4.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 313/3

PROTOKOLL

Rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni muutmise

14. mail 1966 Rio de Janeiros sõlmitud rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) osalised,

MEENUTADESICCATi soovitust luua töörühm, et töötada välja ICCATi konventsiooni muudatused [soovitus 12-10], ja sellest tulenevaid asjaomase töörühma kaudu välja töötatud muudatusettepanekute eelnõusid,

VÕTTES TEADMISEKSICCATi otsuse, mis käsitleb kalandusüksuste osalemist muudetud ICCATi konventsiooni alusel [otsus 19-13], ja ICCATi soovitust kalade kohta, mida käsitatakse tuuni ja tuunilaadsete liikidena või ookeaniliste, pelaagiliste ja pika rändega varilõpuseste liikidena [soovitus 19-01], mis on muudatusettepanekute lahutamatud osad ning mille komisjon võttis vastu koos käesoleva protokolli lõpliku vormistamisega,

ARVESTADES, et käesolevas dokumendis esitatud konventsiooni muudatusettepanekud hõlmavad uusi kohustusi,

RÕHUTADES seda, kui oluline on lõpetada oma vastavad sisesed heakskiitmismenetlused viivitamata, et käesolev protokoll saaks jõustuda kõigi lepinguosaliste suhtes nii kiiresti kui võimalik,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Konventsiooni preambulit muudetakse järgmiselt.

„Valitsused, kelle nõuetekohaselt volitatud esindajad on käesolevale dokumendile alla kirjutanud, pidades silmas oma ühist huvi Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide ning ookeaniliste, pelaagiliste ja pika rändega varilõpuseste liikide populatsioonide suhtes ning soovides teha koostööd nende kalade populatsioonide hoidmisel sellisel tasemel, mis võimaldab nende pikaajalist kaitset ja jätkusuutlikku kasutamist toiduks ja muul otstarbel, otsustavad sõlmida konventsiooni nende ressursside kaitseks ning lepivad sel eesmärgil kokku järgmises:“

Artikkel 2

Konventsiooni II ja III artiklit muudetakse järgmiselt.

„II Artikkel

Käesoleva konventsioon ühtki sätet ei tõlgendata nii, et see mõjutaks riikide õigusi, jurisdiktsiooni ja kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel. Käesolevat konventsiooni tõlgendatakse ja kohaldatakse viisil, mis on rahvusvahelise õigusega kooskõlas.

III Artikkel

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad moodustavad ja peavad ülal komisjoni nimega Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (edaspidi „komisjon“), mille ülesandeks on viia ellu käesoleva konventsiooni eesmärgid. Iga lepinguosaline on komisjoni liige.

2. Igal komisjoni liikmel on komisjonis kõige rohkem kolm esindajat. Esindajaid võivad abistada eksperdid ja nõunikud.

3. Komisjoni otsused võetakse üldiselt vastu konsensuse alusel. Kui käesolevas konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, siis juhul, kui konsensust ei saavutata, võetakse otsused vastu kohal viibivate ja poolt- või vastuhääle andnud komisjoni liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ning igal komisjoni liikmel on üks hääl. Kaks kolmandikku kõigist komisjoni liikmetest moodustab kvoorumi.

4. Komisjon peab korralisi koosolekuid iga kahe aasta tagant. Erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda igal ajal kõigi komisjoni liikmete enamuse nõudmisel või VI artikli kohaselt moodustatud nõukogu otsusega.

5. Esimesel koosolekul ja seejärel igal korralisel koosolekul valib komisjon lepinguosaliste hulgast eesistuja ning eesistuja esimese ja teise asetäitja, keda võib tagasi valida ainult üheks ametiajaks.

6. Komisjoni ja tema allorganite koosolekud on avalikud, kui komisjon ei otsusta teisiti.

7. Komisjoni ametlikud keeled on inglise, prantsuse ja hispaania keel.

8. Komisjonil on õigus vastu võtta selline töökord ja sellised finantsreeglid, mis on tema ülesannete täitmiseks vajalikud.

9. Komisjon esitab iga kahe aasta tagant komisjoni liikmetele oma töö ja järelduste kohta aruande ja teavitab neid vastava taotluse korral ka kõikidest konventsiooni eesmärkidega seotud asjaoludest.“

Artikkel 3

Konventsiooni lisatakse uus IV artikkel järgmises sõnastuses.

„IV Artikkel

Komisjon ja selle liikmed astuvad käesoleva konventsiooni alusel tööd tehes samme, et

a)	kohaldada ettevaatuspõhimõtet ja ökosüsteemipõhist kalavarude majandamise käsitlust kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega ning, kui see on asjakohane, soovitatud tavade ja menetlustega;

b)	kasutada parimaid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid;

c)	kaitsta merekeskkonna bioloogilist mitmekesisust;

d)	tagada otsuste tegemise protsesside õiglus ja läbipaistvus, sealhulgas seoses kalapüügivõimaluste jaotamise ja muude toimingutega, ning

e)	võtta täiel määral arvesse komisjoni liikmete hulka kuuluvate arenguriikide erivajadusi, sealhulgas vajadust suurendada nende suutlikkust kooskõlas rahvusvahelise õigusega rakendada nende konventsioonist tulenevaid kohustusi ja arendada nende kalandust.“

Artikkel 4

Konventsiooni IV, V, VI, VII ja VIII artikkel nummerdatakse ümber vastavalt V, VI, VII, VIII ja IX artikliks ning neid muudetakse järgmiselt.

„V Artikkel

1. Käesoleva konventsiooni eesmärkide elluviimiseks tehakse järgmist.

Komisjon kannab hoolt, et uuritakse tuuni ja tuunilaadsete liikide ning ookeaniliste, pelaagiliste ja pika rändega varilõpuseste liikide (edaspidi „ICCATi liigid“) populatsioone ning muid kalaliike, mida püütakse ICCATi liikide püüdmise ajal konventsiooniga reguleeritavas piirkonnas, võttes arvesse muude asjaomaste rahvusvaheliste kalandusega seotud organisatsioonide tööd või seonduvate kokkulepete alusel tehtavat tööd. Uurimise käigus tehakse teadusuuringuid, mis hõlmavad ülalnimetatud liike, nende keskkonna okeanograafiat ning looduslike ja inimtegurite mõju nende arvukusele. Komisjon võib uurida ka liike, mis kuuluvad samasse ökosüsteemi või sõltuvad ICCATi liikidest või on nendega seotud.

Nende ülesannete täitmisel kasutab komisjon, niivõrd kui võimalik, komisjoni liikmete ja nende poliitiliste allüksuste ametlike asutuste tehnilisi ja teaduslikke teenuseid ja nimetatud asutustest pärinevat teavet, vajaduse korral riiklike või erainstitutsioonide, -organisatsioonide või isikute pakutavaid teenuseid ja teavet, ning võib oma eelarve piires ja koostöös asjaomaste komisjoni liikmetega korraldada iseseisvaid uuringuid, et täiendada valitsuste, riiklike institutsioonide või rahvusvaheliste organisatsioonide uurimistööd.

c)	Komisjon tagab, et igasugune teave, mis saadakse selliselt institutsioonilt, organisatsioonilt või isikult, on kooskõlas kvaliteedi ja objektiivsuse kohta kehtestatud teaduslike standarditega.

2. Käesoleva artikli lõike 1 sätete rakendamine hõlmab järgmist:

a)	konventsiooniga reguleeritava piirkonna ICCATi liikide hetkeolukorda ja suundumusi käsitleva statistilise teabe kogumine ja analüüsimine;

niisuguseid meetmeid ja meetodeid käsitleva teabe uurimine ja hindamine, mis tagavad ICCATi liikide populatsioonide hoidmise sellisel tasemel või üle sellise taseme, mis toob kaasa nende liikide maksimaalse jätkusuutliku saagikuse ja tagab kõnealuste liikide tõhusa kasutamise sellele saagikusele vastaval viisil;

c)	komisjoni liikmetele uuringute soovitamine ning

d)	komisjoni aruannete ning konventsiooniga reguleeritava piirkonna ICCATi liikidega seotud statistilise, bioloogilise ja muu teadusliku teabe avaldamine ja levitamine.

VI Artikkel

1. Komisjonis moodustatakse nõukogu, kuhu kuuluvad komisjoni eesistuja ja eesistuja asetäitjad ning vähemalt nelja, kuid mitte rohkem kui kaheksa lepinguosalise esindajad. Nõukogus esindatud lepinguosalised valitakse igal komisjoni korralisel koosolekul. Kui aga lepinguosaliste arv ületab mingil ajal 40, võib komisjon nõukogusse valida kaks täiendavat lepinguosaliste esindajat. Nõukogusse ei valita neid lepinguosalisi, kelle kodanikud on eesistuja ja eesistuja asetäitjad. Nõukogu valimisel pöörab komisjon vajalikku tähelepanu lepinguosaliste geograafilisele asendile ning tuunikala püügi ja töötlemisega seotud huvidele, samuti lepinguosaliste võrdsele õigusele olla nõukogus esindatud.

2. Nõukogu täidab talle käesoleva konventsiooniga pandud või komisjoni määratud ülesandeid ja tuleb kokku vähemalt ühel korral komisjoni korraliste koosolekute vahelisel ajal. Komisjoni koosolekute vahelisel ajal võtab nõukogu vastu vajalikud otsused personali ülesannete kohta ja annab vajalikke juhiseid täitevsekretärile. Nõukogu otsused tehakse komisjoni kehtestatud reeglite kohaselt.

VII Artikkel

Käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamiseks võib komisjon moodustada allkomisjone, mis käsitlevad liike, liikide rühmi või geograafilisi piirkondi. Sellisel juhul iga allkomisjon

a)	vastutab oma mõjualas olevate liikide, liikide rühmade või geograafilise piirkonna uurimise eest ning kogub neid käsitlevaid teaduslikke ja muid andmeid;

b)	võib teadusuuringute alusel teha komisjonile soovitusi komisjoni liikmete ühismeetmete kohta ning

c)	võib soovitada komisjonile uuringuid, mida on vaja liikide, liikide rühmade või geograafilise piirkonna kohta teabe saamiseks, ning koordineerida komisjoni liikmete uurimisprogramme.

VIII Artikkel

Komisjon määrab ametisse täitevsekretäri, kelle ametiaja pikkuse otsustab komisjon. Täitevsekretäri pädevuses on komisjoni personali valik ja juhtimine vastavalt komisjoni kehtestatud reeglitele ja menetlusele. Täitevsekretär täidab muu hulgas järgmisi ülesandeid, mida komisjon võib talle määrata:

a)	koordineerib käesoleva konventsiooni V ja VII artikli alusel ellu viidavaid uurimisprogramme;

b)	koostab eelarveprojekti, mis esitatakse läbivaatamiseks komisjonile;

c)	annab loa rahaliste vahendite väljamakseteks vastavalt komisjoni eelarvele;

d)	peab komisjoni raamatupidamisarvestust;

e)	korraldab koostööd käesoleva konventsiooni XIII artiklis nimetatud organisatsioonidega;

f)	korraldab käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalike andmete kogumist ja analüüsi, eriti nende andmete osas, mis on seotud ICCATi liikide varude praeguse ja maksimaalse jätkusuutliku saagikusega, ning

g)	valmistab ette komisjoni ja selle allorganite teaduslikud, halduslikud ja muud aruanded, mis esitatakse komisjonile kinnitamiseks.

IX Artikkel

Komisjon võib teaduslikele tõenditele toetudes teha soovitusi, mille eesmärk on

i)	tagada konventsiooniga reguleeritavas piirkonnas ICCATi liikide pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine, säilitades või taastades nende liikide varude arvukuse kas tasemel, mis suudab tagada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, või sellest kõrgemal tasemel;

ii)

edendada vajaduse korral selliste muude liikide kaitset, mis sõltuvad ICCATi liikidest või on nendega seotud, eesmärgiga säilitada või taastada need liigid üle taseme, millel nende paljunemine võib sattuda tõsisesse ohtu.

Need soovitused jõustuvad komisjoni liikmete suhtes vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

Eespool nimetatud soovitused tehakse

i)	komisjoni algatusel, kui asjaomast allkomisjoni ei ole moodustatud;

ii)	komisjoni algatusel komisjoni kõigi liikmete vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega, kui asjaomane allkomisjon on moodustatud, aga allkomisjon ei ole ettepanekut heaks kiitnud;

iii)	asjaomase allkomisjoni heaks kiidetud ettepaneku alusel või

iv)	asjaomaste allkomisjonide heaks kiidetud ettepaneku alusel, kui kõnealune soovitus on seotud rohkem kui ühe geograafilise piirkonna, liigi või liikide rühmaga.

2. Kõik käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud soovitused jõustuvad kõikide komisjoni liikmete suhtes neli kuud pärast kuupäeva, mil komisjon edastas komisjoni liikmetele soovitust käsitleva teate soovituse, välja arvatud juhul, kui komisjon on soovituse vastuvõtmise ajal teisiti kokku leppinud, või välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud juhtudel. Soovitus ei jõustu aga ühelgi juhul vähem kui kolme kuu jooksul.

Kui lõike 1 punkti b alapunkti i või ii kohaselt tehtud soovituse puhul mõni komisjoni liige või lõike 1 punkti b alapunkti ii või iii kohaselt tehtud soovituse puhul mõni komisjoni liige, kes on ka asjaomase allkomisjoni liige, esitab komisjonile selle soovituse suhtes vastulause lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul, ei jõustu soovitus nende komisjoni liikmete suhtes, kes esitasid vastulause.

Kui komisjoni liikmete enamus on esitanud vastulause eespool lõikes 2 kehtestatud ajavahemiku jooksul, ei jõustu soovitus nende komisjoni liikmete suhtes.

Komisjoni liige, kes esitab vastulause vastavalt eespool esitatud alapunktile a, peab esitama komisjonile oma vastulause esitamise ajal kirjalikult vastulause põhjenduse, mis põhineb ühel või mitmel järgmisel alusel:

i)	soovitus ei ole käesoleva konventsiooniga või muude rahvusvahelise õiguse asjaomaste normidega kooskõlas;

ii)	soovitus on komisjoni liikme suhtes vormiliselt või faktiliselt põhjendamatult diskrimineeriv;

iii)	komisjoni liikmel ei ole võimalik meetme täitmist tagada, sest ta on võtnud vastu teistsuguse lähenemisviisi kaitsele ja jätkusuutlikule majandamisele või tal puudub tehniline suutlikkus soovitust rakendada, või

iv)	turvapiirangute tõttu ei saa vastulause esitanud komisjoni liige meedet rakendada või järgida.

Komisjoni iga liige, kes esitab käesoleva artikli alusel vastulause, esitab komisjonile võimalikus ulatuses ka võimaliku alternatiivse kaitse- või majandamismeetme kirjelduse, mis on vähemalt sama tõhus kui meede, mille kohta ta esitab vastulause.

4. Soovituse suhtes vastulause esitanud komisjoni liige võib selle vastulause igal ajal tagasi võtta ja, kui nimetatud soovitus on juba jõus, jõustub see selle komisjoni liikme suhtes kohe, või see jõustub käesolevas artiklis kindlaksmääratud tingimustele vastaval ajal.

5. Täitevsekretär saadab viivitamata kõigile komisjoni liikmetele käesoleva artikli kohaselt saadud vastulause üksikasjad ja selgituse ning sellise vastulause tagasivõtmise üksikasjad ning teavitab kõiki komisjoni liikmeid sellest, kus mõni soovitus jõustub.“

Artikkel 5

Konventsiooni lisatakse uus X artikkel järgmises sõnastuses.

„X Artikkel

1. Komisjon teeb kõik endast oleneva, et ära hoida vaidlusi, ning vaidluse pooled konsulteerivad omavahel, et lahendada käesolevat konventsiooni puudutavad vaidlused vastastikusel kokkuleppel ja võimalikult kiiresti.

2. Kui vaidlus puudutab tehnilist küsimust, võivad vaidluse pooled ühiselt anda vaidluse lahendada sihtotstarbelisele eksperdirühmale, mis on loodud komisjoni vastu võetud korra kohaselt. See rühm arutab küsimust vaidluse pooltega ja püüab vaidluse kiiresti lahendada siduvaid menetlusi kasutamata.

3. Kui vaidlus tekib kahe või enama lepinguosalise vahel ja puudutab käesoleva konventsiooni tõlgendamist või kohaldamist, antakse endast parim, et lahendada vaidlus rahumeelsete vahenditega.

4. Iga selline vaidlus, mida ei lahendata ülaltoodud lõigetes sätestatud vahenditega, võidakse anda vaidluse poolte ühisel taotlusel vahekohtule lõplikuks ja siduvaks lahendamiseks. Enne ühiselt vahekohtumenetluse taotlemist peaksid vaidluse pooled leppima kokku vaidluse ulatuses. Vaidluse pooled võivad kokku leppida, et vahekohus moodustatakse ja selle töö toimub käesoleva konventsiooni 1. lisa kohaselt või muu menetluse kohaselt, mida vaidluse pooled võivad vastastikusel kokkuleppel otsustada kohaldada. Iga selline vahekohus esitab oma otsused kooskõlas käesoleva konventsiooniga, rahvusvahelise õigusega ja asjaomaste standarditega, mida vaidluse pooled on mere elusressursside kaitseks tunnustanud.

5. Käesolevas artiklis sätestatud vaidluste lahendamise mehhanisme kohaldatakse üksnes vaidluste suhtes, mis on seotud mis tahes teo, fakti või olukorraga, mis ilmneb pärast käesoleva artikli jõustumise kuupäeva.

6. Ükski käesoleva artikli säte ei piira ühegi vaidluse poolte võimalusi taotleda vaidluse lahendamist käesolevas artiklis sätestatud vaidluste lahendamise korra asemel muude lepingute või rahvusvaheliste kokkulepete alusel, mille pooled nad on, kooskõlas asjaomase lepingu või rahvusvahelise kokkuleppe nõuetega.“

Artikkel 6

Konventsiooni IX, X ja XI artikkel nummerdatakse ümber vastavalt XI, XII ja XIII artikliks ning neid muudetakse järgmiselt.

„XI Artikkel

1. Komisjoni liikmed lepivad kokku, et nad võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud käesoleva konventsiooni rakendamise tagamiseks. Iga komisjoni liige esitab komisjonile iga kahe aasta tagant või komisjoni määratud muul tähtajal aruande sel eesmärgil võetud meetmete kohta.

2. Komisjoni liikmed nõustuvad

a)	esitama komisjoni nõudmisel kõik statistilised, bioloogilised ja muud teaduslikud andmed, mida komisjon võib vajada seoses käesoleva konventsiooniga;

b)	kui nende ametiasutused ei tule toime kõnealuste andmete hankimise ja esitamisega, võimaldama komisjonil komisjoni liikmete kaudu hankida andmeid otse ettevõtetelt ja kaluritelt, kes on nõus kõnealuseid andmeid andma.

3. Komisjoni liikmed kohustuvad tegema omavahel koostööd, et võtta asjakohaseid tõhusaid meetmeid, mis tagavad käesoleva konventsiooni sätete kohaldamise.

4. Lepinguosalised kohustuvad looma rahvusvahelise kontrollisüsteemi, mida kohaldatakse konventsiooniga reguleeritavas piirkonnas, välja arvatud selline territoriaalmeri või muud veed, mille puhul mõni riik võib rahvusvahelise õiguse kohaselt teostada sealse kalapüügi suhtes oma jurisdiktsiooni.

XII Artikkel

1. Komisjon võtab vastu komisjoni ühiste kulude eelarve igale korralisele koosolekule järgnevaks kaheks aastaks.

Komisjoni iga liige maksab aastas komisjoni eelarvesse summa, mis arvutatakse vastavalt komisjoni vastu võetud finantsreeglites sätestatud kavale. Komisjon peab selle kava vastuvõtmisel võtma muu hulgas arvesse komisjoni iga liikme kindlasummalisi põhitasusid komisjoni ja allkomisjoni liikmesuse eest, Atlandi tuuni ja tuunilaadsete kalade saagi kogukaalu ja kõnealustest kaladest valmistatud konserveeritud toodete netokaalu ning komisjoni liikmete majandusliku arengu ulatust.

Finantsreeglites esitatud aastaste osamaksude skeem kehtestatakse või seda muudetakse üksnes kõigi kohal viibivate ja hääletavate komisjoni liikmete nõusolekul. Komisjoni liikmeid teavitatakse sellest 90 päeva ette.

3. Nõukogu vaatab komisjoni koosolekute vahelisel ajal oma korralisel koosolekul üle kaheaastase eelarve teise poole ja võib selleks ajaks toimunud ja eeldatavaid arengusuundi arvesse võttes anda loa teisel aastal komisjoni eelarve summad ümber jaotada kinnitatud komisjoni eelarve piires.

4. Komisjoni täitevsekretär teatab igale komisjoni liikmele tema aastase maksumäära. Osamaksud tuleb tasuda selle aasta 1. jaanuariks, mille suhtes need arvestati. Osamaksud, mis ei ole tasutud järgmise aasta 1. jaanuariks, loetakse võlgnevuseks.

5. Kaheaastase eelarve osamaksud tasutakse vääringus, mille võib kindlaks määrata komisjon.

6. Esimesel koosolekul kinnitab komisjon oma esimese tegutsemisaasta saldo eelarve ja järgmise kaheaastase perioodi eelarve. Ta saadab komisjoni liikmetele viivitamata nimetatud eelarvete koopiad koos teatega iga lepinguosalise esimese osamaksu arvestusliku suuruse kohta.

7. Seejärel, vähemalt 60 päeva enne kaheaastasele perioodile eelnevat komisjoni korralist koosolekut, esitab täitevsekretär igale komisjoni liikmele kaheaastase perioodi eelarve projekti koos arvestuslike osamaksude tasumise graafikuga.

8. Komisjon võib komisjoni liikme hääleõiguse peatada, kui tasumata osamaksude suurus on võrdne selle lepinguosalise kahe eelneva aasta osamaksude summaga või sellest suurem.

9. Komisjon loob käibekapitali fondi aastamaksude laekumisele eelnevate komisjoni toimingute rahastamiseks ja muuks komisjoni määratud otstarbeks. Komisjon määrab kindlaks fondi suuruse, arvestab selle loomiseks vajalikud ettemaksud ja kehtestab fondi kasutamist reguleerivad reeglid.

10. Komisjon korraldab komisjoni raamatupidamise iga-aastase sõltumatu auditeerimise. Komisjon, või aastatel, kui komisjoni korralist koosolekut ei toimu, nõukogu, vaatab läbi ja kinnitab auditeerimisaruanded.

11. Komisjon võib oma töö tegemiseks võtta vastu muid makseid lisaks neile, mida on nimetatud käesoleva artikli lõikes 2.

XIII Artikkel

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et komisjoni ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vahel peavad olema koostöösidemed. Seda silmas pidades astub komisjon läbirääkimistesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga, et sõlmida leping vastavalt organisatsiooni põhimääruse XIII artiklile. Selline leping peaks muu hulgas ette nägema, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektor määrab esindaja, kes osaleb hääleõiguseta kõigil komisjoni ja selle allorganite koosolekutel.

2. Komisjoni liikmed lepivad kokku, et tuleb sisse seada koostöö komisjoni ja muude rahvusvaheliste kalanduskomisjonide ja teadusorganisatsioonide vahel, kes võiks komisjoni tööle kaasa aidata. Komisjon võib sõlmida lepinguid selliste komisjonide ja organisatsioonidega.

3. Komisjon võib kutsuda mis tahes asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni ning ÜRO liikmesriigi või ÜRO spetsialiseeritud asutuse liikmeks oleva valitsuse, mis ei ole komisjoni liige, osalema vaatlejana komisjoni või selle allorganite koosolekutel.“

Artikkel 7

Konventsiooni XII artikkel nummerdatakse ümber XIV artikliks. Selle artikli lõiget 2 muudetakse järgmiselt.

„2. Kui käesoleva konventsiooni jõustumisest on möödunud kümme aastat, võib iga lepinguosaline igal ajal konventsioonist taganeda iga aasta 31. detsembril, sealhulgas kümnendal aastal, esitades ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile kirjaliku taganemisteatise eelneva aasta 31. detsembril või enne seda.“

Artikkel 8

Konventsiooni XIII artikkel nummerdatakse ümber XV artikliks. Selle artikli lõiget 1 muudetakse järgmiselt.

„1.

a)	iga lepinguosalise või komisjoni enda algatusel võib komisjon teha ettepanekuid käesoleva konventsiooni muutmiseks. Iga selline ettepanek tehakse konsensuse alusel.
b)	ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektor saadab muudatusettepanekute tõestatud koopiad igale lepinguosalisele.
c)	Muudatus, mis ei sisalda uusi kohustusi, jõustub kõigi lepinguosaliste suhtes kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kolm neljandikku lepinguosalistest on selle heaks kiitnud.
d)	Muudatus, mis sisaldab uusi kohustusi, jõustub kõigi lepinguosaliste suhtes, kes on muudatuse heaks kiitnud, üheksakümnendal päeval pärast seda, kui kolm neljandikku lepinguosalistest on selle heaks kiitnud, ning seejärel iga ülejäänud lepinguosalise suhtes alates hetkest, mil ta muudatuse heaks kiidab. Muudatus, mida üks või mitu lepinguosalist peavad uusi kohustusi sisaldavaks, loetakse selliseks ja see jõustub eespool sätestatud tingimustel.
e)	Valitsuse suhtes, kes saab lepinguosaliseks pärast seda, kui käesoleva konventsiooni muudatus on käesoleva artikli kohaselt heakskiitmiseks avatud, on käesolev konventsioon siduv muudetuna alates kõnealuse muudatuse jõustumisest.”

Artikkel 9

Konventsiooni lisatakse uus XVI artikkel järgmises sõnastuses.

„XVI Artikkel

Lisad on käesoleva konventsiooni lahutamatu osa ning iga viide käesolevale konventsioonile hõlmab viidet lisadele.“

Artikkel 10

Konventsiooni XIV, XV ja XVI artikkel nummerdatakse ümber vastavalt XVII, XVIII ja XIX artikliks ning neid muudetakse järgmiselt.

„XVII Artikkel

1. Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõikidele ÜRO liikmesriikide valitsustele ja ÜRO spetsialiseeritud asutuste liikmeks olevatele valitsustele. Valitsus, kes ei ole konventsiooni allkirjastanud, võib sellega igal ajal ühineda.

2. Allakirjutanud riigid peavad konventsiooni ratifitseerima või heaks kiitma vastavalt oma põhiseadusele. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskiri antakse hoiule ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile.

3. Käesolev konventsioon jõustub pärast seda, kui seitse valitsust on oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad hoiule andnud ning jõustub iga valitsuse suhtes, mis edaspidi oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad hoiule annavad, kõnealusel hoiuleandmispäeval.

4. Konventsioonile võivad alla kirjutada või konventsiooniga ühineda kõik selliste riikide asutatud valitsustevahelised majandusintegratsiooni organisatsioonid, mis on andnud selle organisatsiooni pädevusse käesoleva konventsiooniga reguleeritud küsimused, sealhulgas pädevuse sõlmida nendes küsimustes lepinguid.

5. Ametliku kinnituse või ühinemiskirja hoiuleandmisel on iga lõikes 4 osutatud organisatsioon lepinguosaline, kellel on käesoleva konventsiooni suhtes samad õigused ja kohustused nagu teistel lepinguosalistel. Käesoleva konventsiooni XI artikli lõikes 4 kasutatud terminit „riik“ ning preambulis ja XV artikli lõikes 1 kasutatud terminit „valitsus“ tõlgendatakse sel viisil.

6. Kui lõikes 4 osutatud organisatsioon saab käesoleva konventsiooni osaliseks, lakkavad selle organisatsiooni liikmesriigid ning sellega tulevikus ühinevad liikmesriigid olemast lepinguosalised; nad edastavad selle kohta kirjaliku teate ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile.

XVIII Artikkel

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektor teavitab kõiki XVII artikli lõikes 1 nimetatud valitsusi ja kõiki sama artikli lõikes 4 nimetatud organisatsioone ratifitseerimis-, heakskiitmis-, ametliku kinnituse või ühinemiskirjade hoiuleandmisest, käesoleva konventsiooni jõustumisest, muudatusettepanekutest, muudatusega nõustumise teatistest, muudatuste jõustumisest ja taganemisteatistest.

XIX Artikkel

Käesoleva konventsiooni originaal antakse hoiule ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile, kes saadab selle tõestatud koopiad XVII artikli lõikes 1 nimetatud valitsustele ja sama artikli lõikes 4 nimetatud organisatsioonidele.“

Artikkel 11

Konventsioonile lisatakse kaks lisa järgmises sõnastuses.

„1. LISA

VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD

X artikli lõikes 4 osutatud vahekohus tuleks moodustada, kui see on asjakohane, kolmest vahekohtunikust, kelle võib määrata järgmiselt.

Üks vaidluse pooltest teatab vahekohtuniku nime teisele vaidluse poolele, kes teatab omakorda 40 päeva jooksul pärast seda teadet teise vahekohtuniku nime. Rohkem kui kahe komisjoni liikme vahelistes vaidlustes määravad pooled, kellel on sama huvi, ühiselt ühe vahekohtuniku. Vaidluse pooled peaksid kuuekümne päeva jooksul pärast teise vahekohtuniku määramist määrama kolmanda vahekohtuniku, kes ei tohi olla ühegi komisjoni liikme kodanik ega sama kodakondsusega nagu kumbki esimesest kahest vahekohtunikust. Kolmas vahekohtunik on kohtu eesistuja.

b)	Kui teist vahekohtunikku ei määrata ettenähtud aja jooksul või kui pooltel ei õnnestu ettenähtud aja jooksul konsulteerida kolmanda vahekohtuniku määramise üle, võib selle vahekohtuniku määrata vaidluse poolte nõudmisel komisjoni eesistuja kahe kuu jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast.

Vahekohtu otsuse peab tegema selle liikmete enamus ning vahekohtu liikmed ei tohi hääletamisest hoiduda.

Vahekohtu otsus on lõplik ja vaidluse pooltele siduv. Vaidluse pooled peavad otsust viivitamata järgima. Vahekohus võib tõlgendada kõnealust otsust vaidluse ühe poole nõudel.

2. LISA

KALANDUSÜKSUSED

Pärast käesoleva konventsiooni muudatuste jõustumist, mis on vastu võetud 18. novembril 2019, võib üksnes selline kalandusüksus, mis on saanud 10. juuliks 2013 koostööd tegeva osalise staatuse vastavalt komisjoni kehtestatud korrale, nagu on kajastatud resolutsioonis [Res. 19-13], mis on vastu võetud käesoleva lisa kohaselt, kirjaliku dokumendiga, mis esitatakse komisjoni täitevsekretärile, teatada, et ta on võtnud kindla kohustuse täita konventsiooni tingimusi ja järgida konventsiooni kohaselt vastu võetud soovitusi. Selline kohustus jõustub 30 päeva möödumisel kõnealuse teate kättesaamisest. Asjaomane kalandusasutus võib taganeda sellest kohustusest kirjaliku teatega, mis adresseeritakse komisjoni täitevsekretärile. Taganemine jõustub ühe aasta möödumisel teate kättesaamise kuupäevast, kui teates ei ole määratud hilisemat kuupäeva.

Kui käesolevas konventsioonis tehakse kooskõlas XV artikliga täiendavaid muudatusi, võib lõikes 1 osutatud kalandusüksus kirjaliku dokumendiga, mis esitatakse komisjoni täitevsekretärile, teatada, et ta on võtnud kindla kohustuse täita muudetud konventsiooni tingimusi ja järgida konventsiooni kohaselt vastu võetud soovitusi. See kalandusüksuse kohustus hakkab kehtima alates XV artiklis osutatud kuupäevadest või selles lõikes osutatud kirjaliku teate kättesaamise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Täitevsekretär teatab lepinguosalistele selliste kohustuste või teadete saamisest; teeb need teated lepinguosalistele kättesaadavaks; esitab lepinguosalistelt saadud teated, sealhulgas ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjade teated ning käesoleva konventsiooni ja selle muudatuste jõustumise teated kalandusüksusele; ning võtab kalandusüksuse ja täitevsekretäri vahel edastatud asjaomased dokumendid hoiule.

Lõikes 1 osutatud kalandusüksus, mis on teatanud lõigetes 1 ja 2 osutatud kirjaliku dokumendi esitamise kaudu, et ta on võtnud kindla kohustuse täita käesoleva konventsiooni tingimusi ja järgida konventsiooni kohaselt vastu võetud soovitusi, võib osaleda komisjoni vastavas töös, sealhulgas otsuste tegemisel, ning tal on mutatis mutandis samad õigused ja kohustused nagu komisjoni liikmetel vastavalt käesoleva konventsiooni III, V, VII, IX, XI, XII ja XIII artiklites sätestatule.

Kui vaidlus hõlmab lõikes 1 osutatud kalandusüksust, mis on teatanud, et ta võtab kohustuse täita käesoleva konventsiooni tingimusi kooskõlas käesoleva lisaga, ning vaidlust ei õnnestu lahendada vastastikusel kokkuleppel, võib vaidluse anda vaidluse poolte vastastikusel kokkuleppel olenevalt asjaoludest lahendada kas sihtotstarbelisele eksperdirühmale või, olles püüdnud jõuda vaidluse ulatuse suhtes kokkuleppele, lõpliku ja siduva lahenduse saamiseks vahekohtule.

Käesoleva lisa sätted lõikes 1 osutatud kalandusüksuse osalemise kohta on ette nähtud üksnes käesoleva konventsiooni jaoks.

Kolmandaid riike, üksuseid või kalandusüksuseid, mis saavad koostööd tegeva osalise staatuse pärast 10. juulit 2013, ei käsitata käesoleva lisa kohaldamisel kalandusüksusena ning neil ei ole seega samu õigusi ja kohustusi nagu komisjoni liikmetel, nagu on sätestatud käesoleva konventsooni III, V, VII, IX, XI, XII ja XIII artiklis.

”

Artikkel 12

Käesoleva protokolli originaal, mille inglis-, prantsus- ja hispaaniakeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile. Protokoll on allakirjutamiseks avatud Palma de Mallorcas Hispaanias 20. novembril 2019 ja seejärel Roomas kuni 20. novembrini 2020. Lepinguosalised, kes ei ole käesolevale protokollile alla kirjutanud, võivad siiski anda oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad igal ajal hoiule. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektor saadab käesoleva protokolli tõestatud koopia igale lepinguosalisele.

Artikkel 13

Käesolev protokoll jõustub kõigi lepinguosaliste suhtes, kes on selle heaks kiitnud, üheksakümnendal päeval pärast seda, kui kolm neljandikku lepinguosalistest on andnud ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile hoiule, ning seejärel iga ülejäänud lepinguosalise suhtes alates hetkest, mil ta selle ratifitseerib või heaks kiidab. Valitsust, kes saab lepinguosaliseks pärast seda, kui käesolev protokoll on kooskõlas artikliga 12 allkirjastamiseks avatud, käsitatakse käesoleva protokolli heaks kiitnuna.

Artikkel 14

Pärast käesoleva protokolli jõustumist nende kolme neljandiku lepinguosaliste suhtes, kes on andnud ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorile hoiule, käsitatakse neid lepinguosalisi, kes ei ole andnud oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule, endiselt komisjoni liikmetena. Komisjon võtab meetmeid, et tagada enda nõuetekohane toimimine seni, kuni protokoll jõustub kõigi lepinguosaliste suhtes. Lepinguosaline, kelle suhtes käesolev protokoll ei ole veel jõustunud, võib sellegipoolest otsustada rakendada neid muudatusi ajutiselt, ning võib teavitada sellest Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektorit.

Koostatud Palma de Mallorcas Hispaanias 20. novembril 2019.

4.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 313/14

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2026,

21. november 2019,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 seoses kauba tarnimise või teenuste osutamisega, mis tehakse võimalikuks elektrooniliste liideste abil, ja erikordadega, mida kohaldatakse maksukohustuslaste suhtes, kes osutavad teenuseid mittemaksukohustuslastele, tegelevad kaupade kaugmüügiga ja teevad teatavaid omamaiseid kaubatarneid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artiklit 397,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2006/112/EÜ muudeti nõukogu direktiiviga (EL) 2017/2455, (2) millega muu hulgas laiendati erikordade kohaldamisala ühendusevälistele maksukohustuslastele, kes osutavad telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid mittemaksukohustuslastele, igat liiki teenustele, samuti ühendusesisese kaupade kaugmüügile ning kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügile. Direktiiviga (EL) 2017/2455 kehtestati ka teatavad sätted, mida kohaldatakse selliste maksukohustuslaste suhtes, kes teevad võimalikuks teiste maksukohustuslaste kaubatarnete tegemise või teenuste osutamise elektroonilise liidese, nagu turu, platvormi, portaali või muu sarnase vahendi abil.

(2)	Nõukogu rakendusmääruses (EL) nr 282/2011 (3) sätestatud erikordade kohaldamise üksikasjalikke sätteid tuleks pärast nende kohaldamisala laiendamist ajakohastada.

(3)

Direktiivis 2006/112/EÜ sätestatud mõisted „ühendusesisene kaupade kaugmüük“ ja „kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüük“ hõlmavad ka kaubatarneid, kui tarnija sekkub kaudselt kauba lähetamisse või vedamisse kliendile. Selleks et tagada kõnealuste määratluste nõuetekohane ja ühetaoline kohaldamine kõigis liikmesriikides ning suurendada õiguskindlust nii ettevõtjate kui ka maksuhaldurite jaoks, on vaja selgitada ja määratleda mõiste „kaudselt“ tähendus selles kontekstis.

(4)

Et tagada ühenduses kaupade ja teenuste pakkumist võimaldavate maksukohustuslaste suhtes kohaldatavate sätete ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides ning suurendada õiguskindlust selliste maksukohustuslaste, kelle suhtes kohaldatakse käibemaksunorme, ja nende normide täitmist tagavate maksuhaldurite jaoks, on vaja täpsemalt määratleda mõiste „teeb võimalikuks“ tähendus ning selgitada, millal ei tee maksukohustuslane kaupade või teenuste osutamist elektroonilise liidese abil võimalikuks.

(5)

Selleks et tagada käibemaksunormide ühetaoline kohaldamine, on vaja selgelt kindlaks määrata hetk, mil kliendi makse loetakse aktsepteerituks, et teha kindlaks, millisel maksustamisperioodil peavad maksukohustuslased, kes teevad kaubatarned ühenduses elektroonilise liidese abil võimalikuks, või maksukohustuslased, kes kasutavad kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi erikorda, oma tarned deklareerima.

(6)

On vaja kindlaks määrata teave, mida maksukohustuslased, kes teevad võimalikuks kaupade tarne ja teenuste osutamise ühenduses elektroonilise liidese abil, peavad oma arvestusandmetes säilitama. Arvesse peaks võtma sellistele maksukohustuslastele kättesaadava teabe iseloomu, teabe asjakohasust maksuhaldurite jaoks ning nõuet, et selline arvepidamine ja andmete säilitamine oleks proportsionaalne, et järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (4) sätestatud õigusi ja kohustusi.

(7)

Maksukohustuslase puhul, kes teeb võimalikuks teatavad kaubatarned ühenduses elektroonilise liidese abil, loetakse, et ta on saanud ja tarninud kaupa ise ning on kohustatud tasuma nende tarnete pealt käibemaksu. Oluline on arvesse võtta, et selline maksukohustuslane võib sõltuda selle elektroonilise liidese abil kaupu müüvate tarnijate esitatud teabe täpsusest, et nõuetekohaselt deklareerida ja maksta tasumisele kuuluva käibemaksu summa. Seetõttu on mõistlik sätestada, et kui saadud teave on vale, ei peeta kõnealust maksukohustuslast vastutavaks ühegi käibemaksusumma eest, mis ületab käibemaksu, mille ta nende tarnetega seoses deklareeris ja maksis, kui ta suudab tõestada, et ta ei teadnud ega saanud mõistlikult teada, et saadud teave oli vale. See peaks võimaldama liikmesriikidel vabastada sellised maksukohustuslased täiendavast käibemaksukohustusest, kui nad tegutsevad heas usus.

(8)

Selleks et vähendada nende maksukohustuslaste halduskoormust, kes teevad võimalikuks teatavad kaubatarned ühenduses elektroonilise liidese abil, on asjakohane nad vabastada kohustusest tõendada müüja ja kliendi staatust. Seepärast tuleks kehtestada teatavad vaidlustatavad eeldused, mille puhul kõnealust elektroonilist liidest kasutades kaupu müüvate tarnijate puhul eeldatakse, et nad on maksukohustuslased ja nende kliendid mittemaksukohustuslased.

(9)

Kahtluste vältimiseks on vaja täpsustada, et sellise vahendaja identifitseerimisnumber, kes tegutseb impordikorda kasutava maksukohustuslase nimel ja eest, on luba, mis võimaldab tal tegutseda vahendajana, ja seda ei saa kasutada tema enda tehtavate maksustatavate tehingute käibemaksu deklareerimiseks.

(10)

Sätet, mille kohaselt ei või maksukohustuslane, kes loobub vabatahtlikult erikorra kasutamisest, kahe kalendrikvartali jooksul nimetatud erikorda uuesti kohaldada, ei pea liikmesriigid vajalikuks ning see võib tekitada asjaomasele maksukohustuslasele lisakoormust. Seepärast tuleks kõnealune säte välja jätta.

(11)

Selleks et piirata varasematesse erikorra kohastesse käibedeklaratsioonidesse tehtavate muudatuste IT-mõju, on soovitav sätestada, et käibedeklaratsioonis tehtud parandused, mis on seotud maksustamisperioodiga, mis eelneb kuupäevale, millest alates liikmesriigid peavad kohaldama direktiivi (EL) 2017/2455 artiklite 2 ja 3 järgimiseks vajalikke riigisiseseid meetmeid, tuleb teha kõnealuse deklaratsiooni muudatustega. Kuna eelmiste käibedeklaratsioonide parandused tuleb esitada järgnevas deklaratsioonis maksustamisperioodide kohta alates 1. jaanuarist 2021, ei saa erikorra kasutamisest välja arvatud maksukohustuslased edaspidi teha parandusi hilisema deklaratsiooniga. Sellest tulenevalt on vaja sätestada, et sellised parandused tuleks esitada otse asjaomaste tarbimisliikmesriikide maksuhalduritele.

(12)

Kuna kliendi nime tuleb säilitada erikorda kasutava maksukohustuslase arvestusandmetes üksnes siis, kui nimi on sellele maksukohustuslasele teada, kuna seda teavet ei ole vaja selleks, et määrata kindlaks liikmesriiki, kus tarnete suhtes kohaldatakse käibemaksu, ja kuna sellise teabe säilitamine võib tõstatada andmekaitseküsimusi, ei ole enam vaja lisada kliendi nime arvestusandmetesse, mida peavad säilitama erikorda kasutavad maksukohustuslased. Selleks et hõlbustada erikorraga hõlmatud kaubatarnete kontrolli, on maksukohustuslaste säilitatava teabe hulka siiski vaja lisada teave kauba tagastamise kohta ning saadetise või tehingu number.

(13)

Selleks et tagada ühtsus ühelt poolt impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorra ning teiselt poolt tollimaksu tasumise edasilükkamist käsitlevate tollinormide ning kaupa tollile esitava isiku kohustuste vahel ning selleks, et tagada impordikäibemaksu nõuetekohane tasumine sellise erikorra kasutamisel, tuleks täpsustada, et erikorra alusel tasutava impordikäibemaksu igakuine makse võiks toimuda vastavalt tavapärastele tingimustele, mida kohaldatakse tollialaste õigusaktide kohaselt, millega lubatakse tollimaksu tasumise edasilükkamist. Peale selle tuleks täpsustada, et erikorra kohaldamine ei kohusta liikmesriike nõudma, et kaupa tollile esitav isik on saanud isikult, kellele kaup saadetakse, volituse esitada kaupa tollile tema eest.

(14)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 muudetakse järgmiselt.

IV peatükki muudetakse järgmiselt:

a)	IV peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „MAKSUSTATAVAD TEHINGUD (DIREKTIIVI 2006/112/EÜ IV JAOTIS) 1. jagu Kaubatarne (Direktiivi 2006/112/EÜ Artiklid 14–19)“;

lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 5a

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 14 lõike 4 kohaldamisel loetakse kaup tarnija poolt või tema nimel lähetatuks või veetuks, sealhulgas juhul, kui tarnija sekkub kaudselt kauba lähetamisse või vedamisse, eelkõige järgmistel juhtudel:

a)	kui tarnija lähetab või veab kauba allhanke korras kolmanda isiku kaudu, kes tarnib kauba kliendile;

b)	kui kaupade lähetamise või veo korraldab kolmas isik, kuid tarnija vastutab kas täielikult või osaliselt kauba kättetoimetamise eest kliendile;

c)	kui tarnija esitab arve ja võtab kliendilt veotasu ning kannab selle edasi kolmandale isikule, kes korraldab kauba lähetamise või veo;

d)	kui tarnija reklaamib kliendile mis tahes viisil kolmanda isiku kättetoimetamisteenuseid, loob kliendi ja kolmanda isiku vahel kontakti või esitab kolmandale isikule muul viisil teabe, mis on vajalik tarbijale kauba kättetoimetamiseks.

Kaupu ei loeta tarnija poolt ega tema nimel saadetuks või veetuks, kui klient veab kaupa ise või kui klient korraldab kauba kättetoimetamise kolmanda isiku kaudu ja tarnija ei sekku otseselt ega kaudselt nende kaupade lähetamise või veo korraldamisse ega abistamisse.

Artikkel 5b

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 14a kohaldamisel tähendab „võimalikuks tegemine“ elektroonilise liidese kasutamist, mis võimaldab kliendil ja elektroonilise liidese abil kaupu müügiks pakkuval tarnijal ühendust võtta, mille tulemusel toimub kaubatarne selle elektroonilise liidese abil.

Maksukohustuslane ei tee võimalikuks kaubatarnet, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	kõnealune maksukohustuslane ei kehtesta otseselt ega kaudselt kaubatarne tingimusi;

b)	kõnealune maksukohustuslane ei ole otseselt ega kaudselt seotud kliendilt tasu sissenõudmise lubamisega;

c)	kõnealune maksukohustuslane ei ole otseselt ega kaudselt seotud kaupade tellimise ega kättetoimetamisega.

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklit 14a ei kohaldata maksukohustuslase suhtes, kes pakub ainult järgmist:

a)	maksete töötlemine seoses kaubatarnetega;

b)	kaubaloetelu koostamine või reklaam või

c)	klientide ümbersuunamine või edastamine muudele kaupu müügiks pakkuvatele elektroonilistele liidestele, ilma et sekkutaks edaspidi tarnimisse.

Artikkel 5c

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 14a kohaldamisel ei vastuta maksukohustuslane, keda loetakse olevat kauba ise kätte saanud ja tarninud, sellise käibemaksu tasumise eest, mis ületab käibemaksu, mille ta deklareeris ja tasus nende tarnete eest, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	maksukohustuslane sõltub teabest, mille on esitanud elektroonilise liidese abil kaupu müüvad tarnijad või muud kolmandad isikud, et nõuetekohaselt deklareerida ja maksta nende tarnete eest käibemaksu;

b)	punktis a osutatud teave on vale;

c)	maksukohustuslane saab tõendada, et ta ei teadnud ega saanud mõistlikult teada, et see teave ei olnud õige.

Artikkel 5d

Kui tal ei ole vastupidiseid andmeid, võib maksukohustuslane, keda loetakse olevat kauba kätte saanud ja tarninud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 14a alusel, käsitada:

a)	isikut, kes müüb kaupu elektroonilise liidese abil, maksukohustuslasena;

b)	kõnealust kaupa ostvat isikut mittemaksukohustuslasena.“;

c)	artikli 6 ette lisatakse järgmine pealkiri: „2. Jagu Teenuste osutamine (Direktiivi 2006/112/EÜ Artiklid 24–29)“.

2)	Artikkel 14 jäetakse välja.

Lisatakse järgmine peatükk:

„Va PEATÜKK

MAKSUSTATAV TEOKOOSSEIS JA KÄIBEMAKSU SISSENÕUTAVUS

(DIREKTIIVI 2006/112/EÜ VI JAOTIS)

Artikkel 41a

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 66a kohaldamisel loetakse makse aktsepteerimise ajaks aeg, mil elektroonilise liidese abil kaupu müüva tarnija poolt või nimel on saadud makse kinnitus, makse autoriseerimisteade või kliendipoolne makse tasumise kohustus, olenemata sellest, millal tegelik makse tehti, olenevalt sellest, milline kuupäev on kõige varasem.“

X peatükki lisatakse järgmine jagu:

„1b. jagu

Arvepidamine

(Direktiivi 2006/112/EÜ Artiklid 241–249)

Artikkel 54b

1. Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 242a kohaldamisel tähendab „võimalikuks tegemine“ elektroonilise liidese kasutamist, mis võimaldab kliendil ja selle elektroonilise liidese abil teenuseid või kaupu müügiks pakkuval tarnijal ühendust võtta, mille tulemusel toimub teenuste osutamine või kaubatarne selle elektroonilise liidese abil.

Mõiste „võimalikuks tegemine“ ei hõlma kaubatarnet või teenuste osutamist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	maksukohustuslane ei kehtesta otseselt ega kaudselt tarne tingimusi;

b)	maksukohustuslane ei ole otseselt ega kaudselt seotud kliendilt tasu sissenõudmise lubamisega;

c)	maksukohustuslane ei ole otseselt ega kaudselt seotud kaupade tellimise ega kättetoimetamisega või teenuste osutamisega.

2. Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 242a kohaldamisel ei hõlma mõiste „võimalikuks tegema“ juhtumeid, kus maksukohustuslane pakub ainult järgmist:

a)	maksete töötlemine seoses kaupade tarnimise või teenuste osutamisega;

b)	kaupade või teenuste loetelu koostamine või reklaam või

c)	klientide ümbersuunamine või edastamine muudele kaupu või teenuseid pakkuvatele elektroonilistele liidestele, ilma et sekkutaks edaspidi tarnimisse.

Artikkel 54c

1. Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 242a osutatud maksukohustuslane säilitab järgmised andmed tarnete kohta, mille puhul loetakse ta olevat kauba ise kätte saanud ja tarninud kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 14a või kui ta osaleb elektrooniliselt osutatavate teenuste osutamises, mille puhul eeldatakse, et ta tegutseb enda nimel vastavalt käesoleva määruse artiklile 9a:

a)	käesoleva määruse artiklis 63c sätestatud arvestusandmed, kui maksukohustuslane on otsustanud kohaldada üht direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatükis sätestatud erikorda;

b)	direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 242 sätestatud arvestusandmed, kui maksukohustuslane on otsustanud mitte kohaldada mõnda direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatükis sätestatud erikorda.

2. Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 242a osutatud maksukohustuslane säilitab muude kui lõikes 1 osutatud tarnete kohta järgmise teabe:

selle tarnija nimi, postiaadress ja e-posti aadress või veebisait, kelle tarned on elektroonilise liidese abil võimalikuks tehtud, ja kui on olemas

i)	tarnija käibemaksukohustuslasena registreerimise number või riiklik maksuviitenumber;

ii)	tarnija pangakonto number või virtuaalkonto number;

b)	kauba kirjeldus, selle väärtus, kauba lähetamise või veo lõppkoht koos tarnimise ajaga ja võimaluse korral tellimuse number või tehingu kordumatu number;

c)	teenuste kirjeldus, nende väärtus, teave teenuste osutamise koha ja aja kindlaksmääramiseks ning võimaluse korral tellimuse number või tehingu kordumatu number.“

XI peatüki 2. jagu asendatakse järgmisega:

„2. Jagu

Erikorrad, mida kohaldatakse maksukohustuslaste suhtes, kes osutavad teenuseid mittemaksukohustuslastele või tegelevad kaupade kaugmüügiga või teevad teatavaid omamaiseid kaubatarneid

(Direktiivi 2006/112/EÜ Artiklid 358–369x)

1. alajagu

Mõisted

Artikkel 57a

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„liiduväline kord“ – selliste maksukohustuslaste osutatud teenuste erikord, kelle asukoht ei ole ühenduses, nagu on sätestatud direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 2. jaos;

„liidu kord“ – erikord kauba ühendusesiseseks kaugmüügiks, kauba tarnimiseks liikmesriigis elektrooniliste liideste abil, mis teevad kõnealused tarned võimalikuks, ja teenusteks, mida osutavad maksukohustuslased, kelle asukoht on ühenduses, kuid mitte tarbimisliikmesriigis, nagu on sätestatud direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 3. jaos;

3)	„impordikord“ – selliste kaupade kaugmüügi erikord, mis on imporditud kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest, nagu on sätestatud direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 4. jaos;

4)	„erikord“ – olenevalt kontekstist kas liiduväline kord, liidu kord või impordikord;

„maksukohustuslane“ – direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 359 osutatud maksukohustuslane, kellel on lubatud kasutada liiduvälist korda, kõnealuse direktiivi artiklis 369b osutatud maksukohustuslane, kellel on lubatud kasutada liidu korda, või kõnealuse direktiivi artiklis 369m osutatud maksukohustuslane, kellel on lubatud kasutada impordikorda;

6)	„vahendaja“ – direktiivi 2006/112/EÜ artikli 369l teise lõigu punktis 2 määratletud isik.

2. alajagu

Liidu korra kohaldamine

Artikkel 57b

(välja jäetud)

3. alajagu

Liidu korra kohaldamisala

Artikkel 57c

Liidu korda ei kohaldata teenuste suhtes, mida osutatakse liikmesriigis, kus on maksukohustuslase ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht. Selliste teenuste osutamine deklareeritakse kõnealuse liikmesriigi pädevatele maksuhalduritele esitatavas käibedeklaratsioonis vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 250.

4. alajagu

Registreerimine

Artikkel 57d

1. Kui maksukohustuslane teatab registreerimisliikmesriigile, et ta kavatseb hakata kasutama liiduvälist korda või liidu korda, kohaldatakse kõnealust erikorda alates järgneva kalendrikvartali esimesest päevast.

Kui liidu korraga või liiduvälise korraga hõlmatavate kaupade tarne või teenuste osutamine toimub esimest korda enne kõnealust kuupäeva, kohaldatakse erikorda alates esimese tarne toimumise või teenuse osutamise kuupäevast, tingimusel et maksukohustuslane teatab registreerimisliikmesriigile tegevuse alustamisest hiljemalt esimese erikorraga hõlmatud kaupade tarnele või teenuse osutamisele järgneva kuu kümnendal päeval.

2. Kui maksukohustuslane või tema nimel tegutsev vahendaja teatab registreerimisliikmesriigile, et ta kavatseb kasutada impordikorda, kohaldatakse seda erikorda alates päevast, mil maksukohustuslasele või vahendajale on antud impordikorra kohaldamiseks individuaalne käibemaksukohustuslasena registreerimise number, nagu on sätestatud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 369q lõigetes 1 ja 3.

Artikkel 57e

Registreerimisliikmesriik teeb liidu korda kasutava maksukohustuslase kindlaks tema direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 214 ja 215 osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri abil.

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 369q lõike 2 kohaselt vahendajale antud individuaalne registreerimisnumber annab talle võimaluse tegutseda impordikorda kasutavate maksukohustuslaste nimel. Vahendaja ei tohi seda numbrit kasutada maksustatavate tehingute käibemaksu deklareerimiseks.

Artikkel 57f

1. Kui liidu korda kasutav maksukohustuslane ei vasta enam direktiivi 2006/112/EÜ artikli 369a punktis 2 esitatud määratluses sätestatud tingimusele, ei ole liikmesriik, kus ta oli maksukohustuslasena registreeritud, enam tema registreerimisliikmesriik.

Kui maksukohustuslane vastab aga endiselt liidu erikorra kasutamiseks nõutavatele tingimustele, peab ta selle korra jätkuvaks kasutamiseks märkima oma uueks registreerimisliikmesriigiks liikmesriigi, kus on tema ettevõtte asukoht, või juhul, kui tema ettevõtte asukoht ei ole ühenduses, siis liikmesriigi, kus on tema püsiv tegevuskoht. Kui kaubatarneteks liidu süsteemi kasutava maksukohustuslase asukoht ei ole ühenduses, märgib ta uue registreerimisliikmesriigina selle liikmesriigi, kust ta kaupu lähetab või veab.

Kui registreerimisliikmesriik teise lõigu kohaselt muutub, kohaldatakse seda muutust alates kuupäevast, mil asjaomase maksukohustuslase ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht ei ole enam liikmesriigis, mis oli varem märgitud registreerimisliikmesriigina, või alates kuupäevast, mil kõnealune maksukohustuslane lõpetab kaupade lähetamise või veo sellest liikmesriigist.

2. Kui impordikorda kasutav maksukohustuslane või tema nimel tegutsev vahendaja ei vasta enam direktiivi 2006/112/EÜ artikli 369l teise lõigu punkti 3 alapunktides b–e sätestatud tingimustele, ei ole liikmesriik, milles maksukohustuslane või tema vahendaja oli registreeritud, enam registreerimisliikmesriik.

Kui maksukohustuslane või tema vahendaja vastab aga endiselt erikorra kasutamiseks nõutavatele tingimustele, peab ta selle korra jätkuvaks kasutamiseks märkima oma uueks registreerimisliikmesriigiks liikmesriigi, kus on tema ettevõtte asukoht, või juhul, kui tema ettevõtte asukoht ei ole ühenduses, siis liikmesriigi, kus on tema püsiv tegevuskoht.

Kui registreerimisliikmesriik teise lõigu kohaselt muutub, kohaldatakse seda muutust alates kuupäevast, mil maksukohustuslase või tema vahendaja asukoht või püsiv tegevuskoht ei ole enam liikmesriigis, mis oli varem märgitud registreerimisliikmesriigina.

Artikkel 57g

1. Liiduvälist või liidu korda kasutav maksukohustuslane võib kõnealuste erikordade kasutamise lõpetada, olenemata sellest, kas ta jätkab selliste kaupade tarnimist või teenuste osutamist, mis võivad olla nende erikordadega hõlmatud. Maksukohustuslane teatab erikorra kasutamise lõpetamisest registreerimisliikmesriigile vähemalt 15 päeva enne selle kalendrikvartali lõppu, mis eelneb kalendrikvartalile, mil ta kavatseb lõpetada korra kasutamise. Lõpetamine jõustub järgneva kalendrikvartali esimesel päeval.

Kaubatarnetega või teenuste osutamisega seotud käibemaksukohustused, mis tekivad pärast erikorra lõpetamise jõustumise kuupäeva, esitatakse vahetult asjaomase tarbimisliikmesriigi maksuhaldurile.

2. Impordikorda kasutav maksukohustuslane võib selle korra kasutamise lõpetada, olenemata sellest, kas ta jätkab kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüüki. Maksukohustuslane või tema nimel tegutsev vahendaja teatab erikorra kasutamise lõpetamisest registreerimisliikmesriigile vähemalt 15 päeva enne selle kuu lõppu, mis eelneb kuule, mil ta kavatseb lõpetada korra kasutamise. Lõpetamine jõustub järgmise kuu esimesel päeval ja maksukohustuslasel ei ole enam lubatud kõnealusest päevast alates tehtavate tarnete puhul erikorda kasutada.

5. alajagu

Aruandekohustus

Artikkel 57h

1. Maksukohustuslane või tema nimel tegutsev vahendaja teavitab hiljemalt järgmise kuu kümnendal päeval registreerimisliikmesriiki elektroonilisel teel järgmisest:

a)	ta lõpetab erikorraga hõlmatud tegevuse;

b)	ta muudab oma erikorraga hõlmatud tegevust, mistõttu ta ei vasta enam nimetatud erikorra kasutamise tingimustele;

c)	eelnevalt registreerimisliikmesriigile edastatud teave on muutunud.

2. Kui registreerimisliikmesriik artikli 57f kohaselt muutub, teavitab maksukohustuslane või tema nimel tegutsev vahendaja mõlemat asjaomast liikmesriiki sellest muutusest hiljemalt kõnealuse muutmisele järgneva kuu kümnendal päeval. Ta esitab uuele registreerimisliikmesriigile nõutavad registreerimisandmed, kui maksukohustuslane uut erikorda esimest korda kasutab.

6. alajagu

Väljaarvamine

Artikkel 58

1. Kui mõnda erikorda kasutav maksukohustuslane vastab ühele või mitmele direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 369e sätestatud väljajätmise kriteeriumile või artiklis 363 või artikli 369r lõigetes 1 ja 3 sätestatud registrist kustutamise kriteeriumile, arvab registreerimisliikmesriik kõnealuse maksukohustuslase selle korra kasutamisest välja.

Üksnes registreerimisliikmesriik saab maksukohustuslase erikorra kasutamisest välja arvata.

Registreerimisliikmesriik teeb otsuse väljaarvamise või kustutamise kohta kättesaadava teabe, sealhulgas muu liikmesriigi esitatud teabe alusel.

2. Maksukohustuslase väljaarvamine liidu korrast või liiduvälisest korrast jõustub sellele päevale, mil liikmesriik saadab maksukohustuslasele elektrooniliste sidevahendite abil väljaarvamise otsuse, järgneva kalendrikvartali esimesel päeval. Kui aga väljaarvamine on tingitud ettevõtte asukoha või püsiva tegevuskoha või kaupade lähetamise või veo alguskoha muutusest, jõustub väljaarvamine selle muutuse kuupäevast.

3. Maksukohustuslase väljaarvamine impordikorrast jõustub sellele päevale, mil liikmesriik saadab maksukohustuslasele elektrooniliste sidevahendite abil väljaarvamise otsuse, järgneva kuu esimesel päeval, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)	kui väljaarvamine on tingitud ettevõtte asukoha või püsiva tegevuskoha muutusest, jõustub väljaarvamine selle muutuse kuupäevast;

b)	kui väljaarvamine tuleneb tema pidevast suutmatusest järgida kõnealuse korra reegleid, jõustub väljaarvamine alates väljaarvamise otsuse maksukohustuslasele elektroonilisel teel edastamisele järgnevast päevast.

4. Välja arvatud lõike 3 punktiga b hõlmatud olukorra puhul, kehtib impordikorra jaoks antud individuaalne käibemaksukohustuslasena registreerimise number ajavahemiku jooksul, mis on vajalik enne väljaarvamise kuupäeva tarnitud kauba importimiseks, kuid see ei tohi olla pikem kui kaks kuud alates kõnealusest kuupäevast.

5. Kui vahendaja vastab mõnele direktiivi 2006/112/EÜ artikli 369r lõikes 2 sätestatud kustutamise kriteeriumile, kustutab registreerimisliikmesriik selle vahendaja registrist ja arvab selle vahendaja poolt esindatud maksukohustuslased impordikorra kohaldamisest välja.

Ainult registreerimisliikmesriik võib vahendaja registrist kustutada.

Registreerimisliikmesriik teeb otsuse kustutamise kohta kättesaadava teabe, sealhulgas muu liikmesriigi esitatud teabe alusel.

Vahendaja registrist kustutamine jõustub sellele päevale, mil liikmesriik saadab vahendajale ja tema esindatavale maksukohustuslasele elektroonilisel teel kustutamise otsuse, järgneva kuu esimesel päeval, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)	kui kustutamine on tingitud ettevõtte asukoha või püsiva tegevuskoha muutusest, jõustub kustutamine selle muutuse kuupäevast;

b)	kui vahendaja kustutamine tuleneb tema pidevast suutmatusest järgida impordikorra reegleid, jõustub kustutamine alates kustutamise otsuse vahendajale ja tema esindatavale maksukohustuslasele elektroonilisel teel edastamisele järgnevast päevast.

Artikkel 58a

Erikorda kasutav maksukohustuslane, kes ei ole kahe aasta jooksul üheski tarbimisliikmesriigis kõnealuse korraga hõlmatud kaupu tarninud või teenuseid osutanud, loetakse oma maksustatava tegevuse lõpetanuks direktiivi 2006/112/EÜ artikli 363 punkti b, artikli 369e punkti b, artikli 369r lõike 1 punkti b või artikli 369r lõike 3 punkti b tähenduses. Nimetatud tegevuse lõpetamine ei takista tal oma mis tahes erikorraga hõlmatud tegevuse taasalustamisel erikorda kasutamast.

Artikkel 58b

1. Kui maksukohustuslane arvatakse ühe erikorra kasutamisest välja kõnealuse korra reeglite pideva rikkumise tõttu, jäetakse ta igasuguse erikorra kasutamisest igas liikmesriigis välja kaheks aastaks, mis järgnevad deklaratsiooniperioodile, mil kõnealune maksukohustuslane erikorra kasutamisest välja arvati.

Esimest lõiku ei kohaldata impordikorra puhul, kui väljaarvamine oli tingitud maksukohustuslase nimel tegutseva vahendaja jätkuvast suutmatusest järgida reegleid.

Kui vahendaja kustutatakse registrist impordikorra reeglite pideva rikkumise tõttu, ei lubata tal tegutseda vahendajana kahe aasta jooksul alates kuust, mil ta kõnealusest registrist kustutati.

2. Maksukohustuslast või vahendajat loetakse erikorra reegleid pidevalt rikkunuks direktiivi 2006/112/EÜ artikli 363 punkti d, artikli 369e punkti d, artikli 369r lõike 1 punkti d, artikli 369r lõike 2 punkti c või artikli 369r lõike 3 punkti d tähenduses vähemalt järgmistel juhtudel:

kui registreerimisliikmesriik on väljastanud talle või tema nimel tegutsevale vahendajale kolme vahetult eelneva deklareerimisperioodi kohta artikli 60a kohaselt meeldetuletused ning käibedeklaratsiooni pole iga asjaomase deklareerimisperioodi kohta esitatud kümne päeva jooksul pärast meeldetuletuse saatmist;

kui registreerimisliikmesriik on väljastanud talle või tema nimel tegutsevale vahendajale kolme vahetult eelneva deklareerimisperioodi kohta artikli 63a kohaselt meeldetuletused ning tema või tema nimel tegutsev vahendaja ei ole maksnud kogu deklareeritud käibemaksusummat iga asjaomase deklareerimisperioodi kohta kümne päeva jooksul alates meeldetuletuse saatmisest, välja arvatud juhul, kui allesjäänud maksmata summa on vähem kui 100 eurot iga deklareerimisperioodi kohta;

c)	kui pärast registreerimisliikmesriigi taotlust ning üks kuu pärast registreerimisliikmesriigi saadetud meeldetuletust ei ole tema või tema nimel tegutsev vahendaja teinud elektrooniliselt kättesaadavaks direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 369, 369k ja 369x osutatud arvestusandmeid.

Artikkel 58c

Maksukohustuslane, kes on liiduvälise korra või liidu korra kasutamisest välja arvatud, täidab kõik pärast erikorra kasutamisest väljaarvamise jõustumise kuupäeva tekkinud kaupade tarnimise või teenuste osutamisega seotud käibemaksukohustused vahetult asjaomase tarbimisliikmesriigi maksuhaldurile.

7. alajagu

Käibedeklaratsioon

Artikkel 59

1. Iga deklareerimisperiood direktiivi 2006/112/EÜ artikli 364, 369f või 369s tähenduses on omaette deklareerimisperiood.

2. Kui liiduvälist korda või liidu korda kohaldatakse vastavalt artikli 57d lõike 1 teisele lõigule alates esimese tarne tegemise või teenuse osutamise päevast, esitab maksukohustuslane eraldi käibedeklaratsiooni selle kalendrikvartali kohta, mille jooksul esimene tarne tehti või teenus osutati.

3. Kui maksukohustuslane on deklareerimisperioodi jooksul registreeritud liiduvälise korra ja liidu korra kasutajaks, esitab ta käibedeklaratsiooni ja teeb sellele vastavad maksed vastava erikorra kohasele registreerimisliikmesriigile vastavalt nende tarnete ja teenuste kohta, mis on tehtud või osutatud asjaomase erikorraga hõlmatud perioodil.

4. Kui registreerimisliikmesriigi vahetus toimub artikli 57f kohaselt pärast asjaomase deklareerimisperioodi esimest päeva, esitab maksukohustuslane või tema nimel tegutsev vahendaja käibedeklaratsiooni ja teeb sellele vastavad maksed nii eelmisele kui ka uuele registreerimisliikmesriigile vastavalt nende tarnete ja teenuste kohta, mis on tehtud või osutatud ajavahemikel, mil asjaomased liikmesriigid olid tema registreerimisliikmesriigiks.

Artikkel 59a

Kui erikorda kasutav maksukohustuslane ei tarninud deklareerimisperioodil selle erikorra alusel kaupu ega osutanud teenuseid üheski tarbimisliikmesriigis ja tal ei ole vaja teha parandusi eelmistes deklaratsioonides, esitab ta või tema nimel tegutsev vahendaja käibedeklaratsiooni, märkides, et selle perioodi jooksul ei tarnitud kaupu ega osutatud teenuseid (nullsummaline käibedeklaratsioon).

Artikkel 60

Erikordade alusel esitatud käibedeklaratsioonide summasid ei ümardata üles- ega allapoole lähima täisarvulise rahaühikuni. Esitada ja üle kanda tuleb käibemaksu täpne summa.

Artikkel 60a

Registreerimisliikmesriik tuletab elektrooniliste sidevahendite abil maksukohustuslasele või tema nimel tegutsevale vahendajale, kes ei ole direktiivi 2006/112/EÜ artikli 364, 369f või 369s alusel käibedeklaratsiooni esitanud, meelde, et tal on kohustus esitada käibedeklaratsioon. Registreerimisliikmesriik väljastab meeldetuletuse kümnendal päeval pärast käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäeva ning teavitab elektrooniliselt meeldetuletuse väljastamisest teisi liikmesriike.

Maksukontrolli tegemiseks ja käibemaksu kogumiseks tehtavad edasised meeldetuletused ja võetavad meetmed jäävad asjaomase tarbimisliikmesriigi ülesandeks.

Olenemata tarbimisliikmesriigi väljastatud meeldetuletustest ning võetud meetmetest esitab maksukohustuslane või tema nimel tegutsev vahendaja käibedeklaratsiooni registreerimisliikmesriigile.

Artikkel 61

1. Käibedeklaratsioonis esitatud arvandmeid, mis puudutavad perioode kuni 2020. aasta viimase deklareerimisperioodini (kaasa arvatud), muudetakse pärast selle käibedeklaratsiooni esitamist üksnes kõnealuse deklaratsiooni muutmisega, mitte järgmiste deklaratsioonide täpsustamisega.

Käibedeklaratsioonis esitatud arvandmeid, mis puudutavad perioode alates 2021. aasta esimesest deklareerimisperioodist, muudetakse pärast selle käibedeklaratsiooni esitamist üksnes järgmiste deklaratsioonide täpsustamisega.

2. Lõikes 1 osutatud muudatused esitatakse registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt kolme aasta jooksul alates esialgse deklaratsiooni esitamiseks ettenähtud kuupäevast.

Eeltoodu ei mõjuta käibemaksu arvestust ja muudatusi käsitlevaid tarbimisliikmesriigi reegleid.

Artikkel 61a

1. Maksukohustuslane või tema nimel tegutsev vahendaja esitab oma lõpliku käibedeklaratsiooni ja hilinenud varasemad deklaratsioonid ning teeb vastavad maksed liikmesriigile, mis oli registreerimisliikmesriik lõpetamise, väljaarvamise või muutmise ajal, kui ta:

a)	lõpetab erikorra kasutamise;

b)	on ühe erikorra kasutamisest välja arvatud;

c)	vahetab artikli 57f alusel oma registreerimisliikmesriiki.

Kõik lõpliku deklaratsiooni ja varasemate deklaratsioonide parandused esitatakse pärast lõpliku deklaratsiooni esitamist otse asjaomase tarbimisliikmesriigi maksuhaldurile.

2. Vahendaja esitab kõikide maksukohustuslaste, kelle nimel ta tegutseb, lõplikud käibedeklaratsioonid ja hilinenud varasemad deklaratsioonid ning teeb vastavad maksed liikmesriigile, mis oli registreerimisliikmesriik kustutamise või muutuse ajal, kui ta:

a)	kustutatakse registrist;

b)	vahetab artikli 57f lõike alusel 2 oma registreerimisliikmesriiki.

Kõik lõpliku deklaratsiooni ja varasemate deklaratsioonide parandused esitatakse pärast lõpliku deklaratsiooni esitamist otse asjaomase tarbimisliikmesriigi maksuhaldurile.

7a. alajagu

Impordikord – maksustatav teokoosseis

Artikkel 61b

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 369n kohaldamisel loetakse makse aktsepteerimise ajaks aeg, mil impordikorda kasutava maksukohustuslase poolt või nimel on saadud makse kinnitus, makse autoriseerimisteade või kliendipoolne makse tasumise kohustus, olenemata sellest, millal tegelik makse tehti, olenevalt sellest, milline kuupäev on kõige varasem.

8. alajagu

Vääring

Artikkel 61c

Kui registreerimisliikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, otsustab, et käibedeklaratsioon esitatakse tema vääringus, kehtib see kõigi erikorda kasutavate maksukohustuslaste käibemaksudeklaratsioonide suhtes.

9. alajagu

Maksed

Artikkel 62

Ilma et see piiraks artikli 63a kolmanda lõigu ja artikli 63b kohaldamist, teeb maksukohustuslane või tema nimel tegutsev vahendaja kõik maksed registreerimisliikmesriigile.

Maksukohustuslase või tema nimel tegutseva vahendaja poolt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 367, 369i või 369v alusel makstud käibemaksusummad on seotud kõnealuse direktiivi artikli 364, 369f või 369s kohaselt esitatud käibedeklaratsiooniga. Makstud summade edasisi kohandamisi võib maksukohustuslane või tema nimel tegutsev vahendaja teha üksnes sellele deklaratsioonile viidates ning neid ei või kanda ei teise deklaratsiooni ega kohandada järgmises deklaratsioonis. Iga makse puhul viidatakse kõnealuse konkreetse deklaratsiooni viitenumbrile.

Artikkel 63

Kui registreerimisliikmesriik on saanud direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 364, 369f või 369s vastavast käibedeklaratsioonist tuleneva summaga võrreldes suurema makse, tagastab ta enammakstud summa otse asjaomasele maksukohustuslasele või tema nimel tegutsevale vahendajale.

Kui registreerimisliikmesriik on saanud seoses hiljem valeks osutunud käibedeklaratsiooniga teatava summa ja on selle summa juba jaotanud tarbimisliikmesriikidele, maksavad need tarbimisliikmesriigid igaüks oma osa enammakstud summast otse asjaomasele maksukohustuslasele või tema nimel tegutsevale vahendajale.

Kui aga enammakstud summad on seotud perioodidega kuni 2018. aastani (kaasa arvatud), tagastab registreerimisliikmesriik määruse (EL) nr 904/2010 artikli 46 lõike 3 kohaselt endale jäetud summast vastava osa ning tarbimisliikmesriik tagastab enammakstud summa, millest on maha arvatud registreerimisliikmesriigi tagastatav summa.

Tarbimisliikmesriik teatab elektrooniliste sidevahendite abil registreerimisliikmesriigile kõnealuste tagasimakstud summade suuruse.

Artikkel 63a

Kui maksukohustuslane või tema nimel tegutsev vahendaja on esitanud käibedeklaratsiooni direktiivi 2006/112/EÜ artikli 364, 369f või 369s kohaselt, aga makset ei ole tehtud või kui tehtud makse on käibedeklaratsioonist tulenevast summast väiksem, tuletab registreerimisliikmesriik kümnendal päeval pärast direktiivi 2006/112/EÜ artikli 367, 369i või 369v kohast hiliseima maksetähtpäeva saabumist elektrooniliste vahendite abil maksukohustuslasele või tema nimel tegutsevale vahendajale meelde võlgnetavat käibemaksusummat.

Registreerimisliikmesriik teavitab elektrooniliselt tarbimisliikmesriike meeldetuletuse saatmisest.

Käibemaksusumma kogumiseks tehtavad edasised meeldetuletused ja võetavad meetmed jäävad asjaomase tarbimisliikmesriigi ülesandeks. Kui selliseid järjestikuseid meeldetuletusi on väljastanud tarbimisliikmesriik, makstakse vastav käibemaks sellele liikmesriigile.

Tarbimisliikmesriik teavitab elektrooniliselt registreerimisliikmesriiki meeldetuletuse saatmisest.

Artikkel 63b

Kui käibedeklaratsiooni ei ole esitatud või kui käibedeklaratsioon esitatakse hilinenult või kui on esitatud valeandmeid või kui käibemaksu makstakse hilja, siis arvutab ja määrab intressid, rahalised karistused või muud tasud tarbimisliikmesriik. Maksukohustuslane või tema nimel tegutsev vahendaja maksab sellised intressid, rahalised karistused või muud tasud otse tarbimisliikmesriigile.

10. alajagu

Arvestusandmed

Artikkel 63c

1. Et maksukohustuslase säilitatavaid dokumente saaks pidada direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 369 ja 369k tähenduses piisavalt üksikasjalikeks, peavad need sisaldama järgmist teavet:

a)	tarbimisliikmesriik, kuhu kaubad tarnitakse või teenuseid osutatakse;

b)	teenuste liik või tarnitud kaupade kirjeldus ja kogus;

c)	kaupade tarnimise või teenuste osutamise kuupäev;

d)	maksustatav summa ja kasutatav vääring;

e)	maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine;

f)	kohaldatav käibemaksumäär;

g)	tasumisele kuuluv käibemaksusumma ja kasutatud vääring;

h)	saadud maksete laekumise kuupäev ja summa;

i)	enne kaupade tarnimist või teenuste osutamist tehtud ettemaksed;

j)	arve väljastamise korral arves sisalduv teave;

k)	teenuste puhul teave, mida kasutatakse kliendi asukoha või alalise elu- või asukoha kindlaksmääramiseks, ning kauba puhul teave, mida kasutatakse kauba kliendile lähetamise või veo algus- ja lõpukoha kindlaksmääramiseks;

l)	tõendid kauba võimaliku tagastamise kohta, sealhulgas maksustatav summa ja kohaldatav käibemaksumäär.

2. Et maksukohustuslase või tema nimel tegutseva vahendaja säilitatavaid arvestusandmeid saaks pidada direktiivi 2006/112/EÜ artikli 369x tähenduses piisavalt üksikasjalikeks, peavad need sisaldama järgmist teavet:

a)	tarbimisliikmesriik, kuhu kaubad tarnitakse;

b)	tarnitud kaupade kirjeldus ja kogus;

c)	kauba tarnimise kuupäev;

d)	maksustatav summa ja kasutatav vääring;

e)	maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine;

f)	kohaldatav käibemaksumäär;

g)	tasumisele kuuluv käibemaksusumma ja kasutatud vääring;

h)	saadud maksete laekumise kuupäev ja summa;

i)	arve väljastamise korral arves sisalduv teave;

j)	teave, mida kasutatakse kauba kliendile lähetamise või veo algus- ja lõpukoha kindlaksmääramiseks;

k)	tõendid kauba võimaliku tagastamise kohta, sealhulgas maksustatav summa ja kohaldatav käibemaksumäär;

l)	tellimuse number või tehingu kordumatu number;

m)	saadetise kordumatu number, kui maksukohustuslane on tarnimisega otseselt seotud.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe registreerib maksukohustuslane või tema nimel tegutsev vahendaja selliselt, et seda saab elektrooniliselt teha viivitamata kättesaadavaks iga tarnitud üksikkauba või osutatud teenuse kohta.

Kui maksukohustuslasel või tema nimel tegutseval vahendajal on palutud esitada elektrooniliselt direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 369, 369k ja 369x osutatud arvestusandmed ja ta ei ole neid esitanud 20 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast, tuletab registreerimisliikmesriik maksukohustuslasele või tema nimel tegutsevale vahendajale meelde kõnealuste arvestusandmete saatmise vajadust. Registreerimisliikmesriik teavitab elektrooniliselt tarbimisliikmesriike meeldetuletuse saatmisest.“

XI peatükki lisatakse järgmine jagu:

„3. Jagu

Impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikord

(Direktiivi 2006/112/EÜ Artiklid 369y–369zb)

Artikkel 63d

Impordikäibemaksu igakuise makse tasumisel kooskõlas impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorraga, mis on sätestatud direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 7. peatükis, võidakse kohaldada tollimaksu tasumise edasilükkamisele kohalduvaid tingimusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013 (*1).

Erikorra kohaldamisel võivad liikmesriigid lugeda tingimuse „kauba esitamine tollile isiku eest, kellele kaup saadetakse“ täidetuks, kui kaupa tollile esitav isik teatab oma kavatsusest kasutada erikorda ja küsida käibemaksu isikult, kellele kaup saadetakse.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).“"

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Liikmesriigid lubavad maksukohustuslastel ja nende nimel tegutsevatel vahendajatel esitada direktiivi 2006/112/EÜ artikli 360, 369c või 369o kohaselt nõutud teabe erikorra alusel registreerimiseks alates 1. oktoobrist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. november 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

H. KOSONEN

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2) Nõukogu 5. detsembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2455, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul (ELT L 348, 29.12.2017, lk 7).

(3) Nõukogu 15. märtsi 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (ELT L 77, 23.3.2011, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

4.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 313/34

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2028,

29. november 2019,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/1799 krediidiriski puhul krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohase sidumise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta, (1) eriti selle artikli 136 lõike 1 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1799 (2) III lisas on kindlaks määratud, millisele määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatüki 2. jao kohasele krediidikvaliteedi astmele krediidikvaliteeti hindava asutuse antud asjaomane krediidikvaliteedi hinnang vastab (krediidikvaliteedi astmetega sidumine).

(2)

Pärast komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/634 (3) rakendusmääruse (EL) 2016/1799 III lisas tehtud viimaseid muudatusi on rakendusmääruse (EL) 2016/1799 III lisa mõningates vastavustabelites krediidikvaliteedi hinnangute aluseks olevad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tegurid muutunud. Lisaks sellele on mõned krediidikvaliteeti hindavad asutused laiendanud oma krediidihinnanguid uutele turusegmentidele, mille tulemuseks on uued reitinguskaalad ja uued krediidireitingute liigid. Seetõttu on vaja ajakohastada asjaomaste krediidikvaliteeti hindavate asutuste vastavustabeleid.

(3)

Pärast rakendusmääruse (EL) 2018/634 vastuvõtmist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 (4) kohaselt registreeritud veel üks reitinguagentuur. Kuna määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõike 1 kohaselt tuleb kõigi krediidikvaliteeti hindavate asutuste puhul täpsustada krediidikvaliteedi astmete ja krediidikvaliteedi hinnangute vastavust, tuleb esitada selle uue registreeritud krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidikvaliteedi astmete ja krediidikvaliteedi hinnangute vastavustabel. Hiljuti registreeritud krediidikvaliteeti hindava asutuse rakendatavad krediidikvaliteedi hinnangud põhinevad samal metoodikal, mida järgib tema emaettevõtja, kolmanda riigi krediidikvaliteeti hindav asutus, mille puhul krediidikvaliteedi astmete ja krediidikvaliteedi hinnangute vastavus on juba kindlaks määratud rakendusmääruse (EL) 2016/1799 III lisas. Seepärast on antud juhul asjakohane, et uue registreeritud krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidikvaliteedi astmete ja krediidikvaliteedi hinnangute vastavus peegeldab kõnealuse kolmanda riigi krediidikvaliteeti hindava asutuse vastavustabelit.

(4)	Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (Euroopa järelevalveasutused).

(5)

Euroopa järelevalveasutused on korraldanud käesoleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke asjaomaseid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (5) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (7) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult.

(6)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2016/1799 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2016/1799 muutmine

Rakendusmääruse (EL) 2016/1799 III lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Komisjoni 7. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1799, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid krediidiriski puhul krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 136 lõike 1 ja artikli 136 lõike 3 kohase sidumise kohta (ELT L 275, 12.10.2016, lk 3).

(3) Komisjoni 24. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/634, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/1799 krediidiriski puhul krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohase sidumise osas (ELT L 105, 25.4.2018, lk 14).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

LISA

„III LISA

Artikli 16 kohaldamisel kasutatavad vastavustabelid

Krediidikvaliteedi aste	1	2	3	4	5	6
ACRA Europe, a.s (endine European Rating Agency, a.s.)
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Üleilmne lühiajaline reitinguskaala	S1		S2	S3, S4, NS
AM Best Europe Rating Services
Pikaajaline emitendi krediidireitingu skaala	aaa, aa+, aa, aa–	a+, a, a–	bbb+, bbb, bbb–	bb+, bb, bb–	b+, b, b–	ccc+, ccc, ccc–, cc, c, d, e, f, s
Pikaajaline emissiooni reitinguskaala	aaa, aa+, aa, aa–	a+, a, a–	bbb+, bbb, bbb–	bb+, bb, bb–	b+, b, b–	ccc+, ccc, ccc–, cc, c, d, s
Finantstugevuse reitinguskaala	A++, A+	A, A–	B++, B+	B, B–	C++, C+	C, C–, D, E, F, S
Lühiajaline emitendi reitinguskaala	AMB-1+	AMB-1–	AMB-2, AMB-3	AMB- 4, d, e, f, s
Lühiajaline emissiooni reitinguskaala	AMB-1+	AMB-1–	AMB-2, AMB-3	AMB- 4, d, s
ARC Ratings S.A.
Keskmise kestusega ja pikaajaline emitendi reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Keskmise kestusega ja pikaajaline emissiooni reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajaline emitendi reitinguskaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Lühiajaline emissiooni reitinguskaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
ASSEKURATA Assekuranz Rating-Agentur GmbH
Pikaajaline krediidireitingu skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC/C, D
Lühiajaline äriühingu reitinguskaala	A++	A		B, C, D
Axesor Risk Management SL
Üleilmne reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D, E
Banque de France
Üleilmne pikaajaline emitendi krediidireitingute skaala	3++	3+, 3	4+	4, 5+	5, 6	7, 8, 9, P
BCRA – Credit Rating Agency AD
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Üleilmne lühiajaline reitinguskaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Pensionikindlustust pakkuva kindlustusandja pikaajaline skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Pensionikindlustust pakkuva kindlustusandja lühiajaline skaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Pensionifondi pikaajaline skaala	AAA pf, AA pf	A pf	BBB pf	BB pf	B pf	C pf
Tagatisfondi pikaajaline skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	C, D
Tagatisfondi lühiajaline skaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
Capital Intelligence Ratings Ltd
Rahvusvaheline pikaajaline emitendi reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	C, RS, SD, D
Rahvusvaheline pikaajaline emissiooni reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Rahvusvaheline pikaajaline emitendi finantstugevuse reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	C, RS, SD, D
Rahvusvaheline lühiajaline emitendi reitinguskaala	A1+	A1	A2, A3	B, C, RS, SD, D
Rahvusvaheline lühiajaline emissiooni reitinguskaala	A1+	A1	A2, A3	B, C, D
Rahvusvaheline lühiajaline emitendi finantstugevuse reitinguskaala	A1+	A1	A2, A3	B, C, RS, SD, D
Cerved Rating Agency S.p.A.
Äriühingu pikaajaline reitinguskaala	A1.1, A1.2, A1.3	A2.1, A2.2, A3.1	B1.1, B1.2	B2.1, B2.2	C1.1	C1.2, C2.1
Creditreform Rating AG
Pikaajaline emitendi reitinguskaala	AAA, AA	A		BBB	BB	B, C, SD, D
Pikaajaline emissiooni reitinguskaala	AAA, AA	A		BBB	BB	B, C, D
Lühiajaline reitinguskaala	L1	L2		L3, NEL, D
CRIF Ratings S.r.l.
Pikaajaline emitendi reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D1S, D
Pikaajaline emissiooni reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, DS
Lühiajaline emitendi reitinguskaala	IG-1		IG-2	SIG-1, SIG-2, SIG-3, SIG-4
Lühiajaline emissiooni reitinguskaala	IG-1		IG-2	SIG-1, SIG-2, SIG-3, SIG-4
Dagong Europe Credit Rating Srl
Pikaajaline krediidireitingu skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajaline krediidireitingu skaala	A-1		A-2, A-3	B, C, D
DBRS Ratings
Pikaajaline kohustuste reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Kommertsväärtpaberite ja lühiajaliste võlakohustuste reitinguskaala	R-1 H, R-1 M	R-1 L	R-2, R-3	R-4, R-5, D
Finantstugevuse reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, R
Egan-Jones Ratings Co.
Pikaajaline krediidireitingu skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajaline krediidireitingu skaala	A-1+	A-1	A-2	A-3, B, C, D
Euler Hermes Rating GmbH
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, SD, D
EuroRating Sp. z o.o.
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Fitch Ratings
Pikaajaline emitendi makseviivituse reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, RD, D
Äriühingu finantskohustused – pikaajaline reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C
Pikaajaline rahvusvaheline kindlustusandja finantstugevuse reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C
Tuletistehingu vastaspoole reitinguskaala	AAA dcr, AA dcr	A dcr	BBB dcr	BB dcr	B dcr	CCC dcr, CC dcr, C dcr
Lühiajaline reitinguskaala	F1+	F1	F2, F3	B, C, RD, D
Lühiajaline kindlustusandja finantstugevuse reitinguskaala	F1+	F1	F2, F3	B, C
GBB-Rating Gesellschaft für Bonitätsbeurteilung GmbH
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA, AA		A, BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
HR Ratings de México, S.A. de C.V.
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	HR AAA(G)/HR AA(G)	HR A(G)	HR BBB(G)	HR BB(G)	HR B(G)	HR C(G)/HR D(G)
Üleilmne lühiajaline reitinguskaala	HR+1(G)/HR1(G)	HR2(G)	HR3(G)	HR4(G), HR5(G), HR D(G)
ICAP Group S.A
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala		AA, A	BB, B	C, D	E, F	G, H
INC Rating Sp. z o.o.
Pikaajaline emitendi krediidireitingu skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Japan Credit Rating Agency Ltd
Pikaajaline emitendi reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, LD, D
Pikaajaline emissiooni reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajaline emitendi reitinguskaala	J-1+	J-1	J-2	J-3, NJ, LD, D
Lühiajaline emissiooni krediidireitingu skaala	J-1+	J-1	J-2	J-3, NJ, D
Kroll Bond Rating Agency
Pikaajaline krediidireitingu skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajaline krediidireitingu skaala	K1+	K1	K2, K3	B, C, D
Kroll Bond Rating Agency Europe
Pikaajaline krediidireitingu skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Lühiajaline krediidireitingu skaala	K1+	K1	K2, K3	B, C, D
modeFinance S.r.l.
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	A1, A2	A3	B1	B2	B3	C1, C2, C3, D
Moody’s Investors Service
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	Aaa, Aa	A	Baa	Ba	B	Caa, Ca, C
Üleilmne lühiajaline reitinguskaala	P-1	P-2	P-3	NP
QIVALIO SAS (endine Spread Research)
Üleilmne pikaajaline reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Üleilmne lühiajaline reitinguskaala	SR0		SR1, SR2	SR3, SR4, SR5, SRD
Rating-Agentur Expert RA GmbH
Rahvusvaheline krediidireitingu skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D, E
Rahvusvaheline usaldusväärsusreitingu skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D, E
Scope Ratings GmbH
Pikaajaline reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC,C, D
Lühiajaline reitinguskaala	S-1+	S-1	S-2	S-3, S-4
S&P Global Ratings Europe Limited
Pikaajaline emitendi krediidireitingu skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, R, SD/D
Pikaajaline emissiooni krediidireitingu skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D
Kindlustusandja finantstugevuse reitinguskaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, SD/D, R
Keskmise suurusega ettevõtete reitinguskaala		MM1	MM2	MM3, MM4	MM5, MM6	MM7, MM8, MMD
Lühiajaline emitendi krediidireitingu skaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, R, SD/D
Lühiajaline emissiooni krediidireitingu skaala	A-1+	A-1	A-2, A-3	B, C, D
The Economist Intelligence Unit Ltd
Riigireitingu vahemike skaala	AAA, AA	A	BBB	BB	B	CCC, CC, C, D

“

4.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 313/41

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2029,

29. november 2019,

millega antakse liidu luba üksikule biotsiidile „CVAS Disinfectant product based on Propan-2-ol“

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eelkõige selle artikli 44 lõike 5 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

29. juunil 2016 esitas ettevõtja SCC GmbH (CVAS Development GmbH nimel) määruse (EL) nr 528/2012 artikli 43 lõike 1 kohase loataotluse üksiku biotsiidi jaoks, mille nimi on „CVAS Disinfectant product based on Propan-2-ol“ (propaan-2-oolipõhine CVASi desinfektsioonivahend) ja mis kuulub kõnealuse määruse V lisas kirjeldatud tooteliikidesse 2 ja 4, ning lisas kirjaliku kinnituse selle kohta, et Saksamaa pädev asutus on nõustunud taotlust hindama. Taotlus registreeriti biotsiidiregistris registrinumbriga BC-DH025620-60.

(2)	„CVAS Disinfectant product based on Propan-2-ol“ sisaldab toimeainena propaan-2-ooli, mis on lisatud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 9 lõikes 2 osutatud liidu heakskiidetud toimeainete nimekirja.

(3)	17. augustil 2018 esitas hindav pädev asutus määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõike 1 kohaselt hindamisaruande ja oma järeldused Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „kemikaaliamet“).

(4)

25. märtsil 2019 esitas kemikaaliamet komisjonile arvamuse (2) ning määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõike 3 kohaselt üksiku biotsiidi „CVAS Disinfectant product based on Propan-2-ol“ omaduste kokkuvõtte kavandi ning biotsiidi lõpliku hindamisaruande. Arvamuses järeldatakse, et „CVAS Disinfectant product based on Propan-2-ol“ vastab määruse (EL) nr 528/2012 artikli 3 lõike 1 punktis r sätestatud üksiku biotsiidi määratlusele, et selle jaoks saab taotleda liidu luba kooskõlas kõnealuse määruse artikli 42 lõikega 1 ning et biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavandi kohaselt vastab biotsiid kõnealuse määruse artikli 19 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(5)	3. juunil 2019 edastas kemikaaliamet komisjonile biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavandi kõigis liidu ametlikes keeltes vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõikele 4.

(6)	Komisjon on kemikaaliametiga samal arvamusel ning leiab seega, et on asjakohane anda biotsiidi „CVAS Disinfectant product based on Propan-2-ol“ jaoks liidu luba.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ettevõtjale CVAS Development GmbH antakse liidu luba üksiku biotsiidi „CVAS Disinfectant product based on Propan-2-ol“ (loa number on EU-0020461-0000) turul kättesaadavaks tegemise ja kasutamise jaoks vastavalt lisas esitatud biotsiidi omaduste kokkuvõttele.

Liidu luba kehtib alates 24. detsembrist 2019 kuni 30. novembrini 2029.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2) Euroopa Kemikaaliameti 28. veebruari 2019. aasta arvamus liidu loa andmise kohta biotsiidi „CVAS Disinfectant product based on Propan-2-ol“ jaoks (ECHA/BPC/222/2019).

LISA

Biotsiidi omaduste kokkuvõte

CVAS Disinfectant product based on Propan-2-ol

Tooteliik 2. Desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul (desinfektsioonivahendid)

Tooteliik 4. Toidu- ja söödaruumid (desinfektsioonivahendid)

Loa number: EU-0020461-0000

R4BP registrinumber: EU-0020461-0000

1. HALDUSTEAVE

1.1. Toote kaubanduslik(ud) nimetus(ed)

Kaubanduslik nimetus

CVAS Disinfectant product based on Propan-2-ol

calgonit DS 622

R 3000 SCHNELLDESINFEKTION

IPADES 70

Alpha Septin

Blu-Sept

Disinfect home

Schnell Des

Disinfect Rapid

Bakt-Ex Pur

Bakt-Ex Rapid

ROTIE-DES quick

Bactazol I

Dezynfektator

EOSSAN-Desinfektionsspray-Fluid

FS-7-Spray

Gartengeräte Hygiene Spray

NeudoClean Hygiene Spray

1.2. Loaomanik

Loaomaniku nimi ja aadress	Nimi	CVAS Development GmbH
	Aadress	Dr. Albert Reimann Str. 16a, 68526, Ladenburg, Saksamaa
Loa number	EU-0020461-0000
R4BP registrinumber	EU-0020461-0000
Loa andmise kuupäev	24. detsember 2019
Loa kehtivusaja lõppkuupäev	30. november 2029

1.3. Toote tootja(d)

Tootja nimi	Brenntag GmbH
Tootja aadress	Messeallee 11, 45131 Essen Saksamaa
Tootmiskohtade asukoht	Am Nordseekai 22, 73207 Plochingen Saksamaa

Tootja nimi	Calvatis GmbH
Tootja aadress	Dr. Albert Reimann Str. 16a, 68526 Ladenburg Saksamaa
Tootmiskohtade asukoht	Dr. Albert Reimann Str. 16a, 68526 Ladenburg Saksamaa

Tootja nimi	Arthur Schopf Hygiene GmbH & Co. KG
Tootja aadress	Pfaffensteinstr. 1, 83115 Neubeuern Saksamaa
Tootmiskohtade asukoht	Pfaffensteinstr. 1, 83115 Neubeuern Saksamaa

1.4. Toimeaine(te) tootja(d)

Toimeaine	Propaan-2-ool
Tootja nimi	Shell Nederland Raffinaderij B.V.
Tootja aadress	Vondelingenweg 601, 3196 KK, Vodelingenenplaat Rotterdam Holland
Tootmiskohtade asukoht	Vondelingenweg 601, 3196 KK, Vodelingenenplaat Rotterdam Holland

Toimeaine	Propaan-2-ool
Tootja nimi	ExxonMobil
Tootja aadress	4999 Scenic Highway, LA 70897 Baton Rouge, Louisana Ühendriigid
Tootmiskohtade asukoht	4999 Scenic Highway, LA 70897 Baton Rouge, Louisana Ühendriigid

Toimeaine	Propaan-2-ool
Tootja nimi	INEOS Solvents Germany GmbH
Tootja aadress	Römerstraße 733, 47443 Moers Saksamaa
Tootmiskohtade asukoht	Römerstraße 733, 47443 Moers Saksamaa

2. TOOTE KOOSTIS JA OLEK

2.1. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave toote koostise kohta

Tavanimetus	IUPAC nimetus	Funktsioon	CAS number	EÜ number	Sisaldus (%)
Propaan-2-ool		Toimeaine	67–63-0	200–661-7	61,25

2.2. Oleku kirjeldus

Muu vedelik (kasutusvalmis)

3. OHU- JA HOIATUSLAUSED

Ohulaused

Väga tuleohtlik vedelik ja aur.

Põhjustab tugevat silmade ärritust.

Võib põhjustada unisust või peapööritust.

Korduv kokkupuude võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist.

Hoiatuslaused

Arsti poole pöördudes võtta kaasa toote pakend või etikett.

Hoida lastele kättesaamatus kohas.

Hoida eemal soojusallikast, kuumadest pindadest, sädemetest, leekidest ja muudest süüteallikatest. – Mitte suitsetada.

Hoida pakend tihedalt suletuna.

Vältida auru sissehingamist.

Käidelda üksnes välitingimustes või hästi ventileeritavas kohas.

Kanda kaitseprille.

SILMA SATTUMISE KORRAL:Loputada mitme minuti jooksul ettevaatlikult veega.Eemaldada kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge eemaldada. Loputada veel kord.

Halva enesetunde korral võtta ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSEGA.

Kui silmade ärritus ei möödu:Pöörduda arsti poole.

Hoida hästi ventileeritavas kohas.Hoida jahedas.

Hoida lukustatult.

Sisu kõrvaldada mahuti kõrvaldada vastavalt kohalikele eeskirjadele.

Pärast käitlemist pesta hoolega käsi.

NAHALE (või juustele) SATTUMISE KORRAL:Võtta viivitamata seljast kõik saastunud rõivad.Loputada nahka veega.

SISSEHINGAMISE KORRAL:Toimetada isik värske õhu kätte ja hoida asendis, mis võimaldab kergesti hingata.

Tulekahju korral:Kustutamiseks kasutada alkoholikindlat vahtu.

4. LUBATUD KASUTUSALA(D)

4.1. Kasutusala kirjeldus

Tabel 1

Kasutus # 1 – väikeste pindade desinfitseerimine tooteliigis 2 mittekutseliste kasutajate poolt

Tooteliik

Tooteliik 02 - Desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul (desinfektsioonivahendid)

Vajadusel lubatud kasutusala täpne kirjeldus

Sihtorganism(id) (sh arengujärgus)

Bakterid

Pärmseened

Kasutuskoht

Sisetingimustes

Mittepoorsete pindade desinfitseerimine kodumajapidamises.

Kasutusmeetod(id)

Pihustamine

Pihustamine (päästikpihustiga või pumppihustiga)

Pihustamine ja pühkimine lapiga

Pihustamine (päästikpihustiga või pumppihustiga) ja pühkimine lapiga

Ülevalamine ja pühkimine lapiga

Kasutuskogus(ed) ja sagedus

40–50 ml/m2

Kasutajarühm(ad)

Tavatarbija (mittekutseline kasutaja)

Pakendi suurused ja pakendimaterjal

1.	Pudel: Kõrge tihedusega polüetüleen (HDPE), 250 – 1 000 mL

2.	Aerosoolipumbaga või päästikuga pihustuspeaga pudel: HDPE, 250 – 1 000 ml

4.1.1. Kasutusala spetsiifilised kasutusjuhendid

Loaomanik peab etiketil täpsustama tüüpilise kasutusmäära lihtsal, hõlpsasti arusaadaval kujul:

•	Päästikpihusti: pihustada 20 korda 0,5 m kohta2.

•	Pumppihusti: kanda pinnale 3 juga 100 cm kohta2.

•	Pudel: kanda pinnale üks mõõtetopsitäis ühe m kohta2

4.1.2. Kasutusala spetsiifilised riskivähendamismeetmed

Vt punkt 5.2

4.1.3. Vajadusel tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras.

Vt punkt 5.3

4.1.4. Vajadusel juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks.

Vt punkt 5.4

4.1.5. Vajadusel toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes.

Vt punkt 5.5

4.2. Kasutusala kirjeldus

Tabel 2

Kasutus # 2 – väikeste pindade desinfitseerimine tooteliigis 2 kutseliste kasutajate poolt

Tooteliik

Tooteliik 02 - Desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul (desinfektsioonivahendid)

Vajadusel lubatud kasutusala täpne kirjeldus

Sihtorganism(id) (sh arengujärgus)

Bakterid

Pärmseened

Kasutuskoht

Sisetingimustes

Mittepoorsete pindade desinfitseerimine tööstuses, väikeettevõtetes, asutustes ja kodumajapidamises.

Kasutusmeetod(id)

Pihustamine

Pihustamine (päästikpihustiga või pumppihustiga)

Pihustamine ja pühkimine lapiga

Pihustamine (päästikpihustiga või pumppihustiga) ja pühkimine lapiga

Ülevalamine ja pühkimine lapiga

Kasutuskogus(ed) ja sagedus

40–50 ml/m2

Kasutajarühm(ad)

Kutseline kasutaja

Pakendi suurused ja pakendimaterjal

1.	Pudel: HDPE, 250–1 000 ml

2.	Aerosoolipumbaga või päästikuga pihustuspeaga pudel: HDPE, 250 – 1 000 ml

3.	Mahtlastikonteinerid (IBC): HDPE, 720 l

4.	Vaat: teras, tsingitud ja värvitud, 200–220 l

5.	Kanister: HDPE 5–50 l

4.2.1. Kasutusala spetsiifilised kasutusjuhendid

Vt punkt 5.1

4.2.2. Kasutusala spetsiifilised riskivähendamismeetmed

1.	Järgmist isiklikku riskivähendamismeedet võib kaaluda toiduainete töötlemisseadmete desinfitseerimisel ja täitmisprotseduuride puhul, välja arvatud juhul kui selle saab asendada tehniliste ja organisatsiooniliste meetmetega: toote käitlemise ajal on soovitatav kanda kaitseprille.

2.	Toode on ette nähtud ainult väikeste pindade desinfitseerimiseks.

4.2.3. Vajadusel tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras.

Vt punkt 5.3

4.2.4. Vajadusel juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks.

Vt punkt 5.4

4.2.5. Vajadusel toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes.

Vt punkt 5.5.

4.3. Kasutusala kirjeldus

Tabel 3

Kasutus # 3 – väikeste pindade desinfitseerimine tooteliigis 4 mittekutseliste kasutajate poolt

Tooteliik

Tooteliik 04 - Toidu- ja söödaruumid (desinfektsioonivahendid)

Vajadusel lubatud kasutusala täpne kirjeldus

Sihtorganism(id) (sh arengujärgus)

Bakterid

Pärmseened

Kasutuskoht

Sisetingimustes

Mittepoorsete pindade desinfitseerimine köökides. Aiandustarvikute desinfitseerimine ainult inimeste hügieeni otstarbel.

Aiandustarvikute desinfitseerimine ainult inimeste hügieeni otstarbel.

Kasutusmeetod(id)

Pihustamine

Pihustamine (päästikpihustiga või pumppihustiga)

Pihustamine ja pühkimine lapiga

Pihustamine (päästikpihustiga või pumppihustiga) ja pühkimine lapiga

Ülevalamine ja pühkimine lapiga

Kasutuskogus(ed) ja sagedus

40–50 ml/m2

Kasutajarühm(ad)

Tavatarbija (mittekutseline kasutaja)

Pakendi suurused ja pakendimaterjal

1.	Pudel: HDPE, 250 – 1 000 ml

2.	Aerosoolipumbaga või päästikuga pihustuspeaga pudel: HDPE, 250 – 1 000 ml

4.3.1. Kasutusala spetsiifilised kasutusjuhendid

1.	Kasutamiseks toatemperatuuril (20 ± 2 °C).

Loaomanik peab etiketil täpsustama tüüpilise kasutusmäära lihtsal, hõlpsasti arusaadaval kujul:

•	Päästikpihusti: pihustada 20 korda 0,5 m kohta2.

•	Pumppihusti: kanda pinnale 3 juga 100 cm kohta2.

•	Pudel: kanda pinnale üks mõõtetopsitäis ühe m kohta2

3.	Aiandustarvikute desinfitseerimine ainult inimeste hügieeni otstarbel.

4.	Desinfitseerida aiandustarvikuid ainult siseruumis.

4.3.2. Kasutusala spetsiifilised riskivähendamismeetmed

Vt punkt 5.2

4.3.3. Vajadusel tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras.

Vt punkt 5.3

4.3.4. Vajadusel juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks.

Vt punkt 5.4

4.3.5. Vajadusel toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes.

Vt punkt 5.5

4.4. Kasutusala kirjeldus

Tabel 4

Kasutus # 4 – väikeste pindade desinfitseerimine tooteliigis 4 kutseliste kasutajate poolt

Tooteliik

Tooteliik 04 - Toidu- ja söödaruumid (desinfektsioonivahendid)

Vajadusel lubatud kasutusala täpne kirjeldus

Sihtorganism(id) (sh arengujärgus)

Bakterid

Pärmseened

Kasutuskoht

Sisetingimustes

Mittepoorsete pindade desinfitseerimine sööklates või köökides, toiduainetööstuses (sh õlletehased).

Aiandustarvikute desinfitseerimine ainult inimeste hügieeni otstarbel.

Kasutusmeetod(id)

Pihustamine

Pihustamine (päästikpihustiga või pumppihustiga)

Pihustamine ja pühkimine lapiga

Pihustamine (päästikpihustiga või pumppihustiga) ja pühkimine lapiga

Ülevalamine ja pühkimine lapiga

Kasutuskogus(ed) ja sagedus

40–50 ml/m2 - -

Kasutajarühm(ad)

Kutseline kasutaja

Pakendi suurused ja pakendimaterjal

1.	Pudel: HDPE, 250–1000 ml

2.	Aerosoolipumbaga või päästikuga pihustuspeaga pudel: HDPE, 250 – 1 000 ml

3.	Mahtlastikonteiner: HDPE, 720 l

4.	Vaat: teras, tsingitud ja värvitud, 200–220 l

5.	Kanister: HDPE 5–50 l

4.4.1. Kasutusala spetsiifilised kasutusjuhendid

1.	Kasutamiseks toatemperatuuril (20 ± 2 °C).

2.	Aiandustarvikute desinfitseerimine ainult inimeste hügieeni otstarbel.

3.	Desinfitseerida aiandustarvikuid ainult siseruumis.

4.4.2. Kasutusala spetsiifilised riskivähendamismeetmed

1.	Tagada piisav ventilatsioon (tööstusventilatsioon või hoida aknad ja uksed lahti).

2.	Toode on ette nähtud ainult väikeste pindade desinfitseerimiseks.

3.	Järgmist isiklikku riskivähendamismeedet võib kaaluda toiduainete töötlemisseadmete desinfitseerimisel ja täitmisprotseduuride puhul, välja arvatud juhul, kui selle saab asendada tehniliste ja organisatsiooniliste meetmetega: toote käitlemise ajal on soovitatav kanda kaitseprille.

4.4.3. Vajadusel tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras.

Vt punkt 5.3

4.4.4. Vajadusel juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks.

Vt punkt 5.4

4.4.5. Vajadusel toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes.

Vt punkt 5.5

5. ÜLDISED KASUTAMISJUHISED (1)

5.1. Kasutusjuhendid

1.	Enne kasutamist puhastada pindasid.

2.	Kanda toode peale lahjendamata kujul pihustamise teel. Tagada, et pinnad oleksid täiesti märjad. Lasta mõjuda vähemalt 15 minutit.

3.	Kanda toode peale lahjendamata kujul pihustamise/ülevalamise teel ja seejärel pühkida lapiga üle pinna. Tagada, et pinnad oleksid täiesti märjad. Lasta mõjuda vähemalt 5 minutit.

4.	Mitte kanda toodet peale rohkem kui 50 ml/m2.

5.	Kasutatud lapid kõrvaldada kinnises mahutis.

6.	Ainult mittekutseliste kasutajate puhul: mitte kasutada rohkem kui 4 korda päevas.

5.2. Riskivähendamismeetmed

1.	Hoida lastele ja lemmikloomadele kättesaamatus kohas.

2.	Vältida silma sattumist.

3.	Mitte kasutada väikelaste juuresolekul.

4.	Hoida lapsed ja lemmikloomad eemal ruumidest, kus tehakse desinfitseerimist. Tagada piisav ventilatsioon enne, kui lapsed sisenevad töödeldud ruumidesse.

5.	Mahuti täitmisel tuleb kasutada lehtrit.

5.3. Tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras

Esmaabi

1.	SISSEHINGAMISE KORRAL: toimetada kannatanu värske õhu kätte ja hoida asendis, mis võimaldab kergesti hingata.

2.	SILMA SATTUMISE KORRAL: loputada ettevaatlikult mitme minuti jooksul veega. Eemaldada kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge eemaldada, jätkata loputamist.

3.	Halva enesetunde korral helistada MÜRGISTUSTEABEKESKUSESSE või arstile.

4.	Kui silmade ärritus ei möödu, pöörduda arsti poole.

5.4. Juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks

Peale töötlemist kõrvaldada kasutamata toode ja pakend vastavalt kohalikele nõuetele.

5.5. Toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes

Hoida jahedas (temperatuuril mitte üle 30 °C) ja kaitsta külmumise eest.

Säilivusaeg: 24 kuud.

6. MUU TEAVE

Võtta teadmiseks, et toote riskihindamisel kasutati toimeaine propaan-2-ooli puhul (CAS nr: 67–63-0) Euroopa viiteväärtust 129,28 mg/m3.

(1) Käesolevas jaotises esitatud kasutusjuhised, riskivähendusmeetmed ja muud kasutamisjuhised kehtivad iga lubatud kasutuse puhul.

4.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 313/60

SKOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/2031,

12. november 2019,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused toiduaine-, joogi- ja piimatööstuse jaoks

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 7989 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused on võrdlusalus loatingimuste kehtestamisel direktiivi 2010/75/EL II peatükiga hõlmatud käitiste jaoks ja pädevad asutused peaksid kehtestama heitkoguste piirnormid, millega tagatakse, et tavapärastes käitamistingimustes ei ületata PVT-järelduste kohase parima võimaliku tehnikaga seotud heitetaset.

(2)

Liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajate foorum, mis loodi komisjoni 16. mai 2011. aasta otsusega, (2) esitas komisjonile 27. novembril 2018 oma arvamuse toiduaine-, joogi- ja piimatööstust käsitleva PVT-viitedokumendi kavandatava sisu kohta. Kõnealune arvamus on üldsusele kättesaadav (3).

(3)	Käesoleva otsuse lisas esitatud PVT-järeldused on nimetatud PVT-viitedokumendi oluline osa.

(4)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu lisas esitatud parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused toiduaine-, joogi- ja piimatööstuse jaoks.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. november 2019

Komisjoni nimel

Karmenu VELLA

komisjoni liige

(1) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(2) Komisjoni 16. mai 2011. aasta otsus, millega luuakse foorum teabevahetuseks vastavalt direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) artiklile 13 (ELT C 146, 17.5.2011, lk 3).

(3) https://circabc.europa.eu/ui/group/06f33a94-9829-4eee-b187-21bb783a0fbf/library/d00a6ea2-6a30-46fc-8064-16200f9fe7f6?p=1&n=10&sort=modified_DESC.

LISA

PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA (PVT) ALASED JÄRELDUSED TOIDUAINE-, JOOGI- JA PIIMATÖÖSTUSE JAOKS

KOHALDAMISALA

Käesolevaid parima võimaliku tehnika (PVT) alaseid järeldusi kohaldatakse direktiivi 2010/75/EL I lisas nimetatud järgmiste tegevusvaldkondade puhul:

—

punkti 6.4 alapunkt b:

„järgmiste eelnevalt töödeldud või töötlemata toorainete töötlemine ja ümbertöötamine toiduainete ja sööda tootmiseks, välja arvatud üksnes pakkimine:

i)	ainult loomne tooraine (v.a üksnes piim), tootmisvõimsusega üle 75 tonni valmistooteid ööpäevas,

ii)	ainult taimne tooraine, tootmisvõimsusega üle 300 tonni valmistooteid ööpäevas, või üle 600 tonni valmistooteid ööpäevas päevas, kui käitis töötab aastas ainult ühel kuni 90 järjestikuse päeva pikkusel perioodil,

iii)

nii kombineeritud kui ka eraldi toodete valmistamine loomsest ja taimsest toorainest, tootmisvõimsusega rohkem kui:

—	75 tonni valmistoodet päevas, kui A on võrdne vähemalt 10ga, või

—	[300 – (22,5 × A)] tonni valmistoodet päevas kõikidel muudel juhtudel,

kus A võrdub loomse materjali massiprotsentides väljendatud sisaldusega valmistoote tootmismahus.

Pakendi massi ei arvestata toote lõpliku massi hulka.

Käesolevat alajagu ei kohaldata, kui tooraine on üksnes piim.“;

—

punkti 6.4 alapunkt c:

„Üksnes piima töötlemine ja ümbertöötlemine, kus võetakse vastu üle 200 tonni piima ööpäevas (aasta keskmine).“;

—

punkti 6.11

kohane reovee selline iseseisev töötlemine, mida ei hõlma nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ (1) ning mille puhul põhiline saastekoormus tuleneb direktiivi 2010/75/EL I lisa punkti 6.4 alapunktis b või c määratletud tegevusest.

Ühtlasi hõlmavad käesolevad PVT-järeldused:

—	eri allikatest pärit reovee kombineeritud töötlemist, kui põhiline saastekoormus tuleneb direktiivi 2010/75/EL I lisa punkti 6.4 alapunktis b või c määratletud tegevusest ja kõnealust reovee töötlemist ei ole käsitletud nõukogu direktiivis 91/271/EMÜ;

—	etanoolitootmist, mis toimub direktiivi 2010/75/EL I lisa punkti 6.4 alapunkti b jaotises ii esitatud tegevuse kirjeldusele vastavas käitises või sellise käitisega otseselt seotud tegevusena.

Käesolevates PVT-järeldustes ei käsitleta järgmist:

—

kohapealsed põletusseadmed, kus tekkivaid kuumi gaase ei kasutata otsese kontakti teel esemete või materjalide kuumutamiseks, kuivatamiseks või muul viisil töötlemiseks; seda võidakse käsitleda PVT-järeldustes suurte põletusseadmete (LCP) jaoks või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/2193; (2)

—	loomsetest kõrvalsaadustest esmatoodete tootmine, näiteks nende töötlemine ja rasvasulatamine, kalajahu ja kalaõli tootmine, vere töötlemine ja želatiini tootmine; seda võidakse käsitleda PVT-järeldustes tapamajade ja loomsete kõrvalsaaduste tööstuse (SA) jaoks;

—	suurte loomade standardsete jaotustükkide ja kodulinnurümpade tükkide lõikamine; seda võidakse käsitleda PVT-järeldustes tapamajade ja loomsete kõrvalsaaduste tööstuse (SA) jaoks.

Peale selle võivad käesolevates PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondadega seoses olla olulised muu hulgas järgmisi aspekte hõlmavad PVT-järeldused ja viitedokumendid:

—	suured põletusseadmed (LCP);

—	tapamajad ja loomsete kõrvalsaaduste tööstus (SA);

—	ühtsed reovee ja protsessigaaside puhastus- ja käitlussüsteemid keemiatööstuses (CWW);

—	suuremahuline orgaaniliste kemikaalide tootmine (LVOC);

—	jäätmekäitlus (WT);

—	tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmine (CLM);

—	tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire (ROM);

—	majanduslik mõju ja üldine keskkonnamõju (ECM);

—	ladustamisel tekkiv heide (EFS);

—	energiatõhusus (ENE);

—	tööstuslikud jahutussüsteemid (ICS).

Käesolevate PVT-järelduste kohaldamisega ei piirata muude asjakohaste, näiteks hügieeni ja toidu/sööda ohutust käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

MÕISTED

Käesolevates PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid.

Kasutatud mõiste

Määratlus

Biokeemiline hapnikutarve (BHTn)

Hapnikukogus, mis on vajalik orgaanilise aine biokeemiliseks oksüdeerimiseks süsihappegaasiks n päeva jooksul (n on tavaliselt 5 või 7); BHT kaudu väljendatakse biolagundatavate orgaaniliste ühendite massikontsentratsiooni

Fosfori üldsisaldus

Fosfori üldsisaldus, väljendatuna P sisaldusena; hõlmab kõiki lahustunud või osakestega seondunud anorgaanilisi ja orgaanilisi fosforiühendeid

Heksaan

Kuue süsinikuaatomiga alkaan, mille keemiline valem on C6H14

Hektoliiter (100 liitrit)

Hõljuvaine üldsisaldus

Kogu hõljuvaine massikontsentratsioon (vees), mis on mõõdetud filtrimisega läbi klaaskiudfiltrite ja kaalanalüüsi teel

Jääk

Aine või ese, mis tekib jäätme või kõrvalsaadusena käesoleva dokumendi kohaldamisalasse jääva tegevuse tulemusena

Keemiline hapnikutarve (KHT)

Hapnikukogus, mis on vajalik orgaanilise aine täielikuks keemiliseks oksüdeerimiseks süsihappegaasiks dikromaadi abil; KHT kaudu väljendatakse orgaaniliste ühendite massikontsentratsiooni

Lenduva orgaanilise süsiniku üldsisaldus (TVOC)

Lenduva orgaanilise süsiniku üldsisaldus, väljendatuna C sisaldusena (õhus)

Lämmastiku üldsisaldus

Lämmastiku üldsisaldus, väljendatuna N-i sisaldusena; hõlmab vaba ammoniaagi ja ammooniumi lämmastikku (NH4-N), nitritilämmastikku (NO2-N), nitraadilämmastikku (NO3-N) ja orgaanilistes ühendites esinevat lämmastikku

NOX

Lämmastikmonooksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, väljendatuna NO2-na

Olemasolev käitis

Käitis, mis ei ole uus käitis

Orgaanilise süsiniku üldsisaldus (TOC)

Orgaanilise süsiniku üldsisaldus, väljendatuna C sisaldusena (vees); hõlmab kõiki orgaanilisi ühendeid

—

SOX

—	Vääveldioksiidi (SO2), vääveltrioksiidi (SO3) ja väävelhappe aerosoolide summa, väljendatuna SO2-na

Suunatud heide

Saasteainete heide keskkonda mis tahes lõõri, toru, korstna vmt kaudu

Tolm

Tahkete osakeste üldarv (õhus)

Tundlik ala

Erikaitset vajav ala, näiteks:

elamupiirkond;

inimtegevuse piirkond (nt naabruses asuv töökoht, kool, päevahoiukeskus, puhkeala, haigla või hooldekodu)

Uus käitis

Asjaomases tegevuskohas pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist esmakordselt loa saanud või täielikult asendatud käitis

ÜLDKAALUTLUSED

Parim võimalik tehnika

Käesolevates PVT-järeldustes loetletud ja kirjeldatud tehnikad ei ole normatiivsed ega ammendavad. On lubatud kasutada muid tehnikaid, millega tagatakse vähemalt samaväärne keskkonnakaitse tase.

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevad PVT-järeldused üldkohaldatavad.

Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) õhkuheite puhul

Kui ei ole märgitud teisiti, on parima võimaliku tehnikaga saavutatavad käesolevates PVT-järeldustes esitatud heitetasemed väljendatud hapnikusisaldust arvesse võtmata saasteaine sisaldusena massiühikutes heitgaasi ruumalaühiku kohta kujul mg/Nm3 järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ja rõhul 101,3 kPa.

Saasteaine sisaldus hapnikusisalduse võrdlustasemel arvutatakse valemiga

Kus

ER	:	on saasteaine sisaldus hapnikusisalduse võrdlustasemel OR,
OR	:	on hapnikusisalduse võrdlustase mahuprotsentides,
EM	:	on saasteaine mõõdetud sisaldus ja
OM	:	on mõõdetud hapnikusisaldus mahuprotsentides.

Õhkuheite keskmistamisperiood on PVT-SHT puhul määratletud järgmiselt.

Määratlus	Keskmistamisperiood
Proovivõtuperioodi keskmine	Kolme järjestikuse vähemalt 30 minutit kestva mõõtmise tulemuste keskmine väärtus (3).

Kui kahest või enamast allikast (nt kuivatitest või põletusahjudest) pärit heitgaasid juhitakse ühte korstnasse, kohaldatakse PVT-SHTd korstnast väljuva ühise heitgaasivoo suhtes.

Heksaani erikadu

Heksaani erikao puhul väljendavad parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed aasta keskmist väärtust ning nende arvutamiseks kasutatakse valemit

kus	heksaanikadu on käitises igat liiki seemnete või ubade puhul aastas tarbitud heksaani üldkogus kilogrammides ja tooraine on igat liiki puhastatud seemnete või ubade aastane töödeldud üldkogus tonnides.

Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) vetteheite puhul

Kui ei ole märgitud teisiti, on parima võimaliku tehnikaga saavutatavad käesolevates PVT-järeldustes esitatud heitetasemed väljendatud saasteaine sisaldusena massiühikutes vee ruumalaühiku kohta kujul mg/l.

Sisalduse kaudu väljendatud PVT-SHT on ööpäeva keskmine väärtus, st voolukiirusega proportsionaalselt kogutud 24 tunni koondproovidega saadud tulemus. Võib kasutada ka ajaliselt proportsionaalseid koondproove, kui on tõendatud, et voolukiirus on piisavalt stabiilne. Teise võimalusena võib võtta kohtproove, kui heitvesi on piisavalt segatud ja homogeenne.

Orgaanilise süsiniku üldsisalduse (TOC), keemilise hapnikutarbe (KHT), lämmastiku üldsisalduse ja fosfori üldsisalduse puhul põhineb heitkoguste vähendamise keskmist tõhusust kajastav käesolevates PVT-järeldustes osutatud arvutustulemus (vt tabel 1) reoveepuhasti sissevoolu ja väljavoolu saastekoormusel.

Muud keskkonnatoime tasemed

Reovee eriheide

Reovee eriheitega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed väljendavad aasta keskmist väärtust ning arvutatakse valemiga

kus

reoveeheide on tootmisperioodil asjaomaste konkreetsete protsesside käigus ära juhitud reovee aastane üldkogus kuupmeetrites; see hõlmab otseheidet, kaudset heidet ja/või maapinnale laotamist, kuid ei hõlma eraldi ära juhitavat jahutusvett ega äravooluvett;

tootmismaht on konkreetsest sektorist sõltuvalt toodete või töödeldud tooraine aastane üldkogus tonnides või hektoliitrites. Toote mass ei hõlma pakendi massi. Tooraine on käitisesse saabunud mis tahes materjal, mida on töödeldud või ümber töötatud toidu või sööda tootmiseks.

Erienergiatarve

Erienergiatarbega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed väljendavad aasta keskmist väärtust ning arvutatakse valemiga

kus

lõppenergiatarve on tootmisperioodil asjaomaste konkreetsete protsesside käigus soojus- ja elektrienergiana tarbitud energia aastane üldkogus megavatt-tundides.

1. ÜLDISED PVT-JÄRELDUSED

1.1. Keskkonnajuhtimissüsteemid

PVT 1. Üldise keskkonnatoime vähendamisel on PVT sellise keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine, mis hõlmab kõiki järgmisi aspekte:

i)	juhtkonna, sealhulgas kõrgema juhtkonna pühendumine, juhtroll ja vastutus tõhusa keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel;

ii)	analüüs, mille käigus tehakse kindlaks organisatsiooni kontekst, määratletakse huvitatud isikute vajadused ja ootused ning tehakse kindlaks käitise võimaliku keskkonnaohu või inimestele avalduva ohuga seotud näitajad ning kohaldatavad keskkonnaalased õiguslikud nõuded;

iii)	sellise keskkonnapoliitika väljatöötamine, mis hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat vähendamist;

iv)	oluliste keskkonnaaspektidega seotud eesmärkide ja tulemuslikkuse näitajate kehtestamine, sealhulgas kohaldatavate õiguslike nõuete järgimise tagamine;

v)	keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja keskkonnariskide vältimiseks vajalike meetmete ja korra (sealhulgas vajaduse korral parandus- ja ennetusmeetmete) kavandamine ja rakendamine;

vi)	keskkonnaaspektide ja -eesmärkidega seotud struktuuride, rollide ja kohustuste kindlaksmääramine ning vajalike rahaliste vahendite ja töötajate tagamine;

vii)	oma tööga käitise keskkonnatoimet mõjutada võivate töötajate vajaliku pädevuse ja teadlikkuse tagamine (nt teavitamise ja koolitamise kaudu);

viii)

sise- ja välissuhtlus;

ix)	selle soodustamine, et töötajad osaleksid keskkonnajuhtimise hea tava kohaldamises;

x)	keskkonnajuhtimise käsiraamatu ja kirjaliku korra väljatöötamine ja haldamine olulise keskkonnamõjuga tegevuse kontrollimiseks ning asjakohaste dokumentide haldamine;

xi)	tõhus tegevuse kavandamine ja protsessijuhtimine;

xii)	asjakohaste hooldusprogrammide rakendamine;

xiii)

hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise eeskirjad, mis hõlmavad hädaolukorra kahjuliku (keskkonna)mõju ennetamist ja/või leevendamist;

xiv)	(uue) käitise või selle osa (ümber)projekteerimisel selle keskkonnamõju arvessevõtmine kogu olelusringi ulatuses, sealhulgas selle ehitamisel, hooldamisel, käitamisel ja tegevuse lõpetamisel;

xv)	vajaduse korral seire- ja mõõtmisprogrammi rakendamine; sellekohane teave on esitatud tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire võrdlusaruandes;

xvi)	korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine;

xvii)

perioodiline võimaluse korral sõltumatu siseaudit ja perioodiline sõltumatu välisaudit, et hinnata keskkonnatoimet ja teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ning kas seda on nõuetekohaselt rakendatud ja järgitud;

xviii)

mittevastavuse põhjuste hindamine, parandusmeetmete rakendamine mittevastavuse tuvastamisel, parandusmeetmete tõhususe hindamine ja selle kindlakstegemine, kas sarnast mittevastavust esineb veel või võib tulevikus esineda;

xix)	keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe perioodiline hindamine kõrgemas juhtkonnas;

xx)	keskkonnahoidlikumate tehnikate väljatöötamisega kursis olemine ja nende arvesse võtmine.

Toiduaine-, joogi- ja piimasektori puhul seisneb PVT ka keskkonnajuhtimissüsteemi järgmiste elementide kasutuselevõtus:

i)	müravähendamiskava (vt PVT 13);

ii)	lõhnatekke piiramise kava (vt PVT 15);

iii)	vee, energia ja tooraine tarbimise ning reovee- ja heitgaasivoogude kohta andmete kogumine (vt PVT 2);

iv)	energiatõhususe kava (vt PVT 6a).

Märkus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009 (4) on kehtestatud liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS), mis on näide käesoleva PVTga kooskõlas olevast keskkonnajuhtimissüsteemist.

Kohaldatavus

Keskkonnajuhtimissüsteemi üksikasjalikkuse ja formaliseerituse määr sõltub üldjuhul käitise laadist, suurusest ja keerukusastmest ning selle võimaliku keskkonnamõju ulatusest.

PVT 2. See PVT ressursitõhususe suurendamiseks ja heitkoguste vähendamiseks seisneb keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana vee, energia ja tooraine tarbimist ning reovee- ja protsessigaasivooge käsitleva sellise andmestiku loomises, haldamises ja korrapärases läbivaatamises (sealhulgas olulise muutuse tegemisel), mis hõlmab kõiki järgmisi aspekte.

Teave toidu-, joogi- ja piimatootmise protsesside kohta, sealhulgas:

a)	protsesside lihtsustatud vooskeemid, kus on ära näidatud heite päritolu;

b)	heite vältimiseks või vähendamiseks kasutatavate protsessi integreeritud tehnikate ning reovee või protsessigaasi puhastamise tehnikate kirjeldus, sealhulgas nende tulemuslikkus.

II.	Teave veetarbimise ja -kasutuse kohta (nt vooskeemid ja veebilanss) ning veetarbimise ja reoveekoguse vähendamise meetmete kindlakstegemine (vt PVT 7).

III.

Teave reoveekoguse ja reoveevoogude omaduste kohta, näiteks:

a)	voolukiiruse, pH ja temperatuuri keskmised väärtused ja varieeruvus;

b)	asjaomaste saasteainete/näitajate (nt TOC või KHT, lämmastikuühendid, fosfor, kloriid, elektrijuhtivus) keskmine kontsentratsioon ja/või koormusväärtused ning nende varieeruvus.

IV.

Teave protsessigaasivoogude omaduste kohta, näiteks:

a)	voolukiiruse ja temperatuuri keskmised väärtused ja varieeruvus;

b)	asjaomaste saasteainete/näitajate (nt tolm, TVOC, CO, NOX, SOX) keskmine sisaldus ja heitkogused ning nende varieeruvus;

c)	protsessigaasi puhastamise süsteemi või käitise ohutust mõjutada võivate muude ainete (nt hapnik, veeaur, tolm) esinemine.

V.	Teave energiatarbimise ja -kasutuse ning kasutatud toorainekoguse, samuti tekkinud jääkide koguse ja omaduste kohta ning ressursitõhususe pidevat suurendamist võimaldavate meetmete kindlakstegemine (vt nt PVT 6 ja PVT 10).

VI.

Sobiva seirestrateegia kindlakstegemine ja rakendamine ressursitõhususe suurendamiseks lähtuvalt energia, vee ja tooraine tarbimisest. Kõnealune seire võib hõlmata sobiva sagedusega tehtavaid otseseid mõõtmisi, arvutusi ja registreerimist. Seiret kohaldatakse kõige asjakohasemal tasandil (nt protsessi või käitise/seadme tasandil).

Kohaldatavus

Andmestiku üksikasjalikkuse määr sõltub üldjuhul käitise laadist, suurusest ja keerukusastmest ning selle võimaliku keskkonnamõju ulatusest.

1.2. Seire

PVT 3. Reoveevoogude andmestiku abil kindlaks tehtud olulise vetteheite puhul (vt PVT 2) seisneb PVT protsessi põhinäitajate jälgimises (nt reovee voolukiiruse, pH ja temperatuuri pidev jälgimine) olulistes punktides (nt eeltöötlusseadme sisselaskeava ja/või väljalaskeava juures, lõpptöötlusseadme sisselaskeava juures, heitvee käitisest väljumise kohas).

PVT 4. See PVT seisneb vetteheite seires vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine.

Aine/näitaja	Standard(id)	Minimaalne seiresagedus (5)	Seire seos PVT rakendustega
Keemiline hapnikutarve (KHT) (6) (7)	EN-standard puudub	Üks kord ööpäevas (8)	PVT 12
Lämmastiku üldsisaldus (6)	On olemas mitu EN-standardit (nt EN 12260, EN ISO 11905-1)
Orgaanilise süsiniku üldsisaldus (TOC) (6) (7)	EN 1484
Fosfori üldsisaldus (6)	On olemas mitu EN-standardit (nt EN ISO 6878, EN ISO 15681-1 ja -2, EN ISO 11885)
Hõljuvaine üldsisaldus (6)	EN 872
Biokeemiline hapnikutarve (BHTn) (6)	EN 1899-1	Üks kord kuus
Kloriid (Cl–)	On olemas mitu EN-standardit (nt EN ISO 10304-1, EN ISO 15682)	Üks kord kuus	—

PVT 5. See PVT seisneb suunatud õhkuheite seires vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele.

Aine/näitaja	Sektor	Konkreetne protsess	Standard(id)	Minimaalne seiresagedus (9)	Seire seos PVT rakendustega
Tolm	Sööt	Haljassööda kuivatamine	EN 13284-1	Iga kolme kuu järel (10)	PVT 17
		Peenestamine ja graanulite jahutamine segasööda tootmisel		Üks kord aastas	PVT 17
		Lemmikloomade kuivtoidu ekstrudeerimine		Üks kord aastas	PVT 17
	Pruulimine	Linnaste ja lisandite käitlemine ja töötlemine		Üks kord aastas	PVT 20
	Meiereid	Kuivatamisprotsessid		Üks kord aastas	PVT 23
	Teravilja jahvatamine	Teravilja puhastamine ja jahvatamine		Üks kord aastas	PVT 28
	Õliseemnete töötlemine ja taimeõli rafineerimine	Seemnete käitlemine ja ettevalmistamine, sroti kuivatamine ja jahutamine		Üks kord aastas	PVT 31
	Tärklisetootmine	Tärklise, valgu ja kiudaine kuivatamine		Üks kord aastas	PVT 34
	Suhkrutootmine	Peedipulbi kuivatamine		Üks kord kuus (10)	PVT 36
PM2,5 ja PM10	Suhkrutootmine	Peedipulbi kuivatamine	EN ISO 23210	Üks kord aastas	PVT 36
TVOC	Kala- ja karbitöötlemine	Suitsutuskambrid	EN 12619	Üks kord aastas	PVT 26
	Lihatöötlemine	Suitsutuskambrid			PVT 29
	Õliseemnete töötlemine ja taimeõli rafineerimine (11)	—			—
	Suhkrutootmine	Peedipulbi kuivatamine kõrgel temperatuuril		Üks kord aastas	—
NOX	Lihatöötlemine (12)	Suitsutuskambrid	EN 14792	Üks kord aastas	—
NOX	Suhkrutootmine	Peedipulbi kuivatamine kõrgel temperatuuril	EN 14792
CO	Lihatöötlemine (12)	Suitsutuskambrid	EN 15058
CO	Suhkrutootmine	Peedipulbi kuivatamine kõrgel temperatuuril	EN 15058
SOX	Suhkrutootmine	Peedipulbi kuivatamine maagaasi kasutamata	EN 14791	Kaks korda aastas (10)	PVT 37

1.3. Energiatõhusus

PVT 6. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb nii allpool kirjeldatud PVT 6 tehnika a kui ka tehnikaga b hõlmatud üldkasutatavate tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Energiatõhususkava

Energiatõhususkava, mis on keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osa, hõlmab asjaomas(t)e tegevus(t)ega seotud erienergiatarbe määratlemist ja arvutamist, tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramist igal aastal (näiteks seoses erienergiatarbega) ning perioodiliste tõhustamiseesmärkide ja nendega seotud meetmete kavandamist. Kava kohandatakse lähtuvalt asjaomase käitise eripäradest.

Üldkasutatavate tehnikate rakendamine

Üldkasutatavate tehnikate hulka kuuluvad näiteks järgmised:

—	põleti reguleerimine ja kontroll;

—	koostootmine;

—	energiatõhusad mootorid;

—	soojustagastus soojusvahetite ja/või soojuspumpade abil (sealhulgas auru mehaaniline taaskokkusurumine);

—	valgustus;

—	katlast eemaldatava veekoguse minimeerimine;

—	aurujaotussüsteemide optimeerimine;

—	toitevee eelsoojendamine (sealhulgas ökonomaisrite kasutamine);

—	protsessikontrollisüsteemid;

—	suruõhusüsteemi lekete vähendamine;

—	soojuskao vähendamine soojusisolatsiooni abil;

—	reguleeritava kiirusega ajamid;

—	mitmeastmeline aurustamine;

—	päikeseenergia kasutamine.

Täiendavaid sektoripõhiseid tehnikaid energiatõhususe suurendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste jaotistes 2–13.

1.4. Veetarbimine ja reoveeheide

PVT 7. See PVT veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks seisneb nii allpool kirjeldatud PVT 7 tehnika a kui ka tehnikatest b–k ühe või mitme kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus	Kohaldatavus
Üldkasutatavad tehnikad
a	Vee ringlussevõtt ja/või korduskasutamine	Veevoogude ringlussevõtt ja/või korduskasutamine (pärast veetöötlust või ilma selleta) näiteks puhastamiseks, pesemiseks, jahutamiseks või protsessis eneses kasutamiseks.	Ei pruugi olla kohaldatav hügieeni- ja toiduohutusnõuete tõttu.
b	Veevoolu optimeerimine	Kontrollseadmete, näiteks fotoelementide, vooluventiilide ja termostaatventiilide kasutamine veevoolu automaatseks reguleerimiseks.
c	Veepihustite ja voolikute optimeerimine	Õige arvu pihustite kasutamine õiges asukohas; vee rõhu reguleerimine.
d	Veevoogude eraldamine	Veevood, mida ei ole vaja töödelda (nt saastumata jahutusvesi või saastumata äravooluvesi), eraldatakse puhastamist vajavast reoveest; see võimaldab saastumata vee ringlusse võtta.	Saastumata vihmavee eraldamine ei pruugi olemasolevate reovee kogumissüsteemide puhul olla rakendatav.
Puhastamistoimingutega seotud tehnikad
e	Kuivpuhastus	Jääkainete võimalikult täielik toorainest ja seadmetest eemaldamine enne vedelikega puhastamist; see hõlmab nt suruõhu, vaakumsüsteemide või kattevõrguga kogumisnõude kasutamist.	Üldkohaldatav.
f	Torupuhastussüsteem	Sisselaske- ja püüdurseadmetest, suruõhuseadmetest ja puhastusvahendist (nt plasti- või jäätükkidest) koosneva torude puhastamiseks ette nähtud süsteemi kasutamine. Kasutatakse torustikusiseseid ventiile, mis võimaldavad lasta puhastusvahendi torustikust läbi ning eraldada saaduse ja loputusvee.	Üldkohaldatav.
g	Kõrgsurvepuhastus	Puhastatavale pinnale vee pihustamine rõhul 15–150 baari.	Ei pruugi olla kohaldatav tervisekaitse- ja ohutusnõuete tõttu.
h	Kemikaalikoguse ja veekasutuse optimeerimine kohapeal puhastamisel	Kohapeal puhastamise tehnika optimeerimine ning hägususe, juhtivuse, temperatuuri ja/või pH mõõtmine kuuma vee ja kemikaalide lisamiseks optimaalses koguses.	Üldkohaldatav.
i	Madalal rõhul vahuga ja/või geeliga puhastamine	Madalal rõhul vahu ja/või geeli kasutamine seinte, põrandate ja/või seadmepindade puhastamiseks.
j	Optimaalsete seadmete ja protsessialade projekteerimine ja konstrueerimine	Seadmed ja protsessialad projekteeritakse ja konstrueeritakse nii, et see hõlbustab puhastamist. Optimaalsel projekteerimisel ja konstrueerimisel võetakse arvesse hügieeninõudeid.
k	Seadmete puhastamine võimalikult varakult	Seadmed puhastatakse esimesel võimalusel pärast kasutamist, et vältida jääkainete paakumist.

Täiendavaid sektoripõhiseid tehnikaid veetarbimise vähendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 6.1.

1.5. Kahjulikud ained

PVT 8. See PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises, et vältida või vähendada kahjulike ainete kasutamist näiteks puhastamisel ja desinfitseerimisel.

Tehnika		Kirjeldus
a	Õigete kemikaalide valimine puhastamiseks ja/või desinfitseerimiseks	Puhastamisel ja/või desinfitseerimisel selliste kemikaalide kasutamise vältimine või vähendamine, mis on veekeskkonnale kahjulikud; eelkõige hõlmab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ (13) (veepoliitika raamdirektiiv) käsitletud prioriteetseid aineid. Ainete valimisel võetakse arvesse hügieeni- ja toiduohutusnõudeid.
b	Puhastuskemikaalide korduskasutamine kohapeal puhastamisel	Puhastuskemikaalide kogumine ja korduskasutamine kohapeal puhastamisel. Puhastuskemikaalide korduskasutamisel võetakse arvesse hügieeni- ja toiduohutusnõudeid.
c	Kuivpuhastus	Vt PVT 7 tehnika e.
d	Optimaalsete seadmete ja töötlemisalade projekteerimine ja konstrueerimine	Vt PVT 7 tehnika j.

PVT 9. See PVT seisneb selliste külmaainete kasutamises, mis ei kahanda osoonikihti ega mõjuta oluliselt globaalset soojenemist, eesmärgiga vältida jahutamisel ja külmutamisel kasutatavate osoonikihti kahandavate ainete ja globaalset soojenemist oluliselt mõjutavate ainete heidet.

Kirjeldus

Sobivate külmaainete hulka kuuluvad vesi, süsinikdioksiid ja ammoniaak.

1.6. Ressursitõhusus

PVT 10. See PVT ressursitõhususe suurendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus	Kohaldatavus
a	Anaeroobne kääritamine	Biolagunevate jääkide töötlemine mikroorganismide abil hapniku puudumisel ning sel teel biogaasi ja kääritamissaaduse saamine. Biogaasi kasutatakse kütusena näiteks gaasimootoris või katlas. Kääritamissaadust võib kasutada näiteks mullaparandusainena.	Ei pruugi olla kohaldatav jääkide koguse ja/või omaduste tõttu.
b	Jääkide kasutamine	Jääke kasutatakse näiteks söödana.	Ei pruugi olla kohaldatav õiguslike nõuete tõttu.
c	Jääkide eraldamine	Jääkide eraldamine, näiteks täpselt paigaldatud pritsmekaitsete, ekraanide, klappide, kogumisnõude, tilkumisvannide ja -rennide kasutamine.	Üldkohaldatav.
d	Pastörisaatorist pärit jääkide kogumine ja korduskasutamine	Pastörisaatorist pärit jäägid suunatakse tagasi segamisseadmesse ja neid kasutatakse sel viisil uuesti toorainena.	Kohaldatav üksnes vedelate toiduainete puhul.
e	Fosfori kogumine struviidina	Vt PVT 12 tehnika g.	Kohaldatav üksnes selliste reoveevoogude puhul, kus fosfori üldsisaldus on suur (nt üle 50 mg/l) ja mille voolukiirus on märkimisväärne.
f	Reovee kasutamine maapinnale laotamiseks	Sobivalt puhastatud reovett kasutatakse maapinnale laotamiseks, et saada kasu selles sisalduvatest toitainetest ja/või veest.	Kohaldatav üksnes juhul, kui on tõendatud, et see on põllumajanduslikult kasulik, saasteainete sisaldus on väike ja negatiivne keskkonnamõju (nt mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele) puudub. Kohaldatavust võib piirata käitise lähedale jääva sobiva maa piiratud kättesaadavus. Kohaldatavust võivad piirata mullatingimused ja kohalikud kliimatingimused (nt märjad või külmunud põllud) ning õigusaktid.

Täiendavaid sektoripõhiseid tehnikaid kõrvaldamisele kuuluva jäätmekoguse vähendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste jaotistes 3.3, 4.3 ja 5.1.

1.7. Vetteheide

PVT 11. See PVT kontrollimatu vetteheite vältimiseks seisneb reovee jaoks sobiva puhvermahutusvõime tagamises.

Kirjeldus

Sobiv puhvermahutusvõime tehakse kindlaks riskihindamise teel (seejuures võetakse arvesse saasteaine(te) omadusi ja mõju järgnevale reoveepuhastusele, vastuvõtva keskkonna omadusi jms).

Reovesi juhitakse kõnealusest puhvermahutist ära pärast asjakohaste meetmete võtmist (nt seire, puhastamine, korduskasutamine).

Kohaldatavus

Olemasolevate käitiste puhul ei pruugi see tehnika ruumipuudusest ja/või reovee kogumise süsteemi ülesehitusest tulenevalt olla kohaldatav.

PVT 12. See PVT vetteheite vähendamiseks seisneb allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.

	Tehnika (14)	Tüüpilised sihtsaasteained	Kohaldatavus
Eel-, esma- ja üldpuhastus
a	Ühtlustamine	Kõik saasteained	Üldkohaldatav.
b	Neutraliseerimine	Happed, leelised
c	Mehhaaniline eraldamine, näiteks restid, sõelad, liivapüüdurid, õli-/rasvapüüdurid ja eelsetitid	Suuremad tahked osad, hõljuvaine, õli/rasv
Aeroobne ja/või anaeroobne töötlus (bioloogiline puhastus)
d	Aeroobne ja/või anaeroobne töötlus (bioloogiline puhastus), näiteks aktiivmudaprotsess, aereeritav tiik, ülesvooluga anaeroobne heljuvkihipõhine (UASB) protsess, anaeroobne kontaktprotsess, membraaniga bioreaktor	Biolagunevad orgaanilised ühendid	Üldkohaldatav.
Lämmastikuärastus
e	Nitrifitseerimine ja/või denitrifitseerimine	Lämmastiku üldkogus, ammoonium/ammoniaak	Nitrifitseerimine ei pruugi olla kohaldatav, kui kloriidisisaldus on suur (nt üle 10 g/l). Nitrifitseerimine ei pruugi olla kohaldatav, kui reovee temperatuur on madal (nt alla 12 °C).
f	Osaline nitrifitseerimine – ammooniumi anaeroobne oksüdeerimine	Lämmastiku üldkogus, ammoonium/ammoniaak	Ei pruugi olla kohaldatav, kui reovee temperatuur on madal.
Fosfori kogumine ja/või -ärastus
g	Fosfori kogumine struviidina	Fosfori üldkogus	Kohaldatav üksnes selliste reoveevoogude puhul, kus fosfori üldsisaldus on suur (nt üle 50 mg/l) ja mille voolukiirus on märkimisväärne.
h	Sadestamine		Üldkohaldatav.
i	Tõhustatud bioloogiline fosforiärastus		Üldkohaldatav.
Tahkete ainete kõrvaldamine lõppetapis
j	Koagulatsioon ja flokulatsioon	Hõljuvaine	Üldkohaldatav.
k	Setitamine
l	Filtrimine (nt liivfiltrimine, mikrofiltrimine, ultrafiltrimine)
m	Flotatsioon

Tabelis 1 esitatud PVTga saavutatavaid heitetasemeid (PVT-SHT) vetteheitel kohaldatakse suublasse otseheite puhul.

PVT-SHTsid mõõdetakse punktis, kus heitvesi väljub käitisest.

Tabel 1

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) suublasse otseheite puhul

Näitaja	PVT-SHT (15) )( (16) (ööpäeva keskmine)
Keemiline hapnikutarve (KHT) (17) )( (18)	25–100 mg/l (19)
Hõljuvaine üldsisaldus	4–50 mg/l (20)
Lämmastiku üldsisaldus	2–20 mg/l (21) )( (22)
Fosfori üldsisaldus	0,2–2 mg/l (23)

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 4.

1.8. Müra

PVT 13. See PVT müra vältimiseks või sellise võimaluse puudumisel mürataseme vähendamiseks seisneb keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1) sellise müravähendamiskava koostamises, rakendamises ja korrapärases läbivaatamises, mis hõlmab kõiki järgmisi elemente:

—	meetmeid ja tähtaegu hõlmav kava;

—	müraseirekava;

—	kindlakstehtud müratekkejuhtumitele, nt kaebustele reageerimise kava;

—	müra vähendamise programm, mille eesmärk on tuvastada müra allikas või allikad, mõõta/hinnata kokkupuudet müra ja vibratsiooniga, iseloomustada eri allikate osatähtsust ning rakendada ennetus- ja/või vähendamismeetmeid.

Kohaldatavus

PVT 13 on kohaldatav üksnes juhul, kui võib eeldada mürasaastet tundlikul alal ja/või sellise mürasaaste esinemine on kinnitust leidnud.

PVT 14. See PVT müra vältimiseks või sellise võimaluse puudumisel mürataseme vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Kohaldatavus

Seadmete ja hoonete sobiv paigutus

Mürataset saab vähendada, kui suurendatakse vahemaad müraallika ja vastuvõtja vahel, kasutatakse hooneid müratõkkena ning muudetakse hoonete sisse- ja väljapääsude asukohta.

Olemasolevate käitiste puhul ei pruugi seadmete või sisse- ja väljapääsude ümberpaigutamine olla ruumipuuduse ja/või liigse kulukuse tõttu võimalik.

Töökorralduslikud meetmed

Need hõlmavad järgmist:

i.	seadmete tõhusam kontroll ja hooldus;

ii.	võimaluse korral kinniste ruumide uste ja akende sulgemine;

iii.	seadmete käitamise usaldamine kogenud töötajatele;

iv.	võimaluse korral mürarikkast tegevusest hoidumine öösiti;

v.	nõue kontrollida mürataset, nt hooldustööde käigus.

Üldkohaldatav.

Vähest müra tekitavad seadmed

See hõlmab madala müratasemega kompressoreid, pumpasid ja ventilaatoreid.

Müratõrjemeetmed

Need hõlmavad järgmist:

i.	mürasummutid;

ii.	seadmete isoleerimine;

iii.	mürarikaste seadmete sulgemine kinnisesse ruumi;

iv.	hoonete helikindluse suurendamine.

Olemasolevate käitiste puhul ei pruugi olla ruumipuuduse tõttu kohaldatav.

Müra vähendamine

Müratõkete (nt kaitseseinad, tammid ja hooned) paigutamine müraallika ja vastuvõtja vahele.

Kohaldatav üksnes olemasolevate käitiste puhul, sest uute käitiste puhul tuleks seda arvesse võtta juba projekteerimisel. Olemasolevate käitiste puhul ei pruugi tõkete lisamine olla ruumipuuduse tõttu võimalik.

1.9. Lõhn

PVT 15. See PVT lõhna vältimiseks või sellise võimaluse puudumisel lõhnataseme vähendamiseks seisneb keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1) sellise lõhnatekke piiramise kava koostamises, rakendamises ja korrapärases läbivaatamises, mis hõlmab kõiki järgmisi elemente:

—	meetmeid ja tähtaegu hõlmav kava;

—	lõhnaaine seire kava; selle täiendamiseks võib mõõta/hinnata kokkupuudet lõhnaga või hinnata lõhna mõju;

—	kindlakstehtud lõhnatekkejuhtumitele, nt kaebustele reageerimise kava;

—	lõhnaaine esinemise vältimise ja vähendamise programm, mille eesmärk on tuvastada lõhna allikas või allikad, mõõta/hinnata kokkupuudet lõhnaga, iseloomustada eri allikate osatähtsust ning rakendada ennetus- ja/või vähendamismeetmeid.

Kohaldatavus

PVT 15 on kohaldatav üksnes juhul, kui võib eeldada lõhnahäiringut tundlikul alal ja/või sellise lõhnahäiringu esinemine on kinnitust leidnud.

2. SÖÖDAGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad sööda tootmise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

2.1. Energiatõhusus

2.1.1. Segasööt/lemmikloomatoit

Üldisi tehnikaid energiatõhususe suurendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.3. Allpool tabelis on esitatud vastavad soovituslikud keskkonnatoime tasemed.

Tabel 2

Erienergiatarbega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Toode	Mõõtühik	Erienergiatarbe tase (aasta keskmine)
Segasööt	MWh toodangu tonni kohta	0,01–0,10 (24) )( (25) )( (26)
Lemmikloomade kuivtoit		0,39–0,50
Lemmikloomade märgtoit		0,33–0,85

2.1.2. Haljassööt

PVT 16. See PVT haljassööda töötlemisel energiatõhususe suurendamiseks seisneb PVT 6 kohaste tehnikate ja allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus	Kohaldatavus
a	Eelkuivatatud sööda kasutamine	Eelnevalt näiteks tasapinnalise eelnärvutamise teel kuivatatud sööda kasutamine	Ei ole kohaldatav märgprotsessi puhul.
b	Kuivatist pärit protsessigaasi ringlussevõtt	Tsüklonist pärit protsessigaasi suunamine kuivati põletisse.	Üldkohaldatav.
c	Jääksoojuse kasutamine eelkuivatamiseks	Kõrgetemperatuurilise kuivati väljundauru soojuse kasutamine kogu haljassööda või sellest teatava osa eelkuivatamiseks.	Üldkohaldatav.

2.2. Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastav soovituslik keskkonnatoime tase.

Tabel 3

Reovee eriheitega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Toode

Mõõtühik

Reovee eriheide

(aasta keskmine)

Lemmikloomade märgtoit

m3 toodangu tonni kohta

1,3–2,4

2.3. Õhkuheide

PVT 17. See PVT tolmu suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb allpool kirjeldatud tehnikatest ühe kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus	Kohaldatavus
a	Kottfilter	Vt jaotis 14.2.	Ei pruugi olla kohaldatav kleepuva tolmu eemaldamiseks.
b	Tsüklon	Vt jaotis 14.2.	Üldkohaldatav.

Tabel 4

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) segasööda tootmise käigus peenestamisel ja graanulite jahutamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja	Konkreetne protsess	Mõõtühik	PVT-SHT (proovivõtuperioodi keskmine)
			Uued käitised	Olemasolevad käitised
Tolm	Peenestamine	mg/Nm3	< 2–5	< 2–10
	Graanulite jahutamine		< 2–20

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

3. PRUULIMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad pruulimise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

3.1. Energiatõhusus

PVT 18. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb PVT 6 kohaste tehnikate ja allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus	Kohaldatavus
a	Kõrgemal temperatuuril sissemeskimine	Teravilja sissemeskimine viiakse läbi umbes 60 °C juures; sellega vähendatakse külma vee tarbimist.	Ei pruugi toote spetsifikaadist tulenevalt olla kohaldatav.
b	Aurustumiskiiruse vähendamine virde keetmisel	Aurustumiskiirust saab vähendada 10 protsendilt umbes 4 protsendini tunnis (nt kaheetapilise keetmissüsteemi abil või dünaamilise madalal rõhul keetmisega).
c	Suurel tihedusel pruulimise osakaalu suurendamine	Kontsentreeritud virde valmistamine; nii vähendatakse virde mahtu ja seega säästetakse energiat.

Tabel 5

Erienergiatarbega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Mõõtühik

Erienergiatarbe tase

(aasta keskmine)

MWh toodangu hektoliitri kohta

0,02–0,05

3.2. Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastav soovituslik keskkonnatoime tase.

Tabel 6

Reovee eriheitega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Mõõtühik

Reovee eriheide

(aasta keskmine)

m3 toodangu hektoliitri kohta

0,15–0,50

3.3. Jäätmed

PVT 19. See PVT kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamiseks seisneb ühe või mõlema allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus
a	Kääritamisjärgne pärmi kogumine ja (kordus)kasutamine	Pärm kogutakse pärast kääritamist ja seda saab kääritamisprotsessis osaliselt korduskasutada ja/või kasutada mitmel muul otstarbel, näiteks söödana, ravimitööstuses, toidu koostisosana või anaeroobses reoveepuhastis biogaasi tootmiseks.
b	Loodusliku filtreeriva materjali kogumine ja (kordus)kasutamine	Looduslikku filtrivat materjali (nt kobediatomiit) saab keemilise, fermentatiivse või termilise töötlemise järel filtrimisprotsessis osaliselt korduskasutada. Looduslikku filtrivat materjali saab kasutada ka näiteks mullaparandusainena.

3.4. Õhkuheide

PVT 20. See PVT tolmu suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb kottfiltri või nii tsükloni kui ka kottfiltri kasutamises.

Kirjeldus

Vt jaotis 14.2.

Tabel 7

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) linnaste ja lisandite käitlemisel ja töötlemisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT

(proovivõtuperioodi keskmine)

Uued käitised

Olemasolevad käitised

Tolm

mg/Nm3

< 2–5

< 2–10

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

4. MEIEREIDEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad meiereide puhul. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

4.1. Energiatõhusus

PVT 21. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb PVT 6 kohaste tehnikate ja allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus
a	Piima osaline homogeniseerimine	Koor homogeniseeritakse koos väikese osa lõssiga. Saab kasutada oluliselt väiksemat homogenisaatorit ja säästa seeläbi energiat.
b	Energiatõhus homogenisaator	Homogenisaatori töörõhk on optimeeritud konstruktsioonist tulenevalt väiksem ning seega väheneb ka süsteemi käitamiseks vajaliku elektrienergia kogus.
c	Pidevrežiimil töötavate pastörisaatorite kasutamine	Kasutatakse läbivooluga soojusvaheteid (nt toru-, plaat- või raamsoojusvahetid). Pastöriseerimisaeg on palju lühem kui partiipõhiselt töötavates süsteemides.
d	Regeneratiivne soojusvahetus pastöriseerimisel	Siseneva piima eelsoojendamiseks kasutatakse pastöriseerimisosast väljuvat kuuma piima.
e	Piima kõrgkuumutamine (UHT-töötlus) vahepealse pastöriseerimiseta	Kõrgkuumutatud piim saadakse toorpiimast ühe etapiga, seega ei kulutata energiat pastöriseerimisele.
f	Mitmeetapiline kuivatamine pulbri tootmisel	Kuivati, näiteks keevkihiga kuivati kasutamise eel rakendatakse pihustuskuivatamise protsessi.
g	Jäävee eeljahutamine	Jäävee kasutamisel eeljahutatakse tagastuv jäävesi (nt plaatsoojusvaheti abil) enne selle lõplikku jahutamist jäävee kogumismahutis aurusti abil.

Tabel 8

Erienergiatarbega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Põhitoode (vähemalt 80 % toodangust)	Mõõtühik	Erienergiatarbe tase (aasta keskmine)
Turustatav piim	MWh tooraine tonni kohta	0,1–0,6
Juust		0,10–0,22 (27)
Pulber		0,2–0,5
Hapendatud piim		0,2–1,6

4.2. Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastavad soovituslikud keskkonnatoime tasemed.

Tabel 9

Reovee eriheitega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Põhitoode (vähemalt 80 % toodangust)	Mõõtühik	Reovee eriheide (aasta keskmine)
Turustatav piim	m3 tooraine tonni kohta	0,3–3,0
Juust		0,75–2,5
Pulber		1,2–2,7

4.3. Jäätmed

PVT 22. See PVT kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus
Tsentrifuugi kasutamisega seotud tehnikad
a	Tsentrifuugide optimaalne käitamine	Tsentrifuugide käitamine vastavalt spetsifikatsioonile, et minimeerida toodete väljapraakimist.
Võitootmisega seotud tehnikad
b	Koorekuumuti loputamine lõssi või veega	Koorekuumuti puhastamiseelne loputamine lõssi või veega, mis seejärel kogutakse ja mida korduskasutatakse.
Jäätisetootmisega seotud tehnikad
c	Jäätise külmutamine pidevrežiimil	Jäätise külmutamine pidevrežiimil, mille puhul seisakute sageduse vähendamiseks kasutatakse optimeeritud käivitamistoiminguid ja kontrolliahelaid.
Juustutootmisega seotud tehnikad
d	Happevadaku tekke minimeerimine	Happe abil toodetavate juustude (nt kodujuustu, kohupiima ja mozzarella) valmistamisel tekkivat vadakut töödeldakse võimalikult kiiresti, et vähendada piimhappe teket.
e	Vadaku kogumine ja kasutamine	Vadak kogutakse (vajaduse korral selliste tehnikatega nagu aurustamine ja membraanfiltrimine) ja seda kasutatakse näiteks vadakupulbri, demineraliseeritud vadakupulbri, vadakuvalgu kontsentraadi või laktoosi tootmiseks. Vadakut ja vadakukontsentraati saab kasutada ka süsinikuallikana biogaasijaamas või söödana.

4.4. Õhkuheide

PVT 23. See PVT tolmu suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus	Kohaldatavus
a	Kottfilter	Vt jaotis 14.2.	Ei pruugi olla kohaldatav kleepuva tolmu eemaldamiseks.
b	Tsüklon		Üldkohaldatav.
c	Märgskraber		Üldkohaldatav.

Tabel 10

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) kuivatamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja	Mõõtühik	PVT-SHT (proovivõtuperioodi keskmine)
Tolm	mg/Nm3	< 2–10 (28)

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

5. ETANOOLITOOTMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad etanoolitootmise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

5.1. Jäätmed

PVT 24. See PVT kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamiseks seisneb pärmi kogumises ja (kordus)kasutamises pärast kääritamist.

Kirjeldus

Vt PVT 19 tehnika a. Pärmi ei koguta, kui destilleerimisjääke kasutatakse söödana.

6. KALA- JA KARBITÖÖTLEMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad kala- ja karbitöötlemise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

6.1. Veetarbimine ja reoveeheide

PVT 25. See PVT veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks seisneb PVT 7 kohaste tehnikate ja allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus
a	Rasva ja sisikonna eemaldamine vaakumi abil	Kaladelt rasva ja sisikonna eemaldamiseks kasutatakse vee asemel vaakumit.
b	Rasva, sisikonna, naha ja fileede kuivtransport	Vee asemel konveierite kasutamine.

6.2. Õhkuheide

PVT 26. See PVT kalasuitsutamisel tekkivate orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus
a	Biofilter	Protsessigaasivoog juhitakse läbi orgaanilise materjali (nt turvas, kanarbik, juured, puukoor, kompost, okaspuit ja eri materjalide kombinatsioonid) või inertse materjali (nt savi, aktiivsüsi ja polüuretaan) kihi, kus looduslikult esinevad mikroorganismid muundavad gaasi orgaanilised (ja ka teatavad anorgaanilised) koostisained süsinikdioksiidiks, veeks, muudeks ainevahetussaadusteks ja biomassiks.
b	Termiline oksüdeerimine	Vt jaotis 14.2.
c	Mittetermiline plasmatöötlus	Vt jaotis 14.2.
d	Märgskraber	Vt jaotis 14.2. Eeltöötlemisetapis kasutatakse tavaliselt elektrifiltrit.
e	Puhastatud suitsu kasutamine	Toodete suitsutamiseks suitsutuskambris kasutatakse puhastatud esmastest suitsutuskondensaatidest saadud suitsu.

Tabel 11

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) suitsutuskambris tekkiva lenduva orgaanilise süsiniku suunatud õhkuheite puhul

Näitaja	Mõõtühik	PVT-SHT (proovivõtuperioodi keskmine)
TVOC	mg/Nm3	15–50 (29) )( (30)

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

7. PUU- JA KÖÖGIVILJASEKTORIGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad puu- ja köögiviljasektoris. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

7.1. Energiatõhusus

PVT 27. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb PVT 6 kohaste tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises ning puu- ja köögivilja jahutamises enne sügavkülmutamist.

Kirjeldus

Enne külmutustunnelisse suunamist viiakse puu- ja köögivili umbes 4 °C-ni jahutamiseks otsesesse või kaudsesse kokkupuutesse külma vee või jahutusõhuga. Vee saab toidult eemaldada ja jahutusprotsessis korduskasutamiseks kokku koguda.

Tabel 12

Erienergiatarbega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Konkreetne protsess	Mõõtühik	Erienergiatarbe tase (aasta keskmine)
Kartulite töötlemine (välja arvatud tärklisetootmine)	MWh toodangu tonni kohta	1,0–2,1 (31)
Tomatite töötlemine	MWh toodangu tonni kohta	0,15–2,4 (32) )( (33)

7.2. Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastavad soovituslikud keskkonnatoime tasemed.

Tabel 13

Reovee eriheitega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Konkreetne protsess	Mõõtühik	Reovee eriheide (aasta keskmine)
Kartulite töötlemine (välja arvatud tärklisetootmine)	m3 toodangu tonni kohta	4,0–6,0 (34)
Tomatite töötlemine vee ringlussevõtu võimaluse olemasolul	m3 toodangu tonni kohta	8,0–10,0 (35)

8. TERAVILJA JAHVATAMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad teravilja jahvatamise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

8.1. Energiatõhusus

Üldisi tehnikaid energiatõhususe suurendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.3. Allpool tabelis on esitatud vastav soovituslik keskkonnatoime tase.

Tabel 14

Erienergiatarbega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Mõõtühik	Erienergiatarbe tase (aasta keskmine)
MWh toodangu tonni kohta	0,05–0,13

8.2. Õhkuheide

PVT 28. See PVT tolmu suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb kottfiltri kasutamises.

Kirjeldus

Vt jaotis 14.2.

Tabel 15

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) teravilja jahvatamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja	Mõõtühik	PVT-SHT (proovivõtuperioodi keskmine)
Tolm	mg/Nm3	< 2–5

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

9. LIHATÖÖTLEMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad lihatöötlemise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

9.1. Energiatõhusus

Üldisi tehnikaid energiatõhususe suurendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.3. Allpool tabelis on esitatud vastav soovituslik keskkonnatoime tase.

Tabel 16

Erienergiatarbega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Mõõtühik

Erienergiatarbe tase

(aasta keskmine)

MWh tooraine tonni kohta

0,25–2,6 (36) )( (37)

9.2. Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastav soovituslik keskkonnatoime tase.

Tabel 17

Reovee eriheitega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Mõõtühik	Reovee eriheide (aasta keskmine)
m3 tooraine tonni kohta	1,5–8,0 (38)

9.3. Õhkuheide

PVT 29. See PVT lihasuitsutamisel tekkivate orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus
a	Adsorbeerimine	Orgaanilised ühendid kõrvaldatakse protsessigaasivoost tahke aine (tavaliselt aktiivsöe) pinnale kogumise teel.
b	Termiline oksüdeerimine	Vt jaotis 14.2.
c	Märgskraber	Vt jaotis 14.2. Eeltöötlemisetapis kasutatakse tavaliselt elektrifiltrit.
d	Puhastatud suitsu kasutamine	Toodete suitsutamiseks suitsutuskambris kasutatakse puhastatud esmastest suitsutuskondensaatidest saadud suitsu.

Tabel 18

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) suitsutuskambris tekkiva lenduva orgaanilise süsiniku suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT

(proovivõtuperioodi keskmine)

TVOC

mg/Nm3

3–50 (39) )( (40)

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

10. ÕLISEEMNETE TÖÖTLEMISE JA TAIMEÕLI RAFINEERIMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad õliseemnete töötlemise ja taimeõli rafineerimise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

10.1. Energiatõhusus

PVT 30. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb PVT 6 kohaste tehnikate kombinatsiooni kasutamises ja abistava vaakumi tekitamises.

Kirjeldus

Õli kuivatamiseks või degaseerimiseks või õli oksüdeerumise minimeerimiseks kasutatav abistav vaakum tekitatakse pumpade, aurujugapumpade vms abil. Vaakum vähendab nendes protsessietappides kulutatava soojusenergia hulka.

Tabel 19

Erienergiatarbega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Konkreetne protsess	Mõõtühik	Erienergiatarbe tase (aasta keskmine)
Rapsiseemnete ja/või päevalilleseemnete purustamine ja õli rafineerimine lõimitud viisil	MWh õlitoodangu tonni kohta	0,45–1,05
Sojaubade purustamine ja õli rafineerimine lõimitud viisil		0,65–1,65
Eraldi rafineerimine		0,1–0,45

10.2. Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastavad soovituslikud keskkonnatoime tasemed.

Tabel 20

Reovee eriheitega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Konkreetne protsess	Mõõtühik	Reovee eriheide (aasta keskmine)
Rapsiseemnete ja/või päevalilleseemnete purustamine ja õli rafineerimine lõimitud viisil	m3 õlitoodangu tonni kohta	0,15–0,75
Sojaubade purustamine ja õli rafineerimine lõimitud viisil		0,8–1,9
Eraldi rafineerimine		0,15–0,9

10.3. Õhkuheide

PVT 31. See PVT tolmu suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus	Kohaldatavus
a	Kottfilter	Vt jaotis 14.2.	Ei pruugi olla kohaldatav kleepuva tolmu eemaldamiseks.
b	Tsüklon		Üldkohaldatav.
c	Märgskraber		Üldkohaldatav.

Tabel 21

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) seemnete käitlemisel ja ettevalmistamisel ning sroti kuivatamisel ja jahutamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT

(proovivõtuperioodi keskmine)

Uued käitised

Olemasolevad käitised

Tolm

mg/Nm3

< 2–5 (41)

< 2–10 (41)

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

10.4. Heksaanikadu

PVT 32. See PVT õliseemnete töötlemisel ja õli rafineerimisel tekkiva heksaanikao vähendamiseks seisneb kõikide allpool kirjeldatud tehnikate kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus
a	Sroti ja veeauru vastassuunaline liikumine lahusti eemaldamiseks ette nähtud röstris	Heksaan eemaldatakse heksaani sisaldavast srotist lahusti eemaldamiseks ette nähtud röstris, kus veeaur ja srott liiguvad vastassuunas.
b	Aurustamine õli ja heksaani segust	Heksaan eemaldatakse õli ja heksaani segust aurustite abil. Aurustamise esimeses etapis kasutatakse soojusenergiaallikana auru (veeauru ja heksaani segu), mis on pärit lahusti eemaldamiseks ette nähtud röstrist.
c	Kondenseerimine koos mineraalõlipõhise märgskraberpuhastusega	Heksaaniaur jahutatakse maha kastepunktist madalama temperatuurini, mistõttu see kondenseerub. Kondenseerumata heksaan absorbeeritakse hilisema taaskasutamise eesmärgil skraberpuhastis, kus puhastusvedelikuna kasutatakse mineraalõli.
d	Raskusjõu toimel faaside eraldamine koos destilleerimisega	Lahustumata heksaan eraldatakse raskusjõu toimel töötava faasieraldusseadme abil veefaasist. Eraldumata jäänud heksaani kõrvaldamiseks destilleerimise teel kuumutatakse veefaasi temperatuurini umbes 80–95 °C.

Tabel 22

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) seoses heksaanikaoga õliseemnete töötlemisel ja õli rafineerimisel

Näitaja

Töödeldavate seemnete või ubade liik

Mõõtühik

PVT-SHT

(aasta keskmine)

Heksaanikadu

Sojaoad

kg töödeldud seemnete või ubade tonni kohta

0,3–0,55

Rapsiseemned ja päevalilleseemned

0,2–0,7

11. TÖÖDELDUD PUU- JA KÖÖGIVILJAST VALMISTATUD NEKTARI/MAHLA JA KARASTUSJOOKIDEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad töödeldud puu- ja köögiviljast valmistatud nektari/mahla ja karastusjookide suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

11.1. Energiatõhusus

PVT 33. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb PVT 6 kohaste tehnikate ja allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus	Kohaldatavus
a	Üheainsa pastörisaatori kasutamine nektari/mahla tootmiseks	Mahla ja viljaliha jaoks kasutatakse kahe eraldi pastörisaatori asemel ühte pastörisaatorit.	Ei pruugi olla kohaldatav viljaliha osakeste suuruse tõttu.
b	Suhkru hüdrauliline transport	Suhkur juhitakse tootmisprotsessi koos veega. Kuna osa suhkrust lahustub juba transportimise ajal, kulub protsessis suhkru lahustamiseks vähem energiat.	Üldkohaldatav.
c	Energiatõhus homogenisaator nektari/mahla tootmiseks	Vt PVT 21 tehnika b.	Üldkohaldatav.

Tabel 23

Erienergiatarbega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Mõõtühik

Erienergiatarbe tase

(aasta keskmine)

MWh toodangu hektoliitri kohta

0,01–0,035

11.2. Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastav soovituslik keskkonnatoime tase.

Tabel 24

Reovee eriheitega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Mõõtühik	Reovee eriheide (aasta keskmine)
m3 toodangu hektoliitri kohta	0,08–0,20

12. TÄRKLISETOOTMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad tärklisetootmise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

12.1. Energiatõhusus

Üldisi tehnikaid energiatõhususe suurendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.3. Allpool tabelis on esitatud vastavad soovituslikud keskkonnatoime tasemed.

Tabel 25

Erienergiatarbega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Konkreetne protsess	Mõõtühik	Erienergiatarbe tase (aasta keskmine)
Kartulite töötlemine üksnes loodusliku tärklise tootmiseks	MWh tooraine tonni kohta (42)	0,08–0,14
Maisi ja/või nisu töötlemine eesmärgiga toota looduslikku tärklist koos modifitseeritud ja/või hüdrolüüsitud tärklisega	MWh tooraine tonni kohta (42)	0,65–1,25 (43)

12.2. Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastavad soovituslikud keskkonnatoime tasemed.

Tabel 26

Reovee eriheitega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Konkreetne protsess	Mõõtühik	Reovee eriheide (aasta keskmine)
Kartulite töötlemine üksnes loodusliku tärklise tootmiseks	m3 tooraine tonni kohta (44)	0,4–1,15
Maisi ja/või nisu töötlemine eesmärgiga toota looduslikku tärklist koos modifitseeritud ja/või hüdrolüüsitud tärklisega	m3 tooraine tonni kohta (44)	1,1–3,9 (45)

12.3. Õhkuheide

PVT 34. See PVT tärklise, valgu ja kiudaine kuivatamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus	Kohaldatavus
a	Kottfilter	Vt jaotis 14.2.	Ei pruugi olla kohaldatav kleepuva tolmu eemaldamiseks.
b	Tsüklon		Üldkohaldatav.
c	Märgskraber		Üldkohaldatav.

Tabel 27

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) tärklise, valgu ja kiudaine kuivatamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja	Mõõtühik	PVT-SHT (proovivõtuperioodi keskmine)
		Uued käitised	Olemasolevad käitised
Tolm	mg/Nm3	< 2–5 (46)	< 2–10 (46)

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

13. SUHKRUTOOTMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad suhkrutootmise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

13.1. Energiatõhusus

PVT 35. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb PVT 6 kohaste tehnikate ja ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika sobiva kombinatsiooni kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus	Kohaldatavus
a	Peedipulbi pressimine	Peedipulpi pressitakse tavaliselt nii, et selle kuivainesisaldus jääb vahemikku 25–32 massiprotsenti.	Üldkohaldatav.
b	Peedipulbi kaudne kuivatamine (auruga kuivatamine)	Peedipulbi kuivatamine ülekuumutatud auruga.	Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevates käitistes, kuna energiaseadmed on vaja täielikult ümber ehitada.
c	Peedipulbi kuivatamine päikeseenergia abil	Päikeseenergia kasutamine peedipulbi kuivatamiseks.	Ei pruugi olla kohaldatav kohalike kliimatingimuste ja/või ruumipuuduse tõttu.
d	Kuuma gaasi ringlussevõtt	Kuuma gaasi (nt kuivati, katla või koostootmisjaama protsessigaasi) ringlussevõtt.	Üldkohaldatav.
e	Peedipulbi (eel)kuivatamine madalal temperatuuril	Peedipulbi otsene (eel)kuivatamine kuivatusgaasiga, näiteks õhu või kuuma gaasiga.	Üldkohaldatav.

Tabel 28

Erienergiatarbega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Konkreetne protsess	Mõõtühik	Erienergiatarbe tase (aasta keskmine)
Suhkrupeedi töötlemine	MWh peedi tonni kohta	0,15–0,40(1)

13.2. Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastav soovituslik keskkonnatoime tase.

Tabel 29

Reovee eriheitega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Konkreetne protsess	Mõõtühik	Reovee eriheide (aasta keskmine)
Suhkrupeedi töötlemine	m3 peedi tonni kohta	0,5–1,0

13.3. Õhkuheide

PVT 36. See PVT peedipulbi kuivatamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus	Kohaldatavus
a	Gaasilise kütuse kasutamine	Vt jaotis 14.2.	Ei pruugi olla kohaldatav gaasilise kütuse kättesaadavusega seotud piirangute tõttu.
b	Tsüklon		Üldkohaldatav.
c	Märgskraber		Üldkohaldatav.
d	Peedipulbi kaudne kuivatamine (auruga kuivatamine)	Vt PVT 35 tehnika b.	Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevates käitistes, kuna energiaseadmed on vaja täielikult ümber ehitada.
e	Peedipulbi kuivatamine päikeseenergia abil	Vt PVT 35 tehnika c.	Ei pruugi olla kohaldatav kohalike kliimatingimuste ja/või ruumipuuduse tõttu.
f	Peedipulbi (eel)kuivatamine madalal temperatuuril	Vt PVT 35 tehnika e.	Üldkohaldatav.

Tabel 30

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) kõrgel temperatuuril (üle 500 °C) toimuval peedipulbi kuivatamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja	Mõõtühik	PVT-SHT (proovivõtuperioodi keskmine)	Hapnikusisalduse võrdlustase (OR)	Võrdlusgaasiga seotud tingimus
Tolm	mg/Nm3	5–100	16 mahuprotsenti	Ei korrigeerita veesisalduse suhtes

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

PVT 37. See PVT kõrgel temperatuuril (üle 500 °C) toimuval peedipulbi kuivatamisel tekkiva SOX suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika		Kirjeldus	Kohaldatavus
a	Maagaasi kasutamine	—	Ei pruugi olla kohaldatav maagaasi kättesaadavusega seotud piirangute tõttu.
b	Märgskraber	Vt jaotis 14.2.	Üldkohaldatav.
c	Väikese väävlisisaldusega kütuse kasutamine	—	Kohaldatav üksnes juhul, kui maagaas ei ole kättesaadav.

Tabel 31

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) kõrgel temperatuuril (üle 500 °C) toimuval peedipulbi kuivatamisel tekkiva SOX suunatud õhkuheite puhul, kui ei kasutata maagaasi

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT

(proovivõtuperioodi keskmine) (48)

Hapnikusisalduse võrdlustase (OR)

Võrdlusgaasiga seotud tingimus

SOX

mg/Nm3

30–100

16 mahuprotsenti

Ei korrigeerita veesisalduse suhtes

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

14. TEHNIKATE KIRJELDUS

14.1. Vetteheide

Tehnika	Kirjeldus
Aereeritav tiik	Reovee bioloogiliseks töötlemiseks kasutatav pinnasesse rajatud madal veekogu, mille sisu perioodiliselt segatakse, et hapnik saaks atmosfäärist vedelikku difundeeruda.
Aktiivmudaprotsess	Bioloogiline protsess, mille puhul mikroorganisme hoitakse reovees hõljuvas olekus ja kogu segu aereeritakse mehaaniliselt. Aktiivmudasegu suunatakse eraldamisseadmesse, kust muda suunatakse tagasi aereerimisbasseini.
Anaeroobne kontaktprotsess	Anaeroobne protsess, mille puhul reovesi segatakse ringlussevõetud mudaga ja segu kääritatakse suletud reaktoris. Segust vee ja muda eraldamine toimub väljaspool.
Filtrimine	Reoveest tahkete ainete eraldamine reovee juhtimisega läbi poorse keskkonna, näiteks liivfiltrimine, mikrofiltrimine ja ultrafiltrimine.
Flotatsioon	Tahkete või vedelate osakeste eraldamine reoveest sel teel, et neil lastakse kinnituda väikeste gaasimullide, tavaliselt õhumullide külge. Ujuvad osakesed kogunevad veepinnale ja kogutakse sealt pinnaltkorjeseadmega.
Fosfori kogumine struviidina	Fosfor kogutakse sadestamise teel struviidina (magneesiumammooniumfosfaat).
Koagulatsioon ja flokulatsioon	Koagulatsiooni ja flokulatsiooni kasutatakse hõljuvaine eraldamiseks reoveest ning see toimub sageli järjestikuste etappidena. Koaguleerimiseks lisatakse hõljuvaine laengule vastupidise laenguga koagulante. Helveste tekke hõlbustamiseks lisatakse polümeere, mille mõjul tahked mikrohelbed kokkupõrkel liituvad ning moodustavad suuremaid helbeid.
Membraaniga bioreaktor	Aktiivmudaga töötlemise ja membraanfiltrimise kombinatsioon. Kasutatakse kahte varianti: a) väline ringlus aktiivmudabasseini ja membraanimooduli vahel; b) membraanimooduli sukeldamine aereeritavasse aktiivmudabasseini nii, et väljavool filtritakse läbi õõneskiududest membraani ja biomass jääb basseini.
Neutraliseerimine	Reovee pH viiakse kemikaalide lisamisega neutraalsele tasemele (väärtusele ligikaudu 7). pH suurendamiseks kasutatakse üldjuhul naatriumhüdroksiidi (NaOH) või kaltsiumhüdroksiidi (Ca(OH)2), selle vähendamiseks aga väävelhapet (H2SO4), soolhapet (HCl) või süsinikdioksiidi (CO2). Mõned ained võivad neutraliseerimise käigus välja sadeneda.
Nitrifitseerimine ja/või denitrifitseerimine	Kaheetapiline protsess, mida tavaliselt kasutatakse bioloogilises reoveepuhastis. Esimene etapp on aeroobne nitrifitseerimine, mille puhul mikroorganismid oksüdeerivad ammooniumi (NH4 +) vahesaaduseks nitritiks (NO2 –), mis seejärel oksüdeeritakse edasi nitraadiks (NO3 –). Järgnevas hapnikuvabas denitrifitseerimisetapis redutseerivad mikroorganismid nitraadi gaasiliseks lämmastikuks.
Osaline nitrifitseerimine – ammooniumi anaeroobne oksüdeerimine	Bioloogiline protsess, mille käigus ammoonium ja nitrit muundatakse anaeroobsetes tingimustes gaasiliseks lämmastikuks. Reoveepuhastuses eelneb ammooniumi anaeroobsele oksüdeerimisele osaline nitrifitseerimine (st nitriti moodustumine), mille käigus umbes pool ammooniumist (NH4 +) muundatakse nitritiks (NO2 –).
Sadestamine	Lahustunud saasteaine muundamine lahustamatuks ühendiks keemilise sadesti lisamisega. Seejärel eraldatakse tekkinud tahke sade setitamise, õhuga flotatsiooni või filtrimise teel. Fosfori sadestamiseks kasutatakse mitmevalentseid metalliioone (nt kaltsium, alumiinium, raud).
Setitamine	Hõljuvosakeste eraldamine raskusjõu toimel.
Ühtlustamine	Voogude ja saastekoormuse ühtlustamine basseinide abil või muude käitlusmeetoditega.
Tõhustatud bioloogiline fosforiärastus	Aeroobse ja anaeroobse töötlemise kombinatsioon, mida kasutatakse aktiivmuda bakterikoosluse selektiivseks rikastamiseks polüfosfaate akumuleerivate mikroorganismide suhtes. Need mikroorganismid omastavad rohkem fosforit, kui on vaja nende normaalseks kasvuks.
Ülesvooluga anaeroobne heljuvkihipõhine (UASB) protsess	Anaeroobne protsess, mille puhul reovesi juhitakse reaktori põhja, kust see voolab üles läbi muda heljuvkihi, mis koosneb bioloogilise protsessi tulemusena moodustunud graanulitest või osakestest. Reoveefaas juhitakse settimiskambrisse, kus eraldatakse tahke aine; gaas kogutakse reaktori ülaosas asuvate võlvide alla.

14.2. Õhkuheide

Tehnika	Kirjeldus
Gaasilise kütuse kasutamine	Üleminek tahkekütuse (nt kivisöe) põletamiselt gaasilise kütuse (nt maagaasi, biogaasi) põletamisele, mille puhul heide on vähem kahjulik (nt väike väävli- või tuhasisaldus või kvaliteetsem tuhk).
Kottfilter	Kottfilter, mida sageli nimetatakse ka kangasfiltriks, on valmistatud poorsest kootud või vilditud kangast, millest gaas osakeste eemaldamiseks läbi juhitakse. Kottfiltri kasutamiseks on vaja valida gaasi omaduste ja suurima töötemperatuuri jaoks sobiv kangamaterjal.
Mittetermiline plasmatöötlus	Heitkoguste vähendamise tehnika, mis põhineb protsessigaasis tugeva elektrivälja abil plasma tekitamisel (plasma on ioniseeritud gaas, mis koosneb sellises vahekorras positiivsetest ioonidest ja vabadest elektronidest, et summaarne laeng praktiliselt puudub). Saadav plasma oksüdeerib orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid.
Märgskraber	Gaasiliste või tahkete saasteainete eemaldamine gaasivoost massiülekandega vedelasse lahustisse, sageli vette või vesilahusesse. See võib hõlmata keemilist reaktsiooni (nt happelises või leeliselises skraberpuhastis). Mõnel juhul võidakse asjaomased ühendid lahustist kokku koguda.
Termiline oksüdeerimine	Protsessigaasivoos sisalduvate põlevate gaaside ja lõhnaainete oksüdeerimine sel teel, et saasteainete segu õhu või hapnikuga kuumutatakse põletuskambris temperatuurini, mis on kõrgem isesüttimistemperatuurist, ning kõrget temperatuuri hoitakse piisavalt kaua, et segu lõpuni põlemisel tekiksid süsihappegaas ja vesi.
Tsüklon	Tsentrifugaaljõul põhinev tolmuärastussüsteem, kus kandegaasist eraldatakse raskemad osakesed.

(1) Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (ELT L 313, 28.11.2015, lk 1).

(3) Sellise näitaja puhul, mida ei saa proovivõtu- või analüüsipiirangute tõttu mõõta 30-minutilise proovivõtu vältel, võib kasutada sobivamat mõõtmisperioodi.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

(5) Seiret tehakse üksnes juhul, kui asjaomast ainet käsitatakse PVT 2-s nimetatud andmestiku põhjal reoveevoos olulisena.

(6) Seiret tehakse üksnes juhul, kui toimub otseheide suublasse.

(7) Võib teha TOC seiret või teise võimalusena KHT seiret. Soovitatav on teha TOC seiret, kuna sel juhul ei ole vaja kasutada väga mürgiseid ühendeid.

(8) Kui heitetasemed on tõendatult piisavalt püsivad, võib kasutada väiksemat seiresagedust, kuid see ei tohi olla väiksem kui üks kord kuus.

(9) Mõõtmised tehakse tavapärastes käitamistingimustes ajal, mil heitkogus on eeldatavalt suurim.

(10) Kui heitetasemed on tõendatult piisavalt püsivad, võib kasutada väiksemat seiresagedust, kuid see ei tohi olla väiksem kui üks kord aastas.

(11) Mõõtmine viiakse läbi kahepäevase perioodi jooksul.

(12) Seiret tehakse üksnes termooksüdeerimisseadme kasutamise korral.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(14) Tehnikate kirjeldused on esitatud jaotises 14.1.

(15) Neid PVT-SHTsid ei kohaldata teravilja jahvatamisel, haljasväetise töötlemisel ning lemmikloomade kuivtoidu ja segasööda tootmisel tekkiva heitvee suhtes.

(16) Neid PVT-SHTsid ei pruugita kohaldada sidrunhappe ega pärmi tootmisel.

(17) Biokeemilise hapnikutarbe (BHT) puhul PVT-SHTd ei kohaldata. Orienteeriv aasta keskmine BHT5 bioloogilise reoveepuhasti heitvees on üldjuhul ≤ 20 mg/l.

(18) KHT suhtes kohaldatava PVT-SHT võib asendada TOC suhtes kohaldatava PVT-SHTga. KHT ja TOC vaheline korrelatsioon tehakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi. Eelistatud variant on kasutada TOC suhtes kohaldatavat PVT-SHTd, kuna TOC seire puhul ei kasutata väga mürgiseid ühendeid.

(19) Selle vahemiku ülempiir on:

—	meiereide puhul 125 mg/l;

—	puu- ja köögiviljakäitiste puhul 120 mg/l;

—	õliseemnete töötlemise ja taimeõli rafineerimise käitiste puhul 200 mg/l;

—	tärklise tootmise käitiste puhul 185 mg/l;

—	suhkrutootmiskäitiste puhul 155 mg/l;

nimetatud näitajaid kohaldatakse ööpäeva keskmise suhtes üksnes juhul, kui heitkoguste vähendamise tõhusus on aasta või tootmisperioodi keskmisena ≥ 95 %.

(20) Selle vahemiku alampiir on üldjuhul saavutatav filtrimisega (nt liivfiltrimine, mikrofiltrimine, membraaniga bioreaktor), ülempiir aga juba pelgalt setitamisega.

(21) Selle vahemiku ülempiirina kohaldatakse ööpäeva keskmise suhtes näitajat 30 mg/l üksnes juhul, kui heitkoguste vähendamise tõhusus on aasta või tootmisperioodi keskmisena ≥ 80 %.

(22) Seda PVT-SHTd ei pruugita kohaldada, kui reovee temperatuur on pikema aja vältel madal (nt alla 12 °C).

(23) Selle vahemiku ülempiir on:

—	meiereide ja modifitseeritud ja/või hüdrolüüsitud tärklise tootmise käitiste puhul 4 mg/l;

—	puu- ja köögiviljakäitiste puhul 5 mg/l;

—	õliseemnete töötlemise ja taimeõli rafineerimise käitiste puhul, kus viiakse läbi seebirasva lõhustamist, 10 mg/l;

nimetatud näitajaid kohaldatakse ööpäeva keskmise suhtes üksnes juhul, kui heitkoguste vähendamise tõhusus on aasta või tootmisperioodi keskmisena ≥ 95 %.

(24) Selle vahemiku alampiir on saavutatav granuleerimise ärajätmisel.

(25) See erienergiatarbe tase ei pruugi olla kohaldatav, kui toorainena kasutatakse kalu või muid veeloomi.

(26) Külmas kliimavööndis asuvate käitiste puhul ja/või Salmonella tõrjeks kuumtöötluse kasutamisel on selle vahemiku ülempiir 0,12 MWh toodangu tonni kohta.

(27) See erienergiatarbe tase ei pruugi olla kohaldatav, kui piima asemel kasutatakse muud toorainet.

(28) Demineraliseeritud vadakupulbri, kaseiini ja laktoosi kuivatamisel on selle vahemiku ülempiir 20 mg/Nm3.

(29) Selle vahemiku alampiir on üldjuhul saavutatav termilise oksüdeerimisega.

(30) Seda PVT-SHTd ei kohaldata juhul, kui TVOCst tulenev heitekoormus jääb alla 500 g/h.

(31) See erienergiatarbe tase ei pruugi olla kohaldatav kartulihelveste ja -pulbri tootmisel.

(32) Selle vahemiku alampiiri seostatakse tavaliselt kooritud tomatite tootmisega.

(33) Selle vahemiku ülempiiri seostatakse tavaliselt tomatipulbri või -kontsentraadi tootmisega.

(34) See reovee eriheite tase ei pruugi olla kohaldatav kartulihelveste ja -pulbri tootmisel.

(35) See reovee eriheite tase ei pruugi olla kohaldatav tomatipulbri tootmisel.

(36) See erienergiatarbe tase ei ole kohaldatav valmistoidu ja supi tootmisel.

(37) Selle vahemiku ülempiir ei pruugi olla kohaldatav, kui kuumtöödeldud toodete osakaal on suur.

(38) See reovee eriheite tase ei ole kohaldatav protsesside puhul, kus kasutatakse otsest veega jahutamist, ning valmistoidu ja supi tootmisel.

(39) Selle vahemiku alampiir on üldjuhul saavutatav adsorbeerimise või termilise oksüdeerimisega.

(40) Seda PVT-SHTd ei kohaldata juhul, kui TVOCst tulenev heitekoormus jääb alla 500 g/h.

(41) Sroti kuivatamisel ja jahutamisel on selle vahemiku ülempiir 20 mg/Nm3.

(42) Toorainekoguse puhul lähtutakse brutomassist.

(43) See erienergiatarbe tase ei ole kohaldatav polüoolide tootmisel.

(44) Toorainekoguse puhul lähtutakse brutomassist.

(45) See reovee eriheite tase ei ole kohaldatav polüoolide tootmisel.

(46) Kui kottfiltrit ei saa kasutada, on selle vahemiku ülempiir 20 mg/Nm3.

(47) Selle vahemiku ülempiir võib hõlmata lubjapõletusahjude ja kuivatite energiatarbimist.

(48) Kui kütusena kasutatakse üksnes biomassi, jääb heitetase eeldatavalt selle vahemiku alampiiri lähedale.

4.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 313/94

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/2032,

26. november 2019,

millega kehtestatakse meetmed kahjuliku organismi Fusarium circinatum Nirenberg & O’Donnell (endine Gibberella circinata) liitu sissetoomise ja seal levimise vältimiseks ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/433/EÜ

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 8359 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõike 3 kolmandat lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsusega 2007/433/EÜ (2) kehtestati ajutised erakorralised meetmed kahjuliku organismi Gibberella circinata Nirenberg & O’Donnell 1998 liitu sissetoomise ja seal levimise vältimiseks.

(2)

Gibberella circinata Nirenberg & O’Donnell 1998 ja Fusarium circinatum Nirenberg & O’Donnell 1998 on nimed, mis on antud samale pleomorfsele seenele, mis tähistab vastavalt sama organismi teleomorfset (suguline) ja anamorfset (mittesuguline) staadiumi. Kooskõlas hiljutise teadusliku konsensusega (3) tuleks kõnealuse organismi suhtes alates 2013. aastast kasutada nimetust „Fusarium circinatum Nirenberg & O’Donnell 1998“.

(3)	Fusarium circinatum Nirenberg & O’Donnell 1998 (edaspidi „asjaomane kahjustaja“) on loetletud direktiivi 2000/29/EÜ I lisa A osa II jaos alates 2019. aasta märtsist (4).

(4)

Asjaomast kahjustajat leidub Portugalis ja Hispaanias ning seda esineb peamiselt puukoolides ja metsades, kuid ka eraaedades. Nimetatud liikmesriigid on vastu võtnud riiklikud tõrje- ja likvideerimismeetmed, et vältida kõnealuse kahjustaja edasist sissetoomist nende territooriumile ja seal levimist.

(5)	Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) avaldas 2010. aastal arvamuse riskihindamise kohta, milles käsitleti organismi Fusarium circinatum liidu territooriumil, ja riskijuhtimise võimaluste kohta (5).

(6)	Asjaomane kahjustaja on peamiselt seotud perekonda Pinus ja liiki Pseudotsuga menziesii (edaspidi „asjaomased taimed“) kuuluvate taimedega.

(7)

Võttes arvesse iga-aastaseid uuringuid, mille liikmesriigid esitasid vastavalt otsusele 2007/433/EÜ ja toiduohutusameti teaduslikule arvamusele, järeldatakse, et asjaomane kahjustaja esineb juba teatavates liidu territooriumi osades. Samas ilmneb, et saastunud piirkond on praegu oluliselt väiksem kui ohustatud piirkond, võttes muu hulgas arvesse ökoloogilis-klimaatilisi andmeid, võimalike peremeestaimede levikut ja väga suurt võimalust asjaomase kahjustaja kohandumiseks.

(8)

Seepärast on asjakohane ajakohastada meetmeid asjaomase kahjustaja vastu võitlemiseks. Kõnealuste meetmetega tuleks ette näha asjaomase kahjustaja õigeaegne avastamine liidu territooriumil, selle tõrje, kui kahjustajat liidu territooriumil leitakse, ja nõuded, mis käsitlevad liidu piires taimede (sh istutamiseks ette nähtud seemned ja seemneid sisaldavad käbid), puidu erivormide ja puidust pakkematerjali väljaviimist piiritletud aladelt. Need meetmed on vajalikud, et tagada ennetav lähenemisviis asjaomase kahjustaja liidus kohandumise ja leviku suhtes.

(9)

Asjaomase kahjustaja ülemaailmne levik on ebaselge. Siiski võib olemasoleva teabe põhjal öelda, et teadaolevalt ei esine asjaomast kahjustajat Euroopa kolmandates riikides. Lisaks on kogemused näidanud, et asjaomast kahjustajat ei ole liitu toodud kõnealustest riikidest pärit taimede (sh istutamiseks ette nähtud seemned ja seemneid sisaldavad käbid), puidu, eraldatud koore ja puidust pakkematerjaliga kauplemise teel.

(10)

Seepärast tuleks võtta meetmed üksnes väljaspool Euroopat asuvatest kolmandatest riikidest pärit asjaomaste taimede (sh istutamiseks ette nähtud seemned ja seemneid sisaldavad käbid), puidu, eraldatud koore ja puidust pakkematerjali liitu toomise suhtes. Sellised meetmed peaksid hõlmama fütosanitaarsertifikaati ja ametlikku kontrolli kõnealuste kaupade sissetoomisel. Kõnealused meetmed peaksid hõlmama ka okaspuude (Pinales) puidu ja puidust pakkematerjali konkreetseid vorme, kuna asjaomane kahjustaja võib nimetatud puidul tõenäoliselt esineda.

(11)	Õiguskindluse huvides tuleks otsus 2007/433/EÜ kehtetuks tunnistada.

(12)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„asjaomane kahjustaja“ – seen Fusarium circinatum Nirenberg & O’Donnell 1998;

2)	„asjaomased taimed“ – perekonna Pinus L. ja liigi Pseudotsuga menziesii (Mirbel) Franco taimed;

„tootmiskoht“ –

a)	valdused või maatükid, mida kasutatakse ühtse tootmis- või põllumajandusüksusena, või

b)	puistu, mis on ette nähtud asjaomaste taimede seemnete tootmiseks või kogumiseks;

„puidust pakkematerjal“ – pakkekastid, puitpakend, vaadid ja muud samalaadsed pakendid, puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred ja pakkimispuit, mida võidakse esemete veol kasutada; mõiste ei hõlma kuni 6 mm paksust toorpuitu, töödeldud puitu, mille tootmisel on kasutatud liimi, kuumust ja rõhku või nende kombinatsioone, ega puidusaadetiste toestamiseks kasutatud pakkimispuitu, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit.

Artikkel 2

Meetmed asjaomase kahjustaja avastamise ja kahtlustatava esinemise korral

1. Iga isik, kes kahtlustab asjaomase kahjustaja esinemist või saab sellest teadlikuks, teavitab viivitamata vastutavat ametiasutust ja esitab talle kogu asjakohase teabe asjaomase kahjustaja esinemise või kahtlustatava esinemise kohta.

2. Vastutav ametiasutus registreerib sellise teabe viivitamata ametlikult.

3. Kui vastutavale ametiasutusele on teatatud asjaomase kahjustaja esinemisest või sellisest kahtlusest, võtab ta kõik vajalikud meetmed selleks, et teha kindlaks asjaomase kahjustaja esinemine või kahtlustatav esinemine.

4. Liikmesriigid tagavad, et iga isik, kelle kontrolli alla kuulub taimi, taimseid saadusi või asjaomaste taimede või okaspuude (Pinales) puitu, mis võivad olla saastunud asjaomase kahjustajaga, teavitatakse viivitamatult asjaomase kahjustaja esinemisest või kahtlustatavast esinemisest ja meetmetest, mis tuleb võtta.

Artikkel 3

Asjaomase kahjustaja liikmesriikide territooriumil esinemise seire

1. Liikmesriigid korraldavad iga-aastaseid uuringuid, et kontrollida asjaomase kahjustaja esinemist oma territooriumil. Kõnealuseid uuringuid ei ole vaja teha juhul, kui on selgelt järeldatud, et asjaomane kahjustaja ei saa ökoloogilis-klimaatiliste tingimuste tõttu või peremeesliikide puudumise tõttu asjaomases liikmesriigis kohanduda või levida.

2. Uuringud peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)	neid teeb vastutav ametiasutus või neid tehakse vastutava ametiasutuse ametliku järelevalve all;

b)	need hõlmavad visuaalset kontrolli ning kui tekib kahtlus asjaomase kahjustajaga nakatumise suhtes, siis ka proovide kogumist ja analüüside tegemist;

c)	need põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel ja tehnilistel põhimõtetel ning neid tehakse sobival aastaajal, mil asjaomast kahjustajat on võimalik tuvastada visuaalse kontrolli, proovide võtmise ja analüüsimise teel.

Artikkel 4

Piiritletud alade kehtestamine

1. Kui asjaomase kahjustaja esinemine leiab kinnitust, piiritleb asjaomane liikmesriik vastavalt lõikele 2 viivitamata teatava ala.

2. Piiritletud ala koosneb järgmisest:

saastunud vöönd, kus asjaomase kahjustaja esinemine on kinnitust leidnud ja mis hõlmab kõiki taimi, mis on teadaolevalt nakatunud või millel esinevad võimalikule nakkusele viitavad haigustunnused või sümptomid või mis võivad olla asjaomase kahjustajaga saastunud või nakatunud või mis võivad asjaomase kahjustajaga saastuda või nakatuda, ning

b)	saastunud vööndit ümbritsev puhvervöönd, mille välispiir on saastunud vööndist vähemalt 1 km kaugusel.

Juhul kui mitu puhvervööndit kattuvad või on geograafiliselt lähedased, määratletakse laiem piiritletud ala, mis hõlmab asjaomaseid piiritletud alasid ja nendevahelisi alasid.

Saastunud vööndi ja puhvervööndi täpsel piiritlemisel tuleb lähtuda usaldusväärsetest teaduslikest põhimõtetest, asjaomase kahjustaja bioloogiast, saastumise ulatusest ning asjaomaste taimede jaotumisest asjaomases piirkonnas.

3. Kui puhvervööndis leiab kinnitust asjaomase kahjustaja esinemine, tuleb saastunud vööndi ja puhvervööndi piirid üle vaadata ja neid vastavalt vajadusele muuta.

4. Kui artiklis 3 osutatud uuringute käigus ei ole piiritletud alal kahe järjestikuse aasta jooksul asjaomast kahjustajat leitud, võib piiritletud ala staatuse tühistada. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni ja teisi liikmesriike piiritletud ala staatuse tühistamisest.

5. Kui see on vastava taimeterviseriski muutumisest tulenevalt põhjendatud, nagu on osutatud lõigetes 2, 3 ja 4, kohandavad liikmesriigid piiritletud ala vastavalt. Liikmesriigid teatavad sellisest kohandamisest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

6. Erandina lõikest 1 võib asjaomane liikmesriik otsustada mitte kehtestada piiritletud ala, kui on tõendeid selle kohta, et asjaomase kahjustaja esinemine on üksikleid ja ei ole kindlaks tehtud kõnealuse kahjustaja esinemist, ning et asjaomase kahjustaja levik ei ole võimalik tingimuste tõttu, mille alusel asjaomased taimed ning asjaomaste taimede või okaspuude puit, eraldatud koor või puidust pakkematerjal on kasvatatud või ladustatud.

7. Lõikes 6 osutatud juhul asjaomane liikmesriik:

a)	võtab viivitamata meetmed, millega tagatakse asjaomase kahjustaja kiire likvideerimine ja välistatakse selle leviku võimalus, samuti nakatunud materjali hävitamine;

teeb korrapäraseid ja asjakohaseid uuringuid vähemalt kahe aasta jooksul, et teha kindlaks, kas nakatunud on veel taimi lisaks neile, millelt asjaomast kahjustajat esialgu leiti. Kõnealuseid uuringuid tehakse saastunud vööndit ümbritsevas puhvervööndis, mille välispiir on saastunud vööndist vähemalt 1 km kaugusel;

võtab mis tahes muud meetmed, mis võivad asjaomase kahjustaja likvideerimisele kaasa aidata; seejuures võetakse arvesse rahvusvahelist fütosanitaarmeetmete standardit (edaspidi „ISPM“) nr 9 (6) ja rakendatakse integreeritud lähenemisviisi vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (7);

d)	teatab komisjonile ja muudele liikmesriikidele põhjenduse, miks piiritletud ala ei kehtestata, ning punktis b osutatud uuringute tulemused niipea, kui need on kättesaadavad.

Artikkel 5

Likvideerimismeetmed piiritletud alal

1. Asjaomased liikmesriigid kohaldavad piiritletud alal järgmisi meetmeid:

a)	taimed, mis teadaolevalt on nakatunud asjaomase kahjustajaga, ja taimed, millel on võimalikke kõnealuse kahjustajaga nakatumise sümptomeid või mille puhul kahtlustatakse, et need on nakatunud kõnealuse kahjustajaga, kõrvaldatakse viivitamata;

b)	asjaomased taimed, mis asuvad 100 m raadiuses saastunud taimedest, tuleb kõrvaldada;

c)	muud meetmed, mis võivad asjaomase kahjustaja täielikule likvideerimisele kaasa aidata; seejuures võetakse arvesse standardit ISPM nr 9 ja rakendatakse integreeritud lähenemisviisi vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14.

Lõike 1 punktide a ja b kohaldamisel hõlmab kõrvaldamine taimede hävitamist ning juurte eemaldamist ja ohutut kõrvaldamist vähemalt esimese 50 cm ulatuses juurekaelast, samuti kooreprahi eemaldamist ja ohutut kõrvaldamist.

2. Erandina lõikest 1 ei ole vaja kõrvaldada asjaomaseid taimi, millest on võetud proovid ja mida on kontrollitud artikli 3 kohaldamise eesmärgil ja mille puhul on kinnitust leidnud, et need ei ole nakatunud asjaomase kahjustajaga.

3. Asjaomane liikmesriik viib läbi asjakohaseid uuringuid, et teha kindlaks nakkuse päritolu. Liikmesriik teeb kindlaks asjaomase nakkusjuhtumiga seotud asjaomased taimed ning asjaomastest taimedest või okaspuudest (Pinales) pärit puidu ja eraldatud koore, sealhulgas sellised taimed, mille veod toimusid enne piiritletud ala kehtestamist. Selliste uuringute tulemused edastatakse liikmesriikidele, kust asjaomased taimed pärinevad, ja liikmesriikidele, kuhu kõnealused taimed on veetud.

Artikkel 6

Asjaomaste taimede vedu liidu piires

1. Asjaomaste taimede istikuid võib liidu piires vedada ainult siis, kui nendega on kaasas taimepass.

Kõnealune taimepass antakse välja asjaomaste taimede istikutele, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)	neid on kasvatatud kogu nende eluea jooksul või alates nende liitu sissetoomisest tootmiskohas, mis asub väljaspool piiritletud ala;

nad on pärit tootmiskohast (kaasa arvatud selle vahetu ümbrus vähemalt 1 km raadiuses), kus ei ole ametlike iga-aastaste kontrollide käigus täheldatud asjaomase kahjustaja esinemise sümptomeid kahe aasta jooksul enne nende vedu, ja neid on enne vedu kontrollitud iga partii representatiivse proovi põhjal ja asjaomast kahjustajat ei ole leitud.

2. Asjaomaseid taimi, mis ei ole istikud, võib saastunud vööndist vedada puhvervööndisse ja piiritletud alalt välja mujale liidu territooriumile üksnes juhul, kui nendega on kaasas taimepass.

Kõnealune taimepass väljastatakse üksnes juhul, kui asjaomased taimed on pärit tootmiskohast (kaasa arvatud selle vahetu ümbrus vähemalt 1 km raadiuses), kus ei ole ametlike iga-aastaste kontrollide käigus täheldatud asjaomase kahjustaja esinemise sümptomeid kahe aasta jooksul enne nende vedu, ja neid on enne vedu kontrollitud iga partii representatiivse proovi põhjal ja asjaomast kahjustajat ei ole leitud.

3. Erandina lõikest 1 ei nõuta taimepassi selliste asjaomaste taimede istikute vedamiseks mis tahes isikule, kes omandab kõnealused taimed enda tarbeks väljaspool oma kaubandus-, äri- või kutsetegevust.

4. Erandit lõikest 3 ei kohaldata siiski saastunud vööndist puhvervööndini ja piiritletud alalt ülejäänud liidu territooriumile toimuvate vedude suhtes.

Artikkel 7

Teatava puidu ja eraldatud koore väljaviimine piiritletud alalt

1. Järgmist materjali võib saastunud vööndist puhvervööndisse ja piiritletud alalt mujale liidu territooriumile vedada üksnes juhul, kui sellega on kaasas taimepass:

a)	asjaomaste taimede puit, mis ei ole puidust pakkematerjal;

b)	okaspuude (Pinales) puit pilbaste, tükikeste, saepuru, laastude, puidujäätmete või -jääkidena, mis on saadud täielikult või osaliselt kõnealustest okaspuudest, ning

c)	okaspuude (Pinales) eraldatud koor.

Kõnealune taimepass väljastatakse üksnes juhul, kui materjal on läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud vähemalt 30 järjestikuseks minutiks kogu puidu läbilõike ulatuses miinimumtemperatuuri 56 °C.

2. Puitu, mida tuleb töödelda vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, võib piiritletud alalt välja viia üksnes järgmistel tingimustel:

a)	piiritletud alal puudub sobiv töötlemisrajatis;

b)	töötlemine toimub lähimas väljaspool piiritletud ala asuvas töötlemisrajatises, kus selline töötlemine on võimalik, ning

c)	vedu toimub ametliku kontrolli all ja suletud sõidukites, millega välditakse puidu mahapudenemist ja tagatakse, et asjaomane kahjustaja ei saa levida.

Artikkel 8

Puidust pakkematerjali vedu piiritletud alalt

Okaspuude puitu võib puidust pakkematerjali kujul vedada saastunud vööndist puhvervööndisse ja piiritletud alalt mujale liidu territooriumile üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	see on valmistatud kooritud puidust, nagu on täpsustatud standardis ISPM nr 15 (8);

b)	selle suhtes kohaldatakse üht standardi ISPM nr 15 I lisas määratletud heakskiidetud töötlemisviisidest;

c)	see on varustatud standardi ISPM nr 15 II lisas ette nähtud märkega, mis näitab, et puidust pakkematerjal on läbinud heakskiidetud fütosanitaartöötluse kooskõlas kõnealuse standardiga.

Artikkel 9

Asjaomaste taimede sissetoomine liitu

Asjaomaseid taimi võib väljaspool Euroopat asuvatest kolmandatest riikidest liidu territooriumile tuua üksnes juhul, kui nendega on kaasas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 alapunktis ii osutatud tunnistus, mis sisaldab pealkirja „Lisadeklaratsioon“ all üht järgmistest väidetest:

a)	need taimed on kogu oma eluea kasvanud riigis, kus asjaomast kahjustajat teadaolevalt ei esine;

b)	nad on kogu oma eluea kasvanud piirkonnas, mille riiklik taimekaitseorganisatsioon on vastavalt rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistanud asjaomasest kahjustajast vabaks;

nad on pärit tootmiskohast (kaasa arvatud selle vahetu ümbrus vähemalt 1 km raadiuses), kus ei ole ametlike kontrollide käigus täheldatud asjaomase kahjustaja esinemise sümptomeid kahe aasta jooksul enne nende vedu, ning neist on võetud proovid ja neid on kontrollitud vahetult enne eksporti iga partii representatiivse proovi põhjal ja asjaomast kahjustajat ei ole leitud.

Artikkel 10

Teatava puidu ja eraldatud koore sissetoomine liitu

1. Väljaspool Euroopat asuvatest kolmandatest riikidest pärit, muul kujul kui pilbaste, tükikeste, saepuru, laastude, puidujäätmete ja -jääkidena ning eraldatud koorena esinevat asjaomaste taimede puitu, mis on täielikult või osaliselt saadud kõnealustest taimedest ja mis ei ole puidust pakkematerjali kujul, võib tuua liidu territooriumile ainult siis, kui sellega on kaasas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud tunnistus.

2. Tunnistusel peab pealkirja „Lisadeklaratsioon“ all olema üks järgmistest märkustest:

a)	puit või eraldatud koor on pärit riigist, mille riiklik taimekaitseorganisatsioon on vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistanud asjaomasest kahjustajast vabaks;

b)	see on pärit piirkonnast, mille asjaomase riigi taimekaitseorganisatsioon on vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistanud asjaomasest kahjustajast vabaks;

c)	see on läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud vähemalt 30 järjestikuseks minutiks kogu puidu läbilõike ulatuses miinimumtemperatuuri 56 °C; kuumtöötluse tõenduseks peab puidul või kasutusele vastaval pakendil ja sertifikaadil olema märge „HT“;

3. Okaspuude (Pinales) puitu pilbaste, tükikeste, saepuru, laastude, puidujäätmete või -jääkidena, mis on saadud täielikult või osaliselt kõnealustest okaspuudest, mis on pärit väljaspool Euroopat asuvatest kolmandatest riikidest, võib liidu territooriumile sisse tuua ainult juhul, kui sellega on kaasas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud tunnistus.

4. Selle lahtris „Täiendav deklaratsioon“ peab olema üks järgmistest märkustest:

a)	puit või eraldatud koor on pärit riigist, mille riiklik taimekaitseorganisatsioon on vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistanud asjaomasest kahjustajast vabaks;

b)	puit või eraldatud koor on pärit piirkonnast, mille riiklik taimekaitseorganisatsioon on vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistanud asjaomasest kahjustajast vabaks;

c)	see on läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud vähemalt 30 järjestikuseks minutiks kogu puidu läbilõike ulatuses miinimumtemperatuuri 56 °C; kuumtöötluse tõenduseks peab puidul või kasutusele vastaval pakendil olema märge „HT“.

Artikkel 11

Väljaspool Euroopat asuvatest kolmandatest riikidest pärit asjaomaste taimede, samuti teatava puidu ja eraldatud koore liitu sissetoomise ametlikud kontrollid

1. Kõik asjaomaste taimede saadetised, muul kujul kui puidust pakkematerjalina esitatud puit ning okaspuude (Pinales) puit pilbaste, tükikeste, saepuru, laastude, puidujäätmete ja -jääkide kujul, mis on täielikult või osaliselt saadud kõnealustest okaspuudest ja toodud liitu väljaspool Euroopat asuvast kolmandast riigist, kus asjaomast kahjustajat teadaolevalt esineb, läbivad põhjaliku ametliku kontrolli liitu sisenemise kohas või sihtkohas, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni direktiivi 2004/103/EÜ (9) artiklile 1.

2. Kõnealused ametlikud kontrollid hõlmavad visuaalset kontrolli ning vajaduse korral taimede, taimsete saaduste või muude objektide partiist proovide võtmist ja analüüsimist, et kinnitada asjaomase kahjustaja puudumist.

Artikkel 12

Nõuete täitmine

Käesolevas otsuses sätestatud nõuete täitmiseks tunnistavad liikmesriigid kehtetuks meetmed, mida nad on võtnud, et kaitsta oma territooriumi asjaomase kahjustaja sissetoomise ja leviku eest, või muudavad neid meetmeid. Nad teatavad nimetatud meetmetest viivitamata komisjonile.

Artikkel 13

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2007/433/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. november 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2) Komisjoni 18. juuni 2007. aasta otsus 2007/433/EÜ ajutiste erakorraliste meetmete kohta kahjuliku organismi Gibberella circinata Nirenberg & O’Donnell ühendusse sissetoomise ja seal levimise vältimiseks (ELT L 161, 22.6.2007, lk 66).

(3) Turland, N. J., et al. (eds.) 2018: International Code of Nomenclature for algae, fungi, and plants (Shenzhen Code) (Vetikate, seente ja taimede rahvusvaheline nomenklatuur), mis võeti vastu 19. rahvusvahelisel botaanikakongressil, Shenzhen, Hiina, juuli 2017. Regnum Vegetabile 159. Glashütten: Koeltz Botanical Books. DOI https://doi.org/10.12705/Code.2018

(4) Komisjoni 21. märtsi 2019. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2019/523, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) I–V lisa (ELT L 86, 28.3.2019, lk 41).

(5) Toiduohutusameti taimetervise komisjon: Risk assessment of Gibberella circinata for the EU territory and identification and evaluation of risk management options („ELi territooriumil esineva Gibberella circinata riskihindamine ning riskijuhtimisvõimaluste väljaselgitamine ja hindamine“). EFSA Journal 2010;8(6):1620. doi:10.2903/j.efsa.2010.1620.

(6) ISPM nr 9: Guidelines for pest eradication programmes („Kahjuritõrjejuhised“). Kättesaadavad aadressil https://www.ippc.int/core-activities/standards-setting/ispms/#614.

(7) ISPM nr 14: The use of integrated measures in a systems approach for pest risk management („Süsteemse kahjuritõrje komplekssed meetmed“). Kättesaadavad aadressil https://www.ippc.int/core-activities/standards-setting/ispms/#614.

(8) ISPM nr 15 „Puidust pakkematerjali reguleerimine rahvusvahelises kaubanduses“.

(9) Komisjoni 7. oktoobri 2004. aasta direktiiv 2004/103/EÜ, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete identsus- ja fütosanitaarkontrolle, mida võib teha mujal kui ühenduse piiriületuskohas või selle läheduses, ning millega täpsustatakse nende kontrollidega seotud tingimusi (ELT L 313, 12.10.2004, lk 16).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 313

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 4. detsember 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/2025, 18. november 2019, rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni muutmise protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	1
	*	Protokoll Rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni muutmise	3
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu Rakendusmäärus (EL) 2019/2026, 21. november 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 seoses kauba tarnimise või teenuste osutamisega, mis tehakse võimalikuks elektrooniliste liideste abil, ja erikordadega, mida kohaldatakse maksukohustuslaste suhtes, kes osutavad teenuseid mittemaksukohustuslastele, tegelevad kaupade kaugmüügiga ja teevad teatavaid omamaiseid kaubatarneid	14
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2027, 28. november 2019, millega kehtestatakse erand määrustest (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006 ja (EÜ) nr 1067/2008, rakendusmäärustest (EL) 2015/2081 ja (EL) 2017/2200, määrusest (EÜ) nr 1964/2006, rakendusmäärusest (EL) nr 480/2012 ja määrusest (EÜ) nr 1918/2006 seoses impordilitsentsitaotluste esitamise ja kõnealuste litsentside väljaandmise kuupäevadega 2020. aastal teravilja, riisi ja oliiviõli tariifikvootide raames	28
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2028, 29. november 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/1799 krediidiriski puhul krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute ja krediidikvaliteedi astmete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohase sidumise osas ( 1 )	34
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2029, 29. november 2019, millega antakse liidu luba üksikule biotsiidile CVAS Disinfectant product based on Propan-2-ol ( 1 )	41
	*	Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/2030, 29. november 2019, millega antakse liidu luba biotsiidipere Pal IPA Product Family jaoks ( 1 )	51
		OTSUSED
	*	SKomisjoni rakendusotsus (EL) 2019/2031, 12. november 2019, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused toiduaine-, joogi- ja piimatööstuse jaoks (teatavaks tehtud numbri C(2019) 7989 all) ( 1 )	60
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/2032, 26. november 2019, millega kehtestatakse meetmed kahjuliku organismi Fusarium circinatum Nirenberg & O’Donnell (endine Gibberella circinata) liitu sissetoomise ja seal levimise vältimiseks ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/433/EÜ (teatavaks tehtud numbri C(2019) 8359 all)	94

Teravilja impordilitsentsitaotluste esitamise perioodid	Litsentside väljaandmise kuupäev
Alates reedest, 3. aprillist kl 13.00 Brüsseli aja järgi kuni reedeni, 10. aprillini 2020 kl 13.00 Brüsseli aja järgi	Esimene tööpäev alates esmaspäevast, 20. aprillist 2020

Riisi impordilitsentsitaotluste esitamise perioodid	Litsentside väljaandmise kuupäev
Alates reedest, 3. aprillist kl 13.00 Brüsseli aja järgi kuni reedeni, 10. aprillini 2020 kl 13.00 Brüsseli aja järgi	Esimene tööpäev alates esmaspäevast, 20. aprillist 2020

Oliiviõli impordilitsentsitaotluste esitamise perioodid	Litsentside väljaandmise kuupäev
Esmaspäev, 6. aprill 2020 või teisipäev, 7. aprill 2020	Esimene tööpäev alates reedest, 17. aprillist
Esmaspäev, 18. mai 2020 või teisipäev, 19. mai 2020	Esimene tööpäev alates neljapäevast, 28. maist

Loaomaniku nimi ja aadress	Nimi	Pal Hygiene Products Limited
	Aadress	Unit 5B & Unit 5H Fingal Bay Business Park, K32 NY57, Balbriggan, Co. Dublin, Ireland
Loa number	EU-0020463-0000
R4BP registrinumber	EU-0020463-0000
Loa andmise kuupäev	24. detsember 2019
Loa kehtivusaja lõppkuupäev	30. november 2029

Tootja nimi	Pal International Limited
Tootja aadress	Bilton Way, LE17 4JA Lutterworth, Leicestershire Ühendkuningriik
Tootmiskohtade asukoht	Bilton Way, LE17 4JA Lutterworth, Leicestershire Ühendkuningriik

Kaubanduslik nimetus	Medipal Alcohol Disinfectant Wipes Pal Tech Precision 70 % IPA Wipes Pal TX IPA Surface Disinfectant Wipes
Loa number	EU-0020463-0001 1–1
Tavanimetus	IUPAC nimetus	Funktsioon	CAS number	EÜ number	Sisaldus (%)
Propaan-2-ool		Toimeaine	67–63-0	200–661-7	62,9


	(1) EMPs kohaldatav tekst.