(1)

Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ, (3) nagu seda on muudetud nõukogu direktiiviga (EL) 2017/2455, (4) on sätestatud, et kui maksukohustuslane teeb elektroonilise liidese, nagu turu, platvormi, portaali või muu sarnase vahendi abil võimalikuks kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi saadetistes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, või ühendusesisese kaupade tarne maksukohustuslaselt, kelle asukoht ei ole ühenduses, mittemaksukohustuslasele, loetakse, et tarne võimalikuks teinud maksukohustuslane on saanud ja tarninud need kaubad ise. Kuna kõnealune direktiiv jagab ühe tarne kaheks, on vaja kindlaks määrata, millise tarnega seostada kaupade lähetamine või vedu, et määrata nõuetekohaselt kindlaks nende tarnekoht. Lisaks tuleb tagada, et nimetatud kahe tarne maksustatav teokoosseis toimuks samal ajal.

(2)

Kui maksukohustuslane, kes teeb elektroonilise liidese abil võimalikuks kaupade tarne ühenduses asuvale mittemaksukohustuslasele, võib vastavalt kehtivatele õigusnormidele arvata maha ühendusevälisele tarnijale makstud käibemaksu, siis on oht, et viimane ei pruugi maksta käibemaksu maksuhaldurile. Sellise ohu vältimiseks peaks elektroonilise liidese abil kaupu müüvalt tarnijalt pärit tarne olema käibemaksust vabastatud, samas kui talle tuleks anda õigus arvata maha sisendkäibemaks, mille ta maksis seoses tarnitud kauba ostmise või importimisega. Sel eesmärgil peaks tarnija olema alati registreeritud liikmesriigis, kus ta need kaubad soetas või kuhu ta need importis.

(3)

Ühendusevälised tarnijad, kes kasutavad kaupade müümiseks elektroonilist liidest, võivad omada varusid mitmes liikmesriigis ja lisaks ühendusesisesele kaupade kaugmüügile tarnida nendest varudest kaupu ka sama liikmesriigi tarbijatele. Praegu ei ole sellised tarned hõlmatud erikorraga, mida kohaldatakse ühendusesisesele kaupade kaugmüügile ja teenustele, mida osutavad maksukohustuslased, kelle asukoht on ühenduses, aga mitte tarbimisliikmesriigis. Halduskoormuse vähendamiseks peaks maksukohustuslastel, kes teevad võimalikuks kaupade tarnimise mittemaksukohustuslastele ühenduses elektroonilise liidese abil, kelle puhul loetakse, et nad on saanud ja tarninud need kaubad ise, olema lubatud kasutada käesolevat erikorda, et deklareerida ja maksta käibemaksu nende omamaiste tarnete eest.

(4)

Selleks et tagada kaupade importimisel ühtsus käibemaksu ja imporditollimaksu tasumisel, tuleks impordikäibemaksu tollile tasumise aeg, kui kasutatakse impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorda, viia vastavusse sellega, mis on tollimaksu suhtes sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 111 (5).

(5)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (6) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate riigisiseste õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(6)

Direktiivi 2006/112/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Pärast dumpinguvastase uurimise (edaspidi „esialgne uurimine“) lõpetamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 682/2007 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Taist pärit ja praegu CN-koodi ex 2001 90 30 ja ex 2005 80 00 alla kuuluvate toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi suhtes (edaspidi „lõplikud dumpinguvastased meetmed“). Võetud meede oli väärtuseline tollimaks vahemikus 3,1–12,9 %.

(2)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 954/2008 (3) muudeti määrust (EÜ) nr 682/2007 seoses ühe äriühingu ja kõigi teiste äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumääraga. Muudetud tollimaks on vahemikus 3,1–14,3 %. Tollimaksust vabastati kahe Tai eksportiva tootja import, kelle hinnakohustused olid heaks kiidetud komisjoni otsusega 2007/424/EÜ (4).

(3)

Määrusega (EÜ) nr 847/2009 (5) leidis nõukogu, et minimaalse impordihinnaga hinnakohustused ei olnud enam asjakohased dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks. Seetõttu tühistati heakskiidetud hinnakohustused ning kümne teise Tai eksportiva tootja pakutud hinnakohustused lükati tagasi.

(4)

Määrusega (EL) nr 875/2013 (6) taaskehtestas nõukogu pärast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) lõplikud dumpinguvastased meetmed teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi suhtes.

(5)

Määrusega (EL) nr 307/2014 (7) muutis nõukogu pärast osalist vahepealset läbivaatamist River Kwai International Food Industry Co., Ltd suhtes määrusega (EL) nr 875/2013 kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu.

(6)

Pärast Euroopa Kohtu 14. detsembri 2017. aasta ja 28. märtsi 2019. aasta otsuseid kohtuasjades vastavalt T-460/14 ja C-144/18 P taasalustas komisjon 29. augustil 2019 dumpinguvastast uurimist (8) teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi suhtes, mille tulemusena võeti vastu määrus (EL) nr 307/2014. Seda uurimist alustati uuesti üksnes River Kwai International Food Industry Co. Ltd. suhtes ja see taasalustati hetkest, mil eeskirjade rikkumine aset leidis.

(7)

Pärast teate avaldamist kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (9) sai komisjon läbivaatamise taotluse (edaspidi „taotlus“) vastavalt määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõikele 2.

(8)

Taotluse esitas 13. juunil 2018 Association Européenne des Transformateurs de Maïs Doux (edaspidi „AETMD“ või „taotluse esitaja“) liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 50 % teatavate toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisiterade kogutoodangust liidus.

(9)

Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(10)

Olles kindlaks teinud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komiteega, algatas komisjon Tai Kuningriigist (edaspidi „Tai“ või „asjaomane riik“) pärit teatavate toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi suhtes aegumise läbivaatamise. 12. septembril 2018 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate (10) (edaspidi „algatamisteade“).

(11)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. juulist 2017 kuni 30. juunini 2018 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2015 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(12)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest taotluse esitajaid, teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid tootjaid Taist ja Tai ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja kauplejaid, aga ka teadaolevalt seotud ühendusi, ja kutsus neid uurimises osalema.

(13)

Huvitatud isikutel oli ka võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(14)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(15)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi.

(16)

Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon 2017. aasta suurimate tootmismahtude põhjal valimi kolmest liidu tootjast ning kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama.

(17)

Saadud märkuste põhjal asendas komisjon ühe äriühingu esialgsest valimist suuruselt järgmise liidu tootjaga. Kõnealune äriühing tõendas, et tal ei olnud vajalikke vahendeid, et teha käesolevas läbivaatamises koostööd. Lõplikusse valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 60 % liidu hinnangulisest tootmismahust. Ühtegi muud märkust ei laekunud. Komisjon järeldas, et valim on liidu tootmisharu suhtes tüüpiline.

(18)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Ainult üks sõltumatu importija esitas nõutud teabe.

(19)

Importijate väljavõtteline uuring ei olnud seetõttu vajalik.

(20)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul kui on, moodustada valim, palus komisjon, et kõik teadaolevad Tai tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Tai Kuningriigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks teised tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(21)

Nõutud teabe esitas kolm asjaomase riigi tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Kuna vastanuid oli vähe, otsustas komisjon, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha. Kõik kolm tootjat eksportisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisalust toodet liitu ning nad on seega eksportivad tootjad. Nende arvele langeb ligikaudu 80 % kogu Tai ekspordist liitu.

(22)

Juhtumi algatades tehti küsimustiku koopiad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil kättesaadavaks. Komisjon saatis kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, sõltumatule importijale ja nõutud teabe esitanud kolmele eksportivale tootjale kirjad, paludes neil täita nende jaoks ettenähtud küsimustiku.

(23)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt liidu tootjalt ja kolmelt koostööd tegevalt asjaomase riigi tootjalt.

(24)

Sõltumatu importija küsimustikule ei vastanud.

(25)

Komisjon kogus kõik andmed, mida pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse ja kahju ning liidu huvide kindlakstegemiseks ja kontrollis neid koos koostööd tegevate osalistega. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(26)

Uurimisalune toode on sama, mis esialgses uurimises ja eelmises aegumise läbivaatamises, st Taist pärit, CN-koodi ex 2001 90 30 (TARICi kood 2001903010) alla kuuluva, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud külmutamata suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) terad, ning praegu CN-koodi ex 2005 80 00 (TARICi kood 2005800010) alla kuuluva, ilma äädika või äädikhappeta toiduks valmistatud või konserveeritud külmutamata suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) terad (v.a rubriigi 2006 tooted) (edaspidi „uurimisalune toode“).

(27)

Uurimine näitas, et hoolimata säilitusviiside erinevustest on kõigil uurimisaluse toote eri liikidel ühed ja samad bioloogilised ja keemilised põhiomadused ning neid kasutatakse samal eesmärgil.

(28)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised bioloogilised ja keemilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(29)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(30)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade import, kuigi see oli väiksem kui esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil (1. jaanuar 2005 – 31. detsember 2005). Eurostati andmete kohaselt moodustas Taist pärit suhkrumaisi import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 3,9 % liidu turust, samas kui esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil oli turuosa 12,7 % ja eelmise aegumise läbivaatamise ajal 6 %. Absoluutarvudes oli Taist pärit import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 13 643 tonni. See järgnes impordi vähenemisele 41 973 tonnilt esialgses uurimises 21 856 tonnini eelmise aegumise läbivaatamise ajal.

(31)

Kõigepealt uuris komisjon, kas kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht siseturul moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema uurimisaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(32)

Selle põhjal oli ainult ühe eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul tüüpiline.

(33)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportiva tootja puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(34)

Järgmisena uuris komisjon, kas selle koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük koduturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tootetüübiga identse või võrreldava tootetüübi puhul tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(35)

Seejärel tegi komisjon kindlaks tooteliigid, mille puhul omamaine müük oli tüüpiline, ja tooteliigid, mille omamaine müük puudus või mille puhul omamaine müük ei olnud tüüpiline.

(36)

Tooteliikide puhul, mille omamaine müük oli tüüpiline, tegi komisjon järgmisena kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(37)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

(38)

Sel juhul on normaalväärtus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(39)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui

(40)

Tüüpilise omamaise müügiga tooteliikide omamaise müügi analüüs näitas, et kaalutud keskmine müügihind oli madalam kui ühiku tootmiskulu. Seega arvutati normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(41)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või see oli ebapiisav või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(42)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmine:

(43)

Vajaduse korral tootmiskulu kohandati.

(44)

Ülejäänud kahe eksportiva tootja puhul, kes ei müünud samasugust toodet siseturul tarbimiseks, tuli normaalväärtus arvutada vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 3.

(45)

Normaalväärtus arvutati selliselt, et lisati iga Euroopa Liitu eksporditava tooteliigi tootmiskuludele mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(46)

Kahest eksportivast tootjast, kes ei müünud samasugust toodet omamaiseks tarbimiseks, ühe puhul põhinesid müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi arvutamine vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktile b sellel summal, mida kõnealuse eksportiva tootja puhul kohaldati omamaisel turul tema sama üldkategooria toodete tootmisele ja müügile tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(47)

Teise eksportiva tootja puhul, kes samuti ei müünud samasugust toodet ega sama üldkategooria tooteid omamaiseks tarbimiseks, määrati vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c müügi-, üld-, ja halduskuludeks ja kasumiks kahe teise koostööd teinud eksportiva tootja kohta arvutatud sama üldkategooria toodete müügi-, üld-, ja halduskulude ja kasumi keskmine. Selle meetodiga on tagatud, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6 punktis c esitatud nõudele ei ületa sel viisil määratud kasum teiste eksportijate poolt tavaliselt saadud kasumit sama üldkategooria toodete siseturul müümisel.

(48)

Kõik koostööd tegevad eksportivad tootjad eksportisid uurimisalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil otse sõltumatutele klientidele liidus. Seega oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt uurimisaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui uurimisalust toodet müüdi ekspordiks liitu.

(49)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(50)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(51)

Kui see oli asjakohane ja nõuetekohaselt põhjendatud, kohandati ekspordihinda, et võtta arvesse transpordi-, käitlemis- ja laadimis-, krediidi- ja pangakulude ning komisjonitasude erinevusi.

(52)

Ekspordihinda korrigeeriti allapoole 1–2 % transpordikulude osas, 0,5–1,5 % käitlemis- ja laadimiskulude osas, 0–0,5 % krediidikulude osas, 0–0,5 % pangakulude osas ning 0,5–1,5 % komisjonitasude osas.

(53)

Kaks eksportivat tootjat taotlesid ekspordihinna negatiivset korrigeerimist (ülespoole korrigeerimine) väidetavate tollimaksusoodustuste eest, võttes aluseks alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k „muud tegurid“. Nad väitsid, et nad saavad kõnealuse tollimaksusoodustuse Tai valitsuselt, kui uurimisalust toodet müüakse ekspordiks, sealhulgas liidu turule.

(54)

Eksportivad tootjad tõendasid, et neile makstakse alla 0,5 % arvel märgitud väärtusest. Kuid nad ei suutnud siiski tõendada seost saadud tollimaksusoodustuse ja eksporditud uurimisaluses tootes sisalduvate materjalide eest makstud impordimaksude vahel. Seetõttu lükati artikli 2 lõike 10 punkti k kohane väide negatiivse toetuse kohta tagasi.

(55)

Normaalväärtust korrigeeriti allapoole 1–2 % transpordikulude puhul ja 0,5–1 % krediidikulude puhul.

(56)

Üks eksportiv tootja taotles normaalväärtuse kohandamist omamaise müügi jaoks antud krediidikulu erinevuste arvesse võtmiseks, mille arvutamisel on kasutatud Tai kommertspanga kommertslaenude lühiajalist intressimäära. Komisjon märkis, et taotletud määr oli maksimaalne teoreetiline intressimäär ning seda kohaldati enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi alguskuupäeva. See oli märkimisväärselt suurem kui tegelik intressimäär, mida maksti võrreldava lühiajalise laenulepingu alusel, mis leiti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kohaldatavates finantsaruannetes. Seetõttu kohandas komisjon taotletud korrigeerimist selliselt, et see põhineks võrreldavate tehingute puhul tegelikult kohaldatud intressimääral.

(57)

Kaks eksportivat tootjat taotlesid vähendatud kasumimarginaali kasutamist, juhul kui komisjon peaks arvutama normaalväärtuse, et kajastada asjaolu, et kaubamärgi all toimunud müügi (oma kaubamärgi all) puhul omamaisel turul on kasumimarginaal kõrgem kui kaubamärgita müügil (st mitte oma kaubamärk, tavaliselt kliendi kaubamärk) liidu turul.

(58)

Esialgse uurimise kohaselt kiitis komisjon need väited asjakohases ulatuses heaks ja tegi kohanduse alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alusel. Üksikasjad on avalikustatud asjaomastele äriühingutele.

(59)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust uurimisaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(60)

Pärast lõplikku avalikustamist tegi üks eksportiv tootja märkuse tema dumpingumarginaali arvutamise kohta, osutades võimalikule arvutusveale. Komisjon võttis seda märkust arvesse, vaatas arvutuse üle, parandas arvutusvea ja määras sellele koostööd tegevale eksportivale tootjale läbivaadatud dumpingumarginaali. Komisjon leidis, et kõnealune eksportiv tootja ei müünud dumpinguhinnaga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(61)

Pärast täiendavat lõplikku avalikustamist seoses arvutusvea parandusega, esitas üks teine eksportiv tootja märkusi, väites et läbivaadatud arvutus avaldab mõju tema dumpingumarginaalile. Need märkused jäid hiljaks, need esitati neli päeva pärast märkuste esitamise tähtaega, ning samuti ei esitatud esildise mittekonfidentsiaalset versiooni. Sellisel kujul ei saanud komisjon neid märkusi ametlikult arvesse võtta. Pealegi leidis komisjon, et neil märkustel ei oleks olnud mingit mõju kõnealuse eksportiva tootja varem avalikustatud dumpingumarginaalile.

(62)

Seega, olenemata arvutusvea parandamisest jääb komisjoni järeldus kogu riigi kohta seoses dumpinguga muutumatuks. Seda seepärast, et teised kaks eksportivat tootjat, kelle arvele langes üle 90 % koostööd tegevate eksportivate tootjate asjaomase toote koguekspordist liitu, tegelesid märkimisväärses koguses dumpinguhinnaga müügiga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(63)

Kõigi kolme koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaalide kaalutud keskmise põhjal arvutatud dumpingumarginaal kogu riigi kohta, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, ületas miinimummarginaali (4,3 %). Seetõttu järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(64)

Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: Tai tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus ning seos kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vahel.

(65)

Komisjoni käsutuses olev teave tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta põhineb kolme koostööd teinud Tai eksportiva tootja esitatud andmetel, taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud andmetel ja taotluse esitaja poolt menetluse käigus esitatud lisateabel.

(66)

Üks Tai tootjatest, RKI esitas eraldi andmed poolvalmistoodete ja valmistoodete tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta. Ainus erinevus nende kaubakategooriate vahel oli see, et valmistoodetel oli purgil etikett, samas kui poolvalmistoodetel see puudus. Komisjon pidas uurimisaluse toote puhul poolvalmistoodete tootmisvõimsuse andmeid kõige asjakohasemaks, kuna valmistoodete tootmisvõimsus arvutati etikettimismasina kasutusaja põhjal, mida oleks võimalik suurendada.

(67)

Lisaks leidis komisjon kontrollkäigul saadud teabe põhjal, et tulemusprotsent, mida kasutati RKI poolvalmistoodete tootmisvõimsuse arvutamisel, oli liiga madal, ja korrigeeris seda ülespoole.

(68)

Selle tulemusena oli komisjoni hinnangul uurimisaluse toote vaba tootmisvõimsus kolme koostööd tegeva eksportiva tootja puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 70 000 tonni. Kuna nende kolme koostööd tegeva tootja arvele langes ligikaudu 45 % kõigi läbivaatamistaotluses nimetatud Tai tootjate kogu hinnangulisest töötlemismahust (300 000 tonni), hindas komisjon kõigi Tai tootjate kogu vaba tootmisvõimsust umbes 150 000 tonnile. See moodustab üle 40 % kogu liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja on umbes 11 korda suurem kogu Taist pärit vaatlusaluse toote ekspordist liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(69)

Lisaks sellele näitasid taotluse esitaja esitatud tõendid, et 2018. aastal töötlemiseks kasutada oleva suhkrumaisi kogus oli eeldatavalt 12,5–25 % suurem kui 2017. aastal (11). Lisaks investeeris üks koostööd mittetegev Tai suhkrumaisi tootja Sunsweet Public Company Limited 2018. aastal 170,6 miljonit Tai baati (umbes 4,5 miljonit eurot) masinatesse ja seadmetesse, et suurendada tootmisvõimsust ja parandada tootmise tõhusust (12).

(70)

Seepärast järeldas komisjon, et Tai suhkrumaisi tootjatel on laialdane vaba tootmisvõimsus, et suurendada eksporti liidu turule, kui kehtivad dumpinguvastased meetmed aeguksid.

(71)

Et teha kindlaks impordi võimalik muutumine meetmete kehtivuse aegumise korral, kaalus komisjon liidu turu atraktiivsust hindade poolest. Kuna koostööd tegevate Tai eksportivate tootjate müügist liidu turule olid üle 85 % suured tavapärasel viisil avatavad konservpurgid ning umbes 42 % Tai ekspordist kolmandatesse riikidesse olid samuti suured tavapärasel viisil avatavad konservpurgid, siis keskenduti analüüsis neile tooteliikidele.

(72)

Sellise müügi võrdlus tehasest hankimise tasandil näitas, et liidu turule suunatud ekspordi hinnad olid ligikaudu 20 % kõrgemad kui sama tooteliigi hinnad kolmandatele riikidele. Võttes arvesse märkimisväärselt kõrgemaid hindu liidu turul, on selge, et see on Tai eksportivate tootjate jaoks jätkuvalt atraktiivne turg. See järeldus on tüüpiline kõigi Tai eksportijate puhul, kuna, nagu on märgitud põhjenduses 21, koostööd tegevate tootjate toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 80 % kogu Tai ekspordist liitu.

(73)

Komisjon märkis ka, et Tai eksportivate tootjate suhtes, kes uurimise käigus koostööd ei tee, kohaldati keskmiselt kõrgemaid dumpinguvastaseid tollimakse kui nende äriühingute suhtes, kes teevad uurimises koostööd. Seega on suurem tõenäosus, et need äriühingud suurendaksid eksporti liidu turule, kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastaks aeguda.

(74)

Tai märkimisväärsed ekspordimahud ja turuosad esialgsel uurimisperioodil (41 973 tonni, 12,7 %) ning uurimisaluse toote jätkuv eksport Taist liidu turule läbivaatamisega seotud perioodil (13 643 tonni, 3,9 %) võimaldavad komisjonil järeldada, et liidu turg on Tai uurimisaluse toote tootjate jaoks atraktiivne.

(75)

Pärast lõplikku avalikustamist esitas Tai valitsus väite, et ekspordikogused Taist vähenesid märkimisväärselt (– 67 %) võrreldes esialgse uurimisperioodiga. Veel väitsid nad, et võttes arvesse asjaolu, et vaatlusalusel perioodil kasvas liidu turuosa 1 %, samas kui Tai eksport jäi samale tasemele, 3,9 %, ei ole dumpingu jätkumine tõenäoline.

(76)

Tai valitsus ei vaidlusta aga asjaolu, et uurimisalust toodet müüdi suurtes kogustes dumpinguhinnaga liitu ning et uurimisaluse toote eksport jätkus märkimisväärsetes kogustes hoolimata kehtestatud meetmetest. Seepärast jääb komisjon dumpingu kordumise tõenäolisuse suhtes oma järelduse juurde.

(77)

Lisaks väitis Tai valitsus, et Tai tootmisvõimsuse korrigeerimine ja sellest tulenevalt põhjendustes 66–70 osutatud vaba tootmisvõimsus ei olnud õigustatud, kuid nad ei põhjendanud oma väidet. Tai eksportiv tootja, kelle tootmisvõimsuse näitu korrigeeriti, ei vaidlustanud korrigeerimist. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(78)

Veel väitis Tai valitsus, et kuna Tai eksport moodustas üksnes 0,9 % koostööd tegevate Tai eksportivate tootjate vabast tootmisvõimsusest, siis väidetavalt ei ole liidu turg Tai eksportivate tootjate jaoks enam atraktiivne.

(79)

Tai eksport moodustas tegelikult umbes 9 % (13) Tai kogu vabast tootmisvõimsusest. See tõendab, et Tai eksportivad tootjad jätkavad eksportimist liitu märkimisväärsetes kogustes, olenemata kehtivatest meetmetest, ning et neil on suurel hulgal vaba tootmisvõimsust uurimisaluse toote ekspordi suurendamiseks, kui meetmed peaksid aeguma.

(80)

Järelikult, kui kehtivad dumpinguvastased meetmed peaksid aeguma, suureneks Taist liitu suunatud dumpinguhinnaga import tõenäoliselt märkimisväärselt.

(81)

Seega, võttes arvesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingumarginaali, Tai olemasolevat märkimisväärset vaba tootmisvõimsust ning liidu turu atraktiivsust, järeldab komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumping tõenäoliselt jätkub ja dumpinguhinnaga eksporttoodang siseneb liidu turule suurtes kogustes. Seega leitakse, et juhul kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, on dumpingu kordumine tõenäoline.

(82)

Vaatlusalusel perioodil valmistas liidus samasugust toodet umbes 20 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(83)

Liidu tootmisharu esitatud andmete põhjal tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 376 000 tonni. Nagu on viidatud põhjenduses 15, valiti valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab üle 60 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(84)

Komisjon liitis liidu tarbimise kindlakstegemiseks kokku liidu tootmisharu müügimahu liidu turul ja koguimpordi liitu, mille andmed saadi Comexti andmebaasist (Eurostat).

(85)

Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas tarbimine liidus veidi, 2 %.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(86)

Komisjon tegi Taist liitu suunatud impordi mahu kindlaks Comexti andmebaasist (Eurostat) saadud andmete põhjal ning sellise impordi turuosa selle mahu võrdlemise põhjal liidu tarbimisega, mis on esitatud tabelis 1.

(87)

Pärast 2016. aasta 12 % vähenemist suurenes uurimisaluse toote import Taist liitu 3 %, s.o 13 307 tonnilt 2015. aastal umbes 13 643 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

Tabel 2

Liidu impordimaht Taist (tonnides)

(88)

Tai eksportijate vastav turuosa liidu turul arenes sarnaselt impordimahtudega ning ulatus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3,9 %-ni.

Tabel 3

Taist pärit impordi turuosa (%)

(89)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Comexti andmebaasist (Eurostat) saadud andmete põhjal.

(90)

Taist pärit uurimisaluse toote keskmine impordihind vähenes vaatlusalusel perioodil 15 %.

Tabel 4

Taist pärit impordi keskmine hind eurodes tonni kohta

(91)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(92)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See näitas, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli 0,7–4,25 %. Umbes 79 % valimisse kaasatud Tai eksportivate tootjate impordimahust lõi alla liidu hinnad.

(93)

Suhkrumaisi import muudest kolmandatest riikidest kui Taist oli peamiselt pärit Ameerika Ühendriikidest ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“).

(94)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 2,2 %-lt 1,2 %-le. Kahe suurima eksportiva riigi, v.a Tai, individuaalne turuosa jäi alla 1 %.

Tabel 5

Impordi turuosa

(95)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordiga liidu tootmisharule kaasnevate mõjude uurimine kõigi liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majandusnäitajate hindamist vaatlusalusel perioodil.

(96)

Muu hulgas iseloomustab kõnealust turgu kaks müügikanalit: müük tootja enda kaubamärgi all ning müük jaemüüja kaubamärgi all. Esimese müügikanali kasutamisega kaasnevad harilikult suuremad müügikulud kui teise müügikanaliga; need kulud tulenevad eelkõige turundusest ja reklaamist ning see tingib ka kõrgema müügihinna.

(97)

Uurimine kinnitas, et valimisse kaasatud Tai eksportivate tootjate kogu import oli seotud teise müügikanaliga, st müük jaemüüja kaubamärgi all. Seetõttu peeti kahju analüüsimisel asjakohaseks võimaluse korral eristada liidu tootmisharu müüki oma kaubamärgi all ja müüki jaemüüja kaubamärgi all, sest dumpinguhinnaga imporditavad tooted konkureerivad liidu tootmisharu samasuguste toodetega, mida müüakse jaemüüja kaubamärgi all. Sellist eristamist rakendati eelkõige müügimahtude, müügihindade ja kasumlikkuse kindlaksmääramisel. Terviklikkuse huvides on siiski tabelites 9, 13 ja 16 esitatud ka kogusummad (mis hõlmavad nii oma kaubamärki kui ka jaemüüja kaubamärki) ja neid analüüsitud. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas liidu tootmisharu müük jaemüüja kaubamärgi all ligikaudu 67 % liidu tootmisharu kogu müügimahust ja ligikaudu 57 % müügiväärtusest.

(98)

Võttes arvesse, et liidus töödeldakse suhkrumaisi ainult suvekuudel, on 2017. aasta ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal (1. juuli 2017 – 30. juuni 2018) kahjunäitajad peaaegu samasugused. See kehtib iseäranis tootmise ja tootmisvõimsuse puhul.

(99)

Nagu põhjenduses 14 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks väljavõttelist uuringut.

(100)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon liidu tootmisharu esitatud andmete ja valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastuste põhjal.

(101)

Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mis esitati valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes küsimustikule.

(102)

Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(103)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(104)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(105)

Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu tootmisharu toodang 359 000 tonnilt 2015. aastal 5 %.

Tabel 6

Liidu toodang

(106)

Tootmisvõimsus oli vaatlusalusel perioodil stabiilne.

Tabel 7

Liidu tootmisvõimsus

(107)

Tootmisvõimsuse rakendamine järgis sama suundumust kui tootmine, see suurenes vaatlusalusel perioodil 5 %, s.o 81 %-le.

Tabel 8

Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine

(108)

Jaemüüja kaubamärgi all liidu turul müümiseks ette nähtud liidu tootmisharu toodangu müük sõltumatutele klientidele kasvas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3 %.

Tabel 9

Liidu müügimaht

(109)

Liidu tootmisharu toodangu müügi kogumaht sõltumatutele klientidele liidu turul (nii enda kui ka jaemüüja kaubamärgi all) järgis sama suunda kui müük jaemüüja kaubamärgi all, st see suurenes vaatlusalusel perioodil 3 %.

(110)

Liidu tootmisharu turuosa oli 2015. aastal 94 % ja see suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ühe protsendipunkti võrra 95 %-le.

Tabel 10

Liidu turuosa

(111)

2015. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel suurenes liidu tarbimine veidi (2 %), kuid suurema müügi kaudu suutis liidu tootmisharu suurendada oma turuosa 1 %.

(112)

Ajavahemikul 2015–2017 liidu tootmisharu tööhõive tase kõigepealt vähenes 11 % ning seejärel kasvas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 6 protsendipunkti. Kokku kahanes liidu tootmisharus tööhõive vaatlusalusel perioodil 5 %, s.o ligi 2 200 töötajalt ligi 2 100 töötajani, arvestatud täistööajale taandatud töötajate arvuna.

Tabel 11

Tööhõive

(113)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) täistööajale taandatud töötaja kohta aastas, oli alguses 163 tonni täistööajale taandatud töötaja kohta, mis ajavahemikul 2015–2017 esialgu suurenes 17 % ja seejärel langes 7 protsendipunkti võrra läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes suurenes tootlikkus 10 % ehk 180 tonnini täistööajale taandatud töötaja kohta aastas. See kajastab täiustatud masinate ulatuslikumat kasutamist füüsilise töö asemel.

Tabel 12

Liidu tootlikkus

(114)

Uurimise käigus tuvastati dumpingu jätkumine ning asjaolu, et kogu riigi dumpingumarginaal, nagu näidatud põhjenduses 63, oli miinimummarginaalist kõrgem.

(115)

Kuigi uurimisaluse toote impordi tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli suhteliselt piiratud, püsis see samas märkimisväärse 3,9 % juures.

(116)

Vaadeldud makro- ja mikronäitajad kinnitavad, et kuigi dumpinguvastased meetmed on osaliselt saavutanud oma eesmärgi kõrvaldada liidu tootjate kantud kahju, on tootmisharu Tai eksportivate tootjate madalate hindade tõttu jätkuvalt surve all.

(117)

Tõepoolest, jaemüügi segmendi tootlikkus, mis konkureerib otseselt Taist pärineva impordiga, on kasumlikkuse aspektist vaadates halb. Vaatlusalusel perioodil kahanesid liidu tootmisharu müügihinnad kõnealuses turusegmendis 8 %, samal ajal kui tootmiskulud suurenesid samal ajavahemikul ligi 1 %. On selge, et liidu tootmisharul ei ole olnud võimalust oma kulusid katta ning selle tagajärjeks on märkimisväärne kahjum. Arvestades jaemüüja kaubamärgi olulisust liidu suhkrumaisisegmendis (umbes 67 % kogu liidu tootmisharu müügimahust ja umbes 57 % müügiväärtusest), on selline olukord mõjutanud üleüldist kasumlikkust. Seega ei leitud, et tootmisharu oleks tegelikult toibunud varasemast dumpingust jaemüügi segmendis, ning leitakse, et liidu tootmisharu on endiselt haavatav.

(118)

Liidu tootmisharu poolt jaemüüja kaubamärgi all sõltumatutele klientidele müüdud toodangu ühikuhinnad langesid vaatlusalusel perioodil 8 % ehk 1 114 euroni tonni kohta.

(119)

Liidu tootmisharu poolt nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgi all sõltumatutele klientidele müüdud toodangu ühikuhinnad langesid vaatlusalusel perioodil 4 % ehk 1 311 euroni tonni kohta.

Tabel 13

Ühiku hind liidu turul

(120)

2015. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel suurenes keskmine tööjõukulu töötaja kohta 8 %, mis on tingitud sellest, et samal perioodil oli tööjõu kogukulu 2 % suurem ja täistööajale taandatud töötajate tööhõive määr 5 % väiksem.

Tabel 14

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(121)

Liidu tootmisharu lõppvarude tase on vaatlusalusel perioodil kahanenud. See vähenes 2016. ja 2017. aastal 6 % ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 59 %. Tuleb siiski märkida, et varude kõrge tase kalendriaasta lõpul on seotud sellega, et igal aastal lõppevad saagikoristus ja konserveerimine harilikult septembris. Seega täiendatakse varusid üksnes suvise saagikoristuse ajal ja kasutatakse kogu aasta jooksul; seetõttu tuleb hinnata varude taset läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldi.

Tabel 15

Varud

(122)

Jaemüüja kaubamärgi all müümiseks ette nähtud liidu tootmisharu toodete müügi kasumlikkus (väljendatuna protsendina netomüügist) kahanes vaatlusalusel perioodil 5,2 %-lt 2015. aastal 0,7 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(123)

Nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgi all müümiseks ette nähtud liidu tootmisharu toodete müügi kasumlikkus langes 10 %-lt 2015. aastal 6,7 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seega ei ole kõnealune langus nii järsk kui üksnes jaemüüja kaubamärgi all müüdud toodete puhul. Kasumlikkuse vähenemine on põhjendatav müügihindade 4 % langusega vaatlusalusel perioodil, samas kui (peamiselt töötlemata suhkrumaisi ja konservide) tootmiskulud suurenesid samal ajavahemikul 1 %. On selge, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik suurenenud tootmiskulusid tarbijahindadesse üle kanda.

(124)

Investeeringutasuvus (mida väljendatakse nii oma kui ka jaemüüja kaubamärgi all müüdavate toodete puhul investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina) järgis üldjoontes eespool kirjeldatud suundumusi. See kahanes umbes 49 %-lt 2015. aastal 31,7 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, vähenedes seega kogu vaatlusalusel perioodil 35 %.

(125)

Äritegevuse netorahakäive püsis 2015. aastal umbes 17 miljoni euro tasemel. See suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 24 miljoni euroni (st kasv 42 %). Ükski valimisse kuuluv liidu tootja ei andnud teada, et tal oleks olnud raskusi kapitali kaasamisega.

Tabel 16

Kasumlikkus ja investeeringutasuvus

Tabel 17

Rahavoog

(126)

Liidu tootmisharu iga-aastased investeeringud samasuguse toote tootmisse suurenesid vaatlusalusel perioodil stabiilselt umbes 4 miljonilt eurolt 2015. aastal ligikaudu 8 miljoni euroni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st need suurenesid 85 %. Investeeringuid tehti olemasolevate seadmete uuendamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks.

Tabel 18

Investeeringud

(127)

2015. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel toimus mitmete näitajate negatiivne areng. Investeeringutasuvus vähenes, nagu ka müügi kasumlikkus, tööhõive vähenes 5 %. Import Taist kasvas koos langeva keskmise hinnaga. Erakordselt hea saagikus 2014. aastal tõi kaasa varude kõrge taseme 2015. aastal. Samal ajavahemikul mõjutas Taist pärit madala hinnaga import liidu tootmisharu veelgi enam. Vastuseks sellele alandas liidu tootmisharu 2016. aastal hindu ja tootmist koos varude vähendamisega, mis avaldas liidu tootmisharu kasumlikkusele negatiivset mõju. Liidu tootmisharu suutis tootmist suurendada vaid 2017. aastal, kuid kasumlikkus langes kõige madalamale tasemele, võttes arvesse tootmis- ja müügiviivitusi ühe kalendriaasta võrra.

(128)

Enamikul ajal vaatlusalusest perioodist oli liidu tootmisharu suhkrumaisi müük jaemüüja kaubamärgi all kahjumis. Tootmisharul on vaja müüa jaemüüja kaubamärgiga, kuna selline müük moodustab üle poole tootmisharu müügist. Võttes arvesse jaemüüja kaubamärgiga toodete müügi tähtsust müügi koguväärtuses, vähenes üldine kasumlikkus 10 %-lt 6,7 %-le.

(129)

Mõned näitajad muutusid positiivses suunas. Tootmisvõimsuse rakendamine kasvas 81 %. Märkimisväärselt suurenesid ka rahavood ja investeeringud. Liidu tootmisharu jaemüüja kaubamärgiga toodete müük, mis konkureerib otseselt Taist pärit impordiga, suurenes 3 %. Mõlema segmendi kogumüük kokku kasvas sama protsendi võrra. Tuleks siiski märkida, et Tai import takistas liidu tootmisharul kulude kasvu ülekandmist tarbijatele ja liidu tootmisharu ei suutnud seega saavutada rahuldavat kasumlikkuse taset, et säilitada märkimisväärne turuosa turul, kus konkureerivad üksnes liidu tootmisharu ja Taist pärit import, kuna import muudest kolmandatest riikidest on hajutatud ja ebaoluline.

(130)

Need kaks segmenti (jaemüüja kaubamärgi ja oma kaubamärgi all) on liidu tootmisharus erinevas olukorras. Ühest küljest ei ole liidu tootmisharul oma kaubamärgi segmendis tugevat otsest konkurentsi. Kaubamärgi omanikud on tugevad ja turg on konsolideerunud. Teisest küljest kujundavad jaemüüja kaubamärgi segmendis hinna jaemüüjad. Taist pärit impordi konkurentsi tõttu on hind pideva surve all. Selle tulemusena on liidu tootjatel raskem kanda tootmiskulude kasvu (peamiselt suhkrumais ja konservipurgid) üle jaemüüjatele, kuna Taist pärit import avaldab hinnasurvet.

(131)

Liidu tootmisharul õnnestus näiliselt oma turuosa suurendada tänu mahu eelistamisele võrreldes hindadega. Siiski ei saa jätta tähele panemata asjaolu, et enamuse aja vaatlusalusest perioodist ja suurema osa suhkrumaisiga (jaemüüja kaubamärk) seotud äritegevuse puhul on jaemüügi segment olnud kahjumis.

(132)

Pärast lõplikku avalikustamist väitsid Tai valitsus ja kaks eksportivat tootjat, et potentsiaalne oht tulenes Hiina suhkrumaisi suurenenud impordist, mille hind oli madalam kui Taist pärit impordi hind.

(133)

Kuigi Hiinast pärit impordi keskmine hind oli madalam, oli sellise impordi kogus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski minimaalne (0,4 % turuosa) ning seepärast ei võetud seda importi kahju hindamisel arvesse. See väide lükati tagasi.

(134)

Tai valitsus ja kaks eksportivat tootjat väitsid veel, et liidu tootmisharu puuduliku tulemuslikkuse põhjustasid konkreetsed ilmastikutingimused Euroopas 2018. aastal. Kaks eksportivat tootjat viitasid ajakirjanduses avaldatud artiklile (14) 2018. aasta maisi saagi kohta. Komisjon märgib esiteks, et 2018. aasta suhkrumaisi saak ei mõjuta liidu tootmisharu tulemusi vaatlusalusel perioodil, mis lõppes 2018. aasta juunis, kuna 2018. aasta juunini toimunud müük põhines sellele eelneva aasta saagil. Teiseks ei ole kõnealune artikkel asjakohane, kuna mais on teine taim kui suhkrumais ja seda ei kasutata uurimisaluse toote tootmiseks.

(135)

Liidu tootmisharu nõudis, et kahju hindamisel tuleks eraldi arvestada suuri jaemüüja kaubamärgi segmendis müüdud konserve, kuna just selles segmendis oli Tai eksportivate tootjate turuosa 20–30 % ning liidu tootmisharus esines vähene kahjumlikkus ja tootmisharu kandis olulist kahju.

(136)

Nagu märgitud põhjenduses 96, on suhkrumaisi turul kaks müügikanalit – jaemüüja kaubamärgi kanal ja tootja oma kaubamärgi kanal. Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 9 ja nagu ka esialgse uurimise puhul, mille tulemusel kehtestati tollimaksud, tugineti kahjuhinnangus liidu tootmisharu üldisele tulemuslikkusele (oma kaubamärk + jaemüüja kaubamärk), mitmete kahjunäitajate puhul (kasumlikkus, müügimaht ja müügihinnad) aga jaemüügi tulemuslikkusele. Olukord ei ole muutunud selliselt, et see võiks õigustada teistsuguse metoodika kasutamist. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(137)

Liidu tootmisharule on tekitatud mitmesugust kahju. Dumpinguvastased meetmed on osaliselt aidanud oma eesmärki täita, heastades osa kahjust, mida liidu tootmisharu kannatas Taist pärit dumpinguhinnaga impordi tagajärjel. Kuid samas tuleb märkida, et võttes arvesse vähest kasumlikkust, on liidu tootmisharu olukord endiselt haavatav ja nõrk.

(138)

Seega järeldas komisjon, et kuigi liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahju, ei saa seda pidada oluliseks kahjuks alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(139)

Komisjon järeldas põhjenduses 138, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seetõttu hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Taist pärit dumpinguhinnaga impordist tuleneva kahju kordumise tõenäosust, kui meetmetel lastakse aeguda. Ülalkirjeldatud suundumuste põhjal võib öelda, et dumpinguvastased meetmed on osaliselt saavutanud oma eesmärgi liidu tootjate kantud kahju kõrvaldamisel. Siiski võib aga öelda, et mitmete kahjunäitajate negatiivse arengu tõttu on liidu tootmisharu siiski veel ebakindel ja haavatav.

(140)

Seoses sellega uuris komisjon asjaomases riigis tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust ja asjaomasest riigist pärit impordi mõju liidu tööstuse olukorrale juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(141)

Nagu märgitud põhjendustes 68–70, on Tai eksportijatel olemas ekspordi kiireks suurendamiseks vajalik märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Lisaks on Tai vaba töötlemisvõimsus hinnanguliselt ligikaudu 150 000 tonni, mis on ligikaudu 10 korda suurem kui Taist liitu suunatud ekspordi maht.

(142)

Võttes arvesse liidu turu tulusamaid hindu, võrreldes mõne kolmanda riigi turuga, nagu on märgitud põhjenduses 72, on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumise korral suunataks praegu kolmandatasse riikidesse eksporditavad märkimisväärsed tootekogused ümber liidu turule.

(143)

Seega suurendaksid Tai tootjad meetmete puudumise korral intensiivselt esindatust liidu turul nii mahu kui ka turuosa poolest ning nende dumpinguhinnaga import avaldaks suurenenud hinnasurvet liidu tootmisharu müügihindadele.

(144)

Tõenäoliselt saabuvate Tai päritolu impordi suurte koguste tõttu, mis hinnad alla löövad, oleks liidu tootmisharu sunnitud vähendama oma tootmist või alandama hindu. Isegi vähene hindade allalöömine mõjutaks oluliselt liidu tootmisharu kasumlikkust, nagu on näha põhjendustes 122 ja 123 esitatud jaemüüja kaubamärgi analüüsis.

(145)

Võttes arvesse liidu tootmisharu haprust, põhjustaksid tootmismahu vähenemine ja müügihindade langus kasumlikkuse ja teiste tulemuslikkuse näitajate kiire halvenemise.

(146)

Eespool esitatu põhjal võib järeldada, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumise korral on olulise kahju kordumine tõenäoline.

(147)

Kaks eksportivat tootjat märkisid, et olulise kahju kordumine ei ole tõenäoline, kuna komisjon ei esitanud selle kohta piisavalt faktilisi tõendeid, peamiselt seepärast, et liidu turg ei ole uurimisaluse toote peamine ja eelistatud turg ning praegused majanduslikud näitajad arenevad positiivses suunas. Selle küsimuse tõstatas ka Tai valitsus.

(148)

Kahju kordumise tõenäosuse tõendeid on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 139–145, kus komisjon tegi ettevaatava hindamise kahju kordumise tõenäosuse kohta. See analüüs ei põhine üksnes uurimisaluse toote peamise ja eelistatud turu ning liidu tootmisharu tulemuslikkuse hetkeolukorral, vaid selles vaadeldakse liidu turu tõenäolist olukorda juhul, kui dumpinguvastased meetmed tühistatakse. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(149)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Alusmääruse artikli 21 lõike 2 kohaselt anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(150)

Nagu on märgitud põhjenduses 139, on liidu tootmisharu siiski veel ebakindel ja haavatav. Tootmisharule tuleks kasuks meetmete jätkumisega kaasnev leevendus, et ta saaks suurendada müügihindu (eelkõige jaemüüja kaubamärgiga toodete puhul) ning seeläbi katta suurenenud tootmiskulusid. See võimaldaks parandada liidu tootmisharu finantsolukorda.

(151)

Eelmises aegumise läbivaatamises jõuti järeldusele, et mõju jaemüüjatele ei oleks ebaproportsionaalne, isegi kui meetmeid tuleks laiendada.

(152)

Käesoleva uurimise käigus ei leidnud komisjon tõendeid selle kohta, et olukord oleks eelmisest aegumise läbivaatamisest saadik muutunud. Ükski jaemüüja ei teinud uurimise käigus koostööd ega väitnud, et see järeldus enam ei kehti. Seega järeldas komisjon, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju jaemüüjate finantsolukorrale ning meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

(153)

Mis puutub tarbijatesse, siis keskmine kulutus suhkrumaisile majapidamise kohta on väga piiratud. Võttes arvesse kehtivate meetmete mõõdukat taset, oleks meetmete jätkuva rakendamise mõju tarbijatele tõenäoliselt tühine.

(154)

Seega leitakse, et kavandatud meetmed tõenäoliselt ei mõjuta olulisel määral liidu jaemüüjate ja tarbijate olukorda.

(155)

Tarbimine liidus püsis stabiilsena ligikaudu 365 000 tonni juures. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus on vaatlusalusel perioodil pidevalt ületanud liidu nõudlust, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligi 466 000 tonnini. Ilmneb, et liidu tootmisharul on vaba tootmisvõimsust, et suurema nõudluse korral oma toodangut suurendada. Osa turunõudlusest saaks rahuldada ka impordiga kolmandatest riikidest, eelkõige Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast. Dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole tõepoolest peatada importi Taist liitu. Võttes arvesse dumpinguvastase tollimaksu madalat taset, võib eeldada, et Tai importijatele jääb jätkuvalt teatud osa liidu turust.

(156)

Ülaltoodud kaalutlusi arvestades ei saa järeldada, et dumpinguvastaste meetmete jätkuv rakendamine tooks tõenäoliselt kaasa toote puuduse või konkurentsipiirangu liidu turul.

(157)

Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvidega seotud veenvad põhjused, mis räägiksid vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate meetmete säilitamise vastu.

(158)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu jätkumise, kahju kordumise ja liidu huvide kohta, tuleks säilitada Taist pärit teatavate toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(159)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamine. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused ning taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(160)

Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (15) artikli 109 kohaselt, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tehakse tagasimakse, peaks makstav intress olema määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistoimingute suhtes ja mis avaldatakse iga kuu esimesel kalendripäeval Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

(161)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee oma arvamust ei esitanud,

(1)

Pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist algatas komisjon 26. septembril 2012 määrusega (EL) nr 875/2012 (2) uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit jalgrataste impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 990/2011 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest.

(2)

29. mai 2013. aasta nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 501/2013 (3) (edaspidi „vaidlustatud määrus“) laiendas nõukogu 5. juunil 2013 nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 990/2011 kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste impordile olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka või Tuneesia või mitte.

(3)

19. septembril 2015. aastal kohtuasjas T‑413/13: City Cycle Industries vs. nõukogu tehtud otsusega tühistas Euroopa Liidu Üldkohus nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 501/2013 artikli 1 lõiked 1 ja 3 selles osas, mis puudutab äriühingut City Cycle Industries (edaspidi „City Cycle“).

(4)

Kõnealuse kohtuotsuse punktides 82–97 analüüsis Üldkohus kõigepealt tõendeid, mida City Cycle oli uurimise käigus esitanud. Kohus leidis, et tõendid ei näita, et City Cycle oleks Sri Lanka päritolu jalgrataste importija või et äriühing vastaks alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Teiseks otsustas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 98, et sellegipoolest ei olnud nõukogul mingit teavet, mis võimaldanuks vaidlusaluse määruse punktis 78 sõnaselgelt järeldada, et City Cycle tegeleb lähetamisega. Kolmandaks märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 99, et tõepoolest ei ole võimalik välistada, et kõigi nende tavade, protsesside või toimingute hulgast, millel puudub piisav nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus peale esialgse dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise alusmääruse artikli 13 lõike 1 teise lõigu tähenduses, kasutas City Cycle lähetamist.

(5)

26. jaanuaril 2017 jättis Euroopa Kohus liidetud kohtuasjadega C-248/15P, C-254/15P ja C-260/15P (4) Üldkohtu otsuse vastu 19. märtsil 2015 esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata.

(6)

Euroopa Kohtu otsuse järel otsustas komisjon osaliselt taasalustada Sri Lankalt lähetatud jalgrataste (olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Sri Lanka või mitte) importi käsitleva kõrvalehoidmisvastase uurimise, mille tulemusel võeti vastu vaidlustatud määrus, ning uurimist jätkatakse alates hetkest, kui leidis aset eeskirjade väidetav rikkumine. Taasalustamise ulatus piirdus Euroopa Kohtu otsuse rakendamise selle osaga, mis oli seotud äriühinguga City Cycle. Taasalustamise tulemusena võttis komisjon vastu 9. jaanuari 2018. aasta rakendusmääruse (EL) 2018/28, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks äriühingu City Cycle Industries kaudu lähetatud jalgrataste impordi suhtes, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Sri Lanka või mitte

(7)

Pidades silmas eelotsusetaotlust, mille oli esitanud Rechtbank Noord-Holland, otsustas Euroopa Kohus 19. septembril 2019 kohtuasjas C-251/18: Trace Sport SAS, et nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 501/2013 on kehtetu osas, mis puudutab Sri Lankalt lähetatud jalgrataste importi, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Sri Lanka või mitte. Euroopa Kohus jõudis järeldusele, et nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 501/2013 ei sisalda ühtegi isikupõhist analüüsi meetmetest kõrvalehoidmise kohta, milles võivad olla osalenud Kelani Cycles ja Creative Cycles. Euroopa Kohus leidis, et järeldus Sri Lanka tasandil lähetamise esinemise kohta ei saa õiguslikult rajaneda vaid kahel nõukogu konkreetsel tuvastusel, mille kohaselt esiteks muutus liidu ja Sri Lanka vaheline kaubandusstruktuur ning teiseks ei teinud osa eksportivatest tootjatest koostööd. Sellest lähtuvalt otsustas Euroopa Kohus, et nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 501/2013 on kehtetu osas, mis puudutab Sri Lankalt lähetatud jalgrataste importi, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Sri Lanka või mitte.

(8)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 266 kohaselt peavad liidu institutsioonid võtma Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks vajalikud meetmed.

(9)

Kohtupraktikast tuleneb, et kui Euroopa Kohtu otsusega tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse dumpinguvastase tollimaksu kehtestanud määrus, siis on institutsioonil, kelle ülesanne on selle kohtuotsuse täitmine, võimalus jätkata selle määruse vastuvõtmise menetlust isegi siis, kui sellist võimalust ei ole kohaldatavates õigusaktides sõnaselgelt ette nähtud (5).

(10)

Lisaks sellele, välja arvatud juhul, kui tuvastatud rikkumine toob endaga kaasa kogu menetluse õigusvastasuse, on asjaomasel institutsioonil võimalus kehtetuks tunnistatud või tühistatud õigusakti asendava uue akti vastuvõtmiseks jätkata menetlust selles etapis, milles rikkumine toimus (6). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks meetmetest kõrvalehoidmise uurimise menetluse algatamist käsitlevat komisjoni määrust (EL) nr 875/2012.

(11)

Seega on komisjonil võimalus parandada neid nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 501/2013 aspekte, mis viisid määruse kehtetuks tunnistamiseni, jättes samal ajal muutmata need osad, mida kohtuotsus ei mõjuta (7).

(12)

Seepärast otsustas komisjon taasalustada kõrvalehoidmist käsitleva uurimise, et kõrvaldada Euroopa Kohtu tuvastatud õigusvastasus.

(13)

Kuna Euroopa Kohtu kohtuotsuses C-251/18 tuvastatud rikkumine ei mõjuta komisjoni 9. jaanuari 2018. aasta rakendusmäärust (EL) 2018/28, ei hõlma käesolev menetlus lõplikku dumpinguvastast tollimaksu äriühingu City Cycle Industries lähetatud jalgrataste impordi suhtes, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Sri Lanka või mitte.

(14)

Eespool esitatud arvesse võttes taasalustab komisjon meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevat uurimist seoses Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste ja muude mootorita ratassõidukite (kaasa arvatud kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 8712 00 30 ja ex 8712 00 70 alla (TARICi koodid 8712003010 ja 8712007091) impordiga olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka või Tuneesia või mitte, mille tulemusena võeti vastu nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 501/2013, ning jätkab seda alates hetkest, mil eeskirjade eiramine toimus, avaldades käesoleva määruse Euroopa Liidu Teatajas.

(15)

Taasalustamine piirdub kohtuasjas C-251/18: Trace Sport SAS tehtud Euroopa Kohtu otsuse rakendamisega. Vastavalt otsusele piirdub Euroopa Kohtu poolt tuvastatud rikkumine liidu institutsioonide tõendamiskohustusega vastavalt määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõikele 3, nagu see sel ajal kehtis.

(16)

Seega tuleb täiendada nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 501/2013 ebapiisavaid põhjendusi kättesaadavate tõendite kohta kõrvalehoidmise esinemisest Sri Lankal.

(17)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 kehtestatakse uurimisaluse toote impordi registreerimise nõue, millega soovitakse tagada, et kui uurimise tulemusena tehakse kindlaks meetmetest kõrvalehoidmine, siis saab dumpinguvastase tollimaksu asjakohases summas sisse nõuda alates kuupäevast, mil sellise impordi suhtes registreerimisnõue kehtima hakkas.

(18)

Komisjon võib määruse alusel lubada tolliasutustel lõpetada liitu imporditavate toodete registreerimise selliste tootjate puhul, kes on taotlenud registreerimisest vabastamist ja kelle puhul on tehtud kindlaks, et nad vastavad vabastamise eelduseks olevatele nõuetele.

(19)

Huvitatud isikutel palutakse endast teada anda ning esitada oma seisukohad, anda teavet ja esitada lisatõendeid uurimise taasalustamisega seotud küsimustes 20 päeva jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(20)

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise taasalustamisega seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses eespool nimetatud isikutega.

(21)

Komisjonile kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigust. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt spetsiaalse loa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsemeetmetega seotud menetluses kasutada ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

(22)

Kõik huvitatud isikute kirjalikud esildised ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited“ (8).

(23)

Osalised, kes esitavad teavet märkega „Limited“, peavad vastavalt alusmääruse artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

(24)

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid e-postiga või TRON.tdi kaudu (https://webgate.ec. europa.eu/tron/TDI) (9). E-posti või TRON.tdi platvormi kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt teiste sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad nõuab selle saatmist tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavad eeskirjad ja lisateabe komisjoniga suhtlemise, sealhulgas e-posti teel saadetavate esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta eespool osutatud huvitatud isikute jaoks koostatud juhendist.

(25)

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

(26)

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võib sellise teabe jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

(27)

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui seetõttu põhinevad järeldused kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

(28)

Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isik peab komisjoniga viivitamata ühendust võtma.

(29)

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja olla vahendaja tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täiel määral kasutada.

(30)

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleks esitada kirjalikult ning taotlust tuleks põhjendada. Ärakuulamise eest vastutav ametnik uurib taotluse põhjendusi. Põhimõtteliselt peab ärakuulamise korraldama üksnes juhul, kui komisjoni talitustega ei ole küsimusi nõuetekohaselt lahendatud.

(31)

Taotlus tuleb esitada aegsasti ja viivitamata, et mitte takistada menetluse nõuetekohast kulgu. Selleks peavad huvitatud isikud taotlema ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist võimalikult kiiresti pärast sellist sekkumist õigustava juhtumi esinemist. Kui selline ärakuulamistaotlus on esitatud pärast kõnealuseid tähtaegu, uurib ärakuulamise eest vastutav ametnik ka tähtajast hiljem esitatud taotluste põhjendusi, tõstatatud küsimuste laadi ja nende mõju kaitseõigusele, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise head haldamist ja õigeaegset lõpuleviimist.

(32)

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

(33)

Kõiki uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (10).

(34)

Andmekaitset käsitlev teade, milles teavitatakse kõiki isikuid isikuandmete töötlemisest komisjoni kaubanduskaitsetegevuse raames, on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2019/april/tradoc_157872.pdf

(35)

Liikmesriikide tolliasutused peavad ootama taasalustatud uurimise tulemuse avaldamist, enne kui nad teevad otsuse käesoleva määrusega hõlmatud tollimaksude tagasimaksmise ja vähendamise nõuete kohta. Tulemus peaks avaldatama üheksa kuu jooksul alates käesoleva määruse avaldamise kuupäevast.

(36)

Huvitatud isikuid teavitatakse seejärel olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse otsus rakendada, ning neile antakse võimalus esitada märkusi,

(1)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/320 (3) kehtestati teatavad loomade tervisekaitsemeetmed liidusisesel salamandritega kauplemisel ja nende liitu toomisel seoses seenega Batrachochytrium salamandrivorans (Bsal). Rakendusotsust (EL) 2018/320 kohaldatakse 31. detsembrini 2019.

(2)

Mitmed liikmesriigid ja sidusrühmad teatasid komisjonile, et neil on vähe kogemusi rakendusotsuse (EL) 2018/320 praktilise rakendamisega ning et seni on pädevad asutused määranud karantiini ja sertifitseerinud väga vähe salamandrisaadetisi.

(3)

Lisaks on mitmed hiljutised teaduslikud avastused ja epidemioloogilised leiud lisanud teadmisi erinevate Bsal’iga seotud asjaolude kohta, kinnitades ka seda, et Bsal on endeemiline mitmes Aasia riigis ning et ta esineb Hispaanias.

(4)

Siiski esineb endiselt olulisi lünki teadmistes selle olemuse ja diagnoosimise alal. Eelkõige ei ole asjaomased edusammud toonud kaasa Bsal’i esinemise selgemat geograafilist piiritlemist enamikus riikides, paremaid diagnoosimeetodeid ega edenemist seoses võimalike meetmetega, mida võtta, et vähendada Bsal’i levikuohtu kaubasaadetiste kaudu.

(5)

Seetõttu peaksid rakendusotsusega (EL) 2018/320 sätestatud üksikasjalikud loomade tervisekaitsemeetmed jääma muutmata.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (4) tugevdatakse õigusraamistikku liidu ühise loomatervishoiupoliitika valdkonnas ühtse, lihtsustatud ja paindliku loomatervist reguleeriva raamistiku kaudu. Eelkõige nähakse sellega ette kaitsemeetmed loomahaiguste korral. Määrust hakatakse kohaldama alates 21. aprillist 2021.

(7)

Seepärast tuleks rakendusotsuse (EL) 2018/320 kohaldamist pikendada kõnealuse määruse kohaldamise alguskuupäevani.

(8)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2018/320 vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Vastavalt direktiivi 2000/29/EÜ artikli 4 lõikele 1 koostoimes nimetatud direktiivi III lisa A osa punktiga 14 on teatavatest kolmandatest riikidest pärit pinnase toomine liitu keelatud.

(2)

Komisjoni otsusega 2005/51/EÜ (2) lubati liikmesriikidel konkreetseid tingimusi arvesse võttes ajutiselt kehtestada erand osutatud sätetest pestitsiidide või püsivate orgaaniliste saasteainetega saastunud pinnase suhtes, kui seda imporditakse saastest puhastamise eesmärgil ja käideldakse selleks ettenähtud ohtlike jäätmete põletites.

(3)

Vastavalt otsuse 2005/51/EÜ lisale teatavad erandit kasutavad liikmesriigid igal aastal liikmesriikidele ja komisjonile kõnealuse lisa punktis 3 osutatud üksikasjad pinnase iga nende territooriumile sissetoomise kohta.

(4)

Mõni liikmesriik on palunud pikendada erandi tegemise luba. Liikmesriikide vastavalt otsusele 2005/51/EÜ esitatud teadetest selgub, et erandi kohaldamisel on kõnealuses otsuses esitatud konkreetsete tingimuste täitmine piisav selleks, et vältida kahjulike organismide toomist liitu. Järelikult ei põhjusta kõnealuse otsuse kohaldamisalasse kuuluv tegevus taimetervislikke riske.

(5)

Seepärast on asjakohane pikendada erandi kehtivusaega veel viie aasta võrra kuni 31. detsembrini 2024.

(6)

Seepärast tuleks otsust 2005/51/EÜ vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud liikmesriikide kohustus jälgida ja hinnata oma toidujäätmete tekke vältimise meetmete rakendamist, mõõtes toidujäätmete kogust ühise metoodika alusel, ja edastada need andmed komisjonile. Andmetega koos tuleb esitada kvaliteedikontrolli aruanne.

(2)

Liikmesriikidele toidujäätmete koguse kohta andmete esitamiseks ettenähtud vormiga võetakse arvesse metoodikat, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud otsusega (EL) 2019/1597, (2) milles esitatakse ühtne metoodika liikmesriikides tekkinud toidujäätmete koguse mõõtmiseks.

(3)

Delegeeritud otsusega (EL) 2019/1597 on liikmesriikidele toidujäätmete koguse mõõtmiseks nähtud ette mitmesugused meetodid. Ühtlustatud aruandluse tagamiseks on vaja koguda üksikasjalikku teavet igas liikmesriigis kasutatavate meetodite kohta.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel loodud komitee arvamusega,

(1)

Komisjoni otsuses 2009/821/EÜ (4) on sätestatud loetelu piirikontrollipunktidest, mis on heaks kiidetud kooskõlas direktiividega 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ, ning ühtsesse veterinaariaalasesse elektroonilisse süsteemi (TRACES) kuuluvate keskasutuste, piirkondlike ja kohalike asutuste loetelu. Need loetelud on esitatud vastavalt kõnealuse otsuse I ja II lisas.

(2)

Taanilt saadud teabe kohaselt tuleks Billundi lennujaama piirikontrollipunkti heakskiitu kohaldada ainult hobuslaste ja muude loomade kui kabiloomade puhul ning Hanstholmi sadama piirikontrollipunkti heakskiitu ainult pakendatud kalandustoodete puhul. Seepärast on asjakohane vastavalt muuta otsuse 2009/821/EÜ I lisa nimekirjas esitatud kandeid kõnealuse liikmesriigi kohta.

(3)

Kreekalt saadud teate kohaselt ei tuleks Evzoni maanteepiiripunkti heakskiitu kohaldada kabiloomade ja hobuslaste kategooriate puhul ning Thessaloníki lennujaama piirikontrollipunkti heakskiitu tuleks kohaldada ka inimtoiduks ettenähtud, ümbritseval temperatuuril pakendatud toodete puhul. Seepärast on asjakohane vastavalt muuta otsuse 2009/821/EÜ I lisa nimekirjas esitatud kandeid kõnealuse liikmesriigi kohta.

(4)

Hispaanialt saadud teate kohaselt tuleks Málaga sadama piirikontrollipunkti heakskiitu kohaldada ainult inimtoiduks ettenähtud toodete puhul. Seepärast on asjakohane vastavalt muuta otsuse 2009/821/EÜ I lisa nimekirjas esitatud kandeid kõnealuse liikmesriigi kohta.

(5)

Itaalialt saadud teate kohaselt ei tuleks Cagliari sadama piirikontrollipunkti heakskiitu kohaldada kabiloomade rümpade puhul, Genova sadama piirikontrollipunktis tuleks peatada kontrollikeskuse tegevus ja Milano-Malpensa lennujaama piirikontrollipunkti juurde tuleks lisada uus kontrollikeskus. Seepärast on asjakohane vastavalt muuta otsuse 2009/821/EÜ I lisa nimekirjas esitatud kandeid kõnealuse liikmesriigi kohta.

(6)

Horvaatia teatas komisjonile, et pärast haldusümberkorraldusi vähendati kohalike veterinaarasutuste arvu 12-lt viiele. Seepärast on asjakohane otsuse 2009/821/EÜ II lisa vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (2) artikli 390a kohaselt võib Bulgaaria jätkata kõnealuse direktiivi X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist tema ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse veel ühes 31. detsembri 2006. aasta seisuga ELi kuulunud liikmesriikidest. Selle artikli kohaselt tuleb kõnealuseid tehinguid arvesse võtta käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel.

(2)

Komisjoni otsusega 2010/4/EL, Euratom (3) anti Bulgaariale muu hulgas luba kasutada ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2018 käibemaksu omavahendite baasi arvutamisel ligikaudseid arvestusi direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo puhul.

(3)

4. aprilli 2019. aasta kirjas taotles Bulgaaria komisjonilt luba jätkata käibemaksupõhiste omavahendite baasi arvutamisel teatavate ligikaudsete arvestuste kasutamist. Bulgaarial ei ole võimalik direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveoga seotud tehingute puhul täpselt välja arvutada käibemaksupõhiste omavahendite baasi. Arvestades kõnealuste tehingute mõju Bulgaaria käibemaksupõhiste omavahendite kogubaasile, tooksid need arvutused tõenäoliselt kaasa põhjendamatu halduskulu. Bulgaarial on võimalik teha sellist liiki tehingute puhul arvutusi ligikaudsete arvestuste alusel. Seepärast tuleks Bulgaarial lubada jätkata ligikaudsete arvestuste kasutamist käibemaksupõhiste omavahendite baasi arvutamisel seoses rahvusvahelise reisijateveoga.

(4)

Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides on asjakohane loa kohaldatavust ajaliselt piirata,

(1)

Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (2) artikli 371 kohaselt võib Iirimaa säilitada kõnealuse direktiivi X lisa B osas nimetatud tehingute maksuvabastuse, kui ta oli need tehingud maksust vabastanud 1. jaanuaril 1978. Selle artikli kohaselt tuleb kõnealuseid tehinguid arvesse võtta käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel.

(2)

Komisjoni otsusega 2010/5/EL, Euratom (3) anti Iirimaale luba kasutada käibemaksu omavahendite baasi arvutamisel ligikaudseid arvestusi direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osas nimetatud järgmist liiki tehingute puhul: reisijatevedu (punkt 10) alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2018.

(3)

30. aprilli 2019. aasta kirjas taotles Iirimaa komisjonilt luba jätkata käibemaksupõhiste omavahendite baasi arvutamisel teatavate ligikaudsete arvestuste kasutamist. Iirimaal ei ole võimalik direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 10 nimetatud reisijateveoga seotud tehingute puhul täpselt välja arvutada käibemaksupõhiste omavahendite baasi. Arvestades kõnealuste tehingute mõju Iirimaa käibemaksupõhiste omavahendite kogubaasile, tooksid need arvutused tõenäoliselt kaasa põhjendamatu halduskulu. Iirimaal on võimalik teha sellist liiki tehingute puhul arvutusi ligikaudsete arvestuste alusel. Seepärast tuleks Iirimaal lubada jätkata ligikaudsete arvestuste kasutamist käibemaksupõhiste omavahendite baasi arvutamisel seoses reisijateveoga.

(4)

Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides on asjakohane loa kohaldatavust ajaliselt piirata,

(1)

Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (2) artikli 381 kohaselt võib Tšehhi Vabariik jätkata kõnealuse direktiivi X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist tema ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse veel ühes 30. aprillil 2004 ühendusse kuulunud liikmesriikidest. Selle artikli kohaselt tuleb kõnealuseid tehinguid arvesse võtta käibemaksupõhiste omavahendite baasi kindlaksmääramisel.

(2)

Komisjoni otsuse 2005/872/EÜ, Euratom (3) artikli 1a kohaselt lubatakse Tšehhi Vabariigil direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 10 osutatud reisijateveoga seotud tehingute puhul kasutada kindlat protsendimäära vahebaasist.

(3)

Viimase käibemaksupõhiste omavahendite kontrollimise käigus selgus, et luba kasutada direktiivi 2006/112/EÜ X lisa B osa punktis 10 osutatud tehingute puhul lihtsustatud arvutusmeetodit oli antud ebatäpsete ja mittetäielike andmete põhjal. Kui komisjonil oleksid olnud täpsed ja täielikud andmed, ei oleks Tšehhi Vabariigil lubatud kasutada ajavahemikul 2015–2020 reisijateveo puhul ligikaudseid arvestusi. Seepärast tuleks artikkel 1a otsusest 2005/872/EÜ, Euratom tagasiulatuvalt välja jätta.

(4)

Otsust 2005/872/EÜ, Euratom tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 406/2009/EÜ (2) on sätestatud igale liikmesriigile heitkoguste aastased piirmäärad ajavahemikuks 2013–2020 ning mehhanism nendele piirmääradele vastavuse hindamiseks kord aastas. Liikmesriigile aastaks eraldatud heitkogused CO2-ekvivalenttonnides on esitatud komisjoni otsuses 2013/162/EL (3). Iga liikmesriigi aastase saastekvoodi kohandused on sätestatud komisjoni rakendusotsuses 2013/634/EL (4).

(2)

Määruse (EL) nr 525/2013 artikliga 19 on ette nähtud kord liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete ülevaatamiseks, et hinnata nende vastavust otsusele nr 406/2009/EÜ. Määruse (EL) nr 525/2013 artikli 19 lõikes 2 osutatud iga-aastane ülevaatus tehti komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 749/2014 (5) III peatükis ja XVI lisas esitatud korra kohaselt 2017. aasta heiteandmete põhjal, mis esitati komisjonile 2019. aasta märtsis.

(3)

Liikmesriikidele 2017. aastaks otsusega nr 406/2009/EÜ hõlmatud kasvuhoonegaaside heite üldkoguse määramisel peaks arvesse võtma tehnilisi parandusi ja iga-aastase ülevaatuse käigus arvutatud ajakohastatud prognoose, mis on esitatud määruse (EL) nr 749/2014 artikli 35 lõike 2 alusel koostatud lõplikes ülevaatusaruannetes.

(4)

Käesolev otsus peaks jõustuma selle avaldamise päeval, et viia see kooskõlla määruse (EL) nr 525/2013 artikli 19 lõikega 7, mille kohaselt algab käesoleva otsuse avaldamise kuupäevaga nelja kuu pikkune ajavahemik, mille jooksul lubatakse liikmesriikidel kasutada otsuse nr 406/2009/EÜ kohaseid paindlikkusmehhanisme,

(1)

Iirimaa teatas Euroopa Komisjoni peasekretärile 9. septembri 2019. aasta kirjaga oma kavatsusest osaleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1727 (1).

(2)

Kuna Iirimaa osalemisele määruses (EL) 2018/1727 ei ole seatud eritingimusi, ei ole vaja võtta üleminekumeetmeid.

(3)

Seepärast tuleks kinnitada Iirimaa osalemine määruses (EL) 2018/1727.

(4)

Määrus (EL) 2018/1727 jõustus 11. detsembril 2018 ja seda kohaldatakse alates 12. detsembrist 2019.

(5)

Vastavalt protokolli nr 21 artiklile 4 peaks käesolev otsus jõustuma võimalikult kiiresti – järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,