(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 98/2013 (3) kehtestati ühtlustatud eeskirjad, mis käsitlevad selliste ainete ja segude kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, eesmärgiga piirata nende kättesaadavust üldsusele ning tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas.

(2)

Kuigi määrus (EL) nr 98/2013 on aidanud vähendada lõhkeainete lähteainetest tulenevat ohtu liidus, on vaja tõhustada selliste lähteainete kontrollisüsteemi, mida saab kasutada isevalmistatud lõhkeainete valmistamiseks. Arvestades vajalike muudatuste arvu, on selguse huvides asjakohane määrus (EL) nr 98/2013 asendada.

(3)

Määrusega (EL) nr 98/2013 piirati üldsuse hulka kuuluvate isikute juurdepääsu lõhkeainete lähteainetele ja nende kasutamist üldsuse hulka kuuluvate isikute poolt. Kõnealusest keelust olenemata oli liikmesriikidel siiski võimalik otsustada, et üldsuse hulka kuuluvatele isikutele antakse juurdepääs nimetatud ainetele, kasutades loa andmise ja registreerimise süsteemi. Seetõttu on lõhkeainete lähteainetele kehtestatud piirangud ja kontrollid olnud liikmesriigiti erinevad, mis on tekitanud liidus kaubandustõkkeid, takistades siseturu toimimist. Peale selle ei ole kehtivad piirangud ja kontrollid taganud piisaval tasemel avalikku julgeolekut, sest need ei ole küllaldaselt takistanud kurjategijatel lõhkeainete lähteainete soetamist. Isevalmistatud lõhkeainetest tulenev oht on endiselt suur ning suureneb üha.

(4)

Seetõttu tuleks lõhkeainete ebaseadusliku valmistamise tõkestamise süsteemi veelgi tõhustada ja ühtlustada, arvestades terrorismist ja muust raskest kuritegevusest tulenevat suurenevat ohtu avalikule julgeolekule. Selline tõhustamine ja ühtlustamine peaks tagama ka lõhkeainete lähteainete vaba liikumise siseturul, edendama ettevõtjate vahelist konkurentsi ja ergutama uuendustegevust, näiteks hõlbustades lõhkeainete lähteainete asendamiseks ohutumate kemikaalide väljatöötamist.

(5)

Lõhkeainete lähteainete suhtes kohaldatavate meetmete kindlaksmääramise kriteeriumideks on asjaomase lõhkeainete lähteaine ohutase, asjaomase lõhkeainete lähteainega kauplemise maht ning võimalus kehtestada kontsentratsioonitase, millest madalamal oleks lõhkeainete lähteaine ikka veel kasutatav õiguspärasel eesmärgil, milleks see kättesaadavaks tehti, ning mille puhul on üsna vähe tõenäoline, et seda kasutatakse lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

(6)

Üldsuse hulka kuuluvatel isikutel ei tohiks olla lubatud soetada, sisse tuua, omada või kasutada teatavaid lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon massiprotsendina ületab teatavat piirmäära. Siiski peaks üldsuse hulka kuuluvatel isikutel olema lubatud õiguspärastel eesmärkidel soetada, sisse tuua, omada või kasutada mõningaid lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon ületab nimetatud piirmäärasid, kui neil on selleks luba. Kui loa taotleja on juriidiline isik, peaks liikmesriigi pädev asutus võtma arvesse juriidilise isiku ja mis tahes isiku tausta, kes tegutseb juriidilise isiku juhtivtöötajana või juriidilise isiku organi liikmena tulenevalt õigusest esindada juriidilist isikut, õigusest teha juriidilise isiku nimel otsuseid või juriidilise isiku sisesest kontrolliõigusest.

(7)

Mõne piirangutega lõhkeainete lähteaine puhul, mille kontsentratsioon ületab käesolevas määruses sätestatud piirmäärasid, ei ole üldsuse hulka kuuluvate isikute jaoks olemas ühtegi õiguspärast kasutusviisi. Seetõttu tuleks lõpetada kaaliumkloraadi, kaaliumperkloraadi, naatriumkloraadi ja naatriumperkloraadi jaoks lubade andmine. Loa andmine peaks olema lubatud üksnes piiratud arvule piirangutega lõhkeainete lähteainetele, mille puhul on olemas õiguspärane kasutusviis üldsuse hulka kuuluvate isikute jaoks. Nende lubade puhul ei tohiks kontsentratsioon ületada käesolevas määruses sätestatud ülemist piirmäära. Ülemise piirmäära ületamise korral kaalub lõhkeainete ebaseadusliku valmistamise risk üles nende lõhkeainete lähteainete väheolulise õiguspärase kasutamise üldsuse hulka kuuluvate isikute poolt, mille puhul võib sama mõju saavutada kõnealuste lähteainete alternatiivide või väiksemate kontsentratsioonidega. Käesolevas määruses tuleks ka kindlaks määrata asjaolud, mida pädevad asutused peaksid loa andmise üle otsustamisel kindlasti arvesse võtma. Koos III lisas esitatud loa vormiga peaks see hõlbustama teiste liikmesriikide väljastatud lubade tunnustamist.

(8)

Ühtse turu eesmärkide saavutamiseks peaks olema võimalik teiste liikmesriikide väljastatud lubasid kahe- või mitmepoolselt vastastikku tunnustada.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud piirangute kohaldamiseks ja kontrollide tegemiseks peaksid ettevõtjad, kes müüvad lõhkeainete lähteaineid professionaalsetele kasutajatele või luba omavatele üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, tuginema teabele, mis on varasemalt tarneahelas kättesaadavaks tehtud. Iga tarneahelas tegutsev ettevõtja peaks seetõttu teavitama reguleeritud lõhkeainete lähteainete saajat, et kõnealuse lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemise suhtes üldsuse hulka kuuluvatele isikutele ja selle sissetoomise, omamise või kasutamise suhtes üldsuse hulka kuuluvate isikute poolt kohaldatakse käesolevat määrust, näiteks kinnitades pakendile asjakohase märgistuse või kontrollides asjakohase märgistuse olemasolu pakendil või lisades selle teabe ohutuskaardile, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (4) II lisale.

(10)

Erinevus ettevõtja ja professionaalse kasutaja vahel seisneb selles, et ettevõtja teeb lõhkeainete lähteaine kättesaadavaks teisele isikule, samal ajal kui professionaalne kasutaja soetab lõhkeainete lähteaine või toob selle sisse üksnes enda tarbeks. Ettevõtjad, kes müüvad lõhkeainete lähteaineid professionaalsetele kasutajatele, teistele ettevõtjatele või üldsuse hulka kuuluvatele luba omavatele isikutele, peaksid tagama, et nende lõhkeainete lähteainete müügiga tegelevad töötajad on teadlikud sellest, millised nende poolt kättesaadavaks tehtavad tooted sisaldavad lõhkeainete lähteaineid, nt sisestades toote vöötkoodi teabe, et toode sisaldab lõhkeaine lähteainet.

(11)

Professionaalset kasutajat, kellele peaks saama piirangutega lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks teha, ja üldsuse hulka kuuluvat isikut, kellele neid ei tohiks kättesaadavaks teha, eristatakse teineteisest selle põhjal, kas isik kavatseb kasutada asjaomast lõhkeainete lähteainet oma konkreetse täis- või osaajaga kaubandus-, äri- või kutsetegevusega, sealhulgas metsandus-, aiandus- ja põllumajandusliku tegevusega, olenemata kasutatava maa suurusest, seotud eesmärkidel või mitte. Seetõttu ei tohiks ettevõtjad teha piirangutega lõhkeainete lähteainet kättesaadavaks ei füüsilisele ega juriidilisele isikule, kes tegutseb valdkonnas, kus seda konkreetset piirangutega lõhkeainete lähteainet ametialastel eesmärkidel üldiselt ei kasutata, ega füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes tegelevad tegevustega, mis ei ole seotud ühegi ametialase eesmärgiga.

(12)

Ettevõtjate töötajatele, kes tegelevad lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisega, tuleks kohaldada samu käesoleva määruse norme kui üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kui nad kasutavad lõhkeainete lähteaineid isiklikuks otstarbeks.

(13)

Ettevõtjad peaksid säilitama andmeid tehingute kohta, et oluliselt aidata ametiasutusi isevalmistatud lõhkekehade abil toimepandud raskete kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja süüdistuse esitamisel ning käesoleva määruse täitmise kontrollimisel. Sel eesmärgil on oluline kõigi tarneahelas osalejate ja kõigi klientide, nii üldsuse hulka kuuluvate isikute, professionaalsete kasutajate kui ka ettevõtjate tuvastamine. Kuna isevalmistatud lõhkeainete ebaseaduslik valmistamine ja kasutamine võib toimuda alles mõne aja möödudes pärast lõhkeainete lähteaine müüki, tuleks tehingute andmeid säilitada nii kaua, kui see on uurimise hõlbustamise seisukohast vajalik, proportsionaalne ja asjakohane, arvestades tavapäraseid kontrolliperioode.

(14)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka internetis tegutsevate ettevõtjate suhtes, sealhulgas internetipõhistes kauplemiskohtades. Seetõttu peaksid ka internetis tegutsevad ettevõtjad oma töötajaid koolitama ja neil peaks olema sisse seatud asjakohane kord kahtlustäratavate tehingute avastamiseks. Peale selle tohiksid nad teha piirangutega lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks üldsuse hulka kuuluvatele isikutele üksnes neis liikmesriikides, kus jäetakse kehtima või kehtestatakse käesoleva määruse kohane loa andmise kord, ja alles siis, kui nad on kontrollinud, kas asjaomasel üldsuse hulka kuuluval isikul on kehtiv luba. Pärast võimaliku kliendi isiku tuvastamist, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 (5) kehtestatud mehhanismide abil, peaks ettevõtja kontrollima, kas luba on väljastatud kavandatud tehinguks, näiteks loa füüsilise kontrollimisega lõhkeainete lähteaine üleandmise ajal või võttes võimaliku kliendi nõusolekul ühendust selle liikmesriigi pädeva asutusega, kes loa väljastas. Nagu väljaspool internetti tegutsevad ettevõtjad peaksid ka internetis tegutsevad ettevõtjad küsima professionaalsetelt kasutajatelt lõppkasutuse deklaratsioone.

(15)

Internetipõhine kauplemiskoht tegutseb üksnes vahendajana ühelt poolt ettevõtjate ja teiselt poolt üldsuse hulka kuuluvate isikute, professionaalsete kasutajate või teiste ettevõtjate vahel. Seega ei peaks internetipõhine kauplemiskoht kuuluma ettevõtja mõiste alla ja temalt ei tohiks nõuda, et ta annaks seoses käesolevast määrusest tulenevate kohustustega juhtnööre oma töötajatele, kes tegelevad piirangutega lõhkeainete lähteainete müügiga, või et ta tuvastaks võimaliku kliendi isiku või asjakohasel juhul kontrolliks tema luba või küsiks temalt muud teavet. Arvestades aga internetipõhiste kauplemiskohtade keskset osa internetipõhistes tehingutes, sealhulgas reguleeritud lõhkeainete lähteainete müügis, peaksid nad selgel ja tulemuslikul viisil teavitama käesolevast määrusest tulenevatest kohustustest nende kasutajaid, kes kavatsevad reguleeritud lõhkeainete lähteaineid nende teenuseid kasutades kättesaadavaks teha. Lisaks peaksid internetipõhised kauplemiskohad võtma meetmeid, aitamaks tagada, et nende kasutajad täidaksid oma kontrollikohustusi, näiteks pakkudes vahendeid lubade kontrollimise hõlbustamiseks. Arvestades internetipõhiste kauplemiskohtade suurenevat tähtsust igasuguste tarnete puhul ja selle hankekanali tähtsust, muuhulgas terrorismi eesmärgil, tuleks internetipõhiste kauplemiskohtade suhtes kohaldada samu avastamis- ja teatamiskohustusi kui ettevõtjate suhtes, ehkki menetlusi kahtlustäratavate tehingute avastamiseks tuleks spetsiifilise internetikeskkonnaga sobivalt kohandada.

(16)

Käesolevas määruses sätestatud kohustused internetipõhistele kauplemiskohtadele ei peaks kujutama endast üldist järelevalvekohustust. Käesolevas määruses tuleks sätestada üksnes konkreetsed kohustused internetipõhiste kauplemiskohtade jaoks seoses nende veebisaidil või nende arvutiteenuste abil tehtavate kahtlustäratavate tehingute avastamise ja nendest teatamisega. Internetipõhiseid kauplemiskohti ei tuleks pidada käesoleva määruse alusel vastutavaks tehingute eest, mis jäid avastamata, kuigi internetipõhine kauplemiskoht kohaldas asjakohaseid, mõistlikke ja proportsionaalseid menetlusi kahtlustäratavate tehingute avastamiseks.

(17)

Käesoleva määrusega kohustatakse ettevõtjaid teatama kahtlustäratavatest tehingutest olenemata sellest, kas võimalik klient on üldsuse hulka kuuluv isik, professionaalne kasutaja või ettevõtja. Reguleeritud lõhkeainete lähteainetega seotud kohustusi, sealhulgas kahtlustäratavatest tehingutest teatamise kohustust, tuleks kohaldada kõigi I ja II lisas loetletud ainete suhtes, olenemata nende kontsentratsioonist. Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks siiski välja jätta tooted, mis sisaldavad lõhkeainete lähteaineid üksnes nii väikesel määral ja nii keerulise koostisega segus, et lõhkeainete lähteainete eraldamine on tehniliselt äärmiselt raske.

(18)

Käesoleva määruse kohaldamise parandamiseks peaksid nii ettevõtjad kui ka avaliku sektori asutused pakkuma käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisega seoses asjakohast koolitust. Liikmesriikidel peaksid olema kontrolliasutused ja nad peaksid korraldama korrapäraselt teadlikkuse suurendamise üritusi, võttes arvesse iga sektori eripära, ning pidama alalist dialoogi ettevõtjatega tarneahela kõikides lülides, sealhulgas internetis tegutsevate ettevõtjatega.

(19)

Kurjategijate poolt lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavad ained võivad kiiresti muutuda. Seepärast peaks olema võimalik hõlmata käesolevas määruses sätestatud teatamiskohustusega uusi aineid, vajaduse korral võimalikult kiiresti. Selleks et võtta arvesse võimalikku arengut, mis on toimunud ainete väärkasutamisel lõhkeainete lähteainetena, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, muutes piirmäärasid, mille ületamisel ei tohi teha teatavaid käesoleva määruse kohaste piirangutega aineid üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks, ja lisades loetellu täiendavaid aineid, mille puhul tuleb teatada kahtlustäratavatest tehingutest. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (6) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(20)

Selleks et käsitleda aineid, mida ei ole veel I või II lisas loetletud, kuid mille puhul liikmesriik avastab, et tal on põhjendatud alus arvata, et neid võidakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, tuleks käesolevasse määrusesse lisada kaitseklausel, millega kehtestatakse asjakohane liidu menetlus. Konkreetsete riskide käsitlemiseks käesolevas määruses on asjakohane lubada, et teatavatel juhtudel võivad liikmesriigid võtta kaitsemeetmeid, sealhulgas ainete suhtes, millele juba kohaldatakse käesoleva määruse kohaseid meetmeid. Lisaks peaks liikmesriikidel olema lubatud säilitada riiklikud meetmed, millest nad on komisjonile teatanud kooskõlas määruse (EL) nr 98/2013 artikliga 13.

(21)

Õigusraamistiku muudaks lihtsamaks ammooniumnitraadi kättesaadavaks tegemisele kehtestatud asjaomaste julgeolekut toetavate piirangute ületoomine määrusest (EÜ) nr 1907/2006 käesolevasse määrusesse. Selleks tuleks määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa vastavalt muuta.

(22)

Käesoleva määrusega nõutakse isikuandmete töötlemist ja kahtlustäratavate tehingute korral nende avaldamist kolmandatele isikutele. Isikuandmete töötlemise ja avaldamise raames võidakse rikkuda põhiõigusi eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Seega tuleks tagada, et nende isikute põhiõigus isikuandmete kaitsele, kelle isikuandmeid käesoleva määruse kohaldamisel töödeldakse, on nõuetekohaselt kaitstud. Käesoleva määruse raames toimuvat isikuandmete töötlemist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (7). Seetõttu peaks loa andmise ja kahtlustäratavatest tehingutest teatamisega seotud isikuandmete töötlemine toimuma kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, sealhulgas üldiste andmekaitsepõhimõtetega, nagu seaduslikkuse, aususe ja läbipaistvuse, eesmärgikohasuse, võimalikult väheste andmete kogumise, täpsuse, andmete säilitamise piiramise, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse põhimõte ning kohustus austada nõuetekohaselt andmesubjekti õigusi.

(23)

Komisjon peaks hindama käesolevat määrust tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, sidususe ja ELi lisaväärtuse kriteeriumide alusel. See hindamine peaks looma aluse võimalike tulevaste meetmete mõju hindamiseks. Käesoleva määruse hindamiseks tuleks teavet koguda korrapäraselt.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt piirata üldsuse hulka kuuluvate isikute juurdepääsu lõhkeainete lähteainetele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda piirangu ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)

Määrus (EL) nr 98/2013 tuleks tunnistada kehtetuks,

(1)

Töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud liidu siseturu aluspõhimõtted.

(2)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk taotleda väga konkurentsivõimelist sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress ning edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning põlvkondade solidaarsust ja võidelda diskrimineerimise vastu. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit oma poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtma arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemisega seotud nõudeid.

(3)

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid Euroopa sotsiaalõiguste samba ühiselt välja 17. novembril 2017 Göteborgis õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel. Sel tippkohtumisel rõhutati vajadust seada liidu sotsiaalse mõõtme edasiarendamiseks kõigil tasanditel tähelepanu keskmesse inimesed ning edendada lähenemist kõigil tasanditel, nagu kinnitati Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri 2017. aasta kohtumise järeldustes.

(4)

Oma ühisdeklaratsioonis ELi 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta kohustusid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtma meetmeid liidu sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, parandades sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist, kaitstes töötajaid terviseriskide eest töökohal, tagades töötajate lähetamise ajakohastatud normide kaudu kõigile õiglase kohtlemise liidu tööturul ning parandades veelgi liidu õiguse piiriülese täitmise tagamist.

(5)

Selleks et kaitsta liikuvate töötajate õigusi ja edendada ausat konkurentsi ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vahel, on oluline parandada liidu õiguse piiriülest täitmise tagamist tööjõu liikuvuse valdkonnas ning võidelda sellega seotud kuritarvituste vastu.

(6)

Et tugevdada õiglust ja usaldust siseturul, tuleks asutada Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“). Ameti eesmärgid peaksid olema selgelt määratletud ja ta peaks kindlalt keskenduma piiratud arvule ülesannetele, et tagada olemasolevate vahendite võimalikult tõhus kasutamine valdkondades, kus amet saab anda suurimat lisaväärtust. Selleks peaks amet aitama liikmesriikidel ja komisjonil tõhustada teabe kättesaadavust, toetama nõuetele vastavust ja koostööd liikmesriikide vahel seoses tööjõu liikuvust kogu liidus käsitleva liidu õiguse ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise ja täitmise tagamisega, koordineerima liidu sotsiaalkindlustussüsteeme ning vahendama ja hõlbustama lahendusi vaidluste korral.

(7)

Selleks et üksikisikud ja tööandjad, eriti VKEd, saaksid rohkem kasu siseturu kogu potentsiaalist on väga oluline teha neile paremini kättesaadavaks teave nende õiguste ja kohustuste kohta tööjõu liikuvuse, teenuste vaba liikumise ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas.

(8)

Amet peaks tegelema tööjõu liikuvusega kogu liidus ja sotsiaalkindlustuse koordineerimisega, mis hõlmab ka töötajate vaba liikumist, töötajate lähetamist ja väga liikuvaid teenuseid. Lisaks peaks ta tõhustama liikmesriikide koostööd tegelemisel deklareerimata tööga ja muude olukordadega, mis seavad ohtu siseturu nõuetekohase toimimise, näiteks seoses varifirmade ja isikutega, kes on iseendale fiktiivselt tööandjaks, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust otsustada riiklike meetmete üle. Juhul kui amet saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest normide eiramisest liidu õiguse valdkondades, näiteks töötingimuste, tervise- ja ohutusreeglite rikkumistest või tööalasest ärakasutamisest, peaks tal olema võimalik neist teatada asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ning kui see on kohane, komisjonile ja muudele liidu pädevatele asutustele ning teha nimetatud küsimustes nendega koostööd.

(9)

Ameti tegevuse ulatus peaks hõlmama käesolevas määruses loetletud liidu õigusakte, sealhulgas nende õigusaktide muudatusi. Seda loetelu tuleks laiendada, kui liidus võetakse vastu tööjõu liikuvust kogu liidus käsitlevad täiendavad õigusaktid.

(10)

Täites oma ülesandeid igakülgses koostöös liidu institutsioonide ja organite ning liikmesriikidega, peaks amet aktiivselt toetama liidu ja liikmesriikide tegevust seoses tööjõu liikuvusega kogu liidus ja sotsiaalkindlustuse koordineerimisega, vältides samas töö dubleerimist ning edendades koostoimet ja vastastikust täiendavust.

(11)

Amet peaks aitama hõlbustada liidu õiguse kohaldamist ja selle täitmise tagamist käesoleva määruse kohaldamisalas ning aitama toetada selliste sätete täitmise tagamist, mida rakendatakse üldiselt kohaldatavate kollektiivlepingutega liikmesriikide tavade kohaselt. Selleks peaks amet looma ühtse liidu veebisaidi, mis annab juurdepääsu kõigile asjakohastele liidu veebisaitidele ja riiklikele veebisaitidele, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/67/EL (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/54/EL (5). Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004 (6) loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni (edaspidi „halduskomisjon“) ülesandeid ja tegevust, peaks amet aitama kaasa ka sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisele.

(12)

Teatavatel juhtudel on vastu võetud liidu valdkondlikud õigusaktid, et vastata spetsiifilistele vajadustele konkreetsetes valdkondades, näiteks rahvusvahelise transpordi, sealhulgas maantee-, raudtee-, mere- ja siseveetranspordi ning lennunduse valdkonnas. Amet peaks käesoleva määruse kohaldamisalas käsitlema ka sellise liidu valdkondliku õiguse kohaldamist, kui see puudutab piiriülest tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustust. Ameti tegevuse ulatust, eelkõige kas tema tegevust tuleks laiendada selliste muude liidu õigusaktide kohaldamisalasse, mis hõlmavad rahvusvahelise transpordi valdkonnaspetsiifilisi vajadusi, tuleks korrapäraselt hinnata ning kui see on kohane, läbi vaadata.

(13)

Ameti tegevusest peaksid kasu saama üksikisikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat liidu õigust, sealhulgas töötajad, iseendale tööandjaks olevad isikud ja tööotsijad. Selliste üksikisikute hulka peaksid kuuluma nii liidu kodanikud kui ka liidus seaduslikult elavad kolmandate riikide kodanikud, nagu lähetatud töötajad, ettevõttesiseselt üleviidud töötajad või pikaajalised elanikud, samuti nende pereliikmed, kooskõlas liidu õigusega, millega reguleeritakse nende liikumist liidus.

(14)

Ameti asutamine ei tohiks luua üksikisikutele või tööandjatele, sealhulgas ettevõtjatele või mittetulundusühendustele uusi õigusi ega kohustusi. Ameti tegevus peaks hõlmama selliseid üksikisikuid ja tööandjaid sellises ulatuses, nagu nad on hõlmatud liidu õigusega käesoleva määruse kohaldamisalas. Tihedam koostöö õigusaktide täitmise tagamisel ei tohiks tekitada liikuvatele töötajatele ega tööandjatele, eriti VKEdele liigset halduskoormust ega takistada tööjõu liikuvust.

(15)

Tagamaks, et üksikisikutel ja tööandjatel on võimalik saada kasu õiglasest ja mõjusast siseturust, peaks amet toetama liikmesriike tööjõu liikuvuse või teenuste pakkumise ja töötajate värbamise võimaluste edendamisel kõikjal liidus, sealhulgas võimalusi juurdepääsuks sellistele piiriülese liikuvuse teenustele nagu töökohtade, õppepraktika ja õpipoisiõppe piiriülene sobitamine ning liikuvuskavad nagu „Sinu esimene EURESe töökoht“ või „ErasmusPro“. Samuti peaks amet aitama parandada teabe, sealhulgas liidu õiguses sätestatud õiguste ja kohustuste läbipaistvust ning üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teenustele, tehes koostööd liidu muude teabeteenustega, nagu portaal Teie Euroopa Nõuanne, ning kasutades täiel määral ära ja tagades kooskõla portaaliga Teie Euroopa, mis peaks olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724 (7) loodud ühtse digivärava alustala.

(16)

Selleks peaks amet tegema koostööd muude asjakohaste liidu algatuste ja võrgustikega, eelkõige Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga, Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga, piirikeskusega ja SOLVITiga ning vanemtööinspektorite komiteega, samuti asjaomaste riiklike teenistustega, näiteks asutustega, kes edendavad võrdset kohtlemist ning toetavad selliseid liidu töötajaid ja nende pereliikmeid, kelle liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/54/EL alusel. Amet peaks asendama komisjoni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/589 (8) alusel loodud Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) Euroopa koordinatsiooniameti haldamisel, sealhulgas kasutajate vajaduste ja äriliste nõuete väljaselgitamisel EURESe portaali ja sellega seotud infotehnoloogia (IT) teenuste tõhususe jaoks, kuid jättes välja IT-teenuste osutamise ning IT-taristu toimimise ja arendamise, mille tagab jätkuvalt komisjon.

(17)

Selleks et tagada liidu õiguse õiglane, lihtne ja tõhus kohaldamine ning selle täitmise tagamine, peaks amet toetama liikmesriikidevahelist koostööd ja õigeaegset teabevahetust. Ametis töötavad riiklikud kontaktametnikud peaksid koos muu personaliga toetama liikmesriikide koostöökohustuse täitmist, kiirendama nendevahelist teabevahetust menetluste kaudu, mis on ette nähtud viivituste vähendamiseks, ning tagama sidemed muude liidu õiguse alusel loodud riiklike kontaktasutuste, organite ja kontaktpunktidega. Amet peaks soodustama uuenduslikke lähenemisviise tõhusa ja tulemusliku piiriülese koostöö puhul, sealhulgas vahendeid elektrooniliseks andmevahetuseks, nagu sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine ja siseturu infosüsteem, ning aitama kaasa menetluste edasisele digitaliseerimisele ja liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks teabevahetuseks kasutatavate IT-vahendite täiustamisele.

(18)

Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust, tagada vaba liikumise õigust kasutavate inimeste kaitse ja tegeleda käesoleva määruse kohaldamisalasse jääva liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega normide eiramisega, peaks amet toetama liikmesriikide ametiasutusi kooskõlastatud ja ühiskontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide tegemist. Neid kontrolle tuleks teha liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul ameti ettepanekul. Amet peaks pakkuma strateegilist, logistilist ja tehnilist tuge kooskõlastatud või ühiskontrollides osalevatele liikmesriikidele, järgides seejuures täiel määral konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ja need peaksid toimuma nende liikmesriikide õigusraamistiku või tava kohaselt, kus kontrolle tehakse. Liikmesriigid peaksid võtma kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide tulemuste põhjal järelmeetmeid vastavalt oma tavale või riigisisesele õigusele.

(19)

Kooskõlastatud kontrollid ja ühiskontrollid ei tohiks asendada ega kahjustada riiklikke pädevusvaldkondi. Liikmesriikide ametiasutused peaksid kontrollide tegemisel ka täiel määral osalema ja neil peaksid olema täielikud volitused. Kui riigi tasandil vastutavad kontrollide eest ametiühingud ise, tuleks ühiskontrolle ja kooskõlastatud kontrolle teha kokkuleppel ja koostöös asjaomaste sotsiaalpartneritega.

(20)

Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama koostöös liikmesriikide ja asjakohasel juhul sotsiaalpartneritega analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute tegemist. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu ametite, talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida andmeid SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt sektoripõhiste küsimuste ja korduvate probleemide kohta, mis on seotud tööjõu liikuvusega käesoleva määruse kohaldamisalas. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ette nähtud liidu õigusega käesoleva määruse kohaldamisalas. See ei too liikmesriikidele kaasa uusi aruandluskohustusi.

(21)

Selleks et tugevdada liikmesriikide ametiasutuste suutlikkust tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas ja parandada liidu õiguse kohaldamise järjepidevust, peaks amet käesoleva määruse kohaldamisalas andma liikmesriikide ametiasutustele operatiivabi, sealhulgas töötama välja praktilised suunised, koostama koolitus- ja vastastikuse õppe programmid, muu hulgas tööinspektorite jaoks, et käsitleda selliseid probleeme nagu isikud, kes on iseendale fiktiivselt tööandjad, ja lähetamise kuritarvitusi, edendama vastastikuse abi projekte, võimaldama näiteks direktiivi 2014/67/EL artiklis 8 osutatud personalivahetust ning toetama liikmesriike selliste teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisel, mille käigus teavitatakse üksikisikuid ja tööandjaid nende õigustest ja kohustustest. Amet peaks edendama heade tavade ja teadmiste vahetamist, levitamist ning edendama eri riiklike süsteemide ja tavade vastastikust mõistmist.

(22)

Amet peaks arendama koostoimet oma ülesannete vahel tagada tööjõu õiglane liikuvus ning tegeleda deklareerimata tööga. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab tegelemine deklareerimata tööga selle ennetamist, tõkestamist ja selle vastu võitlemist ning deklareerimise soodustamist. Tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2016/344 (9) loodud deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi teadmistele ja töömeetoditele, peaks amet koostöös sotsiaalpartneritega looma alalise töörühma, mida nimetatakse deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendavaks platvormiks. Amet peaks tagama otsusega (EL) 2016/344 loodud platvormi olemasoleva tegevuse sujuva ülemineku ameti töörühmale.

(23)

Ametil peaks olema vahendaja roll. Liikmesriikidel peaks olema võimalik suunata vaidlusalused üksikjuhtumid ametile lahendamiseks, kui neil ei ole õnnestunud neid otsekontakti ja dialoogi teel lahendada. Vahendus peaks hõlmama üksnes liikmesriikidevahelisi vaidlusi, samal ajal kui üksikisikud ja tööandjad, kellel on raskusi liidu õiguste kasutamisel, peaksid saama jätkuvalt abi selliste juhtumitega tegelemiseks ette nähtud riiklikelt ja liidu talitustelt, näiteks SOLVITi võrgustikult, millele amet peaks sellised juhtumid suunama. SOLVITi võrgustikul peaks samuti olema võimalik edastada ametile arutamiseks juhtumeid, kus probleemi ei saa lahendada riikide ametiasutuste vaheliste erimeelsuste tõttu. Amet peaks täitma oma vahendajarolli, ilma et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu (Euroopa Kohus) pädevust liidu õiguse tõlgendamisel ja ilma et see piiraks halduskomisjoni pädevust.

(24)

Euroopa koostalitlusvõime raamistik (EIF) pakub põhimõtteid ja soovitusi selle kohta, kuidas parandada koostalitlusvõimet hõlmavate tegevuste ja avalike teenuste osutamise juhtimist, luua organisatsioonidevahelisi ja piiriüleseid suhteid, optimeerida protsesse, mis toetavad otspunktidevahelist digitaalset andmevahetust, ning tagada, et nii olemasolevad kui ka uued õigusaktid toetaksid koostalitlusvõimet käsitlevaid põhimõtteid. Euroopa koostöövõime etalonarhitektuur (EIRA) on üldine struktuur, mis hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2015/2240 (10) osutatud koostalitlusvõimealaste lahenduste rakendamisel kohaldatavaid põhimõtteid ja suuniseid. Koostalitlusvõime küsimuste käsitlemisel peaksid nii EIF kui ka EIRA ametit suunama ja toetama.

(25)

Ameti eesmärk peaks olema pakkuda liidu ja liikmesriikide sidusrühmadele paremat juurdepääsu veebiteabele ja veebiteenustele ning hõlbustada nendevahelist teabevahetust. Seetõttu peaks amet võimaluse korral alati innustama kasutama digitaalseid vahendeid. Lisaks IT-süsteemidele ja veebisaitidele mängivad piiriülese tööjõu liikuvuse turul järjest olulisemat rolli sellised digitaalsed vahendid nagu digiplatvormid ja veebipõhised andmebaasid. Seega on sellised vahendid kasulikud, et pakkuda lihtsat juurdepääsu asjakohasele veebiteabele ning hõlbustada liidu ja liikmesriikide sidusrühmade piiriülese tegevusega seotud teabevahetust.

(26)

Amet peaks pingutama, et käesoleva määrusega sätestatud ülesannete täitmiseks loodud veebisaidid ja mobiilirakendused vastaksid liidu asjakohastele juurdepääsetavusnõuetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2102 (11) kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende avaliku sektori asutuste veebisaidid on juurdepääsetavad kooskõlas põhimõtetega, et need on tajutavad, talitlusvõimelised, mõistetavad ja töökindlad ning et need vastavad nimetatud direktiivi nõuetele. Kõnealust direktiivi ei kohaldata liidu institutsioonide, organite ja asutuste veebisaitide ega mobiilirakenduste suhtes. Samas peaks amet püüdma järgida nimetatud direktiivis sätestatud põhimõtteid.

(27)

Ameti tegevust tuleks juhtida ja see peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavalduse (detsentraliseeritud asutuste kohta) põhimõtetega.

(28)

Võrdõiguslikkus on üks liidu õiguse aluspõhimõtteid. Selle kohaselt tuleb tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõives, töö ja palga osas. Kõik osalised peaksid püüdlema selle poole, et naised ja mehed oleksid haldusnõukogus ja sidusrühmade kogus tasakaalustatult esindatud. Sama eesmärki peaks haldusnõukogu järgima tervikuna võttes ka oma esimehe ja aseesimeeste puhul.

(29)

Ameti tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema haldusnõukogus esindatud. Haldusnõukogusse võivad esindajaid nimetada ka Euroopa Parlament ja liidu tasandi sektoriülesed sotsiaalpartnerite organisatsioonid, kusjuures ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid peaksid olema võrdselt esindatud, ning VKEd peaksid olema piisavalt esindatud. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas esimehe ja aseesimehe valimisel, tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu, kogemusi ja kvalifikatsiooni. Ameti tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu vastu võtma iga-aastase tööprogrammi, täitma ameti eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu ameti suhtes kohaldatavad finantsreeglid, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama menetlused, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Kolmandate riikide, kes kohaldavad liidu õigust käesoleva määruse kohaldamisalas, esindajatel peaks olema võimalik osaleda haldusnõukogu kohtumistel vaatlejana.

(30)

Erandjuhtudel, kui on vaja säilitada maksimaalne konfidentsiaalsus, ei tohiks Euroopa Parlamendi määratud sõltumatu ekspert ja liidu tasandi sektoriüleste sotsiaalpartnerite organisatsioonide esindajad haldusnõukogu aruteludel osaleda. Selline nõue tuleks selgelt sätestada haldusnõukogu kodukorras ning see peaks piirduma üksikjuhtumeid puudutava tundliku teabega, tagamaks, et eksperdi ja esindajate tegelik osalemine haldusnõukogu töös ei oleks põhjendamatult piiratud.

(31)

Ameti üldise haldusjuhtimise ja ametile antud ülesannete täitmise tagamiseks tuleks ametisse nimetada tegevdirektor. Muud töötajad võivad asendada tegevdirektorit juhul, kui seda peetakse vajalikuks ameti igapäevase juhtimise tagamiseks kooskõlas ameti sisekorraga, loomata seejuures täiendavaid juhtivaid ametikohti.

(32)

Haldusnõukogu ja tegevdirektor peaksid olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud ning tegutsema avalikes huvides, ilma et see piiraks komisjoni volitusi.

(33)

Amet peaks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades toetuma sidusrühmade kogu kaudu otseselt asjaomaste sidusrühmade oskusteabele. Liikmed peaksid esindama liidu tasandi sotsiaalpartnereid, sealhulgas liidu tunnustatud valdkondlikke sotsiaalpartnereid, kes esindavad tööjõu liikuvuse küsimustest eriti tugevalt mõjutatud sektoreid. Sidusrühmade kogu tuleks eelnevalt teavitada ja sellel peaks olema võimalik esitada ametile oma arvamusi kas taotluse korral või omal algatusel. Sidusrühmade kogu võtab oma tegevuses nõuetekohaselt arvesse arvamusi ja toetub oskusteabele, mis on saadud määrusega (EÜ) nr 883/2004 moodustatud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomiteelt ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 492/2011 (12) alusel moodustatud töötajate vaba liikumise nõuandekomiteelt.

(34)

Et tagada ameti täielik autonoomia ja sõltumatus, tuleks ametile anda autonoomne eelarve, mille tulu pärineb liidu üldeelarvest, liikmesriikide vabatahtlikust rahalisest toetusest ja ameti töös osalevate kolmandate riikide osamaksust. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel peaks ametil olema õigus võtta vastu rahalist toetust käsitlevaid lepinguid või sihtotstarbelisi toetusi ning nõuda ameti avaldatud väljaannete ja osutatud teenuste eest tasu.

(35)

Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid peaks osutama Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „tõlkekeskus“). Amet peaks koos tõlkekeskusega kehtestama kvaliteedi, õigeaegsuse ja konfidentsiaalsuse näitajad, määrama sõnaselgelt kindlaks ameti vajadused ja prioriteedid ning looma tõlkeprotsessi jaoks läbipaistva ja objektiivse korra.

(36)

Käesoleva määrusega seotud isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (13) või (EL) 2018/1725 (14), olenevalt sellest, kumb on kohaldatav. See hõlmab asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete võtmist, et täita kõnealustes määrustes sätestatud kohustusi, eelkõige selliste meetmete võtmist, mis on seotud andmete töötlemise õiguspärasuse ja turvalisusega, teavitamisega ja andmesubjektide õigustega.

(37)

Ameti läbipaistva toimimise tagamiseks tuleks ameti suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (15). Ameti tegevust peaks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228 kontrollima Euroopa Ombudsman.

(38)

Ameti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 (16) ning amet peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta.

(39)

Ameti asukoha liikmesriik peaks tagama võimalikult head tingimused ameti sujuvaks ja tõhusaks toimimiseks.

(40)

Selleks et tagada avatud ja läbipaistvad töötingimused ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks ameti töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (17) (edaspidi vastavalt „personalieeskirjad“ ja „teenistustingimused“), sealhulgas ametisaladuse hoidmise norme või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

(41)

Amet peaks tegema koostööd teiste liidu asutustega nende vastava pädevuse piires, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF) ning organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust). Niisugune koostöö peaks tagama tegevuse kooskõlastamise, edendama koostoimet ning hoidma ära osapoolte tegevuse dubleerimise.

(42)

Sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas peaksid amet ja halduskomisjon tegema tihedat koostööd, et saavutada koostoime ja vältida võimalikku dubleerimist.

(43)

Selleks et lisada operatiivne mõõde olemasolevate, käeoleva määruse kohaldamisalas olevates valdkondades tegutsevate asutuste tegevusse, peaks amet täitma ülesandeid, mida täidavad määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise tehniline komitee, komisjoni otsusega 2009/17/EÜ (18) loodud töötajate lähetamise eksperdikomitee, sealhulgas halduskoostööalane teabevahetus, abi rakendamisega seotud küsimustes ning piiriülene täitmise tagamine, ning otsusega (EL) 2016/344 loodud platvorm. Kui amet on toimima hakanud, peaksid kõnealused asutused tegevuse lõpetama. Haldusnõukogu võib otsustada luua sihtotstarbelisi töö- ja eksperdirühmi.

(44)

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee ja töötajate vaba liikumise nõuandekomitee loovad foorumi, kus konsulteeritakse sotsiaalpartnerite ja valitsuste esindajatega riiklikul tasandil. Amet peaks panustama nende töösse ja võib osaleda nende koosolekutel.

(45)

Kõnealuse uue institutsioonilise ülesehituse kajastamiseks tuleks siis, kui amet on hakanud toimima, muuta määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistada kehtetuks otsus (EL) 2016/344.

(46)

Amet peaks austama riiklike töösuhete süsteemide mitmekesisust ja sotsiaalpartnerite sõltumatust, nagu on sõnaselgelt esile toodud ELi toimimise lepingus. Osalemine ameti tegevuses ei piira liikmesriikide pädevust, kohustusi ega vastutust, mis on neile pandud muu hulgas asjakohaste ja kohaldatavate Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidega, näiteks konventsiooniga nr 81 tööinspektsiooni kohta tööstuses ja kaubanduses, samuti ei piira see liikmesriikide volitusi reguleerida, vahendada või jälgida riiklikke töösuhete süsteeme, eelkõige kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse õiguste kaitsmise puhul.

(47)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt aidata selle kohaldamisalas kaasa tööjõu õiglase liikuvuse tagamisele kogu liidus ning abistada liikmesriike ja komisjoni sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel, ei suuda kooskõlastamatult tegutsevad liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid see võib tegevuse piiriülese laadi ja liikmesriikidevahelise tihedama koostöö vajaduse tõttu olla paremini saavutatav liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(48)

Käesolevas määruses võetakse arvesse põhiõigusi ning järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas üle kinnitatud põhimõtteid, nagu neid on tunnustatud ELi lepingu artiklis 6,

(1)

Veebipõhised vahendusteenused on peamised ettevõtluse ja uute ärimudelite, kaubanduse ja innovatsiooni võimaldajad ning nendega saab ka suurendada tarbijate heaolu ja neid kasutatakse üha rohkem nii era- kui ka avalikus sektoris. Sellised teenused pakuvad juurdepääsu uutele turgudele ja ärivõimalustele, lastes ettevõtjatel kasutada siseturu hüvesid. Need võimaldavad liidu tarbijatel kasutada selliseid hüvesid ning suurendavad selleks eelkõige kauba- ja teenusevalikut ning aitavad kaasa hinnakonkurentsile veebis, kuid tekitavad ka probleeme, mis tuleb õiguskindluse tagamiseks lahendada.

(2)

Niisuguste ettevõtjate kaubandusliku edukuse seisukohalt, kes kasutavad veebipõhiseid vahendusteenuseid tarbijateni jõudmiseks, võivad sellised teenused olla hädavajalikud. Veebiplatvormipõhise majanduse hüvede täielikuks ärakasutamiseks on seetõttu oluline, et ettevõtjad saaksid usaldada veebipõhiseid vahendusteenuseid, kellega nad ärisuhtesse astuvad. See on oluline peamiselt seepärast, et tänu tugevale andmepõhisele kaudsele võrguefektile kasutatakse tehingute vahendamisel veebipõhiseid vahendusteenuseid üha rohkem, mistõttu sõltuvad sellised ärikasutajad, eelkõige mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), tarbijateni jõudmisel üha enam niisugustest teenustest. Arvestades üha suuremat sõltuvust, on selliste teenuste pakkujatel sageli ülekaalukas läbirääkimisjõud, mis võimaldab neil käituda ühepoolselt niisugusel viisil, mis võib olla tegelikkuses ebaaus ja kahjustada oma ärikasutajate õigustatud huve ja kaudselt ka liidu tarbijate huve. Näiteks võivad nad ühepoolselt rakendada ärikasutajate suhtes tavasid, mis kalduvad suurel määral kõrvale heast äritavast või on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega. Käesolevas määruses käsitletaksegi just selliseid veebiplatvormipõhises majanduses esineda võivaid vastuolusid.

(3)

Tarbijad on veebipõhiste vahendusteenuste kasutamise omaks võtnud. Konkurentsivõimeline, aus ja läbipaistev veebiökosüsteem, kus äriühingud käituvad vastutustundlikult, on samuti tarbijate heaolu seisukohast väga oluline. Kui ettevõtjatevahelistes suhetes on tagatud veebiplatvormipõhise majanduse läbipaistvus ja usaldus selle vastu, võib see kaudselt aidata suurendada ka tarbijate usaldust veebiplatvormipõhise majanduse vastu. Otsest mõju, mida veebiplatvormipõhise majanduse areng avaldab tarbijatele, käsitletakse aga muudes liidu õigusaktides, eelkõige tarbijaõigustikus.

(4)

Sarnaselt võivad veebipõhised otsingumootorid olla olulised internetiliikluse allikad veebisaitide kaudu tarbijatele kaupu või teenuseid pakkuvate ettevõtjate jaoks ning need võivad seetõttu märkimisväärselt mõjutada siseturul veebipõhiselt kaupu või teenuseid pakkuvate kommertsveebisaitide kasutajate kaubanduslikku edu. Seega mõjutab veebisaitide (sealhulgas veebisaidid, mida ärikasutajad kasutavad oma kaupade ja teenuste tarbijatele pakkumiseks) järjestamine veebipõhiseid otsingumootoreid pakkuvate ettevõtjate poolt tarbijate valikuid ja selliste veebisaitide kasutajate kaubanduslikku edu. Isegi kui kommertsveebisaitide kasutajatega puuduvad lepingulised suhted, saavad veebipõhiste otsingumootorite pakkujad käituda ühepoolselt niisugusel viisil, mis võib olla tegelikkuses ebaaus ja kahjustada seega kommertsveebisaitide kasutajate õigustatud huve ja kaudselt ka liidu tarbijate huve.

(5)

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja ärikasutajate vahelise suhte olemus võib viia ka olukordadeni, kus ärikasutajatel on sageli piiratud võimalused taotleda õiguskaitset, kui kõnealuste teenuste pakkujate ühepoolne tegevus on põhjustanud vaidluse. Paljudel juhtudel ei paku sellised pakkujad kättesaadavaid ega tulemuslikke ettevõttesiseseid kaebuste menetlemise süsteeme. Ka olemasolevad vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismid ei pruugi mitmel põhjusel tulemuslikud olla, sealhulgas spetsialiseerunud lepitajate puudumise ja ärikasutajate tajutava kättemaksuhirmu tõttu.

(6)

Veebipõhised vahendusteenused ja veebipõhised otsingumootorid, samuti nende teenuste abil tehtavad tehingud on olemuslikult piiriülese potentsiaaliga ja need on eriti olulised liidu siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tänapäevases majanduses. Kõnealuste teenuste pakkujate potentsiaalselt ebaõiglased ja kahjulikud kaubandustavad ning tulemuslike õiguskaitsemehhanismide puudumine takistavad selle potentsiaali täielikku rakendamist ja mõjuvad negatiivselt siseturu nõuetekohasele toimimisele.

(7)

Liidu tasandil tuleks kehtestada sihipärased imperatiivsed sätted, et tagada siseturul õiglane, prognoositav, kestlik ja usaldusväärne veebipõhine ettevõtluskeskkond. Eelkõige tuleks veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajatele võimaldada kogu liidus asjakohast läbipaistvust ja tulemuslikke õiguskaitsevahendeid, et lihtsustada liidus piiriülest ettevõtlust ja parandada seeläbi siseturu nõuetekohast toimimist ning käsitleda konkreetsetes käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades tekkida võivat killustatust.

(8)

Need sätted peaksid tagama ka asjakohased stiimulid õigluse ja läbipaistvuse edendamiseks, eelkõige kommertsveebisaitide kasutajate järjestamisel veebipõhise otsingumootori kaudu saadavates otsingutulemustes. Samal ajal peaksid need sätted tunnustama ja kaitsma laiema veebiplatvormipõhise majanduse olulist innovatsioonipotentsiaali ning võimaldama tervistavat konkurentsi, mis suurendab tarbijate valikuvõimalusi. On asjakohane täpsustada, et käesolev määrus ei tohiks mõjutada riigisisest tsiviilõigust, eelkõige lepinguõigust, nt lepingu kehtivust, sõlmimist, mõju või lõpetamist käsitlevaid norme, seni, kuni riigisisesed tsiviilõigusnormid on kooskõlas liidu õigusega, ja niivõrd, kuivõrd asjakohased aspektid ei ole hõlmatud käesoleva määruse sätetega. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus kohaldada riigisiseseid õigusakte, millega keelatakse ühepoolne tegevus või ebaausad kaubandustavad või karistatakse nende eest, kui asjakohased aspektid ei ole hõlmatud käesoleva määrusega.

(9)

Kuna veebipõhistel vahendusteenustel ja veebipõhistel otsingumootoritel on tavaliselt üleilmne mõõde, tuleks käesolevat määrust kohaldada selliste teenuste pakkujate suhtes, sõltumata asjaolust, kas nad on asutatud liikmesriigis või väljaspool liitu, eeldusel, et on täidetud kaks kumulatiivset tingimust. Esiteks peaksid ärikasutajad või kommertsveebisaitide kasutajad olema asutatud liidus. Teiseks peaksid ärikasutajad või kommertsveebisaitide kasutajad kõnealuste teenuste pakkumise kaudu pakkuma oma kaupu või teenuseid liidus asuvatele tarbijatele vähemalt tehingu ühe osa ulatuses. Et määrata kindlaks, kas ärikasutajad või kommertsveebisaidi kasutajad pakuvad kaupu või teenuseid liidus asuvatele tarbijatele, on vaja veenduda selles, kas on ilmne, et ärikasutajad või kommertsveebisaidi kasutajad suunavad oma tegevuse ühes või mitmes liikmesriigis asutavatele tarbijatele. Seda kriteeriumi tuleks tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (3) artikli 17 lõike 1 punkti c ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 (4) artikli 6 lõike 1 punkti b. Tarbijad peaksid asuma liidus, kuid nad ei pea omama liidus alalist elukohta ega ühegi liikmesriigi kodakondsust. Käesolevat määrust ei peaks seetõttu kohaldama väljaspool liitu asutatud ärikasutajate ega kommertsveebisaitide kasutajate suhtes või liidus asutatud ärikasutajate ja kommertsveebisaitide kasutajate suhtes siis, kui nad kasutavad veebipõhiseid vahendusteenuseid või veebipõhiseid otsingumootoreid kaupade või teenuste pakkumisel ainult väljaspool liitu asuvatele tarbijatele või muudele isikutele kui tarbijad. Lisaks tuleks käesolevat määrust kohaldada olenemata sellest, milline õigus oleks muidu lepingu suhtes kohaldatav.

(10)

Paljusid ettevõtja ja tarbija vahelisi suhteid vahendavad veebipõhiselt mitmepoolseid teenuseid pakkuvad ettevõtjad, kes toimivad üldiselt samade ökosüsteemi ülesehitavate ärimudelite alusel. Asjakohaste teenuste hõlmamiseks tuleks veebipõhised vahendusteenused määratleda täpselt ja tehnoloogianeutraalsel viisil. Eelkõige peaksid need teenused hõlmama infoühiskonna teenuseid, mida iseloomustab asjaolu, et nende eesmärk on hõlbustada otsetehingute algatamist ärikasutajate ja tarbijate vahel, olenemata sellest, kas tehingud tehakse lõpuks veebipõhiselt, asjaomase veebipõhist vahendusteenust pakkuva ettevõtja veebiportaalis või ärikasutaja veebiportaalis, või internetiväliselt või jäetakse need üldse tegemata, mis tähendab, et veebipõhiste vahendusteenuste käesoleva määruse kohaldamisalasse kuulumise eelduseks ei tohiks olla ärikasutaja ja tarbija vahelise lepingulise suhte olemasolu nõue. Pelgalt üksnes vähetähtsa teenuse lisamist ei tuleks käsitleda veebisaidi või teenuse eesmärgina hõlbustada tehingute tegemist veebipõhiste vahendusteenuste tähenduses. Pealegi tuleks teenuseid pakkuda lepingulise suhte alusel, kui tegemist on tarbijatele kaupu ja teenuseid pakkuvate vahendusteenuse pakkujate ja ärikasutajate lepingulise suhtega. Selline lepinguline suhe tuleks lugeda kehtivaks, kui mõlemad pooled väljendavad üheselt mõistetaval viisil ja püsival andmekandjal oma kavatsust olla seotud, ilma et see eeldaks sõnaselget kirjalikku kokkulepet.

(11)

Käesoleva määrusega reguleeritud veebipõhiste vahendusteenuste näited peaksid seega hõlmama internetipõhiseid kauplemiskohti, sealhulgas aktiivselt osalevate ärikasutajatega koostööturgusid, veebipõhiseid tarkvararakenduste teenuseid, näiteks rakenduste poed, ja veebipõhiseid sotsiaalmeedia teenuseid, olenemata selliste teenuste pakkumiseks kasutatavast tehnoloogiast. Selles mõttes võib veebipõhiseid vahendusteenuseid pakkuda ka häältuvastustehnoloogia abil. Samuti ei tohiks olla oluline, kas kõnealused tehingud ärikasutajate ja tarbijate vahel kätkevad endas rahalisi makseid või kas tehinguid sõlmitakse osaliselt internetiväliselt. Käesolevat määrust ei tuleks siiski kohaldada ärikasutajate osaluseta veebipõhiste partnervõrgustike vahendusteenuste suhtes, puhtalt ettevõtjatevaheliste veebipõhiste vahendusteenuste suhtes, mida ei pakuta tarbijatele, ning veebipõhiste reklaamivahendite ja veebipõhiste reklaamide vahendamiste suhtes, mille eesmärk ei ole hõlbustada otsetehingute algatamist ja mis ei seisne lepingulistes suhetes tarbijatega. Samal põhjusel ei tohiks käesolev määrus hõlmata otsingumootori optimeerimise tarkvarateenuseid ning reklaami blokeerimise tarkvaraga seotud teenuseid. Käesolev määrus ei tohiks hõlmata üksnes riistvara ja rakendusi ühendavaid tehnoloogilisi funktsioone ja liideseid, sest tavapäraselt ei vasta need veebipõhiste vahendusteenuste nõuetele. Niisugused funktsioonid või liidesed võivad aga olla teatavate veebipõhiste vahendusteenustega otseselt seotud või neid toetada ning sellisel juhul peaksid asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate suhtes kehtima läbipaistvusnõuded, mis on seotud kõnealustel funktsioonidel ja liidestel põhineva erikohtlemisega. Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada ka internetimakseteenuste suhtes, sest need iseenesest ei vasta kohaldatavatele nõuetele, vaid on pigem asjaomastele tarbijatele kaupade ja teenuste tarnimise tehingutega kaasnevad teenused.

(12)

Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga ja arvestades asjaolu, et ärikasutajate sõltuvat seisundit on täheldatud peamiselt füüsilisest isikust tarbijatele juurdepääsuks kasutatavate veebipõhiste vahendusteenuste korral, tuleks käesoleva määruse kohaldamisala piiritlemisel kasutatavat tarbija mõistet tõlgendada viitena ainult füüsilistele isikutele, kes tegutsevad väljaspool oma kaubandus-, majandus-, oskus- või kutsetegevust.

(13)

Innovatsiooni suurt kiirust arvestades peaks käesolevas määruses kasutatav veebipõhise otsingumootori määratlus olema tehnoloogianeutraalne. Eelkõige peaks määratlus hõlmama ka häälpäringuid.

(14)

Kuna veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad kalduvad kasutama eelnevalt sõnastatud tingimusi, tuleks selleks, et vajaduse korral tulemuslikult kaitsta ärikasutajaid, kohaldada käesolevat määrust juhul, kui mis tahes nimetusega või vormiga lepingulise suhte tingimused määrab ühepoolselt kindlaks veebipõhise vahendusteenuste pakkuja. Seda, kas tingimused määrati kindlaks ühepoolselt, tuleks hinnata igal üksikjuhul eraldi üldhindamise teel, kusjuures asjaomaste poolte suhteline suurus, asjaolu, et toimus läbirääkimine või et teatavaid sätteid võidi niisugusel läbirääkimisel käsitleda ja need võidi asjaomase pakkuja ja ärikasutaja poolt ühiselt kindlaks määrata, ei peaks olema iseenesest otsustav. Lisaks tähendab veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate kohustus teha oma tingimused ärikasutajatele hõlpsasti kättesaadavaks, sealhulgas oma ärisuhte lepingu sõlmimisele eelnevas etapis, seda, et ärikasutajaid ei jäeta ilma käesolevast määrusest tulenevast läbipaistvusest, sest selle tagajärjel on neil igal juhul võimalik pidada edukalt läbirääkimisi.

(15)

Tagamaks, et lepingulise suhte üldtingimused võimaldavad ärikasutajatel määrata kindlaks veebipõhiste vahendusteenuste kasutamise alustamise, lõpetamise ja peatamise kaubanduslikud tingimused, ning selleks, et saavutada ärisuhte prognoositavus, tuleks sellised tingimused koostada lihtsas ja arusaadavas sõnastuses. Tingimusi ei tohiks pidada lihtsas ja arusaadavas sõnastuses koostatuks, kui need on laialivalguvad, mittespetsiifilised ega käsitle üksikasjalikult olulisi kaubanduslikke küsimusi ega võimalda seega ärikasutajatele piisavat prognoositavust lepingulise suhte kõige olulisemate aspektide puhul. Lisaks ei tohiks lihtsaks ja arusaadavaks pidada eksitavat sõnastust.

(16)

Tagamaks, et ärikasutajatele on piisavalt selge, kus ja kellele nende kaupu või teenuseid turustatakse, peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad tagama oma ärikasutajatele läbipaistvuse seoses lisaturustuskanalite ja potentsiaalsete sidusprogrammidega, mida nad kõnealuste kaupade või teenuste turustamiseks kasutada võivad. Lisakanaleid ja sidusprogramme tuleks mõista tehnoloogianeutraalsetena, kuid need võivad muu hulgas hõlmata muid veebisaite, rakendusi või muid veebipõhiseid vahendusteenuseid, mida kasutatakse ärikasutaja pakutavate kaupade või teenuste turustamiseks.

(17)

Internetis intellektuaalomandi õiguste omamine ja kontroll võib olla märkimisväärse majandusliku tähtsusega nii veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate kui ka nende ärikasutajate jaoks. Ärikasutajatele suurema selguse ja läbipaistvuse tagamiseks ning nende parema arusaama huvides peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad lisama oma tingimustesse üldise või soovi korral põhjalikuma teabe selle kohta, milline on kõnealuste tingimuste üldine mõju (kui see üldse esineb) ärikasutaja intellektuaalomandiõiguste omamisele ja kontrollile. Niisugune teave võib muu hulgas sisaldada teavet logode, kaubamärkide või tootemargi nimede üldise kasutamise kohta.

(18)

Üldtingimuste läbipaistvuse tagamine võib osutuda jätkusuutlike ärisuhete edendamisel ja ärikasutajat kahjustava ebaõiglase käitumise ärahoidmisel möödapääsmatuks. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peaksid seepärast tagama ka tingimuste hõlpsa kättesaadavuse ärisuhte kõikides etappides, sealhulgas kättesaadavuse võimalikele ärikasutajatele lepingu sõlmimisele eelnevas etapis, ja selle, et kõikidest sellistesse tingimustesse tehtavatest muudatustest teatatakse püsival andmekandjal asjaomasele ärikasutajatele kindlaksmääratud etteteatamistähtaja jooksul, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades mõistlik ja proportsionaalne ning vähemalt 15 päeva pikkune. Proportsionaalseid 15 päevast pikemaid etteteatamistähtaegu tuleks võimaldada juhul, kui ärikasutajad peavad ettepandud tingimuste tõttu tegema muudatuse järgimiseks omapoolseid tehnilisi või kaubanduslikke muudatusi, näiteks kui neilt nõutakse oma kaupades või teenustes oluliste tehniliste kohanduste tegemist. Etteteatamistähtaega ei tuleks kohaldada, kui ja kuivõrd asjaomane ärikasutaja on sellest ühemõtteliselt loobunud või kui ja kuivõrd vajadus muudatused kohe ellu viia on tekkinud teenusepakkujal liidu või riigisisese õiguse kohaselt lasuvast õiguslikult siduvatest kohustusest lähtuvalt. Mõiste „muudatus“ ei tohiks aga hõlmata kavandatavaid redaktsioonilisi muudatusi, kuivõrd nendega ei muudeta tingimuste sisu või tähendust. Nõue, mille kohaselt tuleb kavandatavatest muudatustest ette teatada püsival andmekandjal, peaks võimaldama ärikasutajatel need muudatused hilisemas etapis tulemuslikult läbi vaadata. Ärikasutajatel peaks olema õigus lõpetada leping 15 päeva jooksul alates mis tahes muudatuse teate saamisest, välja arvatud juhul, kui lepingu suhtes kohaldatakse lühemat tähtaega, näiteks riigisisesest tsiviilõigusest tulenevalt.

(19)

Üldiselt tuleks veebipõhistele vahendusteenustele uute kaupade või teenuste lisamist, sealhulgas tarkvararakenduste esitamist pidada selge kinnituse andmiseks ärikasutaja poolt tingimuste muutmiseks vajalikust etteteatamistähtajast loobumise kohta. Juhul, kui mõistlik ja proportsionaalne etteteatamistähtaeg on pikem kui 15 päeva, kuna tingimuste muutmine nõuab ärikasutajalt oma kaupades või teenustes oluliste tehniliste kohanduste tegemist, ei käsitleta ärikasutaja poolt uute kaupade või teenuste esitamist siiski automaatselt etteteatamistähtajast loobumisena. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja peaks eeldama, et tingimuste muutmine nõuab ärikasutajalt oluliste tehniliste kohanduste tegemist näiteks juhul, kui ärikasutaja kasutatava veebipõhiste vahendusteenuste omadused eemaldatakse tervikuna või neid lisatakse või kui ärikasutajad võivad olla sunnitud oma kaubad kohandama ja teenused ümber programmeerima, et nad saaksid jätkata tegutsemist veebipõhise vahendusteenuse kaudu.

(20)

Ärikasutajate kaitsmiseks ja mõlemale poolele õiguskindluse andmiseks peaksid normidele mittevastavad tingimused olema tühised ja kehtetud, st neid tuleks käsitleda erga omnes ja ex tunc mõjuga selliselt, nagu ei oleks neid kunagi olemas olnud. See peaks piirduma vaid tingimuste erisätetega, mis ei vasta normidele. Ülejäänud sätted peaksid jätkuvalt olema kehtivad ja jõustatavad, eeldusel et neid on võimalik normidele mittevastavatest sätetest eristada. Kehtivate tingimuste ootamatu muutmine võib märkimisväärselt häirida ärikasutaja tegevust. Selliste ärikasutajatele avalduvate negatiivsete tagajärgede piiramiseks ja kõnealuse käitumise heidutamiseks peaksid kindlaksmääratud etteteatamistähtaega eiravad muudatused olema tühised ja kehtetud, st neid tuleks käsitleda erga omnes ja ex tunc mõjuga selliselt, nagu ei oleks neid kunagi olemas olnud.

(21)

Tagamaks ärikasutajatele võimaluse kasutada täiel määral veebipõhiste vahendusteenuste pakutavaid ärivõimalusi, ei tohiks niisuguste teenuste pakkujad kokkuvõttes takistada ärikasutajatel tõsta asjakohaste veebipõhiste vahendusteenuste raames tehtavate pakkumiste või kasutatavate esitlusviiside puhul esile oma kaubanduslikku identiteeti. Seda sekkumise keeldu ei tohiks aga mõista ärikasutaja õigusena määrata ühepoolselt kindlaks, milline peab olema asjakohaste veebipõhiste vahendusteenuste raames pakkumiste esitamine või kasutatav esitlusviis.

(22)

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatel võivad olla õiguspärased põhjused otsustada piirata teenuste konkreetsele ärikasutajale pakkumist ning see peatada või lõpetada, sealhulgas eemaldades konkreetse ärikasutaja üksikud kaubad või teenused või eemaldades otsingutulemused. Enne veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise peatamist võivad veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad seada piiranguid ka ärikasutajate loetelu üksikkannetele, viies nad näiteks järjestuses madalamale kohale või vähendades selles nende nähtavust, mis võib hõlmata madalamale järjekohale viimist. Kuna sellised otsused võivad märkimisväärselt mõjutada asjaomase ärikasutaja huve, tuleks enne piiramise või peatamise jõustumist või selle ajal esitada püsival andmekandjal niisuguse otsuse tegemise põhjused. Selleks et niisuguste otsuste negatiivne mõju ärikasutajatele oleks võimalikult väike, peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad andma ka võimaluse selgitada kõnealuse otsuse tinginud asjaolusid ettevõttesisese kaebuste menetlemise protsessi raames, mis aitab ärikasutajal võimaluse korral nõuetele vastavuse taastada. Juhul, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja tühistab piiramis-, peatamis- või lõpetamisotsuse, näiteks kuna otsus tehti ekslikult või kui selle otsuse tinginud tingimuste rikkumine ei toimunud pahatahtlikult ja see on rahuldavalt heastatud, peaks pakkuja põhjendamatu viivituseta ärikasutaja seisundi ennistama, sealhulgas taastama juurdepääsu mis tahes andmetele, mis olid enne otsuse tegemist kättesaadavad.

Põhjuste esitamine veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise piiramise, peatamise või lõpetamise kohta peaks võimaldama ärikasutajatel välja selgitada, kas otsust on mõttekas vaidlustada, suurendades seega ärikasutajate võimalusi kasutada vajaduse korral tulemuslikke õiguskaitsevahendeid. Esitatavates põhjustes tuleks välja tuua otsuse tegemise põhjused lähtuvalt pakkuja poolt eelnevalt tingimustes sätestatud alustest, ja nendes tuleks osutada proportsionaalsel viisil otsuse tegemiseni viinud konkreetsetele asjaoludele, sealhulgas kolmandate isikute teadetele. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja ei pea siiski esitama piiramise, peatamise või lõpetamise põhjuseid, niivõrd kuivõrd see rikuks õiguslikult siduvat kohustust. Lisaks ei ole põhjenduse esitamine nõutav kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja suudab tõendada, et asjaomane ärikasutaja on korduvalt rikkunud kohaldatavaid tingimusi, mille tagajärjel kõnealuste veebipõhiste vahendusteenuste pakkumine tervikuna lõpetatakse.

(23)

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise täies ulatuses lõpetamine ning sellega seotud veebipõhiste vahendusteenuste kasutamiseks esitatud või veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise kaudu loodud andmete kustutamine tähendab olulise teabe kaotsiminekut, mis võib oluliselt mõjutada ärikasutajaid ning võib ka pärssida nende suutlikkust neile käesoleva määrusega antud muid õigusi nõuetekohaselt kasutada. Seetõttu peaks veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja esitama asjaomasele ärikasutajale püsival andmekandjal põhjused vähemalt 30 päeva enne seda, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise täies ulatuses lõpetamine jõustub. Kui aga teatavale ärikasutajale veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise lõpetamist täies ulatuses nõuab veebipõhiste vahendusteenuste pakkujalt õiguslikult siduv kohustus, siis seda etteteatamistähtaega kohaldada ei tuleks. Samuti ei tuleks 30-päevast etteteatamistähtaega kohaldada juhul, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja kasutab kooskõlas liidu õigusega selliseid riigisisese õiguse kohaseid lõpetamisõigusi, mis võimaldavad kohest lõpetamist, kui konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid arvesse võttes ning mõlema poole huvisid kaaludes ei saa mõistlikult eeldada lepingulise suhte jätkumist kokkulepitud tähtajani või etteteatamistähtaja möödumiseni. 30-päevast etteteatamistähtaega ei tuleks kohaldada ka juhul, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja suudab tõendada, et tegemist on tingimuste korduva rikkumisega. 30-päevasest etteteatamisajast erinevate erandite tegemise põhjused võivad olla seotud eelkõige ebaseadusliku või sobimatu sisu, kauba või teenuse ohutuse, võltsimise, pettuse, pahavara, rämpsposti, andmetega seotud rikkumiste, muude küberturvalisuse riskide või kauba või teenuse alaealistele sobivusega. Proportsionaalsuse tagamiseks peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad eemaldama juhul, kui see on mõistlik ja tehniliselt teostatav, järjestusest ainult ärikasutaja üksikud kaubad või teenused. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise täies ulatuses lõpetamine on kõige rangem meede.

(24)

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate poolne kaupade ja teenuste järjestamine mõjutab oluliselt tarbijate valikut ning seega neid kaupu ja teenuseid tarbijatele pakkuvate ärikasutajate kaubanduslikku edu. Järjestus viitab ärikasutajate pakkumiste suhtelisele edemusele või otsingutulemuste asjakohasusele, mida esitletakse, järjestatakse või edastatakse veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate või veebipõhiste otsingumootorite pakkujate poolt ja mis tulenevad algoritmilise järjestuse, hindamis- või läbivaatamismehhanismide, visuaalsete märgistuste või muude esiletõstmisvahendite või nende kombinatsioonide kasutamisest. Prognoositavus eeldab seda, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ei määra järjestust kindlaks meelevaldselt. Pakkujad peaksid seepärast eelnevalt kirjeldama järjestuse kindlaksmääramise peamisi parameetreid, et pakkuda ärikasutajatele paremat prognoositavust, võimaldada neil mõista järjestusmehhanismi toimimist ning võrrelda eri pakkujate järjestamistavasid. Kõnealuse läbipaistvuskohustuse konkreetne ülesehitus on ärikasutajate jaoks tähtis, sest selle raames määratakse kindlaks piiratud kogus kõige asjakohasemaid parameetreid, mis valitakse välja järjestusele teatavat mõju avaldavate parameetrite seast, mida võib olla palju rohkem. Põhjendatud kirjeldus peaks aitama ärikasutajatel parandada oma kaupade ja teenuste või kõnealuste kaupade või teenuste teatavate iseloomulike omaduste esitlemist. Peamise parameetri sisu tuleks mõista kui viidet mis tahes üldkriteeriumidele, protsessidele või erisignaalidele, mis on hõlmatud järjestuse kindlaksmääramise algoritmides või muudes kohandamise või järjestuses madalamale kohale viimise mehhanismides.

(25)

Järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetrite kirjeldus peaks sisaldama ka selgitust ärikasutajate võimaluse kohta järjestust tasu eest aktiivselt mõjutada ja selgitus sellise tegevuse mõju kohta. Tasu võib sellega seoses osutada maksetele, mille peamine või ainus eesmärk on järjestuse parandamine, samuti kaudsele tasule, mis seisneb ärikasutaja nõustumises lisakohustustega, mille tegelikuks mõjuks võib olla järjestuse paranemine, näiteks seotud teenuste või preemiumelementide kasutamine. Kirjelduse sisu, sealhulgas peamiste parameetrite arv ja liik, võib seepärast olla konkreetsetest veebipõhistest vahendusteenustest sõltuvalt väga erinev, kuid peaks pakkuma ärikasutajatele piisavat teavet selle kohta, kuidas järjestusmehhanismis arvestatakse ärikasutaja pakutavate tegelike kaupade või teenuste omadusi ja nende asjakohasust konkreetsete veebipõhiste vahendusteenuste tarbijate jaoks. Ärikasutajate kaupade või teenuste kvaliteedi mõõtmiseks kasutatavad näitajad, toimetajate kasutamine ja nende võime mõjutada kõnealuste kaupade või teenuste järjestust, järjestusele avalduva niisuguse mõju ulatus, mis tuleneb tasu maksmisest, ning elemendid, mis ei ole kauba või teenuse endaga üldse seotud või on nendega kõigest kaudselt seotud, nt veebipõhise pakkumise esitluselemendid, võivad olla näited peamistest parameetritest, mis peaksid nende lihtsas ja arusaadavas sõnastuses järjestusmehhanismi üldisesse kirjeldusse lisamise korral aitama ärikasutajatel saada selle toimimisest nõuetekohaselt ja piisaval määral aru.

(26)

Sarnaselt mõjutab veebipõhiste otsingumootorite pakkujate poolne veebisaitide (eelkõige veebisaidid, mida ettevõtjad kasutavad oma kaupade ja teenuste tarbijatele pakkumiseks) järjestamine tarbijate valikuid ja kommertsveebisaitide kasutajate kaubanduslikku edu. Veebipõhiste otsingumootorite pakkujad peaksid seetõttu esitama kõikide indekseeritud veebisaitide (sealhulgas kommertsveebisaitide kasutajate omade ja muude veebisaitide) järjestamise peamised parameetrid ja nende peamiste parameetrite suhtelise tähtsuse muude parameetritega võrreldes. Lisaks kaupade ja teenuste omadustele ning nende asjakohasusele tarbija jaoks peaks veebipõhiste otsingumootorite puhul võimaldama kõnealune kirjeldus kommertsveebisaitide kasutajatel saada piisava teabe selle kohta, kas ja kuidas ning millises ulatuses võetakse arvesse kasutatava veebisaidi ülesehituse teatavaid põhimõtteid, näiteks nende kohandusi, mis võimaldavad kuvamist mobiilsidevahendites. See peaks sisaldama ka selgitust kommertsveebisaitide kasutajate võimaluse kohta järjestust tasu eest aktiivselt mõjutada ja selgitust sellise tegevuse mõju kohta. Lepingulise suhte puudumisel veebipõhise otsingumootori pakkujate ja kommertsveebisaitide kasutajate vahel peaks selline kirjeldus olema üldsusele kättesaadav asjakohases veebipõhises otsingumootoris silmapaistvas ja hõlpsasti ligipääsetavas kohas. Veebisaitide alasid, mille puhul nõutakse kasutajatelt sisselogimist või registreerimist, ei tohiks selles mõttes pidada hõlpsasti leitavaks ja avalikult kättesaadavaks.

Kommertsveebisaitide kasutajate jaoks prognoositavuse tagamiseks tuleks kirjeldust ka ajakohastada, sealhulgas tuleks peamiste parameetrite muudatused selgelt esile tuua. Peamiste parameetrite ajakohastatud kirjelduse olemasolu tooks kasu ka muudele kasutajatele kui veebipõhise otsingumootori kommertsveebisaidi kasutajad. Mõnel juhul võivad veebipõhise otsingumootori pakkujad otsustada mõjutada konkreetset järjestust või eemaldada teatava veebisaidi järjestusest kolmandate isikute esitatud teadete alusel. Erinevalt veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatest ei saa veebipõhiste otsingumootorite pakkujatelt pooltevahelise lepingulise suhte puudumise tõttu oodata, et nad teavitaksid kommertsveebisaitide kasutajaid endid järjestuse muutmisest või nende järjestusest eemaldamisest, mis on toimunud kolmanda isiku esitatud teate alusel. Sellele vaatamata tuleks kommertsveebisaidi kasutajale anda võimalus tutvuda kõnealuse teate sisuga, mis tõi konkreetsel juhul kaasa järjestuse muutmise või teatava veebisaidi järjestusest eemaldamise, võimaldades tutvumist näiteks üldsusele kättesaadava veebipõhise andmebaasi kaudu. See aitaks vähendada selliste teadete võimalikku kuritarvitamist konkurentide poolt, mis võivad kaasa tuua järjestusest eemaldamise.

(27)

Veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite pakkujatelt ei tohiks käesoleva määruse alusel nõuda nende järjestusmehhanismide, sealhulgas algoritmide toimimise üksikasjade avalikustamist. Samuti ei tohiks kahjustada nende suutlikkust võtta meetmeid järjestuse pahatahtliku manipuleerimise vastu kolmandate isikute poolt, sealhulgas tarbijate huvides. Peamiste järjestusparameetrite üldine kirjeldus peaks neid huvisid kaitsma, aidates samas ärikasutajatel ja kommertsveebisaitide kasutajatel saada piisaval määral aru järjestuse toimimisest konkreetsete veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite kasutamise kontekstis. Käesoleva määruse eesmärgi täitmise tagamiseks ei tohiks veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite pakkujate ärihuvide arvesse võtmisega seetõttu kunagi kaasneda järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetrite avalikustamisest keeldumine. Kuigi käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 (5) kohaldamist, peaks esitatav kirjeldus põhinema sellega seoses vähemalt kasutatavate järjestusparameetrite asjakohasust käsitlevatel tegelikel andmetel.

(28)

Komisjon peaks töötama välja suunised, mille eesmärk on aidata veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatel ja veebipõhiste otsingumootorite pakkujatel kohaldada käesolevas määruses sätestatud järjestamise läbipaistvuse nõudeid. Selle püüdlusega tuleks aidata optimeerida järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetrite väljaselgitamise ja ärikasutajatele ning kommertsveebisaitide kasutajatele esitamise viisi.

(29)

Seonduvate kaupade ja teenustena tuleks mõiste kaupu ja teenuseid, mida pakutakse tarbijale enne veebipõhiste vahendusteenuste kaudu algatatud tehingu lõpuleviimist lisaks ärikasutaja poolt veebipõhiste vahendusteenuste kaudu pakutavale põhikaubale või -teenusele ja mis täiendavad seda. Seonduvate kaupade ja teenustega on reeglina tegemist siis, kui nad sõltuvad põhikaubast või -teenusest ja on sellega seotud selleks, et põhikaup või -teenus saaks täita oma otstarvet. See mõiste ei tohiks hõlmata kaupu ja teenuseid, mida müüakse põhikauba või -teenuse lisana, ilma et nad oleksid seda olemuslikult täiendavad. Seonduvate kaupade ja teenuste näiteks võib tuua pakutava kauba parandamiseks pakutavaid teenuseid ja finantsteenuseid, näiteks rendiauto kindlustustust, mida pakutakse ärikasutaja poolt pakutavaid kaupu ja teenuseid täiendavatena. Seonduvad kaubad võivad samuti hõlmamata kaupu, mis täiendavad ärikasutaja poolt pakutavaid kaupu, kujutades endast kõnealuse toote parendatud versiooni või selle kohandamise vahendit. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad, kes pakuvad tarbijatele kaupu ja teenuseid, mis on seotud kaubad või teenused nende veebipõhiseid vahendusteenuseid kasutava ärikasutaja kaupade ja teenuste suhtes, peaksid oma tingimustes kirjeldama pakutavate seotud kaupade ja teenuste liigi. Kirjeldus tuleb tingimustes esitada sõltumata sellest, kas seotud kaupu ja teenuseid osutab veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja ise või kolmas isik. Kirjeldus peaks olema piisavalt põhjalik selleks, et ärikasutaja saaks aru, kui teatavat kaupa või teenust müüakse või osutatakse ärikasutaja kaupade või teenusega seotud kaupade või teenustena. Kirjelduses ei tule tingimata mainida konkreetset kaupa või teenust, vaid pigem tuleks kirjeldada selle kauba liiki, mida ärikasutaja kaubaga seotud kaubana pakutakse. Kirjelduses peaks olema alati ära toodud, kas ja millistel tingimustel on ärikasutajal lubatud omaenda seotud kaupu ja teenuseid lisaks põhikaubale või -teenusele, mida ta veebipõhiste vahendusteenuste vahendusel pakub.

(30)

Kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja pakub ka ise tarbijatele teatavaid kaupu või teenuseid oma veebipõhiste vahendusteenuste kaudu või teeb seda tema kontrollitava ärikasutaja kaudu, võib see pakkuja konkureerida otse teiste oma veebipõhiste vahendusteenuste nende ärikasutajatega, kes ei ole pakkuja kontrolli all, mis võib anda pakkujale majandusliku stiimuli ja võimaluse kasutada oma kontrolli veebipõhise vahendusteenuse üle, et anda oma pakkumistele või oma kontrollitava ärikasutaja kaudu tehtavatele pakkumistele tehnilisi või majanduslikke eeliseid, mida ta konkureerivatele ärikasutajatele anda ei pruugi. Selline käitumine võib kahjustada ausat konkurentsi ja piirata tarbijate valikuvõimalusi. Sellistes olukordades on eriti oluline, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja käituks läbipaistval viisil ja esitaks asjakohase kirjelduse ja põhjendused enda pakutavate kaupade või teenuste võimaliku juriidiliselt, kaubanduslikult või tehniliselt, näiteks operatsioonisüsteeme hõlmavate funktsioonide abil diferentseeritud kohtlemise kohta võrreldes ärikasutajate pakutavate kaupade või teenustega. Proportsionaalsuse tagamiseks peaks see kohustus kehtima veebipõhiste vahendusteenuste üldisel tasandil, mitte nende teenuste kaudu pakutavate üksikute kaupade või teenuste tasandil.

(31)

Kui veebipõhise otsingumootori pakkuja pakub ka ise tarbijatele teatavaid kaupu või teenuseid oma veebipõhise otsingumootori kaudu või teeb seda oma kontrollitava kommertsveebisaidi kasutaja kaudu, võib see pakkuja konkureerida otse oma veebipõhise otsingumootori teiste kommertsveebisaidi kasutajatega, kes ei ole pakkuja kontrolli all. Sellistes olukordades on eriti oluline, et veebipõhise otsingumootori pakkuja käituks läbipaistval viisil ja esitaks kirjelduse enda või tema kontrollitavate kommertsveebisaitide pakutavate kaupade või teenuste võimaliku juriidiliselt, kaubanduslikult või tehniliselt diferentseeritud kohtlemise kohta võrreldes konkureerivate kommertsveebisaidi kasutajate pakutavate kaupade või teenustega. Proportsionaalsuse tagamiseks peaks see kohustus kehtima veebipõhiste otsingumootorite üldisel tasandil, mitte nende teenuste kaudu pakutavate üksikute kaupade või teenuste tasandil.

(32)

Käesolevas määruses tuleks käsitleda lepingutingimusi erijuhtudel, eelkõige ebavõrdse läbirääkimisjõu olukordades, et tagada lepingulistes suhetes hea usu põhimõtte järgimine ja nende põhinemine ausal kauplemisel. Prognoositavus ja läbipaistvus eeldavad seda, et ärikasutajatele antakse tegelik võimalus saada teada tingimuste muutmisest, mis ei peaks seetõttu toimuma tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui selle aluseks on õiguslikult siduv kohustus või see on nende ärikasutajate jaoks kasulik. Ärikasutajatele tuleks lisaks tagada selgus selle osas, millistel tingimustel on võimalik lõpetada veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatega sõlmitud lepinguline suhe. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peaksid tagama, et suhte lõpetamise tingimused on alati proportsionaalsed ja neid saab rakendada põhjendamatute raskusteta. Viimaks tuleks ärikasutajaid täielikult teavitada ärikasutajate poolt esitatud või veebipõhiste vahendusteenuste kasutamisel loodud teabele juurdepääsust, mille veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad säilitavad pärast lepingu kehtivusaega.

(33)

Andmete, sealhulgas isikuandmete juurdepääsetavus ja kasutamine võimaldavad luua veebiplatvormipõhise majanduse jaoks olulist väärtust nii üldiselt kui ka sellega seotud ärikasutajate ja veebipõhiste vahendusteenuste jaoks. Seepärast on oluline, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad esitaksid ärikasutajatele selge kirjelduse teatavatele andmeliikidele juurdepääsu ja nende kasutamise ulatuse, laadi ja tingimuste kohta. Kirjeldus peaks olema proportsionaalne ning võib tegelike andmete või andmeliikide ammendava esitamise asemel osutada üldistele juurdepääsutingimustele. Kirjeldus võib aga hõlmata ka niisuguste tegelike andmete teatavate liikide esitamist ja neile juurdepääsemise eritingimusi, mis võivad olla ärikasutajatele väga olulised. Niisugused andmed võivad hõlmata ärikasutajate poolt veebipõhiste vahendusteenuste raames kogutud hinnanguid ja arvustusi. Kokkuvõttes peaks kirjeldus võimaldama ärikasutajatel aru saada, kas nad saavad kasutada andmeid suurema väärtuse loomiseks, sealhulgas kasutades võimaluse korral kolmandate isikute andmeteenuseid.

(34)

Sarnaselt on ärikasutajate jaoks oluline saada aru, kas pakkuja jagab kolmandate isikutega ärikasutaja poolt vahendusteenuse kasutamise kaudu loodud andmeid. Ärikasutajaid tuleks eelkõige teavitada andmete kolmandate isikutega jagamisest eesmärgil, mis ei ole vajalik veebipõhiste vahendusteenuste nõuetekohaseks toimimiseks, kuid kui pakkuja näiteks konverteerib andmed rahaks kaubanduslikel põhjustel. Et ärikasutajad saaksid täies ulatuses kasutada oma õigusi niisuguste andmete jagamist mõjutada, peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad esitama sõnaselgelt teabe võimaluste kohta loobuda andmete jagamisest, kui niisugused võimalused on ärikasutajaga sõlmitud lepingulises suhtes olemas.

(35)

Neid nõudeid ei tohiks tõlgendada veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate kohustusena isikuandmeid või isikustamata andmeid oma ärikasutajatele kas levitada või mitte levitada. Läbipaistvusmeetmed võivad aga aidata kaasa ulatuslikumale andmete jagamisele ning innovatsiooni ja majanduskasvu olulise allikana edendada ühtse Euroopa andmeruumi loomise eesmärke. Isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas liidu õigusraamistikuga, mis käsitleb üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ning eraelu austamist ja isikuandmete kaitset elektroonilise side puhul, eelkõige kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 (6), direktiiviga (EL) 2016/680 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ (8).

(36)

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad võivad teatavatel juhtudel piirata tingimustes ärikasutajate võimalust pakkuda tarbijatele kaupu ja teenuseid soodsamatel tingimustel muude kanalite kaudu kui nende pakutavad veebipõhised vahendusteenused. Sellistel juhtudel peaksid asjaomased pakkujad esitama niisuguse käitumise põhjused, eriti seoses piirangute peamiste majanduslike, kaubanduslike ja juriidiliste põhjendustega. Sellist läbipaistvuskohustust ei tohiks aga tõlgendada nii, et see mõjutab selliste piirangute õiguspärasuse hindamist vastavalt muudele liidu õigusaktidele või liidu õiguse kohaselt kehtestatud liikmesriikide õigusaktidele, sealhulgas konkurentsi ja ebaausate kaubandustavade valdkonnas, ja selliste õigusaktide kohaldamist.

(37)

Selleks et ärikasutajad, sealhulgas need, kelle puhul võib asjakohaste veebipõhiste vahendusteenuste kasutamine olla piiratud, peatatud või lõpetatud, saaksid kasutada vahetuid, sobivaid ja tulemuslikke õiguskaitsevahendeid, peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad tagama ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi olemasolu. Ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem peaks põhinema läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetel, mida kohaldatakse võrdsete olukordade suhtes, ning selle eesmärk peaks olema, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ja asjaomased ärikasutajad lahendavad märkimisväärse osa kaebustest mõistliku aja jooksul kahepoolselt. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad võivad kaebuste menetlemise kestuse jooksul oma vastuvõetud otsuse kehtima jätta. Katsed saavutada kokkulepe ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi kaudu ei mõjuta veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ega ärikasutajate õigusi algatada kohtumenetlust kaebuste ettevõttesisese menetlemise jooksul või pärast seda. Lisaks peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad avaldama ja kontrollima vähemalt kord aastas ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi toimimist ja tulemuslikkust käsitlevat teavet, et aidata ärikasutajatel mõista erinevate veebipõhiste vahendusteenuste pakkumisel tekkida võivate probleemide peamisi liike ning võimalusi leida kiire ja tulemuslik kahepoolne lahendus.

(38)

Käesoleva määruse kohaselt ettevõttesisesele kaebuste menetlemise süsteemile esitatavate nõuete eesmärk on jätta halduskoormuse minimeerimiseks veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatele mõistlik paindlikkus nende süsteemide käitamisel ja üksikkaebuste menetlemisel. Lisaks peaksid ettevõttesisesed kaebuste menetlemise süsteemid võimaldama veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatel vajaduse korral käsitleda proportsionaalsel viisil süsteemi kuritarvitusi, millele teatavad ärikasutajad võivad kalduda. Arvestades selliste süsteemide loomise ja käitamise kulusid, on asjakohane vabastada nendest kohustustest veebipõhiseid vahendusteenuseid pakkuvad väikeettevõtjad komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (9) asjakohaste sätete tähenduses. Kõnealuses soovituses sätestatud konsolideerimisnormid tagavad, et igasugune kõrvalehoidmine on välistatud. See erand ei tohiks mõjutada selliste ettevõtjate õigust kehtestada vabatahtlikkuse alusel ettevõttesiseseid kaebuste menetlemise süsteeme, mis on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidega.

(39)

Sõna „ettevõttesisene“ kasutamist ei tohiks mõista nii, et sellega on välistatud ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi delegeerimine välisele teenusepakkujale või muule ettevõtte struktuurile, kui on tagatud, et teenusepakkujal või muul ettevõtte struktuuril on täielik pädevus ja suutlikkus tagada, et ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem vastab käesoleva määruse nõuetele.

(40)

Lepitamine võib pakkuda veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatele ja nende ärikasutajatele võimalust vaidluste rahuldaval viisil lahendamiseks, ilma et tuleks algatada potentsiaalselt pikaleveniv ja kulukas kohtumenetlus. Seepärast peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad soodustama lepituse kasutamist, määrates eelkõige kindlaks vähemalt kaks avaliku või erasektori lepitajat, kellega nad soovivad koos töötada. Kindlaksmääratavate lepitajate miinimumarvu eesmärk on tagada lepitajate neutraalsus. Lepitajad, kes pakuvad oma teenuseid väljaspool liitu asuvast asukohast, võivad kuuluda kindlaksmääratavate lepitajate hulka ainult siis, kui on tagatud, et niisuguste teenuste kasutamisel ei jäeta ärikasutajat ilma liidu või liikmesriigi õiguse (sealhulgas käesoleva määruse nõuded ning isikuandmete ja ärisaladuste suhtes kohaldatavad õigusaktid) alusel pakutavast õiguskaitsest. Selleks et lepitus oleks võimalikult hästi kasutatav, õiglane, kiire, tõhus ja tulemuslik, peaksid kõnealused lepitajad vastama teatavatele kriteeriumidele. Kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja ja ärikasutaja vahel on tekkinud vaidlus, peaks neile siiski jääma vabadus määrata omal valikul ühiselt kindlaks mis tahes lepitaja. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/52/EÜ (10) peaks käesolevas määruses sätestatud menetlus olema vabatahtlik protsess selles mõttes, et pooled vastutavad protsessi eest ise ning võivad selle igal ajal algatada ja lõpetada. Olenemata menetluse vabatahtlikust laadist peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad vaatama käesolevas määruses sätestatud lepitusmenetluse alustamise taotlused läbi heas usus.

(41)

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peaksid võtma enda kanda mõistliku osa lepituse kogukuludest, võttes arvesse asjakohase juhtumi kõiki olulisi elemente. Selleks peaks lepitaja pakkuma välja, millise osa kandmine on iga juhtumi puhul proportsionaalne. Arvestades tingimustes lepitajate kindlaksmääramise vajadusega seotud kulusid ja halduskoormust, on asjakohane vabastada sellest kohustusest need veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad, kes on väikeettevõtjad komisjoni soovituse 2003/361/EÜ asjakohaste sätete tähenduses. Kõnealuses soovituses sätestatud konsolideerimisnormid tagavad, et igasugune kõnealusest kohustusest kõrvalehoidmine on välistatud. Siiski ei tohiks see mõjutada selliste ettevõtjate õigust määrata oma tingimustes kindlaks lepitajad, kes vastavad käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele.

(42)

Kuna veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatelt tuleks alati nõuda niisuguste lepitajate kindlaksmääramist, kellega nad on valmis koos töötama, ja neil peaks olema kohustus osaleda heas usus mis tahes käesoleva määruse kohaselt läbi viidud lepituskatsetes, tuleks lepituskohustus kehtestada viisil, millega välditakse lepitussüsteemi kuritarvitamist ärikasutajate poolt. Ärikasutajad peaksid ka olema kohustatud osalema lepitamises heas usus. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ei peaks olema kohustatud lepitamises osalema, kui ärikasutaja esitab kaebuse teemal, millega seoses see ärikasutaja on juba varem lepitamist taotlenud ja mille osas on lepitaja kindlaks teinud, et ärikasutaja ei tegutsenud heas usus. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ei peaks olema kohustatud osalema lepitamises ka ärikasutajatega, kes on esitanud korduvalt edutuid lepitamistaotlusi. Sellised erandlikud olukorrad ei tohiks piirata ärikasutaja võimalust taotleda juhtumis lepitamist juhul, kui lepituse teema, nagu lepitaja on kindlaks teinud, ei ole seotud varasemate juhtumitega.

(43)

Selleks et soodustada liidus veebipõhiste vahendusteenuste pakkumisega seotud vaidluste korral lepituse kasutamist, peaks komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega ergutama praegu puuduvate spetsiaalsete lepitusorganisatsioonide loomist. Veebipõhiste vahendusteenuste ning kõnealuste teenuste pakkumiskohaks olevate konkreetsete tööstusharude alaste eriteadmistega lepitajate kaasamine peaks suurendama mõlema poole usaldust lepitusprotsessi vastu ning suurendama kiire, õiglase ja rahuldava tulemuseni jõudmise tõenäosust.

(44)

Eri tegurid, nagu piiratud rahalised vahendid, kättemaksuhirm ning kohaldatava õiguse ja kohtu kindlaksmääramine tingimustes võib piirata olemasolevate õiguskaitsevahendite tõhusust, eriti selliste vahendite puhul, mis eeldavad ärikasutajatelt või kommertsveebisaitide kasutajatelt individuaalset ja tuvastatavat tegevust. Käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks tuleks anda ärikasutajaid või kommertsveebisaitide kasutajaid esindavatele organisatsioonidele ja ühendustele ning liikmesriikides loodud teatavatele avalik-õiguslikele asutustele võimalus algatada kohtumenetlust riigisisese õiguse, sealhulgas riigisiseste menetlusnõuete kohaselt. Selline menetlus liikmesriigi kohtus peaks lõpetama või keelama käesoleva määruse normide rikkumise ja ennetama edaspidist kahju, mis võib õõnestada ärisuhete jätkusuutlikkust veebiplatvormipõhises majanduses. Tagamaks, et kõnealused organisatsioonid või ühendused kasutaksid sellist õigust tõhusalt ja nõuetekohaselt, peaksid nad vastama teatavatele kriteeriumidele. Eelkõige peavad nad olema asutatud liikmesriigi õiguse alusel nõuetekohaselt, olema oma laadilt mittetulunduslikud ja püüdlema püsivalt oma eesmärkide saavutamise poole. Need nõuded peaksid takistama organisatsioonide või ühenduste ajutist moodustamist erimeetme või erimeetmete eesmärgil või kasumi teenimise eesmärgil. Lisaks tuleks tagada, et ükski kolmandast isikust rahastaja ei avaldaks nende organisatsioonide või ühenduste otsuste tegemisele lubamatut mõju.

Huvide konflikti vältimiseks tuleks eelkõige vältida seda, et ärikasutajaid või kommertsveebisaidi kasutajaid esindavatele organisatsioonidele või ühendustele avaldavad lubamatut mõju veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad või veebipõhiste otsingumootorite pakkujad. Liikmesust ja rahastamisallikat käsitleva teabe täielik avalikustamine peaks aitama liikmesriikide kohtutel hinnata, kas need kõlblikkuskriteeriumid on täidetud. Arvestades asjaomaste avalik-õiguslike asutuste staatust liikmesriikides, kus sellised asutused on loodud, tuleks nõuda ainult seda, et asjaomaste riigisiseste õigusnormide kohaselt oleks neile tehtud ülesandeks huvitatud isikute ühishuvides või üldistes huvides hagide esitamine, ilma et selliste avalik-õiguslike asutuste suhtes tuleks kõnealuseid kriteeriume kohaldada. Sellised kohtuasjad ei tohiks mingil juhul mõjutada ärikasutajate ja kommertsveebisaitide kasutajate õigust algatada individuaalset kohtumenetlust.

(45)

Komisjonile tuleks teatada nende organisatsioonide, ühenduste ja avalik-õiguslike asutuste nimed, mis on liikmesriikide arvates kvalifitseeritud algatama kohtumenetlusi käesoleva määruse kohaselt. Sellise teatamise käigus peaksid liikmesriigid konkreetselt viitama asjakohastele riigisisestele sätetele, mille alusel organisatsioon, ühendus või avalik-õiguslik asutus on asutatud, ning vajaduse korral viitama asjakohasele avalikule registrile, kus organisatsioon või ühendus on registreeritud. Selline lisavõimalus, et asutuse määrab liikmesriik, peaks tagama teatud õiguskindluse ja prognoositavuse, millele ärikasutajad ja kommertsveebisaitide kasutajad tugineda võivad. Samas on selle eesmärk muuta kohtumenetlused tõhusamaks ja lühemaks, mis tundub kõnealuses kontekstis asjakohane. Komisjon peaks tagama, et nende organisatsioonide, ühenduste ja avalik-õiguslike asutuste nimekiri avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Nimekiri peaks olema tõend kohtumenetlusi algatava organisatsiooni, ühenduse või avalik-õigusliku asutuse kohtumenetlusteovõime kohta. Kui on määramisega seotud kahtlused, peaks neid käsitlema liikmesriik, kes organisatsiooni, ühenduse või avalik-õigusliku asutuse määras. Neil organisatsioonidel, ühendustel ja avalik-õiguslikel asutustel, keda liikmesriik ei ole määranud, peaks olema võimalus algatada menetlus riigisisestes kohtutes tingimusel, et analüüsitakse õigusvõimet käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide kohaselt.

(46)

Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad tagaksid käesoleva määruse nõuetekohase ja mõjusa täitmise tagamise. Liikmesriikides on juba olemas erinevad täitmise tagamise süsteemid ning nad ei tohiks nad olla kohustatud looma uusi riiklikke täitevasutusi. Liikmesriikidel peaks olema võimalus usaldada käesoleva määruse jõustamine olemasolevatele ametiasutustele, sealhulgas kohtutele. Käesolev määrus ei tohiks kohustada liikmesriike nägema ette ex officio täitmist või trahvide määramist.

(47)

Komisjon peaks tihedas koostöös liikmesriikidega pidevalt jälgima käesoleva määruse kohaldamist. Sellega seoses peaks komisjon püüdma luua ulatusliku teabevahetusvõrgustiku asjaomaste eksperdiasutuste, tippkeskuste ja veebiplatvormipõhise majanduse vaatlusrühma tegevuse võimendamise kaudu. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile taotluse korral kogu asjakohase teabe, mis neil on sellega seoses. Seda tegevust peaks toetama ärikasutajate ja veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate vaheliste ning kommertsveebisaitide kasutajate ja veebipõhiste otsinumootorite vaheliste ärisuhete üldine suurem läbipaistvus, mida käesoleva määrusega püütakse saavutada. Oma käesoleva määruse kohaste ülesannete tulemuslikuks täitmiseks peaks komisjon püüdma koguda teavet veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatelt. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peaksid tegema heas usus koostööd, et hõlbustada selliste andmete kogumist, kui see on asjakohane.

(48)

Asjaomaste teenusepakkujate või neid esindavate organisatsioonide või ühenduste koostatud käitumisjuhendid võivad aidata kaasa käesoleva määruse nõuetekohasele kohaldamisele ja seega tuleks soodustada nende koostamist. Selliste käitumisjuhendite koostamisel kõigi asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides tuleks võtta arvesse asjaomastele sektoritele eriomaseid jooni, samuti VKEde eripära. Käitumisjuhendid peaksid olema sõnastatud objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

(49)

Komisjon peaks hindama käesolevat määrust korrapäraselt ja jälgima tähelepanelikult selle mõju veebiplatvormipõhisele majandusele ning eelkõige tegema kindlaks, kas seda on vaja muuta seoses tehnika arengu ja kaubandustingimuste muutumisega. Hindamine peaks hõlmama ärikasutajatele avalduvat mõju, mis võib tuleneda asjaolust, et üldiselt kasutatakse lahendust, kus veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja poolt ühepoolselt otsustatavates tingimustes määratakse kindlaks kohaldatav õigus ja kohus. Selleks et saada sektori arengusuundadest laiapõhjalist ülevaadet, tuleks hindamisel arvesse võtta liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade kogemusi. Komisjoni otsuse C(2018)2393 kohaselt loodud veebiplatvormipõhise majanduse vaatlusrühma eksperdirühmal on oluline roll käesoleva määruse komisjonipoolsest hindamisest teavitamisel. Seepärast peaks komisjon võtma eksperdirühma esitatud arvamusi ja aruandeid nõuetekohaselt arvesse. Pärast hindamist peaks komisjon võtma asjakohaseid meetmeid. Lisameetmed, sealhulgas seadusandliku iseloomuga meetmed, võivad olla asjakohased juhul, kui käesoleva määruse sätted osutuvad kõnealuses sektoris püsivate tasakaalunihete ja ebaausate kaubandustavade nõuetekohase käsitlemise jaoks ebapiisavaks.

(50)

Käesoleva määruse kohaselt nõutava teabe esitamisel tuleks igal võimalusel võtta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (11) eesmärke silmas pidades arvesse puuetega isikute konkreetseid vajadusi.

(51)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt õiglase, prognoositava, jätkusuutliku ja usaldusväärse veebipõhise ettevõtluskeskkonna tagamine siseturul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(52)

Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et täielikult peetaks kinni Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ja artiklis 16 sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning et edendataks ettevõtlusvabadust,

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1132 (3) on muu hulgas sätestatud avalikustamise ning liikmesriikide keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise normid.

(2)

Digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamine selleks, et muuta majandustegevuse alustamine teises liikmesriigis äriühingu asutamise või selle äriühingu filiaali avamise kaudu lihtsamaks, kiiremaks ning aja- ja kulutõhusamaks ning anda äriühingute kohta põhjalikku ja kättesaadavat teavet, on üks konkurentsipõhise siseturu tõhusa toimimise, ajakohastamise ja haldusliku optimeerimise ning äriühingute konkurentsivõimelisuse ja usaldusväärsuse tagamise eeldus.

(3)

Hädavajalik on tagada õigus- ja halduskeskkond, mis võimaldab lahendada üleilmastumise ja digiteerimisega kaasnevaid uusi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, et kindlustada ühelt poolt vajalikud kaitsemeetmed kuritarvitamise ja pettuse eest ning teiselt poolt püüelda selliste eesmärkide poole nagu majanduskasvu edendamine, töökohtade loomine ja investeeringute toomine liitu, mis kõik annaks ühiskonnale tervikuna majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

(4)

Liikmesriikide vahel on praegu märkimisväärsed erinevused selles, milline on internetipõhiste vahendite kättesaadavus ettevõtjate ja äriühingute jaoks, et nad saaksid ametiasutustega äriühinguõiguse küsimustes suhelda. E-valitsusteenused erinevad liikmesriigiti. Mõned liikmesriigid pakuvad terviklikke ja kasutajasõbralikke täielikult internetipõhiseid teenuseid, teised aga ei suuda äriühingu elutsükli teatavates olulistes etappides internetipõhiseid lahendusi pakkuda. Näiteks lubatakse mõnes liikmesriigis äriühingut asutada või registridokumente ja -andmeid muuta ainult isiklikult kohale ilmudes, mõni liikmesriik võimaldab seda teha kas isiklikult kohale ilmudes või internetipõhiselt, ja mõnes liikmesriigis saab seda teha ainult internetipõhiselt.

(5)

Seoses juurdepääsuga ettevõtet puudutavale teabele on liidu õiguses sätestatud, et minimaalselt vajalikud andmed tuleb alati anda tasuta. Sellise teabe ulatus on aga endiselt piiratud. Andmete kättesaadavus on erinev – mõnes liikmesriigis tehakse tasuta kättesaadavaks rohkem andmeid kui teistes ja see tekitab liidus ebavõrdse olukorra.

(6)

Komisjon rõhutas oma teatistes „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ ja „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020. Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ avaliku sektori asutuste rolli ettevõtjatele lihtsate võimaluste pakkumisel tegevuse alustamiseks, internetipõhiselt tegutsemiseks ja piiriüleseks laienemiseks. ELi e-valitsuse tegevuskavas märgiti eraldi digitaalsete vahendite parema kasutamise tähtsust äriühinguõigusega seotud nõuete täitmisel. Lisaks sellele esitasid liikmesriigid 6. oktoobri 2017. aasta Tallinna e-valitsemise deklaratsioonis tungiva üleskutse suurendada jõupingutusi tõhusate kasutajakesksete elektrooniliste menetluste pakkumiseks liidus.

(7)

2017. aasta juunis hakkas toimima liikmesriikide keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise süsteem, mis hõlbustab liidus märkimisväärselt piiriülest juurdepääsu äriühinguid käsitlevale teabele ning võimaldab liikmesriikide registritel üksteisega elektrooniliselt suhelda seoses teatavate äriühinguid puudutavate piiriüleste tehingutega.

(8)

Äriühingute asutamise ja filiaalide registreerimise hõlbustamiseks ning nende protsessiga seotud kulude, aja ja halduskoormuse vähendamiseks, eelkõige komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (4) määratletud mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, tuleks kehtestada menetlused, mis võimaldavad äriühingute asutamise ja filiaalide registreerimise lõpule viia täielikult internetipõhiselt. Käesoleva direktiiviga ei tohiks kohustada äriühinguid selliseid menetlusi kasutama, kuid liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada muuta mõned või kõik internetipõhised menetlused kohustuslikuks. Praegused asutamise ja registreerimise kulud ja koormus ei tulene ainult äriühingu asutamise või filiaali registreerimise eest võetavatest halduslõivudest, vaid ka muudest nõuetest, mis muudavad kogu protsessi pikemaks, eelkõige kui nõutakse, et avaldaja kohale ilmuks. Peale selle tuleks neid menetlusi käsitlev teave teha internetipõhiselt ja tasuta kättesaadavaks.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724 (5), millega luuakse ühtne digivärav, nähakse ette siseturu toimimise seisukohast asjakohase teabe, menetluste ja abiteenuste internetipõhise pakkumise üldnormid. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse erinormid, mis reguleerivad internetipõhist piiratud vastutusega äriühingute asutamist, filiaalide registreerimist ning dokumentide ja andmete esitamist äriühingute ja filiaalide poolt („internetipõhised menetlused“), mida nimetatud määrus ei reguleeri. Eelkõige peaksid liikmesriigid esitama spetsiifilist teavet käesolevas direktiivis ettenähtud internetipõhiste menetluste ja asutamisdokumentide näidiste (vormide) kohta ühtse digivärava kaudu juurdepääsetavatel veebisaitidel.

(10)

Kui äriühingute asutamine ja filiaalide registreerimine ning dokumentide ja andmete esitamine oleksid täielikult internetipõhised, saaksid äriühingud kasutada liikmesriikide pädevate asutustega suhtlemisel digitaalseid vahendeid. Liikmesriigid peaksid usalduse suurendamiseks tagama, et riigisisesed ja piiriülesed kasutajad saaksid kasutada turvalist e-identimist ja usaldusteenuseid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014 (6). Lisaks sellele peaksid liikmesriigid looma piiriülese e-identimise võimaldamiseks e-identimise süsteemid, millega nähakse ette lubatud e-identimise vahendid. Selliseid riigisiseseid süsteeme kasutataks teises liikmesriigis väljastatud e-identimise vahendite tunnustamisel alusena. Selleks et tagada usalduse kõrge tase piiriülestes olukordades, tuleks tunnustada ainult määruse (EL) nr 910/2014 artiklile 6 vastavaid e-identimise vahendeid. Igal juhul peaks käesolev direktiiv panema liikmesriikidele ainult kohustuse võimaldada internetipõhist äriühingute asutamist ja filiaalide registreerimist ning internetipõhist dokumentide ja andmete esitamist avaldajate poolt, kes on liidu kodanikud, tunnustades nende e-identimise vahendeid. Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama, kuidas nad teevad avalikkusele kättesaadavaks loetelu nende poolt tunnustatud identimisvahenditest, sealhulgas nendest, mis ei kuulu määruse (EL) nr 910/2014 reguleerimisalasse.

(11)

Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, millist isikut või milliseid isikuid siseriikliku õiguse alusel käsitatakse internetipõhistes menetlustes avaldajatena, tingimusel et see ei piira käesoleva direktiivi kohaldamisala ja eesmärki.

(12)

Selleks et muuta internetipõhiste menetluste kasutamine äriühingute jaoks lihtsamaks, tuleks liikmesriikide registrite puhul tagada, et käesolevas direktiivis ette nähtud internetipõhiste menetluste eest võetavat tasu käsitlevad reeglid on läbipaistvad ja neid kohaldatakse ilma diskrimineerimiseta. Samas ei tohiks tasusid käsitlevate reeglite läbipaistvuse nõue piirata lepingulist vabadust, kui see on asjakohane, avaldajate ja nende isikute vahel, kes abistavad neid internetipõhiste menetluste osas, sealhulgas vabadust pidada läbirääkimisi selliste teenuste eest sobiva hinna üle.

(13)

Tasud, mida registrid internetipõhiste menetluste eest võtavad, tuleks arvutada kõnealuste teenuste kulude põhjal. Need võivad muu hulgas katta ka väiksemate, tasuta osutatavate teenuste kulud. Oma summa arvutamisel peaks liikmesriikidel olema õigus arvesse võtta kõiki internetipõhise menetlusega seotud kulusid, muu hulgas sellega seotud üldkulude osakaalu. Lisaks peaks liikmesriikidel olema lubatud kehtestada kindlasummalised tasud ja määrata nende summa määramata ajaks tingimusel, et ta kontrollib korrapäraselt, et need ei ületa asjaomaste teenuste keskmist maksumust. Internetipõhise menetluse tasud, mida registrid liikmesriikides nõuavad, ei tohiks ületada selliste teenuste osutamise kulude hüvitamist. Samuti peaks juhul, kui menetluse lõpuleviimine eeldab makset, olema võimalik makset teha laialdaselt kättesaadavate piiriüleste makseteenuste abil, nagu näiteks krediitkaardid ja pangaülekanded.

(14)

Liikmesriigid peaksid aitama äriühingut asutada või filiaali registreerida soovijaid sellega, et esitavad ühtse digivärava ja asjakohasel juhul e-õiguskeskkonna portaali kaudu kokkuvõtlikul ja kasutajasõbralikul viisil teatava teabe menetluste ja nõuete kohta, mis puudutavad piiratud vastutusega äriühingute ja nende filiaalide asutamist, filiaalide registreerimist ning dokumentide ja andmete esitamist, juhatuse liikmena tegutsemise keeldu reguleerivaid norme ning äriühingute organite õigusi ja kohustusi.

(15)

Peaks olema võimalik asutada äriühinguid täielikult internetipõhiselt. Liikmesriikidel peaks siiski olema lubatud piirata internetipõhist asutamist teatavat liiki piiratud vastutusega äriühingutega, nagu on täpsustatud käesolevas direktiivis, kuna muud liiki äriühingute asutamine liikmesriikide õiguse kohaselt on keerukas. Liikmesriigid peaksid igal juhul kehtestama üksikasjalikud äriühingu internetipõhist asutamist reguleerivad normid. Internetipõhiseks asutamiseks peaks saama esitada dokumente ja andmeid elektroonilisel kujul, ilma et see piiraks liikmesriikide materiaalõigusnormide ja menetlusnõuete kohaldamist, kaasa arvatud nõuded, mis on seotud asutamisdokumentide koostamise õiguslike menetlustega ning esitatud dokumentide või andmete autentsuse, täpsuse, usaldusväärsuse ja asjakohase õigusliku vormiga. Samas ei tohiks need materiaalõigusnormid või menetluslikud nõuded muuta võimatuks internetipõhiseid menetlusi, eelkõige internetipõhist äriühingu asutamist ja filiaali registreerimist. Kui tehniliselt ei ole võimalik saada dokumentidest liikmesriikide nõudeid rahuldavaid elektroonilisi koopiaid, võiks erandkorras nõuda paberkandjal dokumente.

(16)

Kui kõik ametlikud äriühingu internetipõhise asutamise nõuded on täidetud, sealhulgas on äriühing õigesti esitanud kõik dokumendid ja andmed, peaks internetipõhine asutamine toimuma kiiresti kõikides asutustes või kõikide isikute ees või kõikides organites, kellele on liikmesriigi õiguse alusel ülesandeks tehtud internetipõhiste menetluste kõik aspektid. Samas, kui tekib kahtlus vajalike nõuete täitmise, avaldaja isikusamasuse, äriühingu nime seaduslikkuse, juhatuse liikmena tegutsemise keelu või muu teabe või dokumendi õiguslikele nõuetele vastavuse suhtes, või pettuse või kuritarvitamise kahtluse korral, võib internetipõhine asutamine kesta kauem ja asutustele selleks määratud tähtaeg ei tohi alata enne, kui need nõuded on täidetud. Kui menetlust ei ole võimalik ettenähtud tähtaja jooksul lõpule viia, peaksid liikmesriigid tagama, et avaldajat teavitatakse viivituse põhjustest.

(17)

Selleks et tagada äriühingute kiire internetipõhine asutamine ja filiaalide internetipõhine registreerimine, ei tohiks liikmesriigid seada asutamise või registreerimise tingimuseks tegevusloa või muu loa saamist enne asutamise või registreerimise lõpuleviimist, välja arvatud juhul, kui see on liikmesriigi õiguses sätestatud, et tagada teatava tegevuse nõuetekohane kontroll. Pärast asutamist või registreerimist peaks olukordi, kus äriühing või filiaal ei tohi teatavat tegevust tegevusluba või muud luba saamata teostada, reguleerima liikmesriigi õigus.

(18)

Selleks et aidata ettevõtjate, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate asutamist, peaks saama osaühingu asutamiseks kasutada vorme, mis on internetis kättesaadavad. Liikmesriigid peaksid tagama, et neid vorme saab kasutada äriühingu internetipõhisel asutamisel, ja neil peaks olema vabadus kindlaks määrata nende vormide õiguslik tähendus. Sellised vormid võivad sisaldada eelnevalt kindlaksmääratud valikuvõimalusi kooskõlas liikmesriigi õigusega. Avaldajad peaksid saama valida, kas kasutada vormi või asutada äriühing vastavalt vajadustele kohandatud asutamisdokumentidega, ning liikmesriikidel peaks olema võimalus näha ette vormid ka teistele äriühinguliikidele.

(19)

Liikmesriikide äriühinguõiguse tavade austamiseks on oluline võimaldada paindlikkust selle suhtes, kuidas nad tagavad täielikult internetipõhise äriühingute asutamise ja filiaalide registreerimise ning dokumentide ja andmete esitamise süsteemi, sealhulgas notarite või juristide rolli suhtes sellise internetipõhise menetluse kõigis etappides. Internetipõhiste menetlustega seotud küsimusi, mida käesolev direktiiv ei reguleeri, tuleks reguleerida liikmesriigi õigusega.

(20)

Selleks et võidelda pettuse, rahapesu ja äriühingute ülevõtmise vastu ning näha ette kaitsemeetmed liikmesriikide registrites sisalduvate dokumentide ja andmete usaldusväärsuse tagamiseks, peaksid käesolevas direktiivis sätestatud internetipõhiseid menetlusi reguleerivad sätted hõlmama ka äriühingut asutada või filiaali registreerida või dokumente ja andmeid esitada soovijate isikusamasuse ning õigus- ja teovõime kontrolli. Selline kontroll võib olla osa mõnes liikmesriigis nõutavast õiguspärasuse kontrollist. Selle kontrolli läbiviimise vahendite ja meetodite väljatöötamine ja vastuvõtmine tuleks jätta liikmesriikidele. Selleks peaksid liikmesriigid saama nõuda notarite või juristide kaasamist internetipõhiste menetluste kõikides etappides. Notarite või juristide kaasamine ei tohiks siiski takistada menetluse täielikult internetipõhist lõpuleviimist.

(21)

Kui see on põhjendatud avaliku huviga, et vältida identiteedi kuritarvitamist või muutmist või tagada nende normide järgimine, mis käsitlevad avaldaja õigus- ja teovõimet ning õigust tegutseda äriühingu esindajana, peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta oma seaduste kohaselt meetmeid, millega saaks nõuda avaldaja kohale ilmumist liikmesriigi asutusse või selle isiku või organi ette, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema internetipõhise asutamise või dokumentide ja andmete esitamisega selles liikmesriigis, kus äriühing asutatakse või filiaal registreeritakse. Kohale ilmumist ei tohiks siiski nõuda süstemaatiliselt, vaid iga üksikjuhtumi puhul eraldi ja ainult siis, kui on põhjust kahtlustada avaldaja isikuandmete võltsimist või kui ei ole järgitud normide, mis reguleerivad avaldaja õigus- ja teovõimet ning õigust tegutseda äriühingu esindajana. Selline kahtlus peaks põhinema teabel, mis on kättesaadav asutustele, isikutele või organitele, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt õigus selliseid kontrolle läbi viia. Kui kohale ilmumine on nõutav, peaksid liikmesriigid tagama, et menetluse muud etapid saab läbida internetipõhiselt. Õigus- ja teovõime mõistet tuleks mõista selliselt, et see hõlmab ka teovõimet.

(22)

Liikmesriikidel peaks olema lubatud võimaldada oma pädevatel asutustel, isikutel või organitel täiendavalt elektrooniliselt kontrollida isikute identiteeti, õigus- ja teovõimet ning õiguspärasust, et kindlaks teha, kas kõik äriühingute asutamiseks vajalikud tingimused on täidetud. Kontroll võib muu hulgas hõlmata videokonverentse või muid internetipõhiseid vahendeid, mis pakuvad reaalajas audiovisuaalset ühendust.

(23)

Kõikide äriühingutega suhtlevate isikute kaitse tagamiseks peaksid liikmesriigid saama ennetada pettusi või muid kuritarvitusi, keelates määrata isikut äriühingu juhatuse liikmeks, võttes arvesse mitte üksnes tema varasemat käitumist nende territooriumil, vaid ka teistelt liikmesriikidelt saadud andmeid, kui liikmesriigi õigus nii ette näeb. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema lubatud taotleda teavet teistelt liikmesriikidelt. Vastus võib hõlmata kas teavet kehtiva juhatuse liikmena tegutsemise keelu kohta või muud teavet, mis on taotluse saanud liikmesriigis juhatuse liikmena tegutsemise keelu kehtestamise seisukohast oluline. Teabetaotlusi peaks saama teha registrite sidestamise süsteemi kaudu. Sellega seoses peaks liikmesriikidel olema vabadus valida, kuidas kõnealust teavet kõige paremini koguda, näiteks kogudes seda kõigist registritest või muudest kohtadest, kus teavet säilitatakse, vastavalt oma riigisisesele õigusele või luues äriregistrites eraldi registrid või eraldi jaod. Kui on vaja lisateavet, näiteks juhatuse liikmena tegutsemise keelu kestuse ja aluste kohta, peaks liikmesriikidel olema lubatud seda anda kõigi teabevahetussüsteemide kaudu vastavalt riigisisesele õigusele. Käesoleva direktiiviga ei tohiks siiski kehtestada kohustust nõuda sellist teavet iga kord. Ka ei tohiks võimalus teises liikmesriigis kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu arvesse võtta kohustada liikmesriiki teises liikmesriigis kehtivat juhatuse liikmena tegutsemise keeldu tunnustama.

(24)

Et tagada kõigi äriühingute või filiaalidega suhtlevate isikute kaitse ning vältida pettust või muud kuritarvitamist, on oluline, et liikmesriikide pädevad asutused saaksid kontrollida, kas isikule, keda kavatsetakse nimetada juhatuse liikmeks, ei ole kehtestatud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu. Selleks peaksid pädevad asutused äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu teadma ka seda, kas antud isik on kantud mõnes teises liikmesriigis juhatuse liikmena tegutsemise keelde käsitlevasse registrisse. Registrid, pädevad asutused või liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud isikud või organid, kes tegelevad internetipõhise menetluse kõigi aspektidega, ei tohiks säilitada kõnealuseid isikuandmeid kauem kui on vaja selleks, et hinnata juhatuse liikme kandidaadi kõlblikkust. Neil üksustel võib siiski olla vaja selliseid andmeid pikema aja jooksul säilitada, pidades silmas negatiivse otsuse võimalikku läbivaatamist. Igal juhul ei tohiks säilitamisaeg ületada ajavahemikku, mis on sätestatud liikmesriigi normides äriühingu asutamise või filiaali registreerimise või dokumentide ning andmete esitamisega seotud isikuandmete säilitamise kohta.

(25)

Käesolevas direktiivis ettenähtud äriühingu internetipõhise asutamise ja filiaalide registreerimisega seotud kohustused ei tohiks piirata muude nõuete kehtestamist, mis ei ole äriühinguõigusega seotud, kuid mida äriühing peab liidu ja liikmesriigi õiguse kohaselt tegevuse alustamiseks täitma.

(26)

Sarnaselt äriühingute internetipõhise asutamise ja filiaalide registreerimisega peaks äriühingute kulude ja koormuse vähendamiseks olema võimalik esitada liikmesriikide registritele dokumente ja andmeid äriühingute kogu elutsükli vältel täielikult internetipõhiselt. Samal ajal peaks liikmesriikidel olema võimalus lubada esitada dokumente ja andmeid muul viisil, sealhulgas paberil. Peale selle tuleks äriühinguid käsitlevaid andmeid pidada avalikustatuks, kui andmed on tehtud neis liikmesriikide registrites avalikult kättesaadavaks, sest registrid on nüüd sidestatud ja kujutavad endast kasutajate jaoks usaldusväärset teabeallikat. Selleks et mitte pärssida olemasolevaid avalikustamisvahendeid, peaks liikmesriikidel olema ka võimalus avaldada äriühingute andmeid täielikult või osaliselt liikmesriigi ametlikus väljaandes, tagades samal ajal, et register saadab teabe elektrooniliselt asjaomasele ametlikule väljaandele. Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriigi norme, mis käsitlevad registri õigusjõudu ja liikmesriigi ametliku väljaande rolli.

(27)

Selleks et hõlbustada liikmesriikide registrites sisalduvate andmete otsimist ja vahetamist teiste süsteemidega, peaksid liikmesriigid tagama, et pärast asjaomase ülevõtmistähtaja möödumist on võimalik säilitada kõik pädevale asutusele või organile või isikule, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt volitatud tegelema internetipõhise menetluse kõigi aspektidega, käesolevas direktiivis sätestatud internetipõhiste menetluste käigus esitatud dokumendid ja andmed registrites masinloetavas ja otsingu tegemist võimaldavas vormingus või struktureeritud andmetena. See tähendab, et failivorming peaks olema üles ehitatud nii, et tarkvararakendused suudaksid konkreetseid andmeid ja nende sisemist struktuuri hõlpsasti tuvastada, ära tunda ja vajalikke andmeid välja lugeda. Otsingut võimaldava dokumentide ja andmete vormi nõue ei peaks hõlmama skaneeritud allkirju või muid andmeid, mis ei sobi masinloetavuseks. Kuna see võib nõuda liikmesriikide olemasolevate infosüsteemide muutmist, peaks selle nõude ülevõtmistähtaeg olema pikem.

(28)

Äriühingute kulude ja halduskoormuse vähendamiseks ning menetluste pikkuse lühendamiseks peaksid liikmesriigid kohaldama äriühinguõiguse valdkonnas ühekordsuse põhimõtet, mis on liidus välja kujunenud, nagu näitavad muu hulgas määrus (EL) 2018/1724, Euroopa Komisjoni e-valitsuse tegevuskava ja Tallinna e-valitsuse deklaratsioon. Ühekordsuse põhimõtte kohaldamine tähendab, et äriühingutel ei paluta esitada samu andmeid avaliku sektori asutustele rohkem kui korra. Näiteks ei peaks äriühingud olema kohustatud esitama samu andmeid nii liikmesriigi registrile kui ka liikmesriigi ametlikule väljaandele. Selle asemel peaks register edastama juba esitatud andmed otse liikmesriigi ametlikule väljaandele. Samamoodi, kui ühes liikmesriigis asutatud äriühing soovib registreerida filiaali teises liikmesriigis, peaks äriühingul olema võimalik kasutada registrile varem esitatud dokumente või andmeid. Kui äriühing on asutatud ühes liikmesriigis, kuid tal on filiaal teises liikmesriigis, peaks äriühingul ka olema võimalik anda teatavatest muudatustest äriühingu andmetes teada ainult sellele registrile, kuhu on kantud äriühing, ilma et ta peaks esitama samu andmeid registrile, kuhu on kantud filiaal. Selle asemel peaksid register, kuhu on kantud äriühing, ja register, kuhu on kantud filiaal, vahetama selliseid andmeid nagu äriühingu nime muutmine või registrijärgse asukoha muutmine elektrooniliselt registrite sidestamise süsteemi kaudu.

(29)

Selleks et tagada järjepidev ja ajakohane äriühingute andmete kättesaadavus liidus ning veelgi suurendada läbipaistvust, peaks olema võimalik kasutada registrite sidestamist teabe vahetamiseks kõikide äriühinguliikide kohta, mis on riigisisese õiguse kohaselt kantud liikmesriikide registritesse. Liikmesriikidel peaks olema võimalus teha nende muude äriühinguliikide dokumentide ja andmete elektroonilised koopiad kättesaadavaks ka registrite sidestamise süsteemi kaudu.

(30)

Läbipaistvuse ning töötajate, võlausaldajate ja vähemusosanike huvides ning äritehingute, sealhulgas piiriüleste tehingute vastu usalduse suurendamiseks siseturul on oluline, et investoritel, sidusrühmadel, äripartneritel ja ametiasutustel oleks lihtne juurdepääs äriühingute andmetele. Andmetele juurdepääsu parandamiseks peaks kõikides liikmesriikides olema suurem hulk andmeid kättesaadavad tasuta. Kõnealused andmed peaks hõlmama äriühingu seisundit ja andmeid tema filiaalide kohta teistes liikmesriikides, samuti neid isikuid puudutavad andmed, kellel on organina või organi liikmena õigus äriühingut esindada. Lisaks ei tohiks kogu või osa äriühingu poolt paberkandjal või elektrooniliselt avaldatud dokumentide ja andmete koopiate saamise hind ületada halduskulusid, sealhulgas registrite arendus- ja hoolduskulud, tingimusel et kulud ei ole taotletavate andmetega võrreldes ebaproportsionaalsed.

(31)

Praegu on liikmesriikidel võimalik luua valikulisi juurdepääsupunkte registrite sidestamise süsteemile. Komisjonil ei ole siiski võimalik teisi sidusrühmi registrite sidestamise süsteemiga ühendada. Et teised sidusrühmad saaksid kasutada registrite sidestamisest tulenevaid eeliseid ja tagada, et nende süsteemides hoitakse äriühingute kohta täpset, ajakohast ja usaldusväärset teavet, peaks komisjonil olema õigus luua täiendavaid juurdepääsupunkte. Sellised juurdepääsupunktid peaksid viitama komisjoni või teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste loodud ja hallatavatele süsteemidele, mille abil nad täidavad oma haldusülesandeid või järgivad liidu õiguse sätteid.

(32)

Et aidata siseturul asutatud äriühingutel oma majandustegevust hõlpsamini piiriüleselt laiendada, peaks neil olema võimalik avada ja registreerida teises liikmesriigis filiaale internetipõhiselt. Seepärast peaksid liikmesriigid võimaldama, nagu äriühingute puhulgi, filiaale internetipõhiselt registreerida ning dokumente ja andmeid internetipõhiselt esitada, aidates sellega vähendada kulusid ning vähendades samal ajal halduskoormust ja piiriülese laienemisega seotud vorminõuete täitmiseks kuluvat aega.

(33)

Liikmesriigil peaks olema võimalik kontrollida teises liikmesriigis registreeritud äriühingu filiaali registreerimisel registrite sidestamise süsteemi kaudu teatavaid äriühingu andmeid. Filiaali sulgemisel peaks selle liikmesriigi register sulgemisest teavitama registrite sidestamise süsteemi kaudu liikmesriiki, kus on registreeritud äriühing, ja mõlemad registrid peaksid need andmed registreerima.

(34)

Selleks et tagada järjepidevus liidu ja liikmesriikide õigusega, on vaja välja jätta tegevuse lõpetanud kontaktkomitee säte ja ajakohastada direktiivi (EL) 2017/1132 I ja II lisas sätestatud äriühinguliike.

(35)

Selleks et võtta arvesse liikmesriikide õiguses ja äriühinguliike käsitlevates liidu õigusaktides tulevikus tehtavaid muudatusi, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeeritud õigusakte direktiivi (EL) 2017/1132 I, II ja IIA lisas esitatud äriühinguliikide loetelu ajakohastamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(36)

Käesoleva direktiivi sätted, sealhulgas äriühingute registreerimise kohustus, ei mõjuta liikmesriikide või nende territoriaalsete või halduslike allüksuste maksualaseid õigus- ega haldusnorme.

(37)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust keelduda äriühingute asutamisest ja filiaalide registreerimisest pettuse või kuritarvitamise korral ega liikmesriikide, sealhulgas politsei või muude pädevate asutuste uurimis- ja täitemeetmeid. See ei tohiks mõjutada ka muid liidu või liikmesriigi õigusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas neid, mis on seotud normidega rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse ja tegelike tulusaajate kohta. Käesolev direktiiv ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (8), mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, eelkõige kohustusi, mis on seotud kliendi suhtes asjakohaste hoolsusmeetmete rakendamisega riskitundlikkusest lähtuvalt ning äsja asutatud üksuse tegeliku tulusaaja kindlakstegemise ja registreerimisega selle üksuse asukohaliikmesriigis.

(38)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kooskõlas liidu andmekaitseõigusega ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega. Füüsiliste isikute andmete töötlemine käesoleva direktiivi alusel peab toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (9).

(39)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (10) artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse 26. juulil 2018.

(40)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on pakkuda äriühingutele siseturul rohkem digitaalseid lahendusi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(41)

Vastavalt liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühisele poliitilisele deklaratsioonile selgitavate dokumentide kohta (11) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate riigisiseste õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(42)

Arvestades käesoleva direktiivi sätete täitmiseks liikmesriikide süsteemides vajalike muudatuste keerukust ning asjaolu, et äriühinguõiguse valdkonnas esineb liikmesriikide vahel digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamisel praegu olulisi erinevusi, on asjakohane ette näha, et liikmesriikidel, kellel on käesoleva direktiivi teatavate sätete ülevõtmisel erilisi raskusi, peaks olema võimalik teatada komisjonile, et neil on vaja kasutada vastava rakendamise tähtaja puhul võimalikku kuni ühe aasta pikkust pikendust. Liikmesriigid peaksid teatama oma objektiivsed põhjused sellise pikenduse taotlemiseks.

(43)

Komisjon peaks käesolevat direktiivi hindama. Vastavalt 13. aprillil 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktile 22 peaks see hindamine põhinema viiel kriteeriumil, milleks on tõhusus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja lisaväärtus, ning moodustama aluse võimalike edasiste meetmete mõju hindamiseks. Liikmesriigid peaksid aitama seda hindamist läbi viia, esitades komisjonile andmed, mis on neile kättesaadavad selle kohta, kuidas internetipõhine äriühingute asutamine praktikas toimib, näiteks internetipõhiste asutamiste arv, nende juhtumite arv, kus kasutati vorme või kus nõuti kohale ilmumist, ning internetipõhise asutamise keskmine kestus ja keskmised kulud.

(44)

Tuleks koguda teavet, et hinnata käesoleva direktiivi tulemuslikkust võrreldes selle eesmärkidega ja et hinnata seda vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktile 22.

(45)

Seepärast tuleks direktiivi (EL) 2017/1132 vastavalt muuta,

(1)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 kohaselt on igal töötajal õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased, ning õigus maksimaalse tööaja piirangule, igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele tasustatavale puhkusele.

(2)

Göteborgis 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba 5. põhimõtte kohaselt on töötajatel olenemata töösuhte liigist ja kestusest õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimustega ning juurdepääsuga sotsiaalkaitsele ja koolitusele ning soodustatakse üleminekut tähtajatutele töötamise vormidele. Samuti märgitakse, et kooskõlas õigusaktide ja kollektiivlepingutega tagatakse tööandjatele vajalik paindlikkus majanduskeskkonnas toimuvate muutustega kiireks kohanemiseks. Lisaks sätestatakse, et edendatakse uuenduslikke töökorralduse vorme, mis tagavad kvaliteetsed töötingimused, toetatakse ettevõtlust ja iseendale tööandjaks olevaid isikuid ning lihtsustatakse tööalast liikuvust. Peale selle nähakse ette, et hoidutakse töösuhetest, mille tulemuseks on ebakindlad töötingimused, sealhulgas keelatakse ebatüüpiliste töölepingute kuritarvitamine, ning et katseaja kestus peaks olema mõistlik.

(3)

Euroopa sotsiaalõiguste samba 7. põhimõtte kohaselt on töötajatel õigus sellele, et neid teavitatakse kirjalikult enne töötamise algust töösuhtest tulenevatest õigustest ja kohustustest, sealhulgas katseajast, et enne töölt vabastamist on töötajatel õigus saada teavet vabastamise põhjustest ja õigus mõistlikule etteteatamistähtajale, samuti on neil õigus tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õigus saada õiguskaitset, sealhulgas piisavat hüvitist, kui töölt vabastamine ei ole õigustatud.

(4)

Pärast nõukogu direktiivi 91/533/EMÜ (4) vastuvõtmist on tööturud demograafilise arengu ja digiülemineku tulemusel põhjalikult muutunud ning sellest lähtuvalt on loodud uusi töötamise vorme, mis on toetanud innovatsiooni, aidanud luua töökohti ja laiendada tööturgu. Mõned uued töötamise vormid erinevad tavapärastest töösuhetest prognoositavuse poolest oluliselt, mis põhjustab ebakindlust asjaomastele töötajatele kohaldatavate õiguste ja sotsiaalkaitse suhtes. Sellises muutuvas töömaailmas on seega järjest vajalikum, et töötajaid teavitatakse täielikult nende olulistest töötingimustest ning seda tuleks teha õigel ajal ja kirjalikult ning töötajatele lihtsalt juurdepääsetavas vormis. Et luua uute töötamise vormide arenguks piisav raamistik, tuleks liidu töötajatele kehtestada teatavad uued miinimumõigused, mille eesmärk on suurendada töösuhetes kindlust ja prognoositavust ning ühtlasi saavutada liikmesriikides ülespoole suunatud lähenemine ja säilitada tööturu kohanemisvõime.

(5)

Tulenevalt direktiivist 91/533/EMÜ on enamikul liidu töötajatel õigus saada kirjalikku teavet oma töötingimuste kohta. Direktiiv 91/533/EMÜ ei kohaldu aga kõigile liidu töötajatele. Peale selle on ilmnenud puudusi töötajate kaitses uute töötamise vormide puhul, mis on loodud alates 1991. aastast tööturul toimunud arengu tulemusel.

(6)

Seepärast tuleks liidu tasandil kehtestada töösuhte olulisi aspekte käsitleva teabe ja iga töötaja suhtes kohaldatavate töötingimustega seotud miinimumnõuded, et tagada kõigile liidu töötajatele nende töötingimuste piisav läbipaistvus ja prognoositavus, säilitades samas ebatüüpilise töö mõistliku paindlikkuse, et jätta alles selle kasutegurid töötajatele ja tööandjatele.

(7)

Komisjon on korraldanud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 154 sotsiaalpartneritega kaheetapilise konsultatsiooni, milles käsitleti direktiivi 91/533/EMÜ kohaldamisala ja tõhususe parandamist ning direktiivi eesmärkide laiendamist, et kehtestada uued töötajate õigused. Sotsiaalpartnerid ei jõudnud selle tulemusel nende teemade üle läbirääkimiste alustamises kokkuleppele. Eri sidusrühmade ja kodanike seisukohtade kogumiseks korraldatud avalike konsultatsioonide tulemused on aga kinnitanud, et selles valdkonnas on tähtis võtta liidu tasandi meetmeid ning ajakohastada ja kohandada kehtivat õigusraamistikku uute arengusuundadega.

(8)

Euroopa Liidu Kohus (Euroopa Kohus) on määranud oma kohtupraktikas kindlaks töötaja kriteeriumid, mille alusel tuvastada, kas tegemist on töötajaga (5). Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks võtta arvesse nimetatud kriteeriumide tõlgendamist Euroopa Kohtu poolt. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse võivad kuuluda koduabilised, töötajad, kes teevad nõudetööd või töötavad katkendlikult, vautšeripõhiselt või digiplatvormi kaudu, ning praktikandid ja õpipoisid, tingimusel et nad vastavad kõnealustele kriteeriumidele. Tegelikud füüsilisest isikust ettevõtjad ei peaks kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuna nad ei vasta nendele kriteeriumidele. Liikmesriigi õiguses määratletud füüsilisest isikust ettevõtja staatuse kuritarvitamine kas riigisiseselt või piiriülestes olukordades on valesti deklareeritud töö vorm, mis sageli seostub deklareerimata tööga. Fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjaga on tegemist juhul, kui isik deklareerib ennast teatavate õiguslike või maksukohustuste vältimiseks füüsilisest isikust ettevõtjana, kuigi tema töötamise puhul on täidetud töösuhtele omased kriteeriumid. Sellised isikud peaksid kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Töösuhte olemasolu kindlakstegemisel tuleks juhinduda töö tegeliku tegemisega seotud üksikasjadest, mitte tugineda sellele, kuidas pooled suhet kirjeldavad.

(9)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik objektiivselt põhjendatud juhtudel sätestada, et käesoleva direktiivi teatavaid sätteid ei kohaldata teatavat liiki riigiametnike, riiklike hädaabiteenistuste, relvajõudude, politsei, kohtunike, prokuröride, uurijate või muude õiguskaitseorganite suhtes, võttes arvesse nende ülesannete eripära või nende töötingimusi.