ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 307

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

62. aastakäik
28. november 2019


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Teave Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019) allkirjastamise kuupäeva ja ajutise kohaldamise kohta

1

 

*

Teave Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolli allkirjastamise kuupäeva ja ajutise kohaldamise kohta

2

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/1964, 26. november 2019, milles käsitletakse loa andmist vedela L-lüsiini aluse, vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ( 1 )

3

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1965, 26. november 2019, milles käsitletakse loa andmist naatriummolübdaatdihüdraadi kasutamiseks lammaste söödalisandina ( 1 )

12

 

*

Komisjoni Määrus (EL) 2019/1966, 27. november 2019, millega muudetakse ja parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) II, III ja V lisa ( 1 )

15

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/1967, 25. november 2019, millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige

27

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2019/1968, 2. august 2019, meetme SA.21445 – C42/2006 kohta, mida Itaalia Vabariik rakendas Poste Italianele Itaalia riigikassas hoiustatud arvelduskontode rahalistelt vahenditelt intresside maksmiseks (teatavaks tehtud numbri C(2019) 5649 all)  ( 1 )

28

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1969, 26. november 2019, millega lükatakse edasi tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides 3-jodo-2-propünüül-butüülkarbamaadi (IPBC) kasutamise heakskiidu aegumiskuupäeva ( 1 )

45

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1970, 26. november 2019, millega muudetakse otsuse 93/52/EMÜ II lisa ja otsuse 2003/467/EÜ II lisa seoses Hispaania teatavate piirkondade ametlikult brutselloosist (B. melitensis)) vaba staatusega ning otsuse 2008/185/EÜ I ja II lisa seoses Itaalia teatavate piirkondade Aujeszky haigusest vaba staatuse ja heakskiidu andmisega Aujeszky haiguse likvideerimisprogrammi jaoks (teatavaks tehtud numbri C(2019) 8378 all)  ( 1 )

47

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1971, 26. november 2019, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavust tõendava kava Universal Feed Assurance Scheme tunnustamise kohta

54

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1972, 26. november 2019, millega muudetakse rakendusotsust 2013/764/EL loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides (teatavaks tehtud numbri C(2019) 8396 all)  ( 1 )

56

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1973, 27. november 2019, millega jäetakse heaks kiitmata olemasoleva toimeaine hõbevasktseoliidi kasutamine tooteliikidesse 2 ja 7 kuuluvates biotsiidides ( 1 )

58

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst.

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

28.11.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/1


Teave Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019) allkirjastamise kuupäeva ja ajutise kohaldamise kohta

Euroopa Liit ja Mauritaania Islamivabariik allkirjastasid 13. novembril 2019 Brüsselis Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe, milles käsitletakse sellise protokolli kehtivusaja pikendamist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mis aegub 15. novembril 2019.

Sellest tulenevalt kohaldatakse kokkulepet vastavalt selle punktile 6 ajutiselt alates 16. novembrist 2019.


28.11.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/2


Teave Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolli allkirjastamise kuupäeva ja ajutise kohaldamise kohta

Euroopa Liit ja Senegali Vabariik allkirjastasid 18. novembril 2019 Brüsselis Euroopa Liidu ja Senegali Vabariigi vahelise säästva kalanduse partnerluslepingu rakendamise protokolli.

Sellest tulenevalt kohaldatakse protokolli vastavalt selle artiklile 16 ajutiselt alates 18. novembrist 2019.


MÄÄRUSED

28.11.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/3


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1964,

26. november 2019,

milles käsitletakse loa andmist vedela L-lüsiini aluse, vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eelkõige selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikli 10 lõikega 2 on ette nähtud nõukogu direktiivi 82/471/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)

Komisjoni direktiiviga 88/485/EMÜ (3) on direktiivi 82/471/EMÜ alusel antud tähtajatu luba Corynebacterium glutamicum’iga kääritamise abil saadud kontsentreeritud vedela L-lüsiini (alus), kontsentreeritud vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi kasutamiseks. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti need söödalisandid olemasoleva tootena seejärel söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 on esitatud taotlused, et uuesti hinnata Corynebacterium glutamicum’iga kääritamise abil saadud kontsentreeritud vedela L-lüsiini (alus), kontsentreeritud vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina. Samuti esitati kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 taotlused kontsentreeritud vedela L-lüsiini (alus), kontsentreeritud vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi kasutamise lubamiseks kõikide loomaliikide puhul. Taotlustele olid lisatud kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(4)

Taotlused käsitlevad kontsentreeritud vedela L-lüsiini (alus), kontsentreeritud vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 11. septembri 2013. aasta, (4)28. oktoobri 2014. aasta, (5)10. märtsi 2015. aasta, (6)16. juuni 2015. aasta, (7)2. detsembri 2015. aasta, (8)19. aprilli 2016. aasta, (9)28. novembri 2018. aasta, (10) (11) ja 3. aprilli 2019. aasta (12) arvamustes järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda Escherichia coli FERM BP-10941, Escherichia coli FERM BP-11355, Corynebacterium glutamicum KCCM 11117P, Corynebacterium glutamicum NRRL B-50547, Corynebacterium glutamicum NRRL B-50775 ja Corynebacterium glutamicum KCCM 10227 abil saadud kontsentreeritud vedel L-lüsiin (alus), Escherichia coli FERM BP-10941 ja Escherichia coli FERM BP-11355 abil saadud kontsentreeritud vedel L-lüsiinmonovesinikkloriid, Escherichia coli FERM BP-10941, Escherichia coli FERM BP-11355, Escherichia coli CGMCC 3705, Escherichia coli CGMCC 7.57, Corynebacterium glutamicum NRRL B-50547, Corynebacterium glutamicum NRRL B-50775, Corynebacterium glutamicum KCCM 11117P ja Corynebacterium glutamicum KCCM 10227 abil saadud tehniliselt puhas L-lüsiinmonovesinikkloriid ning Corynebacterium glutamicum KCCM 10227 ja Corynebacterium glutamicum DSM 24990 abil saadud L-lüsiinsulfaat kahjulikku mõju loomade tervisele, tarbijate ohutusele ega keskkonnale. Geneetiliselt muundatud mikroorganismi, eelkõige Corynebacterium glutamicum NRRL B-50547 abil saadud söödalisandite ohutus on tagatud tingimusel, et tootmisprotsessis tagatakse, et lõpptootes ei ole tootmistüve rekombinantset DNAd. Toiduohutusamet märkis ka, et L-lüsiini nelja vormi tuleks käsitada söödalisandite kasutajate jaoks ohtlikuna, eelkõige sissehingamisel. Mõnda vormi tuleks käsitada ka kergelt silmi ärritava või nahka ja silmi söövitavana. Seetõttu leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis võimaldavad ennetada kahjulikku mõju inimeste tervisele, eelkõige söödalisandite kasutajate puhul. Toiduohutusamet tegi ka järelduse, et söödalisandid on tõhusaks aminohappe L-lüsiini allikaks kõikide loomaliikide puhul ning tõhususe saavutamiseks nii mäletsejaliste kui ka mittemäletsejaliste puhul tuleks söödalisandeid kaitsta lagunemise eest vatsas. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 21 kohaselt asutatud referentlabori esitatud aruande kõnealuste söödas ja vees sisalduvate söödalisandite analüüsimise meetodi kohta.

(6)

Nimetused „kontsentreeritud vedel L-lüsiin (alus)“ ja „kontsentreeritud vedel L-lüsiinmonovesinikkloriid“ tuleks asendada nimetustega „vedel L-lüsiini alus“ ja „vedel L-lüsiinmonovesinikkloriid“, kuna L-lüsiini miinimumsisaldus nendes söödalisandites on vastavalt ainult 50 % ja 22 %.

(7)

5. põhjenduses loetletud Corynebacterium glutamicum spp või Escherichia coli spp’ga kääritamise abil saadud kontsentreeritud vedela L-lüsiini (alus), kontsentreeritud vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuste ainete kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(8)

Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust Corynebacterium glutamicum’iga kääritamise abil saadud kontsentreeritud vedela L-lüsiini (alus), kontsentreeritud vedela L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhta L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaadi lubamise tingimuste muudatusi viivitamatult kohaldada, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa andmine

Lisas nimetatud aineid, mis kuuluvad söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“ ja funktsionaalrühma „aminohapped, nende soolad ja analoogid“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas vastavalt lisas esitatud tingimustele.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

1.   Komisjoni direktiiviga 88/485/EMÜ lubatud, Corynebacterium glutamicum’iga kääritamise abil saadud kontsentreeritud vedelat L-lüsiini (alus), kontsentreeritud vedelat L-lüsiinmonovesinikkloriidi, tehniliselt puhast L-lüsiinmonovesinikkloriidi ja L-lüsiinsulfaati ja neid sisaldavaid eelsegusid võib turule lasta kuni 18. juunini 2020 kooskõlas enne 18. detsembrit 2019 kohaldatavate eeskirjadega ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.

2.   Lõikes 1 osutatud aineid sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 18. detsembrit 2020 kooskõlas enne 18. detsembrit 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud toiduloomadele.

3.   Lõikes 1 osutatud aineid sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 18. detsembrit 2021 kooskõlas enne 18. detsembrit 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud muudele loomadele kui toiduloomad.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Nõukogu 30. juuni 1982. aasta direktiiv 82/471/EMÜ teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta (EÜT L 213, 21.7.1982, lk 8).

(3)  Komisjoni 26. juuli 1988. aasta direktiiv 88/485/EMÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 82/471/EMÜ (teatavate loomasöötades kasutatavate toodete kohta) lisa (EÜT L 239, 30.8.1988, lk 36).

(4)  EFSA Journal 2013;11(10):3365.

(5)  EFSA Journal 2014;12(11):3895.

(6)  EFSA Journal 2015;13(3):4052.

(7)  EFSA Journal 2015;13(7):4156.

(8)  EFSA Journal 2016;14(3):4346.

(9)  EFSA Journal 2016;14(5):4471.

(10)  EFSA Journal 2019;17(1):5532.

(11)  EFSA Journal 2019;17(1):5537.

(12)  EFSA Journal 2019;17(5):5697.


LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

mg söödalisandit kg täissööda kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %

Toitaineliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: aminohapped, nende soolad ja analoogid.

3c320

-

Vedel L-lüsiini alus

Söödalisandi koostis

L-lüsiini vesilahus, mis sisaldab vähemalt 50 % L-lüsiini.

Toimeaine kirjeldus

L-lüsiin, mis on saadud kääritamisel Escherichia coli FERM BP-10941 või

Escherichia coli FERM BP-11355 või

Corynebacterium glutamicum KCCM 11117P või

Corynebacterium glutamicum NRRL B-50547 või

Corynebacterium glutamicum NRRL B-50775 või

Corynebacterium glutamicum KCCM 10227ga.

Keemiline valem: NH2-(CH2)4-CH(NH2)-COOH

CASi number: 56–87-1

Analüüsimeetodid  (1)

Lüsiini sisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes, mis sisaldavad üle 10 % lüsiini:

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-VIS/FLD) – EN ISO 17180

Lüsiini sisalduse määramiseks eelsegudes, segasöödas ja söödamaterjalis:

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-VIS) – komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009 (III lisa F osa)

Lüsiini sisalduse määramiseks vees:

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja optilise määramisega (IEC-VIS/FLD) või

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-VIS)

Kõik liigid

-

-

-

1.

Söödalisandi märgistusel tuleb märkida lüsiinisisaldus.

2.

Vedelat L-lüsiini alust võib turule lasta ja kasutada preparaati sisaldava söödalisandina.

3.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sh respiraatorit, nahakaitsevahendeid ja kaitseprille.

4.

Söödalisandit võib manustada ka joogiveega.

5.

Söödalisandi ja eelsegu etiketil märgitakse: „L-lüsiini lisamisel, eelkõige joogiveele, tuleks võtta arvesse kõikide asendamatute ja tinglikult asendamatute aminohapete olemasolu, et hoida ära tasakaalustamatust.“

18.12.2029

3c321

-

Vedel L-lüsiinmonovesinikkloriid

Söödalisandi koostis

L-lüsiinmonovesinikkloriidi vesilahus, mis sisaldab vähemalt 22 % L-lüsiini ja mille maksimaalne niiskusesisaldus on 66 % (vähemalt 58 % L-lüsiini kuivaines).

Toimeaine kirjeldus

L-lüsiinmonovesinikkloriid, mis on saadud kääritamisel

Escherichia coli FERM BP-10941 või Escherichia coli FERM BP-11355ga.

Keemiline valem: NH2-(CH2)4-CH(NH2)-COOH

CASi number: 657–27-2

Analüüsimeetodid  (1)

L-lüsiinmonovesinikkloriidi sisalduse määramiseks söödalisandis:

Food Chemical Codex’i „L-lysine monohydrochloride monograph“

Lüsiini sisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes, mis sisaldavad üle 10 % lüsiini:

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-VIS/FLD) – EN ISO 17180

Lüsiini sisalduse määramiseks eelsegudes, segasöödas ja söödamaterjalis:

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-VIS) – komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009 (III lisa F osa)

Kõik liigid

-

-

-

1.

Söödalisandi märgistusel tuleb märkida lüsiinisisaldus.

2.

Vedelat L-lüsiinmonovesinikkloriidi võib turule lasta ja kasutada preparaati sisaldava söödalisandina.

3.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sh respiraatorit ja kaitseprille.

4.

Söödalisandi ja eelsegu etiketil märgitakse: „L-lüsiini lisamisel tuleks võtta arvesse kõikide asendamatute ja tinglikult asendamatute aminohapete olemasolu, et hoida ära tasakaalustamatust.“

18.12.2029

3c322

 

Tehniliselt puhas L-lüsiinmonovesinikkloriid

Söödalisandi koostis

L-lüsiinmonovesinikkloriidi pulber, mis sisaldab vähemalt 78 % L-lüsiini ja mille maksimaalne niiskusesisaldus on 1,5 %.

Toimeaine kirjeldus

L-lüsiinmonovesinikkloriid, mis on saadud kääritamisel

Escherichia coli FERM BP-10941 või Escherichia coli FERM BP-11355 või Escherichia coli CGMCC 3705 või Escherichia coli CGMCC 7.57 või Corynebacterium glutamicum NRRL B-50547 või

Corynebacterium glutamicum NRRL B-50775 või

Corynebacterium glutamicum KCCM 11117P või

Corynebacterium glutamicum KCCM 10227ga.

Keemiline valem: NH2-(CH2)4-CH(NH2)-COOH

CASi number: 657–27-2

Analüüsimeetodid  (1)

L-lüsiinmonovesinikkloriidi sisalduse määramiseks söödalisandis:

Food Chemical Codex’i „L-lysine monohydrochloride monograph“

Lüsiini sisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes, mis sisaldavad üle 10 % lüsiini:

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-VIS/FLD) – EN ISO 17180

Lüsiini sisalduse määramiseks eelsegudes, segasöödas ja söödamaterjalis:

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-VIS) – komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009 (III lisa F osa)

Lüsiini sisalduse määramiseks vees:

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja optilise määramisega (IEC-VIS/FLD) või

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-VIS)

Kõik liigid

-

-

-

1.

Söödalisandi märgistusel tuleb märkida lüsiinisisaldus.

2.

Tehniliselt puhast L-lüsiinmonovesinikkloriidi võib turule lasta ja kasutada preparaati sisaldava söödalisandina.

3.

Söödalisandi endotoksiinisisaldus ja võimalik tolmuna õhku eraldumine on sellised, et on tagatud, et ei ületata õhus esinevate endotoksiinide maksimumsisaldust 1600 RÜ/m3  (2).

4.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sh respiraatorit.

5.

Söödalisandit võib manustada ka joogiveega.

6.

Söödalisandi ja eelsegu etiketil märgitakse: „L-lüsiini lisamisel, eelkõige joogiveele, tuleks võtta arvesse kõikide asendamatute ja tinglikult asendamatute aminohapete olemasolu, et hoida ära tasakaalustamatust.“

18.12.2029

3c324

 

L-lüsiinsulfaat

Söödalisandi koostis

Graanulid, mis sisaldavad vähemalt 52 % L-lüsiini ning maksimaalselt 24 % sulfaati.

Toimeaine kirjeldus

L-lüsiinsulfaat, mis on saadud kääritamisel Corynebacterium glutamicum KCCM 10227 või

Corynebacterium glutamicum DSM 24990ga.

Keemiline valem: C12H28N4O4•H2SO4/[NH2-(CH2)4-CH(NH2)-COOH]2SO4

CASi number: 60343-69–3

Analüüsimeetodid (1)

Lüsiini sisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes, mis sisaldavad üle 10 % lüsiini:

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-VIS/FLD) – EN ISO 17180

Sulfaadi määramiseks söödalisandis:

Euroopa farmakopöa monograafia 20301

Lüsiini sisalduse määramiseks eelsegudes, segasöödas ja söödamaterjalis:

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-UV) – komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009

Kõik liigid

-

-

10 000

1.

Söödalisandi märgistusel tuleb märkida lüsiinisisaldus.

2.

L-lüsiinsulfaati võib turule lasta ja kasutada preparaati sisaldava söödalisandina.

3.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit.

4.

Söödalisandi ja eelsegu etiketil märgitakse: „L-lüsiini lisamisel tuleks võtta arvesse kõikide asendamatute ja tinglikult asendamatute aminohapete olemasolu, et hoida ära tasakaalustamatust.“

18.12.2029


(1)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports

(2)  Kokkupuute määr on söödalisandi endotoksiinisisaldusest ja võimalikust tolmuna õhku eraldumisest lähtuvalt arvutatud vastavalt Euroopa Toiduohutusameti kasutatavale meetodile (EFSA Journal 2018; 16(10): 5458); analüüsimeetod: Euroopa farmakopöa 2.6.14 (bakteriaalsed endotoksiinid).


28.11.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/12


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1965,

26. november 2019,

milles käsitletakse loa andmist naatriummolübdaatdihüdraadi kasutamiseks lammaste söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eelkõige selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikli 10 lõikega 2 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)

Direktiivi 70/524/EMÜ alusel on antud tähtajatu luba naatriummolübdaatdihüdraadi kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti see aine seejärel olemasoleva tootena söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 on esitatud taotlus naatriummolübdaatdihüdraadi uuesti hindamiseks lammaste söödalisandina.

(4)

Taotleja taotles naatriummolübdaatdihüdraadi liigitamist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“. Taotlusele on lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 23. jaanuari 2019. aasta arvamuses (3) järeldusele, et kavandatud tingimuste juures ei avalda naatriummolübdaatdihüdraat kahjulikku mõju loomade tervisele, tarbijate ohutusele ega keskkonnale. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et kõnealust söödalisandit käsitatakse nahka ja silmi ärritava ainena. Seetõttu leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis võimaldavad ennetada kahjulikku mõju inimeste tervisele, eelkõige söödalisandi kasutajate puhul. Lisaks jõudis toiduohutusamet järeldusele, et lambasöödale naatriummolübdaatdihüdraadiga molübdeeni lisamine on tõhus piisava tasakaalu tagamiseks vasega, kui vase ja molübdeeni suhe söödas on vahemikus 3–10. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 21 kohaselt asutatud referentlabori esitatud aruanded söödas sisalduvate söödalisandite analüüsimise meetodi kohta.

(6)

Naatriummolübdaatdihüdraadi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud.

(7)

Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust aine naatriummolübdaatdihüdraadi lubamise tingimuste muudatusi viivitamatult kohaldada, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa andmine

Lisas nimetatud ainet, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“ ja funktsionaalrühma „mikroelementide ühendid“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas vastavalt lisas esitatud tingimustele.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

1.   Naatriummolübdaatdihüdraati ja seda ainet sisaldavaid eelsegusid, mis on toodetud ja märgistatud enne 18. juunit 2020 kooskõlas enne 18. detsembrit 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.

2.   Naatriummolübdaatdihüdraati sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 18. detsembrit 2020 kooskõlas enne 18. detsembrit 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud toiduloomadele.

3.   Naatriummolübdaatdihüdraati sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 18. detsembrit 2021 kooskõlas enne 18. detsembrit 2019 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud muudele loomadele kui toiduloomad.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. novembrit 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiiv 70/524/EMÜ söödalisandite kohta (EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1).

(3)  EFSA Journal 2019;17(2):5606.


LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Elemendi (Mo) sisaldus (mg/kg) täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

Kategooria: toitainelised lisandid. Funktsionaalrühm: mikroelementide ühendid.

3b701

Naatriummolübdaatdihüdraat

Söödalisandi koostis

Naatriummolübdaatdihüdraat pulbrina, mille molübdeenisisaldus on vähemalt 37 %.

Toimeaine kirjeldus

Keemiline valem: Na2MoO4. 2H2O

CASi number: 10102-40–6

Analüüsimeetodid  (1)

Molübdeeni üldsisalduse määramine söödalisandis, eelsegudes, söödamaterjalis ja segasöödas:

EN 15510: induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES)

Naatriumi üldsisalduse määramine söödalisandis:

EN 15510: induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) või

EN ISO 6869: aatomabsorptsioonspektromeetria (AAS)

Lambad

2,5 (üldsisaldus)

1.

Söödalisand lisatakse söödale eelseguna.

2.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad asjakohased korralduslikud meetmed, millega vähendatakse nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui kõnealuseid ohte ei ole sellise korra ja selliste meetmetega võimalik vähendada vastuvõetava tasemeni, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel sobivaid isikukaitsevahendeid.

3.

Söödalisandi ja eelsegude märgistusel esitatakse järgmine teave:

„Molübdeeni lisamisega lambasöödale saavutatakse söödas Cu: Mo suhe vahemikus 3–10, et tagada piisav tasakaal vasega“.

18.12.2029


(1)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/eurl/feed-additives/evaluation-reports


28.11.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/15


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1966,

27. november 2019,

millega muudetakse ja parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) II, III ja V lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1 ja artikli 15 lõike 2 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 (2) on sätestatud kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete (edaspidi „CMR-ained“) ühtlustatud klassifikatsioon, mis põhineb Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee teaduslikul hinnangul. Aine klassifitseeritakse 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks sõltuvalt selle kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste omaduste tõendusmaterjali raskusastmest.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 artiklis 15 on sätestatud, et kosmeetikatoodetes on keelatud kasutada aineid, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa (CMR-ained) alusel klassifitseeritud 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks. CMR-ainet võib kosmeetikatoodetes siiski kasutada, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teises lauses või artikli 15 lõike 2 teises lõigus sätestatud tingimused.

(3)

Selleks et ühtselt rakendada CMR-ainete keelustamist siseturul, et tagada õiguskindlus, eriti ettevõtjate ja riiklike pädevate asutuste jaoks, ja inimtervise kaitse kõrge tase, tuleks kõik CMR-ained lisada määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa keelatud ainete loetellu ja, kui see on asjakohane, jätta need välja kõnealuse määruse III lisa ja V lisa piiranguga ainete või lubatud ainete loetelust. Kui määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teise lause või artikli 15 lõike 2 teise lõigu tingimused on täidetud, tuleks kõnealuse määruse III ja V lisa piiranguga ainete või lubatud ainete loetelu vastavalt muuta.

(4)

Komisjoni määrus (EL) 2019/831 (3) oli kavandatud hõlmama kõiki aineid, mis on vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 klassifitseeritud CMR-aineks 1. detsembri 2018. aasta seisuga, kui hakati kohaldama komisjoni määrust (EL) 2017/776 (4). Käesolev määrus hõlmab aineid, mis on klassifitseeritud CMR-aineteks vastavalt komisjoni määrusele (EL) 2018/1480, (5) mida hakatakse kohaldama alates 1. maist 2020.

(5)

Seoses 2. kategooria CMR-aineks klassifitseeritud aine 2-hüdroksübensoehappega, mille kosmeetikatoodete koostisainete rahvusvahelise nomenklatuuri (edaspidi „INCI“) nimetus on salitsüülhape, on esitatud taotlus määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teise lause kohaldamiseks ning on kindlaks tehtud, et kõnealuses sättes ette nähtud tingimus on täidetud.

(6)

Salitsüülhape ja selle soolad on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa kandes 3 kosmeetikatoodetes lubatud säilitusainena, kui selle kontsentratsioon on kuni 0,5 % (happena).

(7)

Samuti on salitsüülhape loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kandes 98 piiranguga ainena, mille kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui seda kasutatakse säilitusainena mahapestavates juuksehooldustoodetes kontsentratsioonis kuni 3,0 % ja muudes toodetes kontsentratsioonis kuni 2,0 %.

(8)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teise lausega võib 2. kategooria CMR-aineks klassifitseeritud ainet kasutada kosmeetikatoodetes, kui tarbijaohutuse komitee on ainet hinnanud ning leidnud, et selle kasutamine nendes toodetes on ohutu.

(9)

21. detsembril 2018 avaldas tarbijaohutuse komitee salitsüülhappe kohta teadusliku arvamuse (6) (edaspidi „tarbijaohutuse komitee arvamus“), milles jõuti järeldusele, et olemasolevate andmete põhjal on aine kasutamine säilitusainena kosmeetikatoodetes kontsentratsioonis kuni 0,5 % (happena) tarbijatele ohutu, võttes arvesse olemasolevaid piiranguid. Tarbijaohutuse komitee arvamust ei kohaldata suuhooldustoodete ega pihustatavate toodete suhtes, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude tarbija kopsudega.

(10)

Tarbijaohutuse komitee järeldas samuti, et salitsüülhape on ohutu, kui seda kasutatakse muul eesmärgil kui säilitusainena mahapestavates juuksehooldustoodetes kontsentratsioonis kuni 3,0 % ning muudes toodetes, välja arvatud kehapiimas, lauvärvis, ripsmetušis, silmapliiatsis, huulepulgas ja rulldeodorandis, kuni 2,0 %, võttes arvesse olemasolevaid piiranguid. Tarbijaohutuse komitee arvamust ei kohaldata suuhooldustoodete ega pihustatavate toodete suhtes, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude tarbija kopsudega.

(11)

Lõpuks järeldas tarbijaohutuse komitee, et salitsüülhape on silmi ärritav ja võib põhjustada raskeid silmakahjustusi, ning juhtis tähelepanu sellele, et käimas on erikatsed salitsüülhappe võimalike endokriinseid häireid põhjustavate omaduste hindamiseks ning olenevalt nende katsete tulemustest võib kosmeetikatoodete puhul osutuda vajalikuks võtta arvesse salitsüülhappe võimalikke endokriinseid omadusi.

(12)

Arvestades salitsüülhappe klassifitseerimist 2. kategooria CMR-aineks ja rasket silmakahjustust põhjustada võivaks silmi ärritavaks aineks ning tarbijaohutuse komitee arvamust, tuleks ainet lubada kasutada kosmeetikatoodetes, välja arvatud suuhooldustoodetes ning kasutusviisidel, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude lõppkasutaja kopsudega, säilitusainena kontsentratsioonis kuni 0,5 % (happena), võttes arvesse olemasolevaid piiranguid. Pidades silmas kasutamist muul otstarbel kui säilitusainena, tuleks lubada seda kasutada ka mahapestavates juuksehooldustoodetes kontsentratsioonis kuni 3,0 % ja muudes toodetes, välja arvatud kehapiimas, lauvärvis, ripsmetušis, silmapliiatsis, huulepulgas ja rulldeodorandis, kontsentratsioonis kuni 2,0 %. Mingil juhul ei tohiks seda lubada niisuguste kasutusviiside korral, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude lõppkasutaja kopsudega. Võttes arvesse tarbijaohutuse komitee järeldust, et salitsüülhape on silmi ärritav, tuleks muuta praegust piirangut ja tingimust, mille kohaselt ei tohi ainet kasutada alla 3-aastastele lastele ette nähtud toodetes, välja arvatud šampoonides, nii, et need hõlmaksid kõiki alla 3-aastastele lastele ette nähtud tooteid. Määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisas kehtestatud piiranguid ja kõnealuse määruse V lisas kehtestatud tingimusi tuleks vastavalt kohandada.

(13)

Teiste määruse (EL) 2018/1480 alusel määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohasteks CMR-aineteks klassifitseeritud ainete kohta peale salitsüülhappe ei ole esitatud taotlust neid kosmeetikatoodetes erandkorras kasutada. Ükski neist ainetest ei ole määruse (EÜ) nr 1223/2009 III või V lisa kohaselt lubatud, ei piiranguga ega ilma selleta. Neli neist ainetest on praegu loetletud kõnealuse määruse II lisas. Ained, mis ei ole veel loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisas, tuleks lisada kõnealuse lisa loetellu ainetest, mille kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud.

(14)

Aine 8-hüdroksükinoliin (kinoliin-8-ool), mille INCI nimetus on oksükinoliin, on määruse (EL) 2017/776 alusel klassifitseeritud 1B kategooria CMR-aineks, kuid selle sulfaatne vorm ehk aine bis(8-hüdroksükinoliin)sulfaat, mille INCI nimetus on oksükinoliinsulfaat, ei ole CMR-aineks klassifitseeritud. Hetkel, mil oksükinoliini klassifikatsioon CMR-ainena kehtima hakkas, olid mõlemad ained loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa kandes 395 ning nende kasutamine kosmeetikatoodetes oli keelatud, välja arvatud kõnealuse määruse III lisa kandes 51 kehtestatud tingimustel. Kuna oksükinoliin oli klassifitseeritud CMR-aineks, oleks tulnud see määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kandest 51 välja jätta. Määrusega (EL) 2019/831 kustutati kanne 51 ekslikult täiesti, kaasa arvatud viide sellele kandele määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa kandes 395. Selleks, et õigesti kajastada oksükinoliini kosmeetikatoodetes kasutamise keeldu selle CMR-aineks klassifitseerimise tõttu, tuleks määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisasse uuesti lisada kanne 51 oksükinoliinsulfaadi kohta ja kõnealuse määruse II lisa kannet 395 vastavalt kohandada.

(15)

Aine metüül-fenüleendiamiin, mille INCI nimetus on diaminotolueen, on lisatud määruse (EL) 2019/831 alusel määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisas esitatud keelatud ainete loetellu. Siiski ei vasta see kanne konkreetsele ainele, vaid ainerühmale, kuhu kuuluvatest ainetest on määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel CMR-aineteks klassifitseeritud ainult 4-metüül-m-fenüleendiamiin ja 2-metüül-m-fenüleendiamiin, nende ainete segu ja reaktsioonimass. Nimetatud CMR-ainetest on 4-metüül-m-fenüleendiamiin, 2-metüül-m-fenüleendiamiin ja nende ainete segu on juba loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa kannetes 364, 413 ja 1144, samas kui 4-metüül-m-fenüleendiamiini ja 2-metüül-m-fenüleendiamiini reaktsioonimass ei ole veel kosmeetikatoodetes kasutamiseks keelatud. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa kannet 1507 parandada nii, et see hõlmaks ainult seda ainet. Kuna CMR-ained 4-metüül-m-fenüleendiamiin ja 2-metüül-m-fenüleendiamiin ning nende ainete segu ja reaktsioonimass kuuluvad ka suuremasse määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kandes 9 loetletud piiratud kasutusega ainete rühma, oleks tulnud II lisa vastavad kanded, kaasa arvatud muudetud kanne 1507, kandest 9 välja jätta. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kannet 9 vastavalt muuta.

(16)

Peale selle on 19 ainet või ainerühma, mis on komisjoni määruse (EL) 2016/1179 (7) (kohaldamise alguskuupäev 1. märts 2018) kohaselt klassifitseeritud CMR-aineteks, jäänud eksituse tõttu määrusega (EL) 2019/831 hõlmamata hoolimata asjaolust, et ei ole esitatud taotlusi kasutada neid aineid või ainerühmi erandkorras kosmeetikatoodetes. Ükski neist ainetest või ainerühmadest ei ole määruse (EÜ) nr 1223/2009 III või V lisa kohaselt lubatud, ei piiranguga ega ilma selleta. Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisas on loetlemata 18 ainet või ainerühma ja seetõttu tuleks need lisada II lisa kosmeetikatoodetes keelatud ainete loetellu. Üks neist ainetest, st dinaatriumoktaboraat, veevaba, kuulub ainete rühma, mis on juba loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa kandes 1396 ning tuleks sellesse kandesse lisada. Seepärast tuleks kannet 1396 vastavalt kohandada.

(17)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1223/2009 vastavalt muuta ja parandada.

(18)

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 muudatused põhinevad asjaolul, et asjaomased ained on määrusega (EL) 2018/1480 klassifitseeritud CMR-aineteks ning neid muudatusi tuleks kohaldada samast kuupäevast alates kui kõnealuseid klassifikatsioone.

(19)

Selleks, et vältida ebajärjekindlust ja ettevõtjaid mõjutavat õiguslikku ebakindlust, tuleks aine oksükinoliinsulfaadiga seoses määruses (EL) 2019/831 tehtud vea parandust kohaldada tagasiulatuvalt alates kõnealuse määruse jõustumise kuupäevast.

(20)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikavahendite komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II, III ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II ja III lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1 kohaldatakse alates 1. maist 2020.

II lisa punkti 1 alapunkti a ja punkti 2 alapunkti b kohaldatakse alates 11. juunist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. november 2019

Komisjoni nimel

President

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 342, 22.12.2009, lk 59.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(3)  Komisjoni 22. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/831, millega muudetakse kosmeetikatooteid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 II, III ja V lisa (ELT L 137, 23.5.2019, lk 29).

(4)  Komisjoni 4. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/776, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 116, 5.5.2017, lk 1).

(5)  Komisjoni 4. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1480, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, ning parandatakse komisjoni määrust (EL) 2017/776 (ELT L 251, 5.10.2018, lk 1).

(6)  SCCS/1601/18, http://ec.europa.eu/health/sites/health/files/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_223.pdf

(7)  Komisjoni 19. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1179, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 195, 20.7.2016, lk 11).


I LISA

1)   

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa muudetakse järgmiselt.

lisatakse järgmised kanded:

Viitenumber

Aine määratlus

Keemiline nimetus/INN

CASi number

EÜ number

a

b

c

d

„1612

Fosmeet (ISO); S-[(1,3-diokso-1,3-dihüdro-2H- isoindool-2-üül)metüül]-O,O-dimetüülfosforoditioaat;

O,O-dimetüül-S-ftaalimidometüülfosforoditioaat

732-11-6

211-987-4

1613

Kaaliumpermanganaat

7722-64-7

231-760-3

1614

2-bensüül-2-dimetüülamino-4′-morfolinobutürofenoon

119313-12-1

404-360-3

1615

Kvisalofop-p-tefurüül (ISO);

(+/–) tetrahüdrofurfurüül-(R)-2-[4-(6-klorokinoksaliin-2-

üüloksü)fenüüloksü]propionaat

200509-41-7

414-200-4

1616

Propikonasool (ISO); (2RS,4RS;2RS,4SR)-1-{[2-(2,4-diklorofenüül)-4-propüül-1,3- dioksolaan-2-üül]metüül}-1H-1,2,4-triasool

60207-90-1

262-104-4

1617

Pinoksadeen (ISO); 8-(2,6-dietüül-4-metüülfenüül)-7-okso-1,2,4,5-tetrahüdro-7H-pürasolo-[1,2-d][1,4,5]oksadiasepiin-9-üül-2,2-dimetüülpropanoaat

243973-20-8

635-361-9

1618

Tetrametriin (ISO);

(1,3-diokso-1,3,4,5,6,7-heksahüdro-2H-isoindool-2-üül)metüül-2,2-dimetüül-3-(2-metüülprop-1-een-1-üül)tsüklopropaankarboksülaat

7696-12-0

231-711-6

1619

(1,3,4,5,6,7-heksahüdro-1,3-diokso-2H-isoindool-2-üül)metüül-(1R-trans)-2,2-dimetüül-3-(2-metüülprop-1-enüül)tsüklopropaankarboksülaat

1166-46-7

214-619-0

1620

Spirodiklofeen (ISO);

3-(2,4-diklorofenüül)-2-okso-1-oksaspiro[4.5]dets-3-een-4-üül-2,2-dimetüülbutanoaat

148477-71-8

604-636-5

1621

Reaktsioonisegu 1-[2-(2-aminobutoksü)etoksü]but-2-üülamiinist ja 1-({[2-(2-aminobutoksü)etoksü]metüül}propoksü)but-2-üülamiinist

897393-42-9

447-920-2

1622

1-vinülimidasool

1072-63-5

214-012-0

1623

Amisulbroom (ISO); 3-(3-bromo-6-fluoro-2-metüülindool-1-üülsulfonüül)-N,N-dimetüül-1H-1,2,4-triasool-1-sulfoonamiid

348635-87-0

672-776-4“

2)   

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa muudetakse järgmiselt:

kanne 98 asendatakse järgmisega:

„98

Bensoehape, 2-hüdroksü- (*)

salitsüülhape

69-72-7

200-712-3

a) Mahapestavad juuksehooldustooted

b) Muud tooted, v.a kehapiim, lauvärv, ripsmetušš, silmapliiats, huulepulk, rulldeodorant

a) 3,0 %

b) 2,0 %

Mitte kasutada alla 3-aastastele lastele ette nähtud valmististes.

Mitte kasutada viisil, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude lõppkasutaja kopsudega.

Mitte kasutada suuhooldustoodetes.

Muudel eesmärkidel kui mikroorganismide arengu pidurdamiseks toodetes. Eesmärk peab olema tooteesituse põhjal selge.

Mitte kasutada alla 3-aastastel lastel (**)

3)   

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa muudetakse järgmiselt:

kanne 3 asendatakse järgmisega:

Viitenumber

Aine määratlus

Tingimused

Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus

Keemiline nimetus/INN

Koostisainete ühtses nimestikus kasutatav nimetus

CASi number

EÜ number

Toote liik, kehaosa

Maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes

Muud

 

a

b

c

d

e

f

g

h

i

„3

Salitsüülhape (*) ja selle soolad

Salicylic acid

Calcium salicylate, magnesium salicylate, MEA- salicylate, sodium salicylate, potassium salicylate, TEA- salicylate

69-72-7

824-35-1, 18917-89-0, 59866-70-5, 54-21-7, 578-36-9, 2174-16-5

200-712-3

212-525-4, 242-669-3, 261-963-2, 200-198-0, 209-421-6, 218-531-3

 

0,5 % (happena)

0,5 % (happena)

Mitte kasutada alla 3-aastastele lastele ettenähtud toodetes.

Mitte kasutada suuhooldustoodetes.

Mitte kasutada viisil, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude lõppkasutaja kopsudega.

Mitte kasutada alla 3-aastastele lastele ettenähtud toodetes, v.a šampoonid.

Mitte kasutada alla 3-aastastel lastel (**)

Mitte kasutada alla 3-aastastel lastel (***)


(1)  Kasutamiseks säilitusainena, vt V lisa nr 3.

(2)  Üksnes toodetes, mida võidakse kasutada alla 3-aastastel lastel.“

(3)  Kasutamiseks muu kui säilitusainena, vt III lisa nr 98.

(4)  Üksnes toodetes, mida võidakse kasutada alla 3-aastastel lastel.

(5)  Üksnes toodetes, mida võidakse kasutada alla 3-aastastel lastel ja mis jäävad nahaga kokkupuutesse pikaks ajaks.“


II LISA

1)   

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

kanne 395 asendatakse järgmisega:

Viitenumber

Aine määratlus

Keemiline nimetus/INN

CASi number

EÜ number

„395

Hüdroksü-8-kinoliin ja selle sulfaat (bis(8-hüdroksükinoliin)sulfaat), v.a III lisa kandes 51 esitatud sulfaadi kasutusviisid

148-24-3

134-31-6

205-711-1

205-137-1“

b)

kanne 1396 asendatakse järgmisega:

Viitenumber

Aine määratlus

Keemiline nimetus/INN

CASi number

EÜ number

a

b

c

d

„1396

Boraadid, tetraboraadid, oktaboraadid ning boorhappe soolad ja estrid, sealhulgas:

dinaatriumoktaboraat, veevaba [1];

dinaatriumoktaboraattetrahüdraat [2];

2-aminoetanooli ja boorhappe monoester [3];

2-hüdroksüpropüülammooniumdivesinikortoboraat [4];

kaaliumboraat, boorhappe kaaliumsool [5];

trioktüüldodetsüülboraat [6];

tsinkboraat [7];

naatriumboraat, veevaba dinaatriumtetraboraat; boorhappe naatriumsool [8];

tetraboordinaatriumheptaoksiidi hüdraat [9];

ortoboorhappe naatriumsool [10];

dinaatriumtetraboraatdekahüdraat; booraksdekahüdraat [11];

dinaatriumtetraboraatpentahüdraat; boorakspentahüdraat [12]

12008-41-2 [1]

12280-03-4 [2]

10377-81-8 [3]

68003-13-4 [4]

12712-38-8 [5]

– [6]

1332-07-6 [7]

1330-43-4 [8]

12267-73-1 [9]

13840-56-7 [10]

1303-96-4 [11]

12179-04-3 [12]

234-541-0 [1]

234-541-0 [2]

233-829-3 [3]

268-109-8 [4]

603-184-6 [5]

– [6]

215-566-6 [7]

215-540-4 [8]

235-541-3 [9]

237-560-2 [10]

215-540-4 [11]

215-540-4 [12]“

c)

kanne 1507 asendatakse järgmisega:

Viitenumber

Aine määratlus

Keemiline nimetus/INN

CASi number

EÜ number

„1507

Diaminotolueen, metüülfenüleendiamiin, tehniline toode – reaktsioonimass: [4-metüül-m-fenüleendiamiin ja 2-metüül-m-fenüleendiamiin]

–“

d)

lisatakse järgmised kanded:

Viitenumber

Aine määratlus

Keemiline nimetus/INN

CASi number

EÜ number

a

b

c

d

„1624

Pirimikarb (ISO); 2-(dimetüülamino)-5,6-dimetüülpürimidiin-4-üüldimetüülkarbamaat

23103-98-2

245-430-1

1625

1,2-dikloropropaan; propüleendikloriid

78-87-5

201-152-2

1626

Hargahelaga dodetsüülfenool [1];

hargahelaga 2-dodetsüülfenool [2];

hargahelaga 3-dodetsüülfenool [3];

hargahelaga 4-dodetsüülfenool [4];

(tetrapropenüül)fenooli derivaadid [5]

121158-58-5 [1]

1801269-80-6 [2]

1801269-77-1 [3]

210555-94-5 [4]

74499-35-7 [5]

310-154-3 [1]

— [2]

— [3]

640-104-9 [4]

616-100-8 [5]

1627

Kumatetralüül (ISO); 4-hüdroksü-3-(1,2,3,4-tetrahüdro-1-naftüül)kumariin

5836-29-3

227-424-0

1628

Difenaakum (ISO); 3-(3-bifenüül-4-üül-1,2,3,4-tetrahüdro-1-naftüül)4-hüdroksükumariin

56073-07-5

259-978-4

1629

Brodifaakum (ISO); 4-hüdroksü-3-(3-(4′-bromo-4-bifenülüül)-1,2,3,4-tetrahüdro-1-naftüül)kumariin

56073-10-0

259-980-5

1630

Flokumafeen (ISO); järgmiste ainete reaktsioonimass: cis-4-hüdroksü-3-(1,2,3,4-tetrahüdro-3-(4-(4-trifluorometüülbensüüloksü)fenüül)-1-naftüül)kumariin ja trans-4-hüdroksü-3-(1,2,3,4-tetrahüdro-3-(4-(4-trifluorometüülbensüüloksü)fenüül)-1-naftüül)kumariin

90035-08-8

421-960-0

1631

Atsetokloor (ISO); 2-kloro-N-(etoksümetüül)-N-(2-etüül-6-metüülfenüül)atseetamiid

34256-82-1

251-899-3

1632

e-klaasmikrokiud, esindava koostisega

-

-

1633

klaasmikrokiud, esindava koostisega

-

-

1634

Bromadioloon (ISO); 3-[3-(4’-bromobifenüül4-üül)-3-hüdroksü-1-fenüülpropüül]-4-hüdroksü-2H-kromeen-2-oon

28772-56-7

249-205-9

1635

Difetialoon (ISO); 3-[3-(4′-bromobifenüül-4-üül)-1,2,3,4-tetrahüdronaftaleen-1-üül]-4-hüdroksü-2H-1-bensotiopüraan-2-oon

104653-34-1

600-594-7

1636

Perfluorononaan-1-hape [1]

ning selle naatrium- [2]

ja ammooniumsoolad [3]

375-95-1 [1]

21049-39-8 [2]

4149-60-4 [3]

206-801-3 [1]

- [2]

- [3]

1637

Ditsükloheksüülftalaat

84-61-7

201-545-9

1638

3,7-dimetüülokta-2,6-dieennitriil

5146-66-7

225-918-0

1639

Bupirimaat (ISO); 5-butüül-2-etüülamino-6-metüülpürimidiin-4-üül-dimetüülsulfamaat

41483-43-6

255-391-2

1640

Triflumisool (ISO); (1E)-N-[4-kloro-2-(trifluorometüül)fenüül]-1- (1H-imidasool-1-üül)-2- propoksüetaanimiin

68694-11-1

604-708-8

1641

tert-butüülvesinikperoksiid

75-91-2

200-915-7“

2)   

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa muudetakse järgmiselt:

a)

kanne 9 asendatakse järgmisega:

Viitenumber

 

Aine määratlus

Piirangud

Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus

Keemiline nimetus/

INN

Koostisainete ühtses nimestikus kasutatav nimetus

CASi number

EÜ number

Toote liik, kehaosa

Maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes

Muud

 

a

b

c

d

e

f

g

h

i

„9

Metüülfenüleendiamiinid, nende N-asendusderivaadid ja nende soolad (1), välja arvatud ained, mis on loetletud viitenumbrite 9a ja 9b all käesolevas lisas, ja ained, mis on loetletud viitenumbrite 364, 413, 1144, 1310, 1313 ja 1507 all II lisas

 

 

 

Juuksevärvaine oksüdeerivates juuksevärvides

 

a) Üldiseks kasutamiseks

b) Kutsealaseks kasutamiseks

Nii a kui ka b puhul: pärast oksüdeerivates tingimustes segamist ei tohi suurim juustele kantav kontsentratsioon ületada 5 % (vaba alusena arvutatult)

a) Trükkida märgistusele:

seguvahekord;

tekst: „

Image 1Lugege juhend läbi ja järgige seda.

Toode ei ole ette nähtud kasutamiseks alla 16-aastastel lastel.

„Musta hennaga“ tehtud ajutised tätoveeringud võivad suurendada allergia tekkimise ohtu.

Ärge värvige juukseid, kui: – teie näol on lööve või teie peanahk on tundlik, ärritatud või kahjustatud; – teil on kunagi pärast juuste värvimist esinenud mingeid reaktsioone; – kui teil on varem „musta hennaga“ tehtud ajutise tätoveeringu järgselt esinenud mingeid reaktsioone.

Sisaldab fenüleendiamiine (tolueendiamiine).

Mitte kasutada ripsmete või kulmude värvimiseks.“

b) Trükkida märgistusele:

seguvahekord;

tekst: „Üksnes kutsealaseks kasutamiseks. Juuksevärvid võivad põhjustada tõsiseid allergilisi reaktsioone.

Lugege juhend läbi ja järgige seda.

Toode ei ole ette nähtud kasutamiseks alla 16-aastastel lastel.

„Musta hennaga“ tehtud ajutised tätoveeringud võivad suurendada allergia tekkimise ohtu.

Ärge värvige juukseid, kui: – teie näol on lööve või teie peanahk on tundlik, ärritatud või kahjustatud;

 

– kui teil on kunagi pärast juuste värvimist esinenud mingeid reaktsioone;

 

– kui teil on varem „musta hennaga“ tehtud ajutise tätoveeringu järgselt esinenud mingeid reaktsioone.

Sisaldab fenüleendiamiine (tolueendiamiine).

Kasutage kaitsekindaid.“

b)

lisatakse järgmine kanne:

Viitenumber

Aine määratlus

Piirangud

Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus

Keemiline nimetus/INN

Koostisainete ühtses nimestikus kasutatav nimetus

CASi number

EÜ number

Toote liik, kehaosa

Maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes

Muud

a

b

c

d

e

f

g

h

i

„51

Bis(8-hüdroksükinoliin)sulfaat

Oxyquinoline sulphate

134-31-6

205-137-1

Vesinikperoksiidi stabilisaator mahapestavates juuksehooldustoodetes

Vesinikperoksiidi stabilisaator pealejäetavates juuksehooldustoodetes

(0,3 % alusena)

(0,03 % alusena)“

 

 


OTSUSED

28.11.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/27


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1967,

25. november 2019,

millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Itaalia valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)

Seoses Vito SANTARSIERO ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmine isik:

Vito BARDI, Presidente della Regione Basilicata.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 25. november 2019

Nõukogu nimel

Eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  Nõukogu 26. jaanuari 2015. aasta otsus (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 20, 27.1.2015, lk 42).

(2)  Nõukogu 5. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/190 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 31, 7.2.2015, lk 25).

(3)  Nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsus (EL) 2015/994, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 159, 25.6.2015, lk 70).


28.11.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/28


KOMISJONI OTSUS (EL) 2019/1968,

2. august 2019,

meetme SA.21445 – C42/2006 kohta, mida Itaalia Vabariik rakendas Poste Italianele Itaalia riigikassas hoiustatud arvelduskontode rahalistelt vahenditelt intresside maksmiseks

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 5649 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1.   Menetlus

(1)

30. detsembri 2005. aasta kirjaga esitas Associazione Bancaria Italiana (edaspidi „ABI“ või „kaebuse esitaja“) komisjonile kaebuse mitme meetme kohta, mis toetavad aktsiaseltsi Poste Italiane SpA (edaspidi „Poste Italiane“ või „PI“) pangandustegevust. Nimelt teatati komisjonile, et Itaalia Vabariigi (edaspidi „Itaalia“) ja PI vahelise lepingu alusel maksab Itaalia PI postipangakontodele kogunenud ja Itaalia riigikassas (edaspidi „riigikassa“) hoiustatud rahalistelt vahenditelt intressi ligikaudse määraga 4 %, samas kui PI maksab postipangakontodelt intressi ligikaudse määraga 1 % (edaspidi „meede“). Hoiuseintressimäära (st PI poolt postipangakontode omanikele makstava intressi määra) ja laenuintressimäära (st. PI poolt riigikassalt seal hoiustatud rahalistelt vahenditelt saadava intressi määra) vahe on suurem kui vastav vahe turul, mistõttu kaebuse esitaja arvates on tegemist riigiabiga.

(2)

7. veebruari 2006. aasta kirjas esitas komisjon Itaaliale postipangakontodelt makstava intressiga seoses rea küsimusi. Itaalia vastas neile küsimustele 21. aprilli 2006. aasta kirjaga. Kohtumine Itaalia ja PI esindajatega toimus 30. märtsil 2006.

(3)

26. septembri 2006. aasta kirjas teavitas komisjon Itaaliat oma otsusest algatada kõnealuse meetme suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3 ette nähtud menetlus. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada meetme kohta oma märkused (2).

(4)

16. juuli 2008. aasta otsuses (3) (edaspidi „2008. aasta otsus“) jõudis komisjon järeldusele, et Itaalia makstud intress on siseturuga kokkusobimatu riigiabi, ja kohustas selle viivitamata tagasi nõudma.

(5)

4. detsembril 2008 esitas PI Üldkohtule hagi 2008. aasta otsuse tühistamiseks.

(6)

Üldkohus tühistas 2008. aasta otsuse oma 13. septembri 2013. aasta otsusega kohtuasjas T-525/08 (edaspidi „2013. aasta lahend“) (4).

(7)

30. oktoobril 2014 avaldati komisjoni veebisaidil pakkumiskutse aruande koostamiseks, (5) milles analüüsitakse ja võrreldakse PI postipangakontode pakkumise kaudu kogutud rahaliste vahendite võimaliku investeerimise tulusust aastatel 2005–2007.

(8)

19. detsembril 2014 sõlmiti leping Perugia Ülikooliga. Aruanne valmis 2015. aasta novembris.

2.   Meetme ja abisaaja üksikasjalik kirjeldus

2.1.   Poste Italiane

(9)

PI on Itaalias universaalse postiteenuse pakkuja, kes osutab üldist majandushuvi pakkuvat teenust, st täidab universaalse postiteenuse (6) osutamise kohustust vastavalt teisele postidirektiivile (7) ja universaalset postiteenust käsitlevatele õigusaktidele. Praegusel ajal ei hõlma PI-le usaldatud üldist majandushuvi pakkuv teenus finantsteenuseid.

(10)

Põhiliste postiteenuste kõrval pakub PI integreeritud tooteid ning side-, logistika- ja finantsteenuseid kogu Itaalias.

(11)

PI pangandustegevus toimub PI täielikult integreeritud üksuse BancoPosta kaudu.

(12)

Aastatel 2005–2007 oli PI enamusaktsionäriks 65 %-lise osalusega Itaalia riik ja 35 %-lise osalusega vähemusaktsionäriks oli Cassa Depositi e Prestiti (edaspidi „CDP“). CDP oli riigiasutus 2003. aasta lõpuni, mil ta muudeti aktsiaseltsiks. Alates 2003. aastast on CDP olnud Itaalia riigi kontrolli all, kuigi 30 % tema aktsiakapitalist on võõrandatud 65-le pangandussihtasutusele (8). Ka PI oli meetme rakendamise ajal Itaalia riigi kontrolli all.

2.2.   Meede

(13)

Hinnatav meede hõlmab Poste Italiane postipangakontodele kogunenud ja riigikassas hoiustatud rahalistelt vahenditelt aastatel 2005–2007 makstud intressi.

(14)

Kohustus hoiustada rahalised vahendid riigikassas (edaspidi „hoiustamiskohustus“) (9) sätestati 23. detsembri 2005. aasta seaduses nr 266 (edaspidi „2005. aasta seadus“) (10) ning intressi maksti Itaalia ja PI vahelise lepingu alusel, mis võeti vastu 23. veebruaril 2006 (edaspidi „leping“).

(15)

Pärast 5. detsembri 2003. aasta seadusandliku korralduse (11) jõustumist võib PI ja riigikassa suhteid kirjeldada järgmise joonisega:

Image 2

(16)

2005. aasta seadusega nähti ette, et riigikassas hoiustatud rahalistelt vahenditelt PI-le makstav intress tuleb Itaalia ja PI vahel kindlaks määrata vastavalt turuparameetritele.

(17)

Pärast 2005. aasta seaduse jõustumist kehtestati lepingus kolmeaastaseks perioodiks intressimäärade kindlaksmääramise konkreetsed mehhanismid; leping jõustus 4. aprillil 2006 (12) tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2005. Aastane intressimäär arvutati sisuliselt Itaalia 30-aastaste riigivõlakirjade (13) tulususe (80 %) ja 10-aastaste riigivõlakirjade tulususe (10 %) ning riigikassa 12-kuuliste võlakirjade (14) tulususe (10 %) kaalutud keskmisena. Lepingus võrdlusalusena kasutatud riigivõlakirjade ja riigikassa lühiajaliste võlakirjade aastased intressimäärad arvutati MTS SpA (Itaalia riigivõlakirjade ja muude tähtajaliste väärtpaberite elektroonilist hulgikauplemist haldav äriühing) poolt iga kuu 1. ja 15. päeval avaldatud 24 kursiväärtuse aritmeetilise keskmise põhjal. Lepingusättest, mis käsitleb parameetrite lähtestamist iga 15 päeva järel, tulenes seega indekseerimise ujuv olemus. Lisaks võis PI intressimäärade kõvera oluliste muutuste korral (näiteks pika- ja lühiajaliste intressimäärade vahelise suhte muutumisel) arvutusskeemi muuta. Kumbki lepinguosaline võis lepingu 6-kuulise etteteatamisega iga aasta lõpus üles öelda.

(18)

Intressimäär oli 2005., 2006. ja 2007. aastal vastavalt 3,9 %, 4,25 % ja 4,7 %.

(19)

Itaalia muutis 2005. aasta seadust 27. detsembri 2006. aasta seadusega nr 296 (edaspidi „2006. aasta seadus“) (15). 2006. aasta seaduses kehtestati uus investeerimisraamistik: kaotati nõue, et PI peab eraklientide (st mitte riigiasutuste) arvelduskontodele kogunenud rahalised vahendid hoiustama, ning PI pidi need rahalised vahendid investeerima euroala riigivõlakirjadesse (16). 2006. aasta seaduse kohaselt rakendati uut investeerimisraamistikku järk-järgult 2007. aasta jooksul ja rakendamine viidi lõpule sama aasta lõpuks.

2.3.   2008. aasta otsus

(20)

Oma 2008. aasta otsuses jõudis komisjon järeldusele, et hinnatav meede (st riigikassa poolt PI-le lepingu alusel makstud intress) on siseturuga kokkusobimatu riigiabi, ning kohustas selle viivitamata ja tulemuslikult tagasi nõudma.

2.3.1.   Konservatiivne eraõiguslik laenuvõtja

(21)

Et teha kindlaks eelise olemasolu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, võrdles komisjon 2008. aasta otsuses riigikassa poolt PI-le lepingu kohaselt makstud intressi määra (edaspidi „lepingujärgne intressimäär“) intressiga, mida konservatiivne eraõiguslik laenuvõtja oleks sarnases olukorras turul maksnud (edaspidi „konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäär“).

(22)

Nagu selgitati 2008. aasta otsuse põhjenduses 119, oleks konservatiivne eraõiguslik laenuvõtja hoiuste intressimäära kindlaksmääramisel ennekõike võtnud arvesse järgmisi tegureid:

a)

hoiustatud rahaliste vahendite kogumaht;

b)

hoiustatud rahaliste vahendite stabiilsus;

c)

hoiuste keskmine kestus/tähtaeg ja muutused ning

d)

kaasnev finantsrisk.

(23)

Hoiustatud rahaliste vahendite kogumahu osas leidis komisjon 2008. aasta otsuses, et see moodustas 35 miljardit eurot, mis on märkimisväärne laen ühelt laenuandjalt. Samas märkis komisjon, et PI hoius riigikassas moodustas 2005. aasta lõpu seisuga vaid 2,8 % riigi emiteeritud väärtpaberite kogumahust. Pealegi olid Itaalia riigivõlakirjade emissioonid sel perioodil ülemärgitud. Seega ei olnud turul rahalistest vahenditest puudus ja PI hoius oli sellise puudujäägi korvamiseks oluline (2008. aasta otsuse põhjendus 124).

(24)

Seoses hoiustatud rahaliste vahendite stabiilsusega leidis komisjon, et 10 % hoiustest postipangakontodel võib pidada volatiilseks ja 90 % stabiilseks (2008. aasta otsuse põhjendus 133).

(25)

Hoiuste keskmise kestuse/tähtaja puhul eristas komisjon rahaliste vahendite aktiivset haldamist, mis olnuks võimalik lepingu puudumisel, ja passiivset haldamist, mis tulenes hoiustamiskohustusest. Konservatiivne eraõiguslik laenuvõtja oleks pidanud eeldama, et hoiustamiskohustust muudetakse maksimaalselt viie aasta jooksul, ja ta oleks seda laenuintressimäära kindlaksmääramisel arvesse võtnud. Rahaliste vahendite aktiivse haldamisega seoses väitis komisjon, et postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite keskmine tähtaeg oli pisut alla viie aasta. Sellest lähtuvalt oleks konservatiivne eraõiguslik laenuvõtja pidanud hoiuste stabiilse osa turuintressimäära kindlaksmääramisel lähtuma 5-aastase võlakirja tulususest (mitte 10- või 30-aastase võlakirja tulususest, nagu nähti ette lepingus). Hoiuste volatiilse osa puhul oleks konservatiivne eraõiguslik laenuvõtja intressimäära kindlaksmääramisel lähtunud riigikassa 3-kuulistest võlakirjadest (mitte riigikassa 12-kuulistest võlakirjadest, nagu nähti ette lepingus).

(26)

Seoses postipangakontode hoiustega kaasnevate finantsriskidega märkis komisjon, et likviidsusrisk jäi täielikult laenuvõtja (st riigikassa), mitte PI kanda. Lepinguga nähti ette, et kui hoiustajad võtavad oma raha postipangakontodelt välja, peab riigikassa tagama PI-le nõutavad rahalised vahendid sama summa eest.

(27)

Komisjon tegi järelduse (2008. aasta otsuse põhjendus 178), et lepingujärgne intressimäär ületas konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäära 2005. aastal 1,09 % võrra, 2006. aastal 0,65 % võrra ja 2007. aastal 0,47 % võrra. Seetõttu otsustas komisjon, et kõnealune meede kujutas endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

2.3.2.   PI investeerimispoliitika analüüs juhul, kui hoiustamiskohustus puudunuks

(28)

Oma hindamise käigus uuris komisjon ka Itaalia kirjeldatud alternatiivseid investeerimisvõimalusi, mida PI võinuks hoiustamiskohustuse puudumisel kasutada, täpsemalt PI kindlustustegevuse (Poste Vita SpA) kaudu kogutud rahaliste vahendite investeerimist ja alternatiivseid rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegiaid. Sellega seoses analüüsis komisjon, kas need alternatiivsed investeeringud oleksid taganud PI-le lepingujärgse tulususega võrreldes samasuguse või suurema tulususe.

(29)

Komisjon jõudis järeldusele, et need alternatiivsed investeeringud ei oleks taganud PI-le riski/tulususe vaatenurgast lepingujärgse tulususega võrreldes samasugust või suuremat tulusust.

2.4.   2008. aasta otsuse tühistamine 2013. aasta lahendiga

(30)

Üldkohus tühistas 2008. aasta otsuse oma 2013. aasta lahendiga.

(31)

Üldkohus leidis, et lepingujärgse intressimäära ja konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäära positiivse vahe olemasolu ei olnud PI eelise tõendamiseks piisav.

(32)

Üldkohus märkis, et komisjon lähtus konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäära kindlaksmääramisel neljast parameetrist, mis on esitatud käesoleva otsuse põhjenduses 22. Üldkohus järeldas, et nende tegurite põhjal ei kujuta [komisjoni määratletud] konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäär endast turuintressimäära (17).

(33)

Üldkohus märkis, et isegi kui konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäär ei ole samaväärne turuintressimääraga, oleks PI saanud eelise ainult juhul, kui lepingujärgne intressimäär oli kõrgem tulususest, mida PI oleks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt võinud saavutada hoiustamiskohustuse puudumisel.

(34)

Üldkohus otsustas, et komisjon ei oleks tohtinud järeldada, et meede andis PI-le eelise, ilma aktiivselt tõendamata, et hoiustamiskohustuse puudumisel ei oleks PI postipangakontode hoiuste investeerimisega saavutanud lepingujärgse intressimääraga võrreldes suuremat tulusust.

(35)

Üldkohus järeldas, et komisjon tegi 2008. aasta otsuses ilmse vea, kui ta leidis lepingujärgse intressimäära ja konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäära positiivse vahe põhjal, et meede andis PI-e eelise.

(36)

Üldkohus leidis, et komisjoni väited Itaalia esitatud argumentide asjakohasuse vaidlustamiseks pole piisavalt põhjendatud.

(37)

Üldkohus märkis ka, et komisjon oli oma uurimise käigus hinnanud PI kindlustustegevuse kaudu kogutud rahaliste vahendite investeerimise ja rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegia raames saavutatavat tulusust ning järeldanud, et sellised alternatiivsed investeerimisstrateegiad ei oleks riski/tulususe vaatenurgast taganud lepinguga ette nähtud intressimääraga samaväärseid või sellest kõrgemaid intressimäärasid asjaomasel ajavahemikul.

(38)

Üldkohus hindas, kas komisjoni järeldus, et meetme näol oli tegemist riigiabiga, millele ta jõudis Itaalia kirjeldatud alternatiivsete investeerimisstrateegiate hindamise põhjal, oli õige.

(39)

Üldkohus leidis, et postipangakontode ja kindlustustoodetega seotud haldustasud ei olnud lepingujärgsest intressimäärast saadud tulu ja alternatiivsetest investeerimisstrateegiatest saadava tulu võrdlemisel asjakohased. Seetõttu otsustas kohus, et komisjon on need tasud vääralt maha arvanud ning et selleks, et hinnata, kas kõnealune meede kujutab endast riigiabi, ei olnud vaja võrrelda lepingujärgset intressimäära kindlustustoodete tulususega, millest need haldustasud on maha arvatud.

(40)

Samuti osutas Üldkohus, et lepingujärgse intressimäära ja rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegia tulususe sisulisel võrdlemisel ei oleks komisjon pidanud keskenduma kolmeaastasele perioodile, sest see ei ole rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegia tulususe kindlaksmääramiseks piisavalt pikk aeg.

(41)

Lisaks leidis Üldkohus, et kapitalikasum on rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegiate oluline parameeter ja seetõttu ei tohiks seda meetme siseturuga kokkusobivuse analüüsist välja jätta. Komisjon oli väitnud, et kapitalikasum tuleks analüüsist välja jätta, kuna seda ei saanud ette prognoosida, ning seetõttu oli rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegia tulusus pärast kapitalikasumi mahaarvamist väiksem kui lepingujärgne intressimäär või konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäär.

(42)

Üldkohtu arvates ei olnud asjaolu, et pärast kapitalikasumi mahaarvamist on rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegia tulusus lepingujärgsest intressimäärast väiksem, ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses eelise olemasolu tuvastamisel asjakohane.

(43)

Üldkohus leidis, et komisjoni 2008. aasta otsuses tehtud järeldus, mille kohaselt hoiustamiskohustuse puudumisel ei oleks PI suutnud saavutada lepingujärgse intressimääraga võrdväärset või sellest suuremat tulusust, põhines ekslikul või ebaõigel teabel.

(44)

Seetõttu tühistas Üldkohus 2008. aasta otsuse. 2013. aasta lahendit ei ole edasi kaevatud.

3.   Huvitatud isikute märkused

3.1.   ABI märkused

(45)

ABI esitas oma 27. detsembri 2006. aasta kirjas järgmised märkused.

a)

ABI märkis, et riigikassas hoiustatud rahalised vahendid kujutasid endast võlga, mille riigikassa pidi tasuma hoiustamisele järgneva aasta jooksul. Nagu komisjon tõdes menetluse algatamise otsuses, (18) kandis hoiustatud rahaliste vahenditega seotud likviidsusriski riigikassa, mitte PI. See tähendas, et kui hoiustatud summad kahe aasta võrdluses vähenesid, pidi riigikassa maksma PI-le lepingujärgse määraga intressi ja tasuma PI-le hoiustatud summade vahe.

b)

ABI väitel on riigikassa kontole kogutavad rahalised vahendid olemuslikult lühiajalised. Lisaks kasutatakse neid vahendeid tavapäraste eelarvevajaduste täitmiseks.

c)

Vastavalt ministri 5. detsembri 2003. aasta käskkirjale (vt põhjendus 15) avas CDP riigikassas kaks arvelduskontot, mille suhtes kohaldati ujuvat intressimäära, mis võrdus riigikassa lühiajaliste võlakirjade 6-kuulise koguintressimäära ja Rendistato intressimäära aritmeetilise keskmisega (19).

d)

Selleks et hinnata, kas riigikassas hoiustatud rahaliste vahendite eest PI-le makstud intress kujutab endast riigiabi, oleks PI suhtes kohaldatud intressimäära tulnud võrrelda riigikassa lühiajaliste (12-kuuliste) võlakirjade intressimääraga. 2005. aasta jaanuaris oli riigikassa 12-kuulise võlakirja intressimäär 2,21 %, mis oli 1,69 % madalam PI-le makstud intressi määrast.

3.2.   Itaalia märkused

(46)

Itaalia esitas oma 31. oktoobri 2006. aasta, 29. detsembri 2006. aasta, 16. veebruari 2007. aasta, 30. märtsi 2007. aasta, 2. aprilli 2007. aasta, 1. juuni 2007. aasta, 27. novembri 2007. aasta, 29. veebruari 2008. aasta, 7. märtsi 2008. aasta ja 23. aprilli 2008. aasta kirjades rea märkusi.

(47)

Esiteks meenutas Itaalia, et 2005. aasta seaduse ja lepingu kohaselt tuli PI-le makstava intressi määr kindlaks määrata vastavalt turuparameetritele. Itaalia väitel ei saadud sellest intressist mingit eelist.

3.2.1.   Postipangakontodel hoiustatud summade muutused

(48)

Teiseks väitis Itaalia, et postipangakontosid tuleks võrrelda pankade arvelduskontodega alates 2001. aastast, mil võeti kasutusele uus toode „Conto BancoPosta“. Enne 2001. aastat olid riigikassas hoiustatud summad väga muutuvad. Näiteks 1990. aastate lõpus, eriti aastatel 1996–1997, vähenes arvelduskontode hoiuste maht märkimisväärselt; see oli tingitud 23. detsembri 1996. aasta seadusest nr 662, mis nägi ette riigikassa poolt riiklike pensionide maksmiseks kasutatud kontode sulgemise. Selle tulemusena vähenesid hoiused ligikaudu 11 miljardi euro võrra (1. jaanuari 1997. aasta seisuga). Itaalia sõnul on selliste muutuste täpset põhjust raske kindlaks teha, kuna need olid osaliselt tingitud välistest poliitilistest teguritest ja sellest, et PI oli sel ajal avalik-õiguslik asutus. Pärast PI ümberkujundamist aktsiaseltsiks 1998. aastal kasvasid riigikassas hoiustatud summad korrapäraselt ja stabiilselt.

3.2.2.   Lepingu olemus

(49)

Itaalia teatas, et riigikassa ja PI vaheline leping reguleeris nende finantssuhteid läbipaistvalt. Ühelt poolt oli lepingu kestus kolm aastat ja seda ei olnud sõlmitud määramata ajaks; teiselt poolt nägi leping mõlemale poolele ette võimaluse leping üles öelda, kui turutingimuste tõttu ei ole hoiuseintressi arvutusmehhanism enam vastavuses turutingimustega.

(50)

Itaalia sõnul aitas lepingu puhul ujuva intressimäära kasuks otsustamine tagada vastavuse turuintressimäärale. Ujuv intressimäär oli riigikassa jaoks õiglane määr, kuna sellega kaasnesid riigikassa jaoks kulud, mis olid vastavuses alternatiivsete rahastamisallikate, nt keskmise tähtajaga/pikaajalise laenuga kaasnevate kuludega.

(51)

Itaalia kinnitas, et alates 2007. aastast rakendab PI rahaliste vahendite aktiivsel haldamisel konservatiivset lähenemisviisi, mis erineb lepingus sätestatust, kuna võimaldab PI-l kujundada portfelli, mis põhineb vara jaotamisel vastavalt äriühingu eesmärkidele ja finantsstrateegiale.

3.2.3.   Riigikassas rahaliste vahendite hoiustamise juriidilise kohustuse muutused

(52)

Itaalia teatas komisjonile, et seadus, millega PI-le pandi kohustus hoiustada postipangakontodele kogunenud rahalised vahendid riigikassas, tunnistati 2006. aasta detsembris 2006. aasta seadusega kehtetuks. Selle seaduse kohaselt investeerib PI eraisikute postipangakontodele kogunenud rahalisi vahendeid euroala riigivõlakirjadesse (vt põhjendus 19). Uue seaduse eesmärk oli anda PI-le suurem rahaline autonoomia.

3.2.4.   Postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite stabiilsus

(53)

Et põhjendada oma seisukohta hoiustatud rahaliste vahendite stabiilsuse kohta, esitas Itaalia kahe mudeli tulemused. Tegemist oli PI väljatöötatud sisemiste statistiliste mudelitega ning PI ja konsultatsiooniettevõtte […] väljatöötatud mudeliga, mille eesmärk oli teha kindlaks postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite konservatiivne suundumus.

(54)

Sisemudelid põhinesid postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite summade igapäevaste kõrvalekallete ja keskmiste summade analüüsimisel, tuginedes üksnes arvelduskontode varasematele suundumustele. Need mudelid osutavad riigikassas hoiustatud summade kasvusuundumusele (eraklientide kontodele kogunenud rahalised vahendid moodustavad umbes 75 % kõigist postipangakontodele kogunenud rahalistest vahenditest). Hoiuste stabiilne osa kasvab ja moodustab keskmisest hoiusest 90 % (2002. aastal 85 % ja 2006. aastal 92 %). Samuti tehti sisemudelitega kindlaks hoiuste volatiilne osa, mis on vähenenud ligikaudu 10 %ni.

(55)

[…] mudelist, mida Itaalia peab väga konservatiivseks, nähtus, et kõigi postipangakontode keskmine kestus erines üksiku postipangakonto omast. Kui mõned kliendid ka otsustasid oma konto ühel päeval sulgeda, oli selle mõju PI kogutud rahaliste vahendite kogusummale väga väike, sest klientide arv oli suur, keskmine hoius nende kontodel oli väike ja lahkuvate klientide hoiused asendusid uute klientide hoiustega.

(56)

Lepingu kehtivuse ajal kasutasid paljud Itaalia pangad […] väljatöötatud konservatiivse mudeli tüüpi likviidsuse aktiivseks juhtimiseks, et määrata kindlaks oma arvelduskontode kestus ning seejärel peegeldada seda vastavas investeerimisportfellis oma varade ja kohustuste haldamise raames. PI kasutas seda konservatiivset mudelit selleks, et teha kindlaks (eraisikute) (20) postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite kestus aastatel 2005–2006, mil PI oli kohustatud hoiustama kõik rahalised vahendid riigikassas (likviidsuse passiivne juhtimine), ning pärast 1. jaanuari 2007, mil PI alustas eraklientide postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite investeerimist euroala riigivõlakirjadesse (likviidsuse aktiivne juhtimine).

3.2.4.1.   Rahaliste vahendite passiivne haldamine

(57)

Itaalia sõnul püüti PI likviidsuse passiivsel juhtimisel […] mudeli abil kindlaks määrata sisemudeliga tuvastatud hoiuste stabiilsete ja volatiilsete komponentide kestus postipangakontode varasema volatiilsuse ja kontoomanike tõenäolise käitumise põhjal. Üks mudeli variant (21) näitas, et ligikaudu kahe kolmandiku rahaliste vahendite kestus on väga pikk ja ühe kolmandiku kestus on 0–10 aastat. Järelikult oleks vastava investeerimisportfelli keskmine eluiga 4,1 aastat ja Macaulay kestus (22) oleks 3,2 aastat. Mudeli teise variandi (23) kohaselt on vastava väärtpaberiportfelli keskmine eluiga 4,9 aastat ja Macaulay kestus on 3,8 aastat (24).

3.2.4.2.   Rahaliste vahendite aktiivne haldamine

(58)

Itaalia sõnul aitas […] mudel PI-l oma likviidsuse aktiivsel juhtimisel kindlaks määrata optimaalset varade jaotust. Väga konservatiivsete hüpoteeside põhjal märkis Itaalia, et PI jaoks oli mõistlik võtta kasutusele varajaotus keskmiselt 4–5 aasta pikkuseks perioodiks.

3.2.5.   Postipangakontodega seotud kulud

(59)

PI klientide postipangakontodel olevate rahaliste vahendite kogumise ja hoiustamisega seotud kulude osas märkis Itaalia, et PI analüütiline raamatupidamissüsteem võimaldab määrata kindlaks PI kui terviku tegevuse kulusid, mitte üksikute toodetega seotud kulusid. Itaalia väitel olid PI marginaalid pangandussektori vastavatest marginaalidest madalamad.

3.2.6.   Lepingujärgse intressi ja riigikassa rahastamiskulude vastavus

(60)

Itaalia teatas, et leping võimaldas maksta PI-le intressi riigikassa võlakirjade – Itaalia peamise rahastamisvahendi – tulususe põhjal.

(61)

Täpsemalt lubas leping maksta PI-le intressi pikaajaliste intressimäärade põhjal, mis vastasid postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite hoidmise ajavahemikule. Leping kaitses riigikassat ka ebasoodsate turutingimuste eest, võimaldades riigikassal lepingu üles öelda, kui see ei olnud enam vastavuses alternatiivsete rahastamisallikatega kaasnevate kuludega.

(62)

Lepinguga ette nähtud määra ja riigikassa rahastamiskulude võrdluse põhjal väitis Itaalia, et riigikassa keskmise tähtajaga/pikaajalise rahastamise kulud olid vastavuses lepingujärgse määraga.

(63)

Lisaks: i) lepingujärgset intressimäära indekseeritakse Itaalia riigivõlaga (riigivõlakirjadega) seotud parameetritega, mis on riigikassa rahastamiskulude puhul kõige asjakohasem võrdlusalus; ii) rahaliste vahendite stabiilsus, mida kinnitavad statistilised mudelid, ja PI-le pandud hoiustamiskohustus muudavad investeeringu suuremas osas püsivaks (võtmata arvesse konkreetseid ettevaatusabinõusid, nagu ennetähtaegse ülesütlemise võimalus või kolmeaastane lepinguline suhe, mis kaitsevad riigikassat ettenägematute turumuutuste eest); iii) riigikassa likviidsusrisk on piiratud, arvestades postipangakontode kaudu saadavate rahaliste vahendite tõendatud stabiilsust, ning see kajastub 10 % selliste vahendite sidumises lühiajaliste parameetritega.

(64)

Seoses laenuintressimäära pikaajalise elemendiga (90 %, mis koosneb Itaalia 10-aastase tähtajaga riigivõlakirjade tulususega seotud 10 protsendist ja Itaalia 30-aastase tähtajaga riigivõlakirjade tulususega seotud 80 protsendist) leidis Itaalia, et hoiustamiskohustus erines kohustusest investeerida otse vabalt valitud ja vabalt hallatavatesse Itaalia riigivõlakirjadesse.

3.2.7.   PI-le riigikassas hoiustatud postipangakontode rahaliste vahendite eest makstud intressi vastavus turutingimustele

(65)

Laenuintress oli turutingimustele vastav, kuna riigikassas hoiustatud rahalised vahendid olid pikaajalise kestusega. See oli tingitud asjaolust, et hoiustamiskohustuse täitmine ei olnud ajaliselt piiratud, ning PI klientide postipangakontodele kogunenud ja riigikassas hoiustatud rahaliste vahendite stabiilsusest. Lisaks leidis Itaalia, et hoiustamiskohustuse tõttu ei saanud PI rakendada rahaliste vahendite aktiivset ja potentsiaalselt kasulikumat haldamise viisi. Itaalia väidab, et hoiustamiskohustuse puudumisel oleks PI võinud investeerida 10 % oma likviidsusest lühiajalistesse võlakirjadesse ja 90 % pikaajalistesse võlakirjadesse.

(66)

Seoses PI-le makstud intressi määra vastavusega turutingimustele esitas Itaalia PI audiitorite arvamuse ning erapankade ja konsultantide kinnituskirjad. PI audiitorid kinnitasid, et oma omaduste ja kasvumäärade tõttu olid postipangakontodele kogunenud rahalised vahendid stabiilsed. Erapangad ja konsultandid (25) nõustusid, et tulu, mida PI sai postipangakontodele kogunenud ja riigikassas hoiustatud rahalistelt vahenditelt, oli sarnane tuluga, mida PI oleks turul saanud asjakohaseid investeerimis- ja riskijuhtimisstrateegiaid rakendades.

3.2.7.1.   Võrdlus Poste Vita toodete tulususega

(67)

Itaalia on seisukohal, et intress, mida PI sai riigikassas hoiustatud rahalistelt vahenditelt, oli vastavuses intressimääraga, mida Poste Vita sai oma investeeritud rahalistelt vahenditelt. Itaalia väidab, et elukindlustuspoliisid on tooted, mida võib pidada võrreldavaks postipangakontodega, ja et nende toodete (nt Posta Più) investeeritud tulude keskmine intressimäär oli aastatel 2002–2006 4,68 %, mis on vastavuses lepingujärgse intressimääraga (4,55 %).

(68)

Itaalia leiab, et postipangakontod ja elukindlustuspoliisid olid võrreldavad finantstooted, kuna postipangakontod olid lühiajalised tooted, kuid tegelikult sarnanesid nad keskmise tähtajaga finantsinstrumentidega, mille puhul on garanteeritud teatav minimaalne kapital ja tulusus.

3.2.7.2.   Võrdlus pangaga La Banque Postale

(69)

Itaalia väitel põhines La Banque Postale’i (Prantsusmaa) varade ja kohustuste haldamise strateegia hindamisega hõlmatud ajavahemikul samalaadsel statistilisel mudelil, mida kasutas PI.

(70)

Selle statistilise mudeli abil tehakse kindlaks postipangakontodele kogunenud rahaliste vahendite stabiilsed ja volatiilsed komponendid. Stabiilsed rahalised vahendid investeeritakse OECD riikide võlakirjadesse ja volatiilsed vahendid lühiajalistesse instrumentidesse. Selle mudeli alusel oli 2005. aastal La Banque Postale’i kontode investeeringutasuvus 4,4 % (samas kui lepingujärgne intressimäär oli 3,9 %).

(71)

Täpsemalt osutab La Banque Postale’i näide, et kui rakendada konservatiivset varade ja kohustuste haldamise strateegiat ja keskmiselt 5-aastast kestust, on võimalik saavutada lepingujärgse intressiga võrreldes suurem investeeringutasuvus.

3.2.7.3.   Võrdlus teiste alternatiivsete investeerimisstrateegiatega (rahaliste vahendite aktiivne haldamine)

(72)

Tõendamaks, et lepingujärgne intress ei andnud PI-le mingit eelist, esitas Itaalia komisjonile uuringu, mille tegi […].

(73)

[…] uuring sisaldab järgmist analüüsi.

a)

Riigikassa poolt PI-le hoiustelt makstud intressi võib pidada õiglaseks järgmistel põhjustel.

1)

Sellise hoiusebaasi eeldatav kestus, arvestamata teoreetiliselt volatiilsemat komponenti, on äärmiselt pikk ja põhimõtteliselt lõpmatu.

2)

Hoiusebaasi tunnused kantakse riigikassale üle seaduse alusel.

3)

Riigikassa maksete indekseerimine põhineb 10 % osas (kõige volatiilsem komponent) riigikassa 12-kuulistel võlakirjadel, 10 % osas (komponent, mis konservatiivsemate eelduste korral võib aja jooksul potentsiaalselt väheneda) Itaalia 10-aastastel riigivõlakirjadel ja 80 % osas Itaalia 30-aastastel riigivõlakirjadel.

4)

Hoiustamiskohustus tagab PI ja riigikassa vahelise lepingulise suhte püsivuse.

5)

PI-le kui hoiustajale seatud piirangud hõlmavad kaudseid kulusid ja koormavaid tingimusi:

a)

riigikassas olevat hoiust ei saa pidada lühiajaliseks riskivabaks varaks, võttes arvesse PI püsivat kohustust hoiustada rahalised vahendid riigikassas;

b)

PI ei saa rakendada rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegiaid ([…] tehtud kvantitatiivse analüüsi eesmärk on kindlaks teha sellest tingimusest tulenevad kulud).

b)

PI intressimarginaali võrdlus erasektori pankade võrreldava intressimarginaaliga näitas, et PI jaeklientide hoiustega seotud kulud on vastavuses erasektori pankade jaehoiustega seotud kuludega. Lisaks on erasektori pankade intressimarginaal nende rahastamise hoiusekomponendilt märkimisväärselt kõrgem kui PI oma, mis […] arvates tõendab, et PI-le ei antud riigiabi.

c)

PI varade ja kohustuste tähtaegade mittevastavuse võrdlus erasektori vastavate näitajatega osutas, et PI hoiusebaas sisaldab „põhimõtteliselt lõpmatu“ kestusega komponenti, mis konservatiivse hinnangu kohaselt moodustab vähemalt 60,8 % kogu hoiusebaasist. Lepingu kohaselt kasutab PI oma hoiusebaasilt saadavat tulu pikaajalise vara, näiteks riigikassas oleva hoiuse rahastamiseks. Erasektori pankade käitumise kindlakstegemiseks analüüsiti avaliku sektori rahastamisele spetsialiseerunud pankade (nt Dexia, Depfa jne) finantsstatistikat. Selliste pankade puhul ilmnevad sarnased mustrid. Avaliku sektori pangad finantseerivad end ligikaudu 50 % ulatuses keskmise tähtajaga ja pikaajalistest vahenditest ning ülejäänud osas repotehingutest Euroopa Keskpangaga ja pankadevahelistest hoiustest, investeerides saadud rahalised vahendid mittelikviidsetesse avaliku sektori varadesse, mille on emiteerinud valitsused või kohalikud omavalitsused ja mille tähtaeg on enamasti 10–50 aastat.

d)

Tehti kvantitatiivanalüüs eesmärgiga tõestada aktiivse varahalduse kasulikkust, tuginedes PI investeeringutele Euroopa riigivõlakirjade portfelli alates 2007. aasta märtsist. Analüüs koosneb kahest osast, millest esimeses analüüsitakse võimalikku eelmiste perioodide tootlust ja teises keskendutakse tulevasele arengule:

1)

[…] kohaldas PI hoiuseportfelli suhtes tagasiulatuvalt rahaliste vahendite haldamise strateegiaid, millest üks on samasuguse kestusega nagu […] poolt riskiväärtuse meetodil tehtud uuringus käsitletud portfelli (edaspidi „võrdlusportfell“) kestus ning teise puhul (edaspidi „taktikaline strateegia“) kohaldati samu kriteeriume ja investeerimispiiranguid, mis praegu on kohaldatavad PI tegevuses. Viimane strateegia põhineb automaatsel kvantitatiivsel mudelil. Viimase 10 aasta jooksul taktikalise strateegia kohaselt saavutatud tulusus oleks ületanud lepingujärgset tulusust samal perioodil umbes 1,62 % aastas (võtmata siiski arvesse tehingukulusid). Kahe aasta jooksul (2005–2006) saavutatud tulusus (2,45 %) oleks olnud lepingujärgsest intressimäärast (4,14 %) väiksem.

2)

Tulevikku vaadates tegi […] kindlaks teatavad rahaliste vahendite haldamise lahendused, mida PI võiks rakendada, et saada riigivõlakirjadesse tehtud passiivsetelt investeeringutelt järkjärgulist tulu ilma märkimisväärseid täiendavaid riske kandmata. Selliste strateegiate toetuseks sisaldab […] uuring alljärgnevat üksikasjalikku kirjeldust:

a)

strateegiad, mis põhinevad riigivõlakirjade ostuoptsiooni müümisel ja millega saavutataks 2008. aastal […] täiendav tulusus;

b)

euroala sünteetilise riigivõlakirja loomine, millega saavutataks 2008. aastal […] täiendav tulusus;

c)

portfellist saadud olemasoleva kapitalikasumi osa haldamine, millega saavutataks 2008. aastal […] täiendav tulusus ning

d)

võlakirjade vahetamine portfellis, millega saavutataks 2008. aastal […] täiendav tulusus.

(74)

Seoses riigikassas olevalt hoiuselt makstud intressi ja rahaliste vahendite aktiivse haldamise strateegia kaudu teenitava tulu võrdlusega selgitas Itaalia, et sellises võrdluses peab arvestama pika ajavahemikuga ehk 10 aastaga, et hõlmata kogu majandustsükkel. Just seetõttu võrreldi […] uuringus lepingujärgset intressi alternatiivsetest strateegiatest saadava tuluga 10-aastase ja mitte lühema ajavahemiku jooksul. Kui intressimäärad tõusevad, kipub fikseeritud intressimääraga portfellide tootlus olema ujuva intressimääraga portfellide tootlusest kehvem; kui intressimäärad langevad, on olukord vastupidine.

(75)

Itaalia väitel võib ujuvatel intressimääradel põhinevaid investeerimisportfelle 10 aasta kokkuvõttes võrrelda fikseeritud intressimääradel põhinevate investeerimisportfellidega, kuna kapitalikasum ja -kahjum tasakaalustavad teineteise mõju. Kümneaastase perioodi kokkuvõttes on fikseeritud intressimääraga portfellide tulusus enamasti vastavuses ujuva intressimääraga portfellide tulususega. Rahaliste vahendite aktiivne haldamine tagab passiivsete (parameetripõhiste) investeeringutega (nagu seda on leping) võrreldes selgelt parema tulususe (näiteks […] kasutatud 5-aastase kestusega võrdlusaluse tulusus on vastavuses lepingujärgse tulususega, kuigi lepingu kestus on märksa pikem).

(76)

Lisaks peaks komisjon Itaalia sõnul eristama lühiajalist ja pikaajalist riski. Fikseeritud intressimääraga 10-aastaste väärtpaberite väärtus võib küll lühiajaliselt suures ulatuses kõikuda, kuid fikseeritud intressimääraga võlakirjad tagavad kogu 10-aastase perioodi tulemusena väga usaldusväärse tulususe (kuna see on fikseeritud). Seega on fikseeritud intressimääraga portfellide tulusus 10-aastase perioodi kokkuvõttes enamasti vastavuses ujuva intressimääraga portfellide tulususega, kuigi viimased on tegelikult riskantsemad (kuna intressitulud muutuvad igal aastal).

(77)

Lisaks pakuvad tõelised investeerimisstrateegiad, mis on paindlikud ja võivad põhineda kõigil võimalikel turu pakutavatel finantsinstrumentidel, suuremat võimalust saavutada paremaid tulemusi kui passiivsed investeeringud, nagu seda on kõnealune leping.

(78)

Lisaks rõhutas Itaalia, et riigikassaga lepingu sõlmimise ajal ei olnud intressimäärade tulevane suundumus teada. Otsus kasutada lepingu puhul ujuvaid parameetreid oli Itaalia sõnul majanduslikult mõistlik, kuna see oli kahe osapoole – PI ja riigikassa – suhtes õiglane. Õigus lepingut kolme aasta möödudes muuta ja see igal aastal üles öelda võimaldas mõlemal lepinguosalisel lepingust taganeda, kui intress oleks turuintressimäärade muutuste tõttu osutunud ebaõiglaseks või turuintressimääradega mittevastavuses olevaks.

(79)

[…] uuringust nähtub ka, et hoiustamiskohustus tekitas PI-le alternatiivkulusid ja riske, kuna piiras PI investeerimisvõimalusi. Hoius riigikassas oli seotud ainult Itaalia krediidiriskiga, mis takistas PI-l otsimast mitmekesiseid investeerimisvõimalusi Euroopa riigivõlakirjade turul. Pealegi lisandus krediidiriskile likviidsusrisk, mis tulenes hoiuse pikaajalisusest ja ennetähtaegse tagastamise õiguse puudumisest.

(80)

Itaalia õigustab lepingujärgse (muutuvatel intressimääradel põhineva) mehhanismi võrreldavust […] kasutatud kvantitatiivsete mudelitega, mille eesmärk on tõestada rahaliste vahendite aktiivse (fikseeritud intressimääradel põhineva) haldamise kasulikkust, väites, et võlakirjadega kauplevate turuosaliste seas ja alates 2007. aastast ka PI puhul on tavapärane kavandada fikseeritud intressimääraga investeeringuid. Samuti väidab Itaalia, et lepingujärgse mehhanismi ja RBSi kasutatud kvantitatiivsete mudelite võrdluse analüüsimisel tuleb lähtuda pigem rahaliste vahendite passiivse ja aktiivse haldamise võrdlemisest kui fikseeritud ja ujuvatel intressimääradel põhinevate tulumehhanismide võrdlemisest.

(81)

Lõpuks väidab Itaalia, et riigikassas hoiustatud rahaliste vahendite volatiilse komponendi suhtes lühiajaliste intressimäärade kohaldamisel põhinev lepingujärgne mehhanism peegeldab õiget hinnangut riigikassa kantud tegelikule likviidsusriskile.

3.2.8.   Märkused ABI märkuste kohta

(82)

Itaalia väidab, et hoiuste stabiilsuse tõttu ei saanud riigikassas oleva hoiuse intressimäär olla lühiajaline intressimäär (nt riigikassa 12-kuuliste võlakirjade intressimäär).

(83)

Itaalia osutab, et võrdlusaastana 2005. aasta kasutamise (nagu tegi ABI) tulemuseks oli ebaõige analüüs, kuna 2005. aastal olid riigikassa lühiajaliste võlakirjade intressimäärad madalaimal tasemel.

(84)

Seoses võrdlusega, mille ABI tegi intressiga, mida CDP sai riigikassas hoiustatavalt likviidsuselt (ujuv 6 kuu intressimäär, mis oli võrdne riigikassa 6-kuuliste võlakirjade kogutulususe ja igakuise Rendistato indeksi lihtsa aritmeetilise keskmisega), väidab Itaalia, et CDPd ei saa PIga võrrelda, kuna need äriühingud erinevad nii struktuuri, tegevuse, ärieesmärkide, tehingute, organisatsiooni kui ka investeerimispoliitika poolest. Samuti väidab Itaalia, et kuna igakuine Rendistato indeks kujutab endast keskmise tähtajaga/pikaajalist intressimäära, läheb ABI iseendaga vastuollu, kui leiab, et riigikassas hoiustatud PI likviidsus peaks teenima intressi lühiajaliste parameetrite kohaselt.

(85)

Itaalia väitel raskendas riigikassa hoiuste ainulaadsus ühe kindla asendava instrumendi kindlaksmääramist. Postipangakontode stabiilsuse tõttu võiks nende rahaliste vahendite hoiustamist riigikassas siiski enamjaolt võrrelda pikaajaliste võlakirjade kaudu saadavate rahaliste vahenditega. Postipangakontode stabiilsust arvestades on võrdlus riigikassa lühiajaliste (12-kuuliste) võlakirjadega asjakohatu.

4.   Meetme hindamine

4.1.   Abi olemasolu

(86)

Selleks, et teha kindlaks, kas meede on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, peab komisjon hindama, i) kas meedet võimaldatakse riigi poolt või riigi ressurssidest; ii) kas meetmega antakse majanduslik eelis; iii) kas meede võib teatavatele ettevõtjatele või teatavate kaupade tootmisele valikuliste soodustuste võimaldamisega konkurentsi moonutada ning iv) kas meede kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Et meede oleks riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peavad kõik need tingimused olema täidetud.

(87)

Üldkohus tühistas 2008. aasta otsuse oma 2013. aasta lahendiga. Nimelt leidis Üldkohus, et komisjon tegi ilmse vea, kui ta järeldas lepingujärgse intressimäära ja konservatiivsele eraõiguslikule laenuvõtjale kohaldatud intressimäära positiivse vahe põhjal, et meetme näol oli tegemist riigiabiga. Tõendamaks, et meetmega tõepoolest anti selline majanduslik eelis, oleks komisjon pidanud selgelt näitama, et hoiustamiskohustuse puudumisel ei oleks PI-l mõistlikult olnud võimalik saavutada lepingujärgsest intressimäärast suuremat või sellega võrdset tulusust, investeerides postipangakontode hoiuseid turul.

(88)

Seetõttu käsitletakse siinses hinnangus, kas anti majanduslik eelis, ilma milleta ei kujuta meede endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(89)

Komisjoni arvates peaks lepingu ja hoiustamiskohustuse puudumise korral PI-le kättesaadavate võimalike alternatiivsete investeeringute võrdlemisel võtma nõuetekohaselt arvesse investeeringutega kaasnevaid riske ning nende koostoimet PI kohustustest (st klientide hoiuste kogumahust) tulenevate riskidega varade ja kohustuste tervikliku juhtimise vaatenurgast. Seejärel tuleks võrrelda kas lepinguga tagatud tulusust ja lepinguga sarnase riskitasemega investeeringute tulusust või riskiga korrigeeritud tulusust.

(90)

Samuti tuletab komisjon meelde, et lepinguga PI-le antud võimaliku eelise analüüs tuleb teha ettevaatavalt. Alternatiivsete investeeringute tulusust tuleks hinnata teabe põhjal, mis oli lepinguosalistele lepingu sõlmimise ajal kättesaadav.

(91)

Komisjon vaatas kõigepealt läbi Itaalia esitatud võrdlused, mida on kokkuvõtlikult kirjeldatud jaotises 3.2.7. Itaalia väitis, et alternatiivsed investeeringud, mis võinuks PI-le hoiustamiskohustuse puudumisel olla kättesaadavad, võimaldasid lepingust tulenevaga sarnast või suuremat tulusust ning see näitas, et leping ei andnud PI-le mingit eelist. Komisjon leidis, et väljapakutud alternatiivsed investeeringud ei ole riski seisukohast lepinguga võrreldavad. Seega ei saa need olla aluseks Üldkohtu kirjeldatud hindamisele, kuna need ei võimalda teha sisulist järeldust selle kohta, kas PI sai lepingu alusel kasu või mitte.

PI kindlustustegevuse võrdlevas analüüsis (vt põhjendused 67–68) väidab Itaalia, kuid ei tõenda, et elukindlustuspoliisid on võrreldavad postipangakontodega ja nende toodete alusel tehtavate investeeringutega kaasnevad riskid on võrreldavad lepinguga kaasnenud riskidega.

La Banque Postale’i investeerimisstrateegia võrdlevas analüüsis (vt põhjendused 69–71) ei tõenda Itaalia, et La Banque Postale’i kohustuste profiil on vastavuses PI omaga või et La Banque Postale’i investeerimisprofiil on sarnane PI lepingujärgse investeerimisprofiiliga.

[…] uuringus esitatud teiste investeerimisstrateegiate võrdlevas analüüsis (vt põhjendused 72–81) võetakse PI kohustuste profiili nõuetekohaselt arvesse vastavalt […] läbiviidud hindamisele (vt põhjendused 53–58) ja esitatakse riski sünteetiline mõõde, st tulude volatiilsus. Komisjon täheldas siiski, et väljapakutud alternatiivsete investeeringutega kaasneb lepingust erinev riskitase ja seetõttu ei saa nende alternatiivsete investeeringute tulusust (kui seda ei ole riskiga kohandatud) võrrelda lepinguga tagatud tulususega.

(92)

Seda, et PI-le ei kavatsetud anda mingit eelist, kinnitab Itaalia sõnul asjaolu, et nii PI-l kui ka riigil oli võimalik leping igal aastal üles öelda, kui intress osutus ebaõiglaseks (vt põhjendus 78). Komisjon leidis siiski, et see võimalus ei välistanud PI potentsiaalset eelist. See võimalus ei kehtinud esimesel aastal ja Itaalia ei olnud kohustatud seda järgnevatel aastatel kasutama, isegi kui see oleks olnud asjakohane.

(93)

Eespool esitatu põhjal leiab komisjon, et Itaalia esitatud argumendid ei ole piisavad sisulise järelduse tegemiseks selle kohta, kas leping andis PI-le eelise või mitte. Seejärel viis komisjon läbi Üldkohtu poolt kõnealuse juhtumiga seoses kirjeldatud hindamise. Komisjon hindas eeldatavaid tulusid ja riske, mis kaasnenuks hoiustamiskohustuse puudumise korral kasutatavate alternatiivsete investeerimisstrateegiate ulatuslikku kogumisse kuuluvate strateegiatega. Nendes küsimustes tehnilise abi osutamiseks valis komisjon pakkumismenetluse tulemusena välja Perugia Ülikooli, mille eksperdid esitasid oma aruande (edaspidi „ekspertide aruanne“) 2015. aasta novembris.

4.2.   Ekspertide aruande kokkuvõte

(94)

Ekspertide aruandes uuritakse PI poolt hoiustamiskohustuse alusel tehtud investeeringut, mille tasuvust reguleerib leping, ja võimalikke alternatiivseid turutingimustel investeerimise strateegiaid, mida PI võinuks aastatel 2005–2007 postipangakontode kaudu kogutud rahaliste vahendite puhul kaaluda hoiustamiskohustuse puudumise korral. Aruandes hinnatakse ka vastavaid riski ja tootluse profiile, kasutades üksnes PI-le investeeringu tegemise ajal kättesaadavat teavet.

(95)

Ekspertide aruandes simuleeritakse PI kohustuste (st hoiuste) eeldatavaid muutusi aja jooksul. Kuna need kohustused on hoiustajate nõuded, saab PI investeerida ainult seda raha, mida hoiustajad välja ei võta. Seetõttu prognoosivad eksperdid nn kohustuste stsenaariumid (KS), modelleerides rahaliste vahendite summa, mis on PI-le teatava aja jooksul eeldatavasti kättesaadav ja mida PI saab seetõttu investeerida. Selle hindamise tegemiseks eristatakse ekspertide aruandes kohustuste stabiilseid komponente volatiilsetest komponentidest. Lühi- või pikaajalistesse varadesse saab vastavalt hinnangulisele KSile investeerida ainult stabiilseid komponente.

(96)

Ekspertide aruandes käsitletakse kahte kohustuste stsenaariumi – KS1 ja KS2. Need erinevad selle poolest, kuidas käsitletakse hoiuste stabiilset osa (st seda osa, mida modelleerimise eelduste kohaselt järgmise 30 aasta jooksul välja ei võeta). Mõlema stsenaariumi puhul eeldatakse ekspertide aruandes, et arvelduskontodele kogunenud rahaliste vahendite kogusumma väheneb aja jooksul raha väljavõtmise tõttu. KS1 kohaselt jaotatakse üle 30-aastase modelleeritud tähtajaga väljavoolud proportsionaalselt 30-aastasele perioodile. KS2 kohaselt toimuvad kõik üle 30-aastase modelleeritud tähtajaga väljavoolud 30. aastal. Ekspertide aruande eeldusi arvestades on erinevus märkimisväärne, kuna umbes 60 % hoiuste puhul toimub modelleeritud väljavool hiljem kui 30 aasta pärast. Seega toimuvad KS1 korral väljavoolud korrapäraselt 1–30 aasta jooksul, samas kui KS2 korral toimub ainult 40 % väljavooludest 1–30 aasta jooksul ja 60 % väljavooludest toimub 30. aastal.

(97)

Küsimuse osas, milline neist kahest kohustuste stsenaariumist oleks sobivam eeldus, märgitakse ekspertide aruandes, et vähem konservatiivne stsenaarium KS2 on sobivam. Selle järelduse toetuseks väidetakse ekspertide aruandes, et PI erineb tavalisest kommertspangast seeläbi, et i) PI suhtes ei kohaldatud pankade suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja seega pikemaajaliste investeeringute puhul kõrgema kapitalitaseme nõuet ning ii) PI-le ei laiene samasugune raha massilise väljavõtmise ja likviidsuskriisi oht nagu tavalise panga puhul, kuna suur osa investoritest samastab PId Itaalia riigiga. Ekspertide aruande kohaselt on see arusaam kooskõlas ootusega, et likviidsuskriisi tekkimisel oleks Itaalia riik sunnitud PId võimaliku maksejõuetuse korral finantseerima, et vältida nn nakkusefekti, mis tooks kaasa kogu riigivõla krediidikvaliteedi halvenemise.

(98)

Komisjon märgib, et ekspertide aruande kohaselt ei olnud PI poolt riigikassa kontol hoiustatud rahalised vahendid oma olemuselt tegelikult lühiajalised. Rahaliste vahendite lühiajalisusele viitas ABI, kes väitis, et riigikassas olevalt hoiuselt intressi maksmine oleks pidanud olema kooskõlas hoiuse lühiajalisusega (vt põhjendus 45). Komisjon tuletab ühtlasi meelde, et PI poolt riigikassas hoiustatud rahaliste vahendite pikaajalisus, millele osutatakse ekspertide aruandes, ei ole riigiabi puudumise tuvastamiseks piisav. 2013. aasta lahendi kohaselt tuleb hindamisel sisuliselt võrrelda tulusid ja riske nii hoiustamiskohustuse kehtivuse kui ka selle kohustuse puudumise stsenaariumi korral, et teha kindlaks, kas meetmega anti PI-le eelis või mitte.

(99)

Seetõttu konstrueeritakse ekspertide aruandes dünaamiline intressimääramudel, mis võimaldab arvutada välja võlakirjade tulevikuhinnad intressimäära tulukõvera mudeli alusel. Aruandes käsitletakse kolme intressimäärade stsenaariumi: need on lepingu ajal eksisteerinud tulukõveraga võrreldes muutumatute (stabiilsete), tõusvate ja langevate intressimäärade stsenaariumid.

(100)

Seejärel uuritakse ekspertide aruandes PI poolt hoiustamiskohustuse alusel tegelikult tehtud ja lepinguga reguleeritud tasuvusega investeeringu riski ja tulususe tunnuseid. Risk, mis on täielikult tingitud muutustest intressimääras, mis mõjutab lepingujärgse intressimäära arvutamiseks kasutatud võlakirjade hindu, on väga väike. Riskitase on muutumatute intressimäärade stsenaariumi korral 0,11 %, tõusvate intressimäärade stsenaariumi korral 0,17 % ja langevate intressimäärade stsenaariumi korral 0,06 %.

(101)

Mis puudutab kasutatavaid investeerimisstrateegiaid, siis investeerimise ajal võis PI investeerida ainult euroala investeerimisjärgu võlakirjadesse. Eksperdid kaaluvad vastavalt strateegiaid, mis põhinevad Itaalia erineva tähtajaga riigivõlakirjadel, ja strateegiat, milles kasutatakse võrdluseks euroala riigivõlakirju.

(102)

Kasutatavate investeerimisstrateegiate uurimisel käsitletakse ekspertide aruandes kahte peamist riski: riski, mis tuleneb PI varade (Itaalia riigivõlakirjad) ja kohustuste (hoiused) tähtaegade mittevastavusest, ning Itaalia riigi maksejõuetuse riski.

(103)

Varade ja kohustuste tähtaegade mittevastavus tekitab likviidsusriski (st riski, et PI-l puuduvad piisavad likviidsed vahendid hoiustajate väljavõtutaotluste rahuldamiseks antud ajahetkel). See likviidsusrisk on siiski väike, kui varasid (st Itaalia riigivõlakirju) on hõlbus müüa. Kui PI peaks need võlakirjad müüma enne nende lunastustähtaega, sõltub turuhind sel ajal kehtivast intressimäärast, muutes PI haavatavaks intressiriski suhtes ja tekitades võimaliku kapitalikasumi või -kahjumi. See risk on ekspertide aruandes konkreetselt modelleeritud.

(104)

Seoses riigi maksejõuetuse riskiga tuletatakse ekspertide aruandes meelde, et PI kannab Itaalia riigi maksejõuetuse riski ka lepingu kohaselt. Seetõttu leitakse ekspertide aruandes, et mudelis Itaalia riigivõlakirjade kasutamine võtab mõlema strateegia puhul arvesse sama riigiriski ja võimaldab teha täpse võrdluse ilma konkreetse modelleerimiseta.

(105)

Ekspertide aruandes analüüsitakse viit erinevat strateegiat.

Esimene investeerimisstrateegia on ostmise ja hoidmise strateegia. Selle strateegia kohaselt ostab PI Itaalia riigivõlakirju ja hoiab neid kuni lunastustähtajani. Ekspertide aruandes eeldatakse, et selliseid võlakirju on saadaval kõikvõimalike lunastustähtaegadega (st mis tahes ajavahemikuks) ja nende hind on modelleeritud tulukõvera järgi. Eeldades võimalust osta võlakirju, mille lunastustähtaeg vastab täpselt varade lõpptähtajale, lähtutakse strateegias varade ja kohustuste lõpptähtaegade ideaalsest vastavusest, nii et selles strateegias intressirisk puudub.

Teine strateegia sarnaneb esimesele, kuid sellest puudub eeldus, et võlakirju on saadaval kõikvõimalikeks ajavahemikeks. Nüüd kannab PI mõningast intressiriski, kuna võib eeldada hoiuste väljavoolu aegadel, kui turul pole saadaval nende katteks võlakirju. Seetõttu võib PI olla sunnitud investeerima pikema tähtajaga võlakirjadesse ja müüma need enne nende lunastustähtaega, et katta eeldatav hoiuste väljavool, mis põhjustab teatava kapitalikasumi või -kahjumi riski.

Kolmas strateegia on veel üks ostmise ja hoidmise strateegia, kuid see sisaldab vabatahtlikku strateegilist mittevastavust võlakirjade ja hoiuste tähtaegade vahel. Tähtaegade mittevastavus on tingitud sellest, et PI investeerib varadesse, mille tähtaeg saabub hoiuste oodatava väljavoolu ajast hiljem. Seetõttu aktsepteerib PI intressiriski, mis on seotud vajadusega müüa alusvõlakirjad, et katta vastav hoiusenõue ajal, mil see esitatakse, kuna seda riski korvab pikema tähtajaga võlakirjade suurem tulusus.

Neljas strateegia on dünaamiline kauplemisstrateegia, mille puhul PI ostab ja müüb võlakirju dünaamiliselt. Täpsemalt investeerib PI kõik postipangakontode rahalised vahendid teatava lunastustähtajaga võlakirja (käsitletakse 5-, 10- ja 20-aastaseid võlakirju), müüb selle võlakirja 15 päeva pärast ja reinvesteerib saadud tulu teise võlakirja, millel on sama lunastustähtaeg (st äsja ostetud võlakirja lunastustähtaeg on 15 päeva pärast müüdud võlakirja lunastustähtaega). Arvestades, et hoiuste väljavool eeldatakse toimuvat alles konkreetse aasta lõpus, peetakse igal aastal investeeritud summat väljavoolu osas konstantseks ja see kõigub ainult intressimäära muutuste osas. Seetõttu ei sõltu sellest strateegiast tulenevad aastased tulumäärad kohustuste stsenaariumist.

Viienda strateegiana käsitletakse uuringus võimalust, et PI investeerib ainult euroala pikaajaliste riigivõlakirjade indeksisse. See indeks sisaldab euroala riigivõlakirju (mitte ainult Itaalia riigivõlakirju), mille tähtaeg on üle 10 aasta. See strateegia kaldub kõrvale eelnevate strateegiate raamistikust, kuna krediidirisk ei ole seotud ainult Itaalia riigivõlakirjadega, vaid euroala riigivõlakirjade kogumiga. Selle täiendava riski käsitlemiseks kasutatakse modelleerimisel täiendavaid eeldusi. Hoiuste väljavoolu eeldatakse jällegi ainult konkreetse aasta lõpus, mis muudab aastatulu kohustuste stsenaariumist sõltumatuks.

(106)

Ekspertide aruandes simuleeritakse neid viit investeerimisstrateegiat. Kõigi strateegiate puhul peale euroala riigivõlakirjade strateegia hinnatakse riski ja tootluse profiili kolme erineva intressimäärade stsenaariumi – muutumatute intressimäärade stsenaariumi, tõusvate intressimäärade stsenaariumi ja langevate intressimäärade stsenaariumi – korral.

(107)

Lõpuks uuritakse ekspertide aruandes, millist investeerimisstrateegiat PI rakendas, kui rahalised vahendid 2007. aastal hoiustamiskohustusest vabastati. Aruandest selgub, et rahalisi vahendeid investeeriti 5-aastastesse euroala riigivõlakirjadesse ning aruandes esitati ekspertide mudeli alusel selle investeeringu riski ja tootluse profiil. Ekspertide aruandes järeldatakse, et see strateegia ei olnud optimaalne, kuna sellega kaasneb väiksem tootlus ja suurem risk (0,65 %) kui see, mida oleks võinud saavutada mõne alternatiivse investeerimisstrateegia rakendamisel.

(108)

Olles hinnanud kõigi investeerimisstrateegiate riski ja tootluse profiile, kasutavad eksperdid portfelli hinnakujunduse teooriat, et teha kindlaks, kas investeering, mille PI pidi tegema hoiustamiskohustuse kohaselt ja mille tasuvust reguleeris leping, andis PI-le tegelikult majandusliku eelise (st kas lepingujärgne tulusus oli investeeringuga kaasnevaid riske arvestades suurem kui saavutatav samaväärse riskitasemega alternatiivsete investeeringute tulusus).

(109)

Selleks ühendati ekspertide aruandes kõigi võimalike alternatiivsete investeeringute riski ja tootluse tunnused üheks investeerimisfunktsiooniks, mis väljendab turutingimustele vastavat saavutatavat tulusust võetud riski funktsioonina. Kui lepingu riski ja tootluse tunnused ületavad seda funktsiooni (st kui PI saavutaks lepingu alusel samaväärse riski juures suurema tulususe kui turul), tuleb järeldada, et eelis oli olemas.

(110)

Nende kaalutluste põhjal järeldatakse aruandes, et leping tagas PI-le suurema tulususe ainult võrdluses konservatiivse kohustuste stsenaariumiga KS1 ja üksnes intressimäärade tõusu eeldusel. Selle stsenaariumi korral, võttes arvesse asjaolu, et PI oli hiljem valmis aktsepteerima 0,65 %-list riski, moodustaks eelis vaid 0,29 protsendipunkti. KS2 korral ei tekiks eelist ühegi intressimäärade stsenaariumi puhul.

4.3.   Komisjoni hinnang ekspertide aruandele

(111)

Komisjon leiab, et mõned stsenaariumid on ekspertide aruandes esitatud konkreetseid eeldusi või tõlgendusi silmas pidades usutavamad kui teised. Eelkõige ei nõustu komisjon kohustuste stsenaariumi KS2 kasutamisega.

(112)

Komisjon märgib, et ekspertide aruandes kasutatakse ainult teavet, mis oli kättesaadav enne lepingu sõlmimist, nagu nõuti 2013. aasta lahendis, välja arvatud viide 0,65 %-lisele riskitasemele, mida PI aktsepteeris pärast hoiustamiskohustuse lõppemist. Komisjon ei nõustu 0,65 % kasutamisega sobiva riskitasemena eeldatava tulu hindamiseks hoiustamiskohustuse puudumise korral.

(113)

Esiteks avaldab kohustuste stsenaariumi valik märkimisväärset mõju erinevate investeerimisstrateegiate eeldatavale tulususele. Nagu öeldi põhjendustes 96–97, on hoiuste väljavoolu eeldustes KS1 või KS2 puhul olulised erinevused. PI hoiuste keskmine kestus, st nende hoiuste kättesaadavana hoidmise kaalutud keskmine aeg, on KS1 ja KS2 korral märkimisväärselt erinev – vastavalt umbes üheksa ja 14 aastat.

(114)

Komisjon märgib, et nii KS1 kui ka KS2 kohased kestused ületavad Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) soovitatud maksimaalset viieaastast kestust kindla tähtajata kohustuste, näiteks hoiuste modelleerimiseks.

(115)

Komisjon on hinnanud PI hoiuste keskmise kestuse küsimust, et viia läbi 2013. aasta lahendis nõutud hindamine. Ta leiab, et KS2 näib klientide hoiuste keskmise eeldatava kestuse osas olevat kaugelt liiga optimistlik. Siiski võib PI klientide hoiuste kestus praktikas ületada EBA soovitatud viit aastat, nagu on esitatud ekspertide aruandes. Komisjon kõrvutas oma hindamise läbiviimisel järgmisi kaalutlusi.

a)

EBA soovitus hoiuse viieaastase tähtaja kohta anti alles 2015. aastal pärast likviidsuse juhtimise regulatiivsete nõuete karmistamist.

b)

EBA praeguste soovituste kohaselt võib pikemat kestust pidada asjakohaseks, kui hoiuseid kaasav asutus tõendab, et on oma hoiuse ümberhindamise profiili täpselt modelleerinud (26).

c)

Nagu väitis ka Itaalia (vt põhjendused 53–56), võis postipankade klientide profiili pidada stabiilsemaks kui tüüpiliste kommertspankade klientide oma. Postipangad võivad olla atraktiivsed keskmise või keskmisest väiksema sissetulekuga ja vanematele klientidele, kes on üldjuhul intressimäära suhtes vähem tundlikud. Seetõttu võib eeldada, et PI hoiuste kestus ületab EBA soovitatud viit aastat.

d)

Samal ajal leiab komisjon, et ekspertide aruandes ja põhjendustes 96–97 esitatud argumendid ei ole piisavad, et õigustada KS2 eelistamist stsenaariumile KS1. Ekspertide aruandes väidetakse, et KS2 võib antud konkreetsel juhul olla õigustatud, arvestades, et PI suhtes ei kohaldatud pankade suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja et suur osa investoritest samastab PId Itaalia riigiga. Komisjon leiab siiski, et

1)

PI puhul regulatiivsete kapitalinõuete puudumine ei mõjuta iseenesest PI hoiustajate käitumist – kindlasti mitte nende PIs hoitavate hoiuste kestuse pikendamise mõttes;

2)

ei saa eeldada, et hoiustajad samastavad PI riskiprofiili Itaalia omaga. Eeldus, et Itaalia riik peaks PId võimaliku maksejõuetuse korral finantseerima, nagu väidetakse ekspertide aruandes, tähendaks tegelikult kaudse garantiina antava riigiabi olemasolu.

(116)

Eeltoodust tulenevalt aktsepteerib komisjon stsenaariumi KS1 realistliku eeldusena, mille aluseks määrata kindlaks konservatiivne investeerimisstrateegia, mida PI oleks asjaomasel ajavahemikul hoiustamiskohustuse puudumise korral rakendanud.

(117)

Lisaks tuletab komisjon meelde, et ekspertide aruande kohaselt on eeldatav lepingujärgne intressimäär alternatiivsete investeerimisstrateegiate eeldatavast tulususest 0,29 protsendipunkti võrra kõrgem üksnes tõusvate intressimäärade stsenaariumi korral (vt põhjendus 110). Samas arvutati need 0,29 protsendipunkti nii, et võrreldi eeldatavat turutingimustele vastavat tulusust riskitaseme 0,65 % juures, samas kui lepingujärgse tulususe puhul oli riskitase tõusvate intressimäärade stsenaariumi korral 0,17 %.

(118)

Komisjon ei pea erinevate riskitasemete juures saavutatavate tulususe määrade võrdlemist põhjendatuks, eriti kuna kohaldatud 0,65 %-line riskitase arvutati ekspertide aruandes investeerimisstrateegia põhjal, mida PI rakendas pärast hoiustamiskohustuse tühistamist (vt põhjendus 104). See ei näi olevat sobiv toimimisviis metoodika puhul, mille kohaselt ei tohiks võtta arvesse tagantjärele kättesaadavat teavet.

(119)

Seetõttu peaks riskitase, mida kasutatakse turutingimustele vastava saavutatava tulususe arvutamiseks, et võrrelda seda lepingujärgse intressimääraga, olema sama, mis lepingu riskitase, st muutumatute intressimäärade stsenaariumi korral 0,11 %, tõusvate intressimäärade stsenaariumi korral 0,17 % ja langevate intressimäärade stsenaariumi korral 0,06 %.

(120)

Selle põhjal märgib komisjon, et KS1 puhul moodustaks lepingust tulenev eeldatav eelis tõusvate intressimäärade stsenaariumi korral ligikaudu 0,5 protsendipunkti, mitte 0,29 protsendipunkti. Muutumatute ja langevate intressimäärade korral oleks turutingimustele vastav saavutatav tulusus jätkuvalt suurem kui lepingujärgne tulusus: muutumatute intressimäärade korral ligikaudu 0,15 protsendipunkti võrra ja langevate intressimäärade korral ligikaudu 0,4 protsendipunkti võrra.

4.4.   Järeldus

(121)

Lepingujärgne eeldatav intressimäär on madalam kui hoiustamiskohustuse puudumise korral alternatiivsete investeerimisstrateegiate rakendamisel saavutatav eeldatav tulusus muutumatute intressimäärade stsenaariumi korral, kui riskitasemed on sarnased. Seega ei andnud lepingujärgne intressimäär PI-le otsest eelist.

(122)

Komisjonil pole alust väita, et PI või Itaalia oleks lepingu sõlmimise ajal mõistlikult võinud eeldada mingit kindlat intressimäärade suundumust. Seega, kohaldades sama tõenäosust kolme intressimäärade stsenaariumi (langevate, muutumatute ja tõusvate intressimäärade stsenaariumi) suhtes, on lepingujärgne eeldatav intressimäär madalam kui hoiustamiskohustuse puudumise korral alternatiivsete investeerimisstrateegiate rakendamisel saavutatav eeldatav tulusus, kui riskitasemed on sarnased. Seega ei antud lepinguga PI-le eelist.

(123)

Eeltoodu põhjal teeb komisjon järelduse, et PI-le lepinguga eelise andmise tõendamiseks ei ole piisavalt tõendeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Intress, mida Itaalia Vabariik aastatel 2005–2007 maksis Poste Italianele vastavalt 23. detsembri 2005. aasta seadusele nr 266 ja lepingule, ei kujuta endast abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 2. august 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margrethe VESTAGER


(1)  ELT C 290, 29.11.2006, lk 8.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  Komisjoni 16. juuli 2008. aasta otsus 2009/178/EÜ, milles käsitletakse Itaalia rakendatud riigiabi kava intresside maksmiseks aktsiaseltsi Poste Italiane riigikassas hoiustatavatelt arveldusarvetelt (K 42/06 (ex NN 52/06)) (ELT L 64, 10.3.2009, lk 4).

(4)  Kohtuotsus, Üldkohus, 13. september 2013, Poste Italiane SpA vs. komisjon, T-525/08, ECLI:EU:T:2013:481.

(5)  http://ec.europa.eu/competition/calls/tenders_closed.html, ref COMP/2014/017.

(6)  Universaalteenus hõlmab kuni 2 kg kaaluvate kirjasaadetiste ja adressaadiga trükiste ning kuni 20 kg kaaluvate postipakkide edastamist, samuti täht- ja väärtsaadetiste käitlemist.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/39/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste konkurentsile avamise jätkamise kohta (EÜT L 176, 5.7.2002, lk 21).

(8)  30. septembri 2003. aasta seadluse nr 269 artikkel 5 ja 24. novembri 2003. aasta muutmisseadus nr 326 nägid ette CDP aktsiate üleandmise Itaalia riigile. Pangandussihtasutused ja muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused võivad omada CDP aktsiaid, mis kokku ei tohi moodustada enamusosalust.

(9)  Postipangakontode teenust reguleerib peamiselt 1917. aasta seadus (avaldatud G.U.-s nr 219, 6. september 1917), mida on muudetud 22. novembri 1945. aasta seadusandliku korraldusega nr 822 (avaldatud G.U.-s nr 12, 15. jaanuar 1946). Kuni 2003. aastani nähti selle õigusaktiga ette, et postipangakontodele kogunenud rahalised vahendid tuleb hoiustada CDP kontol, millelt makstava intressi määr on võrdne CDP finantseerimistegevusest saadava intressi määraga, millest on maha arvatud 15 sajandikku protsendipunktist. 5. detsembri 2003. aasta seadusandliku korraldusega asendati CDP riigikassaga.

(10)  Avaldatud G.U.-s nr 302, 29. detsember 2005, „supplemento ordinario“ 211.

(11)  Avaldatud G.U.-s nr 288, 12. detsember 2003.

(12)  Lepingu rakendamine kiideti heaks ministri käskkirjaga 3. aprillist 2006.

(13)  BTP: Buoni del Tesoro Poliennali.

(14)  BOT: Buoni ordinari del Tesoro.

(15)  Avaldatud G.U.-s nr 299, 27. detsember 2006.

(16)  Itaalia sõnul moodustavad eraklientide postipangakontodele kogunenud rahalised vahendid ligikaudu 70–75 % kõigist postipangakontodele kogunenud rahalistest vahenditest.

(17)  2013. aasta lahendi punkt 65: „la Commission a uniquement examiné le niveau de rémunération que le Trésor aurait pu demander unilatéralement compte tenu de quatre paramètres, à savoir la masse des fonds déposés, la stabilité de ces fonds, la durée moyenne du dépôt des fonds et les risques financiers supportés. Dans ces conditions, le taux de l’emprunteur privé, défini aux considérants 119 à 180 de la décision attaquée, ne constitue pas véritablement un „taux de marché“.“

(18)  Vt joonealune märkus 1.

(19)  Alates 1. oktoobrist 1995 näitab Rendistato indeks selliste riigivõlakirjade keskmist maksustatavat kogutulu, mis kuuluvad maksustamisele ja mille järelejäänud tähtaeg on pikem kui üks aasta. (Allikas: Itaalia keskpank)

(20)  2006. aastal oli eraisikute (st mitte riigiasutuste) postipangakontodel kokku […] eurot, millest […] eurot kuulus jaeklientidele ja […] eurot ettevõtjatele.

(21)  Riskiväärtuse mudel, milles kasutatakse minimaalset aktsepteeritavat tulusust 10 aasta jooksul.

(22)  Macaulay kestus on kaalutud keskmine aeg rahavoogude laekumiseni, kusjuures iga rahavoo kaalu kindlaksmääramiseks jagatakse rahavoo nüüdisväärtus kõigi rahavoogude nüüdisväärtuste summaga. Seda mõõdetakse aastates.

(23)  Lineaarse regressiooni mudel, milles kasutatakse minimaalset aktsepteeritavat tulusust 10 aasta jooksul.

(24)  Itaalia saadetud kirjades on mõisteid „kestus“ ja „keskmine eluiga“ sageli kasutatud samas tähenduses, kuigi nendega võidakse osutada eri mõistetele. See ei mõjuta käesolevas otsuses sisalduvat hindamist.

(25)  […] kiri, […] kiri, […] kiri, […] kiri, […] kiri.

(26)  https://www.eba.europa.eu/documents/10180/1084098/EBA-GL-2015-08+GL+on+the+management+of+interest+rate+risk+.pdf


28.11.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/45


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1969,

26. november 2019,

millega lükatakse edasi tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides 3-jodo-2-propünüül-butüülkarbamaadi (IPBC) kasutamise heakskiidu aegumiskuupäeva

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, (1) milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, eriti selle artikli 14 lõiget 5,

olles konsulteerinud alalise biotsiidikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Toimeaine IPBC on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (2) I lisasse kasutamiseks tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides ning kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikliga 86 käsitatakse seda sama määruse alusel heaks kiidetuna, kui on täidetud kõnealuse direktiivi I lisas kehtestatud nõuded ja tingimused.

(2)

Tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides IPBC kasutamise heakskiit aegub 30. juunil 2020. 20. detsembril 2018 esitati kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 13 lõikega 1 taotlus IPBC heakskiidu pikendamiseks.

(3)

11. aprillil 2019 teatas Taani hindav pädev asutus komisjonile, et kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 14 lõikega 1 on ta jõudnud otsusele, et taotlust on vaja täielikult hinnata. Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 8 lõike 1 kohaselt teeb taotlust hindav pädev asutus taotluse täieliku hindamise 365 päeva jooksul pärast selle kinnitamist.

(4)

Kõnealuse määruse artikli 8 lõike 2 kohaselt võib taotlust hindav pädev asutus vajaduse korral nõuda, et taotleja esitaks piisavad andmed hindamise teostamiseks. Sel juhul pikendatakse nimetatud 365-päevast tähtaega ajavahemiku võrra, mis ei või olla pikem kui kokku 180 päeva, välja arvatud juhul, kui pikendamine on põhjendatud nõutavate andmete iseloomu või erakorraliste asjaolude tõttu.

(5)

270 päeva jooksul pärast soovituse saamist taotlust hinnanud pädevalt asutuselt valmistab Euroopa Kemikaaliamet (edaspidi „kemikaaliamet“) ette arvamuse toimeaine heakskiitmise otsuse uuendamise kohta ja esitab selle komisjonile vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 14 lõikele 3.

(6)

Sellest tulenevalt on tõenäoline, et tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides IPBC kasutamise heakskiit aegub taotlejast sõltumatutel põhjustel enne, kui võetakse vastu otsus selle pikendamise kohta. Seega on asjakohane lükata tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides IPBC kasutamise heakskiidu aegumiskuupäeva edasi taotluse läbivaatamiseks piisava ajavahemiku võrra. Võttes arvesse tähtaegu, mis on ette nähtud taotlust hindavale pädevale asutusele hindamiseks ning kemikaaliametile arvamuse ettevalmistamiseks ja esitamiseks, on asjakohane lükata heakskiidu aegumiskuupäeva edasi kuni 31. detsembrini 2022.

(7)

Tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides IPBC kasutamise heakskiit, välja arvatud heakskiidu aegumiskuupäev, tuleks jõusse jätta, kui on täidetud direktiivi 98/8/EÜ I lisas sätestatud nõuded ja tingimused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides IPBC kasutamise heakskiidu aegumiskuupäeva lükatakse edasi kuni 31. detsembrini 2022.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 26. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1).


28.11.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/47


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1970,

26. november 2019,

millega muudetakse otsuse 93/52/EMÜ II lisa ja otsuse 2003/467/EÜ II lisa seoses Hispaania teatavate piirkondade ametlikult brutselloosist (B. melitensis)) vaba staatusega ning otsuse 2008/185/EÜ I ja II lisa seoses Itaalia teatavate piirkondade Aujeszky haigusest vaba staatuse ja heakskiidu andmisega Aujeszky haiguse likvideerimisprogrammi jaoks

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 8378 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivi 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses, (1) eriti selle A lisa 1. peatüki II jagu,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (2) eriti selle artikli 9 lõiget 2, artikli 10 lõiget 2 ja A lisa II jaotise punkti 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 91/68/EMÜ on kehtestatud liidusisest lammaste ja kitsedega kauplemist reguleerivad loomatervishoiunõuded. Direktiivis on sätestatud tingimused, mille alusel võib liikmesriikide või nende piirkondade lamba- ja kitsekarjad tunnistada ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.

(2)

Komisjoni otsuses 93/52/EMÜ (3) on sätestatud, et selle II lisas loetletud liikmesriikide piirkondade lamba- ja kitsekarjad on kooskõlas direktiiviga 91/68/EMÜ tunnistatud ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.

(3)

Hispaania esitas komisjonile dokumendid, mis tõendavad Murcia autonoomse piirkonna, Castilla-La Mancha autonoomse piirkonna Toledo provintsi ning Andaluusia autonoomse piirkonna Huelva, Sevilla ja Cordoba provintsi vastavust direktiivis 91/68/EMÜ sätestatud tingimustele, mis võimaldab tunnistada nende piirkondade lamba- ja kitsekarjad ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.

(4)

Tõendavate dokumentide hindamise põhjal tuleks Murcia autonoomse piirkonna, Castilla-La Mancha autonoomse piirkonna Toledo provintsi ning Andaluusia autonoomse piirkonna Huelva, Sevilla ja Cordoba provintsi lamba- ja kitsekarjad tunnistada ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.

(5)

Seepärast tuleks otsuse 93/52/EMÜ II lisa vastavalt muuta.

(6)

Direktiivi 64/432/EMÜ kohaldatakse liidus veiste ja sigadega kauplemise suhtes. Selles on sätestatud tingimused, mille alusel võib liikmesriigi või selle piirkonna kuulutada seoses veisekarjadega ametlikult brutselloosivabaks.

(7)

Komisjoni otsuse 2003/467/EÜ (4) artiklis 2 on sätestatud, et kõnealuse otsuse II lisa 2. peatükis loetletud liikmesriikide piirkonnad on veisekarjadega seoses kuulutatud ametlikult brutselloosivabaks.

(8)

Hispaania esitas komisjonile dokumendid, mis tõendavad Aragóni autonoomse piirkonna ja Castilla-Leóni autonoomse piirkonna Leóni provintsi vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud tingimustele, et neid peetaks veisekarjadega seoses ametlikult brutselloosivabadeks piirkondadeks.

(9)

Tõendavate dokumentide hindamise põhjal tuleks Aragóni autonoomne piirkond ja Castilla-Leóni autonoomse piirkonna Leóni provints tunnistada veisekarjade osas ametlikult brutselloosivabaks.

(10)

Seepärast tuleks otsuse 2003/467/EÜ II lisa vastavalt muuta.

(11)

Direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 10 on sätestatud, et kui liikmesriik leiab, et tema territoorium või osa sellest on Aujeszky haigusest vaba, peab ta esitama komisjonile asjakohased tõendavad dokumendid. Samuti on selles sätestatud, et liidusise sigadega kauplemise puhul võidakse nõuda lisatagatisi.

(12)

Direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 9 on sätestatud, et liikmesriik, kellel on Aujeszky haiguse jaoks kohustuslik riiklik kontrolliprogramm, mida kohaldatakse teatavas osas tema territooriumist, võib esitada selle programmi komisjonile heakskiitmiseks. Samuti on selles sätestatud, et liidusisese sigadega kauplemise puhul võidakse nõuda lisatagatisi.

(13)

Komisjoni otsuses 2008/185/EÜ (5) on sätestatud lisatagatised seoses sigade viimisega ühest liikmesriigist teise. Kõnealused tagatised on seotud sellega, milline staatus on liikmesriikidel või nende osadel seoses Aujeszky haigusega.

(14)

Otsuse 2008/185/EÜ I lisas on loetletud liikmesriigid ja nende piirkonnad, mis on vabad Aujeszky haigusest.

(15)

Itaalia esitas komisjonile dokumendid, mis tõendavad, et Friuli-Venezia Giulia maakond täidab otsuses 2008/185/EÜ sätestatud tingimusi, et tunnistada see Aujeszky haigusest vabaks.

(16)

Tõendavate dokumentide hindamise põhjal tuleks Friuli-Venezia Giulia maakond tunnistada Aujeszky haigusest vabaks.

(17)

Seepärast tuleks otsuse 2008/185/EÜ I lisa vastavalt muuta.

(18)

Otsuse 2008/185/EÜ II lisas on loetletud liikmesriigid või piirkonnad, kus on rakendatud heakskiidetud riiklik kontrollikava Aujeszky haiguse likvideerimiseks.

(19)

Itaalia esitas komisjonile lisadokumendid Piemonte ja Umbria maakonnas Aujeszky haiguse likvideerimise kontrollikava heakskiitmiseks ja kõnealuste maakondade nõuetekohaseks kandmiseks otsuse 2008/185/EÜ II lisa loetellu.

(20)

Tõendavate dokumentide hindamise põhjal tuleks heaks kiita Piemonte ja Umbria maakonna Aujeszky haiguse likvideerimise kontrollikavad.

(21)

Seepärast tuleks otsuse 2008/185/EÜ II lisa vastavalt muuta.

(22)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 93/52/EMÜ II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

Artikkel 2

Otsuse 2003/467/EÜ II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.

Artikkel 3

Otsuse 2008/185/EÜ I ja II lisa asendatakse käesoleva otsuse III lisa tekstiga.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. november 2019

Komisjoni nimel

Vytenis ANDRIUKAITIS

komisjoni liige


(1)  EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19.

(2)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

(3)  Komisjoni 21. detsembri 1992. aasta otsus 93/52/EMÜ, milles registreeritakse teatavate liikmesriikide või piirkondade vastavus nõuetele seoses brutselloosiga (B. melitensis) ja antakse neile ametlikult haigusvaba liikmesriigi või piirkonna staatus (EÜT L 13, 21.1.1993, lk 14).

(4)  Komisjoni 23. juuni 2003. aasta otsus 2003/467/EÜ, millega kehtestatakse teatavate liikmesriikide ja liikmesriikide piirkondade ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses veisekarjadega (ELT L 156, 25.6.2003, lk 74).

(5)  Komisjoni 21. veebruari 2008. aasta otsus 2008/185/EÜ Aujeszky haigusega seotud lisatagatiste kohta ühendusesiseses sigadega kauplemises ja Aujeszky haigust käsitleva teabe esitamise kriteeriumide kohta (ELT L 59, 4.3.2008, lk 19).


I LISA

Otsuse 93/52/EMÜ II lisas asendatakse Hispaaniat käsitlev kanne järgmisega:

„Hispaanias:

Aragóni autonoomne piirkond,

Andaluusia autonoomne piirkond: provintsid Cadiz, Córdoba, Huelva ja Sevilla,

Astuuria autonoomne piirkond,

Baleaari saarte autonoomne piirkond,

Kanaari saarte autonoomne piirkond,

Kantaabria autonoomne piirkond,

Castilla-La Mancha autonoomne piirkond,

Castilla-Leóni autonoomne piirkond,

Kataloonia autonoomne piirkond,

Extremadura autonoomne piirkond,

Galicia autonoomne piirkond,

La Rioja autonoomne piirkond,

Madridi autonoomne piirkond,

Murcia autonoomne piirkond,

Navarra autonoomne piirkond,

Baskimaa autonoomne piirkond,

Valencia autonoomne piirkond.“


II LISA

Otsuse 2003/467/EÜ II lisa 2. peatükis asendatakse Hispaaniat käsitlev kanne järgmisega:

„Hispaanias:

Andaluusia autonoomne piirkond: provintsid Almeria, Granada ja Jaen,

Aragóni autonoomne piirkond,

Astuuria autonoomne piirkond,

Baleaari saarte autonoomne piirkond,

Kanaari saarte autonoomne piirkond,

Castilla-La Mancha autonoomne piirkond,

Castilla-Leóni autonoomne piirkond, provintsid Burgos, León, Soria, Valladolid ja Zamora,

Kataloonia autonoomne piirkond,

Galicia autonoomne piirkond,

La Rioja autonoomne piirkond,

Madridi autonoomne piirkond,

Murcia autonoomne piirkond,

Navarra autonoomne piirkond,

Baskimaa autonoomne piirkond,

Valencia autonoomne piirkond.“


III LISA

„I LISA

Liikmesriigid või nende piirkonnad, mis on vabad Aujeszky haigusest ja kus vaktsineerimine on keelatud

ISO kood

Liikmesriik

Piirkonnad

BE

Belgia

Kõik piirkonnad

CZ

Tšehhi

Kõik piirkonnad

DK

Taani

Kõik piirkonnad

DE

Saksamaa

Kõik piirkonnad

IE

Iirimaa

Kõik piirkonnad

FR

Prantsusmaa

Departemangud: Ain, Aisne, Allier, Alpes-de-Haute-Provence, Alpes-Maritimes, Ardèche, Ardennes, Ariège, Aube, Aude, Aveyron, Bas-Rhin, Bouches-du-Rhône, Calvados, Cantal, Charente, Charente-Maritime, Cher, Corrèze, Côte-d’Or, Côtes-d’Armor, Creuse, Deux-Sèvres, Dordogne, Doubs, Drôme, Essonne, Eure, Eure-et-Loir, Finistère, Gard, Gers, Gironde, Hautes-Alpes, Hauts-de-Seine, Haute-Garonne, Haute-Loire, Haute-Marne, Hautes-Pyrénées, Haut-Rhin, Haute-Saône, Haute-Savoie, Haute-Vienne, Hérault, Ille-et-Vilaine, Indre, Indre-et-Loire, Isère, Jura, Landes, Loire, Loire-Atlantique, Loir-et-Cher, Loiret, Lot, Lot-et-Garonne, Lozère, Maine-et-Loire, Manche, Marne, Mayenne, Meurthe-et-Moselle, Meuse, Morbihan, Moselle, Nièvre, Nord, Oise, Orne, Paris, Pas-de-Calais, Pyrénées-Atlantiques, Pyrénées-Orientales, Puy-de-Dôme, Réunion, Rhône, Sarthe, Saône-et-Loire, Savoie, Seine-et-Marne, Seine-Maritime, Seine-Saint-Denis, Somme, Tarn, Tarn-et-Garonne, Territoire de Belfort, Val-de-Marne, Val-d’Oise, Var, Vaucluse, Vendée, Vienne, Vosges, Yonne, Yvelines

IT

Itaalia

Bolzano autonoomne provints

Friuli-Venezia Giulia maakond

CY

Küpros

Kõik piirkonnad

LU

Luksemburg

Kõik piirkonnad

HU

Ungari

Kõik piirkonnad

NL

Madalmaad

Kõik piirkonnad

AT

Austria

Kõik piirkonnad

PL

Poola

Podlaasia vojevoodkonna järgmised haldusüksused: Augustówi ja Białystoki maakond, Białystoki linn, Bielski, Hajnowka, Mońki, Sejny, Siemiatycze, Sokółka, Suwałki maakond ja Suwałki linn

SI

Sloveenia

Kõik piirkonnad

SK

Slovakkia

Kõik piirkonnad

FI

Soome

Kõik piirkonnad

SE

Rootsi

Kõik piirkonnad

UK

Ühendkuningriik

Kõik piirkonnad

„II LISA

Liikmesriigid või piirkonnad, kus on rakendatud heakskiidetud riiklik kontrollikava Aujeszky haiguse likvideerimiseks

ISO kood

Liikmesriik

Piirkonnad

ES

Hispaania

Kõik piirkonnad

IT

Itaalia

Emilia-Romagna maakond,

Lombardia maakond,

Piemonte maakond,

Umbria maakond,

Veneto maakond

LT

Leedu

Kõik piirkonnad

PL

Poola

Alam-Sileesia vojevoodkond (województwo dolnośląskie): kõik maakonnad (powiaty);

Kujawy-Pomorze vojevoodkond (województwo kujawsko-pomorskie): kõik maakonnad (powiaty);

Lublini vojevoodkond (województwo lubelskie): kõik maakonnad (powiaty);

Lubuszi vojevoodkond (województwo lubuskie): kõik maakonnad (powiaty);

Łódzi vojevoodkond (województwo łódzkie): kõik maakonnad (powiaty);

Väike-Poola vojevoodkond (województwo malopolskie): kõik maakonnad (powiaty);

Masoovia vojevoodkond (województwo mazowieckie): kõik maakonnad (powiaty);

Opole vojevoodkond (województwo opolskie): kõik maakonnad (powiaty);

Podkarpacie vojevoodkond (województwo podkarpackie): kõik maakonnad (powiaty);

Podlaasia vojevoodkonna järgmised haldusüksused: Grajewo, Kolno, ja Łomża maakond, Łomża linn, Wysokie Mazowieckie ja Zambrówi maakond.

Pomorze vojevoodkond (województwo pomorskie): kõik maakonnad (powiaty);

Sileesia vojevoodkond (województwo śląskie): kõik maakonnad (powiaty);

Święty Krzyżi vojevoodkond (województwo świętokrzyskie): kõik maakonnad (powiaty);

Warmia-Masuuria vojevoodkond (województwo warmińsko-mazurskie): kõik maakonnad (powiaty);

Suur-Poola vojevoodkond (województwo wielkopolskie): kõik maakonnad (powiaty);

Lääne-Pomorze vojevoodkond (województwo zachodniopomorskie): kõik maakonnad (powiaty).


28.11.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/54


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1971,

26. november 2019,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavust tõendava kava „Universal Feed Assurance Scheme“ tunnustamise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 7c lõike 4 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta, (2) eriti selle artikli 18 lõike 4 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 98/70/EÜ artiklites 7b ja 7c ning IV lisas ning direktiivi 2009/28/EÜ artiklites 17 ja 18 ning V lisas on sätestatud sarnased säästlikkuse kriteeriumid vedelate ja muude biokütuste jaoks ning sarnane kord, millega kontrollitakse nende vastavust kõnealustele kriteeriumidele.

(2)

Kui vedelaid ja muid biokütuseid tuleb arvesse võtta direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud põhjustel, peaksid liikmesriigid ettevõtjatelt nõudma, et nad tõendaksid vedelate ja muude biokütuste vastavust kõnealuse direktiivi artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

(3)

Komisjon võib otsustada, et vabatahtlikud riiklikud või rahvusvahelised kavad, millega kehtestatakse biomassist saadud toodete tootmise standardid, peavad sisaldama täpseid andmeid direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 2 kohaldamiseks ja/või et kõnealuste kavadega tuleb tõendada, et biokütuste või vedelate biokütuste saadetised vastavad artikli 17 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele ja/või et ühtki materjali ei ole tahtlikult muudetud ega kõrvaldatud selleks, et saadetise või selle osa suhtes saaks kohaldada IX lisa. Kui ettevõtja esitab tunnustamisotsusega hõlmatud ulatuses tõendid või andmed, mis on saadud vastavalt komisjoni tunnustatud vabatahtlikule kavale, ei tohiks liikmesriik nõuda tarnijalt täiendavaid tõendeid säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks.

(4)

14. juunil 2019 esitati komisjonile taotlus tunnustada, et vabatahtliku kavaga „Universal Feed Assurance Scheme“ tõendatakse biokütusesaadetiste vastavust direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. Kava, mida hallatakse Ühendkuningriigis aadressil Confederation House, East of England Showground, Peterborough, PE2 6XE, hõlmab söödakomponente ja segasööta ning seguna kasvatamiseks sobivaid põllumajanduskultuure. Kava hõlmab põllumajanduslike lähteainetega kauplemist ning nende vedu ja ladustamist alates põllumajanduslikust majapidamisest kuni nende esimese töötlejani ning järgnevatel etappidel tuginetakse komisjoni tunnustatud muudele vabatahtlikele kavadele. Seega on kava „Universal Feed Assurance Scheme“ ülesanne tagada, et tunnustus, mille komisjon on andnud selle kavaga koos kohaldatavatele kavadele, kehtiks kogu koostööperioodi jooksul. Tunnustatud kava tuleks avaldada direktiivis 2009/28/EÜ sätestatud läbipaistvusplatvormi vahendusel.

(5)

Kava „Universal Feed Assurance Scheme“ hindamise käigus leidis komisjon, et see hõlmab nõuetekohaselt direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ esitatud säästlikkuse kriteeriume, v.a direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõikes 2 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõikes 2 sätestatu. Kava sisaldab aga täpseid andmeid, mida tootmisahela lõpuosas asuvad ettevõtjad vajavad selleks, et tõendada vastavust direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõikele 2 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõikele 2, ning selles kohaldatakse direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 1 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 1 nõuetele vastavat massibilansisüsteemi.

(6)

Vabatahtliku kava „Universal Feed Assurance Scheme“ hindamise käigus leiti, et see vastab asjakohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standarditele ning selles järgitakse ka direktiivi 98/70/EÜ IV lisas ja direktiivi 2009/28/EÜ V lisas sätestatud metodoloogilisi nõudeid.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas biokütuste ja vedelate biokütuste jätkusuutlikkuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Vabatahtliku kavaga „Universal Feed Assurance Scheme“ (edaspidi „kava“), mille tunnustamise taotlus esitati komisjonile 14. juunil 2019, tõendatakse, et kõnealuses kavas kehtestatud standardite kohaselt toodetud biokütuste ja vedelate biokütuste saadetised vastavad direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõigetes 3, 4 ja 5 ning direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele.

Kava sisaldab ka täpseid andmeid direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 2 ja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõike 2 kohaldamiseks niivõrd, kuivõrd see tagab, et tootmisahela alguses asuvatelt ettevõtjatelt pärinev kogu asjakohane teave edastatakse tootmisahela lõpuosas olevatele ettevõtjatele.

Artikkel 2

Juhul kui komisjonile 14. juunil 2019 tunnustamiseks esitatud kava sisu muudetakse selliselt, et see võib mõjutada käesoleva otsuse alust, tuleb sellistest muudatustest komisjonile viivitamata teatada. Komisjon hindab teatatud muudatusi, et teha kindlaks, kas kava hõlmab endiselt piisaval määral neid säästlikkuse kriteeriume, mille alusel seda tunnustatakse.

Artikkel 3

Komisjon võib käesoleva otsuse kehtetuks tunnistada muu hulgas siis, kui:

a)

on selgelt tõendatud, et kavaga ei ole rakendatud käesoleva otsuse seisukohast olulisi aspekte, või kui kõnealuste aspektide osas on toimunud raskeid ja struktuurseid rikkumisi;

b)

kava raames ei esitata komisjonile direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 6 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 6 kohaseid iga-aastaseid aruandeid;

c)

kavaga ei rakendata sõltumatu auditi standardeid, mis on sätestatud rakendusaktides, millele on osutatud direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõike 5 kolmandas lõigus ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 5 kolmandas lõigus, või kui ei rakendata kava muid täiustatud aspekte, mis on jätkuva tunnustamise seisukohast olulise tähtsusega.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kuni 30. juunini 2021.

Brüssel, 26. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.

(2)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.


28.11.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/56


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1972,

26. november 2019,

millega muudetakse rakendusotsust 2013/764/EL loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 8396 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2013/764/EL (3) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade klassikalise katku esinemisega teatavates liikmesriikides. Need meetmed hõlmavad teatavatest piirkondadest pärit kodusigade ja sealihatoodete saadetiste lähetamise keeldu. Kõnealuses rakendusotsuses sätestatud loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid rakendatakse paralleelselt nõukogu direktiivis 2001/89/EÜ (4) sätestatud meetmetega ning need on ette nähtud sigade klassikalise katku leviku tõkestamiseks eelkõige liidu tasandil.

(2)

Rakendusotsuses 2013/764/EL on ette nähtud ka erandid teatavatest piirkondadest pärit elussigade lähetamise keelust, kui on täidetud mitu tingimust.

(3)

Rakendusotsuse 2013/764/EL kohaste meetmete kohaldamisaja määramisel tuleks võtta arvesse sigade klassikalise katku epidemioloogiat ning ka rakendusotsuse 2013/764/EL lisas loetletud liikmesriikide poolt kohaldatavate loomatervishoiualaste meetmete tõhusust. Võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda liidus ja naabruses asuvates kolmandates riikides ning jõupingutusi, mis on vajalikud selle taudi vastu võitlemiseks, ja jättes ühtlasi kehtestamata tarbetud kaubanduspiirangud, tuleks rakendusotsuse 2013/764/EL kohaldamisaega pikendada.

(4)

Kuna sigade klassikalise katku praeguse epideemia olukorras on oluline tagada kõnealuse taudi tõrjemeetmete järjepidevus liidu tasandil, tuleks rakendusotsuse 2013/764/EL kohaldamisaja pikendamisel arvesse võtta, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429, (5) milles on sätestatud loomataudide korral võetavad kaitsemeetmed, kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.

(5)

Lisaks, võttes arvesse Horvaatias direktiivi 2001/89/EÜ kohaselt rakendatud üldiste meetmete tõhusust, taudiseiret ja alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele esitatud kehtivaid meetmeid, tuleks kõik Horvaatia piirkonnad, mis praegu on loetletud rakendusotsuse 2013/764/EL lisas, jätta kõnealusest lisast välja, pidades silmas kõnealuse taudi soodsat epidemioloogilist olukorda kõnealuses liikmesriigis.

(6)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsust 2013/764/EL muudetakse järgmiselt.

Artiklis 10 asendatakse kuupäev „31. detsembrini 2019“ kuupäevaga „21. aprillini 2021“.

Artikkel 2

Komisjoni rakendusotsuse 2013/764/EL lisa punkt 2 jäetakse välja.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. november 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  Komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/764/EL loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides (ELT L 338, 17.12.2013, lk 102).

(4)  Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks (EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).


28.11.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/58


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1973,

27. november 2019,

millega jäetakse heaks kiitmata olemasoleva toimeaine hõbevasktseoliidi kasutamine tooteliikidesse 2 ja 7 kuuluvates biotsiidides

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 89 lõike 1 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) on kehtestatud loetelu olemasolevatest toimeainetest, mida tuleb hinnata seoses nende võimaliku heakskiitmisega biotsiidides kasutamiseks. Hõbevasktseoliit kuulub nimetatud loetellu (EÜ nr puudub, CASi nr 130328-19-7).

(2)

Hõbevasktseoliiti on hinnatud kasutamiseks määruse (EL) nr 528/2012 V lisas kirjeldatud tooteliikidesse 2 (desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste või loomade puhul) ja 7 (pinnakonservandid) kuuluvates toodetes.

(3)

Referentliikmesriigiks määratud Rootsi pädev asutus esitas 12. juunil 2017 Euroopa Kemikaaliametile hindamisaruanded ja oma järeldused.

(4)

Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 7 lõikega 2 võttis biotsiidikomitee 17. oktoobril 2018 vastu Euroopa Kemikaaliameti arvamused, (3) võttes arvesse toimeainet hinnanud pädeva asutuse järeldusi.

(5)

Kõnealuste arvamuste kohaselt ei saa eeldada, et tooteliikidesse 2 ja 7 kuuluvad biotsiidid, mis sisaldavad hõbevasktseoliiti, vastavad määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõike 1 punktis b sätestatud nõuetele, kuna puuduvad tõendid piisava tõhususe kohta.

(6)

Võttes arvesse Euroopa Kemikaaliameti arvamusi, ei ole asjakohane kiita heaks hõbevasktseoliidi kasutamine tooteliikidesse 2 ja 7 kuuluvates biotsiidides, kuna määruse (EL) nr 528/2012 artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud.

(7)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Hõbevasktseoliidi (EÜ nr puudub, CASi nr 130328-19-7) kasutamine tooteliikidesse 2 ja 7 kuuluvates biotsiidides jäetakse heaks kiitmata.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. november 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 4. augusti 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 osutatud tööprogrammi kohta, milles käsitletakse kõigi biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete süstemaatilist läbivaatamist (ELT L 294, 10.10.2014, lk 1).

(3)  Biocidal Products Committee (BPC) opinion on the application for approval of the active substance Silver copper zeolite, Product type: 2 (biotsiidikomitee arvamus toimeaine heakskiitmise taotluse kohta: hõbevasktseoliit, tooteliik 2), ECHA/BPC/210/2018, vastu võetud 17. oktoobril 2018; Biocidal Products Committee (BPC) opinion on the application for approval of the active substance Silver copper zeolite, Product type: 7 (biotsiidikomitee arvamus toimeaine heakskiitmise taotluse kohta: hõbevasktseoliit, tooteliik 7), ECHA/BPC/213/2018, vastu võetud 17. oktoobril 2018.