loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid. Liikmesriik võib nõuda, et eksportija, kellele see liikmesriik on asukohariik, registreeriks end enne käesoleva loa esimest kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul, kui käesoleva määruse artikli 9 lõikest 1 ei tulene teisiti. Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas lõigus sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad. |
„IIc LISA
LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA nr EU003
(osutatud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1)
Parandatud või asendatud kaupade eksport
Väljastanud asutus: Euroopa Liit
1. osa. Kaubad
1. |
Käesolev üldine ekspordiluba hõlmab kõiki käesoleva määruse I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupu, välja arvatud punktis 2 loetletud kaubad:
|
2. |
Väljaarvatud objektid:
|
2. osa. Sihtkohad
Käesolev luba kehtib kogu liidus eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:
Albaania |
Argentina |
Bosnia ja Hertsegoviina |
Brasiilia |
Tšiili |
Hiina (sealhulgas Hongkong ja Aomen) |
Horvaatia |
Prantsusmaa ülemereterritooriumid |
Island |
India |
Kasahstan |
Mehhiko |
Mongoolia |
Maroko |
Põhja-Makedoonia Vabariik |
Venemaa |
Serbia |
Singapur |
Lõuna-Aafrika |
Lõuna-Korea |
Tuneesia |
Türgi |
Ukraina |
Araabia Ühendemiraadid |
3. osa. Kasutustingimused ja -nõuded
1. |
Käesolevat luba võib kasutada üksnes juhul, kui esialgne eksport toimus liidu üldise ekspordiloa alusel või kui esialgse ekspordiloa on andnud esialgse eksportija asukohaliikmesriigi pädevad asutused, et eksportida kaupu, mida hiljem reimporditi Euroopa Liidu tolliterritooriumile hooldamiseks, parandamiseks või asendamiseks. Käesolev luba kehtib ainult algsele lõppkasutajale toimuva ekspordi puhul. |
2. |
Käesoleva loa alusel ei ole lubatud eksportida, kui
|
3. |
Käesoleva loa alusel mis tahes kaupade eksportimisel peavad eksportijad:
|
4. |
Iga eksportija, kes kasutab käesolevat luba, peab teatama asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele käesoleva loa esmakordsest kasutamisest hiljemalt 30 päeva jooksul pärast esimese ekspordi toimumise kuupäeva või asukohaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel enne käesoleva loa esimest kasutamist. Liikmesriigid teatavad komisjonile teavitamise mehhanismi, mille nad käesoleva loa jaoks valisid. Komisjon avaldab saadud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Käesoleva loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida käesoleva loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid. Liikmesriik võib nõuda, et eksportija, kellele see liikmesriik on asukohariik, registreeriks end enne käesoleva loa esimest kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul, kui käesoleva määruse artikli 9 lõikest 1 ei tulene teisiti. Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas punktis sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad. |
5. |
Käesolev luba hõlmab parandamiseks, asendamiseks või hooldamiseks mõeldud kaupu. See võib hõlmata esialgsete kaupade mittesihilikku paremaks muutmist, nt kui kasutatakse nüüdisaegseid varuosasid või tehakse usaldusväärsuse või julgeoleku kaalutlustel parandusi hilisemate normide alusel, tingimusel, et kaupade funktsioone ei muudeta paremaks ega lisata kaupadele uusi või lisafunktsioone. |
„IId LISA
LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA nr EU004
(osutatud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1)
Näitusele või messile ajutiselt eksporditav kaup
Väljastanud asutus: Euroopa Liit
1. osa. Kaubad
Käesolev üldine ekspordiluba hõlmab kõiki käesoleva määruse I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupu, välja arvatud
a) |
kõik IIg lisas loetletud kaubad; |
b) |
kõik käesoleva määruse I lisa jaotises D esitatud kaubad (see ei hõlma tarkvara, mis on vajalik seadmete nõuetekohaseks toimimiseks esitlemise eesmärgil); |
c) |
kõik käesoleva määruse I lisa jaotises E esitatud kaubad; |
d) |
järgmised käesoleva määruse I lisas esitatud kaubad:
|
2. osa. Sihtkohad
Käesolev luba kehtib kogu liidus eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:
Albaania, Argentina, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Hiina (sealhulgas Hongkong ja Aomen), Island, India, Kasahstan, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lõuna-Korea, Maroko, Mehhiko, Montenegro, Prantsusmaa ülemereterritooriumid, Põhja-Makedoonia Vabariik, Serbia, Singapur, Tuneesia, Tšiili, Türgi, Ukraina, Venemaa ja Araabia Ühendemiraadid.
3. osa. Kasutustingimused ja -nõuded
1. |
Käesolev luba annab 1. osas nimetatud kaupade eksportimiseks loa tingimusel, et tegemist on ajutise ekspordiga näitusele või messile vastavalt punkti 6 määratlusele ning kaubad reimporditakse terviklikult ja muutusteta 120 päeva jooksul pärast esialgset eksporti Euroopa Liidu tolliterritooriumile tagasi. |
2. |
Eksportija asukohaliikmesriigi pädev asutus, kes on määratletud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 6, võib eksportija taotlusel loobuda punktis 1 sätestatud kaupade reimportimise nõudest. Sellest nõudest loobumiseks kohaldatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 1 sätestatud ühekordse loa menetlust. |
3. |
Käesoleva loa alusel ei ole lubatud eksportida, kui
|
4. |
Eksportijad peavad märkima ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44 ELi viitenumbri X002 ja selle, et kaubad eksporditakse liidu üldise ekspordiloa EU004 alusel. |
5. |
Iga eksportija, kes kasutab käesolevat luba, peab teatama asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele käesoleva loa esmakordsest kasutamisest hiljemalt 30 päeva jooksul pärast esimese ekspordi toimumise kuupäeva või asukohaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel enne käesoleva loa esimest kasutamist. Liikmesriigid teatavad komisjonile teavitamise mehhanismi, mille nad käesoleva loa jaoks valisid. Komisjon avaldab saadud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Käesoleva loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida käesoleva loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid. Liikmesriik võib nõuda, et eksportija, kellele see liikmesriik on asukohariik, registreeriks end enne käesoleva loa esimest kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul, kui käesoleva määruse artikli 9 lõikest 1 ei tulene teisiti. Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas punktis sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad. |
6. |
Käesoleva loa kohaldamisel tähendab ’näitus’ või ’mess’ konkreetse kestusega kaubandusüritust, kus eri osalejad esitlevad oma tooteid ärikülastajatele või üldsusele. |
„IIe LISA
LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA nr EU005
(osutatud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1)
Telekommunikatsioon
Väljastanud asutus: Euroopa Liit
1. osa. Kaubad
Käesolev üldine ekspordiluba hõlmab järgmisi käesoleva määruse I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupu.
a) |
järgmised 5. kategooria I osas nimetatud kaubad:
|
b) |
punkti 5E001.a alla kuuluv tehnoloogia, mida on vaja lõikes a nimetatud kaupade installeerimiseks, töötamiseks, hooldamiseks või parandamiseks ning mis on ette nähtud samale lõppkasutajale. |
2. osa. Sihtkohad
Käesolev luba kehtib kogu liidus eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:
Argentina, Hiina (sealhulgas Hongkong ja Aomen), Horvaatia, India, Venemaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lõuna-Korea, Türgi, Ukraina.
3. osa. Kasutustingimused ja -nõuded
1. |
Käesoleva loa alusel ei ole lubatud eksportida, kui
|
2. |
Eksportijad peavad märkima ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44 ELi viitenumbri X002 ja selle, et kaubad eksporditakse liidu üldise ekspordiloa EU005 alusel. |
3. |
Iga eksportija, kes kasutab käesolevat luba, peab teatama asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele käesoleva loa esmakordsest kasutamisest hiljemalt 30 päeva jooksul pärast esimese ekspordi toimumise kuupäeva või asukohaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel enne käesoleva loa esimest kasutamist. Liikmesriigid teatavad komisjonile teavitamise mehhanismi, mille nad käesoleva loa jaoks valisid. Komisjon avaldab saadud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Käesoleva loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida käesoleva loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid. Liikmesriik võib nõuda, et eksportija, kellele see liikmesriik on asukohariik, registreeriks end enne käesoleva loa esimest kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul, kui käesoleva määruse artikli 9 lõikest 1 ei tulene teisiti. Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas punktis sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad. |
„IIf LISA
LIIDU ÜLDINE EKSPORDILUBA nr EU006
(osutatud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1)
Kemikaalid
1. osa. Kaubad
Käesolev üldine ekspordiluba hõlmab järgmisi käesoleva määruse I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupu.
1C350:
1. |
tiodiglükool (CAS 111-48-8), |
2. |
fosforoksükloriid (CAS 10025-87-3); |
3. |
dimetüülmetüülfosfonaat (CAS 756-79-6) |
5. |
metüülfosfonüüldikloriid (CAS 676-97-1) |
6. |
dimetüülfosfit (DMP) (CAS 868-85-9); |
7. |
fosfortrikloriid (CAS 7719-12-2); |
8. |
trimetüülfosfit (TMP) (CAS 121-45-9); |
9. |
tionüülkloriid (CAS 7719-09-7); |
10. |
3-hüdroksü-1-metüülpiperidiin (CAS 3554-74-3); |
11. |
N,N-diisopropüül-(beeta)-aminoetüülkloriid (CAS 96-79-7); |
12. |
N,N-disopropüül-(beeta)-aminoetaantiool (CAS 5842-07-9); |
13. |
kinuklidiin-3-ool (CAS 1619-34-7); |
14. |
kaaliumfluoriid (CAS 7789-23-3); |
15. |
2-kloroetanool (CAS 107-07-3); |
16. |
trimetüülamiin, (CAS 124-40-3) |
17. |
dietüületüülfosfonaat (CAS 78-38-6) |
18. |
dietüül-N,N-dimetüülfosforamidaat (CAS 2404-03-7); |
19. |
dietüülfosfit (CAS 762-04-9); |
20. |
dimetüülamiinvesinikkloriid (CAS 506-59-2); |
21. |
etüülfosfinüüldikloriid (CAS 1498-40-4); |
22. |
etüülfosfonüüldikloriid (CAS 1066-50-8); |
24. |
vesinikfluoriid (CAS 7664-39-3); |
25. |
metüülbensilaat (CAS 76-89-1); |
26. |
metüülfosfinüüldikloriid (CAS 676-83-5); |
27. |
N,N-diisopropüül-(beeta)-aminoetanool (CAS 96-80-0); |
28. |
pinakolüülalkohol (CAS 464-07-3); |
30. |
trietüülfosfit (CAS 122-52-1) |
31. |
arseentrikloriid (CAS 7784-34-1); |
32. |
bensüülhape (CAS 76-93-7); |
33. |
dietüülmetüülfosfoniit (CAS 15715-41-0); |
34. |
dimetüületüülfosfonaat (CAS 6163-75-3); |
35. |
etüülfosfinüüldifluoriid (CAS 430-78-4); |
36. |
metüülfosfinüüldifluoriid (CAS 753–59–3); |
37. |
3-kinoklidoon (CAS 3731-38-2); |
38. |
fosforpentakloriid (CAS 10026-13-8); |
39. |
pinakoloon (CAS 75-97-8); |
40. |
kaaliumtsüaniid (CAS 151-50-8); |
41. |
kaaliumbifluoriid (CAS 7789-29-9); |
42. |
ammooniumvesinikfluoriid või ammooniumbifluoriid (CAS 1341-49-7); |
43. |
naatriumfluoriid (CAS 7681-49-4); |
44. |
naatriumbifluoriid (CAS 1333-83-1); |
45. |
naatriumtsüaniid (CAS 143-33-9); |
46. |
trietanoolamiin (CAS 102-71-6); |
47. |
fosforpentasulfiid (CAS 1314-80-3); |
48. |
diisopropüülamiin (CAS 108-18-9); |
49. |
dimetüülaminoetanool (CAS 100-37-8) |
50. |
naatriumsulfiid (CAS 1313-82-2); |
51. |
väävelmonokloriid(CAS 10025-67-9); |
52. |
vääveldikloriid (CAS 10545-99-0); |
53. |
trietanoolamiinhüdrokloriid (CAS 637-39-8); |
54. |
N,N-diisopropüül-β-aminoetüülkloriidhüdrokloriid (CAS 4261-68-1); |
55. |
metüülfosfoonhape (CAS 993-13-5); |
56. |
dimetüülmetüülfosfonaat (CAS 683-08-9); |
57. |
N,N-dimetüülaminofosforüüldikloriid (CAS 677-43-0); |
58. |
triisopropüülfosfit (CAS 116-17-6); |
59. |
etüüldietanoolamiin (CAS 139-87-7); |
60. |
O,O-dietüülfosforotioaat (CAS 2465-65-8); |
61. |
O,O-dietüülfosforoditioaat (CAS 298-06-6); |
62. |
naatriumheksafluorosilikaat (CAS 16893-85-9); |
63. |
metüülfosfoontiohappe dikloriid (CAS 676-98-2); |
64. |
dietüülamiin (CAS 109–89-7). |
65. |
N,N-diisopropüülaminoetaantiool hüdrokloriid (CAS 41480-75-5). |
1C450.a:
4. |
fosgeen: karbonüüldikloriid (CAS 75-44-5); |
5. |
tsüanogeenkloriid (CAS 506-77-4); |
6. |
vesiniktsüaniid (CAS 74-90-8); |
7. |
kloropikriin: trikloronitrometaan (CAS 76-06-2); |
1C450.b:
1. |
kemikaalid, välja arvatud sõjaliste kaupade nimekirjas või punktis 1C350 nimetatud, mis sisaldavad fosforiaatomit, millega on seotud üks (normaal- või iso-) metüül-, etüül- või propüülrühm, kuid mitte enam süsinikuaatomeid; |
2. |
N,N-dialküül[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül-]-fosforamiidi dihalogeniidid, muud kui punktis 1C350.57 nimetatud N,N-dimetüülaminofosforüül-dikloriid; |
3. |
dialküül[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]-N,N-dialküül[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]-fosforamidaadid, muud kui punktis 1C350 nimetatud dietüül-N,N-dimetüülfosforamidaat; |
4. |
N,N-dialküül [metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]aminoetüül-2-kloriidid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriid või N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriidhüdrokloriid; |
5. |
N,N-dialküül-[metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]aminoetaan-2-oolid ja vastavad protoneeritud soolad; muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-(beta)-aminoetanool (96-80-0) ja N,N-dietüülaminoetanool (100-37-8); |
6. |
N,N-dialküül-[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül]aminoetaan-2-tioolid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetaantiool ja N,N-diisopropüülaminoetaantiool vesinikkloriid (41480-75-5). |
8. |
metüüldietanolamiin (CAS 105-59-9). |
2. osa. Sihtkohad
Käesolev luba kehtib kogu liidus eksportimisel järgmistesse sihtkohtadesse:
Argentina, Horvaatia, Island, Lõuna-Korea, Türgi, Ukraina.
3. osa. Kasutustingimused ja -nõuded
1. |
Käesoleva loa alusel ei ole lubatud eksportida, kui
|
2. |
Eksportijad peavad märkima ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44 ELi viitenumbri X002 ja selle, et kaubad eksporditakse liidu üldise ekspordiloa EU006 alusel. |
3. |
Iga eksportija, kes kasutab käesolevat luba, peab teatama asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele käesoleva loa esmakordsest kasutamisest hiljemalt 30 päeva jooksul pärast esimese ekspordi toimumise kuupäeva või asukohaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmisel enne käesoleva loa esimest kasutamist. Liikmesriigid teatavad komisjonile teavitamise mehhanismi, mille nad käesoleva loa jaoks valisid. Komisjon avaldab saadud teabe Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Käesoleva loa kasutamisega kaasnevad aruandlusnõuded ja lisateabe, mida käesoleva loa alusel eksporditavate toodete kohta võib nõuda liikmesriik, kust eksport teostatakse, määravad kindlaks liikmesriigid. Liikmesriik võib nõuda, et eksportija, kellele see liikmesriik on asukohariik, registreeriks end enne käesoleva loa esimest kasutamist. Registreerimine toimub automaatselt ja pädev asutus teatab sellest eksportijale viivitamatult või igal juhul 10 tööpäeva jooksul, kui käesoleva määruse artikli 9 lõikest 1 ei tulene teisiti. Vajaduse korral võetakse teises ja kolmandas punktis sätestatud nõuete aluseks nõuded, mis on kehtestatud riiklike üldiste ekspordilubade kasutamisele liikmesriikide poolt, kes selliseid lube väljastavad. |
„IIg LISA
(käesoleva määruse artikli 9 lõike 4 punktis a ning IIa, IIc ja IId lisas osutatud loetelu)
Kanded ei sisalda alati täielikke I lisas esitatud kaupade kirjeldusi ja nendega seotud märkusi. Täielik kaupade kirjeldus on esitatud üksnes I lisas. Jutumärkides mõisted on määratletud I lisa üldises mõistete loetelus.
Kauba nimetamine käesolevas lisas ei mõjuta I lisas esitatud tarkvara käsitleva üldmärkuse kohaldamist.
— |
Kõik IV lisas esitatud kaubad. |
— |
0C001 "Looduslik uraan", "vaesestatud uraan" või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud ühendit või ühendeid. |
— |
0C002 "Lõhustuvad erimaterjalid", muud kui IV lisas nimetatud. |
— |
0D001 "Tarkvara", mis on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud 0-kategoorias nimetatud kaupade "arendamiseks", "tootmiseks" või "…", kuivõrd see on seotud punktiga 0C001 või punkti 0C002 IV lisast välja arvatud kaupadega. |
— |
0E001 Tuumatehnoloogia märkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud 0-kategoorias esitatud kaupade "arendamiseks", "tootmiseks" või "…", kuivõrd see on seotud punktiga 0C001 või punkti 0C002 alla kuuluvate IV lisast välja arvatud kaupadega. |
— |
1A102 Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 esitatud kanderakettides või punktis 9A104 esitatud sondrakettides. |
— |
1C351 Inimpatogeenid, zoonoosid ja "toksiinid". |
— |
1C353 Geneetilised elemendid ja geneetiliselt muundatud organismid. |
— |
1C354 Taimpatogeenid. |
— |
1C450.a.1 Amiton: O,O-dietüül-S-[2-(dietüülamino)etüül]fosforotiolaat (78–53–5) ja vastavad alküülitud või protoneeritud soolad; |
— |
1C450.a.2. PFIB: 1,1,3,3,3-pentafluoro-2-(trifluorometüül)-1-propeen (382–21–8); |
— |
7E104 "Tehnoloogia", mis on ette nähtud lennujuhtimise ja tõukejõu andmete integreerimiseks lennujuhtimissüsteemi, et optimeerida raketisüsteemide trajektoori. |
— |
9A009.a. Hübriidsed raketi tõukejõusüsteemid, mille koguimpulss on üle 1,1 MN. |
— |
9A117 "Rakettmürskudes" kasutatavad astmestusmehhanismid, eraldamismehhanismid ja astmete vaheseadmed. |
III LISA
„IV LISA
(käesoleva määruse artikli 22 lõikes 1 osutatud nimekiri)
Kanded ei sisalda alati I lisas esitatud täielikku kauba kirjeldust ja sellega seotud märkusi. (1) Täielik kaupade kirjeldus esitatakse üksnes I lisas.
Kauba nimetamine käesolevas lisas ei mõjuta I lisas esitatud masstooteid käsitlevate tingimuste kohaldamist.
Jutumärkides mõisted on määratletud I lisa üldises mõistete loetelus.
I OSA
(võimalus kasutada ühendusesiseses kaubanduses riiklikku üldluba)
Varjamistehnoloogia hulka kuuluvad kaubad
Punkt 1C001 |
Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetlainete neelajatena, või omajuhtivuslikud polümeerid. NB! VT KA PUNKT 1C101. |
Punkt 1C101 |
Muud kui punktis 1C001 nimetatud materjalid ja seadmed, mis vähendavad märgatavust, näiteks radarikiirte tagasipeegeldumist, ultraviolett-/infrapuna-ja akustilisi signaale ja mida kasutatakse ’rakettmürskudes’, „rakettmürskude“ alamsüsteemides või punktis 9A012 nimetatud mehitamata õhusõidukites. Märkus: punkt 1C101 ei hõlma materjale, kui need on ette nähtud vaid tsiviilrakenduste jaoks. Tehniline märkus: Punktis 1C101 tähendab ’rakettmürsk’ terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km. |
Punkt 1D103 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste vähendatud märgatavusega signaalide analüüsiks nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- või akustilised signaalid. |
Punkt 1E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ punktis 1C101 või 1D103 nimetatud kaupade „kasutamiseks“. |
Punkt 1E102 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ punktis 1D103 nimetatud „tarkvara“„arendamiseks“. |
Punkt 6B008 |
Impulssradari mõõtesüsteemid, mille kiiratava impulsi pikkus on 100 ns või lühem, ning nende jaoks spetsiaalselt kavandatud komponendid. NB! VT KA PUNKT 6B108. |
Punkt 6B108 |
Mõõtesüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud radari tagasikiirgumise ristlõike mõõtmiseks ja on kasutatavad „rakettmürskudes“ ja nende alamsüsteemides. |
Ühenduse strateegilise kontrolli alla kuuluvad kaubad
Punkt 1A007 |
Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil laenguid ja „suure siseenergiaga materjali“ sisaldavaid kehi lõhkama: NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI NING PUNKTID 3A229 JA 3A232.
Märkus: punkt 1A007.b ei hõlma detonaatoreid, mis kasutavad üksnes initsieerivaid lõhkeained, nt pliiasiidi. |
||||||||||||
Punkt 1C239 |
Brisantlõhkeained, muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud, või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massiprotsendi ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsiooni kiirus üle 8 000 m/s. |
||||||||||||
Punkt 1E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud punktis 1C239 nimetatud kaupade „kasutamiseks“. |
||||||||||||
Punkt 3A229 |
Järgmised suure voolu impulssgeneraatorid… NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
||||||||||||
Punkt 3A232 |
Järgmised eelmises punktis 1A007 nimetamata mitmepunktilised initsieerimissüsteemid… NB! VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI. |
||||||||||||
Punkt 3E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“' punktis 3A229 või 3A232 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
||||||||||||
Punkt 6A001 |
Akustika, üksnes järgmine: |
||||||||||||
Punkt 6A001.a.1.b |
Objektide avastamise ja asukoha kindlaksmääramise süsteemid, millel on mis tahes järgmine omadus:
|
||||||||||||
Punkt 6A001.a.2.a.2 |
Hüdrofonid … Sisaldavad … |
||||||||||||
Punkt 6A001.a.2.a.3 |
Hüdrofonid … Omavad mis tahes … |
||||||||||||
Punkt 6A001.a.2.a.6 |
Hüdrofonid … Kavandatud … |
||||||||||||
Punkt 6A001.a.2.b |
Järelveetavad akustiliste hüdrofonide võresüsteemid … |
||||||||||||
Punkt 6A001.a.2.c |
Andmetöötlusseadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud reaalajas kasutamiseks järelveetava akustiliste hüdrofonide võresüsteemidele, mis on "kasutaja programmeeritavad" ning milles on aja ja sageduspiirkondade töötlemis- ja korreleerimisvõimalused, kaasa arvatud spektraalanalüüs, digitaalne filtratsioon ning kiiremoodustamine, kasutades kiiret Fourier’ pööret või teisi muundamisvõtteid ja -meetodeid. |
||||||||||||
Punkt 6A001.a.2.e |
merepõhja või lahe hüdrofonide võresüsteemid, millel on mis tahes järgmised omadused:
|
||||||||||||
Punkt 6A001.a.2.f |
Andmetöötlusseadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud reaalajas kasutamiseks merepõhja või lahe kaablisüsteemides, mis on "kasutaja programmeeritavad" ning milles on aja ja sageduspiirkondade töötlemis- ja korreleerimisvõimalused, kaasa arvatud spektraalanalüüs, digitaalne filtratsioon ning kiiremoodustamine, kasutades kiiret Fourier’ pööret või teisi spektrimuundamisvõtteid ja -meetodeid. |
||||||||||||
Punkt 6D003.a |
"Tarkvara" akustiliste andmete "töötlemiseks reaalajas". |
||||||||||||
Punkt 8A002.o.3 |
järgmised müravähendamissüsteemid, mis on ette nähtud kasutamiseks 1 000 -tonnise ja suurema veeväljasurvega laevadel:
|
||||||||||||
Punkt 8E002.a |
„Tehnoloogia“ veealuse müra vähendamiseks spetsiaalselt kavandatud sõukruvide „arendamiseks“, „tootmiseks“, parandamiseks, remontimiseks või uuendamiseks (uuesti töötlemine). |
Ühenduse strateegilise kontrolli alla kuuluvad kaubad – Krüptoanalüüs – 5. kategooria, 2. osa
Punkt 5A004.a |
Seadmed, mis on kavandatud või kohandatud ’krüptoanalüütiliste funktsioonide’ täitmiseks. Märkus: Punkt 5A004.a. hõlmab süsteeme või seadmeid, mis on projekteeritud või kohandatud teostama pöördprojekteerimise abil ’krüptoanalüütilisi funktsioone’. Tehniline märkus: ’Krüptoanalüütilised funktsioonid’ on krüptograafiliste süsteemide ületamiseks loodud funktsioonid, et saada kätte salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst, paroolid või krüptograafilised võtmed. |
||
Punkt 5D002.a |
„tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud järgmiste kaupade „arenduseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“:
|
||
Punkt 5D002.c |
„tarkvara“, millel on järgmised tunnused või mis täidab või simuleerib järgmisi funktsioone:
|
||
Punkt 5E002.a |
Üksnes „tehnoloogia“ punktis 5A004.a, 5D002.a.3 või 5D002.c.3 nimetatud kaupade „arendamiseks“, „tootmiseks“ või „kasutamiseks“. |
MTCR-tehnoloogia
Punkt 7A117 |
„Rakettmürskudel“ kasutatavad „juhtimisseadmed“, mis on võimelised saavutama süsteemset täpsust 3,33 % või vähem lennuulatusest (nt samavõrdne tõenäosusring (’CEP’) 10 km või väiksem kaugusel 300 km), välja arvatud „juhtimisseadmed“, mis on kavandatud rakettmürskude jaoks, mille lennuulatus on alla 300 km, või mehitatud õhusõidukite jaoks. Tehniline märkus: „Samavõrdne tõenäosusring“ on täpsuse mõõt, mis on defineeritud kui märklauale tsentreeritud sellise spetsiifilise ulatusega ringi raadius, millesse jääb 50 % kasuliku lasti mõjust. |
||||||||||||
Punkt 7B001 |
Testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed eespool punktis 7A117 nimetatud seadmetele. Märkus. punkt 7B001 ei hõlma I või II hooldustasemele vajalikke testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmeid. |
||||||||||||
Punkt 7B003 |
Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud eespool punktis 7A117 nimetatud seadmete „tootmiseks“. |
||||||||||||
Punkt 7B103 |
„Tootmisvarustus“, mis on spetsiaalselt ette nähtud eespool punktis 7A117 nimetatud seadmete tootmiseks. |
||||||||||||
Punkt 7D101 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud eespool punktis 7B003 või 7B103 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
||||||||||||
Punkt 7E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud eespool punktis 7A117, 7B003, 7B103 või 7D101 nimetatud seadmete või „tarkvara“„arendamiseks“. |
||||||||||||
Punkt 7E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud eespool punktides 7A117, 7B003 ja 7B103 nimetatud seadmete „tootmiseks“. |
||||||||||||
Punkt 7E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on ette nähtud eespool punktides 7A117, 7B003, 7B103 ja 7D101 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
||||||||||||
Punkt 9A004 |
Kanderaketid, millega on võimalik toimetada vähemalt 500 kg kasulikku lasti vähemalt 300 km kaugusele . NB! VT KA PUNKT 9A104 Märkus 1 punkt 9A004 ei hõlma kasulikku lasti. |
||||||||||||
Punkt 9A005 |
Vedelkütusega rakettide tõukejõusüsteemid, mis sisaldavad punktis 9A006 nimetatud süsteeme või komponente, mis on kasutatavad punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides . NB! VT KA PUNKTID 9A105 ja 9A119 |
||||||||||||
Punkt 9A007.a |
Tahkekütuse tõukejõusüsteemid, mis on kasutatavad punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides ja millel on mis tahes järgmine omadus: NB! VT KA PUNKT 9A119
|
||||||||||||
Punkt 9A008.d |
Järgmised komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud tahkekütuse raketi tõukejõusüsteemidele: NB! VT KA PUNKT 9A108.c
|
||||||||||||
Punkt 9A104 |
Sondraketid, mis on võimelised toimetama vähemalt 500 kg kasulikku lasti vähemalt 300 km kaugusele. NB! VT KA PUNKT 9A004 |
||||||||||||
Punkt 9A105.a |
Järgmised vedelkütuse rakettmootorid: NB! VT KA PUNKT 9A119
|
||||||||||||
Punkt 9A106.c |
Muud kui punktis 9A006 nimetatud spetsiaalselt vedelkütusega raketi tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud süsteemid või komponendid, mis on kasutatavad „rakettmürskudes“:
Tehniline märkus: Näiteid punktis 9A106.c kirjeldatud tõukejõu vektori juhtimise meetoditest:
|
||||||||||||
Punkt 9A108.c |
Muud kui punktis 9A008 nimetatud spetsiaalselt tahkekütuse tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud komponendid, mis on kasutatavad ’rakettmürskudel’:
Tehniline märkus: Näiteid punktis 9A108.c kirjeldatud tõukejõu vektori juhtimise meetoditest:
|
||||||||||||
Punkt 9A116 |
Järgmised „rakettmürskudes“ kasutatavad atmosfääri taassisenevad sõidukid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud või kohandatud komponendid:, välja arvatud need atmosfääri taassisenevad sõidukid, mis on kavandatud kandma mitterelvastuslikku lasti :
|
||||||||||||
Punkt 9A119 |
Muud kui eespool punktis 9A005 või 9A007.a nimetatud üksikud raketiastmed, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukitel ja mis on võimelised toimetama vähemalt 500 kg kasulikku lasti vähemalt 300 km kaugusele. |
||||||||||||
Punkt 9B115 |
„Tootmisseadmed“, mis on spetsiaalselt kavandatud eespool punktides 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9A105.a, 9A106.c, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks. |
||||||||||||
Punkt 9B116 |
„Tootmisseadmed“, mis on spetsiaalselt kavandatud eespool punktis 9A004 nimetatud kanderakettide või punktides 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9A104, 9A105.a, 9A106.c, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks. |
||||||||||||
Punkt 9D101 |
„Tarkvara“, mis on spetsiaalselt loodud eespool punktis 9B116 nimetatud kaupade kasutamiseks. |
||||||||||||
Punkt 9E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on vajalik eespool punktides 9A004, 9A005, 9A007.a., 9A008.d., 9B115, 9B116 või 9D101 nimetatud seadmete või „tarkvara“„arendamiseks“. |
||||||||||||
Punkt 9E002 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on vajalik eespool punktides 9A004, 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9B115 või 9B116 nimetatud seadmete „tootmiseks“. Märkus:„tehnoloogia“ kohta, mis on mõeldud kontrolli alla kuuluvate struktuuride, laminaatide või materjalide parandamiseks, vaata punkti 1E002.f. |
||||||||||||
Punkt 9E101 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“, mis on vajalik eespool punktides 9A104, 9A105.a, 9A106.c, 9A108.c, 9A116 või 9A119 nimetatud kaupade „arendamiseks“ ja „tootmiseks“. |
||||||||||||
Punkt 9E102 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastava „tehnoloogia“„kasutamiseks“ eespool punktides 9A004, 9A005, 9A007.a, 9A008.d, 9A104, 9A105.a, 9A106.c., 9A108.c, 9A116, 9A119, 9B115, 9B116 või 9D101 nimetatud kanderakettides. |
Erandid:
IV lisa ei hõlma järgmisi MTCR-tehnoloogia alla kuuluvaid kaupu, mis:
1. |
antakse üle tellimuste alusel, mille on esitanud Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) vastavalt lepingulisele suhtele või mille annab üle ESA oma ametlike kohustuste täitmiseks; |
2. |
antakse üle tellimuste alusel, mille on esitanud liikmesriigi kosmoseagentuur vastavalt lepingulistele suhetele või mille annab üle liikmesriigi kosmoseagentuur oma ametlike kohustuste täitmiseks; |
3. |
antakse üle tellimuste alusel, mis on esitatud seoses kahe või enama Euroopa riigi valitsuse poolt allkirjastatud ühenduse kosmoselendude arendus- ja tootmisprogrammidega vastavalt lepingulistele suhetele; |
4. |
antakse üle liikmesriigi riiklikult kontrollitava kosmodroomi territooriumil, välja arvatud juhul, kui kõnealune liikmesriik kontrollib selliseid üleandmisi vastavalt käesoleva määruse tingimustele. |
II OSA
(riiklikku üldluba ei kasutata ühendusesiseses kaubanduses)
Keemiarelvade konventsiooni (CWC) alla kuuluvad kaubad
Punkt 1C351.d.4 |
Ritsiin |
Punkt 1C351.d.5 |
Saksitoksiin |
NSG-tehnoloogia
I lisa kogu 0. kategooria sisaldub IV lisas, välja arvatud järgmised:
— |
Punkt 0C001: antud kaubanimetus ei sisaldu IV lisas; |
— |
Punkt 0C002: antud kaubanimetus ei sisaldu IV lisas, välja arvatud järgmised lõhustuvad erimaterjalid:
|
— |
Punkti 0C003 osas üksnes kasutamisel „tuumareaktorites“ (punktis 0A001.a). |
— |
Punkt 0D001 (tarkvara) sisaldub IV lisas, välja arvatud sedavõrd, kui see on seotud punktiga 0C001 või punkti 0C002 kaubanimetustega, mis on IV lisast välja arvatud. |
— |
Punkt 0E001 (tehnoloogia) sisaldub IV lisas, välja arvatud sedavõrd, kui need on seotud punktiga 0C001 või punkti 0C002 kaubanimetustega, mis on IV lisast välja arvatud. |
Punkt 1B226 |
Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolu 50 mA või rohkem. Märkus: punkt 1B226 hõlmab separaatoreid:
|
||||||||||||||||
Punkt 1B231 |
Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:
|
||||||||||||||||
Punkt 1B233 |
Liitiumi isotoopide eraldamise rajatised või järgmised tehased ning seadmed nende jaoks:
|
||||||||||||||||
Punkt 1C012 |
Järgmised materjalid: Tehniline märkus: Neid materjale kasutatakse enamasti tuumasoojusallikate puhul.
Märkus: Punkt 1C012.b ei hõlma saadetisi, milles neptuunium-237 sisaldus on 1 gramm või vähem. |
||||||||||||||||
Punkt 1C233 |
Liitium, mida on liitium-6 isotoobi (6Li) suhtes rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi järgmiselt: elementkujul, sulamitena, ühenditena, liitiumi sisaldavate segudena, nendest valmistatud toodetena, kõigi eelkirjeldatute heitmete või jäätmetena. Märkus: punkt 1C233 ei hõlma termoluminestsentsdosimeetreid. Tehniline märkus: Liitium-6 looduslik sisaldus on ligikaudu 6,5 massiprotsenti (7,5 aatomprotsenti). |
||||||||||||||||
Punkt 1C235 |
Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite suhe vesinikuaatomite suhtes on suurem kui 1: 1 000 , ning neid sisaldavad tooted ja seadmed. Märkus: punkt 1C235 ei hõlma kaupu ega seadmeid, milles triitiumisisaldus on kuni 1,48 × 103 GBq (40 Ci). |
||||||||||||||||
Punkt 1E001 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ punktis 1C012.b nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks“ või „tootmiseks“. |
||||||||||||||||
Punkt 1E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“ punktides 1B226, 1B231, 1B233, 1C233 ja 1C235 nimetatud kaupade „kasutamiseks“. |
||||||||||||||||
Punkt 3A228 |
Järgmised lülitusseadmed:
|
||||||||||||||||
Punkt 3A231 |
Neutronite genereerimise süsteemid, kaasa arvatud lambid, millel on mõlemad järgmised omadused:
|
||||||||||||||||
Punkt 3E201 |
Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia“' punktis 3A228 või 3A231 nimetatud seadmete „kasutamiseks“. |
||||||||||||||||
Punkt 6A203 |
Kaamerad ja komponendid, muud kui punktis 6A003 nimetatud:
Märkus: punktis 6A203.a kuuluvad selliste kaamerate komponentide hulka sünkroniseeriva elektroonika moodulid ning rootorikoostud, mis koosnevad turbiinidest, peeglitest ja laagritest. |
||||||||||||||||
Punkt 6A225 |
Kiiruse mõõtmise interferomeetrid, mis on ette nähtud üle 1 km/s kiiruste mõõtmiseks ajavahemike vältel, mis on lühemad kui 10 s. Märkus: punkt 6A225 hõlmab kiiruse mõõtmise interferomeetreid, nagu kiiruse interferomeeter-süsteem mis tahes reflektori jaoks (VISAR) ja Doppleri laserinterferomeetrid (DLI). |
||||||||||||||||
Punkt 6A226 |
Rõhuandurid:
|
(1) Erinevused I ja IV lisa sõnastuses/reguleerimisalas on märgitud poolpaksus kursiivkirjas.