5.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 314/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2033,

27. november 2019,

mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Töökindlad usaldatavusnõuded on selliste õiguslike tingimuste lahutamatu osa, mille alusel pakuvad finantseerimisasutused liidus teenuseid. Investeerimisühingute ja krediidiasutuste suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuetekohase käsitlemise ja järelevalve valdkonnas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, (5) neile tegevusloa andmine ning muud organisatsioonilised ja tegutsemisega seotud nõuded on aga sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (6).

(2)

Kehtiv määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohane usaldatavusnõuete täitmise kord põhineb suures osas Baseli pangajärelevalve komitee järjestikustel rahvusvahelistel reguleerivatel standarditel, mis on nähtud ette suurte pangandusgruppide jaoks ja milles käsitletakse suure hulga investeerimisühingute mitmekesisele tegevusele omaseid spetsiifilisi riske ainult osaliselt. Nendele investeerimisühingutele omaseid spetsiifilisi nõrkusi ja riske tuleks seega eriomaselt käsitleda asjakohaste ja proportsionaalsete liidu tasandi usaldatavusnõuetega.

(3)

Riskid, mis avanevad investeerimisühingule endale ning riskid, mida ta tekitab oma klientidele ja kogu turule, kus ta tegutseb, sõltuvad tema tegevuse laadist ja mahust, sealhulgas sellest, kas investeerimisühing tegutseb oma klientide jaoks vahendajana ega ole ise tehtavates tehingutes osaline või kas ta kaupleb oma arvel.

(4)

Usaldusväärsed usaldatavusnõuded peaksid tagama, et investeerimisühinguid juhitakse nõuetekohaselt ja nende klientide parimates huvides. Arvesse tuleks võtta investeerimisühingute ja nende klientide liigsete riskide võtmise potentsiaali ning investeerimisühingute võetud riski ja investeerimisühingutest lähtuva riski eri tasemeid. Usaldatavusnõuete eesmärk peaks olema ka investeerimisühingutele tarbetu halduskoormuse tekitamise vältimine.

(5)

Paljud määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL raamistikust tulenevad usaldatavusnõuded on mõeldud krediidiasutuste ees seisvate üldiste riskide käsitlemiseks. Kehtivad nõuded on seetõttu suures osas kalibreeritud nii, et säilitada krediidiasutuste laenuandmisvõimet majandustsüklite käigus ning kaitsta hoiustajaid ja maksumaksjaid võimaliku maksejõuetuse eest, ning need ei ole ette nähtud investeerimisühingute kõigi eri riskiprofiilidega tegelemiseks. Investeerimisühingutel ei ole suuri jaeklientidele ja äriühingutele antud laenude portfelle ning nad ei võta vastu hoiuseid. Tõenäosus, et nende maksejõuetusel on üldisele finantsstabiilsusele kahjulik mõju, on väiksem kui krediidiasutuste puhul. Suurem osa investeerimisühingute ees seisvaid ja nende tekitatud riske on järelikult krediidiasutuste ees seisvatest ja nende tekitatud riskidest tunduvalt erinevad ning neid erinevusi tuleks liidu usaldatavusraamistikus selgelt kajastada.

(6)

Investeerimisühingutele kohaldatavad määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohased usaldatavusnõuded põhinevad krediidiasutustele kohaldatavatel usaldatavusnõuetel. Investeerimisühingute suhtes, kellele on antud tegevusluba üksnes selliste konkreetsete investeerimisteenuste pakkumiseks, mis ei kuulu kehtiva usaldatavusraamistiku alla, tehakse nendest nõuetest mitmeid erandeid. Kõneluste eranditega tunnistatakse, et sellised investeerimisühingud ei tekita sama laadi riske nagu krediidiasutused. Investeerimisühingutele, kelle tegevus kuulub kehtiva usaldatavusraamistiku alla ja kes kauplevad piiratud mahus finantsinstrumentidega, kohaldatakse raamistiku vastavaid kapitalinõudeid, kuid nende suhtes võib teha erandeid sellistes muudes valdkondades nagu likviidsus, riskide kontsentreerumine ja finantsvõimendus. Investeerimisühingutele, kellele on antud tegevusluba ilma kõnealuste piiranguteta, kohaldatakse samu usaldatavusnõudeid kui krediidiasutuste suhtes.

(7)

Finantsinstrumentidega kauplemine riskide juhtimiseks, maandamiseks või likviidsuse juhtimiseks või finantsinstrumentide väärtuse muutusele suunatud positsioonide võtmiseks on tegevus, millega nii krediidiasutused kui ka investeerimisühingud, kellele on antud luba oma arvel kauplemiseks, võivad tegeleda ning mida juba reguleeritakse määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohase usaldatavusraamistikuga. Selleks et vältida ebavõrdseid tingimusi, mille tulemuseks võib olla õiguslik arbitraaž krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahel selles valdkonnas, tuleks kõnealuste investeerimisühingute suhtes ka jätkuvalt kohaldada kõnealustest õigusnormidest tulenevaid omavahendite nõudeid, et katta seda riski. Kõnealuste investeerimisühingute riskipositsioonid konkreetsete tehingute vastaspoolte suhtes ja vastavad omavahendite nõuded on samuti õigusnormidega reguleeritud ja seepärast tuleks jätkata nende kohaldamist investeerimisühingutele lihtsustatud viisil. Kehtiva usaldatavusraamistiku riskide kontsentreerumist käsitlevad õigusnormid on samuti asjakohased, kui kõnealuste investeerimisühingute kauplemisriski positsioonid konkreetsete vastaspoolte suhtes on väga suured ja need tekitavad investeerimisühingule seoses vastaspoole makseviivitusega ülemäärase riskikontsentratsiooni. Seepärast tuleks kõnealuseid norme jätkuvalt kohaldada investeerimisühingute suhtes lihtsustatud viisil.

(8)

Eri liikmesriigid kohaldavad kehtivat usaldatavusraamistikku erinevalt ja see ohustab liidus investeerimisühingute võrdseid võimalusi. Erinevused tulenevad sellest, et raamistiku kohaldamine eri investeerimisühingute suhtes, lähtudes nende osutatavatest teenustest, on üldiselt keerukas ning mõni riiklik asutus kohandab või ühtlustab kohaldamist riigisiseses õiguses või tavas. Kuna kehtivas usaldatavusraamistikus ei käsitleta kõiki teatavat liiki investeerimisühingute ees seisvaid ja nende tekitatud riske, on mõnes liikmesriigis kohaldatud teatavate investeerimisühingute suhtes suuri kapitalilisandeid. Selleks et tagada kogu liidus investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise ühtlustatud järelevalve, tuleks kehtestada kõnealuseid riske käsitlevad ühtsed sätted.

(9)

Seetõttu on vaja, et investeerimisühingutel, mis ei ole oma suuruse ning muude finants- ja majandustegevuses osalejatega seotuse seisukohast süsteemselt olulised, oleks spetsiifiline usaldatavusnõuete täitmise kord. Süsteemselt oluliste investeerimisühingute suhtes tuleks aga jätkuvalt kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohast kehtivat usaldatavusraamistikku. Need investeerimisühingud on selliste investeerimisühingute alamkategooria, mille suhtes määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL raamistikku praegu kohaldatakse, ja neile ei võimaldata vabastusi ühestki peamisest nõudest. Suurimate ja kõige seotumate investeerimisühingute ärimudelid ja riskiprofiilid on sarnased oluliste krediidiasutuste ärimudelite ja riskiprofiilidega. Nad osutavad pangateenustega sarnaseid teenuseid ning võtavad märkimisväärses ulatuses riske. Lisaks on süsteemselt olulised investeerimisühingud piisavalt suured ning nende ärimudelid ja riskiprofiilid kujutavad endast finantsturgude stabiilsele ja nõuetekohasele toimimisele sama suurt ohtu nagu suurte krediidiasutuste tekitatav oht. Seepärast on asjakohane, et nende investeerimisühingute suhtes kohaldataks ka edaspidi määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL norme.

(10)

Spetsiifiline usaldatavusnõuete täitmise kord, mida kohaldatakse investeerimisühingute suhtes, mis ei ole oma suuruse ning muude finants- ja majandustegevuses osalejatega seotuse seisukohast süsteemselt olulised, peaks käsitlema eri liiki investeerimisühingute konkreetseid äritavasid. Eelkõige tuleks investeerimisühingute suhtes, mis suure tõenäosusega tekitavad riske klientidele, turgudele või nende enda nõuetekohasele toimimisele, kohaldada selgeid ja tulemuslikke usaldatavusnõudeid, mis võtavad arvesse kõnealuseid spetsiifilisi riske. Kõnealused usaldatavusnõuded tuleks kalibreerida nii, et need oleks proportsionaalsed investeerimisühingu liigiga, asjaomast liiki investeerimisühingu klientide parimate huvidega ning selliste turgude sujuva ja korrapärase toimimise edendamisega, kus sellist liiki investeerimisühingud tegutsevad. Need peaksid maandama kindlaksmääratud riske ja aitama tagada, et juhul, kui investeerimisühing peaks muutuma maksejõuetuks, saab selle nõuetekohaselt likvideerida, nii et see võimalikult vähe kahjustaks finantsturgude stabiilsust.

(11)	Käesolevas määruses ette nähtud kord ei tohiks mõjutada kauplemiskohtades määratud turutegijatele direktiivi 2014/65/EL kohaselt kehtestatud kohustust teha hinnapakkumisi ja olla turul alaliselt tegev.

(12)

Usaldatavusnõuete täitmise korda, mida kohaldatakse investeerimisühingute suhtes, mis ei ole oma suuruse ning muude finants- ja majandustegevuses osalejatega seotuse seisukohast süsteemselt olulised, tuleks kohaldada iga investeerimisühingu suhtes individuaalselt. Selleks et lihtsustada liidus usaldatavusnõuete kohaldamist pangandusgruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes ning et vältida teatavate ärimudelite häirimist, mille riskid on usaldatavusnõuete kohaldamisega juba hõlmatud, tuleks investeerimisühingutel siiski lubada kohaldada määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud nõudeid, kui see on asjakohane ja kui pädevad asutused on selle heaks kiitnud, tingimusel et nende otsuse aluseks ei ole õiguslik arbitraaž. Kuna väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute riskid on enamasti piiratud, tuleks nendele investeerimisühingutele lisaks võimaldada vabastust spetsiifilistest investeerimisühingute usaldatavusnõuetest, kui nad kuuluvad pangandusgruppi või investeerimisühingute konsolideerimisgruppi, mille peakontor asub ning mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL või käesoleva määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 (7) kohast konsolideeritud järelevalvet samas liikmesriigis, kuivõrd kõnealused usaldatavusraamistikud peaksid neil juhtudel nimetatud riske piisavalt katma. Selleks et kajastada investeerimisühingute konsolideerimisgruppide praegust käsitlust vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 ja direktiivile 2013/36/EL, tuleks üksnes investeerimisühingutest koosnevate konsolideerimisgruppide puhul või kui ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 kohast konsolideerimist, ette näha, et selliste konsolideerimisgruppide emaettevõtjad peaksid käesolevas määruses sätestatud nõudeid järgima konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel. Kui aga sellised investeerimisühingute konsolideerimisgrupid peegeldavad lihtsamaid struktuure ja riskiprofiile, võivad pädevad asutused usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alternatiivina näha ette, et konsolideerimisgruppide emaettevõtjatel peab olema piisavalt kapitali, et toetada tütarettevõtjates olevate osaluste bilansilist väärtust. Kui need väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud kuuluvad kindlustusgruppi, tuleks neile võimaldada vabastust ka avalikustamisnõuetest.

(13)

Selleks et investeerimisühingud saaksid jätkuvalt kasutada oma olemasolevaid omavahendeid investeerimisühingute suhtes kohaldatava usaldatavusraamistiku kohaste omavahendite nõuete täitmiseks, tuleks omavahendite määratlus ja koosseis viia kooskõlla määrusega (EL) nr 575/2013. See hõlmab vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 omavahenditest selliste bilansikirjete täielikku mahaarvamist nagu edasilükkunud tulumaksu vara ja muudes finantssektori ettevõtjates olevad osalused. Investeerimisühingutel peaks siiski olema võimalik teha mahaarvamisest erand finantssektori ettevõtjates olevate kapitaliinstrumentide mitteoluliste osaluste puhul, kui neid hoitakse kauplemise eesmärgil, et toetada kõnealustele instrumentidele turutegemist. Selleks et viia omavahendite struktuur kooskõlla määrusega (EL) nr 575/2013, on omavahendite liikide vastavad suhtarvud kajastatud käesoleva määruse kontekstis. Tagamaks et nõuded on proportsionaalsed investeerimisühingute tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega ning on investeerimisühingutele käesoleva määruse raames kergesti mõistetavad, peaks komisjon hindama, kas jätkuvalt on asjakohane ühtlustada omavahendite määratlus ja koosseis määruse (EL) nr 575/2013 määratlustega.

(14)

Tagamaks et investeerimisühingutel on kogu aeg omavahendeid sama palju, nagu nõuti nendele tegevusloa andmise ajal, peaksid kõik investeerimisühingud kogu aeg täitma püsivat miinimumkapitalinõuet, mis võrdub algkapitaliga, mis on ette nähtud loa saamiseks asjaomaste investeerimisteenuste pakkumiseks vastavalt direktiivile (EL) 2019/2034.

(15)

Selleks et omavahendite miinimumi nõuet oleks lihtne kohaldada väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute suhtes, peaks neil olema omavahendeid vähemalt sama palju, nagu on nende püsiv miinimumkapitalinõue või neljandik nende püsivatest üldkuludest, olenevalt sellest, kumb on suurem, kusjuures neid mõõdetakse investeerimisühingu eelmise aasta tegevuse alusel. Väikesi ja mitteseotud investeerimisühinguid, kes soovivad rakendada rangemaid ettevaatusabinõusid ja vältida äkilisest muudatusest tingitud negatiivset tagajärge ümberklassifitseerimisel, ei tohiks takistada hoidmast rohkem omavahendeid ega kohaldamast rangemaid meetmeid, kui on ette nähtud käesoleva määrusega.

(16)

Selleks et võtta arvesse selliste investeerimisühingute suuremat riski, kes ei ole väikesed ega mitteseotud, peaks nende investeerimisühingute omavahendite miinimumi nõue võrduma suurima järgmise nõudega: nende püsiv miinimumkapitalinõue, neljandik nende eelmise aasta püsivatest üldkuludest või nõue, mis põhineb investeerimisühingute jaoks kehtestatud riskiteguritel (K-tegurid), mille alusel määratakse kindlaks investeerimisühingu teatavate tegevusvaldkondade riskidele vastav kapital.

(17)

Investeerimisühinguid tuleks konkreetsete usaldatavusnõuete kohaldamisel pidada väikeseks ja mitteseotuks, kui nad ei paku investeerimisteenuseid, millega kaasneb suur risk klientidele, turgudele või neile endile ja kui nende suurus ei avalda tõenäoliselt olulist negatiivset mõju klientidele ja turgudele, kui nende äritegevusega seotud riskid peaksid realiseeruma või kui nad peaksid muutuma maksejõuetuks. Seega tuleks väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud määratleda kui investeerimisühingud, kes ei kauple oma arvel või kellel ei ole finantsinstrumentidega kauplemisest tulenevat riski, kes ei hoia klientide vara või raha, kelle kaalutlusõigusel põhineva või kaalutlusõigusevälise (nõustamis)korralduse alusel väärtpaberiportfelli valitsemise alusel hallatava vara maht on alla 1,2 miljardi euro, kes käitlevad klientide korraldusi, mille maht on päevas alla 100 miljoni euro kassatehingute puhul või 1 miljardi euro tuletisinstrumentide puhul, ning kelle bilansimaht (sealhulgas bilansivälised kirjed) on alla 100 miljoni euro ja kogubrutotulu investeerimisteenustelt aastas alla 30 miljoni euro.

(18)

Selleks et vältida õiguslikku arbitraaži ja vähendada investeerimisühingu stiimuleid struktureerida oma tegevus nii, et hoida ära künniste ületamine, mille korral nad ei kvalifitseeruks väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, tuleks valitsetava vara, käideldavate kliendi korralduste, bilansimahu ja kogubrutotuluga seotud künniseid kohaldada kõigi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes kombineeritud alusel. Muud tingimused, näiteks kas investeerimisühing hoiab klientide raha, haldab või hoiab klientide vara või kaupleb finantsinstrumentidega ja on avatud turu- või vastaspooleriskile, on taandunud kahele valikule ja nende puhul ei ole selline restruktureerimine võimalik, mistõttu tuleks neid hinnata individuaalselt. Selleks et võtta pidevalt arvesse uusi ärimudeleid ja nendega kaasnevaid riske, tuleks kõnealuseid tingimusi ja künniseid hinnata päeva lõpu seisuga, välja arvatud hoitavat klientide raha, mida tuleks hinnata päevasiseselt, ja bilansimahtu ja aastast kogubrutotulu, mida tuleks hinnata investeerimisühingu eelmise majandusaasta lõpu olukorra alusel.

(19)

Investeerimisühingut, kes ületab regulatiivseid künniseid või kes ei täida muid tingimusi, ei tuleks käsitada väikese ja mitteseotuna ning tema suhtes tuleks kohaldada muude investeerimisühingute nõudeid, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud asjaomaseid üleminekusätteid. See peaks innustama investeerimisühinguid kavandama oma äritegevust nii, et nad selgelt kvalifitseeruks väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks. Investeerimisühingute puhul, kes ei täida väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise nõudeid, tuleks ette näha seireperiood, mida kohaldataks juhul, kui kõnealused investeerimisühingud täidavad tingimusi ja jäävad allapoole asjaomaseid künniseid, kusjuures nad peavad seda tegema vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul.

(20)

Kõik investeerimisühingud peaksid arvutama oma omavahendite nõude K‐tegurite alusel, mis kajastavad kliendile tekitatavat riski (Risk‐To‐Client ehk RtC), turule tekitatavat riski (Risk‐to‐Market ehk RtM) ja investeerimisühingule tekitatavat riski (Risk‐to‐Firm ehk RtF). RtC kohased K-tegurid hõlmavad valitsetavat kliendi vara ja pidevat nõustamist (K‐AUM), hoitavat klientide raha (K-CMH), hoitavat ja hallatavat vara (K‐ASA) ning käideldavaid kliendi korraldusi (K‐COH).

(21)

RtMi kohane K‐tegur hõlmab netopositsiooniriski (K‐NPR) vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 kohastele tururiski sätetele või juhul, kui pädev asutus on seda lubanud teatavat liiki investeerimisühingute puhul, kes kauplevad oma arvel kliirivate liikmete kaudu, investeerimisühingu kliiriva liikme nõutud tagatiste kogusumma põhjal (K‐CMG). Investeerimisühingutel peaks olema võimalus kohaldada K‐NPRi ja K‐CMGd samal ajal ja portfellipõhiselt.

(22)

RtFi kohased K‐tegurid hõlmavad investeerimisühingu riskipositsiooni seoses tema tehingute vastaspoolte makseviivitusega (K‐TCD) vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 kohastele vastaspoole krediidiriski lihtsustatud sätetele, kontsentratsiooniriski seoses investeerimisühingu riskide kontsentreerumisega konkreetsetesse vastaspooltesse vastavalt kõnealuse määruse kohastele kauplemisportfelli riskide kontsentreerumise sätetele (K‐CON) ja investeerimisühingu päevasest kauplemismahust tulenevat operatsiooniriski (K‐DTF).

(23)

K‐tegurite kohane üldine omavahendite nõue on RtC, RtMi ja RtFi kohaste K‐tegurite nõuete summa. K‐AUM, K‐ASA, K‐CMH, K‐COH ja K‐DTF on seotud iga K‐teguri puhul osutatud tegevusmahuga. K‐CMH, K-ASA ja K-DTF puhul arvutatakse mahud eelneva üheksa kuu libiseva keskmise alusel. K‐COHi summa arvutatakse eelneva kuue kuu libiseva keskmisena, K‐AUM arvutatakse aga eelmise 15 kuu põhjal. Et määrata kindlaks omavahendite nõue, korrutatakse summad vastavate käesolevas määruses sätestatud koefitsientidega. K‐NPRi omavahendite nõue tuletatakse määrusest (EL) nr 575/2013, samal ajal kui K‐CONi ja K‐TCD omavahendite nõuete puhul kohaldatakse lihtsustatud viisil kõnealuse määruse nõudeid, mis käsitlevad vastavalt riskide kontsentreerumist kauplemisportfellis ja vastaspoole krediidiriski. Kui investeerimisühing teatava tegevusega ei tegele, on asjaomase K‐teguri summa null.

(24)

RtC kohased K‐tegurid on lähendid, mis hõlmavad investeerimisühingu tegevusvaldkondi, kust kliendid võivad kanda probleemide korral kahju. K‐AUM kajastab klientidele kahju tekitamise riski, mis tuleneb klientide portfellide ebaõigest kaalutusõigusepõhisest valitsemisest või korralduste halvast täimisest, ning annab kindluse ja toob klientidele kasu, tagades pideva portfelli valitsemise ja investeerimisnõustamise teenuse jätkumise. K‐ASA kajastab kliendi vara hoidmise ja haldamisega seotud riske ning tagab, et investeerimisühingul on sellise varaga proportsionaalsel hulgal kapitali, olenemata sellest, kas seda vara hoitakse oma bilansis või kolmanda isiku kontodel. K‐CMH kajastab võimalikku kahju tekitamise riski seoses investeerimisühingu hoitava klientide rahaga, võttes arvesse, kas seda hoitakse oma bilansis või kolmanda isiku kontodel, ning kas kohaldatava riigisisese õigusega kehtestatud korraga nähakse ette, et kliendi raha kaitstakse pankroti, maksejõuetuse või kriisilahendusmenetluse algatamise või investeerimisühingu haldamise korral. K‐CMH ei kajasta kliendi raha, mis on hoiustatud (kontohalduri) pangakontol kliendi enda nimel, kui investeerimisühingul on kolmanda isiku volituse alusel juurdepääs kliendi rahale. K‐COH kajastab klientide võimalikku riski, kui investeerimisühing täidab korraldusi (kliendi, mitte investeerimisühingu enda nimel) näiteks ainult klientide korralduste täitmise teenuste osana või kui investeerimisühing on kliendi korralduste ahela osa.

(25)

RtMi K‐tegur oma arvel kauplevate investeerimisühingute puhul põhineb finantsinstrumendi-, valuuta- ja kaubapositsioonide tururiski käsitlevatel reeglitel, mis on sätestatud määruses (EL) nr 575/2013. See võimaldab investeerimisühingutel valida, kas kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 kohast standardmeetodit, alternatiivset standardmeetodit või võimalust kasutada sisemudeleid, kui krediidiasutused saavad viimast kahte võimalust kasutada mitte üksnes seoses aruandlusega, vaid ka seoses omavahendite nõuetega. Vahepeal ja vähemalt viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva peaksid investeerimisühingud kohaldama oma K‐NPRi arvutamiseks määruse (EL) nr 575/2013 tururiskiraamistikku (standardmeetod või kui see on asjakohane, siis sisemudelid). Kui määruse (EL) nr 575/2013 (nagu seda on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876 (8)) III osa IV jaotise 1a. ja 1b. peatüki sätted ei muutu krediidiasutustele kohaldatavaks omavahendite nõuete täitmiseks, peaksid investeerimisühingud jätkuvalt kohaldama K‐NPRi arvutamiseks nõudeid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotises. Finantsinstrumentidega kauplevate investeerimisühingute, kel on kliiritavad positsioonid, omavahendite nõue võib pädeva asutuse heakskiidul ja teatavate tingimuste täitmise korral alternatiivina olla võrdne investeerimisühingu kliiriva liikme nõutud tagatiste kogusummaga, korrutatuna fikseeritud kordajaga. K‐CMG kasutamine peaks eelkõige tuginema investeerimisühingu kauplemistegevusele, mis kuulub täielikult või olulisel määral selle meetodi alla. Investeerimisühingu pädev asutus võib investeerimisühingul lubada K‐CMG meetodit ka osaliselt kasutada, tingimusel et seda marginaali meetodit kasutatakse kõigi positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse kliiringut või tagatise kasutamist ning portfellide puhul, mille suhtes ei kohaldata kliiringut, kasutatakse üht kolmest K-NPRi meetodist. Tagamaks et nõuded on proportsionaalsed investeerimisühingute tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega ning on investeerimisühingutele käesoleva määruse raames kergesti mõistetavad, tuleks igal läbivaatamisel, mis toimub pärast K‐tegurite arvutamise meetodite kohaldamise algust, hinnata, kas jätkuvalt on asjakohane ühtlustada K‐NPRi arvutamine kauplemisportfelli kuuluvate finantsinstrumendi-, valuuta- ja kaubapositsioonide tururiski käsitlevate normidega, mis on sätestatud määruses (EL) nr 575/2013.

(26)

Oma arvel kauplevate investeerimisühingute puhul on RtFi kohaste K‐TCD ja K‐CONi K‐tegurite puhul tegemist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 kohaste vastaspoole krediidiriski ja riskide kontsentreerumise reeglite lihtsustatud kohaldamisega. K‐TCD kajastab investeerimisühingu riski seoses sellega, et börsiväliste tuletistehingute, repotehingute, väärtpaberite ja kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute, võimenduslaenu tehingute, mis tahes muude väärtpaberitega finantseerimise tehingute vastaspooled ning investeerimisühingu poolt investeerimisteenuse osana kõrvalteenusena antud laenude saajad ei suuda täita oma kohustusi, korrutades riskipositsioonide väärtuse (võttes aluseks asenduskulu ja võimaliku tulevase riskipositsiooni lisandi) määruse (EL) nr 575/2013 kohaste riskiteguritega ning võttes arvesse tegeliku tasaarvestuse ja tagatise üleandmise leevendavat mõju. Selleks et täiendavalt ühtlustada vastaspoole krediidiriski käsitlemist määrusega (EL) nr 575/2013, tuleks lisada ka fikseeritud kordaja 1,2 ja krediidiväärtuse korrigeerimise kordaja, et kajastada investeerimisühingu vastaspoole krediidiriski praegust turuväärtust konkreetsete tehingute puhul. K‐CON kajastab kontsentratsiooniriski seoses üksikute või väga seotud erasektori vastaspooltega, kelle suhtes on investeerimisühingul riskipositsioon, mis ületab 25 % tema omavahenditest või muud krediidiasutuste või muude investeerimisühingute suhtes kohaldatavat spetsiifilist künnist, kehtestades kõnealuseid piiranguid ületavate riskipositsioonide suhtes kooskõlas määrusega (EL) nr 575/2013 kapitalilisandi. K‐DTF kajastab investeerimisühingu operatsiooniriski seoses oma arvel või klientide jaoks enda nimel ühe päeva jooksul tehtavate tehingute suure mahuga, võttes aluseks päevaste tehingute tingliku väärtuse, kusjuures see risk võib tuleneda ebapiisavatest või mittetoimivatest sisemistest protsessidest, töötajatest ja süsteemidest või välistest sündmustest, ning seda kohandatakse intressimäära tuletisinstrumentide lõpptähtajani, et piirata omavahendite nõuete suurenemist, eelkõige lühiajaliste lepingute puhul, kus arvatav operatsioonirisk on väiksem.

(27)

Kõik investeerimisühingud peaksid jälgima ja kontrollima oma kontsentratsiooniriski, muu hulgas seoses oma klientidega. Pädevatele asutustele peaksid oma kontsentratsiooniriski kohta esitama teabe aga üksnes need investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse K‐tegurite kohast omavahendite miinimumi nõuet. Investeerimisühingute puhul, kes on spetsialiseerunud kaubatuletisinstrumentidele või lubatud heitkoguse väärtpaberitele või nende tuletisinstrumentidele ja kellel on suur riskide kontsentreerumine finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes, võib kontsentratsiooniriski piiranguid ületada ilma täiendavat K‐CONi kohast kapitalinõuet täitmata, kui neid instrumente ja riskipositsioone kasutatakse äritegevuse, finantseerimistegevuse või riskijuhtimise eesmärgil.

(28)

Kõigil investeerimisühingutel peaks olema likviidsusnõuete jälgimise ja haldamise sisekord. Kõnealuse korra eesmärk on aidata tagada, et investeerimisühingud suudavad kogu aeg korra kohaselt toimida, ilma et oleks vaja panna likviidsust kõrvale spetsiaalselt stressiperioodiks. Selleks peaks kõigil investeerimisühingutel olema vähemalt üks kolmandik püsivate üldkulude nõudest kogu aeg täidetud likviidse varaga. Pädevatel asutustel peaks siiski olema võimalik teha sellest nõudest erand väikestele ja mitteseotud investeerimisühingutele. Kõnealune likviidne vara peaks olema hea kvaliteediga ja kooskõlas komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 (9) loetletud varaga, võttes arvesse kõnealuse delegeeritud määruse kohaselt sellise vara suhtes kohaldatavaid väärtuskärpeid. Selleks et võtta arvesse investeerimisühingute ja krediidiasutuste likviidsusprofiilide erinevust, tuleks asjakohase likviidse vara loetelu täiendada investeerimisühingu koormamata oma rahaliste vahendite ja lühiajaliste hoiustega (mis ei tohiks hõlmata klientide raha ega klientidele kuuluvaid finantsinstrumente) ning teatavate finantsinstrumentidega, millel on likviidne turg. Kui neid ei ole likviidsusnõuete täitmisest vabastatud, võivad väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud ning investeerimisühingud, kellel ei ole luba tegeleda kauplemisega või väärtpaberite emissiooni tagamisega, likviidse vara hulka lisaks arvata nõuded ostjate vastu ning 30 päeva jooksul saadavad teenus- või komisjonitasud, tingimusel et need nõuded ei ületa ühte kolmandikku miinimumlikviidsusnõudest, et neid ei võeta arvesse pädeva asutuse kehtestatud täiendavas likviidsusnõudes ja et nende suhtes kohaldatakse väärtuskärbet 50 %. Erandjuhtudel peaks investeerimisühingul olema lubatud langeda allapoole nõutud künnist, et realiseerida oma likviidset vara likviidsusnõude täitmise eesmärgil, tingimusel et nad teavitavad viivitamata pädevat asutust. Kõik klientidele antavad finantstagatised, mis võivad nende realiseerimise korral põhjustada suurema likviidsusvajaduse, peaksid vähendama likviidse vara summat vähemalt mahus, mis vastab 1,6 %‐le selliste tagatiste koguväärtusest. Tagamaks et nõuded on proportsionaalsed investeerimisühingute tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega ning on investeerimisühingutele käesoleva määruse raames kergesti mõistetavad, tuleks edaspidi hinnata miinimumlikviidsusnõudele vastava likviidse vara asjakohasust, sealhulgas, kas seda vara on jätkuvalt vaja ühtlustada delegeeritud määruses (EL) 2015/61 loetletud varaga, võttes arvesse kõnealuse delegeeritud määruse kohaselt sellise vara suhtes kohaldatavaid väärtuskärpeid.

(29)

Seoses uue usaldatavusnõuete täitmise korraga tuleks välja töötada asjakohane proportsionaalne aruandlusraamistik, mida tuleks hoolikalt kohandada investeerimisühingute äritegevusega ja usaldatavusraamistiku nõuetega. Investeerimisühingute aruandlusnõuded peaksid hõlmama nende omavahendite taset ja koosseisu, omavahendite nõudeid, omavahendite nõuete arvutamise alust, tegevusprofiili ja suurust sõltuvalt investeerimisühingute väikeste ja mitteseotutena käsitamise parameetritest, likviidsusnõudeid ja kontsentratsiooniriski käsitlevate sätete täitmist. Väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud tuleks vabastada kontsentratsiooniriski aruandlusest ning nad peaksid esitama aruandeid üksnes neile kohalduvate likviidsusnõuete kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (10) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) tuleks teha ülesandeks koostada rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse sellise nõutava aruandluse üksikasjalikud vormid ja korraldus. Need standardid peaksid olema proportsionaalsed eri investeerimisühingute suuruse ja keerukusega ning võtma eelkõige arvesse, kas investeerimisühinguid peetakse väikeseks ja mitteseotuks.

(30)

Investorite ja turgude jaoks läbipaistvuse tagamiseks peaksid investeerimisühingud, mida ei peeta väikeseks ja mitteseotuks, avalikustama oma omavahendite taseme, omavahendite nõuded, juhtimiskorralduse ning tasustamispoliitika ja -tavad. Väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute suhtes tuleks avalikustamisnõudeid kohaldada ainult juhul, kui nad emiteerivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente, et nendesse instrumentidesse investeerijate jaoks oleks tagatud läbipaistvus.

(31)

Investeerimisühingud peaksid kohaldama sooneutraalset tasustamispoliitikat vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 157 sätestatud põhimõttele. Mõnel määral on vaja täpsustada tasustamisandmete avalikustamist. Käesolevas määruses sätestatud tasustamisandmete avalikustamise nõuded peaksid olema kooskõlas tasustamisnormide eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga kehtestada selliste töötajate kategooriate suhtes, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, tõhusa riskijuhtimisega kooskõlas olev tasustamispoliitika ja -tava ning neid rakendada. Peale selle peaksid investeerimisühingud, kes kasutavad teatavaid erandeid tasustamisnormidest, olema kohustatud avalikustama andmed selliste erandite kohta.

(32)

Selleks et hõlbustada investeerimisühingutel sujuvat üleminekut määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohastelt nõuetelt käesoleva määruse ja direktiivi (EL) 2019/2034 nõuetele, on asjakohane näha ette asjakohased üleminekumeetmed. Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast peaks investeerimisühingutel, kelle puhul oleksid käesoleva määruse kohased omavahendite nõuded üle kahe korra suuremad kui määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohased omavahendite nõuded, olema võimalik sellise võimaliku suurenemise mõju leevendada, kohaldades piirangut, mille kohaselt võivad nende omavahendite nõuded olla maksimaalselt kuni kaks korda suuremad kui määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohased asjaomased omavahendite nõuded.

(33)

Selleks et uued investeerimisühingud ei sattuks ebasoodsamasse olukorda võrreldes olemasolevate investeerimisühingutega, kellel on nendega sarnased profiilid, peaks investeerimisühingutel, kelle suhtes ei ole kunagi kohaldatud määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaseid omavahendite nõudeid, olema võimalik kohaldada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast piirangut, mille kohaselt võivad nende käesoleva määruse kohased omavahendite nõuded olla maksimaalselt kuni kaks korda suuremad kui nende püsivate üldkulude nõue.

(34)

Samamoodi peaks investeerimisühingutel, kelle suhtes kohaldati üksnes määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohast algkapitali nõuet ja kelle puhul oleksid käesoleva määruse kohased omavahendite nõuded üle kahe korra suuremad kui määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohased omavahendite nõuded, olema võimalik kohaldada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast piirangut, mille kohaselt võivad nende käesoleva määruse kohased omavahendite nõuded olla maksimaalselt kuni kaks korda suuremad kui nende määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohane algkapitali nõue, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/876) artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis b osutatud kohalikud ettevõtjad, kelle suhtes tuleks kohaldada spetsiifilist omavahendite üleminekunõuet, mis kajastab nende suuremat riskitaset. Proportsionaalsuse tagamiseks tuleks spetsiifilised omavahendite üleminekunõuded kehtestada ka väiksematele investeerimisühingutele ja sellistele investeerimisühingutele, kes osutavad piiratud arvu investeerimisteenuseid, ning kes ei saa kasu käesoleva määrusega kehtestatud omavahendite piirangust, mille kohaselt võivad omavahendite nõuded olla kuni kaks korda suuremad kui määruse (EL) nr 575/2013 (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/630 (11)) ja direktiivi 2013/36/EL (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/878) (12) kohane algkapitali nõue, kuid nende siduv omavahendite nõue suureneks käesoleva määruse alusel võrreldes nende olukorraga määruse (EL) nr 575/2013 (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/630) alusel.

(35)

Kõnealuseid üleminekumeetmeid peaks olema vajaduse korral võimalik kohaldada ka määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 498 osutatud investeerimisühingute puhul, kes on kõnealuse artikli kohaselt vabastatud kõnealuse määruse kohaste omavahendite nõuete täitmisest, sama ajal kui kõnealuste investeerimisühingute algkapitali nõuded sõltuvad nende pakutavatest investeerimisteenustest või nende investeerimistegevusest. Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast tuleks nende suhtes käesoleva määruse üleminekusätete kohaselt kohaldatavate omavahendite nõuete arvutamisel võtta arvesse kõnealuseid kohaldatavaid tasemeid.

(36)

Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast või kuni selliste muudatuste kohaldamise alguskuupäevani, mis tehakse määrusesse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL seoses tururiski omavahendite nõuetega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/876) III osa IV jaotise 1a. ja 1b. peatükile, olenevalt sellest, kumb on hilisem, peaks investeerimisühing, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse vastavaid sätteid, jätkuvalt arvutama kauplemisportfelli omavahendite nõuet vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013, mida on muudetud määrusega (EL) 2019/630.

(37)

Hulgituru- ja investeerimispangandusteenuseid osutavatel suurimatel investeerimisühingutel (kes kauplevad oma arvel finantsinstrumentidega või tagavad finantsinstrumentide emissiooni või korraldavad finantsinstrumentide pakkumisi siduva kohustuse alusel) on ärimudelid ja riskiprofiilid, mis sarnanevad oluliste krediidiasutuste omadega. Oma tegevusest tulenevalt on investeerimisühingutel krediidirisk, peamiselt vastaspoole krediidiriski kujul, ja tururisk seoses oma arvel võetavate positsioonidega, mis on klientidega seotud või mitte. Seetõttu kujutavad nad oma suuruse ja süsteemse olulisuse tõttu riski finantsstabiilsusele.

(38)

Nende suurte investeerimisühingute tõhus usaldatavusjärelevalve on liikmesriikide pädevate asutuste jaoks keeruline. Kuigi suurimad investeerimisühingud osutavad märkimisväärses ulatuses piiriüleseid investeerimispangandusteenuseid, teevad nende kui investeerimisühingute üle usaldatavusjärelevalvet direktiivi 2014/65/EL kohaselt määratud asutused, kes võivad erineda direktiivi 2013/36/EL kohaselt määratud pädevatest asutustest. See võib kaasa tuua ebavõrdsed tingimused määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaldamisel liidus ja takistab järelevalveasutustel usaldatavusolukorrast üldise ülevaate saamist, mis on suurte rahvusvaheliste investeerimisühingutega seotud riskide tõhusaks maandamiseks väga oluline. See võib vähendada usaldatavusjärelevalve tõhusust ja moonutada konkurentsi liidus. Suurimatele investeerimisühingutele tuleks seetõttu anda krediidiasutuse staatus, et luua sünergia järelevalve tegemiseks võrdlusrühma piiriülese tegevuse üle hulgimüügiturul, edendades võrdseid võimalusi ja võimaldades teha konsolideerimisgruppide üle järjekindlat järelevalvet.

(39)

Kuna kõnealused investeerimisühingud muutuvad krediidiasutusteks, peaksid nad jätkuvalt kohaldama määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL ning nende üle peaksid tegema järelevalvet krediidiasutuste järelevalve eest vastutavad pädevad asutused, sealhulgas Euroopa Keskpank ühtse järelevalvemehhanismi raames. See tagaks, et krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet tehtaks ühetaolisel ja tõhusal viisil ning et finantsteenuste ühtset reeglistikku kohaldatakse kõigi krediidiasutuste suhtes nende süsteemset olulisust silmas pidades samal viisil. Selleks et vältida õiguslikku arbitraaži ja vähendada nõuete täitmisest kõrvalehoidmise riski, peaksid pädevad asutused püüdma vältida olukordi, kus potentsiaalselt süsteemselt olulised konsolideerimisgrupid struktureerivad oma tegevuse nii, et ei ületata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud künniseid, ja hoiavad kõrvale kohustusest taotleda krediidiasutuse tegevusluba vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 8a.

(40)

Krediidiasutusteks ümber kujundatud suurtel investeerimisühingutel peaks olema lubatud võtta avalikkuselt vastu hoiuseid või muid tagasimakstavaid vahendeid ja andma oma arvel laenu üksnes siis, kui nad on saanud selliseks tegevuseks loa vastavalt direktiivile 2013/36/EL. Igasuguse sellise tegevusega tegelemine, sealhulgas avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine ja oma arvel laenu andmine, ei tohiks olla vajalik nõue selleks, et ettevõtjaid saaks käsitada krediidiasutustena. Käesoleva määrusega kehtestatud krediidiasutuse määratluse muutus ei tohiks seega mõjutada liikmesriikide poolt kooskõlas direktiividega 2013/36/EL ja (EL) 2019/2034 rakendatud riiklikke tegevuslubade andmise kordasid, sealhulgas sätteid, mida liikmesriigid võivad pidada asjakohaseks, et täpsustada tegevust, millega võivad tegeleda suured investeerimisühingud, mis kuuluvad krediidiasutuse muudetud määratluse alla.

(41)

Krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eesmärk on muu hulgas tagada finantssüsteemi stabiilsus ning selleks, et selline järelevalve oleks tõhus, tuleks seda kohaldada kõigi konsolideerimisgruppide suhtes, sealhulgas konsolideerimisgruppide suhtes, kelle emaettevõtja ei ole krediidiasutus ega investeerimisühing. Seepärast peaksid pädevad asutused kõigi krediidiasutuste (sealhulgas need, kellel varem oli investeerimisühingu staatus) suhtes kohaldama individuaalset ja emaettevõtja konsolideeritud järelevalvet vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 3. peatüki I jaole.

(42)

Lisaks sellele on võimalik, et suurtel investeerimisühingutel, mis ei ole süsteemselt olulised, kuid kes kauplevad oma arvel finantsinstrumentidega, tagavad finantsinstrumentide emissiooni või korraldavad finantsinstrumentide pakkumisi siduva kohustuse alusel, on ärimudelid ja riskiprofiilid, mis on sarnased teiste süsteemselt oluliste finantsinstitutsioonide ärimudelite ja riskiprofiilidega. Võttes arvesse nende suurust ja tegevust, on võimalik, et need investeerimisühingud ohustavad finantsstabiilsust ja kuigi nende ümber kujundamist krediidiasutusteks ei peeta nende olemuse ja keerukuse tõttu asjakohaseks, tuleks nende suhtes kohaldada samasugust usaldatavuskäsitlust, mida kohaldatakse krediidiasutuste suhtes. Selleks et vältida õiguslikku arbitraaži ja vähendada nõuete täitmisest kõrvalehoidmise riski, peaksid pädevad asutused samuti püüdma vältida olukordi, kus investeerimisühingud struktureerivad oma tegevuse nii, et ei ületata 15 miljardi euro künnist, mis on seotud vara koguväärtusega individuaalsel või konsolideerimisgrupi tasandil või piiravad põhjendamatult pädevate asutuste kaalutlusõigust kohaldada investeerimisühingutele määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud usaldatavusnõudeid kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikliga 5.

(43)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 600/2014 (13) on kehtestatud liidus ühtne kord siseturule juurdepääsu andmiseks kolmandate riikide investeerimisühingutele, kes pakuvad investeerimisteenuseid liidus asutatud kõlblikele vastaspooltele ja kutselistele klientidele või tegelevad investeerimistegevusega. Siseturule juurdepääsu saamiseks on vaja, et komisjon võtaks vastu samaväärsusotsuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (14) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) registreeriks kolmanda riigi investeerimisühingu. On oluline, et samaväärsust hinnataks asjakohase kohaldatava liidu õiguse alusel ja et oleksid olemas tõhusad vahendid, millega jälgida, kas samaväärseks tunnustamise tingimused on täidetud. Seepärast peaksid registreeritud kolmanda riigi investeerimisühingud esitama ESMA‐le igal aastal teabe nende poolt liidus osutatavate teenuste ja tehtava tegevuse mahu ja ulatuse kohta. Samuti tuleks tõhustada seirealast koostööd seoses samaväärsustingimuste jälgimise, täitmise tagamise ja täitmisega.

(44)

Eesmärgiga tagada võrdsed võimalused ja edendada liidu turu läbipaistvust, tuleks määrust (EL) nr 600/2014 muuta, et kohaldada kliendi korralduste süsteemsete täitjate hinnapakkumiste, hinnaparanduste ja täitmishindade suhtes kõigis sammudes kauplemisel hinnasammu korda. Seetõttu tuleks praegu kohaldatavaid hinnasammu korda käsitlevaid regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldada ka määruse (EL) nr 600/2014 laiendatud kohaldamisala suhtes.

(45)

Selleks et tagada liidus investorite kaitse ning finantsturgude usaldusväärsus ja stabiilsus, peaks komisjon samaväärsusotsuste vastuvõtmisel võtma arvesse võimalikke riske, mis tulenevad teenustest ja tegevusest, mida kõnealuse kolmanda riigi investeerimisühingud võivad kõnealuse otsuse vastuvõtmise järel liidus osutada ja millega tegeleda. Arvesse tuleks võtta nende süsteemset olulisust selliste kriteeriumide alusel nagu asjaomase kolmanda riigi investeerimisühingute teenuste ja tegevuse tõenäoline maht ja ulatus. Samal eesmärgil peaks komisjonil olema võimalik võtta arvesse seda, kas kolmandat riiki käsitatakse liidu asjaomase poliitika alusel maksustamise seisukohast koostööd mittetegeva jurisdiktsioonina või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (15) artikli 9 lõike 2 kohaselt suure riskiga kolmanda riigina. Komisjon peaks konkreetseid usaldatavus-, organisatsioonilisi või äritegevusega seotud nõudeid käsitama samaväärsena üksnes juhul, kui saavutatakse sama mõju. Peale selle peaks komisjonil olema võimalik vajaduse korral võtta vastu samaväärsust kinnitavad otsused, mis piirduvad teatavate direktiivi 2014/65/EL I lisa A jaos loetletud konkreetsete teenuste ja tegevuse või teenuste ja tegevuse kategooriatega.

(46)

EBA on andnud koostöös ESMAga välja aruande, mis põhineb põhjalikul taustauuringul, andmete kogumisel ja konsultatsioonil ning milles käsitleti kõigile süsteemselt mitteolulistele investeerimisühingutele mõeldud spetsiifilist usaldatavusnõuete täitmise korda, mis on läbivaadatud investeerimisühingute usaldatavusraamistiku alus.

(47)

Käesoleva määruse ühetaolise kohaldamise tagamiseks peaks EBA välja töötama regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada investeerimisühingute konsolideerimisgrupi usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatust ja meetodeid, püsivate üldkulude arvutamist, K‐tegurite arvutamist ja eraldi kontode mõistet seoses klientide rahaga; et kohandada K‐TDFi koefitsiente halvenenud turutingimustes, selliste omavahendite nõuete arvutamist, mis võrduvad kliirivate liikmete nõutud kogutagatisega, kehtestatakse käesoleva määruse kohase teabe avalikustamise ja nõutava aruandluse vormid, muu hulgas seoses investeerimisühingute investeerimispoliitikaga ning et täpsustada pädevatele asutustele antavat teavet seoses krediidiasutuse tegevusloa saamiseks nõutava künnisega. Komisjonile tuleks anda õigus täiendada käesolevat määrust, võttes kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Komisjon ja EBA peaksid tagama, et kõigil asjaomastel investeerimisühingutel on võimalik kohaldada kõnealuseid standardeid viisil, mis on proportsionaalne selliste investeerimisühingute ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(48)	Komisjonile tuleks samuti anda õigus võtta EBA ja ESMA välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(49)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine ja võtta arvesse suundumusi finantsturgudel, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, selgitades käesolevas määruses sisalduvaid määratlusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (16) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(50)

Õiguskindluse tagamiseks ning kehtiva krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatava usaldatavusraamistiku ja käesoleva määruse kattumise vältimiseks tuleks muuta määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL, et jätta investeerimisühingud nende kohaldamisalast välja. Pangandusgruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes tuleks aga ka edaspidi kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL sätteid pangandusgruppide kohta, nagu sätted direktiivi 2013/36/EL artiklis 21b osutatud ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja kohta, ning määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükis sätestatud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise normid.

(51)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on tulemusliku ja proportsionaalse usaldatavusraamistiku loomine tagamaks, et liidus tegevusloa saanud investeerimisühingutel on tugev finantsbaas ja et neid juhitakse nõuetekohaselt, muu hulgas asjakohasel juhul nende klientide parimates huvides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I OSA

ÜLDSÄTTED

I JAOTIS

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed usaldatavusnõuded, mida kohaldatakse investeerimisühingute suhtes, kellele on antud tegevusluba ja kelle üle tehakse järelevalvet direktiivi 2014/65/EL kohaselt ning kelle üle tehakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet direktiivi (EL) 2019/2034 kohaselt seoses järgmisega:

a)	omavahendite nõuded seoses investeerimisühingule tekitatava riski, kliendile tekitatava riski ja turule tekitatava riski kvantitatiivselt mõõdetavate, ühtsete ja standarditud elementidega;

b)	kontsentratsiooniriski piiravad nõuded;

c)	likviidsusnõuded seoses likviidsusriski kvantitatiivselt mõõdetavate, ühtsete ja standarditud elementidega;

d)	punktidega a, b ja c seotud aruandlusnõuded;

e)	avalikustamisnõuded.

2. Erandina lõikest 1 kohaldab investeerimisühing, kellele on antud tegevusluba ja kelle üle tehakse järelevalvet direktiivi 2014/65/EL kohaselt ning kes tegeleb direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega, määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid, kui ettevõtja ei ole kaubadiiler, lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja ega kindlustusandja ning täidetud on mõni järgmine tingimus:

a)	investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus on 15 miljardit eurot või rohkem, arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena, millest on välja arvatud käesolevas lõigus osutatud tegevusega tegeleva väljaspool liitu asutatud iga üksiku tütarettevõtja vara väärtus;

investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus on alla 15 miljardi euro ning investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja vara koguväärtus on alla 15 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 15 miljardit eurot või rohkem, kõik arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena, millest on välja arvatud esimeses lõigus osutatud tegevusega tegeleva väljaspool liitu asutatud tütarettevõtja individuaalse vara väärtus, või

c)	pädev asutus on investeerimisühingu suhtes teinud otsuse vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artiklile 5.

Käesolevas lõikes osutatud investeerimisühingute üle tehakse järelevalvet seoses direktiivi 2013/36/EL VII ja VIII jaotise kohaste usaldatavusnõuete täitmisega, sealhulgas konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse määramiseks, kui sellised investeerimisühingud kuuluvad käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktis 25 määratletud investeerimisühingute konsolideerimisgruppi.

3. Lõikes 2 sätestatud erandit ei kohaldata, kui investeerimisühing ei vasta enam kõnealuses lõikes sätestatud mõnele künnisele, mis on arvutatud järjestikuse 12 kuu pikkuse perioodi jooksul, või kui pädev asutus nii otsustab vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artiklile 5. Investeerimisühing teavitab pädevat asutust viivitamata igast künnise ületamisest kõnealusel perioodil.

4. Investeerimisühingu suhtes, kes täidab käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimusi, kohaldatakse jätkuvalt artiklites 55 ja 59 sätestatud nõudeid.

5. Erandina lõikest 1 võivad pädevad asutused lubada investeerimisühingul, kellele on antud tegevusluba ja kelle üle tehakse järelevalvet direktiivi 2014/65/EL kohaselt ning kes tegeleb direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega, kohaldada määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	investeerimisühing on tütarettevõtja ja ta on hõlmatud krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud järelevalvega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki sätetele;

b)	investeerimisühing teavitab käesoleva määruse kohast pädevat asutust ja kui see on asjakohane, ka konsolideeritud järelevalvet tegevat asutust;

pädev asutus on veendunud, et määruse (EL) nr 575/2013 kohaste omavahendite nõuete kohaldamine investeerimisühingu suhtes individuaalselt ja asjakohasel juhul investeerimisühingute konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel on usaldatavusnõuete seisukohast põhjendatud, ei too kaasa investeerimisühingu omavahendite nõuete vähendamist vastavalt käesolevale määrusele ega ole toimunud õigusliku arbitraaži eesmärgil.

Pädevad asutused teavitavad investeerimisühingut otsusest lubada määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaldamist esimese lõigu kohaselt kahe kuu jooksul alates käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud teate saamisest ning teavitavad sellest EBAt. Kui pädev asutus keeldub võimaldamast määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaldamist, põhjendab ta seda igast küljest.

Käesoleva lõike kohaldamisel ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 7.

Artikkel 2

Järelevalvevolitused

Et tagada vastavus käesolevale määrusele, on pädevatel asutustel direktiivis (EL) 2019/2034 sätestatud volitused ja nad järgivad kõnealuses direktiivis sätestatud menetlusi.

Artikkel 3

Rangemate nõuete kohaldamine investeerimisühingute poolt

Käesoleva määrusega ei takistata investeerimisühingutel hoidmast rohkem omavahendeid ja nende komponente ning likviidset vara või kohaldamast rangemaid meetmeid, kui on ette nähtud käesoleva määrusega.

Artikkel 4

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„abiettevõtja“ – ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või sarnane tegevus, millel on ühe või mitme investeerimisühingu põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;

2)	„varahaldusettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 19 määratletud varahaldusettevõtja;

3)	„kliiriv liige“ – liikmesriigis asuv ettevõtja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (17) artikli 2 punkti 14 määratlusele;

4)	„klient“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 9 määratletud klient, välja arvatud käesoleva määruse IV osa kohaldamisel, milles „klient“ tähendab investeerimisühingu iga vastaspoolt;

5)	„kaubadiiler ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 150 määratletud kaubadiiler ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler;

6)	„kaubatuletisinstrument“ – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 30 määratletud kaubatuletisinstrument;

7)	„pädev asutus“ – direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud pädev asutus;

8)	„krediidiasutus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus;

9)	„kauplemine oma arvel“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 6 määratletud kauplemine oma arvel;

10)	„tuletisinstrument“ – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 29 määratletud tuletisinstrument;

11)

„konsolideeritud olukord“ – olukord, mis tuleneb käesoleva määruse nõuete kohaldamisest vastavalt artiklile 7 liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu, liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja suhtes, nagu kõnealune ettevõtja moodustaks koos investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kõigi investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, abiettevõtjate ja seotud vahendajatega üheainsa investeerimisühingu; käesoleva määratluse kohaldamise eesmärgil kohaldatakse mõisteid „investeerimisühing“, „finantseerimisasutus“, „abiettevõtja“ ja „seotud vahendaja“ ka kolmandates riikides asutatud ettevõtjate suhtes, kes vastaksid nende mõistete määratlustele, kui nad oleksid asutatud liidus;

12)	„konsolideeritud alusel“ – konsolideeritud olukorra alusel;

13)	„korralduste täitmine kliendi nimel“ – korralduste täitmine kliendi nimel, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 5;

14)

„finantseerimisasutus“ – ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus, investeerimisühing ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja ning kelle põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja, makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (18) tähenduses ning varahaldusettevõtja, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtja ega segakindlustusvaldusettevõtja, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (19) artikli 212 lõike 1 punktis g;

15)	„finantsinstrument“ –direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud finantsinstrument;

16)	„finantsvaldusettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud finantsvaldusettevõtja;

17)	„finantssektori ettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud finantssektori ettevõtja;

18)	„algkapital“ – direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 3 lõike 1 punktis 18 määratletud algkapital;

19)	„omavahel seotud klientide rühm“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 39 määratletud omavahel seotud klientide rühm;

20)	„investeerimisnõustamine“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 4 määratletud investeerimisnõustamine;

21)

„pidev investeerimisnõustamine“ – korduv investeerimisnõustamine ning finantsinstrumentidest koosneva kliendiportfelli pidev või perioodiline hindamine ja jälgimine või läbivaatamine, sealhulgas selliste investeeringute hindamine ja jälgimine või läbivaatamine, mida klient teeb lepingulise kokkuleppe alusel;

22)	„investeerimisühing“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing;

23)

„investeerimisvaldusettevõtja“ – finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt investeerimisühingud või finantseerimisasutused, millest vähemalt üks on investeerimisühing, ja kes ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud finantsvaldusettevõtja;

24)	„investeerimisteenused ja -tegevus“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisteenused ja -tegevus;

25)

„investeerimisühingute konsolideerimisgrupp“ – ettevõtjate konsolideerimisgrupp, mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest või ettevõtjatest, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (20) artikli 22 tingimustele, millest vähemalt üks on investeerimisühing ja mille hulka ei kuulu krediidiasutusi;

26)	„K‐tegurid“ – III osa II jaotises sätestatud omavahendite nõuded riskide puhul, mis kaasnevad investeerimisühingu tegevusega klientidele, turgudele ja investeerimisühingule endale;

27)	„valitsetav vara “ ehk „AUM“ – sellise vara väärtus, mida investeerimisühing valitseb oma klientide nimel nii kaalutlusõigusel põhineva väärtpaberiportfelli valitsemise kui ka kaalutlusõigusevälise korralduse alusel, mis kujutab endast pidevat investeerimisnõustamist;

28)	„hoitav klientide raha“ ehk „CMH“ – klientide sellise raha summa, mida investeerimisühing hoiab, võttes arvesse õiguslikku korraldust seoses vara lahususega ja sõltumata riigisisesest raamatupidamiskorrast, mida kohaldatakse investeerimisühingu hoitava klientide raha suhtes;

29)	„hoitav ja hallatav vara“ ehk „ASA“ – sellise vara väärtus, mida investeerimisühing hoiab ja haldab oma klientide jaoks, sõltumata sellest, kas vara kajastatakse investeerimisühingu enda bilansis või kolmanda isiku kontodel;

30)	„käideldavad kliendi korraldused“ ehk „COH“ – selliste korralduste väärtus, mida investeerimisühing klientide jaoks käitleb, sealhulgas klientide korralduste vastuvõtmise ja edastamise kaudu ning klientide nimel nende korralduste täitmise kaudu;

31)	„kontsentratsioonirisk“ ehk „CON“ – investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvad kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes olevad riskipositsioonid, mille väärtus ületab artikli 37 lõikes 1 sätestatud ülempiire;

32)	„kliiringu tagatis“ ehk „CMG“ – kliiriva liikme või nõuetele vastava keskse vastaspoole nõutud tagatiste kogusumma, kui oma arvel kaupleva investeerimisühingu tehingute täitmise ja arveldamise eest vastutab kliiriv liige või nõuetele vastav keskne vastaspool;

33)

„päevane kauplemismaht“ ehk „DTF“ – selliste tehingute päevane väärtus, mida investeerimisühing teeb oma arvel kaubeldes või enda nimel klientide korraldusi täites, välja arvatud selliste korralduste väärtus, mida investeerimisühing klientide jaoks käitleb klientide korralduste vastuvõtmise ja edastamise kaudu ning klientide nimel nende korralduste täitmise kaudu ja millega on juba arvestatud käideldavate kliendi korralduste piires;

34)	„netopositsioonirisk“ ehk „NPR“ – investeerimisühingu kauplemisportfellis kajastatud tehingute väärtus;

35)	„tehingu vastaspoole makseviivituse risk“ ehk „TCD“ – investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid, mis on seotud artiklis 25 osutatud instrumentide ja tehingutega, millega kaasneb tehingu vastaspoole makseviivituse risk;

36)	„praegune turuväärtus“ ehk „CMV“ – artikli 31 kohaselt tasaarvestatavate tehingute või väärtpaberiosade portfelli netoturuväärtus, mille puhul kasutatakse CMV arvutamisel nii positiivseid kui ka negatiivseid turuväärtusi;

37)	„pika arveldustähtajaga tehingud“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 2 määratletud pika arveldustähtajaga tehingud;

38)	„võimenduslaenu tehingud“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 (21) artikli 3 punktis 10 määratletud võimenduslaenu tehingud;

39)	„juhtorgan“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 36 määratletud juhtorgan;

40)	„segafinantsvaldusettevõtja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ (22) artikli 2 punktis 15 määratletud segafinantsvaldusettevõtja;

41)	„bilansiväline kirje“ – määruse (EL) nr 575/2013 I lisas osutatud kirje;

42)	„emaettevõtja“ – emaettevõtja direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punkti 9 ja artikli 22 tähenduses;

43)	„osalus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 35 määratletud osalus;

44)	„kasum“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 121 määratletud kasum;

45)	„nõuetele vastav keskne vastaspool“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 88 määratletud nõuetele vastav keskne vastaspool;

46)	„väärtpaberiportfelli valitsemine“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud väärtpaberiportfelli valitsemine;

47)	„oluline osalus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 36 määratletud oluline osalus;

48)	„väärtpaberitega finantseerimise tehing“ – määruse (EL) 2015/2365 artikli 3 punktis 11 määratletud väärtpaberitega finantseerimise tehing;

49)

„eraldi kontod“ – artikli 15 lõike 2 tabeli 1 tähenduses kontod, mis on seotud üksustega, kus investeerimisühingu hoitav kliendi raha deponeeritakse kooskõlas komisjoni delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 (23) artikliga 4 ja mille puhul on asjakohasel juhul riigisiseses õiguses sätestatud, et investeerimisühingu maksejõuetuse või kriisilahendusmenetluse või haldamise korral ei saa kliendi raha kasutada selliste investeerimisühinguga seotud nõuete rahuldamiseks, mis ei ole kliendi nõuded;

50)	„repotehing“ – määruse (EL) 2015/2365 artikli 3 punktis 9 määratletud repotehing;

51)	„tütarettevõtja“ – direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 10 määratletud ja sama direktiivi artikli 22 tähenduses tütarettevõtja, sealhulgas põhiemaettevõtja tütarettevõtja;

52)	„seotud vahendaja“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 29 määratletud seotud vahendaja;

53)

„kogubrutotulu“ – investeerimisühingu aastane tegevustulu seoses tema investeerimisteenuste ja -tegevusega, mida tal on lubatud osutada ja millega tegeleda, sealhulgas tulu saadaolevatest intressidest, aktsiatelt või osadelt ja muudelt muutuvtuluga või fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt, saadaolevatest komisjoni- ja teenustasudest ning kasum või kahjum, mida investeerimisühing saab kaubeldavalt varalt, õiglases väärtuses hoitavalt varalt ja riskimaandamisest, kuid välja arvatud tulu, mis ei ole seotud investeerimisteenustega ja -tegevusega;

54)	„kauplemisportfell“ – kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida investeerimisühing hoiab kas kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone;

55)

„kauplemise eesmärgil hoitavad positsioonid“ — järgmised positsioonid:

a)	omandipositsioonid ning klientide teenindamisest ja turutegemisest tulenevad positsioonid;

b)	positsioonid, mis kavatsetakse lühikese aja jooksul edasi müüa;

c)	positsioonid, mille eesmärk on saada kasu ostu- ja müügihinna tegelikest või oodatavatest lühiajalistest erinevustest või muudest hinna- või intressimäära kõikumistest;

56)

„liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“ – liikmesriigis tegutsev investeerimisühing, mis on investeerimisühingute konsolideerimisgrupi osa ning millel on investeerimisühingust või finantseerimisasutusest tütarettevõtja või millel on sellises investeerimisühingus või finantseerimisasutuses osalus ja mis ise ei ole ühegi teise üheski liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühingu ega üheski liikmesriigis asuva investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

57)

„liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja“ – liikmesriigis tegutsev investeerimisvaldusettevõtja, mis on investeerimisühingute konsolideerimisgrupi osa, ent mis ise ei ole mõnes liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühingu või mõnes liikmesriigis tegutseva teise investeerimisvaldusettevõtja tütarettevõtja;

58)	„liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja“ – investeerimisühingute konsolideerimisgrupi emaettevõtja, mis on direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 15 määratletud segafinantsvaldusettevõtja.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, selgitades lõikes 1 sätestatud mõisteid, et

a)	tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine;

b)	võtta käesoleva määruse kohaldamisel arvesse suundumusi finantsturgudel.

II JAOTIS

NÕUETE KOHALDAMISE TASAND

1. PEATÜKK

Nõuete individuaalne kohaldamine

Artikkel 5

Üldpõhimõte

Investeerimisühing järgib II–VII osas sätestatud nõudeid individuaalselt.

Artikkel 6

Erandid

1. Pädevad asutused võivad teha investeerimisühingule erandi artikli 5 kohaldamisest seoses II, III, IV, VI ja VII osaga, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	investeerimisühing vastab artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele;

on täidetud üks järgmistest tingimustest:

i)	investeerimisühing on tütarettevõtja ja ta on hõlmatud krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud järelevalvega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki sätetele;

ii)	investeerimisühing on tütarettevõtja ja kuulub investeerimisühingute konsolideerimisgruppi, mille järelevalve toimub konsolideeritud alusel vastavalt artiklile 7;

c)	nii investeerimisühingu kui ka tema emaettevõtja tegevusloa annab ja nende üle teeb järelevalvet sama liikmesriik;

d)	pädevad asutused, kes vastutavad konsolideeritud alusel toimuva järelevalve eest vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 või vastavalt käesoleva määruse artiklile 7, on sellise erandiga nõus;

omavahendid on emaettevõtja ja investeerimisühingu vahel adekvaatselt jaotatud ning täidetud on kõik järgmised tingimused:

i)	emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi kapitali kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

ii)	pädeva asutuse eelneval heakskiidul kinnitab emaettevõtja, et ta tagab investeerimisühingu võetud kohustused või et investeerimisühinguga seonduvad riskid ei ole märkimisväärse tähtsusega;

iii)	emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrolli protseduurid hõlmavad ka investeerimisühingut ning

iv)	emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % investeerimisühingu aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik investeerimisühingu juhtorgani liikmetest.

2. Pädevad asutused võivad teha investeerimisühingule erandi artikli 5 kohaldamisest seoses VI osaga, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	investeerimisühing vastab artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele;

b)	investeerimisühing on tütarettevõtja ja ta on hõlmatud kindlustusandja või edasikindlustusandja järelevalvega konsolideeritud alusel vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artiklile 228;

c)	nii investeerimisühingu kui ka tema emaettevõtja tegevusloa annab ja nende üle teeb järelevalvet sama liikmesriik;

d)	pädevad asutused, kes vastutavad konsolideeritud alusel toimuva järelevalve eest vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ, on sellise erandiga nõus;

omavahendid on emaettevõtja ja investeerimisühingu vahel adekvaatselt jaotatud ning täidetud on kõik järgmised tingimused:

i)	emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi kapitali kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

ii)	pädeva asutuse eelneval heakskiidul kinnitab emaettevõtja, et ta tagab investeerimisühingu võetud kohustused või et investeerimisühinguga seonduvad riskid ei ole märkimisväärse tähtsusega;

iii)	emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrolli protseduurid hõlmavad ka investeerimisühingut ning

iv)	emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % investeerimisühingu aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik investeerimisühingu juhtorgani liikmetest.

3. Pädevad asutused võivad teha investeerimisühingutele erandi artikli 5 kohaldamisest seoses V osaga, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

investeerimisühing on hõlmatud järelevalvega konsolideeritud alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükile või kuulub investeerimisühingute konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 3, kuid ei kohaldata artikli 7 lõikes 4 sätestatud erandit;

emaettevõtja teeb konsolideeritud alusel likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi selliste finantsinstitutsioonide ja investeerimisühingute likviidsuspositsioonide, kelle suhtes kõnealust erandit kohaldatakse, pidevat seiret ja omab neist ülevaadet ning tagab piisava likviidsuse taseme kõikide nimetatud finantsinstitutsioonide ja investeerimisühingute puhul;

c)	emaettevõtja ja investeerimisühing on sõlminud pädevatele asutustele rahuldaval viisil lepingud, millega nähakse ette vahendite vaba liikumine emaettevõtja ja investeerimisühingu vahel, et võimaldada neil tähtajaks täita oma individuaalseid kohustusi ja ühiseid kohustusi;

d)	puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused punktis c osutatud lepingute täitmiseks;

e)	pädevad asutused, kes vastutavad konsolideeritud alusel toimuva järelevalve eest vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 või vastavalt käesoleva määruse artiklile 7, on sellise erandiga nõus.

2. PEATÜKK

Usaldatavusnõuetekohane konsolideerimine ja erandid investeerimisühingute konsolideerimisgruppidele

Artikkel 7

Usaldatavusnõuetekohane konsolideerimine

1. Liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing, liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja ja liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja täidab II, III, IV, VI ja VII osas sätestatud kohustused oma konsolideeritud olukorra alusel. Selleks et tagada konsolideerimiseks vajalike andmete nõuetekohane töötlemine ja edastamine, loovad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv emaettevõtja ja tema tütarettevõtjad nõuetekohase organisatsioonistruktuuri ning asjakohased sisekontrolli mehhanismid. Eelkõige tagab emaettevõtja, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteemid, protseduurid ja mehhanismid selleks, et tagada nõuetekohane konsolideerimine.

2. II osa konsolideeritud alusel kohaldamise korral kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel ka investeerimisühingute suhtes norme, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 II osa II jaotises.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 84 lõike 1, artikli 85 lõike 1 ja artikli 87 lõike 1 sätete kohaldamise korral kohaldatakse sel eesmärgil üksnes viiteid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 1 ning neid käsitatakse viidetena omavahendite nõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse vastavates sätetes.

3. Liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing, liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja ja liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja täidab V osas sätestatud kohustused oma konsolideeritud olukorra alusel.

4. Erandina lõikest 3 võivad pädevad asutused vabastada emaettevõtja kõnealuse lõike täitmisest, võttes arvesse investeerimisühingute konsolideerimisgrupi laadi, ulatust ja keerukust.

5. EBA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada investeerimisühingute konsolideerimisgrupi usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise ulatust ja meetodeid, eelkõige selleks, et arvutada püsivate üldkulude nõue, püsiv miinimumkapitalinõue ja K‐teguri nõue, võttes aluseks investeerimisühingute konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra, ning lõike 2 nõuetekohaseks rakendamiseks vajaliku meetodi ja vajalikud üksikasjad.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 8

Konsolideerimisgrupi kapitalitest

1. Erandina artiklist 7 võivad pädevad asutused lubada käesoleva artikli kohaldamist selliste konsolideerimisgrupi struktuuride puhul, mida peetakse piisavalt lihtsaks, tingimusel et puudub märkimisväärne risk klientidele või turule, mis tuleneb investeerimisühingute konsolideerimisgrupist tervikuna, mis muidu nõuaks järelevalvet konsolideeritud alusel. Pädevad asutused teavitavad EBAt, kui nad lubavad kohaldada käesolevat artiklit.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse alljärgnevaid mõisteid järgmises tähenduses:

a)	„omavahenditesse kuuluvad instrumendid“ – omavahendid, mis on määratletud käesoleva määruse artiklis 9, kohaldamata mahaarvamisi, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis i, artikli 56 punktis d ja artikli 66 punktis d;

b)	mõisteid „investeerimisühing“, „finantseerimisasutus“, „abiettevõtja“ ja „seotud vahendaja“ kohaldatakse ka kolmandates riikides asutatud ettevõtjate suhtes, kes vastaksid nende mõistete artiklis 4 esitatud määratlustele, kui nad oleksid asutatud liidus.

3. Liidus emaettevõtjana tegutseval investeerimisühingul, liidus emaettevõtjana tegutseval investeerimisvaldusettevõtjal ja liidus emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal ning igal teisel emaettevõtjal, mis on investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluv investeerimisühing, finantseerimisasutus, abiettevõtja või seotud vahendaja, peab olema piisavalt omavahendeid, et katta vähemalt järgmiste summa:

investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvates investeerimisühingutes, finantseerimisasutustes, abiettevõtjates ja seotud vahendajates olevate määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti i, artikli 56 punkti d ning artikli 66 punkti d kohaste kõigi osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide täieliku bilansilise väärtuse summa ning

b)	investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, abiettevõtjate ja seotud vahendajate ees võetud kõigi tingimuslike kohustuste kogusumma.

4. Pädevad asutused võivad lubada liidus emaettevõtjana tegutseval investeerimisvaldusettevõtjal või liidus emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal ning igal teisel emaettevõtjal, mis on investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluv investeerimisühing, finantseerimisasutus, abiettevõtja või seotud vahendaja, hoida väiksemas summas omavahendeid kui lõike 3 kohaselt arvutatud summa, tingimusel et kõnealune summa ei ole väiksem kui tema tütarettevõtjatest investeerimisühingutele, finantseerimisasutustele, abiettevõtjatele ja seotud vahendajatele individuaalselt kehtestatud omavahendite nõuete summa ning kõnealuste ettevõtjate ees võetud tingimuslike kohustuste kogusumma.

Käesoleva lõike kohaldamisel kohaldatakse esimeses lõigus osutatud kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate suhtes omavahendite nõudeid, mis on tinglikud omavahendite nõuded, mis tagavad piisava usaldatavustaseme, et katta kõnealustest tütarettevõtjatest tulenevaid riske, nagu on heaks kiitnud asjaomased pädevad asutused.

5. Liidus emaettevõtjana tegutseval investeerimisühingul, liidus emaettevõtjana tegutseval investeerimisvaldusettevõtjal ja liidus emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal on süsteemid, et jälgida ja kontrollida kõigi investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute, investeerimisvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, finantseerimisasutuste, abiettevõtjate ja seotud vahendajate kapitali- ja rahastamisallikaid.

II OSA

OMAVAHENDID

Artikkel 9

Omavahendite koosseis

1. Investeerimisühingul peavad olema omavahendid, mis koosnevad tema esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite summast ning ta peab pidevalt täitma järgmisi tingimusi:

kus:

esimese taseme põhiomavahendid on määratletud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotise 2. peatükile, täiendavad esimese taseme omavahendid on määratletud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotise 3. peatükile ning teise taseme omavahendid on määratletud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotise 4. peatükile, ning

ii)	D on määratletud artiklis 11.

2. Erandina lõikest 1

a)	kohaldatakse täielikult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis c osutatud mahaarvamisi ning ei kohaldata kõnealuse määruse artikleid 39 ja 48;

b)	kohaldatakse täielikult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis e osutatud mahaarvamisi ning ei kohaldata kõnealuse määruse artiklit 41;

kohaldatakse täielikult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis h, artikli 56 punktis c ja artikli 66 punktis c osutatud mahaarvamisi, kui need on seotud selliste kapitaliinstrumentide osalustega, mida ei hoita kauplemisportfellis, ning ei kohaldata kõnealuse määruse artiklites 46, 60 ja 70 sätestatud mehhanisme;

d)	kohaldatakse täielikult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis i osutatud mahaarvamisi ning ei kohaldata kõnealuse määruse artiklit 48;

ei kohaldata investeerimisühingute omavahendite kindlaksmääramisel järgmisi sätteid:

i)	määruse (EL) nr 575/2013 artikkel 49;

ii)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis h, artikli 56 punktis c, artikli 66 punktis c osutatud mahaarvamised ning kõnealuse määruse artiklite 46, 60 ja 70 seonduvad sätted, kui need mahaarvamised on seotud selliste kapitaliinstrumentide osalustega, mida hoitakse kauplemisportfellis;

iii)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 54 lõike 1 punktis a osutatud käivitav sündmus; selle asemel määrab käivitava sündmuse kindlaks investeerimisühing lõikes 1 osutatud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi seisukohast;

iv)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 54 lõike 4 punktis a osutatud kogusumma; allahinnatav või konverteeritav summa on lõikes 1 osutatud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi täielik põhisumma.

3. Investeerimisühingud kohaldavad käesoleva määruse kohaselt omavahendite nõuete kindlaksmääramisel määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotise 6. peatüki asjakohaseid sätteid. Nende sätete kohaldamisel loetakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 77 ja 78 kohane järelevalvealane luba antuks, kui on täidetud mõni kõnealuse määruse artikli 78 lõike 1 punktis a või artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimustest.

4. Lõike 1 punkti a kohaldamisel võivad pädevad asutused investeerimisühingute puhul, kes ei ole juriidilised isikud või aktsiaseltsid või kes vastavad käesoleva määruse artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, pärast EBAga konsulteerimist lubada täiendavate instrumentide või vahendite kvalifitseerimist kõnealuste investeerimisühingute omavahenditena, tingimusel et need instrumendid või vahendid kvalifitseeruvad samuti nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ (24) artikli 22 kohase käsitluse alla. EBA koostab, haldab ja avaldab koos ESMAga igalt pädevalt asutuselt saadud teabe põhjal kõigi selliste instrumentide või vahendite liikide loetelu igas liikmesriigis, mis kvalifitseeruvad omavahenditena. Loetelu avaldatakse esimest korda hiljemalt 26. detsembriks 2020.

5. Investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluva finantssektori ettevõtja omavahenditesse kuuluvate instrumentide osalusi ei arvata maha, et arvutada konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu omavahendeid individuaalselt, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi kapitali kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

b)	emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrolli protseduurid hõlmavad ka finantssektori ettevõtjat;

c)	pädevad asutused ei kasuta artiklis 8 sätestatud erandit.

Artikkel 10

Oluline osalus väljaspool finantssektorit

1. Käesoleva osa kohaldamisel arvab investeerimisühing määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 kohaste esimese taseme põhiomavahendite kirjete kindlaksmääramisel maha summad, mis ületavad punktides a ja b sätestatud piirmäära:

a)	finantssektorivälise ettevõtja puhul oluline osalus, mille summa ületab 15 % investeerimisühingu omavahenditest, arvutatuna vastavalt käesoleva määruse artiklile 9, kuid kohaldamata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktis i osutatud mahaarvamist;

b)	finantssektorivälistes ettevõtjates olevate oluliste osaluste kogusumma, mis on suurem kui 60 % investeerimisühingu omavahenditest, arvutatuna vastavalt käesoleva määruse artiklile 9, kuid kohaldamata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktis i osutatud mahaarvamist.

2. Pädevad asutused võivad keelata investeerimisühingul omada lõikes 1 osutatud olulisi osalusi, kui need osalused on suuremad kui kõnealuses lõikes sätestatud protsent omavahenditest. Pädevad asutused avalikustavad kõnealuse õiguse kasutamist käsitlevad otsused viivitamata.

3. Finantssektorivälistes ettevõtjates olevaid osalusi ei võeta arvesse lõike 1 kohases arvutuses, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

a)	kõnealuseid osalusi hoitakse ajutiselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 79 kohase rahalise abi andmise toimingu ajal;

b)	kõnealused osalused on väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

c)	investeerimisühing hoiab kõnealuseid osalusi enda nimel, kuid teiste isikute arvel.

4. Käesoleva artikli lõike 1 kohases arvutuses ei võeta arvesse aktsiaid ja osasid, mis ei ole direktiivi 86/635/EMÜ artikli 35 lõikes 2 osutatud finantspõhivara.

III OSA

KAPITALINÕUDED

I JAOTIS

ÜLDNÕUDED

Artikkel 11

Omavahendite nõuded

1. Investeerimisühingul peab pidevalt olema omavahendeid vastavalt artiklile 9 vähemalt summas D, kus D on määratletud kui suurim järgmistest:

a)	investeerimisühingu püsivate üldkulude nõue, mis on arvutatud vastavalt artiklile 13;

b)	investeerimisühingu püsiv miinimumkapitalinõue vastavalt artiklile 14 või

c)	investeerimisühingu K‐teguri nõue, mis on arvutatud vastavalt artiklile 15.

2. Erandina lõikest 1, kui investeerimisühing vastab artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, määratletakse D lõike 1 punktides a ja b osutatud summadest suurimana.

3. Kui pädevad asutused leiavad, et investeerimisühingu äritegevus on oluliselt muutunud, võivad nad vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 IV jaotise 2. peatüki IV jaole ette näha, et investeerimisühingu suhtes kohaldatakse muud käesolevas artiklis osutatud omavahendite nõuet.

4. Investeerimisühing teatab pädevale asutusele kohe, kui ta saab teada, et ta enam ei vasta või et ta tulevikus enam ei vasta käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.

Artikkel 12

Väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud

1. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse investeerimisühingut väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, kui ta vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)	artikli 17 kohaselt hinnatud AUM on alla 1,2 miljardi euro;

artikli 20 kohaselt hinnatud COH on väiksem kui üks järgmistest:

i)	100 miljonit eurot päevas kassatehingute puhul või

ii)	1 miljard eurot päevas tuletisinstrumentide puhul;

c)	artikli 19 kohaselt hinnatud ASA on null;

d)	artikli 18 kohaselt hinnatud CMH on null;

e)	artikli 33 kohaselt hinnatud DTF on null;

f)	artiklite 22 ja 23 kohaselt hinnatud NPR või CMG on null;

g)	artikli 26 kohaselt hinnatud TCD on null;

h)	investeerimisühingu bilansimaht ja bilansiväline maht on alla 100 miljoni euro;

i)	investeerimisühingu investeerimisteenustest ja -tegevusest saadud aastane kogubrutotulu on väiksem kui 30 miljonit eurot, mis on arvutatud asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud kahe aasta andmete põhjal keskmisena.

Erandina II jaotise sätetest kasutatakse esimese lõigu punktide a, b, c, e, f (niivõrd kui see punkt seondub netopositsiooniriskiga) ja g kohaldamisel päeva lõpu väärtusi.

Esimese lõigu punkti f (niivõrd kui see punkt seondub kliiringu tagatisega) kohaldamisel kasutatakse päevasiseseid väärtusi.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti d kohaldamisel, ilma et see piiraks direktiivi 2014/65/EL artikli 16 lõike 9 ning delegeeritud direktiivi (EL) 2017/593 artiklite 2 ja 4 kohaldamist, kasutatakse päevasiseseid väärtusi, välja arvatud juhul, kui on tegemist veaga arvestuse pidamisel või kontode võrdlemisel, mille tulemusel osutati valesti, et investeerimisühing on rikkunud käesoleva lõike esimese lõigu punktis d osutatud nullkünnist, ning kui viga parandatakse enne tööpäeva lõppu. Investeerimisühing teavitab pädevat asutust viivitamata veast, selle esinemise põhjustest ja selle parandamisest.

Esimese lõigu punktide h ja i kohaldamisel kasutatakse viimase majandusaasta lõpu tasemeid, mille raamatupidamisarvestus on lõpule viidud ja juhtorgani poolt heaks kiidetud. Kui raamatupidamisarvestust ei ole lõpule viidud ja heaks kiidetud pärast kuue kuu möödumist viimase majandusaasta lõpust, kasutab investeerimisühing esialgset raamatupidamisaruannet.

Investeerimisühing võib esimese lõigu punktide a ja b kohaseid väärtusi hinnata II jaotises sätestatud meetoditega, kusjuures hindamise aluseks tuleb võtta 12 kuud, jätmata seejuures välja kolme kõige viimase kuu väärtusi. Investeerimisühing, kes valib käesoleva hindamismeetodi, teatab sellest pädevale asutusele ja kohaldab valitud meetodit katkematu ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui 12 järjestikust kuud.

2. Lõike 1 esimese lõigu punktides a, b, h ja i sätestatud tingimusi kohaldatakse kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes kombineeritult. Lõike 1 punktis i osutatud aastase kogubrutotulu arvutamisel võivad investeerimisühingud välistada topeltarvestuse, mis võib tekkida seoses brutotuludega, mis tekivad konsolideerimisgrupi sees.

Lõike 1 esimese lõigu punktides c–g sätestatud tingimusi kohaldatakse iga investeerimisühingu suhtes individuaalselt.

3. Kui investeerimisühing ei täida enam kõiki lõikes 1 sätestatud tingimusi, ei käsitata teda kohe enam väikese ja mitteseotud investeerimisühinguna.

Erandina esimesest lõigust, kui investeerimisühing ei täida enam lõike 1 esimese lõigu punktis a, b, h või i sätestatud tingimusi, kuid jätkuvalt täidab lõike 1 esimese lõigu punktides c–g sätestatud tingimusi, ei käsitata teda enam väikese ja mitteseotud investeerimisühinguna kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil künnis ületati. Investeerimisühing teavitab pädevat asutust viivitamata igast künnise ületamisest.

4. Kui investeerimisühing, kes ei ole täitnud kõiki lõikes 1 sätestatud tingimusi, kõnealuseid tingimusi hiljem täidab, käsitatakse teda väikese ja mitteseotud investeerimisühinguna üksnes kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil kõnealuseid tingimusi täideti, tingimusel et kõnealusel perioodil künnist ei ületatud ning et investeerimisühing on pädevat asutust teavitanud viivitamata.

Artikkel 13

Püsivate üldkulude nõue

1. Artikli 11 lõike 1 punkti a kohaldamisel on püsivate üldkulude nõue vähemalt neljandik eelmise aasta püsivatest üldkuludest. Investeerimisühingud kasutavad kohaldatava raamatupidamistava alusel saadud arvandmeid.

2. Kui pädev asutus leiab, et investeerimisühingu tegevus on oluliselt muutunud, võib pädev asutus lõikes 1 osutatud kapitalisummat kohandada.

3. Investeerimisühing, kelle majandustegevus on investeerimisteenuste osutamise või investeerimistegevuse alustamise kuupäevast arvates kestnud alla ühe aasta, kasutab lõikes 1 osutatud arvutuse tegemisel oma kavandatud püsivaid üldkulusid, mis on esitatud tema prognoosides esimese 12 kauplemiskuu kohta, mis esitatakse koos tema tegevusloa taotlusega.

4. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täiendatakse lõikes 1 osutatud nõude arvutamist, ning mis hõlmab vähemalt järgmisi mahaarvatavaid kirjeid:

a)	töötajate preemiad ja muud tasud, mis sõltuvad investeerimisühingu vastava aasta netokasumist;

b)	töötajate, direktorite ja osanike kasumiosad;

c)	muud kasumijaotised ja muu muutuvtasu, niivõrd kui need on välja makstud oma äranägemisel;

d)	maksmisele kuuluvad jagatud komisjonitasud ja tasud, mis on otseselt seotud laekumata komisjonitasude ja tasudega, mis kuuluvad kogutulu hulka, kui maksmisele kuuluvate komisjonitasude ja tasude maksmine sõltub laekumata komisjonitasude ja tasude tegelikust laekumisest;

e)	tasud seotud vahendajatele;

f)	erakorralisest tegevusest tulenevad ühekordsed kulud.

Samuti täpsustab EBA käesoleva artikli kohaldamisel olulise muutuse mõistet.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 14

Püsiv miinimumkapitalinõue

Artikli 11 lõike 1 punkti b kohaldamisel on püsiv miinimumkapitalinõue vähemalt direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 9 sätestatud algkapitali tase.

II JAOTIS

K‐TEGURI KOHANE NÕUE

1. PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 15

K‐teguri kohane nõue ja kohaldatavad koefitsiendid

1. Artikli 11 lõike 1 punkti c kohaldamisel on K‐teguri kohane nõue vähemalt järgmiste summa:

a)	kliendile tekitatava riski (RtC) K‐tegurid, mis on arvutatud vastavalt 2. peatükile;

b)	turule tekitatava riski (RtM) K‐tegurid, mis on arvutatud vastavalt 3. peatükile;

c)	investeerimisühingule tekitatava riski (RtF) K‐tegurid, mis on arvutatud vastavalt 4. peatükile.

2. Vastavate K‐tegurite suhtes kohaldatakse järgmisi koefitsiente.

Tabel 1

K‐TEGURID		KOEFITSIENT
Valitsetav vara nii kaalutlusõigusel põhineva väärtpaberiportfelli valitsemise kui ka pideva kaalutlusõigusevälise nõustamiskorralduse alusel	K‐AUM	0,02 %
Hoitav klientide raha	K‐CMH (eraldi kontodel)	0,4 %
Hoitav klientide raha	K‐CMH (kontodel, mida ei hoita eraldi)	0,5 %
Hoitav ja hallatav vara	K‐ASA	0,04 %
Käideldavad kliendi korraldused	K‐COH kassatehingud	0,1 %
	K‐COH tuletisinstrumendid	0,01 %
Päevane kauplemismaht	K‐DTF kassatehingud	0,1 %
	K‐DTF tuletisinstrumendid	0,01 %

3. Investeerimisühing jälgib oma K‐tegurite väärtust seoses suundumustega, mis võivad kaasa tuua oluliselt erineva omavahendite nõude artikli 11 kohaldamisel järgmiseks aruandeperioodiks VII osa alusel, ja teavitavad pädevat asutust kõnealusest oluliselt erinevast omavahendite nõudest.

4. Kui pädevad asutused leiavad, et investeerimisühingu äritegevus on oluliselt muutunud, nii et see mõjutab asjakohase K‐teguri summat, võivad nad vastavat summat kohandada vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktile a.

5. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine ja võtta arvesse suundumusi finantsturgudel, töötab EBA ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et

a)	täpsustada käesolevat määrust ja määrata kindlaks III osa II jaotise kohased K‐tegurite hindamise meetodid;

b)	määrata käesoleva määruse tähenduses kindlaks eraldi kontode mõiste seoses tingimustega, millega tagatakse klientide raha kaitse investeerimisühingu maksejõuetuse korral;

c)	määrata kindlaks käesoleva artikli lõike 2 tabelis 1 osutatud K‐DTFi koefitsientide kohandused juhul, kui komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/578 (25) osutatud halvenenud turutingimustes tunduvad K‐DTFi nõuded olevat liiga ranged ja finantsstabiilsust kahjustavad.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

2. PEATÜKK

Kliendile tekitatava riski K‐tegurid

Artikkel 16

Kliendile tekitatava riski K‐tegurite kohane nõue

Kliendile tekitatava riski K‐tegurite kohane nõue saadakse järgmise valemi kohaselt:

K‐AUM + K‐CMH + K‐ASA + K‐COH

kus:

K‐AUM võrdub artikli 17 kohaselt hinnatud AUMiga, mis on korrutatud artikli 15 lõike 2 kohase vastava koefitsiendiga;

K‐CMH võrdub artikli 18 kohaselt hinnatud CHMiga, mis on korrutatud artikli 15 lõike 2 kohase vastava koefitsiendiga;

K‐ASA võrdub artikli 19 kohaselt hinnatud ASAga, mis on korrutatud artikli 15 lõike 2 kohase vastava koefitsiendiga;

K‐COH võrdub artikli 20 kohaselt hinnatud COHiga, mis on korrutatud artikli 15 lõike 2 kohase vastava koefitsiendiga.

Artikkel 17

AUMi hindamine K‐AUMi arvutamiseks

1. K‐AUMi arvutamisel on AUM valitsetava vara koguväärtuse libisev kuu keskmine, mida hinnatakse iga viimase 15 kuu (välja arvatud kolm viimast kuud) viimase tööpäeva andmete alusel, konverteerituna üksuste selleaegsesse arvestusvaluutasse.

AUM on ülejäänud 12 kuu väärtuste aritmeetiline keskmine.

K‐AUM arvutatakse iga kuu esimesel tööpäeval.

2. Kui investeerimisühing on vara valitsemise delegeerinud ametlikult teisele finantssektori ettevõtjale, võetakse kõnealust vara arvesse lõike 1 kohaselt hinnatud AUMi kogusummas.

Kui teine finantssektori ettevõtja on vara valitsemise delegeerinud ametlikult investeerimisühingule, ei võeta kõnealust vara arvesse lõike 1 kohaselt hinnatud valitsetava vara kogusummas.

Kui investeerimisühing on valitsenud vara vähem kui 15 kuud või kui ta on seda teinud pikemat aega väikese ja mitteseotud investeerimisühinguna ning ületab nüüd AUMi künnist, kasutab ta AUMi varasemaid, lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemiku andmeid niipea, kui need andmed on K‐AUMi arvutamiseks kättesaadavad. Pädev asutus võib asendada puuduvad varasemad andmed enda määratud andmetega, mis põhinevad direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt esitatud investeerimisühingu äriprognoosidel.

Artikkel 18

CMH hindamine K‐CMH arvutamiseks

1. K‐CMH arvutamisel on CMH päevaselt hoitava klientide raha koguväärtuse libisev keskmine, mida hinnatakse viimase üheksa kuu (välja arvatud kolm viimast kuud) iga tööpäeva lõpu andmete alusel.

CMH on ülejäänud kuue kuu iga päev hinnatavate väärtuste aritmeetiline keskmine.

K‐CMH arvutatakse iga kuu esimesel tööpäeval.

2. Kui investeerimisühing on hoidnud klientide raha vähem kui üheksa kuud, kasutab ta CMH varasemaid, lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemiku andmeid niipea, kui need andmed on K‐CMH arvutamiseks kättesaadavad.

Pädev asutus võib asendada puuduvad varasemad andmed enda määratud andmetega, mis põhinevad direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt esitatud investeerimisühingu äriprognoosidel.

Artikkel 19

ASA hindamine K‐ASA arvutamiseks

1. K‐ASA arvutamisel on ASA päevaselt hoitava ja hallatava vara koguväärtuse libisev keskmine, mida hinnatakse viimase üheksa kuu (välja arvatud kolm viimast kuud) iga tööpäeva lõpu andmete alusel.

ASA on ülejäänud kuue kuu iga päev hinnatavate väärtuste aritmeetiline keskmine.

K‐ASA arvutatakse iga kuu esimesel tööpäeval.

2. Kui investeerimisühing on vara hoidmise ja haldamise ülesanded delegeerinud ametlikult teisele finantssektori ettevõtjale või kui teine finantssektori ettevõtja on kõnealused ülesanded delegeerinud ametlikult investeerimisühingule, võetakse kõnealust vara arvesse lõike 1 kohaselt hinnatud ASA kogusummas.

3. Kui investeerimisühing on vara hoidnud ja hallanud vähem kui kuus kuud, kasutab ta ASA varasemaid, lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemiku andmeid niipea, kui need andmed on K-ASA arvutamiseks kättesaadavad. Pädev asutus võib asendada puuduvad varasemad andmed enda määratud andmetega, mis põhinevad direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt esitatud investeerimisühingu äriprognoosidel.

Artikkel 20

COH hindamine K‐COH arvutamiseks

1. K-COH arvutamisel on COH iga päev käideldavate kliendi korralduste koguväärtuse libisev keskmine, mida hinnatakse viimase kuue kuu (välja arvatud kolm viimast kuud) iga tööpäeva jooksul.

COH on ülejäänud kolme kuu iga päev hinnatavate väärtuste aritmeetiline keskmine.

K‐COH arvutatakse iga kuu esimesel tööpäeval.

2. COHd hinnatakse nii kassatehingute kui ka tuletisinstrumentide absoluutse ostuväärtuse ja absoluutse müügiväärtuse summana vastavalt järgmisele:

a)	kassatehingute puhul on väärtus iga tehingu puhul makstud või saadud summa;

b)	tuletisinstrumentide puhul on tehingu väärtus tuletislepingu tinglik väärtus.

Intressimäära tuletisinstrumentide tinglikku väärtust korrigeeritakse nende lepingute lõpptähtajani (aastates). Tinglik väärtus korrutatakse kestusega, mis arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

kestus = aeg lõpptähtajani (aastates) / 10

Ilma et see piiraks viienda lõigu kohaldamist, hõlmab COH tehinguid, mida täidab investeerimisühing, kes osutab väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid investeerimisfondide nimel.

COH hõlmab tehinguid, mis tulenevad investeerimisnõustamisest ja mille puhul investeerimisühing ei arvuta K-AUMi.

COH ei hõlma investeerimisühingu käideldavaid tehinguid, mis tulenevad kliendi investeerimisportfelli teenindamisest, kui investeerimisühing juba arvutab selle kliendi investeeringutega seotud K-AUMi või kui see tegevus on seotud sellise vara valitsemise delegeerimisega investeerimisühingule, kes ei osale kõnealuse investeerimisühingu AUMis artikli 17 lõike 2 alusel.

COH ei hõlma tehinguid, mida täidab investeerimisühing oma nimel kas iseenda või kliendi nimel.

Investeerimisühingud võivad jätta COH hindamisest välja korraldused, mida ei ole täidetud, kui sellise täitmata jätmise põhjuseks on korralduse õigeaegne tühistamine kliendi poolt.

3. Kui investeerimisühing on käidelnud klientide korraldusi vähem kui kuus kuud või on seda teinud pikemat aega väikese ja mitteseotud investeerimisühinguna, kasutab ta COH varasemaid, lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemiku andmeid niipea, kui need andmed on K-COH arvutamiseks kättesaadavad. Pädev asutus võib asendada puuduvad varasemad andmed enda määratud andmetega, mis põhinevad direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt esitatud investeerimisühingu äriprognoosidel.

3. PEATÜKK

Turule tekitatava riski K-tegurid

Artikkel 21

Turule tekitatava riski K-tegurite kohane nõue

1. Turule tekitatava riski K-tegurite kohane nõue oma arvel kas enda või kliendi nimel kaupleva investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide puhul on kas artikli 22 kohaselt arvutatud K-NPR või artikli 23 kohaselt arvutatud K-CMG.

2. Investeerimisühing haldab oma kauplemisportfelli vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa I jaotise 3. peatükile.

3. Turule tekitatava riski K-tegurite kohast nõuet kohaldatakse kõigi kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide suhtes, sealhulgas eriti võlainstrumentide (sealhulgas väärtpaberistamise instrumentide), kapitaliinstrumentide, investeerimisfondide, välisvaluuta- ja kulla- ning kaubapositsioonide (sealhulgas heitkogustega kauplemise positsioonide) suhtes.

4. Turule tekitatava riski K-tegurite kohase nõude arvutamisel võtab investeerimisühing arvesse muid kui kauplemisportfelli kuuluvaid positsioone, kui need tekitavad välisvaluutariski või kaubariski.

Artikkel 22

K-NPRi arvutamine

K-NPRi arvutamisel kasutatakse oma arvel kas enda või kliendi nimel kaupleva investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide omavahendite nõude arvutamiseks ühte järgmistest meetoditest:

a)	määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2., 3. ja 4. peatükis sätestatud standardmeetod;

b)	määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 1a. peatükis sätestatud alternatiivne standardmeetod;

c)	määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 1b. peatükis sätestatud alternatiivne sisemudeli meetod.

Artikkel 23

K-CMG arvutamine

1. Artikli 21 kohaldamisel lubab pädev asutus investeerimisühingul arvutada K-CMG kõigi positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse kliiringut, või portfellipõhiselt, kui kogu portfelli suhtes kohaldatakse kliiringut või tagatise kasutamist, järgmistel tingimustel:

a)	investeerimisühing ei kuulu konsolideerimisgruppi, millesse kuulub krediidiasutus;

kõnealuste tehingute kliirimise ja arveldamise eest vastutab nõuetele vastava keskse vastaspoole kliiriv liige ning asjaomane kliiriv liige on krediidiasutus või käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud investeerimisühing ning tehingud kliiritakse keskselt nõuetele vastavas keskses vastaspooles või need arveldatakse muul viisil põhimõttel „väärtpaberiülekanne makse vastu“ asjaomase kliiriva liikme vastutusel;

c)	kliiriva liikme nõutud tagatiste kogusumma arvutamiseks kasutatakse kliiriva liikme tagatise mudelit;

investeerimisühing on tõendanud pädevale asutusele, et K-CMG kasutamine turule tekitatava riski K-tegurite kohase nõude arvutamiseks on põhjendatud teatavate kriteeriumidega, mille hulgas võivad olla investeerimisühingu põhitegevuse laad, mis põhimõtteliselt on kliiriva liikme vastutusel toimuv kauplemistegevus, mille suhtes kohaldatakse kliirimist ja võimendustagatise kasutamist, ning asjaolu, et investeerimisühingu muu tegevus on nimetatud põhitegevusega võrreldes ebaoluline, ning

e)	pädev asutus on hinnanud, et portfelli(de), mille suhtes kohaldatakse K-CMGd, valimise aluseks ei olnud õiguslik arbitraaž eesmärgiga lahendada omavahendite nõudeid ebaproportsionaalsel või ebamõistlikul viisil.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel kinnitab pädev asutus regulaarselt tehtava hindamisega, et tagatise mudeli kasutamise tulemuseks on tagatisnõuded, mis kajastavad selliste toodete riskitunnuseid, millega investeerimisühingud kauplevad, ning mille puhul võetakse arvesse tagatiste seadmise nõudmise intervalli, turulikviidsust ning muutuste võimalikkust tehingu kestuse jooksul.

Tagatisnõuded peavad olema piisavad, et katta vähemalt 99 % kahjust, mis võib olla tingitud riskipositsioonide muutusest teatava aja jooksul, nähes ette vähemalt kahe tööpäeva pikkuse hoidmisaja. Tagatise mudelid, mida asjaomane kliiriv liige kasutab käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud lisatagatise nõudeks, on alati kavandatud nii, et nendega saavutatakse samaväärne usaldusväärsuse tase nagu see, mis on nõutav määruse (EL) nr 648/2012 artikli 41 tagatisnõudeid käsitlevates sätetes.

2. K-CMG on selliste tagatiste suuruselt kolmas kogusumma, mida kliiriv liige investeerimisühingult iga päev viimase kolme kuu jooksul nõuab ja mis on korrutatud 1,3ga.

3. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõikes 2 osutatud nõutud tagatiste kogusumma arvutamist ja K-CMG arvutamise meetodit, eriti juhul kui K-CMGd kohaldatakse portfellipõhiselt, ning lõike 1 punkti e sätete täitmise tingimusi.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

4. PEATÜKK

Investeerimisühingule tekitatava riski K-tegurid

Artikkel 24

Investeerimisühingule tekitatava riski K-tegurite kohane nõue

Investeerimisühingule tekitatava riski K-tegurite kohane nõue määratakse kindlaks järgmise valemi kohaselt:

K-TCD + K-DTF + K-CON

kus:

K-TCD võrdub artikli 26 kohaselt arvutatud summaga;

K-DTF võrdub artikli 33 kohaselt hinnatud DTFiga, mis on korrutatud artikli 15 lõike 2 kohase vastava koefitsiendiga ja

K-CON võrdub artikli 39 kohaselt arvutatud summaga.

K-TCD ja K-CON põhinevad oma arvel kas enda või kliendi nimel kaupleva investeerimisühingu kauplemisportfellis kajastatud tehingutel.

K-DTF põhineb oma arvel kas enda või kliendi nimel kaupleva investeerimisühingu kauplemisportfellis kajastatud tehingutel ja tehingutel, mida investeerimisühing teeb kliendi korralduste täitmisel enda nimel.

1. jagu

Tehingu vastaspoole makseviivitus

Artikkel 25

Kohaldamisala

1. Käesolevat jagu kohaldatakse järgmiste lepingute ja tehingute suhtes:

määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletislepingud, välja arvatud järgmised tuletislepingud:

tuletislepingud, mida kliiritakse otse või kaudselt keskse vastaspoole kaudu, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

—

investeerimisühingu positsioonid ja vara, mis on seotud kõnealuste lepingutega, on eristatud ja eraldatud nii kliiriva liikme kui ka keskse vastaspoole tasandil nii kliiriva liikme kui ka kõnealuse kliiriva liikme muude klientide positsioonidest ja varast ning tulenevalt sellest eristamisest ja eraldamisest on need positsioonid ja vara riigisisese õiguse kohaselt kliiriva liikme või tema ühe või mitme muu kliendi makseviivituse või maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud;

—

kliiriva liikme suhtes kohaldatavate või talle siduvate õigusnormide ja lepinguliste kokkulepetega soodustatakse esialgse kliiriva liikme makseviivituse või maksejõuetuse korral kliendi nende lepingutega seotud positsioonide ja vastava tagatise ülekandmist teisele kliirivale liikmele kohaldatava riski võimendustagatise perioodi jooksul;

—	investeerimisühing on saanud sõltumatu, kirjaliku ja põhjendatud õigusliku hinnangu, milles jõutakse järeldusele, et õigusliku vaidlustamise korral ei kannaks investeerimisühing kahju oma kliiriva liikme ega oma kliiriva liikme kliendi maksejõuetuse tõttu;

ii)	börsil kaubeldavad tuletislepingud;

iii)	tuletislepingud, millega maandatakse investeerimisühingu positsiooni, mis tuleneb kauplemisportfellivälisest tegevusest;

b)	pika arveldustähtajaga tehingud;

c)	repotehingud;

d)	väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud;

e)	võimenduslaenu tehingud;

f)	muud liiki väärtpaberitega finantseerimise tehingud;

g)	direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punktis 2 osutatud krediit ja laenud, kui investeerimisühing kaupleb kliendi nimel või võtab vastu ja edastab korralduse seda täitmata.

Esimese lõigu punkti a alapunkti i kohaldamisel loetakse tuletislepingud, mida otse või kaudselt kliiritakse nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu, kõnealuses punktis loetletud tingimustele vastavaks.

2. K‐TCD arvutamisel ei võeta arvesse tehinguid järgmist liiki vastaspooltega:

a)	keskvalitsused ja keskpangad, kui nende aluspositsioonidele määratakse riskikaal 0 % vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 114;

b)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 loetletud mitmepoolsed arengupangad;

c)	määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 118 loetletud rahvusvahelised organisatsioonid.

3. Pädevate asutuste eelneval nõusolekul võib investeerimisühing jätta K‐TCD arvutamisel välja tehingud vastaspoolega, kes on tema emaettevõtja, tema tütarettevõtja, tema emaettevõtja tütarettevõtja või ettevõtja, kellega ta on seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses. Pädevad asutused annavad nõusoleku, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	vastaspool on krediidiasutus, investeerimisühing või finantseerimisasutus, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid;

vastaspool kuulub täielikult sama usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alla nagu investeerimisühingki vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 või käesoleva määruse artiklile 7 või vastaspoole ja investeerimisühingu üle tehakse konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet vastavalt käesoleva määruse artiklile 8;

c)	vastaspoole suhtes kohaldatakse samu riski hindamise, mõõtmise ja kontrolli protseduure kui investeerimisühingu suhtes;

d)	vastaspool asub investeerimisühinguga samas liikmesriigis;

e)	vastaspoolel puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks ja kohustuste tagasimaksmiseks investeerimisühingule.

4. Erandina käesolevast jaost võib investeerimisühing pädeva asutuse nõusolekul arvutada määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletislepingute riskipositsiooni väärtuse ning käesoleva artikli lõike 1 punktides b–f osutatud tehingute puhul kasutada ühte määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jaos sätestatud meetoditest ning arvutada seonduvad omavahendite nõuded, korrutades riskipositsiooni väärtuse riskiteguriga, mis on vastaspoole liigile käesoleva määruse artikli 26 tabeli 2 kohaselt määratud.

Investeerimisühingud, kelle üle tehakse järelevalvet konsolideeritud alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükile, võivad arvutada seonduva omavahendite nõude, korrutades määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatüki 1. jao kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara 8 %-ga.

5. Käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud erandi kohaldamisel kohaldavad investeerimisühingud ka krediidiväärtuse korrigeerimise tegurit, korrutades käesoleva artikli lõike 2 kohaselt arvutatud omavahendite nõude artikli 32 kohaselt arvutatud korrigeerimise teguriga.

Krediidiväärtuse korrigeerimise teguri kordaja kohaldamise asemel võivad investeerimisühingud, kelle üle tehakse järelevalvet konsolideeritud alusel vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükile, arvutada krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa VI jaotisele.

Artikkel 26

K-TCD arvutamine

K-TCD arvutamiseks määratakse omavahendite nõue kindlaks järgmise valemi kohaselt:

omavahendite nõue = α · EV · RF · CVA

kus:

α = 1,2,

EV = vastavalt artiklile 27 arvutatud riskipositsiooni väärtus,

RF = vastaspoole liigile tabeli 2 kohaselt kindlaks määratud riskitegur ning

CVA = vastavalt artiklile 32 arvutatud krediidiväärtuse korrigeerimine.

Tabel 2

Vastaspoole liik	Riskitegur
Keskvalitsused, keskpangad ja avaliku sektori asutused	1,6 %
Krediidiasutused ja investeerimisühingud	1,6 %
Muud vastaspooled	8 %

Artikkel 27

Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

Riskipositsiooni väärtus arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

riskipositsiooni väärtus = Max (0; RC + PFE – C)

kus:

RC = artikli 28 kohaselt kindlaks määratud asenduskulu,

PFE = artikli 29 kohaselt arvutatud võimalik tulevane riskipositsioon ning

C = artikli 30 kohaselt kindlaks määratud tagatis.

Asenduskulu (RC) ja tagatist (C) kohaldatakse kõigi artiklis 25 osutatud tehingute suhtes.

Võimalikku tulevast riskipositsiooni (PFE) kohaldatakse üksnes tuletislepingute suhtes.

Investeerimisühing võib arvutada üksiku riskipositsiooni väärtuse tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kõikide lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingute suhtes, kui täidetud on artiklis 31 sätestatud tingimused. Kui mõni nimetatud tingimus ei ole täidetud, käsitab investeerimisühing iga tehingut iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina.

Artikkel 28

Asenduskulu

Lõikes 27 osutatud asenduskulu määratakse kindlaks järgmiselt:

a)	RC on tuletislepingute puhul CMV;

b)	pika arveldustähtajaga tehingute puhul on RC sularaha arveldussumma, mille investeerimisühing peab arveldamisel tasuma või saama; saadaolevaid summasid käsitatakse positiivse summana ja maksmisele kuuluvaid summasid käsitatakse negatiivse summana;

c)	repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul on RC laenuks antud või võetud raha summa; investeerimisühingu poolt laenuks antud raha käsitatakse positiivse summana ja investeerimisühingu poolt laenuks võetud raha käsitatakse negatiivse summana;

d)	väärtpaberitega finantseerimise tehingute puhul, kui mõlemad tehingu pooled on väärtpaberid, määratakse RC kindlaks investeerimisühingu poolt laenuks antud väärtpaberi CMV alusel; CMVd suurendatakse, kasutades artikli 30 tabelis 4 esitatud vastava volatiilsusega korrigeerimist;

e)	võimenduslaenu tehingute ning artikli 25 lõike 1 punktis g osutatud krediidi ja laenude puhul määratakse RC kindlaks vara puhasväärtuse alusel vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

Artikkel 29

Võimalik tulevane riskipositsioon

1. Artiklis 27 osutatud võimalik tulevane riskipositsioon (PFE) arvutatakse iga tuletisinstrumendi puhul järgmiste korrutisena:

a)	tehingu tegelik tinglik väärtus (EN), mis on arvutatud käesoleva artikli lõigete 2–6 kohaselt, ning

b)	käesoleva artikli lõike 7 kohaselt määratud järelevalveline tegur (SF).

2. Tegelik tinglik väärtus on lõike 3 kohaselt arvutatud tingliku väärtuse, lõike 4 kohaselt arvutatud kestuse ja lõike 6 kohaselt arvutatud järelevalvelise delta korrutis.

3. Tinglik väärtus, kui see ei ole selgelt märgitud ja kuni lõpptähtajani fikseeritud, määratakse kindlaks järgmiselt:

välisvaluuta tuletislepingute puhul on tinglik väärtus lepingu välisvaluuta poole tinglik väärtus, mis on konverteeritud omavääringusse; kui välisvaluuta tuletisinstrumendi mõlemad pooled on nomineeritud muus valuutas kui omavääring, konverteeritakse mõlema poole tinglik väärtus omavääringusse ja tinglik väärtus määratakse kindlaks suurema omavääringu väärtusega poole alusel;

b)	aktsia- ja kaubatuletislepingute ning lubatud heitkoguse väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentide puhul on tinglik väärtus instrumendi ühe ühiku turuhinna ja tehingu kohase ühikute arvu korrutis;

c)	mitme väljamaksega tehingute puhul, mis sõltuvad teatavatest tingimustest (sealhulgas digitaaloptsioonid või tingimusliku lunastustähtajaga forvardid), arvutab investeerimisühing tingliku väärtuse iga tingimuse puhul ja kasutab suurimat saadud tulemust;

d)	kui tinglik väärtus määratakse kindlaks turuväärtustel põhineva valemi kohaselt, kasutab investeerimisühing tehingu tingliku väärtuse kindlaksmääramiseks CMVd;

e)	muutuva tingliku väärtusega vahetustehingute (näiteks amortiseeruva või suureneva tingliku väärtusega vahetustehingud) puhul kasutavad investeerimisühingud tehingu tingliku väärtusena vahetustehingu järelejäänud tähtaja keskmist tinglikku väärtust;

f)	finantsvõimendusega vahetustehingud konverteeritakse samaväärse finantsvõimenduseta vahetustehingu tinglikuks väärtuseks nii, et kui kõik vahetustehingu intressimäärad korrutatakse teguriga, korrutatakse märgitud tinglik väärtus intressimäärade teguriga, et määrata kindlaks tinglik väärtus;

g)	tuletislepingute puhul, mille puhul vahetatakse põhisummat mitu korda, korrutatakse tinglik väärtus tuletislepingu põhisumma vahetuste arvuga, et määrata kindlaks tinglik väärtus.

4. Intressimäära- ja krediidituletislepingute tinglikku väärtust nende lepingute lõpptähtajani (aastates) korrigeeritakse vastavalt kestusele, mis arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

kestus = (1 – exp (–0,05 · aeg lõpptähtajani)) / 0,05

Tuletislepingute puhul, mis ei ole intressimäära- ja krediidituletislepingud, on kestus 1.

5. Lepingu lõpptähtaeg on viimane kuupäev, mil lepingut saab veel täita.

Kui tuletisinstrumendi puhul on aluseks muu intressimäära- või krediidiinstrumendi väärtus, määratakse ajavahemik aluseks oleva instrumendi põhjal.

Optsioonide puhul on lõpptähtaeg lepingus kindlaks määratud hiliseim täitmiskuupäev.

Tuletislepingu puhul, mis on struktureeritud selliselt, et kindlaksmääratud kuupäevadel arveldatakse kõik olemasolevad riskipositsioonid ja tingimusi korrigeeritakse nii, et lepingu õiglane väärtus on null, võrdub järelejäänud tähtaeg ajavahemikuga kuni järgmise korrigeerimise kuupäevani.

6. Optsioonide ja vahetusoptsioonide järelevalvelist deltat võib arvutada investeerimisühing ise, kasutades selleks asjakohast mudelit, mille pädevad asutused on heaks kiitnud. Mudel hindab optsiooni väärtuse muutust alusvara turuväärtuse väikeste muutuste korral. Tehingute puhul, mis ei ole optsioonid ja vahetusoptsioonid, või juhul, kui pädevad asutused ei ole mudelit heaks kiitnud, on delta 1.

7. Iga varaklassi järelevalveline tegur (SF) on kindlaks määratud järgmises tabelis.

Tabel 3

Varaklass	Järelevalveline tegur
Intressimäär	0,5 %
Välisvaluuta	4 %
Krediit	1 %
Aktsia	32 %
Aktsiaindeks	20 %
Kaup ja lubatud heitkoguse väärtpaberid	18 %
Muu	32 %

8. Tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon on kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute võimalike tulevaste riskipositsioonide summa, mis korrutatakse

a)	0,42-ga selliste finants- ja finantssektoriväliste vastaspooltega tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille tagatist vahetatakse vastaspoolega kahepoolselt, kui see on nõutav vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 11 sätestatud tingimustele;

b)	1-ga muude tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul.

Artikkel 30

Tagatis

1. Kõiki nii kahepoolsete kui ka artiklis 25 osutatud kliiritavate tehingute tagatisi korrigeeritakse volatiilsusega vastavalt järgmisele tabelile.

Tabel 4

Varaklass		Volatiilsusega korrigeerimine, repotehingud	Volatiilsusega korrigeerimine, muud tehingud
Keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid	≤ 1 aasta	0,707 %	1 %
	> 1 aasta ≤ 5 aastat	2,121 %	3 %
	> 5 aastat	4,243 %	6 %
Muude üksuste emiteeritud võlaväärtpaberid	≤ 1 aasta	1,414 %	2 %
	> 1 aasta ≤ 5 aastat	4,243 %	6 %
	> 5 aastat	8,485 %	12 %
Väärtpaberistamise positsioonid	≤ 1 aasta	2,828 %	4 %
	> 1 aasta ≤ 5 aastat	8,485 %	12 %
	> 5 aastat	16,970 %	24 %
Börsil noteeritud aktsiad ja vahetatavad väärtpaberid		14,143 %	20 %
Muud väärtpaberid ja kaubad		17,678 %	25 %
Kuld		10,607 %	15 %
Raha		0 %	0 %

Tabeli 4 kohaldamisel ei hõlma väärtpaberistamise positsioonid edasiväärtpaberistamise positsioone.

Pädevad asutused võivad muuta volatiilsusega korrigeerimist teatavat liiki kaupade puhul, mille hinna volatiilsuse tasemed on erinevad. Nad teavitavad EBAt sellistest otsustest koos muudatuste põhjendustega.

2. Tagatise väärtus määratakse kindlaks järgmiselt:

a)	artikli 25 lõike 1 punktide a, e ja g kohaldamisel sellise tagatise summa alusel, mille investeerimisühing sai oma vastaspoolelt ja mida vähendatakse vastavalt tabelile 4;

b)	artikli 25 lõike 1 punktides b, c, d ja f osutatud tehingute puhul, väärtpaberi osa CMV ning investeerimisühingu antud või saadud tagatise netoväärtuse summa alusel.

Väärtpaberitega finantseerimise tehingute puhul, kui mõlemad tehingu osad on väärtpaberid, määratakse tagatis kindlaks investeerimisühingu poolt laenuks võetud väärtpaberi CMV alusel.

Kui investeerimisühing ostab või on andnud laenuks väärtpaberi, käsitatakse väärtpaberi CMVd negatiivse summana ning seda vähendatakse suurema negatiivse summani, kasutades tabeli 4 kohast volatiilsusega korrigeerimist. Kui investeerimisühing müüb või on võtnud laenuks väärtpaberi, käsitatakse väärtpaberi CMVd positiivse summana ning seda vähendatakse, kasutades tabeli 4 kohast volatiilsusega korrigeerimist.

Kui lepingujärgne tasaarvestuskokkulepe hõlmab artiklis 31 sätestatud tingimustel erinevat liiki tehinguid, kohaldatakse tabelis 4 toodud „muude tehingute“ suhtes kohaldatavat volatiilsusega korrigeerimist vastavate summade suhtes, mis arvutatakse esimese lõigu punktide a ja b kohaselt emitentide alusel iga varaklassi piires.

3. Kui tehingu ja saadud või antud tagatise valuutad ei ole vastavuses, kohaldatakse täiendavat valuutade mittevastavusega seotud 8 % volatiilsusega korrigeerimist.

Artikkel 31

Tasaarvestus

Käesoleva jao kohaldamisel võib investeerimisühing esiteks käsitada tasaarvestuskokkuleppe täiesti identseid lepinguid ühe lepinguna, mille tinglik väärtus võrdub netolaekumistega, teiseks võib tasaarvestada muid tehinguid, mida uuendatakse selliselt, et investeerimisühingu ja tema vastaspoole vahelised kõik kohustused koondatakse automaatselt nii, et uuendamisega asendatakse õiguslikult varasemad brutokohustused ühe netosummaga, ning kolmandaks võib tasaarvestada muid tehinguid, mille puhul investeerimisühing tagab, et täidetud on järgmised tingimused:

tasaarvestusleping vastaspoolega või muu kokkulepe, millega luuakse üksainus õiguslik kohustus ja mis hõlmab kõiki tehinguid, nii et investeerimisühingul oleks õigus saada või kohustus maksta üksnes üksikute tehingute turuhinnapõhiste positiivsete ja negatiivsete väärtuste netosumma, kui vastaspool ei suuda oma kohustusi täita seoses mõne järgmise asjaoluga:

i)	makseviivitus;

ii)

pankrot;

iii)	likvideerimine või

iv)	samalaadsed asjaolud;

b)	tasaarvestusleping ei sisalda tingimusi, mille kohaselt vastaspoole makseviivituse korral on makseviivituses mitteoleval poolel lubatud tasuda makseviivituses olevale poolele maksed osaliselt või neid üldse mitte tasuda, isegi juhul, kui makseviivituses olev pool on netovõlausaldaja;

investeerimisühing on saanud sõltumatu kirjaliku ja põhjendatud õigusliku arvamuse selle kohta, et tasaarvestuskokkuleppe õigusliku vaidlustamise korral oleksid investeerimisühingu nõuded ja kohustused samaväärsed punktis a osutatud nõuete ja kohustustega järgmise õiguskorra alusel:

i)	sellise jurisdiktsiooni õigus, kus vastaspool on asutatud;

ii)	kui asjaga on seotud vastaspoole välisfiliaal, sellise jurisdiktsiooni õigus, kus filiaal asub;

iii)	õigus, mis reguleerib tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud individuaalseid tehinguid, või

iv)	õigus, mis reguleerib tasaarvestuse tegemiseks vajalikku lepingut või kokkulepet.

Artikkel 32

Krediidiväärtuse korrigeerimine

Käesoleva jao tähenduses on krediidiväärtuse korrigeerimine vastaspoolega sõlmitud tehingute portfelli keskmise turuväärtuse korrigeerimine, mis kajastab vastaspoole krediidiriski CMVd investeerimisühingu jaoks, kuid ei kajasta investeerimisühingu krediidiriski CMVd vastaspoole jaoks.

Krediidiväärtuse korrigeerimine on kõigi tehingute puhul 1,5, välja arvatud järgmised tehingud, mille puhul krediidiväärtuse korrigeerimine on 1:

a)	tehingud finantssektoriväliste vastaspooltega, mis on määratletud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 9, või kolmandas riigis asutatud finantssektoriväliste vastaspooltega, kui need tehingud ei ületa kõnealuse määruse artikli 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kliirimiskünnist;

b)	määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 3 sätestatud grupisisesed tehingud;

c)	pika arveldustähtajaga tehingud;

d)	väärtpaberitega finantseerimise tehingud, sealhulgas võimenduslaenu tehingud, välja arvatud juhul, kui pädev asutus leiab, et neist tehingutest tulenevad investeerimisühingu krediidiväärtuse korrigeerimise riskipositsioonid on olulised, ning

e)	artikli 25 lõike 1 punktis g osutatud krediit ja laenud.

2. jagu

Päevane kauplemismaht

Artikkel 33

DTFi hindamine K-DTFi arvutamiseks

1. K-DTFi arvutamisel on DTF päevase kauplemismahu koguväärtuse libisev keskmine, mida hinnatakse viimase üheksa kuu (välja arvatud kolm viimast kuud) iga tööpäeva jooksul.

DTF on ülejäänud kuue kuu iga päev hinnatavate väärtuste aritmeetiline keskmine.

K-DTF arvutatakse iga kuu esimesel tööpäeval.

2. DTFi hinnatakse nii kassatehingute kui ka tuletisinstrumentide absoluutse ostuväärtuse ja absoluutse müügiväärtuse summana vastavalt järgmisele:

a)	kassatehingute puhul on väärtus iga tehingu puhul makstud või saadud summa,

b)	tuletisinstrumentide puhul on tehingu väärtus tuletislepingu tinglik väärtus.

kestus = aeg lõpptähtajani (aastates) / 10

3. DTF ei hõlma tehinguid, mida täidab investeerimisühing, kelle ülesanne on osutada väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid investeerimisfondide nimel.

DTF hõlmab tehinguid, mida täidab investeerimisühing oma nimel kas iseenda jaoks või kliendi nimel.

4. Kui investeerimisühingul on olnud päevane kauplemismaht vähem kui üheksa kuud, kasutab ta DTFi varasemaid, lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemiku andmeid niipea, kui need andmed on K-DTFi arvutamiseks kättesaadavad. Pädev asutus võib asendada puuduvad varasemad andmed enda määratud andmetega, mis põhinevad direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt esitatud investeerimisühingu äriprognoosidel.

5. PEATÜKK

Keskkonna- ja sotsiaalsed eesmärgid

Artikkel 34

Keskkonna- või sotsiaalsete eesmärkidega seotud tegevuse suhtes riskipositsiooni omava vara usaldatavusnõuetekohane käsitlemine

1. EBA hindab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist olemasolevate andmete ja komisjoni jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise töörühma järelduste põhjal, kas olulisel määral keskkonna- või sotsiaalsete eesmärkidega seotud tegevuse suhtes riskipositsiooni omava vara usaldatavusnõuetekohane käsitlemine kohandatud K‐tegurite või kohandatud K-teguri koefitsientide näol oleks usaldatavusnõuete seisukohast põhjendatud. Eelkõige hindab EBA järgmist:

a)	eri meetodid varaklasside riskipositsioonide hindamiseks olulisel määral keskkonna- või sotsiaalsete eesmärkidega seotud tegevuse suhtes;

b)	olulisel määral keskkonna- või sotsiaalsete eesmärkidega seotud tegevuse suhtes riskipositsiooni omava vara konkreetsed riskiprofiilid;

c)	õigusnormide muutumisest (näiteks seoses kliimamuutuste leevendamisega) tingitud vara väärtuse vähenemise riskid;

d)	olulisel määral keskkonna- või sotsiaalsete eesmärkidega seotud tegevuse suhtes riskipositsiooni omava vara usaldatavusnõuete kohase käsitlemise võimalik mõju finantsstabiilsusele.

2. EBA esitab tuvastatud asjaolude kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande hiljemalt 26. detsembriks 2021.

3. Lõikes 2 osutatud aruande alusel esitab komisjon kohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.

IV OSA

KONTSENTRATSIOONIRISK

Artikkel 35

Jälgimiskohustus

1. Investeerimisühing jälgib ja kontrollib oma kontsentratsiooniriski vastavalt käesolevale osale, kohaldades usaldusväärset haldus- ja raamatupidamisarvestuse korda ja tugevaid sisekontrollimehhanisme.

2. Käesoleva osa kohaldamisel tähendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ka kõiki era- või avalik-õiguslikke ettevõtjaid (sealhulgas nende ettevõtjate filiaale), tingimusel et need ettevõtjad vastaksid käesolevas määruses sätestatud krediidiasutuse või investeerimisühingu määratlusele, kui nad oleksid asutatud liidus, ning tingimusel et nad on saanud tegevusloa kolmandas riigis, mis kohaldab usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivseid nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.

Artikkel 36

Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

1. Investeerimisühing, kes ei vasta artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, arvutab käesoleva osa kohaldamisel kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes võetud riskipositsiooni väärtuse, liites kokku järgmise:

investeerimisühingu positiivne pika positsiooni ülejääk lühikese positsiooni suhtes kõigis kauplemisportfelli kuuluvates finantsinstrumentides, mille kõnealune klient on emiteerinud, kusjuures iga konkreetse instrumendi netopositsioon arvutatakse vastavalt artikli 22 punktides a, b ja c osutatud sätetele;

b)	kõnealuse kliendiga sõlmitud lepingute ja tehingute, millele on osutatud artikli 25 lõikes 1, riskipositsiooni väärtus arvutatakse artiklis 27 sätestatud viisil.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel arvutab investeerimisühing, kes turule tekitatava riski K-tegurite kohase nõude arvutamisel arvutab kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide omavahendite nõudeid vastavalt artiklis 23 sätestatud meetodile, nende positsioonide kontsentratsiooniriski netopositsiooni vastavalt artikli 22 punktis a osutatud sätetele.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel arvutab investeerimisühing, kes K-TCD arvutamisel arvutab omavahendite nõudeid, kasutades käesoleva määruse artikli 25 lõikes 4 osutatud meetodeid, käesoleva määruse artikli 25 lõikes 1 osutatud lepingute ja tehingute riskipositsiooni väärtuse, kasutades määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jaos sätestatud meetodeid.

2. Omavahel seotud klientide rühmade suhtes oleva riskipositsiooni väärtuse arvutamisel liidetakse kokku rühma kuuluvate üksikute klientide kõik riskipositsioonid ning neid käsitatakse üheainsa riskipositsioonina.

3. Arvutades kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes olevaid riskipositsioone, võtab investeerimisühing kõik mõistlikud meetmed, et teha kindlaks asjaomaste tehingute alusvara ja aluseks olevate riskipositsioonide vastaspool.

Artikkel 37

Kontsentratsiooniriski piirmäärad ja riskipositsiooni väärtuse ületamine

1. Investeerimisühingu riskipositsiooni väärtuse kontsentratsiooniriski piirmäär üksikkliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes on 25 % tema omavahenditest.

Kui kõnealune üksikklient on krediidiasutus või investeerimisühing või kui omavahel seotud klientide rühm hõlmab üht või mitut krediidiasutust või investeerimisühingut, on kontsentratsiooniriski piirmäär kas 25 % investeerimisühingu omavahenditest või 150 miljonit eurot, olenevalt sellest, kumb on suurem, tingimusel et kõigi selliste omavahel seotud klientide suhtes olevate riskipositsioonide väärtuste summa, kes ei ole krediidiasutused või investeerimisühingud, kontsentratsiooniriski piirmäär on 25 % investeerimisühingu omavahenditest.

Kui 150 miljonit eurot on suurem kui 25 % investeerimisühingu omavahenditest, ei tohi kontsentratsiooniriski piirmäär ületada 100 % investeerimisühingu omavahenditest.

2. Lõikes 1 osutatud piirmäärade ületamise korral täidab investeerimisühing artiklis 38 sätestatud teavitamiskohustust ning täidab vastavalt artiklile 39 omavahendite nõuet riskipositsiooni väärtuse ületamise suhtes.

Investeerimisühing arvutab üksikkliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes võetud riskipositsiooni väärtuse ületamise järgmise valemi kohaselt:

riskipositsiooni väärtuse ületamine = EV – L

kus:

EV = artiklis 36 sätestatud viisil arvutatud riskipositsiooni väärtus ning

L = käesoleva artikli lõikes 1 kindlaks määratud kontsentratsiooniriski piirmäär.

3. Üksikkliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes võetud riskipositsiooni väärtus ei tohi ületada

a)	500 % investeerimisühingu omavahenditest, kui ületamisest on möödunud 10 või vähem päeva;

b)	kokku 600 % investeerimisühingu omavahenditest iga ületamise puhul, mis on kestnud rohkem kui 10 päeva.

Artikkel 38

Teavitamiskohustus

1. Kui artiklis 37 osutatud piirmäärasid on ületatud, teatab investeerimisühing viivitamata pädevatele asutustele ületamise summa ning asjaomase üksikkliendi nime ning omavahel seotud klientide rühma nime, kui see on asjakohane.

2. Pädevad asutused võivad investeerimisühingule kehtestada tähtaja artiklis 37 osutatud piirmäärade järgimiseks.

Artikkel 39

K-CONi arvutamine

1. K-CONi omavahendite nõue on omavahendite nõude kogusumma, mis on iga kliendi või omavahel seotud klientide rühma kohta arvutatud tabeli 6 1. veeru vastava rea omavahendite nõudena, mis on osa individuaalsest ületamisest ja korrutatud

a)	200 %-ga, kui ületamine on kestnud kauem kui 10 päeva;

b)	tabeli 6 2. veerus esitatud vastava teguriga pärast 10. päeva alates piirmäära ületamise kuupäevast, määrates iga ületamise osakaalu tabeli 6 1. veeru vastavasse ritta.

2. Lõikes 1 osutatud piirmäära ületamise omavahendite nõue arvutatakse järgmise valemi alusel:

kus:

OFRE = omavahendite nõue piirmäära ületamise korral;

OFR = üksikkliendi või omavahel seotud klientide rühmade suhtes olevad riskipositsiooni omavahendite nõuded, mille arvutamisel liidetakse kokku rühma kuuluvate üksikklientide kõik omavahendite nõuded ning neid käsitatakse üheainsa riskipositsioonina;

EV = artiklis 36 sätestatud viisil arvutatud riskipositsiooni väärtus;

EVE = artikli 37 lõikes 2 sätestatud viisil arvutatud riskipositsiooni väärtuse ületamine.

K-CONi arvutamisel peavad riskipositsioonide omavahendite nõuded, mis tulenevad sellest, et investeerimisühingu pikk positsioon ületab tema lühikesi positsioone kõigis kauplemisportfelli kuuluvates finantsinstrumentides, mille kõnealune klient on emiteerinud, kusjuures iga konkreetse instrumendi netopositsioon arvutatakse vastavalt artikli 22 punktides a, b ja c osutatud sätetele, sisaldama üksnes eririski nõudeid.

Investeerimisühing, kes turule tekitatava riski K-tegurite kohase nõude arvutamisel arvutab kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide omavahendite nõudeid vastavalt artiklis 23 sätestatud meetodile, arvutab seoses nende positsioonide kontsentratsiooniriskiga riskipositsiooni omavahendite nõude vastavalt artikli 22 punktis a osutatud sätetele.

Tabel 6

1. veerg Riskipositsiooni väärtuse ületamine, protsent omavahenditest	2. veerg Tegur
Kuni 40 %	200 %
40 % – 60 %	300 %
60 % – 80 %	400 %
80 % – 100 %	500 %
100 % – 250 %	600 %
Üle 250 %	900 %

Artikkel 40

Kord, millega tagatakse, et investeerimisühingud ei hoia kõrvale K-CONi omavahendite nõude täitmisest

1. Investeerimisühing ei tohi kanda artikli 37 lõike 1 kohast piirmäära ületavaid riskipositsioone ajutiselt üle samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale või mittekuuluvale teisele ettevõtjale või teha muid kunstlikke tehinguid riskipositsiooni sulgemiseks artiklis 39 osutatud kümne päeva jooksul ja uue riskipositsiooni tekitamiseks.

2. Investeerimisühingul on süsteemid, mis tagavad, et lõikes 1 osutatud ülekandest teatatakse viivitamata pädevatele asutustele.

Artikkel 41

Väljajätmine

1. Artiklis 37 sätestatud nõuete kohaldamisel jäetakse välja järgmised riskipositsioonid:

a)	riskipositsioonid, mis arvatakse täielikult maha investeerimisühingu omavahenditest;

b)	riskipositsioonid, mis tekivad makseteenuste, valuuta- ja väärtpaberitehingute arveldamisel ning rahaülekannete tegemisel;

riskipositsioonid, milleks on nõuded:

keskvalitsuste, keskpankade, avaliku sektori asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või mitmepoolsete arengupankade vastu ning selliste isikute poolt tagatud või neile omistatavad nõuded, kui nendele riskipositsioonidele määratakse riskikaal 0 % vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 114–118;

ii)	Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu;

iii)	kesksete vastaspoolte vastu ja kesksete vastaspooltega seonduvad tagatisfondi osamaksed.

2. Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt jätta artikli 37 kohaldamisel välja järgmised riskipositsioonid:

a)	pandikirjad;

riskipositsioonid, mis investeerimisühingul on tekkinud seoses oma emaettevõtja, selle emaettevõtja teiste tütarettevõtjate või investeerimisühingu oma tütarettevõtjatega, tingimusel et need ettevõtjad kuuluvad järelevalve alla – kas konsolideeritud alusel tehtava järelevalve alla vastavalt käesoleva määruse artiklile 7 või määrusele (EL) nr 575/2013 või tema üle tehakse kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet vastavalt käesoleva määruse artiklile 8 või vastavalt kolmandas riigis kehtivatele samaväärsetele õigusnormidele ning täidetud on järgmised tingimused:

i)	emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi kapitali kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks ning

ii)	emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrolli protseduurid hõlmavad ka finantssektori ettevõtjat.

Artikkel 42

Kaubadiileritele ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diileritele tehtav erand

1. Käesoleva osa sätteid ei kohaldata kaubadiilerite ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diilerite suhtes, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	teine vastaspool on finantssektoriväline vastaspool;

b)	mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrolli protseduure;

c)	tehing aitab hinnangu kohaselt vähendada riske, mis on otseselt seotud finantssektorivälise vastaspoole või asjaomase konsolideerimisgrupi äritegevuse või finantseerimistegevusega.

2. Enne lõikes 1 osutatud erandi kohaldamist teavitab investeerimisühing pädevat asutust.

V OSA

LIKVIIDSUS

Artikkel 43

Likviidsusnõue

1. Investeerimisühingu likviidse vara summa peab olema vähemalt kolmandik püsivate üldkulude nõudest, mis on arvutatud vastavalt artikli 13 lõikele 1.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võivad pädevad asutused vabastada esimese lõigu kohaldamisest investeerimisühingud, kes vastavad artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, ning nad teavitavad sellest nõuetekohaselt EBAt.

Esimese lõigu kohaldamisel on likviidne vara selle koosseisu piiramata järgmine:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 osutatud vara samadel tingimustel (kõlblikkuskriteeriumid ja kohaldatavad väärtuskärped), nagu on sätestatud nimetatud artiklites;

delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 15 osutatud vara kogusummas kuni 50 miljonit eurot või võrdväärses summas omavääringus, millele kehtivad samad kõlblikkuskriteeriumid, välja arvatud nimetatud määruse artikli 15 lõikes 1 osutatud 500 miljoni euro suurune künnis, ja samad kohaldatavad väärtuskärped, nagu on sätestatud nimetatud artiklis;

kauplemiskohas kaubeldavad käesoleva lõigu punktidega a ja b hõlmamata finantsinstrumendid, millel on olemas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 17 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/567 (26) artiklites 1–5 määratletud likviidne turg, tingimusel et nende suhtes kohaldatakse väärtuskärbet 55 %;

d)	koormamata lühiajalised hoiused krediidiasutuses.

2. Klientidele kuuluvat sularaha ja neile kuuluvaid lühiajalisi hoiuseid ja finantsinstrumente, isegi kui neid hoitakse investeerimisühingu enda nimel, ei loeta lõike 1 tähenduses likviidseks varaks.

3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel võib investeerimisühing, kes vastab käesoleva määruse artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, ning investeerimisühing, kes ei vasta käesoleva määruse artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, ent mis ei tegele direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega, arvata likviidse vara hulka nõuded ostjate vastu ning 30 päeva jooksul saadavad teenus- või komisjonitasud, kui kõnealused nõuded vastavad järgmistele tingimustele:

a)	need moodustavad maksimaalselt kolmandiku käesoleva artikli lõike 1 kohasest miinimumlikviidsusnõudest;

b)	neid ei võeta arvesse üheski täiendavas likviidsusnõudes, mille pädev asutus on kehtestanud seoses investeerimisühingupõhise riskiga vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktile k;

c)	nende suhtes kohaldatakse väärtuskärbet 50 %.

4. Lõike 1 teise lõigu kohaldamisel annab EBA ESMAga konsulteerides välja suunised, milles täpsustatakse kriteeriumid, mida pädevad asutused võivad arvesse võtta, kui nad vabastavad artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele vastavad investeerimisühingud likviidsusnõudest.

Artikkel 44

Likviidsusnõude ajutine vähendamine

1. Investeerimisühing võib erandlikel asjaoludel ja pädeva asutuse heakskiidul vähendada hoitava likviidse vara mahtu.

2. Vastavus artikli 43 lõike 1 kohasele likviidsusnõudele tuleb taastada 30 päeva jooksul pärast algset vähendamist.

Artikkel 45

Klientidele antud tagatised

Investeerimisühing suurendab oma likviidset vara mahus, mis vastab 1,6 %-le klientidele antud tagatiste kogusummast.

VI OSA

TEABE AVALIKUSTAMINE INVESTEERIMISÜHINGU POOLT

Artikkel 46

Kohaldamisala

1. Investeerimisühing, kes ei vasta artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, avalikustab käesolevas osas sätestatud teabe samal kuupäeval, mil ta avaldab oma raamatupidamise aastaaruande.

2. Investeerimisühing, kes vastab artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele ja mis emiteerib täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente, avalikustab artiklites 47, 49 ja 50 sätestatud teabe samal kuupäeval, mil ta avaldab oma raamatupidamise aastaaruande.

3. Investeerimisühing, kes ei vasta enam artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, avalikustab käesolevas osas sätestatud teabe majandusaastal, mis järgneb majandusaastale, mil ta enam kõnealustele tingimustele ei vasta.

4. Investeerimisühing võib määrata asjakohase teabekanali või koha, et tulemuslikult täita lõigetes 1 ja 2 osutatud avalikustamisnõudeid. Kogu teave avalikustatakse võimaluse korral ühe teabekanali kaudu või ühes kohas. Kui sama või sarnane teave avalikustatakse kahe või enama teabekanali kaudu, lisatakse sellele igas teabekanalis viide teistele teabekanalitele.

Artikkel 47

Riskijuhtimise eesmärgid ja põhimõtted

Investeerimisühing avalikustab oma riskijuhtimise eesmärgid ja põhimõtted eraldi iga III, IV ja V osa riskikategooria kohta vastavalt artiklile 46, sealhulgas kõnealuste riskide juhtimise strateegiate ja menetluste kokkuvõtte ning investeerimisühingu juhtorgani kinnitatud lühikese riskiaruande, kus lühidalt ja konkreetselt kirjeldatakse investeerimisühingu äristrateegiaga seotud üldist riskiprofiili.

Artikkel 48

Juhtimine

Investeerimisühing avalikustab vastavalt artiklile 46 ühingusisese juhtimiskorra kohta järgmise teabe:

a)	juhtorgani liikmete poolt juhatuses hõivatud kohtade arv;

b)	mitmekesisuspoliitika seoses juhtorgani liikmete valikuga, selle eesmärgid ja võimalikud sihid ning see, mil määral on need saavutatud;

c)	kas investeerimisühing on loonud eraldi riskikomisjoni ja mitu korda see on aastas kohtunud.

Artikkel 49

Omavahendid

1. Investeerimisühing avalikustab vastavalt artiklile 46 oma omavahendite kohta järgmise teabe:

esimese taseme põhiomavahendite kirjete, täiendavate esimese taseme omavahendite kirjete ja teise taseme omavahendite kirjete ning investeerimisühingu omavahendite suhtes kohaldatavate filtrite ja mahaarvamiste ning investeerimisühingu auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansi täielik võrdlev ülevaade;

b)	investeerimisühingu emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide peamiste tunnuste kirjeldus;

c)	kirjeldav teave kõigi piirangute kohta, mida on järgitud omavahendite arvutamisel kooskõlas käesoleva määrusega, ning instrumentide ja mahaarvamiste kohta, mille puhul kõnealuseid piiranguid kasutati.

2. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõike 1 punktide a, b ja c kohase teabe avalikustamise vormid.

EBA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 50

Omavahendite nõuded

Investeerimisühing avalikustab vastavalt käesoleva määruse artiklile 46 seoses käesoleva määruse artikli 11 lõikes 1 ja direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 24 sätestatud nõuete järgimisega järgmise teabe:

a)	investeerimisühingus praeguse ja edaspidise tegevuse toetamiseks kasutatava sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise meetodi kokkuvõte;

b)	pädeva asutuse taotluse korral investeerimisühingu sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi tulemus, sealhulgas täiendavate omavahendite koosseis, tuginedes direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud järelevalvealase läbivaatamise protsessile;

c)	K-tegurite kohased nõuded, mis on RtMi, RtFi ja RtC kohta arvutatud käesoleva määruse artikli 15 kohaselt koondvormis, mis põhineb kohaldatavate K-tegurite summal, ning

d)	käesoleva määruse artikli 13 kohaselt määratud püsivate üldkulude nõue.

Artikkel 51

Tasustamispoliitika ja -tavad

Investeerimisühing avalikustab vastavalt artiklile 46 selliste töötajate kategooriate tasustamispoliitika ja -tavade, sealhulgas sooneutraalsuse ja soolise palgalõhega seotud aspektide kohta, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, järgmise teabe:

a)	tasustamissüsteemi kõige olulisemad tunnused, sealhulgas muutuvtasu suurus ja muutuvtasu maksmise kriteeriumid, instrumentides väljamaksmise põhimõtted, edasilükkamise põhimõtted ja nõudeõiguse tekkimise kriteeriumid;

b)	vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 30 lõikele 2 määratud põhitasu ja muutuvtasu vaheline suhe;

kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta kõrgema juhtkonna ja selliste töötajate lõikes, kelle tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, sealhulgas järgmine teave:

i)	majandusaastal määratud töötasu, esitatuna eraldi põhi- ja muutuvtasuna (tuues eraldi välja ka põhikomponendid), ning tasu saajate arv;

ii)	määratud muutuvtasu summad ja vorm rahalise tasu, aktsiate, osade, ning aktsiate ja osadega seotud instrumentide ja muude liikide kaupa ning eraldi ka ettemakstud ja edasilükatud osa kohta;

iii)	eelmiste perioodide eest määratud edasilükatud töötasu jagatuna summaks, millele tekib nõudeõigus asjaomasel majandusaastal, ja summaks, millele tekib õigus järgmistel aastatel;

iv)	edasilükatud töötasu, millele tekib nõudeõigus asjaomasel majandusaastal ja mis sel majandusaastal ka välja makstakse ning mida vähendatakse töötulemustest lähtuvalt;

v)	majandusaasta jooksul määratud tagatud muutuvtasu ning selle saajate arv;

vi)	eelmistel perioodidel määratud lahkumishüvitised, mis maksti välja asjaomasel majandusaastal;

vii)	majandusaasta jooksul määratud lahkumishüvitiste summad, jagatuna ettemakstud ja edasilükatud summadeks, selliste hüvitiste saajate arv ning suurim ühele isikule määratud hüvitis;

d)	teave selle kohta, kas investeerimisühingu suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõikes 4 sätestatud erandit.

Esimese lõigu punkti d kohaldamisel märgivad investeerimisühingud, kelle suhtes sellist erandit kohaldatakse, kas kõnealune erand on tehtud direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 4 punkti a või b või mõlema punkti alusel. Samuti peavad nad märkima, milliste tasustamispõhimõtete puhul nad erandit kohaldavad, mitme töötaja suhtes seda kohaldatakse ja kui suur on nende kogutasu (jagatuna põhi- ja muutuvtasuks).

Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (27) sätteid.

Artikkel 52

Investeerimispoliitika

1. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud, kes ei vasta direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 4 punktis a osutatud kriteeriumidele, avalikustavad käesoleva määruse artikli 46 kohaselt järgmise:

a)	investeerimisühingule otseselt või kaudselt kuuluvate, aktsiatega seotud hääleõiguste osakaal liikmesriikide ja sektorite kaupa;

selliste äriühingute üldkoosolekutel toimuva hääletamiskäitumise täielik ülevaade, kelle aktsiad kuuluvad investeerimisühingule kooskõlas lõikega 2, selgitused hääletamise kohta ning äriühingu haldus- või juhtorgani esitatud selliste ettepanekute määr, mille investeerimisühing on heaks kiitnud, ning

c)	selgitus volitatud nõustajate teenuste kasutamise kohta;

d)	hääletamisjuhised seoses selliste äriühingutega, kelle aktsiad või osad kuuluvad investeerimisühingule kooskõlas lõikega 2.

Esimese lõigu punktis b osutatud avalikustamise nõuet ei kohaldata, kui kõigi investeerimisühingu poolt aktsionäride koosolekul esindatavate aktsionäride lepingulised kokkulepped ei anna investeerimisühingule luba hääletada nende nimel, välja arvatud juhul, kui aktsionärid annavad selgesõnalised hääletamisjuhised pärast koosoleku päevakorra kättesaamist.

2. Lõikes 1 osutatud investeerimisühing täidab nimetatud lõiget üksnes iga sellise äriühingu suhtes, mille aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud turgudel, ning üksnes hääleõigusega aktsiate suhtes, kui investeerimisühingule otseselt või kaudselt kuuluvate hääleõiguste osakaal ületab 5 % kõigist äriühingu emiteeritud aktsiatega seotud hääleõigustest. Hääleõigust arvestatakse kõigi hääleõigusega aktsiate alusel isegi juhul, kui hääleõiguse teostamine on peatatud.

3. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 1 kohase teabe avalikustamise vormid.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 53

Keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid

Alates 26. detsembrist 2022 avalikustavad investeerimisühingud, kes ei vasta direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõikes 4 osutatud kriteeriumidele, teabe keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide, sealhulgas füüsiliste riskide ja üleminekuriskide kohta, nagu on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 35 osutatud aruandes.

Esimeses lõigus osutatud teave avalikustatakse esimesel aastal kord aastas ja seejärel kaks korda aastas.

VII OSA

INVESTEERIMISÜHINGU ARUANDLUS

Artikkel 54

Aruandlusnõuded

1. Investeerimisühing esitab pädevatele asutustele kvartaliaruande, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	omavahendite suurus ja koosseis;

b)	omavahendite nõuded;

c)	omavahendite nõude arvutused;

d)	tegevuse tase seoses artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustega, sealhulgas bilanss ja tulude jaotus investeerimisteenuste kaupa ning kohaldatav K-tegur;

e)	kontsentratsioonirisk;

f)	likviidsusnõuded.

Erandina esimesest lõigust esitavad investeerimisühingud, kes vastavad artikli 12 lõike 1 väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, aruande korra aastas.

2. Lõike 1 punktis e osutatud teave hõlmab järgmiseid riskitasemeid, mille kohta tuleb pädevatele asutustele esitada teavet vähemalt korra aastas:

a)	kontsentratsiooniriski tase, mis on seotud vastaspoolte makseviivitusega ja kauplemisportfelli kuuluvate positsioonidega, nii üksiku vastaspoole puhul kui ka koondalusel;

b)	kontsentratsiooniriski tase, mis on seotud krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude ettevõtjatega, kus hoitakse klientide raha;

c)	kontsentratsiooniriski tase, mis on seotud krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude ettevõtjatega, kus hoitakse klientide väärtpabereid;

d)	kontsentratsiooniriski tase, mis on seotud krediidiasutustega, kus investeerimisühingul on oma raha hoiustatud;

e)	kontsentratsiooniriski tase seoses tuludega;

f)	punktides a–e käsitletud kontsentratsiooniriski tase, mille arvutamisel on lisaks kauplemisportfelli kuuluvatele positsioonidele võetud arvesse ka kauplemisportfellis kajastamata vara ja bilansiväliseid kirjeid.

Käesoleva lõike kohaldamisel tähendavad mõisted „krediidiasutus“ ja „investeerimisühing“ ka kõiki era- või avalik-õiguslikke ettevõtjaid (sealhulgas nende ettevõtjate filiaale), tingimusel et need ettevõtjad vastaksid käesolevas määruses sätestatud krediidiasutuse või investeerimisühingu määratlusele, kui nad oleksid asutatud liidus, ning tingimusel et nad on saanud tegevusloa kolmandas riigis, mis kohaldab usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivseid nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.

Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei pea artikli 12 lõikes 1 esitatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimusi täitev investeerimisühing esitama käesoleva artikli lõike 1 punktis e osutatud teavet ning, kui artikli 43 lõike 1 teise lõigu kohaselt on tehtud erand, käesoleva artikli lõike 1 punktis f osutatud teavet.

3. Käesolevas artiklis kehtestatud aruandlusnõuete kohaldamise eesmärgil töötab EBA ESMAga konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks

a)	vormingud;

b)	aruannete esitamise kuupäevad ja mõistete määratlused ning seonduvad juhised, milles kirjeldatakse nende vormingute kasutamist.

Esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu peab olema kokkuvõtlik ning proportsionaalne investeerimisühingute tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega, võttes arvesse artikli 12 lõike 1 väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele vastava investeerimisühingu erinevusi esitatava teabe üksikasjalikkuses.

EBA töötab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu välja hiljemalt 26. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 55

Teatavate investeerimisühingute aruandlusnõuded, sealhulgas seoses käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud künnistega

1. Mõne direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega tegelevad investeerimisühingud peavad oma koguvara väärtust kontrollima iga kuu ja esitama korra kvartalis selle teabe pädevale asutusele, kui investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus on 5 miljardit eurot või rohkem, arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena. Pädev asutus teavitab sellest EBAt.

2. Kui lõikes 1 osutatud investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, kuhu kuulub ka üks või mitu teist investeerimisühingut, kes tegelevad mõne direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega, peavad kõik need investeerimisühingud kontrollima oma koguvara väärtust iga kuu, kui konsolideerimisgrupi konsolideeritud vara koguväärtus on 5 miljardit eurot või rohkem, arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena. Sellised investeerimisühingud teavitavad üksteist iga kuu oma koguvarast ning esitavad korra kvartalis asjaomastele pädevatele asutustele teabe oma konsolideeritud koguvara kohta. Pädevad asutused teavitavad sellest EBAt.

3. Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud investeerimisühingute keskmine kuine koguvara, arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena, ületab käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud mõnda künnist, teavitab EBA sellest kõnealuseid investeerimisühinguid ja pädevaid asutusi, sealhulgas asutusi, kes on pädevad andma tegevusloa vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 8a.

4. Kui direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 36 kohane läbivaatamine näitab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud investeerimisühing võib tekitada süsteemset riski, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 23, teavitavad pädevad asutused viivitamata EBAt selle läbivaatamise tulemustest.

5. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustust esitada asjaomastele pädevatele asutustele teavet, et saaks tõhusalt jälgida direktiivi 2013/36/EL artikli 8a lõike 1 punktides a ja b sätestatud künniseid.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

VIII OSA

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID

Artikkel 56

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 25. detsembrist 2019.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

IX OSA

ÜLEMINEKUSÄTTED, ARUANDED, LÄBIVAATAMISED JA MUUDATUSED

I JAOTIS

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 57

Üleminekusätted

1. Artikleid 43–51 kohaldatakse kaubadiilerite ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diilerite suhtes alates 26. juunist 2026.

2. Investeerimisühing kohaldab K-NPRi arvutamiseks määruse (EL) nr 575/2013 (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/630) III osa IV jaotises sätestatud nõudeid kuni 26. juunini 2026 või kuni määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 1a. peatükis sätestatud alternatiivse standardmeetodi ning määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 1b. peatükis sätestatud alternatiivse sisemudeli meetodi krediidiasutuste suhtes kohaldamise alguskuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

3. Erandina artikli 11 lõike 1 punktidest a ja c võivad investeerimisühingud kohaldada viie aasta jooksul alates 26. juunist 2021 madalamaid omavahendite nõudeid, mis on võrdsed järgmisega:

kahekordne määruse (EL) nr 575/2013 III osa I jaotise 1. peatüki kohane asjaomane omavahendite nõue, võttes arvesse nimetatud määruse artikli 93 lõiget 1 (viitega algkapitali tasemetele, mis on sätestatud direktiiviga (EL) 2019/878 muudetud direktiivi 2013/36/EL IV jaotises), mida oleks kohaldatud, kui investeerimisühingu suhtes oleks jätkuvalt kohaldatud kõnealuse määruse (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/630) omavahendite nõudeid, või

b)	kahekordne käesoleva määruse artikli 13 kohane püsivate üldkulude nõue, kui investeerimisühingut ei olnud olemas 26. juunil 2021 või enne seda.

4. Erandina artikli 11 lõike 1 punktist b võivad investeerimisühingud kohaldada viie aasta jooksul alates 26. juunist 2021 väiksemaid omavahendite nõudeid järgmiselt:

investeerimisühing, kelle suhtes kohaldati enne 26. juunit 2021 üksnes algkapitali nõuet, võib oma omavahendite nõudena kohaldada kahekordset direktiivi 2013/36/EL (mida on muudetud direktiiviga (EL) 2019/878) IV jaotise kohast algkapitali nõuet, välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 31 lõike 1 punktid b ja c ning lõige 2;

investeerimisühing, kes oli olemas enne 26. juunit 2021, võib oma püsiva miinimumkapitalinõudena kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 (mida on muudetud määrusega (EL) 2019/876) artikli 93 lõike 1 kohast miinimumkapitalinõuet (viitega algkapitali tasemetele, mis on sätestatud direktiiviga (EL) 2019/878 muudetud direktiivi 2013/36/EL IV jaotises), mida oleks kohaldatud, kui investeerimisühingu suhtes oleks jätkuvalt kohaldatud nimetatud määrust, tingimusel et viieaastasel perioodil suurendatakse seda nõuet igal aastal vähemalt 5 000 euro võrra;

investeerimisühing, kes oli olemas enne 26. juunit 2021, kellel ei ole lubatud osutada direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punktis 1 osutatud kõrvalteenuseid ja kes osutavad ainult ühte või mitut nimetatud direktiivi I lisa A jao punktides 1, 2, 4 ja 5 osutatud investeerimisteenust või tegelevad ühe või mitme neis osutatud investeerimistegevusega ning kellel ei ole lubatud hoida oma klientidele kuuluvat raha või väärtpabereid ja kes ei või sellepärast oma klientide ees kunagi võlgu jääda, võivad oma püsivaks miinimumkapitalinõudeks seada vähemalt 50 000 eurot, tingimusel et viieaastasel perioodil suurendatakse seda igal aastal vähemalt 5 000 euro võrra.

5. Lõikes 4 kehtestatud erandid ei ole enam kohaldatavad, kui investeerimisühingu tegevusluba pikendatakse 26. juunil 2021 või pärast seda, nii et direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 9 kohaselt on nõutav suurem algkapitali summa.

6. Erandina artiklist 11 võib investeerimisühing, kes oli olemas enne 25. detsembrit 2019 ja kes tegutseb oma arvel futuuri-, optsiooni- või muude tuletisinstrumentide turgudel ja hetketurgudel ainsa eesmärgiga maandada tuletisinstrumentide turgudel positsioonide riske või kes tegutseb nende turgude teiste liikmete arvel ja keda tagavad samade turgude kliirivad liikmed, kui sellise investeerimisühingu sõlmitud lepingute täitmise tagamise eest vastutavad samade turgude kliirivad liikmed, seada viieks aastaks alates 26. juunist 2021 oma omavahendite nõudeks vähemalt 250 000 eurot, tingimusel et viieaastasel perioodil suurendatakse seda igal aastal vähemalt 100 000 euro võrra.

Olenemata sellest, kas käesolevas lõikes osutatud investeerimisühing kasutab esimeses lõigus osutatud erandit, ei ole lõike 4 punkt a selle investeerimisühingu suhtes kohaldatav.

Artikkel 58

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud ettevõtjate suhtes kohaldatav erand

Investeerimisühingute suhtes, kes vastavad 25. detsembril 2019 määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunkti b tingimustele ja kes ei ole veel saanud krediidiasutuse tegevusluba vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 8, kohaldatakse jätkuvalt määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL.

Artikkel 59

Artikli 1 lõikes 2 osutatud investeerimisühingute suhtes kohaldatav erand

Investeerimisühing, kes vastab 25. detsembril 2019 käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 sätestatud tingimustele, kohaldatakse jätkuvalt määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL.

II JAOTIS

ARUANDED JA LÄBIVAATAMISED

Artikkel 60

Läbivaatamisklausel

1. Komisjon vaatab hiljemalt 26. juuniks 2024 pärast EBA ja ESMAga konsulteerimist läbi vähemalt järgmised elemendid ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule nende kohta aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek:

a)	tingimused, mille alusel investeerimisühing kvalifitseerub väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks vastavalt artiklile 12;

b)	meetodid III osa II jaotise ja artikli 39 kohaste K-tegurite, sealhulgas AUMi puhul toimuv investeerimisnõustamine, arvutamiseks;

c)	artikli 15 lõikes 2 osutatud koefitsiendid;

d)	K-CMG arvutamiseks kasutatav meetod, K-CMGst tulenev omavahendite nõuete tase võrreldes K-NPRiga, ja artiklis 23 sätestatud korrutusteguri kalibreerimine;

e)	artiklite 43, 44 ja 45 sätted ning eelkõige artikli 43 lõike 1 punktide a, b ja c kohane likviidse vara kõlblikkus seoses likviidsusnõudega;

f)	III osa II jaotise 4. peatüki 1. jao sätted;

g)	III osa kohaldamine kaubadiilerite ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diilerite suhtes;

h)	krediidiasutuse mõiste muutmine määruses (EL) nr 575/2013 tulenevalt käesoleva määruse artikli 62 lõike 3 punktist a ja selle võimalikud soovimatud negatiivsed tagajärjed;

i)	määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 47 ja 48 sätted ning nende vastavusse viimine finantsteenuste samaväärsuse ühtse raamistikuga;

j)	artikli 12 lõikes 1 sätestatud künnised;

k)	määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 1a. ja 1b. peatüki standardite kohaldamine investeerimisühingutele;

l)	artikli 20 lõike 2 punktis b ja artikli 33 lõike 2 punktis b osutatud tuletisinstrumendi väärtuse mõõtmise meetod ning alternatiivse parameetri ja/või kalibreerimise kasutuselevõtu asjakohasus;

II osa sätted, eelkõige sätted, mis käsitlevad luba käsitada artikli 9 lõike 4 kohaselt omavahenditena täiendavaid instrumente või vahendeid, ning võimalust anda artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise nõudeid täitvatele investeerimisühingutele asjaomane luba;

n)	tingimused investeerimisühingutele, et kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid kooskõlas käesoleva määruse artikli 1 lõikega 2;

o)	artikli 1 lõikes 5 esitatud sätted;

p)	käesoleva määruse artiklis 52 sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamise asjakohasus muude sektorite puhul, sealhulgas käesoleva määruse artikli 1 lõigetes 2 ja 5 osutatud investeerimisühingute ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutuste puhul.

2. Komisjon esitab 31. detsembriks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste ressursside vajaduse kohta, mis tuleneb sellest, et ESMA-le antakse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 64 uued volitused ja ülesanded, sealhulgas ESMA-le ette nähtud võimalus nõuda ESMA poolt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 46 lõike 2 kohaselt registreeritud kolmandate riikide investeerimisühingutelt registreerimistasusid, millele on asjakohasel juhul lisatud seadusandlik ettepanek.

III JAOTIS

MUUDE MÄÄRUSTE MUUTMINE

Artikkel 61

Määruse (EL) nr 1093/2010 muutmine

Määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„viii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (*1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 (*2) puhul kõnealuse direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud pädevad asutused.

Artikkel 62

Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

1)	Pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012“.

Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõik:

„5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (*3) artikli 1 lõigete 2 ja 5 kohaldamisel kohtlevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 (*4) artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud pädevad asutused investeerimisühinguid nii, nagu need investeerimisühingud oleksid käesolevas määruses käsitletavad finantsinstitutsioonid.

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1)."

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).“"

Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

„krediidiasutus“ – ettevõtja, kelle äritegevus seisneb järgmises:

a)	hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine avalikkuselt ja oma arvel laenu andmine;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (*5) I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevus, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest ning ettevõtja ei ole kaubadiiler, lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler, investeerimisfond ega kindlustusandja:

i)	ettevõtja konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem;

ii)

ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, või

iii)

ettevõtja vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, kui konsolideeritud järelevalvet tegev asutus järelevalvekolleegiumiga konsulteerides nii otsustab, et käsitleda võimalikku nõuete täitmisest kõrvalehoidmise riski ja võimalikke liidu finantsstabiilsust ohustavaid riske;

punkti b alapunktide ii ja iii kohaldamisel, kui ettevõtja kuulub kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, arvestatakse iga liidus tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgrupi filiaali koguvara kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate vara koguväärtuse hulka;

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).“;"

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)	„investeerimisühing“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing, kellele on antud tegevusluba kõnealuse direktiivi kohaselt, kuid kes ei ole krediidiasutus;“;

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)	„finantsinstitutsioon“ – krediidiasutus, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2013/36/EL artikli 8 kohaselt, või nimetatud direktiivi artikli 8a lõikes 3 osutatud ettevõtja;“;

d)	punkt 4 jäetakse välja;

punkt 26 asendatakse järgmisega:

„26)

„finantseerimisasutus“ – ettevõtja, kes ei ole finantsinstitutsioon ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja, kelle põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja, makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (*6) tähenduses ning varahaldusettevõtja, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtja ega segakindlustusvaldusettevõtja, nagu need on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktides f ja g;

(*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).“;"

punkt 29a asendatakse järgmisega:

„29a)

„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“ – liikmesriigis tegutsev emaettevõtja, mis on investeerimisühing;“;

punkt 29b asendatakse järgmisega:

„29b)

„ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“ – ELis tegutsev emaettevõtja, mis on investeerimisühing;“;

punkt 51 asendatakse järgmisega:

„51)	„algkapital“ – direktiivi 2013/36/EL artiklis 12 määratletud omavahendite suurus ja liigid;“;

punkt 60 asendatakse järgmisega:

„60)

„raha sarnane instrument“ – finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud hoiusesertifikaat, võlakiri, sealhulgas pandikiri, või muu allutamata instrument, mille eest on finantsinstitutsioonile või investeerimisühingule juba täielikult makstud ja mille finantsinstitutsioon või investeerimisühing ostab tingimusteta tagasi nimiväärtuses;“;

punkti 72 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	nad on reguleeritud turud või kolmanda riigi turud, mida loetakse võrdväärseks reguleeritud turuga kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a sätestatud menetlusega;“;

lisatakse järgmine punkt:

„150)

„kaubadiiler ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler“ – ettevõtja, kelle peamine tegevus on üksnes investeerimisteenuste pakkumine või muu tegevus seoses direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 osutatud kaubatuletisinstrumentidega või kaubatuletislepingutega, punktis 4 osutatud lubatud heitkoguse väärtpaberite tuletisinstrumentidega või punktis 11 osutatud lubatud heitkoguse väärtpaberitega;“.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Finantsinstitutsioonid järgivad käesoleva määruse VI osas ja artikli 430 lõike 1 punktis d sätestatud kohustusi individuaalselt.

Järgmistelt finantsinstitutsioonidelt ei nõuta käesoleva määruse artikli 413 lõike 1 ning VIIA osas sätestatud likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete täitmist:

a)	finantsinstitutsioonid, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14;

b)	finantsinstitutsioonid, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (*7) artikliga 16 ja artikli 54 lõike 2 punktiga a, tingimusel et nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist, ning

finantsinstitutsioonid, kes on määratud kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga b, tingimusel et

i)	nende tegevus piirdub kõnealuse määruse lisa C jaos osutatud pangandusteenuste osutamisega väärtpaberite keskdepositooriumidele, kellele on antud tegevusluba kõnealuse määruse artikli 16 kohaselt, ning

ii)	nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist.

(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).“;"

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Finantsinstitutsioonidelt, kelle puhul on pädevad asutused kohaldanud käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 või 3 sätestatud erandit, ja finantsinstitutsioonidelt, kellele on antud tegevusluba ka määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt, ei nõuta VII osas sätestatud kohustuste ning VIIA osas sätestatud likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete individuaalset täitmist.“

I osa II jaotise 2. peatüki 1. jakku lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Usaldatavusnõuete kohaldamine konsolideeritud alusel, kui investeerimisühing on emaettevõtja

Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse investeerimisühingut liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana, kui investeerimisühing on finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emaettevõtja või sellise investeerimisühingu emaettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust ja kellele on osutatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõikes 2 või 5.“

Artikli 11 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. ELis emaettevõtjana tegutsevad finantsinstitutsioonid täidavad käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel, kui konsolideerimisgrupp koosneb ühest või enamast krediidiasutusest või investeerimisühingust, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks ja neis loetletud investeerimistegevusteks.

Artikli 8 lõigete 1–5 alusel antud vabastuse korral täidavad finantsinstitutsioonid, ja kui see on asjakohane, likviidsusalagruppi kuuluvad finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid konsolideeritud alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud alusel.“

7)	Artiklid 15, 16 ja 17 jäetakse välja.

Artikli 81 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

tütarettevõtja on üks järgmistest:

i)	finantsinstitutsioon;

ii)	ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest riigisisestest õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii)	vahepealne finantsvaldusettevõtja või vahepealne segafinantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse nõudeid allkonsolideeritud alusel, või vahepealne investeerimisvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/2033 nõudeid konsolideeritud alusel;

iv)	investeerimisühing;

kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, tingimusel et tema suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on teinud kooskõlas artikli 107 lõikega 4 otsuse, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;“.

Artikli 82 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

tütarettevõtja on üks järgmistest:

i)	finantsinstitutsioon;

ii)	ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest riigisisestest õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii)	vahepealne finantsvaldusettevõtja või vahepealne segafinantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse nõudeid allkonsolideeritud alusel, või vahepealne investeerimisvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/2033 nõudeid konsolideeritud alusel;

iv)	investeerimisühing;

10)

Artiklit 84 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka, lahutavad finantsinstitutsioonid kõnealuse ettevõtja vähemusosalustest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse järgmiselt:

tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendid, millest on lahutatud väikseim järgnevatest:

kõnealuse tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite summa, mis peab vastama

—

käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega;

—

kui tütarettevõtja on investeerimisühing, määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 kehtestatud nõude, direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud omavahendite erinõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega;

ii)

kõnealuse tütarettevõtjaga seotud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega;

b)	tütarettevõtja vähemusosalused, väljendatuna protsendina kõnealuse ettevõtja kõigist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatest instrumentidest koos ülekursi, jaotamata kasumi ja muude reservidega.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3) Kui pädev asutus teeb erandi usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 7 või nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 6, kui see on kohaldatav, ei arvata vähemusosalust tütarettevõtjates, kelle suhtes loobumist kohaldatakse, omavahendite hulka allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.“

11)

Artiklit 85 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, lahutavad finantsinstitutsioonid kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest esimese taseme omavahenditest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse järgmiselt:

tütarettevõtja esimese taseme omavahendid, millest on lahutatud väikseim järgnevatest:

tütarettevõtja esimese taseme omavahendite summa, mis peab vastama

—

käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme omavahenditega;

—

ii)

kõnealuse tütarettevõtjaga seotud konsolideeritud esimese taseme omavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme omavahenditega;

b)	tütarettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina kõnealuse ettevõtja kõigist esimese taseme omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest koos ülekursi, jaotamata kasumi ja muude reservidega.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui pädev asutus teeb erandi usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 7 või nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 6, kui see on kohaldatav, ei arvata esimese taseme omavahendeid tütarettevõtjates, kelle suhtes loobumist kohaldatakse, omavahendite hulka allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.“

12)

Artiklit 87 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„1. Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, lahutavad finantsinstitutsioonid kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest omavahenditest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse järgmiselt:

tütarettevõtja omavahendid, millest on maha arvatud väikseim järgmistest:

tütarettevõtja omavahendite summa, mis peab vastama

—

käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale;

—	kui tütarettevõtja on investeerimisühing, määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 kehtestatud nõude, direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud omavahendite erinõuete ning kolmandate riikide täiendavatest kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate nõuete summale;

ii)

kõnealuse tütarettevõtjaga seotud omavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõude, käesoleva määruse artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide täiendavate kohalikest järelevalvealastest õigusnormidest tulenevate omavahendite nõuete summale;

ettevõtja kvalifitseeruvad omavahendid, väljendatuna protsendina tütarettevõtja kõigist omavahendite instrumentidest, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjete hulka, koos ülekursi, jaotamata kasumi ja muude reservidega.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui pädev asutus teeb erandi usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 7 või nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 6, kui see on kohaldatav, ei arvata omavahenditesse kuuluvaid instrumente tütarettevõtjates, kelle suhtes loobumist kohaldatakse, omavahendite hulka allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.“

13)

Artiklit 93 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 3 jäetakse välja;

lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse järgmistega:

„4. Kui kontroll lõikes 2 osutatud kategooriasse kuuluva finantsinstitutsiooni üle läheb seda varem kontrollinud isikult üle mõnele teisele füüsilisele või juriidilisele isikule, peab asjaomase finantsinstitutsiooni omavahendite summa ulatuma ette nähtud algkapitali summani.

5. Kahe või enama lõikes 2 osutatud kategooriasse kuuluva finantsinstitutsiooni ühinemise tulemusena tekkiva finantsinstitutsiooni omavahendite summa ei tohi juhul, kui ei ole saavutatud ettenähtud algkapitali summat, langeda allapoole ühinenud finantsinstitutsioonide ühinemise aja summaarsetest omavahenditest.

6. Lõikeid 2, 4 ja 5 ei kohaldata, kui pädevad asutused leiavad, et finantsinstitutsiooni maksevõime tagamiseks on täidetud lõikes 1 sätestatud nõue.“

14)	III osa I jaotise 1. peatüki 2. jagu (artiklid 95–98) jäetakse välja alates 26. juunist 2026.

15)

Artikli 119 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Nõudeid finantseerimisasutuste vastu, kellele pädevad asutused on andnud tegevusloa ja kes kuuluvad pädevate asutuste järelevalve alla ning kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mis on töökindluse poolest võrreldavad finantsinstitutsioonide suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega, käsitatakse nõuetena finantsinstitutsioonide vastu.

Käesoleva lõike kohaldamisel peetakse määruses (EL) 2019/2033 sätestatud usaldatavusnõudeid töökindluse poolest võrreldavateks finantsinstitutsioonide suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega.“

16)

Artikli 162 lõike 3 teise lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	finantsinstitutsioonide või investeerimisühingute vastu olevad nõuded, mis tulenevad välisvaluutakohustuste arveldamisest;“.

17)

Artiklit 197 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

sellise finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud võlaväärtpaberid, mille väärtpaberitel on reitinguagentuuri antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud õigusnormidega, mis käsitlevad finantsinstitutsioonide vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;“;

lõike 4 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„4. Finantsinstitutsioon võib kasutada aktsepteeritava tagatisena võlaväärtpabereid, mille on emiteerinud muud finantsinstitutsioonid või investeerimisühingud ning millel ei ole krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, kui kõnealused võlaväärtpaberid vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:“.

18)

Artikli 200 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	kolmandast isikust finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud instrumendid, mille kõnealune finantsinstitutsioon või investeerimisühing on kohustatud nõudmisel tagasi ostma.“

19)

Artikli 202 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Finantsinstitutsioon võib kasutada selliseid finantsinstitutsioone, investeerimisühinguid, kindlustusandjaid ja edasikindlustusandjaid ning ekspordikrediidi agentuure aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjatena, kes kvalifitseeruvad artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse kohaldamiseks, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:“.

20)

Artikli 224 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu emiteeritud reitinguta võlaväärtpaberite puhul, mis vastavad artikli 197 lõikes 4 sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele, on volatiilsuskoefitsient sama, mis finantsinstitutsioonide või äriühingute emiteeritud väärtpaberite puhul, mis on saanud välise krediidikvaliteedi hinnangu, mis vastab krediidikvaliteedi astmele 2 või 3.“

21)

Artikli 227 lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:

„ba)	investeerimisühingud;“.

22)

Artikli 243 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Klientide vastu olevate nõuete puhul esimese lõigu punkti b ei kohaldata, kui selliste klientide vastu olevate nõuete krediidirisk on täielikult kaetud 4. peatüki kohase aktsepteeritud krediidiriski kaitsega, tingimusel et sellisel juhul on krediidiriski kaitse andjaks finantsinstitutsioon, investeerimisühing või kindlustus- või edasikindlustusandja.“

23)

Artikli 382 lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 3 sätestatud konsolideerimisgrupi sisetehingud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik võtab vastu pangandusgrupis struktuurset eraldamist nõudvad riigisisesed õigusnormid, millisel juhul võivad pädevad asutused nõuda omavahendite nõude kohaldamist struktuurselt eraldatud üksuste vaheliste konsolideerimisgrupi sisetehingute suhtes;“.

24)	Artikkel 388 jäetakse välja.

25)

Artikli 395 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Finantsinstitutsioon ei võta pärast artiklite 399–403 kohast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist sellist riskipositsiooni ühe kliendi või omavahel seotud klientide rühma vastu, mis on suurem kui 25 % tema esimese taseme omavahenditest. Kui kõnealune klient on finantsinstitutsioon või investeerimisühing või kui omavahel seotud klientide rühma kuulub üks või mitu finantsinstitutsiooni või investeerimisühingut, ei või riskipositsiooni väärtus olla rohkem kui 25 % finantsinstitutsiooni esimese taseme omavahenditest või 150 miljonit eurot (olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem), eeldusel et kõigi nende omavahel seotud klientide riskipositsioonide summa, kes ei ole finantsinstitutsioonid, ei ületa pärast artiklite 399–403 kohast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist 25 % finantsinstitutsiooni esimese taseme omavahenditest.“

26)

Artikli 402 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	vastaspool on finantsinstitutsioon või investeerimisühing;“;

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	finantsinstitutsioon teatab pädevale asutusele kooskõlas artikliga 394 selliste kõigi teiste finantsinstitutsioonide või investeerimisühingute vastu olevate nõuete kogusumma, mida käsitletakse vastavalt käesolevale lõikele.“

27)	Artikli 412 lõige 4a asendatakse järgmisega: „4a. Artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti kohaldatakse finantsinstitutsioonide suhtes.“

28)

Artikli 422 lõike 8 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	finantsinstitutsiooni emaettevõtjana tegutsev või tütarettevõtjast finantsinstitutsioon või investeerimisühing või sama emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu muu tütarettevõtja;“.

29)	Artikli 428a punkt d jäetakse välja.

30)

Artikli 430b lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Alates artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusakti kohaldamise alguskuupäevast teatavad krediidiasutused, kes ei täida artikli 94 lõikes 1 sätestatud tingimusi ega artikli 325a lõikes 1 sätestatud tingimusi, kõikide oma kauplemisportfelli ja kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul, mis on avatud valuuta- või kaubariskile, III osa IV jaotise 1a. peatükis sätestatud alternatiivse standardmeetodi kasutamisel põhinevate arvutuste tulemused samal alusel, nagu sellised krediidiasutused teavitavad artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktis i ja punktis c sätestatud kohustustest.“

31)	Artikli 456 lõike 1 punktid f ja g jäetakse välja.

32)

Artiklit 493 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Kuni 26. juunini 2021 ei kohaldata käesoleva määruse artiklites 387–403 sätestatud riskide kontsentreerumist käsitlevaid sätteid investeerimisühingute suhtes, kelle põhitegevus on ainult direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9, 10 ja 11 loetletud finantsinstrumentidega seotud investeerimisteenuste osutamine või investeerimistegevusega tegelemine ning kelle suhtes ei kohaldatud 31. detsembril 2006 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (*8).

(*8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).“;"

b)	lõige 2 jäetakse välja.

33)

Artikli 498 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kuni 26. juunini 2021 ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud omavahendite nõudeid käsitlevaid sätteid investeerimisühingute suhtes, kelle põhitegevus on ainult direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9, 10 ja 11 loetletud finantsinstrumentidega seotud investeerimisteenuste osutamine või investeerimistegevusega tegelemine ning kelle suhtes ei kohaldatud 31. detsembril 2006 direktiivi 2004/39/EÜ.“

34)	Artikli 508 lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

35)

I lisa punkti 1 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)	muu finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu nime mitte kandvate vekslite käendus;“.

36)

III lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 3 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	need ei ole finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus.“;

punkti 5 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	need ei ole finantsinstitutsiooni või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus.“;

punkti 6 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)	need ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, finantsinstitutsiooni, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu;“;

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud punktides 3–6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 50 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, finantsinstitutsiooni, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu.“;

punkt 11 asendatakse järgmisega:

„11.	Börsil kaubeldavad keskse vastaspoole kaudu kliiritavad lihtaktsiad, mis kuuluvad olulisse aktsiaindeksisse, mis on nomineeritud liikmesriigi omavääringus ja mida ei ole emiteerinud finantsinstitutsioon või investeerimisühing või mõni selle sidusüksus.“

Artikkel 63

Määruse (EL) nr 600/2014 muutmine

Määrust (EL) nr 600/2014 muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige: „4a. Käesoleva määruse VII jaotise 1. peatükki kohaldatakse ka kolmandate riikide äriühingute suhtes, kes osutavad investeerimisteenuseid või tegelevad investeerimistegevusega liidus.“

2)	III jaotise pealkiri asendatakse järgmisega: „BÖRSIVÄLISE KAUPLEMISEGA TEGELEVATE KLIENDI KORRALDUSTE SÜSTEEMSETE TÄITJATE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE TEGEVUSE LÄBIPAISTVUS NING KLIENDI KORRALDUSTE SÜSTEEMSETE TÄITJATE HINNASAMMU KORD“.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

Hinnasammud

Kliendi korralduste süsteemse täitja hinnapakkumised, nendes pakkumistes tehtavad hinnaparandused ja täitmishinnad peavad olema kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artiklis 49 sätestatud hinnasammudega.

Hinnasammude kohaldamine ei takista kliendi korralduste süsteemsetel täitjatel sobitada suuremahulisi korraldusi jooksvate ostu- ja müügipakkumiste hindade keskpunktis.“

Artiklit 46 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„d)	investeerimisühing on kehtestanud korra ja protseduurid, mida on vaja lõike 6a kohase teabe esitamiseks.“;

lõike 4 viies lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid võivad lubada kolmanda riigi äriühinguid osutada kõlblikele vastaspooltele ja kutselistele klientidele direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao tähenduses investeerimisteenuseid või tegeleda investeerimistegevusega koos kõrvalteenustega nende territooriumil riigisisese korra kohaselt juhul, kui komisjon ei ole võtnud vastu artikli 47 lõike 1 kohast otsust või kui selline otsus on küll vastu võetud, kuid see enam ei kehti või kui see ei hõlma asjaomaseid teenuseid või tegevust.“;

lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid tagavad, et kui liidus asutatud või asuv kõlblik vastaspool või kutseline klient direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao tähenduses algatab ainuisikuliselt investeerimisteenuste osutamise või investeerimistegevuse kolmanda riigi äriühingu poolt, ei kohaldata käesolevat artiklit kolmanda riigi äriühingu poolt sellele isikule sellise teenuse osutamise või sellise tegevuse suhtes, sealhulgas suhte suhtes, mis on konkreetselt seotud sellise teenuse osutamisega või sellise tegevusega. Kui kolmanda riigi äriühing püüab liidus leida kliente või potentsiaalseid kliente, sealhulgas tema nimel tegutseva üksuse või sellise kolmanda riigi äriühinguga tihedaid sidemeid omava üksuse või muu sellise äriühingu nimel tegutseva isiku kaudu, ei käsitata seda kliendi enda ainuisikulisel algatusel osutatud teenusena, piiramata kontsernisiseseid suhteid. Selliste klientide algatus ei anna kolmanda riigi äriühingule õigust turustada sellele isikule uusi investeerimistoodete või investeerimisteenuste kategooriaid.“;

lisatakse järgmised lõiked:

„6a.

Kolmandate riikide investeerimisühingud, kes osutavad teenuseid või tegelevad muu tegevusega vastavalt käesolevale artiklile, teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kord aastas järgmisest:

a)	investeerimisühingu poolt liidus osutatud teenuste ja muu tegevuse maht ja ulatus, sealhulgas geograafiline jaotus liikmesriikide vahel;

b)	direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 3 osutatud tegevusega tegelevate äriühingute puhul nende igakuine minimaalne, keskmine ja maksimaalne riskipositsioon ELi vastaspooltes;

c)	direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 6 osutatud teenuseid pakkuvate äriühingute puhul selliste ELi vastaspooltelt pärinevate finantsinstrumentide koguväärtus, mille emissioon on tagatud või mida nad on pakkunud kindla kohustuse alusel viimase 12 kuu jooksul;

d)	punktis a osutatud teenuste ja tegevuse käive ning neile vastavate varade koguväärtus;

e)	kas on võetud investorite kaitse meetmeid ja nende üksikasjalik kirjeldus;

f)	riskijuhtimispõhimõtted ja -kord, mida investeerimisühing kohaldab punktis a osutatud teenuste ja tegevuse puhul;

g)	juhtimiskord, sealhulgas ühingu liidus toimuvas tegevuses võtmekohtadel olevad isikud;

h)	kogu muu vajalik teave, et võimaldada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel või pädevatel asutustel täita oma ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab käesoleva lõike alusel saadud teabe nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus kolmanda riigi äriühing osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimistegevusega kooskõlas käesoleva artikliga.

Muu hulgas nende liikmesriikide pädevate asutuste taotluse korral, kus kolmanda riigi äriühing osutab teenuseid või tegeleb investeerimistegevusega kooskõlas käesoleva artikliga, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve paluda kolmanda riigi äriühingutelt, kes osutavad investeerimisteenuseid või tegelevad investeerimistegevusega kooskõlas käesoleva artikliga, täiendava teabe esitamist oma tegevuse kohta, kui see on vajalik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või pädevate asutuste ülesannete täitmiseks kooskõlas käesoleva määrusega.

6b.

Kui kolmanda riigi äriühing osutab teenuseid või tegeleb investeerimistegevusega kooskõlas käesoleva artikliga, säilitab ta viis aastat Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kättesaadavana andmeid, mis puudutavad kõiki kas omal arvel või kliendi nimel liidus täidetud korraldusi ja tehtud tehinguid seoses finantsinstrumentidega.

Selle liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral, kus kolmanda riigi äriühing osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimistegevusega kooskõlas käesoleva artikliga, on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel õigus pääseda ligi esimese lõigu kohaselt temale kättesaadavana hoitud asjakohastele andmetele ning teeb need andmed taotluse esitanud pädevale asutusele kättesaadavaks.

6c.

Kui kolmanda riigi äriühing ei tee uurimise või artikli 47 lõike 2 kohaselt läbi viidava kohapealse kontrolli puhul koostööd või ei järgi õigel ajal ja sobival viisil käesoleva artikli lõike 6a või 6b kohast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotlust, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selle äriühingu kooskõlas artikliga 49 registrist kustutada või keelata ajutiselt selle tegevuse või piirata ajutiselt selle tegevust.“;

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse teavet, mille registreerimist taotlev kolmanda riigi äriühing peab lõike 4 kohases registreerimistaotluses esitama, ja teave, mis tuleb esitada vastavalt lõikele 6a.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. septembriks 2021.

Komisjonil on õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“;

lisatakse järgmine lõige:

„8. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada vorming, milles tuleb esitada lõikes 4 osutatud registreerimistaotlus ja lõikes 6a osutatud teave.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. septembriks 2021.

Komisjonil on õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.“

Artiklit 47 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjon võib vastavalt artikli 51 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusele võtta seoses kolmanda riigiga vastu otsuse, milles märgitakse, et kõnealuse kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistik tagab järgmise:

selles kolmandas riigis tegevusloa saanud äriühingud täidavad õiguslikult siduvaid usaldatavus-, organisatsioonilisi ja äritegevusnõudeid, mille mõju on samaväärne selliste nõuete mõjuga, mis on sätestatud käesolevas määruses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ja määruses (EL) 2019/2033, (*9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL, direktiivis 2014/65/EL ja direktiivis (EL) 2019/2034 (*10) ning nende seadusandlike aktide alusel võetud rakendusmeetmetes;

b)	selles kolmandas riigis tegevusloa saanud äriühingute üle tehakse tõhusat järelevalvet ja nende suhtes võetakse tõhusaid täitmise tagamise meetmeid, et tagada õiguslikult siduvate usaldatavus-, organisatsiooniliste ja äritegevusnõuete täitmine, ning

c)	selle kolmanda riigi õigusraamistikuga nähakse ette tulemuslik samaväärne süsteem kolmanda riigi õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingute tunnustamiseks.

Kui esimeses lõigus osutatud otsuse vastuvõtmise järel on kolmanda riigi äriühingute poolt liidus osutatavate teenuste ja tegevuse maht ja ulatus liidu jaoks tõenäoliselt süsteemselt olulised, võib esimeses lõigus osutatud õiguslikult siduvate usaldatavus-, organisatsiooniliste ja äritegevusnõuete mõju pidada samaväärseks kõnealuses lõigus osutatud õigusaktides sätestatud nõuete mõjuga alles pärast üksikasjalikku ja põhjalikku hindamist. Sel eesmärgil hindab ja võtab komisjon arvesse ka asjaomase kolmanda riigi ja liidu järelevalvealase tegevuse lähendamist.

1a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, täpsustades asjaolusid, mille korral on lõikes 1 osutatud samaväärsust kinnitava otsuse vastuvõtmise järel kolmanda riigi äriühingute liidus osutatavate teenuste ja tegevuse maht ja ulatus liidu jaoks tõenäoliselt süsteemselt olulised.

Kui kolmanda riigi äriühingute poolt liidus osutatavate teenuste ja tegevuse maht ja ulatus on liidu jaoks tõenäoliselt süsteemselt olulised, võib komisjon siduda samaväärsust kinnitava otsusega konkreetsed tegevusega seotud tingimused, mille eesmärk on tagada, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel ja riiklikel pädevatel asutustel on vajalikud vahendid, et hoida ära õiguslik arbitraaž ja teha seiret artikli 46 lõike 2 kohaselt registrisse kantud kolmanda riigi investeerimisühingute üle seoses liidus osutatavate teenuste ja tegevusega, tagades, et need äriühingud täidavad:

a)	nõudeid, mille mõju on samaväärne selliste nõuete mõjuga, millele on osutatud artiklites 20 ja 21;

b)	aruandlusnõudeid, mille mõju on samaväärne selliste nõuete mõjuga, millele on osutatud artiklis 26, kui sellist teavet ei ole kolmanda riigi pädeva asutusega sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel võimalik saada otse ja pidevalt;

c)	kohaldatavuse korral nõudeid, mille mõju on samaväärne sellise kohustusliku kauplemiskoha nõude mõjuga, millele on osutatud artiklites 23 ja 28.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse seda, kas kolmas riik on liidu asjaomase poliitika alusel määratletud kui maksustamise seisukohast koostööd mittetegev jurisdiktsioon või direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 lõike 2 kohaselt kui suure riskiga kolmas riik.

1b. Kolmanda riigi usaldatavusnõuete, organisatsioonilist ja äritegevuse õigusraamistikku võib pidada samaväärse mõjuga raamistikuks, kui see õigusraamistik vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)	selles kolmandas riigis investeerimisteenuseid osutavad või investeerimistegevusega tegelevad äriühingud võivad tegutseda ainult juhul, kui nad on saanud selleks tegevusloa ning nende suhtes kohaldatakse pidevalt tõhusat järelevalvet ja haldussundi;

selles kolmandas riigis investeerimisteenuseid osutavate või investeerimistegevusega tegelevate äriühingute suhtes kehtivad piisavad kapitalinõuded ning eelkõige kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud teenuseid osutavate või tegevusega tegelevate äriühingute suhtes selliseid kapitalinõudeid, mis on võrreldavad kapitalinõuetega, mida kohaldataks nende suhtes, kui nad oleksid asutatud liidus;

c)	selles kolmandas riigis investeerimisteenuseid osutavate või investeerimistegevusega tegelevate investeerimisühingute suhtes kehtivad asjakohased nõuded nende aktsionäride ja juhtorgani liikmete suhtes;

d)	investeerimisteenuseid osutavate või investeerimistegevusega tegelevate äriühingute suhtes kehtivad piisavad äritegevusega seotud ja organisatsioonilised nõuded;

e)	turu läbipaistvus ja terviklikkus on tagatud, vältides turu kuritarvitamist siseringitehingute ja turuga manipuleerimise teel.

Kui komisjon hindab käesoleva artikli lõike 1a kohaldamisel kolmanda riigi õigusnormide samaväärsust seoses artiklites 23 ja 28 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõudega, hindab ta ka seda, kas kolmanda riigi õigusraamistikus on ette nähtud kriteeriumid, et määrata kauplemiskoht vastavaks kohustusliku kauplemiskoha nõudele, millel on käesolevas määruses või direktiivis 2014/65/EL kehtestatud kriteeriumitega sarnane mõju.

(*9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1)."

(*10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).“;"

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega

„a)

mehhanism, mille alusel toimub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja kõnealuse kolmanda riigi pädevate asutuste vaheline teabevahetus, sealhulgas juurdepääs kogu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõutud teabele kolmandates riikides tegevusloa saanud liiduväliste äriühingute kohta, ning sellise teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt liikmesriikide pädevatele asutustele edastamise kord, kui see on asjakohane;“;

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

koostöös nende liikmesriikide pädevate asutustega, kus kolmanda riigi äriühing osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimistegevusega kooskõlas artikliga 46, järelevalvetegevuse koordineerimise menetlused, sealhulgas uurimised ja kohapealsed kontrollid, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib läbi viia, kui see on vajalik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või pädevate asutuste ülesannete täitmiseks kooskõlas käesoleva määrusega, teavitades sellest nõuetekohaselt asjaomase kolmanda riigi pädevat asutust.“;

iii)

lisatakse järgmine punkt:

„d)	menetlused, mis puudutavad artikli 46 lõigete 6a ja 6b kohaseid teabe saamise taotlusi, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib esitada artikli 46 lõike 2 kohaselt registrisse kantud kolmanda riigi äriühingule.“;

lisatakse järgmised lõiked:

„5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib regulatiivseid ja järelevalvealaseid suundumusi, nõuete täitmise tagamise tavasid ja muid asjakohaseid turusuundumusi kolmandates riikides, kelle kohta on komisjon vastavalt lõikele 1 võtnud vastu samaväärsust kinnitavad otsused, et kontrollida, kas tingimused, mille alusel kõnealused otsused tehti, on jätkuvalt täidetud. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab tulemuste kohta komisjonile igal aastal konfidentsiaalse aruande. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib aruandega seoses konsulteerida Euroopa Pangandusjärelevalvega, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab seda asjakohaseks.

Aruandes kajastatakse ka suundumusi, mida on täheldatud artikli 46 lõike 6a alusel kogutud andmete põhjal, eriti seoses direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud teenuseid osutavate või tegevusega tegelevate äriühingutega.

6. Komisjon esitab lõikes 5 osutatud aruande põhjal vähemalt korra aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. See aruanne sisaldab komisjoni poolt aruande esitamise aastal tehtud või kehtetuks tunnistatud samaväärsust kinnitavate otsuste ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt artikli 49 kohaselt võetud meetmete loetelu ning selles tuleb esitada nende otsuste tegemise ja meetmete võtmise põhjendused.

Komisjoni aruanne sisaldab teavet selliste kolmandates riikides esinevate regulatiivsete ja järelevalvealaste suundumuste, nõuete täitmise tagamise tavade ja muude asjakohaste turu suundumuste jälgimise kohta, mille kohta on tehtud samaväärsust kinnitav otsus. Samuti esitatakse selles kokkuvõte selle kohta, kuidas on kolmandate riikide äriühingute piiriülene investeerimisteenuste osutamine arenenud üldiselt ja eelkõige seoses direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud teenuste ja tegevusega. Peale selle sisaldab aruanne esimesel võimalusel teavet komisjoni poolt kolmanda riigi suhtes läbi viidava samaväärsuse hindamise kohta.“

Artikkel 49 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 49

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võetavad meetmed

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ajutiselt keelata kolmanda riigi äriühingul artikli 46 lõike 1 kohaselt investeerimisteenuste osutamise või investeerimistegevusega tegelemise koos kõrvalteenustega või ilma nendeta või neid piirata, kui kolmanda riigi äriühing ei järgi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve või Euroopa Pangandusjärelevalve poolt kooskõlas artiklitega 40 ja 41 või pädeva asutuse poolt kooskõlas artikliga 42 kehtestatud keeldu või piirangut, ei täida õigel ajal ja nõuetekohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt kooskõlas artikli 46 lõigetega 6a ja 6b esitatud taotlust või kui kolmanda riigi äriühing ei tee uurimises või kooskõlas artikli 47 lõikega 2 toimuva kohapealse kontrolli puhul koostööd.

2. Piiramata lõike 1 kohaldamist kustutab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kolmanda riigi äriühingu artikli 48 kohaselt loodud registrist, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on esitanud asja kolmanda riigi pädevale asutusele ja see pädev asutus ei ole võtnud sobivaid meetmeid, mis on vajalikud investorite või liidu turgude nõuetekohase toimimise kaitsmiseks, või ei ole tõendanud, et asjaomane kolmanda riigi äriühing vastab tema suhtes kolmandas riigis kehtivatele nõuetele või tingimustele, mille alusel on artikli 47 lõike 1 kohaselt tehtud otsus, ning esineb mõni järgmistest asjaoludest:

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on dokumenteeritud tõendite, muu hulgas artikli 46 lõike 6a kohaselt igal aastal esitatud teabe põhjal põhjendatult alust arvata, et kolmanda riigi äriühing tegutseb liidus investeerimisteenuseid osutades ja investeerimistegevusega tegeledes viisil, mis on selgelt investorite huve või turgude korrakohast toimimist kahjustav;

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on dokumenteeritud tõendite, muu hulgas artikli 46 lõike 6a kohaselt igal aastal esitatud teabe põhjal põhjendatult alust arvata, et kolmanda riigi äriühing on liidus investeerimisteenuseid osutades ja investeerimistegevusega tegeledes raskelt rikkunud tema suhtes kolmandas riigis kehtivaid nõudeid, ning komisjon on selle põhjal võtnud kooskõlas artikli 47 lõikega 1 vastu otsuse.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab kolmanda riigi pädevat asutust nõuetekohaselt oma kavatsusest võtta lõike 1 või 2 kohaselt meetmeid.

Käesoleva artikli kohase sobiva meetme võtmise üle otsustamisel võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse investoritele ja liidu turgude nõuetekohasele toimimisele avalduva ohu olemust ja tõsidust, arvestades järgmiseid kriteeriumeid:

a)	tekkiva ohu kestus ja sagedus;

b)	kas oht on näidanud, et kolmanda riigi äriühingu toimimises on tõsiseid või süsteemseid puudusi;

c)	kas oht on tinginud finantskuriteo või seda hõlbustanud või on muul viisil sellega seostatav;

d)	kas oht on tekkinud tahtlikult või hooletuse tõttu.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab lõike 1 või 2 kohaselt võetud meetmetest viivitamata komisjoni ja asjaomast kolmanda riigi äriühingut ning avaldab oma otsuse oma veebisaidil.

Komisjon hindab, kas tingimused, mille alusel artikli 47 lõike 1 kohane otsus vastu võeti, on kõnealuse kolmanda riigi puhul jätkuvalt täidetud.“

Artiklisse 52 lisatakse järgmine lõige:

„13. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hindab 31. detsembriks 2020, kui palju töötajaid ja ressursse on tal määruse (EL) 2019/2033 artikli 64 kohaste volituste ja ülesannete täitmiseks vaja, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile selle hindamise kohta aruande.“

Artikli 54 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kolmandate riikide äriühingud võivad jätkata teenuste osutamist ja tegevusega tegelemist liikmesriikides riigisisese korra kohaselt kuni kolme aasta jooksul pärast seda, kui komisjon on võtnud vastu otsuse asjaomase kolmanda riigi kohta kooskõlas artikliga 47. Riigisisese korra alusel võib jätkata selle otsusega mitte hõlmatud teenuste osutamist ja tegevusega tegelemist.“

Artikkel 64

Määruse (EL) nr 806/2014 muutmine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 (28) artiklisse 12a lisatakse järgmine lõige:

„3. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (*11) artikliga 65 käsitatakse käesolevas määruses sisalduvaid käesoleva määruse artikli 2 punktis c osutatud investeerimisühingute, kuid mis ei ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõikes 2 või 5 osutatud investeerimisühingud, individuaalselt kohalduvate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 92 järgmiselt:

a)	käesolevas määruses sisalduvad koguomavahendite suhtarvuga seonduvad viited määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktile c on viited määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõikele 1;

b)	käesolevas määruses sisalduvad koguriskipositsiooniga seonduvad viited määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 on viited määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavale nõudele, mis on korrutatud 12,5-ga.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 (*12) artikliga 65 käsitatakse käesolevas määruses sisalduvaid käesoleva määruse artikli 2 esimese lõigu punktis c osutatud investeerimisühingute, kuid mis ei ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõikes 2 või 5 osutatud investeerimisühingud, täiendavate omavahendite nõudega seonduvaid viiteid direktiivi 2013/36/EL artiklile 104a viidetena direktiivi (EL) 2019/2034 artiklile 40.

X OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 65

Muudes liidu õigusaktides olevad viited määrusele (EL) nr 575/2013

Investeerimisühingute suhtes usaldatavusnõuete kohaldamisel käsitatakse muudes liidu õigusaktides olevaid viiteid määrusele (EL) nr 575/2013 viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 66

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda kohaldatakse alates 26. juunist 2021.

3. Olenemata lõikest 2 kohaldatakse

a)	artikli 63 punkte 2 ja 3 alates 26. märtsist 2020;

b)	artikli 62 punkti 30 alates 25. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 27. november 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TUPPURAINEN

(1) ELT C 378, 19.10.2018, lk 5.

(2) ELT C 262, 25.7.2018, lk 35.

(3) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. novembri 2019. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 64).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/876, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1).

(9) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/630, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses viivisnõuete kahju miinimumkattega (ELT L 111, 25.4.2019, lk 4).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/878, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega (ELT L 150, 7.6.2019, lk 253).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(16) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337. 23.12.2015, lk 35).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (EL L 35, 11.2.2003, lk 1).

(23) Komisjoni 7. aprilli 2016. aasta delegeeritud direktiiv (EL) 2017/593, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitsmisega, tootejuhtimise kohustuste ja normidega, mida kohaldatakse teenustasu, vahendustasu või mis tahes muu rahalise või mitterahalise hüve maksmise või saamise suhtes (ELT L 87, 31.3.2017, lk 500).

(24) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

(25) Komisjoni 13. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/578, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse nõudeid turutegemise lepingute ja skeemide kohta (ELT L 87, 31.3.2017, lk 183).

(26) Komisjoni 18. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/567, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses mõistete, läbipaistvuse, portfellide tihendamise ning toodetesse sekkumise ja positsioonide juhtimise järelevalvemeetmetega (ELT L 87, 31.3.2017, lk 90).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

5.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 314/64

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/2034,

27. november 2019,

mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Tugev usaldatavusnõuete täitmise järelevalve on selliste õiguslike tingimuste lahutamatu osa, mille alusel finantseerimisasutused pakuvad liidus teenuseid. Investeerimisühingute, nagu ka krediidiasutuste suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuetekohase käsitlemise ja järelevalve valdkonnas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, (5) investeerimisühingutele tegevusloa andmine ning nende muud organisatsioonilised ja tegevusnõuded on aga sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (6).

(2)

Kehtiv määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohane usaldatavusnõuete täitmise kord põhineb suures osas Baseli pangajärelevalve komitee järjestikustel rahvusvahelistel reguleerivatel standarditel, mis on nähtud ette suurte pangandusgruppide jaoks ja mis ainult osaliselt käsitlevad suure hulga investeerimisühingute mitmekesisele tegevusele eriomaseid riske. Nendele investeerimisühingutele eriomaseid nõrkusi ja riske tuleks seega käsitleda täiendavalt tõhusate, asjakohaste ja proportsionaalsete liidu tasandi usaldatavusnõuetega, mis aitaksid tagada võrdsed võimalused kogu liidus, tagaksid tõhusa järelevalve usaldatavusnõuete täitmise üle, hoides samal ajal nõuete täitmisega seotud kulud kontrolli all, ning tagaksid investeerimisühingute riskide jaoks piisava kapitali.

(3)

Usaldusväärne usaldatavusnõuete täitmise järelevalve peaks tagama, et investeerimisühinguid juhitakse nõuetekohaselt ja nende klientide parimates huvides. Arvesse tuleks võtta investeerimisühingute ja nende klientide liigsete riskide võtmise potentsiaali ning investeerimisühingute võetud riski ja investeerimisühingutest lähtuva riski eri tasemeid. Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eesmärk peaks olema ka investeerimisühingutele ebaproportsionaalse halduskoormuse tekitamise vältimine. Samal ajal peaks selline usaldatavusnõuete täitmise järelevalve võimaldama saavutada tasakaalu investeerimisühingute turvalisuse ja kindluse tagamise ning nende äritegevuse elujõulisust kahjustada võivate ülemääraste kulude vältimise vahel.

(4)

Paljud määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL raamistikust tulenevad nõuded on mõeldud krediidiasutuste ees seisvate üldiste riskide käsitlemiseks. Kehtivad nõuded on seetõttu suures osas kalibreeritud nii, et säilitada krediidiasutuste laenuandmisvõimet majandustsüklite käigus ning kaitsta hoiustajaid ja maksumaksjaid võimaliku maksejõuetuse eest, ning need ei ole ette nähtud investeerimisühingute kõigi eri riskiprofiilidega tegelemiseks. Investeerimisühingutel ei ole suuri jaeklientidele ja äriühingutele antud laenude portfelle ning nad ei võta vastu hoiuseid. Tõenäosus, et nende maksejõuetusel on üldisele finantsstabiilsusele kahjulik mõju, on väiksem kui krediidiasutuste puhul, kuid see kujutab endast siiski ohtu, millega tuleb tegeleda tugeva raamistiku abil. Suuremat osa investeerimisühingute ees seisvaid ja nende tekitatud riske on järelikult krediidiasutuste ees seisvatest ja nende tekitatud riskidest tunduvalt erinevad ning seda erinevust tuleks liidu usaldatavusraamistikus selgelt kajastada.

(5)

Eri liikmesriigid kohaldavad kehtivat usaldatavusraamistikku erinevalt ja see ohustab liidus investeerimisühingute võrdseid tingimusi, takistades investorite juurdepääsu uutele võimalustele ja parematele viisidele riske hallata. Erinevused tulenevad sellest, et raamistiku kohaldamine eri investeerimisühingute suhtes, lähtudes nende osutatavatest teenustest, on üldiselt keerukas ning mõni riiklik asutus kohandab või ühtlustab kohaldamist riigisiseses õiguses või tavas. Kuna kehtivas usaldatavusraamistikus ei käsitleta kõiki teatavat liiki investeerimisühingute ees seisvaid ja nende tekitatud riske, on mõnes liikmesriigis kohaldatud teatavate investeerimisühingute suhtes ulatusliku lisakapitali nõudeid. Selleks et tagada kogu liidus investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise ühtlustatud järelevalve, tuleks kehtestada kõnealuseid riske käsitlevad ühtsed sätted.

(6)

Seetõttu on vaja, et investeerimisühingutel, mis ei ole oma suuruse ning muude finants- ja majandustegevuses osalejatega seotuse seisukohast süsteemselt olulised, oleks spetsiifiline usaldatavusnõuete täitmise kord. Süsteemselt oluliste investeerimisühingute suhtes tuleks aga jätkuvalt kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohast kehtivat usaldatavusraamistikku. Need investeerimisühingud on selliste investeerimisühingute alamkategooria, mille suhtes määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL raamistikku praegu kohaldatakse, ja neile ei võimaldata vabastusi ühestki peamisest nõudest. Suurimate ja kõige seotumate investeerimisühingute ärimudelid ja riskiprofiilid on sarnased oluliste krediidiasutuste ärimudelite ja riskiprofiilidega. Nad osutavad pangateenustega sarnaseid teenuseid ning võtavad märkimisväärses ulatuses riske. Lisaks on süsteemselt olulised investeerimisühingud piisavalt suured ning nende ärimudelid ja riskiprofiilid kujutavad endast finantsturgude stabiilsele ja nõuetekohasele toimimisele sama suurt ohtu nagu suured krediidiasutused. Seepärast on asjakohane, et nende investeerimisühingute suhtes kohaldataks ka edaspidi määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL sätteid.

(7)

On võimalik, et investeerimisühingutel, kes kauplevad oma arvel, tagavad finantsinstrumentide emissiooni või pakuvad finantsinstrumente siduva kohustuse alusel märkimisväärses ulatuses või kes on kesksete vastaspoolte kliirivad liikmed, on krediidiasutustega sarnased ärimudelid ja riskiprofiilid. Oma suurusest või tegevusest sõltuvalt on võimalik, et sellistest investeerimisühingutest lähtub krediidiasutustena tegutsedes finantsstabiilsusele samaväärne oht. Pädevatel asutustel peaks olema võimalus nõuda, et nende suhtes kohaldatakse samasugust usaldatavuskäsitlust, mida kohaldatakse määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisalasse jäävate krediidiasutuste suhtes, ning et nende puhul järgitakse direktiivi 2013/36/EL kohast usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet.

(8)

Mõnes liikmesriigis võivad investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet teha asutused, mis on erinevad asutustest, kes teevad turukäitumise järelevalvet. Seepärast on vaja luua nende asutuste jaoks koostöö- ja teabevahetuse mehhanism, et tagada kõikjal liidus kiiresti ja tõhusalt toimiv investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise ühtlustatud järelevalve.

(9)

Investeerimisühing võib teises liikmesriigis kaubelda kliiriva liikme kaudu. Sellisel juhul tuleks luua mehhanism eri liikmesriikide asjaomaste pädevate asutuste vahel teabe jagamiseks. Sellise mehhanismi abil peaks olema võimalik jagada teavet investeerimisühingu usaldatavusnõuete täitmise üle järelevalvet tegeva pädeva asutuse ning kas kliiriva liikme või keskse vastaspoole üle järelevalvet tegeva asutuse vahel sellise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutati investeerimisühingu tagatisnõuete arvutamiseks, kui seda arvutamismeetodit kasutatakse investeerimisühingu omavahendite nõuete alusena.

(10)

Selleks et edendada liidus järelevalvestandardite ja -tavade ühtlustamist, peaks esmane pädevus investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve tavade koordineerimise ja ühtsustamise valdkonnas jääma Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (7) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA), kes peaks tegema tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (8) asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA).

(11)

Nõutav investeerimisühingu algkapitali tase peaks põhinema teenustel, mille osutamiseks, ja tegevusel, millega tegelemiseks on investeerimisühingule vastavalt direktiivile 2014/65/EL antud luba. Liikmesriikide võimalus vähendada ühest küljest teatavates olukordades nõutud algkapitali taset, nagu on sätestatud direktiivis 2013/36/EL, ja teisest küljest nimetatud direktiivi ebaühtlane rakendamine on põhjustanud selle, et nõutud algkapitali tase on liidus erinev. Lahknevuste kõrvaldamiseks tuleks nõutud algkapitali tasemed ühtlustada kõikide liidu investeerimisühingute jaoks. Selleks et vähendada turule sisenemise tõkkeid, mida praegu tuleb ette mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide puhul, tuleks mitmepoolset kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldavate investeerimisühingute algkapital moodustada käesolevas direktiivis osutatud tasemel. Kui investeerimisühing, millel on lubatud korraldada organiseeritud kauplemissüsteemi, kaupleb ka oma arvel vastavalt direktiivi 2014/65/EL artikli 20 tingimustele, tuleks selle investeerimisühingu algkapital moodustada käesolevas direktiivis osutatud tasemel.

(12)

Kuigi investeerimisühingud tuleks määruse (EL) nr 575/2013 või direktiivi 2013/36/EL kohaldamisalast välja jätta, peaks teatavatele kõnealuste seadusandlike aktide kontekstis kasutatud mõistetele jääma nende kindlaks kujunenud tähendus. Selleks et võimaldada ja lihtsustada selliste mõistete ühtset tõlgendamist investeerimisühingute puhul, kui neid kasutatakse liidu õigusaktides, tuleks sellistes õigusaktides sisalduvaid viiteid investeerimisühingute algkapitalile, investeerimisühingute pädevate asutuste järelevalvevolitustele, investeerimisühingute sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessile, investeerimisühingute pädevate asutuste järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessile ning investeerimisühingute suhtes kohaldatavatele juhtimis- ja tasustamissätetele käsitada viidetena käesoleva direktiivi vastavatele sätetele.

(13)

Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et vastutus investeerimisühingu usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, eelkõige maksevõime ja finantskindluse järelevalve eest lasuks päritoluliikmesriigi pädeval asutusel. Selleks et investeerimisühingute järelevalve oleks tulemuslik ka muudes liikmesriikides, kus nad teenuseid osutavad või kus neil on filiaal, tuleks tagada tihe koostöö ja teabevahetus selliste muude liikmesriikide pädevate asutustega.

(14)

Vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel peaks teabevahetuse ja järelevalve eesmärgil ning eelkõige finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks olema võimalik teha juhtumipõhiselt kohapealseid kontrolle ja uurida nende territooriumil asuvate investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda teavet nende filiaalide tegevuse kohta. Järelevalvemeetmed nende filiaalide puhul peaksid aga jääma päritoluliikmesriigi vastutusalasse.

(15)	Tundliku äriteabe kaitsmiseks peaksid pädevad asutused järgima järelevalveülesannete täitmisel ja konfidentsiaalse teabe vahetamisel ametisaladuse hoidmise nõudeid.

(16)

Selleks et tugevdada järelevalvet investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise üle ja investeerimisühingute klientide kaitset, peaksid audiitorid tegema oma kontrolle erapooletult ja teavitama pädevaid asutusi viivitamata asjaoludest, mis võivad tõsiselt mõjutada investeerimisühingu finantsolukorda või haldus- ja raamatupidamiskorraldust.

(17)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks isikuandmeid töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (10). Määruse (EL) 2016/679 V peatüki asjakohaseid sätteid ja määruse (EL) 2018/1725 V peatükki tuleks kohaldada eelkõige juhul, kui käesoleva direktiiviga on lubatud vahetada isikuandmeid kolmandate riikidega.

(18)

Selleks et tagada käesolevas direktiivis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 (11) sätestatud kohustuste täitmine, peaksid liikmesriigid nägema ette halduskaristused ja muud haldusmeetmed, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Halduskaristuste hoiatava mõju tagamiseks tuleks need avaldada, välja arvatud teatavate täpselt kindlaks määratud asjaolude korral. Klientidel ja investoritel peaks olema juurdepääs teabele, mis käsitleb investeerimisühingutele määratud halduskaristusi ja nende suhtes võetud muid haldusmeetmeid, et neil oleks võimalik teha teadlik otsus investeerimisvõimaluste kohta.

(19)	Käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetavate riigisiseste sätete ja määruse (EL) 2019/2033 rikkumiste avastamiseks peaks liikmesriikidel olema vajalikud uurimisvolitused ja nad peaksid looma tulemuslikud ja kiired mehhanismid võimalikest või tegelikest õigusrikkumistest teatamiseks.

(20)

Investeerimisühingutel, mida ei peeta väikesteks ja mitteseotuteks, peaks olema sisemine kapital, mis on mahu, kvaliteedi ja koosseisu seisukohast piisav, et katta neile avanevaid või avaneda võivaid spetsiifilisi riske. Pädevad asutused peaksid tagama, et investeerimisühingutel on sobivad strateegiad ja protsessid sisemise kapitali adekvaatsuse hindamiseks ja säilitamiseks. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik kohasel juhul nõuda ka väikestelt ja mitteseotud investeerimisühingutelt sarnaste nõuete kohaldamist.

(21)

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise volitused peaksid olema ka edaspidi oluline reguleerimisvahend, mis võimaldab pädevatel asutustel hinnata kvalitatiivseid elemente, sealhulgas sisejuhtimist ja kontrolle, riskijuhtimisprotsesse ja -menetlusi, ning vajaduse korral kehtestada lisanõudeid, sealhulgas eelkõige omavahendite ja likviidsusnõudeid, eelkõige investeerimisühingute jaoks, mida ei peeta väikesteks ja mitteseotuteks, ning kui pädev asutus peab seda samuti põhjendatuks ja asjakohaseks väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute jaoks.

(22)

Meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 157. Investeerimisühingud peaksid seda põhimõtet järjepidevalt kohaldama. Selleks et viia töötasu vastavusse investeerimisühingute riskiprofiiliga ning tagada võrdsed tingimused, tuleks investeerimisühingute suhtes kohaldada selget üldjuhtimiskorda ja tasustamisnõudeid, mis on sooneutraalsed ja milles võetakse arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute erisusi. Kõnealustest nõuetest tuleks aga vabastada väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud, sest direktiivi 2014/65/EL kohased sätted tasustamise ja äriühingu üldjuhtimise kohta on seda liiki investeerimisühingute jaoks piisavalt põhjalikud.

(23)

Komisjoni 28. juuli 2016. aasta aruandes „Tasustamisnõuete hindamine direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 alusel“ märgiti samuti, et direktiivi 2013/36/EL kohased tasu edasilükkamise ja instrumentides väljamaksmise nõuded ei ole väikestele ja mittekeerukatele investeerimisühingutele ega väikest muutuvtasu saavatele töötajatele sobivad. Selleks et tagada järelevalvealase tegevuse ühtsustamine ja võrdsed tingimused, peavad nendest nõuetest vabastatud investeerimisühingute ja isikute kindlakstegemiseks olema selged, järjekindlad ja ühtlustatud kriteeriumid. Võttes arvesse suure sissetulekuga isikute tähtsat rolli investeerimisühingute äritegevuse suunamisel ja pikaajalise tulemuslikkuse kujundamisel, tuleks tagada suure sissetulekuga isikute tasustamise tavade ja suundumuste tõhus järelevaatamine. Seetõttu peaks pädevatel asutustel olema võimalik suure sissetulekuga isikute tasustamist jälgida.

(24)

Samuti on asjakohane, et investeerimisühingutel oleks muutuvtasu maksmise korral teatav paindlikkus mitterahaliste instrumentide kasutamises, tingimusel et need instrumendid aitavad tulemuslikult saavutada eesmärki viia töötajate huvid kooskõlla eri sidusrühmade, nagu aktsionärid või osanikud ja võlausaldajad, huvidega ning aitavad viia muutuvtasu vastavusse investeerimisühingu riskiprofiiliga.

(25)

Investeerimisühingute tulu komisjoni- ja teenustasude ning muude eri investeerimisteenuste osutamisega seotud tulude kujul on väga kõikuv. Kui muutuvtasu osakaalu tasus piirataks nii, et see vastaks teatavale protsendile fikseeritud põhitasust, mõjutaks see investeerimisühingu võimet vähendada tasu vähenenud tulu korral ja võiks tuua kaasa investeerimisühingu püsikulude baasi suurenemise, mis toob kaasa riskid, mis ohustavad investeerimisühingu vastupanuvõimet majanduslanguse või vähenenud tulu korral. Sellise ohu vältimiseks ei tohiks tasu muutuv- ja fikseeritud komponentide üht maksimaalset suhtarvu kehtestada süsteemselt mitteolulistele investeerimisühingutele. Need investeerimisühingud peaksid sobivad suhtarvud määrama ise. Ent käesolev direktiiv ei tohiks välistada liikmesriikidel rakendamast riigisisese õiguse kohaseid meetmeid, mille eesmärk on kohaldada investeerimisühingutele rangemaid nõudeid seoses töötasu muutuv- ja fikseeritud komponentide maksimaalse suhtarvuga. Lisaks ei tohiks käesolev direktiiv takistada liikmesriikidel kehtestamast maksimaalset suhtarvu kõigi või teatavat liiki investeerimisühingute suhtes.

(26)	Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriikidel võtmast töötasu suhtes rangemat käsitlust juhul, kui investeerimisühingud saavad erakorralist avaliku sektori finantstoetust.

(27)

Liikmesriigiti kasutatakse erinevaid juhtimisstruktuure. Enamikul juhtudest kasutatakse ühe- või kahetasandilist juhtimisstruktuuri. Käesolevas direktiivis sätestatud mõistete eesmärk on hõlmata kõiki olemasolevaid struktuure, eelistamata ühte teisele. Need on puhtalt funktsionaalsed, eesmärgiga sätestada õigusnormid, mille eesmärk on teatav konkreetne tulemus, sõltumata igas liikmesriigis krediidiasutusele või investeerimisühingule kohaldatavast äriühinguõigusest. Seetõttu ei peaks mõisted mõjutama riigisisese äriühinguõiguse kohast üldist pädevuse jaotumist.

(28)

Juhtorganit tuleks käsitada sellise organina, millel on nii otsuste elluviimise kui ka järelevalve funktsioon. Juhtorganite pädevus ja struktuur on liikmesriigiti erinev. Liikmesriikides, kus juhtorganitel on ühetasandiline struktuur, on juhtorganil tavaliselt juhtimise ja järelevalve ülesanded. Kahetasandilise struktuuriga liikmesriikides täidab juhtorgani järelevalvefunktsiooni eraldi järelevalvenõukogu, millel ei ole otsuste elluviimise funktsiooni, ja otsuste elluviimise funktsiooni täidab eraldi juhatus, kes vastutab ettevõtja igapäevase juhtimise eest. Sellest tulenevalt määratakse juhtorgani eri harudele eri ülesanded.

(29)

Arvestades, et üldsus nõuab üha rohkem maksustamise läbipaistvust, ja selleks et edendada investeerimisühingute sotsiaalset vastutust, on asjakohane nõuda, et investeerimisühingud – kui tegemist ei ole väikeste ja mitteseotud investeerimisühingutega – avalikustaksid kord aastas teatava teabe, sealhulgas teabe teenitud kasumi, makstud maksude ja saadud riiklike toetuste kohta.

(30)

Selleks et käsitleda riske ainult investeerimisühingutest koosnevate konsolideerimisgruppide tasandil, peaks nende puhul usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine, mis on nähtud ette määrusega (EL) 2019/2033, toimuma lihtsamate grupistruktuuride puhul koos konsolideerimisgrupi kapitalitestiga. Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija kindlaksmääramine peaks aga mõlemal puhul põhinema samadel põhimõtetel, mida kohaldatakse konsolideeritud järelevalve korral vastavalt direktiivile 2013/36/EL. Nõuetekohase koostöö tagamiseks peaksid koordineerimismeetmete põhielemendid, ning eelkõige eriolukorras teabe vahetamise nõuded või koostöö- ja koordineerimiskord, olema sarnased koordineerimise põhielementidega, mida kohaldatakse krediidiasutuste ühtse reeglistiku kontekstis.

(31)

Komisjonil peaks olema võimalik esitada nõukogule soovitusi pidada liidu ja kolmandate riikide vahel läbirääkimisi, et sõlmida kokkuleppeid, mis käsitlevad vahendeid konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve praktiliseks tegemiseks selliste investeerimisühingute üle, mille emaettevõtjad on asutatud kolmandates riikides, ja selliste investeerimisühingute üle, mis tegutsevad kolmandates riikides ja mille emaettevõtjad on asutatud liidus. Lisaks peaks liikmesriikidel ja EBA-l olema võimalik sõlmida oma järelevalveülesannete täitmiseks kolmandate riikidega koostöökokkuleppeid.

(32)

Õiguskindluse tagamiseks ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatava kehtiva usaldatavusraamistiku ja käesoleva direktiivi kattumise vältimiseks muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL, et jätta investeerimisühingud nende kohaldamisalast välja. Pangandusgruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes tuleks aga ka edaspidi kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL sätteid pangandusgruppide kohta, nagu määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 11–24 usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise sätteid ning sätteid direktiivi 2013/36/EL artiklis 21b osutatud ELis vahelülina tegutseva emaettevõtja kohta.

(33)

On vaja täpsustada sammud, mille ettevõtjad peavad astuma, et kontrollida, kas nad kuuluvad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud krediidiasutuse määratluse alla ja peavad seega saama krediidiasutuse tegevusloa. Kuna teatavad investeerimisühingud tegelevad juba direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud tegevusega, on vaja tagada ka selgus seoses selliseks tegevuseks antud lubade kehtivusajaga. Eelkõige on väga oluline, et pädevad asutused tagaksid selle, et üleminek praeguselt raamistikult uuele annaks investeerimisühingutele piisava õiguskindluse.

(34)

Tulemusliku järelevalve tagamiseks on oluline, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud tingimustele vastavad ettevõtjad taotleksid krediidiasutuse tegevusluba. Pädevatel asutustel peaks järelikult olema võimalus määrata karistusi ettevõtjatele, kes tegevusluba ei taotle.

(35)

Määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud krediidiasutuse määratluse muutmine määrusega (EL) 2019/2033 võib alates viimase jõustumisest hõlmata investeerimisühinguid, kes tegutsevad juba kooskõlas direktiiviga 2014/65/EL antud tegevusloa alusel. Sellistel ettevõtjatel peaks olema lubatud jätkata tegevust investeerimisühingu tegevusloa alusel seni, kuni neile antakse krediidiasutuse tegevusluba. Need investeerimisühingud peaksid esitama taotluse krediidiasutuse tegevusloa saamiseks hiljemalt siis, kui nende koguvara keskmine kuus on 12 järjestikuse kuu jooksul võrdne mõne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud künnisega või ületab seda. Kui investeerimisühing täidab mõnda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud künnist käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva seisuga, tuleks tema kuise koguvara keskmise arvutamisel võtta aluseks sellele kuupäevale eelnevat 12 järjestikust kuud. Need investeerimisühingud peaksid krediidiasutuse tegevusluba taotlema ühe aasta ja ühe päeva jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(36)

Määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud krediidiasutuse määratluse muutmine määrusega (EL) 2019/2033 võib mõjutada ka ettevõtjaid, kes on investeerimisühingu tegevusluba direktiivi 2014/65/EL alusel juba taotlenud ja kelle taotluse menetlemine on veel pooleli. Kui ettevõtja kavandatud koguvara on võrdne mõne määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud künnisega või ületab seda, tuleks taotlused edastada direktiivi 2013/36/EL kohastele pädevatele asutustele ja neid tuleks menetleda kooskõlas nimetatud direktiivi kohaste tegevusloa andmise sätetega.

(37)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud ettevõtjate suhtes tuleks kohaldada ka kõiki direktiivi 2013/36/EL III jaotises sätestatud nõudeid krediidiasutuste tegevuse alustamise kohta, sealhulgas kõnealuse direktiivi artikli 18 kohased tegevusloa kehtetuks tunnistamise sätted. Kõnealuse direktiivi artiklit 18 tuleks aga muuta, tagamaks, et pädevad asutused võivad krediidiasutusele antud tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui krediidiasutus kasutab oma tegevusluba ainult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud tegevuseks ja tema keskmine koguvara on viiel järjestikusel aastal väiksem kui nimetatud alapunktis sätestatud künnised.

(38)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 39 kohaselt kohaldatakse liidus finantsteenuseid osutavate kolmandate riikide äriühingute suhtes riiklikku korda, mis võib nõuda liikmesriigis filiaali asutamist. Selleks et hõlbustada liidus filiaalide kaudu tegutsevate kolmandate riikide äriühingute tegevuse korrapärast jälgimist ja hindamist, tuleks pädevaid asutusi teavitada nende riigi territooriumil filiaalide kaudu osutatavate teenuste ja tegevuse mahust ja ulatusest.

(39)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2009/65/EÜ, (12) 2011/61/EL (13) ja 2014/59/EL (14) spetsiifilisi ristviiteid määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL sätetele, mida alates käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaldamise alguskuupäevast investeerimisühingutele enam ei kohaldata, tuleks käsitada viidetena vastavalt käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 sätetele.

(40)

EBA on andnud koostöös ESMAga välja põhjalikul taustauuringul, andmete kogumisel ja konsultatsioonil põhineva aruande, milles käsitleti kõigile süsteemselt mitteolulistele investeerimisühingutele mõeldud spetsiifilist usaldatavusnõuete täitmise korda, mis on investeerimisühingute muudetud usaldatavusraamistiku alus.

(41)

Käesoleva direktiivi ühetaolise kohaldamise tagamiseks peaks EBA töötama välja regulatiivsed tehnilised standardid, et veelgi täpsustada kriteeriume, mille alusel kohaldatakse investeerimisühingutele määrust (EL) nr 575/2013, ja täpsustada, millist teavet päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi asutused peaksid järelevalve kontekstis vahetama, ning määrata kindlaks, kuidas investeerimisühingud peaksid sisejuhtimise nõuete kohaldamisel hindama oma tegevuse mahtu ning eelkõige seda, kas nende puhul on tegu väikese ja mitteseotud investeerimisühinguga. Regulatiivsetes tehnilistes standardites tuleks tasustamissätete kohaldamise eesmärgil täpsustada ka selliste töötajate kategooriad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingute riskiprofiili, ning seda, millised täiendavatesse esimese ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid kvalifitseeruvad muutuvtasuks. Samuti tuleks regulatiivsetes tehnilistes standardites täpsustada likviidsusega seotud eririskide hindamise elemente, täiendavate omavahendite nõuete kohaldamist pädevate asutuste poolt ja järelevalvekolleegiumide toimimist. Komisjon peaks täiendama käesolevat direktiivi, võttes vastu EBA välja töötatud regulatiivsed tehnilised standardid delegeeritud õigusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Komisjon ja EBA peaksid tagama, et kõnealuseid regulatiivseid tehnilisi standardeid saavad kohaldada kõik investeerimisühingud viisil, mis on proportsionaalne investeerimisühingute ja nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(42)

Komisjonile tuleks samuti anda õigus võtta vastu EBA välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid, mis käsitlevad teabe jagamist pädevate asutuste vahel ja pädevate asutuste avaldamisnõudeid, ning ESMA välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(43)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine ja võtta arvesse suundumusi finantsturgudel, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, selgitades käesolevas direktiivis sisalduvaid määratlusi, investeerimisühingute sisemise kapitali ja riskide hindamist ning pädevate asutuste järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise volitusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (15) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(44)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on tulemusliku ja proportsionaalse usaldatavusraamistiku loomine tagamaks, et liidus tegevusloa saanud investeerimisühingutel on tugev finantsbaas ja et neid juhitakse nõuetekohaselt, muu hulgas nende klientide parimates huvides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(45)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (16) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad järgmist:

a)	investeerimisühingute algkapital;

b)	pädevate asutuste järelevalvealased volitused ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve vahendid;

c)	pädevate asutuste järelevalve investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise üle, mis on kooskõlas määruses (EL) 2019/2033 sätestatud normidega;

d)	pädevate asutuste avaldamisnõuded investeerimisühingute usaldatavusnõuete ja nende täitmise järelevalve valdkonnas.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste investeerimisühingute suhtes, millele antakse tegevusluba ja mille üle tehakse järelevalvet direktiivi 2014/65/EL alusel.

2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesoleva direktiivi IV ja V jaotist määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõigetes 2 ja 5 osutatud investeerimisühingute suhtes, mille puhul tehakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL VII ja VIII jaotise kohaste usaldatavusnõuete täitmise üle vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõike 2 teisele lõigule.

Artikkel 3

Mõisted

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„abiettevõtja“ – ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või sarnane tegevus, millel on ühe või mitme investeerimisühingu põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;

2)	„tegevusluba“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 5 kohane investeerimisühingu tegevusluba;

3)	„filiaal“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 30 määratletud filiaal;

4)	„märkimisväärne seos“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 35 määratletud märkimisväärne seos;

5)	„pädev asutus“ – liikmesriigi avaliku sektori asutus või organ, kes on ametlikult tunnustatud ja kellele on riigisisese õiguse alusel antud volitus teha investeerimisühingute üle asjaomases liikmesriigis toimiva järelevalvesüsteemi raames käesoleva direktiivi kohast järelevalvet;

6)	„kaubadiiler ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 150 määratletud kaubadiiler ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler;

„kontroll“ – ema- ja tütarettevõtja suhe, mida on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (17) artiklis 22 või raamatupidamisstandardites, mida investeerimisühingu suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (18) alusel kohaldatakse, või sarnane suhe füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;

8)	„konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmine“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 nõuete täitmine investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluva emaettevõtja poolt;

9)	„krediidiasutus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus;

10)	„tuletisinstrument“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (19) artikli 2 lõike 1 punktis 29 määratletud tuletisinstrument;

11)	„finantseerimisasutus“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud finantseerimisasutus;

12)	„sooneutraalne tasustamispoliitika“ – direktiivi 2013/36/EL (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/878) (20) artikli 3 lõike 1 punktis 65 määratletud sooneutraalne tasustamispoliitika;

13)	„konsolideerimisgrupp“ – direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktis 11 määratletud kontsern;

14)	„konsolideeritud olukord“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud konsolideeritud olukord;

15)

„konsolideerimisgrupi järelevalve tegija“ – pädev asutus, kes vastutab liidus emaettevõtjana tegutsevate investeerimisühingute ning liidus emaettevõtjana tegutsevate investeerimisvaldusettevõtjate või liidus emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate kontrolli all olevate investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve eest;

16)	„päritoluliikmesriik“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 55 alapunktis a määratletud päritoluliikmesriik;

17)	„vastuvõttev liikmesriik“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 56 määratletud vastuvõttev liikmesriik;

18)	„algkapital“ – kapital, mida on vaja investeerimisühingu tegevusloa saamiseks ning mille suurus ja liik on täpsustatud artiklites 9 ja 11;

19)	„investeerimisühing“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing;

20)	„investeerimisühingute konsolideerimisgrupp“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 25 määratletud investeerimisühingute konsolideerimisgrupp;

21)	„investeerimisvaldusettevõtja“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 23 määratletud investeerimisvaldusettevõtja;

22)	„investeerimisteenused ja -tegevus“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisteenused ja -tegevus;

23)	„juhtorgan“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 36 määratletud juhtorgan;

24)	„järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan“ – juhtorgan, kes tegutseb juhtkonna otsustusprotsessi jälgija ja kontrollijana;

25)	„segafinantsvaldusettevõtja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ (21) artikli 2 punktis 15 määratletud segafinantsvaldusettevõtja;

26)	„segavaldusettevõtja” – emaettevõtja, mis ei ole finantsvaldusettevõtja, investeerimisvaldusettevõtja, krediidiasutus, investeerimisühing ega direktiivi 2002/87/EÜ tähenduses segafinantsvaldusettevõtja, ja mille tütarettevõtjate hulgas on vähemalt üks investeerimisühing;

27)	„kõrgem juhtkond“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 37 määratletud kõrgem juhtkond;

28)	„emaettevõtja“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 32 määratletud emaettevõtja;

29)	„tütarettevõtja“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 33 määratletud tütarettevõtja;

30)	„süsteemne risk” – direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 10 määratletud süsteemne risk;

31)	„liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 56 määratletud liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing;

32)	„liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja;

33)	„liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja“ – määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 58 määratletud liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, selgitades lõikes 1 sätestatud mõisteid eesmärgiga

a)	tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine;

b)	võtta käesoleva direktiivi kohaldamisel arvesse suundumusi finantsturgudel.

II JAOTIS

PÄDEVAD ASUTUSED

Artikkel 4

Pädevate asutuste määramine ja nende volitused

1. Liikmesriigid määravad ühe või mitu pädevat asutust, kes täidavad käesolevas direktiivis ja määruses (EL) 2019/2033 sätestatud kohustusi ja ülesandeid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, EBAt ja ESMAt pädeva asutuse määramisest ja juhul, kui pädevaid asutusi on rohkem kui üks, annavad teada, millised on iga pädeva asutuse kohustused ja ülesanded.

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teevad järelevalvet investeerimisühingute ning asjakohasel juhul investeerimisvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate tegevuse üle, et hinnata vastavust käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 nõuetele.

3. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on kõik vajalikud volitused, sealhulgas volitus teha kohapealseid kontrolle vastavalt artiklile 14, et saada teavet, mida on vaja, et hinnata investeerimisühingute ning asjakohasel juhul investeerimisvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate vastavust käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 nõuetele ning uurida nende nõuete võimalikke rikkumisi.

4. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on vajalik asjatundlikkus, vahendid, haldussuutlikkus, volitused ja sõltumatus, et täita usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, uurimiste ja karistustega seotud kohustusi, mis on sätestatud käesolevas direktiivis.

5. Liikmesriigid kohustavad investeerimisühinguid esitama pädevatele asutustele kogu teabe, mida on vaja, et hinnata, kas nad järgivad käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseseid sätteid ja määrust (EL) 2019/2033. Investeerimisühingute sisekontrollimehhanismid ning haldus- ja raamatupidamisarvestuse kord peavad võimaldama pädevatel asutustel kõnealuste sätete järgimist igal ajal kontrollida.

6. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud peavad arvet kõigi oma tehingute üle ja dokumenteerivad süsteemid ja protsessid, mis kuuluvad käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisalasse, nii et pädevad asutused saavad käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste sätete ja määruse (EL) 2019/2033 järgimist igal ajal hinnata.

Artikkel 5

Pädevate asutuste kaalutlusõigus kohaldada teatavatele investeerimisühingutele määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid

1. Pädevad asutused võivad otsustada kohaldada vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõike 2 esimese lõigu punktile c määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid investeerimisühingu suhtes, mis tegeleb direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud tegevusega, kui investeerimisühingu konsolideeritud vara koguväärtus on 5 miljardit eurot või rohkem, arvutatuna eelneva 12 kuu keskmisena, ning ühe või enama järgmise asjaolu korral:

a)	investeerimisühing tegeleb sellise tegevusega ulatuses, mil investeerimisühingu maksejõuetus või raskused võivad endaga kaasa tuua süsteemse riski;

b)	investeerimisühing on määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 3 määratletud kliiriv liige;

pädev asutus peab seda õigustatuks, pidades silmas asjaomase investeerimisühingu suurust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, samuti proportsionaalsuse põhimõtet, ning võttes arvesse ühte või mitut järgmist tegurit:

i)	investeerimisühingu olulisus liidu või asjaomase liikmesriigi majanduse seisukohast;

ii)	investeerimisühingu piiriülese tegevuse olulisus;

iii)	investeerimisühingu vastastikune seotus finantssüsteemiga.

2. Lõiget 1 ei kohaldata kaubadiileritele ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diileritele, investeerimisfondidele ega kindlustusandjatele.

3. Kui pädev asutus otsustab lõike 1 kohaselt kohaldada investeerimisühingu suhtes määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid, siis tehakse selle investeerimisühingu üle direktiivi 2013/36/EL VII ja VIII jaotise kohaste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet.

4. Kui pädev asutus otsustab lõike 1 kohaselt tehtud otsuse tühistada, teavitab ta investeerimisühingut sellest viivitamata.

Lõike 1 kohaselt tehtud pädeva asutuse otsuse kohaldamine lõpetatakse, kui investeerimisühing ei vasta enam selles lõikes osutatud künnisele, mis on arvutatud 12 järjestikuse kuu pikkuse perioodi alusel.

5. Pädevad asutused teavitavad viivitamata EBAt lõigete 1, 3 ja 4 kohaselt tehtud otsustest.

6. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et veelgi täpsustada lõike 1 punktides a ja b sätestatud kriteeriume ning tagab nende järjepideva kohaldamise.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 6

Koostöö liikmesriigis

1. Pädevad asutused teevad tihedat koostööd avaliku sektori asutuste või organitega, kes vastutavad nende liikmesriigis krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste järelevalve eest. Liikmesriigid kohustavad kõnealuseid pädevaid asutusi ja avaliku sektori asutusi või organeid vahetama viivitamata teavet, mis on nende kohustuste ja ülesannete täitmiseks vajalik või oluline.

2. Pädevad asutused, kes ei ole samad, mis direktiivi 2014/65/EL artikli 67 kohaselt määratud asutused, loovad mehhanismi nende asutustega koostöö tegemiseks ja kogu sellise teabe vahetamiseks, mis on nende kohustuste ja ülesannete täitmiseks oluline.

Artikkel 7

Koostöö Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis

1. Oma ülesannete täitmisel võtavad pädevad asutused arvesse järelevalvevahendite ning järelevalvetavade ühtsustamist käesoleva direktiivi ning määruse (EL) 2019/2033 kohaselt vastu võetud õigusnormide kohaldamisel.

2. Liikmesriigid tagavad, et

a)	pädevate asutuste koostöö Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmetena rajaneb usaldusel ja täielikul vastastikusel lugupidamisel, eelkõige tagades enda ja teiste Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete vahel asjakohase, usaldusväärse ja ammendava teabe vahetamise;

b)	pädevad asutused osalevad EBA tegevuses ja asjakohasel juhul käesoleva direktiivi artiklis 48 ja direktiivi 2013/36/EL artiklis 116 osutatud järelevalvekolleegiumides;

pädevad asutused teevad kõik, mis võimalik, et tagada selliste suuniste ja soovituste järgimine, mille on esitanud EBA vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16, ning reageerida hoiatustele ja soovitustele, mille on esitanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1092/2010 (22) artiklile 16;

d)	pädevad asutused teevad tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga;

e)	pädevatele asutustele antud ülesanded ja volitused ei takista neil kohustuste täitmist EBA või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmena või käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 alusel.

Artikkel 8

Liidu mõõde järelevalves

Iga liikmesriigi pädevad asutused kaaluvad üldiste ülesannete täitmisel asjaomasel ajahetkel kättesaadava teabe põhjal hoolikalt oma otsuste võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele nii muudes asjaomastes liikmesriikides kui ka liidus tervikuna, eriti eriolukordades.

III JAOTIS

ALGKAPITAL

Artikkel 9

Algkapital

1. Direktiivi 2014/65/EL artikli 15 kohaselt nõutav algkapital, mis peab investeerimisühingul olema, et saada luba direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimistegevusega tegelemiseks, on 750 000 eurot.

2. Direktiivi 2014/65/EL artikli 15 kohaselt nõutav algkapital, mis peab investeerimisühingul olema, et saada luba direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 1, 2, 4, 5 ja 7 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimistegevusega tegelemiseks, on sellise investeerimisühingu puhul, kellel ei ole lubatud hoida klientide raha või klientidele kuuluvaid väärtpabereid, 75 000 eurot.

3. Direktiivi 2014/65/EL artikli 15 kohaselt nõutav algkapital on muude kui käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud investeerimisühingute puhul 150 000 eurot.

4. Direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 9 loetletud investeerimisteenuste osutamise või investeerimistegevuse loaga investeerimisühingu algkapital on 750 000 eurot, kui see investeerimisühing kaupleb oma arvel või tal on see lubatud.

Artikkel 10

Viited algkapitalile direktiivis 2013/36/EL

Viiteid direktiiviga 2013/36/EL kehtestatud algkapitali tasemetele käsitatakse muudes liidu õigusaktides alates 26. juunist 2021 viidetena käesoleva direktiivi artiklis 9 kehtestatud algkapitali tasemetele järgmiselt:

a)	viidet direktiivi 2013/36/EL artiklis 28 osutatud investeerimisühingute algkapitalile käsitatakse viitena käesoleva direktiivi artikli 9 lõikele 1;

b)	viiteid direktiivi 2013/36/EL artiklites 29 ja 31 osutatud investeerimisühingute algkapitalile käsitatakse viidetena käesoleva direktiivi artikli 9 lõikele 2, 3 või 4, olenevalt investeerimisühingu investeerimisteenuste ja -tegevuse liigist;

c)	viidet direktiivi 2013/36/EL artiklis 30 osutatud algkapitalile käsitatakse viitena käesoleva direktiivi artikli 9 lõikele 1.

Artikkel 11

Algkapitali koosseis

Investeerimisühingu algkapital moodustatakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artiklile 9.

IV JAOTIS

USALDATAVUSNÕUETE TÄITMISE JÄRELEVALVE

1. PEATÜKK

Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhimõtted

1. jagu

Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevus ja ülesanded

Artikkel 12

Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste pädevus

Päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest, ilma et see piiraks selliste käesoleva direktiivi sätete kohaldamist, mille kohaselt vastutus on vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel.

Artikkel 13

Eri liikmesriikide pädevate asutuste koostöö

1. Eri liikmesriikide pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaste ülesannete täitmiseks tihedat koostööd ning eelkõige vahetavad investeerimisühingute kohta viivitamata teavet, mis hõlmab muu hulgas järgmist:

a)	teave investeerimisühingu juhtimise ja omandistruktuuri kohta;

b)	teave investeerimisühingu omavahendite nõuetele vastavuse kohta;

c)	teave investeerimisühingu kontsentratsiooniriski nõuetele ja likviidsusnõuetele vastavuse kohta;

d)	teave investeerimisühingu haldus- ja raamatupidamisarvestuse korra ja sisekontrollimehhanismide kohta;

e)	muud asjakohased tegurid, mis võivad mõjutada riski, mida investeerimisühing tekitab.

2. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused edastavad vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele viivitamata kogu teabe ja tõendid võimalike probleemide ja selliste riskide kohta, mida investeerimisühing klientide kaitsele või finantssüsteemi stabiilsusele vastuvõtvas liikmesriigis tekitab ning mille nad on investeerimisühingu tegevuse üle järelevalvet tehes kindlaks teinud.

3. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste esitatud teabe põhjal kõik vajalikud meetmed, et hoida ära või kõrvaldada lõikes 2 osutatud võimalikud probleemid ja riskid. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused selgitavad taotluse korral vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele üksikasjalikult, kuidas nad on vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste esitatud teavet ja tõendeid arvesse võtnud.

4. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused on pärast lõikes 2 osutatud teabe ja tõendite esitamist seisukohal, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused ei ole võtnud lõikes 3 osutatud vajalikke meetmeid, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võtta pärast päritoluliikmesriigi pädevate asutuste, EBA ja ESMA teavitamist asjakohaseid meetmeid, et kaitsta kliente, kellele teenuseid osutatakse, või finantssüsteemi stabiilsust.

Pädevad asutused võivad teatada EBA-le juhtudest, kus koostöötaotlus, eelkõige teabe vahetamise taotlus, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib EBA kõnealustel juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 antud volitustega. EBA võib samuti aidata pädevatel asutustel saavutada kokkulepet teabe vahetamise kohta käesoleva artikli alusel omal algatusel kooskõlas nimetatud määruse artikli 19 lõike 1 teise lõiguga.

5. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused, kes ei ole nõus vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste meetmetega, võivad edastada küsimuse EBA-le, kes tegeleb sellega määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 sätestatud korras. Kui EBA tegutseb nimetatud artikli alusel, võtab ta otsuse vastu ühe kuu jooksul.

6. Selleks et hinnata määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõike 1 esimese lõigu punktis c esitatud tingimust, võib investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädev asutus taotleda kliiriva liikme päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomase investeerimisühingu võimendustagatise nõude arvutamiseks.

7. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse nõudeid käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud liiki ja laadi teabe jaoks.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

8. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -korra seoses teabevahetust käsitlevate nõuetega, et hõlbustada investeerimisühingute järelevalvet.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

9. EBA esitab lõigetes 7 ja 8 osutatud tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Artikkel 14

Teises liikmesriigis asutatud filiaalide kohapealne kontroll ja uurimine

1. Kui mõnes teises liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühing tegutseb filiaali kaudu, näeb vastuvõttev liikmesriik ette, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad pärast vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele teatamist iseseisvalt või vahendajate kaudu kohapeal kontrollida artikli 13 lõikes 1 osutatud teavet ja seda filiaali uurida.

2. Vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel on järelevalve eesmärgil ja juhul, kui nad leiavad, et see on vastuvõtva liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsuse seisukohast asjakohane, volitus juhtumipõhiselt kohapeal kontrollida ja uurida nende territooriumil asuvate investeerimisühingute filiaalide tegevust ning nõuda filiaalilt teavet tema tegevuse kohta.

Enne kontrollimist ja uurimist konsulteeritavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused viivitamata päritoluliikmesriigi pädevate asutustega.

Niipea kui võimalik pärast kontrollide ja uurimise lõppu edastavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele saadud teabe ja tuvastatud asjaolud, mis on asjaomase investeerimisühingu riskihindamise seisukohast olulised.

2. jagu

Ametisaladus ja aruandekohustus

Artikkel 15

Ametisaladus ja konfidentsiaalse teabe vahetamine

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ja kõik kõnealuste pädevate asutuste heaks töötavad või töötanud isikud, sealhulgas direktiivi 2014/65/EL artikli 76 lõikes 1 osutatud isikud, täidavad käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisel ametisaladuse hoidmise kohustust.

Konfidentsiaalset teavet, mida kõnealused pädevad asutused ja isikud oma ülesandeid täites saavad, võib avaldada ainult kokkuvõttena või koondkujul, kui üksikuid investeerimisühinguid ega isikuid ei saa tuvastada, ilma et see piiraks kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid juhtumeid.

Investeerimisühingu pankroti väljakuulutamise või sundlõpetamise korral võib tsiviil- või kaubandusõigusliku menetluse käigus avaldada konfidentsiaalset teavet, mis ei puuduta kolmandaid isikuid, kui avaldamine on vajalik menetluse läbiviimiseks.

2. Pädevad asutused kasutavad vastavalt käesolevale direktiivile ja määrusele (EL) 2019/2033 kogutud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalset teavet ainult oma ülesannete täitmiseks ja eelkõige järgmistel eesmärkidel:

a)	jälgida käesolevas direktiivis ja määruses (EL) 2019/2033 sätestatud usaldatavusnõuete täitmist;

b)	määrata karistusi;

c)	pädeva asutuse otsuste peale esitatud vaide korral;

d)	artikli 23 alusel algatatud kohtumenetlustes.

3. Füüsilised ja juriidilised isikud ja muud organid (välja arvatud pädevad asutused), kes saavad vastavalt käesolevale direktiivile ja määrusele (EL) 2019/2033 konfidentsiaalset teavet, kasutavad seda ainult pädeva asutuse selgelt ette nähtud eesmärkidel või kooskõlas riigisisese õigusega.

4. Pädevad asutused võivad lõike 2 kohaldamisel vahetada konfidentsiaalset teavet, näha selgelt ette, kuidas seda tuleb töödelda, ning piirata selgelt selle edastamist.

5. Lõikes 1 osutatud kohustus ei takista pädevatel asutustel konfidentsiaalse teabe edastamist komisjonile, kui see teave on vajalik komisjoni volituste kasutamiseks.

6. Pädevad asutused võivad edastada konfidentsiaalset teavet EBA-le, ESMA-le, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, liikmesriikide keskpankadele, Euroopa Keskpankade Süsteemile (EKPS) ja Euroopa Keskpangale kui rahaasutustele, ning asjakohasel juhul makse- ja arveldussüsteemide järelevalve eest vastutavatele avaliku sektori asutustele, kui see teave on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Artikkel 16

Teabevahetust käsitlevad koostöökokkulepped kolmandate riikidega

Liikmesriikide pädevad asutused, EBA ja ESMA võivad vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 33 või määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 33 käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaste järelevalvealaste ülesannete täitmiseks ning teabe vahetamiseks sõlmida koostöökokkuleppeid kolmanda riigi järelevalveasutuste, samuti kolmandate riikide ametiasutustega või organitega, kes vastutavad järgmiste ülesannete eest, tingimusel et edastatava teabe kohta kehtivad ametisaladuse hoidmise tagatised, mis on vähemalt samaväärsed käesoleva direktiivi artikli 15 sätetega:

a)	finantseerimisasutuste ja finantsturgude järelevalve, sealhulgas selliste finantssektori ettevõtjate järelevalve, millel on luba tegutseda keskse vastaspoolena, kui keskseid vastaspooli tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (23) artikli 25 alusel;

b)	investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetlused ning muud samalaadsed menetlused;

c)	investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluste ning muude samalaadsete menetluste eest vastutavate organite järele vaatamine;

d)	finantseerimisasutuste ja tagatisskeeme haldavate asutuste kohustuslike auditite tegemine;

e)	finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslikke auditeid tegevate isikute järele vaatamine;

f)	lubatud heitkoguse väärtpaberite turgudel tegutsevate isikute järele vaatamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade;

g)	põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgudel tegutsevate isikute järele vaatamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade.

Artikkel 17

Aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kontrollimise eest vastutavate isikute ülesanded

Liikmesriigid näevad ette, et iga isik, kellele on antud luba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EÜ (24) ja kes täidab investeerimisühingus direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 73 või direktiivi 2013/34/EL artiklis 34 kirjeldatud ülesandeid või muid seadusjärgseid ülesandeid, on kohustatud teavitama kohe pädevaid asutusi kõigist asjaomast investeerimisühingut või temaga märkimisväärset seost omavat ettevõtjat puudutavatest asjaoludest või otsustest, mis

a)	kujutavad endast käesoleva direktiivi alusel vastu võetud õigus- või haldusnormide rasket rikkumist;

b)	võivad mõjutada investeerimisühingu pidevat toimimist või

c)	võivad viia raamatupidamisaruannete kinnitamata jätmiseni või märkustega kinnitamiseni.

3. jagu

Karistused, uurimisvolitused ja edasikaebeõigus

Artikkel 18

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

1. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi IV jaotise 2. peatüki 4. jaos osutatud järelevalvevolitusi, sealhulgas uurimisvolitusi ja pädevate asutuste volitusi võtta parandusmeetmeid ning liikmesriikide õigust näha ette ja määrata kriminaalkaristusi, kehtestavad liikmesriigid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid käsitlevad õigusnormid ning tagavad, et nende pädevad asutused võivad käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste sätete ja määruse (EL) 2019/2033 rikkumise korral selliseid karistusi ja meetmeid kohaldada, muu hulgas järgmistel juhtudel:

a)	investeerimisühingul ei ole artikli 26 kohast sisejuhtimiskorda;

b)	investeerimisühing ei esita pädevatele asutustele teavet või esitab puudulikku või ebaõiget teavet määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 sätestatud omavahendite nõuete täitmise kohustuse kohta, rikkudes kõnealuse määruse artikli 54 lõike 1 punkti b;

c)	investeerimisühing ei esita pädevatele asutustele teavet või esitab puudulikku või ebaõiget teavet kontsentratsiooniriski kohta, rikkudes määruse (EL) 2019/2033 artikli 54 lõike 1 punkti e;

d)	investeerimisühingu kontsentratsioonirisk on määruse (EL) 2019/2033 artiklis 37 sätestatud piirmääradest suurem, ilma et see piiraks nimetatud määruse artikleid 38 ja 39;

e)	investeerimisühing ei täida korduvalt või pidevalt likviidse vara hoidmise nõuet, rikkudes määruse (EL) 2019/2033 artiklit 43, ilma et see piiraks nimetatud määruse artiklit 44;

f)	investeerimisühing ei esita teavet või esitab puudulikku või ebaõiget teavet, rikkudes määruse (EL) 2019/2033 VI osa sätteid;

g)	investeerimisühing teeb väljamakseid investeerimisühingu omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele, kuigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28, 52 või 63 kohaselt on niisuguste väljamaksete tegemine omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele keelatud;

h)	investeerimisühing on tunnistatud vastutavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (25) kohaselt vastu võetud riigisiseste sätete raske rikkumise eest;

i)	investeerimisühing lubab ühel või mitmel isikul, kes ei järgi direktiivi 2013/36/EL artiklit 91, saada või jääda juhtorgani liikmeks.

Liikmesriigid, kes ei kehtesta halduskaristusi käsitlevaid õigusnorme selliste rikkumiste eest, mille suhtes kohaldatakse riigisisest kriminaalõigust, edastavad komisjonile asjakohased kriminaalõiguse sätted.

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed peavad olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud halduskaristused ja muud haldusmeetmed hõlmavad järgmist:

a)	avalik teadaanne, milles on nimetatud vastutav füüsiline või juriidiline isik, investeerimisühing, investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ja rikkumise laad;

b)	ettekirjutus, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks kõnealuse tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

c)	investeerimisühingu juhtorgani liikme või muu vastutavaks peetava füüsilise isiku suhtes kehtestatud ajutine keeld täita investeerimisühingus ametikohustusi;

juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 10 % ettevõtja eelmise majandusaasta kogu aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulu, mis koosneb saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest tuludest, tuludest aktsiatelt või osadelt ja muudelt muutuvtuluga või fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt ning eelmise majandusaasta eest saadaolevatest komisjoni- või teenustasudest;

e)	juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus, mis vastab kuni kahekordsele õigusrikkumise tulemusel teenitud kasumile või kuni kahekordsele õigusrikkumise tulemusel ära hoitud kahjumile, kui kõnealust kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks määrata;

f)	füüsilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 5 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 25. detsembri 2019. aasta seisuga.

Kui esimese lõigu punktis d osutatud ettevõtja on tütarettevõtja, on asjaomane brutotulu selline brutotulu, mis tuleneb põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandest.

Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühing rikub käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseseid sätteid või määruse (EL) 2019/2033 sätteid, võib pädev asutus halduskaristusi kohaldada juhtorgani liikmete ja teiste füüsiliste isikute suhtes, kes on riigisisese õiguse alusel õigusrikkumise eest vastutavad.

3. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud halduskaristuse või muu haldusmeetme laadi ja rahalise halduskaristuse määra kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki olulisi asjaolusid, ja kui see on asjakohane, järgmist:

a)	õigusrikkumise raskus ja kestus;

b)	õigusrikkumise eest vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute vastutuse ulatus;

c)	õigusrikkumise eest vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute finantsseisund, sealhulgas juriidiliste isikute kogukäive või füüsiliste isikute aastasissetulek;

d)	õigusrikkumise eest vastutavate juriidiliste isikute teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi suurus;

e)	kolmandatele isikutele õigusrikkumisega tekitatud kahju;

f)	pädevate asutustega tehtava koostöö ulatus;

g)	õigusrikkumise eest vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute varasemad õigusrikkumised;

h)	õigusrikkumise võimalikud süsteemsed tagajärjed.

Artikkel 19

Uurimisvolitused

Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on kõik kohustuste täitmiseks vajalikud teabe kogumise ja uurimise volitused, sealhulgas

volitus nõuda teavet järgmistelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt:

i)	asjaomases liikmesriigis asutatud investeerimisühingud;

ii)	asjaomases liikmesriigis asutatud investeerimisvaldusettevõtjad;

iii)	asjaomases liikmesriigis asutatud segafinantsvaldusettevõtjad;

iv)	asjaomases liikmesriigis asutatud segavaldusettevõtjad;

v)	alapunktides i–iv osutatud üksustesse kuuluvad isikud;

vi)	kolmandad isikud, kellele alapunktides i–iv osutatud üksused on operatiivsed ülesanded või tegevuse edasi andnud;

volitus teha kõiki vajalikke selliste punktis a osutatud isikute uurimisi, kes on asutatud või asub asjaomases liikmesriigis, sealhulgas õigus

i)	nõuda punktis a osutatud isikutelt dokumentide esitamist;

ii)	vaadata läbi punktis a osutatud isikute raamatupidamisarvestus ja -dokumendid ning teha neist koopiaid või väljavõtteid;

iii)	nõuda kirjalikke või suulisi selgitusi kõigilt punktis a osutatud isikutelt või nende esindajatelt või töötajatelt;

iv)	küsitleda teisi asjassepuutuvaid isikuid, et koguda uurimise esemega seotud teavet;

volitus korraldada punktis a osutatud juriidiliste isikute ja muude konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvega hõlmatud ettevõtjate tööruumides kõiki vajalikke kontrolle, kui pädev asutus on konsolideerimisgrupi järelevalve tegija, tingimusel et muid asjaomaseid pädevaid asutusi teavitatakse sellest ette.

Artikkel 20

Halduskaristuste ja muude haldusmeetmete avaldamine

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused avaldavad viivitamata oma ametlikul veebisaidil kooskõlas artikliga 18 määratud halduskaristused ja võetud muud haldusmeetmed, mida ei ole vaidlustatud või mida ei saa enam edasi kaevata. Avaldatakse ka teave õigusrikkumise liigi ja laadi kohta ning selle füüsilise või juriidilise isiku identiteet, kellele karistus määratakse või kelle suhtes meede võetakse. Teave avaldatakse ainult pärast asjaomase isiku karistusest või meetmetest teavitamist ning ulatuses, mis on vajalik ja proportsionaalne.

2. Kui liikmesriigid lubavad selliste kooskõlas artikliga 18 määratud halduskaristuste või võetud muude haldusmeetmete avaldamist, mis on vaidlustatud või edasi kaevatud, avaldavad pädevad asutused oma ametlikul veebisaidil ka teabe vaide või kaebuse seisu ja tulemuse kohta.

3. Pädevad asutused avaldavad kooskõlas artikliga 18 määratud halduskaristused või võetud muud haldusmeetmed anonüümselt järgmistel asjaoludel:

a)	karistus või meede on määratud füüsilisele isikule ja tema isikuandmete avaldamist peetakse ebaproportsionaalseks;

b)	avaldamine ohustaks käimasolevat kriminaaluurimist või finantsturgude stabiilsust;

c)	avaldamine tekitaks asjaomastele investeerimisühingutele või füüsilistele isikutele ebaproportsionaalset kahju.

4. Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud teave jääb nende ametlikule veebisaidile vähemalt viieks aastaks. Isikuandmed võivad pädeva asutuse ametlikul veebisaidil olla ainult juhul, kui see on kohaldatavate andmekaitsenormide kohaselt lubatud.

Artikkel 21

EBA teavitamine karistustest

Pädevad asutused teavitavad EBAt artikli 18 kohaselt määratud halduskaristustest ja võetud muudest haldusmeetmetest, nende karistuste ja muude haldusmeetmete kohta esitatud kaebustest ning kaebuste tulemustest. EBA peab talle teada antud halduskaristuste ja muude haldusmeetmete keskset andmebaasi üksnes pädevate asutuste vahelise teabevahetuse eesmärgil. Andmebaasile pääsevad ligi ainult pädevad asutused ja ESMA ning seda ajakohastatakse korrapäraselt ning vähemalt igal aastal.

EBA-l on veebisait, kus on iga pädeva asutuse poolt avaldatud artikli 18 kohaselt määratud halduskaristuste ja võetud muude haldusmeetmete lingid, ja ta annab teada, millise ajavahemiku kohta iga liikmesriik halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid avaldab.

Artikkel 22

Õigusrikkumistest teavitamine

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused loovad tulemuslikud ja usaldusväärsed mehhanismid, mis võimaldavad pädevaid asutusi kiirelt teavitada käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste sätete ja määruse (EL) 2019/2033 sätete võimalikust või tegelikust rikkumisest.

Kõnealused mehhanismid hõlmavad järgmist:

a)	spetsiifilised menetlused selliste teadete vastuvõtmiseks, käsitlemiseks ja järelmeetmete võtmiseks, sealhulgas turvaliste sidekanalite loomine;

b)	investeerimisühingus toimunud õigusrikkumisest teavitanud investeerimisühingu töötajate asjakohane kaitse kättemaksu, diskrimineerimise või muud laadi ebavõrdse kohtlemise eest;

c)	selliste isikuandmete kaitse, mis hõlmab nii isikut, kes teavitab õigusrikkumisest, kui ka füüsilist isikut, kes väidetavalt vastutab õigusrikkumise toimepanemise eest kooskõlas määrusega (EL) 2016/679;

d)	selged reeglid, mis tagavad, et investeerimisühingus toime pandud õigusrikkumisest teavitanud isiku konfidentsiaalsus on igal juhul tagatud, välja arvatud juhul, kui riigisisese õiguse kohaselt nõutakse avalikustamist edasise uurimise või järgneva haldus- või kohtumenetluse raames.

2. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingutel oleks asjakohane kord, mille kohaselt nende töötajad teavitavad õigusrikkumistest investeerimisühingu sees spetsiifilise sõltumatu kanali kaudu. Selle korra võivad luua sotsiaalpartnerid, tingimusel et see kord pakub kaitset, mis on samaväärne lõike 1 punktides b, c ja d osutatud kaitsega.

Artikkel 23

Kaebeõigus

Liikmesriigid tagavad, et määruse (EL) 2019/2033 või käesoleva direktiiviga kooskõlas vastu võetud õigus- ja haldusnormide kohaselt tehtud otsuste ja võetud meetmete suhtes laieneb kaebeõigus.

2. PEATÜKK

Läbivaatamise protsess

1. jagu

Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess ja riskihindamise protsess

Artikkel 24

Sisemine kapital ja likviidne vara

1. Investeerimisühingud, mis vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele ei kvalifitseeru väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks, kehtestavad usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad ja protseduurid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida nad peavad piisavaks, et katta sellist laadi ja tasemega riske, mida nad võivad teistele tekitada või millele need investeerimisühingud on avatud või võivad avatud olla.

2. Lõikes 1 osutatud kord, strateegiad ja protseduurid peavad olema asjakohased ja vastama asjaomase investeerimisühingu tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele. Need vaadatakse investeerimisühingus korrapäraselt läbi.

Pädevad asutused võivad nõuda, et investeerimisühingud, mis vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele kvalifitseeruvad väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks, kohaldaksid käesolevas artiklis sätestatud nõudeid määral, mida pädevad asutused peavad asjakohaseks.

2. jagu

Sisejuhtimine, läbipaistvus, riskide käsitlemine ja tasustamine

Artikkel 25

Käesoleva jao kohaldamisala

1. Käesolevat jagu ei kohaldata, kui investeerimisühing teeb määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 alusel kindlaks, et ta vastab kõigile selles lõikes sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele.

2. Kui investeerimisühing, mis ei vastanud kõigile määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, edaspidi neile tingimustele vastab, lõpetatakse käesoleva jao kohaldamine kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil need tingimused täideti. Käesolevat jagu ei kohaldata investeerimisühingu suhtes pärast nimetatud perioodi üksnes siis, kui investeerimisühing vastas kõnealusel perioodil määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele pidevalt ning teavitas sellest vastavalt pädevat asutust.

3. Kui investeerimisühing teeb kindlaks, et ta ei vasta enam kõigile määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, teavitab ta pädevat asutust ning peab järgima käesolevat jagu 12 kuu jooksul alates kuupäevast, mil hindamine tehti.

4. Liikmesriigid kohustavad investeerimisühinguid kohaldama artikli 32 sätteid tasu suhtes, mis määratakse selle majandusaasta jooksul osutatud teenuste või tulemuste eest, mis järgneb majandusaastale, mil tehti lõikes 3 osutatud hindamine.

Liikmesriigid tagavad käesoleva jao ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 8 kohaldamisel, et käesolevat jagu kohaldatakse investeerimisühingute suhtes individuaalselt.

Liikmesriigid tagavad käesoleva jao ja määruse (EL) 2019/2033 artiklis 7 osutatud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisel, et käesolevat jagu kohaldatakse investeerimisühingute suhtes individuaalselt ja konsolideeritud alusel.

Erandina kolmandast lõigust ei kohaldata käesolevat jagu kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate suhtes, kes on hõlmatud konsolideeritud olukorraga, kui liidus asuv emaettevõtja suudab pädevatele asutustele tõendada, et käesoleva jao kohaldamine on selle kolmanda riigi seaduste kohaselt, kus tütarettevõtjad on asutatud, ebaseaduslik.

Artikkel 26

Sisejuhtimine

1. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingutel on tugev juhtimiskord, sealhulgas kõik järgmine:

a)	selge organisatsiooniline struktuur ning selgelt kindlaks määratud, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad;

b)	tulemuslikud protsessid, et määrata kindlaks, juhtida, jälgida riske või anda teada riskidest, mis investeerimisühingutele avanevad või võivad avaneda või mida investeerimisühingud tekitavad või võivad tekitada teistele;

c)	piisavad sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamiskord;

d)	tasustamispoliitika ja -tavad, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ja edendavad seda.

Esimese lõigu punktis d osutatud tasustamispoliitika ja -tavad peavad olema sooneutraalsed.

2. Lõikes 1 osutatud korra kehtestamisel võetakse arvesse artiklites 28–33 sätestatud kriteeriume.

3. Lõikes 1 osutatud kord peab olema asjakohane ja vastama investeerimisühingu ärimudeli ja tegevusega seotud riskide laadile, ulatusele ja keerukusele.

4. EBA annab ESMAga konsulteerides välja suunised lõikes 1 osutatud juhtimiskorra kohta.

EBA annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 ESMAga konsulteerides välja suunised investeerimisühingute sooneutraalse tasustamispoliitika kohta.

Kahe aasta jooksul pärast nimetatud suuniste avaldamist esitab EBA pädevate asutuste kogutud teabe alusel aruande investeerimisühingute sooneutraalse tasustamispoliitika rakendamise kohta.

Artikkel 27

Aruandlus riikide kaupa

1. Liikmesriigid kohustavad investeerimisühinguid, kellel on liikmesriigis või kolmandas riigis, mis ei ole sama kui see, kus investeerimisühing sai tegevusloa, filiaal või tütarettevõtja, kes on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutus, avalikustama liikmesriigi ja kolmanda riigi kohta kord aastas järgmise teabe:

a)	tütarettevõtjate ja filiaalide nimi, tegevuse laad ja asukoht;

käive;

c)	töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel;

d)	maksustamiseelne kasum või kahjum;

e)	kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks;

f)	saadud riiklikud toetused.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet auditeeritakse kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ ja see lisatakse võimaluse korral asjaomase investeerimisühingu raamatupidamise aastaaruandele või asjakohasel juhul konsolideeritud raamatupidamisaruandele.

Artikkel 28

Juhtorgani roll riskide käsitlemisel

1. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingu juhtorgan kinnitab ja vaatab perioodiliselt läbi investeerimisühingu riskivalmiduse strateegiad ja põhimõtted ning investeerimisühingule avanevate või avaneda võivate riskide juhtimise, jälgimise ja maandamise strateegiad ja põhimõtted, võttes arvesse makromajanduslikku keskkonda ja investeerimisühingu äritsüklit.

2. Liikmesriigid tagavad, et juhtorgan pühendab piisavalt aega selle kindlustamisele, et lõikes 1 osutatud teemasid võetakse nõuetekohaselt arvesse, ja et juhtorgan eraldab piisavalt vahendeid kõigile investeerimisühingule avanevate oluliste riskide juhtimiseks.

3. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud loovad juhtorgani juurde aruandlusahelad kõigi oluliste riskide ning kõigi riskijuhtimispõhimõtete ja nende muudatuste jaoks.

4. Liikmesriigid kohustavad kõiki investeerimisühinguid, mis ei vasta artikli 32 lõike 4 punktis a sätestatud kriteeriumidele, moodustama riskikomisjoni, kuhu kuuluvad juhtorgani liikmed, kes ei täida asjaomases investeerimisühingus ühtegi tegevjuhtimise funktsiooni.

Esimeses lõigus osutatud riskikomisjoni liikmetel on asjakohased teadmised, oskused ja asjatundlikkus, et täielikult mõista, juhtida ja jälgida investeerimisühingu riskistrateegiat ja riskivalmidust. Nad tagavad, et riskikomisjon nõustab juhtorganit seoses investeerimisühingu praeguse ja tulevase üldise riskivalmiduse ja -strateegiaga ning abistab juhtorganit kõrgema juhtkonna poolt kõnealuse strateegia rakendamise üle järelevalve tegemises. Juhtorganile jääb üldine vastutus investeerimisühingu riskistrateegiate ja -poliitika eest.

5. Liikmesriigid tagavad, et järelevalvefunktsiooni täitval juhtorganil ja kõnealuse juhtorgani riskikomisjonil, kui see on loodud, on juurdepääs teabele investeerimisühingule avanevate või avaneda võivate riskide kohta.

Artikkel 29

Riskide käsitlemine

1. Pädevad asutused tagavad, et investeerimisühingutel on tugevad strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid, et teha kindlaks, mõõta, juhtida ja jälgida järgmist:

a)	kliendile tekitatava riski olulised allikad ja mõju, samuti igasugune oluline mõju omavahenditele;

b)	turule tekitatava riski olulised allikad ja mõju, samuti igasugune oluline mõju omavahenditele;

c)	investeerimisühingule avalduva riski olulised allikad ja mõju, eelkõige need, mis võivad olemasolevate omavahendite taset vähendada;

d)	likviidsusrisk asjakohastel ajavahemikel (sealhulgas päevasisene), et tagada investeerimisühingu likviidsete vahendite piisav tase, sealhulgas seoses punktides a, b ja c nimetatud riskide oluliste allikate käsitlemisega.

Strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid peavad vastama investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile ja tegevuse ulatusele ning juhtorgani kindlaks määratud riskitaluvusele ning peegeldama asjaomase investeerimisühingu olulisust igas liikmesriigis, kus ta tegutseb.

Esimese lõigu punkti a ja teise lõigu kohaldamisel võtavad pädevad asutused arvesse riigisisest õigust, mis reguleerib kliendi raha lahusust.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kaaluvad investeerimisühingud oma riskide tõhusa juhtimise vahendina kutsekindlustuse sõlmimist.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel hõlmavad investeerimisühingule endale avalduva riski olulised allikad, kui see on asjakohane, olulisi muutusi vara bilansilises väärtuses, sealhulgas nõudeid seotud vahendajate suhtes, klientide või vastaspoolte maksejõuetust, finantsinstrumendi-, valuuta- ja kaubapositsioone ning kohustusi kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemide suhtes.

Investeerimisühingud kaaluvad hoolikalt igasugust olulist mõju omavahenditele, kui selliseid riske ei ole asjakohaselt arvesse võetud määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 kohaselt arvutatud omavahendite nõuetes.

2. Kui investeerimisühingud peavad end likvideerima või oma tegevuse lõpetama, nõuavad pädevad asutused, et investeerimisühingud, pidades silmas nende ärimudelite ja -strateegiate elujõulisust ja kestlikkust, kaaluksid kogu turult väljumise protsessi jooksul hoolikalt nii ajaliselt kui ka omavahendite ja likviidsete vahendite haldamise seisukohalt realistlikke nõudeid ja vajalikke ressursse.

3. Erandina artiklist 25 kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 punkte a, c ja d investeerimisühingute suhtes, kes vastavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et tagada investeerimisühingute strateegiate, poliitika, protsesside ja süsteemide tugevus. Komisjon võtab seda tehes arvesse suundumusi finantsturgudel, eelkõige uute finantstoodete tekkimist ja raamatupidamisstandardite arengut ning muutusi, mis lihtsustavad järelevalvetavade ühtsustamist.

Artikkel 30

Tasustamispoliitika

1. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud järgivad selliste töötajate kategooriate puhul nagu kõrgem juhtkond, riskivõtjad, kontrollifunktsiooni täitmisse kaasatud töötajad ning kõigi selliste töötajate puhul, kelle kogu töötasu võrdub vähemalt kõrgema juhtkonna või riskivõtjate väikseima töötasuga ja kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili või hallatavat vara, tasustamispoliitika kehtestamisel ja kohaldamisel järgmisi põhimõtteid:

a)	tasustamispoliitika on selge ja dokumenteeritud ning vastab investeerimisühingu suurusele, sisemisele korraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele;

b)	tasustamispoliitika on sooneutraalne tasustamispoliitika;

c)	tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ja edendab seda;

d)	tasustamispoliitika on kooskõlas investeerimisühingu äristrateegia ja eesmärkidega ning selles võetakse samuti arvesse investeerimisotsuste pikaajalist mõju;

e)	tasustamispoliitika hõlmab huvide konflikti vältimise meetmeid, soodustab vastutustundlikke äritavasid ning edendab teadlikkust riskidest ja ettevaatlikku riskide võtmist;

f)	investeerimisühingu järelevalvefunktsiooni täitev juhtorgan kehtestab tasustamispoliitika ja vaatab selle perioodiliselt läbi ning tal on üldine vastutus selle rakendamise järelevalve eest;

g)	kontrollifunktsiooni raames toimub vähemalt korra aastas tasustamispoliitika rakendamise keskne ja sõltumatu sisekontroll;

h)	kontrollifunktsiooni täitvad töötajad on sõltumatud nende järelevalve all olevatest äriüksustest, neil on asjakohased volitused ning neid tasustatakse vastavalt sellele, kuidas nad saavutavad oma funktsiooniga seotud eesmärke, sõltumata nende kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemustest;

i)	riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsiooni täitvate kõrgema taseme töötajate töötasu on artiklis 33 osutatud töötasukomisjoni otsese järelevalve all, või kui sellist komisjoni ei ole loodud, järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani otsese järelevalve all;

võttes arvesse riigisiseseid töötasu määramise norme, eristatakse tasustamispoliitikas selgelt kriteeriume, mille järgi määratakse

i)	fikseeritud põhitasu, mis kajastab eelkõige asjakohaseid erialaseid kogemusi ja organisatsioonisisest vastutust vastavalt töötaja töölepingu juurde kuuluvale töökirjeldusele;

ii)	muutuvtasu, mis kajastab töötaja pidevaid ja riskiga korrigeeritud tulemusi ning tööd, mis on tehtud lisaks töökirjeldusele vastavale tööle;

k)	põhitasu moodustab kogu töötasust piisavalt suure osa ning võimaldab rakendada täielikult paindlikku töötasu muutuvkomponentide poliitikat, sealhulgas kasutada võimalust töötasu muutuvkomponenti mitte maksta.

2. Lõike 1 punkti k kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et investeerimisühingud määravad oma tasustamispoliitikas kindlaks asjakohased kogutasu muutuvkomponendi ja fikseeritud komponendi suhtarvud, võttes arvesse investeerimisühingu tegevust ja seonduvaid riske ning lõikes 1 osutatud töötajate kategooriate mõju investeerimisühingu riskiprofiilile.

3. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud kehtestavad ja kohaldavad lõikes 1 osutatud põhimõtteid viisil, mis on sobiv nende suurust ja sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust silmas pidades.

4. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada asjakohaseid kriteeriumeid selliste töötajate kategooriate kindlaksmääramiseks, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 1. EBA ja ESMA võtavad nõuetekohaselt arvesse komisjoni soovitust 2009/384/EÜ (26) ning olemasolevaid tasustamissuuniseid direktiivide 2009/65/EÜ, 2011/61/EL ja 2014/65/EL raames ning püüavad minimeerida lahknevusi kehtivatest sätetest.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 31

Erakorralist avaliku sektori finantstoetust saavad investeerimisühingud

Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühing saab direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 28 määratletud erakorralist avaliku sektori finantstoetust:

a)	ei maksa kõnealune investeerimisühing juhtorgani liikmetele muutuvtasu;

kui muutuvtasu, mida makstakse teistele töötajatele peale juhtorgani liikmete, läheks vastuollu investeerimisühingu tugeva kapitalibaasi säilitamisega ja erakorralise avaliku sektori finantstoetuse õigeaegse lõppemisega, kehtestatakse muutuvtasule piirang, mis vastab teatavale osale netosissetulekust.

Artikkel 32

Muutuvtasu

1. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingu poolt artikli 30 lõikes 1 osutatud töötajate kategooriatele määratav ja makstav muutuvtasu vastab kõigile järgmistele nõuetele samadel tingimustel, mis on sätestatud artikli 30 lõikes 3:

a)	kui muutuvtasu on seotud töötulemustega, põhineb selle kogusumma üksikisiku ja asjaomase äriüksuse ning investeerimisühingu üldiste tulemuste hindamisel;

b)	üksikisiku töötulemuste hindamisel võetakse arvesse nii finants- kui ka muid kriteeriume;

c)	punktis a osutatud töötulemuste hindamisel lähtutakse mitmeaastasest ajavahemikust ning selles võetakse arvesse investeerimisühingu äritsüklit ja äririske;

d)	muutuvtasu ei mõjuta investeerimisühingu suutlikkust tagada tugev kapitalibaas;

e)	muutuvtasu on garanteeritud ainult uutele töötajatele üksnes nende esimesel tööaastal ning kui investeerimisühingul on tugev kapitalibaas;

f)	töölepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed kajastavad isiku poolt aja jooksul saavutatud tulemusi ja nendega ei premeerita ebaõnnestumist või üleastumist;

g)	hüvitisega või eelmisest töölepingust väljaostmisega seotud töötasupaketid sobivad kokku investeerimisühingu pikaajaliste huvidega;

h)	selliste töötulemuste mõõtmisel, mida kasutatakse muutuvtasu reservi arvutamise alusena, võetakse arvesse igat liiki praegusi ja tulevasi riske, kapitalikulusid ja vastavalt määrusele (EL) 2019/2033 vajalikku likviidsust;

i)	töötasude muutuvkomponentide jaotuses investeerimisühingus võetakse arvesse kõiki praegusi ja tulevasi riske;

vähemalt 50 % muutuvtasust koosneb järgmistest instrumentidest:

i)	aktsiad või osad või samaväärsed osalused, sõltuvalt asjaomase investeerimisühingu õiguslikust vormist;

ii)	aktsiate või osadega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid, sõltuvalt asjaomase investeerimisühingu õiguslikust vormist;

iii)

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või muud instrumendid, mida on võimalik täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või hinnata alla ning mis kajastavad adekvaatselt investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis;

iv)	mitterahalised instrumendid, mis vastavad valitsetavate portfellide instrumentide struktuurile;

k)	kui investeerimisühing ei emiteeri ühtegi punktis j osutatud instrumenti, võivad pädevad asutused erandina nimetatud punktist lubada kasutada samu eesmärke täitvat alternatiivset korda;

l)	vähemalt 40 % muutuvtasust lükatakse edasi kolme kuni viie aasta võrra, nagu on asjakohane, arvestades investeerimisühingu äritsüklit, tegevuse laadi, riske ja asjaomase töötaja tegevust, välja arvatud juhul, kui muutuvtasu on eriti suur ja edasi lükatakse vähemalt 60 % summast;

muutuvtasu vähendatakse kuni 100 %, kui investeerimisühingu finantstulemused on tagasihoidlikud või negatiivsed, muu hulgas maluse või tagasinõudeõiguse teel, mille suhtes kohaldatakse investeerimisühingu kehtestatud kriteeriume, mis puudutavad eelkõige olukordi, mille puhul

i)	asjaomane isik osales investeerimisühingule olulist kahju tekitanud tegevuses või oli selle eest vastutav;

ii)	asjaomast isikut ei käsitata enam sobiva ega nõuetele vastavana;

n)	vabatahtlikud pensionihüvitised on kooskõlas investeerimisühingu äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega.

2. Lõike 1 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et

a)	artikli 30 lõikes 1 osutatud isikud ei kasuta lõikes 1 osutatud põhimõtete kahjustamiseks isiklikke riskimaandamisstrateegiaid ega töötasu- ja vastutuskindlustust;

b)	muutuvtasu ei maksta finantsvahendite või meetoditega, mis muudavad lihtsamaks käesoleva direktiivi või määruse (EL) 2019/2033 täitmata jätmise.

3. Lõike 1 punkti j kohaldamisel kohaldatakse nimetatud sättes osutatud instrumentide suhtes asjakohaseid blokeerimispõhimõtteid, mis on mõeldud selleks, et viia üksikisiku stiimulid kooskõlla investeerimisühingu, tema võlausaldajate ja klientide pikemaajaliste huvidega. Liikmesriigid ja nende pädevad asutused võivad seada kõnealuste instrumentide liikidele ja struktuurile piiranguid või keelata teatavate instrumentide kasutamise muutuvtasu maksmiseks.

Lõike 1 punkti l kohaldamisel ei või edasi lükatud muutuvtasu saada enne proportsionaalselt makstavat töötasu.

Kui töötaja lahkub investeerimisühingust enne pensioniikka jõudmist, hoiab investeerimisühing lõike 1 punkti n kohaldamisel vabatahtlikke pensionimakseid viie aasta jooksul punktis j osutatud instrumentide kujul. Kui töötaja jõuab pensioniikka ja läheb pensionile, makstakse vabatahtlik pension töötajatele välja lõike 1 punktis j osutatud instrumentide kujul, tingimusel et kohaldatakse viie aasta pikkust ooteperioodi.

4. Lõike 1 punkte j ja l ning lõike 3 kolmandat lõiku ei kohaldata järgmiste suhtes:

a)	investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest väiksem;

b)	isik, kelle aastane muutuvtasu ei ole suurem kui 50 000 eurot ega moodusta üle ühe neljandiku tema aastasest kogutasust.

5. Erandina lõike 4 punktist a võib liikmesriik suurendada nimetatud punktis osutatud ülempiiri, kui investeerimisühing vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)	investeerimisühing ei ole asutamisliikmesriigis vara koguväärtuse alusel üks kolmest suurimast investeerimisühingust;

b)	investeerimisühing ei pea täitma kohustusi või peab täitma lihtsustatud kohustusi, mis on seotud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamisega vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4;

c)	investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on 150 miljonit eurot või väiksem;

d)	investeerimisühingu tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on 100 miljonit eurot või väiksem;

e)	ülempiir ei ületa 300 miljonit eurot ning

f)	ülempiiri tõstmine on asjakohane, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse laadi ja ulatust, sisemist korraldust, ja kui see on kohaldatav, sellise konsolideerimisgrupi tunnuseid, kuhu ta kuulub.

6. Erandina lõike 4 punktist a võib liikmesriik nimetatud punktis osutatud ülempiiri vähendada, kui selle vähendamine on asjakohane seoses investeerimisühingu tegevuse laadi ja ulatuse, sisemise korralduse, ja kui see on kohaldatav, sellise konsolideerimisgrupi tunnustega, kuhu ta kuulub.

7. Erandina lõike 4 punktist b võib liikmesriik otsustada, et töötajate suhtes, kellel on õigus aastasele muutuvtasule, mis on väiksem kui nimetatud punktis osutatud ülempiir ja osakaal, ei kohaldata nimetatud punktis sätestatud erandit riigisisese turu tasustamistavadega seotud eripära või asjaomaste töötajate tööülesannete ja tööprofiili tõttu.

8. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 1 punkti j alapunktis iii sätestatud tingimustele vastavate instrumentide liike ja täpsustada lõike 1 punktis k sätestatud võimalikku alternatiivset korda.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

9. EBA võtab ESMAga konsulteerides vastu suuniseid, mis lihtsustavad lõigete 4, 5 ja 6 rakendamist ja tagavad nende ühetaolise kohaldamise.

Artikkel 33

Töötasukomisjon

1. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud, kes ei vasta artikli 32 lõike 4 punktis a sätestatud kriteeriumidele, moodustavad töötasukomisjoni. Töötasukomisjoni koosseis on sooliselt tasakaalustatud ja ta teeb pädevaid ja sõltumatuid otsuseid tasustamispoliitika ja -tavade ning riski, kapitali ja likviidsuse juhtimiseks loodud stiimulite kohta. Töötasukomisjoni võib moodustada konsolideerimisgrupi tasandil.

2. Liikmesriigid tagavad, et töötasukomisjon vastutab tasustamist käsitlevate otsuste ettevalmistamise eest, sealhulgas selliste otsuste ettevalmistamise eest, millel on mõju asjaomase investeerimisühingu riskile ja riskijuhtimisele ning mille peab tegema juhtorgan. Töötasukomisjoni esimees ja liikmed on juhtorgani liikmed, kes ei täida asjaomases investeerimisühingus ühtegi tegevjuhtimise funktsiooni. Kui riigisisese õigusega on ette nähtud töötajate esindatus juhtorganis, kuulub töötasukomisjoni üks või mitu töötajate esindajat.

3. Lõikes 2 osutatud otsuste ettevalmistamisel võtab töötasukomisjon arvesse investeerimisühingu aktsionäride või osanike, investorite ja muude sidusrühmade pikaajalisi huve ning avalikku huvi.

Artikkel 34

Tasustamispoliitika järele vaatamine

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused koguvad teavet, mis avalikustatakse vastavalt määruse (EL) 2019/2033 artikli 51 esimese lõigu punktidele c ja d, samuti investeerimisühingute esitatud teavet soolise palgalõhe kohta, ning kasutavad seda tasustamissuundumuste ja -tavade võrdlemiseks.

Pädevad asutused edastavad selle teabe EBA-le.

2. EBA kasutab vastavalt lõigetele 1 ja 4 pädevatelt asutustelt saadud teavet tasustamistrendide ja -tavade võrdlemiseks liidu tasandil.

3. EBA annab ESMAga konsulteerides välja suunised usaldusväärse tasustamispoliitika kohaldamise kohta. Nendes suunistes võetakse arvesse vähemalt artiklites 30–33 osutatud nõudeid ja soovituses 2009/384/EÜ esitatud usaldusväärse tasustamispoliitika põhimõtteid.

4. Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud annavad pädevatele asutustele 1 miljoni euro suuruste töötasuvahemike kaupa teavet selliste investeerimisühingus töötavate füüsiliste isikute arvu kohta, kelle töötasu on majandusaastal 1 miljon eurot või rohkem, sealhulgas teavet nende töökohustuste, asjaomase ärivaldkonna, palga põhiosade, preemiate, pikaajaliste tulemustasude ja pensionimaksete kohta.

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud edastavad pädevatele asutustele taotluse korral teabe juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme töötasu kogusumma kohta.

Pädevad asutused edastavad esimeses ja teises lõigus osutatud teabe EBA-le, kes avaldab selle kokkuvõtlikult päritoluliikmesriikide kaupa ühtses aruandevormis. EBA võib ESMAga konsulteerides anda välja suuniseid, et lihtsustada käesoleva lõike rakendamist ning tagada kogutud teabe sidusus.

Artikkel 35

EBA aruanne keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide kohta

EBA koostab riskide järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi käigus aruande, milles käsitletakse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimiseesmärkidega olulisel määral seotud tegevusriskide tehniliste kriteeriumide kasutuselevõtmist, eesmärgiga hinnata selliste riskide võimalikke allikaid ja mõju investeerimisühingutele, võttes seejuures arvesse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite taksonoomia valdkonna kohaldatavaid liidu õigusakte.

Esimeses lõigus osutatud EBA aruanne käsitleb vähemalt järgmist:

keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide, sealhulgas füüsiliste riskide ja üleminekuriskide määratlemine seoses üleminekuga kestlikumale majandusele ning sealhulgas üleminekuriskide puhul riskid, mis on seotud vara väärtuse vähenemisega regulatiivsete muutuste tõttu, selliste riskide võimalikkuse hindamiseks vajalikud arvulised ja kvalitatiivsed kriteeriumid ja parameetrid ning metoodika selle hindamiseks, kas niisugused riskid võivad ilmneda lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis ja kas neil riskidel võib olla investeerimisühingule oluline finantsmõju;

b)	hinnang sellele, kas teatava vara oluline koondumine võib suurendada investeerimisühingu keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske, sealhulgas füüsilisi riske ja üleminekuriske;

c)	selliste protseduuride kirjeldus, mida investeerimisühing võib kasutada keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide, sealhulgas füüsiliste riskide ja üleminekuriskide tuvastamiseks, hindamiseks ja juhtimiseks;

d)	kriteeriumid ja parameetrid, mille põhjal järelevalveasutused ja investeerimisühingud võivad järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi käigus hinnata lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis ilmnevate keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide mõju.

EBA esitab oma järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande hiljemalt 26. detsembriks 2021.

Selle aruande põhjal võib EBA kohasel juhul vastu võtta suunised, et kehtestada järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi jaoks keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide kriteeriumid, võttes seejuures arvesse oma käesolevas artiklis osutatud aruande järeldusi.

3. jagu

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess

Artikkel 36

Järelevalvealane läbivaatamine ja hindamine

1. Pädevad asutused vaatavad asjakohasel ja vajalikul määral, võttes arvesse investeerimisühingu suurust, riskiprofiili ja ärimudelit, läbi kokkulepped, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, mida investeerimisühingud kasutavad käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 järgimiseks, ning hindavad asjakohasel ja vajalikul määral usaldusväärse juhtimise ja riskide katmise tagamiseks järgmist:

a)	artiklis 29 osutatud riskid;

b)	investeerimisühingu riskipositsioonide geograafiline paiknemine;

c)	investeerimisühingu ärimudel;

d)	süsteemse riski hinnang, võttes arvesse süsteemse riski kindlakstegemist ja mõõtmist määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 23 alusel või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi;

e)	ohud investeerimisühingute võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele, et tagada investeerimisühingute protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklus ja kättesaadavus;

f)	investeerimisühingute avatus kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile;

g)	investeerimisühingute juhtimiskord ja juhtorgani liikmete suutlikkus täita oma ülesandeid.

Käesoleva lõike kohaldamisel võtavad pädevad asutused nõuetekohaselt arvesse, kas investeerimisühingul on sõlmitud kutsekindlustus.

2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused määravad kindlaks lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja intensiivsuse, võttes arvesse asjaomaste investeerimisühingute suurust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, ja kui see on asjakohane, nende süsteemset olulisust, ning proportsionaalsuse põhimõtet.

Pädevad asutused otsustavad igal üksikjuhul eraldi, kas ja millisel viisil toimub määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele vastavate investeerimisühingute läbivaatamine ja hindamine, tehes seda üksnes siis, kui nad peavad seda vajalikuks lähtuvalt nende investeerimisühingute suurusest, tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest.

Esimese lõigu kohaldamisel võetakse arvesse riigisisest õigust, mis reguleerib kliendi raha lahusust.

3. Kui pädevad asutused korraldavad lõike 1 punktis g osutatud läbivaatamist ja hindamist, on neil juurdepääs juhtorgani ja selle komisjonide koosolekute päevakordadele, protokollidele ja lisadokumentidele ning juhtorgani tegevuse sise- või välishindamise tulemustele.

4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 58 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et tagada, et investeerimisühingute kokkulepped, strateegiad, protsessid ja mehhanismid kindlustavad nende riskide usaldusväärse juhtimise ja katmise. Komisjon võtab seda tehes arvesse suundumusi finantsturgudel, eelkõige uute finantstoodete tekkimist ja raamatupidamisstandardite arengut ning muutusi, mis lihtsustavad järelevalvetavade ühtsustamist.

Artikkel 37

Sisemudelite kasutamise loa jooksev läbivaatamine

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused vaatavad korrapäraselt ja vähemalt iga kolme aasta tagant läbi investeerimisühingu vastavuse nõuetele, mida tuleb järgida sisemudelite kasutamise loa saamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 22. Pädevad asutused pööravad tähelepanu eelkõige investeerimisühingu tegevuse muutustele ja kõnealuste sisemudelite rakendamisele uute toodete suhtes ning uurivad ja hindavad, kas investeerimisühing kasutab nende sisemudelite puhul hästi välja töötatud ja ajakohaseid meetodeid ja tavasid. Pädevad asutused tagavad, et olulised puudused, mis on avastatud selles, kuidas investeerimisühingu sisemudelites riski arvesse võetakse, kõrvaldatakse, või võetakse meetmeid nende tagajärgede leevendamiseks, muu hulgas kehtestades lisakapitalinõuded või suuremad korrutustegurid.

2. Kui määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 366 osutatud arvukad ületamised näitavad, et turule tekitatava riski sisemudelid ei ole või ei ole enam täpsed, tühistavad pädevad asutused sisemudelite kasutamise loa või rakendavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et sisemudeleid täiustatakse viivitamata määratud tähtaja jooksul.

3. Kui investeerimisühing, kes on saanud sisemudelite kasutamise loa, ei vasta enam nende sisemudelite kohaldamise nõuetele, nõuavad pädevad asutused, et investeerimisühing kas tõendaks, et nõuetele mittevastavuse mõju on ebaoluline, või esitaks kava ja tähtaja nõuetele vastavuse tagamiseks. Pädevad asutused nõuavad esitatud kava täiustamist, kui on ebatõenäoline, et sellega saavutatakse täielik nõuetele vastavus, või kui tähtaeg ei ole sobiv.

Kui on ebatõenäoline, et investeerimisühing saavutab vastavuse ette nähtud tähtajaks, või kui ta ei ole piisavalt tõendanud, et nõuetele mittevastavuse mõju on ebaoluline, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused tühistavad sisemudelite kasutamise loa või piiravad seda nii, et see kehtiks ainult nõuetele vastavates valdkondades või valdkondades, kus nõuetele vastavus on võimalik sobivaks tähtajaks saavutada.

4. EBA analüüsib investeerimisühingute lõikes sisemudeleid ja seda, kuidas sisemudeleid kasutavad investeerimisühingud käsitlevad sarnaseid riske või riskipositsioone. Ta teavitab sellest ESMAt.

Selleks et edendada ühtseid, tõhusaid ja tulemuslikke järelevalvetavasid, töötab EBA kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 kõnealuse analüüsi põhjal välja võrdlusaluseid sisaldavad suunised selle kohta, kuidas investeerimisühingud peaksid sisemudeleid kasutama ja kuidas kõnealustes mudelites tuleks sarnaseid riske või riskipositsioone käsitleda.

Liikmesriigid kutsuvad pädevaid asutusi üles võtma seda analüüsi ja neid suuniseid arvesse lõikes 1 osutatud läbivaatamises.

4. jagu

Järelevalvemeetmed ja -volitused

Artikkel 38

Järelevalvemeetmed

Pädevad asutused kohustavad investeerimisühinguid võtma varakult vajalikke meetmeid järgmiste probleemide lahendamiseks:

a)	investeerimisühing ei täida käesoleva direktiivi või määruse (EL) 2019/2033 nõudeid;

b)	pädevatel asutustel on tõendeid, et investeerimisühing rikub järgneva 12 kuu jooksul tõenäoliselt käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseseid sätteid või määrust (EL) 2019/2033.

Artikkel 39

Järelevalvevolitused

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on vajalikud järelevalvevolitused, et sekkuda oma kohustuste täitmisel tõhusalt ja proportsionaalselt investeerimisühingute tegevusse.

2. Artikli 36, artikli 37 lõike 3, artikli 38 ja määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisel on pädevatel asutustel volitus

a)	nõuda käesoleva direktiivi artiklis 40 sätestatud tingimustel, et investeerimisühingutel oleks lisaks määruse (EL) 2019/2033 artiklis 11 nõutule rohkem omavahendeid, või kohandada nõutavaid omavahendeid ja likviidset vara asjaomaste investeerimisühingute äritegevuse olulise muutuse korral;

b)	nõuda kooskõlas artiklitega 24 ja 26 rakendatud korra, protseduuride, mehhanismide ja strateegiate tugevdamist;

c)	nõuda, et investeerimisühingud esitaksid ühe aasta jooksul käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohastele järelevalvealastele nõuetele vastavuse taastamise kava, määraksid selle rakendamise tähtaja ning täiustaksid kava ulatuse ja tähtaja osas;

d)	nõuda, et investeerimisühingud kohaldaksid spetsiifilist eraldiste tegemise korda või vara käsitlemist tulenevalt omavahendite nõuetest;

e)	piirata investeerimisühingute äritegevust, operatsioone või võrgustikku või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis tekitab asjaomase investeerimisühingu rahanduslikule usaldusväärsusele liigseid riske;

f)	nõuda investeerimisühingute tegevuse, toodete ja süsteemidega seotud riskide vähendamist, sealhulgas edasiantud tegevuses;

g)	nõuda, et investeerimisühingud kehtestaksid muutuvtasule piirangu, mis vastab teatavale protsendile netosissetulekust, kui muutuvtasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega;

h)	nõuda, et investeerimisühingud kasutaksid puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks;

i)	piirata investeerimisühingu väljamakseid või intressimakseid aktsionäridele, osanikele või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele või need keelata, kui piiramine või keelustamine ei too kaasa investeerimisühingu makseviivitust;

j)	kehtestada käesolevas direktiivis ja määruses (EL) 2019/2033 sätestatud nõuetega võrreldes täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandlus kapitali- ja likviidsuspositsioonide kohta;

k)	kehtestada likviidsuse erinõuded kooskõlas artikliga 42;

l)	nõuda täiendavat avalikustamist;

m)	nõuda, et investeerimisühingud vähendaksid ohte investeerimisühingute võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele, et tagada investeerimisühingute protsesside, andmete ja vara konfidentsiaalsus, terviklus ja kättesaadavus.

3. Lõike 2 punkti j kohaldamisel võivad pädevad asutused kehtestada investeerimisühingutele täiendava või sagedasema aruandluse nõuded üksnes siis, kui asjaomane aruandlus ei ole dubleeriv ja täidetud on üks järgmine tingimus:

a)	tegemist on ühega artikli 38 punktides a ja b osutatud juhtudest;

b)	pädev asutus peab vajalikuks koguda artikli 38 punktis b osutatud tõendeid.

c)	täiendav teave on vajalik artiklis 36 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiks.

Teavet peetakse dubleerivaks, kui sama või põhimõtteliselt sama teave on pädeval asutusel juba olemas, see on pädeva asutuse poolt tuletatav või hangitav muude vahenditega, milleks ei ole vaja nõuda investeerimisühingult selle esitamist. Kui teave on pädevale asutusele kättesaadav sellises vormingus või sellise täpsusega, mis erineb esitamisele kuuluva lisateabe vormingust või täpsusest, siis ei nõua pädev asutus lisateabe esitamist, kui ta saab erinevast vormingust või täpsusest hoolimata tuletada põhimõtteliselt sama teabe.

Artikkel 40

Täiendavate omavahendite nõue

1. Pädevad asutused kehtestavad artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude ainult siis, kui nad on artiklite 36 ja 37 kohaste läbivaatamiste tulemusel kindlaks teinud, et investeerimisühing on ühes järgmises olukorras:

a)	investeerimisühingut ohustavad riskid või riskielemendid või investeerimisühing tekitab teistele riske, mis on olulised ja mida määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõue ja eelkõige K-teguri nõue ei kata või ei kata piisavalt;

b)	investeerimisühing ei vasta artiklites 24 ja 26 sätestatud nõuetele ning muud järelevalvemeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protseduure, mehhanisme ja strateegiaid sobiva aja jooksul piisavalt;

c)	kauplemisportfelli usaldusväärse hindamise kohandamine ei ole piisav, et võimaldada investeerimisühingul tavapäraste turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata;

d)	kooskõlas artikliga 37 tehtud läbivaatamisest nähtub, et lubatud sisemudelite kohaldamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava kapitalitaseme;

e)	investeerimisühing ei suuda korduvalt saavutada või säilitada artiklis 41 sätestatud piisavat täiendavate omavahendite taset.

2. Käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse riske või riskielemente määruse (EL) 2019/2033 III ja IV osas sätestatud omavahendite nõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna ainult juhul, kui pädeva asutuse poolt pärast investeerimisühingu käesoleva direktiivi artikli 24 lõike 1 kohaselt tehtud hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud kapitali summad, liigid ja koosseis on kõrgemal tasemel kui määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud investeerimisühingu omavahendite nõue.

Esimese lõigu kohaldamisel võib piisavaks peetav kapital hõlmata riske või riskielemente, mis on määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudest sõnaselgelt välja jäetud.

3. Pädevad asutused määravad kindlaks artikli 39 lõike 2 punkti a kohaselt nõutava täiendavate omavahendite taseme, milleks on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõude vahe.

4. Pädevad asutused kohustavad investeerimisühinguid täitma artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude omavahenditega, mille suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a)	vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega;

b)	vähemalt kolm neljandikku esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid;

c)	neid omavahendeid ei kasutata määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete täitmiseks.

5. Pädevad asutused põhjendavad kirjalikult oma otsust kehtestada artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõue, esitades selge ülevaate käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud elementide täielikust hindamisest. Käesoleva artikli lõike 1 punktis d sätestatud juhul hõlmab see konkreetselt selle teatavaks tegemist, miks artikli 41 lõike 1 kohast kapitalitaset ei peeta enam piisavaks.

6. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse, kuidas mõõta lõikes 2 osutatud riske ja riskielemente, sealhulgas riske ja riskielemente, mis on määruse (EL) 2019/2033 III või IV osas sätestatud omavahendite nõudest sõnaselgelt välja jäetud.

EBA tagab, et regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu sisaldab artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate omavahendite suuruse esialgseid kvalitatiivseid parameetreid, võttes arvesse investeerimisühingute võimalikke ärimudeleid ja õiguslikke vorme, ning et nimetatud eelnõu on proportsionaalne seoses järgmisega:

a)	investeerimisühingute ning pädevate asutuste rakendamiskoormus;

b)	võimalus, et omavahendite nõuete kõrgema taseme kohaldamine juhul, kui investeerimisühingud ei kasuta sisemudeleid, võib õigustada lõike 2 kohaste riskide ja riskielementide hindamisel väiksemate omavahendite nõuete kehtestamist.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

7. Pädevad asutused võivad kooskõlas lõigetega 1–6 kehtestada täiendavate omavahendite nõude investeerimisühingu suhtes, mis vastab määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, lähtudes üksikjuhtumipõhisest hinnangust ning juhul, kui pädev asutus peab seda põhjendatuks.

Artikkel 41

Täiendavate omavahendite suunis

1. Proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes ning määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele mittevastavate investeerimisühingute suurusele, süsteemsele olulisusele, tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele vastavalt võivad pädevad asutused nõuda investeerimisühingutelt sellist omavahendite taset, mis artikli 24 põhjal ületab piisaval määral määruse (EL) 2019/2033 III osas ja käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid, sealhulgas artikli 39 lõike 2 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõuet, tagamaks, et majanduse tsükliline kõikumine ei põhjusta kõnealuste nõuete rikkumist ega ohusta investeerimisühingu võimalust nõuetekohaselt end likvideerida ja oma tegevus lõpetada.

2. Pädevad asutused vaatavad asjakohasel juhul läbi omavahendite taseme, mille investeerimisühing, mis ei vasta määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, on kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 kehtestanud, ja kui see on asjakohane, teavitavad asjaomast investeerimisühingut läbivaatamise järeldustest, sealhulgas kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 kehtestatud omavahendite taseme kohandamise eeldamisest. Kõnealuses teavituses näidatakse, mis kuupäevaks peab kapitalitase olema vastavalt pädeva asutuse nõudmisele kohandatud.

Artikkel 42

Likviidsuse erinõuded

1. Pädevad asutused kehtestavad käesoleva direktiivi artikli 39 lõike 2 punktis k osutatud likviidsuse erinõuded ainult juhul, kui nad järeldavad käesoleva direktiivi artiklite 36 ja 37 kohaselt tehtud läbivaatamistest lähtuvalt, et investeerimisühing, mis ei vasta määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, või mis vastab määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, kuid mida ei ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 kohaselt likviidsusnõuete täitmisest vabastatud, on ühes järgmises olukorras:

a)	investeerimisühingut ohustavad likviidsusrisk või likviidsusriski elemendid, mis on olulised ja mida määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõue ei kata või ei kata piisavalt;

b)	investeerimisühing ei vasta käesoleva direktiivi artiklites 24 ja 26 sätestatud nõuetele ning muud haldusmeetmed tõenäoliselt ei paranda korda, protsesse, mehhanisme ja strateegiaid sobiva aja jooksul piisavalt.

2. Käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse likviidsusriski või likviidsusriski elemente määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõudega mitte kaetuna või ebapiisavalt kaetuna ainult juhul, kui pädeva asutuse poolt pärast investeerimisühingu käesoleva direktiivi artikli 24 lõike 1 kohaselt tehtud hindamise järelevalvealast läbivaatamist piisavaks peetud likviidsuse ulatus ja liigid on kõrgemal tasemel kui määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud investeerimisühingu likviidsusnõue.

3. Pädevad asutused määravad kindlaks käesoleva direktiivi artikli 39 lõike 2 punkti k kohaselt nõutava likviidsuse eritaseme, milleks on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt piisavaks peetava likviidsuse ning määruse (EL) 2019/2033 V osas sätestatud likviidsusnõude vahe.

4. Pädevad asutused kohustavad investeerimisühinguid täitma käesoleva direktiivi artikli 39 lõike 2 punktis k osutatud likviidsuse erinõuet määruse (EL) 2019/2033 artiklis 43 sätestatud likviidse varaga.

5. Pädevad asutused põhjendavad kirjalikult oma otsust kehtestada artikli 39 lõike 2 punktis k osutatud likviidsuse erinõue, esitades selge ülevaate käesoleva artikli lõigetes 1–3 osutatud elementide täielikust hindamisest.

6. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada investeerimisühingute suurust, ülesehitust, sisemist korraldust ning nende tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes, kuidas lõikes 2 osutatud likviidsusriski ja likviidsusriski elemente mõõdetakse.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 43

Koostöö kriisilahendusasutustega

Pädevad asutused teavitavad asjaomaseid kriisilahendusasutusi käesoleva direktiivi artikli 39 lõike 2 punkti a kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõudest direktiivi 2014/59/EL kohaldamisalasse kuuluva investeerimisühingu puhul ja käesoleva direktiivi artikli 41 lõikes 2 osutatud kohanduste eeldamisest sellise investeerimisühingu puhul.

Artikkel 44

Avaldamisnõuded

Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on õigus

nõuda, et määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele mittevastavad investeerimisühingud ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 46 lõikes 2 osutatud investeerimisühingud avaldaksid nimetatud määruse artiklis 46 osutatud teabe sagedamini kui kord aastas ja määraksid avaldamise tähtajad;

nõuda, et määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele mittevastavad investeerimisühingud ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 46 lõikes 2 osutatud investeerimisühingud kasutaksid teabe avaldamiseks peale raamatupidamisaruannete ka muid spetsiifilisi teabekanaleid ja kohti, eelkõige investeerimisühingute veebisaite;

nõuda, et emaettevõtjad avaldaksid kord aastas kas täielikult või viidetena vastavale teabele oma juriidilise struktuuri ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juhtimis- ning organisatsioonilise struktuuri kirjelduse vastavalt käesoleva direktiivi artikli 26 lõikele 1 ja direktiivi 2014/65/EL artiklile 10.

Artikkel 45

EBA teavitamise kohustus

1. Pädevad asutused teavitavad EBAt järgmisest:

a)	artiklis 36 osutatud läbivaatamise ja hindamise protsess;

b)	artiklites 39, 40 ja 41 osutatud otsuste tegemise metoodika;

c)	artiklis 18 osutatud liikmesriikide kehtestatud halduskaristuste määrad.

EBA edastab käesolevas lõikes osutatud teabe ESMA-le.

2. EBA hindab ESMAga konsulteerides pädevate asutuste esitatud teavet, et suurendada järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühtsust. Pärast ESMAga konsulteerimist võib EBA hindamise lõpuleviimiseks nõuda pädevatelt asutustelt lisateavet, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35.

EBA avaldab oma veebisaidil lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud koondteabe.

EBA annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru, mil määral on käesoleva peatüki kohaldamisel liikmesriikides saavutatud ühtsustamine. EBA korraldab vajaduse korral vastastikuseid eksperdihinnanguid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 30. EBA teavitab eksperdihinnangutest ESMAt.

EBA ja ESMA esitavad pädevatele asutustele kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 suunised, et täpsustada investeerimisühingute suurust, ülesehitust, sisemist korraldust ning nende tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvesse võttes ühiseid menetlusi ja meetodeid lõikes 1 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiks ning käesoleva direktiivi artiklis 29 osutatud riskide käsitlemise hindamiseks.

3. PEATÜKK

Investeerimisühingute konsolideerimisgruppide järelevalve

1. jagu

Investeerimisühingute konsolideerimisgruppide järelevalve konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve

Artikkel 46

Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija määramine

1. Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühingute konsolideerimisgruppi juhib liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing, teeb järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet selle liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu pädev asutus.

2. Liikmesriigid tagavad, et kui investeerimisühingu emaettevõtja on liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, teeb järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet selle investeerimisühingu pädev asutus.

3. Liikmesriigid tagavad, et kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusloa saanud kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on sama liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, teeb järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet sellise investeerimisühingu pädev asutus, kes on saanud tegevusloa liikmesriigis, kus investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutati.

4. Liikmesriigid tagavad, et kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusloa saanud kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on mitu investeerimisvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat, mille peakontorid asuvad eri liikmesriikides, millest igaühes asub investeerimisühing, teeb järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet suurima bilansimahuga investeerimisühingu pädev asutus.

5. Liikmesriigid tagavad, et kui liidus tegevusloa saanud kahe või enama investeerimisühingu emaettevõtjaks on sama liidus tegutsev investeerimisvaldusettevõtja või liidus tegutsev segafinantsvaldusettevõtja ning liikmesriigis, kus investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutati, ei ole ühelgi kõnealusel investeerimisühingul tegevusluba, teeb järelevalvet konsolideeritud alusel ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet suurima bilansimahuga investeerimisühingu pädev asutus.

6. Pädevad asutused võivad ühisel kokkuleppel loobuda lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud kriteeriumidest, kui nende kohaldamine ei oleks tulemusliku konsolideeritud alusel tehtava järelevalve ja konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve seisukohast asjakohane, võttes arvesse asjaomaseid investeerimisühinguid ja nende tegevuse olulisust asjaomastes liikmesriikides, ning määrata konsolideeritud alusel järelevalvet või konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvet tegema mõne muu pädeva asutuse. Sellisel juhul annavad pädevad asutused enne kõnealuse otsuse tegemist liidus emaettevõtjana tegutsevale investeerimisvaldusettevõtjale või liidus emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale või asjakohasel juhul suurima bilansimahuga investeerimisühingule võimaluse esitada kavandatava otsuse kohta oma seisukoht. Pädevad asutused teavitavad komisjoni ja EBAt kõigist kõnealustest otsustest.

Artikkel 47

Teabevahetuse nõuded eriolukorras

Eriolukorras, sealhulgas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 18 kirjeldatud olukorras või olukorras, mis tekib seoses negatiivsete suundumustega finantsturgudel ja mis võib ohustada turu likviidsust ja finantssüsteemi stabiilsust liikmesriigis, kus investeerimisühingute konsolideerimisgrupi ettevõtjatele on antud tegevusluba, hoiatab käesoleva direktiivi artikli 46 kohaselt määratud konsolideerimisgrupi järelevalve tegija käesoleva jaotise 1. peatüki 2. jagu kohaldades nii kiiresti kui võimalik EBAt, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja kõiki asjaomaseid pädevaid asutusi ning edastab kogu teabe, mis on oluline nende ülesannete täitmiseks.

Artikkel 48

Järelevalvekolleegiumid

1. Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 46 määratud konsolideerimisgrupi järelevalve tegija võib vastavalt vajadusele moodustada järelevalvekolleegiumid, et hõlbustada käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmist ning tagada koordineerimine ja koostöö kolmandate riikide asjaomaste järelevalveasutustega, eelkõige kui see on vajalik määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõike 1 esimese lõigu punkti c ja lõike 2 kohaldamiseks, et vahetada ja ajakohastada asjakohast teavet tagatise mudeli kohta nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte järelevalveasutustega.

2. Järelevalvekolleegiumid annavad konsolideerimisgrupi järelevalve tegijale, EBA-le ja teistele pädevatele asutustele raamistiku järgmiste ülesannete täitmiseks:

a)	artiklis 47 osutatud ülesanded;

b)	koordineerida teabenõudeid, kui see on vajalik konsolideeritud alusel tehtava järelevalve hõlbustamiseks kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikliga 7;

koordineerida teabenõudeid juhtudel, kui mitmel ühe konsolideerimisgrupi moodustavate investeerimisühingute pädeval asutusel on vaja nõuda kas kliiriva liikme päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt või nõuetele vastava keskse vastaspoole pädevalt asutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomaste investeerimisühingute tagatisnõuete arvutamiseks;

d)	vahetada teavet kõigi pädevate asutuste ja EBA vahel vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 21 ning kõigi pädevate asutuste ja ESMA vahel vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21;

e)	asjakohasel juhul leppida kokku ülesannete ja kohustuste vabatahtlikus pädevate asutuste vahelises delegeerimises;

f)	tõhustada järelevalvet, püüdes vältida järelevalvenõuete tarbetut dubleerimist.

3. Järelevalvekolleegiumid võib moodustada vastavalt vajadusele ka juhul, kui liidus tegutseva investeerimisühingu, liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja juhitava investeerimisühingute konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad asuvad kolmandas riigis.

4. EBA osaleb kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 21 järelevalvekolleegiumide koosolekutel.

5. Järelevalvekolleegiumide liikmeteks on järgmised asutused:

a)	pädevad asutused, kes vastutavad liidus tegutseva investeerimisühingu, liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja juhitava investeerimisühingute konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate järelevalve eest;

b)	asjakohasel juhul kolmanda riigi järelevalveasutused, kelle suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on kõigi pädevate asutuste arvates samaväärsed käesoleva jaotise 1. peatüki 2. jaos sätestatud nõuetega.

6. Järelevalvekolleegiumi koosolekuid juhib ja otsuseid võtab vastu artikli 46 kohaselt määratud konsolideerimisgrupi järelevalve tegija. Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija teavitab enne koosolekute korraldamist kõiki järelevalvekolleegiumi liikmeid täielikult peamistest arutatavatest küsimustest ja kaalutavast tegevusest. Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija teavitab kõiki järelevalvekolleegiumi liikmeid täielikult ja aegsasti ka kõnealustel koosolekutel vastu võetud otsustest või rakendatud meetmetest.

Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija võtab otsuste vastuvõtmisel arvesse lõikes 5 osutatud asutuste kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust.

Järelevalvekolleegiumi moodustamine ja toimimine lepitakse kokku kirjalikult.

7. Kui pädevad asutused jäävad konsolideerimisgrupi järelevalve tegija poolt vastu võetud järelevalvekolleegiumide toimimist käsitleva otsuse osas eriarvamusele, võib iga asjaomane pädev asutus suunata kõnealuse küsimuse EBA-le ja paluda temalt vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 abi.

Vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 teisele lõigule võib EBA omal algatusel aidata pädevaid asutusi ka selliste erimeelsuste korral, mis puudutavad järelevalvekolleegiumide käesoleva artikli kohast toimimist.

8. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada tingimusi, mille alusel täidavad järelevalvekolleegiumid lõikes 1 osutatud ülesandeid.

EBA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 49

Koostöönõuded

1. Liikmesriigid tagavad, et konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja artikli 48 lõikes 5 osutatud pädevad asutused esitavad üksteisele vastavalt vajadusele kogu asjakohase teabe, sealhulgas:

investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juriidiline ja juhtimisstruktuur, sealhulgas organisatsiooniline struktuur, mis hõlmab kõiki reguleeritud ja reguleerimata üksusi, reguleerimata tütarettevõtjaid ja emaettevõtjaid ning investeerimisühingute konsolideerimisgrupi reguleeritud üksuste pädevaid asutusi;

b)	investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvatelt investeerimisühingutelt teabe kogumise ja selle kontrollimise menetlus;

c)	sellised negatiivsed arengusuunad investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvates investeerimisühingutes või muudes ettevõtjates, mis võiksid neid investeerimisühinguid tõsiselt mõjutada;

d)	olulised karistused ja erakorralised meetmed, mida pädevad asutused käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste sätete kohaselt võtavad;

e)	käesoleva direktiivi artikli 39 alusel omavahendite erinõude kehtestamine.

2. Pädevad asutused ja konsolideerimisgrupi järelevalve tegija võivad määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 kohaselt pöörduda EBA poole, kui asjakohast teavet ei ole vastavalt lõikele 1 esitatud viivitamata või kui koostöötaotlus, eelkõige asjakohase teabe vahetamiseks, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud.

EBA võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ja omal algatusel aidata pädevatel asutustel arendada järjepidevat koostöötava.

3. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused konsulteerivad enne sellise otsuse tegemist, mis võib olla teiste pädevate asutuste järelevalvealaste ülesannete seisukohast oluline, omavahel järgmistes küsimustes:

a)	investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute aktsionäride või osanike koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, milleks on vaja pädevate asutuste heakskiitu või luba;

b)	pädevate asutuste poolt investeerimisühingutele määratud olulised karistused või muud nende võetud erakorralised meetmed ja

c)	artikli 39 alusel kehtestatud omavahendite erinõuded.

4. Kui pädevad asutused kehtestavad olulised karistused või võtavad muid erakorralisi meetmeid vastavalt lõike 3 punktile b, tuleb konsulteerida konsolideerimisgrupi järelevalve tegijaga.

5. Erandina lõikest 3 ei ole pädev asutus kohustatud teiste pädevate asutustega konsulteerima kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui konsulteerimine võiks kahjustada tema otsuse tulemuslikkust; sellisel juhul teavitab pädev asutus mittekonsulteerimise otsusest muid asjaomaseid pädevaid asutusi viivitamata.

Artikkel 50

Muudes liikmesriikides asuvaid üksusi käsitleva teabe kontrollimine

1. Liikmesriigid tagavad, et kui ühe liikmesriigi pädeval asutusel on vaja kontrollida teavet teises liikmesriigis asuvate investeerimisühingute, investeerimisvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, finantseerimisasutuste, abiettevõtjate, segavaldusettevõtjate, tütarettevõtjate, sealhulgas tütarettevõtjast kindlustusandjate kohta, ja esitab vastava taotluse, teevad kontrolli selle teise liikmesriigi asjaomased pädevad asutused vastavalt lõikele 2.

2. Pädevad asutused, kes on saanud lõike 1 kohase taotluse,

a)	teevad kontrolli oma pädevuse piires ise;

b)	lubavad kontrolli teha pädevatel asutustel, kes taotluse esitasid, või

c)	paluvad audiitoril või eksperdil teha erapooletu kontrolli ning teavitada viivitamata tulemustest.

Punktide a ja c kohaldamisel on taotluse esitanud pädevatel asutustel lubatud kontrollis osaleda.

2. jagu

Investeerimisvaldusettevõtjad, segafinantsvaldusettevõtjad ja segavaldusettevõtjad

Artikkel 51

Valdusettevõtjate kaasamine konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvesse

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad on kaasatud konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalvesse.

Artikkel 52

Juhtide sobivus

Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtorgani liikmete maine oleks piisavalt hea ja et neil oleksid piisavad teadmised, oskused ja kogemused oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks, võttes arvesse investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja eriomast rolli.

Artikkel 53

Segavaldusettevõtjad

1. Liikmesriigid näevad ette, et kui investeerimisühingu emaettevõtja on segavaldusettevõtja, võivad investeerimisühingu järelevalve eest vastutavad pädevad asutused

a)	nõuda, et segavaldusettevõtja annaks neile teavet, mis võib selle investeerimisühingu järelevalve jaoks oluline olla;

teha järelevalvet investeerimisühingu ning segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle ning nõuda, et investeerimisühingul oleksid piisavad riskijuhtimisprotsessid ja sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne aruandlus- ja raamatupidamiskord, et kõnealuseid tehinguid kindlaks teha, mõõta, jälgida ja kontrollida.

2. Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused võivad ise või asutuseväliste inspektorite kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teavet.

Artikkel 54

Karistused

Kooskõlas käesoleva jaotise 2. peatüki 3. jaoga tagavad liikmesriigid, et käesoleva peatüki ülevõtmiseks kehtestatud õigus- või haldusnorme rikkuvate investeerimisvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate või nende tegelike juhtide suhtes võib kohaldada halduskaristusi või muid haldusmeetmeid, mille eesmärk on lõpetada õigusrikkumine, seda leevendada või kõrvaldada selle põhjused.

Artikkel 55

Kolmanda riigi järelevalve hindamine ja muud järelevalvemeetodid

1. Liikmesriigid tagavad, et kui kahe või enama investeerimisühingu suhtes, mis on sama emaettevõtja tütarettevõtjad ja mille puhul asjaomase emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, ei tehta konsolideerimisgrupi tasandil tulemuslikku järelevalvet, hindab pädev asutus, kas kolmanda riigi järelevalveasutus teeb investeerimisühingute üle järelevalvet, mis on samaväärne käesolevas direktiivis ja määruse (EL) 2019/2033 I osas sätestatud järelevalvega.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamine näitab, et samaväärset järelevalvet ei tehta, lubavad liikmesriigid asjakohaseid järelevalvemeetodeid, millega saavutatakse järelevalve-eesmärgid kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikliga 7 või 8. Nende järelevalvemeetodite üle otsustab pärast muude asjaomaste pädevate asutustega konsulteerimist pädev asutus, kes oleks konsolideerimisgrupi järelevalve tegija, kui emaettevõtja oleks asutatud liidus. Kõigist käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest tuleb teavitada muid asjaomaseid pädevaid asutusi, EBAt ja komisjoni.

3. Pädev asutus, kes oleks konsolideerimisgrupi järelevalve tegija, kui emaettevõtja oleks asutatud liidus, võib eelkõige nõuda investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamist liidus ja kohaldada selle investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes määruse (EL) 2019/2033 artiklit 7 või 8.

Artikkel 56

Koostöö kolmandate riikide järelevalveasutustega

Komisjon võib liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel esitada nõukogule soovitusi pidada ühe või mitme kolmanda riigiga läbirääkimisi, et sõlmida kokkulepped, mis käsitlevad vahendeid konsolideerimisgrupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete täitmise järelevalve tegemiseks järgmiste investeerimisühingute üle:

a)	investeerimisühingud, mille emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis;

b)	kolmandates riikides asuvad investeerimisühingud, mille emaettevõtja peakontor asub liidus.

V JAOTIS

AVALDAMINE PÄDEVATE ASUTUSTE POOLT

Artikkel 57

Avaldamisnõuded

1. Pädevad asutused avaldavad kogu järgmise teabe:

a)	nende liikmesriigis käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigus- ja haldusnormide tekstid ja üldised suunised;

b)	käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaselt ette nähtud võimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise viis;

c)	üldkriteeriumid ja meetodid, mida nad käesoleva direktiivi artiklis 36 osutatud järelevalvealasel läbivaatamisel ja hindamisel kasutavad;

nende liikmesriigi käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 rakendamise peamisi aspekte käsitlevad statistilised koondandmed, sealhulgas käesoleva direktiivi artikli 39 lõike 2 punkti a kohaselt võetud järelevalvemeetmete ning käesoleva direktiivi artikli 18 kohaselt määratud halduskaristuste arv ja laad.

2. Lõike 1 kohaselt avaldatud teave peab olema piisavalt põhjalik ja täpne, et saaks sisukalt võrrelda lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamist eri liikmesriikide pädevate asutuste poolt.

3. Teave avaldatakse ühtses vormingus ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. Teave on kättesaadav ühel elektroonilisel aadressil.

4. EBA töötab ESMAga konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud teabe vorm, struktuur, sisu ja iga-aastane avaldamiskuupäev.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

5. EBA esitab lõikes 4 osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. juuniks 2021.

VI JAOTIS

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID

Artikkel 58

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 3 lõikes 2, artikli 29 lõikes 4 ja artikli 36 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 25. detsembrist 2019.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 29 lõikes 4 ja artikli 36 lõikes 4 osutatud volituse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 3 lõike 2, artikli 29 lõike 4 ja artikli 36 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

VII JAOTIS

MUUDE DIREKTIIVIDE MUUTMINE

Artikkel 59

Direktiivi 2002/87/EÜ muutmine

Direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)

„valdkondade eeskirjad” – liidu õigusaktid, milles käsitletakse reguleeritud üksuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 575/2013 (*1) ja (EL) 2019/2033, (*2) direktiivid 2009/138/EÜ, 2013/36/EL, (*3) 2014/65/EL (*4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034 (*5).

Artikkel 60

Direktiivi 2009/65/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 7 lõike 1 punkti a alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

olenemata kõnealuste kapitalinõuete summast ei tohi fondivalitseja omavahendid ühelgi juhul olla väiksemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (*6) artiklis 13 sätestatud summast;

Artikkel 61

Direktiivi 2011/61/EL muutmine

Direktiivi 2011/61/EL artikli 9 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Olenemata lõikest 3 ei tohi AIFi valitseja omavahendid ühelgi juhul olla väiksemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (*7) artiklis 13 sätestatud summast.

Artikkel 62

Direktiivi 2013/36/EL muutmine

Direktiivi 2013/36/EL muudetakse järgmiselt.

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ“.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad järgmist:

a)	krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimused;

b)	krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet tegevate pädevate asutuste järelevalvealased volitused ja vahendid;

c)	pädevate asutuste poolne krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve viisil, mis on kooskõlas määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetega;

d)	avalikustamisnõuded pädevatele asutustele krediidiasutuste usaldatavusnõuete ja nende täitmise järelevalve valdkonnas.“

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

b)	lõike 5 punkt 1 jäetakse välja;

c)	lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Käesoleva artikli lõike 5 punktides 3–24 osutatud üksusi käsitatakse artikli 34 ja VII jaotise 3. peatüki kohaldamisel finantseerimisasutustena.“

4)	Artikli 3 lõike 1 punkt 4 jäetakse välja.

5)	Artikkel 5 asendatakse järgmisega: „Artikkel 5 Liikmesriigisisene koordineerimine Liikmesriigid, milles on krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalveks rohkem kui üks pädev asutus, võtavad nende asutuste töö koordineerimiseks vajalikke meetmeid.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8a

Erinõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud krediidiasutustele tegevusloa andmiseks

1. Liikmesriigid näevad ette, et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud ettevõtjad, kes on tegevusloa juba direktiivi 2014/65/EL II jaotise kohaselt saanud, esitavad tegevusloa taotluse kooskõlas artikliga 8 hiljemalt päeval, mil

a)	koguvarade keskmine kuus, arvutatuna 12 järjestikuse kuu jooksul, on 30 miljardit eurot või rohkem, või

koguvarade keskmine kuus, arvutatuna 12 järjestikuse kuu jooksul, on alla 30 miljardi euro ning ettevõtja kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevusega ja kellest iga üksiku ettevõtja varade koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud varade koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem, mõlemad arvutatuna 12 järjestikuse kuu keskmisena.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ettevõtjad võivad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud tegevusega edasi tegeleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tegevusloa saamiseni.

3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 peavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud ettevõtjad, kes tegutsevad 24. detsembril 2019 direktiivi 2014/65/EL alusel tegevusloa saanud investeerimisühinguna, taotlema tegevusluba kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 8 hiljemalt 27. detsembriks 2020.

4. Kui pädev asutus otsustab pärast teabe saamist direktiivi 2014/65/EL artikli 95a kohaselt, et ettevõtjale tuleb anda krediidiasutuse tegevusluba vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 8, teavitab ta ettevõtjat ja direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud pädevat asutust ning võtab tegevusloa andmise menetluse teavitamiskuupäevast alates üle.

5. Tegevusloa uuendamise korral tagab tegevuslubasid väljastav pädev asutus, et menetlus oleks võimalikult sujuv ja võetakse arvesse kehtivate lubadega seotud teavet.

6. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada

a)	teavet, mille ettevõtja peab tegevusloa taotlemisel pädevatele asutustele esitama, sealhulgas artikliga 10 ette nähtud tegevuskava;

b)	lõikes 1 osutatud künniste arvutamise metoodikat.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimese lõigu punktides a ja b osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. detsembriks 2020.“

Artiklisse 18 lisatakse järgmine punkt:

„aa)	kasutab oma tegevusluba ainult määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud tegevuseks ja tema koguvarade keskmine on viiel järjestikusel aastal väiksem kui nimetatud artiklis sätestatud künnis;“.

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab oma veebisaidil kõigi nende krediidiasutuste nimede loetelu, kellele tegevusluba on antud, ning ajakohastab seda vähemalt kord aastas.“;

lisatakse järgmine lõige:

„3a. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud loetelu sisaldab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud ettevõtjate nimesid ning selles määratletakse need krediidiasutused krediidiasutustena. Loetelus tuuakse samuti välja kõik muudatused võrreldes loetelu eelmise versiooniga.“

Artikli 21b lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Käesoleva artikli kohaldamisel

on kolmanda riigi konsolideerimisgrupi liidus asuvate varade koguväärtus järgmiste varade summa:

i)	kolmanda riigi konsolideerimisgrupi iga liidus asuva finantsinstitutsiooni vara koguväärtus, mis tuleneb tema konsolideeritud bilansist või nende individuaalsetest bilanssidest, kui finantsinstitutsiooni bilanss ei ole konsolideeritud, ja

ii)	käesoleva direktiivi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (*8) või direktiivi 2014/65/EL kohaselt liidus tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgrupi iga filiaali vara koguväärtus;

b)	mõiste „finantsinstitutsioon“ hõlmab ka investeerimisühinguid.

(*8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).“"

10)	IV jaotis jäetakse välja.

11)	Artikli 51 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „1. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad artikli 112 lõike 1 kohaldamisel nõuda konsolideeritud järelevalvet tegevalt asutuselt või päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt mõne krediidiasutuse filiaali käsitamist olulisena.“

12)

Artikli 53 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõige 1 ei takista pädevaid asutusi vahetamast omavahel teavet või edastamast seda Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, Euroopa Pangandusjärelevalvele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (*9) asutatud Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“) käesoleva direktiivi, määruse (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, (*10) määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 15, määruse (EL) nr 1093/2010 artiklite 31, 35 ja 36 ning määruse (EL) nr 1095/2010 artiklite 31 ja 36, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 (*11) ning muude krediidiasutuste suhtes kohaldatavate direktiivide alusel. Kõnealuse teabe suhtes kohaldatakse lõiget 1.

(*9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84)."

(*10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1)."

(*11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314,, 5.12.2019, lk 314,).“"

13)

Artikli 66 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„aa)	vähemalt ühe määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud tegevusega tegelemine ja nimetatud artiklis sätestatud künnise täitmine krediidiasutuse tegevusluba omamata;“.

14)	Artikli 76 lõike 5 kuues lõik jäetakse välja.

15)

Artikli 86 lõige 11 asendatakse järgmisega:

„11. Pädevad asutused tagavad, et finantsinstitutsioonidel on likviidsuse taastamise kavad, milles nähakse ette piisavad strateegiad ja nõuetekohased rakendamismeetmed, et käsitleda võimalikke likviidsusprobleeme, sealhulgas seoses filiaalidega, mis on asutatud teises liikmesriigis. Pädevad asutused tagavad, et finantsinstitutsioonid testivad kõnealuseid plaane vähemalt igal aastal, neid uuendatakse lõikes 8 sätestatud alternatiivsete stsenaariumide tulemuste põhjal, neist teatatakse kõrgemale juhtkonnale, kes kiidab need heaks, et sisemisi põhimõtteid ja protsesse saaks vastavalt korrigeerida. Finantsinstitutsioonid võtavad ennetavalt vajalikud operatiivsed meetmed, tagamaks, et likviidsuse taastamise kavasid saab rakendada viivitamata. Kõnealuste operatiivsete meetmete hulka kuulub sellise tagatise hoidmine, mis on kohe kasutatav keskpangapoolseks rahastamiseks. See hõlmab vajaduse korral tagatise hoidmist teise liikmesriigi valuutas või kolmanda riigi valuutas, milles finantsinstitutsioonil on nõuded, ning kui operatsiooniliselt vaja, vastuvõtva liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil, kelle valuutas nõuded on.“

16)	Artikli 110 lõige 2 jäetakse välja.

17)

Artikkel 111 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 111

Konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse määramine

1. Kui emaettevõtja on liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, teeb konsolideeritud järelevalvet see pädev asutus, kes teeb selles liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse üle järelevalvet individuaalselt.

Kui emaettevõtja on liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing ning ükski selle tütarettevõtja ei ole krediidiasutus, teeb konsolideeritud järelevalvet see pädev asutus, kes teeb selles liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu üle järelevalvet individuaalselt.

Kui emaettevõtja on liikmesriigis või ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing ning vähemalt üks selle tütarettevõtjatest on krediidiasutus, teeb konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuse pädev asutus või, mitme krediidiasutuse korral, suurima kogubilansi mahuga krediidiasutuse pädev asutus.

2. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, teeb konsolideeritud järelevalvet pädev asutus, kes teeb selle krediidiasutuse või investeerimisühingu üle järelevalvet individuaalselt.

3. Kui kahel või rohkemal liidus tegevusloa saanud krediidiasutusel või investeerimisühingul on sama emaettevõtja, kes on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, teeb konsolideeritud järelevalvet:

a)	krediidiasutuse pädev asutus, kui konsolideerimisgrupis on ainult üks krediidiasutus;

b)	suurima kogubilansi mahuga krediidiasutuse pädev asutus, kui konsolideerimisgrupis on mitu krediidiasutust või

c)	suurima kogubilansi mahuga investeerimisühingu pädev asutus, kui konsolideerimisgrupis ei ole ühtegi krediidiasutust.

4. Kui konsolideerimine on nõutav määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõike 3 või 6 alusel, teeb konsolideeritud järelevalvet suurima kogubilansi mahuga krediidiasutuse pädev asutus või, kui konsolideerimisgrupis ei ole ühtegi krediidiasutust, suurima kogubilansi mahuga investeerimisühingu pädev asutus.

5. Erandina lõike 1 kolmandast lõigust, lõike 3 punktist b ja lõikest 4, kui pädev asutus teeb järelevalvet individuaalselt konsolideerimisgrupis rohkem kui ühe krediidiasutuse üle, on konsolideeritud järelevalvet tegev asutus see pädev asutus, kes teeb järelevalvet individuaalselt konsolideerimisgrupis ühe või mitme krediidiasutuse üle, kui nende järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste kogubilansi summa on suurem kui nende krediidiasutuste oma, kelle üle teeb individuaalselt järelevalvet mis tahes muu pädev asutus.

Erandina lõike 3 punktist c, kui pädev asutus teeb järelevalvet individuaalselt konsolideerimisgrupis rohkem kui ühe investeerimisühingu üle, on konsolideeritud järelevalvet tegev asutus see pädev asutus, kes teeb järelevalvet individuaalselt ühe või mitme investeerimisühingu üle, kelle kogubilanss kokku on konsolideerimisgrupis kõige suurem.

6. Teatavatel juhtudel võivad pädevad asutused ühisel kokkuleppel loobuda lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidest ja määrata konsolideeritud järelevalve jaoks mõne muu pädeva asutuse, kui nendes lõigetes osutatud kriteeriumide kohaldamine ei oleks asjakohane, võttes arvesse asjaomaseid krediidiasutusi või investeerimisühinguid ning nende tegevuse suhtelist olulisust asjaomastes liikmesriikides või vajadust tagada järelevalve jätkuvus konsolideeritud alusel sama pädeva asutuse poolt. Sellistel juhtudel on ELis emaettevõtjana tegutseval finantsinstitutsioonil, ELis emaettevõtjana tegutseval finantsvaldusettevõtjal, ELis emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal või suurima kogubilansi mahuga krediidiasutusel või investeerimisühingul õigus ärakuulamisele enne, kui pädevad asutused võtavad vastu otsuse.

7. Pädevad asutused teavitavad viivitamata komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalvet kõikidest kokkulepetest, mille suhtes kohaldatakse lõiget 6.“

18)

Artikli 114 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Eriolukorras, sealhulgas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 18 kirjeldatud olukorras või olukorras, mis tekib seoses negatiivsete suundumustega finantsturgudel ja mis võib ohustada turu likviidsust ja finantssüsteemi stabiilsust liikmesriigis, kus konsolideerimisgrupi ettevõtjatele on antud tegevusluba või kus on asutatud artiklis 51 osutatud olulised filiaalid, hoiatab konsolideeritud järelevalvet tegev asutus, kohaldades käesoleva direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jagu ja asjakohasel juhul direktiivi (EL) 2019/2034 IV jaotise 1. peatüki 2. jagu, nii kiiresti kui võimalik Euroopa Pangandusjärelevalvet ning artikli 58 lõikes 4 ja artiklis 59 osutatud asutusi ning edastab kõik andmed, mis on olulised nende tööülesannete täitmiseks. Selliseid kohustusi kohaldatakse kõigi pädevate asutuste suhtes.“

19)

Artiklit 116 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Järelevalvekolleegiumides osalevad pädevad asutused ja Euroopa Pangandusjärelevalve teevad tihedat koostööd. Käesoleva direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jaos ning asjakohasel juhul direktiivi (EL) 2019/2034 IV jaotise 1. peatüki 2. jaos sätestatud konfidentsiaalsusnõuded ei takista pädevaid asutusi vahetamast järelevalvekolleegiumides konfidentsiaalset teavet. Järelevalvekolleegiumide moodustamine ja toimimine ei mõjuta pädevate asutuste õigusi ja kohustusi vastavalt käesolevale direktiivile ja määrusele (EL) nr 575/2013.“;

lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„6. Järelevalvekolleegiumides võivad osaleda ELis emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad pädevad asutused ning pädevad asutused vastuvõtvas liikmesriigis, kus on asutatud artiklis 51 osutatud olulised filiaalid, vajaduse korral EKPSi keskpangad ja kolmandate riikide järelevalveasutused, kelle suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on kõigi pädevate asutuste arvates samaväärsed käesoleva direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jao ning vajaduse korral direktiivi (EL) 2019/2034 direktiivi (EL) 2019/xx IV jaotise 1. peatüki 2. jao kohaste nõuetega.“;

lõike 9 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„9. Konsolideeritud järelevalvet tegev asutus, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jao ja asjakohasel juhul direktiivi (EL) 2019/2034 IV jaotise 1. peatüki 2. jao kohaseid konfidentsiaalsusnõudeid, teavitab Euroopa Pangandusjärelevalvet järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordades, ning edastab Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu teabe, mis on eriti oluline järelevalvealase tegevuse ühtsustamiseks.“

20)

Artikli 125 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Konsolideeritud järelevalve raames saadud teabele ja eriti käesolevas direktiivis sätestatud pädevate asutuste vahelisele teabevahetusele kehtivad ametisaladuse hoidmise nõuded, mis krediidiasutuste puhul on vähemalt võrdsed käesoleva direktiivi artikli 53 lõikes 1 osutatuga või direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 15 kohaste nõuetega.“

21)	Artikli 128 viies lõik jäetakse välja.

22)	Artikli 129 lõiked 2, 3 ja 4 jäetakse välja.

23)	Artikli 130 lõiked 2, 3 ja 4 jäetakse välja.

24)

Artikli 143 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

ilma et see piiraks käesoleva direktiivi VII jaotise 1. peatüki II jao ning asjakohasel juhul direktiivi (EL) 2019/2034 IV jaotise 1. peatüki 2. jao sätete kohaldamist, iga liikmesriigi usaldatavusnõuete raamistiku rakendamise peamisi aspekte käsitlevad statistilised koondandmed, sealhulgas käesoleva direktiivi artikli 102 lõike 1 punkti a kohaselt võetud järelevalvemeetmete ning käesoleva direktiivi artikli 65 kohaselt määratud halduskaristuste arv ja laad.“

Artikkel 63

Direktiivi 2014/59/EL muutmine

Direktiivi 2014/59/EL muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõike 1 punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)	„investeerimisühing” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (12) artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud investeerimisühing, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 (13) artikli 9 lõikes 1 sätestatud algkapitali nõuet;

(*12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 2019/2034)."

(*13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).“"

Artiklisse 45 lisatakse järgmine lõige:

„3. Kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikli 65 lõikega 4 käsitatakse käesolevas direktiivis sisalduvaid käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 3 osutatud selliste investeerimisühingute, mis ei ole määruse (EL) 2019/2033 artikli 1 lõikes 2 või 5 osutatud investeerimisühingud, individuaalselt kohalduvate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 92, järgmiselt:

a)	käesolevas direktiivis sisalduvad koguomavahendite suhtarvu nõudega seonduvad viited määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktile c on viited määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõikele 1;

b)	käesolevas direktiivis sisalduvad koguriskipositsiooniga seonduvad viited määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 on viited määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavale nõudele, mis on korrutatud 12,5-ga.

Kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 65 lõikega 4 käsitatakse käesolevas direktiivis sisalduvaid käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 3 osutatud selliste investeerimisühingute, mis ei ole määruse (EL) 2019/2034 artikli 1 lõikes 2 või 5 osutatud investeerimisühingud, täiendavate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid direktiivi 2013/36/EL artiklile 104a viidetena direktiivi (EL) 2019/2034 artiklile 40.“

Artikkel 64

Direktiivi 2014/65/EL muutmine

Direktiivi 2014/65/EL muudetakse järgmiselt.

Artikli 8 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	ei vasta enam neile tingimustele, mille alusel tegevusluba anti, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2033 (*14) sätestatud tingimused;

(*14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1)).“"

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Algkapital

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ei anna tegevusluba, kui investeerimisühingul ei ole piisavat algkapitali vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 (*15) artikli 9 nõuetele, võttes arvesse asjaomase investeerimisteenuse või -tegevuse laadi.

(*15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 5.12.2019, lk 64).“"

Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Tegevusloa andmine

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus kolmanda riigi äriühing on asutanud või kavatseb asutada filiaali, annab tegevusloa üksnes juhul, kui pädev asutus on veendunud, et

a)	artiklis 39 sätestatud tingimused on täidetud ning

b)	kolmanda riigi äriühingu filiaal suudab järgida lõigetes 2 ja 3 osutatud sätteid.

Pädev asutus teatab kolmanda riigi äriühingule kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte.

2. Lõike 1 kohaselt tegevusloa saanud kolmanda riigi äriühingu filiaal täidab kõiki kohustusi, mis on sätestatud käesoleva direktiivi artiklites 16–20, 23, 24, 25 ja 27, artikli 28 lõikes 1 ning artiklites 30, 31 ja 32 ning määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 3–26, ning järgib nende kohaselt vastu võetud meetmeid, ning tema üle teeb järelevalvet selle liikmesriigi pädev asutus, kus tegevusluba anti.

Liikmesriigid ei kehtesta ühtegi täiendavat nõuet filiaali organisatsioonilise struktuuri ja tegevuse kohta käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustes ega kohalda kolmandate riikide äriühingute filiaalide suhtes soodsamaid tingimusi kui liidu äriühingute suhtes.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused edastavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas oma riigi territooriumil tegutsevate kolmandate riikide äriühingute filiaalide loetelu.

Igal aastal avaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve liidus tegutsevate kolmandate riikide äriühingute filiaalide loetelu, sealhulgas nende kolmandate riikide äriühingute nimed, mille filiaalidega on tegu.

3. Kooskõlas lõikega 1 tegevusloa saanud kolmanda riigi äriühingu filiaal edastab lõikes 2 osutatud pädevale asutusele kord aastas järgmise teabe:

a)	filiaali poolt liikmesriigis osutatud teenuste ja muu tegevuse maht ja ulatus;

b)	I lisa A jao punktis 3 loetletud tegevusega tegelevate kolmandate riikide äriühingute puhul nende igakuine minimaalne, keskmine ja maksimaalne riskipositsioon ELi vastaspooltes;

c)	I lisa A jao punktis 6 loetletud ühte või enamat teenust pakkuvate kolmandate riikide äriühingute puhul selliste ELi vastaspooltelt pärinevate finantsinstrumentide koguväärtus, mille emissioon tagati või mida pakuti kindla kohustuse alusel viimase 12 kuu jooksul;

d)	punktis a osutatud teenuste ja tegevuse käive ning neile vastavate varade koguväärtus;

e)	filiaali klientidele kättesaadavate investorikaitsemeetmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas klientide õigused, mis tulenevad artikli 39 lõike 2 punktis f osutatud investeeringute tagamise skeemist;

f)	riskijuhtimispõhimõtted ja -kord, mida filiaal kohaldab punktis a osutatud teenuste ja tegevuse puhul;

g)	juhtimiskord, sealhulgas filiaali tegevuses võtmekohtadel olevad isikud;

h)	kogu muu teave, mida pädev asutus peab vajalikuks, et võimaldada põhjalikult jälgida filiaali tegevust.

4. Pädevad asutused esitavad taotluse korral Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teabe alljärgneva kohta:

a)	kõik kooskõlas lõikega 1 antud filiaalide tegevusload ja kõik nende tegevuslubade hilisemad muudatused;

b)	tegevusloa saanud filiaali poolt liikmesriigis osutatud teenuste ja muu tegevuse maht ja ulatus;

c)	punktis b osutatud teenuste ja muu tegevuse käive ning neile vastavad koguvarad;

d)	selle kolmanda riigi kontserni nimi, millesse tegevusloa saanud filiaal kuulub.

5. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud pädevad asutused, selliste üksuste pädevad asutused, kes on samas kontsernis kooskõlas lõikega 1 tegevusloa saanud kolmandate riikide äriühingute filiaalidega, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Pangandusjärelevalve teevad tihedat koostööd, et tagada, et selle kontserni kogu tegevuse üle liidus tehakse põhjalikku, ühtset ja tulemuslikku järelevalvet vastavalt käesolevale direktiivile, määrusele (EL) nr 575/2013, määrusele (EL) nr 600/2014, määrusele (EL) 2019/2033, direktiivile 2013/36/EL ja direktiivile 2019/2034.

6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks vorming, milles tuleb lõikes 3 osutatud teave esitada.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 26. septembriks 2020.

Komisjonil on õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.“

Artikkel 42 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 42

Teenuste osutamine kliendi ainuisikulisel algatusel

1. Liikmesriigid tagavad, et kui liidus asutatud või asuv jaeklient või kutseline klient II lisa II jao tähenduses algatab ainuisikuliselt investeerimisteenuse osutamise või investeerimistegevuse kolmanda riigi äriühingu poolt, ei kohaldata artikli 39 kohaseid tegevusloanõudeid kolmanda riigi äriühingu poolt sellele isikule kõnealuse teenuse osutamise või tegevuse suhtes, sealhulgas suhte suhtes, mis on konkreetselt seotud kõnealuse teenuse osutamisega või tegevusega.

Kui kolmanda riigi äriühing püüab liidus leida kliente või potentsiaalseid kliente, sealhulgas tema nimel tegutseva üksuse või sellise kolmanda riigi äriühinguga märkimisväärset seost omava üksuse või muu sellise äriühingu nimel tegutseva isiku kaudu, ei käsitata seda kliendi enda ainuisikulisel algatusel osutatud teenusena, piiramata kontsernisiseseid suhteid.

2. Lõikes 1 osutatud kliendi algatus ei anna kolmanda riigi äriühingule õigust turustada kõnealusele kliendile uusi investeerimistoodete või -teenuste kategooriaid muidu kui filiaali kaudu, kui filiaali olemasolu nõutakse riigisisese õigusega.“

Artikli 49 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid nõuavad reguleeritud turgudelt, et nad võtaksid vastu hinnasammude korrad aktsiate, hoidmistunnistuste, börsil kaubeldavate fondide, sertifikaatide ja muude sarnaste finantsinstrumentide ning kõigi muude finantsinstrumentide kohta, mille regulatiivsed tehnilised standardid töötatakse välja vastavalt lõikele 4. Hinnasammude kohaldamine ei takista reguleeritud turgudel sobitada suuremahulisi korraldusi jooksvate ostu- ja müügipakkumiste hindade keskpunktis.“

Artikli 81 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	kontrollida, kas investeerimisühingute äritegevuse alustamise tingimused on täidetud, ning hõlbustada kõnealuse äritegevuse, haldus- ja raamatupidamisarvestuse korra ja sisekontrollimehhanismide jälgimist;“.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 95a

Üleminekusätted määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud krediidiasutustele tegevusloa andmise kohta

Pädevad asutused teatavad direktiivi 2013/36/EL artiklis 8 osutatud pädevale asutusele, kui sellise ettevõtja, kes taotles I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevuse jaoks luba käesoleva direktiivi II jaotise kohaselt enne 25. detsembrit 2019, kavandatud koguvarade suurus on 30 miljardit eurot või rohkem, ning teavitavad sellest taotluse esitajat.“

VIII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 65

Muudes liidu õigusaktides olevad viited direktiivile 2013/36/EL

Investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja kriisilahenduse puhul käsitatakse muudes liidu õigusaktides olevaid viiteid direktiivile 2013/36/EL viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 66

Läbivaatamine

Komisjon esitab tihedas koostöös EBA ja ESMAga hiljemalt 26. juuniks 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos seadusandliku akti ettepanekuga, kui see on asjakohane, milles käsitletakse järgmist:

a)	käesoleva direktiivi, määruse (EL) 2019/2033, direktiivide 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL tasustamist käsitlevad sätted, et saavutada kõigi liidus tegutsevate investeerimisühingute jaoks võrdsed konkurentsitingimused, sealhulgas nende sätete kohaldamine;

b)	aruandlus- ja avalikustamisnõuete asjakohasus käesolevas direktiivis ning määruses (EL) 2019/2033, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet;

artiklis 35 osutatud EBA aruannet ja kestliku finantstegevuse taksonoomiat arvesse võttev hinnang sellele, kas

i)	keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega tuleb arvestada investeerimisühingu sisejuhtimises;

ii)	keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega tuleb arvestada investeerimisühingu tasustamispoliitikas;

iii)	keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega tuleb arvestada riskide käsitlemisel;

iv)	järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess peaks hõlmama keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske;

d)	käesoleva direktiivi kohase teabevahetuskorra tulemuslikkus;

e)	liidu ja liikmesriikide koostöö kolmandate riikidega käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaldamisel;

f)	käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2019/2033 kohaldamine investeerimisühingute suhtes nende juriidilise struktuuri või omandiõiguse mudeli alusel;

investeerimisühingutest tulenev sellise finantssüsteemi häire võimalik risk, millel oleksid tõsised negatiivsed tagajärjed finantssüsteemile ja reaalmajandusele, ning asjaomased makrotasandi vahendid, et selliste riskidega tegeleda ning käesoleva direktiivi artikli 36 lõike 1 punktis d sätestatud nõuded asendada;

h)	tingimused, mida järgides võivad pädevad asutused kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 5 kohaldada investeerimisühingute suhtes määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid.

Artikkel 67

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud normid hiljemalt 26. juuniks 2021. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 26. juunist 2021. Liikmesriigid kohaldavad artikli 64 punkti 5 täitmiseks vajalikke norme alates 26. märtsist 2020.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Pärast käesoleva direktiivi jõustumist tagavad liikmesriigid, et komisjonile teatatakse piisavalt aegsasti kõigist õigus- või haldusnormide eelnõudest, mis liikmesriigid kavatsevad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võtta, et komisjon saaks esitada oma märkused.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile ja EBA-le käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud õigusnormide teksti.

Kui liikmesriikide esitatud ülevõtmismeetmete teatega kaasnevad dokumendid ei ole piisavad selleks, et hinnata täielikult ülevõtmissätete vastavust käesoleva direktiivi teatavatele sätetele, võib komisjon oma määrusest (EL) nr 1093/2010 tulenevate ülesannete täitmiseks EBA taotluse korral või omal algatusel nõuda liikmesriikidelt üksikasjalikuma teabe esitamist seoses kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamisega.

Artikkel 68

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 69

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 27. november 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

Eesistuja

T. TUPPURAINEN

(1) ELT C 378, 19.10.2018, lk 5.

(2) ELT C 262, 25.7.2018, lk 35.

(3) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. novembri 2019. aasta otsus.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(15) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(16) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/878, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega (ELT L 150, 7.6.2019, lk 253).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(26) Komisjoni 30. aprilli 2009. aasta soovitus palgapoliitika kohta finantsteenuste sektoris (ELT L 120, 15.5.2009, lk 22).

5.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 314/115

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2035,

28. juuni 2019,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 5, artikli 87 lõiget 3, artikli 94 lõiget 3, artikli 97 lõiget 2, artikli 101 lõiget 3, artikli 106 lõiget 1, artikli 118 lõikeid 1 ja 2, artikli 119 lõiget 1, artikli 122 lõiget 2, artikli 271 lõiget 2 ja artikli 279 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2016/429 on kehtestatud loomadele või inimestele ülekanduvate taudide ennetamise ja tõrje eeskirjad, sealhulgas eeskirjad maismaaloomi pidavate ettevõtete ja haudejaamade kohta ning eeskirjad teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavuse kohta liidus. Samuti antakse määrusega (EL) 2016/429 komisjonile õigus võtta vastu eeskirju, et täiendada delegeeritud õigusaktide kaudu kõnealuse määruse teatavaid mitteolemuslikke osi. Seepärast on asjakohane võtta vastu sellised täiendavad eeskirjad, et tagada süsteemi sujuv toimimine määrusega (EL) 2016/429 kehtestatud uues õigusraamistikus.

(2)

Täpsemalt tuleks käesoleva määrusega kehtestada eeskirjad, millega täiendatakse määruse (EL) 2016/429 IV osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud eeskirju seoses teatavate peetavate maismaaloomade (v.a kabiloomad) vedajate registreerimiskohustusega, suure loomaterviseriskiga maismaaloomi pidavate ettevõtete ja haudejaamade heakskiitmisega, peetavate maismaaloomade ja haudemunade vedajate ja neid pidavate ettevõtete registritega, mida peavad pidama pädevad asutused, ettevõtete arvestuse pidamise kohustustega ning peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavusnõuetega. Lisaks on määrusega (EL) 2016/429 antud komisjonile õigus kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et kõnealuse määruse IV osa kohaldatakse nõuetekohaselt lemmikloomade liikumise suhtes, välja arvatud mittekaubandusliku liikumise suhtes. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada ka kõnealust liikumist käsitlevad eeskirjad.

(3)

Haudemunad kuuluvad määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 28 sätestatud mõiste „loomne paljundusmaterjal“ alla ning nende suhtes kohaldatakse seega kõnealuses määruses sätestatud eeskirju loomse paljundusmaterjali kohta. Samas tuleks käesolevas määruses kodulindude ja tehistingimustes peetavate lindude suhtes sätestatud loomatervisenõudeid kohaldada ka kõnealuste lindude haudemunade suhtes ning seepärast tuleks haudemunad ja neid tarnivad ettevõtted lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(4)

Kuigi käesolevas määruses sätestatud täiendavaid eeskirju tuleks kohaldada kõigi peetavate maismaaloomade puhul, elavad liidu kindlaksmääratud aladel metsikutes või poolmetsikutes tingimustes hobuslaste populatsioonid, kelle ellujäämine ja sigimine ei sõltu täielikult inimeste kontrollist, ning seega ei saa nende loomade suhtes täielikult kohaldada käesolevas määruses sätestatud jälgitavusnõudeid. Seepärast tuleks käesolevas määruses selgitada, et kuigi määruse (EL) 2016/429 raames sätestatud loomatervise eeskirju kohaldatakse kõnealuste koduhobuslaste suhtes üldiselt, on vaja teatavaid konkreetseid erandeid, kuna peetavate maismaaloomade identifitseerimisnõudeid ei ole võimalik kohaldada hobuste puhul, kes elavad väljaspool inimese kontrolli.

(5)	Lisaks peaksid käesolevas määruses sätestatud eeskirjad täiendama määruse (EL) 2016/429 IX osas sätestatud eeskirju seoses üleminekumeetmetega, millega kaitstakse sidusrühmade omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi, mis tulenevad kehtivatest liidu õigusaktidest.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud eeskirjad on omavahel sisuliselt seotud ja neid kohaldatakse maismaaloomi või haudemune vedavate või pidavate ettevõtete suhtes. Seepärast tuleks järjekindluse, lihtsuse ja tõhusa kohaldamise huvides ja eeskirjade dubleerimise vältimiseks sätestada need ühes õigusaktis, mitte hajutatult mitmes eri õigusaktis, mis sisaldavad mitmeid ristviiteid. See lähenemisviis on kooskõlas ka määruse (EL) 2016/429 ühe peamise eesmärgiga, milleks oli ühtlustada liidu loomatervise eeskirjad ning muuta need seega läbipaistvamaks ja lihtsamini kohaldatavaks.

(7)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 87 lõikega 3 on komisjonile antud õigus määrata kindlaks vedajate liigid (v.a vedajad, kes tegelevad peetavate kabiloomade vedamisega liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel), kelle veotegevus kujutab endast konkreetset või olulist riski teatavatele loomaliikidele, ning sätestada teabega seotud nõuded, mida kõnealused vedajad peavad täitma, et neid saaks määruse (EL) 2016/429 artikli 93 kohaselt registreerida. Seepärast on asjakohane sätestada käesolevas määruses muud liiki vedajate nimekiri, et võimaldada pädeval asutusel tõhusalt teostada järelevalvet ning ennetada, tõrjuda ja likvideerida loomade nakkushaigusi, ning kehtestada eeskirjad teabe kohta, mida vedajad peavad pädevale asutusele registreerimiseks esitama.

(8)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 94 lõike 1 punktis a on sätestatud, et peetavaid kabiloomi võib teise liikmesriiki viia üksnes juhul, kui need loomad on kogutud ettevõtetes, mille pädev asutus on kõnealuse määruse kohaselt heaks kiitnud. Määruse (EL) 2016/429 artikli 94 lõike 3 punktiga a on antud komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette erandid teatavat liiki asutuste suhtes kohaldatavast nõudest taotleda pädeva asutuse heakskiitu, kui need ettevõtted ei kujuta endast olulist riski.

(9)

Võttes arvesse asjaolu, et hobuslaste olukord on eriline, sest neid ei peeta alati peamiselt toiduainete tootmiseks, vaid sageli vabaajategevuse ja spordi otstarbel, ning enamikul juhtudel kogutakse need loomad ettevõttesse lihtsalt teise liikmesriiki viimiseks näiteks näitustel, spordi-, kultuuri- või muudel sarnastel üritustel osalemise eesmärgil, on asjakohane näha käesoleva määrusega kõnealuste ettevõtete käitajate jaoks ette erand pädevale asutusele heakskiitmise taotluse esitamise kohustusest, sest need ettevõtted ei kujuta endast märkimisväärset loomaterviseriski ning hobuslaste puhul ei kohaldata loetellu kantud taudide suhtes viibimisaega.

(10)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 94 lõike 1 punktis c on sätestatud, et haudemune võib teise liikmesriiki viia üksnes juhul, kui need munad pärinevad ettevõttest, mille pädev asutus on kõnealuse määruse kohaselt heaks kiitnud. Kodulindude või muude tehistingimustes peetavate lindude haudemunad kuuluvad määruse (EL) 2016/429 artiklis 4 sätestatud haudemunade määratluse alla ning teise liikmesriiki viidavaid mune tootvaid ettevõtteid käitavad ettevõtjad peavad taotlema pädevalt asutuselt oma ettevõttele heakskiitu.

(11)

Samas ei ole loetellu kantud taudide levikuga seotud terviseoht tehistingimustes peetavate lindude haudejaamade puhul kodulindude haudejaamade omaga võrdväärne. Tehistingimustes peetavate lindude tibude ja haudemunade osakaal ja tootmismaht on palju väiksem kui kodulindude põllumajandusliku tootmise puhul. Lisaks sellele eristuvad üksteisest kodulindude ja tehistingimustes peetavate lindude ning eelkõige haudemunade tootmisega seotud kauplemisahelad ja nende omavaheline kontakt on piiratud. Seepärast on tehistingimustes peetavate lindude tibude ja haudemunade liikumisest tulenev loetellu kantud taudide leviku oht kodulindude seas piiratud. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega näha tehistingimustes peetavate lindude haudejaamade käitajatele ette erand pädeva asutuse heakskiidu taotlemise nõudest.

(12)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 94 lõikes 1 on sätestatud, et peetavaid kabiloomi, kodulinde ja haudemune võib teise liikmesriiki viia üksnes juhul, kui need loomad või haudemunad on kogutud ettevõttes või pärinevad ettevõttest, mille pädev asutus on kõnealuse määruse kohaselt heaks kiitnud. Lisaks on määruse (EL) 2016/429 artiklis 95 sätestatud, et kinnise ettevõtte staatusega ettevõttes peetavaid maismaaloomi võib viia asjaomasesse ettevõttesse või sealt välja ainult siis, kui pädev asutus on ettevõtte kõnealuse staatuse määruse kohaselt heaks kiitnud. Pädev asutus võib kõnealused ettevõtted heaks kiita üksnes juhul, kui need vastavad teatavatele nõuetele seoses karantiini, isoleerimise ja muude bioturvalisuse meetmetega, järelevalve, ehitiste ja vahendite, personali ning veterinaararstidega, samuti pädeva asutuse järelevalvega. Kõnealuse määruse artikli 97 lõikega 2 on ette nähtud, et komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse ettevõtete heakskiitmise eeskirju, võttes arvesse kõnealuseid nõudeid.

(13)

Käesolevas määruses sätestatud nõuete puhul, mis käsitlevad nende ettevõtete heakskiitmist, tuleks võtta arvesse kogemusi, mis on saadud nõukogu direktiivides 64/432/EMÜ, (2) 92/65/EMÜ (3) ja 2009/158/EÜ (4) sätestatud eeskirjade kohaldamisel. Nimetatud direktiivid on määrusega (EL) 2016/429 kehtetuks tunnistatud alates 21. aprillist 2021.

(14)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 94 lõike 3 punktiga b on ette nähtud, et komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks, millist muud liiki ettevõtteid, mis tegelevad maismaaloomade pidamisega, peab pädev asutus kõnealuse määruse artikli 94 lõike 1 kohaselt heaks kiitma. Üha rohkem eri ettevõtetest pärinevaid koeri, kasse ja valgetuhkruid või endisi hulkuvaid, metsistunud, kaotatud, hüljatud või konfiskeeritud koeri, kasse ja valgetuhkruid kogutakse ettevõtetesse, et moodustada neist saadetis enne nende teise liikmesriiki viimist. Direktiivis 92/65/EMÜ on juba sätestatud loomatervisenõuded, mida kohaldatakse kõnealuste loomade teise liikmesriiki viimise suhtes. Et aga teostada piisavat järelevalvet ja võtta ennetavaid tervisemeetmeid, mis põhinevad liikmesriigi loomade tervisestaatust käsitlevate teatavate nõuete järgimisel, tuleks käesoleva määrusega ette näha, et need ettevõtted peavad taotlema pädeva asutuse heakskiitu, ning samuti kehtestada kõnealuse heakskiidu andmist käsitlevad nõuded.

(15)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/97 (5) on sätestatud loomatervisenõuded, mida peavad täitma kontrollpunktide käitajad, kes taotlevad pädevalt asutuselt heakskiitmist. Kuna kõnealused nõuded on osutunud liidus loomahaiguste leviku ärahoidmisel tõhusaks, tuleks need säilitada, kuid neid tuleks käesoleva määrusega ajakohastada.

(16)

Enamikul juhtudel peetakse kimalasi keskkonnast eraldatud ettevõtetes, mille suhtes kohaldatakse kõrgetasemelisi bioohutusmeetmeid ja mida pädev asutus regulaarselt haiguste esinemise suhtes kontrollib. Kui pädev asutus need ettevõtted heaks kiidab ja nende üle järelevalvet teeb, ei mõjuta neid erinevalt välitingimustes elavatest peredest tõenäoliselt väikese tarumardika olemasolu. Seepärast tuleks käesoleva määrusega ette näha, et sellised ettevõtted peavad olema saanud pädeva asutuse heakskiidu ja peavad alluma pädeva asutuse järelevalvele; samuti kehtestada kõnealuse heakskiidu andmist käsitlevad nõuded.

(17)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 139/2013 (6) on sätestatud loomatervisenõuded ja karantiinitingimused, mida rakendatakse seoses teatavate lindude impordiga liitu. Eelkõige sätestatakse kõnealuses rakendusmääruses selliste lindude karantiiniasutuste ja -keskuste pädeva asutuse poolt heakskiitmise tingimused. Selleks et vältida eri liiki maismaaloomade karantiiniasutuste eeskirjade paljusust, tuleks käesolevas määruses säilitada kõnealuste eeskirjade peamine sisu, kuid samas tuleks neid kohandada nii, et neid saaks rakendada paljude maismaaloomaliikide puhul.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 (7) sätestatakse rahvatervist ja loomade tervist käsitlevad eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, et vältida ja minimeerida kõnealustest saadustest ja toodetest tulenevaid inimeste ja loomade terviseriske ning eelkõige selleks, et kaitsta toidu- ja söödaahela ohutust. Eelkõige sätestatakse selles loomsete kõrvalsaaduste, sealhulgas epizootiliste haiguste likvideerimiseks surmatud loomade kogumise, transpordi, ladustamise, käitlemise, töötlemise ning kasutamise ja kõrvaldamise eeskirjad, et hoida ära nendest tuleneda võiv oht rahvatervisele ja loomade tervisele. Määrus (EÜ) nr 1069/2009 ja selle määruse alusel vastu võetud mitmed rakendusmeetmed moodustavad surnud loomade kõrvaldamist käsitleva üldise raamistiku. Määruse (EL) 2016/429 artiklite 97 ja 99 kohaselt ettevõtteid heaks kiites peaks pädev asutus tagama, et taotlejad täidavad määruse (EÜ) nr 1069/2009 raames sätestatud eeskirju.

(19)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 101 lõikega 1 on ette nähtud, et pädevad asutused peavad koostama ja pidama ajakohastatult nende poolt registreeritud ja heaks kiidetud ettevõtete ja ettevõtjate registrit ning et need registrid tuleb teha kättesaadavaks komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele. Läbipaistvuse huvides tuleks need registrid teha ka avalikult kättesaadavaks.

(20)

Lisaks on määruse (EL) 2016/429 artikli 101 lõikes 3 sätestatud, et komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktid, millega nähakse ette pädeva asutuse peetavatesse registritesse kantav üksikasjalik teave ning heakskiidetud asutuste registrite üldsusele kättesaadavus. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada pädeva asutuse teabe esitamise kohustused seoses kõnealuste registritega.

(21)

Määruse (EL) 2016/429 artiklites 102–105 on sätestatud nõuded minimaalse teabe kohta, mille üle pädeva asutuse poolt registreeritud või heaks kiidetud ettevõtjad ja vedajad peavad arvestust pidama, ning määruse artiklis 106 on sätestatud, et komisjon kehtestab kõnealuseid arvestuse pidamise kohustusi täiendavad eeskirjad. Ettevõtjatel ja vedajatel on vahetud teadmised nende hoole all peetavate maismaaloomade kohta ning kui loomi veetakse, on nad kohustatud esitama pädevale asutusele teatavaid andmeid veterinaarsertifikaatide väljaandmise või jälgitavuse tagamise otstarbel; sellest tulenevalt on teave pädevale asutusele kergesti kättesaadav. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad teabe kohta, mida teatavad ettevõtjad ja vedajad peavad dokumenteerima lisaks määruse (EL) 2016/429 kohaselt juba nõutavale teabele.

(22)

Määruse (EL) 2016/429 artiklite 112–115 kohaselt tuleb veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja hobuslasi pidavatel ettevõtjatel iga loom identifitseerida füüsilise identifitseerimisvahendi abil, samuti tagada, et kõnealuste loomadega on nende liikumise ajal kaasas identifitseerimis- või liikumisdokument, ning kanda teave nõuetekohaselt elektroonilisse andmebaasi, mida haldab pädev asutus. Lisaks tuleb määruse (EL) 2016/429 artikli 117 kohaselt ettevõtjatel, kes peavad maismaaloomi, kes ei kuulu veise-, lamba-, kitse-, sea- ega hobuseliikidesse, iga loom identifitseerida füüsilise identifitseerimisvahendi abil ning tagada, et kõnealuste loomadega on nende liikumise ajal kaasas identifitseerimis- või liikumisdokument, kui komisjon on sellised eeskirjad määruse artikli 118 kohaselt vastu võtnud.

(23)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 118 lõikega 1 on komisjonile antud õigus kehtestada üksikasjalikke nõudeid peetavate maismaaloomade identifitseerimisvahendite kohta ning nende loomade identifitseerimis- ja liikumisdokumentide kohta, samuti üksikasjalikke eeskirju kõnealuse määrusega ette nähtud elektrooniliste andmebaaside kohta, mis kajastavad peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade ja hobuslastega seotud andmeid, ning eeskirju elektrooniliste andmete vahetamise kohta liikmesriikide elektrooniliste andmebaaside vahel. Lisaks on määruse (EL) 2016/429 artikli 118 lõikega 2 antud komisjonile õigus kehtestada nõudeid peetavate maismaaloomade identifitseerimisvahendite alternatiividele, samuti erandeid ja erisätteid nende loomade teatavate kategooriate kohta, erisätteid loomade identifitseerimis- ja liikumisdokumentide kohta ning eeskirju peetavate maismaaloomade identifitseerimise ja registreerimise kohta pärast nende liitu sisenemist.

(24)

Samuti on määruse (EL) 2016/429 artikli 119 lõikega 1 antud komisjonile õigus kehtestada eeskirju, mis käsitlevad ettevõtjatele tehtavaid erandeid teatavatest kõnealuses õigusaktis sätestatud identifitseerimis- ja registreerimisnõuetest. Määruse (EL) 2016/429 artikli 122 lõikega 2 on antud komisjonile õigus kehtestada jälgitavusnõudeid muudesse kui veise-, kitse-, lamba-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade loomse paljundusmaterjali kohta.

Enne määruse (EL) 2016/429 vastuvõtmist olid liidu eeskirjad veiste, lammaste, kitsede, sigade ja hobuslaste identifitseerimise ja registreerimise kohta sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1760/2000, (8) nõukogu määruses (EÜ) nr 21/2004 (9) ning nõukogu direktiivides 2008/71/EÜ (10) ja 2009/156/EÜ (11). Määrusega (EL) 2016/429 tunnistatakse need neli õigusakti kehtetuks ja asendatakse need alates 21. aprillist 2021. Nende nelja õigusaktiga kehtestati eeskirjad identifitseerimisvahendite, identifitseerimis- ja liikumisdokumentide ning elektrooniliste andmebaaside kohta. Samuti nähti nende õigusaktidega ette ajavahemikud, mille jooksul ettevõtjad peavad kõnealused peetavad loomad identifitseerimisvahenditega varustama. Lisaks nähti nendes ette ka mitmed identifitseerimisvahendite ja liikumisdokumentidega seotud erandid, ilma et see oleks kahjustanud peetavate loomade jälgitavust. Kõnealustes õigusaktides sätestatud eeskirjad on osutunud veiste, lammaste, kitsede, sigade ja hobuslaste jälgitavuse tagamisel tõhusaks. Seega tuleks kõnealuste eeskirjade põhisisu säilitada, kuid seda tuleks ajakohastada, et võtta arvesse eeskirjade rakendamisest tulenevaid praktilisi kogemusi ja praegust tehnika arengut. Komisjon peaks määruse (EL) 2016/429 artikli 120 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktis sätestama uued tähtajad, mille jooksul ettevõtjad peavad varustama peetavad maismaaloomad identifitseerimisvahenditega.

(25)	Tagamaks, et liitu sisenevad hobuslased identifitseeritakse liidu eeskirjade kohaselt alles pärast nende sisenemist liitu ja tingimusel, et nad jäävad liitu, on vaja käesolevas määruses viidata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 (12) sätestatud tolliprotseduuridele.

(26)

Enne määruse (EL) 2016/429 vastuvõtmist olid liidu eeskirjad peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute ning tehistingimustes peetavate lindude jälgitavuse kohta sätestatud direktiivis 92/65/EMÜ. Selles direktiivis sätestatud eeskirjad on osutunud kõnealuste loomade jälgitavuse tagamisel tõhusaks. Seega tuleks kõnealuste eeskirjade põhisisu säilitada, kuid seda tuleks ajakohastada, et võtta arvesse eeskirjade rakendamisest tulenevaid praktilisi kogemusi ja praegust tehnika arengut.

(27)

Lisaks on direktiivis 92/65/EMÜ sätestatud, et koerte, kasside ja valgetuhkrutega kauplemiseks peab loomadega kaasas olema sama identifitseerimisdokument, mis on lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise puhul kasutamiseks ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 (13) artikli 6 punktis d. Sellest tulenevalt tuleks kõnealune eeskiri säilitada ka käesolevas määruses.

(28)

Enne määruse (EL) 2016/429 vastuvõtmist olid liidu eeskirjad haudemunade jälgitavuse kohta sätestatud direktiivis 2009/158/EÜ. Praegune haudemunade märgistamise süsteem toimib hästi. Seega tuleks kõnealuste eeskirjade põhisisu säilitada, kuid seda tuleks kohandada ja sobitada määruse (EL) 2016/429 raamistikuga.

(29)

Enne määruse (EL) 2016/429 vastuvõtmist olid liidu eeskirjad rändtsirkustes ja loomade etteastetes osalevate peetavate maismaaloomade jälgitavuse kohta sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1739/2005 (14). Selles määruses sätestatud eeskirjad on osutunud rändtsirkustes ja loomade etteastetes osalevate peetavate maismaaloomade jälgitavuse tagamisel tõhusaks. Seega tuleks kõnealuste eeskirjade põhisisu säilitada, kuid seda tuleks ajakohastada, et võtta arvesse eeskirjade rakendamisest tulenevaid praktilisi kogemusi.

(30)

Määruses (EL) 2016/429 on sätestatud, et taudispetsiifilisi ennetus- ja tõrje-eeskirju kohaldatakse taudide puhul, mis on loetletud kõnealuse määruse II lisas ning mille hulka kuuluvad Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkus ning Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi (M. bovis, M. caprae ja M. tuberculosis) põhjustatud nakkus. Määruse (EL) 2016/429 artiklis 9 on sätestatud taudiennetuse ja -tõrje eeskirjad, mida kohaldatakse loetellu kantud taudideeri kategooriate suhtes. Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1882 (15) on sätestatud, et loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirju, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõikes 1, tuleb kohaldada rakendusmääruse lisas osutatud loetellu kantud liikide ja liigirühmade puhul esitatud loetellu kantud taudide kategooriate suhtes. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1882 lisas on kaamellased ja hirvlased loetletud kõnealuste nakkuste suhtes vastuvõtlike liikidena. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada ühtlustatud eeskirjad nende loomade jälgitavuse kohta.

(31)

Võttes arvesse Põhja-Euroopas elavate saamide kultuuripärandiga tugevalt seotud põhjapõdrakasvatuse ainulaadset olukorda, peaks liikmesriikidel olema võimalik säilitada nende territooriumil peetavate põhjapõtrade identifitseerimisvahendite erikord. Seega tuleks käesoleva määrusega ette näha kõnealuste loomade identifitseerimise erikord.

(32)

Hobuslastega seoses on määruse (EL) 2016/429 artiklis 114 sätestatud, et ettevõtjad peavad tagama hobuslaste individuaalse identifitseerimise nõuetekohaselt täidetud, kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi abil. Lisaks on kõnealuse määruse artikli 120 lõikega 2 ette nähtud, et komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse teatavad kõnealust dokumenti käsitlevad nõuded. Kuigi kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendiga seotud eeskirjad on nüüd sätestatud loomatervise eeskirjades, mis on osa määruse (EL) 2016/429 õigusraamistikust, tuleb arvesse võtta ka mujal liidu õigusaktides sätestatud nõudeid kõnealuste loomade identifitseerimise kohta. Eelkõige tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ, (16) komisjoni rakendusmäärust (EL) 2015/262, (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1012, (18) komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2017/1940 (19) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/6, (20) et vältida eeskirjade ja identifitseerimisdokumentide üleküllust, millega kaasneks haldus- ja finantskoormuse tarbetu suurenemine. Liidu eeskirjade ratsionaliseerimine on eriti vajalik hobuslaste puhul, kuna neid kasutatakse mitmesugustel eesmärkidel, sealhulgas spordisündmustel, tõuloomadena ja ka toiduks. Lisaks võib hobuslaste kasutamine sõltuvalt eluetapist varieeruda, mistõttu on oluline, et kogu eluea jooksul kehtivat identifitseerimisdokumenti saab tarvitada mitmel otstarbel. Lisaks tuleb käesolevas määruses sätestatud üleminekusätetes võtta arvesse eespool nimetatud viie õigusakti kohaldamisperioode, et tagada kohaldatavate liidu eeskirjade kooskõlastamine.

(33)

Peetavate maismaaloomade jälgitavust käsitlevate liidu õigusaktide ühetaolise kohaldamise huvides ning nende selguse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleks käesoleva määrusega kehtetuks tunnistada komisjoni määrus (EÜ) nr 509/1999, (21) komisjoni määrus (EÜ) nr 2680/99, (22) komisjoni otsus 2000/678/EÜ, (23) komisjoni otsus 2001/672/EÜ, (24) komisjoni määrus (EÜ) nr 911/2004, (25) komisjoni otsus 2004/764/EÜ, (26) komisjoni määrus (EÜ) nr 644/2005, (27) komisjoni määrus (EÜ) nr 1739/2005, komisjoni otsus 2006/28/EÜ, (28) komisjoni otsus 2006/968/EÜ, (29) komisjoni otsus 2009/712/EÜ (30) ning rakendusmäärus (EL) 2015/262. Et tagada samas sujuv üleminek uuele õigusraamistikule rändtsirkusi käitavate ja loomade etteasteid korraldavate ettevõtjate jaoks, tuleks säilitada määruse (EÜ) nr 1739/2005 kohases vormis liikumis- ja identifitseerimisdokumentide kehtivus kuni kuupäevani, mille komisjon määrab kindlaks määruse (EL) 2016/429 artikli 120 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga, milles käsitletakse rändtsirkustes ja loomade etteastetes osalevate peetavate maismaaloomade liikumis- ja identifitseerimisdokumentide vormi.

(34)

Direktiivis 2001/82/EÜ olid sätestatud konkreetsed hobuslasi käsitlevad eeskirjad, mis olid seotud veterinaarravimite kasutamisega hobuslaste kui toiduloomade raviks, kui kõnealused loomad olid identifitseeritud liidu õiguse kohaselt ja nende identifitseerimisdokumendis oli konkreetselt märgitud, et nad ei kuulu tapmisele inimtarbimise eesmärgil. Need eeskirjad on nüüd sätestatud määruses (EL) 2019/6, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse direktiiv 2001/82/EÜ. Määrust (EL) 2019/6 kohaldatakse alates 28. jaanuarist 2022, see tähendab pärast määruse (EL) 2016/429 kohaldamise kuupäeva. Need kaks õigusakti on siiski omavahel seotud, kuna määruse (EL) 2019/6 artikli 109 lõikega 1 on ette nähtud, et komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse täiendamiseks seoses teabega, mida peab määruse (EL) 2019/6 kohase arvestuse pidamise kohustuse täitmiseks sisaldama määrusega (EL) 2016/429 ette nähtud kogu eluea jooksul kehtiv identifitseerimisdokument. Lisaks sellele on rakendusmäärusega (EL) 2015/262 kehtestatud eeskirjad hobuslaste identifitseerimise kohta, sealhulgas eeskirjad kõnealuste loomade identifitseerimisdokumentide kohta, ning selles on sätestatud, et liidu hobuslaste identifitseerimise süsteemi kuulub muu hulgas kogu eluea jooksul kehtiv dokument. Hobuslaste identifitseerimise eeskirjad on sätestatud ka määruses (EL) 2016/1012. Selles määruses on ette nähtud, et komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi näidisvormid.

(35)

Selleks et hoida ära hobuslasi pidavate ettevõtjate ja pädevate asutuste tarbetut haldus- ja finantskoormust, tuleks jätkata praegu rakendusmääruse (EL) 2015/262 kohaselt kasutatava peetavate hobuslaste kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi kasutamist kuni kuupäevani, mille komisjon määrab määruse (EL) 2016/429 artikli 120 lõike 2 ja määruse (EL) 2019/6 artikli 109 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktis, mis käsitleb peetavate hobuslaste kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi vormi.

(36)	Määruse (EL) 2016/429 artikliga 271 on ette nähtud üleminekuperiood ettevõtjatele seoses peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade identifitseerimise uue õigusraamistikuga, mis on kehtestatud kõnealuse määrusega, samuti on komisjonile antud õigus seda üleminekuperioodi lühendada.

(37)

Selleks et tagada maismaaloomi pidavate ettevõtjate jaoks sujuv üleminek määrusega (EL) 2016/429 kehtestatud uuele õigusraamistikule seoses kõnealuste loomade identifitseerimise ja registreerimisega, ning sujuv üleminek uuele õigusraamistikule seoses kõnealuste loomade liikumise suhtes kohaldatavate loomatervise eeskirjadega, tuleks käesolevas määruses sätestatud eeskirju kohaldada alates samast kuupäevast kui määruses (EL) 2016/429 sätestatud eeskirju.

(38)

Selleks et tagada sujuv üleminek uuele õigusraamistikule maismaaloomi pidavaid ning direktiivide 64/432/EMÜ ja 92/65/EMÜ, määruste (EÜ) nr 1760/2000 ja (EÜ) nr 21/2004 ning direktiivide 2008/71/EÜ, 2009/156/EÜ ja 2009/158/EÜ kohaselt registreeritud või heaks kiidetud ettevõtteid käitavate ettevõtjate jaoks, tuleks kõnealused ettevõtted lugeda käesoleva määruse kohaselt registreerituks või heaks kiidetuks. Liikmesriigid peaksid tagama, et asjaomased ettevõtjad järgivad kõiki käesolevas määruses sätestatud eeskirju.

(39)

Selleks et tagada sujuv üleminek uuele õigusraamistikule, tuleks lugeda käesoleva määruse kohaselt identifitseerituks ja registreerituks ning liidusisese liikumise nõuetele vastavaks veised, lambad, kitsed, sead, hobuslased, kaamellased ja hirvlased ning papagoilased, kes on identifitseeritud ja registreeritud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.

(40)	Kooskõlas määruse (EL) 2016/429 kohaldamise kuupäevaga tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 21. aprillist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I OSA

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega täiendatakse määruses (EL) 2016/429 sätestatud eeskirju seoses järgmisega:

a)	peetavate maismaaloomade ja haudemunade registreeritud ja heaks kiidetud ettevõtted;

järgmiste peetavate maismaaloomade puhul rakendatavad jälgitavusnõuded:

i)	veised, lambad, kitsed, sead, hobuslased, kaamellased ja hirvlased (kabiloomad);

ii)	koerad, kassid ja valgetuhkrud;

iii)	tehistingimustes peetavad linnud;

iv)	haudemunad;

v)	rändtsirkuses või loomade etteastetes osalevad peetavad maismaaloomad.

2. II osa I jaotise 1. peatükis on sätestatud registreerimist käsitlevad nõuded peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute ning kodulindude vedajatele, kes tegelevad kõnealuste loomade vedamisega liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel.

3. II osa I jaotise 2. peatükis on sätestatud teatavaid hobuslasi koguvaid ettevõtteid ja tehistingimustes peetavate lindude haudejaamu käitavate ettevõtjate puhul rakendatavad erandid kohustusest taotleda pädeva asutuse heakskiitu.

Kõnealuses peatükis on sätestatud ka järgmist liiki ettevõtete heakskiitmise nõuded:

a)	kabiloomade ja kodulindude kogumise ettevõtted, kust kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse või kuhu loomad teisest liikmesriigist tuuakse;

b)	haudejaamad, kust haudemunad või ööpäevased tibud teise liikmesriiki viiakse;

c)	kodulinde pidavad ettevõtted, kust muuks otstarbeks kui tapmiseks ette nähtud kodulinnud või haudemunad kavatsetakse teise liikmesriiki viia;

Kõnealused nõuded käsitlevad isoleerimist ja muid bioturvalisuse meetmeid, järelevalvemeetmeid, ehitisi ja vahendeid, töötajaid ja pädeva asutuse poolset järelevalvet.

4. II osa I jaotise 3. peatükis on sätestatud järgmist liiki ettevõtete heakskiitmise nõuded:

a)	koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskused, kust kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse;

b)	koerte, kasside ja valgetuhkrute varjupaigad, kust kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse;

c)	kontrollpunktid;

d)	kimalasi tootvad keskkonnast eraldatud ettevõtted, kust kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse;

e)	muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste karantiiniasutused, kust kõnealused loomad samas liikmesriigis asuvasse sihtkohta või teise liikmesriiki viiakse.

Kõnealused nõuded käsitlevad karantiini, isoleerimist ja muid bioturvalisuse meetmeid, järelevalve- ja kontrollimeetmeid, ehitisi ja vahendeid ning veterinaararsti poolset järelevalvet.

5. II osa I jaotise 4. peatükis on sätestatud karantiini, isoleerimist ja muid bioturvalisuse meetmeid, järelevalve- ja kontrollimeetmeid, ehitisi ja vahendeid ning veterinaararsti poolset järelevalvet käsitlevad heakskiitmise nõuded, mida rakendatakse selliste kinniste ettevõtete puhul, kust peetavaid maismaaloomi samas liikmesriigis asuvasse sihtkohta või teise liikmesriiki viiakse.

6. II osa II jaotise 1. peatükis on sätestatud pädeva asutuse teabe esitamise kohustused seoses registritega, mis hõlmavad järgmist:

a)	maismaaloomi pidavad ettevõtted;

b)	haudejaamad;

c)	peetavate kabiloomade, koerte, kasside ja valgetuhkrute ning kodulindude vedajad, kes tegelevad kõnealuste loomade vedamisega liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel;

d)	ettevõttest sõltumatu peetavate kabiloomade ja kodulindude kogumisega tegelevad ettevõtjad.

7. II osa II jaotise 2. peatükis on sätestatud pädeva asutuse teabe esitamise kohustus seoses II osa I jaotise 2., 3. ja 4. peatükis osutatud heakskiidetud ettevõtete registritega.

8. II osa III jaotise 1. peatükis on sätestatud registreeritud või heaks kiidetud ettevõtjate arvestuse pidamise kohustused, millega täiendatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 102 lõikega 1 ette nähtud kohustusi, järgmist liiki ettevõtete jaoks:

a)	kõik maismaaloomi pidavad ettevõtted;

järgmisi loomi pidavad ettevõtted:

i)	veised, lambad, kitsed ja sead;

ii)	hobuslased;

iii)	kodulinnud ja tehistingimustes peetavad linnud;

iv)	koerad, kassid ja valgetuhkrud;

v)	mesilased;

c)	rändtsirkused ja loomade etteasted;

d)	koerte, kasside ja valgetuhkrute varjupaigad;

e)	kontrollpunktid;

f)	muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste karantiiniasutused;

g)	kinnised ettevõtted.

9. II osa III jaotise 2. peatükis on sätestatud registreeritud või heaks kiidetud haudejaamu käitavate ettevõtjate arvestuse pidamise kohustused, millega täiendatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 103 lõikega 1 ette nähtud kohustusi.

10. II osa III jaotise 3. peatükis on sätestatud registreeritud vedajate arvestuse pidamise kohustused, millega täiendatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 104 lõikega 1 ette nähtud kohustusi.

11. II osa III jaotise 4. peatükis on sätestatud järgmiste kogumisega tegelevate ettevõtjate arvestuse pidamise kohustused, millega täiendatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 105 lõikega 1 ette nähtud kohustusi:

a)	peetavate kabiloomade ja kodulindude kogumise registreeritud või heakskiidetud ettevõtteid käitavad ettevõtjad;

b)	ettevõttest sõltumatu peetavate kabiloomade ja kodulindude kogumisega tegelevad ettevõtjad;

c)	ettevõtjad, kes käitavad koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskusi, mille on registreerinud pädev asutus.

12. III osa I–IV jaotises on sätestatud veise-, kitse-, lamba-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade jälgitavusnõuded, sh identifitseerimisvahendid, dokumendid ja elektroonilised andmebaasid.

13. III osa V jaotise 1. peatükis on sätestatud peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute jälgitavusnõuded, sealhulgas lemmikloomade jälgitavusnõuded, mida kohaldatakse nende viimisel teise liikmesriiki, v.a juhul, kui nende liikumine toimub mittekaubanduslikul eesmärgil.

14. III osa V jaotise 2. peatükis on sätestatud kaamellaste ja hirvlaste jälgitavusnõuded.

15. III osa V jaotise 3. peatükis on sätestatud tehistingimustes peetavate lindude jälgitavusnõuded.

16. III osa V jaotise 4. peatükis on sätestatud rändtsirkustes ja loomade etteastetes osalevate peetavate maismaaloomade jälgitavusnõuded.

17. III osa VI jaotises on sätestatud haudemunade jälgitavusnõuded.

18. III osa VII jaotises on sätestatud peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, hobuslaste, hirvlaste ja kaamellaste jälgitavusnõuded, mida kohaldatakse pärast nende liitu sisenemist.

19. IV osas on sätestatud direktiividega 64/432/EMÜ ja 92/65/EMÜ, määrustega (EÜ) nr 1760/2000, (EÜ) nr 21/2004 ja (EÜ) nr 1739/2005, direktiividega 2008/71/EÜ, 2009/156/EÜ ja 2009/158/EÜ ning rakendusmäärusega (EL) 2015/262 seotud teatavad üleminekumeetmed, mis käsitlevad

a)	ettevõtete registreerimist ja heakskiitmist;

b)	peetavate maismaaloomade identifitseerimist;

c)	rändtsirkustes ja loomade etteastetes osalevate peetavate maismaaloomade liikumis- ja identifitseerimisdokumente;

d)	peetavate hobuslaste kogu eluea jooksul kehtivat identifitseerimisdokumenti.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„koer“ – peetav loom liigist Canis lupus;

2)	„kass“ – peetav loom liigist Felis silvestris;

3)	„valgetuhkur“ – peetav loom liigist Mustela putorius furo;

4)	„veoliik“ – vedamise viis, näiteks maantee-, raudtee-, õhu- või veetransport;

5)	„veovahend“ – maantee- või raudteesõiduk, laev või õhusõiduk;

6)	„ööpäevased tibud“ – vähem kui 72 tunni vanused kodulinnud;

7)	„koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskus“ – ettevõtte, kuhu kogutakse samaväärse tervisestaatusega kõnealuseid loomi rohkem kui ühest ettevõttest;

8)	„varjupaik“ – ettevõte, kus peetakse endisi hulkuvaid, metsistunud, kaotatud, hüljatud või konfiskeeritud maismaaloomi, kelle tervisestaatus ei pruugi kõigi loomade puhul ettevõttesse sisenemise ajal teada olla;

9)	„kontrollpunktid“ – määruses (EÜ) nr 1255/97 osutatud kontrollpunktid;

10)	„keskkonnast eraldatud tootmisettevõte“ – ettevõte, kus ülesehituse ning rangete bioturvalisuse meetmetega on tagatud loomade tootmise isoleeritus ettevõttega seotud ehitistest ja keskkonnast;

11)	„kimalane“ – perekonna Bombus liiki kuuluv loom;

12)	„esikloomalised“ – esikloomaliste seltsi liikidesse kuuluvad loomad, välja arvatud inimesed;

13)	„mesilased“ – liiki Apis mellifera kuuluvad loomad;

14)	„ettevõtte veterinaararst“ – veterinaararst, kes vastutab toimingute eest, mida sooritatakse karantiiniasutuses või kinnises ettevõttes, kus peetakse muid maismaaloomi kui esikloomalisi;

15)	„kordumatu registreerimisnumber“ – number, mille pädev asutus on määranud registreeritud ettevõttele, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artiklis 93;

16)	„kordumatu heakskiidunumber“ – number, mille pädev asutus on määranud tema poolt heaks kiidetud ettevõttele vastavalt määruse (EL) 2016/429 artiklitele 97 ja 99;

17)

„kordumatu kood“ – kordumatu kood, mille abil hobuseliikidesse kuuluvaid peetavaid loomi pidavad ettevõtjad peavad tagama kõnealuste loomade individuaalse identifitseerimise vastavalt määruse (EL) 2016/429 artikli 114 lõike 1 punktile a ning mis on salvestatud kõnealuse määruse artikli 109 lõikes 1 ette nähtud liikmesriigi elektroonilisse andmebaasi;

18)

„looma identifitseerimiskood“ – individuaalne kood, mis on esitatud identifitseerimisvahendil, millega loom on varustatud, ja koosneb järgmisest:

a)	selle liikmesriigi kood, kus loom identifitseerimisvahendiga varustati,

b)	millele järgneb loomale määratud kuni 12-kohaline individuaalne identifitseerimisnumber;

19)	„veis“ või „veiseliiki kuuluv loom“ – perekonda Bison, Bos (sh alamperekonda Bos, Bibos, Novibos ja Poephagus) või Bubalus (sh alamperekonda Anoa) kuuluv kabiloom või nende perekondade loomaliikide ristamisel saadud järglane;

20)	„lammas“ või „lambaliiki kuuluv loom“ – perekonda Ovis kuuluv kabiloom või selle perekonna loomaliikide ristamisel saadud järglane;

21)	„kits“ või „kitseliiki kuuluv loom“ – perekonda Capra kuuluv kabiloom või selle perekonna loomaliikide ristamisel saadud järglane;

22)	„siga“ või „sealiiki kuuluv loom“ – sugukonda Suidae kuuluvasse määruse (EL) 2016/429 III lisas loetletud liiki kuuluv kabiloom;

23)	„elektrooniline identifitseerimisvahend“ – raadiosagedustuvastatav märgis (RFID-märgis);

24)	„hobuseliiki kuuluv loom“ või „hobuslane“ – perekonda Equus (sh hobused, eeslid ja sebrad) kuuluv kabjaline või selle perekonna loomaliikide ristamisel saadud järglane;

25)	„elektrooniline andmebaas“ – määruse (EL) 2016/429 artikli 109 lõikes 1 sätestatud peetavate maismaaloomade elektrooniline andmebaas;

26)	„tarneahel“ – integreeritud tootmisahel, millel on loetellu kantud taudide osas ühtne tervisestaatus ning mis koosneb koostöövõrgust, kuhu kuuluvad pädeva asutuse poolt artikli 53 tähenduses heaks kiidetud spetsialiseerunud ettevõtted, mille vahel sigu tootmistsükli lõpetamiseks veetakse;

27)

„kogu eluea jooksul kehtiv identifitseerimisdokument“ – kogu eluea jooksul kehtiv dokument, mille abil hobuseliikidesse kuuluvaid peetavaid loomi pidavad ettevõtjad peavad tagama kõnealuste loomade individuaalse identifitseerimise, nagu see on ette nähtud määruse (EL) 2016/429 artikli 114 lõike 1 punktis c;

28)

„aretusühing“ – aretajate ühing või organisatsioon või avaliku sektori asutus, välja arvatud pädev asutus, mida liikmesriigi pädev asutus tunnustab kooskõlas määruse (EL) 2016/1012 artikli 4 lõikega 3 selleks, et täita aretusühingu poolt peetava või tema poolt loodud tõuraamatu(te)sse kantud tõupuhaste aretusloomade aretusprogrammi;

29)

„aretusasutus“ – kolmanda riigi aretajate ühing või aretusorganisatsioon, eraettevõtja, karjakasvatuse organisatsioon või ametiasutus, mis on selle kolmanda riigi poolt tunnustatud tõupuhaste aretusloomade, s.o veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste või ristandaretussigade tõuaretuse eesmärgil liitu sissetoomiseks;

30)

„registreeritud hobuslane“ –

a)	liiki Equus caballus või Equus asinus kuuluv tõupuhas aretusloom, kes on kantud sellise tõuraamatu põhiosasse, mille on loonud määruse (EL) 2016/1012 artikli 4 või 34 kohaselt tunnustatud aretusühing või aretusasutus või vastab sellise tõuraamatu põhiosasse kandmise tingimustele;

b)	liiki Equus caballus kuuluv peetav loom, kelle on registreerinud võistlus- või võidusõiduhobustega tegelev rahvusvaheline liit või organisatsioon otse või siseriikliku alaliidu või filiaali kaudu (edaspidi „registreeritud hobune“);

31)	„kaamellane“ – sugukonda Camelidae kuuluvasse määruse (EL) 2016/429 III lisas loetletud liiki kuuluv kabiloom;

32)	„hirvlane“ – sugukonda Cervidae kuuluvasse määruse (EL) 2016/429 III lisas loetletud liiki kuuluv kabiloom;

33)	„põhjapõder“ – määruse (EL) 2016/429 III lisas loetletud liiki Rangifer tarandus kuuluv kabiloom;

34)	„rändtsirkus“ – näitus või laat, mis hõlmab loomi või loomade etteasteid ning mis peaks liikuma ühest liikmesriigist teise;

35)	„loomade etteaste“ – etteaste, mille käigus esinevad loomad, keda peetakse näitusel või laadal osalemiseks, ja mis võib moodustada osa tsirkuseprogrammist;

36)	„sugulinnud“– 72 tunni vanused või vanemad haudemunade tootmiseks mõeldud kodulinnud;

37)	„linnukari“ – kõik ühesuguse tervisestaatusega kodulinnud või tehistingimustes peetavad linnud, keda hoitakse samas ruumis või samas tarandikus ja kes moodustavad ühe epidemioloogilise üksuse; kinniselt peetavate kodulindude puhul hõlmab see kõiki linde, kes jagavad sama õhuruumi.

II OSA

REGISTREERIMINE, HEAKSKIITMINE, REGISTRID JA ARVESTUSE PIDAMINE

I JAOTIS

VEDAJATE JA ETTEVÕTTEID KÄITAVATE ETTEVÕTJATE REGISTREERIMINE JA HEAKSKIITMINE PÄDEVA ASUTUSE POOLT

1. PEATÜKK

Muude peetavate maismaaloomade kui kabiloomade vedajate registreerimine seoses vedudega liikmesriikide vahel ja liikmesriigist kolmandasse riiki

Artikkel 3

Peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute ning kodulindude vedajate registreerimisega seotud kohustused

1. Et vedajaid, kes tegelevad peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute ning kodulindude veoga liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel, saaks määruse (EL) 2016/429 artikli 93 kohaselt registreerida, peavad nad enne sellise tegevuse alustamist esitama pädevale asutusele järgmise teabe:

a)	asjaomase vedaja nimi ja aadress;

b)	liigid, mida kavatsetakse vedada;

veoliik;

d)	veovahend.

2. Lõikes 1 osutatud peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute vedajad teatavad pädevale asutusele nende loomade arvu, keda kavatsetakse vedada.

3. Lõikes 1 osutatud kodulindude vedajad teatavad pädevale asutusele nende kodulindude kategooriad, keda kavatsetakse vedada.

4. Lõikes 1 osutatud vedajad peavad pädevat asutust teavitama

a)	lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud küsimusi käsitlevatest muutustest;

b)	veotegevuse lõppemisest.

2. PEATÜKK

Kabiloomade ja kodulindude kogumise ettevõtete, haudejaamade ja kodulinde pidavate ettevõtete heakskiitmine

Artikkel 4

Teatavaid hobuslasi koguvaid ettevõtteid ja tehistingimustes peetavate lindude haudejaamu käitavate ettevõtjate puhul rakendatavad erandid kohustusest taotleda pädeva asutuse heakskiitu

Järgmisi ettevõtteid käitavad ettevõtjad ei pea taotlema pädevalt asutuselt oma ettevõtete heakskiitmist vastavalt määruse (EL) 2016/429 artikli 96 lõikele 1:

a)	hobuslaste kogumise ettevõtted järgmistel juhtudel: kõnealuste loomade kogumine toimub võistluste, võiduajamiste, etenduste, treenimise, ühise vabaajategevuse või töötoimingute eesmärgil või seoses aretustegevusega;

b)	tehistingimustes peetavate lindude haudejaamad.

Artikkel 5

Kabiloomade kogumise ettevõtete heakskiitmise nõuded

Heakskiidu andmisel kabiloomade kogumise ettevõtetele, kust kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse või kuhu loomad teisest liikmesriigist tuuakse, tagab pädev asutus, et sellised ettevõtted vastavad käesoleva määruse I lisa 1. osas sätestatud järgmistele nõuetele:

a)	punkt 1 seoses isoleerimise ja muude bioturvalisuse meetmetega;

b)	punkt 2 seoses ehitiste ja vahenditega;

c)	punkt 3 seoses töötajatega;

d)	punkt 4 seoses pädeva asutuse poolse järelevalvega.

Artikkel 6

Kodulindude kogumise ettevõtete heakskiitmise nõuded

Heakskiidu andmisel kodulindude kogumise ettevõtetele, kust kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse või kuhu loomad teisest liikmesriigist tuuakse, tagab pädev asutus, et sellised ettevõtted vastavad käesoleva määruse I lisa 2. osas sätestatud järgmistele nõuetele:

a)	punkt 1 seoses isoleerimise ja muude bioturvalisuse meetmetega;

b)	punkt 2 seoses ehitiste ja vahenditega;

c)	punkt 3 seoses töötajatega;

d)	punkt 4 seoses pädeva asutuse poolse järelevalvega.

Artikkel 7

Haudejaamade heakskiitmise nõuded

Heakskiidu andmisel haudejaamadele, kust haudemunad või ööpäevased tibud teise liikmesriiki viiakse, tagab pädev asutus, et sellised ettevõtted vastavad järgmistele nõuetele:

a)	I lisa 3. osa punktis 1 esitatud nõuded seoses bioturvalisuse meetmetega;

b)	I lisa 3. osa punktis 2 ning II lisa 1. ja 2. osas esitatud nõuded seoses järelevalvega;

c)	I lisa 3. osa punktis 3 esitatud nõuded seoses ehitiste ja vahenditega;

d)	I lisa 3. osa punktis 4 esitatud nõuded seoses töötajatega;

e)	I lisa 3. osa punktis 5 esitatud nõuded seoses pädeva asutuse poolse järelevalvega.

Artikkel 8

Kodulinde pidavate ettevõtete heakskiitmise nõuded

Heakskiidu andmisel kodulinde pidavatele ettevõtetele, kust muuks otstarbeks kui tapmiseks ette nähtud kodulinnud või haudemunad teise liikmesriiki viiakse, tagab pädev asutus, et sellised ettevõtted vastavad järgmistele nõuetele:

a)	I lisa 4. osa punktis 1 esitatud nõuded seoses bioturvalisuse meetmetega;

b)	I lisa 4. osa punktis 2 ning II lisa 2. osas esitatud nõuded seoses järelevalvega;

c)	I lisa 4. osa punktis 3 esitatud nõuded seoses ehitiste ja vahenditega.

3. PEATÜKK

Maismaaloomi pidavate ettevõtete heakskiitmine

Artikkel 9

Maismaaloomi pidavate teatavat liiki ettevõtteid käitavate ettevõtjate kohustus taotleda pädeva asutuse heakskiitu

Järgmist liiki ettevõtteid käitavad ettevõtjad esitavad pädevale asutusele määruse (EL) 2016/429 artikli 96 lõike 1 kohase taotluse heakskiidu saamiseks ja nad ei jätka oma tegevust seni, kuni nende ettevõte on heaks kiidetud:

a)	koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskused, kust kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse;

b)	koerte, kasside ja valgetuhkrute varjupaigad, kust kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse;

c)	kontrollpunktid;

d)	kimalasi tootvad keskkonnast eraldatud ettevõtted, kust kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse;

e)	muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste karantiiniasutused, kust kõnealused loomad samas liikmesriigis asuvasse sihtkohta või teise liikmesriiki viiakse.

Artikkel 10

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskuste heakskiitmise nõuded

Heakskiidu andmisel koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskustele, kust kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse, tagab pädev asutus, et sellised ettevõtted vastavad käesoleva määruse I lisa 5. osas sätestatud järgmistele nõuetele:

a)	punkt 1 seoses isoleerimise ja muude bioturvalisuse meetmetega;

b)	punkt 3 seoses ehitiste ja vahenditega.

Artikkel 11

Koerte, kasside ja valgetuhkrute varjupaikade heakskiitmise nõuded

Heakskiidu andmisel loomade varjupaikadele, kust koerad, kassid ja valgetuhkrud teise liikmesriiki viiakse, tagab pädev asutus, et sellised ettevõtted vastavad käesoleva määruse I lisa 5. osas sätestatud järgmistele nõuetele:

a)	punkt 2 seoses isoleerimise ja muude bioturvalisuse meetmetega;

b)	punkt 3 seoses ehitiste ja vahenditega.

Artikkel 12

Kontrollpunktide heakskiitmise nõuded

Kontrollpunktidele heakskiidu andmisel tagab pädev asutus, et kõnealused kontrollipunktid vastavad käesoleva määruse I lisa 6. osas sätestatud järgmistele nõuetele:

a)	punkt 1 seoses isoleerimise ja muude bioturvalisuse meetmetega;

b)	punkt 2 seoses ehitiste ja vahenditega.

Artikkel 13

Kimalasi tootvate keskkonnast eraldatud ettevõtete heakskiitmise nõuded

Heakskiidu andmisel kimalasi tootvatele keskkonnast eraldatud ettevõtetele, kust kimalased teise liikmesriiki viiakse, tagab pädev asutus, et sellised ettevõtted vastavad käesoleva määruse I lisa 7. osas sätestatud järgmistele nõuetele:

a)	punkt 1 seoses bioturvalisuse ja järelevalvemeetmetega;

b)	punkt 2 seoses ehitiste ja vahenditega.

Artikkel 14

Muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste karantiiniasutuste heakskiitmise nõuded

Heakskiidu andmisel muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste karantiiniasutustele, kust kõnealused loomad samas liikmesriigis asuvasse sihtkohta või teise liikmesriiki viiakse, tagab pädev asutus, et sellised ettevõtted vastavad käesoleva määruse I lisa 8. osas sätestatud järgmistele nõuetele:

a)	punkt 1 seoses karantiini, isoleerimise ja muude bioturvalisuse meetmetega;

b)	punkt 2 seoses järelevalve- ja kontrollimeetmetega;

c)	punkt 3 seoses ehitiste ja vahenditega.

Artikkel 15

Muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste karantiiniasutuste käitajate kohustused

Artiklis 14 osutatud muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste karantiiniasutuste käitajad kohustuvad

a)	kehtestama vajaliku korra tapajärgsete veterinaarkontrollide tegemiseks asjakohaste vahenditega kas ettevõttes või laboris;

tagama lepingu või muu juriidilise dokumendiga ettevõtte veterinaararsti teenused, kes vastutab järgmise eest:

i)	järelevalve ettevõtte tegevuse ja artiklis 14 sätestatud heakskiitmise nõuete täitmise üle;

ii)	I lisa 8. osa punkti 2 alapunktis a osutatud taudiseirekava läbivaatamine vastavalt vajadusele ja vähemalt kord aastas.

4. PEATÜKK

Selliste kinniste ettevõtete heakskiitmise nõuded, kust maismaaloomi samas liikmesriigis asuvasse sihtkohta või teise liikmesriiki viiakse

Artikkel 16

Maismaaloomi pidava kinnise ettevõtte staatuse heakskiitmise nõuded

Heakskiidu andmisel kinnistele ettevõtetele, kust peetavaid maismaaloomi samas liikmesriigis asuvasse sihtkohta või teise liikmesriiki viiakse, tagab pädev asutus, et sellised ettevõtted vastavad käesoleva määruse I lisa 9. osas sätestatud järgmistele nõuetele:

a)	punkt 1 seoses karantiini, isoleerimise ja muude bioturvalisuse meetmetega;

b)	punkt 2 seoses järelevalve- ja kontrollimeetmetega;

c)	punkt 3 seoses ehitiste ja vahenditega.

Artikkel 17

Maismaaloomi pidavat kinnist ettevõtet käitava ettevõtja kohustused

Artiklis 16 osutatud maismaaloomi pidavat kinnist ettevõtet käitavad ettevõtjad kohustuvad

a)	kehtestama vajaliku korra tapajärgsete veterinaarkontrollide tegemiseks asjakohaste vahenditega kas ettevõttes või laboris;

tagama lepingu või muu juriidilise dokumendiga ettevõtte veterinaararsti teenused, kes vastutab järgmise eest:

i)	järelevalve ettevõtte tegevuse ja artiklis 16 sätestatud heakskiitmise nõuete täitmise üle;

ii)	I lisa 9. osa punkti 2 alapunktis a osutatud taudiseirekava läbivaatamine vastavalt vajadusele ja vähemalt kord aastas.

II JAOTIS

PÄDEVA ASUTUSE HALLATAVAD REGISTRID REGISTREERITUD JA HEAKSKIIDETUD VEDAJATE JA ETTEVÕTTEID KÄITAVATE ETTEVÕTJATE KOHTA

1. PEATÜKK

Pädeva asutuse registreeritud ettevõtete, vedajate ja ettevõtjate registrid

Artikkel 18

Pädeva asutuse teabe esitamise kohustus seoses maismaaloomi pidavate ettevõtete ja haudejaamade registritega

Pädev asutus lisab iga maismaaloomi pidavate ettevõtete ja haudejaamade registrisse kantud ettevõtte kohta järgmised andmed:

a)	ettevõttele määratud kordumatu registreerimisnumber;

b)	pädeva asutuse poolt registreerimise kuupäev;

c)	ettevõtet käitava ettevõtja nimi ja aadress;

d)	ettevõtte asukoha aadress ja geograafilised koordinaadid (laius- ja pikkuskraad);

e)	ettevõtte ehitiste ja vahendite kirjeldus;

f)	ettevõtte liik;

g)	ettevõttes peetavate maismaaloomade või säilitatavate haudemunade liigid, kategooriad ja arv;

h)	ajavahemik, mille jooksul ettevõttes loomi peetakse või haudemune säilitatakse, kui ettevõte ei ole pidevalt hõivatud, sealhulgas hooajaline hõivatus või hõivatus konkreetsete sündmuste ajal;

i)	ettevõtte tervisestaatus, kui pädev asutus on selle ettevõttele määranud;

j)	loomade, haudemunade või toodete ettevõttesse ja sealt välja liikumise piirangud, kui pädev asutus selliseid piiranguid kohaldab;

k)	tegevuse lõpetamise kuupäev, kui ettevõtja on pädevat asutust sellest teavitanud.

Artikkel 19

Pädeva asutuse teabe esitamise kohustus seoses peetavate kabiloomade, koerte, kasside ja valgetuhkrute ning kodulindude vedajate registritega

1. Pädev asutus kannab enda hallatavasse kabiloomade, koerte, kasside ja valgetuhkrute ning kodulindude liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel vedamisega tegelevate vedajate registrisse iga vedaja kohta järgmised andmed:

a)	vedajale määratud kordumatu registreerimisnumber;

b)	pädeva asutuse poolt registreerimise kuupäev;

c)	ettevõtja nimi ja aadress;

d)	liigid, mida kavatsetakse vedada;

veoliik;

f)	veovahend;

g)	tegevuse lõpetamise kuupäev, kui ettevõtja on pädevat asutust sellest teavitanud.

2. Lõikes 1 osutatud peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute iga vedaja puhul kannab pädev asutus oma vedajate registrisse teabe veetavate loomade arvu kohta.

3. Lõikes 1 osutatud kodulindude iga vedaja puhul kannab pädev asutus oma vedajate registrisse teabe veetavate kodulindude kategooriate kohta.

Artikkel 20

Pädeva asutuse teabe esitamise kohustus seoses ettevõttest sõltumatu peetavate kabiloomade ja kodulindude kogumisega tegelevate ettevõtjate registritega

Pädev asutus kannab enda hallatavasse ettevõttest sõltumatu peetavate kabiloomade ja kodulindude kogumisega tegelevate ettevõtjate registrisse, mis hõlmab ka kõnealuseid loomi ostvaid ja müüvaid ettevõtjaid, iga ettevõtja kohta järgmised andmed:

a)	ettevõtjale määratud kordumatu registreerimisnumber;

b)	pädeva asutuse poolt registreerimise kuupäev;

c)	ettevõtja nimi ja aadress;

d)	kogutavate peetavate kabiloomade ja kodulindude liigid ja kategooriad;

e)	tegevuse lõpetamise kuupäev, kui ettevõtja on pädevat asutust sellest teavitanud.

2. PEATÜKK

Pädeva asutuse heakskiidetud ettevõtete registrid

Artikkel 21

Pädeva asutuse teabe esitamise kohustus seoses heakskiidetud ettevõtete registritega

Pädev asutus lisab II osa I jaotise 2., 3. ja 4. peatükis osutatud heakskiidetud ettevõtete registrisse iga ettevõtte kohta järgmised andmed:

a)	pädeva asutuse määratud kordumatu heakskiidunumber;

b)	pädeva asutuse antud heakskiidu kuupäev või sellise heakskiidu peatamise või tühistamise kuupäev;

c)	ettevõtja nimi ja aadress;

d)	ettevõtte asukoha aadress ja geograafilised koordinaadid (laius- ja pikkuskraad);

e)	ettevõtte ehitiste ja vahendite kirjeldus;

f)	ettevõtte liik;

g)	ettevõttes peetavate maismaaloomade või ööpäevaste tibude või säilitatavate haudemunade liigid, kategooriad ja arv;

h)	ajavahemik, mille jooksul ettevõttes loomi peetakse, kui ettevõte ei ole pidevalt hõivatud, sealhulgas hooajaline hõivatus või hõivatus konkreetsete sündmuste ajal;

i)	ettevõttele määratud tervisestaatus, kui pädev asutus on selle määranud;

j)	piirangud, mille pädev asutus on kehtestatud loomade või loomse paljundusmaterjali liikumise suhtes ettevõttesse ja sealt välja, kui sellised piirangud on kehtestatud;

k)	tegevuse lõpetamise kuupäev, kui ettevõtja on pädevat asutust sellest teavitanud.

III JAOTIS

ETTEVÕTJATE ARVESTUSE PIDAMISE KOHUSTUSED LISAKS MÄÄRUSEGA (EL) 2016/429 ETTE NÄHTUD KOHUSTUSTELE

1. PEATÜKK

Pädeva asutuse poolt registreeritud või heaks kiidetud ettevõtteid käitavad ettevõtjad

Artikkel 22

Maismaaloomi pidavaid ettevõtteid käitavate ettevõtjate arvestuse pidamise kohustused

Maismaaloomi pidavaid registreeritud või heaks kiidetud ettevõtteid käitavad ettevõtjad dokumenteerivad järgmised andmed:

a)	iga identifitseeritud looma identifitseerimiskood, nagu see on märgitud identifitseerimisvahendil, mida säilitatakse ettevõttes, kui seda kasutatakse;

b)	loomade päritoluettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber, kui loomad on pärit teisest ettevõttest;

c)	loomade sihtettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber, kui loomad kavatsetakse viia teise ettevõttesse.

Artikkel 23

Veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja hobuslasi pidavaid ettevõtteid käitavate ettevõtjate arvestuse pidamise kohustused

1. Veiseid, lambaid, kitsi, sigu ja hobuslasi pidavaid registreeritud ettevõtteid käitavad ettevõtjad dokumenteerivad kõnealuste loomade kohta järgmised andmed:

a)	iga ettevõttes peetava looma sünnikuupäev;

b)	iga looma puhul ettevõttes aset leidnud loomuliku surma, kadumise või tapmise kuupäev;

c)	elektroonilise identifitseerimisvahendi või tätoveeringu liik ja asukoht, kui loom on sellega varustatud;

d)	iga identifitseeritud looma esialgne identifitseerimiskood, kui seda koodi on muudetud, ja selle muutmise põhjus.

2. Lambaid ja kitsi pidavaid ettevõtteid käitavad ettevõtjad dokumenteerivad lõike 1 punktis a osutatud teabe iga ettevõttes peetava looma sünniaasta täpsusega.

3. Sigu pidavaid ettevõtteid käitavad ettevõtjad on vabastatud lõike 1 punktis a osutatud teabe dokumenteerimise kohustusest.

4. Kui ettevõttes peetavad lambad, kitsed või sead on identifitseeritud ainult selle ettevõtte kordumatu identifitseerimisnumbriga, kus nad sündisid, dokumenteerivad ettevõtjad lõikes 1 osutatud teabe iga loomade rühma kohta, kellel on sama sünniettevõtte kordumatu identifitseerimisnumber, ning dokumenteerivad sellesse rühma kuuluvate loomade koguarvu.

5. Kui ettevõttes peetavad sead ei ole artikli 53 kohaselt identifitseeritud, siis ettevõtjad

a)	ei ole kohustatud dokumenteerima lõikes 1 osutatud teavet;

b)	dokumenteerivad iga nende ettevõttest välja liikunud loomade rühma puhul määruse (EL) 2016/429 artikli 102 lõike 1 punktis b osutatud teabe ja sellesse rühma kuuluvate loomade koguarvu.

Artikkel 24

Hobuslasi pidavaid ettevõtteid käitavate ettevõtjate arvestuse pidamise kohustused

Hobuslasi pidavaid registreeritud ettevõtteid käitavad ettevõtjad dokumenteerivad iga peetava hobuslase kohta järgmised andmed:

a)	kordumatu kood;

b)	ettevõttes aset leidnud sünni kuupäev;

c)	ettevõttes aset leidnud loomuliku surma, kadumise või tapmise kuupäev.

Artikkel 25

Kodulinde ja tehistingimustes peetavaid linde pidavaid ettevõtteid käitavate ettevõtjate arvestuse pidamise kohustused

Kodulinde pidavaid registreeritud ettevõtteid käitavad ettevõtjad ja tehistingimustes peetavaid linde pidavaid ettevõtteid käitavad ettevõtjad dokumenteerivad järgmised andmed:

a)	kodulindude tootmistulemused;

b)	kodulindude ja tehistingimustes peetavate lindude haigestumus ettevõttes ning teave selle põhjuse kohta.

Artikkel 26

Koeri, kasse ja valgetuhkruid pidavaid ettevõtteid käitavate ettevõtjate arvestuse pidamise kohustused

Koeri, kasse ja valgetuhkruid pidavaid registreeritud ettevõtteid käitavad ettevõtjad dokumenteerivad iga kõnealuse looma kohta järgmised andmed:

a)	sünnikuupäev;

b)	ettevõttes aset leidnud surma või kadumise kuupäev.

Artikkel 27

Mesilasi pidavaid ettevõtteid käitavate ettevõtjate arvestuse pidamise kohustused

Mesilasi pidavaid ettevõtteid käitavad ettevõtjad dokumenteerivad iga mesila puhul vajaduse korral peetavate tarude ajutise rändmesindamise üksikasjad, mis hõlmavad vähemalt teavet iga rändmesindamise paiga, selle alguse ja lõpu aja ning liigutatud tarude arvu kohta.

Artikkel 28

Rändtsirkusi käitavate ja loomade etteasteid korraldavate ettevõtjate arvestuse pidamise kohustused

Registreeritud rändtsirkusi käitavad ja loomade etteasteid korraldavad ettevõtjad dokumenteerivad iga looma kohta järgmised andmed:

a)	ettevõttes peetava looma surma või kadumise kuupäev;

b)	loomade eest vastutava ettevõtja või lemmikloomapidaja nimi ja aadress;

c)	rändtsirkuste ja loomade etteastete liikumise üksikasjad.

Artikkel 29

Koerte, kasside ja valgetuhkrute varjupaikade käitajate arvestuse pidamise kohustused

Koeri, kasse ja valgetuhkruid pidavate heakskiidetud varjupaikade käitajad dokumenteerivad iga kõnealuse looma kohta järgmised andmed:

a)	hinnanguline vanus ja sugu, tõug või karvkatte värv;

b)	süstitava transponderi paigaldamise või näidu võtmise kuupäev;

c)	saabuvaid loomi käsitlevad tähelepanekud, mis tehakse isoleerimisperioodi jooksul;

d)	ettevõttes aset leidnud surma või kadumise kuupäev.

Artikkel 30

Kontrollpunktide käitajate arvestuse pidamise kohustused

Heakskiidetud kontrollpunktide käitajad dokumenteerivad veovahendite puhul, millest loomi maha laaditakse, nende numbrimärgi või registreerimisnumbri ning vedaja kordumatu registreerimisnumbri, kui see on olemas.

Artikkel 31

Muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste karantiiniasutuste käitajate arvestuse pidamise kohustused

Muid peetavaid maismaaloomi kui esikloomalisi pidavate heakskiidetud karantiiniasutuste käitajad dokumenteerivad järgmised andmed:

a)	ettevõttes peetavate loomade hinnanguline vanus ja sugu;

b)	sellise veovahendi numbrimärk või registreerimisnumber, millesse loomi laaditakse või millest neid maha laaditakse, samuti vedaja kordumatu registreerimisnumber, kui see on olemas;

c)	I lisa 8. osa punkti 2 alapunktis a sätestatud taudiseirekava rakendamise ja tulemuste üksikasjad;

d)	I lisa 8. osa punkti 2 alapunktis b sätestatud kliiniliste ja laboriuuringute ning tapajärgse analüüsi tulemused;

e)	I lisa 8. osa punkti 2 alapunktis c sätestatud vastuvõtlike loomade vaktsineerimise ja ravi üksikasjad;

f)	pädeva asutuse võimalikud juhised seoses isoleerimis- või karantiiniperioodi jooksul tehtud tähelepanekutega.

Artikkel 32

Kinnist ettevõtet käitavate ettevõtjate arvestuse pidamise kohustused

Heakskiidetud kinnist ettevõtet käitavad ettevõtjad dokumenteerivad järgmised lisaandmed:

a)	ettevõttes peetavate loomade hinnanguline vanus ja sugu;

b)	sellise veovahendi numbrimärk või registreerimisnumber, millesse loomi laaditakse või millest neid maha laaditakse, samuti vedaja kordumatu registreerimisnumber, kui see on olemas;

c)	I lisa 9. osa punkti 2 alapunktis a sätestatud taudiseirekava rakendamise ja tulemuste üksikasjad;

d)	I lisa 9. osa punkti 2 alapunktis b sätestatud kliiniliste ja laboriuuringute ning tapajärgse analüüsi tulemused;

e)	I lisa 9. osa punkti 2 alapunktis c sätestatud vastuvõtlike loomade vaktsineerimise ja ravi üksikasjad;

f)	üksikasjalikud andmed saabuvate loomade isoleerimise või karantiini kohta, pädeva asutuse võimalikud juhised isoleerimise ja karantiini ning isoleerimis- või karantiiniperioodi jooksul tehtud tähelepanekute kohta.

2. PEATÜKK

Haudejaamad

Artikkel 33

Haudejaamu käitavate ettevõtjate arvestuse pidamise kohustused

Heakskiidetud haudejaamu käitavad ettevõtjad dokumenteerivad iga linnukarja kohta järgmised andmed:

a)	haudejaamas peetavate kanade või muude linnuliikide ööpäevaste tibude või säilitatavate haudemunade liik ja arv;

kanade või muude linnuliikide ööpäevaste tibude ja haudemunade liikumine asjaomasesse ettevõttesse ja sealt välja, millega seoses dokumenteeritakse vajaduse korral

i)	tibude ja haudemunade päritolukoht või kavandatud sihtkoht, sealhulgas vajaduse korral ettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber;

ii)	selliste liikumiste kuupäevad;

c)	inkubeeritud koorumata munade arv ja kavandatud sihtkoht, sealhulgas vajaduse korral ettevõtte kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber;

d)	haudesaak;

e)	mis tahes vaktsineerimisprogrammi üksikasjad.

3. PEATÜKK

Pädeva asutuse registreeritud vedajad

Artikkel 34

Peetavate maismaaloomade registreeritud vedajate arvestuse pidamise kohustused

Registreeritud vedajad dokumenteerivad järgmised andmed iga peetavate maismaaloomade veoks kasutatud veovahendi kohta:

a)	numbrimärk või registreerimisnumber;

b)	loomade päritoluettevõttes pealelaadimise kuupäevad ja kellaajad;

c)	iga külastatud ettevõtte nimi, aadress ja kordumatu registreerimis- või heakskiidunumber;

d)	loomade sihtettevõttes mahalaadimise kuupäevad ja kellaajad;

e)	veovahendi puhastamise, desinfektsiooni ja kahjuritõrje tegemise kuupäevad ja kohad;

f)	loomadega kaasas olevate dokumentide viitenumbrid.

4. PEATÜKK

Kogumisega tegelevad ettevõtjad

Artikkel 35

Peetavate kabiloomade ja kodulindude kogumise ettevõtteid käitavate ettevõtjate arvestuse pidamise kohustused

Peetavate kabiloomade ja kodulindude kogumise registreeritud või heakskiidetud ettevõtteid käitavad ettevõtjad dokumenteerivad järgmised andmed:

a)	ettevõttes peetavate loomade surma või kadumise kuupäev;

b)	sellise veovahendi numbrimärk või registreerimisnumber, millesse loomi laaditakse või millest neid maha laaditakse, samuti kõnealuste loomade vedaja kordumatu registreerimisnumber, kui see on olemas;

c)	selliste dokumentide viitenumbrid, mis peavad loomadega kaasas olema.

Artikkel 36

Ettevõttest sõltumatu peetavate kabiloomade ja kodulindude kogumisega tegelevate ettevõtjate arvestuse pidamise kohustused

Ettevõttest sõltumatu peetavate kabiloomade ja kodulindude kogumisega tegelevad registreeritud ettevõtjad dokumenteerivad iga ostetava looma kohta järgmised andmed:

a)	sellise kogumisega tegeleva ettevõtte, kus loom asus pärast päritoluettevõttest lahkumist ja enne ostmist, kordumatu heakskiidu- või registreerimisnumber, kui see on olemas;

b)	ostmiskuupäev;

c)	looma ostja nimi ja aadress;

d)	sellise veovahendi numbrimärk või registreerimisnumber, millesse loomi laaditakse või millest neid maha laaditakse, samuti vedaja kordumatu registreerimisnumber, kui see on olemas;

e)	selliste dokumentide viitenumbrid, mis peavad loomadega kaasas olema.

Artikkel 37

Koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskuste käitajate arvestuse pidamise kohustused

Koerte, kasside ja valgetuhkrute heakskiidetud kogumiskeskuste käitajad dokumenteerivad veovahendite puhul, millesse loomi laaditakse või millest neid maha laaditakse, nende numbrimärgi või registreerimisnumbri ning vedaja kordumatu registreerimisnumbri, kui see on olemas.

III OSA

PEETAVATE MAISMAALOOMADE JA HAUDEMUNADE JÄLGITAVUS

I JAOTIS

PEETAVATE VEISTE JÄLGITAVUS

1. PEATÜKK

Identifitseerimisvahendid ja -meetodid

Artikkel 38

Veiseid pidavate ettevõtjate kohustused seoses peetavate veiste identifitseerimisvahendite ja -meetodite ning nende kohaldamise ja kasutamisega

1. Veiseid pidavad ettevõtjad tagavad, et veised on individuaalselt identifitseeritud III lisa punktis a osutatud tavalise kõrvamärgiga, mis peab vastama järgmistele nõuetele:

a)	märgid on kinnitatud looma mõlema kõrva külge; identifitseerimisvahendil on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult esitatud looma identifitseerimiskood;

b)	veised varustatakse kõrvamärgiga sünniettevõttes;

c)	seda ei eemaldata, muudeta ega asendata ilma selle liikmesriigi pädeva asutuse loata, kus veiseid peetakse.

2. Veiseid pidavad ettevõtjad võivad asendada

a)	ühe lõikes 1 osutatud tavalise kõrvamärgi elektroonilise identifitseerimisvahendiga, mille on heaks kiitnud selle liikmesriigi pädev asutus, kus veiseid peetakse;

b)	mõlemad lõikes 1 osutatud tavalised kõrvamärgid elektroonilise identifitseerimisvahendiga, mille on heaks kiitnud selle liikmesriigi pädev asutus, kus veiseid peetakse, vastavalt artikli 39 lõikega 1 ette nähtud eranditele.

Artikkel 39

Pädeva asutuse poolt tehtavad erandid kinnist ettevõtet käitavatele ettevõtjatele ning kultuurilistel, ajaloolistel, vabaajategevusega seotud, teaduslikel või spordiga seotud eesmärkidel peetavaid veiseid identifitseerivatele ettevõtjatele

1. Pädev asutus võib vabastada kinnist ettevõtet käitavad ettevõtjad ning kultuurilistel, ajaloolistel, vabaajategevusega seotud, teaduslikel või spordiga seotud eesmärkidel veiseid pidavad ettevõtjad veiste identifitseerimise nõuetest, mis on sätestatud artikli 38 lõike 1 punktis a.

2. Kui pädev asutus teeb lõikes 1 sätestatud erandeid, peab ta tagama, et käesoleva artikli lõike 1 kohaselt nõuetest vabastatud ettevõtjate poolt peetavate veiste puhul on pädev asutus heaks kiitnud vähemalt ühe III lisa punktides d ja e loetletud identifitseerimisvahendi paigaldamise.

Pädev asutus kehtestab korra, millest ettevõtjad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erandi taotlemisel lähtuvad.

Artikkel 40

Erisätted konkreetselt traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste jaoks kasvatatavate veisetõugude identifitseerimise kohta

Pädev asutus võib anda konkreetselt traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste jaoks kasvatatavast tõust veiseid pidavatele ettevõtjatele loa identifitseerida kõnealused loomad individuaalselt alternatiivse identifitseerimisvahendiga, mille pädev asutus on heaks kiitnud, kui on eemaldatud nende tavaline kõrvamärk, millele on osutatud artikli 38 lõike 1 punktis a, tingimusel et säilitatakse ühene seos identifitseeritud looma ja tema identifitseerimiskoodi vahel.

Artikkel 41

Peetavate veise tavalise kõrvamärgi asendamine, millele on osutatud artikli 38 lõikes 1

1. Liikmesriik võib anda loa ühe artikli 38 lõike 1 punktis a osutatud tavalise kõrvamärgi asendamiseks ühega III lisa punktides c, d ja e loetletud identifitseerimisvahenditest; luba võib hõlmata kõiki liikmesriigi territooriumil peetavaid veiseid või konkreetset veiste kategooriat.

2. Liikmesriigid tagavad, et III lisa punktides a, c, d ja e loetletud identifitseerimisvahendid vastavad järgmistele nõuetele:

a)	nendel on esitatud looma identifitseerimiskood;

b)	need on heaks kiitnud selle liikmesriigi pädev asutus, kus veiseid peetakse.

3. Liikmesriigid kehtestavad järgmisi toiminguid reguleeriva korra:

a)	tootjate poolne heakskiidu taotlemine nende territooriumil peetavate veiste identifitseerimisvahendite jaoks;

b)	veiseid pidavaid ettevõtteid käitavate ettevõtjate poolne identifitseerimisvahendi määramise taotlemine.

4. Liikmesriik määrab kindlaks ja teeb üldsusele kättesaadavaks nende veisetõugude loetelu, mida tema territooriumil konkreetselt traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste jaoks kasvatatakse.

2. PEATÜKK

Elektrooniline andmebaas

Artikkel 42

Eeskirjad peetavate veiste elektroonilises andmebaasis säilitatava teabe kohta

Pädev asutus säilitab määruse (EL) 2016/429 artikli 109 lõike 1 punktis a osutatud teavet iga peetava veise kohta elektroonilises andmebaasis vastavalt järgmistele eeskirjadele:

a)	dokumenteerida tuleb looma identifitseerimiskood;

b)	elektroonilise identifitseerimisvahendi liik, kui veis on sellega varustatud, tuleb dokumenteerida vastavalt III lisa loetelu punktidele c, d ja e;

veiseid pidavate ettevõtete kohta tuleb dokumenteerida järgmine teave:

i)	ettevõttele määratud kordumatu registreerimisnumber;

ii)	ettevõtet käitava ettevõtja nimi ja aadress;

veise iga liikumise kohta ettevõttesse ja sealt välja tuleb dokumenteerida järgmine teave:

i)	päritolu- ja sihtettevõtte kordumatu registreerimisnumber;

ii)	saabumiskuupäev;

iii)	lahkumiskuupäev;

e)	dokumenteerida tuleb ettevõttes aset leidnud loomuliku surma, kadumise või tapmise kuupäev.

Artikkel 43

Eeskirjad veiseid puudutavate elektrooniliste andmete vahetamise kohta liikmesriikide elektrooniliste andmebaaside vahel

1. Liikmesriigid tagavad, et nende elektroonilised andmebaasid veiste kohta vastavad järgmistele nõuetele:

a)	nende turvalisus on tagatud vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele;

b)	need sisaldavad vähemalt artiklis 42 sätestatud ajakohast teavet.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende elektroonilisi andmebaase hallatakse teabesüsteemiga, mis võimaldab andmevahetussõnumitele lisada kvalifitseeritud elektroonilisi allkirju ja neid hallata, et väärata salgamine seoses järgmisega:

a)	vahetatud sõnumite autentsus, et oleks tagatud sõnumi päritolu;

b)	vahetatud sõnumite andmeterviklus, et oleks tagatud, et sõnumit ei ole muudetud ega rikutud;

c)	vahetatud sõnumite ajaline teave, et oleks tagatud nende saatmine konkreetsel ajal.

3. Liikmesriik teavitab liikmesriiki, kellega on loodud elektrooniline andmevahetus, andmete kehtivust või andmebaasis säilitatavaid isikuandmeid märkimisväärselt mõjutavast turvarikkumisest või tervikluse kaost põhjendamatu viivituseta, kuid igal juhul 24 tunni jooksul sellest teada saamisest.

3. PEATÜKK

Identifitseerimisdokument

Artikkel 44

Peetavate veiste identifitseerimisdokument

Peetavate veiste identifitseerimisdokument, mis on ette nähtud määruse (EL) 2016/429 artikli 112 punktiga b, sisaldab järgmisi andmeid:

a)	artikli 42 punktides a–d sätestatud teave;

b)	iga looma sünnikuupäev;

c)	välja andnud pädeva asutuse või sellekohase ülesande saanud väljaandja nimi;

d)	dokumendi väljaandmise kuupäev.

II JAOTIS

PEETAVATE LAMMASTE JA KITSEDE JÄLGITAVUS

1. PEATÜKK

Identifitseerimisvahendid ja -meetodid

Artikkel 45

Lambaid ja kitsi pidavate ettevõtjate kohustused seoses kõnealuste loomade identifitseerimisvahendite ja -meetodite ning nende kohaldamise ja kasutamisega

1. Ettevõtjad, kes peavad lambaid ja kitsi, keda kavatsetakse enne 12 kuu vanuseks saamist otse tapamajja viia, tagavad, et iga selline loom on identifitseeritud vähemalt kõrva külge kinnitatud tavalise kõrvamärgiga või sõrgatsile kinnitatava tavalise tähisega, mis on loetletud III lisa punktis a või c ning millel on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult esitatud kas

a)	looma sünniettevõtte kordumatu registreerimisnumber

või

b)	looma identifitseerimiskood.

2. Ettevõtjad, kes peavad lambaid ja kitsi, keda ei kavatseta enne 12 kuu vanuseks saamist otse tapamajja viia, tagavad, et iga selline loom on individuaalselt identifitseeritud järgmiselt:

a)	III lisa punktis a loetletud tavalise kõrvamärgiga, millele on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult märgitud looma identifitseerimiskood,

ning

b)	ühe III lisa punktides c–f loetletud identifitseerimisvahendiga, mille on heaks kiitnud selle liikmesriigi pädev asutus, kus lambaid ja kitsi peetakse, ning millele on loetavalt ja kustumatult märgitud looma identifitseerimiskood.

3. Lambaid ja kitsi pidavad ettevõtjad tagavad järgmise:

a)	lambad ja kitsed varustatakse identifitseerimisvahenditega sünniettevõttes;

b)	identifitseerimisvahendeid ei eemaldata, muudeta ega asendata ilma pädeva asutuse loata.

4. Lambaid ja kitsi pidavad ettevõtjad võivad asendada

a)	ühe lõikes 2 osutatud heakskiidetud identifitseerimisvahendi vastavalt artikli 46 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 sätestatud eranditele;

b)	mõlemad lõikes 2 osutatud identifitseerimisvahendid elektroonilise identifitseerimisvahendiga, mille on heaks kiitnud selle liikmesriigi pädev asutus, kus lambaid ja kitsi peetakse, vastavalt artikli 47 lõikega 1 ette nähtud eranditele.

Artikkel 46

Erandid artiklis 45 sätestatud nõuetest seoses peetavate lammaste ja kitsede identifitseerimisvahendite ja -meetodite ning nende kohaldamise ja kasutamisega

1. Erandina artikli 45 lõike 2 punktis a sätestatud nõudest tagavad ettevõtjad, kes peavad lambaid ja kitsi, kes kuuluvad selliste loomapopulatsioonide hulka, kelle kõrvad on III lisa punktis a loetletud tavalise kõrvamärgi kinnitamiseks liiga väikesed, et sellised loomad identifitseeritakse individuaalselt kõnealuse lisa punktis b loetletud sõrgatsile kinnitatava tavalise tähisega, millele on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult märgitud looma identifitseerimiskood.

2. Erandina artikli 45 lõike 2 punktis a sätestatud nõudest võivad ettevõtjad, kes peavad lambaid ja kitsi, keda ei kavatseta viia teise liikmesriiki, asendada III lisa punktis a loetletud tavalise kõrvamärgi kõnealuse lisa punktis g loetletud tätoveeringuga, millel on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult esitatud looma identifitseerimiskood, kui pädev asutus on heaks kiitnud kõnealuse lisa punktis d loetletud vatsabooli kasutamise.

3. Erandina artikli 45 lõike 2 punktist b võivad ettevõtjad, kes peavad lambaid ja kitsi, keda ei kavatseta viia teise liikmesriiki, ning artikli 48 kohaselt elektroonilise identifitseerimisvahendi kasutamisest vabastatud lambaid ja kitsi pidavad ettevõtjad asendada elektroonilise identifitseerimisvahendi III lisa punktis g loetletud tätoveeringuga, millel on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult esitatud looma identifitseerimiskood.

4. Erandina artikli 45 lõikest 2 võivad ettevõtjad, kelle peetavad lambad ja kitsed kavatsetakse viia tapamajja pärast kogumist või nuumamist teises ettevõttes, identifitseerida iga looma vähemalt III lisa punktis c loetletud elektroonilise kõrvamärgiga, mis on kinnitatud looma kõrva külge ja millel on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult esitatud looma sünniettevõtte kordumatu registreerimisnumber ning loetavalt ja kustumatult esitatud kõnealuse looma identifitseerimiskood, tingimusel et

a)	kõnealuseid loomi ei kavatseta viia teise liikmesriiki

ning

b)	kõnealused loomad tapetakse enne 12-kuuseks saamist.

Artikkel 47

Kinnist ettevõtet käitavatele ettevõtjatele ning kultuurilistel, vabaajategevusega seotud või teaduslikel eesmärkidel kõnealuseid loomi pidavatele ettevõtjatele tehtavad erandid artikli 45 lõikes 2 sätestatud nõuetest

1. Pädev asutus võib vabastada kinnist ettevõtet käitavad ettevõtjad ning kultuurilistel, vabaajategevusega seotud või teaduslikel eesmärkidel lambaid ja kitsi pidavad ettevõtjad artikli 45 lõikes 2 sätestatud identifitseerimisnõuetest, kui on täidetud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud nõuded.

2. Pädev asutus tagab, et ta on lõikes 1 osutatud lammaste ja kitsede identifitseerimiseks heaks kiitnud kas III lisa punktis d loetletud vatsabooli või kõnealuse III lisa punktis e loetletud süstitava transponderi ning et selline heakskiidetud identifitseerimisvahend vastab artikli 48 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

Pädev asutus kehtestab korra, millest ettevõtjad lähtuvad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erandi taotlemisel.

Artikkel 48

Liikmesriikide tehtavad erandid artikli 45 lõike 2 nõuetest ja liikmesriikide kohustused seoses identifitseerimisvahenditega

1. Erandina artikli 45 lõike 2 punktist b võivad liikmesriigid lubada lambaid või kitsi pidavatel ettevõtjatel asendada III lisa punktides c–f loetletud identifitseerimisvahendid kõnealuse lisa punktides a ja b loetletud tavalise kõrvamärgiga või sõrgatsile kinnitatava tavalise tähisega, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	elektroonilisse andmebaasi kantud andmete kohaselt ei ole liikmesriigi territooriumil peetavate lammaste ja kitsede koguarv suurem kui 600 000

ning

b)	peetavaid lambaid ja kitsi ei kavatseta viia teise liikmesriiki.

2. Erandina artikli 45 lõike 2 punktist b võivad liikmesriigid lubada kitsi pidavatel ettevõtjatel asendada III lisa punktides c–f loetletud identifitseerimisvahendid kõnealuse lisa punktides a ja b loetletud tavalise kõrvamärgiga või sõrgatsile kinnitatava tavalise tähisega, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	elektroonilisse andmebaasi kantud andmete kohaselt ei ole liikmesriigi territooriumil peetavate kitsede koguarv suurem kui 160 000

ning

b)	peetavaid kitsi ei kavatseta viia teise liikmesriiki.

3. Liikmesriik tagab, et III lisa punktides a–f loetletud identifitseerimisvahendid vastavad järgmistele nõuetele:

a)	nendel on esitatud looma identifitseerimiskood;

b)	need on heaks kiitnud selle liikmesriigi pädev asutus, kus lambaid või kitsi peetakse.

4. Liikmesriigid kehtestavad järgmisi toiminguid reguleeriva korra:

a)	tootjate poolne heakskiidu taotlemine nende territooriumil peetavate lammaste ja kitsede identifitseerimisvahendite jaoks;

b)	lambaid ja kitsi pidavaid ettevõtteid käitavate ettevõtjate poolne identifitseerimisvahendi määramise taotlemine.

2. PEATÜKK

Elektrooniline andmebaas

Artikkel 49

Eeskirjad peetavate lammaste ja kitsede elektroonilises andmebaasis säilitatava teabe kohta

Pädev asutus säilitab määruse (EL) 2016/429 artikli 109 lõike 1 punktis b osutatud teavet peetavate lammaste ja kitsede kohta elektroonilises andmebaasis vastavalt järgmistele eeskirjadele:

kõnealuseid loomi pidavate ettevõtete kohta tuleb dokumenteerida järgmine teave:

i)	ettevõttele määratud kordumatu registreerimisnumber;

ii)	ettevõtet käitava ettevõtja nimi ja aadress;

kõnealuste loomade iga liikumise kohta ettevõttesse ja sealt välja tuleb dokumenteerida järgmine teave:

i)	loomade koguarv;

ii)	päritolu- ja sihtettevõtte kordumatu registreerimisnumber;

iii)	saabumiskuupäev;

iv)	lahkumiskuupäev.

3. PEATÜKK

Liikumisdokument

Artikkel 50

Liikmesriigi territooriumil veetavate peetavate lammaste ja kitsede liikumisdokument

Määruse (EL) 2016/429 artikli 113 lõike 1 punktis b sätestatud liikumisdokument, mida kasutatakse peetavate lammaste ja kitsede vedamisel ühe liikmesriigi territooriumil, sisaldavad järgmist teavet:

a)	looma individuaalne identifitseerimiskood või looma sünniettevõtte kordumatu registreerimisnumber, mis on märgitud identifitseerimisvahendile;

b)	III lisa punktides c–f loetletud elektroonilise identifitseerimisvahendi liik ja asukoht, kui loom on sellega varustatud;

c)	artikli 49 punkti a alapunktis i ning artikli 49 punkti b alapunktides i, ii ja iv sätestatud teave;

d)	vedaja kordumatu registreerimisnumber;

e)	veovahendi numbrimärk või registreerimisnumber.

Artikkel 51

Erandid teatavatest artiklis 50 sätestatud nõuetest liikmesriigi territooriumil kogutavate peetavate lammaste ja kitsede liikumisdokumendi kohta

Pädev asutus võib teha erandeid artikli 50 punkti a nõuetest neid ettevõtteid käitavate ettevõtjate suhtes, kust peetavad lambad ja kitsed viiakse ettevõttesse, kus on ette nähtud nende kogumine, kui täidetud on järgmised nõuded:

a)	ettevõtjad ei tohi peetavaid lambaid ja kitsi vedada sama veovahendiga, millega veetakse muudest ettevõtetest pärit loomi, välja arvatud juhul, kui kõnealuste loomade partiisid hoitakse veovahendites üksteisest füüsiliselt eraldi;

ettevõtjad, kes käitavad ettevõtteid, kus kõnealuseid loomi kogutakse, dokumenteerivad pädeva asutuse loal iga looma individuaalse identifitseerimiskoodi, millele on osutatud artikli 50 punktis a, lammaste ja kitsede päritoluettevõtet käitava ettevõtja nimel ning kõnealune ettevõtja säilitab selliseid andmeid;

c)	pädev asutus peab olema andnud lammaste ja kitsede kogumisega tegelevaid ettevõtteid käitavatele ettevõtjatele juurdepääsu artiklis 49 osutatud elektroonilisele andmebaasile;

d)	ettevõtjad, kes käitavad ettevõtteid, kus loomi kogutakse, peavad rakendama korda, millega tagatakse, et punktis b osutatud teave salvestatakse artiklis 49 osutatud elektroonilises andmebaasis.

III JAOTIS

PEETAVATE SIGADE JÄLGITAVUS

1. PEATÜKK

Identifitseerimisvahendid ja -meetodid

Artikkel 52

Sigu pidavate ettevõtjate kohustused seoses peetavate sigade identifitseerimisvahendite ja -meetodite ning nende kohaldamise ja kasutamisega

1. Sigu pidavaid ettevõtteid käitavad ettevõtjad tagavad, et iga siga on identifitseeritud järgmiste identifitseerimisvahenditega:

III lisa punktis a loetletud tavaline kõrvamärk või III lisa punktis c loetletud elektrooniline kõrvamärk, mis on kinnitatud looma kõrva külge ja millel on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult esitatud kordumatu registreerimisnumber, mis kuulub

i)	looma sünniettevõttele

või

ii)	artiklis 53 osutatud tarneahela viimasele ettevõttele, kui kõnealused loomad viiakse ettevõttesse, mis asub väljaspool seda tarneahelat,

või

III lisa punktis g loetletud tätoveering, millega loom on varustatud ja millel on kustumatult esitatud kordumatu registreerimisnumber, mis kuulub

i)	looma sünniettevõttele

või

ii)	artiklis 53 osutatud tarneahela viimasele ettevõttele, kui kõnealused loomad viiakse ettevõttesse, mis asub väljaspool seda tarneahelat.

2. Sigu pidavaid ettevõtteid käitavad ettevõtjad tagavad järgmise:

sead varustatakse identifitseerimisvahenditega

i)	sünniettevõttes

või

ii)	artiklis 53 osutatud tarneahela viimases ettevõttes, kui kõnealused loomad viiakse ettevõttesse, mis asub väljaspool seda tarneahelat;

b)	identifitseerimisvahendeid ei eemaldata, muudeta ega asendata ilma pädeva asutuse loata.

3. Sigu pidavaid ettevõtteid käitavad ettevõtjad võivad asendada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud identifitseerimisvahendid elektroonilise identifitseerimisvahendiga, mille on heaks kiitnud selle liikmesriigi pädev asutus, kus sigu peetakse, vastavalt artikli 54 lõikega 1 ette nähtud eranditele.

Artikkel 53

Erandid artiklis 52 sätestatud nõuetest seoses tarneahelasse kuuluvate peetavate sigade identifitseerimisvahendite ja -meetoditega

Erandina artiklist 52 võib pädev asutus lubada tarneahela ettevõtjatel mitte täita sigade identifitseerimise kohustust, kui kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada kõnealuse tarneahela raames asjaomase liikmesriigi territooriumil, tingimusel et jälgitavusmeetmete tegeliku rakendamisega kõnealuses liikmesriigis tagatakse kõnealuste loomade täielik jälgitavus.

Artikkel 54

Pädeva asutuse poolt tehtavad erandid kinnist ettevõtet käitavatele ettevõtjatele ning kultuurilistel, vabaajategevusega seotud või teaduslikel eesmärkidel peetavaid sigu identifitseerivatele ettevõtjatele

1. Pädev asutus võib vabastada artikli 52 lõikes 1 sätestatud sigade identifitseerimise nõuetest kinnist ettevõtet käitavad ettevõtjad ning kultuurilistel, vabaajategevusega seotud või teaduslikel eesmärkidel sigu pidavad ettevõtjad.

2. Kui pädev asutus teeb käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erandeid, peab ta tagama, et on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sigade identifitseerimiseks heaks kiitnud III lisa punktis e loetletud süstitava transponderi ning et selline heakskiidetud identifitseerimisvahend vastab artikli 55 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

3. Pädev asutus kehtestab korra, millest ettevõtjad lähtuvad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erandi taotlemisel.

Artikkel 55

Liikmesriikide kohustused seoses peetavate sigade identifitseerimisvahendite ja -meetodite ning nende kohaldamise ja kasutamisega

1. Liikmesriigid tagavad, et III lisa punktides a, c, e ja g loetletud identifitseerimisvahendid vastavad järgmistele nõuetele:

nendel on esitatud üks järgmistest:

i)	looma sünniettevõtte kordumatu registreerimisnumber

või

ii)	artiklis 53 osutatud tarneahela ettevõttest väljaspool kõnealust tarneahelat asuvasse ettevõttesse viidavate loomade puhul tarneahela viimase ettevõtte kordumatu registreerimisnumber;

b)	need on heaks kiitnud selle liikmesriigi pädev asutus, kus sigu peetakse.

2. Liikmesriigid kehtestavad järgmisi toiminguid reguleeriva korra:

a)	tootjate poolne heakskiidu taotlemine nende territooriumil peetavate sigade identifitseerimisvahendite jaoks;

b)	sigu pidavaid ettevõtteid käitavate ettevõtjate poolne identifitseerimisvahendi määramise taotlemine.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks ja teevad üldsusele kättesaadavaks nende territooriumil asuvate artiklis 53 osutatud tarneahelasse kuuluvate ettevõtete loetelu.

2. PEATÜKK

Elektrooniline andmebaas

Artikkel 56

Eeskirjad peetavate sigade elektroonilises andmebaasis säilitatava teabe kohta

Pädev asutus säilitab määruse (EL) 2016/429 artikli 109 lõike 1 punktis c osutatud teavet peetavate sigade kohta elektroonilises andmebaasis vastavalt järgmistele eeskirjadele:

kõnealuseid loomi pidavate ettevõtete kohta tuleb dokumenteerida järgmine teave:

i)	ettevõttele määratud kordumatu registreerimisnumber;

ii)	ettevõtet käitava ettevõtja nimi ja aadress;

kõnealuste loomade iga liikumise kohta ettevõttesse ja sealt välja tuleb dokumenteerida järgmine teave:

i)	loomade koguarv;

ii)	päritolu- ja sihtettevõtte kordumatu registreerimisnumber;

iii)	saabumiskuupäev;

iv)	lahkumiskuupäev.

3. PEATÜKK

Liikumisdokument

Artikkel 57

Liikmesriigi territooriumil veetavate peetavate sigade liikumisdokumendid

Määruse (EL) 2016/429 artikli 115 punktis b sätestatud liikumisdokumendid, mida kasutatakse peetavate sealiiki kuuluvate loomade vedamisel ühe liikmesriigi territooriumil, sisaldavad järgmist teavet:

a)	artikli 56 punkti a alapunktis i ning artikli 56 punkti b alapunktides i, ii ja iv sätestatud teave, mida säilitatakse elektroonilises andmebaasis;

b)	vedaja kordumatu registreerimisnumber;

c)	veovahendi numbrimärk või registreerimisnumber.

IV JAOTIS

PEETAVATE HOBUSLASTE JÄLGITAVUS

1. PEATÜKK

Identifitseerimisvahendid ja -meetodid

Artikkel 58

Hobuslasi pidavate ettevõtjate kohustused seoses kõnealuste loomade identifitseerimisvahendite ja -meetodite ning nende kohaldamise ja kasutamisega

1. Hobuslasi pidavad ettevõtjad tagavad, et iga loom on individuaalselt identifitseeritud järgmiste identifitseerimisvahenditega:

a)	III lisa punktis e loetletud süstitav transponder;

b)	kogu eluea jooksul kehtiv identifitseerimisdokument.

2. Hobuslasi pidavad ettevõtjad tagavad järgmise:

a)	hobuslased identifitseeritakse rakendusmääruse (EL) 2015/262 artikli 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajavahemike jooksul;

b)	lõikes 1 osutatud identifitseerimisvahendeid ei eemaldata, muudeta ega asendata ilma selle pädeva asutuse loata, kelle pädevusalasse kuulub ettevõtte, kus neid loomi harilikult peetakse.

3. Hobuslasi pidav ettevõtja, kes (kui ta ei ole looma omanik) tegutseb looma omaniku nimel ja tema nõusolekul, esitab artiklis 65 või 66 osutatud kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi väljaandmist käsitleva taotluse pädevale asutusele, kelle pädevusala hõlmab ettevõtet, kus neid loomi harilikult peetakse, ning edastab pädevale asutusele vajalikud andmed kõnealuse identifitseerimisdokumendi koostamiseks ja andmed artiklis 64 osutatud andmebaasi jaoks.

Artikkel 59

Liikmesriikide kohustused seoses peetavate hobuslaste identifitseerimisvahendite ja -meetodite ning nende kohaldamise ja kasutamisega

1. Liikmesriik võib anda loa artikli 58 lõike 1 punktis a osutatud süstitava transponderi asendamiseks järgmisega:

a)	üks III lisa punktis a loetletud tavaline kõrvamärk, millega varustatakse liha tootmiseks peetavad hobuslased, kui kõnealused loomad on sündinud asjaomases liikmesriigis või on sellesse liikmesriiki imporditud ilma, et nad oleks enne liitu sisenemist varustatud füüsilise identifitseerimisvahendiga;

b)	alternatiivne identifitseerimismeetod, mille pädev asutus on artikli 62 kohaselt heaks kiitnud ja millega luuakse ühene seos hobuslase ja artikli 58 lõike 1 punktis b osutatud kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi vahel.

2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 58 lõike 1 punktis a ja käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud identifitseerimisvahendid vastavad järgmistele nõuetele:

a)	nendel on esitatud looma identifitseerimiskood;

b)	need on heaks kiitnud selle liikmesriigi pädev asutus, kus hobuslased on identifitseeritud vastavalt artikli 58 lõike 2 punktile a.

3. Liikmesriik

a)	kehtestab korra, mille kohaselt tootjad taotlevad heakskiitu nende territooriumil identifitseeritavate peetavate hobuslaste identifitseerimisvahendite jaoks;

b)	kehtestab tähtajad artikli 58 lõike 1 punktis b sätestatud identifitseerimisdokumendi väljaandmist käsitlevate taotluste esitamiseks.

Artikkel 60

Poolmetsikutes tingimustes elavate hobuslaste identifitseerimisega seotud erandid

1. Erandina artikli 58 lõike 2 punktist a võivad liikmesriigid määrata kindlaks peetavate hobuslaste populatsioonid, kes elavad poolmetsikutes tingimustes nende territooriumi teatavates piirkondades; sellised hobuslased tuleb identifitseerida vastavalt artikli 58 lõikele 1 üksnes järgmistel juhtudel:

a)	nad on kõnealustest populatsioonidest eemaldatud, välja arvatud olukorrad, kus neid viiakse ametliku järelevalve all üle ühest kindlaksmääratud populatsioonist teise,

või

b)	nad tuuakse koduloomana pidamiseks tehistingimustesse.

2. Enne lõikes 1 sätestatud erandi kasutamist teatavad liikmesriigid komisjonile, millised hobuslaste populatsioonid poolmetsikutes tingimustes elavad ja millistes piirkondades nad asuvad.

3. Erandina artikli 58 lõikest 1 võivad liikmesriigid lubada kasutada III lisa punktis e loetletud süstitavat transponderit rohkem kui 12 kuud enne käesoleva artikli lõike 1 kohast identifitseerimisdokumendi väljastamist, tingimusel et ettevõtja dokumenteerib süstitava transponderi paigaldamisel sellelt loetava looma identifitseerimiskoodi ning kood edastatakse pädevale asutusele.

Artikkel 61

Tapamajja viidavate või ajutise identifitseerimisdokumendiga varustatud peetavate hobuslaste identifitseerimist käsitlevad erandid

1. Erandina artikli 58 lõike 2 punktist a võib pädev asutus lubada kasutada lihtsustatud identifitseerimismeetodit selliste hobuslaste puhul, keda kavatsetakse vedada tapamajja ning kelle kohta ei ole välja antud kogu eluea jooksul kehtivat identifitseerimisdokumenti vastavalt artikli 67 lõikele 1, tingimusel et

a)	asjaomased hobuslased on alla 12 kuu vanused;

b)	loomade liikumine sünniettevõttest tapamajja, mis asub samas liikmesriigis, on katkematult jälgitav.

Hobuslased tuleb vedada otse tapamajja ning selle veo ajal peavad nad olema individuaalselt identifitseeritud süstitava transponderi, tavalise või elektroonilise kõrvamärgi või sõrgatsile kinnitatava tavalise või elektroonilise tähisega, mis on loetletud vastavalt III lisa punktides a, b, c, e ja f.

2. Erandina artikli 58 lõike 2 punktist a annab pädev asutus hobuslast pidava ettevõtja taotluse alusel välja ajutise identifitseerimisdokumendi ajavahemikuks, mille jooksul artikli 67 lõike 1 kohaselt välja antud identifitseerimisdokument antakse üle kõnealusele pädevale asutusele selles dokumendis sisalduvate identifitseerimisandmete ajakohastamiseks.

Artikkel 62

Peetavate hobuslaste alternatiivsete identifitseerimismeetodite heakskiitmine

1. Liikmesriigid võivad lubada kasutada peetavate hobuslaste identifitseerimiseks sobivaid alternatiivseid meetodeid, sealhulgas selliste märkide dokumenteerimist, mis tagavad ühese seose loomise hobuslase ja kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi vahel ning näitavad, et hobuslane on läbinud identifitseerimisprotsessi.

2. Liikmesriik, kes kiidab heaks lõikes 1 sätestatud alternatiivse identifitseerimismeetodi kasutamise, tagab järgmise:

alternatiivseid identifitseerimismeetodeid kasutatakse ainult erandjuhtudel selliste hobuslaste identifitseerimiseks, kes on kantud konkreetsetesse tõuraamatutesse või keda kasutatakse konkreetsetel eesmärkidel, või selliste hobuslaste puhul, keda ei ole meditsiinilistel või looma heaoluga seotud põhjustel võimalik identifitseerida süstitava transponderi abil;

b)	iga lubatud alternatiivne identifitseerimismeetod või iga selliste meetodite kombinatsioon pakub vähemalt samu tagatisi kui süstitav transponder;

c)	hobuslase puhul kasutatava alternatiivse identifitseerimismeetodiga edasi antava teabe vorming peab sobima otsingumootoriga andmebaasi sisestamiseks.

Artikkel 63

Alternatiivset identifitseerimismeetodit kasutavate ettevõtjate kohustused

1. Artikli 62 lõikes 1 ette nähtud alternatiivset identifitseerimismeetodit kasutavad ettevõtjad teevad pädevale asutusele ja vajaduse korral teistele ettevõtjatele kättesaadavaks identifitseerimisteabele juurdepääsu vahendid või vastutavad hobuslase identiteedi eest, kui kõnealune asutus või ettevõtja seda kontrollib.

2. Kui alternatiivsed identifitseerimismeetodid põhinevad hobuslase omadustel, mis võivad aja jooksul muutuda, esitab ettevõtja pädevale asutusele vajaliku teabe artiklis 62 osutatud identifitseerimisdokumendi ja artiklis 64 osutatud andmebaasi ajakohastamiseks.

3. Aretusühingud ja võistlus- või võidusõiduhobustega tegelevad rahvusvahelised liidud või organisatsioonid võivad nõuda, et hobuslased, kes on identifitseeritud artiklis 62 ette nähtud alternatiivse identifitseerimismeetodi abil, tuleb identifitseerida süstitava transponderi paigaldamise teel, et neid saaks kanda või registreerida tõuraamatusse hobuseliikidesse kuuluvate tõupuhaste aretusloomadena või et hobuseid saaks registreerida võistlusel või võiduajamisel osalemiseks.

2. PEATÜKK

Elektrooniline andmebaas

Artikkel 64

Eeskirjad peetavate hobuslaste elektroonilises andmebaasis säilitatava teabe kohta

Pädev asutus säilitab määruse (EL) 2016/429 artikli 109 lõike 1 punktis d osutatud teavet peetavate hobuslaste kohta elektroonilises andmebaasis vastavalt järgmistele eeskirjadele:

ettevõtete puhul, kus kõnealuseid hobuslasi harilikult peetakse, tuleb dokumenteerida

i)	ettevõttele määratud kordumatu registreerimisnumber;

ii)	ettevõtet käitava ettevõtja nimi ja aadress;

iga harilikult ettevõttes peetava hobuslase puhul tuleb dokumenteerida

i)	kordumatu kood;

ii)	võimaluse korral looma identifitseerimiskood, mis on esitatud füüsilisel identifitseerimisvahendil;

iii)	süstitava transponderi lugemisseade, kui süstitava transponderi kasutamist ei ole heaks kiitnud selle liikmesriigi pädev asutus, kus hobuslane identifitseeriti vastavalt artikli 58 lõikele 2;

iv)	kogu teave looma jaoks välja antud uute identifitseerimisdokumentide, selliste dokumentide duplikaatide või asendusdokumentide kohta;

v)	loomaliik;

vi)	looma sugu koos kastreerimiskuupäeva märkimise võimalusega;

vii)	hobuslast pidava ettevõtja poolt teatatud sünnikuupäev ja -riik;

viii)

ettevõttes aset leidnud loomuliku surma või kadumise kuupäev, mille on teatanud hobuslast pidav ettevõtja, või kõnealuse looma tapmise kuupäev;

ix)	identifitseerimisdokumendi välja andnud pädeva asutuse või sellekohase ülesande saanud väljaandva asutuse nimi ja aadress;

x)	identifitseerimisdokumendi väljaandmise kuupäev;

kordumatu kood dokumenteeritakse iga looma puhul, keda peetakse ettevõttes kauem kui 30 päeva, välja arvatud järgmistel juhtudel:

i)	kuni 90-päevasel ajavahemikul võistlustel, võiduajamistel, näitustel, harjutustel või veokatsetel osalevad hobuslased;

ii)	aretamiseks ettenähtud isased hobuslased, keda peetakse paaritushooajal;

iii)	aretamiseks ettenähtud emased hobuslased, keda peetakse kuni 90 päeva.

3. PEATÜKK

Identifitseerimisdokument

Artikkel 65

Peetavate hobuslaste kogu eluea jooksul kehtiv identifitseerimisdokument

1. Kogu eluea jooksul kehtiv identifitseerimisdokument sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	süstitava transponderi või kõrvamärgi abil esitatav looma identifitseerimiskood;

looma eluajaks määratud kordumatu kood, millesse on kodeeritud

elektrooniline andmebaas, millesse pädev asutus või väljaandev asutus salvestas teabe, mis on vajalik selleks, et anda välja artikli 58 lõike 1 punktis b osutatud esmane kogu eluea jooksul kehtiv identifitseerimisdokument ning vajaduse korral kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi asendusdokument, millele on osutatud artikli 69 lõike 2 punktis b;

ii)	individuaalse hobuslase numbriline identifitseerimiskood, mis on jäädvustatud kõnealuses andmebaasis;

c)	loomaliik;

d)	looma sugu koos kastreerimiskuupäeva märkimise võimalusega;

e)	hobuslast pidava ettevõtja poolt teatatud sünnikuupäev ja -riik;

f)	välja andnud pädeva asutuse või sellekohase ülesande saanud väljaandja nimi ja aadress;

g)	kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi väljaandmise kuupäev;

h)	füüsilise identifitseerimisvahendi asendamist ning asendatud füüsilisel identifitseerimisvahendil esitatud looma identifitseerimiskoodi käsitlev teave, kui see on asjakohane;

kui see on asjakohane, siis

valideerimismärgis, mille on kuni neljaks aastaks välja andnud ja kogu eluea jooksul kehtivale identifitseerimisdokumendile lisanud pädev asutus või asutus, kellele see ülesanne oli delegeeritud; märgisega dokumenteeritakse, et loom elab harilikult ettevõttes, mida pädev asutus peab vähese loomaterviseriskiga ettevõtteks, sest seal toimuvad sageli loomatervise ülevaatused, täiendavad identsuskontrollid ja terviseuuringud ning ettevõttes ei toimu loomulikku paaritamist, välja arvatud selleks ette nähtud ja eraldatud ruumides; välja antud valideerimismärgise kehtivusaega saab pikendada;

või

ii)

litsents, mille on kuni neljaks aastaks välja andnud ja kogu eluea jooksul kehtivale identifitseerimisdokumendile lisanud Rahvusvahelisse Ratsaspordi Föderatsiooni kuuluv riiklik ratsaspordiliit seoses hobuvõistlustel osalemisega või võiduajamistega tegelev pädev asutus seoses võiduajamistel osalemisega; litsentsiga dokumenteeritakse, et vähemalt kaks korda aastas toimub veterinaararsti ülevaatus, sealhulgas ülevaatused, mis on vajalikud regulaarseks hobuste gripi vastaseks vaktsineerimiseks, ning ülevaatused, mis on vajalikud looma viimiseks teistesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse; välja antud litsentsi kehtivust saab pikendada.

2. Registreeritud hobuslaste ja artikli 62 kohaselt identifitseeritud hobuslaste kogu eluea jooksul kehtiv identifitseerimisdokument sisaldab lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele vähemalt järgmist teavet:

a)	looma kujutis ja kirjeldus koos võimalusega seda teavet ajakohastada;

b)	vajaduse korral üksikasjalik teave alternatiivsete identifitseerimismeetodite kohta;

c)	vajaduse korral teave tõu kohta vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/1940 lisale;

vajaduse korral teave, mis on vajalik kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi kasutamiseks spordi otstarbel kooskõlas võistlus- või võidusõiduhobustega tegelevate asjaomaste organisatsioonide nõuetega, sealhulgas teave loetellu kantud või sinna kandmata taude hõlmavate uuringute ja nende vastu vaktsineerimise kohta, mis on vajalikud võistlustel ja võiduajamistel osalemiseks ning lõike 1 punkti i alapunktis ii osutatud loa saamiseks.

Artikkel 66

Hobuslasi pidavate ettevõtjate kohustused seoses kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendiga

1. Hobuslasi pidavad ettevõtjad tagavad, et kõnealuste loomadega on alati kaasas nende kogu eluea jooksul kehtiv identifitseerimisdokument.

2. Erandina lõikest 1 ei nõuta ettevõtjatelt, et nad tagaksid, et peetavate hobuslastega on kaasas nende kogu eluea jooksul kehtiv identifitseerimisdokument, kui kõnealused loomad

a)	on tallis või karjamaal ning peetavat hobuslast pidav ettevõtja või ettevõtja, kes käitab ettevõtet, kus kõnealust looma peetakse, saab kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi viivitamata esitada;

viiakse ajutiselt ratsa, veokis, vankri ees või jalutades kas

i)	sellise ettevõtte lähedusse, kus looma liikmesriigis peetakse,

või

ii)	rändkarjatamise ajal suvekarjamaadele või sealt ära, tingimusel et lähteettevõttes on võimalik esitada kogu eluea jooksul kehtiv identifitseerimisdokument;

c)	on võõrutamata hobuslased, kes on kaasas oma ema või toitva märaga;

d)	osalevad treeningul või katsetel hobuvõistluse, võiduajamise või sellise ürituse jaoks, mille tõttu nad peavad ajutiselt lahkuma ettevõttest, kus treening, võistlus, võiduajamine või üritus toimub;

e)	viiakse või veetakse ära hädaolukorras, mis on seotud loomade enda või selle ettevõttega, kus neid peetakse.

3. Hobuslasi pidavad ettevõtjad ei vii hobuslast, kellega on kaasas artikli 61 lõikes 2 osutatud ajutine dokument, tapamajja.

4. Pärast hobuslase surma või kadumist tagastavad hobuslasi pidavad ettevõtjad kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi kordumatu koodi järgi kindlaks tehtud välja andnud pädevale asutusele või väljaandvale asutusele, kellele ülesanne oli delegeeritud.

Artikkel 67

Pädeva asutuse kohustused seoses kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi duplikaadi väljaandmise ja selle dokumendi asendamisega

1. Ettevõtja taotluse korral annab pädev asutus või sellekohase ülesande saanud väljaandev asutus välja kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi duplikaadi, kui peetava hobuslase identsuse saab kindlaks teha ja ettevõtja kas

a)	teatas looma jaoks välja antud kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi kadumisest

või

b)	ei identifitseerinud looma artikli 58 lõike 2 punktis a sätestatud ajavahemike jooksul.

2. Ettevõtja taotluse korral või omal algatusel annab pädev asutus välja kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi asendusdokumendi, kui looma identsust ei saa kindlaks teha ning ettevõtja kas

a)	teatas looma jaoks välja antud kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi kadumisest

või

b)	ei täitnud artikli 58 lõike 2 punktis b sätestatud identifitseerimisnõudeid.

Artikkel 68

Pädeva asutuse kohustused seoses uue kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi väljaandmisega registreeritud hobuslase jaoks

Kui identifitseeritud hobuslasest saab registreeritud hobuslane ja kogu eluea jooksul kehtivat identifitseerimisdokumenti ei saa kohandada vastavalt artikli 65 lõikes 2 sätestatud nõuetele, annab pädev asutus või sellekohase ülesande saanud väljaandev asutus hobuslast pidava ettevõtja taotluse alusel välja uue kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi, millega asendatakse varasem identifitseerimisdokument ja mis sisaldab artikli 65 lõigete 1 ja 2 kohaselt nõutavat teavet.

Artikkel 69

Pädeva asutuse kohustused seoses identifitseerimisdokumentide duplikaatide väljaandmise, nende dokumentide asendamise ja uute dokumentide väljaandmisega

1. Pädev asutus või sellekohase ülesande saanud väljaandev asutus sisestab teabe, mis käsitleb artikli 67 kohast identifitseerimisdokumendi duplikaadi või asendusdokumendi väljaandmist või artikli 68 kohast uue identifitseerimisdokumendi väljaandmist, artiklis 64 osutatud elektroonilisse andmebaasi.

2. Pädev asutus või sellekohase ülesande saanud väljaandev asutus

a)	kannab kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi duplikaati ja uude kogu eluea jooksul kehtivasse identifitseerimisdokumenti loomale artikli 65 lõike 1 punkti b kohaselt esmase kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi väljaandmisel määratud kordumatu koodi,

või

b)	kannab kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi asendusdokumenti hobuslasele kõnealuse dokumendi väljaandmisel määratud kordumatu koodi.

V JAOTIS

PEETAVATE KOERTE, KASSIDE JA VALGETUHKRUTE, KAAMELLASTE JA HIRVLASTE, TEHISTINGIMUSTES PEETAVATE LINDUDE NING RÄNDTSIRKUSTES JA LOOMADE ETTEASTETES OSALEVATE PEETAVATE MAISMAALOOMADE JÄLGITAVUS

1. PEATÜKK

Peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute jälgitavus

1. jagu

Identifitseerimisvahend

Artikkel 70

Koeri, kasse ja valgetuhkruid pidavate ettevõtjate kohustused seoses kõnealuste loomade identifitseerimisvahendite ja -meetodite ning nende kohaldamise ja kasutamisega

Koeri, kasse ja valgetuhkruid pidavad ettevõtjad tagavad järgmise:

a)	kõnealused loomad on teise liikmesriiki viimise ajal individuaalselt identifitseeritud süstitava transponderi abil, mis on toodud III lisa punktis e;

b)	süstitav transponder, mis looma siirdatakse, on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud;

c)	ettevõtjad teevad pädevale asutusele ja vajaduse korral teistele ettevõtjatele kättesaadavaks lugemisseadme, mis võimaldab igal ajal kontrollida looma individuaalset identifitseerimistunnust, kui siirdatud süstitav transponder ei ole saanud pädevalt asutuselt heakskiitu.

2. jagu

Identifitseerimisdokument

Artikkel 71

Peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute identifitseerimisdokument

Koeri, kasse ja valgetuhkruid pidavad ettevõtjad tagavad, et iga loomaga, keda viiakse teise liikmesriiki, on kaasas määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud identifitseerimisdokument, mis on nõuetekohaselt täidetud ja väljastatud vastavalt kõnealuse määruse artiklile 22.

3. jagu

Lemmikloomade jälgitavus

Artikkel 72

Jälgitavusnõuded seoses lemmikloomade liikumisega muul kui mittekaubanduslikul eesmärgil

Ettevõtjad tagavad, et lemmikloomade puhul, keda viiakse teise liikmesriiki muul kui mittekaubanduslikul eesmärgil, on järgitud artiklites 70 ja 71 sätestatud eeskirju.

2. PEATÜKK

Peetavate kaamellaste ja hirvlaste jälgitavus

Artikkel 73

Kaamellasi ja hirvlasi pidavate ettevõtjate kohustused seoses kõnealuste loomade identifitseerimisvahendite ja -meetodite ning nende kohaldamise ja kasutamisega

1. Kaamellasi pidavad ettevõtjad tagavad, et kõnealused loomad identifitseeritakse individuaalselt kas

a)	III lisa punktis a loetletud tavaliste kõrvamärkidega, mis on kinnitatud looma mõlema kõrva külge ning millele on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult märgitud looma identifitseerimiskood,

või

b)	III lisa punktis e loetletud süstitava transponderiga, mis näitab loetavalt ja kustumatult looma identifitseerimiskoodi.

2. Hirvlasi pidavad ettevõtjad tagavad, et kõnealused loomad identifitseeritakse individuaalselt ühega järgmistest identifitseerimismeetoditest:

a)	III lisa punktis a loetletud tavalised kõrvamärgid, mis on kinnitatud looma mõlema kõrva külge ning millele on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult märgitud looma identifitseerimiskood,

või

b)	III lisa punktis e loetletud süstitav transponder, mis näitab loetavalt ja kustumatult looma identifitseerimiskoodi,

või

c)	III lisa punktis g loetletud tätoveering, millega loom on varustatud ja millel on kustumatult esitatud looma identifitseerimiskood.

3. Kaamellasi ja hirvlasi pidavaid ettevõtteid käitavad ettevõtjad tagavad järgmise:

a)	kõnealused loomad varustatakse identifitseerimisvahenditega sünniettevõttes;

b)	identifitseerimisvahendeid ei eemaldata, muudeta ega asendata ilma pädeva asutuse loata;

c)	ettevõtjad teevad pädevale asutusele ja vajaduse korral teistele ettevõtjatele kättesaadavaks lugemisseadme, mis võimaldab igal ajal kontrollida looma individuaalset identifitseerimistunnust, kui siirdatud süstitav transponder ei ole saanud pädevalt asutuselt heakskiitu.

Artikkel 74

Erand põhjapõtru pidavatele ettevõtjatele

Erandina artikli 73 lõike 2 nõuetest tagavad põhjapõtru pidavad ettevõtjad, et kõik nende ettevõttes peetavad põhjapõdrad on identifitseeritud alternatiivse meetodiga, mille on heaks kiitnud liikmesriigi pädev asutus.

Artikkel 75

Liikmesriikide kohustused seoses peetavate kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimisvahenditega

1. Liikmesriigid tagavad, et III lisa punktides a, e ja g loetletud identifitseerimisvahendid vastavad järgmistele nõuetele:

a)	nendel on esitatud looma identifitseerimiskood;

b)	need on heaks kiitnud selle liikmesriigi pädev asutus, kus kaamellasi ja hirvlasi peetakse.

2. Liikmesriigid kehtestavad järgmisi toiminguid reguleeriva korra:

a)	tootjate poolne heakskiidu taotlemine nende territooriumil peetavate kaamellaste ja hirvlaste identifitseerimisvahendite jaoks;

b)	kaamellasi ja hirvlasi pidavaid ettevõtteid käitavate ettevõtjate poolne identifitseerimisvahendi määramise taotlemine.

3. PEATÜKK

Tehistingimustes peetavate lindude jälgitavus

Artikkel 76

Papagoilasi pidavate ettevõtjate kohustused seoses kõnealuste loomade identifitseerimisvahendite ja -meetodite ning nende kohaldamise ja kasutamisega

1. Papagoilasi pidavad ettevõtjad tagavad, et kui kõnealuseid loomi veetakse teise liikmesriiki, siis on nad individuaalselt identifitseeritud ühega järgmistest identifitseerimisvahenditest:

a)	III lisa punktis h loetletud jalarõngas, mis on kinnitatud looma vähemalt ühe jala külge ning millele on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult märgitud looma identifitseerimiskood,

või

b)	III lisa punktis e loetletud süstitav transponder, mis näitab loetavalt ja kustumatult looma identifitseerimiskoodi,

või

c)	III lisa punktis g loetletud tätoveering, millega loom on varustatud ja millel on loetavalt ja kustumatult esitatud looma identifitseerimiskood.

2. Papagoilasi pidavad ettevõtjad

a)	tagavad, et pädev asutus on heaks kiitnud lõike 1 punktis b osutatud identifitseerimisvahendi;

b)	teevad pädevale asutusele ja vajaduse korral teistele ettevõtjatele kättesaadavaks lugemisseadme, mis võimaldab igal ajal kontrollida looma individuaalset identifitseerimistunnust, kui pädev asutus ei ole heaks kiitnud lõike 1 punktis b osutatud identifitseerimisvahendit.

4. PEATÜKK

Rändtsirkustes või loomade etteastetes osalevate peetavate maismaaloomade jälgitavus

1. jagu

Rändtsirkustes ja loomade etteastetes osalevate peetavate maismaaloomade liikumis- ja identifitseerimisdokumendid

Artikkel 77

Pädeva asutuse kohustused seoses rändtsirkustes ja loomade etteastetes osalevate peetavate maismaaloomade liikumisdokumentidega

1. Pädev asutus annab välja määruse (EL) 2016/429 artikli 117 punktis b sätestatud liikumisdokumendi kõikide rändtsirkustes ja loomade etteastetes osalevate peetavate maismaaloomade jaoks, kes kavatsetakse viia teise liikmesriiki, välja arvatud jäneselised, närilised, mesilased ja kimalased.

2. Pädev asutus tagab, et lõikega 1 ette nähtud liikumisdokument sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	rändtsirkuse või loomade etteaste ärinimi;

b)	rändtsirkuse või loomade etteaste kordumatu registreerimisnumber, mille on määranud pädev asutus;

c)	rändtsirkuse või loomade etteaste käitaja nimi ja aadress;

d)	loomaliik ja loomade arv;

e)	iga looma puhul, kelle eest rändtsirkuse või loomade etteaste käitaja ei vastuta, kõnealust looma pidava ettevõtja või kõnealuse lemmiklooma omaniku nimi ja aadress;

f)	looma identifitseerimiskood, mis on esitatud artiklitega 38, 39, 45, 47, 52, 54, 58, 70, 73, 74 ja 76 ette nähtud identifitseerimisvahendiga;

g)	elektroonilise identifitseerimisvahendi liik ja asukoht, kui loom on sellega varustatud, nagu on osutatud punktis f;

h)	identifitseerimismärk ja identifitseerimisvahend (ning vajaduse korral selle asukoht), millega ettevõtja on varustanud looma, kui tegemist ei ole punktis f osutatud loomaga;

i)	kõigi loomade puhul nende rändtsirkusse või loomade etteastesse toomise ja sealt ära viimise kuupäev;

j)	identifitseerimisdokumendi välja andnud veterinaarjärelevalve ametniku nimi, aadress ja allkiri;

k)	liikumisdokumendi väljaandmise kuupäev.

Artikkel 78

Pädeva asutuse kohustused seoses rändtsirkustes ja loomade etteastetes osalevate peetavate maismaaloomade identifitseerimisdokumentidega

1. Pädev asutus annab välja määruse (EL) 2016/429 artikli 117 punktis b sätestatud identifitseerimisdokumendi kõikide rändtsirkustes ja loomade etteastetes osalevate peetavate maismaaloomade jaoks, kes kavatsetakse viia teise liikmesriiki, välja arvatud hobuseliikidesse kuuluvad loomad, linnud, koerad, kassid ja valgetuhkrud, jäneselised ning närilised.

2. Pädev asutus tagab, et lõikega 1 ette nähtud identifitseerimisdokument sisaldab järgmist teavet:

a)	looma eest vastutava ettevõtja nimi, aadress ja kontaktandmed;

b)	looma liik, sugu, värv ja kõik olulised või märgatavad eripärad või tunnused;

c)	looma identifitseerimiskood, mis on esitatud artiklitega 38, 39, 45, 47, 52, 54, 58, 70, 73, 74 ja 76 ette nähtud identifitseerimisvahendiga;

d)	elektroonilise identifitseerimisvahendi liik ja asukoht, kui loom on sellega varustatud, nagu on osutatud punktis c;

e)	identifitseerimismärk ja identifitseerimisvahend (ning vajaduse korral selle asukoht), millega ettevõtja on varustanud looma, kui tegemist ei ole punktis c osutatud loomaga;

f)	vajaduse korral looma vaktsineerimist käsitlevad andmed;

g)	vajaduse korral looma ravi käsitlevad andmed;

h)	diagnostilisi uuringuid käsitlevad andmed;

i)	identifitseerimisdokumendi välja andnud pädeva asutuse nimi ja aadress;

j)	identifitseerimisdokumendi väljaandmise kuupäev.

Artikkel 79

Pädeva asutuse kohustused seoses rändtsirkustes ja loomade etteastetes osalevate peetavate lindude identifitseerimisdokumentidega

1. Pädev asutus annab välja määruse (EL) 2016/429 artikli 117 punktis b sätestatud identifitseerimisdokumendi rändtsirkustes ja loomade etteastetes osalevale peetavate lindude rühmale, kui see kavatsetakse viia teise liikmesriiki.

2. Pädev asutus tagab, et lõikega 1 ette nähtud identifitseerimisdokument sisaldab järgmist teavet:

a)	lindude eest vastutava ettevõtja nimi, aadress ja kontaktandmed;

b)	linnuliik;

c)	identifitseerimiskood, identifitseerimisvahend ja selle asukoht, kui linnud on sellega varustatud;

d)	vajaduse korral lindude vaktsineerimist käsitlevad andmed;

e)	vajaduse korral lindude ravi käsitlevad andmed;

f)	diagnostilisi uuringuid käsitlevad andmed;

g)	identifitseerimisdokumendi välja andnud pädeva asutuse nimi ja aadress;

h)	identifitseerimisdokumendi väljaandmise kuupäev.

VI JAOTIS

HAUDEMUNADE JÄLGITAVUS

Artikkel 80

Ettevõtjate kohustused seoses haudemunade jälgitavusega

Kodulinde pidavaid ettevõtteid ja haudejaamu käitavad ettevõtjad tagavad, et iga haudemuna on märgistatud haudemunade päritoluettevõtte kordumatu heakskiidunumbriga.

VII JAOTIS

PEETAVATE MAISMAALOOMADE JÄLGITAVUS PÄRAST NENDE LIITU SISENEMIST

Artikkel 81

Ettevõtjate kohustused seoses peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, hirvlaste ja kaamellaste identifitseerimisvahendite ja -meetoditega pärast nende liitu sisenemist

1. Kui peetavad veised, lambad, kitsed, sead, hirvlased või kaamellased on identifitseerimisvahenditega varustatud kolmandates riikides või territooriumidel, siis tagavad kõnealuste loomade esmase saabumise ettevõtteid käitavad ettevõtjad, et loomad identifitseeritakse nõuetekohaselt artiklitega 38, 39, 45, 47, 52, 54, 73 ja 74 ette nähtud identifitseerimisvahenditega.

2. Kui peetavad veised, lambad, kitsed, sead, hirvlased või kaamellased pärinevad liikmesriigist ja on identifitseeritud vastavalt liidu eeskirjadele, siis teevad kõnealuste loomade esmase saabumise ettevõtteid käitavad ettevõtjad pärast loomade kolmandast riigist liitu sisenemist ja juhul, kui nad jäävad liitu, kindlaks et loomad on nõuetekohaselt identifitseeritud artiklitega 38, 39, 45, 47, 52, 54, 73 ja 74 ette nähtud identifitseerimisvahenditega.

3. Ettevõtjad ei kohalda lõigetes 1 ja 2 osutatud eeskirju selliste peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, hirvlaste või kaamellaste suhtes, kes kavatsetakse viia liikmesriigis asuvasse tapamajja, tingimusel et loomad tapetakse viie päeva jooksul pärast nende liitu sisenemist.

Artikkel 82

Liikmesriikide kohustused seoses peetavate veiste, lammaste, kitsede, sigade, hirvlaste ja kaamellaste identifitseerimisvahendite ja -meetoditega pärast nende liitu sisenemist

Liikmesriigid kehtestavad korra, mida järgivad artikli 81 lõikes 2 osutatud loomi pidavaid ettevõtteid käitavad ettevõtjad, et taotleda identifitseerimisvahendite määramist nende ettevõttele.

Artikkel 83

Ettevõtjate kohustused seoses hobuseliikidesse kuuluvate peetavate loomade identifitseerimisvahendite ja -meetoditega pärast nende liitu sisenemist

Hobuseliikidesse kuuluvaid loomi pidavad ettevõtjad tagavad, et pärast hobuslaste sisenemist liitu ning juhul, kui nad jäävad liitu, identifitseeritakse hobuslased vastavalt artiklile 58 pärast määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punkti 16 alapunktis a määratletud tolliprotseduuri lõpetamise kuupäeva.

IV OSA

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 84

Kehtetuks tunnistamine

Alates 21. aprillist 2021 tunnistatakse kehtetuks järgmised õigusaktid:

—	määrus (EÜ) nr 509/1999,

—	määrus (EÜ) nr 2680/99,

—	otsus 2000/678/EÜ,

—	otsus 2001/672/EÜ,

—	määrus (EÜ) nr 911/2004,

—	otsus 2004/764/EÜ,

—	määrus (EÜ) nr 644/2005,

—	määrus (EÜ) nr 1739/2005,

—	otsus 2006/28/EÜ,

—	otsus 2006/968/EÜ,

—	otsus 2009/712/EÜ,

—	rakendusmäärus (EL) 2015/262.

Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 85

Määruse (EÜ) nr 1739/2005 kehtetuks tunnistamisega seotud üleminekumeetmed

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 84 kohaldamist, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1739/2005 artiklit 5 ning artikli 7 lõikeid 1 ja 2 loomaregistri ning loomapasside kohta, samuti kõnealuse määruse I, III ja IV lisa kuni kuupäevani, mille määrab kindlaks komisjon määruse (EL) 2016/429 artikli 120 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktis.

Artikkel 86

Rakendusmääruse (EL) 2015/262 kehtetuks tunnistamisega seotud üleminekumeetmed

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 84 kohaldamist,

a)	kohaldatakse liidus sündinud hobuslaste identifitseerimise tähtaegu, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2015/262 artikli 12 lõigetes 1 ja 2, kuni kuupäevani, mille määrab kindlaks komisjon määruse (EL) 2016/429 artikli 120 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktis;

b)	kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2015/262 artiklis 37 sätestatud eeskirju, mis käsitlevad inimtoiduks tapmisele kuuluvaid liidus sündinud hobuslasi ja manustatud ravimeid, kuni kuupäevani, mille määrab kindlaks komisjon määruse (EL) 2019/6 artikli 109 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis;

c)	kohaldatakse liidus sündinud hobuslaste identifitseerimisdokumentide vormi ja sisu käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2015/262 I lisas, kuni kuupäevani, mille määrab kindlaks komisjon määruse (EL) 2016/429 artikli 120 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktis.

Artikkel 87

Peetavate maismaaloomade identifitseerimisega seotud üleminekumeetmed

1. Määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklite 1–10, määruse (EÜ) nr 21/2004 ja direktiivi 2008/71/EÜ ning nende alusel vastuvõetud õigusaktide kohaldamist jätkatakse kuni 21. aprillini 2021.

2. Enne 21. aprilli 2021 määruse (EÜ) nr 1760/2000, määruse (EÜ) nr 21/2004 ja direktiivi 2008/71/EÜ kohaselt ning nende alusel vastu võetud õigusaktide kohaselt identifitseeritud peetavad veised, lambad, kitsed ja sead loetakse käesoleva määruse kohaselt identifitseerituks.

3. Enne 21. aprilli 2021 rakendusmääruse (EL) 2015/262 kohaselt identifitseeritud peetavad hobuslased loetakse käesoleva määruse kohaselt identifitseerituks.

4. Enne 21. aprilli 2021 kohaldatavate riiklike õigusaktide kohaselt identifitseeritud peetavad kaamellased ja hirvlased loetakse käesoleva määruse kohaselt identifitseerituks.

5. Enne 21. aprilli 2021 direktiivi 92/65/EMÜ kohaselt identifitseeritud peetavad papagoilased loetakse käesoleva määruse kohaselt identifitseerituks.

Artikkel 88

Pädevate asutuste hallatavates registrites säilitatavate andmetega seotud üleminekumeetmed

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse artiklites 18–21 osutatud teave olemasolevate ettevõtete ja ettevõtjate kohta, kellele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 279 lõikes 1, on 21. aprilliks 2021 iga ettevõtte ja ettevõtja puhul lisatud pädevate asutuste hallatavatesse registritesse.

Artikkel 89

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuni 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2) Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiiv 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64).

(3) Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiv 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54).

(4) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (ELT L 343, 22.12.2009, lk 74).

(5) Nõukogu 25. juuni 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1255/97 ühenduse kriteeriumide kohta kontrollpunktidele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta (EÜT L 174, 2.7.1997, lk 1).

(6) Komisjoni 7. jaanuari 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 139/2013, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil liitu (ELT L 47, 20.2.2013, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).

(9) Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).

(10) Nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiiv 2008/71/EÜ sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta (ELT L 213, 8.8.2008, lk 31).

(11) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/156/EÜ hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (ELT L 192, 23.7.2010, lk 1).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 (ELT L 178, 28.6.2013, lk 1).

(14) Komisjoni 21. oktoobri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1739/2005, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded tsirkuseloomade liikumiseks liikmesriikide vahel (ELT L 279, 22.10.2005, lk 47).

(15) Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21).

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1).

(17) Komisjoni 17. veebruari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/262, milles sätestatakse hobuslaste identifitseerimise meetodeid käsitlevad eeskirjad kooskõlas nõukogu direktiividega 90/427/EMÜ ja 2009/156/EÜ (hobusepassi käsitlev määrus) (ELT L 59, 3.3.2015, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.6.2016, lk 66).

(19) Komisjoni 13. juuli 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1940, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1012 seoses tõupuhaste aretushobuslaste põlvnemistunnistuse sisu ja vormiga hobuslase ühes eluaegses identifitseerimisdokumendis (ELT L 275, 25.10.2017, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43).

(21) Komisjoni 8. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 509/1999 piisonitele (Bison bison spp.) kõrvamärkide kinnitamiseks sätestatud maksimaalse ajavahemiku pikendamise kohta (EÜT L 60, 9.3.1999, lk 53).

(22) Komisjoni 17. detsembri 1999. aasta määrus (EMÜ) nr 2680/1999, millega kiidetakse heaks kultuuri- ja spordiüritusteks ettenähtud pullide identifitseerimise süsteem (EÜT L 326, 18.12.1999, lk 16).

(23) Komisjoni 23. oktoobri 2000. aasta otsus 2000/678/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad põllumajandusettevõtete registreerimiseks riiklikes seakasvatuse andmebaasides vastavalt nõukogu direktiivile 64/432/EMÜ (EÜT L 281, 7.11.2000, lk 16).

(24) Komisjoni 20. augusti 2001. aasta otsus 2001/672/EÜ, millega kehtestatakse erieeskirjad, mida kohaldatakse suveperioodil mägipiirkondades karjatatavate veiste liikumise suhtes (EÜT L 235, 4.9.2001, lk 23).

(25) Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 911/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1760/2000 kõrvamärkide, loomapasside ja põllumajandusettevõtete registrite kohta (ELT L 163, 30.4.2004, lk 65).

(26) Komisjoni 22. oktoobri 2004. aasta otsus 2004/764/EÜ teatavatele Madalmaade looduskaitsealadel peetavatele veistele kõrvamärkide kinnitamiseks sätestatud maksimumtähtaja pikendamise kohta (ELT L 339, 16.11.2004, lk 9).

(27) Komisjoni 27. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 644/2005 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1760/2000 sätestatud heakskiidetud loomakasvatusettevõtetes kultuuri- ja ajalooga seotud eesmärkidel peetavate veiste identifitseerimise erisüsteemi lubamise kohta (ELT L 107, 28.4.2005, lk 18).

(28) Komisjoni 18. jaanuari 2006. aasta otsus 2006/28/EÜ teatavatele veistele kõrvamärkide kinnitamise maksimumtähtaja pikendamise kohta (ELT L 19, 24.1.2006, lk 32).

(29) Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta otsus 2006/968/EÜ, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise suuniste ja korra osas (ELT L 401, 30.12.2006, lk 41).

(30) Komisjoni 18. septembri 2009. aasta otsus 2009/712/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/73/EÜ seoses Interneti-põhiste teabelehekülgedega, kus esitatakse liikmesriikide poolt vastavalt ühenduse veterinaaria- ja zootehnilistele õigusaktidele heakskiidetud asutuste ja laborite loetelud (ELT L 247, 19.9.2009, lk 13).

I LISA

II osa I jaotise 2., 3. ja 4. peatükis osutatud heakskiitmise nõuded ettevõtetele

1. osa

Artiklis 5 osutatud heakskiitmise nõuded kabiloomade kogumise ettevõtetele

Artiklis 5 osutatud, isoleerimise ja bioturvalisuse meetmetega seotud nõuded kabiloomade kogumise ettevõtetele on järgmised:

a)	kabiloomade jaoks peavad olema nõuetekohased isoleerimisehitised;

b)	ettevõttes tohivad samaaegselt viibida ainult samasse kabiloomade kategooriasse kuuluvad üht liiki ja sama tervisestaatusega loomad;

c)	tagatud peab olema reovee kogumine asjakohase süsteemi abil;

d)	alad, kus kabiloomi hoitakse, samuti kõik läbikäigud ning loomadega kokku puutunud materjal ja vahendid tuleb pärast iga kabiloomade partii lahkumist puhastada ja desinfitseerida; vajaduse korral tuleb need puhastada enne iga uue kabiloomade partii saabumist kooskõlas kehtestatud töökorraga;

e)	pärast puhastamist ja desinfitseerimist ning enne iga uue kabiloomade partii saabumist tuleb kabiloomade pidamise ehitistes teha nõuetekohane sanitaarpaus.

Artiklis 5 osutatud, ehitiste ja vahenditega seotud nõuded kabiloomade kogumise ettevõtetele on järgmised:

a)	ettevõttel peavad olema sobivad vahendid ja ehitised kabiloomade peale- ja mahalaadimiseks;

b)	ettevõttel peavad olema kabiloomade majutamiseks sobivad ruumid, mis on ehitatud nii, et takistatud on kontakt väljaspool asuvate kariloomadega ja otsene kokkupuude isoleerimisruumidega ning lihtne on loomi kontrollida ja sooritada kõiki vajalikke raviprotseduure;

c)	ettevõttel peab olema sobiv ala allapanu, sööda ja sõnniku ladustamiseks;

d)	alad, kus kõnealuseid loomi peetakse, samuti läbikäigud, põrandad, seinad, kaldteed ja kõik muud materjalid või vahendid, mis nende loomadega kokku puutuvad, peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad;

e)	ettevõttel peavad olema sobivad vahendid kabiloomade jaoks kasutatavate ehitiste, vahendite ja veovahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

Artiklis 5 osutatud, töötajatega seotud nõuded kabiloomade kogumise ettevõtetele on järgmised:

neil peavad olema asjakohased oskused ja teadmised ning nad peavad olema saanud spetsiaalse väljaõppe või omandanud samaväärse praktilise kogemuse järgmistes valdkondades:

i)	ettevõttes peetavate kabiloomade käitlemine ja vajaduse korral nõuetekohane hoolitsemine nende eest;

ii)	nakkushaiguste leviku takistamiseks vajalikud desinfitseerimis- ja hügieenimeetodid.

Artiklis 5 osutatud, pädeva asutuse poolse järelevalvega seotud nõuded kabiloomade kogumise ettevõtetele on järgmised:

ettevõtja peab tagama võimaluse kasutada kontorit veterinaarjärelevalve ametnikule, kes

i)	teeb järelevalvet kabiloomade kogumise üle;

ii)	kontrollib, kas ettevõte on täitnud punktides 1, 2 ja 3 sätestatud nõuded;

iii)	annab välja kabiloomade veterinaarsertifikaate;

b)	ettevõtja peab tagama, et veterinaarjärelevalve ametnikule osutatakse tema palvel abi punkti 4 alapunkti a alapunktis i osutatud järelevalveülesannete täitmisel.

2. osa

Artiklis 6 osutatud heakskiitmise nõuded kodulindude kogumise ettevõtetele

Artiklis 6 osutatud, isoleerimise ja muude bioturvalisuse meetmetega seotud nõuded kodulindude kogumise ettevõtetele on järgmised:

a)	kodulindude jaoks peavad olema nõuetekohased isoleerimisehitised;

b)	ettevõttes tohivad samaaegselt viibida ainult samasse kodulindude kategooriasse kuuluvad üht liiki ja sama tervisestaatusega linnud;

c)	tagatud peab olema reovee kogumine asjakohase süsteemi abil;

d)	alad, kus kodulinde hoitakse, samuti kõik läbikäigud ning lindudega kokku puutunud materjal ja vahendid tuleb pärast iga kodulindude partii lahkumist puhastada ja desinfitseerida; vajaduse korral tuleb need puhastada enne iga uue kodulindude partii saabumist kooskõlas kehtestatud töökorraga;

e)	pärast puhastamist ja desinfitseerimist ning enne iga uue kodulindude partii saabumist tuleb kodulindude pidamise ehitistes teha nõuetekohane sanitaarpaus;

f)	külastajad peavad kandma kaitseriietust ja töötajad peavad kandma sobivat tööriietust ja tegutsema vastavalt ettevõtja koostatud hügieenieeskirjadele.

Artiklis 6 osutatud, ehitiste ja vahenditega seotud nõuded kodulindude kogumise ettevõtetele on järgmised:

a)	ettevõttes tohib pidada ainult kodulinde;

b)	ettevõttel peab olema sobiv ala allapanu, sööda ja sõnniku ladustamiseks;

c)	kodulinnud ei tohi kokku puutuda närilistega ega väljastpoolt ettevõtet pärinevate lindudega;

d)	alad, kus kõnealuseid loomi peetakse, samuti läbikäigud, põrandad, seinad, kaldteed ja kõik muud materjalid või vahendid, mis nende loomadega kokku puutuvad, peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad;

e)	ettevõttel peavad olema sobivad vahendid kodulindude jaoks kasutatavate ehitiste, vahendite ja veovahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks;

f)	ettevõttes peavad olema head hügieenitingimused ja võimaldada tuleb tervise seire.

Artiklis 6 osutatud, töötajatega seotud nõuded kodulindude kogumise ettevõtetele on järgmised:

neil peavad olema asjakohased oskused ja teadmised ning nad peavad olema saanud spetsiaalse väljaõppe või omandanud samaväärse praktilise kogemuse järgmistes valdkondades:

i)	ettevõttes peetavate kodulindude käitlemine ja vajaduse korral nõuetekohane hoolitsemine nende eest;

ii)	nakkushaiguste leviku takistamiseks vajalikud desinfitseerimis- ja hügieenimeetodid.

Artiklis 6 osutatud, pädeva asutuse poolse järelevalvega seotud nõuded kodulindude kogumise ettevõtetele on järgmised:

ettevõtja peab tagama võimaluse kasutada kontorit veterinaarjärelevalve ametnikule, kes

i)	teeb järelevalvet kodulindude kogumise üle;

ii)	kontrollib, kas ettevõte on täitnud punktides 1, 2 ja 3 sätestatud nõuded;

iii)	annab välja kodulindude veterinaarsertifikaate;

b)	ettevõtja peab tagama, et veterinaarjärelevalve ametnikule osutatakse tema palvel abi punkti 4 alapunkti a alapunktis i osutatud järelevalveülesannete täitmisel.

3. osa

Artiklis 7 osutatud heakskiitmise nõuded haudejaamadele

Artiklis 7 osutatud, bioturvalisuse meetmetega seotud nõuded haudejaamadele on järgmised:

a)	kodulindude haudemunad peavad pärinema heakskiidetud ettevõtetest, kus peetakse aretuslinde, või muudest heakskiidetud haudejaamadest;

b)	munad tuleb puhastada ja desinfitseerida pärast nende haudejaama saabumist ja enne inkubatsiooni või nende lähetamisel, välja arvatud juhul, kui need on päritoluettevõttes juba desinfitseeritud;

puhastada ja desinfitseerida tuleb

i)	inkubaatorid ja vahendid pärast koorumist;

ii)	pakkematerjalid pärast iga kasutamist, välja arvatud juhul, kui need on ette nähtud pärast ühekordset kasutamist hävitamiseks;

d)	tagatud peab olema reovee kogumine asjakohase süsteemi abil;

e)	külastajatele antakse kaitseriietus;

f)	töötajatele tuleb tagada asjakohane tööriietus ja hügieenieeskirju hõlmav käitumisjuhend.

Artiklis 7 osutatud, järelevalvega seotud nõuded haudejaamadele on järgmised:

a)	ettevõtja peab rakendama mikrobioloogilise kvaliteedikontrolli programmi vastavalt II lisa 1. osale;

haudejaama käitav ettevõtja peab tagama, et selle kodulinde pidava ettevõtte osalusel, kust haudemunad pärinevad, on kehtestatud kord, mille kohaselt võetakse haudejaamas proove II lisa 2. osas osutatud taudiseireprogrammis käsitletud tauditekitajate avastamiseks kõnealuse programmi täitmise eesmärgil.

Artiklis 7 osutatud, ehitiste ja vahenditega seotud nõuded haudejaamadele on järgmised:

a)	haudejaamad peavad olema füüsiliselt ja toimimise poolest eraldatud ehitistest, kus peetakse kodulinde või muid linde;

eraldi tuleb hoida järgmiste tegevustega seotud üksused ja vahendid:

i)	munade ladustamine ja sorteerimine;

ii)	munade desinfitseerimine;

iii)	eelinkubatsioon;

iv)	inkubatsioon koorutamise eesmärgil;

v)	ööpäevaste tibude soo määramine ja nende vaktsineerimine;

vi)	haudemunade ja ööpäevaste tibude pakendamine väljasaatmiseks;

c)	haudejaamas peetavad ööpäevased tibud või säilitatavad haudemunad ei tohi kokku puutuda närilistega ega väljastpoolt ettevõtet pärinevate lindudega;

d)	talitlus peab põhinema haudemunade, liikuvate vahendite ja personali ühesuunalisel liikumisel;

e)	haudejaamas peavad olema sobiv loomulik või tehisvalgustus ning õhuvoolu ja temperatuuri reguleerimise süsteemid;

f)	haudejaama põrandaid, seinu ja kõiki muid materjale või vahendeid peab olema võimalik kergesti puhastada ja desinfitseerida;

g)	ettevõttel peavad olema sobivad vahendid ööpäevaste tibude ja haudemunade jaoks kasutatavate ehitiste, vahendite ja veovahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks;

Artiklis 7 osutatud, haudemunade ja ööpäevaste tibudega kokku puutuvate töötajatega seotud nõuded haudejaamadele on järgmised:

a)	töötajatel peavad olema asjakohased oskused ja teadmised ning nad peavad olema saanud spetsiaalse väljaõppe või omandanud samaväärse praktilise kogemuse desinfitseerimis- ja hügieenimeetodite alal, mis on vajalikud nakkushaiguste leviku takistamiseks.

Artiklis 7 osutatud, pädeva asutuse poolse järelevalvega seotud nõuded haudejaamadele on järgmised:

ettevõtja peab tagama võimaluse kasutada kontorit veterinaarjärelevalve ametnikule, kes

i)	kontrollib, kas haudejaam on täitnud punktides 1–4 sätestatud nõuded;

ii)	annab välja haudemunade ja ööpäevaste tibude veterinaarsertifikaate;

b)	ettevõtja peab tagama, et veterinaarjärelevalve ametnikule osutatakse tema palvel abi punkti 5 alapunkti a alapunktis i osutatud järelevalveülesannete täitmisel.

4. osa

Artiklis 8 osutatud heakskiitmise nõuded kodulinde pidavatele ettevõtetele

Artiklis 8 osutatud, bioturvalisuse meetmetega seotud nõuded kodulinde pidavatele ettevõtetele on järgmised:

haudemunad tuleb

i)	koguda kokku korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord päevas võimalikult kiiresti pärast munemist;

ii)	puhastada ja desinfitseerida võimalikult kiiresti, välja arvatud siis, kui need desinfitseeritakse sama liikmesriigi haudejaamas;

iii)	pakkida kas uude või puhastatud ja desinfitseeritud pakkematerjali;

b)	kui ettevõttes paiknevad samaaegselt seltsidesse Galliformes ja Anseriformes kuuluvad kodulinnuliigid, siis tuleb nad üksteisest selgelt eraldada;

c)	pärast puhastamist ja desinfitseerimist ning enne iga uue kodulinnukarja saabumist tuleb kodulindude pidamise ehitistes teha nõuetekohane sanitaarpaus;

d)	külastajad peavad kandma kaitseriietust ja töötajad peavad kandma sobivat tööriietust ja tegutsema vastavalt ettevõtja koostatud hügieenieeskirjadele;

e)	tagatud peab olema reovee kogumine asjakohase süsteemi abil.

Artiklis 8 osutatud, järelevalvega seotud nõuded kodulinde pidavatele ettevõtetele on järgmised:

a)	ettevõtja peab rakendama ja järgima II lisa 2. osas osutatud taudiseireprogrammi;

b)	ettevõtja peab tagama, et selle haudejaama osalusel, kuhu haudemunad saadetakse, on kehtestatud kord, mille kohaselt võetakse haudejaamas proove II lisa 2. osas osutatud taudiseireprogrammis käsitletud tauditekitajate avastamiseks kõnealuse programmi täitmise eesmärgil.

Artiklis 8 osutatud, ehitiste ja vahenditega seotud nõuded kodulinde pidavatele ettevõtetele on järgmised:

a)	nende asukoht ja üldplaan peavad vastama asjaomasele tootmisliigile;

ettevõttes tohib pidada ainult kodulinde, kes

i)	pärinevad ettevõttest endast

või

ii)	pärinevad muust kodulinde pidavast ettevõttest

või

iii)	pärinevad heakskiidetud kodulindude haudejaamadest

või

iv)	toodi liitu lubatud kolmandatest riikidest ja territooriumidelt;

c)	tuleb takistada kodulindude kokkupuudet närilistega ja väljastpoolt pärinevate lindudega;

d)	ehitistes peavad olema head hügieenitingimused ja nendes peab olema võimalik korraldada tervisekontrolli;

e)	ettevõtte põrandaid, seinu ja kõiki muid materjale või vahendeid peab olema võimalik kergesti puhastada ja desinfitseerida;

f)	ettevõttel peavad olema asjakohased vahendid, mis sobivad asjaomase tootmisliigiga ning mida saab kasutada ehitiste, varustuse ja veovahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks selleks kõige sobivamas kohas, mis asub ettevõttes.

5. osa

Vastavalt artiklites 10 ja 11 osutatud heakskiitmise nõuded koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskustele ning kõnealuste loomade varjupaikadele

Artiklis 10 osutatud, isoleerimise ja muude bioturvalisuse meetmetega seotud nõuded koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskustele on järgmised:

a)	vastu võib võtta ainult koeri, kasse ja valgetuhkruid, kes on pärit kõnealuseid loomi pidavatest registreeritud ettevõtetest;

b)	koerte, kasside ja valgetuhkrute jaoks peavad olema nõuetekohased isoleerimisehitised;

c)	pärast puhastamist ja desinfitseerimist ning enne iga uue koerte, kasside ja valgetuhkrute partii saabumist tuleb selliste loomade pidamise ehitistes teha nõuetekohane sanitaarpaus;

d)	tagatud peab olema reovee kogumine asjakohase süsteemi abil.

Artiklis 11 osutatud, isoleerimise ja muude bioturvalisuse meetmetega seotud nõuded koerte, kasside ja valgetuhkrute varjupaikadele on järgmised:

a)	koerte, kasside ja valgetuhkrute jaoks peavad olema nõuetekohased isoleerimisehitised;

alad, kus kasse, koeri ja valgetuhkruid hoitakse, samuti kõik läbikäigud ning loomadega kokku puutunud materjal ja vahendid tuleb pärast iga kõnealuste loomade partii lahkumist puhastada ja desinfitseerida; vajaduse korral tuleb need puhastada enne iga uue selliste loomade partii saabumist kooskõlas kehtestatud töökorraga;

c)	pärast puhastamist ja desinfitseerimist ning enne iga uue koerte, kasside ja valgetuhkrute partii saabumist tuleb selliste loomade pidamise ehitistes teha nõuetekohane sanitaarpaus;

d)	tagatud peab olema reovee kogumine asjakohase süsteemi abil.

Vastavalt artiklites 10 ja 11 osutatud, ehitiste ja vahenditega seotud nõuded koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskustele ning kõnealuste loomade varjupaikadele on järgmised:

a)	kogumiskeskustel ja varjupaikadel peavad olema kõnealuste loomade majutamiseks sobivad ruumid, mis on ehitatud nii, et takistatud on kontakt väljaspool asuvate loomadega ja puudub otsene kokkupuude isoleerimisruumidega ning lihtne on loomi kontrollida ja sooritada kõiki vajalikke raviprotseduure;

b)	alad, kus kõnealuseid loomi peetakse, samuti kõik läbikäigud, põrandad, seinad ja kõik muud materjalid või vahendid, mis nende loomadega kokku puutuvad, peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad;

c)	kogumiskeskustel ja varjupaikadel peavad olema sobivad alad vastavalt allapanu, väljaheidete ja lemmikloomatoidu ladustamiseks;

d)	kogumiskeskustel ja varjupaikadel peavad olema sobivad vahendid ehitiste, töövahendite ja veovahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

6. osa

Artiklis 12 osutatud heakskiitmise nõuded kontrollpunktidele

Artiklis 12 osutatud, isoleerimise ja muude bioturvalisuse meetmetega seotud nõuded kontrollpunktidele on järgmised:

a)	kontrollpunktid peavad olema paigutatud, projekteeritud, ehitatud ja kasutatavad nii, et oleks tagatud piisav bioturvalisus hoidmaks ära loetellu kantud ja esilekerkivate taudide leviku muudesse ettevõtetesse ning nende ehitisi läbivate järjestikuste loomasaadetiste vahel;

b)	kontrollpunkt peab olema ehitatud, varustatud ja kasutatav nii, et oleks tagatud võimalus hõlpsalt teha puhastus- ja desinfitseerimistöid; kohapeal tuleb tagada veovahendite pesemise võimalus;

c)	kontrollpunktides peavad olema sobivad ehitised loomataudiga nakatumises kahtlustatavate loomade eraldi isoleerimiseks;

kahe järjestikuse loomasaadetise vahel tuleb teha nõuetekohane sanitaarpaus, mida vajaduse korral kohandatakse vastavalt sellele, kas loomad pärinevad sarnasest piirkonnast, tsoonist või veoruumist või kas nende tervisestaatus on sama; eelkõige ei tohi kontrollpunktides loomi viibida vähemalt 24 tunni jooksul pärast kuni kuuepäevast kasutamist ning puhastus- ja desinfitseerimistööde tegemist ning enne uue loomasaadetise saabumist;

enne loomade vastuvõtmist peavad kontrollpunktide käitajad

i)	olema alustanud puhastus- ja desinfitseerimistöid 24 tunni jooksul pärast kõigi varem kontrollpunktis peetud loomade lahkumist;

ii)	tagama, et loomad ei sisene kontrollpunktidesse enne, kui puhastamis- ja desinfitseerimistööd on lõpetatud ja saanud veterinaarjärelevalve ametniku heakskiidu.

Artiklis 12 osutatud, ehitiste ja vahenditega seotud nõuded kontrollpunktidele on järgmised:

a)	need peavad olema enne ja pärast iga kasutamist puhastatud ja desinfitseeritud vastavalt veterinaarjärelevalve ametniku nõuetele;

kontrollpunktides viibivate loomadega kokku puutuvad vahendid peavad kuuluma ainult asjaomaste hoonete juurde, kui neid ei ole puhastatud ja desinfitseeritud pärast kokkupuudet loomade, nende väljaheidete või uriiniga; eelkõige peab kontrollpunkti käitaja andma kõigile kontrollpunkti sisenevatele isikutele puhta varustuse ja kaitseriietuse, mida kasutab üksnes see isik; samuti tuleb kättesaadavaks teha kõnealuste esemete puhastamiseks ja desinfitseerimiseks vajalikud vahendid;

c)	kui loomasaadetis viiakse piirdeaiast välja, tuleb eemaldada allapanu ning asendada see pärast puhastus- ja desinfitseerimistöid värske allapanuga;

d)	hoonetest ei koguta loomade sööta, allapanu, väljaheiteid ja uriini, kui neid ei ole nõuetekohaselt töödeldud, et vältida loomataudide levikut;

e)	kontrollpunktides peavad olema sobivad ehitised loomade hoidmiseks, kontrollimiseks ja läbivaatamiseks, kui see on vajalik;

f)	kontrollpunktis peab olema sobiv ala allapanu, sööda ja sõnniku ladustamiseks;

g)	tagatud peab olema reovee kogumine asjakohase süsteemi abil.

7. osa

Artiklis 13 osutatud heakskiitmise nõuded kimalasi tootvatele keskkonnast eraldatud ettevõtetele

Artiklis 13 osutatud, bioturvalisuse ja järelevalvemeetmetega seotud nõuded kimalasi tootvatele keskkonnast eraldatud ettevõtetele on järgmised:

a)	ettevõtja peab tagama, kontrollima ja dokumenteerima sisekontrollide abil, et väikse tarumardika sisenemine ettevõttesse on välistatud ja et nende olemasolu ettevõttes on tuvastatav.

Artiklis 13 osutatud, ehitiste ja vahenditega seotud nõuded kimalasi tootvatele keskkonnast eraldatud ettevõtetele on järgmised:

a)	kimalaste tootmine peab olema eraldatud kõigist ettevõttes sellega seoses sooritatavatest toimingutest ning see peab toimuma lendavate putukate eest kaitstud ehitistes;

b)	kimalasi tuleb kogu tootmise jooksul kõnealuses hoones isoleerituna hoida;

c)	suira ladustamine ja käitlemine ehitistes peab olema kimalastest eraldatud kogu kimalaste tootmise vältel, kuni seda kasutatakse nende söötmiseks.

8. osa

Artiklis 14 osutatud heakskiitmise nõuded muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste karantiiniasutustele

Artiklis 14 osutatud, karantiini, isoleerimise ja muude bioturvalisuse meetmetega seotud nõuded muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste karantiiniasutustele on järgmised:

karantiiniasutuse iga üksus

i)	peab asuma ohutus kauguses ümbritsevatest ettevõtetest või muudest kohtadest, kus loomi peetakse, et vältida loomade nakkushaiguste ülekandumist asutustes elavate ja karantiini paigutatud loomade vahel;

ii)	peab alustama nõutavat karantiiniperioodi, kui partii viimane loom tuuakse karantiiniasutusse;

iii)	tuleb tühjendada loomadest ning puhastada ja desinfitseerida viimase partii karantiiniperioodi lõpus; seejärel tuleb üksus hoida loomadest tühjana vähemalt seitsme päeva jooksul, enne kui karantiiniasutusse tuuakse kolmandast riigist või territooriumilt liitu saabunud loomapartii;

b)	kui loomasaadetis viiakse piirdeaiast välja, tuleb kasutatud allapanu asendada pärast puhastus- ja desinfitseerimistöid värske allapanuga;

c)	hoonetest ei koguta loomade sööta, allapanu, väljaheiteid ja uriini, kui neid ei ole nõuetekohaselt töödeldud, et vältida loomataudide levikut;

d)	sissetoodavate ja väljaviidavate loomapartiide ristsaastumise vältimiseks tuleb rakendada ettevaatusabinõusid;

e)	karantiiniasutusest vabastatud loomade puhul tuleb järgida liidu nõudeid maismaaloomade liikumise kohta liikmesriikide vahel.

Artiklis 14 osutatud, järelevalve- ja kontrollimeetmetega seotud nõuded muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste karantiiniasutustele on järgmised:

a)	taudiseirekava peab hõlmama loomade nõuetekohast kontrollimist zoonooside suhtes ning seda tuleb rakendada ja ajakohastada vastavalt ettevõttes viibivate loomade arvule ja liigile ning epidemioloogilisele olukorrale ettevõttes ja selle ümbruses seoses loetellu kantud ja esilekerkivate taudidega;

b)	loomade puhul, keda kahtlustatakse loetellu kantud või esilekerkivate tauditekitajatega nakatumises või saastumises, tuleb teha kliinilised või laboriuuringud või tapajärgne analüüs;

c)	loomade nakkushaiguste suhtes vastuvõtlikke loomi tuleb vaktsineerida ja ravida, kui see on asjakohane;

d)	kui pädev asutus on andnud selleks korralduse, tuleb võimaliku taudi varaseks avastamiseks kasutada kontroll-loomi.

Artiklis 14 osutatud, ehitiste ja vahenditega seotud nõuded muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste karantiiniasutustele on järgmised:

a)	asutused peavad olema selgelt piiritletud ning tuleb kontrollida loomade ja inimeste juurdepääsu ehitistele, kus loomad paiknevad;

b)	veterinaarkontrolli eest vastutavatel töötajatel peavad olema piisavalt avarad tööruumid, sealhulgas riietus-, duši- ja tualettruumid;

c)	kättesaadavad peavad olema piisavad vahendid loomade püüdmiseks, piiramiseks, vajaduse korral fikseerimiseks ja isoleerimiseks;

d)	kättesaadavad peavad olema puhastus- ja desinfitseerimisvahendid ja -ruumid;

asutuse see osa, kus loomi peetakse, peab olema

i)	putukakindel ning varustatud õhu sisse- ja väljalaskeavaga, millel on HEPA filter, sisemise vektorikontrolliga, topeltustega ning töökorraga, kui pädev asutus on andnud korralduse konkreetsete loomatervisega seotud riskidega tegelemiseks;

ii)	tehistingimustes peetavate lindude puhul linnu-, kärbse- ja kahjurikindel;

iii)	fumigeerimiseks õhukindlalt suletav;

iv)	sobivale standardile vastav ning ehitatud viisil, mis tagab, et väljaspool asuvate loomadega kokkupuude on välistatud ning lihtne on loomi kontrollida ja sooritada kõiki vajalikke raviprotseduure;

v)	ehitatud nii, et põrandad, seinad ja kõik muud materjalid või vahendid on kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad.

9. osa

Artiklis 16 osutatud heakskiitmise nõuded maismaaloomi pidavatele kinnistele ettevõtetele

Artiklis 16 osutatud, karantiini, isoleerimise ja bioturvalisuse meetmetega seotud nõuded maismaaloomi pidavatele kinnistele ettevõtetele on järgmised:

a)	ettevõtted tohivad vastu võtta üksnes peetavaid maismaaloomi, kes on läbinud liigiomaste taudide puhul nõuetekohase karantiiniperioodi, juhul kui kõnealused loomad on pärit mujalt kui kinnisest ettevõttest;

b)	ettevõtted tohivad vastu võtta üksnes esikloomalisi, kes vastavad nõuetele, mis on sama ranged, kui Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervise koodeksi 2018. aasta väljaande artiklis 6.12.4 osutatud nõuded;

c)	vajaduse korral peavad ettevõttel olema muudest ettevõtetest toodud maismaaloomade karantiiniks vajalikud ehitised.

Artiklis 16 osutatud, järelevalve- ja kontrollimeetmetega seotud nõuded maismaaloomi pidavatele kinnistele ettevõtetele on järgmised:

taudiseirekava peab hõlmama loomade nõuetekohast kontrollimist zoonooside suhtes ning seda tuleb rakendada ja ajakohastada vastavalt ettevõttes viibivate peetavate maismaaloomade arvule ja liigile ning epidemioloogilisele olukorrale ettevõttes ja selle ümbruses seoses loetellu kantud ja esilekerkivate taudidega;

b)	peetavate maismaaloomade puhul, keda kahtlustatakse loetellu kantud või esilekerkivate tauditekitajatega nakatumises või saastumises, tuleb teha kliinilised või laboriuuringud või tapajärgne analüüs;

c)	nakkushaiguste suhtes vastuvõtlikke peetavaid maismaaloomi tuleb vaktsineerida ja ravida, kui see on asjakohane.

Artiklis 16 osutatud, ehitiste ja vahenditega seotud nõuded maismaaloomi pidavatele kinnistele ettevõtetele on järgmised:

a)	ettevõtted peavad olema selgelt piiritletud ning tuleb kontrollida loomade ja inimeste juurdepääsu ehitistele, kus loomad paiknevad;

b)	kättesaadavad on piisavad vahendid loomade püüdmiseks, piiramiseks, vajaduse korral fikseerimiseks ja isoleerimiseks;

loomade eluruumid peavad vastama sobivale standardile ning olema ehitatud viisil, mis tagab, et

i)	väljaspool asuvate loomadega kokkupuude on välistatud ning lihtne on loomi kontrollida ja sooritada kõiki vajalikke raviprotseduure;

ii)	põrandad, seinad ja kõik muud materjalid või vahendid on kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad.

II LISA

HAUDEJAAMADE MIKROBIOLOOGILISE KONTROLLI PROGRAMM NING KODULINDE PIDAVATE ETTEVÕTETE JA HAUDEJAAMADE TAUDISEIREPROGRAMMID

1. OSA

Artiklis 7 osutatud haudejaamade mikrobioloogilise kontrolli programm

Hügieenikontrolli eesmärgil rakendatav mikrobioloogilise kontrolli programm hõlmab järgmist:

a)	koguda tuleb keskkonnaproove, mille puhul tehakse bakterioloogiline uuring;

b)	proove tuleb võtta vähemalt iga kuue nädala tagant ja iga kord tuleb võtta 60 proovi.

2. OSA

Artiklis 7 osutatud haudejaamade ja artiklis 8 osutatud kodulinde pidavate ettevõtete taudiseireprogrammid

Taudiseireprogrammide eesmärk

Selle tõendamine, et heakskiidetud ettevõtetes peetavad kodulinnukarjad on vabad punktides 2 ja 3 loetletud tauditekitajatest.

Taudiseireprogrammid hõlmavad vähemalt punktis 2 osutatud tauditekitajaid ja loetletud peetavaid liike.

Loomade tervise seisukohast olulisi Salmonella serotüüpe käsitlev taudiseire

2.1.

Järgmiste tauditekitajatega nakatumise kindlakstegemine:

a)	Salmonella Pullorum: hõlmab Salmonella enterica subsp. enterica serotüübi Gallinarum biokeemilist varianti Pullorum;

b)	Salmonella Gallinarum: hõlmab Salmonella enterica subsp. enterica serotüübi Gallinarum biokeemilist varianti Gallinarum;

c)	Salmonella arizonae: hõlmab Salmonella enterica subsp. arizonae serogruppi K (O18) arizonae.

2.2.

Kodulindude sihtliigid:

a)	Salmonella Pullorum'i ja Salmonella Gallinarum'i puhul Gallus gallus, Meleagris gallopavo, Numida meleagris, Coturnix coturnix, Phasianus colchicus, Perdix perdix, Anas spp.;

b)	Salmonella arizonae puhul: Meleagris gallopavo.

2.3.	Läbivaatamine

Iga linnukari tuleb kliiniliselt läbi vaadata igal munemis- või tootmisperioodil kõnealuse haiguse avastamiseks kõige sobivamal ajal.

2.4.

Proovimaatriks:

kui see on asjakohane, tuleb kodulinde pidavas ettevõttes igast linnukarjast võtta järgmised proovid:

i)	seroloogiliseks uuringuks: veri;

ii)

bakterioloogiliseks uuringuks:

—	proovid surnud lindude kudedest, eelkõige maksast, põrnast, munasarjast, munajuhast ning niude- ja umbsoole ühinemiskohast;

—	keskkonnaproovid;

—	kaapeproovid eluslindude, eelkõige haigena tunduvate või väga seropositiivseks tunnistatud eluslindude kloaagist;

haudejaamades võetakse bakterioloogiliseks uuringuks proovid

i)	koorumata jäänud tibudelt (nimelt koorumata embrüodelt);

ii)	teisesordilistelt tibudelt;

iii)	tibude mekooniumist;

iv)	koorumiskappidest ja haudejaama seintelt pärit udusulgedelt või tolmust.

2.5.

Valimialus ja proovivõtusagedus:

kodulinde pidavas ettevõttes:

Salmonella Pullorum'i ja Salmonella Gallinarum'i puhul:

Liik	Proovivõtmise aeg		Proovivõtuks valitud lindude arv/keskkonnaproovide arv
	Aretuslinnud	Produktiivlinnud
Gallus gallus, Meleagris gallopavo, Numida meleagris, Coturnix coturnix, Phasianus colchicus, Perdix perdix ja Anas spp.	Munemise alguses	Tootmise ajal vähemalt kord aastas	60

ii)

Salmonella arizonae puhul:

Liik	Proovivõtmise aeg		Proovivõtuks valitud lindude arv/keskkonnaproovide arv
	Aretuslinnud	Produktiivlinnud
Meleagris gallopavo	Munemise alguses	Tootmise ajal vähemalt kord aastas	60

iii)

pädev asutus võib kohandada nende lindude arvu, kellelt punktide i ja ii kohaselt proove võetakse, vastavalt nakkuse teadaolevale levikule asjaomases liikmesriigis ja selle varasemale esinemissagedusele ettevõttes. Igal juhul tuleb alati võtta nakkuse avastamiseks vajalik statistiliselt piisav arv proove seroloogilisteks ja/või bakterioloogilisteks uuringuteks;

haudejaamas võetakse ja kontrollitakse proove vähemalt kord kuue nädala jooksul. Uuringud hõlmavad vähemalt

i)	üht koondproovi iga koorumiskapi tibude udusulgedest ja mekooniumist

ning

ii)

proovi kas

—	10 teisesordiliselt tibult ja 10 koorumata jäänud tibult iga proovivõtupäeval koorumiskapis asuva päritolulinnukarja kohta

või

—	20 teisesordiliselt tibult iga proovivõtupäeval koorumiskapis asuva päritolulinnukarja kohta.

2.6.

Proovide töötlemine ja uuringumeetodid:

võetud proove kasutatakse

i)	seroloogilisteks uuringuteks; (1)

ii)	bakterioloogilisteks uuringuteks, mis asendavad või täiendavad punktis i osutatud seroloogilisi uuringuid; bakterioloogiliste uuringute tegemiseks ei võeta siiski proove kodulindudelt või munadelt, mida on kaks kuni kolm nädalat enne uuringu tegemist töödeldud mikroobivastaste ravimitega;

võetud proove tuleb töödelda järgmiselt:

i)	väljaheitest/mekooniumist ning soolestikust võetud proovide puhul kasutatakse otsest rikastamist seleniidi-tsüsteiinipuljongis või muus asjakohases söötmes, mis sobib proovide jaoks, mille puhul eeldatakse muu konkureeriva mikrofloora olemasolu;

ii)

proovide puhul, milles muu konkureeriv mikrofloora on eeldatavalt vähene (näiteks koorumata jäänud embrüod), võib kasutada mitteselektiivset eelrikastamist, millele järgneb selektiivne rikastamine sojapõhises Rappaport-Vassiliadise puljongis või Müller-Kauffmanni tetrationaat-novobiotsiinipuljongis;

iii)	aseptiliselt kogutud kudede puhul toimub otsene väljakülv vähese selektiivsusega agarile (nt MacConkey agar);

iv)	Salmonella Pullorum ja Salmonella Gallinarum ei kasva hästi modifitseeritud pooltahkes Rappaport-Vassiladise söötmes (MSRV), mida liidus kasutatakse zoonootilise Salmonella spp. seireks, kuid MSRV on sobiv Salmonella arizonae puhul;

määramismeetoditega peab olema võimalik eristada Salmonella Pullorum'i ja Salmonella Gallinarum'i põhjustatud nakkuse seroloogilist reaktsiooni Salmonella Enteritidis'e vaktsiini kasutamisega seotud seroloogilisest reaktsioonist, kui kõnealust vaktsiini on kasutatud (2). Kui seire teostamisel kasutatakse seroloogilisi uuringuid, ei tohiks kõnealust vaktsiini kasutada. Vaktsineerimise puhul tuleks kasutada bakterioloogilisi uuringuid, kuid kasutatav kontrollmeetod peab võimaldama eristada avastatud tüvede hulgas elusaid vaktsiinitüvesid.

2.7.	Tulemused Linnukarja peetakse positiivseks, kui pärast punktide 2.3–2.6 kohaselt tehtud uuringute positiivset tulemust kinnitab tauditekitajatega nakatumist teine asjakohast liiki uuring.

Kodulindude seisukohast olulise Mycoplasma spp. taudiseire

3.1.

Järgmiste tauditekitajatega nakatumise kindlakstegemine:

a)	Mycoplasma gallisepticum;

b)	Mycoplasma meleagridis.

3.2.

Sihtliigid:

a)	Mycoplasma gallisepticum: Gallus gallus, Meleagris gallopavo;

b)	Mycoplasma meleagridis: Meleagris gallopavo.

3.3.	Läbivaatamine Iga linnukari tuleb kliiniliselt läbi vaadata igal munemis- või tootmisperioodil kõnealuse haiguse avastamiseks kõige sobivamal ajal.

3.4.

Proovimaatriks:

kui see on asjakohane, tuleb kodulinde pidavas ettevõttes igast linnukarjast võtta järgmised proovid:

veri;

sperma;

c)	kaapeproovid trahheast, tagasõõrmetest või kloaagist;

d)	proovid surnud lindude kudedest, eelkõige kahjustusega ööpäevaste tibude õhukottidest;

e)	proovid kalkunite munajuhast ja peenisest, eelkõige Mycoplasma meleagridis'e avastamiseks.

3.5.

Valimialus ja proovivõtusagedus:

Mycoplasma gallisepticum'i puhul:

Liik

Proovivõtmise aeg

Proovivõtuks valitud lindude arv

Aretuslinnud

Produktiivlinnud

Gallus gallus

•	16 nädala vanuselt

•	munemise alguses

•	ja seejärel iga 90 päeva tagant

Tootmise ajal iga 90 päeva tagant

•

Meleagris gallopavo

•	20 nädala vanuselt

•	munemise alguses

•	ja seejärel iga 90 päeva tagant

Tootmise ajal iga 90 päeva tagant

•

Mycoplasma meleagridis'e puhul:

Liik

Proovivõtmise aeg

Proovivõtuks valitud lindude arv

Aretuslinnud

Produktiivlinnud

Meleagris gallopavo

•	20 nädala vanuselt

•	munemise alguses

•	ja seejärel iga 90 päeva tagant

Tootmise ajal iga 90 päeva tagant

•

pädev asutus võib kohandada nende lindude arvu, kellelt punktide a ja b kohaselt proove võetakse, vastavalt nakkuse teadaolevale levikule asjaomases liikmesriigis ja selle varasemale esinemissagedusele ettevõttes. Igal juhul tuleb alati võtta statistiliselt piisav arv proove seroloogilisteks ja/või bakterioloogilisteks uuringuteks;

3.6.	Läbivaatamine, proovide võtmine ja uuringumeetodid Nakkuse esinemise kontrollimine seroloogiliste, bakterioloogiliste ja molekulaarsete uuringute abil peab toimuma heakskiidetud meetodeil, mida on tunnustanud pädev asutus.

3.7.	Tulemused Linnukarja peetakse positiivseks, kui pärast punktide 3.3–3.6 kohaselt tehtud uuringute positiivset tulemust kinnitab tauditekitajatega nakatumist teine asjakohast liiki uuring.

3. OSA

Lisateave diagnostikameetodite kohta

Laborid, mille pädev asutus on määranud võtma käesoleva lisa 1. ja 2. osas ettenähtud proove, võivad tutvuda Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste uuringute ja vaktsiinide käsiraamatu 2018. aasta väljaandega, kus on esitatud diagnostikameetodite täpsemad üksikasjalikud kirjeldused.

(1) Kohati on muude linnuliikide kui Galliformes'i puhul seroloogiliste uuringute valepositiivsete reaktsioonide osakaal lubamatult suur.

(2) Praegu ei ole olemas uuringut, millega oleks võimalik eristada, kas tegemist on Salmonella Pullorum'i ja Salmonella Gallinarum'i põhjustatud nakkusega või nende serotüüpide vaktsiinide kasutamisega.

III LISA

PEETAVATE MAISMAALOOMADE IDENTIFITSEERIMISVAHENDID

Peetavate maismaaloomade identifitseerimisvahendid on järgmised:

a)	tavaline kõrvamärk;

b)	sõrgatsile kinnitatav tavaline tähis;

c)	elektrooniline kõrvamärk;

d)	vatsabool;

e)	süstitav transponder;

f)	sõrgatsile kinnitatav elektrooniline tähis;

g)	tätoveering;

h)	jalarõngas.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 314

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 5. detsember 2019

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus (EL) 2019/2033, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 ( 1 )	1
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL ( 1 )	64

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, 28. juuni 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega ( 1 )	115
	OTSUSED
*	Nõukogu Otsus (EL) 2019/2036, 25. november 2019, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogus seoses rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 17. lisa (Lennundusjulgestus) 17. muudatusettepanekuga	170

		Parandused
	*	Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1982 (millega rakendusmääruse (EL) 2017/1146 (millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit ja Jinan Meide Castings Co., Ltd toodetud tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike suhtes) kohta 20. septembril 2019 kohtuasjas T-650/17 tehtud kohtuotsuse täitmiseks taasalustatud uurimise tõttu kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit tempermalmist ja keragrafiitmalmist valatud keermestatud toruliitmike impordi registreerimise nõue) parandus ( ELT L 308, 29.11.2019 )	173


	(1) EMPs kohaldatav tekst.