Artikkel 1

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud protokoll sõlmitakse.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud protokollile liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Protokolli kohaldatakse alates selle allkirjastamise kuupäevast (3) ajutiselt kuni selle jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

ARTIKKEL 1

Põhimõtted

ARTIKKEL 2

Kalapüügivõimalused

ARTIKKEL 3

Rahaline toetus – makseviisid

ARTIKKEL 4

Valdkondlik toetus

ARTIKKEL 5

Teadus- ja tehnikaalane koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas

ARTIKKEL 6

Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine

ARTIKKEL 7

Uued kalapüügivõimalused

ARTIKKEL 8

Lossimise stiimulid ja ettevõtjate koostöö edendamine

ARTIKKEL 9

Käesoleva protokolli rakendamise peatamine

ARTIKKEL 10

Kohaldatav õigus

ARTIKKEL 11

Elektrooniline teabevahetus

ARTIKKEL 12

Andmete konfidentsiaalsus

ARTIKKEL 13

Kohaldamisaeg

Käesolevat protokolli kohaldatakse viie aasta jooksul alates ajutisest kohaldamisest vastavalt artiklile 15, juhul kui ei teatata artikli 14 kohasest protokolli lõpetamisest.

ARTIKKEL 14

Protokolli lõpetamine

ARTIKKEL 15

Protokolli ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

ARTIKKEL 16

Protokolli jõustumine

Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

LISA

LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGI TINGIMUSED SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE PÜÜGIPIIRKONNAS

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1.   Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas liidu või São Tomé ja Príncipe pädevate asutustena järgmisi pädevaid asutusi:

a)	liidu puhul: Euroopa Komisjon, vajaduse korral São Tomé ja Príncipe suhtes pädeva liidu delegatsiooni vahendusel;

b)	São Tomé ja Príncipe puhul: kalanduse direktoraat kalanduse eest vastutavas ministeeriumis.

2.   Püügipiirkond

Käesoleva protokolli alusel tegutsevad liidu laevad võivad tegeleda kalapüügiga São Tomé ja Príncipe majandusvööndis, välja arvatud väikesemahulise ja pooltööstusliku kalapüügi jaoks eraldatud alad.

Majandusvööndi koordinaadid on edastatud ÜRO-le 7. mail 1998.

São Tomé ja Príncipe teatab liidule viivitamata igast püügipiirkonnaga seotud muudatusest.

3.   Navigatsiooniks ja kalapüügiks keelatud piirkonnad

Kogu püügitegevus erandeid tegemata on keelatud São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühiseks kasutamiseks määratud püügipiirkonnas. Selle püügipiirkonna koordinaadid on esitatud 1. liites.

4.   Pangakonto

Enne käesoleva protokolli jõustumist edastab São Tomé ja Príncipe liidule selle (nende) pangakonto(de) andmed, millele kantakse lepingu raames kalalaevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

5.   Kontaktpunktid

Lepinguosalised teavitavad teineteist oma kontaktpunktidest, mis võimaldavad vahetada teavet käesoleva protokolli rakendamise kohta, eelkõige küsimustes, mis on seotud koondandmete ja püügikoormuse andmete vahetamisega, kalapüügilubadega seotud menetlustega ning valdkondliku toetuse rakendamisega.

6.   Töökeeled

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva protokolli rakendamiseks peetavate koosolekute töökeeled on võimaluse korral portugali ja prantsuse keel.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILOAD

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on mõiste „kalapüügiluba“ samaväärne mõistega „kalapüügilitsents“ São Tomé ja Príncipe õigusaktides.

1. JAGU

KOHALDATAVAD MENETLUSED

1.   Kalapüügilubade saamise tingimused

São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas antakse kalapüügiluba üksnes nõuetekohasele liidu laevale.

Liidu laev vastab nõuetele juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole rakendatud kalapüügikeeldu São Tomés ja Príncipes. Kõnealustel isikutel ei tohi olla vastuolusid São Tomé ja Príncipe ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik São Tomé ja Príncipe ning liidu vahelistest kalanduslepingutest tulenevad varasemad kohustused. Samuti peavad need vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/2403 (1) (välispüügilaevastike jätkusuutliku majandamise kohta).

2.   Kalapüügilubade taotlemine

Liidu pädevad asutused esitavad São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile elektrooniliselt taotluse (koopia sellest São Tomé ja Príncipe suhtes pädevale liidu delegatsioonile) iga laeva kohta, kes soovib käesoleva protokolli raames kala püüda; seda tuleb teha vähemalt viisteist tööpäeva enne kalapüügiloa soovitud alguskuupäeva.

Taotlused esitatakse São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormil, mille näidis on 2. liites.

Iga kalapüügiloa taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid:

a)	tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud kindlasummaline ettemaks ja makstud on kindlasummaline tasu vaatlejaga seotud kulude katmiseks;

b)	hiljutine värvifoto laevast külgvaates;

c)	laeva registreerimistunnistuse koopia;

d)	vajaduse korral kõik muud laevatüübi suhtes kohaldatavate siseriiklike eeskirjade kohaselt nõutavad dokumendid, millest São Tomé ja Príncipe on teatanud ühiskomitees.

Iga-aastane kindlasummaline tasu makstakse riigikassa samale pangakontole, kuhu kantakse ka käesoleva protokolli artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud rahaline toetus.

Loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

Igale kalapüügiloa taotlusele peavad olema selgelt märgitud sihtliigid.

Kalapüügiloa taotlus võib sisaldada teadet, et laeva pardal on kavas tegeleda haiuimede osalise eemaldamisega, ja teadet muude pardal tehtavate toimingute, näiteks kalade rookimise kohta.

3.   Kalapüügiloa väljastamine

Kalapüügiluba väljastatakse viieteistkümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil kalanduse eest vastutav São Tomé ja Príncipe ministeerium sai kätte käesoleva jao punktis 2 osutatud dokumendid.

Kalapüügiloa originaal antakse liidule São Tomé ja Príncipe suhtes pädeva liidu delegatsiooni vahendusel.

Kalapüügiloas täpsustatakse liigid, keda on lubatud püüda (tuunilaadsed, mõõkkalad ja lubatud haid).

Selleks et kalapüügiga São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas saaks ettenähtud ajal alustada, saadetakse laevaomanikele kalapüügiloa koopia elektrooniliselt. Kõnealust koopiat võib kasutada maksimaalselt kuuskümmend päeva pärast kalapüügiloa väljaandmise kuupäeva. Selles ajavahemikus käsitatakse koopiat originaaliga samaväärsena.

4.   Kalapüügiloa erakorraline väljavahetamine

Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Tõestatud vääramatu jõu korral võib liidu taotlusel laeva kalapüügiloa siiski tagasi võtta ja ülejäänud kehtivusaja jaoks mõnele muule sama kategooria laevale välja anda uue kalapüügiloa vastavalt kindlaks määratavale korrale.

Laevaomanik tagastab algse kalapüügiloa São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile. Asenduslaeva luba hakkab kehtima samal kuupäeval. São Tomé ja Príncipe teavitab liitu kalapüügiloa ülekandmisest ja selle jõustumise kuupäevast.

5.   Kalapüügiloa hoidmine laeva pardal

Ilma et see piiraks käesoleva jao 3. punkti, peab kalapüügiluba olema alati laeva pardal.

6.   Abilaevad

lLiidu taotlusel ja pärast seda, kui São Tomé ja Príncipe ametiasutused on taotluse läbi vaadanud, lubab São Tomé ja Príncipe abilaevadel abistada liidu kalalaevu, kellel on kalapüügiluba.

Abilaevad ei tohi olla varustatud püügiks vajalike vahenditega. Abi ei hõlma kütuse tankimist ega püügi ümberlaadimist.

Abilaevade suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis kirjeldatud kalapüügiloa edasiandmise menetlust abilaevade suhtes kohaldatavates piires. São Tomé ja Príncipe koostab lubatud abilaevade nimekirja ja edastab selle viivitamata liidule.

Kõnealuste laevade eest makstakse aastatasu 3 500 eurot, mis makstakse käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 10 osutatud kalanduse arengufondile.

2. JAGU

LOATASUD JA ETTEMAKSED

1.

Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta.

2.

Tuunipüügiseinerite ja triivõngelaevade tasu suuruseks on kogu käesoleva protokolli kohaldamisajaks kehtestatud 70 eurot iga São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas püütud tonni kohta.

3.

Kalapüügiluba väljastatakse pärast seda, kui on tasutud järgmised iga-aastased kindlasummalised loatasud: a) tuunipüügiseinerid: 9 100 eurot laeva kohta, mis vastab 130 tonni eest makstavale loatasule; b) triivõngelaevad: 3 255 eurot laeva kohta, mis vastab 46,5 tonni eest makstavale loatasule;

Loatasud makstakse riigikassa pangakontole, kuhu kantakse ka käesoleva protokolli artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus.

4.

Püügiaruannete alusel koostab liit iga liidu laeva jaoks eelneva kalendriaasta püügihooaja püügideklaratsiooni ja maksmisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse. Ta edastab lõpliku arvestuse São Tomé ja Príncipe ametiasutustele ning liidu liikmesriikide kaudu ka laevaomanikele enne jooksva aasta 30. juunit. Toetudes tõendavatele dokumentidele võib São Tomé ja Príncipe lõpliku arvestuse vaidlustada kolmekümne päeva jooksul pärast selle kättesaamist. Eriarvamuste korral konsulteerivad lepinguosalised omavahel, vajaduse korral teevad nad seda ühiskomitee raames. Kui São Tomé ja Príncipe ei esita kolmekümne päeva jooksul vastuväiteid, loetakse lõplik arvestus vastuvõetuks.

5.

Kui lõplik arvestus ületab ettemaksena makstavat kindlasummalist loatasu, mis maksti kalapüügiloa saamiseks, kannab laevaomanik puudujääva summa, kui ta seda ei vaidlusta, São Toméle ja Príncipele üle neljakümne viie päeva jooksul. Jääk kantakse kalanduse arengufondi pangakontole. Kui lõpliku arvestuse summa on väiksem kui ettemaksena makstav kindlasummaline loatasu, ei ole laevaomanikul õigust ülejäävat summat tagasi saada.

III PEATÜKK

PÜÜGISEIRE JA -ARUANDED

1. JAGU

ELEKTROONILINE PÜÜGIPÄEVIK

1.

Käesoleva protokolli raames kalapüügiga tegeleva liidu laeva kapten peab elektroonilist püügipäevikut, mis on integreeritud elektroonilisse laevaettekannete süsteemi (ERS).

2.

Laeval, millel ei ole ERSi, ei ole lubatud kalapüügi eesmärgil São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda siseneda.

3.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten. Püügipäevikut peetakse kooskõlas ICCATi asjaomaste resolutsioonide ja soovitustega.

4.

Kapten registreerib iga päev iga püügitegevuse puhul iga liigi kohta püütud, pardal hoitava või vette tagasi heidetud saagi hinnangulise koguse. Iga liigi püütud või vette tagasi lastud hinnanguline kogus tuleb registreerida olenemata selle kaalust.

5.

Kui laev on püügipiirkonnas kuid püüki ei toimu, registreeritakse laeva keskpäevane asukoht.

6.

Püügipäeviku andmed edastatakse iga päev automaatselt lipuriigi püügiseirekeskusele. Edastatav teave hõlmab vähemalt järgmist: a) kalalaeva pardatähised ja nimi; b) iga liigi FAO kindlaksmääratud kolmetäheline kood; c) asjaomane geograafiline piirkond, kust saak püüti; d) püügi kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg; e) sadamast lahkumise ja sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg ning püügireisi kestus; f) püügivahendi tüüp, selle tehniline kirjeldus ja mõõtmed; g) iga liigi pardal hoitav hinnanguline kogus kilogrammides, väljendatuna eluskaalus, või vajaduse korral isendite arv; h) iga liigi vette tagasi lastud hinnanguline kogus kilogrammides, väljendatuna eluskaalus, või vajaduse korral isendite arv.

7.

Lipuriik tagab, et andmed võetakse vastu ja registreeritakse elektroonilises andmebaasis, mis võimaldab kõnealuste andmete turvalise säilitamise vähemalt 36 kuu jooksul.

8.

Lipuriik ning São Tomé ja Príncipe tagavad, et nad on varustatud riist- ja tarkvaraga, mis on vajalik ERSi andmete automaatseks edastamiseks. ERSi andmete edastamiseks tuleb kasutada Euroopa Komisjoni hallatavaid elektroonilisi sidevahendeid püügiga seotud andmete standardiseeritud vahetuseks. Standardite muudatused rakendatakse kuue kuu jooksul.

9.

Lipuriigi püügiseirekeskus tagab, et püügipäevikud esitatakse São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele ERSi kaudu automaatselt iga päev kogu laeva püügipiirkonnas viibimise ajal, isegi kui saak on null.

10.

ERSi kaudu väljapüügist teatamise kord ja menetluskord tõrgete puhul on esitatud 4. liites.

11.

São Tomé ja Príncipe ametiasutused töötlevad iga laeva püügiandmeid konfidentsiaalselt ja turvaliselt.

2. JAGU

PÜÜGI KOONDANDMED

1.

Lipuriik esitab kord kvartalis Euroopa Komisjoni hallatava andmebaasi jaoks koondandmed iga laeva väljapüügi ja tagasiheite koguste kohta kuude kaupa. Liikide puhul, mille suhtes kohaldatakse vastavalt käesolevale protokollile või ICCATi soovitustele lubatud kogupüüki, esitatakse igal kuul andmed eelmise kuu kohta.

2.

Lipuriik kontrollib andmeid, kasutades ristkontrollimist lossimis-, müügi-, kontrolli- või seireandmetega ning kogu asjakohase teabega, mis on ametiasutustele kättesaadav. Kui kontrollimise tulemusena on vaja andmebaasi ajakohastada, tehakse seda võimalikult kiiresti. Kontrollimisel lähtutakse püügipiirkonna geograafilistest koordinaatidest, mis on sätestatud käesolevas protokollis.

3.

Lähtudes andmebaasist saadud andmetest esitab liit São Tomé ja Príncipe ametiasutustele enne iga kvartali lõppu koondandmed jooksva aasta eelmiste kvartalite kohta, märkides püügikoguse laevade, kuude ja liikide kaupa. Need andmed on esialgsed ja muutuvad.

4.

São Tomé ja Príncipe analüüsib lõikes 3 osutatud koondandmeid ja annab teda kõigist suurtest vastuoludest andmete puhul, mis on saadud ERSi kaudu edastatud elektroonilistest püügipäevikutest. Lipuriigid viivad läbi uurimisi ja vajaduse korral ajakohastavad andmeid.

IV PEATÜKK

SEIRE, KONTROLL JA JÄRELEVALVE

1. JAGU

KONTROLL JA INSPEKTEERIMINE

Liidu kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste kirjelduste ja muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma ICCATi määrustest ja soovitustest.

1.   Püügipiirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvad liidu laevad teatavad São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele oma kavatsusest São Tomé ja Príncipe majandusvööndisse siseneda või sealt lahkuda vähemalt kolm tundi ette.

Sisenemisel São Tomé ja Príncipe majandusvööndisse ja sealt lahkumisel peavad laevad koos oma asukoha andmetega esitama ka andmed juba pardal oleva püügikoguse kohta liikide kaupa, vastavalt FAO kolmetähelise koodile ja väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

Kõnealused teated tuleb saata ERSi kaudu või e-posti teel São Tomé ja Príncipe ametiasutuste antud aadressil.

Kui laev tabatakse kalastamas, ilma et ta oleks teatanud kavatsusest siseneda São Tomé ja Príncipe vetesse, loetakse laev kalapüügiloata laevaks ja tema suhtes kohaldatakse São Tomé ja Príncipe siseriiklike õigusaktidega ettenähtud tagajärgi.

2.   Inspekteerimismenetlus

Kalapüügiluba omavate liidu laevade inspekteerimist São Tomé ja Príncipe püügipiirkonna vetes, reidil või sadamates teostavad São Tomé ja Príncipe inspektorid, kelle kalanduskontrollialased ülesanded on selgelt kindlakstehtavad, ning kes kasutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutuste teenistuses olevaid laevu.

Enne pardaleminekut teavitavad São Tomé ja Príncipe inspektorid liidu laeva oma otsusest läbi viia inspekteerimine. Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõestama.

São Tomé ja Príncipe inspektorid jäävad liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Inspekteerimise käigus tehtud pildid (fotod või videod) on ette nähtud kalanduse kontrolli ja järelevalve eest vastutavatele asutustele. Neid ei või avalikustada, kui riiklikust õigusest ei tulene teisiti.

Liidu laeva kapten aitab São Tomé ja Príncipe inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimisel.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad São Tomé ja Príncipe inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja liidu laeva kapten.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele võimaliku rikkumisjuhtumi menetlemise korral. Laeva kapten näitab inspekteerimise toimumise jooksul üles koostöövalmidust. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab märkuse „allkirja andmisest keeldunud“. São Tomé ja Príncipe inspektorid annavad enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. São Tomé ja Príncipe asutused teatavad liidule läbiviidud inspekteerimistest ja võimalikest avastatud rikkumistest kahekümne nelja tunni jooksul pärast inspekteerimise toimumist ning edastavad liidule inspekteerimisaruande. Süüdistusakti koostamise korral saadetakse selle koopia liidule hiljemalt seitse päeva pärast inspektori sadamasse naasmist.

3.   Pardal teha lubatud toimingud

São Tomé ja Príncipe väljaantud kalapüügiloal märgitakse, milliseid toiminguid (nagu rookimine, haiuimede osaline lõikamine) on lubatud pardal teha.

4.   Ümberlaadimine ja lossimine

Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvad liidu laevad, kes soovivad väljapüüki São Tomé ja Príncipe vetes ümber laadida, peavad seda tegema sadamate Fernão Dias, Neves või Ana Chaves reidil.

Lossida või ümber laadida sooviva liidu laeva omanik või tema esindaja teatab vähemalt nelikümmend kaheksa tundi enne lossimist või ümberlaadimist São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele järgmised andmed:

a)	ümber laadiva või lossiva kalapüügilaeva nimi;

b)	kaubavedaja nimi;

c)	ümberlaaditava või lossitava kala tonnaaž liikide kaupa;

d)	ümberlaadimise või lossimise kuupäev;

e)	ümberlaaditud või lossitud väljapüügi sihtkoht.

São Toméd ja Prínciped võib teavitada ERSi kaudu või e-posti teel.

Ümberlaadimine merel on keelatud.

Laeva kapten edastab São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatab, kas ta kavatseb püüki jätkata või São Tomé ja Príncipe vetest lahkuda.

São Tomé ja Príncipe vetes ümberlaadimine või lossimine muul viisil, kui käesolevas jaos ette nähtud, on keelatud. Käesoleva sätte rikkumisele järgnevad São Tomé ja Príncipe õigusaktidega ettenähtud sanktsioonid.

2. JAGU

LAEVASEIRE SATELLIITSÜSTEEM

Kõik käesoleva protokolli alusel tegevusloa saanud liidu laevad peavad olema varustatud laevaseire satelliitsüsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS).

Pardal olevate andmete edastamiseks kasutatavat ja pidevalt toimivat laevaseire satelliitsüsteemi on keelatud teise kohta viia, lahti ühendada, hävitada, kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta, samuti on keelatud edastatud ja VMSi abil registreeritud andmeid tahtlikult muuta, kuritarvitada või võltsida.

Liidu laevad edastavad oma asukoha andmed oma lipuriigi püügiseirekeskusele automaatselt ja pidevalt seinerite puhul vähemalt kord tunnis ja kõigi muude laevade puhul vähemalt iga kahe tunni tagant. Kui laeva tegevuse suhtes kohaldatakse uurimismeetmeid, võib nõuda, et andmeid edastataks sagedamini.

Lipuriigi püügiseirekeskus tagab, et laeva viibimise ajal püügipiirkonnas tehakse VMSi asukohateated automaatselt kättesaadavaks.

Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:

a)	laeva tunnusandmed;

b)	laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)	asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg;

d)	kalalaeva kiirus ja kurss.

VMSi kaudu laeva asukoha teatamise kord ja menetluskord tõrgete puhul on esitatud 5. liites.

Riikide püügiseirekeskused suhtlevad omavahel laevade püügitegevuse seire küsimustes.

V PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1.

Töölevõetavate meremeeste arv.

São Tomé ja Príncipe vetes kalastades peavad liidu laevad võtma tööle São Tomé ja Príncipe meremehi järgmistel tingimustel ja hulgal:

a)	tuunipüügiseinerite puhul käesoleva protokolli kohaldamise esimesel aastal kõikide laevade peale kokku kuus meremeest, käesoleva protokolli kohaldamise teisel aastal kokku kaheksa meremeest ja käesoleva protokolli kohaldamise viimasel kolmel aastal kokku kümme meremeest igal aastal;

b)	triivõngelaevade puhul igal aastal kõikide laevade peale kokku kaks meremeest.

2.

Töölevõtmise kohustuse eeltingimus on, et São Tomé ja Príncipe ametiasutused esitavad liidule enne käesoleva protokolli kohaldamise algust ja seejärel iga aasta jaanuaris vajalike oskuste ja kvalifikatsiooniga meremeeste nimekirja. Laevaomanikud teevad meremehi tööle võttes valiku kõnealusest nimekirjast.

3.

São Tomé ja Príncipe meremeeste kvalifikatsiooninõuded on esitatud 6. liites.

4.

Laevaomanik või tema esindaja edastab São Tomé ja Príncipe pädevale ametiasutusele oma laevale tööle võetud meremeeste nimed, märkides ära nende tööülesanded meeskonnas.

5.

Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsiooni aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl. Eelkõige on tegemist töötajate ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

6.

São Tomé ja Príncipe meremeeste töölepingud, mille koopia antakse tööministeeriumile, kalanduse eest vastutavale ministeeriumile ja lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega tagatakse meremeestele nende suhtes kohaldatava seaduse kohane sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

7.

Meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest halvemad.

8.

Iga liidu laevale tööle võetud meremees peab end kavandatavale töölemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule või kui tal puudub vajalik kvalifikatsioon, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

9.

Kui laevaomaniku esitatud tõendite kohaselt ei saa liidu laevad erandlikel põhjustel võtta tööle São Tomé ja Príncipe meremehi punktis 1 osutatud arvul, maksavad laevad püügipiirkonnas viibimise ajal iga tööle võtmata São Tomé ja Príncipe meremehe eest kindlaksmääratud summa, milleks on 20 eurot päevas. Ühiskomitees koostatakse korrapäraselt ülevaade São Tomé ja Príncipe meremeeste töölevõtmise kohta.

VI PEATÜKK

VAATLEJAD

1.   Püügitegevuse vaatlemine

Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kalapüügiluba omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale São Tomé ja Príncipe pädevate asutuste poolt käesoleva peatüki kohaselt määratud vaatlejaid.

2.   Määratud laevad ja vaatlejad

Käesoleva protokolli raames tegutsevad liidu laevad võtavad järgmiste tingimuste kohaselt pardale São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutava ministeeriumi määratud vaatlejaid.

a)	São Tomé ja Príncipe pädeva ametiasutuse taotlusel võtavad liidu laevad pardale selle asutuse määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida São Tomé ja Príncipe vetes välja püütud saaki.

b)

São Tomé ja Príncipe pädevad ametiasutused koostavad nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, kes laevade pardale määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edasiseks ajakohastamiseks edastatakse need iga kolme kuu tagant.

c)	Kalapüügiloa väljastamisel või hiljemalt viisteist päeva enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastavad São Tomé ja Príncipe pädevad ametiasutused liidule ja asjaomastele laevaomanikele soovitavalt e-posti teel nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

d)

Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt konkreetsele laevale kavandatud püügireiside keskmisest kestusest võib pädevate São Tomé ja Príncipe ametiasutuste sõnaselge taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluseasjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastades.

3.   Pardalemineku ja pardalt lahkumise tingimused

a)	Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

b)	Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine toimub laevaomaniku valitud sadamas. Vaatleja võetakse pardale esimese São Tomé ja Príncipe vetes toimuva püügireisi alguses vastavalt määratud laevade nimekirja teatavakstegemisele.

c)	Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul kümnepäevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes alampiirkonna sadamates vaatleja pardale võetakse ja pardalt lahkub.

d)

Kui vaatleja võetakse pardale väljaspool São Toméd ja Príncipet asuvas riigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks kodumaale tagasijõudmiseks laevaomaniku kulul.

e)	Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

f)	Kalalaeva kapten teeb kõik tema ametikohustustesse kuuluva selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

g)

Vaatlejale peavad olema loodud kõik töökohustuste täitmiseks vajalikudtingimused. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud eelkõige püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis aitavad kaasa tema tööle.

h)	Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

i)	Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab São Tomé ja Príncipe.

4.   Kindlasummaline rahaline toetus

Selleks et osaleda vaatlejatega seotud kulude katmises, maksab laevaomanik kindlasummalise rahalise toetusega samal ajal ettemaksuna 250 eurot aastas laeva kohta ning see summa kantakse kindlasummalise ettemaksuga samale pangakontole.

5.   Vaatleja ülesanded

Vaatlejat koheldakse pardal nagu laeva juhtkonda. Laeva São Tomé ja Príncipe vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib laevade püügitegevust;

b)	kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

c)	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

d)	kontrollib São Tomé ja Príncipe vetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

e)	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

f)	edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

6.   Vaatleja kohustused

Pardal olles peab vaatleja

a)	võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki;

b)	suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnustama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust;

c)

vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures kapten võib sellesse lisada või lasta lisada talle asjakohasena tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Kui vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

VII PEATÜKK

RIKKUMISED

1.   Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa kohaselt kalapüügiluba omava liidu laeva toimepandud mis tahes rikkumise kohta koostatakse süüdistusakt, mis esitatakse liidule ja lipuriigile nii kiiresti kui võimalik.

2.   Laeva kinnipidamine / marsruudi muutmine – Teavitav nõupidamine

a)	Kui see on São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega rikkumise korral ette nähtud, võib rikkumise puhul sundida mis tahes liidu laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi São Tomé ja Príncipe sadamasse.

b)	Kalapüügiluba omava liidu laeva peatamisest mis tahes põhjustel teatab São Tomé ja Príncipe liidule kahekümne nelja tunni jooksul. Teatisele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.

c)

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille São Tomé ja Príncipe korraldab liidu taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast laeva peatamise teate saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja.

3.   Rikkumissanktsioonid – Kokkuleppemenetlus

a)	Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad sanktsioonid kehtestab São Tomé ja Príncipe kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.

b)

Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud kohtumenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada São Tomé ja Príncipe ning liidu vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võivad osaleda laeva lipuriigi ja liidu esindajad. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolme päeva möödumisel laeva kinnipidamisest teatamisest.

4.   Kohtumenetlus – Pangatagatis

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, maksab rikkumisega seotud laeva omanik São Tomé ja Príncipe osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks São Tomé ja Príncipe, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei vabastata enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule

a)	täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud või

b)	summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

São Tomé ja Príncipe teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest seitsme päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.   Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade tasumist või pärast pangatagatise maksmist.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

LISA LIITED

1. liide

São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühise püügipiirkonna koordinaadid

2. liide

Kalalaevale kalapüügiloa taotlemise vorm ja abilaevale loa taotlemise vorm

3. liide

Tehniline teabeleht

4. liide

Elektroonilise laevaettekannete süsteemi (ERS) kasutusele võtmine püügitegevusega seotud andmete registreerimiseks ja edastamiseks

5. liide

Laevaseire satelliitsüsteem (VMS)

6. liide

Liidu seinerite ja õngejadalaevade pardal töötavate São Tomé ja Príncipe meremeeste kvalifikatsiooniga seotud nõuded

1. liide

SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE NING NIGEERIA ÜHISE PÜÜGIPIIRKONNA KOORDINAADID

Laiuskraad	Pikkuskraad
(kraadid, minutid, sekundid)
03 02 22 N	07 07 31 E
02 50 00 N	07 25 52 E
02 42 38 N	07 36 25 E
02 20 59 N	06 52 45 E
01 40 12 N	05 57 54 E
01 09 17 N	04 51 38 E
01 13 15 N	04 41 27 E
01 21 29 N	04 24 14 E
01 31 39 N	04 06 55 E
01 42 50 N	03 50 23 E
01 55 18 N	03 34 33 E
01 58 53 N	03 53 40 E
02 02 59 N	04 15 11 E
02 05 10 N	04 24 56 E
02 10 44 N	04 47 58 E
02 15 53 N	05 06 03 E
02 19 30 N	05 17 11 E
02 22 49 N	05 26 57 E
02 26 21 N	05 36 20 E
02 30 08 N	05 45 22 E
02 33 37 N	05 52 58 E
02 36 38 N	05 59 00 E
02 45 18 N	06 15 57 E
02 50 18 N	06 26 41 E
02 51 29 N	06 29 27 E
02 52 23 N	06 31 46 E
02 54 46 N	06 38 07 E
03 00 24 N	06 56 58 E
03 01 19 N	07 01 07 E
03 01 27 N	07 01 46 E
03 01 44 N	07 03 07 E
03 02 22 N	07 07 31 E

2. liide

TAOTLUSVORM

KALALAEVALE KALAPÜÜGILOA TAOTLEMISE VORM JA ABILAEVALE LOA TAOTLEMISE VORM (SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE NING EUROOPA LIIDU KALANDUSLEPING)

I   TAOTLEJA

1.	Laevaomaniku nimi: … Kodakondsus: …

2.	Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja nimi: …

3.	Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja aadress: …

4.

Tel: …

5.

E-post: …

6.	Kapteni nimi: … Kodakondsus: …

7.	Laeva São Tomés ja Príncipes esindava agendi nimi ja aadress, kui laeval on kohalik agent: …

II   LAEV JA TEMA TUNNUSANDMED

8.	Laeva nimi: …

9.	Laeva lipuriik: …

10.	Varasem lipuriik (vajaduse korral): …

11.	Mis ajast sõidab praeguse lipu all: …

12.	Väline pardatähis: …

13.	Kodusadam: … MMSI (mere-mobiilside identifikaator) number: …

14.	IMO number: … ICCATi number: …

15.	Ehitusaasta ja -koht: …

16.	Raadiokutsung: … Raadiokutsungi sagedus: …

17.	Laevakere materjal: ☐ teras ☐ puit ☐ polüester ☐ muu

III   LAEVA TEHNILISED NÄITAJAD JA VARUSTUS

18.	Kogupikkus: … Laius: …

19.	Brutotonnaaž (GT): …

20.	Peamasina võimsus (KW): … Mark: … Tüüp: …

21.	Laeva tüüp: …Kalapüügiliik: …

22.	Kalapüügivahendid: …

23.	Püügipiirkonnad: …

24.	Sihtliigid: ☐ tuun ☐ mõõkkala ☐ püüda lubatud haid

25.	Kaaspüügi liigid: ☐ tuun ☐ mõõkkala ☐ püüda lubatud haid

26.	Kavandatud töötlemine pardal: ☐ rookimine ☐ uimede osaline eemaldamine ☐ muu, täpsustage: …

27.	Meeskonnaliikmete koguarv: …

28.	Saagi säilitusviis laeva pardal: ☐ värske ☐ jahutatud ☐ segasäilitus ☐ külmutatud

29.	Külmutusvõimsus (tonnides) 24 tunni kohta: …

30.	Lastiruumi mahutavus: …Arv:…

Koostatud … (kuupäev) … (koht)

Taotleja allkiri …

3. liide

TEHNILINE TEABELEHT

TUUNIKÜLMUTUSSEINERID JA ÕNGEJADALAEVAD

1.   Keelatud liigid

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni ja ICCATi resolutsioonide kohaselt on hiid-sarvikrai (Manta birostris), hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud. Lisaks sellele on keelatud vaalhai (Rhincodon typus) püük.

Liidu õigusaktide, eelkõige määruse (EÜ) nr 1185/2003 (1) kohaselt on keelatud haiuimede eemaldamine laeva pardal ning haiuimede pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine. Ilma et see piiraks eelmise lõike kohaldamist, võib haiuimedele laeva pardal ladustamise hõlbustamiseks teha osalised sisselõiked ning need rümba vastu tagasi painutada, kuid neid ei tohi rümbast eemaldada enne lossimist.

Vastavalt ICCATi soovitustele püüavad lepinguosalised vähendada püügitegevuse juhuslikku mõju kilpkonnadele ja merelindudele, rakendades meetmeid, et maksimeerida tahtmatult kinni püütud isendite ellujäämisvõimalusi.

2.   Püügivahendid ja väljapüügid

TUUNIPÜÜGISEINERID

1)

Lubatud püügivahend: noot.

2)

Sihtliigid: kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus), vööttuun (Katsuwonus pelamis).

3)

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

TRIIVÕNGELAEVAD

1)

Lubatud püügivahend: triivõngejada.

2)

Sihtliigid: mõõkkala (Xiphias gladius), sinihai (Prionace glauca), kulduim-tuun (Thunnus albacares), suursilm-tuun (Thunnus obesus).

3)

Kaaspüük: ICCATi ja FAO soovitustega arvestamine.

3.   Laevaomanike tasud – laevade arv

Täiendav loatasu väljapüütud tonni kohta	70 eurot tonni kohta käesoleva protokolli kogu kohaldamisaja jooksul
Iga-aastane kindlasummaline tasu	tuunipüügiseinerid: 9 100 eurot. triivõngelaevad: 3 255 eurot.
Vaatlejate kindlasummaline tasu	250 eurot laeva kohta aastas
Abilaeva puhul kohaldatav tasu	3 500 eurot laeva kohta aastas
Laevade arv	kellele antakse kalapüügiluba
28 tuunipüügiseinerit	6 triivõngelaeva

---

(1)  Nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal (ELT L 167, 4.7.2003, lk 1).

4. liide

ELEKTROONILISE LAEVAETTEKANNETE SÜSTEEMI (ERS) KASUTUSELE VÕTMINE PÜÜGITEGEVUSEGA SEOTUD ANDMETE REGISTREERIMISEKS JA EDASTAMISEKS

1.   ERSi sõnumid

1)

Lipuriik ning São Tomé ja Príncipe määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kes tegutseb kontaktisikuna nende sätete rakendamisega seotud küsimustes. Lipuriik ning São Tomé ja Príncipe edastavad teineteisele oma ERSi korrespondendi kontaktandmed ning vajaduse korral ajakohastavad seda teavet viivitamata.

2)

Laev edastab ERSi andmed oma lipuriigile, kes teeb need São Tomé ja Príncipe jaoks automaatselt kättesaadavaks.

3)

Vormingus UN/CEFACT olevad andmed edastatakse Euroopa Komisjoni poolt kättesaadavaks tehtava võrgustiku FLUX kaudu.

4)

Pooled võivad siiski kokku leppida üleminekuperioodis, mille jooksul edastatakse andmeid vormingus EU–ERS (v 3.1) kiiredastuskanali (DEH – Data Exchange Highway) kaudu.

5)

Lipuriigi püügiseirekeskus edastab laevalt saadetud kiirteated (COE, COX, PNO) automaatselt ja viivitamata São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele. Muud liiki sõnumid edastatakse samuti automaatselt kord päevas alates kuupäevast, millal saab hakata vormingut UN/CEFACT kasutama; kuni selle ajani edastatakse sõnumid viivitamata São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele lipuriigi püügiseirekeskuse automaatsel nõudmisel Euroopa Komisjoni kesksõlme kaudu. Pärast uue vormingu tegelikku töölehakkamist kasutatakse viimatimainitud edastamisviisi üksnes vanu andmeid käsitlevate eritaotluste puhul.

6)

São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus kinnitab talle viivituseta edastatud ERSi andmete kättesaamist vastuvõtmist kinnitava vastusega, mis kinnitab saadud sõnumi kehtivust. Selliste andmete puhul, mille São Tomé ja Príncipe saab vastuseks tema enda esitatud küsimusele, vastvõtmist kinnitavat vastust ei saadeta. São Tomé ja Príncipe käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsena.

2.   Laeva pardal oleva elektroonilise edastussüsteemi või teabevahetussüsteemi rike

1)

Lipuriigi püügiseirekeskus ning São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus teavitavad teineteist viivitamata kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada ühe või mitme laeva ERSi andmete edastamist.

2)

Kui São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus ei saa andmeid, mida laev peab edastama, teatab ta sellest viivitamata lipuriigi püügiseirekeskusele. Lipuriigi püügiseirekeskus selgitab nii kiiresti kui võimalik välja ERSi andmete puudumise põhjused ning teavitab uurimise tulemustest São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskust.

3)

Kui rike on laeva ja lipuriigi püügiseirekeskuse vahelises edastussüsteemis, teatab lipuriigi püügiseirekeskus sellest viivitamata laeva kaptenile või käitajale või nende puudumise korral tema esindajale. Pärast sellise teate saamist edastab laeva kapten puuduvad andmed lipuriigi pädevatele asutustele iga päev hiljemalt kell 24.00 mis tahes asjakohaste sidevahendite abil.

4)

Laeva pardale paigaldatud elektroonilise edastussüsteemi rikke korral tagab laeva kapten või käitaja ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul alates rikke tuvastamisest. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam püügipiirkonnas kala püüda ja ta peab sealt lahkuma või randuma kahekümne nelja tunni jooksul mõnes São Tomé ja Príncipe sadamas. Laeval on lubatud sadamast lahkuda või pöörduda tagasi püügipiirkonda ainult pärast seda, kui tema lipuriigi püügiseirekeskus on kindlaks teinud, et laeva ERS toimib nõuetekohaselt.

5)

Kui São Tomé ja Príncipe ei saa ERSi andmeid kätte liidu või São Tomé ja Príncipe järelevalve all olevate elektrooniliste süsteemide talitlushäire tõttu, võtab asjaomane lepinguosaline viivitamata meetmed probleemi lahendamiseks. Probleemi lahendamisest tuleb teist lepinguosalist viivitamata teavitada.

6)

Lipuriigi püügiseirekeskus saadab São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele iga 24 tunni järel mis tahes kättesaadavate elektrooniliste sidevahendite abil kõik ERSi andmeid, mille lipuriik on pärast viimast edastamist saanud. São Tomé ja Príncipe palvel võib sama menetlust kohaldada üle kahekümne nelja tunni kestva hoolduse puhul, mis mõjutab liidu järelevalve all olevaid süsteeme. São Tomé ja Príncipe teavitab sellest oma pädevaid kontrollitalitusi, et viimased ei käsitleks liidu laevu oma ERSi andmete edastamise kohustust mittetäitvatena. Lipuriigi püügiseirekeskus tagab, et puuduvad andmed sisestatakse vastavalt 5. liite punktile 1 hallatavasse elektroonilisse andmebaasi.

3.   Alternatiivsed sidevahendid

São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskuse e-posti aadress, mida tuleb kasutada ERSi/VMSi rikke korral teatakse enne käesoleva protokolli kohaldamise algust.

Seda tuleb kasutada, et edastada:

a)	teated püügipiirkonda sisenemise ja sealt lahkumise kohta ning pardal oleva püügikoguse kohta nii püügipiirkonda sisenemisel kui ka sealt väljumisel;

b)	teated lossimise ja ümberlaadimise kohta ning teated ümberlaaditud, lossitud või pardale jäänud püügikoguse kohta;

c)	ERSi ja VMSi ajutised asendusteated tõrgete korral.

5. liide

LAEVASEIRE SATELLIITSÜSTEEM (VMS)

1.   Laevade asukohateated – VMS-süsteem

São Tomé ja Príncipe püügipiirkonda sisenemisel registreeritud esimene asukoht märgistatakse koodiga „ENT“. Kõik järgmised asukohad märgistatakse koodiga „POS“, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnast lahkumist, mis märgistatakse koodiga „EXI“.

Lipuriigi püügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2.   Teabe edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

Kapten peab tagama, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi püügiseirekeskusele.

VMS-süsteemi rikke korral tuleb rike parandada või süsteem välja vahetada kolmekümne päeva jooksul. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala püüda.

Laevad, mis püüavad São Tomé ja Príncipe püügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi püügiseirekeskusele e-posti, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

3.   Asukohateadete turvaline edastamine São Toméle ja Príncipele

Lipuriigi püügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskusele. Lipuriigi püügiseirekeskus ning São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja teavitavad üksteist viivitamata nende aadresside muutumisest.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi püügiseirekeskuse ning São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskuse vahel elektrooniliselt turvalise teabevahetussüsteemi kaudu.

São Tomé ja Príncipe püügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi püügiseirekeskust ja liitu kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud püügipiirkonnast lahkumisest.

4.   Teabevahetussüsteemi tõrked

São Tomé ja Príncipe tagab, et tema elektroonilised seadmed on ühilduvad lipuriigi püügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab liitu viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateadete saamisel, et võimalikult kiiresti saaks leida tehnilise lahenduse. Kõigi võimalike erimeelsuste puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva VMS-süsteemis avastatud mis tahes muudatuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumisele järgnevad São Tomé ja Príncipe õigusaktidega ettenähtud sanktsioonid.

5.   Asukohateate sageduse läbivaatamine

Kui rikkumist õnnestub tõestada dokumentaalsete tõenditega, võib São Tomé ja Príncipe taotleda, saates taotluse koopia liidule, et lipuriigi püügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. São Tomé ja Príncipe peab edastama tõendavad andmed lipuriigi püügiseirekeskusele ning liidule. Lipuriigi püügiseirekeskus saadab São Toméle ja Príncipele viivitamata asukohateate, kasutades uut sagedust.

Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab São Tomé ja Príncipe lipuriigi püügiseirekeskust ja liitu võimalikest järelmeetmetest.

6.   VMS-teadete edastamine São Toméle ja Príncipele

Kood „ER“, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

Andmed	Kood	Kohustuslik (K)/ Mittekohustuslik (M)	Sisu
Teate algus	SR	K	Süsteemielement, mis märgib teate algust
Saaja	AD	K	Sõnumiandmed – saaja riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Saatja	FR	K	Sõnumiandmed – saatja riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Lipuriik	FS	K	Sõnumiandmed – lipuriik riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Sõnumi liik	TM	K	Sõnumiandmed – sõnumi liik (ENT, POS, EXI, MAN)
Raadiokutsung (IRCS)	RC	K	Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS)
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	K	Laevaga seotud andmed – lepinguosalise kordumatu tunnus (kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)
Väline pardatähis	XR	K	Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)
Laiuskraad	LT	K	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Pikkuskraad	LG	K	Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja kümnendkraadides E/W DD.ddd (WGS84)
Kurss	CO	K	Laeva sõidusuund 360° skaalal
Kiirus	SP	K	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	K	Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)
Kellaaeg	TI	K	Laeva asukohaga seotud andmed – asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemi osa, mis märgib teate lõppu
NAF vormingus on andmeedastuse struktuur järgmine: — kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1. Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR“ tähistavad sõnumi algust, — iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest, — ühekordne kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi. Kui VMS-andmed tuleb edastada võrgu FLUX TLi kaudu UN/CEFACTi vormingus, siis teatab São Tomé ja Príncipe sellest enne käesoleva protokolli ajutist kohaldamist.

6. liide

LIIDU SEINERITE JA ÕNGEJADALAEVADE PARDAL TÖÖTAVATE SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE MEREMEESTE KVALIFIKATSIOONIGA SEOTUD NÕUDED

São Tomé ja Príncipe ametiasutused tagavad, et liidu laevadele töölevõetavad isikud vastavad järgmistele nõuetele:

1)	meremeeste vanuse alammäär on 18 aastat;

2)	meremeestel on kehtiv tervisetõend, mis tõendab, et nende tervis on korras nende ülesannete täitmiseks merel. Kõnealuse tõendi väljastab nõuetekohaselt kvalifitseeritud arst;

3)	meremeestel on tehtud vaktsineerimised, mida on piirkonnas vaja ennetusliku tervisekaitse eesmärgil, ning need on kehtivad;

4)	meremeestel on kehtiv sertifikaat vähemalt järgmise ohutusealase põhikoolituse kohta: a) enesepääste võtted, sealhulgas päästevestide selgapanek; b) tule tõrjumine ja tulekahjude vältimine; c) esmaabi baasõpe; d) isiklik ohutus ja sotsiaalne vastutus ning e) merereostuse vältimine.

5)

Eelkõige suurte kalalaevade puhul peaksid meremehed: a) tundma kalalaevadel tavaliselt kasutatavaid merendusalaseid mõisteid ja korraldusi; b) tundma püügitegevusega seotud ohte; c) mõistma hästi kalalaevade käitamistingimusi ja sellega kaasnevaid ohte; d) tundma seinnoodapüügil kasutatavaid püügivahendeid ja oskama neid kasutada; e) mõistma ja tundma üldiselt laeva stabiilsust ja merekõlblikkust ning f) evima üldisi teadmisi haalamisest ja oskama kinnitusotsi käsitseda (sildumine ja muud manöövrid).

Artikkel 1

Kalapüügivõimalused

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokollis sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)	tuunipüügiseinerid: Hispaania: 16 laeva Prantsusmaa: 12 laeva

b)	triivõngelaevad: Hispaania: 5 laeva Portugal: 1 laev

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 19. detsembrist 2019.

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1388/2013 lisa muudetakse järgmiselt:

1)	järjekorranumbriga 09.2872 tariifikvoodi rida asendatakse järgmisega: „09.2872 ex 2833 29 80 40 Tseesiumsulfaat (CAS RN 10294-54-9) tahkel kujul või vesilahusena, mis sisaldab vähemalt 48, kuid mitte üle 52 % massist tseesiumsulfaati 1.1.–31.12. 200 tonni 0 %“;

2)	see asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020. Artikli 1 punkti 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019.

LISA

Jrk nr	CN-kood	TARIC	Kauba kirjeldus	Kvoodi kehtivusaeg	Kvoodi maht	Kvoodi tollimaksumäär (%)
09.2637	ex 0710 40 00 ex 2005 80 00	20 30	Suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) tõlvikud, ka tükkideks lõigatud, läbimõõduga 10–20 mm, kasutatakse toiduainetööstuse toodete valmistamiseks muuks töötluseks kui lihtne ümberpakendamine (1)  (2)  (3)	1.1.–31.12	550 tonni	0 %  (3)
09.2849	ex 0710 80 69	10	Valmistoitude tootmiseks ettenähtud keetmata või vees või aurus keedetud külmutatud seened liigist  (1)  (2)	1.1.–31.12	700 tonni	0 %
09.2664	ex 2008 60 39	30	Maguskirsid piirituselisandiga, suhkrusisaldusega mitte üle 9 % massist, läbimõõduga mitte üle 19,9 mm, kiviga, kasutamiseks šokolaaditoodetes  (2)	1.1.–31.12	1 000 tonni	10 %
09.2740	ex 2309 90 31	87	Sojavalgu kontsentraat, mis sisaldab massist: — 60 % (± 10 %) toorvalku, — 5 % (± 3 %) toorkiudu, — 5 % (± 3 %) toortuhka ning — vähemalt 3 %, kuid mitte üle 6,9 % tärklist, kasutatakse loomasööda valmistamiseks  (2)	1.1.–31.12	30 000 tonni	0 %
09.2913	ex 2401 10 35 ex 2401 10 70 ex 2401 10 95 ex 2401 10 95 ex 2401 10 95 ex 2401 20 35 ex 2401 20 70 ex 2401 20 95 ex 2401 20 95 ex 2401 20 95	91 10 11 21 91 91 10 11 21 91	Valmislõigatud või lõikamata töötlemata looduslik tubakas, mille tolliväärtus on vähemalt 450 eurot 100 kg netomassi kohta, ümbris- või kattelehtedena kasutamiseks alamrubriiki 2402 10 00 kuuluvate toodete valmistamisel  (2)	1.1.–31.12	6 000 tonni	0 %
09.2586	ex 2710 19 81 ex 2710 19 99	20 40	Hüdrogeenitud tugevasti hargneva ahelaga süsivesinikest koosnev katalüütiliselt hüdroisomeeritud deparafiinitud baasõli, mis sisaldab massist: — vähemalt 90 % küllastunud süsivesinikke ja — kuni 0,03 % väävlit, ning mille — viskoossusindeks on vähemalt 80, kuid väiksem kui 120, ning mille kinemaatiline viskoossus temperatuuril 100°C on 5,0 cSt–13,0 cST	1.1.–30.6	200 000 tonni	0 %
09.2587	ex 2710 19 81 ex 2710 19 99	20 40	Hüdrogeenitud tugevasti hargneva ahelaga süsivesinikest koosnev katalüütiliselt hüdroisomeeritud deparafiinitud baasõli, mis sisaldab massist: — vähemalt 90 % küllastunud süsivesinikke ja — kuni 0,03 % väävlit, ning mille — viskoossusindeks on vähemalt 80, kuid väiksem kui 120, ning mille kinemaatiline viskoossus temperatuuril 100°C on 5,0 cSt–13,0 cST	1.7.-31.12	200 000 tonni	0 %
09.2828	2712 20 90		Parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist	1.4.–31.10	60 000 tonni	0 %
09.2600	ex 2712 90 39	10	Toorparafiin (CAS RN 64742-61-6)	1.1.–31.12	100 000 tonni	0 %
09.2928	ex 2811 22 00	40	Ränidioksiidtäidis graanulite kujul, ränidioksiidi sisaldusega vähemalt 97 % massist	1.1.–31.12	1 700 tonni	0 %
09.2806	ex 2825 90 40	30	Volframtrioksiid, sealhulgas sinine volframoksiid (CAS RN 1314-35-8 või CAS RN 39318-18-8)	1.1.–31.12	12 000 tonni	0 %
09.2872	ex 2833 29 80	40	Tseesiumsulfaat (CAS RN 10294-54-9) tahkel kujul või vesilahusena, mis sisaldab vähemalt 48 %, kuid mitte üle 52 % massist tseesiumsulfaati	1.1.–31.12	200 tonni	0 %
09.2837	ex 2903 79 30	20	Bromoklorometaan (CAS RN 74-97-5)	1.1.–31.12	600 tonni	0 %
09.2933	ex 2903 99 80	30	1,3-diklorobenseen (CAS RN 541-73-1)	1.1.–31.12	2 600 tonni	0 %
09.2700	ex 2905 12 00	10	Propaan-1-ool (propüülalkohol) (CAS RN 71-23-8)	1.1.–31.12	15 000 tonni	0 %
09.2830	ex 2906 19 00	40	Tsüklopropüülmetanool (CAS RN 2516-33-8)	1.1.–31.12	20 tonni	0 %
09.2851	ex 2907 12 00	10	o-kresool (CAS RN 95-48-7) puhtusastmega vähemalt 98,5 % massist	1.1.–31.12	20 000 tonni	0 %
09.2704	ex 2909 49 80	20	2,2,2',2'-tetrakis(hüdroksümetüül)-3,3'-oksüdipropaan-1-ool (CAS RN 126-58-9)	1.1.–31.12	500 tonni	0 %
09.2624	2912 42 00		Etüülvanilliin (3-etoksü-4-hüdroksübensaldehüüd) (CAS RN 121-32-4)	1.1.–31.12	1 950 tonni	0 %
09.2683	ex 2914 19 90	50	Kaltsiumatsetüülatsetonaat (CAS RN 19372-44-2), kasutatakse tableti vormis stabilisaatorsüsteemide valmistamiseks  (2)	1.1.–31.12	200 tonni	0 %
09.2852	ex 2914 29 00	60	Tsüklopropüül metüülketoon (CAS RN 765-43-5)	1.1.–31.12	300 tonni	0 %
09.2638	ex 2915 21 00	10	Äädikhape (CAS RN 64-19-7) puhtusega vähemalt 99 % massist	1.1.–31.12	1 000 000 tonni	0 %
09.2972	2915 24 00		Atseetanhüdriid (CAS RN 108-24-7)	1.1.–31.12	50 000 tonni	0 %
09.2679	2915 32 00		Vinüülatsetaat (CAS RN 108-05-4)	1.1.–31.12	400 000 tonni	0 %
09.2728	ex 2915 90 70	85	Etüültrifluoroatsetaat (CAS RN 383-63-1)	1.1.–31.12	400 tonni	0 %
09.2665	ex 2916 19 95	30	Kaalium-(E,E)-heksa-2,4-dienaat (CAS RN 24634-61-5)	1.1.–31.12	8 250 tonni	0 %
09.2684	ex 2916 39 90	28	2,5-dimetüülfenüülatsetüülkloriid (CAS RN 55312-97-5)	1.1.–31.12	400 tonni	0 %
09.2599	ex 2917 11 00	40	Dietüültoksalaat (CASi nr 95-92-1)	1.1.–31.12	500 tonni	0 %
09.2769	ex 2917 13 90	10	Dimetüülsebatsaat (CAS RN 106-79-6)	1.1.–31.12	1 000 tonni	0 %
09.2634	ex 2917 19 80	40	Dodekaandihape (CAS RN 693-23-2), puhtusega üle 98,5 % massist	1.1.–31.12	4 600 tonni	0 %
09.2808	ex 2918 22 00	10	O-atsetüülsalitsüülhape (CAS RN 50-78-2)	1.1.–31.12	120 tonni	0 %
09.2646	ex 2918 29 00	75	Oktadetsüül-3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksüfenüül)propionaat (CAS RN 2082-79-3), — millest üle 99 % massist läbib sõela avasuurusega 500 μm ja — mille sulamispunkt on 49–54 °C, kasutatakse PVC pulbrisegupõhise (pulbrid või pressides saadud graanulid) töötlemisstabilisaatori valmistamisel  (2)	1.1.–31.12	380 tonni	0 %
09.2647	ex 2918 29 00	80	Pentaerütritool-tetrakis(3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksüfenüül)propionaat) (CAS RN 6683-19-8), — millest üle 75 % massist läbib sõela avasuurusega 250 μm ja üle 99 % massist läbib sõela avasuurusega 500 μm ning ja — mille sulamispunkt on 110–125 °C, kasutatakse PVC pulbrisegupõhise töötlemisstabilisaatori (pulbrid või pressitud graanulid) valmistamisel  (2)	1.1.–31.12	140 tonni	0 %
09.2975	ex 2918 30 00	10	Bensofenoon-3,3’,4,4’-tetrakarboksüüldianhüdriid (CAS RN 2421-28-5)	1.1.–31.12	1 000 tonni	0 %
09.2688	ex 2920 29 00	70	Tris(2,4-di-tert-butüülfenüül)fosfit (CAS RN 31570-04-4)	1.1.–31.12	6 000 tonni	0 %
09.2648	ex 2920 90 10	70	Dimetüülsulfaat (CAS RN 77-78-1)	1.1.–30.6	9 000 tonni	0 %
09.2598	ex 2921 19 99	75	Oktadetsüülamiin (CASi nr 124-30-1)	1.1.–31.12	400 tonni	0 %
09.2649	ex 2921 29 00	60	Bis(2-dimetüülaminoetüül)(metüül)amiin (CAS RN 3030-47-5)	1.1.–31.12	1 700 tonni	0 %
09.2682	ex 2921 41 00	10	Aniliin (CAS RN 62-53-3) puhtusega vähemalt 99 % massist	1.1.–31.12	150 000 tonni	0 %
09.2617	ex 2921 42 00	89	4-fluoro-N-(1-metüületüül)benseenamiin (CAS RN 70441-63-3)	1.1.–31.12	500 tonni	0 %
09.2590	ex 2921 43 00	75	2-metüülaniliin (CAS RN 95-53-4)	1.1.–30.6	1 000 kg	0 %
09.2602	ex 2921 51 19	10	o-fenüleendiamiin (CAS RN 95-54-5)	1.1.–31.12	1 800 tonni	0 %
09.2730	ex 2921 59 90	80	4,4’-metaandiüüldianiliin (CAS RN 101-77-9) graanulitena, kasutatakse eelpolümeeride valmistamisel  (2)	1.1.–30.6	100 tonni	0 %
09.2591	ex 2922 41 00	10	L-lüsiinvesinikkloriid (CAS RN 657-27-2)	1.1.–31.12	445 000 tonni	0 %
09.2592	ex 2922 50 00	25	L-treoniin (CAS RN 72-19-5)	1.1.–31.12	166 000 tonni	0 %
09.2854	ex 2924 19 00	85	3-jodoprop-2-üün-1-üülbutüülkarbamaat (CAS RN 55406-53-6)	1.1.–31.12	250 tonni	0 %
09.2874	ex 2924 29 70	87	Paratsetamool (INN) (CAS RN 103-90-2)	1.1.–31.12	20000 tonni	0 %
09.2742	ex 2926 10 00	10	Akrüülnitriil (CAS RN 107-13-1), kasutatakse grupi 55 ja rubriigi 6815 kaupade valmistamisel  (2)	1.1.–31.12	60 000 tonni	0 %
09.2856	ex 2926 90 70	84	2-Nitro-4-(trifluorometüül)bensonitriilist (CAS RN 778-94-9)	1.1.–31.12	900 tonni	0 %
09.2708	ex 2928 00 90	15	Monometüüllhüdrasiin (CAS 60-34-4) vesilahusena, mis sisaldab 40 % (± 5) % massist monometüüllhüdrasiini	1.1.–31.12	900 tonni	0 %
09.2685	ex 2929 90 00	30	Nitroguanidiin (CAS RN 556-88-7)	1.1.–31.12	6 500 tonni	0 %
09.2597	ex 2930 90 98	94	Bis[3-(trietoksüsilüül)propüül]tetrasulfiid (CASi nr 56706-10-6)	1.1.–31.12	6 000 tonni	0 %
09.2596	ex 2930 90 98	96	2-kloro-4-(metüülsulfonüül)-3-((2,2,2-trifluoroetoksü)metüül)bensoehape (CASi nr 120100-77-8)	1.1.–31.12	300 tonni	0 %
09.2842	2932 12 00		2-furüülaldehüüd (furfuraldehüüd)	1.1.–31.12	10 000 tonni	0 %
09.2955	ex 2932 19 00	60	Flurtamoon (ISO) (CAS RN 96525-23-4)	1.1.–31.12	300 tonni	0 %
09.2696	ex 2932 20 90	25	Dekaan-5-oliid (CAS RN 705-86-2)	1.1.–31.12	6 000 kg	0 %
09.2697	ex 2932 20 90	30	Dodekaan-5-oliid (CAS RN 713-95-1)	1.1.–31.12	6 000 kg	0 %
09.2812	ex 2932 20 90	77	Heksaan-6-oliid (CAS RN 502-44-3)	1.1.–31.12	4 000 tonni	0 %
09.2858	2932 93 00		Piperonaal (CAS RN 120-57-0)	1.1.–31.12	220 tonni	0 %
09.2673	ex 2933 39 99	43	2,2,6,6-tetrametüülpiperidiin-4-ool (CAS RN 2403-88-5)	1.1.–31.12	1 000 tonni	0 %
09.2674	ex 2933 39 99	44	Kloropürifoss (ISO) (CAS RN 2921-88-2)	1.1.–31.12	9 000 tonni	0 %
09.2880	ex 2933 59 95	39	Ibrutiniib (INN) (CAS RN 936563-96-1)	1.1.–31.12	5 tonni	0 %
09.2860	ex 2933 69 80	30	1,3,5-Tris[(3-(dimetüülamino)propüül]heksahüdro-1,3,5-triasiin (CAS RN 15875-13-5)	1.1.–31.12	600 tonni	0 %
09.2595	ex 2933 99 80	49	1,4,7,10-tetraasatsüklododekaan (CASi nr 294-90-6)	1.1.–31.12	40 tonni	0 %
09.2658	ex 2933 99 80	73	5-(Atsetoatsetüülamino)bensimidasoloon (CAS RN 26576-46-5)	1.1.–31.12	400 tonni	0 %
09.2593	ex 2934 99 90	67	5-klorotiofeen-2-karboksüülhape (CAS RN 24065-33-6)	1.1.–31.12	45 000 kg	0 %
09.2675	ex 2935 90 90	79	4-[[(2-metoksübensoüül)amino]sulfonüül]bensoüülkloriid (CAS RN 816431-72-8)	1.1.–31.12	1 000 tonni	0 %
09.2710	ex 2935 90 90	91	2,4,4-trimetüülpentaan-2-amiinium (3R,5S,6E)-7-{2-[(etüülsulfonüül)amino]-4-(4-fluorofenüül)-6-(propaan-2-üül)pürimidiin-5-üül}-3,5-dihüdroksühept-6-enoaat (CAS RN 917805-85-7)	1.1.–31.12	5 000 kg	0 %
09.2945	ex 2940 00 00	20	D-ksüloos (CAS RN 58-86-6)	1.1.–31.12	400 tonni	0 %
09.2686	ex 3204 11 00	75	Värvaine C.I. Disperse Yellow 54 (CAS RN 7576-65-0 ) ja sellel põhinevad valmistised, mille värvaine C.I. Disperse Yellow 54 sisaldus on üle 99 % massist	1.1.–31.12	250 tonni	0 %
09.2676	ex 3204 17 00	14	Värvainel C.I. Pigment Red 48:2 (CAS RN 7023-61-2) põhinevad preparaadid, mis sisaldavad kõnealust värvainet vähemalt 60 %, kuid alla 85 % massist	1.1.–31.12	50 tonni	0 %
09.2698	ex 3204 17 00	30	Värvaine C.I. Pigment Red 4 (CAS RN 2814-77-9) ja selle alusel valmistised, mis sisaldavad värvainet C.I. Pigment Red 4 vähemalt 60 % massist	1.1.–31.12	150 tonni	0 %
09.2659	ex 3802 90 00	19	Kaltsineeritud soodaga läbikuumutatud diatomiit	1.1.–31.12	35 000 tonni	0 %
09.2908	ex 3804 00 00	10	Naatriumlignosulfonaat (CAS RN 8061-51-6)	1.1.–31.12	40 000 tonni	0 %
09.2889	3805 10 90		Sulfaattärpentin	1.1.–31.12	25 000 tonni	0 %
09.2935	ex 3806 10 00	10	Värskelt ekstraheeritud õlivaikudest saadud kampol ja vaikhapped	1.1–31.12	280 000 tonni	0 %
09.2832	ex 3808 92 90	40	Vesidispersioonvalmistis, mis sisaldab 38–50 % massist püritioontsinki (INN) (CAS RN 13463-41-7)	1.1.–31.12	500 tonni	0 %
09.2876	ex 3811 29 00	55	Lisaained, mis koosnevad difenüülamiini ja hargahelaga noneenide reaktsiooni saadustest ja mis sisaldavad massist: — 228–55 % 4-monononüüldifenüülamiini, — 245–65 % 4,4’-dinonüüldifenüülamiini ning — 2kokku kuni 5 % 2,4-dinonüüldifenüülamiini ja 2,4’-dinonüüldifenüülamiini, kasutatakse määrdeõlide valmistamiseks  (2)	1.1.–31.12	900 tonni	0 %
09.2814	ex 3815 90 90	76	Titaandioksiidist ja volframtrioksiidist koosnev katalüsaator	1.1.–31.12	3 000 tonni	0 %
09.2820	ex 3824 79 00	10	— Segud, mis sisaldavad massist: — 60–90 % 2-kloropropeeni (CAS RN 557-98-2), — 8–14 % (Z)-1-kloropropeeni (CAS RN 16136-84-8), — 5–23 % 2-kloropropaani (CAS RN 75-29-6), — kuni 6 % 3-kloropropeeni (CAS RN 107-05-1) ja — kuni 1 % etüülkloriidi (CAS RN 75-00-3)	1.1.–31.12	6 000 tonni	0 %
09.2644	ex 3824 99 92	77	— Valmistis, mis sisaldab: — 55–78 % dimetüülglutaraati (CAS RN 1119-40-0), — 10–30 % dimetüüladipaati (CAS RN 627-93-0) ning — kuni 35 % dimetüülsuktsinaati (CAS RN 106-65-0)	1.1.–31.12	10 000 tonni	0 %
09.2681	ex 3824 99 92	85	Bis[3-(trietoksüsilüül)propüül]sulfiidide segu (CAS RN 211519-85-6)	1.1.–31.12	9 000 tonni	0 %
09.2650	ex 3824 99 92	87	Atsetofenoon (CAS RN 98-86-2) puhtusega 60–90 % massist	1.1.–31.12	2 000 tonni	0 %
09.2888	ex 3824 99 92	89	— Tertsiaarsete alküüldimetüülamiinide segu, mis sisaldab massist: — 60–80 % dodetsüüldimetüülamiini (CAS RN 112-18-5) ja — 20–30 % dimetüül(tetradetsüül)amiini (CAS RN 112-75-4)	1.1.–31.12	25 000 tonni	0 %
09.2829	ex 3824 99 93	43	Puidust loodusliku vaigu ekstraheerimisel saadud jääkainete alifaatsetes lahustites lahustumatu tahke ekstrakt, millel on järgmised omadused: — vaikhappe sisaldus kuni 30 % massist, — happearv kuni 110 ja — sulamistemperatuur 100° C või rohkem	1.1.–31.12	1 600 tonni	0 %
09.2907	ex 3824 99 93	67	Pulbriline fütosteroolide segu, mis sisaldab massist: — steroole vähemalt 75 % ja — stanoole kuni 25 %, ning mida kasutatakse stanoolide/steroolide või stanool-/steroolestrite tootmisel  (2)	1.1.–31.12	2 500 tonni	0 %
09.2639	3905 30 00		Polü(vinüülalkoholid), mis sisaldavad või ei sisalda hüdrolüüsimata atsetaatrühmi	1.1.–31.12	15 000 tonni	0 %
09.2671	ex 3905 99 90	81	Polü(vinüülbutüraal) (CAS RN 63148-65-2): — mis sisaldab hüdroksüülrühmi 17,5–20 % massist ja — mille osakeste mediaansuurus (D50) on suurem kui 0,6 mm	1.1.–31.12	12 500 tonni	0 %
09.2846	ex 3907 40 00	25	Polükarbonaadi ja polü(metakrüülmetakrülaadi) blend, milles polükarbonaadi osakaal on vähemalt 98,5 % massist, graanulitena, valguse läbilaskvusega vähemalt 88,5 %, mis on (ISO 13468-2 kohaselt) mõõdetud lainepikkusel λ = 400 nm proovikehaga, mille seinapaksus on 4,0 mm	1.1.–31.12	2 000 tonni	0 %
09.2723	ex 3911 90 19	10	Polü(oksü-1,4-fenüleensulfonüül-1,4-fenüleenoksü-4,4’-bifenüleen)	1.1.–31.12	5 000 tonni	0 %
09.2816	ex 3912 11 00	20	Tselluloosatsetaadi helbed	1.1.–31.12	75 000 tonni	0 %
09.2864	ex 3913 10 00	10	Naatriumalginaat, eraldatud pruunvetikatest (CAS RN 9005-38-3)	1.1.–31.12	10 000 tonni	0 %
09.2641	ex 3913 90 00	87	— Naatriumhüaluronaat, mittesteriilne, mille: — massikeskmine molekulmass (Mw) on kuni 900 000 , — endotoksiinisisaldus on kuni 0,008 endotoksiiniühikut (EÜ/mg), — etanoolisisaldus on kuni 1 % massist, — isopropanoolisisaldus on kuni 0,5 % massist	1.1.–31.12	200 kg	0 %
09.2661	ex 3920 51 00	50	— Polümetüülmetakrülaadi tahvlid, mis vastavad järgmistele standarditele: — EN 4364 (MIL-P-5425E) ja DTD5592A või — EN 4365 (MIL-P-8184) ja DTD5592A	1.1.–31.12	100 tonni	0 %
09.2645	ex 3921 14 00	20	Regenereeritud tselluloosist vahtplastikplokk, mis on immutatud magneesiumkloriidi ja kvaternaarset ammooniumühendit sisaldava veega ja mille mõõtmed on 100 cm (± 10 cm) × 100 cm (± 10 cm) × 40 cm (± 5 cm)	1.1.–31.12	1 700 tonni	0 %
09.2848	ex 5505 10 10	10	Sünteeskiujäätmed (sh kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed), nailonist või muust polüamiidkiust (PA6 ja PA66)	1.1.–31.12	10 000 tonni	0 %
09.2721	ex 5906 99 90	20	Kootud ja lamineeritud kummeeritud riie, millel on järgmised omadused: — sellel on kolm kihti, — üks väliskiht on akrüülkangast, — teine väliskiht on polüesterkangast, — keskmine kiht on klorobutüülkummist, — keskmise kihi mass on 452–569 g/m2, — riide kogumass on 952–1 159 g/m2 ning — riide kogupaksus on 0,8 kuni 4 mm, kasutatakse mootorsõidukite allalastavate katuste valmistamiseks  (2)	1.1.–31.12	375 000 m2	0 %
09.2594	ex 6909 19 00	55	Keraamiline süsinikabsorptsioonipadrun, millel on järgmised omadused: — ekstrudeeritud, põletatud, keraamiliselt seotud silindrilise kärgstruktuuriga, — aktiivsöe sisaldusega vähemalt 10 %, kuid mitte üle 30 % massist, — keraamilise sideaine sisaldusega vähemalt 70 %, kuid mitte üle 90 % massist, — läbimõõduga 29–41 mm, — pikkusega kuni 150 mm, — põletatud temperatuuril vähemalt 800 °C ning — ette nähtud aurude absorbeerimiseks, ja mida kasutatakse mootorsõidukite kütusesüsteemide kütuseauruabsorberites	1.1.–31.12	1 000 000 tükki	0 %
09.2866	ex 7019 12 00 ex 7019 12 00	06 26	Klaaskiuheie: — koosneb klaaskiududest läbimõõduga 9 μm (±0,5 μm), — joontihedus 200–680 teksi, — ei sisalda kaltsiumoksiidi ning — tõmbetugevus üle 3 550 MPa, kindlaks määratud standardse katsemeetodiga ASTM D2343-09, kasutatakse lennundustööstuse toodete valmistamiseks  (2)	1.1.–31.12	1 000 tonni	0 %
09.2628	ex 7019 52 00	10	Plastiga kaetud klaaskiust klaasriie, kaaluga 120 g/m2 (± 10 g/m2), mida tavaliselt kasutatakse kokkurullitavate ja raamitud putukavõrkude tootmiseks	1.1.–31.12	3 000 000 m2	0 %
09.2799	ex 7202 49 90	10	Ferrokroom, mille süsinikusisaldus on 1,5–4 % massist ja mille kroomisisaldus ei ületa 70 % massist	1.1.–31.12	50 000 tonni	0 %
09.2652	ex 7409 11 00 ex 7410 11 00	30 40	Rafineeritud vaskfoolium ja -ribad, elektrolüütiliselt kaetud, paksusega vähemalt 0,015 mm	1.1.–31.12	1 020 tonni	0 %
09.2734	ex 7409 19 00	20	— Plaadid või lehed, mis koosnevad: — keraamilisest räninitriidi kihist paksusega 0,32 mm (±0,1 ) mm kuni 1,0 mm (±0,1 mm), — on mõlemalt poolt kaetud rafineeritud vasest kilega paksusega 0,8 mm (±0,1 mm) ning — on ühelt poolt osaliselt kaetud hõbedakihiga	1.1–31.12	7 000 000 tükki	0 %
09.2662	ex 7410 21 00	55	— Plaadid, — mis koosnevad vähemalt ühest kihist epoksiidvaiguga immutatud klaaskiudkangast, — mis on ühelt või mõlemalt küljelt kaetud vaskfooliumiga, mille paksus on kuni 0,15 mm, — mille dielektriline konstant (DK), mõõdetuna meetodi IPC-TM-650 2.5.5.2 abil, on 1 MHz juures väiksem kui 5,4, — mille dielektrilise kao nurga tangens, mõõdetuna meetodi IPC-TM-650 2.5.5.2 abil, on 1 MHz juures väiksem kui 0,035, — mille suhteline läbilöögi indeks on vähemalt 600	1.1.–31.12	80 000 m2	0 %
09.2834	ex 7604 29 10	20	Alumiiniumisulamist varb läbimõõduga 200–300 mm	1.1.–31.12	2 000 tonni	0 %
09.2835	ex 7604 29 10	30	Alumiiniumisulamist varb läbimõõduga 300,1–533,4 mm	1.1.–31.12	1 000 tonni	0 %
09.2736	ex 7607 11 90	83	Alumiiniumi ja magneesiumi sulamist lint või foolium: — sulamist, mis vastab standardile 5182-H19 või 5052-H19, — rullides välisläbimõõduga 1 250 – 1 350 mm, — paksusega (lubatud hälve -0,006 mm) 0,15 mm, 0,16 mm, 0,18 mm või 0,20 mm, — laiusega (lubatud hälve ±0,3 mm) 12,5 mm, 15,0 mm, 16,0 mm, 25,0 mm, 35,0 mm, 50,0 mm või 356 mm, — lubatud nõgususega kuni 0,4 mm 750 mm kohta, — tasapinnalisusega I-ühik (± 4), — tõmbetugevusega üle 365 MPa (5182-H19) või 320 MPa (5052-H19) ning — venivusega (A50) üle 3 % (5182-H19) või 2,5 % (5052-H19) kasutatakse aknakatete ribide valmistamiseks  (2)	1.1.–31.12	600 tonni	0 %
09.2722	8104 11 00		Survetöötlemata magneesium magneesiumisisaldusega vähemalt 99,8 % massist	1.1.–31.12	120 000 tonni	0 %
09.2840	ex 8104 30 00	20	— Magneesiumipulber: — puhtusega 98–99,5 % massist ning — osakeste suurusega 0,2–0,8 mm	1.1.–31.12	2 000 tonni	0 %
09.2629	ex 8302 49 00	91	Alumiiniumist teleskoopkäepide, mida kasutatakse kohvrite valmistamiseks  (2)	1.1.–31.12	1 500 000 tükki	0 %
09.2720	ex 8413 91 00	50	Kahesilindrilise kõrgsurvepumba pea, terasest sepistatud: — freesitud keermestatud liitmikega, mille läbimõõt on 10–36,8 mm, ning — puuritud kütusekanalitega, mille läbimõõt on 3,5–10 mm, mida kasutatakse diislikütuse sissepritsesüsteemides	1.1.–31.12	65 000 tükki	0 %
09.2738	ex 8482 99 00	30	Messingseparaatorid, millel on järgmised omadused: — valmistatud pidev- või tsentrifugaalvalu meetodil, — treitud, — tinasisaldusega 35–38 % massist, — pliisisaldusega 0,75–1,25 % massist, — alumiiniumisisaldusega 1,0–1,4 % massist ning — tõmbetugevusega vähemalt 415 Pa, mida kasutatakse kuullaagrite tootmiseks	1.1.–31.12	50 000 tükki	0 %
09.2763	ex 8501 40 20 ex 8501 40 80	40 30	Ühefaasiline vahelduvvoolu kommutaatormootor, väljundvõimsusega vähemalt 250 W ja sisendvõimsusega 700–2 700 W, välisläbimõõduga üle 120 mm (±0,2 mm), kuid mitte üle 135 mm (±0,2 mm), nimipöörlemiskiirusega üle 30 000 , kuid mitte üle 50 000 pöörde minutis, varustatud õhuventilaatoriga, kasutatakse tolmuimejate tootmisel  (2)	1.1.–31.12	2 000 000 tükki	0 %
09.2588	ex 8529 90 92	56	Vedelkristallekraan: — puutepaneeliga, — vähemalt ühe trükkplaadiga lihtsa alluvseadme pikslitöötluseks (ajastuskontrolleri funktsioon) ja puutetundlikuks juhtimiseks ning EEPROMiga (elektriliselt kustutatav programmeeritav püsimälu), kuvari seadistamiseks, — ekraani diagonaaliga 15–21 cm, — tagantvalgustusega, — LVDS- (madalpingeline diferentsiaal-signaaliedastus) ja toitepistikuga, — vaatenurgaga vähemalt 70° ning — heledusega vähemalt 715 cd/m2, kasutatakse grupi 87 mootorsõidukite valmistamisel  (2)	1.1.–30.6	450 000 tükki	0 %
09.2672	ex 8529 90 92 ex 9405 40 39	75 70	Trükkplaat valgusdioodidega: — prismadega/läätsedega varustatud või mitte ja — pistiku(te)ga varustatud või mitte, kasutatakse tagantvalgustuselementide tootmiseks rubriigi 8528 kaupade jaoks  (2)	1.1.–31.12	115 000 000 tükki	0 %
09.2003	ex 8543 70 90	63	Pingejuhitav sagedusgeneraator, mis koosneb aktiivsete ja passiivsete elementidega varustatud trükkmoodulist, mille mõõtmed ei ületa 30 mm x 30 mm	1.1.–31.12	1 400 000 tükki	0 %
09.2910	ex 8708 99 97	75	Kinnitusavadega alumiiniumsulamist kandur kinnitusmutritega või ilma, käigukasti väliseks ühendamiseks autokerega, kasutatakse grupi 87 kaupade valmistamiseks  (2)	1.1.–31.12	200 000 tükki	0 %
09.2694	ex 8714 10 90	30	Alumiiniumisulamist kahvli kinnitusklambrid, katted, sillad ja kinnitusdetailid, mida kasutatakse mootorrataste valmistamiseks.	1.1.–31.12	1 000 000 tükki	0 %
09.2668	ex 8714 91 10 ex 8714 91 10 ex 8714 91 10	21 31 75	Süsinikkiust ja tehisvaigust valmistatud jalgrattaraam, kasutamiseks jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamisel  (2)	1.1.–31.12	350 000 tükki	0 %
09.2589	ex 8714 91 10 ex 8714 91 10 ex 8714 91 10	23 33 70	Alumiiniumist või alumiiniumist ja süsinikust raam, kasutatakse jalgrataste (sh elektrijalgrataste) valmistamiseks  (2)	1.1.–31.12	8 000 000 tükki	0 %
09.2631	ex 9001 90 00	80	Klaasist läätsed, prismad ja liimitud elemendid, kokku monteerimata, CN-koodi 9002, 9005, 9013 10 või 9015 alla kuuluvate kaupade tootmiseks või parandamiseks  (2)	1.1.–31.12	5 000 000 tükki	0 %

---

(1)  Tollitariifistiku tollimaksude kohaldamist ei peatata aga juhul, kui töötlejateks on jaemüügi- või toitlustusettevõtted.

(2)  Tollimaksude kohaldamine peatatakse kooskõlas eesmärgipärase kasutamise tollijärelevalvega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1) artiklile 254.

(3)  Peatatakse ainult väärtuselise tollimaksu kohaldamine. Koguselist tollimaksu kohaldatakse jätkuvalt.

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 612/2013 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 13. veebruarist 2020.

LISA

Määruse (EL) nr 612/2013 I lisa tabel 1 asendatakse järgmisega:

(osutatud artikli 4 lõikes 5, artikli 7 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 2)

A	B	C	D	E	F	G
1		ATRIBUUDID	R
	a	Taotluse liik	R		Väärtused võivad olla järgmised: 1 = (reserveeritud); 2 = võrdlusandmete taotlus; 3 = (reserveeritud); 4 = (reserveeritud); 5 = ettevõtjate registri resünkroniseerimise taotlus; 6 = e-HD loetelu päringu taotlus; 7 = SEEDi statistika taotlus.	n1
	b	Taotluse teate nimi	C	— „R“, kui <Taotluse liik> on „2“ — muul juhul ei kohaldata (vt „Taotluse liik“ lahtris 1a)	Väärtused võivad olla järgmised: „C_COD_DAT“ = koodide üldloetelu; „C_PAR_DAT“ = üldised süsteemiparameetrid; „ALL“ = kogu struktuuri kohta.	a..9
	c	Taotlust esitav asutus	R		(vt määruse (EÜ) nr 684/2009 II lisa koodide loetelu nr 5)	an8
	d	Taotluse vastavustunnus	C	— „R“, kui <Taotluse liik> on „2“, „5“, „6“ või „7“ — muul juhul ei kohaldata (vt „Taotluse liik“ lahtris 1a)	<Taotluse vastavustunnus> on iga liikmesriigi puhul kordumatu.	an..44
	e	Alguskuupäev	C	Punkti 1 alapunktide e ja f puhul: — „R“, kui <Taotluse liik> on „2“ või „5“ — muul juhul ei kohaldata (vt „Taotluse liik“ lahtris 1a)		kuupäev
	f	Lõppkuupäev	C			kuupäev
	g	Üks kuupäev	C	— „R“, kui <Taotluse liik> on „2“ või „5“ — muul juhul ei kohaldata (vt „Taotluse liik“ lahtris 1a)		kuupäev
2		E-HD LOETELU TAOTLUS	C	— „R“, kui <Taotluse liik> on „6“ — muul juhul ei kohaldata (vt „Taotluse liik“ lahtris 1a)
	a	Liikmesriigi kood	R		(vt määruse (EÜ) nr 684/2009 II lisa koodide loetelu nr 3)	a2
2.1		RA_PEAMINE KRITEERIUM	R			99x
	a	Peamise kriteeriumi liigi kood	R		Väärtused võivad olla järgmised: 1 = HVN; 2 = toote kaubamärk; 3 = lähetatavate aktsiisikaupade kategooriad; 4 = (reserveeritud); 5 = (reserveeritud); 6 = (reserveeritud); 7 = (reserveeritud); 8 = kaubasaaja linn; 9 = kaubasaatja linn; 10 = käendaja linn; 11 = (reserveeritud); 12 = üleandmiskoha linn; 13 = lähetuskoha maksulao linn; 14 = vedaja linn; 15 = toote CN-kood; 16 = arve kuupäev; 17 = kaubasaaja aktsiisimaksukohustuslase registreerimisnumber; 18 = kaubasaatja aktsiisimaksukohustuslase registreerimisnumber; 19 = käendaja aktsiisimaksukohustuslase registreerimisnumber; 20 = (reserveeritud); 21 = (reserveeritud); 22 = sihtkoha maksulao aktsiisimaksukohustuslase registreerimisnumber; 23 = lähetuskoha maksulao aktsiisimaksukohustuslase registreerimisnumber; 24 = (reserveeritud); 25 = aktsiisikauba kood 26 = veo kestus; 27 = sihtliikmesriik; 28 = lähteliikmesriik; 29 = kaubasaaja nimi; 30 = kaubasaatja nimi; 31 = käendaja nimi; 32 = (reserveeritud); 33 = üleandmiskoha nimi; 34 = lähetuskoha maksulao nimi; 35 = vedaja nimi; 36 = arve number 37 = kaubasaaja sihtnumber; 38 = kaubasaatja sihtnumber; 39 = käendaja sihtnumber; 40 = (reserveeritud); 41 = üleandmiskoha sihtnumber; 42 = lähetuskoha maksulao sihtnumber; 43 = vedaja sihtnumber; 44 = kauba kogus (vastavalt e-HD sisule); 45 = kohalik viitenumber, milleks on kaubasaatja märgitud seerianumber; 46 = transpordiliik; 47 = (reserveeritud); 48 = (reserveeritud); 49 = kaubasaaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number; 50 = (reserveeritud); 51 = vedaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number; 52 = sihtkoha muutmine (järjenumber ≥ 2).	n..2
2.1.1		RA_PEAMINE TUNNUSNUMBER	O			99x
	a	väärtus	R		Kasutatakse loetelu <TRANSPORDILIIGID> olemasolevat <transpordiliigi koodi>, kui <Peamise kriteeriumi liigi kood> on„46“ (transpordiliik)	an..255
3		STA_TAOTLUS	C	— „R“, kui <Taotluse liik> on „7“ — muul juhul ei kohaldata (vt „Taotluse liik“ lahtris 1a)
	a	Statistika liik	R		Väärtused võivad olla järgmised: 1 = aktiivsed ja mitteaktiivsed ettevõtjad; 2 = aeguvad kehtivused; 3 = ettevõtjad liikide ja maksuladude kaupa; 4 = aktsiisiga seotud tegevus; 5 = aktsiisilubades tehtud muudatused.	n1
3.1		LIIKMESRIIKIDE LOETELU kood	R			99x
	a	Liikmesriigi kood	R		(vt määruse (EÜ) nr 684/2009 II lisa koodide loetelu nr 3)	a2
4		STA_PERIOOD	C	— „R“, kui <Taotluse liik> on „7“ — muul juhul ei kohaldata (vt „Taotluse liik“ lahtris 1a)
	a	Aasta	R			n4
	b	Poolaasta	C	Punkti 4 alapunktide b, c ja d puhul: on kolm järgmist andmevälja valikulised ja välistavad üksteist: — <Poolaasta> — <Kvartal> — <Kuu> st kui on märgitud üks neist andmeväljadest, siis teisi andmevälju ei täideta	Väärtused võivad olla järgmised: 1 = esimene poolaasta; 2 = teine poolaasta.	n1
	c	Kvartal	C		Väärtused võivad olla järgmised: 1 = esimene kvartal; 2 = teine kvartal; 3 = kolmas kvartal; 4 = neljas kvartal.	n1
	d	Kuu	C		Väärtused võivad olla järgmised: 1 = jaanuar; 2 = veebruar; 3 = märts; 4 = aprill; 5 = mai; 6 = juuni; 7 = juuli; 8 = august; 9 = september; 10 = oktoober; 11 = november; 12 = detsember.	n..2
5		REF_TAOTLUS	C	— „R“, kui <Taotluse liik> on „2“ — muul juhul ei kohaldata (vt „Taotluse liik“ lahtris 1a)
	a	Ühiste riskihindamise kriteeriumide oleku märguanne	O		Väärtused võivad olla järgmised: 0 = „Ei“ või „Väär“; 1 = „Jah“ või „Tõene“.	n1
5.1		KOODIDE LOETELU kood	O			99x
	a	Taotletud koodide loetelu	O		Väärtused võivad olla järgmised: 1 = mõõtühik; 2 = juhtumiliigid; 3 = tõendiliigid; 4 = (reserveeritud); 5 = (reserveeritud); 6 = keelekoodid; 7 = liikmesriigid; 8 = riigikoodid; 9 = pakendi koodid; 10 = ebarahuldava vastuvõtu- või kontrolliaruande põhjused; 11 = katkestuste põhjused; 12 = (reserveeritud); 13 = transpordiliigid 14 = transpordiühikud; 15 = viinamarjakasvatusvööndid; 16 = veinikäitlemise koodid; 17 = aktsiisikaupade kategooriad; 18 = aktsiisikaubad; 19 = CN-koodid; 20 = vastavus CN-koodile – aktsiisikaup; 21 = tühistamise põhjused; 22 = e-HD hoiatuse või tagasilükkamise põhjused; 23 = viivituse selgitused; 24 = (reserveeritud); 25 = juhtumist teavitavad isikud; 26 = keeldumise põhjused; 27 = hilinenud tulemuse põhjused; 28 = halduskoostöömeetmed; 29 = halduskoostöötaotluse põhjused; 30 = (reserveeritud); 31 = (reserveeritud); 32 = (reserveeritud); 33 = (reserveeritud); 34 = põhjused, miks halduskoostöömeede ei ole võimalik; 35 = (reserveeritud); 36 = dokumendi liik; 37 = (reserveeritud); 38 = (reserveeritud); 39 = käsitsi sulgemise taotluse põhjused; 40 = käsitsi sulgemise taotluse tagasilükkamise põhjused.“	n..2