(1)

Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2016 vastu määruse (EL) 2016/44.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) 2016/44 artikli 21 lõikega 6 on nõukogu läbi vaadanud kõnealuse määruse III lisas esitatud isikute ja üksuste loetelu.

(3)

Kahte isikut puudutavad kanded tuleks määruse (EL) 2016/44 III lisas esitatud isikute ja üksuste loetelust välja jätta.

(4)

Määruse (EL) 2016/44 III lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 577/2013 (2) nähakse muu hulgas ette, et tuleb kehtestada määruse (EL) nr 576/2013 artiklis 13 osutatud territooriumide ja kolmandate riikide loetelud ning veterinaarsertifikaat, mis on vajalik koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubanduslikuks liikumiseks territooriumidelt ja kolmandatest riikidest liikmesriikidesse.

(2)

Rakendusmäärus (EL) nr 577/2013 inkorporeeriti EMP ühiskomitee otsusega nr 66/2016 (3) Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingusse ja seda kohaldatakse täielikult Norra suhtes samal viisil, kui ELi liikmesriikide suhtes.

(3)

Norra on loetletud rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osas. EMP ühiskomitee otsusega nr 66/2016 reguleeritakse koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubanduslikku liikumist Norrast liikmesriiki. Seetõttu tuleb Norra välja jätta rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 1. osas esitatud territooriumide ja kolmandate riikide loetelust.

(4)

Samuti on vaja kanda rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II lisa 2. osas esitatud territooriumide ja kolmandate riikide loetellu endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi uus nimi.

(5)

Määruses (EL) nr 576/2013 on muu hulgas sätestatud, et territooriumilt või kolmandast riigist mittekaubanduslikel eesmärkidel liikmesriiki toodavate koerte, kasside ja valgetuhkrute suhtes peab vastavalt nimetatud määruse artikli 19 lõikele 1 olema võetud mis tahes ennetavaid tervishoiualaseid ennetusmeetmeid, mis on ette nähtud muude taudide või nakkuste kui marutaudi tõrjeks ning nende loomadega peab olema identifitseerimisdokumendina kaasas veterinaarsertifikaat. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 IV lisa 1. osas on esitatud veterinaarsertifikaadi näidis.

(6)

Lisaks sellele võttis komisjon pärast komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2011 (4) kohustuslikku läbivaatamist vastu delegeeritud määruse (EL) 2018/772, (5) milles muu hulgas on sätestatud eeskirjad liikmesriikide või nende osade liigitamiseks, pidades silmas nende õigust kohaldada ennetavaid tervisemeetmeid koertel esineva Echinococcus multilocularis'e nakkuse tõrjeks. Delegeeritud määrusega (EL) 2018/772 tunnistati delegeeritud määrus (EL) nr 1152/2011 kehtetuks alates 1. juulist 2018.

(7)

Selliste liikmesriikide loetelu, mis kogu territooriumi ulatuses või mille osad vastavad delegeeritud määruses (EL) 2018/772 sätestatud liigitamise eeskirjadele, on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/878 (6) lisas.

(8)

Seetõttu on asjakohane asendada rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 IV lisas esitatud veterinaarsertifikaadi näidises viited delegeeritud määrusele (EL) nr 1152/2011 viidetega delegeeritud määrusele (EL) 2018/772 ja rakendusmäärusele (EL) 2018/878.

(9)

Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 II ja IV lisa vastavalt muuta.

(10)

Selleks, et vältida häireid koerte, kasside ja valgetuhkrute liikumises, tuleks rakendusmääruse (EL) nr 577/2013 (mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/561) (7) IV lisa 1. osa kohaselt välja antud veterinaarsertifikaatide kasutamist lubada kuni 28. veebruarini 2020.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikliga 8 on vastu võetud komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega on kehtestatud liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 kohaselt peab komisjon tegema otsuse uuendtoidu lubamise ja liidu turule laskmise ning liidu loetelu ajakohastamise kohta.

(4)

12. juunil 2015 esitas äriühing DuPont Nutrition Biosciences ApS. (edaspidi „taotleja“) Soome pädevale asutusele taotluse lasta liidu turule betaiin toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 (3) artikli 1 lõike 2 punkti e tähenduses. Taotluse kohaselt soovitakse betaiini kasutada üle 10-aastastele spordiga tegelevatele isikutele ette nähtud teravilja- ja valgubatoonides, joogipulbrites ja isotoonilistes valmisjookides ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud teravilja- ja valgubatoonides ja toidus ja/või päevase toidu asendajas, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 609/2013, (4) välja arvatud imikutele ja väikelastele ettenähtud toit.

(5)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 35 lõike 1 kohaselt käsitatakse uuendtoidu liidus turule laskmise iga taotlust, mis on esitatud liikmesriigile kooskõlas määruse (EÜ) nr 258/97 artikliga 4 ja mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust enne 1. jaanuari 2018, määruse (EL) 2015/2283 kohaselt esitatud taotlusena.

(6)

Taotlus betaiini uuendtoiduna liidus turule laskmiseks esitati liikmesriigile kooskõlas määruse (EÜ) nr 258/97 artikliga 4 ning see vastab ühtlasi määruses (EL) 2015/2283 sätestatud nõuetele.

(7)

Soome pädev asutus esitas 21. oktoobril 2015 esialgse hindamisaruande. Kõnealuses aruandes jõudis asutus järeldusele, et betaiin vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud toidu uuendkoostisosa kriteeriumidele.

(8)

Komisjon edastas esialgse hindamisaruande 23. oktoobril 2015 teistele liikmesriikidele. Teised liikmesriigid esitasid määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud 60-päevase ajavahemiku jooksul põhjendatud vastuväiteid seoses sellega, et taotleja poolt kroonilise suukaudse mürgisuse ja kantserogeensuse uuringus pakutud täheldatavat kahjulikku toimet mitteavaldava doosi (NOAEL) juures täheldati kahjulikku toimet, samuti seoses betaiiniga kokkupuute väikese ohutusvaruga dooside puhul, mille juures toksikoloogiauuringus toimet täheldati, ning kavandatava päevadoosiga.

(9)

Neid põhjendatud vastuväiteid arvesse võttes pidas komisjon 4. aprillil 2016 nõu Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet“), paludes ametil viia läbi betaiini kui toidu uuendkoostisosa täiendava hindamise vastavalt määrusele (EÜ) nr 258/97.

(10)

25. oktoobril 2017 võttis toiduohutusamet vastu teadusliku arvamuse „Safety of Betaine as a novel food pursuant to Regulation (EC) No 258/97“ (5) (Betaiini ohutus uuendtoiduna määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt). Ehkki amet koostas kõnealuse arvamuse ja võttis selle vastu määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt, on see kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artiklis 11 sätestatud nõuetega.

(11)

Oma teaduslikus arvamuses jõudis toiduohutusamet võrdlusdooside meetodit (6) kasutades järeldusele, et betaiin on nendele elanikkonnarühmadele, kellele see kavatsetakse suunata, ohutu, kui seda on lisatud toidule maksimaalse päevadoosi ulatuses, milleks on 400 mg päevas (6 mg kehakaalu kg kohta päevas). Selles arvamuses tegi toiduohutusamet järelduse, et taotleja kavandatud kasutuse ja koguste juures, mille tulemusena oleks päevadoos 2 500 mg betaiini, ei ole betaiini ohutus tagatud.

(12)

25. jaanuaril 2018 esitas taotleja komisjonile palve taotluse toetuseks esitatud üheksa uuringu – nimelt akuutse suukaudse toksilisuse uuringu, (7) kahe subakuutse (14-päevase (8) ja 28-päevase) (9) ning ühe subkroonilise (10) (42-päevase) suukaudse toksilisuse uuringu, kolme mutageensus- ja genotoksilisusuuringu, (11) kroonilise suukaudse toksilisuse ja kantserogeensusuuringu (12) ning inimese kroonilise (6-kuuse) toidukaudse kokkupuute uuringu (13) aruannete – konfidentsiaalsete andmete kaitsmiseks.

(13)

18. veebruaril 2018 jõudis toiduohutusamet seisukohale, (14) et on oma arvamuse kujundamisel betaiini kui uuendtoidu kohta lähtunud kroonilise suukaudse toksilisuse ja kantserogeensusuuringu andmetest, kasutades neid võrdlusdooside meetodil analüüsimiseks ja sihtelanikkonna jaoks betaiini ohutu tarbitava koguse tuletamiseks, ning inimese kroonilise toidukaudse kokkupuute uuringu andmetest, kasutades neid sihtelanikkonna jaoks betaiini ohutud tarbitava koguse tuletamiseks, ning kolme genotoksilisusuuringu andmetest, kasutades neid betaiini võimaliku genotoksilisusega seotud kartuste hajutamiseks. Seepärast ollakse seisukohal, et ilma kõnealuste uuringute avaldamata aruannetest saadud andmeteta ei oleks olnud võimalik teha järeldus betaiini ohutuse kohta.

(14)

Pärast toiduohutusameti kaalutluste saamist palus komisjon taotlejal esitada täiendava selgituse põhjenduse kohta, mis oli esitatud seoses kroonilise suukaudse toksilisuse ja kantserogeensusuuringu, inimese kroonilise toidukaudse kokkupuute uuringu ning kolme mutageensus- ja genotoksilisusuuringu andmete kaitse ja neile uuringutele viitamise ainuõiguse taotlemisega, nagu on osutatud määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 punktis b.

(15)

Ühtlasi kinnitas taotleja, et talle kuulusid taotluse esitamise ajal siseriikliku õiguse alusel kõnealuste uuringute andmete omandiõigused ja nende uuringute ainuõigus ning seepärast ei ole kõnealuste uuringute tulemused kolmandate isikute jaoks seaduslikult kättesaadavad ega kasutatavad.

(16)

Komisjon on hinnanud kogu taotleja esitatud teavet ning leiab, et taotleja on piisavalt tõendanud vastavust määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 nõuetele. Seepärast ei tohiks toiduohutusamet kasutada taotleja toimikus sisalduvate kroonilise sookaudse toksilisuse ja kantserogeensuse uuringu, inimese kroonilise toidukaudse kokkupuute uuringu ja kolme genotoksilisusuuringu andmeid ühegi järgneva taotleja hüvanguks viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Samuti tuleks selle ajavahemiku jooksul võimaldada käesoleva määruse alusel betaiini liidu turule lasta üksnes taotlejal.

(17)

Betaiini jaoks antud loa ja taotleja toimikus sisalduvatele uuringuandmetele viitamise ainuõiguse andmisega üksnes taotlejale ei takistata siiski teisi taotlejaid esitamast sama uuendtoidu turulelaskmiseks loataotlust, mis põhineb käesoleva määruse kohaselt loa andmist toetaval seaduslikult hangitud teabel.

(18)

2. novembril 2018 esitas taotleja komisjonile määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 1 kohase taotluse nende betaiini kasutustingimuste muutmiseks, mis olid esitatud taotleja 12. juuni 2015. aasta taotluses Soome pädevale asutusele, et lasta betaiin toidu uuendkoostisosana liidu turule. Taotletavad muudatused puudutavad betaiini kavandatud kasutamist ja kasutuskoguseid sportlastele ettenähtud joogipulbrites, isotoonilistes jookides, valgu- ja teraviljabatoonides ja toidukorra asendajates ning betaiini kasutamist kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajates ja meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidus, nagu on määratletud määruses (EL) nr 609/2013, välja arvatud imikutele ja väikelastele ettenähtud toit. Taotletud muudatustega tagatakse, et betaiini tarbimine üldelanikkonna poolt ei ületa 400 mg päevas (6 mg kehamassi kg kohta päevas), mida toiduohutusamet oma 2017. aasta arvamuses ohutuks pidas.

(19)

12. detsembril 2018 pidas komisjon toiduohutusametiga nõu, paludes toiduohutusametil teha määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 3 kohane täiendav hindamine betaiini kui uuendtoidu kavandatud kasutuse ja kasutuskoguste muudatuste kohta.

(20)

14. märtsil 2019 võttis toiduohutusamet vastu teadusliku arvamuse „Safety of Betaine as a novel food pursuant to Regulation (EC) No 2015/2283“ (15) (Betaiini ohutus uuendtoiduna määruse (EL) 2015/2283 kohaselt). See teaduslik arvamus on kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artiklis 11 sätestatud nõuetega.

(21)

Selles arvamuses jõudis toiduohutusamet järeldusele, et betaiin on uute kavandatud kasutustingimuste korral ohutu. Seega annab kõnealune teaduslik arvamus piisavalt alust arvata, et kavandatud kasutuse ja kasutuskoguste korral vastab betaiin määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 lõikele 1, kui seda kasutatakse koostisosana sportlastele ettenähtud joogipulbrites, isotoonilistes jookides, valgu- ja teraviljabatoonides ja toidukorra asendajates ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud toidus ja meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidus, nagu on määratletud määruses (EL) nr 609/2013, välja arvatud imikutele ja väikelastele ettenähtud toit.

(22)

Betaiini ohutut tarbimiskogust võidakse ületada, kui betaiini sisaldavat toitu kasutatakse koos betaiini sisaldavate toidulisanditega. Seepärast on oluline teavitada tarbijaid asjakohase märgistusega sellest, et betaiini sisaldavaid toiduaineid ei tohiks kasutada, kui samal päeval on tarbitud ka betaiini sisaldavaid toidulisandeid.

(23)

Betaiini kasutamise lubamine ei tohiks piirata määruse (EL) nr 609/2013 (millega sätestatakse nõuded imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta) kohaldamist.

(24)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Pärast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) on nõukogu määrusega (EÜ) nr 954/2006 (2) kehtestanud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Horvaatiast, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes. Meetmed koosnesid väärtuselisest dumpinguvastasest tollimaksust vahemikus 12,3 % kuni 25,7 % individuaalselt nimetatud Ukraina eksportivate tootjate impordi suhtes, kusjuures kõikide teiste Ukraina äriühingute impordi suhtes kehtestati jääktollimaksumäär 25,7 %. Käesoleva uurimisega hõlmatud eksportivate tootjate CJSC Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ja OJSC Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant, mis nüüdseks kannavad nimesid LLC Interpipe Niko Tube ja OJSC Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant (edaspidi „taotluse esitaja“ või „Interpipe“), suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks oli 25,1 %.

(2)

Pärast Interpipe'i taotlust tühistada nõukogu määrus (EÜ) nr 954/2006 tühistas Üldkohus nõukogu määruse (EÜ) nr 954/2006 artikli 1 sellises osas, milles Interpipe'i suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks ületas määra, mida oleks kohaldatud juhul, kui ekspordihinda ei oleks kohandatud komisjonitasu arvestades, kui müük toimus seotud kaubandusettevõtja Sepco SA vahendusel. (3)16. veebruaril 2012 kinnitas Euroopa Liidu Kohus Üldkohtu otsust. (4)

(3)

Pärast nimetatud otsuseid muutis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 540/2012 (5) määrust (EÜ) nr 954/2006, et korrigeerida Interpipe'i suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu niivõrd, kuivõrd selle kindlaksmääramisel eksiti. Selle tagajärjel muudeti Interpipe'i suhtes kohaldatavat tollimaksu ja sellena kehtestati 17,7 %.

(4)

Pärast aegumise läbivaatamist jättis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 585/2012 (6) jõusse määrusega (EÜ) nr 954/2006 Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes kehtestatud meetmed.

(5)

Pärast Interpipe'i taotlust kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 3 muutis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 795/2012 (7) rakendusmäärusega (EL) nr 585/2012 kehtestatud lõplikke meetmeid osas, mis puudutab Interpipe'i (edaspidi „viimane vahepealne läbivaatamine“). Selle tagajärjel muudeti Interpipe'i suhtes kohaldatavat tollimaksu ja sellena kehtestati 13,8 %.

(6)

Pärast aegumise läbivaatamist jättis komisjon rakendusmäärusega (EL) 2018/1469 (8) jõusse meetmed, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EÜ) nr 585/2012, mida on viimati muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 795/2012 ja nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1269/2012 (9) ning mis käsitleb Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude importi (edaspidi „aegumise läbivaatamine“).

(7)

Praegu kehtivad dumpinguvastased tollimaksud on Venemaalt pärit impordi puhul vahemikus 35,8–24,1 % ja Ukrainast pärit impordi puhul vahemikus 25,7–12,3 %.

(8)

7. mail 2018 avaldas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3 Euroopa Liidu Teatajas teate teatavate Ukrainast pärit rauast või terasest õmblusteta torude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta (edaspidi „algatamisteade“) (10).

(9)

Läbivaatamine, mis piirdub eksportiva tootja Interpipe dumpingu uurimisega, algatati pärast seda, kui äriühing esitas selleks põhjendatud taotluse. Interpipe esitas taotluses piisavad tõendid selle kohta, et asjaolud, mille alusel olemasolevad meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad.

(10)

Dumpingu ulatuse uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2018 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“).

(11)

Komisjon teavitas ametlikult taotluse esitajat, eksportiva riigi ametiasutusi ning liidu tootmisharu osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul.

(12)

Uurimiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon taotluse esitajale küsimustiku, millele taotluse esitaja vastas ettenähtud tähtaja jooksul.

(13)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ulatuse kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud korraldati taotluse esitaja valdustesse ning temaga seotud kaubandusettevõtjate (LLC Interpipe Ukraine, Interpipe Europe SA ja Interpipe Central Trade GmbH) valdustesse.

(14)

Uurimisalune toode on sama, mis on määratletud 1. oktoobri 2018. aasta rakendusmääruses (EL) 2018/1469, millega kehtestati praegu kehtivad meetmed, st muu hulgas Ukrainast pärit teatavad rauast või terasest õmblusteta torud, mis on ümmarguse ristlõikega, mille välisläbimõõt ei ületa 406,4 mm ning mis on rahvusvahelise keevitusinstituudi (International Institute of Welding – IIW) valemi ja keemilise analüüsi (11) kohaselt süsinikekvivalentväärtusega kuni 0,86 ning mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7304 11 00, ex 7304 19 10, ex 7304 19 30, ex 7304 22 00, ex 7304 23 00, ex 7304 24 00, ex 7304 29 10, ex 7304 29 30, ex 7304 31 80, ex 7304 39 58, ex 7304 39 92, ex 7304 39 93, ex 7304 51 89, ex 7304 59 92 ja ex 7304 59 93 alla (edaspidi „uurimisalune toode“).

(15)

Nagu esialgse uurimise ja järgmiste läbivaatamiste käigus kindlaks tehtud, kinnitas ka käesolev uurimine, et Ukrainas toodetud ja ELi eksporditud tootel, Ukrainas toodetud ja Ukraina siseturul müüdaval tootel ja ELis liidu tootjate toodetud ja nende müüdaval tootel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusviisid. Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(16)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas dumpingu olukorraga seoses muutunud asjaolusid võib pidada püsivaks.

(17)

Esialgse dumpinguvastase uurimise ajal 2006. aastal, samuti Interpipe'i kõige viimase vahepealse läbivaatamise ajal 2012. aastal, mis hõlmas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi alates 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011, hankis Interpipe uurimisaluse toote tootmiseks vajalikku peamist toorainet, st ümaraid terasest valtstoorikuid sõltumatutelt tarnijatelt.

(18)

Osalise vahepealse läbivaatamise taotluses väitis taotluse esitaja, et äriühingu LLC Metallurgical Plant „Dneprosteel“ vertikaalne lõimimine 2013. aastal on kaasa toonud peamise tooraine (terasest valtstoorikud) ettevõttesisese tootmise, mis tekitas märkimisväärse kulude vähenemise ja tooteportfelli muutuse. Taotluse esitaja väitis ka seda, et võrreldes viimase vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toodetud ja eksporditud tooteliikidega, st nii-öelda standardse teraseklassiga, on ta nüüd lisanud oma tooteportfelli uusi ja keerulisemaid tooteid (kõrglegeerterase, magistraal- ja mehaaniliste torude klassid), mis moodustasid jooksval läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alates 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2018 olulise osa koguekspordist ELi.

(19)

Uurimine kinnitas, et taotluse esitaja tootis peamist toorainet ettevõttesiseselt ning see muudatus tõi kaasa tema kulude ja tooteportfelli märkimisväärse muutuse. Uurimine kinnitas, et Interpipe'i poolt ELi eksporditavad tooteliigid erinesid suurel määral viimase vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksporditud tooteliikidest. Sellele tuginedes ja nende muutuste struktuurset laadi arvestades leiti, et põhjenduses (17) kirjeldatud muutused on püsivad ning tõenäoliselt lähitulevikus ei muutu. Seega leiti, et kehtivate meetmete kohaldamine nende praegusel tasemel tuleks ümber hinnata.

(20)

Veel üht muutust, mille esinemist taotluse esitaja väitis pärast käesoleva läbivaatamise algatamist, nimelt ühisettevõtte olemasolu/loomist Interpipe'i ja Vallourec Tubesi vahel, ei võetud arvesse, sest see toimus pärast käesoleva vahepealse läbivaatamise algatamist.

(21)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Interpipe'il kaks täielikult tema omandisse ja kontrolli alla kuuluvat eksportivat tootjat (edaspidi „tootmisüksused“) – LLC Interpipe Niko Tube (edaspidi „NIKO“) ja OJSC Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant (edaspidi „NTRP“).

(22)

Kuna taotluse esitaja raamatupidamissüsteem ei võimaldanud teha kindlaks asjaomast tootjat ja tema müügiandmeid, arvutati esialgsel uurimisel ühine dumpingumarginaal, liites kõik kahe tootmisüksuse tootmise, kasumlikkuse ja müügiga seotud andmed ELis.

(23)

Alates viimasest vahepealsest läbivaatamisest ei liitnud komisjon enam pärast kontserni organisatsioonilise struktuuri märkimisväärset muutust, mis võimaldas teha kindlaks asjaomase tootja ning tema müügi- ja tootmisandmed, ning alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt tootjate andmeid, vaid kasutas standardmeetodit. Standardmeetod tähendas seda, et kahe eksportiva tootja jaoks arvutati üks ühine dumpingumarginaal, leides kõigepealt kummagi individuaalse eksportiva tootja dumpingu summa ning määrates seejärel mõlema äriühingu jaoks kindlaks ühe kaalutud keskmise dumpingumäära.

(24)

Käesoleval uurimisel oli võimalik teha kindlaks ka asjaomane tootja ja tema müügiandmed. Seega kohaldati vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 ning kooskõlas liidu institutsioonide järjepideva tavaga viimasel vahepealsel läbivaatamisel sama metoodikat.

(25)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt iga eksportiva tootja puhul, kas tema samasuguse toote omamaine kogumüük sõltumatutele klientidele on tüüpiline võrreldes tema ELi suunduva ekspordi müügi kogumahuga, st kas uurimisaluse toote sellise müügi kogumaht esindab vähemalt 5 % uurimisaluse toote ELi toimunud ekspordi müügi kogumahust. Uurimise käigus tehti kindlaks, et omamaine müük oli tüüpiline mõlema eksportiva tootja puhul.

(26)

Järgmisena uuris komisjon, kas Interpipe'i omamaine müük tema siseturul oli iga ekspordiks liitu müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele tarbijatele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Komisjon tegi kindlaks, et liitu ekspordiks müüdud tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi omamaine müük oli uurimisperioodi vältel suurel määral tüüpiline, sest tehti kindlaks, et 60–80 % (12) eksporditud mudelitest müüdi siseturul tüüpilises koguses.

(27)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4 uuriti seejärel, kas iga tooteliigi puhul, mida müüdi omamaisel turul tüüpilistes kogustes, võib öelda, et seda tehti tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa uurimisaluse eksporditava toote igast liigist müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul.

(28)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist rohkem kui 80 % toimus siseturul kuludest kõrgema hinnaga ja mille kaalutud keskmine müügihind oli võrdne ühiku tootmiskuluga või ületas seda, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta asjaomase tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(29)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(30)

Omamaise müügi analüüs näitas, et 35–55 % (13) selle tooteliigi omamaisest kogumüügist, mis oli liitu ekspordiks müüdud tooteliigiga identne või võrreldav, oli kasumlik ning et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulu. Seega arvutati normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(31)

Muude kui tüüpilistes kogustes müüdavate tooteliikide (st nende, mille omamaine müük jäi alla 5 % ELi suunatud eksportmüügist või mida siseturul ei müüdudki) normaalväärtus arvutati tooteliigi tootmiskulude alusel, millele lisati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Omamaise müügi olemasolu korral kasutati selleks vaatlusaluste tooteliikide puhul siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud tehingutest saadud kasumit tooteliigi kohta. Kui omamaine müük puudus, kasutati keskmist kasumit. (14)

(32)

Pärast lõplikku avalikustamist vaidlustas Interpipe'i kontsern mõned elemendid, mida komisjon kasutas normaalväärtuse arvutamisel. Väited olid seotud järgmiste küsimustega: i) müügi-, üld- ja halduskulude arvutamine; ii) muude tegevuskulude väidetav väljajätmine; iii) finantskulude kasutamine; iv) topeltarvestus müügi-, üld- ja halduskulude korrigeerimisel.

(33)

Pärast toimikus olevate elementide läbivaatamist otsustas komisjon aktsepteerida ülaltoodud väiteid ii ja iv ning lükata tagasi väited i ja iii. Tulenevalt Interpipe'i kontserni väidetes ja nende kohta tehtud komisjoni analüüsis sisalduva äriteabe konfidentsiaalsest laadist esitas komisjon Interpipe'i kontsernile käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeval lisateavet, mis sisaldas üksikasjalikke põhjendusi.

(34)

Olles aktsepteerinud väiteid ii ja iv, vaatas komisjon läbi Interpipe'i dumpingumarginaali. Äriühingule esitati lisateavet, mis kirjeldas dumpingumarginaali mõju, ning teda kutsuti üles esitama märkusi. Komisjon teavitas ka ELi tootmisharu äriühingu dumpingumarginaali muudatustest.

(35)

Pärast täiendavat avalikustamist jäi Interpipe väidete juurde, mille komisjon oli tagasi lükanud, lisamata uusi elemente, mis oleks võinud muuta komisjoni järeldusi, mis avaldati äriühingule.

(36)

Uurimisaluse toote eksportmüük ELi hõlmas Interpipe'i kontserni eri üksuseid; st tehaseid, Ukrainas asuvat kooskõlastavat äriühingut (edaspidi „Interpipe Ukraine“ või „IPU“), Saksamaal asuvat seotud importijat (edaspidi „Interpipe Central Trade GmbH“ või „IPCT“) ning Šveitsis asuvat seotud kaubandusettevõtjat (edaspidi „Interpipe Europe SA“ või „IPE“).

(37)

Ekspordihind määrati kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8, välja arvatud importijana tegutseva seotud äriühingu ehk IPCT kaudu tehtud tehingute puhul. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 määrati käesoleval juhul ekspordihind seetõttu kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet ELis asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Seega kohandati hinda seoses kõikide kuludega, mis ilmnesid impordi ja edasimüügi ajal, samuti mõistliku kasumiga. Need kohandused arvutati seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulude ning mõttelise kasumi alusel, mille sõltumatu importija teenis (2,5 % käibest).

(38)

Normaalväärtust ja kahe eksportiva tootja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Selle põhjal kohandati transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, imporditasusid, tollimakse, komisjonitasusid ja laenukulusid.

(39)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportis Interpipe uurimisalust toodet ELi kahe erineva müügikanali kaudu; st sama Šveitsis asuva seotud kaubandusettevõtja kaudu nagu viimasel vahepealsel läbivaatamisel ning ELis asuva 2014. aastal asutatud seotud importija (IPCT) kaudu. Teisena nimetatud turustuskanalit viimase vahepealse läbivaatamise ajal ei eksisteerinud. Tulenevalt komisjoni analüüsis sisalduva äriteabe konfidentsiaalsest laadist esitas komisjon Interpipe'i kontsernile käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeval lisateavet, mis sisaldas üksikasjalikke põhjendusi.

(40)

Seega leidis komisjon, et kohandamine alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel on põhjendatud. See kohandus arvutati, arvates maha seotud kaubandusettevõtja müügi-, üld- ja halduskulud, mida ei kajastatud lisatasudena, ning mõtteline kasum, mille teenis sõltumatu kaupleja (2,5 % käibest) esimese sõltumatu kliendi suhtes kehtestatud müügihinnalt.

(41)

Pärast lõplikku avalikustamist vaidlustas Interpipe'i kontsern komisjoni järelduse, et IPE-t ei käsitata ühe majandusüksuse osana koos teiste üksustega nagu NIKO, NTRP ja IPU. Pärast toimikus olevate elementide läbivaatamist otsustas komisjon selle väite tagasi lükata. Nagu märgitud põhjenduses (34), esitati äriühingule lisateavet, mis kirjeldab dumpingumarginaali mõju, ning teda kutsuti üles esitama selle kohta märkusi. Interpipe jäi oma vastuses väidete juurde, mille komisjon oli tagasi lükanud. Selles küsimuses rohkem märkusi ei esitatud.

(42)

Tulenevalt Interpipe'i kontserni väites ja selle kohta tehtud komisjoni analüüsis sisalduva äriteabe konfidentsiaalsest laadist esitas komisjon Interpipe'i kontsernile käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeval lisateavet, mis sisaldas üksikasjalikke põhjendusi.

(43)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi eraldi mõlema eksportiva tootja iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Interpipe'i jaoks määrati seejärel kindlaks üks ühine dumpingumarginaal, arvutades Interpipe'i alla kuuluva mõlema eksportiva tootja jaoks ühise kaalutud keskmise dumpingu määra.

(44)

Selle põhjal on dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 8,1 %.

(45)

Pärast täiendavat avalikustamist väitis ESTA, et Interpipe'i dumpingumarginaali alandamine tekitab täiendavat kahju terasest õmblusteta torude tootmisharule ELis. Komisjon märgib, et kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 ei või dumpinguvastase tollimaksu summa ületada dumpingumarginaali, millena on käesoleval juhul kehtestatud 8,1 %.

(46)

Alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamust ei esitanud,

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegia, mille II peatükis on loetelu massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetest. Neid meetmeid tuleb võtta nii liidus kui ka kolmandates riikides.

(2)

Liit viib kõnealust strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid mitmepoolsete institutsioonide läbiviidavate konkreetsete projektide toetamiseks, pakkudes riikidele tehnilist abi ja oskusteavet seoses paljude massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetega ning tugevdades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu rolli.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 28. aprillil 2004 vastu resolutsiooni 1540 (2004) („resolutsioon 1540 (2004)“), esimese rahvusvahelise dokumendi, mis terviklikult ja igakülgselt käsitleb massihävitusrelvi, nende kandevahendeid ja massihävitusrelvadega seotud materjale. Resolutsiooniga 1540 (2004) kehtestati kõikidele riikidele siduvad kohustused, mille eesmärgiks on ära hoida ja tõkestada valitsusväliste osalejate juurdepääsu massihävitusrelvadele ja nendega seotud materjalidele. ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas ka seda, et kõik riigid peavad võtma tõhusaid meetmeid, millega kehtestatakse riigisisene kontroll, et hoida ära tuuma-, keemia- või bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite levik, sealhulgas kehtestades asjakohased kontrollid seonduvate materjalide üle, ning tagama nende meetmete täitmise.

(4)

Nõukogu võttis 11. mail 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/809 (1) resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise toetamiseks. Otsuse (ÜVJP) 2017/809 kohaste tegevuste tehniline rakendamine on tehtud ülesandeks ÜRO desarmeerimisküsimuste büroole (UNODA), kes teeb seda koostöös asjaomaste piirkondlike rahvusvaheliste organisatsioonidega, eeskätt Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga (OSCE).

(5)

Nõukogu võttis 11. juulil 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/1252 (2), millega toetatakse kemikaaliohutuse ja -julgeoleku tugevdamist Ukrainas kooskõlas resolutsiooni 1540 (2004) rakendamisega. Otsuse (ÜVJP) 2017/1252 kohaste tegevuste tehniline rakendamine on tehtud ülesandeks OSCE sekretariaadile.

(6)

Ukraina üheks peamiseks prioriteediks massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas on bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni (BTWC) ja resolutsiooni 1540 (2004) ülemaailmne järgimine ja täielik rakendamine.

(7)

Liit ja Ukraina allkirjastasid 21. märtsil ja 27. juunil 2014 assotsieerimislepingu (3), milles nähakse muu hulgas ette Ukraina õigusaktide kiirendatud ühtlustamine asjakohaste liidu õigusaktidega, sealhulgas takistuste kõrvaldamine resolutsiooni 1540 (2004) täielikuks rakendamiseks Ukrainas. ELi-Ukraina assotsieerimislepingu teatavaid osasid on alates 1. novembrist 2014 ajutiselt kohaldatud. ELi-Ukraina assotsieerimisleping jõustus 1. septembril 2017.

(8)

Vastavalt ELi-Ukraina assotsieerimislepingu rakendamist aastatel 2018–2020 käsitleva Ukraina valitsuse tegevuskavale on Ukraina pühendunud õigusnormide ja meetmete arendamisele ja täiustamisele bioloogilise ohutuse ja julgeoleku valdkonnas, järgides BTWCst ja resolutsioonist 1540 (2004) tulenevaid Ukraina kohustusi ning rahvusvahelisi norme ja standardeid, eelkõige asjaomaseid ELi õigusakte.

(9)

Sellega seoses koostas OSCE sekretariaat tihedas koostöös Ukraina pädevate asutustega kolm projektiettepanekut üldise bioloogilise ohutuse ja julgeoleku tugevdamiseks Ukrainas.

(10)

Käesoleva otsuse kohaselt läbiviidavate projektide tehniline rakendamine tuleks teha ülesandeks OSCE sekretariaadile.

(11)

Projekte tuleks rakendada kooskõlas ELi-Ukraina assotsieerimislepingu rakendamist käsitleva Ukraina valitsuse tegevuskava asjakohaste sätetega. Tegevuste puhul tuleks võtta arvesse asjakohast head tava ja saadud kogemust, mis on tuvastatud otsuse (ÜVJP) 2017/1252 rakendamise käigus.

(12)

OSCE sekretariaat peaks tagama tõhusa koostöö asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja organitega, näiteks BTWC rakendamise toetusüksusega, resolutsiooni 1540 (2004) kohaselt asutatud ÜRO Julgeolekunõukogu komiteega, Maailma Loomatervise Organisatsiooniga ning massihävitusrelvade ja -materjalide leviku vastase ülemaailmse partnerlusega. OSCE sekretariaat peaks samuti tagama käesoleva otsuse kohaselt ettevõetavate projektide vastastikuse täiendavuse ja sünergia varasemate ja käimasolevate asjaomaste projektide ja tegevustega Ukrainas, mida toetavad ELi liikmesriigid individuaalselt, ja muude liidu rahastatavate programmidega kõnealuses valdkonnas, sealhulgas stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendiga ning ELi keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu vähendamise tippkeskustega,

(1)

Nõukogu võttis 21. detsembril 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/2382 (1), millega luuakse Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledž (ESDC).

(2)

Nõukogu võttis 14. mail 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/712 (2), millega usaldatakse ESDC-le kübervaldkonna õppe-, koolitus-, hindamis- ja harjutusplatvormi („küberõppe platvorm“) loomine, märkides samas vajadust tagada selle vastastikune täiendavus teiste liidu jõupingutuste ja algatustega.

(3)

Nõukogu võttis 6. novembril 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/1655 (3), millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2016/2382 ja kehtestatakse lähtesumma kulude katmiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019.

(4)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 20. septembril 2018 vastu ELi tsiviilkoolituse rühma kui kriisiohje tsiviilaspektide komitee erikoosseisu pädevusraamistiku.

(5)

ELi tsiviilkoolituse rühma kohtumisel 15. märtsil 2019 märkisid liikmesriigid tsiviilkoolituse koordinaatorite vajadust liidu rahalise toetuse järele.

(6)

ESDC juhtkomitee otsustas 3. juunil 2019, et ESDC peaks haldama ja juhtima tsiviilkoolituse koordinaatorite sõidu- ja majutuskulusid.

(7)

Otsust (ÜVJP) 2016/2382 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Relvakaubandusleping jõustus 24. detsembril 2014 ja kõik liikmesriigid on selle osalised. Relvakaubanduslepingu eesmärk on kehtestada kõrgeimad võimalikud ühised rahvusvahelised standardid tavarelvastuse kaubanduse reguleerimiseks ning tavarelvade ebaseadusliku kaubanduse ennetamiseks ja likvideerimiseks ning nende kõrvalesuunamise ennetamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 19. novembril 2018 vastu ebaseaduslike tulirelvade, väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastase võitluse ELi strateegia „Relvade turvalisuse tagamine, kodanike kaitsmine“ („strateegia“). Strateegia peamine eesmärk on väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO 2001. aasta tegevuskava täielik ja tõhus rakendamine. Strateegias märgitakse, et EL jätkab vastutustundliku ja tõhusa relvaekspordikontrolli edendamist ning et ta jätkab relvakaubanduslepingu ülemaailmse kohaldamise ja rakendamise toetamist. Strateegias märgitakse ka, et EL jätkab Aafrika Liidu ja asjaomaste piirkondlike majanduskogukondade toetamist seoses nende jõupingutustega võidelda ebaseadusliku väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga kauplemise vastu.

(3)

2017. aasta jaanuaris võeti Aafrika Liidu assamblee 28. korralisel istungil vastu Aafrika Liidu üldine praktiline tegevuskava, mis käsitleb relvade vaigistamist Aafrikas 2020. aastaks, kohustades seeläbi Aafrika Liidu liikmesriike: ohjeldama ebaseaduslike relvade ebaseaduslikku sissevoolu ja ringlust; takistama mässuliste juurdepääsu relvadele; ning katkestama kooskõlas relvakaubanduslepinguga sidemed ebaseaduslike relvade tarnijate ja saajatega, kehtestades muu hulgas keelud.

(4)

Oma 18. juuli 2016. aasta järeldustes ELi Hiinat käsitleva strateegia kohta toetab nõukogu korrapärase ja sisulise ELi ja Hiina dialoogi algatamist, et leida üheskoos liikmesriikidega suurem ühisosa seoses desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, terrorismivastase võitluse, rände ja küberjulgeolekuga.

(5)

ÜRO kolmas konverents, mis vaatas läbi ÜRO ebaseaduslike väike- ja kergrelvade vastase tegevuskava rakendamisel tehtud edusammud, võttis 30. juunil 2018 vastu lõppdokumendi, milles märgitakse, et ta uuendab oma kohustust ennetada ja tõkestada väike- ja kergrelvade ümbersuunamist. Riigid kinnitavad oma valmisolekut teha rahvusvahelist koostööd ja tugevdada piirkondlikku koostööd parema koordineerimise, konsulteerimise, teabevahetuse ja operatiivkoostöö kaudu, kaasates asjaomased piirkondlikud ja allpiirkondlikud organisatsioonid ning samuti õiguskaitse-, piirikontrolli- ning ekspordi- ja litsentse väljastavad asutused. Samuti kohustuvad riigid omavahel suhtlema ning vastavalt riikide õigusraamistikele ja turvanõuetele rakendama saadud kogemusi, õppetunde ja parimaid tavasid, mis on seotud väike- ja kergrelvade ekspordi-, impordi- ja transiidikontrolliga, sealhulgas sertifitseerimisprotsesside ja lõppkasutaja sertifikaatidega.

(6)

Kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 kinnitatakse, et väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse tõkestamine on vajalik paljude kestliku arengu eesmärkide, sealhulgas rahu, õigluse ja tugevate institutsioonide, vaesuse vähendamise, majanduskasvu, tervishoiu, soolise võrdõiguslikkuse ja ohutute linnadega seotud eesmärkide saavutamiseks. Seega on kõik riigid kestliku arengu eesmärgi nr 16.4 raames võtnud endale kohustuse oluliselt vähendada ebaseaduslikke raha- ja relvavooge.

(7)

Nõukogu võttis 27. veebruaril 2012 vastu otsuse 2012/121/ÜVJP, (1) millega toetatakse ELi-Hiina-Aafrika vahelise tavarelvastuse kontrolli alase dialoogi ja koostöö edendamist. Seda projekti on Saferworld edukalt rakendanud, kuid kõnealuses otsuses seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja teha selles vallas rohkem jõupingutusi.

(8)

Alates 2008. aastast on nõukogu võtnud vastu 11 otsust vastutustundliku relvaekspordikontrolli alase teavitustegevuse toetamiseks vastavalt relvakaubanduslepingule ja nõukogu ühisele seisukohale 2008/944/ÜVJP, (2) kuid Hiinaga on selles küsimuses suhtlemine olnud piiratud,

(1)

Nõukogu võttis 31. juulil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1333.

(2)

Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2015/1333 artikli 17 lõikega 2 on nõukogu läbi vaadanud kõnealuse otsuse II ja IV lisas esitatud isikute ja üksuste loetelud.

(3)

Otsuse (ÜVJP) 2015/1333 II lisast tuleks välja jätta ühte isikut puudutav kanne ja kõnealuse otsuse IV lisast tuleks välja jätta kahte isikut puudutavad kanded.

(4)

Otsust (ÜVJP) 2015/1333 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Direktiivi 2001/18/EÜ kohaselt tohib geneetiliselt muundatud organismi või geneetiliselt muundatud organismide kombinatsiooni sisaldavat või nendest koosnevat toodet turule lasta ainult siis, kui liikmesriigi pädev asutus, kellele esitati taotlus kõnealuse toote turule laskmiseks, annab selleks kirjaliku nõusoleku.

(2)

2013. aasta oktoobris esitas ettevõtja Suntory Holdings Limited (Osaka, Jaapan) Madalmaade pädevale asutusele taotluse geneetiliselt muundatud aednelgi (Dianthus caryophyllus L., liin FLO-40685-2) turulelaskmise kohta.

(3)

Taotluses käsitletakse geneetiliselt muundatud aednelgi (Dianthus caryophyllus L., liin FLO-40685-2) lõikelillede importi, turustamist ja jaemüüki.

(4)

Kooskõlas direktiivi 2001/18/EÜ artiklis 14 sätestatud menetlusega koostas Madalmaade pädev asutus hindamisaruande, milles esitati järeldus, et kui eritingimused on täidetud, siis puuduvad põhjused, mille alusel dekoratiivsel eesmärgil kasutatava geneetiliselt muundatud aednelgi (Dianthus caryophyllus L., liin FLO-40685-2) lõikelillede turulelaskmise nõusolek andmata jätta.

(5)

Hindamisaruanne esitati komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ning mõned neist esitasid vastuväiteid kõnealuse toote turulelaskmise kohta. Üks liikmesriik jäi oma vastuväidete juurde.

(6)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) avaldas 10. märtsil 2016 arvamuse, milles esitati järeldus, et ei ole mingit teaduslikku alust arvata, et dekoratiivsel eesmärgil kasutatavate geneetiliselt muundatud aednelgi FLO-40685-2 lõikelillede import liitu ning nende turustamine ja jaemüük liidus põhjustab kahjulikku mõju inimeste tervisele või keskkonnale (2). Samuti leidis toiduohutusamet, et nõusoleku hoidja esitatud seirekava on nelgi FLO-40685-2 kavandatud kasutusviisi silmas pidades vastuvõetav.

(7)

Toiduohutusameti arvamuse (milles võeti arvesse kogu taotlust, Madalmaade pädeva asutuse koostatud hindamisaruannet, liikmesriikide esitatud vastuväiteid ja taotleja poolt liikmesriikide vastuväidetele vastamiseks esitatud lisateavet) kontrollimine ei ole andnud põhjust arvata, et geneetiliselt muundatud aednelgi (Dianthus caryophyllus L., liin FLO-40685-2) lõikelillede turule laskmine võiks kavandatud dekoratiivsel eesmärgil kasutamise raames inimeste või loomade tervist või keskkonda kahjustada.

(8)

Geneetiliselt muundatud aednelgile (Dianthus caryophyllus L., liin FLO-40685-2) tuleks määrata kordumatu tunnus, et kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1830/2003 (3) ning komisjoni määrust (EÜ) nr 65/2004 (4).

(9)

Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ei ole kavandatud kasutusalade jaoks vaja kehtestada eritingimusi toote käitlemiseks või pakendamiseks ning teatavate ökosüsteemide, keskkondade või geograafiliste piirkondade kaitsmiseks.

(10)

Toote märgistus peab sisaldama teavet, et geneetiliselt muundatud aednelgi (Dianthus caryophyllus L., liin FLO-40685-2) lõikelilli ei tohi kasutada toidu või söödana ega viljeluseks.

(11)

2016. aasta detsembris kontrolliti ja testiti geneetiliselt muundatud aednelgi (Dianthus caryophyllus L., liin FLO-40685-2) puhul direktiivi 2001/18/EÜ III B lisa punkti D alapunktiga 12 nõutud avastamismeetodit.

(12)

Direktiivi 2001/18/EÜ artikli 30 lõike 1 alusel loodud komitee ei ole oma eesistuja poolt määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud. Peeti vajalikuks rakendusakti olemasolu ning esimees esitas apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks rakendusakti eelnõu. Apellatsioonikomitee ei ole arvamust esitanud,

(1)

Komisjoni rakendusotsusega 2013/327/EL (2) anti luba lasta turule toitu, mis sisaldab geneetiliselt muundatud rapse Ms8, Rf3 ja Ms8 × Rf3 ja koosneb nendest, ning toitu ja sööta, mis on toodetud kõnealustest geneetiliselt muundatud rapsidest.

(2)

Varem on komisjoni otsusega 2007/232/EÜ (3) antud luba lasta turule sööta, mis sisaldab geneetiliselt muundatud rapse Ms8, Rf3 ja Ms8 × Rf3 või koosneb nendest. Kõnealune otsus hõlmas ka rapse Ms8, Rf3 ja Ms8 × Rf3 sisaldavaid või neist koosnevaid tooteid, mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, välja arvatud viljelemiseks.

(3)

20. mail 2016 esitas äriühing Bayer CropScience AG kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 11 ja 23 komisjonile taotluse pikendada otsusega 2007/232/EÜ hõlmatud toodete turulelaskmise luba.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) esitas 28. novembril 2017 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 heakskiitva arvamuse (4). Amet tegi järelduse, et kõnealuse pikendustaotluse puhul puuduvad tõendid uute ohtude, muudetud kokkupuute või teaduslike ebamäärasuste kohta, mis võiks muuta rapside Ms8, Rf3 ja Ms8 × Rf3 kohta tehtud esialgse riskihindamise järeldusi, mille amet oli 2005. aastal (5) vastu võtnud.

(5)

Nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 4, võttis amet oma arvamuses arvesse liikmesriikide tõstatatud küsimusi ja probleeme, mis esitati riiklike pädevate asutustega konsulteerimise käigus.

(6)

Amet jõudis ka järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnamõju seire kava, mis koosneb üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete kavandatud eesmärgiga.

(7)

Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleks otsusega 2007/232/EÜ hõlmatud toodete turulelaskmise luba pikendada.

(8)

30. novembril 2017 palus taotleja Bayer CropScience komisjonil ühendada ühe loa alla rapside Ms8, Rf3 ja Ms8 × Rf3 pikendamistaotlusega hõlmatud kasutusviisid ja kõnealuste rapside rakendusotsusega 2013/327/EL hõlmatud kasutusviisid. 5. detsembri 2017. aasta kirjas teatas komisjon taotlejale, et ühendamine saaks toimuda rakendusotsuse 2013/327/EL kohaldamisala laiendamisega neile toodetele, mida käsitletakse 20. mai 2016. aasta taotluses. Taotlejale tehti teatavaks, et ühendamise tulemusel hakatakse pikendamistaotlusega hõlmatud toodete suhtes kohaldama rakendusotsuses 2013/327/EÜ sätestatud loatingimusi.

(9)

Komisjon on arvamusel, et taotleja palve on lihtsustamise huvides õigustatud. Seega tuleks rakendusotsust 2013/327/EL muuta, et inkorporeerida selle kohaldamisalasse praegu otsusega 2007/232/EÜ hõlmatud tooted.

(10)

1. augusti 2018. aasta kirjaga palus Bayer CropScience AG komisjonil kanda oma õigused ja kohustused kõigi lubade suhtes üle äriühingule BASF Agricultural Solutions Seed US LLC. 6. augusti 2018. aasta kirjaga kinnitas äriühing BASF SE oma nõusolekut äriühingu BASF Agricultural Solutions Seed US LLC nimel. Kõnealune ülekandmine puudutab otsust 2007/232/EÜ ja rakendusotsust 2013/327/EL.

(11)

Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 65/2004 (6) on rapsidele Ms8, Rf3 ja Ms8 × Rf3 määratud kordumatud tunnused. Nende kordumatute tunnuste kasutamist tuleks jätkata.

(12)

Ameti arvamuse kohaselt ei ole käesoleva otsusega hõlmatud toodete puhul vaja kehtestada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1830/2003 (7) artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistusnõuetele lisaks märgistuse erinõudeid. Et tagada toodete kasutamine käesoleva otsuse kohase loa piires, tuleks rapse Ms8, Rf3 ja Ms8 × Rf3 sisaldavate või neist koosnevate toodete (välja arvatud toiduained) märgistusele siiski lisada selge märge, et kõnealused tooted ei ole ette nähtud viljelemiseks.

(13)

Rakendusotsuses 2013/327/EL sätestatud keskkonnamõju seire kava ei ole vaja muuta, kuna see on sisuliselt identne ameti poolt pikendamistaotluse raames hinnatud kavaga.

(14)

Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleks kanda geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 28 lõikes 1.

(15)

Otsus 2007/232/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks.

(16)

Käesolevast otsusest tuleb bioohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioohutuse protokolli osalistele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1946/2003 (8) artikli 9 lõikega 1 ja artikli 15 lõike 2 punktiga c.

(17)

Alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud. Leiti, et käesolev rakendusakt on vajalik, ning eesistuja esitas selle apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks. Apellatsioonikomitee ei esitanud oma arvamust,

(1)

11. veebruaril 2011 esitas äriühing Bayer CropScience AG kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 Madalmaade riiklikule pädevale asutusele taotluse geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × LLCotton25 × MON 15985 ja alakombinatsiooni LLCotton25 × MON 15985 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks (edaspidi „taotlus“). Taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × LLCotton25 × MON 15985 ja alakombinatsiooni LLCotton25 × MON 15985 või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muuks kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks.

(2)

20. aprilli 2011. aasta kirjaga anti taotlejale teada, et puuvilla GHB614 × LLCotton25 × MON 15985 reproduktiivsete omaduste tõttu tuleks alakombinatsiooni LLCotton25 × MON 15985 taotlusest välja jätta, et seda eraldi hinnata. 15. juuni 2015. aasta kirjaga esitas taotleja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „amet“) ajakohastatud taotluse, milles ta piiras puuvilla GHB614 × LLCotton25 × MON 15985 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turulelaskmise ulatust.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõikele 5 ja artikli 17 lõikele 5 sisaldas taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ (2) II lisas sätestatud põhimõtete kohaselt tehtud riskihindamisega seotud teavet ja järeldusi ning kõnealuse direktiivi III ja IV lisas nõutud teavet. Taotlus sisaldas ka direktiivi 2001/18/EÜ VII lisa kohast keskkonnamõju seire kava.

(4)

20. aprillil 2018 esitas amet kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 (3) artiklitega 6 ja 18 heakskiitva arvamuse. Amet jõudis järeldusele, et geneetiliselt muundatud puuvill GHB614 × LLCotton25 × MON 15985 on taotlusega hõlmatud kasutusviiside puhul sama ohutu kui geneetiliselt muundamata võrdlusmaterjal ja sellel on sama toitumisalane mõju kui geneetiliselt muundamata võrdlusmaterjalil.

(5)

Nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 4, võttis amet oma arvamuses arvesse liikmesriikide tõstatatud küsimusi ja probleeme, mis esitati riiklike pädevate asutustega konsulteerimise käigus.

(6)

Amet jõudis ka järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnamõju seire kava, mis koosneb üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete kavandatud kasutusviisidega.

(7)

Neid kaalutlusi arvesse võttes tuleks anda luba lasta turule geneetiliselt muundatud puuvilla GHB614 × LLCotton25 × MON 15985 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid.

(8)

1. augusti 2018. aasta kirjaga palus äriühing Bayer CropScience AG komisjoni kanda kõik äriühingu Bayer CropScience AG õigused ja kohustused seoses geneetiliselt muundatud toodete lubade ning menetluses olevate taotlustega üle äriühingule BASF Agricultural Solutions Seed US LLC. 6. augusti 2018. aasta kirjaga kinnitas BASF SE seda ülekandmist äriühingu BASF Agricultural Solutions Seed US LLC nimel.

(9)

Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 65/2004 (4) tuleks geneetiliselt muundatud puuvillale GHB614 × LLCotton25 × MON 15985 määrata kordumatu tunnus.

(10)

Ameti arvamuse kohaselt ei ole käesoleva otsusega hõlmatud toodete puhul vaja kehtestada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1830/2003 (5) artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistusnõuetele lisaks märgistuse erinõudeid. Tagamaks, et toodete kasutamine jääb käesoleva otsuse kohase loa piiridesse, tuleks puuvilla GHB614 × LLCotton25 × MON 15985 sisaldavate või sellest koosnevate toodete (välja arvatud toiduained) märgistusele siiski lisada selge märge, et kõnealused tooted ei ole ette nähtud viljelemiseks.

(11)

Loa hoidja peab esitama komisjonile aastaaruande keskkonnamõju seire kavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta. Tulemused tuleks esitada vastavalt komisjoni otsuses 2009/770/EÜ (6) sätestatud standardse aruandevormi nõuetele.

(12)

Ameti arvates ei ole vaja rakendada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punkti e ega artikli 18 lõike 5 punkti e kohaseid turule laskmise ja/või kasutamise ja käitlemise eritingimusi ega kitsendusi, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet toidu ja sööda tarbimise suhtes, ega eritingimusi või kitsendusi konkreetse keskkonna, konkreetsete ökosüsteemide ja/või geograafiliste piirkondade kaitsmiseks.

(13)

Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleks kanda geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 28 lõikes 1.

(14)

Käesolevast otsusest tuleb bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioohutuse protokolli osalistele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1946/2003 (7) artikli 9 lõikega 1 ja artikli 15 lõike 2 punktiga c.

(15)

Alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee ei ole eesistuja määratud ajavahemiku jooksul arvamust avaldanud. Leiti, et käesolev rakendusakt on vajalik, ning eesistuja esitas selle apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks. Apellatsioonikomitee ei ole arvamust esitanud,

(1)

7. aprillil 2011 esitas äriühing Syngenta Crop Protection AG oma tütarettevõtja Syngenta Crop Protection NV/SA kaudu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 Saksamaa riiklikule pädevale asutusele taotluse geneetiliselt muundatud maisi 5307 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks (edaspidi „taotlus“). Taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi 5307 või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muuks kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõikele 5 ja artikli 17 lõikele 5 sisaldas taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ (2) II lisas sätestatud põhimõtete kohaselt tehtud riskihindamisega seotud teavet ja järeldusi ning kõnealuse direktiivi III ja IV lisas nõutud teavet. Taotlus sisaldas ka direktiivi 2001/18/EÜ VII lisa kohast keskkonnamõju seire kava.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) esitas 5. mail 2015 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 (3) artiklitega 6 ja 18 arvamuse. Amet ei jõudnud maisi 5307 suhtes üldise järelduseni, kuna valgu eCry3.1Ab kohta esitatud 28päevane mürgisuse uuring ei olnud täielik.

(4)

8. detsembril 2016 esitas taotleja uue 28päevase mürgisuse uuringu valgu eCry3.1Ab kohta.

(5)

11. aprillil 2018 avaldas amet seisukohavõtu, millega ta täiendas oma teaduslikku arvamust, (4) võttes arvesse täiendavat mürgisuse uuringut. Amet jõudis järeldusele, et mais 5307, mida hinnati esialgses arvamuses ja täiendavas mürgisuse uuringus, on sama ohutu ja toiteväärtuslik kui tavaline mais selle kasutamisvaldkonnas.

(6)

Nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 4, võttis amet oma arvamuses arvesse liikmesriikide tõstatatud küsimusi ja probleeme, mis esitati riiklike pädevate asutustega konsulteerimise käigus.

(7)

Ühtlasi jõudis amet järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnamõju seire kava, mis koosneb üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete kavandatud eesmärgiga.

(8)

Arvestades neid järeldusi, tuleks lubada geneetiliselt muundatud maisi 5307 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toodete turule laskmine taotluses loetletud kasutusviiside puhul.

(9)

Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 65/2004 (5) tuleks geneetiliselt muundatud maisile 5307 määrata kordumatu tunnus.

(10)

Ameti arvamuse kohaselt ei ole käesoleva otsusega hõlmatud toodete puhul vaja kehtestada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1830/2003 (6) artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistusnõuetele lisaks märgistuse erinõudeid. Et tagada toodete kasutamine käesoleva otsuse kohase loa piires, tuleks geneetiliselt muundatud maisi 5307 sisaldavate või sellest koosnevate toodete (välja arvatud toiduained) märgistusele siiski lisada selge märge, et kõnealused tooted ei ole ette nähtud viljelemiseks.

(11)

Selleks et anda aru keskkonnamõju seire kavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta, peaks loa hoidja esitama aastaaruanded vastavalt komisjoni otsuses 2009/770/EÜ (7) sätestatud standardse aruandevormi nõuetele.

(12)

Ameti arvamuse kohaselt ei ole vaja rakendada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punkti e ega artikli 18 lõike 5 punkti e kohaseid turule laskmise, kasutamise ja käitlemise eritingimusi ega kitsendusi, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet toidu ja sööda tarbimise suhtes, ega eritingimusi või kitsendusi konkreetse ökosüsteemi/keskkonna või geograafilise piirkonna kaitsmiseks.

(13)

Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleks kanda geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 28 lõikes 1.

(14)

Käesolevast otsusest tuleb bioohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioohutuse protokolli osalistele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1946/2003 (8) artikli 9 lõikega 1 ja artikli 15 lõike 2 punktiga c.

(15)

Alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee ei ole eesistuja määratud ajavahemiku jooksul arvamust avaldanud. Leiti, et käesolev rakendusakt on vajalik, ning eesistuja esitas selle apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks. Apellatsioonikomitee ei ole arvamust esitanud,

(1)

Äriühing Pioneer Overseas Corporation esitas 27. novembril 2014 äriühingu Pioneer Hi-Bred International Inc. (Ameerika Ühendriigid) nimel Madalmaade pädevale asutusele määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 ja 17 kohase taotluse (edaspidi „taotlus“). Taotlus hõlmas geneetiliselt muundatud maisi 4114 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmist. Taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi 4114 või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muuks kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõikele 5 ja artikli 17 lõikele 5 sisaldas taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ (2) II lisas sätestatud põhimõtete kohaselt tehtud riskihindamisega seotud teavet ja järeldusi. Lisaks sisaldas see kõnealuse direktiivi III ja IV lisa kohaselt nõutavat teavet ja kõnealuse direktiivi VII lisa kohast keskkonnamõjude seirekava.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) esitas 24. mail 2018 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 (3) artiklitega 6 ja 18 heakskiitva arvamuse. Amet jõudis järeldusele, et taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud mais 4114 on inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale avalduda võiva mõju suhtes sama ohutu kui vastav geneetiliselt muundamata võrdlusalus ja katsetatud geneetiliselt muundamata maisi võrdlussordid.

(4)

Nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 4, võttis amet oma arvamuses arvesse kõiki liikmesriikide tõstatatud küsimusi ja probleeme, mis esitati riiklike pädevate asutustega konsulteerimise käigus.

(5)

Amet jõudis ka järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnamõjude seire kava, mis koosneb üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete kavandatud eesmärgiga.

(6)

Arvestades neid kaalutlusi, tuleks lubada geneetiliselt muundatud maisi 4114 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toodete turule laskmine taotluses loetletud kasutusviiside puhul.

(7)

Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 65/2004 (4) tuleks geneetiliselt muundatud maisile 4114 määrata kordumatu tunnus.

(8)

Ameti arvates ei ole käesoleva otsusega hõlmatud toodete puhul vaja kehtestada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1830/2003 (5) artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistusnõuetele lisaks märgistuse erinõudeid. Selleks et tagada toodete kasutamine käesoleva otsuse kohase loa piirides, tuleks geneetiliselt muundatud maisi 4114 sisaldavate või sellest koosnevate toodete (välja arvatud toit ja toidu koostisosad) märgistusele siiski lisada selge märge, et kõnealuseid tooteid ei tohi kasutada viljelemiseks.

(9)

Selleks et anda aru keskkonnamõju seire kavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta, peaks loa hoidja esitama aastaaruanded vastavalt komisjoni otsuses 2009/770/EÜ (6) sätestatud standardse aruandevormi nõuetele.

(10)

Ameti arvamuse kohaselt ei ole vaja rakendada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punkti e ega artikli 18 lõike 5 punkti e kohaseid turule laskmise, kasutamise ja käitlemise eritingimusi ega kitsendusi, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet toidu ja sööda tarbimise suhtes, ega eritingimusi või kitsendusi konkreetse ökosüsteemi/keskkonna või geograafilise piirkonna kaitsmiseks.

(11)

Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleks kanda geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 28 lõikes 1.

(12)

Käesolevast otsusest tuleb bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioohutuse protokolli osalistele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1946/2003 (7) artikli 9 lõikega 1 ja artikli 15 lõike 2 punktiga c.

(13)

Alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee ei ole eesistuja määratud ajavahemiku jooksul arvamust avaldanud. Leiti, et käesolev rakendusakt on vajalik, ning eesistuja esitas selle apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks. Apellatsioonikomitee ei ole arvamust esitanud,

(1)

10. augustil 2010 esitas äriühing Syngenta Crop Protection AG oma tütarettevõtja Syngenta Crop Protection NV/SA kaudu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 Saksamaa riiklikule pädevale asutusele taotluse geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks (edaspidi „taotlus“). Taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21 või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muuks kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõikele 5 ja artikli 17 lõikele 5 sisaldas taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ (2) II lisas sätestatud põhimõtete kohaselt tehtud riskihindamisega seotud teavet ja järeldusi ning kõnealuse direktiivi III ja IV lisas nõutud teavet. Taotlus sisaldas ka direktiivi 2001/18/EÜ VII lisa kohast keskkonnamõju seire kava.

(3)

30. juulil 2013 laiendas äriühing Syngenta taotluse kohaldamisala kõigile kümnele ühekordsete transformatsioonide alakombinatsioonile, mille tulemusena saadakse mais Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21.

(4)

31. märtsil 2016 ajakohastas äriühing Syngenta taotluse kohaldamisala, jättes välja järgmised alakombinatsioonid, mis kuulusid teise taotluse kohaldamisalasse: Bt11 × MIR162 × GA21, Bt11 × MIR162, Bt11 × GA21 and MIR162 × GA21, mis on lubatud komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/1685 (3) ning alakombinatsioonid Bt11 × 1507 × GA21, Bt11 × 1507 ja 1507 × GA21, mis on lubatud komisjoni rakendusotsusega (EL) 2017/1209 (4). Seega hõlmab kohaldamisala alakombinatsioone Bt11 × MIR162 × 1507, MIR162 × 1507 × GA21 ja MIR162 × 1507.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) esitas 11. juulil 2018 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 (5) artiklitega 6 ja 18 heakskiitva arvamuse. Amet jõudis järeldusele, et taotlusega hõlmatud kasutusviiside puhul on taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud mais Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21 sama ohutu ja toiteväärtuslik kui geneetiliselt muundamata võrdlusmaterjal. Taotlusega hõlmatud kolme alakombinatsiooni puhul jõudis amet järeldusele, et need on eeldatavasti sama ohutud kui ühekordsed transformatsioonid Bt11, MIR162, 1507 ja GA21, varem hinnatud alakombinatsioonid ja nelja transformatsiooni komplektiga mais Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21.

(6)

Nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 4, võttis amet oma arvamuses arvesse liikmesriikide tõstatatud küsimusi ja probleeme, mis esitati riiklike pädevate asutustega konsulteerimise käigus.

(7)

Amet jõudis ka järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnamõju seire kava, mis koosneb üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete kavandatud kasutusviisidega.

(8)

Neid järeldusi arvesse võttes tuleks anda luba lasta turule geneetiliselt muundatud maisi Bt11 × MIR162 × 1507 × GA21 ning maisi kolme alakombinatsiooni Bt11 × MIR162 × 1507, MIR162 × 1507 × GA21 ja MIR162 × 1507 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud tooted taotluses loetletud kasutusviiside puhul.

(9)

Käesoleva otsusega hõlmatud igale geneetiliselt muundatud organismile tuleks määrata kordumatu tunnus vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 65/2004 (6).

(10)

Ameti arvates ei ole käesoleva otsusega hõlmatud toodete puhul vaja kehtestada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1830/2003 (7) artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistusnõuetele lisaks märgistuse erinõudeid. Selleks et tagada kõnealuste toodete kasutamine käesoleva otsuse kohase loa piirides, tuleks nende toodete (välja arvatud toiduks kasutatavad tooted) märgistusele siiski lisada selge märge, et kõnealuseid tooteid ei tohi kasutada viljelemiseks.

(11)

Selleks et anda aru keskkonnamõju seire kavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta, peaks loa hoidja esitama aastaaruanded vastavalt komisjoni otsuses 2009/770/EÜ (8) sätestatud standardse aruandevormi nõuetele.

(12)

Ameti arvamuse kohaselt ei ole vaja rakendada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punkti e ega artikli 18 lõike 5 punkti e kohaseid turule laskmise, kasutamise ja käitlemise eritingimusi ega kitsendusi, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet toidu ja sööda tarbimise suhtes, ega eritingimusi või kitsendusi konkreetse ökosüsteemi/keskkonna või geograafilise piirkonna kaitsmiseks.

(13)

Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleks kanda geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 28 lõikes 1.

(14)

Käesolevast otsusest tuleb bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioohutuse protokolli osalistele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1946/2003 (9) artikli 9 lõikega 1 ja artikli 15 lõike 2 punktiga c.

(15)

Alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee ei ole eesistuja määratud ajavahemiku jooksul arvamust avaldanud. Leiti, et käesolev rakendusakt on vajalik, ning eesistuja esitas selle apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks. Apellatsioonikomitee ei ole arvamust esitanud,

(1)

Komisjoni otsusega 2007/703/EÜ (2) on lubatud turule lasta geneetiliselt muundatud maisi 1507 × NK603 (edaspidi „mais 1507 × NK603“) sisaldavat, sellest koosnevat või sellest toodetud toitu ja sööta. Kõnealune luba hõlmab ka maisi 1507 × NK603 sisaldavate või sellest koosnevate muude toodete (v.a toidu ja sööda) turulelaskmist muu maisiga samal otstarbel, välja arvatud viljelemiseks.

(2)

20. oktoobril 2016 esitasid äriühing Pioneer Overseas Corporation äriühingu Pioneer Hi-Bred International, Inc. nimel ja äriühing Dow AgroSciences Europe äriühingu Dow AgroSciences LLC nimel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 11 ja 23 komisjonile ühise taotluse kõnealuse loa pikendamiseks.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) esitas 25. juulil 2018 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 6 ja 18 heakskiitva arvamuse (3). Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et kõnealuses pikendamistaotluses puuduvad tõendid uute ohtude, kokkupuuteviisi muutumise või teadusliku ebakindluse kohta, millest lähtuvalt võiks olla vaja muuta maisi 1507 × NK603 kohta tehtud algset riskihindamist käsitlevaid järeldusi, mille toiduohutusamet võttis vastu 2006. aastal (4).

(4)

Nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 4, võttis toiduohutusamet oma 25. juuli 2018. aasta arvamuses arvesse kõiki liikmesriikide tõstatatud küsimusi ja probleeme, mis tulid esile riiklike pädevate asutustega konsulteerimise käigus.

(5)

Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et taotlejate esitatud keskkonnamõju seire kava, mis koosneb üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete kavandatud kasutusotstarbega.

(6)

Nendest järeldustest lähtuvalt tuleks pikendada turulelaskmise luba geneetiliselt muundatud maisi 1507 × NK603 sisaldava, sellest koosneva või sellest toodetud toidu ja sööda jaoks ning sellest koosnevate või seda sisaldavate toodete jaoks, mis on ette nähtud kasutamiseks muul viisil kui toiduks ja söödaks, kuid mitte viljelemiseks.

(7)

13. septembril 2018 koostatud kirjaga esitas äriühing Dow AgroSciences Europe komisjonile taotluse selle kohta, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kontekstis peaks äriühingu Dow AgroSciences LLC (Ameerika Ühendriigid) esindaja liidus olema äriühing Dow AgroSciences Distribution S.A.S., kelle asukoht on Prantsusmaal. Dow AgroSciences Distribution S.A.S kinnitas 7. septembri 2018. aasta kirjaga oma nõusolekut.

(8)

12. oktoobri 2018. aasta kirjaga kinnitas Dow AgroSciences LLC ühtlasi, et on nõus, et tema esindaja on Dow AgroSciences Distribution S.A.S., ning selgitas, et Mycogen Seeds on Dow AgroSciences LLC tütarettevõtja.

(9)

Kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 65/2004 (5) on geneetiliselt muundatud maisile 1507 × NK603 määratud kordumatu tunnus algse loa kontekstis. Selle kordumatu tunnuse kasutamist tuleks jätkata.

(10)

Toiduohutusameti arvamusest tulenevalt ei näi olevat käesoleva otsusega hõlmatud toodete puhul vajalik kehtestada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1830/2003 (6) artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistamisnõuetele lisaks märgistamise erinõudeid. Selleks et tagada maisi 1507 × NK603 sisaldavate või sellest koosnevate toodete kasutamine käesoleva otsuse kohase loa piirides, tuleks kõnealuste toodete (välja arvatud toiduained) etiketile siiski lisada selge märge, et need ei ole ette nähtud viljelemiseks.

(11)

Loa hoidjad peaksid esitama ühiseid aastaaruandeid seirekavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta. Kõnealused tulemused tuleks esitada vastavalt komisjoni otsuses 2009/770/EÜ (7) sätestatud nõuetele.

(12)

Toiduohutusameti arvamusest lähtuvalt ei ole põhjust rakendada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punkti e ega artikli 18 lõike 5 punkti e kohaseid turulelaskmise, kasutamise ja käitlemise eritingimusi ega kitsendusi, sealhulgas turustamisjärgse järelevalve nõudeid toidu ja sööda tarbimise suhtes, ega eritingimusi või kitsendusi konkreetse ökosüsteemi/keskkonna või geograafilise piirkonna kaitsmiseks.

(13)

Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleks kanda ühenduse geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrisse, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 28 lõikes 1.

(14)

Käesolevast otsusest tuleb bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioloogilise ohutuse protokolli osalistele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1946/2003 (8) artikli 9 lõikega 1 ja artikli 15 lõike 2 punktiga c.

(15)

Alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee ei ole eesistuja määratud ajavahemiku jooksul arvamust avaldanud. Leiti, et käesolev rakendusakt on vajalik, ning eesistuja esitas selle apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks. Apellatsioonikomitee ei ole arvamust esitanud,

(1)

26. juunil 2015 esitas äriühing Monsanto Europe S.A./N.V. äriühingu Monsanto Company (Ameerika Ühendriigid) nimel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 Belgia riiklikule pädevale asutusele taotluse geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 sisaldavate, sellest koosnevate või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks (edaspidi „taotlus“). Taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muuks kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõikele 5 ja artikli 17 lõikele 5 sisaldas taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ (2) II lisas sätestatud põhimõtete kohaselt tehtud riskihindamisega seotud teavet ja järeldusi ning kõnealuse direktiivi III ja IV lisas nõutud teavet. Taotlus sisaldas ka direktiivi 2001/18/EÜ VII lisa kohast keskkonnamõju seire kava.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) esitas 26. aprillil 2018 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 (3) artiklitega 6 ja 18 heakskiitva arvamuse. Amet jõudis järeldusele, et taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud mais MON 87403 on inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale avalduda võiva mõju suhtes sama ohutu kui vastav tavapärane toode ja katsetatud geneetiliselt muundamata maisi võrdlussordid.

(4)

Nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 4, võttis amet oma arvamuses arvesse liikmesriikide tõstatatud küsimusi ja probleeme, mis esitati riiklike pädevate asutustega konsulteerimise käigus.

(5)

Ühtlasi jõudis amet järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnamõju seire kava, mis koosneb üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete kavandatud eesmärgiga.

(6)

Neid järeldusi arvesse võttes tuleks anda luba lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud tooted taotluses loetletud kasutusviiside puhul.

(7)

Äriühing Monsanto Europe N.V. teatas 27. augusti 2018. aasta kirjaga komisjonile, et ta kujundas ümber oma õigusliku vormi ja muutis oma nime äriühinguks Bayer Agriculture BVBA (Belgia).

(8)

Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 65/2004 (4) tuleks geneetiliselt muundatud maisile MON 87403 määrata kordumatu tunnus.

(9)

Ameti arvamuse kohaselt ei ole käesoleva otsusega hõlmatud toodete puhul vaja kehtestada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1830/2003 (5) artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistusnõuetele lisaks märgistuse erinõudeid. Selleks et tagada toodete kasutamine käesoleva otsuse kohase loa piirides, tuleks geneetiliselt muundatud maisi MON 87403 sisaldavate või sellest koosnevate toodete (välja arvatud toiduained) märgistusele siiski lisada selge märge, et kõnealuseid tooteid ei tohi kasutada viljelemiseks.

(10)

Selleks et anda aru keskkonnamõju seire kavas sätestatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta, peaks loa hoidja esitama aastaaruanded vastavalt komisjoni otsuses 2009/770/EÜ (6) sätestatud standardse aruandevormi nõuetele.

(11)

Ameti arvamuse kohaselt ei ole vaja rakendada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punkti e ega artikli 18 lõike 5 punkti e kohaseid turule laskmise, kasutamise ja käitlemise eritingimusi ega kitsendusi, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet toidu ja sööda tarbimise suhtes, ega eritingimusi või kitsendusi konkreetse ökosüsteemi või geograafilise piirkonna kaitsmiseks.

(12)

Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleks kanda geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 28 lõikes 1.

(13)

Käesolevast otsusest tuleb bioohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioohutuse protokolli osalistele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1946/2003 (7) artikli 9 lõikega 1 ja artikli 15 lõike 2 punktiga c.

(14)

Alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee ei ole eesistuja määratud ajavahemiku jooksul arvamust avaldanud. Leiti, et käesolev rakendusakt on vajalik, ning eesistuja esitas selle apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks. Apellatsioonikomitee ei ole arvamust esitanud,

(1)

Äriühing Monsanto Europe N.V. esitas 5. veebruaril 2015 äriühingu Monsanto Company (Ameerika Ühendriigid) nimel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 Madalmaade pädevale asutusele taotluse maisi MON 87411 sisaldava, sellest koosneva või sellest toodetud toidu, toidu koostisosade ja sööda turule laskmiseks (edaspidi „taotlus“). Taotlus hõlmas ka geneetiliselt muundatud maisist MON 87411 koosnevate selliste toodete turule laskmist, mis on ette nähtud peale toiduks ja söödaks kasutamise ka teisteks samasugusteks kasutusviisideks nagu mis tahes muu mais, välja arvatud viljelemiseks.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõikele 5 ja artikli 17 lõikele 5 sisaldas taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ (2) II lisas esitatud põhimõtete kohaselt tehtud riskihindamisega seotud teavet ja järeldusi ning kõnealuse direktiivi III ja IV lisas nõutud teavet. Taotlus sisaldas ka direktiivi 2001/18/EÜ VII lisas esitatud keskkonnamõjude seirekava.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) esitas 2. juulil 2018 kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 (3) artiklitega 6 ja 18 heakskiitva arvamuse. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud mais MON 87411 on inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale mõju poolest sama ohutu ning toiteaineliselt samaväärne kui selle tavapärane vaste ja geneetiliselt muundamata maisi võrdlussordid.

(4)

Nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 4, võttis toiduohutusamet oma arvamuses arvesse kõiki liikmesriikide tõstatatud küsimusi ja probleeme, mis esitati riiklike pädevate asutustega konsulteerimise käigus.

(5)

Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et taotleja esitatud keskkonnamõjude seirekava, mis koosnes üldisest järelevalvekavast, on kooskõlas toodete kavandatud kasutusviisidega.

(6)

Kõnealuseid järeldusi arvesse võttes tuleks anda luba lasta turule geneetiliselt muundatud maisi MON 87411 sisaldavad, sellest koosnevad või sellest toodetud tooted taotluses loetletud kasutusviisidel.

(7)

Äriühing Monsanto Europe N.V. teatas 27. augusti 2018. aasta kirjaga komisjonile, et ta kujundas ümber õigusliku vormi ja muutis oma nime äriühinguks Bayer Agriculture BVBA (Belgia).

(8)

Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 65/2004 (4) tuleks geneetiliselt muundatud maisile MON 87411 määrata kordumatu tunnus.

(9)

Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ei ole käesoleva otsusega hõlmatud toodete jaoks vaja kehtestada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 13 lõikes 1 ja artikli 25 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1830/2003 (5) artikli 4 lõikes 6 sätestatud märgistusnõuetele lisaks märgistuse erinõudeid. Selleks et tagada toodete kasutamine käesoleva otsuse kohase loa piirides, tuleks geneetiliselt muundatud maisi MON 87411 sisaldavate või sellest koosnevate toodete (välja arvatud toiduained) märgistusele siiski lisada selge märge, et kõnealuseid tooteid ei tohi kasutada viljelemiseks.

(10)

Selleks et võtta arvesse keskkonnamõju seirekavas sätestatud meetmete rakendamist ja tulemusi, peaks loa hoidja esitama aastaaruanded, mis on esitatud kooskõlas komisjoni otsuses 2009/770/EÜ (6) sätestatud standardse aruandevormi nõuetega.

(11)

Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ei ole vaja rakendada määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 5 punkti e ega artikli 18 lõike 5 punkti e kohaseid turule laskmise, kasutamise ja käitlemise eritingimusi ega kitsendusi, sealhulgas turustamisjärgset järelevalvet toidu ja sööda tarbimise suhtes, ega eritingimusi või kitsendusi konkreetse ökosüsteemi/keskkonna või geograafilise piirkonna kaitsmiseks.

(12)

Kogu asjakohane teave toodete lubade kohta tuleks kanda geneetiliselt muundatud toidu ja sööda ühenduse registrisse, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 28 lõikes 1.

(13)

Käesolevast otsusest tuleb bioloogilise ohutuse teabevõrgustiku kaudu teatada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioohutuse protokolli osalistele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1946/2003 (7) artikli 9 lõikega 1 ja artikli 15 lõike 2 punktiga c.

(14)

Alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee ei ole eesistuja määratud ajavahemiku jooksul arvamust avaldanud. Leiti, et käesolev rakendusakt on vajalik, ning eesistuja esitas selle apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks. Apellatsioonikomitee ei ole arvamust esitanud,