17.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 327/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2152,

27. november 2019,

mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriikide ettevõtete majandustegevust käsitleva statistika arendamine, tegemine ja levitamine on seni tuginenud mitmele eraldiseisvale õigusaktile. Need õigusaktid hõlmavad ettevõtluse lühiaja- ja struktuurset statistikat, tootmise statistikat, liidusisest ja liiduvälist kauplemist (rahvusvaheline kaubandus) kaupade ja teenustega, välismaiseid tütarettevõtteid, teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamist ja e‐kaubandust. Lisaks loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 177/2008 (3) statistika eesmärgil moodustatud liidu ettevõtlusregistrite ühine raamistik.

(2)

Üksikutel õigusaktidel põhinev struktuur ei taga vajalikku järjepidevust eri statistikavaldkondade vahel ega soodusta integreeritud lähenemist ettevõtlusstatistika arendamisele, tegemisele ja levitamisele. Käesoleva määruse kohaldamisel peaks Euroopa ettevõtlusstatistika hõlmama ka teadus- ja arendustegevuse statistikat kõrgharidus-, valitsus- ja eraõiguslike kasumitaotluseta institutsioonide sektoris. Euroopa ettevõtlusstatistika järjepidevuse tagamiseks ja vastavate statistiliste protsesside integreerimise lihtsustamiseks tuleks luua ühine õigusraamistik.

(3)

Paremini integreeritud statistilised protsessid, mis põhinevad ühistel metoodikapõhimõtetel, mõistetel ja kvaliteedikriteeriumidel, peaksid andma tulemuseks ühtlustatud statistika liidu ettevõtlussektori struktuuri, majandustegevuse, tehingute ja toimimise kohta ning mis vastab kasutajate vajaduste rahuldamiseks vajalikule asjakohasuse ja täpsuse tasemele.

(4)

Eurogruppide registri eesmärk on tagada liidu suuniste, nagu Euroopa ettevõtlusstatistika jaoks asjakohase komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (4) tõhusam järgimine, eelkõige seoses kõnealuse soovituse artiklis 3 määratletud iseseisvate ettevõtete kindlakstegemisega. Selliseid liidu suuniseid on vaja õiguskindluse ja ettevõtlusalase prognoositavuse edendamiseks ning liidus asuvatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) võrdsete võimaluste loomiseks.

(5)

Rahvusvahelised juhendid, nt Frascati käsiraamat teadus- ja arendustegevuse statistika kohta ja Oslo käsiraamat innovaatikaandmete kohta ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni, Rahvusvahelise Valuutafondi ja muude rahvusvaheliste või rahvusüleste organisatsioonide sõlmitud rahvusvahelised lepingud, on Euroopa ettevõtlusstatistika jaoks olulise tähtsusega. Selliseid juhendeid tuleks võimalikult suures ulatuses järgida liidu statistika arendamisel, tegemisel ja levitamisel ning ka statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku tegevuses, et tagada liidu statistika võrreldavus liidu peamiste rahvusvaheliste partnerite koostatud statistikaga. Teemade „Teadus- ja arendustegevuse sisendid“ ja „Innovatsioon“ alla kuuluva Euroopa ettevõtlusstatistika andmete kogumisel tuleks siiski järjepidevalt rakendada liidu standardeid, lepinguid ja suuniseid.

(6)

Ettevõtete, eelkõige VKEde halduskoormus peaks olema võimalikult piiratud, võttes võimaluse korral arvesse muid andmeallikaid peale uuringute. Ettevõtete halduskoormuse leevendamiseks peaks olema võimalik kehtestada erinevaid andmenõudeid sõltuvalt liikmesriikide ettevõttemajanduse suurusest ja tähtsusest.

(7)

Euroopa statistikasüsteemi 2020. aasta visioonis leitakse, et andmeid tuleks kasutada statistikavaldkondade üleselt, et paremini analüüsida uusi nähtusi (nt üleilmastumist) ja olla kasulikum liidu olulise mõjuga poliitikasuundade jaoks. Andmeväljastus peaks tuginema Euroopa statistikasüsteemi tõhusatele ja usaldusväärsetele statistilistele protsessidele. Ettevõtlusstatistika ühise õigusraamistiku laiem kohaldamisala peaks võimaldama mitmele allikale tuginevate omavahel seotud statistika tegemise protsesside integreerimist.

(8)

Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1297/2008/EÜ, (5) mida viidi ellu aastatel 2009–2013, oli suunatud ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kohandamisele uute andmevajadustega ja ettevõtlusstatistika tegemise süsteemi kohandamisele. Selle programmi järeldused ja soovitused, mis käsitlevad prioriteete ja uusi näitajate kogumeid, ettevõtlusstatistika raamistiku ühtlustamist, ettevõtlus- ja kaubandusstatistika tegemise tõhustamist ning liidusisese kaubavahetuse statistika kaasajastamist, tuleks vormida õiguslikult siduvateks säteteks.

(9)

Euroopa ettevõtlusstatistika raamistikus on vaja paindlikumat lähenemisviisi, et võimaldada kohandusi vastavalt metoodika arengule ning õigeaegset reageerimist andmete kasutajate uutele ja nõuetekohaselt põhjendatud vajadustele, mis on tingitud muutuvast majanduskeskkonnast ning suurenevast üleilmastumisest ja ettevõtlusmaastiku keerukusest. Selliseid tulevikukohandusi peaks toetama nõuetekohane kulude-tulude analüüs ja uued andmenõuded ei tohiks tekitada liikmesriikidele või andmeesitajatele märkimisväärset lisakulu või -koormust.

(10)

Riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite ja eurogruppide registri rolli peamise Euroopa ettevõtlusstatistika andmete kogumise ja koostamise taristuna tuleks tõhustada. Riiklikke statistilisi ettevõtlusregistreid tuleks kasutada peamise teabeallikana ettevõtluse ja selle demograafia statistiliseks analüüsimiseks, vaatlusaluse populatsiooni määratlemiseks ning haldusallikatega ühenduse loomiseks.

(11)	Riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite ja eurogruppide registri rolli tagamiseks tuleks anda kõigile asjaomastele üksustele kordumatu tunnus ja need kasutusele võtta.

(12)	Ettevõtete grupi kindel piiritlemine eurogruppide registris ajakohaste ja usaldusväärsete andmetega tuleks saavutada ühtlustatud kriteeriumide kasutamisega ning ettevõtete gruppi kuuluvate juriidiliste üksuste vahelisi kontrollisuhteid käsitleva teabe regulaarse ajakohastamisega.

(13)

Euroopa statistikasüsteemi statistika tegemise protsesside tõhususe suurendamiseks ja andmeesitajate koormuse vähendamiseks peaks riiklikel statistikaasutustel olema õigus pääseda viivitamata ja tasuta juurde kõigile riiklikele haldusandmetele, neid kasutada ja integreerida need statistikaga, niivõrd kui see on vajalik Euroopa ettevõtlusstatistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (6) artiklile 17a.

(14)	Määrusega (EÜ) nr 223/2009 nähakse ette Euroopa statistika võrdlusraamistik. Eelkõige nõutakse nimetatud määruses ametialase sõltumatuse, erapooletuse, objektiivsuse, usaldusväärsuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja kulutasuvuse põhimõtete järgimist.

(15)

Riikliku ja Euroopa ettevõtlusstatistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks või Euroopa ettevõtlusstatistika kvaliteedi parandamiseks tuleks näha ette võimalus, et riiklikud statistikaasutused, kes teevad ettevõtlusstatistikat ja haldavad statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistikku, saavad vahetada üksikandmeid ja neile juurde pääseda. Üksikandmete vahetamine peaks seetõttu piirduma nõuetekohaselt põhjendatud juhtudega.

(16)

Kaupade liidusisest eksporti käsitlevate üksikandmete vahetamisel põhineva täiendava andmeallika loomine koos võimalusega kasutada uuenduslikke metoodikaid suurendab liikmesriikide paindlikkust liidusisese kaubavahetuse statistika koostamisel, võimaldades neil seega vähendada ettevõtete koormust andmeesitamisel. Andmevahetuse eesmärk on rahvusvahelist kaubavahetust käsitleva statistika tõhus arendamine, tegemine ja levitamine või sellise statistika kvaliteedi parandamine.

(17)

Liidu ja kolmandate riikide vaheliste või mitmepoolsete kaubandus- ja investeerimislepingute üle läbirääkimine ning nende lepingute täitmine ja läbivaatamine eeldavad liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi kaubavoogusid käsitleva vajaliku statistilise teabe komisjonile kättesaadavaks tegemist.

(18)

Tihe seos statistiliste andmete kogumise süsteemi ja käibemaksuga seotud fiskaalformaalsuste vahel liikmesriikidevahelise kaubavahetuse kontekstis peaks säilima. Tänu sellele seosele on eelkõige võimalik teha liidusisese kaubavahetuse statistika tarbeks kindlaks eksportijaid ja importijaid ning kontrollida kogutud andmete kvaliteeti.

(19)

Kaupade piiriülese liikumise, eelkõige kolmandatest riikidest liitu ja vastupidi toimuva liikumise suhtes kohaldatakse tollijärelevalvet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013 (7). Sellist liikumist käsitlev teave või dokumendid on tolli valduses või tollile kättesaadav. Tollideklaratsioonidega seotud või neil põhinevat teavet või dokumente tuleks kasutada liidu kaubavahetuse statistika tegemiseks.

(20)

Rahvusvahelise kaubavahetuse statistika tegemiseks ja selle statistika kvaliteedi parandamiseks peaksid riiklikud statistikaasutused liikmesriikides vahetama kaupade impordi- ja ekspordiandmeid, mis hõlmavad rohkem kui ühe liikmesriigi tolli. Statistika ühtlustatud koostamise tagamiseks peaks nende üksikandmete vahetamine riiklike statistikaasutuste vahel olema kohustuslik.

(21)

Euroopa ettevõtlusstatistika ja rahvamajanduse arvepidamise kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (8) mõistete ja metoodikaga tuleks lubada konfidentsiaalsete andmete vahetamist asjaomaste liikmesriikide riiklike statistikaasutuste, vastavate riikide keskpankade, Euroopa Keskpanga (EKP) ja komisjoni (Eurostat) vahel üksnes statistilistel eesmärkidel.

(22)

Aluslepingute kohaste ülesannete täitmiseks, eriti seoses siseturu toimimisega, peaks komisjoni käsutuses olema täielik, ajakohane ja usaldusväärne teave kaupade tootmise ja teenuste osutamise kohta liidus ning rahvusvaheliste kaubavoogude kohta. Sellist teavet vajavad ka ettevõtted, et jälgida oma turgusid ja nende turgude rahvusvahelist mõõdet.

(23)

Liikmesriigid või liikmesriikide pädevad asutused peaksid püüdma Euroopa ettevõtetelt andmete kogumist võimalikult palju lihtsustada. Riiklikud statistikaasutused peaksid võtma statistiliste andmete kogumise vahendite ja meetodite kehtestamise ajal arvesse kõige uuemaid digitaalseid arengusuundi ning neid tuleks innustada kasutama innovatiivseid lähenemisviise.

(24)

Liidu ettevõtete tootlikkuse mõõtmiseks on vaja ettevõtlusstatistikat esitada tegevusvaldkondade järgi. Eelkõige valitseb üha suurenev nõudlus teenindussektori statistika järele, kuna see on tänapäevase majanduse kõige dünaamilisem sektor, eriti seoses kasvu- ja tööhõivepotentsiaaliga ning suhete tõttu töötleva tööstusega. Seda suundumust tugevdab veelgi uute digitaalteenuste arendamine. Kasvav nõudlus statistika järele valitseb ka kultuuri- ja loomemajanduses, nagu on märkinud Euroopa Parlament oma 31. detsembri 2016. aasta resolutsioonis ELi sidusa kultuuri- ja loomemajanduse poliitika kohta (9). Teenustekaubanduse statistika on väga tähtis teenuste siseturu ja digitaalse ühtse turu toimimise jälgimiseks ning teenustekaubanduse tõkete mõju hindamiseks.

(25)

Määrus (EÜ) nr 223/2009 kujutab endast käesoleva määruse võrdlusraamistikku, sealhulgas seoses konfidentsiaalsete andmete kaitsega. Rahvusvahelise kaubavahetuse statistika väga üksikasjalikud andmed vajavad siiski spetsiifilisi konfidentsiaalsusnorme. Importija või eksportija peab esitama riiklikule statistikaasutusele taotluse, et statistilisi tulemusi, mis võimaldavad sellist importijat või eksportijat statistiliselt tuvastada, ei avalikustataks. Riiklik statistikaasutus peaks pidama taotlust põhjendatuks, kui statistilised tulemused võimaldavad importijat või eksportijat kaudselt tuvastada. Vastasel korral peaks riiklikul statistikaasutusel olema võimalik levitada statistilisi tulemusi kujul, mis võimaldab importija või eksportija kaudset tuvastamist.

(26)

Strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide suunas liikumise jälgimine liikmesriikide ja liidu tasandil eeldab sellist ühtlustatud statistikat liidu majanduse kohta, mis puudutab kliimamuutusi ja ressursitõhusust, teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni, infoühiskonna turupõhist ja turuvälist tegevust ning ettevõtlusmaastikku tervikuna, eriti seoses ettevõtluse demograafiaga ja tööhõivega turupõhises tegevuses. Selline teave aitab otsusetegijatel teha põhjendatud poliitilisi otsuseid, et arendada teadmistel ja innovaatikal põhinevat majandust, parandada VKEde juurdepääsu siseturule, edendada ettevõtlusvaimu ning parandada kestlikkust ja konkurentsivõimet.

(27)

Innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust käsitlev statistika on vajalik sellise poliitika arendamiseks ja jälgimiseks, mille eesmärk on tugevdada liikmesriikide konkurentsivõimet ning suurendada nende keskpikka ja pikaajalist potentsiaali aruka majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks. Üha laienev digitaalmajandus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sagedasem kasutus on samuti ühed peamised liidu konkurentsivõime ja majanduskasvu allikad ning statistika on vajalik vastavate strateegiate ja poliitikasuundade, sealhulgas digitaalse ühtse turu väljakujundamise toetamiseks.

(28)	Ettevõtlusstatistikat on vaja ka rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise koostamiseks kooskõlas määrusega (EL) nr 549/2013.

(29)	Usaldusväärne ja ajakohane statistika on vajalik iga liikmesriigi majandusarengut käsitlevate aruannete koostamiseks liidu majanduspoliitika raamistikus. EKP‐l on vaja kiiresti kättesaadavat kiirstatistikat liikmesriikide majandusarengu hindamiseks ühtse rahanduspoliitika raames.

(30)

Andmenõuete puhul tuleks lisaks majandust tervikuna käsitleva ettevõtlusstatistika esitamise põhimõttele võtta võimalust mööda arvesse lihtsustavaid meetmeid eesmärgiga kergendada suhteliselt väikeste liikmesriikide ettevõttemajanduste koormust kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Lisanõuded ei tohiks tekitada andmeesitajatele ebaproportsionaalset halduskoormust.

(31)

Rahvusvahelisi standardeid, näiteks statistiliste andmete ja metaandmete vahetamise (SDMX) algatus, ning Euroopa statistikasüsteemi raames välja töötatud statistilisi või tehnilisi standardeid näiteks metaandmete ja valideerimise kohta tuleks kasutada asjakohasel määral ka Euroopa ettevõtlusstatistikas. Euroopa statistikasüsteemi komitee on toetanud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteediaruannete standardit kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 12. Need standardid peaksid aitama kaasa kvaliteedi tagamise ja kvaliteediaruandluse ühtlustamisele käesoleva määruse alusel.

(32)

Selleks et võtta arvesse majanduslikku ja tehnilist arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta statistilise teabe liike, täiendada sellise statistilise teabe üksikasju, mida maksuhaldurid ja toll esitavad vastavalt V ja VI lisale, et muuta I lisas sätestatud alamteemasid ning et muuta käesolevat määrust kaupade liidusisese ekspordi kaetuse määra alandamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (10) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(33)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused seoses muutujate üksikasjadega, andmete vormi, turvalisus- ja konfidentsiaalsusmeetmete ja konfidentsiaalsete andmete vahetamise menetlusega statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistikuga seotud otstarbel, kvaliteedi- ja metaandmete aruannete üksikasjade, sisu ja edastamise tähtaegadega, kvaliteedi ja metaandmete aruannete üksikasjade, sisu ja edastamise tähtaegade, andmete ja metaandmete edastamise standardite ning käesolevast määrusest või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidest või rakendusaktidest erandite tegemisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Samal otstarbel tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused järgneva sätestamiseks: teatavate haldusandmete esitamise ja nende vahetamise üksikasjad, liidusisese kaubavahetuse statistika eesmärgil toimuva konfidentsiaalsete andmete vahetamise üksikasjad ja vorm ning nende andmete vahetamise menetlused, asjaomaseks loetavate metaandmete üksikasjad, kaupade liidusisest eksporti käsitleva ja importivale liikmesriigile esitatava statistilise teabe kogumise ja koostamise ajakava ja üksikasjad, üksikasjad kaupade liidusisese ekspordi kaetuse määra rakendamisel seoses vaatlusperioodiga, esitades tehnilised üksikasjad, mis on seotud importivale liikmesriigile liidusisese kaubavahetuse kohta kogutud esitatava statistilise teabe statistiliste andmeelementidega, ning vastavad lihtsustused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(34)	Vajaduse korral peaks komisjon tegema kulude-tulude analüüsi ja tagama, et ükski temapoolne meede ei tekita liikmesriikidele või andmeesitajatele, eelkõige VKEdele, märkimisväärset lisakulu või -koormust, võttes arvesse andmekasutajate eeldatavat kasu, ning et see parandab statistika kvaliteeti.

(35)

Komisjonil peaks olema võimalik teha käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamise suhtes erandeid, kui nende kohaldamine põhjustab suuri muudatusi liikmesriigi riiklikus statistikasüsteemis seoses täiendavate uuringute korraldamisega või statistika tegemise süsteemi põhjaliku kohandamisega uute andmeallikate kasutuselevõtuks või eri allikate kombineerimise võimaldamiseks.

(36)

Kui on vaja uusi andmenõudeid või kui käesoleva määrusega hõlmatud andmekogudesse on vaja teha parandusi, peaks komisjonil olema võimalik korraldada katseuuringuid, mille viivad läbi liikmesriigid vabatahtlikkuse alusel. Esmajärjekorras peaks komisjonil olema võimalik korraldada katseuuringud teemadel „rahvusvaheline teenustekaubandus“, „kinnisvara“, „finantsnäitajad“ ning „keskkond ja kliima“.

(37)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt Euroopa ettevõtlusstatistika ühise raamistiku loomine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda ühtlustamise ja võrreldavusega seotud põhjustel paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed peaksid asendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 48/2004, (12) (EÜ) nr 638/2004, (13) (EÜ) nr 808/2004, (14) (EÜ) nr 716/2007, (15) (EÜ) nr 177/2008, (EÜ) nr 295/2008 (16) ja (EÜ) nr 471/2009, (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1608/2003/EÜ (18) ning nõukogu määrustes (EMÜ) nr 3924/91 (19) ja (EÜ) nr 1165/98 (20) sätestatud meetmed. Seetõttu tuleks need õigusaktid kehtetuks tunnistada.

(39)	Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 (21) artikli 28 lõikega 2.

(40)	Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine õigusraamistik:

a)	artikli 2 lõikes 1 osutatud Euroopa ettevõtlusstatistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks;

b)	statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku tarbeks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Euroopa ettevõtlusstatistika hõlmab järgmist:

statistiliste üksuste struktuur, majandustegevus ja tulemuslikkus, nende teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, nende info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine ja e-kaubandus ning üleilmsed väärtusahelad. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab Euroopa ettevõtlusstatistika ka teadus- ja arendustegevuse statistikat kõrgharidus-, valitsus- ja eraõiguslike kasumitaotluseta institutsioonide sektoris;

b)	tööstustoodete tootmine ja teenuste osutamine ning rahvusvaheline kauplemine kaupade ja teenustega.

2. Statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistik hõlmab riiklikke statistilisi ettevõtlusregistreid ja eurogruppide registrit ning nendevahelist andmevahetust vastavalt artiklile 10.

3. Lõikes 2 osutatud riiklikud statistilised ettevõtlusregistrid hõlmavad järgmist:

a)	kõik majandustegevusega tegelevad ettevõtted, mis osalevad sisemajanduse koguprodukti (SKP) loomises, ning nende kohalikud üksused;

b)	juriidilised üksused, millest need ettevõtted koosnevad;

ettevõtete puhul, kellel tulenevalt oma suurusest on märkimisväärne mõju ja kelle tegevusalaüksustel on märkimisväärne mõju (riigi) koondandmetele kas:

i)	iga tegevusalaüksus, millest need ettevõtted koosnevad, ja iga sellise üksuse suurus või

ii)	nende ettevõtete kõrvaltegevusalade NACE kood vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006 (22) sätestatule ja iga sellise kõrvaltegevusala maht;

d)	ettevõtete grupid, millesse need ettevõtted kuuluvad.

4. Eurogruppide register koosneb järgmistest nõukogu määruses (EMÜ) nr 696/93 (23) määratletud üksustest:

a)	kõik majandustegevusega tegelevad ettevõtted, kes osalevad SKP loomises ja kuuluvad rahvusvahelisse ettevõtete gruppi;

b)	juriidilised üksused, millest need ettevõtted koosnevad;

c)	rahvusvahelised ettevõtete grupid, millesse need ettevõtted kuuluvad.

5. Kodumajapidamised ei kuulu statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku kohaldamisalasse niivõrd, kuivõrd nende toodetavad kaubad ja osutatavad teenused on ette nähtud nende enda tarbeks või hõlmavad oma vara teise isiku kasutusse andmist.

6. Välismaiste ettevõtete kohalikud üksused, mis ei moodusta eraldiseisvaid juriidilisi üksusi (filiaale) ning mis on määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt liigitatud kvaasikorporatiivseteks ettevõteteks, loetakse ettevõteteks riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite ja eurogruppide registri pidamisel.

7. Ettevõtete grupid tehakse kindlaks nende juriidiliste üksuste vaheliste kontrollisuhete kaudu vastavalt määrusele (EL) nr 549/2013.

8. Kui viidatakse riiklikele statistilistele ettevõtlusregistritele ja eurogruppide registrile, kohaldatakse käesolevat määrust ainult selliste üksuste suhtes, mis tegelevad täielikult või osaliselt majandustegevusega, ja majanduslikult passiivsete juriidiliste üksuste suhtes, mis koos majanduslikult aktiivsete juriidiliste üksustega moodustavad ettevõtte.

9. Statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku kohaldamisel loetakse majandustegevuseks järgmisi tegevusi:

a)	tegevus, mis seisneb toodete ja teenuste pakkumises asjaomasel turul;

b)	turuvälised teenused, millega osaletakse SKP loomisel;

c)	otsene ja kaudne osalus aktiivsetes juriidilistes üksustes.

Majandustegevuseks võib pidada ka vara ja/või kohustuste omamist.

10. Statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku statistilised üksused määratletakse vastavalt määrusele (EMÜ) nr 696/93, kohaldades käesolevas artiklis sätestatud piiranguid.

Artikkel 3

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„statistiline üksus“ – statistilised üksused määruse (EMÜ) nr 696/93 tähenduses;

b)	„aruandeüksus“ – andmeid esitav üksus;

c)	„valdkond“ – üks või mitu andmekogumit, mis hõlmavad konkreetseid teemasid;

d)	„teema“ – koostatava teabe sisu, kusjuures iga teema hõlmab ühte või mitut alamteemat;

e)	„alamteema“ – teemaga seoses koostatava teabe üksikasjalik sisu, kusjuures iga alamteema hõlmab ühte või mitut muutujat;

f)	„muutuja“ – üksuse tunnus, millel võib olla rohkem kui üks väärtus;

g)	„turupõhine tegevus“ – turupõhine tegevus määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 1. peatüki punkti 1.37 tähenduses;

h)	„turuväline tegevus“ – turuväline tegevus määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 1. peatüki punkti 1.34 tähenduses;

i)	„turutootja“ – määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 3. peatüki punktis 3.24 määratletud turutootja;

j)	„turuväline tootja“ – määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 3. peatüki punktis 3.26 määratletud turuväline tootja;

k)	„riiklikud statistikaasutused“ – riiklikud statistikaametid ja muud siseriiklikud asutused, kes vastutavad Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest, ning kes on määratud liikmesriigi poolt määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõike 1 alusel;

l)	„autoriteetne allikas“ – riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite ja eurogruppide registri andmeid sisaldavate andmekirjete ainus esitaja vastavalt artiklis 17 osutatud kvaliteedistandarditele;

m)	„üksikandmed“ – identifitseeritavate aruandeüksuste või statistiliste üksuste tunnuste üksikvaatlused või -mõõtmised;

n)	„kasutamine statistilistel eesmärkidel“ – määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 3 punktis 8 määratletud kasutamine statistilistel eesmärkidel;

o)	„konfidentsiaalsed andmed“ – määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 3 punktis 7 määratletud konfidentsiaalsed andmed;

p)	„maksuhaldurid“ – nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (24) kohaldamise eest vastutavad liikmesriigi asutused;

q)	„toll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud toll;

r)	„rahvusvaheline ettevõtete grupp“ – ettevõtete grupp määruse (EMÜ) nr 696/93 lisa III C jao tähenduses, millest vähemalt kaks ettevõtet või juriidilist üksust asuvad erinevates riikides.

2. Artiklite 11–15 kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„eksportiv liikmesriik“ – liikmesriik, kelle statistiliselt territooriumilt eksporditakse kaupa selle sihtkohta importivas liikmesriigis;

b)	„importiv liikmesriik“ – liikmesriik, kelle statistilisele territooriumile imporditakse kaupa eksportivast liikmesriigist;

c)	„kaup“ – vallasasjad, sealhulgas elektrienergia ja maagaas.

II PEATÜKK

Andmeallikad

Artikkel 4

Andmeallikad ja meetodid

Liikmesriigid teevad artiklites 6 ja 7 osutatud statistikat ja loovad vastavalt artiklile 9 oma riiklikke statistilisi ettevõtlusregistreid, kasutades kõiki asjakohaseid andmeallikaid, vältides samal ajal liigset koormust andmeesitajatele ning võttes nõuetekohaselt arvesse riiklike statistikaasutuste kulutasuvust.

Käesoleva määruse alusel nõutud statistika tegemiseks ja riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite loomiseks ning tingimusel, et tulemused vastavad artiklis 17 osutatud kvaliteedikriteeriumidele, võivad riiklikud statistikaasutused kasutada järgmisi andmeallikaid, sealhulgas nende kombinatsioone:

uuringud;

b)	haldusandmed, sealhulgas maksuhalduritelt ja tolliasutustelt saadud teave, näiteks raamatupidamise aastaaruanded;

c)	vahetatud üksikandmed;

d)	kõik muud asjakohased allikad, meetodid või innovatiivsed lähenemisviisid niivõrd, kuivõrd need võimaldavad toota andmeid, mis on võrreldavad ning kooskõlas kohaldatavate konkreetsete kvaliteedinõuetega.

Teise lõigu punktis a osutatud uuringute kohta esitavad aruandeüksused liikmesriikide nõudmisel ajakohase, täpse ja täieliku teabe, mis on vajalik käesoleva määruse alusel nõutud statistika tegemiseks ja riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite loomiseks.

Teise lõigu punktis d osutatud meetodid ja lähenemisviisid peavad olema teaduslikult põhjendatud ja põhjalikult dokumenteeritud.

Artikkel 5

Juurdepääs haldusandmetele ja teabe esitamine

1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 17a on riiklikel statistikaasutustel ja komisjonil (Eurostat) õigus pääseda kiiresti ja tasuta juurde kõikidele haldusandmetele, neid kasutada ja integreerida muude andmeallikatega, et täita statistikanõudeid käesoleva määruse alusel ning ajakohastada riiklikke statistilisi ettevõtlusregistreid ja eurogruppide registrit. Riiklike statistikaasutuste ja komisjoni (Eurostat) juurdepääs nendele andmetele piirdub haldusandmetega, mis kuuluvad nende enda avalikku haldussüsteemi.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, annavad iga liikmesriigi maksuhaldurid pädevatele riiklikele statistikaasutusele statistilistel eesmärkidel V lisas täpsustatud teavet kaupade ekspordi ja impordi kohta.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte, et:

a)	muuta V lisa, määrates kindlaks maksuhaldurite esitatava statistilise teabe liigid ja

b)	täiendada käesolevat määrust, täpsustades maksuhaldurite poolt vastavalt V lisale esitatava statistilise teabe üksikasju.

3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, annab iga liikmesriigi toll pädevatele riiklikele statistikaasutusele statistilistel eesmärkidel VI lisas sätestatud statistilist teavet kaupade ekspordi ja impordi kohta.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte, et:

a)	muuta VI lisa, määrates kindlaks tolli esitatava statistilise teabe liigid ja

b)	täiendada käesolevat määrust, täpsustades tolli poolt vastavalt VI lisale esitatava statistilise teabe üksikasju.

4. Rahvusvahelise kaubavahetuse ühtlustatud statistika tegemiseks ja selle statistika kvaliteedi parandamiseks võivad asjaomaste liikmesriikide riiklikud statistikaasutused vahetada statistilistel eesmärkidel nende tollilt saadud üksikandmeid kaupade impordi ja ekspordi kohta, et hinnata kaudtransiidi teel toimunud eksporti nimetatud liikmesriiki või importi nende liikmesriigist.

Muude kaubavoogude puhul, mis hõlmavad enam kui ühe liikmesriigi tolli, vahetavad riiklikud statistikaasutused kaupade ekspordi või impordiga seotud vastavaid üksikandmeid asjaomase statistika kvaliteedi parandamise eesmärgil.

5. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte käesoleva artikli kohase andmevahetuse üksikasjade täpsustamiseks.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

III PEATÜKK

Ettevõtlusstatistika

Artikkel 6

Andmenõuded

1. Euroopa ettevõtlusstatistika hõlmab järgmisi valdkondi:

a)	ettevõtluse lühiajastatistika;

b)	ettevõtlusstatistika riigi tasandil;

c)	piirkondlik ettevõtlusstatistika;

d)	statistika rahvusvahelise tegevuse kohta.

2. Valdkonnad hõlmavad üht või mitut järgmist teemat, mille üksikasjad on sätestatud I lisas:

a)	ettevõtlus;

b)	üleilmsed väärtusahelad;

c)	IKT kasutamine ja e‐kaubandus;

d)	innovatsioon;

e)	rahvusvaheline kaubavahetus;

f)	rahvusvaheline teenustekaubandus;

g)	investeeringud;

tööjõud;

i)	väljundid ja tulemuslikkus;

hinnad;

ostud;

l)	kinnisvara;

m)	teadus- ja arendustegevuse sisendid.

3. Teemade perioodilisus, vaatlusperiood ja statistiline üksus on sätestatud II lisas.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte I lisas sätestatud alamteemade muutmiseks.

5. Kui komisjon teostab lõike 4 kohast õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte, tagab ta, et täidetud oleksid järgmised tingimused:

a)	delegeeritud õigusaktide eesmärk on saavutada tasakaal või vähendada kulusid ja koormust, ning nendega ei tohi mingil juhul tekitada märkimisväärset lisakulu või -koormust liikmesriikidele või andmeesitajatele;

viie järjestikuse aasta pikkuse perioodi jooksul asendatakse I lisas loetletud valdkonnas „Ettevõtluse lühiajastatistika“ maksimaalselt üks alamteema, valdkonnas „Ettevõtlusstatistika riigi tasandil“ maksimaalselt kolm alamteemat, valdkonnas „Piirkondlik ettevõtlusstatistika“ maksimaalselt kaks alamteemat ning valdkonnas „Statistika rahvusvahelise tegevuse kohta“ maksimaalselt kaks alamteemat mõne muu alamteemaga ja kõikide valdkondade peale kokku lisatakse maksimaalselt üks alamteema;

c)	delegeeritud õigusaktid võetakse vastu vähemalt 18 kuud enne andmete vaatlusperioodi lõppu, välja arvatud teemade „Innovatsioon“ ja „IKT kasutamine ja e‐kaubandus“ puhul, kus delegeeritud õigusaktid võetakse vastu vastavalt vähemalt kuus ja 15 kuud enne andmete vaatlusperioodi lõppu;

d)	iga uue alamteema teostatavust hinnatakse, kasutades liikmesriikide poolt kooskõlas artikliga 20 korraldatavaid katseuuringuid.

6. Lõike 5 punkti b ei kohaldata järgneva suhtes:

a)	teemade „Innovatsioon“, „IKT kasutamine ja e-kaubandus“ ning „Üleilmsed väärtusahelad“ alamteemad;

b)	muudatused, mis tulenevad rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise raamatupidamistavade muutmisest määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt ja maksebilansistatistika raamatupidamistavade muutmisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 184/2005 (25) kohaselt.

Artikkel 7

Andmenõuete tehnilised üksikasjad

1. Liikmesriigid koguvad asjakohaseid andmeid iga I lisas loetletud alamteema kohta. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte järgmiste käesoleva määruse alusel edastatavate andmeelemente, nende tehnilist määratluste ja lihtsustuste täpsustamiseks:

muutujad;

mõõtühik;

c)	statistiline populatsioon (sealhulgas turupõhiste/turuväliste tegevuste või tootjatega seotud nõuded);

d)	liigitused (sealhulgas toodete, riikide ja territooriumide ning tehinguliikide loetelud) ja jaotused;

e)	üksikandmete edastamine vabatahtlikkuse alusel;

f)	lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded;

g)	andmeedastuse tähtaeg;

h)	esimene vaatlusperiood;

i)	statistiline kaal ja baasaasta muutmine valdkonnas „Ettevõtluse lühiajastatistika“;

j)	teema „Rahvusvaheline kaubavahetus“ lisatunnused, sealhulgas vaatlusperiood.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Lõikes 1 osutatud volituste kasutamisel seoses lihtsustustega võtab komisjon kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega arvesse ettevõttemajanduste suurust ja tähtsust, et leevendada ettevõtete koormust. Lisaks tagab komisjon, et säilitatakse vajalik sisend rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise raamatupidamistavade koostamiseks määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt ja maksebilansistatistika raamatupidamistavade koostamiseks määruse (EÜ) nr 184/2005 kohaselt. Rakendusaktid, välja arvatud esimesed käesoleva määruse alusel vastu võetavad rakendusaktid, võetakse I lisas loetletud teemade puhul vastu vähemalt 18 kuud enne andmete vaatlusperioodi lõppu. Teemade „Innovatsioon“ ja „IKT kasutamine ja e‐kaubandus“ puhul võetakse rakendusaktid vastu vastavalt vähemalt kuus ja 15 kuud enne andmete vaatlusperioodi lõppu.

3. Lõike 1 punkti a kohaselt rakendusaktide vastuvõtmisel, välja arvatud artikli 6 lõike 2 punktides b, c ja d loetletud teemade puhul, tagab komisjon, et muutujate koguarv ei ületa üheski artikli 6 lõikes 1 loetletud valdkonnas järgmist:

a)	22 muutujat valdkonnas „Ettevõtluse lühiajastatistika“;

b)	93 muutujat valdkonnas „Ettevõtlusstatistika riigi tasandil“;

c)	31 muutujat valdkonnas „Piirkondlik ettevõtlusstatistika“ ning

d)	26 muutujat valdkonnas „Statistika rahvusvahelise tegevuse kohta“.

4. Artikli 6 lõike 2 punktides b, c ja d loetletud teemade puhul tagab komisjon lõike 1 punktis a osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel, et muutujate arv ei ületa üheski teemas järgmist:

a)	20 muutujat teemas „Üleilmsed väärtusahelad“;

b)	73 muutujat teemas „IKT kasutamine ja e‐kaubandus“ ning

c)	57 muutujat teemas „Innovatsioon“.

5. Kui kasutajate vajaduste rahuldamiseks ja teatava paindlikkuse võimaldamiseks on vaja uusi andmeid, võib komisjon viie järjestikuse kalendriaasta pikkuse perioodi jooksul kooskõlas lõikega 3 muuta maksimaalselt viit muutujat vastavalt valdkondades „Ettevõtluse lühiajastatistika“, „Piirkondlik ettevõtlusstatistika“ ja „Statistika rahvusvahelise tegevuse kohta“ ja maksimaalselt 20 muutujat valdkonnas „Ettevõtlusstatistika riigi tasandil“. Neid maksimumarve ei kohaldata teemade „Üleilmsed väärtusahelad“, „Innovatsioon“ või „IKT kasutamine ja e‐kaubandus“ puhul.

6. Olenemata käesoleva artikli lõikest 3 ei suurendata kasutajate vajaduste rahuldamiseks ja teatava paindlikkuse võimaldamiseks pärast artiklis 20 osutatud katseuuringuid käesoleva artikli lõikes 3 osutatud valdkondade muutujate koguarvu rohkem kui 10 muutuja võrra.

7. Lõikes 1 osutatud rakendusaktide väljatöötamisel võetakse arvesse kogu liikmesriikidele või andmeesitajale tulenevat võimalikku täiendavat kulu või halduskoormust koos hinnanguga statistika kvaliteedi kavandatava paranemise kohta ning täiendavatest kavandatud meetmetest tulenevat muud otsest või kaudset kasu.

Käesoleva lõike esimest lõiku ei kohaldata muudatuste suhtes, mis tulenevad muutustest liigitustes ja nomenklatuurides ega rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise raamatupidamistavade muudatuste suhtes, mis tulenevad määrusest (EL) nr 549/2013 ja maksebilansistatistika raamatupidamistavade muudatuste suhtes, mis tulenevad määrusest (EÜ) nr 184/2005.

IV PEATÜKK

Ettevõtlusregistrid

Artikkel 8

Statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistik

1. Komisjon (Eurostat) loob liidu tasandil statistilistel eesmärkidel rahvusvaheliste ettevõtete gruppide eurogruppide registri.

2. Liikmesriigid loovad riiklikul tasandil ühe või mitu riiklikku statistilist ettevõtlusregistrit, millel on käesoleva määruse kohaselt ühtlustatud ühine põhisisu ning mida kasutatakse statistiliste uuringute ettevalmistamiseks ja koordineerimiseks ning teabeallikana ettevõtete ja nende demograafia statistiliseks analüüsimiseks, haldusandmete kasutamiseks ning statistiliste üksuste kindlakstegemiseks ja koostamiseks.

3. Liikmesriigid ja komisjon (Eurostat) vahetavad statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku jaoks andmeid vastavalt artiklile 10.

4. Riiklikud statistilised ettevõtlusregistrid ja eurogruppide register on Euroopa statistika tegemise autoriteetne allikas kvaliteetsete ja ühtlustatud ettevõtlust käsitlevate statistiliste registriandmete saamiseks artikli 17 kohaselt.

Riiklikud statistilised ettevõtlusregistrid on autoriteetne allikas riiklike ettevõtlust käsitlevate statistiliste registriandmete saamiseks. Eurogruppide register on Euroopa statistikasüsteemi registriandmete autoriteetne allikas ettevõtlusstatistika saamiseks, mis nõuab rahvusvahelisi ettevõtete gruppe käsitleva piiriülese teabe koordineerimist.

Artikkel 9

Nõuded statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistikule

1. Artikli 8 kohaselt statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistikku kuuluvaid statistilisi ja juriidilisi üksusi iseloomustavad mõlemas järgnevas punktis sätestatud elemendid, mida on täpsustatud III lisas:

a)	registri alamteemad ja unikaalne identifitseeriv tunnus;

b)	tähtajad ja perioodilisus.

2. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte III lisas sätestatud registri alamteemadega seotud muutujate täpsustamiseks.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjon tagab lõikes 2 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel, et liikmesriikidele ega andmeesitajatele ei tekitata märkimisväärset lisakulu või -koormust.

Artikkel 10

Konfidentsiaalsete andmete vahetamine ja neile juurdepääs vastavalt statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku vajadustele

1. Liikmesriigid vahetavad omavahel konfidentsiaalseid andmeid.

Selleks vahetatakse rahvusvahelisi ettevõtete gruppe ja neisse kuuluvaid üksusi käsitlevaid konfidentsiaalseid andmeid, mis koosnevad IV lisas loetletud muutujatest, eranditult statistilistel eesmärkidel eri liikmesriikide riiklike statistikaasutuste vahel nii, et andmevahetusega tagatakse liidus rahvusvahelisi ettevõtete gruppe käsitleva teabe kvaliteet. Andmevahetus võib toimuda ka andmeesitamise koormuse vähendamise eesmärgil.

Kui konfidentsiaalsete andmete vahetamise eesmärk on tagada liidus rahvusvahelisi ettevõtete gruppe käsitleva teabe kvaliteet ja andmevahetuseks on andnud sõnaselgelt loa andmeid esitav pädev riiklik statistikaasutus, võivad konfidentsiaalsete andmete vahetamises eranditult statistilistel eesmärkidel osaleda ka riikide keskpangad.

2. Komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid vahetavad omavahel konfidentsiaalseid andmeid.

Selleks edastavad riiklikud statistikaasutused rahvusvaheliste ettevõtete gruppide ja neisse kuuluvate üksuste andmed, mis koosnevad IV lisas loetletud muutujatest, komisjonile (Eurostatile), et esitada eranditult statistilistel eesmärkidel teavet rahvusvaheliste ettevõtete gruppide kohta liidus.

Selleks et tagada andmete järjepidev registreerimine ja kasutada neid eranditult statistilistel eesmärkidel, edastab komisjon (Eurostat) iga liikmesriigi pädevatele riiklikele statistikaasutustele rahvusvaheliste ettevõtete gruppide ja neisse kuuluvate üksuste andmed, mis koosnevad IV lisas loetletud muutujatest, kui vähemalt üks selle grupi juriidiline üksus asub asjaomase liikmesriigi territooriumil.

Selleks et tagada tõhusus ja hea kvaliteet eurogruppide registri loomisel eranditult statistilistel eesmärkidel, edastab komisjon (Eurostat) riiklikele statistikaasutustele eurogruppide registris registreeritud rahvusvaheliste ettevõtete gruppide ja neisse kuuluvate üksuste andmed, mis koosnevad IV lisas loetletud muutujatest.

3. Komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid vahetavad omavahel konfidentsiaalseid andmeid juriidiliste üksuste identifitseerimiseks.

Selleks edastavad riiklikud statistikaasutused inkorporeeritud juriidilisi üksusi käsitlevad andmed, mis piirduvad IV lisas loetletud identifitseerimis- ja demograafiliste muutujate ja stratifitseerimisparameetritega, komisjonile (Eurostatile) eranditult eesmärgiga kordumatult tuvastada juriidilised üksused liidus.

Selleks et tagada tõhusus ja hea kvaliteet eurogruppide registri loomisel, edastab komisjon (Eurostat) iga liikmesriigi riiklikele statistikaasutustele juriidilisi üksusi käsitlevad andmed, mis piirduvad IV lisas loetletud identifitseerimis- ja demograafiliste muutujate ning stratifitseerimisparameetritega, eranditult eesmärgiga tuvastada juriidilised üksused liidus.

4. Komisjon (Eurostat) ja keskpangad võivad konfidentsiaalseid andmeid vahetada eranditult statistilistel eesmärkidel komisjoni (Eurostat) ja riikide keskpankade vahel, ning komisjoni (Eurostat) ja Euroopa Keskpanga (EKP) vahel, kui andmevahetuse eesmärk on tagada liidus rahvusvahelisi ettevõtete gruppe käsitleva teabe kvaliteet ja kui pädevad riiklikud statistikaasutused on teabevahetuseks sõnaselgelt loa andnud.

5. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte IV lisas loetletud muutujate tehniliste üksikasjade täpsustamiseks.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6. Selleks et tagada käesoleva artikli alusel vahetatud andmete kasutamine eranditult statistilistel eesmärkidel, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse selliste andmete vorm, turvalisus- ja konfidentsiaalsusmeetmed ja andmete vahetamise menetlus.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7. Kui komisjon (Eurostat), riiklikud statistikaasutused, riikide keskpangad ja EKP saavad konfidentsiaalseid andmeid üksuste kohta, mis asuvad riigi territooriumil või väljaspool seda, siis käsitlevad nad käesoleva artikli kohaselt kõnealust teavet konfidentsiaalselt kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009.

Konfidentsiaalsete andmete edastamine riiklike statistikaasutuste ja komisjoni (Eurostati) vahel toimub ulatuses, mis on vajalik eranditult statistilistel eesmärkidel Euroopa statistika tegemiseks. Muuks andmete edastamiseks peab olema andmed kogunud liikmesriigi ametiasutuse selgesõnaline luba.

8. Liikmesriigid ja komisjon võtavad asjakohaseid meetmeid, et hoida ära vahetatud andmete statistilise konfidentsiaalsuse nõude rikkumist ja karistada selliste õigusrikkumiste eest. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

V PEATÜKK

Konfidentsiaalsete andmete vahetamine liidusisese kaubavahetuse statistika eesmärgil

Artikkel 11

Konfidentsiaalsete andmete vahetamine

1. Kaupade liidusisest eksporti käsitlevate konfidentsiaalsete andmete vahetamine liikmesriikide vahel toimub üksnes statistilistel eesmärkidel ja riiklike statistikaasutuste vahel, kes panustavad liidusisese kaubavahetuse statistika arendamisse, tegemisse ja levitamisse.

Artikli 7 lõigetes 1 ja 2 osutatud andmenõuete tehnilised üksikasjad kehtivad ka konfidentsiaalsete andmete vahetamise suhtes vastavalt käesolevale peatükile.

2. Eksportiva liikmesriigi riiklikud statistikaasutused esitavad importiva liikmesriigi riiklikele statistikaasutustele sellesse liikmesriiki kaupade liidusisest eksporti käsitleva statistilise teabe vastavalt artiklile 12.

3. Eksportiva liikmesriigi riiklikud statistikaasutused esitavad importiva liikmesriigi riiklikele statistikaasutustele metaandmed, mis on asjakohased vahetatud andmete kasutamiseks statistika koostamisel.

4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks lõikes 3 osutatud asjakohasteks metaandmeteks loetav teave ning kõnealuse teabe ja lõikes 2 osutatud statistilise teabe esitamise ajakava.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, lubab vahetatud konfidentsiaalseid andmeid esitanud liikmesriik kasutada neid andmeid importiva liikmesriigi riiklike statistikaasutuste poolt muu statistika tegemiseks, tingimusel et neid andmeid kasutatakse eranditult statistilistel eesmärkidel kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitega 20–26.

6. Eksportiva liikmesriigi riiklike statistikaasutuste taotlusel võib importiv liikmesriik esitada eksportiva liikmesriigi riiklikele statistikaasutustele üksikandmed, mis on kogutud eksportivast liikmesriigist kaupade liidusisese impordi kohta.

Artikkel 12

Vahetatav statistiline teave

1. Artikli 11 lõikes 2 osutatud statistiline teave sisaldab järgmisi andmeid:

a)	liidusisese kaubavahetuse statistika eesmärgil kogutud üksikandmed;

b)	erikaupade või -liikumiste kohta koostatud andmed ning

c)	tollideklaratsioonide põhjal koostatud andmed.

2. Artikli 11 lõikes 2 osutatud statistiline teave, mis on reaalselt kogutud ettevõtlusuuringute teel või haldusandmetest, peab hõlmama vähemalt 95 % igast liikmesriigist kõikidesse teistesse liikmesriikidesse eksporditavate kaupade koguväärtusest.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et alandada kaupade liidusisese ekspordi kaetuse määra vastavalt tehnika ja majanduse arengule, säilitades samal ajal kehtivatele kvaliteedistandarditele vastava statistika.

3. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud teabe kogumise ja koostamise tehnilised üksikasjad ning millega täpsustatakse täiendavalt lõikes 2 osutatud kaetuse määra kohaldamist seoses vaatlusperioodiga.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 13

Statistilised andmeelemendid

1. Artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud üksikandmed sisaldavad järgmisi statistilisi andmeelemente:

a)	importiva liikmesriigi partnerettevõttele antud individuaalne tunnusnumber vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 214;

b)	vaatlusperiood;

c)	kaubavood;

kaup;

e)	partnerliikmesriik;

f)	päritoluriik;

g)	kaupade väärtus;

h)	kaupade kogus;

i)	tehingu liik.

Artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud üksikandmed võivad sisaldada transpordiliiki ja tarneklausleid, kui eksportiv liikmesriik neid statistilisi andmeelemente kogub.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega täpsustatakse käesoleva lõike esimese lõigu punktides a–i osutatud statistilisi andmeelemente, erikaupade või -liikumiste puhul kohaldatavate statistiliste andmeelementide loetelu ning artikli 12 lõike 1 punktides b ja c osutatud tollideklaratsioonide põhjal koostatud andmeid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Liikmesriigid võivad teatavatel tingimustel, mis vastavad kvaliteedinõuetele, esitatavat teavet lihtsustada, kui lihtsustamisega ei kahjustata statistika kvaliteeti.

Erijuhtudel võivad liikmesriigid koguda kas vähendatud koguses lõikes 1 osutatud statistilisi andmeelemente või vähem üksikasjalikku teavet mõne nimetatud andmeelemendi kohta.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse esimeses lõigus osutatud lihtsustamise üksikasjalik korraldus ja millega määratakse kindlaks lihtsustust kasutava liidusisese ekspordi maksimumväärtus.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega

Artikkel 14

Vahetatud konfidentsiaalsete andmete kaitse

1. Eksportiva liikmesriigi riiklikud statistikaasutused esitavad üksikandmed eksportija kohta, kelle statistilise konfidentsiaalsuse taotluse eksportiva liikmesriigi riiklikud statistikaasutused artikli 19 kohaselt rahuldasid, importiva liikmesriigi riiklikele statistikaasutustele koos tegeliku väärtuse ja kõigi artikli 13 lõikes 1 osutatud statistiliste andmeelementidega ning märkega selle kohta, et asjaomase üksikandmekirje suhtes kehtib konfidentsiaalsuse nõue.

2. Importiva liikmesriigi riiklikud statistikaasutused võivad kasutada eksporti käsitlevaid konfidentsiaalseid üksikandmekirjeid liidusisese impordi statistika koostamisel. Kui importiva liikmesriigi riiklikud statistikaasutused kasutavad eksporti käsitlevaid konfidentsiaalseid üksikandmekirjeid, siis tagavad nad, et liidusisest importi käsitleva statistika levitamisel importiva liikmesriigi riiklike statistikaasutuste poolt järgitakse eksportiva liikmesriigi riiklike statistikaasutuste antud statistilist konfidentsiaalsust.

3. Et tagada käesoleva peatüki alusel vahetatud konfidentsiaalsete andmete kaitse, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse selliste andmete vorm, turvalisus- ja konfidentsiaalsusmeetmed, sealhulgas lõigete 1 ja 2 kohaldamise üksikasjad, ja andmete vahetamise menetlus.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Liikmesriigid ja komisjon võtavad kasutusele asjakohaseid meetmeid, et hoida ära vahetatavate andmete statistilise konfidentsiaalsuse nõuete rikkumist ja karistada selliste õigusrikkumiste eest. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 15

Juurdepääs vahetatud konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikel eesmärkidel

Juurdepääsu vahetatud konfidentsiaalsetele andmetele võib anda teadlastele, kes teevad teaduslikel eesmärkidel statistilist analüüsi vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 23, kui selle on heaks kiitnud andmed esitanud eksportiva liikmesriigi pädevad riiklikud statistikaasutused.

VI PEATÜKK

Konfidentsiaalsete andmete vahetamine Euroopa ettevõtlusstatistika ja rahvamajanduse arvepidamise jaoks

Artikkel 16

Konfidentsiaalsete andmete vahetamine – volitusklausel

1. Konfidentsiaalseid andmeid, mida kogutakse või mis koostatakse käesoleva määruse kohaselt, on lubatud vahetada asjaomaste liikmesriikide riiklike statistikaasutuste, nende vastavate keskpankade, EKP ja komisjoni (Eurostati) vahel üksnes statistilistel eesmärkidel, kui andmete vahetamine on vajalik Euroopa ettevõtlusstatistika ja rahvamajanduse arvepidamise kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 549/2013 mõistete ja metoodikaga.

2. Riiklikud statistikaasutused, riikide keskpangad, komisjon (Eurostat) ja EKP, kes on saanud konfidentsiaalseid andmeid, käsitlevad sellist teavet konfidentsiaalselt ja kasutavad seda eranditult statistilistel eesmärkidel vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitele 20–26.

VII PEATÜKK

Kvaliteet, edastamine ja levitamine

Artikkel 17

Kvaliteet

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada edastatud Euroopa ettevõtlusstatistika ning riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite ja eurogruppide registri kvaliteet.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.

3. Komisjon (Eurostat) hindab edastatud andmete ja metaandmete kvaliteeti läbipaistval ja kontrollitaval viisil.

4. Lõike 3 kohaldamiseks edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) igal aastal järgmised andmed:

a)	käesoleva määruse kohaselt edastatud kvaliteedi- ja metaandmete aruanded;

b)	kvaliteedi- ja metaandmete aruanded riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite kohta.

Mitmeaastase statistika puhul on esimese lõigu punktis a osutatud kvaliteedi- ja metaandmete aruannete perioodilisus sama mis asjaomase statistika puhul.

5. Komisjon (Eurostat) esitab liikmesriikidele igal aastal kvaliteedi- ja metaandmete aruanded eurogruppide registri kohta.

6. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse kvaliteedi- ja metaandmete aruannete üksikasjad, sisu ja edastamise tähtajad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Nendega ei tekitata liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakulu ega -koormust.

Aruannete sisu piirdub kõige olulisemate peamiste kvaliteediaspektidega.

7. Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) esimesel võimalusel käesoleva määruse rakendamisega seotud asjakohase teabe või muudatused, mis võivad mõjutada edastatud andmete kvaliteeti. Liikmesriigid teatavad komisjonile (Eurostat) peamistest metoodilistest või muudest muutustest, mis mõjutavad riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite kvaliteeti. Teave esitatakse esimesel võimalusel ja mitte hiljem kui kuus kuud pärast asjaomase muutuse jõustumist.

8. Komisjoni (Eurostat) nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral esitavad liikmesriigid lisateabe, mis on vajalik statistiliste andmete kvaliteedi hindamiseks, ilma et sellega tekitataks märkimisväärset lisakulu või -koormust liikmesriikidele või andmeesitajatele.

Artikkel 18

Andmete ja metaandmete edastamine

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) käesoleva määrusega nõutavad andmed ja metaandmed kooskõlas andmete ja metaandmete vahetamise standarditega. Kui edastatud andmed on konfidentsiaalsed, edastatakse tegelik väärtus koos märkusega, et andmed on konfidentsiaalsed ega kuulu levitamisele.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse nimetatud standardid ning andmete ja metaandmete edastamise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Komisjoni (Eurostati) põhjendatud taotluse korral teevad liikmesriigid riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite statistilisi analüüse ja edastavad tulemused komisjonile (Eurostat).

Komisjon (Eurostat) võib võtta vastu rakendusaktid, milles sätestatakse kõnealuste statistiliste analüüside tulemuste edastamise vorm ja menetlus.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon (Eurostat) tagab, et sellised rakendusaktid ei tekita liikmesriikidele ja andmeesitajatele märkimisväärset lisakulu või -koormust.

3. Komisjoni (Eurostat) põhjendatud taotluse korral esitavad liikmesriigid kogu asjakohase teabe käesoleva määruse rakendamise kohta liikmesriikides. Selliste komisjoni taotlustega ei tekitata liikmesriikidele märkimisväärset täiendavat haldus- ega finantskoormust.

Artikkel 19

Rahvusvahelist kaubavahetust käsitlevate statistiliste andmete levitamise konfidentsiaalsus

Riiklikud statistikaasutused otsustavad üksnes kaupade importija või eksportija taotlusel, kas nad levitavad statistilisi tulemusi vastava impordi või ekspordi kohta ilma muudatusteta või muudavad pärast kõnealuse importija või eksportija põhjendatud taotlust statistilisi tulemusi viisil, mis teeb kõnealuse importija või eksportija tuvastamise võimatuks, et järgida statistika konfidentsiaalsuse põhimõtet vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 20 lõike 3 punktile a.

VIII PEATÜKK

Katseuuringud ja rahastamine

Artikkel 20

Katseuuringud

1. Kui komisjon (Eurostat) teeb kindlaks vajaduse uute ulatuslike andmenõuete järele või käesoleva määrusega hõlmatud andmekogumite parandamise järele, võib ta algatada katseuuringud, mille viivad läbi liikmesriigid vabatahtlikkuse alusel enne uut andmete kogumist. Need katseuuringud hõlmavad katseuuringuid teemadel „rahvusvaheline teenustekaubandus“, „kinnisvara“, „finantsnäitajad“ ning „keskkond ja kliima“.

2. Katseuuringute eesmärk on hinnata andmekogumise asjakohasust ja teostatavust. Nende uuringute tulemusi hindab komisjon (Eurostat) koostöös liikmesriikide ja peamiste sidusrühmadega. Tulemuste hindamisel võetakse arvesse parandustest ettevõtetele ja riiklikele statistikaasutustele tulenevat kasu ning lisakulu ja -koormust.

3. Pärast lõikes 2 osutatud hindamist koostab komisjon koostöös liikmesriikidega aruande lõikes 1 osutatud uuringute tulemuste kohta. Aruanne avalikustatakse.

4. Komisjon esitab hiljemalt … [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga kahe aasta järel aruande lõikes 1 osutatud katseuuringute üldiste edusammude kohta. Aruanded avalikustatakse.

Asjakohasel juhul ja võttes arvesse lõikes 2 osutatud tulemuste hindamist, lisab komisjon nendele aruannetele ettepanekud uute andmenõuete kohta.

Artikkel 21

Rahastamine

1. Liit võib käesoleva määruse rakendamiseks anda määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõike 2 alusel koostatud nimekirjas osutatud riiklikele statistikaasutustele ja muudele siseriiklikele asutustele rahalist abi järgmiste kulude katmiseks:

a)	andmenõuete väljatöötamine või rakendamine ja andmete töötlemine ettevõtlusstatistika valdkonnas;

b)	ettevõtlusstatistika kogumise ja tegemise kvaliteedi parandamist või kulude ja halduskoormuse vähendamist võimaldavate meetodite väljatöötamine ning statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku parandamine;

c)	aruandeüksustelt, eriti VKEdelt nõutava teabe esitamisega seotud haldus- ja finantskoormuse vähendamist võimaldavate meetodite väljatöötamine;

d)	artiklis 20 osutatud katseuuringutes osalemine;

e)	protsesside, IT‐süsteemide ja sarnaste tugifunktsioonide arendamine või edendamine eesmärgiga teha kvaliteetsemat statistikat või vähendada haldus- ja finantskoormust.

2. Liidu rahaline toetus eraldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 99/2013 (26) artikliga 7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1291/2013 (27) artikliga 6.

3. Liidu rahaline toetus ei ületa 95 % rahastamiskõlblikest kuludest.

IX PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 22

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõigetes 2 ja 3, artikli 6 lõikes 4 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 5 lõigetes 2 ja 3, artikli 6 lõikes 4 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõigete 2 ja 3, artikli 6 lõike 4 ja artikli 12 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 23

Komitee

1. Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 24

Erandid

1. Kui käesoleva määruse või selle alusel vastu võetud rakendusmeetmete ja delegeeritud õigusaktide kohaldamiseks on vaja liikmesriigi statistikasüsteemi ulatuslikult kohandada, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, millega tehakse nende kohaldamisest erandeid kuni kolmeks aastaks.

Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile erandi tegemise põhjendatud taotluse kolme kuu jooksul alates asjaomase õigusakti jõustumise kuupäevast.

Erandi mõju liikmesriikide andmete võrreldavusele või nõutavate ajakohaste ja representatiivsete Euroopa koondandmete arvutamisele peab olema minimaalne. Erandi tegemisel võetakse arvesse koormust andmeesitajatele.

2. Kui neis valdkondades, milles viidi läbi artiklis 20 osutatud katseuuringuid, on erandi kestuse lõppedes erand endiselt põhjendatud, võib komisjon vastu võtta rakendusakti, millega tehakse täiendav erand maksimaalselt üheks aastaks.

Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt kuus kuud enne lõike 1 alusel tehtud erandi kestuse lõppu komisjonile taotluse, milles esitatakse pikendamise põhjused ja üksikasjalikud alused.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 25

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrused (EÜ) nr 48/2004, (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 716/2007, (EÜ) nr 177/2008 ja (EÜ) nr 295/2008, otsus nr 1608/2003/EÜ ning määrus (EMÜ) nr 3924/91 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

2. Määrused (EÜ) nr 638/2004 ja (EÜ) nr 471/2009 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2022.

3. Määrus (EÜ) nr 1165/98 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2024.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse, ilma et see mõjutaks nimetatud õigusaktides sätestatud kohustusi seoses andmete ja metaandmete, sealhulgas kvaliteediaruannete edastamisega vaatlusperioodide kohta, mis eelnevad tervikuna või osaliselt nendes lõigetes nimetatud kuupäevadele.

5. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 26

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

3. Artikli 5 lõikeid 2, 3 ja 4 ning artikleid 11–15 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 27 November 2019.

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TUPPURAINEN

(1) ELT C 77, 1.3.2018, lk 2.

(2) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. novembri 2019. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 177/2008, millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93 (ELT L 61, 5.3.2008, lk 6).

(4) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus nr 1297/2008/EÜ Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi (MEETS) kohta (ELT L 340, 19.12.2008, lk 76).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(9) ELT C 238, 6.7.2018, lk 28.

(10) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 48/2004 ühenduse terasetööstuse aastastatistika koostamise kohta aastatel 2003–2009 (ELT L 7, 13.1.2004, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 638/2004 liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ühenduse statistika ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3330/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 102, 7.4.2004, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 49).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 716/2007 välismaiste tütarettevõtete struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 171, 29.6.2007, lk 17).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta (ELT L 97, 9.4.2008, lk 13).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 471/2009, mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95 (ELT L 152, 16.6.2009, lk 23).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus nr 1608/2003/EÜ teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta (ELT L 230, 16.9.2003, lk 1).

(19) Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3924/91 ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmise kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 1).

(20) Nõukogu 19. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta (EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(23) Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1).

(24) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 184/2005, ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta (ELT L 35, 8.2.2005, lk 23).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

I LISA

HÕLMATAVAD TEEMAD

1. valdkond. Ettevõtluse lühiajastatistika

Teemad	Alamteemad
Ettevõtlus	Ettevõtluse demograafilised sündmused
Tööjõud	Tööhõive
	Töötunnid
	Tööjõukulud
Hinnad	Impordihinnad
Hinnad	Tootjahinnad
Väljundid ja tulemuslikkus	Toodang
	Müügimaht
	Müügitulu
Kinnisvara	Kinnisvara

2. valdkond. Ettevõtlusstatistika riigi tasandil

Teemad	Alamteemad
Ettevõtlus	Tegutsevate ettevõtete kogum
	Ettevõtluse demograafilised sündmused (asutamised, lõpetamised ja püsimajäämised)
	Välismaise kontrolli all olevad ettevõtted
	Välismaiseid ettevõtteid kontrollivad ettevõtted ja nende kodumaised tütarettevõtted
	Rahvusvahelises kaubanduses osalevate ettevõtete kogum
Tööjõud	Tööhõive
	Ettevõtluse demograafiliste sündmustega (asutamised, lõpetamised ja püsimajäämised) seotud tööhõive
	Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete tööhõive
	Välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavate ettevõtete ja nende kodumaiste tütarettevõtete tööhõive
	Töötunnid
	Tööjõukulud
	Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete tööjõukulud
Teadus- ja arendustegevuse sisendid	Teadus- ja arendustegevuse kulud
	Teadus- ja arendustegevusega seotud tööhõive
	Teadus- ja arendustegevuse kulud välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes
	Teadus- ja arendustegevusega seotud tööhõive välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes
	Avaliku sektori rahastatud teadus- ja arendustegevus
Ostutehingud	Kaupade ja teenuste ostud
	Kaubavarude muutumine
	Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete kaupade ja teenuste ostud
	Import
Väljundid ja tulemuslikkus	Müügitulu
	Kogukasum kaupade edasimüümisest
	Väljundi väärtus
	Lisandväärtus
	Tegevuse koguülejääk
	Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete müügitulu
	Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete väljundi väärtus
	Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete lisandväärtus
	Välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavate ettevõtete ja nende kodumaiste tütarettevõtete müügitulu
	Tööstustoodang
	Eksport
Investeeringud	Koguinvesteeringud
Investeeringud	Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete koguinvesteeringud
Innovatsioon	Innovatsioon
IKT kasutamine ja e‐kaubandus	IKT kasutamine ja e‐kaubandus

3. valdkond. Piirkondlik ettevõtlusstatistika

Teemad	Alamteemad
Ettevõtlus	Ettevõtlus piirkondade kaupa
Ettevõtlus	Ettevõtluse demograafilised sündmused (asutamised, lõpetamised ja püsimajäämised) piirkondade kaupa
Tööjõud	Tööhõive piirkondade kaupa
	Ettevõtluse demograafiliste sündmustega (asutamised, lõpetamised ja püsimajäämised) seotud tööhõive piirkondade kaupa
	Tööjõukulud piirkondade kaupa
Teadus- ja arendustegevuse sisendid	Teadus- ja arendustegevuse kulud piirkondade kaupa
Teadus- ja arendustegevuse sisendid	Teadus- ja arendustegevusega seotud tööhõive piirkondade kaupa

4. valdkond. Statistika rahvusvahelise tegevuse kohta

Teemad	Alamteemad
Ettevõtlus	Andmeesitaja riigi residendist institutsionaalsete üksuste kontrolli all olevad välisriikides asuvad ettevõtted
Tööjõud	Andmeesitaja riigi residendist institutsionaalsete üksuste kontrolli all olevate välisriikides asuvate ettevõtete tööhõive
Tööjõud	Andmeesitaja riigi residendist institutsionaalsete üksuste kontrolli all olevate välisriikides asuvate ettevõtete tööjõukulud
Investeeringud	Andmeesitaja riigi residendist institutsionaalsete üksuste kontrolli all olevate välisriikides asuvate ettevõtete koguinvesteeringud
Väljundid ja tulemuslikkus	Andmeesitaja riigi residendist institutsionaalsete üksuste kontrolli all olevate välisriikides asuvate ettevõtete müügitulu
Rahvusvaheline kaubavahetus	Liidusisene kaubavahetus
Rahvusvaheline kaubavahetus	Liiduväline kaubavahetus
Rahvusvaheline teenuskaubandus	Teenuste import
	Teenuste eksport
	Teenuste netobilanss
Üleilmsed väärtusahelad	Üleilmsed väärtusahelad

II LISA

TEEMADE PERIOODILISUS, VAATLUSPERIOOD JA STATISTILINE ÜKSUS

1. valdkond. Ettevõtluse lühiajastatistika

Teemad	Perioodilisus	Vaatlusperiood	Statistiline üksus
Ettevõtlus	kord kvartalis	kvartal	juriidiline üksus
Tööjõud	kord kvartalis (vabatahtlikult kord kuus)	kvartal (vabatahtlikult kuu)	tegevusalaüksus
Hinnad	kord kuus; järgmiste eranditega – teenuste tootjahinnad ja tootjahinnad uuselamute puhul: kord kvartalis	kuu järgmiste eranditega – teenuste tootjahinnad ja tootjahinnad uuselamute puhul: kvartal (vabatahtlikult kuu)	tegevusalaüksus järgmise erandiga – impordihinnad: ei kohaldata
Väljundid ja tulemuslikkus	kord kuus; järgmise erandiga – NACE F jao väikeriigid: kord kvartalis (vabatahtlikult kord kuus)	kuu järgmise erandiga – NACE F jao väikeriigid: kvartal (vabatahtlikult kuu)	tegevusalaüksus
	kord kuus; kord kvartalis NACE F jao väikeriikide* puhul *nagu on sätestatud artikli 7 lõikes 1 osutatud rakendusaktides
Kinnisvara	kord kvartalis (vabatahtlikult kord kuus)	kvartal (vabatahtlikult kuu)	ei kohaldata

2. valdkond. Ettevõtlusstatistika riigi tasandil

Teemad	Perioodilisus	Vaatlusperiood	Statistiline üksus
Ettevõtlus	kord aastas	kalendriaasta	ettevõte
Tööjõud	kord aastas	kalendriaasta	ettevõte
Teadus- ja arendustegevuse sisendid	kord kahe aasta jooksul; järgmiste eranditega –sektoripõhiselt jaotatuna teadus- ja arendustegevuse kulutused ning teadus- ja arendustöötajate ja teadlaste arv, samuti valitsuse teadus- ja arendustegevuse (GBAORD) ja riikidevaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevuse riiklikest vahenditest rahastamine: kord aastas	kalendriaasta	ettevõte äriettevõtete sektori puhul institutsionaalne üksus muude sektorite puhul
Ostutehingud	kord aastas järgmise erandiga – maksed alltöövõtjatele: iga kolme aasta järel	kalendriaasta	ettevõte
Väljundid ja tulemuslikkus	kord aastas järgmiste eranditega – NACE jagude 69.1, 69.2, 70.2, 71.1, 71.2 ja 73.2 müügitulu toote ja kliendi asukoha põhise jaotuse puhul: kord kahe aasta jooksul – põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja tööstuse müügitulu; tööstusemüügitulu; tööstuse müügitulu, välja arvatud ehitus; ehitustegevuse müügitulu; teenuste müügitulu; kaupade ostu ja edasimüügi ning vahendustegevuse käive; hoonete ehitamise müügitulu; rajatiste ehitamise müügitulu: iga viie aasta järel – alltöövõtust saadud tulu: iga kolme aasta järel	kalendriaasta	ettevõte järgmiste eranditega – müüdud toodang, toodang allhanke alusel ja tegelik toodang: tegevusalaüksus
Investeeringud	kord aastas järgmise erandiga – investeeringud immateriaalsesse varasse: iga kolme aasta järel	kalendriaasta	ettevõte
Innovatsioon	kord kahe aasta jooksul	vaatlusperiood on kolmeaastane periood enne iga kalendriaasta lõppu	ettevõte
IKT kasutamine ja e‐kaubandus	kord aastas	muutujaid kehtestava rakendusakti vastuvõtmise kalendriaasta; muude muutujate puhul muutujaid kehtestava rakendusakti vastuvõtmisele järgnev kalendriaasta	ettevõte

3. valdkond. Piirkondlik ettevõtlusstatistika

Teemad	Perioodilisus	Vaatlusperiood	Statistiline üksus
Ettevõtlus	kord aastas	kalendriaasta	ettevõte järgmise erandiga – kohalike üksuste arv (vabatahtlik NACE K jao puhul): kohalik üksus
Tööjõud	kord aastas	kalendriaasta	ettevõtejärgmiste eranditega – töötajate ja mittepalgaliste töötajate arv kohalikes üksustes, palgad ja töötasud kohalikes üksustes: kohalik üksus
Teadus- ja arendustegevuse sisendid	kord kahe aasta jooksul	kalendriaasta	ettevõte äriettevõtete sektori puhul; institutsionaalne üksus muude sektorite puhul

4. valdkond. Statistika rahvusvahelise tegevuse kohta

Teemad	Perioodilisus	Vaatlusperiood	Statistiline üksus
Ettevõtlus	kord aastas	kalendriaasta	ettevõte
Tööjõud	kord aastas	kalendriaasta	ettevõte
Investeeringud	kord aastas	kalendriaasta	ettevõte
Väljundid ja tulemuslikkus	kord aastas	kalendriaasta	ettevõte
Rahvusvaheline kaubavahetus	kord kuus järgmise erandiga – kord kahe aasta jooksul kaupade liiduvälises impordis ja ekspordis toote ja arve esitamise vääringu põhise ühisjaotuse puhul	sätestatakse rakendusaktis vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile j	ei kohaldata
Rahvusvaheline teenuskaubandus	kord aastas järgmise erandiga – esmatasandi teenuste jaotuse puhul: kord kvartalis	kalendriaasta järgmise erandiga – esmatasandi teenuste jaotuse puhul: kvartal	ei kohaldata
Üleilmsed väärtusahelad	iga kolme aasta järel	kolm kalendriaastat; vaatlusaasta t ja vaatlusperiood t‐2 kuni t	ettevõte

III LISA

STATISTILISTE ETTEVÕTLUSREGISTRITE EUROOPA RAAMISTIKU ELEMENDID

A osa. Registri alamteemad ja kordumatu tunnus

Käesoleva määruse artiklis 2 osutatud riiklikes statistilistes ettevõtlusregistrites ja eurogruppide registris loetletud üksustele antakse tunnusnumber ja need jaotatakse C osas esitatud alamteemade kaupa.

Riiklikes statistilistes ettevõtlusregistrites ja eurogruppide registris loetletud üksusi on võimalik üheselt tuvastada tunnusnumbriga, mis lihtsustab statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku taristulist rolli. Tunnusnumbreid annavad riiklikud statistikaasutused. Eurogruppide registri seisukohast oluliste juriidiliste üksuste ja rahvusvaheliste ettevõtete gruppide tunnusnumbreid annab komisjon (Eurostat). Riiklikud statistikaasutused võivad riigisiseseks otstarbeks säilitada riiklikes statistilistes ettevõtlusregistrites täiendavaid tunnusnumbreid.

B osa. Tähtajad ja perioodilisus

Riiklikke statistilisi ettevõtlusregistreid ja eurogruppide registreid ajakohastatakse kannete tegemise ja kustutamise teel vähemalt kord aastas.

Ajakohastamise sagedus sõltub üksuse liigist, kaalutavast muutujast, üksuse suurusest ja ajakohastamiseks üldjuhul kasutatavast allikast.

Liikmesriigid teevad kord aastas riiklikust statistilisest ettevõtlusregistrist aastalõpu seisuga koopia, mida säilitatakse analüüsimise eesmärgil vähemalt 30 aastat. Komisjon (Eurostat) teeb kord aastas eurogruppide registrist aastalõpu seisuga koopia, mida säilitatakse analüüsimise eesmärgil vähemalt 30 aastat.

C osa. Ettevõtlusregistrite alamteemad

Riiklikud statistilised ettevõtlusregistrid ja eurogruppide register peavad käesoleva määruse artiklis 2 nimetatud üksuste puhul sisaldama järgmisi alamteemasid.

ÜKSUSED	ALAMTEEMAD
1. JURIIDILISED ÜKSUSED	Identifitseerimine
	Demograafilised sündmused
	Stratifitseerimisparameetrid
	Seosed ettevõtetega
	Seosed teiste registritega
	Seosed ettevõtete grupiga
	Üksuste kontroll
	Üksuste omandiõigus
2. ETTEVÕTETE GRUPP	Identifitseerimine
	Demograafilised sündmused
	Stratifitseerimisparameetrid ja majanduslikud muutujad
3. ETTEVÕTE	Identifitseerimine
	Seosed teiste üksustega
	Demograafilised sündmused
	Stratifitseerimisparameetrid ja majanduslikud muutujad
4. KOHALIK ÜKSUS	Identifitseerimine
	Demograafilised sündmused
	Stratifitseerimisparameetrid ja majanduslikud muutujad
	Seosed teiste üksuste ja registritega
5. TEGEVUSALAÜKSUS kui on statistilise üksusena hõlmatud artikli 2 lõike 3 punkti c kohaselt	Identifitseerimine
	Demograafilised sündmused
	Stratifitseerimisparameetrid ja majanduslikud muutujad
	Seosed teiste üksuste ja registritega

IV LISA

ALAMTEEMAD JA MUUTUJAD KONFIDENTSIAALSETE ANDMETE VAHETAMISE PUHUL VASTAVALT STATISTILISTE ETTEVÕTLUSREGISTRITE EUROOPA RAAMISTIKU VAJADUSTELE

Kirjed märkega „tingimuslik“ on kohustuslikud, kui need on liikmesriikides kättesaadavad, ja kirjed märkega „vabatahtlik“ on soovituslikud.

Pädevate riiklike statistikaasutuste poolt komisjonile (Eurostatile) edastatavad andmed, mida võib vahetada pädevate riiklike statistikaasutuste vahel (artikli 10 lõiked 1 ja 2)

Üksused	Alamteemad	Muutujad
Juriidiline üksus	Identifitseerimine	Identifitseerimise muutujad
	Demograafilised sündmused	Juriidilise isiku asutamiskuupäev või füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise kuupäev Juriidilise üksuse lõpetamise kuupäev
	Stratifitseerimisparameetrid	Õiguslik vorm Tegevuse õiguslik staatus Märkega määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 18. peatüki punkti 18.12 määratlusele vastavate filiaalide puhul (tingimuslik) Märkega määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 2. peatüki punktide 2.17–2.20 määratlusele vastava eriotstarbelise üksuse puhul (vabatahtlik)
	Üksuste kontroll	Identifitseerimise muutujad juriidilise üksuse puhul, mis on kas kontrollitav või kontrolliv
	Üksuste omandiõigus	Identifitseerimise muutujad üksuse puhul, mis on kas kellegi omanduses või on ise omaja Juriidilise üksuse omanduses oleva(te) residendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%) (tingimuslik) Juriidilist üksust omava(te) residendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%) (tingimuslik) Juriidilise üksuse omanduses oleva(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%) (tingimuslik) Juriidilist üksust omava(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%) (tingimuslik) Omandiosa tekkimise ja lõppemise kuupäev (tingimuslik)
Ettevõtete grupp	Identifitseerimine	Identifitseerimise muutujad
	Stratifitseerimisparameetrid ja majanduslikud muutujad	Ettevõtete grupi põhitegevusala kood NACE kahenumbrilisel tasemel Ettevõtete grupi lisategevusala NACE kahekohalise koodi tasemel (vabatahtlik) Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv (tingimuslik) Müügitulu (tingimuslik) Ettevõtete grupi koguvarad (tingimuslik) Riigid, kus mitteresidendist ettevõtjad või kohalikud üksused asuvad (vabatahtlik)
Ettevõte	Identifitseerimine	Identifitseerimise muutujad
	Seose teiste üksustega	Ettevõte osadeks oleva(te) juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber/-numbrid Ettevõtteid hõlmava ettevõtete grupi tunnusnumber
	Demograafilised sündmused	Tegevuse alustamise kuupäev Tegevuse lõpliku lõpetamise kuupäev
	Stratifitseerimisparameetrid ja majanduslikud muutujad	Ettevõtte põhitegevusala kood NACE neljakohalise koodi tasemel Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv Töötajate arv Müügitulu Institutsionaalne sektor ja allsektor vastavalt määrusele (EL) nr 549/2013

Komisjoni (Eurostat) poolt pädevatele riiklikele statistikaasutustele edastatavad andmed, mida võib vahetada komisjoni (Eurostati) ja pädevate keskpankade vahel, kui selleks on antud luba (artikli 10 lõiked 2 ja 4)

Üksused	Alamteemad	Muutujad
Juriidiline üksus	Identifitseerimine	Identifitseerimise muutujad
	Demograafilised sündmused	Juriidilise isiku asutamiskuupäev või füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise kuupäev Juriidilise üksuse lõpetamise kuupäev
	Stratifitseerimisparameetrid	Õiguslik vorm Tegevuse õiguslik staatus Märkega määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 18. peatüki punkti 18.12 määratlusele vastavate filiaalide puhul (tingimuslik) Märkega määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 2. peatüki punktide 2.17–2.20 määratlusele vastava eriotstarbelise üksuse puhul (vabatahtlik)
	Seosed ettevõttega	Identifitseerimise muutujad ettevõtte (ettevõtete) puhul, millesse üksus kuulub Ettevõtte (ettevõtetega) ühinemise kuupäev (tingimuslik) Ettevõttest (ettevõtetest) eraldumise kuupäev (tingimuslik)
	Seosed teiste registritega	Seosed teiste registritega
	Seos ettevõtete grupiga	Identifitseerimise muutujad ettevõtte grupi puhul, millesse üksus kuulub Ettevõtete grupiga ühinemise kuupäev Ettevõtete grupist eraldumise kuupäev
	Üksuste kontroll	Identifitseerimise muutujad juriidilise üksuse puhul, mis on kas kontrollitav või kontrolliv
	Üksuste omandiõigus	Identifitseerimise muutujad üksuse puhul, mis on kas kellegi omanduses või on ise omaja Juriidilise üksuse omanduses oleva(te) residendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%) (tingimuslik) Juriidilist üksust omava(te) residendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%) (tingimuslik) Juriidilise üksuse omanduses oleva(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%) (tingimuslik) Juriidilist üksust omava(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%) (tingimuslik) Omandiosa tekkimise ja lõppemise kuupäev (tingimuslik)
Ettevõtete grupp	Identifitseerimine	Identifitseerimise muutujad
	Demograafilised sündmused	Ettevõtete grupi loomiskuupäev Ettevõtete grupi lõpetamiskuupäev
	Stratifitseerimisparameetrid ja majanduslikud muutujad	Ettevõtete grupi põhitegevusala kood NACE kahenumbrilisel tasemel Ettevõtete grupi lisategevusala NACE kahenumbrilisel tasemel (vabatahtlik) Töötajate ja mittepalgaliste töötajate arv (tingimuslik) Müügitulu (tingimuslik) Ettevõtete grupi koguvarad (tingimuslik) Riigid, kus mitteresidendist ettevõtted või kohalikud üksused asuvad (vabatahtlik)
Ettevõte	Identifitseerimine	Identifitseerimise muutujad
	Seosed teiste üksustega	Ettevõtte osadeks oleva(te) juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber/-numbrid Ettevõtteid hõlmava rahvusvahelise või riigisisese ettevõtete grupi tunnusnumber
	Demograafilised sündmused	Tegevuse alustamise kuupäev Tegevuse lõpliku lõpetamise kuupäev
	Stratifitseerimisparameetrid ja majanduslikud muutujad	Ettevõtete grupi põhitegevusala kood NACE neljakohalise koodi tasemel Ettevõtete grupi lisategevusala NACE neljakohalise koodi l tasemel (vabatahtlik) Töötajate ja mittepalgaliste töötajate arv Töötajate arv Töötajate arv täistööajale taandatuna (vabatahtlik) Müügitulu Institutsionaalne sektor ja allsektor vastavalt määrusele (EL) nr 549/2013

Andmete vahetamine inkorporeeritud juriidiliste üksuste kohta identifitseerimise eesmärgil (artikli 10 lõige 3)

3.1.

Pädevate riiklike statistikaasutuste poolt komisjonile (Eurostatile) edastatavad andmed residendist inkorporeeritud juriidiliste üksuste kohta

Üksused	Alamteemad	Muutujad
Juriidiline üksus	Identifitseerimine	Identifitseerimise muutujad
	Demograafilised sündmused	Juriidilise isiku asutamiskuupäev või füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise kuupäev Juriidilise üksuse lõpetamise kuupäev
	Stratifitseerimisparameetrid	Õiguslik vorm Tegevuse õiguslik staatus Märkega määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 18. peatüki punkti 18.12 määratlusele vastavate filiaalide puhul (tingimuslik)

3.2.

Pädevate riiklike statistikaasutuste poolt komisjonile (Eurostatile) edastatavad andmed välismaiste inkorporeeritud juriidiliste üksuste kohta

Üksused	Alamteemad	Muutujad
Juriidiline üksus	Identifitseerimine	Identifitseerimise muutujad
	Demograafilised sündmused	Juriidilise isiku asutamiskuupäev või füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise kuupäev Juriidilise üksuse lõpetamise kuupäev
	Stratifitseerimisparameetrid	Õiguslik vorm (vabatahtlik) Tegevuse õiguslik staatus Märkega määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 18. peatüki punkti 18.12 määratlusele vastavate filiaalide puhul (tingimuslik)

3.3.

Komisjoni (Eurostati) poolt pädevatele riiklikele statistikaasutustele edastavad andmed inkorporeeritud juriidiliste üksuste kohta

Üksused	Alamteemad	Muutujad
Juriidiline üksus	Identifitseerimine	Identifitseerimise muutujad
	Demograafilised sündmused	Juriidilise isiku asutamiskuupäev või füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise kuupäev Juriidilise üksuse lõpetamise kuupäev
	Stratifitseerimisparameetrid	Õiguslik vorm Tegevuse õiguslik staatus Märkega määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 18. peatüki punkti 18.12 määratlusele vastavate filiaalide puhul (tingimuslik)

V LISA

Igas liikmesriigis vastutavate maksuhaldurite poolt riiklikule statistikaasutusele esitatav teave, millele on osutatud artikli 5 lõikes 2:

käibedeklaratsioonidelt pärit teave maksukohustuslaste või mittemaksukohustuslastest juriidiliste isikute kohta, kes on deklareerinud kõnealuse perioodi kohta liidusiseseid kaubatarneid vastavalt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 251 punktile a või kaupade liidusisest soetamist vastavalt nimetatud direktiivi artikli 251 punktile c;

b)	koondaruannetelt pärit teave liidusiseste kaubatarnete kohta, mis on kogutud käibemaksu koondaruannetelt vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklitele 264 ja 265;

c)	teave liidusiseste soetamiste kohta, millest on teatanud kõik teised liikmesriigid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 (1) artikli 21 lõikele 2.

(1) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

VI LISA

Igas liikmesriigis vastutava tolli poolt riiklikule statistikaasutusele esitatav teave, millele on osutatud artikli 5 lõikes 3:

a)	identifitseerimisandmed isiku kohta, kes tegeleb seestöötlemise tolliprotseduuriga hõlmatud kaupade liidusisese ekspordi ja liidusisese impordiga;

b)	ettevõtete registreerimis- ja identifitseerimisandmed, mis on esitatud liidu tollisätete alusel ja mis on kättesaadavad komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (1) artiklis 7 osutatud EORI‐numbriga seotud elektroonilises süsteemis;

importi ja eksporti käsitlevad andmed, mis on pärit tollideklaratsioonidelt, mida on aktsepteerinud liikmesriigi toll või mille kohta on liikmesriigi toll teinud otsuse, ning

i)	mis esitati tollile või

ii)	mille kohta on tehtud tollile vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklile 225 kättesaadavaks lisadeklaratsioon, kasutades otsest elektroonilist juurdepääsu loaomaniku süsteemi kaudu.

(1) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

17.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 327/36

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2153,

16. detsember 2019,

milles käsitletakse Euroopa Liidu lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 319/2014

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 126 lõiget 4,

olles konsulteerinud Euroopa Liidu Lennundusohutusameti haldusnõukoguga

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2018/1139 kohaselt koosnevad Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (edaspidi „amet“) tulud muu hulgas järgmisest: ameti väljaantavate sertifikaatide taotlejate ja omanike ning ametis deklaratsiooni registreerinud isikute makstavad tasud ning väljaannete avaldamise, kaebuste menetlemise, koolituste ja kõigi muude ameti osutatavate teenuste eest makstavad tasud.

(2)	Komisjoni määrusega (EL) nr 319/2014 (2) kehtestati ametile makstavad lõivud ja tasud. Tasumäärasid on vaja siiski kohandada, et saavutada kulude katmine, samas vältides vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 126 lõike 2 sätetele ülejäägi märkimisväärset kuhjumist.

(3)	Sellega seoses tuleks arvesse võtta ameti prognoose tema töökoormuse, seotud kulude ja muude asjakohaste tegurite kohta.

(4)	Käesoleva määruse kohased lõivud ja tasud tuleks kehtestada läbipaistvalt, õiglaselt, mittediskrimineerivalt ja ühtselt.

(5)

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1139 artiklis 126 sätestatud kulude katmise põhimõtte kohaldamist, ei tohiks ametile makstavad lõivud ja tasud ohustada liidu asjaomase tööstusharu konkurentsivõimet. Samuti tuleks nende kehtestamisel võtta piisaval määral arvesse asjaomaste juriidiliste või füüsiliste isikute maksevõimet, seda eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul.

(6)	Kuigi tsiviillennunduse ohutus peaks olema tähtsaim eesmärk, peaks amet talle pandud ülesannete täitmisel siiski täielikult arvesse võtma kulutõhusust, pidades silmas nende ülesannete ulatust pärast määruse (EL) 2018/1139 jõustumist, ja talle kättesaadavaid vahendeid.

(7)	Ametil peaks olema võimalik koguda lõive ja tasusid sertifitseerimistoimingute või muude teenuste osutamise eest, mida ei ole eraldi nimetatud käesoleva määruse lisas, kuid mis kuuluvad määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisalasse.

(8)

Tegelikku töökoormust kolmandate riikide toodete sertifitseerimisel tuleks hinnata määruse (EL) 2018/1139 artikli 68 lõikes 1 osutatud lepingute alusel. Põhimõtteliselt esitatakse sellistes lepingutes protsess, mille kohaselt amet tunnustab sertifikaate, mille on välja andnud liiduga asjaomase lepingu sõlminud kolmas riik. Sellest tulenev töökoormus peaks erinema ameti teostatavaks sertifitseerimiseks vajaliku protsessiga seotud töökoormusest.

(9)	Kindlaks tuleks määrata käesoleva määruse kohaste lõivude ja tasude maksmise ajapiirangud.

(10)	Selleks et kaasa aidata lõivude ja tasude võimalikult suures ulatuses tagasinõudmisele, tuleks kehtestada asjakohased parandusmeetmed maksmata jätmise ja maksmata jätmise riski puhuks.

(11)	Ettevõtjaid ei tohiks diskrimineerida nende geograafilise asukoha alusel ühe või teise liikmesriigi territooriumil. Järelikult tuleks selliste ettevõtjate nimel tehtavate sertifitseerimistoimingutega seotud sõidukulud kokku liita ja jagada taotlejate vahel.

(12)

Selleks et suurendada prognoositavust, peaks taotlejatel olema võimalik nõuda prognoosi sertifitseerimistoimingute ja teenuste eest maksmisele kuuluva hinnangulise summa kohta. Teatavatel juhtudel võib prognoosi koostamine nõuda ametilt eelnevat tehnilist analüüsi. Võttes arvesse sellise analüüsi kulusid, on põhjendatud ametile vastava hüvitise maksmine.

(13)	On asjakohane sätestada, et ameti otsuse edasikaebamiseks tuleb eelnevalt katta kõik asjaomase edasikaebamisega seotud kulud.

(14)	Kuigi käesolev määrus peaks võimaldama tööstusharul prognoosida temalt nõutavate lõivude ja tasude suurust, on vaja korrapäraselt kontrollida, kas see tuleks läbi vaadata vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 126 lõikele 3.

(15)	Enne lõivude muutmist tuleks konsulteerida huvitatud isikutega ja neile tuleks anda teavet lõivude arvutamise kohta. Selline teave peaks andma huvitatud isikutele ülevaate ameti kuludest ja töö tulemuslikkusest.

(16)	Nende tasumäärade läbivaatamisel tuleks järgida menetlust, mis võimaldab teha muudatusi tarbetu viivituseta, lähtudes ameti kogemustest käesoleva määruse rakendamisel, ressursside ja töömetoodika pidevast jälgimisest ning rahastamisvajaduste pidevast hindamisest.

(17)	Määrus (EL) nr 319/2014 tuleks kehtetuks tunnistada, ilma et see piiraks üleminekusätete kohaldamist.

(18)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse toimingud, mille eest tuleb ametile maksta lõive ja tasusid, lõivude ja tasude suurus ning nende maksmise viis.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„lõivud“ – summad, mille amet kehtestab ja taotlejad maksavad sertifitseerimistoimingute eest;

b)	„tasud“ – summad, mille amet kehtestab muude teenuste (v.a sertifitseerimistoimingud) osutamise eest;

c)	„sertifitseerimistoiming“ – määruse (EL) 2018/1139 ja kõnealuse määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaste sertifikaatide väljaandmiseks, pikendamiseks või muutmiseks ameti poolt otse või kaudselt tehtav toiming;

d)	„teenus“ – ameti tehtav toiming (v.a sertifitseerimistoimingud), sealhulgas kaupade tarnimine;

e)	„taotleja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb ametilt sertifitseerimistoimingut või teenuse osutamist;

„arveperiood“ – korduv 12-kuuline ajavahemik, mida kohaldatakse mitmeaastaste projektide ja järelevalveülesannete suhtes. Kõnealune ajavahemik algab:

1)	lisa I osa tabelites 1–6 loetletud lõivude ja tasude puhul taotluse laekumise kuupäeval;

2)	lisa I osa tabelis 8 loetletud lõivude puhul 1. juunil pärast sertifikaadi väljaandmist;

3)	lisa I osa tabelites 9–15 loetletud sertifikaadilõivude puhul taotluse laekumise kuupäeval;

4)	lisa I osa tabelites 9–15 loetletud järelevalvelõivude puhul sertifikaadi väljaandmise kuupäeval.

Artikkel 3

Lõivude ja tasude kindlaksmääramine

1. Lõive ja tasusid nõuab sisse ja need kehtestab amet üksnes vastavalt käesolevale määrusele.

2. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse lõivud ja tasud lisa II osas osutatud tunnitasu alusel.

3. Liikmesriigid ei võta ameti pädevusalasse kuuluvate ülesannete eest lõivu isegi juhul, kui nad teevad neid ameti nimel. Amet hüvitab liikmesriikidele kulud ameti nimel täidetavate ülesannete eest.

4. Kõik lõivud ja tasud kehtestatakse ja makstakse eurodes.

5. Lisa I, II ja IIa osas osutatud summad indekseeritakse alates iga aasta 1. jaanuarist inflatsioonimääraga vastavalt lisa IV osas sätestatud metoodikale.

6. Erandina lisas osutatud lõivudest võib liidu ja kolmanda riigi vahel sõlmitud kahepoolsete lepingute raames tehtavate sertifitseerimistoimingute suhtes kohaldada asjaomase kahepoolse lepingu sellekohaseid sätteid.

Artikkel 4

Lõivude ja tasude maksmine

1. Amet kehtestab lõivude ja tasude maksmise korra ning määrab kindlaks, missugustel tingimustel sertifitseerimistoimingute ja -teenuste osutamise eest tuleb maksta. Amet avaldab kõnealuse korra oma veebisaidil.

2. Taotleja tasub kogu nõutava summa 30 kalendripäeva jooksul alates arvele märgitud kuupäevast.

3. Kui amet ei saa arvele märgitud summat lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul, võib ta nõuda intressi iga maksmisega viivitatud päeva eest.

4. Intressimäär on Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute suhtes kohaldatav intressimäär, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning millele on lisatud kaheksa protsendipunkti.

Artikkel 5

Tagasilükkamine või lõpetamine rahalistel põhjustel

1. Ilma et see mõjutaks ameti kodukorda, võib amet:

a)	lükata taotluse tagasi, kui tasumisele kuuluvaid lõive või tasusid ei ole saadud artikli 4 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku lõppedes;

b)	lükata taotluse tagasi või selle menetlemise lõpetada, kui on tõendeid selle kohta, et taotleja finantssuutlikkus on ohus, v.a juhul, kui taotleja esitab pangatagatise või avab tagatishoiuse;

c)	lükata taotluse tagasi või selle menetlemise lõpetada artikli 8 lõike 4 teises lõigus osutatud juhtudel;

d)	lükata sertifikaadi ülekandmise taotluse tagasi, kui ameti tehtud sertifitseerimistoimingutest või osutatud teenustest tulenevad maksekohustused ei ole täidetud.

2. Enne lõike 1 kohase menetluse alustamist konsulteerib amet taotlejaga ameti kavandatud meetme üle.

Artikkel 6

Reisikulud

1. Kui sertifitseerimistoiming tehakse või sertifitseerimisteenus osutatakse kas osaliselt või täielikult väljaspool liikmesriikide territooriumi, peab taotleja tasuma reisikulud vastavalt järgmisele valemile: d = v + a + h – e.

2. Lõikes 1 osutatud valemis kasutatud sümbolid tähistavad järgmist:

d = tasumisele kuuluvad reisikulud;

v = transpordikulud;

a = komisjoni kehtestatud ametlik päevarahamäär, mis hõlmab majutust, toitlustamist, kohalikku transporti lähetuse sihtkohas ja muid erinevaid kulusid; (3)

h = sõiduaeg (ameti kehtestatud sõidutundide standardarv sihtkoha kohta) lisa II osas sätestatud tunnitasuga, (4) mitme projektiga seotud lähetuste puhul jagatakse summa vastavalt.

e (e-komponent) = keskmine reisikulu liikmesriikide territooriumil (sealhulgas liikmesriikide territooriumil transpordivahendites veedetud keskmine aeg) korrutatuna käesoleva määruse lisa II osas sätestatud tunnitasuga. Reisikulud vaadatakse igal aastal läbi ja indekseeritakse.

3. Artikli 14 lõikes 2 osutatud teenuste osutamisega seotud sõidukulud kaetakse üksnes lisa IIa osa kohaselt.

Artikkel 7

Eelkalkulatsioon

1. Taotleja taotlusel ja lõikes 2 sätestatud tingimustel esitab amet eelkalkulatsiooni.

2. Kui projekti eeldatava keerukuse tõttu nõuab eespool nimetatud eelkalkulatsioon ameti eelnevat tehnilist analüüsi, nõutakse kõnealuse analüüsi eest tasu tunnitasu alusel vastavalt taotleja ja ameti vahel allkirjastatavale lepingule.

3. Tegevus peatatakse taotleja taotlusel, kuni amet esitab taotletud kalkulatsiooni ja taotleja selle heaks kiidab.

4. Kui ilmneb, et toiming on lihtsam ja selleks kulub algselt prognoositust vähem aega, või on vastupidi keerukam ja nõuab rohkem aega, kui amet suutis mõistlikult prognoosida, peab amet eelkalkulatsiooni muutma.

II PEATÜKK

LÕIVUD

Artikkel 8

Üldsätted lõivude tasumise kohta

1. Sertifitseerimistoimingu kogu lõivusumma tuleb enne asjaomase toimingu tegemist ära maksta, kui amet ei ole pärast kaasnevate finantsriskide nõuetekohast hindamist otsustanud teisiti. Pärast taotluse saamist või järelevalveperioodi või üheaastase perioodi algust võib amet nõuda lõivu tasumist ühe maksena.

2. Lõiv, mida taotleja maksab konkreetse sertifitseerimistoimingu eest, koosneb ühest järgmistest:

a)	lisa I osas kindlaks määratud lõiv;

b)	muutuv lõivusumma.

3. Lõike 2 punktis b osutatud muutuva lõivusumma kindlaksmääramisel korrutatakse tegelik töötundide arv lisa II osas sätestatud tunnitasuga.

4. Kui see on põhjendatud käesoleva määrusega kehtestatud lõivudega seotud tehniliste tingimustega, võib amet taotleja nõusolekul:

a)	liigitada taotluse ümber käesoleva määruse lisas määratletud kategooriate piires;

liigitada mitu taotlust ümber üheks taotluseks, tingimusel et need taotlused on seotud sama tüübiprojektiga ja käsitlevad mis tahes kombinatsioonis üht või mitut järgmisest:

i.	olulised muudatused,

ii.	olulised remonditööd või

iii.	tüübisertifikaadi lisad.

Kui taotleja ei nõustu kavandatud ümberliigitamisega, võib amet asjaomase(d) taotluse(d) tagasi lükata või selle/nende menetlemise lõpetada.

Artikkel 9

Makseperioodid

1. Lisa I osa tabelites 1, 2 ja 3 osutatud lõive makstakse iga taotluse eest ja iga 12-kuulise ajavahemiku eest. Üle 12-kuulise ajavahemiku puhul on lõivu suurus 1/365 asjaomasest aastasest lõivust iga päeva kohta.

2. Lisa I osa tabelis 4 osutatud lõive makstakse iga taotluse eest.

3. Lisa I osa tabelis 8 osutatud lõive makstakse iga 12-kuulise ajavahemiku eest.

4. Lisa I osa tabelites 9–14 osutatud lõive makstakse järgmiselt:

a)	sertifikaadilõive makstakse iga taotluse eest;

b)	järelevalvelõive makstakse iga 12-kuulise ajavahemiku eest;

kui organisatsioonis tehakse mingeid muudatusi, mis mõjutavad talle välja antud sertifikaati, arvestatakse tasumisele kuuluv järelevalvelõiv ümber alates muudatuse heakskiitmisele järgnevast järgmisest 12-kuulisest perioodist.

5. Artikli 2 punkti f alapunktis 2 osutatud juhtudel arvutatakse sertifikaadi väljaandmise kuupäeva ja sellele järgneva esimese arveperioodi alguse vahelise ajavahemiku tasud pro-rata temporis-põhimõttel lisa I osa tabeli 8 alusel.

6. Kui taotluse ümberliigitamine toob kaasa kohaldatavate lõivude muutuse, arvutatakse need ümber järgmiselt:

a)	iga taotluse eest makstavate lõivude puhul arvutatakse need ümber alates taotluse kättesaamise kuupäevast;

b)	iga taotluse ja iga 12-kuulise ajavahemiku eest makstavate lõivude puhul arvutatakse need ümber jooksva arveperioodi ja sellele järgnevate arveperioodide eest;

c)	kui amet liigitab mitu taotlust artikli 8 lõike 4 kohaselt ümber üheks taotluseks, arvutatakse lõiv ümber ümberliigitamise seisukohast olulise kuupäeva seisuga.

Artikkel 10

Taotluste tagasilükkamine ning taotlustega seotud toimingute tegemise lõpetamine ja katkestamine

1. Kui taotlus lükatakse tagasi või kui taotlusega seotud toimingu tegemine lõpetatakse või katkestatakse, makstakse kohaldatavad lõivud koos seonduvate reisikuludega ja kõigi muude maksmisele kuuluvate summadega täies ulatuses välja ajal, mil amet lõpetab toimingu tegemise.

2. Kui taotlus lükatakse tagasi või kui taotlusega seotud toimingu tegemine lõpetatakse, arvutatakse tasumisele kuuluvate lõivude jääk järgmiselt:

lisa I osa tabelites 1, 2 ja 3 osutatud lõivude puhul, mida makstakse iga taotluse ja iga 12-kuulise ajavahemiku kohta, moodustub jooksva arveperioodi eest tasumisele kuuluvate lõivude jääk 1/365 asjaomasest aastasest lõivust iga päeva kohta. Jooksvale 12-kuulisele ajavahemikule eelnevate ajavahemike eest kuuluvad tasumisele kohaldatavad lõivud;

b)	lisa I osa tabelites 4 ja 15 osutatud lõivude ja lisa II osas osutatud kindlasummaliste lõivude puhul, mida makstakse iga taotluse kohta, moodustub tasumisele kuuluvate lõivude jääk 50 % kohaldatavast lõivust;

c)	lisa I osa tabelites 9–14 osutatud lõivude puhul, mida makstakse iga taotluse kohta, arvutatakse tasumisele kuuluvate lõivude jääk tunnitasu alusel, kuid see ei tohi ületada kohaldatavat kindlaksmääratud lõivusummat;

d)	lisa II osas osutatud lõivude puhul, mida kogutakse tunnitasu alusel, arvutatakse tasumisele kuuluvate lõivude jääk tunnitasu alusel;

e)	punktides a–d nimetamata lõivude puhul arvutatakse tasumisele kuuluv jääk tunnitasu alusel, kui taotleja ja amet ei ole kokku leppinud teisiti.

3. Kui taotlusega seotud toimingu tegemine katkestatakse esimesel arveperioodil, siis selle arveperioodi eest makstavaid lõivusid ei hüvitata. Kui selline katkestamine leiab aset pärast esimest arveperioodi, arvutatakse tasumisele kuuluvate lõivude jääk vastavalt lõike 2 punktis a sätestatud kriteeriumidele. Kui taotlusega seotud toimingu tegemise katkestamise järel amet jätkab kõnealuse toimingu tegemist automaatselt pärast taotleja valitud katkestusaja lõppu või taotleja taotlusel varem, kehtestab amet uue lõivusumma katkestatud toimingu eest varem makstud lõive arvesse võtmata.

4. Käesoleva määruse kohaldamisel arvestatakse järgmist:

a)	toimingu tegemise lõpetamine taotleja taotlusel loetakse jõustunuks taotluse kättesaamise kuupäeval;

b)	toimingu tegemise lõpetamine ameti algatusel loetakse jõustunuks taotlejale lõpetamisotsusest teatamise kuupäeval;

c)	toimingu tegemise lõpetamine taotleja taotlusel loetakse jõustunuks taotleja osutatud kuupäeval, kuid mitte varem kui kuupäeval, mil amet taotluse kätte saab.

5. Taotlusega seotud toimingu (mille tegemine on lõpetatud) eest makstud lõivusid ei võeta arvesse ühegi järgneva toimingu puhul, isegi kui see on lõpetatud toiminguga üht laadi.

Artikkel 11

Sertifikaatide peatamine või tühistamine

1. Kui maksmisele kuuluvad lõivud ei ole artikli 4 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul laekunud, võib amet asjaomase sertifikaadi pärast sertifikaadi omanikuga konsulteerimist peatada või tühistada.

2. Kui amet peatab sertifikaadi, kuna selle omanik ei täida kohaldatavaid nõudeid või ta ei ole maksnud aasta- või järelevalvelõivu, jätkab amet kõnealusest peatamisest olenemata aasta- või järelevalvelõivu eest arve esitamist ühe maksena üheaastase ajavahemiku või järelevalveperioodi alguses. Amet võib asjaomase sertifikaadi tühistada, kui sertifikaadi omanik ei täida oma maksekohustusi ühe aasta jooksul peatamisest teatamise kuupäevast. Sertifikaadi taastamise eeltingimusena tuleb tasuda peatamisaja eest tasumisele kuuluvad lõivud koos kõigi muude sel ajal tasumisele kuuluvate summadega.

3. Kui amet tunnistab sertifikaadi kehtetuks põhjusel, et selle omanik ei täida kohaldatavaid nõudeid või ei ole maksnud aasta- või järelevalvelõivu, arvutatakse jooksva arveperioodi eest tasumisele kuuluvate lõivude jääk järgmiselt:

a)	kindlaksmääratud aasta- või järelevalvelõivude puhul, mida makstakse iga sertifikaadi ja iga 12-kuulise ajavahemiku kohta, moodustub tasumisele kuuluvate lõivude jääk 1/365 asjaomasest kindlaksmääratud lõivust iga päeva kohta;

b)	aasta- või järelevalvelõivude puhul, mida kogutakse tunnitasu alusel, arvutatakse tasumisele kuuluvate lõivude jääk tunnitasu alusel.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud summad ning võimalikud sõidukulud ja mis tahes muud tasumisele kuuluvad summad makstakse täies ulatuses välja tühistamise jõustumise kuupäeval.

Artikkel 12

Sertifikaadist loobumine või selle ülekandmine ning lennutreeningseadmete deaktiveerimine

1. Kui sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist, arvutatakse jooksva 12-kuulise ajavahemiku eest tasumisele kuuluvate lõivude jääk järgmiselt:

a)	kindlaksmääratud aasta- või järelevalvelõivude puhul, mida makstakse iga sertifikaadi ja iga 12-kuulise ajavahemiku kohta, moodustub tasumisele kuuluvate lõivude jääk 1/365 asjaomasest kindlaksmääratud aastalõivust iga päeva kohta;

b)	aasta- või järelevalvelõivude puhul, mida kogutakse tunnitasu alusel, arvutatakse tasumisele kuuluvate lõivude jääk tunnitasu alusel.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud summad makstakse välja täies ulatuses koos sõidukulude ja muude tasumisele kuuluvate summadega sertifikaadist loobumise jõustumise kuupäeval.

2. Sertifikaadi ülekandmisel maksab selle uus omanik tabelites 8–15 osutatud lõivud alates sertifikaadi ülekandmise jõustumise kuupäevale järgnevast arveperioodist.

3. Lisa I osa tabelis 14 osutatud juhtudel vähendatakse taotleja taotlusel lennutreeningseadme deaktiveeritud oleku ajavahemike eest selle järelevalvelõivu pro rata temporis-põhimõttel.

Artikkel 13

Erinõuete kohased sertifitseerimistoimingud

Selleks et katta kõik kulud, mida amet kannab seoses teatava sertifitseerimistoiminguga, kui selle toimingu tegemine nõuab selliste töötajate kategooriate ja/või arvu rakendamist, mida amet oma standardmenetluste kohaselt tavaliselt ei rakendaks, kohaldatakse makstava lõivu suhtes erakorralist kohandamist.

III PEATÜKK

TASUD

Artikkel 14

Üldsätted tasude tasumise kohta

1. Lisa II osa kohaselt ametile makstavate tasude summa eest esitatakse arve kohaldatava tunnitasu alusel.

2. Koolitusteenuste osutamise tasud, sh sõidukulud, tasutakse vastavalt lisa IIa osale.

Artikkel 15

Tasude kehtestamise aeg ja makseperioodid

1. Tasud tuleb sisse nõuda enne asjaomase teenuse pakkumist, kui amet ei ole pärast kaasnevate finantsriskide nõuetekohast hindamist otsustanud teisiti.

2. Lisa I osa tabelis 6 (punktis 1) osutatud tasusid makstakse iga taotluse ja iga 12-kuulise ajavahemiku eest. Üle 12-kuulise ajavahemiku puhul on tasu suurus 1/365 asjaomasest aastasest tasust iga päeva kohta.

3. Lisa I osa tabelites 5 ja 6 (punktis 2) osutatud tasusid makstakse iga taotluse eest.

4. Kui taotluse ümberliigitamise tulemusel muutub kohaldatava tasu suurus, arvutatakse tasud vastavalt ümber alates taotluse kättesaamise kuupäevast.

Artikkel 16

Taotluste tagasilükkamine ning taotlustega seotud toimingute tegemise lõpetamine ja katkestamine

1. Kui taotlus lükatakse tagasi või kui taotlusega seotud toimingu tegemine lõpetatakse või katkestatakse, makstakse kohaldatavad tasud koos seonduvate reisikuludega ja kõigi muude maksmisele kuuluvate summadega täies ulatuses välja ajal, mil amet lõpetab toimingu tegemise.

2. Kui taotlus lükatakse tagasi või kui taotlusega seotud toimingu tegemine lõpetatakse, arvutatakse tasumisele kuuluvate tasude jääk järgmiselt:

lisa I osa tabelis 6 (punktis 1) osutatud lõivude puhul, mida makstakse iga taotluse ja iga 12-kuulise ajavahemiku eest, moodustub jooksva 12-kuulise ajavahemiku eest tasumisele kuuluvate tasude jääk 1/365 asjaomasest aastasest tasust iga päeva kohta. Jooksvale 12-kuulisele ajavahemikule eelnevate ajavahemike eest kuuluvad tasumisele kohaldatavad tasud;

b)	lisa I osa tabelites 5 ja 6 (punktis 2) osutatud tasude ja lisa II osas osutatud kindlasummaliste tasude puhul, mida makstakse iga taotluse kohta, moodustub tasumisele kuuluvate tasude jääk 50 % kohaldatavast tasust;

c)	lisa II osas osutatud tasude puhul, mida kogutakse tunnitasu alusel, arvutatakse tasumisele kuuluvate tasude jääk tunnitasu alusel;

d)	eelmistes punktides nimetamata tasude puhul arvutatakse tasumisele kuuluv jääk tunnitasu alusel, kui taotleja ja amet ei ole kokku leppinud teisiti.

3. Kui taotlusega seotud toimingu tegemine katkestatakse esimesel arveperioodil, siis selle arveperioodi eest makstavaid tasusid ei hüvitata. Kui selline katkestamine leiab aset pärast esimest arveperioodi, arvutatakse tasumisele kuuluvate tasude jääk vastavalt lõike 2 punktis a sätestatud kriteeriumidele. Kui taotlusega seotud toimingu tegemise katkestamise järel amet jätkab kõnealuse toimingu tegemist, automaatselt pärast taotleja valitud katkestusaja lõppu või taotleja taotlusel varem, kehtestab amet uue tasusumma katkestatud toimingu eest varem makstud tasusid arvesse võtmata.

4. Käesoleva määruse kohaldamisel arvestatakse järgmist:

a)	taotleja taotlusel toimingu tegemise lõpetamine loetakse jõustunuks taotluse kättesaamise kuupäeval;

b)	ameti algatusel toimingu tegemise lõpetamine loetakse jõustunuks taotlejale lõpetamisotsusest teatamise kuupäeval;

c)	toimingu tegemise lõpetamine taotleja taotlusel loetakse jõustunuks taotleja osutatud kuupäeval, kuid mitte varem kui kuupäeval, mil amet taotluse kätte saab.

5. Taotlusega seotud toimingu (mille tegemine on lõpetatud) eest makstud tasusid ei võeta arvesse ühegi järgneva toimingu puhul, isegi kui see on lõpetatud toiminguga üht laadi.

IV PEATÜKK

KAEBUSED

Artikkel 17

Kaebuste menetlemine

1. Määruse (EL) 2018/1139 artikli 108 kohaste kaebuste menetlemise eest võetakse tasu. Tasu suurus arvutatakse vastavalt käesoleva määruse lisa III osas sätestatud meetodile. Kaebus võetakse menetlusse ainul juhul, kui selle eest on lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul makstud menetlustasu.

2. Kaebuse esitanud juriidiline isik esitab ametile volitatud töötaja allkirjastatud tõendi kaebuse esitaja käibe kohta. Kõnealune tõend esitatakse ametile koos kaebusega.

3. Apellatsioonitasu makstakse vastavalt ameti kehtestatud kohaldatavale menetlusele 60 kalendripäeva jooksul alates ametile kaebuse esitamisest.

4. Kui kaebus laheneb selle esitaja kasuks, hüvitab amet makstud apellatsioonitasu.

V PEATÜKK

AMETI MENETLUSED

Artikkel 18

Üldsätted

Amet eristab ühelt poolt tehtud sertifitseerimistoimingute ja osutatud teenuste tulusid ja kulusid ning teiselt poolt muudest tuluallikatest rahastatud tegevuse tulusid ja kulusid.

Selleks:

a)	kantakse ameti sertifitseerimistoimingute eest saadud lõivud ja tasud eraldi kontole ning nende kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust;

b)	seab amet tulude ja kulude jaoks sisse analüütilise arvepidamise ja kasutab seda.

Artikkel 19

Hindamine ja läbivaatamine

1. Amet annab komisjonile, määruse (EL) 2018/1139 artikli 98 lõike 4 kohaselt loodud haldusnõukogule ja sidusrühmade nõuanderühmale igal aastal teavet lõivude koostisosade kohta, mis võetakse aluseks lõivumäärade kehtestamisel. See teave koosneb eelkõige eelmiste ja järgnevate aastate kulude jaotusest.

2. Amet hindab lisa regulaarselt, et kontrollida, kas ameti prognoositavate tulude ja kulude aluseks olevate eeldustega seotud oluline teave kajastub nõuetekohaselt ametile makstud lõivude ja tasude suuruses.

3. Vajaduse korral käesolevat määrust muudetakse, võttes eelkõige arvesse ameti tulu ja seotud kulusid.

4. Enne oma arvamuse avaldamist konsulteerib amet vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 126 lõikele 4 käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sidusrühmade nõuanderühmaga ja selgitab kavandatavate muudatuste põhjusi.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 319/2014 tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks artikli 21 lõike 5 kohaldamist.

Artikkel 21

Üleminekusätted

1. Lisa I osa tabelites 1, 2, 3, 8–13 ja 15 sätestatud iga-aastaseid või järelevalvelõive kohaldatakse kõigi käesoleva määruse jõustumisel käimasolevate sertifitseerimistoimingute suhtes alates käesoleva määruse jõustumise järel algavast arveperioodist.

2. Lisa II osas sätestatud tunnitasusid kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumisest kõigi käesoleva määruse jõustumisel käimasolevate toimingute suhtes ja toimingute suhtes, mille eest arvutatakse tasu tunnitasu alusel.

3. Lisa I osa tabelis 5 ja tabelis 6 osutatud juhtudel, samuti lisa I osa tabelis 14 osutatud sertifikaadilõivude ja seadme kvalifikatsioonisertifikaadi lõivude puhul ning olenemata kõnealustest sätetest, arvutatakse käesoleva määruse jõustumisel menetletavate taotlustega seotud lõivud ja tasud vastavalt lisa II osale kuni nende taotlustega seotud toimingute lõpetamiseni.

4. Muudel kui lõikes 3 nimetatud juhtudel kohaldatakse tabelis osutatud lõive lisa I osa tabelis 14 osutatud juhtudel alates käesoleva määruse jõustumisest.

5. Kui lõigetest 2, 3 ja 4 ei tulene teisiti, arvutatakse käesoleva määruse jõustumisel jooksvate arveperioodide lõivud ja tasud vastavalt määrusele (EL) nr 319/2014.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2019

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2) Komisjoni 27. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 319/2014, milles käsitletakse Euroopa lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 593/2007 (ELT L 93, 28.3.2014, lk 58).

(3) Vt kehivad päevarahamäärad, mille komisjon on avaldanud EuropeAidi veebisaidil (http://ec.europa.eu/europeaid/work/procedures/ implementation/per_diems/index_en.htm).

(4) Vt ameti veebisait (https://www.easa.europa.eu/), standardsete sõiduaegade loetelus esitatud sõidutundide standardarvud.

LISA

SISUKORD

I osa: Toimingud, mille eest makstakse kindlaksmääratud tasu

II osa: Sertifitseerimistoimingud, mille eest makstakse tunnitasu alusel

IIa osa: Koolitusteenuste osutamise tasud

III osa: Kaebuste menetlemise tasud

IV osa: Aastane inflatsioonimäär

V osa: Seletuskiri

I OSA

Toimingud, mille eest makstakse kindlaksmääratud tasu

Tabel 1

Tüübisertifikaadid, piiratud tüübisertifikaadid ja Euroopa tehnilistele normatiividele vastavad load

(vt komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 (1) I lisa (osa 21) jao A alajagu B ja alajagu O)

	Kindlaksmääratud lõiv (eurodes)
Pardaltpiloteeritav rõhtstardi ja -maandumisega õhusõiduk (HTOL)
Üle 150 000 kg	2 055 230
Üle 55 000 kg kuni 150 000 kg	1 693 040
Üle 22 000 kg kuni 55 000 kg	564 350
Üle 5 700 kg kuni 22 000 kg (sh kõrgtehniline õhusõiduk üle 2 730 kg kuni 5 700 kg)	420 700
Üle 2 730 kg kuni 5 700 kg (sh kõrgtehniline õhusõiduk üle 1 200 kg kuni 2 730 kg)	139 980
Üle 1 200 kg kuni 2 730 kg (sh kõrgtehniline õhusõiduk kuni 1 200 kg)	15 890
Kuni 1 200 kg	5 300
Pardaltpiloteeritav püststardi ja -maandumisega õhusõiduk (VTOL)
Suur õhusõiduk	476 100
Keskmise suurusega õhusõiduk	190 450
Kerge õhusõiduk	23 850
Ülikerge õhusõiduk	23 850
Õhupallid	7 380
Suured õhulaevad	42 950
Keskmised õhulaevad	16 360
Väikesed õhulaevad	8 190
Jõuseadmed
Turbiinmootorid, mille stardijõud on üle 25 KN või stardivõimsus üle 2 000 kW	405 310
Turbiinmootorid, mille stardijõud on kuni 25 KN või stardivõimsus kuni 2 000 kW	270 170
Mitteturbiinmootorid	36 920
CS-22.H, CS-VLR App. B mootorid	18 460
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) üle 5 700 kg	12 610
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) kuni 5 700 kg	3 600
Klassi CS-22J propellerid	1 800
Osad ja teisaldatav varustus
Väärtus üle 20 000 euro	9 300
Väärtus 2 000 – 20 000 eurot	5 320
Väärtus alla 2 000 euro	3 090
Abijõuseadmed (APU)	221 120

Tabel 2

Tüübisertifikaadi lisa

(vt komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) jao A alajagu E)

	Kindlaksmääratud lõiv (eurodes)
	Keerukas oluline	Oluline	Standardne	Lihtne
Pardaltpiloteeritav rõhtstardi ja -maandumisega õhusõiduk (HTOL)
Üle 150 000 kg	952 500	76 480	16 330	4 650
Üle 55 000 kg kuni 150 000 kg	680 880	45 900	13 060	3 660
Üle 22 000 kg kuni 55 000 kg	378 140	30 600	9 790	3 330
Üle 5 700 kg kuni 22 000 kg (sh kõrgtehniline õhusõiduk üle 2 730 kg kuni 5 700 kg)	290 420	18 360	6 540	3 330
Üle 2 730 kg kuni 5 700 kg (sh kõrgtehniline õhusõiduk üle 1 200 kg kuni 2 730 kg)	119 970	5 610	2 580	1 290
Üle 1 200 kg kuni 2 730 kg (sh kõrgtehniline õhusõiduk kuni 1 200 kg)	6 140	1 970	1 230	610
Kuni 1 200 kg	3 630	310	310	310
Pardaltpiloteeritav püststardi ja -maandumisega õhusõiduk (VTOL)
Suur õhusõiduk	321 710	58 950	8 840	2 950
Keskmise suurusega õhusõiduk	188 500	29 480	5 900	2 360
Kerge õhusõiduk	15 080	11 800	4 420	1 480
Ülikerge õhusõiduk	9 610	1 110	490	310
Muud pardalt juhitavad õhusõidukid
Õhupallid	3 630	1 050	490	310
Suured õhulaevad	37 700	15 970	12 780	6 390
Keskmised õhulaevad	15 090	4 910	3 930	1 970
Väikesed õhulaevad	7 520	2 460	1 970	990
Jõuseadmed
Turbiinmootorid, mille stardijõud on üle 25 KN või stardivõimsus üle 2 000 kW	190 090	14 740	8 840	5 900
Turbiinmootorid, mille stardijõud on kuni 25 KN või stardivõimsus kuni 2 000 kW	185 830	8 840	6 940	4 630
Mitteturbiinmootorid	34 710	3 440	1 540	770
CS-22.H, CS-VLR App. B mootorid	17 410	1 730	770	370
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) üle 5 700 kg	7 020	2 460	1 230	610
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) kuni 5 700 kg	2 140	1 840	920	470
Klassi CS-22J propellerid	1 080	920	470	230
Osad ja teisaldatav varustus
Väärtus üle 20 000 euro	–	–	–	–
Väärtus 2 000 – 20 000 eurot	–	–	–	–
Väärtus alla 2 000 euro	–	–	–	–
Abijõuseadmed (APU)	136 280	7 370	4 920	2 460

Tabel 3

Olulised muudatused ja olulised remonditööd

(vt komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) jao A alajagu D ja alajagu M)

	Kindlaksmääratud lõiv (eurodes)
	Mudeli lõiv (2)	Keerukas oluline	Oluline	Standardne	Lihtne
Pardaltpiloteeritav rõhtstardi ja -maandumisega õhusõiduk (HTOL)
Üle 150 000 kg	100 000	800 000	78 010	14 330	5 110
Üle 55 000 kg kuni 150 000 kg	59 880	479 050	39 030	10 750	3 290
Üle 22 000 kg kuni 55 000 kg	39 910	319 280	31 230	7 170	2 560
Üle 5 700 kg kuni 22 000 kg (sh kõrgtehniline õhusõiduk üle 2 730 kg kuni 5 700 kg)	31 930	255 450	19 520	3 580	2 560
Üle 2 730 kg kuni 5 700 kg (sh kõrgtehniline õhusõiduk üle 1 200 kg kuni 2 730 kg)	15 110	120 900	5 360	2 500	1 240
Üle 1 200 kg kuni 2 730 kg (sh kõrgtehniline õhusõiduk kuni 1 200 kg)	530	4 230	1 360	610	310
Kuni 1 200 kg	450	3 630	310	310	310
Pardaltpiloteeritav püststardi ja -maandumisega õhusõiduk (VTOL)
Suur õhusõiduk	30 160	241 280	53 440	10 690	3 560
Keskmise suurusega õhusõiduk	18 850	150 800	28 500	7 120	2 490
Kerge õhusõiduk	1 890	15 080	11 410	5 340	1 430
Ülikerge õhusõiduk	1 130	9 060	1 050	490	490
Muud pardalt juhitavad õhusõidukid
Õhupallid	450	3 630	1 050	490	490
Suured õhulaevad	3 770	30 160	14 250	10 690	7 120
Keskmised õhulaevad	1 510	12 060	3 930	2 940	1 970
Väikesed õhulaevad	750	6 030	1 970	1 470	990
Jõuseadmed
Turbiinmootorid, mille stardijõud on üle 25 KN või stardivõimsus üle 2 000 kW	13 130	105 040	9 840	3 620	2 180
Turbiinmootorid, mille stardijõud on kuni 25 KN või stardivõimsus kuni 2 000 kW	11 310	90 480	5 340	1 810	1 090
Mitteturbiinmootorid	1 890	15 110	1 600	740	500
CS-22.H, CS-VLR App. B mootorid	940	7 550	740	370	370
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) üle 5 700 kg	470	3 780	1 320	500	500
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) kuni 5 700 kg	150	1 160	1 000	470	470
Klassi CS-22J propellerid	70	590	500	160	160
Osad ja teisaldatav varustus
Väärtus üle 20 000 euro	–	–	–	–	–
Väärtus 2 000 – 20 000 eurot	–	–	–	–	–
Väärtus alla 2 000 euro	–	–	–	–	–
Abijõuseadmed (APU)	8 760	70 070	3 690	1 230	740

Tabel 4

Väheolulised muudatused ja väheolulised remonditööd

(vt komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) jao A alajagu D ja alajagu M)

	Kindlaksmääratud lõiv (3) (eurodes)
Pardaltpiloteeritav rõhtstardi ja -maandumisega õhusõiduk (HTOL)
Üle 150 000 kg	1 890
Üle 55 000 kg kuni 150 000 kg	1 890
Üle 22 000 kg kuni 55 000 kg	1 890
Üle 5 700 kg kuni 22 000 kg (sh kõrgtehniline õhusõiduk üle 2 730 kg kuni 5 700 kg)	1 890
Üle 2 730 kg kuni 5 700 kg (sh kõrgtehniline õhusõiduk üle 1 200 kg kuni 2 730 kg)	610
Üle 1 200 kg kuni 2 730 kg (sh kõrgtehniline õhusõiduk kuni 1 200 kg)	500
Kuni 1 200 kg	310
Pardaltpiloteeritav püststardi ja -maandumisega õhusõiduk (VTOL)
Suur õhusõiduk	970
Keskmise suurusega õhusõiduk	970
Kerge õhusõiduk	970
Ülikerge õhusõiduk	490
Muud pardalt juhitavad õhusõidukid
Õhupallid	490
Suured õhulaevad	1 720
Keskmised õhulaevad	970
Väikesed õhulaevad	970
Jõuseadmed
Turbiinmootorid, mille stardijõud on üle 25 KN või stardivõimsus üle 2 000 kW	1 270
Turbiinmootorid, mille stardijõud on kuni 25 KN või stardivõimsus kuni 2 000 kW	1 270
Mitteturbiinmootorid	610
CS-22.H, CS-VLR App. B mootorid	370
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) üle 5 700 kg	500
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) kuni 5 700 kg	470
Klassi CS-22J propellerid	320
Osad ja teisaldatav varustus
Väärtus üle 20 000 euro	1 860
Väärtus 2 000 – 20 000 eurot	1 070
Väärtus alla 2 000 euro	620
Abijõuseadmed (APU)	490

Tabel 5

Sertifikaadi tunnustamiseks antav abi

Teenus, millega antakse abi EASA sertifikaadi tunnustamiseks/aktsepteerimiseks kolmanda riigi ameti poolt ja pakutakse vastavuskontrolliga seotud tehnilist tuge

Teenuse pakett	Kindlaksmääratud tasu (eurodes)
Suur	2 500
Keskmine	1 000
Väike	250

Tabel 6

Hoolduskontrolli nõukogu

Teenus, millega antakse abi hoolduskontrolli nõukogu aruande ja selle muudatuste kinnitamiseks

Kindlaksmääratud tasu (eurodes)
1 – Hoolduskontrolli nõukogu esialgne aruanne
CS 25 õhusõidukid	350 000
CS 27 ja CS 29 õhusõidukid	150 000
Täiendavad tüübisertifikaadid	50 000
2 – Hoolduskontrolli nõukogu aruannete muutmine
CS-25 Üle 150 000 kg	120 000
CS-25 Üle 55 000 kg kuni 150 000 kg	100 000
CS-25 Üle 22 000 kg kuni 55 000 kg	80 000
CS-25 Üle 5 700 kg kuni 22 000 kg	40 000
CS 27 ja CS 29 õhusõidukid	30 000
Tüübisertifikaadi lisa	20 000

Tabel 7

Kolmandate riikide käitajad

(osutatud komisjoni määruses (EL) nr 452/2014) (4)

	Kindlaksmääratud lõiv (eurodes)
Kohapealne kontrollkäik (5)	19 000
Tehniline koosolek Kölnis	10 000

Tabel 8

Iga-aastane lõiv EASA tüübisertifikaadi, EASA piiratud tüübisertifikaadi, EASA Euroopa tehnilistele normatiividele vastavate lubade ning muude määruse (EL) 2018/1139 kohaselt tunnustatud tüübisertifikaatide või tehnilistele normatiividele vastavate lubade omanikele

(vt komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) jao A alajagu B ja alajagu O)

	Kindlaksmääratud lõiv (eurodes)
	ELi projekt	Kolmanda riigi projekt
Pardaltpiloteeritav rõhtstardi ja -maandumisega õhusõiduk (HTOL)
Üle 150 000 kg	1 155 160	360 270
Üle 55 000 kg kuni 150 000 kg	975 480	274 490
Üle 22 000 kg kuni 55 000 kg	293 940	110 140
Üle 5 700 kg kuni 22 000 kg (sh kõrgtehniline õhusõiduk üle 2 730 kg kuni 5 700 kg)	48 050	16 320
Üle 2 730 kg kuni 5 700 kg (sh kõrgtehniline õhusõiduk üle 1 200 kg kuni 2 730 kg)	5 320	1 770
Üle 1 200 kg kuni 2 730 kg (sh kõrgtehniline õhusõiduk kuni 1 200 kg)	2 460	830
Kuni 1 200 kg	230	70
Pardaltpiloteeritav püststardi ja -maandumisega õhusõiduk (VTOL)
Suur õhusõiduk	102 930	37 740
Keskmise suurusega õhusõiduk	57 190	21 280
Kerge õhusõiduk	23 880	8 670
Ülikerge õhusõiduk	3 700	1 230
Muud pardalt juhitavad õhusõidukid
Õhupallid	840	360
Suured õhulaevad	4 000	1 330
Keskmised õhulaevad	2 460	820
Väikesed õhulaevad	1 970	660
Jõuseadmed
Turbiinmootorid, mille stardijõud on üle 25 KN või stardivõimsus üle 2 000 kW	120 090	32 140
Turbiinmootorid, mille stardijõud on kuni 25 KN või stardivõimsus kuni 2 000 kW	58 180	27 450
Mitteturbiinmootorid	1 120	140
CS-22.H, CS-VLR App. B mootorid	610	310
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) üle 5 700 kg	420	220
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) kuni 5 700 kg	240	50
Klassi CS-22J propellerid	230	70
Osad ja teisaldatav varustus
Väärtus üle 20 000 euro	2 440	680
Väärtus 2 000 – 20 000 eurot	1 290	460
Väärtus alla 2 000 euro	520	420
Abijõuseadmed (APU)	87 880	10 510

Erandina eespool esitatud tabelist kohaldatakse järgmist.

A.	Oma tüübisertifikaadiga õhusõidukite kaubaveoks ettenähtud versioonide suhtes kohaldatakse lõivu koefitsiendiga 0,85 sama õhusõiduki reisijateveoks ettenähtud versiooni lõivust.

Mitme EASA tüübisertifikaadi ja/või EASA piiratud tüübisertifikaadi, EASA Euroopa tehnilistele normatiividele vastava loa ja/või muu tüübisertifikaadi või tehnilistele normatiividele vastava loa omanike puhul kohaldatakse aastase lõivu 25 % vähendamist neljanda sertifikaadi ja sellele järgnevate sertifikaatide korral, mille suhtes kohaldatakse eespool olevas tabelis esitatud sama lõivukategooria sama kindlaksmääratud lõivu.

Lisa II osas sätestatud tunnitasu (kuni asjaomase lõivukategooria eest makstava täislõivu tasemeni) kohaldatakse järgmistel juhtudel:

Õhusõidukite puhul,

a.	mille tootmine lõpetati üle 20 aasta tagasi, või

b.	mida on üle maailma toodetud vähem kui 50 tükki, või

c.	mida on üle maailma toodetud 50 tükki või rohkem, tingimusel et sertifikaadi omanik tõendab, et üle maailma on kasutuses alla 50 õhusõiduki;

Mootorite ja propellerite puhul,

a.	mille tootmine lõpetati üle 20 aasta tagasi, või

b.	mida on üle maailma toodetud vähem kui 100 tükki, või

c.	mida on üle maailma toodetud 100 tükki või rohkem, tingimusel et sertifikaadi omanik tõendab, et asjaomane mootor või propeller on paigaldatud vähem kui 50 kasutuses olevale õhusõidukile;

Osade ja teisaldatava varustuse puhul,

a.	mille tootmine lõpetati üle 15 aasta tagasi, või

b.	mida on üle maailma toodetud vähem kui 400 tükki, või

c.	mida on üle maailma toodetud 400 tükki või rohkem, tingimusel et sertifikaadi omanik tõendab, et asjaomane osa või teisaldatav varustus on paigaldatud vähem kui 50 kasutuses olevale õhusõidukile.

Punktis C sätestatud kriteeriume hinnatakse selle aasta 1. jaanuari seisuga, mil vastav arveperiood algab.

Ajavahemik, mille jooksul võib jätkuva lennukõlblikkusega seotud lõivu kajastavat arvet tagasiulatuvalt kohandada, võttes arvesse tabelit ja eespool esitatud erandeid, piirdub ühe aastaga pärast arve väljaandmist.

Tabel 9A

Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaat (DOA)

(vt komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) jao A alajagu J)

Sertifikaadi lõiv (eurodes)
	1A	1B 2A	1C 2B 3A	2C 3B	3C
Kaasatud töötajate arv alla 10	14 400	11 330	8 470	5 720	4 430
10 kuni 49	40 510	28 930	17 360	11 580	–
50 kuni 399	179 410	134 600	89 620	68 660	–
400 kuni 999	358 820	269 030	224 220	188 770	–
1 000 kuni 2 499	717 640	–	–	–	–
2 500 kuni 4 999	1 076 300	–	–	–	–
5 000 kuni 7 000	1 152 600
Üle 7 000	5 979 800	–	–	–	–
Järelevalvelõiv (eurodes)
	1A	1B 2A	1C 2B 3A	2C 3B	3C
Kaasatud töötajate arv alla 10	7 200	5 670	4 240	2 860	2 210
10 kuni 49	20 260	14 470	8 680	5 780	–
50 kuni 399	78 060	58 590	38 930	31 250	–
400 kuni 999	156 260	117 230	97 650	85 920	–
1 000 kuni 2 499	312 520	–	–	–	–
2 500 kuni 4 999	468 780	–	–	–	–
5 000 kuni 7 000	995 500
Üle 7 000	2 604 820	–	–	–	–

Tabel 9B

Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi alternatiivsed menetlused

(vt komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) jao A alajagu J)

Kategooria	Kirjeldus	Lõiv (eurodes)
1A	Tüübisertifikaat	7 940
1B	Tüübisertifikaat – ainult jätkuv lennukõlblikkus	3 180
2A	Täiendavad tüübisertifikaadid ja/või olulised remonditööd	6 350
2B	Täiendavad tüübisertifikaadid ja/või olulised remonditööd – ainult jätkuv lennukõlblikkus	2 650
3A	ETSOA	6 350
3B	ETSOA – ainult jätkuv lennukõlblikkus	3 180

Tabel 10

Tootjaorganisatsiooni sertifikaat

(vt komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) jao A alajagu G)

Sertifikaadi lõiv (eurodes)
	Kõrgeima hinnaga toode (alla 5 000 euro) (6)	Kõrgeima hinnaga toode (5 000 kuni 100 000 eurot) (6)	Kõrgeima hinnaga toode (üle 100 000 euro) (6)
Kaasatud töötajate arv alla 100	20 650	39 710	55 600
Vahemikus 100 – 499	31 770	63 540	111 200
Vahemikus 500 – 999	59 570	119 140	238 280
Vahemikus 1 000 – 4 999	158 850	317 700	794 250
Vahemikus 5 000 – 20 000	595 670	1 191 380	2 779 880
Üle 20 000	992 810	1 985 630	3 971 250
Järelevalvelõiv (eurodes)
	Kõrgeima hinnaga toode (alla 5 000 euro) (6)	Kõrgeima hinnaga toode (5 000 kuni 100 000 eurot) (6)	Kõrgeima hinnaga toode (üle 100 000 euro) (6)
Kaasatud töötajate arv alla 100	13 770	26 480	37 070
Vahemikus 100 – 499	21 180	42 360	74 120
Vahemikus 500 – 999	39 710	79 430	158 580
Vahemikus 1 000 – 4 999	105 900	211 800	529 500
Vahemikus 5 000 – 20 000	397 130	794 290	1 853 250
Üle 20 000	625 000	1 323 750	2 647 500

Tabel 11

Hooldusorganisatsiooni sertifikaat

(vt komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 (7) I lisa (osa M) alajagu F ja II lisa (osa 145))

	Sertifikaadi lõiv (8) (eurodes)	Järelevalvelõiv (8) (eurodes)
Kaasatud töötajate arv alla 5	3 700	2 830
Vahemikus 5 – 9	6 150	4 920
Vahemikus 10 – 49	24 620	15 250
Vahemikus 50 – 99	39 400	30 500
Vahemikus 100 – 499	52 660	40 770
Vahemikus 500 – 999	72 720	56 300
Üle 999	102 100	79 000
Pädevused	Kindlaksmääratud lõiv vastavalt pädevusele (9) (eurodes)	Kindlaksmääratud lõiv vastavalt pädevusele (9)
A 1	20 980	16 240
A 2	4 780	3 700
A 3	9 540	7 380
A 4	950	740
B 1	9 540	7 380
B 2	4 780	3 700
B 3	950	740
C/D	950	740

Tabel 12

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat

(vt komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 IV lisa (osa 147))

Sertifikaadi lõiv (eurodes)

Järelevalvelõiv (eurodes)

Kaasatud töötajate arv alla 5

3 700

2 830

Vahemikus 5 – 9

10 460

8 120

Vahemikus 10 – 49

22 510

20 820

Vahemikus 50 – 99

43 750

34 660

Üle 99

57 610

52 950

Lõiv järgmise eest:

—	lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni käsiraamatu kohase väljaspool asukohta tehtava toimingu heakskiitmine (10)

—	teine ja iga järgmine täiendav koolitusorganisatsioon (11) (12)

3 530

2 650

Lõiv teise ja iga järgmise täiendkoolituskursuse eest (11) (12)

3 530

–

Tabel 13

Kolmanda riigi jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat

(vt komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) G alajagu)

		Kindlaksmääratud lõiv (13) (eurodes)
Sertifikaadi lõiv		52 950
Järelevalvelõiv		52 950

Pädevused	Kindlaksmääratud lõiv vastavalt pädevusele (14) (eurodes) – esialgne heakskiitmine	Kindlaksmääratud lõiv vastavalt pädevusele (14) (eurodes) – järelevalve
A1 = Lennukid üle 5 700 kg	13 240	13 240
A2 = Lennukid kuni 5 700 kg	6 620	6 620
A3 = kopterid	6 620	6 620
A4: kõik muud	6 620	6 620

Tabel 14

Lennutreeningseadmed (FSTD) ja asjaomased organisatsioonid

(vt komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 (muudetud) (15) ARA-osa FSTD-alajagu ja ORA-osa FSTD-alajagu)

Organisatsiooni sertifikaadi lõiv (eurodes)

Kindlaksmääratud lõiv asukoha kohta	12 350
Seadme kvalifikatsioonisertifikaadi lõiv (eurodes)
	Ühe mootori ja seadme konfiguratsioon	Kahe mootori ja/või kahe paigaldatud varustusega konfiguratsioon	3+ mootori ja/või 3+ paigaldatud varustusega konfiguratsioon
Lennu täisimitaator (FFS)	32 110	39 520	45 940
Lennuelementide imitaator (FTD)	13 590	16 070	22 480
	Ühe kolbmootoriga õhusõiduk või samaväärne	Mitme kolbmootoriga õhusõiduk või samaväärne	Ühe/mitme turbopropeller- või turboventilaatormootoriga õhusõiduk või samaväärne
Lennuimitaator (FNPT)	9 880	13 590	18 530

Organisatsiooni järelevalvelõiv (eurodes)

Kindlaksmääratud lõiv asukoha kohta (keerukas)	5 560
Kindlaksmääratud lõiv asukoha kohta (mittekeerukas)	2 780
Seadme järelevalvelõiv (eurodes)
Lennu täisimitaator (FFS)	9 130
Lennu täisimitaator (FFS) – Ainult lennuk – Vastavalt kahepoolsele kokkuleppele (16)	2 800
Lennuelementide imitaator (FTD)	5 210
	Ühe kolbmootoriga õhusõiduk või samaväärne	Mitme kolbmootoriga õhusõiduk või samaväärne	Ühe/mitme turbopropeller- või turboventilaatormootoriga õhusõiduk või samaväärne
Lennuimitaator (FNPT)	3 710	4 940	7 410

Laiendatud hindamisprogramm (EEP) – Organisatsiooni järelevalvelõiv (eurodes)

Kindlaksmääratud lõiv asukoha kohta (keerukas)	11 120
Kindlaksmääratud lõiv asukoha kohta (mittekeerukas)	5 560

Seadme järelevalvelõiv (eurodes)
	EEP 3 aastat
Lennu täisimitaator (FFS)	4 090
Lennuelementide imitaator (FTD)	2 440
	Ühe kolbmootoriga õhusõiduk või samaväärne	Mitme kolbmootoriga õhusõiduk või samaväärne	Ühe/mitme turbopropeller- või turboventilaatormootoriga õhusõiduk või samaväärne
Lennuimitaator (FNPT)	1 900	2 310	3 300

	EEP 2 aastat
Lennu täisimitaator (FFS)	5 310
Lennuelementide imitaator (FTD)	3 170
	Ühe kolbmootoriga õhusõiduk või samaväärne	Mitme kolbmootoriga õhusõiduk või samaväärne	Ühe/mitme turbopropeller- või turboventilaatormootoriga õhusõiduk või samaväärne
Lennuimitaator (FNPT)	2 350	2 970	4 330

Tabel 15

„Osa-145“ ja „Osa-147“ sertifikaatidega võrdväärsete sertifikaatide tunnustamine vastavalt kehtivatele kahepoolsetele lepingutele

	Kindlaksmääratud lõiv (eurodes)
Uued sertifikaadid, ühe taotluse kohta	900
Kehtivate sertifikaatide pikendamine 12 kuuks	900

II OSA

Sertifitseerimistoimingud, mille eest makstakse tunnitasu alusel

Tunnitasu

Kohaldatav tunnitasu (eurot/tund)

247

Asjaomaste toimingute puhul arvestatavad töötunnid (17):

Tootmine ilma tootjaorganisatsiooni sertifikaadita	Tegelik tundide arv
Sertifikaatide ülekandmine	Tegelik tundide arv
Sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni sertifikaat	Tegelik tundide arv
Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaat	Tegelik tundide arv
ATM/ANS organisatsiooni sertifikaat	Tegelik tundide arv
Lennujuhte koolitava organisatsiooni sertifikaat	Tegelik tundide arv
Õhusõiduki hindamise nõukogu aruannete tunnustamine	Tegelik tundide arv
Toetus sertifitseerimise tunnustamisel: individuaalteenus	Tegelik tundide arv
Lennutreeningseadmed: muu eritegevus	Tegelik tundide arv
Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi alternatiivsete menetluste muudatused	Tegelik tundide arv
CS-25 õhusõidukite lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat (E-CoA)	6 tundi
Muude õhusõidukite lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat (E-CoA)	2 tundi
Lennukõlblikkusdirektiivide nõuete täitmise alternatiivsed meetodid (AMOC)	4 tundi
Lennuloa lennutingimuste heakskiitmine	3 tundi
Põhiline tüübisertifikaat, üks seerianumber	2 tundi
Dokumendi uuesti välja andmise haldustoiming ilma tehnilise kaasamiseta	1 tund
Suutlikkuse kontroll	1 tund

IIa OSA

Koolitusteenuste osutamise tasud

A.	Tasulised koolitusteenused

Kui punktist B ei tulene teisiti, küsitakse ameti töötajate poolt nende ülesannete täitmisel osutatud koolitusteenuste eest tasu järgmiselt:

a)	koolitusorganisatsioonis või kohapeal toimuva auditoorse õppe ja veebikoolituse eest vastavalt liites sätestatud asjakohastele summadele;

b)	muud liiki koolitusteenuste või nendega seotud taotluste eest vastavalt liites sätestatud tunnitasule.

Lepinguliste koolitajate poolt kas koolitusorganisatsioonis või kohapeal toimuva auditoorse õppe teenuste eest võetakse tasu iga kursuse kogumaksumuse alusel, mis on jagatud auditooriumi keskmise suurusega.

Väljaspool EASA ruume osutatavate koolitusteenuste puhul, kui koolitust taotleval organisatsioonil puuduvad sobivad koolitusruumid, võetakse tasu seotud otseste kulude eest.

B. Liites sätestatud tasudest vabastamine

Amet võib vabastada liitega ettenähtud tasudest koolitusteenuste eest, mis on osutatud järgmistele isikutele:

a)	riiklikud lennuametid, rahvusvahelised organisatsioonid või muud peamised sidusrühmad, kui on tagatud, et nad osutavad ametile samaväärset kasu toovaid koolitusteenuseid;

avalik-õiguslikud või eraõiguslikud ülikoolid või samalaadsed organisatsioonid, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

—	koolitusteenused moodustavad osa õppekavast, mis annab lennunduseriala diplomi või kraadi;

—	õppekava minimaalne kestus on üks akadeemiline aasta;

—	õppekava peamine eesmärk või tulemus ei ole alg- või jätkukoolituse pakkumine lennunduse või sellega seotud valdkondade professionaalidele;

c)	isikud, kes toetavad ameti tegevust või osalevad selles ning vajavad koolitust, et tagada teadmised ameti protsessidest ja tema tegevusega seotud erivahenditest.

C. Sõidukulude hüvitamine

Ilma et see piiraks punkti B kohase erandi kohaldamist ja kui lõikest 3 ei tulene teisiti, hüvitab kohapealse koolituse või koolitusega seotud teenuste saaja koolitusteenust osutava ameti töötajate sõidukulud vastavalt valemile d = v + a + h.

Lõikes 1 osutatud valemis kasutatud sümbolid tähistavad järgmist:

d = tasumisele kuuluvad sõidukulud;

v = transpordikulud;

a = komisjoni kehtestatud ametlik päevarahamäär, mis hõlmab majutust, toitlustamist, kohalikku transporti lähetuse sihtkohas ja muid erinevaid kulusid; (18)

h = sõiduaeg (ameti kehtestatud sõidutundide standardarv sihtkoha kohta) lisa II osas sätestatud tunnitasuga, (19) mitme projektiga seotud lähetuste puhul jagatakse summa vastavalt.

Punkti B alapunktis a osutatud asutused, organisatsioonid või sidusrühmad võib vabastada lõikes 1 osutatud sõidukulude hüvitamisest, kui nad osutavad ameti ruumides kohapealset koolitust või koolitusega seotud teenuseid, mis hõlmab reisimist, mis on samaväärne reisimisega, mis on vajalik ameti poolt kõnealuste üksuste ruumides kohapealse koolituse või koolitusega seotud teenuste osutamiseks.

IIa osa liide

Auditoorne õpe	Koolituse kestus päevades
Auditoorne õpe	0,5	1	1,5	2	2,5	3	4	5
Individuaalse koolituse tasu (eurot/päevas)	440	710	925	1 088	1 263	1 425	1 725	2 000
Koolitustsükli tasu (eurot/päevas)	3 500	5 700	7 400	8 700	10 100	11 400	13 800	16 000

Veebikoolitus	Koolituse kestus tundides
Veebikoolitus	1	2	3	4	5	6	7	8
Individuaalse koolituse tasu (eurot/tunnis)	50	100	150	200	250	300	350	400

Muud koolitusteenused: tunnitasu vastavalt käesoleva lisa II osale.

III OSA

Kaebuste menetlemise tasud

Kaebuste menetlemise tasud arvutatakse järgmiselt: kindlaksmääratud tasu korrutatakse vastava tasu kategooria koefitsiendiga olenevalt isikust või organisatsioonist.

Kindlaksmääratud tasu	10 000 eurot

Füüsiliste isikute tasukategooria	Kordaja
	0,10

Juriidiliste isikute tasukategooria olenevalt taotleja käibest (eurodes)	Kordaja
Alla 100 001	0,25
100 001 – 1 200 000	0,50
1 200 001 – 2 500 000	0,75
2 500 001 – 5 000 000	1,00
5 000 001 – 50 000 000	2,50
50 000 001 – 500 000 000	5,00
500 000 001 – 1 000 000 000	7,50
Üle 1 000 000 000	10,00

IV OSA

Aastane inflatsioonimäär

Aastane inflatsioonimäär	„Eurostat HICP (kõik komponendid) – Euroopa Liidu kõik riigid“ (2015 = 100) Muutus protsentides/12 kuu keskmine
Arvesse võetava inflatsioonimäära väärtus	Inflatsioonimäära väärtus indekseerimisele eelneval kolmel kuul

V OSA

Seletuskiri

Käesolevas lisas nimetatud sertifitseerimistingimuste (Certification specifications – CS) all mõistetakse määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõike 3 kohaselt vastu võetud ja ameti veebisaidil (https://www.easa.europa.eu/document-library/certification-specifications) avaldatud sertifitseerimistingimusi.

„VTOL“ – tiivikõhusõiduk või muu õhust raskem õhusõiduk, mis suudab püstsuunas startida ja/või maanduda. „HTOL“ – muu õhust raskem õhusõiduk, mis ei ole VTOL.

„VTOL suur õhusõiduk“ – CS-29 ja CS-27 CAT A õhusõiduk; „VTOL kerge õhusõiduk“ – CS-27 õhusõiduk, mille suurim stardimass on alla 3 175 kg ja piiratud 4 istekohaga, sealhulgas piloot; „VTOL keskmise suurusega õhusõiduk“ – muu CS-27 õhusõiduk.

Kõrgtehniline õhusõiduk kaalukategoorias kuni 5 700 kg on õhusõiduk, mille Mmo on suurem kui 0,6 ja/või mille maksimaalne käitamiskõrgus on üle 25 000 jala. Nende eest võetakse tasu ühe võrra kõrgema kategooria eest kui nende stardimassi järgne kategooria, kuid mitte rohkem kui kategooria „üle 5 700 kg kuni 22 000 kg“ eest.

„Väikesed õhulaevad“ on:

—	kõik kuumaõhu-õhulaevad sõltumata nende suurusest;

—	gaasiga täidetud õhulaevad mahutavusega kuni 2 000 m3;

„keskmised õhulaevad“ on gaasiga täidetud õhulaevad mahutavusega 2 000 m3 kuni 15 000 m3;

„suured õhulaevad“ on gaasiga täidetud õhulaevad mahutavusega üle 15 000 m3.

Lisa I osa tabelites 1, 4 ja 8 on „osade ja teisaldatava varustuse“ väärtuse all mõeldud tootja hinnakirjas märgitud hinda. I osa tabelis 10 on kõrgeima hinnaga toote hind EASA tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omaniku heakskiidetud tootjaorganisatsiooni sertifikaatidega seotud ülesannete (hooldustööde loetelu) hulka kantud kõige kallima toote, osa või teisaldatava varustuse hind (asjaomase tootja hinnakirjas märgitud hind).

Lisa I osa tabelite 2–4 ja 8 kohaselt makstavate lõivude puhul määratakse taotluse ja mudeli suhtes kohaldatav lõivukategooria kindlaks asjaomasele tüübiprojektile määratud lõivukategooria alusel. Kui ühe tüübiprojekti alusel on sertifitseeritud mitu mudelit, kohaldatakse enamiku nimetatud mudelite puhul kohaldatavat lõivukategooriat. Lõivu kategooria võrdse jaotuse korral kohaldatakse kõrgemat lõivukategooriat. Mitme tüübiprojektiga seotud taotluste puhul (heakskiidetud näidisloetelu) kohaldatakse kõrgeimat lõivukategooriat.

Kui taotlus hõlmab heakskiidetud näidisloetelu koostamist, suurendatakse vastavat lõivu20 %. Heakskiidetud näidisloetelu muutmise puhul kohaldatakse lisa I osa tabelites 2, 3 ja 4 loetletud lõivusid.

Lisa I osa tabelites 2 ja 3 tähendavad „lihtne“, „standardne“, „oluline“ ja „keerukas oluline“ järgmist:

	Lihtne	Standardne	Oluline	Keerukas oluline
EASA tüübisertifikaadi lisa	Ainult üldkasutatavatel ja hästi tõendatud meetoditel põhinevad tüübisertifikaadi lisad, olulised konstruktsioonimuudatused või remonditööd, mille kohta taotluse esitamisel saab esitada täielikud andmed (kirjeldus, vastavust näitav kontroll-leht, vastavust tõendavad dokumendid) ning mille osas taotleja on tõendatult kogenud ja mida võib hinnata projekti sertifitseerimise eest vastutav juhataja ise või mille hindamiseks on vaja konkreetse eriala spetsialisti piiratud ulatuses abi	Kõik muud tüübisertifikaadi lisad, konstruktsioonimuudatused või remonditööd	„Oluline“ on defineeritud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.101 alapunktis b (ja samuti FAA 14CFR 21.101 alapunktis b).	„Keerukas oluline muudatus“ on iga oluline muudatus (vt määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkt GM 21.A.101), millega kaasneb vähemalt kaks põhjust, mis õigustavad selle liigitamist oluliseks (kriteeriumide näited määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punktis GM 21.A.101: üldise konfiguratsiooni muutmine, konstruktsioonipõhimõtete muutmine, sertifitseerimisel kasutatud eeldused on kehtetuks tunnistatud) või iga oluline muudatus, mis hõlmab kaht või enamat olulisena kirjeldatud muudatust (määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti GM 21.A.101 II liite tabelite veerg „Muudatuste kirjeldus“). Kui see on põhjendatud erandlike tehniliste tingimustega, võib amet keeruka olulise taotluse ümber liigitada oluliseks taotluseks.
EASA olulised konstruktsioonimuudatused
EASA olulised remonditööd			ei kohaldata	ei kohaldata

10)

Lisa I osa tabelis 5 tähendab mõiste „väike“ taotlusi, mida menetletakse tehnilise sekkumiseta, „suur“ suurte lennukite, suurte tiivikõhusõidukite ja turbiinmootorite puhul kohaldatavat abi tunnustamiseks ning „keskmine“ osutab muude tootekategooriate ning osade ja teisaldatava varustuse tunnustamiseks antavale abile. Kui amet peaks kinnitama, et vajalik töö on oluliselt suurem kui eelnevalt kindlaks määratud teenusepaketid, nõutakse vastavuskontrolliga ja tunnustamiseks antava abiga seotud tehnilise abi/toe eest tasu kui eraldi teenuse eest.

11)

Lisa I osa tabelis 9A on projekteerimisorganisatsioonid liigitatud järgmiselt:

Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi tingimused	Klass A	Klass B	Klass C
DOA 1 Tüübisertifikaadi omanikud ETSOA-APU	Väga keerukas/suur	Keerukas/väike või keskmine	Vähem keerukas/väga väike
DOA 2 Tüübisertifikaadi lisad/muudatused/remonditööd ETSOA (v.a APU)	Piiranguteta	Piiratud (tehnilised valdkonnad)	Piiratud (õhusõiduki suurus)
	Väga keerukas/suur	Keerukas/väike või keskmine	Vähem keerukas/väga väike
DOA 3 Väheolulised muudatused/remonditööd	Piiranguteta	Piiratud (tehnilised valdkonnad)	Piiratud (õhusõiduki suurus)

12)

Lisa I osa tabelites 9A, 10, 11 ja 12 märgitud töötajate arv, mida arvesse võetakse, on sertifikaadi tingimuste kohase tegevusega seotud töötajate arv.

13)

Tabelis 14 on „asukoht“ koht (või kohad), kust organisatsiooni tegevust juhitakse või kus seda läbi viiakse.

Seejuures:

—	loetakse asukohaks peamine tegevuskoht (PPoB), olenemata lennutreeningseadme (FSTD) käitamisest;

—	iga peamisest tegevuskohast erinev aadress, kus käitatakse lennutreeningseadmeid, on täiendav asukoht, kui selles asukohas määratakse järelevalveametnik.

Järelevalve laiendamiseks asukohas, st kui koht asub asukohast sobivas kauguses, mis võimaldab juhtkonnal tagada nõuetele vastavuse, ilma et oleks vaja nimetada lisaisikuid, ei nõuta täiendavat järelevalvetasu.

Kuna iga organisatsioon on ainulaadne, viiakse läbi spetsiaalne analüüs, et hinnata organisatsiooni keerukust, võttes arvesse töötajate arvu ning organisatsiooni suurust ja ulatust, sh lennutreeningseadmete arvu, nende tasemeid ja simuleeritud õhusõidukite arvu.

EEP2: 12-kuuline ajavahemik, mida pikendatakse kuni 24 kuuni vastavalt punktile ORA.FSTD.225.

EEP3: 12-kuuline ajavahemik, mida pikendatakse kuni 36 kuuni vastavalt punktile ORA.FSTD.225.

(1) Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

(2) Mudeli lõivust kaetakse mudeli lisamine tüübiprojekti ning seda makstakse taotluse ja mudeli kohta. Lõiv peab olema seotud standardse, olulise või keeruka olulise muudatuse taotlusega. Taotluse ja mudeli suhtes kohaldatava lõivu kategooria määratakse kindlaks asjaomasele tüübiprojektile määratud lõivukategooria alusel.

(3) Käesolevas tabelis esitatud lõive ei kohaldata selliste väheoluliste muudatuste ja väheoluliste remonditööde suhtes, mille on teostanud projekteerimisorganisatsioon vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) jao A alajao J punkti 21A.263 alapunkti c alapunktile 2.

(4) Komisjoni 29. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 452/2014, millega kehtestatakse kolmandate riikide käitajate lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 133, 6.5.2014, lk 1).

(5) Välja arvatud sõidukulud (lisaks eespool nimetatud kindlaksmääratud lõivule).

(6) EASA tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omaniku heakskiidetud tootjaorganisatsiooni sertifikaatidega hõlmatud ülesannete (hooldustööde loetelu) hulka kantud kõige kallima toote, osa või teisaldatava varustuse hind (asjaomase tootja hinnakirjas märgitud hind).

(7) Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).

(8) Tasumisele kuuluv lõiv koosneb kindlaksmääratud summadest, mis sõltuvad töötajate arvust ja organisatsiooni pädevus(t)est.

(9) Organisatsioonid, kellel on mitu A- ja/või B-pädevust, maksavad ainult kõige kõrgema lõivumäära järgi. Organisatsioonid, kellel on mitu C- ja/või D-pädevust, maksavad iga pädevuse eest „C/D pädevuse“ lõivu.

(10) Vt komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 IV lisa (osa 147) jao A alajagu B).

(11) Esmaste sertifikaadilõivude puhul lõivud organisatsioonide ja kursuste kaupa. Töötajatega seotud sertifikaadi lõivus sisalduvad esimene organisatsioon ja esimene koolituskursus.

(12) Juba sertifitseeritud organisatsioonide puhul, kes taotlevad täiendavate koolitusorganisatsioonide või koolituskursuste lisamist, võetakse kohaldatav lõiv iga organisatsiooni või koolituskursuse eest.

(13) Tasumisele kuuluv lõiv koosneb kindlaksmääratud summadest, mis sõltuvad organisatsiooni pädevus(t)est.

(14) Organisatsioonid, kellel on mitu A-pädevust, maksavad ainult kõige kõrgema lõivumäära järgi.

(15) Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1–193).

(16) Kohaldatav üksnes kahepoolse lepingu kolmandas riigis asuva(te) lennuimitaatori(te) suhtes.

(17) Toimingute loetelu ei ole täielik. Selle osa toimingute loetelu vaadatakse korrapäraselt läbi. Kui mõni toiming ei sisaldu käesolevas osas, ei tähenda see veel automaatselt seda, et Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ei või seda toimingut teostada.

(18) Vt kehivad päevarahamäärad, mille komisjon on avaldanud EuropeAidi veebisaidil (https://ec.europa.eu/europeaid/work/procedures/implementation/per_diems/index_en.htm_en).

(19) Vt ameti veebisaidil (https://www.easa.europa.eu/) standardsete sõiduaegade loetelus esitatud sõidutundide standardarvud.

17.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 327/78

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/2157,

10. detsember 2019,

millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 300 lõiget 3 ja artiklit 305,

võttes arvesse nõukogu 21. mai 2019. aasta otsust (EL) 2019/852, millega määratakse kindlaks Regioonide Komitee koosseis, (1)

võttes arvesse kõikide liikmesriikide ettepanekuid

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu artikli 300 lõikes 3 nähakse ette, et Regioonide Komitee koosneb piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees.

(2)	Lepingu artikli 305 kohaselt nimetab nõukogu kõikide liikmesriikide ettepanekute põhjal viieks aastaks ametisse Regioonide Komitee liikmed ja sama palju asendusliikmeid.

(3)	Kuna Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametiaeg lõpeb 25. jaanuaril 2020, tuleks ametisse nimetada uued liikmed ja asendusliikmed.

(4)	Sellele ametissenimetamisele järgneb hilisemal kuupäeval teiste liikmete ja asendusliikmete ametisenimetamine, kelle kandidatuurist ei ole nõukogule enne 15. novembrit 2019 teatatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025 nimetatakse Regioonide Komitee

—	liikmeteks isikud, kelle nimekiri on liikmesriikide kaupa esitatud I lisas;

—	asendusliikmeteks isikud, kelle nimekiri on liikmesriikide kaupa esitatud II lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 10. detsember 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TUPPURAINEN

(1) ELT L 139, 27.5.2019, lk 13.

I LISA

ПРИЛОЖЕНИЕ I - ANEXO I - PŘÍLOHA I - BILAG I - ANHANG I - I LISA - ΠΑΡΑΡΤΗΜΑ Ι - ANNEX I - ANNEXE I - PRILOG I - ALLEGATO I - I PIELIKUMS - I PRIEDAS - I. MELLÉKLET - ANNESS I - BIJLAGE I - ZAŁĄCZNIK I - ANEXO I - ANEXA I - PRÍLOHA I - PRILOGA I - LIITE I - BILAGA I

Членове/Miembros/Členové/Medlemmer/Mitglieder/Liikmed/Μέλη/Members/Membres/Članovi/Membri/Locekļi/Nariai/Tagok/Membri/Leden/Członkowie/Membros/Membri/Členovia/Člani/Jäsenet/Ledamöter

BELGIË/BELGIQUE/BELGIEN

Mr Karl-Heinz LAMBERTZ

Member of a Regional Assembly: Parlament der Deutschsprachigen Gemeinschaft

Mr Pascal SMET

Staatssecretaris van het Brussels Hoofdstedelijk Gewest belast met Europese en Internationale Betrekkingen

Mr Rudi VERVOORT

Ministre-Président du Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale

ČESKO

Mr Josef BERNARD

Member of a Regional Assembly: zastupitel Plzeňského kraje

Mr Pavel BRANDA

Member of a Local Assembly: zastupitel obce Rádlo

Mr Jiří ČUNEK

Member of a Regional Assembly: zastupitel Zlínského kraje

Mr Zdeněk HŘIB

Member of a Local Assembly: zastupitel hlavního města Praha

Mr Dan JIRÁNEK

Member of a Local Assembly: zastupitel statutárního města Kladno

Mr Roman LÍNEK

Member of a Regional Assembly: zastupitel Pardubického kraje

Mr Tomáš MACURA

Member of a Local Assembly: zastupitel statutárního města Ostrava

Ms Jana MRAČKOVÁ VILDUMETZOVÁ

Member of a Regional Assembly: zastupitelka Karlovarského kraje

Ms Jaroslava POKORNÁ JERMANOVÁ

Member of a Regional Assembly: zastupitelka Středočeského kraje

Mr Martin PŮTA

Member of a Regional Assembly: zastupitel Libereckého kraje

Mr Radim SRŠEŇ

Member of a Local Assembly: zastupitel obce Dolní Studénky

Mr Oldřich VLASÁK

Member of a Local Assembly: zastupitel statutárního města Hradec Králové

DANMARK

Mr Per Bødker ANDERSEN

Member of a Local Assembly: Kolding kommunalbestyrelse

Ms Kirstine Helene BILLE

Member of a Local Assembly: Syddjurs kommunalbestyrelse

Mr Erik FLYVHOLM

Member of a Local Assembly: Lemvig kommunalbestyrelse

Mr Jens Christian GJESING

Member of a Local Assembly: Haderslev kommunalbestyrelse

Mr Jens Bo IVE

Member of a Local Assembly: Rudersdal kommunalbestyrelse

Mr Jess V. LAURSEN

Member of a Regional Assembly: Regionsrådet, Region Nordjylland

Mr Arne LÆGAARD

Member of a Regional Assembly: Regionsrådet, Region Midtjylland

Mr Per NØRHAVE

Member of a Local Assembly: Ringsted kommunalbestyrelse

Mr Karsten Uno PETERSEN

Member of a Regional Assembly: Regionsrådet, Region Syddanmark

DEUTSCHLAND

Ms Muhterem ARAS

Member of a Regional Assembly: Landtag Baden-Württemberg

Mr Dietmar BROCKES

Member of a Regional Assembly: Landtag Nordrhein-Westfalen

Ms Barbara DUDEN

Member of a Regional Assembly: Hamburgische Bürgerschaft

Ms Antje GROTHEER

Member of a Regional Assembly: Bremische Bürgerschaft

Mr Tilo GUNDLACK

Member of a Regional Assembly: Landtag Mecklenburg-Vorpommern

Mr Florian HERRMANN

Member of a Regional Executive: Bayerische Landesregierung

Ms Birgit Janine HONÉ

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Niedersächsischer Landtag

Ms Helma KUHN-THEIS

Member of a Regional Assembly: Saarländischer Landtag

Mr Bernd LANGE

Member of a Local Executive: Landkreis Görlitz

Ms Henrike MÜLLER

Member of a Regional Assembly: Bremische Bürgerschaft

Mr Marcel PHILIPP

Member of a Local Executive: Stadt Aachen

Ms Heike RAAB

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Landtag Rheinland-Pfalz

Mr Franz RIEGER

Member of a Regional Assembly: Bayerischer Landtag

Ms Isolde RIES

Member of a Regional Assembly: Saarländischer Landtag

Mr Eckhard RUTHEMEYER

Member of a Local Executive: Stadt Soest

Mr Michael SCHNEIDER

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Landtag Sachsen-Anhalt

Mr Mark SPEICH

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Landtag Nordrhein-Westfalen

Mr Bernd Claus VOß

Member of a Regional Assembly: Landtag Schleswig-Holstein

Mr Mark WEINMEISTER

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Hessischer Landtag

Mr Guido WOLF

Member of a Regional Executive: Landesregierung Baden-Württemberg

Mr Gerry WOOP

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Abgeordnetenhaus von Berlin

EESTI

Mr Mihkel JUHKAMI

Member of a Local Assembly: Rakvere City Council

Mr Urmas KLAAS

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: Tartu City Council

Mr Mikk PIKKMETS

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: Lääneranna Rural Municipality Council

Mr Siim SUURSILD

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: Pärnu City Council

Mr Tiit TERIK

Member of a Local Assembly: Tallinn City Council

Mr Mart VÕRKLAEV

Member of a Local Assembly: Rae Rural Municipality Council

ESPAÑA

Ms Concepción ANDREU RODRÍGUEZ

Member of a Regional Executive: Gobierno de La Rioja

Ms Francesca Lluch ARMENGOL i SOCIAS

Member of a Regional Executive: Gobierno de las Illes Balears

Mr Adrián BARBÓN RODRÍGUEZ

Member of a Regional Assembly: Junta General del Principado de Asturias

Mr Alfred BOSCH i PASCUAL

Member of a Regional Executive: Gobierno de la Generalitat de Cataluña

Ms María Victoria CHIVITE NAVASCUÉS

Member of a Regional Executive: Gobierno de Navarra

Ms Isabel Natividad DÍAZ AYUSO

Member of a Regional Executive: Gobierno de la Comunidad de Madrid

Mr Guillermo FERNÁNDEZ VARA

Member of a Regional Executive: Junta de Extremadura

Ms Paula FERNÁNDEZ VIAÑA

Member of a Regional Executive: Gobierno de Cantabria

Mr Emiliano GARCÍA-PAGE SÁNCHEZ

Member of a Regional Executive: Consejo de Gobierno de la Junta de Comunidades de Castilla-La Mancha

Mr Francisco IGEA ARISQUETA

Member of a Regional Executive: Junta de Castilla y León

Mr Francisco Javier LAMBÁN MONTAÑÉS

Member of a Regional Executive: Gobierno de Aragón

Mr Juan Manuel MORENO BONILLA

Member of a Regional Executive: Consejo de Gobierno de la Junta de Andalucía

Mr Alberto NÚÑEZ FEIJÓO

Member of a Regional Executive: Junta de Galicia

Mr Ximo PUIG i FERRER

Member of a Regional Assembly: Les Corts Valencianes

Mr Ángel Víctor TORRES PÉREZ

Member of a Regional Executive: Gobierno de Canarias

Mr Iñigo URKULLU RENTERIA

Member of a Regional Assembly: Parlamento Vasco

IRELAND

Ms Aoife BRESLIN

Member of a Local Executive: Kildare County Council

Mr Eamon DOOLEY

Member of a Local Executive: Offaly County Council

Ms Kate FEENEY

Member of a Local Executive: Dun Laoghaire Rathdown County Council

Ms Deirdre FORDE

Member of a Local Executive: Cork City Council

Mr Kieran MCCARTHY

Member of a Local Executive: Cork City Council

Mr Declan MCDONNELL

Member of a Local Executive: Galway City Council

Mr Michael MURPHY

Member of a Local Executive: Tipperary County Council

Mr Malcolm NOONAN

Member of a Local Executive: Kilkenny County Council

ITALIA

Mr Matteo Luigi BIANCHI

Consigliere comunale del Comune di Morazzone (VA)

Mr Vincenzo BIANCO

Consigliere comunale del Comune di Catania

Mr Sergio CACI

Sindaco del Comune di Montalto di Castro (VT)

Ms Arianna Maria CENSI

Consigliere comunale del Comune di Milano

Ms Michela LEONI

Consigliere della Provincia di Novara

Mr Giorgio MAGLIOCCA

Presidente della Provincia di Caserta

Mr Luca MENESINI

Presidente della Provincia di Lucca

Mr Virginio MEROLA

Sindaco del Comune di Bologna

Mr Salvatore Domenico Antonio POGLIESE

Sindaco del Comune di Catania

Ms Virginia RAGGI

Sindaco di Roma Capitale

ΚΥΠΡΟΣ

Mr Nikos ANASTASIOU

Mayor of Kato Polemidia Municipality

Mr Andros KARAYIANNIS

Mayor of Deryneia Municipality

Mr Louis KOUMENIDES

President of the Community Council of Kato Lefkara

Ms Eleni LOUCAIDES

Municipal Councilor of Nicosia Municipality

Mr Stavros STAVRINIDES

Municipal Councilor of Strovolos Municipality

LATVIJA

Ms Inga BĒRZIŅA

Member of a Local Assembly: Kuldīga municipal council

Mr Gints KAMINSKIS

Member of a Local Assembly: Auce municipal council

Mr Aivars OKMANIS

Member of a Local Assembly: Rundāle municipal council

Mr Leonīds SALCEVIČS

Member of a Local Assembly: Jēkabpils city council

Mr Dainis TURLAIS

Member of a Local Assembly: Rīga city council

Mr Hardijs VENTS

Member of a Local Assembly: Pārgauja municipal council

Mr Jānis VĪTOLIŅŠ

Member of a Local Assembly: Ventspils city council

LUXEMBOURG

Ms Simone BEISSEL

Member of a Local Assembly: Conseil communal de la ville de Luxembourg

Mr Roby BIWER

Member of a Local Assembly: Conseil communal de la commune de Bettembourg

Mr Tom JUNGEN

Member of a Local Assembly: Conseil communal de la commune de Roeser

Mr Ali KAES

Member of a Local Assembly: Conseil communal de la commune de Tandel

Ms Romy KARIER

Member of a Local Assembly: Conseil communal de la commune de Clervaux

MALTA

Mr Samuel AZZOPARDI

Member of a Regional Executive: Gozo Region

Mr Joe CORDINA

Member of a Local Executive: Local Councils' Association

Mr Paul FARRUGIA

Member of a Regional Executive: South East Region

Mr Mario FAVA

Member of a Local Executive: Local Councils' Association

NEDERLAND

Mr Ronald Eduard DE HEER

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: de Gemeenteraad van de gemeente Zwolle

Ms Maria Hendrika Mathilda Rita DE HOON-VEELENTURF

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: de Gemeenteraad van de gemeente Baarle-Nassau

Mr Andy DRITTY

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Provinciale Staten van de provincie Limburg

Mr Robert JONKMAN

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: de Gemeenteraad van de gemeente Opsterland

Mr Ufuk KÂHYA

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: de Gemeenteraad van de gemeente 's-Hertogenbosch

Ms Helena Antoinette Maria NAUTA-VAN MOORSEL

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: de Gemeenteraad van de gemeente Hof van Twente

Mr Michiel Alexander RIJSBERMAN

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Provinciale Staten van de provincie Flevoland

Ms Maria SCHOUTEN

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: de Gemeenteraad van de gemeente Nieuwegein

Mr Tjisse STELPSTRA

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Provinciale Staten van de provincie Drenthe

Mr Robertus Cornelis Leonardus STRIJK

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Provinciale Staten van de provincie Utrecht

Mr Wilhelmus Bernhard Henricus Josephus VAN DE DONK

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Provinciale Staten van de provincie Noord-Brabant

Mr Yde Johan VAN HIJUM

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Provinciale Staten van de provincie Overijssel

ÖSTERREICH

Mr Markus ACHLEITNER

Member of a Regional Executive: State Government of Upper Austria

Ms Barbara EIBINGER-MIEDL

Member of a Regional Executive: State Government of Styria

Mr Christian ILLEDITS

Member of a Regional Executive: State Government of Burgenland

Mr Peter KAISER

Member of a Regional Executive: State Government of Carinthia

Mr Markus LINHART

Member of a Local Executive: City Council of the regional capital Bregenz

Mr Michael LUDWIG

Member of a Regional Executive: State Government of Vienna

Ms Johanna MIKL-LEITNER

Member of a Regional Executive: State Government of Lower Austria

Mr Günther PLATTER

Member of a Regional Executive: State Government of Tyrol

Mr Franz SCHAUSBERGER

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: State Parliament of Salzburg

Mr Matthias STADLER

Member of a Local Executive: City Council of the regional capital of St. Pölten

Mr Hanspeter WAGNER

Member of a Local Executive: Local Council of the municipality of Breitenwang in Tyrol

Mr Markus WALLNER

Member of a Regional Executive: State Government of Vorarlberg

ROMÂNIA

Mr Ionel ARSENE

President of Neamţ County Council

Mr Emil BOC

Mayor of Cluj-Napoca Municipality, Cluj County

Mr Csaba BORBOLY

President of Harghita County Council

Ms Daniela CÎMPEAN

President of Sibiu County Council

Mr Emil DRĂGHICI

Mayor of Vulcana-Băi Commune, Dâmbovița County

Mr Decebal FĂGĂDĂU

Mayor of Constanţa Municipality, Constanţa County

Ms Mariana GÂJU

Mayor of Cumpăna Commune, Constanța County

Mr Victor MORARU

President of Ialomiţa County Council

Mr Robert Sorin NEGOIȚĂ

Mayor of District 3, Bucharest Municipality

Mr Alin - Adrian NICA

Mayor of Dudeștii Noi Commune, Timiș County

Mr Ion PRIOTEASA

President of Dolj County Council

Mr Adrian Ovidiu TEBAN

Mayor of Cugir City, Alba County

Ms Gabriela Florica TULBURE

Mayor of Sein City, Maramureș County

Mr Marius Horia ȚUȚUIANU

President of Constanţa County Council

Mr Marius Ioan URSĂCIUC

Mayor of Gura Humorului City, Suceava County

SLOVENIJA

Mr Uroš BREŽAN

župan Občine Tolmin

Ms Jasna GABRIČ

županja Občine Trbovlje

Ms Nuška GAJŠEK

županja Mestne občine Ptuj

Mr Aleksander JEVŠEK

župan Mestne občine Murska Sobota

Mr Gregor MACEDONI

župan Mestne občine Novo mesto

Mr Robert SMRDELJ

župan Občine Pivka

Mr Ivan ŽAGAR

župan Občine Slovenska Bistrica

SLOVENSKO

Mr Milan BELICA

Chairman of Nitra Self – Governing Region

Mr József BERÉNYI

Vice - Chairman of Trnava Self – Governing Region

Mr Juraj DROBA

Chairman of Bratislava Self – Governing Region

Mr Ján FERENČÁK

Mayor of Kežmarok

Mr Jaroslav HLINKA

Mayor of Košice - South

Mr Miloslav REPASKÝ

Member of the Regional Parliament of the Prešov Self – Governing Region

Mr Rastislav TRNKA

Chairman of Košice Self – Governing Region

Ms Andrea TURČANOVÁ

Mayor of Prešov

Mr Matúš VALLO

Mayor of Bratislava

SUOMI

Mr Mikko AALTONEN

Member of a Local Assembly: Tampere City Council

Ms Satu HAAPANEN

Member of a Local Assembly: Oulu City Council

Mr Ilpo HELTIMOINEN

Member of a Local Assembly: Lappeenranta City Council

Ms Anne KARJALAINEN

Member of a Local Assembly: Kerava City Council

Mr Markku MARKKULA

Member of a Local Assembly: Espoo City Council

Mr Mikkel NÄKKÄLÄJÄRVI

Member of a Local Assembly: Rovaniemi City Council

Ms Sari RAUTIO

Member of a Local Assembly: Hämeenlinna City Council

Ms Mirja VEHKAPERÄ

Member of a Local Assembly: Oulu City Council

SVERIGE

Ms Jelena DRENJANIN

Member of a Local Assembly: Huddinge kommun

Mr Samuel GONZALES WESTLING

Member of a Local Assembly: Hofors kommun

Mr Pehr GRANFALK

Member of a Local Assembly: Solna kommun

Ms Marie JOHANSSON

Member of a Local Assembly: Gislaveds kommun

Mr Anders KNAPE

Member of a Local Assembly: Karlstads kommun

Ms Ulrika LANDERGREN

Member of a Local Assembly: Kungsbacka kommun

Mr Jonny LUNDIN

Member of a Regional Assembly: Västernorrlands läns landsting

Mr Ilmar REEPALU

Member of a Regional Assembly: Skåne läns landsting

Mr Tomas RISTE

Member of a Regional Assembly: Vämlands läns landsting

Ms Marie-Louise RÖNNMARK

Member of a Local Assembly: Umeå kommun

Ms Birgitta SACRÈDEUS

Member of a Regional Assembly: Dalarnas läns landsting

Ms Karin WANNGÅRD

Member of a Local Assembly: Stockholms kommun

II LISA

ПРИЛОЖЕНИЕ II - ANEXO II - PŘÍLOHA II - BILAG II - ANHANG II - II LISA - ΠΑΡΑΡΤΗΜΑ ΙΙ - ANNEX II - ANNEXE II - PRILOG II - ALLEGATO II - II PIELIKUMS - II PRIEDAS - II. MELLÉKLET - ANNESS II - BIJLAGE II - ZAŁĄCZNIK II - ANEXO II - ANEXA II - PRÍLOHA II - PRILOGA II - LIITE II - BILAGA II

Заместник-членове/Suplentes/Náhradníci/Suppleanter/Stellvertreter/Asendusliikmed/Αναπληρωτές/Alternate members/Suppléants/Zamjenici članova/Supplenti/Aizstājēji/Pakaitiniai nariai/Póttagok/Membri Supplenti/Plaatsvervangers/Zastępcy członków/Suplentes/Supleanți/Náhradníci/Nadomestni člani/Varajäsenet/Suppleanter

ČESKO

Mr Tomáš CHMELA

Member of a Local Assembly: zastupitel města Slavičín

Mr Martin DLOUHÝ

Member of a Local Assembly: zastupitel hlavního města Praha

Mr Pavel HEČKO

Member of a Regional Assembly: zastupitel Královéhradeckého kraje

Mr Petr HÝBLER

Member of a Regional Assembly: zastupitel Jihomoravského kraje

Mr Zdeněk KARÁSEK

Member of a Regional Assembly: zastupitel Moravskoslezského kraje

Mr Martin KLIKA

Member of a Regional Assembly: zastupitel Ústeckého kraje

Ms Sylva KOVÁČIKOVÁ

Member of a Local Assembly: zastupitelka města Bílovec

Mr Jan MAREŠ

Member of a Local Assembly: zastupitel statutárního města Chomutov

Mr Jaromír NOVÁK

Member of a Regional Assembly: zastupitel Jihočeského kraje

Mr Pavel PACAL

Member of a Regional Assembly: zastupitel Kraje Vysočina

Mr Patrik PIZINGER

Member of a Local Assembly: zastupitel města Chodov

Mr Robert ZEMAN

Member of a Local Assembly: zastupitel města Prachatice

DANMARK

Mr Steen Bording ANDERSEN

Member of a Local Assembly: Aarhus kommunalbestyrelse

Ms Ursula Beate DIETERICH-PEDERSEN

Member of a Regional Assembly: Regionsrådet, Region Sjælland

Mr Erik HØEG-SØRENSEN

Member of a Regional Assembly: Regionsrådet, Region Nordjylland

Ms Kirsten Maria Meyer JENSEN

Member of a Local Assembly: Hillerød kommunalbestyrelse

Mr Anders Rosenstand LAUGESEN

Member of a Local Assembly: Skanderborg kommunalbestyrelse

Mr Evan LYNNERUP

Member of a Regional Assembly: Regionsrådet, Region Sjælland

Ms EVA Borchorst MEJNERTZ

Member of a Local Assembly: Aarhus kommunalbestyrelse

Mr Karsten Søndergaard NIELSEN

Member of a Local Assembly: Egedal kommunalbestyrelse

Mr Søren WINDELL

Member of a Local Assembly: Odense kommunalbestyrelse

DEUTSCHLAND

Mr Josef FREY

Member of a Regional Assembly: Landtag Baden-Württemberg

Mr René GÖGGE

Member of a Regional Assembly: Hamburgische Bürgerschaft

Mr Tobias GOTTHARDT

Member of a Regional Assembly: Bayerischer Landtag

Ms Susanne GROBIEN

Member of a Regional Assembly: Bremische Bürgerschaft

Mr Thomas HABERMANN

Member of a Local Executive: Landkreis Rhön-Grabfeld

Ms Karin HALSCH

Member of a Regional Assembly: Abgeordnetenhaus von Berlin

Mr Heinz-Joachim HÖFER

Member of a Local Assembly: Stadtrat Altenkirchen

Ms Katy HOFFMEISTER

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Landtag Mecklenburg-Vorpommern

Mr Peter KURZ

Member of a Local Executive: Stadt Mannheim

Mr Clemens LAMMERSKITTEN

Member of a Regional Assembly: Niedersächsischer Landtag

Mr Marcus OPTENDRENK

Member of a Regional Assembly: Landtag Nordrhein-Westfalen

Mr Wolfgang REINHART

Member of a Regional Assembly: Landtag Baden-Württemberg

Mr Boris RHEIN

Member of a Regional Assembly: Hessischer Landtag

Ms Heike SCHARFENBERGER

Member of a Regional Assembly: Landtag Rheinland-Pfalz

Mr Florian SIEKMANN

Member of a Regional Assembly: Bayerischer Landtag

Ms Sabine SÜTTERLIN-WAACK

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Landtag Schleswig-Holstein

Mr Roland THEIS

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Saarländischer Landtag

Mr Cindi TUNCEL

Member of a Regional Assembly: Bremische Bürgerschaft

Mr Dirk WEDEL

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Landtag Nordrhein-Westfalen

Mr Reiner ZIMMER

Member of a Regional Assembly: Saarländischer Landtag

EESTI

Mr Aivar ARU

Member of a Local Assembly: Saaremaa Rural Municipality Council

Mr Margus LEPIK

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: Valga Rural Municipality Council

Mr Rait PIHELGAS

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: Järva Rural Municipality Council

Ms Marika SAAR

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: Elva Rural Municipality Council

Mr Urmas SUKLES

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: Haapsalu City Council

Mr Jan TREI

Member of a Local Assembly: Viimsi Rural Municipality Council

ESPAÑA

Mr Ignacio Jesús AGUADO CRESPO

Member of a Regional Executive: Gobierno de la Comunidad de Madrid

Mr Carlos AGUILAR VÁZQUEZ

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Cortes de Castilla y León

Ms Rosa María BALAS TORRES

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Asamblea de Extremadura

Ms Mireia BORRELL PORTA

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Parlamento de Cataluña

Mr Joan CALABUIG RULL

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Les Corts Valencianes

Mr Manuel Alejandro CARDENETE FLORES

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Parlamento de Andalucía

Ms María Ángeles ELORZA ZUBIRÍA

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Parlamento Vasco

Mr Jesús María GAMALLO ALLER

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Parlamento de Galicia

Mr Francisco Celso GONZÁLEZ GONZÁLEZ

Member of a Regional Executive: Gobierno de La Rioja

Mr Mikel IRUJO AMEZAGA

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Parlamento de Navarra

Ms Virginia MARCO CÁRCEL

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Cortes de Castilla-La Mancha

Ms María Teresa PÉREZ ESTEBAN

Member of a Regional Executive: Gobierno de Aragón

Ms María SÁNCHEZ RUIZ

Member of a Regional Executive: Gobierno de Cantabria

Mr Antonio VICENS VICENS

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Parlamento de las Illes Balears

Mr Javier VILA FERRERO

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Junta General del Principado de Asturias

Mr Julián José ZAFRA DÍAZ

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Parlamento de Canarias

IRELAND

Ms Emma BLAIN

Member of a Local Executive: Dun Laoghaire Rathdown County Council

Ms Gillian COUGHLAN

Member of a Local Executive: Cork County Council

Ms Alison GILLILAND

Member of a Local Executive: Dublin City Council

Mr Jimmy MCCLEARN

Member of a Local Executive: Galway County Council

Mr Patrick MCEVOY

Member of a Local Executive: Kildare County Council

Ms Erin MCGREEHAN

Member of a Local Executive: Louth County Council

Ms Una POWER

Member of a Local Executive: Dun Laoghaire Rathdown County Council

Mr Enda STENSON

Member of a Local Executive: Leitrim County Council

ITALIA

Mr Alberto ANCARANI

Consigliere comunale del Comune di Ravenna

Ms Daniela BALLICO

Sindaco del Comune di Ciampino (RM)

Mr Federico BORGNA

Presidente della Provincia di Cuneo

Ms Mariadele GIROLAMI

Consigliere della Provincia di Ascoli Piceno

Mr Mario GUARENTE

Sindaco del Comune di Potenza

Mr Alessio MARSILI

Consigliere municipale di Roma Capitale

Ms Monica MARINI

Sindaco del Comune di Pontassieve (FI)

Mr Nicola MARINI

Sindaco del Comune di Albano Laziale (RM)

Mr Federico Carlo MARTEGANI

Consigliere comunale del Comune di Tradate (VA)

Mr Guido MILANA

Consigliere comunale del Comune di Olevano Romano (RM)

Mr Roberto PELLA

Sindaco del Comune di Valdengo (BI)

Mr Carmine PACENTE

Consigliere comunale del Comune di Milano

Mr Alessandro ROMOLI

Consigliere della Provincia di Viterbo

Mr Giuseppe VARACALLI

Consigliere comunale del Comune di Gerace (RC)

ΚΥΠΡΟΣ

Mr Theodoros ANTONIOU AVVAS

Mayor of Mesa Yitonia Municipality

Mr Christodoulos IOANNOU

Municipal Councilor of Larnaka Municipality

Mr Christakis MELETIES

President of the Community Council of Kokkinotrimithia

Mr Kyriacos XYDIAS

Mayor of Yermasoyia Municipality

Ms Areti PIERIDOU

President of the Community Council of Tala, Paphos

LATVIJA

Mr Gunārs ANSIŅŠ

Member of a Local Assembly: Liepāja city council

Mr Jānis BAIKS

Member of a Local Assembly: Valmiera city council

Mr Raimonds ČUDARS

Member of a Local Assembly: Salaspils municipal council

Mr Sergejs MAKSIMOVS

Member of a Local Assembly: Viļaka municipal council

Mr Māris SPRINDŽUKS

Member of a Local Assembly: Ādaži municipal council

Ms Olga VEIDIŅA

Member of a Local Assembly: Rīga city council

Mr Māris ZUSTS

Member of a Local Assembly: Saldus municipal council

LUXEMBOURG

Ms Liane FELTEN

Member of a Local Assembly: Conseil communal de la ville de Grevenmacher

Ms Linda GAASCH

Member of a Local Assembly: Conseil communal de la ville de Luxembourg

Mr Gusty GRAAS

Member of a Local Assembly: Conseil communal de la commune de Bettembourg

Ms Carole HARTMANN

Member of a Local Assembly: Conseil communal de la ville d’Echternach

Ms Cécile HEMMEN

Member of a Local Assembly: Conseil communal de la commune de Weiler-la-Tour

MALTA

Mr Jesmond AQUILINA

Member of a Regional Executive: South Region

Mr Keven CAUCHI

Member of a Local Executive: Għajnsielem Local Council

Mr Fredrick CUTAJAR

Member of a Local Executive: Santa Luċija Local Council

Ms Graziella GALEA

Member of a Local Executive: San Pawl il-Baħar Local Council

NEDERLAND

Mr Ahmed ABOUTALEB

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: de Gemeenteraad van de gemeente Rotterdam

Ms Jeannette Nicole BALJEU

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Provinciale Staten van de provincie Zuid-Holland

Ms Wilhelmina Johanna Gerarda DELISSEN – VAN TONGERLO

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: de Gemeenteraad van de gemeente Peel en Maas

Ms Marcelle Theodora Maria HENDRICKX

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: de Gemeenteraad van de gemeente Tilburg

Mr Johannes Gerrit KRAMER

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Provinciale Staten van de provincie Fryslân

Ms Anna PIJPELINK

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Provinciale Staten van de provincie Zeeland

Mr Guido Pascal RINK

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: de Gemeenteraad van de gemeente Emmen

Mr Henk STAGHOUWER

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Provinciale Staten van de provincie Groningen

Mr Ben VAN ASSCHE

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: de Gemeenteraad van de gemeente Terneuzen

Mr Robert Jacobus VAN ASTEN

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: de Gemeenteraad van de gemeente 's-Gravenhage

Mr Johannes Christoffel VAN DER HOEK

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Provinciale Staten van de provincie Noord-Holland

Ms Christianne VAN DER WAL – ZEGGELINK

Representative of a regional body with political accountability to an elected Assembly: Provinciale Staten van de provincie Gelderland

ÖSTERREICH

Mr Hans Peter DOSKOZIL

Member of a Regional Executive: State Government of Burgenland

Mr Martin EICHTINGER

Member of a Regional Executive: State Government of Lower Austria

Mr Peter FLORIANSCHÜTZ

Member of a Local Assembly: Vienna City Council

Mr Peter HANKE

Member of a Regional Executive: State Government of Vienna

Ms Doris KAMPUS

Member of a Regional Executive: State Government of Styria

Ms Carmen KIEFER

Member of a Local Executive: Local Council of the municipality of Kuchl in Salzburg

Ms Sonja LEDL-ROSSMANN

Member of a Regional Assembly: State Parliament of Tyrol

Ms Brigitta PALLAUF

Member of a Regional Assembly: State Parliament of Salzburg

Mr Herwig SEISER

Member of a Regional Assembly: State Parliament of Carinthia

Mr Viktor SIGL

Member of a Regional Assembly: State Parliament of Upper Austria

Mr Harald SONDEREGGER

Member of a Regional Assembly: State Parliament of Vorarlberg

Mr Hannes WENINGER

Member of a Local Assembly: Municipal Council of the municipality of Gießhübl

ROMÂNIA

Mr Árpád-András ANTAL

Mayor of Sfântu Gheorghe Municipality, Covasna County

Mr Daniel-Ștefan DRĂGULIN

Mayor of Călărași Municipality, Călărași County

Mr Ştefan ILIE

Mayor of Luncavița Commune, Tulcea County

Mr Emil Radu MOLDOVAN

President of Bistrița-Năsăud County Council

Mr Cornel NANU

Mayor of Cornu Commune, Prahova County

Mr Petre Emanoil NEAGU

President of Buzău County Council

Mr Cosmin NECULA

Mayor of Bacău Municipality, Bacău County

Mr Gheorghe Daniel NICOLAȘ

Mayor of Odobești City, Vrancea County

Mr Emilian OPREA

Mayor of Chitila City, Ilfov County

Mr Nicolae PANDEA

Mayor of Ştefan cel Mare Commune, Călăraşi County

Mr Marian PETRACHE

President of Ilfov County Council

Mr Horia TEODORESCU

President of Tulcea County Council

Mr Mădălin – Ady TEODOSESCU

Mayor of Balș City, Olt County

Mr Bogdan Andrei TOADER

President of Prahova County Council

Mr István-Valentin VÁKÁR

Vice-president of Cluj County Council

SLOVENIJA

Ms Breda ARNŠEK

podžupanja Mestne občine Celje

Mr Aleksander Saša ARSENOVIČ

župan Mestne občine Maribor

Mr Damijan JAKLIN

župan Občine Velika Polana

Ms Vlasta KRMELJ

županja Občine Selnica ob Dravi

Mr Vladimir PREBILIČ

župan Občine Kočevje

Mr Tine RADINJA

župan Občine Škofja Loka

Mr Tomaž ROŽEN

župan Občine Ravne na Koroškem

SLOVENSKO

Mr Jaroslav BAŠKA

Chairman of Trenčín Self – Governing Region

Mr Ján BELJAK

Member of the Regional Parliament of Banská Bystrica Self – Governing Region

Mr Ján BLCHÁČ

Mayor of Liptovský Mikuláš

Ms Erika JURINOVÁ

Chairman of Žilina Self – Governing Region

Mr Béla KESZEGH

Mayor of Komárno

Mr Daniel LORINC

Mayor of Kladzany

Mr Peter ŠVARAL

Mayor of Rohožník

Mr Luboš TOMKO

Mayor of Stará Lubovňa

Mr Jozef VISKUPIČ

Chairman of Trnava Self – Governing Region

SUOMI

Mr Jari ANDERSSON

Member of a Local Assembly: Sastamala City Council

Ms Pauliina HAIJANEN

Member of a Local Assembly: Laitila City Council

Mr Joonas HONKIMAA

Member of a Local Assembly: Kouvola City Council

Mr Patrik KARLSSON

Member of a Local Assembly: Vantaa City Council

Ms Merja LAHTINEN

Member of a Local Assembly: Jämsä City Council

Mr Pekka MYLLYMÄKI

Member of a Local Assembly: Mynämäki Municipal Council

Ms Sanna PARKKINEN

Member of a Local Assembly: Liperi Municipal Council

Ms Niina RATILAINEN

Member of a Local Assembly: Turku City Council

SVERIGE

Ms Linda ALLANSSON WESTER

Member of a Local Assembly: Svedala kommun

Ms Suzanne FRANK

Member of a Regional Assembly: Kronobergs läns landsting

Ms Sara HEELGE VIKMÅNG

Member of a Local Assembly: Huddinge kommun

Ms Carin LIDMAN

Member of a Local Assembly: Västerås kommun

Ms Kikki LILJEBLAD

Member of a Local Assembly: Norrköpings kommun

Ms Frida NILSSON

Member of a Local Assembly: Lidköpings kommun

Ms Emma NOHRÈN

Representative of a local body with political accountability to an elected Assembly: Lysekils kommun

Ms Charlotte NORDSTRÖM

Member of a Regional Assembly: Västra Götalands läns landsting

Mr Filip REINHAG

Member of a Local Assembly: Gotlands kommun

Ms Yoomi RENSTRÖM

Member of a Local Assembly: Ovanåkers kommun

Mr Alexander WENDT

Member of a Regional Assembly: Blekinge läns landsting

Ms Åsa ÅGREN WIKSTRÖM

Member of a Regional Assembly: Västerbottens läns landsting

17.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 327/99

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2019/2158,

5. detsember 2019,

iga-aastase järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavate teguritega seotud andmete määratlemise ja kogumise meetodite ja korra kohta (EKP/2019/38)

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 4 lõike 3 teist lõiku ja artiklit 30,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Keskpanga otsuses (EL) 2015/530 (EKP/2015/7) tuleb teha mitmeid muudatusi (2). Selguse huvides tuleks see otsus uuesti sõnastada.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) (3) artikli 10 lõike 3 punktiga a on tasuteguriteks, mille põhjal määratakse kindlaks järelevalve alla kuuluva üksuse või järelevalve alla kuuluva grupi poolt makstav individuaalne iga-aastane järelevalvetasu, kalendriaasta lõpu i) varade koguväärtuse summa ja ii) koguriskipositsioon kokku.

(3)

Määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) kohaselt peab EKP 2017. aastaks selle määruse läbi vaatama, eelkõige metodoloogia ja kriteeriumide osas, mille alusel arvutatakse kõikide järelevalve alla kuuluvate üksuste ja järelevalve alla kuuluvate gruppide poolt makstav iga-aastane järelevalvetasu. EKP algatas avaliku arutelu ja otsustas saadud vastuseid arvesse võttes muuta määrust (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) läbivaadatud järelevalvetasude kehtestamiseks. Otsusega (EL) 2015/530 (EKP/2015/7) kehtestatakse iga-aastase järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavate teguritega seotud andmete määratlemise ja kogumise täpsustatud metoodika ja kord.

(4)

Läbivaadatud raamistiku kohaselt kooskõlas määrusega (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) peaks tasutegurite aruandluse kuupäev jääma üldjuhul selle aasta 31. detsembrile, mis eelneb tasuperioodile, mille kohta järelevalvetasusid arvutatakse. See võimaldab kasutada enamiku tasuvõlgnike iga-aastase järelevalvetasu arvutamiseks järelevalveteavet, mis on EKP-le juba kättesaadav otsuse EKP/2014/29, (4) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 (5) (ühtne aruandlus (COREP) ja finantsaruandlus (FINREP)) ja Euroopa Keskpanga määruse (EL) 2015/534 (EKP/2015/13) (6)(FINREP) alusel.

(5)

Järelevalve alla kuuluvad üksused ja järelevalve alla kuuluvad grupid, kelle suhtes ei kohaldata kohustuslikku aruandlust usaldatavusnõuete täitmise eesmärgil, või järelevalve alla kuuluvad grupid, kes jätavad välja mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate varad ja/või riskipositsiooni, peaksid jätkama tasutegurite eraldi esitamist järelevalvetasude arvutamiseks. Määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 10 lõike 3 punkti bd kohaselt tuleb need tasutegurid esitada asjaomasele riiklikule pädevale asutusele koos asjakohase aruandekuupäevaga vastavalt EKP otsusele.

(6)

Tasuvõlgnikud, kes peavad jätkama eraldi aruandlust, peaksid esitama tasutegurid asjaomasele riiklikule pädevale asutusele, kasutades I ja II lisas esitatud vorme. Järelevalve alla kuuluvate gruppide puhul, kellel on tütarettevõtjad ja kes on asutatud mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides, peaksid tasuvõlgnikud selgitama tasutegurite kindlaksmääramiseks kasutatud meetodit.

(7)	Tasuvõlgnike tasutegurite kindlaksmääramine, kelle kohta EKP juba saab järelevalvealast teavet COREPi ja FINREPi kaudu, ning tasuvõlgnike tasutegurite kindlaksmääramine, kui tasuvõlgnikud peavad järelevalvetasude arvutamiseks esitama eraldi teavet, peab olema ühetaoline.

(8)

Tasutegurite arvutamiseks sätestab määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 10 lõike 3 punkt c, et välja võib jätta mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate varad ja/või riskipositsiooni. Need tasuvõlgnikud peaksid teatama EKP-le, kas nad kavatsevad mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate andmed välja jätta ühes või mõlemas tasuteguris. Teate esitamise tähtaeg peab olema kooskõlas läbivaadatud järelevalvetasude arvutamise raamistikuga.

(9)

Enamiku tasu maksvate filiaalide puhul hinnati määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) läbivaatamisel ebaproportsionaalseks kohustus esitada järelevalvetasu arvutamise eesmärgil audiitori kinnitus, mis tõendaks filiaali koguvarade mahtu. Auditikirja esitamine asjaomasele riiklikule pädevale asutusele tasu maksva filiaalide koguvarade kohta on piisav.

(10)	Määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 10 lõike 5 kohaselt määrab EKP tasutegurid EKP otsusega kehtestatud korras, kui tasuvõlgnik ei esita tasutegureid.

(11)

Käesolevas otsuses tuleb sätestada tasutegureid käsitlevate andmete kindlaksmääramise ja kogumise metoodika ja kord, eraldi aruandlust esitavate tasuvõlgnike tasutegurite esitamise kord tasutegurite arvutamiseks ning riiklike pädevate asutuste poolt andmete edastamine EKP-le. Eelkõige tuleb määratleda iga edastuse vorm, sagedus ja tähtajad, samuti kvaliteedikontrolli liigid, mida riiklikud pädevad asutused peavad teostama enne tasutegurite EKP-le esitamist.

(12)

Samuti tuleb kehtestada kord käesoleva otsuse lisade tehniliste paranduste tulemuslikuks tegemiseks, tingimusel et need parandused ei muuda selle aluseks olevaid raampõhimõtteid ega mõjuta aruandluskoormust. RKPd võivad teha ettepanekuid tehniliste muudatuste kohta Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) statistikakomiteele, kelle seisukohta võetakse käesoleva korra järgimisel arvesse.

(13)	Kuna tagada tuleb kooskõla järelevalvetasude arvutamise läbivaadatud raamistikuga määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41), mis sätestab üleminekukorra 2020. aasta tasuperioodi jaoks, peab käesolev otsus jõustuma 2020. aasta alguses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolev otsus kehtestab metoodika ja korra järelevalve alla kuuluvate üksuste ja järelevalve alla kuuluvate gruppide suhtes kohaldatavate iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel kasutatavate tasutegurite määratlemiseks ja kogumiseks määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) alusel ning tasuvõlgnike poolt tasutegurite esitamiseks selle määruse artikli 10 lõike 3 punkti bd alusel; samuti korra riiklike pädevate asutuste poolt nende andmete esitamiseks EKP-le.

Käesolevat otsust kohaldatakse tasuvõlgnike ja riiklike pädevate asutuste suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva otsuses kasutatakse määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artiklis 2 toodud mõisteid, kui ei ole sätestatud teisiti, ning järgmisi mõisteid:

1.	„tööpäev“ – päev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega riiklik püha, liikmesriigis, kus asjaomane riiklik pädev asutus on asutatud;

2.	„juhtorgan“ – juhtorgan Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (7) artikli 3 lõike 1 punkti 7 määratluses.

Artikkel 3

Tasutegurite arvutamise metoodika

1. Järelevalve alla kuuluvate üksuste ja järelevalve alla kuuluvate gruppide puhul, kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise eesmärgil kohustuslikku aruandlust, ning järelevalve alla kuuluvate gruppide puhul, kes ei teatanud EKP-le kooskõlas artikliga 4 oma otsusest mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate varad ja/või riskipositsiooni summa välja jätta, määrab EKP vastavad tasutegurid järgmiselt.

Määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 10 lõike 3 punktis ba või bc osutatud aruandekuupäeva koguriskipositsiooni kindlaksmääramisel lähtutakse rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 I lisas sätestatud ühise aruandluse (COREP) omavahendite nõuete vormist (edaspidi „omavahendite nõuete vorm“), mille riiklikud pädevad asutused on esitanud EKP-le vastavalt otsusele EKP/2014/29. Tasu maksva filiaali ja kahe või enama tasu maksva filiaali puhul, mida käsitatakse määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 3 lõike 3 kohaselt ühe filiaalina, on koguriskipositsioon null.

Määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 10 lõike 3 punktis ba, bb või bc osutatud asjaomase aruandekuupäeva koguvara kindlaksmääramisel lähtutakse rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 III ja IV lisas sätestatud finantsaruandluse vormist (FINREP) „Bilanss: varad“ ning määruse (EL) 2015/534 (EKP/2015/13) I, II, IV ja V lisas sätestatud vormidest „Bilanss: varad“ ja III lisas sätestatud järelevalvealase finantsteabe andmepunktidest, mille riiklikud pädevad asutused esitavad EKP-le kooskõlas otsusega EKP/2014/29 ja määrusega (EL) 2015/534 (EKP/2015/13). Tasu maksva filiaali puhul tõendab selle filiaali juht või, kui juht ei ole kättesaadav, tasu maksva filiaali asutanud krediidiasutuse juhtorgan, tasu maksva filiaali koguvara ja esitab asjaomasele riiklikule pädevale asutusele auditikirja.

2. Järelevalve alla kuuluvate gruppide puhul, kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise eesmärgil kohustuslikku aruandlust ja kes teatavad EKP-le kooskõlas artikliga 4 oma otsusest mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate varad ja/või riskipositsiooni summa välja jätta, määrab EKP vastavad tasutegurid andmete põhjal, mis need järelevalve alla kuuluvad grupid on arvutanud kooskõlas punktidega a ja b allpool ning esitanud asjaomasele riiklikule pädevale asutusele kooskõlas artikliga 5.

Koguriskipositsioon asjaomasel aruandekuupäeval, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 10 lõike 3 punktis ba või bc, määratakse kindlaks omavahendite nõuete vormi alusel, millest arvatakse maha:

mitteosalevates liikmesriikides või kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate osa grupi koguriskipositsioonis nagu see on esitatud COREPi vormil „Konsolideerimisgrupi maksevõime: teave seotud osapoolte kohta“, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 I lisas (edaspidi „konsolideerimisgrupi maksevõime vorm (teave seotud osapoolte kohta)“) ja

ii)	mitteosalevates liikmesriikides või kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate osa grupi koguriskipositsioonis, mis ei esine konsolideerimisgrupi maksevõime (teave seotud osapoolte kohta) vormil ja esitatakse käesoleva otsuse I lisa kohaselt.

Määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 10 lõike 3 punktis ba, bb või bc osutatud asjaomase aruandekuupäeva koguvara määratakse, agregeerides järelevalve alla kuuluva grupi poolt osalevas liikmesriigis asutatud kõikide järelevalve alla kuuluvate üksuste seadusega nõutavates finantsaruannetes esitatud koguvara, kui see on kättesaadav, või agrereerides koguvara, mis on esitatud asjaomastes aruandluskogumi(te)s, mida kasutavad järelevalve alla kuuluvad üksused või tasu maksev krediidiasutuste grupp grupi tasandil konsolideeritud aruandluses. Topeltarvestuse vältimiseks võib tasuvõlgnik kõrvale jätta grupisisesed positsioonid järelevalve alla kuuluva grupi osalevas liikmesriigis asutatud järelevalve alla kuuluvate üksuste vahel. Agregeerimises tuleb kajastada järelevalve alla kuuluva grupi emaettevõtja konsolideeritud finantsaruannetes kajastatud firmaväärtust; soovi korral võib firmaväärtuse välja jätta mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjatele omistatud osas. Kui tasuvõlgnik kasutab seadusega nõutavaid finantsaruandeid, peab audiitor kinnitama, et koguvara vastab üksikute järelevalve alla kuuluvate üksuste auditeeritud seadusega nõutavates finantsaruannetes esitatud koguvarale. Kui tasuvõlgnik kasutab aruandluskogumit, peab audiitor kinnitama iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel kasutatud koguvara, kohaselt kontrollides kasutatud aruandluskogumeid. Kõikidel juhtudel peab audiitor kinnitama, et agregeerimine ei kaldu kõrvale käesolevas otsuses sätestatud korrast ja et tasuvõlgniku teostatud arvutus vastab tasu maksvate üksuste grupi konsolideeritud raamatupidamises kasutatavale raamatupidamismeetodile.

3. Järelevalve alla kuuluvad üksused ja järelevalve alla kuuluvad grupid, kelle suhtes ei kohaldata kohustuslikku aruandlust usaldatavusnõuete täitmise eesmärgil, määravad koguvara ja koguriskipositsiooni ise määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 2 punktide 12 ja 13 kohaselt asjaomaseks aruandekuupäevaks määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 10 lõike 3 punkti ba, bb või bc kohaselt ning esitavad selle riiklikule pädevale asutusele kooskõlas artikliga 5. Tasu maksva filiaali puhul tõendab selle filiaali juht või, kui juht ei ole kättesaadav, tasu maksva filiaali asutanud krediidiasutuse juhtorgan, tasu maksva filiaali koguvara ja esitab asjaomasele riiklikule pädevale asutusele auditikirja.

Artikkel 4

Teade mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate varade ja/või riskipositsiooni summa mahaarvamise kohta

Tasuvõlgnikud, kes kavatsevad mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate varad ja/või riskipositsiooni summa välja jätta kooskõlas määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 10 lõike 3 punktiga c, teatavad oma otsusest EKP-le hiljemalt 30 septembril selles tasuperioodis, mille kohta tasu arvutatakse. Teates tuleb osutada, kas mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate osa välja jätmist kohaldatakse kogu riskipositsiooni tasuteguri suhtes, koguvara tasuteguri suhtes või mõlema suhtes. Kui EKP ei ole seda teadet saanud 30. septembriks tasuperioodil, mille kohta tasu arvutatakse, määratakse koguriskipositsioon ja koguvara kooskõlas artikli 3 lõikega 1. Kui EKP saab selle tähtaja jooksul mitu teadet, võetakse arvesse viimane teade, mille EKP on saanud 30. septembriks tasuperioodil, mille kohta tasu arvutatakse.

Artikkel 5

Aruandlusvormid tasuvõlgnikele tasutegurite esitamiseks riiklikele pädevatele asutustele

1. Tasuvõlgnikud, kelle tasu määratakse kooskõlas artikli 3 lõigetega 2 või 3, esitavad tasutegurid kord aastas asjaomasele riiklikule pädevale asutusele artiklis 6 sätestatud aruande esitamise kuupäevadel. Tasutegurid esitatakse I ja II lisa vormidel. Järelevalve alla kuuluva grupi puhul, kelle tütarettevõtjad on asutatud mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides, esitab tasuvõlgnik selgitused meetodi kohta, mida kohaldati artikli 3 lõigete 2 või 3 järgimiseks, asjakohases lisas osutatud märkuste veerus.

2. Tasuvõlgnikud esitavad auditiaruande või auditikirja, mis vastab artikli 3 lõigetele 2 ja 3, asjaomasele riiklikule pädevale asutusele artiklis 6 sätestatud aruande esitamise kuupäevadel.

Artikkel 6

Aruande esitamise kuupäevad

1. Kvartaliaruande kolmanda kvartali (mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 artikli 3 lõike 1 punktis b) tasutegurite kohta tasuperioodil, mille kohta tasu arvutatakse, esitavad tasuvõlgnikud, kelle tasutegurid määratakse kooskõlas artikli 3 lõigetega 2 ja 3, asjaomasele riiklikule pädevale asutusele aruande esitamise kuupäeva tööpäeva lõpuks või järgmisel tööpäeval, kui aruande esitamise kuupäev ei ole tööpäev.

2. Riiklikud pädevad asutused esitavad esimeses lõikes osutatud tasutegurid EKP-le hiljemalt esimeses lõikes sätestatud aruande esitamise kuupäevale järgneva 10. tööpäeva lõpuks. Seejärel kontrollib EKP saadud andmeid 15 tööpäeva jooksul alates nende saamisest. EKP taotluse korral peab riiklik pädev asutus andmeid selgitama või täpsustama.

3. EKP võimaldab kõikidele tasuvõlgnikele juurdepääsu nende tasuteguritele kuni tasuperioodile järgneva aasta 15. jaanuarini. Tasuvõlgnikud võivad esitada tasutegurite kohta märkusi ja parandatud andmeid 15 tööpäeva jooksul, kui nad leiavad, et tasutegurid ei ole õiged. See tähtaeg algab kuupäeval, mil tasuvõlgnikele on võimaldatud juurdepääs tasuteguritele. Seejärel kohaldatakse tasutegureid iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel. Pärast selle tähtaja lõppu saadud muudatusi ei võeta arvesse ja seega ei muuda need tasutegureid.

Artikkel 7

Andmete kvaliteedi kontroll

Riiklikud pädevad asutused jälgivad tasuvõlgnikelt artikli 3 lõigete 2 ja 3 alusel kogutud tasutegurite kvaliteeti ja usaldusväärsust ning tagavad selle enne EKP-le esitamist. Riiklikud pädevad asutused kohaldavad kvaliteedikontrolli, et hinnata, kas artikli 3 metoodikat on kohaldatud. EKP ei paranda ega muuda tasuvõlgnike poolt tasutegurite kohta esitatud andmeid. Andmeid peavad parandama ja muutma tasuvõlgnikud ja esitama need riiklikele pädevatele asutustele. Riiklikud pädevad asutused esitavad EKP-le nende poolt saadud parandatud või muudetud andmed. Andmete esitamisel tasutegurite kohta peavad riiklikud pädevad asutused: a) esitama teabe nendest andmetest tuleneva mis tahes olulise arengu kohta; ja b) teatama EKP-le andmete oluliste paranduste või muudatuste põhjused. Riiklikud pädevad asutused tagavad, et EKP saab andmete vajalikud parandused või muudatused.

Artikkel 8

Tasutegurite kindlaksmääramine EKP poolt, kui nõutavaid parandusi või muudatusi ei ole saadud või esitatud

Kui tasutegur ei ole EKP-le kättesaadav või tasuvõlgnik ei ole õigeaegselt esitanud tasutegurite andmete muudatusi või parandusi kooskõlas artikli 6 lõikega 3 või artikliga 7, kasutab EKP puuduva tasuteguri määramiseks kättesaadavat teavet.

Artikkel 9

Muudatuste tegemise lihtsustatud kord

Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, on EKP juhatusel õigus teha käesoleva otsuse lisades tehnilisi muudatusi, tingimusel et need ei muuda määruse aluspõhimõtteid ega mõjuta tasuvõlgnike aruandluskoormust. EKP juhatus teavitab EKP nõukogu sellisest muudatusest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

1. Käesolevaga tunnistatakse otsus (EL) 2015/530 (EKP/2015/7) kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitletakse viidetena käesolevale otsusele ja lähtuda tuleb vastavustabelist III lisas.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 5. detsember 2019

EKP president

Christine LAGARDE

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/530, 11. veebruar 2015, iga-aastase järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavate teguritega seotud andmete määratlemise ja kogumise metoodika ja korra kohta (EKP/2015/7) (ELT L 84, 28.3.2015, lk 67).

(3) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1163/2014, 22. oktoober 2014, järelevalvetasude kohta (EKP/2014/41) (ELT L 311, 31.10.2014, lk 23).

(4) 2. juuli 2014. aasta otsus EKP/2014/29 komisjoni rakendusmääruste (EL) nr 680/2014 ja (EL) 2016/2070 alusel järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt riiklikele pädevatele asutustele esitatud andmete edastamise kohta Euroopa Keskpangale (ELT L 214, 19.7.2014, lk 34).

(5) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

(6) Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2015/534, 17. märts 2015, järelevalvealase finantsteabe aruandluse kohta (EKP/2015/13) (ELT L 86, 31.3.2015, lk 13).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

I LISA

TASUDE ARVUTAMINE	Aruandekuupäev	NIMI
KOGURISKIPOSITSIOON	Esitamise kuupäev	Rahaloomeasutuse kood
		LEI kood

Kirje		Asutuse liik	Koguriskipositsiooni allikas	Koguriskipositsiooni summa	Märkused
		10	20	30	40
10	Koguriskipositsioon, mis arvutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3	(1), (2) või (3)	COREP C 02.00, rida 010
20	Mitteosalevates liikmesriikides või kolmandates riikides olevate tütarettevõtjate osa		COREP C06.02, col 250 (SUM)
1021	Üksus 1
1022	Üksus 2
1023	Üksus 3
1024	Üksus 4
…..	Üksus …
N	Üksus N
30	Järelevalve alla kuuluva grupi koguriskipositsioon, millest lahutatakse mitteosalevates liikmesriikides või kolmandates riikides olevate tütarettevõtjate osa: 030 võrdub 010 miinus 020 miinus kirjete 1021 kuni N summa
Vorm tuleb täita kooskõlas eraldi antud juhistega

II LISA

TASUDE ARVUTAMINE	Aruandekuupäev	NIMI
VARAD KOKKU	Esitamise kuupäev	Rahaloomeasutuse kood
		LEI kood

Kirje		Asutuse liik	Audiitorkontrolli kinnitus või auditikiri tasu maksvate filiaalide osas (jah/ei)	Varad kokku	Märkused
		010	020	030	040
010	VARAD KOKKU kooskõlas määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 51 lõikega 2 või 4	(3)
020	VARAD KOKKU kooskõlas määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 2 punkti 12 alapunktidega b või c	(4)	(jah/ei)
030	VARAD KOKKU kooskõlas käesoleva otsuse artikli 3 lõike 2 punktiga b: 030 võrdub 031 miinus 032 pluss 033 miinus 034	(2) või (5)	(jah/ei)
031	Gruppi kuuluvate osalevas liikmesriigis asutatud üksuste varad kokku - kohustuslik
032	Osalevates liikmesriikides asutatud järelevalve alla kuuluvate üksuste grupisisesed positsioonid (aruandluspakett, mida kasutatakse jäägi väljajätmiseks grupiaruandluses) - valikuline
033	Firmaväärtus, mis on hõlmatud järelevalve alla kuuluva grupi emaettevõtja konsolideeritud finantsaruannetes - kohustuslik
034	Firmaväärtus, mis on omistatud mitteosalevates või kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjatele - valikuline
Vorm tuleb täita kooskõlas eraldi antud juhistega

III LISA

VASTAVUSTABEL

Otsus (EL) 2015/530 (EKP/2015/7)

Käesolev otsus

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 4

Artikkel 3, esimene lause

Artikkel 3, teine lause

Artikkel 3, kolmas lause

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikli 5 lõige 1, teine lause

Artikli 5 lõige 2

Artikli 5 lõige 1, kolmas lause

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikli 5 lõige 1, esimene lause

Artikkel 7

Artikkel 3

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

I-II lisa

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

I-II lisa

III lisa

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 327

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 17. detsember 2019

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti ( 1 )	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/2153, 16. detsember 2019, milles käsitletakse Euroopa Liidu lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 319/2014	36
*	Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/2154, 16. detsember 2019, millega avatakse 2020. aasta tariifikvoot Norrast pärit teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 510/2014 hõlmatud põllumajandustoodete töötlemisel saadud kaupade importimiseks liitu	66
*	Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2019/2155, 5. detsember 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1163/2014 järelevalvetasude kohta (EKP/2019/37)	70
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (EL) 2019/2156, 7. oktoober 2019, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) loodud assotsiatsiooninõukogus seoses edasijõudnud riigi staatust rakendava ELi-Maroko tegevuskava (2013–2017) pikendamist käsitleva soovituse heakskiitmisega	75
*	Nõukogu otsus (EL) 2019/2157, 10. detsember 2019, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2020 kuni 25. jaanuarini 2025	78
*	Euroopa keskpanga otsus (EL) 2019/2158, 5. detsember 2019, iga-aastase järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavate teguritega seotud andmete määratlemise ja kogumise meetodite ja korra kohta (EKP/2019/38)	99
	RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
*	Eli-Maroko Assotsiatsiooninõukogu Soovitus NR 1/2019, 4. detsember 2019, millega kiidetakse heaks edasijõudnud riigi staatust rakendava ELi-Maroko tegevuskava (2013–2017) pikendamine kahe aasta võrra [2019/2159]	108

Jrk-nr	CN-kood	TARICi kood	Kauba kirjeldus	Kvoodi maht
09.0709	2202 10 00		–vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega	23,029 miljonit liitrit
	ex 2202 91 00	10	– alkoholivaba õlu, suhkrulisandiga
	ex 2202 99 11	11 19	–sojapõhised joogid, mille proteiinisisaldus on vähemalt 2,8 % massist, suhkrulisandiga (sisaldavad sahharoosi või invertsuhkrut)
	ex 2202 99 15	11 19	–sojapõhised joogid, mille proteiinisisaldus on alla 2,8 % massist; liidu tolliseadustiku 8. gruppi kuuluvatel pähklitel, 10. gruppi kuuluval teraviljal või 12. gruppi kuuluvatel seemnetel põhinevad joogid, suhkrulisandiga (sisaldavad sahharoosi või invertsuhkrut)
	ex 2202 99 19	11 19	– muud suhkrut (sahharoosi või invertsuhkrut) sisaldavad mittealkohoolsed joogid


	(1) EMPs kohaldatav tekst.