23.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 332/19

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/2208,

9. detsember 2019,

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga moodustatud majanduspartnerluslepingu komitees seoses mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö viise käsitleva protokolli nr 1 vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõikeid 3 ja 4 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vaheline vahepealne majanduspartnerlusleping (edaspidi „leping“) allkirjastati liidu nimel 28. juulil 2016 vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2016/1850 (1) ning seda on ajutiselt kohaldatud alates 15. detsembrist 2016.

(2)	Lepingu artikli 14 kohaselt kehtestavad lepinguosalised päritolureegleid reguleeriva ühise ja vastastikuse korra. See uus kord lisatakse lepingule majanduspartnerluslepingu komitee otsusega.

(3)	Majanduspartnerluslepingu komitee peab 2019. aastal toimuval iga-aastasel koosolekul vastu võtma otsuse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö viise käsitleva protokolli nr 1 kohta.

(4)	Protokollis nr 1 võetakse arvesse kõige hiljutisemaid arengusuundi paindlikumate ja lihtsamate päritolureeglite kehtestamiseks, et hõlbustada ettevõtjate jaoks kaubavahetust ning optimeerida lepingus sätestatud sooduskohtlemise rakendamist.

(5)	On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel majanduspartnerluslepingu komitee järgmisel koosolekul võetav seisukoht, sest kõnealune otsus on liidu jaoks siduv.

(6)	Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht majanduspartnerluslepingu komitees põhinema käesolevale otsusele lisatud otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga moodustatud majanduspartnerluslepingu komitee 2019. aasta koosolekul seoses protokolli nr 1 (mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö viise) käsitleva majanduspartnerluslepingu komitee otsuse vastuvõtmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud majanduspartnerluslepingu komitee otsuse eelnõul.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 9. veebruar 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES

(1) Nõukogu 21. novembri 2008. aasta otsus (EL) 2016/1850 ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepingu allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 287, 21.10.2016, lk 1).

EELNÕU

ÜHELT POOLT GHANA NING TEISELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE VAHELISE VAHEPEALSE MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGUGA MOODUSTATUD MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE OTSUS nr …/2019

… ,

millega võetakse vastu mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja

halduskoostöö viise käsitlev protokoll nr 1

MAJANDUSPARTNERLUSLEPINGU KOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist vahepealset majanduspartnerluslepingut (edaspidi „leping“), millele kirjutati alla 28. juulil 2016 ja mida on ajutiselt kohaldatud alates 15. detsembrist 2016, eriti selle artikleid 14 ja 82,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut, nimetatud aluslepingus sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Ghana territooriumi suhtes.

(2)	Lepingu artikli 14 kohaselt kehtestavad lepinguosalised ühise ja vastastikuse korra, mis reguleerib päritolureegleid ja põhineb Cotonou lepinguga kindlaksmääratud päritolureeglitel ning täiustab neid Ghana arengueesmärke silmas pidades. Majanduspartnerluslepingu komitee lisab selle korra lepingule.

(3)	Lepinguosalised on kokku leppinud protokollis nr 1, mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö viise.

(4)	Lepingu artikli 82 kohaselt on lepingu protokollid lepingu lahutamatu osa,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö viise käsitleva protokolli nr 1 tekst, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle allkirjastamise päeval.

…,

Ghana nimel

Euroopa Liidu nimel

LISA

Protokoll nr 1, mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö viise

SISUKORD

I JAOTIS:		ÜLDSÄTTED
Artiklid
	1.	Mõisted
II JAOTIS:		MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS
Artiklid
	2.	Üldised nõuded
	3.	Täielikult saadud või toodetud tooted
	4.	Piisava töö või töötluse läbinud tooted
	5.	Ebapiisav töö või töötlus
	6.	Tollimaksuvabalt Euroopa Liitu imporditud materjalidega tehtavad tööd või töötlustoimingud
	7.	Päritolu kumulatsioon
	8.	Kumulatsioon teiste riikidega, kellel on tollmaksu- ja kvoodivaba juurdepääs Euroopa Liidu turule
	9.	Kvalifikatsiooniühik
	10.	Tarvikud, varuosad ja tööriistad
	11.	Komplektid erinevatest toodetest
	12.	Kõrvalised tegurid
	13.	Arvestuslik eraldamine
III JAOTIS:		TERRITORIAALSED NÕUDED
Artiklid
	14.	Territoriaalsuspõhimõte
	15.	Mittemuutmine
	16.	Näitused
IV JAOTIS:		PÄRITOLUTÕEND
Artiklid
	17.	Üldised nõuded
	18.	Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord
	19.	Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1
	20.	Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine
	21.	Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused
	22.	Heakskiidetud eksportija
	23.	Päritolutõendi kehtivus
	24.	Päritolutõendi esitamine
	25.	Importimine osasaadetistena
	26.	Päritolutõendist vabastamine
	27.	Teavitamise kord kumulatsiooni eesmärgil
	28.	Tõendavad dokumendid
	29.	Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine
	30.	Lahknevused ja vormistusvead
	31.	Eurodes väljendatud summad
V JAOTIS:		HALDUSKOOSTÖÖ
Artiklid
	32.	Lepinguga hõlmatud toodete suhtes kohaldatavad haldustingimused
	33.	Tolli puudutava teabe edastamine
	34.	Muud halduskoostöö viisid
	35.	Päritolutõendi õigsuse kontroll
	36.	Tarnija deklaratsioonide õigsuse kontroll
	37.	Vaidluste lahendamine
	38.	Karistused
	39.	Erandid
VI JAOTIS:		CEUTA JA MELILLA
Artiklid
	40.	Üldtingimused
	41.	Täpsustavad tingimused
VII JAOTIS:		LÕPPSÄTTED
Artiklid
	42.	Päritolureeglite läbivaatamine ja kohaldamine
	43.	Lisad
	44.	Protokolli rakendamine
	45.	Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta

PROTOKOLLI nr 1 LISAD
Protokolli nr 1 I LISA:	Sissejuhatavad märkused käesoleva protokolli II lisa loendi kohta
Protokolli nr 1 II LISA:	Selliste päritolustaatuseta materjalidega tehtavate tööde ja töötlemistoimingute loetelu, mis annavad valmistatavale tootele päritolustaatuse
Protokolli nr 1 II A LISA:	Erandid seoses selliste päritolustaatuseta materjalidega tehtavate tööde või töötlemistoimingute loendiga, mis annavad valmistatud tootele päritolustaatuse
Protokolli nr 1 III LISA:	Liikumissertifikaadi EUR.1 vorm
Protokolli nr 1 IV LISA:	Päritoludeklaratsioon
Protokolli nr 1 V A LISA:	Tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatusega toodete kohta
Protokolli nr 1 V B LISA:	Tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatuseta toodete kohta
Protokolli nr 1 VI LISA:	Teabesertifikaat
Protokolli nr 1 VII LISA:	Erandi taotluse vorm
Protokolli nr 1 VIII LISA:	Ülemeremaad ja -territooriumid
ÜHISDEKLARATSIOON	Andorra Vürstiriigi kohta
ÜHISDEKLARATSIOON	San Marino Vabariigi kohta

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„valmistamine“ – igat liiki töö või töötlemine, sealhulgas komplekteerimine või eritoimingud;

b)	„materjal“ – koostisosa, toormaterjal, komponent, osa vms, mida on toote valmistamisel kasutatud;

c)	„toode“ – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;

d)	„kaup“ – nii materjal kui ka tooted;

e)	„tolliväärtus“ – väärtus, mis on kindlaks määratud kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) VII artikli rakendamise lepinguga (WTO tolliväärtuse määramise leping);

„tehasehind“ – hind, mida makstakse tehases asuva toote eest Euroopa Liidus või Ghanas paiknevale tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

g)	„materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal, või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest Euroopa Liidus või Ghanas makstakse;

h)	„päritolustaatusega materjalide väärtus“ – materjalide väärtus, mis on määratletud mutatis mutandis kohaldatava punkti g kohaselt;

„lisandväärtus“ – toote tehasehind, millest on lahutatud kolmandatest riikidest Euroopa Liitu, majanduspartnerluslepingu vähemalt ajutiselt kohaldanud AKV riikidesse või ülemeremaadesse ja -territooriumidele imporditud materjalide tolliväärtus; kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis kasutatakse esimest tuvastatavat hinda, mida nende materjalide eest Euroopa Liidus või Ghanas makstakse;

j)	„grupid“ ja „rubriigid“ – grupid ja neljakohalised rubriigid, mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „harmoneeritud süsteem“ või „HS“);

k)	„klassifitseeritud“ – osutab toote või materjali klassifitseerimisele teatavasse rubriiki;

l)	„saadetis“ – tooted, mis saadetakse samal ajal ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa arve alusel;

m)	„territooriumid“ – hõlmab territoriaalvesi;

n)	„ülemeremaad ja -territooriumid“ – käesoleva protokolli VIII lisas kindlaksmääratud ülemeremaad ja -territooriumid;

o)	„komitee“ – käesoleva lepingu artiklis 34 osutatud tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise erikomitee.

II JAOTIS

MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS

Artikkel 2

Üldised nõuded

1. Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid Euroopa Liidust pärit toodeteks:

a)	täielikult Euroopa Liidus saadud või toodetud tooted käesoleva protokolli artikli 3 tähenduses;

b)	Euroopa Liidus saadud või toodetud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult liidus saadud või toodetud, tingimusel et need on liidus läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 4 tähenduses.

2. Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse järgmisi tooteid Ghanast pärit toodeteks:

a)	täielikult Ghanas saadud või toodetud tooted käesoleva protokolli artikli 3 tähenduses;

b)	Ghanas saadud või toodetud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult Ghanas saadud või toodetud, tingimusel et need on Ghanas läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 4 tähenduses.

Artikkel 3

Täielikult saadud või toodetud tooted

1. Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult Ghanas või Euroopa Liidus saadud või toodetud toodetena:

a)	seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

b)	sealsest pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

c)	seal koristatud taimekasvatussaadused;

d)	seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

i)	seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;

ii)	akvakultuuritooted, sh marikultuuritooted, tingimusel et nad on seal kasvanud munadest, marjast, maimudest või vastsetest;

f)	merekalapüügisaadused ja muud nende laevadega väljaspool Euroopa Liidu või Ghana territoriaalvett püütud saadused;

g)	nende kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted;

h)	kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine saamiseks;

i)	sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;

j)	väljaspool nende territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, kui neil on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;

k)	kõik kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest.

2. Käesoleva artikli lõike 1 punktides f ja g kasutatud mõisteid „nende laevad“ ja „nende kalatöötlemislaevad“ kohaldatakse ainult selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes,

a)	mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või Ghanas ja

b)	mis sõidavad mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Ghana lipu all ja

mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:

i)	neist vähemalt 50 % kuulub Euroopa Liidu liikmesriigi ja/või Ghana kodanikele või

ii)

nad kuuluvad äriühingule,

—	mille peakontor ja peamine tegevuskoht on mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või Ghanas ja

—	millest vähemalt 50 % kuulub ühele või mitmele Euroopa Liidu liikmesriigile ja/või Ghanale või ühe või mitme sellise riigi avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele.

3. Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 käsitletakse Ghana taotluse korral Ghana prahitud või liisitud laevu „tema laevadena“, kui need tegelevad kalapüügiga üksnes tema majandusvööndis, tingimusel et enne seda on Euroopa Liidu ettevõtjatele tehtud pakkumine ja et täidetud on eelnevalt komitee poolt kehtestatud rakendusreeglid. Käesolevas lõikes sätestatud tingimuste täitmist jälgib komitee.

4. Käesoleva artikli lõike 2 tingimusi võib täita Ghanas ja teiste majanduspartnerluslepingute asjaomastes osalisriikides, kelle suhtes kohaldatakse kumulatsiooni. Sellisel juhul loetakse toodete päritoluriigiks lipuriik.

Artikkel 4

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

1. Käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamisel käsitatakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud või toodetud, piisava töö või töötluse läbinuna, kui käesoleva protokolli II lisa loendis esitatud tingimused on täidetud.

2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võib käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamisel lugeda käesoleva protokolli II A lisas osutatud tooted piisava töö või töötluse läbinuks, kui on täidetud kõnealuses lisas osutatud tingimused. Viie (5) aasta jooksul alates käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast kohaldatakse käesoleva protokolli II A lisa ainult ekspordile Ghanast, ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 42 lõike 2 kohaldamist.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustes on märgitud kõikide käesoleva lepinguga hõlmatud toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavad kohustuslikud tööd või töötlemistoimingud, mida kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Järelikult, kui toodet, mis on omandanud päritolustaatuse ühes nimetatud loendis sätestatud tingimuste täitmise teel, kasutatakse mõne teise toote valmistamiseks, ei kohaldata selle toote suhtes tingimusi, mida kohaldatakse valmistatava toote suhtes, ega võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle valmistamiseks kasutada.

4. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võib päritolustaatuseta materjale, mida ei tohiks käesoleva protokolli II ja II A lisas sätestatud tingimuste kohaselt toote valmistamiseks kasutada, kasutada, kui:

a)	nende koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast;

b)	käesoleva lõike kohaldamisel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loendis seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks.

5. Käesoleva artikli lõike 4 sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

6. Käesoleva artikli lõikeid 1–5 kohaldatakse, kui käesoleva protokolli artiklis 5 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 5

Ebapiisav töö või töötlus

1. Järgmisi toiminguid käsitatakse päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas käesoleva protokolli artikli 4 tingimused on täidetud või mitte:

a)	toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel;

b)	lihtsad toimingud, nagu tolmu eemaldamine, tuulamine või uhtmine, sortimine, liigitamine, kokkusobitamine (sealhulgas kaupade komplekteerimine), pesemine, puhastamine, värvimine, poleerimine, tükeldamine;

c)	oksiidi, õli, värvi või muu katte eemaldamine;

i)	ümberpakkimine ning pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

ii)	tavaline klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele kinnitamine ja igasugune muu lihtne pakendamine;

e)	märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine tootele või selle pakendile;

f)	üht või mitut sorti toodete lihtne segamine; suhkru segamine mis tahes muu ainega;

g)	toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks;

h)	toote lihtne osadeks lammutamine;

i)	tekstiilide triikimine või pressimine;

j)	teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine;

k)	suhkru toonimine, lõhnastamine ja maitsestamine või tükkipressimine; kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine;

l)	puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

m)	teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;

n)	kahe või enama punktides a–m loetletud toimingu kombinatsioon;

o)	loomade tapmine.

2. Selleks et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on käesoleva artikli lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki Euroopa Liidus või Ghanas selle tootega tehtud toiminguid koos.

Artikkel 6

Tollimaksuvabalt Euroopa Liitu imporditud materjalidega tehtavad tööd või töötlustoimingud

1. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamist, käsitatakse päritolustaatuseta materjale, mida võib vastavalt ühisele tollitariifistikule enamsoodustusrežiimi lepingulisi tariife kohaldades importida Euroopa Liitu tollimaksuvabalt, (1) Ghanast pärit materjalidena, kui neid kasutatakse selles riigis valmistatud tootes ja kui nad on seal läbinud töö või töötluse, mis on põhjalikum, kui käesoleva protokolli artikli 5 lõikes 1 sätestatud.

2. Kohaldades käesoleva artikli lõiget 1, peab väljastatud liikumissertifikaatidele EUR.1 (lahter 7) või päritoludeklaratsioonidele olema märgitud järgmine kirje:

—	„Application of Article 6(1) of Protocol No. 1 to the Ghana‐EU EPA“.

3. Euroopa Liit esitab komiteele igal aastal nende materjalide loetelu, mille suhtes kohaldatakse käesoleva artikli sätteid. Pärast loetelu esitamist avaldab Euroopa Komisjon selle Euroopa Liidu Teataja C-seerias ning Ghana avaldab selle oma korra kohaselt.

4. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni ei kohaldata selliste materjalide suhtes, mille importimisel Euroopa Liitu kohaldatakse dumpinguvastaseid või tasakaalustavaid tollimakse, kui materjalid on pärit riigist, mille suhtes nimetatud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud on kehtestatud.

Artikkel 7

Päritolu kumulatsioon

1. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamist, käsitatakse ühe lepinguosalise territooriumilt, teisest Lääne-Aafrika riigist, (2) kellel on tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs Euroopa Liidu turule, teistest majanduspartnerluslepingut vähemalt ajutiselt kohaldanud AKV riikidest või ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit materjale teise lepinguosalise territooriumilt pärinevatena, kui neid kasutatakse seal valmistatud tootes ja kui nad on selle lepinguosalise territooriumil läbinud töö või töötluse, mis on põhjalikum, kui käesoleva protokolli artikli 5 lõikes 1 sätestatud.

Kui asjaomase lepinguosalise territooriumil tehtav töö või töötlus ei ole põhjalikum, kui käesoleva protokolli artikli 5 lõikes 1 sätestatud, loetakse saadud toode selle lepinguosalise territooriumilt pärinevaks ainult juhul, kui sellele seal lisandunud väärtus on suurem kui mis tahes muust riigist või muult territooriumilt pärit kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud toode pärinevaks riigist või territooriumilt, kust pärinevate lõpptoote valmistamiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus on suurim.

Teistest majanduspartnerluslepingut vähemalt ajutiselt kohaldanud AKV riikidest ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit materjalide päritolu tehakse kindlaks Euroopa Liidu ja nende riikide vaheliste sooduslepingute alusel kohaldatavate päritolureeglite alusel ja vastavalt käesoleva protokolli artiklile 27.

2. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamist, käsitatakse ühe lepinguosalise territooriumil, teistes majanduspartnerluslepingut vähemalt ajutiselt kohaldanud AKV riikides ning ülemeremaades ja -territooriumidel tehtavaid töid ja töötlemistoiminguid teise lepinguosalise territooriumil toimunuina, kui materjalid läbivad hiljem töö või töötluse, mis on põhjalikum, kui käesoleva protokolli artikli 5 lõikes 1 sätestatud.

Kui ühe lepinguosalise territooriumil tehtav töö või töötlus ei ole põhjalikum, kui käesoleva protokolli artikli 5 lõikes 1 sätestatud, loetakse saadud toode selle lepinguosalise territooriumilt pärinevaks ainult juhul, kui sellele seal lisandunud väärtus on suurem kui mis tahes muus nimetatud riigis või muul territooriumil kasutatud materjalide väärtus. Vastasel juhul loetakse saadud toode pärinevaks riigist või territooriumilt, kust on saadud kõige suurema väärtusega materjalid lõpptoote valmistamiseks.

Lõpptoote päritolu määratakse kindlaks vastavalt käesoleva protokolli päritolureeglitele ja selle artikli 27 sätetele.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud päritolu kumulatsiooni võib teiste majanduspartnerluslepingut vähemalt ajutiselt kohaldanud AKV riikide, teise Lääne-Aafrika riigi, kellel on tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs Euroopa Liidu turule, ning ülemeremaade ja -territooriumide suhtes kohaldada üksnes tingimusel, et:

a)	sihtriik ja kõik päritolustaatuse omandamisse kaasatud riigid ja territooriumid on sõlminud halduskoostöölepingu või -kokkuleppe, mis tagab käesoleva artikli nõuetekohase rakendamise ja sisaldab viidet asjakohaste päritolutõendite kasutamisele;

Ghana ja Euroopa Liit esitavad teineteisele Euroopa Komisjoni ning Ghana Vabariigi kaubandus- ja tööstusministeeriumi vahendusel andmed teiste riikide või territooriumidega sõlmitud halduskoostöölepingute kohta, millele käesolevas artiklis on viidatud. Euroopa Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) ja Ghana avaldab oma korra kohaselt kuupäeva, mil käesolevas artiklis sätestatud päritolu kumulatsiooni võib kohaldada nende käesolevas artiklis loetletud riikide või territooriumide suhtes, kes on vajalikud nõuded täitnud.

4. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni ei kohaldata materjalide suhtes,

mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 1604 ja 1605 ja on pärit Vaikse ookeani piirkonna riikidest, kes on allkirjastanud majanduspartnerluslepingu vastavalt Euroopa Ühenduse ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu II protokolli artikli 6 lõikele 6 (3);

b)	mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 1604 ja 1605 ja on pärit Vaikse ookeani piirkonna riikidest, kes on allkirjastanud majanduspartnerluslepingu vastavalt Euroopa Liidu ja Vaikse ookeani piirkonna AKV riikide vahelise üldise majanduspartnerluslepingu mis tahes tulevastele sätetele;

c)	mis on pärit Lõuna-Aafrika Vabariigist ja mida ei saa tollimaksu- ja kvoodivabalt otse Euroopa Liitu importida.

5. Euroopa Liit esitab komiteele igal aastal käesoleva artikli lõike 4 punktis c osutatud materjalide loetelu. Pärast selle loetelu esitamist avaldab Euroopa Komisjon selle Euroopa Liidu Teataja C-seerias ning Ghana avaldab selle oma korra kohaselt.

Artikkel 8

Kumulatsioon teiste riikidega, kellel on tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs Euroopa Liidu turule

1. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamist, käsitatakse materjale, mis on pärit riigist või territooriumilt,

a)	mis saab kasu Euroopa Liidu üldiste tariifsete soodustuste kava kohaselt vähim arenenud riikide suhtes kohaldatavast erikorrast või

b)	millel on üldiste tariifsete soodustuste kava üldsätetest tulenevalt tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs Euroopa Liidu turule,

Ghanast pärinevatena, kui neid kasutatakse seal valmistatud tootes.

Need materjalid ei pea olema seal läbinud piisavat tööd või töötlust tingimusel, et seal läbitud töö või töötlus on põhjalikum, kui käesoleva protokolli artikli 5 lõikes 1 sätestatud. Kõik tooted, mille valmistamiseks on kasutatud kirjeldatud materjale ja mis sisaldavad ka päritolustaatuseta materjale, peavad olema läbinud piisava töö või töötluse vastavalt käesoleva protokolli artiklile 4, et neid saaks käsitada Ghanast pärinevatena.

1.2. Teistest asjaomastest riikidest või teistelt asjaomastelt territooriumidelt pärit materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Liidu üldiste tariifsete soodustuste kava kohastele päritolureeglitele ja käesoleva protokolli artikli 27 sätetele.

1.3. Käesolevas lõikes sätestatud kumulatsiooni ei kohaldata materjalide suhtes:

a)	mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liitu importimise ajal dumpinguvastaseid või tasakaalustavaid tollimakse, kui materjalid on pärit riigist, mille suhtes nimetatud dumpinguvastased või tasakaalustavad tollimaksud on kehtestatud;

b)	mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi alamrubriikidesse 3302.10 ja 3501.10;

c)	mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppi 3 klassifitseeritud tuunikalatoodete hulka, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu üldiste tariifsete soodustuste kava;

d)	mille puhul on tariifsed soodustused Euroopa Liidu üldiste tariifsete soodustuste kava raames kaotatud (astmestamine) või peatatud (kaitseklausel).

2. Ghana esitatud teate alusel ning ilma, et see piiraks käesoleva protokolli artikli 2 kohaldamist, ja arvestades käesoleva artikli lõigetes 2.1, 2.2 ja 5 sätestatut, käsitatakse materjale, mis on pärit riigist või territooriumilt, millel on mõne lepingu või kokkuleppe alusel nähtud ette tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs Euroopa Liidu turule, Ghanast pärit materjalidena. Ghana esitab teate Euroopa Liidule Euroopa Komisjoni kaudu. Kumulatsiooni kohaldatakse, kuni selle määramise tingimused on täidetud. Kõnealused materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust tingimusel, et läbitud töö või töötlus on põhjalikum, kui käesoleva protokolli artikli 5 lõikes 1 sätestatud.

2.1. Teistest asjaomastest riikidest või teistelt asjaomastelt territooriumidelt pärit materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Liidu ja nende riikide või territooriumide vaheliste sooduskaubanduse lepingute või kokkulepete kohastele päritolureeglitele ja artikli 27 sätetele.

2.2. Käesolevas lõikes sätestatud kumulatsiooni ei kohaldata materjalide suhtes:

a)	mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–24 või GATTi 1994. aasta lepingus sisalduva WTO põllumajanduslepingu 1. lisa punkti 1 alapunktis ii nimetatud toodete nimekirja;

b)	mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liitu importimise ajal dumpinguvastaseid või tasakaalustavaid tollimakse, kui materjalid on pärit riigist, mille suhtes on kehtestatud nimetatud dumpinguvastased või tasakaalustavad tollimaksud;

c)	mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ja mõne kolmanda riigi vahelise vabakaubanduslepingu alusel kaubandus- ja kaitsemeetmeid või muid meetmeid, mis välistavad selliste toodete tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu Euroopa Liidu turule.

3. Euroopa Liit esitab komiteele igal aastal nende materjalide ja riikide loetelu, mille suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 sätteid. Pärast loetelu esitamist avaldab Euroopa Komisjon selle Euroopa Liidu Teataja C-seerias ning Ghana avaldab selle oma korra kohaselt. Ghana esitab igal aastal komiteele nende materjalide loetelu, mille suhtes on kohaldatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud kumulatsiooni.

4. Kohaldades lõikeid 1 ja 2, peab väljastatud liikumissertifikaatidele EUR.1 (lahter 7) või päritoludeklaratsioonidele olema märgitud järgmine kirje:

—	„Application of Article 8.1 or 8.2 of Protocol No. 1 to the Ghana‐EU EPA“.

5. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes järgmistel tingimustel:

a)	päritolustaatuse omandamisse kaasatud riik (riigid) on sõlminud halduskoostöölepingu või -kokkuleppe, mis tagab käesoleva artikli nõuetekohase rakendamise ja sisaldab viidet asjakohaste päritolutõendite kasutamisele;

Ghana esitab Euroopa Liidule Euroopa Komisjoni vahendusel andmed teiste riikide või territooriumidega sõlmitud halduskoostöölepingute kohta, millele käesolevas artiklis on viidatud. Euroopa Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teataja C-seerias kuupäeva, millal käesolevas artiklis ette nähtud kumulatsiooni võib kohaldada nende käesolevas artiklis osutatud territooriumide suhtes, kes on vajalikud nõuded täitnud.

Artikkel 9

Kvalifikatsiooniühik

1. Käesoleva protokolli kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri alusel klassifitseerimisel põhiüksuseks.

Sellest tulenevalt:

a)	kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

b)	kui saadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesolevat protokolli iga toote suhtes eraldi.

2. Kui harmoneeritud süsteemi üldise tõlgendamisreegli 5 kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.

Artikkel 10

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 11

Komplektid erinevatest toodetest

Komplektid harmoneeritud süsteemi üldise tõlgendamisreegli 3 tähenduses on päritolustaatusega, kui kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 12

Kõrvalised tegurid

Selleks et määrata kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu:

a)	energia ja kütus;

b)	sisseseade ja varustus;

c)	masinad ja tööriistad;

d)	kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.

Artikkel 13

Arvestuslik eraldamine

1. Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed kulutused või olulised raskused, võib toll asjaomaste isikute kirjalikul taotlusel lubada selliste varude haldamiseks niinimetatud arvestusliku eraldamise meetodit (edaspidi „meetod“).

2. Meetodit kohaldatakse ka harmoneeritud süsteemi alamrubriikidesse 1701.12, 1701.13 ja 1701.14 kuuluva ning rafineerimiseks mõeldud lõhna- ja maitseaineteta ja värvilisandita päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toorsuhkru suhtes, mis on enne Euroopa Liitu või Ghanasse eksportimist segatud valmis või kokku vastavalt kas Ghanas või Euroopa Liidus.

3. Meetodiga tagatakse, et selliste toodete arv, mida võiks pidada Ghanast või Euroopa Liidust pärinevaks, on alati samasugune, nagu see oleks varude füüsilise eraldamise korral.

4. Toll võib käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud loa andmiseks esitada tingimusi, mida ta peab vajalikuks.

5. Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, mida kohaldatakse riigis, kus toode on valmistatud.

6. Isik, kes meetodit kasutab, võib olenevalt asjaoludest kas koostada päritolutõendi või taotleda päritolutõendit toodete kogusele, mida võib pidada päritolustaatusega toodeteks. Tolli taotlusel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.

7. Toll kontrollib loa kasutamist ja võib selle ära võtta, kui meetodi kasutaja kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis sätestatud tingimust.

8. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamisel tähendavad mõisted „asendatavad materjalid“ või „asendatavad tooted“ samalaadseid ja samasuguse kaubandusliku kvaliteediga materjale või tooteid, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ja mida ei saa päritolu kindlaksmääramise seisukohast üksteisest eristada.

III JAOTIS

TERRITORIAALSED NÕUDED

Artikkel 14

Territoriaalsuspõhimõte

1. Kui käesoleva protokolli artiklitest 6, 7 ja 8 ei tulene teisiti, peavad käesoleva protokolli II jaotises sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimused Ghanas või Euroopa Liidus olema täidetud katkestusteta.

2. Kui käesoleva protokolli artiklitest 6, 7 ja 8 ei tulene teisiti, tuleb Ghanast või Euroopa Liidust pärinevaid ja mõnda teise riiki eksporditud päritolustaatusega kaupu tagasitoomisel käsitada päritolustaatuseta kaupadena, välja arvatud juhul, kui suudetakse tollile tõendada, et:

a)	tagasitoodavad kaubad on samad kaubad, mis eksporditi, ja

b)	need ei ole kõnealuses riigis oleku või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks.

3. Euroopa Liidust või Ghanast eksporditud ja hiljem sinna reimporditud toodetega väljaspool Euroopa Liitu või Ghanat tehtud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse omandamist vastavalt käesoleva protokolli II jaotises sätestatud tingimustele, tingimusel et:

a)	kõnealused tooted on täielikult saadud või toodetud Euroopa Liidus või Ghanas või seal nendega enne eksportimist tehtud tööd ja töötlemistoimingud on käesoleva protokolli artiklis 5 osutatud toimingutest põhjalikumad, ja

tollile suudetakse nõuetekohaselt tõendada, et:

i)	väljaspool Euroopa Liitu või Ghanat tehtud tööd ja töötlemistoimingud toimusid välistöötlemise korra või muu sarnase korra kohaselt;

ii)	reimporditud kaup on saadud eksporditud toodetega tehtud töö või töötlemise teel ja

iii)	kõik väljaspool Ghanat või Euroopa Liitu tekkinud kulud, sealhulgas kasutatud materjalide väärtus, ei ületa 10 % selle lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse.

4. Käesoleva artikli lõike 3 tingimustele vastavate kaupade puhul seostatakse kõik väljaspool Ghanat või Euroopa Liitu tekkinud kulud, sealhulgas kasutatud materjalide väärtus, päritolustaatuseta materjaliga. Kauba päritolustaatuse kindlaksmääramisel kohaldatakse käesoleva protokolli II lisas sätestatud reegleid ja kumuleeritakse nii Euroopa Liidus ja Ghanas kui ka väljaspool neid kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus.

5. Käesoleva artikli lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mida saab pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse käesoleva protokolli artikli 4 lõikes 4 sätestatud üldisi lubatud piirväärtusi.

6. Käeoleva artikli lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

Artikkel 15

Mittemuutmine

1. Lepinguosalise territooriumil vabasse ringlusse lubatud päritolustaatusega tooted peavad olema samad tooted, mis eksporditi teise lepinguosalise territooriumilt, kus päritolustaatus saadi. Tooteid ei tohi enne nende vabasse ringlusse lubamist muuta ega muundada ning nad ei tohi olla läbinud muid toiminguid peale nende, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks, välja arvatud märkide, etikettide, pitserite ja muude dokumentide lisamine, et tagada importiva lepinguosalise riigisiseste nõuete täitmine.

2. Tooteid võib ladustada kolmandates riikides, tingimusel et need jäävad kõnealuse kolmanda riigi tollijärelevalve alla.

3. Ilma et see piiraks IV jaotise sätete kohaldamist, on eksportijal või tema vastutuse all lubatud jagada saadetisi osadeks kolmanda riigi territooriumil, tingimusel et need jäävad kõnealuse kolmanda riigi tollijärelevalve alla.

4. Kui tollil tekib kahtlus, kas lõigetes 1–3 sätestatud nõuded on täidetud, võib ta paluda importijal nõuete täitmist mis tahes viisil tõendada, sealhulgas selliste lepinguliste veodokumentidega nagu veokiri või konkreetsete tõenditega, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel, või toodetega seotud muude tõenditega.

Artikkel 16

Näitused

1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis on saadetud näitusele mõnda muusse riiki või muule territooriumile peale käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 osutatute, mille suhtes kohaldatakse kumulatsiooni, ning mis pärast näitust on müüdud Euroopa Liitu või Ghanasse importimiseks, kohaldatakse impordil käesoleva lepingu sätteid, kui tollile on tõendatud, et:

a)	eksportija on toimetanud nimetatud tooted Ghanast või Euroopa Liidust näitust korraldavasse riiki ja seal need näitusel välja pannud;

b)	kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud Ghanas või Euroopa Liidus asuvale isikule;

c)	tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need näitusele saadeti, ja

d)	alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.

2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada käesoleva protokolli IV jaotise sätete kohaselt ja esitada importiva riigi tollile tavapärasel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võib nõuda dokumentaalseid lisatõendeid väljapanekutingimuste kohta.

3. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.

IV JAOTIS

PÄRITOLUTÕEND

Artikkel 17

Üldised nõuded

1. Euroopa Liidust pärit toodete importimisel Ghanasse kohaldatakse lepingu sätetest tulenevaid soodustusi, kui artikli 21 lõikes 1 osutatud juhtudel esitatakse deklaratsioon, mille eksportija esitab kaubaarvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus kõnealuseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid oleks võimalik identifitseerida (edaspidi „päritoludeklaratsioon“); päritoludeklaratsiooni tekst on esitatud käesoleva protokolli IV lisas.

2. Ghanast pärit toodete importimisel Euroopa Liitu kohaldatakse lepingu sätetest tulenevaid soodustusi, kui esitatakse kas:

a)	liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud käesoleva protokolli III lisas, või

käesoleva protokolli artikli 21 lõikes 1 ettenähtud juhtudel deklaratsioon, mille eksportija esitab kaubaarvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus kõnealuseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid oleks võimalik identifitseerida (edaspidi „päritoludeklaratsioon“); päritoludeklaratsiooni tekst on esitatud käesoleva protokolli IV lisas.

3. Ilma et see piiraks artikli 42 lõike 3 punkti c kohaldamist, kuuluvad käesoleva artikli lõike 2 punkti a kohased sätted täitmisele kuni kolme aasta jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist. Pärast seda ajavahemikku kohaldatakse ainult käesoleva artikli lõike 2 punkti b sätteid.

4. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 saavad käesoleva protokolli kohased päritolustaatusega tooted artiklis 26 ettenähtud juhtudel lepingust tulenevaid soodustusi ilma käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumente esitamata.

5. Käesoleva jaotise kohaldamisel püüavad eksportijad kasutada mõnd Ghana ja Euroopa Liidu ühist keelt.

Artikkel 18

Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord

1. Liikumissertifikaadi EUR.1 annab eksportiva riigi toll välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.

2. Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse vormi, mille näidised on esitatud käesoleva protokolli III lisas. Need vormid täidetakse kooskõlas käesoleva protokolliga. Käsitsi kirjutamisel tuleb kasutada tinti ja trükitähti. Tooteid tuleb kirjeldada selleks ettenähtud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.

3. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist taotlev eksportija peab olema valmis igal ajal esitama liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandnud eksportiva riigi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist.

4. Ghana toll annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada pärinevana Euroopa Liidust või Ghanast või käesoleva protokolli artiklis 6, 7 ja 8 osutatud muust riigist või muult territooriumilt ja kui need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele.

5. Väljastavad tolliasutused võtavad kõik vajalikud meetmed kontrollimaks toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on neil õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida nad peavad asjakohaseks. Väljastavad tolliasutused peavad tagama ka käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud vormide nõuetekohase täitmise. Eelkõige vaatavad nad, kas toodete kirjeldamiseks ette nähtud lahter on täidetud sellisel viisil, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.

6. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.

7. Toll annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.

Artikkel 19

Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1

1. Olenemata käesoleva protokolli artikli 18 lõikest 7 võib liikumissertifikaadi EUR.1 erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:

a)	seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu või

b)	tollile on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel.

2. Käesoleva artikli lõike 1 rakendamisel peab eksportija oma taotlusse märkima liikumissertifikaadi EUR.1 aluseks olevate toodete eksportimise koha ja kuupäeva ning esitama taotluse põhjused.

3. Toll võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda tagantjärele alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.

4. Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadile EUR.1 peab olema märgitud järgmine fraas:

„ISSUED RETROSPECTIVELY“.

5. Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse „Märkused“.

Artikkel 20

Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine

1. Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tolliasutuselt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.

2. Sel viisil välja antud duplikaadile peab olema märgitud järgmine fraas:

„DUPLICATE“.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse „Märkused“.

4. Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, hakkab kehtima sellest kuupäevast.

Artikkel 21

Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused

1. Päritoludeklaratsiooni võib koostada:

a)	käesoleva protokolli artikli 17 lõikes 1 osutatu kohaselt registreeritud eksportija kooskõlas Euroopa Liidu siseste õigusaktidega;

artikli 17 lõike 2 punktis b osutatud juhtudel

i)	kuni kolme aasta jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist eksportija vastavalt artikli 22 tingimustele;

ii)	kolme aasta möödumisel käesoleva protokolli jõustumisest registreeritud eksportija kooskõlas Ghana õigusaktidega;

c)	iga eksportija iga saadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.

2. Päritoludeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid võib käsitada Ghanast, Euroopa Liidust või mõnest käesoleva protokolli artiklis 6, 7 ja 8 nimetatud muust riigist või muult territooriumilt pärinevana ja kui need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele.

3. Eksportija, kes koostab päritoludeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva riigi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja käesoleva protokolli muude nõuete täitmist.

4. Eksportija koostab päritoludeklaratsiooni, trükkides kirjutusmasinal, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud käesoleva protokolli IV lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keelelist versiooni kooskõlas eksportiva riigi õigusaktidega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada trükitähti.

5. Päritoludeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Käesoleva artikli lõike 1 tähenduses registreeritud eksportijalt ega käesoleva protokolli artikli 22 tähenduses heakskiidetud eksportijalt ei nõuta aga päritoludeklaratsioonidele allakirjutamist, kui heakskiidetud eksportija kinnitab eksportiva riigi tollile kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga päritoludeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks nendele käsitsi alla kirjutanud.

6. Eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist, kui see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe (2) aasta jooksul pärast sellega seotud toodete importimist.

Artikkel 22

Heakskiidetud eksportija

1. Kui eksportija tegeleb sageli lepingu kaubanduskoostööd käsitlevate sätetega hõlmatud toodete ekspordiga ning esitab tolli rahuldavad tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas protokollis ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks, võib eksportiva riigi toll lubada sellisel eksportijal koostada päritoludeklaratsioonid, olenemata asjaomaste toodete väärtusest.

2. Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse mis tahes tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.

3. Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse päritoludeklaratsioonile.

4. Toll kontrollib, kuidas heakskiidetud eksportija seda luba kasutab.

5. Toll võib loa igal ajal kehtetuks tunnistada. Ta peab tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil valesti.

Artikkel 23

Päritolutõendi kehtivus

1. Päritolutõend kehtib kümme (10) kuud alates ekspordiriigis väljaandmise kuupäevast ja see tuleb nimetatud aja jooksul esitada impordiriigi tollile.

2. Päritolutõendeid, mis esitatakse impordiriigi tollile pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.

3. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib impordiriigi toll päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 24

Päritolutõendi esitamine

Päritolutõendid esitatakse importiva riigi tollile selles riigis kohaldatavas korras. Selle riigi toll võib nõuda päritolutõendi tõlget. Samuti võib toll nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad lepingu rakendamiseks ette nähtud tingimustele.

Artikkel 25

Importimine osasaadetistena

Kui importija taotlusel ja importiva riigi tolli poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi üldise tõlgendamisreegli 2 punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tollile selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese saadetise importimisel.

Artikkel 26

Päritolutõendist vabastamine

1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud tooted ei ole kaubanduslikku laadi, kui on deklareeritud, et nad vastavad käesoleva protokolli nõuetele, ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel.

2. Importi, mis on juhutine ja koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende pereliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.

3. Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.

Artikkel 27

Teavitamise kord kumulatsiooni eesmärgil

1. Käesoleva protokolli artikli 7 lõike 1 kohaldamisel tõendatakse Ghanast, Euroopa Liidust, mõnest teisest majanduspartnerluslepingut vähemalt ajutiselt kohaldanud AKV riigist või ülemeremaalt või -territooriumilt pärit materjalide käesoleva protokolli kohast päritolustaatust liikumissertifikaadiga EUR.1 või päritoludeklaratsiooniga või tarnija deklaratsiooniga, mille näidis on esitatud käesoleva protokolli V A lisas ja mille esitab Ghana või Euroopa Liidu selle riigi eksportija, kust materjalid tulid.

2. Käesoleva protokolli artikli 7 lõike 2 kohaldamisel tõendatakse Ghanas, Euroopa Liidus, mõnes teises majanduspartnerluslepingut vähemalt ajutiselt kohaldanud AKV riigis või ülemeremaal või -territooriumil toimunud tööd või töötlust tarnija deklaratsiooniga, mille näidis on esitatud käesoleva protokolli V B lisas ja mille esitab Ghana või Euroopa Liidu selle riigi eksportija, kust materjalid tulid.

3. Käesoleva protokolli artikli 8 lõike 1 kohaldamisel määratakse päritolu tõendamiseks esitatavad tõendavad dokumendid kindlaks vastavalt reeglitele, mis kehtivad üldiste tariifsete soodustuste kavaga hõlmatud riikidele (4).

4. Käesoleva protokolli artikli 8 lõike 2 kohaldamisel määratakse päritolu tõendamiseks esitatavad tõendavad dokumendid kindlaks asjaomaste lepingute või kokkulepetega kehtestatud reeglite kohaselt.

5. Tarnija esitab iga kaubasaadetise kohta eraldi deklaratsiooni seda saadetist käsitleval kaubaarvel või selle lisas või saatelehel või mõnes muus seda saadetist käsitlevas äridokumendis, milles kõnealuseid materjale kirjeldatakse nii täpselt, et neid on võimalik identifitseerida.

6. Tarnija deklaratsiooni võib koostada valmistrükitud vormil.

7. Tarnija deklaratsioonile kirjutab tarnija oma originaalallkirja käsitsi. Kui arve ja tarnija deklaratsioon koostatakse arvuti abil, ei pea deklaratsiooni käsitsi allkirjastama, kui tarniva äriühingu vastutav isik on kindlaks määratud viisil, mis rahuldab tolli selles riigis, kus deklaratsioon on koostatud. Kõnealuse riigi toll võib kehtestada käesoleva lõike rakendamise tingimused.

8. Tarnija deklaratsioonid esitatakse selle eksportiva riigi tollile, kellelt taotleti liikumissertifikaati EUR.1.

9. Deklaratsiooni koostav tarnija peab olema valmis igal ajal esitama selle riigi tolli taotlusel, kus deklaratsioon on koostatud, kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et nimetatud deklaratsioonis esitatud andmed on õiged.

10. Enne käesoleva protokolli jõustumise kuupäeva vastavalt Cotonou lepingu protokolli nr 1 artiklile 26 koostatud tarnija deklaratsioonid ja teabesertifikaadid jäävad kehtima.

Artikkel 28

Tõendavad dokumendid

Käesoleva protokolli artikli 18 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et liikumissertifikaadiga EUR.1 või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid saab käsitada Ghanast, Euroopa Liidust või käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 osutatud muust riigist või muult territooriumilt pärinevana ja et need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele, võivad olla muu hulgas järgmised:

a)	otsesed tõendid eksportija või tarnija poolt kõnealuste kaupade saamiseks tehtud toimingute kohta, mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisdokumentides või asutusesiseses raamatupidamises;

b)	dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud Ghanas, Euroopa Liidus või käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 osutatud muus riigis või muul territooriumil, kus neid dokumente kasutatakse riigisisese õiguse kohaselt;

dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on läbinud töö või töötluse Ghanas, Euroopa Liidus või käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 osutatud muus riigis või muul territooriumil, ja mis on välja antud või koostatud Ghanas, Euroopa Liidus või käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 osutatud muus riigis või muul territooriumil, kus neid dokumente kasutatakse riigisisese õiguse kohaselt;

d)	liikumissertifikaadid EUR.1 või päritoludeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ning mis on välja antud või koostatud Ghanas, Euroopa Liidus või käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 osutatud muus riigis või muul territooriumil kooskõlas käesoleva protokolliga.

Artikkel 29

Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine

1. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist taotlev eksportija säilitab käesoleva protokolli artikli 18 lõikes 3 nimetatud dokumente vähemalt kolm (3) aastat.

2. Päritoludeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab päritoludeklaratsiooni koopiat ja käesoleva protokolli artikli 21 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm (3) aastat.

3. Tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni koopiat ja arve, saatelehtede või muude äridokumentide koopiaid, millele deklaratsioon on lisatud, samuti käesoleva protokolli artikli 27 lõikes 9 nimetatud dokumente, vähemalt kolm (3) aastat.

4. Eksportiva riigi toll, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab käesoleva protokolli artikli 18 lõikes 2 nimetatud dokumente vähemalt kolm (3) aastat.

5. Importiva riigi toll säilitab talle esitatud liikumissertifikaate EUR.1 ja päritoludeklaratsioone vähemalt (3) kolm aastat.

Artikkel 30

Lahknevused ja vormistusvead

1. Kui päritolutõendil ja tollile toodete impordiga seotud vorminõuete täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid erinevusi, ei muuda see päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui tõendatakse nõuetekohaselt, et see dokument vastab esitatud toodetele.

2. Päritolutõendit ei tohiks tagasi lükata ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.

Artikkel 31

Eurodes väljendatud summad

1. Kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, määravad asjaomased riigid käesoleva protokolli artikli 21 lõike 1 punkti c ja artikli 26 lõike 3 kohaldamiseks igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad Ghana, Euroopa Liidu liikmesriikide või käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 nimetatud muude riikide või territooriumide omavääringus.

2. Saadetise suhtes kohaldatakse käesoleva protokolli artikli 21 lõike 1 punkti c või artikli 26 lõiget 3 selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi poolt kindlaksmääratud summale.

3. Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobrikuu esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.

4. Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 protsenti. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 protsenti suurem. Omavääringus väljendatud samaväärse summa võib jätta muutmata, kui samaväärne summa väheneks konverteerimise tulemusena.

5. Euroopa Liidu või Ghana taotluse korral vaatab komitee eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub komitee asjaomaste piiride mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.

V JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 32

Lepinguga hõlmatud toodete suhtes kohaldatavad haldustingimused

Käesoleva protokolli tähenduses Ghanast või Euroopa Liidust pärit toodetele võimaldatakse tollideklaratsiooni esitamisel lepingust tulenevaid soodustusi üksnes tingimusel, et nende eksport toimub kuupäeval või alates kuupäevast, mil eksportiv riik täidab käesoleva protokolli artiklite 33, 34 ja 44 sätteid.

Lepinguosalised esitavad käesoleva protokolli artiklis 33 osutatud teabe.

Artikkel 33

Tolli puudutava teabe edastamine

1. Ghana ja Euroopa Liidu liikmesriigid esitavad üksteisele Euroopa Komisjoni vahendusel liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide ja tarnija deklaratsioonide väljaandmise ja kontrollimise eest vastutavate tolliasutuste aadressid ning templijäljendid, mida kasutatakse nende tolliasutustes selliste sertifikaatide väljaandmiseks.

Liikumissertifikaate EUR.1 ja päritoludeklaratsioone või tarnija deklaratsioone võetakse sooduskohtlemise võimaldamiseks vastu alates kuupäevast, mil Euroopa Komisjon kõnealuse teabe kätte saab.

2. Ghana ja Euroopa Liidu liikmesriigid teatavad üksteisele viivitamata kõikidest muudatustest käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmetes.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud asutused tegutsevad asjaomase riigi valitsuse nimel. Kontrollimise ja järelkontrollimise eest vastutavad asutused on asjaomase riigi valitsusasutuste osad.

Artikkel 34

Muud halduskoostöö viisid

1. Selleks et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine, kontrollivad Euroopa Liit, Ghana ning käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 osutatud muud riigid oma pädevate tolliasutuste kaudu liikumissertifikaatide EUR.1, päritoludeklaratsioonide või tarnija deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsust. Muu hulgas teevad Ghana ja Euroopa Liidu liikmesriigid järgmist:

a)	tegelevad vastastikuse halduskoostööga, mis on vajalik, kui taotletakse käesoleva protokolli usaldusväärse haldamise ja kontrollimise seiret asjaomases riigis, sealhulgas kohapealsed kontrollkäigud;

b)	kontrollivad vastavalt käesoleva protokolli artiklile 35 toodete päritolustaatust ja muude käesolevas protokollis sätestatud tingimuste täitmist.

2. Ametiasutused, kelle poole pöördutakse, esitavad asjakohase teabe tingimuste kohta, mille alusel toode on valmistatud, eelkõige tingimuste kohta, mille alusel on Ghanas, Euroopa Liidus ning käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 osutatud muudes asjaomastes riikides järgitud päritolureegleid.

Artikkel 35

Päritolutõendi õigsuse kontroll

1. Päritolutõendite järelkontrolli tehakse riskianalüüsi alusel ja pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollil tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või käesoleva protokolli muude nõuete täitmises.

2. Käesoleva artikli lõike 1 rakendamisel tagastab importiva riigi toll eksportiva riigi tollile liikumissertifikaadi EUR.1 ja arve, kui see on esitatud, ja päritoludeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad, esitades vajaduse korral sisu või vormi käsitlevad põhjendused, millel kontrollimistaotlus põhineb. Järelkontrollitaotluse tõendamiseks esitatakse kõik dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on valed.

3. Kontrolli teostab ekspordiriigi toll. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.

4. Kui importiva riigi toll otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjakohaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted lastakse vabasse ringlusse, kui eelnevalt on kasutusele võetud vajalikud ettevaatusabinõud.

5. Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tollile võimalikult kiiresti. Nendest tulemustest peab selguma, kas dokumendid on ehtsad ja kas asjaomaseid tooteid võib käsitada Ghanast, Euroopa Liidust või käesoleva protokolli artiklites 6, 7 ja 8 osutatud muust riigist pärinevana ning kas need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele.

6. Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrollitaotluse kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet määratlemaks kõnealuse dokumendi ehtsust või toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud toll soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

7. Päritolutõenditega seotud ühiste järelkontrollide puhul lähtuvad lepinguosalised tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitleva protokolli artiklist 7.

Artikkel 36

Tarnija deklaratsioonide õigsuse kontroll

1. Tarnija deklaratsioone kontrollitakse riskianalüüsi alusel ja pisteliselt või siis, kui selle riigi tollil, kus deklaratsiooni põhjal on välja antud liikumissertifikaat EUR.1 või koostatud päritoludeklaratsioon, on põhjust kahelda dokumendi ehtsuses või seal esitatud andmete õigsuses.

2. Toll, kellele tarnija deklaratsioon esitatakse, võib nõuda, et deklaratsiooni koostamisriigi toll annaks välja teabesertifikaadi, mille näidis on esitatud käesoleva protokolli VI lisas. Teise võimalusena võib kinnitav asutus, kellele tarnija deklaratsioon esitatakse, nõuda, et eksportija esitaks deklaratsiooni koostamisriigi tolli väljaantud teabesertifikaadi.

Teabesertifikaadi välja andnud toll säilitab selle koopiat vähemalt kolm (3) aastat.

3. Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tollile võimalikult kiiresti. Nendest tulemustest peab selguma, kas tarnija deklaratsioonis esitatud teave on õige, ja need peavad võimaldama tollil otsustada, kas ja millises ulatuses saab tarnija deklaratsiooni arvesse võtta liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmiseks või päritoludeklaratsiooni koostamiseks.

4. Kontrolli teostab selle riigi toll, kus tarnija deklaratsioon on koostatud. Selleks on tollil õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab tarnija deklaratsiooni õigsuse kontrollimiseks asjakohaseks.

5. Kõik liikumissertifikaadid EUR.1 või päritoludeklaratsioonid, mis on välja antud või koostatud tarnija ebaõige deklaratsiooni põhjal, loetakse tühiseks.

Artikkel 37

Vaidluste lahendamine

1. Kui seoses käesoleva protokolli artiklites 36 ja 37 nimetatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud toll ja kontrollimise eest vastutav toll ei suuda lahendada, või kui tekib käesoleva protokolli tõlgendamisega seotud küsimus, esitatakse need lahendamiseks komiteele.

2. Importija ja importiva riigi tolli vahelised vaidlused lahendatakse alati selle riigi õigusaktide kohaselt.

Artikkel 38

Karistused

Karistused määratakse igale isikule, kes toodetele sooduskohtlemise saavutamiseks koostab või laseb koostada valeandmeid sisaldava dokumendi.

Artikkel 39

Erandid

1. Komitee võib teha käesolevast protokollist erandeid, kui olemasolevate majandusharude areng või uute loomine Ghanas seda õigustab. Selleks teavitab Ghana enne komiteelt erandi taotlemist või selle taotlemise ajal Euroopa Liitu erandi taotlemisest ja esitab selle põhjendused vastavalt käesoleva artikli lõikele 2. Euroopa Liit kiidab heaks kõik Ghana taotlused, mis on käesoleva artikli tähenduses nõuetekohaselt põhjendatud ja mis ei saa mõnele Euroopa Liidu väljakujunenud majandusharule tõsist kahju tekitada.

2. Eranditaotluste läbivaatamise hõlbustamiseks komitees esitab Ghana koos taotlusega käesoleva protokolli VII lisas esitatud vormis oma taotluse põhjendamiseks võimalikult täieliku teabe, eelkõige allpool loetletud andmed:

a)	valmistoote kirjeldus;

b)	kolmandast riigist pärit materjalide liik ja kogus;

c)	Ghanast või käesoleva protokolli artiklis 7 osutatud riikidest või territooriumidelt pärit materjalide või seal töödeldud materjalide liik ja kogus;

d)	tootmisprotsessid;

e)	lisandväärtus;

f)	töötajate arv asjaomases ettevõttes;

g)	Euroopa Liitu saabuva ekspordi eeldatav maht;

h)	toorme muud võimalikud tarneallikad;

i)	erandi taotletava kestuse põhjus, võttes arvesse uute tarneallikate leidmiseks tehtud jõupingutusi;

j)	muud märkused.

Samu reegleid kohaldatakse kõikide erandite pikendamise taotluste suhtes.

Komitee võib vormi muuta.

3. Taotluste läbivaatamisel võetakse eelkõige arvesse järgmist:

a)	Ghana arengutase või geograafiline asukoht;

b)	juhtumid, mil olemasolevate päritolureeglite kohaldamine avaldaks olulist mõju Ghana olemasoleva majandusharu suutlikkusele jätkata eksporti Euroopa Liitu, eelkõige juhtumid, mil selline mõju võib viia kõnealuse majandusharu sulgemiseni;

c)	konkreetsed juhtumid, mille puhul on selge, et päritolureeglid võivad takistada olulist investeeringut majandusharusse ja investeerimisprogrammi elluviimist soodustav erand võimaldaks täita neid reegleid järk-järgult.

4. Iga juhtumit uuritakse, et teha kindlaks, kas probleemi ei saaks lahendada päritolu kumulatsiooniga seotud reeglite abil.

5. Taotluste läbivaatamisel võetakse iga juhtumi puhul eelkõige arvesse võimalust anda päritolustaatus toodetele, mis sisaldavad materjale naaberarengumaadest, vähim arenenud maadest või arengumaadest, kellega Ghanal on erisuhted, kui suudetakse sisse seada halduskoostöö.

6. Komitee võtab vajalikud meetmed, et tagada eranditaotluse otsuse tegemine võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui seitsmekümne viie (75) tööpäeva jooksul pärast seda, kui komitees Euroopa Liitu esindav kaasesimees taotluse kätte saab. Kui Euroopa Liit ei teata Ghanale selle ajavahemiku jooksul oma seisukohast seoses taotlusega, loetakse taotlus heakskiidetuks.

Erandid kehtivad komitee poolt kindlaksmääratava ajavahemiku, üldjuhul viis (5) aastat.

Erandiotsuses võib ette näha erandi uuendamise ilma komitee uue otsuseta, tingimusel et Ghana esitab kolm (3) kuud enne iga tähtaja lõppu tõendid selle kohta, et ta ei suuda endiselt täita käesoleva protokolli tingimusi, millest on talle tehtud erand.

Kui pikendamisele esitatakse vastuväide, vaatab komitee selle võimalikult kiiresti läbi ja otsustab, kas erandit pikendada. Komitee tegutseb käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud korras. Võetakse kõik vajalikud meetmed, et vältida katkestusi erandi kohaldamises.

Punktides a ja b osutatud ajavahemikel võib komitee erandi rakendamise tingimused läbi vaadata, kui erandi tegemise otsuse aluseks olnud tegurites on toimunud olulisi muutusi. Läbivaatamise lõpetamisel võib komitee otsustada muuta oma otsust erandi ulatuse või muude varem sätestatud tingimuste osas.

8. Olenemata käesoleva artikli lõigete 1–7 kohaldamisest tehakse harmoneeritud süsteemi rubriiki 1604 kuuluvate tuunikalakonservide ja tuunikalafilee suhtes erand üksnes esimesel aastal pärast käesoleva protokolli jõustumist tuunikalakonservide puhul 1 000 tonni suuruse aastase kvoodi ulatuses ning tuunikalafilee puhul 200 tonni suuruse aastase kvoodi ulatuses, mida ei uuendata.

VI JAOTIS

CEUTA JA MELILLA

Artikkel 40

Üldtingimused

1. Käesolevas protokollis kasutatav mõiste „Euroopa Liit“ ei hõlma Ceutat ja Melillat.

2. Ghanast pärit toodete Ceutasse ja Melillasse importimise korral kohaldatakse sama tollirežiimi, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Ghana kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate, käesoleva lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tollirežiimi, mida kohaldatakse toodete suhtes, mida imporditakse Euroopa Liidust ja mis pärinevad sealt.

3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel Ceutast ja Melillast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesolevat protokolli mutatis mutandis vastavalt käesoleva protokolli artiklis 41 sätestatud täpsustavatele tingimustele.

Artikkel 41

Täpsustavad tingimused

1. Kui on täidetud käesoleva protokolli artikli 15 tingimused, peetakse:

Ceutast ja Melillast pärit toodeteks:

a)	täielikult Ceutas ja Melillas saadud või toodetud tooteid;

Ceutas ja Melillas saadud või toodetud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:

i)	kõnealused tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 4 tähenduses või

ii)	nimetatud tooted pärinevad Ghanast või Euroopa Liidust, kui nad on läbinud töö või töötluse, mis on käesoleva protokolli artiklis 5 osutatud toimingutest põhjalikum;

Ghanast pärit toodeteks:

a)	täielikult Ghanas saadud või toodetud tooteid;

Ghanas saadud või toodetud tooteid, mille valmistamisel on kasutatud muid kui punktis a osutatud tooteid, tingimusel et:

i)	kõnealused tooted on läbinud piisava töö või töötluse käesoleva protokolli artikli 4 tähenduses või

ii)	tegemist on käesoleva protokolli tähenduses Ceutast ja Melillast või Euroopa Liidust pärit toodetega, kui nad on läbinud töö või töötluse, mis on käesoleva protokolli artiklis 5 osutatud toimingutest ulatuslikum.

2. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

3. Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 või päritoludeklaratsioonile „...“ ja „Ceuta ja Melilla“. Lisaks sellele, kui tooted on pärit Ceutast ja Melillast, märgitakse see liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 või päritoludeklaratsioonile.

4. Käesoleva protokolli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas vastutab Hispaania toll.

VII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

Päritolureeglite läbivaatamine ja kohaldamine

1. Vastavalt käesoleva lepingu artiklile 73 võib Ghana ja Euroopa Liidu majanduspartnerluslepingu ühiskomitee Ghana või Euroopa Liidu taotluse korral vaadata läbi käesoleva protokolli sätete, eelkõige registreeritud eksportijate süsteemi rakendamisega seotud sätete kohaldamise ja nende mõju majandusele, et neid vajaduse korral kohandada või muuta. Lisaks muudele asjaoludele võtab Ghana ja Euroopa Liidu majanduspartnerluslepingu ühiskomitee arvesse tehnika arengu mõju päritolureeglitele.

2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 tuleb käesolev protokoll ja selle lisad käesoleva lepingu artiklis 6 sätestatud kohustuste kohaselt läbi vaadata ja vajaduse korral neid muuta viie aasta (5) jooksul alates käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast. Läbivaatamine puudutab ka käesoleva protokolli II A lisa, et oleks võimalik otsustada selle uuendamise üle.

3. Vastavalt käesoleva lepingu artiklile 34 jälgib komitee käesoleva protokolli sätete rakendamist ja haldamist ning langetab otsuseid muu hulgas järgmistes küsimustes:

a)	kumulatsioon vastavalt käesoleva protokolli artiklis 8 sätestatud tingimustele;

b)	erandid käesoleva protokolli sätetest vastavalt selle artiklis 39 sätestatud tingimustele.

c)	artikli 21 lõike 1 punktis b osutatud kolmeaastase tähtaja pikendamine selliste tõendite põhjal, et Ghana ei ole valmis registreeritud eksportijaid käsitlevaid õigusakte rakendama;

d)	artikli 21 lõike 1 punktis c osutatud 6 000-eurone piirmäär.

Artikkel 43

Lisad

Käesoleva protokolli lisad moodustavad käesoleva protokolli lahutamatu osa.

Artikkel 44

Käesoleva protokolli rakendamine

Euroopa Liit ja Ghana võtavad käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas:

a)	käesolevas protokollis sätestatud reeglite ja toimingute rakendamiseks ja täitmiseks vajalikud riiklikud ja piirkondlikud meetmed, eelkõige kumulatsiooni käsitlevate artiklite kohaldamiseks vajalikud meetmed;

b)	toodete päritolu nõuetekohaseks haldamiseks ja kontrollimiseks vajalike haldusstruktuuride ja -süsteemide loomine.

Artikkel 45

Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta

Lepingu sätteid võib kohaldada kaupade suhtes, mis vastavad käesoleva protokolli sätetele ja on käesoleva protokolli jõustumise kuupäeval kas teel või ajutiselt ladustatud Euroopa Liidu või Ghana tollilaos ilma imporditollimaksude ja impordimaksude tasumiseta, kui:

Ghanast Euroopa Liitu kaupade eksportimise korral esitatakse importiva riigi tollile kümne (10) kuu jooksul kõnealusest kuupäevast arvates liikumissertifikaat EUR.1, mille on tagantjärele välja andnud Ghana toll, või päritoludeklaratsioon kooskõlas artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikliga 21 ning dokumendid, millest nähtub, et kaubad vastavad käesoleva protokolli artikli 15 tingimustele;

Euroopa Liidust Ghanasse kaupade eksportimise korral esitatakse Ghana tollile kümne (10) kuu jooksul kõnealusest kuupäevast arvates artikli 17 lõike 1 ja artikli 21 kohaselt välja antud päritoludeklaratsioon ning dokumendid, millest nähtub, et kaubad vastavad käesoleva protokolli artikli 15 tingimustele.

(1) Vt nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1) I lisa ning kõik selle hilisemad muudatused.

(2) Lääne-Aafrika riigid on Benin, Burkina Faso, Cabo Verde, Côte d’Ivoire, Gambia, Guinea, Guinea-Bissau, Libeeria, Mauritaania, Mali, Niger, Nigeeria, Senegal, Sierra Leone ja Togo.

(3) Vt nõukogu 13. juuli 2009. aasta otsus 2009/729/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu allakirjutamise ja esialgse kohaldamise kohta (ELT L 272, 16.10.2009, lk 1).

(4) Vt komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1), ja komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

PROTOKOLLI nr 1 I LISA

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED KÄESOLEVA PROTOKOLLI II LISA LOENDI KOHTA

Märkus 1:

Käesoleva protokolli II lisas esitatud loendiga määratakse kõikide toodete puhul kindlaks tingimused, millele need peavad vastama, et neid saaks käsitada piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva protokolli artikli 4 tähenduses.

Märkus 2:

Loendi kahes esimeses veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on esitatud harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus selle süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru iga kande kohta on 3. või 4. veerus reegel. Kui mõnel juhul on 1. veeru kande ees „ex“, tähendab see, et 3. või 4. veeru reegel kehtib ainult 2. veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes.

Kui 1. veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ja seetõttu on 2. veerus toodete üldkirjeldus, kohaldatakse 3. või 4. veeru asjakohast reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis liigitatud kõnealuse grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse 1. veergu koondatud rubriiki.

3.	Kui loendis on erinevaid reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane rubriigi selle osa kirjeldust, mida hõlmab 3. või 4. veeru asjakohane reegel.

4.	Kui kahe esimese veeru kande suhtes on mõni reegel nii 3. kui ka 4. veerus, võib eksportija valida, kas ta kohaldab 3. või 4. veerus sätestatud reeglit. Kui 4. veerus ei ole reeglit, tuleb kohaldada 3. veerus sätestatud reeglit.

Märkus 3:

Käesoleva protokolli artikli 4 sätteid toodete kohta, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete valmistamisel, kohaldatakse hoolimata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus Euroopa Liidu või Ghana tehases.

Näide:

Rubriiki 8407 kuuluv mootor, mille puhul reegel näeb ette, et selles sisalduda võivate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei või ületada 40 % tehasehinnast, on valmistatud rubriiki ex 7224 kuuluvast „muust sepistamise teel eelvormitud legeerterasest“.

Kui see eelvormitud teras on Euroopa Liidus sepistatud päritolustaatuseta valuplokist, on see teras juba omandanud päritolustaatuse loetelu rubriiki ex 7224 käsitleva reegli alusel. Mootori väärtuse arvutamisel võib eelvormitud terast käsitada seega päritolustaatust omavana, olenemata sellest, kas see on toodetud samas tehases, kus mootor, või muus Euroopa Liidu tehases. Kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse arvutamisel ei võeta seega päritolustaatuseta valuploki väärtust arvesse.

Loendis nähakse reegliga ette päritolustaatuse saamiseks vajalik minimaalne töö või töötlus, millest ulatuslikum töö või töötlus annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlus päritolustaatust ei anna. Kui reegliga nähakse ette, et teatavas valmistamisetapis võib päritolustaatuseta materjali kasutada, on kõnealuse materjali kasutamine lubatud ka varasemas valmistamisetapis, kuid hilisemas etapis mitte.

Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reegliga nähakse ette, et kasutada võib „mis tahes rubriigi materjale“, võib kasutada ka selle rubriigi materjale, kuhu kuulub kõnealune toode, kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti. Väljend „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas muudest rubriigi ... materjalidest“ tähendab seda, et kasutada võib üksnes neid tootega samasse rubriiki liigitatud materjale, mille kirjeldus erineb loendi 2. veerus esitatud tootekirjeldusest.

Kui loendi reegliga nähakse ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.

Näide:

Rubriikidesse nr 5208–5212 kuuluvaid tekstiile käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiude ja muu hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et kasutada tuleb mõlemaid; kasutada võib üht neist või mõlemat.

Kui loendi reegliga nähakse ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta. (Vt ka märkus 6.3 tekstiilide kohta.)

Näide:

Rubriigi 1904 toiduaineid käsitlev reegel, millega sõnaselgelt keelatakse kasutada teravilja ja teraviljasaadusi, ei takista kasutamast mineraalsoolasid, kemikaale ja muid lisaaineid, mis ei ole valmistatud teraviljast.

Seda reeglit ei kohaldata toodete suhtes, mida võib toota sama laadi materjalist varasemas tootmisetapis, kuigi neid ei või toota loendis määratletud materjalidest.

Näide:

Kui harmoneeritud süsteemi ex gruppi 62 kuuluva lausriidest valmistatud rõiva puhul on lubatud kasutada üksnes päritolustaatuseta lõnga, ei tohi valmistamist alustada lausriidest, isegi kui lausriiet lõngast tavaliselt valmistada ei saa. Sellisel juhul oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga valmistamisele eelnevas järgus – see tähendab kiu kujul.

Kui loendi reeglis esitatakse kaks protsendimäära, mis tähistavad kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurimat võimalikku väärtust, ei tohi nimetatud protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurim väärtus ületada suurimat esitatud protsendimäära. Peale selle ei tohi ületada ka iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära.

Märkus 4:

1.	Loendis kasutatud termin „looduslikud kiud“ osutab muudele kiududele kui tehis- ja sünteeskiud. Mõiste piirdub ketruseelsetes järkudes olevate kiududega, hõlmates jäätmeid ja, kui teisiti ei ole sätestatud, ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude.

Termin „looduslikud kiud“ hõlmab rubriiki 0511 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101–5105 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201–5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301–5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.

3.	Loendis kasutatud terminitega „tekstiilimass“, „keemilised materjalid“ ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid“ kirjeldatakse materjale, mis ei kuulu harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks.

4.	Loendis kasutatud termin „keemilised staapelkiud“ tähendab rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid.

Märkus 5:

Kui loendis on mõne toote puhul viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata kolmandas veerus toodud tingimusi ühegi selle valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui need materjalid ei moodusta ühtekokku rohkem kui 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. (Vt ka märkus 5.3 ja 5.4.)

Märkuses 5.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada üksnes nende segatoodete suhtes, mis on valmistatud mitmest põhitekstiilmaterjalist.

Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:

—

siid,

—

vill,

—	loomakarv,

—	loomavill,

—	hobusejõhv,

—

puuvill,

—	paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber,

—

lina,

—

kanep,

—	džuut ja muud niintekstiilkiud,

—	sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud,

—	kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud,

—	sünteesfilamentkiud,

—	tehisfilamentkiud,

—	elektrit juhtiv filamentkiud,

—	polüpropüleenist sünteesstaapelkiud,

—	polüestrist sünteesstaapelkiud,

—	polüamiidist sünteesstaapelkiud,

—	polüakrüülnitriilist sünteesstaapelkiud,

—	polüimiidist sünteesstaapelkiud,

—	polütetrafluoroetüleenist sünteesstaapelkiud,

—	polüfenüülsulfiidist sünteesstaapelkiud,

—	polüvinüülkloriidist sünteesstaapelkiud,

—	muud sünteesstaapelkiud,

—	viskoosist tehisstaapelkiud,

—	muud tehisstaapelkiud,

—	mähitud või mähkimata polüuretaanlõng, mis sisaldab elastseid polüeetrilõike,

—	mähitud või mähkimata polüuretaanlõng, mis sisaldab elastseid polüestrilõike,

—	rubriiki 5605 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust,

—	muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted.

Näide:

Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud rubriiki 5205 kuuluv lõng on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiud, mis ei vasta päritolureeglitele (millega nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), moodustada kuni 10 % lõnga massist.

Näide:

Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (millega nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist) või villast lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (millega nähakse ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust) või nende segu kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 10 % riide massist.

Näide:

Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud rubriiki 5802 kuuluv taftingriie on segatoode üksnes siis, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng ise on segatoode.

Näide:

Kui nimetatud taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, kujutavad kasutatud lõngad kahte eri põhitekstiilmaterjali ning kõnealune taftingriie on seega segatoode.

3.	Toodete puhul, mis sisaldavad „painduvaid polüeetrilõike sisaldavat mähitud või mähkimata polüuretaanlõnga“, on piirmäär sellise lõnga puhul 20 %.

4.	Toodete puhul, mis sisaldavad ribasid, mis koosnevad kõige rohkem 5 mm laiusest alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või südamikust, mis on kinnitatud kahe plastkile vahele liimiga, on kõnealune piirmäär selliste ribade suhtes 30 %.

Märkus 6:

Nende tekstiiltoodete puhul, mis on loendis tähistatud käesolevale sissejuhatavale märkusele viitava joonealuse märkusega, võib kasutada tekstiilkaunistusi ja -manuseid, mis ei vasta loendi 3. veerus asjakohaste valmistoodete suhtes ettenähtud reeglile, kui nende mass ei ületa 10 % kõikide sisalduvate tekstiilmaterjalide kogumassist.

Tekstiilkaunistused ja -manused on need, mis on liigitatud harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63. Voodrit ega vaheriiet ei käsitleta kaunistuste või manustena.

2.	Muust materjalist kui tekstiilist kaunistused ja -manused või muud kasutatud materjalid, mis sisaldavad tekstiili, ei pea vastama 3. veeru nõuetele, isegi kui need ei kuulu märkuse 3.5 kohaldamisalasse.

Märkuse 3.5 kohaselt võib päritolustaatuseta muust materjalist kui tekstiilist kaunistusi ja -manuseid või muid tekstiilisisalduseta tooteid vabalt kasutada, kui neid ei saa valmistada 3. veerus loetletud materjalidest.

Näiteks (1) kui loendi reegel ütleb, et teatava tekstiileseme, näiteks pluusi puhul tuleb kasutada lõnga, ei välista see metallesemete, näiteks nööpide kasutamist, sest neid ei saa valmistada tekstiilist.

4.	Protsendireegli kohaldamisel tuleb sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse leidmisel arvesse võtta kaunistuste ja manuste väärtust.

Märkus 7:

Rubriikides ex 2707, 2713–2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 nimetatud „eritöötlused“ on järgmised:

a)	vaakumdestilleerimine;

b)	põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine (2);

c)	krakkimine;

d)	reformimine;

e)	ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)	kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)	polümeerimine;

h)	alküülimine;

i)	isomeerimine.

Rubriikides 2710–2712 nimetatud „eritöötlused“ on järgmised:

a)	vaakumdestilleerimine;

b)	põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine (3);

c)	krakkimine;

d)	reformimine;

e)	ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f)	kõikidest järgmistest toimingutest koosnev töötlus: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;

g)	polümeerimine;

h)	alküülimine;

i)	isomeerimine;

j)	üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266‐59 T meetod);

k)	üksnes rubriiki 2710 kuuluvate toodete puhul parafiinitustamine ükskõik millise protsessi abil, v.a filtreerimine;

üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on suurem kui 20 baari, ja temperatuuril, mis on vähemalt 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriikiex 2710 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus, värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu eritöötluste hulka;

m)	üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate kütteõlide puhul atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel et tootest (sealhulgas kaod) destilleerub 300 °C juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi;

n)	üksnes rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsageduse elektrilahendusega.

Rubriikides ex 2707, 2713–2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega toodete segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.

(1) See näide on esitatud üksnes selgituseks. See ei ole õiguslikult siduv.

(2) Vt kombineeritud nomenklatuuri grupi 27 selgitava lisamärkuse 5 punkt b.

(3) Vt kombineeritud nomenklatuuri grupi 27 selgitava lisamärkuse 5 punkt b.

PROTOKOLLI nr 1 II LISA

SELLISTE PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATE TÖÖDE JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTE LOEND, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE

Leping ei hõlma kõiki järgnevas loendis nimetatud tooteid. Seepärast on vaja tutvuda ka lepingu muude osadega.

HS rubriik

Toote kirjeldus

Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse

(1)

(2)

(3) või (4)

Grupp 01

Elusloomad

Kõik grupi 1 loomad peavad olema täielikult saadud või toodetud.

Grupp 02

Liha ja söödav rups

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 1 ja 2 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

ex grupp 03

Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 3 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

0304

Kalafileed ja muu kalaliha (sh kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast.

0305

Kuivatatud, soolatud või soolvees kala; külm- või kuumsuitsukala; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast.

0306

Vähid, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees; suitsutatud vähid, puhastatud või puhastamata, külm- või kuumsuitsutatud; vees või aurus keedetud vähid (puhastamata), olenemata sellest, kas jahutatud või jahutamata, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees; inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid vähkidest

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast.

0307

Limused, karbis või karbita, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees; suitsutatud limused, puhastatud või puhastamata, külm- või kuumsuitsutatud; inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid limustest

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast.

0308

Muud veeselgrootud (v.a vähid ja limused), elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees; suitsutatud veeselgrootud, v.a vähid ja limused, külm- või kuumsuitsutatud; inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast.

ex grupp 04

Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 4 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud;

—	kasutatavad rubriigi 2009 puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega ja

—	kasutatavate grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex grupp 05

Mujal nimetamata loomse päritoluga tooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 5 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

ex 0502

Kodu- ja metssigade töödeldud harjased ning karvad

Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sortimine ja sirgestamine.

Grupp 06

Eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms, lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud;

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Grupp 07

Köögivili ning söödavad juured ja mugulad

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 7 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

Grupp 08

Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad puuviljad, marjad ja pähklid on täielikult saadud või toodetud ning

—	kasutatavate grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex grupp 09

Kohv, tee, mate ja vürtsid; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 9 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest.

0902

Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest.

ex 0910

Vürtsisegud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest.

Grupp 10

Teravili

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 10 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

ex grupp 11

Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklised; inuliin; nisugluteen; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad, köögiviljad, rubriigi 0714 söödavad juured ja mugulad ning puuviljad on täielikult saadud või toodetud.

ex 1106

Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest peen- ja jämejahu ning pulber

Rubriigi 0708 kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine.

Grupp 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 12 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

1301

Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate rubriigi 1301 materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar‐agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

—	taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata

Valmistamine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest.

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Grupp 14

Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 14 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

ex grupp 15

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamise saadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

1501

Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv:

—	kondi- ja jäägirasv

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigi 0203, 0206 või 0207 materjal või rubriigi 0506 kondid.

—

muud

Valmistamine rubriigi 0203 või 0206 sealihast või söödavast searupsist või rubriigi 0207 linnulihast või söödavast linnurupsist.

1502

Veise-, lamba- või kitserasv, v.a rubriiki 1503 kuuluv:

—	kondi- ja jäägirasv

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigi 0201, 0202, 0204 või 0206 materjal või rubriigi 0506 kondid.

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 2 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

—	tahked fraktsioonid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh muudest rubriigi 1504 materjalidest.

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 2 ja 3 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

ex 1505

Rafineeritud lanoliin

Valmistamine rubriigi 1505 töötlemata villarasvast.

1506

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

—	tahked fraktsioonid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh muudest rubriigi 1506 materjalidest.

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 2 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

1507-1515

Taimeõlid ja nende fraktsioonid:

soja-, maapähkli-, palmi-, kopra-, palmituuma-, babassupalmi-, tunga- ja oititsikaõli, mürtelvaha ja jaapani vaha, jojoobiõli fraktsioonid jm tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks mõeldud õlid

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

—	tahked fraktsioonid, välja arvatud jojoobiõli fraktsioonid

Valmistamine muudest rubriikide 1507–1515 materjalidest.

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud.

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud;

—	kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada.

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või käesoleva grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad gruppide 2 ja 4 materjalid on täielikult saadud või toodetud;

—	kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada.

Grupp 16

Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

Valmistamine grupi 1 loomadest.

1604 ja 1605

Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad;

Tooted ja konservid vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast.

ex grupp 17

Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 1701

Roo- ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega

Valmistamine, mille puhul kasutatavate grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

—	keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh muudest rubriigi 1702 materjalidest.

—	muu suhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega

Valmistamine, mille puhul kasutatavate grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on päritolustaatusega.

ex 1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga

Valmistamine, mille puhul kasutatavate grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kasutatavate grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

Grupp 18

Kakao ja kakaotooted

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kasutatavate grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

—	linnaseekstrakt

Valmistamine grupi 10 teraviljast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kasutatavate grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

—	mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähke või limuseid kuni 20 % massist

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud.

—	mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähke või limuseid üle 20 % massist

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud ning

—	kõik kasutatavad gruppide 2 ja 3 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

1903

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigi 1108 kartulitärklisest.

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud)

Valmistamine:

—	mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigi 1806 materjalid;

—	mille puhul kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud ning

—	mille puhul kasutatavate grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a grupi 11 materjalid.

ex grupp 20

Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid või köögiviljad on täielikult saadud või toodetud.

ex 2001

Jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist, toiduks valmistatud või konserveeritud äädika või äädikhappega

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 2004 ja ex 2005

Kartul jahu, pulbri või helvestena, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

2006

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud)

Valmistamine, mille puhul kasutatavate grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kasutatavate grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex 2008

—	pähklid magusaine- või alkoholilisandita

Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriigi 0801, 0802 ja 1202–1207 päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast.

—	maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

—	muud, välja arvatud puuviljad, marjad ja pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurus või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kasutatavate grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

2009

Kääritamata, alkoholilisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kasutatavate grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex grupp 21

Mitmesugused toiduvalmistised; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kogu kasutatav sigur on täielikult saadud või toodetud.

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

—	kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada.

—	sinepipulber ja valmissinep

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest.

ex 2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 2002-2005 töödeldud või konserveeritud köögiviljad.

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kasutatavate grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex grupp 22

Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud.

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja köögiviljamahlad

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kasutatavate grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast;

—	kõik kasutatavad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega.

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

Valmistamine:

—	materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 2207 või 2208, ja

—	mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või juhul, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust.

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid

Valmistamine:

—	materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 2207 või 2208, ja

—	mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või juhul, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust.

ex grupp 23

Toiduainetetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 2301

Vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu jahu, pulber ja graanulid kalast, vähkidest, limustest vm veeselgrootutest

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 2 ja 3 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

ex 2303

Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega üle 40 % massist

Valmistamine, mille puhul kogu kasutatav mais on täielikult saadud või toodetud.

ex 2306

Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad oliiviõli üle 3 % massist

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad oliivid on täielikult saadud või toodetud.

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted

Valmistamine, mille puhul:

—	kogu kasutatav teravili, suhkur või melass, liha ja piim on päritolustaatusega ning

—	kõik kasutatavad grupi 3 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

ex grupp 24

Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 24 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

2402

Tubakast sigaretid

Valmistamine, mille puhul kasutatavast rubriigi 2401 töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 10 % massist on päritolustaatusega.

ex 2403

Suitsetamistubakas

Valmistamine, mille puhul kasutatavast rubriigi 2401 töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 10 % massist on päritolustaatusega.

ex grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 2504

Süsinikuga rikastatud puhastatud ja jahvatatud looduslik kristalliline grafiit

Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine.

ex 2515

Saetud vm viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud marmor paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori lõikamine saagimise teel vm viisil.

ex 2516

Saetud vm viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi lõikamine saagimise teel vm viisil.

ex 2518

Kaltsineeritud dolomiit

Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine.

ex 2519

Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesia või ülepõletatud (paagutatud) magneesia

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada.

ex 2520

Stomatoloogiline kips

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex 2524

Asbestkiud

Valmistamine asbesti kontsentraadist.

ex 2525

Vilgupulber

Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine.

ex 2530

Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad

Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine.

Grupp 26

Maagid, räbu ja tuhk

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex grupp 27

Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 2707

Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1).

Muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex 2709

Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid

Bituumenainete kuivutmine.

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata valmistised, mis sisaldavad põhikomponendina vähemalt 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (2).

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (2).

2712

Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesi või muude protsesside abil saadud tooted, värvitud või värvimata

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1).

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1).

2714

Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1).

2715

Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen)

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1).

ex grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide või isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 2805

„Mischmetall“

Valmistamine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, milles kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex 2811

Vääveltrioksiid

Valmistamine vääveldioksiidist.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 2833

Alumiiniumsulfaat

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex 2840

Naatriumperboraat

Valmistamine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 2852

Sise-eetrite elavhõbedaühendid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kõigi kasutatavate rubriigi 2909 materjalide väärtus ei või siiski ületada 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapete elavhõbedaühendid ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest. Kõigi kasutatavate rubriigi 2932, 2933 ja 2934 materjalide väärtus ei või siiski ületada 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Diagnostiliste ja laboratoorsete reaktiivide elavhõbedaühendid kandjal, diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid, kandjal või kandjata, v.a rubriiki 3002 või 3006 kuuluvad; sertifitseeritud etalonained

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest. Kõigi kasutatavate rubriigi 2932, 2933 ja 2934 materjalide väärtus ei ületa siiski 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Mujal nimetamata keemiatoodete elavhõbedaühendid ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a looduslike saaduste segud)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex grupp 29

Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 2901

Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1).

ex 2902

Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1).

ex 2905

Käesolevasse rubriiki kuuluva alkoholi ja etanooli metallalkoholaadid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh muudest rubriigi 2905 materjalidest. Käesoleva rubriigi metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

2915

Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kõigi kasutatavate rubriigi 2915 ja 2916 materjalide väärtus ei või siiski ületada 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 2932

Sise-eetrid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest. Kõigi kasutatavate rubriigi 2909 materjalide väärtus ei või siiski ületada 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

2933

Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kõigi kasutatavate rubriigi 2932 ja 2933 materjalide väärtus ei või siiski ületada 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

2934

Nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kõigi kasutatavate rubriigi 2932, 2933 ja 2934 materjalide väärtus ei või siiski ületada 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

2939 80

Muud kui taimsed alkaloidid

Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kõigi kasutatavate rubriigi 2932, 2933 ja 2934 materjalide väärtus ei või siiski ületada 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kõigi kasutatavate rubriigi 2932, 2933 ja 2934 materjalide väärtus ei või siiski ületada 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex grupp 30

Farmaatsiatooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

ex 3002

Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid ja muud verefraktsioonid ning modifitseeritud immunoloogilised tooted, sh need, mis on saadud biotehnoloogiliste protsesside abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted:

—	vähemalt kahest ravi või profülaktika otstarbel segatud komponendist koosnevad tooted või samaotstarbelised segamata tooted mõõdetud annustena või jaemüügiks pakendatuna

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh muudest rubriigi 3002 materjalidest. Tootega sama kirjelduse alla kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

—

muud:

inimveri

--	ravi või profülaktika otstarbel töödeldud loomaveri

--	verefraktsioonid, v.a antiseerumid, hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid

--	hemoglobiin, vere globuliinid ja seerumglobuliinid

muud

Muud kondenseerumata (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata) imidasooliringiga heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te), selliste peptiidide ja proteiinidena, mis on otseselt kaasatud immunoloogiliste protsesside reguleerimisse

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kõigi kasutatavate rubriigi 2932 ja 2933 materjalide väärtus ei või siiski ületada 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad selliste peptiidide ja proteiinidena, mis on otseselt kaasatud immunoloogiliste protsesside reguleerimisse; muud heterotsüklilised ühendid selliste peptiidide ja proteiinidena, mis on otseselt kaasatud immunoloogiliste protsesside reguleerimisse

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kõigi kasutatavate rubriigi 2932, 2933 ja 2934 materjalide väärtus ei või siiski ületada 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

3003 ja 3004

Ravimid (v.a rubriikide 3002, 3005 ja 3006 tooted):

—	saadud rubriigi 2941 amikatsiinist

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriigi 3003 või 3004 materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriigi 3003 või 3004 materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex 3006

Stoomi korral kasutatavad vahendid plastist

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex grupp 31

Väetised; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 3105

Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toiteelementidest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg, v.a:

—	naatriumnitraat

—	kaltsiumtsüaanamiid

—	kaaliumsulfaat

—	magneesiumkaaliumsulfaat

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex grupp 32

Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 3201

Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid

Valmistamine taimse päritoluga parkaineekstraktidest.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

3205

Lakkpigmendid; käesoleva grupi märkuses 3 osutatud valmistised lakkpigmentide baasil (3)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 3203, 3204 ja 3205 materjalid. Rubriigi 3205 materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh käesoleva rubriigi mõnda muusse rühma (4) kuuluvatest materjalidest. Samasse rühma kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex grupp 34

Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 3403

Määrdeained, mis sisaldavad alla 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1).

Muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

3404

Tehisvaha ja vahavalmistised:

—	põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil

—

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, välja arvatud:

—	hüdrogeenitud õlid, millel on rubriiki 1516 kuuluva vaha omadused;

—	rubriiki 3823 kuuluva vaha omadustega määramata keemilise koostisega rasvhapped või tööstuslikud rasvalkoholid;

—	rubriigi 3404 materjalid.

Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20% toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklised; liimid; ensüümid; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärklistel, dekstriinidel vm modifitseeritud tärklistel põhinevad liimid:

—	eeterdatud ja esterdatud tärklised

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh muudest rubriigi 3505 materjalidest.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigi 1108 materjal.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 3507

Mujal nimetamata ensüümivalmistised

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Grupp 36

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex grupp 37

Foto- ja kinokaubad; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

3701

Valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustamata valgustundlik kiirfotolamefilm, pakendatud või pakendamata:

—	värvilised kiirfotofilmid

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 3701 või 3702. Rubriigi 3702 materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 3701 või 3702. Rubriigi 3701 või 3702 materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

3702

Valgustamata valgustundlikud fotofilmid rullides, mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 3701 või 3702.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

3704

Valgustatud, kuid ilmutamata fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 3701–3704.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex grupp 38

Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 3801

—	kolloidgrafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidgrafiit; süsinikupastad elektroodidele

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

—	grafiidipasta, mis on grafiidi ja mineraalõlide segu ning sisaldab rohkem kui 30 % massist grafiiti

Valmistamine, mille puhul kõigi rubriigi 3403 materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 3803

Rafineeritud tallõli

Toortallõli rafineerimine.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 3805

Puhastatud sulfaattärpentin

Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 3806

Estervaigud

Valmistamine vaikhapetest.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 3807

Puupigi (puutõrvapigi)

Puutõrva destilleerimine.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

3808

Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügivormis või -pakendis valmististe või esemetena esitatavad tooted (näiteks väävlipael, -tahid ja -küünlad, kärbsepaber)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

3810

Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme- ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme- ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli- ja muud pulbrid ning pastad; keevituselektroodide ja -varraste täidis- ning kattesegud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

3811

Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud mineraalõlide (k.a bensiin) ning mineraalõlidega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid:

—	naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid sisaldavad määrdeõlilisandid

Valmistamine, mille puhul kõigi rubriigi 3811 materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

3812

Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; mujal nimetamata plasti- ja kummikompaundi plastifikaatorid; antioksüdandid ning muud plasti- ja kummikompaundi stabilisaatorid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

3813

Valmistised ja laengud tulekustutite jaoks; laetud tulekustutusgranaadid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

3814

Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldusvahendid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

3818

Elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised elemendid ketaste, vahvlite vms kujul; elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised ühendid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

3819

Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

3820

Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex 3821

Valmis söötmed mikroorganismide (sh viirused jms) või taime-, inim- või loomarakkude kasvatamiseks või hooldamiseks

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

3822

Diagnostilised ja laboratoorsed reaktiivid kandjal, diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriigi 3002 või 3006 tooted; sertifitseeritud etalonained

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid

—	tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

—	tööstuslikud rasvalkoholid

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sh muudest rubriiki 3823 kuuluvatest materjalidest.

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid); keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata jäätmed:

Järgmised käesolevasse rubriiki kuuluvad tooted:

—	valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad looduslikel vaikudel põhinevad sideained

—	nafteenhapped ning nende vees lahustumatud soolad ja estrid

—	sorbitool, v.a rubriiki 2905 kuuluv

—	naftasulfonaadid, v.a leelismetall-, ammoonium- ja etanoolamiinnaftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped ja nende soolad

—	ioonivahetid

—	elekronlampide getterid

—	leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks

—	koksigaasi puhastamisel saadud ammoniaagivesi ja ammendatud oksiidkatalüsaator

—	sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid

—	puskari- ja kondiõli

—	segud erinevate anioonidega sooladest

—	želatiinil põhinevad kopeerimispastad, paber- või tekstiilalusel või mitte

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

3826

Biodiisel ja selle segud, mis ei sisalda või sisaldavad alla 70 % massist nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

3901-3915

Plastid algkujul; plastijäätmed, -lõikmed ja -puru; välja arvatud rubriikide ex 3907 ja 3912 tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

—	liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab kogu polümeerimassist 99 % või rohkem

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate grupi 39 materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5).

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate grupi 39 materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5).

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

ex 3907

—	polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist valmistatud kopolümeer

—

polüester

Valmistamine, mille puhul kasutatavate grupi 39 materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ja/või valmistamine tetrabroom (bisfenool A) polükarbonaadist.

3912

Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul

Valmistamine, mille puhul tootega samasse rubriiki klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

3916-3921

Plastist pool- ja valmistooted; v.a rubriikide ex 3916, ex 3917, ex 3920 ja ex 3921 tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

—	lamedad tooted, mida on töödeldud rohkem kui pindmiselt või mis on lõigatud muudeks kui ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) tükkideks; muud tooted, mida on töödeldud rohkem kui pindmiselt

—

muud:

Valmistamine, mille puhul kasutatavate grupi 39 materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

--	liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab kogu polümeerimassist 99 % või rohkem

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ja

—	kasutatavate grupi 39 materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5).

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

muud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate grupi 39 materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

ex 3916 ja ex 3917

Profiilvormid ja torud

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ja

—	tootega samasse rubriiki klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

ex 3920

—	Ionomeerlehed ja -kiled

Valmistamine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

—	Regenereeritud tselluloosist, polüamiididest või polüetüleenist lehed

Valmistamine, mille puhul tootega samasse rubriiki klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

ex 3921

Metallitatud plastkiled

Valmistamine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni (6).

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

3922-3926

Plasttooted

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex grupp 40

Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 4001

Lamineeritud kreppkummitahvlid kingade valmistamiseks

Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine

4005

Vulkaniseerimata täidisega kautšuk (toorkummi) algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide (v.a looduslik kautšuk) väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

4012

Protekteeritud või kasutatud kummist õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd

—	Protekteeritud kummist õhk-, täis- või padjandrehvid

Kasutatud rehvide protekteerimine.

—

Muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigi 4011 või 4012 materjalid.

ex 4017

Kõvakummist tooted

Valmistamine kõvakummist.

ex grupp 41

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 4102

Lamba ja talle toornahad, villata

Villa eemaldamine lamba- või tallenahalt.

4104-4106

Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud nahad, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata.

Pargitud naha järelparkimine.

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

4107, 4112 ja 4113

Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villa või karvata, laustetud või laustmata, v.a rubriiki 4114 kuuluv nahk

Pargitud naha järelparkimine.

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 4114

Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metallitatud nahk

Valmistamine rubriikide 4104–4107, 4112 ja 4113 materjalidest, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 4302

Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad:

—	nelinurksete tükkide, ristide ja muul samalaadsel kujul

Ühendamata pargitud või töödeldud karusnaha pleegitamine või värvimine lisaks lõikamisele ja ühendamisele.

—

muud

Valmistamine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast.

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted

Valmistamine rubriigi 4302 pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast.

ex grupp 44

Puit ja puittooted, puusüsi; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 4403

Jämedalt kanditud puit

Valmistamine töötlemata kooritud või koorimata või laasitud puidust.

ex 4407

Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine.

ex 4408

Spoon vineeri valmistamiseks, servjätkatud, paksusega kuni 6 mm, ja muu pikikiudu saetud, spooni hööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine.

ex 4409

Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel või serval, hööveldatud või lihvitud või pikijätkatud või mitte:

—	lihvitud või pikijätkatud

Lihvimine või pikijätkamine.

—	profileeritud liistud

Profileerimine.

ex 4410- ex 4413

Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad

Profileerimine.

ex 4415

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid

Valmistamine mõõtu lõikamata laudadest.

ex 4416

Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad

Valmistamine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda.

ex 4418

—	Puidust tisleri- ja puusepatooted

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada.

—	Profileeritud liistud

Profileerimine.

ex 4421

Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid

Valmistamine mis tahes rubriigi puidust, v.a rubriigi 4409 pidevprofiiliga puidust.

ex grupp 45

Kork ja korgist tooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

4503

Looduslikust korgist tooted

Valmistamine rubriiki 4501 kuuluvast korgist.

Grupp 46

Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

Grupp 47

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex grupp 48

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 4811

Paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline

Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

4816

Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt

Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

4817

Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex 4818

Tualettpaber

Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

ex 4819

Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex 4820

Kirjaplokid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex 4823

Muu paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas, mõõtu või vormi lõigatud

Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

ex grupp 49

Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

4909

Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või illustreerimata, ümbriku või kaunistustega või ilma

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigi 4909 või 4911 materjalid.

4910

Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega:

-püsikalendrid või vahetatavate plokkidega kalendrid, muust materjalist kui paberist või papist alusel

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigi 4909 või 4911 materjalid.

ex grupp 50

Siid; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 5003

Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

Siidijääkide kraasimine või kammimine.

5004-ex 5006

Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng

Valmistamine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud siidijääkidest;

—	muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ette valmistamata looduslikest kiududest;

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

5007

Siidriie või siidijääkidest riie

Valmistamine lõngast (7).

Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast.

ex grupp 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

5106-5110

Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

Valmistamine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud siidijääkidest;

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest;

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

5111-5113

Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie

Valmistamine lõngast (7).

ex grupp 52

Puuvill; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

5204-5207

Puuvillane lõng ja niit

Valmistamine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud siidijääkidest;

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest;

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

5208-5212

Puuvillane riie:

Valmistamine lõngast (7).

ex grupp 53

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

5306-5308

Lõng muudest taimsetest tekstiilkiududest; paberlõng

Valmistamine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud siidijääkidest;

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest;

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

5309-5311

Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie

Valmistamine lõngast (7).

5401-5406

Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit

Valmistamine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud siidijääkidest;

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest;

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

5407 ja 5408

Keemilisest filamentlõngast riie:

Valmistamine lõngast (7).

5501-5507

Keemilised staapelkiud

Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

5508-5511

Keemilistest staapelkiududest õmblusniit

Valmistamine (7):

—	toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette valmistatud siidijääkidest;

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest;

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

5512-5516

Keemilistest staapelkiududest riie

Valmistamine lõngast (7).

ex grupp 56

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud:

Valmistamine (7):

—	kookoslõngast;

—	looduslikest kiududest;

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

5602

Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte:

—	nõeltöödeldud vilt

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

—

muud

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest;

—	tehisstaapelkiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

5604

Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga:

—	tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael

Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast.

—

muud

Valmistamine (7):

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest;

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

5605

Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriigi 5404 või 5405 ribast vms

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest;

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest;

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

5606

Mähitud lõng, rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriigi 5605 lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest;

—	kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest;

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või

—	paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.

Grupp 57

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted:

—	nõeltöödeldud vildist

Valmistamine (7):

—	looduslikest kiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

Aluskihina võib siiski kasutada džuutriiet.

—	muust vildist

Valmistamine:

—	kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist

—

muud

Valmistamine lõngast (7):

Aluskihina

võib siiski kasutada džuutriiet.

ex grupp 58

Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid; välja arvatud:

Valmistamine lõngast (7).

5805

Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

5810

Tikandid meetrikaubana, ribade või motiividena

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

5901

Kummi või tärklisainetega pealistatud riie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie

Valmistamine lõngast.

5902

Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast

Valmistamine lõngast.

5903

Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv)

Valmistamine lõngast.

5904

Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata

Valmistamine lõngast (7).

5905

Tekstiilseinakatted

Valmistamine lõngast.

5906

Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv

Valmistamine lõngast.

5907

Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms

Valmistamine lõngast.

5908

Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata:

—	impregneeritud hõõgsukad

Valmistamine ringkootud hõõgsukakangast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

5909–5911

Tehnilise otstarbega tekstiiltooted:

—	poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist

Valmistamine lõngast või rubriiki 6310 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest.

—

tavaliselt paberivalmistamisel vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriigi 5911 riie, vanutatud või vanutamata, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga

Valmistamine lõngast (7).

—

muud

Valmistamine lõngast (7).

Grupp 60

Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

Valmistamine lõngast (7).

Grupp 61

Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted):

—	saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel

Valmistamine kangast.

—

muud

Valmistamine lõngast (7).

ex grupp 62

Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud:

Valmistamine kangast.

6213 ja 6214

Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms:

—

tikitud

Valmistamine lõngast (7) (8).

Valmistamine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast. (1)

—

muud

Valmistamine lõngast (7) (8).

Valmistamine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast.

6217

Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriiki 6212 kuuluvate toodete osad:

—

tikitud

Valmistamine lõngast (8).

Valmistamine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—	tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast

Valmistamine lõngast (8).

Valmistamine pealistamata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (1).

—	vaheriie kraedeks ja kätisteks, valmis lõigatud

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex grupp 63

Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

6301-6304

Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed:

—	vildist, lausriidest

Valmistamine (8):

—	looduslikest kiududest või

—	keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.

—

muud:

tikitud

Valmistamine lõngast (7). (9)

Valmistamine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), kui kasutatava tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

muud

Valmistamine lõngast (7). (9)

6305

Kotid kaupade pakendamiseks

Valmistamine lõngast (7).

6306

Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed:

Valmistamine kangast.

6307

Muud valmistooted, sh rõivalõiked (šabloonid)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

6308

Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud.

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 25 % komplekti tehasehinnast.

ex grupp 64

Jalatsid, kedrid jms tooted; välja arvatud:

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriigi 6406 kokkupandud pealsetest.

6406

Jalatsite osad (sh pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms tooted; kedrid, säärised jms tooted ning nende osad

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex grupp 65

Peakatted ja nende osad; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

6505

Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsi, vildi vm riide ühest või mitmest tükist (kuid mitte ribadest), ka voodri või kaunistustega; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodri või kaunistustega või ilma

Valmistamine lõngast või tekstiilkiududest (7).

ex grupp 66

Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

6601

Vihmavarjud ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Grupp 67

Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex grupp 68

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 6803

Tooted looduslikust või aglomeeritud kiltkivist

Valmistamine töödeldud kiltkivist.

ex 6812

Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest.

ex 6814

Vilgust, sh paagutatud või regenereeritud vilgust tooted, paberist, papist vm materjalist alusel

Valmistamine töödeldud vilgust (sh paagutatud või regenereeritud vilgust).

Grupp 69

Keraamikatooted

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex grupp 70

Klaas ja klaastooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 7003, ex 7004 ja ex 7005

Mittepeegeldava kihiga klaas

Valmistamine rubriigi 7001 materjalidest.

7006

Rubriikide 7003, 7004 ja 7005 klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ning muudest materjalidest detailideta:

—	dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMII standardite (10) kohased pooljuhid

Valmistamine rubriigi 7006 materjalidest.

—

muud

Valmistamine rubriigi 7001 materjalidest.

7007

Karastatud või lamineeritud kildumatu klaas

Valmistamine rubriigi 7001 materjalidest.

7008

Mitmekihilised klaasisolaatorid

Valmistamine rubriigi 7001 materjalidest.

7009

Klaaspeeglid, raamitud või raamimata, sh tahavaatepeeglid

Valmistamine rubriigi 7001 materjalidest.

7010

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasmahutid kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

Klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

7013

Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses kasutatavad klaasesemed jms klaastooted (v.a rubriigi 7010 või 7018 tooted)

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

Klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast,

või

käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui käsitsi puhutud klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex 7019

Klaaskiust tooted, v.a lõng

Valmistamine:

—	värvimata kamm- või kraaslindist, heidest, lõngast ja tükeldatud kiust või

—	klaasvillast.

ex grupp 71

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 7101

Sorteeritud ja veo hõlbustamiseks ajutiselt niidile lükitud looduslikud ja kultiveeritud pärlid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex 7102, ex 7103 ja ex 7104

Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud)

Valmistamine töötlemata vääris- või poolvääriskividest.

7106, 7108 ja 7110

Väärismetallid:

—	survetöötlemata

Valmistamine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 7106, 7108 või 7110.

Rubriigi 7106, 7108 või 7110 väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine

või

rubriigi 7106, 7108 või 7110 väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega.

—	pooltöödeldud või pulbrina

Valmistamine survetöötlemata väärismetallidest.

ex 7107, ex 7109 ja ex 7111

Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena

Valmistamine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist.

7116

Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

7117

Juveeltoodete imitatsioonid

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

Valmistamine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallosadest, kui kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex grupp 72

Raud ja teras; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

7207

Pooltooted rauast või legeerimata terasest

Valmistamine rubriigi 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 materjalidest.

7208-7216

Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, varbmaterjal ja kujuprofiilid

Valmistamine rubriigi 7206 valuplokkidest vm esmasvormidest.

7217

Rauast või legeerimata terasest traat

Valmistamine rubriigi 7207 pooltoodetest.

ex 7218, 7219-7222

Roostevabast terasest pooltooted, lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid

Valmistamine rubriigi 7218 valuplokkidest vm esmasvormidest.

7223

Roostevabast terasest traat

Valmistamine rubriigi 7218 pooltoodetest.

ex 7224, 7225-7228

Muust legeerterasest pooltooted, lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest puurtorud

Valmistamine rubriigi 7206, 7218 või 7224 valuplokkidest vm esmasvormidest.

7229

Muust legeerterasest traat

Valmistamine rubriigi 7224 pooltoodetest.

ex grupp 73

Raud- ja terastooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 7301

Sulundkonstruktsioonid

Valmistamine rubriigi 7206 materjalidest.

7302

Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks

Valmistamine rubriigi 7206 materjalidest.

7304, 7305 ja 7306

Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid

Valmistamine rubriigi 7206, 7207, 7218 või 7224 materjalidest.

ex 7307

Roostevabast terasest toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712), mitmeosalised

Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, kui kasutatavate toorikute koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast.

7308

Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriigi 7301 keevitatud kujuprofiile ei tohi siiski kasutada.

ex 7315

Rehviketid

Valmistamine, mille puhul kõigi rubriigi 7315 materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex grupp 74

Vask ja vasktooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

7401

Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask)

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

7402

Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata:

—	rafineeritud vask

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

—	vasesulamid ja rafineeritud vask, mis sisaldab muid elemente, survetöötlemata

Valmistamine survetöötlemata rafineeritud vasest või vasejäätmetest ja -jääkidest.

7404

Vasejäätmed ja -jäägid

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

7405

Vaseligatuurid

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex grupp 75

Nikkel ja nikkeltooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

7501–7503

Niklikivi, nikkeloksiidi sulamid jm niklitootmise vahesaadused; survetöötlemata nikkel; niklijäätmed ja -jäägid

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex grupp 76

Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

7601

Survetöötlemata alumiinium

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Valmistamine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise teel.

7602

Alumiiniumijäätmed ja -jäägid

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 7616

Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiinium

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Alumiiniumtraadist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevduskangast jms materjale (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumit võib siiski kasutada; ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Grupp 77

Reserveeritud võimalikuks tulevaseks kasutamiseks harmoneeritud süsteemis

ex grupp 78

Plii ja pliitooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

7801

Survetöötlemata plii

—	Rafineeritud plii

Valmistamine pliikangidest või toorpliist.

—

Muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriigi 7802 jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada.

7802

Pliijäätmed ja -jäägid

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex grupp 79

Tsink ja tsinktooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

7901

Survetöötlemata tsink

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriigi 7902 jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada.

7902

Tsingijäätmed ja -jäägid

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex grupp 80

Tina ja tinatooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

8001

Survetöötlemata tina

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriigi 8002 jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada.

8002 ja 8007

Tinajäätmed ja -jäägid; muud tinatooted

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

Grupp 81

Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest

—	Muud survetöödeldud mitteväärismetallid; tooted nendest

Valmistamine, mille puhul kõikide tootega samasse rubriiki klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

—

Muud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex grupp 82

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

8206

Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202–8205 kuuluvast tööriistast

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui rubriigid 8202–8205. Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202–8205 kuuluvaid tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

8207

Vahetatavad tööinstrumendid mehaaniliste või mittemehaaniliste käsitööriistade ja tööpinkide jaoks (näiteks pressimiseks, lehtstantsimiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks), sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning tööriistad kivi- ja pinnasepuuride jaoks

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8208

Noad ja lõiketerad masinate ja mehaaniliste seadmete jaoks

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 8211

Lõiketeraga noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriigi 8208 noad

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada.

8214

Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid)

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada.

8215

Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada.

ex grupp 83

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex 8302

Muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Muid rubriigi 8302 materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

ex 8306

Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Muid rubriigi 8306 materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex grupp 84

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex 8401

Tuumareaktorite kütteelemendid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % lõpptoote tehasehinnast.

8402

Vee või muu vedeliku auru tootvad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis võivad toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

8403 ja ex 8404

Keskküttekatlad (v.a rubriigi 8402 katlad) ja keskküttekatelde abiseadmed

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 8403 või 8404.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8406

Auruturbiinid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8407

Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8408

Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8409

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 ja 8408 mootorites

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8411

Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid jm gaasiturbiinid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

8412

Muud mootorid ja jõuseadmed

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 8413

Rootorpumbad

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

ex 8414

Tööstusventilaatorid, -puhurid jms tooted

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

8415

Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8418

Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriigi 8415 kliimaseadmed

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

ex 8419

Masinad puidu-, paberimassi- ja papitööstuse jaoks

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki klassifitseeritud materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8420

Kalandrid jm rullimisseadmed (valtsimisseadmed), v.a seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks, nende rullid (valtsid)

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki klassifitseeritud materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8423

Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

8425-8428

Tõste-, teisaldus-, peale- või mahalaadimismehhanismid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriiki 8431 klassifitseeritud materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8429

Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid, teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid:

—

teerullid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriiki 8431 klassifitseeritud materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8430

Muud pinnase teisaldamis-, profileerimis-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriiki 8431 klassifitseeritud materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex 8431

Üksnes või peamiselt teerullidele sobivad osad

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8439

Paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks või paberi ja papi tootmiseks ning viimistlemiseks kasutatavad seadmed

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki klassifitseeritud materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8441

Muud seadmed paberimassi-, paberi- ja papitoodete valmistamiseks, sh seadmed paberi ja papi lõikamiseks

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate tootega samasse rubriiki klassifitseeritud materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex 8443

Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8444-8447

Nimetatud rubriikidesse kuuluvad masinad, mida kasutatakse tekstiilitööstuses

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 8448

Rubriikide 8444 ja 8445 masinate lisaseadmed

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8452

Õmblusmasinad, v.a rubriigi 8440 niitõmblusmasinad raamatute õmblemiseks; spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad:

—	õmblusmasinad (ainult tepp-pistega) mehhanismi massiga kuni 16 kg ilma mootorita või kuni 17 kg koos mootoriga

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast;

—	kõigi mehhanismi (v.a mootor) kokkupanekuks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust;

—	kasutatavad niidipingutus-, silmusemoodustus- ja siksakmehhanismid on päritolustaatusega.

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 8456, 8457-8465 ja ex 8466

Rubriikide 8456–8466 tööpingid ja masinad ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—	vesilõikeseadmed

—	vesilõikeseadmete osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8469-8472

Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8480

Metallivalu vormkastid; vormialused; valumudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi ja plasti valamiseks

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

8482

Veerelaagrid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

8484

Mitmekihilised seibid jms tihendid (kihid vähemalt kahest metallist või kombineeritud muude materjalidega); pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ning tihendeid; mehaanilised tihendid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 8486

—	Tööpingid mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu valgus- või kvantkiirguse, ultraheli, elektrilahenduse, elektrokeemiliste protsesside, elektron-, ioonkiirguse või plasmakaare toimel

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—	Tööpingid (sh pressid) metalli painutamiseks, kantimiseks, õgvendamiseks, lamestamiseks, nende osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—	Tööpingid kivi, keraamika, betooni, asbesttsemendi jms materjalide töötlemiseks, seadmed klaasi külmtöötlemiseks, nende osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—	Tähistusvahendid mustrite loomiseks maskide või niitvõrgustike valmistamiseks fotoresistkihil; nende osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—	Valuvormid survevaluks

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

—	Tõste-, teisaldus-, peale- või mahalaadimismehhanismid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriiki 8431 klassifitseeritud materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8487

Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, poole, kontakte, juhtmeid jms

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex grupp 85

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed; telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8501

Elektrimootorid ja -generaatorid (välja arvatud generaatorseadmed)

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriiki 8503 klassifitseeritud materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8502

Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriiki 8501 või 8503 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex 8504

Arvutite toiteallikad

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 8517

Muud kõne, kujutiste või muude andmete edastamise/vastuvõtu aparaadid, sh seadmed suhtlemiseks traadita võrgus (nt koht- või laivõrgus), v.a rubriigi 8443, 8525, 8527 või 8528 edastamise/vastuvõtu aparaadid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

ex 8518

Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

8519

Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8521

Videosalvestus- ja -taasesitusseadmed

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8522

Osad ja tarvikud, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8519 või 8521 aparaatide juures

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8523

Plaadid, lindid, pooljuht-säilmäluseadmed, kiipkaardid või muud heli- jms infokandjad, kas salvestistega või ilma, sh matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted:

—	salvestuseta plaadid, lindid, pooljuht-säilmäluseadmed ja muud heli- jms infokandjad, v.a grupi 37 tooted

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—	salvestusega plaadid, lindid, pooljuht-säilmäluseadmed ja muud heli- jms infokandjad, v.a grupi 37 tooted

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriiki 8523 klassifitseeritud materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

—	matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—	kahe või enama elektroonilise integraallülitusega lähidistantskaardid ja kiipkaardid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

—	ühe elektroonilise integraallülitusega kiipkaardid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriiki 8541 või 8542 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

8525

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmetega või ilma, helisalvestus- või -taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad; digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

8526

Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

8527

Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse paigaldatud helisalvestus- või -taasesitusseadmete või ajanäitajaga või ilma nendeta

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

8528

Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid

—	Televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides (arvutites)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—	Muud televisiooni vastuvõtuseadmeta monitorid ja projektorid; televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

8529

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525–8528 aparaatides:

—	kasutamiseks üksnes või peamiselt videosalvestus- või -taasesitusseadmetes

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—	kasutamiseks üksnes või peamiselt televisiooni vastuvõtuseadmeta monitoride ja projektorite puhul, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

8535

Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele üle 1 000 V

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriiki 8538 klassifitseeritud materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8536

Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele kuni 1 000 V; optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused:

—	elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele kuni 1 000 V;

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriiki 8538 klassifitseeritud materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

—	optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused

plastist

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

--	keraamilised

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

vasest

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

8537

Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriigi 8535 või 8536 voolulülitus- ja jaotusseadet, k.a komplektid, milles on grupi 90 aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriigi 8517 kommutatsiooniseadmed

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriiki 8538 klassifitseeritud materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex 8541

Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised, v.a kiipideks lõikamata vahvlid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

8542

Elektroonsed integraallülitused:

—	monoliitsed integraallülitused

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriiki 8541 või 8542 klassifitseeritud materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

—	mujal käesolevas grupis nimetamata mitmikkiibid, mis on masinate ja seadmete osad

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriiki 8541 või 8542 klassifitseeritud materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

8544

Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8545

Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist vm süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8546

Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8547

Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriigi 8546 isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8548

Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal käesolevas grupis nimetamata elektrilised osad seadmetele ja aparaatidele:

—	elektroonsed mikrolülitused

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriiki 8541 või 8542 klassifitseeritud materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex grupp 86

Raudtee- või trammivedurid, veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8608

Raudteede ja trammiteede teeseadmed ja -tarvikud; raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parklate, sadamate ja lennuväljade mehaanilised (kaasa arvatud elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed; nende osad

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex grupp 87

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8709

Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; nende osad

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8710

Tankid jm soomusmasinad, ka relvadega varustatud, ning nende osad

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8711

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid:

—	sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga:

--	kuni 50 cm3

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

--	üle 50 cm3

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex 8712

Kuullaagriteta jalgrattad

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigi 8714 materjalid.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8715

Lapsevankrid ja nende osad

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

8716

Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex grupp 88

Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 8804

Rotovarjud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh muudest rubriigi 8804 materjalidest.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

8805

Õhusõidukite stardiseadmed; seadmed õhusõidukite pidurdamiseks laevalael jms; maapealse lennutreeningu seadmed; nende osad

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

Grupp 89

Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriigi 8906 laevakeresid ei tohi siiski kasutada.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex grupp 90

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

9001

Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

9002

Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

9004

Nägemist korrigeeriva, silmi kaitsva vm otstarbega prillid, kaitseprillid ja samalaadsed tooted

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 9005

Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex 9006

Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid, v.a elektrilised plahvatusimpulsslambid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

9007

Kinokaamerad ja -projektorid, helisalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

9011

Optilised liitmikroskoobid, k.a mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex 9014

Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

9015

Geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed (v.a kompassid); kaugusmõõturid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

9016

Kaalud, mille tundlikkus on vähemalt 5 cg, vihtidega või ilma

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

9017

Joonestus-, tähistus- või arvutusinstrumendid (näiteks joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, arvutuskettad); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt mõõdulatid ja -lindid, kruvikud ja nihikud)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

9018

Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks

—	hambaravitoolid koos hambaraviseadmetega

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh muudest rubriigi 9018 materjalidest.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode;

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

9019

Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; seadmed patsientide psühholoogilise seisundi kontrollimiseks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolraviks, kunstliku hingamise aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

9020

Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid (v.a mehaaniliste osade ja vahetatavate filtriteta kaitsemaskid)

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast.

9024

Masinad ja seadmed materjalide (nt metall, puit, tekstiil, paber, plast) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm mehaaniliste omaduste määramiseks

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

9025

Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või ilma, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

9026

Instrumendid ja seadmed vedeliku või gaasi vooluhulga, taseme, rõhu jms parameetrite mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõturid, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõturid), v.a rubriigi 9014, 9015, 9028 või 9032 instrumendid ja seadmed

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

9027

Instrumendid ja seadmed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (näiteks polari-, refrakto-, spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja seadmed viskoossuse, poorsuse, paisumise, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

9028

Seadmed gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtmiseks, sh nende kalibreerimisseadmed:

—	osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

9029

Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms; kiirusmõõdikud ning tahhomeetrid (v.a rubriigi 9014 või 9015 mõõteriistad); stroboskoobid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

9030

Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja seadmed elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või tuvastamiseks

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

9031

Mõõte- või kontrollinstrumendid ja -seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; profiilprojektorid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

9032

Automaatregulatsiooni- ja automaatkontroll-instrumendid ning -seadmed

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

9033

Grupi 90 masinate, seadmete, instrumentide ja aparatuuri osad ja tarvikud (mujal käesolevas grupis nimetamata)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex grupp 91

Kellad ja nende osad; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

9105

Muud kellad

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

9109

Muud komplektsed ja kokkupandud kellamehhanismid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa kõigi kasutatavate päritolustaatusega materjalide väärtust.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

9110

Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kellamehhanismid (kellamehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast ja

—	eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kasutatavate rubriiki 9114 klassifitseeritud materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

9111

Käe-, tasku- vms kellade korpused ja nende osad

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

9112

Kellakorpused jms käesolevasse gruppi kuuluvate toodete korpused ja nende osad

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

9113

Kellarihmad, -võrud ja -ketid ning nende osad:

—	mitteväärismetallist, kullatud või hõbetatud või mitte, või väärismetalliga plakeeritud metallist

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—

muud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Grupp 92

Muusikariistad; nende osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

Grupp 93

Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex grupp 94

Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

ex 9401 ja ex 9403

Mitteväärismetallist mööbel, milles on polsterdamata puuvillakangast massiga kuni 300 g/m2

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode,

või

valmistamine puuvillakangast, mis on valmistatud kasutamiseks koos rubriiki 9401 või 9403 kuuluvate materjalidega, kui:

—	Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

—	kanga väärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast ja

kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega ning klassifitseeritud muusse rubriiki kui 9401 või 9403.

9405

Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms, külgeühendatud valgusallikaga, ja nende detailid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

9406

Kokkupandavad ehitised

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex grupp 95

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode,

ex 9503

Muud mänguasjad; vähendatud suurusega („mõõtkavas“) mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või liikumatud; igasugused mosaiikpildid

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex 9506

Golfikepid ja nende osad

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Golfikepipeade valmistamiseks mõeldud toorikuid võib siiski kasutada.

ex grupp 96

Mitmesugused tööstustooted; välja arvatud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode,

ex 9601 ja ex 9602

Loomse, taimse või mineraalse päritoluga nikerdusmaterjalist esemed

Valmistamine samasse rubriiki kuuluvatest töödeldud nikerdusmaterjalidest.

ex 9603

Luuad, pintslid ja harjad (v.a vitsluuad jms tooted ning kärbi- või oravakarvadest harjad), mehaanilised mootoriseerimata põrandapuhastajad; maalrirullid ja -tampoonid; kummiäärega kuivatuskaabitsad ja mopid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

9605

Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid

9606

Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

9608

Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jms; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

Samasse rubriiki klassifitseeritud sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada.

9612

Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel, kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode ja

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex 9613

Piesosüüteseadmega välgumihklid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate rubriigi 9613 materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

ex 9614

Piibud ja piibukahad

Valmistamine toorikutest.

Grupp 97

Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

(1) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.

(2) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2.

(3) Grupi 32 märkuses 3 täpsustatakse, et neid valmistisi kasutatakse mis tahes materjalide värvimiseks või komponentidena muude värvainete valmistamiseks, kui need ei ole klassifitseeritud mõnda muusse grupi 32 rubriiki.

(4) „Rühm“ tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga.

(5) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 klassifitseeritud materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus.

(6) Üliläbipaistvad kiled on sellised, mille valgustugevust vähendav toime meetodi ASTM-D 1003-16 kohaselt Gardneri läbitustegurimõõturiga mõõdetuna (s.o läbitustegur) on väiksem kui 2 %.

(7) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

(8) Vt sissejuhatav märkus 6.

(9) Silmkoeliste või heegeldatud detailide (valmis lõigatud või lõikekohaselt kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel saadud silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul, v.a elastsed või kummeeritud, vt sissejuhatav märkus 6.

(10) SEMII (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated (pooljuhtseadmete ja -materjalide instituut)).

PROTOKOLLI nr 1 II A LISA

ERANDID SEOSES SELLISTE PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATE TÖÖDE VÕI TÖÖTLEMISTOIMINGUTE LOENDIGA, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE

Käesolev leping ei pruugi hõlmata kõiki loendis nimetatud tooteid. Seepärast on vaja vaadata lepingu muid osi.

Ühissätted

1.	Alljärgnevas tabelis esitatud toodete suhtes võib käesoleva protokolli II lisas sätestatud reeglite asemel kohaldada ka järgmisi reegleid.

Käesoleva lisa kohaselt välja antud või koostatud päritolutõendile tehakse järgmine ingliskeelne märge:

„Derogation – Annex II-A of Protocol 1 - Materials of HS heading No … originating from … used.“

Selline märge tehakse käesoleva protokolli artiklis 18 nimetatud liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7 või lisatakse käesoleva protokolli artiklis 21 nimetatud päritoludeklaratsioonile.

3.	Ghana ja Euroopa Liidu liikmesriigid võtavad käesoleva lisa rakendamiseks vajalikud meetmed.

HS rubriik

Toote kirjeldus

Spetsiifiline erand seoses päritolustaatuseta materjalidega tehtavate tööde või töötlemistoimingutega, mis annavad päritolustaatuse

Grupp 02

Liha ja söödav rups

Kogu liha ja söödav rups on täielikult saadud või toodetud.

Grupp 04

Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained

Valmistamine, mille puhul:

—	kõik kasutatavad grupi 4 materjalid on täielikult saadud või toodetud;

—	kasutatavaid grupi 17 materjale on kuni 40 % lõpptoote massist.

Grupp 06

Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 6 materjalid on täielikult saadud või toodetud,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

0812–0814

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid; kuivatatud puuviljad ja marjad, v.a rubriikidesse 0801–0806 kuuluvad;

tsitrusviljade ja melonite koor

Valmistamine, mille puhul kasutatavaid grupi 8 materjale on kuni 30 % lõpptoote massist.

Grupp 09

Kohv, tee, mate ja vürtsid

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest.

1101–1104

Jahvatustööstuse tooted

Valmistamine grupi 10 materjalidest, välja arvatud rubriigi 1006 riisist.

1105–1109

Kartulist valmistatud peen- ja jämejahu, pulber, helbed ja graanulid; tärklised; inuliin; nisugluteen

Valmistamine, mille puhul kasutatavaid päritolustaatuseta materjale on kuni 20 % massist,

või

valmistamine grupi 10 materjalidest, välja arvatud rubriigi 1006 materjalidest, mille puhul kasutatavad rubriigi 0710 ja alamrubriigi 0710.10 materjalid on täielikult saadud või toodetud.

Grupp 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

Valmistamine mis tahes muu kui toote rubriigi materjalidest.

1301

Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest.

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar‐agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

—	taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

1506

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

Valmistamine mis tahes muu kui toote rubriigi materjalidest.

ex 1507 – 1515

Taimeõlid ja nende fraktsioonid:

—	soja-, maapähkli-, palmi-, kopra-, palmituuma-, babassupalmi-, tunga- ja oititsikaõli, mürtelvaha ja jaapani vaha, jojoobiõli fraktsioonid ja muuks tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks kui toiduainete tootmiseks mõeldud õlid, v.a rubriikide 1509–1510 oliiviõlid

Valmistamine mis tahes muu kui toote alamrubriigi materjalidest.

1516

Valmistamine materjalidest, mis on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

Grupp 18

Kakao ja kakaotooted

Valmistamine:

—	mis tahes muu kui toote rubriigi materjalidest;

—	mille puhul kasutatavaid grupi 17 materjale on kuni 40 % lõpptoote massist.

1901

Jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis sisaldavad kakaod alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt

Valmistamine:

—	mis tahes muu kui toote rubriigi materjalidest;

—	mille puhul kasutatavaid grupi 17 materjale on kuni 40 % lõpptoote massist.

1902

Valmistamine, mille puhul:

—	kasutatavaid grupi 11 materjale on kuni 20 % massist;

—	kasutatavate grupi 2 ja 3 materjalide mass on kuni 20 % lõpptoote massist.

1903

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul:

—	sisaldavad alamrubriiki 1108.13 (kartulitärklis) kuuluvaid materjale kuni 30 % massist

Valmistamine mis tahes muu kui toote rubriigi materjalidest.

1904

Valmistamine:

—	mis tahes muu kui rubriigi 1806 materjalidest;

—	mille puhul kasutatavaid grupi 11 materjale on kuni 20 % massist;

—	mille puhul kasutatavaid grupi 17 materjale on kuni 40 % lõpptoote massist.

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

Valmistamine, mille puhul kasutatavaid grupi 11 materjale on kuni 20 % massist.

ex grupp 20

Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest:

muudest kui rubriikide 2002 ja 2003 materjalidest

Valmistamine:

—	mis tahes muu kui toote rubriigi materjalidest;

—	mille puhul kasutatavaid grupi 17 materjale on kuni 40 % lõpptoote massist

või

valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast;

—	kasutatavaid grupi 17 materjale on kuni 40 % lõpptoote massist.

Grupp 21

Mitmesugused toiduvalmistised

Valmistamine:

—	mis tahes muu kui toote rubriigi materjalidest;

—	mille puhul kasutatavaid gruppide 4 ja 17 materjale on kuni 40 % lõpptoote massist

või

valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast;

—	kasutatavaid gruppide 4 ja 17 materjale on kuni 40 % lõpptoote massist.

Grupp 23

Toiduainetetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad

Valmistamine:

—	mis tahes muu kui toote rubriigi materjalidest;

—	mille puhul maisi või kasutatavaid gruppide 2, 4 ja 17 materjale on kuni 40 % lõpptoote massist

või

valmistamine, mille puhul:

—	kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast;

—	mille puhul maisi või kasutatavaid gruppide 2, 4 ja 17 materjale on kuni 40 % lõpptoote massist.

Grupp 32

Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast.

Grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast.

ex grupp 34

Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud:

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast.

ex 3404

Tehisvaha ja vahavalmistised:

—	põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest.

Grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast.

Grupp 36

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast.

Grupp 37

Foto- ja kinokaubad

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast.

Grupp 38

Mitmesugused keemiatooted

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast.

ex 3922 – 3926

Plasttooted

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode.

ex grupp 41

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast.

4101–4103

Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), karvaga või karvata, laustetud või laustmata; lamba ja talle toornahad (värsked, soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), villaga või villata, laustetud või laustmata, v.a grupi 41 märkuses 1.c nimetatud; muud toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil töötlemata), karvadega või ilma, laustetud või laustmata, v.a grupi 41 märkuses 1.b või 1.c nimetatud

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest.

4104–4106

Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata

Pargitud naha järelparkimine.

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast.

Grupp 46

Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast.

Grupp 48

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast.

ex 6117

Muud valmis rõivamanused; rõivaste või rõivamanuste silmkoelised või heegeldatud osad

Looduslike ja/või keemiliste staapelkiudude ketramine või keemilistest kiududest filamentlõnga ekstrusioon, millega kaasneb kudumine (kudumine tootele kuju andmiseks)

või

looduslikest kiududest lõnga värvimine, millega kaasneb silmuskudumine (kudumine tootele kuju andmiseks).

6213 ja 6214

Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms:

—

tikitud

Kudumine, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine),

või

valmistamine tikkimata kangast, kui selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast, (1)

või

valmistamine, millele eelneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast.

Kudumine, millega kaasneb kokkuõmblemine (sealhulgas väljalõikamine),

või

—

muud

6307

Muud valmistooted, sh rõivalõiked (šabloonid)

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

6308

Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Päritolustaatuseta esemete väärtus ei või siiski ületada 35 % komplekti väärtusest.

ex grupp 64

Jalatsid, kedrid jms tooted

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud kokkupandud pealsetest

Grupp 69

Keraamikatooted

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex grupp 71

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast.

7106, 7108 ja 7110

Väärismetallid:

—	survetöötlemata

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 7106, 7108 ja 7110 materjalid,

või

rubriikide 7106, 7108 ja 7110 väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine

või

rubriikide 7106, 7108 ja 7110 väärismetallide sulatamine ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega.

—	pooltöödeldud või pulbrina

Valmistamine survetöötlemata väärismetallidest.

7115

Muud tooted väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist

Valmistamine mis tahes muu kui toote rubriigi materjalidest.

Grupp 83

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

ex 8302

Muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid

ex 8306

Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused

Grupp 84

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Grupp 85

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja -taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Grupp 87

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Grupp 94

Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised;

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode,

või

valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast.

(1) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.

PROTOKOLLI nr 1 III LISA

LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 VORM

Liikumissertifikaat EUR.1 koostatakse vormil, mille näidis on esitatud käesolevas lisas. See vorm trükitakse ühes või mitmes sellises keeles, milles leping on koostatud. Sertifikaat koostatakse ühes neist keeltest ja kooskõlas eksportiva riigi õigusnormidega. Käsitsi kirjutamisel kasutatakse tinti ja trükitähti.

Sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm, kusjuures pikkuse lubatud hälve on vahemikus –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist puidumassi ja kaalub vähemalt 60 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks iga mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingu.

Eksportivad riigid võivad jätta endale õiguse trükkida sertifikaadid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodadel. Viimasel juhul peab igal sertifikaadil olema viide sellisele volitusele. Igal sertifikaadil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Sellele peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.

LIIKUMISSERTIFIKAAT

1.	Eksportija (nimi, täielik aadress, riik)

EUR.1 Nr A

000.000

Enne vormi täitmist vt märkusi tagaküljel.

2.	Järgmiste riikide vahelises sooduskaubanduses kasutatav sertifikaat:

3.	Kaubasaaja (nimi, täielik aadress, riik) (täitmine vabatahtlik)

(märkida asjaomased riigid, riikide rühmad või territooriumid)

4.	Riik, riikide rühm või territoorium, kust pärinevana tooteid käsitatakse

5.	Sihtriik, -riikide rühm või -territoorium

6.	Veo üksikasjad (täitmine vabatahtlik)

Märkused

8.	Järjekorranumber; märgistused ja numbrid; pakendite arv ja liik (1); kauba kirjeldus

9.	Brutokaal (kg) või muu mõõtühik (liitrid, m3 vms)

10.	Arved (täitmine vabatahtlik)

11.	TOLLI KINNITUS

12.	EKSPORTIJA DEKLARATSIOON Mina, allakirjutanu, kinnitan, et eespool kirjeldatud kaubad vastavad käesoleva sertifikaadi väljaandmiseks ette nähtud tingimustele.

Deklaratsioon kinnitatud

Ekspordidokument (2)

Kasutatav vorm nr …

Tolliasutus …

Väljaandev riik või territoorium

Kuupäev …

Tempel

Koht ja kuupäev …

(Allkiri)

(1) Pakkimata kaupade puhul märkida kas esemete arv või sõna „lahtine“.

(2) Täidetakse üksnes juhul, kui ekspordiriigi või -territooriumi õigusnormid seda nõuavad.

13.	Kontrollimise taotlus (kellele):

14.	Kontrolli tulemus

Tehtud kontroll näitab, et käesolev sertifikaat (*)

☐

on välja antud nimetatud tolliasutuse poolt ja selles sisalduv teave on õige.

☐

ei vasta ehtsuse ja õigsuse nõuetele (vaata lisatud märkusi).

Käesoleva sertifikaadi ehtsust ja õigsust tuleb kontrollida.

…

(Koht ja kuupäev)

… Tempel

…

(Allkiri)

…

(Koht ja kuupäev)

… Tempel

…

(Allkiri)

________________________

(*) Märkida asjakohasesse lahtrisse X.

MÄRKUSED

1.	Sertifikaadil ei tohi olla kustutusi ega ülekirjutusi. Paranduse korral kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajaduse korral uued andmed. Selliseid muudatusi tohib teha üksnes sertifikaadi täitnud isik ning need peab kinnitama väljaandjariigi või -territooriumi tolliasutus.

2.	Sertifikaadile kantavate andmete vahele ei tohi jätta tühikuid ning igale kaubaartiklile peab eelnema järjekorranumber. Viimase kaubanimetuse alla tuleb tõmmata horisontaaljoon. Kasutamata ruum tuleb sellisel viisil läbi kriipsutada, et ei oleks võimalik teha hilisemaid lisandusi.

3.	Kaupu tuleb kirjeldada kooskõlas kaubandustavadega ja piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida.

LIIKUMISSERTIFIKAADI TAOTLUS

1.	Eksportija (nimi, täielik aadress, riik)

EUR.1 Nr A

000.000

Enne vormi täitmist vt märkusi tagaküljel.

2.	Järgmiste riikide vahelises sooduskaubanduses kasutatava sertifikaadi taotlus:

3.	Kaubasaaja (nimi, täielik aadress, riik) (täitmine vabatahtlik)

(märkida asjaomased riigid, riikide rühmad või territooriumid)

4.	Riik, riikide rühm või territoorium, kust pärinevana tooteid käsitatakse

5.	Sihtriik, -riikide rühm või -territoorium

6.	Veo üksikasjad (täitmine vabatahtlik)

Märkused

8.	Järjekorranumber; märgistused ja numbrid; pakendite arv ja liik (1) ; kauba kirjeldus

9.	Brutokaal (kg) või muu mõõtühik (liitrid, m3 vms)

10.	Arved (täitmine vabatahtlik)

(1) Pakkimata kaupade puhul märkida kas esemete arv või sõna „lahtine“.

EKSPORTIJA DEKLARATSIOON

Mina, allakirjutanu, pöördel kirjeldatud kauba eksportija,

KINNITAN,	et kõnealune kaup vastab lisatud sertifikaadi väljastamiseks nõutavatele tingimustele;
NIMETAN	järgnevalt asjaolud, millest tulenevalt võib lugeda need kaubad eespool nimetatud tingimustele vastavaks:
	…
	…
	…
	…
ESITAN	järgmised täiendavad dokumendid (1):
	…
	…
	…
	…
KOHUSTUN	esitama asjaomaste asutuste taotluse korral kõik tõendid, mida kõnealused asutused võivad nõuda selleks, et välja anda lisatud sertifikaat, ja vajaduse korral lubama, et kõnealused asutused kontrollivad minu raamatupidamist ja eespool nimetatud kauba valmistamisprotsesse;
TAOTLEN	lisatud sertifikaadi väljastamist nimetatud kaupade kohta.
	… (Koht ja kuupäev)
	… (Allkiri)

(1) Näiteks: impordidokumendid, liikumissertifikaadid, tootja deklaratsioonid jms, mis viitavad valmistamisel kasutatud toodetele või samas seisukorras reeksporditud kaupadele.

PROTOKOLLI nr 1 IV LISA

PÄRITOLUDEKLARATSIOON

Päritoludeklaratsioon, mille tekst on esitatud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.

Bulgaariakeelne sõnastus

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … (1)) декларира, че освен кьдето е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход (2).

Hispaaniakeelne sõnastus

El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera n° …(1)) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial . …(2).

Tšehhikeelne sõnastus

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení …(1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených, mají tyto výrobky preferenční původ v …(2).

Taanikeelne sõnastus

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. ...(1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i ...(2).

Saksakeelne sõnastus

Der Ausführer der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht (Bewilligungs‐Nr. …( 1 )), erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte …( 2 ) Ursprungswaren sind.

Eestikeelne sõnastus

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. ...(1)) deklareerib, et need tooted on ...(2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.

Kreekakeelne sõnastus

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ'αριθ. ...(1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής ...(2).

Ingliskeelne sõnastus

The exporter of the products covered by this document (customs authorisation ...(1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of ...(2) preferential origin.

Prantsuskeelne sõnastus

L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière n° ...(1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle ... (2)).

Horvaadikeelne sõnastus

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. ... (1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi ... (2) povlaštenog podrijetla.

Itaaliakeelne sõnastus

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n …(1)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale …(2)

Lätikeelne sõnastus

Eksportētājs produktiem, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas pilnvara Nr. …(1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir priekšrocību izcelsme no …(2).

Leedukeelne sõnastus

Šiame dokumente išvardytų produktų eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr …(1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra …(2) preferencinės kilmės produktai.

Ungarikeelne sõnastus

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: …(1)) kijelentem, hogy eltérő jelzés hiányában az áruk kedvezményes …(2) származásúak.

Maltakeelne sõnastus

L‐esportatur tal‐prodotti koperti b’dan id‐dokument (awtorizzazzjoni tad‐dwana nru. …(1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b’mod ċar li mhux hekk, dawn il‐prodotti huma ta’ oriġini preferenzjali …(2).

Hollandikeelne sõnastus

De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. ...(1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële ... oorsprong zijn (2).

Poolakeelne sõnastus

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr …(1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają …(2) preferencyjne pochodzenie.

Portugalikeelne sõnastus

O exportador dos produtos cobertos pelo presente documento (autorização aduaneira n°. ...(1)), declara que, salvo expressamente indicado em contrário, estes produtos são de origem preferencial ...(2).

Rumeeniakeelne sõnastus

Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizaţia vamală nr. …(1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferenţială …(2).

Slovakikeelne sõnastus

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia …(1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v …(2).

Sloveenikeelne sõnastus

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št …(1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno …(2) poreklo.

Soomekeelne sõnastus

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o ...(1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja ... alkuperätuotteita (2).

Rootsikeelne sõnastus

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. ...(1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande ... ursprung (2).

…(3)

(Koht ja kuupäev)

…(4)

(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb kirjutada loetavalt allakirjutaja nimi)

PROTOKOLLI nr 1 V A LISA

TARNIJA DEKLARATSIOON SOODUSPÄRITOLUSTAATUSEGA TOODETE KOHTA

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas dokumendis loetletud kaubad … (1)

pärinevad … (2) ning vastavad Ghana ja Euroopa Liidu sooduskaubavahetust reguleerivatele päritolureeglitele.

Kohustun tollile täiendavalt esitama seda deklaratsiooni tõendavaid dokumente, kui seda nõutakse.

…(3)

…(4)

…(5)

Märkus

Eespool esitatud tekst, mille lüngad on täidetud vastavalt joonealustes märkustes esitatud juhistele, on tarnija deklaratsioon. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

PROTOKOLLI nr 1 V B LISA

TARNIJA DEKLARATSIOON SOODUSPÄRITOLUSTAATUSETA TOODETE KOHTA

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas dokumendis loetletud kaubad … (1) pärinevad … (2) ja sisaldavad järgmisi osi või materjale, millel ei ole Ghana, majanduspartnerluslepingut vähemalt ajutiselt kohaldanud muu AKV riigi, ülemeremaa või -territooriumi või Euroopa Liidu sooduspäritolustaatust:
… (3)	… (4)
… (5)
…
… (6)
Kohustun tollile täiendavalt esitama seda deklaratsiooni tõendavaid dokumente, kui seda nõutakse.
… (7)	… (8)
… (9)
Märkus Eespool esitatud tekst, mille lüngad on täidetud vastavalt joonealustes märkustes esitatud juhisele, on tarnija deklaratsioon. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

(1)

—	Kui tegemist on vaid mõne arves loetletud tootega, tuleb need selgesti tähistada ja see tähistus kantakse deklaratsioonile järgmiselt: „…, mis on loetletud käesolevas arves ja tähistatud …, on toodetud …“.

—	Kui kasutatakse muud dokumenti kui arvet või arve lisa (vt käesoleva protokolli artikli 27 lõige 5), kasutatakse sõna „arve“ asemel selle dokumendi nimetust.

(2) Euroopa Liit, Euroopa Liidu liikmesriik, Ghana, ülemeremaa või -territoorium või muu AKV riik, kes on vähemalt ajutiselt kohaldanud majanduspartnerluslepingut.

(3) Alati tuleb märkida toote kirjeldus. Kirjeldus peab olema piisav ja nii üksikasjalik, et oleks võimalik määrata kindlaks kõnealuste toodete tariifne klassifikatsioon.

(4) Tolliväärtus tuleb märkida üksnes juhul, kui seda nõutakse.

(5) Päritoluriik tuleb märkida üksnes juhul, kui seda nõutakse. Märkida tuleb sooduskohtlemist võimaldav päritolu, muu päritolu korral tuleb märkida „kolmas riik“.

(6) Lisada sõnad „ja on läbinud järgneva töötluse [Euroopa Liidus] [Euroopa Liidu liikmesriigis] [Ghanas] [ülemeremaal või -territooriumil] [muus AKV riigis, kes on vähemalt ajutiselt kohaldanud majanduspartnerluslepingut] …“, ning töötlemise kirjeldus, kui seda nõutakse.

(7) Koht ja kuupäev.

(8) Nimi ja ametikoht ettevõttes.

(9) Allkiri.

PROTOKOLLI nr 1 VI LISA

TEABESERTIFIKAAT

Kasutada tuleb käesolevas lisas esitatud teabesertifikaadi vormi ja trükkida ühes või mitmes ametlikus keeles, milles leping on koostatud ja vastavalt eksportiva riigi õigusnormidele. Teabesertifikaadid täidetakse ühes neist keeltest; käsitsi kirjutamisel kasutatakse tinti ja trükitähti. Teabesertifikaadile peab olema trükitud või muul viisil kantud järjekorranumber, mille järgi saab neid identifitseerida.

Teabesertifikaadi mõõtmed on 210 × 297 mm (A4 formaat), kusjuures pikkuse lubatud hälve on vahemikus –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist puidumassi ja kaalub vähemalt 65 g/m2.

Riikide ametiasutused võivad jätta endale õiguse trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal sertifikaadil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida.

1.	Tarnija(1)		TEABESERTIFIKAAT,
			mis lihtsustab
			LIIKUMISSERTIFIKAADI väljaandmist
			sooduskaubanduses järgmiste partnerite vahel
2.	Kaubasaaja(1)		EUROOPA LIIT ja Ghana
3.	Töötleja(1)		4. Riik, kus toimus töö või töötlemine
6.	Imporditolliasutus(1)		5. Ametlikuks kasutamiseks
7.	Impordidokument(2)
	Vorm: …	Nr: …
Seeria: …
	Kuupäev:
SIHTRIIKI SAADETAVAD KAUBAD
8.	Märgistus, numbrid, kogused	9. Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi		10. Kogus(3)
	ja pakendi liik	rubriigi/alamrubriigi number (HS-kood)
				11. Väärtus(4)
KASUTATUD IMPORTKAUBAD
12.	Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi		13. Päritoluriik	14. Kogus(3)	15. Väärtus(2)(5)
99	rubriigi/alamrubriigi number (HS-kood)
16.	Töö või töötluse laad
17.	Märkused
18.	TOLLI KINNITUS		19. TARNIJA DEKLARATSIOON
	Deklaratsioon kinnitatud:		Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleval
			sertifikaadil esitatud teave on õige.
	Dokument: …
	Vorm: … Nr: …		Koht: … Kuupäev:
	Tolliasutus: …	…
	Kuupäev:

	Ametlik tempel
	… (Allkiri)		… (Allkiri)

(1)(2)(3)(4)(5) Vt joonealused märkused pöördel.

KONTROLLIMISE TAOTLUS	KONTROLLI TULEMUS
Allakirjutanud tolliametnik taotleb käesoleva teabesertifikaadi ehtsuse ja õigsuse kontrollimist.	Allakirjutanud tolliametniku teostatud kontrolli tulemusena selgus, et käesolev teabesertifikaat:

	a) on nimetatud tolliasutuse poolt välja antud ja selles sisalduv teave on õige (*).


	b) ei vasta ehtsuse ja õigsuse nõuetele (vt lisatud märkused) (*).



Koht: … Kuupäev: …	Koht: … Kuupäev: …


Ametlik tempel	Ametlik tempel
…	…
(Ametniku allkiri)	(Ametniku allkiri)


	(*) Mittevajalik maha tõmmata.

JOONEALUSED MÄRKUSED

1.	Isiku või äriühingu nimi ja aadress.

2.	Täitmine vabatahtlik.

3.	Kg, hl, m3 või muu mõõtühik.

4.	Pakendit loetakse selles sisalduvate kaupade juurde kuuluvaks osaks. Seda sätet ei kohaldata selliste pakendite suhtes, mis ei ole kõnealuse kaubaartikli pakendamisel tavapärased ja millel on eraldi võetuna püsiva iseloomuga väärtus, mis ei ole seotud selle kasutamisega pakendina.

5.	Väärtus tuleb märkida vastavalt päritolureegleid käsitlevatele sätetele.

PROTOKOLLI nr 1 VII LISA

ERANDI TAOTLUSE VORM

1. Lõpptoote kaubanduslik kirjeldus

1.1. Tolliklassifikatsioon (HS-kood)

2. Eeldatav aastane Euroopa Liitu eksportimise kogus (kaal, tükkide arv, meetrid vm ühikud)

3. Kolmandatest riikidest pärit materjali kaubanduslik kirjeldus

Tolliklassifikatsioon (HS-kood)

4. Kolmandatest riikidest pärit materjali kasutamise eeldatav aastane kogus

5. Kolmandatest riikidest pärit materjali väärtus

6. Lõpptoote tehasehind

7. Kolmandatest riikidest pärit materjali päritolu

8. Põhjused, miks lõpptoote päritolureeglit ei saa täita

9. Artiklis 7 osutatud riikidest või territooriumidelt pärit materjali kaubanduslik kirjeldus

10. Artiklis 7 osutatud riikidest või territooriumidelt pärit materjali kasutamise eeldatav aastane kogus

11. Artiklis 7 osutatud riikidest või territooriumidelt pärit materjali väärtus

12. Artiklis 7 osutatud riikides või territooriumidel teostatav töö või töötlus, mis ei anna päritolustaatust

13. Taotletava erandi kestus:

alates … kuni …

14. Ghanas toimuva töö või töötluse üksikasjalik kirjeldus

15. Asjaomas(t)e ettevõt(e)te kapitali struktuur

16. Tehtud/kavandatavate investeeringute maht

17. Olemasolev/kavandatav töötajate arv

18. Ghanas toimuva töö või töötluse lisandväärtus:

18.1. Tööjõud:

18.2. Üldkulud:

18.3. Muud:

19. Muud võimalikud materjali tarnimise lähtekohad

20. Võimalikud lahendused, et vältida edaspidi vajadust erandi järele

21. Märkused

MÄRKUSED

1.	Kui kogu asjakohane teave ei mahu vormi lahtritesse, võib kasutada lisalehti. Sel juhul tuleb asjaomasesse lahtrisse kirjutada märkus „vt lisa“.

2.	Võimaluse korral tuleks vormile lisada lõpptoote ja materjali näidised või muu illustreeriv materjal (pildid, kavandid, kataloogid jms).

3.	Iga taotlusega hõlmatud toote kohta tuleb täita eraldi vorm.

Lahtrid 3, 4, 5, 7:„kolmas riik“ – kõik riigid, millele ei osutata artiklis 7.

Lahter 12: Kui kolmandatest riikidest pärit materjal on läbinud käesoleva protokolli artiklis 7 osutatud riikides või territooriumidel töö või töötluse ilma päritolustaatust saamata ja enne edasist töötlust erandit taotlevas Ghanas, tuleb märkida, milline töö või töötlus toimus käesoleva protokolli artiklis 7 osutatud riikides või territooriumidel.

Lahter 13: Märkida tuleb selle ajavahemiku algus- ja lõppkuupäev, mil erandi alusel võib välja anda liikumissertifikaate EUR.1.

Lahter 18: Märkida kas lisandväärtuse protsentuaalne osakaal toote tehasehinnas või lisandväärtuse rahaline summa tooteühiku kohta.

Lahter 19: Kui on olemas alternatiivsed materjaliallikad, tuleb need siin märkida; võimaluse korral tuleb märkida ka kuludega seotud või muud põhjused, miks neid allikaid ei kasutata.

Lahter 20: Märkida, milliseid investeeringuid või tarneallikate mitmekesistamisega seotud meetmeid kavandatakse, et vajadus erandiks oleks vaid lühiaegne.

PROTOKOLLI nr 1 VIII LISA

ÜLEMEREMAAD JA -TERRITOORIUMID

Käesoleva protokolli kohaldamisel tähendavad „ülemeremaad ja -territooriumid“ Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas osutatud maid ja territooriume, mis on loetletud allpool:

(Käesolev loend ei määra nende maade ja territooriumide staatust ega selle muutumist tulevikus.)

Taani Kuningriigi ülemeremaad ja -territooriumid:

—

Gröönimaa

Prantsuse Vabariigi ülemeremaad ja -territooriumid:

—	Uus-Kaledoonia ja sõltkonnad,

—	Prantsuse Polüneesia,

—	Saint-Pierre ja Miquelon,

—	Saint Barthélemy,

—	Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad,

—	Wallis ja Futuna saared.

Madalmaade Kuningriigi ülemeremaad ja -territooriumid:

—

Aruba,

—

Bonaire,

—

Curaçao,

—

Saba,

—	Sint Eustatius,

—	Sint Maarten.

Ühendkuningriigi ülemeremaad ja -territooriumid:

—

Anguilla,

—

Bermuda,

—	Kaimanisaared,

—	Falklandi saared,

—	Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared,

—	Montserrat,

—

Pitcairn,

—	Saint Helena ja sõltkonnad,

—	Briti Antarktise ala,

—	Briti India ookeani ala,

—	Turksi ja Caicose saared,

—	Briti Neitsisaared.

ÜHISDEKLARATSIOON

ANDORRA VÜRSTIRIIGI KOHTA

1.	Ghana aktsepteerib Andorra Vürstiriigist pärinevaid harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 kuuluvaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2.	Päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö viise käsitlevat protokolli nr 1 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.

ÜHISDEKLARATSIOON

SAN MARINO VABARIIGI KOHTA

1.	Ghana aktsepteerib San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2.	Päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö viise käsitlevat protokolli nr 1 kohaldatakse mutatis mutandis eespool nimetatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.

23.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 332/184

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2019/2217,

28. november 2019,

millega muudetakse suunist (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2019/34)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1, 14.3 ja 26.4,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) üldnõukogu kaasabi kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 46.2 teise ja kolmanda taandega,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) (1) sätestab reeglid riikide keskpankade tehingute raamatupidamise ja finantsaruandluse standardimise kohta.

(2)

Suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) IV lisas tuleb selgitada järgmist: indeksiga seotud väärtpaberite finantsaruandlus, mille puhul võetakse indekseerimine nende bilansilises väärtuses arvesse kvartali ja aasta lõpus; finantseerimisasutustega (v.a krediidiasutustega) tehtud pöördtehingute aruandlus; ja pensionidega seotud eraldiste hindamispõhimõtted.

(3)	RKPde poolt tehtavate eraldiste ulatust suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikli 8 alusel tuleb laiendada finantsriskide katmiseks.

(4)	Suunises (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) tuleb sätestada hindamisreeglid turukõlblike investeerimisfondide jaoks, mis eristuksid turukõlblike kapitaliväärtpaberite reeglitest.

(5)	Selgitada tuleb finantsaruandlust erakorralist likviidsusabi saavate tehingupoolte tagatud laenudega tehtavate tehingute osas ja selgelt viidata nendele tehingutele suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) IV lisas.

(6)	Seetõttu tuleb suunist (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) muudetakse järgmiselt:

artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Välja arvatud kvartali- ja aastalõpu korrigeerimised ning kirjete „Muud varad“ ja „Muud kohustused“ all näidatavad andmed, peavad eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil igapäevase finantsaruandluse osana esitatavad arvud kajastama ainult sularaha voogu bilansikirjetes. Iga kvartali ja aasta lõpus võetakse väärtpaberite bilansilises väärtuses arvesse indeksiga seotud võlakirjadest tulenev amortisatsioon ja indekseerimise summa.“;

2.	artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 Eraldised finantsriskide katmiseks RKPde tegevuse olemust arvestades võivad RKPd luua eraldise finantsriskide katmiseks. RKP otsustab eraldise suuruse ja kasutamise RKP riskipositsiooni põhjendatud prognoosi alusel.“;

artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Turukõlblikud aktsiaosalused

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse turukõlblike aktsiaosaluste suhtes, olenemata sellest, kas tehinguid teeb vahetult aruandeüksus või tema esindaja; välja jäävad tehingud kapitaliosalustega, investeeringud tütarettevõtjatesse või olulised osalused.

2. Turukõlblikud aktsiaosalused välisvaluutas, mis esitatakse „Muu vara“ all, ei ole üldise valuutapositsiooni osa, vaid moodustavad eraldi valuutapositsiooni osa. Seonduvat valuutavahetuskasumit ja -kahjumit võib arvutada keskmise puhasmaksumuse meetodil või keskmise maksumuse meetodil.

3. Turukõlblikud aktsiaosalused hinnatakse ümber kooskõlas artikli 9 lõikega 3. Erinevaid aktsiaosalusi omavahel ei tasaarveldata.

4. Tehingud kajastatakse bilansis tehinguhinnaga.

5. Maakleritasu võib kajastada vara maksumuse hulka kuuluva tehingukuluna või kuluna kasumiaruandes.

6. Ostetud dividendi summa kajastatakse turukõlbliku aktsiaosaluse maksumuse all. Pärast nimekirja sulgemist käsitletakse ostetud dividendi summat eraldi kirjena kuni dividendi väljamakseni.

7. Dividenditulu perioodi lõpu seisu ei esitata, kuna see kajastub juba aktsiaosaluste turuhinnas, v.a aktsia noteerimise puhul pärast dividendimakset.

8. Märkimisõigusi käsitletakse emiteerimisel eraldi varana. Soetusmaksumuse arvutamise aluseks on olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind, soetatavate optsioonide tehinguhind ning olemasolevate ja uute kapitaliväärtpaberite vaheline proportsioon. Samas võib märkimisõiguse hinna aluseks olla ka märkimisõiguse väärtus turul, olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind ja aktsiainstrumendi turuhind enne märkimisõiguste emissiooni.“;

lisatakse järgmine artikkel 11a:

„Artikkel 11a

Turukõlblikud investeerimisfondid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse turukõlblike investeerimisfondide suhtes, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)	ost teostatakse ainult investeerimise eesmärgil ja see ei mõjuta igapäevaseid müügi- ja ostuotsuseid;

b)	fondi investeerimisstrateegia ja mandaat on eelnevalt kindlaks määratud ja kõik tingimused on lepingus sätestatud;

c)	investeeringu edukust hinnatakse ühe investeeringuna kooskõlas fondi investeerimisstrateegiaga;

fond on iseseisev üksus mistahes õiguslikus vormis ja seda juhitakse, sh igapäevaseid investeerimisotsuseid tehakse, sõltumatult.

Punktides a kuni d sätestatud kriteeriume arvesse võttes võib seda artiklit kohaldada ka töötajate hüvitisfondide suhtes, kui puudub muu raamatupidamisraamistik.

Punktides a kuni c sätestatud kriteeriume arvesse võttes ja kooskõlas artikli 3 lõikes 1 sätestatud kvalitatiivsete omadustega, võib käesolevat artiklit kohaldada ka aktsiaportfellide suhtes, mis ei ole iseseisvad juriidilised üksused, kuid neid juhitakse väljastpoolt ja nad on täpsed koopiad indeksiga seotud fondide tegevusest. Käesoleva artikli eesmärgil käsitletakse neid aktsiaportfelle turukõlblike investeerimisfondidena.

2. Turukõlblikud investeerimisfondid välisvaluutas, mis esitatakse „Muu vara“ all, ei ole üldise valuutapositsiooni osa, vaid moodustavad eraldi valuutapositsiooni osa. Seonduvat valuutavahetuskasumit ja -kahjumit võib arvutada keskmise puhasmaksumuse meetodil või keskmise maksumuse meetodil.

3. Turukõlblike investeerimisfondide osas teostatakse puhasümberhindamist, jättes kõrvale alusvara. Erinevaid turukõlblikke investeerimisfondide omavahel ei tasaarveldata.

4. Tehingud kajastatakse bilansis tehinguhinnaga.

5. Maakleritasu võib kajastada vara maksumuse hulka kuuluva tehingukuluna või kuluna kasumiaruandes.

6. Ostetud dividendi summa kajastatakse turukõlbliku investeerimisfondi maksumuse all. Pärast nimekirja sulgemist käsitletakse ostetud dividendi summat eraldi kirjena kuni dividendi väljamakseni.

7. Turukõlbliku investeerimisfondi dividenditulu perioodi lõpu seisu ei esitata, kuna see kajastub juba turukõlbliku investeerimisfondi turuhinnas, v.a aktsia noteerimise puhul pärast dividendimakset.“;

II lisas lisatakse sõnastikus tähestiku järkekorras järgmine mõiste:

„—	Finantsriskid (Financial risks): turu-, likviidsus- ja krediidiriskid.“;

II lisa sõnastikus asendatakse erakorralise likviidsusabi mõiste järgmisega:

„—

Erakorraline likviidsusabi (Emergency liquidity assistance, ELA): abi, mis antakse maksejõulisele finantseerimisasutusele või maksejõuliste finantseerimisasutuste grupile, kellel esinevad ajutised likviidsusraskused. Erakorralist likviidsusabi annab RKP, kui EKP nõukogu ei leia, et erakorralise likviidsusabi andmine oleks EKPSi põhikirja artikli 14.4 kohaselt EKPSi eesmärkide ja ülesannetega vastuolus.“;

II lisa sõnastikus asendatakse sihtotstarbelise portfelli mõiste järgmisega:

„—

Sihtotstarbeline portfell (Earmarked portfolio): märgistatud investeeringud bilansi varade poolel tasakaalustava fondina, kuhu kuuluvad: võlaväärtpaberid, aktsiaosalused, investeerimisfondid, tähtajalised ja jooksvad hoiused, kapitaliosalused ja/või investeeringutest tütarettevõtjatesse. Sellele vastab tuvastatav kirje bilansi kohustuste poolel, olenemata õiguslikest või muudest kitsendustest.“;

II lisa sõnastikus asendatakse kapitaliväärtpaberite mõiste järgmisega:

„—	kapitaliväärtpaberid (Equity instruments): dividenditootlusega väärtpaberid (st äriühingute aktsiad) ja väärtpaberid, mis tõendavad investeeringut investeerimisfondi.“;

9.	IV ja IX lisa asendatakse käesoleva suunise I ja II lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine ja rakendamine

1. Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse RKPdele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

2. RKPd liikmesriikides, mille rahaühik on euro, järgivad käesolevat suunist alates 31. detsembrist 2019.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 28. november 2019

EKP nõukogu nimel

EKP president

Christine LAGARDE

(1) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2016/2249, 3. november 2016, raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34) (ELT L 347, 20.12.2016, lk 37).

I LISA

Suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) IV lisa asendatakse järgmisega:

„IV LISA

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD (1)

VARAD

Bilansikirje (2)

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Reguleerimisala (3)

Kuld ja nõuded kullas

Füüsiline kuld (st kangid, mündid, tahvlid, tükid) hoiul või „teel“. Mittefüüsiline kuld, näiteks kulla jooksevkontode (kollektiivkontode) jääk, tähtajalised hoiused ja nõuded kulla saamiseks, mis tulenevad järgmistest tehingutest: a) kullasisalduse muutmine ja b) kulla vahetustehingud asukoha või puhtuse alusel, kui väljaandmise ja laekumise vahel on üle ühe tööpäeva

Turuväärtus

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ning keskpangad väljaspool euroala

2.1

Laekumised Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (International Monetary Fund, IMF)

a)	Arveldusõigused reservkvoodi piires (neto) Riigi kvoot miinus IMFi valduses olevad saldod eurodes. IMFi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata selles positsioonis või kirje „Eurodes vääringustatud võlad euroalavälistele residentidele“ all

a)	Arveldusõigused reservkvoodi piires (neto) Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

b)	Laenueriõigused (SDRid) SDR positsioonid (bruto)

b)	SDRid Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

c)	Muud nõuded Üldised laenuvõtmise kokkulepped, erilaenukokkulepete kohased laenud, hoiused IMFi hallatud usaldusfondides

c)	Muud nõuded Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

2.2

Saldod pankades ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad

a)	Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud

a)	Saldod pankades väljaspool euroala Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

b)	Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad investeerimisfondid

i)	Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind ja valuutavahetuse turukurss Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)	Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kulud, mille puhul võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)	Turukõlbmatud võlaväärtpaberid Kulud, mille puhul võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iv)	Turukõlblikud aktsiaosalused Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

v)	Turukõlblikud investeerimisfondid Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Kohustuslik

c)	Välislaenud (hoiused) väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muu finantsvara“ all

c)	Välislaenud Hoiused nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

Kohustuslik

d)	Muud välisvarad Euroalavälised pangatähed ja mündid

d)	Muud välisvarad Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

a)	Investeeringud väärtpaberitesse euroalal, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all Euroalaväliste residentide poolt emiteeritud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid, välisvaluutareservina hoitavad investeerimisfondid

i)	Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind ja valuutavahetuse turukurss Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)	Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kulud, mille puhul võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)	Turukõlbmatud võlaväärtpaberid Kulud, mille puhul võetakse arvesse väärtuse langust ja valuutavahetuse turukurssi Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iv)	Turukõlblikud aktsiaosalused Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

v)	Turukõlblikud investeerimisfondid Turuhind ja valuutavahetuse turukurss

Kohustuslik

b)	Muud nõuded euroala residentide vastu, v.a need, mis on kirjendatud vara kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all Laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugune laenuandmine

b)	Muud nõuded Hoiused ja muu laenuandmine nimiväärtuses, mis on ümber arvestatud valuutavahetuse turukursi alusel

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud nõuded euroalaväliste residentide vastu

4.1

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

a)	Saldod pankades väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud Pöördrepotehingud seoses eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamisega

a)	Saldod pankades väljaspool euroala Nimiväärtus

Kohustuslik

b)	Investeeringud väärtpaberitesse väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all Euroalaväliste residentide emiteeritud aktsiaosalused, investeerimifondid, võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturuväärtpaberid

i)	Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)	Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)	Turukõlbmatud võlaväärtpaberid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iv)	Turukõlblikud aktsiaosalused Turuhind

v)	Turukõlblikud investeerimisfondid Turuhind

Kohustuslik

c)	Laenud väljaspool euroala, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muu finantsvara“ all

c)	Laenud väljaspool euroala Hoiused nimiväärtuses

Kohustuslik

Euroalaväliste üksuste emiteeritud väärtpaberid, v.a need, mis on kirjendatud varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ ja varade kirje 7.1 „Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid“ all

Riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispanga, emiteeritud väärtpaberid, olenemata emitentide geograafilisest asukohast, mis ei ole ostetud rahapoliitika eesmärgil

i)	Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)	Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

iii)	Turukõlbmatud võlaväärtpaberid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

4.2

Vahetuskursimehhanismi (ERM II) laenuvõimalusest tulenevad nõuded

Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele seoses rahapoliitika operatsioonidega

Kirjed 5.1 kuni 5.5: tehingud kooskõlas vastavate rahapoliitika instrumentidega, mida on kirjeldatud Euroopa Keskpanga suunises (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (4)

5.1

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

Regulaarsed iganädalased likviidsust lisavad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.2

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Regulaarsed igakuised likviidsust lisavad pöördtehingud, mille tähtaeg ei ole pikem põhiliste refinantseerimistehingute tähtajast

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.3

Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.4

Struktuursed pöördtehingud

Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.5

Laenamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleöö likviidsuslaenud kõlbliku tagatisvara vastu (püsivõimalus)

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

5.6

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses nendele krediidiasutustele antud muu laenuga

Nimiväärtus või kulu

Kohustuslik

Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega varade kirjel 7 „Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid“, sealhulgas tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muudest nõuetest. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud erakorralise likviidsusabi eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega tagatud laenude kujul. Nõuded, mis tulenevad RKP algatatud rahapoliitika operatsioonidest enne eurosüsteemiga ühinemist

Nimiväärtus või kulu

Kohustuslik

Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

7.1

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid (k. a riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide või mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud väärtpaberid, olenemata nende geograafilisest asukohast). Peenhäälestuseks ostetud Euroopa Keskpanga (EKP) võlakirjad

Turukõlblikud võlaväärtpaberid

Kajastatakse rahapoliitika kaalutlusi arvestades:

i)	Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

ii)	Kulud, arvesse võetakse väärtuse langust (kulud, kui väärtuse langus kaetakse kohustuste kirje 13 alajaotuse b „Eraldistega“) Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)	Turukõlbmatud võlaväärtpaberid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

Kohustuslik

7.2

Muud väärtpaberid

Väärtpaberid, v.a varade kirje 7.1 „Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid“ ning varade kirje 11.3 „Muud finantsvarad“ all, eurodes vääringustatud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid vahetus valduses, sh valitsussektori väärtpaberid majandus- ja rahaliidu (EMU) eelsest ajast. Aktsiaosalused ja investeerimisfondid

a)	i) Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

b)	Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

c)	Turukõlbmatud võlaväärtpaberid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

d)	Turukõlblikud aktsiaosalused Turuhind

e)	Turukõlblikud investeerimisfondid Turuhind

Kohustuslik

Eurodes nõuded valitsemissektori vastu

EMU-eelsed nõuded valitsemissektori vastu (Turukõlbmatud väärtpaberid, laenud)

Hoiused/laenud nimiväärtuses, Turukõlbmatud väärtpaberid soetusmaksumuses

Kohustuslik

—

Eurosüsteemisisesed nõuded+)

—

9.1

Kapitaliosalus EKPs+)

Ainult RKP bilansikirje

Iga RKP osa EKP kapitalis vastavalt asutamislepingule ja tema osale kapitali märkimise aluses EKPSi põhikirja artikli 48.2 kohaselt

Kulu

Kohustuslik

—

9.2

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded+)

Ainult RKP bilansikirje

Eurodes vääringustatud nõuded EKP vastu seoses välisvaluutareservide algse ja täiendava üleandmisega EKPSi põhikirja artikli 30 alusel

Nimiväärtus

Kohustuslik

—

9.3

EKP võlasertifikaatide emissiooniga seotud nõuded+)

Ainult RKP bilansikirje

Eurosüsteemisisesed nõuded RKPde vastu, mis tulenevad EKP võlakirjade emissioonist

Kulu

Kohustuslik

9.4

Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis+) *

RKPdele: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netonõue, st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt Euroopa Keskpanga otsusele (EL) 2016/2248 (EKP/2016/36) (*1)

EKP-le: EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded vastavalt otsusele EKP/2010/29

Nimiväärtus

Kohustuslik

9.5

Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)+)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

a)	netonõuded, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma - vt ka kohustuste kirjet 10.4 „Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)“

a)	Nimiväärtus

Kohustuslik

b)	kogutava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev nõue. See on asjakohane ainult seoses ajavahemikuga alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni arvelduseni iga aasta jaanuari viimasel tööpäeval

b)	Nimiväärtus

Kohustuslik

c)	muud eurodes vääringustatud võimalikud eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP tulu vahepealne jaotamine (*1)

c)	Nimiväärtus

Kohustuslik

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldod (nõuded), sh kogumisel olevad tšekid

Nimiväärtus

Kohustuslik

Muud varad

11.1

Euroala mündid

Euro mündid, kui RKP ei ole seaduslik emitent

Nimiväärtus

Kohustuslik

11.2

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara

Kulud miinus amortisatsioon

Amortisatsiooninormid:

—	arvutid ja seonduv riist-/tarkvara ja mootorsõidukid: 4 aastat

—	hoone sisseseade, mööbel ja seadmestik: 10 aastat

—	hoone ja kapitaliseeritud remondikulud: 25 aastat

Kulude kapitaliseerimine: piiritletud (ilma käibemaksuta alla 10 000 EUR: ei kapitaliseerita)

Soovitav

11.3

Muu finantsvara

—	Kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtjatesse; strateegilistel/poliitilistel kaalutlustel hoitavad aktsiaosalused ja investeerimisfondid

—	Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid, sh aktsiaosalused ja investeerimisfondid, ja muud finantsinstrumendid ja positsioonid (näiteks tähtajalised hoiused ja arvelduskontod)

—	Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all

—	Eurodes vääringustatud pöördrepotehingud euroala finantseerimisasutustega, v.a krediidiasutustega, seoses väärtpaberiportfellide (mis ei ole käesoleva kirje all hoitavad) haldamisega

a)	Turukõlblikud aktsiaosalused Turuhind

b)	Turukõlblikud investeerimisfondid Turuhind

c)	Kapitaliosalused ja turukõlbmatud aktsiaosalused ning mis tahes muud püsiinvesteeringuna hoitavad kapitaliinstrumendid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust

d)	Investeeringud tütarettevõtjatesse või olulised osalused Puhasväärtus

e)	i) Turukõlblikud võlaväärtpaberid, v.a tähtaja lõpuni hoitavad Turuhind Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

f)	Turukõlblikud võlaväärtpaberid, mida hoitakse tähtaja lõpuni või püsiinvesteeringuna Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

g)	Turukõlbmatud võlaväärtpaberid Kuludes võetakse arvesse väärtuse langust Mis tahes üle- või alakurss amortiseeritakse

h)	Saldod pankades ja laenud Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud välisvaluuta turuhinna alusel, kui saldod või hoiused on vääringustatud välisvaluutas

Soovitav

11.4

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevatehingute (v.a juhul, kui kohaldatakse päevast kõikumismarginaali), väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused tehingupäevast arvelduspäevani

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

Kohustuslik

11.5

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei laeku aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja makstud kogunenud intress, s.o väärtpaberiga ostetud kogunenud intress

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

11.6

Mitmesugused muud varad

a)	Ettemaksed, laenud, muud vähemtähtsad kirjed. Usalduslaenud. Mündid euroala riikide vääringutes Jooksvad kulud (akumuleeritud netokahjum), eelnenud aasta kahjum enne katmist.

a)	Nimiväärtus või kulu

Soovitav

b)	Ümberhindluse vahekontod (ainult bilansikirje aasta jooksul: realiseerimata kahjum ümberhindluspäevadel aasta jooksul, mis ei ole kaetud asjaomaste ümberhindluskontodega kohustuste kirjel „Ümberhindluskontod“).

b)	Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

c)	Klientide kullahoiustega seotud investeeringud

c)	Turuväärtus

Kohustuslik

d)	Pensioni netovara

d)	Artikli 28 lõike 2 kohaselt

Soovitav

Kohustuslik

e)	Eurosüsteemi tehingupoolte kohustuste mittetäitmisest tulenevad tasumata nõuded Eurosüsteemi krediiditehingute kontekstis.

e)	Nimiväärtus/realiseerimisväärtus (enne/pärast kahjumi arveldamist)

f)	Kolmandate isikutega seotud varad või nõuded, mis on tagatisena omandatud ja/või saadud kohustusi mittetäitvate Eurosüsteemi tehingupoolte antud tagatise realiseerimise raames

f)	Kulu (konverteeritud saamise aja valuuta turukursiga, kui finantsvarad on vääringustatud välisvaluutas)

Kohustuslik

—

Aruandeaasta kahjum

Nimiväärtus

Kohustuslik

KOHUSTUSED

Bilansikirje (6)

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Reguleerimisala (7)

Ringluses olevad pangatähed (*2)

a)	Euro pangatähed pluss/miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud kohandamiste summa vastavalt otsusele (EL) 2016/2248 (EKP/2016/36) ja otsusele EKP/2010/29

a)	Nimiväärtus

Kohustuslik

b)	Euroala siseriiklikus vääringus vääringustatud pangatähed sularahavahetuse aastal

b)	Nimiväärtus

Kohustuslik

Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Kirjed 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.5: eurodes hoiused, nagu on kirjeldatud suunises (EL) 2015/510 (EKP/2014/60)

2.1

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

Vastavalt EKPSi põhikirjale kohustusliku reservi nõudega hõlmatud finantseerimisasutuste nimekirja kuuluvate krediidiasutuste eurokontod. Käesolev kirje sisaldab peamiselt kontosid, mida kasutatakse kohustusliku reservi hoidmiseks

Nimiväärtus

Kohustuslik

2.2

Hoiustamise püsivoimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleööhoiused (püsivõimalus)

Nimiväärtus

Kohustuslik

2.3

Tähtajalised hoiused

Peenhäälestustehing seoses vahendite koondamisega likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus

Kohustuslik

2.4

Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

Rahapoliitikaga seotud tehingud likviidsuse vähendamiseks

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

2.5

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

Krediidiasutuste hoiused, mis tulenevad varade väärtuse langemisest seoses kõnealustele krediidiasutustele antud laenudega

Nimiväärtus

Kohustuslik

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Repotehingud krediidiasutustega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel 7“Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”. Muud tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega. Ei sisalda krediidiasutuste arvelduskontosid Kohustused/hoiused, mis tulenevad RKP algatatud rahapoliitika operatsioonidest enne eurosüsteemiga ühinemist

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

Emiteeritud võlasertifkaadid

Ainult EKP bilansikirje - RKPde puhul ülemineku bilansikirje.

Võlasertifikaadid suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) kohaselt. Nullväärtpaber, mis on emiteeritud likviidsuse vähendamise eesmärgil

Kulu

Alakurss amortiseeritakse.

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1

Valitsemissektor

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused

Nimiväärtus

Kohustuslik

5.2

Muud kohustused

Personali, firmade ja klientide, sealhulgas kohustuslikust reservist vabastatud finantseerimisasutuste jooksvad arved – vt kohustuste kirje 2.1 „Arvelduskontod“; repotehingud finantseerimisasutustega, v.a krediidiasutustega, seoses väärtpaberihaldusega, mis ei ole varade kirje 11.3 „Muu finantsvara“; tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused

Nimiväärtus

Kohustuslik

Eurodes vääringustatud kohustused euroalaväliste residentide ees

Teiste pankade, keskpankade, rahvusvaheliste/riigiüleste asutuste (sealhulgas Euroopa Ühenduste Komisjoni) arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused (sealhulgas maksmise kontod ja reservi juhtimise kontod): teiste hoiustajate arveldusarved. Repotehingud seoses eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamisega

Nende liikmesriikide, mille vääringuks ei ole euro, keskpankade TARGET2 kontode saldod

Nimiväärtus või repokulu

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

Arvelduskontod, repotehingute kohustused; tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavad investeerimistehingud

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

Välisvaluutas vääringustatud kohustused euroalaväliste residentide ees

8.1

Hoiused, saldod ja muud kohustused

Arvelduskontod. Repotehingute, tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute, kohustused

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

8.2

ERM II laenudest tulenevad kohustused

Laenuvõtmine vastavalt ERM II tingimustele

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

Eriarveldusühikutes vääringustatud kirje, mis näitab vastavale riigile/RKPle algselt eraldatud SDRide summat

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud turukursi alusel

Kohustuslik

Eurosüsteemisisesed kohustused+)

10.1

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused+)

Ainult EKP bilansikirje (eurodes vääringustatud)

Nimiväärtus

Kohustuslik

10.2

EKP võlasertifikaatide emissiooniga seotud nõuded+)

Ainult RKP bilansikirje

Eurosüsteemisisene kohustus, mis tuleneb EKP võlasertifikaatide emissioonist

Kulu

Kohustuslik

10.3

Netokohustused seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis+), (*2)

Ainult RKP bilansikirje

RKPdele: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netokohustus, st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt otsusele (EL) 2016/2248 (EKP/2016/36)

Nimiväärtus

Kohustuslik

10.4

Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)+)

Järgmiste allkirjete netoseisud:

a)	netokohustused, mis tulenevad TARGET2-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma - vt ka varade kirjet 9.5 „Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)“

a)	Nimiväärtus

Kohustuslik

b)	ühendatava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev kohustus. Asjakohane üksnes ajavahemikul alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni selle arveldamiseni iga aasta jaanuari viimasel tööpäeval

b)	Nimiväärtus

Kohustuslik

c)	muud eurodes vääringustatud võimalikud eurosüsteemisisesed kohustused, sealhulgas EKP tulu vahepealne jaotamine (*2)

c)	Nimiväärtus

Kohustuslik

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldod (kohustused), sealhulgas žiiroülekanded teel

Nimiväärtus

Kohustuslik

Muud kohustused

12.1

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

Kohustuslik

12.2

Viitvõlad ja ettemakstud tulud

Tulevasel perioodil tasumisele kuuluv kulu, mis on seotud aruandeperioodiga. Aruandeperioodil laekunud, kuid tulevase perioodiga seotud tulu

Nimiväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

12.3

Mitmesugused muud varad

Maksude vahekontod. Välisvaluuta krediidi- või tagatiskontod. Repotehingud krediidiasutustega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel 11.3 „Muud finantsvarad“. Muud kohustuslikud hoiused peale reservihoiuste. Muud vähemtähtsad kirjed. Jooksvad laekumised (jaotamata netokasum), eelnenud aasta kasum enne jaotamist. Usalduskohustused. Ringluses olevad mündid, juhul kui RKP on seaduslik emitent. Ringluses olevad pangatähed, mis on vääringustatud euroala riigi rahaühikutes, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui need ei kajastu kohustuste kirjel „Eraldised“.

a)	Nimiväärtus või (tagasiostu) maksumus

Soovitav

b)	klientide kullahoiused

b)	Turuväärtus

Kohustuslik

c)	pensionikohustuste netoväärtus

c)	Artikli 28 lõike 2 kohaselt

Soovitav

Eraldised

Pensionide, finantsriski ja ning muude kulude katteks nt oodatud tulevased kulutused, eraldised euroala riigi rahaühikute katteks, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui kõnealused pangatähed ei kajastu kohustuste kirjel 12.3 „Muud kohustused/Mitmesugused muud kohustused“.

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 konsolideeritrakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1 „Kapitaliosalus EKPs“ (+)

a)	Maksumus/nimiväärtus

Soovitav

b)	Rahapoliitika operatsioonidest tulenevate vastaspoolte riski või krediidiriski katteks

b)	Nimiväärtus

Kohustuslik

Ümberhindluskontod

Kulla, eurodes vääringustatud igat liiki väärtpaberite, välisvaluutas vääringustatud igat liiki väärtpaberite ja optsioonide hinnakõikumistega seotud ümberhindluskontod, intressiriski tuletisinstrumentidega seotud turu väärtuse hindamisest tulenevad erinevused; valuutakursi kõikumisega seotud ümberhindluskontod iga valuuta netopositsiooni osas, sealhulgas valuuta vahetus-/tähtpäevatehingud ja SDRid.

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1 „Kapitaliosalus EKPs“ (+)

Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

Kapital ja reservid

15.1

Kapital

Sissemakstud kapital - EKP kapital konsolideeritakse RKPde kapitaliosadega

Nimiväärtus

Kohustuslik

15.2

Reservid

Kohustuslikud reservid ja muud reservid. Jaotamata kasum

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 48.2 konsolideeritrakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1 „Kapitaliosalus EKPs“ (+)

Nimiväärtus

Kohustuslik

Aruandeaasta kasum

Nimiväärtus

Kohustuslik

“

(*1) Ühtlustamisele kuuluvad kirjed.

(1) RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks ühtlustada teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

(2) Esimese veeru numeratsioon tugineb V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon tugineb VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega „+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetes.

(3) Käesolevas lisas toodud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitletakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis, st olulisena eurosüsteemi tegevuse seisukohast.

(4) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/510, 19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

(5) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2016/2248, 3. november 2016, eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade emissioonitulu jaotuse kohta (EKP/2016/36) (ELT L 347, 20.12.2016, lk 26).

(*2) Ühtlustamisele kuuluvad kirjed. Vt põhjendus 5.

(6) Esimese veeru numeratsioon tugineb V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon tugineb VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega „+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetes.

(7) Käesolevas lisas toodud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitletakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis, st olulisena eurosüsteemi tegevuse seisukohast.

II LISA

Suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) IX lisa asendatakse järgmisega:

„IX LISA

KESKPANGA AVALDATUD KASUMIARUANNE (1) (2)

(miljonites eurodes)

31. detsembril ... lõppenud aasta kasumiaruanne

Aruandlus

aasta

Eelmine

aasta

1.1.	Intressitulu

(*1)

1.2.	Intressikulu (*1)

1	Puhas intressitulu

2.1.	Realiseeritud kasum/kahjum finantstehingutest

2.2.	Finantsvarade ja -positsioonide vähendamine

2.3.	Kanded finantsriski eraldistest/eraldistesse

2	Finantstehingute puhastulem, osalised mahakandmised ja riskieraldised

3.1.	Tulu tasudelt ja eraldistelt

3.2.	Kulu seoses tasude ja eraldistega

3	Puhastulu/kulu tasudelt ja eraldistelt

4	Tulu aktsiatelt ja osalustest (*1)

5	Ühendatud emissioonitulu netotulem (*1)

Muu tulu

Puhastulu kokku

7	Personalikulu (4)

8	Halduskulu (4)

9	Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum

10	Pangatähtede tootmise teenused (5)

11	Muud kulud

12	Tulumaks ja muud valitsuse kehtestatud maksud tulult

Aruandeaasta (kahjum)/kasum

“

(*1) Ühtlustamisele kuuluvad kirjed. Vt põhjendus 5.

(1) EKP kasumiaruande vorm on mõnede erinevustega. Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2016/2247, 3. november 2016, Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35) (ELT L 347, 20.12.2016, lk 1).

(2) RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks ühtlustada teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

(3) Keskpangad võivad selle asemel avaldada täpsed summad eurodes või muul viisil ümardatud summad.

(4) Sealhulgas arvestatud reservid.

(5) Seda kirjet kasutatakse juhul, kui pangatähtede valmistamise teenus ostetakse sisse (keskpankadele pangatähti valmistavate väliste äriühingute teenuste maksumus). Soovitav on kanda nii riigi pangatähtede kui ka euro pangatähtede käibelelaskmise kulu kuludesse siis, kui selle eest esitatakse arve või see kulu on muul viisil tekkinud.“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 332

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 23. detsember 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2200, 10. juuli 2019, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/98, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 2 osutatud liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist vastavalt rahvusvahelisele Atlandi tuunikala kaitse konventsioonile ja Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonile	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2201, 1. oktoober 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 üksikasjalike eeskirjadega hariliku süvameregarneeli püügipiirkondade reaalajas sulgemise rakendamiseks Skagerrakis	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2202, 16. detsember 2019, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Olio di Puglia (KGT)	12
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2203, 16. detsember 2019, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Sneem Black Pudding (KGT)	13
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2204, 16. detsember 2019, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Κρασοτύρι Κω (Krasotiri Ko) / Τυρί της Πόσιας (Tiri tis Possias) (KGT)]	14
	*	Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/2205, 16. detsember 2019, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Κριτσά (Kritsa) (KGT)]	15
		OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi otsus (EL, Euratom) 2019/2206, 18. detsember 2019, Euroopa Ombudsmani valimise kohta	16
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/2207, 5. detsember 2019, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni täitevorgani 39. istungil seoses teatavate muudatustega protokollis hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta	17
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/2208, 9. detsember 2019, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise vahepealse majanduspartnerluslepinguga moodustatud majanduspartnerluslepingu komitees seoses mõiste päritolustaatusega tooted määratlust ja halduskoostöö viise käsitleva protokolli nr 1 vastuvõtmisega	19
	*	Nõukogu otsus (EL, Euratom) 2019/2209, 16. detsember 2019, millega muudetakse nõukogu kodukorda	152
	*	Nõukogu Rakendusotsus (EL) 2019/2210, 19. detsember 2019, millega muudetakse rakendusotsust 2013/677/EL, mille kohaselt lubatakse Luksemburgil kehtestada erimeede, millega tehakse erand ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 285	155
	*	Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2019/2211, 19. detsember 2019, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2018/2031, millega Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigusraamistikku käsitatakse piiratud ajavahemikul samaväärsena kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012 ( 1 )	157
	*	Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2019/2212, 20. detsember 2019, katseprojekti kohta, mille eesmärk on rakendada siseturu infosüsteemi kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2394 (tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta) sisalduvaid teatavaid halduskoostöö sätteid ( 1 )	159
	*	Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2019/2213, 20. detsember 2019, milles kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394 kohaselt loodud elektroonilise andmebaasi kaudu selle määruse alusel toimuva teatava teabevahetuse praktiline ja tegevuskord ( 1 )	163
	*	Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2019/2214, 20. detsember 2019, millega muudetakse otsust 2007/25/EÜ, mis käsitleb teatavaid kaitsemeetmeid seoses lindude kõrge patogeensusega gripiga ja omanikega kaasas olevate lemmiklindude liikumisega ühendusse, seoses kõnealuse otsuse kohaldamisajaga (teatavaks tehtud numbri C(2019) 9428 all) ( 1 )	166
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/2215 28. november 2019, millega muudetakse otsust (EL) 2016/2247 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2019/35)	168
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/2216, 28. november 2019, millega muudetakse otsust (EL) 2015/298 Euroopa Keskpanga tulu vahepealse jaotamise kohta (EKP/2019/36)	183
		SUUNISED
	*	Euroopa Keskpanga Suunis (EL) 2019/2217, 28. november 2019, millega muudetakse suunist (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2019/34)	184

PÜÜGIPIIRKONDADE REAALAJAS SULGEMINE – PROOVIVÕTUARUANNE RANNIKURIIGILE
Süvameregarneel võrreldes käivituspikkusega.
Kontrolli/vaatluse üksikasjad	Inspekteerimisalus	Inspektori/vaatleja nimi		Inspektori/vaatleja nimi		Inspekteerimise/vaatluse kuupäev ja kellaaeg (1)	Inspekteerimise/vaatluse koordinaadid (2)

Kalalaeva andmed	Nimi	Kutsung	Registreerimisnumber		Lipuriik	Püügivahendi liik Ühekordne/kahekordne	Võrgusilma suurus mm

Valikumeetmed	Võre (süvameregarneeli (Pandalus) väljasorteerimiseks)	Võre, mm	Muu			Kogumiskott	Kogumiskoti võrgusilma suurus

Püügitegevuse andmed	Algus	Kuupäev ja kellaaeg (1)		Koordinaadid (2)

	Lõpp	Kuupäev ja kellaaeg (1)		Koordinaadid (2)		Püügitegevuse kestus (3)

Loomuse üksikasjad	Loomuse hinnanguline kogumass (kg)
	Süvameregarneeli (Pandalus) hinnanguline kogumass loomuses (kg)
	Süvameregarneeli (Pandalus) proovi suurus (kg või l)
	Süvameregarneeli (Pandalus) koguarv proovis
	Käivituspikkusest väiksemate süvameregarneelide (Pandalus) arv proovis
	Alamõõduliste süvameregarneelide (Pandalus) osakaal (%) (käivituspikkusest väiksemate isendite arv/koguarv)
Märkused ja lisateave	Muudest allikatest, nt kaptenilt saadud lisateave.
Inspektor Allkiri	Ei ole nõutav, kui aruanne koostatakse elektrooniliselt ja edastatakse rannikuriigile e-postiga.

Liikmesriik	Rahvaarv	Protsent liidu elanike arvust (%)
Saksamaa	82 940 663	16,13
Prantsusmaa	67 028 048	13,04
Ühendkuningriik	66 647 112	12,96
Itaalia	61 068 437	11,88
Hispaania	46 934 632	9,13
Poola	37 972 812	7,39
Rumeenia	19 405 156	3,77
Madalmaad	17 423 013	3,39
Belgia	11 467 923	2,23
Kreeka	10 722 287	2,09
Tšehhi	10 528 984	2,05
Portugal	10 276 617	2,00
Rootsi	10 243 000	1,99
Ungari	9 772 756	1,90
Austria	8 842 000	1,72
Bulgaaria	7 000 039	1,36
Taani	5 799 763	1,13
Soome	5 512 119	1,07
Slovakkia	5 450 421	1,06
Iirimaa	4 904 240	0,95
Horvaatia	4 076 246	0,79
Leedu	2 794 184	0,54
Sloveenia	2 080 908	0,40
Läti	1 919 968	0,37
Eesti	1 324 820	0,26
Küpros	875 898	0,17
Luksemburg	612 179	0,12
Malta	493 559	0,10
EL 28	514 117 784
Alampiir (65 %)	334 176 560

Liikmesriik	Rahvaarv	Protsent liidu elanike arvust (%)
Saksamaa	82 940 663	18,54
Prantsusmaa	67 028 048	14,98
Itaalia	61 068 437	13,65
Hispaania	46 934 632	10,49
Poola	37 972 812	8,49
Rumeenia	19 405 156	4,34
Madalmaad	17 423 013	3,89
Belgia	11 467 923	2,56
Kreeka	10 722 287	2,40
Tšehhi	10 528 984	2,35
Portugal	10 276 617	2,30
Rootsi	10 243 000	2,29
Ungari	9 772 756	2,18
Austria	8 842 000	1,98
Bulgaaria	7 000 039	1,56
Taani	5 799 763	1,30
Soome	5 512 119	1,23
Slovakkia	5 450 421	1,22
Iirimaa	4 904 240	1,10
Horvaatia	4 076 246	0,91
Leedu	2 794 184	0,62
Sloveenia	2 080 908	0,47
Läti	1 919 968	0,43
Eesti	1 324 820	0,30
Küpros	875 898	0,20
Luksemburg	612 179	0,14
Malta	493 559	0,11“.
EL 27	447 470 672
Alampiir (65 %)	290 855 937

		Parandused
	*	Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta) parandus ( ELT L 189, 20.7.2007 )	204

(miljonit eurot)
31. detsembril ...... lõppenud aasta kasumiaruanne		Aruandlus aasta	Eelmine aasta
1.1.1.	Intressitulu välisvaluutareservilt
1.1.2.	Intressitulu euro pangatähtede jaotusest eurosüsteemis
1.1.3.	Muu intressitulu
1.1.	Intressitulu
1.2.1.	Tasu RKPdele ülekantud välisvaluutareservide eest
1.2.2.	Muu intressikulu
1.2.	Intressikulu
1	Puhas intressitulu
2.1.	Realiseeritud kasum/kahjum finantstehingutest
2.2.	Finantsvarade ja -positsioonide vähendamine
2.3.	Kanded finantsriski eraldistest/eraldistesse
2	Finantstehingute puhastulem, osalised mahakandmised ja riskieraldised
3.1.	Tulu tasudelt ja eraldistelt
3.2.	Kulu seoses tasude ja eraldistega
3	Puhastulu/kulu tasudelt ja eraldistelt (2)
4	Tulu aktsiaosalustest ja kapitaliosalustest
5	Muu tulu
Puhastulu kokku
6	Personalikulud (3)
7	Halduskulu (3)
8	Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum
9	Pangatähtede tootmise teenused (4)
10	Muud kulud
Aruandeaasta (kahjum)/kasum


	(1) EMPs kohaldatav tekst.