12.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 321/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/2121,

27. november 2019,

millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 50 lõikeid 1 ja 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Piiratud vastutusega äriühingute piiriülest ühinemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132 (3). Piiriülest ühinemist reguleerivad õigusnormid on oluline samm siseturu toimimise parandamisel äriühingute jaoks ja nende asutamisvabaduse kasutamisel. Kõnealuste õigusnormide hindamine näitab siiski, et neid on vaja muuta. Lisaks on asjakohane sätestada äriühingute piiriülest ümberkujundamist ja jagunemist reguleerivad normid, kuna direktiivis (EL) 2017/1132 on sätestatud üksnes piiratud vastutusega äriühingute riigisisese jagunemise reeglid.

(2)

Asutamisvabadus on üks liidu õiguse aluspõhimõtteid. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 49 teisele lõigule koostoimes ELi toimimise lepingu artikliga 54 hõlmab äriühingute asutamisvabadus muu hulgas õigust asutada ja juhtida äriühinguid asukohaliikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimustel. Euroopa Liidu Kohtu tõlgenduse kohaselt hõlmab see liikmesriigi õigusaktide alusel asutatud äriühingu õigust kujundada end ümber äriühinguks, mille suhtes kohaldatakse teise liikmesriigi õigust, juhul kui on täidetud teise liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimused ja eelkõige nõuded, mille viimane on kehtestanud määratlemaks äriühingu seost tema siseriiklikku õiguskorraga.

(3)

Kuna liidu õigust ei ole ühtlustatud, on pideme määratlemine, mille alusel määratakse kindlaks äriühingule kohaldatav siseriiklik õigus, vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 54 iga liikmesriigi pädevuses. ELi toimimise lepingu artiklis 54 käsitatakse pidemetena võrdsel alusel äriühingu registrijärgset asukohta, juhatuse asukohta ja peamist tegevuskohta. Nagu kohtupraktikas on selgitatud, ei välista asjaolu, et üle viiakse ainult registrijärgne asukoht, kuid mitte juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht, seega iseenesest ELi toimimise lepingu artiklis 49 sätestatud asutamisvabaduse kohaldamist.

(4)

Kohtupraktika areng on avanud äriühingutele siseturul uued võimalused, et soodustada majanduskasvu, tõhusat konkurentsi ja tootlikkust. Samal ajal peab äriühingute jaoks sisepiirideta siseturu eesmärk olema kooskõlas ka Euroopa integratsiooni teiste eesmärkidega, nt sotsiaalkaitsega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 9, ning sotsiaaldialoogi edendamisega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 151 ja 152. Äriühingute õigused end piiriüleselt ümber kujundada, ühineda ja jaguneda peaks käima käsikäes töötajate, võlausaldajate ning osanike või aktsionäride kaitsega ja olema sellega nõuetekohaselt tasakaalus.

(5)

Piiriülest ümberkujundamist ja jagunemist käsitleva õigusraamistiku puudumine põhjustab õiguslikku killustatust ja õiguskindlusetust ning tekitab seega takistusi asutamisvabaduse kasutamisel. Samuti on tulemuseks töötajate, võlausaldajate ja vähemusosanike või -aktsionäride ebarahuldav kaitse siseturul.

(6)

Euroopa Parlament on kutsunud komisjoni üles võtma vastu piiriülest ümberkujundamist ja jagunemist käsitlevad ühtlustatud õigusnormid. Ühtlustatud õigusraamistik soodustaks veelgi enam asutamisvabaduse piirangute kõrvaldamist, tagades ühtlasi piisava kaitse sellistele sidusrühmadele nagu töötajad, võlausaldajad ning osanikud ja aktsionärid.

(7)

Komisjon kinnitas oma 28. oktoobri 2015. aasta teatises „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“, et ta hindab vajadust ajakohastada kehtivaid piiriülest ühinemist reguleerivaid õigusnorme, et lihtsustada VKEdel sobivate äristrateegiate valimist ja aidata neil paremini kohaneda muutuvate turutingimustega, vähendamata olemasolevat tööalast kaitset. Komisjon teatas oma 25. oktoobri 2016. aasta teatises „Komisjoni 2017. aasta tööprogramm. Luues Euroopat, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi“ algatusest, mille eesmärk on hõlbustada piiriülest ühinemist.

(8)

Lisaks ümberkujundamist reguleerivatele uutele õigusnormidele on käesolevas direktiivis sätestatud normid, mis reguleerivad piiriülest jagunemist, nii osalist kui ka täielikku jagunemist, kuid need normid reguleerivad piiriülest jagunemist üksnes juhul, kui selle tulemusel asutatakse uued äriühingud. Käesolevas direktiivis ei ole sätestatud ühtlustatud raamistikku, mis reguleeriks piiriülest jagunemist, mille korral äriühing annab varad ja kohustused üle ühele või mitmele olemasolevale äriühingule, sest sellised juhtumid on väga keerukad, nendega on seotud mitme liikmesriigi pädevad asutused ning nendega võib kaasneda täiendav liikmesriigi ja liidu õigusnormidest kõrvalehoidmise oht. Võimalus asutada äriühing eraldumise teel jagunemisega, nagu käesolevas direktiivis on sätestatud, pakub äriühingutele siseturul uue ühtlustatud menetluse, kuigi äriühingutel peaks olema vabadus asutada teistes liikmesriikides tütarettevõtjaid otse.

(9)

Käesolevat direktiivi ei tohiks kohaldada likvideerimisel olevate äriühingute suhtes, mille puhul varade jaotamine on juba alanud. Lisaks sellele peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta äriühingud, milles suhtes kohaldatakse muid likvideerimismenetlusi. Liikmesriikidel peaks ka olema õigus mitte kohaldada käesolevat direktiivi äriühingutele, mille suhtes on käimas maksejõuetusmenetlus, nagu see on määratletud siseriiklikus õiguses, või ennetav restruktureerimine, nagu see on määratletud siseriiklikus õiguses, olenemata sellest, kas need menetlused kuuluvad siseriikliku maksejõuetusmenetluse alla või neid reguleeritakse väljaspool seda. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik mitte kohaldada käesolevat direktiivi äriühingutele, mille suhtes kohaldatakse kriisiennetusmeetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL (4) määratletud tähenduses. Käesolev direktiiv ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1023 kohaldamist (5).

(10)

Võttes arvesse piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemise (koos „piiriülesed tehingud“) keerukust ja sellega seotud huvide paljusust, on õiguskindluse tagamiseks asjakohane ette näha piiriülese tehingu kontroll enne, kui see tehing jõustub. Selleks peaksid asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tagama, et otsus piiriülese tehingu heakskiitmise kohta tehakse õiglaselt, objektiivselt ja mittediskrimineerivalt, tuginedes kõikidele liidu ja liikmesriikide õiguses nõutavatele asjakohastele asjaoludele.

(11)	Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide õigust tagada töötajatele kooskõlas kehtivate sotsiaalnormidega tugevam kaitse.

(12)

Selleks et piiriülese tehingu menetluses saaks arvesse võtta kõikide sidusrühmade õigustatud huve, peaks äriühing koostama ja avalikustama kavandatava tehingu projekti, mis sisaldab selle kohta kõige olulisemat teavet. Haldus- või juhtorgan peaks, kui see on liikmesriigi õiguse või tavadega või mõlemaga ette nähtud, kaasama piiriülese tehinguprojekti kohta otsuse tegemisse töötajate esindajaid juhtorgani tasandil. Kõnealune teave peaks hõlmama vähemalt äriühingu või äriühingute kavandatud õiguslikku vormi, asutamisdokumenti, kui see on asjakohane, põhikirja, tehingu esialgset ajakava ning osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele pakutavaid tagatisi. Registris tuleks avaldada teade, mille kaudu äriühingu osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele või nende puudumise korral töötajatele endile antakse teada, et nad võivad kavandatava tehingu kohta märkusi esitada. Liikmesriigid võivad ka otsustada, et käesoleva direktiiviga nõutav sõltumatu eksperdi aruanne tuleb avalikustada.

(13)

Osanike või aktsionäride ja töötajate teavitamiseks peaks piiriülest tehingut tegev äriühing koostama neile aruande. Aruandes tuleks selgitada ja põhjendada kavandatava piiriülese tehingu õiguslikke ja majanduslikke aspekte ja kavandatava piiriülese tehingu mõju töötajatele. Eelkõige tuleks aruandes selgitada piiriülese tehingu mõju äriühingu, sealhulgas selle tütarettevõtjate tulevasele äritegevusele. Osanike või aktsionäridega seoses tuleks aruandes eelkõige nimetada neile kättesaadavad võimalikud kaitsemeetmed, eeskätt teave lahkumisõiguse kohta. Töötajatele tuleks aruandes selgitada, milline on kavandatava piiriülese tehingu mõju tööhõiveolukorrale. Eelkõige tuleks aruandes selgitada, kas toimuvad olulised muutused seadusega ettenähtud tööhõiveolukorras, kollektiivlepingutes või äriühingu piiriülestes lepingutes ning äriühingu tegevuskohtades, nagu peakontori asukoht. Lisaks sellel peaks aruanne andma teavet juhtimisorgani ja vajaduse korral töötajate, seadmete, ruumide ja varade kohta enne ja pärast piiriülest tehingut ning tõenäoliste muudatuste kohta töökorralduses, töötasudes, konkreetsete töökohtade asukohas ning eeldatavate tagajärgede kohta sellistel töökohtadel töötavatele töötajatele, samuti äriühingu tasandi sotsiaaldialoogi kohta, sealhulgas vajaduse korral töötajate esindatuse kohta juhatuse tasandil. Samuti tuleks aruandes selgitada, kuidas need muudatused mõjutavad äriühingu tütarettevõtjaid.

Töötajate käsitlemine aruandes ei ole nõutav, kui äriühingu ainsad töötajad kuuluvad tema juhtorganisse. Töötajate kaitse tõhustamiseks peaksid töötajad või nende esindajad saama enne piiriülest tehingut esitada oma arvamuse aruande selle osa kohta, milles selgitatakse, millist mõju piiriülene tehing neile avaldab. Aruande ja arvamuse esitamine ei tohiks mõjutada liikmesriigi tasandil sätestatud teavitus- ja ärakuulamismenetlusi, sealhulgas neid, mis on pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/14/EÜ (6) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/38/EÜ (7) rakendamist kasutusele võetud. Aruanne, või kui need on eraldi koostatud – aruanded -, tuleks teha kättesaadavaks ka piiriülest tehingut tegeva äriühingu osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või nende puudumisel töötajatele endile.

(14)

Piiriülese tehingu projekti, rahalise hüvitise pakkumist äriühingu poolt nendele osanikele või aktsionäridele, kes soovivad oma osalusest loobuda, ja vajaduse korral osade või aktsiate asendussuhet, sealhulgas projektis sisalduvat võimalikku rahalist juurdemakset, peaks uurima äriühingust sõltumatu ekspert. Eksperdi sõltumatusega seoses peaksid liikmesriigid arvesse võtma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ (8) artiklites 22 ja 22b sätestatud nõudeid.

(15)

Äriühingu avaldatav teave peaks olema põhjalik ja võimaldama huvirühmadel hinnata kavandatava piiriülese tehingu mõju. Äriühinguid ei tohiks siiski kohustada avaldama konfidentsiaalset teavet, mille avaldamine oleks liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt kahjulik nende äripositsioonile. Avaldamata jätmine ei tohiks piirata muid käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid.

(16)

Äriühingu või äriühingute osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek peaks kõneluse projekti ja aruannete alusel otsustama, kas kiita projekt ja vajalikud asutamisdokumentide, sealhulgas põhikirja muudatused heaks või mitte. Selleks et otsus oleks tehtud kindla häälteenamusega, on oluline, et nõutav häälteenamus oleks piisavalt suur. Lisaks peaks osanikel või aktsionäridel olema õigus hääletada töötajate osaluse korralduse üle, kui neile on osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul selline õigus jäetud.

(17)

Piiriüleste tehingute ühe takistusena on nimetatud asjaolu, et osanike või aktsionäride tagatised ei ole ühtlustatud. Äriühingute ning nende osanike või aktsionäride jaoks on olemas suur hulk erinevaid kaitsevorme, mis muudab olukorra keeruliseks ja ebakindlaks. Osanikele või aktsionäridele tuleks seepärast tagada samal tasemel miinimumkaitse sõltumata sellest, millises liikmesriigis äriühing asub. Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalik jätta kehtima või kehtestada osanikele või aktsionäridele täiendavad kaitsenormid, välja arvatud juhul, kui sellised normid oleksid vastuolus käesolevas direktiivis sätestatuga või asutamisvabadusega. Osanike või aktsionäride isiklik õigus saada teavet peaks jääma muutumatuks.

(18)

Piiriülese tehingu tagajärjel on osanikud või aktsionärid sageli olukorras, kus nende õiguste suhtes kohaldatav õigus muutus, sest nad muutuvad sellise äriühingu osanikeks või aktsionärideks, mille suhtes kohaldatakse õigust, mis ei ole selle liikmesriigi õigus, mida kohaldati äriühingu suhtes enne tehingut. Seepärast peaksid liikmesriigid osanikele või aktsionäridele, kellele kuuluvad hääleõigust andavad osad või aktsiad ning kes hääletasid lepingu või otsuse projekti vastu, pakkuma vähemalt lahkumisõigust ja õigust saada oma osade või aktsiate eest hüvitist, mis vastab nende väärtusele. Liikmesriikidel peaks olema vabadus otsustada laiendada seda õigust ka teistele osanikele ja aktsionäridele, näiteks nendele, kellel on hääleõiguseta osad või aktsiad, ja nendele, kes piiriülese jagunemise tulemusel saaksid omandavas äriühingus osasid või aktsiaid muus proportsioonis kui see, mis neil oli enne tehingut, ja osanikele ja aktsionäridele, kelle puhul ei muutuks küll kohaldatav õigus, kuid kelle teatavad õigused tehingu tõttu muutuksid. Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada siseriiklikke norme, mis puudutavad äriühingu osade ja aktsiate müügi- ja üleandmislepingute kehtivust, ega õiguslikku vormi puudutavaid erinõudeid. Näiteks peaks osanikel ja aktsionäridel olema õigus nõuda notariaalset akti või allkirja tõendamist.

(19)

Äriühingud peaksid olema suutelised nii palju kui võimalik hindama piiriülese tehinguga seotud kulusid. Seepärast tuleks osanikelt ja aktsionäridelt nõuda, et nad äriühingule teataksid, kas nad on otsustanud kasutada õigust oma osad või aktsiad võõrandada. See nõue ei tohiks piirata siseriikliku õigusega kehtestatud vorminõudeid. Osanikelt ja aktsionäridelt tuleks ka nõuda, et nad märgiksid nimetatud teates või konkreetse ajaperioodi jooksul, kas nad kavatsevad pakutud rahalise hüvitise vaidlustada ja nõuda rahalist lisahüvitist.

(20)

Pakutud rahalise hüvitise arvutus peaks põhinema üldiselt aktsepteeritud hindamismeetoditel. Osanikel ja aktsionäridel peaks olema õigus arvutust pädevas haldus- või kohtuasutuses või siseriikliku õigusega volitatud asutuses, sealhulgas vahekohtus vaidlustada ja seada kahtluse alla, kas rahalise hüvitis on õiglane. Liikmesriikidel peaks olema õigus ette näha, et osanikel ja aktsionäridel, kes on teatanud otsusest kasutada õigust oma osad või aktsiad võõrandada, on õigus sellise menetlusega liituda. Liikmesriigid peaksid saama kehtestada siseriiklikus õiguses ajapiirangu, mille jooksul saab menetlusega liituda.

(21)

Piiriüleste ühinemiste ja jagunemiste korral peaks osanikel ja aktsionäridel, kellel ei olnud lahkumisõigust või kes seda ei õigust ei kasutanud, olema õigus osa või aktsia asendussuhe vaidlustada. Asendussuhte õigluse hindamisel peaks pädev haldus- või kohtuasutus või siseriikliku õiguse kohaselt volitatud asutus võtma arvesse ka otsuse või lepingu projektis sisalduva rahalise juurdemakse suurust.

(22)

Piiriülest tehingut tegeva äriühingu või tegevate äriühingute endiste võlausaldajate nõuete väärtus võib pärast piiriülest tehingut muutuda, kui võlgade eest vastutava äriühingu suhtes kohaldatakse pärast kõnealust tehingut teise liikmesriigi õigust. Võlausaldajate kaitset käsitlevad normid erinevad praegu liikmesriigiti, mis muudab piiriülese tehingu protsessi veelgi keerukamaks ning põhjustab ebakindlust nii asjaomastele äriühingutele kui ka äriühingu võlausaldajatele seoses nende nõuete sissenõudmise või rahuldamisega.

(23)

Selleks et tagada võlausaldajate nõuetekohane kaitse juhul, kui nad ei ole rahul äriühingu poolt projektis pakutava kaitsega ja kui nad ei ole äriühinguga koos rahuldavat lahendust leidnud, peaks võlausaldajatel, kes on äriühingut eelnevalt teavitanud, olema lubatud taotleda asjaomaselt asutuselt tagatisi. Tagatiste üle otsustamisel peaks asjaomane asutus võtma arvesse, kas võlausaldaja nõue äriühingu või kolmanda isiku vastu on vähemalt sama väärtusega ja samasuguse krediidikvaliteediga kui enne piiriülest tehingut ja kas nõude saab esitada samale kohtule.

(24)

Liikmesriigid peaksid tagama piisava kaitse nendele võlausaldajatele, kes olid teinud äriühinguga tehingu enne seda, kui äriühing avalikustas oma piiriülese tehingu tegemise kavatsuse. Pärast piiriülese tehingu projekti avalikustamist peaks võlausaldajatel olema võimalik arvesse võtta potentsiaalset mõju, mida avaldab piiriülesest tehingust tingitud kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse muutumine. Kaitstavateks võlausaldajateks võivad olla praegused töötajad, kellel on seaduslikud tööandjapensioni õigused, või endised töötajad, kes saavad tööandjapensionihüvitisi. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (9)sätestatud üldsätetele peaksid liikmesriigid nägema sellistele võlausaldajatele ette õiguse esitada lähteliikmesriigis nõue kahe aasta jooksul pärast piiriülese tehingu toimumist. Käesoleva direktiiviga ettenähtud kaheaastane kohtualluvuse kaitse ajavahemik, mille puhul oma nõude võivad esitada võlausaldajad, kelle nõue on tekkinud enne piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamist, ei tohiks piira selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, milles on sätestatud nõuete aegumistähtajad.

(25)

Võlausaldajate kaitsmiseks piiriülesele tehingule järgneva maksejõuetuse riski eest peaks liikmesriikidel olema õigus nõuda ühinevalt äriühingult või ühinevatelt äriühingutelt maksejõulisuse kinnituse esitamist, milles märgitakse, et äriühing või äriühingud ei tea ühtki põhjust, mis takistaks ühinemise tulemusena tekkivat äriühingut või tekkivaid äriühinguid oma kohustusi täitmast. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema võimalus muuta juhtorgani liikmed selle kinnituse õigsuse eest isiklikult vastutavaks. Kuna maksejõulisuse kinnituse kasutamist ja selle võimalikke tagajärgi käsitlevad õigustavad on liikmesriigiti erinevad, peaks iga liikmesriik kooskõlas liidu õigusega ise sätestama ebatäpse või eksitava kinnituse esitamise asjakohased tagajärjed, mis peaksid sisaldama tõhusaid ja proportsionaalseid karistusi ja vastutust.

(26)

Oluline on tagada, et töötajate õigust olla piiriüleste tehingutega seoses teavitatud ja ärakuulatud järgitakse täiel määral. Töötajate teavitamine ja nende ärakuulamine seoses piiriüleste tehingutega peaks toimuma vastavalt direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud õigusraamistikule ning kui tegemist on liikmesriigiüleste ettevõtete või kontsernidega, siis vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ, ja samuti juhul, kui piiriülest ühinemist või jagunemist käsitatakse ettevõtja üleminekuna nõukogu direktiivi 2001/23/EÜ (10)tähenduses. Käesolev direktiiv ei mõjuta nõukogu direktiivi 98/59/EÜ (11), direktiivi 2001/23/EÜ, direktiivi 2002/14/EÜ ega direktiivi 2009/38/EÜ. Kuna aga käesoleva direktiiviga kehtestatakse piiriüleste tehingute ühtlustatud menetlus, on asjakohane sätestada täpne ajaraamistik, mille jooksul piiriülest tehingut puudutav töötajate teavitamine ja ärakuulamine peaks toimuma.

(27)

Töötajate esindajad, kes on ette nähtud siseriikliku õigusega või asjakohasel juhul siseriiklike tavadega, peaksid hõlmama ka liidu õiguse kohaselt moodustatud asjakohaseid organeid, näiteks direktiivi 2009/38/EÜ kohaselt asutatud Euroopa Töönõukogu ja nõukogu direktiivi 2001/86/EÜ (12) kohaselt loodud esindusorganit.

(28)	Liikmesriigid peaksid tagama, et töötajate esindajatel oleksid oma ülesannete täitmisel direktiivi 2002/14/EÜ artikli 7 kohaselt piisav kaitse ja tagatised, mis võimaldavad neil neile pandud kohustusi nõuetekohaselt täita.

(29)	Töötajaile mõeldud aruande analüüsimiseks peaks piiriülest tehingut tegev äriühing andma töötajate esindajatele ressursid, mida neil on vaja käesolevast direktiivist tulenevate õiguste nõuetekohaseks kasutamiseks.

(30)

Tagamaks et piiriülene tehing ei kahjustaks põhjendamatult töötajate osalust, kui piiriülest tehingut tegev äriühing on rakendanud töötajate osaluse süsteemi, tuleks piiriülese tehingu tulemusena tekkivat äriühingut või tekkivaid äriühinguid kohustada võtma õiguslikku vormi, mis võimaldab töötajate osalusõigust, sealhulgas töötajate esindajate osalust äriühingu või äriühingute juht- või järelevalveorganite töös. Samuti, kui äriühingu ja tema töötajate vahel peetakse heas usus läbirääkimisi, tuleks neid pidada kooskõlas direktiivis 2001/86/EÜ sätestatud menetlusega, et leida rahumeelne lahendus äriühingu piiriülese tehingu tegemise õiguse ja töötajate osalusõiguse vastavusse viimiseks. Läbirääkimiste tulemusel tuleks saavutada kohandatud ja kokkulepitud lahendus või kui kokkuleppele ei jõuta, tuleks kohaldada mutatis mutandis põhimõttel direktiivi 2001/86/EÜ lisas sätestatud standardeeskirju. Kokkulepitud lahenduse või standardeeskirjade kohaldamise tagamiseks ei tohiks äriühingul olla nelja aasta jooksul võimalik järgneva ümberkujundamise, ühinemise või jagunemisega osalusõigusi ära võtta.

(31)

Selleks et vältida töötajate osalusõigustest kõrvalehoidmist piiriülese tehingu abil, ei tohiks piiriülest tehingut tegeval äriühingul või tegevatel äriühingutel, mis on kantud selle liikmesriigi registrisse, kus on ette nähtud töötajate osalusõigused, olla võimalik piiriülest tehingut teha, ilma et see äriühing või need äriühingud alustaks kõigepealt läbirääkimisi oma töötajatega või nende esindajatega, kui äriühingu keskmine töötajate arv võrdub nelja viiendikuga liikmesriigis kehtestatud töötajate osaluse künnisest.

(32)

Kõigi sidusrühmade ja eriti töötajate osalus piiriüleses tehingus aitab kaasa äriühingute pikaajalisele ja kestlikule lähenemisviisile siseturul. Sellega seoses on oluline, et töötajate osalusõigust äriühingu juhatuses kaitstaks ja edendataks, eelkõige kui äriühingud liiguvad üle piiri või restruktureerivad end piiriüleselt. Seepärast on läbirääkimiste lõpuleviimine piiriüleste tehingutega seotud osalusõiguste üle äärmiselt oluline ja sellele tuleks kaasa aidata.

(33)

Selleks et tagada ülesannete nõuetekohane jagamine liikmesriikide vahel ning piiriüleste tehingute tõhus ja tulemuslik eelkontroll, peaks nende liikmesriikide pädevatel asutustel, mille äriühing või äriühingud piiriülest tehingut teevad, olema õigus välja anda ümberkujundamis-, ühinemis- või jagunemiseelset tõendit („tehingueelne tõend“). Selle liikmesriigi pädevatel asutustel, kus asub või asuvad piiriülese tehingu tulemusena tekkinud äriühing või äriühingud, ei tohiks olla võimalik ilma tehingueelse tõendita piiriülese tehingu menetlust heaks kiita.

(34)

Tehingueelse tõendi väljaandmiseks peaks liikmesriik, kus asub või asuvad piiriülest tehingut tegev äriühing või tegevad äriühingud, määrama vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva asutuse või asutused, kellel on pädevus kontrollida tehingu õiguspärasust. Pädevad asutused võiksid olla kohtud, notarid või muud asutused, maksuhaldurid või finantsteenuste asutused. Kui pädevaid asutusi on rohkem kui üks, peaks äriühingul olema võimalik taotleda tehingueelset tõendit liikmesriigi määratud ühelt pädevalt asutuselt, kes peaks selle teiste pädevate asutustega kooskõlastama. Pädevad asutused peaksid hindama vastavust kõigile asjaomastele tingimustele ja seda, kas kõik menetlused ja vorminõuded on selles liikmesriigis nõuetekohaselt täidetud, ning otsustama, kas anda kolme kuu jooksul alates äriühingu taotlusest välja tehingueelne tõend, välja arvatud juhul, kui pädeval asutusel on tõsiseid kahtlusi, et piiriülest tehingut kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil, ning tehingu hindamiseks on vaja analüüsida lisateavet või või viia läbi täiendav uurimine.

(35)

Teatavatel asjaoludel võidakse äriühingu õigust teha piiriüleseid tehinguid kasutada kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, näiteks töötajate õigustest, sotsiaalkindlustusmaksetest või maksukohustustest kõrvalehoidmiseks, või kuritegelikul eesmärgil. Eriti oluline on võidelda varifirmade vastu, mis on loodud liidu või liikmesriigi õigusest kõrvalehoidmiseks, selle kohaldamise vältimiseks või selle rikkumiseks. Kui pädevale asutusele on õiguspärasuse kontrolli käigus, sealhulgas asjakohaste asutustega konsulteerides, saanud teatavaks, et piiriülest tehingut kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil, ei tohiks ta piiriüleseks tehinguks luba anda. Asjaomane menetlus, sealhulgas tehingueelse tõendi väljastamisele eelnev üksikasjalik hindamine, tuleks läbi viia vastavalt siseriiklikule õigusele. Sellisel juhul peaks pädeval asutusel olema võimalik hindamisperioodi kuni kolme kuu võrra pikendada.

(36)

Kui pädeval asutusel on tõsiseid kahtlusi, et piiriülest tehingut kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, tuleks hindamisel arvesse võtta kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid ning asjakohasel juhul vähemalt viitavaid tegureid, mis on seotud asutamise eripäradega liikmesriigis, kus äriühing või äriühingud pärast piiriülest tehingut registreeritakse, sealhulgas tehingu eesmärk, sektor, investeeringud, puhaskäive ning kasum ja kahjum, töötajate arv, bilanss, maksuresidentsus, varad ja nende asukoht, seadmed, äriühingu kasusaavad omanikud, töötajate ja töötajate erirühmade tavapärased töökohad, koht, kus makstakse sotsiaalmaksed, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 (13) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ (14) tähenduses lähetatud töötajate arv aastal, mis eelnes piiriülesele tehingule, ning samaaegselt rohkem kui ühes liikmesriigis töötavate töötajate arv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 tähenduses ning äriühingu või äriühingute võetud äririskid enne piiriülest tehingut.

Hindamisel tuleks võtta arvesse ka asjaomaseid fakte ja asjaolusid, mis on seotud töötajate osalusõigusega, eelkõige mis puudutab läbirääkimisi sellise õiguse üle, kui läbirääkimised on tingitud sellest, et äriühingu keskmine töötajate arv võrdub nelja viiendikuga liikmesriigis kehtestatud töötajate osaluse künnisest. Kõiki neid asjaolusid tuleks käsitleda üksnes viitavate teguritena, mida võetakse arvesse üldhinnangu koostamisel, ja seega ei tohiks neid käsitleda eraldiseisvatena. Pädev asutus võib käsitleda asjaolu, et piiriülese tehingu tulemusel on äriühingul või äriühingutel liikmesriigis, kus äriühing või äriühingud pärast piiriülest tehingut registreeritakse, tegeliku juhtimise ja/või majandustegevuse asukoht viitena sellele, et kuritarvitamisele või pettusele viivad asjaolud puuduvad.

(37)

Pädev asutus peaks piiriülest tehingut tegevalt äriühingult või teistelt pädevatelt asutustelt, sealhulgas nendelt, mis asuvad sihtliikmesriigis, saama kogu asjakohase teabe ja kõik asjakohased dokumendid, et teha siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusraamistikus õiguspärasuse kontroll. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada, millised võimalikud tagajärjed on tehingueelse tõendi väljaandmise jaoks menetlustel, mille osanikud või aktsionärid ja võlausaldajad on vastavalt käesolevale direktiivile algatanud.

(38)

Pädeval asutusel peaks olema võimalik kasutada tehingueelse tõendi saamiseks nõutaval hindamisel sõltumatu eksperdi abi. Liikmesriigid peaksid kehtestama reeglid tagamaks, et ekspert või juriidiline isik, kelle nimel ekspert tegutseb, on tehingueelset tõendit taotlevast äriühingust sõltumatu. Eksperdi peaks määrama pädev asutus ning tal ei tohiks olla asjaomase äriühinguga varasemat või praegust seost, mis võiks eksperdi sõltumatust mõjutada.

(39)

Tagamaks et piiriülest tehingut tegev äriühing ei kahjustaks oma võlausaldajaid, peaks pädeval asutusel olema võimalik kontrollida eelkõige seda, kas äriühing on täitnud oma kohustused avalik-õiguslike võlausaldajate ees ja kas veel täitmata kohustused on piisavalt tagatud. Pädeval asutusel peaks eeskätt olema võimalik kontrollida, kas äriühingu suhtes on käimas kohtumenetlus, näiteks seoses sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse rikkumisega, mille tulemusel võiks tekkida äriühingule lisakohustusi, sealhulgas kodanike ja eraettevõtjate ees.

(40)

Liikmesriigid peaksid sätestama kooskõlas õiguskaitse kättesaadavuse üldpõhimõtetega menetluslikud tagatised, sealhulgas võimaluse vaadata üle pädevate asutuste otsused piiriüleseid tehinguid käsitlevates menetlustes, võimaluse lükata edasi tehingueelse tõendi kehtima hakkamise kuupäev, et pooled saaksid pädevale kohtule hagi esitada, ja võimalus kehtestada asjakohasel juhul ajutisi meetmeid.

(41)

Liikmesriigid peaksid tagama, et teatavaid menetlusetappe, nimelt otsuse või lepingu projekti avalikustamine, tehingueelse tõendi taotlemine ning teabe ja dokumentide esitamine piiriülese tehingu õiguspärasuse kontrollimiseks sihtliikmesriigi poolt saaks täielikult lõpule viia internetis, ilma et taotlejad peaksid liikmesriikides pädevasse asutusse isiklikult kohale ilmuma. Õigusnorme, mis reguleerivad digivahendite kasutamist ja äriühinguõiguse protsesse, sealhulgas asjakohaseid kaitsemeetmeid, tuleks kohaldada vastavalt vajadusele. Pädev asutus peaks saama võtta tehingueelse tõendi taotluse vastu internetis, sealhulgas kogu esitatava teabe ja kõik esitatavad dokumendid, välja arvatud juhul, kui see on pädeva asutuse jaoks erandkorras tehniliselt võimatu.

(42)

Kulude kokkuhoiuks ning menetluse kestuse ja äriühingute halduskoormuse vähendamiseks peaksid liikmesriigid kohaldama äriühinguõiguse valdkonnas ühekordsuse põhimõtet, mis tähendab, et äriühingutelt ei nõuta sama teabe esitamist rohkem kui ühele asutusele. Näiteks ei peaks äriühingud olema kohustatud esitama sama teavet nii liikmesriigi registrile kui ka liikmesriigi ametlikule väljaandele.

(43)

Nõutava läbipaistvuse ning digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamise tagamiseks tuleks eri liikmesriikide pädevate asutuste välja antud tehingueelseid tõendeid jagada registrite sidestamise süsteemi kaudu ning need tuleks teha avalikult kättesaadavaks. Direktiivi (EL) 2017/1132 aluspõhimõtte kohaselt peaks selline teabevahetus olema alati tasuta.

(44)

Piiriülesel ümberkujundamisel muutub äriühingu õiguslik vorm, ilma et äriühing kaotaks seejuures oma juriidilise isiku staatust. Ometi ei tohiks piiriülene ümberkujundamine ega piiriülene ühinemine või jagunemine viia asutamisnõuetest kõrvalehoidmiseni liikmesriigis, kus äriühing pärast piiriülest tehingut registreeritakse. Äriühing peab neid tingimusi, sealhulgas sihtliikmesriigis peakontori omamise nõuet ja juhtival kohal töötamise keeluga seotud nõudeid, täielikult järgima. Piiriüleste ümberkujundamiste korral ei tohiks selliste tingimuste kohaldamine sihtliikmesriigis siiski mõjutada ümberkujundatud äriühingu juriidilise isiku staatuse järjepidevust.

(45)

Pärast tehingueelse tõendi saamist ja kontrollimist, et on täidetud selle liikmesriigi õiguslikud nõuded, kus äriühing pärast piiriülest tehingut registreeritakse, samuti võimalikku kontrollimist, kas piiriülene tehing kujutab endast liidu või liikmesriigi õigusest kõrvalehoidmist, peaksid pädevad asutused kandma äriühingu selle liikmesriigi registrisse. Alles pärast nimetatud registreerimist peaks piiriülest tehingut tegeva äriühingu või tegevate äriühingute endine liikmesriik äriühingu oma registrist kustutama. Selle liikmesriigi pädevatel asutustel, kus äriühing pärast piiriülest tehingut registreeritakse, ei peaks olema võimalik tehingueelses tõendis esitatud teavet vaidlustada.

(46)

Piiriüleste tehingute läbipaistvuse suurendamiseks on oluline, et osalevate liikmesriikide registrid sisaldaksid teistest registritest saadud vajalikku teavet nendes tehingutes osalevate äriühingute kohta, et oleks võimalik nende äriühingute minevikku uurida. On oluline, et selles registris sisalduv toimik, kus äriühing oli registreeritud enne piiriülest tehingut, sisaldaks äriühingule piiriülese tehingu järgselt omistatud uut äriühingu registreerimisnumbrit. Samamoodi peaks selles registris, kus äriühing registreeriti piiriülese tehingu järgselt, sisalduv toimik sisaldama äriühingule enne piiriülest tehingut omistatud algset registreerimisnumbrit.

(47)

Piiriülese ümberkujundamise tulemusel peaks ümberkujundamise tagajärjel tekkiv äriühing („ümberkujundatud äriühing“) säilitama oma juriidilise isiku staatuse, varad ja kohustused ning kõik õigused ja kohustused, sealhulgas kõik lepingutest ja tegevusest või tegevusetusest tulenevad õigused ja kohustused. Eelkõige peaks ümberkujundatud äriühing järgima kõiki õigusi ja kohustusi, mis tulenevad töölepingutest või töösuhetest, sealhulgas kollektiivlepingutest.

(48)

Piiriülese ühinemise järgselt tuleks kõik varad ja kohustused ning kõik õigused ja kohustused, sealhulgas kõik lepingutest ja tegevusest või tegevusetusest tulenevad õigused ja kohustused, ühendavale äriühingule või uuele äriühingule üle anda ning ühinevate äriühingute osanikud või aktsionärid, kes ei kasuta oma osalusest loobumise õigust, peaksid saama vastavalt ühendava või uue äriühingu osanikeks või aktsionärideks. Eelkõige peaks ühendav või uus äriühing järgima kõiki õigusi ja kohustusi, mis tulenevad töölepingutest või töösuhetest, sealhulgas kollektiivlepingutest.

(49)

Piiriülese jagunemise tulemusel tuleks varad ja kohustused ning kõik õigused ja kohustused, sealhulgas kõik lepingutest ja tegevusest või tegevusetusest tulenevad õigused ja kohustused üle anda omandavatele äriühingutele vastavalt jagunemislepingu projektis kindlaksmääratud jaotusele ning jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid, kes ei kasuta oma osalusest loobumise õigust, peaksid saama omandavate äriühingute osanikeks või aktsionärideks või jääma jaguneva äriühingu osanikeks või aktsionärideks või mõlemat korraga. Eelkõige peaksid omandavad äriühingud järgima õigusi ja kohustusi, mis tulenevad töölepingutest või töösuhetest, sealhulgas kollektiivlepingutest.

(50)

Õiguskindluse huvides ei tohiks olla võimalik tunnistada käesolevas direktiivis sätestatud menetluse kohaselt jõustunud piiriülest tehingut õigustühiseks. See keeld ei tohiks piirata liikmesriikide õigusi, muu hulgas kriminaalõiguse, terrorismi rahastamise ennetamise ja selle vastu võitlemise, sotsiaalõiguse, maksustamise ja õiguskaitse vallas vastavalt siseriiklikule õigusele, eeskätt juhul, kui pädevad või muud asjakohased asutused teevad eelkõige uue olulise teabe põhjal pärast piiriülese tehingu jõustumist kindlaks, et piiriülene tehing kavandati kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks oli hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil. Pädevad asutused peaksid sellega seoses ka hindama, kas piiriülest tehingut tegeva äriühingu liikmesriigis kohaldatavat töötajate osaluse künnist piiriülesele tehingule järgnevatel aastatel järgiti või ületati.

(51)	Piiriülesed tehingud ei tohiks piirata äriühingu või äriühingute tehingueelse tegevusega seotud maksukohustuste täitmist.

(52)	Töötajate muude õiguste kui osalusõiguse tagamiseks ei mõjuta käesolev direktiiv direktiive 98/59/EÜ, 2001/23/EÜ, 2002/14/EÜ ega 2009/38/EÜ. Küsimuste suhtes, mis ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse (näiteks maksud ja sotsiaalkindlustus), kohaldatakse siseriiklikku õigust.

(53)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide või nende territoriaalsete või halduslike allüksuste maksualaseid õigus- ega haldusnorme, sealhulgas maksureeglite täitmist piiriüleste tehingute korral.

(54)	Käesolev direktiiv ei piira nõukogu direktiivide 2009/133/EÜ (15), (EL) 2015/2376 (16), (EL) 2016/881 (17), (EL) 2016/1164 (18) ega (EL) 2018/822 (19) kohaldamist.

(55)

Käesolev direktiiv ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (20) nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, eelkõige kohustusi, mis on kõnealuses direktiivis sätestatud seotud kliendi suhtes asjakohaste hoolsusmeetmete rakendamisega riskitundlikkusest lähtuvalt ning äsja asutatud üksuse tegeliku tulusaaja kindlakstegemise ja registreerimisega selle üksuse asukohaliikmesriigis.

(56)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liidu õigust ega vastavalt liidu õigusele kehtestatud liikmeriigi õigusnormide kohaldamist, millega reguleeritakse noteeritud äriühingute läbipaistvust ning nende osanike ja aktsionäride õigusi.

(57)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liidu õiguse kohaldamist, mis reguleerib krediidivahendusettevõtjaid ja teisi finantsettevõtjaid, ega vastavalt kõnealusele liidu õigusele kehtestatud liikmesriigi õigusnormide kohaldamist.

(58)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt hõlbustada ja reguleerida piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(59)	Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(60)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (21) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(61)

Komisjon peaks käesolevat direktiivi hindama, sealhulgas andma hinnangu töötajate teavitamist, ärakuulamist ja osalust reguleerivatele õigusnormidele piiriüleste tehingute puhul. Hindamisel tuleks eelkõige püüda hinnata neid piiriüleseid tehinguid, mille puhul läbirääkimised töötajate kaasamise üle olid tingitud sellest, et oli saavutatud neli viiendikku kohaldatavast künnisest, ning teha kindlaks, kas need äriühingud vastasid pärast piiriülest tehingut selle äriühingu liikmesriigis, mis piiriülese tehingu tegi, kohaldatavale töötajate osaluse künnisele või ületasid selle. Vastavalt 13. aprillil 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (22) („institutsioonidevaheline kokkulepe“) punktile 22 peaks hindamine põhinema viiel kriteeriumil, milleks on tõhusus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja lisaväärtus, ning moodustama aluse võimalike edasiste meetmete mõju hindamiseks.

(62)	Vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 22 tuleks koguda teavet, et hinnata käesoleva direktiivi sätete tulemuslikkust võrreldes selle eesmärkidega ja kasutada seda alusena, millest lähtuda direktiivi (EL) 2017/1132 hindamisel.

(63)	Seepärast tuleks direktiivi (EL) 2017/1132 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi (EL) 2017/1132 muutmine

Direktiivi (EL) 2017/1132 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 kuues taane asendatakse järgmisega:

„–	piiratud vastutusega äriühingute piiriülene ümberkujundamine, piiriülene ühinemine ning piiriülene jagunemine;“.

Artikli 18 lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:

„aa)	artiklites 86g, 86n, 86p, 123, 127a, 130, 160g, 160n ja 160p osutatud dokumendid ja teave;“.

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	registrite vahel andmete vahetamise eesmärgil edastatavate andmete üksikasjaliku loendi, millele on osutatud artiklites 20, 28a, 28c, 30a ja 34;“;

lisatakse järgmine punkt:

„ea)	registritevahelise teabevahetuse ja avalikustamise eesmärgil edastatava teabe üksikasjaliku loendi, millele on osutatud artiklites 86g, 86n, 86p, 123, 127a, 130, 160g, 160n ja 160p;“;

c)	kolmandale lõigule lisatakse järgmine lause: „Komisjon võtab punktis ea osutatud rakendusaktid vastu hiljemalt 2. juuliks 2020.“

4)	II jaotise pealkiri asendatakse järgmisega: „PIIRATUD VASTUTUSEGA ÄRIÜHINGUTE ÜMBERKUJUNDAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE“.

II jaotisesse lisatakse enne I peatükki järgmine peatükk:

„-I PEATÜKK

Äriühingute piiriülene ümberkujundamine

Artikkel 86a

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse sellise piiratud vastutusega äriühingu, mis on asutatud liikmesriigi õiguse alusel ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub liidus, ümberkujundamise suhtes piiratud vastutusega äriühinguks, mida reguleerib teise liikmesriigi õigus.

2. Käesolevat peatükki ei kohaldata piiriüleste ümberkujundamiste suhtes, milles osaleb selline äriühing, mille eesmärk on investeerida üldsuse poolt sellesse paigutatud vahendid ühiselt riskihajutamise põhimõttel ning mille osasid või aktsiaid võib omanike nõudmisel otseselt või kaudselt selle äriühingu varade arvel tagasi võtta või välja maksta. Tagasivõtmise või väljamaksega on võrdsustatud äriühingu toimingud, mille eesmärgiks on tagada, et äriühingu osade või aktsiate kurss ei erineks olulisel määral tema varade netoväärtusest.

3. Liikmesriigid tagavad, et käesolevat peatükki ei kohaldata äriühingutele, kui esineb üks järgmistest asjaoludest:

a)	äriühing on likvideerimisel ja on alustanud oma varade jaotamist osanikele või aktsionäridele;

b)	äriühingu suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja kordi.

4. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat peatükki äriühingutele, mille suhtes kohalduvad:

a)	maksejõuetusmenetlus või ennetava restruktureerimise raamistikud;

b)	muu likvideerimismenetlus kui need, millele on osutatud lõike 3 punktis a, või

c)	direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 101 määratletud kriisiennetusmeetmed.

Artikkel 86b

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„äriühing“ – II lisas loetletud liiki piiratud vastutusega äriühing, mis viib läbi piiriülese ümberkujundamise;

„piiriülene ümberkujundamine“ – tegevus, mille käigus äriühing ilma likvideerimismenetluseta või ilma tegevust lõpetamata kujundab õigusliku vormi, milles äriühing on lähteliikmesriigis registreeritud, ümber II lisas sätestatud sihtliikmesriigi õiguslikuks vormiks ja viib vähemalt oma registrijärgse asukoha üle sihtliikmesriiki, säilitades seejuures juriidilise isiku staatuse;

3)	„lähteliikmesriik“ – liikmesriik, kus äriühing on registreeritud enne piiriülest ümberkujundamist;

4)	„sihtliikmesriik“ – liikmesriik, kus ümberkujundatud äriühing registreeritakse piiriülese ümberkujundamise tulemusena;

5)	„ümberkujundatud äriühing“ – sihtliikmesriigis piiriülese ümberkujundamise tulemusena loodud äriühing.

Artikkel 86c

Menetlused ja vorminõuded

Piiriülese ümberkujundamisega seotud menetluse ja vorminõuete neid osi, mida tuleb järgida ümberkujundamiseelse tõendi saamiseks, reguleerib liidu õigusega kooskõlas olev lähteliikmesriigi õigus, ning menetluse ja vorminõuete neid osi, mida tuleb järgida pärast tõendi saamist, reguleerib liidu õigusega kooskõlas olev sihtliikmesriigi õigus.

Artikkel 86d

Piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt

Äriühingu haldus- või juhtorgan koostab piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti. Piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt peab sisaldama vähemalt järgmisi üksikasju:

a)	äriühingu õiguslik vorm ja nimi lähteliikmesriigis ja äriühingu registrijärgne asukoht lähteliikmesriigis;

b)	ümberkujundatud äriühingu kavandatav õiguslik vorm ja nimi sihtliikmesriigis ning kavandatav registrijärgne asukoht sihtliikmesriigis;

c)	äriühingu sihtliikmesriigis asutamise dokument, kui seda nõutakse, ja põhikiri, kui see on eraldi dokumendis;

d)	äriühingu piiriülese ümberkujundamise esialgne ajakava;

e)	õigused, mille ümberkujundatud äriühing annab eriõigustega osanikele või aktsionäridele ja teistele äriühingu kapitali esindavate selliste väärtpaberite omanikele, mis ei ole osad ega aktsiad, või nende isikute suhtes kavandatud meetmed;

f)	kõik võlausaldajatele pakutavad tagatised, näiteks garantiid ja pandid;

g)	kõik erisoodustused, mis antakse äriühingu haldus-, juht-, järelevalve- või kontrollorganite liikmetele;

h)	kas äriühing sai lähteliikmesriigis viimase viie aasta jooksul soodustusi või toetusi;

i)	üksikasjalik teave osanikele või aktsionäridele vastavalt artiklile 86i pakutava rahalise hüvitise kohta;

j)	äriühingu piiriülese ümberkujundamise eeldatav mõju tööhõivele;

k)	asjakohasel juhul andmed menetluse kohta, millega reguleeritakse vastavalt artiklile 86l töötajate kaasamise korda nende osalusõiguse kindlaksmääramisel ümberkujundatud äriühingus.

Artikkel 86e

Haldus- või juhtorgani aruanne osanikele või aktsionäridele ja töötajatele

1. Äriühingu haldus- või juhtorgan koostab osanikele või aktsionäridele ja töötajatele aruande, milles selgitatakse ja põhjendatakse äriühingu piiriülese ümberkujundamise õiguslikke ja majanduslikke aspekte ning selgitatakse selle mõju töötajatele.

Selles selgitatakse eeskätt piiriülese ümberkujundamise mõju äriühingu tegevusele tulevikus.

2. Aruanne sisaldab ka osanikele või aktsionäridele mõeldud osa ja töötajatele mõeldud osa.

Äriühing võib otsustada, et koostatakse kas üks aruanne, mis sisaldab kahte osa, või asjakohaseid osi sisaldavad eraldi aruanded vastavalt osanikele või aktsionäridele ning töötajatele.

3. Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

a)	rahaline hüvitis ja selle kindlaksmääramiseks kasutatud meetod;

b)	äriühingu piiriülese ümberkujundamise mõju osanikele või aktsionäridele;

c)	osanike või aktsionäride õiguskaitsevahendid vastavalt artiklile 86i.

4. Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osa ei ole nõutav juhul, kui kõik äriühingu osanikud või aktsionärid on kokku leppinud, et sellest nõudest loobutakse. Liikmesriigid võivad käesoleva artikli sätete kohaldamisalast välistada ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud.

5. Töötajatele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

a)	äriühingu piiriülese ümberkujundamise mõju töösuhetele ja kui see on kohaldatav, töösuhete kaitseks võetavad meetmed;

b)	olulised muutused kohaldatavates töötingimustes või äriühingu tegevuskohtade asukohas;

c)	kuidas punktides a ja b sätestatud tegurid mõjutavad äriühingu tütarettevõtjaid.

6. Aruanne või aruanded koos piiriülese ümberkujundamise otsuse projektiga, kui see on olemas, tehakse äriühingu osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või esindajate puudumisel töötajatele endile kättesaadavaks igal juhul elektrooniliselt ja seda hiljemalt kuus nädalat enne artiklis 86h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.

7. Kui äriühingu haldus- või juhtorgan saab arvamuse lõigetes 1 ja 5 osutatud teabe kohta õigeaegselt äriühingu töötajate esindajatelt või esindajate puudumisel töötajatelt endilt vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatule, teavitatakse sellest äriühingu osanikke või aktsionäre ja see arvamus lisatakse aruandele.

8. Töötajatele mõeldud aruande osa esitamine ei ole nõutav, kui äriühingul ja tema tütarettevõtjal (kui äriühingul on tütarettevõtjaid) ei ole muid töötajaid peale nende, kes kuuluvad haldus- või juhtorganisse.

9. Kui lõikes 3 osutatud osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osast lõike 4 kohaselt loobutakse ja lõikes 5 osutatud töötajatele mõeldud osa ei ole lõike 8 kohaselt nõutav, ei ole aruande koostamine kohustuslik.

10. Käesoleva artikli lõiked 1–9 ei piira direktiivide 2002/14/EÜ ja 2009/38/EÜ ülevõtmiseks riiklikul tasandil kehtestatud töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise õiguste ja korra kohaldamist.

Artikkel 86f

Sõltumatu eksperdi aruanne

1. Liikmesriigid tagavad, et piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti vaatab läbi sõltumatu ekspert, kes koostab osanikele või aktsionäridele aruande. Aruanne tehakse osanikele või aktsionäridele kättesaadavaks hiljemalt üks kuu enne artiklis 86h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva. Sõltuvalt liikmesriigi õigusest võib ekspert olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

2. Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab igal juhul eksperdi arvamust selle kohta, kas rahaline hüvitis on õiglane. Rahalise hüvitise hindamisel võtab ekspert arvesse äriühingu aktsiate või osade turuhinda enne kavandatavast ümberkujundamisest teatamist või äriühingu väärtust, arvates sellest maha kavandatava ümberkujundamise mõju, mis määratakse kindlaks üldtunnustatud hindamismeetoditest lähtudes. Aruandes kajastatakse vähemalt järgmist:

a)	kavandatava rahalise hüvitise kindlaksmääramisel kasutatud meetod või meetodid;

b)	kas see meetod või need meetodid on rahalise hüvitise hindamiseks kohased, tuuakse ära selliste meetodite kasutamisel saadud väärtus ja antakse arvamus selle kohta, milline on nende meetodite suhteline tähtsus väärtuse saamisel, ja

c)	hindamisel tekkinud spetsiifiliste raskuste kirjeldus.

Eksperdil on õigus saada äriühingult kogu teavet, mida ta eksperdi ülesannete täitmiseks vajab.

3. Piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti kontrollimist sõltumatu eksperdi poolt ja sõltumatu eksperdi aruande koostamist ei nõuta, kui äriühingu kõik osanikud või aktsionärid on nii kokku leppinud.

Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamisalast välistada ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud.

Artikkel 86g

Avalikustamine

1. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt üks kuu enne artiklis 86h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva avalikustab äriühing ja teeb lähteliikmesriigi registris avalikult kättesaadavaks järgmised dokumendid:

a)	äriühingu piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt ja

äriühingu osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele või nende puudumise korral töötajatele mõeldud teade selle kohta, et nad võivad vähemalt viis tööpäeva enne osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva esitada äriühingule piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti kohta märkusi.

Liikmesriigid võivad nõuda, et sõltumatu eksperdi aruanne avalikustataks ja tehtaks registris avalikult kättesaadavaks.

Liikmesriigid tagavad, et äriühing saab sõltumatu eksperdi aruande avalikustamisest konfidentsiaalse teabe välja jätta.

Käesoleva lõike kohaselt avalikustatud dokumentidega peab olema võimalik tutvuda ka registrite sidestamise süsteemi kaudu.

2. Liikmesriigid võivad äriühingu käesoleva artikli lõike 1 kohasest avalikustamise nõudest vabastada juhul, kui äriühing võimaldab avalikkusel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumentidega oma veebisaidil tasuta tutvuda ajavahemiku jooksul, mis algab vähemalt üks kuu enne artiklis 86h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne üldkoosoleku lõppemist.

Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, välja arvatud juhul, kui need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

3. Kui äriühing võimaldab piiriülese ümberkujundamise otsuse projektiga tutvuda vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, esitab ta vähemalt üks kuu enne artiklis 86h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva lähteliikmesriigi registrile järgmised andmed:

a)	äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht lähteliikmesriigis ning ümberkujundatud äriühingu kavandatav õiguslik vorm ja nimi sihtliikmesriigis ning kavandatav registrijärgne asukoht sihtliikmesriigis;

b)	register, kuhu on esitatud artiklis 14 osutatud äriühingu dokumendid, ning äriühingu registreerimisnumber selles registris;

c)	viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale, ning

d)	andmed veebisaidi kohta, kus on võimalik tasuta ja internetipõhiselt tutvuda piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti, lõikes 1 osutatud teadete ja sõltumatu eksperdi aruande ning täieliku teabega käesoleva lõike punktis c osutatud korra kohta.

Esimese lõigu punktides a–d osutatud teabega peab saama avalikult tutvuda lähteliikmesriigi registris.

4. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 3 osutatud nõudeid saab täita täielikult internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele, ilma et lähteliikmesriigi pädevasse asutusse oleks vaja isiklikult kohale ilmuda.

5. Lisaks käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud avalikustamisele võivad liikmesriigid nõuda, et piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud andmed tuleb avaldada nende ametlikus väljaandes või keskse elektroonilise platvormi kaudu vastavalt artikli 16 lõikele 3. Sel juhul tagavad liikmesriigid, et register edastab asjaomase teabe ametlikule väljaandele või kesksele elektroonilisele platvormile.

6. Liikmesriigid tagavad, et avalikkusel on võimalik lõikes 1 osutatud dokumentide ja lõikes 3 osutatud teabega tasuta tutvuda registrite sidestamise süsteemi kaudu.

Liikmesriigid tagavad, et tasu, mida registrid võtavad äriühingult lõigetes 1 ja 3 osutatud avalikustamise ja, kui see on asjakohane, lõikes 5 osutatud avaldamise eest, ei ületa teenuste osutamisega seotud kulu.

Artikkel 86h

Heakskiitmine osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul

1. Pärast artiklites 86e ja 86f osutatud aruannete teatavaks võtmist, kui see on asjakohane, artikli 86e kohaselt esitatud töötajate arvamuste ja artikli 86g kohaselt esitatud märkuste teatavaks võtmist teeb äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek otsuse piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti heakskiitmise ning asutamisdokumendi ja põhikirja kohandamise kohta, kui see on eraldi dokumendis.

2. Äriühingu osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul on õigus seada piiriülese ümberkujundamise läbiviimine sõltuvusse sellest, kas artiklis 86l osutatud kord tema poolt sõnaselgelt kinnitatakse.

3. Liikmesriigid tagavad, et piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt ja projekti kõik muudatused võetakse vastu vähemalt kahekolmandikulise enamusega osade või aktsiatega esindatud häältest või osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul esindatud märgitud kapitalist, kuid see ei tohi ületada 90 % aktsiatega esindatud häältest või üldkoosolekul esindatud märgitud kapitalist. Hääletuskünnis ei tohi ühelgi juhul ületada siseriiklike õigusaktide kohaselt piiriülese ühinemise heakskiitmiseks vajalikku häältearvu.

4. Kui piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti tingimus või piiriüleselt ümberkujundatava äriühingu asutamisdokumendi muudatus suurendab osaniku või aktsionäri majanduslikke kohustusi äriühingu või kolmandate isikute ees, võivad liikmesriigid sellise eriolukorra puhul nõuda, et tingimuse või asutamisdokumendi muudatuse peab asjaomane osanik või aktsionär heaks kiitma, tingimusel et see osanik või aktsionär ei saa teostada artiklis 86i sätestatud õigusi.

5. Liikmesriigid tagavad, et äriühingu piiriülese ümberkujundamise heakskiitmist osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei saa vaidlustada üksnes järgmistel põhjusel:

a)	artikli 86d punktis i osutatud rahaline hüvitis ei ole õiglane või

b)	punkti a osutatud rahalise hüvitise kohta esitatud teave ei vasta õigusnormidele.

Artikkel 86i

Osanike ja aktsionäride kaitse

1. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt nendel äriühingu osanikel või aktsionäridel, kes hääletasid piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti heakskiitmise vastu, on õigus võõrandada oma osad või aktsiad õiglase rahalise hüvitise eest lõigetes 2–5 sätestatud tingimustel.

Liikmesriigid võivad sätestada, et esimeses lõigus osutatud õigus on ka teistel äriühingu osanikel või aktsionäridel.

Liikmesriigid võivad nõuda, et selgesõnaline vastuseis piiriülese ümberkujundamise otsuse projektile, osanike või aktsionäride kavatsus kasutada õigust oma osad või aktsiad võõrandada või mõlemad dokumenteeritaks nõuetekohaselt hiljemalt artiklis 86h osutatud osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul. Liikmesriigid võivad lubada, et protokollitud vastuseis piiriülese ümberkujundamise otsuse projektile loetakse nõuetekohaselt dokumenteeritud negatiivseks hääletustulemuseks.

2. Liikmesriigid kehtestavad ajavahemiku, mille jooksul lõikes 1 osutatud osanikud või aktsionärid peavad äriühingule teada andma oma otsusest kasutada oma osade või aktsiate võõrandamise õigust. See ajavahemik ei tohi olla pikem kui üks kuu alates artiklis 86h osutatud osanike koosolekust või aktsionäride üldkoosolekust. Liikmesriigid tagavad, et äriühing annab sellise teadaande elektrooniliseks vastuvõtmiseks e-posti aadressi.

3. Liikmesriigid kehtestavad ka ajavahemiku, mille jooksul tuleb piiriülese ümberkujundamise otsuse projektis ettenähtud rahaline hüvitis välja maksta. Ajavahemik ei tohi lõppeda hiljem kui kaks kuud alates sellest, kui piiriülene ümberkujundamine artikli 86q kohaselt jõustub.

4. Liikmesriigid tagavad, et igal osanikul või aktsionäril, kes on teada andnud oma otsusest kasutada oma osade või aktsiate võõrandamise õigust, kuid kes leiab, et äriühingu pakutav hüvitis ei ole õiglane, on õigus nõuda pädevate asutuste või siseriikliku õiguse alusel volitatud organite poole pöördudes rahalist lisahüvitist. Liikmesriigid kehtestavad rahalise lisahüvitise taotlemiseks tähtaja.

Liikmesriigid võivad sätestada, et lõplik otsus rahalise lisahüvitise kohta kehtib kõigi osanike või aktsionäride suhtes, kes on oma otsusest kasutada oma osaluse võõrandamise õigust lõike 2 kohaselt teada andnud.

5. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1–4 osutatud õigusi reguleerib lähteliikmesriigi õigus ja nende õigustega seotud vaidluste lahendamise ainupädevus kuulub lähteliikmesriigi jurisdiktsiooni alla.

Artikkel 86j

Võlausaldajate kaitse

1. Liikmesriigid näevad ette nende võlausaldajate huvide piisava kaitse, kelle nõuded on tekkinud enne piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamist, kuid mis ei ole muutunud avalikustamise kuupäevaks sissenõutavaks.

Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajad, kes ei ole rahul tagatistega, mida pakutakse piiriülese ümberkujundamise otsuse projektis vastavalt artikli 86d punktis f sätestatule, võivad taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi kolme kuu jooksul alates artiklis 86g osutatud piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamisest, tingimusel et kõnealused võlausaldajad suudavad usaldusväärselt näidata, et nende nõuete rahuldamine on piiriülese ümberkujundamise tõttu ohus ja et nad ei ole saanud äriühingult piisavaid tagatisi.

Liikmesriigid tagavad, et tagatised on tingimuslikud ja sõltuvad sellest, kas piiriülene ümberkujundamine artikli 86q kohaselt jõustub.

2. Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingu haldus- või juhtorgan teeb avalduse, milles on täpselt kirjeldatud äriühingu finantsseisundit sellise kuupäeva seisuga, mis ei tohi olla varasem kui üks kuu avalduse avalikustamisest. Avalduses märgitakse, et tuginedes äriühingu haldus- või juhtorganile avalduse tegemise kuupäeval kättesaadavale teabele ja olles teinud mõistlikke päringuid, ei ole haldus- või juhtorganile teada ühtegi põhjust, miks äriühing ei peaks pärast ümberkujundamise jõustumist suutma täita oma kohustusi, kui need muutuvad sissenõutavaks. Avaldus avalikustatakse koos piiriülese ümberkujundamise otsuse projektiga vastavalt artiklile 86g.

3. Lõiked 1 ja 2 ei piira lähteliikmesriigi õiguse kohaldamist, mis reguleerib avalik-õiguslikele isikutele võlgnetavate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmist ja täitmise tagamist.

4. Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajad, kelle nõuded on tekkinud enne piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamist, võivad algatada äriühingu vastu menetluse ka lähteliikmesriigis kahe aasta jooksul alates ümberkujundamise jõustumisest, ilma et see piiraks liidu või liikmesriigi õigusest või lepingust tulenevaid kohtualluvuse reegleid. Sellise menetluse algatamise võimalus eksisteerib lisaks liidu õigusest tulenevalt kohaldatavatele kohtualluvuse valiku reeglitele.

Artikkel 86k

Töötajate teavitamine ja ärakuulamine

1. Liikmesriigid tagavad, et seoses piiriülese ümberkujundamisega järgitakse töötajate õigusi teavitamisele ja ärakuulamisele ning neid õigusi teostatakse vastavalt direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud õigusraamistikule, ning vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ, kui tegemist on liikmesriigiülese ettevõtja või liikmesriigiülese kontserniga. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada töötajate teavitamis- ja ärakuulamisõigust ka muude kui direktiivi 2002/14/EÜ artikli 3 lõikes 1 osutatud äriühingute töötajate suhtes.

2. Liikmesriigid tagavad olenemata artikli 86e lõikest 7 ja artikli 86g lõike 1 punktist b, et töötajate teavitamis- ja ärakuulamisõigust järgitakse vähemalt enne piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti või artiklis 86e osutatud aruande heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb on varasem, tehes seda nii, et töötajatele antakse enne artiklis 86h osutatud osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut põhjendatud vastus.

3. Liikmesriigid kehtestavad korra, mille kohaselt teavitamis- ja ärakuulamisõigust kooskõlas direktiivi 2002/14/EÜ artikliga 4 teostatakse ilma, et see piiraks kehtivate, töötajate jaoks soodsamate sätete ja järgitavate tavade kohaldamist.

Artikkel 86l

Töötajate osalus

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse piiriüleselt ümberkujundatud äriühingu suhtes sihtliikmesriigis kehtivaid töötajate osalust reguleerivaid õigusnorme, kui need on kehtestatud.

2. Sihtliikmesriigis kehtivaid õigusnorme töötajate osaluse kohta, kui need on olemas, ei kohaldata, kui äriühingu keskmine töötajate arv on kuue kuu jooksul enne piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti avalikustamist vastanud neljale viiendikule lähteliikmesriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates hakkab toimima töötajate osavõtt vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktile k, või kui sihtliikmesriigi õigus ei näe ette:

vähemalt samal tasemel töötajate osalust nagu see on olemas äriühingus enne piiriülest ümberkujundamist ning mida mõõdetakse töötajate esindajate osakaalu alusel selle äriühingu, mille suhtes kohaldatakse töötajate osalusõigusi, haldus- või järelevalveorganite või nende komiteede või kasumiüksusi hõlmava juhtrühma liikmete hulgas, või

b)	ümberkujundatud äriühingu koosseisulistele töötajatele, kes asuvad mõnes teises liikmesriigis, samasuguseid osalusõigusi nagu on nendel töötajatel, kes töötavad sihtliikmesriigis.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud juhtudel reguleerivad liikmesriigid töötajate osalust ümberkujundatud äriühingus ja töötajate kaasamist selliste õiguste kindlaksmääramisse mutatis mutandis põhimõttel ja käesoleva artikli lõigetes 4–7 sätestatut arvestades kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2157/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 4 ning direktiivi 2001/86/EÜ järgmistes sätetes:

a)	artikli 3 lõige 1, lõike 2 punkti a alapunkt i, lõike 2 punkt b ja lõige 3, artikli 3 lõike 4 kaks esimest lauset ning artikli 3 lõiked 5 ja 7;

b)	artikli 4 lõige 1, artikli 4 lõike 2 punktid a, g ja h ning artikli 4 lõiked 3 ja 4;

c)	artikkel 5;

d)	artikkel 6;

e)	artikli 7 lõige 1, välja arvatud punkti b teine taane;

f)	artiklid 8, 10, 11 ja 12, ning

g)	lisa 3. osa punkt a.

4. Lõikes 3 osutatud põhimõtteid ja menetlusi sätestades:

annavad liikmesriigid spetsiaalsele läbirääkimisorganile õiguse otsustada kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku töötajatest, mitte alustada läbirääkimisi või lõpetada juba alustatud läbirääkimised ning tugineda sihtliikmesriigis kehtivatele õigusnormidele, mis käsitlevad töötajate osalust;

võivad liikmesriigid juhul, kui eelnevate läbirääkimiste järel kohaldatakse osalust käsitlevaid tavanorme, ning nendest normidest olenemata määrata töötajate esindajate osakaalu piirmäära ümberkujundatud äriühingu haldusorganis. Kui aga töötajate esindajad moodustasid äriühingus haldus- või järelevalveorgani koosseisust vähemalt ühe kolmandiku, ei või piirangu tulemuseks mingil juhul olla madalam töötajate esindajate osakaal haldusorganis kui üks kolmandik;

tagavad liikmesriigid, et enne äriühingu piiriülest ümberkujundamist kohaldatud töötajate osalust käsitlevate normide kohaldamine jätkub kuni edaspidi kokkulepitavate normide kohaldamise kuupäevani või kokkulepitavate normide puudumisel kuni standardnormide kohaldamiseni vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ lisa 3. osa punktile a.

5. Osalusõiguste laiendamine ümberkujundatud äriühingu teistes liikmesriikides töötavatele töötajatele, millele on osutatud lõike 2 punktis b, ei too osalusõigust sel viisil laiendada otsustanud liikmesriikidele kaasa kohustust võtta neid töötajaid arvesse töötajate osaluskünniste arvutamisel, millest lähtutakse osalusõiguste määratlemisel siseriiklikus õiguses.

6. Kui ümberkujundatud äriühingu suhtes kohaldub töötajate osaluse süsteem vastavalt lõikes 2 osutatud normidele, tuleb kõnealune äriühing muuta sellist liiki äriühinguks, mis võimaldab osalusõigusi teostada.

7. Kui ümberkujundatud äriühingus kasutatakse töötajate osaluse süsteemi, on kõnealune äriühing kohustatud rakendama meetmeid, et tagada töötajate osalusõiguste kaitse edaspidiste ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamiste korral olenemata sellest, kas need on piiriülesed või riigisisesed, nelja aasta jooksul pärast piiriülese ümberkujundamise jõustumist ning kohaldades mutatis mutandis põhimõttel lõigete 1–6 sätteid.

8. Äriühing teavitab oma töötajaid või töötajate esindajaid töötajate osalust käsitlevate läbirääkimiste tulemusest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 86m

Ümberkujundamiseelne tõend

1. Liikmesriigid nimetavad kohtu, notari või muu pädeva asutuse või muud pädevad asutused, kes kontrollivad piiriülese ümberkujundamise õiguspärasust menetluse nendes osades, mida reguleerib lähteliikmesriigi õigus, ja annavad välja ümberkujundamiseelse tõendi, mis kinnitab vastavust kõigile asjaomastele tingimustele ning kõigi menetluste ja vorminõuete nõuetekohast täitmist lähteliikmesriigis („pädev asutus“).

Menetluste ja vorminõuete täitmine võib hõlmata rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmist või nende tagamist avalik-õiguslike asutuste ees või spetsiifiliste valdkondlike nõuete täitmist, sealhulgas pooleliolevatest menetlustest tingitud kohustuste tagamist.

2. Liikmesriigid tagavad, et äriühingu taotlusele ümberkujundamiseelse tõendi saamiseks lisatakse järgmised dokumendid:

a)	piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt;

b)	artiklis 86e osutatud aruanne ja sellele lisatud arvamus, kui see on olemas, ning artiklis 86f osutatud aruanne, kui see on olemas;

c)	kooskõlas artikli 86g lõikega 1 esitatud märkused ning

d)	teave artiklis 86h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku heakskiidu kohta.

3. Liikmesriigid võivad nõuda, et äriühingu taotlusele ümberkujundamiseelse tõendi saamiseks lisatakse täiendavat teavet, eelkõige järgmist:

a)	töötajate arv piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti koostamise ajal;

b)	tütarettevõtjate olemasolu ja nende geograafiline asukoht;

c)	teave avalik-õiguslike asutuste ees olevate kohustuste täitmisest äriühingu poolt.

Kui äriühing kõnealust teavet ei anna, võivad pädevad asutused seda käesoleva lõike kohaldamisel nõuda teistelt asjakohastelt asutustelt.

4. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2 ja 3 osutatud taotlust, sealhulgas teavet ja dokumente, on võimalik täielikult esitada internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohaste sätetele, ilma et pädevasse asutusse oleks vaja isiklikult kohale ilmuda.

5. Artiklis 86l sätestatud töötajate osalust käsitlevate õigusnormide järgimise osas kontrollib lähteliikmesriigi pädev asutus seda, kas piiriülese ümberkujundamise otsuse projekt sisaldab andmeid menetluste kohta, mille kohaselt määratakse kindlaks asjaomane kord, ja selle kohta, millised on selle korra puhul võimalikud variandid.

6. Lõikes 1 osutatud kontrolli käigus teeb pädev asutus järgmist:

a)	vaatab läbi kõik dokumendid ja kogu teabe, mis on pädevale asutusele esitatud lõigete 2 ja 3 kohaselt;

b)	kontrollib äriühingu märget selle kohta, et artikli 86l lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlus on alanud, kui see on asjakohane.

7. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus viib lõikes 1 osutatud kontrolli lõpule kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta saab dokumendid ja teabe selle kohta, et äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek on äriühingu piiriülese ümberkujundamise heaks kiitnud. Kontrolli tulemusena jõutakse ühele järgmistest järeldustest:

a)	kui tuvastatakse, et piiriülene ümberkujundamine vastab kõigile asjaomastele tingimustele ning et kõik menetlused ja vorminõuded on täidetud, annab pädev asutus välja ümberkujundamiseelse tõendi;

kui tuvastatakse, et piiriülene ümberkujundamine ei vasta kõigile asjaomastele tingimustele või et kõik menetlused ja vorminõuded ei ole täidetud, ei anna pädev asutus ümberkujundamiseelset tõendit välja ja teavitab äriühingut oma otsuse põhjustest; sellisel juhul võib pädev asutus anda äriühingule võimaluse täita asjaomased tingimused ning menetlused ja vorminõuded asjakohase ajavahemiku jooksul.

8. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus ei anna ümberkujundamiseelset tõendit välja, kui vastavalt siseriiklikule õigusele on tuvastatud, et piiriülest ümberkujundamist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil.

9. Kui pädeval asutusel tekib lõikes 1 osutatud kontrolli käigus tõsiseid kahtlusi, et piiriülest ümberkujundamist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil, võtab ta arvesse asjaomaseid fakte ja asjaolusid, nimelt viitavaid tegureid, mis on asjakohased ja mida ei vaadelda isoleeritult ning mis on pädevale asutusele lõikes 1 osutatud kontrolli käigus, kaasa arvatud asjaomaste asutustega konsulteerides teatavaks saanud. Käesoleva lõike kohaldamiseks vajalik hindamine viiakse läbi juhtumipõhiselt siseriiklikus õiguses sätestatud korras.

10. Kui lõigete 8 ja 9 kohaseks hindamiseks on vaja arvesse võtta lisateavet või korraldada lisauurimine, võib lõikes 7 sätestatud kolmekuulist ajavahemikku pikendada kuni kolme kuu võrra.

11. Kui hindamist ei ole piiriülese menetluse keerukuse tõttu võimalik lõpule viia lõigetes 7 ja 10 sätestatud tähtaegade jooksul, tagavad liikmesriigid, et taotlejat teavitatakse viivituse põhjusest enne tähtaja lõppemist.

12. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus võib konsulteerida teiste asjassepuutuvate asutustega, millel on pädevus piiriülese ümberkujundamise eri valdkondades, sealhulgas nendega, mis asuvad sihtliikmesriigis, ning saada nendelt asutustelt ja ka äriühingult teavet ja dokumente, mis on vajalikud piiriülese ümberkujundamise õiguspärasuse kontrollimiseks siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusraamistikus. Hindamise käigus võib pädev asutus kasutada sõltumatu eksperdi abi.

Artikkel 86n

Ümberkujundamiseelse tõendi edastamine

1. Liikmesriigid tagavad, et ümberkujundamiseelne tõend edastatakse artikli 86o lõikes 1 osutatud pädevatele asutustele registrite sidestamise süsteemi kaudu.

Liikmesriigid tagavad ka, et ümberkujundamiseelne tõend on registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadav.

2. Juurdepääs ümberkujundamiseelsele tõendile peab olema tasuta artikli 86o lõikes 1 osutatud asutustele ja registritele.

Artikkel 86o

Piiriülese ümberkujundamise õiguspärasuse kontrollimine sihtliikmesriigis

1. Liikmesriigid nimetavad kohtu, notari või muu pädeva asutuse, kes kontrollib piiriülese ümberkujundamise õiguspärasust menetluse selles osas, mida reguleerib sihtliikmesriigi õigus, ja kiidab piiriülese ümberkujundamise heaks.

Pädev asutus tagab eelkõige, et ümberkujundatud äriühing järgib äriühingute asutamist ja registreerimist reguleerivaid liikmesriigi õigusnorme, ja kui see on asjakohane, et töötajate osaluse kord on kindlaks määratud vastavalt artiklile 86l.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks esitab äriühing lõikes 1 osutatud ametiasutusele piiriülese ümberkujundamise otsuse projekti, mille äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek on heaks kiitnud vastavalt artiklile 86h.

3. Liikmesriik tagab, et äriühingu taotlust, mis on tehtud lõike 1 järgimiseks, sealhulgas teavet ja dokumente, on võimalik täielikult esitada internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohaste sätetele, ilma et oleks vaja isiklikult lõikes 1 osutatud asutusse kohale ilmuda.

4. Lõikes 1 osutatud asutus kiidab piiriülese ümberkujundamine heaks niipea, kui kõik asjaomased tingimused ning kõik menetlused ja vorminõuded on sihtliikmesriigis nõuetekohaselt täidetud.

5. Lõikes 1 osutatud asutus tunnustab ümberkujundamiseelset tõendit tõendina, mis kinnitab, et kohaldatavad ümberkujundamiseelsed menetlused ja vorminõuded on lähteliikmesriigis nõuetekohaselt lõpule viidud ja täidetud, ning ilma selleta ei saa piiriülest ühinemist heaks kiita.

Artikkel 86p

Registrisse kandmine

1. Kord, mille kohaselt avalikustatakse piiriülese ümberkujundamise lõpuleviimine registris, määratakse lähte- ja sihtliikmesriigi territooriumi osas artikli 16 kohaselt kindlaks lähte- ja sihtliikmesriigi õiguse alusel.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende registrisse kantakse vähemalt järgmine teave:

a)	sihtliikmesriigi registris – ümberkujundatud äriühingu registreerimine on piiriülese ümberkujundamise tulemus;

b)	sihtliikmesriigi registris – ümberkujundatud äriühingu registreerimise kuupäev;

c)	lähteliikmesriigi registris – äriühingu kustutamine registrist on piiriülese ümberkujundamise tulemus;

d)	lähteliikmesriigi registris – äriühingu registrist kustutamise kuupäev;

e)	vastavalt lähte- ja sihtriigi registrites – äriühingu registrinumber, nimi ja õiguslik vorm ning ümberkujundatud äriühingu registrinumber, nimi ja õiguslik vorm.

Registrid teevad esimeses lõigus osutatud teabe avalikkusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks registrite sidestamise süsteemi kaudu.

3. Liikmesriigid tagavad, et sihtliikmesriigi register teatab lähteliikmesriigi registrile registrite sidestamise süsteemi kaudu, et piiriülene ümberkujundamine on jõustunud. Liikmesriigid tagavad, et äriühing kustutatakse registrist viivitamata pärast selle teate saamist.

Artikkel 86q

Piiriülese ümberkujundamise jõustumise kuupäev

Piiriülese ümberkujundamise jõustumise kuupäev määratakse kindlaks sihtliikmesriigi õiguse kohaselt. Ümberkujundamine saab jõustuda pärast artiklites 86m ja 86o osutatud kontrolli lõpuleviimist.

Artikkel 86r

Piiriülese ümberkujundamise tagajärjed

Piiriülesel ümberkujundamisel on alates artiklis 86q osutatud kuupäevast järgmised õiguslikud tagajärjed:

a)	kogu äriühingu vara ja kõik kohustused, sealhulgas kõik lepingud, laenud, õigused ja kohustused lähevad üle ümberkujundatud äriühingule;

b)	äriühingu osanikud või aktsionärid muutuvad ümberkujundatud äriühingu osanikeks või aktsionärideks, välja arvatud juhul, kui nad on võõrandanud oma osad või aktisad artikli 86i lõikes 1 osutatud viisil;

c)	piiriülese ümberkujundamise jõustumise hetkel töölepingutest ja töösuhetest tulenevad äriühingu õigused ja kohustused lähevad üle ümberkujundatud äriühingule.

Artikkel 86s

Sõltumatud eksperdid

1. Liikmesriigid kehtestavad normid, mis reguleerivad vähemalt artiklis 86f osutatud aruande koostamise eest vastutava sõltumatu eksperdi tsiviilvastutust.

2. Liikmesriigid kehtestavad normid tagamaks, et:

a)	ekspert või juriidiline isik, kelle nimel ekspert töötab, on sõltumatu ega oma huvide konflikti ümberkujundamiseelset tõendit taotleva äriühinguga, ning

b)	eksperdi arvamus on erapooletu ja objektiivne ning antud eesmärgiga abistada pädevat asutust kooskõlas seaduses sätestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetega ning eksperdi kutsestandarditega.

Artikkel 86t

Kehtivus

Käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud menetlusi järgivat jõustunud äriühingu piiriülest ümberkujundamist ei või tunnistada õigustühiseks.

Esimene lõik ei piira liikmesriikide õigust kehtestada meetmeid ja karistusi, muu hulgas kriminaalõiguse, terrorismi rahastamise, selle ennetamise ja selle vastu võitlemise, sotsiaalõiguse, maksustamise ja õiguskaitse valdkonnas vastavalt liikmesriigi õigusele pärast piiriülese ümberkujundamise jõustumise kuupäeva.“

Artikli 119 punkti 2 muudetakse järgmiselt:

a)	alapunkti c lõppu lisatakse sõna „või“;

lisatakse järgmine alapunkt:

„d)

annab üks äriühing või annavad mitu äriühingut likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle mõnele teisele olemasolevale äriühingule – ühendavale äriühingule –, ilma et ühendav äriühing emiteeriks uusi osasid või aktsiaid, tingimusel et kõik ühinevate äriühingute aktsiad või osad kuuluvad otseselt või kaudselt ühele isikule või ühinevate äriühingute osad või aktsiad kuuluvad osanikele või aktsionäridele kõigis ühinevates äriühingutes samas proportsioonis.“

Artiklit 120 muudetakse järgmiselt:

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid tagavad, et käesolevat peatükki ei kohaldata äriühingute suhtes kummalgi järgmisel juhul:

a)	äriühing on likvideerimisel ja on alustanud oma varade jagamist osanikele või aktsionäridele;

b)	äriühingu suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja kordi;“;

lisatakse järgmine lõige:

„5. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat peatükki äriühingutele, mille suhtes on kohaldamisel:

a)	maksejõuetusmenetlus või ennetava restruktureerimise raamistikud;

b)	muu likvideerimismenetlus kui need, millele on osutatud lõike 4 punktis a, või

c)	direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 101 määratletud kriisiennetusmeetmed.“

Artiklit 121 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 punkt a jäetakse välja;

b)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud sätete ja vorminõuete hulka kuuluvad eelkõige ühinemisega seotud otsustamismenetlust ja töötajate kaitset käsitlevad sätted, kui tegemist on muude kui artiklis 133 reguleeritud õigustega.“

Artiklit 122 muudetakse järgmiselt:

punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)	iga ühineva äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht ning piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu kavandatav õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht;

b)	äriühingu kapitali esindavate väärtpaberite, osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui see on asjakohane;“;

punktid h ja i asendatakse järgmisega:

„h)	kõik erisoodustused, mis antakse ühinevate äriühingute haldus-, juht-, järelevalve- või kontrollorganite liikmetele;

i)	piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu asutamisdokument, kui see on asjakohane, ja põhikiri, kui see on eraldi dokument;“;

lisatakse järgmised punktid:

„m)	üksikasjalik teave osanikele või aktsionäridele vastavalt artiklile 126a pakutava rahalise hüvitise kohta;

n)	võlausaldajatele pakutavad tagatised, näiteks garantiid või pandid.“

10)

Artiklid 123 ja 124 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 123

Avalikustamine

1. Liikmesriigid tagavad, et äriühing avaldab järgmised piiriülese ühinemisega seotud dokumendid ja teeb need avalikult kättesaadavaks iga ühineva äriühingu asukohaliikmesriigi registris vähemalt üks kuu enne artiklis 126 osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku määratud kuupäeva:

a)	piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt ja

teade ühineva äriühingu osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele või nende puudumise korral töötajatele endile selle kohta, et nad võivad esitada äriühingule vähemalt viis tööpäeva enne osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti kohta märkusi.

Liikmesriigid võivad nõuda, et sõltumatu eksperdi aruanne avalikustatakse ja avalikkusel on võimalik sellega registri vahendusel tutvuda.

Liikmesriigid tagavad, et äriühing saab konfidentsiaalse teabe sõltumatu eksperdi aruande avalikustamisest välja jätta.

Käesoleva lõike kohaselt avalikustatud dokumentidega peab saama tutvuda ka registrite sidestamise süsteemi kasutades.

2. Liikmesriigid võivad ühinevad äriühingud käesoleva artikli lõike 1 kohasest avalikustamise nõudest vabastada juhul, kui nad võimaldavad avalikkusel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumentidega oma veebisaitidel tasuta tutvuda ajavahemikul, mis algab vähemalt üks kuu enne artiklis 126 osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne koosoleku lõppemist.

Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ja ainult sel määral, mil need on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

3. Kui ühinevad äriühingud võimaldavad piiriülese ühinemise lepingu ühise projektiga tutvumist vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, esitavad nad vähemalt üks kuu enne artiklis 126 osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva vastavatele riiklikele registritele järgmised andmed:

a)	iga ühineva äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht ning iga tekkiva uue äriühingu kavandatav õiguslik vorm, nimi ja kavandatav registrijärgne asukoht;

b)	register, kuhu on esitatud iga ühineva äriühingu artiklis 14 osutatud dokumendid, ning äriühingute registrikoodid;

c)	viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale iga ühineva äriühingu puhul;

d)	andmed veebisaidi kohta, kus on internetis tasuta kättesaadavad piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt, lõikes 1 osutatud teade, eksperdi aruanne ning täielik teave käesoleva lõike punktis c osutatud korra kohta.

Ühineva äriühingu liikmesriigi register peab võimaldama esimese lõigu punktides a–d osutatud teabega avalikult tutvuda.

4. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 3 osutatud nõudeid saab täita internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele, ilma et üheski ühineva äriühingu asukohaliikmesriigis oleks vaja pädevasse asutusse isiklikult kohale ilmuda.

5. Kui ühinemise heakskiitmine ühendava äriühingu osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei ole artikli 126 lõike 3 kohaselt vajalik, peab käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud avalikustamine toimuma vähemalt üks kuu enne teise ühineva äriühingu või teiste ühinevate äriühingute osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.

6. Lisaks käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud avalikustamisele võivad liikmesriigid ette näha, et piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud andmed tuleb avaldada nende ametlikus väljaandes või keskse elektroonilise platvormi kaudu vastavalt artikli 16 lõikele 3. Sel juhul tagavad liikmesriigid, et register edastab asjaomase teabe ametlikule väljaandele või kesksele elektroonilisele platvormile.

7. Liikmesriigid tagavad, et avalikkus saab lõikes 1 osutatud dokumentide või lõikes 3 osutatud teabega registrite sidestamise süsteemi kaudu tasuta tutvuda.

Lisaks tagavad liikmesriigid, et tasu, mida registrid äriühingutelt lõigetes 1 ja 3 osutatud avalikustamise ja, kui see on asjakohane, lõikes 6 osutatud avaldamise eest võtavad, ei ületa selliste teenuste osutamisega seotud kulu.

Artikkel 124

Haldus- või juhtorgani aruanne osanikele või aktsionäridele ja töötajatele

1. Iga ühineva äriühingu haldus- või juhtorgan koostab osanikele või aktsionäridele ja töötajatele aruande, milles selgitatakse ja põhjendatakse piiriülese ühinemise õiguslikke ja majanduslikke aspekte ning selgitatakse selle mõju töötajatele.

Selles selgitatakse eeskätt piiriülese ühinemise mõju äriühingu tegevusele tulevikus.

2. Aruanne sisaldab nii osanikele või aktsionäridele mõeldud osa kui ka töötajatele mõeldud osa.

Äriühing võib otsustada, kas koostada üks aruanne, mis sisaldab mõlemat kõnealust osa, või asjakohaseid osi sisaldavad eraldi aruanded vastavalt osanikele või aktsionäridele ning töötajatele.

3. Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

a)	selgitus rahalise hüvitise ja selle kindlaksmääramise meetodi kohta;

b)	selgitus osade või aktsiate asendussuhte ja asendussuhte arvutamise meetodi või meetodite kohta, kui see on asjakohane;

c)	piiriülese ühinemise mõju äriühingu osanikele või aktsionäridele;

d)	osanike või aktsionäride õiguskaitsevahendid vastavalt artiklile 126a.

4. Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osa ei ole kohustuslik juhul, kui kõik äriühingu osanikud või aktsionärid on nõus sellest nõudest loobuma. Liikmesriigid võivad käesoleva artikli sätete kohaldamisalast välistada ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud.

5. Töötajatele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

a)	piiriülese ühinemise mõju töösuhetele ja kui see on kohaldatav, nende kaitseks võetavad meetmed;

b)	olulised muutused kohaldatavates töötingimustes ja äriühingu tegevuskohtade asukohas;

c)	kuidas punktides a ja b esitatud tegurid mõjutavad äriühingu tütarettevõtjaid.

6. Aruanne koos piiriülese ühinemise lepingu ühise projektiga, kui see on olemas, tehakse iga ühineva äriühingu osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või nende puudumisel töötajatele endile kättesaadavaks vähemalt elektrooniliselt ja seda hiljemalt kuus nädalat enne artiklis 126 osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.

Kui ühinemise heakskiitmine ühendava äriühingu osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei ole artikli 126 lõike 3 kohaselt nõutav, tehakse aruanne kättesaadavaks vähemalt kuus nädalat enne teise ühineva äriühingu või teiste ühinevate äriühingute osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku toimumise kuupäeva.

7. Kui ühineva äriühingu haldus- või juhtorgan saab õigeaegselt arvamuse lõigetes 1 ja 5 osutatud teabe kohta äriühingu töötajate esindajalt või esindajate puudumisel töötajatelt endilt vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatule, teavitatakse sellest äriühingu osanikke või aktsionäre ja see arvamus lisatakse aruandele.

8. Töötajatele mõeldud aruande osa esitamine ei ole nõutav, kui ühineval äriühingul ja selle tütarettevõtjal, kui äriühingul on tütarettevõtjad, ei ole muid töötajaid peale nende, kes kuuluvad haldus- või juhtorganisse.

9. Kui lõikes 3 osutatud osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osast loobutakse lõike 4 kohaselt ja lõikes 5 osutatud töötajatele mõeldud osa ei ole lõike 8 kohaselt nõutav, ei ole aruande koostamine kohustuslik.

10. Käesoleva artikli lõiked 1–9 ei piira direktiivide 2002/14/EÜ ja 2009/38/EÜ ülevõtmise järel riiklikul tasandil kehtestatud töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise õiguste ja korra kohaldamist.“

11)

Artiklit 125 muudetakse järgmiselt:

lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kui aga ühinemise heakskiitmine ühendava äriühingu osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei ole artikli 126 lõike 3 kohaselt vajalik, tehakse aruanne kättesaadavaks vähemalt üks kuu enne teise ühineva äriühingu või teiste ühinevate äriühingute osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab igal juhul ekspertide arvamust selle kohta, kas rahaline hüvitis ja osade või aktsiate asendussuhe on õiglased. Rahalise hüvitise hindamisel võtavad eksperdid arvesse ühinevate äriühingute aktsiate või osade turuhinda enne kavandatavast ühinemisest teatamist või äriühingute väärtust, arvates sellest maha kavandatava ühinemise mõju, mis määratakse kindlaks üldtunnustatud hindamismeetoditest lähtudes. Aruandes kajastatakse vähemalt järgmist:

a)	näidatakse, millist meetodit või meetodeid kasutati kavandatava rahalise hüvitise kindlaksmääramisel;

b)	näidatakse, millist meetodit või meetodeid kasutati kavandatava aktsiate või osade asendussuhte saamisel;

märgitakse, kas kasutatud meetod või meetodid on rahalise hüvitise ja aktsiate või osade asendussuhte hindamiseks kohased, tuuakse ära meetodi kasutamisel saadud väärtus ja esitatakse arvamus selle kohta, milline on kasutatud meetodite suhteline tähtsus väärtuse saamisel; kui ühinevates äriühingutes kasutatakse erinevaid meetodeid, märgitakse, kas erinevate meetodite kasutamine oli põhjendatud;

d)	kirjeldatakse hindamisel tekkinud erilisi raskusi.

Eksperdil on õigus saada ühinevatelt äriühingutelt kogu teavet, mida ta eksperdi ülesande täitmiseks vajab.“;

c)	lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik: „Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamisalast välistada ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud.“

12)

Artiklit 126 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pärast artiklites 124 ja 125 osutatud aruannete teatavaks võtmist, kui see on asjakohane, ning artikli 124 kohaselt esitatud töötajate arvamuste ja artikli 123 kohaselt esitatud märkuste teatavaks võtmist otsustab iga ühineva äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti heakskiitmise ning asutamisdokumendi ja põhikirja kohandamise üle, kui põhikiri on eraldi dokumendis.“;

lisatakse järgmine lõige:

„4. Liikmesriigid tagavad, et piiriülese ühinemise heakskiitmist osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei saa vaidlustada üksnes järgmistel põhjustel:

a)	on määratud ebaõiglane artikli 122 punktis b osutatud osade või aktsiate asendussuhe;

b)	on määratud ebaõiglane artikli 122 punktis m osutatud rahaline hüvitis;

c)	punktis a osutatud asendussuhte või punktis b osutatud rahalise hüvitise kohta esitatud teave ei vastanud kehtivale õigusele.“

13)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 126a

Osanike ja aktsionäride kaitse

1. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt nendel ühinevate äriühingute osanikel või aktsionäridel, kes hääletasid piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti heakskiitmise vastu, on õigus võõrandada oma osad või aktsiad õiglase rahalise hüvitise eest lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel, juhul kui nad omandaksid ühinemise korral ühinemise tulemusena tekkivas äriühingus osad või aktsiad, millele kohalduks muu kui asjaomase ühineva äriühingu liikmesriigi õigus.

Liikmesriigid võivad samuti sätestada, et esimeses lõigus osutatud õigus on ka teistel ühinevate äriühingute osanikel või aktsionäridel.

Liikmesriigid võivad nõuda, et selgesõnaline vastuseis piiriülese ühinemise lepingu ühisele projektile, osanike või aktsionäride kavatsus kasutada õigust oma osalus võõrandada või mõlemad dokumenteeritaks nõuetekohaselt hiljemalt artiklis 126 osutatud osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul. Liikmesriigid võivad lubada, et protokollitud vastuseis piiriülese ühinemise lepingu ühisele projektile loetakse nõuetekohaselt dokumenteeritud negatiivseks hääletustulemuseks.

2. Liikmesriigid kehtestavad ajavahemiku, mille jooksul lõikes 1 osutatud osanikud või aktsionärid peavad ühinevale äriühingule teada andma oma otsusest kasutada osaluse võõrandamise õigust. See ajavahemik ei tohi olla pikem kui üks kuu alates artiklis 126 osutatud osanike koosolekust või aktsionäride üldkoosolekust. Liikmesriigid tagavad, et ühinevad äriühingud annavad sellise teadaande elektrooniliseks vastuvõtmiseks e-posti aadressi.

3. Liikmesriigid kehtestavad ka ajavahemiku, mille jooksul tuleb piiriülese ühinemise lepingu ühises projektis ettenähtud rahaline hüvitis välja maksta. See ajavahemik ei tohi lõppeda hiljem kui kaks kuud alates sellest, kui piiriülene ühinemine artikli 129 kohaselt jõustub.

4. Liikmesriigid tagavad, et igal osanikul või aktsionäril, kes on teada andnud oma otsusest kasutada oma osaluse võõrandamise õigust, kuid kes leiab, et asjaomase ühineva äriühingu pakutav rahaline hüvitis ei ole õiglane, on õigus nõuda pädeva asutuse või riigisisese õigusega volitatud organi poole pöördudes rahalist lisahüvitist. Liikmesriigid kehtestavad rahalise lisahüvitise taotlemiseks tähtaja.

Liikmesriigid võivad sätestada, et lõplik otsus rahalise lisahüvitise kohta kehtib asjaomase ühineva äriühingu kõigi osanike või aktsionäride suhtes, kes on oma otsusest kasutada oma osaluse võõrandamise õigust lõike 2 kohaselt teada andnud.

5. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1–4 osutatud õigusi reguleerib selle liikmesriigi õigus, mida kohaldatakse ühineva äriühingu suhtes, ja nende õigustega seotud vaidluste lahendamise ainupädevus kuulub kõnealuse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla.

6. Liikmesriigid tagavad, et need ühinevate äriühingute osanikud või aktsionärid, kellel polnud või kes ei kasutanud oma osaluse võõrandamise õigust, kuid kes leiavad, et piiriülese ühinemise lepingu ühises projektis ette nähtud osade või aktsiate asendussuhe ei ole õiglane, võivad asendussuhte vaidlustada ja nõuda juurdemakset. Menetlus algatatakse pädevas asutuses või asjaomase ühineva äriühingu suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega volitatud organis tema siseriiklikus õiguses sätestatud ajavahemiku jooksul ning selline menetlus ei takista piiriülese ühinemise registreerimist. Tehtud otsus on piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu jaoks siduv.

Liikmesriigid võivad sätestada, et otsuses kehtestatud osade või aktsiate asendussuhe kehtib asjaomase ühineva äriühingu kõigi osanike või aktsionäride suhtes, kellel oma osaluse võõrandamise õigust polnud või kes seda õigust ei kasutanud.

7. Liikmesriigid võivad sätestada, et piiriülese ühinemise tulemusena tekkiv äriühing võib juurdemakse asemel pakkuda osasid või aktsiaid või muud hüvitist.

Artikkel 126b

Võlausaldajate kaitse

1. Liikmesriigid näevad ette nende võlausaldajate huvide piisava kaitse, kelle nõuded on tekkinud enne piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti avalikustamist, kuid mis ei ole muutunud avalikustamise kuupäevaks sissenõutavaks.

Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajad, kes ei ole rahul tagatistega, mida pakutakse piiriülese ühinemise lepingu ühises projektis vastavalt artikli 122 punktis n sätestatule, võivad taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi kolme kuu jooksul alates artiklis 123 osutatud piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti avalikustamisest, tingimusel, et kõnealused võlausaldajad suudavad usaldusväärselt näidata, et nende nõuete täitmine on piiriülese ühinemise tõttu ohus ja nad ei ole saanud ühinevatelt äriühingutelt piisavaid tagatisi.

Liikmesriigid tagavad, et tagatised on tingimuslikud ja sõltuvad piiriülese ühinemise jõustumisest vastavalt artiklile 129.

2. Liikmesriigid võivad nõuda, et ühinevate äriühingute haldus- või juhtorgan teeb avalduse, milles on täpselt kirjeldatud iga ühineva äriühingu finantsseisundit sellise kuupäeva seisuga, mis ei tohi olla varasem kui üks kuu enne avalikustamist. Avalduses märgitakse, et tuginedes ühinevate äriühingute haldus- või juhtorganile avalduse tegemise kuupäeval kättesaadavale teabele ja olles teinud mõistlikke päringuid, ei ole sellele haldus- või juhtorganile teada ühtegi põhjust, miks ei peaks ühinemise tulemusena tekkiv äriühing suutma täita oma kohustusi, kui need muutuvad sissenõutavaks. Avaldus avalikustatakse koos piiriülese ühinemise lepingu ühise projektiga vastavalt artiklile 123.

3. Lõiked 1 ja 2 ei piira nende ühinevate äriühingute asukohaliikmesriikide õigusaktide kohaldamist, mis reguleerivad avalik-õiguslikele isikutele võlgnetavate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmist või täitmise tagamist.

Artikkel 126c

Töötajate teavitamine ja ärakuulamine

1. Liikmesriigid tagavad, et seoses piiriülese ühinemisega järgitakse töötajate teavitamis- ja ärakuulamisõigusi ning neid teostatakse vastavalt direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud õigusraamistikule, ning vastavalt direktiivile 2001/23/EÜ, kui piiriülest ühinemist käsitatakse ettevõtja üleminekuna direktiivi 2001/23/EÜ tähenduses, ning vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ, kui tegemist on liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserniga. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada töötajate teavitamis- ja ärakuulamisõigust ka muude kui direktiivi 2002/14/EÜ artikli 3 lõikes 1 osutatud äriühingute suhtes.

2. Liikmesriigid tagavad olenemata artikli 123 lõike 1 punktist b ja artikli 124 lõikest 7, et töötajate teavitamis- ja ärakuulamisõigusi järgitakse vähemalt enne piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti või artiklis 124 osutatud aruande heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb on varasem, tehes seda nii, et töötajatele antakse enne artiklis 126 osutatud osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut põhjendatud vastus.

3. Liikmesriigid kehtestavad praktilise korra, kuidas teavitamis- ja ärakuulamisõigust direktiivi 2002/14/EÜ artikli 4 kohaselt teostada, ilma et see piiraks kehtivate, töötajate jaoks soodsamate sätete ja järgitavate tavade kohaldamist.“

14)

Artikkel 127 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 127

Ühinemiseelne tõend

1. Liikmesriigid nimetavad kohtu, notari või muu pädeva asutuse või muud pädevad asutused, kes kontrollib piiriülese ühinemise õiguspärasust menetluse selles osas, mida reguleerib ühineva äriühingu õigus, ja annab välja ühinemiseelse tõendi, mis kinnitab vastavust kõigile asjaomastele tingimustele ning kõigi menetluste ja vorminõuete nõuetekohast täitmist ühineva äriühingu liikmesriigis („pädev asutus“).

Menetluste ja vorminõuete täitmine võib hõlmata rahaliste või mitterahaliste kohustuste täitmist või nende tagamist avalik-õiguslike asutuste ees või spetsiifiliste valdkondlike nõuete täitmist, sealhulgas pooleliolevatest menetlustest tingitud kohustuste tagamist.

2. Liikmesriigid tagavad, et äriühingu taotlusele ühinemiseelse tõendi saamiseks lisatakse järgmised dokumendid:

a)	piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt;

b)	artiklis 124 osutatud aruanne ja sellele lisatud arvamus, kui see on olemas, ning artiklis 125 osutatud aruanne, kui see on olemas;

c)	kooskõlas artikli 123 lõikega 1 esitatud märkused ning

d)	teave artiklis 126 osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku heakskiidu kohta.

3. Liikmesriigid võivad nõuda, et ühinev äriühing lisab taotlusele ühinemiseelse tõendi saamiseks täiendavat teavet, eelkõige järgmist:

a)	töötajate arv piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti koostamise ajal;

b)	tütarettevõtjate olemasolu ja nende geograafiline asukoht;

c)	teave avalik-õiguslike isikute ees olevate kohustuste täitmisest ühineva äriühingu poolt.

Kui ühinev äriühing kõnealust teavet ei anna, võivad pädevad asutused seda käesoleva lõike kohaldamisel nõuda teistelt asjakohastelt asutustelt.

4. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2 ja 3 osutatud taotlust, sealhulgas teavet ja dokumente, on võimalik täielikult esitada internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele, ilma et pädevasse asutusse oleks vaja isiklikult kohale ilmuda.

5. Ühineva äriühingu liikmesriigi pädev asutus kontrollib, kas piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt sisaldab andmeid menetluste kohta, mille kohaselt määratakse kindlaks asjaomane kord artiklis 133 sätestatud töötajate osalust käsitlevate õigusnormide järgimiseks, ja selle kohta, millised on selle korra puhul võimalikud variandid.

6. Lõikes 1 osutatud kontrolli käigus teeb pädev asutus järgmist:

a)	vaatab läbi kõik dokumendid ja kogu teabe, mis on pädevale asutusele esitatud lõigete 2 ja 3 kohaselt;

b)	kontrollib, kui see on asjakohane, ühinevate äriühingute teadaannet selle kohta, et artikli 133 lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlust on alustatud.

7. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud kontroll viiakse lõpule kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil saadi dokumendid ja teave selle kohta, et ühineva äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek on piiriülese ühinemise heaks kiitnud. Kontrolli tulemusena jõutakse ühele järgmistest järeldustest:

a)	kui tuvastatakse, et piiriülene ühinemine vastab kõigile asjaomastele tingimustele ning et kõik menetlused ja vorminõuded on täidetud, annab pädev asutus välja ühinemiseelse tõendi;

kui tuvastatakse, et piiriülene ühinemine ei vasta kõigile asjaomastele tingimustele või et kõik menetlused ja vorminõuded ei ole täidetud, ei anna pädev asutus ühinemiseelset tõendit välja ja teavitab äriühingut oma otsuse põhjustest; sellisel juhul võib pädev asutus anda äriühingule võimaluse täita asjaomased tingimused ning menetlused ja vorminõuded asjakohase ajavahemiku jooksul.

8. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus ei anna ühinemiseelset tõendit välja, kui vastavalt liikmesriigi õigusele on tuvastatud, et piiriülest ühinemist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil.

9. Kui pädeval asutusel tekib lõikes 1 osutatud kontrolli käigus tõsiseid kahtlusi, et piiriülest ühinemist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil, võtab ta arvesse asjaomaseid fakte ja asjaolusid, nimelt viitavaid tegureid, mis on asjakohased ja mida ei vaadelda isoleeritult ning mis on pädevale asutusele lõikes 1 osutatud kontrolli käigus, kaasa arvatud asjaomaste asutustega konsulteerides teatavaks saanud. Käesoleva lõike kohaldamiseks vajalik hindamine viiakse läbi juhtumipõhiselt liikmesriigi õiguses sätestatud korras.

10. Kui lõigete 8 ja 9 kohaseks tuvastamiseks ja hindamiseks on vaja arvesse võtta lisateavet või korraldada lisauurimine, võib lõikes 7 sätestatud kolmekuulist ajavahemikku pikendada kuni kolme kuu võrra.

12. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus võib konsulteerida teiste asjassepuutuvate asutustega, kes on pädevad piiriülese ühinemise eri valdkondades, sealhulgas nendega, mis asuvad ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu liikmesriigis, ning saada nendelt asutustelt ja ka äriühingult teavet ja dokumente, mis on vajalikud piiriülese ühinemise õiguspärasuse kontrollimiseks siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusraamistikus õiguspärasuse kontrollimiseks. Hindamise käigus võib pädev asutus kasutada sõltumatu eksperdi abi.“

15)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 127a

Ühinemiseelse tõendi edastamine

1. Liikmesriigid tagavad, et ühinemiseelset tõendit jagatakse artikli 128 lõikes 1 osutatud asutustega registrite sidestamise süsteemi kaudu.

Liikmesriigid tagavad ka, et ühinemiseelne tõend on registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadav.

2. Juurdepääs ühinemiseelsele tõendile peab olema tasuta artikli 128 lõikes 1 osutatud asutustele ja registritele.“

16)

Artiklit 128 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks esitab iga ühinev äriühing käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutusele artiklis 126 osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt heakskiidetud piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti või, kui vastavalt artikli 132 lõikele 3 ei ole osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku heakskiit nõutav, iga ühineva äriühingu poolt liikmesriigi õiguse kohaselt heakskiidetud piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti.“;

lisatakse järgmised lõiked:

3. Iga liikmesriik tagab, et ühineva äriühingu taotlust, mis on tehtud lõike 1 järgimiseks, sealhulgas sellega seotud teavet ja dokumente, on võimalik täielikult esitada internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele, ilma et lõikes 1 osutatud pädevasse asutusse oleks vaja isiklikult kohale ilmuda.

4. Lõikes 1 osutatud asutus kiidab piiriülese ühinemise heaks niipea, kui ta veendunud, et täidetud on kõik asjaomased tingimused.

5. Lõikes 1 osutatud asutus tunnustab ühinemiseelset tõendit tõendina, mis kinnitab, et ühinemiseelsed menetlused ja vorminõuded on vastavas liikmesriigis nõuetekohaselt lõpule viidud ja täidetud, ning ilma selleta ei saa piiriülest ühinemist heaks kiita.“

17)

Artikkel 130 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 130

Registrisse kandmine

1. Kord, mille kohaselt kooskõlas artikliga 16 avalikustatakse piiriülese ühinemise lõpuleviimine liikmesriikide vastavates registrites, määratakse vastava territooriumi osas kindlaks ühinevate äriühingute ja ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu asukohaliikmesriikide õiguse alusel.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende registrisse kantakse vähemalt järgmine teave:

a)	ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu asukohaliikmesriigi registris –ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registreerimine on piiriülese ühinemise tulemus;

b)	ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu asukohaliikmesriigi registris –ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registreerimise kuupäev;

c)	iga ühineva äriühingu liikmesriigi registris – ühineva äriühingu registrist kustutamine on piiriülese ühinemise tulemus;

d)	iga ühineva äriühingu liikmesriigi registris – ühineva äriühingu registrist kustutamise kuupäev;

e)	iga ühineva äriühingu liikmesriigi registris ja ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu liikmesriigi registris – iga ühineva äriühingu ja ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registreerimisnumber, nimi ja õiguslik vorm.

Registrid teevad esimeses lõigus osutatud teabe avalikkusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks registrite sidestamise süsteemi kaudu.

3. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi register, kuhu piiriülese ühinemise teel tekkinud äriühing kantakse, teatab iga osaleva äriühingu liikmesriigi registrile registrite sidestamise süsteemi kaudu, et piiriülene ühinemine on jõustunud. Liikmesriigid tagavad samuti, et ühinev äriühing kustutatakse registritest viivitamata nimetatud teate laekumisel.“

18)

Artiklit 131 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Vastavalt artikli 119 punkti 2 alapunktidele a, c ja d lõpule viidud piiriülesel ühinemisel on alates artiklis 129 nimetatud kuupäevast järgmised õiguslikud tagajärjed:

a)	ühendatava äriühingu kogu vara ja kõik kohustused, sealhulgas kõik lepingud, laenud, õigused ja kohustused antakse üle ühendavale äriühingule;

b)	ühendatava äriühingu osanikest või aktsionäridest saavad ühendava äriühingu osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui nad on võõrandanud oma osad või aktsiad artikli 126a lõikes 1 osutatud viisil;

c)	ühendatav äriühing loetakse lõpetatuks.“;

lõike 2 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)	ühinevate äriühingute kogu vara ja kõik kohustused, sealhulgas kõik lepingud, laenud, õigused ja kohustused antakse üle uuele äriühingule;

b)	ühinevate äriühingute osanikest või aktsionäridest saavad uue äriühingu osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui nad on võõrandanud oma osad või aktsiad artikli 126a lõikes 1 osutatud viisil;“.

19)

Artiklit 132 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui piiriülese ühinemise viib ühendamise teel läbi äriühing, kellele kuuluvad kõik ühineva äriühingu või ühinevate äriühingute osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul hääleõigust andvad osad või aktsiad ja muud väärtpaberid, või isik, kellele kuuluvad otseselt või kaudselt kõik ühineva äriühingu osad või aktsiad ja ühinevate äriühingute osad või aktsiad, ning ühendav äriühing ei anna ühinemise käigus osasid või aktsiaid üle, siis

—	ei kohaldata artikli 122 punkte b, c, e ja m, artiklit 125 ning artikli 131 lõike 1 punkti b,

—	artiklit 124 ja artikli 126 lõiget 1 ei kohaldata ühineva äriühingu või ühinevate äriühingute suhtes.“;

lisatakse järgmine lõige:

„3. Kui kõigi ühinevate äriühingute asukohaliikmesriikide õigusega on ette nähtud erand osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku heakskiidu nõudest vastavalt artikli 126 lõikele 3 ja käesoleva artikli lõikele 1, tehakse vastavalt artikli 123 lõigetes 1–3 osutatud piiriülese ühinemise lepingu ühine projekt või teave ning artiklites 124 ja 125 osutatud aruanded kättesaadavaks vähemalt üks kuu enne seda, kui äriühing teeb ühinemise kohta otsuse vastavalt siseriiklikule õigusele.“

20)

Artiklit 133 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„2. Piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis kehtivaid õigusnorme töötajate osaluse kohta, kui need on olemas, ei kohaldata, kui vähemalt ühe ühineva äriühingu keskmine töötajate arv on kuue kuu jooksul enne piiriülese ühinemise lepingu ühise projekti avalikustamist võrdne nelja viiendikuga kohaldatavast piirmäärast, mis on sätestatud selle liikmesriigi õiguses, mille kohtualluvusse ühinev äriühing kuulub, ja mille korral tuleb tagada töötajate osalus vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktile k, või kui piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu suhtes kohaldatav siseriiklik õigus ei näe ette järgmist:“;

lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

annavad liikmesriigid ühinevate äriühingute asjaomastele organitele juhul, kui vähemalt ühes ühinevatest äriühingutest kasutatakse töötajate osaluse süsteemi vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktile k, õiguse otsustada ilma eelnevate läbirääkimisteta selle kasuks, et nende suhtes kohaldatakse nimetatud direktiivi lisa 3. osa punktis b osutatud osalust käsitlevaid standardeeskirju, mis on sätestatud piiriülese ühinemise tulemusena tekkiva äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigi õiguses, ning pidada nendest normidest kinni registrisse kandmise kuupäevast alates;“

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Kui piiriülese ühinemise tulemusena tekkivas äriühingus kasutatakse töötajate osaluse süsteemi, on kõnealune äriühing kohustatud rakendama meetmeid, et tagada töötajate osalusõiguste kaitse edaspidiste ümberkujundamiste, ühinemiste või jagunemiste korral olenemata sellest, kas need on piiriülesed või riigisisesed, nelja aasta jooksul pärast ühinemise jõustumist ning kohaldades mutatis mutandis põhimõttel lõigetes 1–6 sätestatud korda.“;

lisatakse järgmine lõige:

„8. Äriühing teatab oma töötajatele või nende esindajatele, kas ta otsustab kohaldada lõike 3 punktis h osutatud osaluse standardeeskirju või alustab läbirääkimisi spetsiaalses läbirääkimisorganis. Viimasel juhul teavitab äriühing oma töötajaid või nende esindajaid läbirääkimiste tulemusest põhjendamatu viivituseta.“

21)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 133a

Sõltumatud eksperdid

1. Liikmesriigid kehtestavad normid, mis reguleerivad vähemalt artiklis 125 osutatud aruande koostamise eest vastutava sõltumatu eksperdi tsiviilvastutust.

2. Liikmesriigid kehtestavad normid tagamaks, et:

a)	ekspert või juriidiline isik, kelle nimel ekspert töötab, on sõltumatu ega oma huvide konflikti ühinemiseelset tõendit taotleva äriühinguga, ning

b)	eksperdi arvamus on erapooletu ja objektiivne ning antud eesmärgiga abistada pädevat asutust kooskõlas eksperdi suhtes kohaldatavas õiguses sätestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetega ning eksperdi kutsestandarditega.“

22)

Artiklisse 134 lisatakse järgmine lõik:

„Esimene lõik ei piira liikmesriikide õigust kehtestada oma siseriikliku õiguse kohaselt meetmeid ja karistusi, muu hulgas kriminaalõiguse, terrorismi rahastamise ennetamise ja selle vastu võitlemise, sotsiaalõiguse, maksustamise ja õiguskaitse valdkonnas, pärast piiriülese ühinemise jõustumise kuupäeva.“

23)

II jaotisesse lisatakse järgmine peatükk:

„IV PEATÜKK

Piiratud vastutusega äriühingute piiriülene jagunemine

Artikkel 160a

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste piiratud vastutusega äriühingute piiriülese jagunemise suhtes, mis on asutatud liikmesriigi õiguse alusel ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub liidus, kui jagunemises osalevatest piiratud vastutusega äriühingutest vähemalt kahe suhtes kehtib erineva liikmesriigi õigus („piiriülesed jagunemised“).

2. Ilma et see piiraks artikli 160b punkti 4 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat peatükki piiriülesele jagunemisele ka siis, kui vähemalt ühe asjaomase liikmesriigi õigus võimaldab artikli 160b punkti 4 alapunktide a ja b kohast juurdemakset summas üle 10 % omandavate äriühingute väärtpaberite, osade või aktsiate nimiväärtuste summast, või nimiväärtuse puudumisel 10 % väärtpaberite, osade või aktsiate arvestuslikust väärtusest.

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata nende piiriüleste jagunemiste suhtes, milles osaleb selline äriühing, mille eesmärk on investeerida üldsuse poolt sellesse paigutatud vahendid ühiselt riskihajutamise põhimõttel ning mille osasid või aktsiaid võib nende omanike nõudmisel otseselt või kaudselt selle äriühingu varade arvel tagasi võtta või välja maksta. Selliste tagasivõtmiste või väljamaksetega on võrdsustatud toimingud, millega äriühing soovib tagada, et tema osade või aktsiate kurss ei erineks olulisel määral tema varade netoväärtusest.

4. Liikmesriigid tagavad, et käesolevat peatükki ei kohaldata äriühingutele, kui esineb üks järgmistest asjaoludest:

a)	äriühing on likvideerimisel ja on alustanud oma varade jagamist osanikele või aktsionäridele;

b)	äriühingu suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.

5. Liikmesriigid võivad otsustada, et nad ei kohalda käesolevat peatükki äriühingutele, mille suhtes

a)	kohalduvad maksejõuetusmenetlus või ennetava restruktureerimise raamistikud;

b)	kohaldub muu likvideerimismenetlus kui need, mis on osutatud lõike 4 punktis a, või

c)	kohalduvad direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 101 määratletud kriisiennetusmeetmed.

Artikkel 160b

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„äriühing“ – II lisas loetletud liiki piiratud vastutusega äriühing;

„jagunev äriühing“ – piiriüleselt jagunemas äriühing, mis annab kogu jaguneva äriühingu vara ja kõik kohustused üle kahele või enamale äriühingule täieliku jagunemise korral, või mis annab jaguneva äriühingu vara ja kohustused osaliselt üle ühele või mitmele äriühingule osalise jagunemise või eraldumise teel jagunemise korral;

3)	„omandav äriühing“ – piiriülese jagunemise käigus loodud uus äriühing;

„jagunemine“ – tehing, millega

jagunev äriühing annab pärast likvideerimismenetluseta lõpetamist kogu oma vara ja kõik kohustused üle kahele või enamale omandavale äriühingule, kusjuures jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid saavad vastu omandavate äriühingute väärtpaberid, osad või aktsiad ja kui see on kohaldatav, siis juurdemakse, mis ei ületa 10 % nimiväärtusest, või nimiväärtuse puudumise korral juurdemakse, mis ei ületa 10 % nende väärtpaberite, osade või aktsiate arvestuslikust väärtusest („täielik jagunemine“);

jagunev äriühing annab osa oma varast ja kohustustest üle ühele või mitmele omandavale äriühingule, kusjuures jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid saavad vastu omandavate äriühingute, jaguneva äriühingu või nii omandavate äriühingute kui ka jaguneva äriühingu väärtpaberid, osad või aktsiad ja kui see on kohaldatav, siis juurdemakse, mis ei ületa 10 % nimiväärtusest, või nimiväärtuse puudumisel juurdemakse, mis ei ületa 10 % nende väärtpaberite, osade või aktsiate arvestuslikust väärtusest („osaline jagunemine“), või

c)	jagunev äriühing annab osa oma varast ja kohustustest üle ühele või mitmele omandavale äriühingule, saades vastu omandavate äriühingute väärtpaberid, osad või aktsiad („eraldumise teel jagunemine“).

Artikkel 160c

Menetlused ja vorminõuded

Piiriülese jagunemisega seotud menetluse ja vorminõuete neid osi, mida tuleb järgida jagunemiseelse tõendi saamiseks, reguleerib liidu õigusega kooskõlas olev jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õigus, ning menetluse ja vorminõuete neid osi, mida tuleb järgida pärast jagunemiseelse tõendi saamist, reguleerib liidu õigusega kooskõlas olev omandavate äriühingute asukohaliikmesriikide õigus.

Artikkel 160d

Piiriülese jagunemise lepingu projekt

Jaguneva äriühingu haldus- või juhtorgan koostab piiriülese jagunemise lepingu projekti. Piiriülese jagunemise lepingu projekt peab sisaldama vähemalt järgmisi üksikasju:

a)	jaguneva äriühingu õiguslik vorm, nimi ja selle registrijärgne asukoht ning piiriülese jagunemise tulemusena tekkiva uue äriühingu või tekkivate uute äriühingute kavandatav õiguslik vorm ja nimi ning nende kavandatav registrijärgne asukoht;

b)	äriühingu kapitali esindavate väärtpaberite, osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui see on asjakohane;

c)	omandavate äriühingute või jaguneva äriühingu kapitali esindavate väärtpaberite, osade või aktsiate üleandmise tingimused;

d)	piiriülese jagunemise esialgne kavandatav ajakava;

e)	piiriülese jagunemise eeldatav mõju töötajatele;

f)	kuupäev, millest alates üleantud väärtpaberid, osad või aktsiad annavad õiguse kasumiosale, ning seda õigust mõjutavad eritingimused;

g)	kuupäev või kuupäevad, millest alates jaguneva äriühingu tehinguid käsitatakse raamatupidamisarvestuses omandavate äriühingute tehingutena;

h)	kõik erisoodustused, mis antakse jaguneva äriühingu haldus-, juht-, järelevalve- või kontrollorgani liikmetele;

i)	õigused, mille omandavad äriühingud annavad jaguneva äriühingu eriõigustega osanikele või aktsionäridele või teistele äriühingu kapitali esindavate selliste väärtpaberite omanikele, mis ei ole osad ega aktsiad, või nende isikute suhtes kavandatud meetmed;

j)	omandavate äriühingute asutamisdokumendid, kui see on asjakohane, ja põhikiri, kui see on eraldi dokument, ning kõik jaguneva äriühingu asutamisdokumentides tehtud muudatused, kui tegemist on osalise jagunemisega või eraldumise teel jagunemisega;

k)	vajaduse korral andmed menetluse kohta, millega määratakse artikli 160l kohaselt kindlaks töötajate kaasamise kord nende osalusõiguse kindlaksmääramisel omandavates äriühingutes;

jaguneva äriühingu varade ja kohustuste täpne kirjeldus ja selgitus selle kohta, kuidas need varad ja kohustused omandavate äriühingute vahel jaotuvad või, kui tegemist on osalise jagunemisega või eraldumise teel jagunemisega, millised varad ja kohustused jäävad jagunevale äriühingule, sealhulgas selle kohta, kuidas käsitletakse neid varasid ja kohustusi, mille jaotuse üle ei ole piiriülese jagunemise lepingu projektis sõnaselgelt kokku lepitud, nagu varad ja kohustused, mis ei ole piiriülese jagunemise lepingu projekti koostamise kuupäeval teada;

m)	teave igale piiriüleses jagunemises osalevale äriühingule üleantavate varade ja kohustuste hindamise kohta;

n)	jaguneva äriühingu bilansipäev, millest lähtudes määratakse kindlaks piiriülese jagunemise tingimised;

o)	kui see on asjakohane, jaguneva äriühingu osanikele või aktsionäridele omandavate äriühingute, või jaguneva äriühingu või mõlema äriühingu osade või aktsiate ja väärtpaberite jaotamine ning kriteerium, mille alusel jaotamine toimub;

p)	üksikasjalik teave osanikele või aktsionäridele vastavalt artiklile 160i pakutava rahalise hüvitise kohta;

q)	võlausaldajatele pakutavad tagatised, näiteks garantiid ja pandid.

Artikkel 160e

Haldus- või juhtorgani aruanne osanikele või aktsionäridele ja töötajatele

1. Jaguneva äriühingu haldus- või juhtorgan koostab osanikele või aktsionäridele ja töötajatele aruande, milles selgitatakse ja põhjendatakse äriühingu piiriülese jagunemise õiguslikke ja majanduslikke aspekte ning selgitatakse selle mõju töötajatele.

Aruandes selgitatakse eelkõige piiriülese jagunemise mõju äriühingute tegevusele tulevikus.

2. Aruanne sisaldab ka osanikele või aktsionäridele mõeldud osa ja töötajatele mõeldud osa.

Äriühing võib otsustada, kas koostada üks aruanne, mis sisaldab neid kahte osa, või asjaomaseid osi sisaldavad eraldi aruanded vastavalt osanikele või aktsionäridele ja töötajatele.

3. Osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

a)	rahaline hüvitis ja selle kindlaks määramiseks kasutatud meetod;

b)	osade või aktsiate asendussuhe ja asendussuhte arvutamise meetod või meetodid, kui see on asjakohane;

c)	äriühingu piiriülese jagunemise mõju osanikele või aktsionäridele;

d)	osanike või aktsionäride õiguskaitsevahendid vastavalt artiklile 160i.

5. Töötajatele mõeldud aruande osas selgitatakse eeskätt järgmist:

a)	piiriülese jagunemise mõju töösuhetele ja kui see on kohaldatav, nimetatud suhete kaitseks võetavad meetmed;

b)	olulised muutused kohaldatavates töötingimustes või äriühingu tegevuskohtade asukohas;

c)	kuidas punktides a ja b esitatud tegurid mõjutavad äriühingu tütarettevõtjaid.

6. Aruanne või aruanded koos piiriülese jagunemise lepingu projektiga, kui see on olemas, tehakse jaguneva äriühingu osanikele või aktsionäridele ja töötajate esindajatele või esindajate puudumisel töötajatele endile kättesaadavaks igal juhul elektrooniliselt ja seda hiljemalt kuus nädalat enne artiklis 160h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva.

7. Kui jaguneva äriühingu haldus- või juhtorgan saab arvamuse lõigetes 1 ja 5 osutatud teabe kohta äriühingu töötajate esindajatelt või esindajate puudumisel töötajatelt endilt õigeaegselt vastavalt siseriiklikus õiguses sätestatule, teavitatakse sellest äriühingu osanikke või aktsionäre ja see arvamus lisatakse aruandele.

8. Töötajatele mõeldud aruande osa esitamine ei ole nõutav, kui jaguneval äriühingul ja selle tütarettevõtjal, kui äriühingul on tütarettevõtjad, ei ole muid töötajaid peale nende, kes kuuluvad haldus- või juhtorganisse.

Artikkel 160f

Sõltumatu eksperdi aruanne

1. Liikmesriigid tagavad, et piiriülese jagunemise lepingu projekti vaatab läbi sõltumatu ekspert, kes koostab osanikele või aktsionäridele mõeldud aruande. Aruanne tehakse osanikele või aktsionäridele kättesaadavaks hiljemalt üks kuu enne artiklis 160h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva. Sõltuvalt liikmesriigi õigusest võib ekspert olla nii füüsiline kui juriidiline isik.

2. Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab igal juhul eksperdi arvamust selle kohta, kas rahaline hüvitis ja osade või aktsiate asendussuhe on õiglased. Rahalise hüvitise hindamisel võtab ekspert arvesse jaguneva äriühingu aktsiate või osade turuhinda enne kavandatavast jagunemisest teatamis, või äriühingu väärtust, arvates sellest maha kavandatava jagunemise mõju, mis määratakse kindlaks üldtunnustatud hindamismeetoditest lähtudes. Aruandes kajastatakse vähemalt järgmist:

a)	kavandatava rahalise hüvitise arvutamisel kasutatud meetod või meetodid;

b)	kavandatava aktsiate või osade asendussuhte arvutamisel kasutatud meetod või meetodid;

c)	märgitakse, kas see meetod või need meetodid on rahalise hüvitise ja aktsiate või osade asendussuhte hindamiseks kohased, tuuakse ära sellise meetodi kasutamisel saadud väärtus ja esitatakse arvamus selle kohta, milline on valitud meetodi suhteline tähtsus väärtuse saamisel, ja

d)	kirjeldatakse hindamisel tekkinud erilisi raskusi.

Eksperdil on õigus saada jagunevalt äriühingult kogu teavet, mida ta eksperdi ülesande täitmiseks vajab.

3. Piiriülese jagunemise lepingu projekti kontrollimist sõltumatu eksperdi poolt ja sõltumatu eksperdi aruande koostamist ei nõuta, kui jaguneva äriühingu kõik osanikud või aktsionärid on nii kokku leppinud.

Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamisalast välistada ühe osaniku või aktsionäriga äriühingud.

Artikkel 160g

Avalikustamine

1. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt üks kuu enne artiklis 160h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva äriühing avalikustab ja teeb jaguneva äriühingu liikmesriigi registris avalikult kättesaadavaks vähemalt järgmised dokumendid:

a)	piiriülese jagunemise lepingu projekt ning

teade piiriüleselt jaguneva äriühingu osanikele või aktsionäridele, võlausaldajatele ja töötajate esindajatele või nende puudumise korral töötajatele selle kohta, et nad võivad esitada äriühingule hiljemalt viis tööpäeva enne osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva piiriülese jagunemise lepingu projekti kohta märkusi.

Liikmesriigid võivad nõuda, et sõltumatu eksperdi aruanne avalikustataks ja tehtaks registris avalikult kättesaadavaks.

Liikmesriigid tagavad, et äriühing saab sõltumatu eksperdi aruande avalikustamisest konfidentsiaalse teabe välja jätta.

Käesoleva lõike kohaselt avalikustatud dokumentidega peab olema võimalik tutvuda ka registrite sidestamise süsteemi kaudu.

2. Liikmesriigid võivad jaguneva äriühingu käesoleva artikli lõike 1 kohasest avalikustamise nõudest vabastada juhul, kui nimetatud äriühing võimaldab avalikkusel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumentidega oma veebisaidil tasuta tutvuda ajavahemiku jooksul, mis algab vähemalt üks kuu enne artiklis 160h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva ega lõpe enne üldkoosoleku lõppemist.

Liikmesriigid ei kohalda kõnealuse vabastuse suhtes muid nõudeid ega piiranguid kui neid, mis on vajalikud veebisaidi turvalisuse ja dokumentide autentsuse tagamiseks, ning mis on proportsionaalsed nimetatud eesmärkide saavutamisega.

3. Kui jagunev äriühing võimaldab piiriülese jagunemise lepingu projektiga tutvuda vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, esitab ta vähemalt üks kuu enne artiklis 160h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kuupäeva registrile järgmised andmed:

a)	jaguneva äriühingu õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht ning piiriülese jagunemise tulemusena tekkiva uue äriühingu või tekkivate uute äriühingute kavandatav õiguslik vorm, nimi ja registrijärgne asukoht;

b)	register, kuhu on esitatud jaguneva äriühingu artiklis 14 osutatud dokumendid ning registreerimisnumber selles registris;

c)	viide võlausaldajate, töötajate ja osanike või aktsionäride õiguste teostamise korrale, ning

d)	andmed veebisaidi kohta, kus on võimalik tasuta ja internetipõhiselt tutvuda piiriülese jagunemise lepingu projekti, lõikes 1 osutatud teate, sõltumatu eksperdi aruande ning täieliku teabega käesoleva lõike punktis c osutatud korra kohta.

Esimese lõigu punktides a–d osutatud teave tuleb avalikustada lähteliikmesriigi registris.

4. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1 ja 3 osutatud nõudeid saab täita täielikult internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele, ilma et oleks vaja asjaomase liikmesriigi pädevasse asutusse isiklikult kohale ilmuda.

5. Lisaks käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud avalikustamisele võivad liikmesriigid nõuda, et piiriülese jagunemise lepingu projekt või käesoleva artikli lõikes 3 osutatud andmed tuleb avaldada nende ametlikus väljaandes või keskse elektroonilise platvormi kaudu vastavalt artikli 16 lõikele 3. Sel juhul tagavad liikmesriigid, et register edastab asjaomase teabe ametlikule väljaandele või kesksele elektroonilisele platvormile.

6. Liikmesriigid tagavad, et avalikkusel on võimalik lõikes 1 osutatud dokumentide ja lõikes 3 osutatud teabega tasuta tutvuda registrite sidestamise süsteemi kaudu.

Liikmesriigid tagavad, et tasu, mida registrid äriühingult lõigetes 1 ja 3 osutatud avalikustamise ja, kui see on asjakohane, lõikes 5 osutatud avaldamise eest võtavad, ei ületa selliste teenuste osutamisega seotud kulu.

Artikkel 160h

Heakskiitmine osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul

1. Pärast artiklites 160e ja 160f osutatud aruannete teatavaks võtmist, ja kui see on asjakohane, siis artikli 160e kohaselt esitatud töötajate arvamuste ja artikli 160g kohaselt esitatud märkuste teatavaks võtmist teeb jaguneva äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek otsuse piiriülese jagunemise lepingu projekti heakskiitmise ning asutamisdokumendi ja põhikirja kohandamise kohta, kui see on eraldi dokumendis.

2. Jaguneva äriühingu osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul on õigus seada piiriülese jagunemise toimumine sõltuvusse sellest, et artiklis 160l osutatud kord tema poolt sõnaselgelt kinnitatakse.

3. Liikmesriigid tagavad, et piiriülese jagunemise lepingu projekti või selle projekti muudatuste heakskiitmine võetakse vastu vähemalt kahekolmandikulise enamusega aktsiatega esindatud häältest või osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul esindatud märgitud kapitalist, kuid see ei tohi ületada 90 % aktsiate või osadega esindatud häältest või osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul esindatud märgitud kapitalist. Hääletuskünnis ei tohi ühelgi juhul ületada siseriiklike õigusaktide kohaselt piiriülese ühinemise heakskiitmiseks vajalikku häältearvu.

4. Kui piiriülese jagunemise lepingu projekti tingimus või jaguneva äriühingu asutamisdokumendi muudatus suurendab osaniku või aktsionäri majanduslikke kohustusi äriühingu või kolmandate poolte ees, võivad liikmesriigid sellise eriolukorra puhul sätestada nõude, et sellise tingimuse või jaguneva äriühingu asutamisdokumendi muudatuse peab asjaomane osanik või aktsionär heaks kiitma, tingimusel et see osanik või aktsionär ei saa teostada artiklis 160i sätestatud õigusi.

5. Liikmesriigid tagavad, et äriühingu piiriülese jagunemise heakskiitmist osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku poolt ei saa vaidlustada üksnes järgmistel põhjustel:

a)	on määratud ebaõiglane artikli 160d punktis b osutatud osade või aktsiate asendussuhe;

b)	on määratud ebaõiglane artikli 160d punktis p osutatud rahaline hüvitis;

c)	punktis a osutatud osade või aktsiate asendussuhte kohta esitatud teave või punktis b osutatud rahalise hüvitise kohta esitatud teave ei vastanud kehtivale õigusele.

Artikkel 160i

Osanike või aktsionäride kaitse

1. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt nendel jaguneva äriühingu osanikel või aktsionäridel, kes hääletasid piiriülese jagunemise lepingu projekti heakskiitmise vastu, on õigus võõrandada oma osad või aktsiad õiglase rahalise hüvitise eest lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel, kui nad jagunemise tulemusena omandaksid osad või aktsiad omandavates äriühingutes, millele kohaldatakse muu kui jaguneva äriühingu liikmesriigi õigust.

Liikmesriigid võivad sätestada, et esimeses lõigus osutatud õigus on ka teistel jaguneva äriühingu osanikel või aktsionäridel.

Liikmesriigid võivad nõuda, et selgesõnaline vastuseis piiriülese jagunemise lepingu projektile, osanike või aktsionäride kavatsus kasutada õigust oma osad või aktsiad võõrandada või mõlemad dokumenteeritaks nõuetekohaselt hiljemalt artiklis 160h osutatud osanike koosolekul või aktsionäride üldkoosolekul. Liikmesriigid võivad lubada, et dokumenteeritud vastuseis piiriülese jagunemise lepingu projektile loetakse nõuetekohaselt dokumenteeritud negatiivseks hääletustulemuseks.

2. Liikmesriigid kehtestavad ajavahemiku, mille jooksul lõikes 1 osutatud osanikud või aktsionärid peavad jagunevale äriühingule teada andma oma otsusest kasutada osaluse võõrandamise õigust. See ajavahemik ei tohi olla pikem kui üks kuu alates artiklis 160h osutatud osanike koosolekust või aktsionäride üldkoosolekust. Liikmesriigid tagavad, et jagunev äriühing annab sellise teadaande elektrooniliseks vastuvõtmiseks e-posti aadressi.

3. Liikmesriigid kehtestavad ajavahemiku, mille jooksul tuleb piiriülese jagunemise lepingu projektis ettenähtud rahaline hüvitis välja maksta. See ajavahemik ei tohi lõppeda hiljem kui kaks kuud alates sellest, kui piiriülene jagunemine artikli 160q kohaselt jõustub.

4. Liikmesriigid tagavad, et igal osanikul või aktsionäril, kes on teada andnud oma otsusest kasutada oma osaluse võõrandamise õigust, kuid kes leiab, et asjaomase jaguneva äriühingu pakutav rahaline hüvitis ei ole õiglane, on õigus nõuda pädevate asutuste või riigisisese õigusega volitatud organite poole pöördudes rahalist lisahüvitist. Liikmesriigid kehtestavad rahalise lisahüvitise taotlemiseks tähtaja.

Liikmesriigid võivad sätestada, et lõplik otsus rahalise lisahüvitise kohta kehtib asjaomase jaguneva äriühingu nende osanike või aktsionäride suhtes, kes on oma otsusest kasutada oma osaluse võõrandamise õigust lõike 2 kohaselt teada andnud.

5. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 1–4 osutatud õigusi reguleerib jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õigus ja nende õigustega seotud vaidluste lahendamine on nimetatud liikmesriigi pädevuses.

6. Liikmesriigid tagavad, et need jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid, kellel polnud või kes ei kasutanud oma osaluse võõrandamise õigust, kuid leiavad, et piiriülese jagunemise lepingu projektis ette nähtud osade või aktsiate asendussuhe ei ole õiglane, võivad asendussuhte vaidlustada ja nõuda juurdemakset. Menetlus algatatakse pädevates asutustes või jaguneva äriühingu suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega volitatud organites kõnealuse liikmesriigi õiguses sätestatud ajavahemiku jooksul ning selline menetlus ei takista piiriülese jagunemise registreerimist. Otsus on siduv omandavate äriühingute suhtes ning osalise jagunemise korral ka jaguneva äriühingu suhtes.

7. Liikmesriigid võivad samuti sätestada, et asjaomane omandav äriühing ning osalise jagunemise korral ka jagunev äriühing võib juurdemakse asemel pakkuda osasid või aktsiaid või muud hüvitist.

Artikkel 160j

Võlausaldajate kaitse

1. Liikmesriigid näevad ette nende võlausaldajate huvide piisava kaitse, kelle nõuded on tekkinud enne piiriülese jagunemise lepingu projekti avalikustamist, kuid mis ei ole muutunud avalikustamise kuupäevaks sissenõutavaks.

Liikmesriigid tagavad, et võlausaldajad, kes ei ole rahul tagatistega, mida pakutakse artikli 160d punkti q alusel piiriülese jagunemise lepingu projektis, võivad taotleda asjakohaselt haldus- või kohtuorganilt piisavaid tagatisi kolme kuu jooksul alates artiklis 160g osutatud piiriülese jagunemise lepingu projekti avalikustamisest, kui nad suudavad usaldusväärselt näidata, et nende nõuete rahuldamine on piiriülese jagunemise tõttu ohus ja nad ei ole saanud äriühingult piisavaid tagatisi.

Liikmesriigid tagavad, et tagatised on tingimuslikud sõltuvad sellest, kas piiriülene jagunemine artikli 160q kohaselt jõustub.

2. Kui äriühing, kellele kohustus on üle läinud, ei suuda rahuldada jaguneva äriühingu võlausaldaja nõuet, vastutavad selle kohustuse täitmise eest teised omandavad äriühingud, ja osalise jagunemise või eraldumise teel jagunemise korral jagunev äriühing solidaarselt äriühinguga, kellele kõhealune kohustus on üle läinud. Jagunemises osaleva äriühingu maksimaalne solidaarvastutus on siiski piiratud sellele äriühingule jaotatud netovara väärtusega kuupäeval, mil jagunemine jõustub.

3. Liikmesriigid võivad nõuda, et jaguneva äriühingu haldus- või juhtorgan teeb avalduse, milles on täpselt kirjeldatud tema finantsseisundit sellise kuupäeva seisuga, mis ei tohi olla varasem kui üks kuu enne selle avalduse avalikustamist. Avalduses märgitakse, et tuginedes jaguneva äriühingu haldus- või juhtorganile nimetatud avalduse tegemise kuupäeval kättesaadavale teabele ja olles teinud mõistlikke päringuid, ei ole haldus- või juhtorganile teada ühtegi põhjust, miks omandav äriühing ja osalise jagunemise korral jagunev äriühing ei peaks pärast jagunemise jõustumist suutma talle piiriülese jagunemise lepingu projektist tulenevaid kohustusi, kui need muutuvad sissenõutavaks. Avaldus avalikustatakse koos piiriülese jagunemise lepingu projektiga vastavalt artiklile 160g.

4. Lõiked 1, 2 ja 3 ei piira nende jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õiguse kohaldamist, mis reguleerivad avalik-õiguslikele isikutele võlgnetavate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmist või täitmise tagamist.

Artikkel 160k

Töötajate teavitamine ja ärakuulamine

1. Liikmesriigid tagavad, et seoses piiriülese jagunemisega järgitakse töötajate õigusi teavitamisele ja ärakuulamisele ning neid teostatakse vastavalt direktiiviga 2002/14/EÜ ja direktiiviga 2001/23/EÜ sätestatud õigusraamistikule, kui piiriülest jagunemist käsitatakse ettevõtja üleminekuna direktiivi 2001/23/EÜ tähenduses, ning vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ, kui tegemist on liikmesriigiülese ettevõtja või liikmesriigiülese kontserniga. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada töötajate õigust teavitamisele ja ärakuulamisele muude kui direktiivi 2002/14/EÜ artikli 3 lõikes 1 osutatud äriühingute töötajate suhtes.

2. Liikmesriigid tagavad olenemata artikli 160e lõikest 7 ja artikli 160g lõike 1 punktist b, et töötajate teavitamis- ja ärakuulamisõigust järgitakse vähemalt enne piiriülese jagunemise lepingu projekti või artiklis 160e osutatud aruande heakskiitmist, olenevalt sellest, kumb on varasem, tehes seda nii, et töötajatele antakse enne artiklis 160h osutatud osanike koosolekut või aktsionäride üldkoosolekut põhjendatud vastus.

Artikkel 160l

Töötajate osalus

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse iga omandava äriühingu suhtes selle äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis kehtivaid töötajate osalust reguleerivaid õigusnorme, kui need on kehtestatud.

2. Piiriülese jagunemise tulemusena tekkiva äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis kehtivaid õigusnorme töötajate osaluse kohta, kui need on olemas, ei kohaldata, kui jaguneva äriühingu keskmine töötajate arv on kuue kuu jooksul enne piiriülese jagunemise lepingu projekti avaldamist vastanud neljale viiendikule jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õiguses sätestatud kohaldatavast künnisest, millest alates tekib töötajatele osalusõigus direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punkti k tähenduses, või kui omandava äriühingu suhtes kohaldatav siseriiklik õigus ei näe ette järgmist:

vähemalt samal tasemel töötajate osalust nagu see oli jagunevas äriühingus olemas enne piiriülest jagunemist ning mida mõõdetakse töötajate esindajate osakaalu alusel äriühingu, mille suhtes kohaldatakse töötajate osalusõigusi, haldus- või järelevalveorganite või nende komiteede või kasumiüksusi hõlmava juhtrühma liikmete hulgas, või

b)	omandavate äriühingute teistes liikmesriikides asuvate üksuste töötajatele samasuguseid osalusõigusi nagu on nendel töötajatel, kes töötavad omandava äriühingu registrijärgse asukoha liikmesriigis.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud juhtudel reguleerivad liikmesriigid töötajate osalust piiriülese jagunemise tulemusena tekkivates äriühingutes ja töötajate kaasamist selliste õiguste kindlaksmääramisse mutatis mutandis põhimõttel ning käesoleva artikli lõigetes 4–7 sätestatut arvestades kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 2157/2001 artikli 12 lõigetes 2 ja 4 ning direktiivi 2001/86/EÜ järgmistes sätetes:

a)	artikli 3 lõige 1, lõike 2 punkti a alapunkt i, lõike 2 punkt b ja lõige 3, artikli 3 lõike 4 kaks esimest lauset ning artikli 3 lõiked 5 ja 7;

b)	artikli 4 lõige 1, artikli 4 lõike 2 punktid a, g ja h ning artikli 4 lõiked 3 ja 4;

c)	artikkel 5;

d)	artikkel 6;

e)	artikli 7 lõige 1, välja arvatud punkti b teine taane;

f)	artiklid 8, 10, 11 ja 12 ning

g)	lisa 3. osa punkt a.

4. Lõikes 3 osutatud põhimõtteid ja menetlusi sätestades

annavad liikmesriigid spetsiaalsele läbirääkimisorganile õiguse otsustada kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku töötajatest, mitte alustada läbirääkimisi või lõpetada juba alustatud läbirääkimised ning tugineda iga omandava äriühingu liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele, mis käsitlevad töötajate osalust;

võivad liikmesriigid juhul, kui eelnevate läbirääkimiste järel kohaldatakse osalust käsitlevaid tavanorme, ning nendest normidest olenemata määrata töötajate esindajate osakaalu piirmäära omandavate äriühingute haldusorganis. Kui aga töötajate esindajad moodustasid jagunevas äriühingus haldus- või järelevalveorgani koosseisust vähemalt ühe kolmandiku, ei või piirangu tulemuseks mingil juhul olla madalam töötajate esindajate osakaal haldusorganis kui üks kolmandik;

tagavad liikmesriigid, et enne äriühingu piiriülest jagunemist kohaldatud töötajate osalust käsitlevate normide kohaldamine jätkub kuni edaspidi kokkulepitavate normide kohaldamise kuupäevani või kokkulepitavate normide puudumisel kuni standardnormide kohaldamiseni vastavalt direktiivi 2001/86/EÜ lisa 3. osa punktile a.

5. Osalusõiguste laiendamine omandavate äriühingute teistes liikmesriikides töötavatele töötajatele, millele on osutatud lõike 2 punktis b, ei too osalusõigust sel viisil laiendada otsustanud liikmesriikidele kaasa kohustust võtta neid töötajaid arvesse töötajate osaluskünniste arvutamisel, millest lähtudes tekivad osalusõigused siseriiklikus õiguses.

6. Kui mõne omandava äriühingu suhtes kohaldub töötajate osaluse süsteem vastavalt lõikes 2 osutatud normidele, tuleb kõnealune äriühing muuta sellist liiki äriühinguks, mis võimaldab osalusõigusi teostada.

7. Kui omandavas äriühingus kasutatakse töötajate osaluse süsteemi, on kõnealune äriühing kohustatud rakendama meetmeid, et tagada töötajate osalusõiguste kaitse edaspidiste ühinemiste, jagunemiste ja ümberkujundamiste korral olenemata sellest, kas need on piiriülesed või riigisisesed, nelja aasta jooksul pärast piiriülese jagunemise jõustumist ning kohaldades mutatis mutandis põhimõttel lõigetes 1–6 sätestatud korda.

8. Äriühing teavitab oma töötajaid või nende esindajaid töötajate osalust käsitlevate läbirääkimiste tulemusest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 160m

Jagunemiseelne tõend

1. Liikmesriigid nimetavad kohtu, notari või muu pädeva asutuse või pädevad asutused, kes kontrollib piiriülese jagunemise õiguspärasust menetluse selles osas, mida reguleerib jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õigus, ja annab välja jagunemiseelse tõendi, mis kinnitab vastavust kõigile asjaomastele tingimustele ning kõigi menetluste ja vorminõuete nõuetekohast täitmist selles liikmesriigis („pädev asutus“).

Menetluste ja vorminõuete täitmine võib hõlmata rahaliste või mitterahaliste kohustute täitmist või nende täitmise tagamist avalik-õiguslike isikute ees või spetsiifiliste valdkondlike nõuete täitmist, sealhulgas pooleliolevatest menetlustest tingitud kohustuste tagamist.

2. Liikmesriigid tagavad, et piiriüleselt jaguneva äriühingu taotlusele jagunemiseelse tõendi saamiseks lisatakse järgmised dokumendid:

a)	piiriülese jagunemislepingu projekt;

b)	artiklis 160e osutatud aruanne ja sellele lisatud arvamus, kui see on olemas, ning artiklis 160f osutatud aruanne, kui see on olemas;

c)	kooskõlas artikli 160g lõikega 1 esitatud märkused ning

d)	teave artiklis 160h osutatud osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku heakskiidu kohta.

3. Liikmesriigid võivad nõuda, et jaguneva äriühingu taotlusele jagunemiseelse tõendi saamiseks lisatakse täiendavat teavet, eelkõige järgmist:

a)	töötajate arv piiriülese jagunemise lepingu projekti koostamise ajal;

b)	tütarettevõtjate olemasolu ja nende geograafiline jaotus;

c)	teave avalik-õiguslike isikute ees olevate kohustuste täitmisest jaguneva äriühingu poolt;

Kui jagunev äriühing kõnealust teavet ei anna, võivad pädevad asutused seda käesoleva lõike kohaldamisel nõuda teistelt asjakohastelt asutustelt.

4. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2 ja 3 osutatud taotlust on võimalik täielikult täita ning vajalikku teavet ja vajalikke dokumente on võimalik täielikult esitada internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele, ilma et taotlejal oleks vaja pädevasse asutusse isiklikult kohale ilmuda.

5. Artiklis 160l sätestatud töötajate osalust käsitlevate normide järgimiseks kontrollib jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi pädev asutus, kas piiriülese jagunemise lepingu projekt sisaldab andmeid menetluste kohta, mille kohaselt kehtestatakse asjaomane kord ja selle kohta, millised on selle korra puhul võimalikud variandid.

6. Lõikes 1 osutatud kontrolli käigus teeb pädev asutus järgmist:

a)	vaatab läbi kõik dokumendid ja kogu teabe, mis on pädevale asutusele lõigete 2 ja 3 kohaselt esitatud;

b)	kontrollib, kui see on asjakohane, jaguneva äriühingu teadaannet selle kohta, et artikli 160l lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlus on alanud.

7. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus viib lõikes 1 osutatud kontrolli lõpule kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta saab dokumendid ja teabe selle kohta, et jaguneva äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek on äriühingu piiriülese jagunemise heaks kiitnud. Kontrolli tulemusena jõutakse ühele järgmistest järeldustest:

a)	kui tuvastatakse, et piiriülene jagunemine vastab kõigile asjaomastele tingimustele ning et kõik menetlused ja vorminõuded on täidetud, annab pädev asutus välja jagunemiseelse tõendi;

kui tuvastatakse, et piiriülene jagunemine ei vasta kõigile asjaomastele tingimustele või et kõik menetlused või vorminõuded ei ole täidetud, ei anna pädev asutus jagunemiseelset tõendit välja ja teavitab äriühingut oma otsuse põhjustest. Sellisel juhul võib pädev asutus anda äriühingule võimaluse täita asjaomased tingimused ning menetlused ja vorminõuded asjakohase ajavahemiku jooksul.

8. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus ei anna jagunemiseelset tõendit välja, kui vastavalt siseriiklikule õigusele on tuvastatud, et piiriülest jagunemist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil.

9. Kui pädeval asutusel tekib lõikes 1 osutatud kontrolli käigus tõsiseid kahtlusi, et piiriülest jagunemist kavandatakse kuritarvitamise või pettuse eesmärgil, mille tagajärjeks või sihiks on hoida kõrvale liidu või liikmesriigi õigusest või selle kohaldamist vältida, või seda kavandatakse kuritegelikul eesmärgil, võtab ta arvesse asjaomaseid fakte ja asjaolusid, nimelt viitavaid tegureid, mis on asjakohased ja mida ei vaadelda isoleeritult ning mis on pädevale asutusele lõikes 1 osutatud kontrolli käigus, kaasa arvatud asjaomaste asutustega konsulteerides teatavaks saanud. Käesolevas lõike kohaldamiseks vajalik hindamine viiakse läbi juhtumipõhiselt liikmesriigi õiguses sätestatud korras.

10. Kui lõigete 8 ja 9 kohaseks hindamiseks on vaja arvesse võtta lisateavet või korraldada lisauurimine, võib lõikes 7 sätestatud kolmekuulist ajavahemikku pikendada kuni kolme kuu võrra.

12. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võivad konsulteerida teiste asjassepuutuvate asutustega, kes on pädevad piiriülese jagunemise eri valdkondades, sealhulgas nendega, mis asuvad omandavate äriühingute asukohaliikmesriigis, ning saada nendelt asutustelt ja jagunevalt äriühingult teavet ja dokumente, mis on vajalikud piiriülese jagunemise õiguspärasuse kontrollimiseks siseriiklikus õiguses kehtestatud menetlusraamistikus. Hindamise käigus võib pädev asutus kasutada sõltumatu eksperdi abi.

Artikkel 160n

Jagunemiseelse tõendi edastamine

1. Liikmesriigid tagavad, et jagunemiseelset tõend edastatakse artikli 160o lõikes 1 osutatud asutustele registrite sidestamise süsteemi kaudu.

Liikmesriigid tagavad, et jagunemiseelne tõend on registrite sidestamise süsteemis kättesaadav.

2. Artikli 160o lõikes 1 osutatud asutused ja samuti registrid peavad saama jagunemiseelse tõendiga tasuta tutvuda.

Artikkel 160o

Piiriülese jagunemise õiguspärasuse kontrollimine

1. Liikmesriigid nimetavad kohtu, notari või muu asutuse, kes on pädev kontrollima piiriülese jagunemise õiguspärasust menetluse selles osas, mida reguleerib omandavate äriühingute asukohaliikmesriigi õigus, ja kes kiidab piiriülese jagunemise heaks.

Nimetatud asutus tagab eelkõige, et omandavad äriühingud vastavad asjaomase liikmesriigi äriühingute asutamist ja registreerimist reguleerivatele õigusnormidele, ja kui see on asjakohane, et töötajate osaluse kord on kindlaks määratud vastavalt artiklile 160l.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks esitab iga jagunev äriühing kõikidele käesoleva artikli lõikes 1 osutatud pädevatele asutustele piiriülese jagunemise lepingu projekti, mille äriühingu osanike koosolek või aktsionäride üldkoosolek on vastavalt artiklile 160h heaks kiitnud.

3. Iga liikmesriik tagab, et jaguneva äriühingu taotlust, mis on tehtud lõike 1 järgimiseks, sealhulgas sellega seotud teavet ja dokumente, on võimalik täielikult esitada internetis vastavalt I jaotise III peatüki asjakohastele sätetele, ilma et taotlejatel oleks vaja lõikes 1 osutatud pädevasse asutusse isiklikult kohale ilmuda.

4. Lõikes 1 osutatud asutus kiidab piiriülese jagunemise heaks niipea, kui ta on kindlaks teinud, et kõik asjakohased tingimused ning vorminõuded on omandava äriühingu asukohaliikmesriigis nõuetekohaselt täidetud.

5. Lõikes 1 osutatud asutus tunnustab jagunemiseelset tõendit tõendina, mis kinnitab, et kohaldatavad jagunemiseelsed menetlused ja vorminõuded on jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigis nõuetekohaselt lõpule viidud ja täidetud, ning ilma selleta ei saa piiriülest ühinemist heaks kiita.

Artikkel 160p

Registrisse kandmine

1. Kord, mille kohaselt kooskõlas artikliga 16 avalikustatakse piiriülese jagunemise lõpuleviimine registrites, määratakse vastava territooriumi osas kindlaks jaguneva äriühingu ja omandavate äriühingute asukohaliikmesriikide õiguse alusel.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende registrisse kantakse vähemalt järgmine teave:

a)	omandavate äriühingute asukohaliikmesriigi registris – omandava äriühingu registreerimine on piiriülese jagunemise tulemus;

b)	omandavate äriühingute asukohaliikmesriigi registris – omandavate äriühingute registreerimise kuupäevad;

c)	täieliku jagunemise korral jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi registris – registrist kustutamise kuupäev;

d)	jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi registris – asjaolu, et äriühingu registrist kustutamine on piiriülese jagunemise tulemus;

e)	jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi registris ja omandavate äriühingute asukohaliikmesriigi registris – jaguneva äriühingu ning omandavate äriühingute registreerimisnumber, nimi ja õiguslik vorm.

Registrid teevad esimeses lõigus osutatud teabe avalikkusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks registrite sidestamise süsteemi kaudu.

3. Liikmesriigid tagavad, et omandavate äriühingute asukohaliikmesriikide registrid teatavad jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi registrile registrite sidestamise süsteemi kaudu, et omandavad äriühingud on registrisse kantud. Täieliku jagunemise korral kustutatakse jagunev äriühing registrist kohe, kui omandavate äriühingute asukohaliikmesriigi registritelt on kõik need teated saadud.

4. Liikmesriigid tagavad, et jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi register teatab omandavate äriühingute asukohaliikmesriikide registritele registrite sidestamise süsteemi kaudu, et piiriülene jagunemine on jõustunud.

Artikkel 160q

Piiriülese jagunemise jõustumise kuupäev

Piiriülese jagunemise jõustumise kuupäev määratakse kindlaks jaguneva äriühingu asukohaliikmesriigi õiguse alusel. Nimetatud kuupäev saabub pärast artiklites 160m ja 160o nimetatud kontrolli lõpetamist ja pärast seda, kui registrid on kätte saanud kõik artikli 160p lõikes 3 osutatud teated.

Artikkel 160r

Piiriülese jagunemise tagajärjed

1. Piiriülesel täielikul jagunemisel on alates artiklis 160q osutatud kuupäevast järgmised tagajärjed:

a)	kogu jaguneva äriühingu vara ja kõik kohustused, sealhulgas kõik lepingud, laenud, õigused ja kohustused lähevad üle omandavatele äriühingutele vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektis ettenähtud jaotusele;

b)	jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid muutuvad omandavate äriühingute osanikeks või aktsionärideks vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektis jaotatud osalusele, välja arvatud juhul, kui nad on võõrandanud oma osad või aktsiad artikli 160i lõikes 1 osutatud viisil;

c)	jaguneva äriühingu õigused ja kohustused, mis tulenevad töölepingutest ja töösuhetest ja mis kehtivad kuupäeval, mil piiriülene jagunemine jõustub, lähevad üle omandavatele äriühingutele;

d)	jagunev äriühing loetakse lõpetatuks.

2. Piiriülesel osalisel jagunemisel on alates artiklis 160q osutatud kuupäevast järgmised tagajärjed:

a)	osa jaguneva äriühingu varast ja kohustustest, kaasa arvatud lepingud, laenud, õigused ja kohustused lähevad üle omandavale äriühingule või omandavatele äriühingutele ja ülejäänud osa jääb jagunevale äriühingule vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektis ettenähtud jaotusele;

vähemalt mõned jaguneva äriühingu osanikud või aktsionärid muutuvad omandava äriühingu või omandavate äriühingute osanikeks või aktsionärideks ja vähemalt mõned neist jäävad jaguneva äriühingu osanikeks või aktsionärideks või muutuvad nii jaguneva äriühingu kui ka omandavate äriühingute osanikeks või aktsionärideks vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektis jaotatud osalusele, välja arvatud juhul, kui nad võõrandavad oma osad või aktsiad artikli 160i lõikes 1 osutatud viisil;

jaguneva äriühingu õigused ja kohustused, mis tulenevad töölepingutest või töösuhetest, ja mis kehtivad kuupäeval, mil piiriülene jagunemine jõustub, ning mis on vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektile üle kantud omandavale äriühingule või omandavatele äriühingutele, lähevad üle asjaomasele omandavale äriühingule või asjaomastele omandavatele äriühingutele.

3. Piiriülese eraldumise teel jagunemisel on alates artiklis 160q osutatud kuupäevast järgmised tagajärjed:

a)	osa jaguneva äriühingu varast ja kohustustest, kaasa arvatud lepingud, laenud, õigused ja kohustused lähevad üle omandavale äriühingule või omandavatele äriühingutele ja ülejäänud osa jääb jagunevale äriühingule vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektis ettenähtud jaotusele;

b)	omandava äriühingu või omandavate äriühingute osad või aktsiad jaotatakse jagunevale äriühingule;

jaguneva äriühingu õigused ja kohustused, mis tulenevad töölepingutest või töösuhetest, ja mis kehtivad kuupäeval, mil piiriülene jagunemine jõustub, ning mis on vastavalt piiriülese jagunemise lepingu projektile jaotatud omandavale äriühingule või omandavatele äriühingutele, lähevad üle asjaomasele omandavale äriühingule või asjaomastele omandavatele äriühingutele.

4. Ilma et see piiraks artikli 160j lõike 2 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kui artikli 160d punktis l osutatud piiriülese jagunemise lepingu projektis ei ole jaguneva äriühingu teatava vara või teatavate kohustuste jaotuses sõnaselgelt kokku lepitud ja kui lepingu tingimuste tõlgendamine ei võimalda selle jaotuse üle otsustada, jaotatakse see vara, sellele vastav tasu või see kohustus kõigi omandavate äriühingute vahel või osalise jagunemise või eraldumise teel jagunemise korral kõigi omandavate äriühingute ja jaguneva äriühingu vahel proportsionaalselt netovara osaga, mis piiriülese jagunemise lepingu projektis nähakse ette igale sellisele äriühingule.

5. Kui piiriülese jagunemise korral on liikmesriikide õigusnormidega ette nähtud, et jaguneva äriühingu teatava vara või teatavate õiguste ja kohustuste üleminek kehtib kolmandate isikute suhtes siis, kui täidetud on spetsiifilised vorminõuded, tuleb need vorminõuded täita kas jaguneval äriühingul või omandavatel äriühingutel, olenevalt sellest, kuidas on asjakohane.

6. Liikmesriigid tagavad, et omandava äriühingu osasid või aktsiaid ei või vahetada jaguneva äriühingu selliste osade või aktsiate vastu, mis kuuluvad äriühingule endale või isikule, kes tegutseb enda nimel, kuid äriühingu eest.

Artikkel 160s

Lihtsustatud vorminõuded

Kui piiriülene jagunemine toimub eraldumise teel jagunemise korras, ei kohaldata artikli 160d punkte b, c, f, i, o ja p ning artikleid 160e, 160f ja 160i.

Artikkel 160t

Sõltumatud eksperdid

1. Liikmesriigid kehtestavad normid, mis reguleerivad vähemalt artiklis 160f osutatud aruande koostamise eest vastutava sõltumatu eksperdi tsiviilvastutust.

2. Liikmesriigid kehtestavad normid tagamaks, et:

a)	ekspert või juriidiline isik, kelle nimel ekspert töötab, on sõltumatu ega oma huvide konflikti jagunemiseelset tõendit taotleva äriühinguga, ning

b)	eksperdi arvamus on erapooletu ning objektiivne ja antud eesmärgiga abistada pädevat asutust kooskõlas eksperdi suhtes kohaldatavas õiguses sätestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetega ning eksperdi kutsestandarditega.

Artikkel 160u

Kehtivus

Käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud menetlusi järgivat jõustunud piiriülest jagunemist ei või tunnistada õigustühiseks.

Esimene lõik ei piira liikmesriikide õigust kehtestada liikmesriigi õiguse kohaseid meetmeid ja karistusi, muu hulgas kriminaalõiguse, terrorismi rahastamise ennetamise ja selle vastu võitlemise, sotsiaalõiguse, maksustamise ja õiguskaitse valdkonnas, pärast piiriülese jagunemise jõustumise kuupäeva.“

24)	II lisa pealkiri asendatakse järgmisega: „Artiklit 7 lõikes 1, artiklis 13, artikli 29 lõikes 1, artikli 36 lõikes 1, artikli 67 lõikes 1, artikli 86b punktides 1 ja 2, artikli 119 lõike 1 punktis a ning artikli 160b punktis 1 osutatud liiki äriühingud“.

Artikkel 2

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad meetmeid ja karistusi käsitlevad normid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kõnealused normid võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Kehtestatud meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 3

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2023. Nad edastavad need viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste meetmete teksti.

Artikkel 4

Aruandlus ja läbivaatamine

1. Komisjon hindab käesoleva direktiivi hiljemalt 1. veebruaril 2027, hinnates sealjuures sätteid, mis käsitlevad töötajate teavitamist, nende ärakuulamist ja osaluse elluviimist seoses piiriüleste tehingutega, piiriülese tehingu tulemusena tekkinud äriühingu haldusorganis töötajate esindajate osakaalu käsitlevaid reegleid ning kaitsemeetmete tõhusust, mis on seotud töötajate osalusõiguste üle peetavate läbirääkimistega, võttes arvesse üle piiri laienevate äriühingute dünaamilist olemust, ja esitab aruande nimetatud hindamise järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, arvestades eelkõige võimaliku vajadusega kehtestada liidu õiguses töötajate esindatust juhatuse tasandil käsitlev ühtlustatud raamistik, ning lisab vajaduse korral aruandele seadusandliku ettepaneku.

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande koostamiseks vajaliku teabe, eelkõige teabe piiriüleste ümberkujundamiste, ühinemiste ja jagunemiste arvu ning nende kestuse ja nendega seotud kulude kohta, teabe juhtumite kohta, kus tehingueelse tõendi väljastamisest keelduti, ning statistilised koondandmed läbirääkimiste arvu kohta, mida peeti töötajate osalusõiguse üle piiriülestes tehingutes. Liikmesriigid esitavad komisjonile ka andmed piiriüleste tehingute suhtes kohaldatavate kohtualluvuse reeglite toimimise ja mõju kohta.

2. Aruandes hinnatakse eeskätt direktiivi (EL) 2017/1132 II jaotise -I ja IV peatükis osutatud menetlusi, eelkõige nende kestust ja kulusid.

3. Aruandes tuleb esitada hinnang käesoleva direktiiviga hõlmamata piiriülese jagunemise liike, eelkõige piiriüleseid jagunemisi omandamise teel reguleerivate õigusnormide kehtestamise teostatavuse kohta.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 27. november 2019

Euroopa Parlamendi nimel

President

D.M. SASSOLI

Nõukogu nimel

Eesistuja

T. TUPPURAINEN

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 24.

(2) Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. novembri 2019. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv) (ELT L 172, 26.6.2019, lk 18).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).

(10) Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16).

(11) Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16).

(12) Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsember 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

(15) Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34).

(16) Nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2376, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1).

(17) Nõukogu 25. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/881, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 146, 3.6.2016, lk 8).

(18) Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1).

(19) Nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (ELT L 139, 5.6.2018, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(21) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(22) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

12.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 321/45

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2122,

10. oktoober 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses piiripunktides ametlikust kontrollist vabastatud teatavate looma- ja kaubakategooriatega, reisijate isikliku pagasi ja selliste kaupade erikontrolliga, mis saadetakse väikeste saadetistena füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks, ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 142/2011

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (1) eriti selle artikli 48 punkte b, c, d, e ja f, artikli 53 lõike 1 punkti d alapunkti ii ning artikli 77 lõike 1 punkti k,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2017/625 artikliga 48 antakse komisjonile õigus võtta vastu eeskirju, millega vabastatakse teatavatesse kategooriatesse kuuluvad loomad ja kaubad piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist, juhul kui erandi tegemine on põhjendatud. Määruse (EL) 2017/625 artikli 53 lõike 1 punkti d alapunktiga ii antakse komisjonile õigus võtta vastu eeskirju tolli või muude avalik-õiguslike asutuste täidetavate eriülesannete kohta, mis on seotud reisijate isikliku pagasi ametliku kontrolliga, kui need ülesanded ei kuulu juba nimetatud ametiasutuste vastutusalasse.

(2)

Need eeskirjad on sisuliselt seotud ja paljud neist on ette nähtud koos kohaldamiseks. Lihtsuse ja läbipaistvuse huvides ning eeskirjade kohaldamise hõlbustamiseks ja nende paljususe vältimiseks tuleks need seepärast sätestada pigem ühes õigusaktis kui mitmes eraldi õigusaktis, mis sisaldavad palju ristviiteid ja mille puhul tekib dubleerimise oht. Need eeskirjad teenivad sageli ühiseid eesmärke ning neis viidatakse ettevõtjate ja pädevate asutuste täiendavale tegevusele. Seepärast on asjakohane koondada need eeskirjad ühte delegeeritud määrusesse.

(3)	Kui piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist vabastamise eeskirjad on vastu võetud, tuleks kehtestada tingimused, näiteks piisava kontrolli tegemise kord, mille eesmärk on tagada, et loomade ja kaupade liitu sisenemisel ei tekiks lubamatut ohtu rahva-, looma- ega taimetervisele.

(4)

Piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist on nõukogu direktiiviga 97/78/EÜ (2) juba vabastatud tooted, mis kuuluvad reisijate isikliku pagasi hulka, tooted, mis on ette nähtud rahvusvahelistel liinidel sõitva transpordivahendi meeskonnale ja reisijatele tarbimiseks, ning tooted, mis saadetakse väikeste partiidena eraisikutele. Arvestades et direktiiv 97/78/EÜ tunnistatakse alates 14. detsembrist 2019 kehtetuks, on õigusselguse huvides ja nimetatud erandite järjepideva kohaldamise tagamiseks asjakohane käesolevas määruses kehtestada nimetatud erandeid käsitlevad sätted. Kontrollist vabastatakse teatavate kategooriate alla kuuluvad loomad ja tooted, mis sisenevad liitu, ent mida ei lasta turule.

(5)	Liidu õigusaktide järjepidevuse tagamiseks peaksid liikmesriigid teatavate looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide liitu sissetoomise vältimiseks jätkama korrakohase riskipõhise kontrolli tegemist, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1143/2014 (3).

(6)	Teadusuuringute edendamise hõlbustamise huvides on põhjendatud, et teatavatesse kategooriatesse kuuluvad teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks ette nähtud loomad ja tooted vabastatakse piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist.

(7)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktis c nimetatud ja teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks ette nähtud taimed, taimsed saadused ja muud objektid peaksid teatavatel tingimustel olema vabastatud piiripunktis tehtavast identsus- ja füüsilisest kontrollist, sest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 (4) artikliga 48 on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed.

(8)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 48 punkti d ja punkti e kohaselt tuleks piiripunktides toimuvast ametlikust kontrollist vabastada tooted, mis kuuluvad reisijate isikliku pagasi hulka ja on ette nähtud isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks, ning kaubad, mis saadetakse väikeste saadetistena füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks. Kaupu, mis saadetakse väikeste saadetistena füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks, peaksid liikmesriigid kontrollima riskipõhiselt. Nimetatud saadetiste või kaupade sissetoomist reguleerivate meetmete puhul tuleks arvesse võtta ohtu, et loomsete saaduste sissetoomisel liitu tuuakse nendega kaasa haigusetekitajaid või haigusi.

(9)

Selleks et tagada rahva-, looma- ja taimetervise ohtude minimeerimine, peaksid liikmesriigid vähemalt kord aastas vaatama läbi oma konkreetsed reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate kaupadega seotud kontrollimehhanismid ja -meetmed ning ajakohastama neid mehhanisme ja meetmeid kord aastas pärast peamise turismihooaja lõppu.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 576/2013 (5) ja komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 577/2013 (6) on sätestatud eeskirjad lemmikloomade teatavate liikide mittekaubanduslikule liikumisele kolmandatest riikidest liitu koos omanikuga või volitatud isikuga. Nimetatud liikumistega seotud halduskoormust tuleks minimeerida ning samal ajal tuleks tagada piisav ohutustase, arvestades kaasnevat ohtu rahva- ja loomatervisele. Lisaks peaksid liikmesriigid lubama lemmiklinde liitu tuua üksnes kooskõlas komisjoni otsusega 2007/25/EÜ (7).

(11)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 48 punktiga f antakse komisjonile õigus võtta vastu eeskirju, millega vabastatakse piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist mittekaubanduslikul isiklikul eesmärgil peetavad lemmikloomad. Käesolevas määruses sätestatud vabastamiseeskirjad ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustust teha ametlikku kontrolli, mille eesmärk on tagada määruse (EL) nr 1143/2014 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006 (8) nõuete täitmine.

(12)	Teatavat liiki lemmikloomade mittekaubanduslikule liitu liikumisele kohaldatavate eeskirjade kohta kodanikele selge ja kättesaadava teabe andmiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda sellise teabe avalikuks tegemist.

(13)

See, kui suurt ohtu loomahaiguste ja haigusetekitajate sissetoomine endast rahva- ja loomatervisele kujutab, sõltub mitmest tegurist, nagu toote liik, loomaliik, kellelt toode on saadud, ning haigusetekitaja olemasolu tõenäosus. Selliste ohtude kõrvaldamise eesmärgil on komisjoni määruses (EÜ) nr 206/2009 (9) sätestatud kõikehõlmavad liidu eeskirjad loomahaiguste ja haigusetekitajate sissetoomise ärahoidmiseks. Võttes arvesse, et käesolevas määruses sätestatakse määrusega (EÜ) nr 206/2009 hõlmatud eeskirjad, tuleks nimetatud määrus tunnistada kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

(14)	Komisjoni määrust (EL) nr 142/2011 (10) tuleks muuta seoses teatavate teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide vabastamisega veterinaarkontrollidest piiripunktides, kuna need kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(15)	Määrust (EL) 2017/625 kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019. Seega tuleks käesolevas määruses sätestatud eeskirju samuti kohaldada alates nimetatud kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad selle kohta, millistel juhtudel ja tingimustel vabastatakse teatavatesse kategooriatesse kuuluvad loomad ja kaubad piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist ning millistel juhtudel ja tingimustel võivad toll või muud avalik-õiguslikud asutused täita reisijate isikliku pagasi kontrolliga seotud eriülesandeid, kui need ülesanded ei kuulu juba nimetatud ametiasutuste vastutusalasse.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid“ – teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid, nagu need on määratletud määruse (EL) nr 142/2011 I lisa punktis 38;

2)	„ametliku kontrolli teabehaldussüsteem“ – määruse (EL) 2017/625 artiklis 131 nimetatud ametliku kontrolli teabehaldussüsteem;

3)	„värsked kalandustooted“ – värsked kalandustooted, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (11) I lisa punktis 3.5;

4)	„ettevalmistatud kalandustooted“ – ettevalmistatud kalandustooted, nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 3.6;

5)	„töödeldud kalandustooted“ – töödeldud kalandustooted, nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 7.4;

6)	„lemmikloom“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (12) artikli 4 punktis 11 määratletud lemmikloom;

7)	„mittekaubanduslik liikumine“ – määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 14 määratletud mittekaubanduslik liikumine;

8)	„lemmikloomatoit“ – määruse (EL) nr 142/2011 I lisa punktis 19 määratletud lemmikloomatoit.

Artikkel 3

Teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks ette nähtud loomad

1. Teaduslikel eesmärkidel, näiteks teadustöös, õppetöös või tootearendusega seotud teadustöös kasutamiseks ette nähtud selgrootud vabastatakse piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist, v.a määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 15 lõike 2 kohaselt tehtavast kontrollist, tingimusel et

a)	need selgrootud vastavad määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktis d nimetatud eeskirjades sätestatud loomatervisenõuetele;

b)	sihtliikmesriigi pädev asutus on enne nende liitu sissetoomist selleks loa andnud;

c)	teaduslikel eesmärkidel tehtava töö lõppedes need selgrootud ja neist saadud tooted, v.a teaduslikel eesmärkidel kasutatud kogused, kõrvaldatakse või saadetakse edasi kolmandasse riiki, millest need pärit on.

2. Lõiget 1 ei kohaldata mesilastele (Apis mellifera), kimalastele (Bombus spp), hõimkonda Mollusca kuuluvatele molluskitele ning alamhõimkonda Crustacea kuuluvatele koorikloomadele.

Artikkel 4

Teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid

1. Pädev asutus võib vabastada teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid piiripunktides tehtavast ametlikust kontrollist järgmistel tingimusel:

a)	sihtliikmesriigi pädev asutus on andnud proovide kasutajale nende liitu toomiseks määruse (EL) nr 142/2011 artikli 27 lõike 1 kohase eelneva loa ja kõnealune luba on kantud selle asutuse väljastatud ametlikku dokumenti;

b)	proovidega on kaasas punktis a osutatud ametlik dokument või selle koopia, kuni need jõuavad punktis a osutatud kasutajani või punktis c osutatud juhul liitu sisenemise piiripunkti;

c)	kui liitu sisenemine toimub liikmesriigi kaudu, mis ei ole sihtliikmesriik, esitab ettevõtja proovid piiripunktis.

2. Lõike 1 punktis c nimetatud juhul teatab piiripunkti pädev asutus sihtliikmesriigi pädevale asutusele ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu proovide liitu sisenemisest.

Artikkel 5

Teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks ette nähtud taimed, taimsed saadused ja muud objektid

1. Taimed, taimsed saadused ja muud objektid vabastatakse piiripunktis tehtavast identsus- ja füüsilisest kontrollist, v.a määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 15 lõike 2 kohasest kontrollist, tingimusel et need on ette nähtud kasutamiseks määruse (EL) 2016/2031 artikli 48 lõike 1 kohastel teaduslikel eesmärkidel.

2. Esimese liitu saabumise piiripunkti pädev asutus teeb määruse (EL) 2016/2031 artikli 48 lõikes 1 nimetatud loa dokumentide kontrolli. Nõuete rikkumise tuvastamise või kahtlustamise korral võib esimese saabumiskoha piiripunkti pädev asutus teha saadetise identsus- ja füüsilise kontrolli või nõuda selle tegemist pädeva asutuse määratud karantiinijaama või kinnise üksuse eest vastutavalt isikult.

3. Kui saadetise esimese saabumiskoha piiripunkti pädev asutus taotleb identsus- ja füüsilise kontrolli tegemist pädeva asutuse määratud karantiinijaama või kinnise üksuse eest vastutavalt isikult, teavitab saadetise esimese saabumiskoha piiripunkti pädev asutus karantiinijaama või kinnise üksuse pädevat asutust ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu dokumentide kontrolli tulemustest ning sellele järgnevast saadetise lähetamisest karantiinijaama või kinnisesse üksusesse. Karantiinijaama või kinnise üksuse pädev asutus teatab saadetise esimese saabumiskoha piiripunkti pädevale asutusele ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu saadetise saabumisest karantiinijaama või kinnisesse üksusesse. Karantiinijaama või kinnise üksuse pädev asutus teeb identsus- ja füüsilise kontrolli.

Artikkel 6

Loomsed saadused ja liittooted, mis on rahvusvahelistel liinidel sõitvas transpordivahendis ja mida ei laadita maha ning mis on ette nähtud meeskonna ja reisijate tarbeks

1. Loomsed saadused ja liittooted vabastatakse piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist, tingimusel et

a)	need on ette nähtud rahvusvahelistel liinidel sõitva transpordivahendi meeskonnale ja reisijatele tarbimiseks ning

b)	neid ei laadita liidu territooriumil maha.

2. Sadamas mahalaaditavate lõikes 1 nimetatud kaupade otsene üleandmine ühelt rahvusvahelistel liinidel sõitvalt transpordivahendilt teisele rahvusvahelistel liinidel sõitvale transpordivahendile vabastatakse piiripunktides tehtavast ametlikust kontrollist, tingimusel et

a)	see toimub vastavalt piiripunkti pädeva asutuse antud nõusolekule ning

b)	see toimub tollijärelevalve all.

3. Lõikes 1 nimetatud kaupade eest vastutav ettevõtja taotleb lõike 2 punktis a nimetatud nõusolekut enne kaupade üleandmist ühelt rahvusvahelistel liinidel sõitvalt transpordivahendilt teisele rahvusvahelistel liinidel sõitvale transpordivahendile.

Artikkel 7

Kaubad, mis kuuluvad reisijate isikliku pagasi hulka ja on ette nähtud isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks

Loomsed saadused, liittooted, loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mis kuuluvad reisijate isikliku pagasi hulka ja on ette nähtud isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks, vabastatakse piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist, tingimusel et need kuuluvad vähemalt ühte järgmistest kategooriatest:

a)	kaubad, mis on loetletud I lisa 1. osas, tingimusel et nende kogukaal ei ületa 2 kg suurust kaalupiirangut;

b)	roogitud värsked kalandustooted või ettevalmistatud kalandustooted või töödeldud kalandustooted, tingimusel et nende kogukaal ei ületa 20 kg suurust kaalupiirangut või ühe kala kaalu, olenevalt sellest, kumb kaal on suurem;

c)	käesoleva artikli punktides a ja b ning I lisa 2. osas nimetamata kaubad, tingimusel et nende kogukaal ei ületa 2 kg suurust kaalupiirangut;

d)	taimed, v.a istutamiseks ettenähtud taimed, taimsed saadused ja muud objektid;

e)	kaubad, v.a istutamiseks ettenähtud taimed, mis on pärit Andorrast, Islandilt, Liechtensteinist, Norrast, San Marinost või Šveitsist;

f)	Fääri saartelt või Gröönimaalt pärit kalandustooted;

g)	kaubad, mis ei ole istutamiseks ette nähtud taimed ega Fääri saartelt või Gröönimaalt pärit kalandustooted, tingimusel et nende kogukaal ei ületa 10 kg suurust kaalupiirangut.

Artikkel 8

Teave kaupade kohta, mis kuuluvad reisijate isikliku pagasi hulka ja on ette nähtud isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks

1. Kõikides liitu sisenemise kohtades esitab pädev asutus teabe, paigutades kolmandatest riikidest saabuvatele reisijatele nähtavale kohale ühe II lisas esitatud hoiatusplakatitest vähemalt ühes liitu sisenemise liikmesriigi ametlikus keeles.

2. Pädev asutus võib täiendada lõikes 1 nimetatud teavet lisateabega, sealhulgas

a)	III lisas sätestatud teabega;

b)	kohalikele tingimustele vastava teabega.

3. Rahvusvahelise reisijateveo ettevõtjad, sealhulgas lennujaamade ja sadamate käitajad, raudtee-ettevõtjad ning reisibürood

a)	juhivad oma klientide tähelepanu artiklis 7 ja käesolevas artiklis sätestatud eeskirjadele, esitades neile eelkõige II ja III lisas sätestatud teabe;

b)	nõustuvad sellega, et pädev asutus paigutab nende ruumidesse kolmandatest riikidest saabuvatele reisijatele nähtavale kohale lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe.

Artikkel 9

Reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate kaupade ametlik erikontroll

1. Pädevad asutused, tolliasutused või muud vastutavad avalik-õiguslikud asutused korraldavad koostöös lennujaamade ja sadamate käitajate ning raudtee-ettevõtjatega ja muude sisenemiskohtade eest vastutavate ettevõtjatega reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate kaupade ametliku erikontrolli liitu sisenemise kohtades. See ametlik erikontroll peab olema riskipõhine ja tõhus.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kontroll

a)	toimub eesmärgiga avastada eeskätt artiklis 7 nimetatud kaupade olemasolu;

b)	toimub eesmärgiga kontrollida, et artiklis 7 sätestatud tingimused on täidetud; ning

c)	tehakse sobivate vahenditega, mille hulka võib kuuluda läbivalgustusseadmete ja otsimiskoerte kasutamine suure hulga kaupade läbiotsimiseks.

3. Ametlikku erikontrolli tegevad pädevad asutused, tolliasutused või muud vastutavad avalik-õiguslikud asutused

a)	seavad eesmärgiks avastada kaubad, mis ei vasta artiklis 7 sätestatud eeskirjadele;

b)	tagavad, et avastatud mittenõuetekohased kaubad konfiskeeritakse ja hävitatakse riigi õigusnormide kohaselt ja vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (13) artiklite 197–199 kohaselt;

c)	vaatavad vähemalt kord aastas enne 1. oktoobrit läbi enda kohaldatavad mehhanismid ja meetmed, teevad kindlaks, mil määral vastavusnõudeid täidetakse, ning kohandavad nimetatud mehhanisme ja meetmeid vajaduse korral riskipõhiselt, et saavutada lõike 2 punktides a ja b sätestatud eesmärgid.

4. Lõike 3 punktis c nimetatud läbivaatamisega tuleb tagada rahva-, looma- ja taimetervise ohtude minimeerimine.

Läbivaatamisel võetakse arvesse järgmist:

a)	artiklis 7 sätestatud eeskirjadele mittevastavate saadetiste ligikaudse arvu kohta kogutud andmed;

b)	tehtud ametlike erikontrollide arv;

c)	reisijate isikliku pagasi hulgast leitud ja artikli 7 nõuetele mittevastavate, konfiskeeritud ja hävitatud saadetiste koguhulk ning

d)	muu asjakohane teave.

Artikkel 10

Kaubad, mis saadetakse väikeste saadetistena füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks

1. Loomsed saadused, liittooted, loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mis saadetakse väikeste saadetistena füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks, vabastatakse piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist, tingimusel et need kuuluvad vähemalt ühte artiklis 7 loetletud kategooriatest.

2. Liikmesriigid teevad nende kaupade ametlikku erikontrolli kooskõlas artikliga 9.

3. Postiteenistused juhivad oma klientide tähelepanu lõikes 1 sätestatud eeskirjadele, esitades neile eelkõige III lisas sätestatud teabe.

Artikkel 11

Lemmikloomad

Mittekaubandusliku liikumise käigus liitu sisenevad lemmikloomad vabastatakse piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist, v.a määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 15 lõike 2 kohaselt tehtavast ametlikust kontrollist ja määruse (EÜ) nr 865/2006 artikli 57 lõike 1 nõutele vastavuse kontrollimiseks tehtavast ametlikust kontrollist, järgmises korras:

määruse (EL) nr 576/2013 I lisa A osas nimetatud liikidesse kuuluvad loomad, kes

vastavad määruse (EL) nr 576/2013 artikli 5 lõigetes 1 või 2 sätestatud tingimustele ja tuuakse sisse rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osas nimetatud territooriumilt või kolmandast riigist, tingimusel et neile tehakse artikli 33 kohane dokumentide ja identsuskontroll ning vajaduse korral määruse (EL) nr 576/2013 artikli 5 lõike 3 kohane tavapärane kohapealne kontroll; või

ii)

vastavad määruse (EL) nr 576/2013 artikli 5 lõigetes 1 või 2 sätestatud tingimustele ja tuuakse sisse rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 2. osas nimetatud territooriumilt või kolmandast riigist, tingimusel et neile tehakse artikli 34 kohane dokumentide ja identsuskontroll ning vajaduse korral määruse (EL) nr 576/2013 artikli 5 lõike 3 kohane tavapärane kohapealne kontroll; või

iii)	vastavad määruse (EL) nr 576/2013 artikli 10 lõikes 3 sätestatud tingimustele, tingimusel et neile tehakse nimetatud määruse artikli 10 lõike 3 punktis a nimetatud loa tingimuste ja artikli 10 lõike 3 punkti b nõuete kohane kontroll; või

iv)	vastavad määruse (EL) nr 576/2013 artiklis 32 sätestatud tingimustele, tingimusel et neile tehakse nimetatud määruse artikli 32 lõike 1 punktis a nimetatud loa tingimuste kohane kontroll;

määruse (EL) nr 576/2013 I lisa B osas nimetatud linnud, tingimusel et

i)	liikmesriigid on lubanud nende liikumist kooskõlas otsuse 2007/25/EÜ artikli 1 lõikega 1 ning

ii)	neile tehakse otsuse 2007/25/EÜ artikli 2 kohane veterinaarkontroll;

c)	määruse (EL) nr 576/2013 I lisa B osas nimetatud linnud, kes tuuakse liitu Andorrast, Fääri saartelt, Gröönimaalt, Islandilt, Liechtensteinist, Monacost, Norrast, San Marinost, Šveitsist või Vatikani Linnriigist;

d)	määruse (EL) nr 576/2013 I lisa B osas nimetatud liikidesse kuuluvad loomad, v.a linnud.

Artikkel 12

Teave lemmikloomade kohta

1. Kõikides liitu sisenemise kohtades esitab pädev asutus IV lisas esitatud hoiatusplakatil oleva teabe vähemalt ühes liitu sisenemise liikmesriigi ametlikus keeles, paigutades kolmandatest riikidest saabuvatele reisijatele nähtavale kohale silmatorkavad teadaanded.

2. Rahvusvahelise reisijateveo ettevõtjad, sealhulgas lennujaamade ja sadamate käitajad ning raudtee-ettevõtjad nõustuvad sellega, et pädev asutus paigutab nende ruumidesse kolmandatest riikidest saabuvatele reisijatele nähtavale kohale lõikes 1 nimetatud teabe.

Artikkel 13

Määruse (EÜ) nr 206/2009 kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EÜ) nr 206/2009 tunnistatakse kehtetuks alates 14. detsembrist 2019.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja tõlgendatakse vastavalt V lisa vastavustabelile.

Artikkel 14

Määruse (EL) nr 142/2011 muutmine

Määruse (EL) nr 142/2011 artikli 27 lõige 2 jäetakse välja.

Artikkel 15

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (ELT L 178, 28.6.2013, lk 1).

(6) Komisjoni 28. juuni 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 577/2013, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 576/2013 ettenähtud identifitseerimisdokumentide näidiseid koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubanduslikuks liikumiseks, territooriumide ja kolmandate riikide loetelude kehtestamist ning nõudeid teatavatele tingimustele vastavust tõendavate deklaratsioonide vormi, kujunduse ja keelte kohta (ELT L 178, 28.6.2013, lk 109).

(7) Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta otsus 2007/25/EÜ, mis käsitleb teatavaid kaitsemeetmeid seoses lindude kõrge patogeensusega gripiga ja omanikega kaasas olevate lemmiklindude liikumisega ühendusse (ELT L 8, 13.1.2007, lk 29).

(8) Komisjoni 4. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 865/2006, millega kehtestatakse looduslike looma- ja taimeliikide kaitset nendega kauplemise reguleerimise teel käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 166, 19.6.2006, lk 1).

(9) Komisjoni 5. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 206/2009, milles käsitletakse isiklikuks tarbimiseks ettenähtud loomsete saaduste ühendusse toomist ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 136/2004 (ELT L 77, 24.3.2009, lk 1).

(10) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

I LISA

1. OSA

Artikli 7 punktis a nimetatud kaupade loetelu

Väikelaste pulbrilised piimasegud, lastetoidud ja eriotstarbelised ravitoidud, tingimusel et

i)	neid ei pea enne avamist jahutama;

ii)	need on lõpptarbijale müümiseks ettenähtud pakendis kaubanduslikud margitooted ning

iii)	pakend on avamata, kui see ei ole parasjagu kasutuses.

Tervisega seotud põhjustel vajalik lemmikloomatoit, tingimusel et see

i)	on ette nähtud reisijaga kaasas oleva lemmiklooma jaoks;

ii)	on pika säilivusajaga;

iii)	on otse lõpptarbijale müümiseks ettenähtud pakendis kaubanduslik margitoode ning

iv)	pakend on avamata, kui see ei ole parasjagu kasutuses.

2. OSA

Artikli 7 punkti c kohaselt piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist vabastamata kaupade loetelu

Kombineeritud nomenklatuuri kood (1)	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
ex grupp 2 (0201–0210)	Liha ja söödav rups	Kõik, välja arvatud konnakoivad (CN-kood 0208 90 70 )
0401–0406	Piimatooted	Kõik
ex 0504 00 00	Loomasooled, -põied ja -maod (v.a kalade omad), terved või tükeldatud, värsked, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud	Kõik, välja arvatud ümbrised
ex 0511	Mujal nimetamata loomsed tooted; määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa 2. osa 1. jaotise 1. või 3. grupi surnud loomad, inimtoiduks kõlbmatud	Ainult lemmikloomatoit
1501 00	Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv	Kõik
1502 00	Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv	Kõik
1503 00	Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata)	Kõik
1506 00 00	Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata	Kõik
1601 00	Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained	Kõik
1602	Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid	Kõik
1702 11 00 1702 19 00	Laktoos ja laktoosisiirup	Kõik
ex 1901	Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt	Ainult liha ja/või piima sisaldavad tooted
ex 1902	Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte	Ainult liha ja/või piima sisaldavad tooted
ex 1905	Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms	Ainult liha ja/või piima sisaldavad tooted
ex 2004	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 (1) nimetatud tooted	Ainult liha ja/või piima sisaldavad tooted
ex 2005	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted	Ainult liha ja/või piima sisaldavad tooted
ex 2103	Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep	Ainult liha ja/või piima sisaldavad tooted
ex 2104	Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist	Ainult liha ja/või piima sisaldavad tooted
ex 2105 00	Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota	Ainult piima sisaldavad tooted
ex 2106	Mujal nimetamata toiduvalmistised	Ainult liha ja/või piima sisaldavad tooted
ex 2309	Loomasöödana kasutatavad tooted	Ainult lemmikloomatoit, koerte närimiskondid ja valmistoidud, mis sisaldavad liha ja/või piima

Märkused:

1.	veerg: kui kontrollida on vaja üksnes teatav osa mis tahes koodi alla kuuluvatest toodetest ja kaupade nomenklatuuris puudub kõnealuse koodi all konkreetne alajaotis, lisatakse koodile „ex“ (näiteks ex19 01: kontrollida tuleb ainult liha ja/või piima sisaldavaid tooteid).

2.	veerg: kasutatakse kaupade kirjeldusi, mis on sätestatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa kirjelduse veerus.

3.	veerg: selles veerus täpsustatakse hõlmatud tooteid.

(1) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(2) Rubriigi 2006 sõnastus on järgmine: „Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud)“.

II LISA

Artikli 8 lõikes 1 osutatud hoiatusplakatid

Hoiatusplakatid leiab veebilehelt

https://ec.europa.eu/food/animals/animalproducts/personal_imports_en

III LISA

Artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud teave

Vältige loomade nakkushaiguste toomist ELi!

Loomsed saadused võivad sisaldada patogeene, mis põhjustavad nakkushaigusi

Haiguste ELi sissetoomise ohu tõttu on teatavate loomsete saaduste ELi toomise suhtes kehtestatud range kord. Seda korda ei kohaldata loomsete saaduste suhtes, mis liiguvad ELi liikmesriikide vahel, ega nende suhtes, mis tuuakse väikeses koguses ja isiklikuks tarbimiseks sisse Andorrast, Islandilt, Liechtensteinist, Norrast, San Marinost või Šveitsist.

Kõik eeskirjadele mittevastavad loomsed saadused tuleb ELi saabumisel loovutada ametlikuks kõrvaldamiseks. Selliste toodete deklareerimata jätmine võib kaasa tuua trahvi või kriminaalvastutusele võtmise.

Järgmisi kaupu võib ELi sisse tuua üksnes juhul, kui punktides 2, 3 ja 5 loetletud kaupade kogukaal ei ületa kaalupiirangut 2 kilogrammi inimese kohta.

Kui kaubad on pärit Fääri saartelt või Gröönimaalt, siis ei tohi punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatud kaupade kogukaal ületada kaalupiirangut 10 kilogrammi inimese kohta.

1.Väikesed liha ja piima ning nendest valmistatud toodete kogused (v.a väikelaste pulbrilised piimasegud, lastetoidud ning eriotstarbelised ravitoidud ja tervisega seotud põhjustel vajalik lemmikloomatoit)

ELi võib tuua või saata üksnes isiklikuks tarbimiseks mõeldud liha ja piima ning nendest valmistatud tooteid (v.a väikelaste pulbrilised piimasegud, lastetoit ning eriotstarbeline ravitoit ja tervisega seotud põhjustel vajalik lemmikloomatoit), juhul kui need on pärit Fääri saartelt või Gröönimaalt, tingimusel et nende kaal ei ületa 10 kilogrammi inimese kohta.

2.Väikelaste pulbrilised piimasegud, lastetoidud ja eriotstarbelised ravitoidud

ELi võib isiklikuks tarbimiseks tuua või saata väikelaste pulbrilisi piimasegusid, lastetoitusid ja eriotstarbelisi ravitoitusid, tingimusel et:

—

need on pärit Fääri saartelt või Gröönimaalt ja et nende kogukaal ei ületa kaalupiirangut 10 kilogrammi inimese kohta ning

a)	toodet ei pea enne tarbimist jahutama;

b)	toode on pakendis kaubanduslik margitoode ja

c)	pakend on avamata, kui see ei ole parasjagu kasutuses

—

need on pärit muudest riikidest (v.a Fääri saartelt või Gröönimaalt) ja nende kogukaal ei ületa kaalupiirangut 2 kilogrammi inimese kohta ning

a)	toodet ei pea enne tarbimist jahutama;

b)	toode on pakendis kaubanduslik margitoode ja

pakend on avamata, kui see ei ole parasjagu kasutuses.

3.Tervisega seotud põhjustel vajalik lemmikloomatoit

ELi võib isiklikuks tarbimiseks tuua või saata tervisega seotud põhjustel vajalikku lemmikloomatoitu, tingimusel et

—

see on pärit Fääri saartelt või Gröönimaalt ja et selle kogukaal ei ületa kaalupiirangut 10 kilogrammi inimese kohta ning

a)	toodet ei pea enne tarbimist jahutama;

b)	toode on pakendis kaubanduslik margitoode ja

c)	pakend on avamata, kui see ei ole parasjagu kasutuses

—

see on pärit muudest riikidest (v.a Fääri saartelt või Gröönimaalt) ja selle kogukaal ei ületa kaalupiirangut 2 kilogrammi inimese kohta ning

a)	toodet ei pea enne tarbimist jahutama;

b)	toode on pakendis kaubanduslik margitoode ja

pakend on avamata, kui see ei ole parasjagu kasutuses.

4.Väikesed isiklikuks tarbimiseks ettenähtud kalandustoodete kogused

ELi võib tuua või saata isiklikuks tarbimiseks ettenähtud kalandustooteid (sh värske, kuivatatud, küpsetatud, soolatud või suitsutatud kala, teatavad karplased, nagu krevetid, vähid, mitteelusad rannakarbid ja austrid) tingimusel, et

—	värske kala on roogitud;

—	kalandustoodete kaal ei ületa kaalupiirangut 20 kilogrammi inimese kohta või ühe kala kaalu, olenevalt sellest, kumb kaal on suurem.

Kõnealuseid piiranguid ei kohaldata Fääri saartelt või Gröönimaalt pärit kalandustoodete suhtes.

5.Väikesed muude inimtoiduks mõeldud loomsete saaduste kogused

ELi võib tuua või saata muid loomseid saadusi, nagu mesi, elusad austrid, rannakarplased ja teod, tingimusel et

—	need on pärit Fääri saartelt või Gröönimaalt ja nende kogukaal ei ületa kaalupiirangut 10 kilogrammi inimese kohta;

—	need on pärit muudest riikidest (v.a Fääri saartelt või Gröönimaalt) ja et nende kogukaal ei ületa kaalupiirangut 2 kilogrammi inimese kohta.

Arvestada tuleb seda, et loomseid saadusi võib väikestes kogustes ELi tuua või saata mitme eespool nimetatud viie kategooria hulgast (vt punktid 1–5), tingimusel et need vastavad iga asjaomase kategooria kohta esitatud nõuetele.

6.Suuremad loomsete saaduste kogused

Suuremaid loomsete saaduste koguseid võib ELi tuua või saata ainult siis, kui need vastavad kaubasaadetisi käsitlevatele nõuetele, mis hõlmavad

—	ELi asjakohasel ametlikul sertifikaadil märgitud sertifitseerimisnõudeid;

—

ELi saabumisel ELi piiripunktile kaupade ja nõuetekohaste dokumentide esitamist.

7.Nõuetest vabastatud tooted

Punktides 1–6 sätestatud eeskirjadest on vabastatud järgmised tooted:

—	leiva- ja saiatooted, koogid, küpsised, vahvlid, kuivikud, röstitud leiva- ja saiatooted jms röstitud tooted, mis sisaldavad alla 20 % töödeldud piima- ja munatooteid ning mida on töödeldud vastavalt komisjoni otsuse 2007/275/EÜ (1) artikli 6 lõike 1 punkti a alapunktile i;

—	kondiitritooted (sh kompvekid) ja šokolaad, mis sisaldavad alla 50 % töödeldud piima- ja munatooteid ning mida on töödeldud vastavalt otsuse 2007/275/EÜ artikli 6 lõike 1 punkti a alapunktile i;

—	lõpptarbija jaoks pakendatud toidulisandid, mis sisaldavad väikeses koguses (kokku alla 20 %) töödeldud loomseid saadusi (sh glükoosamiin, kondroitiin ja/või kitosaan), välja arvatud lihatooted;

—	kalaga täidetud oliivid;

—	pasta ja nuudlid, mida ei ole segatud ega täidetud töödeldud lihatootega, mis sisaldavad alla 50 % töödeldud piima- ja munatooteid ning mida on töödeldud vastavalt otsuse 2007/275/EÜ artikli 6 lõike 1 punkti a alapunktile i;

—	lõpptarbija jaoks pakendatud puljongitooted ning lõhna- ja maitseained, mis sisaldavad alla 50 % kalaõlisid, -pulbreid või -ekstrakte ning mida on töödeldud vastavalt otsuse 2007/275/EÜ artikli 6 lõike 1 punkti a alapunktile i.

(1) Komisjoni 17. aprilli 2007. aasta otsus 2007/275/EÜ, milles käsitletakse nõukogu direktiivide 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ alusel piiripunktides kontrollitavate loomade ja toodete loetelusid (ELT L 116, 4.5.2007, lk 9).

IV LISA

Artiklis 12 osutatud hoiatusplakat

Hoiatusplakati leiab veebilehelt

https://ec.europa.eu/food/animals/pet-movement/poster-diseases-dont-respect-borders_en

V LISA

Artikli 13 lõikes 2 osutatud vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 206/2009

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 4

Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 2 lõike 1 punkt b

Artikli 2 lõike 1 punkt c

Artikli 2 lõike 1 punkt d

Artikli 2 lõike 2 punkt a

Artikli 2 lõike 2 punkt b

Artikli 2 lõige 3

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõike 4 punkt a

Artikli 3 lõike 4 punkt b

Artikkel 4

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

Artikli 5 lõige 3

Artikli 6 lõike 1 punkt a

Artikli 6 lõike 1 punkt b

Artikli 6 lõige 2

Artikli 6 lõige 3

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

I lisa 1. osa

I lisa 2. osa

II lisa 1. osa

II lisa 2. osa

III lisa

IV lisa

V lisa

VI lisa

VII lisa

Artikli 7 punktid e ja f ning artikli 10 lõige 1

Artikli 7 punkt a ja artikli 10 lõige 1

Artikli 7 punkt b ja artikli 10 lõige 1

Artikli 7 punkt c ja artikli 10 lõige 1

Artikli 7 punkt a ja artikli 10 lõige 1

Artikli 7 punkt g ja artikli 10 lõige 1

Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõike 3 punkt a ja artikli 10 lõige 3

Artikli 9 lõige 1 ja artikli 10 lõige 2

Artikli 9 lõike 2 punktid a ja b ning artikli 10 lõige 2

Artikli 9 lõike 2 punkt c ja artikli 10 lõige 2

Artikli 9 lõike 3 punkt a ja artikli 10 lõige 2

Artikli 9 lõike 3 punkt b ja artikli 10 lõige 2

I lisa 2. osa

I lisa 1. osa punkt 1

I lisa 1. osa punkt 2

II lisa

III lisa

12.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 321/64

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2123,

10. oktoober 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 selles osas, millistel juhtudel ja tingimustel võib teatavate kaupade identsus- ja füüsilist kontrolli teha kontrollipunktis ning dokumentide kontrolli mujal kui piiripunktis

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 on kehtestatud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute raamistik, et kontrollida, kas täidetakse liidu toidutarneahela õigusnorme. See raamistik hõlmab kolmandatest riikidest liitu saabuvate loomade ja kaupade ametlikku kontrolli.

(2)

Sellega seoses peaks piiripunktide pädevatel asutustel olema tõhusa ametliku kontrolli tegemise ja nõuetekohase ohtude ohjamise tagamiseks võimalik lubada teha määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides c ja e nimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetiste identsus- ja füüsilist kontrolli muus kontrollipunktis kui piiripunktis, eeldusel et täidetud on teatavad tingimused.

(3)	Samal põhjusel peaks sama kord kehtima ka sellise mitteloomse toidu ja sööda saadetiste suhtes, millele kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 47 lõike 1 punktides d, e ja f nimetatud õigusaktides sätestatud meetmeid.

(4)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 669/2009 (2) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 884/2014 (3) on muu hulgas kehtestatud eeskirjad kõnealuste määrustega hõlmatud mitteloomse toidu ja sööda saadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli tegemise kohta muus kontrollipunktis kui määratud sisenemiskoht. Eelkõige on rakendusmäärusega (EL) nr 884/2014 kehtestatud tingimused, mille alusel antakse luba toimetada saadetis identsus- ja füüsilise kontrolli eesmärgil edasi impordiks määratud tollipunkti, eeskirjad selle kohta, millised dokumendid tuleb lisada saadetisele selle toimetamisel impordiks määratud tollipunkti, teave, mille peavad esitama määratud sisenemiskoha pädevad asutused ja saadetise eest vastutavad ettevõtjad, ning eeskirjad, mida kohaldatakse juhul, kui ettevõtja otsustab muuta impordiks määratud tollipunkti pärast seda, kui saadetis on lahkunud määratud sisenemiskohast. Nimetatud määrused tunnistatakse alates 14. detsembrist 2019 kehtetuks ja eespool nimetatud sätted tuleks asendatakse käesoleva määrusega. Samuti tuleks käesoleva määrusega kehtestatavates eeskirjades kasutada saadetiste tõhusa ametliku kontrolli tegemise ja nõuetekohase jälgitavuse tagamiseks täiel määral ära ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi või olemasolevate riiklike süsteemide pakutavaid võimalusi vahetada ametliku kontrolli alast teavet ja jälgida saadetisi.

(5)

Piiripunkti pädevad asutused peaksid ettevõtja taotluse korral teatavatel tingimustel andma loa toimetada kaubasaadetis edasi asjaomase kauba kategooria jaoks määratud piiripunktist erinevasse kontrollipunkti. Sellisel juhul peaks ettevõtja esitama pädevatele asutustele selle kontrollipunkti nime ning kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi (Traces) koodi, kuhu saadetis tuleks toimetada.

(6)

Piiripunkti pädevatel asutustel peaks olema võimalik tõhusa identsus- ja füüsilise kontrolli tegemiseks vajalikus ulatuses nõuda, et ettevõtja toimetaks kaubad edasi muusse kontrollipunkti kui piiripunkt. Sel juhul peaksid piiripunkti pädevad asutused saama ettevõtja nõusoleku enne kontrollipunkti edasitoimetamiseks loa andmist. Ettevõtja nõusolek peaks olema vajalik ettevõtja kantavate veokulude arvesse võtmiseks või selleks, et vältida olukordi, kus kergesti riknevaid kaupu sisaldavad saadetised toimetatakse edasi kontrollipunkti, mis ei asu piiripunktist nõuetekohasel kaugusel.

(7)	Selleks et piirata ohtu taime- või rahvatervisele, peaks taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ning mitteloomse toidu ja sööda saadetiste edasi kontrollipunkti toimetamiseks loa andmine põhinema piiripunktis tehtud dokumentide kontrolli rahuldavatel tulemustel.

(8)

Kontrollipunkti pädevad asutused peaksid jälgitavuse tagamiseks teatama piiripunkti pädevatele asutustele saadetise saabumisest. Sellise teabe puudumisel peaksid piiripunkti pädevad asutused koostöös kontrollipunkti pädevate asutustega kontrollima, kas saadetis on kontrollipunkti jõudnud, ja kui kontrollimine näitab, et saadetis ei ole saabunud, teavitama sellest tolliasutusi ja teisi määruse (EL) 2017/625 artikli 75 lõikes 1 osutatud asutusi ning alustama edasist uurimist, et teha kindlaks saadetise tegelik asukoht.

(9)

Selleks et pädevad asutused saaksid tõhusalt teha taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetiste identsus- ja füüsilist kontrolli, tuleks need saadetised toimetada piiripunktist edasi kontrollipunkti. Edasitoimetamine peab toimuma viisil, mis ei põhjusta muude taimede, taimsete saaduste või muude objektide saastumist ega nakatumist. Seetõttu peaksid ettevõtjad tagama, et kontrollipunkti edasitoimetamise ajal on pakendid või transpordivahendid suletud või plommitud. Konkreetsetel juhtudel peaks pädevatel asutustel olema võimalik lubada, et okaspuupuidu saadetiste pakendid või transpordivahendid ei ole piiripunktist kontrollipunkti vedamise ajal suletud või plommitud, kui täidetakse teatavaid eritingimusi. Sel juhul peaks saadetises sisalduv okaspuude puit olema kasvatatud või toodetud pädeva asutuse vastutusalasse kuuluva liikmesriigiga ühise maismaapiiriga sellise kolmanda riigi geograafilisel alal, mille kohta on teada, et asjaomase kolmanda riigi ja asjaomase liikmesriigi puidu fütosanitaarne olukord on sama.

(10)	Pädevatel asutustel, sh tolliasutustel, kellele liikmesriik on teinud ülesandeks teha ametlikku kontrolli, või muu kontrollipunkti kui piiripunkti pädevatel asutustel peaks olema tõhusa ametliku kontrolli korraldamiseks võimalik teha dokumentide kontrolli mujal kui piiripunktis.

(11)

Pädevatel asutustel, sh tolliasutustel, kellele liikmesriik on teinud ülesandeks teha ametlikku kontrolli, peaks selleks, et tagada tõhusa ametliku kontrolli tegemine muus liitu sisenemise kohas kui piiripunktis, olema võimalik teha taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetiste dokumentide kontrolli väiksema sagedusega, nagu on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1756/2004 (4).

(12)

Komisjoni otsusega 2010/313/EL (5) on lubatud teha määruse (EÜ) nr 669/2009 kohast füüsilist kontrolli Küprosel sööda- ja toidukäitlejate heakskiidetud ruumides. Samamoodi on komisjoni otsusega 2010/458/EL (6) lubatud teha määruse (EÜ) nr 669/2009 kohast füüsilist kontrolli Maltal sööda- ja toidukäitlejate heakskiidetud ruumides. Kuna käesolevat määrust kohaldatakse kõnealuste otsustega hõlmatud valdkondadele, on kohane tunnistada otsused 2010/313/EL ja 2010/458/EL alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast kehtetuks.

(13)

Kuna määruse (EL) 2017/625 kohaldamise alguskuupäev on 14. detsember 2019, peaks järjepidevuse ja õiguskindluse tagamiseks olema ka käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev sama. Vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 165 lõikele 4 võib artikli 53 lõike 1 punktis e sätestatud eeskirju selles osas, mis puudutab sama määruse artikli 47 lõike 1 punktis c nimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetisi, hakata kohaldama siiski alles vähemalt 12 kuud pärast nende eeskirjade vastuvõtmist. Seetõttu tuleks kuni 13. detsembrini 2020 kohaldada direktiivi 2000/29/EÜ (7) vastavaid sätteid käsitlevaid üleminekumeetmeid. Nimetatud üheaastane ajavahemik on vajalik selleks, et anda ettevõtjatele ja pädevatele asutustele lisaaega konkreetsete nõuete rakendamiseks.

(14)

Kuna käesolevat määrust kohaldatakse komisjoni direktiiviga 2004/103/EÜ (8) hõlmatud valdkondadele, mis on seotud määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktis c nimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega, on asjakohane kõnealune direktiiv alates 14. detsembrist 2020 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad selle kohta, millistel juhtudel ja tingimustel võivad pädevad asutused teha

identsus- ja füüsilist kontrolli muus kontrollipunktis kui piiripunktis järgmistele saadetistele:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 (9) artikli 72 lõikes 1 ja artikli 74 lõikes 1 nimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetised ning selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetised, millele kohaldatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõike 1, artikli 30 lõike 1, artikli 40 lõike 3, artikli 41 lõike 3, artikli 49 lõike 1, artikli 53 lõike 3 ja artikli 54 lõike 3 kohaselt vastu võetud õigusaktides sätestatud erakorralisi meetmeid;

ii)	sellise mitteloomse toidu ja sööda saadetised, millele kohaldatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides d, e ja f nimetatud õigusaktides sätestatud meetmeid;

b)	määruse (EL) 2016/2031 artikli 72 lõikes 1 ja artikli 74 lõikes 1 nimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetiste dokumentide kontrolli mujal kui piiripunktis.

2. Pädevad asutused, kes asuvad mujal kui piiripunktis, sealhulgas muus kontrollipunktis kui piiripunkt ja liitu sisenemise kohas, teevad toiminguid dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli ajal ning pärast seda kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega 2019/2130 (10) .

I PEATÜKK

Muudes kontrollipunktides kui piiripunktides tehtav identsus- ja füüsiline kontroll

Artikkel 2

Muus kontrollipunktis kui piiripunktis identsus- ja füüsilise kontrolli tegemise tingimused

1. Identsus- ja füüsilist kontrolli võib teha muus kontrollipunktis kui piiripunktis, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	ettevõtja, kes saadab vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 56 lõike 3 punktile a eelteate, või piiripunkti pädev asutus on märkinud ühtsesse sisseveodokumenti kontrollipunkti, kus identsus- ja füüsiline kontroll kavatsetakse teha;

b)	piiripunkti pädevate asutuste tehtud dokumentide kontrolli tulemused on rahuldavad;

c)	piiripunkti pädevad asutused on registreerinud ühtses sisseveodokumendis nende antud loa toimetada saadetis edasi kontrollipunkti;

d)	ettevõtja on teatanud enne saadetise piiripunktist lahkumist selle kontrollipunkti pädevatele asutustele, kus tehakse identsus- ja füüsiline kontroll, saadetise saabumise eeldatava aja ja transpordivahendi, täites ja esitades ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis eraldi ühtse sisseveodokumendi;

e)	ettevõtja on vedanud saadetise piiripunktist kontrollipunkti tollijärelevalve all ja kaupu vedamise ajal maha laadimata;

f)	ettevõtja on taganud, et kontrollipunktis on saadetisele lisatud punktis c nimetatud ühtse sisseveodokumendi paber- või elektrooniline koopia;

ettevõtja on taganud, et

määruse (EL) 2016/2031 artikli 72 lõikes 1 ja artikli 74 lõikes 1 nimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetistele ning selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetistele, millele kohaldatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõike 1, artikli 30 lõike 1, artikli 40 lõike 3, artikli 41 lõike 3, artikli 49 lõike 1, artikli 53 lõike 3 ja artikli 54 lõike 3 kohaselt vastu võetud õigusaktides sätestatud erakorralisi meetmeid, ning määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides e ja f nimetatud mitteloomse toidu ja sööda saadetistele on kontrollipunkti saatmisel lisatud määruse (EL) 2017/625 artikli 50 lõikes 1 nimetatud ametlike sertifikaatide kinnitatud koopia, mis on välja antud sama määruse artikli 50 lõike 2 kohaselt;

ii)

sellise mitteloomse toidu ja sööda saadetistele, millele kohaldatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides e ja f nimetatud õigusaktides sätestatud meetmeid, on kontrollipunkti saatmisel lisatud kolmanda riigi pädevate ametiasutuste tehtud laborianalüüsi tulemuste kinnitatud koopia, mis on välja antud sama määruse artikli 50 lõike 2 kohaselt;

ettevõtja on tolliasutustele saadetise kontrollipunkti toimetamise eesmärgil esitatud tollideklaratsiooni märkinud punktis c nimetatud ühtse sisseveodokumendi viitenumbri ja hoidnud ühtse sisseveodokumendi koopiat tolliasutustele kättesaadavana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (11) artiklile 163.

2. Lõike 1 punkti g alapunktides i ja ii nimetatud kinnitatud koopia saadetisele lisamise nõuet ei kohaldata, kui kolmanda riigi pädevad asutused on esitanud ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis asjaomased ametlikud sertifikaadid või laborianalüüsi tulemused või ettevõtja on need sinna üles laadinud ning piiripunkti pädevad asutused on kontrollinud, et need vastavad sertifikaatide või laborianalüüsi tulemuste originaalidele.

3. Kui liikmesriigi pädev asutus haldab olemasolevat riiklikku süsteemi, milles registreeritakse dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli tulemused, ei kohaldata lõike 1 punkte d ja h liikmesriigi piires piiripunktist kontrollipunkti toimetatavatele saadetistele, tingimusel et täidetud on järgmised nõuded:

a)	olemasolevas riiklikus süsteemis on kättesaadav teave saadetise kontrollipunkti saabumise eeldatava aja ja transpordivahendi tüübi kohta;

olemasolev riiklik süsteem vastab järgmistele tingimustele:

i)	süsteemiga tagatakse tolliasutuste ja ettevõtja õigeaegne teavitamine lõike 1 punktis c nimetatud loast ning piiripunkti pädevate asutuste õigeaegne teavitamine saadetise saabumisest kontrollipunkti;

ii)	süsteem vahetab ametliku kontrolli teabehaldussüsteemiga elektroonilisi andmeid, sh teavet saadetiste tagasilükkamise kohta ja teavet, mis võimaldab iga saadetist selgelt identifitseerida, näiteks kordumatu viitenumbri abil;

iii)	süsteemiga tagatakse, et lõike 1 punktis c nimetatud ühtset sisseveodokumenti saab täita ainult pärast seda, kui ametliku kontrolli teabehaldussüsteemiga on elektroonilisi andmeid vahetatud ja sealt kinnitus saadud.

Artikkel 3

Muus kontrollipunktis kui piiripunktis tehtav mitteloomse toidu ja sööda saadetiste identsus- ja füüsiline kontroll

1. Pädevad asutused võivad teha sellise mitteloomse toidu ja sööda saadetiste identsus- ja füüsilist kontrolli, millele kohaldatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides d, e ja f nimetatud õigusaktides sätestatud meetmeid, muus kontrollipunktis kui piiripunktis, juhul kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

saadetise eest vastutav ettevõtja on esitanud piiripunkti pädevatele asutustele taotluse, et identsus- ja füüsiline kontroll tehtaks kontrollipunktis, mis on määratud selle saadetise kauba kategooria jaoks, ning piiripunkti pädevad asutused on andnud loa toimetada saadetis edasi sellesse kontrollipunkti;

b)	piiripunkti pädevad asutused on otsustanud, et identsus- ja füüsiline kontroll tehakse kontrollipunktis, mis on määratud selle saadetise kauba kategooria jaoks, ning ettevõtja ei ole otsust vaidlustanud.

2. Lõikes 1 nimetatud identsus- ja füüsilise kontrolli peavad tegema piiripunkti pädevad asutused ühel järgmistest juhtudest:

a)	piiripunkti pädev asutus ei ole lõike 1 punktis a nimetatud luba andnud;

b)	ettevõtja on vaidlustanud lõike 1 punktis b nimetatud otsuse toimetada saadetis edasi kontrollipunkti.

Artikkel 4

Muus kontrollipunktis kui piiripunktis tehtav taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetiste identsus- ja füüsiline kontroll

1. Pädevad asutused võivad muus kontrollipunktis kui piiripunktis teha järgmisest koosnevate saadetiste identsus- ja füüsilist kontrolli:

a)	määruse (EL) 2016/2031 artikli 72 lõikes 1 ja artikli 74 lõikes 1 nimetatud taimed, taimsed saadused ja muud objektid;

b)	taimed, taimsed saadused ja muud objektid, millele kohaldatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõike 1, artikli 30 lõike 1, artikli 40 lõike 3, artikli 41 lõike 3, artikli 49 lõike 1, artikli 53 lõike 3 ja artikli 54 lõike 3 kohaselt vastu võetud õigusaktides sätestatud erakorralisi meetmeid.

2. Pädevad asutused võivad teha lõikes 1 nimetatud identsus- ja füüsilist kontrolli muus kontrollipunktis kui piiripunktis, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)	saadetise eest vastutav ettevõtja on esitanud piiripunkti pädevatele asutustele taotluse, et identsus- ja füüsiline kontroll tehtaks kontrollipunktis, mis on määratud selle saadetise kauba kategooria jaoks, ning piiripunkti pädevad asutused on andnud loa toimetada saadetis edasi kontrollipunkti;

b)	piiripunkti pädevad asutused on otsustanud, et identsus- ja füüsiline kontroll tehakse kontrollipunktis, mis on määratud selle saadetise kauba kategooria jaoks, ning ettevõtja ei ole otsust vaidlustanud.

3. Lõikes 1 nimetatud identsus- ja füüsilise kontrolli peavad tegema piiripunkti pädevad asutused ühel järgmistest juhtudest:

a)	piiripunkti pädev asutus ei ole lõike 2 punktis a nimetatud luba andnud;

b)	ettevõtja on vaidlustanud lõike 2 punktis b nimetatud otsuse toimetada saadetis edasi kontrollipunkti.

Artikkel 5

Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli muus kontrollipunktis kui piiripunktis tegemise eritingimused

1. Artikli 4 lõikes 1 nimetatud saadetiste identsus- ja füüsilist kontrolli võib teha kontrollipunktis, eeldusel et ettevõtja on taganud, et saadetiste pakendid või transpordivahendid on suletud või plommitud nii, et need edasi kontrollipunkti toimetamise käigus ei saaks saastada ega nakatada muid taimi, taimseid saadusi ega muid objekte taimekahjustajatega, mis on kantud määruse (EL) 2016/2031 artikli 5 lõikes 2 ja artikli 30 lõikes 1 nimetatud liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu või liidu reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate loetellu, ning kaitstavate piirkondade puhul vastavate taimekahjustajatega, mis on kantud sama määruse artikli 32 lõike 3 kohasesse loetellu.

2. Erandina lõikest 1 võivad sisenemispiiripunkti pädevad asutused anda loa mitte sulgeda või plommida taimede, taimsete saaduste või muude objektide saadetiste pakendeid või transpordivahendeid, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	saadetis koosneb selliste okaspuude puidust, mis on kasvatatud või toodetud pädeva asutuse vastutusalasse kuuluva liikmesriigiga ühise maismaapiiriga sellise kolmanda riigi geograafilisel alal, mille kohta on teada, et kolmanda riigi ja liikmesriigi puidu fütosanitaarne olukord on sama;

b)	okaspuude puidu saadetis veetakse kontrollipunkti, mis asub sisenemispiiripunktiga samas liikmesriigis;

c)	oksapuude puidu saadetiste kontrollipunkti veo käigus ei teki eririski, et levivad liidu karantiinsed taimekahjustajad või taimekahjustajad, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 30 lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmeid;

d)	pädev asutus tagab, et enne liikmesriigi territooriumilt lahkumist töödeldakse okaspuude puitu nii, et see ei ohustaks taimetervist.

3. Lõikes 2 nimetatud sätteid kohaldav liikmesriik

a)	teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele asjaomase kolmanda riigi ala ja selle ala fütosanitaarse olukorra;

b)	esitab kord aastas aruande, mis sisaldab asjaomase okaspuude puidu ametliku kontrolli mahtu ja tulemusi.

Artikkel 6

Toimingud muus kontrollipunktis kui piiripunktis tehtava identsus- ja füüsilise kontrolli ajal ning pärast seda

1. Saadetise eest vastutav ettevõtja ei tohi pärast seda, kui piiripunkti pädevad asutused on andnud loa või otsustanud toimetada saadetis edasi ühtses sisseveodokumendis märgitud kontrollipunkti, esitada saadetist identsus- ja füüsiliseks kontrolliks muusse kui sisseveodokumendis märgitud kontrollipunkti, välja arvatud juhul, kui piiripunkti pädevad asutused on andnud saadetise edasitoimetamiseks teise kontrollipunkti loa vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile a ja artikli 4 lõike 2 punktile a.

2. Kontrollipunkti pädevad asutused kinnitavad piiripunkti pädevatele asutustele, et saadetis on saabunud, täites ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatud ühtse sisseveodokumendi.

3. Kontrollipunkti pädevad asutused täidavad artikli 2 lõike 1 punktis d nimetatud eraldi ühtse sisseveodokumendi või artikli 2 lõike 3 kohaldamise korral artikli 2 lõike 1 punktis c nimetatud ühtse sisseveodokumendi, märkides sinna identsus- ja füüsilise kontrolli tulemused ning määruse (EL) 2017/625 artikli 55 kohaselt saadetise kohta tehtud mis tahes otsuse.

4. Ettevõtja märgib tolliasutustele saadetise kohta esitatavasse tollideklaratsiooni lõikes 3 nimetatud täidetud ühtse sisseveodokumendi viitenumbri ning hoiab kõnealuse ühtse sisseveodokumendi koopia tolliasutustele kättesaadavana määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 163 osutatud lisadokumendina.

5. Kui piiripunkti pädevad asutused ei ole kontrollipunkti pädevatelt asutustelt saanud saadetise saabumise kohta kinnitust 15 päeva jooksul alates päevast, mil anti luba toimetada saadetis edasi kontrollipunkti, siis nad:

a)	kontrollivad koostöös kontrollipunkti pädevate asutustega, kas saadetis on kontrollipunkti saabunud;

b)	teatavad juhul, kui punktis a sätestatud kontrollimisel ilmneb, et saadetis ei ole kontrollipunkti saabunud, tolliasutustele ja muudele määruse (EL) 2017/625 artikli 75 lõikes 1 nimetatud asutustele, et nad ei ole saanud saadetise sihtkohta saabumise kinnitust;

c)	uurivad täiendavalt, kus kaubad tegelikult asuvad, tehes koostööd tolliasutuste ja muude määruse (EL) 2017/625 artikli 75 lõikes 1 nimetatud ametiasutustega.

II peatükk

Mujal kui piiripunktis tehtav dokumentide kontroll

Artikkel 7

Mujal kui piiripunktis tehtav taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetiste dokumentide kontroll

Liitu sisenevate määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktis c nimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetiste dokumentide kontrolli võivad teha järgmised asutused:

a)	juhul kui saadetised saabuvad piiripunkti, siis pädevad asutused, kes asuvad mujal kui piiripunktis või muus kontrollipunktis kui piiripunktis, tingimusel et nad asuvad samas liikmesriigis piiripunktiga, kuhu saadetis saabus;

b)	juhul kui saadetiste suhtes kohaldatakse väiksema sagedusega kontrolli, mis on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud eeskirjades, ning need saabuvad muusse sisenemiskohta kui piiripunkt, siis liitu sisenemise koha pädevad asutused.

Artikkel 8

Mujal kui piiripunktis tehtava taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetiste dokumentide kontrolli tegemise tingimused

1. Artiklis 7 nimetatud dokumentide kontrolli tehakse vastavalt järgmistele tingimustele:

artiklis 7 nimetatud pädevad asutused kontrollivad järgmisi dokumente:

i)	ametlikud sertifikaadid ja laboriuuringute tulemused, mille on ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi üles laadinud selle piiripunkti pädevad asutused, kuhu saadetis saabus;

ii)	ametlikud sertifikaadid ja laboriuuringute tulemused, mille on ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi üles laadinud ettevõtja, juhul kui piiripunkti pädevad asutused on kontrollinud, et need vastavad sertifikaatide või laboriuuringute tulemuste originaalidele;

iii)	ametlikud sertifikaadid ja laboriuuringute tulemused, mille on ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis esitanud kolmandate riikide pädevad asutused; või

iv)	ametlike sertifikaatide originaalid, juhul kui artiklis 7 nimetatud pädevad asutused tegutsevad komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1012 (12) artikli 4 lõikes 2 nimetatud määratud piiripunktides;

b)	ettevõtja ei tohi vedada saadetist piiripunktist identsus- ja füüsilise kontrolli tegemiseks kontrollipunkti enne, kui artiklis 7 nimetatud pädevad asutused on teatanud piiripunkti pädevatele asutustele dokumentide kontrolli rahuldavatest tulemustest.

2. Kui ettevõtja veab taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetise identsus- ja füüsilise kontrolli tegemiseks kontrollipunkti, kohaldatakse artikleid 2, 4 ja 5.

3. Ettevõtja võib vedada taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetise piiripunktist dokumentide kontrolli tegemiseks kontrollipunkti, tingimusel et kontrollipunkt ja piiripunkt on sama pädeva asutuse järelevalve all.

III peatükk

Lõppsätted

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

1. Komisjoni direktiiv 2004/103/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 14. detsembrist 2020.

2. Komisjoni otsused 2010/313/EL ja 2010/458/EL tunnistatakse kehtetuks alates 14. detsembrist 2019.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019.

Artikli 4 lõike 1 punkti a ning artikleid 7 ja 8 kohaldatakse alates 14. detsembrist 2020.

Artikli 2 lõiget 3 kohaldatakse kuni 13. detsembrini 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. oktoober 2019

Komisjoni nimel

President

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 669/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ (ELT L 194, 25.7.2009, lk 11).

(3) Komisjoni 13. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 884/2014, millega kehtestatakse eritingimused teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatava sööda ja toidu impordile seoses aflatoksiinidega saastumise ohuga ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1152/2009 (ELT L 242, 14.8.2014, lk 4).

(4) Komisjoni 11. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1756/2004, millega täpsustatakse vajalike tõendite üksikasjalikud tingimused ja teatavate taimede, taimsete saaduste või muude nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud toodete fütosanitaarkontrollide vähendamise tüübi ja taseme kriteeriumid (ELT L 313, 12.10.2004, lk 6).

(5) Komisjoni 7. juuni 2010. aasta otsus 2010/313/EL, millega lubatakse määruse (EÜ) nr 669/2009 kohaselt korraldada füüsilist kontrollimist Küprosel sööda- ja toidukäitlejate heakskiidetud ruumides (ELT L 140, 8.6.2010, lk 28).

(6) Komisjoni 18. augusti 2010. aasta otsus 2010/458/EL, millega lubatakse määruse (EÜ) nr 669/2009 kohaselt korraldada füüsilist kontrollimist Maltal sööda- ja toidukäitlejate heakskiidetud ruumides (ELT L 218, 19.8.2010, lk 26).

(7) Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

(8) Komisjoni 7. oktoobri 2004. aasta direktiiv 2004/103/EÜ, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete identsus- ja fütosanitaarkontrolle, mida võib teha mujal kui ühenduse piiriületuskohas või selle läheduses, ning millega täpsustatakse nende kontrollidega seotud tingimusi (ELT L 313, 12.10.2004, lk 16).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

(10) Komisjoni 25. novembri 2019. aasta rakendusmäärus 2019/2130, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad piiripunktides ametliku kontrolli alla kuuluvate loomade ja kaupade dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli ajal ja järel tehtavate toimingute kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 128).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(12) Komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 ja sätestatakse erandid kontrollpunktide määramise eeskirjadest ja piiripunktide miinimumnõuetest (ELT L 165, 21.6.2019, lk 4).

12.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 321/73

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2124,

10. oktoober 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontrolli eeskirjadega, mida kohaldatakse läbi liidu toimuva transiidi, ümberlaadimise ja edasiveo korral, ning millega muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 798/2008, (EÜ) nr 1251/2008, (EÜ) nr 119/2009, (EL) nr 206/2010, (EL) nr 605/2010, (EL) nr 142/2011, (EL) nr 28/2012, komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 ja komisjoni otsust 2007/777/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (1) eriti selle artikli 50 lõiget 4, artikli 51 lõike 1 punkte a–d, artikli 77 lõike 1 punkte c ja j ning artikli 77 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EL) 2017/625 kehtestatakse ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute raamistik, et kontrollida liidu toidutarneahela õigusaktide järgimist. See raamistik hõlmab määratud piiripunktide kaudu kolmandatest riikidest liitu toodud loomade ja kaupade ametlikku kontrolli.

(2)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 50 lõikega 4 volitatakse komisjoni võtma vastu eeskirju, milles sätestatakse olukorrad ja tingimused, mille puhul peab määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõikes 1 osutatud loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete, taimede, taimsete saaduste ning muude objektide saadetiste transiidil läbi liidu kuni sihtkohani kaasas olema ühtne sisseveodokument.

(3)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 51 lõike 1 punktiga a nähakse ette, et komisjon peab sätestama olukorrad ja tingimused, mille puhul peaks piiripunkti pädevatel asutustel olema võimalus lubada selle määruse artikli 47 lõikes 1 osutatud mitteloomse toidu ja sööda, taimede, taimsete saaduste ning muude objektide edasivedu nende lõppsihtkohta, enne kui füüsilise kontrolli tulemused on selgunud.

(4)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 51 lõike 1 punktidega b ja c volitatakse komisjoni sätestama olukorrad ja tingimused, mille puhul võib ümberlaaditud saadetiste ja õhu- või meretranspordiga saabuvate ning edasise veo jaoks samasse transpordivahendisse jäävate loomade identsus- ja füüsilist kontrolli teha muus piiripunktis kui esimeses liitu saabumise piiripunktis. Ümberlaaditud saadetiste tõhusa kontrollimise eesmärgil on vaja kehtestada ajavahemikud ja kord, mille alusel piiripunkti pädevad asutused peaksid dokumentide, identsus- ja füüsilist kontrolli tegema.

(5)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 51 lõike 1 punktis d on sätestatud, et komisjon peab võtma vastu eeskirjad, milles sätestatakse olukorrad ja tingimused, mille puhul tuleks lubada määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõikes 1 osutatud loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete, taimede, taimsete saaduste ning muude objektide saadetiste transiiti läbi liidu. Selles on ka sätestatud, et komisjon peab kehtestama eeskirjad teatava ametliku kontrolli kohta, mida piiripunktides selliste saadetiste suhtes tuleb teha, sealhulgas olukorrad ja tingimused, mille puhul kaupu hoitakse ajutiselt tolliladudes, vabatsooni ladudes, ajutise ladustamise kohtades ja NATO või USA sõjaväebaaside varustamiseks ette nähtud ladudes.

(6)

Piiripunktide pädevatel asutustel tuleks lubada sellise mitteloomse toidu ja sööda saadetiste, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud meetmeid, ning sama määruse artikli 47 lõike 1 punktides c ja e osutatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetiste edasivedu lõppsihtkohta, enne kui laboratoorsete analüüside ja uuringute tulemused on selgunud. Toit ja sööt, millest sellised saadetised koosnevad, võib olla kantud kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punktiga b koostatud loetellu kaupadest, mille suhtes kohaldatakse liitu sisenemise kohas ajutiselt rangemat ametlikku kontrolli, või selle suhtes võidakse kohaldada erakorralisi meetmeid, mis on sätestatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (2) artikli 53 lõike 1 punktiga b vastu võetud õigusaktides, või liitu sisenemise täiendavaid tingimusi, mis on sätestatud kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikliga 126 vastu võetud õigusaktides, või liitu sisenemisega seotud erimeetmeid, mis on sätestatud kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikliga 128 vastu võetud õigusaktides.

(7)

Riskide nõuetekohase kontrolli tagamiseks tuleks edasiveo loa suhtes kehtestada tingimused. Eelkõige selleks, et piirata võimalikke riske inimeste või taimede tervisele, tuleks mitteloomse toidu ja sööda saadetised, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud meetmeid, ning artikli 47 lõike 1 punktides c ja e osutatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetised transportida enne laboratoorsete analüüside ja uuringute tulemuste selgumist lõppsihtkohas asuvatesse määratud edasiveorajatistesse ja need seal ladustada.

(8)

Edasiveorajatised peaksid olema tollilaod või ajutise ladustamise kohad, mis on lubatud, määratud või heaks kiidetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013, (3) ning toidu- ja söödahügieeni tagamiseks tuleks need registreerida pädevate asutuste poolt vastavalt kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004 (4) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 183/2005 (5) sätestatud viisil.

(9)

Loomatervise riskid, mis on seotud kolmandatest riikidest õhu- või meretranspordiga saabuvate ja kolmandasse riiki või muusse liikmesriiki edasiveo jaoks samasse transpordivahendisse jäävate loomade saadetistega, mis kavatsetakse lasta liidu turule või transportida transiitveosena läbi liidu, on väiksemad kui riskid, mis on seotud muude loomasaadetistega, sealhulgas sadamates või lennujaamades ümberlaaditavate saadetistega. Seepärast tuleks selliste loomade identsus- ja füüsiline kontroll teha liitu sisenemise piiripunktis, välja arvatud juhul, kui kahtlustatakse, et määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud norme ei ole järgitud. Lisaks tuleks dokumente kontrollida piiripunktides, sealhulgas liitu sisenemise piiripunktis, kus loomade suhtes kohaldatakse ametlikku kontrolli ja mille kaudu loomad sisenevad liitu, et lasta nad turule või vedada läbi liidu territooriumi.

(10)	Pikad teekonnad samas transpordivahendis võivad loomade heaolu vähendada. Loomade heaolu nõuete järgimiseks veo ajal tuleks kohaldada nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (6) sätteid seni, kuni loomasaadetis jõuab liitu sisenemise piiripunkti.

(11)	Et vältida loomataudide sissetoomist liitu, on vajalik teha sadama või lennujaama esimese ümberlaadimise piiripunktis ümberlaaditud loomasaadetiste dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll.

(12)

Võttes arvesse inimeste ja loomade tervisele avalduvaid riske, mis on seotud loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete ümberlaaditud saadetistega, ning vajadust tagada selliste saadetiste ametliku kontrolli tõhus toimimine, on asjakohane kehtestada ajavahemik, mille jooksul ümberlaadimise piiripunkti pädevad asutused peaksid dokumente kontrollima. Ümberlaadimise aja arvutamine peaks algama hetkest, mil saadetis jõuab liikmesriigi sadamasse või lennuväljale. Kui kahtlustatakse, et määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud norme ei ole järgitud, peaksid ümberlaadimise piiripunkti pädevad asutused tegema dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli.

(13)

Et tagada ametliku kontrolli tõhus toimimine ja võttes arvesse määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides c ja e osutatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ümberlaaditud saadetistega seotud riske taimetervisele, on asjakohane kehtestada tähtajad, mille möödumisel ümberlaadimise piiripunkti pädevad asutused võivad dokumente kontrollida. Ümberlaadimise aja arvutamine peaks algama hetkest, mil saadetis jõuab liikmesriigi sadamasse või lennuväljale. Kui kahtlustatakse, et määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud norme ei ole järgitud, peaksid ümberlaadimise piiripunkti pädevad asutused tegema dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli.

(14)

On asjakohane ette näha, et kui määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmatajätmise kahtluse korral ei ole määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides c ja e osutatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ümberlaaditud saadetistele, mis on ette nähtud liidu turule viimiseks, tehtud ümberlaadimise piiripunktis kõiki kontrolle, peaksid liitu sisenemise koha piiripunkti pädevad asutused tegema dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli.

(15)

Halduskoormuse vähendamiseks peaks ümberlaaditud saadetise eest vastutavatel ettevõtjatel olema võimalus edastada ümberlaadimise piiripunkti pädevatele asutustele teave kaupade identifitseerimise ja asukoha tuvastamise kohta sadamas või lennujaamas, oma saadetise arvestuslik saabumis- ja väljaveoaeg ning sihtkoht. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema teabesüsteem, mis võimaldab neil tutvuda ettevõtjate esitatud teabega ja kontrollida, et dokumentide kontrolli tähtaegu ei ole ületatud.

(16)

Rahva- ja loomatervise risk on väiksem määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud meetmetele või õigusaktidele vastava mitteloomse toidu ja sööda puhul, mis laaditakse tollijärelevalve all laevalt või õhusõidukilt ümber samas sadamas või lennujaamas asuvale teisele laevale või õhusõidukile. Seepärast on asjakohane ette näha, et sellisel juhul ei peaks dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll toimuma mitte ümberlaadimise piiripunktis, vaid hilisemas etapis liitu sisenemise piiripunktis. Nii peaks saadetise eest vastutav ettevõtja saadetise saabumisest ette teatama, täites ja esitades ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis ühtse sisseveodokumendi vastava osa, mis edastatakse liitu sisenemise piiripunkti pädevatele asutustele.

(17)

Loomade tervise ja heaolu kaitsmiseks tuleks ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki teel olevate ja tollijärelevalve all liidu territooriumi läbivate loomasaadetiste suhtes teha dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll esimeses liitu saabumise piiripunktis ning sellist transiitvedu tohiks lubada ainult juhul, kui kontrolli tulemus on soodne.

(18)

Inimeste ja loomade tervise kaitsmiseks tuleks piiripunktis teha ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki teel olevate ja liidu territooriumi läbivate loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetiste suhtes dokumentide ja identsuskontroll. Sellist transiitvedu tohiks lubada teatavatel tingimustel, sealhulgas piiripunktis tehtava kontrolli soodsa tulemuse korral, et tagada riskide nõuetekohane kontroll piiril ja transiitveo käigus ning et lõppeesmärgina tagada selliste kaupade lahkumine liidu territooriumilt.

(19)

Taimetervise kaitsmiseks tuleks piiripunktis teha ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki teel olevate ja liidu territooriumi läbivate määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides c ja e osutatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetiste suhtes riskipõhine dokumentide ja füüsiline kontroll. Sellist transiiti tuleks lubada teatavatel tingimustel, sealhulgas piiripunktis tehtava kontrolli soodsa tulemuse korral.

(20)

Teatavatel juhtudel võib ladudes ajutiselt ladustada ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki teel olevaid ja liidu territooriumi läbivaid loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetisi. Selliste saadetiste jälgitavuse tagamiseks võib neid ajutiselt ladustada vaid liikmesriikide pädevate asutuste heakskiidetud ladudes, mis peaksid vastama määruses (EÜ) nr 852/2004 ja komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (7) sätestatud ja osutatud hügieeninõuetele.

(21)

Läbipaistvuse huvides peaksid liikmesriigid haldama ja ajakohastama ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis kõigi heakskiidetud ladude loetelu, milles on esitatud lao nimi ja aadress, kaubakategooria, mille ladustamiseks ladu on heaks kiidetud, ning heakskiidu number. Pädevad asutused peaksid heakskiidetud ladusid korrapäraselt ametlikult kontrollima eesmärgiga tagada, et nende heakskiitmise tingimused on täidetud.

(22)

Tagamaks et loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetised toimetatakse ka tegelikult liidust lahkuvatele laevadele, sealhulgas sõjaväelaevadele, peaks sihtsadama pädev asutus või laevakapteni esindaja esitama tarnimise järel vastava kinnituse liitu sisenemise piiripunkti või kaupade ajutiseks ladustamiseks kasutatud lao pädevatele asutustele. Selline kinnitus tuleks anda lisaallkirjana ametlikule sertifikaadile või elektrooniliselt. Kui saadetist ei toimetata laevale, sest see jääb sadamas laevast maha või tekivad logistilised probleemid, tuleks lao või liitu sisenemise piiripunkti pädevale asutusele anda luba saadetise tagasisaatmise lubamiseks lähtekohta.

(23)

Mõnes liikmesriigis toimub selle geograafilise asukoha tõttu loomade ja kaupade transiitvedu eritingimustel, mis on sätestatud teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja loomsete saaduste liitu sissetoomist käsitlevates liidu eeskirjades. Nende nõuete täitmise tagamise toetamiseks on vaja erikontrollikorda ja -tingimusi.

(24)

Vajalik on ette näha tingimused, mille alusel loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetised, mille transiitvedu läbi liidu territooriumi on lubatud, kuid mille kolmas riik kui sihtriik on tagasi lükanud, tuleks lubada tagasi saata otse piiripunkti, mis kiitis heaks nende transiitveo läbi liidu, või ladudesse, kus selliseid kaupu ladustati liidu territooriumil enne, kui kolmas riik need tagasi lükkas.

(25)

Arvestades riske inimeste ja loomade tervisele ja heaolule, tuleks liidu territooriumi ühest osast teise läbi kolmanda riigi territooriumi viidavate loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetiste suhtes teha dokumentide ja identsuskontroll, enne kui piiripunkti pädevad asutused lubavad need uuesti liidu territooriumile. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 (8) artikli 47 lõike 1 punktis b osutatud nõuetekohasel viisil pakendatud ja transporditud taimi, taimseid saadusi ega muid objekte ei tuleks liidu territooriumile uuesti sisenemise koha piiripunktis kontrollida, sest kahjulike organismide sissetoomise risk on väike.

(26)

Et tagada asjakohane teabevahetus ja kohustuste jaotus eri asutuste ja ettevõtjate vahel, tuleks täita ühtse sisseveodokumendi asjakohane osa. I osa peaks täitma saadetise eest vastutav ettevõtja ja see tuleks edastada piiripunkti pädevatele asutustele enne saadetise saabumist. II osa peaksid täitma pädevad asutused niipea, kui käesolevas määruses osutatud kontroll on tehtud ja saadetise kohta on tehtud otsus, mis esitatakse II osas. III osa peaksid täitma väljumise piiripunkti või lõppsihtkoha pädevad asutused või kohalik pädev asutus niipea, kui käesolevas määruses osutatud kontroll on tehtud.

(27)

Et Horvaatia territooriumilt pärinevad ja Bosnia ja Hertsegoviina territooriumi Neumi (Neumi koridor) kaudu läbivad loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetised oleksid enne Kleki või Zaton Doli kaudu Horvaatia territooriumile sisenemist ilmtingimata puutumatud, peaks pädev asutus kontrollima sõidukite või transpordikonteinerite plomme ning registreerima kaupu transportivate sõidukite väljumise ja saabumise kuupäeva ja kellaaja.

(28)

Teatavatel juhtudel on liidu õigusaktides ette nähtud, et kui määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides b, c, d, e ja f osutatud teatavate kaupade saadetised kavatsetakse lasta liidus turule või transportida transiitveosena läbi liidu, tuleb jälgida nende transporti saabumise piiripunktist sihtkohani jõudmiseni või väljumise piiripunktist nende saabumiseni sihtkohta. Et ennetada riske rahva- ja loomatervisele, peavad liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused jälgima, et saadetised saabuksid sihtkohta 15 päeva jooksul.

(29)

Määruse (EL) 2017/625 üks eesmärke on sätestada eeskirjad ühes, mitte mitmes eri õigusaktis, sest nii on eeskirju lihtsam mõista ja kohaldada. Käesolevas määruses järgitakse sama lähenemisviisi ja välditakse vajadust esitada mitu ristviidet eri õigusaktidele, suurendades sellega läbipaistvust. Käesolevas õigusakti eelnõus sätestatud mitmesugused täiendavad eeskirjad on omavahel seotud ja neid tuleb kohaldada üheskoos. See kehtib eelkõige transiidieeskirjade puhul ja neid eeskirju kohaldatakse alates samast kuupäevast. Kõnealuste täiendavate eeskirjade sätestamine ühes õigusaktis aitab ka vältida eeskirjade dubleerimise ohtu.

(30)

Komisjoni otsuses 2000/208/EÜ, (9) komisjoni otsuses 2000/571/EÜ (10) ja komisjoni rakendusotsuses 2011/215/EL (11) on sätestatud selliste valdkondade eeskirjad, mis jäävad käesoleva määruse kohaldamisalasse. Seega tuleks eeskirjade dubleerimise vältimiseks kõnealused õigusaktid kehtetuks tunnistada.

(31)

Komisjoni otsust 2007/777/EÜ, (12) komisjoni määrust (EÜ) nr 798/2008, (13) komisjoni määrust (EÜ) nr 1251/2008, (14) komisjoni määrust (EÜ) nr 119/2009, (15) komisjoni määrust (EL) nr 206/2010, (16) komisjoni määrust (EL) nr 605/2010, (17) määrust (EL) nr 142/2011, komisjoni määrust (EL) nr 28/2012 (18) ja komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 (19) tuleks muuta, tagamaks et kõnealustes õigusaktides sätestatud eeskirjad on kooskõlas käesoleva määruse eeskirjadega.

(32)	Kuna määrust (EL) 2017/625 kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019, peaks ka käesolevat määrust kohaldama alates samast kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse järgmine:

eeskirjad, millega sätestatakse olukorrad ja tingimused, mille puhul piiripunkti pädevad asutused võivad lubada järgmiste kaubakategooriate saadetiste edasivedu lõppsihtkohta liidus, enne kui määruse (EL) 2017/625 artikli 49 lõikes 1 osutatud füüsilise kontrolli raames tehtud laboratoorsete analüüside ja uuringute tulemused on selgunud:

i)	taimed, taimsed saadused ja muud objektid, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/2031 artikli 72 lõike 1 ja artikli 74 lõike 1 kohaselt kehtestatud loeteludes;

ii)	taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktis e osutatud erakorralisi meetmeid;

iii)	mitteloomne toit ja sööt, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis on ette nähtud määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud õigusaktidega;

b)	eeskirjad, milles sätestatakse olukorrad ja tingimused, mille puhul võib õhu- või meretranspordiga saabuvate ja edasise veo jaoks samasse transpordivahendisse jäävate loomade identsus- ja füüsilist kontrolli teha muus piiripunktis kui esimeses liitu saabumise piiripunktis;

piiripunktides loomade ja järgmiste kaubakategooriate ümberlaaditud saadetiste suhtes tehtava ametliku kontrolli erieeskirjad:

i)	loomsed saadused, loomne paljundusmaterjal, loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, hein ja põhk ning liittooted;

ii)	taimed, taimsed saadused ja muud objektid, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/2031 artikli 72 lõike 1 ja artikli 74 lõike 1 kohaselt kehtestatud loeteludes;

iii)	taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktis e osutatud määruse (EL) 2016/2031 artiklites sätestatud erakorralisi meetmeid;

iv)	mitteloomne toit ja sööt, mille suhtes kohaldatakse meetmeid või õigusakte, millele on osutatud määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides d, e ja f;

transiidil olevate loomade ja järgmiste kaubakategooriate saadetiste suhtes tehtava kontrolli erieeskirjad:

i)	loomsed saadused, loomne paljundusmaterjal, loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, hein ja põhk ning liittooted;

ii)	taimed, taimsed saadused ja muud objektid, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/2031 artikli 72 lõike 1 ja artikli 74 lõike 1 kohaselt kehtestatud loeteludes;

iii)	taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktis e sätestatud erakorralisi meetmeid.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse selgroogsete ja selgrootute loomade suhtes, välja arvatud:

a)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (20) artikli 4 punktis 11 määratletud lemmikloomad ning

b)	teaduslikel eesmärkidel kasutatavad selgrootud loomad, kellele osutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2122 (21) artiklis 3.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„ühtne sisseveodokument“ – ühtne sisseveodokument, millega teatatakse ette saadetise saabumisest piiripunkti ja millele märgitakse pädevate asutuste tehtud ametliku kontrolli tulemus ja langetatud otsused saadetise kohta, millega dokument on kaasa pandud;

2)	„ümberlaaditud saadetised“ – looma- ja kaubasaadetised, mis sisenevad liitu kolmandast riigist mere- või õhutranspordiga, kui nimetatud loomad või kaubad viiakse tollijärelevalve all laevalt või õhusõidukilt samas sadamas või lennujaamas edasise veo jaoks muule laevale või õhusõidukile;

„ladu“ –

a)	tolliladu, vabatsooni ladu või ajutise ladustamise koht, mis on heaks kiidetud, lubatud või määratud vastavalt kas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 147 lõike 1, artikli 240 lõike 1 või artikli 243 lõike 1 kohaselt, või

b)	ladu, mis varustab kaupadega NATO või USA sõjaväebaase;

4)	„edasivedu“ – kaubasaadetise viimine piiripunktist liidus asuvasse lõppsihtkohta, enne kui laboratoorsete analüüside ja uuringute tulemused on selgunud;

5)	„edasiveorajatis“ – rajatis, mis asub liidu territooriumil lõppsihtkohas või kohas, millel on sama pädev asutus kui lõppsihtkohal, ja mille sihtliikmesriik on määranud edasiveetavate kaubasaadetiste ladustamiseks kuni nende saadetiste vabasse ringlusse laskmiseni;

6)	„ametliku kontrolli teabehaldussüsteem“ – määruse (EL) 2017/625 artiklis 131 osutatud ametliku kontrolli teabehaldussüsteem;

7)	„liitu sisenemise piiripunkt“ – piiripunkt, kus loomad ja kaubad esitatakse ametlikuks kontrolliks ja mille kaudu need sisenevad liitu, et lasta need turule või transportida transiitveosena läbi liidu territooriumi, ning mis võib olla esimene liitu saabumise piiripunkt;

8)	„liidu reguleeritud mittekarantiinne taimekahjustaja“ – taimekahjustaja, mis vastab kõigile määruse (EL) 2016/2031 artiklis 36 loetletud tingimustele;

9)	„heakskiidetud ladu“ – pädevate asutuste poolt käesoleva määruse artikli 23 kohaselt heaks kiidetud ladu;

10)	„määratletud patogeenivabad munad“ – haudemunad, mis on pärit määratletud patogeenidest vabadest kanakarjadest, nagu on kirjeldatud Euroopa farmakopöas, (22) ja mis on ette nähtud üksnes diagnoosimiseks, uurimistööks või farmaatsias kasutamiseks.

II PEATÜKK

Artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ning mitteloomse toidu ja sööda saadetiste edasivedu

1. JAGU

Edasiveo tingimused

Artikkel 3

Ettevõtja kohustused enne edasiveo lubamist

1. Artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud kaubasaadetiste eest vastutav ettevõtja esitab liitu sisenemise piiripunkti pädevatele asutustele edasiveo taotluse enne saadetise piiripunkti saabumist. Selline taotlus esitatakse, täites määruse (EL) 2017/625 artikli 56 lõike 3 punkti a kohaseks etteteatamiseks ühtse sisseveodokumendi I osa.

2. Artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud saadetiste korral, mis on valitud proovivõtuks ja laboratoorsete analüüside tegemiseks piiripunktis, võib saadetiste eest vastutav ettevõtja esitada liitu sisenemise piiripunkti pädevatele asutustele edasiveo loa taotluse, täites selleks ühtse sisseveodokumendi I osa.

Artikkel 4

Edasiveo lubamine

Liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused võivad lubada artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud kaubasaadetiste edasivedu, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	piiripunktis tehtud dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli (v.a selle füüsilise kontrolli raames tehtud laboratoorsete analüüside ja uuringute) tulemus on rahuldav;

b)	saadetise eest vastutav ettevõtja on esitanud edasiveo taotluse vastavalt artiklile 3.

Artikkel 5

Ettevõtja kohustused pärast edasiveo lubamist

Kui liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused lubavad artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud kaubasaadetiste edasivedu, teeb saadetise eest vastutav ettevõtja järgmist:

a)	täidab sama saadetise eraldiseisva ühtse sisseveodokumendi I osa, mis on ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis seotud artiklis 3 osutatud ühtse sisseveodokumendiga, märkides dokumendis saadetise transpordivahendi ja valitud edasiveorajatisse saabumise kuupäeva;

b)	esitab punktis a nimetatud ühtse sisseveodokumendi ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis, et edastada see edasiveo loa andnud piiripunkti pädevatele asutustele.

Artikkel 6

Edasiveetava saadetise veo- ja ladustamistingimused

1. Kooskõlas artikliga 4 edasiveo loa saanud saadetiste eest vastutav ettevõtja tagab, et:

a)	edasiveorajatisse transportimise ja selles ladustamise ajal ei avata ega rikuta saadetist mingil viisil;

b)	saadetist ei muudeta, töödelda ega asendata ja selle pakendit ei muudeta;

c)	saadetis ei lahku edasiveorajatisest enne, kui piiripunkti pädevad asutused on teinud saadetise kohta otsuse kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikliga 55.

2. Saadetise eest vastutav ettevõtja transpordib saadetise tollijärelevalve all liitu sisenemise piiripunktist otse edasiveorajatisse, ilma et kaupa transportimise ajal maha laaditaks, ja ladustab selle edasiveorajatises.

3. Saadetise eest vastutav ettevõtja tagab, et artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii osutatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetiste pakend või transpordivahend on suletud või plommitud nii, et saadetiste edasiveorajatisse transportimise ja seal ladustamise ajal

a)	ei saasta ega nakata need teisi taimi, taimseid saadusi ega muid objekte taimekahjustajatega, mis on lisatud liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu või liidu reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate loetellu;

b)	ei saastu ega nakatu need mittekarantiinsete taimekahjustajatega.

4. Saadetise eest vastutav ettevõtja tagab, et artiklis 3 osutatud ühtse sisseveodokumendi paber- või elektrooniline koopia on liitu sisenemise piiripunktist edasiveorajatisse viimisel saadetisega kaasas.

5. Saadetise eest vastutav ettevõtja teavitab lõppsihtkoha pädevaid asutusi saadetise saabumisest edasiveorajatisse.

6. Kui liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused on andnud loa saadetise edasiveoks edasiveorajatisse, ei transpordi saadetise eest vastutav ettevõtja saadetist muusse edasiveorajatisse kui ühtsel sisseveodokumendil märgitud rajatisse, välja arvatud juhul, kui liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused annavad kooskõlas artikliga 4 muudatuseks loa ja käesoleva artikli lõigetes 1–5 sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 7

Toimingud, mida piiripunkti pädevad asutused peavad pärast edasiveo lubamist tegema

1. Kui liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused lubavad artikli 4 kohast saadetise edasivedu, teavitavad nad lõppsihtkoha pädevaid asutusi saadetise transportimisest, esitades artiklis 3 osutatud ühtse sisseveodokumendi ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis.

2. Kui käesoleva määruse artiklis 5 osutatud ühtne sisseveodokument on määruse (EL) 2017/625 artikli 56 lõike 5 kohaselt koostatud, teavitavad liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu viivitamata lõppsihtkoha pädevaid asutusi.

3. Kui saadetis ei vasta määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele, võtavad liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused meetmeid kooskõlas nimetatud määruse artikli 66 lõigetega 3–6.

4. Kui liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused ei ole 15 päeva jooksul alates edasiveorajatisse edasivedamise loa andmise kuupäevast saanud lõppsihtkoha pädevatelt asutustelt kinnitust kõnealuse saadetise saabumise kohta, teevad nad järgmist:

a)	kontrollivad koos lõppsihtkoha pädevate asutustega, kas saadetis on või ei ole edasiveorajatisse saabunud;

b)	teavitavad tolli saadetise puudumisest;

c)	asuvad uurima, kus saadetis tegelikult asub, tehes koostööd tolli ja muude ametiasutustega vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 75 lõikele 1.

Artikkel 8

Toimingud, mida lõppsihtkoha pädevad asutused peavad tegema

1. Lõppsihtkoha pädevad asutused kinnitavad saadetise saabumise edasiveorajatisse, täites ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis artiklis 3 osutatud ühtse sisseveodokumendi III osa.

2. Lõppsihtkoha pädevad asutused annavad korralduse määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 normidele mittevastavate saadetiste ametlikuks kinnipidamiseks kooskõlas sama määruse artikli 66 lõikega 1 ja teevad kõik vajaliku, et kohaldada piiripunkti pädevate asutuste korralduse kohaseid meetmeid vastavalt nimetatud määruse artikli 66 lõigetele 3 ja 4.

2. JAGU

Edasiveorajatised

Artikkel 9

Edasiveorajatiste määramise tingimused

1. Liikmesriigid võivad määrata artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud ühe või mitme kaubakategooria saadetiste ladustamiseks edasiveorajatised, mis peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	tegemist on määruse (EL) nr 952/2013 artikli 240 lõikes 1 osutatud tollilaoga või sama määruse artikli 147 lõikes 1 osutatud ajutise ladustamise kohaga;

kui ladustamisele kuuluv kaup on

i)	käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud mitteloomne toit, registreeritakse edasiveorajatised määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõikes 2 osutatud pädeva asutuse juures;

ii)	käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud mitteloomne sööt, registreeritakse edasiveorajatised määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 9 lõikes 2 osutatud pädeva asutuse juures;

c)	rajatises on ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi tõhusaks toimimiseks vajalik tehnoloogia ja varustus.

2. Kui edasiveorajatised ei vasta enam lõikes 1 osutatud nõuetele, teevad liikmesriigid järgmist:

a)	peatavad ajutiselt määramise kuni parandusmeetmete võtmiseni või tühistavad lõplikult määramise kõigi või mõnede asjaomaste kaubakategooriate puhul;

b)	tagavad, et artiklis 10 osutatud edasiveorajatisi käsitlevat teavet ajakohastatakse korrapäraselt.

Artikkel 10

Määratud edasiveorajatiste registreerimine ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis

Liikmesriigid haldavad ja ajakohastavad ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud edasiveorajatiste loetelu ning esitavad järgmise teabe:

a)	edasiveorajatise nimi ja aadress;

b)	kaubakategooria, mille ladustamiseks rajatis on määratud.

III PEATÜKK

Samasse transpordivahendisse jäävate loomade ja ümberlaaditud looma- ja kaubasaadetiste edasivedu

Artikkel 11

Samasse transpordivahendisse jäävate loomade saadetistele tehtav dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll

1. Piiripunkti pädevad asutused kontrollivad ametlikke originaalsertifikaate või -dokumente või nende koopiaid, mis peavad olema kaasas loomasaadetistega, mis saabuvad õhu- või meretranspordiga ja jäävad edasise veo jaoks samasse transpordivahendisse ning kavatsetakse lasta liidu turule või transportida transiitveosena läbi liidu territooriumi.

2. Lõikes 1 osutatud piiripunkti pädevad asutused tagastavad saadetise eest vastutavale ettevõtjale kontrollitud ametlikud sertifikaadid või dokumendid, et panna need ametlikud sertifikaadid või dokumendid saadetisele edasiveo jaoks kaasa.

3. Kui kahtlustatakse, et määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud norme ei ole järgitud, teevad piiripunkti pädevad asutused saadetise dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli.

Dokumentide kontrolli kohaldatakse ametlike originaalsertifikaatide või -dokumentide suhtes, mis peavad olema kaasas loomasaadetisega, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktis d osutatud normides.

4. Liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused teevad dokumentide, identsus- ja füüsilist kontrolli, välja arvatud juhul, kui dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll on tehtud lõike 3 kohaselt muus piiripunktis.

Artikkel 12

Ümberlaaditud loomasaadetiste dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll

Ümberlaadimise piiripunkti pädevad asutused teevad ümberlaaditud loomasaadetiste suhtes dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli.

Artikkel 13

Loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete ümberlaaditud saadetiste dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll

1. Ümberlaadimise piiripunkti pädevad asutused kontrollivad ametlikke originaalsertifikaate või -dokumente või nende koopiaid, mis peavad olema kaasas loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete ümberlaaditud saadetistega, järgmistel juhtudel:

kaupade puhul, millele kehtivad määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktides d ja e osutatud loomatervisenõuded ning loomsetest kõrvalsaadustest ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetest inimeste ja loomade tervisele tulenevate riskide ärahoidmist ja minimeerimist käsitlevad normid, kui ümberlaadimisperiood

i)	lennujaamas on pikem kui kolm päeva;

ii)	sadamas on pikem kui 30 päeva;

b)	muude kui punktis a osutatud kaupade puhul, kui ümberlaadimisperiood on pikem kui 90 päeva.

3. Kui ümberlaadimise piiripunkti pädevad asutused kahtlustavad, et määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud norme ei ole järgitud, teevad nad saadetise dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli.

Dokumentide kontrolli kohaldatakse ametlike originaalsertifikaatide või -dokumentide suhtes, kui sellised ametlikud sertifikaadid või dokumendid peavad saadetisega kaasas olema, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normides.

4. Kui kolmandatesse riikidesse lähetamiseks ette nähtud saadetise puhul ületatakse lõikes 1 osutatud tähtaegu ja kui saadetis ei vasta määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele, annavad piiripunkti pädevad asutused ettevõtjale korralduse kas saadetis hävitada või tagada, et see viiakse viivitamata liidu territooriumilt välja.

5. Liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused teevad liidu turule laskmiseks mõeldud kaupade suhtes määruse (EL) 2017/625 artikli 49 lõikes 1 sätestatud dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli, välja arvatud juhul, kui dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll on lõike 3 kohaselt tehtud teises piiripunktis.

6. Liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused teevad artiklis 19 osutatud kontrolli läbi liidu territooriumi transporditavatele kaupadele, välja arvatud juhul, kui dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll on tehtud lõike 3 kohaselt teises piiripunktis.

Artikkel 14

Loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete ümberlaaditud saadetiste ladustamine

Ettevõtjad tagavad, et loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetisi ladustatakse ümberlaadimisperioodi jooksul ainult kas

i)	sama sadama või lennujaama tolli- või vabatsoonialal plommitud konteinerites või

ii)	sama piiripunkti kontrolli all olevates kommertsladudes kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1014 (23) artikli 3 lõigetes 11 ja 12 sätestatud tingimustega.

Artikkel 15

Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ümberlaaditud saadetiste dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll

1. Ümberlaadimise piiripunkti pädevad asutused peavad kontrollima riskipõhiselt artikli 1 lõike 1 punkti c alapunktides ii ja iii osutatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ümberlaaditud saadetiste dokumente, kui ümberlaadimisperiood on lennujaamas pikem kui kolm päeva või sadamas pikem kui 30 päeva.

3. Kui kahtlustatakse, et määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud norme ei ole järgitud, teevad ümberlaadimise piiripunkti pädevad asutused saadetise dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli.

4. Dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll tehakse liitu sisenemise piiripunktis, välja arvatud juhul, kui dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll on lõike 3 kohaselt tehtud teises piiripunktis.

Artikkel 16

Teabe edastamine enne ümberlaadimisperioodi lõppu

1. Artikli 13 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud perioodide jooksul ümberlaadimiseks ette nähtud saadetiste korral teatab saadetiste eest vastutav ettevõtja saadetiste saabumisest ette ümberlaadimise piiripunkti pädevatele asutustele, kasutades selleks ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi või pädevate asutuste määratud muud asjakohast teabesüsteemi ja esitades järgmise teabe:

a)	teave, mis on vajalik saadetise identifitseerimiseks ja asukoha tuvastamiseks lennujaamas või sadamas;

b)	transpordivahendi tunnusandmed;

c)	saadetise arvestuslik saabumis- ja väljaveoaeg;

d)	saadetise sihtkoht.

2. Lõikes 1 osutatud teatamisega seotud eesmärkidel määravad pädevad asutused teabesüsteemi, mis võimaldab ümberlaadimise piiripunkti pädeval asutusel teha järgmist:

a)	tutvuda ettevõtjate esitatud teabega;

b)	kontrollida, et ühegi saadetise puhul ei ületataks artikli 13 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 1 sätestatud ümberlaadimisperioodi.

3. Lisaks käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud etteteatamisele peab saadetise eest vastutav ettevõtja teavitama ka ümberlaadimise piiripunkti pädevaid asutusi, täites ja esitades vastavalt määruse (EL) 2017/625 artiklile 56 ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis ühtse sisseveodokumendi vastava osa, juhul kui:

a)	artikli 13 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud ümberlaadimisperiood on lõppenud või

b)	ümberlaadimise piiripunkti pädevad asutused teavitavad saadetise eest vastutavat ettevõtjat oma otsusest teha oletatava rikkumise tõttu dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll, nagu on sätestatud artikli 13 lõikes 3 või artikli 15 lõikes 3.

Artikkel 17

Mitteloomse toidu ja sööda ümberlaaditud saadetiste dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll

1. Liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused teevad dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli mitteloomse toidu ja sööda ümberlaaditud saadetistele, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud õigusaktides sätestatud meetmeteid.

2. Saadetise eest vastutav ettevõtja teatab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kaubasaadetise saabumisest ette liitu sisenemise piiripunkti pädevatele asutustele, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artikli 56 lõikes 4.

IV peatükk

Loomade ja kaupade transiitvedu ühest kolmandast riigist teise läbi liidu territooriumi

1. jagu

Ametlik kontroll liitu sisenemise piiripunktis

Artikkel 18

Transiidil olevate loomadesaadetiste dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll

Liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused lubavad loomasaadetiste transiitvedu ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki läbi liidu territooriumi ainult juhul, kui dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli tulemus on soodne.

Artikkel 19

Loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetiste transiidiks loa andmise tingimused

Liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused lubavad üksnes selliste loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetiste transiiti, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)	kaubad vastavad määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktides d ja e osutatud normides sätestatud kohaldatavatele nõuetele;

b)	saadetisele on piiripunktis tehtud dokumentide ja identsuskontroll, mille tulemus oli soodus;

c)	kui kahtlustati, et määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud norme ei ole järgitud, on piiripunktis tehtud saadetise füüsiline kontroll;

d)	saadetisega on kaasas ühtne sisseveodokument ja saadetis veetakse piiripunktist välja sõidukites või konteinerites, mille on plomminud piiripunkti ametiasutus;

saadetis transporditakse tollijärelevalve all ilma kaupade mahalaadimise või jagamiseta kuni 15 päeva jooksul piiripunktist ühte järgmistest sihtkohtadest:

i)	piiripunkti, et viia see liidu territooriumilt välja;

ii)	heakskiidetud lattu;

iii)	liidu territooriumil asuvasse NATO või USA sõjaväebaasi;

iv)	liidust lahkuvale laevale, kui saadetis on ette nähtud laeva varustamiseks.

Artikkel 20

Pädevate asutuste võetavad järelmeetmed

Sisenemise piiripunkti pädevad asutused, kes ei ole saanud 15 päeva jooksul alates piiripunktis transiidi loa andmisest kinnitust loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetiste saabumise kohta ühte artikli 19 punkti e alapunktides i–iv osutatud sihtkohta,

a)	kontrollivad koos lõppsihtkoha pädevate asutustega, kas saadetis on või ei ole lõppsihtkohta saabunud;

b)	teavitavad tolli saadetise puudumisest;

c)	asuvad uurima, kus saadetis tegelikult asub, tehes koostööd tolli ja muude ametiasutustega vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 75 lõikele 1.

Artikkel 21

Saadetiste transportimine liidu territooriumilt lahkuvale laevale

1. Kui artiklis 19 osutatud kaubasaadetis on ette nähtud liidu territooriumilt lahkuva laeva jaoks, väljastavad liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused lisaks ühtsele sisseveodokumendile ametliku sertifikaadi, mis on kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2128 (24) lisas sätestatud näidisega ja mis on saadetisega kaasas kuni laevani.

2. Kui samasse laeva tarnitakse koos mitu loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetist, võivad liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused väljastada lõikes 1 osutatud ühe ühtse ametliku sertifikaadi, mis on saadetistega kuni laeva jõudmiseni kaasas, tingimusel et pädev asutus on iga saadetise puhul märkinud ühtse sisseveodokumendi viitenumbri.

Artikkel 22

Transiidil olevate taimede, taimsete toodete ja muude objektide dokumentide ja füüsiline kontroll

1. Kui artikli 1 lõike 1 punkti d alapunktides ii ja iii osutatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetised esitatakse transiidiks liitu sisenemise piiripunktis, võivad kõnealuse piiripunkti pädevad asutused lubada selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide transiiti, eeldusel et saadetisi transporditakse tollijärelevalve all.

2. Lõikes 1 osutatud piiripunkti pädevad asutused teevad riskipõhiselt järgmisi kontrolle:

a)	määruse (EL) 2016/2031 artikli 47 lõike 1 punktis a osutatud allkirjastatud deklaratsiooni kontroll;

b)	saadetiste füüsiline kontroll eesmärgiga veenduda, et need on asjakohaselt pakendatud ja transporditud, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/2031 artikli 47 lõike 1 punktis b.

3. Kui ametlik kontroll on tehtud, annavad pädevad asutused loa lõikes 1 osutatud kaupade transiitveoks, tingimusel et saadetised

a)	on vastavuses määruse (EL) 2016/2031 artikliga 47;

b)	transporditakse liidust väljumise punkti tollijärelevalve all.

4. Lõikes 1 osutatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetiste eest vastutav ettevõtja tagab, et saadetiste pakend või transpordivahend on suletud või plommitud nii, et saadetiste lattu transportimise ja seal ladustamise ajal

ei saa taimed, taimsed saadused ja muud objektid saastada ega nakatada teisi taimi, taimseid saadusi ega muid objekte taimekahjustajatega, mis on kantud määruse (EL) 2016/2031 artikli 5 lõike 2 esimeses lõigus osutatud liidu karantiinsete taimekahjustajate loetellu või sama määruse artikli 30 lõikes 1 osutatud liidu reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate loetellu, ning kaitstavate piirkondade puhul vastavate taimekahjustajatega, mis on kantud sama määruse artikli 32 lõike 3 kohastesse loeteludesse;

b)	ei saa taimed, taimsed saadused ja muud objektid saastuda ega nakatuda punktis a osutatud taimekahjustajatega.

2. jagu

Transiidil olevate saadetiste heakskiidetud ladudes ladustamise tingimused

Artikkel 23

Ladude heakskiitmise tingimused

1. Pädevad asutused kiidavad heaks laod, kus võib ladustada selliste loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetisi, mille transiitvedu on lubatud vastavalt artiklile 19.

2. Pädevad asutused kiidavad heaks ainult lõikes 1 osutatud laod, mis vastavad järgmistele nõuetele:

loomsete saaduste, liittoodete ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ladustamiseks kasutatavad laod peavad vastama kas

i)	määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 4 sätestatud hügieeninõuetele või

ii)	määruse (EL) nr 142/2011 artikli 19 punktides b ja c sätestatud nõuetele;

b)	nende kasutamise loa või heakskiidu on andnud või need on määranud toll kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 147 lõikega 1, artikli 240 lõikega 1 ja artikli 243 lõikega 1;

c)	laod peavad moodustama suletud ala, mille sisse- ja väljapääsukohad on ettevõtja alalise kontrolli all;

d)	ladudes peavad olema lao- või külmruumid, mis võimaldavad lõikes 1 osutatud kaupu eraldi ladustada;

ladudes peab toimima kõigi rajatistesse sisenevate või nendest väljuvate saadetiste igapäevase registreerimise kord, esitades kauba laadi ja koguse, vastuvõtjate nime ja aadressi ning saadetistega kaasas olevate ühtse sisseveodokumendi ja sertifikaatide koopiad; laod peavad säilitama neid andmeid vähemalt kolme aasta jooksul;

f)	kõik lõikes 1 osutatud kaubad tuleb identifitseerida märgistuse kaudu või elektrooniliselt ja saadetisega peab kaasas olema ühtse sisseveodokumendi viitenumber; neid kaupu ei tohi muuta, töödelda ega asendada ja nende pakendit ei tohi muuta;

g)	ladudes peavad olema ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi tõhusaks toimimiseks vajalikud tehnoloogia ja seadmed;

h)	laoettevõtja tagab vajalikud ruumid ja sidevahendid, mis võimaldavad tal pädeva asutuse nõudmisel teha tõhusalt ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid.

3. Kui ladu ei vasta enam lõikes 2 sätestatud nõuetele, tühistab pädev asutus laole antud heakskiidu või peatab selle ajutiselt.

Artikkel 24

Kaupade transport laost

Saadetise eest vastutav ettevõtja transpordib artikli 23 lõikes 1 osutatud kaubasaadetised heakskiidetud laost ühte järgmistest sihtkohtadest:

piiripunkti, et viia kaubad välja liidu territooriumilt

i)	NATO või USA sõjaväebaasi või

ii)	muusse sihtkohta;

b)	teise heakskiidetud lattu;

c)	liidu territooriumil asuvasse NATO või USA sõjaväebaasi;

d)	liidust lahkuvale laevale, kui saadetis on ette nähtud laeva varustamiseks.

e)	kohta, kus saadetised tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (25) I jaotise II peatüki kohaselt kõrvaldada.

Artikkel 25

Heakskiidetud ladude nimekirja haldamine ja ajakohastamine

Liikmesriigid haldavad ja ajakohastavad ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis heakskiidetud ladude nimekirja ja esitavad järgmise teabe:

a)	iga lao nimi ja aadress;

b)	kaubakategooriad, mille ladustamiseks ladu on heaks kiidetud.

Artikkel 26

Ametlik kontroll laos

1. Pädevad asutused teevad heakskiidetud ladudes korrapärast ametlikku kontrolli, et veenduda artiklis 23 sätestatud heakskiidunõuete täitmises.

2. Heakskiidetud ladudes ametliku kontrolli eest vastutavad pädevad asutused kontrollivad saadetiste jälgitavuse tagamiseks kasutatavate süsteemide tõhusust, võrreldes sealhulgas ka lattu sisenevaid ja sealt väljuvaid kaubakoguseid.

3. Pädevad asutused veenduvad, et lattu viidavate või seal ladustatavate saadetistega on kaasas asjakohane ühtne sisseveodokument ja ametliku sertifikaadi kinnitatud paber- või elektrooniline koopia, nagu on osutatud määruse (EL) 2017/625 artikli 50 lõikes 2.

4. Kui saadetised saabuvad heakskiidetud ladudesse, teevad pädevad asutused järgmist:

a)	viivad läbi identsuskontrolli eesmärgiga kinnitada, et saadetis vastab sellega kaasas olevas ühtses sisseveodokumendis esitatud asjakohasele teabele;

b)	veenduvad, et sõidukitele või konteineritele kooskõlas artikli 19 punktiga d või artikli 28 punktiga d kinnitatud plommid on endiselt puutumatud;

c)	märgivad identsuskontrolli tulemuse ühtse sisseveodokumendi III osasse ja edastavad selle teabe ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu.

Artikkel 27

Ettevõtja kohustused laos

1. Saadetise eest vastutav ettevõtja teavitab pädevaid asutusi saadetise saabumisest heakskiidetud lattu.

2. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus vabastada heakskiidetud lao eest vastutava ettevõtja kohustusest teatada pädevatele asutustele saadetise saabumisest lattu ja saadetised võib vabastada identsuskontrollist, kui pädevad asutused on kõnealusele ettevõtjale andnud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 38 osutatud volitatud ettevõtja staatuse.

3. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus vabastada saadetised identsuskontrollist, tingimusel et toll on saadetise eest vastutava ettevõtja määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 38 osutatud volitatud ettevõtjana heaks kiitnud.

4. Saadetise eest vastutav ettevõtja tagab, et lattu viidavate või seal ladustatavate lõikes 1 osutatud kaupadega on kaasas asjakohane ühtne sisseveodokument ja ametliku sertifikaadi kinnitatud paber- või elektrooniline koopia, nagu on osutatud määruse (EL) 2017/625 artikli 50 lõikes 2.

Artikkel 28

Tingimused kaupade transportimiseks laost kolmandasse riiki, teise lattu ja kõrvaldamiskohta

Saadetise eest vastutav ettevõtja transpordib artikli 23 lõikes 1 osutatud kaubad heakskiidetud laost ühte artikli 24 punkti a alapunktis ii, punktis b või punktis e osutatud sihtkohta, kui on täidetud järgmised nõuded:

saadetise eest vastutav ettevõtja esitab terve saadetise kohta ühtse sisseveodokumendi ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu ja deklareerib selles transpordivahendi ja sihtkoha; kui esialgne saadetis jagatakse laos osadeks, peab saadetise eest vastutav ettevõtja esitama jagatud saadetise iga osa kohta ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu ühtse sisseveodokumendi ja deklareerima selles jagatud saadetise asjakohaste osade koguse, transpordivahendi ja sihtkoha;

pädev asutus peab andma loa vedamiseks ja täitma ühtse sisseveodokumendi

i)	terve saadetise kohta või

ii)	jagatud saadetise eri osade kohta, tingimusel et eri osade kohta välja antud ühtsetes sisseveodokumentides deklareeritud koguste kogusumma ei ületa tervet saadetist käsitlevas ühtses sisseveodokumendis määratletud üldkogust;

saadetise eest vastutav ettevõtja tagab, et lisaks saadetisega kaasas olevale ühtsele sisseveodokumendile pannakse edasitransporditava saadetisega kaasa saadetisega lattu transportimisel kaasas olnud artikli 27 lõikes 4 osutatud ametliku sertifikaadi kinnitatud koopia, välja arvatud juhul, kui ametliku sertifikaadi elektrooniline koopia on üles laaditud ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja liitu sisenemise piiripunkti pädev asutus on selle kinnitanud; kui esialgne saadetis jagatakse osadeks ja liitu sisenemise piiripunkti pädev asutus ei ole ametliku sertifikaadi koopiat ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi üles laadinud, väljastavad pädevad asutused saadetise eest vastutavale ettevõtjale ametliku sertifikaadi kinnitatud koopiad, et need oleksid jagatud saadetise eri osadega kaasas kuni nende sihtkohtadesse jõudmiseni;

d)	saadetise eest vastutav ettevõtja transpordib kauba tollijärelevalve all laost ära pädevate asutuste plommitud sõidukites või konteinerites;

e)	saadetise eest vastutav ettevõtja transpordib kauba hiljemalt 15 päeva jooksul alates vedamise loa saamisest laost otse lõppsihtkohta, ilma neid maha laadimata või jagamata.

Artikkel 29

Tingimused kaupade transportimiseks laost NATO või USA sõjaväebaasidesse ja liidust lahkuvatele laevadele

Saadetise eest vastutav ettevõtja transpordib artikli 23 lõikes 1 osutatud kauba heakskiidetud ladudest ühte artikli 24 punkti a alapunktis i, punktis c või punktis d osutatud sihtkohta, kui on täidetud järgmised nõuded:

a)	lao eest vastutav ettevõtja deklareerib kaupade liikumise pädevatele asutustele, täites punktis c osutatud ametliku sertifikaadi I osa;

b)	pädev asutus annab loa kaupade transportimiseks ja väljastab saadetise eest vastutavale ettevõtjale punktis c osutatud täidetud ametliku sertifikaadi, mida võib kasutada rohkem kui ühest saadetisest pärit kaupu või eri tootekategooriaid sisaldava saadetise tarnimisel;

c)	saadetise eest vastutav ettevõtja tagab, et saadetisega on kuni selle sihtkohani kaasas ametlik sertifikaat, mis on kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/2128 lisas sätestatud näidisega;

d)	saadetise eest vastutav ettevõtja transpordib kaupa tollijärelevalve all

e)	saadetise eest vastutav ettevõtja transpordib kaubad laost pädevate asutuste järelevalve all plommitud sõidukites või konteinerites.

Artikkel 30

Pädevate asutuste võetavad järelmeetmed

Lao pädevad asutused, kes ei ole saanud 15 päeva jooksul alates transiidi loa andmisest laos kinnitust loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetiste saabumise kohta ühte artiklis 24 osutatud sihtkohta,

a)	kontrollivad koos lõppsihtkohtade pädevate asutustega, kas saadetis on või ei ole saabunud;

b)	teavitavad tolli saadetiste puudumisest;

c)	asuvad uurima, kus kaubad tegelikult asuvad, tehes koostööd tolli ja muude ametiasutustega vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 75 lõikele 1.

Artikkel 31

Järelevalve kaupade tarnimise üle liidu territooriumilt lahkuvale laevale

1. Liitu sisenemise piiripunkti või lao pädevad asutused teavitavad ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu sihtkoha sadama pädevat asutust artiklis 19 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud kaubasaadetiste lähetamisest ja nende sihtkohast.

2. Ettevõtja võib artiklis 19 ja artikli 23 lõikes 1 osutatud kaubasaadetised maha laadida sihtkoha sadamas enne saadetiste tarnimist liidu territooriumilt lahkuvale laevale, kui toimingut lubab teha ja jälgib toll ning täidetud on lõikes 1 osutatud teates viidatud tarnetingimused.

3. Kui lõikes 1 osutatud kaubasaadetised on laeva pardale tarnitud, esitavad sihtkoha sadama pädev asutus või laevakapteni esindaja tarnekinnituse liitu sisenemise piiripunkti või lao pädevatele asutustele, kas

a)	andes lisaallkirja artikli 29 punktis c osutatud ametlikule sertifikaadile või

b)	kasutades elektroonilisi vahendeid, sealhulgas ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi või olemasolevate riiklike süsteemide kaudu.

4. Lõikes 3 osutatud esindaja või liidu territooriumilt lahkuvale laevale saadetise tarnimise eest vastutav ettevõtja saadab 15 päeva jooksul lõike 3 punktis a osutatud lisaallkirjaga ametliku sertifikaadi tagasi liitu sisenemise piiripunkti või lao pädevatele asutustele.

5. Sihtkoha sadama pädev asutus, liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused või lao pädev asutus veenduvad, et lõikes 3 osutatud tarnekinnitus on ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis registreeritud või et lõike 3 punktis a osutatud lisaallkirjaga dokumendid on tagastatud liitu sisenemise piiripunkti või lao pädevatele asutustele.

3. jagu

Ametlik kontroll kaupade liidu territooriumilt väljaviimise piiripunktis

Artikkel 32

Ettevõtja kohustus esitada liidu territooriumilt väljaviidavad kaubad ametlikuks kontrolliks

1. Ettevõtja esitab liidu territooriumilt väljaviidavad ja kolmandasse riiki transporditavad loomsed saadused, loomse paljundusmaterjali, loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, heina ja põhu ning liittooted ametlikuks kontrolliks ühtses sisseveodokumendis viidatud liitu sisenemise piiripunkti pädevatele asutustele viimaste määratud asukohas.

2. Ettevõtja esitab liidu territooriumilt kolmandas riigis asuvasse NATO või USA sõjaväebaasi viidavad lõikes 1 osutatud kaubad ametlikuks kontrolliks rakendusmääruse (EL) 2019/2128 lisas sätestatud näidisega kooskõlas olevas ametlikus sertifikaadis viidatud piiripunkti pädevatele asutustele.

Artikkel 33

Ametlik kontroll kaupade liidu territooriumilt väljaviimise piiripunktis

1. Selle piiripunkti pädevad asutused, mille kaudu loomne paljundusmaterjal, loomsed kõrvalsaadused, hein ja põhk ning liittooted liidu territooriumilt välja viiakse, teevad identsuskontrolli eesmärgiga veenduda, et kontrolliks esitatud saadetis vastab sellega kaasa pandud ühtses sisseveodokumendis või artikli 29 punktis c osutatud ametlikus sertifikaadis nimetatud saadetisele. Eelkõige veenduvad nad, et sõidukitele või konteineritele kooskõlas artikli 19 punktiga d, artikli 28 punktiga d või artikli 29 punktiga e kinnitatud plommid on endiselt puutumatud;

2. Lõikes 1 osutatud kaupade liidu territooriumilt väljaviimise piiripunkti pädevad asutused registreerivad ametliku kontrolli tulemuse ühtse sisseveodokumendi III osas või rakendusmääruse (EL) 2019/2128 lisas sätestatud näidisega kooskõlas oleva ametliku sertifikaadi III osas. Lõikes 1 osutatud kontrolli eest vastutava piiripunkti pädevad asutused registreerivad selle ametliku kontrolli tulemuse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis.

4. jagu

Transiidil olevate saadetiste suhtes kehtivad erandid

Artikkel 34

Teatavate loomade ja kaupade transiitvedu

1. Erandina artiklitest 18 ja 19 võivad liitu sisenemise piiripunktide pädevad asutused lubada järgmiste saadetiste transiitvedu läbi liidu, kui on täidetud lõikes 2 sätestatud tingimused:

a)	Venemaa Kaliningradi piirkonnast pärit ja väljaspool liitu asuvasse sihtkohta teel olevate aretuseks ja tootmiseks ettenähtud veiste saadetiste maanteetransiit läbi Leedu, kusjuures saadetised sisenevad Leetu ja väljuvad sealt määratud piiripunktide kaudu;

b)	Venemaalt pärit ja Venemaale otse või muu kolmanda riigi kaudu teel olevate vesiviljelusloomade saadetiste maantee- või raudteetransiit läbi liidu Läti, Leedu ja Poola piiripunktide kaudu;

Venemaalt pärit ja Venemaale otse või muu kolmanda riigi kaudu teel olevate loomsete saaduste, liittoodete, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali ning määratletud patogeenivabade munade saadetiste maantee- või raudteetransiit läbi liidu Läti, Leedu ja Poola piiripunktide kaudu;

d)	Valgevenest pärit ja Venemaa Kaliningradi piirkonda teel olevate munade, munatoodete ja kodulinnuliha saadetiste maantee- või raudteetransiit;

Bosniast ja Hertsegoviinast pärit vesiviljelusloomade, loomsete saaduste, liittoodete, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste paljundusmaterjali ning määratletud patogeenivabade munade saadetiste maanteetransiit läbi Horvaatia, kus saadetised sisenevad Nova Sela maanteepiiripunktist ja väljuvad Ploče sadama piiripunktist.

2. Lõikes 1 osutatud luba antakse siis, kui täidetud on järgmised tingimused:

liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused

i)	teevad artikliga 18 ette nähtud loomasaadetiste dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli;

ii)	teevad artikliga 19 ette nähtud loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetiste dokumentide ja identsuskontrolli;

iii)	löövad pitseri „ONLY FOR TRANSIT VIA THE EU“ (ainult transiidiks läbi ELi) sertifikaatidele, mis on kaasas kolmandas riigis asuvasse sihtkohta määratud saadetistega;

iv)	säilitavad alapunktis iii osutatud sertifikaatide koopiad või samaväärsed elektroonilised sertifikaadid liitu sisenemise piiripunktis;

v)	plommivad saadetisi transportivad sõidukid või konteinerid;

b)	saadetise eest vastutav ettevõtja tagab, et saadetised transporditakse tollijärelevalve all otse ilma vahepealse mahalaadimiseta piiripunkti, kust saadetised tuleb liidu territooriumilt välja viia;

kauba liidu territooriumilt väljaviimise piiripunkti pädevad asutused

i)	teevad identsuskontrolli, kinnitamaks et kaasasoleva ühtse sisseveosisseveodokumendiga hõlmatud saadetis lahkub tegelikult liidu territooriumilt. Eelkõige veenduvad nad, et sõidukitele või konteineritele kinnitatud plommid on endiselt puutumatud;

ii)	registreerivad ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis alapunktis i osutatud ametliku kontrolli tulemuse;

d)	liikmesriikide pädevad asutused teevad riskipõhise kontrolli eesmärgiga tagada, et liidu territooriumilt lahkuvate saadetiste arv ja loomade ja kaupade kogus vastab liidu territooriumile sisenenud saadetiste arvule ning loomade ja kaupade kogusele.

Artikkel 35

Kaupade transiitvedu liidu territooriumil asuvasse NATO või USA sõjaväebaasi

1. Saadetise eest vastutav ettevõtja esitab liidu territooriumil asuvasse NATO või USA sõjaväebaasi saadetavad loomsed saadused, loomse paljundusmaterjali, loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, heina ja põhu ning liittooted ametlikuks kontrolliks NATO või USA sõjaväebaasis, mis on märgitud ühtses sisseveodokumendis või rakendusmääruse (EL) 2019/2128 lisas sätestatud näidisega kooskõlas olevas ja kaupadega kaasas olevas ametlikus sertifikaadis.

2. Sihtkohaks olevas NATO või USA sõjaväebaasis tehtava kontrolli eest vastutav pädev asutus teeb identsuskontrolli eesmärgiga kinnitada, et saadetis vastab ühtse sisseveodokumendiga või rakendusmääruse (EL) 2019/2128 lisas sätestatud näidisega kooskõlas oleva ametliku sertifikaadiga hõlmatud saadetisele. Eelkõige veendub ta, et sõidukitele või konteineritele kooskõlas artikli 19 punktiga d ja artikli 29 punktiga e kinnitatud plommid on endiselt puutumatud; NATO või USA sõjaväebaasis tehtava kontrolli eest vastutav pädev asutus registreerib selle kontrolli tulemuse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis.

Artikkel 36

Selliste kaupade transiitvedu, mille vastuvõtmisest kolmas riik on keeldunud pärast nende transiitvedu läbi liidu

1. Liitu sisenemise maantee- või raudteepiiripunkti pädevad asutused võivad lubada loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete edasist transiitvedu läbi liidu territooriumi, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	kolmas riik keelas kaubasaadetise sisseveo kohe pärast selle transiitvedu läbi liidu või artikli 19 punktis d, artikli 28 lõikes d või artikli 29 punktis e osutatud pädevate asutuste poolt sõidukile või konteinerile paigaldatud plommid on endiselt puutumatud;

b)	saadetis vastab artikli 19 punktides a, b ja c sätestatud normidele.

2. Liitu sisenemise maantee- või raudteepiiripunkti pädevad asutused plommivad saadetise uuesti pärast artikli 19 punktides b ja c osutatud kontrolli.

3. Ettevõtja transpordib saadetise otse ühte järgmistest sihtkohtadest:

a)	piiripunkt, mis andis loa transiitveoks läbi liidu, või

b)	ladu, kus saadetist ladustati enne kolmanda riigi keeldumist.

V peatükk

Loomade ja kaupade transiitvedu liidu territooriumi ühest osast teise läbi kolmanda riigi territooriumi

Artikkel 37

Loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete transiitvedu

1. Liikmesriikide pädevad asutused tagavad, et liidu territooriumi ühest osast teise läbi kolmanda riigi territooriumi viidavate loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetised transporditakse tollijärelevalve all.

2. Ettevõtjad, kes vastutavad lõikes 1 osutatud saadetiste eest, mis on läbinud kolmanda riigi territooriumi, peavad saadetised juhul, kui need uuesti liidu territooriumile tuuakse, esitama

a)	lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate jaoks määratud piiripunkti pädevatele asutustele või

b)	punktis a osutatud pädevate asutuste viidatud asukohas, mis asub piiripunkti vahetus läheduses.

3. Uuesti liitu sisenemise piiripunkti pädevad asutused teevad järgmist:

a)	kontrollivad dokumente, et veenduda saadetise moodustavate loomade ja kaupade päritolus;

b)	kontrollivad nende kolmandate riikide loomatervise olukorda, mille kaudu saadetiste transiitvedu toimus, ja asjakohaseid saadetistega kaasas olevaid ametlikke sertifikaate ja dokumente, kui seda on nõutud määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktides d ja e osutatud normide kohaselt;

c)	teevad identsuskontrolli eesmärgiga veenduda, et sõidukitele või konteineritele pandud plommid on endiselt puutumatud, kui seda on nõutud määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktides d ja e osutatud normide kohaselt.

4. Kui kahtlustatakse, et määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud norme ei ole järgitud, teevad liitu uuesti sisenemise piiripunkti pädevad asutused lisaks lõikega 3 ette nähtud kontrollile identsus- ja füüsilise kontrolli.

5. Ettevõtja esitab liidu territooriumi ühest osast teise läbi kolmanda riigi territooriumi veetavad loomasaadetised ametlikuks kontrolliks liidust väljumise punktis.

6. Liidust väljumise punkti pädev asutus teeb järgmist:

a)	teeb kontrolli, kui seda on nõutud määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõike 2 punktides d ja e osutatud normides;

b)	lööb saadetisega kaasas olevale ametlikule sertifikaadile pitseri lausega „ONLY FOR TRANSIT BETWEEN DIFFERENT PARTS OF THE EUROPEAN UNION VIA [third country name]“ (ainult transiidiks Euroopa Liidu eri osade vahel läbi [kolmanda riigi nimi]).

Artikkel 38

Neumi koridor

1. Kui loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetised pärinevad Horvaatia territooriumilt ning transporditakse transiitveosena Neumi koridori kaudu läbi Bosnia ja Hertsegoviina territooriumi ja enne kui need saadetised viiakse Kleki või Zaton Doli sisenemispunkti kaudu Horvaatia territooriumilt välja, teevad Horvaatia pädevad asutused järgmist:

a)	plommivad sõidukid või konteinerid enne saadetise transiiti läbi Neumi koridori;

b)	registreerivad saadetisi transportivate sõidukite lahkumise kuupäeva ja kellaaja.

2. Kui lõikes 1 osutatud saadetised sisenevad Kleki või Zaton Doli sisenemispunktis uuesti Horvaatia territooriumile, teevad Horvaatia pädevad asutused järgmist:

a)	veenduvad, et sõidukitele või konteineritele kinnitatud plommid on endiselt puutumatud;

b)	registreerivad saadetisi transportivate sõidukite saabumise kuupäeva ja kellaaja.

3. Horvaatia pädevad asutused võtavad asjakohased meetmed kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikliga 65, kui

a)	lõikes 1 osutatud plomm on rikutud Neumi koridori läbiva transiitveo käigus või

b)	transiitveo aeg ületab Kleki ja Zaton Doli sisenemispunktide vahel liikumiseks vajalikku aega.

VI peatükk

Lõppsätted

Artikkel 39

Kehtetuks tunnistamised

Otsused 2000/208/EÜ ja 2000/571/EÜ ning rakendusotsus 2011/215/EL tunnistatakse kehtetuks alates 14. detsembrist 2019.

Artikkel 40

Otsuse 2007/777/EÜ muudatused

Otsust 2007/777/EÜ muudetakse järgmiselt:

artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikest 1 jäetakse välja punktid b, c ja d;

b)	lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

artiklit 6a muudetakse järgmiselt:

a)	lõikest 1 jäetakse välja punktid b, c ja d;

b)	lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

Artikkel 41

Määruse (EÜ) nr 798/2008 muudatused

Määruse (EÜ) nr 798/2008 artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

1)	lõikest 1 jäetakse välja punktid b, c ja d;

2)	lõikest 2 jäetakse välja punktid b, c ja d;

3)	lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

Artikkel 42

Määruse (EÜ) nr 1251/2008 muudatused

Määruse (EÜ) nr 1251/2008 artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

1)	lõikest 1 jäetakse välja punktid b, c ja d;

2)	lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

Artikkel 43

Määruse (EÜ) nr 119/2009 muudatused

Määruse (EÜ) nr 119/2009 artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

1)	lõikest 1 jäetakse välja punktid b, c ja d;

2)	lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

Artikkel 44

Määruse (EL) nr 206/2010 muudatused

Määrust (EL) nr 206/2010 muudetakse järgmiselt:

artiklit 12a muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 punktid d ja e jäetakse välja;

b)	lõige 2 jäetakse välja;

c)	lõige 4 jäetakse välja;

artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikest 1 jäetakse välja punktid b, c ja d;

b)	lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

artiklit 17a muudetakse järgmiselt:

a)	lõikest 1 jäetakse välja punktid b, c ja d;

b)	lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

Artikkel 45

Määruse (EL) nr 605/2010 muudatused

Määrust (EL) nr 605/2010 muudetakse järgmiselt:

artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikest 1 jäetakse välja punktid b, c ja d;

b)	lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

2)	artikli 7a lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

Artikkel 46

Määruse (EL) nr 142/2011 muudatused

Määrust (EL) nr 142/2011 muudetakse järgmiselt:

artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikest 1 jäetakse välja punktid b, c ja d;

b)	lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

artiklit 29a muudetakse järgmiselt:

a)	lõikest 1 jäetakse välja punktid b, c ja d;

b)	lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

Artikkel 47

Määruse (EL) nr 28/2012 muudatused

Määrust (EL) nr 28/2012 muudetakse järgmiselt:

artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikest 1 jäetakse välja punktid b, c ja d;

b)	lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

artiklit 5a muudetakse järgmiselt:

a)	lõikest 1 jäetakse välja punktid b, c ja d;

b)	lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

Artikkel 48

Rakendusmääruse (EL) 2016/759 muudatused

Rakendusmääruse (EL) 2016/759 artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

1)	lõikest 1 jäetakse välja punktid b, c ja d;

2)	lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

Artikkel 49

Jõustumine ja kohaldamiskuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 8.2.2005, lk 1).

(6) Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

(7) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

(9) Komisjoni 24. veebruari 2000. aasta otsus 2000/208/EÜ, milles kehtestatakse nõukogu direktiivi 97/78/EÜ kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad loomset päritolu toodete autotransiiti ühenduse territooriumi kaudu ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki (EÜT L 64, 11.3.2000, lk 20).

(10) Komisjoni 8. septembri 2000. aasta otsus 2000/571/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest pärit ja vabatsoonidesse, vabaladudesse, tolliladudesse või piiriüleseid meretranspordivahendeid varustavatele ettevõtjatele ettenähtud toodete veterinaarkontrolli meetodid (EÜT L 240, 23.9.2000, lk 14).

(11) Komisjoni 4. aprilli 2011. aasta rakendusotsus 2011/215/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses liitu importimiseks või kolmandatesse riikidesse saatmiseks ettenähtud tootepartiide ümberlaadimisega sisenemiskoha piiripunktis (ELT L 90, 6.4.2011, lk 50).

(12) Komisjoni 29. novembri 2007. aasta otsus 2007/777/EÜ, millega kehtestatakse looma- ja inimtervishoiu nõuded ning näidissertifikaadid inimtoiduks ettenähtud lihatoodete ja töödeldud magude, põite ja soolte importimiseks kolmandatest riikidest ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/432/EÜ (ELT L 312, 30.11.2007, lk 49).

(13) Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 226, 23.8.2008, lk 1).

(14) Komisjoni 12. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1251/2008, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimise tingimuste ja sertifitseerimisnõuetega ja ühendusse importimisega ning millega sätestatakse vektorliikide loetelu (ELT L 337, 16.12.2008, lk 41).

(15) Komisjoni 9. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 119/2009, milles sätestatakse selliste kolmandate riikide või nende osade loetelu, millest võib importida ühendusse või vedada läbi ühenduse looduslike jäneslaste, teatavate looduslike maismaaimetajate ja tehistingimustes peetavate küülikute liha, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 39, 10.2.2009, lk 12).

(16) Komisjoni 12. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 206/2010, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõuded (ELT L 73, 20.3.2010, lk 1).

(17) Komisjoni 2. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 605/2010, millega kehtestatakse loomade ja inimeste tervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide nõuded inimtoiduks ettenähtud toorpiima, piimatoodete, ternespiima ja ternespiimapõhiste toodete Euroopa Liitu toomisel (ELT L 175, 10.7.2010, lk 1).

(18) Komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta määrus (EL) nr 28/2012, millega kehtestatakse sertifitseerimisnõuded teatavate liittoodete importimiseks liitu ja transiidiks läbi liidu ning muudetakse otsust 2007/275/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1162/2009 (ELT L 12, 14.1.2012, lk 1).

(19) Komisjoni 28. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/759, millega koostatakse loetelud kolmandatest riikidest, kolmandate riikide osadest ja territooriumidest, millest liikmesriigid peavad lubama liitu tuua teatavaid inimtoiduks ettenähtud loomseid saadusi, kehtestatakse sertifikaatide nõuded, muudetakse määrust (EÜ) nr 2074/2005 ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2003/812/EÜ (ELT L 126, 14.5.2016, lk 13).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

(21) Komisjoni 10. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses piiripunktides ametlikust kontrollist vabastatud teatavate looma- ja kaubakategooriatega, reisijate isikliku pagasi ja selliste kaupade erikontrolliga, mis saadetakse väikeste saadetistena füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 142/2011 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 45).

(22) http://www.edqm.eu (uusim versioon).

(23) Komisjoni 12. juuni 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1014, millega kehtestatakse piiripunktide, sealhulgas kontrollikeskuste miinimumnõudeid käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad ning piiripunktide ja kontrollipunktide loetlemise vorm, kategooriad ja lühendid (ELT L 165, 21.6.2019, lk 10).

(24) Komisjoni 12. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2128, millega kehtestatakse ametliku sertifikaadi näidis ja ametliku sertifikaadi väljaandmise eeskirjad selliste kaupade jaoks, mis tarnitakse liidust lahkuvatele laevadele ning mis on mõeldud laevade varustamiseks või laevapere ja reisijate tarbeks, või mis tarnitakse NATO või USA sõjaväebaasi (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 114).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

12.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 321/99

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2125,

10. oktoober 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 puidust pakkematerjalile ametliku erikontrolli tegemise eeskirjade, teatavatest saadetistest teatamise ning nõuete rikkumise korral võetavate meetmete osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 on muu hulgas kehtestatud raamistik ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute jaoks, mida rakendatakse kolmandatest riikidest liidu territooriumile toodavate loomade ja kaupade suhtes, kontrollimaks nende vastavust liidu õigusaktidele, et kaitsta inimeste, loomade ja taimede tervist, loomade heaolu ning GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonda.

(2)

Puidust pakkematerjal, mida võib olla kasutatud igat liiki esemete puhul, on teadaolevalt üks taimekahjustajate sissetoomise või leviku allikas. Puidust pakkematerjaliks, mis võimaldab liidus taimekahjustajate leviku riski tekitavate kahjurite edasikandumist, võivad olla muu hulgas pakk-kastid, karbid, salved, kaablitrumlid ja poolid/rullid, puitalused, äärega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste ääred ja pakkimispuit, mida võidakse mitmesuguste esemete veol kasutada. Transpordivahenditega liidu territooriumile toodava puidust pakkematerjali kogused on märkimisväärsed.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 (2) artiklites 43 ja 96 on sätestatud konkreetsed imporditingimused puidust pakkematerjali toomiseks liidu territooriumile. Määruse (EL) 2017/625 artikli 77 lõike 1 punktiga d on komisjonile antud õigus kehtestada eeskirjad ametliku erikontrolli tegemiseks, et kontrollida määruse (EL) 2017/625 artikli 44 lõikes 3 osutatud kohtades puidust pakkematerjali vastavust neile nõuetele, ja nõuete rikkumise korral võetavad meetmed.

(4)

Selleks et tagada liidu territooriumile toodava puidust pakkematerjali kontrollimise tõhusus ja vältida igasugust taimekahjustajate sissetoomise ja levimise riski, tuleks vastu võtta määruse (EL) 2017/625 eeskirju täiendavad eeskirjad, milles käsitletakse puidust pakkematerjalile ametliku erikontrolli tegemist ja nõuete rikkumise korral võetavaid meetmeid.

(5)

Puidust pakkematerjali kohta määruse (EL) 2016/2031 artikli 43 lõikes 1 sätestatud konkreetseid imporditingimusi ei kohaldata materjali suhtes, millele kohalduvad rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardiga nr 15 (Suunised puidust pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses, ISPM15) ette nähtud erandid. Selline materjal tuleks seetõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta.

(6)	Selleks et teha kindlaks saadetised, kus esineb puidust pakkematerjali, mis võib endast kujutada suurimat taimeterviseriski liidu territooriumi jaoks ja millele tuleks vastavalt teha ametlikku erikontrolli, peaksid liikmesriikide pädevad asutused koostama riskikäsitlusel põhineva seirekava.

(7)

Kõnealuse seirekava alusel peaksid pädevad asutused välja valima puidust pakkematerjali saadetised ametliku erikontrolli tegemiseks. Lisaks peaks pädevatel asutustel olema vajaduse korral võimalus nõuda nendepoolse ametliku erikontrolli tegemiseks tollilt puidust pakkematerjali sisaldavate valitud saadetiste kinnipidamist niikaua, kuni ametlik erikontroll on lõpule viidud.

(8)	Puidust pakkematerjal ei ole kantud määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktis c osutatud loetellu kaupadest, mille suhtes kohaldatakse piiripunktides ametlikku kontrolli.

(9)	Määruse (EL) 2017/625 artikli 45 lõikega 4 on komisjonile antud õigus määrata kindlaks olukorrad, mille puhul, ja tingimused, mille kohaselt võib pädev asutus nõuda ettevõtjalt teatavate selliste kaupade saabumisest teatamist, mida piiripunktides ei kontrollita.

(10)	Selleks et pädevad asutused saaksid tulemuslikult kavandada ja teostada puidust pakkematerjali ametlikku erikontrolli, peaks neil olema võimalik nõuda ettevõtjatelt, et need teavitaksid pädevaid asutusi eelnevalt mõistliku aja jooksul puidust pakkematerjali sisaldavate saadetiste saabumisest.

(11)

Seepärast tuleks koos käesolevas määruses sätestatud puidust pakkematerjali ametliku erikontrolli eeskirjadega näha ette võimalus, et pädevad asutused saavad ettevõtjatelt nõuda selliste saadetiste saabumisest etteteatamist. Selliste teadete jaoks võib kasutada komisjoni poolt kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikli 131 lõikega 1 loodud ja hallatavat ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi (IMSOC). Pädevad asutused võivad nõuda, et saadetise eest vastutavad ettevõtjad teataksid selle saabumisest ette IMSOCi, olemasolevate riiklike teabesüsteemide või muude pädeva asutusega kokkulepitud kanalite kaudu pädevate asutustega eelnevalt kokkulepitud mõistliku aja jooksul.

(12)

Ametliku erikontrolli tulemuste dokumenteerimiseks IMSOCis tuleks kasutada määruse (EL) 2017/625 artiklis 56 osutatud ühtset sisseveodokumenti. Dokumenteeritud tulemused annavad ülevaate liikmesriikides läbiviidud puidust pakkematerjali ametliku erikontrolliga seotud olukorrast ja on aluseks edasistele meetmetele, mida võetakse liidu territooriumi kaitsmiseks taimekahjustajate levimise eest.

(13)	Käesoleva määruse sätteid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (3) asjakohaseid sätteid.

(14)

Kui pädev asutus otsustab nõuetele mittevastava puidust pakkematerjali määruse (EL) 2017/625 artikli 66 lõike 3 esimese lõigu punkti b kohaselt väljaspool liitu asuvasse sihtkohta edasi saata, peaks nõuetele mittevastav puidust pakkematerjal jääma ametliku tollijärelevalve alla kuni liidu territooriumilt väljumiseni, et vältida igasugust taimekahjustajate liitu sissetoomise või levimise riski.

(15)

Kui liidus vabasse ringlusse lubamise kohas või sihtkohas toimuva füüsilise kontrolli käigus leitakse nõuetele mittevastavat puidust pakkematerjali, tuleb selline materjal kohe hävitada, pidades silmas liidu karantiinsete taimekahjustajate levimise suuremat riski, mida ei saa vähem tõhusate vahenditega ära hoida.

(16)	Määrust (EL) 2017/625 hakatakse kohaldama alates 14. detsembrist 2019. Seega tuleks käesolevas määruses sätestatud eeskirju kohaldada samuti alates kõnealusest kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse ametliku erikontrolli eeskirjad puidust pakkematerjali või puittoodete (v.a pabertooted) jaoks, mis on ette nähtud liidu territooriumile siseneva kauba toestamiseks, kaitsmiseks või vedamiseks ja mida võidakse mitmesuguste esemete veol kasutada (edaspidi „puidust pakkematerjal“), ning rikkumise korral võetavad meetmed.

2. Samuti määratakse käesoleva määrusega kindlaks olukorrad, mille puhul, ja tingimused, mille kohaselt võib pädev asutus nõuda ettevõtjalt teatavate liidu territooriumile sisenevate puidust pakkematerjali sisaldavate saadetiste saabumisest teatamist.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata puidust pakkematerjali suhtes, millele on osutatud määruse (EL) 2016/2031 artikli 43 lõike 1 teises lõigus, mis käsitleb rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardiga nr 15 (Suunised puidust pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses, ISPM15) ette nähtud erandeid.

Artikkel 2

Seirekava

Pädevad asutused töötavad riskianalüüsi põhjal välja puidust pakkematerjali seirekava, võttes arvesse vähemalt järgmist:

a)	eelmistel aastatel pädevate asutuste poolt läbi viidud puidust pakkematerjali ametlike erikontrollide arv ja tulemused ametliku kontrolli teabehaldussüsteemist (IMSOC) saadud teabe põhjal;

b)	ülevaade sellest, kuidas kolmas riik, eksportija või saadetiste eest vastutav ettevõtja on varem järginud määruse (EL) 2016/2031 nõudeid, eriti artikli 43 lõiget 1 ja artikli 96 lõike 1 esimese lõigu punkti a;

c)	kui see on kättesaadav, siis tolli ja muude allikate teave liitu sisenevate puidust pakkematerjali sisaldavate saadetiste arvu ja päritoluriigi kohta.

Artikkel 3

Saadetistest teatamine

Pädevad asutused võivad nõuda, et saadetise eest vastutavad ettevõtjad teataksid puidust pakkematerjali sisaldavate saadetiste liidu territooriumile saabumisest ette IMSOCi, olemasolevate riiklike teabesüsteemide või muude pädeva asutusega kokkulepitud kanalite kaudu pädevate asutustega eelnevalt kokkulepitud mõistliku aja jooksul.

Artikkel 4

Puidust pakkematerjali ametlik erikontroll

1. Pädevad asutused valivad füüsilise kontrolli tegemiseks puidust pakkematerjali sisaldavad saadetised, lähtudes järgmisest:

a)	artiklis 2 osutatud seirekava;

b)	artiklis 3 osutatud teadetes esitatud teave (vajaduse korral) ning

c)	muu nende käsutuses olev asjakohane teave.

2. Pädevad asutused teevad lõike 1 kohaselt valitud saadetiste füüsilist kontrolli, et kontrollida nende vastavust määruse (EL) 2016/2031 artikli 43 lõikes 1 ja artikli 96 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud impordinõuetele.

3. Kui seda peetakse lõike 2 kohase füüsilise kontrolli eesmärgil vajalikuks, võivad pädevad asutused tollilt nõuda puidust pakkematerjali sisaldavate valitud saadetiste kinnipidamist kõnealuse kontrolli jooksul.

4. Ametliku erikontrolli tegemise ajal peab pädevatel asutustel olema juurdepääs kogu saadetisele, nii et lõikes 2 osutatud füüsilist kontrolli oleks võimalik teha kogu saadetises sisalduva puidust pakkematerjali suhtes.

5. Pädev asutus peab kolme tööpäeva jooksul alates puidust pakkematerjali sisaldava saadetise kinnipidamisest esitama tollile kinnipeetud saadetise kontrolli tulemused.

6. Kui füüsilist kontrolli ei ole võimalik lõpule viia kolme tööpäeva jooksul alates puidust pakkematerjali sisaldava saadetise kinnipidamisest, võivad pädevad asutused nõuda tollilt kinnipidamise jätkamist veel kolme tööpäeva jooksul, et kontroll lõpule viia.

Sel juhul võib toll siis, kui see on tehniliselt võimalik, saadetise vabasse ringlusse lubada, eeldusel et saadetise eest vastutav ettevõtja eraldab puidust pakkematerjali saadetisest.

7. Saadetis, mille toll on lõike 3 kohaselt kinni pidanud, lubatakse vabasse ringlusse juhul, kui pädevad asutused ei ole kolme tööpäeva jooksul alates kinnipidamise algusest esitanud lõike 5 kohaselt kontrolli tulemusi või ei ole taotlenud tollilt lõike 6 kohaselt kinnipidamise jätkamist veel kolme tööpäeva jooksul.

Artikkel 5

Ametliku erikontrolli tulemustest teatamine

1. Pärast artikli 4 kohase ametliku erikontrolli lõpuleviimist teevad pädevad asutused järgmist:

a)	kannavad ametliku erikontrolli tulemused ühtsesse sisseveodokumenti vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 56 lõike 3 punkti b alapunktile i;

b)	esitavad puidust pakkematerjali ametliku erikontrolli tulemused IMSOCisse otse või olemasolevate riiklike süsteemide kaudu ning

c)	teavitavad puidust pakkematerjali sisaldava saadetise eest vastutavat ettevõtjat ja tolli ametliku erikontrolli tulemustest.

2. Kui pädevad asutused teavitavad puidust pakkematerjali sisaldava saadetise eest vastutavat ettevõtjat ametliku erikontrolli tulemustest ühtse sisseveodokumendi abil, peab ettevõtja lisama ühtse sisseveodokumendi kui määruse (EL) nr 952/2013 artikli 163 kohase lisadokumendi viitenumbri igale tollideklaratsioonile, mis tollile selle saadetise kohta esitatakse.

Artikkel 6

Rikkumise korral võetavad meetmed

1. Pädevad asutused annavad kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikliga 66 korralduse määruse (EL) 2016/2031 artikli 43 lõikes 1 ja artikli 96 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud nõuetele mittevastav puidust pakkematerjal hävitada, edasi saata või selle suhtes erirežiimi kohaldada.

Kui selline nõuetele mittevastav puidust pakkematerjal leitakse artikli 4 kohase füüsilise kontrolli käigus saadetise liidus vabasse ringlusse lubamise kohas või saadetise sihtkohas, nagu on osutatud määruse (EL) 2017/625 artikli 44 lõike 3 punktides c ja e, annavad pädevad asutused asjaomasele ettevõtjale korralduse puidust pakkematerjal viivitamata hävitada. Enne hävitamist ja hävitamise ajal käideldakse puidust pakkematerjali viisil, mis takistab määruse (EL) 2016/2031 artiklis 4 määratletud liidu karantiinsete taimekahjustajate levimist.

2. Kui pädevad asutused otsustavad anda saadetise eest vastutavale ettevõtjale korralduse saata nõuetele mittevastav puidust pakkematerjal määruse (EL) 2017/625 artikli 66 lõike 3 esimese lõigu punkti b kohaselt edasi väljapoole liitu, jääb nõuetele mittevastavat puidust pakkematerjali sisaldav saadetis kooskõlas asjakohase tolliprotseduuriga ametliku tollijärelevalve alla seniks, kuni nõuetele mittevastav puidust pakkematerjal liidu territooriumilt välja viiakse.

Artikkel 7

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

12.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 321/104

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2126,

10. oktoober 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses eeskirjadega, mis käsitlevad teatavate looma- ja kaubakategooriate ametlikku erikontrolli ja sellise kontrolli järel võetavaid meetmeid ning teatavate looma- ja kaubakategooriate vabastamist ametlikust kontrollist piiripunktides

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) 2017/625 artikli 77 lõike 1 punktid a, b ja k annavad komisjonile õiguse võtta vastu eeskirjad ametliku erikontrolli tegemiseks teatavate liitu sisenevate looma- ja kaubakategooriate suhtes ning meetmete võtmiseks nõuete rikkumise puhul.

(2)	Selleks et tagada liitu sisse toodud nülgimata looduslike ulukite saadetiste tõhus ametlik kontroll, tuleks kehtestada konkreetsed kontrollinõuded füüsilise kontrolli lõpule viimiseks sihtettevõttes, kui täielikku füüsilist kontrolli ja proovide võtmist ei ole võimalik teostada piiripunktides.

(3)	Tõhusa ametliku kontrolli tagamiseks värskete kalandustoodete suhtes, mis lossitakse otse liidu sadamates, tuleks võimaldada teostada ametlik kontroll selleks liikmesriikide poolt määratud sadamates vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008 (2).

(4)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 77 lõike 1 punkt k annab komisjonile õiguse võtta vastu eeskirjad ametliku erikontrolli tegemise kohta teatavate kõnealuse määruse artikli 48 punktis h osutatud looma- ja kaubakategooriate suhtes, mille puhul on madal risk või millel ei ole spetsiifilist riski ning mille suhtes ei kohaldata piiripunktis ametlikku kontrolli, kui selline erand on põhjendatud.

(5)	Kui ametlikku kontrolli ei teostata piiripunktis, tuleks kehtestada nõuetekohase kontrolli tingimused, et välistada lubamatud terviseriskid inimestele, loomadele ja taimedele, kui asjaomased loomad ja kaubad sisenevad liitu.

(6)

Juhul kui külmutatud tuuni puhul on madal risk või ei ole spetsiifilist riski vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 48 punktile h, võib ametlikku kontrolli teha töötlevas sihtettevõttes, mis tuleb tolliasutuste poolt väljastpoolt liitu pärinevate kaupade ajutiseks ladustamiseks heaks kiita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013 (3).

(7)

Juhul kui kalandustoodete puhul on madal risk või ei ole spetsiifilist riski vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 48 punktile h, need on püütud liikmesriigi lipu all sõitva laevaga ja lossitud kolmandates riikides, enne kui need sisenevad liitu, nagu on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/627 (4) artiklis 72, tuleb nõuetele mittevastavuse kahtluse korral võtta meetmeid.

(8)

Loomade ja kaupade puhul, mis sisenevad liitu teatavate Kreeka saarte ja teatavate Prantsusmaa territooriumide kaudu, on risk madal eeldusel, et selliseid loomi ja kaupu ei viida turule väljaspool neid saari või territooriume. Selle tagamiseks, et selliseid loomi ja kaupu ei viida turule väljaspool asjaomaseid saari või territooriume, tuleks kehtestada piisavad ametliku kontrolli nõuded ja meetmed.

(9)

Selleks et muuta õigusraamistiku rakendamine otstarbekamaks ja lihtsamaks, tuleks koos määruse (EL) 2017/625 artikli 77 lõike 1 punkti k ja artikli 48 punkti h kohaste ametlikku kontrolli käsitlevate eeskirjadega võtta vastu ka ametliku kontrolli eeskirjad, mis käsitlevad muid kaubakategooriaid, mida on nimetatud kõnealuse määruse artikli 77 lõike 1 punktides a ja b.

(10)

Nimetatud eeskirjad on omavahel sisuliselt seotud ning neid tuleks rakendada koos. Lihtsuse ja läbipaistvuse huvides ning selleks, et tõhustada rakendamist ja vältida eeskirjade paljusust, tuleks eeskirjad kehtestada ühe õigusaktiga, mitte eri aktidega, mis sisaldavad ristviiteid ning võivad üksteist dubleerida.

(11)	Kuna käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad valdkonnas, mida reguleerivad komisjoni otsus 94/641/EÜ (5) ja komisjoni rakendusotsus 2012/44/EL, (6) tuleb nimetatud õigusaktid tunnistada kehtetuks.

(12)	Kuna määruse (EL) 2017/625 kohaldamise kuupäev on 14. detsember 2019, tuleks ka käesolevat määrust kohaldada alates sellest kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse teatavate looma- ja kaubakategooriate suhtes ametliku erikontrolli tegemise eeskirjad ning nõuetele mittevastavuse korral võetavad meetmed. Määrusega sätestatakse eeskirjad, millistel juhtudel ja mis tingimustel vabastatakse teatavad looma- ja kaubakategooriad ametlikust kontrollist piiripunktides ning millistel juhtudel selline vabastamine on põhjendatud.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„IMSOC“ – määruse (EL) 2017/625 artiklis 131 osutatud ametliku kontrolli teabehaldussüsteem;

2)	„värsked kalandustooted“ – värsked kalandustooted, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (7) I lisa punktis 3.5;

3)	„külmutatud tuun“ – tuun, mida säilitatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII jao VII peatüki punktis (2) sätestatud nõuetega.

Artikkel 3

Nülgimata looduslikud ulukid

1. Esimese liitu saabumise piiripunkti pädev asutus võib lubada nülgimata looduslike ulukite saadetiste vedu sihtettevõttesse ilma füüsilist kontrolli lõpule viimata, kui saadetist transporditakse sõidukis või konteineris vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1666 (8) artiklitele 2 ja 3.

2. Lõikes 1 nimetatud pädev asutus teavitab sihtettevõtte asukoha pädevat asutust vajadusest viia lõpule füüsiline kontroll, eelkõige tervisekontroll ja laboratoorsed uuringud.

3. Sihtettevõtte asukoha pädev asutus teavitab lõikes 1 nimetatud pädevat asutust lõikes 2 nimetatud füüsilise kontrolli tulemustest.

Artikkel 4

Värsked kalandustooted, mis lossitakse kolmanda riigi lipu all sõitvalt laevalt otse liikmesriikide poolt määratud liidu sadamates

Värsked kalandustooted, mis lossitakse otse kolmanda riigi lipu all sõitvalt laevalt, on vabastatud piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist tingimusel, et pädevad asutused teevad kontrolli liikmesriikide poolt määratud liidu sadamates vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 5 lõikele 1.

Artikkel 5

Külmutatud tuun, mis lossitakse kolmanda riigi lipu all sõitvalt laevalt otse liikmesriikide poolt määratud liidu sadamates

Liikmesriigid võivad teha vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklile 4 heakskiidetud töötlevas sihtettevõttes ametlikku kontrolli külmutatud tuuni suhtes, millel ei ole pea eemaldatud ja mis ei ole roogitud ning mis on lossitud otse kolmanda riigi lipu all sõitvalt laevalt vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 5 lõikele 1 liikmesriikide poolt määratud liidu sadamates, järgmistel tingimustel:

a)	ametlik kontroll viiakse läbi kõige lähemal asuva piiripunkti pädevas asutuses;

b)	töötlev sihtettevõte on tolliasutuse poolt heaks kiidetud väljastpoolt liitu pärinevate kaupade ajutiseks ladustamiseks vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 147 lõikele 1 ja artiklile 148;

külmutatud tuun lähetatakse laevalt töötlevasse sihtettevõttesse pitseeritud sõidukites või transpordikonteinerites ametlikku kontrolli teostava pädeva asutuse järelevalve all ning vastavalt asjakohasele tollimenetlusele kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artiklitega 134, 135, 140, 141 ja artikli 148 lõikega 5;

enne saadetise saabumist liidu määratud sadamatesse on saadetise eest vastutav ettevõtja teavitanud käesoleva artikli punktis a osutatud pädevat asutust saadetise saabumisest, esitades ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis (IMSOC) täidetud ühtse sisseveodokumendi vastavalt määruse (EL) 2017/625 artiklile 56.

Artikkel 6

Inimtoiduks ettenähtud kalandustooted, mis on püütud liikmesriigi lipu all sõitva laevaga ning mis on lossitud kolmandates riikides

1. Inimtoiduks ettenähtud selliste kalandustoodete saadetistele, mis on püütud liikmesriigi lipu all sõitva laevaga ning mis on lossitud kas ladustamisega või ladustamiseta kolmandas riigis enne, kui nad sisenevad liitu mõne muu transpordivahendiga, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2019/627 artikli 72 lõikes 1, teeb dokumentide kontrolli esimese liitu sisenemise piiripunkti pädev asutus.

2. Lõikes 1 nimetatud saadetised võib vabastada piiripunktis identsus- ja füüsilisest kontrollist, kui need vastavad määruse (EL) 2019/627 artiklis 72 sätestatud tingimustele.

3. Juhul kui tuvastatakse või kahtlustatakse, et saadetis ei vasta määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele, teostab esimese liitu sisenemise piiripunkti pädev asutus lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumentide kontrollile ka saadetise identsuse ja füüsilise kontrolli.

Artikkel 7

Saadetised, mis tuuakse liitu teatavate Kreeka saarte ja teatavate Prantsusmaa territooriumide kaudu

1. Loomsed saadused ja liittooted, mis tuuakse liitu kolmandatest riikidest Kreeka saarte Rhodos, Mytilini ja Iraklio (Kreeta) heakskiidetud sissetoomise kohtade kaudu kohalikuks kasutamiseks samal saarel, kus asub sissetoomise koht, on vabastatud ametlikust kontrollist piiripunktides.

2. Loomad, loomsed saadused ja liittooted, mis tuuakse liitu kolmandatest riikidest Prantsusmaa ülemereterritooriumide Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaana, Martinique’i ja Mayotte’i heakskiidetud sissetoomise kohtade kaudu kohalikuks kasutamiseks samal territooriumil, kus asub sissetoomise koht, on vabastatud ametlikust kontrollist piiripunktides.

Artikkel 8

Ametlik erikontroll saadetiste suhtes, mis tuuakse liitu teatavate Kreeka saarte ja teatavate Prantsusmaa territooriumide kaudu

1. Artiklis 7 osutatud saadetistele tuleb igas heaks kiidetud sissetoomise kohas teostada kontroll vastavalt I lisale.

2. Iga heaks kiidetud sissetoomise koha eest vastutab pädev asutus, mille kasutuses on:

a)	veterinaarjärelevalve ametnikud, kes teevad saadetiste suhtes otsused vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 55 lõike 2 punktile a, ja

b)	määruse (EL) 2017/625 artikli 49 lõike 2 punktides a ja b osutatud personal, keda on koolitatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1081 (9) artiklile 2, kui pädev asutus peab seda vajalikuks.

3. Artikli 7 lõikes 1 osutatud Kreeka saarte heaks kiidetud sissetoomise kohtade pädev asutus tagab igas heaks kiidetud sissetoomise kohas ametliku kontrolli tegemiseks vajalike töötajate ja vahendite olemasolu, et teostada ametlik kontroll artikli 7 lõikes 1 osutatud saadetiste suhtes, mille jaoks see sissetoomise koht on määratud.

4. Artikli 7 lõikes 2 osutatud Prantsusmaa ülemereterritooriumide igas heaks kiidetud sissetoomise kohas peavad olema ametliku kontrolli tegemiseks vajalikud ruumid, vahendid ja töötajad, et teostada ametlik kontroll artikli 7 lõikes 2 osutatud loomade ja kaupade saadetiste suhtes, mille jaoks see sissetoomise koht on määratud.

Artikkel 9

Ettevõtjate kohustused saadetiste puhul, mis tuuakse liitu teatavate Kreeka saarte ja teatavate Prantsusmaa territooriumide kaudu

Artiklis 7 osutatud saadetiste eest vastutav ettevõtja peab:

a)	teavitama heaks kiidetud sissetoomise koha pädevat asutust saadetisest, esitades ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis täidetud ühtse sisseveodokumendi enne saadetise saabumist heaks kiidetud sissetoomise kohta;

b)	haldama heaks kiidetud sissetoomise koha pädeva asutuse poolt kooskõlastatud registrit, kuhu on kantud turulelaskmiseks ettenähtud loomade, loomsete saaduste ja liittoodete kogused ning ostja(te) nimi ja aadress, kui see on asjakohane;

teavitama ostjat (ostjaid) järgmisest:

i)	turulelaskmiseks ettenähtud loomsed saadused ja liittooted on ainult kohalikuks tarbimiseks ning neid tooteid ei tohi mis tahes asjaoludel saata liidu territooriumi muudesse osadesse;

ii)	edasimüügi korral peab ostja (peavad ostjad) teavitama uut ostjat (uusi ostjaid), juhul kui on tegemist ettevõtja(te)ga, punkti c alapunktis i nimetatud piirangutest;

kui tegemist on Prantsusmaa ülemereterritooriumide Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaana, Martinique’i ja Mayotte’iga, teavitama ostjat (ostjaid) järgmisest:

i)	turulelaskmiseks ettenähtud loomad on ainult kohalikuks aretamiseks ja tootmiseks ning neid loomi ega neist saadud tooteid ei tohi mis tahes asjaoludel saata liidu territooriumi muudesse osadesse;

ii)	edasimüügi korral peab ostja (peavad ostjad) teavitama uut ostjat (uusi ostjaid), juhul kui on tegemist ettevõtja(te)ga, punkti d alapunktis i nimetatud piirangutest.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

1. Otsus 94/641/EÜ ja rakendusotsus 2012/44/EL tunnistatakse kehtetuks alates 14. detsembrist 2019.

2. Viiteid nimetatud kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelitele.

Artikkel 11

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(4) Komisjoni 15. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/627, milles sätestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 ühtne praktiline kord inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli tegemiseks ja millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EÜ) nr 2074/2005 ametliku kontrolli osas (ELT L 131, 17.5.2019, lk 51).

(5) Komisjoni 8. septembri 1994. aasta otsus 94/641/EÜ, millega sätestatakse kolmandatest riikidest teatavatele Kreeka saartele imporditavate toodete veterinaarkontrolli suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 248, 23.9.1994, lk 26).

(6) Komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta rakendusotsus 2012/44/EL kolmandatest riikidest Prantsusmaa ülemeredepartemangudesse saabuvate elusloomade ja loomset päritolu toodete veterinaarkontrolli suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta (ELT L 24, 27.1.2012, lk 14).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(8) Komisjoni 24. juuni 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1666, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 tingimuste osas, mis on vajalikud teatavate kaupade saadetiste veo ja saabumise jälgimiseks teel liitu saabumise piiripunktist liidus asuvasse sihtettevõttesse (ELT L 255, 4.10.2019, lk 1).

(9) Komisjoni 8. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1081, millega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad piiripunktides teatavaid füüsilisi kontrolle tegevatele töötajatele esitatavaid konkreetseid koolitusnõudeid (ELT L 171, 26.6.2019, lk 1).

I LISA

Ametlik erikontroll kaupade suhtes, mis tuuakse liitu teatavate Kreeka saarte ja teatavate Prantsusmaa territooriumide heakskiidetud sissetoomise kohtade kaudu

Pädev asutus peab tagama, et kõik turulelaskmiseks esitatavad andmed loomsete saaduste ja liittoodete kohta ning Prantsusmaa ülemereterritooriumide Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaana, Martinique’i ja Mayotte’i puhul ka kõik turulelaskmiseks esitatavad andmed loomade kohta oleksid sisestatud ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis (IMSOC).

Pädev asutus peab kontrollima järgmist:

a)	kaasasolevad sertifikaadid ja dokumendid;

b)	loomsete saaduste ja liittoodete identsus ning Prantsusmaa ülemereterritooriumide Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaana, Martinique’i ja Mayotte’i puhul ka loomade identsus;

c)	pakendamine ja märgistamine;

d)	kaupade kvaliteet ja säilivus;

e)	transpordi tingimused ja veo korral külmutusvahenditega varustatud transpordiga transpordivahendi temperatuur ja kaupade sisetemperatuur;

f)	kauba mis tahes kahjustus.

Pädev asutus peab tagama, et pärast ametliku erikontrolli lõpuleviimist kajastaks kaasasolev ühtne sisseveodokument asjaolu, et turulelastavad loomsed saadused ja liittooted on ainult kohalikuks tarbimiseks ning neid ei tohi mis tahes asjaoludel saata liidu territooriumi muudesse osadesse.

Pädev asutus peab Prantsusmaa ülemereterritooriumide Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaana, Martinique’i ja Mayotte’i puhul tagama, et pärast ametliku erikontrolli lõpuleviimist kajastaks kaasasolev ühtne sisseveodokument asjaolu, et turulelastavad loomad on ainult kohalikuks aretamiseks ja tootmiseks ning neid loomi ega neist saadud tooteid ei tohi mis tahes asjaoludel saata liidu territooriumi muudesse osadesse.

Pädev asutus peab regulaarselt kontrollima turulelaskmiseks ettenähtud saadetiste hoiukohti, et kontrollida rahvatervise nõuete järgimist ning seda, et neid saadetisi ei lähetataks liidu territooriumi muudesse osadesse.

Pädev asutus peab Prantsusmaa ülemereterritooriumide Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaana, Martinique’i ja Mayotte’i puhul regulaarselt kontrollima turulelaskmiseks ettenähtud loomade hoiukohti, et kontrollida loomatervise nõuete järgimist ning seda, et neid loomi ega neist saadud tooteid ei lähetataks liidu territooriumi muudesse osadesse.

II LISA

Vastavustabelid, millele on osutatud artikli 10 lõikes 2

1. Otsus 94/641/EÜ

Otsus 94/641/EÜ

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikli 3 esimene taane

Artikli 3 teine taane

Artikli 3 kolmas taane

Artikli 3 neljas taane

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

I lisa

II lisa punkt 1

II lisa punkt 2

Artikkel 7

Artikli 8 lõike 2 punkt a

Artikli 9 punkt a

Artikli 9 punkt b

Artikli 9 punkt c

Artikli 9 punkt e

Artikli 8 lõige 1

Artikkel 7

I lisa punkt 2

I lisa punkt 5

2. Rakendusotsus 2012/44/EL

Rakendusotsus 2012/44/EL

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 2

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 4

Artikli 3 lõige 5

Artikli 4 lõige 1

Artikli 4 lõige 2

Artikli 4 lõige 3

Artikli 4 lõige 4

Artikli 4 lõige 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

Lisa

Artikkel 7

Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõige 4

Artikli 9 punkt a

Artikli 9 punkt b

Artikli 9 punktid c ja d

Artikli 9 punktid e ja f

Artikli 8 lõige 1

I lisa punkt 1

I lisa punktid 3 ja 4

I lisa punktid 5 ja 6

Artikkel 7

12.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 321/111

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2127,

10. oktoober 2019,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses nõukogu direktiivide 91/496/EMÜ, 97/78/EÜ ja 2000/29/EÜ teatavate sätete kohaldamiskuupäevaga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ, (1) eriti selle artikli 149 lõiget 2 ja artikli 165 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 on kehtestatud raamistik ametlikuks kontrolliks ja muudeks ametlikeks toiminguteks, et kontrollida, kas liidu toidu- ja söödaalaseid õigusnorme kohaldatakse õigesti. See raamistik hõlmab kolmandatest riikidest liitu saabuvate loomade ja kaupade ametlikku kontrolli.

(2)	Määrusega (EL) 2017/625 tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse nõukogu direktiivid 91/496/EMÜ (2) ja 97/78/EÜ (3) alates 14. detsembrist 2019. Lisaks muudetakse sellega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/2031, (4) et tunnistada kehtetuks nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ (5).

(3)

Selleks et vältida õiguslikke lünki, kuni võetakse vastu sellised rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid, milles käsitletakse määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõikes 2, artiklis 48, artikli 51 lõike 1 punktides b, c ja d, artikli 53 lõike 1 punktis a, artikli 54 lõigetes 1 ja 3 ning artikli 58 punktis a osutatud valdkondi, on määruses (EL) 2017/625 sätestatud, et nõukogu direktiivide 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ ning direktiivi 2000/29/EÜ asjakohaseid sätteid kohaldatakse kuni 14. detsembrini 2022 või varasema kuupäevani, mille komisjon kindlaks määrab. Direktiivi 2000/29/EÜ puhul peab kõnealune varasem kuupäev olema määruse (EL) 2017/625 kohaldamise kuupäevast hilisem.

(4)

Delegeeritud õigusakt on vastu võetud määruse (EL) 2017/625 artikli 53 lõike 1 punkti a kohaselt, milles käsitletakse ametlikke kontrolle muudes kontrollipunktides kui piiripunktid. Kõnealust rakendusakti kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019. Kõnealuse määruse artikli 47 lõike 1 punktis c osutatud taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid sisaldavate saadetiste suhtes hakatakse õigusakti kohaldama alles alates 14. detsembrist 2020. Seega peaksid direktiivi 2000/29/EÜ vastavad sätted kehtima kuni 13. detsembrini 2020.

(5)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 54 lõike 3 kohaselt on vastu võetud rakendusakt, millega reguleeritakse loomade ja kaupade identsus- ja füüsilise kontrolli sagedust liitu sisenemisel. Kõnealust rakendusakti kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019. Kõnealuse määruse artikli 47 lõike 1 punktis c osutatud taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid sisaldavate saadetiste suhtes hakatakse rakendusakti kohaldama alles alates 14. detsembrist 2022. Seega peaksid direktiivi 2000/29/EÜ vastavad sätted kehtima kuni 13. detsembrini 2022.

(6)

Lisaks on määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punkti a kohaselt vastu võetud rakendusakt, millega kehtestatakse loetelu loomadest ja kaupadest, mida nende liitu sisenemisel süstemaatiliselt ametlikult kontrollitakse. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/478 (6) kohaselt on liittooted lisatud loetletavate kategooriate hulka. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/625 (7) sätestatud nõudeid selliste toodete liitu toomisel kohaldatakse alles alates 21. aprillist 2021. Liittoodete suhtes kehtivaid nõudeid kohaldatakse kuni 20. aprillini 2021. Seega on üleminekumeetmeid vaja seoses direktiivi 97/78/EÜ sätetega, milles käsitletakse määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punktis a osutatud loetelu seoses liittoodetega.

(7)

Rakendusaktid on vastu võetud kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punktiga b ja artikli 58 punktiga a, milles käsitletakse selliste kaupade loetelu koostamist, mille suhtes nende liitu sisenemisel suurendatakse ajutiselt ametlikku kontrolli, ning ühtse sisseveodokumendi vormi. Kõnealuseid õigusakte hakatakse kohaldama alates määruse (EL) 2017/625 kohaldamise kuupäevast.

(8)

Delegeeritud õigusaktid on vastu võetud kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikliga 48 ja artikli 51 lõike 1 punktidega b, c ja d, milles käsitletakse erandeid ametlikest kontrollidest piiripunktides ning transiidi ja ümberlaadimise erieeskirjade kehtestamist. Kõnealuseid õigusakte hakatakse kohaldama alates määruse (EL) 2017/625 kohaldamise kuupäevast.

(9)	Seega on asjakohane määrust (EL) 2017/625 vastavalt muuta.

(10)	Kuna käesolevas õigusaktis sätestatud eeskirjad on omavahel põimunud ja neid kohaldatakse koos, on asjakohane, et need sätestatakse ühe aktiga, mitte erinevate õigusaktidega, millel on palju ristviiteid ja mille puhul tekib dubleerimise oht.

(11)	Kuna määrust (EL) 2017/625 ning eespool nimetatud delegeeritud määruseid ja rakendusmääruseid kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019, tuleks käesolevat määrust samuti kohaldada alates sellest kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/625 muutmine

Määrust (EL) 2017/625 muudetakse järgmiselt.

Artikli 149 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Direktiivide 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ asjakohaseid sätteid, millega reguleeritakse käesoleva määruse artikli 47 lõike 2 punktis b, artiklis 48, artikli 51 lõike 1 punktides b, c ja d, artikli 53 lõike 1 punktis a, artikli 54 lõigetes 1 ja 3 ning artikli 58 punktis a osutatud küsimusi, kohaldatakse käesoleva määruse vastavate sätete asemel kuni 13. detsembrini 2019.

Direktiivi 97/78/EÜ asjakohaseid sätteid, milles käsitletakse käesoleva määruse artikli 47 lõike 2 punktis a osutatud liittooteid, kohaldatakse kõnealuse sätte asemel jätkuvalt kuni 20. aprillini 2021.“

Artikli 165 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Direktiiviga 2000/29/EÜ reguleeritavate küsimuste suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 47 lõiget 2, artiklit 48, artikli 51 lõike 1 punkte b, c ja d ning artikli 58 punkti a alates 15. detsembrist 2019, mitte vastavalt kõnealuse direktiivi asjakohastele sätetele, mille kohaldamine lõppeb alates samast kuupäevast.

Käesoleva määruse artikli 53 lõike 1 punktiga a reguleeritavate küsimuste suhtes kohaldatakse käesoleva määruse vastavate sätete asemel kuni 13. detsembrini 2020 direktiivi 2000/29/EÜ asjakohaseid sätteid.

Käesoleva määruse artikli 54 lõikega 1 ja 3 reguleeritavate küsimuste suhtes kohaldatakse käesoleva määruse vastavate sätete asemel kuni 13. detsembrini 2022 direktiivi 2000/29/EÜ asjakohaseid sätteid.“

Artikkel 2

Määruse jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56).

(3) Nõukogu 18. detsembri 1997. Aasta direktiiv 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9).

(5) Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

(6) Komisjoni 14. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/478, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 selliste saadetiste kategooriate osas, mille suhtes kohaldatakse piiripunktis ametlikku kontrolli (ELT L 82, 25.3.2019, lk 4).

(7) Komisjoni 4. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/625, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses teatavate inimtoiduks ettenähtud toodete ja loomade saadetiste liitu toomise nõuetega (ELT L 131, 17.5.2019, lk 18).

12.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 321/114

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2128,

12. november 2019,

millega kehtestatakse ametliku sertifikaadi näidis ja ametliku sertifikaadi väljaandmise eeskirjad selliste kaupade jaoks, mis tarnitakse liidust lahkuvatele laevadele ning mis on mõeldud laevade varustamiseks või laevapere ja reisijate tarbeks, või mis tarnitakse NATO või USA sõjaväebaasi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (1) eriti selle artikli 77 lõike 3 punkti a ning artikli 90 punkte a ja f,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) 2017/625 on sätestatud eeskirjad, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad järgima liitu sisenevate loomade ja kaupade ametliku kontrolli käigus, kui kontrollitakse toidutarneahelat käsitlevate liidu õigusaktide järgimist.

(2)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/2124 (2) sätestatakse ametliku kontrolli eeskirjad selliste kolmandatest riikidest pärit loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste, nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetiste jaoks, mida ladustatakse liidu territooriumil asuvates ladudes ning mida on kavas tarnida kas liidu territooriumil või kolmandas riigis asuvasse NATO või USA sõjaväebaasi või liidust lahkuvale laevale laeva varustamiseks või laevapere ja reisijate tarbeks.

(3)	Delegeeritud määrusega (EL) 2019/2124 nähakse eelkõige ette, et kõnealuste loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste, nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetistega peab laost väljaviimisel olema kaasas ametlik sertifikaat.

(4)

Delegeeritud määrusega (EL) 2019/2124 nähakse samuti ette, et loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste, nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetistega, mis on pärit kolmandatest riikidest ja mille sihtkoht on liidust lahkuv laev, peab piiripunktist laeva vedamise ajal olema kaasas ametlik sertifikaat.

(5)

Selguse ja järjepidevuse huvides on asjakohane kehtestada ühine ametliku sertifikaadi näidis loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste, nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetiste jaoks, mis on pärit kolmandatest riikidest ja mis on ette nähtud tarnimiseks liidust lahkuvale laevale laeva varustamiseks või laevapere ja reisijate tarbeks või liidu territooriumil või kolmandas riigis asuvasse NATO või USA sõjaväebaasi.

(6)

Saadetised pannakse sageli kokku laos. Sellised saadetised võivad koosneda kaupadest, mis on pärit mitmest eri päritolu või eri tootekategooriasse kuuluvast saadetisest. Halduskoormuse vähendamiseks tuleks kokkupandud uutesse saadetistesse kuuluvate kaupade jaoks kasutada ühist ametlikku sertifikaati. Kaupade jälgitavuse tagamiseks tuleks ametlikule sertifikaadile märkida nende algsete saadetistega kaasas olnud ühtsete sisseveodokumentide numbrid, millest kaubad pärinevad.

(7)	Pädev asutus võib ametliku sertifikaadi välja anda nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Seega on asjakohane kehtestada mõlemal juhul ametlike sertifikaatide väljaandmist reguleerivad nõuded.

(8)	Järjepidevuse huvides tuleks komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/1715 (3) kehtestatud eeskirju elektrooniliste sertifikaatide väljaandmise ja ametlikel sertifikaatidel elektrooniliste allkirjade kasutamise kohta kohaldada ka käesoleva määrusega ette nähtud ametliku sertifikaadi näidise suhtes.

(9)

Sertifikaatide näidised lisatakse komisjoni otsustega 2003/623/EÜ (4) ja 2004/292/EÜ (5) loodud elektroonilisse süsteemi TRACES, et lihtsustada ja kiirendada haldusmenetlusi liidu piiridel ja tolliladudes ning võimaldada asjaosaliste vahelist elektroonilist teabevahetust. Seega tuleks käesoleva määrusega ette nähtud ametliku sertifikaadi näidise vorm ja selle täitmist käsitlevad märkused kohandada süsteemiga TRACES.

(10)	Vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 133 lõikele 4 tuleb süsteem TRACES integreerida ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi (edaspidi „IMSOC“). Käesoleva määrusega kehtestatud ametliku sertifikaadi näidised tuleb seetõttu IMSOCiga kohandada.

(11)	Määrust (EL) 2017/625 hakatakse kohaldama alates 14. detsembrist 2019. Seega tuleks käesolevas määruses sätestatud eeskirju kohaldada samuti alates kõnealusest kuupäevast.

(12)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõiste

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse lao mõistet, mis on määratletud delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 artikli 2 punktis 3.

Artikkel 2

Ametliku sertifikaadi näidis

1. Delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 artikli 21 lõike 1 ja artikli 29 punkti c kohaldamisel kasutatakse käesoleva määruse lisa I osas esitatud ametliku sertifikaadi näidist selliste loomsetest saadustest, loomsest paljundusmaterjalist, loomsetest kõrvalsaadustest, nendest saadud toodetest, heinast ja põhust ning liittoodetest koosnevate saadetiste ametlikuks sertifitseerimiseks, mis tarnitakse

a)	liidu territooriumilt lahkuvale laevale laeva varustamiseks või laevapere ja reisijate tarbeks, või

b)	liidu territooriumil asuvast laost liidu territooriumil või kolmandas riigis asuvasse NATO või USA sõjaväebaasi.

Ametlik sertifikaat võidakse välja anda nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt IMSOCi kaudu.

2. Kui saadetis pannakse kokku laos ja see koosneb eri päritolu või eri tootekategooriatesse kuuluvatest toodetest, võib sellise saadetisega kaasa panemiseks välja anda ühe ametliku sertifikaadi.

Artikkel 3

Nõuded selliste ametlike sertifikaatide kohta, mida ei esitata IMSOCis

Ametlikud sertifikaadid, mida ei esitata IMSOCis, peavad vastama järgmistele nõuetele.

1.	Ametlikul sertifikaadil peab lisaks sertifikaadi välja andnud ametniku allkirjale olema ka ametlik pitser. Allkirja ja pitseri värv peab erinema teksti värvist.

2.	Sertifikaati välja andev ametnik peab kinnitusi sisaldavas ametlikus sertifikaadis läbi kriipsutama need kinnitused, mis ei ole asjakohased, kinnitades seda nimetähtede ning pitseriga, või need sertifikaadist täielikult kustutama.

Ametlik sertifikaat koosneb

a)	ühest lehest või

b)	mitmest lehest, mis kõik on jagamatud ja moodustavad lahutamatu terviku, või

c)	järjestikustest lehekülgedest, mis on nummerdatud nii, et see näitab kindlat lehekülge kogu järjestuses.

4.	Kui ametlik sertifikaat koosneb järjestikustest lehekülgedest, peab igal leheküljel olema määruse (EL) 2017/625 artikli 89 lõike 1 punktis a osutatud kordumatu kood, sertifikaadi välja andnud ametniku allkiri ja ametlik pitser.

5.	Ametlik sertifikaat tuleb välja anda enne seda, kui sertifikaadis käsitletud saadetised väljuvad pädevate asutuste kontrolli all olevast piiripunktist või laost.

Artikkel 4

IMSOCis esitatud ametlikke sertifikaate ja elektroonilise allkirja kasutamist käsitlevad nõuded

1. IMSOCis esitatud ametlikud sertifikaadid põhinevad ametliku sertifikaadi näidisel, mis on esitatud käesoleva määruse lisa 1. osas.

2. Ametlik sertifikaat tuleb IMSOCis esitada enne seda, kui pädevad asutused on lõpetanud sertifikaadis käsitletud saadetiste kontrolli piiripunktis või laos.

3. IMSOCis esitatud ametlikud sertifikaadid peavad vastama elektroonilise ametliku sertifikaadi väljaandmise ja elektroonilise allkirja kasutamise nõuetele, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2019/1715 artiklis 39.

Artikkel 5

Juhised ametliku sertifikaadi täitmiseks

Ametliku sertifikaadi täitmisel lähtutakse juhistest, mis on esitatud käesoleva määruse lisa 2. osas.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Komisjoni 10. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2124, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses selliste looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontrolli eeskirjadega, mille puhul toimub transiit, ümberlaadimine või edasivedu, ning muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 798/2008 (EÜ) nr 1251/2008, (EÜ) nr 119/2009, (EL) nr 206/2010, (EL) nr 605/2010, (EL) nr 142/2011, (EL) nr 28/2012, komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 ja komisjoni otsust 2007/777/EÜ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 73).

(3) Komisjoni 30. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus) (ELT L 261, 14.10.2019, lk 37).

(4) Komisjoni 19. augusti 2003. aasta otsus 2003/623/EÜ ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi Traces väljatöötamise kohta (ELT L 216, 28.8.2003, lk 58).

(5) Komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsus 2004/292/EÜ TRACES süsteemi kasutuselevõtmise kohta ja otsuse 92/486/EMÜ muutmise kohta (ELT L 94, 31.3.2004, lk 63).

LISA

1. OSA

Näidis: ametlik sertifikaat, mis on kaasas loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste, nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetistega, mis on pärit kolmandatest riikidest ja mida tarnitakse liidust lahkuvatele laevadele või NATO või USA sõjaväebaasidesse

2. OSA

Juhised ametliku sertifikaadi täitmiseks

Üldist

Märgistage sobiva variandi lahter ristiga (X).

ISO koodi puhul on tegemist riiki tähistava rahvusvahelise kahetähelise koodiga vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 3166 alfa-2 (1).

Kui lahtris on võimalik valida üks või mitu varianti, kuvatakse ametliku sertifikaadi elektroonilises versioonis ainult valitud variandid.

I osa. Lähetatud saadetise andmed

Lahter I.1.	Piiripunkt/pädev asutus: märkige vastavalt vajadusele piiripunkti või ametliku sertifikaadi välja andnud pädeva asutuse nimi ja TRACESi viitenumber.
Lahter I.2.	Sertifikaadi viitenumber: ametliku sertifikaadi välja andnud pädeva asutuse enda liigituse kohaselt määratud kohustuslik kordumatu kood. Selle lahtri täitmine on kohustuslik kõigi sertifikaatide puhul, mida IMSOCis ei esitata.
Lahter I.2.a	IMSOCi viitenumber: IMSOCis automaatselt määratud kordumatu viitekood, kui sertifikaat on IMSOCis registreeritud. Seda lahtrit ei täideta sertifikaatide puhul, mida IMSOCis ei esitata.
Lahter I.3.	Kaubasaatja: laost lähetamise puhul märkige selle lao nimi ja aadress (tänav, linn ja piirkond, provints või riik, registreerimisnumber/heakskiidunumber, olenevalt asjakohasusest), kust saadetis lähetatakse. Lahtrit ei täideta, kui saadetis lähetatakse otse piiripunktist.
Lahter I.4.	Saadetise eest vastutav ettevõtja: liidus saadetise sihtkohta tarnimise eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku nimi ja aadress (tänav, linn ja piirkond, provints või riik, registreerimisnumber/heakskiidunumber, olenevalt asjakohasusest).
Lahter I.5.	Sihtkoht (laev): märkige selle laeva nimi, millele saadetis on ette nähtud, laeva Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number, sadama nimi ning kaupade sihtliikmesriigi nimi ja ISO kood. Lahtrit ei täideta, kui ametlik sertifikaat antakse välja saadetise tarnimiseks liidu territooriumil või kolmandas riigis asuvasse NATO või USA sõjaväebaasi.
Lahter I.6.	Sihtkoht (NATO/USA sõjaväebaas): märkige sihtkohaks oleva liidu territooriumil asuva NATO/USA sõjaväebaasi nimi ning selle liikmesriigi nimi ja ISO kood, kus sihtkohaks olev NATO/USA sõjaväebaas asub. Kui sihtkohaks on kolmandas riigis asuv NATO/USA sõjaväebaas, tuleb sellesse lahtrisse märkida ainult liidust väljumise piiripunkt. Lahtrit ei täideta, kui ametlik sertifikaat antakse välja saadetise tarnimiseks liidust lahkuvale laevale.
Lahter I.7.	Transpordivahend Tunnusnumber (tunnusnumbrid): lennuki puhul märkige lennu number; laeva puhul laeva nimi (nimed); raudteesõidukite puhul rongi tunnusandmed ja vaguni number; maanteesõidukite puhul registreerimismärk ja vajaduse korral haagise registreerimismärk. Konteinerveo puhul ei ole haagise registreerimismärgi esitamine kohustuslik, kui on märgitud konteineri number. Parvlaevatranspordi puhul märkige maanteesõiduki tunnus, vajaduse korral haagise registreerimismärk, ning reisiks kavandatud parvlaeva nimi.
Konteineri number:	vajaduse korral vastavad numbrid. Konteineri number tuleb märkida, kui kaupa veetakse suletud konteinerites.
Plommi number:	märkida tuleb üksnes ametliku plommi number. Ametlik plomm kehtib, kui plomm on konteinerile, veoautole või raudteevagunile paigaldatud sertifikaadi välja andnud pädeva asutuse järelevalve all.
Lahter I.8.	Kauba kirjeldus Kauba ja tooteliigi kirjeldus: märkige kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood ja nimetus, millele on osutatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (2). Päritoluriik: märkige kaupade päritoluriik. Esmase ühtse sisseveodokumendi viide: märkige selle saadetise ühtse sisseveodokumendi viide, millest pärineb asjakohane arv toote pakkeüksusi. Selles lahtris sisalduva teabe võib esitada ka ametlikule sertifikaadile lisatavas tõendavas dokumendis. Sellisel juhul tuleb täita lahter „tõendav dokument“, sealhulgas esitada tõendava dokumendi (tõendavate dokumentide) viitenumber.
Lahter I.9.	Pakkeüksusi kokku: märkige kaupu sisaldavate kastide või pakkeüksuste arv. Lahtise lasti puhul on selle lahtri täitmine vabatahtlik.
Lahter I.10.	Netokaal kokku (kilogrammides): netokaal määratletakse kaupade massina ilma kontaktpakendite ja muude pakenditeta.
Lahter I.11.	Väljumise kuupäev ja aeg: märkige transpordivahendi kavandatava piiripunktist või laost väljumise kuupäev ja kellaaeg.

II osa. Deklaratsioon

Selle osa peab täitma pädeva asutuse veterinaarjärelevalve ametnik või ametlik inspektor piiripunktis või laos.

III osa. Saadetise sihtkohta jõudmise kinnitus

Selle osa peab täitma

—	liidust lahkuva laeva puhul sihtsadama pädev asutus või laeva kapteni ametlik esindaja;

—	NATO/USA sõjaväebaasis kontrolli eest vastutav pädev asutus, kui sihtkoht on liidu territooriumil asuv NATO/USA sõjaväebaas;

—	väljumise piiripunkti pädev asutus, kui sihtkoht on kolmandas riigis asuv NATO/USA sõjaväebaas.

(1) Riiginimed ja koodi elemendid: http://www.iso.org/iso/country_codes/iso-3166-1_decoding_table.htm

(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

12.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 321/122

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2129,

25. november 2019,

millega kehtestatakse eeskirjad teatavate liitu sisenevate looma- ja kaubasaadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli sagedusmäärade ühetaolise kohaldamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EL) 2017/625 on ette nähtud eeskirjad, milles käsitletakse liikmesriikide pädevate asutuste tehtavat ametlikku kontrolli liitu sisenevate loomade ja kaupade suhtes, et kontrollida liidu toidutarneahela õigusnormide täitmist.

(2)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 54 lõikega 3 on komisjonile antud õigus kehtestada eeskirjad kõnealuse määruse artikli 47 lõike 1 punktis a ja b osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli asjakohase sagedusmäära ühetaolise kohaldamise kohta. Seepärast tuleks kindlaks määrata identsus- ja füüsilise kontrolli sagedusmäärad sõltuvalt riskist, mida iga loom, kaup või looma- või kaubakategooria kujutab endast inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale.

(3)

Selleks et tagada käesoleva määruse kohaselt nõutavate füüsilise kontrolli sagedusmäärade ühetaoline rakendamine, tuleks käesolevas määruses ette näha määruse (EL) 2017/625 artiklis 131 osutatud ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kasutamine selliste saadetiste väljavalimiseks, mille suhtes kohaldatakse füüsilist kontrolli.

(4)

Käesoleva määruse kohaselt kehtestatud sagedusmäärasid tuleks kohaldada määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides a ja b osutatud loomade ja kaupade suhtes, mis on ette nähtud turule laskmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 (2) nõuete täitmise kontrollimiseks piiril tehtava füüsilise kontrolli sagedus tuleks siiski kindlaks määrata vastavalt kõnealuse määruse artikli 45 lõikele 5.

(5)	Nõukogu direktiivis 91/496/EMÜ (3) on sätestatud kolmandatest riikidest liitu toodavate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted. Kõnealuse direktiivi artikliga 4 on ette nähtud, et iga loomasaadetise suhtes tuleb kohaldada identsus- ja füüsilist kontrolli.

(6)

Direktiiv 91/496/EMÜ on tunnistatud kehtetuks määrusega (EL) 2017/625, mida hakatakse kohaldama 14. detsembril 2019. Võttes arvesse riski, mida teatavad loomakategooriad kujutavad endast inimeste või loomade tervisele ja loomade heaolule, tuleks kolmandatest riikidest liitu sisenevate loomade suhtes ka edaspidi kohaldada identsus- ja füüsilise kontrolli samu sagedusmäärasid, nagu on sätestatud direktiivis 91/496/EMÜ või selle kohaselt.

(7)	Ametliku kontrolli tulemuslikkuse tagamiseks tuleks identsus- ja füüsiline kontroll teha nii, et saadetise eest vastutaval ettevõtjal ei oleks võimalik prognoosida, kas konkreetset saadetist füüsiliselt kontrollitakse.

(8)	Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2130 (4) artikliga 3 on kehtestatud määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktis b osutatud kaupade identsuskontrolli üksikasjalikud eeskirjad, mis sõltuvad sellest, kas saadetise suhtes kohaldatakse füüsilist kontrolli või mitte.

(9)

Tuleks kehtestada loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste, nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete identsus- ja füüsilise kontrolli sagedusmäärade lähtetaseme kindlaksmääramise lähtekriteeriumid, võttes arvesse kõnealuste looma- või kaubakategooriatega seotud riske käsitlevat teavet ja kättesaadavaid teaduslikke hinnanguid.

(10)

Määruse (EL) 2017/625 artikli 125 lõike 1 kohaselt komisjoni kogutud teabe, kõnealuse määruse artikli 120 lõike 1 kohaselt komisjoni ekspertide poolt kolmandates riikides tehtud kontrollide tulemuste ning ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu kogutud teabe põhjal peaks olema võimalik muuta füüsilise kontrolli sagedust, mis põhineb lähtekriteeriumidel.

(11)	Ametliku kontrolli tõhususe tagamiseks tuleks käesoleva määruse kohaselt kindlaks määratud sagedusmäärad teha kättesaadavaks ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu.

(12)

Teatavate kolmandate riikide puhul, kellega liit on sõlminud veterinaariaalased samaväärsuskokkulepped, on asjakohane vähendada teatavate toodete füüsilise kontrolli sagedust, võttes muu hulgas arvesse piirkondadeks jaotamise põhimõtte kohaldamist loomahaiguste korral ja muude veterinaariaalaste põhimõtete kohaldamist. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamisel rakendada kõnealustes veterinaariaalastes kokkulepetes kindlaks määratud füüsilise kontrolli sagedusmäärasid.

(13)

Komisjoni otsusega 94/360/EÜ (5) on kehtestatud füüsilise kontrolli vähendatud sagedusmäärad teatavate kaubakategooriate jaoks, mille suhtes kohaldatakse veterinaarkontrolli. Kuna käesoleva määrusega kehtestatakse otsusega 94/360/EÜ hõlmatud valdkondi käsitlevad sätted, tuleks kõnealune otsus tunnistada kehtetuks alates käesolevas määruses sätestatud kuupäevast.

(14)	Määrust (EL) 2017/625 hakatakse kohaldama alates 14. detsembrist 2019. Seega tuleks käesolevas määruses sätestatud eeskirju kohaldada samuti alates kõnealusest kuupäevast.

(15)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktis a ja b osutatud turulelaskmiseks ette nähtud looma- ja kaubasaadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli asjakohase sagedusmäära ühetaolise kohaldamise kohta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	„sagedusmäär“ – artiklis 1 osutatud selliste käesoleva määruse kohaselt kindlaksmääratud looma- ja kaubasaadetiste minimaalne osakaal konkreetsel ajavahemikul piiripunkti jõudnud saadetiste koguarvust, mille puhul teevad pädevad asutused identsus- ja füüsilist kontrolli;

2.	„ametliku kontrolli teabehaldussüsteem“ — määruse (EL) 2017/625 artiklis 131 osutatud ametliku kontrolli teabehaldussüsteem (IMSOC).

Artikkel 3

Füüsiliselt kontrollitavate saadetiste valik

1. Pädevad asutused valivad füüsiliselt kontrollitavad saadetised järgmise korra kohaselt:

a)	IMSOCi abil toimub automaatselt saadetise juhuslik valik;

b)	pädevad asutused võivad otsustada kontrollida punkti a kohaselt valitud saadetist või muud saadetist, mis sisaldab samasse kategooriasse kuuluvat ja sama päritoluga kaupa.

2. Iga käesoleva artikli lõike 1 kohaselt füüsiliseks kontrolliks valitud saadetise puhul teevad pädevad asutused identsuskontrolli, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2019/2130 artikli 3 lõikes 1.

Artikkel 4

Identsus- ja füüsilise kontrolli sagedusmäärad

1. Pädevad asutused teevad loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste, nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetiste identsus- ja füüsilist kontrolli, lähtudes artikli 5 kohaselt kindlaks määratud sagedusmääradest.

2. II lisas loetletud kolmandate riikide puhul, kellega liit on sõlminud samaväärsuskokkulepped, tehakse füüsilist kontrolli vastavalt nende kokkulepetega kehtestatud sagedusmääradele.

Artikkel 5

Loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste, nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete identsus- ja füüsilise kontrolli sagedusmäärade kindlaksmääramine ja muutmine

1. Artiklis 1 osutatud looma- ja kaubasaadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli sagedusmäärade lähtetase on sätestatud käesoleva määruse I lisas määruse (EL) 2017/625 artikli 54 lõike 3 esimese lõigu punkti a alapunktides v ja vi osutatud teaduslike hinnangute ja teabe põhjal.

2. Konkreetsest kolmandast riigist pärit konkreetsete kaupade füüsilise kontrolli sagedusmäära võidakse suurendada, kui avastatakse tõsised puudused, mis põhinevad

a)	teabel, mille komisjon on kogunud vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 125 lõikele 1, või

komisjoni ekspertide poolt määruse (EL) 2017/625 artikli 120 lõike 1 kohaselt tehtud kontrolli tulemusel.

Sellisel juhul suurendatakse lõike 1 kohaselt kindlaks määratud sagedusmäära järgmise kõrgema sagedusmäära lähtetasemeni, mis on sätestatud I lisas, või 50 %-lise sagedusmäärani, kui konkreetse kaubakategooria suhtes kohaldatakse 30 %-list sagedusmäära.

3. Füüsilise kontrolli sagedusmäära suurendatakse lõike 1 kohaselt kindlaks määratud sagedusmäära lähtetasemest järgmise kõrgema sagedusmäära lähtetasemeni, mis on sätestatud I lisas, või 50 %-lise sagedusmäärani, kui konkreetse kaubakategooria suhtes kohaldatakse 30 %-list sagedusmäära; seda tehakse juhul kui IMSOCi kaudu kogutud andmete ja teabe kohaselt näitavad konkreetsest kolmandast riigist pärit konkreetse kauba kohta viimase 12 kuu jooksul tehtud füüsilise kontrolli tulemused rikkumiste taset, mis on üle 30 % kõrgem kui keskmine rikkumiste määr kõigist kolmandatest riikidest pärineva sama kaubakategooria puhul.

4. Kui lõikes 2 või 3 osutatud kriteeriumid ei ole enam täidetud, vähendatakse sagedusmäära I lisas sätestatud vastava sagedusmäära lähtetasemeni.

5. Komisjon teeb käesoleva artikli kohaselt kindlaks määratud sagedusmäärad pädevatele asutustele ja ettevõtjatele kättesaadavaks IMSOCi kaudu.

Artikkel 6

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 94/360/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 14. detsembrist 2019.

Artikkel 7

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).

(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56).

(4) Komisjoni 25. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2130, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad piiripunktides ametliku kontrolli alla kuuluvate loomade ja kaupade dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli ajal ja järel tehtavate toimingute kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 128).

(5) Komisjoni 20. mai 1994. aasta otsus 94/360/EÜ kolmandatest riikidest pärit toodete partiide suhtes rakendatavate füüsiliste kontrollide vähendatud sageduse kohta nõukogu direktiivi 90/675/EMÜ alusel (EÜT L 158, 25.6.1994, lk 41).

I LISA

Loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste, nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli sagedusmäärade lähtetaseme kindlaksmääramise lähtekriteeriumid

Identsus- ja füüsilise kontrolli sagedusmäärade lähtetaseme kindlaksmääramise lähtekriteeriumid

Sagedusmäärade lähtetase, mida kohaldatakse järgmise suhtes:

Riskikategooria

Looma- või kaubakategooria (*1)

identsuskontroll

füüsiline kontroll

Loomad

100 %

—	Inimtoiduks ettenähtud hakkliha, lihamass või lihavalmistised

—	Inimtoiduks ettenähtud kodulinnuliha

—	Inimtoiduks ettenähtud küülikuliha, jahiulukite liha ja nendest saadud lihavalmistised

—	Inimtoiduks ettenähtud munad

—	Inimtoiduks ettenähtud munad, mida säilitatakse külmutatu või jahutatuna

—	Inimtoiduks ettenähtud piim

—	Inimtoiduks ettenähtud piimatooted ja ternespiimatooted, mida säilitatakse külmutatult või jahutatult

—	Inimtoiduks ettenähtud kalandustooted, mis on saadud vesiviljelusest, ja kahepoolmelised karploomad, mis ei ole neid toatemperatuuril stabiilsena hoidvas hermeetiliselt suletud pakendites

—	Põllumajandusloomade söödana kasutatavad loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted

100 %

30 %

III

—	Inimtoiduks ettenähtud liha, mida ei ole nimetatud II kategoorias, ja sellisest lihast saadud lihatooted

—	Inimtoiduks ettenähtud loomarasv ja kõrned

—	Inimtoiduks ettenähtud kodulinnulihatooted

—	Inimtoiduks ettenähtud munatooted, mida ei ole nimetatud II kategoorias

—	Inimtoiduks ettenähtud piimatooted ja ternespiimatooted, mida ei ole nimetatud II kategoorias

—	Kalandustooted, mida ei ole nimetatud II kategoorias

—	Inimtoiduks ettenähtud mesi ja muud mesindustooted

—	Liittooted

—	Haudemunad

—	Loomsetest kõrvalsaadustest saadud orgaanilised väetised ja mullaparandusained

—	Inimtoiduks ettenähtud konnakoivad ja teod

—	Inimtoiduks ettenähtud putukad

100 %

15 %

—	Inimtarbimiseks ettenähtud želatiin ja kollageen

—	Naturaalsed sooled

—	Sperma ja embrüod

—	Loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, mida ei ole nimetatud II ja III kategoorias

100 %

5 %

—	Inimtoiduks ettenähtud kõrgrafineeritud tooted

—	Hein ja põhk

—	Muud kui II, III ja IV kategoorias nimetatud kaubad

100 %

1 %

(*1) Kaubanäidiste saadetiste füüsilise kontrolli sagedusmäärad peavad vastama käesolevas lisas esitatud kaubakategooriate kirjeldusele.

II LISA

Loetelu artikli 4 lõikes 2 osutatud teatavate kolmandate riikide ja füüsilise kontrolli sageduse kohta

1. Uus-Meremaa

Uus-Meremaa puhul kehtib sagedus, mis on ette nähtud lepingus, mille nõukogu kiitis heaks otsusega 97/132/EÜ (1) Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelise elusloomade ja loomsete saadustega kauplemise sanitaarmeetmeid käsitleva lepingu ajutist kohaldamist käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel.

2. Kanada

Kanada puhul kehtib sagedus, mis on ette nähtud nõukogu otsusega 1999/201/EÜ (2) heaks kiidetud lepingu VIII lisas.

3. Tšiili

Tšiili puhul kehtib sagedus, mis on ette nähtud kokkuleppes sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta, mida rakendatakse loomade ja loomsete saaduste, taimede, taimsete saaduste ja muude kaupadega kaubitsemise ning loomade heaolu suhtes, mis on sätestatud otsusega 2002/979/EÜ (3) heakskiidetud assotsiatsioonilepingu IV lisas.

(1) Nõukogu 17. detsembri 1996. aasta otsus 97/132/EÜ Euroopa Ühenduse ja Uus-Meremaa vahelise, elusloomade ja loomsete saadustega kauplemise suhtes kohaldatavaid sanitaarmeetmeid käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta (EÜT L 57, 26.2.1997, lk 4).

(2) Nõukogu 14. detsembri 1998. aasta otsus 1999/201/EÜ elusloomade ja loomsete toodetega kauplemisel inimeste ja loomade tervise kaitseks võetavaid sanitaarmeetmeid käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahel (EÜT L 71, 18.3.1999, lk 1).

(3) Nõukogu 18. novembri 2002. aasta otsus 2002/979/EÜ ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelist assotsieerumist käsitleva lepingu allkirjastamise ja teatavate sätete ajutise kohaldamise kohta (EÜT L 352, 30.12.2002, lk 1).

12.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 321/128

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2130,

25. november 2019,

millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad piiripunktides ametliku kontrolli alla kuuluvate loomade ja kaupade dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli ajal ja järel tehtavate toimingute kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EL) 2017/625 on ette nähtud eeskirjad, milles käsitletakse liikmesriikide pädevate asutuste tehtavat ametlikku kontrolli liitu sisenevate loomade ja kaupade suhtes, mille eesmärk on kontrollida liidu toidutarneahela õigusnormide täitmist.

(2)

Vastavalt määrusele (EL) 2017/625 kohaldatakse selle artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste suhtes ametlikku kontrolli piiripunktides, välja arvatud juhul, kui nad on sellisest kontrollist vabastatud kõnealuse määruse artikli 48 alusel. Ametlik kontroll peab hõlmama dokumentide, identsus- ja füüsilist kontrolli. Selleks et tagada määruse (EL) 2017/625 artiklite 49, 50 ja 51 ühetaoline rakendamine ning eespool nimetatud looma- ja kaubakategooriate tõhus ametlik kontrollimine, tuleks käesolevas määruses sätestada dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli piiripunktides tegemise üksikasjalikud eeskirjad.

(3)

Saabumise piiripunktis või kontrollipunktis dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli ajal ja järel tehtavaid toiminguid käsitlevaid eeskirju tuleks samuti kohaldada mitteloomse toidu ja sööda teatavate kategooriate suhtes, kui kontroll muudetakse ajutiselt rangemaks, kohaldatakse muid liitu sisenemise tingimusi või erakorralisi meetmeid, mis on ette nähtud õigusaktidega, millele on osutatud määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides d, e ja f.

(4)

Enne käesoleva määruse kohaldamist dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli ajal tehtavad toimingud on osutunud tulemuslikuks ja tagavad kontrollimise kõrge taseme. Seega peaksid käesoleva määrusega kehtestatavad eeskirjad põhinema samadel põhimõtetel kui dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli nõuded, mis on sätestatud nõukogu direktiivides 91/496/EMÜ, (2) 97/78/EÜ (3) ja 2000/29/EÜ, (4) komisjoni määrustes (EÜ) nr 136/2004 (5) ja (EÜ) nr 282/2004 (6) ning komisjoni otsuses 97/794/EÜ (7).

(5)

Kõiki asjakohaseid dokumente, mis peavad olema kaasas määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetistega, tuleks kontrollida tagamaks, et need põhinevad asjaomasel näidisdokumendil, et üldised sertifitseerimisnõuded on täidetud ning et dokumentides on esitatud liidu õigusaktide või kohaldatavate siseriiklike eeskirjade kohaselt nõutavad tagatised.

(6)

Liidu õigusega on ette nähtud, et kui määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõikes 1 osutatud teatavate kaubakategooriate saadetised sisenevad liitu, tuleb teha laboratoorsed analüüsid, uuringud või diagnoosimine või tuleb transpordivahendid plommida, et tagada tarbijate kõrgetasemeline kaitse ning vältida riske inimeste, loomade ja taimede tervisele. Sellisel juhul tuleks laboratoorsete analüüside, uuringute või diagnoosimise tulemused või plommi numbrid kanda ühtsesse sisseveodokumenti.

(7)	Liitu sisenevate loomade ja kaupade jälgitavuse tagamiseks tuleks ametlike sertifikaatide või dokumentide originaale ja vajaduse korral koopiaid teatava ajavahemiku jooksul säilitada liitu saabumise piiripunktis.

(8)	Kuna käesoleva määrusega kehtestatakse määrustega (EÜ) nr 136/2004 ja (EÜ) nr 282/2004 ning otsusega 97/794/EÜ hõlmatud valdkondi käsitlevad sätted, tuleks kõnealused õigusaktid tunnistada kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

(9)	Määrust (EL) 2017/625 hakatakse kohaldama alates 14. detsembrist 2019. Seega tuleks käesolevas määruses sätestatud eeskirju kohaldada samuti alates kõnealusest kuupäevast.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad toimingute kohta, mida tuleb teha määruse artiklites 49, 50 ja 51 osutatud dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli ajal ja pärast seda seoses määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetistega.

Artikkel 2

Dokumentide kontrolli üksikasjalikud eeskirjad

1. Iga artiklis 1 osutatud looma- ja kaubasaadetise puhul teeb pädev asutus kindlaks loomade ja kaupade jaoks ette nähtud kasutuse vastavalt ametlikele sertifikaatidele, ametlikele kinnitustele ja muudele saadetisega kaasas olevatele dokumentidele ning saadetise sihtkoha, mis on märgitud kõnealustel sertifikaatidel, kinnitustel ja dokumentidel.

2. Pädev asutus kontrollib kõiki määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 41 osutatud ametlikke sertifikaate, ametlikke kinnitusi ja muid dokumente või nende elektroonilisi ekvivalente, mis on esitatud kõnealuse määruse artiklis 131 osutatud ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi (IMSOC) või olemasolevate riiklike süsteemide kaudu, et teha kindlaks, kas on täidetud järgmised tingimused:

a)	need on välja andnud kolmanda riigi pädev asutus, kui see on asjakohane;

b)	nad vastavad tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artikli 89 lõikes 1 ja artikli 91 lõikes 2 ning kõnealuse määruse artiklis 90 osutatud rakendusaktides;

c)	nad vastavad määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega kehtestatud näidisele;

d)	sertifikaatides või dokumentides esitatud teave vastab määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele.

3. Pädev asutus kontrollib, et saadetise eest vastutav ettevõtja on täitnud täielikult ja nõuetekohaselt määruse (EL) 2017/625 artikli 56 lõikes 1 nõutud viisil ühtse sisseveodokumendi asjakohase osa ning et selles esitatud teave vastab saadetisega kaasas olevates ametlikes sertifikaatides, ametlikes kinnitustes ja muudes dokumentides esitatud teabele.

Artikkel 3

Identsuskontrolli üksikasjalikud eeskirjad

1. Artiklis 1 osutatud looma- ja kaubasaadetiste identsuskontrolli käigus kontrollib pädev asutus, kas saadetistega kaasas olevates ametlikes sertifikaatides, ametlikes kinnitustes ja muudes dokumentides esitatud teave on vastavuses järgmisega:

a)	loomade arv, nende liik, tõug, sugu, vanus ja kategooria, kui see on asjakohane;

b)	saadetiste sisu;

c)	saadetiste arv;

d)	asjakohased templid ja identifitseerimismärgid või koodid, kui see on asjakohane;

e)	transpordivahendi identifitseerimisandmed, kui see on asjakohane;

f)	konteinerite või transpordivahendite plommid, kui see on asjakohane.

2. Loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste, nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetiste identsuskontrolli puhul võib järgmistel juhtudel piirduda lõike 1 punktidega e ja f:

a)	saadetisi ei valita füüsiliseks kontrolliks;

b)	saadetised on laaditud veoühikutesse, mis on suletud ja kaitstud plommiga;

c)	plommid konteineritel või transpordivahenditel on terved ja neid ei ole rikutud;

d)	plommid kinnitas konteineritele või transpordivahenditele ametliku sertifikaadi välja andnud pädev asutus või see toimus kõnealuse asutuse järelevalve all, ning

e)	plommidel esitatud teave vastab määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normide kohaselt saadetisega kaasas olevas ametlikus sertifikaadis esitatud teabele.

3. Loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste, nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetiste puhul valitakse identsuskontrolliks välja 1 % saadetisse kuuluvatest esemetest või pakenditest, kusjuures kontrollitakse vähemalt kahte ja kõige rohkem kümmet eset või pakendit. Kui pädeval asutusel ei ole võimalik valitud esemete või pakendite alusel identsuskontrolli lõpule viia, võib kontrollitavate esemete või pakendite arvu põhjalikuma kontrolli tegemiseks suurendada ning kontroll võib hõlmata kõiki asjaomasesse saadetisse kuuluvaid esemeid või pakendeid.

4. Loomasaadetiste identsuskontroll põhineb järgmistel eeskirjadel:

loomade puhul, keda liidu õigusaktide kohaselt tuleb individuaalselt identifitseerida, valitakse esindava valimi saamiseks saadetisest vähemalt 10 % loomadest, kusjuures kontrollida tuleb vähemalt kümmet looma. Kui saadetises on vähem kui kümme looma, tehakse identsuskontroll iga saadetisse kuuluva looma kohta;

b)	loomade puhul, keda liidu õigusaktide kohaselt ei tule individuaalselt identifitseerida, kontrollitakse esindavasse valimisse valitud pakendite või konteinerite märgistust;

c)	kui punktidega a ja b ette nähtud identsuskontrolli tulemused ei ole rahuldavad, suurendatakse kontrollitavate loomade arvu ja kontrollida võidakse kõiki asjaomasesse saadetisse kuuluvaid loomi.

5. Kui identsuskontrolli eesmärgil on vajalik täielik juurdepääs kogu saadetisele, laaditakse saadetised transpordivahendilt osaliselt või täielikult maha.

Artikkel 4

Füüsilise kontrolli üksikasjalikud eeskirjad

1. Artiklis 1 osutatud looma- ja kaubasaadetiste füüsilise kontrolli käigus kontrollib pädev asutus, kas saadetised vastavad määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele, mida kohaldatakse konkreetsete loomade või kaupade suhtes, ning asjakohastes ametlikes sertifikaatides, ametlikes kinnitustes ja muudes dokumentides kindlaks määratud konkreetsetele nõuetele.

2. Kui füüsilise kontrolli eesmärgil on vajalik juurdepääs kogu saadetisele, laaditakse saadetised transpordivahendilt osaliselt või täielikult maha.

3. Loomade füüsiline kontroll tehakse vastavalt käesoleva määruse I lisas sätestatud nõuetele.

4. Loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste, nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete ja mitteloomse toidu ning sööda puhul, mille kontroll muudetakse ajutiselt rangemaks või mille suhtes kohaldatakse muid liitu sisenemise tingimusi või erakorralisi meetmeid, mis on ette nähtud õigusaktidega, millele on osutatud määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides d, e ja f, tehakse füüsiline kontroll vastavalt käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuetele.

5. Loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste, nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodetega seotud ohtude avastamiseks tehtavad laboratoorsed uuringud tehakse vastavalt II lisa punktis 5 osutatud seirekavale.

6. Füüsiline kontroll selliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kohta, millele on osutatud määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktis c ja mille suhtes kohaldatakse vajaduse korral kõnealuse määruse artikli 47 lõike 1 punktis e osutatud õigusaktides sätestatud erakorralisi meetmeid, tehakse vastavalt käesoleva määruse III lisas sätestatud nõuetele.

7. Järgmised loomasaadetised võib turule lasta enne seda, kui füüsilise kontrolli käigus tehtud laboratoorsete uuringute tulemused on teada:

a)	kabiloomade saadetised, millest on võetud proove kooskõlas I lisa III osas osutatud proovivõtunõuetega, kui kõnealuste kabiloomade puhul ei kahtlustata vahetut ohtu inimeste või loomade tervisele, ning

b)	määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktis a osutatud muude loomade saadetised, kui kõnealuste loomade puhul ei kahtlustata vahetut ohtu inimeste või loomade tervisele.

8. Lõikes 5 osutatud seirekava alusel uuritud toodete saadetised, mille puhul ei kahtlustata vahetut ohtu inimeste või loomade tervisele, võib turule lasta enne seda, kui laboratoorsete uuringute tulemused on teada.

9. Kui määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktis c osutatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide saadetistest võetakse füüsilise kontrolli käigus proove laboratoorsete uuringute jaoks ega kahtlustata vahetut ohtu inimeste või loomade tervisele, siis võib sellised saadetised turule lasta enne seda, kui laboratoorsete uuringute tulemused on teada.

Artikkel 5

Dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli järel tehtavad toimingud

1. Pärast määruse (EL) 2017/625 artikli 49 lõikega 1 ette nähtud kontrolli lõpetamist teeb pädev asutus järgmist:

a)	sulgeb ja identifitseerib ametliku märgisega pakendid, mille asutus on avanud identsus- või füüsilise kontrolli jaoks;

b)	kui see on liidu õigusaktide kohaselt nõutav, paigaldab transpordivahendile plommi ja kannab plommi numbri ühtsesse sisseveodokumenti.

2. Pädevad asutused kannavad selliste saadetiste puhul, mida on uuritud ja mis on lastud turule enne seda, kui laboratoorsete uuringute tulemused on teada, kõik laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimiste tulemused ühtsesse sisseveodokumenti kohe, kui kõnealused tulemused on kättesaadavad.

3. Määruse (EL) 2017/625 artikli 50 lõikes 1 osutatud ametlike sertifikaatide ja dokumentide originaale või samaväärseid elektroonilisi sertifikaate ja dokumente säilitab liitu saabumise piiripunkti pädev asutus vähemalt kolm aastat alates kuupäevast, kui anti luba saadetiste liitu toomiseks.

Määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktis c osutatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sertifikaatide ja dokumentide originaale võib siiski säilitada teabe elektroonilise salvestamise kaudu, tingimusel et pädev asutus on kõnealuse teabe koostanud sertifikaatide või dokumentide originaalide alusel. Sellisel juhul tunnistab pädev asutus originaalsertifikaadi või -dokumendi kehtetuks või hävitab selle.

4. Kui määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normide kohaselt ei ole vaja pädevale asutusele esitada sertifikaatide ja dokumentide originaale ning pädev asutus ei pea neid säilitama, siis säilitab liitu saabumise piiripunkti pädev asutus määruse (EL) 2017/625 artikli 50 lõikes 1 osutatud ametlike sertifikaatide ja dokumentide originaalide koopiaid paber- või elektroonilisel kujul vähemalt kolm aastat alates kuupäevast, kui anti luba saadetiste liitu toomiseks või edasisaatmiseks.

Artikkel 6

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EÜ) nr 282/2004 ja otsus 97/794/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 14. detsembrist 2019.

2. Määrus (EÜ) nr 136/2004 tunnistatakse kehtetuks alates 14. detsembrist 2019.

Määruse (EÜ) nr 136/2004 artikli 9 kohaldamist jätkatakse siiski kuni 20. aprillini 2021 seoses kõnealuse määruse V lisas esitatud heakskiidetud riikide loendiga.

Artikkel 7

Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 14. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(3) Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9).

(4) Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

(5) Komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 136/2004, milles sätestatakse kolmandatest riikidest imporditud kaupade veterinaarkontrolli kord ühenduse piiripunktides (ELT L 21, 28.1.2004, lk 11).

(6) Komisjoni 18. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 282/2004, millega kehtestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate loomade deklareerimise ja veterinaarkontrolli dokument (ELT L 49, 19.2.2004, lk 11).

(7) Komisjoni 12. novembri 1997. aasta otsus 97/794/EÜ, milles sätestatakse teatavad üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiivi 91/496/EMÜ kohaldamiseks seoses kolmandatest riikidest imporditavate elusloomade veterinaarkontrolliga (EÜT L 323, 26.11.1997, lk 31).

I LISA

Üksikasjalikud eeskirjad artikli 4 lõikes 3 osutatud loomade füüsilise kontrolli käigus tehtavate toimingute kohta

I. Loomade edasise transpordikõlblikkuse kontroll

Tehakse kõikide loomade üldhindamine visuaalse kontrollimise teel, et hinnata nende sobivust edasiseks transpordiks, võttes arvesse juba läbitud teekonna pikkust, sealhulgas senist söötmise, jootmise ja puhkamise korraldust. Samuti võetakse arvesse eesseisva reisi pikkust, sealhulgas kavandatud söötmise, jootmise ja puhkamise korraldust reisi selle osa jooksul.

Kontrollitakse loomade transpordivahendi ja teekonnalehe vastavust nõukogu määrusele (EÜ) nr 1/2005 (1).

II. Kliiniline läbivaatus

Loomade kliiniline läbivaatus seisneb kõikide loomade visuaalses kontrollis ja hõlmab vähemalt järgmist:

a)	looma visuaalne kontroll, sealhulgas üldhinnangu andmine tema tervislikule seisundile, tema vabalt liikumise suutlikkusele, tema naha ja limaskestade seisundile ning mis tahes ebanormaalsetele eritistele;

b)	hingamis- ja seedesüsteemide kontroll;

c)	kehatemperatuuri pisteline kontroll juhtudel, kui on avastatud kõrvalekaldeid vastavalt punktile a või b;

d)	palpeerimine, kui on avastatud kõrvalekalded vastavalt punktile a, b või c.

Aretuseks või tootmiseks ettenähtud loomade saadetiste puhul tehakse kliiniline läbivaatus vähemalt 10 %-le loomadest, kusjuures läbi vaadata tuleb vähemalt kümme looma, kes valitakse välja nii, et nad esindaksid kogu saadetist. Kui saadetises on vähem kui kümme looma, kohaldatakse kontrolli iga saadetisse kuuluva looma suhtes.

Tapaloomade saadetiste puhul tehakse kliiniline läbivaatus vähemalt 5 %-le loomadest, kusjuures läbi vaadata tuleb vähemalt viis looma, kes valitakse välja nii, et nad esindaksid kogu saadetist. Kui saadetises on vähem kui viis looma, kohaldatakse kontrolli iga saadetisse kuuluva looma suhtes.

Punktide 2 ja 3 kohaselt kontrollitavate loomade arvu suurendatakse ja kontrollida võidakse kõiki asjaomasesse saadetisse kuuluvaid loomi, kui füüsilise kontrolli tulemused ei olnud rahuldavad.

Individuaalset kliinilist läbivaatust ei tehta allpool loetletud loomade puhul:

—	kodulinnud,

—

linnud,

—	vesiviljelusloomad ja kõik eluskalad,

—	närilised,

—	jäneselised,

—	mesilased ja muud putukad,

—	roomajad ja kahepaiksed,

—	muud selgrootud,

—	teatavad loomaaia- ja tsirkuseloomad, sealhulgas kabiloomad, keda peetakse ohtlikeks,

—	karusloomad.

Punktis 5 loetletud loomade puhul seisneb kliiniline läbivaatus loomade kogu grupi või nende esindava hulga tervisliku seisundi ja käitumise jälgimises. Kui eespool nimetatud kliinilise läbivaatuse tulemusena avastatakse normist kõrvalekaldumine, tehakse põhjalikum kliiniline läbivaatus, mis hõlmab vajaduse korral proovide võtmist.

Eluskalade, koorikloomade ja limuste ning teaduslike uurimisasutuste jaoks ette nähtud loomade puhul, kelle konkreetne tervislik seisund on kinnitatud, keda veetakse plommitud konteinerites kontrollitud keskkonnatingimustes, tehakse kliinilist läbivaatust ja proovide võtmist ainult siis, kui arvatakse, et võib esineda teatav risk, mis tuleneb asjaomastest liikidest või nende päritolust, või kui esineb muid rikkumisi.

III. Proovivõtukord kabiloomadel

Kabiloomasaadetistest võetakse proove, et kontrollida vastavust kaasas olevates ametlikes sertifikaatides või dokumentides või nende elektroonilistes ekvivalentides sätestatud tervishoiunõuetele. Seda tehakse järgmiselt:

seroloogilised proovid tuleb võtta vähemalt 3 % igal kuul piiripunkti saabunud saadetistest, välja arvatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/659 (2) artikli 2 punktis c määratletud registreeritud hobused, ning selliste saadetistega peab olema kaasas individuaalne veterinaarsertifikaat, mis kinnitab kõnealuses rakendusmääruses sätestatud loomatervisenõuete täitmist. Iga saadetise puhul võetakse proov vähemalt 10 % loomadest, kuid tingimata neljalt loomalt. Kui pädeval asutusel on põhjust kahtlustada, et kõnealune proovivõtt ei anna selget tulemust, siis suurendatakse kõnealust protsendimäära ja kontrollida võidakse kõiki asjaomasesse saadetisse kuuluvaid loomi;

b)	pärast veterinaarjärelevalve ametniku tehtud riskihindamist või kui see on sätestatud liidu õigusaktides, võib vajalikke proove võtta mis tahes loomalt, kes kuulub ametlikuks kontrolliks esitatud saadetisse;

c)	vajalikud laboratoorsed uuringud, mille eesmärk on kontrollida vastavust loomatervisenõuetele või vajaduse korral jääkide ja saasteainete olemasolu, tehakse viivitamata.

(1) Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

(2) Komisjoni 12. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/659 elushobuslaste ja nende sperma, munarakkude ja embrüote liitu sissetoomise tingimuste kohta (ELT L 110, 30.4.2018, lk 1).

II LISA

Üksikasjalikud eeskirjad artikli 4 lõikes 4 osutatud kaupade füüsilise kontrolli käigus tehtavate toimingute kohta

Pädev asutus teeb füüsilist kontrolli, et teha kindlaks:

a)	kas veotingimustega on tagatud kauba nõuetekohane säilimine, võttes arvesse kauba otstarvet;

b)	kas liidu õigusaktidega veo ajaks ette nähtud temperatuurivahemikku säilitati ja kas välditi külmaahela puudusi või katkestusi; seda kontrollitakse veo jooksul temperatuurivahemiku kohta registreeritud andmete alusel;

c)	kas pakendimaterjal on vigastusteta.

Pädev asutus teeb füüsilist kontrolli veendumaks, et „kõlblik kuni“ kuupäeva märgistus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1169/2011 (1).

Pädev asutus võib teha füüsilist kontrolli veendumaks, et märgistus vastab muudele määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega ette nähtud nõuetele.

Pädev asutus kontrollib, kas kaubad sobivad ettenähtud otstarbel kasutamiseks ja kas nende omadused on jäänud veo käigus muutumatuks, järgmiste toimingute abil:

a)	kaupade lõhna, värvi, konsistentsi või maitse tajupõhine hindamine või

b)	lihtsad füüsikalised või keemilised katsed, mis seisnevad kaupade lõikamises, sulatamises või kuumutamises või

c)	laboratoorsed uuringud.

Loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste, nendest saadud toodete, heina ja põhu ning liittoodete saadetiste puhul teeb pädev asutus punktis 3 osutatud toimingud järgmisel viisil:

a)	enne punktis 3 osutatud toiminguid kogutakse valik esemeid või pakendeid või mahtlasti puhul valik proove;

punkti 3 alapunktides a ja b nimetatud kontrolliks valitakse proovid 1 % saadetisse kuuluvatest esemetest või pakenditest, kusjuures proovid peavad hõlmama vähemalt kahte ja kõige rohkem kümme eset või pakendit. Vajaduse korral võib pädev asutus suurendada kontrollitavate esemete või pakendite arvu, et teha ulatuslikumat kontrolli;

c)	punkti 3 alapunktides b ja c osutatud katsete ja uuringute tegemiseks kasutatakse sellist proovide valikut, mis esindab kogu saadetist.

Artikli 4 lõike 5 rakendamisel töötab pädev asutus välja seirekava, mille eesmärk on jälgida määruse (EL) 2017/625 artikli 1 lõikes 2 osutatud normide järgimist ning eelkõige avastada ohte, viidates kontrollitavatele kaupadele ja tehtavatele uuringutele; pädev asutus teeb punkti 3 alapunktis c osutatud laboratoorsed uuringud kõnealuse kava kohaselt.

Kõnealune seirekava on riskipõhine ja selles võetakse arvesse kõiki asjakohaseid parameetreid, näiteks kaupade laadi, nendega seotud riski, saabuvate saadetiste sagedust ja arvu ning varasema seire tulemusi.

Mitteloomse toidu ja sööda saadetiste puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud õigusaktidega ettenähtud meetmeid, teeb pädev asutus füüsilist kontrolli järgmiste eeskirjade kohaselt:

a)	füüsiline kontroll hõlmab määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud õigusaktide kohaseid laboratoorseid uuringuid;

b)	füüsiline kontroll tehakse nii, et toidu- ja söödakäitlejatel või nende esindajatel ei ole võimalik prognoosida, kas konkreetset saadetist kontrollitakse;

c)	füüsilise kontrolli tulemused tehakse kättesaadavaks niipea, kui tehniliselt võimalik;

d)	kontrollitavaid saadetisi tuleb ametlikult kinni pidada, kuni laboratoorsete uuringute tulemuste selgumiseni, välja arvatud juhul, kui piiripunkti pädev asutus annab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 (2) artikli 4 kohaselt loa nende edasitransportimiseks lõppsihtkohta.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

III LISA

Üksikasjalikud eeskirjad artikli 4 lõikes 6 osutatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide füüsilise kontrolli käigus tehtavate toimingute kohta

Pädev asutus teeb saadetiste ja nende partiide füüsilist kontrolli täies mahus või esindavate proovide alusel. Saadetiste ühtlased partiid tehakse kindlaks ametlikus fütosanitaarsertifikaadis esitatud teabe põhjal ja võttes arvesse punktis 2 osutatud andmeid.

Partii ühtlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 (1) artikli 2 punkti 7 tähenduses tehakse kindlaks järgmiste andmete põhjal, mis on esitatud ametlikus fütosanitaarsertifikaadis:

—

päritolu,

—	kasvataja,

—	pakendamiskoht,

—	pakendi liik,

—	perekond, liik, sort või küpsusaste,

—	eksportija,

—	tootmispiirkond,

—	reguleeritud taimekahjustajad ja nende omadused,

—	töötlemine päritolukohas,

—	töötlemisviis.

Saadetise partiidest proovide võtmine hõlmab proovivõtuks kasutatava asjakohase eraldi ühiku kindlaksmääramist. Teatavate taimede või taimsete saaduste puhul määratakse ühik kindlaks järgmiselt:

—	vili botaanilises tähenduses: üks vili,

—	lõikelill: üks vars,

—	lehed, lehtköögivili: üks leht,

—	mugulad, sibulad, risoomid: üks mugul, sibul või risoom,

—	istutamiseks ettenähtud taimed: üks taim,

—	oksad: üks oks,

—	puit ja koor: määratakse kindlaks iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kusjuures väikseim tükk peab kaaluma vähemalt 1 kg,

—	seeme: üks seeme.

Kui ühikut ei ole võimalik kindlaks määrata selle suuruse, kuju või pakkeviisi tõttu, määratakse proovivõtuühikuks väikseim pakkeühik.

Visuaalse kontrollimise teel tehtava füüsilise kontrolli jaoks võetakse proovid järgmistest proovivõtukavadest lähtudes, sõltuvalt kaubast ja nagu on osutatud fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite nr 31 „Methodologies for sampling of consignments“ (Saadetistest proovide võtmise metoodika, ISPM31) asjakohases tabelis:

a)	juurtega taimed, mis ei ole soikeseisundis ja on ette nähtud istutamiseks: proovivõtukava, mis võimaldab 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede olemasolu 1 % või suuremas ulatuses;

b)	istutamiseks ettenähtud soikeseisundis taimed, sh mugulad, sibulad ja risoomid: proovivõtukava, mis võimaldab 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede olemasolu 2 % või suuremas ulatuses;

c)	seemned või taimsed saadused, mis vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1756/2004 (2) artiklites 3 ja 4 loetletud eritingimustele: proovivõtukava, mis võimaldab 80 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede olemasolu 5 % või suuremas ulatuses;

d)	juurdumata pistikud, taimed, taimsed saadused ja muud objektid, mis ei kuulu punktide a, b ja c alla: proovivõtukava, mis võimaldab 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede olemasolu 5 % või suuremas ulatuses;

e)	seemnepartiid ja lehtköögiviljad mahuga kuni 500 ühikut: hüpergeomeetriline proovivõtukava, mis võimaldab 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede olemasolu 10 % või suuremas ulatuses.

Kõik nõuetele mittevastavuse korral võetavad meetmed peavad olema seotud partiiga, mis on kindlaks määratud enne füüsilist kontrolli.

Riskianalüüsi põhjal võetakse minimaalne arv proove laboratoorsete uuringute jaoks, mille eesmärk on istutamiseks ettenähtud taimedel varjatud nakkuste avastamine; seejuures lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

Varasemad andmed määruse (EL) 2016/2031 artikli 11 esimese lõigu punkti c kohaselt liikmesriikide poolt avastatud ja teatatud liidu karantiinsete taimekahjustajate kohta, sealhulgas kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 1 määratletud selliste prioriteetsete taimekahjustajate kohta, mis on pärit kolmandast riigist;

b)	prioriteetse taimekahjustaja esinemine päritoluriigiks olevas kolmandas riigis vastavalt kättesaadavale teaduslikule teabele;

c)	IMSOCi kaudu kättesaadav teave.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ,2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ ( ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

(2) Komisjoni 11. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1756/2004, millega täpsustatakse vajalike tõendite üksikasjalikud tingimused ja teatavate taimede, taimsete saaduste või muude nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud toodete fütosanitaarkontrollide vähendamise tüübi ja taseme kriteeriumid (ELT L 313, 12.10.2004, lk 6).

12.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 321/139

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2131,

28. november 2019,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/1198, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 14 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 412/2013 (2) (edaspidi „esialgne määrus“), mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1932, (3) kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Kehtivad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad olid vahemikus 13,1–23,4 %. Kõigile selle määruse lisas nimetatud valimisse kaasamata koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele kehtestati tollimaks 17,9 % ja kõigile teistele eksportivatele tootjatele jääktollimaks 36,1 %. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „esialgseteks meetmeteks“ ning esialgses määruses sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks“.

(2)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 803/2014 (4) kehtestati neljale Hiina eksportivale tootjale valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 % ning nad lisati esialgse määruse lisas esitatud Hiina eksportivate tootjate loendisse.

(3)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2207 (5) kehtestati veel neljale Hiina eksportivale tootjale valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 % ning nad lisati esialgse määruse lisas esitatud Hiina eksportivate tootjate loendisse.

(4)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1198 (6) jättis komisjon jõusse alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohased esialgsed meetmed. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „kehtivateks meetmeteks“ ning aegumise läbivaatamisega seotud uurimist „viimatiseks uurimiseks“.

1.2. Algatamine ex officio

(5)

2019. aasta algul analüüsis komisjon kättesaadavaid tõendeid keraamiliste laua- ja kööginõude turustamise suundumuste ja kanalite kohta pärast esialgsete meetmete kehtestamist. 2014.–2018. aasta ekspordiandmete võrdlemisel ilmnes teatavate eksportivate tootjate ekspordi järsk tõus või langus, mis viitab turustuskanalite suunamise võtete kasutamisele. Peale selle oli mõnel juhul teatavate eksportivate tootjate tegelik eksport suurem kui nende deklareeritud toodang. Samuti toimus äriühinguspetsiifiliste TARICi lisakoodide väärkasutamine.

(6)	Nende näitajate põhjal ilmnes, et teatavad eksportivad tootjad, kelle suhtes kehtib praegu jääktollimaks 36,1 %, ning individuaalse tollimaksumääraga eksportivad tootjad müüsid oma keraamilisi laua- ja kööginõusid teiste eksportivate tootjate kaudu, kellele kehtivad madalamad tollimaksumäärad.

(7)

Hiinast keraamiliste laua- ja kööginõude eksportimisega seotud kaubandusstruktuuri muutused, mis ilmnesid pärast esialgsete meetmete kehtestamist ja millel ei olnud piisavat põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise, tulenesidki ilmselt eespool nimetatud turustamisvõtete kasutamisest. Lisaks viitasid komisjonile kättesaadavad tõendid sellele, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju kahjustati nii koguste kui ka hindade osas. Põhjenduses 15 määratletud uurimisaluse toote impordi maht suurenes teatavate eksportivate tootjate puhul aastatel 2014–2018 oluliselt. Peale selle oli mõnel juhul teatavate eksportivate tootjate tegelik eksport suurem kui nende deklareeritud toodang. Lisaks oli piisavalt tõendeid selle kohta, et uurimisalust toodet imporditi hindadega, mis olid meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus kindlaks määratud mittekahjustavast hinnast madalamad.

(8)	Komisjonil oli ka piisavalt tõendeid selle kohta, et võrreldes varem kindlaksmääratud normaalväärtusega eksporditi uurimisalust toodet dumpinguhinnaga.

(9)

Seepärast leidis komisjon pärast liikmesriikide teavitamist, et oli piisavalt tõendeid alusmääruse artikli 13 kohase uurimise algatamiseks. Selle tulemusena võttis komisjon vastu määruse (EL) 2019/464 (7) (edaspidi „algatamismäärus“), millega ta käivitas omal algatusel uurimise, milles käsitletakse Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes (mis toimub algatamismääruse lisas loetletud 50 TARICi lisakoodi all) kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest võimalikku kõrvalehoidmist. Need TARICi lisakoodid olid määratud 50 eksportivale tootjale, kes olid Hiina äriühingute rühmad või üksikud Hiina äriühingud (edaspidi „äriühingud“).

(10)	Komisjon andis ka korralduse, et tolliasutused registreeriksid algatamismääruse lisas loetletud 50 TARICi lisakoodi all imporditavate keraamiliste laua- ja kööginõude impordi.

1.3. Uurimine

(11)

Komisjon teavitas Hiina Rahvavabariigi ametiasutusi, algatamismääruse lisas nimetatud 50 eksportivat tootjat ning liidu tootmisharu uurimise algatamisest. Ta saatis ka lisas nimetatud 50 eksportivale tootjale küsimustikud, milles küsis teavet ka mis tahes seotud äriühingute kohta Hiina Rahvavabariigis. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja taotleda ärakuulamist.

(12)

Eespool nimetatud algatamismääruse lisas loetletud 50 eksportiva tootja suhtes kehtisid järgmised dumpinguvastased tollimaksud:

—	48 neist kuulusid valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate hulka ja neile kehtis tollimaksumäär 17,9 %;

—	kahele ülejäänud eksportivale tootjale olid kehtestatud individuaalsed tollimaksumäärad 22,9 % ja 23,4 %.

1.4. Aruandeperiood ja uurimisperiood

(13)

Uurimine toimus ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2018 (edaspidi „uurimisperiood“). Uurimisperioodi andmed koguti muu hulgas selleks, et uurida väidetavat kaubandusstruktuuri muutust ning selle põhjuseks olnud tava, protsessi või toimingut. Ajavahemiku 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 (edaspidi „aruandeperiood“) kohta koguti üksikasjalikumaid andmeid, et uurida kehtivate meetmete parandava mõju võimalikku kahjustamist ja dumpingu esinemist.

2. UURIMISTULEMUSED

2.1. Üldised kaalutlused

(14)

Komisjon analüüsis kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1, kas seoses Hiina eksportivate üksiktootjatega esines kaubandusstruktuuri muutus, kas see muutus tulenes tavast, protsessist või toimingust, millel ei olnud piisavat põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksust kõrvalehoidmise, kas oli tõendeid kahjustavast tegevusest või sellest, et uurimisaluse toote suhtes kehtiva tollimaksu parandavat mõju kahjustati koguste ja/või hinna osas, ning kas oli tõendeid dumpingu jätkumisest.

2.2. Vaatlusalune toode ja uurimisalune toode

(15)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit keraamilised laua- ja kööginõud, mis praegu on klassifitseeritud CN-koodide ex 6911 10 00, ex 6912 00 21, ex 6912 00 23, ex 6912 00 25 ja ex 6912 00 29 (TARICi koodid 6911100090, 6912002111, 6912002191, 6912002310, 6912002510 ja 6912002910) alla.

Vaatlusalune toode ei hõlma järgmist:

—	keraamilised maitseaine- või vürtsiveskid ja nende keraamilised jahvatavad osad;

—	keraamilised kohviveskid;

—	keraamilised noateritajad;

—	keraamilised teritajad;

—	keraamilised köögiriistad, mida kasutatakse lõikamiseks, jahvatamiseks, viilutamiseks, kaapimiseks ja koorimiseks, ning

—	pitsa või leiva küpsetamiseks kasutatavad teatavad keraamilised kordieriidist küpsetuskivid.

(16)	Uurimisalune toode on sama mis eelmises põhjenduses määratletud „vaatlusalune toode“ ja kuulub praegu samade CN- ja TARICi koodide alla kui vaatlusalune toode ning seda imporditakse algatamismääruse lisas loetletud TARICi lisakoodide all (edaspidi „uurimisalune toode“).

2.3. Üksikasjalikud uurimistulemused seoses 50 eksportiva tootjaga

2.3.1. 13 äriühingut, kes ei esitanud vastuseid küsimustikule

(17)	50st eksportivast tootjast 13 ei esitanud küsimustikule ühtki vastust.

(18)	Komisjon tegi järelduse, et need 13 eksportivat tootjat on alusmääruse artikli 18 lõike 1 tähenduses koostööst keeldunud, ning tugines nende tegevuse uurimisel kättesaadavatele faktidele, nagu on selgitatud järgmises põhjenduses.

(19)

Eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus tehtud väljavõttelises uuringus leiti, et kõik 13 eksportivat tootjat, kellele kehtis tollimaksumäär 17,9 %, olid ajavahemikul 2014–2018 oma ekspordimahtu oluliselt suurendanud või eksportinud rohkem, kui toodeti. Kuna puudusid muud majanduslikud põhjused kui tollimaksust kõrvalehoidmine, järeldas komisjon, et need eksportivad tootjad kasutavad turustuskanalite sihiliku suunamise võtteid. Seepärast on kohane tühistada nende eksportivate tootjate äriühinguspetsiifilised TARICi lisakoodid ning kehtestada neile jääktollimaksumäär 36,1 %.

(20)	Lisaks olid 13 eksportivast tootjast kolm seotud kolme teise eksportiva tootjaga, kellel olid oma individuaalsed TARICi lisakoodid ja kellele kehtis valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 %.

(21)

Selleks et vältida nende seotud äriühingute turustuskanalitena kasutamise ohtu, tegi komisjon enne teavitamist esialgse järelduse, et on kohane, et nende äriühinguspetsiifilised TARICi lisakoodid tuleks tühistada. Ka nendele kolmele seotud eksportivale tootjale tuleks kohaldada jääktollimaksumäära 36,1 %.

(22)

Pärast teavitamist andis üks kolmest äriühingust endast teada ja väitis, et ta ei ole seotud ühe äriühinguga, kes ei vastanud küsimustikule. 10. oktoobril 2019 toimunud ärakuulamisel ja sellele järgnenud 21. oktoobri 2019. aasta kirjas selgitas äriühing, et tema aegumise läbivaatamisest valimisse sattunud vastuses oli ekslikult märgitud, et mõlemad äriühingud on omavahel seotud, ehkki tegelikkuses oli tegu vaid äripartneritega. Komisjoni taotlusel esitas äriühing dokumendid oma struktuuri ja osanike kohta, millest nähtus, et sellist suhet tõepoolest ei eksisteeri. Suhte puudumisel ja arvestades äriühingu tõendeid, et tema suurenenud eksporditegevus oli kooskõlas tema tootmisvõimsuse suurenemisega 2016. aastal, järeldas komisjon, et kõnealuse äriühingu äriühinguspetsiifilise TARICi lisakoodi kehtetuks tunnistamine ei ole vajalik.

(23)

Nii jõudis komisjon pärast teavitamist lõpuks järeldusele, et jääktollimaksumäära 36,1 % tuleks kohaldada järgmiste äriühingute suhtes:

—	50st eksportivast tootjast 13, kes ei esitanud küsimustikule ühtki vastust (vt põhjendus 19 eespool), ning

—	kaks eksportivat tootjat, kes olid seotud nimetatud 13st eksportivast tootjast kahega ja kellel olid oma äriühinguspetsiifilised TARICi lisakoodid.

2.3.2. 18 eksportivat tootjat, kes esitasid küsimustikule puudulikud vastused

(24)	Küsimustikule vastanud 37 eksportiva tootja vastuseid analüüsides leidis komisjon, et 18 eksportivat tootjat esitas puudulikud vastused, nagu on selgitatud järgmistes põhjendustes.

(25)

Üks eksportiv tootja esitas osalise teabe ja teatas 28. aprillil 2019, et lõpetas vaatlusaluse toote tootmise 2018. aasta augustis. 3. juunil 2019 teatas komisjon äriühingule, et ainult eksportivatel tootjatel on õigus individuaalsete TARICi lisakoodide kasutamisele. Seetõttu kavatseb ta äriühingu TARICi lisakoodi tühistada ja käsitleda äriühingut edaspidi nagu kõiki muid äriühinguid TARICi lisakoodi „B999“ all. Äriühing ei esitanud täiendavaid märkusi.

(26)

Teine eksportiv tootja, kelle suhtes kehtis samuti dumpinguvastane tollimaks 17,9 %, esitas küsimustikule vastuse mitmes osas 2019. aasta aprillis ja mais. Vastuste põhjal oli eksportival tootjal ainult üks seotud äriühing. Komisjon kontrollis seda vastust muudest avalikult kättesaadavatest teabeallikatest. Selgus, et selles rühmas oli veel teisi seotud äriühinguid, mida kõnealune äriühing polnud küsimustikule vastates avaldanud. Eksportivat tootjat teavitati sellest uurimise tulemusest 24. juuni 2019. aasta kirjas, milles juhiti tähelepanu puudujääkidele. Seejärel tunnistas eksportiv tootja 28. juunil 2019, et on seotud veel ühe äriühinguga. Eksportivate tootjate rühm ei esitanud aga määratud tähtaja jooksul vajalikku vastust selle äriühingu kohta. Seepärast teavitas komisjon eksportivat tootjat 8. juulil 2019, et teeb järeldused kättesaadavate faktide (8) põhjal ning et äriühingul on õigus taotleda ärakuulamist kaubandusmenetlustega seoses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Eksportiv tootja ei esitanud täiendavaid märkusi.

(27)

Kolmas eksportiv tootja teatas komisjonile 5. juulil 2019, et tal ei ole võimalik vastata komisjoni kirjale puudujääkide kohta ning et ta on teadlik vastamata jätmise tagajärgedest. Seepärast teavitas komisjon eksportivat tootjat 9. juulil 2019, et teeb järeldused kättesaadavate faktide (9) põhjal ning et äriühingul on õigus taotleda ärakuulamist kaubandusmenetlustega seoses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Eksportiv tootja ei esitanud täiendavaid märkusi.

(28)

Ülejäänud 15 eksportivat tootjat, kes esitasid puudulikud vastused, said ajavahemikul 27. maist kuni 18. juulini 2019 kirja põhjuste kohta, miks komisjon tegi esialgse järelduse, et nende vastused olid puudulikud. Korduvad probleemid, mille tõttu need 15 vastust olid komisjoni esialgsel hinnangul puudulikud, olid järgmised:

—	ei esitatud palutud finantsteavet, nagu finantsaruanded, proovibilansid, müügikoguste ja -väärtuste jaotused;

—	tootmisprotsesside, toodetud koguste ja/või tootmisvõimsuse ning tooraine hankimise kohta esitati mittetäielikku, vastuolulist või ainult osalist finantsteavet;

—	ei vastatud küsimustiku teatud küsimustele;

—	ei esitatud palutud ametlikke dokumente, nagu ettevõtte tegevusluba, registreerimistõend, tuludeklaratsioonid;

—	ei avalikustatud kõiki rühma kuuluvaid seotud äriühinguid, ehkki küsimustikus paluti seda teha, ning seetõttu ei esitatud nende seotud äriühingute kohta vajalikke vastuseid.

(29)

Kõiki 15 eksportivat tootjat teavitati sama kirjaga sellest, et:

—	neil on alusmääruse artikli 18 lõike 4 kohaselt õigus esitada komisjoni esialgse hinnangu järel täiendavaid selgitusi ühe nädala jooksul pärast kirja saatmist;

—	komisjon kavatseb teha lõplikud järeldused kättesaadavate faktide põhjal, nagu on sätestatud algatamismääruse põhjendustes 21 ja 23.

(30)

Selle järel 15-st eksportivast tootjast

—	kolm ei esitanud komisjoni esialgsele hinnangule vastuväiteid;

—	kuus esitas komisjoni esialgsele hinnangule vastused. Kõigil juhtudel olid vastused ebapiisavad, valed ja/või eksitavad.

—	Üks eksportiv tootja tunnistas, et lõpetas tootmise 2018. aasta mais ja tegutses vaatlusaluse toote müüjana.

(31)

Neist 15-st eksportivast tootjast kaks esitas täiendavaid dokumente, kuigi nende vastuseid ei saanud ka siis täielikuks lugeda. Siiski otsustas komisjon teha kontrollkäigu nende kahe eksportiva tootja valdustesse. Kontrollkäigu jooksul tuvastas komisjon mõlema eksportiva tootja puhul probleeme – ühe puhul seotud äriühingute mitteavaldamine ja teise puhul valed deklaratsioonid vaatlusaluse toote teatavate tüüpide muutmise kohta. Seepärast teavitas komisjon mõlemat eksportivat tootjat 7. augustil 2019, et jääb kindlaks kavatsusele kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon osutas asjaolule, et eksportivad tootjad ei suutnud esitada tõendeid oma 2018. aasta ekspordi muu majandusliku põhjuse kohta kui teistele Hiina eksportivatele tootjatele turustuskanaliks olemine. Samas kirjas teatas komisjon mõlemale eksportivale tootjale, et neil on õigus taotleda ärakuulamist kaubandusmenetlustega seoses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures hiljemalt 16. augustiks 2019. Kumbki äriühing ei taotlenud määratud tähtaja jooksul ärakuulamist.

(32)

1. augustil 2019 esitas täiendavat teavet veel üks eksportiv tootja, kelle vastuseid küsimustikule oli komisjon oma esialgsel hindamisel ebapiisavaks pidanud. Komisjon analüüsis seda täiendavat teavet. Siiski polnud kõrvaldatud mõned probleemid, näiteks ei esitatud täielikku teavet kõigi seotud äriühingute kohta. Seepärast teavitas komisjon eksportivat tootjat 13. augustil 2019, et jääb kindlaks kavatsusele kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon juhtis sellega seoses tähelepanu asjaolule, et eksportiv tootja ei esitanud mingeid tõendeid oma ekspordi kohta 2018. aastal, mis oli rohkem kui neli korda suurem kogusest, mida eksportiv tootja samal aastal tegelikult tootis. Samas kirjas teatas komisjon eksportivale tootjale, et eksportival tootjal on õigus taotleda ärakuulamist kaubandusmenetlustega seoses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures hiljemalt 23. augustiks 2019. Eksportiv tootja ei vastanud määratud tähtaja jooksul.

(33)

18. mai ja 26. juuni 2019. aasta kirjadega teavitas komisjon veel üht eksportivat tootjat puudujääkidest eksportiva tootja vastustes, eelkõige seoses nõutud dokumentide esitamisega, ning oma kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18. 2. juulil 2019 väitis eksportiv tootja, et oli esitanud kogu nõutava teabe, ning esitas uuesti oma 2015.–2018. aasta finantsaruanded, kuid ei esitanud küsimustikus ikka vastuseid seotud äriühingu kohta. 12. ja 22. augustil 2019 pöördus ta selles küsimuses ärakuulamise eest vastutava ametniku poole. 27. augusti 2019. aasta kirjas teavitas komisjon eksportivat tootjat põhjustest, miks 2. juulil esitatud täiendav teave polnud ikka veel kaugeltki piisav, ning teatas, et jääb kindlaks kavatsusele kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon osutas asjaolule, et see eksportiv tootja ei suutnud esitada tõendeid oma 2018. aasta ekspordi muu majandusliku põhjuse kohta kui teistele Hiina eksportivatele tootjatele turustuskanaliks olemine. Samas kirjas teavitas komisjon eksportivat tootjat võimalusest võtta ärakuulamistaotluse osas järelmeetmeid hiljemalt 2. septembriks 2019. Eksportiv tootja ei vastanud määratud tähtaja jooksul. 10. septembril 2019 saatis eksportiv tootja komisjonile kirja koos lisatud dokumendiga seotud äriühingu tühistamise kohta. Oma 13. septembri 2019. aasta kirjas kordas komisjon, et kavatseb endiselt kohaldada alusmääruse artiklit 18, kuna esitatud materjal ei sisaldanud uut teavet ja vastus oli ikka veel puudulik. Seega järeldati, et see eksportiv tootja ei suutnud esitada tõendeid oma 2018. aasta ekspordi muu majandusliku põhjuse kohta kui turustuskanaliks olemine.

(34)

Üks eksportiv tootja taotles komisjoni talitustelt ärakuulamist, mis toimus 18. juulil 2019. Ärakuulamisel esitas eksportiv tootja vastuse oma Hongkongis tegutseva kaupleja kohta, samuti täiendavaid dokumente ja selgitusi. Pärast ärakuulamist esitas eksportiv tootja komisjoni konkreetsel palvel kõik nõutavad dokumendid, mis näitasid, et eksportiv tootja ei olnud oma TARICi lisakoodiga teiste mitteseotud eksportivate tootjate turustuskanaliks ega müünud teiste tootjate toodetud vaatlusalust toodet. Selle tulemusel loobus komisjon kavatsusest kohaldada selle eksportiva tootja suhtes alusmääruse artiklit 18.

(35)

Kokkuvõttes olid 18-st eksportivast tootjast 17 nõuetekohaselt kursis nende osalise või puuduva koostöö tagajärgedega, mis on sätestatud algatamismääruse põhjendustes 21–23. Seega lähtus komisjon alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt nende 17 äriühingu puhul järelduste tegemisel kättesaadavatest faktidest, sh liitu eksportimise suundumustest (vt üksikasju põhjenduses 36), ning oma hinnangust sellele, kui suured puudujäägid olid nende vastustes küsimustikule).

(36)

Neist 17-st eksportivast tootjast

—	15 suhtes kehtis tollimaksumäär 17,9 % ning nende eksport oli aastatel 2014–2018 oluliselt suurenenud või nad olid eksportinud rohkem, kui nad tootsid;

—	kaks ülejäänud eksportivat tootjat, kellele kehtisid individuaalsed tollimaksumäärad 22,9 % ja 23,4 %, mis olid kõrgemad kui valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 %, olid aastatel 2014–2018 eksporti vähendanud.

Kuna puudusid muud majanduslikud põhjused kui tollimaksust kõrvalehoidmine, järeldas komisjon, et need eksportivad tootjad kasutavad turustuskanalite sihiliku suunamise võtteid.

(37)

Seega on kohane kohaldada nende 17 eksportiva tootja suhtes, kellel oli varem madalam tollimaks, nagu on selgitatud põhjenduses 12, jääktollimaksumäära 36,1 % ning nende äriühinguspetsiifilised TARICi lisakoodid tuleks tühistada. Leiti, et ainult üks eksportiv tootja ei kasutanud kõrvalehoidmisvõtteid, nagu on selgitatud põhjenduses 34, ning tema individuaalne TARICi lisakood ja tollimaksumäär 17,9 % tuleks seega säilitada.

(38)	Pärast teavitamist esitas neist 17st äriühingust kolm märkusi, mida komisjon ei aktsepteerinud allpool põhjendustes 39–41 sätestatud põhjustel.

(39)

Üks äriühing väitis, et küsimustikule ei olnud nõuetekohaselt vastatud küsimustiku mittetäieliku mõistmise ja äriühingu tootmisosakonna tööst arusaamise puudumise tõttu. Seetõttu taotles äriühing küsimustikule uute vastuste esitamise võimalust. Sellega seoses tuleks märkida, et äriühingul oli olnud piisavalt võimalust endast teada anda uurimise käigus. 3. juunil 2019 oli komisjon äriühingut teavitanud oma kavatsusest tunnistada äriühinguspetsiifiline TARICi lisakood avastatud puuduste tõttu kehtetuks. Komisjon teatas äriühingule, et sellel on õigus esitada täiendavaid selgitusi. Vastuse puudumisel teatas komisjon 26. juunil 2019, et: „Teie äriühing ei esitanud määratud tähtaja jooksul küsimustikule vajalikke vastuseid muu hulgas finants- ja tootmisandmete kohta.“ Teavitamise järel oli äriühingul vajalike andmete ja dokumentide esitamiseks veel kolm nädalat aega. Selle aja jooksul täiendavat teavet ei saadud. Seetõttu on asjakohane äriühinguspetsiifiline TARICi lisakood kehtetuks tunnistada, nagu kõnealusele äriühingule teatati juba 3. ja 26. juunil 2019.

(40)

Pärast teavitamist väitis teine äriühing 11. oktoobri 2019. aasta e-kirjas, et ta oli teinud täielikku koostööd, osutades sellega seoses oma varasematele andmetele 28. aprillist ja 6. juunist 2019. Kõnealuses e-kirjas kinnitas äriühing ka seda, et äriühing on oma tegevusloast tulenevalt kaubandusettevõtja ja et ta ei ole mingil kujul kasutanud turustuskanalite suunamise võtteid. Sellega seoses tuleks märkida, et äriühinguspetsiifilisi TARICi lisakoode võivad saada ainult eksportivad tootjad. Kuna äriühing oli ise tunnistanud, et ta on kaupleja, on asjakohane äriühinguspetsiifiline TARICi lisakood kehtetuks tunnistada, nagu kõnealusele äriühingule teatati juba 3. ja 26. juunil 2019.

(41)

Lõpuks väitis kolmas äriühing, et ta on teinud täielikku koostööd ja et ta ei ole kasutanud turustuskanalite sihiliku suunamise võtteid. Sellega seoses tuleks meenutada, et komisjon oli äriühingut tema poolt küsimustikule antud vastustes esinenud puudustest teavitanud juba 28. mail ja 26. juunil 2019. Lisaks oli komisjon 27. augustil 2019 äriühingule uuesti selgitanud, et paljud 28. mai esimeses kirjas välja toodud muud küsimused olid jäänud vastuseta. Kui viimane tähtaeg oli möödunud, teatas komisjon 13. septembril 2019 äriühingule, et see ei olnud esitanud nõutud dokumente. Nii ei esitanud äriühing oma 2018. aastal suurenenud liidusuunalise ekspordi majanduslike põhjuste kohta muid piisavaid tõendeid kui teistele Hiina lauanõude tootjatele turustuskanaliks olemine. Seetõttu on asjakohane äriühinguspetsiifiline TARICi lisakood kehtetuks tunnistada, nagu kõnealusele äriühingule teatati juba 28. mail 2019, 26. juunil 2019 ja 13. augustil 2019.

(42)	Lisaks täheldas komisjon enne teavitamist, et 17-st eksportivast tootjast kolm olid seotud nelja teise äriühinguga, kellest igaühel oli oma individuaalne TARICi lisakood ja kellele kehtis seega valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 %.

(43)

Selleks et vältida nende seotud äriühingute turustuskanalitena kasutamise ohtu, järeldas komisjon, et kõnealuses etapis oli kohane tühistada nende äriühinguspetsiifilised TARICi lisakoodid. Ka nendele neljale seotud äriühingule, kellele kehtis algselt madalam valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 %, tuleks kehtestada jääktollimaks 36,1 %.

(44)	Pärast teavitamist esitasid kõik neli seotud äriühingut komisjoni esialgse hinnangu kohta märkusi, et nad on seotud äriühingutega, mis esitasid küsimustikule puudulikud vastused, nagu on osutatud allpool põhjendustes 45 ja 46.

(45)

Nimetatud neljast äriühingust kolm esitas tõendid selle kohta, et nad ei ole seotud äriühingutega, mis esitasid küsimustikule puudulikud vastused. Komisjon analüüsis dokumente ja jõudis järeldusele, et kolm äriühingut ei ole tõepoolest seotud. Seetõttu on asjakohane jätta kõnealuse kolme äriühingu äriühinguspetsiifiline TARICi lisakood kehtetuks tunnistamata.

(46)

Endast andis teada ka järelejäänud neljas äriühing (äriühing A). 10. oktoobri 2019. aasta ärakuulamisel ja sellele järgnenud 18. oktoobri 2019. aasta kirjas väitis äriühing, et tema enda äriühinguspetsiifilise TARICi lisakoodi kehtetuks tunnistamine ei olnud ei õiguslikult ega faktiliselt põhjendatud. Samuti väitis äriühing, et puudub tema enda ja temaga seotud äriühingute (muu hulgas äriühingute B ja C) (10) vahelise seotud äriühingute turustuskanalitena kasutamise oht. Lisaks uuris äriühing täiendavate tagatiste ja kohustuste kohta, mis võimaldaksid komisjonil teostada järelevalvet äriühingu toodetud ja tema äriühinguspetsiifilise TARICi lisakoodi alusel imporditud keraamiliste lauanõude üle.

(47)

Komisjon lükkas väite tagasi. Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (11) artiklis 127 esitatud seotud äriühingute määratlusele on neljas äriühing (äriühing A) seotud äriühinguga, mis esitas küsimustikule puudulikud vastused (äriühinguga B). Menetluse algatamise ajal oli olemas tugev finantsseos ja pärast osaluse võõrandamist veidi hiljem jätkus suhe perekondlike sidemete näol. Lisaks kirjutas äriühing A oma 18. oktoobri 2019. aasta kirjas, et kõnealuse äriühingu ühe praeguse osaniku ja teiste äriühingute ühe praeguse osaniku vahel „on endiselt perekondlik side (st tegu on abikaasadega)“, kinnitades sellega, et osanikud on omavahel seotud. Sellest järeldub, et kõigi seotud äriühingute kohta küsimustikule antud vastustes andmete mitteesitamise äriühingu B poolt võib laiendada ka äriühingule A. Üheskoos jätsid nad kasutamata võimaluse anda komisjonile asjaomast teavet, hoolimata 28. mai 2019. aasta kirjast äriühingule B seda teha. Lisaks näitab äriühingu A varasem käitumine, et seotud äriühingute vahelise seotud äriühingute turustuskanalitena kasutamise risk on suur. Kõnealune äriühing suurendas oma eksporti 1 657 tonnilt 2014. aastal 3 929 tonnile 2018. aastal, milleks puudus majanduslik põhjendus. Lõpetuseks märkis komisjon, et alusmääruse artiklile 8 vastavat kohustust ei ole võimalik alusmääruse artikli 13 kohastes meetmetest kõrvalehoidmise asjades. Seetõttu on asjakohane äriühingu A äriühinguspetsiifiline TARICi lisakood kehtetuks tunnistada.

(48)

Lisaks andis endast teavitamise järel teada ka üks äriühing (äriühing C) kahest äriühingust (äriühingud B ja C), mis olid esitanud puudulikud vastused ja mis olid seotud neljanda äriühinguga (A), nagu on märgitud põhjenduses 46. Äriühing palus komisjonil ümber vaadata tema kavatsuse kohaldada alusmääruse artiklit 18. Sellega seoses väitis ta, et komisjoni kavatsuse (kohaldada alusmääruse artiklit 18) põhiline õiguslik alus oli see, et ta oli avastanud veel ühe seotud äriühingu. Lisaks väitis äriühing, et kahe äriühingu vahel oli vaid kaudne side.

(49)

Samadel põhjustel, mis on nimetatud eespool põhjenduses 47, jättis ka äriühing C kasutamata võimaluse anda komisjonile asjaomast teavet, hoolimata 28. mai 2019. aasta kirjast äriühingule seda teha. Lisaks on ebaõige alusmääruse artikli 18 kontekstis väita, et 27. septembri 2019. aasta konkreetses teavitamiskirjas osutati peamiselt äriühingute A ja C suhtele. Konkreetses teavitamiskirjas mainitakse konkreetselt, et alusmääruse artikli 18 kohaldamise peamised põhjused olid esitatud äriühingule saadetud 28. mai ja 11. juuni 2019. aasta kirjades, milles olid loetletud kõik juhtumid, mil kõrvalehoidumise puudumist ei olnud tõendatud.

(50)

Seetõttu tegi komisjon teavitamise järel lõpliku järelduse, et seotud äriühingute turustuskanalitena kasutamise riski vältimiseks on asjakohane kehtetuks tunnistada ka põhjenduses 46 osutatud äriühingu äriühinguspetsiifiline TARICi lisakood. Ka ülejäänud seotud äriühingule, kellele kehtis algselt madalam valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 %, tuleks kehtestada jääktollimaks 36,1 %.

2.3.3. 19 eksportivat tootjat, kes esitasid küsimustikule täielikud vastused

(51)	Ülejäänud 19 eksportivat tootjat esitasid küsimustikule täielikud vastused ning seejärel korraldati ajavahemikul juulist septembrini 2019 nende valdustesse kontrollkäik.

(52)

19-st eksportivast tootjast 17 puhul ei tuvastatud kõrvalehoidmisvõtete kasutamist. Suurem osa neist olid asutatud enne Hiina Rahvavabariigi suhtes meetmete kehtestamist. Vastused küsimustikule ja kohapealne kontroll, mille käigus kontrolliti muu hulgas tootmise ja tootmisvõimsuse andmeid, tootmisrajatisi, tootmiskulu, tooraine ostmist, pooleliolevaid ja valmis kaupu ning eksportmüüki Euroopa Liitu, kinnitasid, et kõik 17 eksportivat tootjat eksportisid ainult enda toodetud kaupu.

(53)	Kahe ülejäänud eksportiva tootja puhul ei tuvastanud komisjon kõrvalehoidmisvõtete kasutamist, kuid täheldas järgmisi probleeme, mida on kirjeldatud põhjendustes 54 ja 55.

(54)

Esimese rühma puhul täheldas komisjon, et neil oli üks kaubandusettevõtja, mis oli emaettevõtja, ja kaks eksportivat tootjat, ning kõik kolm asusid Hiinas samades valdustes. Komisjon täheldas ka, et individuaalne TARICi lisakood (tollimaksumääraga 17,9 %) oli määratud ainult emaettevõtjale. Kuna TARICi lisakoodid tuleb määrata eksportivatele tootjatele, on komisjonil kohane viia TARICi lisakood üle kaubandusettevõtjana tegutsevalt emaettevõtjalt kahele eksportivale tootjale, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõikes 1 ja artikli 9 lõikes 5.

(55)

Teise rühma puhul, kellel oli samuti teine seotud äriühing oma individuaalse TARICi lisakoodiga (tollimaksumääraga 17,9 %), täheldas komisjon laohoone kontrolli ajal süstemaatilist valeandmete esitamist päritolu kohta. Töötajad pakendasid vaatlusalust toodet sise- ja välispakenditesse, millele trükiti eksitav teave päritoluriigi ja tootja kohta. Päritoluriigina nimetati Singapuri ja tootjana samas riigis asuvat äriühingut. Ostutellimus tuli Hongkongis asutatud kauplejalt. Saadetise sihtriigiks oli väljaspool ELi asuv kolmas riik, kus samuti kehtivad dumpinguvastased meetmed Hiinast pärit lauanõude suhtes. Komisjon kontrollis äriühingute valdustes kõiki tõendavaid dokumente Euroopa Liiduga tehtud valitud eksportmüügitehingute kohta ja analüüsis lisaks Singapurist liitu toimunud ekspordi andmeid. Komisjon ei tuvastanud ELi suunatud eksportmüügi puhul sellist ebaseaduslikku tegevust. Kuna puudusid tõendid pettusest seoses ELi turuga, järeldas komisjon, et mõlema eksportiva tootja toodetud kaupade puhul, mis olid mõeldud saatmiseks ELi, märgiti nõuetekohaselt, et tooted on Hiina päritolu, ning seega ei hoitud kõrvale kohaldatavatest ELi dumpinguvastastest tollimaksudest.

(56)

Seega on kohane, et 19-st eksportivast tootjast, kes esitasid küsimustikule täielikud vastused ja kelle valdustesse tehti kontrollkäik, säilitavad 18 eksportivat tootjat tollimaksumäära 17,9 %. Lisaks on nendest 19-st eksportivast tootjast ühe puhul (nagu on osutatud põhjenduses 54) komisjoni jaoks kohane viia TARICi lisakood üle kaubandusettevõtjana tegutsevalt emaettevõtjalt kahele eksportivale tootjale, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõikes 1 ja artikli 9 lõikes 5.

2.4. Kaubandusstruktuuri muutumine

2.4.1. Koostöö ulatus Hiinaga ja kauplemismahu kindlakstegemine

(57)

Hiljutise aegumise läbivaatamise käigus analüüsis komisjon impordimahtude kujunemist Hiina Rahvavabariigist liitu, tuginedes Eurostati andmetele, mis hõlmasid arvandmeid kogu riigi kohta. Praeguse meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise raames oli tarvis hinnata äriühingupõhiseid andmeid. Need andmed on olemas andmebaasis, mis loodi alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt. Sellesse andmebaasi kogutakse andmed, mille liikmesriigid esitavad komisjonile kord kuus uurimisaluste toodete impordi kohta iga TARICi lisakoodi all, samuti meetmete, sh registreerimise kohta. Seega kasutas komisjon kaubandusstruktuuri muutuse kindlakstegemiseks alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohasest andmebaasist pärit andmeid, võrreldes selleks kõrgemate ja madalamate tollimaksumääradega eksportivaid tootjaid.

(58)	Alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmetel moodustasid uurimisalused eksportivad tootjad aruandeperioodil 26 % uurimisaluse toote kogu ekspordist Hiinast liitu. Neist 48 suhtes kehtis valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 %.

(59)

Nagu on selgitatud põhjenduses 51, tegid vaid 19 eksportivat tootjat koostööd, esitades küsimustikule täielikud vastused. Nagu on selgitatud põhjenduses 34, säilitas üks eksportiv tootja, kes algselt esitas küsimustikule puudulikud vastused, lõpuks siiski oma individuaalse tollimaksumäära 17,9 %. Need 20 eksportivat tootjat, kelle kõigi suhtes kehtis valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 %, moodustasid aruandeperioodil 10 % Hiina koguimpordist.

2.4.2. Muutus Hiina kaubandusstruktuuris

(60)

Tabelis 1 on esitatud vaatlusaluse toote impordi maht Hiina Rahvavabariigist liitu alates 1. jaanuarist 2015 kuni aruandeperioodi lõpuni (kogusummana).

Tabel 1

Impordi kogumaht Hiina Rahvavabariigist liitu (tonnides)

	2015	2016	2017	2018
Impordimaht	348 003	376 286	403 071	383 460
Indeks	100	108	116	111
Allikas: ELi impordistatistika alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal.

(61)	Hiina Rahvavabariigist tuleva impordi kogumaht suurenes uurimisperioodi jooksul kokkuvõtlikult 11 % ning tõusis 348 003 tonnilt 2015. aastal 383 460 tonnini aruandeperioodil.

(62)

Nagu on selgitatud jaotistes 2.3.1 ja 2.3.2, täheldas komisjon eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus tehtud väljavõttelise uuringu raames, et eksportivad tootjad olid ajavahemikul 2014–2018 oma ekspordimahtu oluliselt suurendanud või eksportinud rohkem, kui toodeti. Kuna puudusid muud majanduslikud põhjused kui tollimaksust kõrvalehoidmine, tugines komisjon alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt nende 30 eksportiva tootja puhul järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele, sealhulgas andmetele nende liitu eksportimise suundumuste kohta ning sellele, kui suured puudujäägid olid nende vastustes küsimustikule, ning järeldas, et nad kõik kasutavad kõrvalehoidmisvõtteid. Need 30 eksportivat tootjat moodustasid aruandeperioodil 16 % Hiinast tulevast koguimpordist.

(63)

30 eksportivat tootjat, kes kasutavad kõrvalehoidmisvõtteid, suurendasid oma müügimahtu liitu 52 497 tonnilt 2015. aastal 63 227 tonnile 2018. aastal. See rohkem kui 20 % võrra suurenemine on selgelt vastuolus Hiinast liitu tuleva impordi kogumahu umbes 11 % võrra suurenemisega, nagu on osutatud käesoleva määruse põhjenduses 60 esitatud tabelis.

(64)

Lisaks, kui eristada neid 30 eksportivat tootjat neile kohalduva tollimaksumäära alusel, täheldati ajavahemiku 2015–2018 puhul järgmist kaubandusstruktuuri muutust:

—

28 eksportivat tootjat, kellele kehtis valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär (17,9 %) ning kes kasutasid kõrvalehoidmisvõtteid, suurendasid oma müügimahtu liitu kokku umbes 12 600 tonni võrra (ehk keskmine müügimaht liitu suurenes 450 tonni eksportiva tootja kohta), samas kui ülejäänud eksportivad tootjad, kellele kehtis valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär (kokku umbes 370 eksportivat tootjat) (12) suurendasid samal ajavahemikul oma müügimahtu liitu kokku üksnes umbes 20 000 tonni võrra (ehk keskmine müügimaht liitu suurenes 54 tonni eksportiva tootja kohta);

—

Kaks eksportivat tootjat, kellele kehtisid individuaalsed koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäärad 22,9 % ja 23,4 % (mis on kõrgem kui valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 %), vähendasid oma müügimahtu liitu umbes 1 900 tonni võrra, samas kui teised kolm individuaalsete tollimaksumääradega eksportivat tootjat (keda käesolev uurimine ei hõlma) suurendasid oma müügimahtu 1 450 tonni võrra. Viimati nimetatud kolmele eksportivale tootjale olid esialgse uurimise käigus määratud suhteliselt madalamad individuaalsed tollimaksumäärad – vastavalt 13,1 %, 17,6 % ja 18,3 %.

(65)

Need liitu suunatud kaubavoogude muutused tähendavad riigi, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, üksikute eksportivate tootjate ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutust, mis tuleneb tavast, protsessist või toimingust, mille puhul uurimise käigus ei tuvastatud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust peale Hiina Rahvavabariigist pärit laua- ja kööginõude suhtes kehtivast jääktollimaksust või kõrgemast tollimaksust kõrvalehoidmise.

2.4.3. Meetmetest kõrvalehoidmise viisid Hiinas

(66)

Alusmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt tuleneb kaubandusstruktuuri muutus tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Selline tava, protsess või toiming hõlmab muu hulgas eksportijate või tootjate müügistruktuuri ja -kanalite ümberkorraldamist riigis, kus meetmeid kohaldatakse, et lõpuks ekspordiksid nende tooteid liitu tootjad, kes saavad soodustusi individuaalsete tollimaksumäärade abil, mis on väiksemad kui tollimaks, mida tootjate toodete suhtes kohaldatakse.

(67)	Nagu on selgitatud jaotistes 2.3.1 ja 2.3.2, järeldas komisjon, et 50st eksportivast tootjast 30 kasutavad turustuskanalite sihiliku suunamise võtteid. Need tootjad moodustasid alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmetel aruandeperioodil 16 % kogu impordimahust liitu.

(68)

Lisaks sai komisjon 2018. aastal Sloveenia tolliasutustelt tõendeid selle kohta, et vaatlusalust toodet importis liitu teine eksportiv tootja (madalama tollimaksumääraga), mitte selle tegelik tootja (kellele kehtis kõrgem tollimaksumäär). Uue eksportija läbivaatamise raames tehtud analüüsi käigus kogus komisjon ka tõendeid sarnase turustamisvõtte kohta, kus pakendite etikettide põhjal importis vaatlusalust toodet liitu teine eksportiv tootja (madalama tollimaksumääraga), mitte selle tegelik tootja (kellele kehtis kõrgem tollimaksumäär). See kinnitab uurimise tulemusi.

(69)	Eespool esitatud kaalutluste põhjal järeldas komisjon, et uurimisaluse toote puhul kasutati ulatuslikult turustuskanalite sihilikku suunamist.

2.5. Muu piisava põhjenduse või majandusliku õigustuse puudumine peale dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise

(70)	Uurimise käigus ei leitud turustuskanalite suunamise võtetele ühtki muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust kui Hiina Rahvavabariigist pärit laua- ja kööginõudele kehtivast jääktollimaksust või kõrgemast tollimaksust kõrvalehoidmine.

2.6. Tõendid dumpingu kohta

(71)	Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1, kas samasuguste toodete jaoks varem kindlaks määratud normaalväärtusega võrreldes oli tõendeid dumpingu kohta.

(72)	Nii esialgses määruses kui ka viimatisel aegumise läbivaatamisel tuvastati dumping. Komisjon otsustas normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada viimatise aegumise läbivaatamise andmeid.

(73)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi aegumise läbivaatamise määruses sätestatud keskmist normaalväärtust nende 30 tootja kaalutud keskmiste ekspordihindadega aruandeperioodil, kelle kohta leiti alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohasele andmebaasile tuginedes, et nad hoiavad meetmetest kõrvale.

(74)	Kuna need ekspordihinnad olid normaalväärtusest madalamad, kinnitas see dumpingu esinemist.

2.7. Dumpinguvastase tollimaksu parandava mõju kahjustamine

(75)	Lisaks uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1, kas nendelt 30 eksportivalt tootjalt imporditud tooted, kelle puhul tuvastati kõrvalehoidmisvõtete kasutamine, olid koguste ja hindade osas kahjustanud kehtivate meetmete parandavat mõju.

(76)

Põhjenduses 4 nimetatud viimatise aegumise läbivaatamise määruse põhjenduses 205 sedastas komisjon, et liidu tarbimine oli aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2018) 634 255 tonni, mis on kõige viimatisem komisjonile teadaolev arvnäitaja liidu tarbimise kohta ning iseloomustab hästi liidu tarbimist 2018. aastal. Selle arvu põhjal moodustab kõrvalehoidmisvõtteid kasutanud 30 eksportiva tootja impordi (mis oli alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal 2018. aastal 63 227 tonni) turuosa ligikaudu 10 % liidu koguturust, mis on märkimisväärselt suur.

(77)

Hindade osas ei määratud aegumise läbivaatamisel kindlaks keskmist mittekahjustavat hinda. Seepärast võrreldi aegumise läbivaatamisega seotud uurimisel kindlaks määratud liidu tööstusharu keskmist tootmiskulu nende 30 tootja kaalutud keskmiste CIF-hindadega, kelle kohta leiti artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal, et nad hoidsid uurimise aruandeperioodil meetmetest kõrvale.

(78)	Kuna CIF-hinnad olid liidu tööstusharu keskmisest tootmiskulust madalamad, kahjustas tollimaksust kõrvalehoidev import hindade osas tollimaksu parandavat mõju.

(79)	Seega järeldas komisjon, et eespool kirjeldatud turustuskanalite suunamise võtted kahjustasid kehtivate meetmete mõju nii koguste kui ka hindade osas.

3. MEETMED

(80)	Eespool öeldut silmas pidades järeldas komisjon, et Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordile kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust hoiti kõrvale, kasutades turustuskanalina teatavaid Hiina eksportivaid tootjaid, kellele kehtis madalam tollimaksumäär.

(81)

Alusmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt tuleks Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordile kehtestatud dumpinguvastast jääktollimaksu seega laiendada sama toote impordile, mille tootjad väidetakse olevat teatavad madalama tollimaksumääraga äriühingud, kuna tegelikuks tootjaks on äriühingud, kellele kehtib kõrgem individuaalne tollimaks või jääktollimaks 36,1 %.

(82)	Seega on kohane laiendada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1198 (13) artikli 1 lõikes 2 kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud meedet, st 36,1 % suurust lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(83)

Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 3 ja artikli 14 lõikega 5 (mille kohaselt tuleb mis tahes laiendatud meetmeid kohaldada impordi suhtes, millele rakendus liitu sisenemisel algatamismäärusega kehtestatud registreerimisnõue) tuleb tollimaksu koguda Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude registreeritud impordilt, mis sisenes liitu nendele 30 tootjale kuuluvate TARICi lisakoodide all, kelle puhul tuvastati turustuskanalite suunamise võtete kasutamine. Tagasiulatuvalt kogutava dumpinguvastase tollimaksu suurus peaks olema 36,1 % suuruse jääktollimaksu ja äriühingu tasutud summa vahe.

4. IMPORDINÕUETE JA JÄRELEVALVE TÕHUSTAMINE

(84)

Komisjon võrdles küsimustiku vastustes esitatud ekspordiandmeid alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmetega. Täheldati, et mõne Hiina eksportiva tootja puhul olid alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduvad arvud suuremad kui küsimustiku vastustes esitatud arvandmed.

(85)

Komisjon võrdles küsimustiku vastustes esitatud andmeid kohapeal toimunud kontrollikäikude ajal ka muude allikatega, nagu tulu- ja käibemaksudeklaratsioonid. Paljudel juhtudel tuvastati erinevused küsimustiku vastustes esitatud ja seejärel kontrollitud ekspordiandmete ning alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis kajastuvate andmete vahel.

(86)	Komisjon viitas põhjenduses 5 äriühinguspetsiifiliste TARICi lisakoodide väärkasutamisele. Selline väärkasutamine võib selgitada eespool põhjendustes 71 ja 72 nimetatud erinevusi ekspordiandmetes.

(87)

Seepärast pöördus komisjon äriühinguspetsiifiliste TARICi lisakoodide võimaliku väärkasutamise küsimuses nende eksportivate tootjate esindajate poole, kelle TARICi lisakoode võisid komisjoni andmetel väärkasutada teised äriühingud, mitte et eksportivad tootjad oleksid ise turustuskanalite suunamise võtteid kasutanud.

(88)	4. juulil 2019 arutati TARICi lisakoodide võimaliku väärkasutamise küsimust ka Hiina ametiasutustega ning Hiina kergetööstustoodete ning kunsti- ja käsitöötoodete impordi ja ekspordi valdkonna kaubanduskojaga (edaspidi „kaubanduskoda“).

(89)

Nende arutelude põhjal leidis komisjon, et äriühinguspetsiifiliste TARICi lisakoodide mis tahes väärkasutamise riski vähendamiseks on tarvis erimeetmeid, eelkõige impordinõuete ja järelevalve tõhustamist seoses Hiina köögi- ja lauanõude impordiga ELi. Pidades silmas asjaolu, et paljud Hiina tootjad ekspordivad ELi üksnes mitteseotud kauplejate kaudu, on kohane praegust süsteemi järgmisel viisil tõhustada.

(90)

Importijalt tuleks nõuda järgmiste dokumentide esitamist liikmesriikide tolliasutustele:

—	kui importija ostab otse Hiina eksportivalt tootjalt, tuleb impordideklaratsioonile lisada faktuurarve eksportiva tootja deklaratsiooniga, nagu on selgitatud 2. lisas (tootja deklaratsioon otsese eksportmüügi kohta);

—

kui importija ostab kauplejalt või muult juriidilisest isikust vahendajalt, olenemata sellest, kas see kaupleja või juriidiline isik asub Mandri-Hiinas või mitte, tuleb impordideklaratsioonile lisada tootja faktuurarve kauplejale koos tootja deklaratsiooniga, nagu on selgitatud 3. lisas (tootja deklaratsioon kaudse eksportmüügi kohta), ja kaupleja faktuurarve importijale.

(91)

Kuigi nende dokumentide esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused arvesse võtma ka muud peale nende dokumentide. Isegi kui esitatakse need dokumendid ning need vastavad kõigile nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, kas madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(92)

Pärast põhjenduses 88 osutatud arutelusid saatis komisjon 9. augustil 2019 Hiina ametiasutustele ja kaubanduskojale kirja ettepanekuga teha koostööd impordinõuete ja järelevalvesüsteemi tõhustamise alal. 1. septembril 2019 nõustusid Hiina ametiasutused ja kaubanduskoda osalema järgmises uues jõustamissüsteemis: igal eksportival tootjal, kellele kehtib muu tollimaksumäär kui 36,1 %, palutakse saata faktuurarve koopia kaubanduskojale, kes omakorda esitab komisjonile aastaaruande andmetega nende eksportivate tootjate ekspordi kohta ELi.

(93)	Teavitamise järel märkis Euroopa keraamikatööstuse liit, et ta tervitab üldise avalikustamisdokumendi üksikasjalikke järeldusi ning toetab kavandatud meetmeid, näiteks impordi järelevalvet ja rea dokumentide nõudmist, mida liikmesriigid hakkavad koguma tollis.

5. TEAVITAMINE

(94)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal eespool esitatud järeldused tehti, ja kutsus asjaosalisi üles seisukohti esitama. Asjaosaliste suuliselt ja kirjalikult esitatud seisukohti võeti arvesse. Ühegi esitatud argumendi tõttu ei olnud põhjust lõplikke järeldusi muuta.

(95)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1198 artikli 1 lõikega 2 kõigile muudele äriühingutele ette nähtud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu 36,1 %, mis kehtestati Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude suhtes, v.a keraamilised maitseaine- või vürtsiveskid ja nende keraamilised jahvatavad osad, keraamilised kohviveskid, noateritajad, teritajad, lõikamiseks, jahvatamiseks, viilutamiseks, kaapimiseks ja koorimiseks kasutatavad keraamilised köögiriistad ja pitsa või leiva küpsetamiseks kasutatavad keraamilised kordieriidist küpsetuskivid, mis praegu on klassifitseeritud CN-koodide ex 6911 10 00, ex 6912 00 21, ex 6912 00 23, ex 6912 00 25 ja ex 6912 00 29 (TARICi koodid 6911100090, 6912002111, 6912002191, 6912002310, 6912002510 ja 6912002910) alla, laiendatakse alates 23. märtsist 2019 järgmises tabelis loetletud äriühingute deklareeritud impordile. Nende TARICi lisakoodid, mis on nimetatud rakendusmääruse (EL) 2019/1198 artikli 1 lõikes 2 ja I lisas ning loetletud alljärgnevas tabelis, tühistatakse ja asendatakse TARICi lisakoodiga B999.

Äriühing	TARICi lisakood (tühistatud ja asendatud)
CHL Porcelain Industries Ltd	B351
Guangxi Province Beiliu City Laotian Ceramics Co., Ltd	B353
Beiliu Chengda Ceramic Co., Ltd	B360
Beiliu Jiasheng Porcelain Co., Ltd	B362
Chaozhou Lianjun Ceramics Co., Ltd	B446
Chaozhou Xinde Ceramics Craft Factory	B484
Chaozhou Yaran Ceramics Craft Making Co., Ltd.	B492
Evershine Fine China Co., Ltd.	B514
Far East (Boluo) Ceramics Factory Co., Ltd.	B517
Fujian Dehua Rongxin Ceramic Co., Ltd.	B543
Fujian Dehua Xingye Ceramic Co., Ltd.	B548
Profit Cultural & Creative Group Corporation	B556
Guangxi Beiliu Guixin Porcelain Co., Ltd.	B579
Guangxi Beiliu Rili Porcelain Co., Ltd.	B583
Hunan Huawei China Industry Co., Ltd.	B602
Hunan Wing Star Ceramic Co., Ltd.	B610
Joyye Arts & Crafts Co., Ltd.	B619
Liling Rongxiang Ceramic Co., Ltd.	B639
Meizhou Gaoyu Ceramics Co., Ltd.	B656
Ronghui Ceramic Co., Ltd Liling Hunan China	B678
Shenzhen Donglin Industry Co., Ltd.	B687
Shenzhen Fuxingjiayun Ceramics Co., Ltd.	B692
Shenzhen Good-Always Imp. & Exp. Co. Ltd.	B693
Tangshan Daxin Ceramics Co., Ltd.	B712
Tangshan Redrose Porcelain Products Co., Ltd.	B724
Xuchang Jianxing Porcelain Products Co., Ltd.	B742
Yuzhou Huixiang Ceramics Co., Ltd.	B751
Yuzhou Ruilong Ceramics Co., Ltd.	B752
Zibo Fuxin Porcelain Co., Ltd.	B759
Liling Taiyu Porcelain Industries Co., Ltd.	B956

2. Rakendusmääruse (EL) 2019/1198 artikli 1 lõikega 2 kõigile muudele äriühingutele ette nähtud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu 36,1 %, mis kehtestati Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude suhtes, v.a keraamilised maitseaine- või vürtsiveskid ja nende keraamilised jahvatavad osad, keraamilised kohviveskid, noateritajad, teritajad, lõikamiseks, jahvatamiseks, viilutamiseks, kaapimiseks ja koorimiseks kasutatavad keraamilised köögiriistad ja pitsa või leiva küpsetamiseks kasutatavad keraamilised kordieriidist küpsetuskivid, mis praegu on klassifitseeritud CN-koodide ex 6911 10 00, ex 6912 00 21, ex 6912 00 23, ex 6912 00 25 ja ex 6912 00 29 (TARICi koodid 6911100090, 6912002111, 6912002191, 6912002310, 6912002510 ja 6912002910) alla, laiendatakse alates 23. märtsist 2019 ka järgmises tabelis loetletud äriühingute deklareeritud impordile, kuna need äriühingud on seotud eespool esitatud tabelis loetletud äriühingutega. Nende TARICi lisakoodid, mis on nimetatud rakendusmääruse (EL) 2019/1198 I lisas ning loetletud alljärgnevas tabelis, tühistatakse ja asendatakse TARICi lisakoodiga B999.

Äriühing	TARICi lisakood (tühistatud ja asendatud)
Guandong Songfa Ceramics Co., Ltd.	B573
Guangxi Xin Fu Yuan Co. Ltd.	B588
Liling Jiaxing Ceramic Industrial Co., Ltd.	B632

3. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1198 artikli 1 lõikes 2 toodud tabel asendatakse järgmise tabeliga:

Äriühing	Tollimaks (%)	TARICi lisakood
Hunan Hualian China Industry Co., Ltd.; Hunan Hualian Ebillion Industry Co., Ltd.; Hunan Liling Hongguanyao China Industry Co., Ltd.; Hunan Hualian Yuxiang China Industry Co., Ltd.	18,3	B349
Guangxi Sanhuan Enterprise Group Holding Co., Ltd.	13,1	B350
Shandong Zibo Niceton-Marck Huaguang Ceramics Limited; Zibo Huatong Ceramics Co., Ltd.; Shandong Silver Phoenix Co., Ltd.; Niceton Ceramics (Linyi) Co., Ltd.; Linyi Jingshi Ceramics Co., Ltd.; Linyi Silver Phoenix Ceramics Co., Ltd.; Linyi Chunguang Ceramics Co., Ltd.; Linyi Zefeng Ceramics Co., Ltd.	17,6	B352
1. lisas loetletud äriühingud	17,9
Kõik muud äriühingud	36,1	B999

4. Rakendusmääruse (EL) 2019/1198 I lisa asendatakse käesoleva määruse 1. lisaga.

5. Käesoleva artikli lõikega 1 laiendatavat tollimaksu kogutakse kõigi käesoleva artikli lõikes 1 esitatud tabelis loetletud äriühingute puhul impordilt, mis on registreeritud kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/464 artikliga 2 ning määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõikega 3 ja artikli 14 lõikega 5.

Tagasiulatuvalt kogutava dumpinguvastase tollimaksu suurus on 36,1 % suuruse jääktollimaksu ja tegelikult tasutud summa vahe.

6. Rakendusmääruse (EL) 2019/1198 II lisa asendatakse käesoleva määruse 2. ja 3. lisaga. Lõikes 3 nimetatud äriühingute individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamine sõltub järgmiste dokumentide esitamisest liikmesriikide tolliasutustele:

a)	kui importija ostab otse Hiina eksportivalt tootjalt, tuleb impordideklaratsioonile lisada faktuurarve eksportiva tootja deklaratsiooniga, nagu on selgitatud 2. lisas (tootja deklaratsioon otsese eksportmüügi kohta);

7. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolevaga antakse tolliasutustele korraldus lõpetada rakendusmääruse (EL) 2019/464 artikli 2 kohane impordi registreerimine.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2019

Komisjoni nimel

President

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Nõukogu 13. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 412/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes (ELT L 131, 15.5.2013, lk 1).

(3) Komisjoni 23. oktoobri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1932, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 412/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes (ELT L 273, 24.10.2017, lk 4).

(4) Komisjoni 24. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 803/2014, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 412/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes (ELT L 219, 25.7.2014, lk 33).

(5) Komisjoni 29. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2207, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 412/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes (ELT L 314, 30.11.2017, lk 31).

(6) Komisjoni 12. juuli 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1198, millega kehtestatakse pärast määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 189, 15.7.2019, lk 8).

(7) Komisjoni 21. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/464, millega algatatakse uurimine, milles käsitletakse Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 412/2013 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest võimalikku kõrvalehoidmist, ning kehtestatakse kõnealuse impordi registreerimise nõue (ELT L 80, 22.3.2019, lk 18).

(8) See eksportiv tootja ei suutnud esitada tõendeid oma 2018. aasta ekspordi muu majandusliku põhjuse kohta kui teiste Hiina eksportivate tootjate toodetud vaatlusaluse toote turustuskanaliks olemine.

(9) Äriühing ei esitanud määratud tähtaja jooksul küsimustikule vajalikke vastuseid muu hulgas finants-, müügi- ja tootmisandmete kohta. Seega ei suutnud see eksportiv tootja esitada tõendeid oma 2018. aasta ekspordi muu majandusliku põhjuse kohta kui turustuskanaliks olemine.

(10) Tuleks märkida, et äriühingu A 18. oktoobri 2019. aasta kirjas viidatakse peamiselt tema suhtele äriühinguga B ja vähem tema suhtele äriühinguga C.

(11) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

(12) Nagu on öeldud joonealuses märkuses nr 4, kehtib valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate tollimaksumäär 17,9 % enam kui 400 eksportivale tootjale.

(13) Komisjoni 12. juuli 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1198, millega kehtestatakse pärast määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 189, 15.7.2019, lk 8).

1. LISA

Valimisse kaasamata koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad

Äriühing	TARICi lisakood
Amaida Ceramic Product Co., Ltd.	B357
Asianera Porcelain (Tangshan) Ltd.	B358
Beiliu Changlong Ceramics Co., Ltd.	B359
Beiliu City Heyun Building Materials Co., Ltd.	B361
Beiliu Quanli Ceramic Co., Ltd.	B363
Beiliu Shimin Porcelain Co., Ltd.	B364
Beiliu Windview Industries Ltd.	B365
Cameo China (Fengfeng) Co., Ltd.	B366
Changsha Happy Go Products Developing Co., Ltd.	B367
Chao An Huadayu Craftwork Factory	B368
Chaoan County Fengtang Town HaoYe Ceramic Fty	B369
Chao’an Lian Xing Yuan Ceramics Co., Ltd.	B370
Chaoan Oh Yeah Ceramics Industrial Co., Ltd.	B371
Chaoan Shengyang Crafts Industrial Co., Ltd	B372
Chaoan Xin Yuan Ceramics Factory	B373
Chao’an Yongsheng Ceramic Industry Co., Ltd.	B374
Guangdong Baodayi Porcelain Co., Ltd.	B375
Chaozhou Baode Ceramics Co., Ltd,	B376
Chaozhou Baolian Ceramics Co., Ltd.	B377
Chaozhou Big Arrow Ceramics Industrial Co., Ltd.	B378
Chaozhou Boshifa Ceramics Making Co., Ltd.	B379
Chaozhou Cantake Craft Co., Ltd.	B380
Chaozhou Ceramics Industry and Trade General Corp.	B381
Chaozhou Chaofeng Ceramic Making Co., Ltd.	B382
Chaozhou Chengxi Jijie Art & Craft Painted Porcelain Fty.	B383
Chaozhou Chengxinda Ceramics Industry Co., Ltd.	B384
Chaozhou Chenhui Ceramics Co., Ltd.	B385
Chaozhou Chonvson Ceramics Industry Co., Ltd.	B386
Chaozhou Daxin Arts & Crafts Co., Ltd.	B387
Chaozhou DaXing Ceramics Manufactory Co., Ltd	B388
Chaozhou Dayi Ceramics Industries Co., Ltd.	B389
Chaozhou Dehong Ceramics Making Co., Ltd.	B390
Chaozhou Deko Ceramic Co., Ltd.	B391
Chaozhou Diamond Ceramics Industrial Co., Ltd.	B392
Chaozhou Dongyi Ceramics Co., Ltd.	B393
Chaozhou Dragon Porcelain Industrial Co., Ltd.	B394
Chaozhou Fairway Ceramics Manufacturing Co., Ltd.	B395
Chaozhou Feida Ceramics Industries Co., Ltd.	B396
Chaozhou Fengxi Baita Ceramics Fty.	B397
Chaozhou Fengxi Dongtian Porcelain Fty. No.2	B398
Chaozhou Fengxi Fenger Ceramics Craft Fty.	B399
Chaozhou Fengxi Hongrong Color Porcelain Fty.	B400
Chaozhou Fengxi Jiaxiang Ceramic Manufactory	B401
Guangdong GMT Foreign Trade Service Corp.	B402
Chaozhou Fengxi Shengshui Porcelain Art Factory	B403
Chaozhou Fengxi Zone Jinbaichuan Porcelain Crafts Factory	B404
Chaozhou Fromone Ceramic Co., Ltd.	B405
Chaozhou Genol Ceramics Manufacture Co., Ltd.	B406
Chaozhou Good Concept Ceramics Co., Ltd.	B407
Chaozhou Grand Collection Ceramics Manufacturing Co. Ltd.	B408
Chaozhou Guangjia Ceramics Manufacture Co., Ltd.	B409
Chaozhou Guidu Ceramics Co., Ltd.	B410
Chaozhou Haihong Ceramics Making Co., Ltd.	B411
Chaozhou Hengchuang Porcelain Co., Ltd.	B412
Chaozhou Henglibao Porcelain Industrial Co., Ltd.	B413
Chaozhou Hongbo Ceramics Industrial Co., Ltd.	B414
Chaozhou Hongjia Ceramics Making Co., Ltd.	B415
Chaozhou Hongye Ceramics Manufactory Co., Ltd.	B416
Chaozhou Hongye Porcelain Development Co., Ltd.	B417
Chaozhou Hongyue Porcelain Industry Co., Ltd.	B418
Chaozhou Hongzhan Ceramic Manufacture Co., Ltd.	B419
Chaozhou Hua Da Ceramics Making Co., Ltd.	B420
Chaozhou Huabo Ceramic Co., Ltd.	B421
Chaozhou Huade Ceramics Manufacture Co., Ltd.	B422
Chaozhou Huashan Industrial Co., Ltd.	B423
Chaozhou Huayu Ceramics Co., Ltd.	B424
Chaozhou Huazhong Ceramics Industries Co., Ltd.	B425
Chaozhou Huifeng Ceramics Craft Making Co., Ltd.	B426
Chaozhou J&M Ceramics Industrial Co., Ltd.	B427
Chaozhou Jencymic Co., Ltd.	B428
Chaozhou Jiahua Ceramics Co., Ltd.	B429
Chaozhou Jiahuabao Ceramics Industrial Co., Ltd.	B430
Chaozhou JiaHui Ceramic Factory	B431
Chaozhou Jiaye Ceramics Making Co., Ltd.	B432
Chaozhou Jiayi Ceramics Making Co., Ltd.	B433
Chaozhou Jiayu Ceramics Making Co., Ltd.	B434
Chaozhou Jin Jia Da Porcelain Industry Co., Ltd.	B435
Chaozhou Jingfeng Ceramics Craft Co., Ltd.	B436
Guangdong Jinqiangyi Ceramics Co., Ltd.	B437
Chaozhou Jinxin Ceramics Making Co., Ltd	B438
Chaozhou Jinyuanli Ceramics Manufacture Co., Ltd.	B439
Chaozhou Kaibo Ceramics Making Co., Ltd.	B440
Chaozhou Kedali Porcelain Industrial Co., Ltd.	B441
Chaozhou King’s Porcelain Industry Co., Ltd.	B442
Chaozhou Kingwave Porcelain & Pigment Co., Ltd.	B443
Chaozhou Lemontree Tableware Co., Ltd.	B444
Chaozhou Lianfeng Porcelain Co., Ltd.	B445
Chaozhou Lianyu Ceramics Co., Ltd.	B447
ChaoZhou Lianyuan Ceramic Making Co., Ltd.	B448
Chaozhou Lisheng Ceramics Co., Ltd.	B449
Chaozhou Loving Home Porcelain Co., Ltd.	B450
Chaozhou Maocheng Industry Dve. Co., Ltd.	B451
Chaozhou MBB Porcelain Factory	B452
Guangdong Mingyu Technology Joint Stock Limited Company	B453
Chaozhou New Power Co., Ltd.	B454
Chaozhou Ohga Porcelain Co.,Ltd.	B455
Chaozhou Oubo Ceramics Co., Ltd.	B456
Chaozhou Pengfa Ceramics Manufactory Co., Ltd.	B457
Chaozhou Pengxing Ceramics Co., Ltd.	B458
Chaozhou Qingfa Ceramics Co., Ltd.	B459
Chaozhou Ronghua Ceramics Making Co., Ltd.	B460
Guangdong Ronglibao Homeware Co., Ltd.	B461
Chaozhou Rui Cheng Porcelain Industry Co., Ltd.	B462
Chaozhou Rui Xiang Porcelain Industrial Co., Ltd.	B463
Chaozhou Ruilong Ceramics Co., Ltd.	B464
Chaozhou Sanhua Ceramics Industrial Co., Ltd.	B465
Chaozhou Sanming Industrial Co., Ltd.	B466
Chaozhou Santai Porcelain Co., Ltd.	B467
Chaozhou Shuntai Ceramic Manufactory Co., Ltd.	B468
Chaozhou Songfa Ceramics Co.,Ltd.	B469
Chaozhou Sundisk Ceramics Making Co., Ltd.	B470
Chaozhou Teemjade Ceramics Co., Ltd.	B471
Chaozhou Thyme Ceramics Co., Ltd.	B472
Chaozhou Tongxing Huajiang Ceramics Making Co., Ltd	B473
Guangdong Totye Ceramics Industrial Co., Ltd.	B474
Chaozhou Trend Arts & Crafts Co., Ltd.	B475
Chaozhou Uncommon Craft Industrial Co., Ltd.	B476
Chaozhou Weida Ceramic Making Co., Ltd.	B477
Chaozhou Weigao Ceramic Craft Co., Ltd.	B478
Chaozhou Wingoal Ceramics Industrial Co., Ltd.	B479
Chaozhou Wood House Porcelain Co., Ltd.	B480
Chaozhou Xiangye Ceramics Craft Making Co., Ltd.	B481
Chaozhou Xin Weicheng Co., Ltd.	B482
Chaozhou Xincheng Ceramics Co., Ltd.	B483
Chaozhou Xingguang Ceramics Co., Ltd.	B485
Chaozhou Wenhui Porcelain Co., Ltd.	B486
Chaozhou Xinkai Porcelain Co., Ltd.	B487
Chaozhou Xinlong Porcelain Industrial Co., Ltd.	B488
Chaozhou Xinyu Porcelain Industrial Co., Ltd.	B489
Chaozhou Xinyue Ceramics Manufacture Co., Ltd.	B490
Chaozhou Yangguang Ceramics Co., Ltd.	B491
Chaozhou Yinhe Ceramics Co., Ltd.	B493
Chaozhou Yongsheng Ceramics Manufacturing Co., Ltd.	B494
Chaozhou Yongxuan Domestic Ceramics Manufactory Co., Ltd.	B495
Chaozhou Yu Ri Ceramics Making Co., Ltd.	B496
Chaozhou Yuefeng Ceramics Ind. Co., Ltd.	B497
Chaozhou Yufeng Ceramics Making Factory	B498
Chaozhou Zhongxia Porcelain Factory Co., Ltd.	B499
Chaozhou Zhongye Ceramics Co., Ltd.	B500
Dabu Yongxingxiang Ceramics Co., Ltd.	B501
Dapu Fuda Ceramics Co., Ltd.	B502
Dapu Taoyuan Porcelain Factory	B503
Dasheng Ceramics Co., Ltd. Dehua	B504
De Hua Hongshun Ceramic Co., Ltd.	B505
Dehua Hongsheng Ceramic Co., Ltd.	B506
Dehua Jianyi Porcelain Industry Co., Ltd.	B507
Dehua Kaiyuan Porcelain Industry Co., Ltd.	B508
Dehua Ruyuan Gifts Co., Ltd.	B509
Dehua Xinmei Ceramics Co., Ltd.	B510
Dongguan Kennex Ceramic Ltd.	B511
Dongguan Shilong Kyocera Co., Ltd.	B512
Dongguan Yongfuda Ceramics Co., Ltd.	B513
Excellent Porcelain Co., Ltd.	B515
Fair-Link Limited (Xiamen)	B516
Far East (chaozhou) Ceramics Factory Co., Ltd.	B518
Fengfeng Mining District Yuhang Ceramic Co. Ltd. („Yuhang“)	B519
Foshan Metart Company Limited	B520
Fujian Jiashun Art&Crafts Co., Ltd.	B521
Fujian Dehua Chengyi Ceramics Co., Ltd.	B522
Fujian Dehua Five Continents Ceramic Manufacturing Co., Ltd.	B523
Fujian Dehua Fujue Ceramics Co., Ltd.	B524
Fujian Dehua Full Win Crafts Co., Ltd.	B525
Fujian Dehua Fusheng Ceramics Co., Ltd.	B526
Fujian Dehua Gentle Porcelain Co., Ltd.	B527
Fujian Dehua Guanhong Ceramic Co., Ltd.	B528
Fujian Dehua Guanjie Ceramics Co., Ltd.	B529
Luzerne (Fujian) Group Co., Ltd.	B530
Fujian Dehua Hongda Ceramics Co., Ltd.	B531
Fujian Dehua Hongsheng Arts & Crafts Co., Ltd.	B532
Fujian Dehua Hongyu Ceramic Co., Ltd.	B533
Fujian Dehua Huachen Ceramics Co., Ltd.	B534
Fujian Dehua Huaxia Ceramics Co., Ltd.	B535
Fujian Dehua Huilong Ceramic Co., Ltd.	B536
Fujian Dehua Jingyi Ceramics Co., Ltd.	B537
Fujian Dehua Jinhua Porcelain Co., Ltd.	B538
Fujian Dehua Jinzhu Ceramics Co., Ltd.	B539
Fujian Dehua Lianda Ceramic Co., Ltd.	B540
Fujian Dehua Myinghua Ceramics Co., Ltd.	B541
Fujian Dehua Pengxin Ceramics Co., Ltd.	B542
Fujian Dehua Shisheng Ceramics Co., Ltd.	B544
Fujian Dehua Will Ceramic Co., Ltd.	B545
Fujian Dehua Xianda Ceramic Factory	B546
Fujian Dehua Xianghui Ceramic Co., Ltd.	B547
Fujian Dehua Yonghuang Ceramic Co., Ltd.	B549
Fujian Dehua Yousheng Ceramics Co., Ltd.	B550
Fujian Dehua You-Young Crafts Co., Ltd.	B551
Fujian Dehua Zhenfeng Ceramics Co., Ltd.	B552
Fujian Dehua Zhennan Ceramics Co., Ltd.	B553
Fujian Jackson Arts and Crafts Co., Ltd.	B554
Fujian Jiamei Group Corporation	B555
Fujian Province Dehua County Beatrot Ceramic Co., Ltd.	B557
Fujian Province Yongchun County Foreign Processing and Assembling Corporation	B558
Fujian Quanzhou Longpeng Group Co., Ltd.	B559
Fujian Dehua S&M Arts Co., Ltd., and Fujian Taigu Ceramics Co., Ltd.	B560
Fung Lin Wah Group	B561
Ganzhou Koin Structure Ceramics Co., Ltd.	B562
Global Housewares Factory	B563
Guangdong Baofeng Ceramic Technology Development Co., Ltd.	B564
Guangdong Bening Ceramics Industries Co., Ltd.	B565
Guangdong Daye Porcelain Co., Ltd.	B566
Guangdong Dongbao Group Co., Ltd.	B567
Guangdong Huaxing Ceramics Co., Ltd.	B568
Guangdong Quanfu Ceramics Ind. Co., Ltd.	B569
Guangdong Shunqiang Ceramics Co., Ltd	B570
Guangdong Shunxiang Porcelain Co., Ltd.	B571
Guangdong Sitong Group Co., Ltd.	B572
GuangDong XingTaiYi Porcelain Co., Ltd	B574
Guangdong Yutai Porcelain Co., Ltd.	B575
Guangdong Zhentong Ceramics Co., Ltd	B576
Guangxi Baian Ceramic Co. Ltd	B577
Guangxi Beiliu City Ming Chao Porcelain Co., Ltd.	B578
Guangxi Beiliu Huasheng Porcelain Ltd.	B580
Guangxi Beiliu Newcentury Ceramic Llc.	B581
Guangxi Beiliu Qinglang Porcelain Trade Co., Ltd.	B582
Guangxi Beiliu Xiongfa Ceramics Co., Ltd.	B584
Guangxi Beiliu Yujie Porcelain Co., Ltd.	B585
Guangxi Beiliu Zhongli Ceramics Co., Ltd	B586
Guangxi Nanshan Porcelain Co., Ltd.	B587
Guangxi Yulin Rongxing Ceramics Co., Ltd.	B589
Guangzhou Chaintime Porcelain Co., Ltd.	B590
Haofa Ceramics Co., Ltd. of Dehua Fujian	B591
Hebei Dersun Ceramic Co., Ltd.	B592
Hebei Great Wall Ceramic Co., Ltd.	B593
Henan Ruilong Ceramics Co., Ltd	B594
Henghui Porcelain Plant Liling Hunan China	B595
Huanyu Ceramic Industrial Co., Ltd. Liling Hunan China	B596
Hunan Baihua Ceramics Co., Ltd.	B597
Hunan Eka Ceramics Co., Ltd.	B598
Hunan Fungdeli Ceramics Co., Ltd.	B599
Hunan Gaofeng Ceramic Manufacturing Co., Ltd.	B600
Hunan Huari Ceramic Industry Co., Ltd	B601
Hunan Huayun Ceramics Factory Co., Ltd	B603
Hunan Liling Tianxin China Industry Ltd.	B604
Hunan Provincial Liling Chuhua Ceramic Industrial Co., Ltd.	B605
Hunan Quanxiang Ceramics Corp. Ltd.	B606
Hunan Rslee Ceramics Co., Ltd	B607
Hunan Taisun Ceramics Co., Ltd.	B608
Hunan Victor Imp. & Exp. Co., Ltd	B609
Hunan Xianfeng Ceramic Industry Co.,Ltd	B611
Jiangsu Gaochun Ceramics Co., Ltd.	B612
Jiangsu Yixing Fine Pottery Corp., Ltd.	B613
Jiangxi Global Ceramic Co., Ltd.	B614
Jiangxi Kangshu Porcelain Co.,Ltd.	B615
Jingdezhen F&B Porcelain Co., Ltd.	B616
Jingdezhen Yuanjing Porcelain Industry Co., Ltd.	B617
Jiyuan Jukang Xinxing Ceramics Co., Ltd.	B618
Junior Star Ent’s Co., Ltd.	B620
K&T Ceramics International Co., Ltd.	B621
Kam Lee (Xing Guo) Metal and Plastic Fty. Co., Ltd.	B622
Karpery Industrial Co., Ltd. Hunan China	B623
Kilncraft Ceramics Ltd.	B624
Lian Jiang Golden Faith Porcelain Co., Ltd.	B625
Liling Gaojia Ceramic Industry Co., Ltd	B626
Liling GuanQian Ceramic Manufacture Co., Ltd.	B627
Liling Huahui Ceramic Manufacturing Co., Ltd.	B628
Liling Huawang Ceramics Manufacturing Co., Ltd.	B629
Liling Jiahua Porcelain Manufacturing Co., Ltd	B630
Liling Jialong Porcelain Industry Co., Ltd	B631
Liling Kaiwei Ceramic Co., Ltd.	B633
Liling Liangsheng Ceramic Manufacture Co., Ltd.	B634
Liling Liuxingtan Ceramics Co., Ltd	B635
Liling Minghui Ceramics Factory	B636
Liling Pengxing Ceramic Factory	B637
Liling Quanhu Industries General Company	B638
Liling Ruixiang Ceramics Industrial Co., Ltd.	B640
Liling Santang Ceramics Manufacturing Co., Ltd.	B641
Liling Shenghua Industrial Co., Ltd.	B642
Liling Spring Ceramic Industry Co., Ltd	B643
Liling Tengrui Industrial and Trading Co.,Ltd.	B644
Liling Top Collection Industrial Co., Ltd	B645
Liling United Ceramic-Ware Manufacturing Co., Ltd.	B646
Liling Yonghe Porcelain Factory	B647
Liling Yucha Ceramics Co., Ltd.	B648
Liling Zhengcai Ceramic Manufacturing Co., Ltd	B649
Linyi Jinli Ceramics Co., Ltd.	B650
Linyi Pengcheng Industry Co., Ltd.	B651
Linyi Wanqiang Ceramics Co., Ltd.	B652
Linyi Zhaogang Ceramics Co., Ltd.	B653
Liveon Industrial Co., Ltd.	B654
Long Da Bone China Co., Ltd.	B655
Meizhou Lianshunchang Trading Co., Ltd.	B657
Meizhou Xinma Ceramics Co., Ltd.	B658
Meizhou Yuanfeng Ceramic Industry Co., Ltd.	B659
Meizhou Zhong Guang Industrial Co., Ltd.	B660
Miracle Dynasty Fine Bone China (Shanghai) Co., Ltd.	B661
Photo USA Electronic Graphic Inc.	B662
Quanzhou Allen Light Industry Co., Ltd.	B663
Quanzhou Chuangli Craft Co., Ltd.	B664
Quanzhou Dehua Fangsheng Arts Co., Ltd.	B665
Quanzhou Haofu Gifts Co., Ltd.	B666
Quanzhou Hongsheng Group Corporation	B667
Quanzhou Jianwen Craft Co., Ltd.	B668
Quanzhou Kunda Gifts Co., Ltd.	B669
Quanzhou Yongchun Shengyi Ceramics Co., Ltd.	B670
Raoping Bright Future Porcelain Factory („RBF“)	B671
Raoping Sanrao Yicheng Porcelain Factory	B672
Raoping Sanyi Industrial Co., Ltd.	B673
Raoping Suifeng Ceramics and Glass Factory	B674
Raoping Xinfeng Yangda Colour Porcelain FTY	B675
Red Star Ceramics Limited	B676
Rong Lin Wah Industrial (Shenzhen) Co., Ltd.	B677
Shandong Futai Ceramics Co., Ltd.	B679
Shandong Gaode Hongye Ceramics Co., Ltd.	B680
Shandong Kunlun Ceramic Co., Ltd.	B681
Shandong Zhaoding Porcelain Co., Ltd.	B682
Shantou Ceramics Industry Supply & Marketing Corp.	B683
Sheng Hua Ceramics Co., Ltd.	B684
Shenzhen Baoshengfeng Imp. & Exp. Co., Ltd.	B685
Shenzhen Bright Future Industry Co., Ltd. („SBF“)	B686
Shenzhen Ehome Enterprise Ltd	B688
Shenzhen Ever Nice Industry Co., Ltd.	B689
Shenzhen Fuliyuan Porcelain Co., Ltd.	B690
Shenzhen Full Amass Ind. Dev. Co. Ltd	B691
Shenzhen Gottawa Industrial Ltd.	B694
Shenzhen Hiker Housewares Ltd.	B695
Shenzhen Hua Mei Industry Development Ltd	B696
Shenzhen Mingsheng Ceramic Ltd.	B697
Shenzhen Senyi Porcelain Industry Co. Ltd.	B698
Shenzhen SMF Investment Co., Ltd	B699
Shenzhen Tao Hui Industrial Co., Ltd.	B700
Shenzhen Topchoice Industries Limited	B701
Shenzhen Trueland Industrial Co., Ltd.	B702
Shenzhen Universal Industrial Co., Ltd.	B703
Shenzhen Zhan Peng Xiang Industrial Co., Ltd.	B704
Shijiazhuang Kuangqu Huakang Porcelain Co., Ltd.	B705
Shun Sheng Da Group Co., Ltd. Quanzhou Fujian	B706
Stechcol Ceramic Crafts Development (Shenzhen) Co., Ltd.	B707
Taiyu Ceramic Co., Ltd. Liling Hunan China	B708
Tangshan Beifangcidu Ceramic Group Co., Ltd.	B709
Tangshan Boyu Osseous Ceramic Co., Ltd.	B710
Tangshan Chinawares Trading Co., Ltd	B711
Tangshan Golden Ceramic Co., Ltd.	B713
Tangshan Haigelei Fine Bone Porcelain Co., Ltd.	B714
Tangshan Hengrui Porcelain Industry Co., Ltd.	B715
Tangshan Huamei Porcelain Co., Ltd.	B716
Tangshan Huaxincheng Ceramic Products Co., Ltd.	B717
Tangshan Huyuan Bone China Co., Ltd.	B718
Tangshan Imperial-Hero Ceramics Co., Ltd.	B719
Tangshan Jinfangyuan Bone China Manufacturing Co., Ltd.	B720
Tangshan Keyhandle Ceramic Co., Ltd.	B721
Tangshan Longchang Ceramics Co., Ltd.	B722
Tangshan Masterwell Ceramic Co., Ltd.	B723
Tangshan Shiyu Commerce Co., Ltd.	B725
Tangshan Xueyan Industrial Co., Ltd.	B726
Tangshan Yida Industrial Corp.	B727
Tao Yuan Porcelain Factory	B728
Teammann Co., Ltd.	B729
The China & Hongkong Resources Co., Ltd.	B730
The Great Wall of Culture Group Holding Co., Ltd Guangdong	B731
Tienshan (Handan) Tableware Co., Ltd. („Tienshan“)	B732
Topking Industry (China) Ltd.	B733
Weijian Ceramic Industrial Co., Ltd.	B734
Weiye Ceramics Co., Ltd.	B735
Winpat Industrial Co., Ltd.	B736
Xiamen Acrobat Splendor Ceramics Co., Ltd.	B737
Xiamen Johnchina Fine Polishing Tech Co., Ltd.	B738
Xiangqiang Ceramic Manufacturing Co., Ltd. Liling City Hunan	B739
Xin Xing Xian XinJiang Pottery Co., Ltd.	B740
Xinhua County Huayang Porcelain Co., Ltd.	B741
Yangjiang Shi Ba Zi Kitchen Ware Manufacturing Co., Ltd.	B743
Yanling Hongyi Import N Export Trade Co., Ltd.	B744
Ying-Hai (Shenzhen) Industry Dev. Co., Ltd.	B745
Yiyang Red Star Ceramics Ltd.	B746
China Yong Feng Yuan Co., Ltd.	B747
Yongchun Dahui Crafts Co., Ltd.	B748
Yu Yuan Ceramics Co., Ltd.	B749
Yuzhou City Kongjia Porcelain Co., Ltd.	B750
Zeal Ceramics Development Co., Ltd, Shenzhen, China	B753
Zhangjiakou Xuanhua Yici Ceramics Co., Ltd. („Xuanhua Yici“)	B754
Zhejiang Nansong Ceramics Co., Ltd.	B755
Zibo Boshan Shantou Ceramic Factory	B756
Zibo CAC Chinaware Co., Ltd.	B757
Zibo Fortune Light Industrial Products Co., Ltd.	B758
Zibo GaoDe Ceramic Technology & Development Co., Ltd.	B760
Zibo Hongda Ceramics Co., Ltd.	B761
Zibo Jinxin Light Industrial Products Co., Ltd.	B762
Zibo Kunyang Ceramic Corporation Limited	B763
Liling Xinyi Ceramics Industry Ltd.	B957
Gemmi (Shantou) Industrial Co., Ltd.	B958
Jing He Ceramics Co., Ltd	B959
Fujian Dehua Huamao Ceramics Co., Ltd	C303
Fujian Dehua Jiawei Ceramics Co., Ltd	C304
Fujian Dehua New Qili Arts Co., Ltd	C305
Quanzhou Dehua Hengfeng Ceramics Co., Ltd	C306
Fujian Dehua Sanfeng Ceramics Co. Ltd	C485

2. LISA

Tootja deklaratsioon otseekspordiks müügiks

Artikli 1 lõike 6 punktis a osutatud kehtival faktuurarvel peab olema järgmises vormis deklaratsioon, millele on alla kirjutanud tootja töötaja.

1)	Tootja töötaja nimi ja amet.

Järgmine deklaratsioon: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdavad keraamilised laua- ja kööginõud koguses (kogus kilogrammides) on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) Hiina Rahvavabariigis. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“

3)	Kuupäev ja allkiri.

3. LISA

Tootja deklaratsioon kaudseks ekspordiks müügiks

Artikli 1 lõike 6 punktis b osutatud tootja faktuurarvel müüjale peab olema esitatud müüjale kõnealuse tehingu arve väljastanud tootja töötaja allkirjastatud Hiina tootja avaldus järgmises vormis.

1)	Tootja töötaja nimi ja amet.

Järgmine deklaratsioon: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et müüjale (müüja nimi) (müüja riik) müüdud ning käesoleva arvega hõlmatud laua- ja kööginõude koguses (kogus kilogrammides) valmistaja on meie äriühing (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) Hiina Rahvavabariigis. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“

3)	Kuupäev ja allkiri.

12.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 321/168

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 256/2018,

5. detsember 2018,

millega muudetakse EMP lepingu IX lisa „Finantsteenused“ [2019/2132]

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 29. juuni 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1800, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 151/2013 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012) (1).

(2)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 1. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1073 Ameerika Ühendriikide määratud lepinguturgude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohase samaväärsuse kohta (2).

(3)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2270 Singapuri heakskiidetud börside Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohase samaväärsuse kohta (3).

(4)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2271 Jaapani finantsinstrumentide börside ja kaubabörside Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohase samaväärsuse kohta (4).

(5)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2272 Austraalia finantsturgude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohase samaväärsuse kohta (5).

(6)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2273 Kanadas tunnustatud börside Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohase samaväärsuse kohta (6).

(7)	Seetõttu tuleks EMP lepingu IX lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu IX lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 31bcai (komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2042) järele lisatakse järgmised punktid:

„31bcaj.

32016 D 1073: komisjoni 1. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1073 Ameerika Ühendriikide määratud lepinguturgude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohase samaväärsuse kohta (ELT L 178, 2.7.2016, lk 24).

31bcak.

32016 D 2270: komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2270 Singapuri heakskiidetud börside Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohase samaväärsuse kohta (ELT L 342, 16.12.2016, lk 42).

31bcal.

32016 D 2271: komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2271 Jaapani finantsinstrumentide börside ja kaubabörside Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohase samaväärsuse kohta (ELT L 342, 16.12.2016, lk 45).

31bcam.

32016 D 2272: komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2272 Austraalia finantsturgude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohase samaväärsuse kohta (ELT L 342, 16.12.2016, lk 48).

31bcan.

32016 D 2273: komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2273 Kanadas tunnustatud börside Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohase samaväärsuse kohta (ELT L 342, 16.12.2016, lk 51).“

Punkti 31bch (komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 151/2013) lisatakse järgmine tekst:

„, mida on muudetud järgmise õigusaktiga:

—	32017 R 1800: komisjoni 29. juuni 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1800 (ELT L 259, 7.10.2017, lk 14).“

Artikkel 2

Delegeeritud määruse (EL) 2017/1800 ning rakendusotsuste (EL) 2016/1073, (EL) 2016/2270, (EL) 2016/2271, (EL) 2016/2272 ja (EL) 2016/2273 islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 6. detsembril 2018, tingimusel et kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud (7)*.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 5. detsember 2018.

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

Oda Helen SLETNES

(1) ELT L 259, 7.10.2017, lk 14.

(2) ELT L 178, 2.7.2016, lk 24.

(3) ELT L 342, 16.12.2016, lk 42.

(4) ELT L 342, 16.12.2016, lk 45.

(5) ELT L 342, 16.12.2016, lk 48.

(6) ELT L 342, 16.12.2016, lk 51.

(7) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

12.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 321/170

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 79/2019,

29. märts 2019,

millega muudetakse EMP lepingu IX lisa „Finantsteenused“ [2019/2133]

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 (1) krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 68, ELT L 321, 30.11.2013, lk 6 ja ELT L 20, 25.1.2017, lk 2.

(2)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2395, (2) millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses üleminekukorraga, et leevendada rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 kasutuselevõtu mõju omavahenditele ja seoses üleminekukorraga, mis käsitleb riskide kontsentreerumise sätete kohaldamist ükskõik millise liikmesriigi omavääringus nomineeritud teatavatele avaliku sektori suhtes võetavatele riskipositsioonidele.

(3)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, (3) mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 73 ja ELT L 20, 25.1.2017, lk 1.

(4)

Määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL osutatakse mõistetele „ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud“, „ELis emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad“ ja „ELis emaettevõtjana tegutsevad segafinantsvaldusettevõtjad“, mida EMP lepingu kontekstis käsitatakse viidetena Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud üksustele, mis vastavad asjaomases määruses sätestatud asjakohastele määratlustele, ja mis ei ole muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil asutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjad.

(5)	Direktiiviga 2013/36/EL tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2006/48/EÜ (4) ja 2006/49/EÜ, (5) mis on EMP lepingusse inkorporeeritud ja mis tuleb sellest tulenevalt EMP lepingust välja jätta.

(6)

Omavahendite nõuete põhjendamatu vähendamise võimalust sisemudelite abil piirati muu hulgas siseriiklike õigusaktidega, millega rakendatakse direktiivi 2006/48/EÜ artiklit 152, mis asendati 2017. aasta lõpuks määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 500. Siiski võimaldavad veel mitu muud määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL sätet pädevatel asutustel sama küsimust käsitleda, sealhulgas võimalus võtta meetmeid, et tasakaalustada riskiga kaalutud vara põhjendamatut vähendamist, vt näiteks direktiivi 2013/36/EL artikkel 104, ning kehtestada sisemudelite kalibreerimise suhtes mõistlikud konservatiivsed marginaalid, vt näiteks määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 144 ja direktiivi 2013/36/EL artikkel 101.

(7)	Seetõttu tuleks EMP lepingu IX lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu IX lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 14 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ) tekst asendatakse järgmisega:

„32013 L 0036: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338), parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 73 ja ELT L 20, 25.1.2017, lk 1.

Käesolevas lepingus loetakse selle direktiivi sätteid järgmises kohanduses.

a)	Sõltumata käesoleva lepingu protokolli nr 1 sätetest ja kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, hõlmavad mõisted „liikmesriik/liikmesriigid“ ja „pädevad asutused“ lisaks oma tähendusele kõnealuses direktiivis ka vastavalt EFTA riike ja nende pädevaid asutusi.

b)	Viited „Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankadele“ või „keskpankadele“ hõlmavad lisaks oma tähendusele kõnealuses direktiivis ka EFTA riikide keskpankasid.

c)	Direktiivis olevaid viiteid teistele õigusaktidele kohaldatakse sellises ulatuses ja vormis, nagu need õigusaktid on lepingu osa.

d)	Direktiivis osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 kohaseid Euroopa Pangandusjärelevalve volitusi käsitatakse EFTA riikide puhul käesoleva lisa punktis 31g sätestatud juhtudel ja kooskõlas kõnealuse punktiga viidetena EFTA järelevalveameti volitustele.

Artikli 2 lõikele 5 lisatakse järgmine punkt:

„(11a)

Islandil „Byggðastofnun“, „Íbúðalánasjóður“ ja „Lánasjóður sveitarfélaga ohf.“;“.

Artikli 6 punkti a lisatakse järgmine lõik:

„EFTA riikide pädevate asutuste koostöö rajaneb usaldusel ja täielikul vastastikusel lugupidamisel, eelkõige tagades enda ja teiste Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete ning EFTA järelevalveameti vahel asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise. ELi liikmesriikide pädevad asutused teevad EFTA riikide pädevate asutustega koostööd samade põhimõtete alusel.“

Artikli 47 lõiget 3 ei kohaldata EFTA riikide suhtes. EFTA riik võib ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud kokkulepete alusel nõustuda selliste sätete kohaldamisega, mis võimaldavad kolmandates riikides paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalidele samasugust kohtlemist selle EFTA riigi territooriumil.

Lepinguosalised teavitavad üksteist ja konsulteerivad omavahel enne kolmandate riikidega kokkulepete sõlmimist asjakohasel juhul artikli 47 lõike 3 või käesoleva punkti esimese lõigu alusel.

Kui Euroopa Liit peab läbirääkimisi ühe või mitme kolmanda riigiga kokkuleppe sõlmimiseks artikli 47 lõike 3 alusel ja selline kokkulepe käsitleb selliste krediidiasutuste filiaalide, mille peakontor asub Euroopa Liidu liikmesriigis, võrdset kohtlemist või tegelikku turulepääsu asjaomastes kolmandates riikides, püüab Euroopa Liit saavutada selliste krediidiasutuste filiaalide võrdset kohtlemist, mille peakontor asub mõnes EFTA riigis.

Artiklit 48 ei kohaldata. Kui EFTA riik sõlmib ühe või mitme kolmanda riigiga kokkuleppe, mis käsitleb vahendeid konsolideeritud järelevalve teostamiseks selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle, mille emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, ning kolmandas riigis asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle, mille emaettevõtja (olgu see siis krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja) peakontor asub kõnealuses EFTA riigis, püütakse kõnealuse kokkuleppega tagada, et Euroopa Pangandusjärelevalvel on võimalik saada kõnealuse EFTA riigi pädevalt asutuselt teavet, mis on saadud vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 35 kolmandate riikide ametiasutustelt.

i)	Artikli 53 lõikes 2 lisatakse enne sõnu „käesoleva direktiivi“ sõnad „või asjakohasel juhul EFTA järelevalveametile“.

j)	Artikli 58 lõike 1 punktis d lisatakse sõnade „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“ järele sõnad „või asjakohasel juhul EFTA järelevalveamet“.

k)	Artikli 89 lõikes 5 asendatakse sõnad „avalikustamisnõudeid käsitlev tulevane liidu õigusakt läheb“ sõnadega „EMP lepingu kohaselt kohaldatavates tulevastes õigusaktides sätestatakse avalikustamisnõuded, mis lähevad“.

l)	Artikli 114 lõikes 1 asendatakse Liechtensteini puhul sõnad „EKPSi keskpank“ sõnadega „pädev asutus“.

m)	Artikli 117 lõike 1 teises lõigus lisatakse sõnade „Euroopa Pangandusjärelevalvega“ järele sõnad „või asjakohasel juhul EFTA järelevalveametiga“.

n)	Artikli 133 lõikes 14 ja lõikes 15 lisatakse sõna „komisjon“ järele sobivas käändes sõnad „või EFTA riikide puhul, EFTA riikide alaline komitee“.

o)	Artikli 151 lõikes 1 lisatakse EFTA riikide puhul sõna „kooskõlas“ järele sõnad „EMP Ühiskomitee otsusega, mis sisaldab“.“

Punkti 14 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL) järele lisatakse järgmine tekst:

„14a)

32013 R 0575: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1), parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 68, ELT L 321, 30.11.2013, lk 6 ja ELT L 20, 25.1.2017, lk 2, muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	32017 R 2395: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2395 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 27).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses.

a)	Sõltumata käesoleva lepingu protokolli nr 1 sätetest ja kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, hõlmavad mõisted „liikmesriik/liikmesriigid“ ja „pädevad asutused“ lisaks oma tähendusele kõnealuses määruses ka vastavalt EFTA riike ja nende pädevaid asutusi.

b)	Viited „Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankadele“ või „keskpankadele“ hõlmavad lisaks oma tähendusele kõnealuses määruses ka EFTA riikide keskpankasid.

c)	Määruses sisalduvaid viiteid muudele õigusaktidele kohaldatakse sellises ulatuses ja sellisel kujul, nagu need õigusaktid on inkorporeeritud käesolevasse lepingusse.

d)	Viiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 kohastele Euroopa Pangandusjärelevalve volitustele käsitatakse EFTA riikide puhul käesoleva lisa punktis 31g sätestatud juhtudel ja kooskõlas kõnealuse punktiga viidetena EFTA järelevalveameti volitustele.

e)	Artikli 4 lõike 1 punktis 75 lisatakse sõna „Rootsi“ ette sõnad „Norra ja“.

f)	Artikli 31 lõike 1 punktis b asendatakse EFTA riikide puhul sõna „komisjon“ sõnadega „EFTA järelevalveamet“.

g)	Artikli 80 lõigetes 1 ja 2 lisatakse sõna „komisjon“ järele sobivas käändes sõnad „või EFTA riigi puhul EFTA järelevalveamet“.

h)	Artikli 329 lõikes 4, artikli 344 lõikes 2, artikli 352 lõikes 6, artikli 358 lõikes 4 ja artikli 416 lõikes 5 asendatakse EFTA riikide puhul sõnad „tehniliste standardite jõustumist“ sõnadega „tehnilisi standardeid sisaldavate EMP Ühiskomitee otsuste jõustumist“.

Artiklis 395:

i)	lõigetes 7 ja 8 ei kohaldata EFTA riikide puhul sõna „nõukogu“;

ii)	sõnastatakse lõike 8 esimene lõik EFTA riikide puhul järgmiselt: „EFTA riikide alalisele komiteele antakse õigus võtta vastu rakendusakt lõikes 7 osutatud kavandatavate riiklike meetmete heakskiitmiseks või tagasilükkamiseks.“;

iii)

lõike 8 teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Ühe kuu jooksul alates lõikes 7 osutatud teate saamisest esitab EBA nõukogule, komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse lõikes 7 osutatud elementide kohta, või kui kõnealune arvamus käsitleb EFTA riigi poolt välja pakutud riiklikke meetmeid, EFTA riikide alalisele komiteele ja asjaomasele EFTA riigile.“

Artiklis 458:

sõnastatakse lõike 2 esimene lõik EFTA riikide puhul järgmiselt:

„Kui lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud asutus teeb kindlaks makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riski intensiivsuse muutuse finantssüsteemis, mis võib põhjustada tõsiseid negatiivseid mõjusid finantssüsteemile ja reaalmajandusele konkreetses EFTA riigis, ning kui nimetatud asutus leiab, et neid riske saaks paremini maandada rangemate riiklike meetmetega, siis teavitab see asutus sellest EFTA riikide alalist komiteed, EFTA järelevalveametit, ESRBd ja EBAd ning esitab vastavad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tõendavad andmed järgmise kohta:“;

ii)	sõnastatakse lõike 4 esimene lõik EFTA riikide puhul järgmiselt: „EFTA riikide alalisele komiteele antakse õigus võtta EFTA järelevalveameti ettepaneku alusel vastu rakendusakt, et lükata tagasi lõike 2 punktis d osutatud riiklike meetmete kavandid.“;

iii)	lõike 4 teise lõiku lisatakse järgmine lause: „Kui nende arvamused käsitlevad EFTA riigi riiklike meetmete kavandit, esitavad ESRB ja EBA oma arvamuse EFTA riikide alalisele komiteele, EFTA järelevalveametile ja asjaomasele EFTA riigile.“;

iv)

sõnastatakse lõike 4 kolmas kuni kaheksas lõik EFTA riikide puhul järgmiselt:

„Võttes eriti arvesse teises lõigus osutatud arvamusi ja kui esinevad kindlad, tugevad ja üksikasjalikud tõendid, et meetmel on negatiivne mõju siseturule, mis ületab kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemsete riskide vähendamisest tuleneva finantsstabiilsusega seotud kasu, võib EFTA järelevalveamet ühe kuu jooksul esitada EFTA riikide alalisele komiteele rakendusakti ettepaneku, et lükata tagasi riiklike meetmete kavandid.

Kui EFTA järelevalveamet ei esita selle ühekuulise perioodi jooksul ettepanekut, võib asjaomane EFTA riik viivitamata vastu võtta riiklike meetmete kavandid kuni kaheks aastaks või kuni makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski enam ei ole, kui see juhtub varem.

EFTA riikide alaline komitee teeb EFTA järelevalveameti ettepaneku põhjal otsuse ühe kuu jooksul alates ettepaneku saamisest ning esitab oma põhjendused riiklike meetmete kavandite tagasilükkamise või nende tagasilükkamisest keeldumise kohta.

EFTA riikide alaline komitee lükkab riiklike meetmete kavandid tagasi üksnes juhul, kui ta leiab, et vähemalt üks järgmistest tingimustest ei ole täidetud:

a)	makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riski intensiivsuse muutus on olemuselt selline, mis ohustab finantsstabiilsust riiklikul tasandil;

b)	käesoleva määruse artiklite 124 ja 164 ning direktiivi 2013/36/EL artiklite 101, 103, 104, 105, 133 ja 136 alusel ei saa piisavalt maandada tuvastatud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski, võttes arvesse nende meetmete suhtelist tõhusust;

riiklike meetmete kavandid on sobivamad selleks, et maandada tuvastatud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski ning nendega ei kaasne ebaproportsionaalsed ebasoodsad mõjud muude lepinguosaliste või kogu EMP finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, põhjustades või luues takistuse siseturu toimimisele;

d)	tegemist on üksnes ühe EFTA riigi probleemiga ning

e)	riske ei ole juba maandatud muude käesoleva määruse või direktiivi 2013/36/EL kohaste meetmetega.

EFTA riikide alaline komitee võtab hindamisel arvesse ESRB ja EBA arvamust ning lähtub kooskõlas lõikega 1 kindlaksmääratud asutuse poolt lõike 2 kohaselt esitatud tõendavatest andmetest.

Kui ühe kuu jooksul alates EFTA järelevalveameti ettepaneku saamisest ei ole EFTA riikide alaline komitee võtnud vastu otsust riiklike meetmete kavandite tagasilükkamiseks, võib EFTA riik kehtestada meetmed ja neid kohaldada kuni kahe aasta jooksul või kuni makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski enam ei ole, kui see juhtub varem.“;

v)	EFTA riikide puhul sõnastatakse lõige 6 järgmiselt: „Kui EFTA riik tunnustab käesoleva artikli kohaselt kehtestatud meetmeid, teavitab ta EFTA riikide alalist komiteed, EFTA järelevalveametit, EBAd, ESRBd ja EMP lepingu osalist, kellel on luba meetmeid kohaldada.“

k)	Artikli 467 lõikes 2 asendatakse EFTA riikide puhul sõnad „komisjon on võtnud määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel vastu määruse“ sõnadega „jõustub EMP ühiskomitee otsus, mis sisaldab määrust, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel“.

Artiklis 497 (EFTA riikide puhul):

i)	lõigetes 1 ja 2 lisatakse sõnade „regulatiivsest tehnilisest standardist viimase jõustumisest“ ette sõnad „EMP ühiskomitee otsustes sisalduvast“;

ii)	lõikes 1 asendatakse sõnad „regulatiivsed tehnilised standardid vastu võeti“ sõnadega „regulatiivseid tehnilisi standardeid EMPs kohaldati“.“

Punktis 31bc (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012):

lisatakse järgmine taane:

„-	32013 R 0575: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1), parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 68, ELT L 321, 30.11.2013, lk 6 ja ELT L 20, 25.1.2017, lk 2.“

kohandusse zh lisatakse järgmine tekst:

„v)	lõikes 5a lisatakse EFTA riikide puhul sõnade „regulatiivsest tehnilisest standardist viimase jõustumisest“ ette sõnad „EMP ühiskomitee otsustes sisalduvast“.“

Punkti 31ea (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ) lisatakse järgmine taane:

„-	32013 L 0036: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338), parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 73, ja ELT L 20, 25.1.2017, lk 1.“

5)	Punkti 31 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/49/EÜ) tekst jäetakse välja.

Artikkel 2

Määruste (EL) nr 575/2013 (parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 68, ELT L 321, 30.11.2013, lk 6, ELT L 20, 25.1.2017, lk 2) ja (EL) 2017/2395 ning direktiivi 2013/36/EL (parandatud väljaannetes ELT L 208, 2.8.2013, lk 73, ja ELT L 20, 25.1.2017, lk 1) islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 30. märtsil 2019, tingimusel et kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud (*1).

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 29. märts 2019

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

Claude MAERTEN

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) ELT L 345, 27.12.2017, lk 27.

(3) ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(4) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(5) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(*1) Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.

Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon

EMP ühiskomitee 29. märtsi 2019. aasta otsuse nr 79/2019 kohta, millega inkorporeeritakse EMP lepingusse direktiiv 2013/36/EL

Lepinguosalised jagavad seisukohta, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL (mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ) inkorporeerimine EMP lepingusse ei piira riiklike õigusnormide üldist kohaldamist välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel.

12.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 321/176

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr 125/2019,

8. mai 2019,

millega muudetakse EMP lepingu IX lisa „Finantsteenused“ ja XIX lisa „Tarbijakaitse“ [2019/2134]

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (1), parandatud ELTs L 246, 23.9.2015, lk 11.

(2)	Seetõttu tuleks EMP lepingu IX ja XIX lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu IX lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 31g (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010) lisatakse järgmine taane:

„-	32014 L 0017: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34), parandatud ELTs 246, 23.9.2015, lk 11.“

Punkti 31i (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010) järele lisatakse järgmine punkt:

„31j.

32014 L 0017: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34), parandatud ELTs L 246, 23.9.2015, lk 11.

Käesolevas lepingus loetakse kõnealuse direktiivi sätteid järgmises kohanduses.

a)	Sõltumata käesoleva lepingu protokolli nr 1 sätetest ja kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, hõlmavad mõisted „liikmesriik/liikmesriigid“ ja „pädevad asutused“ lisaks oma tähendusele kõnealuses direktiivis ka vastavalt EFTA riike ja nende pädevaid asutusi.

b)	Artikli 5 lõike 3 punkti b lisatakse sõnade „Euroopa Pangandusjärelevalvega“ järele sõnad „,või vajaduse korral EFTA järelevalveametiga“.

c)	Artikli 12 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 3 asendatakse sõnad „20. märtsi 2014“ EFTA riikide puhul sõnadega „EMP ühiskomitee 8. mai 2019. aasta otsuse nr 125/2019 jõustumise kuupäeva“.

d)	Artikli 14 lõikes 5 asendatakse sõnad „20. märtsi 2014“ EFTA riikide puhul sõnadega „EMP ühiskomitee 8. mai 2019. aasta otsuse nr 125/2019 jõustumise kuupäeva“ ja sõnad „kuni 21. märtsini 2019“ sõnadega „viis aastat pärast seda“.

Artikli 26 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Liechtenstein on vabastatud artikli 26 lõikes 2 nõutud statistilisest jälgimisest.“

f)	Artikli 34 lõike 2 viiendas lõigus ja lõike 4 punktis b asendatakse sõnad „võib Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseda“ sõnadega „võib Euroopa Pangandusjärelevalve, või vajaduse korral EFTA järelevalveamet tegutseda“.

Artiklis 37 asendatakse sõnad „võib Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseda talle vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele ning mis tahes siduv otsus, mille Euroopa Pangandusjärelevalve“ sõnadega „võib Euroopa Pangandusjärelevalve, või vajaduse korral EFTA järelevalveamet tegutseda talle vastavalt kõnealuse artikliga antud volitustele ning mis tahes siduv otsus, mille Euroopa Pangandusjärelevalve, või olenevalt asjaoludest, EFTA järelevalveamet“.

artiklis 43 asendatakse EFTA riikide puhul sõnad „21. märtsi 2016“ ja „20. märtsi 2014“ vastavalt sõnadega „EMP ühiskomitee 8. mai 2019. aasta otsuse nr 125/2019 jõustumise kuupäeva“ ning sõnad „21. märtsini 2017“ ja „21. märtsil 2017“ sõnadega „ühe aasta möödumiseni EMP ühiskomitee 8. mai 2019. aasta otsuse nr 125/2019 jõustumise kuupäevast“ ja „ühe aasta möödumisel EMP ühiskomitee 8. mai 2019. aasta otsuse nr 125/2019 jõustumise kuupäevast“.“

Artikkel 2

EMP lepingu XIX lisa punkti 7h (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ) lisatakse järgmine taane:

„-	32014 L 0017: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/17/EL (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34), parandatud ELTs 246, 23.9.2015, lk 11.“

Artikkel 3

Direktiivi 2014/17/EL (parandatud ELTs L 246, 23.9.2015, lk 11) islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub 1. juunil 2019, tingimusel et kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud (2).

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. mai 2019

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

Claude MAERTEN

(1) ELT L 60, 28.2.2014, lk 34.

(2) Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.

12.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 321/178

Komisjoni 8. augusti 2019. aasta delegeeritud direktiivi (EU) 2019/1846 (millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL III lisa seoses erandiga, milles käsitletakse plii kasutamist teatavate sisepõlemismootorite joodistes) parandus

(Euroopa Liidu Teataja L 283, 5. november 2019)

Leheküljel 42 artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. aprilliks 2020. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates 1. maist 2020.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 321

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 12. detsember 2019

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2019/2121, 27. november 2019, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega ( 1 )	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni Delegeeritud Määrus (EL) 2019/2122, 10. oktoober 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses piiripunktides ametlikust kontrollist vabastatud teatavate looma- ja kaubakategooriatega, reisijate isikliku pagasi ja selliste kaupade erikontrolliga, mis saadetakse väikeste saadetistena füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks, ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 142/2011 ( 1 )	45
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2123, 10. oktoober 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 selles osas, millistel juhtudel ja tingimustel võib teatavate kaupade identsus- ja füüsilist kontrolli teha kontrollipunktis ning dokumentide kontrolli mujal kui piiripunktis ( 1 )	64
*	Komisjoni Delegeeritud Määrus (EL) 2019/2124, 10. oktoober 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontrolli eeskirjadega, mida kohaldatakse läbi liidu toimuva transiidi, ümberlaadimise ja edasiveo korral, ning millega muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 798/2008, (EÜ) nr 1251/2008, (EÜ) nr 119/2009, (EL) nr 206/2010, (EL) nr 605/2010, (EL) nr 142/2011, (EL) nr 28/2012, komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 ja komisjoni otsust 2007/777/EÜ ( 1 )	73
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2125, 10. oktoober 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 puidust pakkematerjalile ametliku erikontrolli tegemise eeskirjade, teatavatest saadetistest teatamise ning nõuete rikkumise korral võetavate meetmete osas	99
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2126, 10. oktoober 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses eeskirjadega, mis käsitlevad teatavate looma- ja kaubakategooriate ametlikku erikontrolli ja sellise kontrolli järel võetavaid meetmeid ning teatavate looma- ja kaubakategooriate vabastamist ametlikust kontrollist piiripunktides ( 1 )	104
*	Komisjoni Delegeeritud Määrus (EL) 2019/2127, 10. oktoober 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 seoses nõukogu direktiivide 91/496/EMÜ, 97/78/EÜ ja 2000/29/EÜ teatavate sätete kohaldamiskuupäevaga ( 1 )	111
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2128, 12. november 2019, millega kehtestatakse ametliku sertifikaadi näidis ja ametliku sertifikaadi väljaandmise eeskirjad selliste kaupade jaoks, mis tarnitakse liidust lahkuvatele laevadele ning mis on mõeldud laevade varustamiseks või laevapere ja reisijate tarbeks, või mis tarnitakse NATO või USA sõjaväebaasi ( 1 )	114
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2129, 25. november 2019, millega kehtestatakse eeskirjad teatavate liitu sisenevate looma- ja kaubasaadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli sagedusmäärade ühetaolise kohaldamise kohta ( 1 )	122
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2130, 25. november 2019, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad piiripunktides ametliku kontrolli alla kuuluvate loomade ja kaupade dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli ajal ja järel tehtavate toimingute kohta ( 1 )	128
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2131, 28. november 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/1198, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks	139

	III Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
*	EMP Ühiskomitee Otsus nr 256/2018, 5. detsember 2018, millega muudetakse EMP lepingu IX lisa Finantsteenused [2019/2132]	168
*	EMP ühiskomitee otsus nr 79/2019, 29. märts 2019, millega muudetakse EMP lepingu IX lisa Finantsteenused [2019/2133]	170
*	EMP ühiskomitee otsus nr 125/2019, 8. mai 2019, millega muudetakse EMP lepingu IX lisa Finantsteenused ja XIX lisa Tarbijakaitse [2019/2134]	176

		Parandused
	*	Komisjoni 8. augusti 2019. aasta delegeeritud direktiivi (EU) 2019/1846 (millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL III lisa seoses erandiga, milles käsitletakse plii kasutamist teatavate sisepõlemismootorite joodistes) parandus ( ELT L 283, 5.11.2019 )	178