(1)

Komisjon algatas 9. novembril 2007. aastal teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes dumpinguvastase menetluse (2) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (3) (edaspidi „alusmäärus“) artiklile 5.

(2)

Nõukogu kehtestas 31. jaanuaril 2009. aastal oma määrusega (EÜ) nr 91/2009 (4) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes.

(3)

Komisjon sai pärast lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist tõendeid, et nimetatud meetmetest hoitakse kõrvale toote ümberlaadimise kaudu Malaisias.

(4)

Seetõttu algatas komisjon 28. novembril 2010. aastal määrusega (EL) nr 966/2010 (5) uurimise seoses määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest võimaliku kõrvalehoidmisega.

(5)

Nõukogu laiendas 26. juulil 2011. aastal oma 18. juuli 2011. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 723/2011 (6) (edaspidi „meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev määrus“) määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte.

(6)

Komisjon tunnistas 27. veebruaril 2016. aastal (7) määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud ning määrusega (EL) nr 723/2011 laiendatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtetuks.

(7)

Madalmaade ülemkohus taotles 17. novembril 2017. aastal eelotsust seoses siseriikliku kohtumenetlusega, mille algatas Malaisiast kinnitusdetaile importiv Hollandi ettevõtja Eurobolt BV (edaspidi „Eurobolt“). Eurobolt vaidlustas kõrvalehoidmise vastaste meetmete kehtivuse põhjusel, et komisjon ei olnud esitanud asjaomasele komiteele kogu asjakohast teavet vähemalt 10 tööpäeva enne komitee koosolekut, nagu oli ette nähtud sel ajal kehtinud nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (8) artikli 15 lõikega 2.

(8)

Seoses sellega päris eelotsust taotlenud kohus Euroopa Kohtult, kas rakendusmäärus (EL) nr 723/2011 on määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõiget 2 arvestades kehtetu, kuna märkusi, mille Eurobolt esitas vastuseks komisjoni järeldustele, ei tehtud selle sätte tähenduses asjakohase teabena selles sättes ette nähtud nõuandekomiteele kättesaadavaks hiljemalt kümme tööpäeva enne selle komitee koosolekut (9).

(9)

Euroopa Kohus märkis oma otsuses, et käesoleval juhul esitas Eurobolt oma märkused huvitatud isikuna seoses komisjoni poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 3 algatatud uurimisega. Nende märkuste eesmärk oli vastata komisjoni esialgsetele järeldustele (10). Seetõttu oleks seda pidanud käsitama asjakohase teabena määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 2 (11) mõistes, millest järeldub, et nende märkuste liikmesriikidele hiljemalt 10 tööpäeva enne nõuandkomitee koosolekut edastamata jätmisega eirati seda sätet (12).

(10)

Euroopa Kohtu otsuse kohaselt on määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõikes 2 ette nähtud nõue edastada nõuandekomiteele kogu asjakohane teave hiljemalt kümme tööpäeva enne selle komitee koosolekut selline oluline vorminõue, mille rikkumine toob kaasa asjaomase akti tühisuse (13).

(11)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 266 kohaselt peavad liidu institutsioonid võtma Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks vajalikud meetmed.

(12)

Kohtupraktikast tuleneb, et kui Euroopa Kohtu otsusega tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse dumpinguvastase tollimaksu kehtestanud määrus, siis on institutsioonil, kelle ülesanne on selle kohtuotsuse täitmine, võimalus jätkata selle määruse vastuvõtmise menetlust isegi siis, kui sellist võimalust ei ole kohaldatavates õigusaktides sõnaselgelt ette nähtud (14).

(13)

Lisaks sellele, välja arvatud juhul, kui tuvastatud rikkumine toob endaga kaasa kogu menetluse õigusvastasuse, on asjaomasel institutsioonil võimalus kehtetuks tunnistatud või tühistatud õigusakti asendava uue akti vastuvõtmiseks jätkata menetlust selles etapis, milles rikkumine toimus (15). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks meetmetest kõrvalehoidmise uurimise menetluse algatamist käsitlevat määrust (EL) nr 966/2010.

(14)

Käesoleval juhul tunnistas Euroopa Kohus määruse (EL) nr 723/2011 kehtetuks, kuna see võeti vastu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõikes 2 sätestatud konsultatsioonimenetlust rikkudes. Seega on komisjonil võimalus parandada neid määruse (EL) nr 723/2011 aspekte, mis viisid määruse kehtetuks tunnistamiseni, jättes samal ajal muutmata need osad, mida kohtuotsus ei mõjuta (16).

(15)

Seepärast otsustas komisjon taasalustada kõrvalehoidmist käsitleva uurimise, et kõrvaldada Euroopa Kohtu tuvastatud õigusvastasus.

(16)

Arvestades ülaltoodut, taasalustab komisjon meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevat uurimist seoses Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordiga, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Malaisiast pärinevatena või mitte, mille tulemuseks oli nõukogu 18. juuli 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 723/2011 (millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 91/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu) vastuvõtmine.

(17)

Taasalustamine piirdub kohtuasjas C-644/17 Eurobolt tehtud Euroopa Kohtu otsuse rakendamisega. Vastavalt otsusele piirdub Euroopa Kohtu poolt tuvastatud rikkumine kohustustega, mis on sätestatud nõuandekomitee menetluse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõikele 2, nagu see sel ajal kehtis. See menetlus on vahepeal asendatud komitee kontrollimenetlusega vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 artiklile 15 (17), (18).

(18)

Komisjon märgib, et Euroopa Liidu õigusakte võetakse vastu vastavalt menetlusnormidele, mis kehtivad nende vastuvõtmise ajal. Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 2 kehtetuks tunnistamise tõttu sellisena, nagu see kehtis uurimise ajal, saab käesolevat kõrvalehoidmise uurimise taasalustamise menetlust, mis algatati vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 3, tulenevalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 2 kehtetuks tunnistamisest sellisena, nagu seda kohaldati määruse (EL) nr 723/2011 vastuvõtmise ajal, viia läbi ainult praegu kehtiva kõrvalehoidmise meetmete kehtestamiseks ettenähtud komiteemenetluse alusel. (19) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 (muudetud ja kodifitseeritud määrusega (EL) 2016/1036 (20)) artikli 15 lõikele 3 tuleb taasalustamisel järgida menetlust vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 artiklile 5.

(19)

Kuna konkreetsel juhul ei edastatud Eurobolti kui määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõike 3 alusel algatatud uurimise suhtes huvitatud isiku märkusi nõuetekohaselt nõuandekomiteele, siis kavatseb komisjon neid märkusi (samuti muud täiendavat teavet, mida huvitatud isikud esitavad vastavalt punktile 2.2) analüüsida ja esitada analüüsi tulemuse komiteele esitatavas ettepanekus.

(20)

Komisjon konsulteerib seejärel komiteega hiljemalt 14 päeva jooksul enne selle koosolekut, vastavalt määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 kehtestatud kontrollimenetlusele, nagu on viidatud määruse (EL) 2016/1036 artikli 5 lõikes 3. See annab liikmesriikide valitsustele võimaluse tutvuda kogu nende märkuste kohta esitatud asjakohase teabega, et nad saaksid sise- ja väliskonsultatsioonide käigus määrata kindlaks oma seisukoha oma erihuvide kaitsmiseks.

(21)

Huvitatud isikutel palutakse endast teada anda ning esitada oma seisukohad, anda teavet ja esitada lisatõendeid uurimise taasalustamisega seotud küsimustes 20 päeva jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(22)

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus peab olema kirjalik ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Uurimise taasalustamisega seonduvate küsimuste asjus tuleb ärakuulamistaotlused esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses eespool nimetatud isikutega.

(23)

Komisjonile kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigust. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt spetsiaalse loa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsemeetmetega seotud menetluses kasutada ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

(24)

Kõik huvitatud isikute kirjalikud esildised ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited“ (21).

(25)

Huvitatud isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited“, peavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1036 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (22) artikli 19 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. Kui konfidentsiaalset teavet edastav huvitatud isik ei esita nõutava vormi ja kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib sellise konfidentsiaalse teabe jätta arvesse võtmata.

(26)

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid e-postiga või TRON.tdi kaudu (https://webgate.ec.europa.eu/tron/TDI) (23). E-posti või TRON.tdi platvormi kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt muude sidevahendite kaudu või kui dokumendi laadi tõttu tuleb see saata tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavad eeskirjad ja lisateabe komisjoniga suhtlemise, sealhulgas e-posti teel saadetavate esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta eespool osutatud huvitatud isikute jaoks koostatud juhendist.

Komisjoni postiaadress:

(27)

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt alusmääruse artiklile 18 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

(28)

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võib sellise teabe jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

(29)

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui seetõttu põhinevad järeldused kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

(30)

Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isik peab komisjoniga viivitamata ühendust võtma.

(31)

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja olla vahendaja tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täiel määral kasutada.

(32)

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleks esitada kirjalikult ning taotlust tuleks põhjendada. Ärakuulamise eest vastutav ametnik analüüsib taotluse põhjendusi. Põhimõtteliselt peab ärakuulamise korraldama üksnes juhul, kui komisjoni talitustega ei ole küsimusi nõuetekohaselt lahendatud.

(33)

Taotlus tuleb esitada aegsasti ja viivitamata, et mitte takistada menetluse nõuetekohast kulgu. Selleks peaksid huvitatud isikud taotlema ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist võimalikult kiiresti pärast sellist sekkumist õigustava juhtumi esinemist. Kui ärakuulamistaotlus esitatakse pärast asjakohast tähtaega, analüüsib ärakuulamise eest vastutav ametnik ka tähtajast hiljem esitatud taotluse põhjendusi, tõstatatud küsimuste laadi ja nende mõju kaitseõigusele, pidades silmas uurimise hea haldamise ja õigeaegse lõpuleviimise eesmärki.

(34)

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

(35)

Kõiki uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (24).

(36)

Andmekaitset käsitlev teade, milles teavitatakse kõiki isikuid isikuandmete töötlemisest komisjoni kaubanduskaitsetegevuse raames, on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/html/157639.htm.

(37)

Liikmesriikide tolliasutused peavad ootama taasalustatud uurimise tulemuse avaldamist, enne kui nad teevad otsuse käesoleva määrusega hõlmatud tollimaksude tagasimaksmise ja vähendamise nõuete kohta. Tulemus peaks avaldatama üheksa kuu jooksul alates käesoleva määruse avaldamise kuupäevast.

(38)

Huvitatud isikuid teavitatakse seejärel olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse otsus rakendada, ning neile antakse võimalus esitada märkusi,

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

20. augustil 2019 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta ühte kannet nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelus, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt muuta,