(1)

Määrusega (EMÜ) nr 2474/93 (2) (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu 30,6 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi ka „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärinevate jalgrataste impordi suhtes. Pärast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist laiendati kõnealust tollimaksu nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97 (3) teatavate Hiinast pärit jalgrattavaruosade impordile. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 88/97 (4) kehtestati teatavate jalgrattavaruosade suhtes „maksuvabastuskava“. Pärast seda on toimunud mitu uurimist, mille tulemusena esialgseid meetmeid muudeti.

(2)

Praegu kehtivad meetmed on lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mis kehtestati nõukogu määrusega (EL) nr 502/2013 (5). Praegu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude määrad ulatuvad 0 %st kuni 48,5 %ni (edaspidi „kehtivad meetmed“). Kehtivate meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „eelmise läbivaatamisega seotud uurimiseks“.

(3)

Rakendusmäärusega (EL) nr 501/2013 (6) laiendas nõukogu Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud meetmeid Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste impordile olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka või Tuneesia või mitte. Käesoleva uurimise raames anti nende riikide tegelikele eksportivatele tootjatele mitu maksuvabastust.

(4)

Rakendusmäärusega (EL) 2015/776 (7) laiendas komisjon Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud meetmeid Kambodžast, Pakistanist ja Filipiinidelt lähetatud jalgrataste impordile, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Kambodža, Pakistan või Filipiinid või mitte. Käesoleva uurimise raames anti nende riikide tegelikele eksportivatele tootjatele mitu maksuvabastust.

(5)

14. detsembril 2017 kinnitas Euroopa Liidu Kohus (8) Euroopa Liidu Üldkohtu otsuse, millega tühistati dumpinguvastaste meetmete kehtestamise määrus hageja Giant Co. Ltd. osas. Giant Co. Ltd. jääb seega meetmete kohaldamisalast välja ja käesolev uurimine teda ei hõlma.

(6)

Pärast uut eksportijat käsitlevat läbivaatamist kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 4 ja artikli 13 lõikega 4 muutis komisjon Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud meetmeid rakendusmäärusega (EL) 2018/49 (9).

(7)

Pärast seda, kui avaldati teade kehtivate lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, (10) esitas Euroopa jalgrattatootjate ühendus (European Bicycle Manufacturers Association, edaspidi „EBMA“ või „taotleja“) taotluse kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2. Taotlus esitati 5. märtsil 2018. Taotleja esindab ELi jalgrattatootjaid, kelle toodang moodustab üle 45 % jalgrataste kogutoodangust liidus. Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(8)

Komisjon andis 4. juunil 2018Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade“) (11) teada, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 algatatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamine.

(9)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2018 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(10)

Komisjon kutsus algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles uurimises osalema. Peale selle andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult teada järgmistele isikutele: taotleja, teadaolevad liidu tootjad ja nende asjaomased ühendused, teadaolevad Hiina eksportivad tootjad, teadaolevad liidu sõltumatud importijad, teadaolevalt asjassepuutuvad jalgrattavaruosade tarnijad ja kasutajate ühendus liidus ning Hiina ametiasutused.

(11)

Kõiki huvitatud isikuid kutsuti üles avaldama oma seisukohti ning esitama teavet ja seda kinnitavaid tõendeid algatamisteates osutatud tähtaja jooksul. Huvitatud isikutele anti ka võimalus taotleda kirjalikult komisjoni uurimistalitustelt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(12)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu vastavalt alusmääruse artiklile 17.

(13)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta on kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Enne läbivaatamise algatamist olid üle 70 liidu tootja esitanud valimi moodustamiseks nõutud teabe ning väljendanud valmisolekut teha komisjoniga koostööd. Selle alusel oli komisjon moodustanud esialgse valimi kolmest liidu tootjast, kes leiti olevat samasuguse toote müügi- ja tootmismahu poolest liidu tootmisharule tüüpilised. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang 22 % liidu tootmisharu hinnangulisest kogutoodangust ning 21 % liidu tootmisharu kogumüügist sõltumatutele liidu tarbijatele. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(14)

Pärast juhtumi algatamist selgus, et mitmel liidu tootjal on tavaks tellida kogu või osa tootmisprotsessi elluviimine allhanke korras kolmandast isikust äriühingutelt, kes tegutsevad töötlemislepingute alusel (edaspidi „alltöövõtjad“). Seetõttu küsis komisjon kümnelt suurimalt liidu tootjalt lisateavet nende ärimudelite ja tootmismahtude kohta. Saadud uut teavet silmas pidades otsustas komisjon ELis kasutatavate erinevate ärimudelite hõlmamiseks lisada valimisse veel kaks liidu tootjat. Lõplik valim hõlmas 27 % hinnangulisest kogutoodangust ja 26 % hinnangulisest kogumüügist sõltumatutele klientidele liidus 2017. aastal. Muid märkusi ei laekunud. Valimit peeti liidu tootmisharu suhtes tüüpiliseks.

(15)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, kutsuti uurimises osalema kõik sõltumatud importijad. Neil paluti endast teada anda, esitades komisjonile oma äriühingute kohta algatamisteate II lisas nõutud teabe.

(16)

Lisaks sellele võttis komisjon algatamisetapis ühendust 75 läbivaatamistaotluses nimetatud importijaga ning palus neil oma tegevust kirjeldada ja esitada algatamisteate II lisas nõutud teabe. Ükski neist seda ei teinud.

(17)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel uurimisaluse toote Hiina tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(18)

Pärast menetluse algatamist andsid endast teada kuus tootjat/eksportivat tootjat, kellest üks hiljem loobus koostööst. Järelejäänud viiest koostööd tegevast tootjast/eksportivast tootjast ainult kaks eksportisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jalgrattaid liitu.

(19)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon kolmest tootjate/eksportivate tootjate kontsernist koosneva esindava valimi, lähtudes uurimisaluse toote suurimast deklareeritud Euroopa Liitu ja kolmandatesse riikidesse eksportimise mahust ning tootmismahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(20)

Valimisse kaasatud Hiina tootjate/eksportivate tootjate kolme kontserni arvele langeb ligikaudu 89 % viie koostööd tegeva äriühingu/kontserni kogu deklareeritud tootmis- ja müügimahust. Kolme valimisse kaasatud kontserni arvele langeb 18 % HRVst ELi müüdud jalgrataste müügist ja 1 % HRV jalgrataste tootmismahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(21)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kavandatud valimi kohta märkusi. Komisjon sai märkusi vaid taotlejalt. Esiteks väitis taotleja, et endast teada andnud tootjad ei ole Hiina jalgrattatootjad, kuna nad on seotud Taiwani äriühingutega. Teiseks väitis taotleja, et valimisse kaasatud äriühingud ja endast teada andnud äriühingud ei ole tüüpilised Hiina jalgrattatootjad, kuna nad ei asu Hiina jalgrattatööstuse kolmes põhikeskuses. Kolmandaks väitis taotleja, et valimisse kaasatud äriühingud ja endast teada andnud äriühingud ei tooda algtaseme jalgrattaid. Neljandaks väitis taotleja, et kahe valimisse kaasatud äriühingu suhtes kohaldatakse nullprotsendilist väärtuselist dumpinguvastast tollimaksu.

(22)

Komisjon tõdes, et taotleja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et asukoht mõjutab tootmise tüüpi või tootmiskulusid või et valitud äriühingud ei tooda algtaseme jalgrattaid. Lisaks suutis komisjon teha kindlaks, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad valmistavad ka algtaseme jalgrattaid.

(23)

Pealegi pidi komisjon valimi moodustamisel lähtuma alusmääruse artikli 17 sätetest, mille kohaselt tuleb moodustada esindav valim endast teada andnud äriühingutest. Komisjon selgitas koostööd tegevate äriühingute puhul välja, et äriühingu omandist, asukohast ja tootevalikust olenemata tootsid kõik valimisse kaasatud äriühingud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinas jalgrattaid.

(24)

Seetõttu lükkas komisjon tagasi EBMA väited valimi moodustamise kohta.

(25)

Komisjon saatis küsimustiku viiele valimisse kaasatud liidu tootjale, kolmele valimisse kaasatud eksportivale tootjale, taotlejale ja Hiina valitsusele. Küsimustikule vastasid viis valimisse kaasatud liidu tootjat koos oma kümne alltöövõtjaga, kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat ja taotleja.

(26)

Komisjon kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(27)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, leidis komisjon, et on asjakohane algatada uurimine alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(28)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon algatamisteates asjaomase riigi tootjaid üles esitama algatamisteate III lisas nõutud teavet uurimisaluse toote tootmiseks kasutatavate sisendite kohta. III lisas nõutud teabe esitasid needsamad kuus tootjat/eksportivat tootjat, kes vastasid ka väljavõttelise uuringu küsimustikule.

(29)

Komisjon saatis küsimustiku ka Hiina valitsusele, et hankida teavet, mida ta pidas vajalikuks, uurimaks väidetavaid olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule.

(30)

Algatamisteates kutsus komisjon ka kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast teate avaldamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta. Sellega seoses teavet ega täiendavat tõendusmaterjali ei esitatud.

(31)

Algatamisteates märkis komisjon, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(32)

4. juulil 2018 avaldas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti e teisele taandele esimese toimikusse lisatud teate (edaspidi „esimene tootmistegureid käsitlev teade“), küsides huvitatud isikute arvamust asjaomaste allikate kohta, mida komisjonil oli kavas kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel. Lisaks nimetas komisjon järgmised kuus võimalikku võrdlusriiki, tuginedes moonutamata hindade ja võrdlusaluste valimise kriteeriumidele: Brasiilia, Mehhiko, Serbia, Tai, Türgi ja Venemaa.

(33)

Komisjon andis kõikidele huvitatud isikutele võimaluse esitada märkusi. Komisjon sai märkusi ühelt eksportivalt tootjalt ja ühelt liidu tootjalt, samuti taotlejalt, kuid asjaomase riigi ametiasutused märkusi ei esitanud.

(34)

Komisjon käsitles esimese tootmistegureid käsitleva teate kohta saadud märkusi teises, 9. augusti 2018. aasta teates (edaspidi „teine tootmistegureid käsitlev teade“). Komisjon esitas ka tootmistegurite loetelu ning leidis, et selles etapis oli vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele kõige sobivam võrdlusriik Serbia. Komisjon kutsus huvitatud isikuid selle kohta arvamust avaldama. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(35)

7. juunil 2019 avaldas komisjon peamised faktid ja kaalutlused, mille alusel ta kavatses kehtestada dumpinguvastased tollimaksud (edaspidi „lõplik avalikustamine“). Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada avalikustamise kohta märkusi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

(36)

Komisjonile esitasid oma märkused taotleja ning Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Products, edaspidi „kaubanduskoda“).

(37)

Läbivaatamise käigus uuritav toode on jalgrattad ja muud rattad (sealhulgas kolmerattalised veojalgrattad, kuid välja arvatud monorattad), mis kuuluvad CN-koodide 8712 00 30 ja ex 8712 00 70 (TARICi koodid 8712007091, 8712007092 ja 8712007099) alla (edaspidi „uurimisalune toode“ või „jalgrattad“).

(38)

Komisjon täheldas, et pärast eelmise läbivaatamisega seotud uurimist on sektoris toimunud muutusi. On töötatud välja mitmeid uusi tehnoloogilisi lahendusi, peamiselt seoses kasutatavate toorainetega. Ka turg on oluliselt muutunud ning mõningad jalgrattakategooriad on muutunud populaarsemaks ja omandanud märkimisväärse turuosa. Komisjon otsustas kohandada eelmise läbivaatamisega seotud uurimises kasutatud jalgrattakategooriaid, et neid muutusi arvesse võtta. Kõiki huvitatud isikuid teavitati sellest otsusest ja kutsuti üles selle kohta märkusi esitama. Ühtegi märkust ei esitatud.

(39)

Seetõttu liigitati jalgrattad järgmistesse põhikategooriatesse:

(40)

Kõigil eespool määratletud jalgratastel on samasugused füüsilised ja tehnilised põhiomadused. Peale selle müüakse neid liidu turul samalaadsete turustuskanalite kaudu, näiteks jaemüüjate, spordikaubakettide, hulgimüüjate ja jalgrataste sõltumatute edasimüüjate kaudu. Kuna jalgrataste peamine rakendus- ja kasutusviis on samasugune, võivad mõned eri kategooriate mudelid olla vastastikku asendatavad ja üksteisega konkureerida.

(41)

Nende andmete põhjal järeldati, et kõik jalgrataste kategooriad moodustavad ühe ühtse toote.

(42)

Aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus leidis kinnitust, et tootel, mida toodetakse ja müüakse Hiina siseturul ja Serbia kui võrdlusriigi siseturul, ning tootel, mida liidu tootjad toodavad ja müüvad liidus, on samad füüsilised ja tehnilised põhiomadused ning lõppkasutajad. Seepärast käsitatakse neid alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses identsete ehk täiesti sarnaste toodetena.

(43)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Hiinast pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(44)

Väljavõttelise uuringu vormile andsid vastuse kuus äriühingut/kontserni, kellest üks hiljem loobus koostööst. Viie koostööd tegeva äriühingu deklareeritud jalgrataste ekspordimaht liitu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kokku [120 000–150 000] ühikut, mis vastas 18 %-le samal perioodil Eurostati poolt registreeritud uurimisaluse toote impordi kogumahust Hiinast. Koostööd tegevate äriühingute/kontsernide deklareeritud tootmisvõimsus oli kokku ligikaudu üks miljon ühikut ehk umbes 1 % Hiina kogu arvestuslikust tootmisvõimsusest (117 miljonit ühikut).

(45)

Vähest koostööd arvestades kohaldas komisjon artiklit 18 ning tugines Hiina jalgrataste turu, sealhulgas toodangu, tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele.

(46)

Lisaks ei esitanud üks valimisse kaasatud kontsern, Ideal Group, komisjonile müügihindu, mida kohaldatakse kauba müümisel seotud kaupleja kaudu esimesele sõltumatule kliendile nii liidus kui ka ülejäänud maailmas. Seepärast kohaldas komisjon alusmääruse artiklit 18 ja kasutas kontserni eksportmüügi selle osa puhul parimaid kättesaadavaid fakte.

(47)

Eurostati statistiliste andmete järgi imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast liitu 747 313 jalgratast, mis moodustasid ligikaudu 4 % liidu kogutarbimisest. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et tegelik import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli piisavalt tüüpiline, et uurida, kas dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(48)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „normaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(49)

Samas tuleneb alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktist a, et „kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Nagu allpool selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina valitsuse koostöösoovimatust ja eksportivate tootjate väidete puudumist, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(50)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(51)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse hinnangus oluliste moonutuste olemasolu kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses arvesse muu hulgas eelmise sätte asjaolusid (loetelu ei ole täielik). Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse võtta ühe või mitme sellise asjaolu võimalikku mõju uurimisaluse toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna see loetelu ei ole kumulatiivne, ei pea oluliste moonutuste olemasolu kohta järelduse tegemiseks arvesse võtma kõiki asjaolusid. Lisaks võib samu faktilisi asjaolusid kasutada selleks, et tõestada ühe või mitme loetelus toodud asjaolu olemasolu. Järeldused oluliste moonutuste olemasolu kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Üldises hinnangus moonutuste olemasolu kohta võib samuti arvesse võtta eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eeskätt siis, kui eksportiva riigi majandus- ja halduskorralduse põhielementidest tulenevalt on valitsusel ulatuslik voli sekkuda turujõudude toimimisse, mis osutab asjaolule, et hinnad ja kulud ei kujune vabade turujõudude tulemusel.

(52)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „kui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(53)

Komisjon on selle sätte kohaselt andnud välja riigiaruande Hiina Rahvavabariigi kohta (edaspidi „aruanne“) (12). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Sellega seoses ja arvestades käesoleva juhtumi puhul koostöö puudumist, tugines komisjon aruandele, mis kinnitas riigi jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses tootmise põhiteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt alumiiniumi-, terase- ja keemiatööstus). Aruanne lisati uurimistoimikule uurimise algatamise etapis.

(54)

Ka taotlus toetab väiteid oluliste moonutuste kohta eespool viidatud artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, täiendades aruannet.

(55)

Esiteks viitab taotleja jalgrataste ja elektrijalgrataste tootmisharu 13. viisaastakukava (edaspidi „13. jalgrattatööstuse kava“) sätetele. Kava sätted on esitatud taotluse punktis 5.1. Lisaks viitab taotleja riigi omanduses olevate ettevõtete (edaspidi „RE“) olemasolule jalgrattatööstuses (taotluse jagu 5.2) ja sellele, et väiksematele tootjatele avaldatakse tugevat survet koondumiseks, nagu on ette nähtud 13. jalgrattatööstuse kavas (taotluse jagu 5.2).

(56)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon võttis aluseks toimikus olevad andmed, sealhulgas aruandes sisalduvad andmed, mis omakorda tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele, eeskätt Hiina õigusaktidele, ametlikele avaldatud Hiina poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud aruannetele ning tunnustatud teadlaste uuringutele ja artiklitele, mis on konkreetselt aruandes välja toodud. Analüüsis käsitleti riigi olulist sekkumist majandusse üldiselt, samuti konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas uurimisalust toodet.

(57)

Nagu põhjenduses 29 selgitatud, ei vastanud Hiina valitsus talle saadetud küsimustikule. Küsimustikule vastanud eksportivad tootjad ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid toimikus, sealhulgas aruandes esitatud tõendeid ning taotleja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesolevas juhtumis või lükkaksid need ümber.

(58)

Hiina majandussüsteem tugineb sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonile. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ja sellest lähtuvalt juhitakse Hiina majandust. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omandis olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (13). Seetõttu Hiina majanduse üldine korraldus mitte ainult ei võimalda riigil oluliselt majandusse sekkuda, vaid valitsusele on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ja tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (14).

(59)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (HKP) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsionaalsel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitab põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (15). See näitab, et HKP-l on Hiina majandussüsteemi üle kontroll. Selline kontroll on Hiina süsteemile omane ja ulatub kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(60)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat oma eesmärkide täitmiseks, mis langevad kokku HKP poliitiliste eesmärkidega, mitte ei kajasta vabaturul valdavaid majandustingimusi (16). Hiina võimud sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning õiguskeskkonna tasandil.

(61)

Esiteks reguleerib üldise halduskontrolli tasandil Hiina majanduse juhtimist keerukas tööstuse planeerimise süsteem, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Kavad hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, samal ajal kui riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades määratakse kindlaks ka vahendid asjaomaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad täpseid toodangueesmärke. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse eesmärkidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja üksikud tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jne). Nii era- kui ka riigi omandis olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga loodud tegelike oludega. Seda mitte ainult kavade siduvuse tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ja kasutavad asjakohaselt neile antud volitusi, sundides ettevõtjaid järgima kavades sätestatud prioriteete (vt ka punkti 3.3.2.5 allpool) (17).

(62)

Teiseks, rahaliste vahendite eraldamise tasandil domineerivad Hiina finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Oma laenuandmise põhimõtete väljatöötamisel ja rakendamisel peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkti 3.3.2.9 allpool) (18). Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade kohta, nagu aktsiaturud, võlakirjaturud, börsivälise kapitali turud jne. Kuigi need ei ole nii tähtsad kui pangandussektor, on need finantssektori osad institutsionaalselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumist (19).

(63)

Kolmandaks sekkub riik õiguskeskkonna tasandil majandusse mitmel viisil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju sageli poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusõigus (20). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute sõelumist ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (21).

(64)

Kokkuvõtlikult põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhilistel aksioomidel, mis näevad ette mitmekujulise riigipoolse sekkumise ja soodustavad seda. Selline oluline valitsusepoolne sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (22).

(65)

Hiinas moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, mis on riigi omanduses või tegutsevad riigi kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(66)

Mis puudutab riigi omandust, siis teatav osa jalgrattasektorist on jätkuvalt Hiina valitsuse omanduses. HRV jalgrattatööstus on väga killustatud ja selles tegutseb suur hulk väiketootjaid, ent peamised jalgrattatootjad, sealhulgas Flying Pidgeon ja Phoenix, on REd, kuid täpseid arvnäitajaid ei ole võimalik koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt saadud teabe põhjal kindlaks teha.

(67)

Mis puudutab riigi kontrolli, siis valitsus ja HKP haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete üle. Riik (ja mitmes mõttes ka HKP) mitte ainult ei määra aktiivselt kindlaks üldist majanduspoliitikat ega tee järelevalvet selle elluviimise üle, vaid nõuab ka õigust osaleda ettevõtete tegevust puudutavate otsuste langetamises. Asjaolusid, mis osutavad terase- ja rauasektoris riigi kontrollile ettevõtete üle, kirjeldatakse pikemalt allpool punktis 3.3.2.4.

(68)

Mis puudutab riigi poliitilist järelevalvet ja juhtimist sektoris, siis vastav analüüs on esitatud punktides 3.3.2.4 ja 3.3.2.5. Arvestades valitsuse tugevat kontrolli ja sekkumist jalgrattasektoris, nagu allpool kirjeldatud, ei ole ka eraomandis olevatel tootjatel võimalik turutingimustel tegutseda.

(69)

Sektori kontrollimine, poliitiline järelevalve ja juhtimine Hiina ametivõimude poolt nähtub ka sektori juhtiva ametiliidu, st Hiina jalgrattatootjate ühenduse (China Bicycle Organisation, edaspidi „CBA“) eesmärkidest; ühendusel on tugev seos Hiina valitsuse ja HKPga. CBA veebisaidi kohaselt kuulub ühendusse 650 liiget, kelle arvele langeb 80 % kogu tootmisharu aastasest toodangu- ja ekspordimahust. Ühendusel on järgmised eesmärgid: koondada tootmisharu jõud, lahendada tootmisharu jooksvaid küsimusi, teenindada tootmisharu ja edendada tootmisharu arengut (23). CBA põhikiri viitab tugevale seosele Hiina valitsuse ja HKPga. Põhikirja artiklis 2 on sätestatud: „Ühendusel on järgmised eesmärgid: kooskõlas Xi Jinpingi uue ajastu Hiinapärase sotsialismi teooriaga ja HKP 19. rahvakongressi vaimus täielikult rakendada asjaomast riiklikku tööstuspoliitikat, toetada valitsust tootmisharu juhtimise tugevdamisel. […] Ühendus täidab sotsialismi põhiväärtusi järgides põhiseadust ja seadusi ning viib ellu riiklikku poliitikat“ (24). Lisaks on CBA avaldanud 13. jalgrattatööstuse kava ja Euroopa Komisjon leidis oma hiljutise uurimise käigus, et seejuures oli CBA-l tugev seos Hiina valitsusega (25).

(70)

Ülaltoodu põhjal tehakse järeldus, et jalgrattaturgu teenindavad Hiinas olulisel määral ettevõtted, mis on Hiina valitsuse omanduses või Hiina valitsuse kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(71)

Hiina valitsusel on võimalus riigi esindatuse tõttu ettevõtetes sekkuda hindadesse ja kuludesse. Kuigi Hiina õigusaktidega ettenähtud asjaomaste REde õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigi omanduses olevate ettevõtete juhtkonna võtmeisikuid võib käsitada omandiõigusena, (26) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üheks kanaliks, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. Hiina äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (vähemalt kolme HKP liikmega, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (27) ja äriühing peab tagama parteiorganisatsiooni tegevuseks vajalikud tingimused. Tundub, et minevikus ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Vähemalt alates 2016. aastast on HKP poliitiliste põhimõtete kohaselt tugevdanud kontrolli REde äriotsuste üle. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtetele survet, nõudes patriotismi esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (28). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest ja kasvab surve anda HKP organisatsioonile viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomases ettevõttes (29). Neid reegleid kohaldatakse üleüldiselt terves Hiina majanduses, sealhulgas raua- ja terasesektoris. Seega on kindlaks tehtud, et neid reegleid kohaldatakse ka jalgrataste tootjate ja nende sisendite tarnijate suhtes.

(72)

Konkreetselt jalgrattasektoris eksisteerivad tihedad seosed sektoris tegutsevate ettevõtete otsustusprotsesside ja riigi, eeskätt HKP vahel. Mitme Hiina jalgrattatootja puhul kattuvad parteistruktuurid isikuliselt ettevõtte juhtorganitega. Näiteks on ettevõtte Shanghai Phoenix juhatuse esimees töötanud alates 2012. aastast ka ettevõtte parteisekretärina (30). Samamoodi oli Shanghai Zhonglu parteikomitee asesekretär samaaegselt ka ettevõtte järelevalvekomitee liige (31).

(73)

Riigi esindatusel finantsturgudel (vt ka punkt 3.3.2.8 allpool) ning tooraine ja ka sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on täiendav turgu moonutav mõju (32).

(74)

Ülaltoodu põhjal tehakse järeldus, et riigi esindatus jalgrattasektoris tegutsevates ettevõtetes, samuti finantssektoris ja teistes sisendiks olevates sektorites ning punktis 3.3.2.3 ja sellele järgnevates punktides kirjeldatud raamistik võimaldavad Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

(75)

Hiina majanduse juhtimine põhineb olulisel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsustasanditel ning need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid; kavades sätestatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad, kuidas neid kavasid asjaomasel madalamal valitsemistasandil rakendatakse. Üldiselt suunatakse Hiina planeerimissüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muul viisil tähtsaks kuulutatud sektoritesse, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (33).

(76)

Kergetööstuse arengukavas (2016–2020) (edaspidi „kergetööstuse arengukava“), mille Hiina valitsus on koostanud, et rakendada 13. viisaastakukava ja kava „Made in China 2025“, on muu hulgas jalgrataste tootmine määratletud ühe võtmetähtsusega tootmisharuna. Selles soovitatakse „innustada jalgrataste tootmisharu arenema kergekaaluliste, mitmekesistatud, moodsate ja arukate toodete suunas; kiirendada teadus- ja arendustegevust ning tugevate kergmaterjalide, ajami- ja juhtsüsteemide, uute energiaallikate, intelligentse anduritehnoloogia ja asjade interneti tehnoloogia kasutamist; keskenduda mitmesuguste jalgrataste arendamisele, mis sobivad moe- ja igapäevaotstarbeks, treeninguteks ja tervisespordiks, pikamaa maastikusõiduks ning on hästi kokkupandavad […]“.

(77)

Kergetööstuse arengukavas loetletakse ka mõned konkreetsed poliitikameetmed võtmetähtsusega tootmisharude edendamiseks. Esimene meetmepakett puudutab reformi turulepääsu parandamiseks, peamiselt haldusetappide lihtsustamise kaudu (nt tühistatakse tarbetud heakskiidud, vähendatakse ja standarditakse tasusid ja heakskiitmisprotsessi). Teine meetmepakett käsitleb maksupoliitilise toetuse suuremat rahastamist:

(78)

Kolmas meetmepakett puudutab finantspoliitilise toetuse suurendamist. Eelkõige soovitatakse:

(79)

Kergetööstuse arengukavad töötatakse välja ka kohalikul tasandil. Näiteks töötati välja Tianjini 12. viisaastaku (2011–2015) kohalik kergetööstuse ja tekstiilivaldkonna arengukava, millega nähti ette nelja riikliku kergetööstusbaasi loomine provintsis: „Tianjini linn rajab riikliku jalgrataste tootmis- ja ekspordibaasi. Võttes aluseks „Hiina jalgrattakuningriigi“ tööstuspargi Wuqingi ringkonnas ja (elektri)jalgrataste tööstuspargi Binhai ringkonnas, arendame intensiivselt (elektri)jalgrataste, varuosade jne tootmist“.

(80)

Samamoodi seatakse Tianjini tööstus- ja majandusarengu 13. viisaastakukavas jalgrataste ja elektrijalgrataste, sealhulgas nende osade tootmisharule selged toetuseesmärgid, mis on näiteks järgmised:

(81)

Lisaks on CBA välja antud jalgrataste ja elektrijalgrataste tootmisharu 13. viisaastakukavas („13. jalgrattatööstuse kava“) jalgrataste tootmine määratletud areneva tootmisharuna: „arenevaid tootmisharusid, nagu uued energiaallikad, uued materjalid, internet, energia säästmine ja keskkonnakaitse ning infotehnoloogia, on edendatud riikliku strateegia tasandil, nii et keskmise ja hea kvaliteedi saavutamisest traditsioonilistes tootmisharudes on saanud vältimatu suundumus. Eelkõige pärast viiendat täiskogu istungit, kus pakuti välja, et tuleb „edendada vähese süsinikdioksiidiheitega liiklust ja transporti ning julgustada keskkonnasõbralikku liikumist jalgrattaga“, on jalgrattatööstusel kindlasti rohkem uusi ajaloolisi arenguvõimalusi“.

(82)

Jalgrattatööstuse 13. kavas seatakse mõõdetavad eesmärgid, mille Hiina valitsus peab 2020. aastaks jalgrattatööstuses saavutama: „skaalat ületavate ettevõtete põhitegevusest saadud tulu kogu tootmisharus saavutab aastase keskmise kasvumäära 6 % ja ületab 200 miljardit Hiina jüaani 2020. aastaks. Jalgrataste ja varuosade eksportmüük püsib stabiilne ning elektrijalgrataste eksport suureneb märgatavalt. Tootmisharu lõimimist tugevdatakse veelgi ja juhtivate ettevõtete panus tootmismahtu ületab 50 %. Tootmisharu edendab, loob ühiselt ja täiustab 3–5 tootmisharu klastrit ja iseloomulikku piirkonda. Keskmise ja hea kvaliteediga jalgrataste ning liitiumakuga elektrijalgrataste osakaal suureneb aastas.“ Samuti nähakse 13. jalgrattatööstuse kavaga ette kaubamärkide arendamine ja jõupingutused rahvusvaheliste kaubamärkide loomiseks.

(83)

Eeltoodust tuleneb, et Hiina valitsus jälgib tähelepanelikult ja toetab jalgrattatööstust. Mitmesugustes kavades sätestatud eri eesmärkide rakendamine eeldab Hiina valitsuse aktiivset osalemist jalgrattatööstuses.

(84)

Komisjon leidis, et ülaltoodud tõendid jalgrattasektori kohta on piisavad leidmaks, et riiklik poliitika või riiklikud meetmed mõjutavad vabaturujõudusid selles sektoris.

(85)

Komisjon leidis lisaks, et ka jalgrataste tootmiseks kasutatavate toorainete sektoris leiab aset märkimisväärne riigi sekkumine. Enamik jalgrataste tootmiseks kasutatavatest komponentidest valmistatakse toorainetest, mille puhul esineb Hiina valitsuse oluline sekkumine, (34) sealhulgas alumiiniumist (mida kasutatakse rattaraamide, kahvlite, juhtraudade, rataste, kodarate, kettide, käiguvahetajate, hammasrataste, trosside ja pakiraamide tootmiseks), kummist (kasutatakse rehvide tootmiseks) ja kemikaalidest (kasutatakse plastelementide ja värvide tootmiseks).

(86)

Näiteks alumiiniumi käsitleb värviliste metallide tootmisharu arengukava 2016–2020 (värviliste metallide tootmisharu 13. viisaastakukava), milles on sätestatud ranged kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed eesmärgid ning tootmisharu arendamisele suunatud ulatuslikud toetusmeetmed. Terast käsitleb terasetööstuse kohandamise ja moderniseerimise kava 2016–2020 (terasetööstuse 13. viisaastakukava), mis hõlmab peaaegu kõiki tootmisharu arendamise aspekte, sealhulgas tootmisvõimsuse eesmärke, tõhusa varustamise uuendamist ja tagamist, tootmisharu restruktureerimist, rahalist toetamist, kvantitatiivseid eesmärke ja terasetehaste geograafilisi asukohti. Samamoodi näeb naftakeemia- ja keemiatööstuse 13. viisaastakukava (2016–2020) ette keemiatööstuse range reguleerimise, hõlmates jalgrataste komponentide, näiteks kummi, värvide ja plastide tootmiseks kasutatavaid tooraineid.

(87)

Lisaks iseloomustab terasesektorit suure hulga REde olemasolu. Mitu suurtoojat on riigi omanduses ja mõnele neist viidatakse terasetööstuse kohandamise ja moderniseerimise kavas 2016–2020 (35) kui näidetele 12. viisaastaku saavutustest (näiteks Baosteel, Anshan Iron and Steel, Wuhan Iron and Steel jne). Terast reguleerivad üksikasjalikult paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja moderniseerimise kava 2016–2020. Kavas rõhutatakse, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (36).

(88)

Majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavas (37) nähakse ette suure väärtusega terastoodete tootjatele toetuse andmine (38). Samuti on see suunatud toodete kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiat (39).

(89)

Suuniskataloogis struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (40) (edaspidi „kataloog“) nimetatakse raua- ja terasesektorit soodustatud tootmisharudeks. Kataloogis toetatakse eelkõige „tehnoloogia arendamist ja kasutamist paremate omadustega ja kvaliteetsete täiustatud terastoodete tootmiseks, sealhulgas järgmiste toodete tootmiseks: autotööstuses kasutatavad ülitugevad lehttooted tõmbetugevusega vähemalt 600 MPa, kõrgetasemeline toruteras nafta ja gaasi ülekandmiseks, ülitugevad laiad ja paksud terasplaadid laevadele, laevaehituses kasutatav teras, keskmise paksusega teras tõmbetugevusega vähemalt 420 MPa hoonete, sildade ja muude rajatiste ehitamiseks, teras kiirraudteede ja raskeveoraudteede ehitamiseks, madala rauakao väärtusega ja kõrge magnetilise induktsiooniga silikoonteras, korrosiooni- ja kulumiskindel teras, ressursisäästlik legeeritud roostevaba teras (uueaegne roostevaba ferriitteras, ferriit-austeniitne roostevaba teras ja nitriiditud roostevaba teras), eriterasvardad ja traatvardad kõrgetasemeliste põhiosade (kõrgetasemelised tehnoloogilised ülekanderattad, poldid tugevusega 12,9 ja rohkem, ülitugevad vedrud ja pika tööeaga laagrid) ning kvaliteetsed eriterasest sepismaterjalid (muu hulgas tööriista- ja valuvormiteras, roostevaba teras ja teras seadmete valmistamiseks)“. Kataloogi kohaldamist kinnitas ka hiljutine teatavaid Hiinast pärit legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttooteid käsitlev subsiidiumivastane uurimine (41).

(90)

Riik sekkub olulisel määral ka HRV alumiiniumisektori tegevusse. Esiteks iseloomustab alumiiniumisektorit REde domineerimine. Hinnangute kohaselt langeb REde arvele üle 50 % primaaralumiiniumi kogutoodangust Hiinas (42). Hiljutine uuring värviliste metallide tootmisharu kohta Hiinas osutab samuti sellele, et REdel on Hiina siseturul valitsev osa (43). Kuigi tootmisvõimsuse kasvu viimastel aastatel peetakse osaliselt eraettevõtete teeneks, kaasneb sellise tootmisvõimsuse kasvuga tavaliselt ka (kohalike) valitsusasutuste mitmesugune sekkumine, näiteks ebaseadusliku tootmisvõimsuse laiendamise lubamine (44). Lisaks on alumiiniumi tootmisvõimsus kasvanud ka peamistes REdes, kuigi väiksemal määral (45).

(91)

Värviliste metallide tootmisharu 13. viisaastakukava eesmärk on uuendada Hiina alumiiniumitööstuse toodetavate tooteliikide valikut muu hulgas innovatsiooni toetamise kaudu. Selles kutsutakse üles kiiresti välja töötama segaomandi süsteem ja muutma REsid elujõulisemaks. Kavaga nähakse ette ka värviliste metallide varude soetamise võimalus, millega parandatakse ressursside, sealhulgas alumiiniumi varustuskindlust, ning selles on kehtestatud konkreetsed kvantitatiivsed eesmärgid elektritarbimise vähendamiseks, ringlussevõetud alumiiniumi osakaalu suurendamiseks ja tootmisvõimsuse rakendamise määra tõstmiseks (46).

(92)

Lisaks nähakse kavaga ette struktuurilised kohandused, mis tähendab rangemat kontrolli uute sulatusrajatiste üle ja vananenud võimsuse kõrvaldamist. Selles nähakse ette töötlemisettevõtete geograafiline jaotus, keskendutakse projektidele boksiidi ja alumiiniumoksiidi ressursside kasutamise suurendamiseks ning see hõlmab elektrivarustust ja hinnapoliitikat (47).

(93)

Muud alumiiniumisektorit käsitlevad poliitikadokumendid on tööstuse ja infotehnoloogia ministeeriumi väljaantud alumiiniumitööstuse standardtingimused; riikliku arengu- ja reformikomisjoni väljaantud turulesisenemise tingimused alumiiniumitööstuses ja sama komisjoni väljaantud alumiiniumitööstuse restruktureerimise kiirendamise suunised (48).

(94)

Arvukad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil välja antud alumiiniumisektorit käsitlevad kavad, direktiivid ja muud dokumendid osutavad seega selgelt Hiina valitsuse ulatuslikule sekkumisele alumiiniumisektori tegevusse (49).

(95)

Seega on kindlaks tehtud, et Hiina valitsus on mitmes valdkonnas kehtestanud riikliku poliitika, mis mõjutab vabaturujõudusid jalgrattasektoris, sealhulgas seoses jalgrataste tootmiseks kasutatava toorainega. Sellised meetmed takistavad turujõudude normaalset toimimist.

(96)

Toimikus sisalduvast teabest nähtub, et Hiina pankrotisüsteem ei ole piisav selleks, et saavutada oma peamised eesmärgid, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb ametlikult samadel põhimõtetel nagu muude riikide asjaomased õigusnormid, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetlustes endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (50).

(97)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (51). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maade eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste eraldamine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (52). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid eesmärke, näiteks rakendavad majanduskavasid (53).

(98)

Seetõttu ei näi Hiina pankrotiõigus ja asjaõigus toimivat nõuetekohaselt, põhjustades moonutusi, mis on seotud maksejõuetute ettevõtete tegevuses hoidmise ning maade eraldamise ja omandamisega Hiinas. Vastavaid õigusnorme kohaldatakse ka jalgrattasektori suhtes, sealhulgas uurimisaluse toote eksportivate tootjate suhtes. Oma eelmise uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et elektrijalgrataste tootjad, kelle tegevust reguleerivad suures osas samad poliitikavahendid nagu jalgrattatootjaidki (näiteks jalgrataste ja elektrijalgrataste tootmisharu 13. viisaastakukava), said kasu maakasutusõigustest, mida neile anti piisavast väiksema tasu eest (54). Ka teiste sektorite hiljutise uurimise käigus on leidnud kinnitust, et maakasutusõigusi antakse piisavast väiksema tasu eest (55).

(99)

Ülaltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse jalgrattasektoris, sh uurimisaluse toote puhul, diskrimineerival viisil või nende täitmise tagamine on ebapiisav.

(100)

HRVs ei saa turupõhiste palkade süsteem täielikult areneda, sest töötajaid ja tööandjaid takistavad nende õigused kollektiivsele esindamisele. HRV ei ole ratifitseerinud mitmeid olulisi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) konventsioone, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (56). Siseriikliku õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning peab kollektiivläbirääkimisi ja kaitseb töötajate õigusi väga vähe (57). Lisaks piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, on ebasoodsas tööolukorras ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (58). Need asjaolud põhjustavad Hiinas palgakulude moonutusi.

(101)

Käesoleva uurimise toimikust ei nähtu, et seda Hiina tööõiguse süsteemi ei kohaldata jalgrattasektori suhtes. Tegelikult ilmneb, et jalgrattasektorit mõjutavad samasugused palgakulude moonutused nii otseselt (uurimisaluse toote valmistamisel) kui ka kaudselt (juurdepääsul kapitalile või sisenditele sellistelt Hiina äriühingutelt, kelle suhtes kohaldatakse sama töösüsteemi).

(102)

Ülaltoodu põhjal järeldas komisjon, et palgakulud on jalgrattasektoris moonutatud, sealhulgas uurimisaluse toote puhul.

(103)

Hiina ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(104)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (59) ning need pangad lähtuvad raha pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Samamoodi kui riigi omanduses olevad mittefinantsettevõtted ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsasutuste tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (60) ning sarnaselt riigile kuuluvatele mittefinantsettevõtetele rakendavad ka pangad regulaarselt valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (61). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsateks sektoriteks peetavatesse sektoritesse (62).

(105)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigusnormide kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, nagu vajadust uurida laenuvõtja krediidivõimelisust, viitavad asjakohased tõendid sellele, et neil õigusnormidel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll (63). Varasemates kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldustes jõuti samale järeldusele (64).

(106)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (65).

(107)

Seetõttu laenatakse pigem REdele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(108)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et stimuleerida investeeringute kasvu. Selle tulemusel kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid, isegi kui investeeringutasuvus on väike. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(109)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris liberaliseeriti nominaalne intressimäär, ei ole hinnamuutused tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viiteintressimääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning suurenenud on sihtotstarbeliste laenude kasutamine, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt kasvanud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(110)

Laenumahu üldine suurenemine Hiinas viitab sellele, et kapitali paigutamine muutub ebatõhusamaks, kusjuures pole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Selle tulemusena on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombie-ettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(111)

Hiljutistele turu liberaliseerimiseks astutud sammudele vaatamata mõjutavad Hiina ärilaenude süsteemi olulised süsteemsed probleemid ja moonutused, mille põhjuseks on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(112)

Käesoleva uurimise toimikust ei nähtu, et jalgrattatootjad ja/või toorainete ja muude sisendite tarnijad ei saa sellest finantssüsteemist kasu. Tegelikult ilmnes elektrijalgrataste tootjate (kelle tegevust reguleerivad samad poliitikavahendid nagu jalgrattatootjaidki, vt põhjendused 80–81) hiljutise uurimise käigus, et nad saavad kasu sooduslaenudest, (66) soodusrahastamisest ja -kindlustusest (ekspordikrediidikindlustus), (67) dividendide tulumaksuvabastusest nõuetele vastavate residendist ettevõtete puhul (68) ja toetuskavadest (69). Lisaks nähtub käesoleva uurimise toimikusse kogutud tõenditest, et mõned koostööd tegevad tootjad on uurimisperioodil saanud laenu. Selline toetus ja riigi oluline üldine sekkumine ülalkirjeldatud finantssüsteemi mõjutavad tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(113)

Ülaltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et jalgrattatootjatel on juurdepääs rahastamisele asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult.

(114)

Komisjon tõdes, et aruandes kirjeldatud moonutused ei piirdu ühegi konkreetse tööstussektoriga. Vastupidi, olemasolevad tõendid näitavad, et eespool punktides 3.3.2.1–3.3.2.5 ja aruande A osas kirjeldatud asjaolud ja Hiina süsteemi tunnusjooned kehtivad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides 3.3.2.6–3.3.2.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite kohta.

(115)

Jalgrataste tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Kui jalgrattatootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitali paigutamise moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(116)

Seetõttu ei saa kasutada jalgrataste omamaiseid müügihindu ning ka sisendikulud (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jne) ei ole usaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiinas. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(117)

Punktides 3.3.2.2–3.3.2.9 esitatud analüüs, milles on uuritud kõiki kättesaadavaid tõendeid seoses Hiina riigi sekkumisega oma majandusse üldiselt ning jalgrattasektorisse (sealhulgas uurimisaluse toote puhul), näitas, et hinnad ja kulud, sh toorainete, energia ja tööjõu kulud ei ole kujunenud vabade turujõudude tulemusena, kuna neid on mõjutanud valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seetõttu ning võttes arvesse Hiina valitsuse koostöösoovimatust ja nimetatud küsimuste kohta Hiina eksportivate tootjate poolt antud teabe vähesust, leidis komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada omamaiseid hindu ja kulusid normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(118)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmis- ja müügikulude alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis. Komisjon tuletas meelde, et ei ole esitatud ühtegi väidet selle kohta, et mõned omamaised kulud on moonutamata vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kolmandale taandele.

(119)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaubanduskoda, et olulisi moonutusi käsitlev komisjoni analüüs oli ulatuslik ja üldine. Esiteks leidis kaubanduskoda, et sotsialistlik turumajandus on olemuselt turumajandus, millel on tavapärase turumajanduse tunnused, mis annab ettevõtetele täieliku autonoomia teha operatiivseid otsuseid, sealhulgas hinnakujundust. Lisaks väitis kaubanduskoda, et Hiina valitsus rakendab makromajanduslikku kontrolli, et tagada stabiilne riiklik majandus, kuid seda makromajanduslikku kontrolli ei tohiks valesti tõlgendada kui valitsuse sekkumist eri ettevõtetesse ning see ei mõjuta nende toodete kulusid või hindu.

(120)

Teiseks ei nõustunud kaubanduskoda väitega, et HRV valitsus sekkub tugevalt alumiiniumi, terase, kummi ja kemikaalide turul. Isegi kui neil turgudel esineb moonutusi, ei esine neid jalgrattavaruosade turul, sest need hõlmavad mitmeid kõnealuste toorainete töötlemise etappe ja nende hinda mõjutavad muud tegurid, nagu jalgrataste konkreetsed tehnilised omadused ja üksiktarbijate nõudlus. Seega ei mõjutaks moonutused alumiiniumi, terase, kummi ja kemikaalide turul jalgrattavaruosade hindu.

(121)

Kolmandaks leidis kaubanduskoda, et subsiidiumi olemasolu ei tohiks kasutada turupõhise moonutuse olemasolu tõendamiseks, sest subsiidiumid esinevad paljudes teistes riikides, mida käsitatakse täielikult turumajanduslike riikidena. Samuti märgib kaubanduskoda, et elektrijalgrataste juhtumi (70) subsiidiume käsitlevad järeldused on põhjendamatud.

(122)

Lisaks väitis kaubanduskoda oma esildises, et nii jalgrataste kui ka jalgrattavaruosade turud on vabad turud, millel riik ei sekku, sest paljud jalgrataste ja jalgrattavaruosade tootjad on eraomandis või välisriigi osalusega äriühingud. Peale selle väitis kaubanduskoda, et isegi kui on olemas mõned äriühingud, mis kuuluvad riigile või millesse riik on investeerinud, ei ole nende ja teiste äriühingute vahel mingit erinevust, mis võib mõjutada jalgrataste või jalgrattavaruosade hindu, sest kõik ettevõtjad peavad järgima samu eeskirju ja määruseid, sealhulgas tasuma käibemaksu ning tervise- ja pensionikindlustusmakseid jne.

(123)

Kõigepealt märkis komisjon, et kaubanduskoda ei esitanud mingeid tõendeid oma väidetele, et lükata ümber käesolevas punktis esitatud tõendid, mis kinnitavad oluliste moonutuste esinemist HRVs üldiselt ning jalgrattasektoris ja seda varustavates tootmisharudes täpsemalt. Seepärast saab kaubanduskoja väited kui põhjendamatud väited kohe täielikult tagasi lükata.

(124)

Igal juhul tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võtta arvesse ühe või mitme seal mainitud elemendi võimalikku mõju asjaomase toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Igasugused järeldused oluliste moonutuste olemasolu kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha kõigi olemasolevate tõendite põhjal, mis näitavad, et need elemendid võivad avaldada hindadele ja kuludele mõju. Komisjon märkis, et kaubanduskoda ise tunnistas, et HRV valitsus teeb kontrolli, et tagada riigi stabiilne majandus. Nagu punktides 3.3.2.1–3.3.2.9 üksikasjalikult selgitatud, on HRV valitsuse sekkuval laadil otsene ja kaudne mõju ettevõtete kulustruktuurile ja lõpphindadele. Hiina valitsuse sekkumise ulatusest jalgrattasektoris on selge, et esines vähemalt minimaalne võimalik mõju jalgrataste ja/või nende komponentide turule.

(125)

Seoses tooraineid mõjutavate moonutustega tõi komisjon mitu näidet konkreetsete riiklike sekkumiste kohta nendel turgudel, mis kinnitas punktis 3.3.2.5 märgitud oluliste moonutuste esinemist. Komisjon märkis taas, et kaubanduskoda ei esitanud tõendeid, mis osutaksid vastupidisele. Lisaks juhtis komisjon tähelepanu sellele, et hindu moonutavate elementide esinemine alumiiniumi, terase, kummi ja kemikaalide turgudel toob kaasa vähemalt nende hinnamoonutuste mõju võimaliku ülekandumise kõnealustest toorainetest valmistatud jalgrattavaruosade pakkumisele ning mõjutab seega jalgrataste hindu või kulusid. Peale väite, et toorainete puhul esinevad vaidlustamata moonutused ei mõjuta tootmisahela järgmise etapi tootmisharu, ei ole kaubanduskoda esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et kõnealused moonutused ei mõjuta jalgrattatööstust.

(126)

Seoses kaubanduskoja väitega subsiidiumide kohta rõhutas komisjon, et subsiidiumid on üks paljudest hinna- ja kulumoonutuste näitajatest majanduses, sest neil on otsene või kaudne tegelik või võimalik mõju sellistele kuludele ja hindadele, mis tavaliselt alanevad neid kasutavate ettevõtete ja/või nende klientide jaoks. Sellised subsiidiumid nagu maakasutusõiguste andmine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest või sooduslaenude ja -rahastamise kättesaadavus asjaomases sektoris vähendavad tootja kulusid ning mõjutavad seega tootmiskulusid ja/või nende toodete hindu (71). Komisjon märkis ka seda, et asjaolu, et kaubanduskoda peab elektrijalgrataste juhtumi puhul tehtud järeldusi põhjendamatuks, omab piiratud tähtsust, sest subsiidiumide olemasolu maakasutusõiguste ja sooduslaenude andmisel on mitmel hiljutisel uurimisel järjepidevalt kinnitust leidnud ning see olukord ei esine üksnes elektrijalgrataste puhul, vaid kogu Hiina majanduses (vt põhjendus 98). Kaubanduskoja väide, et ka teiste riikide ettevõtted võivad saada subsiidiumeid, ei ole käesoleva uurimise puhul asjakohane, sest see uurimine käsitleb uurimisaluse toote olukorda HRVs, mitte aga üldist subsiidiumidega seotud olukorda teistes riikides.

(127)

Seoses väitega, et suur hulk jalgrattatootjaid on eraomandis ja kõik HRV äriühingud tegutsevad vabaturu tingimuste kohaselt ning et samu õigusnorme kohaldatakse nii eraomandis olevate ettevõtete kui ka REde suhtes, märkis komisjon, et üks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b elementidest, milleks on majanduses oluliste moonutuste olemasolu näitaja, on asjaolu, et „asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all“. Nagu on selgitatud põhjenduses 66, oli piisavate turuandmete puudumise tõttu võimatu kindlaks teha HRV REde ja eraomandis olevate jalgrattatootjate täpset määra. Isegi kui REd ei domineeri konkreetses sektoris, on riigi osalus siiski vaid üks oluliste moonutuste näitajatest. Riigipoolne kontroll ja poliitiline järelevalve või juhtimine on teised artikli 2 lõike 6a punktis b loetletud näitajad ning kuna need on jalgrattasektoris suures osas esindatud (vt punkt 3.3.2.3), leidis komisjon, et kogu HRV jalgrattasektoris esineb olulisi moonutusi. Teiseks ei välista asjaolu, et nii riigi- kui ka eraomandis olevate ettevõtete suhtes kehtivad samad eeskirjad ja määrused, nagu käibemaks ning tervise- ja pensionikindlustusmaksed jne, seda, et kõik need ettevõtted tegutsevad keskkonnas, mida iseloomustavad olulised moonutused, mis mõjutavad kõnealuste ettevõtete kulusid ja hindu.

(128)

Eeltoodu põhjal lükati kaubanduskoja väited oluliste moonutuste esinemise kohta tagasi.

(129)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest:

(130)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates teavitas komisjon huvitatud isikuid sellest, et ta on kindlaks teinud kuus võimalikku võrdlusriiki (Brasiilia, Mehhiko, Serbia, Tai, Türgi ja Venemaa), ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama valiku kohta märkusi ja pakkuma välja muid riike. Teises tootmistegureid käsitlevas teates teatas komisjon huvitatud isikutele, et sobiv võrdlusriik on Serbia.

(131)

Maailmapank peab Brasiiliat, Mehhikot, Serbiat, Taid, Türgit ja Venemaad Hiinaga sarnase majanduse arengutasemega riikideks, st kõik need riigid liigitatakse kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riikideks.

(132)

Oma märkustes esimese tootmistegureid käsitleva teate kohta hoiatas taotleja, et Brasiilia hiljutine tõsine majanduskriis võib olla mõjutanud jalgrattakomponentide importi ja halvendanud jalgrattatootjate tulemuslikkust riigi siseturul.

(133)

Komisjon tõdes, et taotleja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid Brasiiliasse importimisele avaldunud mõju ega seda, et Brasiilia tootjate tulemuslikkuse halvenemine siseturul on süstemaatiline. Kuigi komisjon tunnistas, et ainsa teadaoleva avalikult kättesaadavate andmetega jalgrattatootja ärikasum on negatiivne, ei saanud ta seda järeldust ekstrapoleerida kogu riigile.

(134)

Komisjon tegi kõigi kuue punktis 3.3.3.2 määratletud riigi puhul kindlaks mitu tootjat, kes valmistavad NACE (liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator) koodi 3092 alla kuuluvat toodangut, mis on seotud jalgrataste tootmisega (74).

(135)

Oma märkustes esimese tootmistegureid käsitleva teate kohta märkis taotleja, et Venemaal on kehtestatud energiasubsiidiumid ja et need võivad mõjutada jalgrataste tootmisel kasutatavate energiamahukate materjalide, näiteks alumiiniumi tootmist.

(136)

Komisjon tõdes, et taotleja ei esitanud tõendeid selliste subsiidiumide kohta ega nende olulise mõju kohta jalgrataste tootmisele. Seepärast lükati see väide tagasi.

(137)

Taotleja väitis, et Serbia tootjad hangivad jalgrattaosi liidust (ligikaudu 30 %), Hiinast (ligikaudu 30 %), teistest Aasia riikidest (ligikaudu 30 %) ja oma siseturult (ligikaudu 10 %) ning Türgi tootjad hangivad jalgrattaosi liidust (ligikaudu 15 %), Hiinast (ligikaudu 30 %), teistest Aasia riikidest (ligikaudu 30 %), oma siseturult (ligikaudu 20 %) ja muudest riikidest (ligikaudu 5 %).

(138)

Komisjon kontrollis ja kinnitas seda teavet andmebaasi Global Trade Atlas (75) põhjal ning leidis, et see osutab mitmekesiste tarneallikatega avatud turgudele.

(139)

Taotleja märkis, et liit suurendas Taist imporditavate jalgrataste imporditollimakse (tühistades 2015. aastal soodustused üldise soodustuste süsteemi raames), (76) mille tulemusena Tai jalgrataste eksport liitu vähenes. Taotleja väitel mõjutas see oluliselt Tai tootjate tulemuslikkust, kuna nad ekspordivad peamiselt liitu. Samuti väitis taotleja, et Tai tootjad hakkasid kandma kahju. Siiski ei esitanud ta andmeid Tai tootjate kasumlikkuse ega nende ekspordimahtude kohta.

(140)

Komisjon leidis, et 4. juuli teates nimetatud kahe Tai tootja kasumlikkus oli 2016. aastal positiivne. Komisjon uuris ka Tai äriühinguid, mille jaoks jalgrataste tootmine on teisene tegevusala (teisene NACE kood 3092), ja leidis, et neist 93 äriühingust, mille puhul andmebaasis Orbis oli olemas kasumiaruanne 2017. või 2016. aasta kohta, olid 76 kasumlikud (77). Seepärast lükati see väide tagasi.

(141)

Komisjon kontrollis kõigi kuue põhjenduses 130 nimetatud riigi puhul ka avalike andmete (ja eelkõige uurimisaluse toote tootjate avalike finantsandmete) kättesaadavust.

(142)

Komisjon otsis jalgrattatootjaid, kelle avalikult kättesaadavaid finantsandmeid saaks kasutada moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks. Nagu mainiti esimeses ja teises tootmistegureid käsitlevas teates, tugines komisjon andmete allikana andmebaasile Orbis (78) ning valis välja äriühingud, mille esmase äritegevuse NACE kood on 3092, et piirduda analüüsis tootjatega, kelle jaoks jalgrataste tootmine on põhitegevus. Lisaks piirdus komisjon otsimisel äriühingutega, mille puhul olid avalikult kättesaadavad kõige hiljutisema perioodi (2016. ja 2017. aasta) kasumiaruanded. Seeläbi vähenesid otsingutulemused ühele Brasiilia äriühingule, 29 Venemaa äriühingule ja kuuele Serbia äriühingule. Seejärel tegi komisjon kindlaks kasumlikud äriühingud. Seetõttu tuli välja jätta üks Brasiilia äriühing ja kümme Venemaa äriühingut, mille kasumlikkus oli 2016. ja 2017. aastal negatiivne.

(143)

Lõpuks täheldas komisjon, et kuue Serbia äriühingu puhul olid olemas avalikult kättesaadavad andmed 2017. aasta kohta, samas kui 19 ülejäänud Venemaa äriühingu puhul olid olemas avalikult kättesaadavad andmed ainult kuni 2016. aastani. Kuna läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmab 2017. aasta kolme viimast kvartalit ja 2018. aasta esimest kvartalit, leidis komisjon, et Serbia on sobiv võrdlusriik.

(144)

Seetõttu teatas komisjon teises tootmistegureid käsitlevas teates kõikidele huvitatud isikutele oma kavatsusest kasutada sobiva võrdlusriigina Serbiat, kui ta jõuab järeldusele, et kõik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud metoodika kohaldamise tingimused on täidetud. Võttes arvesse kõiki eespool kirjeldatud asjaolusid ja huvitatud isikute märkusi, otsustas komisjon, et asjakohase võrdlusriigi lõplikuks valikuks jääb Serbia, ja valis välja järgmised kuus äriühingut, kelle avalikult kättesaadavaid finantsandmeid saab kasutada moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a viimasele lõigule:

(145)

Kuna eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Serbia on sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(146)

Eelnevat analüüsi arvesse võttes vastas Serbia kõikidele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, et kaaluda tema kasutamist sobiva võrdlusriigina. Eeskätt toodetakse Serbias märkimisväärses koguses uurimisalust toodet ning seal on olemas täielik andmestik kõikide tootmistegurite, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta.

(147)

Normaalväärtuse arvutamiseks järgis komisjon teises tootmistegureid käsitlevas teates selgitatud metoodikat ning kasutas kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a neljanda lõiguga eespool põhjenduses 144 viidatud kuue Serbia äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(148)

Lisaks kasutas komisjon tootmise üldkulusid, et hõlmata kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma. Nende arvutamiseks kohaldati koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud tootmise üldkulude ja tootmiskulude suhet vastavate moonutamata tootmiskulude suhtes (mis hõlmavad materjalide, tööjõu, energia ja vee tarbimist), mis määrati kindlaks punktis 3.3.8 osutatud metoodika kohaselt.

(149)

Teises tootmistegureid käsitlevas teates märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a kasutab ta enamiku tootmisteguritega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“). Pärast teise tootmistegureid käsitleva teate avaldamist täheldas aga komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi osas GTAs avaldatud teave Serbiasse imporditud jalgrattavaruosade kohta on puudulik. Seetõttu kasutas komisjon materjali-, (79) elektri- ja maagaasikulude (80) kindlakstegemiseks Eurostati andmeid, veekulude kindlakstegemiseks Bloombergi (81) andmete väljavõtet Serbia Vabariigi statistikaametist ning müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi kindlakstegemiseks põhjenduses 144 loetletud kuue Serbia äriühingu finantsandmeid.

(150)

Nagu selgitati põhjenduses 3.3.5, lisati müügi-, üld- ja halduskuludele ja kasumile tootmise üldkulud, mille arvutamiseks kohaldati koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud tootmise üldkulude ja tootmiskulude suhet vastavate moonutamata tootmiskulude suhtes.

(151)

Esimese ja teise tootmistegureid käsitleva teate abil püüdis komisjon koostada tootmistegurite ja -sisendite esialgse loetelu, mida ta kavatses kasutada kõikide tootmistegurite puhul, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida Hiina tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel.

(152)

Jalgrataste tootmistegurite täieliku loetelu koostamisel võttis komisjon aluseks taotleja esitatud andmed ja kuue esialgse koostööd tegeva Hiina tootja (82) vastused algatamisteate III lisale.

(153)

Hiina ja Serbia nomenklatuuri võrreldavuse huvides määras komisjon iga tootmisteguri puhul kindlaks kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (HS) alamrubriigi koodi (6-kohaline number), tuginedes taotleja ja koostööd tegevate Hiina tootjate esitatud teabele. Nii Hiina, Serbia kui ka Euroopa Liit kasutavad harmoneeritud süsteemi, mistõttu kõigi kolme tariifikoodid langevad kokku.

(154)

Võttes arvesse kogu taotleja ja koostööd tegevate Hiina tootjate esitatud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja vajaduse korral HS-koodid:

Tabel 1

(155)

Selleks et teha vastavalt artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele kindlaks tootja tehasesse tarnitud materjalide moonutamata hind, kasutas komisjon koostööd tegevate Hiina tootjate kasutatavate materjalide impordihindu võrdlusriigis.

(156)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tuleks komisjoni metoodika kohaselt lisada neile impordihindadele Serbiasse imporditud tootmistegurite ja materjalide imporditollimaksud, samuti riigisisesed transpordikulud. Seeläbi normaalväärtus kasvaks, kuna imporditollimaksud suurendaksid jalgrattavaruosade impordihindu. Järelikult oleks ka dumpingumarginaal kõrgem. Arvestades põhjenduses 178 esitatud järeldust ja käesoleva aegumise läbivaatamise olemust, st eesmärki uurida, kas dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mitte teha kindlaks dumpingu täpne ulatus, otsustas komisjon, et imporditollimaksude ja riigisiseste transpordikuludega kohandamine ei ole vajalik.

(157)

ILO statistika sisaldas teavet tootmissektori kuupalkade kohta ja nädalase tööaja kohta Serbias läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Ideali puhul, kes teatas töötajate palkade kogusumma läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ekstrapoleeris komisjon keskmise individuaalse kuupalga ja asendas selle ILO keskmise kuupalgaga. Oyama puhul, kes teatas tunnipalga, ekstrapoleeris komisjon kõigepealt igakuise töötundide arvu ILO andmetest nädala töötundide kohta ja seejärel jagas keskmise kuupalga keskmise töötundide arvuga, saades nii keskmise tunnipalga, mida kasutati äriühingu esitatud teabe asemel.

(158)

Elektri ja maagaasi hinnad mitte-kodutarbijatele ja eelkõige keskmise suurusega tööstusettevõtetele olid Serbia puhul 2017. aasta kohta hõlpsasti Eurostatist leitavad (83). Elektri hind oli esitatud eurodes kWh kohta ja gaasi hind eurodes gigadžauli kohta. Viimase puhul on olemas kuupmeetritesse (mõõtühik, mida koostööd tegevad Hiina tootjad kasutasid oma gaasitarbimisest teatamiseks) ümber arvestamise fikseeritud kurss.

(159)

Vee hinna kindlaksmääramiseks kasutatud andmed saadi Bloombergi andmebaasi Serbia vee tarbijahindade indeksi seeriast, mille kohaselt oli hind 2019. aasta jaanuaris 269,1 Serbia dinaari.

(160)

Komisjon arvutas arvestusliku normaalväärtuse järgmiste etappide kaupa.

(161)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Selleks korrutati iga tootmisteguri kasutusmäär moonutamata ühikuluga. Materjalide, tööjõu, elektri ja vee kasutusmäärad esitasid koostööd tegevad eksportivad tootjad. Moonutamata ühikukulud saadi võrdlusriigi andmetest.

(162)

Teiseks määras komisjon kindlaks tootmise üldkulud. Nende arvutamiseks kohaldati koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud tootmise üldkulude ja tootmiskulude suhet vastavate moonutamata tootmiskulude suhtes (mis hõlmavad materjalide, tööjõu, energia ja vee tarbimist), mis määrati kindlaks punktis 3.3.6 osutatud metoodika kohaselt.

(163)

Kolmandaks kohaldas komisjon eespool osutatud tootmiskulude suhtes kuue Serbia äriühingu (Capriolo, Planet bike, Venera bike, Kripton, Crossbike ja Cassini Wheels) keskmisi müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Need tehti kindlaks nimetatud äriühingute 2017. aasta raamatupidamise aastaaruannete (84) avalikult kättesaadava teabe alusel ja neid väljendati järgmiste protsendimääradena:

(164)

Selle alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. Iga eksportiva tootja puhul määrati kindlaks eraldi normaalväärtus.

(165)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaubanduskoda, et komisjon ei kasutanud moonutamata normaalväärtuse kindlakstegemisel koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmeid. Kaubanduskoda väitis, et kuna HRVd ei käsitata enam mitteturumajandusliku riigina, ei tohiks selliseid tegureid nagu energiakulud, tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum võrdlusalustega asendada. Samuti väitis kaubanduskoda, et muid tootmistegureid, nagu süsinikust valmistatud raamid, ei tohiks asendada, sest nendes raamides kasutatavat süsinikku ei ole märgitud kui materjale, mille puhul esinevad olulised moonutused HRVs.

(166)

Komisjon märkis, et väide, et ta ei kasutanud moonutamata normaalväärtuse kindlakstegemisel koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmeid, on faktiliselt ebatäpne. Nagu on märgitud põhjendustes 150 ja 161, kasutas komisjon materjalide, tööjõu, energia ja vee kasutustegureid, samuti tootmise üldkulude suhtarvu, mille kõik esitasid koostööd tegevad eksportivad tootjad ja mida komisjon kontrollis.

(167)

Lisaks märkis komisjon, et kaubanduskoja väide, et HRVd ei käsitata enam mitteturumajandusliku riigina, ei ole samuti asjakohane. Komisjon tuletab meelde, et uue dumpinguvastase õigusakti põhjenduses 2 on selgelt märgitud, et „[k]äesolev määrus ei mõjuta selle kindlaksmääramist, kas WTO liige on või ei ole turumajanduslik riik, ega niisuguste tingimuste kohaldamist, mis on sätestatud protokollides või muudes dokumentides, mille alusel riigid on ühinenud 15. aprilli 1994. aasta Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga (Marrakeši leping)“ (87). Kuna uues dumpinguvastases õigusaktis ei eristata enam turumajanduslikke ja mitteturumajanduslikke riike, puudub sellel kaubanduskoja väitel käesoleva uurimise suhtes kohaldatav õiguslik alus. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine toimub iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse kõiki eksportiva riigi kohta kättesaadavaid tõendeid.

(168)

Lisaks sellele märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole asjakohane kasutada omamaised hindu ega kulusid ning seega tuleb normaalväärtus arvutada üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal. Samuti sätestatakse selles, et normaalväärtus peab hõlmama moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat. Omamaiste kulude kasutamine selles kontekstis on võimalik ainult määral, mil on tehtud kindlaks, et need kulud on moonutamata, tuginedes täpsetele ja asjakohastele tõenditele, eelkõige artikli 2 lõike 6a punkti c kohaselt huvitatud isikute esitatud tõenditele. Kaubanduskoda ei esitanud selle kohta mingeid tõendeid.

(169)

Lisaks märkis komisjon, et ükski kolmest koostööd tegevast valimisse kaasatud HRV tootjast ei väitnud, et mõnda tootmistegurit on ostetud moonutamata hinna eest.

(170)

See väide lükati seetõttu tagasi.

(171)

Kahest valimisse kaasatud Hiina tootjast/kontsernist, kes müüsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisalust toodet liitu, müüs üks seda toodet otse sõltumatutele klientidele ja teine müüs seda toodet endaga seotud kauplejate kaudu.

(172)

Eksportivad tootjad eksportisid uurimisalust toodet kas otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele või kaupleja kaudu. Seetõttu määrati ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 kindlaks liitu ekspordiks müüdud uurimisaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(173)

Nagu märgiti põhjenduses 46, ei esitanud üks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsern komisjonile müügihindu, mida kohaldatakse kauba müümisel seotud kaupleja kaudu esimesele sõltumatule kliendile nii liidus kui ka ülejäänud maailmas. Seetõttu tugines komisjon alusmääruse artikli 18 kohaselt parimale kättesaadavale teabele, kasutades ainult selliseid tehinguid, mille puhul oli võimalik selgitada välja sõltumatu kliendi suhtes kohaldatav hind, et teha kindlaks selle eksportivate tootjate kontserni ekspordihind.

(174)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust ekspordihindadega tehasest hankimise tasandil.

(175)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral ekspordihinda, võttes arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandusi tehti seoses riigisiseste transpordikulude, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, krediidikulude ja pangatasudega.

(176)

Lisaks kohandati ühe eksportiva tootja puhul ekspordihinda vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, lahutades sellest kaupleja kaudu toimunud müügiga seotud komisjonitasud. Komisjonitasude arvutamisel lähtuti kaupleja müügi-, üld- ja halduskuludest ning mõistlikust kasumimarginaalist. Kasumi suhtes kohandamisel kasutas komisjon tollimaksude praeguse taseme aluseks olnud uurimise käigus kindlaks määratud taset.

(177)

Komisjon võrdles samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust asjaomase toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(178)

Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, Ideali puhul 2,56 % ja Oyama puhul 49,82 %.

(179)

Komisjon arvutas välja ka koostööst keeldunud eksportivate tootjate keskmise dumpingumarginaali. Hiina vähese koostöö tõttu, mida käsitleti punktis 3.2, tugines komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatele faktidele.

(180)

Esiteks kasutas komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kahe koostööd tegeva eksportiva tootja/tootjate kontserni keskmist normaalväärtust.

(181)

Teiseks kasutas komisjon ekspordihinna kindlaksmääramiseks Eurostati andmeid pärast kahe koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordi mahaarvamist. Võrreldavuse huvides kohandas komisjon ekspordihinda tehasehindade tasemele, lähtudes kahe koostööd tegeva eksportiva tootja keskmistest kontrollitud hinnavähendustest, sealhulgas transpordikuludest.

(182)

Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 206 %. Dumpingumarginaal oleks kõrgem, kui koostööd tegevate eksportivate tootjate normaalväärtust oleks kohandatud riigisiseste transpordikulude ja imporditollimaksudega Serbias, nagu on märgitud põhjenduses 156.

(183)

Teise variandina ja selleks, et võtta kooskõlas alusmääruse artikliga 18 arvesse kogu parimat kättesaadavat teavet, kasutas komisjon dumpingumarginaali arvutamiseks taotluses esitatud keskmist arvestuslikku normaalväärtust. Selle aluseks oli Türgi kui võrdlusriik. Kuigi see alternatiivne normaalväärtus sisaldas ainult peamisi tootmistegureid (sõltuvalt jalgratta tüübist 15–20 tegurit), oli sellest tulenev dumpingumarginaal 86 %.

(184)

Seepärast ei ole kahtlust, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(185)

Komisjon järeldas seega, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(186)

Et teha kindlaks dumpingu jätkumise tõenäosus, uuris komisjon järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas ning liidu turu atraktiivsus.

(187)

Hiina jalgrattatootjate ühenduse andmetel oli jalgrataste kogutoodang 2017. aastal 80 miljonit ühikut.

(188)

Peale selle teatasid viis koostööd tegevat äriühingut, et nende tootmisvõimsuse rakendamise määr oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikus 38–96 % (st kaalutud keskmine oli 68 %). Vähese koostöö tõttu alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatele faktidele tuginedes hindas komisjon koguvõimsuseks 117 miljonit jalgratast (88). Selle põhjal on Hiina tootmisharu vaba tootmisvõimsus ligikaudu 37 miljonit jalgratast, mis ületab liidu kogutarbimist (18 miljonit ühikut) rohkem kui kaks korda.

(189)

Lisaks, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EL) nr 502/2013 (89) ja nagu leidis kinnitust uurimise käigus, on jalgrataste tootmise puhul põhiliselt tegemist nende kokkupanemisega, mistõttu saaks toodangut töötajate arvu suurendamise abil hõlpsasti suurendada. Seepärast võiksid Hiina tootjad uute töötajate palkamisega kiiresti luua uusi tootmisvõimsusi.

(190)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada jalgrataste tootmiseks, et neid meetmete kehtetuks tunnistamise korral liidu turule eksportida.

(191)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaubanduskoda, et komisjon hindas Hiina tootmisharu vaba tootmisvõimsust ligikaudselt ega esitanud tõendeid oma hinnangu toetuseks.

(192)

Komisjon tuletas meelde, et HRV vähese koostöö tõttu kohaldati vaba tootmisvõimsuse hindamiseks alusmääruse artikli 18 sätteid. Peale selle, nagu on selgitatud põhjendustes 187 ja 188, tugines komisjon oma hinnangus Hiina Jalgrattatööstuse Ühingu (China Bicycle Association) kogutoodangu näitajatele. Peale väite ei esita kaubanduskoda ka mingeid tõendeid selle kohta, et komisjon arvutas HRV vaba tootmisvõimsuse valesti. See väide lükati seetõttu tagasi.

(193)

Esimene asjaolu, mis osutab liidu turu atraktiivsusele, on Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumine liidu turule müümisel võrreldes teiste eksporditurgudega. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas Hiina jalgrataste kogueksport (90) ligikaudu 58 miljonit ühikut, millest 15 miljonit müüdi Ameerika Ühendriikidesse (26 % Hiina jalgrataste koguekspordist). Hiina keskmine ekspordihind Ameerika Ühendriikidesse müümisel on 50 eurot ühiku kohta, mis on madalam kui ELis (64 eurot ühiku kohta) ja oluliselt madalam liidu tootjate keskmisest müügihinnast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (129 eurot ühiku kohta). Lisaks sellele mõjutab Hiina jalgrataste eksporti Ameerika Ühendriikidesse tõenäoliselt märkimisväärselt täiendava 10 %-lise väärtuselise tollimaksumäära kehtestamine Hiina jalgratastele alates 1. jaanuarist 2019 vastavalt USA kaubandusseaduse (U.S. Trade Act) paragrahvile 301 (91). 10. mail 2019 tõsteti Ameerika Ühendriikides täiendava väärtuselise imporditollimaksu määra 25 %-ni (92). Selle tulemusena peaks mõju Hiina jalgrataste ekspordile Ameerika Ühendriikidesse olema veelgi suurem. Seetõttu võib eeldada, et seniste meetmete kehtetuks tunnistamise korral muutuks liit atraktiivsemaks kui Hiina jalgrataste praegune suurim turg.

(194)

Üldiselt on liidu turg hindade mõttes Hiina jalgrattatootjate jaoks atraktiivne. Hiina eksportijad müüsid oma toodangut 149 riiki (71 % Hiina jalgrataste koguekspordiväärtusest), kus hinnad olid keskmiselt madalamad kui liidus. Ainult 24 riigis (25 % Hiina jalgrataste koguekspordiväärtusest) müüdi toodangut keskmiselt kõrgemate hindadega kui liidus.

(195)

Kokkuvõttes oleks liitu eksportimine Hiina eksportijate jaoks atraktiivsem kui eksportimine enamikku teistesse riikidesse, mis moodustab suurema osa nende ekspordist.

(196)

Teine asjaolu, mis osutab liidu turu atraktiivsusele, on kaubanduse kaitsmise meetmed ja muud importi piiravad meetmed, mis on Hiina jalgrataste suhtes kehtestatud paljudel eksporditurgudel. Sellised meetmed on kehtestatud Mehhikos ja Argentinas. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustasid sellised riigid valimisse kaasatud eksportivate tootjate muudesse riikidesse eksportimise kogumahust 4 % ja Hiina koguekspordist 1 % (93).

(197)

Nagu märgiti põhjenduses 193, mõjutab Hiina jalgrataste eksporti Ameerika Ühendriikidesse oluliselt täiendava 10 %-lise väärtuselise imporditollimaksu määra kehtestamine Hiina jalgratastele alates 1. jaanuarist 2019. Eksport Ameerika Ühendriikidesse moodustab valimisse kaasatud eksportivate tootjate muudesse riikidesse eksportimise kogumahust 58 % ja HRV koguekspordist 26 %. Juba 2019. aasta esimeses kvartalis oli Hiina jalgrataste eksport Ameerika Ühendriikidesse 54 % (ehk ligikaudu 1,4 miljoni ühiku võrra) väiksem kui 2018. aasta esimeses kvartalis. Pärast Ameerika Ühendriikide 10. mai 2019. aasta otsust tõsta täiendava väärtuselise imporditollimaksu määra 25 %-ni (94) kasvab see mõju eeldatavasti veelgi.

(198)

Hiina jalgrataste suurimal eksporditurul kehtestatud täiendavad tollimaksud koos kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamisega liidu turul toovad tõenäoliselt kaasa Hiina ekspordi ümbersuunamise Ameerika Ühendriikidest liitu.

(199)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaubanduskoda, et komisjon ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et HRV vaba tootmisvõimsus on suunatud liidu turule.

(200)

Komisjon märkis, et ta ei väitnud, et vaba tootmisvõimsus on suunatud liidu turule, vaid et see juhtub tõenäoliselt, kui meetmetel lastakse aeguda. Põhjendustes 193 kuni 198 on komisjon loetlenud mitu asjaolu, mis viitavad veenvalt sellele tõenäosusele. Seejuures kaubanduskoda ei vaidlustanud ühtegi neist asjaoludest.

(201)

See väide lükati seetõttu tagasi.

(202)

Eeltoodut arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et meetmete kehtivuse lõppemise korral on dumpingu jätkumise tõenäosus väga suur.

(203)

Uurimine näitas, et Hiina import sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhindadega.

(204)

Komisjon leidis tõendeid ka selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemise korral dumping tõenäoliselt jätkub. Hiinas oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suur vaba tootmisvõimsus võrreldes liidu tarbimisega. Hiina eksportivate tootjate hinnakujundus kolmandate riikide turgudel, mis osutab sellele, et enamikul neist turgudest kohaldatavad ekspordihinnad on liidu turul kohaldatavatest madalamad, kinnitab samuti liitu suunatud dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Kõigele lisaks näitas liidu turu atraktiivsus selle suuruse ja hindade poolest ning asjaolu, et muid turge kaitstakse kaubandusmeetmetega, eriti Ameerika Ühendriikides, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis suunatakse Hiina eksport ja vaba tootmisvõimsus tõenäoliselt liidu turule. Seetõttu järeldas komisjon, et suure tõenäosusega suureneks dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel jalgrataste dumpinguhinnaga eksport Hiinast liitu.

(205)

Eeltoodut arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine.

(206)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valmistas liidus jalgrattaid üle 400 teadaoleva liidu tootja. Nagu on märgitud põhjenduses 14, on mõnel neist tavaks tellida kogu või osa tootmisprotsessi elluviimine allhanke korras kolmandast isikust äriühingutelt, kes tegutsevad töötlemislepingute alusel (edaspidi „alltöövõtjad“). Need 400 äriühingut ja alltöövõtjat moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Osa liidu tootmisharust toodab ka elektrijalgrattaid, kasutades teataval määral samu tootmisseadmeid nagu uurimisaluse toote valmistamiseks kasutatavad seadmed.

(207)

Liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt 11,2 miljonit ühikut. See arv tehti kindlaks Euroopa Jalgrattatööstuse Konföderatsiooni (Confederation of the European Bicycle Industry, edaspidi „CONEBI“) kogutud andmete põhjal.

(208)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks taotleja ja CONEBI esitatud teabe alusel.

(209)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine

(210)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 5 %, moodustades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 18,3 miljonit ühikut. Tarbimise vähenemine on peamiselt tingitud elektrijalgrataste turu paralleelsest kasvust: see turg suurenes ajavahemikul 2014. aasta jaanuarist 2017. aasta septembrini 1 139 000-lt 1 982 269-le (95).

(211)

Komisjon määras impordimahu ja -hinnad kindlaks Eurostati TARICi tasandi impordistatistika põhjal. Seejärel võrreldi impordi turuosa kindlakstegemiseks impordimahtu liidu tarbimisega, mis on esitatud tabelis 2.

(212)

Vaatlusalusel perioodil muutus import Hiinast liitu järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht ja turuosa

(213)

Hiinast pärit impordi maht oli endiselt väike ja püsis eelmise läbivaatamisega seotud uurimise käigus kindlaks tehtud taseme lähedal. Siiski osutab suundumus – 51 %-line suurenemine vaatlusalusel perioodil – huvi taastekkimisele liidu turu vastu.

(214)

Seoses tarbimise vähenemisega ja impordimahu suurenemisega kasvas turuosa 2014. aasta 2,6 %-lt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4,1 %ni.

(215)

Vaatlusalusel perioodil muutus Hiinast liitu imporditud toodete hind järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad

(216)

Hiinast pärit impordi hinnad kasvasid vaatlusalusel perioodil 64 %. Eurostati andmetel põhinevate impordihindade puhul ei ole arvesse võetud erinevaid tooteliike ja uurimisaluse toote eri liikide hinnaerinevusi. Hiina eksportijate vähese koostöö tõttu pidi komisjon alusmääruse artikli 18 kohaselt tuginema kättesaadavatele faktidele, nagu on selgitatud põhjenduses 45.

(217)

Koostööd teinud liidu tootjate keskmisi müügihindu toodete müümisel sõltumatutele klientidele liidu turul võrreldi HRVst pärit impordi keskmiste hindadega. Leiti, et enam kui 80 % imporditud toodangu hinnad (kogu import, välja arvatud kahe koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja toodang) vähendasid liidu tootmisharu hindu 19,1 % võrra. Kui arvata maha kehtivad dumpinguvastased tollimaksud, on hindade allalöömise marginaal 43,0 %.

(218)

Kahe koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja puhul tehti võrdlus algseadmete valmistaja hindade tasemel, kuna mõlemad tootjad ekspordivad ELi turule üksnes algseadmete valmistaja mudeleid. Ühe sellise eksportija puhul tuvastati hinna allalöömine, mille määr on 6,4 %.

(219)

Muudest kolmandatest riikidest liitu saabuva impordi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Kõikidest muudest riikidest peale Hiina pärit impordi maht, turuosa ja hinnad

(220)

Vaatlusalusel perioodil vähenes muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht 15 %. Selle impordi turuosa kahanes vaatlusalusel perioodil 38,3 %-lt 34,1 %-le.

(221)

Kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast pärit impordi keskmiste hindadega võrreldes süstemaatiliselt kõrgemad. Hinnavahe oli vaatlusalusel perioodil vahemikus 92–142 EUR/tk.

(222)

Kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised hinnad olid süstemaatiliselt kõrgemad kui liidu tootjate hinnad, mis on esitatud põhjenduses 250 tabelis 12. Sõltuvalt aastast oli hinnavahe vahemikus 30–58 EUR/tk.

(223)

Muudest riikidest liitu saabuv import, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid pärast põhjendustes 3 ja 4 viidatud meetmetest kõrvalehoidmise uurimist, muutus järgmiselt.

Tabel 6

Dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud muudest riikidest pärit impordi maht, turuosa ja hinnad

(224)

Vaatlusalusel perioodil vähenes dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht 7 %.

(225)

Kogu turuosa järgis sarnast suundumust ja vähenes vaatlusalusel perioodil 17,3 %-lt 16,9 %-ni, kuna kõikide riikide turuosa peale Kambodža vähenes.

(226)

Keskmine impordihind kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 105 eurolt 130 eurole ühiku kohta.

(227)

Tuleb märkida, et valdav enamus dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud muudest kolmandatest riikidest saabuvast impordist pärines tõelistelt tootjatelt, kellele meetmeid ei laiendatud (96).

(228)

Muudest riikidest liitu saabuv import, mille suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata, muutus järgmiselt.

Tabel 7

Dumpinguvastaste meetmetega hõlmamata muudest riikidest pärit impordi maht, turuosa ja hinnad

(229)

Muudest riikidest liitu saabuv import, mille suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata, vähenes 22 %. Mahu poolest olid esimesed kolm riiki Taiwan, Bangladesh ja Tai.

(230)

Kõnealuste riikide turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 21 %-lt 17,3 %-le. Taiwanist ja Taist pärit impordi turuosa vähenes vastavalt 3 ja 1,8 protsendipunkti, samas kui Bangladeshist pärit impordi turuosa suurenes 1,1 protsendipunkti võrra.

(231)

Dumpinguvastaste meetmetega hõlmamata muudest riikidest pärit impordi keskmised hinnad olid vaatlusalusel perioodil kõrgemad kui Hiinast pärit impordi keskmised hinnad. Meetmetega hõlmamata muudest riikidest pärit impordi hinnad olid vahemikus 78–320 EUR/tk.

(232)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhinnaga impordiga liidu tootmisharule kaasnevate mõjude uuring kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate hindamist vaatlusalusel perioodil.

(233)

Nagu on märgitud põhjendustes 13 ja 14, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut. Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid.

(234)

Makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, kasv, dumpingumarginaalide suurus ning varasema dumpingu mõjust taastumine) hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil. Hindamisel lähtuti taotleja ja CONEBI esitatud teabest.

(235)

Mikromajanduslikke näitajaid (varud, müügihind ja -kulud, tööjõukulud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime) analüüsiti valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil. Hindamisel tugineti nende tootjate esitatud teabele, mida kohapealse kontrollkäigu ajal nõuetekohaselt kontrolliti.

(236)

Tulenevalt mõne jalgrattatootja eripärast, kes tellivad teatavaid tootmisprotsesse alltöövõtjatelt, nagu on märgitud põhjenduses 206, peeti vajalikuks teatavate mikromajanduslike näitajate (tööjõukulud, investeeringud ja investeeringutasuvus) täiendavat analüüsi. Hindamine viidi läbi alltöövõtjate tasandil, kes vaatlusalusel perioodil tegutsesid kahe valimisse kaasatud liidu tootjaga sõlmitud töötlemislepingute alusel. Hindamisel tugineti nende esitatud teabele, mida kohapealse kontrollkäigu ajal nõuetekohaselt kontrolliti viie tootmismahtude poolest suurima alltöövõtja puhul.

(237)

Liidu tootmisharu toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusaluse perioodi jooksul järgmiselt.

Tabel 8

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(238)

Pärast 2015. aasta suurenemist vähenes toodang järk-järgult ja oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi madalamal tasemel kui 2014. aastal, ulatudes 11,2 miljoni jalgrattani. Tootmisvõimsus järgis sarnaseid suundumusi, esialgu kasvades ja siis kahanedes, kuid kokkuvõttes registreeriti vaatlusalusel perioodil tootmisvõimsuse 2 %-line kasv. Tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 2,9 protsendipunkti võrra ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 74,1 %ni.

(239)

Tootmisvõimsus tähendab teoreetilist jalgrataste arvu, mida olemasolevatel tootmisliinidel toota saaks. Tootmisvõimsust saab suurendada lisavahetuste abil, kuid see sõltub nõudlusest ning töötajate ja osade kättesaadavusest. Lisaks saab samu tootmisliine ilma lisakuludeta võrdselt kasutada ka elektrijalgrataste tootmiseks. Nende parameetrite kohandatavust arvestades tuleks tootmisvõimsuse ja selle rakendamise näitajaid hoolikalt analüüsida, omistamata neile kahjuanalüüsis liiga suurt tähtsust.

(240)

Vaatlusalusel perioodil muutusid liidu tootmisharu müük ja turuosa tarbimise suhtes ELis järgmiselt.

Tabel 9

Müügimaht ja turuosa

(241)

Liidu tootmisharu müük ELi turul püsis vaatlusalusel perioodil stabiilne ja moodustas ligikaudu 11,3 miljonit jalgratast.

(242)

Tarbimise vähenemise tõttu, mida kirjeldatakse põhjenduses 209 esitatud tabelis 2, kasvas liidu tootmisharu turuosa 2,6 protsendipunkti võrra, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 61,8 %ni.

(243)

Vaatlusalusel perioodil muutusid tööhõive ja tootlikkus liidu tootmisharus järgmiselt.

Tabel 10

Tööhõive ja tootlikkus

(244)

Tööhõive kasvas vaatlusalusel perioodil 17 %, samas kui tootlikkus liikus teises suunas. Tootlikkuse vähenemine on osaliselt seletatav asjaoluga, et mõned liidu tootjad tõid teatavate osade tootmise tagasi ELi või integreerisid oma tegevusse teatavad tootmisprotsessid, näiteks värvimise. Järelikult suurendasid nad töötajate arvu, suurendamata tootmismahtu. Seetõttu tootlikkus vähenes. Eelmise läbivaatamisega seotud uurimise käigus tehti kindlaks, et tööhõive oli madalamal tasemel. Ülaltoodud tabelis esitatud tööhõivenäitajad põhinevad EBMA esitatud kõige värskematel ajakohastatud andmetel ning hõlmavad kõiki jalgrataste tootmises otseselt või kaudselt osalevaid töötajaid.

(245)

Kuna liidu tootmisharu müük püsis vaatlusalusel perioodil stabiilne, ehkki tarbimine vähenes, suutis liidu tootmisharu oma turupositsiooni tugevdada, mille tulemusena tema turuosa vaatlusalusel perioodil kasvas (+ 2,6 protsendipunkti).

(246)

Nagu selgitati punktis 3, jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping märkimisväärsel tasemel ning Hiina eksportivate tootjate hinnad jätkasid liidu tootmisharu müügihindade allalöömist olulisel määral.

(247)

Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi suureneva mahu ja tegelike dumpingumarginaalide mõju tõttu ei olnud liidu tootmisharul võimalik varasemast dumpingust täielikult taastuda.

(248)

Vaatlusalusel perioodil muutusid valimisse kaasatud liidu tootjate varud järgmiselt.

Tabel 11

Varud

(249)

Lõppvarud kasvasid aastatel 2014–2017 järk-järgult 15 % võrra. Tootmismahuga võrreldes ei ole varud ajavahemikul 2014–2017 märkimisväärselt suurenenud. Kuna jalgrattad on hooajatooted, peab liidu tootmisharu oma varude hulka enne müügihooaja algust suurendama. See asjaolu leidis kinnitust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil: uurimisperioodi lõpp langes kokku müügihooaja algusega, mil varude hulk kasvas märkimisväärselt.

(250)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmine ühiku müügihind toodangu müümisel liidu sõltumatutele klientidele ja ühiku tootmiskulu muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Müügihind ja kulud liidus

(251)

Vaatlusalusel perioodil suutis liidu tootmisharu tõsta oma keskmisi müügihindu 9 %. Keskmine tootmiskulu suurenes 3 %.

(252)

Valimisse kaasatud viie liidu tootja keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Keskmised tööjõukulud

(253)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid vaatlusalusel perioodil 33 % võrra. Seda näitajat mõjutas peamiselt palkade oluline kasv Bulgaarias, kus asub üks valimisse kaasatud äriühing. Palgad suurenesid selles liikmesriigis vaatlusalusel perioodil ligikaudu 50 % (97).

(254)

Lisaks analüüsiti viie valimisse kaasatud tootja heaks vaatlusalusel perioodil töötanud alltöövõtjate keskmisi tööjõukulusid. Need muutusid järgmiselt.

Tabel 14

Alltöövõtjate keskmised tööjõukulud

(255)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid vaatlusalusel perioodil 9 % võrra.

(256)

Kasumlikkus ja rahavoog muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 15

Kasumlikkus

(257)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusaluse perioodi vältel õnnestus valimisse kaasatud liidu tootjatel oma kasumlikkust suurendada. Olles 2015. aastal kasvanud 5 %ni, vähenes kasumlikkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järk-järgult 2,8 %-le. Kuigi liidu tootmisharu oli vaatlusalusel perioodil kasumlik, jäi tema kasumimäär alla eelmise läbivaatamisega seotud uurimise ajal määratud sihtkasumi (8 %).

(258)

Netorahavoog näitab liidu tootmisharu võimet oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil muutus see järgmiselt.

Tabel 16

Rahavoog

(259)

Rahavoo muutus kajastab peamiselt liidu tootmisharu üldise kasumlikkuse muutusi. Rahavooga seotud olukord läbivaatamisega seotud uurimisperioodil on selgitatav ennekõike varude olulise suurenemisega, mida analüüsiti põhjenduses 249.

(260)

Liidu tootmisharu investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 17

Investeeringud ja investeeringutasuvus

(261)

Aastatel 2014–2016 suurenesid investeeringud lausa 87 %. Alates 2017. aastast investeeringud kahanesid, järgides kasumlikkuse suundumust. Kokkuvõttes vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 32 %.

(262)

Liidu tootjad tegid arvukalt investeeringuid tootmisliinide moderniseerimiseks ja automatiseerimiseks. Mõned äriühingud optimeerisid oma tootmisvõimsust laopinna suurendamise abil.

(263)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Vaatlusaluse perioodi investeeringutasuvus järgis osaliselt kasumlikkuse suundumust, kasvades 2015. aastal märkimisväärselt ja seejärel järk-järgult vähenedes, kuid jäi lõpuks 2014. aasta tasemest ülespoole.

(264)

Analüüsiti ka alltöövõtjate investeeringuid ja investeeringutasuvust. Need muutusid järgmiselt.

Tabel 18

Alltöövõtjate investeeringud ja investeeringutasuvus

(265)

Alltöövõtjad tegid vaatlusalusel perioodil regulaarseid investeeringuid. Kokkuvõttes kasvasid investeeringud vaatlusalusel perioodil 20 %.

(266)

Investeeringuid tehti uutesse tootmisliinidesse, olemasolevate liinide automatiseerimisse ja tootmisprotsessi teatavate osade ELi tagasitoomisse.

(267)

Investeeringutasuvus kõikus vaatlusalusel perioodil vahemikus 23–31 % ning kasvas 2014. aasta 26 %-lt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 27 %ni.

(268)

Kasumlikkuse ja rahavoogude üldine paranemine avaldas positiivset mõju liidu tootjate ja nende alltöövõtjate võimele kaasata kapitali; enamik neist tugines oma tegevuse ja investeeringute rahastamisel omavahenditele. Mõned äriühingud kasutasid ära ka Euroopa või riiklikke arenguprogramme, samas kui teised kasutasid pangalaene.

(269)

Uurimine on näidanud, et vaatlusalusel perioodil, mil liidu elektrijalgrataste turu pideva kasvu tõttu tegi jalgrattatööstus läbi suure muutuse, oli liidu tootmisharu olukord makrotasandil suhteliselt stabiilne. Kuigi tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil, jäid müügi- ja tootmismahud stabiilseks, võimaldades liidu tootmisharul oma turuosa suurendada.

(270)

Samuti näitas uurimine, et mikrotasandil paranes tootmisharu olukord vaatlusalusel perioodil, kuna kulud olid madalamad kui hinnad, mistõttu kasumlikkus kasvas, ning kuna investeeringud hakkasid end ära tasuma. Saadud kasum jäi siiski vaatlusaluse perioodi jooksul esimese uurimise ajal määratud sihtkasumist allapoole. Alltöövõtjate olukord on sarnane.

(271)

Eeltoodut arvestades võib teha järelduse, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 tähenduses.

(272)

Samas, kuigi liidu tootmisharu olukord on stabiliseerunud, on see siiski ebakindel, nagu näitab vaatlusalusel perioodil saavutatud kasum.

(273)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis EBMA, et komisjon ei võtnud liidu tootmisharu toimimise analüüsi puhul arvesse kogu turu olukorda, eriti mis puudutab dokita jalgrattajagamise jalgrataste importi HRVst ja selle mõju liidu tootmisharu olukorrale alates 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. Samuti väitis EBMA, et põhjendustes 243–244 esitatud tööhõive ja tootlikkuse analüüsi puhul võib esineda väärtõlgendus.

(274)

Komisjon tuletas meelde, et punktis 4.5 esitatud makromajanduslikke näitajaid hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil ja kõigi tooteliikide puhul tervikuna. Ei esitatud ühtegi konkreetset tõendit, mis looks seose dokita jalgrattajagamise jalgrataste ja nende näitajate halvenemise vahel ning võiks õigustada konkreetse tooteliigi analüüsi. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini, mille jooksul teatavad näitajad paranesid. Hiina impordi taseme ja arengusuuna kohta märkis komisjon, et ta on seda juba analüüsinud ja osutanud huvi elavnemisele põhjenduses 213.

(275)

Tööhõive ja tootlikkuse kohta märkis komisjon, et selle küsimuse puhul ei saa väärtõlgendamist esineda, sest ta on põhjendustes 243–244 juba esitanud tööhõiveandmete, tootlikkuse puhul täheldatava suundumuse ja selle suundumuse põhjuste üksikasjaliku analüüsi. Töötajate koguarv võib olla suurenenud, kuid paljud neist hõlmasid teatavate tegevustega seotud töökohtade tagasitoomist (näiteks teatavate osade tootmine või värvimine). Seega ei suurenenud jalgrataste tootmismaht samal määral ja tootlikkuse puhul esines langussuundumus.

(276)

Seetõttu lükati EBMA mõlemad väited tagasi.

(277)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaubanduskoda ka seda, et liidu tootmisharu on varasemast kahjust taastunud, mis õigustab meetmete lõpetamist.

(278)

Komisjon kordas põhjendustes 269–272 esitatud järeldusi, milles ta leidis ka seda, et liidu tootmisharu olukord on endiselt ebakindel. Seda näitab muu hulgas eelkõige vaatlusalusel perioodil saadud kasum, mis jäi esialgse uurimise käigus kindlaks määratud sihtkasumist madalamaks ja mida ei saa käesolevas uurimises muuta.

(279)

Seega lükati kaubanduskoja väide tagasi.

(280)

Kuna liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, uuris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2, kas Hiinast pärit impordist tulenev oluline kahju võib korduda, kui Hiina suhtes kehtestatud meetmed kaotavad kehtivuse.

(281)

Et teha kindlaks kahju kordumise tõenäosus meetmete kehtetuks tunnistamise korral, analüüsis komisjon järgmist: a) Hiinast pärit impordi tõenäolised hinnatasemed dumpinguvastaste meetmete puudumise korral, b) liidu turu atraktiivsus, c) Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus ning d) Hiinast pärit jalgrataste ekspordi suhtes teistes kolmandates riikides kehtivad kaubandust piiravad meetmed.

(282)

Uurimisel selgus, et import Hiinast toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhindadega (vt põhjendus 185) ja meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline (vt põhjendus 202).

(283)

Nagu on selgitatud põhjendustes 215–218, olid vaatlusalusel perioodil kehtinud dumpinguvastastest meetmetest hoolimata Hiina impordihinnad tunduvalt madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad. Liidu tootmisharu keskmine müügihind ELi turul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 129 EUR/tk, samas kui Hiinast pärit impordi keskmine hind oli peaaegu poole väiksem, 77 EUR/tk. Selle põhjal jõuti järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral toimuks Hiina jalgrataste eksport Euroopa Liitu kahjustavate dumpinguhindadega, mis löövad alla liidu tootmisharu müügihinnad.

(284)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaubanduskoda, et Hiina impordihindade ja liidu tootmisharu müügihindade erinevus oli tingitud võrreldavate toodete erinevusest ning mitte dumpinguhinnaga ja kahjustava impordi hindadest ning et komisjon ei teinud tooteliikide kaupa hinnavõrdlust. Samuti väitis kaubanduskoda, et isegi kui meetmed aeguvad, saavad Hiina eksportijad säilitada praeguse hinnataseme ega ekspordi jalgrattaid liitu dumpinguhinnaga ja kahjustavate hindadega.

(285)

Komisjon märkis, et Hiina eksportijate vähese koostöö tõttu ei olnud tooteliikidel põhinev hinnavõrdlus võimalik. Kahju hinnati kõigi tooteliikide puhul tervikuna ning ei eelistatud kõrgema hinnaklassi tooteid. See tagati liidu tootjate väljavõttelise uuringuga, millesse kaasatud tootjate kohta märkusi ei esitatud. Tootjad valiti välja suurima tüüpilise müügi- ja tootmismahu põhjal ning seega hõlmas nende toodang igat liiki tooteid, mitte ainult kõrgema hinnaklassi tooteid. Seoses teise väitega tuletas komisjon meelde põhjendust 185 ja seda, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil on Hiina eksportijatelt tulenev dumping juba kinnitust leidnud.

(286)

Seepärast lükati kaubanduskoja mõlemad väited tagasi.

(287)

Liidu turg on atraktiivne oma suuruse ja hindade poolest. Taotleja esitatud olemasoleva teabe (98) kohaselt on liidu turg tarbimise mõttes maailma suurim turg.

(288)

Nagu on selgitatud põhjenduses 193, on liidu turg hindade poolest atraktiivne: ELi eksporditava toodangu hinnad on keskmiselt kõrgemad kui teistesse riikidesse suunduva ekspordi hinnad.

(289)

Hiina ekspordistatistikast nähtub ka, et Hiina ekspordihinnad tema peamistel eksporditurgudel, st Ameerika Ühendriikides, Indoneesias ja Jaapanis, olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keskmiselt madalamad (50 EUR/tk) kui ELis (64 EUR/tk).

(290)

Liidu turu atraktiivsust kinnitab ka asjaolu, et kehtivatele meetmetele vaatamata ilmnes vaatlusalusel perioodil Hiinast pärit impordi märkimisväärse kasvu suundumus (+ 51 %).

(291)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaubanduskoda, et isegi meetmete kehtetuks tunnistamise korral on Hiina eksportijatel raske liidu kliente lühikese aja jooksul tagasi saada. Lisaks sellele mõjuks väljakujunenud võrgustik teistes riikides, nõudluse vähenemise liidus ja liidu taastunud tootjate konkurents Hiina eksportijate jaoks heidutavana.

(292)

Komisjon tuletas meelde põhjenduses 212 esitatud järeldusi ja eelkõige seda, et 27 kuu jooksul (alates 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini) suurenes Hiina import 59 %. Lisaks kinnitab põhjendustes 3 ja 4 nimetatud meetmetest kõrvalehoidmine, et Hiina eksportijad on liidu turust endiselt väga huvitatud ja suudavad sellele üsna kiiresti siseneda.

(293)

Seepärast lükati see kaubanduskoja väide tagasi.

(294)

Nagu selgitati põhjendustes 187–190, oli Hiina jalgrataste tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil konservatiivse hinnangu kohaselt 117 miljonit ühikut. Kui tootmismaht oli 80 miljonit ühikut, siis oli vaba tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 37 miljonit jalgratast. Sellise võimsusega saaks liidu turu tarbimise kahekordselt katta.

(295)

Lisaks, nagu kinnitas Hiina Jalgrattatööstuse Ühing, on Hiina eksportivad tootjad peamiselt orienteeritud ekspordile, kuivõrd igal aastal eksporditakse 75 % nende toodangust (99).

(296)

Selle põhjal tehti järeldus, et Hiina eksportivad tootjad on orienteeritud ekspordile ja et neil oleks meetmete kehtetuks tunnistamise korral piisav vaba tootmisvõimsus, et oluliselt suurendada oma toodangu eksporti ELi.

(297)

Nagu on märgitud põhjenduses 196, kehtivad mõningatel peamistel Hiina jalgrataste eksporditurgudel, nagu Argentina ja Mehhiko, kaubandustõkked dumpinguvastaste meetmete näol.

(298)

Lisaks, nagu märgiti põhjenduses 197, on Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes Ameerika Ühendriikides väärtuselise imporditollimaksu määra tõstmine (25 %) muutnud Ameerika Ühendriikide turu vähem atraktiivseks.

(299)

Lisaks ELi turu atraktiivsusele, mida selgitati põhjendustes 287 ja 290, osutavad piirangud neil Hiina eksporditurgudel samuti tõenäosusele, et Hiina suunab oma toodangu liidu turule, kui meetmetel lastakse aeguda.

(300)

Uurimine on näidanud, et Hiinast pärit import toimus jätkuvalt dumpinguhindadega ning et ei ole märke selle kohta, et dumping tulevikus lõppeks.

(301)

Lisaks võib meetmete kehtetuks tunnistamise korral põhjendatult eeldada, et liidu turu atraktiivsuse, Hiina vaba tootmisvõimsuse ja teiste turgude kaubandustõkete tõttu kasvab märkimisväärselt import Euroopa Liitu kahjustavate dumpinguhindadega, mis vähendavad liidu tootmisharu müügihindu.

(302)

Sellise stsenaariumi korral kasvaks kiiresti Hiina ekspordi turuosa ELis liidu tootmisharu turuosa arvelt, sest liidu tootmisharu müügimaht väheneks kohe ja tema püsikulud ühiku kohta suureneksid.

(303)

Peale selle, arvestades teatavate turustuskanalite hinnatundlikkust ja Hiina impordi tõenäolist hinnataset, on liidu tootmisharu tõenäoliselt sunnitud oma turuosa kaitsmiseks oma hindu alandama. Püsikulude suurenemine koos müügihindade vähenemisega mõjutaks otseselt liidu tootmisharu kasumlikkust, mis jäi vaatlusalusel perioodil oluliselt alla sihtkasumi määra. Sellest tulenevalt muutuks liidu tootmisharu kahjumlikuks, liidu tootmisharu üldine majanduslik olukord muutuks halvemaks ja tootmisharu kannaks olulist kahju.

(304)

Majanduslike seoste kaudu avaldaks see stsenaarium samasugust negatiivset mõju alltöövõtjatele, kelle tootmismaht väheneks ja püsikulud suureneksid. Pikemas perspektiivis tekiks liidu tootmisharus tervikuna mitme tootmiskoha sulgemise oht.

(305)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on Hiinast pärit impordist tuleneva kahju kordumine väga tõenäoline.

(306)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega.

(307)

Esiteks tuleks meenutada, et eelmiste uurimiste käigus leiti, et meetmete kohaldamine ei ole liidu huvidega vastuolus.

(308)

Vastavalt alusmääruse artikli 21 lõikele 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(309)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas vaatamata dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(310)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu on ikka veel ebakindlas seisundis. Kui meetmed kaotavad kehtivuse, halveneks liidu tootmisharu olukord kiiresti, lühiajalises perspektiivis tekiksid taas kahjumid ja pikemas perspektiivis kogu tootmisharu järkjärgulise kadumise oht.

(311)

Nagu märgiti põhjenduses 14, tellitakse märkimisväärne osa tootmisest alltöövõtjatelt, kes tegid vaatlusaluse perioodi jooksul uurimisaluse tootega seoses olulisi investeeringuid. Arvestades, et alltöövõtjad sõltuvad tugevalt oma äripartnerite tegevuse mahust, mõjutaks meetmete kehtetuks tunnistamine negatiivselt ka nende olukorda.

(312)

Seega järeldati, et Hiinast pärineva impordi suhtes kohaldatavate meetmete säilitamine on liidu tootmisharu huvides, võimaldades tal oma positsiooni turul veelgi stabiliseerida ja tagada tööhõive. Samuti võimaldaks see liidu tootmisharul saada kasu vaatlusalusel perioodil tehtud olulistest investeeringutest, et tagada oma edasine areng.

(313)

2019. aasta jaanuaris kehtestas komisjon rakendusmäärustega (EL) 2019/72 (100) ja (EL) 2019/73 (101) Hiinast pärit elektrijalgrataste impordi suhtes tasakaalustavad ja dumpinguvastased meetmed.

(314)

Nagu on märgitud põhjenduses 206, tegeleb osa liidu tootmisharust ka elektrijalgrataste tootmisega, kasutades selleks suures osas samu masinaid, töötajaid ja montaažiliine nagu uurimisaluse toote puhul. Sellega seoses avaldaks igasugune tavaliste jalgrataste tootmis- ja müügimahu vähenemine tulenevalt meetmete kehtetuks tunnistamisest negatiivset mõju elektrijalgrataste tootmisele liidus. Püsikulusid tuleks katta väiksema tootmismahu juures, mis viiks kulud üles ja mõjutaks negatiivselt selle põimunud tootmisharu finantsseisundit.

(315)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaubanduskoda, et Hiina jalgrattad ei sisene suurtes kogustes liitu ning et jalgrataste ja elektrijalgrataste kogutoodang kindlasti suureneb. Kaubanduskoja väitel ei realiseeru mingil juhul väidetav võimalus, et püsikulud kaetakse väiksema tootmismahu juures.

(316)

Komisjon on eespool põhjendustes 301–302 juba analüüsinud Hiinast pärit impordi eeldatavat arengut, juhul kui meetmetel lastakse aeguda, ja suurt negatiivset mõju jalgrataste tootmisele. Arvestades, et elektrijalgrataste tootmismaht on üsna piiratud (2016. aastal kümme korda väiksem kui tavajalgrataste tootmismaht), ei ole tõenäoline, et elektrijalgrataste tootmismahu kasv võiks korvata tavajalgrataste tootmismahu vähenemisest tingitud negatiivse mõju püsikuludele.

(317)

Seepärast lükati kaubanduskoja väide tagasi.

(318)

Tavaliste ja elektrijalgrataste sarnasuse tõttu stimuleeriks uurimisaluse toote suhtes kohaldatavate meetmete kehtetuks tunnistamine elektrijalgrataste ELi importimisel nende väärdeklareerimist tavaliste jalgratastena, mis tooks kaasa pettused seoses elektrijalgrataste suhtes kohaldatavate meetmetega. See kahjustaks tõsiselt elektrijalgrataste suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmete mõjusust ning avaldaks negatiivset mõju liidu elektrijalgrataste tootmisharule.

(319)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaubanduskoda, et tava- ja elektrijalgrattad on täiesti erinevad tooted ning elektrijalgrataste hind on tavaliselt palju kõrgem kui tavajalgrataste hind. Selles olukorras on liikmesriikide tollil lihtne kahe toote vahel vahet teha ja seega pole tollis valesti deklareerimise võimalus tõenäoline.

(320)

Komisjon märgib, et elektrijalgrattad on komponentide ja hindade osas tavajalgratastega suurel määral sarnased. Peamine erinevus on mootor ja aku, mida on võimalik hiljem integreerida. Seega on tollis valesti deklareerimine tõenäoline. Seda järeldust toetab veelgi asjaolu, et selles sektoris on pikka aega esinenud dumpinguvastastest tollimaksudest kõrvalehoidmine, nagu on märgitud põhjendustes 1, 3 ja 4.

(321)

Seetõttu lükkas komisjon eespool esitatud väite tagasi.

(322)

Seetõttu järeldati, et uurimisaluse toote suhtes kohaldatavate meetmete säilitamine oleks ka elektrijalgrataste tootjate huvides.

(323)

EBMA ja CONEBI ühiselt läbiviidud hiljutise uuringu (102) kohaselt valmistasid 2018. aastal 20 liikmesriigis üle 400 äriühingu jalgrattaosi ja -komponente nii tavaliste kui ka elektrijalgrataste jaoks. Neis äriühingutes töötas kokku üle 22 000 inimese.

(324)

Tuleks meenutada, et nagu on selgitatud põhjenduses 1, laiendati pärast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist dumpinguvastaseid meetmeid teatavate Hiinast pärit jalgrattavaruosade impordile. Pärast seda uurimist kehtestati maksuvabastuskava, et soodustada kohalikku jalgrattavaruosade tootmist, piirates Hiina päritoluga jalgrattavaruosade kasutamist kuni 60 %ni osade koguväärtusest. Sellest tulenevalt on jalgrattatootjatel stiimul osta jalgrattaosi väljaspool Hiinat ja hankida neid olulisel määral kohapeal, mis tagab lühikesed tarneajad ja vähendab tootjate varude hulka. Seega saavad ka jalgrattavaruosade tootjad kasu kehtivate meetmete laiendamisest olulistele jalgrattavaruosadele.

(325)

Lisaks tegid osade tarnijad vaatlusalusel perioodil märkimisväärseid jõupingutusi osade ja komponentide tootmise tagasitoomiseks ELi, suunates olulisi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning masinatesse. Arvestades selliste investeeringute eripära ja pikaajalist seost kahe tootmisharu vahel, on jalgrattavaruosade tootmisharu jätkusuutlikkus tihedalt seotud liidu elujõulise jalgrattatööstuse olemasoluga. Liidu jalgrattatööstuse tootmis- ja müügimahu igasugune vähenemine kahjustaks jalgrattavaruosade tootmisharu.

(326)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaubanduskoda, et kui meetmetel lastakse aeguda, ei ilmne jalgrattavaruosade tootjatele negatiivset mõju, sest liidu jalgrattatööstuse tootmis- ja müügimaht ei vähene. Lisaks kasutatakse osi elektrijalgrataste tootmiseks, mis suureneb.

(327)

Komisjon kordas põhjenduses 316 nimetatud argumente. Meetmete kehtetuks tunnistamine võib põhjustada ulatuslikku negatiivset mõju jalgrataste tootmisele, mida elektrijalgrataste tootmise suurenemine ei pruugi korvata. Jalgrattavaruosade tööstus on tihedalt seotud ja avaldab seega vahetut mõju.

(328)

See väide lükati seetõttu tagasi.

(329)

Selle põhjal leiti, et meetmete kehtetuks tunnistamisel oleksid negatiivsed tagajärjed ka ELi jalgrattavaruosade tootmisharule. Seega järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on jalgrattavaruosade tootmisharu huvides.

(330)

Nagu on märgitud põhjendustes 15 ja 16, kutsus komisjon kõiki sõltumatuid importijaid uurimises osalema ja võttis otse ühendust 75 importijaga. Nagu ka eelmise läbivaatamisega seotud uurimise korral, ei andnud ükski neist endast teada ega teinud uurimisel mingil viisil koostööd.

(331)

Tuleks meenutada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole importi tõkestada, vaid taastada aus kaubandus ja tagada, et importimine ei toimu kahjustavate dumpinguhindadega.

(332)

Uurimise käigus leiti, et märkimisväärne osa impordist, mille turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 17 %, pärineb riikidest, mille suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata. Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 227, pärines suurem osa dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud teistest riikidest saabuvast impordist, mille turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 15 %, tõelistelt tootjatelt, kellele meetmeid ei laiendatud. Sellest tulenevalt leiti, et kuna meetmetega hõlmamata impordi turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 32 %, saavad importijad endiselt jalgrattaid hankida paljudest riikidest.

(333)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti järeldusele, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju importijate olukorrale ning meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

(334)

Kõigepealt tuleks meenutada, et eelmise uurimise järelduste kohaselt ei avalda meetmed kasutajatele/tarbijatele märkimisväärset mõju.

(335)

Euroopa Jalgratturite Liit (European Cyclists' Federation, edaspidi „ECF“), mis esindab jalgratturite ühendusi ja liite, ning Rootsi jalgrattureid esindav organisatsioon Cykelfrämjandet, toetasid meetmete säilitamist. Nende väitel saavad jalgratturid kasu kõrgete kvaliteedi- ja ohutusstandarditega toodete pakkumisest, samas kui väga odavad jalgrattad ei vasta ohutusstandarditele ja vähendavad jalgrattakasutust, kuna nendega on ebamugav sõita, need on ebausaldusväärsed ja nende puhul puuduvad igapäevaseks kasutamiseks vajalikud tarvikud. Samuti väitsid nad, et tarbija peab kvaliteeti hinnast olulisemaks ning et madala hinna ja kvaliteediga jalgrattad vähendavad sõidumugavust ja ohutust.

(336)

Dumpinguvastaste tollimaksude mõju jaehinnale ei ole hinnangu kohaselt märkimisväärne, sest teatavate Hiina tootjate suhtes kohaldatakse nullmääraga tollimaksu ning ELi turul on olemas ka muud tarneallikad. Peale selle tegutseb suurem osa liidu jalgrattatootjatest maksuvabastuskava alusel, mille kohaselt võib olulisi jalgrattaosi kuni 60 % ulatuses kasutatavate osade koguväärtusest importida Hiinast ilma tollimaksuta. Tagades võrdsed tingimused, suurendab see konkurentsi ELis toodetud jalgrataste ja imporditud jalgrataste vahel.

(337)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis kaubanduskoda, et liidu tarbijate jalgrataste ostukulud on suurenenud ning väikse sissetulekuga inimesed ei saa dumpinguvastaste meetmete tõttu jalgratast osta. Kaubanduskoda lisas, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on kaitsta vähemuses olevate kõrge hinnaklassi tootjate huve keskkonna ja rahvatervise ohverdamise arvelt.

(338)

Komisjon märkis, et meetmete jätkamine suurendas tarnijate mitmekesisust ja seega hindade mitmekesisust. Nagu märgitud põhjendustes 223 ja 228 esitatud tabelites 6 ja 7, olid teistest riikidest pärit impordi keskmised hinnad sageli HRVst pärit impordi hindadest madalamad. Seega ei ole meetmed liidu tarbijaid negatiivselt mõjutanud.

(339)

Mis puudutab kaubanduskoja teist väidet, siis kordas komisjon oma vastust, mis on esitatud põhjenduses 268, ja viitas põhjenduses 250 esitatud tabelile 12, kus keskmine müügihind liidus oli vahemikus 118–129 eurot tüki kohta, mida ei saa kindlasti pidada kõrgema hinnaklassi jalgrataste soovituslikuks hinnaks.

(340)

Ka need mõlemad väited lükati tagasi.

(341)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti järeldusele, et praegu kehtivatel meetmetel ei ole negatiivset mõju kasutajate olukorrale ning meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

(342)

Liidu jalgrataste tootmisharu koosneb ligikaudu 400 äriühingust, mis on peamiselt VKEd, ning andis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turul otseselt tööd rohkem kui 20 000 inimesele. Eri sektorite töölisi ja teenistujaid esindavate sõltumatute ametiühingute liit industriAll Europe avaldas toetust meetmete säilitamisele. Ta väitis, et meetmed aitaksid kaasa kõnealuse tootmisharu kasvule ja et viie aasta möödudes töötab selles tootmisharus eeldatavasti 200 000 inimest. Samuti väitis ta, et meetmed võimaldaksid tootmisharul lahendada strateegilisi küsimusi, mis on seotud jalgrataste ümberkujundamisega arukateks jalgratasteks või jalgrataste ringmajanduse korraldamisega (ringlussevõtt, taaskasutamine, ümbertöötlemine).

(343)

Ka 25 Euroopa tööstusliitu ühendav AEGIS Europe avaldas meetmetele toetust, väites, et need tagavad võrdsed tingimused ja aitavad kõrvaldada rahvusvahelises kaubanduses tekkinud turumoonutusi, mis on tingitud kaubandushäireid põhjustavast riigi juhitud majandusmudelist.

(344)

Tuginedes liidu huve puudutavale kättesaadavale teabele, järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

(345)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed jõusse jätta. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Ettepanekuid ja märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse.

(346)

Eespool esitatud kaalutlustest tuleneb, et kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 tuleks säilitada Hiinast pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EL) nr 502/2013 (mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) 2018/49), ja mida on laiendatud rakendusmäärusega (EL) nr 501/2013 ja rakendusmäärusega (EL) 2015/776.

(347)

Taotlus individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamiseks (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse loomist) tuleb esitada komisjonile (103) viivitamata koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega mis tahes muudatuse kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muudatusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksu määrasid.

(348)

Võttes arvesse määruse 2018/1046 (104) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(349)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,