29.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 276/3

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline

LEPING,

millega määratakse kindlaks raamistik Vietnami osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjeoperatsioonides

EUROOPA LIIT („liit“ või „EL“) ühelt poolt ja VIETNAM teiselt poolt, edaspidi koos „lepinguosalised“,

arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit võib ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames teha otsuse korraldada kriisiohjeoperatsioone, mis võivad nõukogu vastava otsuse kohaselt hõlmata Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikes 1 ja artikli 43 lõikes 1 sätestatud ülesandeid.

(2)	Vietnam ja EL tunnistavad, et ülemaailmne rahu on kõikide riikide arengu jaoks tähtis, ning on jätkuvalt pühendunud edendama ÜRO põhikirja põhimõtteid, järgides rahu ja julgeoleku säilitamist oma naabruses ja laiemas maailmas.

(3)	Arvestades lepinguosaliste kohustustust suurendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes ning tunnistades, et Vietnami julgeolekujõudude suutlikkust ja võimeid võiks kasutada ELi kriisiohjeoperatsioonides.

(4)	Vietnam ja EL soovivad sätestada üldtingimused Vietnami osalemiseks ELi kriisiohjeoperatsioonides lepingus, millega määratakse kindlaks raamistik sellise võimaliku tulevase osalemise jaoks, mitte määrata kõnealuseid tingimusi kindlaks iga operatsiooni korral eraldi.

(5)	Selline leping ei tohiks piirata liidu sõltumatust otsuste tegemisel ega mõjutada Vietnami võimalust otsustada ELi kriisiohjeoperatsioonis osalemise üle iga operatsiooni puhul eraldi.

(6)	Liit otsustab, kas kutsuda kolmandaid riike osalema ELi kriisiohjeoperatsioonis. Vietnam võib liidu kutse vastu võtta ja oma panust pakkuda. Sellisel juhul teeb liit otsuse Vietnami poolt pakutava panuse vastuvõtmise kohta,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Osalemist käsitlevad otsused

1. Kui liit on teinud otsuse kutsuda Vietnam osalema ELi kriisiohjeoperatsioonis, edastab Vietnam käesolevat lepingut rakendades Euroopa Liidule oma pädeva asutuse otsuse Vietnami osalemise, sealhulgas pakutava panuse kohta.

2. Liit hindab Vietnami pakutavat panust Vietnamiga konsulteerides.

3. Liit teavitab Vietnamit niipea kui võimalik eelnevalt tema eeldatavast panusest operatsiooni ühistesse kuludesse, et abistada Vietnamit tema pakkumise koostamisel.

4. Liit edastab oma hindamise tulemuse ja otsuse Vietnami pakutud panuse kohta kirjalikult Vietnamile, et tagada Vietnami osalemine kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

5. Lõike 1 kohane Vietnami pakkumine ja selle lõike 4 kohane heakskiitmine ELi poolt on käesoleva lepingu kohaldamise aluseks iga konkreetse kriisiohjeoperatsiooni puhul.

6. Vietnam võib omal algatusel või liidu taotlusel ja pärast lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone igal ajal kas täies ulatuses või osaliselt lõpetada osalemise ELi kriisiohjeoperatsioonis.

Artikkel 2

Raamistik

1. Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakendussätetega ühineb Vietnam asjakohase nõukogu otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab, et liit viib läbi kriisiohjeoperatsiooni, ning mis tahes muu otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab ELi kriisiohjeoperatsiooni pikendada.

2. Vietnami panus ELi kriisiohjeoperatsiooni ei piira liidu sõltumatust otsuste tegemisel.

Artikkel 3

Vietnami isikkoosseisu ja vägede staatus

1. Vietnami poolt ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseisu ja/või ELi kriisiohje sõjalisele operatsioonile saadetud vägede staatust reguleeritakse asjakohase vägede/missiooni staatust käsitleva lepingu (kui see on sõlmitud) või muu kokkuleppega, mis on sõlmitud liidu ja riigi/riikide vahel, kus operatsioon toimub. Vietnami teavitatakse sellest.

2. ELi kriisiohjeoperatsiooni toimumiskohast väljaspool paiknevatesse peakorteritesse või juhtimisüksustesse lähetatud isikkoosseisu staatust reguleeritakse asjaomaste peakorterite ja juhtimisüksuste ning Vietnami pädevate asutuste vaheliste kokkulepetega.

3. Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud vägede/missiooni staatuse lepingu kohaldamist, teostab Vietnam jurisdiktsiooni oma isikkoosseisu liikmete üle, kes osalevad ELi kriisiohjeoperatsioonis. Kui Vietnami väed asuvad Euroopa Liidu liikmesriigi laeva või õhusõiduki pardal, võib kõnealune liikmesriik teostada jurisdiktsiooni vastavalt olemasolevatele ja/või tulevastele lepingutele ning kooskõlas oma õigusnormide ja rahvusvahelise õigusega.

4. Vietnam vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Vietnami osalemisega ELi kriisiohjeoperatsioonis, kui nõude on esitanud tema isikkoosseisu liige või see käib tema isikkoosseisu liikme kohta, ning vastutab oma isikkoosseisu liikme vastu meetmete, eelkõige õiguslike ja distsiplinaarmeetmete võtmise eest kooskõlas oma õigusnormidega.

5. Lepinguosalised lepivad kokku, et loobuvad kõikidest, välja arvatud lepingulistest nõuetest teineteise vastu kummalegi lepinguosalisele kuuluva või nende kasutuses oleva vara kahjustamise, kaotsimineku või hävimise korral või kummagi lepinguosalise isikkoosseisu liikme vigastuse või surma korral, mis tuleneb nende käesoleva lepingu kohaste ametlike kohustuste täitmisest, välja arvatud juhul, kui tegemist oli raske hooletuse või tahtliku üleastumisega. Kõik raske hooletuse või tahtliku üleastumisega seotud juhtumid lahendatakse lepinguosaliste vahel diplomaatilisel teel.

6. Vietnam kohustub käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama deklaratsiooni selle kohta, et ta loobub nõuete esitamisest mis tahes riigi vastu, mis osaleb sellises ELi kriisiohjeoperatsioonis, milles Vietnam osaleb.

7. Liit kohustub tagama, et Euroopa Liidu liikmesriigid esitavad käesoleva lepingu allkirjastamisel deklaratsiooni selle kohta, et nad loobuvad nõuete esitamisest mis tahes tulevases kriisiohjeoperatsioonis osaleva Vietnami vastu.

Artikkel 4

Salastatud teave

1. Vietnam võtab asjakohased meetmed, et tagada ELi salastatud teabe kaitse vastavalt ELi salastatud teabe kaitset käsitlevatele julgeolekueeskirjadele, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2013/488/EL, (1) ning pädevate asutuste, sealhulgas ELi operatsiooni ülema antud täiendavatele juhistele ELi kriisiohje sõjalise operatsiooni kohta või missiooni juhi antud juhistele ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni kohta.

2. Kui lepinguosalised sõlmivad salastatud teabe vahetamise julgeolekukorda käsitleva lepingu, kohaldatakse sellist lepingut ELi kriisiohjeoperatsiooni kontekstis.

II JAGU

SÄTTED ELi KRIISIOHJE TSIVIILOPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 5

ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis

1. Vietnam:

tagab, et tema ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis täidab oma ülesandeid kooskõlas:

i)	artikli 2 lõikes 1 osutatud asjakohase nõukogu otsuse ja selle hilisemate muudatustega;

ii)	operatsiooni plaaniga;

iii)	kohaldatavate rakendussätetega;

iv)	ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni puhul kohaldatava poliitikaga;

b)	teavitab tsiviiloperatsiooni ülemat õigel ajal igast muudatusest oma panuses ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni.

2. Vietnami poolt ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis läbib arstliku läbivaatuse ja vaktsineerimised ning peab Vietnami pädeva asutuse tõendiga olema tunnistatud tervisliku seisundi poolest sobivaks oma ülesandeid täitma ning esitab selle tõendi koopia.

3. Vietnami lähetatud isikkoosseis täidab oma ülesandeid ja tegutseb ainult ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni huve silmas pidades ning järgides rangeimaid käitumisnorme, mis on kindlaks määratud ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonidele kohaldatavates poliitikadokumentides.

Artikkel 6

Käsuliin

1. Kogu ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonis osalev Vietnami isikkoosseis jääb Vietnami ametiasutuste täielikku alluvusse.

2. ELi tsiviiloperatsiooni ülem tegeleb ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonis osaleva kogu isikkoosseisu operatiivjuhtimisega. Sellega seotud rakendussätetes lepivad ELi tsiviiloperatsiooni ülem ja Vietnami ametiasutused kokku enne siirmist.

3. Tsiviiloperatsiooni ülem vastutab ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni eest ning juhib ja kontrollib kriisiohje tsiviiloperatsiooni strateegilisel tasandil.

4. Missiooni juht vastutab ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni eest, juhib ja kontrollib kriisiohje tsiviiloperatsiooni kohapeal ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.

5. Artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt on Vietnamil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused nagu operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

6. Missiooni juht vastutab ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni isikkoosseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vietnam vastutab oma isikkoosseisu liikmete vastu võetavate meetmete, sealhulgas õiguslike ja distsiplinaarmeetmete eest, kooskõlas oma seaduste, normide ja poliitikaga.

7. Vietnam määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab operatsioonis oma riigi väekontingenti. Kontaktisik annab missiooni juhile aru operatsiooni mõjutavate küsimuste kohta ning vastutab Vietnami kontingendi igapäevase distsipliini eest.

8. Liit teeb operatsiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Vietnamiga, kui operatsiooni lõpetamise päeval panustab Vietnam jätkuvalt ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni.

Artikkel 7

Finantsaspektid

1. Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, kannab Vietnam kõik oma ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud jooksvad kulud, nagu on määratud operatsiooni tegevuseelarves.

2. Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise isiku surm või vigastus või füüsilise või juriidilise isiku vara hävimine või rikkumine, reguleeritakse Vietnami võimaliku vastutuse ja temapoolse kahjude hüvitamisega seonduvaid küsimusi vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohaldatava missiooni staatust käsitleva lepingu või mis tahes kohaldatavate alternatiivsete sätete alusel.

Artikkel 8

Tegevuseelarve rahastamises osalemine

1. Kui käesoleva artikli lõikest 4 ei tulene teisiti, sealhulgas seoses Vietnami oma suutlikkusega, ja tulenevalt Vietnami otsusest osaleda ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonis kooskõlas artikli 1 lõikega 5, on Vietnam valmis panustama asjaomase ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni tegevuseelarve rahastamisse.

2. Selline tegevuseelarvesse eraldatav rahaline panus arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi põhjal, võttes aluseks valemi, mis annab tulemuseks väiksema summa:

a)	tegevuseelarve lähtesumma see osa, mis on võrdeline Vietnami kogurahvatulu ja kõigi operatsiooni tegevuseelarvet rahastavate riikide kogurahvatulude summa suhtarvuga, või

b)	tegevuseelarve lähtesumma see osa, mis on võrdeline operatsioonis osaleva Vietnami isikkoosseisu liikmete ja kõigi operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu liikmete suhtarvuga.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei osale Vietnam Euroopa Liidu liikmesriikide isikkoosseisule makstavate päevarahade rahastamises.

4. Olenemata lõikest 1 vabastab liit üldjuhul Vietnami teatava ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni rahastamises osalemisest, kui:

a)	liit otsustab, et Vietnami panus on märkimisväärne ja operatsiooni jaoks olulise tähtsusega, või

b)	Vietnami kogurahvatulu inimese kohta ei ületa liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

5. Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, allkirjastatakse lepinguosaliste pädevate asutuste vahel kokkulepped Vietnami poolt ELi kriisiohje tsiviiloperatsiooni tegevuseelarvesse eraldatava rahalise panuse maksmise kohta ning need sisaldavad muu hulgas sätteid, mis käsitlevad järgmist:

a)	asjaomase rahalise panuse summa;

b)	rahalise panuse maksmise kord ning

c)	auditi protseduur.

III JAGU

SÄTTED ELi KRIISIOHJE SÕJALISTES OPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 9

ELi kriisiohje sõjalises operatsioonis osalemine

1. Vietnam tagab, et tema ELi kriisiohje sõjalises operatsioonis osalevad väed ja isikkoosseis täidavad oma ülesandeid kooskõlas:

a)	artikli 2 lõikes 1 osutatud asjakohase nõukogu otsuse ja selle hilisemate muudatustega;

b)	operatsiooni plaaniga;

c)	kohaldatavate rakendussätetega ning

d)	ELi kriisiohje sõjalise operatsiooni puhul kohaldatava poliitikaga.

2. Vietnam teatab ELi operatsiooni ülemale õigeaegselt igast muudatusest oma operatsioonis osalemises.

3. Vietnami poolt lähetatud isikkoosseis täidab oma ülesandeid ja tegutseb ainult ELi kriisiohje sõjalise operatsiooni huve silmas pidades ning järgides rangeimaid käitumisnorme, mis on kindlaks määratud ELi kriisiohje sõjalistele operatsioonidele kohaldatavates poliitikadokumentides.

Artikkel 10

Käsuliin

1. Kõik ELi kriisiohje sõjalises operatsioonis osalevad Vietnami väed ja kogu isikkoosseis jäävad Vietnami ametiasutuste täielikku alluvusse.

2. Kõiki ELi kriisohje sõjalises operatsioonis osalevate riikide vägesid ja kogu isikkoosseisu juhib operatiivselt ja taktikaliselt ja/või kontrollib ELi operatsiooni ülem. Sellega seotud rakendussätetes lepivad ELi operatsiooni ülem ja Vietnami ametiasutused kokku enne siirmist.

3. Artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt on Vietnamil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused nagu operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

4. ELi operatsiooni ülem võib igal ajal pärast Vietnamiga konsulteerimist taotleda Vietnami osalemise lõpetamist.

5. Vietnam määrab kõrge sõjalise esindaja, kes esindab oma riigi väekontingenti ELi kriisiohje sõjalises operatsioonis. Kõrge sõjaline esindaja konsulteerib kõigis operatsiooniga seotud küsimustes ELi vägede juhatajaga ja vastutab Vietnami väekontingendi igapäevase distsipliini eest.

Artikkel 11

Finantsaspektid

1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 12 kohaldamist, kannab Vietnam kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui kulud kuuluvad ühiste kulude alla käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt, samuti nõukogu otsuse (ÜVJP) 2015/528 (2) kohaselt.

2. Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise isiku surm või vigastus või füüsilise või juriidilise isiku vara hävimine või rikkumine, reguleeritakse Vietnami võimaliku vastutuse ja temapoolse kahjude hüvitamisega seonduvaid küsimusi vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohaldatava vägede staatust käsitleva lepingu või mis tahes kohaldatavate alternatiivsete sätete alusel.

Artikkel 12

Ühiste kulude rahastamises osalemine

1. Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti, sealhulgas seoses Vietnami oma suutlikkusega, ja tulenevalt Vietnami otsusest osaleda ELi kriisiohje sõjalises operatsioonis kooskõlas artikli 1 lõikega 5, on Vietnam valmis panustama asjaomase ELi kriisiohje sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamisse.

2. Selline ühiste kulude katmiseks eraldatav rahaline panus arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi põhjal, võttes aluseks valemi, mis annab tulemuseks väiksema summa:

a)	ühiste kulude katmiseks eraldatav summa, mis on võrdeline Vietnami kogurahvatulu ja kõigi operatsiooni ühiste kulude katmises osalevate riikide kogurahvatulude summa suhtarvuga, või

b)	ühiste kulude katmiseks eraldatav summa, mis on võrdeline operatsioonis osaleva Vietnami isikkoosseisu ja kõigi operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu suhtarvuga.

Kui kasutatakse punktis b osutatud valemit ning Vietnami isikkoosseis osaleb ainult operatsiooni või vägede peakorteri töös, võetakse suhtarvu arvutamisel aluseks Vietnami isikkoosseisu ja vastava peakorteri isikkoosseisu liikmete koguarv. Muudel juhtudel arvutatakse suhtarv Vietnami poolt lähetatud isikkoosseisu ja operatsioonis osaleva isikkoosseisu liikmete koguarvu alusel.

3. Olenemata lõikest 1 vabastab liit üldjuhul Vietnami teatava ELi kriisiohje sõjalise operatsiooni rahastamises osalemisest, kui:

a)	liit otsustab, et Vietnami panus on märkimisväärne ja operatsiooni jaoks olulise tähtsusega, või

b)	Vietnami kogurahvatulu inimese kohta ei ületa liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

4. Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, sõlmitakse lepinguosaliste pädevate asutuste vahel kokkulepped Vietnami poolt ühiste kulude rahastamise panuse maksmise kohta ning need sisaldavad muu hulgas sätteid, mis käsitlevad järgmist:

a)	asjaomase rahalise panuse summa;

b)	rahalise panuse maksmise kord ning

c)	auditi protseduur.

IV JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Lepingu rakendamise kord

Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 5 ja artikli 12 lõike 4 kohaldamist, sõlmitakse kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja halduskokkulepped lepinguosaliste pädevate asutuste vahel.

Artikkel 14

Pädevad asutused

Kui Euroopa Liidule ei ole teisiti teatatud, on käesoleva lepingu kohaldamisel Vietnami pädevaks asutuseks Vietnami kaitseministeerium.

Artikkel 15

Mittevastavus

Kui üks lepinguosalistest jätab käesolevast lepingust tulenevad kohustused täitmata, on teisel lepinguosalisel õigus käesolev leping ühekuulise kirjaliku etteteatamisega lõpetada.

Artikkel 16

Vaidluste lahendamine

Lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vahel diplomaatilisel teel.

Artikkel 17

Jõustumine, kehtivus ja lõpetamine

1. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike õiguslike sisemenetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolev leping vaadatakse läbi lepinguosalise taotlusel.

3. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste vahelisel vastastikusel kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt.

4. Käesoleva lepingu võib denonsseerida, kui üks lepinguosalistest teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lepingu denonsseerimisest. Denonsseerimine jõustub kuue kuu möödumisel pärast seda, kui teine lepinguosaline on teate kätte saanud.

SELLE KINNITUSEKS on mõlema lepinguosalise täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud 2019. aasta 17. oktoobril Brüsselis, inglise ja vietnami keeles, kusjuures mõlemad tekstid on autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.

Euroopa Liidu nimel

Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse nimel

(1) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

(2) Nõukogu 27. märtsi 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/528, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (Athena) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/871/ÜVJP (ELT L 84, 28.3.2015, lk 39).

NENDE ELi LIIKMESRIIKIDE, KES KOHALDAVAD ELi NÕUKOGU OTSUST, MIS KÄSITLEB VIETNAMI OSALUSEGA ELi KRIISIOHJEOPERATSIOONI, DEKLARATSIOON ARTIKLI 3 LÕIKE 5 KOHASE NÕUETEST LOOBUMISE KOHTA

„ELi liikmesriigid, kes kohaldavad ELi nõukogu otsust, mis käsitleb Vietnami osalusega ELi kriisiohjeoperatsiooni, loobuvad võimalusel, niivõrd, kuivõrd seda lubavad nende riigisisesed õigussüsteemid, nõuetest Vietnami vastu oma isikkoosseisu liikmete vigastuste või surma korral või nendele kuuluvale ja ELi kriisiohjeoperatsioonis kasutatavale varale tekitatud kahju või sellise vara hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

—	oli põhjustatud Vietnami poolt ELi kriisiohjeoperatsioonile lähetatud isikkoosseisu liikme poolt ELi kriisiohjeoperatsiooniga seotud ülesannete täitmisel, välja arvatud juhul, kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või

—

tulenes Vietnamile kuuluva varustuse kasutamisest, eeldusel et asjaomast varustust kasutati seoses operatsiooniga, ning välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud varustust kasutava Vietnami poolt ELi kriisiohjeoperatsioonile lähetatud isikkoosseisu liikme raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.“

VIETNAMI DEKLARATSIOON ARTIKLI 3 LÕIKE 5 KOHASE NÕUETEST LOOBUMISE KOHTA ELi KRIISIOHJEOPERATSIOONIS OSALEVA RIIGI VASTU

„Vietnam, kes on kiitnud heaks osalemise ELi kriisiohjeoperatsioonis, loobub võimalusel, niivõrd kui seda lubab tema riigisisene õigussüsteem, kõigist nõuetest ELi kriisiohjeoperatsioonis osaleva riigi vastu oma isikkoosseisu liikme vigastuste või surma korral või talle kuuluvale ja ELi kriisiohjeoperatsioonis kasutatavale varale tekitatud kahju või sellise vara hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

—	oli põhjustatud isikkoosseisu poolt ELi kriisioheoperatsiooniga seotud ülesannete täitmisel, välja arvatud juhul, kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või

—

tulenes ELi kriisiohjeoperatsioonis osalevatele riikidele kuuluva vara kasutamisest, eeldusel et asjaomast vara kasutati seoses operatsiooniga, ning välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud vara kasutava ELi kriisiohjeoperatsiooni isikkoosseisu liikme raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.“

29.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 276/12

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1804

28. oktoober 2019,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 809/2014 seoses toetuse- ja maksetaotluste muutmisega, ühtses haldus- ja kontrollisüsteemis tehtavate kontrollidega ning nõuetele vastavuse kontrolli süsteemiga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 62 lõike 2 esimese lõigu punkte a–d ja h, artikli 78 esimese lõigu punkte b ja c ning artikli 96 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (2) artikli 14 lõige 4 võimaldab liikmesriikidel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1307/2013 (3) osutatud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse maksmisel lubada toetusesaajatel piisavalt põhjendatud asjaoludel muuta ühtset taotlust juba deklareeritud põldude kasutamise osas pärast taotluse esitamise lõpptähtpäeva. Võib juhtuda, et toetusesaajatel on vaja põllukultuurist või selle asukohast tulenevalt külvikava kasvuperioodi jooksul kohandada. Selle põhjuseks võivad olla muutunud ilmastiku- või muud põllumajandustingimused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (4) artiklis 30 osutatud toetuse saajad võivad olla samasuguses olukorras, eriti püüdekultuure kasvatades. Seepärast on samuti asjakohane võimaldada liikmesriikidel lubada kõnealustel toetusesaajatel muuta ühtset taotlust või maksetaotlust seoses määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 30 osutatud toetuse saamiseks deklareeritud põldude kasutamisega. Lisaks tuleks asjaomane lõige jätta välja rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklist 14 ja lisada see nimetatud määruse artiklisse 15, kuna see puudutab ühtse taotluse või maksetaotluse muudatusi. Samuti tuleks täpsustada, et neid muudatusi võib teha pärast üldisi muudatuste teatamise tähtaegu ja liikmesriigid võivad määrata nende teatamiseks lõpliku tähtaja.

(2)

Artikli 15 lõikes 1b on sätestatud ühtse taotluse või maksetaotluse muutmise võimalus, kui kontrolli tehakse seire teel. On asjakohane täpsustada, et see säte võimaldab muuta ühtset taotlust või maksetaotlust pärast seire teel tehtud kontrolli esialgseid tulemusi. Samuti tuleks täpsustada, mida need muudatused võivad hõlmata.

(3)

Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 15 lõikes 2 on sätestatud ühtse taotluse või maksetaotluse muutmise tähtaeg. Kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 3 on sätestatud olukorrad, kus ühtset taotlust või maksetaotlust enam muuta ei saa. Neid sätteid ei kohaldata juhul, kui toetusesaajaid kontrollitakse seire teel, pidades silmas seda liiki kontrollide eripära. Seepärast on asjakohane täpsustada, millal kõnealused toetusesaajad selliseid muudatusi võivad teha. Lisaks on asjakohane lubada pädevatel asutustel määrata seire teel kontrollitava toetuskava, toetusmeetme või tegevusliigi muudatustest teatamise kuupäev.

(4)

Liikmesriigid võivad otsustada kontrollida seire teel teatavaid toetuskavu, toetusmeetmeid, tegevusliike või nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaseid nõudeid ja standardeid, säilitades samal ajal muude kavade, meetmete, tegevusliikide või nõuete ja standardite puhul valimite alusel tehtavad kohapealsed kontrollid. See võib viia olukorrani, kus seire teel tehtava kontrolli tulemusena saadakse leiud, mis on olulised valimipõhiselt kontrollitavate kavade, meetmete või tegevusliikide suhtes kehtivate nõuete täitmise või nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimise kindlakstegemiseks. Seepärast on asjakohane näha ette, kuidas selliseid leidusid peaks arvesse võtma.

(5)	Tuleks täpsustada, et rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklis 27 sätestatud ristteavitamise kohustus kehtib ka nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite puhul. Artiklit 27 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(6)

Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklis 38 käsitletakse pindala mõõtmist. Kõnealuse artikli lõige 1 võimaldab seda, et põldude rahastamiskõlblikkuse kontrollimisel ja pindala mõõtmisel võib piirduda juhumeetodil moodustatud valimiga, kuhu kuulub vähemalt 50 %st põldudest, mille kohta on esitatud toetuse- või maksetaotlus. Selguse huvides tuleks rahastamiskõlblikkuse tingimuste kontrollimise normid artiklist 38 välja jätta ja lisada need artiklisse 39.

(7)

Liikmesriigid võivad kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikliga 40a otsustada kontrollida seire teel teatavaid toetuskavu, toetusmeetmeid või tegevusliike, säilitades samal ajal muude kavade, meetmete või tegevusliikide puhul valimipõhised kohapealsed kontrollid, mis hõlmavad nimetatud määruse artikli 38 kohast pindala mõõtmist. See võib viia olukorrani, kus valimipõhise kohapealse kontrolli käigus mõõdetud põllu pindala erineb pindalast, mis on toetuse arvutamise alusena kindlaks määratud juhtudel, kus kontrolli tehakse seire teel. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklis 38 täpsustada, kumba pindala peaks kasutama.

(8)

Kõiki toetusesaaja deklareeritud ja kohapealseks kontrolliks valitud põlde tuleb mõõta vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklile 38 ning nende vastavust rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele tuleb kontrollida vastavalt sama määruse artiklile 39. See kehtib ka selliste suurte püsirohumaade ja püsikarjamaade suhtes, mida mitu toetusesaajat kasutavad ühiselt, mis võib pädevate asutuste jaoks kaasa tuua suure töökoormuse. Selleks et vähendada töökoormust ja samal ajal vajalikul määral kaitsta liidu vahendeid, on asjakohane ette näha võimalus asendada mõõtmised ning rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste ja muude kohustuste täitmise kontrollimine kontrollidega, mis tehakse põldude identifitseerimise süsteemi regulaarseks ajakohastamiseks kasutatavate ortofotode põhjal, ning sätestada tingimused, millisel juhul pädevad asutused võivad seda võimalust kasutada.

(9)

Kui põldude rahastamiskõlblikkuse kontrollimine maaelu arengu meetmete raames korraldatava kohapealse kontrolli käigus piirdub juhumeetodil moodustatud valimiga, kuhu kuulub vähemalt 50 %st põldudest, mille kohta on esitatud maksetaotlus, võib juhtuda, et teatavate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste ja muude kohustuste täitmist ei kontrollita piisavalt. Seepärast on asjakohane sätestada rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklis 39 täiendav riskipõhiselt moodustatav valim, mis võimaldab kontrollida selliste rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste või muude kohustuste täitmist.

(10)

Seire teel kontrollimise üks oluline eesmärk on aidata toetusesaajatel täita rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, siduvaid kohustusi ja muid kohustusi ning anda neile võimalus avastatud rikkumised kõrvaldada. Seetõttu on oluline täpsustada pädevate asutuste kohustust anda toetusesaajatele õigel ajal teavet, eelkõige hoiatusteadete ja satelliidiandmete aegrea automatiseeritud analüüsi esialgsete tulemuste kohta. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 40a lõike 1 esimese lõigu punktis d sätestada peamised põhimõtted, mille alusel pädevad asutused edastavad seire teel tehtud kontrollide esialgsed tulemused.

(11)	Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 40a lõike 1 teises lõigus on osutatud füüsilistele kontrollidele. Oluline on täpsustada, et need füüsilised kontrollid ei eelda pindala mõõtmist, välja arvatud juhul, kui taotletud toetuse rahastamiskõlblikkuse kohta on vaja teha järeldus.

(12)

Kui pädevad asutused teevad kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklitega 38 ja 39 valimipõhiseid kohapealseid kontrolle, võivad nad piirduda juhumeetodil moodustatud valimiga, kuhu kuulub vähemalt 50 %st põldudest, mille kohta on esitatud toetuse- või maksetaotlus. On asjakohane lubada samasugust paindlikkust, kui kooskõlas artikli 40a lõike 1 esimese lõigu punktiga c on seire teel kontrolli tegemisel vaja valimipõhiselt kontrollida nende toetusesaajate põlde, mille seiret ei ole võimalik teha.

(13)

Seire teel kontrolli tegemiseks kasutatava automatiseeritud menetlusega võib ilmneda leide, mis on olulised selleks, et teha kindlaks rahastamiskõlblikkus pindalapõhiste kavade ja meetmete raames või nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimine, mida seire teel ei kontrollita. Selleks et pädevatel asutustel oleks võimalik sujuvalt kohaneda seire teel tehtavate kontrollide üha sagedasema kasutamisega, on sobilik võimaldada neile teatavat paindlikkust, kui nad täidavad nõuet, et rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste või muude kohustuste täitmise ning nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimise kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta kogu nende käsutuses olevat asjakohast teavet. Selline paindlikkus peaks olema ajaliselt piiratud, et tagada põllumajandustootjate võrdne kohtlemine. Artiklit 40a tuleks seepärast vastavalt muuta. Kui seda paindlikkust kasutatakse, peaksid pädevad asutused võtma asjakohaseid leide arvesse ka kavade, meetmete või tegevusliikide kontrolli valimi riskipõhise osa moodustamisel ja nõuetele vastavuse kontrollimisel järgmisel taotlusaastal. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 34 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 69 lõiget 1 vastavalt muuta.

(14)

Artikliga 40b kohustatakse liikmesriike teavitama komisjoni oma otsusest hakata tegema kontrolle seire teel ning esitama teatavad andmed. Selleks et teated sisaldaksid põhiteavet, mis võib muutuda vastavalt sellele, kuidas liikmesriikide pädevad asutused laiendavad seire teel tehtavate kontrollide rakendamist, peaks komisjon esitama liikmesriikidele iga aasta 1. novembriks teate vormi. Seepärast on asjakohane muuta vastavalt artikli 40b esimest lõiku. Samuti on asjakohane jätta välja artikli 40b teine lõik, kuna selles viidatakse ainult 2018. taotlusaastale ja on seetõttu aegunud.

(15)

Rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklis 40a on sätestatud õigusraamistik, mille alusel võib pindalapõhised kohapealsed kontrollid asendada seire teel tehtavate kontrollidega, kasutades selleks Copernicuse programmi Sentinel-satelliitide andmeid või muid vähemalt samaväärse väärtusega andmeid. Need andmed võivad olla olulised ka selle kindlakstegemisel, kas on järgitud teatavaid nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaseid nõudeid ja standardeid. Selleks et vähendada kontrollide tegemise koormust ja maksimeerida investeeringuid, mida pädevad asutused vajavad selleks, et asendada praegused kohapealsed kontrollid seire teel tehtavate kontrollidega, tuleks luua õigusraamistik, millega nähakse ette tingimused, mille alusel võib nõuetele vastavuse kontrollimise eesmärgil kohapealsed kontrollid asendada seire teel tehtavate kontrollidega.

(16)

Tuleks kehtestada kontrollide miinimummäär, et tagada piisav kontroll nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimise üle olukordades, kus Copernicuse programmi Sentinel-satelliitide andmed ei ole asjakohased. Kohapealsed füüsilised kontrollid peaksid olema vajalikud üksnes juhul, kui uute tehnoloogialahenduste (näiteks geomärgistusega fotod ja mehitamata õhusõidukite süsteemid) abil kogutud tõendid või asjakohased dokumentaalsed tõendid ei anna lõplikku tulemust või kui pädevad asutused prognoosivad, et mitte ükski sellist liiki tõenditest ei ole tõhus, et kontrollida nende nõuete ja standardite järgimist, mille puhul ei ole võimalik seiret kasutada.

(17)

Seire teel tehtav kontroll võib ka aidata toetusesaajatel järgida nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaseid nõudeid ja standardeid. Seda on võimalik saavutada sellega, et riikide ametiasutustelt nõutakse, et nad looksid sobivad vahendid, mille abil saab toetusesaajatele õigel ajal edastada esialgsed tulemused nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite seire teel kontrollimise kohta, ning toetusesaajatele antakse võimalus menetleda rikkumisi või need kõrvaldada enne kontrolliaruandes järelduste tegemist. See võimalus ei tohiks piirata määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 99 lõikes 2 osutatud varajase hoiatamise süsteemi rakendamist.

(18)	Selleks et jälgida nõuetele vastavusega seoses seire teel tehtavate kontrollide rakendamist, tuleks liikmesriikidele ette näha teatamiskohustus.

(19)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 809/2014 vastavalt muuta.

(20)

Selleks et rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 40a uue lõikega 4 ja artikli 70a lõikega 3 ettenähtud paindlikkus täidaks oma eesmärki, tuleks seda kohaldada alates 1. jaanuarist 2019, kuna just siis, kui liikmesriigid hakkavad tegema kontrolle seire teel ja kasutama selleks uut tehnoloogiat, võib neil tekkida raskusi, et täita nõuet, mille kohaselt nad peavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste või muude kohustuste täitmise ning nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimise kindlakstegemisel võtma arvesse kogu asjakohast teavet.

(21)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee ja maaelu arengu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 809/2014 muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 14 lõige 4 jäetakse välja.

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Ühtse taotluse või maksetaotluse muudatused

1. Pärast ühtse taotluse või maksetaotluse esitamise lõpptähtpäeva võib üksikuid põlde või üksikuid toetusõigusi ühtsesse taotlusse või maksetaotlusse lisada või seal nendega seoses kohandusi teha tingimusel, et peetakse kinni asjaomaste otsetoetuskavade või maaelu arengu meetmete nõuetest.

Samadel tingimustel võib teha muudatusi, mis puudutavad otsetoetuskava või maaelu arengu meetme kasutamist seoses ühtses taotluses juba deklareeritud üksikute põldude või toetusõigustega.

Kui esimeses ja teises lõigus osutatud muudatused mõjutavad esitatavaid tõendavaid dokumente või lepinguid, võib ka neid dokumente või lepinguid vastavalt muuta.

1a. Kui toetusesaajale on teatatud esialgse kontrolli tulemused, nagu on osutatud artikli 11 lõikes 4, võib kõnealune toetusesaaja muuta ühtset taotlust või maksetaotlust selleks, et lisada üksikute põldude kohta kõik ristkontrollide tulemuste põhjal vajalikud parandused, kui nende kontrollide käigus avastati võimalikke rikkumisi.

1b. Kui kontrolli tehakse seire teel vastavalt artiklile 40a ja pädevad asutused on kooskõlas artikli 40a lõike 1 punktiga d edastanud esialgsed tulemused põldude kohta, võivad toetusesaajad muuta ühtset taotlust või maksetaotlust, tehes seire teel kontrollitud üksikute põldudega seoses kohandusi või muutes nende põldude kasutamist, tingimusel, et järgitakse asjaomaste otsetoetuskavade või maaelu arengu meetmete nõudeid. Üksikuid toetusõigusi võib lisada juhul, kui ühtse taotluse või maksetaotluse muutmise tõttu suureneb deklareeritud pindala.

2. Lõike 1 esimese ja teise lõigu kohaselt tehtud muudatused tuleb teatada pädevale asutusele hiljemalt asjaomase aasta 31. maiks, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi puhul, kus need tuleb teatada hiljemalt asjaomase aasta 15. juuniks.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid kehtestada sellistest muudatustest teatamiseks varasema lõpptähtpäeva. See lõpptähtpäev ei või aga olla varasem kui 15 kalendripäeva pärast artikli 13 lõike 1 kohaselt ühtse taotluse või maksetaotluse esitamiseks määratud lõpptähtpäeva.

Erandina esimesest ja teisest lõigust võivad liikmesriigid piisavalt põhjendatud asjaoludel lubada toetusesaajal muuta ühtset taotlust või maksetaotlust hilisemal kuupäeval seoses selliste põldude kasutamisega, mis on deklareeritud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse saamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 III jaotise 3. peatükiga või Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohase toetuse saamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artikliga 30, tingimusel, et selline muudatus ei sea toetusesaajat algsel taotlusel põhinevate kohustuste täitmisega seoses soodsamasse olukorda. Sel juhul võivad liikmesriigid otsustada määrata sellistest muudatustest pädevale asutusele teatamise lõpptähtpäeva.

Need teated tuleb esitada kirjalikult või georuumilise toetusetaotluse vormi kaudu.

2a. Lõike 1a kohased muudatused, mis tehakse pärast esialgset kontrolli, teatatakse pädevale asutusele üheksa kalendripäeva jooksul alates lõpptähtpäevast, milleks peab toetusesaajat olema artikli 11 lõikes 4 osutatud esialgse kontrolli tulemustest teavitatud.

Need teated tuleb esitada kirjalikult või georuumilise toetusetaotluse vormi kaudu.

2b. Lõike 1b kohased muudatused, mis tehakse pärast põldude kohta esialgsete tulemuste edastamist vastavalt artikli 40a lõike 1 punktile d, teatatakse pädevale asutusele tema poolt toetuskava, toetusmeetme või tegevuse liigi tasandil määratud kuupäevaks. See kuupäev peab olema vähemalt 15 kalendripäeva enne kuupäeva, mil vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 75 tehakse esimene osamakse või ettemakse.

Need teated tuleb esitada kirjalikult või georuumilise toetusetaotluse vormi kaudu.

3. Kui pädev asutus on juba teavitanud toetusesaajat ühtses taotluses või maksetaotluses avastatud nõuete rikkumisest või kavatsusest teha kohapealset kontrolli või kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse nõuete rikkumine, siis ei või nõuete rikkumisega seotud põldude puhul lõike 1 kohaseid muudatusi teha.

Esimese lõigu kohaldamisel ei käsitata artikli 40a lõike 1 punktis d sätestatud kohustust kui toetusesaajale edastatavat teadet pädeva asutuse kavatsuse kohta teha kohapealset kontrolli.“

Artikli 27 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid tagavad, et kõigist asjakohastest leidudest, mis ilmnevad selle kontrollimisel, kuidas on täidetud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, siduvad kohustused ja muud kohustused määruse (EL) nr 1307/2013 I lisas loetletud kavade puhul ja/või ühtse süsteemiga hõlmatud maaeluarengumeetmete kohase toetuse puhul ning kuidas on järgitud nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaseid nõudeid ja standardeid, ristteavitatakse vastava toetuse eraldamise eest vastutavat pädevat asutust. Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 38 osutatud era- või avalik-õiguslikud sertifitseerimisasutused teatavad pädevale asutusele, kes vastutab kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetuse maksmise eest, igast leiust seoses sellise makse nõuetekohase eraldamisega toetusesaajatele, kes on otsustanud täita oma kohustusi vastava sertifitseerimise kaudu.“

Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikesse 2 lisatakse neljas lõik: „Kui pädev asutus otsustab kasutada artikli 40a lõikega 4 või artikli 70a lõikega 3 ettenähtud võimalust, peab teise lõigu punktis d osutatud riskianalüüsis võtma arvesse eelmisel taotlusaastal seire teel tehtud kontrolli tulemusena saadud leide.“;

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Artiklite 32 ja 33 kohaldamisel peab 20–25 % kohapeal kontrollitavate toetusesaajate miinimumarvust olema valitud juhumeetodil ning artikli 32 lõike 2a kohaldamisel peab 100 % kohapeal kontrollitavatest toetusesaajate rühmadest ja 20–25 % kohapeal kontrollitavatest kohustustest olema valitud juhumeetodil. Ülejäänud kohapeal kontrollitavad toetusesaajad ja kohustused valitakse riskianalüüsi põhjal. Kui pädev asutus otsustab kasutada artikli 40a lõikega 4 või artikli 70a lõikega 3 ettenähtud võimalust, peab riskianalüüsis võtma arvesse eelmisel taotlusaastal seire teel tehtud kontrolli tulemusena saadud leide.“

Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kohapealse kontrolli osana põllu tegeliku pindala mõõtmisel võib piirduda juhumeetodil moodustatud valimiga, kuhu kuulub vähemalt 50 %st põldudest, mille kohta on pindalapõhiste toetuskavade või pindalapõhiste maaelu arengu meetmete raames esitatud toetuse- või maksetaotlus. Kui kõnealuse valimi kontrollimisel avastatakse rikkumisi, mõõdetakse üle kõik põllud või ekstrapoleeritakse valimi tulemused ülejäänud kogumile.“;

lisatakse lõiked 9 ja 10:

„9. Kui lõigete 1–8 kohaselt mõõdetud rahastamiskõlblik pindala erineb pindalast, mis on toetuse arvutamise alusena määratud kindlaks juhtudel, kus kontrolli tehakse vastavalt artiklile 40a seire teel, lähtutakse käesoleva artikli lõigete 1–8 kohaselt mõõdetud pindalast.

10. Kui mitu toetusesaajat kasutab püsirohumaid või püsikarjamaid ühiselt, võib tegeliku mõõtmise asendada kontrollidega, mille aluseks on määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 70 osutatud põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastamiseks kasutatavad ortofotod, tingimusel et need kontrollid tehakse kõigi selliste maatükkide suhtes kolme aasta jooksul ning pädev asutus suudab tõendada käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud normidele vastavat tegelikku tegevuse toimumist ja nõuab summad sisse asjakohaselt.“

Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui kohapealse kontrolli osana kontrollitakse põldude vastavust rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, siduvatele kohustustele ja muudele kohustustele, võib piirduda juhumeetodil moodustatud valimiga, kuhu kuulub vähemalt 50 %st põldudest, mille kohta on pindalatoetuskavade ja/või maaelu arengu meetmete raames esitatud toetuse- või maksetaotlus.

Kui maaelu arengu meetmete raames ei ole põldude vastavust teatavatele rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, siduvatele kohustustele ja muudele kohustustele võimalik piisavalt kontrollida juhul, kui kontrollitakse juhumeetodil moodustatud valimit vastavalt esimesele lõigule, moodustatakse täiendav riskipõhine valim, mis võimaldab kontrollida selliste kriteeriumide, siduvate kohustuste või kohustuste täitmist.

Kui juhumeetodil moodustatud valimis või riskipõhises valimis avastatakse rikkumisi, kontrollitakse kõigi põldude vastavust rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, siduvatele kohustustele ja muudele kohustustele või ekstrapoleeritakse valimi tulemused ülejäänud kogumile.

Põldude rahastamiskõlblikkust kontrollitakse mis tahes asjakohaste vahendite, sealhulgas tõendusmaterjali abil, mille toetusesaaja peab pädeva asutuse nõudmise korral esitama. Kõnealune kontroll hõlmab ka põllumajanduskultuuri kontrollimist, kui see on asjakohane. Selleks võib vajaduse korral küsida lisatõendeid.“;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui mitu toetusesaajat kasutab püsirohumaid või püsikarjamaid ühiselt, võib rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, siduvatele kohustustele ja muudele kohustustele vastavuse kontrollimise asendada kontrollidega, mille aluseks on määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 70 osutatud põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastamiseks kasutatavad ortofotod, tingimusel et need kontrollid tehakse kõigi selliste maatükkide suhtes kolme aasta jooksul ning pädev asutus suudab tõendada käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud normidele vastavat tegelikku tegevuse toimumist ja nõuab summad sisse asjakohaselt.“

Artiklit 40a muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

esimese lõigu punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

teavitama toetusesaajaid otsusest teha kontroll seire teel ja looma asjakohased vahendid, et edastada toetusesaajatele vähemalt käesoleva lõigu punktile a vastavalt kehtestatud korra alusel tehtud kontrollide esialgsed tulemused põldude kohta, hoiatused ning teave punktide b ja c kohaldamiseks vajalike tõendite kohta. Pädevad asutused tagavad, et teave edastatakse toetusesaajatele õigel ajal, et aidata neil täita rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, siduvaid kohustusi ja muid kohustusi ning anda neile võimalus menetleda rikkumisi või need kõrvaldada enne artiklis 41 osutatud kontrolliaruandes järelduste tegemist.“;

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimese lõigu punktide b ja c kohaldamisel kontrollitakse põldu füüsiliselt, kui asjakohased tõendid, sealhulgas toetusesaaja poolt pädeva asutuse nõudmise korral esitatud tõendusmaterjal, ei võimalda teha järeldust taotletud toetuse rahastamiskõlblikkuse kohta. Füüsilise kontrollimise korral võib piirduda nende rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste ja muude kohustuste täitmise kontrollimisega, mis on asjakohased taotletud toetuse kohta järelduse tegemiseks. Füüsiline kontrollimine hõlmab pindala mõõtmist ainult siis, kui see on vajalik kõnealuste rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste või muude kohustuste täitmise kohta järelduse tegemiseks.“;

iii)

lisatakse kolmas lõik:

„Esimese lõigu punkti c kohaldamisel võivad selliste rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide, siduvate kohustuste ja muude kohustuste täitmise kontrollid, mille seiret ei ole võimalik teha Copernicuse programmi Sentinel-satelliitide andmete või muude vähemalt samaväärse väärtusega andmete alusel, piirduda valimiga, kuhu kuulub vähemalt 50 % toetusesaaja poolt deklareeritud põldudest. Pädev asutus võib selle valimi moodustada juhumeetodil või muude kriteeriumide alusel. Kui põldude valim on moodustatud juhumeetodil ja kontrolli tulemusena avastatakse rikkumisi, siis ekstrapoleerib pädev asutus valimi tulemused ülejäänud kogumile või kontrollib kõiki põlde. Kui valim on moodustatud muude kriteeriumide alusel ja kontrolli tulemusena avastatakse rikkumisi, kontrollib pädev asutus kõiki põlde.“;

lisatakse lõige 4:

„4. Kui lõike 1 punktis a osutatud korra alusel tehtud kontrolli tulemusena ilmnevad leiud, mis on olulised nende otsetoetuskavade, maaelu arengu meetmete ning nõuete ja/või standardite seisukohast, mida seire teel ei kontrollita, võivad pädevad asutused otsustada võtta neid leide arvesse üksnes selliste toetusesaajate puhul, kes kooskõlas artiklitega 30, 31, 32 ja 68 on valitud kohapealsete kontrollide tegemiseks seoses nende otsetoetuskavade, maaelu arengu meetmete ning nõuete ja/või standarditega, mida seire teel ei kontrollita. Kõnealune erand kehtib kolm aastat alates selle kalendriaasta 1. jaanuarist, mil pädev asutus hakkas tegema kontrolle seire teel.“

Artiklit 40b muudetakse järgmiselt:

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid teavitavad komisjoni selle kalendriaasta 1. detsembriks, mis eelneb kalendriaastale, mil nad hakkavad tegema kontrolle seire teel, oma otsusest valida seire teel tehtavate kontrollide meetod ning märgivad kavad või meetmed või tegevusliigid ja vajaduse korral alad, kus selliste kavade või meetmete seiret tehakse, ning nende valimise kriteeriumid. Komisjon esitab iga kalendriaasta 1. novembriks teate vormi, märkides, millist teavet kõnealune teade peab sisaldama.“;

b)	teine lõik jäetakse välja.

Artikli 41 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui kohapealset kontrolli tehakse kaugseire teel kooskõlas artikliga 40 või seire teel tehtava kontrollina kooskõlas artikliga 40a ning kui kaugseire või seire teel tehtava kontrolli käigus ei avastata rikkumisi, võivad liikmesriigid otsustada mitte anda toetusesaajale võimalust kontrolliaruandele alla kirjutada. Kui sellise kontrolli või seire tulemusena avastatakse mis tahes rikkumine, antakse kontrolliaruandele allakirjutamise võimalus enne, kui pädev asutus teeb leidude põhjal järeldused rikkumise tõttu vähendamiste, keeldumiste, tagasivõtmiste või halduskaristuste kohaldamise kohta. Kui kontroll tehakse seire teel, loetakse see kohustus täidetuks, kui toetusesaajaid teavitatakse rikkumisest vahendite abil, mis on loodud toetusesaajatele teabe edastamiseks kooskõlas artikli 40a lõike 1 punktiga d, ja toetusesaajatele antakse rikkumise vaidlustamise võimalus enne, kui pädev asutus teeb leidude põhjal järeldused rikkumise tõttu vähendamiste, keeldumiste, tagasivõtmiste või halduskaristuste kohaldamise kohta.“

10)

Artikli 69 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas artikliga 68 kontrollitavate põllumajanduslike majapidamiste valim moodustatakse vajaduse korral kas kohaldatavale õigusele vastava riskianalüüsi põhjal või nõuete ja standardite kohase riskianalüüsi põhjal. See riskianalüüs võib põhineda üksikul põllumajanduslikul majapidamisel või põllumajanduslike majapidamiste liigi tasemel või geograafilisel piirkonnal. Kui pädev asutus otsustab kasutada käesoleva määruse artikli 40a lõikega 4 või artikli 70a lõikega 3 ettenähtud võimalust, peab riskianalüüsis võtma arvesse eelmisel taotlusaastal seire teel tehtud kontrolli tulemusena saadud leide.“

11)	Artiklisse 70 lisatakse lõige 4: „4. Pädevad asutused võivad kontrollida nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimist seire teel kooskõlas käesoleva määruse artikliga 70a.“

12)

Lisatakse artiklid 70a ja 70b:

„Artikkel 70a

Seire teel tehtav kontroll

1. Pädevad asutused võivad teha kontrolli seire teel. Kui nad otsustavad seda teha, peavad nad:

kehtestama korra, mille alusel saab korrapäraselt ja süstemaatiliselt vaadelda, jälgida ja hinnata kõikide nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimist, mille seiret on võimalik teha Copernicuse programmi Sentinel-satelliitide andmete või muude vähemalt samaväärse väärtusega andmete alusel, sellise ajavahemiku jooksul, mis võimaldab teha järeldusi nõuetele ja standarditele vastavuse kohta;

b)	võtma asjakohaseid järelmeetmeid, kui see on vajalik ja selleks, et määrata kindlaks nõuetele ja standarditele vastavus;

kontrollima 1 % toetusesaajaid, kelle puhul kehtivad nõuetele vastavuse seisukohast asjakohased nõuded ja standardid, mille seiret ei ole võimalik teha Copernicuse programmi Sentinel-satelliitide andmete või muude vähemalt samaväärse väärtusega andmete alusel ning mis on olulised nõuetele ja standarditele vastavuse kohta järelduste tegemiseks. 20–25 % nimetatud 1 % toetusesaajatest peab olema valitud juhumeetodil. Ülejäänud toetusesaajad peavad olema valitud riskianalüüsi alusel;

teavitama toetusesaajaid otsusest teha kontroll seire teel ja looma asjakohased vahendid, et edastada toetusesaajatele vähemalt käesoleva lõike punktile a vastavalt kehtestatud korra alusel tehtud kontrollide esialgsed tulemused põldude kohta, hoiatused ning teave punktide b ja c kohaldamiseks vajalike tõendite kohta. Pädevad asutused tagavad, et teave edastatakse toetusesaajatele õigel ajal, et aidata neil järgida nõudeid ja standardeid ning, ilma et piirataks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 99 lõike 2 kohase varajase hoiatamise süsteemi rakendamist, anda neile võimalus menetleda rikkumisi või need kõrvaldada enne artiklis 72 osutatud kontrolliaruandes järelduste tegemist, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast esialgsete tulemuste edastamist.

Punktide b ja c kohaldamisel kontrollitakse põlde füüsiliselt, kui asjakohased tõendid, sealhulgas toetusesaaja poolt pädeva asutuse nõudmisel esitatud tõendusmaterjal, ei võimalda teha järeldust seire teel kontrollitavate nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimise kohta. Põldude füüsiline kontroll võib piirduda nende nõuete ja standardite kontrollimisega, mis on olulised selleks, et teha järeldus nõuetele vastavuse seisukohast asjakohaste nõuete ja standardite järgimise kohta, mida kontrollitakse seire teel.

2. Kui pädev asutus teeb kontrolli seire teel kooskõlas lõikega 1, suudab tõendada artiklites 7 ja 29 sätestatud normidele vastavat tegelikku tegevuse toimumist ning on tõendanud põldude identifitseerimise süsteemi kvaliteeti, mida on hinnatud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikliga 6, siis käesoleva määruse artikleid 25, 68, 69 ja 71 ei kohaldata.

3. Kui lõike 1 punktis a osutatud korra alusel tehtud kontrolli tulemusena ilmnevad leiud, mis on olulised nende otsetoetuskavade, maaelu arengu meetmete ning nõuete ja/või standardite seisukohast, mida seire teel ei kontrollita, võivad pädevad asutused otsustada võtta neid leide arvesse üksnes selliste toetusesaajate puhul, kes kooskõlas artiklitega 30, 31, 32 ja 68 on valitud kohapealsete kontrollide tegemiseks seoses nende otsetoetuskavade, maaelu arengu meetmete ning nõuete ja/või standarditega, mida seire teel ei kontrollita. Kõnealune erand kehtib kolm aastat alates selle kalendriaasta 1. jaanuarist, mil pädev asutus hakkas tegema kontrolle seire teel.

Artikkel 70b

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni selle kalendriaasta 1. detsembriks, mis eelneb kalendriaastale, mil nad hakkavad tegema kontrolle seire teel, oma otsusest valida seire teel tehtavate kontrollide meetod vastavalt artiklile 70a.“

13)

Artiklit 72 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikesse 1 lisatakse neljas lõik: „Kui kontrolli tehakse seire teel kooskõlas artikliga 70a, siis käesoleva lõike teise lõigu punkti a alapunkte ii ja iii ei kohaldata. Kontrolliaruandes märgitakse seire teel tehtud kontrolli tulemused põldude kohta.“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. „Lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, kas asjaomane toetusesaaja valiti kohapealseks kontrolliks kooskõlas artikliga 69, teda kontrolliti kohapeal vastavalt õigusaktide ja standardite suhtes kohaldatavatele õigusaktidele kooskõlas artikli 68 lõikega 2, teda kontrolliti seire teel kooskõlas artikliga 70a või selliste rikkumiste järelkontrollina, millest pädev asutus on mõnel muul viisil teada saanud.“;

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Toetusesaajat teavitatakse kindlakstehtud rikkumistest kolme kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli kuupäeva. Kui kontrolli tehakse seire teel kooskõlas artikliga 70a, teavitatakse toetusesaajat kindlakstehtud rikkumistest kolme kuu jooksul pärast artikli 70a lõike 1 punkti d kohaselt toetusesaajale rikkumise menetlemiseks või kõrvaldamiseks antud ajavahemiku möödumist.“;

lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks nõuete ja standardite suhtes kohaldatavate õigusaktide erisätete kohaldamist, koostatakse kontrolliaruanne ühe kuu jooksul pärast kohapealset kontrolli. Kui kontrolli tehakse seire teel kooskõlas artikliga 70a, koostatakse kontrolliaruanne ühe kuu jooksul pärast artikli 70a lõike 1 punkti d kohaselt toetusesaajale rikkumise menetlemiseks või kõrvaldamiseks antud ajavahemiku möödumist. Seda perioodi võib siiski pikendada kolme kuuni piisavalt põhjendatud asjaoludel, eelkõige kui see on vajalik keemilise või füüsikalise analüüsi tõttu.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Järgmisi artikli 1 punkte kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019:

a)	punkti 7 alapunkt b;

b)	punkt 12 seoses rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 70a lõikega 3.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2) Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013 millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

29.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 276/21

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1805,

28. oktoober 2019,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 7807 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse taudi esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/1679 (5) pärast seda, kui sigade Aafrika katku puhangud esinesid Bulgaarias ja Ungaris.

(2)

Nõukogu direktiivis 2002/60/EÜ (6) on sätestatud liidu miinimummeetmed, mida on vaja võtta sigade Aafrika katku tõrjeks. Direktiivi 2002/60/EÜ artiklis 9 on eelkõige sätestatud kaitse- ja järelevalvetsooni kehtestamine, kui sigade Aafrika katku diagnoos seakasvatusettevõtte sigadel on saanud ametliku kinnituse, ning kõnealuse direktiivi artiklites 10 ja 11 on sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonides taudi leviku tõkestamiseks võetavad meetmed. Hiljutised kogemused on näidanud, et direktiivis 2002/60/EÜ sätestatud meetmed, millega nähakse ette nakatunud seakasvatusettevõtete puhastamine ja desinfitseerimine, ning muud meetmed, mis on seotud eespool nimetatud haiguse likvideerimisega, on tõhusad kõnealuse taudi leviku kontrolli alla saamiseks.

(3)

Võttes arvesse selliste meetmete tõhusust, mida Lätis kohaldatakse kooskõlas direktiiviga 2002/60/EÜ, eelkõige selle artikli 10 lõike 4 punktis b ja artikli 10 lõikes 5 sätestatud meetmeid, ning kooskõlas sigade Aafrika katku puhul võetavate riski maandamise meetmetega, mis on sätestatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis, tuleks praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas loetletud Lätis asuvad Aizpute ja Durbe piirkonnad loetleda nüüd kõnealuse lisa II osas, pidades silmas, et nakatunud põllumajandusettevõtte lõpliku puhastamise ja desinfitseerimise kuupäevast on möödunud kolm kuud ning viimase kolme kuu jooksul ei ole kõnealustes piirkondades sigade Aafrika katku puhanguid esinenud. Arvestades asjaolu, et rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas on loetletud piirkonnad, kus epidemioloogiline olukord muutub endiselt väga kiiresti, tuleb kõnealuses osas loetletud piirkondade igasuguste muudatuste korral alati arvesse võtta mõju naaberpiirkondadele.

(4)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2019/1679 vastuvõtmise kuupäeva on esinenud sigade Aafrika katku uusi juhtumeid uluk- ja kodusigadel Ungaris, Slovakkias, Rumeenias, Lätis ja Poolas. Pidades silmas neid äsjaseid juhtumeid ja võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda liidus, on nende viie liikmesriigi piirkondadeks jaotamist uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on ümber hinnatud ja ajakohastatud riski maandamise meetmed. Neid muudatusi tuleb kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(5)

2019. aasta oktoobris esines kaks sigade Aafrika katku juhtumit uluksigadel Ungaris Jász-Nagykun-Szolnoki ja Hajdú-Bihari maakonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas ning mis asuvad kõnealuse rakendusotsuse lisa I osas loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku juhtumid kujutavad endast riskitaseme tõusu, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Ungari piirkonnad, mis asuvad nende II osas loetletud piirkondade lähedal, kus esines äsjaseid sigade Aafrika katku juhtumeid, vastavalt loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(6)

2019. aasta oktoobris esines üks sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel Slovakkias Trebišovi piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas ning mis asub kõnealuse rakendusotsuse lisa I osas loetletud piirkonna vahetus läheduses. See sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Slovakkia piirkond, mis asub selle III osas loetletud piirkonna lähedal, kus esines äsjane sigade Aafrika katku juhtum, vastavalt loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(7)

2019. aasta oktoobris esines neli sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Rumeenias Neamți ja Sibiu maakonna piirkondades, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. Need sigade Aafrika katku puhangud kodusigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist nendes Rumeenia piirkondades tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle I osas.

(8)

2019. aasta oktoobris esines üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Poolas Białystoki maakonna piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas. See sigade Aafrika katku puhang kodusigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sigade Aafrika katku esinemist selles Poola piirkonnas tuleks vastavalt kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle II osas.

(9)

2019. aasta oktoobris esines üks sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel Poolas Olsztyni maakonna piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. See sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see Poola piirkond, kus esines sigade Aafrika katku, loetleda rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle I osas.

(10)

2019. aasta oktoobris esines üks sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel Lätis Aizpute piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas ning mis asub kõnealuse rakendusotsuse lisa I osas loetletud piirkonna vahetus läheduses. See sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Läti piirkond, mis asub selle III osas loetletud piirkonna lähedal, kus esines äsjane sigade Aafrika katku juhtum, vastavalt loetleda kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(11)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Lätis, Ungaris, Slovakkias, Rumeenias ja Poolas piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ja loetleda need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I, II ja III osas. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta.

(12)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. oktoober 2019

Komisjoni nimel

Vytenis ANDRIUKAITIS

komisjoni liige

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5) Komisjoni 4. oktoobri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/1679, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 257, 8.10.2019, lk 25).

(6) Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27).

LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

I OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

in Luxembourg province:

—	the area is delimited clockwise by:

—	Frontière avec la France,

—	Rue Mersinhat,

—	La N818jusque son intersection avec la N83,

—	La N83 jusque son intersection avec la N884,

—	La N884 jusque son intersection avec la N824,

—	La N824 jusque son intersection avec Le Routeux,

—	Le Routeux,

—	Rue d’Orgéo,

—	Rue de la Vierre,

—	Rue du Bout-d’en-Bas,

—	Rue Sous l’Eglise,

—	Rue Notre-Dame,

—	Rue du Centre,

—	La N845 jusque son intersection avec la N85,

—	La N85 jusque son intersection avec la N40,

—	La N40 jusque son intersection avec la N802,

—	La N802 jusque son intersection avec la N825,

—	La N825 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411jusque son intersection avec la N40,

—	N40: Burnaimont, Rue de Luxembourg, Rue Ranci, Rue de la Chapelle,

—	Rue du Tombois,

—	Rue Du Pierroy,

—	Rue Saint-Orban,

—	Rue Saint-Aubain,

—	Rue des Cottages,

—	Rue de Relune,

—	Rue de Rulune,

—	Route de l’Ermitage,

—	N87: Route de Habay,

—	Chemin des Ecoliers,

—

Le Routy,

—	Rue Burgknapp,

—	Rue de la Halte,

—	Rue du Centre,

—	Rue de l’Eglise,

—	Rue du Marquisat,

—	Rue de la Carrière,

—	Rue de la Lorraine,

—	Rue du Beynert,

—

Millewée,

—	Rue du Tram,

—

Millewée,

—	N4: Route de Bastogne, Avenue de Longwy, Route de Luxembourg,

—	Frontière avec le Grand-Duché de Luxembourg,

—	Frontière avec la France,

—	La N87 jusque son intersection avec la N871 au niveau de Rouvroy,

—	La N871 jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

—	La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N811,

—	La N811 jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avecla N883 au niveau d’Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N81 au niveau d’Aubange,

—	La N81 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N40,

—	La N40 jusque son intersection avec la rue du Fet,

—	Rue du Fet,

—	Rue de l’Accord jusque son intersection avec la rue de la Gaume,

—	Rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue des Bruyères,

—	Rue des Bruyères,

—	Rue de Neufchâteau,

—	Rue de la Motte,

—	La N894 jusque son intersection avec laN85,

—	La N85 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Hiiu maakond.

3. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 950950, 950960, 950970, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 951950, 952050, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 952750, 952850, 953270, 953350, 953450, 953510, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Bács-Kiskun megye 601650, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Budapest: 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

—	Csongrád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Fejér megye 403150, 403160, 403260, 404250, 404550, 404560, 404650, 404750, 405450, 405550, 405650, 405750, 405850, 406450, 406550, 406650 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Hajdú-Bihar megye 900750, 901250, 901260, 901270, 901350, 901551, 901560, 901570, 901580, 901590, 901650, 901660, 902450, 902550, 902650, 902660, 902670, 902750, 903650, 903750, 903850, 903950, 903960, 904050, 904060, 904150, 904250, 904350, 904950, 904960, 905050, 905060, 905070, 905080, 905150, 905250 és 905260 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Heves megye 702550, 703360, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, és 705350 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750250, 750260, 750350, 750450, 750460, 751250, 751260, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye 252460, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350 és 253450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye 552010, 552150, 552250, 552350, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552970, 553050, 553110, 553250, 553260, 553350, 553650, 553750, 553850, 553910és 554050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 571050, 571150, 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573350, 573360, 573450, 573850, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574950, 575050,575150, 575250, 575350, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576950, 577050, 577150, 577250, 577350, 577450, 577950, 578850, 578950, 579250, 579550, 579650, 579750, 580050 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 851950, 852350, 852450, 852550, 852750, 853560, 853650, 853751, 853850, 853950, 853960, 854050, 854150, 854250, 854350, 855350, 855450, 855550, 855650, 855660 és 855850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

4. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Alsungas novads,

—	Kuldīgas novada Gudenieku pagasts,

—	Pāvilostas novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Ventspils novada Jūrkalnes pagasts,

—	Grobiņas novads,

—	Rucavas novada Dunikas pagasts.

5. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Klaipėdos rajono savivaldybės: Agluonėnų, Priekulės, Veiviržėnų, Judrėnų, Endriejavo ir Vėžaičių seniūnijos,

—	Plungės rajono savivaldybės: Alsėdžių, Babrungo, Kulių, Nausodžio, Paukštakių, Platelių, Plungės miesto, Šateikių ir Žemaičių Kalvarijos seniūnijos,

—	Skuodo rajono savivaldybė.

6. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim,

—	gminy Janowiec Kościelny, Janowo i Kozłowo w powiecie nidzickim,

—	powiat działdowski,

—	gminy Łukta, Miłomłyn, Dąbrówno, Grunwald i Ostróda z miastem Ostróda w powiecie ostródzkim,

—	gminy Kisielice, Susz, Iława z miastem Iława, Lubawa z miastem Lubawa, w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

—	gmina Rudka, część gminy Brańsk położona na północ od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 66 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Brańsk i miasto Brańsk w powiecie bielskim,

—	część gminy Poświętne położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 681 w powiecie białostockim,

—	gminy Kulesze Kościelne, Nowe Piekuty, Szepietowo, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

—	gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

—	powiat zambrowski,

w województwie mazowieckim:

—	powiat ostrołęcki,

—	powiat miejski Ostrołęka,

—	gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno i Stara Biaław powiecie płockim,

—	powiat miejski Płock,

—	powiat sierpecki,

—	powiat żuromiński,

—	gminy Andrzejewo, Brok, Małkinia Górna, Stary Lubotyń, Szulborze Wielkie, Wąsewo, Zaręby Kościelne i Ostrów Mazowiecka z miastem Ostrów Mazowiecka w powiecie ostrowskim,

—	gminy Dzierzgowo, Lipowiec Kościelny, miasto Mława, Radzanów, Szreńsk, Szydłowo i Wieczfnia Kościelna, w powiecie mławskim,

—	powiat przasnyski,

—	powiat makowski,

—	gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

—	gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

—	gminy Puszcza Mariańska, Wiskitki i miasto Żyrardów w powiecie żyrardowskim,

—	gminy Błędów, Nowe Miasto nad Pilicą i Mogielnica w powiecie grójeckim,

—	gminy Stara Błotnica, Wyśmierzyce i Radzanów w powiecie białobrzeskim,

—	gminy Iłża, Jedlińsk, Kowala, Przytyk, Skaryszew, Wierzbica, Wolanów i Zakrzew w powiecie radomskim,

—	powiat miejski Radom,

—	powiat szydłowiecki,

—	powiat przysuski,

—	gmina Kazanów w powiecie zwoleńskim,

—	gminy Ciepielów, Chotcza, Lipsko, Rzeczniów i Sienno w powiecie lipskim,

—	powiat gostyniński,

w województwie lubelskim:

—	gminy Bełżyce, Borzechów, Niedrzwica Duża, Konopnica i Wojciechów w powiecie lubelskim,

—	gminy Kraśnik z miastem Kraśnik, Szastarka, Trzydnik Duży, Wilkołaz, Zakrzówek i część gminy Urzędów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 833 w powiecie kraśnickim,

—	gminy Batorz, Godziszów, Janów Lubelski, Modliborzyce i Potok Wielki w powiecie janowskim,

—	gmina Potok Górny w powiecie biłgorajskim,

w województwie podkarpackim:

—	gminy Wielkie Oczy i Lubaczów z miastem Lubaczów w powiecie lubaczowskim,

—	gminy Laszki, Wiązownica, Radymno z miastem Radymno i gmina wiejska Jarosław w powiecie jarosławskim,

—	gminy Bojanów, Pysznica, Zaleszany i miasto Stalowa Wola w powiecie stalowowolskim,

—	powiat tarnobrzeski,

—	gmina Sieniawa i Tryńcza w powiecie przeworskim,

—	powiat leżajski,

—	powiat niżański,

w województwie świętokrzyskim:

—	gminy Lipnik, Opatów, Wojciechowice, Sadowie i część gminy Ożarów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie opatowskim,

—	powiat sandomierski,

—	gmina Brody w powiecie starachowickim,

—	powiat ostrowiecki,

w województwie łódzkim:

—	gminy Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 i Nieborów w powiecie łowickim,

—	gminy Biała Rawska, Regnów i Sadkowice w powiecie rawskim,

—	gminy Bolimów, Kowiesy, Nowy Kawęczyn i Skierniewice w powiecie skierniewickim,

—	powiat miejski Skierniewice,

w województwie pomorskim:

—	powiat nowodworski,

—	gminy Lichnowy, Miłoradz, Nowy Staw, Malbork z miastem Malbork w powiecie malborskim,

—	gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

—	powiat gdański,

—	Miasto Gdańsk,

—	powiat tczewski,

—	powiat kwidzyński.

7. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Județul Cluj,

—	Județul Harghita,

—	Județul Suceava,

—	Județul Mureș.

8. Slovakkia

Järgmised piirkonnad Slovakkias:

—	the whole district of Vranov nad Topľou,

—	the whole district of Humenné,

—	the whole district of Snina,

—	the whole district of Sobrance,

—	the whole district of Košice-mesto,

—

in the district of Michalovce, the whole municipalities of Tušice, Moravany, Pozdišovce, Michalovce, Zalužice, Lúčky, Závadka, Hnojné, Poruba pod Vihorlatom, Jovsa, Kusín, Klokočov, Kaluža, Vinné, Trnava pri Laborci, Oreské, Staré, Zbudza, Petrovce nad Laborcom, Lesné, Suché, Rakovec nad Ondavou, Nacina Ves, Voľa, Pusté Čemerné and Strážske,

—	in the district of Košice - okolie, the whole municipalities not included in Part II.

II OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

in Luxembourg province:

—	the area is delimited clockwise by:

—	La frontière avec la France au niveau de Florenville,

—	La N85 jusque son intersection avec la N894au niveau de Florenville,

—	La N894 jusque son intersection avec larue de la Motte,

—	La rue de la Motte jusque son intersection avec la rue de Neufchâteau,

—	La rue de Neufchâteau,

—	La rue des Bruyères jusque son intersection avec la rue de la Gaume,

—	La rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue de l’Accord,

—	La rue de l’Accord,

—	La rue du Fet,

—	La N40 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N81 au niveau de Weyler,

—	La N81 jusque son intersection avec la N883 au niveau d’Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N88 au niveau d’Aubange,

—	La N88 jusque son intersection avec la N811,

—	La N811 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

—	La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avec la N871,

—	La N871 jusque son intersection avec la N87 au niveau de Rouvroy,

—	La N87 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

—	the whole region of Haskovo,

—	the whole region of Yambol,

—	the whole region of Sliven,

—	the whole region of Stara Zagora,

—	the whole region of Gabrovo,

—	the whole region of Pernik,

—	the whole region of Kyustendil,

—	the whole region of Dobrich,

—	the whole region of Plovdiv,

—	the whole region of Pazardzhik,

—	the whole region of Smolyan,

—	the whole region of Burgas excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Veliko Tarnovo excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Shumen excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Varna excluding the areas in Part III.

3. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 650900, 651000, 651100, 651200, 651300, 651400, 651500, 651610, 651700, 651801, 651802, 651803, 651900, 652000, 652100, 652200, 652300, 652601, 652602, 652603, 652700, 652900, 653000, 653100,653200, 653300, 653401, 653403, 653500, 653600, 653700, 653800, 653900, 654000, 654201, 654202, 654301, 654302, 654400, 654501, 654502, 654600, 654700, 654800, 654900, 655000, 655100, 655200, 655300, 655400, 655500, 655600, 655700, 655800, 655901, 655902, 656000, 656100, 656200, 656300, 656400, 656600, 656701, 656702, 656800, 656900, 657010, 657100, 657300, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658100, 658201, 658202, 658310, 658401, 658402, 658403, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800, valamint 652400, 652500 és 652800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Hajdú-Bihar megye 900150, 900250, 900350, 900450, 900550, 900650, 900660, 900670, 901850, 900850, 900860, 900930, 900950, 901050, 901150, 901450, 901750, 901950, 902050, 902150, 902250, 902350, 902850, 902860, 902950, 902960, 903050, 903150, 903250, 903350, 903360, 903370, 903450, 903550, 904450, 904460, 904550 és 904650, 904750, 904760, 904850, 904860, 905350, 905360, 905450 és 905550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702350, 702450, 702750, 702850, 702950, 703050, 703150, 703250, 703350, 703370, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704850, 704950, 705050, 705150,705250, 705450,705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 7151850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550710, 550810, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 551810, 551821,552360 és 552960 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 570950, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850950, 851050, 851150, 851250, 851350, 851450, 851550, 851560, 851650, 851660, 851751, 851752, 852850, 852860, 852950, 852960, 853050, 853150, 853160, 853250, 853260, 853350, 853360, 853450, 853550, 854450, 854550, 854560, 854650, 854660, 854750, 854850, 854860, 854870, 854950, 855050, 855150, 855250, 855460, 855750, 855950, 855960, 856051, 856150, 856250, 856260, 856350, 856360, 856450, 856550, 856650, 856750, 856760, 856850, 856950, 857050, 857150, 857350, 857450, 857650, valamint 850150, 850250, 850260, 850350, 850450, 850550, 852050, 852150, 852250, 857550, 850650, 850850, 851851 és 851852 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

5. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Ādažu novads,

—	Aizputes novads,

—	Aglonas novads,

—	Aizkraukles novads,

—	Aknīstes novads,

—	Alojas novads,

—	Alūksnes novads,

—	Amatas novads,

—	Apes novads,

—	Auces novads,

—	Babītes novads,

—	Baldones novads,

—	Baltinavas novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Beverīnas novads,

—	Brocēnu novads,

—	Burtnieku novads,

—	Carnikavas novads,

—	Cēsu novads,

—	Cesvaines novads,

—	Ciblas novads,

—	Dagdas novads,

—	Daugavpils novads,

—	Dobeles novads,

—	Dundagas novads,

—	Durbes novads,

—	Engures novads,

—	Ērgļu novads,

—	Garkalnes novads,

—	Gulbenes novads,

—	Iecavas novads,

—	Ikšķiles novads,

—	Ilūkstes novads,

—	Inčukalna novads,

—	Jaunjelgavas novads,

—	Jaunpiebalgas novads,

—	Jaunpils novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Jelgavas novads,

—	Kandavas novads,

—	Kārsavas novads,

—	Ķeguma novads,

—	Ķekavas novads,

—	Kocēnu novads,

—	Kokneses novads,

—	Krāslavas novads,

—	Krimuldas novads,

—	Krustpils novads,

—	Kuldīgas novada Ēdoles, Īvandes, Padures, Rendas, Kabiles, Rumbas, Kurmāles, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Laidu un Vārmes pagasts, Kuldīgas pilsēta,

—	Lielvārdes novads,

—	Līgatnes novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Lubānas novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mālpils novads,

—	Mārupes novads,

—	Mazsalacas novads,

—	Mērsraga novads,

—	Naukšēnu novads,

—	Neretas novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Ozolnieku novads,

—	Pārgaujas novads,

—	Pļaviņu novads,

—	Preiļu novads,

—	Priekules novads,

—	Priekuļu novads,

—	Raunas novads,

—	republikas pilsēta Daugavpils,

—	republikas pilsēta Jelgava,

—	republikas pilsēta Jēkabpils,

—	republikas pilsēta Jūrmala,

—	republikas pilsēta Rēzekne,

—	republikas pilsēta Valmiera,

—	Rēzeknes novads,

—	Riebiņu novads,

—	Rojas novads,

—	Ropažu novads,

—	Rugāju novads,

—	Rundāles novads,

—	Rūjienas novads,

—	Salacgrīvas novads,

—	Salas novads,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novads,

—	Saulkrastu novads,

—	Sējas novads,

—	Siguldas novads,

—	Skrīveru novads,

—	Skrundas novads,

—	Smiltenes novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Strenču novads,

—	Talsu novads,

—	Tērvetes novads,

—	Tukuma novads,

—	Vaiņodes novads,

—	Valkas novads,

—	Varakļānu novads,

—	Vārkavas novads,

—	Vecpiebalgas novads,

—	Vecumnieku novads,

—	Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

—	Viesītes novads,

—	Viļakas novads,

—	Viļānu novads,

—	Zilupes novads.

6. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Alovės, Butrimonių, Daugų, Nemunaičio, Pivašiūnų, Punios, Raitininkų seniūnijos,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė: Ventos ir Papilės seniūnijos,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė: Kepalių, Kriukų, Saugėlaukio ir Satkūnų seniūnijos,

—	Jurbarko rajono savivaldybė,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kalvarijos savivaldybė: Akmenynų, Liubavo, Kalvarijos seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 131 ir į pietus nuo kelio Nr. 200 ir Sangrūdos seniūnijos,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—

Kauno rajono savivaldybė: Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Vandžiogalos ir Vilkijos seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 1907,

—	Kelmės rajono savivaldybė, Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė: Būdviečio, Kapčiamieščio, Kučiūnų ir Noragėlių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė: Degučių, Mokolų ir Narto seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybė: Šerkšnėnų, Sedos ir Židikų seniūnijos,

—	Molėtų rajono savivaldybė,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė: Stakliškių ir Veiverių seniūnijos,

—	Plungės rajono savivaldybė: Žlibinų ir Stalgėnų seniūnijos,

—	Raseinių rajono savivaldybė,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—

Šakių rajono savivaldybė: Barzdų, Griškabūdžio, Kidulių, Kudirkos Naumiesčio, Lekėčių, Sintautų, Slavikų. Sudargo, Žvirgždaičių seniūnijos ir Kriūkų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 3804, Lukšių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 3804, Šakių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 140 ir į pietvakarius nuo kelio Nr. 137,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė: Šiaulių kaimiškoji seniūnija,

—	Šilutės rajono savivaldybė,

—	Širvintų rajono savivaldybė,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė: Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Kybartų, Klausučių, Pajevonio, Šeimenos, Vilkaviškio miesto, Virbalio, Vištyčio seniūnijos,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

7. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gminy Kalinowo, Prostki i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

—	gminy Elbląg, Gronowo Elbląskie, Milejewo, Młynary, Markusy, Rychliki i Tolkmicko w powiecie elbląskim,

—	powiat miejski Elbląg,

—	powiat gołdapski,

—	gmina Wieliczki w powiecie oleckim,

—	powiat piski,

—	gmina Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie w powiecie bartoszyckim,

—	gminy Biskupiec, Gietrzwałd, Jonkowo, Purda, Stawiguda, Świątki, Olsztynek i miasto Olsztyn oraz część gminy Barczewo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie olsztyńskim,

—	gmina Miłakowo, część gminy Małdyty położona na południowy – zachód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga i część gminy Morąg położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga w powiecie ostródzkim,

—	część gminy Ryn położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową łączącą miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim,

—	gminy Braniewo i miasto Braniewo, Frombork, Lelkowo, Pieniężno, Płoskinia oraz część gminy Wilczęta położona na pólnoc od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim,

—

gmina Reszel, część gminy Kętrzyn położona na południe od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn, na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy oraz na zachód i na południe od zachodniej i południowej granicy miasta Kętrzyn, miasto Kętrzyn i część gminy Korsze położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na wschód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

—	gminy Lubomino i Orneta w powiecie lidzbarskim,

—	gmina Nidzica w powiecie nidzickim,

—	gminy Dźwierzuty, Jedwabno, Pasym, Szczytno i miasto Szczytno i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

—	powiat mrągowski,

—	gmina Zalewo w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

—	część gminy Brańsk położona na południe od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 66 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Brańsk i część gminy Boćki położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim,

—	powiat grajewski,

—	powiat moniecki,

—	powiat sejneński,

—	gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wiznaw powiecie łomżyńskim,

—	powiat miejski Łomża,

—	gminy Dziadkowice, Grodzisk, Mielnik, Nurzec-Stacja i Siemiatycze z miastem Siemiatycze w powiecie siemiatyckim,

—	gminy Białowieża, Czyże, Narew, Narewka, Hajnówka z miastem Hajnówka i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

—	gminy Klukowo, Kobylin-Borzymy i Sokoły w powiecie wysokomazowieckim,

—	powiat kolneński z miastem Kolno,

—	gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Michałowo, Supraśl, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady i Choroszcz w powiecie białostockim,

—	powiat suwalski,

—	powiat miejski Suwałki,

—	powiat augustowski,

—	powiat sokólski,

—	powiat miejski Białystok,

w województwie mazowieckim:

—	powiat siedlecki,

—	powiat miejski Siedlce,

—	gminy Bielany, Ceranów, Kosów Lacki, Repki i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

—	powiat węgrowski,

—	powiat łosicki,

—	gminy Grudusk, Opinogóra Górna, Gołymin-Ośrodek i część gminy Glinojeck położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie ciechanowskim,

—	powiat sochaczewski,

—	gminy Policzna, Przyłęk, Tczów i Zwoleń w powiecie zwoleńskim,

—	gminy Garbatka – Letnisko, Gniewoszów i Sieciechów w powiecie kozienickim,

—	gmina Solec nad Wisłą w powiecie lipskim,

—	gminy Gózd, Jastrzębia, Jedlnia Letnisko i Pionki z miastem Pionki w powiecie radomskim,

—	gminy Bodzanów, Bulkowo, Staroźreby i Słubice w powiecie płockim,

—	powiat nowodworski,

—	powiat płoński,

—	gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

—	powiat wołomiński,

—	część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

—	gminy Borowie, Garwolin z miastem Garwolin, Górzno, Miastków Kościelny, Parysów, Pilawa, Trojanów, Żelechów, część gminy Wilga położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły w powiecie garwolińskim,

—	gmina Boguty – Pianki w powiecie ostrowskim,

—	gminy Stupsk, Wiśniewo i część gminy Strzegowo położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie mławskim,

—	powiat otwocki,

—	powiat warszawski zachodni,

—	powiat legionowski,

—	powiat piaseczyński,

—	powiat pruszkowski,

—	gminy Belsk Duży, Goszczyn, Chynów, Grójec, Jasieniec, Pniewy i Warka w powiecie grójeckim,

—	powiat grodziski,

—	gminy Mszczonów i Radziejowice w powiecie żyrardowskim,

—	gminy Białobrzegi i Promna w powiecie białobrzeskim,

—	powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

—	powiat bialski,

—	powiat miejski Biała Podlaska,

—

gminy Aleksandrów, Biłgoraj z miastem Biłgoraj, Biszcza, Józefów, Księżpol, Łukowa, Obsza i Tarnogród część gminy Frampol położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74, część gminy Goraj położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Tereszpol położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 858, część gminy Turobin położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim,

—	gminy Chrzanów i Dzwola w powiecie janowskim,

—	powiat puławski,

—	powiat rycki,

—	gminy Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Stanin, gmina wiejska Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

—	gminy Bychawa, Jabłonna, Krzczonów, Garbów Strzyżewice, Wysokie i Zakrzew w powiecie lubelskim,

—	gminy Rybczewice i Piaski w powiecie świdnickim,

—	gmina Fajsławice, część gminy Żółkiewka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 i część gminy Łopiennik Górny położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

—	powiat hrubieszowski,

—	gminy Krynice, Rachanie, Tarnawatka, Łaszczów, Telatyn, Tyszowce i Ulhówek w powiecie tomaszowskim,

—	część gminy Wojsławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

—	gmina Adamów, Miączyn, Sitno, Komarów-Osada, Krasnobród, Łabunie, Zamość, Grabowiec, część gminy Zwierzyniec położona na południowy-wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 858 i część gminy Skierbieszów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 w powiecie zamojskim,

—	powiat miejski Zamość,

—	gminy Annopol, Dzierzkowice, Gościeradów i część gminy Urzędów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 833 w powiecie kraśnickim,

—	powiat opolski,

w województwie podkarpackim:

—	gminy Radomyśl nad Sanem i Zaklików w powiecie stalowowolskim,

—	gminy Horyniec-Zdrój, Cieszanów, Oleszyce i Stary Dzików w powiecie lubaczowskim,

—	gmina Adamówka w powiecie przeworskim,

w województwie pomorskim:

—	gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

—	gmina Stare Pole w powiecie malborskim,

w województwie świętokrzyskim:

—	gmina Tarłów i część gminy Ożarów polożona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie opatowskim.

8. Slovakkia

Järgmised piirkonnad Slovakkias:

—	in the district of Košice – okolie, the whole municipalities of Ďurkov, Kalša, Košický Klečenov, Nový Salaš, Rákoš, Ruskov, Skároš, Slančík, Slanec, Slanská Huta, Slanské Nové Mesto, Svinica and Trstené pri Hornáde.

9. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—

Restul judeţului Maramureş care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:

—	Comuna Vişeu de Sus,

—	Comuna Moisei,

—	Comuna Borşa,

—	Comuna Oarţa de Jos,

—	Comuna Suciu de Sus,

—	Comuna Coroieni,

—	Comuna Târgu Lăpuş,

—	Comuna Vima Mică,

—	Comuna Boiu Mare,

—	Comuna Valea Chioarului,

—	Comuna Ulmeni,

—	Comuna Băseşti,

—	Localitatea Baia Mare,

—	Comuna Tăuţii Magherăuş,

—	Comuna Cicărlău,

—	Comuna Seini,

—	Comuna Ardusat,

—	Comuna Farcasa,

—	Comuna Salsig,

—	Comuna Asuaju de Sus,

—	Comuna Băiţa de sub Codru,

—	Comuna Bicaz,

—	Comuna Grosi,

—	Comuna Recea,

—	Comuna Baia Sprie,

—	Comuna Sisesti,

—	Comuna Cernesti,

—	Copalnic Mănăstur,

—	Comuna Dumbrăviţa,

—	Comuna Cupseni,

—	Comuna Şomcuţa Mare,

—	Comuna Sacaleşeni,

—	Comuna Remetea Chioarului,

—	Comuna Mireşu Mare,

—	Comuna Ariniş,

—	Judeţul Bistrița-Năsăud.

III OSA

1. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

—	the whole region of Kardzhali,

—	the whole region of Blagoevgrad,

—	the whole region of Montana,

—	the whole region of Ruse,

—	the whole region of Razgrad,

—	the whole region of Silistra,

—	the whole region of Pleven,

—	the whole region of Vratza,

—	the whole region of Vidin,

—	the whole region of Targovishte,

—	the whole region of Lovech,

—	the whole region of Sofia city,

—	the whole region of Sofia Province,

—

in the region of Shumen:

—

in the municipality of Shumen:

—	Salmanovo,

—	Radko Dimitrivo,

—	Vetrishte,

—	Kostena reka,

—

Vehtovo,

—

Ivanski,

—	Kladenets,

—

Drumevo,

—	the whole municipality of Smyadovo,

—	the whole municipality of Veliki Preslav,

—	the whole municipality of Varbitsa,

—

in the region of Varna:

—	the whole municipality of Dalgopol,

—	the whole municipality of Provadiya,

—

in the region of Veliko Tarnovo:

—	the whole municipality of Svishtov,

—	the whole municipality of Pavlikeni,

—	the whole municipality of Polski Trambesh,

—	the whole municipality of Strajitsa,

—

in Burgas region:

—	the whole municipality of Burgas,

—	the whole municipality of Kameno,

—	the whole municipality of Malko Tarnovo,

—	the whole municipality of Primorsko,

—	the whole municipality of Sozopol,

—	the whole municipality of Sredets,

—	the whole municipality of Tsarevo,

—	the whole municipality of Sungurlare,

—	the whole municipality of Ruen,

—	the whole municipality of Aytos.

2. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Akmenės rajono savivaldybė: Akmenės, Kruopių, Naujosios Akmenės kaimiškoji ir Naujosios Akmenės miesto seniūnijos,

—	Alytaus rajono savivaldybė: Simno, Krokialaukio ir Miroslavo seniūnijos,

—	Birštono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė: Gaižaičių, Gataučių, Joniškio, Rudiškių, Skaistgirio, Žagarės seniūnijos,

—	Kalvarijos savivaldybė: Kalvarijos seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 131 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 200,

—

Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Batniavos, Čekiškės, Ežerėlio, Kačerginės, Kulautuvos, Raudondvario, Ringaudų ir Zapyškio seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1, Užliedžių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1 ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 1907,

—	Kazlų Rudos savivaldybė: Antanavo, Kazlų Rudos, Jankų ir Plutiškių seniūnijos,

—	Lazdijų rajono savivaldybė: Krosnos, Lazdijų miesto, Lazdijų, Seirijų, Šeštokų, Šventežerio ir Veisiejų seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė: Gudelių, Igliaukos, Liudvinavo, Marijampolės, Sasnavos ir Šunskų seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybės: Laižuvos, Mažeikių apylinkės, Mažeikių, Reivyčių, Tirkšlių ir Viekšnių seniūnijos,

—	Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Jiezno, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Prienų ir Šilavotos seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė: Gelgaudiškio ir Plokščių seniūnijos ir Kriūkų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Lukšių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Šakių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 140 ir į šiaurės rytus nuo kelio Nr. 137,

—	Šiaulių rajono savivaldybės: Bubių, Ginkūnų, Gruzdžių, Kairių, Kuršėnų kaimiškoji, Kuršėnų miesto, Kužių, Meškuičių, Raudėnų ir Šakynos seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė: Gelgaudiškio ir Plokščių seniūnijos ir Kriūkų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Lukšių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Šakių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 140 ir į šiaurės rytus nuo kelio Nr. 137,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybės: Gižų ir Pilviškių seniūnijos.

3. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	Gminy Bisztynek, Sępopol i Bartoszyce z miastem Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

—	gminy Kiwity i Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński w powiecie lidzbarskim,

—

gminy Srokowo, Barciany, część gminy Kętrzyn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy i część gminy Korsze położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na zachód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

—	gmina Stare Juchy w powiecie ełckim,

—	część gminy Wilczęta położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 509 w powiecie braniewskim,

—	część gminy Morąg położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga, część gminy Małdyty położona na północny – wschód od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od Olsztyna do Elbląga w powiecie ostródzkim,

—	gminy Godkowo i Pasłęk w powiecie elbląskim,

—	gminy Kowale Oleckie, Olecko i Świętajno w powiecie oleckim,

—	powiat węgorzewski,

—	gminy Kruklanki, Wydminy, Miłki, Giżycko z miastem Giżycko i część gminy Ryn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim,

—	gminy Jeziorany, Kolno, Dywity, Dobre Miasto i część gminy Barczewo położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie olsztyńskim,

w województwie podlaskim:

—	gminy Orla, Wyszki, Bielsk Podlaski z miastem Bielsk Podlaski i część gminy Boćki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim,

—	gminy Łapy, Juchnowiec Kościelny, Suraż, Turośń Kościelna, część gminy Poświętne położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 681 w powiecie białostockim,

—	gminy Kleszczele, Czeremcha i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

—	gminy Perlejewo, Drohiczyn i Milejczyce w powiecie siemiatyckim,

—	gmina Ciechanowiec w powiecie wysokomazowieckim,

w województwie mazowieckim:

—	gminy Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Sobolew i część gminy Wilga położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia dorzeki Wisły w powiecie garwolińskim,

—	powiat miński,

—	gminy Jabłonna Lacka, Sabnie i Sterdyń w powiecie sokołowskim,

—	gminy Ojrzeń, Sońsk, Regimin, Ciechanów z miastem Ciechanów i część gminy Glinojeck położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie ciechanowskim,

—	część gminy Strzegowo położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie mławskim,

—	gmina Nur w powiecie ostrowskim,

—	gminy Grabów nad Pilicą, Magnuszew, Głowaczów, Kozienice w powiecie kozienickim,

—	gmina Stromiec w powiecie białobrzeskim,

—	gminy Czerwińsk nad Wisłą i Naruszewo w powiecie płońskim,

—	gminy Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

w województwie lubelskim:

—	gminy Bełżec, Jarczów, Lubycza Królewska, Susiec, Tomaszów Lubelski i miasto Tomaszów Lubelski w powiecie tomaszowskim,

—

gminy Białopole, Dubienka, Chełm, Leśniowice, Wierzbica, Sawin, Ruda Huta, Dorohusk, Kamień, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze, Żmudź i część gminy Wojsławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

—	powiat miejski Chełm,

—	gminy Izbica, Gorzków, Rudnik, Kraśniczyn, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Siennica Różana i część gminy Łopiennik Górny położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17, część gminy Żółkiewka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

—	gmina Stary Zamość, Radecznica, Szczebrzeszyn, Sułów, Nielisz, część gminy Skierbieszów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843, część gminy Zwierzyniec położona na północny-zachód od linii wyznaczonej przez droge nr 858 powiecie zamojskim,

—

część gminy Frampol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74, część gminy Goraj położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Tereszpol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 858, część gminy Turobin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim,

—	gminy Hanna, Hańsk, Wola Uhruska, Urszulin, Stary Brus, Wyryki i gmina wiejska Włodawa w powiecie włodawskim,

—	powiat łęczyński,

—	gmina Trawniki w powiecie świdnickim,

—	gminy Adamów, Krzywda, Serokomla, Wojcieszków w powiecie łukowskim,

—	powiat parczewski,

—	powiat radzyński,

—	powiat lubartowski,

—	gminy Głusk, Jastków, Niemce i Wólka w powiecie lubelskim,

—	gminy Mełgiew i miasto Świdnik w powiecie świdnickim,

—	powiat miejski Lublin,

w województwie podkarpackim:

—	gmina Narol w powiecie lubaczowskim.

4. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—

Partea din judeţul Maramureş cu următoarele delimitări:

—	Comuna Petrova,

—	Comuna Bistra,

—	Comuna Repedea,

—	Comuna Poienile de sub Munte,

—	Comuna Vişeu e Jos,

—	Comuna Ruscova,

—	Comuna Leordina,

—	Comuna Rozavlea,

—	Comuna Strâmtura,

—	Comuna Bârsana,

—	Comuna Rona de Sus,

—	Comuna Rona de Jos,

—	Comuna Bocicoiu Mare,

—	Comuna Sighetu Marmaţiei,

—	Comuna Sarasau,

—	Comuna Câmpulung la Tisa,

—	Comuna Săpânţa,

—	Comuna Remeti,

—	Comuna Giuleşti,

—	Comuna Ocna Şugatag,

—	Comuna Deseşti,

—	Comuna Budeşti,

—	Comuna Băiuţ,

—	Comuna Cavnic,

—	Comuna Lăpuş,

—	Comuna Dragomireşti,

—	Comuna Ieud,

—	Comuna Saliştea de Sus,

—	Comuna Săcel,

—	Comuna Călineşti,

—	Comuna Vadu Izei,

—	Comuna Botiza,

—	Comuna Bogdan Vodă,

—	Localitatea Groşii Ţibileşului, comuna Suciu de Sus,

—	Localitatea Vişeu de Mijloc, comuna Vişeu de Sus,

—	Localitatea Vişeu de Sus, comuna Vişeu de Sus.

—	Judeţul Mehedinţi,

—	Județul Gorj,

—	Județul Argeș,

—	Judeţul Olt,

—	Judeţul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani,

—	Județul Vâlcea,

—	Județul Iași,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Alba,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin,

—	Județul Neamț.

5. Slovakkia

Järgmised piirkonnad Slovakkias:

—	the whole district of Trebisov,

—	in the district of Michalovce, the whole municipalities of the district not already included in Part I.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

—	tutto il territorio della Sardegna.

“

29.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 276/44

ELI JA MOLDOVA VABARIIGI KAUBANDUSKOOSSEISUS KOKKUTULNUD ASSOTSIEERIMISKOMITEE OTSUS NR 1/2019,

4. oktoober 2019,

millega ajakohastatakse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikidening teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheliseassotsieerimislepingu XXVIII-B lisa (telekommunikatsiooniteenuste suhtes kehtivad eeskirjad) [2019/1806]

ASSOTSIEERIMISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelist assotsieerimislepingut, millele kirjutati alla 27. juunil 2014. aastal Brüsselis, eriti selle artikleid 102, 240, 436, 438 ja 449,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline assotsieerimisleping (edaspidi „leping“) jõustus 1. juulil 2016.

(2)	Lepingu artiklites 102 ja 240 on sätestatud, et Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid lepingu XXVIII-B lisas (telekommunikatsiooniteenuste suhtes kehtivad eeskirjad) (edaspidi „XXVIII-B lisa“) osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega (edaspidi „liidu acquis“).

(3)

Pärast lepingu üle peetud läbirääkimiste lõpuleviimist 2013. aasta juunis on XXVIII-B lisas osutatud liidu acquis edasi arenenud. Eelkõige on liit vastu võtnud järgmised õigusaktid, millega rakendatakse, muudetakse või täiendatakse järgmisi õigusakte, või need asendatakse:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires; (1)

ii)	komisjoni 2. mai 2014. aasta rakendusotsus 2014/276/EL otsuse 2008/411/EÜ (sagedusala 3 400 – 3 800 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilise side teenuseid) muutmise kohta; (2)

iii)	komisjoni 11. detsembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/752/EL, millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/928/EÜ; (3)

iv)	komisjoni 1. septembri 2014. aasta rakendusotsus 2014/641/EL, milles käsitletakse liidus programmitootmise ja erisündmuste edastamise traadita audioseadmetes kasutatava raadiospektriga seotud ühtlustatud tehnilisi tingimusi; (4)

v)	komisjoni 7. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/702/EL, millega muudetakse otsust 2007/131/EÜ ultralairibaseadmetel raadiospektri ühtlustatud kasutamise võimaldamise kohta ühenduses; (5)

vi)	komisjoni 8. märtsi 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/339 2 010–2 025 MHz sagedusala ühtlustamise kohta programmitootmiseks ja erisündmuste edastamiseks kasutatavate portatiivsete või mobiilsete traadita videolinkide ja juhtmeta kaamerate puhul; (6)

vii)	komisjoni 8. mai 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/750 sagedusala 1 452–1 492 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik pakkuda elektroonilisi sideteenuseid Euroopa Liidus; (7)

viii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ; (8)

ix)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ; (9)

x)	komisjoni 22. mai 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/806, millega kehtestatakse ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärgi vormingu kirjeldus; (10)

xi)

komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1505, millega kehtestatakse usaldusnimekirjade tehnilised kirjeldused ja vormingud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 22 lõikele 5; (11)

xii)

komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1506, millega kehtestatakse täiustatud e-allkirja ja täiustatud e-templi vormingu kirjeldus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 27 lõikele 5 ja artikli 37 lõikele 5; (12)

xiii)

komisjoni 25. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/650, millega kehtestatakse kvalifitseeritud allkirja andmise ja templi loomise vahendi turvalisuse hindamise standardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 30 lõikele 3 ja artikli 39 lõikele 2; (13)

xiv)

komisjoni 6. mai 2010. aasta otsus 2010/267/EL ühtlustatud tehniliste tingimuste kohta sagedusala 790–862 MHz kasutamiseks selliste maapealsete süsteemide puhul, millega on võimalik Euroopa Liidus pakkuda elektroonilisi sideteenuseid; (14)

komisjoni 18. aprilli 2011. aasta rakendusotsus 2011/251/EL, millega muudetakse otsust 2009/766/EÜ sagedusalade 900 MHz ja 1 800 MHz ühtlustamise kohta ühenduses üleeuroopalisi elektroonilisi sideteenuseid pakkuda võimaldavate maapealsete süsteemide jaoks; (15)

komisjoni 16. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/766/EÜ sagedusalade 900 MHz ja 1 800 MHz ühtlustamise kohta ühenduses üleeuroopalisi elektroonilisi sideteenuseid pakkuda võimaldavate maapealsete süsteemide jaoks, (16) mida on muudetud rakendusotsusega 2011/251/EL;

xv)	komisjoni 5. novembri 2012. aasta rakendusotsus 2012/688/EL sagedusvahemike 1 920–1 980 MHz ja 2 110–2 170 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik pakkuda elektroonilisi sideteenuseid Euroopa Liidus; (17)

xvi)	komisjoni 13. juuni 2008. aasta otsus 2008/477/EÜ sagedusala 2 500–2 690 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid; (18)

xvii)

komisjoni 21. mai 2008. aasta otsus 2008/411/EÜ sagedusala 3 400–3 800 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid; (19)

xviii)

komisjoni 5. augusti 2008. aasta otsus 2008/671/EÜ raadiospektri sagedusala 5 875–5 905 MHz ühtlustatud kasutamise kohta intelligentsetes transpordisüsteemides ohutusega seotud rakenduste jaoks; (20)

xix)	komisjoni 16. mai 2007. aasta otsus 2007/344/EÜ teabe kättesaadavuse ühtlustamise kohta seoses raadiospektri kasutamisega ühenduses; (21)

xx)	komisjoni 12. veebruari 2007. aasta otsus 2007/90/EÜ, millega muudetakse otsust 2005/513/EÜ raadiospektri ühtlustatud kasutamise kohta sagedusalas 5 GHz traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude (WAS/RLAN) rakendamiseks; (22)

xxi)	komisjoni 11. juuli 2005. aasta otsus 2005/513/EÜ raadiospektri ühtlustatud kasutamise kohta sagedusalas 5 GHz traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude (WAS/RLAN) rakendamiseks; (23)

xxii)

komisjoni 8. detsembri 2011. aasta rakendusotsus 2011/829/EL, millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta; (24)

xxiii)

komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsus 2010/368/EL, millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta; (25)

xxiv)

komisjoni 13. mai 2009. aasta otsus 2009/381/EÜ, millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta; (26)

xxv)	komisjoni 23. mai 2008. aasta otsus 2008/432/EÜ, millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta; (27)

xxvi)

komisjoni 9. novembri 2006. aasta otsus 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta; (28)

xxvii)

komisjoni 19. märtsi 2010. aasta otsus 2010/166/EL laeva pardal osutatavate mobiilsideteenuste (MCV-teenuste) raadiospektrikasutuse ühtlustatud tingimuste kohta Euroopa Liidus; (29)

xxviii)

komisjoni 23. novembri 2006. aasta otsus 2006/804/EÜ detsimeeterlainealal (UHF) töötavate raadiosagedustuvastamise (RFID) seadmete raadiospektri ühtlustamise kohta; (30)

xxix)

komisjoni 29. juuli 2011. aasta rakendusotsus 2011/485/EL, millega muudetakse otsust 2005/50/EÜ 24 GHz raadiosagedusala ajutise kasutuse ühtlustamise kohta seoses sõidukite lähitoimeradarseadmete kasutusega ühenduses; (31)

xxx)	komisjoni 17. jaanuari 2005. aasta otsus 2005/50/EÜ 24 GHz raadiosagedusala ajutise kasutuse ühtlustamise kohta seoses sõidukite lähitoimeradarseadmete kasutusega ühenduses; (32)

xxxi)

komisjoni 8. juuli 2004. aasta otsus 2004/545/EÜ raadiospektri kasutuse ühtlustamise kohta sagedusalal 79 GHz seoses lähiala liiklusradarite kasutusega ühenduses; (33)

xxxii)

komisjoni 21. aprilli 2009. aasta otsus 2009/343/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/131/EÜ ultralairibaseadmetel raadiospektri ühtlustatud kasutamise võimaldamise kohta ühenduses; (34)

xxxiii)

komisjoni 21. veebruari 2007. aasta otsus 2007/131/EÜ ultralairibaseadmetel raadiospektri ühtlustatud kasutamise võimaldamise kohta ühenduses; (35)

xxxiv)

komisjoni 14. veebruari 2007. aasta otsus 2007/98/EÜ raadiospektri 2 GHz sagedusala ühtlustatud kasutamise kohta liikuva kosmoseside süsteemide rakendamiseks; (36)

xxxv)

komisjoni 12. novembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/654/EL, millega muudetakse otsust 2008/294/EÜ, et lisada õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste (MCA teenused) täiendavad juurdepääsutehnoloogiad ja sagedusalad; (37)

xxxvi)

26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (38).

(4)

Moldova Vabariik jätkab oma õigusaktide ühtlustamist liidu acquis’ga kooskõlas XXVIII-B lisas sätestatud ajakava ja prioriteetidega. Selleks et tagada Moldova Vabariigi õigusaktide nõuetekohane ühtlustamine liidu acquis’ga, on vaja kooskõlas lepingu artikliga 449 lisada XXVIII-B lisas esitatud loetellu põhjenduses 3 loetletud õigusaktid ning muuta mõningaid tähtpäevi, et võtta arvesse Moldova Vabariigi seniseid edusamme nimetatud ühtlustamisel.

(5)	Lepingu artikli 436 lõikes 3 on sätestatud, et ELi ja Moldova Vabariigi assotsieerimisnõukogul (edaspidi „assotsieerimisnõukogu“) on pädevus ajakohastada ja muuta lepingu lisasid.

(6)	Lepingu artikli 438 lõike 2 kohaselt võib assotsieerimisnõukogu delegeerida assotsieerimiskomiteele kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust.

(7)

Assotsieerimisnõukogu delegeeris oma otsusega nr 3/2014 (39) kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele õiguse ajakohastada või muuta muu hulgas V jaotise (kaubandus ja kaubandusküsimused) 6. peatükiga (ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus) seotud lepingu lisasid ulatuses, mil 6. peatükis puuduvad erisätted nimetatud lisade ajakohastamise või muutmise kohta. 6. peatükk lisade ajakohastamist või muutmist käsitlevaid erisätteid ei sisalda.

(8)	XXVIII-B lisa tuleks seetõttu vastavalt ajakohastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XXVIII-B lisa (telekommunikatsiooniteenuste suhtes kehtivad eeskirjad) asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Chişinău, 4. oktoober 2019

Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee nimel

I.COSTACHI

eesistuja

A. FERNÁNDEZ DÍEZ C. CEBAN

sekretärid

(1) ELT L 310, 26.11.2015, lk 1.

(2) ELT L 139, 14.5.2014, lk 18.

(3) ELT L 334, 13.12.2013, lk 17.

(4) ELT L 263, 3.9.2014, lk 29.

(5) ELT L 293, 9.10.2014, lk 48.

(6) ELT L 63, 10.3.2016, lk 5.

(7) ELT L 119, 12.5.2015, lk 27.

(8) ELT L 153, 22.5.2014, lk 62.

(9) ELT L 257, 28.8.2014, lk 73.

(10) ELT L 128, 23.5.2015, lk 13.

(11) ELT L 235, 9.9.2015, lk 26.

(12) ELT L 235, 9.9.2015, lk 37.

(13) ELT L 109, 26.4.2016, lk 40.

(14) ELT L 117, 11.5.2010, lk 95.

(15) ELT L 106, 27.4.2011, lk 9.

(16) ELT L 274, 20.10.2009, lk 32.

(17) ELT L 307, 7.11.2012, lk 84.

(18) ELT L 163, 24.6.2008, lk 37.

(19) ELT L 144, 4.6.2008, lk 77.

(20) ELT L 220, 15.8.2008, lk 24.

(21) ELT L 129, 17.5.2007, lk 67.

(22) ELT L 41, 13.2.2007, lk 10.

(23) ELT L 187, 19.7.2005, lk 22.

(24) ELT L 329, 13.12.2011, lk 10.

(25) ELT L 166, 1.7.2010, lk 33.

(26) ELT L 119, 14.5.2009, lk 32.

(27) ELT L 151, 11.6.2008, lk 49.

(28) ELT L 312, 11.11.2006, lk 66.

(29) ELT L 72, 20.3.2010, lk 38.

(30) ELT L 329, 25.11.2006, lk 64.

(31) ELT L 198, 30.7.2011, lk 71.

(32) ELT L 21, 25.1.2005, lk 15.

(33) ELT L 241, 13.7.2004, lk 66.

(34) ELT L 105, 25.4.2009, lk 9.

(35) ELT L 55, 23.2.2007, lk 33.

(36) ELT L 43, 15.2.2007, lk 32.

(37) ELT L 303, 14.11.2013, lk 48.

(38) ELT L 175, 27.6.2013, lk 1.

(39) ELi – Moldova Vabariigi assotsieerimisnõukogu 16. detsembri 2014. aasta otsus nr 3/2014 teatavate assotsieerimisnõukogu volituste assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisule delegeerimise kohta (ELT L 110, 29.4.2015, lk 40).

LISA

„XXVIII-B LISA

TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi ja rahvusvahelistele õigusaktidele.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/21/EÜ sätteid:

—	tugevdada elektroonilise side valdkonna riikliku reguleeriva asutuse sõltumatust ja haldussuutlikkust;

—	korraldada avalikke arutelusid uute reguleerivate meetmete teemal;

—	kehtestada tõhusad edasikaebamist võimaldavad mehhanismid riikliku reguleeriva asutuse otsuste suhtes elektroonilise side valdkonnas ning

—	määratleda asjaomased toote- ja teenuseturud elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist, ning analüüsida neid turge eesmärgiga teha kindlaks, kas neis on olemas märkimisväärne turujõud.

Ajakava: need direktiivi 2002/21/EÜ sätted rakendatakse pooleteise aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/20/EÜ sätteid:

—	rakendada määrust üldlubade andmise kohta ja individuaalsete litsentside vajaduse piiramise kohta ainult erandkorras põhjendatud juhtudel.

Ajakava: need direktiivi 2002/20/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/140/EÜ

Lähtuvalt põhjalikust turuanalüüsist, mis on viidud läbi kooskõlas raamdirektiiviga, kehtestab elektroonilise side valdkonna riiklik reguleeriv asutus operaatoritele, kelle puhul on leitud asjaomastel turgudel märkimisväärne turujõud, asjakohased turgu reguleerivad kohustused seoses:

—	juurdepääsuga teatavatele võrguvahenditele ja nende kasutamisega;

—	juurdepääsu- ja sidumistasude hinnakontrollide, sealhulgas kulupõhisuse kohustustega, ning

—	läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja raamatupidamise lahususega.

Ajakava: need direktiivi 2002/19/EÜ sätted rakendatakse pooleteise aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste kohta (universaalteenuse direktiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ ning Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2120

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/22/EÜ sätteid:

—	rakendada universaalteenuse osutamise määrust, sealhulgas arvestamise ja rahastamise mehhanismide loomist, ning

—	tagada kasutajate huvide ja õiguste austamine, eelkõige numbri operaatoritevahelise teisaldatavuse ja Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kehtestamine.

Ajakava: need direktiivi 2002/22/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ajakava: määruse (EL) 2015/2120 sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 16. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel

Ajakava: direktiivi 2002/77/EÜ toimimisest tulenevad meetmed rakendatakse pooleteise aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/136/EÜ

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/58/EÜ sätteid:

—	rakendusmäärus, mis on vajalik põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige eraelu puutumatuse kaitse võrdväärse taseme tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ja selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks.

Ajakava: need direktiivi 2002/58/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsus nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)

Kohaldatakse järgmisi otsuse nr 676/2002/EÜ sätteid:

—	võtta vastu poliitiline tegevuskava ja määrus, millega tagatakse ühtlustatud juurdepääs raadiospektrile ja selle tõhus kasutamine.

Ajakava: otsuse nr 676/2002/EÜ kohaldamisest tulenevad meetmed rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 6. mai 2010. aasta otsus 2010/267/EL ühtlustatud tehniliste tingimuste kohta sagedusala 790–862 MHz kasutamiseks selliste maapealsete süsteemide puhul, millega on võimalik Euroopa Liidus pakkuda elektroonilisi sideteenuseid

Ajakava: otsuse 2010/267/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 18. aprilli 2011. aasta rakendusotsus 2011/251/EL, millega muudetakse otsust 2009/766/EÜ sagedusalade 900 MHz ja 1 800 MHz ühtlustamise kohta ühenduses üleeuroopalisi elektroonilisi sideteenuseid pakkuda võimaldavate maapealsete süsteemide jaoks

Ajakava: rakendusotsuse 2011/251/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 16. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/766/EÜ sagedusalade 900 MHz ja 1 800 MHz ühtlustamise kohta ühenduses üleeuroopalisi elektroonilisi sideteenuseid pakkuda võimaldavate maapealsete süsteemide jaoks, mida on muudetud komisjoni rakendusotsusega 2011/251/EL

Ajakava: otsuse 2009/766/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 5. novembri 2012. aasta rakendusotsus 2012/688/EL sagedusvahemike 1 920–1 980 MHz ja 2 110–2 170 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik pakkuda elektroonilisi sideteenuseid Euroopa Liidus

Ajakava: rakendusotsuse 2012/688/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 13. juuni 2008. aasta otsus 2008/477/EÜ sagedusala 2 500–2 690 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid

Ajakava: otsuse 2008/477/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 2. mai 2014. aasta rakendusotsus 2014/276/EL otsuse 2008/411/EÜ (sagedusala 3 400 – 3 800 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilise side teenuseid) muutmise kohta

Ajakava: rakendusotsuse 2014/276/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 21. mai 2008. aasta otsus 2008/411/EÜ sagedusalade 3 400–3 800 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid, mida on muudetud komisjoni rakendusotsusega 2014/276/EL

Ajakava: otsuse 2008/411/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 5. augusti 2008. aasta otsus 2008/671/EÜ raadiospektri sagedusala 5 875–5 905 MHz ühtlustatud kasutamise kohta intelligentsetes transpordisüsteemides ohutusega seotud rakenduste jaoks

Ajakava: otsuse 2008/671/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 16. mai 2007. aasta otsus 2007/344/EÜ teabe kättesaadavuse ühtlustamise kohta seoses raadiospektri kasutamisega ühenduses

Ajakava: otsuse 2007/344/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 12. veebruari 2007. aasta otsus 2007/90/EÜ, millega muudetakse otsust 2005/513/EÜ raadiospektri ühtlustatud kasutamise kohta sagedusalas 5 GHz traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude (WAS/RLAN) rakendamiseks

Ajakava: otsuse 2007/90/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 11. juuli 2005. aasta otsus 2005/513/EÜ raadiospektri ühtlustatud kasutamise kohta sagedusalas 5 GHz traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude (WAS/RLAN) rakendamiseks, mida on muudetud komisjoni otsusega 2007/90/EÜ

Ajakava: otsuse 2005/513/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 11. detsembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/752/EL, millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/928/EÜ

Ajakava: rakendusotsuse 2013/752/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 8. detsembri 2011. aasta rakendusotsus 2011/829/EL, millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta

Ajakava: rakendusotsuse 2011/829/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsus 2010/368/EL, millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta

Ajakava: otsuse 2010/368/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 13. mai 2009. aasta otsus 2009/381/EÜ, millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta

Ajakava: otsuse 2009/381/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 23. mai 2008. aasta otsus 2008/432/EÜ, millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta

Ajakava: otsuse 2008/432/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 9. novembri 2006. aasta otsus 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta, mida on muudetud komisjoni rakendusotsusega 2013/752/EL, komisjoni rakendusotsusega 2011/829/EL, komisjoni otsusega 2010/368/EL, komisjoni otsusega 2009/381/EÜ ja komisjoni otsusega 2008/432/EÜ

Ajakava: otsuse 2006/771/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 19. märtsi 2010. aasta otsus 2010/166/EL laeva pardal osutatavate mobiilsideteenuste (MCV-teenuste) raadiospektrikasutuse ühtlustatud tingimuste kohta Euroopa Liidus

Ajakava: otsuse 2010/166/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 1. septembri 2014. aasta rakendusotsus 2014/641/EL, milles käsitletakse liidus programmitootmise ja erisündmuste edastamise traadita audioseadmetes kasutatava raadiospektriga seotud ühtlustatud tehnilisi tingimusi

Ajakava: rakendusotsuse 2014/641/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 23. novembri 2006. aasta otsus 2006/804/EÜ detsimeeterlainealal (UHF) töötavate raadiosagedustuvastamise (RFID) seadmete raadiospektri ühtlustamise kohta

Ajakava: otsuse 2006/804/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 29. juuli 2011. aasta rakendusotsus 2011/485/EL, millega muudetakse otsust 2005/50/EÜ 24 GHz raadiosagedusala ajutise kasutuse ühtlustamise kohta seoses sõidukite lähitoimeradarseadmete kasutusega ühenduses

Ajakava: rakendusotsuse 2011/485/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 17. jaanuari 2005. aasta otsus 2005/50/EÜ 24 GHz raadiosagedusala ajutise kasutuse ühtlustamise kohta seoses sõidukite lähitoimeradarseadmete kasutusega ühenduses, mida on muudetud komisjoni rakendusotsusega 2011/485/EL

Ajakava: otsuse 2005/50/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 8. juuli 2004. aasta otsus 2004/545/EÜ raadiospektri kasutuse ühtlustamise kohta sagedusalal 79 GHz seoses lähiala liiklusradarite kasutusega ühenduses

Ajakava: otsuse 2004/545/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 7. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/702/EL, millega muudetakse otsust 2007/131/EÜ ultralairibaseadmetel raadiospektri ühtlustatud kasutamise võimaldamise kohta ühenduses

Ajakava: rakendusotsuse 2014/702/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 21. aprilli 2009. aasta rakendusotsus 2009/343/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/131/EÜ ultralairibaseadmetel raadiospektri ühtlustatud kasutamise võimaldamise kohta ühenduses

Ajakava: otsuse 2009/343/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 21. veebruari 2007. aasta otsus 2007/131/EÜ ultralairibaseadmetel raadiospektri ühtlustatud kasutamise võimaldamise kohta ühenduses, mida on muudetud komisjoni rakendusotsusega 2014/702/EL ja komisjoni otsusega 2009/343/EÜ

Ajakava: otsuse 2007/131/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 14. veebruari 2007. aasta otsus 2007/98/EÜ raadiospektri 2 GHz sagedusala ühtlustatud kasutamise kohta liikuva kosmoseside süsteemide rakendamiseks

Ajakava: otsuse 2007/98/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 8. märtsi 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/339 2 010–2 025 MHz sagedusala ühtlustamise kohta programmitootmiseks ja erisündmuste edastamiseks kasutatavate portatiivsete või mobiilsete traadita videolinkide ja juhtmeta kaamerate puhul

Ajakava: rakendusotsuse (EL) 2016/339 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 8. mai 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/750 sagedusala 1 452–1 492 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik pakkuda elektroonilisi sideteenuseid Euroopa Liidus

Ajakava: rakendusotsuse (EL) 2015/750 sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 12. novembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/654/EL, millega muudetakse komisjoni otsust 2008/294/EÜ, et lisada õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste (MCA teenused) täiendavad juurdepääsutehnoloogiad ja sagedusalad

Ajakava: rakendusotsuse 2013/654/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 7. aprilli 2008. aasta otsus 2008/294/EÜ õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste spektrikasutuse ühtlustatud tingimuste kohta ühenduses, mida on muudetud komisjoni rakendusotsusega 2013/654/EL

Ajakava: otsuse 2008/294/EÜ kohaldamisest tulenevad meetmed rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Ajakava: direktiivi 2014/53/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)

Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2000/31/EÜ sätteid:

—	elektroonilise kaubanduse arendamine;

—	infoühiskonna teenuste piiriülest pakkumist takistavate tõkete kõrvaldamine;

—	õiguskindluse tagamine infoühiskonna teenuste pakkujatele ning

—	vahendajatena tegutsevate teenuseosutajate vastutuse piirangute ühtlustamine pelga edastamise, vahemällu salvestamise või majutamise puhul, sätestamata üldist jälgimiskohustust.

Ajakava: need direktiivi 2000/31/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/37/EL

Ajakava: direktiivi 2003/98/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/37/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta.

Ajakava: direktiivi 2013/37/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ

Ajakava: määruse (EL) nr 910/2014 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 22. mai 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/806, millega kehtestatakse ELi kvalifitseeritud usaldusteenuse usaldusmärgi vormingu kirjeldus

Ajakava: rakendusmääruse (EL) 2015/806 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1505, millega kehtestatakse usaldusnimekirjade tehnilised kirjeldused ja vormingud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 22 lõikele 5

Ajakava: rakendusotsuse (EL) 2015/1505 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/1506, millega kehtestatakse täiustatud e-allkirja ja täiustatud e-templi vormingu kirjeldus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 27 lõikele 5 ja artikli 37 lõikele 5

Ajakava: rakendusotsuse (EL) 2015/1506 sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/650, millega kehtestatakse kvalifitseeritud allkirja andmise ja templi loomise vahendi turvalisuse hindamise standardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 30 lõikele 3 ja artikli 39 lõikele 2

Ajakava: rakendusotsuse (EL) 2016/650 sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

“

29.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 276/56

ELI JA MOLDOVA VABARIIGI KAUBANDUSKOOSSEISUS KOKKUTULNUD ASSOTSIEERIMISKOMITEE OTSUS NR 2/2019,

4. oktoober 2019,

millega ajakohastatakse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu XXVIII-D lisa (rahvusvahelise meretranspordi suhtes kehtivad eeskirjad) 2019/1807

ASSOTSIEERIMISKOMITEE,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline assotsieerimisleping (edaspidi „leping“) jõustus 1. juulil 2016.

(2)	Lepingu artiklites 85 ja 253 on sätestatud, et Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid lepingu XXVIII-D lisas (rahvusvahelise meretranspordi suhtes kehtivad eeskirjad) (edaspidi „XXVIII-D lisa“) osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega (edaspidi „liidu acquis“).

(3)

Pärast lepingu üle peetud läbirääkimiste lõpuleviimist 2013. aasta juunis on XXVIII-D lisas osutatud liidu acquis edasi arenenud. Eelkõige võttis liit vastu järgmised õigusaktid, millega rakendatakse, muudetakse või täiendatakse XXVIII-D lisas osutatud õigusakte või need asendatakse:

i)	komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusdirektiiv 2014/111/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/15/EÜ seoses Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) teatavate koodeksite vastuvõtmisega ning teatavatesse konventsioonidesse ja protokollidesse sellega seotud muudatuste tegemisega (1);

ii)	komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1355/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 391/2009 seoses Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) teatavate koodeksite vastuvõtmisega ning teatavatesse konventsioonidesse ja protokollidesse sellega seotud muudatuste tegemisega (2);

iii)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (3);

iv)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (4);

v)	komisjoni 28. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/100/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (5);

vi)

komisjoni 27. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/844, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (6) ning komisjoni 27. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/844 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta) parandus (7);

vii)	komisjoni 18. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2087, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/59/EÜ (laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates) II lisa (8);

viii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/38/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (9);

ix)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta (10);

x)	komisjoni 20. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 428/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ artiklit 14 seoses laevade laiendatud kontrollidega (11);

xi)	komisjoni 13. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 801/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ artikli 10 lõiget 3 seoses lipuriigi kriteeriumidega (12);

xii)	komisjoni 13. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 802/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ artikli 10 lõiget 3 ja artiklit 27 seoses laevaühingu tegevusnäitajatega, (13) mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1205/2012;

xiii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/17/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (14);

xiv)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted ning muudetakse nõukogu direktiivi 1999/35/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ (15);

xv)	komisjoni 23. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/15/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (16);

xvi)	komisjoni 9. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1286/2011, millega võetakse vastu laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdluse ühine metoodika, mis on välja töötatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/18/EÜ artikli 5 lõikele 4 (17);

xvii)

komisjoni 16. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 540/2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 (mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi (ISM-koodeks) rakendamist ühenduse piires) II lisa seoses vormide vorminguga (18);

xviii)

komisjoni 1. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/36/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (19);

xix)	komisjoni 18. veebruari 2005. aasta direktiiv 2005/12/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/25/EÜ (ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta) I ja II lisa (20);

xx)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 530/2012 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul (21);

xxi)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/35/EL, millega muudetakse direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (22);

xxii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/84/EÜ, millega muudetakse direktiive, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (23);

xxiii)

komisjoni 13. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/71/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/59/EÜ (laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates) II lisa (24);

xxiv)

komisjoni 13. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 536/2008, millega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 782/2003 (tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel) artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7 ning muudetakse kõnealust määrust (25);

xxv)	nõukogu 16. veebruari 2009. aasta direktiiv 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ (26).

(4)

Moldova Vabariik jätkab oma õigusaktide ühtlustamist liidu acquis’ga kooskõlas XXVIII-D lisas sätestatud ajakava ja prioriteetidega. Selleks et tagada Moldova Vabariigi õigusaktide nõuetekohane ühtlustamine liidu acquis’ga, on vaja kooskõlas lepingu artikliga 449 lisada XXVIII-D lisas esitatud loetellu põhjenduses 3 loetletud õigusaktid ning muuta mõningaid tähtpäevi, et võtta arvesse Moldova Vabariigi seniseid edusamme liidu acquis’ga ühtlustamisel.

(5)	Lepingu artikli 436 lõikes 3 on sätestatud, et ELi ja Moldova Vabariigi assotsieerimisnõukogul (edaspidi „assotsieerimisnõukogu“) on pädevus ajakohastada ja muuta lepingu lisasid.

(6)	Lepingu artikli 438 lõike 2 kohaselt võib assotsieerimisnõukogu delegeerida assotsieerimiskomiteele kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust.

(7)

Assotsieerimisnõukogu delegeeris oma otsusega nr 3/2014 (27) kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele õiguse ajakohastada või muuta muu hulgas V jaotise (kaubandus ja kaubandusküsimused) 6. peatükiga (ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus) seotud lepingu lisasid ulatuses, mil 6. peatükis puuduvad erisätted nimetatud lisade ajakohastamise või muutmise kohta. 6. peatükk lisade ajakohastamist või muutmist käsitlevaid erisätteid ei sisalda.

(8)	XXVIII-D lisa tuleks seetõttu vastavalt ajakohastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XXVIII-D lisa (rahvusvahelise meretranspordi suhtes kehtivad eeskirjad) asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Chişinău, 4. oktoober 2019

Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee nimel

I. COSTACHI

eesistuja

A. FERNÁNDEZ DÍEZ C.CEBAN

sekretärid

(1) ELT L 366, 20.12.2014, lk 83.

(2) ELT L 365, 19.12.2014, lk 82.

(3) ELT L 257, 28.8.2014, lk 146.

(4) ELT L 123, 19.5.2015, lk 55.

(5) ELT L 308, 29.10.2014, lk 82.

(6) ELT L 141, 28.5.2016, lk 51.

(7) ELT L 193, 19.7.2016, lk 117.

(8) ELT L 302, 19.11.2015, lk 99.

(9) ELT L 218, 14.8.2013, lk 1.

(10) ELT L 330, 10.12.2013, lk 1.

(11) ELT L 125, 21.5.2010, lk 2.

(12) ELT L 241, 14.9.2010, lk 1.

(13) ELT L 241, 14.9.2010, lk 4.

(14) ELT L 131, 28.5.2009, lk 101.

(15) ELT L 131, 28.5.2009, lk 114.

(16) ELT L 49, 24.2.2011, lk 33.

(17) ELT L 328, 10.12.2011, lk 36.

(18) ELT L 157, 17.6.2008, lk 15.

(19) ELT L 162, 29.6.2010, lk 1.

(20) ELT L 48, 19.2.2005, lk 19.

(21) ELT L 172, 30.6.2012, lk 3.

(22) ELT L 343, 14.12.2012, lk 78.

(23) EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53.

(24) ELT L 329, 14.12.2007, lk 33.

(25) ELT L 156, 14.6.2008, lk 10.

(26) ELT L 124, 20.5.2009, lk 30.

(27) ELi – Moldova Vabariigi assotsieerimisnõukogu 16. detsembri 2014. aasta otsus nr 3/2014 teatavate assotsieerimisnõukogu volituste assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisule delegeerimise kohta (ELT L 110, 29.4.2015, lk 40).

LISA

„XXVIII-D LISA

RAHVUSVAHELISE MERETRANSPORDI SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD

Moldova Vabariik kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult lähendama oma õigusakte järgmistele ELi ja rahvusvahelistele õigusaktidele.

Meresõiduohutus – lipuriik/klassifikatsiooniühingud

Komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusdirektiiv 2014/111/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/15/EÜ seoses Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) teatavate koodeksite vastuvõtmisega ning teatavatesse konventsioonidesse ja protokollidesse sellega seotud muudatuste tegemisega

Ajakava: rakendusdirektiivi 2014/111/EL sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta, mida on muudetud komisjoni rakendusdirektiiviga 2014/111/EL

Ajakava: direktiivi 2009/15/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 17. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1355/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 391/2009 seoses Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) teatavate koodeksite vastuvõtmisega ning teatavatesse konventsioonidesse ja protokollidesse sellega seotud muudatuste tegemisega

Ajakava: rakendusmääruse (EL) nr 1355/2014 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta, mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1355/2014

Ajakava: määruse (EÜ) nr 391/2009 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Lipuriik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/21/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta

Ajakava: direktiivi 2009/21/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Sadamariigi kontroll

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/38/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli

Ajakava: direktiivi 2013/38/EL sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ

Ajakava: määruse (EL) 2015/757 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta

Ajakava: määruse (EL) nr 1257/2013 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 20. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 428/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ artiklit 14 seoses laevade laiendatud kontrollidega

Ajakava: määruse (EL) nr 428/2010 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 13. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 801/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ artikli 10 lõiget 3 seoses lipuriigi kriteeriumidega

Ajakava: määruse (EL) nr 801/2010 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 13. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 802/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ artikli 10 lõiget 3 ja artiklit 27 seoses laevaühingu tegevusnäitajatega, muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1205/2012

Ajakava: määruse (EL) nr 802/2010 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/38/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/757 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1257/2013 ning rakendatud komisjoni määrusega (EL) nr 428/2010, komisjoni määrusega (EL) nr 801/2010 ja komisjoni määrusega (EL) nr 802/2010

Ajakava: direktiivi 2009/16/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Laevaliikluse jälgimine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/17/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem

Ajakava: direktiivi 2009/17/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 23. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/15/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem

Ajakava: direktiivi 2011/15/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 28. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/100/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem

Ajakava: direktiivi 2014/100/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/17/EÜ, komisjoni direktiiviga 2011/15/EL ja komisjoni direktiiviga 2014/100/EL

Ajakava: direktiivi 2002/59/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Õnnetusjuhtumite uurimine

Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/35/EÜ regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/18/EÜ

Ajakava: direktiivi 1999/35/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 9. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1286/2011, millega võetakse vastu laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdluse ühine metoodika, mis on välja töötatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/18/EÜ artikli 5 lõikele 4

Ajakava: määruse (EL) nr 1286/2011 sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted ning muudetakse nõukogu direktiivi 1999/35/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ

Ajakava: direktiivi 2009/18/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Reisijate vedajate vastutus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 392/2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral

Ajakava: määruse (EÜ) nr 392/2009 sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 16. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 540/2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 336/2006 (mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi (ISM-koodeks) rakendamist ühenduse piires) II lisa seoses vormide vorminguga

Ajakava: määruse (EÜ) nr 540/2008 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95, mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 540/2008

Ajakava: määruse (EÜ) nr 336/2006 sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tehnilised ja töökorralduslikud eeskirjad

Laevavarustus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ

Ajakava: direktiivi 2014/90/EL sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Reisilaevad

Komisjoni 1. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/36/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta

Ajakava: direktiivi 2010/36/EL sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ, reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta, mida on muudetud komisjoni direktiiviga 2010/36/EL ja komisjoni direktiiviga (EL) 2016/844

Ajakava: direktiivi 2009/45/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 27. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/844, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta

Ajakava: direktiivi (EL) 2016/844 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/35/EÜ regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta

Ajakava: direktiivi 1999/35/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 18. veebruari 2005. aasta direktiiv 2005/12/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/25/EÜ (ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta) I ja II lisa

Ajakava: direktiivi 2005/12/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta direktiiv 2003/25/EÜ ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta, mida on muudetud komisoni direktiiviga 2005/12/EÜ

Ajakava: direktiivi 2003/25/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Naftatankerid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 530/2012 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul

Ajakava: määruse (EL) nr 530/2012 sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Puistlastilaevad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/96/EÜ, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid

Ajakava: direktiivi 2001/96/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Meeskond

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/35/EL, millega muudetakse direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta

Ajakava: direktiivi 2012/35/EL sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/35/EL

Ajakava: direktiivi 2008/106/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Keskkond

Komisjoni 13. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/71/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/59/EÜ (laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates) II lisa

Ajakava: direktiivi 2007/71/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 18. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2087, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/59/EÜ (laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates) II lisa

Ajakava: direktiivi (EL) 2015/2087 sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates, mida on muudetud komisjoni direktiividega 2007/71/EL ja (EL) 2015/2087

Ajakava: direktiivi 2000/59/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/84/EÜ, millega muudetakse direktiive, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust

Ajakava: direktiivi 2002/84/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Komisjoni 13. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 536/2008, millega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 782/2003 (tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel) artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 7 ning muudetakse kõnealust määrust

Ajakava: määruse (EÜ) nr 536/2008 sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel, mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 536/2008

Ajakava: määruse (EÜ) nr 782/2003 sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Tehnilised tingimused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ

Ajakava: direktiivi 2010/65/EL sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Sotsiaalsed tingimused

Nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel

Ajakava: direktiivi 92/29/EMÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/63/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta – Lisa: Euroopa kokkulepe meremeeste tööaja korralduse kohta, muudetud nõukogu direktiiviga 2009/13/EÜ

Ajakava: direktiivi 1999/63/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Nõukogu 16. veebruari 2009. aasta direktiiv 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ

Ajakava: direktiivi 2009/13/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiiv 1999/95/EÜ, milles käsitletakse meremeeste tööaega reguleerivate sätete täitmist ühenduse sadamates peatuvatel laevadel

Ajakava: direktiivi 1999/95/EÜ sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Meresõidu turvalisus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta

Ajakava: direktiivi 2005/65/EÜ sätted (välja arvatud komisjoni kontrollimisi käsitlevad sätted) rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta

Ajakava: määruse (EÜ) nr 725/2004 sätted (välja arvatud komisjoni kontrollimisi käsitlevad sätted) rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 276

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 29. oktoober 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1803, 18. juuli 2019, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vahelise lepingu, millega määratakse kindlaks raamistik Vietnami osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjeoperatsioonides, allkirjastamist ja sõlmimist	1
	*	TÕLGE Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline	3
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1804 28. oktoober 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 809/2014 seoses toetuse- ja maksetaotluste muutmisega, ühtses haldus- ja kontrollisüsteemis tehtavate kontrollidega ning nõuetele vastavuse kontrolli süsteemiga	12
		OTSUSED
	*	Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2019/1805, 28. oktoober 2019, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2019) 7807 all) ( 1 )	21
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	ELi ja Moldova Vabariigi kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsus nr 1/2019, 4. oktoober 2019, millega ajakohastatakse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikidening teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheliseassotsieerimislepingu XXVIII-B lisa (telekommunikatsiooniteenuste suhtes kehtivad eeskirjad) [2019/1806]	44
	*	ELi ja Moldova Vabariigi kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsus nr 2/2019, 4. oktoober 2019, millega ajakohastatakse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu XXVIII-D lisa (rahvusvahelise meretranspordi suhtes kehtivad eeskirjad) 2019/1807	56