25.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 272/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1777,

24. oktoober 2019,

millega muudetakse määrust (EL) 2015/1755 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Burundis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/1763, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Burundis (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) 2015/1755 (2) on jõustatud teatavad meetmed, mis on nähtud ette otsusega (ÜVJP) 2015/1763.

(2)	24. oktoobril 2019 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2019/1788, (3) millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1763, et lisada artikkel nõukogu ja kõrge esindaja poolse isikuandmete töötlemise kohta.

(3)

Määruse (EL) 2015/1755 rakendamiseks ja selleks, et tagada võimalikult suur õiguskindlus liidus, tuleks avalikustada nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste nimed ja muud asjaomased andmed, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid on külmutatud kooskõlas kõnealuse määrusega. Isikuandmete mis tahes töötlemine peab toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 (4) ning (EL) 2018/1725 (5).

(4)	Määrust (EL) 2015/1755 tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusesse (EL) 2015/1755 lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 15a

1. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks võivad nõukogu, komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) töödelda isikuandmeid. Kõnealused ülesanded hõlmavad järgmist:

a)	nõukogu puhul I lisa muudatuste ettevalmistamine ja tegemine;

b)	kõrge esindaja puhul I lisa muudatuste ettevalmistamine;

komisjoni puhul:

i)	I lisasse kantud andmete lisamine selliste isikute, rühmituste ja üksuste elektroonilisse konsolideeritud loetellu, kelle suhtes on kehtestatud liidu piiravad finantsmeetmed, ning interaktiivsele sanktsioonide kaardile, mis on mõlemad üldsusele kättesaadavad;

ii)	käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete mõju käsitleva teabe nagu külmutatud rahaliste vahendite väärtus ja teave pädevate asutuste antud lubade kohta, töötlemine.

2. Nõukogu, komisjon ja kõrge esindaja võivad, kui see on asjakohane, töödelda loetellu kantud füüsiliste isikute toimepandud kuritegusid ja selliste isikutega seotud süüdimõistvaid kohtuotsuseid või julgeolekumeetmeid käsitlevaid andmeid ainult ulatuses, mis on vajalik I lisa koostamiseks.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel nimetatakse nõukogu, käesoleva määruse II lisas nimetatud komisjoni talitus ja kõrge esindaja määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 8 tähenduses „vastutavaks töötlejaks“, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute võimalus kasutada määrusest (EL) 2018/1725 tulenevaid õigusi.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 24. oktoober 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A.-K. PEKONEN

(1) ELT L 257, 2.10.2015, lk 37.

(2) Nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta määrus (EL) 2015/1755 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Burundis (ELT L 257, 2.10.2015, lk 1).

(3) Nõukogu 24. oktoobri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/1788, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1763, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Burundis (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 148).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

25.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 272/3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1778,

24. oktoober 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1284/2009, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Guinea Vabariigi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/638/ÜVJP Guinea Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) nr 1284/2009 (2) kehtestati mitu otsusega 2010/638/ÜVJP ette nähtud piiravat meedet.

(2)	Nõukogu võttis 24. oktoobril 2019 vastu otsuse (ÜVJP) 2019/1790, (3) millega muudetakse otsust 2010/638/ÜVJP, lisades sellesse artikli isikuandmete töötlemise kohta nõukogu ja kõrge esindaja poolt.

(3)

Määruse (EL) nr 1284/2009 rakendamiseks ja maksimaalse õiguskindluse tagamiseks liidus tuleks avalikustada nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste nimed ja muud asjaomased andmed, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid kooskõlas kõnealuse määrusega külmutatakse. Igasugune isikuandmete töötlemine peab toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 (4) ja (EL) 2018/1725 (5).

(4)	Määrust (EL) nr 1284/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusesse (EL) nr 1284/2009 lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16a

1. Nõukogu, komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) töötlevad isikuandmeid käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Need ülesanded hõlmavad järgmist:

a)	nõukogu valmistab ette ja teeb muudatusi I lisas;

b)	kõrge esindaja valmistab ette I lisa muudatusi;

komisjon:

i)	lisab I lisasse kantud andmed selliste isikute, rühmituste ja üksuste elektroonilisse konsolideeritud loetellu, kelle suhtes on kehtestatud liidu finantspiirangud, ning interaktiivsele sanktsioonide kaardile, mis on mõlemad üldsusele kättesaadavad;

ii)	käesoleva määruse kohaste meetmete mõju käsitleva teabe töötlemine, näiteks külmutatud rahaliste vahendite väärtus ja teave pädevate asutuste antud lubade kohta.

2. Nõukogu, komisjon ja kõrge esindaja võivad, kui see on asjakohane, töödelda loetellu kantud füüsiliste isikute toimepandud kuritegusid ja süüdimõistvaid kohtuotsuseid või selliste isikutega seotud julgeolekumeetmeid käsitlevaid andmeid ainult ulatuses, mis on vajalik I lisa koostamiseks.

3. Käesolevas määruses nimetatakse nõukogu, käesoleva määruse II lisas nimetatud komisjoni talitus ja kõrge esindaja määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 8 tähenduses „vastutavaks töötlejaks“, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute võimalus kasutada määrusest (EL) 2018/1725 tulenevaid õigusi.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 24. oktoober 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A.-K. PEKONEN

(1) ELT L 280, 26.10.2010, lk 10.

(2) Nõukogu 22. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 1284/2009, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Guinea Vabariigi suhtes (ELT L 346, 23.12.2009, lk 26).

(3) Nõukogu 24. oktoobri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/1790, millega muudetakse otsust 2010/638/ÜVJP Guinea Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 153).

25.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 272/5

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1779

24. oktoober 2019,

millega rakendatakse määrust (EL) 2015/1755 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Burundis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta määrust (EL) 2015/1755 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Burundis, (1) ning eelkõige selle artikli 13 lõiget 4,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 1. oktoobril 2015 vastu määruse (EL) 2015/1755.

(2)	Nõukogus toimunud läbivaatamise alusel tuleks muuta määruse (EL) 2015/1755 I lisas esitatud teavet ühe füüsilise isiku kohta.

(3)	Määruse (EL) 2015/1755 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2015/1755 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 24. oktoober 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A.-K. PEKONEN

(1) ELT L 257, 2.10.2015, lk 1.

LISA

Määruse (EL) 2015/1755 I lisas asendatakse pealkirja „Artiklis 2 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu“ all kanne 1 järgmisega:

Nimi

Tuvastamisandmed

Loetellu kandmise põhjused

„1.

Godefroid BIZIMANA

Sugu: mees

Sünniaeg: 23.4.1968

Sünnikoht: NYAGASEKE, MABAYI, CIBITOKE

Burundi kodakondsus. Passi nr: DP0001520

Missioonide eest vastutav ametnik presidendi kantseleis ja Burundi riikliku politseiameti asepeadirektor. Vastutav demokraatia õõnestamise eest, tehes operatiivotsuseid, mis viisid ülemäärase jõu kasutamiseni ja vägivallategudeni pärast president Nkurunziza kandidatuuri teatavakstegemist 26. aprillil 2015 alanud rahumeelsete meeleavalduste mahasurumisel.“

25.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 272/7

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1780,

23. september 2019,

millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete tüüpvormid ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/1986 („e-vormid“)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (1) eriti selle artiklit 3a,

võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, (2) eriti selle artiklit 3a,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ, (3) eriti selle artikli 32 lõiget 1, artikli 52 lõiget 2 ja artiklit 64,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta, (4) eriti selle artikli 33 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (5) eriti selle artikli 51 lõiget 1, artikli 75 lõiget 3 ja artikli 79 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, (6) eriti selle artikli 71 lõiget 1, artikli 92 lõiget 3 ja artikli 96 lõike 2 esimest lõiku,

pärast konsulteerimist riigihangete nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiividega 89/665/EMÜ ja 2014/24/EL on nõutud, et ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingud tuleb avalikustada Euroopa Liidu Teatajas. Need avalikustatavad teated peaksid sisaldama kõnealustes direktiivides sätestatud teavet.

(2)

Direktiividega 92/13/EMÜ ja 2014/25/EL on nõutud, et vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektori teatavad ehitustööde, asjade ja teenuste teatavad hankelepingud tuleb avalikustada Euroopa Liidu Teatajas. Need avalikustatavad teated peaksid sisaldama kõnealustes direktiivides sätestatud teavet.

(3)	Direktiiviga 2009/81/EÜ on nõutud, et teatavad ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas tuleb avalikustada Euroopa Liidu Teatajas. Need avalikustatavad teated peaksid sisaldama kõnealuses direktiivis sätestatud teavet.

(4)	Direktiividega 89/665/EMÜ, 92/13/EMÜ ja 2014/23/EL on nõutud, et ehitustööde ja teenuste teatavad kontsessioonid tuleb avalikustada Euroopa Liidu Teatajas. Need avalikustatavad teated peaksid sisaldama kõnealustes direktiivides sätestatud teavet.

(5)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1986 (7) on kehtestatud direktiividega 89/665/EMÜ, 92/13/EMÜ, 2009/81/EÜ, 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL ette nähtud tüüpvormid.

(6)	Riigihangete valdkonnas toimub üleminek digitehnoloogiale, mida on kirjeldatud komisjoni teatises „Ühtse turu täiustamine“, (8) samuti komisjoni teatises „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“ (9). Tüüpvormid on selles üleminekus kesksel kohal.

(7)	Selleks et tagada tüüpvormide tõhusus digitaalses keskkonnas, on vaja kohandada rakendusmääruses (EL) 2015/1986 sätestatud tüüpvorme. Arvestades vajalike kohanduste arvu ja ulatust, tuleks rakendusmäärus (EL) 2015/1986 asendada.

(8)

Nagu on sätestatud direktiivi 2014/23/EL artikli 33 lõikes 2, direktiivi 2014/24/EL artikli 51 lõikes 2, direktiivi 2014/25/EL artikli 71 lõikes 2, on teated elektroonilised failid, mitte paberdokumendid. Selleks et järgida e-valitsuse ühekordsuse põhimõtet ning seeläbi vähendada halduskoormust ja suurendada andmete usaldusväärsust ning lihtsustada selliste teadete vabatahtlikku avaldamist, mille maksumus jääb alla ELi piirmäära või mis põhinevad raamlepingutel, tuleks kehtestada sellised tüüpvormid, mida on võimalik täita automaatselt, kasutades varasematest teadetest, tehnilistes kirjeldustest, pakkumustest, lepingutest, riiklikest haldusregistritest ja muudest andmeallikatest pärit teavet. Lõpptulemusena ei peaks selliseid vorme enam täitma käsitsi, vaid tarkvarasüsteemid peaks need genereerima automaatselt.

(9)

Rakendamisprobleemide vältimiseks tuleks kehtestada tüüpvormid, võttes arvesse tarkvarasüsteeme, milles neid rakendatakse. Siia kuuluvad andmevahetussüsteemid, kasutajaliidesed, mis kinnitavad käsitsi sisestatud andmeid, ja teadetes sisalduvat informatsiooni esitavad veebisaidid. Teave tuleks esitada nii, et see oleks ettevõtjate ja teiste kasutajate jaoks atraktiivne.

(10)

Selleks et rakendamist oleks võimalik kohandada riikide eripäradega, tuleks liikmesriikidele ja nende ametiasutustele võimaldada tarkvarasüsteemide loomisel märkimisväärset paindlikkust. Eelkõige peaks käesoleva määrusega kehtestatud välju olema võimalik kuvada mis tahes järjekorras ja märgendi all, tingimusel et märgendi tähendus vastab käesoleva määrusega kehtestatud kirjeldustele. Selleks et täita riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi erinevaid vajadusi, ei ole käesoleva määruse ELi tasandil vabatahtlikuna kehtestatud välju vaja kuvada lõppkasutajale kas üldse (st hankija ei pea neid nägema ega täitma) või vastupidi, võib neid nõuda kohustuslikus korras riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil.

(11)	Käesoleva määruse kohaldamise kuupäev ja rakendusmääruse (EL) 2015/1986 kehtetuks tunnistamise kuupäev peaksid peegeldama aega, mida on vaja, et valmistada ette tüüpvormide elektroonilised versioonid, mida kasutatakse tegelikuks andmevahetuseks.

(12)

Selleks et kajastada liikmesriikide vajaduste ja tehnoloogiate arengut riigihangete andmete valdkonnas, tagades samal ajal direktiivi 2014/24/EL artikli 52 lõike 2, direktiivi 2014/25/EL artikli 72 lõike 2 ja direktiivi 2009/81/EÜ artikli 32 lõike 5 järgimise, tuleks käesolevale määrusele regulaarselt lisada vabatahtlikke välju. Komisjon jälgib tähelepanelikult seda arengut ja kogub kasutajatelt muud tagasisidet ning vaatab igal aastal läbi käesoleva määruse ajakohastamise vajaduse. Sellised ajakohastamised ei tohiks kaasa tuua kohustuslikke muudatusi tarkvarasüsteemides, välja arvatud juhul, kui need on vältimatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse järgmised tüüpvormid:

1)	„Kavandamine“

„Hange“

3)	„Teavitamine kavandatavast otselepingust“

„Tulemus“

5)	„Lepingu muutmine“

6)	„Parandus“

2. Lõikes 1 osutatud tüüpvormid koosnevad lisas esitatud väljadest.

Artikkel 2

Kasutus

Artiklis 1 osutatud tüüpvorme kasutatakse järgmiste teadete avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas:

1)	„Kavandamine“: teated, millele on osutatud direktiivi 2014/24/EL artikli 27 lõikes 2, artikli 28 lõikes 3 ja artikli 48 lõikes 1; direktiivi 2014/25/EL artikli 45 lõikes 2, artikli 67 lõikes 1 ja direktiivi 2009/81/EÜ artikli 30 lõikes 1 ja artikli 33 lõikes 3;

„Hange“: teated, millele on osutatud direktiivi 2014/24/EL artikli 48 lõikes 2, artiklis 49, artikli 75 lõike 1 punktis a ja punktis b ning artikli 79 lõikes 1; direktiivi 2014/25/EL artikli 67 lõikes 2, artiklites 68, 69, artikli 92 lõike 1 punktis a, punktis b ja punktis c ning artikli 96 lõike 1 esimeses lõigus; direktiivi 2014/23/EL artikli 31 lõikes 1 ja lõikes 3 ning direktiivi 2009/81/EÜ artikli 30 lõikes 2 ja artikli 52 lõikes 1;

3)	„Teavitamine kavandatavast otselepingust“: teated, millele on osutatud direktiivi 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ artiklites 3a;

4)	„Tulemus“: teated, millele on osutatud direktiivi 2014/24/EL artiklis 50, artikli 75 lõikes 2 ja artikli 79 lõikes 2; direktiivi 2014/25/EL artiklis 70, artikli 92 lõikes 2 ja artikli 96 lõike 1 kolmandas lõigus; direktiivi 2014/23/EL artiklis 32 ja direktiivi 2009/81/EÜ artikli 30 lõikes 3;

5)	„Lepingu muutmine“: teated, millele on osutatud direktiivi 2014/24/EL artikli 72 lõikes 1; direktiivi 2014/25/EL artikli 89 lõikes 1 ja direktiivi 2014/23/EL artikli 43 lõikes 1.

6)	„Parandus“: eespool loetletud teadete parandamiseks või tühistamiseks.

Artikkel 3

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) 2015/1986 tunnistatakse kehtetuks alates 25. oktoobrist 2023.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 14. novembrist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. septembrist 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33.

(2) EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14.

(3) ELT L 216, 20.8.2009, lk 76.

(4) ELT L 94, 28.3.2014, lk 1.

(5) ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(6) ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.

(7) Komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1986, millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete tüüpvormid ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 842/2011 (ELT L 296, 12.11.2015, lk 1).

(8) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2015) 550).

(9) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2017) 572).

LISA

Tüüpvormid koosnevad väljadest. Tüüpvorm, mille väljad on täidetud asjakohase teabega, on teade.

Tüüpvormid ja teated sisaldavad kohustuslikke ja vabatahtlikke välju.

a)	Tüüpvormid ja teated sisaldavad kohustuslikke välju, mis tuleb täita, välja arvatud juhul, kui on täidetud teatavad tingimused (vt allpool).

b)	Tüüpvormid ja teated võivad sisaldada vabatahtlikke välju, mida võib täita.

Direktiivi 2014/24/EL VIII lisa punktis 3, direktiivi 2014/25/EL IX lisas ning direktiivi 2009/81/EÜ VI lisas ja direktiivi 2014/23/EL IX lisa punktis 2 sätestatud teadete saatmise vorm ja kord sisaldavad tingimusi, mille täitmisel kohustuslikke välju ei kasutata. Nendes tingimustes võetakse arvesse üksnes konkreetse teate või korra konteksti (näiteks raamlepingute väljad ei ole kohustuslikud, kui kord ei hõlma raamlepingut).

Teadete saatmise vormis ja korras nähakse samuti ette, millised väljad on kohustuslikud ja millised vabatahtlikud teadete puhul, mis avaldatakse vastavalt direktiivi 2014/24/EL artikli 51 lõikele 6, direktiivi 2014/25/EL artikli 71 lõikele 6 ja direktiivi 2009/81/EÜ artiklile 31.

Tabelites 1 ja 2 määratakse kindlaks, milliseid välju kasutatakse konkreetsetes tüüpvormides ja teadetes.

JUHISED TABELI 1 LUGEMISEKS

1. veerus nimetatud tüüpvormides kasutatakse 2. veerus nimetatud (ja tabelis 2 loetletud) välju, kui neid vorme kasutatakse 3. veerus osutatud teadete avaldamiseks. Parema loetavuse huvides on 4. veerus esitatud 3. veeru kirjeldused. Peale selle võib iga tüüpvorm või teade sisaldada komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/7 (1) kehtestatud Euroopa ühtse hankedokumendi välju.

Tabel 1

vormid, teated ja väljad

1	2	3	4
Tüüpvorm:	sisaldab välju, mis on loetletud:	kui seda kasutatakse teadete avaldamiseks, millele on osutatud:	(Teate kirjeldus)
Kavandamine	tabeli 2 veerus 1	direktiivi 2014/24/EL artikli 48 lõikes 1	Teade eelteate avaldamise kohta hankija profiilis – ülddirektiiv
	tabeli 2 veerus 2	direktiivi 2014/25/EL artikli 67 lõikes 1	Teade perioodilise eelteate avaldamise kohta hankija profiilis –
	tabeli 2 veerus 3	direktiivi 2009/81/EÜ artikli 30 lõike 1 kolmandas lõigus	Teade eelteate avaldamise kohta hankija profiilis – kaitsealane direktiiv
	tabeli 2 veerus 4	direktiivi 2014/24/EL artikli 48 lõikes 1	Üksnes teavitamise eesmärgil kasutatav eelteade — ülddirektiiv
	tabeli 2 veerus 5	direktiivi 2014/25/EL artikli 67 lõikes 1	Üksnes teavitamise eesmärgil kasutatav perioodiline eelteade — valdkondlik direktiiv
	tabeli 2 veerus 6	direktiivi 2009/81/EÜ artikli 30 lõikes 1	Üksnes teavitamise eesmärgil kasutatav eelteade — kaitsealane direktiiv
	tabeli 2 veerus 7	direktiivi 2014/24/EL artikli 27 lõikes 2, direktiivi 2014/24/EL artikli 28 lõikes 3 Eelteade pakkumuste vastuvõtmise tähtaegade lühendamiseks — ülddirektiiv
	tabeli 2 veerus 8	direktiivi 2014/25/EL artikli 45 lõikes 2	Perioodiline eelteade pakkumuste vastuvõtmise tähtaegade lühendamiseks — valdkondlik direktiiv
	tabeli 2 veerus 9	direktiivi 2009/81/EÜ artikli 33 lõikes 3	Eelteade pakkumuste vastuvõtmise tähtaegade lühendamiseks — kaitsealane direktiiv
Hange	tabeli 2 veerus 10	direktiivi 2014/24/EL artikli 48 lõikes 2	Hanke väljakuulutamiseks kasutatav eelteade – ülddirektiiv, üldkord
	tabeli 2 veerus 11	direktiivi 2014/25/EL artikli 67 lõikes 2	Hanke väljakuulutamiseks kasutatav perioodiline eelteade – valdkondlik direktiiv, üldkord
	tabeli 2 veerus 12	direktiivi 2014/24/EL artikli 75 lõike 1 punktis b	Hanke väljakuulutamiseks kasutatav eelteade – ülddirektiiv, lihtsustatud kord
	tabeli 2 veerus 13	direktiivi 2014/25/EL artikli 92 lõike 1 punktis b	Hanke väljakuulutamiseks kasutatav perioodiline eelteade – valdkondlik direktiiv, lihtsustatud kord
	tabeli 2 veerus 14	direktiivi 2014/23/EL artikli 31 lõikes 3	Hanke väljakuulutamiseks kasutatav eelteade – kontsessioonidirektiiv, lihtsustatud kord
	tabeli 2 veerus 15	direktiivi 2014/25/EL artiklis 68 direktiivi 2014/25/EL artikli 92 lõike 1 punktis c Kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teade – valdkondlik direktiiv
	tabeli 2 veerus 16	direktiivi 2014/24/EL artiklis 49	Hanketeade – ülddirektiiv, üldkord
	tabeli 2 veerus 17	direktiivi 2014/25/EL artiklis 69	Hanketeade – valdkondlik direktiiv, üldkord
	tabeli 2 veerus 18	direktiivi 2009/81/EÜ artikli 30 lõikes 2	Hanketeade – kaitsealane direktiiv, üldkord
	tabeli 2 veerus 19	direktiivi 2014/23/EL artikli 31 lõikes 1	Kontsessiooniteade – kontsessioonidirektiiv, üldkord
	tabeli 2 veerus 20	direktiivi 2014/24/EL artikli 75 lõike 1 punktis a	Hanketeade – ülddirektiiv, lihtsustatud kord
	tabeli 2 veerus 21	direktiivi 2014/25/EL artikli 92 lõike 1 punktis a	Hanketeade – valdkondlik direktiiv, lihtsustatud kord
	tabeli 2 veerus 22	direktiivi 2009/81/EÜ artikli 52 lõikes 1	Allhanketeade – kaitsealane direktiiv
	tabeli 2 veerus 23	direktiivi 2014/24/EL artikli 79 lõikes 1	Ideekonkursi teade – ülddirektiiv, idee
	tabeli 2 veerus 24	direktiivi 2014/25/EL artikli 96 lõike 1 esimeses lõigus	Ideekonkursi teade – valdkondlik direktiiv, idee
Teavitamine kavandatavast otselepingust	tabeli 2 veerus 25	direktiivi 89/665/EMÜ artiklis 3a	Vabatahtlik eelnev avalikustamisteade – ülddirektiiv
	tabeli 2 veerus 26	direktiivi 92/13/EMÜ artiklis 3a	Vabatahtlik eelnev avalikustamisteade – valdkondlik direktiiv
	tabeli 2 veerus 27	direktiivi 2009/81/EÜ artiklis 64	Vabatahtlik eelnev avalikustamisteade – kaitsealane direktiiv
	tabeli 2 veerus 28	direktiivide 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ artiklis 3a	Vabatahtlik eelnev avalikustamisteade – kontsessioonidirektiiv
Tulemus	tabeli 2 veerus 29	direktiivi 2014/24/EL artiklis 50	Hankelepingu sõlmimise teade – ülddirektiiv, üldkord
	tabeli 2 veerus 30	direktiivi 2014/25/EL artiklis 70	Hankelepingu sõlmimise teade – valdkondlik direktiiv, üldkord
	tabeli 2 veerus 31	direktiivi 2009/81/EÜ artikli 30 lõikes 3	Hankelepingu sõlmimise teade – kaitsealane direktiiv, üldkord
	tabeli 2 veerus 32	direktiivi 2014/23/EL artikli 32 lõikes 2 (viide VII lisale)	Kontsessiooni andmise teade – kontsessioonidirektiiv, üldkord
	tabeli 2 veerus 33	direktiivi 2014/24/EL artikli 75 lõikes 2	Hankelepingu sõlmimise teade – ülddirektiiv, lihtsustatud kord
	tabeli 2 veerus 34	direktiivi 2014/25/EL artikli 92 lõikes 2	Hankelepingu sõlmimise teade – valdkondlik direktiiv, lihtsustatud kord
	tabeli 2 veerus 35	direktiivi 2014/23/EL artikli 32 lõikes 2 (viide VIII lisale)	Kontsessiooni andmise teade – kontsessioonidirektiiv, lihtsustatud kord
	tabeli 2 veerus 36	direktiivi 2014/24/EL artikli 79 lõikes 2	Ideekonkursi tulemuse teade – ülddirektiiv, idee
	tabeli 2 veerus 37	direktiivi 2014/25/EÜ artikli 96 lõike 1 teises lõigus	Ideekonkursi tulemuse teade – valdkondlik direktiiv, idee
Lepingu muutmine	tabeli 2 veerus 38	direktiivi 2014/24/EL artikli 72 lõikes 1	Lepingu muutmise teade — ülddirektiiv
	tabeli 2 veerus 39	direktiivi 2014/25/EL artikli 89 lõikes 1	Lepingu muutmise teade – valdkondlik direktiiv
	tabeli 2 veerus 40	direktiivi 2014/23/EL artikli 43 lõikes 1	Lepingu muutmise teade – kontsessioonidirektiiv
Parandus	mis tahes muu tüüpvorm ja teade ning paranduse punktid tabelis 2	Eespool loetletud teadete parandamiseks või tühistamiseks	Paranduse teade

JUHISED TABELI 2 LUGEMISEKS

—	Esimene veerg sisaldab teavet välja või punkti hierarhilise paigutumise kohta. Iga väli või punkt, mille tasand on „+ +“, „+ + +“ ja „+ + +“, paigutub selle kohal oleva lähima punkti alla, millel on üks „+“ vähem.

—	Teine ja kolmas veerg sisaldavad väljade (või punktide) nimetusi ja kirjeldusi.

—

Neljas veerg sisaldab üht järgmistest andmeliikidest:

—	„Näitaja“ (Indicator): sellele väljale märgitakse kas „Jah“ või „Ei“.

—	„Kood“ (Code): see väli peab sisaldama väärtusi eelnevalt kindlaksmääratud loendist.

—	„Kuupäev“ (Date): see väli peab sisaldama kuupäeva ja üksikasjalikumat teavet (nt aeg ja ajavöönd) vastavalt vajadusele.

—	„Kestus“ (Duration): see väli peab sisaldama kestust.

—	„Tunnus“ (Identifier): see andmeväli peab sisaldama teavet, mis võimaldab unikaalset identifitseerimist.

—	„Arv“ (Number): see väli peab sisaldama arvu.

—	„Tekst“ (Text): see väli peab sisaldama teksti.

—	„URL“: sellel väljal peab olema elektrooniline aadress, tavaliselt ühtne ressursilokaator (nt veebiaadress).

—	„Maksumus“ (Value): see väli peab sisaldama numbrit, mis tähistab maksumust rahas (ilma käibemaksuta), ja valuutakoodi, mis on esitatud valuutakoodide loetelus.

—	„-“: See rida tähistab punkti. Väljad on jagatud punktideks.

Teadete edastamise vormingu ja korraga, nagu eespool mainitud, täpsustatakse ka kohaldatavad koodide loetelud ja tunnused.

Teatavad andmeliigid (nt kuupäev, kestus, tunnus, tekst, maksumus) võivad koosneda mitmest allväljast.

—	Ülejäänud veerud näitavad, milliste tüüpvormide ja teadete puhul on need väljad kohustuslikud („M“) ja milliste puhul vabatahtlikud („O“). Veeru rubriigid 1–40 vastavad käesoleva lisa tabeli 1 teises veerus esitatud numbritele.

TABELIS 2 KASUTATUD TERMINID

—	„Organisatsioon“ – juriidiline või füüsiline isik või avalik-õiguslik üksus.

—

„Hankija“ – avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija, kaitsevaldkonna töövõtja, rahvusvaheline organisatsioon või organisatsioon, kes sõlmib avaliku sektori hankija subsideeritava lepingu. Kui tegemist on organisatsioonide ühendusega, mis ise ei ole organisatsioon, käsitatakse iga üksikut organisatsiooni eraldi „hankijana“.

—	„Edukas pakkuja“ – edukas pakkuja (sh edukas raamlepingu pakkuja) või (ideekonkursi puhul) võitja. Kui edukas pakkuja või võitja on organisatsioonide rühm, mis ise ei ole organisatsioon, käsitatakse iga üksikut organisatsiooni eraldi „eduka pakkujana“.

—	„Riigihange“ – riigihange või ideekonkurss.

—	„Pakkumus“ – pakkumus või (ideekonkursside puhul) kavand.

—	„Osalemistaotlus“ – osalemistaotlus või (kontsessioonide puhul) taotlus.

—	„Eelteade“ – eelteade või (direktiivi 2014/25/EL puhul) perioodiline eelteade.

—	„TED“ – Tenders Electronic Daily Euroopa Liidu Teataja lisa elektrooniline versioon.

Märkus: See tabel on kättesaadav komisjoni veebisaidil, kust leiab lisateavet kergemini loetavas tabeli vormis.

Tabel 2

tüüpvormide ja teadete väljad

Tasand

Nimetus

Kirjeldus

Andmete liik

Kavandamine

Hange

DAP

Tulemus

Lepingu muutmine

BG-1

Teade

Teate põhiteave.

BT-04

Menetluse tunnus

Euroopa riigihankemenetluse tunnus, riigihankemenetluse unikaalne tunnus. Selle tunnuse lisamine teate kõikidele avaldatud versioonidele (nt mis on avaldatud TEDis, riiklikes portaalides, piirkondlikes portaalides) võimaldab riigihanke kõikjal ELis üheselt kindlaks teha.

Tunnus

BT-701

Teate tunnus

Käesoleva teate Euroopa riigihanketeate tunnus. Selle tunnuse lisamine teate kõikidele avaldatud versioonidele (nt TED, riiklikud portaalid, piirkondlikud portaalid) võimaldab riigihanketeated kõikjal ELis üheselt kindlaks teha.

Tunnus

BT-757

Teate versioon

Teate aktuaalne versioon. See aitab näiteks vältida eksimusi, mille põhjuseks on samal ajal saadetud mitu parandusteadet.

Tunnus

BT-01

Hanke õiguslik alus

Õiguslik alus (nt Euroopa direktiiv või määrus, riigisisene õigus), mille alusel riigihange toimub.

Kood

BT-03

Vormi liik

Vormi liik vastavalt hankeid käsitlevatele õigusaktidele.

Kood

BT-02

Teate liik

Teate liik vastavalt hankeid käsitlevatele õigusaktidele.

Kood

BT-05

Teate saatmise kuupäev

Kuupäev ja kellaaeg, mil teade TEDi saadeti.

Kuupäev

BT-738

Teate avaldamise eelistatud kuupäev

Teate TEDis avaldamise eelistatud kuupäev (nt et vältida teabe avaldamist riigipühadel).

Kuupäev

BT-702

Teate ametlik keel

Keel(ed), milles käesolev teade on ametlikult kättesaadav. Need keeleversioonid on võrdse õigusjõuga.

Kood

BG-125

Eelnev kavandamine

Eelteadet või käesoleva teatega seotud muud sarnast teadet käsitlev teave. See teave võib hanke ositi erineda. Üksnes teabe eesmärgil kasutatud eelteate puhul võib see teave varieeruda teate osade lõikes, millest võib hiljem saada hanke osa või eraldiseisev hange.

BT-125

Tunnus eelneva kavandamise raames

Eelteadet või käesoleva teatega seotud muud sarnast teadet käsitlev tunnus.

Tunnus

BT-1251

Osa tunnus eelneva kavandamise raames

Eelteate või käesoleva teatega seotud muu sarnase teate osa tunnus.

Tunnus

BG-703

Organisatsioon

Teave organisatsiooni kohta See teave võib olla hanke osa, lepingu, pakkumuse jne lõikes erinev. Üksnes teavitamise eesmärgil kasutatava eelteate puhul võib see teave varieeruda teate osade lõikes, millest võib hiljem saada hanke osa või eraldiseisev hange.

BT-13720

Organisatsioon – teate punkti tunnus

Käesoleva teate ühe või mitme punkti tunnus. Organisatsiooni punktis sisalduv teave viitab sellele punktile või nendele punktidele.

Tunnus

BT-500

Organisatsiooni nimi

Organisatsiooni ametlik nimi.

Tekst

BT-501

Organisatsiooni tunnus

Organisatsiooni tunnus. Märkida tuleb kõik organisatsiooni tunnused.

Tunnus

BT-16

Organisatsiooni osa nimi

Organisatsiooni osa nimi (nt suure hankija asjaomane osakond).

Tekst

BT-510

Organisatsiooni tänav

Selle tänava, tee, allee jne nimi, mis on organisatsiooni füüsiline aadress ja muud andmed (nt hoone number).

Tekst

BT-513

Organisatsiooni linn

Organisatsiooni füüsilise aadressi asukoha nimi (linn, alev või küla).

Tekst

BT-512

Organisatsiooni sihtnumber

Organisatsiooni füüsilise aadressi sihtnumber.

Tekst

BT-507

Organisatsiooni riik – liigitus

Organisatsiooni füüsilise aadressi asukoht vastavalt organisatsiooni füüsilise aadressi statistiliste territoriaalüksuste liigitusele (NUTS). Tuleb kasutada NUTS3 liigituskoodi.

Kood

BT-514

Organisatsiooni riigi kood

Organisatsiooni füüsilise aadressi riik.

Kood

BT-502

Organisatsiooni kontaktpunkt

Organisatsiooniga suhtlemise eest vastutava osakonna või muu kontaktpunkti nimi. Isikuandmete tarbetu töötlemise vältimiseks võib kontaktpunkt võimaldada tuvastada füüsilist isikut ainult siis, kui see on vajalik (määruse (EL) 2016/679 ja määruse (EL) 2018/1725 tähenduses).

Tekst

BT-506

Organisatsiooni e-posti aadress

E-posti aadress organisatsiooniga ühenduse võtmiseks. Isikuandmete tarbetu töötlemise vältimiseks võib e-post võimaldada tuvastada füüsilist isikut ainult siis, kui see on vajalik (isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses).

Tekst

BT-503

Organisatsiooni kontakttelefon

Telefoninumber organisatsiooniga ühenduse võtmiseks. Isikuandmete tarbetu töötlemise vältimiseks võib telefon võimaldada tuvastada füüsilist isikut ainult siis, kui see on vajalik (isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses).

Tekst

BT-739

Organisatsiooni kontaktfaks

Faksinumber organisatsiooniga ühenduse võtmiseks. Isikuandmete tarbetu töötlemise vältimiseks võib faks võimaldada tuvastada füüsilist isikut ainult siis, kui see on vajalik (isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses).

Tekst

BT-505

Organisatsiooni internetiaadress

Organisatsiooni veebisait.

URL

BT-509

Organisatsiooni eDelivery digivärav

Organisatsiooni ühtne ressursilokaator andmete ja dokumentide vahetamiseks.

URL

BT-633

Organisatsioon – füüsiline isik

Organisatsioon on füüsiline isik.

Näitaja

BT-08

Organisatsiooni roll

Organisatsiooni roll riigihankes (nt hankija, edukas pakkuja). Teade peab sisaldama kõiki hankes osalevaid organisatsioone, millel on hankija roll; edukas pakkuja; läbivaatamisasutus; hankija, kes hangib teistele hankijatele ette nähtud asju ja/või teenuseid; hankija, kes sõlmib teiste hankijate jaoks ettenähtud ehitustööde, asjade või teenuste riigihankelepinguid või raamlepinguid.

Kood

BT-770

Organisatsiooni alamroll

Organisatsiooni alamroll riigihankes (nt rühmajuht, riigihanke kohta lisateavet andev organisatsioon).

Kood

BG-3

Hankija

Lisateave hankija kohta

+++

BT-508

Hankija profiili URL

Veebisait, kus hankija avaldab teavet riigihangete kohta (nt teated, hankedokumendid).

URL

+++

BT-11

Hankija õiguslik liik

Hankija liik riigihankeid käsitlevate õigusaktide kohaselt (nt keskvalitsuse asutus, avalik-õiguslik isik, riigi osalusega äriühing).

Kood

+++

BT-740

Hankija – võrgustiku sektori hankija

Hankija on võrgustiku sektori hankija.

Näitaja

+++

BT-10

Avaliku sektori hankija tegevus

Avaliku sektori hankija põhitegevus.

Kood

+++

BT-610

Võrgustiku sektori hankija tegevus

Võrgustiku sektori hankija põhitegevus.

Kood

BG-4

Edukas pakkuja

Lisateave eduka pakkuja, hankija või alltöövõtja kohta.

+++

BT-165

Eduka pakkuja suurus

Eduka pakkuja, hankija või alltöövõtja suurus (nt mikroettevõte, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja).

Kood

+++

BT-706

Eduka pakkuja tegeliku kasusaaja elu- või asukohariik

Eduka pakkuja, hankija või alltöövõtja tegeliku kasusaaja (või tegelike kasusaajate) elu- või asukohariik (või -riigid) rahapesuvastaste õigusaktide alusel loodud registri(te)s. Kui sellist registrit ei ole (nt ELi-väliste töövõtjate puhul), siis samaväärne teave muudest allikatest.

Kood

+++

BT-746

Börsil noteeritud edukas pakkuja

Eduka pakkuja, hankija või alltöövõtja tegeliku kasusaaja (või tegelike kasusaajate) elu- või asukohariiki (või -riike) ei avaldata rahapesuvastaste õigusaktide alusel loodud registri(te)s, sest edukas pakkuja on noteeritud reguleeritud turul (nt börs), mis tagab piisava läbipaistvuse kooskõlas rahapesuvastaste õigusaktidega.

Näitaja

BG-2

Eesmärk

Teave eesmärgi kohta See teave tuleb anda kogu riigihanke kohta ja hanke osade olemasolul ka eri osade kohta. Üksnes teabe eesmärgil kasutatud eelteate puhul võib see teave varieeruda teate osade lõikes, millest võib hiljem saada hanke osa või eraldiseisev hange.

BT-22

Sisemine tunnus

Sisemine tunnus, mida kasutatakse seoses riigihangete või hanke osa andmestikega enne hanketunnuse määramist (nt hankija dokumendihaldussüsteemi või hanke kavandamise süsteemi põhjal).

Tekst

BT-23

Peamine hankelepingu ese

Peamine hankelepingu ese (nt ehitustööd). Segahanke puhul (nt kui menetlus puudutab nii ehitustöid kui ka teenuseid) võib peamine hankelepingu ese olla näiteks see, mille eeldatav maksumus on kõige suurem. See teave tuleb esitada kogu menetluse kohta.

Kood

BT-531

Täiendav hankelepingu ese

Hankelepingu peamist eset täiendav hankelepingu ese (nt teenused).

Kood

BT-21

Pealkiri

Riigihanke või hanke osa nimetus.

Tekst

BT-24

Kirjeldus

Hanke või selle osa eseme ja koguse või täidetavate vajaduste ja nõuete kirjeldus. Muutmise teate korral hanke kirjeldus enne ja pärast muutmist.

Tekst

BT-27

Eeldatav maksumus

Hanke või selle osa eeldatav maksimaalne maksumus. See tähendab eeldatavat maksumust hanke väljakuulutamise ajal. Maksimaalne maksumus, mis hõlmab kõiki raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi raames sõlmitavaid lepinguid kogu lepingu kehtivusaja jooksul, sealhulgas täiendavad hankevõimalused ja lepingu uuendamised.

Maksumus

BG-557

Osade rühma eeldatav maksimaalne maksumus raamlepingu raames

Teave eeldatava maksimaalse summa kohta, mida on võimalik raamlepingu raames osade rühma jaoks kasutada. Seda teavet võib esitada juhul, kui mõne osade rühma eeldatav maksimaalne maksumus on väiksem kui selle rühma üksikute osade eeldatavate maksumuste summa (nt kui üks eelarve on jaotatud mitme osa vahel).

+++

BT-557

Osade rühma eeldatav maksimaalne maksumus raamlepingu raames – osade tunnused

Hanke osade tunnused. Need hanke osad moodustavad rühma, mille eeldatav maksimaalne maksumus on väiksem kui kõigi osade eeldatavate maksimaalsete maksumuste summa (nt kui üks eelarve on jaotatud mitme osa vahel).

Tunnus

+++

BT-157

Osade rühma eeldatav maksimaalne maksumus raamlepingu raames

Eeldatav maksimaalne summa, mida saab raamlepingu raames osade rühma jaoks kasutada. Seda teavet võib esitada juhul, kui mõne osade rühma eeldatav maksimaalne maksumus on väiksem kui selle rühma üksikute osade eeldatavate maksumuste summa (nt kui üks eelarve on jaotatud mitme osa vahel). „Eeldatav“ viitab riigihanke väljakuulutamise ajal antud hinnangule. Maksimaalne maksumus, mis hõlmab kõiki raamlepingu raames sõlmitavaid lepinguid kogu lepingu kehtivusaja jooksul, sealhulgas täiendavad hankevõimalused ja lepingu uuendamised.

Maksumus

BG-261

Klassifikatsioon

Teave hanget kirjeldava(te) klassifikaatori(te) kohta. Klassifitseerimise alusena tuleb kasutada ühtset riigihangete klassifikaatorit (CPV – common procurement vocabulary). Lisaks võib kasutada muid klassifikatsioone (nt Maailma Terviseorganisatsiooni anatoomilis-terapeutiline keemiline (ATC) klassifikatsioon ravimite puhul; määruse (EL) 2017/745 kohane meditsiiniseadmete nomenklatuur), kui Euroopa Liidu Väljaannete Talitus on need avaldanud).

+++

BT-26

Klassifikaatori liik

Hanget kirjeldava klassifikaatori liik (nt ühtne riigihangete klassifikaator).

Kood

+++

BT-262

Põhiklassifikaatori kood

Hanget kõige paremini kirjeldav klassifikaatori kood.

Kood

+++

BT-263

Lisaklassifikaatori koodid

Lisaklassifikaatori kood, mis samuti iseloomustab hanget.

Kood

BT-25

Kogus

Nõutav ühikute arv.

Arv

BT-625

Ühik

Hanke esemeks oleva kauba, teenuse või ehitustöö ühikud, nt tunnid või kilogrammid. Kui CPV koodi puhul on tegemist asjaga, mis ei vaja täiendavat ühikut (nt autod), siis ei ole vaja ühikut esitada ning kogust arvestatakse arvuna, nt „autode arv“.

Kood

BT-53

Täiendavad hankevõimalused

Hankija jätab endale õiguse (tegemist ei ole kohustusega) lisahangeteks töövõtjalt (nii kaua, kui leping kehtib).

Näitaja

BT-54

Täiendavate hankevõimaluste kirjeldus

Täiendavate hankevõimaluste kirjeldus.

Tekst

BT-94

Korduv hange

Hange, mille eesmärk lisatakse lähitulevikus tõenäoliselt ka teise menetlusse. (Näiteks munitsipaalteenuste korrapärased uued hanked. See ei hõlma mitme lepingu sõlmimist ühe kvalifitseerimissüsteemi, raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi raames.)

Näitaja

BT-95

Korduva hanke kirjeldus

Lisateave korduva hanke kohta (nt eeldatav aeg).

Tekst

BG-708

Lepingu täitmise koht

Ehitustööde puhul teave ehitustööde peamise asukoha kohta; asjade tarnimise puhul peamine tarnekoht ja teenuste osutamise puhul peamine teenuse osutamise koht. Kui lepingu täitmise koht hõlmab mitut NUTS 3 tasandi piirkonda (nt maantee, tööhõivekeskuste riiklik võrgustik), tuleb esitada kõik asjakohased koodid. See teave võib hanke ositi erineda. Üksnes teabe eesmärgil kasutatud eelteate puhul võib see teave varieeruda teate osade lõikes, millest võib hiljem saada hanke osa või eraldiseisev hange.

BT-5101

Lepingu täitmise koha tänav

Lepingu täitmise koha aadress (tänava, tee, allee jne nimi ja muud andmed, nt hoone number).

Tekst

BT-5131

Lepingu täitmise koha linn

Lepingu täitmise koha nimi (linn, alev või küla).

Tekst

BT-5121

Lepingu täitmise koha sihtnumber

Lepingu täitmise koha sihtnumber.

Tekst

BT-5071

Lepingu täitmise koha riik – jaotus

Lepingu täitmise koht vastavalt ühise statistiliste territoriaalüksuste liigitusele (NUTS). Tuleb kasutada NUTS3 liigituskoodi.

Kood

BT-5141

Lepingu täitmise koha riigi kood

Lepingu täitmise koha riik.

Kood

BT-727

Teenuste osutamise koht – muu

Lepingu täitmise kohale on kehtestatud muud piirangud (nt „ükskõik kus Euroopa Majanduspiirkonnas“, „ükskõik kus asjaomases riigis“).

Kood

BT-728

Lepingu täitmise koht – lisateave

Lisateave lepingu täitmise kohta.

Tekst

BG-36

Kestus

Teave lepingu, raamlepingu, dünaamilise hankesüsteemi või kvalifitseerimissüsteemi kestuse kohta. See peab hõlmama kõiki täiendavaid hankevõimalusi ja lepingu uuendamisi. See teave võib hanke ositi erineda. Üksnes teabe eesmärgil kasutatud eelteate puhul võib see teave varieeruda teate osade lõikes, millest võib hiljem saada hanke osa või eraldiseisev hange.

BT-536

Kestus – alguskuupäev

(Eeldatav) kuupäev, millal leping, raamleping, dünaamiline hankesüsteem või kvalifitseerimissüsteem algab.

Kuupäev

BT-36

Kestus – ajavahemik

(Eeldatav) ajavahemik alates lepingu, raamlepingu, dünaamilise hankesüsteemi või kvalifitseerimissüsteemi algusest kuni selle lõpuni. See peab hõlmama kõiki täiendavaid hankevõimalusi ja lepingu uuendamisi.

Kestus

BT-537

Kestus – lõppkuupäev

(Eeldatav) kuupäev, millal leping, raamleping, dünaamiline hankesüsteem või kvalifitseerimissüsteem lõpeb.

Kuupäev

BT-538

Kestus – muu

Kestus ei ole teada, tähtajatu jne.

Kood

BT-58

Lepingu uuendamine – maksimaalne arv

Lepingu võimaliku uuendamise kordade maksimaalne arv. Lepingut uuendades jätab hankija endale õiguse (st see ei ole kohustus) lepingut uuendada (st pikendada selle kestust) ilma uue riigihanketa. Näiteks võib leping kehtida ühe aasta ja hankija võib säilitada võimaluse seda uuendada (nt üks kord, kaks korda) veel kolmeks kuuks, kui ta on rahul saadud teenustega.

Arv

BT-57

Lepingu uuendamine – kirjeldus

Mis tahes muu teave lepingu uuendamis(t)e kohta.

Tekst

BG-61

ELi vahendid

Teave hanke rahastamiseks kasutatud Euroopa Liidu vahendite kohta. See teave võib ositi erineda.

BT-60

ELi vahendid

Hankeid rahastatakse vähemalt osaliselt Euroopa Liidu vahenditest, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest või Euroopa Liidu antavatest toetustest.

Näitaja

BG-6

Menetlus

Teave riigihanke kohta.

BT-09

Piiriülene õigus

Kohaldatav õigus, kui eri riikide hankijad viivad riigihanke läbi ühiselt.

Tekst

BT-105

Menetluse liik

Riigihanke liik (nt vastavalt riigihankedirektiivides esitatud liikidele).

Kood

BT-88

Menetluskorra kirjeldus

Menetluskorra kirjeldus (nt üksikute etappide kirjeldus) ja teave selle kohta, kust on võimalik leida kogu menetlust käsitlevad reeglid. See teave tuleb esitada siis, kui menetlus ei ole riigihankedirektiivides nimetatud. See võib olla nii näiteks kontsessioonide, sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste puhul ning riigihangete vabatahtliku avaldamise korral allpool ELi hangete piirmäärasid.

Tekst

BT-106

Kiirendatud menetlus

Selles menetluses osalemise taotluste või pakkumuste laekumise tähtaega võib olukorra kiireloomulisuse tõttu lühendada.

Näitaja

BT-1351

Kiirendatud menetlus – põhjendus

Kiirendatud menetluse kasutamise põhjendus.

Tekst

BT-136

Otselepingu sõlmimise põhjenduse kood

Põhjendus sellise menetluse kasutamise kohta, mis võimaldab lepinguid otse sõlmida, st riigihanget, mis ei nõua hanke väljakuulutamise avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Kood

BT-1252

Otseleping – eelneva menetluse tunnus

Eelneva menetluse tunnus, millega põhjendatakse sellise riigihanke kasutamist, mis võimaldab lepinguid otse sõlmida, st menetlus, mis ei nõua hanke väljakuulutamise avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Tunnus

BT-135

Otselepingu sõlmimise põhjenduse tekst

Põhjendus sellise menetluse kasutamise kohta, mis võimaldab lepinguid otse sõlmida, st menetlust, mis ei nõua hanke väljakuulutamise avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Tekst

BT-31

Hanke osade lubatud maksimumarv

Hanke osade maksimaalne arv, mille kohta üks pakkuja võib pakkumusi esitada.

Arv

BT-763

Kõik osad nõutavad

Pakkuja peab esitama pakkumused kõikide osade kohta.

Näitaja

BT-33

Sõlmitavad lepingud – hanke osade maksimaalne arv

Nende osade maksimaalne arv, mille kohta võib lepingu(d) sõlmida ühe pakkujaga.

Arv

BG-330

Lepingute sõlmimine hanke osade rühmade puhul

Pakkujad võivad pakkumusi esitada mitte ainult üksikute osade, vaid ka siin esitatud osade rühmade kaupa. Seejärel võib hankija võrrelda osade rühma kohta esitatud pakkumusi üksikute osade kohta esitatud pakkumustega ning hinnata, milline variant vastab kõige paremini hindamiskriteeriumidele. Igal osade rühmal peavad olema selged hindamiskriteeriumid.

+++

BT-330

Rühma tunnus

Hanke osade rühma tunnus menetluses.

Tunnus

+++

BT-1375

Rühma osade tunnus

Käesoleva menetluse raames mitme osa tunnus. Need osad moodustavad hanke osade rühma, mille kohta saab esitada ühe pakkumuse, mida hinnatakse.

Tunnus

BG-709

Teine etapp

Teave kaheetapilise menetluse teise etapi kohta. See teave võib ositi erineda.

+++

BT-50

Taotlejate miinimumarv

Menetluse teise etappi kutsutavate taotlejate miinimumarv.

Arv

+++

BT-661

Taotlejate maksimumarv – näitaja

Menetluse teise etappi kutsutavate taotlejate maksimumarv.

Näitaja

+++

BT-51

Taotlejate maksimumarv

Menetluse teise etappi kutsutavate taotlejate maksimumarv.

Arv

+++

BT-52

Etapiviisiline väljavalimine

Menetlus toimub järjestikuste etappidena. Igas etapis võidakse mõni osaleja kõrvaldada.

Näitaja

+++

BT-120

Läbirääkimiste vajadus puudub

Hankija jätab endale õiguse sõlmida leping esialgsete pakkumuste alusel ilma edasiste läbirääkimisteta.

Näitaja

BG-704

Ideekonkursi auhinnad ja žürii

Teave ideekonkursi tulemuste ja žürii kohta. See teave võib ositi erineda.

BG-44

Auhind

Teave ideekonkursi võitjaga seotud auhindade suuruse ja järjestuse kohta (nt „Esimene koht –10 000 eurot“, „Teine koht – 5000 eurot“).

+++

BT-644

Auhinna suurus

Ideekonkursi võitjale antava auhinna suurus (vajaduse korral).

Maksumus

+++

BT-44

Auhindade järjestus

Ideekonkursi auhinnaline koht (nt esimene koht, teine koht).

Number

BT-41

Järgnev leping

Konkursile järgnev teenusleping sõlmitakse ühega konkursi võitjatest.

Näitaja

BT-45

Auhinnad – muu

Täiendav teave järellepingute, auhindade ja makstavate summade kohta (näiteks mitterahalised auhinnad, osalemistasud).

Tekst

BT-42

Žürii otsus on siduv

Žürii otsus on hankijale siduv.

Näitaja

BT-46

Žürii liikme nimi

Žürii liikme nimi.

Tekst

BT-47

Osaleja nimi

Juba valitud osaleja nimi. Mõni osaleja võidakse valida juba ideekonkursi teate avaldamise ajal, sest näiteks teave maailma tunnustatud arhitekti osalemise kohta on mõeldud konkursi reklaamimiseks teiste potentsiaalsete osalejate hulgas.

Tekst

BG-701

Kõrvaldamise alused

Selliste kriteeriumide lühikirjeldus, mis käsitlevad pakkujate isiklikku olukorda ja mis võib viia nende kõrvaldamiseni. See peab sisaldama kõigi selliste kriteeriumide loetelu ja sisaldama nõutavat teavet (nt enda kinnitus, dokumendid). See võib hõlmata ka konkreetseid riigisiseseid kõrvaldamise aluseid.

BT-67

Kõrvaldamise alused

Tekst

BG-702

Kvalifitseerimistingimused

Teave kvalifitseerimistingimuste (või -tingimuse) kohta. Loetleda tuleb kõik tingimused. See teave võib ositi erineda.

BT-747

Kvalifitseerimistingimused – liik

Tingimused (või tingimus), näiteks majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane suutlikkus.

Kood

BT-748

Kasutatud kvalifitseerimistingimused

Asjaomaseid tingimusi (või asjaomast tingimust) kasutatakse, ei kasutata või (juhul kui eelteadet kasutatakse hanke väljakuulutamiseks või tähtaegade lühendamiseks) nende (selle) kasutamine pole veel teada.

Kood

BT-749

Kvalifitseerimistingimused – nimetus

Kvalifitseerimistingimuste (või -tingimuse) nimetus.

Tekst

BT-750

Kvalifitseerimistingimused – kirjeldus

Kvalifitseerimistingimuste (või -tingimuse) lühikirjeldus, sh miinimumnõuded, nõutav teave (nt ettevõtja enda kinnitus, dokumendid) ja see, kuidas kasutatakse tingimusi või tingimust, et valida taotlejad, kes kutsutakse osalema menetluse teise etappi (kui on kehtestatud maksimaalne taotlejate arv).

Tekst

BT-40

Kvalifitseerimistingimused – teine etapp – kutse

Tingimusi (või tingimust) kasutatakse (ainult) selleks, et valida välja taotlejad, kes kutsutakse osalema menetluse teise etappi (kui on kehtestatud maksimaalne taotlejate arv).

Näitaja

BG-72

Kvalifitseerimistingimused – teine etapp – kutse – arv

Teave valikumenetluse teise etappi osalema kutsutavate taotlejate kvalifitseerimistingimustega (või tingimusega) seotud arvu kohta.

+++

BT-752

Kvalifitseerimistingimused – teine etapp – kutse – arv

Kvalifitseerimistingimustega (või -tingimusega) seotud arv.

Arv

+++

BT-7531

Kvalifitseerimistingimused – teine etapp – kutse – arv – osakaal

Kas kvalifitseerimistingimustega (või kvalifitseerimistingimusega) seotud arv on teatavat liiki osakaal (nt protsent).

Kood

+++

BT-7532

Kvalifitseerimistingimused – teine etapp – kutse – arv – piirmäär

Kas kvalifitseerimistingimustega (või kvalifitseerimistingimusega) seotud arv on teatavat liiki piirmäär (nt minimaalne punktisumma, suurima punktisumma saanud pakkumuste maksimumarv).

Kood

BG-705

Muud nõuded

Teave mis tahes muude menetluses osalemise nõuete ja tulevase lepingu tingimuste kohta. Nõuded peavad sisaldama meetodite kirjeldust, mille kohaselt neid kontrollitakse. See teave võib hanke ositi erineda. Üksnes teabe eesmärgil kasutatud eelteate puhul võib see teave varieeruda teate osade lõikes, millest võib hiljem saada hanke osa või eraldiseisev hange.

BT-71

Reserveeritud osalemine

Kas osalemine on reserveeritud konkreetsetele organisatsioonidele (nt kaitstud töö keskused, avalikke teenuseid osutavad organisatsioonid).

Kood

BT-79

Lepingu täitmisse kaasatud töötajate kutsekvalifikatsioon

Kas tuleb esitada lepingu täitmiseks määratud töötajate nimed ja kutsekvalifikatsioonid.

Kood

BT-578

Juurdepääsuluba

Nõutav on juurdepääsuluba.

Näitaja

BT-78

Juurdepääsuloa tähtaeg

Tähtaeg, mille jooksul pakkuja, kel pole juurdepääsuluba, võib selle endale hankida.

Kuupäev

BT-732

Juurdepääsuluba – kirjeldus

Lisateave juurdepääsuloa kohta (nt millist julgeolekukontrolli taset on vaja, millistel rühma liikmetel peab see olema, kas see on juba hankedokumentidele juurdepääsuks vajalik või ainult lepingu täitmiseks).

Tekst

BG-711

Lepingutingimused

Teave tulevase lepingu tingimuste kohta. See teave võib hanke ositi erineda. Üksnes teabe eesmärgil kasutatud eelteate puhul võib see teave varieeruda teate osade lõikes, millest võib hiljem saada hanke osa või eraldiseisev hange.

BT-736

Reserveeritud täitmine

Kas lepingu täitmine peab toimuma kaitstud tööhõive programmide raames.

Kood

BT-761

Pakkuja õiguslik vorm

Pakkujate rühmalt, kellega sõlmitakse leping, eeldatakse teatavat õiguslikku vormi.

Näitaja

BT-76

Pakkuja õiguslik vorm – kirjeldus

Õiguslik vorm, mida eeldatakse pakkujate rühmalt, kellega sõlmitakse leping.

Tekst

BT-70

Tingimused – täitmine

Peamine teave lepingu täitmise kohta (nt vahetulemused, kahjude hüvitamine, intellektuaalomandi õigused).

Tekst

BT-92

Elektrooniline tellimus

Kasutatakse elektroonilisi tellimusi.

Näitaja

BT-77

Tingimused – rahastamine

Peamine teave rahastamise ja maksete kohta ja/või viide nende suhtes kohaldatavatele sätetele.

Tekst

BT-743

Elektrooniline arveldamine

Kas hankija nõuab, lubab või ei luba e-arveid.

Kood

BT-93

Elektroonilised maksed

Kasutatakse elektroonilisi makseid.

Näitaja

BT-65

Alltöövõtu kohustus

Pakkuja peab allhanget puudutava kohustuse täitma.

Kood

BT-64

Alltöövõtu kohustus – minimaalne protsendimäär

Lepingu maksumuse minimaalne protsendimäär, mille ulatuses töövõtja peab sõlmima allhankelepingud, kasutades direktiivi 2009/81/EÜ III jaotises kirjeldatud konkurentsipõhist menetlust.

Arv

BT-729

Alltöövõtu kohustus – maksimaalne protsendimäär

Lepingu maksumuse maksimaalne protsendimäär, mille ulatuses töövõtja peab sõlmima allhankelepingud, kasutades direktiivi 2009/81/EÜ III jaotises kirjeldatud konkurentsipõhist menetlust.

Arv

BG-707

Hindamiskriteeriumid

Teave hindamiskriteeriumide kohta. See teave võib ositi erineda.

BG-38

Hindamiskriteerium

Teave hindamiskriteeriumi kohta.

+++

BT-539

Hindamiskriteeriumi liik

Kas kriteerium on seotud pakkumuse hinna, kulu või muude kui hinna ja kuluga seotud aspektidega. (Hind on ostuhind; kulu on mis tahes rahaline kriteerium.)

Kood

+++

BT-734

Hindamiskriteeriumi nimetus

Hindamiskriteeriumi nimetus.

Tekst

+++

BT-540

Hindamiskriteeriumi kirjeldus

Hindamiskriteeriumi kirjeldus.

Tekst

+++

BG-541

Hindamiskriteerium – arv

Teave hindamiskriteeriumiga seotud arvu kohta.

++++

BT-541

Hindamiskriteerium – arv

Hindamiskriteeriumiga seotud arv.

Arv

++++

BT-5421

Hindamiskriteerium – osakaal

Kas hindamiskriteeriumiga seotud arv on mingit liiki osakaal (nt protsent).

Kood

++++

BT-5422

Hindamiskriteerium – fikseeritud väärtus

Kas hindamiskriteeriumiga seotud arv on fikseeritud maksumus (nt fikseeritud hind, püsikulud).

Kood

++++

BT-5423

Hindamiskriteerium – piirmäär

Kas hindamiskriteeriumiga seotud arv on teatavat liiki piirmäär (nt minimaalne punktisumma, suurima punktisumma saanud pakkumuste maksimumarv).

Kood

BT-543

Keerulised hindamiskriteeriumid

Matemaatiline võrrand või mis tahes muu kirjeldus kriteeriumide keerulise kaalumise korral (nt mittelineaarne kaalumine, analüütiline hierarhia), kui kaalumist ei saa väljendada konkreetse kriteeriumi kaudu.

Tekst

BT-733

Hindamiskriteeriumide järjestuse põhjendus

Põhjendus, mis käsitleb ainult hindamiskriteeriumide tähtsuse järjekorda, mitte nende kaalumist.

Tekst

BG-706

Vahendid

Teave selliste vahendite kasutamise kohta nagu raamlepingud ilma minikonkursita, raamlepingud koos minikonkursiga, dünaamilised hankesüsteemid ja elektroonilised oksjonid. See teave võib hanke ositi erineda. Üksnes teabe eesmärgil kasutatud eelteate puhul võib see teave varieeruda teate osade lõikes, millest võib hiljem saada hanke osa või eraldiseisev hange.

BT-765

Raamleping

Teave selle kohta, kas tegemist on raamlepinguga koos minikonkursiga, ilma minikonkursita või koos minikonkursi ja ilma minikonkursita.

Kood

BT-778

Raamleping – maksimaalne osalejate arv

Raamlepingus on maksimaalne osalejate arv.

Näitaja

BT-113

Raamleping – maksimaalne osalejate arv

Maksimaalne osalejate arv raamlepingus.

Arv

BT-109

Raamleping – kestuse põhjendus

Põhjendus erandjuhtudel, kui raamlepingute kehtivusaeg ületab seaduslikke tähtaegu. (Üldise hankedirektiivi puhul neli aastat, riigikaitse direktiivi puhul seitse aastat ja valdkondliku direktiivi puhul kaheksa aastat).

Tekst

BT-111

Raamleping – hankijate kategooriad

Raamlepingus osalevate selliste hankijate täiendavad kategooriad, keda ei ole nimeliselt nimetatud (nt „kõik Toscana piirkonna haiglad“).

Tekst

BT-766

Dünaamiline hankesüsteem

Kas tegemist on dünaamilise hankesüsteemiga, ja kesksete hankijate puhul, kas seda saavad kasutada hankijad, keda ei ole käesolevas teates nimetatud.

Kood

BT-119

Dünaamiline hankesüsteem – lõpetamine

Dünaamiline hankesüsteem on lõpetatud. Dünaamilises hankesüsteemis ei sõlmita lisaks selles teates avaldatutele lepingutele muid lepinguid. Seda välja võib kasutada ka juhul, kui hankelepingu sõlmimise teates ei ole lepinguid sõlmitud.

Näitaja

BT-767

Elektrooniline oksjon

Kasutatakse elektroonilist oksjonit.

Näitaja

BT-123

Elektrooniline oksjon – URL

Elektroonilise oksjoni internetiaadress.

URL

BT-122

Elektroonilise oksjoni kirjeldus

Lisateave elektroonilise oksjoni kohta.

Tekst

BG-100

Teabevahetus

Üldine teave hankija(te)ga suhtlemise kohta. See teave võib hanke ositi erineda. Üksnes teabe eesmärgil kasutatud eelteate puhul võib see teave varieeruda teate osade lõikes, millest võib hiljem saada hanke osa või eraldiseisev hange.

BT-632

Vahend – nimetus

Elektrooniliseks teabevahetuseks kasutatava elektroonilise vahendi või seadme nimetus.

Tekst

BT-724

Ebatüüpiline vahend

Elektrooniliseks teabevahetuseks on vaja kasutada vahendeid või seadmeid, mis ei ole üldkättesaadavad.

Näitaja

BT-124

Ebatüüpiline vahend – URL

Elektroonilise teabevahetuse jaoks on vaja kasutada vahendeid ja seadmeid, mis ei ole üldiselt kättesaadavad. Ühtne ressursilokaator (nt veebiaadress), mis annab piiramatu ja täieliku otsejuurdepääsu kõnealustele vahenditele ja seadmetele.

URL

BT-127

Tulevane teade

Hanketeate avaldamise eeldatav avaldamiskuupäev kõnealuses menetluses.

Kuupäev

BT-631

Saatmine – huvi kinnitamise ettepanek

Huvi kinnitamise ettepanekute eeldatav saatmise kuupäev.

Kuupäev

BT-130

Saatmine – pakkumuse esitamise ettepanek

Eeldatav kuupäev, millal saadetakse ettepanek esitada pakkumused kahe- (või enama) etapilistes menetluses.

Kuupäev

BT-99

Läbivaatamise tähtaeg – kirjeldus

Läbivaatamismenetluste tähtaegade kirjeldus.

Tekst

BG-101

Hankedokumendid

Teave hankedokumentide kohta. See teave võib hanke ositi erineda. Üksnes teabe eesmärgil kasutatud eelteate puhul võib see teave varieeruda teate osade lõikes, millest võib hiljem saada hanke osa või eraldiseisev hange.

BT-15

Dokumentide URL

Internetiaadress, kus hankedokumendid (nende piiranguteta juurdepääsetavad osad) on kättesaadavad. Kõikide teadete puhul, välja arvatud eelteated, mida kasutatakse vaid teavitamiseks, ja perioodilised eelteated, mida kasutatakse vaid teavitamiseks, peab aadress andma otsejuurdepääsu (st täpne veebileht dokumentidega, mitte üldine veebisait), olema piiranguteta (nt registreerimiseta), täielik (st hankedokumendid peavad olema täielikud) ja tasuta ning dokumendid peavad olema kättesaadavad juba teate avaldamise ajal.

URL

BT-708

Dokumentide ametlik keel

Keel(ed), milles hankedokumendid on ametlikult kättesaadavad. Need keeleversioonid on võrdse õigusjõuga.

Kood

BT-737

Dokumentide mitteametlik keel

Keel(ed), milles hankedokumendid (või nende osad) on mitteametlikult kättesaadavad. Need keeleversioonid ei ole ametlikud tõlked, vaid esitatud ainult teabeks.

Kood

BT-14

Dokumendid – piiratud juurdepääs

Juurdepääs teatavatele hankedokumentidele on piiratud.

Näitaja

BT-707

Piiratud juurdepääsuga dokumendid – põhjendus

Põhjendus teatavatele hankedokumentidele juurdepääsu piiramise kohta.

Kood

BT-615

Piiratud juurdepääsuga dokumendid – URL

Piiratud juurdepääsuga hankedokumentidele (või osale neist) juurdepääsu käsitleva teabe internetiaadress.

URL

BT-13

Lisateabe taotlemise tähtaeg

Riigihanke kohta lisateabe taotlemise tähtaeg.

Kuupäev

BG-102

Esitamise tingimused

Teave pakkumuse, osalemistaotluse või osalemishuvi teate esitamise tingimuste kohta. See teave võib ositi erineda.

BT-17

Elektrooniline esitamine

Kas ettevõtjad peavad esitama, tohivad või ei tohi esitada pakkumusi, osalemistaotlusi või osalemishuvi teateid elektrooniliselt.

Kood

BT-19

Mitteelektrooniline esitamine – põhjendus

Põhjendus, miks ei saa pakkumusi, osalemistaotlusi või osalemishuvi teateid esitada elektrooniliselt.

Kood

BT-745

Mitteelektrooniline esitamine – kirjeldus

Mitteelektrooniliselt esitatavate pakkumuste, osalemistaotluste või osalemishuvi teadete esitamise viisi kirjeldus.

Tekst

BT-18

Esitamine – URL

Internetiaadress pakkumuste, osalemistaotluste või osalemishuvi teadete elektrooniliseks esitamiseks. Aadress peaks olema võimalikult täpne (ideaaljuhul spetsiaalne aadress elektrooniliseks esitamiseks, mitte üldine veebisait).

URL

BT-97

Esitamise keel

Keel, milles võib esitada pakkumusi, osalemistaotlusi või osalemishuvi teateid.

Kood

BT-764

Esitamine – elektrooniline kataloog

Kas pakkumused (või nende osad) tuleb esitada, tohib neid esitada või ei tohi neid esitada elektroonilise kataloogina.

Kood

BT-744

Esitamine – e-allkiri

Nõutav on täiustatud või kvalifitseeritud e-allkiri või e-tempel (nagu on määratletud määruses (EL) nr 910/2014).

Näitaja

BT-63

Alternatiivsed lahendused

Kas pakkujad peavad esitama, tohivad või ei tohi esitada pakkumusi, mis täidavad hankija vajadusi hankedokumentides ette nähtuga võrreldes erinevalt. Alternatiivsete lahenduste esitamise lisatingimused on esitatud hankedokumentides.

Kood

BT-769

Mitu pakkumust

Pakkujad võivad esitada (teatava osa kohta) rohkem kui ühe pakkumuse.

Näitaja

BT-630

Osalemishuvist teatamise tähtpäev

Osalemishuvist teatamise tähtpäev.

Kuupäev

BT-1311

Osalemistaotluste laekumise tähtpäev

Osalemistaotluste laekumise tähtpäev.

Kuupäev

BT-131

Pakkumuste laekumise tähtpäev

Pakkumuste laekumise tähtpäev.

Kuupäev

BT-98

Pakkumuse jõusoleku tähtaeg

Ajavahemik, mille jooksul pakkumused peavad jääma jõusse pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva möödumist.

Kestus

BT-751

Nõutakse tagatist

Nõutakse tagatist.

Näitaja

BT-75

Nõutakse tagatist – kirjeldus

Pakkumuse esitamisel pakkujalt nõutava finantstagatise kirjeldus. Tagatis võib kujutada endast näiteks rahasumma tasumist hankijale või dokumenti pangalt. Tavaliselt jäädakse tagatisest ilma, kui pakkuja on saanud lepingu, kuid seejärel keeldub seda allkirjastamast.

Tekst

BT-651

Alltöövõtt pakkumuses – teave

Alltöövõttu käsitlev teave, mis tuleb pakkumuses ära märkida.

Kood

BT-132

Avalik avamine – kuupäev

Pakkumuste avaliku avamise kuupäev ja kellaaeg.

Kuupäev

BT-133

Avalik avamine – koht

Pakkumuste avaliku avamise koht (füüsiline aadress, URL).

Tekst

BT-134

Avalik avamine – kirjeldus

Lisateave pakkumuste avaliku avamise kohta. (Nt kes võib avamisel osaleda ja kas on vaja luba.)

Tekst

BT-771

Hilinenud teave pakkuja kohta

Kas pakkujat käsitlevat teavet saab täiendada ka pärast esitamise tähtpäeva.

Kood

BT-772

Hilinenud teave pakkuja kohta – kirjeldus

Sellise pakkujat käsitleva teabe kirjeldus, mida saab täiendada ka pärast esitamise tähtpäeva.

Tekst

BG-7

Tulemuste teade

Teave kõikide riigihangete tulemuste kohta või, kui need on olemas, käesolevas teates teatavaks tehtud üksikute osade tulemuste kohta.

BT-161

Teade – maksumus

Kõigi käesoleva teatega sõlmitud lepingute maksumus, sealhulgas täiendavad hankevõimalused j lepingu uuendamised.

Maksumus

BT-118

Teade – raamleping – maksumus

Maksimaalne või hinnanguline summa, mida saab selles teates välja kuulutatud raamlepingu(te) raames kogu selle kehtivusaja jooksul kõigi osade, sealhulgas täiendavate hankevõimaluste ja lepingu uuendamiste jaoks kasutada.

Maksumus

BG-556

Rühm – raamleping – maksumus

Teave maksimaalse või hinnangulise summa kohta, mida on võimalik raamlepingu osade rühma jaoks kasutada. Seda teavet võib esitada juhul, kui osade rühma maksimaalne maksumus on väiksem kui üksikute osade maksimaalsete maksumuste summa (nt kui sama eelarve on jagatud mitme osa vahel).

+++

BT-556

Rühm – raamleping – maksumus – osa tunnus

Käesoleva menetluse raames mitme osa tunnus. Need osad moodustavad rühma, mille maksimaalne või hinnanguline maksumus on väiksem kui kõigi osade maksimaalsete või hinnanguliste maksumuste summa kokku (nt kui sama eelarve on jagatud mitme osa vahel).

Tunnus

+++

BT-156

Rühm – raamleping – maksumus

Maksimaalne või hinnanguline summa, mida saab raamlepingu raames osade rühma jaoks kasutada. Seda teavet võib esitada juhul, kui osade rühma maksimaalne või hinnanguline maksumus on väiksem kui üksikute osade maksimaalsete maksumuste summa (nt kui sama eelarve on jagatud mitme osa vahel). Maksumus hõlmab kõiki raamlepingu raames sõlmitavaid lepinguid kogu lepingu kehtivusaja jooksul, sealhulgas täiendavad hankevõimalused ja lepingu uuendamised.

Maksumus

BG-137

Menetluse tulemus – osad

Teave riigihanke tulemuse kohta. See teave on ositi erinev.

+++

BT-142

Edukas pakkuja valitud

Kas edukas pakkuja on valitud.

Kood

+++

BT-144

Põhjendus eduka pakkuja valimata jätmise korral

Põhjus, miks edukat pakkujat ei valitud.

Kood

+++

BT-709

Raamleping – maksimaalne maksumus

Maksimaalne summa, mida saab kasutada raamlepingu(te) raames kogu selle kehtivusaja jooksul, sealhulgas täiendavate hankevõimaluste ja lepingu uuendamiste jaoks.

Maksumus

+++

BT-660

Raamleping – eeldatav maksumus

Hinnanguline summa, mis kasutatakse raamlepingu(te) raames kogu selle kehtivusaja jooksul, sealhulgas täiendavate hankevõimaluste ja lepingu uuendamiste jaoks.

Maksumus

+++

BG-712

Laekunud taotlused ja pakkumused

Teave laekunud pakkumuste ja osalemistaotluste liikide kohta.

++++

BT-759

Laekunud taotluste ja pakkumuste arv

Laekunud pakkumuste või osalemistaotluste arv. Pakkumusi, milles sama hankija on esitanud alternatiivseid lahendusi või (ühe hanke osa kohta) mitu pakkumust, tuleks pidada üheks pakkumuseks.

Arv

++++

BT-760

Laekunud taotluste ja pakkumuste liik

Laekunud pakkumuste või osalemistaotluste liik. Tuleb esitada laekunud pakkumuste koguarv. Kui teade ei kuulu direktiivi 2009/81/EÜ kohaldamisalasse ega käsitle sotsiaalteenuseid või muid konkreetseid teenuseid, siis mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatelt saadud pakkumuste arv; samuti tuleb esitada teistes Euroopa Majanduspiirkonna riikides registreeritud pakkujatelt saadud pakkumuste arv ja väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvates riikides registreeritud pakkujatelt saadud pakkumuste arv. Arvesse tuleb võtta kõiki pakkumusi, olenemata sellest, kas need on vastuvõetavad või mitte. Pakkujate rühma (nt konsortsium) esitatud pakkumuste puhul tuleb pakkumus arvestada vastavasse kategooriasse (nt VKE), kui enamik tööst tehakse eeldatavasti sellesse kategooriasse kuuluvate pakkujate poolt (nt nad on VKEd).

Kood

+++

BT-710

Kõige odavama pakkumuse maksumus

Kõige odavama vastuvõetava pakkumuse maksumus. Pakkumus loetakse vastuvõetavaks, kui selle on esitanud pakkuja, keda ei ole kõrvaldatud ja kes vastab kvalifitseerimistingimustele, ning kui see on kooskõlas tehnilise kirjeldusega ja vastab nõuetele (nt ei laekunud hilinemisega, ei ole põhjendamatult madala hinnaga) ja see ei ole vastuvõetamatu või sobimatu. Arvesse saab võtta üksnes pakkumusi, mille puhul on kontrollitud, kas need on vastuvõetavad või mitte.

Maksumus

+++

BT-711

Kõige kallima pakkumuse maksumus

Kõige kallima vastuvõetava pakkumuse maksumus. Pakkumus loetakse vastuvõetavaks, kui selle on esitanud pakkuja, keda ei ole kõrvaldatud ja kes vastab kvalifitseerimistingimustele, ning kui see on kooskõlas tehnilise kirjeldusega ja vastab nõuetele (nt ei laekunud hilinemisega, ei ole põhjendamatult madala hinnaga) ja see ei ole vastuvõetamatu või sobimatu. Arvesse saab võtta üksnes pakkumusi, mille puhul on kontrollitud, kas need on vastuvõetavad või mitte.

Maksumus

BG-320

Pakkumus

Teave pakkumuse kohta See teave on hanke ositi erinev. Näiteks ideekonkursside, mõne raamlepingu ja innovatsioonipartnerluste puhul võib teave ka organisatsiooniti erineda.

+++

BT-3201

Pakkumus – tunnus

Pakkumuse tunnus. Pakkumuse punktis esitatud teave viitab käesolevale pakkumusele.

Tunnus

+++

BT-720

Pakkumuse maksumus

Pakkumuse või muu tulemuse maksumus; sh täiendavad hankevõimalused ja lepingu uuendamised. Muutmise teate puhul muudatuse maksumus.

Maksumus

+++

BT-171

Pakkumuse koht paremusjärjestuses

Pakkuja koht (st kas pakkuja oli tulemuselt esimene, teine, kolmas jne), mille ta saavutas ideekonkursil, mõne raamlepingu raames, kus on mitu edukat pakkujat (nt kaskaadi-meetod), või innovatsioonipartnerluses.

Number

+++

BT-162

Kontsessioonitulu – kasutaja

Kontsessiooni kasutajatelt saadav eeldatav tulu (nt teenustasud ja trahvid).

Maksumus

+++

BT-160

Kontsessioonitulu – hankija

Kontsessiooni andnud hankijalt saadav eeldatav tulu (nt auhinnad ja maksed).

Maksumus

+++

BT-163

Kontsessiooni maksumus – kirjeldus

Kontsessiooni eeldatava maksumuse arvutamise meetodi kirjeldus ja muu asjakohane teave kontsessiooni maksumuse kohta.

Tekst

+++

BT-193

Pakkumus – alternatiivne lahendus

Pakkumus on alternatiivne lahendus.

Näitaja

+++

BT-191

Päritoluriik

Toote või teenuse päritoluriik

Kood

+++

BG-180

Allhanked

Teave lepingu nende osade kohta, mille suhtes töövõtja sõlmib allhankelepinguid kolmandate isikutega.

++++

BT-773

Allhanked

Teave selle kohta, kas vähemalt osa lepingust täidetakse allhanke korras.

Kood

++++

BT-730

Teadaolev allhanke maksumus

Hankija teab vähemalt lepingu selle osa eeldatavat maksumust, mille suhtes töövõtja sõlmib allhankelepinguid kolmandate isikutega.

Näitaja

++++

BT-553

Allhanke maksumus

Lepingu selle osa eeldatav maksumus, mille suhtes töövõtja sõlmib allhankelepinguid kolmandate isikutega.

Maksumus

++++

BT-731

Allhanke protsendimäär on teada

Hankija teab vähemalt seda eeldatavat protsendimäära lepingu kogumahust, mille suhtes töövõtja sõlmib allhankelepingud kolmandate isikutega.

Näitaja

++++

BT-555

Allhanke protsendimäär

See eeldatav protsendimäär lepingu kogumahust, mille suhtes töövõtja sõlmib allhankelepingud kolmandate isikutega.

Arv

++++

BT-554

Allhanke kirjeldus

Lepingu selle osa kirjeldus, mille suhtes töövõtja sõlmib allhankelepinguid kolmandate isikutega.

Tekst

BG-310

Leping

Teave pakkumuse alusel hankija ja eduka pakkuja vahel sõlmitud lepingu kohta. Vabatahtlike eelnevate avalikustamisteadete ja ideekonkursi tulemuste teadete korral teave hindamiskomisjoni või žürii otsuse kohta. See teave võib pakkumuse kaupa erineda.

+++

BT-150

Lepingu tunnus

Lepingu tunnus või vabatahtlike eelnevate avalikustamisteadete ja ideekonkursi tulemuste teadete korral otsuse tunnus. Lepingu punktis esitatud teave viitab sellele lepingule või otsusele.

Tunnus

+++

BT-3202

Leping – pakkumus – tunnus

Käesoleva lepingu sõlmimiseni viinud pakkumuse või muu tulemuse tunnus.

Tunnus

+++

BT-721

Lepingu nimetus

Lepingu nimetus või vabatahtlike eelnevate avalikustamisteadete ja ideekonkursi tulemuste teadete korral otsuse nimetus.

Tekst

+++

BT-1451

Eduka pakkuja valimise otsuse kuupäev

Eduka pakkumuse väljavalimise ametliku otsuse kuupäev.

Kuupäev

+++

BT-145

Lepingu sõlmimise kuupäev

Lepingu sõlmimise kuupäev. Tavaliselt on see kuupäev, mil viimane lepinguosaline lepingule alla kirjutas. Ent kui lepingut ei ole allkirjastatud, võib lepingu sõlmimise kuupäev olla muu kuupäev (nt kuupäev, mil hankija teavitas edukat pakkujat). Lepingu sõlmimise kuupäev ei saa kunagi olla enne ooteaja lõppemist ja lepingut ei saa sõlmida enne, kui kõik eduka pakkuja esitatud tõendid on kontrollitud.

Kuupäev

+++

BT-768

Raamlepingul põhinev leping

Leping sõlmitakse raamlepingu alusel.

Näitaja

+++

BT-151

Lepingu URL

Lepingu ühtne ressursilokaator (nt veebiaadress).

URL

+++

BG-611

Leping – ELi vahendid

Teave lepingu rahastamiseks kasutatud Euroopa Liidu vahendite kohta. Esitada tuleb võimalikult konkreetne teave (nt konkreetsete projektide, mitte ainult rakenduskavade kohta).

++++

BT-722

Leping – ELi rahastamisvahendi nimetus

Vähemalt lepingu osaliseks rahastamiseks kasutatud Euroopa Liidu vahendite nimetus. Esitada tuleb võimalikult konkreetne teave (nt konkreetsete projektide, mitte ainult rakenduskavade kohta).

Tekst

++++

BT-5011

Leping – ELi rahastamisvahendi tunnus

Vähemalt lepingu osaliseks rahastamiseks kasutatud Euroopa Liidu vahendite tunnus. Esitada tuleb võimalikult konkreetne teave (nt konkreetsete projektide, mitte ainult rakenduskavade kohta).

Tunnus

BG-713

Strateegilised riigihanked

Teave strateegiliste hangete kohta. See teave võib teate punktides olla erinev.

BT-13721

Strateegilised riigihanked – teade – punkt – tunnus

Käesoleva teate ühe või mitme punkti tunnus. Strateegiliste riigihangete punktis esitatud teave viitab sellele punktile või nendele punktidele.

Tunnus

BT-06

Strateegilised riigihanked

Tehnilise kirjelduse, kvalifitseerimistingimuse, lepingu sõlmimise kriteeriumi või lepingu täitmise tingimuse kasutamise eesmärk on vähendada hanke keskkonnamõju, täita sotsiaalseid eesmärke ja/või osta uuenduslik töö, asi või teenus.

Kood

BT-777

Strateegilised riigihanked – kirjeldus

Kirjeldus tehnilise kirjelduse, kvalifitseerimistingimuse, lepingu sõlmimise kriteeriumi või lepingu täitmise tingimuse kasutamisest, mille eesmärk on vähendada hanke keskkonnamõju, täita sotsiaalseid eesmärke ja/või osta uuenduslik töö, asi või teenus.

Tekst

BT-774

Keskkonnahoidlik riigihange

Lähenemisviis, mis vähendab töö, asja või teenuse keskkonnamõju (nt keskkonnamärgisele vastavuse nõue).

Kood

BT-775

Sotsiaalhanked

Sotsiaalne eesmärk, mida ehitustööde, asjade või teenustega edendatakse (nt õiglased töötingimused).

Kood

BT-776

Innovaatilised riigihanked

Märge selle kohta, et on ostetud innovaatilisi ehitustöid, asju või teenuseid (nt hangitud ehitustööd, asjad või teenused, mis on kogu turu jaoks uudsed).

Kood

BT-715

Sõidukid

Direktiivi 2009/33/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite arv kokku (olenemata sellest, kas need on keskkonnasõbralikud või mitte). Need sõidukid on ostetud, liisitud, renditud või ostetud järelmaksuga või nende kasutamine on lepingu alusel kokku lepitud, et osutada ostetud teenust, mis kuulub direktiivi 2009/33/EÜ kohaldamisalasse.

Arv

BT-725

Heiteta sõidukid

Direktiivis 2009/33/EÜ määratletud ja selle kohaldamisalasse kuuluvate heiteta raskeveokite arv. Need sõidukid on ostetud, liisitud, renditud või ostetud järelmaksuga või nende kasutamine on lepingu alusel kokku lepitud, et osutada ostetud teenust, mis kuulub direktiivi 2009/33/EÜ kohaldamisalasse.

Arv

BT-716

Keskkonnasõbralikud sõidukid

Direktiivis 2009/33/EÜ määratletud ja selle kohaldamisalasse kuuluvate keskkonnasõbralike sõidukite arv. Need sõidukid on ostetud, liisitud, renditud või ostetud järelmaksuga või nende kasutamine on lepingu alusel kokku lepitud, et osutada ostetud teenust, mis kuulub direktiivi 2009/33/EÜ kohaldamisalasse.

Arv

BT-754

Juurdepääsetavus

Puuetega inimeste juurdepääsukriteeriumide kasutamine tehnilistes kirjeldustes.

Kood

BT-755

Juurdepääsetavuse põhjendus

Juurdepääsetavuse kriteeriumide mittekasutamise põhjendus, kuigi hange on mõeldud kasutamiseks füüsiliste isikutele.

Tekst

BG-612

Hankija – läbivaatamine – kokkuvõte

Kokkuvõttev teave taotluste kohta, mille hankija sai mõne tema otsuse läbivaatamiseks (nt tehniline kirjeldus, lepingu sõlmimise otsus), nagu on sätestatud direktiivi 89/665/EMÜ artikli 1 lõikes 5 ja direktiivis 92/13/EMÜ, ning taotluse esitanud kaebuste esitajate kohta.

BT-712

Hankija – läbivaatamine – kaebuste esitajad

Nende organisatsioonide arv, kes taotlesid hankijalt mõne tema otsuse läbivaatamist (nt tehniline kirjeldus, lepingu sõlmimise otsus).

Arv

BG-613

Hankija – läbivaatamine – taotlused

Teave nende taotluste arvu ja liigi kohta, mille sai hankija mõne tema otsuse läbivaatamiseks (nt tehniline kirjeldus, lepingu sõlmimise otsus).

+++

BT-635

Hankija – läbivaatamine – taotluste arvestus

Nende taotluste arv, mille hankija sai mõne oma otsuse läbivaatamiseks.

Arv

+++

BT-636

Hankija – läbivaatamine – taotlused – rikkumise liik

Läbivaatamistaotlustes väidetud rikkumiste liik.

Kood

BG-710

Lisateave

Mujal nimetamata teave. See teave võib hanke ositi erineda. Üksnes teabe eesmärgil kasutatud eelteate puhul võib see teave varieeruda teate osade lõikes, millest võib hiljem saada hanke osa või eraldiseisev hange.

BT-726

Sobiv VKEde jaoks

Hankija rõhutab, et see hange sobib ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd).

Näitaja

BT-115

Riigihankeleping (GPA)

Hanke suhtes kohaldatakse riigihankelepingut (GPA).

Näitaja

BT-634

Hanke uuesti korraldamine

Tühistatud või ebaõnnestunud hanke või hanke osa uuesti korraldamine.

Näitaja

BT-756

Eelteade – hanke väljakuulutamise lõpetamine

Eelteadet kasutades välja kuulutatud hanke (või konkreetse osa) lõpetamine. Muid kui käesolevas teates avaldatud lepinguid selle hanke väljakuulutamise eelteate alusel ei sõlmita.. Seda välja võib kasutada ka juhul, kui hankelepingu sõlmimise teates ei ole lepinguid sõlmitud.

Näitaja

BT-300

Lisateave

Mujal nimetamata teave.

Tekst

BG-8

Ei avaldata kohe

Teave väljade kohta, mis ei ole ette nähtud koheseks avaldamiseks. See teave võib välja kaupa erineda.

BT-195

Avaldamata välja tunnus

Selle välja tunnus, mida ei avaldata kohe. Avaldamata saab jätta ainult väljad, mis käsitlevad tulemuse maksumust, ning väljarühmad, mis käsitlevad pakkumust ja hanke osade menetluse tulemust. Valdkondliku direktiivi puhul võib jätta avaldamata ka hindamiskriteeriumid, riigihanke ja teatavad kuupäevad ning teatavatel juhtudel teabe teenuse laadi ja mahu kohta.

Tunnus

BT-197

Avaldamata jätmise põhjendus – kood

Põhjendus, miks konkreetset välja kohe ei avaldata.

Kood

BT-196

Avaldamata jätmise põhjendus – kirjeldus

Põhjendus, miks konkreetset välja kohe ei avaldata ja miks valitakse avaldamiseks hilisem kuupäev.

Tekst

BT-198

Avaldamata jätmine – hilisem avaldamise kuupäev

Hilisem kuupäev, mil avaldamata andmeväli avaldatakse.

Kuupäev

BG-77

Muutmine

Teave lepingu muudatuste (nt lisatööd, -teenused või -asjad) kohta. See teave võib eelmise teate punktides olla erinev.

BT-1501

Varasema teate punkti muutmine – tunnus

Menetluse varasema teate ühe või mitme punkti tunnus. Muutmise punktis esitatud teave viitab sellele punktile või nendele punktidele.

Tunnus

BT-202

Muutmine – kirjeldus

Lepingu muudatus(t)e kokkuvõte.

Tekst

BT-200

Muutmise põhjus – kood

Lepingu muutmise peamine põhjus.

Kood

BT-201

Muutmise põhjus – kirjeldus

Lepingu muutmise peamise põhjuse kirjeldus.

Tekst

BG-9

Parandus

Teave teate paranduste kohta. See teave võib eelmise teate punktides olla erinev.

BT-13716

Varasema teate punkti parandus – tunnus

Parandatud teate ühe või mitme punkti tunnus. Paranduse punktis esitatud teave viitab sellele punktile või nendele punktidele.

Tunnus

BT-758

Parandus – teate versiooni tunnus

Viide varasema teate versioonile, mida tuleks muuta. See aitab näiteks vältida eksimusi, mille põhjuseks on samal ajal saadetud mitu parandusteadet.

Tunnus

BT-141

Parandus – kirjeldus

Teates tehtud paranduste kirjeldus võrreldes algse teatega.

Tekst

BT-718

Parandus – hankedokumendid

Hankedokumente on parandatud.

Näitaja

BT-719

Hankedokumentide parandus – kuupäev

Hankedokumentide paranduse kuupäev ja kellaaeg.

Kuupäev

BT-140

Paranduse põhjus – kood

Peamine põhjus, miks algsesse teatesse tehti parandus.

Kood

BT-762

Paranduse põhjus – kirjeldus

Algse teate parandamise peamise põhjuse kirjeldus.

Tekst

(1) Komisjoni 5. jaanuari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/7, millega kehtestatakse Euroopa ühtse hankedokumendi standardvorm (ELT L 3, 6.1.2016, lk 16).

25.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 272/74

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1781,

1. oktoober 2019,

millega kehtestatakse elektrimootorite ja sagedusmuundurite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse määrust (EÜ) nr 641/2009 seoses eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade ökodisaini nõuetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 640/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt peaks komisjon kehtestama selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmaht liidus on märkimisväärne ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik kujunduse muutmisega ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada.

(2)

Komisjoni teatises COM(2016) 773 final (2) (ökodisaini tööplaan), mille on koostanud komisjon direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2016–2019 kehtestatud tähtsaimad töösuunad ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas. Ökodisaini tööplaanis on kindlaks määratud energiamõjuga toodete rühmad, mida tuleb käsitada esmatähtsatena ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimalike rakendusmeetmete vastuvõtmisel ning komisjoni määruse (EÜ) nr 640/2009 (3) läbivaatamisel.

(3)

Tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab ligikaudu 100 miljoni tonnine kasvuhoonegaaside aastaheite vähenemine 2030. aastaks. Elektrimootorid on üks tööplaani lisas loetletud tooterühmadest, millega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst 10 TWh.

(4)	Komisjon kehtestas elektrimootorite ökodisaini nõuded määrusega (EÜ) nr 640/2009 ning kõnealuse määruse kohaselt vaatab komisjon selle läbi nii mootorite kui ka sagedusmuundurite tehnilist arengut silmas pidades.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 640/2009 artiklile 7 on komisjon kõnealuse määruse läbi vaadanud, võttes arvesse tehnilist arengut, ning analüüsinud elektrimootorite ja sagedusmuundurite tehnilisi, keskkonna- ja majanduslikke aspekte. Läbivaatamine toimus tihedas koostöös liidu ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Selle tulemused avalikustati ja esitati nõuandefoorumil, mis on asutatud direktiivi 2009/125/EÜ artikli 18 alusel.

(6)

Läbivaatamine näitas, et elektrimootoriga käitatavad süsteemid kulutavad umbes poole liidus toodetud elektrienergiast. Elektrimootorid muundasid 2015. aastal mehaaniliseks ja soojusenergiaks hinnanguliselt 1 425 TWh elektrienergiat, millele vastav heide on 560 miljonit CO2 ekvivalenttonni. See suurus eeldatavasti suureneb 1 470 TWh-ni aastaks 2020 ning 1 500 TWh-ni aastaks 2030.

(7)

Läbivaatamine näitas ka seda, et sagedusmuundureid lastakse liidu turule suures koguses, sest nad aitavad juhtida mootorite kiirust ja suurendavad mootoreid kasutavate süsteemide tõhusust, ning nende energiatarbimine kasutusetapil on olelusringi kõigi etappide olulisim keskkonnaküsimus. 2015. aastal muundati sagedusmuunduritega ligikaudu 265 TWh elektrivõrgu elektrienergiat käitatava süsteemi jaoks sobivale sagedusele; sellele vastab 105 Mt CO2 heidet. Arvatakse, et see suurus suureneb 380 TWh-ni aastaks 2020 ning 570 TWh-ni aastaks 2030.

(8)	Läbivaatamine näitab, et määrusega (EÜ) nr 640/2009 säästetaks 2020. aastaks 57 TWh aastas ja 2030. aastaks 102 TWh aastas. Kuna kõnealuse määruse sätted jäävad kehtima, jätkub ka selline säästmine.

(9)

Kõnealuste mootoriga käitatavate süsteemide energiatõhusamaks muutmiseks kulutõhusal viisil on veel märkimisväärseid võimalusi. Üks kulutõhus viis seda teha on ehitada energiatõhusamaid mootoreid, sealhulgas mootorid, mis ei ole hõlmatud määrusega (EÜ) nr 640/2009, ja kasutada energiatõhusaid sagedusmuundureid. See tähendab, et tuleks kohandada elektrimootorite ökodisaini nõudeid ning kehtestada sagedusmuundurite ökodisaini nõuded, et kasutada kõiki võimalusi nende seadmete energiatõhusamaks muutmiseks kulutõhusal viisil.

(10)	Ökodisaininõuded peaksid hõlmama ka tooteteabe nõudeid, mis aitaksid võimalikel ostjatel teha kõige asjakohasemaid otsuseid ning liikmesriikidel teha lihtsamini turujärelevalvet.

(11)	Paljud mootorid on toodetesse sisse ehitatud. Võimalikult suure kulutõhusa energiasäästu saamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada selliste mootorite suhtes, tingimusel et nende energiatõhusust saab eraldi katseliselt määrata.

(12)	Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse energiatarbimist kasutusetapil määrusega hõlmatud toodete oluliseks keskkonnatahuks.

(13)

Elektrimootoreid kasutatakse paljudes toodetes, nagu pumbad, ventilaatorid, tööpingid, ja väga mitmesugustes töötingimustes. Mootoriga käitatavate süsteemide energiatarbimist on võimalik vähendada, kui muudetava kiiruse ja koormusega rakendustes kasutatavatel mootoritel on sagedusmuundurid ning kui nende sagedusmuundurite kohta on kehtestatud energiatõhususe vähimnõuded. Muutumatu kiirusega (püsikoormusega) rakendustes põhjustavad sagedusmuundurid lisakulusid ja energiakadu. Seega ei peaks sagedusmuundurite kasutamist käesoleva määrusega tegema kohustuslikuks.

(14)	Elektrimootorite ja sagedusmuundurite elektritarbimist tuleks vähendada selliste olemasolevate kulutõhusate litsentsivabade tehniliste lahenduste abil, millega on võimalik vähendada selliste seadmete ostmise ja kasutamisega seotud kogukulu.

(15)	Ökodisaininõuetega tuleks kogu liidus elektrimootorite ja sagedusmuundurite energiatõhususe nõuded ühtlustada ning toetada seega siseturu tõrgeteta toimimist ja aidata parandada selliste toodete keskkonnatoimet.

(16)

Tootjatel peaks jääma piisavalt aega oma toodete ümberprojekteerimiseks ja kohandamiseks, kui see on vajalik. Ajastus peaks olema selline, et muuta võimalikult väikeseks kahjulik mõju elektrimootorite ja sagedusmuundurite toimimisele. Samuti tuleks ajakavas arvesse võtta mõju tootjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kulutustele, tagades ühtlasi, et käesoleva määrusega taotletavad eesmärgid saavutataks õigeaegselt.

(17)

Määruse (EÜ) nr 640/2009 kohaldamisalast puuduvate mootorite, eelkõige väiksemate ja suuremate mootorite lisamine koos ajakohastatud rahvusvahelistele standarditele ja tehnika arengule vastavate energiatõhususe vähimnõuetega ning sagedusmuundurite lisamisega peaks suurendama selliste elektrimootorite ja sagedusmuundurite turuosa, millel on parem olelusringi keskkonnamõju. Selle tulemuseks peaks olema täiendav hinnanguline netoelektrienergiasääst 10 TWh aastas ja vähenema kasvuhoonegaaside heide 3 miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas 2030. aastaks, võrreldes olukorraga, mis tekiks siis, kui lisameetmeid ei võetaks.

(18)	Kuigi keskpingemootorite keskkonnamõju on asjakohane, ei ole praegu energiatõhususe klasse kehtestatud elektrimootoritele nimipingega üle 1 000 V. Kui selline klassifikatsioon luuakse, tuleks uuesti hinnata keskpingemootorite vähimnõuete kehtestamise võimalust.

(19)	Kuigi sukeldatavate mootorite keskkonnamõju on oluline, ei ole praegu ühtegi katsestandardit selliste mootorite energiatõhususe klasside kindlaksmääramise kohta. Kui selline katsestandard ja klassifikatsioon luuakse, tuleks uuesti hinnata sukeldatavate mootorite vähimnõuete kehtestamise võimalust.

(20)

Komisjoni teatises ringmajanduse kohta (4) ja teatises ökodisaini tööplaani kohta (5) on rõhutatud, kui tähtis on kasutada ökodisaini raamistikku, et toetada üleminekut ressursitõhusamale ringmajandusele. Selleks et vähendada kulusid, mis on seotud enne määruse jõustumist turule lastud mootoreid sisaldavate toodete parandamisega, ning vältida nende varast kõrvaldamist, kui neid ei saa parandada, tuleks varuosadena tarnitavad mootorid käesoleva määrusega teatavaks ajaks nõuetest vabastada. Sellega soovitakse vältida probleemi, mis tekib, kui nõuetele mittevastavat mootorit ei ole võimalik asendada nõuetele vastava mootoriga tekitamata lõppkasutajale ebaproportsionaalseid kulusid. Kui sellised mootorid on ette nähtud selliste toodete parandamiseks, mille mootoreid hõlmavate varuosade kättesaadavuse nõuded on sätestatud muudes ökodisaini määrustes, on sellised sätted käesoleva määruse varuosade sätete suhtes ülimuslikud.

(21)

Teatavates olukordades, kui on tegemist nt ohutuse, funktsionaalsuse või ebaproportsionaalsete kulutustega, tuleks teatavad mootorid ja sagedusmuundurid vabastada energiatõhususe nõuetest. Käesolev määrus peaks siiski hõlmama selliseid tooteid seoses tooteteabe nõuetega, nagu teave toote demonteerimise, ringlussevõtu või kõrvaldamise kohta olelusringi lõpus või muu turujärelevalve seisukohast kasulik teave.

(22)

Toodete asjakohaste näitajate määramisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Neis meetodeis tuleks arvesse võtta üldtunnustatult parimaid meetodeid, sealhulgas, kui need on olemas, ka harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (6) I lisas.

(23)	Asjakohane standard konkreetsete talitlustüüpide S1, S3 ja S6 kindlaksmääramiseks on IEC 60034-1: 2017. Kohased standardid suurendatud ohutusega mootorite Ex eb ja muude plahvatuskindlate mootorite kindlaksmääramiseks on EC/EN 60079-7:2015, IEC/EN 60079-31:2014 või IEC/EN 60079-1:2014.

(24)	Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 lõikega 2 tuleks käesolevas määruses täpsustada kohaldatavad vastavushindamise menetlused.

(25)	Toodete nõuetele vastavust tuleb tõendada kas siis, kui toode viiakse turule või kui see võetakse kasutusele, mitte mõlemal juhul.

(26)	Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad, importijad või volitatud esindajad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides ka teavet, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(27)	Et käesolev määrus oleks tulemuslikum ja et kaitsta tarbijaid, tuleks keelata turule lasta või kasutusele võtta tooteid, mis muudavad katsetamise ajal automaatselt oma toimimist esitatud näitajate parandamiseks.

(28)	Et hõlbustada kontrollimiseks tehtavaid katseid, tuleks turujärelevalveasutustel lubada suuremaid mootoreid katsetada kohapeal, nt tootmiskohas, või lubada viibida selliste katsete juures.

(29)

Lisaks käesolevas määruses sätestatud õiguslikult siduvatele nõuetele tuleks kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 3. osa punktiga 2 kindlaks teha parimate võimalike tehniliste lahenduste võrdlusandmed, millega tagataks, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete kogu olelusringi keskkonnatoimet iseloomustavad andmed on laialdaselt kättesaadavad ja kergesti juurdepääsetavad.

(30)	Käesoleva määruse läbivaatamisel tuleks hinnata selle sätete asjakohasust ja tulemuslikkust määruse eesmärkide saavutamisel. Läbivaatamine peaks toimuma piisava aja möödudes, et kõik sätted oleksid rakendatud ja turule mõju avaldanud.

(31)	Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 640/2009 tunnistada kehtetuks.

(32)

Kateldesse sisseehitatud ringluspumpade ökodisaini nõuded on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 641/2009 (7). Selleks et paigaldatud katlaid, mille ringluspumbal on rike, oleks võimalik parandada nende tehnilise tööea jooksul, tuleks pikendada kõnealuses määruses sätestatud erandit paigaldatud katelde varuosadena kasutatavate ringluspumpade kohta.

(33)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded elektrimootorite ja sagedusmuundurite turule laskmiseks või kasutuselevõtuks, sealhulgas juhul, kui need on tootesse sisse ehitatud.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

induktsioonmootorid, milles ei ole harju, kommutaatoreid, kontaktrõngaid ega rootori elektriühendusi ning mis on ette nähtud töötamiseks siinuspingel sagedusega 50 Hz, 60 Hz või 50/60 Hz ja

i)	millel on kaks, neli, kuus või kaheksa poolust,

ii)	mille nimipinge U N on vahemikus 50 V – 1 000 V;

iii)	mille nimiväljundvõimsus P N on vahemikus 0,12 – 1 000 kW;

iv)	mis on ette nähtud kestevtalitluseks ning

v)	mis on ette nähtud otse võrgus töötamiseks;

3-faasilise sisendiga sagedusmuundurid,

i)	mis on ette nähtud tööks ühe punktis a osutatud mootoriga nimiväljundvõimsusega vahemikus 0,12 – 1 000 kW;

ii)	mille nimipinge on vahelduvpinge vahemikus 100 V – 1 000 V;

iii)	millel on ainult üks vahelduvpingesisend.

I lisa punkti 1 ja punkti 2 alapunktide 1, 2, 5–11 ja 13 nõudeid ei kohaldata järgmiste mootorite suhtes:

tootesse (nt ülekandeseadmesse, pumpa, ventilaatorisse või kompressorisse) täielikult sisseehitatud mootorid, mille energiatõhusust ei ole võimalik sellest tootest sõltumatult kindlaks teha ja seda ka mitte siis, kui ajutiselt kasutada otskilpi ja ajamiotsa laagrit; mootoril ja käitataval sõlmel peab olema ühiseid osi, nt võll või kest (välja arvatud kinnitusdetailid, nt poldid), ning mootor ei tohi olla projekteeritud nii, et seda saab käitatavast sõlmest tervikuna eraldada, et see töötaks sõltumatult. Eraldamise tulemusena ei saa mootorit enam tööle panna;

b)	sagedusmuunduriga kokkuehitatud mootorid, mille energiatõhusust ei ole võimalik sagedusmuundurist sõltumatult katses määrata;

c)	mootorid, millesse on ehitatud pidur, mis on mootori lahutamatu osa ja mida ei saa mootori energiatõhususe määramise katse ajaks eemaldada ega eraldi toiteallikast toitega varustada;

mootorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud ja ette nähtud tööks:

i)	kõrgemal kui 4 000 meetrit üle merepinna;

ii)	ümbritseva õhu temperatuuril üle 60 °C;

iii)	maksimaalsel töötemperatuuril üle 400 °C;

iv)	ümbritseva õhu temperatuuril alla –30 °C või

v)	kui jahutusvee temperatuur toote sisendis on kas alla 0 °C või üle 32 °C;

e)	mootorid, mis on ehitatud tööks üleni vedelikku asetatuna;

f)	mootorid, mis on spetsiaalselt ette nähtud nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom (8) artiklis 3 määratletud tuumaseadmete ohutuse tagamiseks;

g)	plahvatuskindlad mootorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud ja saanud kinnituse kasutamiseks kaevandamisel, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/34/EL (9) I lisa punktis 1;

h)	juhtmeta või akutoitega seadmete mootorid;

i)	selliste käsiseadmete mootorid, mille massi kannab töötamisel käsi;

j)	töötamisel liigutatavate käsijuhtimisega seadmete mootorid;

k)	mehaaniliste kommutaatoritega mootorid;

l)	täielikult suletud mitteventileeritavad mootorid (TENV-mootorid);

m)	mootorid, mis lastakse turule enne 1. juulit 2029 selliste samasuguste tootesse sisseehitatud mootorite varuosana, mis lastakse sel eesmärgil turule enne 1. juulit 2022;

n)	mitmekiiruselised mootorid, st mitme mähisega või lülitatava mähisega mootorid, millel võib olla erinev arv pooluseid ja kiirusi;

o)	elektriliste veokite jaoks ettenähtud mootorid.

I lisa punkti 3 ja punkti 4 alapunktide 1, 2 ja 5–10 nõudeid ei kohaldata järgmiste sagedusmuundurite suhtes:

a)	tootesse sisseehitatud sagedusmuundurid, mille energiatõhusust ei saa määrata tootest sõltumatult, st et katse seda teha muudaks sagedusmuunduri või toote kasutuskõlbmatuks;

b)	sagedusmuundurid, mis on spetsiaalselt ette nähtud direktiivi 2009/71/Euratom artiklis 3 määratletud tuumaseadmete ohutuse tagamiseks;

c)	regeneratiivajamid;

d)	siinuselise sisendvooluga ajamid.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„elektrimootor“ või „mootor“ – seade, mis muundab elektrilise sisendvõimsuse mehaaniliseks väljundvõimsuseks teatava pöörlemiskiiruse ja pöördemomendiga pöörlemisena, kusjuures pöörlemiskiirus ja pöördemoment sõltuvad muu hulgas mootori sisendpinge sagedusest ja mootori pooluste arvust;

„sagedusmuundur“ – elektrooniline võimsusmuundur, mis pidevalt muundab üksiku elektrimootori sisendisse antud võimsust, et juhtida mootori mehaanilist väljundvõimsust mootoriga käitatava koormuse pöördemomendi-pöörlemissageduse kõvera järgi, kohandades mootori sisendvõimsust mootori muudetava sisendsageduse ja -pinge kaudu. Sellesse kuulub kogu elektrooniline osa avaliku elektrivõrgu ja mootori vahel, sealhulgas kaitseseadised, trafod ja lisaseadmed;

3)	„energiatõhusus“ – mootori energiatõhusus on selle mehaanilise väljundvõimsuse ja elektrilise aktiivsisendvõimsuse suhe;

4)	„poolus“ – mootori põhja- või lõunapoolus, mille tekitab pöörlev magnetväli mootoris, mille pooluste arv määrab kindlaks mootori põhikiiruse;

5)	„kestevtalitlus“ – võime pidevalt talitleda nimivõimsusega kuumenemisel isolatsiooni kindlaksmääratud temperatuuriklassis; vastavalt standardile on määratud kindlaks talitlustüübid S1, S3 >=80 % või S6 >=80 %;

6)	„faas“ – avaliku elektrivõrgu teatava konfiguratsiooni liik;

7)	„avalik võrk“ või „avalik elektrivõrk“ – võrk, mis tarnib elektritoidet;

8)	„mehaanilise kommutaatoriga mootor“ – mootor, milles voolu suunda muudab mehaaniline seadis;

9)	„juhtmeta või akutoitega seade“ – akudest toidet saav seade, mis täidab oma ettenähtud ülesannet ilma toiteühenduseta;

10)	„käeshoitav seade“ – kaasaskantav seade, mis on tavapärasel kasutamisel ette nähtud kasutamiseks käsitsi;

11)	„käega juhitav seade“ – väljaspool teid kasutatav liikurseade, mida tavapärasel kasutamisel liigutab ja juhib kasutaja;

12)	„täielikult suletud mitteventileeritav mootor“ või „TENV-mootor“ (totally enclosed non-ventilated motor) – mootor, mis on ehitatud tööks ilma ventilaatorita ja milles tekkiv soojus hajub eelkõige loomuliku jahtumise teel või kiirgudes täielikult suletud mootori pinnale;

13)	„regeneratiivajam“ – sagedusmuundur, mis suudab suunata koormuselt energiat avalikku võrku, st tekitab mootorkoormuse pidurdamisel faasinihke 180° ± 20° sisendvoolu ja sisendpinge vahel;

14)	„siinuselise sisendvooluga sagedusmuundur“ – sagedusmuundur, mille sisendvool on siinuseline ja mille harmoonikute kogusisaldus on alla 10 %;

15)	„pidurmootor“ – mootor, mis on varustatud elektromehaanilise pidurdusseadisega, mis toimib ilma siduriteta otse mootori võllile;

16)	„suurendatud ohutusega mootor Ex eb“ – plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks ettenähtud mootor, millel on kinnitus „Ex eb“ vastavalt standarditele;

17)	„muu plahvatuskindel mootor“ – plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks ettenähtud mootor, millel on kinnitus „Ex ec“, „Ex tb“, „Ex tc“ või „Ex dc“ vastavalt standarditele;

18)	„katsekoormus“ – sagedusmuunduri katsekoormus on elektriline seade, mida kasutatakse katsete tegemiseks ning mis määrab väljundvoolu ja väljundfaasinihke cos φ;

19)	„võrdväärne mudel“ – mudel, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused kui mõnel teisel mudelil, kuid mille on sama tootja, importija või volitatud esindaja turule lasknud või kasutusele võtnud teistsuguse mudelitähisega muu mudelina;

20)	„mudelitähis“ – kood, mis koosneb tavaliselt tärkidest ja mis eristab konkreetset tootemudelit teistest sama kaubamärgiga mudelitest, mis kannavad sama tootja, importija või volitatud esindaja nime;

21)

„tunnistaja juuresolekul tehtav katse“ – katse, mille puhul jälgitakse aktiivselt toote füüsilist katsetamist teise osalise juuresolekul ning tehakse järeldused katse ja katsetulemuste paikapidavuse kohta. See võib hõlmata järeldusi selle kohta, kas katse- ja arvutusmeetodid vastavad kohaldatavatele standarditele ja õigusaktidele;

22)	„tarnekatse“ – tellitud toote katse, mille puhul tarbija kasutab tunnistaja juuresolekul tehtavat katset, veendumaks, et toode vastab täielikult lepingulistele nõuetele enne heakskiitmist või kasutuselevõttu.

Artikkel 4

Ökodisaininõuded

I lisas esitatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates samas lisas esitatud kuupäevadest.

Artikkel 5

Vastavushindamine

1. Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohane vastavushindamismenetlus on kõnealuse direktiivi IV lisa kohane projekti või kavandi sisemise kontrolli süsteem või sama direktiivi V lisa kohane juhtimissüsteem.

2. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise puhul esitatakse mootori tehnilistes dokumentides käesoleva määruse I lisa punkti 2 kohaselt esitatud tooteteabe koopia ning II lisa kohased üksikasjad ja arvutustulemused.

3. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise puhul esitatakse sagedusmuunduri tehnilistes dokumentides käesoleva määruse I lisa punkti 4 kohaselt esitatud tooteteabe koopia ning II lisa kohased üksikasjad ja arvutustulemused.

4. Kui tehnilistes dokumentides teatava mudeli kohta esitatud teave on saadud:

a)	mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tootja, või

b)	kavandi järgi tehtud arvutustega või sama või muu tootja teise mudeli alusel tehtud ekstrapoleerimisega või mõlemal viisil,

sisaldavad tehnilised dokumendid sellise arvutuse üksikasju, tootja tehtud hindamist arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitust eri tootjate mudelite samasuse kohta.

Tehnilistes dokumentides tuleb esitada kõikide võrdväärsete mudelite ja nende tähiste loetelu.

Artikkel 6

Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalvekontrollide tegemisel järgivad liikmesriigid käesoleva määruse III lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 7

Kõrvalehoidmine ja tarkvara ajakohastused

Tootja, importija või volitatud esindaja ei tohi turule lasta tooteid, mis on projekteeritud kindlaks tegema, et nendega tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada parem tulemus mingi käesolevas määruses sätestatud näitaja osas, mille on tootja, importija või volitatud esindaja esitanud tehnilistes dokumentides või mis on esitatud tootele lisatud dokumentides.

Toote energiatarbimine ei tohi suureneda ega muud näitajad halveneda pärast toote tark- või püsivara ajakohastamist, kui mõõtmisel kasutatakse sama standardkatset, mida kasutati vastavustunnistuse otstarbel, välja arvatud enne ajakohastamist lõpptarbijalt saadud kindla nõusoleku korral. Ajakohastusest keeldumise tulemusel ei tohi halveneda seadme toimimine.

Tarkvara ajakohastamine ei tohi kaasa tuua toote toimimise sellist muutumist, mille tagajärjel toode ei vasta enam vastavustunnistuse puhul kehtivatele ökodisaininõuetele.

Artikkel 8

Võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul leiduvate parimate mootorite ja sagedusmuundurite tehniliste lahenduste võrdlusandmed on esitatud IV lisas.

Artikkel 9

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut arvestades läbi ja esitab läbivaatamise tulemused, sealhulgas vajaduse korral muudatusettepaneku eelnõu nõuandefoorumile hiljemalt 14. novembri 2023.

Läbivaatamise käigus hinnatakse eelkõige järgmise asjakohasust:

1)	täiendavate ressursitõhususnõuete kehtestamine toodetele kooskõlas ringmajanduse eesmärkidega, sealhulgas püsimagnetiga mootorites leiduvate haruldaste muldmetallide kindlakstegemine ja nende taaskasutamine;

2)	kontrollimisel lubatud hälvete suurus;

3)	võimalus kehtestada rangemad nõuded mootorite ja sagedusmuundurite kohta;

4)	energiatõhususe vähimnõuete kehtestamine mootoritele, mille nimipinge on üle 1 000 V;

5)	võimalus kehtestada nõuded koos turule lastavast mootorist ja sagedusmuundurist kogumite ning mootoriga kokkuehitatud (kompaktsete) sagedusmuundurite kohta;

6)	artikli 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandid;

7)	muude mootoritüüpide, sealhulgas püsimagnetiga mootorite lisamine kohaldamisalasse.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 640/2009 tunnistatakse kehtetuks 1. juulist 2021.

Artikkel 11

Määruse (EÜ) nr 641/2009 muutmine

1. Artikli 1 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) toodetesse sisseehitatavad ringluspumbad, mis lastakse turule hiljemalt 1. jaanuaril 2022 ja millega asendatakse samased toodetesse sisseehitatud ringluspumbad, mis on lastud turule hiljemalt 1. augustil 2015 ja mis on vastava tähistusega, välja arvatud I lisa punkti 2 alapunkti 1 alapunktis e sätestatud tootekirjelduse nõuded.“

2. I lisa punkti 2 alapunkti 1 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e) toodetesse sisseehitatavatel ringluspumpadel, mis on lastud turule hiljemalt 1. jaanuaril 2022 ja millega asendatakse samased toodetesse sisseehitatud ringluspumbad, mis on lastud turule hiljemalt 1. augustil 2015, märgitakse kas asendusringluspumbal või selle pakendil selgelt toode (tooted), mille jaoks see on ette nähtud.“

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2021. Artikli 7 esimest lõiku ja artiklit 11 kohaldatakse alates 14. novembri 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. oktoober 2019

Komisjoni nimel

President

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2) Komisjoni teatis „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“, COM(2016) 773 final, 30.11.2016.

(3) Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 640/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses elektrimootorite ökodisaini nõuetega (ELT L 191, 23.7.2009, lk 26).

(4) COM(2015) 614 final, 2.12.2015.

(5) COM(2016) 773 final, 30.11.2016.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(7) Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 641/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade ökodisaini nõuetega (ELT L 191, 23.7.2009, lk 35).

(8) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/34/EL plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 309).

I LISA

MOOTORITE JA SAGEDUSMUUNDURITE ÖKODISAINI NÕUDED

1. MOOTORITE ENERGIATÕHUSUSNÕUDED

Mootorite energiatõhususnõudeid kohaldatakse vastavalt järgmisele ajakavale:

alates 1. juulist 2021

i)	peavad nimiväljundvõimsusega 0,75 – 1 000 kW kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb, vastama vähemalt energiatõhususklassile IE3 tabeli 2 kohaselt;

ii)	peavad nimiväljundvõimsusega 0,12–0,75 kW kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust ja mis ei ole suurendatud ohutusega mootorid Ex eb, vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2 tabeli 1 kohaselt;

alates 1. juulist 2023

i)	peavad nimiväljundvõimsusega 0,12 – 1 000 kW kolmefaasilised mootorid, millel on 2, 4, 6 või 8 poolust, ja ühefaasilised mootorid nimiväljundvõimsusega vähemalt 0,12 kW, vastama vähemalt energiatõhususklassile IE2 tabeli 1 kohaselt;

ii)	selliste kolmefaasiliste mootorite energiatõhusus, mis ei ole pidurmootorid, suurendatud ohutusega mootorid Ex eb ega muud plahvatuskindlad mootorid, ja mille nimiväljundvõimsus on 75 kW – 200 kW ja millel on 2, 4 või 6 poolust, vastama vähemalt tabeli 3 energiatõhususklassile IE4.

Mootorite energiatõhusus, mis esitatakse rahvusvaheliste energiatõhususklassidena (IE), on vastavalt mootorite nimiväljundvõimsusele PN esitatud tabelites 1, 2 ja 3. IE klassid on määratud kindlaks vastavalt nimiväljundvõimsusele (PN) ja nimipingele (UN) sagedusel 50 Hz ja ümbritseva keskkonna võrdlustemperatuuril 25 °C.

Tabel 1.

Vähimenergiatõhusus ηn (%) energiatõhususklassi IE2 puhul sagedusel 50 Hz

Nimiväljundvõimsus PN [kW]	Pooluste arv
Nimiväljundvõimsus PN [kW]	2	4	6	8
0,12	53,6	59,1	50,6	39,8
0,18	60,4	64,7	56,6	45,9
0,20	61,9	65,9	58,2	47,4
0,25	64,8	68,5	61,6	50,6
0,37	69,5	72,7	67,6	56,1
0,40	70,4	73,5	68,8	57,2
0,55	74,1	77,1	73,1	61,7
0,75	77,4	79,6	75,9	66,2
1,1	79,6	81,4	78,1	70,8
1,5	81,3	82,8	79,8	74,1
2,2	83,2	84,3	81,8	77,6
3	84,6	85,5	83,3	80,0
4	85,8	86,6	84,6	81,9
5,5	87,0	87,7	86,0	83,8
7,5	88,1	88,7	87,2	85,3
11	89,4	89,8	88,7	86,9
15	90,3	90,6	89,7	88,0
18,5	90,9	91,2	90,4	88,6
22	91,3	91,6	90,9	89,1
30	92,0	92,3	91,7	89,8
37	92,5	92,7	92,2	90,3
45	92,9	93,1	92,7	90,7
55	93,2	93,5	93,1	91,0
75	93,8	94,0	93,7	91,6
90	94,1	94,2	94,0	91,9
110	94,3	94,5	94,3	92,3
132	94,6	94,7	94,6	92,6
160	94,8	94,9	94,8	93,0
200 – 1 000	95,0	95,1	95,0	93,5

Tabel 2.

Vähimenergiatõhusus ηn (%) energiatõhususklassi IE3 puhul sagedusel 50 Hz

Nimiväljundvõimsus PN [kW]	Pooluste arv
Nimiväljundvõimsus PN [kW]	2	4	6	8
0,12	60,8	64,8	57,7	50,7
0,18	65,9	69,9	63,9	58,7
0,20	67,2	71,1	65,4	60,6
0,25	69,7	73,5	68,6	64,1
0,37	73,8	77,3	73,5	69,3
0,40	74,6	78,0	74,4	70,1
0,55	77,8	80,8	77,2	73,0
0,75	80,7	82,5	78,9	75,0
1,1	82,7	84,1	81,0	77,7
1,5	84,2	85,3	82,5	79,7
2,2	85,9	86,7	84,3	81,9
3	87,1	87,7	85,6	83,5
4	88,1	88,6	86,8	84,8
5,5	89,2	89,6	88,0	86,2
7,5	90,1	90,4	89,1	87,3
11	91,2	91,4	90,3	88,6
15	91,9	92,1	91,2	89,6
18,5	92,4	92,6	91,7	90,1
22	92,7	93,0	92,2	90,6
30	93,3	93,6	92,9	91,3
37	93,7	93,9	93,3	91,8
45	94,0	94,2	93,7	92,2
55	94,3	94,6	94,1	92,5
75	94,7	95,0	94,6	93,1
90	95,0	95,2	94,9	93,4
110	95,2	95,4	95,1	93,7
132	95,4	95,6	95,4	94,0
160	95,6	95,8	95,6	94,3
200–1 000	95,8	96,0	95,8	94,6

Tabel 3.

Vähimenergiatõhusus ηn (%) energiatõhususklassi IE4 puhul sagedusel 50 Hz

Nimiväljundvõimsus PN [kW]	Pooluste arv
Nimiväljundvõimsus PN [kW]	2	4	6	8
0,12	66,5	69,8	64,9	62,3
0,18	70,8	74,7	70,1	67,2
0,20	71,9	75,8	71,4	68,4
0,25	74,3	77,9	74,1	70,8
0,37	78,1	81,1	78,0	74,3
0,40	78,9	81,7	78,7	74,9
0,55	81,5	83,9	80,9	77,0
0,75	83,5	85,7	82,7	78,4
1,1	85,2	87,2	84,5	80,8
1,5	86,5	88,2	85,9	82,6
2,2	88,0	89,5	87,4	84,5
3	89,1	90,4	88,6	85,9
4	90,0	91,1	89,5	87,1
5,5	90,9	91,9	90,5	88,3
7,5	91,7	92,6	91,3	89,3
11	92,6	93,3	92,3	90,4
15	93,3	93,9	92,9	91,2
18,5	93,7	94,2	93,4	91,7
22	94,0	94,5	93,7	92,1
30	94,5	94,9	94,2	92,7
37	94,8	95,2	94,5	93,1
45	95,0	95,4	94,8	93,4
55	95,3	95,7	95,1	93,7
75	95,6	96,0	95,4	94,2
90	95,8	96,1	95,6	94,4
110	96,0	96,3	95,8	94,7
132	96,2	96,4	96,0	94,9
160	96,3	96,6	96,2	95,1
200–249	96,5	96,7	96,3	95,4
250–314	96,5	96,7	96,5	95,4
315 – 1 000	96,5	96,7	96,6	95,4

Nimiväljundvõimsusega (PN) 0,12–200 kW sagedusel 50 Hz töötavate mootorite vähimenergiatõhusus, kui see ei ole esitatud tabelites 1, 2 ja 3, arvutatakse järgmise valemiga:

A, B, C ja D on interpoleerimistegurid, mis määratakse vastavalt tabelitele 4 ja 5.

Tabel 4.

Nimiväljundvõimsusega (P) 0,12 kW – 0,55 kW mootorite interpoleerimistegurid

IE kood	Tegurid	2 poolust	4 poolust	6 poolust	8 poolust
IE2	A	22,4864	17,2751	–15,9218	6,4855
	B	27,7603	23,978	–30,258	9,4748
	C	37,8091	35,5822	16,6861	36,852
	D	82,458	84,9935	79,1838	70,762
IE3	A	6,8532	7,6356	–17,361	–0,5896
	B	6,2006	4,8236	–44,538	–25,526
	C	25,1317	21,0903	–3,0554	4,2884
	D	84,0392	86,0998	79,1318	75,831
IE4	A	–8,8538	8,432	–13,0355	–4,9735
	B	–20,3352	2,6888	–36,9497	–21,453
	C	8,9002	14,6236	–4,3621	2,6653
	D	85,0641	87,6153	82,0009	79,055

Vahemikus 0,55 kW kuni 0,75 kW tehakse lineaarne interpoleerimine 0,55 kW ja 0,75 kW vastavatest energiatõhusustest.

Tabel 5.

Nimiväljundvõimsusega (P) 0,75 kW – 200 kW mootorite interpoleerimistegurid

IE kood	Tegurid	2 poolust	4 poolust	6 poolust	8 poolust
IE2	A	0,2972	0,0278	0,0148	2,1311
	B	–3,3454	–1,9247	–2,4978	–12,029
	C	13,0651	10,4395	13,247	26,719
	D	79,077	80,9761	77,5603	69,735
IE3	A	0,3569	0,0773	0,1252	0,7189
	B	–3,3076	–1,8951	–2,613	–5,1678
	C	11,6108	9,2984	11,9963	15,705
	D	82,2503	83,7025	80,4769	77,074
IE4	A	0,34	0,2412	0,3598	0,6556
	B	–3,0479	–2,3608	–3,2107	–4,7229
	C	10,293	8,446	10,7933	13,977
	D	84,8208	86,8321	84,107	80,247

Kaod määratakse vastavalt II lisale.

2. MOOTORITE TOOTETEABENÕUDED

Punktide 1–13 kohane tooteteave esitatakse hästi nähtavalt:

a)	mootorile lisatavas tehnilises teabelehes või kasutusjuhendis;

b)	tehnilistes dokumentides vastavushindamise jaoks vastavalt artiklile 5;

c)	mootori tootja, tema volitatud esindaja või importija vaba juurdepääsuga veebisaidil ning

d)	mootorit sisaldavale tootele lisatavas tehnilises teabelehes.

Teave tuleb tehnilistes dokumentides esitada punktides 1–13 kindlaksmääratud järjekorras. Loetelus esitatud täpset sõnastust ei ole vaja korrata. Teabe võib esitada teksti asemel selgelt mõistetavate kujutiste või tähistuste abil.

Alates 1. juulist 2021:

1)	nimienergiatõhusus (ηΝ) (ümardatud ühe kümnendkohani) täieliku, 75 % ja 50 % nimikoormuse ja -pinge (UN) korral, kui sagedus on 50 Hz ja ümbritseva keskkonna võrdlustemperatuur on 25 °C;

2)	energiatõhususklass: „IE2“, „IE3“ või „IE4“, nagu on määratud käesoleva lisa esimeses punktis;

3)	tootja nimi või kaubamärk, äriregistri number ja aadress;

4)	toote mudelitähis;

5)	mootori pooluste arv;

6)	nimiväljundvõimsus(ed) PN või nimiväljundvõimsuste vahemik (kW);

7)	mootori nimisisendsagedus(ed) (Hz);

8)	nimipinge(d) või nimipingete vahemik (V);

9)	nimikiirus(ed) või nimikiiruste vahemik (pöörete arv minutis, 1/min);

10)	kas mootor on ühe- või kolmefaasiline;

11)

teave töötingimuste vahemiku kohta, mille jaoks mootor on ette nähtud:

a)	kõrgus merepinnast;

b)	ümbritseva õhu vähim ja suurim temperatuur, sealhulgas õhkjahutusega mootorite puhul;

c)	jahutusvee temperatuur toote sisendis, kui see on asjakohane;

d)	suurim töötemperatuur;

e)	võimalik plahvatusohtlik keskkond;

12)	kui mootor on vabastatud energiatõhususnõudest käesoleva määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt, siis konkreetne põhjus, miks on tehtud selline erand.

Alates 1. juulist 2022:

13)

võimsuskadu (ühe kümnendkoha täpsusega) protsendina (%) nimiväljundvõimsusest järgmistes pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi tööpunktides: (25;25), (25;100), (50;25), (50;50), (50;100), (90;50) ja (90;100) ümbritseva keskkonna võrdlustemperatuuril 25 °C; kui mootor ei sobi kasutamiseks mingis eespool nimetatud pöörlemiskiiruse ja pöördemomendi tööpunktis, tuleks selliste punktide puhul märkida „ei ole kohaldatav“.

Punktides 1 ja 2 osutatud teave ning tootmisaasta tuleb kanda kustumatult mootori andmesildile või selle lähedusse. Kui andmesildi suurus ei võimalda sellel esitada kogu punktis 1 osutatud teavet, esitatakse sellel ainult nimienergiatõhusus täisnimikoormusel ja -pingel.

Punktides 1–13 sätestatud teavet ei tule avaldada vaba juurdepääsuga veebisaitidel eritellimusel valmistatud, spetsiaalsete mehhaaniliste ja elektriliste näitajatega mootorite kohta, kui see teave leidub tellijale tehtud kaubanduslikus pakkumuses.

Tootjad peavad mootorile lisatavas tehnilises teabelehes või kasutusjuhendis esitama teabe ettevaatusabinõude kohta, mida tuleb võtta, kui mootorit koostatakse, paigaldatakse, hooldatakse või kasutatakse koos sagedusmuunduriga.

Kui mootor on vabastatud energiatõhususnõuetest käesoleva määruse artikli 2 lõike 2 punkti m kohaselt, tuleb mootoril või selle pakendil ja dokumentides selgelt märkida: „Mootor on ette nähtud kasutamiseks üksnes ... varuosana“ ja nimetada toode (tooted), mille varuosana seda tuleb kasutada.

Kui on tegemist 50/60 Hz ja 60 Hz mootoritega, võib esitada punktides 1 ja 2 sätestatud andmed lisaks sagedusele 50 Hz ka sageduse 60 Hz kohta, märkides selgelt vastavad sagedused.

Kaod määratakse vastavalt II lisale.

3. MOOTORITE JA SAGEDUSMUUNDURITE ENERGIATÕHUSUSNÕUDED

Sagedusmuundurite suhtes kohaldatakse energiatõhususnõudeid järgmiselt:

alates 1. juulist 2021 ei tohi selliste sagedusmuundurite võimsuskadu, mis on ette nähtud kasutamiseks mootoritega, mille nimiväljundvõimsus on 0,12 kW –1 000 kW, ületada energiatõhususklassi IE2 suurimat lubatud võimsuskadu.

Sagedusmuundurite energiatõhusus, mis esitatakse rahvusvaheliste energiatõhususklassidena (IE), määratakse võimsuskao alusel järgmiselt.

Energiatõhususklassi IE2 suurim lubatud võimsuskadu on 25 % väiksem kui tabelis 6 antud võrdlusväärtus.

Tabel 6.

Sagedusmuundurite võimsuskao võrdlusväärtused ja katsekoormuse faasinihe sagedusmuundurite IE klassi määramiseks

Sagedusmuunduri näivväljundvõimsus (kVA)	Mootori nimivõimsus (kW) (soovituslik)	Võrdlusvõimsuskaod (kW) mootori staatori 90 % nimisagedusel ja 100 % nimipöördemomenti tekitava voolu korral	Katsekoormuse faasinihe cos φ (+/– 0,08)
0,278	0,12	0,100	0,73
0,381	0,18	0,104	0,73
0,500	0,25	0,109	0,73
0,697	0,37	0,117	0,73
0,977	0,55	0,129	0,73
1,29	0,75	0,142	0,79
1,71	1,1	0,163	0,79
2,29	1,5	0,188	0,79
3,3	2,2	0,237	0,79
4,44	3	0,299	0,79
5,85	4	0,374	0,79
7,94	5,5	0,477	0,85
9,95	7,5	0,581	0,85
14,4	11	0,781	0,85
19,5	15	1,01	0,85
23,9	18,5	1,21	0,85
28,3	22	1,41	0,85
38,2	30	1,86	0,85
47	37	2,25	0,85
56,9	45	2,70	0,86
68,4	55	3,24	0,86
92,8	75	4,35	0,86
111	90	5,17	0,86
135	110	5,55	0,86
162	132	6,65	0,86
196	160	8,02	0,86
245	200	10,0	0,87
302	250	12,4	0,87
381	315	15,6	0,87
429	355	17,5	0,87
483	400	19,8	0,87
604	500	24,7	0,87
677	560	27,6	0,87
761	630	31,1	0,87
858	710	35,0	0,87
967	800	39,4	0,87
1 088	900	44,3	0,87
1 209	1 000	49,3	0,87

Kui sagedusmuunduri näivväljundvõimsus jääb kahe tabelis 6 näidatud väärtuse vahele, valitakse IE klassi määramiseks suurem võimsuskadu ja väiksem katsekoormusele vastav faasinihe.

Kaod määratakse vastavalt II lisale.

4. MOOTORITE JA SAGEDUSMUUNDURITE TOOTETEABENÕUDED

Alates 1. juulist 2021 esitatakse punktide 1–11 kohane sagedusmuundurite tooteteave hästi nähtavalt:

a)	sagedusmuundurile lisatavas tehnilises teabelehes või kasutusjuhendis;

b)	tehnilistes dokumentides vastavushindamise jaoks vastavalt artiklile 5;

c)	sagedusmuunduri tootja, tema volitatud esindaja või importija vaba juurdepääsuga veebisaidil ning

d)	sagedusmuundurit sisaldavale tootele lisatavas tehnilises tooteteabes.

Teave tuleb tehnilistes dokumentides esitada punktides 1–11 kindlaksmääratud järjekorras. Loetelus esitatud täpset sõnastust ei ole vaja korrata. Teabe võib esitada teksti asemel selgelt mõistetavate kujutiste või tähistuste abil:

niminäivväljundvõimsuse võimsuskaod (%, ümardatud ühe kümnendkohani) järgmistes mootori staatori suhtelise sageduse ja pöördemomenti põhjustava suhtelise voolu tööpunktides (0;25) (0;50) (0;100) (50;25) (50;50) (50;100) (90;50) (90;100), nagu ka ooteseisundi kaod, mis tekivad siis, kui sagedusmuundurile antakse toidet, aga sagedusmuundur ei anna koormusele voolu;

2)	energiatõhususklass: „IE2“, nagu on määratud käesoleva lisa punktis 3;

3)	tootja nimi või kaubamärk, äriregistri number ja aadress;

4)	toote mudelitähis;

5)	näivväljundvõimsus või selle vahemik (kVA);

6)	soovituslik(ud) mootori nimiväljundvõimsus(ed) PN või nimiväljundvõimsuste vahemik (kW);

7)	nimiväljundvool (A);

8)	suurim töötemperatuur (°C);

9)	toitepinge nimisagedus(ed) (Hz);

10)	nimitoitepinge(d) või nimitoitepingevahemik (V);

11)	kui sagedusmuundur on vabastatud energiatõhususnõudest käesoleva määruse artikli 2 lõike 3 kohaselt, siis konkreetne põhjus, miks on tehtud selline erand.

Punktides 1–11 sätestatud teavet ei tule avaldada vaba juurdepääsuga veebisaitidel eritellimusel valmistatud spetsiaalsete elektriliste näitajatega sagedusmuundurite kohta, kui see teave leidub tellijale tehtud kaubanduslikus pakkumuses.

Kaod määratakse vastavalt II lisale.

II LISA

MÕÕTMISMEETODID JA ARVUTUSED

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused vastavalt harmoneeritud standarditele, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate üldtunnustatud tipptasemel meetoditega, ja kooskõlas järgmiste sätetega.

1. Mootorid

Mehaanilise väljundvõimsuse ja elektrilise sisendvõimsuse erinevus on tingitud mootoris tekkivatest kadudest. Kogukadu määratakse järgmistel meetoditel, kasutades ümbritseva õhu võrdlustemperatuuri 25 °C:

—	ühefaasilised mootorid: otsene mõõtmine: sisendvõimsus-väljundvõimsus;

—	kolmefaasilised mootorid: kadude summeerimine: jääkkaod.

60 Hz töötavate mootorite puhul arvutatakse võimsuse (PN) ja nimipinge (UN) võrdväärsed väärtused sagedusel 50 Hz töötamise korral sagedusele 60 Hz vastavate väärtuste alusel.

2. Sagedusmuundurid

Energiatõhususklassi IE kindlakstegemiseks tuleb määrata sagedusmuundurite kaod 100 % nimipöördemomendiga toodetud voolu ja mootori staatori 90 % nimipöörlemiskiiruse korral.

Kaod määratakse ühel järgmistest meetoditest:

—	sisendvõimsuse-väljundvõimsuse meetod või

—	kalorimeetriline meetod.

Katse lülitussagedus peab olema 4 kHz, kui võimsus on kuni 90 kW (111 kVA), ja 2 kHz suurema võimsuse korral, või tootja kindlaksmääratud vaikeseadistus.

Sagedusmuunduri kadusid võib mõõta nullsageduse asemel sagedusel kuni 12 Hz.

Tootjad või nende volitatud esindajad võivad ka kasutada ühekordse kao määramise meetodit. Arvutused tuleb teha vastavalt komponentide tootja andmetele võimsuspooljuhtide tüüpiliste näitajate kohta sagedusmuunduri töötemperatuuril või andmelehel täpsustatud suurimal töötemperatuuril. Kui komponentide tootja andmed puuduvad, leitakse kaod mõõtmise teel. Lubatud on ka osaliselt mõõtmise ja osaliselt arvutusega määratud kaod. Üksikud kaod mõõdetakse või arvutatakse eraldi ja kogukadu arvutatakse nende summana.

III LISA

TURUJÄRELEVALVE KONTROLL

Käesoleva lisa kohased kontrollimisel lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tootja, importija ega volitatud esindaja ei tohi neid kasutada lubatud hälvetena, et saavutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtusi, samuti ei tohi ta neid kasutada nimetatud väärtuste tõlgendamisel, et saavutada toote vastavus nõuetele või esitada paremad tulemusnäitajad.

Kui mudel on projekteeritud kindlaks tegema, et temaga tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mõne käesolevas määruses nimetatud näitaja või tehnilistes dokumentides või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja osas, ei loeta mudelit ega ühtki võrdväärset mudelit nõuetele vastavaks.

Kui liikmesriigi ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikega 2, järgivad nad I lisas osutatud nõuetele vastavalt järgmist menetlust.

1)	Liikmesriikide ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

kui direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 kohastes tehnilistes dokumentides esitatud väärtused (edaspidi „esitatud väärtused“) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kõnealuse direktiivi punkti g kohaselt tehtud vastavate mõõtmiste tulemustest ning

b)	kui esitatud väärtused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kui mitte mingis tootja, importija või volitatud esindaja avaldatud nõutavas tooteteabes ei ole esitatud väärtuseid, mis on tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kui esitatud väärtused, ning

c)	kui liikmesriigi ametiasutused katsetavad mudeli eksemplari ning määratud väärtused (asjakohaste näitajate katsetamise käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) jäävad tabelis 7 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

3)	Kui punkti 2 alapunktis a või b osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel ja kõik sellega võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata:

a)	loetakse selliste mudelite puhul, mida toodetakse vähem kui viis eksemplari aastas (sealhulgas võrdväärsed mudelid), mudel ja kõik võrdväärsed mudelid mittevastavaks käesoleva määruse nõuetele;

b)	selliste mudelite puhul, mida toodetakse rohkem kui viis eksemplari aastas (sealhulgas võrdväärsed mudelid), valivad liikmesriigi ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli eksemplari. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat seadet ühe või mitme võrdväärse mudeli seast.

5)	Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme seadme puhul vastab määratud väärtuste aritmeetiline keskmine tabelis 7 esitatud vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.

6)	Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

7)	Liikmesriikide ametiasutused esitavad teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe, kui on otsustatud, et mudel ei vasta punkti 3 või 6 kohaselt nõuetele.

Liikmesriigi ametiasutused kasutavad II lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Võttes arvesse nimiväljundvõimsusega 375 – 1 000 kW mootorite kaalust ja mõõtmetest tulenevaid piiranguid veo ajal, võivad liikmesriikide ametiasutused otsustada sooritada kontrollimenetluse tootja, volitatud esindaja või importija ruumides enne toote kasutusele võtmist. Liikmesriigi ametiasutus võib kontrollimist teha oma katseseadmetega.

Kui selliste mootoritega on kavas teha tarnekatse, et määrata käesoleva määruse I lisa kohaseid näitajaid, võivad liikmesriigi ametiasutused otsustada teha tarnekatseid tunnistaja juuresolekul, et koguda katseandmeid, mida võib kasutada uuritava mootori vastavuse kontrollimiseks. Ametiasutused võivad nõuda tootjalt, volitatud esindajalt või importijalt teabe avaldamist iga kavandatud tarnekatse kohta, kui see on oluline tunnistaja juuresolekul tehtava katse seisukohalt.

Kahes eespool toodud lõigus nimetatud juhtudel peavad liikmesriikide ametiasutused kontrollima ainult ühte tootemudelit. Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

Liikmesriikide ametiasutused kasutavad käesolevas lisas osutatud nõuetega seoses üksnes tabeli 7 kohaseid kontrollimisel lubatud hälbeid ja punktides 1–7 kirjeldatud menetlust. Tabelis 7 esitatud näitajate puhul ei tohi kasutada muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Tabel 7.

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitajad	Kontrollimisel lubatud hälbed
Kogukadu (1–η) selliste mootorite puhul, mille nimiväljundvõimsus on 0,12 kW – 150 kW.	Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud η korral arvutatud väärtusest (1–η) üle 15 % suurem.
Kogukadu (1–η) selliste mootorite puhul, mille nimiväljundvõimsus on 150 kW – 1 000 kW.	Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud η korral arvutatud väärtusest (1–η) üle 10 % suurem.
Kogukadu sagedusmuundurite korral.	Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

(*1) Punkti 4 alapunkti b kohaselt katsetatud kolme täiendava eksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme täiendava eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.

IV LISA

VÕRDLUSANDMED

Käesoleva määruse vastuvõtmise ajal turul kättesaadav parim võimalik tehnika, pidades silmas olulisi ja mõõdetavaid keskkonnatahke, on esitatud allpool.

Energiatõhususklass IE4 on mootorite puhul parim kättesaadav tehnika. Saadaval on 20 % väiksema kaoga mootoreid, kuid piiratud ulatuses ja mitte kõikide käesoleva määrusega hõlmatud võimsusvahemike jaoks ja mitte induktsioonmootorite kujul.

Sagedusmuundurite puhul moodustab parimal turul kättesaadaval tehnikal kadu 20 % tabelis 6 osutatud võrdlusenergia kaost. Ränikarbiidi (SiC MOFSET) tehnoloogia kasutamise abil saaks pooljuhtkadusid täiendavalt vähendada ligikaudu 50 % tavapärase lahendusega võrreldes.

25.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 272/95

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1782

1. oktoober 2019,

millega kehtestatakse välistoiteallikate ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 278/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt peaks komisjon kehtestama selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmaht liidus on märkimisväärne ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik kujunduse muutmisega ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada.

(2)

(3)

Ökodisaini tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljoni tonni võrra. Välistoiteallikad moodustavad ühe tööplaanis loetletud tooterühma.

(4)	Komisjon kehtestas välistoiteallikate ökodisaini nõuded määruses (EÜ) nr 278/2009. Vastavalt nimetatud määrusele peaks komisjon selle läbi vaatama, et võtta arvesse tehnika arengut.

(5)

Komisjon vaatas määruse (EÜ) nr 278/2009 läbi ja analüüsis välistoiteallikate tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte ning kasutajate käitumist. Läbivaatamine toimus tihedas koostöös liidu ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Läbivaatamise tulemused avalikustati ja esitati nõuandefoorumil, mis on asutatud direktiivi 2009/125/EÜ artikli 18 alusel.

(6)	Läbivaatamisuuringust selgub, et liidu turule lastakse välistoiteallikaid suures koguses, ning selles kirjeldatakse, millist kasu toob ökodisaininõuete ajakohastamine ja kohandamine vastavalt tehnika arengule.

(7)	Üha rohkem lastakse liidu turule mitme väljundpingega välistoiteallikaid, mis ei ole aga hõlmatud määrusega (EÜ) nr 278/2009. Seepärast tuleks need lisada määruse kohaldamisalasse, et säästa rohkem energiat ja luua võrdsed võimalused.

(8)	Määruse kohaldamisalasse on asjakohane jätta välistoiteallikad, mis kohandavad oma väljundpinget vastavalt primaarkoormusele.

(9)

Ökodisaininõuetega tuleks ühtlustada välistoiteallikate energiatarbimine ja aidata seega kaasa siseturu toimimisele. Samuti tuleks parandada välistoiteallikate keskkonnatoimet. Hindamine näitas, et võrreldes olukorraga, kui ei võeta täiendavaid meetmeid, oleks võimalik aastaks 2030 saavutada aastane lõppenergia sääst 4,3 TWh, millele vastab 1,45 miljonit CO2-ekvivalenttonni.

(10)

Toodete asjakohaste näitajate mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Neis meetodeis tuleks arvesse võtta üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas, kui need on olemas, ka harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (4) I lisas.

(11)	Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 tuleks käesolevas määruses täpsustada, millised on kohaldatavad vastavushindamismenetlused.

(12)	Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad, importijad või volitatud esindajad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides ka teavet, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(13)

(14)	Käesoleva määruse läbivaatamisel tuleks hinnata selle sätete asjakohasust ja tõhusust määruse eesmärkide saavutamisel. Läbivaatamine peaks toimuma piisava aja möödudes, et kõik sätted oleksid rakendatud ja turule mõju avaldanud.

(15)	Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 278/2009 tunnistada kehtetuks.

(16)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded välistoiteallikate turule laskmise või kasutusele võtmise kohta.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)	pingemuundurid;

b)	katkematu toite allikad;

c)	ilma toite funktsioonita akulaadijad;

d)	valgustite muundurid;

e)	meditsiiniseadmete välistoiteallikad;

f)	aktiivsed PoE toiteplokid;

g)	sõltumatute seadmete dokid;

välistoiteallikad, mis lastakse enne 1. aprilli 2025 turule üksnes lisaseadme või tagavaraosana, mille abil asendada täpselt samasugune enne 1. aprilli 2020 turule lastud välistoiteallikas, tingimusel et kõnealusele lisaseadmele või tagavaraosale või selle pakendile on selgelt märgitud „Välistoiteallikas kasutamiseks üksnes ... varuosana“ ning punktiirile märgitud esmatarviti(d), millega kõnealust lisaseadet või tagavaraosa on ette nähtud kasutada.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„välistoiteallikas“ – seade, mis vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

a)	see on ette nähtud avalikust elektrivõrgust saadava sisendvahelduvvoolu muundamiseks ühe või mitme madalama pingega alalis- või vahelduvvooluks;

b)	seda kasutatakse ühe või mitme eraldi seadmega, mis kujutab (kujutavad) endast esmatarvitit (esmatarviteid);

c)	füüsiliselt asub see ümbrises, mis on eraldi esmatarvitina toimiva(te)st seadme(te)st;

d)	see on ühendatud esmatarvitina toimiva(te) seadme(te)ga eemaldatava või pidevalt ühendatud elektriliste pistikühenduste, kaablite, juhtmete või muude juhtide kaudu;

e)	selle nimiväljundvõimsus ei ületa 250 W ning

f)	seda kasutatakse elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmetega, mis on loetletud I lisas;

2)	„madalpingeline välistoiteallikas“ – välistoiteallikas, mille nimiväljundpinge on alla 6 V ja nimiväljundvool on vähemalt 550 mA;

3)	„mitme väljundpingega välistoiteallikas“ – välistoiteallikas, mis suudab avalikust elektrivõrgust saadava sisendvahelduvpinge samaaegselt muundada mitmeks madalamaks alalis- või vahelduvpingeks;

4)	„pingemuundur“ – seade, mis muundab avalikust elektrivõrgust saadava 230 V sisendpinge 110 V väljundpingeks, mille näitajad on sarnased avaliku elektrivõrgu sisendnäitajatega;

5)	„katkematu toite allikas“ – seade, mis automaatselt tagab varutoite, kui avaliku elektrivõrgu pinge langeb vastuvõetamatule tasemele;

6)	„akulaadija“ – seade, mille väljundliides ühendatakse otse eemaldatava akuga;

7)	„valgusti muundur“ – välistoiteallikas, mida kasutatakse madalpingevalgustite toiteks;

„aktiivne PoE toiteplokk“ – seade, mis muundab avalikust elektrivõrgust saadava sisendpinge madalamaks alalisväljundpingeks ja millel on vähemalt üks Ethernet’i sisendpesa ja vähemalt üks Ethernet’i väljundpesa ning mis varustab toitega ühte või mitut Ethernet’i väljundpesa(de)sse ühendatud seadet ja annab väljundpesa(de)sse nimipinget ainult sel juhul, kui ta tuvastab standardiseeritud viisil, et ühendatud seadmed on ühilduvad;

9)	„sõltumatute seadmete dokk“ – seade, millesse pannakse laadima aku jõul töötav mehhanism, mis täidab selliseid ülesandeid, mille puhul ta peab liikuma ilma kasutaja sekkumiseta; ühtlasi võib see seade juhtida mehhanismi sõltumatut liikumist;

10)	„avalik elektrivõrk“ – võrk, mis tarnib 50 Hz vahelduvvoolu pingega 230 (± 10 %) volti;

11)

„infotehnoloogiaseade“ – seade, mille esmaülesanne on andmete või sidevahendite kaudu edastatud teadete sisestamine, säilitamine, kuvamine, otsimine, edastamine, töötlemine, ümberlülitamine või mitme sellise ülesande täitmine ja millel võib olla üks või mitu lõppühenduspesa, mida tavaliselt kasutatakse teabe edastamiseks;

12)	„kodukeskkond“ – keskkond, kus raadio ja televisiooni vastuvõtuseadmeid kasutatakse eeldatavasti 10 m piires asjaomastest seadmetest;

13)	„nimiväljundvõimsus“ (PO) – tootja kindlaksmääratud suurim väljundvõimsus;

14)	„koormamata seisund“ – seisund, milles välistoiteallika sisend on ühendatud avalikku elektrivõrku, kuid väljundisse ei ole ühendatud ühtegi esmatarvitit;

15)	„tööseisund“ – seisund, milles välistoiteallika sisend on ühendatud avalikku elektrivõrku ja väljundisse on ühendatud esmatarviti;

16)	„tööseisundi energiatõhusustegur“ – tööseisundis välistoiteallika toodetud energia ja selle tootmiseks kulunud sisendenergia suhe;

17)	„tööseisundi keskmine energiatõhusustegur“ – 25 %, 50 %, 75 % ja 100 % nimiväljundvõimsusele vastavate tööseisundi energiatõhusustegurite keskmine;

18)	„võrdväärne mudel“ – mudel, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused kui mõnel teisel mudelil, kuid mille on sama tootja, importija või volitatud esindaja turule lasknud või kasutusele võtnud teistsuguse mudelitähisega muu mudelina;

19)	„mudelitähis“ – kood, mis koosneb tavaliselt tärkidest ja mis eristab konkreetset tootemudelit teistest sama kaubamärgiga mudelitest, mis kannavad sama tootja, importija või volitatud esindaja nime.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded

II lisas esitatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates samas lisas esitatud kuupäevadest.

Artikkel 4

Vastavushindamine

1. Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohane vastavushindamismenetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine projekti või kavandi kontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

2. Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohase vastavushindamise eesmärgil peavad tehnilised dokumendid sisaldama käesoleva määruse II lisa punkti 2 alapunktis c sätestatud näitajate esitatud väärtusi.

3. Kui tehnilistes dokumentides teatava mudeli kohta esitatud teave on saadud:

a)	mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tootja, või

b)	kavandi järgi tehtud arvutustega või sama või muu tootja teise mudeli alusel tehtud ekstrapoleerimisega või mõlemal viisil,

peavad tehnilised dokumendid sisaldama sellise arvutuse üksikasju ja tulemusi, tootjate tehtud hindamist arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitust eri tootjate mudelite identsuse kohta.

Tehnilistes dokumentides tuleb esitada kõikide võrdväärsete mudelite ja nende tähiste loetelu.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalvekontrollide tegemisel järgivad liikmesriikide ametiasutused käesoleva määruse III lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul leiduvate parimate toodete ja tehniliste lahenduste võrdlusandmed on esitatud IV lisas.

Artikkel 7

Läbivaatamine

Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige järgmist: kas on otstarbekas kehtestada väikseima energiatõhususteguri nõue 10 % koormusel; võimalused, kuidas lisada määruse kohaldamisalasse juhtmeta laadijad ja aktiivsed Ethernet’itoite plokid ning välistoiteallikad, mida kasutatakse I lisas loetlemata elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmetega, ning võimalused, kuidas lisada ringmajanduse eesmärke toetavaid nõudeid, sealhulgas nõuded koostalitlusvõime kohta.

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 278/2009 tunnistatakse kehtetuks 1. aprillist 2020.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2) Komisjoni teatis „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“, COM(2016) 773 final, 30.11.2016.

(3) Komisjoni 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 278/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaininõuetega välistoiteallikate elektrienergiatarbimisele koormamata seisundis ja tööseisundi keskmisele kasutegurile (ELT L 93, 7.4.2009, lk 3).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

I LISA

Elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete loetelu

Kodumasinad:

—	seadmed toidu valmistamiseks ja seadmed toiduainete muuks töötlemiseks, jookide valmistamise seadmed, mahutite ja pakendite avamise ja sulgemise seadmed, puhastusseadmed ning riiete hooldamise seadmed;

—	seadmed juuste lõikamiseks, kuivatamiseks ja hooldamiseks, hammaste puhastamiseks, habeme ajamiseks, massaaži tegemiseks ja muud seadmed keha hooldamiseks;

—	elektrilised lõikurid;

—

kaalud;

—	mitmesugused kellad ja muud aja mõõtmise, aja näitamise ja ajanäidu salvestamise seadmed;

2.	infotehnoloogiaseadmed, sealhulgas kopeerimis- ja printimisseadmed ja digiboksid, mis on ette nähtud eelkõige kodukeskkonnas kasutamiseks;

tarbekaubad:

—	raadioaparaadid;

—	videokaamerad;

—	videomagnetofonid;

—	hifi-helisalvestusseadmed;

—	helivõimendid;

—	kodukinoseadmed;

—

telerid;

—	muusikariistad;

—	muud seadmed heli ja kujutiste salvestamiseks ja taasesitamiseks, sealhulgas signaalide või muu tehnoloogia kaudu, millega levitatakse heli ja kujutist muul viisil kui telekommunikatsiooni teel;

elektrilised ja elektroonilised mänguasjad ning vabaaja- ja sporditooted:

—	elektrilised rongide ja võidusõiduautode komplektid;

—	mängukonsoolid, sealhulgas käeshoitavad mängukonsoolid;

—	elektriliste ja elektrooniliste komponentidega sporditooted;

—	muud mänguasjad ning muu vabaaja- ja sporditooted.

II LISA

Välistoiteallikate ökodisaini nõuded

1. Energiatõhususe nõuded.

Alates 1. aprillist 2020 ei tohi tarbimisvõimsus koormamata seisundis ületada järgmisi piirmäärasid:

	Vahelduvvoolu-vahelduvvoolu-välistoiteallikad, v.a madalpingelised ja mitme väljundpingega välistoiteallikad	Vahelduvvoolu-alalisvoolu-välistoiteallikad, v.a madalpingelised ja mitme väljundpingega välistoiteallikad	Madalpingelised välistoiteallikad	Mitme väljundpingega välistoiteallikad
PO ≤ 49,0 W	0,21 W	0,10 W	0,10 W	0,30 W
PO > 49,0 W	0,21 W	0,21 W	0,21 W	0,30 W

Alates 1. aprillist 2020 ei tohi tööseisundi keskmine energiatõhusustegur olla väiksem järgmistest piirmääradest:

	Vahelduvvoolu-vahelduvvoolu-välistoiteallikad, v.a madalpingelised ja mitme väljundpingega välistoiteallikad	Vahelduvvoolu-alalisvoolu-välistoiteallikad, v.a madalpingelised ja mitme väljundpingega välistoiteallikad	Madalpingelised välistoiteallikad	Mitme väljundpingega välistoiteallikad
PO ≤ 1,0 W	0,5 × PO/1 W+ 0,160	0,5 × PO/1 W+ 0,160	0,517 × PO/1 W+ 0,087	0,497 × PO/1 W+ 0,067
1 W < PO ≤ 49,0 W	0,071 × ln(PO/1 W) – 0,0014 × PO/1 W+ 0,67	0,071 × ln(PO/1 W) – 0,0014 × PO/1 W+ 0,67	0,0834 × ln(PO/1 W) – 0,0014 × Po/1 W+ 0,609	0,075 × ln(PO/1 W) + 0,561
PO > 49,0 W	0,880	0,880	0,870	0,860

2. Teabenõuded:

alates 1. aprillist 2020 tuleb andmesildil esitada järgmised andmed:

Andmesildil esitatud teave	Väärtus ja täpsus	Ühik	Märkused
Väljundvõimsus	X,X	W	Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühes füüsilises väljundis või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb esitada kogu kasutatavate väljundpingete, vastavate väljundvoolude ja vastavate väljundvõimsuste andmestik.
Väljundpinge	X,X	V	Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühes füüsilises väljundis või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb esitada kogu kasutatavate väljundpingete, vastavate väljundvoolude ja vastavate väljundvõimsuste andmestik.
Väljundvool	X,X	A	Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühes füüsilises väljundis või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb esitada kogu kasutatavate väljundpingete, vastavate väljundvoolude ja vastavate väljundvõimsuste andmestik.

Alates 1. aprillist 2020 peavad lõppkasutajatele ettenähtud kasutusjuhendid (kui neid on) ning tootjate, importijate ja volitatud esindajate vabalt juurdepääsetavad veebisaidid sisaldama järgmist teavet järgmises järjekorras:

Avaldatud teave	Väärtus ja täpsus	Ühik	Märkused
Tootja nimi või kaubamärk, äriregistri number ja aadress	−	−	−
Mudelitähis	−	−	−
Sisendpinge	X	V	Tootja teatatud andmed. Esitatakse kas väärtus või vahemik.
Sisendvahelduvvoolu sagedus	X	Hz	Tootja teatatud andmed. Esitatakse kas väärtus või vahemik.
Väljundpinge	X,X	V	Nimiväljundpinge. Märgitakse, kas see on vahelduv- või alalispinge. Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühes füüsilises väljundis või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb avaldada kasutatavate väljundpingete, vastavate väljundvoolude ja vastavate väljundvõimsuste andmestik.
Väljundvool	X,X	A	Nimiväljundvool. Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühes füüsilises väljundis või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb avaldada kasutatavate väljundpingete, vastavate väljundvoolude ja vastavate väljundvõimsuste andmestik.
Väljundvõimsus	X,X	W	Nimiväljundvõimsus. Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühte füüsilist väljundit või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb avaldada kasutatavate väljundpingete, vastavate väljundvoolude ja vastavate väljundvõimsuste andmestik.
Tööseisundi keskmine energiatõhusustegur	X,X	%	Kui koormusseisundi 1 kohta on esitatud mitu tööseisundi keskmist energiatõhusustegurit mitmel väljundpingel, avaldatakse kõige madalama väljundpinge kohta esitatud tööseisundi keskmine energiatõhusustegur. Selle on esitanud tootja koormusseisundites 1–4 mõõdetud energiatõhusustegurite aritmeetilise keskmise kujul.
Energiatõhusustegur väikesel koormusel (10 %)	X,X	%	Selle on esitanud tootja koormusseisundis 5 arvutatud väärtuse alusel. Välistoiteallikad, mille nimiväljundvõimsus on kuni 10 W, on sellest nõudest vabastatud. Kui koormusseisundi 1 kohta on esitatud mitu tööseisundi keskmist energiatõhusustegurit mitmel väljundpingel, avaldatakse kõige madalama väljundpinge kohta esitatud tööseisundi keskmine energiatõhusustegur.
Tarbimisvõimsus koormamata seisundis	X,XX	W	Selle on esitanud tootja koormusseisundis 6 mõõdetud väärtuse alusel.

Asjaomased koormusseisundid on järgmised:

Suhteline nimiväljundvoolutugevus
Koormusseisund 1	100 % ± 2 %
Koormusseisund 2	75 % ± 2 %
Koormusseisund 3	50 % ± 2 %
Koormusseisund 4	25 % ± 2 %
Koormusseisund 5	10 % ± 1 %
Koormusseisund 6	0 % (koormamata seisund)

alates 1. aprillist 2020 peavad artikli 4 kohaseks vastavushindamiseks vajalikud tehnilised dokumendid sisaldama järgmisi andmeid:

välistoiteallikad nimiväljundvõimsusega üle 10 W:

Teatatud suurus	Kirjeldus
Ruutkeskmine väljundvoolutugevus (mA)	Mõõdetakse koormusseisundites 1 kuni 5.
Ruutkeskmine väljundpinge (V)
Tööseisundi väljundvõimsus (W)
Ruutkeskmine sisendpinge (V)	Mõõdetakse koormusseisundites 1 kuni 6.
Ruutkeskmine sisendvõimsus (W)
Sisendvoolu harmoonilistest komponentidest tulenev kogumoonutus
Tegelik võimsustegur
Tarbitud võimsus (W)	Arvutatud koormusseisundites 1 kuni 5, mõõdetud koormusseisundis 6.
Tööseisundi energiatõhusustegur	Arvutatud koormusseisundites 1 kuni 5.
Tööseisundi keskmine energiatõhusustegur	Koormusseisundite 1–4 aritmeetiline keskmine energiatõhusustegur.

Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühte füüsilist väljundit või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb täpsustada asjakohased avaldatavad suurused iga mõõtmise kohta.

Asjaomased koormusseisundid on esitatud punkti 2 alapunktis b;

välistoiteallikad nimiväljundvõimsusega kuni 10 W:

Teatatud suurus	Kirjeldus
Ruutkeskmine väljundvoolutugevus (mA)	Mõõdetud koormusseisundites 1–4.
Ruutkeskmine väljundpinge (V)
Tööseisundi väljundvõimsus (W)
Ruutkeskmine sisendpinge (V)	Mõõdetud koormusseisundites 1–4 ja 6.
Ruutkeskmine sisendvõimsus (W)
Sisendvoolu harmoonilistest komponentidest tulenev kogumoonutus
Tegelik võimsustegur
Tarbitud võimsus (W)	Arvutatud koormusseisundites 1–4, mõõdetud koormusseisundis 6.
Tööseisundi energiatõhusustegur	Arvutatud koormusseisundites 1–4.
Tööseisundi keskmine energiatõhusustegur	Koormusseisundite 1–4 aritmeetiline keskmine energiatõhusustegur.

Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühte füüsilist väljundit või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb täpsustada asjakohased avaldatavad suurused iga mõõtmise kohta.

Asjaomased koormusseisundid on sätestatud punkti 2 alapunktis b.

3. Mõõtmised ja arvutused

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused kooskõlas harmoneeritud standarditega, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate üldtunnustatud tipptaseme meetoditega.

III LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus

Kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikega 2, kasutavad nad käesolevas lisas osutatud nõuete puhul järgmist menetlust.

1.	Liikmesriikide ametiasutused kontrollivad mudeli ühte seadet.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

b)	kui esitatud väärtused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kui mitte mingis tootja, importija või volitatud esindaja avaldatud nõutavas tooteteabes ei ole esitatud väärtuseid, mis on tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kui esitatud väärtused, ning

c)	kui liikmesriikide ametiasutused katsetavad mudeli ühte eksemplari ja määratud väärtused (asjakohaste näitajate katsetamise käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) jäävad tabelis 1 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse; ning

d)	kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari ning see vastab II lisa punkti 2 teabenõuetele.

3.	Kui punkti 2 alapunktides a, b või d osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4.	Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriikide ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli seadet. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat eksemplari ühe või mitme võrdväärse mudeli hulgast.

5.	Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme eksemplariga määratud väärtuste aritmeetiline keskmine jääb tabelis 1 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

6.	Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

7.	Liikmesriigi ametiasutused esitavad teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile kogu asjakohase teabe viivitamata pärast seda, kui mudel on tunnistatud punkti 3 või 6 kohaselt mittevastavaks.

Liikmesriigi ametiasutused järgivad II lisas esitatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Käesolevas lisas osutatud nõuete puhul kasutavad liikmesriikide ametiasutused üksnes tabelis 1 esitatud kontrollimisel lubatud hälbeid ja üksnes punktides 1–7 kirjeldatud menetlust. Tabelis 1 esitatud näitajate puhul ei tohi kasutada muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Tabel 1.

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitajad	Kontrollimisel lubatud hälbed
Koormamata seisundis	Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,01 W suurem.
Tööseisundi energiatõhusustegur igas kohaldatavas koormusseisundis	Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % väiksem.
Tööseisundi keskmine energiatõhusustegur	Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % väiksem.

(*1) Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme täiendava eksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme täiendava eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.

IV LISA

Võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal on koormamata seisundi tarbimisvõimsuse ja tööseisundi keskmise energiatõhususteguri seisukohast parimad turul kättesaadavate välistoiteseadmete tehnilised lahendused järgmiste näitajatega.

Koormamata seisundis:

välistoiteallikate väikseimaks saavutatavaks tarbimisvõimsuseks koormamata seisundis võib lugeda järgmist:

—	0,002 W, kui PO ≤ 49,0 W;

—	0,010 W, kui PO > 49,0 W.

Tööseisundi keskmine energiatõhusustegur:

välistoiteallikate parimaks saavutatavaks tööseisundi keskmiseks energiatõhususteguriks võib lugeda järgmist:

—	0,767, kui PO ≤ 1,0 W;

—	0,905, kui 1,0 W < PO ≤ 49,0 W;

—	0,962, kui PO > 49,0 W.

25.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 272/107

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1783

1. oktoober 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 548/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ rakendamise kohta seoses väikeste, keskmiste ja suurte jõutrafodega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 548/2014 (2) artiklile 7 peab komisjon kõnealuse määruse läbi vaatama, et võtta arvesse tehnika arengut, ja esitama läbivaatamise tulemused 2017. aastal nõuandefoorumile.

(2)	Komisjon tegi läbivaatusuuringu, milles analüüsiti määruse (EL) nr 548/2014 artiklis 7 sätestatud tahke. Uuring tehti koostöös liidu sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning uuringu tulemused avaldati.

(3)	Uuring kinnitas, et kasutamisetapi energiatarbimisel on globaalse soojendamise potentsiaalile endiselt väga suur mõju. Analüüs ei andnud piisavaid tõendeid, mis toetanuksid muude keskkonnaalaste nõuete sätestamist kui energiatõhususe vähimnõuded.

(4)	Uuring kinnitas, et määrus (EL) nr 548/2014 on avaldanud soodsat mõju turule lastavate jõutrafode energiatõhususele, ja sellest ilmnes, et kättesaadavad trafode tüübid suudavad suurepäraselt täita 1. etapi (juuli 2015) vähimnõudeid.

(5)

On üldiselt teada, et kõige asjakohasem meetod trafode ehituse optimeerimiseks elektrikadude vähendamise eesmärgil on jätkuvalt tulevaste kadude väärtust hinnata ja kapitaliseerida, kasutades hangetes koormus- ja tühijooksukadude asjakohaseid kapitaliseerimise tegureid. Toodete reguleerimise seisukohast on mõistlik kasutada ikkagi vaid vähimtõhususe või suurima kao piirnorme.

(6)	Uuringu tulemusel ilmnes veel, et tootjatel ei ole 2. etapi vähimnõuetele vastavate trafode tootmiseks suuri tehnilisi takistusi, kui nõuded jõustuvad juulis 2021.

(7)

Uuringus analüüsiti, kas on majanduslikus mõttes mõistlik toota trafosid, mis vastavad alates 2021. aasta juulist kohaldatavatele 2. etapi vähimnõuetele, ja leiti, et neile nõuetele vastavate keskmise suurusega ja suurte jõutrafode olelusringi kulud on alati väiksemad kui 1. etapi nõuetele vastavate trafode kulud, kui sellised trafod paigaldatakse uutesse kohtadesse. Teatavatel juhtudel, kui keskmise suurusega jõutrafosid paigaldatakse olemasolevatesse linnaalajaamadesse, võivad aga ruumi ja kaalu piirangud mõjutada kasutatava asendustrafo maksimaalmõõtmeid ja -massi. Seega, kui olemasoleva trafo asendamine ei ole tehniliselt teostatav või toob kaasa ebaproportsionaalseid kulusid, peaks regulatiivse koormuse vähendamine olema põhjendatud.

(8)	Olemasolevat regulatiivset erandit, mis käsitleb suurte jõutrafode asendamist, kui see on seotud nende kohaletoimetamisest ja/või paigaldamisest põhjustatud ebaproportsionaalsete kuludega, tuleks täiendada uusi paigaldisi käsitleva erandiga, juhul kui on tegemist samasuguste piirangutega.

(9)

Kogemused näitavad, et kommunaalteenuste osutajad ja muud majandustegevuses osalejad võivad trafod enne lõplikku asukohta paigaldamist jätta pikaks ajaks lattu seisma. Seega oleks vaja selgust selles, et kehtivatele nõuetele vastavust tuleks näidata kas trafo turule laskmise või kasutusele võtmise ajal, kuid mitte mõlemal juhul.

(10)	Kuna trafode parandamiseks on turg olemas, on vaja suuniseid selle kohta, millal võib trafot, mida on teataval viisil parandatud, lugeda uue tootega võrdväärseks, ja millal see peaks seetõttu vastama käesoleva määruse I lisas sätestatud nõuetele.

(11)	Et käesolev määrus oleks tulemuslikum ja et kaitsta tarbijaid, tuleks keelata turule lasta või kasutusele võtta tooteid, mis muudavad katsetamise ajal automaatselt oma toimimist esitatud näitajate parandamiseks.

(12)	Et hõlbustada kontrollimiseks tehtavaid katseid, tuleks turujärelevalveasutustel lubada suuri trafosid katsetada kohapeal, nt tootmiskohas, või viibida selliste katsete juures.

(13)

Määruse (EL) nr 548/2014 rakendamisel saadud kogemused näitavad, et teatavate liikmesriikide elektrivõrkudes on standardpingest erinev pinge. Nende erinevuste tõttu on õigustatud erinevate pingekünniste kasutamine trafode kategoriseerimisel ning neist oleneb, milliseid energiatõhususe vähimnõudeid tuleks kohaldada. Seepärast on põhjendatud lisada määrusesse teavitusmehhanism, mille kaudu avalikustatakse liikmesriikides olevad konkreetsed olud

(14)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 548/2014 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

‘Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaini nõuded 50 Hz sagedusega elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrkudes või tööstuslikes rakendustes kasutatavate 1 kVA minimaalse nimivõimsusega jõutrafode turule laskmise ja kasutuselevõtu kohta.

Käesolevat määrust kohaldatakse pärast 11. juunit 2014 ostetud trafode suhtes.

2. Määrust ei kohaldata järgmiste trafode suhtes:

a)	mõõtetrafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud selleks, et edastada mõõtesignaali mõõteriistadele, mõõteseadmetele ning kaitse- ja kontrolliseadmetele või sarnastele seadmetele;

trafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja ette nähtud tagama elektroonikaseadmete või alaldi koormuste toidet alalisvooluga. See erand ei hõlma trafosid, mis on ette nähtud vahelduvvoolu toiteks alalisvooluallikast, nagu näiteks tuuleturbiinide ja fotogalvaaniliste seadmete trafod või trafod alalisvoolu ülekande- ja jaotusseadmete jaoks;

c)	trafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud otse tööstusahjuga ühendamiseks;

d)	trafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud paigaldamiseks paiksetele või ujuvatele mereplatvormidele, meretuulikutele, laevadele ja igat liiki alustele;

e)	trafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud kasutamiseks piiratud ajavahemikus, kui tavaline elektrivarustus on katkenud kas kavatsematu sündmuse (näiteks elektrikatkestus) või alajaama remondi tõttu, kuid mitte alaliseks tööks olemasoleva alajaama täienduseks;

f)	vahelduv- või alalisvoolukontaktliiniga kas otse või muunduri kaudu ühendatud trafod (eraldi või automaatselt ühendatud mähistega), mida kasutatakse paiksetes raudteepaigaldistes;

g)	maandustrafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud ühendamiseks toitesüsteemiga, et tagada neutraali maandus kas otse või näivtakistuse kaudu;

h)	spetsiaalselt veeremile paigaldamiseks välja töötatud veotrafod, mis on vahelduv- või alalisvoolukontaktliiniga ühendatud kas otse või muunduri kaudu ja mida kasutatakse paiksetes raudteepaigaldistes;

i)	käivitustrafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud kolmefaasiliste asünkroonmootorite käivitamiseks, et vältida pingelohke, ja mis jäävad tavatalitluses väljalülitatuks;

j)	katsetrafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud selleks, et elektriseadmete katsetamisel ahelas tekitada teatud pinget või voolu;

k)	keevitustrafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud kaar- või takistuskeevitusseadmetes kasutamiseks;

l)	trafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud kasutamiseks plahvatuskindlates rakendustes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/9/EÜ (*1) ning allmaakaevandamisel;

m)	spetsiaalselt süvaveeseadmete jaoks väljatöötatud trafod;

n)	keskpinge-keskpinge (MV-MV) vahetrafod võimsusega kuni 5 MVA; need on vahetrafod, mida kasutatakse võrgupinge muutmise programmides ja mis paigaldatakse kahe erineva keskpingega võrgu ühenduskohtadesse ning mis peavad taluma ülekoormust hädaolukorras;

o)	keskmise suurusega ja suured jõutrafod, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja kvalifitseeritud nõukogu direktiivi 2009/71/Euratom (*2) artiklis 3 määratletud tuumaseadmete ohutuse tagamiseks“;

p)	kolmefaasilised keskmise suurusega jõutrafod nimivõimsusega alla 5 kVA,

välja arvatud seoses käesoleva määruse I lisa punkti 4 alapunktides a, b ja d sätestatud nõuetega.

3. Keskmise suurusega ja suurte jõutrafode nõuetekohasust ja käesoleva määruse nõuetele vastavust tuleb uuesti kontrollida, sõltumata sellest, kus nad esimest korda on turule lastud või kasutusele võetud, kui:

a)	südamik (või selle osa) on asendatud;

b)	üks või mitu mähist on asendatud.

Sellega ei piirata neid õiguslikke kohustusi, mis tulenevad muudest liidu ühtlustamisõigusaktidest, mida võidakse kõnealuste toodete suhtes kohaldada.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/9/EÜ plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1)."

(*2) Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18)."

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

punktid 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

‘3) „Keskmise suurusega jõutrafo“ – jõutrafo, mille kõikide mähiste nimivõimsus on kuni 3 150 kVA ning seadme suurim lubatav talitluspinge on suurem kui 1,1 kV, aga mitte suurem kui 36 kV.

4) „Suur jõutrafo“ – jõutrafo, millel vähemalt ühe mähise nimivõimsus on suurem kui 3 150 kVA või seadme suurim lubatav talitluspinge on suurem kui 36 kV.“;

b)	punkt 7 asendatakse järgmisega: „7) „Keskmise võimsusega mastitrafo“ – välitingimustes kasutatav jõutrafo, mille nimivõimsus on kuni 400 kVA ja mis on spetsiaalselt välja töötatud paigaldamiseks õhuliinimastidele.“;

artiklisse 2 lisatakse punktid 17–22 järgmises sõnastuses:

‘17) “Esitatud väärtus“ – väärtus, mis esitatakse direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 kohastes tehnilistes dokumentides ja vajaduse korral sellise väärtuse arvutamiseks kasutatud väärtus.

18) „Kahepingeline trafo“ – ühe või mitme kahepingelise mähisega trafo, mis võib talitleda ja väljastada nimivõimsust emmal-kummal pingel.

19) „Tunnistaja juuresolekul tehtav katse“ – katse, mille puhul jälgitakse aktiivselt toote füüsilist katsetamist teise osalise juuresolekul ning tehakse järeldused katse ja katsetulemuste paikapidavuse kohta. See võib hõlmata järeldusi selle kohta, kas katse- ja arvutusmeetodid vastavad kohaldatavatele standarditele ja õigusaktidele.

20) „Tarnekatse“ – tellitud toote katse, mille puhul tarbija kasutab tunnistaja juuresolekul tehtavat katset, veendumaks, et toode vastab täielikult lepingulistele nõuetele enne heakskiitmist või kasutuselevõttu.

21) „Võrdväärne mudel“ – mudel, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused kui mõnel teisel mudelil, kuid mille on sama tootja või importija turule lasknud või kasutusele võtnud teistsuguse mudelitähisega muu mudelina.

22) „Mudelitähis“ – kood, mis koosneb tavaliselt tärkidest ja mis eristab konkreetset tootemudelit teistest sama kaubamärgiga või sama tootja või importija nimega mudelitest.“

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„I lisas esitatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates samas lisas esitatud kuupäevadest.

Kui elektrienergia jaotusvõrkude pinged erinevad liidu standardsetest pingetest, (*3) teavitab liikmesriik sellest komisjoni, et I lisa tabelite I.1, I.2, I.3a, I.3b, I.4, I.5, I.6, I.7, I.8 ja I.9 õigeks tõlgendamiseks oleks võimalik esitada avalik teade.“

(*3) CENELECi standardi EN 60038 2B lisas on kirjas, et Tšehhi Vabariigis on kasutusel liidu standardsetest pingetest erinevad pinged, nimelt on kolmefaasiliste vahelduvvooluseadmete suurim lubatav talitluspinge 36 kV asemel 38,5 kV ja 24 kV asemel 25 kV."

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Vastavushindamine

1. Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohane vastavushindamismenetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine projekti või kavandi kontrolli süsteem või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

2. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise puhul esitatakse tehnilistes dokumentides käesoleva määruse I lisa punkti 4 kohaselt esitatud tooteteabe koopia ning II lisa kohased üksikasjad ja arvutustulemused.

3. Kui tehnilistes dokumentides teatava mudeli kohta esitatud teave on saadud:

a)	mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tootja, või

b)	kavandi järgi tehtud arvutustega või sama või muu tootja teise mudeli alusel tehtud ekstrapoleerimisega või mõlemal viisil,

sisaldavad tehnilised dokumendid sellise arvutuse üksikasju, tootja tehtud hindamist arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitust eri tootjate mudelite samasuse kohta.

4. Tehnilistes dokumentides tuleb esitada kõikide võrdväärsete mudelite ja nende mudelitähiste loetelu.“

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut arvestades läbi ja esitab hindamise tulemused, sealhulgas vajaduse korral muudatusettepaneku eelnõu nõuandefoorumile hiljemalt 1. juulil 2023. Läbivaatamisel käsitletakse eelkõige järgmisi küsimusi:

—	mil määral on 2. etapi nõuded olnud kulutõhusad ning kas on vaja kehtestada rangemad 3. etapi nõuded;

—	kas keskmise suurusega ja suurte jõutrafode kohta tehtud soodustused olukorras, kus veokulud oleksid ebaproportsionaalsed, on asjakohased;

—	kas keskmise suurusega trafode puhul on võimalik kasutada kadude määramiseks PEI arvutust lisaks kuludele absoluutarvudes;

—	kas on võimalik võtta kasutusele tehnika suhtes neutraalne käsitlus seoses vähimnõuetega vedelik- ja kuivtäitega trafode kohta, ja kui see on asjakohane, siis ka elektroonikatrafode kohta;

—	kas on asjakohane kehtestada tõhususe vähimnõuded väikeste jõutrafode kohta;

—	kas merel kasutatavate trafode puhul tehtavad erandid on asjakohased;

—	kas mastitrafode ja keskmise suurusega jõutrafode mähisepingete erikombinatsioonide kohta tehtavad soodustused on asjakohased;

—	kas on võimalik ja asjakohane hõlmata kasutamisetapis peale energiakulu muud keskkonnamõju, nt müra ja materjalitõhusus.“

Artikkel 8 nummerdatakse ümber artikliks 9 ja lisatakse artikkel 8 järgmises sõnastuses:

„Artikkel 8

Kõrvalehoidmine

Tootja, importija või volitatud esindaja ei tohi turule lasta tooteid, mis on projekteeritud kindlaks tegema, et nendega tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada parem tulemus mingi näitaja osas, mille on tootja, importija või volitatud esindaja esitanud tehnilistes dokumentides või mis on esitatud tootele lisatud dokumentides.“

7)	Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. oktoober 2019

Komisjoni nimel

President

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2) Komisjoni 21. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 548/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ rakendamise kohta seoses väikeste, keskmiste ja suurte jõutrafodega (ELT L 152, 22.5.2014, lk 1).

LISA

Määruse (EL) nr 548/2014 lisasid muudetakse järgmiselt.

I lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 1 muudetakse järgmiselt:

i)	tabeli I.1 pealkiri asendatakse järgmisega: „Suurimad lubatud koormuskaod ja tühijooksukaod (W) vedeliktäitega kolmefaasilistel keskmise suurusega jõutrafodel, mille ühe mähise pinge on Um ≤ 24 kV ja teise mähise pinge Um ≤ 3,6 kV“;

ii)	tabeli I.2 pealkiri asendatakse järgmisega: „Suurimad lubatud koormuskaod ja tühijooksukaod (W) kolmefaasilistel keskmise suurusega kuivjõutrafodel, mille ühe mähise pinge on Um ≤ 24 kV ja teise mähise pinge Um ≤ 3,6 kV“;

iii)

esimese lõigu järele lisatakse järgmised lõigud:

„Kui olemasoleva keskmise suurusega jõutrafo üks-ühele väljavahetamine toob kaasa paigaldamisest tingitud ebaproportsionaalseid kulusid, peab alates 2. etapi nõuete kohaldamise kuupäevast (1. juuli 2021) asendustrafo erandina vastama ainult 1. etapi nõuetele asjaomasel nimivõimsusel.

Seejuures loetakse paigalduskulud (nt selleks, et asendada kogu alajaam, milles on trafo, ja/või hankida või üürida juurde põrandapinda) ebaproportsionaalseks, kui need on suuremad kui 2. etapi nõuetele vastava asendustrafoga selle tavalise eeldatava kasutusea jooksul ärahoitud elektrikadude nüüdispuhasväärtus (tariifid, maksud ja lõivud välja jäetud). Nüüdispuhasväärtus tuleb arvutada kapitaliseeritud kao väärtuste alusel, kasutades laialdaselt heakskiidetud sotsiaalseid diskontomäärasid (*1).

Sel juhul peab tootja, importija või volitatud esindaja lisama asendustrafo tehnilistesse dokumentidesse järgmise teabe:

—	asendustrafo tellija aadress ja kontaktandmed;

—	alajaam, kuhu asendustrafo paigaldatakse. See tuleb selgelt kindlaks määrata kas konkreetse asukoha või konkreetse paigaldisetüübina (nt tavaalajaam või kioskalajaam);

—

tehniline ja/või majanduslik põhjendus ebaproportsionaalse kulu kohta, millega on õigustatud üksnes 1. etapi nõuetele vastava trafo paigaldamine 2. etapi nõuetele vastava trafo paigaldamise asemel. Kui trafo(d) on saadud hankemenetluse tulemusena, lisatakse kogu vajalik teave pakkumuste analüüsi ja hankelepingu sõlmimise otsuse kohta.

Eespool nimetatud juhtudel teavitab tootja, importija või volitatud esindaja riikide pädevaid turujärelevalveasutusi.

(*1) Euroopa Komisjoni parema õigusloome töövahendites soovitatakse kasutada sotsiaalse diskontomäärana 4 %

(https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/file_import/better-regulation-toolbox-61_en_0.pdf).“;

iv)

tabel I.3 asendatakse tabelitega I.3a ja I.3b järgmiselt:

„Tabel I.3a.

Tabelites I.1, I.2 ja I.6 esitatud koormuskadude ja tühijooksukadude parandustegurid teatavate mähisepingete kombinatsioonidega keskmise suurusega jõutrafode(nimivõimsus ≤ 3 150 kVA) jaoks

Teatavad pingekombinatsioonid ühes mähises		Koormuskadu Pk	Tühijooksukadu Po
Nii vedeliktäitega (tabel I.1) kui ka kuivtrafode jaoks (tabel I.2)		Parandusi ei tehta	Parandusi ei tehta
Seadme suurim lubatav primaarpinge Um ≤ 24 kV	Seadme suurim lubatav sekundaarpinge Um > 3,6 kV
Vedeliktäitega (tabel I.1)		10 %	15 %
Seadme suurim lubatav primaarpinge Um = 36 kV	Seadme suurim lubatav sekundaarpinge Um ≤ 3,6 kV
Seadme suurim lubatav primaarpinge Um = 36 kV	Seadme suurim lubatav sekundaarpinge Um = 3,6 kV	10 %	15 %
Kuivtrafod (tabel I.2)		10 %	15 %
Seadme suurim lubatav primaarpinge Um = 36 kV	Seadme suurim lubatav sekundaarpinge Um ≤ 3,6 kV
Seadme suurim lubatav primaarpinge Um = 36 kV	Seadme suurim lubatav sekundaarpinge Um = 3,6 kV	15 %	20 %

Tabel I.3b.

Tabelites I.1, I.2 ja I.6 esitatud koormuskadude ja tühijooksukadude parandustegurid selliste keskmise suurusega jõutrafode (nimivõimsus ≤ 3150 kVA) jaoks, mille üks või mõlemad mähised on kaksikpingega ja pingete vahe on suurem kui 10 %

Kaksikpinge tüüp	Baaspinge parandustegurite kasutamiseks	Koormuskadu Pk (*2)	Tühijooksukadu Po (*2)
Kaksikpinge ühel mähisel vähendatud väljundvõimsusega madalama pingega madalpingemähisel JA suurim kasutatav võimsus madalpingemähise madalamal pingel on piiratud 0,85-ga madalpingemähise nimivõimsusest selle kõrgemal pingel.	Kadusid arvutatakse madalpingemähise kõrgema pinge järgi	Parandusi ei tehta	Parandusi ei tehta
Kaksikpinge ühel mähisel vähendatud väljundvõimsusega madalama pingega kõrgepingemähisel JA suurim kasutatav võimsus kõrgepingemähise madalamal pingel on piiratud 0,85-ga kõrgepingemähise nimivõimsusest selle kõrgemal pingel.	Kadusid arvutatakse kõrgepingemähise kõrgema pinge järgi	Parandusi ei tehta	Parandusi ei tehta
Kaksikpinge ühel mähisel JA kogu nimivõimsus on kasutatav mõlemas mähises, st kogu nimivõimsus on kasutatav pingekombinatsioonist sõltumata.	Kadusid arvutatakse kaksikpingemähise kõrgema pinge järgi	10 %	15 %
Kaksikpinge mõlemal mähisel JA nimivõimsus on kasutatav mähiste kõikide kombinatsioonide korral, st ühe mähise ühel pingel on teise mähise mõlemad pinged kasutatavad täisvõimsusega.	Kadusid arvutatakse mõlema kaksikpingemähise kõrgema pinge järgi	20 %	20 %

punkti 1.4. esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.4.

Olemasoleva keskmise võimsusega mastitrafo (nimivõimsusega 25–400 kVA) üks-ühele vahetamise korral ei kasutata mitte tabelites I.1 ja I.2 esitatud suurimaid koormus- ja tühijooksukadusid, vaid neid, mis on kirjas tabelis I.6. Suurimad lubatud kaod selliste nimipingete (kVA) puhul, mis ei ole tabelis I.6 otseselt esitatud, arvutatakse lineaarse interpoleerimise või ekstrapoleerimise teel. Samuti kasutatakse tabelites I.3a ja I.3b esitatud mähisepingete kombinatsioonidele vastavaid parandustegureid.

Olemasoleva keskmise võimsusega mastitrafo üks-ühele vahetamise korral lisab tootja, importija või volitatud esindaja trafo tehnilistesse dokumentidesse järgmise teabe:

—	asendustrafo tellija aadress ja kontaktandmed;

—	alajaam, kuhu asendustrafo paigaldatakse. See tuleb selgelt kindlaks määrata kas konkreetse asukoha või konkreetse paigaldisetüübina (nt masti tehniline kirjeldus).

Eespool nimetatud juhtudel teavitab tootja, importija või volitatud esindaja riikide pädevaid turujärelevalveasutusi.

Uue mastitrafo paigaldamisel kohaldatakse tabelites I.1 ja I.2 esitatud nõudeid koos tabelite I.3a ja I.3b nõuetega, kui see on põhjendatud.“;

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.	Suurte jõutrafode energiatõhususe vähimnõuded

Suurte jõutrafode energiatõhususe vähimnõuded on esitatud tabelites I.7, I.8 ja I.9.

Võib esineda konkreetseid juhtumeid, kus olemasoleva trafo asendamine või tabelites I.7, I.8 ja I.9 esitatud kohaldatavatele vähimnõuetele vastava uue trafo paigaldamine tooks kaasa ebaproportsionaalseid kulusid. Üldjuhul võib kulusid lugeda ebaproportsionaalseks, kui kas 2. või 1. etapi nõuetele (nagu on asjakohane) vastava trafo veo ja/või paigaldamise lisakulu ületab tavaliselt eeldatava kasutusea jooksul ärahoitud elektrikadude nüüdispuhasväärtust (tariifid, maksud ja lõivud välja jäetud). Nüüdispuhasväärtus tuleb arvutada kapitaliseeritud kao väärtuste alusel, kasutades laialdaselt heakskiidetud sotsiaalseid diskontomäärasid (*3).

Sellistel juhtudel kohaldatakse järgmisi varusätteid:

kui olemasoleva suure jõutrafo üks-ühele väljavahetamine toob kaasa veost ja/või paigaldamisest tingitud ebaproportsionaalseid kulusid või see ei ole tehniliselt otstarbekas, peab alates 2. etapi nõuete kohaldamise kuupäevast (1. juuli 2021) asendustrafo erandina vastama ainult 1. etapi nõuetele asjaomasel nimivõimsusel.

Kui ka 1. etapi nõuetele vastava asendustrafo paigaldamise kulu on ebaproportsionaalne või kui tehniliselt teostatavaid lahendusi ei ole, ei kohaldata asendustrafo suhtes vähimnõudeid.

Kui uue suure jõutrafo paigaldamine uues kohas toob kaasa veost ja/või paigaldamisest põhjustatud ebaproportsionaalseid kulusid või see ei ole tehniliselt otstarbekas, peab alates 2. etapi nõuete kohaldamise kuupäevast (1. juuli 2021) uus trafo erandina vastama ainult 1. etapi nõuetele asjaomasel nimivõimsusel.

Neil juhtudel peab trafo turulelaskmise või kasutuselevõtu eest vastutav tootja, importija või volitatud esindaja:

lisama uue või asendustrafo tehnilistesse dokumentidesse järgmise teabe:

—	trafo tellija aadress ja kontaktandmed;

—	koht, kuhu asendustrafo paigaldatakse;

—	tehniline ja/või majanduslik põhjendus 1. või 2. etapi nõuetele mittevastava uue või asendustrafo paigaldamise kohta. Kui trafo(d) on saadud hankemenetluse tulemusena, lisatakse ka kogu vajalik teave pakkumuste analüüsi ja hankelepingu sõlmimise otsuse kohta;

—

teavitama riikide pädevaid turujärelevalveasutusi.

Tabel I.7.

Vedeliktäitega suurte jõutrafode tipptõhususe indeksi vähimnõuded

Nimivõimsus (MVA)	1. etapp (1. juuli 2015)	2. etapp (1. juuli 2021)
Nimivõimsus (MVA)	Minimaalne tipptõhususe indeks (%)
≤ 0,025	97,742	98,251
0,05	98,584	98,891
0,1	98,867	99,093
0,16	99,012	99,191
0,25	99,112	99,283
0,315	99,154	99,320
0,4	99,209	99,369
0,5	99,247	99,398
0,63	99,295	99,437
0,8	99,343	99,473
1	99,360	99,484
1,25	99,418	99,487
1,6	99,424	99,494
2	99,426	99,502
2,5	99,441	99,514
3,15	99,444	99,518
4	99,465	99,532
5	99,483	99,548
6,3	99,510	99,571
8	99,535	99,593
10	99,560	99,615
12,5	99,588	99,640
16	99,615	99,663
20	99,639	99,684
25	99,657	99,700
31,5	99,671	99,712
40	99,684	99,724
50	99,696	99,734
63	99,709	99,745
80	99,723	99,758
100	99,737	99,770
125	99,737	99,780
160	99,737	99,790
≥ 200	99,737	99,797

Minimaalsed tipptõhususe indeksi väärtused nimivõimsustel (MVA) puhul, mis jäävad tabelis I.7 esitatud nimipingete vahele, arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel.

Tabel I.8.

Suurte kuivjõutrafode (Um ≤ 36 kV) tipptõhususe indeksi vähimnõuded

Nimivõimsus (MVA)	1. etapp (1. juuli 2015)	2. etapp (1. juuli 2021)
Nimivõimsus (MVA)	Minimaalne tipptõhususe indeks (%)
3,15 < Sr ≤ 4	99,348	99,382
5	99,354	99,387
6,3	99,356	99,389
8	99,357	99,390
≥ 10	99,357	99,390

Minimaalsed tipptõhususe indeksi väärtused nimivõimsustel (MVA) puhul, mis jäävad tabelis I.8 esitatud nimipingete vahele, arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel.

Tabel I.9.

Suurte kuivjõutrafode (Um > 36 kV) tipptõhususe indeksi vähimnõuded

Nimivõimsus (MVA)	1. etapp (1. juuli 2015)	2. etapp (1. juuli 2021)
Nimivõimsus (MVA)	Minimaalne tipptõhususe indeks (%)
≤ 0,05	96,174	96,590
0,1	97,514	97,790
0,16	97,792	98,016
0,25	98,155	98,345
0,4	98,334	98,570
0,63	98,494	98,619
0,8	98,677	98,745
1	98,775	98,837
1,25	98,832	98,892
1,6	98,903	98,960
2	98,942	98,996
2,5	98,933	99,045
3,15	99,048	99,097
4	99,158	99,225
5	99,200	99,265
6,3	99,242	99,303
8	99,298	99,356
10	99,330	99,385
12,5	99,370	99,422
16	99,416	99,464
20	99,468	99,513
25	99,521	99,564
31,5	99,551	99,592
40	99,567	99,607
50	99,585	99,623
≥ 63	99,590	99,626

Minimaalsed tipptõhususe indeksi väärtused nimivõimsustel (MVA), mis jäävad tabelis I.9 esitatud nimivõimsuste vahele, arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel.

(*3) Euroopa Komisjoni parema õigusloome töövahendites soovitatakse kasutada sotsiaalse diskontomäärana 4 %

(https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/file_import/better-regulation-toolbox-61_en_0.pdf).“;

d)	punkti 3 viimane lõik asendatakse järgmisega: „Ainult keskmise suurusega ja suurte jõutrafode korral peab punktides a, c ja d kirjeldatud teave olema samuti kirjas trafo andmesildil.“;

punkti 4 viimane lõik jäetakse välja

ja lisatakse uus punkt d:

„d)	konkreetsed põhjused, miks trafod jäetakse määruse kohaldamisalast välja vastavalt artikli 1 lõikele 2.“

II lisa asendatakse järgmisega:

“II lisa

Mõõtmismeetodid

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks vajalikeks mõõtmisteks kasutatakse usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmismenetlust, milles võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sh meetodeid, mis on esitatud dokumentides, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

Arvutusmeetodid

I lisa tabelite I.4, I.5, I.7, I.8 ja I.9 kohaste keskmiste ja suurte jõutrafode tipptõhususe indeksite arvutamisel võetakse aluseks järgmine suhtarv: trafo edastatud näivvõimsus, millest on lahutatud võimsuskaod, jagatud trafo edastatud näivvõimsusega. Tipptõhususe indeksi arvutamine põhineb uusimal metoodikal, mis on kättesaadav keskmise suurusega ja suurte jõutrafode asjakohaste harmoneeritud standardite viimases versioonis.

Tipptõhususe indeksi arvutusvalem on järgmine:

kus:

P0	on nimipingel ja nimisagedusel nimiväljavõttes mõõdetud tühijooksukadu;
Pc0	on jahutussüsteemi võimsus tühijooksul, mis määratakse tüübikatsel sel teel, et mõõdetakse nii ventilaatori kui ka vedelikupumba mootori tarbitav võimsus (jahutussüsteemide ONAN ja ONAN/ONAF korral on Pc0 alati võrdne nulliga);
Pck (kPEI)	on võimsus, mida tarbib jahutussüsteem lisaks võimsusele Pc0 talitlemisel kPEI-kordsel nimikoormusel. Pck on koormuse funktsioon. Pck (kPEI) leitakse tüübikatses sel teel, et mõõdetakse nii ventilaatori kui ka vedelikupumba mootori tarbitav võimsus (jahutussüsteemi ONAN korral on Pck alati võrdne nulliga);
Pk	on nimivoolu ja nimisageduse korral nimiväljavõttes mõõdetud koormuskadu, mida on parandatud vastavalt võrdlustemperatuurile;
Sr	on selle trafo või autotrafo, mille koormuskadu Pk määrati, nimivõimsus;
kPEI	on koormustegur, mille korral saavutatakse tipptõhusus.;

III lisa (1) muudetakse järgmiselt:

esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Kui mudel on projekteeritud kindlaks tegema, et temaga tehakse katseid (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mõne käesolevas määruses nimetatud näitaja või tehnilistes dokumentides või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja osas, ei loeta mudelit ega ühtki võrdväärset mudelit nõuetele vastavaks.“

Punkti 1 lõppu lisatakse järgmine tekst:

„Liikmesriigi ametiasutus saab seda kontrolli teha oma katseseadmetega.

Kui tarnekatsed on kavandatud selliste trafode jaoks, millega hakatakse katseliselt määrama käesoleva määruse I lisas sätestatud näitajaid, võivad liikmesriikide ametiasutused otsustada kasutada tarnekatsena tunnistaja juuresolekul tehtavat katset, et koguda katsetulemusi, mida saab kasutada uuritava trafo nõuetekohasuse kontrollimiseks. Ametiasutused võivad nõuda, et tootja avaldaks teabe selliste kavandatud tarnekatsete kohta, mida oleks asjakohane teha tunnistaja juuresolekul.

Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik sellega võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks. Liikmesriigi ametiasutused esitavad teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile kogu asjakohase teabe viivitamata, kui on tehtud otsus mudeli mittevastavuse kohta.“

Punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)	Kui punkti 2 alapunktis a, b või c osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik sellega võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.“

IV lisa punkti c muudetakse järgmiselt:

„c)	Amorfse terassüdamikuga keskmise suurusega jõutrafod: Ao-50 %, Ak.“

(*1) Euroopa Komisjoni parema õigusloome töövahendites soovitatakse kasutada sotsiaalse diskontomäärana 4 %

(https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/file_import/better-regulation-toolbox-61_en_0.pdf).“;

(*3) Euroopa Komisjoni parema õigusloome töövahendites soovitatakse kasutada sotsiaalse diskontomäärana 4 %

(https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/file_import/better-regulation-toolbox-61_en_0.pdf).“;“

(*2) Kadusid arvutatakse teises veerus toodud mähisepinge alusel ja neid võib suurendada viimases kahes veerus esitatud parandustegurite abil. Mitte ühegi mähisepingete kombinatsiooni korral ei tohi ületada kaod tabelites I.1, I.2 ja I.6 esitatud ja sama tabeli parandusteguritega parandatud väärtusi.“;

(1) Määruse (EL) nr 548/2014 III lisa, mida on muudetud komisjoni 30. novembri 2016. aasta määrusega (EL) 2016/2282, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1275/2008, (EÜ) nr 107/2009, (EÜ) nr 278/2009, (EÜ) nr 640/2009, (EÜ) nr 641/2009, (EÜ) nr 642/2009, (EÜ) nr 643/2009, (EL) nr 1015/2010, (EL) nr 1016/2010, (EL) nr 327/2011, (EL) nr 206/2012, (EL) nr 547/2012, (EL) nr 932/2012, (EL) nr 617/2013, (EL) nr 666/2013, (EL) nr 813/2013, (EL) nr 814/2013, (EL) nr 66/2014, (EL) nr 548/2014, (EL) nr 1253/2014, (EL) 2015/1095, (EL) 2015/1185, (EL) 2015/1188, (EL) 2015/1189 ja (EL) 2016/2281 kontrollimisel kasutatavate lubatud hälvete osas (ELT L 346, 20.12.2016, lk 51).

25.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 272/121

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1784,

1. oktoober 2019,

millega kehtestatakse keevitusseadmete ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt peaks komisjon kehtestama selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmaht liidus on märkimisväärne ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik konstruktsiooni muutmisega ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada.

(2)

Komisjoni teatises COM(2016) 773 final (2) („Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“), mille koostas komisjon direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2016–2019 sätestatud tähtsaimad töösuunad ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas. Ökodisaini tööplaanis on kindlaks määratud energiamõjuga toodete rühmad, mida tuleb käsitada esmatähtsatena ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimalike rakendusmeetmete vastuvõtmisel ning kehtivate määruste läbivaatamisel.

(3)	Ökodisaini tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine 2030. aastaks ligikaudu 100 miljonit tonni aastas.

(4)

Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, et analüüsida tööstuslikult kasutatavate keevitusseadmete ja tööpinkide tehnika-, keskkonna- ja majandusaspekte (3). Uuringus käsitletud keevitusseadmete hulka kuuluvad kaar- ja plasmakeevitusseadmed, mis on ette nähtud tööstuslikuks ja kutsealaseks kasutamiseks ja mida tavaliselt selliselt kasutatakse (4). On leitud, et üksnes mootorite või akudega varustatud keevitusseadmeid ei peaks reguleerima.

(5)	Ettevalmistav uuring toimus tihedas koostöös ELi ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Tulemused avalikustati ja esitati nõuandefoorumil, mis on asutatud direktiivi 2009/125/EÜ artikli 18 alusel.

(6)

Käesoleva määrusega reguleeritavate keevitusseadmete puhul peetakse olulisteks järgmisi keskkonnaaspekte:

a)	energiatarbimine kasutusetapis, sealhulgas juhul, kui tooted on jõudeolekus;

b)	ressursitõhususe aspektid.

(7)

Otseselt keevitusseadmetega seotud aastane energia lõpptarbimine ületab 2030. aastal eeldatavasti 6 TWh, mis vastab 2,4 miljonile CO2 ekvivalenttonnile, välja arvatud energia, mida kasutatakse seonduvate tarvikute (nt kaitsegaasid, keevitustraat) valmistamisel. Ettevalmistav uuring näitas, et energia tarbimist on võimalik kasutusetapis ja mitmesugustes jõudeoleku ja ooteseisundites oluliselt vähendada.

(8)	Prognoosi kohaselt saavutatakse 2030. aastaks käesolevas määruses sätestatud ökodisaininõuetega aastane energiasääst 1,09 TWh, mis vastab ligikaudu 0,27 miljonile CO2 ekvivalenttonnile.

(9)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2015) 614 final (5) (ELi ringmajanduse loomise tegevuskava) ja ökodisaini tööplaanis on rõhutatud, kui tähtis on kasutada ökodisaini raamistikku, et toetada üleminekut ressursitõhusamale ringmajandusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/19/EL (6) on viidatud direktiivile 2009/125/EÜ ning märgitud, et ökodisaininõuded peaksid hõlbustama elektri- ja elektroonikaseadmete romude korduskasutamist, demonteerimist ja taaskasutamist, sest probleemid lahendatakse olelusringi algetapis. Seega sätestatakse käesolevas määruses nõuded energiaga mitteseotud aspektide kohta, sealhulgas:

a)	demonteerimine;

b)	parandatavus;

c)	kriitilise tähtsusega toorained.

(10)	Lisaks nõutakse määruses, et keevitusseadmetele lisataks teave kaitsegaaside kasutamise kohta keevitamise ajal ning kasutatava keevitustraadi või lisamaterjali koguse kohta.

(11)	Keevitusseadmete energia- ja ressursikulu saab vähendada, kui kasutada olemasolevaid litsentsivabu tehnilisi lahendusi, ilma et suureneksid seadmete ostmise ja kasutamise kogukulud.

(12)	Ettevalmistava uuringu käigus jõuti järeldusele, et kavandatavad ökodisaininõuded ei mõjuta keevitusseadmete funktsionaalsust ega taskukohasust lõppkasutaja jaoks ega avalda kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ega keskkonnale.

(13)

Ökodisaininõuete kehtestamise ajastus võimaldab tootjatel käesoleva määrusega hõlmatud tooteid ümber kujundada. Määruses võetakse arvesse mõju tootjate kuludele, eelkõige ELi keevitusseadmete tootmissektoris tegutsevatele arvukatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, tagades samal ajal käesoleva määruse eesmärkide õigeaegse saavutamise.

(14)

Tootenäitajate mõõtmiseks ja arvutamiseks tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, sealhulgas olemasolu korral ka ühtlustatud standardeid, mille Euroopa standardiorganisatsioonid on vastu võtnud pärast komisjoni taotlust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 (7).

(15)	Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 tuleks käesolevas määruses täpsustada kohaldatavad vastavushindamismenetlused.

(16)	Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides teavet, kui see teave on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(17)

Lisaks käesolevas määruses sätestatud õiguslikult siduvatele nõuetele tuleks kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 3. osa punktiga 2 kindlaks teha parimate võimalike tehniliste lahenduste võrdlusandmed, millega tagataks, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete olelusringi keskkonnatoimet iseloomustavad andmed on laialdaselt kättesaadavad ja kergesti juurdepääsetavad.

(18)	Et käesolev määrus oleks tulemuslikum ja usaldusväärsem ning et kaitsta tarbijaid, tuleks keelata tooted, mis muudavad katsetamise ajal automaatselt oma toimimist, et esitatavaid näitajaid parandada.

(19)	Käesoleva määruse läbivaatamisel tuleks hinnata selle sätete asjakohasust ja tulemuslikkust määruse eesmärkide saavutamisel. Läbivaatamine peaks toimuma piisava aja möödudes, et kõik sätted oleksid rakendatud ja turule mõju avaldanud.

(20)

Et parandada siseturu toimimist ja keevitusseadmete keskkonnatoimet kogu liidus, tuleks ökodisaininõuetega ühtlustada asjakohased energiatarbimise ja ressursitõhususe nõuded. Nõuded tuleks tehnika arengut silmas pidades läbi vaadata hiljemalt 2024. aastal, et kasutada ära edasisi võimalusi parandada seadmete tõhusust ja siseturu toimimist.

(21)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmeid arutati nõuandefoorumil, millele on osutatud direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 18.

(22)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõikes 1 sätestatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded võrgutoitega keevitusseadmete turulelaskmise või kasutuselevõtmise suhtes.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse keevitusseadmete suhtes, milles kasutatakse üht või mitut järgmist keevitus- ja sellega seotud protsessi:

a)	käsikaarkeevitus;

b)	käsikaarkeevitus kattega elektroodiga;

c)	kaitsegaasita täidistraat-kaarkeevitus;

d)	täidistraat-kaarkeevitus;

e)	kaarkeevitus aktiivgaasis (MAG-keevitus) ja kaarkeevitus sulavelektroodiga inertgaasis (MIG-keevitus);

f)	kaarkeevitus sulamatu elektroodiga inertgaasis (TIG-keevitus)

g)	plasmakaarkeevitus.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata keevitusseadmete suhtes, milles kasutatakse järgmisi keevitus- ja sellega seotud protsesse:

a)	räbustikaarkeevitus;

b)	piiratud lülituskestusega keevitus;

c)	kontaktkeevitus;

d)	vastakkaarkeevitus.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„keevitusseadmed“ – tooted, mida kasutatakse käsi-, automaat- või poolautomaatkeevituseks, pehme- ja kõvajoodisjootmiseks või lõikamiseks (või kõigeks nimetatuks) kaarkeevituse ja sellega seonduvate tööde käigus ning mis koosnevad omavahel ühendatud osadest, millest vähemalt üks on liikuv ja mis on omavahel ühendatud, et toimuks metallide liitumine, kui neid kuumutatakse keevitustemperatuurini (koos surve avaldamisega või ilma) või üksnes avaldatakse survet, kasutades või mitte kasutades lisametalli ning kasutades või mitte kasutades kaitsegaasi, kasutades sobivaid tööriistu ja võtteid, ning mille tulemuseks on kindla geomeetrilise kujuga toode;

2)	„käsikaarkeevitus“ – kaetud elektroodiga kaarkeevitus, mille puhul kasutaja käsi kontrollib keevitusprotsessi liikumiskiirust ja elektroodi elektrikaarele etteandmise kiirust;

3)	„käsikaarkeevitus kattega elektroodiga“ – kaarkeevitus, mille puhul liitumine saavutatakse kuumutamisega elektrikaarega, mis tekib kaetud metallelektroodi, töödeldava detaili ja tööpinna vahel. Kaitse saadakse elektroodikatte lagunemisest. Survet ei kasutata ja lisametall saadakse elektroodist;

„kaitsegaasita täidistraat-kaarkeevitus“ – traatkeevitus, mille puhul pidevat õõnestraatelektroodi söödetakse läbi keevituspüstoli keevisliitesse, ilma et oleks vaja kasutada välist kaitsegaasi, et kaitsta keevisvanni saastumise eest. Välise kaitsegaasi asemel kaitseb keevisvanni keevituskaare toimel õõnestraadis olevast räbustist tekkiv kaitsegaas;

5)	„täidistraat-kaarkeevitus“ – keevitus, mille puhul kasutatakse lisametallist torukujulist komposiitelektroodi, mis koosneb metallkestast ja eri pulbrilisi aineid sisaldavast südamikust ning tekitab keevisõmblusele ulatusliku räbukatte. Välis(t)e kaitsegaasi(de) kasutamine võib osutuda vajalikuks;

6)	„kaarkeevitus sulavelektroodiga inertgaasis“ – kaitsegaas-kaarkeevitus, mille puhul liitumine saavutatakse kuumutamisel, kasutades kaart pideva lisametalli tekitava elektroodi (sulavelektroodi) ja töödeldava detaili vahel. Kaitse saadakse täielikult välisest gaasist või inertsest gaasisegust;

7)	„kaarkeevitus aktiivgaasis“ – kaitsegaas-kaarkeevitus, mille puhul liitumine saavutatakse kuumutamisel, kasutades kaart pideva lisametalli tekitava elektroodi (sulavelektroodi) ja töödeldava detaili vahel. Kaitse saadakse täielikult välisest gaasist või gaasisegust, mis on aktiivne;

„kaarkeevitus sulamatu elektroodiga inertgaasis“ ehk „TIG-keevitus“ – kaarkeevitus, mille puhul liitumine saavutatakse kuumutamisel; kaar tekitatakse üksiku volframelektroodi (sulamatu elektroodi) ja töödeldava detaili vahel. Kaitse saadakse gaasist või gaasisegust. Survet võib, aga ei pruugi kasutada ning lisametalli võib, aga ei pruugi kasutada;

9)	„plasmakaarkeevitus“ – kaarlõikamine, mis kasutab kokkusurutud/ahendatud kaart ja eemaldab sulametalli ioniseeritud gaasi (plasmagaasi) kiires joas, mis väljub plasmadüüsist. Plasmakaarkeevitus on päripolaarse keevitusvoolu protsess;

10)	„plasmagaas“ – plasmapõletisse juhitud gaas, mis ümbritseb elektroodi ning mille kaar ioniseerib plasmaks, mis väljub düüsist plasmajoana;

11)	„kaitsegaas“ – gaas, mis ei läbi põleti düüsi, vaid ümbritseb seda ja moodustab elektrikaare ümber kaitsekihi;

12)

„räbustikaarkeevitus“ – kaarkeevitus, mis kasutab katmata metallelektroodi või elektroodide ja keevisvanni vahel üle 600 amprise voolutugevusega kaart või kaari. Kaar ja sulametall varjatakse töödeldavatel detailidel teralise räbusti kihiga. Survet ei rakendata ja protsessis kasutatakse lisametalli, mis saadakse elektroodilt ja mõnikord lisaallikast, nagu keevitusvarras, räbusti või metallgraanulid;

13)

„piiratud lülituskestusega keevitus“ – kaarkeevitus ja sellega seonduvad tööd, mis ei ole ette nähtud tööstuslikuks ega kutsealaseks otstarbeks ja:

a)	mis kasutavad sisendina ühefaasilist avaliku elektrivõrgu madalpinget;

b)	mille puhul, kui neid käitatakse mootoriga, ei ületa väljundvõimsus 7,5 kVA;

c)	mis ei vaja tööks seadmeid kaare süütamiseks ega stabiliseerimiseks, vedelikjahutussüsteeme ega gaasiseadet;

14)	„kontaktkeevitus“ – termoelektriline protsess, mille puhul kuumust tekitatakse liidetavate osade ühenduskohas, juhtides elektrivoolu läbi osade täpselt kontrollitava aja jooksul ja kontrollitava rõhu all. Tarvikuid, nagu keevituselektroodid või kaitsegaasid, ei ole vaja;

15)	„vastakkaarkeevitus“ – keevitusprotsess, mille käigus metalltihvt või muu samalaadne osa ühendatakse (käsitsi, automaatselt või poolautomaatselt) töödeldava detaili külge, kasutades elektrikaart mõlema osa kuumutamiseks;

16)	„samaväärne mudel“ – mudel, millel on samad esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised tehnilised omadused nagu mõnel teisel mudelil, kuid mille on sama tootja, tema volitatud esindaja või importija turule lasknud või kasutusele võtnud teistsuguse mudelitähisega muu mudelina;

17)	„mudelitähis“ – harilikult tähtnumbriline kood, mis eristab konkreetset tootemudelit teistest sama kaubamärgiga mudelitest või mudelitest, mis kannavad sama tootja, tema volitatud esindaja või importija nime;

Artikkel 3

Ökodisaininõuded

II lisas esitatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates samas lisas esitatud kuupäevadest.

Artikkel 4

Vastavushindamine

1. Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohane vastavushindamismenetlus on IV lisa kohane projekti või kavandi sisemise kontrolli süsteem või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

2. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise puhul esitatakse tehniliste dokumentide toimikus käesoleva määruse II lisa punktide 2 ja 3 kohase tootekirjelduse koopia ning III lisa kohaste arvutuste üksikasjad ja tulemused.

3. Kui tehnilistes dokumentides teatava mudeli kohta esitatud teave on saadud:

a)	mudeli põhjal, millel on samad esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tootja,

b)	kavandi järgi tehtud arvutustega või sama või muu tootja teise mudeli alusel tehtud ekstrapoleerimisega või mõlemal viisil,

peavad tehnilised dokumendid sisaldama sellise arvutuse üksikasju, tootjapoolset hindamist arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitust eri tootjate mudelite samasuse kohta.

Tehnilistes dokumentides tuleb esitada kõikide samaväärsete mudelite ja nende mudelitähiste loetelu.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll

Liikmesriigid kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve teostamisel käesoleva määruse IV lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Kõrvalehoidmine ja tarkvara ajakohastused

Tootja, tema volitatud esindaja või importija ei tohi turule lasta tooteid, mis on projekteeritud tuvastama, et neid katsetatakse (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada parem tulemus mingi näitaja osas, mille tootja, importija või volitatud esindaja on esitanud tehnilistes dokumentides või mis on esitatud tootele lisatud dokumentides.

Toote energiatarbimine ei tohi suureneda ega muud esitatud näitajad halveneda pärast toote tark- või püsivara ajakohastamist, kui mõõtmisel kasutatakse sama standardkatset, mida kasutati vastavustunnistuse otstarbel, välja arvatud enne ajakohastamist lõpptarbijalt saadud kindla nõusoleku korral. Ajakohastusest keeldumise tagajärjel ei tohi muutuda seadme toimimine.

Tarkvara ajakohastamine ei tohi kaasa tuua toote toimimise sellist muutumist, mille tagajärjel toode ei vasta enam vastavustunnistuse puhul kehtivatele ökodisaininõuetele.

Artikkel 7

Võrdlusandmed

Käesoleva määruse vastuvõtmise ajal turul leiduvate parimate toodete ja tehniliste lahenduste võrdlusandmed on esitatud V lisas.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige seda, kas on asjakohane kehtestada konkreetsed ökodisaininõuded seoses järgmisega:

a)	toiteallika kasuteguri ja jõudeoleku võimsustarbe rangemad piirangud;

b)	keevitusseadmete kasutamisega seotud heitkogused;

c)	toodetele ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate ressursitõhususe lisanõuete kehtestamine;

d)	räbustikaarkeevitus-, piiratud lülituskestusega kaarkeevitus-, kontaktkeevitus- ja vastakkaarkeevitusprotsesse kasutavad tooted.

Lisaks hinnatakse, kas on asjakohane laiendada käesoleva määruse kohaldamisala professionaalsetele tööpinkidele ning eelkõige kehtestada tööpinkidele konkreetsed ökodisaini nõuded seoses tõhususe miinimumnäitajatega mitteaktiivse ning ooteseisundi ja muude vähese võimsustarbega seisundite puhul.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2) Komisjoni teatis „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“ (COM(2016) 773 final, Brüssel, 30.11.2016).

(3) Ettevalmistavas töös olid hõlmatud ka tööpingid, kuid need jäeti käesoleva määruse kohaldamisalast välja, kuna olemasoleva teabe põhjal on keeruline nende jaoks tõhususe miinimumnõudeid kindlaks määrata. Täiendav andmekogumine, eelkõige tehniliste võimaluste kohta energiatarbimise vähendamiseks mitteaktiivses olekus, näiteks ooteseisundis ja muudes väikese energiakuluga seisundites, võib tulevikus kaasa tuua tööpinkide ökodisaini meetmete ettepaneku.

(4) Vastavalt standardile IEC 60 974–1 „Arc welding equipment — Part 1: Welding power sources“ (Kaarkeevitusseadmed – 1. osa. Keevituse toiteallikad). Käesoleva määruse kohaldamisalast on spetsiaalselt välja jäetud kaarkeevitus- ja lõikeseadmed, mis on ette nähtud tavakasutajale piiratud ülesande täitmiseks vastavalt standardile IEC 60 974–6 „Arc welding equipment — Part 6: Limited duty equipment“ (Kaarkeevitusseadmed – 6. osa. Piiratud lülituskestusega seadmed).

(5) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“ (COM(2015) 614 final, Brüssel, 2.12.2015).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

I LISA

Lisades kasutatavad mõisted

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„toiteallika kasutegur“ – väljundvõimsuse ja toiteallika suurima tarbimisvõimsuse suhe protsentides standardsetes keevitustingimustes ja standardsel keevituskoormuse pingel;

2)	„jõudeolek“ – olek, kus seade on sisse lülitatud ja keevitusahel ei ole pinge all;

3)	„jõudeoleku võimsustarve“ – jõudeolekus tarbitav võimsus vattides;

4)	„toiteallikas“ – seade, mis kasutab vahelduvvoolu ühe või enama vahelduvvooluväljundi jaoks või muundab vahelduvvoolu üheks või enamaks alalisvoolu väljundvõimsuseks, et anda toidet keevitusseadmetele;

5)	„juhtpaneel“ – üldine kasutajaliides, mis sisaldab toote kasutaja ning keevitusseadmete vahelisi regulaatoreid ja indikaatoreid;

6)	„seadme kaitsekest“ – kaitsekest, mis kaitseb toodet ümbritseva keskkonna, sh niiskuse ja võimalike löökide eest;

7)	„patarei“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ (1) artiklis 3 määratletud seade, seda ka samas artiklis esitatud mõistete „patareikogum“ ja „tööstuslik patarei või aku“ tähenduses;

8)	„keevituspõleti“ – seade, mis juhib keevitusvoolu elektroodile, mis võib hõlmata voolu suunamist sulavelektroodile (juhul kui seda kasutatakse), ning millega juhitakse ka kaitsegaas (juhul kui seda kasutatakse) elektrikaare piirkonda;

9)	„gaasivoolik“ – keevitamisel kasutatavate gaaside (nt atsetüleeni), suruõhu ja kaitsegaaside tarnimiseks ette nähtud voolik, mis koosneb tavaliselt voolikust ja kaitseümbrisest, sageli sõltuvalt kasutatava gaasi liigist ning vahel ka töötingimustest;

10)	„gaasiregulaator“ – seade, millega vähendatakse tarnitud surugaaside suurem rõhk väiksemaks rõhuks, mida saab keevitusseadmetes ohutult kasutada, ning mis on sageli varustatud dosaatorventiili või voolumõõturiga gaasivoolu mõõtmiseks ja/või juhtimiseks;

11)	„keevitustraadi etteande seade“ – keevitustraadi või lisamaterjali etteandmiseks kasutatav seade, mis võib olla tõuke-, tõmbe- või tõuke-tõmbe-tüüpi;

12)	„ventilaator“ – pöörlev labadega seade, mida kasutatakse seda läbiva gaasi, tavaliselt õhu pideva vooluhulga säilitamiseks ja mis toimib näiteks toiteallika sisemise jahutussüsteemina;

13)	„elektrikaabel“ – keevitusvoolu tarnekaabel, mis vastab rahvusvaheliselt tunnustatud keevituskaablistandardite toimivus- ja ohutusnõuetele;

14)	„kutseline parandaja“ – teenusepakkuja või ettevõtja, kes osutab keevitusseadmete paranduse ja kutselise hooldamise teenuseid;

15)	„varuosa“ – eraldi osa, millega saab asendada sama või sarnase funktsiooniga osa keevitusseadmes.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1).

II LISA

Ökodisaininõuded

1. Energiatõhususe nõuded

Alates 1. jaanuarist 2023 ei tohi keevitusseadmete toiteallika kasutegur olla väiksem tabelis 1 esitatud väärtustest ning jõudeoleku võimsustarve ei tohi ületada tabelis 1 esitatud väärtusi.

Tabel 1

Toiteallika kasutegur ja jõudeoleku võimsustarve

	Toiteallika minimaalne kasutegur	Jõudeoleku maksimaalne võimsustarve
Alalisvooluväljundiga kolmefaasilise toiteallikaga keevitusseadmed	85 %	50 W
Alalisvooluväljundiga ühefaasilise toiteallikaga keevitusseadmed	80 %	50 W
Vahelduvvooluväljundiga ühe- ja kolmefaasilise toiteallikaga keevitusseadmed	80 %	50 W

Toiteallika kasuteguri ja jõudeoleku võimsustarbe ökodisaininõuete täitmist hinnatakse, mõõdetakse ja arvutatakse III lisas sätestatud meetodite kohaselt.

2. Materjalitõhususe nõuded

Alates 1. jaanuarist 2021 peavad keevitusseadmed vastama järgmistele nõuetele.

Varuosade kättesaadavus

Keevitusseadmete tootjad, volitatud esindajad või importijad teevad kutselistele parandajatele kättesaadavaks vähemalt järgmised varuosad vähemalt 10 aasta jooksul pärast keevitusseadmemudeli viimase eksemplari tootmist:

a)	juhtpaneel;

b)	toiteallikas (toiteallikad);

c)	seadmete kaitsekest;

d)	patarei(d);

e)	keevituspõleti;

f)	gaasivoolik(ud);

g)	gaasiregulaator(id);

h)	keevitustraadi või lisamaterjali etteande seade;

i)	ventilaator(id);

j)	elektrikaabel;

k)	tark- ja püsivara, sealhulgas lähtestamistarkvara.

2)	Tootjad tagavad, et neid varuosi saab asendada laialdaselt kättesaadavate tööriistade abil ja ilma seadet või osa püsivalt kahjustamata.

3)	Nende varuosade loetelu ja nende tellimise kord peavad olema üldsusele kättesaadavad tootja, volitatud esindaja või importija vaba juurdepääsuga veebisaidil hiljemalt kaks aastat pärast mudeli esimese eksemplari turulelaskmist ja kuni selliste varuosade kättesaadavuse perioodi lõpuni.

Juurdepääs remondi- ja hooldusteabele

Hiljemalt kaks aastat pärast mudeli esimese eksemplari turulelaskmist ja kuni punkti a alapunktis 1 nimetatud ajavahemiku lõpuni tagab tootja, importija või volitatud esindaja kutselistele parandajatele juurdepääsu seadme remondi- ja hooldusteabele järgmiste tingimuste kohaselt:

tootja, volitatud esindaja või importija veebisaidil tuleb teada anda, kuidas saavad kutselised parandajad teabele juurdepääsemiseks registreeruda; sellise taotluse vastuvõtmiseks võivad tootjad, volitatud esindajad või importijad kutseliselt parandajalt nõuda, et ta tõendaks järgmist:

tal on keevitusseadmete parandamiseks ja hooldamiseks vajalik tehniline pädevus ja ta järgib eeskirju, mis kehtivad elektriseadmete parandajatele liikmesriikides, kus ta tegutseb. Selle punkti järgimise tõendina aktsepteeritakse viidet ametlikule kutseliste parandajate registreerimise süsteemile, kui selline süsteem on asjaomastes liikmesriikides olemas;

ii)	ta on kaetud kindlustusega, mis hõlmab tema tegevusest tulenevaid kohustusi, olenemata sellest, kas liikmesriik seda nõuab;

tootja, volitatud esindaja või importija kiidab registreerumise heaks või lükkab selle tagasi viie tööpäeva jooksul pärast kutseliselt parandajalt saadud taotluse kuupäeva.

Pärast registreerumist peab kutselisel parandajal ühe tööpäeva jooksul pärast taotlemist olema juurdepääs soovitud remondi- ja hooldusteabele. Teabe võib esitada samaväärse mudeli või samasse rühma kuuluva mudeli kohta, kui see on asjakohane. Kättesaadav remondi- ja hooldusteave peab sisaldama järgmist:

—	keevitusseadmete selged identifitseerimisandmed;

—	lahtivõtuskeem või laotusjoonis;

—	vajalike remondi- ja katseseadmete loetelu;

—	osade ja diagnostika andmed (nt teoreetilised suurimad ja vähimad mõõtmed);

—	elektri- ja ühendusskeemid;

—	diagnostika rikke- ja veakoodid (sh vajaduse korral tootjapõhised koodid);

—	andmed keevitusseadmes salvestatud registreeritud tõrkejuhtumite kohta (kui see on asjakohane) ning

—	asjaomase tark- ja püsivara, sealhulgas lähtestamistarkvara paigaldamise juhised.

Tootjad, volitatud esindajad või importijad võivad võtta remondi- ja hooldusteabe kättesaadavaks tegemise eest või korrapäraselt ajakohastatud teabe saamise eest mõistlikku ja proportsionaalset tasu. Tasu on mõistlik, kui selles võetakse arvesse, mil määral kutseline parandaja teavet kasutab, ja teda ei tõrjuta seega teabega tutvumast.

Varuosade maksimaalne tarneaeg

Punkti a alapunktis 1 nimetatud ajavahemikul tagab tootja, importija või volitatud esindaja, et keevitusseadmete varuosad tarnitakse kutselistele parandajatele 15 tööpäeva jooksul pärast tellimuse saamist.

Selline varuosade kättesaadavus võib piirduda punkti b kohaselt registreeritud kutseliste parandajatega.

d)	Keevitusseadmete näidikul kuvatav teave Kui keevitusseadmel on olemas näidik, peab see näitama teavet keevitustraadi või lisamaterjali kasutamise kohta (grammi minutis või samaväärsetes standardsetes mõõtühikutes).

Nõuded demonteerimise kohta materjalide taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks ilma reostust tekitamata

Tootjad tagavad, et keevitusseadmed on konstrueeritud nii, et direktiivi 2012/19/EL VII lisas osutatud materjalid ja osad saab eemaldada üldkättesaadavate tööriistadega.

Tootjad peavad täitma direktiivi 2012/19/EL artikli 15 lõikes 1 sätestatud kohustused.

3. Teabele esitatavad nõuded

Alates 1. jaanuarist 2021 peavad tootjad, nende volitatud esindajad või importijad tagama, et paigaldajate ja lõppkasutajate jaoks ette nähtud kasutusjuhendis ning vähemalt 10 aasta jooksul pärast keevitusseadme turulelaskmist ka tootjate, nende volitatud esindajate või importijate vaba juurdepääsuga veebisaitidel on olemas järgmine teave:

a)	toote tüüp;

b)	tootja nimi, registreeritud kaubanimi ja kontaktaadress;

c)	toote mudelitähis;

d)	toiteallika kasutegur (%);

e)	jõudeoleku võimsustarve (W);

f)	samaväärsete mudelite loetelu;

g)	kasutuskõlbmatuks muutunud seadme ringlussevõtmise ja kõrvaldamisega seotud teave;

h)	loetelu kriitilise tähtsusega toorainetest, mille orienteeriv sisaldus osa kohta on suurem kui 1 gramm (kui neid on), ja märge selle kohta, millises osas (millistes osades) need kriitilise tähtsusega toorained on olemas;

i)	orienteeriv kaitsegaasi kasutus tüüpiliste keevituskavade ja -programmide puhul;

j)	orienteeriv keevitustraadi või lisamaterjali kasutus tüüpiliste keevituskavade ja -programmide puhul.

Keevitusseadme andmesildil esitatakse järgmine teave:

a)	valmistamisaasta.

III LISA

Mõõtmismeetodid ja arvutused

Käesoleva määruse nõuete täitmiseks ja nende nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikel mõõtmistel ja arvutustel kasutatakse harmoneeritud standardeid, mille viitenumbrid on sel otstarbel avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, milles võetakse arvesse tänapäeva üldtunnustatud tehnika taset ja mille mõõtmisviga peetakse väikeseks.

IV LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll

Kui mudel on projekteeritud tuvastama, et teda katsetatakse (nt katsetingimuste või -tsükli äratundmise kaudu), ja sellele reageerima katseaegse toimimise automaatse muutmisega, et saavutada paremad tulemused mõne käesolevas määruses nimetatud näitaja või tehnilises dokumentatsioonis või mõnes esitatud dokumendis kirjeldatud näitaja osas, ei loeta mudelit ega ühtegi samaväärset mudelit nõuetele vastavaks.

Kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikega 2, järgivad nad käesolevas lisas osutatud nõuete puhul järgmist korda.

1.	Liikmesriikide ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui on täidetud järgmised tingimused:

kui direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 kohastes tehnilistes dokumentides esitatud väärtused (edaspidi „esitatud väärtused“) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kõnealuse punkti alapunkti g kohaselt tehtud vastavate mõõtmiste tulemustest; ning

b)	kui esitatud väärtused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kui mitte mingis tootja, importija või volitatud esindaja avaldatud nõutavas tooteteabes ei ole esitatud väärtusi, mis on tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kui esitatud väärtused, ning

c)	kui liikmesriigi ametiasutused mudeli eksemplari kontrollimisel leiavad, et tootja, importija või volitatud esindaja on võtnud kasutusele artikli 6 teise lõigu nõuetele vastava süsteemi; ning

d)	kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari ja see vastab artikli 6 kolmandas lõigus sätestatud nõudele, II lisa punktis 2 sätestatud ressursitõhususe nõuetele ja II lisa punktis 3 sätestatud teabenõuetele; ning

e)	kui liikmesriikide ametiasutused katsetavad mudeli eksemplari, jäävad määratud väärtused (asjakohaste näitajate katsetamise käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) tabelis 2 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

3.	Kui punkti 2 alapunktis a, b, c või d osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik samaväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4.	Kui punkti 2 alapunktis e osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriigi ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli eksemplari. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat seadet ühe või mitme samaväärse mudeli seast.

5.	Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme seadme puhul vastab määratud väärtuste aritmeetiline keskmine tabelis 2 esitatud vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.

6.	Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik samaväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

Liikmesriigi ametiasutused esitavad kogu asjakohase teabe teiste liikmesriikide ametiasutustele ja komisjonile kohe pärast seda, kui punkti 3 või 6 kohaselt on tehtud otsus mudeli mittevastavuse kohta.

Liikmesriigi ametiasutused kasutavad III lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Käesolevas lisas osutatud nõuete puhul kasutavad liikmesriikide ametiasutused üksnes tabelis 2 esitatud kontrollimisel lubatud hälbeid ja üksnes punktides 1–7 kirjeldatud korda. Tabelis 2 esitatud näitajate puhul ei tohi kasutada muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Tabel 2.

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitajad	Kontrollimisel lubatud hälbed
Toiteallika kasutegur (%)	Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 2 % väiksem.
Jõudeoleku võimsustarve (W)	Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 10 % suurem.

(*1) Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme täiendava eksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme täiendava eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.

V LISA

Võrdlusandmed

Direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 3. osa punkti 2 kohaldamiseks määratakse kindlaks järgmised võrdlusnäitajad.

Allpool on esitatud käesoleva määruse jõustumise ajal turul leiduvad oluliste ja mõõdetavate keskkonnanäitajate seisukohast parimad tehnilised lahendused.

Tabel 3

Toiteallika kasuteguri ja jõudeoleku võimsustarbe võrdlusnäitajad

Tooteliik	Toiteallika kasutegur	Jõudeoleku maksimaalne võimsustarve
Alalisvooluväljundiga kolmefaasilise toiteallikaga keevitusseadmed	92 %	10 W
Alalisvooluväljundiga ühefaasilise toiteallikaga keevitusseadmed	90 %	10 W
Vahelduvvooluväljundiga ühe- ja kolmefaasilise toiteallikaga keevitusseadmed	83 %	10 W

25.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 272/136

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1785,

18. oktoober 2019,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [„Ragusano“ (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1263/96 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Ragusano“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)	Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Ragusano“ (KPN) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2019

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 1. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1263/96, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/96 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise kohta määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud korras) lisa (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 19).

(3) ELT C 216, 27.6.2019, lk 17.

25.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 272/137

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1786,

23. oktoober 2019,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõike 6 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)	Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)	Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks seega vastavalt muuta.

(4)	Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. oktoober 2019

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.

(3) Komisjoni 28. juuni 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1484/95, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ (EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47).

LISA

„I LISA

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot/100 kg)	Artiklis 3 osutatud tagatis (eurot/100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 90	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) rümbad, nn 65 % kanarümbad, külmutatud	136,2	0	AR
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	231,2 210,6 244,8 236,9	21 27 17 19	AR BR CL TH
1602 32 11	Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)	272,1	4	BR

“

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7).

25.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 272/140

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1787,

24. oktoober 2019,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/6, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, milles sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b alapunkti ii,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 53 on ette nähtud võimalus võtta asjakohaseid liidu tasandi kiireloomulisi meetmeid kolmandast riigist imporditud toidu või sööda suhtes, et kaitsta inimeste ja loomade tervist või keskkonda, kui riski ei saa rahuldavalt ohjata liikmesriikide võetavate meetmete abil.

(2)

Pärast Fukushima tuumaelektrijaamas 11. märtsil 2011 toimunud avariid on komisjonile teatatud, et radionukliidide sisaldus teatavates Jaapanist pärit toiduainetes ületab Jaapanis toiduainete suhtes kohaldatavaid häiretasemeid. Selline saastumine võib ohustada inimeste ja loomade tervist liidus ning seepärast võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 297/2011 (2). Nimetatud määrus asendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 961/2011, (3) mis hiljem asendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 284/2012 (4). Viimati nimetatud määrus asendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 996/2012, (5) mis hiljem asendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 322/2014, (6) mis omakorda asendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/6 (7).

(3)

Kuna rakendusmääruses (EL) 2016/6 (muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2058) (8) on sätestatud, et sellega ette nähtud meetmed vaadatakse läbi hiljemalt 30. juuniks 2019, ning selleks, et võtta arvesse olukorra edasist arengut ja andmeid radioaktiivsuse esinemise kohta söödas ja toidus 2017. ja 2018. aastal, on asjakohane rakendusmäärust (EL) 2016/6 muuta.

(4)

Kehtivate meetmete läbivaatamisel on arvesse võetud Jaapani ametiasutuste poolt seoses seitsmenda ja kaheksanda avariijärgse kasvuperioodiga (jaanuar 2017 – detsember 2018) esitatud enam kui 100 000 teadet radioaktiivsuse esinemise kohta söödas ja toidus (v.a loomaliha) ning üle 534 000 teate radioaktiivsuse esinemise kohta loomalihas.

(5)

Jaapani ametiasutuste esitatud andmed 2017. ja 2018. aasta kohta tõendavad, et kaheksanda avariijärgse kasvuperioodi ajal ei täheldatud Chiba, Tochigi ja Iwate prefektuurist pärit sööda ja toidu puhul ühtki maksimaalse radioaktiivsustaseme ületamist ja et enne liitu eksportimist ei ole Chiba, Tochigi ja Iwate prefektuurist pärit sööda ja toidu puhul enam vaja nõuda neist proovide võtmist ja radioaktiivsustaseme analüüsimist.

(6)

Fukushima prefektuurist pärit sööda- ja toiduainete puhul on Jaapani ametiasutuste poolt 2017. ja 2018. aasta kohta esitatud andmeid arvesse võttes asjakohane tühistada sojaubade, jaapani katkujuure, hariliku kilpjala, jaapani osmunda ja laanesõnajala ning nendest saadud toodete suhtes nõue võtta neist enne liitu eksportimist proove ja teha analüüse. Muu sellest prefektuurist pärit sööda ja toidu puhul on asjakohane säilitada proovivõtu- ja analüüsinõue enne liitu eksportimist.

(7)

Miyagi, Ibaraki ja Gunma prefektuurist pärit seente, kalandustoodete ning teatavate söödavate looduslike taimede ning neist saadud toodete puhul tuleb neist enne liitu eksportimist võtta proove ja neid analüüsida. Kaheksanda kasvuperioodi andmed näitavad, et Miyagi, Ibaraki ja Gunma prefektuurist pärit kala ja kalandustoodete ning teatavate söödavate looduslike taimede puhul, samuti Ibaraki prefektuurist pärit seente puhul ei ole enam asjakohane nõuda proovide võtmist ja analüüsimist. Mis puudutab söödavaid looduslikke taimi ja neist saadud tooteid, tuleks loobuda proovide võtmise ja analüüsi nõudest Ibaraki ja Gunma prefektuurist pärit bambusevõrsete puhul, kuid mitte Miyagi prefektuurist pärit bambusevõrsete puhul; samuti tuleks proovide võtmise ja analüüsi nõudest loobuda Miyagi prefektuurist pärit laanesõnajala ja jaapani osmunda puhul. Teisalt on kaheksandal kasvuperioodil leitud nõuetele mittevastavusi Gunma prefektuurist pärit Aralia spp. puhul ning seetõttu on asjakohane enne liitu eksportimist nõuda Gunma prefektuurist pärit Aralia spp-st ja nendest saadud toodetest proovide võtmist ja analüüsi.

(8)

Nagano ja Niigata prefektuurist pärit seente ja teatavate söödavate looduslike taimede ning nendest töötlemise teel valmistatud ja neist saadud toodete puhul kehtib praegu nõue, et enne liitu eksportimist tuleb võtta neist proove ja neid analüüsida. Kaheksanda kasvuperioodi andmed tõendavad, et mõlemast prefektuurist pärit seente ning Nagano prefektuurist pärit söödavate looduslike taimede laanesõnajala, jaapani osmunda ning Aralia spp ja nendest saadud toodete puhul on edaspidi asjakohane liitu eksportimise eelse proovide võtmise ja analüüsimise nõudest loobuda.

(9)	Seitsmenda ja kaheksanda kasvuperioodi andmed näitavad, et Shizuoka, Yamanashi ja Yamagata prefektuurist pärit seente, eleuterokoki ja nendest saadud toodete puhul on asjakohane säilitada nõue võtta neist enne liitu eksportimist proove ja neid analüüsida.

(10)	Seitsmenda ja kaheksanda kasvuperioodi andmeid arvesse võttes on asjakohane struktureerida rakendusmääruse (EL) 2016/6 sätted nii, et prefektuurid, millest pärit ühesugusest söödast ja toidust tuleb enne liitu eksportimist võtta proove ja neid analüüsida, oleksid koondatud ühte rühma.

(11)

Importimisel tehtud kontrollimine näitab, et Jaapani ametiasutused rakendavad liidu õigusaktides sätestatud eritingimusi nõuetekohaselt ning enam kui seitsme aasta vältel ei ole importimisel tehtud kontrollimisel leitud nõuetele mittevastavusi. Seepärast on ka edaspidi asjakohane teha impordikontrolle harva.

(12)	Asjakohane on ette näha rakendusmääruse (EL) 2016/6 sätete läbivaatamine ajaks, kui on selgunud üheksanda ja kümnenda avariijärgse kasvuperioodi (2019 ja 2020) proovivõtu- ja analüüsitulemused sööda ja toidu radioaktiivsuse taseme kohta, st hiljemalt 30. juuniks 2021.

(13)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2016/6 vastavalt muuta.

(14)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) 2016/6 muudetakse järgmiselt.

Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.	II lisas osutatud, Fukushima prefektuuris püütud või kogutud kala ja kalandustoodetega peab olema kaasas lõikes 1 osutatud kinnitus ning proovivõtu- ja analüüsitulemuste aruanne, sõltumata sellest, kus tooted on lossitud.“

2)	Artikkel 14 asendatakse järgmisega: „Artikkel 14 Läbivaatamine Käesolev määrus vaadatakse läbi enne 30. juunit 2021.“

3)	II lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

4)	III lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Üleminekusäte

Rakendusmääruse (EL) 2016/6 kohaldamisalasse kuuluvaid sööda- ja toidusaadetisi, mis viidi Jaapanist välja enne käesoleva määruse jõustumist, võib liitu importida vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/6 tingimustele enne käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2) Komisjoni 25. märtsi 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 297/2011, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid (ELT L 80, 26.3.2011, lk 5).

(3) Komisjoni 27. septembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 961/2011, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 297/2011

(ELT L 252, 28.9.2011, lk 10).

(4) Komisjoni 29. märtsi 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 284/2012, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 961/2011 (ELT L 92, 30.3.2012, lk 16).

(5) Komisjoni 26. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 996/2012, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või sealt lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 284/2012 (ELT L 299, 27.10.2012, lk 31).

(6) Komisjoni 28. märtsi 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 322/2014, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid (ELT L 95, 29.3.2014, lk 1).

(7) Komisjoni 5. jaanuari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/6, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või sealt lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 322/2014

(ELT L 3, 6.1.2016, lk 5).

(8) Komisjoni 10. novembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2058, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/6, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid (ELT L 294, 11.11.2017, lk 29).

I LISA

Rakendusmääruse (EL) 2016/6 II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

Toit ja sööt, millest tuleb enne liitu eksportimist võtta proovid ning määrata tseesium-134 ja tseesium-137 sisaldus

a) Fukushima prefektuurist pärit tooted:

—	seened ja neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 51 00, 0709 59, 0710 80 61, 0710 80 69, 0711 51 00, 0711 59 00, 0712 31 00, 0712 32 00, 0712 33 00, ex 0712 39 00, 2003 10, 2003 90 ja ex 2005 99 80 alla;

—

kala ja kalandustooted, mis kuuluvad CN-koodide 0302, 0303, 0304, 0305, 0308, 1504 10, 1504 20, 1604 alla, v.a

—

kuldsaba-seriool (Seriola quinqueradiata) ja hiidseriool (Seriola lalandi), mis kuuluvad CN-koodide ex ex 0302 89 90, ex 0303 89 90, ex 0304 49 90, ex 0304 59 90, ex 0304 89 90, ex 0304 99 99, ex 0305 10 00, ex 0305 20 00, ex 0305 39 90, ex 0305 49 80, ex 0305 5985, ex 0305 69 80, ex 0305 72 00, ex 0305 79 00, ex 1504 10, ex 1504 20, ex 1604 19 91, ex 1604 19 97 ja ex 1604 20 90 alla;

—

merevaik-seriool (Seriola dumerili), mis kuulub CN-koodide ex 0302 89 90, ex 0303 89 90, ex 0304 49 90, ex 0304 59 90, ex 0304 89 90, ex 0304 99 99, ex 0305 10 00, ex 0305 20 00, ex 0305 39 90, ex 0305 49 80, ex 0305 5985, ex 0305 69 80, ex 0305 72 00, ex 0305 79 00, ex 1504 10, ex 1504 20, ex 1604 19 91, ex 1604 19 97 ja ex 1604 20 90 alla;

—

suur pagrus (Pagrus major), mis kuulub CN-koodide 0302 85 90, ex 0303 89 90, ex 0304 49 90, ex 0304 59 90, ex 0304 89 90, ex 0304 99 99, ex 0305 10 00, ex 0305 20 00, ex 0305 39 90, ex 0305 49 80, ex 0305 5985, ex 0305 69 80, ex 0305 72 00, ex 0305 79 00, ex 1504 10, ex 1504 20, ex 1604 19 91, ex 1604 19 97 ja ex 1604 20 90 alla;

—

havai ebahobumakrell (Pseudocaranx dentex), mis kuulub CN-koodide ex 0302 49 90, ex 0303 89 90, ex 0304 49 90, ex 0304 59 90, ex 0304 89 90, ex 0304 99 99, ex 0305 10 00, ex 0305 20 00, ex 0305 39 90, ex 0305 49 80, ex 0305 5985, ex 0305 69 80, ex 0305 72 00, ex 0305 79 00, ex 1504 10, ex 1504 20, ex 1604 19 91, ex 1604 19 97 ja ex 1604 20 90 alla;

—

idatuun (Thunnus orientalis), mis kuulub CN-koodide ex 0302 35, ex 0303 45, ex 0304 49 90, ex 0304 59 90, ex 0304 89 90, ex 0304 99 99, ex 0305 10 00, ex 0305 20 00, ex 0305 39 90, ex 0305 49 80, ex 0305 59 85, ex 0305 69 80, ex 0305 72 00, ex 0305 79 00, ex 1504 10, ex 1504 20, ex 1604 14 41, ex 1604 14 48 ja ex 1604 20 70 alla;

—

jaapani makrell (Scomber japonicus), mis kuulub CN-koodide ex 0302 44 00, ex 0303 54 10, ex 0304 49 90, ex 0304 59 90, ex 0304 89 49, ex 0304 99 99, ex 0305 10 00, ex 0305 20 00, ex 0305 39 90, ex 0305 49 30, ex 0305 54 90, ex 0305 69 80, ex 0305 72 00, ex 0305 79 00, ex 1504 10, ex 1504 20, 1604 15 ja ex 1604 20 50 alla;

—	Aralia spp. ja nendest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide ex 0709 99, ex 0710 80, ex 0711 90 ja ex 0712 90 alla;

—	bambuse (Phyllostachys pubescens) võrsed ning neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide ex 07 09 99, ex 0710 80, ex 0711 90, ex 0712 90, ex 2004 90 ja 2005 91 00 alla;

—	eleuterokoki (Eleutherococcus sciadophylloides) võrsed ning neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide ex 0709 99, ex 0710 80, ex 0711 90 ja ex 0712 90 alla;

—	(Jaapani) hurmaa (Diospyros sp.) ning sellest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0810 70 00, ex 0811 90, ex 0812 90 ja ex 0813 50 alla;

b) Miyagi prefektuurist pärit tooted:

—	seened ja neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 51 00, 0709 59, 0710 80 61, 0710 80 69, 0711 51 00, 0711 59 00, 0712 31 00, 0712 32 00, 0712 33 00, ex 0712 39 00, 2003 10, 2003 90 ja ex 2005 99 80 alla;

—	Aralia spp. ja nendest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide ex 0709 99, ex 0710 80, ex 0711 90 ja ex 0712 90 alla;

—	bambuse (Phyllostachys pubescens) võrsed ning neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide ex 07 09 99, ex 0710 80, ex 0711 90, ex 0712 90, ex 2004 90 ja 2005 91 00 alla;

—	harilik kilpjalg (Pteridium aquilinum) ning sellest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide ex 0709 99, ex 0710 80, ex 0711 90 ja ex 0712 90 alla;

—	eleuterokoki (Eleutherococcus sciadophylloides) võrsed ning neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide ex 0709 99, ex 0710 80, ex 0711 90 ja ex 0712 90 alla;

c) Gunma prefektuurist pärit tooted:

—	seened ja neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 51 00, 0709 59, 0710 80 61, 0710 80 69, 0711 51 00, 0711 59 00, 0712 31 00, 0712 32 00, 0712 33 00, ex 0712 39 00, 2003 10, 2003 90 ja ex 2005 99 80 alla;

—	Aralia spp. ja nendest valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide ex 0709 99, ex 0710 80, ex 0711 90 ja ex 0712 90 alla;

—	eleuterokoki (Eleutherococcus sciadophylloides) võrsed ning neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide ex 0709 99, ex 0710 80, ex 0711 90 ja ex 0712 90 alla;

d) Yamanashi, Yamagata või Shizuoka prefektuurist pärit tooted:

—	seened ja neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide 0709 51 00, 0709 59, 0710 80 61, 0710 80 69, 0711 51 00, 0711 59 00, 0712 31 00, 0712 32 00, 0712 33 00, ex 0712 39 00, 2003 10, 2003 90 ja ex 2005 99 80 alla;

—	eleuterokoki (Eleutherococcus sciadophylloides) võrsed ning neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide ex 0709 99, ex 0710 80, ex 0711 90 ja ex 0712 90 alla;

e) Ibaraki, Nagano või Niigata prefektuurist pärit tooted:

—	eleuterokoki (Eleutherococcus sciadophylloides) võrsed ning neist valmistatud tooted, mis kuuluvad CN-koodide ex 0709 99, ex 0710 80, ex 0711 90 ja ex 0712 90 alla;

f) liittooted, mis sisaldavad üle 50 % ulatuses tooteid, mis on loetletud käesoleva lisa punktides a–e.

“

II LISA

Rakendusmääruse (EL) 2016/6 III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

Kinnitus Euroopa Liitu importimiseks

…(toode ja päritoluriik)

Partii tunnuskood …Kinnituse number …

Kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/6, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või sealt lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid,

…

(rakendusmääruse (EL) 2016/6 artikli 6 lõikes 2 või 3 osutatud volitatud esindaja)

KINNITAB, et ……(rakendusmääruse (EL) 2016/6 artikli 5 lõikes 1 osutatud tooted) käesolevas saadetises, mille koostis on järgmine: ………(saadetise kirjeldus, toode, pakendite arv ja liik, bruto- või netokaal), mis on laaditud …(laadimise koht) [kuupäeval] …(laadimise kuupäev) [vedaja] poolt …(vedaja identifitseerimisandmed) ja mis on lähetatud …(sihtkoht ja -riik) ning mis on pärit järgmisest ettevõttest: ……(ettevõtte nimi ja aadress),

vastavad Jaapani kehtivates õigusaktides tseesium-134 ja tseesium-137 kogusisalduse kohta kehtestatud piirmääradele;

ning KINNITAB, et saadetis sisaldab:

☐	rakendusmääruse (EL) 2016/6 (muudetud rakendusmäärusega (EL) 2019/1787) II lisas osutatud tooteid, mille puhul saak on koristatud ja/või mida on töödeldud enne 11. märtsi 2011;

☐

rakendusmääruse (EL) 2016/6 (muudetud rakendusmäärusega (EL) 2019/1787) II lisas osutatud tooteid, mis ei ole pärit ega ole lähetatud ühestki rakendusmääruse (EL) 2016/6 (muudetud rakendusmäärusega (EL) 2019/1787) II lisas) loetletud prefektuurist, mille puhul nõutakse sellest tootest proovi võtmist ja analüüsi;

☐

rakendusmääruse (EL) 2016/6 (muudetud rakendusmäärusega (EL) 2019/1787) II lisas osutatud tooteid, mis on lähetatud, aga ei ole pärit ühestki rakendusmääruse (EL) 2016/6 (muudetud rakendusmäärusega (EL) 2019/1787) II lisas loetletud prefektuurist, mille puhul nõutakse sellest tootest proovi võtmist ja analüüsi ning mis ei ole teeloleku ajal saanud radioaktiivset kiirgust;

☐

rakendusmääruse (EL) 2016/6 (muudetud rakendusmäärusega (EL) 2019/1787) II lisas osutatud tooteid, mis on pärit mõnest rakendusmääruse (EL) 2016/6 (muudetud rakendusmäärusega (EL) 2019/1787) II lisas loetletud prefektuurist, mille puhul nõutakse sellest tootest proovi võtmist ja analüüsi ning millest on võetud proov, …(kuupäev) ja et seda on laboratoorselt analüüsitud …(kuupäev) …(labori nimetus), et teha kindlaks radionukliidide tseesium-134 ja tseesium-137 sisaldus. Lisatud on analüüsiaruanne;

☐

rakendusmääruse (EL) 2016/6 (muudetud rakendusmäärusega (EL) 2019/1787) II lisas osutatud teadmata päritoluga tooteid või nendest saadud toodet või segasööta või liittoitu, mis sisaldab neid tooteid koostisosa(de)na üle 50 %, millest on võetud proov …(kuupäev), ja et seda on laboratoorselt analüüsitud …(kuupäev) …(labori nimetus), et teha kindlaks radionukliidide tseesium-134 ja tseesium-137 sisaldus. Lisatud on analüüsiaruanne.

[koht] …[kuupäev] …

Rakendusmääruse (EL) 2016/6 artikli 6 lõikes 2 või 3 osutatud volitatud esindaja pitser ja allkiri

“

25.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 272/147

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/1788,

24. oktoober 2019,

millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1763, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Burundis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 1. oktoobril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1763, (1) mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Burundis.

(2)	Otsuse (ÜVJP) 2015/1763 läbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 31. oktoobrini 2020.

(3)	Otsusesse (ÜVJP) 2015/1763 tuleks lisada säte, millega täpsustatakse, et nõukogu ja kõrge esindaja võivad töödelda isikuandmeid oma kõnealusest otsusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil.

(4)	Otsuse (ÜVJP) 2015/1763 lisas esitatud kanded vaadati läbi ning ühte isikut käsitlevat teavet tuleks muuta.

(5)	Otsust (ÜVJP) 2015/1763 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust (ÜVJP) 2015/1763 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4a

1. Nõukogu ja kõrge esindaja võivad töödelda käesolevast otsusest tulenevate ülesannete täitmiseks isikuandmeid, eelkõige

a)	nõukogu puhul lisasse tehtavate muudatuste ettevalmistamiseks ja sisseviimiseks,

b)	kõrge esindaja puhul lisasse tehtavate muudatuste ettevalmistamiseks.

2. Nõukogu ja kõrge esindaja võivad, kui see on asjakohane, töödelda loetellu kantud füüsiliste isikute poolt toimepandud kuritegusid ja selliste isikutega seotud süüdimõistvaid kohtuotsuseid või julgeolekumeetmeid käsitlevaid asjakohaseid andmeid ainult ulatuses, mis on vajalik lisa koostamiseks.

3. Käesoleva otsuse kohaldamisel nimetatakse nõukogu ja kõrge esindaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (*1)artikli 3 punkti 8 tähenduses „vastutavaks töötlejaks“, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute võimalus kasutada määrusest (EL) 2018/1725 tulenevaid õigusi.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).“"

2)	Artikli 6 teine lõik asendatakse järgmisega: „Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. oktoobrini 2020.“

3)	Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 24. oktoober 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A.-K. PEKONEN

(1) Nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1763, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Burundis (ELT L 257, 2.10.2015, lk 37).

LISA

Otsuse (ÜVJP) 2015/1763 lisas asendatakse pealkirja „Artiklites 1 ja 2 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu“ all kanne 1 järgmisega:

Nimi

Tuvastamisandmed

Loetellu kandmise põhjused

„1.

Godefroid BIZIMANA

Sugu: Mees

Sünniaeg: 23.4.1968

Sünnikoht: NYAGASEKE, MABAYI, CIBITOKE

Burundi kodakondsus. Passi nr: DP0001520

25.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 272/150

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/1789,

24. oktoober 2019,

millega muudetakse otsust 2010/573/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 27. septembril 2010 vastu otsuse 2010/573/ÜVJP (1) Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta.

(2)	Otsusesse 2010/573/ÜVJP tuleks lisada säte, mis täpsustab, et nõukogu ja kõrge esindaja võivad nimetatud otsusest tulenevate ülesannete toitmiseks isikuandmeid töödelda.

(3)	Otsuse 2010/573/ÜVJP läbivaatamine näitas, et Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 31. oktoobrini 2020. Kuue kuu pärast vaatab nõukogu kõnealuste piiravate meetmetega seotud olukorra läbi.

(4)	Otsust 2010/573/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2010/573/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2a

1. Nõukogu ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) võivad töödelda käesolevast otsusest tulenevate ülesannete täitmiseks isikuandmeid, eelkõige:

a)	nõukogu teeb seda lisasse tehtavate muudatuste ettevalmistamiseks ja sisseviimiseks,

b)	kõrge esindaja teeb seda lisasse tehtavate muudatuste ettevalmistamiseks.

2. Nõukogu ja kõrge esindaja võivad, kui see on asjakohane, töödelda loetellu kantud füüsiliste isikute toimepandud kuritegusid ja süüdimõistvaid kohtuotsuseid või selliste isikutega seotud julgeolekumeetmeid käsitlevaid andmeid ainult ulatuses, mis on vajalik lisa koostamiseks.

3. Käesoleva otsuse kohaldamisel nimetatakse nõukogu ja kõrge esindaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (*1) artikli 3 punkti 8 tähenduses „vastutavaks töötlejaks“, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute võimalus kasutada määrusest (EL) 2018/1725 tulenevaid õigusi.

2)	Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. oktoobrini 2020. Seda vaadatakse korrapäraselt uuesti läbi. Vajaduse korral seda uuendatakse või muudetakse, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 24. oktoober 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A.-K. PEKONEN

(1) Nõukogu 27. septembri 2010. aasta otsus 2010/573/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 253, 28.9.2010, lk 54).

25.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 272/152

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2019/1790

24. oktoober 2019,

millega muudetakse otsust 2010/638/ÜVJP Guinea Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 25. oktoobril 2010 vastu otsuse 2010/638/ÜVJP (1) Guinea Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta.

(2)	Otsuse 2010/638/ÜVJP läbivaatamine näitas, et kõnealuste piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 27. oktoobrini 2020.

(3)	Otsusesse 2010/638/ÜVJP tuleks lisada säte, millega täpsustatakse, et nõukogu ja kõrge esindaja võivad oma kõnealusest otsusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil isikuandmeid töödelda.

(4)	Otsust 2010/638/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2010/638/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

1. Nõukogu ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) võivad töödelda käesolevast otsusest tulenevate ülesannete täitmiseks isikuandmeid, eelkõige:

a)	nõukogu teeb seda lisasse tehtavate muudatuste ettevalmistamiseks ja sisseviimiseks,

b)	kõrge esindaja teeb seda lisasse tehtavate muudatuste ettevalmistamiseks.

3. Käesoleva otsuse kohaldamisel nimetatakse nõukogu ja kõrge esindaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (*1) artikli 3 punkti 8 tähenduses „vastutavaks töötlejaks“, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute võimalus kasutada määrusest (EL) 2018/1725 tulenevaid õigusi.“

2)	Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 27. oktoobrini 2020. Seda vaadatakse pidevalt uuesti läbi. Vajaduse korral seda uuendatakse või muudetakse, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 24. oktoober 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A.-K. PEKONEN

(1) Nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsus 2010/638/ÜVJP Guinea Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 280, 26.10.2010, lk 10).

25.10.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 272/154

EUROOPA TOIDUOHUTUSAMETI OTSUS,

19. juuni 2019,

sise-eeskirjade kohta, milles käsitletakse andmesubjektide teatavate õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Toiduohutusameti tegevuse raames

JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (1), eriti selle artiklit 25,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (2) eriti selle artikleid 25, 26 ja 48,

võttes arvesse EFSA juhatuse kodukorda, (3) eriti selle artiklit 8,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 14. mai 2019 arvamust ja Euroopa Andmekaitseinspektori suuniseid uue määruse artikli 25 ja sise-eeskirjade kohta,

olles konsulteerinud personalikomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	EFSA tegutseb kooskõlas oma asutamismäärusega (EÜ) nr 178/2002.

(2)

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 kohaselt peaksid määruse artiklite 14–22, 35 ja 36 ning artikli 4 (kui selle sätted vastavad artiklites 14–22 sätestatud õigustele ja kohustustele) kohaldamise piirangud põhinema EFSA vastuvõetavatel sise-eeskirjadel, kui need ei põhine aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktidel.

(3)	Sise-eeskirju, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamise sätteid, ei tohiks kohaldada, kui andmesubjekti õiguste piiramine on sätestatud aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktis.

(4)	Täites oma kohustusi seoses andmesubjekti õigustega vastavalt määrusele (EL) 2018/1725, kaalub EFSA, kas mõni määruses sätestaud eranditest on kohaldatav.

(5)

EFSA võib oma haldustegevuse raames läbi viia haldusjuurdlusi, distsiplinaarmenetlusi, OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoiminguid, menetleda rikkumisest teatamise juhtumeid, menetleda (ametlikke ja mitteametlikke) ahistamismenetlusi, menetleda asutusesiseseid ja -väliseid kaebusi, teha siseauditeid, viia läbi andmekaitseametniku uurimisi kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2 ning teha ametisiseseid (IT-)turbekontrolle.

EFSA töötleb mitmesuguste kategooriate andmeid, sealhulgas nn kindlaid andmeid (objektiivsed andmed, näiteks tuvastusandmed, kontaktandmed, kutsetegevuse andmed, haldusandmed, konkreetsetest allikatest saadud andmed, elektroonilise side ja andmeliikluse andmed) ja/või nn pehmeid andmeid (juhtumiga seotud subjektiivsed andmed, näiteks põhjendused, käitumisteave, hinnangud, ametialase tulemuslikkuse ja käitumise andmed ning andmed, mis on seotud või esitatud seoses menetluse või toimingu esemega).

(6)	EFSA, keda esindab tegevdirektor, on üldine vastutav töötleja, olenemata vastutava töötleja rolli edasisest delegeerimisest EFSA-s, et kajastada konkreetse isikuandmete töötlemisega seotud tegevuskohustusi.

(7)

Isikuandmeid säilitatakse turvaliselt elektroonilises keskkonnas või paberil, välistades ebaseadusliku juurdepääsu või andmete edastamise teadmisvajaduseta isikutele. Töödeldud isikuandmeid säilitatakse üksnes nii kaua, kui on vajalik ja asjakohane andmete töötlemise eesmärgil, andmekaitseteadetes, privaatsusteadetes või EFSA registreerimiskannetes märgitud perioodil.

(8)

Sise-eeskirju peaks kohaldama kõigile andmetöötlustoimingutele, mida EFSA teeb haldusjuurdlustes, distsiplinaarmenetlustes, OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingutes, rikkumisest teatamise menetlustes, ahistamisjuhtumite (ametlikes ja mitteametlikes) menetlustes, asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlustes, siseauditites, andmekaitseametniku uurimistes kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2, (IT-)turbekontrollides, millega tegeletakse asutusesiseselt või asutuseväliselt (nt CERT-EU).

(9)

Neid peaks kohaldama andmetöötlustoimingute suhtes, mida tehakse enne eespool nimetatud menetluste algust, nende ajal ning menetlustulemuste järelmeetmete kontrollimisel. Samuti peaks see hõlmama abi ja koostööd, mida EFSA pakub riiklikele ametiasutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele väljaspool oma haldusuurimisi.

(10)	Sise-eeskirjade kohaldamise juhtudel peab EFSA põhjendama, miks on piirangud demokraatlikus ühiskonnas proportsionaalsed ja rangelt vajalikud ning järgivad põhiõiguste ja -vabaduste olemust.

(11)

Selle raames on EFSA kohustatud järgima nimetatud menetlustes võimalikult suurel määral andmesubjektide põhiõigusi, eelkõige õigust saada teavet, õigust tutvuda andmetega, õigust andmete parandamisele, kustutamisele, töötlemise piiramisele, andmesubjekti õigust isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamisele ning side konfidentsiaalsusele, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/1725.

(12)	EFSA võib siiski olla kohustatud piirama andmesubjektile antavat teavet ja muid andmesubjekti õigusi, et kaitsta eelkõige oma uurimisi, muude ametiasutuste uurimisi ja menetlusi ning oma uurimiste või muude menetlustega seotud teiste isikute õigusi.

(13)	EFSA võib seega piirata teavet, et kaitsta uurimist ning muude andmesubjektide põhiõigusi- ja vabadusi.

(14)	EFSA peaks regulaarselt kontrollima, et piiramise aluseks olevad tingimused kehtivad, ning piirangu tühistama, kui need enam ei kehti.

(15)	Vastutav töötleja peaks andmekaitseametnikku teavitama edasilükkamisel ja läbivaatamiste ajal,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Otsuses sätestatakse eeskirjad tingimuste kohta, mille alusel võib EFSA lõikes 2 sätestatud menetluste raames kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 25 piirata selle artiklites 14–21, 35 ja 36 ning artiklis 4 sätestatud õiguste kohaldamist.

2. EFSA haldustegevuse raames kohaldatakse käesolevat otsust isikuandmete töötlustoimingutele, mida amet teeb järgmisel eesmärgil: haldusjuurdlused, distsiplinaarmenetlused, OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud, rikkumisest teatamise juhtumid, (ametlikud ja mitteametlikud) ahistamismenetlused, asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlemine, siseauditite tegemine, määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõike 2 kohased andmekaitseametniku uurimised ning (IT-)turbekontrollid, millega tegeletakse asutusesiseselt või -väliselt (nt CERT-EU).

3. Asjaomaste andmete kategooriad on nn kindlad andmed (objektiivsed andmed, näiteks identifitseerimisandmed, kontaktandmed, kutsetegevuse andmed, haldusandmed, konkreetsetest allikatest saadud andmed, elektroonilise side ja andmeliikluse andmed) ja/või nn pehmed andmed (juhtumiga seotud subjektiivsed andmed, näiteks õiguslikud põhjendused, käitumisteave, hinnangud, ametialase tulemuslikkuse ja käitumise andmed ning andmed, mis on seotud või esitatud seoses menetluse või toimingu esemega).

4. Täites oma kohustusi seoses andmesubjekti õigustega vastavalt määrusele (EL) 2018/1725, kaalub EFSA, kas mõni määruses sätestatud eranditest on kohaldatav.

5. Otsuses sätestatud tingimuste alusel võidakse kohaldada piiranguid järgmiste õiguste suhtes: andmesubjekti õigus saada teavet, õigus tutvuda andmetega, õigus andmete parandamisele, kustutamisele, töötlemise piiramisele, andmesubjekti õigus isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamisele ning elektroonilise side konfidentsiaalsusele.

Artikkel 2

Vastutava töötleja määratlus ja kaitsemeetmed

1. Andmetega seotud rikkumiste, andmelekete või andmete volitamata avalikustamise vältimiseks on kehtestatud järgmised kaitsemeetmed:

a)	paberdokumente säilitatakse turvakappides ning neile on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel;

b)	kõiki elektroonilisi andmeid säilitatakse turvalises IT-rakenduses kooskõlas EFSA turbestandarditega ning elektroonilistes erikaustades, millele on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel. Asjakohased juurdepääsutasemed määratakse individuaalselt;

andmebaasid on kaitstud ühekordse sisselogimisega süsteemis salasõnaga, automaatselt seotud kasutajatunnuse ja salasõnaga ning neid toetab turvaline teabehaldussüsteem. Elektroonilisi registreerimiskandeid säilitatakse turvaliselt, tagades konfidentsiaalsuse ja vastavuse andmekaitse-eeskirjadele ja põhimõtetele;

d)	kõigil isikutel, kellel on juurdepääs andmetele, on konfidentsiaalsuskohustus.

2. Andmetöötlustoimingute vastutav töötleja on EFSA, keda esindab tegevdirektor, kes võib vastutava töötleja ülesande delegeerida. Andmesubjekte teavitatakse delegeeritud vastutavast töötlejast EFSA veebilehel, sisevõrgus ja/või EFSA teenuskataloogis avaldatud andmekaitseteadete või registreerimiskannete kaudu.

3. Artikli 1 lõikes 3 nimetatud isikuandmeid ei säilitata kauem kui see on vajalik ja asjakohane andmete töötlemise eesmärgil. Ühelgi juhul ei ületa säilitamisperiood artikli 5 lõikes 1 nimetatud andmekaitseteadetes, privaatsusteadetes või registreerimiskannetes täpsustatud perioodi.

4. Kui EFSA kaalub piirangu kohaldamist, arvestatakse riski andmesubjekti õigustele ja vabadustele, eelkõige võrreldes riskiga muude andmesubjektide õigustele ja vabadustele ning riskiga tühistada EFSA uurimiste või menetluste mõju, näiteks seoses tõendite hävitamisega. Riskid andmesubjektide õigustele ja vabadustele on seotud peamiselt, ent mitte ainult, maineriskidega ning kaitse ja ärakuulamise õiguse kahjustamise riskidega.

Artikkel 3

Piirangud

1. EFSA kohaldab piiranguid üksnes järgmise tagamiseks:

a)	süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas kaitse avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest ja nende ennetamine;

b)	liidu või liikmesriigi üldist avalikku huvi pakkuvad muud olulised eesmärgid, eelkõige liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärgid või liidu või liikmesriigi oluline majandus- või finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus;

c)	liidu institutsioonide ja asutuste sisejulgeolek, sealhulgas nende elektrooniliste sidevõrkude julgeolek;

d)	reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine;

e)	jälgimine, kontrollimine või regulatiivsete ülesannete täitmine, mis on kas või ajutiselt seotud avaliku võimu teostamisega punktides a ja b osutatud juhtudel;

f)	andmesubjekti kaitse või muude isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

2. Eespool lõikes 1 kirjeldatud eesmärkide kohaldamise erijuhtumina võib EFSA kohaldada piiranguid seoses isikuandmetega, mida vahetatakse komisjoni talituste või muude liidu institutsioonide, organite ja asutuste, liikmesriikide või kolmandate riikide pädevate asutustega või rahvusvaheliste organisatsioonidega, järgmistel juhtudel:

kui nende õiguste järgimist ja kohustuste täitmist võiksid piirata komisjoni talitused või muud liidu institutsioonid, organid ja asutused määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 osutatud muude õigusaktide alusel või kooskõlas kõnealuse määruse IX peatükiga või muude liidu institutsioonide, organite ja asutuste asutamisaktidega;

kui nende õiguste järgimist ja kohustuste täitmist võiksid piirata liikmesriikide pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (4) artiklis 23 osutatud õigusaktide alusel või selliste meetmete alusel, millega võetakse liikmesriigi õigusse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (5) artikli 13 lõige 3, artikli 15 lõige 3 või artikli 16 lõige 3;

c)	kui nende õiguste järgimine ja kohustuste täitmine võiks kahjustada EFSA koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega tema ülesannete täitmisel.

Enne piirangute kohaldamist ülaltoodud punktides a ja b viidatud asjaoludel konsulteerib EFSA asjaomaste komisjoni talituste, liidu institutsioonide, organite või asutuste või liikmesriikide pädevate asutustega, välja arvatud juhul, kui EFSA-le on selge, et piirangu kohaldamine on ette nähtud mõnes neis punktides nimetatud õigusaktis.

3. Kõik piirangud peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed, võttes arvesse riske andmesubjektide õigustele ja vabadustele, ning järgima põhiõiguste ja -vabaduste olemust demokraatlikus ühiskonnas.

4. Kui kaalutakse piirangu kohaldamist, hinnatakse selle vajalikkust ja proportsionaalsust käesolevate eeskirjade alusel. See dokumenteeritakse sisehindamisteates aruandluskohustuse eesmärgil igal üksikjuhul eraldi.

5. Piirangud tühistatakse kohe, kui nende aluseks olnud tingimused enam ei kehti, eelkõige kui piiratud õiguse kasutamine ei tühistaks enam kehtestatud piirangu mõju ega kahjustaks muude andmesubjektide õigusi või vabadusi. Sellisel juhul tühistatakse piirangud viivitamata ja reeglina viie tööpäeva jooksul õiguslike või faktiliste asjaolude muutumisest.

Artikkel 4

Läbivaatamine andmekaitseametniku poolt

1. EFSA teavitab põhjendamatu viivituseta oma andmekaitseametnikku, kui vastutav töötleja piirab kooskõlas käesoleva otsusega andmesubjektide õiguste kohaldamist või pikendab piirangut. Vastutav töötleja annab andmekaitseametnikule juurdepääsu piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangut sisaldavale registreerimiskandele ning märgib registreerimiskandes andmekaitseametniku teavitamise kuupäeva.

2. Andmekaitseametnik võib taotleda vastutavalt töötlejalt kirjalikult piirangute kohaldamise läbivaatamist. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku kirjalikult taotletud läbivaatamise tulemustest.

3. Vastutav töötleja teavitab andmekaitseametnikku, kui piirangud tühistatakse.

Artikkel 5

Andmesubjekti teavitamine

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja otsuses ette nähtud tingimustel võib vastutav töötleja järgmiste andmetöötlustoimingute kontekstis piirata õigust teabele:

a)	haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)	OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)	rikkumisest teatamise menetlused;

d)	ahistamisjuhtumite (ametlikud ja mitteametlikud) menetlused;

e)	asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)	siseauditid;

g)	andmekaitseametniku uurimised kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2;

h)	(IT-)turbekontrollid, millega tegeletakse asutusesiseselt või -väliselt (nt CERT-EU).

EFSA lisab andmekaitseteadetesse, privaatsusteadetesse või määruse (EL) 2018/1725 artikli 31 kohastesse registreerimiskannetesse, mis on avaldatud tema veebilehel ja/või sisevõrgus ja millega teavitatakse andmesubjekte nende õigustest seoses asjaomase menetlusega, teabe nimetatud õiguste võimaliku piiramise kohta. Teabes kirjeldatakse, mis õigusi võidakse piirata, piirangu põhjusi ja võimalikku kestust.

2. Ilma et see piiraks lõike 3 sätteid, teavitab EFSA, kui see on proportsionaalne, põhjendamatu viivituseta ja kirjalikult individuaalselt kõiki andmesubjekte, keda peetakse konkreetse andmetöötlustoiminguga seotud isikuteks, nende õigustest seoses praeguste või tulevaste piirangutega.

3. Kui EFSA piirab täielikult või osaliselt andmesubjektide teavitamist lõike 2 alusel, registreerib ta piirangu kehtestamise põhjused ja õigusliku aluse kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 3, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu.

Registreerimiskanne ning, kui asjakohane, asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad dokumendid registreeritakse. Nõudmisel tehakse need kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

4. Lõikes 3 nimetatud piirangut kohaldatakse seni, kuni kehtivad selle kohaldamise põhjused, ning piirang tühistatakse viivitamata ja reeglina viie tööpäeva jooksul õiguslike või faktiliste asjaolude muutumisest.

Kui piirangu põhjused enam ei kehti, teeb EFSA andmesubjektidele teatavaks piirangu kohaldamise peamised põhjused. Samal ajal teavitab EFSA andmesubjekti õigusest esitada mistahes ajal kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda õiguskaitse saamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

EFSA vaatab piirangu kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant alates selle vastuvõtmisest ning asjaomase juurdluse, menetluse või uurimise lõpetamise korral.

Artikkel 6

Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses ette nähtud tingimustel võib vastutav töötleja järgmiste andmetöötlustoimingute korral piirata andmesubjekti õigust tutvuda andmetega, kui see on vajalik ja proportsionaalne:

a)	haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)	OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)	rikkumisest teatamise menetlused;

d)	ahistamisjuhtumite (ametlikud ja mitteametlikud) menetlused;

e)	asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)	siseauditid;

g)	andmekaitseametniku uurimised kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2;

h)	(IT-)turbekontrollid, millega tegeletakse asutusesiseselt või -väliselt (nt CERT-EU).

Kui andmesubjektid taotlevad juurdepääsu oma isikuandmetele, mida töödeldakse seoses ühe või mitme konkreetse juhtumiga, või konkreetsele isikuandmete töötlemise toimingule kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 17, piirdub EFSA taotluse hindamisel üksnes nende isikuandmetega.

2. Kui EFSA piirab täielikult või osaliselt määruse (EL) 2018/1725 artiklis 17 osutatud õigust tutvuda andmetega, võtab ta järgmised meetmed:

a)	teavitab taotlusele vastamisel asjaomast andmesubjekti piirangu kohaldamisest, selle peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda õiguskaitse saamiseks Euroopa Liidu Kohtusse;

b)	dokumenteerib sisehindamisteates piirangu põhjused, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hinnangu ning piirangu kestuse.

Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikega 8 võib punktis a nimetatud teabe esitamist edasi lükata, ära jätta või sellest keelduda, kui see tühistaks piirangu mõju.

EFSA vaatab piirangu kohaldamise läbi iga kuue kuu tagant alates selle vastuvõtmisest ning asjaomase uurimise lõpetamisel.

3. Registreerimiskanne ning, kui asjakohane, asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad dokumendid registreeritakse. Nõudmisel tehakse need kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 7

Andmete parandamise ja kustutamise ning andmete töötlemise piiramise õigus

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses ette nähtud tingimustel võib vastutav töötleja järgmiste andmetöötlustoimingute korral piirata andmete parandamise, kustutamise ja töötlemise piiramise õigust, kui see on vajalik ja proportsionaalne:

a)	haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)	OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)	rikkumisest teatamise menetlused;

d)	ahistamisjuhtumite (ametlikud ja mitteametlikud) menetlused;

e)	asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)	siseauditid;

g)	andmekaitseametniku uurimised kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2;

h)	(IT-)turbekontrollid, millega tegeletakse asutusesiseselt või -väliselt (nt CERT-EU).

2. Kui EFSA piirab osaliselt või täielikult määruse (EL) 2018/1725 artikli 18, artikli 19 lõike 1 ja artikli 20 lõike 1 kohast isikuandmete parandamise, kustutamise ja töötlemise piiramise õigust, võtab ta käesoleva otsuse artikli 6 lõikes 2 kirjeldatud meetmed ja teeb registreerimiskande kooskõlas artikli 6 lõikega 3.

Artikkel 8

Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest ning elektroonilise side konfidentsiaalsus

1. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses ette nähtud tingimustel võib vastutav töötleja järgmiste andmetöötlustoimingute korral piirata andmesubjekti õigust isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamisele, kui see on vajalik ja proportsionaalne:

a)	haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)	OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)	rikkumisest teatamise menetlused;

d)	ahistamisjuhtumite (ametlikud ja mitteametlikud) menetlused;

e)	asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)	siseauditid;

g)	andmekaitseametniku uurimised kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikega 2;

h)	(IT-)turbekontrollid, millega tegeletakse asutusesiseselt või -väliselt (nt CERT-EU).

2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja käesolevas otsuses ette nähtud tingimustel võib vastutav töötleja järgmiste andmetöötlustoimingute korral piirata elektroonilise side konfidentsiaalsuse õigust, kui see on vajalik ja proportsionaalne:

a)	haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine;

b)	OLAF-ile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingud;

c)	rikkumisest teatamise menetlused;

d)	ahistamisjuhtumite ametlikud menetlused;

e)	asutusesiseste ja -väliste kaebuste menetlemine;

f)	(IT-)turbekontrollid, millega tegeletakse asutusesiseselt või -väliselt (nt CERT-EU).

3. Kui EFSA piirab määruse (EL) 2018/1725 artiklites 35 ja 36 viidatud andmesubjekti õigust isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamisele või elektroonilise side konfidentsiaalsusele, dokumenteerib ja registreerib ta piirangu põhjused kooskõlas käesoleva otsuse artikli 5 lõikega 3. Kohaldatakse käesoleva otsuse artikli 5 lõiget 4.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Parma, 19. juuni 2019

EFSA juhatuse nimel

Jaana HUSU-KALLIO

juhatuse esimees

(1) ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(3) Juhatus, 27.6.2013 – juhatuse läbivaadatud kodukord – VASTU VÕETUD.

(5) Eurooopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 272

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 25. oktoober 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu Määrus (EL) 2019/1777, 24. oktoober 2019, millega muudetakse määrust (EL) 2015/1755 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Burundis	1
	*	Nõukogu määrus (EL) 2019/1778, 24. oktoober 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1284/2009, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Guinea Vabariigi suhtes	3
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2019/1779 24. oktoober 2019, millega rakendatakse määrust (EL) 2015/1755 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Burundis	5
	*	Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/1780, 23. september 2019, millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete tüüpvormid ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/1986 (e-vormid) ( 1 )	7
	*	Komisjoni määrus (EL) 2019/1781, 1. oktoober 2019, millega kehtestatakse elektrimootorite ja sagedusmuundurite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse määrust (EÜ) nr 641/2009 seoses eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade ökodisaini nõuetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 640/2009 ( 1 )	74
	*	Komisjoni määrus (EL) 2019/1782 1. oktoober 2019, millega kehtestatakse välistoiteallikate ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 278/2009 ( 1 )	95
	*	Komisjoni Määrus (EL) 2019/1783 1. oktoober 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 548/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ rakendamise kohta seoses väikeste, keskmiste ja suurte jõutrafodega ( 1 )	107
	*	Komisjoni määrus (EL) 2019/1784, 1. oktoober 2019, millega kehtestatakse keevitusseadmete ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ( 1 )	121
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1785, 18. oktoober 2019, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Ragusano (KPN)]	136
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1786, 23. oktoober 2019, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas	137
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1787, 24. oktoober 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2016/6, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid ( 1 )	140
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/1788, 24. oktoober 2019, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1763, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Burundis	147
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/1789, 24. oktoober 2019, millega muudetakse otsust 2010/573/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta	150
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/1790 24. oktoober 2019, millega muudetakse otsust 2010/638/ÜVJP Guinea Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta	152
		KODU- JA TÖÖKORRAD
	*	Euroopa Toiduohutusameti Otsus, 19. juuni 2019, sise-eeskirjade kohta, milles käsitletakse andmesubjektide teatavate õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Toiduohutusameti tegevuse raames	154


	(1) EMPs kohaldatav tekst.