6.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 206/3

Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline kirjavahetuse vormis

LEPING,

millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelises assotsieerimislepingus sätestatud kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmististe kaubandussoodustusi

A. Euroopa Liidu kiri

Lugupeetud kirjasaaja

Mul on au viidata Euroopa Liidu ja Ukraina (edaspidi „lepinguosalised“) vahel peetud läbirääkimistele, mis käsitlesid kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmististe kaubandussoodustusi ning mis jõudsid lõpule 19. märtsil 2019.

Läbirääkimiste tulemusel saavutati järgmine kokkulepe.

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „assotsieerimisleping“) IV jaotise 1. peatüki I-A lisa liite A osas asendatakse kanne „Linnuliha ja linnulihavalmistised“ järgmisega:

Kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmistised

0207 11 (30–90)

0207 12 (10–90)

0207 13 (10–20-30–50-60–70-99) (*1)

0207 14 (10–20-30–50-60–70-99) (*1)

0207 24 (10–90)

0207 25 (10–90)

0207 26 (10–20-30–50-60–70-80–99)

0207 27 (10–20-30–50-60–70-80–99)

0207 32 (15–19-51–59-90)

0207 33 (11–19-59–90)

0207 35 (11–15-21–23-25–31-41–51-53–61-63–71-79–99)

0207 36 (11–15-21–23-31–41-51–53-61–63-79–90)

0210 99 (39)

1602 31 (11–19-30–90)

1602 32 (11–19-30–90)

1602 39 (21)

50 000 tonni aastas (netomassina) + 18 400 tonni aastas (netomassina), mis suureneb 800 tonni aastas (netomassina) 2020. aastal ja 2021. aastal

+ 20 000 tonni aastas (netomassina) (CN-koodi 0207 12 (10–90) puhul)

Assotsieerimislepingu IV jaotise 1. peatüki I-A lisas esitatud ELi tariifiloeteludes asendatakse neljanda veeru „Üleminekukategooria“ tekst järgmisega: „50 000 tonni aastas (netomassina) + 18 400 tonni aastas (netomassina), mis suureneb 800 tonni aastas (netomassina) 2020. aastal ja 2021. aastal“ järgmiste CN 2008 tariifiridade puhul:

0207 11 (30–90)

0207 13 (10–20-30-5060-70–99)

0207 14 (10–20-30–50-60–70-99)

0207 24 (10–90)

0207 25 (10–90)

0207 26 (10–20-30–50-60–70-80–99)

0207 27 (10–20-30–50-60–70-80–99)

0207 32 (15–19-51–59-90)

0207 33 (11–19-59–90)

0207 35 (11–15-21–23-25–31-41–51-53–61-63–71-79–99)

0207 36 (11–15-21–23-31–41-51–53-61–63-79–90)

0210 99 (39)

1602 31 (11–19-30–90)

1602 32 (11–19-30–90)

1602 39 (21)

Assotsieerimislepingu IV jaotise 1. peatüki I-A lisas esitatud ELi tariifiloeteludes asendatakse neljanda veeru „Üleminekukategooria“ tekst CN 2008 tariifirea 0207 12 (10–90) puhul järgmisega: „50 000 tonni aastas (netomassina) + 18 400 tonni aastas (netomassina), mis suureneb 800 tonni aastas (netomassina) 2020. aastal ja 2021. aastal + 20 000 tonni aastas (netomassina)“.

4)	Kirjavahetuse vormis lepingu jõustumise kalendriaasta ülejäänud osa puhul arvutatakse proportsionaalselt täiendav 50 000 tonni suurune kogus, mis lisatakse kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmististe jaoks assotsieerimislepingus sätestatud olemasolevale kvoodile.

Assotsieerimislepingu IV jaotise 1. peatüki I-A lisas esitatud ELi tariifiloetelude tariifiridade 0207 13 70 ja 0207 14 70 jaoks sätestatud enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära 100,8 eurot netomassi 100 kg kohta kohaldatakse impordi suhtes, mis ületab punktis 1 osutatud kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmististe tariifikvootide üldkogust.

Käesolev kirjavahetuse vormis leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil assotsieerimislepingu artiklis 484 osutatud hoiulevõtja saab kätte lepinguosaliste viimase teate.

Kuni jõustumiseni kohaldatakse käesolevat kirjavahetuse vormis lepingut ajutiselt alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuupäevale, mil assotsieerimislepingu artiklis 484 osutatud hoiulevõtja sai kätte

—	liidu teate vajalike menetluste lõpuleviimise kohta ning

—	Ukraina teate ratifitseerimise lõpuleviimise kohta vastavalt oma menetlustele ja kohaldatavatele õigusaktidele,

olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite Ukraina nõusolekut ülaltooduga.

Lugupidamisega

Съставено в Киев на тридесети юли две хиляди и деветнадесета година.

Hecho en Kiev, el treinta de julio de dos mil diecinueve.

V Kyjevě dne třicátého července dva tisíce devatenáct.

Udfærdiget i Kiev, den tredivte juli to tusind og nitten.

Geschehen zu Kiew am dreißigsten Juli zweitausendneunzehn.

Kahe tuhande üheksateistkümnenda aasta juulikuu kolmekümnendal päeval Kiievis.

Έγινε στο Κίεβο την τριακοστή ημέρα του Ιουλίου του έτους δύο χιλιάδες δεκαεννέα.

Done at Kyiv on the thirtieth day of July in the year two thousand and nineteen.

Fait à Kiev, le trente juillet de l'année deux mille dix-neuf.

Sastavljeno u Kijevu tridesetog srpnja dvije tisuće devetnaeste.

Fatto a Kiev, addì trenta luglio duemiladiciannove.

Kijevā, divi tūkstoši deviņpadsmitā gada trīsdesmitajā jūlijā.

Priimta Kijeve du tūkstančiai devynioliktų metų liepos trisdešimtą dieną.

Kelt Kijevben, a kétezertizenkilencedik év július havának harmincadik napján.

Magħmul f'Kiev fit-tletin jum ta' Lulju fis-sena elfejn u dsatax.

Gedaan te Kiev, dertig juli tweeduizend negentien.

Sporządzono w Kijowie dnia trzydziestego lipca dwa tysiące dziewiętnastego roku.

Feito em Kiev, aos treze dias do mês de julho do ano dois mil e dezanove.

Întocmit la Kiev la treizeci iulie în anul două mii nouăsprezece.

V Kyjeve tridsiateho júla dvetisícdevätnásť.

V Kijevu, dne tridesetega julija leta dva tisoč devetnajst.

Tehty Kiovassa kolmantenakymmenentenä päivänä heinäkuuta vuonna kaksituhattayhdeksäntoista.

Utfärdat i Kiev den trettionde juli år tjugohundranitton.

Учинено в Києві тридцятого липня дві тисячі дев'ятнадцятого року.

За Европейския съюз

Роr la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За ЄвропейськийСоюз

B. Ukraina kiri

Lugupeetud kirjasaaja

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmististe kaubandussoodustusi käsitleva kirja, mille sisu on järgmine:

„Mul on au viidata Euroopa Liidu ja Ukraina (edaspidi „lepinguosalised“) vahel peetud läbirääkimistele, mis käsitlesid kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmististe kaubandussoodustusi ning mis jõudsid lõpule 19. märtsil 2019.

Läbirääkimiste tulemusel saavutati järgmine kokkulepe.

Kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmistised

0207 11 (30–90)

0207 12 (10–90)

0207 13 (10–20-30–50-60–70-99) (*2)

0207 14 (10–20-30–50-60–70-99) (*2)

0207 24 (10–90)

0207 25 (10–90)

0207 26 (10–20-30–50-60–70-80–99)

0207 27 (10–20-30–50-60–70-80–99)

0207 32 (15–19-51–59-90)

0207 33 (11–19-59–90)

0207 35 (11–15-21–23-25–31-41–51-53–61-63–71-79–99)

0207 36 (11–15-21–23-31–41-51–53-61–63-79–90)

0210 99 (39)

1602 31 (11–19-30–90)

1602 32 (11–19-30–90)

1602 39 (21)

50 000 tonni aastas (netomassina) + 18 400 tonni aastas (netomassina), mis suureneb 800 tonni aastas (netomassina) 2020. aastal ja 2021. aastal

+ 20 000 tonni aastas (netomassina) (CN-koodi 0207 12 (10–90) puhul)

0207 11 (30–90)

0207 13 (10–20-30–50-60–70-99)

0207 14 (10–20-30–50-60–70-99)

0207 24 (10–90)

0207 25 (10–90)

0207 26 (10–20-30–50-60–70-80–99)

0207 27 (10–20-30–50-60–70-80–99)

0207 32 (15–19-51–59-90)

0207 33 (11–19-59–90)

0207 35 (11–15-21–23-25–31-41–51-53–61-63–71-79–99)

0207 36 (11–15-21–23-31–41-51–53-61–63-79–90)

0210 99 (39)

1602 31 (11–19-30–90)

1602 32 (11–19-30–90)

1602 39 (21)

4)	Kirjavahetuse vormis lepingu jõustumise kalendriaasta ülejäänud osa puhul arvutatakse proportsionaalselt täiendav 50 000 tonni suurune kogus, mis lisatakse kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmististe jaoks assotsieerimislepingus sätestatud olemasolevale kvoodile.

—	liidu teate vajalike menetluste lõpuleviimise kohta ning

—	Ukraina teate ratifitseerimise lõpuleviimise kohta vastavalt oma menetlustele ja kohaldatavatele õigusaktidele,

olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.“

Mul on au Teile kinnitada, et ülaltoodu on Ukrainale vastuvõetav ning Teie ettepaneku kohaselt moodustavad Teie ja minu kiri lepingu.

Lugupidamisega

Учинено в Києві тридцятого липня дві тисячі дев'ятнадцятого року.

Съставено в Киев на тридесети юли две хиляди и деветнадесета година.

Hecho en Kiev, el treinta de julio de dos mil diecinueve.

V Kyjevě dne třicátého července dva tisíce devatenáct.

Udfærdiget i Kiev, den tredivte juli to tusind og nitten.

Geschehen zu Kiew am dreißigsten Juli zweitausendneunzehn.

Kahe tuhande üheksateistkümnenda aasta juulikuu kolmekümnendal päeval Kiievis.

Έγινε στο Κίεβο την τριακοστή ημέρα του Ιουλίου του έτους δύο χιλιάδες δεκαεννέα.

Done at Kyiv on the thirtieth day of July in the year two thousand and nineteen.

Fait à Kiev, le trente juillet de l'année deux mille dix-neuf.

Sastavljeno u Kijevu tridesetog srpnja dvije tisuće devetnaeste.

Fatto a Kiev, addì trenta luglio duemiladiciannove.

Kijevā, divi tūkstoši deviņpadsmitā gada trīsdesmitajā jūlijā.

Priimta Kijeve du tūkstančiai devynioliktų metų liepos trisdešimtą dieną.

Kelt Kijevben, a kétezertizenkilencedik év július havának harmincadik napján.

Magħmul f'Kiev fit-tletin jum ta' Lulju fis-sena elfejn u dsatax.

Gedaan te Kiev, dertig juli tweeduizend negentien.

Sporządzono w Kijowie dnia trzydziestego lipca dwa tysiące dziewiętnastego roku.

Feito em Kiev, aos treze dias do mês de julho do ano dois mil e dezanove.

Întocmit la Kiev la treizeci iulie în anul două mii nouăsprezece.

V Kyjeve tridsiateho júla dvetisícdevätnásť.

V Kijevu, dne tridesetega julija leta dva tisoč devetnajst.

Tehty Kiovassa kolmantenakymmenentenä päivänä heinäkuuta vuonna kaksituhattayhdeksäntoista.

Utfärdat i Kiev den trettionde juli år tjugohundranitton.

За Украϊну

За Украйна

Por Ucrania

Za Ukrajinu

For Ukraine

Für die Ukraine

Ukraina nimel

Για την Ουκρανία

For Ukraine

Pour l'Ukraine

Za Ukrajinu

Per l'Ucraina

Ukrainas vārdā

Ukrainos vardu

Ukrajna részéről

Għall-Ukrajna

Voor Oekraïne

W imieniu Ukrainy

Pela Ucrânia

Pentru Ucraina

Za Ukrajinu

Za Ukrajino

Ukrainan puolesta

På Ukrainas vägnar

(*1) Selguse huvides kohaldatakse assotsieerimislepingu IV jaotise 1. peatüki I-A lisas esitatud ELi tariifiloeteludes sätestatud tariifiridade 0207 13 70 ja 0207 14 70 suhtes kolmandas veerus „Kogus“ sätestatud tariifikvoote.

(*2) Selguse huvides kohaldatakse assotsieerimislepingu IV jaotise 1. peatüki I-A lisas esitatud ELi tariifiloeteludes sätestatud tariifiridade 0207 13 70 ja 0207 14 70 suhtes kolmandas veerus „Kogus“ sätestatud tariifikvoote.

6.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 206/12

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1323,

2. august 2019,

muna- ja kodulinnulihasektori erakorraliste turutoetusmeetmete kohta Itaalias

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 220 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ajavahemikul 1. oktoobrist 2017 kuni 30. juunini 2018 kinnitas Itaalia 45 alatüüpi H5 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhangu esinemist ja teatas neist. Asjaomased liigid on pardid, kalkunid, pärlkanad ja Gallus domesticus.

(2)	Itaalia võttis viivitamatult ja tulemuslikult kõik vajalikud loomatervise- ja veterinaarmeetmed kooskõlas nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ (2).

(3)

Eelkõige võttis Itaalia tõrje-, järelevalve- ja ennetusmeetmed ning kehtestas kaitse- ja järelevalvetsoonid (edaspidi „reguleeritud tsoonid“) vastavalt komisjoni rakendusotsustele (EL) 2017/1845, (3) (EL) 2017/1930, (4) (EL) 2017/1969, (5) (EL) 2017/2000, (6) (EL) 2017/2175, (7) (EL) 2017/2289, (8) (EL) 2017/2412, (9) (EL) 2018/342, (10) (EL) 2018/418 (11) ja (EL) 2018/510 (12).

(4)

Itaalia teatas komisjonile, et taudi leviku ohjeldamiseks ja tõkestamiseks võetud vajalikud tervise- ja veterinaarmeetmed kahjustasid väga paljusid ettevõtjaid ning et kõnealustel ettevõtjatel jäi saamata tulu, mis ei ole rahastamiskõlblik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 652/2014 (13) alusel.

(5)

28. jaanuaril 2019 sai komisjon Itaalialt ametliku taotluse teatavate määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 220 lõike 3 kohaste erakorraliste meetmete osaliseks rahastamiseks seoses ajavahemikul 1. oktoobrist 2017 kuni 30. juunini 2018 toimunud tõendatud puhangutega. Itaalia ametiasutused selgitasid oma taotlust 19. veebruaril 2019, 28. veebruaril 2019, 1. aprillil 2019, 30. mail 2019 ja 12. juunil 2019.

(6)

Põhjenduses 3 osutatud loomatervise ja veterinaarmeetmete kohaldamise tulemusena pikendati sulgemisperioode alatüüpi H5 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhangu järel kehtestatud reguleeritud tsoonides asuvates kodulindude kasvatusega tegelevates põllumajandusettevõtetes sõltumata nende liigist ning kehtestati nende suhtes lindude paigutamise keeld ja liikumispiirangud. Meetmed olid seotud järgmiste liikidega: pardid, kalkunid, pärlkanad ja Gallus domesticus. Meetmete kohaldamine tingis kõnealustes põllumajandusettevõtetes haudemunade, toidumunade, eluslindude ja kodulinnuliha tootmiskao. Seepärast on asjakohane hüvitada tootmiskaost tingitud kahju, mis tulenes hävitatud või töödeldud munadest ning tootmata jäänud lindudest, pikemast kasvatamisajast või hukkamisest.

(7)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 220 lõikele 5 rahastab liit meetmeid osaliselt, hüvitades kuni 50 % Itaalia kantud erakorraliste turutoetusmeetmetega seotud kuludest. Komisjon peaks pärast Itaalialt saadud taotluse kontrollimist kehtestama maksimaalsed rahastamiskõlblikud kogused iga erakorralise turutoetusmeetme puhul mis on seotud puhangutega mis kinnitati ajavahemikus 1. oktoobrist 2017 kuni 30. juunini 2018.

(8)	Ülemäärase hüvitamise ohu vältimiseks peaks osalise rahastamise kindel summa põhinema tehnilistel ja majanduslikel uuringutel või raamatupidamisarvestuse dokumentidel ning tuleks kindlaks määrata osalise rahastamise kindel summa asjakohasel tasemel iga linnu ja toote kohta vastavalt kategooriale.

(9)	Topeltrahastamise ohu vältimiseks ei tohiks kahjusid hüvitada riigiabi teel või kindlustuse kaudu ning käesoleva määruse kohast liidu osalist rahastamist tuleks piirata rahastamiskõlblike lindude ja toodetega, mille puhul ei ole saadud liidu rahalist toetust määruse (EL) nr 652/2014 alusel.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud erakorraliste turutoetusmeetmete ulatus ja kestus peaks piirduma sellega, mis on turu toetamiseks rangelt vajalik. Eelkõige tuleks erakorralisi turutoetusmeetmeid kohaldada üksnes reguleeritud tsoonides asuvate põllumajandusettevõtete muna- ja kodulinnutootmise suhtes selliste loomatervise ja veterinaarmeetmete kehtimisaja vältel, mis on sätestatud sellistes liidu ja Itaalia õigusaktides, mis käsitlevad ajavahemikul 1. oktoobrist 2017 kuni 30. juunini 2018 toimunud tõendatud kõrge patogeensusega linnugripi 45 puhangut, ning vastavates reguleeritud tsoonides.

(11)	Et tagada paindlikkus juhul, kui hüvituskõlblike munade või lindude arv on teistsugune kui käesolevas määruses sätestatud ja hinnangutel põhinev maksimaalne arv, võidakse hüvitist teatavates piirides kohandada, tingimusel et liidu osaliselt rahastatavate kulude maksimumsummast peetakse kinni.

(12)

Kõnealuste erakorraliste turutoetusmeetmete eelarve mõistliku haldamise huvides peaks liidupoolse osalise rahastamise jaoks kõlblikud olema üksnes need maksed, mille Itaalia on abisaajatele teinud hiljemalt 30. septembriks 2020. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (14) artikli 5 lõiget 2 ei tuleks kohaldada.

(13)	Väljamaksete rahastamiskõlblikkuse ja õigsuse tagamiseks peaks Itaalia tegema eelkontrolli.

(14)	Selleks et liit saaks teha finantskontrolli, peaks Itaalia edastama komisjonile väljamaksete kontrolli ja heakskiitmise tulemused.

(15)	Selle tagamiseks, et Itaalia rakendab käesolevas määruses sätestatud meetmeid viivitamata, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(16)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liit rahastab toetusmeetmeid osaliselt, hüvitades kuni 50 % Itaalia kantud kuludest, et toetada haudemunade, toidumunade ja kodulinnuliha turgu, mis on oluliselt kahjustatud alatüüpi H5 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripist, millest Itaalia teatas ajavahemikul 1. oktoobrist 2017 kuni 30. juunini 2018 ja kinnitas 45 puhangu esinemist.

Artikkel 2

Itaalia kantud kulud on liidu osalise rahastamise jaoks kõlblikud üksnes

a)	lisas loetletud liidu ja Itaalia õigusaktides osutatud loomatervise ja veterinaarmeetmete kohaldamisaja vältel, mis on seotud artiklis 1 sätestatud ajavahemikuga;

b)	selliste kodulinnukasvatusega tegelevate põllumajandusettevõtete puhul, mille suhtes kohaldatakse loomatervise ja veterinaarmeetmeid ning mis asuvad lisas loetletud liidu ja Itaalia õigusaktides osutatud tsoonides (edaspidi „reguleeritud tsoonid“), ning

c)	juhul, kui Itaalia on toetuse selle saajatele välja maksnud hiljemalt 30. septembril 2020. Delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 5 lõiget 2 ei kohaldata ning

d)	kui linnu või tootega seoses ei ole punktis a osutatud ajavahemikul makstud hüvitist riigiabi raames või kindlustuse alusel ja selle eest ei ole saadud liidu rahalist toetust määruse (EL) nr 652/2014 alusel.

Artikkel 3

1. Liidupoolse osalise rahastamise maksimumsumma on 32 147 498 eurot ja see jaguneb järgmiselt:

reguleeritud tsoonides asuvate kodulindudega seotud tootmiskao eest kohaldatakse järgmisi kindlaid summasid:

i)	0,1050 eurot CN-koodi 0407 11 00 alla kuuluva hävitatud haudemuna kohta kuni 406 355 muna eest,

ii)	0,07 eurot CN-koodi 0407 11 00 alla kuuluva munatooteks töödeldud haudemuna kohta kuni 18 211 121 muna eest,

iii)	0,0167 eurot CN-koodi 0407 11 00 alla kuuluva munatooteks töödeldud muna kohta kuni 28 730 220 muna eest,

iv)	0,064 eurot nädalas CN-koodi 0105 94 00 alla kuuluva broileri kohta kuni 50 390 617 linnu eest,

v)	0,13 eurot nädalas CN-koodi 0105 94 00 alla kuuluva puurimunakana kohta kuni 391 246 linnu eest,

vi)	0,17 eurot nädalas CN-koodi 0105 94 00 alla kuuluva õrremunakana kohta kuni 1 933 867 linnu eest,

vii)	0,045 eurot nädalas CN-koodi 0105 94 00 alla kuuluva puuris peetava noorkana kohta kuni 185 900 linnu eest,

viii)

0,055 eurot nädalas CN-koodi 0105 94 00 alla kuuluva lindlas peetava noorkana kohta kuni 265 136 linnu eest,

ix)	0,194 eurot nädalas CN-koodi 0105 99 10 alla kuuluva nuumpardi kohta kuni 140 000 linnu eest,

x)	0,13 eurot nädalas CN-koodi 0105 99 30 alla kuuluva emase broilerkalkuni kohta kuni 3 263 749 linnu eest,

xi)	0,215 eurot nädalas CN-koodi 0105 99 30 alla kuuluva isase broilerkalkuni kohta kuni 6 140 730 linnu eest,

xii)	0,1475 eurot nädalas CN-koodi 0105 99 50 alla kuuluva pärlkana kohta kuni 392 869 linnu eest;

tootmiskao suhtes, mis on seotud kasvatamisajaga kohandamisega liikumispiirangu tõttu, kohaldatakse linnu kohta järgmisi kindlaid summasid:

i)	0,115 eurot nädalas CN-koodi 0105 94 00 alla kuuluva tavalise noorkana kohta kuni 323 784 linnu eest,

ii)	0,12 eurot nädalas CN-koodi 0105 94 00 alla kuuluva tavalise broileri kohta kuni 5 600 linnu eest,

iii)	3,06 eurot nädalas CN-koodi 0105 94 00 alla kuuluva ülemõõdulise kohikuke kohta kuni 2 000 linnu eest,

iv)	1,0534 eurot CN-koodi 0105 99 30 alla kuuluva kalkuni kohta kuni 11 021 linnu eest,

v)	0,5627 eurot nädalas CN-koodi 0105 99 30 alla kuuluva ülemõõdulise noorkalkuni kohta kuni 12 662 linnu eest;

reguleeritud tsoonides hukatud kodulindude puhul kohaldatakse linnu kohta järgmisi kindlaid summasid:

i)	0,19 eurot CN-koodi 0105 11 19 alla kuuluva kana kohta kuni 40 908 linnu eest,

ii)	0,2015 eurot CN-koodi 0105 11 19 alla kuuluva maakana kohta kuni 1 455 308 linnu eest,

iii)	0,565 eurot CN-koodi 0105 12 00 alla kuuluva emase kalkuni kohta kuni 847 257 linnu eest,

iv)	1,03 eurot CN-koodi 0105 12 00 alla kuuluva isase kalkuni kohta kuni 586 923 linnu eest;

reguleeritud tsoonides asuvate aretuslindudega seotud tootmiskao eest kohaldatakse linnu kohta järgmisi kindlaid summasid:

i)	0,135 eurot nädalas CN-koodi 0105 94 00 alla kuuluva broileri kohta kuni 1 621 820 linnu eest,

ii)	1,185 eurot nädalas CN-koodi 0105 99 30 alla kuuluva kalkuni kohta kuni 128 689 linnu eest.

2. Kui hüvituskõlblike munade või lindude arv ületab lõikes 1 sätestatud maksimaalse arvu kirje kohta, võidakse liidu osaliseks rahastamiseks kõlblikke kulusid kirje kaupa kohandada ja need võivad ületada summasid, mis saadakse maksimaalse arvu munade või lindude puhul kirje kohta, tingimusel et kohanduse kogusumma jääb alla 10 % liidu osaliselt rahastatavate kulude lõikes 1 osutatud maksimumsummast.

Artikkel 4

Itaalia teeb haldus- ja füüsilisi kontrolle vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (15) artiklitele 58 ja 59.

Itaalia kontrollib eelkõige järgmist:

a)	abitaotluse esitanud taotleja abikõlblikkust;

b)	iga abikõlbliku taotleja puhul: tegeliku tootmiskao rahastamiskõlblikkust, mahtu ja väärtust;

c)	seda, et ükski abikõlblik taotleja ei oleks saanud käesoleva määruse artiklis 2 osutatud kahjude hüvitamiseks toetust mis tahes muudest allikatest.

Rahastamiskõlblikele taotlejatele, kelle suhtes halduskontrollid on lõpetatud, võib abi välja maksta, ilma et oodataks kõikide, nimelt kohapealsete kontrollide jaoks valitud taotlejate suhtes tehtavate kontrollide lõpetamist.

Juhul kui taotleja kõlblikkust ei kinnitatud, tuleb abi tagasi nõuda ja kohaldada sanktsioone.

Artikkel 5

Itaalia esitab komisjonile väljamaksete kontrolli ja heakskiitmise tulemused.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. august 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).

(3) Komisjoni 11. oktoobri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1845, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 262, 12.10.2017, lk 7).

(4) Komisjoni 20. oktoobri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1930, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 272, 21.10.2017, lk 18).

(5) Komisjoni 27. oktoobri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1969, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 279, 28.10.2017, lk 56).

(6) Komisjoni 6. novembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/2000, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 289, 8.11.2017, lk 9).

(7) Komisjoni 21. novembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/2175, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 306, 22.11.2017, lk 31).

(8) Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/2289, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 328, 12.12.2017, lk 126).

(9) Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/2412, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 342, 21.12.2017, lk 29).

(10) Komisjoni 7. märtsi 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/342, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 65, 8.3.2018, lk 43).

(11) Komisjoni 16. märtsi 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/418, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 75, 19.3.2018, lk 27).

(12) Komisjoni 26. märtsi 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/510, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 83, 27.3.2018, lk 16).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).

(14) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

LISA

Artikli 2 kohased reguleeritud tsoonid ja perioodid

Direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt määratud Itaalia osad ja ajavahemikud, mis on määratletud järgmistes õigusaktides.

—	Komisjoni 11. oktoobri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1845, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 262, 12.10.2017, lk 7).

—	Komisjoni 20. oktoobri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1930, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 272, 21.10.2017, lk 18).

—	Komisjoni 27. oktoobri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1969, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 279, 28.10.2017, lk 56).

—	Komisjoni 6. novembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/2000, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 289, 8.11.2017, lk 9).

—	Komisjoni 21. novembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/2175, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 306, 22.11.2017, lk 31).

—	Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/2289, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 328, 12.12.2017, lk 126).

—	Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/2412, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 342, 21.12.2017, lk 29).

—	Komisjoni 7. märtsi 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/342, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 65, 8.3.2018, lk 43).

—	Komisjoni 16. märtsi 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/418, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 75, 19.3.2018, lk 27).

—	Komisjoni 26. märtsi 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/510, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 83, 27.3.2018, lk 16).

—	Tervishoiuministeeriumi määrused, millega kuulutatakse välja nakkusolukord kõrge patogeensusega linnugripi kolletes, mis kinnitati ajavahemikul 1. oktoobrist 2017 kuni 30. juunini 2018.

6.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 206/21

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1325,

27. mai 2019,

millega tehakse Ühendkuningriigi taotluse alusel Põhja-Iirimaad käsitlev erand nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest rakendamisel

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 3816 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku

ning arvestades järgmist:

(1)

komisjoni otsusega 2007/863/EÜ (2) tehti erand, mida Ühendkuningriik taotles seoses Põhja-Iirimaaga vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ, millega lubati teatavate tingimuste täitmise korral Põhja-Iirimaa põllumajandusettevõtetel, kus on vähemalt 80 % rohumaad, laotada aastas loomasõnnikut koguses, milles on lämmastikku kuni 250 kg hektari kohta.

(2)	Komisjoni otsusega 2011/128/EL (3) pikendati erandi kehtivust 31. detsembrini 2014 ning komisjoni rakendusotsusega (EL) 2015/346 (4) lubati samasugust erandit kohaldada kuni 31. detsembrini 2018.

(3)	Rakendusotsusega (EL) 2015/346 lubatud erandi alla kuulus 2018. aastal 478 põllumajandusettevõtet, mis moodustas umbes 1,9 % Põhja-Iirimaa põllumajandusettevõtete koguarvust ja 4 % põllumajandusmaa netopindalast.

(4)	20. veebruaril 2019 esitas Ühendkuningriik komisjonile Põhja-Iirimaaga seoses taotluse direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu kohase erandi tegemiseks.

(5)	Kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõikega 5 kohaldab Ühendkuningriik asjakohast tegevusprogrammi kogu Põhja-Iirimaa territooriumi suhtes.

(6)

Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile direktiivi 91/676/EMÜ rakendamise kohta ajavahemikus 2012–2015 (5) näitab, et Põhja-Iirimaal oli 98,2 % seirejaamade andmeil põhjavee keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l ja 1,2 % seirejaamade andmeil oli põhjavee nitraadisisaldus üle 50 mg/l. Pinnavee nitraadisisaldus on kõigi seirejaamade andmete kohaselt alla 25 mg/l.

(7)

Võrreldes ajavahemikuga 2008–2011 suurenes ajavahemikul 2012–2015 Põhja-Iirimaa põllumajandusettevõtete arv 2 %, samas kui põllumajandusmaa kogupindala ei muutunud. Kariloomade arv ei muutunud, samas lammaste, sigade ja kodulindude arv suurenes ajavahemikul 2012–2015 võrreldes ajavahemikuga 2008–2011 vastavalt 2 %, 18 % ja 14 %. Ajavahemikus 2012–2015 oli loomasõnnikupõhise lämmastiku keskmine kogus 98 kg/ha, mis on võrreldes ajavahemikuga 2008–2011 suurenenud 1,2 %. Fosfori ülejääk oli ajavahemikus 2012–2015 keskmiselt 11,4 kg/ha, mis on 16 % vähem, kui ajavahemikus 2008–2011. Võrreldes ajavahemikuga 2008–2011 suurenes ajavahemikus 2012–2015 keskmine keemilise lämmastikväetise kasutamine 4,1 %. Võrreldes ajavahemikuga 2008–2011 suurenes ajavahemikus 2012–2015 keskmine keemilise fosforväetise kasutamine 26 %. Samas oli keskmine keemilise fosforväetise kasutamine ajavahemikus 2012–2015 ikkagi 40 % väiksem võrreldes selle väetise keskmise kasutamisega ajavahemikus 2004–2007.

(8)

Põhja-Iirimaal on 93 % põllumajandusmaast rohumaa. Rohumaad omavate põllumajandusettevõtete maast kasutatakse 42 % selle kogupindalast ekstensiivselt, loomkoormus on seal alla 1 loomühiku hektari kohta, väetiseid kasutatakse vähe, 4 % maad on kasutusel põllumajanduse keskkonnaprogrammide raames ja vaid 25 % on kasutusel intensiivpõllumajandusmaana, kus loomühikuid on hektari kohta 2 või rohkem. 4 % põllumajandusmaast kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks. Keemiliste väetiste keskmine kasutus rohumaal on 76 kg lämmastikku ja 5 kg fosforit hektari kohta.

(9)	Põhja-Iirimaad iseloomustab kõrge sademete hulk ja vähese veeläbilaskevõimega muldade ülekaal. Piiratud veeläbilaskevõime tõttu on suurema osa Põhja-Iirimaa muldade denitrifikatsioonivõime suhteliselt kõrge, see vähendab pinnase nitraadisisaldust ja seega ka leostuda võiva nitraadi kogust.

(10)	Põhja-Iirimaa kliima, millele on iseloomulik ühtlane sademete hulk kogu aasta vältel ja suhteliselt väike temperatuuri kõikumine, soodustab suhteliselt pikka rohukasvuperioodi, mis ulatub 270 päevani aastas idapoolsel rannikualal ning 260 päevani aastas keskosa tasandikel.

(11)

Komisjon, olles läbi vaadanud taotluse, mille Ühendkuningriik esitas seoses Põhja-Iirimaaga vastavalt direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmandale lõigule ja pidades silmas Ühendkuningriigi õigusakti „Nutrients Action Programme Regulations (Northern Ireland) 2019“ (6) ning otsusega 2007/863/EÜ ja rakendusotsusega (EL) 2015/346 ette nähtud erandite kohaldamisel saadud kogemusi, on arvamusel, et Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaa puhul pakutud rohusööjate kariloomade sõnniku kogus, mis vastab 250 kg lämmastikule hektari kohta, ei piira direktiiviga 91/676/EMÜ kindlaks määratud eesmärkide saavutamist juhul, kui nimetatud otsuses sätestatud tingimused on täidetud.

(12)

Ühendkuningriigi esitatud täiendav teave kinnitab, et pakutud kogus 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas sellistes põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaad, on põhjendatud sellistest objektiivsetest kriteeriumidest tulenevalt nagu pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(13)	Rakendusotsuse (EL) 2015/346 kehtivus lõppes 31. detsembril 2018. Selle tagamiseks, et põllumajandustootjad saaksid taotletud erandit kasutada, tuleks vastu võtta käesolev otsus.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ (7) on sätestatud liidu ruumiandmete infrastruktuuri rajamise üldeeskirjad liidu keskkonnapoliitika ja keskkonda mõjutada võivate liidu poliitika- ja tegevussuundade rakendamiseks. Käesoleva otsuse rakendamisega seoses kogutud ruumiandmed peaksid vajaduse korral olema kooskõlas kõnealuse direktiivi sätetega. Selleks et vähendada halduskoormust ja suurendada andmete sidusust, peaks Ühendkuningriik käesoleva otsuse raames vajalikke andmeid kogudes vajaduse korral kasutama teavet, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (8) V jaotise II peatüki kohaselt loodud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames.

(15)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erand

Ühendkuningriigi 19. veebruari 2019. aasta kirjas taotletud Põhja-Iirimaad käsitlev erand, mille eesmärk on lubada kasutada suuremat kogust loomasõnnikupõhist lämmastikku, kui on ette nähtud direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lausega, tehakse artiklites 4 kuni 10 sätestatud tingimuste täitmise korral.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Artikli 1 kohaselt tehtud erandit kohaldatakse rohumaad omavate põllumajandusettevõtete suhtes, kes on saanud selleks loa vastavalt artiklile 5.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „rohumaa“– ajutine või püsirohumaa;

b) „rohumaad omavad põllumajandusettevõtted“– ettevõtted, kus vähemalt 80 % põllumajandusmaast, millele sõnnikut laotatakse, on rohumaa;

c) „rohusööjad kariloomad“– veised (välja arvatud piimavasikad), lambad, hirved, kitsed ja hobused;

d) „maatükk“– põllukultuuri, mullatüübi ja väetamise poolest ühtne põld või põldude rühm;

e) „väetamiskava“– väetisekogused, mida on kavas kasutada, ja toitainete kättesaadavuse eelhinnang;

f) „väetamisaruanne“– toitainete tasakaalu arvestus, mis tehakse väetistes kasutatavate toitainete tegelike koguste ja selle põhjal, kuidas taimed toitaineid omastavad.

Artikkel 4

Loa taotlemine

1. Rohumaad omavad põllumajandustootjad võivad esitada pädevatele asutustele taotluse saada aastane luba laotada aastas loomasõnnikut koguses, mis sisaldab kuni 250 kg lämmastikku. Taotluses tuleb esitada deklaratsioon, milles kinnitatakse, et rohumaad omavad põllumajandustootjad lasevad teha kõik artiklis 9 ette nähtud kontrollid.

2. Lõikes 1 osutatud aastases taotluses võtavad taotlejad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimusi.

Artikkel 5

Loa andmine

Eeldusel et artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimused on täidetud, antakse luba laotada aastas loomasõnnikut koguses, mis sisaldab 250 kg lämmastikku hektari kohta.

Artikkel 6

Sõnniku ja muude väetiste laotamise tingimused

1. Rohusööjate kariloomade sõnniku kogus, mida igal aastal rohumaad omavates põllumajandusettevõtetes maale laotatakse, sealhulgas loomade endi poolt, ei tohi ületada sõnnikukogust, mis sisaldab 250 kg lämmastikku hektari kohta, ning lõigetes 2–8 esitatud tingimused peavad olema täidetud.

2. Lämmastiku üldkogused ei tohi ületada põllukultuuri eeldatavat toitainevajadust ega Ühendkuningriigi õigusaktiga „Nutrients Action Programme Regulations (Northern Ireland) 2019“ rohumaad omavate põllumajandusettevõtete jaoks sätestatud suurimaid kasutuskoguseid ning nende puhul võetakse arvesse pinnasest saadavat lämmastikku.

3. Iga rohumaad omava põllumajandusettevõtte kohta koostatakse väetamiskava. Selles kirjeldatakse põllumajandusmaa külvikorda ning sõnniku ja muude väetiste kavandatud kasutamist. Väetamiskava sisaldab vähemalt järgmist:

põllukultuuride külvikorrakava, milles on täpsustatud järgmine:

—	rohumaapind;

—	nende maatükkide pind, kus kasvatatakse muid põllukultuure;

—	skemaatiline kaart, millel on märgitud iga maatüki asukoht;

b)	rohumaad omavas põllumajandusettevõttes peetavate kariloomade arv;

c)	lauda ja sõnniku ladustamise süsteemi kirjeldus, sh olemasoleva sõnnikuhoidla mahutavus;

d)	rohumaad omavas põllumajandusettevõttes toodetud sõnnikus olevate lämmastiku- ja fosforikoguste arvestus;

e)	rohumaad omava põllumajandusettevõtte poolt enda tarbeks või teistele tarnitava sõnniku kogus, liik ja omadused;

f)	põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus iga maatüki kohta;

g)	lämmastiku ja fosforiga seotud pinnaseanalüüsid, kui need on olemas;

h)	kasutatava väetise tüüp;

i)	arvestus sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamise kohta igal maatükil;

j)	arvestus keemilistest ja muudest väetistest pärineva lämmastiku ja fosfori kasutamise kohta igal maatükil.

Väetamiskava on rohumaad omavas põllumajandusettevõttes olemas enne iga kalendriaasta 1. märtsi. See vaadatakse läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast rohumaad omavas põllumajandusettevõttes toimuva põllumajandustegevuse mis tahes muudatust.

4. Kõigi rohumaad omavate põllumajandusettevõtete kohta koostatakse väetamisaruanne, milles esitatakse lämmastiku ja fosfori lisamise ja pinnavee kasutamisega seonduv teave. Need aruanded tuleb esitada pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta järgmise kalendriaasta 31. märtsiks.

5. Igas rohumaad omavas põllumajandusettevõttes tehakse korrapäraselt pinnase lämmastiku- ja fosforisisalduse analüüse.

Pinnaseproovid võetakse ja pinnaseanalüüsid tehakse kõikidel külvikordade ja pinnase omaduste poolest samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul.

Iga viie hektari põllumajandusmaa kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs.

Pinnase lämmastiku- ja fosforisisalduse analüüsi tulemused peavad olema rohumaad omavas põllumajandusettevõttes kättesaadavad.

6. Loomasõnnikut ei laotata sügisel enne rohumaa harimist.

7. Iga rohumaad omava põllumajandusettevõtte puhul tagab põllumajandustootja, et fosfori tasakaal, mis arvutatakse vastavalt Ühendkuningriigi õigusaktiga „Nutrients Action Programme Regulations (Northern Ireland) 2019“ kehtestatud metoodikale, ei ületa 10 kg fosforit hektari kohta aastas.

8. Vähemalt 50 % ühes majapidamises toodetud lägast tuleb laotada igal aastal enne 15. juunit. Kui läga laotatakse igal aastal pärast 15. juunit, tuleb selleks kasutada vähese heitega seadmeid.

Artikkel 7

Maa majandamise tingimused

1. Ajutine rohumaa tuleb künda kevadel.

2. Sisseküntud rohumaale tuleb kõikidel pinnasetüüpidel külvata suure lämmastikuvajadusega põllukultuur.

3. Külvikorrad ei sisalda liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi. Külvikord võib siiski sisaldada ristikut rohumaal, kus ristiku osakaal on väiksem kui 50 % või muid liblikõielisi taimi heintaimede allakülvi puhul.

Artikkel 8

Seire

1. Pädevad asutused tagavad järgmisi üksikasju sisaldavate kaartide koostamise:

a)	loaga hõlmatud rohumaad omavate põllumajandusettevõtete osakaal igas piirkonnas;

b)	loaga hõlmatud kariloomade osakaal igas piirkonnas;

c)	loaga hõlmatud põllumajandusmaa osakaal igas piirkonnas;

d)	maa kasutamine kohalikul tasandil.

Neid kaarte ajakohastatakse igal aastal.

2. Pädev asutus teeb pinnase ning pinna- ja põhjavee seiret, et saada andmeid lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta pinnavees, mineraallämmastiku kohta pinnaseprofiilis ning nitraadisisalduse kohta põhja- ja pinnavees, seda nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes, ning esitab need andmed komisjonile. Seire toimub põllumajandusettevõtete tasandil ning põllumajanduslikel valgaladel. Seirealad tuleb valida nii, et esindatud on kõik peamised pinnasetüübid, intensiivsuse tasemed, väetamismeetodid ja põllukultuurid.

3. Kõige ohualtimate veekogude läheduses asuvate põllumajanduslike valgalade puhul tehakse tugevdatud veekontroll.

4. Pädevad asutused uurivad kohalikul tasandil kõigi loaga hõlmatud ning rohumaad omavate põllumajandusettevõtete maakasutust, jälgivad külvikordi ja põllumajandustavade rakendamist.

5. Artikli 6 lõikes 5 osutatud toiteelementide analüüsi käigus kogutud teavet ja andmeid ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud seire käigus kogutud teavet ja andmeid kasutatakse selleks, et arvutada lämmastiku- ja fosforikadu nende rohumaad omavate põllumajandusettevõtete rohumaadel, mis on loaga hõlmatud.

Artikkel 9

Kontroll ja põldtunnustamine

1. Pädevad asutused teevad halduskontrolle kõikide loataotluste puhul, et hinnata artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimuste täitmist. Kui selgub, et need tingimused ei ole täidetud, keeldutakse luba andmast ja taotlejale teatatakse keeldumise põhjused.

2. Pädevad asutused koostavad riskianalüüsi põhjal loaga hõlmatud rohumaad omavate põllumajandusettevõtete põldtunnustamise programmi, millega nähakse ette sobiv kontrollide sagedus ja mille puhul võetakse arvesse eelnevate aastate kontrollide tulemusi, direktiivi 91/676/EMÜ rakendamiseks vastu võetud õigusaktidele vastavuse üldise pistelise kontrollimise tulemusi ja mis tahes teavet, mis võib viidata artiklites 6 ja 7 sätestatud nõuete rikkumisele.

3. Artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimustele vastavuse hindamiseks tehtav põldtunnustamine hõlmab vähemalt 5 % loaga hõlmatud rohumaad omavatest põllumajandusettevõtetest.

4. Kui mis tahes aastal tehakse kindlaks, et loaga hõlmatud rohumaad omav põllumajandusettevõte ei ole täitnud artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimusi, karistatakse loa hoidjat vastavalt riiklikele eeskirjadele ja järgneval aastal ei ole tal õigust luba saada.

5. Pädevatele asutustele antakse vajalikud volitused ja vahendid, et kontrollida käesoleva otsuse alusel antud loa tingimuste täitmist.

Artikkel 10

Aruandlus

Pädevad asutused esitavad komisjonile igal aastal hiljemalt 30. juuniks aruande, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	käesoleva otsuse artikli 8 lõikes 1 osutatud kaardid, millel on esitatud loaga hõlmatud põllumajandusettevõtete, kariloomade ning põllumajandusmaa osakaal igas piirkonnas, samuti kaardid maa kasutamise kohta kohalikul tasandil;

b)	artikli 8 lõikes 2 osutatud põhja- ja pinnavee nitraadisisalduse seire tulemused, sealhulgas teave vee kvaliteedi muutuste kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes, samuti andmed erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

c)	artikli 8 lõikes 2 osutatud mullaseire tulemused, mis näitavad lämmastiku- ja fosforisisaldust mullavees ning mineraallämmastiku sisaldust mullaprofiilis nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes;

d)	kokkuvõte artikli 8 lõikes 3 osutatud tugevdatud veekontrollil saadud andmetest ja vastav hinnang;

e)	artikli 8 lõikes 4 osutatud uuringute tulemused, milles käsitletakse maa kasutamist kohalikul tasandil, külvikordi ning põllumajandustavasid;

f)	artikli 8 lõikes 4 osutatud nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikao arvestuse tulemused luba omavates põllumajandusettevõtetes;

g)	hinnang loa andmise tingimuste rakendamisele, võttes aluseks artikli 9 lõigetes 1 ja 2 osutatud halduskontrollide ja kohapealsete kontrollide käigus kogutud teavet;

h)	kariloomade arvu ja sõnnikutootmise suundumused Põhja-Iirimaal igas kariloomakategoorias ja loaga hõlmatud rohumaad omavates põllumajandusettevõtetes;

i)	tehtud kontrollide võrdlusanalüüs Põhja-Iirimaa selliste rohumaad omavate põllumajandusettevõtete puhul, mis on loaga hõlmatud, ja selliste puhul, mis seda ei ole.

Aruandes sisalduvad ruumiandmed peavad asjakohasel juhul olema kooskõlas direktiiviga 2007/2/EÜ. Vajalike andmete kogumisel kasutavad pädevad asutused vajaduse korral teavet, mis on saadud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 67 lõike 1 kohaselt loodud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames.

Artikkel 11

Kohaldamisperiood

Käesolev otsus kehtib kuni 31. detsembrini 2022.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 27. mai 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA

(1) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

(2) Komisjoni 14. detsembri 2007. aasta otsus 2007/863/EÜ, millega lubatakse Ühendkuningriigi taotletud Põhja-Iirimaad käsitlev erand nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest rakendamisel (ELT L 337, 21.12.2007, lk 122).

(3) Komisjoni 24. veebruari 2011. aasta otsus 2011/128/EL, millega muudetakse otsust 2007/863/EÜ, millega lubatakse Ühendkuningriigi taotletud Põhja-Iirimaad käsitlev erand nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest rakendamisel (ELT L 51, 25.2.2011, lk 21).

(4) Komisjoni 9. veebruari 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/346, millega tehakse Ühendkuningriigi taotluse alusel Põhja-Iirimaad käsitlev erand nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) rakendamisel (ELT L 60, 4.3.2015, lk 42).

(5) Komisjoni 4. mai 2018. aasta aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) rakendamise kohta, tuginedes liikmesriikide aruannetele ajavahemikus 2012–2015 (COM(2018) 257 final).

(6) SR 2019 No 81.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

6.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 206/31

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1327,

5. august 2019,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 5958 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse liidusiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaarkontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides, kus on kinnitust leidnud kõnealuse haiguse esinemine kodu- või uluksigadel (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“). Kõnealuse rakendusotsuse lisa I–IV osas on piiritletud ja loetletud asjaomaste liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis kõnealuse taudiga seoses on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riskitaseme järgi. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa on muudetud mitu korda, et seoses sigade Aafrika katkuga võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi liidus, mida on vaja kajastada kõnealuses lisas. Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa muudeti viimati komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/1270 (5) pärast seda, kui sigade Aafrika katku puhangud esinesid Bulgaarias, Poolas ja Leedus.

(2)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2019/1247 vastuvõtmise kuupäeva on Bulgaarias, Ungaris ja Poolas esinenud uluk- ja kodusigadel sigade Aafrika katku uusi juhtumeid. Pidades silmas neid uusi juhtumeid ja võttes arvesse praegust epidemioloogilist olukorda, tuleks nende kolme liikmesriigi piirkondadeks jaotamist ümber hinnata ja ajakohastada. Lisaks sellele on ümber hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmed. Neid muudatusi tuleb kajastada rakendusotsuse 2014/709/EL lisas.

(3)

2019. aasta juulis esines üks sigade Aafrika katku puhang kodusigadel Bulgaarias Vidini piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. See sigade Aafrika katku puhang kodusigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks sigade Aafrika katku esinemist selles Bulgaaria piirkonnas kajastada nüüd rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle I osas.

(4)

2019. aasta juulis esines üks sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel Bulgaarias Plovdivi piirkonnas, mida praegu rakendusotsuse 2014/709/EL lisas ei ole loetletud. See sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see Bulgaaria piirkond, kus esines sigade Aafrika katku, loetleda rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas.

(5)

2019. aasta juulis esinesid mõned sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel Ungaris Borsod-Abaúj-Zempléni ja Szabolcs-Szatmár-Beregi maakonnas, mis on loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas ning mis asuvad kõnealuse otsuse lisa I osas loetletud piirkonna lähedal. Need sigade Aafrika katku juhtumid uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas loetletud Ungari piirkonnad, mis asuvad nende II osas loetletud piirkondade lähedal, kus esines uusi sigade Aafrika katku juhtumeid, vastavalt loetleda rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle lisa I osas.

(6)

2019. aasta juulis esines üks sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel Poola Plocky piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. See sigade Aafrika katku juhtum uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks see Poola piirkond, kus esines sigade Aafrika katku, loetleda rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas, mitte selle I osas.

(7)

2019. aasta juulis esines kaks sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Poolas Kozienicki ja Zamojski piirkonnas, mis on praegu loetletud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I ja II osas. Need sigade Aafrika katku puhangud kodusigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks need Poola piirkonnad, kus esines sigade Aafrika katku loetleda rakendusotsuse 2014/709/EL lisa III osas, mitte selle I ja II osas.

(8)

Selleks, et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Bulgaarias, Ungaris ja Poolas piiritleda uued piisava suurusega kõrge riskiga piirkonnad ja loetleda need nõuetekohaselt rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I, II ja III osas. Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. august 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(5) Komisjoni 26. juuli 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/1270, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 200, 29.7.2019, lk 44).

LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

I OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

in Luxembourg province:

—	the area is delimited clockwise by:

—	Frontière avec la France,

—	Rue Mersinhat,

—	La N818 jusque son intersection avec la N83,

—	La N83 jusque son intersection avec la N884,

—	La N884 jusque son intersection avec la N824,

—	La N824 jusque son intersection avec Le Routeux,

—	Le Routeux,

—	Rue d'Orgéo,

—	Rue de la Vierre,

—	Rue du Bout-d'en-Bas,

—	Rue Sous l'Eglise,

—	Rue Notre-Dame,

—	Rue du Centre,

—	La N845 jusque son intersection avec la N85,

—	La N85 jusque son intersection avec la N40,

—	La N40 jusque son intersection avec la N802,

—	La N802 jusque son intersection avec la N825,

—	La N825 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N40,

—	N40: Burnaimont, Rue de Luxembourg, Rue Ranci, Rue de la Chapelle,

—	Rue du Tombois,

—	Rue Du Pierroy,

—	Rue Saint-Orban,

—	Rue Saint-Aubain,

—	Rue des Cottages,

—	Rue de Relune,

—	Rue de Rulune,

—	Route de l'Ermitage,

—	N87: Route de Habay,

—	Chemin des Ecoliers,

—

Le Routy,

—	Rue Burgknapp,

—	Rue de la Halte,

—	Rue du Centre,

—	Rue de l'Eglise,

—	Rue du Marquisat,

—	Rue de la Carrière,

—	Rue de la Lorraine,

—	Rue du Beynert,

—

Millewée,

—	Rue du Tram,

—

Millewée,

—	N4: Route de Bastogne, Avenue de Longwy, Route de Luxembourg,

—	Frontière avec le Grand-Duché de Luxembourg,

—	Frontière avec la France,

—	La N87 jusque son intersection avec la N871 au niveau de Rouvroy,

—	La N871 jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

—	La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N811,

—	La N811 jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avecla N883 au niveau d'Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N81 au niveau d'Aubange,

—	La N81 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N40,

—	La N40 jusque son intersection avec la rue du Fet,

—	Rue du Fet,

—	Rue de l'Accord jusque son intersection avec la rue de la Gaume,

—	Rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue des Bruyères,

—	Rue des Bruyères,

—	Rue de Neufchâteau,

—	Rue de la Motte,

—	La N894 jusque son intersection avec la N85,

—	La N85 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

—	the whole region of Gabrovo,

—	the whole region of Haskovo,

—	the whole region of Kardzhali,

—	the whole region of Pazardzhik,

—	the whole region of Sliven,

—	the whole region of Smolyan,

—	the whole region of Sofia

—	the whole region of Stara Zagora,

—	the whole region of Lovech excluding the areas in Part III,

—	the whole region of Burgas excluding the areas in Part III.

3. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Hiiu maakond.

4. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—	Borsod-Abaúj-Zemplén megye 652601, 652602, 652603, 653100, 653300, 653500, 655300 és kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Hajdú-Bihar megye 900750, 901250, 901260, 901270, 901350, 901551, 901560, 901570, 901580, 901590, 901650, 901660, 901750, 901950, 902050, 902150, 902250, 902350, 902450, 902550, 902650, 902660, 902670, 902750, 903250, 903650, 903750, 903850, 904350, 904750, 904760, 904850, 904860, 905360, 905450 és 905550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Heves megye 702550, 703350, 703360, 703450, 703550, 703610, 703750, 703850, 703950, 704050, 704150, 704250, 704350, 704450, 704550, 704650, 704750, 704850, 704950, 705050, és 705350 kódszámúvadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750250, 750260, 750350, 750450, 750460, 750550, 750650, 750750, 750850, 750950, 751150, 752150, 755550, 751050, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye 552010, 552150, 552250, 552350, 552450, 552460, 552520, 552550, 552610, 552620, 552710, 552850, 552860, 552950, 552970, 553050, 553110, 553250, 553260, 553350, 553650, 553750, 553850, 553910és 554050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 571250, 571350, 571550, 571610, 571750, 571760, 572250, 572350, 572550, 572850, 572950, 573360, 573450, 580050 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 851950, 852350, 852450, 852550, 852750, 853560, 853650, 853751, 853850, 853950, 853960, 854050, 854150, 854250, 854350, 855350, 855450, 855550, 855650, 855660 és 855850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

5. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Aizputes novada Cīravas pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa 1192, Lažas pagasta daļa uz ziemeļrietumiem no autoceļa 1199 un uz ziemeļiem no Padures autoceļa,

—	Alsungas novads,

—	Durbes novada Dunalkas pagasta daļa uz rietumiem no autoceļiem P112, 1193 un 1192, un Tadaiķu pagasts,

—	Kuldīgas novada Gudenieku pagasts,

—	Pāvilostas novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Ventspils novada Jūrkalnes pagasts,

—	Grobiņas novads,

—	Rucavas novada Dunikas pagasts.

6. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Smalininkų ir Viešvilės seniūnijos,

—

Kelmės rajono savivaldybė: Kelmės, Kelmės apylinkių, Kražių, Kukečių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 2128 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2106, Liolių, Pakražančio seniūnijos, Tytuvėnų seniūnijos dalis į vakarus ir šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 157 ir į vakarus nuo kelio Nr. 2105, ir Vaiguvos seniūnijos,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Plungės rajono savivaldybė,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Girkalnio ir Kalnujų seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr A1, Nemakščių, Paliepių, Raseinių, Raseinių miesto ir Viduklės seniūnijos,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybė,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Šilutės rajono savivaldybė: Juknaičių, Kintų, Šilutės ir Usėnų seniūnijos,

—	Tauragės rajono savivaldybė: Lauksargių, Skaudvilės, Tauragės, Mažonų, Tauragės miesto ir Žygaičių seniūnijos.

7. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gmina Ruciane – Nida w powiecie piskim,

część gminy Ryn położona na południe od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim,

gminy Mikołajki, Piecki, część gminy wiejskiej Mrągowo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 16 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo w powiecie mrągowskim,

gminy Dźwierzuty, Pasym, Rozogi i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

gminy Gronowo Elbląskie, Markusy, Rychliki, część gminy Elbląg położona na zachódod zachodniej granicy powiatu miejskiego Elbląg i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 22 i część gminy Tolkmicko niewymieniona w części II załącznika w powiecie elbląskim oraz strefa wód przybrzeżnych Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej,

gminy Gietrzwałd, Purda, Stawiguda, Jonkowo, Świątki i miasto Olsztyn w powiecie olsztyńskim,

gminy Łukta, Miłakowo, Małdyty, Miłomłyn i Morąg w powiecie ostródzkim,

gmina Zalewo w powiecie iławskim,

w województwie podlaskim:

gminy Rudka, Wyszki, część gminy Brańsk położona na północ od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 66 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Brańsk i miasto Brańsk w powiecie bielskim,

gminy Kolno z miastem Kolno, Mały Płock i Turośl w powiecie kolneńskim,

gmina Poświętne w powiecie białostockim,

gminy Kulesze Kościelne, Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

powiat zambrowski,

w województwie mazowieckim:

powiat ostrołęcki,

powiat miejski Ostrołęka,

gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Bulkowo, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno, Stara Biała, Staroźreby w powiecie płockim,

powiat miejski Płock,powiat sierpecki,

powiat żuromiński,

gminy Andrzejewo, Boguty – Pianki, Brok, Małkinia Górna, Stary Lubotyń, Szulborze Wielkie, Wąsewo, Zaręby Kościelne i Ostrów Mazowiecka z miastem Ostrów Mazowiecka w powiecie ostrowskim,

gminy Dzierzgowo, Lipowiec Kościelny, Radzanów, Stupsk, Szreńsk, Szydłowo, Wieczfnia Kościelna, Wiśniewo i część gminy Strzegowo położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie mławskim,

powiat przasnyski,

powiat makowski,

gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Brańszczyk, Długosiodło, Rząśnik, Wyszków, Zabrodzie i część gminy Somianka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Jadów, Klembów, Poświętne, Strachówkai Tłuszcz w powiecie wołomińskim,

gminy Garbatka Letnisko, Gniewoszów i Sieciechów w powiecie kozienickim,

gminy Baranów i Jaktorów w powiecie grodziskim,

powiat żyrardowski,

gminy Belsk Duży, Błędów, Goszczyn i Mogielnica w powiecie grójeckim,

gminy Białobrzegi, Promna, Stara Błotnica, Wyśmierzyce i Radzanów w powiecie białobrzeskim,

gminy Jedlińsk, Jastrzębia i Pionki z miastem Pionki w powiecie radomskim,

gminy Nowa Sucha, Rybno, część gminy Teresin położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy wiejskiej Sochaczew położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 i część miasta Sochaczew położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 50 i 92, część gminy Iłów położona na południe od linii wyznaczonej od drogi nr 577 w powiecie sochaczewskim,

gmina Policzna w powiecie zwoleńskim,

gmina Solec nad Wisłą w powiecie lipskim,

gminy Sanniki i Pacyna w powiecie gostynińskim,

w województwie lubelskim:

gminy Nowodwór, Ryki, Ułęż i miasto Dęblin w powiecie ryckim,

gmina Janowiec i część gminy wiejskiej Puławy położona na zachód od rzeki Wisły w powiecie puławskim,

gminy Bełżyce, Borzechów, Bychawa, Niedrzwica Duża, Konopnica, Strzyżewice, Wysokie, Wojciechów i Zakrzew w powiecie lubelskim,

gminy Adamów, Miączyn, Sitno, Komarów-Osada, Krasnobród, Łabunie, Zamość, część gminy Zwierzyniec położona na południowy-wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 858 w powiecie zamojskim,

powiat miejski Zamość,

gminy Chodel, Karczmiska, Łaziska, Opole Lubelskie, Poniatowa i Wilków w powiecie opolskim,

część gminy Żółkiewka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

gminy Krynice, Rachanie i Tarnawatka w powiecie tomaszowskim,

gminy Aleksandrów, Biłgoraj z miastem Biłgoraj, Biszcza, Józefów, Księżopol, Łukowa, Obsza, Potok Górny, Tarnogórd, część gminy Frampol położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74, część gminy Goraj położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Tereszpol położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 858, część gminy Turobin położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim,

gminy Kraśnik z miastem Kraśnik, Szastarka, Trzydnik Duży, Urzędów, Wilkołaz i Zakrzówek w powiecie kraśnickim,

powiat janowski;

w województwie podkarpackim:

gminy Cieszanów, Oleszyce, Stary Dzików, Wielki Oczy i Lubaczów z miastem Lubaczów w powiecie lubaczowskim,

gminy Laszki i Wiązownica w powiecie jarosławskim,

gminy Pysznica, Zaleszany i miasto Stalowa Wola w powiecie stalowowolskim,

gmina Gorzyce w powiecie tarnobrzeskim;

w województwie świętokrzyskim:

gminy Tarłów i Ożarów w powiecie opatowskim,

gminy Dwikozy, Zawichost i miasto Sandomierz w powiecie sandomierskim,

w województwie łódzkim:

gminy Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 w powiecie łowickim.

8. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Județul Alba,

—	Județul Cluj,

—	Județul Harghita,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Iași cu restul comunelor care nu sunt incluse in partea II,

—	Județul Neamț,

—

Restul județului Mehedinți care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:

—	Comuna Garla Mare,

—

Hinova,

—	Burila Mare,

—

Gruia,

—

Pristol,

—

Dubova,

—	Municipiul Drobeta Turnu Severin,

—

Eselnița,

—

Salcia,

—

Devesel,

—

Svinița,

—

Gogoșu,

—

Simian,

—

Orșova,

—	Obârșia Closani,

—	Baia de Aramă,

—

Bala,

—

Florești,

—

Broșteni,

—

Corcova,

—

Isverna,

—

Balta,

—

Podeni,

—

Cireșu,

—

Ilovița,

—	Ponoarele,

—

Ilovăț,

—

Patulele,

—

Jiana,

—	Iyvoru Bârzii,

—

Malovat,

—	Bălvănești,

—	Breznița Ocol,

—

Godeanu,

—	Padina Mare,

—

Corlățel,

—	Vânju Mare,

—

Vânjuleț,

—	Obârșia de Câmp,

—

Vânători,

—

Vladaia,

—

Punghina,

—

Cujmir,

—

Oprișor,

—

Dârvari,

—	Căzănești,

—	Husnicioara,

—	Poroina Mare,

—

Prunișor,

—

Tămna,

—

Livezile,

—

Rogova,

—

Voloiac,

—

Sisești,

—

Sovarna,

—

Bălăcița,

—	Județul Gorj,

—	Județul Suceava,

—	Județul Mureș,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin.

II OSA

1. Belgia

Järgmised piirkonnad Belgias:

in Luxembourg province:

—	the area is delimited clockwise by:

—	La frontière avec la France au niveau de Florenville,

—	La N85 jusque son intersection avec la N894 au niveau de Florenville,

—	La N894 jusque son intersection avec larue de la Motte,

—	La rue de la Motte jusque son intersection avec la rue de Neufchâteau,

—	La rue de Neufchâteau,

—	La rue des Bruyères jusque son intersection avec la rue de la Gaume,

—	La rue de la Gaume jusque son intersection avec la rue de l'Accord,

—	La rue de l'Accord,

—	La rue du Fet,

—	La N40 jusque son intersection avec la E25-E411,

—	La E25-E411 jusque son intersection avec la N81 au niveau de Weyler,

—	La N81 jusque son intersection avec la N883 au niveau d'Aubange,

—	La N883 jusque son intersection avec la N88 au niveau d'Aubange,

—	La N88 jusque son intersection avec la N811,

—	La N811 jusque son intersection avec la rue Baillet Latour,

—	La rue Baillet Latour jusque son intersection avec la N88,

—	La N88 jusque son intersection avec la N871,

—	La N871 jusque son intersection avec la N87 au niveau de Rouvroy,

—	La N87 jusque son intersection avec la frontière avec la France.

2. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

—	the whole region of Dobrich,

—	the whole region of Plovdiv,

—	the whole region of Shumen,

—	the whole region of Varna.

3. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4. Ungari

Järgmised piirkonnad Ungaris:

—

Heves megye 700150, 700250, 700260, 700350, 700450, 700460, 700550, 700650, 700750, 700850, 700860, 700950, 701050, 701111, 701150, 701250, 701350, 701550, 701560, 701650, 701750, 701850, 701950, 702050, 702150, 702250, 702260, 702350, 702450, 702750, 702850, 702950, 703050, 703150, 703250, 703370, 705150,705250, 705450,705510 és 705610 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye 850950, 851050, 851150, 851250, 851350, 851450, 851550, 851560, 851650, 851660, 851751, 851752, 852850, 852860, 852950, 852960, 853050, 853150, 853160, 853250, 853260, 853350, 853360, 853450, 853550, 854450, 854550, 854560, 854650, 854660, 854750, 854850, 854860, 854870, 854950, 855050, 855150, 855250, 855460, 855750, 855950, 855960, 856051, 856150, 856250, 856260, 856350, 856360, 856450, 856550, 856650, 856750, 856760, 856850, 856950, 857050, 857150, 857350, 857450, 857650, valamint 850150, 850250, 850260, 850350, 850450, 850550, 852050, 852150, 852250 és 857550, továbbá 850650, 850850, 851851 és 851852 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye 550110, 550120, 550130, 550210, 550310, 550320, 550450, 550460, 550510, 550610, 550710, 550810, 550950, 551010, 551150, 551160, 551250, 551350, 551360, 551450, 551460, 551550, 551650, 551710, 551810, 551821,552360 és 552960 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye 650100, 650200, 650300, 650400, 650500, 650600, 650700, 650800, 650900, 651000, 651100, 651200, 651300, 651400, 651500, 651610, 651700, 651801, 651802, 651803, 651900, 652000, 652100, 652200, 652300, 652700, 652900, 653000, 653200, 653401, 653403, 653600, 653700, 653800, 653900, 654000, 654201, 654202, 654301, 654302, 654400, 654501, 654502, 654600, 654700, 654800, 654900, 655000, 655100, 655200, 655400, 655500, 655600, 655700, 655800, 655901, 655902, 656000, 656100, 656200, 656300, 656400, 656600, 656701, 656702, 656800, 656900, 657010, 657100, 657300, 657400, 657500, 657600, 657700, 657800, 657900, 658000, 658100, 658201, 658202, 658310, 658401, 658402, 658403, 658404, 658500, 658600, 658700, 658801, 658802, 658901, 658902, 659000, 659100, 659210, 659220, 659300, 659400, 659500, 659601, 659602, 659701, 659800, 659901, 660000, 660100, 660200, 660400, 660501, 660502, 660600 és 660800, valamint 652400, 652500 és 652800 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Hajdú-Bihar megye 900150, 900250, 900350, 900450, 900550, 900650, 900660, 900670, 901850,900850, 900860, 900930, 900950, 901050, 901150, 901450, 902850, 902860, 902950, 902960, 903050, 903150, 903350, 903360, 903370, 903450, 903550, 904450, 904460, 904550, 904650 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

5. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Ādažu novads,

—	Aizputes novada Kalvenes pagasts pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa A9,

—	Aglonas novads,

—	Aizkraukles novads,

—	Aknīstes novads,

—	Alojas novads,

—	Alūksnes novads,

—	Amatas novads,

—	Apes novads,

—	Auces novads,

—	Babītes novads,

—	Baldones novads,

—	Baltinavas novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Beverīnas novads,

—	Brocēnu novada Blīdenes pagasts, Remtes pagasta daļa uz austrumiem no autoceļa 1154 un P109,

—	Burtnieku novads,

—	Carnikavas novads,

—	Cēsu novads,

—	Cesvaines novads,

—	Ciblas novads,

—	Dagdas novads,

—	Daugavpils novads,

—	Dobeles novads,

—	Dundagas novads,

—	Durbes novada Durbes pagasta daļa uz dienvidiem no dzelzceļa līnijas Jelgava-Liepāja,

—	Engures novads,

—	Ērgļu novads,

—	Garkalnes novads,

—	Gulbenes novads,

—	Iecavas novads,

—	Ikšķiles novads,

—	Ilūkstes novads,

—	Inčukalna novads,

—	Jaunjelgavas novads,

—	Jaunpiebalgas novads,

—	Jaunpils novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Jelgavas novads,

—	Kandavas novads,

—	Kārsavas novads,

—	Ķeguma novads,

—	Ķekavas novads,

—	Kocēnu novads,

—	Kokneses novads,

—	Krāslavas novads,

—	Krimuldas novads,

—	Krustpils novads,

—	Kuldīgas novada Ēdoles, Īvandes, Padures, Rendas, Kabiles, Rumbas, Kurmāles, Pelču, Snēpeles, Turlavas, Laidu un Vārmes pagasts, Kuldīgas pilsēta,

—	Lielvārdes novads,

—	Līgatnes novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Lubānas novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mālpils novads,

—	Mārupes novads,

—	Mazsalacas novads,

—	Mērsraga novads,

—	Naukšēnu novads,

—	Neretas novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Ozolnieku novads,

—	Pārgaujas novads,

—	Pļaviņu novads,

—	Preiļu novads,

—	Priekules novads,

—	Priekuļu novads,

—	Raunas novads,

—	republikas pilsēta Daugavpils,

—	republikas pilsēta Jelgava,

—	republikas pilsēta Jēkabpils,

—	republikas pilsēta Jūrmala,

—	republikas pilsēta Rēzekne,

—	republikas pilsēta Valmiera,

—	Rēzeknes novads,

—	Riebiņu novads,

—	Rojas novads,

—	Ropažu novads,

—	Rugāju novads,

—	Rundāles novads,

—	Rūjienas novads,

—	Salacgrīvas novads,

—	Salas novads,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novada Novadnieku, Kursīšu, Zvārdes, Pampāļu, Šķēdes, Nīgrandes, Zaņas, Ezeres, Rubas, Jaunauces un Vadakstes pagasts,

—	Saulkrastu novads,

—	Sējas novads,

—	Siguldas novads,

—	Skrīveru novads,

—	Skrundas novads,

—	Smiltenes novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Strenču novads,

—	Talsu novads,

—	Tērvetes novads,

—	Tukuma novads,

—	Vaiņodes novads,

—	Valkas novads,

—	Varakļānu novads,

—	Vārkavas novads,

—	Vecpiebalgas novads,

—	Vecumnieku novads,

—	Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes, Puzes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts, Piltenes pilsēta,

—	Viesītes novads,

—	Viļakas novads,

—	Viļānu novads,

—	Zilupes novads.

6. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė: Alytaus, Alovės, Butrimonių, Daugų, Nemunaičio, Pivašiūnų, Punios, Raitininkų seniūnijos,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė: Ventos ir Papilės seniūnijos,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė: Kepalių, Kriukų, Saugėlaukio ir Satkūnų seniūnijos,

—	Jurbarko rajono savivaldybė,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kalvarijos savivaldybė: Akmenynų, Liubavo, Kalvarijos seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 131 ir į pietus nuo kelio Nr. 200 ir Sangrūdos seniūnijos,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—	Kauno rajono savivaldybė: Babtų, Batniavos, Čekiškės, Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Kulautuvos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Raudondvario, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Užliedžių, Vandžiogalos, Vilkijos ir Vilkijos apylinkių seniūnijos,

—

Kelmės rajono savivaldybė: Tytuvėnų seniūnijos dalis į rytus ir pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105 ir Tytuvėnų apylinkių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 157 ir į rytus nuo kelio Nr. 2105, Užvenčio, Kukečių dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 2128 ir į rytus nuo kelio Nr. 2106, ir Šaukėnų seniūnijos,

—	Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė: Būdviečio, Kapčiamieščio, Kučiūnų ir Noragėlių seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė: Degučių, Mokolų ir Narto seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybė: Šerkšnėnų, Sedos ir Židikų seniūnijos,

—	Molėtų rajono savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė: Stakliškių ir Veiverių seniūnijos

—	Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos, Betygalos, Pagojukų, Šiluvos,Kalnujų seniūnijos ir Girkalnio seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. A1,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—

Šakių rajono savivaldybė: Barzdų, Griškabūdžio, Kidulių, Kudirkos Naumiesčio, Lekėčių, Sintautų, Slavikų. Sudargo, Žvirgždaičių seniūnijos ir Kriūkų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 3804, Lukšių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 3804, Šakių seniūnijos dalis į pietus nuo kelio Nr. 140 ir į pietvakarius nuo kelio Nr. 137

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė: Šiaulių kaimiškoji seniūnija,

—	Šilutės rajono savivaldybė: Rusnės seniūnija,

—	Širvintų rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė: Batakių ir Gaurės seniūnijos,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė:Bartninkų, Gražiškių, Keturvalakių, Kybartų, Klausučių, Pajevonio, Šeimenos, Vilkaviškio miesto, Virbalio, Vištyčio seniūnijos,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

7. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Prostki i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

gminy Godkowo, Milejewo, Młynary, Pasłęk, część gminy Elbląg położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 22 oraz na południe i na południowy wschód od granicy powiatu miejskiego Elbląg, i część obszaru lądowego gminy Tolkmicko położona na południe od linii brzegowej Zalewu Wiślanego i Zatoki Elbląskiej do granicy z gminą wiejską Elbląg w powiecie elbląskim,

powiat miejski Elbląg,

powiat gołdapski,

gmina Wieliczki w powiecie oleckim,

gminy Orzysz, Biała Piska i Pisz w powiecie piskim,

gminy Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie i Bisztynek w powiecie bartoszyckim,

gminy Kolno, Jeziorany, Barczewo, Biskupiec, Dywity i Dobre Miasto w powiecie olsztyńskim,

powiat braniewski,

gmina Reszel, część gminy Kętrzyn położona na południe od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn, na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy oraz na zachód i na południe od zachodniej i południowej granicy miasta Kętrzyn, miasto Kętrzyn i część gminy Korsze położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na wschód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

gminy Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński, Lubomino, Orneta i część gminy Kiwity położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 513 w powiecie lidzbarskim,

gmina Sorkwity i część gminy wiejskiej Mrągowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 16 biegnącą od zachodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 59 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Mrągowo w powiecie mrągowskim;

w województwie podlaskim:

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wiznaw powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

gminy Dziadkowice, Grodzisk, Mielnik, Nurzec-Stacja i Siemiatycze z miastem Siemiatycze w powiecie siemiatyckim,

gminy Białowieża, Czyże, Narew, Narewka, Hajnówka z miastem Hajnówka i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

gminy Kobylin-Borzymy i Sokoły w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Grabowo i Stawiski w powiecie kolneńskim,

gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Juchnowiec Kościelny, Łapy, Michałowo, Supraśl, Suraż, Turośń Kościelna, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady i Choroszcz w powiecie białostockim,

miasto Bielsk Podlaski, część gminy Bielsk Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 biegnącą od południowo-zachodniej granicy gminy do granicy miasta Bielsk Podlaski, na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 biegnącą od wschodniej granicy gminy do wschodniej granicy miasta Bielsk Podlaski oraz na północ i północny zachód od granicy miasta Bielsk Podlaski, część gminy Boćki położona na zachód od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 i część gminy Brańsk położona na południe od linii od linii wyznaczonej przez drogę nr 66 biegnącą od wschodniej granicy gminy do granicy miasta Brańsk w powiecie bielskim,

powiat suwalski,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok;

w województwie mazowieckim:

gminy Korczew, Kotuń, Paprotnia, Przesmyki, Wodynie, Skórzec, Mokobody, Mordy, Siedlce, Suchożebry i Zbuczyn w powiecie siedleckim,

powiat miejski Siedlce,

gminy Bielany, Ceranów, Kosów Lacki, Repki i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

powiat węgrowski,

powiat łosicki,

gminy Grudusk, Opinogóra Górna, Gołymin-Ośrodek i część gminy Glinojeck położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie ciechanowskim,

gminy Brochów, Młodzieszyn, część gminy Teresin położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy wiejskiej Sochaczew położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 i część miasta Sochaczew położona na północny wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 50 i 92, część gminy Iłów położona na północ od linii wyznaczonej od drogi nr 577 w powiecie sochaczewskim,

gminy Bodzanów, Mała Wieś, Słubice i Wyszogród w powiecie płockim,

powiat nowodworski,

powiat płoński,

gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

gminy Dąbrówka, Kobyłka, Marki, Radzymin, Wołomin, Zielonka i Ząbki w powiecie wołomińskim,

część gminy Somianka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 62 w powiecie wyszkowskim,

gminy Borowie, Garwolin z miastem Garwolin, Górzno, Miastków Kościelny, Parysów, Pilawa, Trojanów, Żelechów, część gminy Wilga położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły w powiecie garwolińskim,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

gminy Chynów, Grójec, Jasieniec, Pniewy i Warkaw powiecie grójeckim,

gminy Milanówek, Grodzisk Mazowiecki, Podkowa Leśna i Żabia Wola w powiecie grodziskim,

powiat miejski Warszawa;

w województwie lubelskim:

gminy Janów Podlaski, Kodeń, Tuczna, Leśna Podlaska, Rossosz, Łomazy, Konstantynów, Piszczac, Rokitno, Biała Podlaska, Zalesie, Terespol z miastem Terespol, Drelów, Międzyrzec Podlaski z miastem Międzyrzec Podlaski w powiecie bialskim,

powiat miejski Biała Podlaska,

gminy Markuszów, Nałęczów, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Wąwolnica, Żyrzyn, Baranów, część gminy wiejskiej Puławy położona na wschód od rzeki Wisły i miasto Puławy w powiecie puławskim,

gminy Kłoczew i Stężyca w powiecie ryckim;

gminy Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Stanin, część gminy wiejskiej Łuków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od północnej granicy gminy do granicy miasta Łuków i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

gminy Jabłonna, Krzczonów i Garbów w powiecie lubelskim,

gminy Rybczewice i Piaski w powiecie świdnickim,

gminy Fajsławice i część gminy Łopiennik Górny położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17 w powiecie krasnostawskim,

gminy Dołhobyczów, Mircze, Trzeszczany, Werbkowice i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 i miasto Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

Łaszczów, Telatyn, Tyszowce i Ulhówek w powiecie tomaszowskim,

część gminy Wojsławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy przez miejscowość Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

gmina Grabowiec i część gminy Skierbieszów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843 w powiecie zamojskim,

gminy Annopol, Dzierzkowice i Gościeradów w powiecie kraśnickim,

gmina Józefów nad Wisłą w powiecie opolskim,

w województwie podkarpackim:

gminy Radomyśl nad Sanem i Zaklików w powiecie stalowowolskim,

gmina Horyniec-Zdrój w powiecie lubaczowskim.

8. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—

Restul județului Maramureș care nu a fost inclus în Partea III cu următoarele comune:

—	Comuna Vișeu de Sus,

—	Comuna Moisei,

—	Comuna Borșa,

—	Comuna Oarța de Jos,

—	Comuna Suciu de Sus,

—	Comuna Coroieni,

—	Comuna Târgu Lăpuș,

—	Comuna Vima Mică,

—	Comuna Boiu Mare,

—	Comuna Valea Chioarului,

—	Comuna Ulmeni,

—	Comuna Băsești,

—	Comuna Baia Mare,

—	Comuna Tăuții Magherăuș,

—	Comuna Cicărlău,

—	Comuna Seini,

—	Comuna Ardusat,

—	Comuna Farcasa,

—	Comuna Salsig,

—	Comuna Asuaju de Sus,

—	Comuna Băița de sub Codru,

—	Comuna Bicaz,

—	Comuna Grosi,

—	Comuna Recea,

—	Comuna Baia Sprie,

—	Comuna Sisesti,

—	Comuna Cernesti,

—	Copalnic Mănăstur,

—	Comuna Dumbrăvița,

—	Comuna Cupseni,

—	Comuna Șomcuța Mare,

—	Comuna Sacaleșeni,

—	Comuna Remetea Chioarului,

—	Comuna Mireșu Mare,

—	Comuna Ariniș,

—	Județul Bistrița-Năsăud,

—

Județul Iași cu următoarele comune:

—

Bivolari,

—

Trifești,

—

Probota,

—

Movileni,

—

Țigănași,

—	Popricani,

—

Victoria,

—

Golăești,

—

Aroneanu,

—

Iași,

—

Rediu,

—	Miroslava,

—

Bârnova,

—

Ciurea,

—	Mogosești,

—

Grajduri,

—

Scânteia,

—

Scheia,

—

Dobrovăț,

—	Schitu Duca,

—

Tuțora,

—

Tomești,

—

Bosia,

—	Prisăcani,

—

Osoi,

—	Costuleni,

—	Răducăneni,

—

Dolhești,

—

Gorban,

—	Ciortești,

—

Moșna,

—

Cozmești,

—

Grozești,

—

Holboca.

III OSA

1. Bulgaaria

Järgmised piirkonnad Bulgaarias:

the whole region of Montana,

the whole region of Ruse,

the whole region of Razgrad,

the whole region of Silistra,

the whole region of Pleven,

the whole region of Vratza,

the whole region of Vidin,

the whole region of Targovishte,

in the region of Lovech:

within municipality of Lovech:

Bahovitsa,

Vladinya,

Goran,

Devetaki,

Doyrentsi,

Drenov,

Yoglav,

Lisets,

Slavyani,

Slatina,

Smochan,

within municipality of Lukovit:

Bezhanovo,

Dermantsi,

Karlukovo,

Lukovit,

Petrevene,

Todorichene,

Aglen,

within municipality of Ugarchin:

Dragana,

Katunets,

in the region of Veliko Tarnovo:

the whole municipality of Svishtov,

the whole municipality of Pavlikeni

the whole municipality of Polski Trambesh

the whole municipality of Strajitsa,

in Burgas region:

the whole municipality of Burgas,

the whole municipality of Kameno,

the whole municipality of Malko Tarnovo,

the whole municipality of Primorsko,

the whole municipality of Sozopol,

the whole municipality of Sredets,

the whole municipality of Tsarevo.

2. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—

Aizputes novada Aizputes pagasts, Cīravas pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa 1192, Kazdangas pagasts, Kalvenes pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa A9, Lažas pagasta dienvidaustrumu daļa un pagasta daļa uz dienvidaustrumiem no autoceļa 1199 un uz dienvidiem no Padures autoceļa, Aizputes pilsēta,

—	Durbes novada Vecpils pagasts, Durbes pagasta daļa uz ziemeļiem no dzelzceļa līnijas Jelgava-Liepāja, Dunalkas pagasta daļa uz austrumiem no autoceļiem P112, 1193 un 1192, Durbes pilsēta,

—	Brocēnu novada Cieceres un Gaiķu pagasts, Remtes pagasta daļa uz rietumiem no autoceļa 1154 un P109, Brocēnu pilsēta,

—	Saldus novada Saldus, Zirņu, Lutriņu un Jaunlutriņu pagasts, Saldus pilsēta.

3. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Akmenės rajono savivaldybė: Akmenės, Kruopių, Naujosios Akmenės kaimiškoji ir Naujosios Akmenės miesto seniūnijos,

—	Alytaus rajono savivaldybė: Simno sen, Krokialaukio ir Miroslavo seniūnijos,

—	Birštono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė:Gaižaičių, Gataučių, Joniškio, Rudiškių, Skaistgirio, Žagarės seniūnijos,

—	Kalvarijos savivaldybė: Kalvarijos seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 131 ir į šiaurę nuo kelio Nr. 200,

—	Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Ežerėlio, Kačerginės, Ringaudų ir Zapyškio seniūnijos,

—	Kazlų Rudos savivaldybė: Antanavo, Kazlų Rudos, Jankų ir Plutiškių seniūnijos,

—	Lazdijų rajono savivaldybė: Krosnos, Lazdijų miesto, Lazdijų, Seirijų, Šeštokų, Šventežerio ir Veisiejų seniūnijos,

—	Marijampolės savivaldybė: Gudelių, Igliaukos, Liudvinavo, Marijampolės,Sasnavos ir Šunskų seniūnijos,

—	Mažeikių rajono savivaldybės: Laižuvos, Mažeikių apylinkės, Mažeikių, Reivyčių, Tirkšlių ir Viekšnių seniūnijos,

—	Prienų rajono savivaldybė: Ašmintos, Balbieriškio, Išlaužo, Jiezno, Naujosios Ūtos, Pakuonio, Prienų ir Šilavotos seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė: Gelgaudiškio ir Plokščių seniūnijos ir Kriūkų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Lukšių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Šakių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 140 ir į šiaurės rytus nuo kelio Nr. 137,

—	Šiaulių rajono savivaldybės: Bubių, Ginkūnų, Gruzdžių, Kairių, Kuršėnų kaimiškoji, Kuršėnų miesto, Kužių, Meškuičių, Raudėnų ir Šakynos seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė: Gelgaudiškio ir Plokščių seniūnijos ir Kriūkų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Lukšių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 3804, Šakių seniūnijos dalis į šiaurę nuo kelio Nr. 140 ir į šiaurės rytus nuo kelio Nr. 137,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybės: Gižų ir Pilviškių seniūnijos.

4. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Sępopol i Bartoszyce z miastem Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

część gminy Kiwity położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 513 w powiecie lidzbarskim,

gminy Srokowo, Barciany, część gminy Kętrzyn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn biegnącej do granicy miasta Kętrzyn oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 591 biegnącą od miasta Kętrzyn do północnej granicy gminy i część gminy Korsze położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od wschodniej granicy łączącą miejscowości Krelikiejmy i Sątoczno i na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Sątoczno, Sajna Wielka biegnącą do skrzyżowania z drogą nr 590 w miejscowości Glitajny, a następnie na zachód od drogi nr 590 do skrzyżowania z drogą nr 592 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 592 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 590 w powiecie kętrzyńskim,

gmina Stare Juchy w powiecie ełckim,

gminy Kowale Oleckie, Olecko i Świętajno w powiecie oleckim,

powiat węgorzewski,

gminy Kruklanki, Wydminy, Miłki, Giżycko z miastem Giżycko i część gminy Ryn położona na północ od linii kolejowej łączącej miejscowości Giżycko i Kętrzyn w powiecie giżyckim,

w województwie podlaskim:

gmina Orla, część gminy Bielsk Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 biegnącą od południowo-zachodniej granicy gminy do granicy miasta Bielsk Podlaski i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 689 biegnącą od wschodniej granicy gminy do wschodniej granicy miasta Bielsk Podlaski i część gminy Boćki położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie bielskim,

gminy Kleszczele, Czeremcha i część gminy Dubicze Cerkiewne położona na południowy zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1654B w powiecie hajnowskim,

gminy Perlejewo, Drohiczyn i Milejczyce w powiecie siemiatyckim,

gmina Ciechanowiec w powiecie wysokomazowieckim,

w województwie mazowieckim:

gminy Domanice i Wiśniew w powiecie siedleckim,

gminy Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Sobolew i część gminy Wilga położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia dorzeki Wisły w powiecie garwolińskim,

powiat miński,

gminy Jabłonna Lacka, Sabnie i Sterdyń w powiecie sokołowskim,

gminy Ojrzeń, Sońsk, Regimin, Ciechanów z miastem Ciechanów i część gminy Glinojeck położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie ciechanowskim,

część gminy Strzegowo położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 7 w powiecie mławskim,

gmina Nur w powiecie ostrowskim,

gminy Grabów nad Pilicą, Magnuszew, Głowaczów, Kozienice w powiecie kozienickim,

gmina Stromiec w powiecie białobrzeskim,

w województwie lubelskim:

gminy Bełżec, Jarczów, Lubycza Królewska, Susiec, Tomaszów Lubelski i miasto Tomaszów Lubelski w powiecie tomaszowskim,

gminy Białopole, Dubienka, Chełm, Leśniowice, Wierzbica, Sawin, Ruda Huta, Dorohusk, Kamień, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze, Żmudź i część gminy Wojsławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Wojsławice do południowej granicy gminy w powiecie chełmskim,

powiat miejski Chełm,

gminy Izbica, Gorzków, Rudnik, Kraśniczyn, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Siennica Różana i część gminy Łopiennik Górny położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 17, część gminy Żółkiewka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

gmina Stary Zamość, Radecznica, Szczebrzeszyn, Sułów, Nielisz, część gminy Skierbieszów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 843, część gminy Zwierzyniec położona na północny-zachód od linii wyznaczonej przez droge nr 858 powiecie zamojskim,

część gminy Frampol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74, część gminy Goraj położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835, część gminy Tereszpol położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 858, część gminy Turobin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 835 w powiecie biłgorajskim,

gminy Hanna, Hańsk, Wola Uhruska, Urszulin, Stary Brus, Wyryki i gmina wiejska Włodawa w powiecie włodawskim,

powiat łęczyński,

gmina Trawniki w powiecie świdnickim,

gminy Sławatycze, Sosnówka i Wisznice w powiecie bialskim,

gminy Adamów, Krzywda, Serokomla, Wojcieszków i część gminy wiejskiej Łuków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 63 biegnącą od północnej granicy gminy do granicy miasta Łuków, a następnie na północ, zachód, południe i wschód od linii stanowiącej północną, zachodnią, południową i wschodnią granicę miasta Łuków do jej przecięcia się z drogą nr 806 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 806 biegnącą od wschodniej granicy miasta Łuków do wschodniej granicy gminy wiejskiej Łuków w powiecie łukowskim,

powiat parczewski,

powiat radzyński,

powiat lubartowski,

gminy Horodło, Uchanie, Niedźwiada i część gminy wiejskiej Hrubieszów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 844 biegnącą od zachodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów do granicy miasta Hrubieszów oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 biegnącą od wschodniej granicy miasta Hrubieszów do wschodniej granicy gminy wiejskiej Hrubieszów w powiecie hrubieszowskim,

gminy Głusk, Jastków, Niemce i Wólka w powiecie lubelskim,

gminy Mełgiew i miasto Świdnik w powiecie świdnickim,

powiat miejski Lublin,

w województwie podkarpackim:

gmina Narol w powiecie lubaczowskim.

5. Rumeenia

Järgmised piirkonnad Rumeenias:

—	Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—

Partea din județul Maramureș cu următoarele delimitări:

—	Comuna Petrova,

—	Comuna Bistra,

—	Comuna Repedea,

—	Comuna Poienile de sub Munte,

—	Comuna Vișeu e Jos,

—	Comuna Ruscova,

—	Comuna Leordina,

—	Comuna Rozavlea,

—	Comuna Strâmtura,

—	Comuna Bârsana,

—	Comuna Rona de Sus,

—	Comuna Rona de Jos,

—	Comuna Bocoiu Mare,

—	Comuna Sighetu Marmației,

—	Comuna Sarasau,

—	Comuna Câmpulung la Tisa,

—	Comuna Săpânța,

—	Comuna Remeti,

—	Comuna Giulești,

—	Comuna Ocna Șugatag,

—	Comuna Desești,

—	Comuna Budești,

—	Comuna Băiuț,

—	Comuna Cavnic,

—	Comuna Lăpuș,

—	Comuna Dragomirești,

—	Comuna Ieud,

—	Comuna Saliștea de Sus,

—	Comuna Săcel,

—	Comuna Călinești,

—	Comuna Vadu Izei,

—	Comuna Botiza,

—	Comuna Bogdan Vodă,

—	Localitatea Groșii Țibileșului, comuna Suciu de Sus,

—	Localitatea Vișeu de Mijloc, comuna Vișeu de Sus,

—	Localitatea Vișeu de Sus, comuna Vișeu de Sus.

—

Partea din județul Mehedinți cu următoarele comune:

—	Comuna Strehaia,

—	Comuna Greci,

—	Comuna Brejnita Motru,

—	Comuna Butoiești,

—	Comuna Stângăceaua,

—	Comuna Grozesti,

—	Comuna Dumbrava de Jos,

—	Comuna Băcles,

—	Comuna Bălăcița,

—	Județul Argeș,

—	Județul Olt,

—	Județul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani,

—	Județul Vâlcea.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

—	tutto il territorio della Sardegna.

“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 206

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 6. august 2019

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1320, 18. juuli 2019, Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelises assotsieerimislepingus sätestatud kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmististe kaubandussoodustusi) liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline kirjavahetuse vormis leping, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelises assotsieerimislepingus sätestatud kodulinnuliha ja kodulinnulihavalmististe kaubandussoodustusi	3
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1321, 23. juuli 2019, millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi muudatus Contea di Sclafani (KPN)	9
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1322, 26. juuli 2019, millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus El Vicario (KPN)	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1323, 2. august 2019, muna- ja kodulinnulihasektori erakorraliste turutoetusmeetmete kohta Itaalias	12
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1324, 5. august 2019, milles käsitletakse loa andmist Bacillus subtilis'e (LMG S-27588) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi preparaadi kasutamiseks broilerite, munakanade, broilerkalkunite, aretuskalkunite, vähe levinud kodulinnuliikide nuum-, aretus- või munalindude, võõrdepõrsaste, nuumsigade ja vähe levinud sealiikide söödalisandina (loa hoidja Puratos) ( 1 )	18
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1325, 27. mai 2019, millega tehakse Ühendkuningriigi taotluse alusel Põhja-Iirimaad käsitlev erand nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest rakendamisel (teatavaks tehtud numbri C(2019) 3816 all)	21
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1326, 5. august 2019, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/30/EL toetuseks koostatud elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate harmoneeritud standardite kohta	27
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1327, 5. august 2019, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2019) 5958 all) ( 1 )	31

Nr	Viide standardile	Kustutamise kuupäev
1.	EN 13309:2010 Ehitusmasinad. Sisemise elektrivarustusega masinate elektromagnetiline ühilduvus	30. juuni 2021
2.	EN 50557:2011 Nõuded majapidamis- ja muudes taolistes paigaldistes kasutatavate liigvooluvabastiga ja liigvooluvabastita rikkevoolukaitselülitite automaatse taaslülituse seadistele	17. jaanuar 2021
3.	EN 61000-6-5:2015 Elektromagnetiline ühilduvus (EMC). Osa 6-5: Erialased põhistandardid. Elektrijaamade ja alajaamade keskkonna seadmete häiringutaluvus	31. jaanuar 2020

Nr	Viide standardile
1.	EN ISO 13766-1:2018 Mullatöö- ja ehitusmasinad. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 1: Üldised elektromagnetilise ühilduvuse nõuded tüüpilistes elektromagnetiliste ühilduvuse keskkonnatingimustes (ISO 13766-1:2018)
2.	EN 55035:2017 Multimeediaseadmete elektromagnetiline ühilduvus. Immuunsusnõuded
3.	EN 61000-6-5:2015 Elektromagnetiline ühilduvus (EMC). Osa 6-5: Erialased põhistandardid. Elektrijaamade ja alajaamade keskkonna seadmete häiringutaluvus EN 61000-6-5:2015/AC:2018-01
4.	EN IEC 61058-1:2018 Seadmelülitid. Osa 1: Üldnõuded
5.	EN 63024:2018 Nõuded majapidamis- ja muudes taolistes paigaldistes kasutatavate liigvooluvabastiga ja liigvooluvabastita rikkevoolukaitselülitite automaatse taaslülitusseadistele (IEC 63024:2017, muudetud)