ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 268

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

62. aastakäik
22. oktoober 2019


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/1745 13. august 2019, millega täiendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL seoses L-kategooria mootorsõidukite laadimispunktidega, siseveelaevade kaldaäärse elektrivarustusega, maanteetranspordi vesinikuvarustusega ning maantee- ja veetranspordi maagaasivarustusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/674 ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1746, 1. oktoober 2019, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/1185, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ( 1 )

6

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1747 15. oktoober 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 teatavate lennumeeskonna liikmete lubade ja tunnistustega seotud nõuete ning koolitusorganisatsioonide ja pädevate asutuste suhtes kohaldatavate eeskirjade osas ( 1 )

23

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/1748, 7. oktoober 2019, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitees, mis on moodustatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga, seoses nimetatud lepingu 4. peatüki V lisa muutmisega

53

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2019/1749 14. oktoober 2019, mis käsitleb Iirimaa taotlust osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes, mis on seotud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametiga (eu-LISA)

73

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst.

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

22.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/1745

13. august 2019,

millega täiendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL seoses L-kategooria mootorsõidukite laadimispunktidega, siseveelaevade kaldaäärse elektrivarustusega, maanteetranspordi vesinikuvarustusega ning maantee- ja veetranspordi maagaasivarustusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/674

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta, (1) eelkõige selle artikli 4 lõiget 14, artikli 5 lõiget 3 ja artikli 6 lõiget 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni standardimistöö eesmärk on tagada, et tankimis- ja laadimispunktide koostalitluse tehnilised kirjeldused oleksid kindlaks määratud Euroopa või rahvusvahelistes standardites ja et nendes kirjeldustes võetaks arvesse kehtivaid Euroopa standardeid ja asjakohast rahvusvahelist standardimistegevust.

(2)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (2) artikli 10 lõikele 1 taotles komisjon, (3) et Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec) töötaksid välja ja võtaksid vastu asjakohased Euroopa standardid või muudaksid kehtivaid Euroopa standardeid maantee- ja meretranspordi ning siseveeliikluse elektrivarustuse kohta; maanteetranspordi vesinikuvarustuse kohta; maantee- ja meretranspordi ning siseveeliikluse maagaasi- ja biometaanivarustuse kohta.

(3)

Euroopa tööstus on heaks kiitnud CENi ja CENELECi koostatud standardid, et kogu liidus oleks tagatud eri kütuseid kasutavate maismaa- ja veesõidukite liikumine. CEN ja Cenelec soovitasid komisjonil lisada need standardid liidu õigusraamistikku. Direktiivi 2014/94/EL II lisas osutatud tehnilisi kirjeldusi tuleks seepärast vastavalt täiendada või muuta.

(4)

Käesoleva delegeeritud määruse kontekstis viitavad koostalitlusvõimet käsitlevad sätted üksnes laadimispunktide ja tanklate suutlikkusele pakkuda energiat, mis ühildub kõigi sõidukitehnoloogiatega, et võimaldada sujuvat kogu ELi hõlmavat alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite kasutamist.

(5)

CEN ja Cenelec teavitasid komisjoni standarditest, mida on soovitatav kohaldada L-kategooria mootorsõidukite laadimispunktide suhtes. Nende laadimispunktide suhtes tuleks kohaldada standardeid EN 62196-2 „Pistikud, pistikupesad, sõiduki-pistikühendused ja sõidukisisendid. Elektrisõidukite juhtivuslik laadimine. Kontaktsõrmedel ja -pesadel põhinevate vahelduvvooluseadiste mõõtmelise ühilduvuse ja vahetatavuse nõuded“ ja IEC 60884-1 „Kodumajapidamises ja muudes taolistes oludes kasutatavad pistikühendused“ – Osa 1: Üldnõuded“. Direktiivi 2014/94/EL II lisa punkti 1.5 tuleks seepärast vastavalt täiendada.

(6)

CEN ja Cenelec teavitasid komisjoni standarditest, mida on soovitatav kohaldada siseveelaevade kaldaäärse elektrivarustuse suhtes. Selle elektritoite suhtes tuleks kohaldada standardeid EN 15869-2 „Siseveesõidukid. Elektriühendus kaldaga kolmefaasilisel voolul 400 V, kuni 63 A, 50 Hz. – Osa 2: Kaldapealne üksus. Ohutusnõuded (muutmisel, et suurendada amprite arvu 63-lt 125-le)“ ja EN 16840 „Siseveesõidukid. Elektriühendus kaldaga kolmefaasilisel voolul 400 V, vähemalt 250 A, 50 Hz“. Direktiivi 2014/94/EL II lisa punkti 1.8 tuleks seepärast vastavalt täiendada.

(7)

CEN ja Cenelec teavitasid komisjoni standarditest, mida on soovitatav kohaldada surumaagaasi tanklate suhtes. Euroopa standard EN ISO 16923 „Maagaasi tanklad. CNG autotanklad“ hõlmab sõidukite jaoks mõeldud surumaagaasi tanklate projekteerimist, ehitust, käitamist, kontrollimist ja hooldust, sealhulgas seadmeid ning ohutus- ja kontrollivahendeid. Seda Euroopa standardit kohaldatakse ka tanklate selliste osade suhtes, kus maagaas on gaasilises olekus ning kus väljastatakse veeldatud maagaasist saadud surumaagaasi vastavalt standardile EN ISO 16924. Seda kohaldatakse ka biometaani, vääristatud kivisöekihi metaani ja veeldatud maagaasi aurustumisest (kohapeal või mujal) saadud gaasivarude suhtes. Standardi EN ISO 16923 elemente, millega tagatakse surumaagaasi tanklate ja sõidukite koostalitlusvõime, tuleks kohaldada surumaagaasi laadimispunktide suhtes. Direktiivi 2014/94/EL II lisa punkti 3.4 tuleks seepärast vastavalt täiendada.

(8)

CEN ja Cenelec teavitasid komisjoni standarditest, mida on soovitatav kohaldada veeldatud maagaasi tanklate suhtes. Euroopa standardi EN ISO 16924 „Maagaasi tanklad. LNG autotanklad“ kehtiv versioon hõlmab sõidukite jaoks mõeldud veeldatud maagaasi tanklate projekteerimist, ehitust, käitamist, kontrollimist ja hooldust, sealhulgas seadmeid, ohutust ja kontrollivahendeid. Selles määratakse ka kindlaks selliste tanklate projekteerimine, ehitus, käitamine, hooldus ja kontrollimine, kus tangitakse sõidukeid surumaagaasiga (veeldatud surumaagaasi tanklad), samuti määratakse kindlaks tankla ohutus- ja kontrolliseadmed ning spetsiaalsed veeldatud surumaagaasi tanklate seadmed. Euroopa standardiga on hõlmatud tanklad, millel on järgmised omadused: eraldi juurdepääs; avalik juurdepääs (iseteenindus või koos abiteenusega); mõõturiga ja mõõturita kütuse väljastamine; veeldatud maagaasi püsihoidlaga tanklad; veeldatud maagaasi liikuva hoidlaga tanklad. Euroopa standardi EN ISO 12617 „Maanteesõidukid. Veeldatud maagaasi tankimispesa. 3,1 MPa pesa“ kehtivas versioonis määratakse kindlaks veeldatud maagaasi tankimisdüüsid ja kütuse vastuvõtu seadmed, mis on ehitatud täielikult uutest ja kasutamata osadest ja materjalidest veeldatud maagaasi kasutavate maanteesõidukite jaoks. Veeldatud maagaasi tankimispesa koosneb, kui see on kohaldatav, kütuse vastuvõtu seadmest ja selle kattest (paigaldatud sõidukile) ning düüsist. Seda Euroopa standardit kohaldatakse üksnes seadmete suhtes, mille suurimaks töörõhuks on ette nähtud 3,4 MPa (34 baari) ning mis kasutavad sõidukikütusena veeldatud maagaasi ja millel on standardsed ühilduvad komponendid. Standardi EN ISO 16924 elemente, millega tagatakse veeldatud maagaasi tanklate koostalitlusvõime, ja standardi EN ISO 12617 elemente, millega määratakse kindlaks tankimispesade kirjeldused, tuleks kohaldada veeldatud maagaasi tanklate suhtes. Direktiivi 2014/94/EL II lisa punkti 3.2 tuleks seepärast vastavalt täiendada.

(9)

CEN ja Cenelec teavitasid komisjoni standarditest, mida on soovitatav kohaldada siseveelaevade või merelaevade tanklate suhtes. Euroopa standardis EN ISO 20519 „Veesõidukid ja meretehnoloogia. Veeldatud maagaasi kütusena kasutavate veesõidukite punkerdamise spetsifikatsioonid“ tehakse vahet merelaevade ja siseveelaevade tanklatel. Merelaevade puhul, mis ei ole hõlmatud rahvusvahelise koodeksiga veeldatud gaasi mahtlastina vedavate laevade ehituse ja seadmete kohta, peavad veeldatud maagaasi tanklad vastama standardile EN ISO 20519. Samas siseveelaevade veeldatud maagaasi tanklad peaksid vastama standardile EN ISO 20519 (osad 5.3–5.7) üksnes koostalitlusvõime eesmärgil. Euroopa standardit EN ISO 20519 tuleks kohaldada merelaevade tanklate suhtes ja sama Euroopa standardit (osad 5.3–5.7) tuleks kohaldada siseveelaevade terminalide suhtes. Direktiivi 2014/94/EL II lisa punkti 3.1 tuleks seepärast vastavalt täiendada.

(10)

CEN ja Cenelec teavitasid komisjoni standardist, mida on soovitatav kohaldada gaasilist vesinikku väljastavate vesinikutanklate ja tankimisprotokollide suhtes. Euroopa standardi EN 17127 „Välitingimustes paiknevad vesinikutanklad, mis väljastavad gaasilist vesinikku, ja tankimisprotokollide lisamine“ kehtiv versioon hõlmab sõidukitele gaasilise vesiniku tankimiseks mõeldud tanklate projekteerimise, ehituse, käitamise, kontrollimise ja hoolduse koostalitlust. Standardis EN 17127 kirjeldatud koostalitlusvõime nõudeid tuleks kohaldada vesinikutanklate suhtes ning sama Euroopa standardit tuleks kohaldada asjaomaste tankimisprotokollide suhtes. Direktiivi 2014/94/EL II lisa punkte 2.1 ja 2.3 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(11)

CEN ja Cenelec teavitasid komisjoni standardist, mida soovitatakse kohaldada, et määrata kindlaks vesinikutanklate poolt maanteesõidukitele väljastatava vesiniku kvaliteediomadused. Euroopa standardi EN 17124 „Vesinikkütus. Tootekirjeldus ja kvaliteedi tagamine. Prootonvahetusmembraaniga kütuseelemendi rakendused maanteesõidukitele“ kehtiv versioon hõlmab vesinikkütuse kvaliteediomadusi ja vastavat kvaliteedi tagamist, et tagada prootonvahetusmembraaniga kütuseelemendiga maanteesõidukite süsteemidele väljastatava vesinikutoote ühtsus. Tuleks kohaldada Euroopa standardit EN 17124, milles määratakse kindlaks vesinikutanklate poolt väljastatava vesiniku kvaliteediomadused. Direktiivi 2014/94/EL II lisa punkti 2.2 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(12)

CEN ja Cenelec teavitasid komisjoni sellest, et Euroopa standardit EN ISO 17268 „Maismaasõidukite gaasilise vesinikuga tankimise ühendusseadmed“ soovitatakse kohaldada mootorsõidukite gaasilise vesinikuga tankimiseks mõeldud tankimispesade suhtes. Seega on oluline viia lõpule mootorsõidukite gaasilise vesinikuga tankimiseks mõeldud tankimispesade sertifitseerimine kooskõlas standardiga EN ISO 17268. Kui see protsess on lõpule viidud, peaksid mootorsõidukite gaasilise vesinikuga tankimiseks mõeldud tankimispesad vastama standardile EN ISO 17268. Direktiivi 2014/94/EL II lisa punkti 2.4 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(13)

CEN ja Cenelec teavitasid komisjoni, et Euroopa standardit EN ISO 14469 „Maanteesõidukid. Surumaagaasi tankimispesa“ tuleks kohaldada surumaagaasi tankimispesade/kütuse vastuvõtu seadmete suhtes. Direktiivi 2014/94/EL II lisa punkti 3.3 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(14)

Konsulteeriti säästva transpordi foorumi eksperdirühmaga ja Reini laevaliikluse keskkomisjoniga (CCNR), kes andsid nõu Euroopa standardite kohta, mis on käesoleva komisjoni delegeeritud määruse objektiks.

(15)

Seega peaks komisjon direktiivi 2014/94/EL vastavalt täiendama ja muutma, osutades CENi ja CENELECi koostatud Euroopa standarditele.

(16)

Kui tuleb kehtestada uued direktiivi 2014/94/EL II lisas kindlaks määratud tehnilised kirjeldused või neid komisjoni delegeeritud määrustega ajakohastada või täiendada, tuleb järgida 24-kuulist üleminekuaega.

(17)

Käesoleva määrusega tuleks lisada mõne liikmesriigi taotlusel tehtud ajakohastamised L-kategooria mootorsõidukite laadimispunktide, siseveelaevade kaldaäärse elektrivarustuse ning veesõidukite veeldatud maagaasi tanklate puhul, ning CENi ja CENELECi väljatöötatud uued muudatused maagaasi- ja vesinikuvarustuse standardite puhul. Seepärast tuleks komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/674 (4) tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

L-kategooria mootorsõidukite laadimispunktid

L-kategooria mootorsõidukite laadimispunktide suhtes, millele on viidatud direktiivi 2014/94/EL II lisa punktis 1.5, kohaldatakse järgmisi tehnilisi kirjeldusi:

(1)

võimsusega kuni 3,7 kVA L-kategooria mootorsõidukite jaoks ette nähtud üldkasutatavad vahelduvvoolu-laadimispunktid varustatakse koostalitluse võimaldamiseks vähemalt ühega järgmistest:

(a)

3a-tüüpi pistikupesad või sõiduki-pistikühendused, mida on kirjeldatud standardis EN 62196-2 (3. laadimisviisi jaoks);

(b)

pistikupesad, mis vastavad standardile IEC 60884-1 (1. või 2. laadimisviisi jaoks);

(2)

võimsusega üle 3,7 kVA L-kategooria mootorsõidukite jaoks ette nähtud üldkasutatavad vahelduvvoolu-laadimispunktid varustatakse koostalitluse võimaldamiseks vähemalt 2. tüüpi pistikupesade või sõiduki-pistikühendustega, mida on kirjeldatud standardis EN 62196-2.

Artikkel 2

Siseveelaevade kaldaäärne elektrivarustus

Siseveelaevade kaldaäärse elektrivarustuse suhtes, millele on viidatud direktiivi 2014/94/EL II lisa punktis 1.8, kohaldatakse järgmist tehnilist kirjeldust:

Siseveelaevade kaldaäärne elektrivarustus peab olenevalt energianõuetest vastama standardile EN 15869-2 või standardile EN 16840.

Artikkel 3

Mootorsõidukite surumaagaasi tanklad

Surumaagaasi tanklate suhtes, millele on viidatud direktiivi 2014/94/EL II lisa punktis 3.4, kohaldatakse järgmist tehnilist kirjeldust:

Tankimisrõhk (töörõhk) on 20,0 MPa (200 baari) 15 °C juures. Temperatuuri korrigeerimisega on suurimaks tankimisrõhuks lubatud 26,0 MPa, nagu on kirjeldatud standardis EN ISO 16923 „Maagaasi tanklad. CNG autotanklad“.

Artikkel 4

Mootorsõidukite veeldatud maagaasi tanklad

Mootorsõidukite veeldatud maagaasi tanklate suhtes, millele on viidatud direktiivi 2014/94/EL II lisa punktis 3.2, kohaldatakse järgmisi tehnilisi kirjeldusi:

Tankimisrõhk peab olema madalam kui sõiduki paagi suurim lubatud töörõhk, nagu on kirjeldatud standardis EN ISO 16924 „Maagaasi tanklad. Veeldatud maagaasi tanklad sõidukite jaoks“.

Tankimispesa omaduste suhtes kohaldatakse standardit EN ISO 12617 „Maanteesõidukid. Veeldatud maagaasi tankimispesa. 3,1 MPa pesa“.

Artikkel 5

Siseveelaevade või merelaevade tanklad

Siseveelaevade või merelaevade tanklate suhtes, millele on viidatud direktiivi 2014/94/EL II lisa punktis 3.1, kohaldatakse järgmisi tehnilisi kirjeldusi:

Merelaevade puhul, mis ei ole hõlmatud rahvusvahelise koodeksiga veeldatud gaasi mahtlastina vedavate laevade ehituse ja seadmete kohta, peavad veeldatud maagaasi tanklad vastama standardile EN ISO 20519.

Siseveelaevade puhul peavad veeldatud maagaasi tanklad vastama standardile EN ISO 20519 (osad 5.3–5.7) üksnes koostalitluse eesmärgil.

Artikkel 6

Direktiivi 2014/94/EL II lisa muudetakse järgmiselt:

(1)

punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

„2.1. Välitingimustes paiknevad vesinikutanklad, mis väljastavad mootorsõidukite kütusena kasutatavat gaasilist vesinikku, peavad vastama standardis EN 17127 „Välitingimustes paiknevad vesinikutanklad, mis väljastavad gaasilist vesinikku, ja tankimisprotokollide lisamine“ kirjeldatud koostalitlusvõime nõuetele.“;

(2)

punkt 2.2 asendatakse järgmisega:

„2.2. Vesinikutanklate väljastatava mootorsõidukitel kasutatava vesiniku kvaliteediomadused peavad vastama standardis EN 17124 „Vesinikkütus. Tootespetsifikaat ja kvaliteedi tagamine. Prootonvahetusmembraaniga kütuseelemendi rakendused maanteesõidukitele“ kirjeldatud nõuetele; standardis on kirjeldatud ka meetodeid, millega tagatakse vesiniku kvaliteedi nõuetele vastavus.“;

(3)

punkt 2.3 asendatakse järgmisega:

„2.3. Tankimisalgoritm peab vastama standardi EN 17127 „Välitingimustes paiknevad vesinikutanklad, mis väljastavad gaasilist vesinikku, ja tankimisprotokollide lisamine“ nõuetele.“;

(4)

punkt 2.4 asendatakse järgmisega:

„2.4. Kui standardi EN ISO 17268 kohaste tankimispesade sertifitseerimine on lõpule viidud, peavad mootorsõidukite tankimispesad gaasilise vesiniku tankimiseks vastama standardile EN ISO 17268 „Maismaasõidukite gaasilise vesinikuga tankimise ühendusseadmed“.“;

(5)

punkt 3.3 asendatakse järgmisega:

„3.3. Tankimispesa omadused peavad vastama standardis EN ISO 14469 „Maanteesõidukid. Surumaagaasi tankimispesa“ esitatud nõuetele.“

Artikkel 7

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/674 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 12. novembrist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. august 2019

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Violeta BULC


(1)  ELT L 307, 28.10.2014, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(3)  M/533 – komisjoni 12. märtsi 2015. aasta rakendusotsus C(2015) 1330 final standardimistaotluse kohta, mis on esitatud Euroopa standardiorganisatsioonidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 kohaselt Euroopa alternatiivkütuste taristu alaste standardite koostamise kohta.

(4)  Komisjoni 17. novembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/674, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL seoses L-kategooria mootorsõidukite laadimispunktidega, siseveesõidukite kaldaäärse elektrivarustusega ja veesõidukite veeldatud maagaasi tanklatega ning muudetakse kõnealust direktiivi gaasilise vesiniku tankimiseks ette nähtud mootorsõidukite ühenduspesade osas (ELT L 114, 4.5.2018, lk 1).


22.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/6


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1746,

1. oktoober 2019,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/1185, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 223 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/1185 (2) on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide kohustusega edastada komisjonile asjakohast teavet ja dokumente.

(2)

Euroopa Parlament kutsus oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooniga ebaõiglaste kaubandustavade kohta toiduainete tarneahelas (3) kõiki toiduainete tarneahela sidusrühmi üles suurendama läbipaistvust toiduainete tarneahelas tervikuna ning eelkõige suurendama läbipaistvust ja teabe andmist tarneahelas ning tugevdama asutusi ja turuteabevahendeid, et varustada põllumajandustootjaid ja tootjaorganisatsioone täpsete ja õigeaegsete turuandmetega.

(3)

Detsembris 2016 kutsus nõukogu oma 12. detsembri 2016. aasta järeldustes, milles käsitletakse põllumajandustootjate positsiooni tugevdamist toiduainete tarneahelas ja ebaausate kaubandustavade vastu võitlemist, komisjoni üles tegelema läbipaistvuse puudumise ja teabe ebaühtlusega toiduainete tarneahelas.

(4)

Aprillis 2019 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633 (4) ning seejärel tegid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 22. märtsil 2019 ühisavalduse, (5) milles kutsutakse komisjoni üles parandama põllumajandustoodete ja toiduainete turu läbipaistvust liidu tasandil, sealhulgas parandama põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahela hindade kujunemise mehhanismide analüüsimiseks vajalike statistiliste andmete kogumist, et ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel oleks lihtsam teha teadlikumaid valikuid ja et paraneks ettevõtjate arusaam turu arengust.

(5)

Lisaks moodustas komisjon jaanuaris 2016 põllumajandusturgude töökonna, mis on sõltumatu eksperdirühm, et anda soovitusi selle kohta, kuidas parandada tootjate positsiooni põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas. Töökond soovitas suurendada turu läbipaistvust, et soodustada tõhusat konkurentsi kogu ahela ulatuses, võttes kasutusele või tõhustades olemasolevat hinnaaruandlust, eelkõige liha-, puu- ja köögivilja- ning piimasektoris. Samuti soovitas ta levitada kogutud andmeid nõuetekohaselt kokkuvõetud kujul.

(6)

2017. aastal korraldati avalik konsultatsioon ning 2018. aastal saadeti liikmesriikidele, sidusrühmadele ja tarbijatele eriküsimustikud. 2018. ja 2019. aastal korraldati sidusrühmadega mitmeid temaatilisi seminare ja konverentse ning liikmesriikide eksperdirühmade ja kodanikuühiskonna dialoogirühmade kohtumisi turu läbipaistvuse teemal.

(7)

Vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2017/1185 on liikmesriikidel juba kohustus edastada teavet hindade, toodangu ja turuteabe osas, kuid seda ainult tootmishindade puhul.

(8)

Nii pakub liit praegu ühelt poolt suhteliselt kõrgetasemelist avalikku teavet tootjate hindade ja tarbijahindade kohta, mida on võimalik saada liikmesriikide statistikaametist, kuid teiselt poolt on üldsusel väga vähe teavet põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahela hindadest. Hinnaaruandluse laiendamine peaks teabe osalist puudumist katma, seda eriti juhul, kus valdkondlikud toiduainete tarneahelad on komplekssed. Kui jälgida hindade ülekandumist tarneahelas, laiendada andmete kogumist ja levitamist, peaks turuosalistel olema võimalik paremini mõista tarneahela toimimist ning parandada seeläbi ahela üldist toimimist ja majanduslikku tõhusust, eelkõige nõrgemate ettevõtjate jaoks, kellel ei ole hõlpsat juurdepääsu individuaalsele hinnateabele.

(9)

Aruandluses praegu esitatavad hinnad on põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahela esimese astme ettevõtjate toodangu müügihinnad. Et jälgida hindade ülekandumist tarneahelas, on vaja koguda hinnaandmeid ahela eri ettevõtjatelt (näiteks hulgimüüjad, kauplejad, toiduainetööstus ja jaemüüjad), eelkõige tarneahelate puhul, kus on väga erinevad etapid ja tooted.

(10)

Kui esitada aruannetes üksnes tüüpilised hinnad (peamiste turgude ja oluliste ettevõtjate hinnad) saaksid liikmesriigid järgida oma aruandluses kulutasuvat lähenemisviisi ning hoida väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormuse võimalikult väikese. Vastavalt praegustele tavadele peaksid liikmesriigid kirjeldama metoodikat, mille alusel tüüpilised hinnad määratakse. Samuti peaksid nad püüdma oma metoodikaid ühtlustada, et liikmesriikide andmeid oleks võimalik omavahel võrrelda.

(11)

Selleks et luua aja- ja kulutõhus aruandlusmehhanism, peaks komisjon tegema olemasoleva infosüsteemi ettevõtjatele kättesaadavaks viisil, mis võimaldaks ettevõtjatel edastada liikmesriikide järelevalve all teavet otse komisjonile. Kui liikmesriigid delegeerivad kõnealuse teatamiskohustuse ettevõtjatele, peaksid nad komisjoni sellest teavitama.

(12)

Komisjon peaks korraldama liikmesriikide ja sidusrühmadega korrapäraseid kohtumisi, et jagada parimaid tavasid, arendada sünergiaid ja aidata kaasa ühisele arusaamale turudünaamikast põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas. Samuti peaks komisjon jagama liikmesriikidele ja sidusrühmadele teavet määruse kohaldamise kohta.

(13)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2017/1185 vastavalt muuta.

(14)

On asjakohane sätestada käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev, mis annaks liikmesriikidele võimaluse uute teatamisnõuetega kohaneda.

(15)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2017/1185 muudatused

Rakendusmäärust (EL) 2017/1185 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Määruse (EL) nr 1308/2013 ning käesoleva määruse alusel vastu võetud õigusaktidega kehtestatud teavitamiskohustuse puhul peab käesoleva lõike esimese lõigu kohane infotehnoloogial põhinev süsteem olema vajaduse korral kättesaadav ettevõtjatele ja kolmandatele riikidele“.

2)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Mitteteatamine

Tingimusel et artiklis 1 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse juhul, kui liikmesriigid ja vajaduse korral kolmandad riigid või ettevõtjad ei ole edastanud komisjonile nõutud teavet või dokumente ettenähtud tähtajaks („tühiteade“), et nad on teatanud komisjonile:

a)

kvantitatiivse teabe, mille väärtus on null;

b)

kvalitatiivse teabe, mille tähendus on „esitatavad andmed puuduvad“.“

3)

II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„TEATED HINDADE, TOODANGU JA TURUTEABE KOHTA JA VASTAV KOORDINEERIMINE NING RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA ETTE NÄHTUD TEAVE“.

4)

Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid ning vajaduse korral kolmandad riigid ja ettevõtjad teatavad komisjonile kõik olulised uued asjaolud, mis võivad varem esitatud teavet oluliselt muuta.“

5)

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Lisateave

Peale I, II ja III lisas nõutud teabe võivad liikmesriigid ning vajaduse korral kolmandad riigid ja ettevõtjad edastada komisjonile artiklis 1 osutatud infosüsteemi kaudu täiendavat teavet, kui liikmesriigid ning vajaduse korral asjaomased kolmandad riigid ja ettevõtjad peavad kõnealust teavet asjakohaseks. Teated esitatakse vormis, mille komisjon on teinud infosüsteemis kättesaadavaks.“

6)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

artikli 9 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Hinna ja koguse kindlaksmääramine“;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Iga käesoleva jao alusel nõutava hinna- ja koguseteate puhul teatavad liikmesriigid esitatud hindade allika ja nende kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika. Sellised teated peavad sisaldama teavet liikmesriikide poolt kindlaks määratud tüüpiliste turgude kohta ja sellega seotud kaalukoefitsiente.“;

c)

lisatakse lõige 1a:

„1a.   Iga käesoleva jaoga ette nähtud hinna- ja koguseteate puhul võivad liikmesriigid delegeerida ettevõtjatele kohustuse kanda hinnad ja kogused otse artiklis 1 osutatud komisjoni infosüsteemi. Liikmesriigid teatavad komisjonile nende ettevõtjate andmed, kellele teatamiskohustus delegeeritakse.“

7)

Artiklid 10, 11 ja 12 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 10

Ametlikus vääringus esitatud hindade teatamine

Kui I, II ja III lisas ei ole sätestatud teisiti, edastavad liikmesriigid ja vajaduse korral ettevõtjad hinnateabe oma ametlikus vääringus ja ilma käibemaksuta.

Artikkel 11

Iganädalane hindade teatamine

Kui I lisas ei ole sätestatud teisiti, edastavad liikmesriigid ja vajaduse korral ettevõtjad komisjonile nimetatud lisas osutatud iganädalase hinnateabe igal kolmapäeval hiljemalt kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) eelmise nädala kohta.

Artikkel 12

Muu kui iganädalase hinnateabe, toodangu- ja turuteabe edastamine

Liikmesriigid ja vajaduse korral ettevõtjad teatavad ettenähtud tähtaja jooksul komisjonile:

a)

II lisas osutatud muu kui iganädalase hinnateabe;

b)

III lisas osutatud toodangu- ja turuteabe.“

8)

I, II ja III lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. oktoober 2019

Komisjoni nimel

President

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1185, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT L 171, 4.7.2017, lk 113).

(3)  ELT C 86, 6.3.2018, lk 49.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid (ELT L 111, 25.4.2019, p. 59).

(5)  ST 7607 2019 ADD 1 REV 1, 22.3.2019, lk 1.


I LISA

Artiklis 11 osutatud iganädalase hindade teatamisega seotud nõuded

Kui ei ole sätestatud teisiti, loetakse asjaomasteks liikmesriikideks neid, kes toodavad või kasutavad üle 2 % liidu vastavast kogutoodangust või -kasutusest.

1.    Teravili

Teate sisu: liidu turu jaoks asjakohaste teraviljade tüüpilised turuhinnad teraviljade kvaliteedi alusel, väljendatuna toote tonni kohta.

Asjaomased liikmesriigid: kõik liikmesriigid.

Muu: hinnad vastavad vajaduse korral iga toote kvaliteediomadustele, noteerimiskohale ja turustusetapile.

2.    Riis

Teate sisu: liidu turu jaoks asjakohaste riisisortide tüüpilised turuhinnad, väljendatuna toote tonni kohta.

Asjaomased liikmesriigid: riisi tootvad liikmesriigid ja liikmesriigid, kellel on riisiveskid.

Muu: hinnad vastavad vajaduse korral iga toote töötlemisetapile, noteerimiskohale ja turustusetapile.

3.    Õliseemned

Teate sisu: rapsiseemnete, päevalilleseemnete, sojaubade, rapsikoogijahu, päevalilleseemnejahu, sojajahu, rapsi toorõli, päevalille toorõli, sojaoa toorõli tüüpilised hinnad.

Asjaomased liikmesriigid: liikmesriigid, kus vastava põllumajanduskultuuri kasvupind on vähemalt 10 000 hektarit aastas. Jahu ja õli käsitlevate hinnateadete puhul kõik liikmesriigid, kes töötlevad vastavat õliseemnekultuuri üle 200 000 tonni.

4.    Oliiviõli

Teate sisu: määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa VIII osas loetletud oliiviõlikategooriate peamistel tüüpilistel turgudel registreeritud keskmine hind ja siseriiklik kaalutud keskmine hind, väljendatuna 100 kg toote kohta.

Asjaomased liikmesriigid: liikmesriigid, kelle aastane oliiviõlitoodang ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 30. septembrini on rohkem kui 20 000 tonni.

Muu: hinnad peavad vastama pakendamata oliiviõlile, vastpressitud neitsioliiviõlile ja muude kategooriate puhul tehasest tulevale õlile. Tüüpilised turud hõlmavad vähemalt 70 % asjaomase toote siseriiklikust kogutoodangust.

Ostuhinnad

Teate sisu: määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa VIII osas loetletud neitsioliiviõli ja ekstra neitsioliiviõli kategooriate jaemüüjate tüüpilised ostuhinnad, väljendatuna 100 kg toote kohta.

Muu: tüüpilised hinnad peavad vastama sellisele neitsioliiviõlile ja ekstra neitsioliiviõlile, mis on pakendatud mahutitesse, mida võib pakkuda lõpptarbijale, ja need peavad katma vähemalt ühe kolmandiku asjaomase toote riiklikust ostust.

5.    Puu- ja köögivili, banaanid

a)    Värskelt turustamiseks mõeldud toodete hinnad

Teate sisu: komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/891 (1) VI lisas loetletud ühest liigist ja sordist tomatite, õunte, apelsinide, virsikute ja nektariinide tüüpilised hinnad, väljendatuna 100 kg toote netomassi kohta.

Asjaomased liikmesriigid: delegeeritud määruse (EL) 2017/891 lisas VI loetletud liikmesriigid.

Muu: hinnad teatakse pakendamiskohast kättesaadava kauba kohta, mis on sorditud, pakendatud ja vajaduse korral kaubaalustel.

b)    Banaanide hinnad

Teate sisu: CN-koodi 0803 90 10 alla kuuluvate kollaste banaanide hulgihinnad, väljendatuna 100 kg toote kohta.

Asjaomased liikmesriigid: kõik liikmesriigid, kes turustavad kalendriaastas rohkem kui 50 000 tonni kollaseid banaane.

Muu: hinnad edastatakse päritoluriikide rühmade kaupa.

c)    Tootja väravahinnad

Teate sisu: värskelt turustamiseks mõeldud tomatite, õunte, apelsinide, virsikute ja nektariinide tüüpilised hinnad. Kõik hinnad, väljendatuna 100 kilogrammi kohta.

Muu: hinnad peavad olema väravahinnad ja koristatud saaduste kohta

d)    Ostuhinnad

Teate sisu: tomatite, õunte, apelsinide, virsikute ja nektariinide tüüpilised jaemüüjate ostuhinnad, väljendatuna 100 kg toote kohta.

6.   Liha

Teate sisu: veise-, sea- ja lambarümpade ja nende jaotustükkide ning teatavate elusate veiste, vasikate ja põrsaste hinnad vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013 ning veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalale vastavad hinnad, väljendatuna 100 kg toote kohta.

Asjaomased liikmesriigid: rümpade ja elusloomade puhul kõik liikmesriigid. Jaotustükkide puhul liikmesriigid, kelle siseriiklik toodang moodustab 2 % või rohkem ELi toodangust.

Muu: kui asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse hinnangul on rümpade või elusloomade arv teatamiseks ebapiisav, võib asjaomane liikmesriik otsustada asjakohase aja jooksul peatada selliste rümpade või elusloomade hindade registreerimise, teatades komisjonile oma otsuse põhjused. Jaotustükkide osas esitavad asjaomased liikmesriigid veise tagaveerandi, veise esiveerandi, veisehakkliha, sea seljatüki, sea kõhutüki, sea abatüki, seahakkliha ja seasingi hinnad.

Ostuhinnad

Teate sisu: jaemüüjate ja muude toiduettevõtjate tüüpilised ostuhinnad sea- ja loomahakkliha puhul, väljendatuna 100 kg toote kohta.

7.   Piim ja piimatooted

Teate sisu: vadakupulbri, lõssipulbri, täispiimapulbri, või, koore, joogipiima ja tavapäraste juustude hinnad, väljendatuna 100 kg toote kohta.

Asjaomased liikmesriigid: liikmesriigid, kelle siseriiklik toodang moodustab 2 % või rohkem ELi toodangust; või kui tegemist on tavapäraste juustudega, siis kui vastav juustuliik moodustab 4 % või rohkem kogu siseriiklikust juustutoodangust.

Muu: hinnad edastatakse tootjalt kolme kuu tarneteks sõlmitud lepingu alusel ostetud toodete kohta, hinna sisse ei kuulu muud kulud (transport, laadimine, käitlemine, ladustamine, kaubaalused, kindlustus jne).

Ostuhinnad

Teate sisu: jaemüüjate ja muude toiduettevõtjate tüüpilised ostuhinnad või ja vastavate juustude puhul, väljendatuna 100 kg toote kohta.

8.   Munad

Teate sisu: pidamisviisi alusel jaotatud kanade A-klassi munade hulgihind (L- ja M-klassi keskmine hind) väljendatuna 100 kg toote kohta.

Asjaomased liikmesriigid: kõik liikmesriigid.

Muu: hinnad edastatakse pakendamiskohtades olevate toodete kohta.

9.   Kodulinnuliha

Teate sisu: A-klassi tervete kanade (nn 65 % kanad) ja kana jaotustükkide (rinnafilee, koivad) keskmine hulgihind, väljendatuna 100 kg toote kohta.

Asjaomased liikmesriigid: kõik liikmesriigid.

Muu: edastatakse tapamajades olevate toodete või tüüpilistel turgudel registreeritud hinnad.

Ostuhinnad

Teate sisu: jaemüüjate ja muude toiduettevõtjate tüüpilised ostuhinnad A-klassi tervete kanade ja kanade rinnafilee puhul, väljendatuna 100 kg toote kohta.

10.   Muu

Teate sisu: lisatud taimse rasvaga pulbri (fat filled powder) hind, väljendatuna 100 kg toote kohta.

Muu: hinnad edastatakse tootjalt kolme kuu tarneteks sõlmitud lepingu alusel ostetud toodete kohta, hinna sisse ei kuulu muud kulud (transport, laadimine, käitlemine, ladustamine, kaubaalused, kindlustus jne).


(1)  Komisjoni 13. märtsi 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/891, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 puu- ja köögivilja ning töödeldud puu- ja köögivilja sektorite osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 neis sektorites kohaldatavate karistuste osas ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (ELT L 138 25.5.2017, lk 4).


II LISA

Artikli 12 punktis a osutatud muu kui iganädalase hinnateabega seotud nõuded

Kui ei ole sätestatud teisiti, loetakse asjaomasteks liikmesriikideks neid, kes toodavad või kasutavad üle 2 % liidu vastavast kogutoodangust või -kasutusest, välja arvatud mahepõllumajanduslikud tooted, mille puhul on künnis 4 % toodangust.

1.   Teravili

a)   Maheteravilja hinnad

Teate sisu: mahedalt toodetud hariliku nisu, kõva nisu ja rukki tüüpilised turuhinnad, väljendatuna toote tonni kohta.

Teatamise aeg: eelmise kuu andmed iga kuu 25. kuupäevaks.

b)   Nisujahu hinnad

Teate sisu: jahvatustööstuse tüüpilised müügihinnad nisujahu puhul, väljendatuna ühe tonni toote kohta.

Teatamise aeg: eelmise kuu andmed iga kuu 25. kuupäevaks.

c)   Nisujahu ostuhinnad

Teate sisu: jaemüüjate ja muude toiduettevõtjate toodete tüüpilised ostuhinnad nisujahu puhul, väljendatuna ühe tonni toote kohta.

Teatamise aeg: eelmise kuu andmed iga kuu 25. kuupäevaks.

2.   Õliseemned ja valgukultuurid

Teate sisu: liidu turu jaoks sobivate valgukultuuride ning mahe-sojaubade, mahe-sojajahu ja geneetiliselt muundamata sojajahu tüüpilised turuhinnad, väljendatuna toote tonni kohta.

Asjaomased liikmesriigid: valgukultuuride puhul liikmesriigid, kus vastava põllumajanduskultuuri kasvupind on vähemalt 10 000 hektarit aastas.

Teatamise aeg: eelmise kuu andmed iga kuu 25. kuupäevaks.

3.    Suhkur

Teate sisu:

a)

järgmiste suhkruhindade kaalutud keskmine, väljendatuna suhkru tonni kohta, ning vastavad üldkogused ja kaalutud standardhälbed:

i)

eelmise kuu müügihind;

ii)

eelmise kuu kohta lühiajalistele lepingutele vastavatel arvetel esitatud müügihind. Kõnealused hinnad avaldab komisjon kõige varem kaks kuud pärast allpool kehtestatud teatamistähtaja lõppu;

b)

suhkrupeedi kaalutud keskmine hind eelmisel turustusaastal, väljendatuna suhkrupeedi tonni kohta, ning vastavad üldkogused.

Asjaomased liikmesriigid:

a)

suhkru hindade puhul kõik liikmesriigid, kus toodetakse suhkrupeedist või toorsuhkrust rohkem kui 10 000 tonni suhkrut;

b)

suhkrupeedi hindade puhul liikmesriigid, kus asjaomasel turustusaastal on suhkrupeedi kasvupind üle 1 000 hektari.

Teatamise aeg:

a)

suhkru hinnad hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks;

b)

suhkrupeedi hinnad iga aasta 30. juuniks.

Muu: hinnad peavad olema kehtestatud vastavalt komisjoni avaldatud metoodikale ning hõlmama:

a)

valge pakkimata, tehasest tulnud suhkru hindu määruse (EL) nr 1308/2013 III lisa punktis B II määratletud standardkvaliteediga suhkru puhul, mis on hangitud suhkrutootjatelt ja rafineerijatelt;

b)

suhkrupeedi hindu 16 % suhkrut sisaldava standardkvaliteediga suhkrupeedi puhul, mille kulud on suhkrutootjad suhkrupeedimüüjale hüvitanud. Suhkrupeet ja sellest ekstraheeritud suhkur peavad kuuluma samasse turustusaastasse.

Ostuhinnad

Teate sisu: jaemüüjate ning toiduainetööstuse ja mitte toiduainetööstuse (muu kui biokütus) tüüpilised ostuhinnad suhkru ja melassi puhul, väljendatuna toote tonni kohta.

Teatamise aeg: iga kuu 25. kuupäevaks.

Muu: tüüpilised hinnad peavad olema kehtestatud vastavalt komisjoni avaldatud metoodikale.

4.   Linakiud

Teate sisu: eelmise kuu kohta peamistel tüüpilistel turgudel registreeritud pika linakiu keskmine tehasehind, väljendatuna toote tonni kohta.

Asjaomased liikmesriigid: kõik liikmesriigid, kus toodetakse pikka linakiudu üle 1 000 hektari suurusel kiulina kasvupinnal.

Teatamise aeg: eelmise kuu andmed iga kuu 25. kuupäevaks.

5.   Oliiviõli ja lauaoliivid

Teate sisu:

määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa VIII osas loetletud neitsioliiviõli (mahetoode) ja ekstra neitsioliiviõli (mahetoode) kategooriate tüüpilised turuhinnad, väljendatuna 100 kg toote kohta;

lauaoliivideks ette nähtud tooroliivide tüüpilised hinnad, väljendatuna 100 kg toote kohta.

Asjaomased liikmesriigid:

maheoliiviõli puhul liikmesriigid, kelle aastane oliiviõlitoodang (neitsioliiviõli ja ekstra neitsioliiviõli kategooriad) aruandeaastal 1. oktoobrist kuni 30. septembrini on rohkem kui 5 000 tonni;

lauaoliivide puhul liikmesriigid, kelle aastane lauaoliivitoodang aruandeaastal 1. septembrist kuni 31. augustini on rohkem kui 5 000 tonni.

Teatamise aeg:

maheoliiviõli puhul eelmise kuu andmed hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks;

lauaoliivide puhul eelmise kalendriaasta (1. september kuni 31. detsember) saagi andmed iga aasta 15. jaanuariks.

Muu: maheoliiviõli puhul peavad hinnad vastama pakendamata oliiviõlile, neitsioliiviõli puhul vastpressitud õlile ja muude kategooriate puhul tehasest tulevale õlile. Lauaoliivide tootmiseks ette nähtud tooroliivide hinnad peavad vastama töötlejate poolt töötlevale tööstusele tarnitud oliivide hindadele.

6.   Vein

Teate sisu: määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktis 1 osutatud veinide puhul:

a)

eelmise kuu hindade kokkuvõte väljendatuna veini hektoliitri kohta, arvestades asjaomaseid mahtusid, või

b)

avalikult kättesaadavad ja hindade registreerimise suhtes usaldusväärseks peetavad teabeallikad.

Asjaomased liikmesriigid: liikmesriigid, kelle veinitoodang on viimasel viiel aastal keskmiselt üle 5 % kogu ELi veinitoodangust.

Teatamise aeg: eelmise kuu andmed hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks.

Muu: hinnad tuleb esitada tootja ruumidest tuleva pakkimata toote kohta. Punktides a ja b osutatud teabe puhul peavad asjaomased liikmesriigid valima kaheksa kõige tüüpilisemat turgu, mida jälgida ning kus on esindatud vähemalt kaks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veini.

7.   Piim ja piimatooted

a)    Piim

Teate sisu: toorpiima ja mahetoorpiima hind ning eeldatav hind jooksva kuu toorpiimatarnete eest, väljendatuna 100 kg toote kohta koos tegeliku rasva- ja valgusisaldusega.

Asjaomased liikmesriigid: kõik liikmesriigid.

Teatamise aeg: eelmise kuu andmed hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks.

Muu: hind, mille maksab esmaostja, kes on asutatud selle liikmesriigi territooriumil.

b)    Piimasaadused

Teate sisu: selliste juustude hinnad, mis ei ole I lisa punktis 7 osutatud tavapärased juustud, väljendatuna 100 kg toote kohta.

Asjaomased liikmesriigid: kõik liikmesriigid oma siseriiklikul turul asjakohaste juustusortide kohta.

Teatamise aeg: eelmise kuu andmed hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks.

Muu: hinnad edastatakse tootjalt kolme kuu tarneteks sõlmitud lepingu alusel ostetud juustude kohta, hinna sisse ei kuulu muud kulud (transport, laadimine, käitlemine, ladustamine, kaubaalused, kindlustus jne).

8.   Puu- ja köögivili, banaanid

a)    Värske puu- ja köögivilja (mahetooted) hinnad

Teate sisu: mahepõllumajanduslike tomatite, õunte, apelsinide, virsikute ja nektariinide tüüpilised müügihinnad, väljendatuna 100 kg toote netomassi kohta.

Teatamise aeg: eelmise kalendrikuu andmed hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks.

b)    Roheliste banaanide hinnad

Teate sisu:

a)

tootmispiirkonnas turustatavate roheliste banaanide keskmised müügihinnad kohalikel turgudel, väljendatuna toote 100 kg kohta, ja seonduvad kogused;

b)

väljaspool tootmispiirkonda turustatavate roheliste banaanide keskmised müügihinnad kohalikel turgudel, väljendatuna toote 100 kg kohta, ja seonduvad kogused.

Teatamise aeg:

iga aasta 15. juuniks eelmise 1. jaanuarist kuni 30. aprillini ulatuva aruandeaasta kohta,

iga aasta 15. oktoobriks eelmise 1. maist kuni 31. augustini ulatuva aruandeaasta kohta,

iga aasta 15. veebruariks eelmise 1. septembrist kuni 31. detsembrini ulatuva aruandeaasta kohta.

Asjaomased liikmesriigid: tootmispiirkonnaga liikmesriigid, nimelt:

a)

Kanaari saared;

b)

Guadeloupe;

c)

Martinique;

d)

Madeira ja Assoorid;

e)

Kreeta ja Lakoonia;

f)

Küpros.

Muu: liidus väljaspool tootmispiirkonda turustatavate roheliste banaanide hind peab olema esimese lossimissadama hind (mahalaadimata kaup).

c)    Hind tootja juures

Teate sisu: töötlemiseks ette nähtud tomatite, õunte ja apelsinide tüüpilised hinnad. Kõik hinnad, väljendatuna 100 kilogrammi kohta.

Teatamise aeg:

a)

tomatite puhul järgmise aasta 31. jaanuariks;

b)

õunte ja apelsinide puhul eelmise kalendrikuu andmed hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks.

Muu: hinnad peavad olema tootjahinnad ja koristatud saaduste kohta.

9.   Liha

Teate sisu: tüüpilised müügihinnad mahe-loomarümpade puhul, mis kuuluvad teatamisel I lisa punkti 6 alapunktiga a ette nähtud loomarümpade kategooriasse, väljendatuna 100 kg toote kohta.

Teatamise aeg: eelmise kuu andmed iga kuu 25. kuupäevaks.

10.   Kodulinnud

Teate sisu: A-klassi tervete mahekanade (nn 65 % kanad) tüüpilised müügihinnad, väljendatuna 100 kg toote kohta.

Teatamise aeg: eelmise kalendrikuu andmed hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks.


III LISA

Artikli 12 punktis b osutatud toodangu- ja turuteabega seotud nõuded

1.   Riis

Teate sisu: määruse (EL) nr 1308/2013 II lisa I osa punktides 2 ja 3 osutatud riisikategooriate puhul:

a)

kasvupind, põllumajanduslik saagikus, koorimata riisi toodang saagikoristusaastal ja kroovimisaastal;

b)

riisi riigisisene kasutus (sealhulgas töötlevas tööstuses), väljendatuna kroovitud riisi ekvivalendina;

c)

riisitootjate ja -kroovijate varud (väljendatuna kroovitud riisi ekvivalendina) iga aasta 31. augustil, esitatuna eraldi liidus toodetud riisi ja imporditud riisi kohta.

Teatamise aeg: eelmise aasta andmed iga aasta 15. jaanuariks.

Asjaomased liikmesriigid:

a)

koorimata riisi puhul kõik riisi tootvad liikmesriigid;

b)

liikmesriigid; riigisiseseks kasutuseks, kõik

c)

riisivarude puhul kõik riisi tootvad liikmesriigid ja liikmesriigid, kellel on riisiveskid.

2.   Suhkur

A.    Suhkrupeedi kasvupind

Teate sisu: suhkrupeedi kasvupinnad jooksval turustusaastal ja hinnang järgmise turustusaasta kohta.

Teatamise aeg: iga aasta 31. maiks.

Asjaomased liikmesriigid: kõik liikmesriigid, kus asjaomasel aastal on suhkrupeedi kasvupind üle 1 000 hektari.

Muu: need andmed esitatakse hektarites ja suhkru tootmiseks ning bioetanooli tootmiseks ette nähtud kasvupindade kaupa.

B.    Suhkru ning bioetanooli tootmine ja kasutamine

Teate sisu:

a)

tootmine: suhkru- ja melassitoodang ning bioetanoolitoodang iga ettevõtja kohta eelmisel turustusaastal ning jooksva turustusaasta kohta suhkru hinnanguline kogutoodang igas liikmesriigis ja suhkrutoodang iga ettevõtja kohta;

b)

kasutus: eelmisel turustusaastal ettevõtjate ja rafineerimistehaste müüdud suhkur, jaotatuna sihtkoha järgi.

Teatamise aeg: iga aasta 30. november eelmise turustusaasta toodangu ja kasutuse ning jooksva turustusaasta hinnangulise suhkru kogutoodangu kohta ning iga aasta 31. märts (30. juuni Prantsuse Guadeloupe’i ja Martinique’i ülemeredepartemangude puhul) jooksva turustusaasta toodangu kohta ettevõtjate kaupa.

Asjaomased liikmesriigid: liikmesriigid, kus toodetakse rohkem kui 10 000 tonni suhkrut.

Muu:

a)

„suhkrutoodang“ – üldkogus, väljendatuna valge suhkru tonnides järgmiselt:

i)

valge suhkur olenemata kvaliteedierinevustest;

ii)

määruse (EL) nr 1308/2013 III lisa punktis B III määratletud toorsuhkur, saagise alusel;

iii)

invertsuhkur, kaalu järgi;

iv)

sahharoosi- või invertsuhkrusiirupid, mille puhtusaste on vähemalt 70 % ja mis on toodetud suhkrupeedist, ekstraheeritava suhkru sisalduse põhjal või tegeliku saagise alusel;

v)

sahharoosi- või invertsuhkrusiirupid, mille puhtusaste on vähemalt 75 % ja mis on toodetud roosuhkrust, suhkrusisalduse alusel;

b)

suhkrutoodangu hulka ei arvestata valget suhkrut, mis on saadud punktis a osutatud mis tahes toodetest või toodetud seestöötlemise korra alusel;

c)

ühel turustusaastal külvatud suhkrupeedist toodetud suhkur läheb arvesse järgmisel turustusaastal. Kui liikmesriik on vastavalt otsustanud ja oma otsusest komisjonile 1. oktoobriks 2017 teatanud, kannab ta ühe turustusaasta sügisel külvatud suhkrupeedist toodetud suhkru siiski samasse turustusaastasse;

d)

kõik suhkruandmed esitatakse kuude kaupa; jooksva turustusaasta puhul peavad need kuni veebruarini vastama esialgsetele näitajatele ning ülejäänud turustusaasta teiste kuude puhul hinnangutele;

e)

bioetanoolitoodangu hulka arvestatakse üksnes bioetanool, mis on saadud punktis a osutatud mis tahes toodetest, ja see peab olema väljendatud hektoliitrites;

f)

„suhkrukasutus“ – üldkogus, väljendatuna tonnides valge suhkru ekvivalendina, müüdud suhkruettevõtjate ja rafineerimistehaste poolt jaemüüjatele ja suhkrukasutajatele turustusaasta jooksul. Nende koguste puhul tuleb eraldi esitada müük jaemüüjatele, toiduainetööstusele ja muudele tööstustele, välja arvatud bioetanool.

C.    Isoglükoosi toodang

Teate sisu:

a)

iga tootja poolt eelmisel turustusaastal tarnitud isoglükoosi omatoodangu kogused;

b)

iga tootja poolt eelmisel kuul tarnitud isoglükoosi omatoodangu kogused.

Teatamise aeg: eelmise turustusaasta kohta iga aasta 30. novembriks ja eelmise kuu kohta iga kuu 25. kuupäevaks.

Asjaomased liikmesriigid: kõik liikmesriigid, kus isoglükoosi toodetakse.

Muu:„isoglükoosi toodang“ – glükoosist või selle polümeeridest saadud sellise toote üldkogus, mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 41 %, väljendatuna kuivaine tonnides, olenemata 41 % lävendit ületavast tegelikust fruktoosisisaldusest. Aastane kogutoodang esitatakse kuude lõikes.

D.    Suhkru ja isoglükoosi varud

Teate sisu:

a)

iga kuu lõpus suhkru rafineerimistehaste ja ettevõtjate poolt ladustatud suhkrutoodangu kogused;

b)

eelmise turustusaasta lõpus isoglükoosi tootjate poolt ladustatud isoglükoositoodangu kogused.

Teatamise aeg: suhkru puhul eelmise kuu kohta hiljemalt iga kuu lõpuks ja isoglükoosi puhul 30. novembriks.

Asjaomased liikmesriigid:

a)

suhkru puhul kõik liikmesriigid, kus suhkruettevõtjad või rafineerimistehased asuvad ja kelle suhkrutoodang on rohkem kui 10 000 tonni;

b)

isoglükoosi puhul kõik liikmesriigid, kus isoglükoosi toodetakse.

Muu: andmed tuleb esitada toodete kohta, mis on ladustatud vabaks ringluseks liidu territooriumil, ning suhkru- ja isoglükoositoodangu kohta vastavalt punktidele B ja C.

Suhkru puhul

peavad andmed kajastama koguseid, mis kuuluvad ettevõtjale või rafineerijale või mille kohta on tehtud ostutäht;

andmetega täpsustatakse juuli, augusti ja septembri lõpu laokoguste puhul järgmise turustusaasta alla kuuluva suhkrutoodangu kogused;

kui ladustamine toimub muus liikmesriigis kui selles, kes teatab andmed komisjonile, teatab teavitav liikmesriik asjaomasele liikmesriigile oma territooriumil ladustatud kogused ja nende asukoha komisjoni teavitamisele järgneva kuu lõpuks.

Isoglükoosi puhul peavad andmed kajastama tootja omanduses olevat kogust.

E.    Kaubandusalased kokkulepped

Teate sisu: kasvatajate ja ettevõtjate vaheliste kokkulepete sisu ning ühise väärtuse jaotamise klauslid. Asjakohased elemendid, millest tuleb teatada, kehtestatakse komisjoni avaldatud metoodika kohaselt.

Teatamise aeg: iga turustusaasta andmed vastava turustusaasta lõpuks.

Asjaomased liikmesriigid: kõik liikmesriigid, kus suhkruettevõtjad asuvad ja kelle suhkrutoodang on rohkem kui 10 000 tonni.

3.   Kiutaimed

Teate sisu:

a)

kiulina kasvupind eelmisel turustusaastal ja hinnang jooksva turustusaasta kohta, väljendatuna hektarites;

b)

pika linakiu toodang eelmisel turustusaastal ja hinnang jooksva turustusaasta kohta, väljendatuna tonnides;

c)

puuvilla kasvupind eelmisel viljelusaastal ja hinnang jooksva viljelusaasta kohta, väljendatuna hektarites;

d)

toorpuuvillatoodang eelmisel viljelusaastal ja hinnang jooksva viljelusaasta kohta, väljendatuna tonnides;

e)

puuvillatootjatele eelmisel viljelusaastal makstud keskmine toorpuuvillahind, väljendatuna toote tonni kohta.

Teatamise aeg:

a)

kiulina kasvupinna kohta iga aasta 31. juuliks;

b)

pika linakiu tootmise kohta iga aasta 31. oktoobriks;

c)

puuvilla kohta iga aasta 15. oktoobriks.

Asjaomased liikmesriigid:

a)

lina puhul kõik liikmesriigid, kus toodetakse pikka linakiudu üle 1 000 hektari suurusel kiulina kasvupinnal;

b)

puuvilla puhul kõik liikmesriigid, kus on puuvilla külvatud vähemalt 1 000 hektarile.

4.   Humal

Teate sisu: järgmine teave tootmise kohta koguarvuna ning punktides b, c ja d osutatud teave mõru ja aromaatse humala sortide kaupa:

a)

humalakasvatajate arv;

b)

humalate kasvupind, väljendatuna hektarites;

c)

kogus tonnides ja keskmine humalatootja poolne hind, väljendatuna ühe humalakilogrammi kohta, mis on müüdud forvardlepingu alusel või ilma sellise lepinguta;

d)

alfahappe toodang tonnides ja alfahappe keskmine sisaldus (protsentides).

Teatamise aeg: humalakoristusele järgneva aasta 30. aprilliks.

Asjaomased liikmesriigid: liikmesriigid, kus eelmisel aastal oli humalate kasvupind üle 200 hektari.

5.   Oliiviõli

Teate sisu:

a)

lõpptoodangu andmed (sealhulgas mahetoodangu andmed), kogu riigisisene tarbimine (sealhulgas töötlev tööstus) ja lõplikud varud eelmisel aruandeaastal 1. oktoobrist kuni 30. septembrini;

b)

hinnanguline kuutoodang, tootjate ja tööstuse ladude hinnanguline kuuseis ning hinnanguline kogutoodang, riigisisene tarbimine (sealhulgas töötlev tööstus) ja lõplikud varud jooksva aruandeaasta 1. oktoobrist kuni 30. septembrini.

Teatamise aeg:

a)

eelmise aruandeaasta andmed iga aasta 31. oktoobriks;

b)

jooksva aruandeaasta andmed iga aasta 31. oktoobriks ja iga kuu 15. kuupäevaks novembrist juunini.

Asjaomased liikmesriigid: ladude kuuseisu teate puhul liikmesriigid, kelle aastane oliiviõlitoodang aruandeaastal 1. oktoobrist kuni 30. septembrini on rohkem kui 20 000 tonni. Muude andmete puhul kõik oliiviõli tootvad liikmesriigid.

6.   Tubakas

Teate sisu: iga toortubaka sordirühma puhul:

a)

põllumajandustootjate arv;

b)

kasvupind hektarites;

c)

tarnitud kogus tonnides;

d)

põllumajandustootjatele makstav keskmine hind, v.a maksud ja muud lõivud, väljendatuna toote kg kohta.

Teatamise aeg: koristusaastale järgneva aasta 31. juuli.

Asjaomased liikmesriigid: liikmesriigid, kus eelmisel koristusaastal oli tubaka kasvupind üle 3 000 hektari.

Muu: toortubaka sordirühmad on järgmised:

i.

rühm : kuumuses kuivatatud tubakas: kontrollitava ventilatsiooni, temperatuuri ja niiskusega kuivatusahjudes kuivatatud tubakas, eelkõige Virginia;

ii.

rühm : õhu käes kuivatatud hele tubakas: õhu käes katte all kuivatatud tubakas, mida ei kääritata, eelkõige Burley ja Maryland;

iii.

rühm : õhu käes kuivatatud tume tubakas: õhu käes katte all kuivatatud tubakas, mis jäetakse enne turustamist looduslikult käärima, eelkõige Badischer Geudertheimer, Fermented Burley, Havana, Mocny Skroniowski, Nostrano del Brenta ja Pulawski;

iv.

rühm : suitsus kuivatatud tubakas: tule kohal kuivatatud tubakas, eelkõige Kentucky ja Salento;

v.

rühm : päikese käes kuivatatud tubakas: päikese käes kuivatatud tubakas, nimetatakse ka nn idamaisteks sortideks, eelkõige Basmas, Katerini ja Kaba-Koulak.

7.   Veinisektori tooted

Teate sisu:

a)

hinnang liikmesriigi territooriumil jooksval veiniaastal toodetavate veinitoodete (sh kääritatud ja kääritamata viinamarjavirre) toodangu kohta;

b)

toodangudeklaratsioonide lõpptulemus, millele on osutatud määruse (EL) 2018/273 (1) artiklis 31, ning hinnanguline toodang, mis ei ole kõnealuste deklaratsioonidega hõlmatud;

c)

varude deklaratsioonide kokkuvõte, millele on osutatud määruse (EL) 2018/273 artiklis 32, eelmise veiniaasta 31. juuli seisuga;

d)

majandusaasta aruanne eelmise veiniaasta kohta, sealhulgas täielik teave kättesaadavuse (avamisvarud, toodang, import), tarbimise (inimtarbimine ja tööstuslik tarbimine, ümbertöötlemine, eksport ja kaod) ning lõppvarude kohta.

Teatamise aeg:

a)

hinnanguline toodang iga aasta 30. septembriks;

b)

toodangudeklaratsioonide lõpptulemus iga aasta 15. märtsiks;

c)

varude deklaratsioonide kokkuvõte iga aasta 31. oktoobriks;

d)

lõplik bilanss iga aasta 15. jaanuariks.

Asjaomased liikmesriigid: liikmesriigid, kes peavad ajakohastatud viinamarjaistandusregistrit vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 145 lõikele 1.

8.   Piim

Teate sisu:

lehmatoorpiima üldkogus, väljendatuna kilogrammides koos piima tegeliku rasvasisaldusega;

mahepõllumajandusliku lehmatoorpiima üldkogus, väljendatuna kilogrammides koos piima tegeliku rasvasisaldusega;

lehmatoorpiima rasva- ja valgusisaldus, protsendina toote kaalust.

Teatamise aeg: eelmise kuu andmed iga kuu 25. kuupäevaks.

Asjaomased liikmesriigid: kõik liikmesriigid.

Muu: piima puhul kogused, mis on eelmise kuu jooksul tarnitud piima esmaostjale, kes on asutatud selle liikmesriigi territooriumil. Liikmesriigid tagavad selle nõude täitmiseks, et kõik nende territooriumil asutatud esmaostjad deklareerivad pädevale riiklikule asutusele õigeaegselt ja täpselt lehmatoorpiima koguse, mis on neile igas kuus tarnitud.

9.   Munad

Teate sisu:

munade tootmiskohtade arv pidamisviiside kaupa, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 589/2008 (2) II lisas, ning määruse (EÜ) nr 834/2007 (3) kohaste mahemunade tootmiskohtade arv, sealhulgas ettevõtte maksimumvõimsus, väljendatud ettevõttes samaaegselt olevate munakanade arvuna;

toodetud koorega munade kogus pidamisviiside kaupa, väljendatuna tonnides netomassi kohta, sealhulgas mahemunad.

Teatamise aeg:

iga-aastane tootmiskohtade arv iga aasta 1. aprilliks;

eelmise kuu tootmismahud iga kuu 25. kuupäevaks.

Asjaomased liikmesriigid: kõik liikmesriigid.

10.    Etüülalkohol

Teate sisu: põllumajanduslikku päritolu alkoholi puhul, väljendatuna puhta alkoholi hektoliitrites:

a)

kääritamisel ja destilleerimisel saadud toodang alkoholi tootmiseks kasutatud põllumajandusliku tooraine kaupa;

b)

kogused, mille alkoholitootjad või -importijad on andnud töötlemiseks või pakkimiseks, esitatuna kasutuskategooriate kaupa (toit ja joogid, kütus, tööstus/muu).

Teatamise aeg: eelmise kalendriaasta andmed iga aasta 1. märtsiks.

Asjaomased liikmesriigid: kõik liikmesriigid.

11.   Liha

Teate sisu:

a)

veiseliha: liigitatud rümpade arv ja kaal liigituskategooriate kaupa ning jaotatuna lihakusklasside ja rasvasuse kaupa;

b)

sealiha: liigitatud rümpade arv ja kaal tailihasisalduse klasside kaupa;

c)

veiseliha: liigitatud rümpade arv ja kaal liigituskategooriate kaupa ning jaotatuna lihakusklasside ja rasvasuse kaupa.

Teatamise aeg: punktide a ja b puhul kord nädalas, samal ajal I lisa punkti 6 alapunktiga a ette nähtud iganädalase hindade teatamisega; punkti c puhul kord kuus, samal ajal II lisa punktiga 9 ette nähtud iganädalase hindade teatamisega.

Asjaomased liikmesriigid: kõik liikmesriigid.

12.   Muu:

Teate sisu: lisatud taimse rasvaga pulbri (fat filled powder) üldkogus, väljendatuna tonnides

Teatamise aeg: eelmise kuu andmed iga kuu 25. kuupäevaks.

Asjaomased liikmesriigid: kõik liikmesriigid.

Muu: liikmesriigi territooriumil asuvate piimatöötlejate poolt eelmise kuu jooksul toodetud lisatud taimse rasvaga pulbri (fat filled powder) kogused.


(1)  Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli ja karistuste osas ning millega muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 24).

(2)  Komisjoni 23. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 589/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad munade turustusnormide kohta (ELT L 163, 24.6.2008, lk 20).

(3)  Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 4).


22.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/23


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1747

15. oktoober 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 teatavate lennumeeskonna liikmete lubade ja tunnistustega seotud nõuete ning koolitusorganisatsioonide ja pädevate asutuste suhtes kohaldatavate eeskirjade osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 1, artikli 27 lõiget 1 ja artikli 62 lõiget 14,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 1178/2011 (2) on kehtestatud tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused.

(2)

Määruse (EL) nr 1178/2011 rakendamise käigus on selgunud, et selle teatavad sätted on keeleliselt ebatäpsed või mitmetähenduslikud. Lisaks on aegunud mitmed tähtajad või sätted, mis algselt lisati selleks, et anda liikmesriikidele piisavalt aega viia oma siseriiklikud eeskirjad määruse (EL) nr 1178/2011 sätetega kooskõlla. See on tekitanud probleeme määruse rakendamisel ja vähendanud liidu eeskirjade selgust. Asjaomaseid nõudeid tuleks täpsustada ja parandada. Tuleks kasutusele võtta uued määratlused, millega tagatakse terminite ühetaoline rakendamine.

(3)

Selleks et suurendada üldlennunduse õigusraamistiku proportsionaalsust ja läbipaistvust, tuleks muuta kergõhusõidukite pilootide, erapilootide, purilennukipilootide ja õhupallipilootide suhtes kohaldatavaid eeskirju, mis võimaldaks laiendada lubadega antavaid õigusi ning täpsustada koolituste ja eksamite sisu. Õiguste laiendamise puhul tuleks täpsustada vesilennupädevuse, hiljutise lennukogemuse nõuete, teooriaeksaminõuete ja kogemuste arvestamisega seotud üksikasju.

(4)

Tuleks muuta lennukite ja kopterite instrumentaallennupädevusega seotud nõudeid, et täpsustada teoreetilisi teadmisi ja lennuõpet käsitlevaid sätteid, ning pädevusmärgete kehtivuse pikendamise ja taastamisega seotud nõudeid.

(5)

Muuta tuleks ka klassi- ja tüübipädevusega seotud nõudeid, et täpsustada eri variantide ning pädevusmärgete kehtivuse ja taastamise üksikasju ning tagada järjepidevus. Lisaks tuleks täpsustada vigurlennupädevuse, purilennuki ja plakati pukseerimise pädevuse ning öölennu- ja mäelennupädevusega seotud nõudeid.

(6)

Eeskirjade rakendamise käigus on selgunud, et mõned instruktorite ja kontrollpilootide suhtes kohaldatavad nõuded tekitavad küsimusi. Seepärast tuleks instruktorite puhul muuta instruktoritunnistuste, nende taotlemise eeltingimuste, instruktorite atesteerimise, tunnistuste kehtivuse, tunnistustega seotud õiguste ja tingimuste, koolituskursuse sisu ning tunnistuste pikendamise ja taastamise suhtes kohaldatavaid nõudeid. Kontrollpilootide puhul tuleks muuta kontrollpiloodi tunnistuste, standardiseerimise, tunnistuse taotlemise eeltingimuste, kontrollpilootide atesteerimise, tunnistuste kehtivuse, tunnistustega seotud õiguste ja tingimuste ning tunnistuste pikendamise ja taastamise suhtes kohaldatavaid nõudeid.

(7)

Määrusega (EL) 2018/1139 on ette nähtud võimalus tunnustada FCL osa kohase loa saamiseks määruse (EL) 2018/1139 (I lisa „Artikli 2 lõike 3 punktis d osutatud õhusõidukid“) kohaldamisalast välja jäävate õhusõidukitega seotud koolitusi ja kogemust. Selleks et eespool nimetatud tunnustamine oleks võimalik, tuleks muuta koolitusorganisatsioonide ja pädevate asutuse suhtes kohaldatavaid asjakohaseid eeskirju.

(8)

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonide (3) suhtes kohaldatavate eeskirjade rakendamise käigus on selgunud, et kõnealuste koolitusorganisatsioonide üle tulemusliku regulatiivse järelevalve teostamiseks tuleks täpsustada kohaldatavaid eeskirju. Kõnealuseid nõudeid on vaja muuta selle tagamiseks, et koolituse läbimine deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis oleks lubatud vaid juhul, kui asjaomane koolitusorganisatsioon asub Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluval territooriumil.

(9)

FCL osa kohaste lubade ja nendega seotud tervisetõendite üleviimise võimalusi käsitlevate eeskirjade rakendamise käigus on ilmnenud vajadus täpsustada asjaomaste pädevate asutuste vastutusala ja järelevalvekohustuse edasiandmise aega. Seepärast tuleks asjakohaseid eeskirju muuta.

(10)

Käesolevas määruses käsitletud meetmeid on soovitatud arvamuses nr 5/2017, mille Euroopa Liidu Lennundusohutusamet esitas vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punktidele b ja c ja artikli 76 lõikele 1 ning hilisemate tehniliste arutelude käigus.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1178/2011 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 1 punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)   pilootide eri tervisetõendid, tervisetõendite väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise või tühistamise ning tõenditele piirangute kehtestamise tingimused, tervisetõendite omanike õigused ja kohustused;“;

2)

artikli 2 punktid 4, 9, 10 ja 13 jäetakse välja;

3)

artikli 4 lõige 1 jäetakse välja;

4)

artikli 4 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Olenemata lõikest 3 muudetakse klassipädevusinstruktori tunnistuse või kontrollpiloodi tunnistuse omaniku õigus käitada kõrgtehnilisi keerukaid ühepiloodilennukeid ühepiloodilennukite tüübipädevusinstruktori või kontrollpiloodi tunnistuseks.“;

5)

artikkel 5 jäetakse välja;

6)

artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Seoses FCL osa kohaste lubade väljaandmisega vastavalt I lisale võetakse täielikult arvesse enne käesoleva määruse kohaldamist alanud ning JAR-nõuetele ja menetlustele vastavat koolitust, mis toimub selle liikmesriigi regulatiivse järelevalve all, mida on seoses asjakohaste JAR-nõuetega soovitatud vastastikuseks tunnustamiseks Ühinenud Lennuametite süsteemis, tingimusel et koolitus on lõppenud ja eksamid on sooritatud hiljemalt 8. aprilliks 2016 ja asjaomane FCL osa kohane luba on välja antud hiljemalt 1. aprilliks 2020.“;

7)

artiklit 10a muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Organisatsioonidel on vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 24 lõikele 2 lubatud pakkuda koolitust määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii osutatud õhusõidukite käitamisega seotud pilootidele vaid tingimusel, et pädev asutus on neile välja andnud sertifikaadi, milles kinnitatakse, et nad vastavad määruse (EL) 2018/1139 IV lisas sätestatud olulistele nõuetele ja käesoleva määruse VII lisa nõuetele.

Võttes arvesse määruse (EL) 2018/1139 artikli 24 lõiget 6 on organisatsioonidel, kelle peamine tegevuskoht asub mõnes liikmesriigis, lubatud pakkuda käesoleva määruse VIII lisa punktis DTO.GEN.110 osutatud koolitust sellist sertifikaati omamata territooriumil, mis Chicago konventsiooni alusel kuulub liikmesriikide vastutusalasse, ja kus nad on esitanud pädevale asutusele kõnealuse lisa punktis DTO.GEN.115 sätestatud nõuetele vastava deklaratsiooni, ning et pädev asutus on juhul, kui see on sätestatud kõnealuse lisa punkti DTO.GEN.230 alapunktis c, asjaomase koolitusprogrammi heaks kiitnud.“;

b)

lõiked 2, 3 ja 4 jäetakse välja;

8)

artikli 10b lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

9)

artikli 10c lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

10)

artikli 11 lõige 2 jäetakse välja;

11)

artikli 11a lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

12)

artikli 12 lõiked 1b, 2, 3, 5 ja 6 jäetakse välja;

13)

artikli 12 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Kui liikmesriik kohaldab lõikeid 2a ja 4, teatab ta sellest komisjonile ja ametile. Teates põhjendatakse erandit ning esitatakse rakenduskava, mis sisaldab kavandatud meetmeid ja nendega seotud ajakava.“;

14)

I lisa (FCL osa), VI lisa (ARA osa) ja VIII lisa (DTO osa) muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse lisa punkte 57, 58, 59 ja 66 kohaldatakse alates 21. detsembrist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).

(3)  Komisjoni 31. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1119, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonide osas (ELT L 204, 13.8.2018, lk 13–30).


LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) muudetakse järgmiselt.

1)

Punkti FCL.010 muudetakse järgmiselt:

a)

mõiste „nurklähenemine“ järele lisatakse järgmine mõiste:

„„atesteerimine“ – oskuste, teadmiste ja hoiakute tõendamine instruktori või kontrollpiloodi loa esmaseks väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks;“

b)

mõiste „lennuimitaator“ (FNPT) järele lisatakse järgmine mõiste:

„„lendamine üksnes mõõteriistade näitude järgi“ – lend, mille puhul piloodid juhivad õhusõidukit simuleeritud või tegelikes instrumentaallennuilma tingimustes (IMC) väliseid visuaalseid orientiire kasutamata;“

c)

mõiste „joonlähenemine“ järele lisatakse järgmine mõiste:

„„järelevalvealune liinilend“ (LIFUS) – liinilend, mida teostatakse pärast heakskiidetud lennuajata tüübipädevuskoolitust või liinilend, mis on vajalik kasutamissobivuse andmeid (OSD) käsitleva aruande koostamiseks;“

d)

mõiste „öö“ järele lisatakse järgmine mõiste:

„kasutamissobivuse andmed“ (OSD) – määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohased kasutamissobivuse andmed;“

e)

mõiste „õhusõidukitüüp“ järele lisatakse järgmine mõiste:

„„tüübipädevus- ja loamärgete loetelu“ – ameti poolt kasutamissobivuse andmete hindamise põhjal koostatud ja avaldatud loetelu, mis sisaldab lennukiklasse ja õhusõidukitüüpe lennumeeskonna liikmete lubade väljaandmiseks;“

f)

mõiste „öö“ asendatakse järgmisega:

„„öö“ – ajavahemik, mis jääb õhtuhämaruse lõpu ja hommikukoidu alguse vahele või pädeva asutuse poolt mingil muul moel määratletud ajavahemik päikeseloojangu ja päikesetõusu vahel;“

g)

mõiste „muud treeningseadmed (OTD)“ määratlus asendatakse järgmisega:

„„muud treeningseadmed (OTD)“ – muud koolitusabivahendid kui lennutreeningseadmed (FSTD), mida kasutatakse õppevahenditena koolitustel, kus ei ole vaja täielikku piloodikabiinikeskkonda;“

h)

mõiste „lennuoskuse tasemekontroll“ määratlus asendatakse järgmisega:

„„lennuoskuse tasemekontroll“ – pädevusmärke või õiguste taastamiseks või pikendamiseks vajalik lennuoskuse tõendamine, sealhulgas vajaduse korral suuline teadmiste kontroll;“

2)

punkti FCL.025 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„(1)

Taotlejad sooritavad kõik konkreetse loa või pädevusmärke saamiseks vajalikud teooriaeksamid ühe liikmesriigi pädeva asutuse vastutusalas.“;

b)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Eduka soorituse standardid

(1)

Teooriaeksam loetakse sooritatuks, kui taotleja on konkreetses eksamidokumendis kogunud vähemalt 75 % võimalikust punktisummast. Karistuspunktide kohaldamine on keelatud.

(2)

Kui käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti, loetakse taotleja vastava piloodiloa või pädevuse saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanuks juhul, kui ta on kõik nõutavad teooriaeksamidokumendid edukalt täitnud 18 kuu jooksul alates taotleja esimesel eksamil osalemise kalendrikuu lõpust.

(3)

Kui taotleja ei ole liinipiloodi loa, ametipiloodi loa, instrumentaallennupädevusmärke või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke väljaandmiseks nõutava teooriaeksami puhul suutnud üht eksamidokumenti neljal katsel edukalt täita või ei ole kõiki eksamidokumente edukalt täitnud kuue korraga või alapunkti b alapunktis 2 nimetatud tähtaja jooksul, peab ta kõik teooriaeksamidokumendid uuesti täitma.

(4)

Kui taotleja ei ole kergõhusõidukipiloodi loa, erapiloodiloa, purilennukipiloodi loa või õhupallipiloodi loa väljaandmiseks nõutava teooriaeksami puhul suutnud üht eksamidokumenti neljal katsel edukalt täita või ei ole kõiki eksamidokumente edukalt täitnud alapunkti b alapunktis 2 nimetatud tähtaja jooksul, peab ta kõik teooriaeksamidokumendid uuesti täitma.

(5)

Enne teooriaeksami uuesti sooritamist peavad taotlejad läbima lisakoolituse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Vajaliku lisakoolituse mahu ja ulatuse määrab kindlaks deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon või sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, lähtudes taotlejate vajadustest.“;

3)

punkt FCL.040 asendatakse järgmisega:

FCL.040 Loaga antud õiguste kasutamine

Loaga antud õiguste kasutamine sõltub loa pädevusmärgete (vajaduse korral) ja kasutatavatele õigustele vastava tervisetõendi kehtivusest.“;

4)

punkt FCL.055 asendatakse järgmisega:

FCL.055 Keeleoskus

a)

Üldist. Lennukipiloodid, kopteripiloodid, vertikaalstardiga õhusõiduki piloodid ja õhulaevapiloodid, kellelt nõutakse raadioside kasutamist, tohivad oma lubadest ja pädevusmärgetest tulenevaid õigusi kasutada üksnes juhul, kui nende lubadel on märge inglise keele või konkreetsel lennul raadiosides kasutatava keele oskuse kohta. Märge peab sisaldama keele nimetust, keeleoskuse taset ja märke kehtivusaega ning asjaomane märge peab olema saadud vastavalt pädeva asutuse kehtestatud korrale. Minimaalne aktsepteeritav keeleoskuse tase on käesoleva lisa 2. liite kohane kutsetase (4. tase).

b)

Keeleoskusmärke taotleja peab tõendama vastavalt käesoleva lisa 2. liitele nii fraseoloogia kui ka tavakeele kasutamise oskust vähemalt kutsetasemel pädeva asutuse sertifitseeritud hindajale või pädeva asutuse poolt heaks kiidetud keeleeksamiorganisatsioonile (vastavalt vajadusele). Selleks peab taotleja tõendama, et ta on võimeline:

(1)

tulemuslikult suhtlema ainult hääle abil ja vahetult vesteldes;

(2)

suhtlema täpselt ja selgelt üldistel ja tööga seotud teemadel;

(3)

kasutama üldistes või tööga seotud olukordades teadete vahetamiseks ning arusaamatuste vältimiseks ja lahendamiseks asjakohaseid suhtlusstrateegiaid;

(4)

tulema edukalt toime keeleprobleemidega, mis tekivad keerulises olukorras või rutiinse tegevuse või muul moel varem tuttava suhtlusülesande puhul tekkinud ootamatute sündmuste käigus ning

(5)

kasutama lennunduse valdkonnas arusaadavat dialekti või aktsenti.

c)

Välja arvatud nende pilootide puhul, kes on tõendanud vastavalt käesoleva lisa 2. liitele keeleoskust eksperditasemel (6. tase), toimub keeleoskusmärke kontrollhindamine järgmiselt:

(1)

iga nelja aasta järel, kui on tõendatud keeleoskus kutsetasemel (4. tase) või

(2)

iga kuue aasta järel, kui on tõendatud keeleoskus kõrgtasemel (5. tase).

d)

Erinõuded instrumentaallennupädevusmärget või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärget omavatele isikutele. Ilma et see piiraks eelmiste alapunktide kohaldamist, peavad instrumentaallennupädevusmärget või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärget omavad isikud tõendama inglise keele oskust vastavalt käesoleva lisa 2. liitele.

e)

Instrumentaallennupädevusmärget või instrumentaal-marsruutlennupädevusmärget omavate isikute inglise keele oskuse tõendamiseks kasutatakse pädeva asutuse kehtestatud hindamismetoodikat.“;

5)

punkti FCL.060 alapunkti c alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„(2)

kui piloot ei vasta alapunkti 1 nõuetele, peab ta õiguste kasutamiseks sooritama õppelennu J alajao kohaselt kvalifitseeritud instruktori järelevalve all, kes on tõendanud suutlikkust anda selle õhusõidukitüübi jaoks nõutavat õpet. Piloot peab õiguste kasutamiseks sooritama vähemalt alapunkti b alapunktides 1 ja 2 kirjeldatud nõuete kohase õppelennu vastavat tüüpi õhusõidukil või seda kujutaval lennu täisimitaatoril (FFS).“;

6)

punktile FCL.115 lisatakse alapunkt d:

„d)

Ühe kolbmootoriga lennukite klassi vesilennupädevusmärke saamiseks vajaliku koolituse puhul võetakse arvesse käesoleva lisa 9. liite B jao („Lennukite erinõuded“) alapunktis 7 („Klassipädevused – vesilend“) loetletud elemente.“;

7)

punkt FCL.120 asendatakse järgmisega:

FCL.120 Kergõhusõidukipiloodi luba – teooriaeksam

a)

Kerglennukipiloodi loa ja kergkopteripiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, sooritades selleks eksamid järgmistes valdkondades:

(1)

üldteemad:

- lennundusõigus ja lennujuhtimise (ATC) protseduurid;

- inimvõimed;

- meteoroloogia;

- side;

- navigeerimine;

(2)

eri õhusõidukiliikidega seotud konkreetsed teemad:

- aerodünaamika alused;

- käitamisprotseduurid;

- õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine;

- üldteadmised õhusõidukitest.

b)

Kergõhupallipiloodi loa ja kergpurilennukipiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, sooritades selleks eksamid järgmistes valdkondades:

(1)

üldteemad:

- lennundusõigus ja lennujuhtimisprotseduurid;

- inimvõimed;

- meteoroloogia ja

- side.

(2)

eri õhusõidukiliikidega seotud konkreetsed teemad:

- aerodünaamika alused;

- käitamisprotseduurid;

- õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine;

- üldteadmised õhusõidukitest ja

- navigeerimine.“;

8)

punkt FCL.105.A asendatakse järgmisega:

FCL.105.A Kerglennukipiloodi luba (LAPL(A)) – õigused ja tingimused

a)

Õigused

Kerglennukipiloodi loa omanikul on õigus kaptenina juhtida ühe kolbmootoriga maalennukeid, ühe kolbmootoriga vesilennukeid või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukeid lubatud suurima stardimassiga kuni 2 000 kg ning võtta pardale kuni kolm reisijat, mis tähendab, et õhusõiduki pardal ei tohi kunagi olla üle nelja inimese.

b)

Tingimused

(1)

Kerglennukipiloodi loa omanikud võivad reisijaid vedada üksnes juhul, kui nad on pärast loa väljaandmist lennanud kümme lennutundi lennuki või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki kaptenina.

(2)

Kerglennukipiloodi loa omanikud, kellel on varem olnud lennuki liinipiloodi luba, lennuki teise piloodi luba, lennuki ametipiloodi luba või lennuki erapiloodi luba, vabastatakse alapunkti b alapunkti 1 nõuete täitmisest.“;

9)

punkti FCL.135.A alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

oma õiguste laiendamiseks samasse klassi kuuluvale teisele õhusõidukivariandile peab piloot läbima erinevus- või tutvumiskoolituse. Erinevuskoolituse kohta tehakse instruktori allkirjaga märge piloodi päevikusse või samaväärsesse dokumenti.“;

10)

punkt FCL.140.A asendatakse järgmisega:

FCL.140.A Kerglennukipiloodi luba — hiljutise lennukogemuse nõuded

a)

Kerglennukipiloodi loa omanikud võivad loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes tingimusel, et nad on eelnenud kahe aasta jooksul lennuki või fikseeritud jõuallikaga purilennuki piloodina teinud järgmist:

(1)

lennanud kaptenina või koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all vähemalt 12 lennutundi, sealhulgas

sooritanud 12 starti ja maandumist;

läbinud täienduskoolituse, mis hõlmab vähemalt üht lennutundi koos instruktoriga;

(2)

sooritanud kerglennukipiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli kontrollpiloodi osavõtul. Lennuoskuse tasemekontrolli programm põhineb kerglennukipiloodi loa väljaandmiseks nõutaval lennueksamil;

b)

Kui kerglennukipiloodi loa omanikul on nii ühe kolbmootoriga maalennukite kui ka ühe kolbmootoriga vesilennukite klassipädevusmärge, võib ta täita alapunkti a alapunktis 1 esitatud nõuded ühes neist klassidest või kombineerituna mõlemas klassis. Sel juhul tuleb vähemalt üks tund nõutavast lennuajast ja vähemalt kuus nõuetega ette nähtud 12-st stardist ja maandumisest sooritada mõlemas õhusõidukiklassis.“;

11)

punkt FCL.140.H asendatakse järgmisega:

FCL.140.H Kergkopteripiloodi luba (LAPL(H)) – Hiljutise lennukogemuse nõuded

Kergkopteripiloodi loa omanikud kasutavad loa õigusi konkreetsel kopteritüübil üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 12 kuu jooksul teinud järgmist:

a)

lennanud sama tüüpi kopteritel kaptenina või koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all vähemalt kuus lennutundi, sealhulgas sooritanud kuus starti, lähenemist ja maandumist ning läbinud täienduskoolituse, mis hõlmab vähemalt üht lennutundi koos instruktoriga;

b)

sooritanud enne loaõiguste kasutamise jätkamist konkreetsel kopteritüübil lennuoskuse tasemekontrolli kontrollpiloodi osavõtul. Lennuoskuse tasemekontrolli programm põhineb kergkopteripiloodi loa väljaandmiseks nõutaval lennueksamil.“;

12)

punkt FCL.215 asendatakse järgmisega:

„FCL.215 Teooriaeksam

a)

Erapiloodiloa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, läbides selleks eksamid järgmistes valdkondades:

(1)

üldteemad:

lennundusõigus;

inimvõimed;

meteoroloogia ja

side ning

navigeerimine.

(2)

eri õhusõidukiliikidega seotud konkreetsed teemad:

aerodünaamika alused;

käitamisprotseduurid;

õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine;

üldteadmised õhusõidukitest.

b)

Õhupallipiloodi loa või purilennukipiloodi loa taotlejad peavad tõendama antavatele õigustele vastavat teoreetiliste teadmiste taset, sooritades selleks eksamid järgmistes valdkondades:

(1)

üldteemad:

lennundusõigus,

inimvõimed;

meteoroloogia ja

side.

(2)

eri õhusõidukiliikidega seotud konkreetsed teemad:

aerodünaamika alused;

käitamisprotseduurid;

õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine;

üldteadmised õhusõidukitest ning

navigeerimine.“;

13)

punkti FCL.205.A alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Lennuki erapiloodi loa omanikel on õigus selle eest tasu saamata tegutseda vastavat liiki lennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite kapteni või teise piloodina mitteärilistel lendudel ning kasutada kõiki kerglennukipiloodi loa omaniku õigusi.“;

14)

punkti FCL.205.H alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Kopterierapiloodi loa omanikul on õigus selle eest tasu saamata tegutseda vastavat liiki kopteri kapteni või teise piloodina mitteärilistel lendudel ja kasutada kõiki kergkopteripiloodi loa omaniku õigusi.“;

15)

punkt FCL.625 IR asendatakse järgmisega:

FCL.625 Instrumentaallennu pädevusmärge – kehtivus, pikendamine ja taastamine

a)

Kehtivus

Instrumentaallennu pädevusmärge kehtib üks aasta.

b)

Pikendamine

(1)

Instrumentaallennu pädevusmärke kehtivust pikendatakse pädevusmärke kehtivuse lõppemisele vahetult eelneva kolme kuu jooksul, kui kehtivuse pikendamise kriteeriumid on asjaomase õhusõidukiliigi puhul täidetud.

(2)

Kui taotlejad otsustavad täita kehtivuse pikendamise nõuded enne alapunktis 1 osutatud kuupäeva, algab uus kehtivusaeg lennuoskuse tasemekontrolli sooritamise kuupäeval.

(3)

Taotlejad, kes ei ole enne instrumentaallennu pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva instrumentaallennuoskuse tasemekontrolli vastavat osa edukalt sooritanud, võivad instrumentaallennuõigust kasutada ainult juhul, kui nad on edukalt sooritanud instrumentaallennuoskuse tasemekontrolli.

c)

Taastamine

Taotlejad, kelle instrumentaallennu pädevusmärke kehtivus on lõppenud, peavad oma õiguste taastamiseks tegema järgmist:

(1)

läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täienduskoolituse, kui sertifitseeritud koolitusorganisatsioon peab seda vajalikuks, et saavutada käesoleva lisa 9. liite kohase lennueksami instrumentaallennuelemendi edukaks sooritamiseks nõutav oskuste tase;

(2)

sooritama käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastavat liiki õhusõidukil;

(3)

omama asjakohast klassi- või tüübipädevust, kui käesoleva lisaga ei ole ette nähtud teisiti.

d)

Kui instrumentaallennu pädevusmärget ei ole eelnenud seitsme aasta jooksul pikendatud või taastatud, peavad instrumentaallennu pädevusmärke taotlejad sooritama uuesti instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksami.

e)

Kolmanda riigi poolt Chicago konventsiooni 1. lisa nõuete kohaselt välja antud piloodiloa omanikud, kellel on kehtiv instrumentaallennupädevusmärge, on käesoleva lisa kohaselt välja antud loas sisalduva instrumentaallennupädevusmärke pikendamisel vabastatud alapunkti c alapunkti 1 ning alapunkti d nõuete täitmisest.

f)

Alapunkti c alapunktis 2 ja alapunktis e nimetatud lennuoskuse tasemekontrolli võib ühendada asjakohase klassi- või tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga.“;

16)

punkti FCL.625.A alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Pikendamine.

Lennuki instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks peavad taotlejad tegema järgmist:

(1)

omama vastavat klassi- või tüübipädevusmärget, välja arvatud juhul, kui instrumentaallennupädevusmärke pikendamine ühendatakse asjakohase klassi- või tüübipädevusmärke pikendamisega;

(2)

olema sooritanud käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli, kui instrumentaallennupädevusmärke pikendamise taotlus on ühendatud klassi- või tüübipädevusmärke pikendamisega;

(3)

instrumentaallennupädevusmärke pikendamise taotlus ei ole ühendatud klassi- või tüübipädevusmärke pikendamisega, peavad nad tegema järgmist:

i)

ühepiloodilennukite puhul sooritama käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli 3b osas nimetatud manöövrid ja protseduurid ning need 1. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid, mis on vajalikud asjaomaseks lennutegevuseks ning

ii)

mitme mootoriga lennukite puhul sooritama need käesoleva lisa 9. liite kohase ühepiloodilennukite lennuoskuse tasemekontrolli 6. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid, mis on seotud üksnes mõõteriistadega.

(4)

Alapunkti 2 kohase pikendamise puhul võib kasutada vastavat lennukiklassi või -tüüpi esindavat II taseme lennuimitaatorit (FNPT II) või lennu täisimitaatorit (FFS), tingimusel et vähemalt iga teine lennuki instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks nõutav lennuoskuse tasemekontroll sooritatakse lennukil.“;

17)

punkt FCL.625.H asendatakse järgmisega:

FCL.625.H Kopteri instrumentaallennupädevusmärge — pikendamine

a)

Kopteri instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks peavad taotlejad tegema järgmist:

(1)

omama vastavat tüübipädevusmärget, välja arvatud juhul, kui instrumentaallennupädevusmärke pikendamine ühendatakse asjakohase tüübipädevusmärke pikendamisega;

(2)

olema sooritanud käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastavat tüüpi kopteri jaoks, kui instrumentaallennupädevusmärke pikendamise taotlus on ühendatud tüübipädevusmärke pikendamisega;

(3)

kui instrumentaallennupädevusmärke pikendamise taotlus ei ole ühendatud tüübipädevusmärke pikendamisega, peavad taotlejad sooritama ainult käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli 5. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid ning need tasemekontrolli 1. osas nimetatud manöövrid ja protseduurid, mis on seotud asjaomase kopteritüübiga.

b)

Alapunkti a alapunkti 3 kohase lennuoskuse tasemekontrolli puhul võib kasutada vastavat kopteritüüpi esindavat 2./3. taseme lennuimitaatorit (FTD 2/3) või lennu täisimitaatorit (FFS), tingimusel et vähemalt iga teine kopteri instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks nõutav lennuoskuse tasemekontroll sooritatakse kopteril.

c)

Ristarvestamine toimub käesoleva lisa 8. liite kohaselt.“;

18)

punkt FCL.710 asendatakse järgmisega:

FCL.710 Klassi- ja tüübipädevusmärked – variandid

a)

Piloodid peavad läbima erinevus- või tutvumiskoolituse, et laiendada oma õigusi sama klassi- või tüübipädevusmärke alla kuuluvale teisele õhusõidukivariandile. Sama klassi- või tüübipädevusmärke alla kuuluvate õhusõidukivariantide korral hõlmab erinevus- või tutvumiskoolitus kasutamissobivuse andmetes kindlaksmääratud vajalikke elemente (vajaduse korral).

b)

Erinevuskoolituse viib läbi üks järgmistest:

(1)

sertifitseeritud koolitusorganisatsioon;

(2)

VIII lisa punkti DTO.GEN.110 alapunkti a alapunkti 1 alapunktis c ja alapunkti a alapunkti 2 alapunktis c osutatud õhusõidukite puhul deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon;

(3)

lennuettevõtja sertifikaadi omanik, kellel on vastava klassi või tüübi õhusõidukeid hõlmav heakskiidetud erinevuskoolitusprogramm.

c)

Olenemata alapunkti b nõudest võib fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite, ühe kolbmootoriga lennukite, ühe turbiinmootoriga lennukite ja mitme kolbmootoriga lennukite erinevuskoolituse läbi viia nõuetekohase kvalifikatsiooniga instruktor, kui kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti.

d)

Kui piloodid ei ole asjaomasel õhusõidukivariandil lennanud kahe aasta jooksul pärast alapunktis b nimetatud koolituse läbimist, tuleb läbida täiendav erinevuskoolitus või lennuoskuse tasemekontroll, välja arvatud ühe kolbmootoriga õhusõidukite ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite tüüpide või variantidega seotud pädevusmärke puhul.

e)

Asjaomase õhusõidukivariandi erinevuskoolituse või lennuoskuse tasemekontrolli kohta tehakse vastavalt vajadusele kas instruktori või kontrollpiloodi allkirjaga märge piloodi päevikusse või samaväärsesse dokumenti.“;

19)

punkti FCL.725 alapunktile b lisatakse alapunkt 5:

„(5)

Ühe mootoriga ühepiloodilennukite ja mitme mootoriga ühepiloodilennukite (vesilennukid) teooriaeksam on kirjalik ja koosneb vähemalt 30 valikvastustega küsimusest.“;

20)

punkt FCL.740 asendatakse järgmisega:

FCL.740 Klassi- ja tüübipädevusmärke kehtivus ja taastamine

a)

Kehtivus

Klassi- ja tüübipädevusmärked kehtivad ühe aasta, välja arvatud ühe mootoriga ühepiloodiõhusõiduki klassipädevusmärked, mis kehtivad kaks aastat, kui kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti. Kui piloodid otsustavad täita pikendamisnõuded enne punktides FCL.740.A, FCL.740.H, FCL.740.PL ja FCL.740.As osutatud ajavahemikke, algab uus kehtivusaeg lennuoskuse tasemekontrolli sooritamise kuupäeval.

b)

Taastamine

Klassi- või tüübipädevusmärke taastamiseks peab taotleja täitma kõik järgmised nõuded:

(1)

sooritama käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli;

(2)

enne alapunktis 1 osutatud lennuoskuse tasemekontrolli läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täienduskoolituse, kui sertifitseeritud koolitusorganisatsioon leiab, et see on vajalik asjaomase õhusõidukiklassi või -tüübi ohutuks käitamiseks nõutava lennuoskustaseme saavutamiseks, välja arvatud juhul, kui taotlejal on kolmanda riigi poolt Chicago konventsiooni 1. lisa nõuete kohaselt välja antud piloodiluba, millel on sama õhusõidukiklassi või -tüübi kehtiv pädevusmärge ja kui tal on õigus sellest pädevusmärkest tulenevaid õigusi kasutada. Taotleja võib koolituskursuse läbida:

i)

mitte-kõrgtehniliste ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärke, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärke või VIII lisa punkti DTO.GEN.110 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis c osutatud ühe mootoriga kopterite tüübipädevusmärke kehtivuse lõppemise korral deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis;

ii)

sellise mitte-kõrgtehniliste ühe kolbmootoriga õhusõidukite klassipädevusmärke ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärke korral, mille kehtivuse lõppemisest on möödunud kuni kolm aastat, deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis, sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või instruktori juhendamisel.

(3)

Ilma et see piiraks alapunkti b alapunktide 1 ja 2 kohaldamist, on punkti FCL.820 kohast katselennupädevusmärget omavatel pilootidel, kes osalesid õhusõidukitüübi arendamise, sertifitseerimise või tootmisega seotud katselendudel ja on nimetatud tüübi katselendudega lennanud taotluse esitamisele eelnenud aastal kokku 50 lennutundi või kümme lennutundi kaptenina, õigus taotleda vastava tüübipädevusmärke pikendamist või taastamist.“;

21)

punkti FCL.805 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Purilennuki ja plakati pukseerimise pädevusmärgete õigused kehtivad ainult nende lennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite puhul, millel lennuõpe läbiti. Plakati pukseerimise puhul kehtivad õigused ainul lennuõppe käigus kasutatud pukseerimismeetodi kohta. Õigusi võib laiendada, kui piloodid on vastavatel õhusõidukitel edukalt sooritanud vähemalt kolm instruktoriga õppelendu, mille käigus nad on läbinud pukseerimiskoolituse kogu kava ja kasutanud plakati pukseerimise asjakohast meetodit.“;

22)

punkti FCL.810 alapunkti a alapunkti 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1)

Kui lennuki, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki või õhulaeva puhul soovitakse kergõhusõidukipiloodi loast, purilennukipiloodi loast või erapiloodiloast tulenevaid õigusi kasutada visuaallennureeglite tingimustes öösel, peavad taotlejad olema kuni kuue kuu jooksul läbinud koolituskursuse deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis. Kursus peab sisaldama järgmist:“;

23)

punkti FCL.815 alapunkt e asendatakse järgmisega:

e)

Pikendamine

Mäelennupädevuse pikendamiseks peab taotleja vastama ühele järgmistest tingimustest:

(1)

olema eelnenud kahe aasta jooksul sooritanud vähemalt kuus maandumist pinnale, mille puhul on nõutav mäelennupädevus;

(2)

olema sooritanud lennuoskuse tasemekontrolli, mis vastab alapunkti c nõuetele.“;

24)

punkti FCL.900 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Instruktoritegevus väljaspool liikmesriikide territooriumi

(1)

Erandina alapunkti a sätetest annab pädev asutus välja instruktoritunnistuse taotlejale, kes annab käesoleva lisa kohaselt heaks kiidetud koolituskursuse raames lennuõpet väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi, ja kes:

i)

omab piloodiluba, mis vastab järgmistele nõuetele:

A)

see on kooskõlas Chicago konventsiooni 1. lisaga;

B)

see peab igal juhul olema vähemalt vastavat liiki õhusõiduki ametipiloodi luba koos asjaomase pädevusmärke või tunnistusega;

ii)

täidab käesolevas alajaos vastava instruktoritunnistuse väljaandmiseks kehtestatud nõudeid;

iii)

tõendab pädevale asutusele, et ta tunneb Euroopa lennuohutuseeskirju käesoleva lisa kohaselt instruktori õigustes tegutsemiseks piisaval tasemel.

(2)

Tunnistus kehtib ainult sellise lennuõppe kohta, mida antakse käesoleva lisa kohaselt heaks kiidetud koolituskursuse raames ja mis vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

i)

asjaomast lennuõpet antakse väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi;

ii)

seda antakse piloodiõpilastele, kes oskavad piisavalt keelt, milles lennuõpe toimub.“;

25)

punkti FCL.935 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Instruktoritunnistuse taotleja, välja arvatud lennumeeskonna koostööinstruktori, lennutreeningseadme instruktori, mäelennupädevuse instruktori ja katselennuinstruktori tunnistuse taotleja, peab vastavas õhusõidukiliigis, asjakohases õhusõidukiklassis, -tüübil või asjakohasel lennutreeningseadmel (FSTD) läbima atesteerimise, et tõendada käesoleva lisa K alajao kohase kvalifikatsiooniga kontrollpiloodile oma suutlikkust anda piloodiõpilasele vastava loa, pädevusmärke või tunnistuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet.“;

26)

punkt FCL.940 asendatakse järgmisega:

FCL.940 Instruktoritunnistuste kehtivus

Instruktoritunnistused, välja arvatud mäelennuinstruktori tunnistus, kehtivad kolm aastat, ilma et see piiraks punkti FCL.900 alapunkti b alapunkti 1 ja punkti FCL.915 alapunkti e alapunkti 2 kohaldamist.“;

27)

punkt FCL.905.FI asendatakse järgmisega:

FCL.905.FI Õigused ja tingimused

Lennuinstruktoritel on õigus anda järgmiste dokumentide väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks nõutavat lennuõpet:

a)

vastavat liiki õhusõiduki erapiloodiluba, purilennukipiloodi luba, õhupallipiloodi luba ja kergõhusõidukipiloodi luba;

b)

ühepiloodiõhusõidukite klassi- ja tüübipädevusmärked, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukitega seotud pädevusmärked; õhupallide klassi- ja kategoorialaiendused ning hiljutine lennukogemus asjaomases purilennukiklassis;

c)

ühepiloodiõhusõidukite klassi- ja tüübipädevusmärked (välja arvatud kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukitega seotud pädevusmärked) mitmepiloodilennul, kui lennuinstruktor vastab ühele järgmistest tingimustest:

(1)

neil on või on olnud mitmepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori tunnistus;

(2)

nad vastavad kõikidele alljärgnevatele nõuetele:

i)

nad on lennanud vähemalt 500 tundi piloodina mitmepiloodilennuki lendudel;

ii)

nad on läbinud punkti FCL.930.MCCI kohase lennumeeskonna koostööinstruktori koolituskursuse;

d)

neil on ühe- või mitmepiloodiõhulaevade tüübipädevusmärked;

e)

vastavat liiki õhusõiduki ametipiloodi luba, kui kõnealused lennuinstruktorid on läbinud asjaomasel õhusõidukikategoorial vähemalt 200 tundi lennuõpet;

f)

öölennupädevusmärge, kui lennuinstruktorid vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

(1)

omavad vastavat liiki õhusõiduki öölennukvalifikatsiooni;

(2)

on alapunkti j kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile tõendanud suutlikkust anda ööõpet;

(3)

vastavad punkti FCL.060 alapunkti b alapunkti 2 kohasele öökogemusnõudele;

g)

pukseerimispädevusmärge, vigurlennupädevusmärge või purilennuki lennuinstruktorite puhul pilvelennupädevusmärge, kui lennuinstruktoritel on vastavad õigused ja kui nad on alapunkti j kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile tõendanud suutlikkust anda selle pädevuse jaoks nõutavat õpet;

h)

asjaomast liiki õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevus või instrumentaallennupädevus, kui lennuinstruktorid vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

(1)

nad on lennanud vähemalt 200 instrumentaallennureeglite kohast lennutundi, millest kuni 50 tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II);

(2)

nad on läbinud piloodiõpilasena instrumentaallennupädevuse instruktori koolituskursuse ning läbinud instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse omandamiseks nõutava atesteerimise;

(3)

nad vastavad mitme mootoriga lennukite puhul punkti FCL.915.CRI alapunkti a, punkti FCL.930.CRI ja punkti FCL.935 nõuetele ning mitme mootoriga kopterite puhul punkti FCL.910.TRI alapunkti c alapunkti 1 ja punkti FCL.915.TRI alapunkti d alapunkti 2 nõuetele;

i)

mitme mootoriga ühepiloodiõhusõidukite klassi- ja tüübipädevusmärked, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukitega seotud pädevusmärked, kui lennuinstruktorid vastavad järgmistele tingimustele:

(1)

mitme mootoriga lennukite puhul vastavad punkti FCL.915.CRI alapunkti a, punkti FCL.930.CRI ja punkti FCL.935 nõuetele;

(2)

kopterite puhul vastavad punkti FCL.910.TRI alapunkti c alapunkti 1 ja punkti FCL.915.TRI alapunkti d alapunkti 2 nõuetele;

j)

lennuinstruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori, klassipädevuse instruktori, lennutreeningseadme algõppe instruktori või mäelennuinstruktori tunnistus, kui lennuinstruktorid vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

(1)

purilennukite lennuinstruktori puhul andnud vähemalt 50 tundi lennuõpet või teinud 150 starti purilennukite lennuinstruktorina, õhupallide lennuinstruktori puhul andnud vähemalt 50 tundi lennuõpet või teinud 50 starti õhupallide lennuinstruktorina ning kõikidel muudel juhtudel andnud 500 tundi lennuõpet vastavat liiki õhusõidukil;

(2)

nad on lennuinstruktori kontrollpiloodile punkti FCL.935 kohasel atesteerimisel vastavas õhusõidukiliigis tõendanud oskust anda asjakohase lennuinstruktoritunnistuse omandamiseks vajalikku õpet;

k)

teise piloodi luba, kui lennuinstruktorid vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:

(1)

on koolituse põhilennuetapi jaoks lennanud piloodina lennukitel vähemalt 500 lennutundi, sealhulgas 200 tundi lennuinstruktorina;

(2)

koolituse algtaseme jaoks:

i)

omavad mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevust ja instrumentaallennupädevuse instruktori õigusi;

ii)

nad peavad olema lennanud vähemalt 1 500lennutundi meeskonnalendudel;

(3)

lennuinstruktoritel, kellel juba on lennuki liinipilootide või lennuki instrumentaallennupädevusega ametipilootide integreeritud koolituskursustel õpetamise kvalifikatsioon, võib alapunkti 2 alapunkti ii nõuded asendada sellise struktuurse koolituskursuse läbimisega, mis sisaldab järgmist:

i)

lennumeeskonna koostöö kvalifikatsioon;

ii)

teise piloodi loa kursuse 3. etapi lennuõppe viie seansi vaatlus;

iii)

teise piloodi loa kursuse 4. etapi lennuõppe viie seansi vaatlus;

iv)

käitaja liinilennu jätkukoolituse viie seansi vaatlus;

v)

lennumeeskonna koostööinstruktori kursuse sisu.

Sel juhul peavad lennuinstruktorid tegema esimesed viis seanssi instruktorina teise piloodi õpetamise kvalifikatsiooniga lennukite tüübipädevuse instruktori, lennukite lennumeeskonna koostööinstruktori või lennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori järelevalve all.“;

28)

punkti FCL.915.FI muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkti b alapunkti 2 alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

olema sooritanud ametipiloodi loa saamiseks nõutava teooriaeksami, mis võib olla sooritatud ametipiloodi loa saamiseks nõutavat teoreetilist kursust lõpetamata ja mis ametipiloodi väljaandmisel ei kehti, v.a need lennukite lennuinstruktorid, kes annavad lennuõpet vaid kerglennukipiloodi loa taotlejatele, ning“;

b)

punkti c alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

olema lennanud vähemalt 200 lennutundi kaptenina, kui taotlejal on vähemalt kopteri erapiloodi luba ja ta on sooritanud ametipiloodi loa saamiseks nõutava teooriaeksami, mis võib olla sooritatud ametipiloodi loa saamiseks nõutavat teoreetilist kursust lõpetamata ja mis ametipiloodi väljaandmisel ei kehti;“

29)

punktile FCL.930.FI lisatakse järgmine alapunkt c:

„c)

Lennuinstruktori tunnistuse taotlejaid, kellel on või on olnud mõni muu käesoleva lisa kohaselt välja antud instruktoritunnistus, loetakse alapunkti b alapunkti 1 nõuetele vastavaks.“;

30)

punkt FCL.940.FI asendatakse järgmisega:

„FCL.940.FI Lennuinstruktor – tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)

Pikendamine

(1)

Lennuinstruktori tunnistuse pikendamiseks peab selle omanik enne lennuinstruktoritunnistuse kehtivuse lõppkuupäeva täitma kaks järgmisest kolmest tingimusest:

i)

nad on:

A)

lennukite või kopterite lennuinstruktorite puhul andnud vähemalt 50 tundi lennuõpet vastava õhusõidukiliigi lennuinstruktori, tüübipädevuse instruktori, klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori, mäelennuinstruktori või kontrollpiloodina. Instrumentaallennupädevuse instruktori õiguste pikendamise korral peab neist tundidest vähemalt kümme olema instrumentaallennupädevuse lennuõpe, mis peab olema antud lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelnenud 12 kuu jooksul;

B)

õhulaevade lennuinstruktorite puhul andnud vähemalt 20 tundi lennuõpet õhulaevade lennuinstruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori või kontrollpiloodina. Instrumentaallennupädevuse instruktori õiguste pikendamise korral peab neist tundidest kümme olema instrumentaallennupädevuse lennuõpe, mis peab olema antud lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelnenud 12 kuu jooksul;

C)

purilennukite lennuinstruktorite puhul sooritanud vähemalt 60 starti või andnud 30 tundi lennuõpet purilennukite, mootorpurilennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite lennuinstruktori või kontrollpiloodina;

D)

õhupallide lennuinstruktorite puhul andnud vähemalt kuus tundi lennuõpet õhupallide lennuinstruktori või kontrollpiloodina;

ii)

olema läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või pädeva asutuse juures instruktori täienduskoolituse. Õhupallide ja purilennukite lennuinstruktorid võivad instruktori täienduskoolituse läbida deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis;

iii)

olema läbinud lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelnenud 12 kuu jooksul punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

(2)

Lennukite või kopterite lennuinstruktori puhul vähemalt iga teise ning õhulaevade, purilennukite ja õhupallide lennuinstruktori puhul vähemalt iga kolmanda pikendamise jaoks peab asjaomase lennuinstruktoritunnistuse omanik läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

b)

Taastamine.

Lennuinstruktori tunnistuse aegumise korral peavad lennuinstruktori tunnistuse taotlejad taastamistaotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul läbima instruktori täienduskoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või pädeva asutuse juures ja õhupallide või purilennukite lennuinstruktori puhul sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis, deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis või pädeva asutuse juures ning läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.“;

31)

punkti FCL.905.TRI alapunktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

tüübipädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse väljaandmiseks, kui tunnistuse omanik vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

(1)

tal on vähemalt 50 tundi tüübipädevuse instruktorina või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina tegutsemise kogemust kooskõlas käesoleva määrusega või komisjoni määrusega (EL) nr 965/2012;

(2)

ta on läbi viinud tüübipädevuse instruktori koolituskursuse vastavas osas ette nähtud lennuõppe vastavalt punkti FCL.930.TRI alapunkti a alapunktile 3 ja sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni juhataja on kinnitanud tema soorituse sobivust ning

c)

ühepiloodilennukite tüübipädevuse instruktorite puhul:

(1)

kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui taotleja soovib ühepiloodilennu õigusi.

Ühepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori (TRI(SPA)) õigusi võib laiendada kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevustele mitmepiloodilennu puhul, kui tüübipädevusinstruktor vastab ühele järgmistest tingimustest:

i)

tal on või on olnud mitmepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori tunnistus;

ii)

ta on lennanud vähemalt 500 lennutundi mitmepiloodilennukitel ja läbinud lennumeeskonna koostööinstruktori kursuse kooskõlas punktiga FCL.930.MCCI;

(2)

teise piloodi loa koolituseks algtasemel, kui tema õigusi on laiendatud mitmepiloodilennule ning tal on või on olnud lennukite lennuinstruktori või lennukite instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus.“;

32)

punkt FCL.910.TRI asendatakse järgmisega:

FCL.910.TRI Tüübipädevuse instruktor – Piiratud õigused

a)

Üldist. Kui tüübipädevuskoolitus toimub üksnes lennutreeningseadmel (FSTD), kehtivad tüübipädevuse instruktori õigused ainult koolitamise kohta lennutreeningseadmel. See piirang hõlmab siiski õigust viia lennukil läbi järgmisi koolitusi:

(1)

järelevalvealused liinilennud, kui tüübipädevuse instruktori koolituskursus sisaldas punkti FCL.930.TRI alapunkti a alapunkti 4 alapunktis i kindlaksmääratud koolitust;

(2)

maandumiskoolitus, kui tüübipädevuse instruktori koolituskursus sisaldas punkti FCL.930.TRI alapunkti a alapunkti 4 alapunktis ii kindlaksmääratud koolitust või

(3)

punkti FCL.060. alapunkti c alapunktis 2 kindlaks määratud õppelennud, kui tüübipädevuse instruktori koolituskursus sisaldas alapunkti a alapunktides 1 või 2 osutatud koolitust.

Lennutreeningseadmega (FSTD) seotud piirang tühistatakse, kui tüübipädevuse instruktor on läbinud atesteerimise õhusõidukil.

b)

Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktor – TRI(A) ja TRI(PL). Tüübipädevuse instruktori õigused kehtivad ainult selle lennukitüübi või vertikaalstardiga õhusõidukitüübi kohta, mida kasutati koolitusel ja millega läbiti atesteerimine. Kui kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti, peab tüübipädevusinstruktor oma õiguste laiendamiseks teistele õhusõidukitüüpidele tegema järgmist:

(1)

olema taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul sooritanud vastaval õhusõidukitüübil vähemalt 15 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest kuni seitse võib olla sooritatud lennutreeningseadmel (FSTD);

(2)

läbinud vastava tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe asjakohased osad;

(3)

sooritanud punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad, et tõendada käesoleva lisa K alajao kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktori kontrollpiloodile või tüübipädevuse kontrollpiloodile suutlikkust anda piloodile vastava tüübipädevuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet, sealhulgas lennueelset ja lennujärgset õpet ning teooriaõpet.

Tüübipädevuse instruktorite õigusi laiendatakse kooskõlas kasutamissobivuse andmetega teistele õhusõidukivariantidele, kui tüübipädevuse instruktorid on läbinud vastava tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe asjakohased osad.

c)

Kopterite tüübipädevuse instruktor – TRI(H)

(1)

Kopterite tüübipädevuse instruktorite loa õigused kehtivad ainult selle kopteritüübi kohta, mida kasutati tüübipädevuse instruktori tunnistuse omandamiseks läbitud atesteerimisel. Kui kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti, peavad tüübipädevusinstruktorid oma õiguste laiendamiseks teistele õhusõidukitüüpidele tegema järgmist:

i)

läbima tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe asjakohased osad;

ii)

olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul kogunud vastaval kopteritüübil vähemalt kümme lennutundi, millest kuni viis tundi võib olla aeg lennu täisimitaatoril (FFS) või 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) ning

iii)

sooritama punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad, et tõendada käesoleva lisa K alajao kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktori kontrollpiloodile või tüübipädevuse kontrollpiloodile suutlikkust anda piloodile vastava tüübipädevuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet, sealhulgas lennueelset ja lennujärgset õpet ning teooriaõpet.

Tüübipädevuse instruktorite õigusi laiendatakse kooskõlas kasutamissobivuse andmetega teistele õhusõidukivariantidele, kui tüübipädevuse instruktorid on läbinud vastava tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe asjakohased osad.

(2)

Enne kopterite tüübipädevuse instruktori ühepiloodilennu õiguste laiendamist sama kopteritüübi mitmepiloodilennu õigustele peab tunnistuse omanik olema lennanud vastava tüübi mitmepiloodilendudel vähemalt 100 lennutundi.

d)

Ilma et see piiraks eespool esitatud alapunktide kohaldamist, võib nende tüübipädevuse instruktori tunnistuse omanike puhul, kellele on välja antud tüübipädevus punkti FCL.725 alapunkti e alusel, laiendada tüübipädevuse instruktori õigusi asjaomasele uuele õhusõidukitüübile.“;

33)

Punkti FCL.915.TRI alapunkti c alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„c)

ühepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori (TRI(SPA)) tunnistuse puhul:

(1)

olema taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul teinud vastaval lennukitüübil kapteni või teise piloodina vähemalt 30 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest maksimaalselt 15 võib olla sooritatud seda tüüpi esindaval lennutreeningseadmel (FSTD), ning“;

34)

punkti FCL.930.TRI muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)

Tüübipädevuse instruktori koolituskursus tuleb õhusõidukiga läbi viia vaid juhul, kui lennutreeningseade (FSTD) ei ole kättesaadav ega juurdepääsetav, ning see peab sisaldama vähemalt järgmist:“;

b)

alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

ühe mootoriga õhusõidukite puhul viis tundi lennuõpet vastaval õhusõidukil või seda esindaval lennutreeningseadmel (FSTD) ning mitmepiloodiõhusõiduki puhul kümme tundi õhusõidukil või seda esindaval lennutreeningseadmel (FSTD);“

c)

lisatakse alapunkt 4:

„(4)

vastavalt vajadusele järgmisi koolitusi:

i)

täiendavat erikoolitust enne järelevalvealuse liinilennu sooritamist;

ii)

täiendavat erikoolitust enne maandumiskoolituse läbiviimist. Kõnealune koolitus lennutreeningseadmel (FSTD) peab hõlmama õhusõidukiga seotud hädaolukordade protseduuride koolitust.“;

35)

punkt FCL.935.TRI asendatakse järgmisega:

FCL.935.TRI Atesteerimine

a)

Mitmepiloodilennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktoreid (TRI) peab atesteerima lennu täisimitaatoril (FFS). Kui lennu täisimitaatorit (FFS) ei ole olemas või seda ei ole võimalik kasutada, tuleb kasutada õhusõidukit.

b)

Kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite ja kopterite tüübipädevuse instruktorite atesteerimiseks kasutatakse üht järgmistest:

1)

kättesaadavat ja juurdepääsetavat lennu täisimitaatorit (FFS);

2)

kui lennu täisimitaator (FFS) ei ole kättesaadav ega juurdepääsetav, kombineerituna lennutreeningseadet või -seadmeid (FSTD) ja õhusõidukit;

3)

kui lennutreeningseade (FSTD) ei ole kättesaadav ega juurdepääsetav, kasutatakse õhusõidukit.“;

36)

punkt FCL.940.TRI asendatakse järgmisega:

FCL.940.TRI Tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)

Pikendamine

(1)

Lennukid

Lennukite tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks peavad taotlejad tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul täitma vähemalt kaks järgmisest kolmest tingimusest:

i)

läbima ühe järgmistest täismahus tüübipädevus- või jätkukoolituskursuse osadest: üks vähemalt kolmetunnine simulaatoriseanss või üks vähemalt ühetunnine lennuharjutus, mis muu hulgas hõlmab vähemalt kaht starti ja maandumist;

ii)

läbima lennukite tüübipädevuse instruktorina sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse;

iii)

läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise. Taotlejad, kes on täitnud punkti FCL.910.TRI alapunkti b alapunkti 3 nõuded, loetakse sellele nõudele vastavateks.

(2)

Kopterid ja vertikaalstardiga õhusõidukid.

Kopterite või vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks peavad taotlejad tunnistuse kehtivusajal täitma vähemalt kaks järgmisest kolmest tingimusest:

i)

olema andnud vähemalt 50 tundi lennuõpet igal õhusõidukitüübil, mille kohta tal on instruktori õigused, või neid tüüpe esindaval lennutreeningseadmel (FSTD), sealhulgas vähemalt 15 tundi peab olema läbitud tüübipädevuse instruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktor peab eespool nimetatud tunnid läbima tüübipädevuse instruktori või tüübipädevuse kontrollpiloodina või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori või lennuimitaatori kontrollpiloodina. Kopterite tüübipädevuse instruktoritel arvestatakse selle hulka lennuinstruktorina, instrumentaallennupädevuse instruktorina, lennutreeningseadme algõppe instruktorina või mis tahes valdkonna kontrollpiloodina lennatud lennuaeg;

ii)

läbima kas kopterite või vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktorina sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse;

iii)

olema tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul läbinud vastavalt vajadusele kas punkti FCL.935, punkti FCL.910.TRI alapunkti b alapunkti 3 või punkti FCL.910.TRI alapunkti c alapunkti 3 kohase atesteerimise.

3)

Tüübipädevuse instruktori tunnistuse omanikud peavad vähemalt iga teise pikendamise jaoks läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

4)

Kui tüübipädevuse instruktoril on mitme sama liigi õhusõidukitüübi tüübipädevuse instruktori tunnistus, piisab ühe õhusõidukitüübi kohta tehtavast atesteerimisest ka muude sama liigi õhusõidukitüüpide tüübipädevuse instruktori tunnistuste pikendamiseks, kui kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti.

5)

Kopterite tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamise erinõuded.

Kopterite tüübipädevuse instruktor, kellel on vastava kopteritüübi lennuinstruktori tunnistus, loetakse alapunkti a nõuded täitnuks. Sel juhul kehtib kopterite tüübipädevuse instruktori tunnistus kopterite lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppemise kuupäevani.

b)

Taastamine

Tüübipädevuse instruktori tunnistuse taastamiseks peavad taotlejad taotluse kuupäevale vahetult eelneva 12 kuu jooksul olema läbinud punkti FCL.935 kohase atesteerimise ning nad peavad olema teinud järgmist:

(1)

lennukite puhul:

i)

sooritanud vastaval lennukitüübil vähemalt 30 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest kuni viisteist võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS);

ii)

läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis tüübipädevuse instruktorina instruktori täienduskoolituse, mis peab hõlmama asjakohaseid tüübipädevuse instruktori koolituskursuse elemente;

(2)

kopterite ja vertikaalstardiga õhusõidukite puhul:

i)

lennanud vastaval õhusõidukitüübil vähemalt kümne stardi ja maandumisega lennutundi, millest kuni viis tundi võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS) või 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3);

ii)

läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis tüübipädevuse instruktorina instruktori täienduskoolituse, mis peab hõlmama asjakohaseid tüübipädevuse instruktori koolituskursuse elemente.“

(3)

Kui taotlejal on mitme sama liigi õhusõidukitüübi tüübipädevuse instruktori tunnistus, piisab ühe õhusõidukitüübi kohta tehtavast atesteerimisest ka muude sama liigi õhusõidukitüüpide tüübipädevuse instruktori tunnistuste taastamiseks, kui kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti.“;

37)

punktis FCL.905.CRI lisatakse alapunkti b järele järgmine alapunkt ba:

„ba)

Klassipädevuse instruktoril on õigus anda õpet ühepiloodiõhusõidukite klassi- ja tüübipädevusmärgete (välja arvatud kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite mitmepiloodilennu pädevusmärked) väljaandmiseks, kui klassipädevuse instruktor vastab ühele järgmistest tingimustest:

1)

neil on või on olnud mitmepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori tunnistus;

(2)

ta on lennanud vähemalt 500 lennutundi mitmepiloodilennukitel ja läbinud lennumeeskonna koostööinstruktori kursuse kooskõlas punktiga FCL.930.MCCI.“;

38)

punkti FCL.930.CRI alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„(3)

viis tundi lennuõpet mitme mootoriga lennukitel või vastavat lennukiklassi või -tüüpi esindaval lennutreeningseadmel (FSTD), sealhulgas vähemalt kolm tundi lennukil, või vähemalt kolm tundi lennuõpet ühe mootoriga lennukitel punkti FCL.905.FI alapunkti j kohase kvalifikatsiooniga lennukite lennuinstruktoriga.“;

39)

punkt FCL.940.CRI asendatakse järgmisega:

FCL.940.CRI Tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)

Klassipädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks peavad taotlejad tunnistuse kehtivusajal täitma vähemalt kaks järgmisest kolmest tingimusest:

(1)

andma klassipädevuse instruktorina vähemalt kümme tundi lennuõpet. Kui taotlejatel on nii ühe kui mitme mootoriga lennukite klassipädevuse instruktori õigused, jagatakse need lennuõppetunnid võrdselt ühe ja mitme mootoriga lennukite vahel;

(2)

läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või pädeva asutuse juures klassipädevuse instruktori täienduskoolituse;

(3)

läbima vastavalt vajadusele kas mitme või ühe mootoriga lennukite kohta punkti FCL.935 kohase atesteerimise.

b)

Klassipädevuse instruktori tunnistuse omanikud peavad vähemalt iga teise pikendamise jaoks olema täitnud alapunkti a alapunkti 3 nõuded.

c)

Taastamine

Klassipädevuse instruktori tunnistuse aegumise korral taastatakse see juhul, kui taotlejad on taastamistaotlusele eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul:

(1)

läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või pädeva asutuse juures klassipädevuse instruktori täienduskoolituse;

(2)

läbinud punkti FCL.935 kohase atesteerimise.“;

40)

punkti FCL.915.IRI alapunkti b alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„(2)

mitme mootoriga kopterite instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotlemisel täitma punkti FCL.905.FI alapunkti h alapunkti 3 alapunkti ii nõuded;“

41)

punkti FCL.930.IRI alapunkti a alapunkti 3 alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)

kopterite instrumentaallennupädevuse instruktorite puhul vähemalt kümme tundi lennuõpet kopteril, lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II/III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III). Kopterite lennuinstruktori tunnistust omavate taotlejate puhul vähendatakse nende tundide arvu vähemalt viiele;“;

42)

punkt FCL.905.SFI asendatakse järgmisega:

FCL.905.SFI Õigused ja tingimused

a)

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoril on õigus anda vastavas õhusõidukiliigis jäljendatud lennuõpet:

1)

instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, kui tal on või on olnud vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusmärge;

2)

instrumentaallennupädevusmärgete väljaandmiseks, kui tal on või on olnud vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusmärge ja ta on läbinud instrumentaallennupädevuse instruktori koolituskursuse.

b)

Ühepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritel on õigus juhendada järgmist sünteetilist lennuõpet:

1)

kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui taotlejad soovivad ühepiloodilennu õigusi.

Ühepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite õigusi võib laiendada kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite tüübipädevustele mitmepiloodilennu puhul, kui nad vastavad ühele järgmistest tingimustest:

i)

neil on või on olnud mitmepiloodilennukite tüübipädevuse instruktori tunnistus;

ii)

nad on lennanud vähemalt 500 lennutundi mitmepiloodilennukitel ja läbinud lennumeeskonna koostööinstruktori kursuse kooskõlas punktiga FCL.930.MCCI;

2)

lennumeeskonna ja teise piloodi koolituskursusi algtasemel, tingimusel et ühepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori õigusi on punkti 1 kohaselt laiendatud mitmepiloodilendudele.

c)

Mitmepiloodilennukite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritel on õigus juhendada järgmist sünteetilist lennuõpet:

1)

mitmepiloodilennukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks ning juhul, kui taotlejad soovivad käitada kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite mitmepiloodilende;

2)

lennumeeskonna koostöökoolitust;

3)

teise piloodi loa kursuse alg-, kesk- ja kõrgtaseme puhul, kui neil on või on olnud algtaseme jaoks lennukite lennuinstruktori või lennukite instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus.

d)

Kopterite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritel on õigus juhendada järgmist sünteetilist lennuõpet:

1)

kopterite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks;

2)

lennumeeskonna koostöökoolitusel, kui lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritel on õigus anda mitmepiloodikopterite õpet.“;

43)

punkt FCL.910.SFI asendatakse järgmisega:

FCL.910.SFI Piiratud õigused

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite õigused kehtivad ainult selle õhusõidukitüübi 2./3. taseme lennuelementide imitaatori (FTD 2/3) või lennu täisimitaatori kohta (FFS), millel läbiti lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori koolituskursus.

Õigusi võib laiendada sama õhusõidukiliigi muid tüüpe esindavatele lennutreeningseadmetele (FSTD), kui tunnistuste omanikud vastavad järgmistele nõuetele:

a)

nad on läbinud vastava tüübipädevuskursuse imitaatoriosad;

b)

nad on läbinud vastava tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe asjakohased lennutreeningseadmeid (FSTD) käsitlevad osad;

c)

nad on andnud täismahus tüübipädevuskursusel vähemalt kolm tundi lennuõpet vastava tüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina sellekohase kvalifikatsiooniga tüübipädevuse kontrollpiloodi või lennuimitaatori kontrollpiloodi järelevalve all, kes peab kinnitama soorituse sobivust.

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori õigusi laiendatakse kooskõlas kasutamissobivuse andmetega teistele õhusõidukivariantidele, kui lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor on läbinud vastava tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe asjakohased lennutreeningseadmeid (FSTD) käsitlevad osad;

44)

Punkti FCL.930.SFI alapunkti a alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

vastava tüübipädevuse instruktori koolituskursuse tehniline koolitus ja lennuõppe asjakohased lennutreeningseadmeid (FSTD) käsitlevad osad.“;

45)

punkt FCL.940.SFI asendatakse järgmisega:

FCL.940.SFI Tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)

Pikendamine

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse pikendamiseks peavad taotlejad enne tunnistuse kehtivuse lõppkuupäeva täitma vähemalt kaks järgmisest kolmest tingimusest:

1)

olema andnud vähemalt 50 tundi õpet lennutreeningseadmetel (FSTD) instruktori või kontrollpiloodina, sealhulgas vähemalt 15 tundi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul;

2)

olema lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse;

3)

olema läbinud punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad.

b)

Lisaks peavad taotlejad olema sooritanud lennu täisimitaatoril (FFS) konkreetse õhusõidukitüübi tüübipädevusmärgete väljaandmiseks nõutavad lennuoskuse tasemekontrollid nende tüüpide kohta, mille õigused tal on.

c)

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse omanikud peavad vähemalt iga teise pikendamise jaoks täitma alapunkti a alapunkti 3 nõuded.

d)

Kui lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoril on mitme sama liigi õhusõidukitüübi tüübipädevuse instruktori tunnistus, piisab ühe tüübi kohta tehtavast atesteerimisest ka muude sama liigi õhusõidukitüüpide lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuste pikendamiseks, kui kasutamissobivuse andmetes ei ole ette nähtud teisiti.

e)

Taastamine

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse taastamiseks peavad taotlejad uuendamise taotlusele vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul täitma kõik järgmised tingimused:

1)

olema lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina läbinud sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis instruktori täienduskoolituse;

2)

olema läbinud punkti FCL.935 kohase atesteerimise;

3)

olema sooritanud lennutreeningseadmel (FSTD) konkreetse õhusõidukitüübi tüübipädevuste väljaandmiseks vajaliku lennueksami nende tüüpide kohta, mille õigusi ta soovib taastada.“;

46)

punkt FCL.910.STI asendatakse järgmisega:

FCL.910.STI Piiratud õigused

Lennutreeningseadme algõppe instruktorite õigused kehtivad ainult selle lennutreeningseadme (FSTD) kohta, millel lennutreeninguseadme algõppe instruktori kursus läbiti.

Õigusi võib laiendada muid õhusõidukiliike esindavatele lennutreeningseadmetele (FSTD), kui tunnistuste omanikud on taotlusele vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul:

a)

läbinud klassipädevuse instruktori või tüübipädevuse instruktori koolituskursuse lennutreeningseadmega (FSTD) seotud osad seda klassi või tüüpi õhusõidukil, mille instruktori õigusi taotletakse;

b)

läbinud lennutreeningseadmel (FSTD) käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli asjakohase osa vastava õhusõidukiklassi- või tüübi jaoks.

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktorite puhul, kes annavad õpet üksnes instrumentaallennu esmaimitaatoritel (BITD), hõlmab lennuoskuse tasemekontroll vaid lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami asjakohaseid harjutusi;

c)

andnud ametipiloodi loa, instrumentaallennupädevuse, erapiloodiloa või klassi- või tüübipädevuskursuse raames vähemalt kolm tundi lennuõpet sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni poolt selleks määratud lennuinstruktori, lennukite klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori või tüübipädevuse instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt ühe tunni lennuõpet, mille üle teostab järelevalvet asjaomase õhusõidukiliigi lennuinstruktori kontrollpiloot.“;

47)

punkt FCL.915.STI asendatakse järgmisega:

FCL.915.STI Eeltingimused

a)

Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1)

ta peab omama või olema taotlusele eelnenud kolme aasta jooksul omanud piloodiluba ja neile kursustele vastavaid instruktoriõigusi, kus ta õpetada soovib;

2)

olema taotlusele vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul sooritanud lennutreeningseadmel (FSTD) vastava klassi- või tüübipädevuse lennuoskuse tasemekontrolli.

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuste taotlejad, kes soovivad anda üksnes õpet instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD), peavad sooritama vaid lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami harjutused.

b)

Lisaks alapunktis a kehtestatud nõuetele peavad kopterite lennutreeningseadme algõppe instruktorite tunnistuste taotlejad olema taotlusele vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul vaatlejana lennanud vähemalt ühe lennutunni asjakohase kopteritüübi piloodikabiinis.“;

48)

punkt FCL.940.STI asendatakse järgmisega:

FCL.940.STI Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse pikendamine ja taastamine

a)

Pikendamine

Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse pikendamiseks peavad taotlejad tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul täitma kõik järgmised tingimused:

1)

nad peavad olema andnud vähemalt kolm tundi lennuõpet lennutreeningseadmel (FSTD) ametipiloodiloa, instrumentaallennupädevuse, erapiloodiloa või täismahus klassi- või tüübipädevuskursuse raames;

2)

nad peavad olema läbinud lennutreeningseadmel (FSTD) käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli asjakohased osad vastava õhusõidukiklassi- või tüübi jaoks.

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktorite puhul, kes annavad üksnes õpet instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD), hõlmab lennuoskuse tasemekontroll üksnes lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami asjakohaseid harjutusi.

b)

Taastamine

Lennutreeningseadme algõppe instruktori tunnistuse taastamiseks peavad taotlejad uuendamise taotluse esitamisele vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul:

1)

läbima lennutreeningseadme algõppe instruktorina täienduskoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis;

2)

läbima lennutreeningseadmel (FSTD) käesoleva lisa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli asjakohased osad vastava õhusõidukiklassi- või tüübi jaoks.

Lennukite lennutreeningseadme algõppe instruktorite puhul, kes annavad õpet üksnes instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD), hõlmab lennuoskuse tasemekontroll vaid lennuki erapiloodi loa väljaandmiseks nõutava lennueksami asjakohaseid harjutusi;

3)

andma vastaval õhusõidukiliigil täismahus ametipiloodiloa-, instrumentaallennupädevus-, erapiloodiloa- või klassi- või tüübipädevuskursuse raames vähemalt kolm tundi lennuõpet sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni poolt selleks määratud lennuinstruktori, lennukite klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori või tüübipädevuse instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt ühe tunni lennuõpet, mille üle teostab järelevalvet lennuinstruktori kontrollpiloot.“;

49)

punkt FCL.1000 asendatakse järgmisega:

FCL.1000 Kontrollpiloodi tunnistus

a)

Üldist.

Kontrollpiloodi tunnistuse omanikel peab olema:

1)

kui käesolevas lisas ei ole märgitud teisiti, samaväärne luba, pädevusmärge või tunnistus, mille taotlejatele neil on õigus korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimisi ning anda vastavat õpet;

2)

õhusõidukil tehtava lennueksami, lennuoskuse tasemekontrolli või atesteerimise käigus õhusõiduki kaptenina tegutsemiseks vajalik kvalifikatsioon.

b)

Eritingimused

1)

Pädev asutus võib välja anda konkreetse tunnistuse, millega antakse luba lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste läbiviimiseks, kui käesolevas alajaos kehtestatud nõuete täitmine ei ole võimalik mõnel järgmisel põhjusel:

i)

liikmesriigis võetakse kasutusele või lennuettevõtja õhusõidukiparki lisandub uusi õhusõidukeid;

ii)

käesoleva lisaga nähakse ette uued koolituskursused.

Selline tunnistus kehtib ainult uue õhusõidukitüübi või uue koolituskursuse kasutuselevõtuks vajalike lennueksamite, lennuoskuse tasemekontrollide ja atesteerimiste kohta ning selle kehtivus ei tohi mingil juhul ületada üht aastat.

2)

Alapunkti b alapunkti 1 kohaselt välja antud tunnistuse omanikud, kes soovivad taotleda kontrollpiloodi tunnistust, peavad vastama asjaomase kategooria kontrollpiloodi tunnistuse puhul ette nähtud eeltingimustele ja pikendamisega seotud nõuetele.

3)

Kui kvalifitseeritud kontrollpilooti ei ole võimalik leida, võivad pädevad asutused juhtumipõhiselt lubada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ja atesteerimisi läbi viia inspektoritel või kontrollpilootidel, kes ei vasta alapunktis a nimetatud lennuõppe ja tüübi- või klassipädevusmärgetega seotud asjakohastele nõuetele.

c)

Eksamineerimine väljaspool liikmesriikide territooriumi

1)

Erandina alapunktist a peab pädev asutus väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi tehtud lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide puhul välja andma kontrollpiloodi tunnistuse taotlejatele, kellel on Chicago konventsiooni 1. lisale vastav piloodiluba, tingimusel et need taotlejad:

i)

omavad vähemalt samaväärset luba, pädevusmärget või tunnistust, mille taotlejatele tal on õigus korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle või atesteerimisi, ning igal juhul vähemalt ametipiloodi luba;

ii)

on kvalifitseeritud õhusõiduki kaptenina tegutsemiseks õhusõidukil tehtava lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli käigus;

iii)

nad vastavad käesolevas alajaos asjaomase kontrollpiloodi tunnistuse väljaandmiseks kehtestatud nõuetele ning

iii)

nad tõendavad pädevale asutusele, et nad tunnevad Euroopa lennuohutuseeskirju käesoleva osa kohaselt kontrollpiloodi õigustes tegutsemiseks piisaval tasemel.

2)

Alapunktis 1 osutatud tunnistus kehtib lennueksamite ja lennuoskuse tasemekontrollide korraldamisel vastavalt järgmistele tingimustele:

i)

see toimub väljaspool Chicago konventsiooni alusel liikmesriikide vastutusalasse kuuluvat territooriumi ning

ii)

asjaomane kontrollpiloot oskab piisavalt keelt, milles lennueksam või lennuoskuse tasemekontroll korraldatakse.“;

50)

punkt FCL.1005 asendatakse järgmisega:

FCL.1005 Õiguste piiramine isikliku huvi korral

Kontrollpiloodid ei tohi teha järgmist:

a)

korraldada lennueksameid ega atesteerimisi loa, pädevusmärke või tunnistuse välja andmiseks taotlejatele, kellele nad on andnud rohkem kui 25 % sellise loa, pädevusmärke või tunnistuse saamiseks nõutavast lennuõppest, millega seoses lennueksam või atesteerimine korraldatakse ega

b)

korraldada lennueksameid, lennuoskuse tasemekontrolle ega atesteerimisi juhul, kui nad näevad ohtu oma objektiivsusele.“;

51)

punkt FCL.1025 asendatakse järgmisega:

FCL.1025 Kontrollpiloodi tunnistuse kehtivus, pikendamine ja taastamine

a)

Kehtivus

Kontrollpiloodi tunnistus kehtib kolm aastat.

b)

Pikendamine

Kontrollpiloodi tunnistuse pikendamiseks peavad selle omanikud täitma kõik järgmised tingimused:

1)

nad on enne tunnistuse kehtivusaja lõppu läbi viinud vähemalt kuus lennueksamit, lennuoskuste tasemekontrolli või atesteerimist;

2)

nad on tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul läbinud pädevas asutuses või pädeva asutuse heakskiidul sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis korraldatud kontrollpiloodi täienduskursuse. Purilennuki või õhupalli tunnistuse omanikust kontrollpiloot võib olla tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul läbinud deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni korraldatud ja pädeva asutuse poolt heaks kiidetud kontrollpiloodi täienduskursuse;

3)

üks alapunkti 1 kohaselt korraldatud lennueksam, lennuoskuse tasemekontroll või atesteerimine peab olema toimunud kontrollpiloodi tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul ning:

i)

seda peab olema hinnanud pädeva asutuse inspektor või kontrollpiloodi tunnistuse eest vastutava pädeva asutuse poolt konkreetselt selleks volitatud vanemkontrollpiloot või

ii)

see peab vastama punkti FCL.1020 nõuetele.

Kui kontrollpiloodi tunnistuse pikendamist taotlevatel isikutel on mitme kontrollpiloodikategooria õigused, võidakse pikendada kõiki õigusi korraga, kui taotlejad täidavad kokkuleppel pädeva asutusega alapunkti b alapunktide 1 ja 2 ning punkti FCL.1020 nõuded ühes kontrollpiloodi tunnistuse kategooriatest.

c)

Taastamine

Kui tunnistus on aegunud, peavad taotlejad enne õiguste kasutamise jätkamist täitma taastamistaotluse esitamisele vahetult eelneva 12-kuulise ajavahemiku jooksul alapunkti b alapunkti 2 ja punkti FCL.1020 nõuded.

d)

Kontrollpiloodi tunnistust pikendatakse või uuendatakse üksnes juhul, kui taotlejad tõendavad jätkuvat vastavust punktides FCL.1010 ja FCL.1030 kehtestatud nõuetele.“;

52)

punkti FCL.1005.TRE muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkti a alapunkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)

atesteerimisi asjaomase õhusõidukiliigi tüübipädevuse instruktori või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuste väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, tingimusel et nad on tegutsenud vähemalt kolm aastat tüübipädevuse kontrollpiloodina ja läbinud punkti FCL.1015 alapunkti b kohase atesteerimise erikoolituse.“;

b)

alapunkti b alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4)

atesteerimisi kopterite tüübipädevuse instruktori või kopterite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuste väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, tingimusel et nad on tegutsenud vähemalt kolm aastat tüübipädevuse kontrollpiloodina ja läbinud punkti FCL.1015 alapunkti b kohase atesteerimise erikoolituse.“;

53)

punkti FCL.1005.CRE alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

lennuoskuse tasemekontrolle:

1)

klassi- ja tüübipädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks;

2)

instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks, kui klassipädevuse kontrollpiloodid on lennanud piloodina lennukitel vähemalt 1 500 lennutundi ja lennanud vähemalt 450 instrumentaallennureeglite kohast lennutundi;

3)

instrumentaallennupädevusmärgete taastamiseks, tingimusel et nad vastavad punkti FCL.1010.IRE alapunktis a kehtestatud nõuetele; ning

4)

instrumentaal-marsruutlennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, tingimusel et nad on lennanud piloodina lennukitel vähemalt 1 500 lennutundi ning vastavad punkti FCL.1010.IRE alapunkti a alapunktis 2 sätestatud nõuetele.“;

54)

punkti FCL.1010.CRE alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

neil peab olema klassipädevusinstruktori või lennuinstruktori tunnistus ning õigus tegutseda asjaomase õhusõidukiklassi või -tüübi instruktorina;“

55)

punkt FCL.1010.IRE asendatakse järgmisega:

FCL.1010.IRE Eeltingimused

a)

Lennukite instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot (IRE(A)).

Lennukite instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejatel peavad olema lennukite instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus või lennukite lennuinstruktori tunnistus ning lennukite instrumentaallennupädevuse instruktori õigused ning nad peavad olema lennanud:

1)

2 000 lennutundi lennukipiloodina ning

2)

450 lennutundi instrumentaallennureeglite järgi, sealhulgas 250 tundi instruktorina.

b)

Kopteri instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot (IRE(H)).

Kopterite instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejatel peavad olema kopterite instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus või kopterite lennuinstruktori tunnistus ning kopterite instrumentaallennupädevuse instruktori õigused ning nad peavad olema teinud järgmist:

1)

lennanud 2 000 lennutundi kopteripiloodina ning

2)

sooritanud kopteritel vähemalt 300 tundi instrumentaallende, sealhulgas 200 tundi instruktorina.

c)

Õhulaeva instrumentaallennupädevuse kontrollpiloot (IRE(As)).

Õhulaevade instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi tunnistuse taotlejatel peavad olema õhulaevade instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistus või õhulaevade lennuinstruktori tunnistus ja õhulaevade instrumentaallennupädevuse instruktori õigused ning nad peavad olema teinud järgmist:

1)

lennanud 500 lennutundi õhulaeva piloodina ning

2)

sooritanud õhulaevadel vähemalt 100 tundi instrumentaallende, sealhulgas 50 tundi instruktorina.“;

56)

punkt FCL.1005.SFE asendatakse järgmisega:

FCL.1005.SFE Õigused ja tingimused

a)

Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(A) ja SFE(PL)).

Lennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse omanikel on õigus korraldada lennu täisimitaatoril (FFS) või alapunkti 5 kohaste atesteerimiste puhul asjakohasel lennutreeningseadmel (FSTD):

1)

lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle vastavalt vajadusele kas lennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks;

2)

lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks või taastamiseks, kui need on ühendatud tüübipädevusmärke pikendamise või taastamisega, tingimusel et nad on viimase aasta jooksul sooritanud vastaval õhusõidukitüübil lennuoskuse tasemekontrolli, sealhulgas instrumentaallennupädevuse tasemekontrolli;

3)

lennueksameid lennuki liinipiloodiloa väljaandmiseks;

4)

lennueksameid teise piloodi loa väljaandmiseks, tingimusel et nad vastavad punktis FCL.925 kehtestatud nõuetele ning

5)

atesteerimisi asjaomase õhusõidukiliigi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuste väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, tingimusel et nad on tegutsenud vähemalt kolm aastat lennukite lennuimitaatori kontrollpiloodina ja läbinud punkti FCL.1015 alapunkti b kohase atesteerimise erikoolituse.

b)

Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(H)).

Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse omanikel on õigus korraldada lennu täisimitaatoril (FFS) või alapunkti 4 kohaste atesteerimiste puhul asjakohasel lennutreeningseadmel (FSTD):

1)

lennueksameid ja lennuoskuse tasemekontrolle tüübipädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks;

2)

lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, kui need kontrollid on ühendatud tüübipädevusmärke pikendamise või taastamisega, tingimusel et lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse omanikud on lennuoskuse tasemekontrollile eelnenud viimase aasta jooksul sooritanud vastaval õhusõidukitüübil lennuoskuse tasemekontrolli, sealhulgas instrumentaallennupädevuse tasemekontrolli;

3)

lennueksameid kopteri liinipiloodiloa väljaandmiseks ning

4)

atesteerimisi kopterite lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuste väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, tingimusel et nad on tegutsenud vähemalt kolm aastat kopterite lennuimitaatori kontrollpiloodina ja läbinud punkti FCL.1015 alapunkti b kohase atesteerimise erikoolituse.“;

57)

punkt FCL.1010.SFE asendatakse järgmisega:

FCL.1010.SFE Eeltingimused

a)

Lennukite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(A)).

Lennukite lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

1)

mitmepiloodilennukite puhul:

i)

neil on või on olnud lennuki liinipiloodi luba ja asjakohase lennukitüübi tüübipädevusmärge;

ii)

neil peab olema asjakohase lennukitüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus ning

iii)

nad peavad olema lennanud vähemalt 1500 lennutundi piloodina mitmepiloodilennukitel;

2)

kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite puhul:

i)

neil on või on olnud lennuki ametipiloodi või liinipiloodi luba ja asjakohase lennukitüübi tüübipädevusmärge;

ii)

neil peab olema asjakohase lennukiklassi või -tüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus;

iii)

nad peavad olema lennanud vähemalt 1 500 lennutundi piloodina ühepiloodilennukitel;

3)

lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse esmase väljaandmise puhul peab olema sooritatud vähemalt 50 tundi asjaomase lennukitüübi tüübipädevuse instruktorina või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina.

b)

Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE(H)).

Kopterite lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse taotlejad peavad vastama kõigile järgmistele nõuetele:

1)

neil on või on olnud kopteri liinipiloodi luba ja asjakohase kopteritüübi tüübipädevusmärge;

2)

neil peab olema asjakohase kopteritüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistus;

3)

nad peavad olema lennanud vähemalt 1 000 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel;

4)

lennuimitaatori kontrollpiloodi tunnistuse esmase väljaandmise puhul peab olema sooritatud vähemalt 50 tundi asjaomase kopteritüübi tüübipädevuse instruktorina või lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina.“;

58)

1. liite punktid 1.1 ja 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.1.

Kergõhusõiduki piloodiloa väljaandmisel loetakse muu õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodiloa omanikul teoreetiliste teadmiste nõuded punktis FCL.120 sätestatud üldteemades täielikult täidetuks. Teema „Navigatsioon“ loetakse täielikult läbituks siiski vaid sellise kerglennuki piloodiloa omaniku puhul, kes taotleb kergkopteri piloodiloa väljaandmist, või sellise kergkopteri piloodiloa omaniku puhul, kes taotleb kerglennuki piloodiloa väljaandmist.

1.2.

Kerglennuki piloodiloa, kergkopteri piloodiloa või erapiloodiloa väljaandmisel ning muu õhusõidukiliigi erapiloodiloa, ametipiloodiloa või liinipiloodiloa omanikel loetakse teoreetiliste teadmiste nõuded punkti FCL.215 alapunkti a alapunktis 1 sätestatud üldteemades täielikult täidetuks.“;

59)

1. liitele lisatakse järgmine uus punkt 1.2.a:

„1.2.a

Kergõhupalli piloodiloa, kergpurilennuki piloodiloa, õhupalli piloodiloa või purilennuki piloodiloa väljaandmisel loetakse muu õhusõidukiliigi loa omanikel teoreetiliste teadmiste nõuded punkti FCL.215 alapunkti b alapunktis 1 sätestatud üldteemades täielikult täidetuks.“;

60)

3. liite A osa alapunkti 9 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

lendama 70 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 55 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes. Instrumentaallennuaega piloodiõpilasena kapteni kohustes loetakse lennuajaks kaptenina kuni 20 tunni ulatuses;“;

61)

3. liite C osa alapunkti 8 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

lendama 70 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 55 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes. Instrumentaallennuaega piloodiõpilasena kapteni kohustes loetakse lennuajaks kaptenina kuni 20 tunni ulatuses;“;

62)

3. liite D osa alapunkti 8 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

lendama 70 tundi kaptenina, sealhulgas kuni 55 tundi piloodiõpilasena kapteni kohustes.“;

63)

3. liite E osa alapunkti 3 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

ta peab olema lennanud 150 lennutundi.

Jättes kõrvale nõude lennata 50 lennutundi kaptenina lennukitel, võib mõnel järgmistest juhtudest arvestada lennukitel lennatud 150 lennutunni hulka lennutunnid kaptenina muudes õhusõidukiliikides:

1)

20 tundi kopteritega, kui taotlejatel on kopteri erapiloodi luba;

2)

50 tundi kopteritega, kui taotlejatel on kopteri ametipiloodi luba;

3)

kümme tundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel või purilennukitel;

4)

20 tundi õhulaevadel, kui taotlejatel on õhulaeva erapiloodi luba;

5)

50 tundi õhulaevadel, kui taotlejatel on õhulaeva ametipiloodi luba.“;

64)

3. liite K osa alapunkti 3 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

olema lennanud kopteritel vähemalt 155 lennutundi, sealhulgas 50 tundi kaptenina, millest kümme tundi peab olema lennatud marsruutlendudel.

Jättes kõrvale nõude lennata 50 lennutundi kaptenina kopteritel, võib mõnel järgmistest juhtudest arvestada kopteritel lennatud 155 lennutunni hulka lennutunnid kaptenina muudes õhusõidukiliikides:

1)

20 tundi lennukitel, kui taotlejatel on lennuki erapiloodi luba;

2)

50 tundi lennukitel, kui taotlejatel on lennuki ametipiloodi luba;

3)

kümme tundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel või purilennukitel;

4)

20 tundi õhulaevadel, kui taotlejatel on õhulaeva erapiloodi luba;

5)

50 tundi õhulaevadel, kui taotlejatel on õhulaeva ametipiloodi luba;“

65)

7. liites lennukite kategooriaga seotud tabel EKSAMI SISU asendatakse järgmise tabeliga:

„Lennukid

1. OSA – LENNUEELSED TOIMINGUD JA VÄLJUMINE

Kontroll-lehe kasutamist, lennumeisterlikkust, jäätumisvastaseid ja jääeemaldusprotseduure jmt kohaldatakse tabeli kõikide osade suhtes.

a

Õhusõiduki lennukäsiraamatu (või samaväärse dokumendi) kasutamine, eelkõige õhusõiduki suutlikkusarvude ning massi ja balansseeringu määramisel

b

Lennuliiklusteenistuse dokumentide ja meteoroloogiliste dokumentide kasutamine

c

Lennujuhtimise nõuetele vastava lennuplaani koostamine, instrumentaallennuplaan/pardapäevik

d

Väljumis-, saabumis- ja lähenemisprotseduuriks vajalike navigatsiooniseadmete kindlaksmääramine

e

Lennueelne ülevaatus

f

Ilmastikumiinimumid

g

Ruleerimine

h

PBN-väljumine (kui kohaldatakse):

— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur ja — ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja väljumiskaardil.

i

Stardieelne briifing, start

j (°)

Üleminek instrumentaallennule

k (°)

Instrumentaalväljumine, sh PBN-väljumised, ja kõrgusmõõturi seadmine

l (°)

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

2. OSA – ÜLDTEGEVUS ÕHUS (°)

a

Lennuki juhtimine üksnes mõõteriistade näitude järgi, sealhulgas: horisontaallend erinevatel kiirustel, trimmeerimine

b

1. järgu pöörangud tõusul ja laskumisel

c

Ebaharilikest asenditest väljatulek, sealhulgas 45° kallakuga pöörangutest ja sügavatest pöörangutest laskumisel

d (*1)

Väljatulek varisemiseelsest olukorrast horisontaallennul, pöörangutes tõusul ja laskumisel ning maandumisel

e

Piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi: 1. järgu pöörangute sooritamine stabiilsel tõusul ja laskumisel ettenähtud kurssidele, ebaharilikest asenditest väljatulek

3. OSA – IFR-PROTSEDUURID MARSRUUDIL (°)

a

Teekonnajoonel püsimine, sh teekonnajoonel olevate vahepunktide järgimine, nt NDB, VOR, või teekond eri punktide vahel

b

Navigatsioonisüsteemi ja raadiosidevahendite kasutamine

c

Horisontaallend, kursi, kõrguse ja õhkkiiruse hoidmine, võimsuse reguleerimine, trimmeerimistehnika

d

Kõrgusmõõturi seadmine

e

Aja arvestus ja arvestusliku saabumisaja (ETA) korrigeerimine (vajaduse korral marsruudil ootetsooni kasutamine)

f

Lennu monitooring, pardapäeviku täitmine, kütusekulu arvestus, süsteemide juhtimine

g

Jäätumisvastased protseduurid, vajaduse korral imiteeritud

h

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

3.a OSA – SAABUMISPROTSEDUURID

a

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll ning seadmete tunnistamine (vajaduse korral)

b

Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine

c

Kõrgus- ja kiiruspiirangud (kui kohaldatakse)

d

PBN-saabumine (kui kohaldatakse):

— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur ja — ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja saabumiskaardil.

4. OSA (°)— 3D-lennud (+)

a

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll

Kontrollida vertikaalnurka

RNP APCH puhul:

— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur ja — ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja lähenemiskaardil.

b

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel, k.a seadmete tunnistamine

c (+)

Protseduurid ootetsoonis

d

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

e

Lähenemise ajastus

f

Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine)

g (+)

Tegevus kordusringile minekul

h (+)

Katkestatud lähenemise protseduurid/maandumine

i

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

5. OSA (°) – 2D-lennud (++)

a

Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll

RNP APCH puhul:

— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur ja — ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja lähenemiskaardil.

b

Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel, k.a seadmete tunnistamine

c (+)

Protseduurid ootetsoonis

d

Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine

e

Lähenemise ajastus

f

Kõrguse/vahemaa MAPTni (katkestatud lähenemise punkt), kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine), laskumise või maandumise tähised (Stop Down Fixes – SDFid) (vajaduse korral)

g (+)

Tegevus kordusringile minekul

h (+)

Katkestatud lähenemise protseduurid/maandumine

i

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

6. OSA – LEND ÜHE MITTETÖÖTAVA MOOTORIGA (üksnes mitme mootoriga lennukitel) (°)

a

Imiteeritud mootoririke pärast starti või kordusringile minekul

b

Lähenemine, kordusringile minek ja protseduuriline katkestatud lähenemine ühe mittetöötava mootoriga

c

Asümmeetriline lähenemine ja maandumine ühe mittetöötava mootoriga

d

Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid

66)

8. liide asendatakse järgmisega:

„8. LIIDE

Klassi- või tüübipädevuse lennuoskuse tasemekontrolli instrumentaallennupädevuse osa ristarvestamine

A.   Lennukid

Arvestamist kohaldatakse üksnes vastavalt kas ühe mootoriga või mitme mootoriga ühepiloodilennukite instrumentaallennupädevuse õiguste pikendamise või taastamise puhul.

Kui viiakse läbi instrumentaallennupädevust sisaldav lennueksam või lennuoskuse tasemekontroll ja kui omanikel on kehtiv:

Lennuoskuste tasemekontrollis arvestatakse järgmiseid instrumentaallennupädevuse osi:

mitmepiloodilennuki tüübipädevusmärge;

kõrgtehnilise keeruka ühepiloodilennuki tüübipädevusmärge

ühe mootoriga lennuki klassipädevusmärge (*2) ja

ühe mootoriga lennuki tüübipädevusmärge (*2) ja

mitme mootoriga ühepiloodilennuki klassi- või tüübipädevusmärge, välja arvatud kõrgtehnilise keeruka lennuki tüübipädevusmärked, 9. liite punkti B.5 puhul arvestatakse üksnes lennuoskuse tasemekontrolli osa 3B

mitme mootoriga ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärge, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate lennukite tüübipädevusmärked, üksnes ühepiloodilennud

ühe mootoriga lennuki klassipädevusmärge ja

ühe mootoriga lennuki tüübipädevusmärge (*2) ja

mitme mootoriga ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärge, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate lennukite tüübipädevusmärked

mitme mootoriga ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärge, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate lennukite tüübipädevusmärked, üksnes mitmepiloodilennud

ühe mootoriga lennuki klassipädevusmärge (*2) ja

ühe mootoriga lennuki tüübipädevusmärge (*2) ja

mitme mootoriga ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärge, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate lennukite tüübipädevusmärked (*2).

ühe mootoriga ühepiloodilennuki klassi- ja tüübipädevusmärge

ühe mootoriga lennuki klassipädevusmärge ja

ühe mootoriga lennuki tüübipädevusmärge

B.   Kopterid

Arvestamist kohaldatakse üksnes vastavalt kas ühe mootoriga kopterite või mitme mootoriga ühepiloodikopterite instrumentaallennupädevuse õiguste pikendamise puhul.

Kui viiakse läbi instrumentaallennupädevust sisaldav lennueksam või lennuoskuse tasemekontroll ja

kui omanikul on kehtiv:

Lennuoskuse tasemekontrollis arvestatakse

järgmisi instrumentaallennupädevuse osi:

mitmepiloodikopteri tüübipädevusmärge

ühe mootoriga kopteri tüübipädevusmärge (*3) ja

mitme mootoriga ühepiloodikopteri tüübipädevusmärge (*3).

mitme mootoriga ühepiloodikopteri tüübipädevusmärge, üksnes ühepiloodilennud

ühe mootoriga kopteri tüübipädevusmärge (*3) ja

mitme mootoriga ühepiloodikopteri tüübipädevusmärge (*3).

mitme mootoriga ühepiloodikopteri tüübipädevusmärge, üksnes mitmepiloodilennud

ühe mootoriga kopteri tüübipädevusmärge (*3) ja

mitme mootoriga ühepiloodikopteri tüübipädevusmärge (*3).

ühe mootoriga ühepiloodikopteri tüübipädevusmärge, üksnes ühepiloodilennud

ühe mootoriga ühepiloodikopteri tüübipädevusmärge, üksnes ühepiloodilennud

67)

9. liite B jagu muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkti 5 alapunktis k esitatud tabel asendatakse järgmise tabeliga:

 

„(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

Toimingu liik

Ühepiloodilennud

Mitmepiloodilennud

Ühepiloodilennud  Mitmepiloodilennud (esmane)

Mitmepiloodilennud  Ühepiloodilennud (esmane)

Ühepiloodilennud + Mitmepiloodilennud

 

Koolitamine

Eksamineerimine/

Koolitamine

Eksamineerimine/

Kontrollimine

Eksamineerimine/

Koolitamine, eksamineerimine ja kontrollimine (ühe mootoriga lennukid)

Koolitamine, eksamineerimine ja kontrollimine (mitme mootoriga lennukid)

Ühe mootoriga lennukid

Mitme mootoriga lennukid

Esmane väljaandmine

Ühepiloodi keerukas

1.–6.

osa

1.–7.

1.–6.

osa

1.–6.

1.–7. osa

1.–6.

osa

Lennumeeskonna koostöö

Meeskonnatöö korraldamine

Inimtegurid

Ohu- ja veahaldus

7. osa

1.–6.

osa

1.6, 4.5, 4.6, 5.2 ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B

1.6, 6. osa ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B

 

 

Pikendamine

Ühepiloodi keerukas

ei kohaldata

ei kohaldata

1.–6.

osa

1.–6.

ei kohaldata

1.–6.

osa

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

Mitmepiloodilend:

1.–7. osa (koolitamine)

1.–6. osa (kontrollimine)

Ühepiloodilend:

1.6, 4.5, 4.6, 5.2 ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B

Mitmepiloodilend:

1.–7. osa (koolitamine)

1.–6. osa (kontrollimine)

Ühepiloodilend:

1.6, 6. osa ja vajaduse korral üks lähenemisprotseduur osast 3B

Taastamine

Ühepiloodi keerukas

FCL.740

1.–6.

osa

1.–6.

FCL.740

1.–6.

osa

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

Koolitamine: FCL.740

Kontrollida: sama mis pikendamise puhul

Koolitamine: FCL.740

Kontrollida: sama mis pikendamise puhul“;

b)

alapunkti 5 alapunktile l järgnevas tabelis asendatakse harjutust 7.2.2 käsitlev rida järgmisega:

„7.2.2

Järgmised häireolukorra harjutused:

väljatoomine nina üleval asendist erinevate kaldenurkade juures ning

väljatoomine nina all asendist erinevate kaldenurkade juures

P

X

Selleks harjutuseks ei tohi kasutada õhusõidukit“;

 

 

 

määruse (EL) nr 1178/2011 VI lisa (ARA-osa) muudetakse järgmiselt:

68)

punktis ARA.GEN.220 asendatakse alapunkti a alapunktid 11 ja 12 ning lisatakse järgmine uus alapunkt 13:

„11)

ohutusteabega seotud meetmed ja järelmeetmed;

12)

paindlikkussätete kasutamine vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artiklile 71 ning

13)

punkti ORA.ATO.135 alapunktis a ja punkti DTO.GEN.240 alapunktis a sätestatud õhusõiduki hindamise ja loaandmise protsess.“;

69)

lisatakse punkt ARA.GEN.360:

„ARA.GEN.360 Pädeva asutuse vahetamine

a)

Saades loa või tunnistuse omanikult I lisa (FCL-osa) punkti FCL.015 alapunkti d kohase taotluse pädeva asutuse vahetamiseks, peab taotluse saanud pädev asutus loa või tunnistuse omaniku pädevalt asutuselt põhjendamatu viivituseta nõudma, et see edastaks viivitamata kõik järgneva:

1)

loa või tunnistuse kontrollandmed;

2)

koopiad loa või tunnistuse omaniku lennundusmeditsiinilistest andmetest, mida kõnealune pädev asutus säilitab vastavalt punktidele ARA.GEN.220 ja ARA.MED.150. Lennundusmeditsiinilised andmed edastatakse vastavalt IV lisa (MED-osa) punktile MED.A.015 ning need peavad sisaldama taotleja asjaomaste terviseandmete kokkuvõtet, mida on kontrollinud ja mille on allkirjastanud lennundusmeditsiini ekspertarst.

b)

Üleandev pädev asutus säilitab loa või tunnistuse omaniku loa või tunnistuse menetlemist käsitlevaid ja lennundusmeditsiinilisi originaalandmeid vastavalt punktidele ARA.GEN.220, ARA.FCL.120 ja ARA.MED.150.

c)

Vastuvõttev pädev asutus peab põhjendamatu viivituseta uuesti välja andma loa või tunnistuse ja tervisetõendi, tingimusel et ta on kätte saanud ja läbi töötanud kõik punktis a nimetatud andmed. Loa või tunnistuse ja tervisetõendi uuesti väljaandmisel peab vastuvõttev pädev asutus loa või tunnistuse omanikult viivitamata nõudma üleandva pädeva asutuse poolt väljaantud loa või tunnistuse ja seonduva tervisetõendi üleandmist.

d)

Vastuvõttev pädev asutus peab üleandvale pädevale asutusele viivitamata teatama loa või tunnistuse ja tervisetõendi uuesti omanikule väljaandmisest ning loa või tunnistuse ja tervisetõendi omaniku poolt tagastamisest vastavalt punktile c. Kuni sellise teate saamiseni vastutab kõnealusele loaomanikule algselt välja antud loa või tunnistuse ja tervisetõendi eest üleandev pädev asutus.“;

määruse (EL) nr 1178/2011 VII lisa (ORA-osa) muudetakse järgmiselt:

70)

punkti ORA.ATO.135 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Sertifitseeritud koolitusorganisatsioonil peab olema juurdepääs pakutavaks koolituseks nõuetekohaselt varustatud õppeõhusõidukipargile või lennutreeningseadmetele (FSTD). Õhusõidukipark peab koosnema õhusõidukitest, mis vastavad kõigile määruses (EL) 2018/1139 sätestatud nõuetele. Koolitamiseks võib kasutada määruse (EL) 2018/1139 I lisa punktide a, b, c või d alla kuuluvaid õhusõidukeid, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1)

pädev asutus on hindamisprotsessi käigus kinnitanud ohutuse taset, mis on võrreldav määruse (EL) 2018/1139 II lisas sätestatud kõigile olulistele nõuetele vastava ohutustasemega;

2)

pädev asutus on lubanud kasutada õhusõidukit koolitamiseks sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.“;

määruse (EL) nr 1178/2011 VIII lisa (DTO-osa) muudetakse järgmiselt:

71)

punkti DTO.GEN.240 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonil peab olema juurdepääs pakutavaks koolituseks nõuetekohaselt varustatud õppeõhusõidukipargile või lennutreeningseadmetele (FSTD). Õhusõidukipark peab koosnema õhusõidukitest, mis vastavad kõigile määruses (EL) 2018/1139 sätestatud nõuetele. Koolitamiseks võib kasutada määruse (EL) 2018/1139 I lisa punktide a, b, c või d alla kuuluvaid õhusõidukeid, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1)

pädev asutus on hindamisprotsessi käigus kinnitanud ohutuse taset, mis on võrreldav määruse (EL) 2018/1139 II lisas sätestatud kõigile olulistele nõuetele vastava ohutustasemega;

2)

pädev asutus on lubanud kasutada õhusõidukit koolitamiseks deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonis.“


(°)  Üksnes mõõteriistade näitude järgi.

(*1)  Võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II taseme lennuimitaatoril (FNPT II).

(+)  Võib sooritada 4. või 5. osa raames.

(++)  PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine 4. või 5. osa raames olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega.“;

(*2)  Tingimusel, et taotlejad on eelnenud 12 kuu jooksul teinud PBN-õigusi kasutades vähemalt kolm instrumentaallennureeglite kohast väljumist ja lähenemist, k.a vähemalt üks RNP APCH protseduur ühepiloodi klassi või tüüpi lennuki ühepiloodilendudel; mitme mootoriga mitte-kõrgtehnilise mittekeeruka lennuki puhul peavad taotlejad olema sooritanud lennueksami 6. osa mitte-kõrgtehnilisel mittekeerukal ühepiloodilennukil ühepiloodilennuna üksnes mõõteriistade näitude järgi.

(*3)  Tingimusel, et eelnenud 12 kuu jooksul on PBN-õigusi kasutades tehtud vähemalt kolm instrumentaallennureeglite kohast väljumist ja lähenemist, k.a üks RNP APCH protseduur (võiks olla punktlähenemine (PinS-lähenemine)), ühepiloodi tüüpi kopteril ühepiloodilendudel.“;


OTSUSED

22.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/53


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1748,

7. oktoober 2019,

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitees, mis on moodustatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga, seoses nimetatud lepingu 4. peatüki V lisa muutmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vaheline assotsieerimisleping (1) (edaspidi „assotsieerimisleping“) jõustus 1. septembril 2017.

(2)

Assotsieerimislepingu artikli 64 lõike 1 kohaselt ühtlustab Ukraina oma sanitaar- ja fütosanitaar- ning loomade heaolu valdkonna õigusaktid liidu õigusaktidega, nagu on sätestatud assotsieerimislepingu 4. peatüki V lisas.

(3)

Ukraina on võtnud endale kohustuse esitada igakülgne strateegia loeteluna neist liidu sanitaar-, fütosanitaar- ja loomade heaolu käsitlevatest õigusaktidest (edaspidi „loetelu“), millega ta kavatseb oma siseriiklikud õigusaktid ühtlustada. Loetelust lähtutakse assotsieerimislepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused“ 4. peatüki „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“ rakendamisel ja see tuleb lisada assotsieerimislepingu 4. peatüki V lisasse. Seega tuleb assotsieerimislepingu 4. peatüki V lisa muuta sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee otsusega nagu on sätestatud assotsieerimislepingu artikli 74 lõike 2 punktis c.

(4)

Ukraina esitas loetelu komisjonile 2016. aasta juunis. Loetelu alusel võttis liit nõukogu otsusega (EL) 2017/1391 (2) vastu oma seisukoha assosieerimilepingu 4. peatüki V lisa muutmiseks. Ukraina teatas varsti pärast seda, et ta peab vajalikuks teha täiendavaid selgitusi ja muudatusi seoses uute õigusaktide vastuvõtmise kuupäevadega, paranduste tegemisega, sealhulgas seoses õigusaktide dubleerimisega, ja uute õigusaktide lisamisega. Sellest tulenevalt ei võetud vastu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee otsust, mis põhines otsusega (EL) 2017/1391 vastuvõetud liidu seiskohal.

(5)

Ukraina esitas läbivaadatud loetelu komisjonile 2018. aasta oktoobris. Läbivaadatud loetelu põhjal võtab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee vastu otsuse, millega muudetakse assotsieerimislepingu 4. peatüki V lisa.

(6)

On asjakohane kehtestada liidu nimel sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitees võetav seisukoht seoses assotsieerimislepingu 4. peatüki V lisa muutmisega.

(7)

Liidu seisukoht sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitees peaks seega olema toetada assotsieerimislepingu 4. peatüki V lisa muutmist, nagu on sätestatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee otsuse eelnõus.

(8)

Kuna otsusega (EL) 2017/1391 vastu võetud loetelu on läbivaadatud, on nimetatud otsus vaja tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Seisukoht, mis võetakse liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga (edaspidi „assotsieerimisleping“) loodud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitees (edaspidi „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee“) seoses assotsieerimislepingu 4. peatüki V lisa muutmisega, on toetada assotsieerimislepingu 4. peatüki V lisa muutmist, nagu see on sätestatud käesolevale otsusele lisatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee otsuse eelnõus.

2.   Liidu esindajad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitees võivad nõustuda väiksemate tehniliste muudatustega sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee otsuse eelnõus, ilma et selleks oleks vaja nõukogu täiendavat otsust.

Artikkel 2

Otsus (EL) 2017/1391 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 7. oktoober 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A.-M. HENRIKSSON


(1)  ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

(2)  Nõukogu 17. juuli 2017. aasta otsus (EL) 2017/1391 Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitees, mis on moodustatud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga, seoses nimetatud lepingu V lisa muutmisega (ELT L 195, 27.7.2017, lk 13).


EELNÕU

ELI JA UKRAINA SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMETE ALLKOMITEEOTSUS nr…,

…,

millega muudetakse assotsieerimislepingu 4. peatüki V lisa

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMETE ALLKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut, millele kirjutati alla 27. juunil 2014 Brüsselis, eelkõige selle artikli 74 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vaheline assotsieerimisleping (1) (edaspidi „assotsieerimisleping“) jõustus 1. septembril 2017.

(2)

Assotsieerimislepingu artikli 64 lõike 1 kohaselt ühtlustab Ukraina oma sanitaar- ja fütosanitaar- ning loomade heaolu valdkonna õigusaktid liidu õigusaktidega, nagu on sätestatud assotsieerimislepingu 4. peatüki V lisas.

(3)

Ukrainal on võtnud endale kohustuse esitada igakülgne strateegia loeteluna neist liidu sanitaar-, fütosanitaar- ja loomade heaolu käsitlevatest õigusaktidest (edaspidi „loetelu“), millega ta kavatseb oma riigisisesed õigusaktid ühtlustada. Loetelust lähtutakse assotsieerimislepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused“ 4. peatüki „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“ rakendamisel ja see tuleb lisada assotsieerimislepingu 4. peatüki V lisasse.

(4)

Ukraina esitas loetelu komisjonile 2018. aasta oktoobris. Loetelu põhjal võtab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee vastu otsuse, millega muudetakse assotsieerimislepingu 4. peatüki V lisa.

(5)

Seepärast on asjakohane, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võtab vastu otsuse assotsieerimislepingu 4. peatüki V lisa muutmiseks asendades assotsieerimislepingu 4. peatüki kehtiva V lisa assotsieerimislepingu 4. peatüki uue V lisaga, nagu on sätestatud käesoleva otsuse lisas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „assotsieerimisleping“) 4. peatüki V lisa asendatakse käesoleva assotsieerimislepingu 4. peatüki V lisaga, nagu see on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

…,

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete

allkomitee nimel

eesistuja nimel


(1)  ELT L 161, 29.5. 2014, lk 3.


LISA

ASSOTSIEERIMISLEPINGU 4. PEATÜKI V LISA MUUTMINE

Assotsieerimislepingu 4. peatüki V lisa asendatakse järgmisega:

„4. PEATÜKI V LISA

4. PEATÜKI RAKENDAMISE IGAKÜLGNE STRATEEGIA (SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED)

LOETELU LIIDU ÕIGUSAKTIDEST, MILLEGA UKRAINA PEAB OMA ÕIGUSAKTID ÜHTLUSTAMA

Vastavalt käesoleva lepingu artikli 64 lõikele 4 kohustub Ukraina ühtlustama oma õigusaktid järgmiste liidu õigusaktidega, mis on allpool esitatud koos vastuvõtmise tähtaegadega.

Liidu õigusakt

Vastuvõtmise tähtaeg (1)

I peatükk – Üldised õigusaktid (rahvatervis)

Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ

2018

Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiv nr 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused

2016

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta

2016

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks

2016

Komisjoni 24. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 669/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ

2018

Komisjoni 10. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 16/2011, millega kehtestatakse toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi rakendusmeetmed

2020

Komisjoni 19. septembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 931/2011 loomset päritolu toidu suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 kehtestatud jälgitavuse nõuete kohta.

2018

Komisjoni 11. märtsi 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 208/2013 idandite ja idandite tootmiseks ettenähtud seemnete jälgitavuse nõuete kohta

2018

Märgistamine ja toidualane teave

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/91/EL toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta

2018

Komisjoni 16. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited

2018

Komisjoni 24. jaanuari 2013. aasta rakendusotsus 2013/63/EL, millega võetakse vastu suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklis 10 sätestatud tervisealaste väidete eritingimuste rakendamiseks

2018

Loomsete saaduste suhtes kohaldatavad meetmed

Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta

2019

Komisjoni 15. märtsi 2002. aasta otsus 2002/226/EÜ, millega kehtestatakse spetsiaalne tervisekontroll teatavate kahepoolmeliste karploomade kogumiseks ja töötlemiseks, kelle amneetilise karploomamürgi (ASP) sisaldus ületab nõukogu direktiiviga 91/492/EMÜ sätestatud piirmäära

2020

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (I peatükk, II liide)

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (V peatükk, III liide)

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (VII peatükk, III liide)

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (VIII peatükk, III liide)

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (IX peatükk, III liide)

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (X peatükk, III liide)

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (XI peatükk, III liide)

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (XII peatükk, III liide)

2020

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (XIII peatükk, III liide)

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (XIV peatükk, III liide)

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (XV peatükk, III liide)

2020

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks

2019

Komisjoni 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 37/2005 temperatuuri järelevalve kohta inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides

2016

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1331/2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1332/2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ

2018

Komisjoni 10. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 234/2011 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1331/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus) rakendamise kohta

2018

Komisjoni 9. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 231/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid

2018

Komisjoni 1. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 872/2012, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2232/96 ettenähtud lõhna- ja maitseainete loetelu, lisatakse see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisasse ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1565/2000 ja komisjoni otsus nr 1999/217/EÜ

2018

Komisjoni 1. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 873/2012 üleminekumeetmete kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisas sätestatud lõhna- ja maitseaineid ning lähtematerjale käsitleva liidu loetelu suhtes

2018

Muud meetmed

Nõukogu 30. jaanuari 1978. aasta direktiiv 78/142/EMÜ vinüülkloriidmonomeeri sisaldavaid ja toiduainetega kokkupuutumiseks mõeldud materjale ja esemeid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta

2019

Nõukogu 18. oktoobri 1982. aasta direktiiv nr 82/711/EMÜ, millega sätestatakse toiduga kokkupuutumiseks mõeldud plastmaterjalide ja -esemete koostisainete migratsiooni testimiseks vajalikud põhireeglid

2019

Nõukogu 15. oktoobri 1984. aasta direktiiv 84/500/EMÜ toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud keraamikatooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

2019

Nõukogu 19. detsembri 1985. aasta direktiiv 85/572/EMÜ, millega sätestatakse toiduga kokkupuutumiseks mõeldud plastmaterjalide ja -esemete koostisainete migratsiooni testimiseks kasutatavate mudelainete nimekiri

2019

Komisjoni 15. märtsi 1993. aasta direktiiv 93/11/EMÜ, mis käsitleb N-nitrosamiinide ja N-nitrosamiinideks muutuvate ainete eraldumist elastomeerist või kummist pudeli- ja rõngasluttidest

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta

2019

Komisjoni 6. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 641/2004, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 üksikasjalikke rakenduseeskirju, mida kohaldatakse uut geneetiliselt muundatud toitu ja sööta käsitlevate loataotluste, olemasolevatest toodetest teatamise ja ohuhindamise soodsate tulemustega läbinud geneetiliselt muundatud materjali juhusliku või tehniliselt vältimatu sisalduse suhtes

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ

2019

Komisjoni 18. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1895/2005 teatavate epoksüderivaatide kasutamise piirangu kohta toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalides ja esemetes

2019

Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 2023/2006 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade tootmistavade kohta

2019

Komisjoni 17. aprilli 2007. aasta otsus 2007/275/EÜ, milles käsitletakse nõukogu direktiivide 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ alusel piiripunktides kontrollitavate loomade ja toodete loetelusid

2018

Komisjoni 29. juuni 2007. aasta direktiiv 2007/42/EÜ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud regenereeritud tsellulooskilest materjalide ja esemete kohta

2019

Komisjoni 27. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 282/2008 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete ning määruse (EÜ) nr 2023/2006 muutmise kohta

2020

Komisjoni 29. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 450/2009 toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete kohta

2019

Komisjoni 19. märtsi 2010. aasta otsus 2010/169/EL 2,4,4′-trikloro-2′-hüdroksüdifenüüleetri kandmata jätmise kohta Euroopa Liidu loetelusse, mis sisaldab toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete valmistamiseks lubatud lisaaineid vastavalt direktiivile 2002/72/EÜ

2019

Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjalide ja -esemete kohta

2019

Komisjoni 22. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 284/2011 Hiina Rahvavabariigist ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvete impordi eritingimuste ja üksikasjaliku korra kehtestamise kohta

2019

Komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta määrus (EL) nr 28/2012, millega kehtestatakse sertifitseerimisnõuded teatavate liittoodete importimiseks liitu ja transiidiks läbi liidu ning muudetakse otsust 2007/275/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1162/2009

2021

Pärast õigusaktide ühtlustamist lisatavad meetmed

Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta

2020

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiiv 1999/2/EÜ ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

2020

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiiv 1999/3/EÜ ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidu ja toidu koostisosade ühenduse loetelu kehtestamise kohta

2020

Komisjoni 11. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/63/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid taimsetes ja loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide ametlikuks kontrollimiseks ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/700/EMÜ

2018

Komisjoni 23. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 401/2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes

2018

Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes

2018

Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1882/2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid nitraatide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes

2018

Komisjoni 28. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 333/2007, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mikroelementide ja toidu töötlemisel tekkivate saasteainete sisalduse kontrolliks toiduainetes

2018

Komisjoni 2. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 589/2014, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide, dioksiinitaoliste PCBde ja mittedioksiinitaoliste PCBde sisalduse kontrollimiseks teatavates toiduainetes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 252/2012

2018

II peatükk – loomade tervis

Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiiv 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta

2018

Komisjoni 11. septembri 1986. aasta otsus 86/474/EMÜ kohapealsete kontrollide rakendamise kohta veiste, sigade ja värske liha importimisel kolmandatest riikidest

2018

Nõukogu 14. juuni 1988. aasta direktiiv 88/407/EMÜ, millega sätestatakse koduveiste sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded

2018

Nõukogu 25. septembri 1989. aasta direktiiv 89/556/EMÜ koduveiste embrüote ühendusesisese kaubanduse ja nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiu nõuete kohta

2018

Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiv 90/429/EMÜ, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded

2018

Nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiiv 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse

2018

Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel

2018

Komisjoni 6. jaanuari 2004. aasta otsus 2004/211/EÜ, millega kehtestatakse kolmandate riikide ja nende territooriumi osade loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida elushobuslasi ning hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid, ning millega muudetakse otsuseid 93/195/EMÜ ja 94/63/EÜ

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (VII peatükk)

2020

Komisjoni 21. oktoobri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1739/2005, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded tsirkuseloomade liikumiseks liikmesriikide vahel

2018

Komisjoni 4. jaanuari 2006. aasta otsus 2006/168/EÜ, millega kehtestatakse loomatervishoiu ja veterinaarsertifikaatide nõuded veiseembrüote ühendusse importimiseks ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/217/EÜ

2018

Komisjoni 6. septembri 2006. aasta otsus 2006/605/EÜ teatavate kaitsemeetmete kohta seoses uluklinnuvarude taastootmiseks ettenähtud kodulindude ühendusesisese kaubandusega

2019

Nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta

2020

Komisjoni 6. novembri 2006. aasta otsus 2006/767/EÜ, millega muudetakse otsuseid 2003/804/EÜ ja 2003/858/EÜ seoses akvakultuurist pärit inimtoiduks ette nähtud elusmolluskite ja eluskalade ning nendest valmistatud toodete sertifitseerimisnõuetega

2020

Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded

2018

Komisjoni 12. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1251/2008, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimise tingimuste ja sertifitseerimisnõuetega ja ühendusse importimisega ning millega sätestatakse vektorliikide loetelu

2020

Komisjoni 18. septembri 2009. aasta otsus 2009/712/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/73/EÜ seoses Interneti-põhiste teabelehekülgedega, kus esitatakse liikmesriikide poolt vastavalt ühenduse veterinaaria- ja zootehnilistele õigusaktidele heakskiidetud asutuste ja laborite loetelud

2019

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/156/EÜ hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta

2019

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta

2018

Komisjoni 3. veebruari 2010. aasta otsus 2010/57/EL, millega sätestatakse tervishoiugarantiid hobuslaste transiidiks nõukogu direktiivi 97/78/EÜ I lisas loetletud territooriumide kaudu

2019

Komisjoni 6. mai 2010. aasta otsus 2010/270/EL millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. ja 2. osa seoses veterinaarsertifikaatide näidistega põllumajandusettevõtetest pärit loomade ning mesilaste ja kimalaste jaoks

2018

Komisjoni 26. augusti 2010. aasta otsus 2010/471/EL hobuslaste sperma, munarakkude ja embrüote liitu importimise kohta seoses seemendusjaamade ja spermasäilituskeskuste ning embrüokogumis- ja -tootmisrühmade loetelude ja sertifitseerimisnõuetega

2018

Komisjoni 26. augusti 2010. aasta otsus 2010/472/EL lammaste ja kitsede sperma, munarakkude ja embrüote liitu importimise kohta

2018

Komisjoni 20. septembri 2011. aasta rakendusotsus 2011/630/EL koduveiste sperma impordi kohta liitu

2018

Komisjoni 1. märtsi 2012. aasta rakendusotsus 2012/137/EL kodusigade sperma impordi kohta liitu

2018

Loomahaigused

Nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiiv 82/894/EMÜ ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta

2018

Komisjoni 10. aprilli 1992. aasta otsus 92/260/EMÜ loomatervishoiunõuete ja veterinaarsertifikaatide kohta registreeritud hobuste ajutiseks impordiks

2018

Nõukogu 29. aprilli 1992. aasta direktiiv 92/35/EMÜ, milles sätestatakse hobuste Aafrika katku kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed

2018

Nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/119/EMÜ, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega

2020

Komisjoni 5. veebruari 1993. aasta otsus 93/197/EMÜ loomatervishoiu nõuete ja veterinaarsertifikaatide kohta registreeritud hobuslaste ning aretamiseks ja tootmiseks ettenähtud hobuslaste impordil

2018

Komisjoni 4. juuli 2000. aasta otsus 2000/428/EÜ, millega kehtestatakse sigade vesikulaarhaiguse kinnitamisel ja eristusdiagnoosil kasutatavad diagnostika- ja proovivõtumeetodid ning laborikatsete tulemuste hindamise kriteeriumid

2018

Nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks

2018

Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks

2018

Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga

2018

Komisjoni 13. juuni 2003. aasta otsus 2003/466/EÜ lõhelaste nakkava kehvveresuse (ISA) esinemise kahtluse või kinnitamise korral tsoonideks jaotamise ja ametliku järelevalve kriteeriumite kehtestamise kohta

2018

Komisjoni 28. augusti 2003. aasta otsus 2003/634/EÜ, millega kiidetakse heaks kavad kalahaiguste viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja nakkusliku vereloomenekroosi (IHN) suhtes heakskiidetud vööndite ja heakskiitmata vööndites asuvate heakskiidetud kalakasvanduste staatuse saamiseks

2018

Komisjoni 9. märtsi 2005. aasta otsus 2005/217/EÜ, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaadid veiseembrüote ühendusse importimiseks

2018

Komisjoni 3. novembri 2008. aasta otsus 2008/855/EÜ loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides

2018

Komisjoni 18. detsembri 2008. aasta otsus 2009/3/EÜ, millega luuakse ühenduses hobuste Aafrika katku vaktsiini varud

2020

Komisjoni 28. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 789/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1266/2007 seoses kaitsega vektorite rünnaku eest ning lammaste katarraalse palaviku järelevalve ja seire programmide miinimumnõuetega

2018

Loomade identifitseerimine ja registreerimine

Komisjoni 27. veebruari 1998. aasta määrus (EÜ) nr 494/98, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad minimaalsete haldussanktsioonide kohaldamise kohta veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi raames

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta

2018

Komisjoni 23. oktoobri 2000. aasta otsus 2000/678/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad põllumajandusettevõtete registreerimiseks riiklikes seakasvatuse andmebaasides vastavalt nõukogu direktiivile 64/432/EMÜ

2018

Komisjoni 23. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2003, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi raames läbiviidava kontrolli miinimumtaseme kohta

2018

Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ

2018

Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 911/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1760/2000 kõrvamärkide, loomapasside ja põllumajandusettevõtete registrite kohta

2018

Komisjoni 18. jaanuari 2006. aasta otsus 2006/28/EÜ teatavatele veistele kõrvamärkide kinnitamise maksimumtähtaja pikendamise kohta

2018

Komisjoni 11. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1505/2006, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 seoses lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise raames läbi viidava kontrolli miinimumtasemega

2018

Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta otsus 2006/968/EÜ, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise suuniste ja korra osas

2018

Nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiiv 2008/71/EÜ sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta

2018

Komisjoni 17. veebruari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/262, milles sätestatakse hobuslaste identifitseerimise meetodeid käsitlevad eeskirjad kooskõlas nõukogu direktiividega 90/427/EMÜ ja 2009/156/EÜ (hobusepassi käsitlev määrus)

2018

Loomsed kõrvalsaadused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus).

2018

Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega

2018

Komisjoni 29. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 749/2011, millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega

2018

Sööda ja söödalisandite suhtes kohaldatavad meetmed

Nõukogu 26. märtsi 1990. aasta direktiiv 90/167/EMÜ, millega kehtestatakse ravimsöötade ühenduses valmistamise, turuleviimise ja kasutamise tingimused

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/28/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta

2018

Komisjoni 11. oktoobri 2004. aasta soovitus 2004/704/EÜ dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde taustanivoode jälgimise kohta söötades

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded

2018

Komisjoni 4. märtsi 2005. aasta määrus (EÜ) nr 378/2005 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta seoses ühenduse tugilabori ülesannete ja kohustustega söödalisandite loataotluste puhul

2018

Komisjoni 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1876/2006 teatavate söödalisandite ajutiste ja alaliste kasutuslubade kohta

2018

Komisjoni 5. märtsi 2008. aasta direktiiv 2008/38/EÜ, milles koostatakse eritoitmiseks mõeldud söötade sihtkasutuse nimekiri

2018

Komisjoni 25. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 429/2008 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 rakendamise üksikasjalike eeskirjade kohta seoses taotluste koostamise ja esitamise ning söödalisandite hindamise ja lubamisega

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ

2018

Komisjoni 21. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 1270/2009 teatavatele söödalisanditele alaliste lubade andmise kohta

2018

Komisjoni 22. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 37/2010, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi

2018

Komisjoni 8. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 892/2010 teatavate toodete staatuse kohta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamisalasse kuuluvate söödalisanditega

2018

Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta soovitus 2011/25/EL, millega kehtestatakse juhised söödamaterjalide, söödalisandite, biotsiidide ja veterinaarravimite eristamiseks

2018

Komisjoni 16. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta

2018

Loomade heaolu

Nõukogu 19. juuli 1999. aasta direktiiv 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded

2018

Komisjoni 30. jaanuari 2002. aasta direktiiv 2002/4/EÜ nõukogu direktiiviga 1999/74/EÜ hõlmatud munakanasid pidavate ettevõtete registreerimise kohta

2018

Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97

2019

Komisjoni 14. novembri 2006. aasta otsus 2006/778/EÜ teatavaid põllumajandusloomi pidavate tootmisettevõtete kontrollimise käigus teabe kogumise miinimumnõuete kohta

2018

Nõukogu 28. juuni 2007. aasta direktiiv 2007/43/EÜ, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad

2018

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded

2018

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded

2018

Nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel

2019

Komisjoni 18. aprilli 2013. aasta rakendusotsus 2013/188/EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97) kohaselt tehtud mittediskrimineerivaid kontrolle käsitlevate aastaaruannete kohta

2018

III peatükk – Fütosanitaarmeetmed

Nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiiv 66/401/EMÜ söödakultuuride seemne turustamise kohta

2018

Nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiiv 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta

2018

Nõukogu 8. detsembri 1969. aasta direktiiv 69/464/EMÜ kartulivähi leviku tõkestamise kohta

2020

Komisjoni 3. novembri 1992. aasta direktiiv 92/90/EMÜ, millega kehtestatakse taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootjate ja importijate kohustused ning nende registreerimise üksikasjad

2019

Komisjoni 3. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/105/EMÜ, millega kehtestatakse teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete ühenduse piires liikumisel kasutatavate taimepasside ühtlustamise ulatus ning taimepasside väljastamise üksikasjalik kord ja nende ümbervahetamise tingimused ja üksikasjalik kord

2020

Komisjoni 24. juuni 1993. aasta direktiiv 93/51/EMÜ, millega kehtestatakse eeskirjad teatavate taimede, taimsete saaduste või muude toodete liikumise kohta läbi kaitstud ala ning selliselt kaitstud alalt pärit ning sellel alal toimuvate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumise kohta

2020

Nõukogu 4. oktoobri 1993. aasta direktiiv 93/85/EMÜ kartuli ringmädaniku kontrolli kohta

2020

Komisjoni 21. jaanuari 1994. aasta direktiiv 94/3/EÜ, millega sätestatakse menetlus kolmandatest riikidest pärinevate taimetervist otseselt ohustavate saadetiste või kahjulike organismide kinnipidamisest teavitamise kohta

2019

Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta

2020

Komisjoni 31. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1238/95, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses ühenduse sordiametile tasutavate lõivudega

2020

Komisjoni 24. juuli 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1768/95 ühenduse sordikaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 14 lõikes 3 osutatud põllumajandusliku erandi rakenduseeskirjade kohta

2020

Nõukogu 25. oktoobri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2506/95, millega muudetakse ühenduse sordikaitset käsitlevat määrust (EÜ) nr 2100/94

2020

Nõukogu 17. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2470/96, millega nähakse ette ühenduse sordikaitse kestuse pikendamine kartulite puhul

2020

Komisjoni 25. juuli 1997. aasta direktiiv 97/46/EÜ, millega muudetakse direktiivi 95/44/EÜ nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ I–V lisas loetletud kahjulike organismide, taimede, taimsete saaduste ja muude esemete teaduslikel eesmärkidel või katseteks ning sordivalikuks ühendusse sissetoomise ning selle piires transportimise tingimuste määramise kohta

2021

Komisjoni 15. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/22/EÜ, milles sätestatakse miinimumnõuded kolmandatest riikidest toodavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete fütosanitaarkontrolli tegemiseks ühenduses mujal kui sihtkohas asuvates kontrollpunktides

2019

Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/56/EÜ dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta

2018

Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/57/EÜ haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. kontrolli kohta

2020

Komisjoni 3. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2605/98, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1768/95 ühenduse sordikaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 14 lõikes 3 osutatud põllumajandusliku erandi rakenduseeskirjade kohta

2020

Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta

2019

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/54/EÜ peediseemne turustamise kohta

2018

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta

2018

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/56/EÜ seemnekartuli turustamise kohta

2018

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta

2018

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta otsus 2003/17/EÜ kolmandates riikides teostatud seemnekultuuride põldtunnustamiste samaväärsuse ja kolmandates riikides kasvatatud seemne samaväärsuse kohta

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta

2021

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks

2018

Komisjoni 5. oktoobri 2004. aasta direktiiv 2004/102/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) II, III, IV ja V lisa

2019

Komisjoni 7. oktoobri 2004. aasta direktiiv 2004/103/EÜ, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete identsus- ja fütosanitaarkontrolle, mida võib teha mujal kui ühenduse piiriületuskohas või selle läheduses, ning millega täpsustatakse nende kontrollidega seotud tingimusi

2020

Komisjoni 11. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1756/2004, millega täpsustatakse vajalike tõendite üksikasjalikud tingimused ja teatavate taimede, taimsete saaduste või muude nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud toodete fütosanitaarkontrollide vähendamise tüübi ja taseme kriteeriumid

2020

Komisjoni 15. oktoobri 2004. aasta direktiiv 2004/105/EÜ, millega määratakse kindlaks ametlike fütosanitaarsertifikaatide või reekspordi fütosanitaarsertifikaatide näidised, mis peavad kolmandatest riikidest ja nõukogu direktiivis 2000/29/EÜ loetletud riikidest pärit taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kaasas olema

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta

2020

Komisjoni 8. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 217/2006, milles sätestatakse nõukogu direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide loaga ajutiselt lubada minimaalsetele idanevusnõuetele mittevastava seemne turustamine

2018

Nõukogu 11. juuni 2007. aasta direktiiv 2007/33/EÜ, mis käsitleb kartuli-kiduussi tõrjet ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 69/465/EMÜ

2020

Komisjoni 7. mai 2008. aasta otsus 2008/495/EÜ, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud maisi (Zea mays L. liin MON810) kasutamise ja müügi ajutist keelustamist Austrias vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ

2018

Komisjoni 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/61/EÜ, millega kehtestatakse tingimused, mille alusel võib teatavaid nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ I–V lisas loetletud kahjulikke organisme, taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid tuua ühendusse või teatavatele ühenduse kaitstavatele aladele või nende piires vedada katsete tegemiseks, teaduslikel eesmärkidel ja sordivalikuks

2020

Nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiiv 2008/72/EÜ köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta

2018

Nõukogu 29. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/90/EÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta

2018

Komisjoni 16. märtsi 2009. aasta otsus 2009/244/EÜ, mis käsitleb õie värvi jaoks geneetiliselt muundatud nelgi (Dianthus caryophyllus L., liin 123.8.12) turuleviimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/41/EÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta

2018

Komisjoni 17. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 874/2009, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlusega Ühenduse Sordiametis

2020

Komisjoni 13. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/770/EÜ, millega kehtestatakse standardne aruandevorm toodetena või toodete koostises turule lastavate geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise seiretulemuste esitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks.

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

2020

Komisjoni 2. märtsi 2010. aasta otsus 2010/135/EL tärklise amülopektiinkomponendi sisalduse suurendamiseks geneetiliselt muundatud kartuli (Solanum tuberosum L., liin EH92-527–1) turulelaskmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ

2018

Komisjoni 13. juuli 2010. aasta soovitus 2010/C 200/01 suuniste kohta samaaegse viljelemise riiklike meetmete väljatöötamiseks, et vältida GMOde tahtmatut sattumist tavapärastesse ja mahepõllunduskultuuridesse

2018

Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 188/2011, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ rakendamiseks seoses selliste toimeainete hindamismenetlusega, mis kaks aastat pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist ei olnud veel turule viidud

2020

Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga

2020

Komisjoni 1. juuni 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 541/2011, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga

2020

Komisjoni 8. juuni 2011. aasta määrus (EL) nr 547/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses taimekaitsevahendite märgistamise nõuetega

2020

Komisjoni 10. juuni 2011. aasta määrus (EL) nr 544/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses toimeainete andmenõuetega

2020

Komisjoni 10. juuni 2011. aasta määrus (EL) nr 545/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses taimekaitsevahendite andmenõuetega

2020

Komisjoni 20. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 702/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine proheksadioon kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 20. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 703/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine asoksüstrobiin kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 20. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 704/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine asiimsulfuroon kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 20. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 705/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine imasaliil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 20. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 706/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine profoksüdiim kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 26. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 736/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine fluroksüpüür vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 27. juuli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 740/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine bispüribak kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 5. augusti 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 786/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine 1-naftüülatsetamiid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ja komisjoni otsust 2008/941/EÜ

2020

Komisjoni 5. augusti 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 787/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine 1-naftüüläädikhape vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 I lisa ja komisjoni otsust 2008/941/EÜ

2020

Komisjoni 5. augusti 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 788/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine fluasifop-P vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 I lisa ja komisjoni otsust 2008/934/EÜ

2020

Komisjoni 9. augusti 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 797/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine spiroksamiin vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 9. augusti 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 798/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine oksüfluorfeen vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ja komisjoni otsust 2008/934/EÜ

2020

Komisjoni 9. augusti 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 800/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine teflutriin vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 I lisa ja komisjoni otsust 2008/934/EÜ

2020

Komisjoni 10. augusti 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 807/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine triasoksiid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 11. augusti 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 810/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine metüülkresoksiim vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 29. septembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 974/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine akrinatriin kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ja komisjoni otsust 2008/934/EÜ

2020

Komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 993/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine 8-hüdroksükinoliin vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 10. novembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1143/2011, millega kiidetakse heaks toimeaine prokloraas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ja komisjoni otsust 2008/934/EÜ

2020

Komisjoni 29. novembri 2011. aasta rakendusotsus 2011/787/EL, millega lubatakse liikmesriikidel võtta ajutiselt Egiptuse suhtes erakorralisi meetmeid haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. leviku takistamiseks

2020

Komisjoni 1. märtsi 2012. aasta rakendusotsus 2012/138/EL Anoplophora chinensis'e (Forster) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate erakorraliste meetmete kohta

2020

Komisjoni 25. aprilli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 359/2012, millega kiidetakse heaks toimeaine metaam kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa.

2020

Komisjoni 25. juuni 2012. aasta rakendusotsus 2012/340/EL, milles käsitletakse nõukogu direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ kohase ajutise katse korraldamist seoses ametliku järelevalve all toimuva põldtunnustamisega eliitseemne ja eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemne puhul

2018

Komisjoni 2. juuli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 582/2012, millega kiidetakse heaks toimeaine bifentriin kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 4. juuli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 589/2012, millega kiidetakse heaks toimeaine fluksapüroksaad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 5. juuli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 595/2012, millega kiidetakse heaks toimeaine fenpüratsamiin vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 746/2012, 16. august 2012, millega kiidetakse heaks toimeaine Adoxophyes orana granuloosviirus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusotsus 2012/535/EL erakorraliste meetmete võtmise kohta Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks liidus

2020

Komisjoni 24. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 485/2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete klotianidiini, tiametoksaami ja imidaklopriidi heakskiitmise tingimustega ning keelatakse neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete kasutamine ja müük.

2018

Komisjoni 6. veebruari 2014. aasta rakendusdirektiiv 2014/20/EL, millega määratakse kindlaks liidu eliitseemnekartuli ja sertifitseeritud seemnekartuli klassid ning selliste klasside suhtes kohaldatavad tingimused ja nimetused

2018

Komisjoni 6. veebruari 2014. aasta rakendusdirektiiv 2014/21/EL, millega määratakse kindlaks supereliitseemnekartuli suhtes kohaldatavad miinimumtingimused ja liidu klassid

2018

Komisjoni 13. mai 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 632/2014, millega kiidetakse heaks toimeaine flubeendiamiid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 26. mai 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 571/2014, millega kiidetakse kooskõlas taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 heaks toimeaine ipkonasool ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

2020

Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusotsus 2014/362/EL, millega muudetakse otsust 2009/109/EÜ ajutise katse korraldamise kohta, mille raames kehtestatakse teatavad piirangud nõukogu direktiivi 66/401/EMÜ alusel söödakultuuridena kasutamiseks ettenähtud seemnesegude turustamise suhtes

2018

Komisjoni 16. juuni 2014. aasta rakendusotsus 2014/367/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2002/56/EÜ seoses artikli 21 lõikes 3 sätestatud kuupäevaga, milleni lubatakse liikmesriikidel pikendada kolmandatest riikidest pärit seemnekartuli samaväärsust käsitlevate otsuste kehtivusaega

2018

Komisjoni 25. juuni 2014. aasta rakendusdirektiiv 2014/83/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) I, II, III, IV ja V lisa

2019

Komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta rakendusdirektiiv 2014/96/EL direktiivi 2008/90/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude märgistamise, pitseerimise ja pakkimise nõuete kohta

2018

Komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta rakendusdirektiiv 2014/97/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ tarnijate ja sortide registreerimise ning ühise sortide nimekirja osas

2018

Komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta rakendusdirektiiv 2014/98/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ seoses selle I lisas osutatud viljapuude perekondade ja liikide suhtes kehtivate erinõuetega, tarnijate suhtes kehtivate erinõuetega ning ametlikku inspekteerimist käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1946/2003 geneetiliselt muundatud organismide piiriülese liikumise kohta

2018


(1)  „Vastuvõtmine“ on rakendamise kuupäev, mis on sätestatud asjaomases õigusaktis, mis on avaldatud „Ukraina ametlikus väljaandes” või Ukraina toiduohutuse ja tarbijakaitseameti veebisaidil, ning see jõustub viivitamata või mille puhul on ette nähtud üleminekuperiood.”


22.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/73


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1749

14. oktoober 2019,

mis käsitleb Iirimaa taotlust osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes, mis on seotud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametiga (eu-LISA)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artiklit 4,

võttes arvesse Iirimaa valitsuse poolt 12. aprillil 2019 Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale kirja teel esitatud taotlust osaleda teatavates nimetatud kirjas täpsustatud Schengeni acquis’ sätetes

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis oma otsusega 2002/192/EÜ (1) Iirimaale loa osaleda vastavalt selles otsuses sätestatud tingimustele teatavates Schengeni acquis’ sätetes.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1077/2011 (2) asutati tavaliselt eu-LISAks nimetatav Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks, et tagada teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja Eurodaci ning nende sideinfrastruktuuride teatavate aspektide operatiivjuhtimine, ning see amet võidakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitel 67–89 põhinevate eraldiseisvate liidu õigusaktide alusel määrata vastutama ka muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise eest.

(3)

Otsusega 2012/764/EL (3) andis nõukogu Iirimaale loa osaleda määruses (EL) nr 1077/2011 selles ulatuses, mil see on seotud VISi ja SIS II teatud osade (milles Iirimaa ei osale) operatiivjuhtimisega.

(4)

14. novembril 2018 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1726, (4) millega tunnistati kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011. Määrusega (EL) 2018/1726 asutatakse Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA) (edaspidi „amet“), mis asendab määrusega (EL) nr 1077/2011 asutatud ameti ning on selle õigusjärglane. Vastavalt määrusele (EL) 2018/1726 käsitatakse viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EL) nr 1077/2011 viidetena määrusele (EL) 2018/1726 ning neid loetakse vastavalt kõnealuse määruse lisas esitatud vastavustabelile.

(5)

Vastavalt määrusele (EL) 2018/1726 vastutab amet Schengeni infosüsteemi (SIS), VISi ja Eurodaci operatiivjuhtimise eest. Amet vastutab ka riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, DubliNeti ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) ettevalmistamise, arendamise ja operatiivjuhtimise eest. Ametile võidakse teha ülesandeks ka muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamine, arendamine ja operatiivjuhtimine, kui see on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklitel 67–89 põhinevate asjakohaste liidu õigusaktidega.

(6)

SIS on Schengeni acquis’ osa. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2018/1861 (5) ja (EL) 2018/1862 (6) reguleerivad vastavalt SISi loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös. Lisaks reguleerib määrus (EL) 2018/1860 (7) SISi kasutamist ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks. Pärast määruste (EL) 2018/1861 ja (EL) 2018/1862 kohaldama hakkamist asendavad need Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1987/2006 (8) ja nõukogu otsuse 2007/533/JSK, (9) mida praegu nimetatud valdkondades kohaldatakse. Iirimaa osales aga üksnes nõukogu otsuse 2007/533/JSK ja määruse (EL) 2018/1862 (millega arendatakse edasi neid Schengeni acquis’ sätteid, millele on osutatud otsuse 2002/192/EÜ artikli 1 punkti a alapunktis ii) vastuvõtmisel.

(7)

VIS on samuti Schengeni acquis’ osa. Iirimaa ei osalenud nõukogu otsuse 2004/512/EÜ, (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008 (11) ega nõukogu otsuse 2008/633/JSK (12) (mis reguleerivad VISi loomist, toimimist ja kasutamist) vastuvõtmises ning need ei ole tema suhtes siduvad.

(8)

Eurodac ei ole Schengeni acquis’ osa. Iirimaa osales Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 (13) (mis reguleerib Eurodaci loomist, toimimist ja kasutamist) vastuvõtmises ning see on tema suhtes siduv.

(9)

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem on Schengeni acquis’ osa. Iirimaa ei osalenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 (14) (mis reguleerib riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomist, toimimist ja kasutamist) vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv.

(10)

ETIAS on samuti Schengeni acquis’ osa. Iirimaa ei osalenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 (15) (mis reguleerib ETIASe loomist, toimimist ja kasutamist) vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv.

(11)

DubliNet ei ole Schengeni acquis’ osa. Komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003, (16) millega luuakse eraldi turvaline elektrooniline sidekanal DubliNet, on Iirimaa suhtes siduv.

(12)

Arvestades Iirimaa osalemist Eurodacis ja DubliNetis ning tema osalist osalemist SISs, on Iirimaal õigus osaleda ameti tegevuses selles ulatuses, mil amet vastutab SISi (nagu see on reguleeritud määrusega (EL) 2018/1862), Eurodaci ja DubliNeti operatiivjuhtimise eest.

(13)

Ametil on juriidilise isiku staatus ning talle on iseloomulik organisatsioonilise ja finantsstruktuuri ühtsus. Sellest tulenevalt ja vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 288 asutati amet üheainsa õigusaktiga, mis on tervikuna kohaldatav liikmesriikides, kelle suhtes see on siduv. See välistab osalise kohaldatavuse võimaluse Iirimaal. Seetõttu tuleks võtta vajalikud meetmed, millega tagada, et määrust (EL) 2018/1726 kohaldatakse Iirimaal tervikuna.

(14)

Iirimaa teatas protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 4 kohaselt komisjonile ja nõukogule 12. aprilli 2019. aasta kirjades, et kavatseb kiita heaks määruse (EL) 2018/1726 Eurodaci ja DubliNetiga seotud sätted.

(15)

Komisjon kinnitas ELi toimimise lepingu artikli 331 lõikes 1 sätestatud korras oma 23. juuli 2019. aasta otsusega määruse (EL) 2018/1726 Eurodaci ja DubliNetiga seotud sätete kohaldamise Iirimaa suhtes. Nimetatud otsuses sätestatakse, et määrus (EL) 2018/1726 jõustub Iirimaa suhtes kuupäeval, mil jõustub nõukogu otsus Iirimaa taotluse kohta osaleda nendes määruse (EL) 2018/1726 sätetes, mis on seotud SISga (nagu see on reguleeritud määrusega (EL) 2018/1861, millega asendatakse määrus (EÜ) nr 1987/2006, ja määrusega (EL) 2018/1860), ning VISi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja ETIASega.

(16)

Pärast komisjoni 23. juuli 2019. aasta otsuse vastuvõtmist on täidetud esimene eeltingimus Iirimaa osalemiseks määruse (EL) 2018/1726 sätetes.

(17)

Et tagada aluslepingute ja kohaldatavate protokollide täitmine ning samal ajal kindlustada määruse (EL) 2018/1726 ühtsus ja järjepidevus, on Iirimaa oma 12. aprilli 2019. aasta kirjas nõukogule ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta („Schengeni protokoll“) artikli 4 kohaselt taotlenud osalemist määruses (EL) 2018/1726 selles ulatuses, mil määruse (EL) 2018/1726 sätetes osutatakse, et amet vastutab SISi (nagu see on reguleeritud määrusega (EL) 2018/1861, millega asendatakse määrus (EÜ) nr 1987/2006, ja määrusega (EL) 2018/1860), VISi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja ETIASe operatiivjuhtimise eest.

(18)

Nõukogu tunnustab Iirimaa õigust esitada vastavalt Schengeni protokolli artiklile 4 taotlus osalemiseks määruse (EL) 2018/1726 sätetes, kui Iirimaa ei osale nimetatud määruses teistel alustel.

(19)

Iirimaa osalemine määruses (EL) 2018/1726 ei mõjuta asjaolu, et Iirimaa ei osale ega saagi osaleda praegu Schengeni acquis’ sätetes, mis on seotud kolmandate riikide kodanike vaba liikumise, viisapoliitika ja isikute liikumisega üle liikmesriikide välispiiride. Seetõttu sisaldab määrus (EL) 2018/1726 erisätteid, mis kajastavad kõnealust Iirimaa eriseisundit, eelkõige seoses piiratud hääleõigusega ameti haldusnõukogus.

(20)

Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (17) artikli 3 kohaselt moodustatud segakomiteed on vastavalt selle lepingu artiklile 5 teavitatud käesoleva otsuse koostamisest.

(21)

Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (18) artikli 3 kohaselt moodustatud segakomiteed on vastavalt selle lepingu artiklile 5 teavitatud käesoleva otsuse koostamisest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Vastavalt otsustele 2002/192/EÜ ja 2012/764/EL osaleb Iirimaa määruses (EL) 2018/1726 selles ulatuses, mil see on seotud VISi, SISi teatud osade (milles Iirimaa ei osale), riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning ETIASe operatiivjuhtimisega.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 14. oktoober 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

J. LEPPÄ


(1)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(3)  Nõukogu 6. detsembri 2012. aasta otsus 2012/764/EL, mis käsitleb Iirimaa taotlust osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes seoses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks Euroopa ameti asutamisega (ELT L 337, 11.12.2012, lk 48).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 7.12.2018, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

(9)  Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

(10)  Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsus 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(12)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeelu andmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).

(16)  Komisjoni 2. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1560/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 222, 5.9.2003, lk 3).

(17)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(18)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.