ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 169

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

62. aastakäik
25. juuni 2019


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020, 20. juuni 2019, turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1021, 20. juuni 2019, püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ( 1 )

45

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

25.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1020,

20. juuni 2019,

turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33 ja 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada toodete vaba liikumine liidus, on vaja tagada, et tooted vastaksid liidu ühtlustamisõigusaktidele ja seega nõuetele, mille eesmärk on tagada selliste avalike huvide kõrgetasemeline kaitse nagu inimeste tervis ja ohutus üldiselt, töötervishoid ja -ohutus, tarbija- ja keskkonnakaitse, avalik julgeolek ning ühtlustamisõigusaktidega kaitstud muude avalike huvide kõrgetasemeline kaitse. Nende nõuete täitmise range tagamine on hädavajalik, et nimetatud huve piisavalt kaitsta ja luua tingimused ausaks konkurentsiks liidu kaubaturul. Seetõttu on vaja õigusnorme, mille abil nõuete täitmine tagada, sõltumata sellest, kas tooted lastakse turule veebis või muul viisil, ja sõltumata sellest, kas need on valmistatud liidus või mitte.

(2)

Liidu ühtlustamisõigusaktid hõlmavad suurt osa valmistatud tooteid. Nõuetele mittevastavad ja ohtlikud tooted seavad kodanikke ohtu ja võivad moonutada konkurentsi nende ettevõtjatega, kes müüvad liidus nõuetele vastavaid tooteid.

(3)

Ühtse kaubaturu tugevdamine, suurendades veelgi jõupingutusi, mille eesmärk on hoida ära nõuetele mittevastavate toodete laskmist liidu turule, oli üks prioriteetidest, mis määrati kindlaks komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatises „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“. See tuleks saavutada, tugevdades turujärelevalvet, tagades ettevõtjatele selged, läbipaistvad ja terviklikud reeglid, kontrollides põhjalikumalt nõuetele vastavust ning edendades suuremat piiriülest koostööd täitevasutuste vahel, sealhulgas tehes koostööd tolliga.

(4)

Käesoleva määrusega loodav turujärelevalve raamistik peaks täiendama ja tugevdama liidu ühtlustamisõigusaktide kehtivaid sätteid, mis on seotud toodete vastavuse tagamisega, ettevõtjaid või lõppkasutajaid esindavate organisatsioonidega koostöö tegemise raamistikuga, toodete turujärelevalvega ja liidu turule sisenevate toodete kontrolliga. Vastavalt erinormi (lex specialis) ülimuslikkuse põhimõttele tuleks käesolevat määrust kohaldada siiski ainult juhul, kui liidu ühtlustamisõigusaktides ei ole sama eesmärgi, iseloomu või mõjuga erisätteid. Käesoleva määruse sätteid ei tohiks seega kohaldada valdkondades, mida reguleerivad kõnealused erisätted, mis on näiteks kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1223/2009, (3) (EL) 2017/745, (4) (EL) 2017/746, (5) sealhulgas erisätteid, mis reguleerivad Euroopa meditsiiniseadmete andmebaasi (Eudamed) kasutamist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 (6).

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/95/EÜ (7) on sätestatud üldised ohutusnõuded kõigile tarbekaupadele ning liikmesriikide konkreetsed kohustused ja õigused seoses ohtlike toodetega ning nõutakse selle kohta teabe vahetamist liidu ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) kaudu. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalus võtta kõnealuse direktiiviga ette nähtud spetsiifilisemaid meetmeid. Selleks et tagada tarbekaupade suurem ohutus, tuleks täiendada ja muuta tõhusamaks teabevahetuse ja kiiret sekkumist nõudvate olukordade suhtes kohaldatavaid mehhanisme, mis on sätestatud direktiivis 2001/95/EÜ.

(6)

Käesoleva määruse turujärelevalve sätted peaksid hõlmama tooteid, mille suhtes kohaldatakse I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusakte, mis reguleerivad muud toodetud kaupa kui toitu, sööta, inimtervishoius kasutatavaid ja veterinaarravimeid, elusaid taimi ja loomi ning inimestelt, taimedelt ja loomadelt pärit tooteid, mis on vahetult seotud nende tulevase paljunemisega. Seeläbi tagatakse nende toodete turujärelevalve ühtne raamistik liidu tasandil ning aidatakse suurendada tarbijate ja muude lõppkasutajate usaldust liidu turule lastud toodete vastu. Kui tulevikus võetakse vastu uued liidu ühtlustamisõigusaktid, siis täpsustatakse nendes õigusaktides, kas käesolevat määrust kohaldatakse ka nende suhtes.

(7)

Käesoleva määrusega tuleks välja jätta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (8) artiklid 15–29, millega kehtestati ühenduse turujärelevalve raamistik ja ühenduse turule tulevate toodete kontrollimine, ning need sätted tuleks asendada käesoleva määruse sätetega. See raamistik sisaldab määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklites 27, 28 ja 29 sätteid ühenduse turule tulevate toodete kontrollimise kohta, mida kohaldatakse mitte ainult turujärelevalve raamistikuga hõlmatud toodete suhtes, vaid kõikide toodete suhtes, kui muud liidu õigus ei sisalda erisätteid liidu turule tulevate toodete kontrolli korraldamise kohta. Seepärast on vaja laiendada käesoleva määruse liidu turule tulevaid tooteid käsitlevate sätete kohaldamisala kõikidele toodetele.

(8)

Selleks et muuta üldine õigusraamistik otstarbekamaks ja lihtsamaks, püüdes samal ajal tagada paremat õigusloomet, tuleks liidu turule tulevate toodete kontrollimise suhtes kohaldatavad õigusnormid läbi vaadata ja integreerida ühtsesse õigusraamistikku, mis käsitleb toodete kontrollimist liidu välispiiridel.

(9)

Liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise eest peaksid vastutama liikmesriigid ja nende turujärelevalveasutustelt tuleks nõuda, et nad tagaksid õigusaktide nõuete täieliku täitmise. Seetõttu peaksid liikmesriigid looma süstemaatilise lähenemisviisi, et tagada turujärelevalve ja õigusaktide täitmise tagamise muude toimingute tõhusus. Sellega seoses tuleks riskihindamise metoodikat ja kriteeriumeid kõigis liikmesriikides veelgi ühtlustada, et tagada kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused.

(10)

Et aidata turujärelevalveasutustel muuta oma tegevus käesoleva määruse kohaldamisel sidusamaks, tuleks luua tõhus vastastikuse hindamise süsteem nendele turujärelevalveasutustele, kes soovivad selles osaleda.

(11)

Praegu määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud teatavad määratlused tuleks seega viia vastavusse teistes liidu õigusaktides sätestatud määratlustega ning need peaksid vajaduse korral kajastama ajakohaste tarneahelate arhitektuuri. Tootja määratlus käesolevas määruses ei tohiks vabastada tootjaid kohustustest, mis neil võivad olla liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt, mis lähtuvad tootja erimääratlusest, mis võib hõlmata kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes muudavad juba turule lastud toodet nii, et see võib mõjutada vastavust kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, ja laseb selle turule, või muid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes lasevad toote turule oma nime või kaubamärgi all.

(12)

Tuleks eeldada, et ettevõtjad tegutsevad kogu tarneahela piires vastutustundlikult ja täielikult kooskõlas toodete turule laskmist või turul kättesaadavaks tegemist reguleerivate õiguslike nõuetega, et tagada vastavus tooteid käsitlevatele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Määrust tuleks kohaldada piiramata kohustusi, mis tulenevad iga ettevõtja rollist tarne ja turustamise protsessis kooskõlas liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud erisätetega, kusjuures tootjale peaks jääma lõplik vastutus tagada toote vastavus liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele.

(13)

Ülemaailmse turu ja järjest keerulisema tarneahelaga seotud probleemide tõttu ning seetõttu, et liidus pakutakse lõppkasutajatele internetis müügiks üha rohkem tooteid, on vaja õigusaktide täitmise tagamise meetmeid tugevdada, et tagada tarbijate ohutus. Lisaks on turujärelevalvega seotud praktilised kogemused näidanud, et see tarneahel hõlmab mõnikord ettevõtjaid, kelle uus vorm tähendab seda, et nad ei sobi kehtiva õigusraamistiku kohaselt hästi tavapärasesse tarneahelasse. Nii on see eelkõige tellimuste täitmise teenuse osutajate puhul, kes täidavad samu ülesandeid nagu importijad, kuid ei pruugi alati vastata tavapärasele importija määratlusele liidu õiguses. Tagamaks, et turujärelevalveasutused saavad oma kohustusi tõhusalt täita ja vältimaks õigusaktide täitmise tagamise süsteemis lünki, on asjakohane lisada tellimuste täitmise teenuse osutajad nende ettevõtjate nimekirja, kelle suhtes võivad turujärelevalveasutused võtta meetmeid õigusaktide täitmise tagamiseks. Kui lisada tellimuste täitmise teenuse osutajad käesoleva määruse reguleerimisalasse, saavad turujärelevalveasutused majandustegevuse uute vormidega paremini toime tulla, et tagada tarbijate ohutus ja siseturu tõrgeteta toimimine, sealhulgas juhtudel, kui ettevõtja tegutseb ühelt poolt teatavate toodete importijana ning samal ajal seoses muude toodetega ka tellimuste täitmise teenuse osutajana.

(14)

Ajakohased tarneahelad hõlmavad mitmesuguseid eri ettevõtjaid, kelle kõigi puhul tuleks tagada liidu ühtlustamisõigusaktide täitmine, võttes nõuetekohaselt arvesse nende rolli tarneahelas ja ulatust, milles nad panustavad liidu turul toodete kättesaadavaks tegemisse. Seetõttu on vaja kohaldada käesolevat määrust ettevõtjate suhtes, kes on otseselt seotud käesoleva määruse I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktidega, näiteks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006 (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 (10) määratletud toote valmistaja ja allkasutaja, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/33/EL (11) määratletud paigaldaja, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1222/2009 (12) määratletud tarnija või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1369 (13) määratletud edasimüüja.

(15)

Internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu müügiks pakutav toode loetakse turul kättesaadavaks tehtuks, kui seda pakutakse liidu lõppkasutajatele müügiks. Kooskõlas liidu rahvusvahelise eraõiguse sätetega tuleks analüüsida iga üksikjuhtumit eraldi, et teha kindlaks, kas pakkumine on suunatud liidu lõppkasutajatele. Müügipakkumist tuleks pidada liidu lõppkasutajale suunatuks siis, kui asjaomane ettevõtja suunab oma tegevuse mis tahes viisil liikmesriiki. Juhtumipõhiste analüüside puhul on vaja arvesse võtta asjakohaseid tegureid, näiteks geograafilisi piirkondi, kuhu on võimalik kaupa tellida, pakkumises kasutatavaid keeli või tellimiseks pakutavaid keeli ja maksevahendeid. Veebimüügi puhul ei piisa pelgalt asjaolust, et ettevõtja või vahendaja veebisait on ligipääsetav selles liikmesriigis, kus on lõppkasutaja asukoht või kus on tema elukoht.

(16)

E-kaubanduse areng on suures osas toimunud ka tänu selliste infoühiskonna teenuse osutajate levikule, kes pakuvad üldjuhul platvormide kaudu tasu eest vahendusteenuseid, säilitades kolmandate isikute sisu, aga ei rakenda selle sisu üle kontrolli ning seega ei tegutse ettevõtja nimel. Kui kõrvaldatakse nende teenuste kaudu pakutud nõuetele mittevastavate toodetega seotud sisu või, kui see pole otstarbekas, kui piiratakse juurdepääsu nende teenuste kaudu pakutud nõuetele mittevastavatele toodetele, siis ei tohiks see piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/31/EÜ (14) sätestatud õigusnormide kohaldamist. Eelkõige ei tohiks infoühiskonna teenuse osutajatele kehtestada üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või säilitavad, ega otsida aktiivselt ebaseaduslikule tegevusele osutavaid fakte või asjaolusid. Lisaks ei tohiks veebimajutusteenuse osutajaid vastutusele võtta, kui nad ei ole tegelikult teadlikud ebaseaduslikust tegevusest või teabest ja faktidest või asjaoludest, millest ebaseaduslik tegevus või teave ilmneb.

(17)

Kuigi käesolevas määruses ei käsitleta intellektuaalomandiõiguste kaitset, tuleks siiski silmas pidada, et sageli ei vasta võltsitud tooted liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõuetele, kujutavad endast ohtu lõppkasutajate tervisele ja ohutusele, moonutavad konkurentsi, ohustavad avalikke huvisid ja toetavad muud ebaseaduslikku tegevust. Seepärast peaksid liikmesriigid jätkama tõhusate meetmete võtmist, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 608/2013 (15) ennetada võltsitud toodete sisenemist liidu turule.

(18)

Õiglasem ühtne turg peaks tagama võrdsed konkurentsitingimused kõigile ettevõtjatele ja kaitse kõlvatu konkurentsi eest. Selleks on vaja tagada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide kindlam täitmine. Hea koostöö tootjate ja turujärelevalveasutuste vahel on oluline eeltingimus, et toote puhul viivitamata sekkuda ja parandusmeetmeid võtta. Liidus peaks teatud toodete osas olema kindlaks määratud ettevõtja, kelle poole turujärelevalveasutused saaksid taotlustega pöörduda, sealhulgas teabetaotlusega toote vastavuse kohta liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, ning kes saaks teha turujärelevalveasutustega koostööd tagamaks, et nõuetele mittevastavuse korral võetakse viivitamata parandusmeetmeid. Neid ülesandeid täitev ettevõtja peaks olema kas tootja, või kui tootja asukoht ei ole liidus, siis importija, või tootja poolt selleks määratud volitatud esindaja, või liidus asuv toodet käitlev teenuse osutaja, kui ükski teine ettevõtja ei ole asukohaga liidus.

(19)

E-kaubanduse areng tekitab turujärelevalveasutustele teatavaid probleeme seoses veebis müükiks pakutavate toodete nõuetele vastavuse ja liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamisega. Üha kasvab nende ettevõtjate arv, kes pakuvad tooteid elektroonilisi vahendeid kasutades otse tarbijatele. Teatud liidu ühtlustamisõigusaktide reguleerimisalasse kuuluvate toodete osas ülesandeid täitva ettevõtja roll on seetõttu väga oluline, et tagada turujärelevalveasutustele kontaktisik, kelle asukoht on liidus, ning täita õigeaegselt konkreetseid ülesandeid, millega tagatakse toodete vastavus liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele liidu tarbijate, teiste lõppkasutajate ja ettevõtjate huvides.

(20)

Teatud toodete (mille suhtes kohaldatakse teatavaid liidu ühtlustamisõigusakte) osas ülesandeid täitva ettevõtja kohustused ei tohiks piirata tootja, importija ja volitatud esindaja olemasolevaid kohustusi ja vastutust, mis neil on vastavalt asjaomastele liidu ühtlustamisõigusaktidele.

(21)

Käesoleva määruse kohaseid kohustusi, millega nõutakse, et ettevõtja asukoht oleks liidus, et tooteid liidu turule tuua, tuleks kohaldada üksnes nende piirkondade suhtes, kus on kindlaks tehtud vajadus, et ettevõtja tegutseks sidepunktina turujärelevalveasutustega, võttes arvesse riskipõhist lähenemisviisi, arvestades proportsionaalsuse põhimõtet ja võttes arvesse lõppkasutajate kõrgetasemelist kaitset liidus.

(22)

Neid kohustusi ei tohiks kohaldada, juhul kui sama tulemus saavutatakse konkreetsete nõuetega, mis on sätestatud teatavates tooteid käsitlevates õigusaktides, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 648/2004, (16) määruses (EÜ) nr 1223/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 167/2013, (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013, (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/28/EL, (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/90/EL, (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1628, (21) määruses (EL) 2017/745, määruses (EL) 2017/746, määruses (EL) 2017/1369 ja määruses (EL) 2018/858.

Arvesse tuleks võtta ka olukordi, kus võimalikud ohud või nõuetele mittevastavuse juhtumid on väikesed või kus toodetega kaubeldakse peamiselt traditsiooniliste tarneahelate kaudu, nagu näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/33/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/424 (22) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/35/EL (23) puhul.

(23)

Toodete osas, mille suhtes kohaldatakse teatavaid liidu ühtlustamisõigusakte, ülesandeid täitva ettevõtja kontaktandmed tuleks esitada koos tootega, et lihtsustada kontrolli kogu tarneahelas.

(24)

Ettevõtjad peaksid tegema turujärelevalveasutuste ja muude pädevate asutustega täielikku koostööd, et tagada ladus turujärelevalve ja võimaldada asutustel oma ülesandeid täita. Sealhulgas peab ettevõtja asutuste taotluse korral esitama ettevõtja kontaktandmed, kes täidab ülesandeid toodete osas, mille suhtes kohaldatakse teatavaid liidu ühtlustamisõigusakte, juhul kui need andmed on ettevõtjale kättesaadavad.

(25)

Ettevõtjatel peaks olema lihtne juurdepääs kvaliteetsele ja põhjalikule teabele. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/1724 (24) kohaselt loodud ühtne digivärav näeb ette teabe ühtse internetiportaali, võib seda kasutada ettevõtjale asjakohase teabe esitamiseks liidu ühtlustamisõigusaktide kohta. Siiski peaksid liikmesriigid kehtestama korra, mille alusel tagatakse juurdepääs Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/515 (25) alusel loodud toote kontaktpunktile, et aidata ettevõtjatel teabetaotlusi nõuetekohaselt käsitleda. Liikmesriikide kohustuste hulka sellist teavet esitades ei tohiks kuuluda nõustamine tehniliste kirjelduste või harmoneeritud standardite või konkreetse toote kavandamisega seotud küsimustes.

(26)

Turujärelevalveasutused võivad tegutseda koos teiste asutustega või ettevõtjaid või lõppkasutajaid esindavate organisatsioonidega, et parandada nõuetele vastavust, teha kindlaks nõuetele mittevastavad tooted, suurendada teadlikkust ja anda suuniseid liidu ühtlustamisõigusaktide ning teatavate tootekategooriate kohta, sealhulgas internetis müüdavad tooted.

(27)

Liikmesriigid peaksid määrama enda turujärelevalveasutused. Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriike valimast, millised pädevad asutused turujärelevalve ülesandeid täitma hakkavad. Selleks et edendada haldusabi ja koostööd, peaksid liikmesriigid ka määrama ametisse ühtse kontaktasutuse. Ühtsed kontaktasutused peaksid vähemalt esindama turujärelevalveasutuste ja liidu turule tulevate toodete kontrolli eest vastutavate asutuste kooskõlastatud seisukohti.

(28)

E-kaubandus tekitab turujärelevalveasutustele teatud probleeme seoses küsimusega, kuidas kaitsta lõppkasutajate tervist ja ohutust nõuetele mittevastavate toodete eest. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et turujärelevalve oleks korraldatud ühtviisi tõhusalt nii veebis kui ka muul viisil müüdavate toodete puhul.

(29)

Korraldades veebis müügiks pakutavate toodete turujärelevalvet, peavad turujärelevalveasutused tulema toime arvukate raskustega, nagu veebis müügiks pakutavate toodete jälgimine, vastutavate ettevõtjate kindlakstegemine või riskihindamiste või uuringute tegemine, kuna neil puudub füüsiline juurdepääs toodetele. Lisaks käesolevas määruses kehtestatud nõuetele soovitatakse liikmesriikidel kasutada turujärelevalves ning suhtluses ettevõtjate ja tarbijatega täiendavaid suuniseid ja head tava.

(30)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata kujunemisjärgus tehnoloogiatele, võttes arvesse asjaolu, et tarbijad kasutavad oma igapäevaelus üha enam ühendatud seadmeid. Seepärast peaks liidu õigusraamistik käsitlema uusi ohtusid, et tagada lõppkasutaja turvalisus.

(31)

Praegusel digitaaltehnoloogia pideva arengu ajastul tuleks uurida uusi lahendusi, mis võiksid aidata tagada liidus tulemusliku turujärelevalve.

(32)

Turujärelevalve peaks olema põhjalik ja tõhus, et tagada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetekohane kohaldamine. Kuna kontroll võib olla ettevõtjatele koormav, peaksid turujärelevalveasutused kontrolli korraldamisel ja tegemisel lähtuma riskidest, võttes arvesse nende ettevõtjate huvisid ja piirama koormust nii, et see ei oleks suurem, kui on vaja tõhusaks ja edukaks kontrollimiseks. Lisaks sellele peaksid liikmesriigi pädevad asutused korraldama turujärelevalvet sama hoolsusega, olenemata sellest, kas konkreetse toote nõuetele mittevastavus mõjutab kõnealuse liikmesriigi territooriumi või mõjutab tõenäoliselt teise liikmesriigi turgu. Võib kehtestada ühetaolised tingimused turujärelevalveasutuste tehtava teatava kontrolli kohta juhuks, kui toode või toote kategooria kätkeb endas konkreetset ohtu või rikub tõsiselt kohaldatavaid liidu ühtlustamisõigusakte, mida komisjon võib kehtestada.

(33)

Turujärelevalveasutused puutuvad oma ülesandeid täites kokku mitmesuguste puudustega ressursside ja kooskõlastamismehhanismide osas, samuti õiguste osas nõuetele mittevastavate toodete puhul. Need erinevused on toonud kaasa olukorra, kus liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamine on killustunud ning mõnes liikmesriigis on turujärelevalve rangem kui teistes, ja see võib luua ettevõtetele ebavõrdsed tingimused ning tekitada kogu liidus tooteohutuse tasemes tasakaalustamatust.

(34)

Selleks et tagada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetekohane täitmine, peaks turujärelevalveasutustel olema ühesugused uurimis- ja õigusaktide täitmise tagamise õigused, mis võimaldavad turujärelevalveasutuste vahelist suuremat koostööd ja tagavad tõhusama heidutava mõju neile ettevõtjatele, kes liidu ühtlustamisõigusaktide nõudeid tahtlikult rikuvad. Need õigused peaksid olema piisavalt kindlad, et tegeleda liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise probleemidega ning e-kaubanduse ja digitaalkeskkonna probleemidega ning et mitte võimaldada ettevõtjatel kasutada ära õigusaktide täitmise tagamise süsteemi lünkasid, viies oma asukoha liikmesriiki, mille turujärelevalveasutustel puuduvad piisavad vahendid ebaseadusliku tegevuse takistamiseks. Eelkõige tuleks õiguste andmise abil tagada, et pädevad asutused saavad vahetada teavet ja tõendusmaterjali viisil, mis võimaldab tagada õigusaktide täitmise võrdväärselt kõikides liikmesriikides.

(35)

Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide vabadust valida nende jaoks sobiv õigusaktide täitmise tagamise süsteem. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida, kas nende turujärelevalveasutused saavad teha uurimisi ja tagada õigusaktide täitmist neile antud õigustest tulenevalt, pöördudes muu avaliku sektori asutuse poole või esitades asjakohase taotluse pädevale kohtule.

(36)

Turujärelevalveasutustel peaks olema õigus ise uurimisi algatada, kui nad saavad teada turule lastud nõuetele mittevastavatest toodetest.

(37)

Turujärelevalveasutusel peaks olema juurdepääs kõigile vajalikele tõenditele ja andmetele ning kogu vajalikule teabele, mis on seotud uurimise teemaga, et teha kindlaks, kas kohaldatavaid liidu ühtlustamisõigusakte on rikutud, ning eelkõige et teha kindlaks vastutava ettevõtja isik, olenemata sellest, kelle valduses kõnealused andmed ja tõendid ning kõnealune teave on, ning olenemata nende säilitamise asukohast ja vormist. Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik nõuda ettevõtjatelt, sealhulgas digitaalsesse väärtusahelasse kuuluvatelt ettevõtjatelt, kõigi vajalike tõendite, andmete ja kogu vajaliku teabe esitamist.

(38)

Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik teha vajalikke kohapealseid kontrolle ning neil peaks olema õigus siseneda ruumidesse, territooriumile või transpordivahenditesse, mida ettevõtja kasutab oma kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega seotud eesmärkidel.

(39)

Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik nõuda asjaomase ettevõtja esindajalt või vastavalt töötajalt selgitusi või fakte, teavet või dokumente, mis on seotud kohapealse kontrolli esemega, ning dokumenteerida esindaja või asjaomase töötaja antud vastused.

(40)

Turujärelevalveasutustel peaks olema võimalik kontrollida turul kättesaadavaks tehtavate toodete vastavust liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele ja saada tõendeid nõuetele mittevastavuse kohta. Seetõttu peaks neil olema õigus tooteid omandada ja, kui tõendeid ei ole võimalik muul moel hankida, siis osta tooteid variisikuna.

(41)

Eelkõige digitaalses keskkonnas peaks turujärelevalveasutustel olema võimalik kõrvaldada kiiresti ja tulemuslikult nõuetele mittevastavus, eelkõige juhul, kui toodet müüv ettevõtja varjab oma isikut või muudab õigusaktide täitmise tagamise vältimiseks oma asukohta liidu piires või asub tegutsema kolmandas riigis. Kui nõuetele mittevastavusest tekib lõppkasutajatele tõsise ja korvamatu kahju risk, siis peaks turujärelevalveasutustel olema võimalik võtta meetmeid, kui see on põhjendatud ja proportsionaalne ning kui kõnealuse kahju vältimiseks või leevendamiseks pole muid võimalusi, sealhulgas nõuda vajaduse korral sisu eemaldamist veebiliidesest või hoiatuse kuvamist. Kui seda nõudmist ei täideta, peaks asjaomasel asutusel olema õigus nõuda infoühiskonna teenuse osutajatelt, et nad piiraksid veebiliidesesse pääsemist. Neid meetmeid tuleks võtta vastavalt direktiivis 2000/31/EÜ sätestatud põhimõtetele.

(42)

Käesoleva määruse kohaldamine ja õiguste teostamine selle kohaldamise raames peaks vastama ka muudele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, näiteks direktiivile 2000/31/EÜ, ning arvestama sealjuures kohaldatavaid menetluslikke tagatisi ja põhiõigusi. Õiguste teostamine ja kasutamine peaks olema proportsionaalne ja asjakohane, võttes arvesse rikkumise iseloomu ning kogu tegelikku ja potentsiaalset kahju. Pädevad asutused peaksid arvesse võtma kõiki juhtumiga seotud fakte ja asjaolusid ning valima kõige sobivamad meetmed, nimelt need, mis on käesoleva määrusega hõlmatud rikkumise käsitlemiseks olulised. Need meetmed peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus kehtestada siseriiklike õigusaktidega kohustuste täitmiseks tingimusi ja piiranguid. Juhul kui näiteks siseriiklike õigusaktide kohaselt peab asjaomase liikmesriigi õigusasutusel olema füüsiliste ja juriidiliste isikute ruumidesse sisenemiseks eelnev luba, tuleks sellistesse ruumidesse sisenemise õigust kasutada üksnes siis, kui selline eelnev luba on saadud.

(43)

Turujärelevalveasutused tegutsevad ettevõtjate, lõppkasutajate ja üldsuse huvides ning tagavad, et tooteid käsitlevate asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud avalikku huvi säilitatakse ja kaitstakse pidevalt asjakohaste õigusaktide täitmise tagamise meetmetega ning et kõnealuste õigusaktide nõuetekohane täitmine tagatakse asjakohase kontrolli abil kogu tarneahela piires, võttes arvesse asjaolu, et halduskontrollid üksi ei saa paljudel juhtudel asendada füüsilisi ja laboratoorseid kontrolle, et tõendada toodete vastavust asjaomastele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Seetõttu peaksid turujärelevalveasutused tagama oma ülesandeid täites suure läbipaistvuse ja tegema üldsusele kättesaadavaks kogu teabe, mis on nende hinnangul liidu lõppkasutajate huvide kaitsmiseks vajalik.

(44)

Käesolev määrus ei tohiks piirata RAPEXi toimimist vastavalt direktiivile 2001/95/EÜ.

(45)

Käesolev määrus ei tohiks piirata liidu valdkondlikes ühtlustamisõigusaktides sätestatud kaitseklausli menetlust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõikele 10. Selleks et tagada kogu liidus võrdväärne kaitse tase, antakse liikmesriikidele õigus võtta meetmeid tervist ja turvalisust ohustavate toodete puhul või avalike huvide muude aspektide kaitseks. Neilt nõutakse samuti, et nad teavitaksid neist meetmetest teisi liikmesriike ja komisjoni, mis võimaldab komisjonil võtta seisukoht, kas siseturu toimimise tagamiseks võetud toodete vaba liikumist piiravad riiklikud meetmed on põhjendatud.

(46)

Teabe vahetamisel turujärelevalveasutuste vahel ning kasutatud tõendusmaterjali ja uurimistulemuste puhul tuleks järgida konfidentsiaalsuse põhimõtet. Teavet tuleks käsitleda kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega tagamaks, et ei kahjustata uurimist ega ettevõtja mainet.

(47)

Kui käesoleva määruse kohaldamisel on vaja töödelda isikuandmeid, siis tuleks seda teha kooskõlas isikuandmete kaitset reguleeriva liidu õigusega. Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse vajaduse korral kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (26) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (27).

(48)

Selleks et tagada teatavate toodete või tootekategooriate või -rühmade või tootekategooria või -rühmaga seotud spetsiifiliste ohtudega seoses turujärelevalve raamistikus tehtavate katsete tulemuslikkus ja järjepidevus kogu liidu piires, võib komisjon määrata kas enda katserajatisi või liikmesriigi avalikke katserajatisi liidu katserajatisteks. Kõik liidu katserajatised tuleks akrediteerida kooskõlas määruse (EÜ) nr 765/2008 nõuetega. Et hoida ära huvide konflikti, peaksid liidu katserajatised osutama teenuseid ainult turujärelevalveasutustele, komisjonile, liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustikule („võrgustik“) ning muudele valitsussektori või valitsustevahelistele üksustele.

(49)

Liikmesriigid peaksid alati tagama piisavad rahalised vahendid, et turujärelevalveasutused saaksid palgata vajalikud töötajad ja hankida vajaliku varustuse. Tõhusa turujärelevalve jaoks on vaja palju ressursse ja alati tuleks tagada õigusaktide täitmise tagamise vajaduste rahuldamiseks vajalikud stabiilsed ressursid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik täiendada riiklikku rahastamist, nõudes asjaomastelt ettevõtjatelt sisse kulud, mis on tekkinud nõuetele mittevastavate toodetega seoses võetud turujärelevalvemeetmetega.

(50)

Tuleks kehtestada vastastikuse abi mehhanismid, sest liidu kaupade turu jaoks on hädavajalik, et liikmesriikide turujärelevalveasutused teeksid omavahel tõhusat koostööd. Ametiasutused peaksid tegutsema heas usus ja üldiselt aktsepteerima vastastikuse abi taotlusi, eelkõige neid, mis puudutavad ELi vastavusdeklaratsiooni, toimivusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavust.

(51)

On asjakohane, et liikmesriigid määravad tollialaste õigusaktide kohaldamise eest vastutavad asutused ja liidu turule tulevate toodete kontrollimise eest liikmesriigi õiguse alusel vastutavad muud asutused.

(52)

Tõhus viis, kuidas vältida ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete liidu turule laskmist, oleks teha need tooted kindlaks enne vabasse ringlusse lubamist. Liidu turule tulevate toodete kontrollimise eest vastutaval asutusel on täielik ülevaade liidu välispiire ületavatest kaubavoogudest ning seega tuleks nõuda, et toll teeks riskihindamise põhjal nõuetekohased kontrollid eesmärgiga aidata muuta turgu ohutumaks, millega tagatakse avalike huvide kõrgetasemeline kaitse. Liikmesriigid määravad kindlaks konkreetsed asutused, kes vastutavad toodete asjakohase, enne nende vabasse ringlusse lubamist teostatava dokumentaalse ning vajadusel füüsilise ja laboratoorse kontrolli eest. Tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmist on võimalik ühetaoliselt tagada ainult turujärelevalveasutuste ja muude liidu turule tulevate toodete kontrolli eest vastutavate asutuste süstemaatilise koostöö ja teabevahetuse abil. Toll peaks saama turujärelevalveasutustelt aegsasti kogu vajaliku teabe nõuetele mittevastavate toodete kohta või ettevõtjate kohta, kelle puhul on tehtud kindlaks suurem nõuetele mittevastavuse risk. Liidu tolliterritooriumile sisenevate toodete kontrolli eest vastutavad asutused peaks omakorda teavitama turujärelevalveasutusi õigel ajal toodete lubamisest vabasse ringlusse ja kontrollide tulemustest, kui kõnealune teave on vajalik tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamiseks. Lisaks sellele, kui komisjon saab teada imporditud tootest tekkivast tõsisest ohust, siis peaks ta teavitama liikmesriike sellest ohust, et tagada koordineeritud ja tulemuslikum nõuete järgimise ning täitmise tagamise kontroll liitu esimese sisenemise kohtades.

(53)

Importijatele tuleks meelde tuletada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (28) artiklites 220, 254, 256, 257 ja 258 nähakse ette, et liidu turule tulevad tooted, mida on vaja veel töödelda, et need vastaksid kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele, lastakse turule asjakohase tolliprotseduuri alusel, mis võimaldab importijal sellist töötlemist. Vabasse ringlusse laskmist ei tohiks pidada tõendiks selle kohta, et toode vastab liidu õigusele, sest ringlusse laskmine ei hõlma tingimata täielikku nõuetele vastavuse kontrolli.

(54)

Selleks et kasutada tolli jaoks ELi ühtse liidese keskkonda ning seega optimeerida andmete edastamist tolli ja turujärelevalveasutuste vahel ning vähendada nende koormust, on vaja luua elektroonilised liidesed, mis võimaldavad andmete automaatset edastamist. Toll ja turujärelevalveasutused peaksid aitama kindlaks määrata andmeid, mida edastatakse. Tolli lisakoormust tuleks piirata ning liidesed peaksid olema väga automaatsed ja lihtsad kasutada.

(55)

On vaja luua võrgustik, mida haldab komisjon ning mille eesmärk on edendada struktuurset kooskõlastamist ja koostööd liikmesriikide täitevasutuste ja komisjoni vahel, samuti turujärelevalve tavade ühtlustamine liidus, mis aitaks liikmesriikidel võtta ühiseid õigusaktide täitmise tagamise meetmeid, näiteks teha ühiseid uurimisi. Kõnealune halduslik tugistruktuur peaks võimaldama koondada ressursse ning säilitada liikmesriikide ja komisjoni vahelist teabevahetus- ja infosüsteemi, aidates seeläbi tugevdada tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamist ning hoida ära rikkumisi. Halduskoostöörühmade kaasamine võrgustikku ei tohiks välistada teiste sarnaste halduskoostööd tegevate rühmade kaasamist. Komisjon peaks pakkuma võrgustikule vajalikku haldus- ja rahalist toetust.

(56)

Tuleks tagada tõhus, kiire ja täpne teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel. Mitmesugused olemasolevad vahendid, näiteks turujärelevalve info- ja teavitussüsteem (ICSMS) ja RAPEX võimaldavad liidus tegutsevate turujärelevalveasutuste vahelist koordineerimist. Neid vahendeid ning liidest, mis võimaldab andmeid ICSMSist RAPEXisse edastada, tuleks edasi hooldada ja arendada, et nende potentsiaali täielikult kasutada ning aidata suurendada liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö ja teabevahetuse mahtu.

(57)

Selleks et koguda teavet tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise kohta, tuleks ICSMSi uuendada ning teha see kättesaadavaks komisjonile, ühtsetele kontaktasutustele, tollile ja turujärelevalveasutustele. Lisaks sellele tuleks töötada välja elektrooniline liides, mis võimaldab tõhusat teabevahetust riiklike tollisüsteemide ja turujärelevalveasutuste vahel. Vastastikuse abi taotluste puhul peaksid ühtsed kontaktasutused andma igasugust toetust, mis on asjaomaste asutuste vaheliseks koostööks vajalik. Seetõttu peaks ICSMS pakkuma funktsioone, mis teatavad ühtsetele kontaktasutustele automaatselt, kui tähtajad on ületatud. Kui valdkondlike õigusaktidega on juba ette nähtud elektroonilised koostöö- ja andmevahetuse süsteemid, näiteks EUDMED süsteemis meditsiiniseadmete puhul, tuleks need süsteemid vajaduse korral kasutusele jätta.

(58)

Üldiselt tuleks ICSMSi kasutada sellise teabe vahetamiseks, mida peetakse teiste turujärelevalveasutuste jaoks kasulikuks. See võib hõlmata turujärelevalve projektide raames tehtud kontrolle, olenemata katsete tulemustest. ICSMSi sisestatavate andmete hulk peaks olema tasakaalus: see ei tohiks olla liiga koormav, nii et andmete sisestamiseks kuluks rohkem tööd kui kontrollide tegemiseks, ning peab olema piisavalt ulatuslik, et muuta asutuste tegevust tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Seega peaks ICSMSi sisestatud andmed hõlmama ka lihtsamaid kontrolle kui ainult laborikatsed. Samas ei ole vajadust lisada lühikesi visuaalseid kontrolle. Suunisena tuleks ICSMSi sisestada ka individuaalselt dokumenteeritud kontrollid.

(59)

Liikmesriike julgustatakse kasutama ICSMSi tolli ja turujärelevalveasutuste vahelise suhtluse jaoks alternatiivina riiklikele süsteemidele. See ei tohiks asendada tolliasutuste kasutatavat ühenduse riskijuhtimissüsteemi. Need kaks süsteemi võiksid toimida paralleelselt, kuna need täidavad erinevaid, üksteist täiendavaid rolle: ICSMS hõlbustab teabevahetust tolli ja turujärelevalveasutuste vahel, et võimaldada tollideklaratsioonide sujuvat käsitlemist tooteohutuse ja nõuetele vastavuse raamistiku kohaldamisalas, samas kui ühenduse riskijuhtimissüsteem on ette nähtud tolli ühiseks riskijuhtimiseks ja kontrolliks.

(60)

Nõuetele mittevastavate toodete põhjustatud vigastused on turujärelevalveasutuste jaoks oluline teave. ICSMSis tuleks seega ette näha vastavad andmeväljad, et turujärelevalveasutused saaksid uurimise käigus sisestada kergesti kättesaadavaid aruandeid, hõlbustades seega hilisemaid statistilisi hindamisi.

(61)

Komisjonil peaks olema kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingute raames võimalik vahetada kolmandate riikide reguleerivate asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega turujärelevalvega seotud teavet, et tagada toodete nõuetele vastavus enne nende liidu turule eksportimist.

(62)

Selleks et saavutada tooteid käsitlevate kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise kõrge tase, tagades samal ajal tõhusa ressursside jaotamise ja liidu turule tulevate toodete kulutõhusa kontrolli, peaks komisjonil olema võimalik heaks kiita spetsiaalsed ekspordieelse kontrolli süsteemid. Selliste heakskiidetud süsteemide alla kuuluvad tooted võivad liidu turule tulevate toodete kontrollimise eest vastutavate asutuste tehtud riskihindamise käigus saada suurema usalduse kui võrreldavad tooted, mida ei ole enne eksporti kontrollitud.

(63)

Komisjon peaks käesolevat määrust hindama määrusega seatud eesmärkide täitmise valguses, võttes arvesse ka uusimaid tehnoloogia-, majandus-, kaubandus- ja õigusvaldkonna saavutusi. Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (29) punktiga 22 peaks hindamine, mis põhineb tõhususel, mõjususel, asjakohasusel, ühtsusel ja lisaväärtusel, moodustama aluse võimalike edasiste meetmete mõju hindamiseks, eriti mis puudutab käesoleva määruse kohaldamisala ning nende sätete kohaldamist ja täitmise tagamist, mis kehtivad tooteid turule laskvate ettevõtjate ülesannete ja ekspordieelse kontrolli süsteemi kohta.

(64)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaduma läinud, alusetult välja makstud või ebakorrektselt kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(65)

Üks peamisi põhjusi, miks heidutav mõju on väike ja kaitse ebaühtlane, on see, et liidus kohaldatakse erinevaid karistusi. Õigusnormid, millega karistused (sealhulgas rahalised karistused) kehtestatakse, kuuluvad liikmesriigi pädevusse ja seetõttu tuleks need kindlaks määrata liikmesriigi õiguse alusel.

(66)

Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused järgmise kehtestamiseks: kontrollide ühetaolised tingimused, kontrollide sageduse kindlaksmääramise kriteeriumid ning teatavate toodete või tootekategooriate puhul kontrollitavate tootenäidiste hulk, kui on korduvalt kindlaks tehtud spetsiifiline oht või liidu ühtlustamisõigusaktide ränk rikkumine; liidu katserajatiste määramise kord; ühtse riskianalüüsi alusel kontrollide võrdlusalused ja kontrollimisel kasutatavad töövõtted liidu tasandil; statistiliste andmete üksikasjad, mis käsitlevad määratud asutuste poolt tehtud selliste toode kontrolle, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust; info- ja teavitussüsteemi rakendamise üksikasjad; tolli edastatud selliste andmete määratlemine, mis puudutavad toodete määramist vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri alla, ning toodetega seotud ekspordieelse kontrolli erisüsteemide heakskiitmine ja antud heakskiidu tagasivõtmine. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (30).

(67)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt parandada siseturu toimimist seeläbi, et tugevdatakse nende toodete turujärelevalvet, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest kõikide liikmesriikide pädevad asutused peavad selleks tegema väga tihedat koostööd, suhtlema ja tegutsema ühtsena, küll aga saab seda käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(68)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja mis on olemas liikmesriikide põhiseaduslikes tavades. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega, sealhulgas meediavabaduse ja meedia mitmekesisusega seotud õiguste ja põhimõtetega. Käesoleva määruse eesmärk on eelkõige tagada, et täielikult austatakse tarbijakaitset, ettevõtlusvabadust, väljendus- ja teabevabadust, õigust omandile ja isikuandmete kaitset,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist seeläbi, et tugevdatakse nende toodete turujärelevalvet, mille kohta kehtivad artiklis 2 osutatud liidu ühtlustamisõigusaktid, tagamaks et liidu turul tehakse kättesaadavaks üksnes tooted, mis vastavad nõuetele, millega nähakse ette selliste avalike huvide kõrgetasemeline kaitse nagu inimeste tervis ja ohutus üldiselt, töötervishoid ja tööohutus, tarbija- ja keskkonnakaitse, avalik julgeolek ja muud nimetatud õigusaktidega kaitstud avalikud huvid.

2.   Käesolevas määruses sätestatakse normid ja menetlused, mida ettevõtjad peavad järgima toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse teatavaid liidu ühtlustamisõigusakte, ning sellega kehtestatakse ettevõtjatega tehtava koostöö raamistik.

3.   Käesolevas määruses sätestatakse ka liidu turule tulevate toodete kontrolliraamistik.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse toodete suhtes, mille kohta kehtivad I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktid („liidu ühtlustamisõigusaktid“), tingimusel et liidu ühtlustamisõigusaktides puuduvad sama eesmärki täitvad erisätted, millega reguleeritakse täpsemalt turujärelevalve ja õigusaktide täitmise tagamise konkreetseid aspekte.

2.   Artikleid 25–28 kohaldatakse liidu õigusega hõlmatud toodete suhtes juhul, kui liidu õiguses ei ole liidu turule tulevate toodete kontrolli korraldamist reguleerivaid erisätteid.

3.   Käesoleva määruse kohaldamine ei takista turujärelevalveasutustel võtta direktiiviga 2001/95/EÜ ette nähtud erimeetmeid.

4.   Käesolev määrus ei piira direktiivi 2000/31/EÜ artiklite 12–15 kohaldamist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „turul kättesaadavaks tegemine“– toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

2)   „turule laskmine“– toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

3)   „turujärelevalve“– turujärelevalveasutuse tegevus ja meetmed selle tagamiseks, et tooted vastaksid kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides kehtestatud nõuetele ja nende õigusaktidega hõlmatud avalik huvi oleks kaitstud;

4)   „turujärelevalveasutus“– asutus, mille liikmesriik on määranud artikli 10 alusel vastutavaks oma territooriumil turujärelevalve tegemise eest;

5)   „taotluse esitanud asutus“– turujärelevalveasutus, kes esitab vastastikuse abi taotluse;

6)   „taotluse saanud asutus“– turujärelevalveasutus, kes saab vastastikuse abi taotluse;

7)   „nõuetele mittevastavus“– liidu ühtlustamisõigusaktis või käesolevas määruses sätestatud nõude täitmata jätmine;

8)   „tootja“– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või laseb toote välja arendada või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

9)   „importija“– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote;

10)   „turustaja“– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;

11)   „ekspediitorteenuse osutaja“– füüsiline või juriidiline isik, kes pakub majandustegevusena vähemalt kaht järgmist teenust: ladustamine, pakendamine, adresseerimine ja saatmine, ilma et käideldavad tooted kuuluksid talle; mõiste alla ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/67/EÜ (31) artikli 2 punktis 1 määratletud postiteenused, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/644 (32) artikli 2 punktis 2 määratletud postipakkide kättetoimetamise teenused ning kõik muud postiteenused ja kaubaveoteenused;

12)   „volitatud esindaja“– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlate ülesannetega, mis tulenevad tootja kohustustest, mis on sätestatud asjakohastes liidu ühtlustamisõigusaktides või ette nähtud käesoleva määruse nõuete kohaselt;

13)   „ettevõtja“– tootja, volitatud esindaja, importija, turustaja, ekspediitorteenuse osutaja või muu füüsiline või juriidiline isik, kes peab kooskõlas asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega täitma kohustusi, mis on seotud toodete tootmisega, toodete kättesaadavaks tegemisega turul ja toodete kasutusele võtmisega;

14)   „infoühiskonna teenuse ostuaja“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (33) artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenuse osutaja;

15)   „veebiliides“– tarkvara, sealhulgas veebisait, selle osa või rakendus, mida haldab ettevõtja või mida hallatakse tema nimel ja mille kaudu antakse lõppkasutajatele juurdepääs ettevõtja toodetele;

16)   „parandusmeetmed“– meetmed, mida ettevõtja võtab nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks kas turujärelevalveasutuse nõudmisel või omal algatusel;

17)   „vabatahtlik meede“– parandusmeede, mida ei ole nõudnud turujärelevalveasutus;

18)   „oht“– kahjustusi põhjustava ohu esinemise tõenäosuse ja kahjustuse raskusastme kombinatsioon;

19)   „ohtlik toode“– toode, millel võib olla inimeste tervisele ja ohutusele üldiselt, töötervishoiule ja tööohutusele, tarbijakaitsele, keskkonnale, avalikule julgeolekule ja muudele liidu ühtlustamisõigusaktidega kaitstud avalikele huvidele kahjulik mõju, mis on suurem kui see, mida peetakse toote otstarbega või selle tavapäraste ja põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste, sealhulgas toote kasutusaja ja vajaduse korral kasutuselevõtmis-, paigaldamis- ja hooldusnõuete juures mõistlikuks ja vastuvõetavaks;

20)   „väga ohtlik toode“– toode, mis on riskianalüüsi põhjal ning toote tavapärast ja eeldatavat kasutust arvesse võttes nii ohtlik, et kahjustuste tekkimise tõenäosuse ja kahjustuse raskusastme koosmõju tõttu peab turujärelevalveasutus kiiresti sekkuma, sealhulgas tooted, millega seotud oht ei avalda vahetut mõju;

21)   „lõppkasutaja“– füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kellele tehti toode kättesaadavaks kas tarbijana väljaspool kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevust, või kutsealase lõppkasutajana tema tööstusliku või kutsetegevuse raames;

22)   „tagasivõtmine“– kõik meetmed, mille eesmärk on saavutada lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud toote tagastamine;

23)   „turult kõrvaldamine“– kõik meetmed, mille eesmärk on tõkestada tarneahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemine;

24)   „toll“– määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud toll;

25)   „vabasse ringlusse lubamine“– määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 201 sätestatud menetlus;

26)   „liidu turule tulevad tooted“– kolmandatest riikidest pärit tooted, mis on ette nähtud liidu turule laskmiseks või liidu tolliterritooriumil isiklikul otstarbel kasutamiseks või tarbimiseks ning mille suhtes on kavas kohaldada vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri.

II PEATÜKK

ETTEVÕTJATE ÜLESANDED

Artikkel 4

Ülesanded, mida ettevõtjad peavad täitma toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse teatavaid liidu ühtlustamisõigusakte

1.   Ilma et see mõjutaks kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud kohustusi, võib toote, mille kohta kehtivad lõikes 5 osutatud õigusaktid, teha turul kättesaadavaks ainult juhul, kui liidus asuv ettevõtja on võtnud tootega seoses vastutuse lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmise eest.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab lõikes 1 osutatud ettevõtja üht järgmistest:

a)

tootja, kelle asukoht on liidus;

b)

importija, juhul kui tootja asukoht ei ole liidus;

c)

volitatud esindaja, kellel on tootja kirjalik volitus, millega ta määratakse tootja nimel lõikes 3 sätestatud ülesandeid täitma;

d)

liidus asuv ekspediitorteenuse osutaja seoses tema poolt käideldavate toodetega, kui liidus ei asu ühtegi teist punktides a, b või c osutatud ettevõtjat.

3.   Ilma et see mõjutaks ettevõtjate kohustusi, mis on sätestatud kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides, täidab lõikes 1 osutatud ettevõtja järgmisi ülesandeid:

a)

kui toote suhtes kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni või toimivusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni olemasolu, siis kontrollib ettevõtja, kas ELi vastavusdeklaratsioon või toimivusdeklaratsioon ja tehniline dokumentatsioon on koostatud, ning teeb vastavusdeklaratsiooni või toimivusdeklaratsiooni turujärelevalveasutusele nendes õigusaktides sätestatud ajavahemiku jooksul kättesaadavaks ja tagab, et taotluse korral tehakse nendele asutustele kättesaadavaks ka tehniline dokumentatsioon;

b)

kui turujärelevalveasutus esitab põhjendatud taotluse, siis esitab ettevõtja sellele asutusele kogu toote vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni keeles, millest asutuses saadakse kergesti aru;

c)

kui on alust arvata, et toode on ohtlik, teavitab ettevõtja turujärelevalveasutusi;

d)

teeb turujärelevalveasutustega koostööd, ka siis, kui talle on selleks esitatud põhjendatud taotlus, ja tagab, et kui toode ei vasta toote suhtes kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõuetele, võetakse viivitamata vajalikud parandusmeetmed või kui see ei ole võimalik, maandab tootega kaasnevat ohtu kas turujärelevalveasutuse nõudmisel või omal algatusel, kui lõikes 1 osutatud ettevõtja on seisukohal või tal on alusta arvata, et toode on ohtlik.

4.   Ilma et see piiraks kohustusi, mida ettevõtjad peavad täitma kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt, märgitakse tootele või selle pakendile, pakile või saatedokumendile lõikes 1 osutatud ettevõtja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ning kontaktandmed, sealhulgas postiaadress.

5.   Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult toodete suhtes, mille kohta kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 305/2011, (34) (EL) 2016/425 (35) ja (EL) 2016/426 (36) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2000/14/EÜ, (37) 2006/42/EÜ, (38) 2009/48/EÜ, (39) 2009/125/EÜ, (40) 2011/65/EL, (41) 2013/29/EL, (42) 2013/53/EL, (43) 2014/29/EL, (44) 2014/30/EL, (45) 2014/31/EL, (46) 2014/32/EL, (47) 2014/34/EL, (48) 2014/35/EL, (49) 2014/53/EL (50) ja 2014/68/EL (51).

Artikkel 5

Volitatud esindaja

1.   Artikli 4 lõike 2 punkti c kohaldamiseks volitab tootja volitatud esindaja täitma artikli 4 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, ilma et see mõjutaks muid asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt antud ülesandeid.

2.   Volitatud esindaja täidab volituses määratud ülesandeid. Volitatud esindaja esitab turujärelevalveasutuste nõudmisel neile volituse koopia turujärelevalveasutuse poolt määratud liidu keeles.

3.   Volitatud esindajal peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

Artikkel 6

Kaugmüük

Internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu müüdavad tooted on turul kättesaadavaks tehtud, kui neid pakutakse liidu lõppkasutajatele. Müügipakkumine loetakse liidu lõppkasutajatele suunatuks siis, kui asjaomane ettevõtja suunab oma tegevuse ükskõik millisel viisil liikmesriiki.

Artikkel 7

Ettevõtjate kohustused

1.   Ettevõtja teeb turujärelevalveasutustega koostööd selliste meetmete võtmiseks, mis võiksid vältida või vähendada ohtu, mis ettevõtja poolt turul kättesaadavaks tehtud toodetega kaasneb.

2.   Infoühiskonna teenuse ostuaja teeb turujärelevalveasutustega koostööd turujärelevalveasutuste nõudmisel ja erijuhtudel, et toetada meetmeid oma teenuste kaudu internetis müüdava või müüdud tootega kaasneva ohu vältimiseks või kui see ei ole võimalik, siis vähendamiseks.

III PEATÜKK

ETTEVÕTJATELE ABI ANDMINE JA KOOSTÖÖ NENDEGA

Artikkel 8

Teave ettevõtjatele

1.   Komisjon tagab kooskõlas määrusega (EL) 2018/1724, et internetiportaali Teie Euroopa kaudu saavad kasutajad hõlpsasti teavet tootega seotud nõuete ning liidu ühtlustamisõigusaktidest tulenevate õiguste, kohustuste ja normide kohta.

2.   Liikmesriigid kehtestavad korra, mille alusel saavad ettevõtjad taotluse korral ja tasuta teavet selle kohta, milliste õigusaktidega on toodete suhtes kohaldatavad liidu ühtlustamisõigusaktid liikmesriigi õigusesse üle võetud ja neid rakendatakse. Selleks kohaldatakse määruse (EL) 2019/515 artikli 9 lõikeid 1, 4 ja 5.

Artikkel 9

Ühismeetmed nõuetele vastavuse parandamiseks

1.   Turujärelevalveasutused võivad teiste asjaomaste asutustega või ettevõtjaid või lõppkasutajaid esindavate organisatsioonidega kokku leppida ühismeetmete võtmises, mille eesmärk on parandada nõuetele vastavust, teha kindlaks nõuetele mittevastavad tooted, suurendada teadlikkust ja anda suuniseid teatavaid tootekategooriaid reguleerivate liidu ühtlustamisõigusaktide kohta, eelkõige selliste tootekategooriate kohta, mida peetakse sageli väga ohtlikuks, sealhulgas internetis müügiks pakutavad tooted.

2.   Asjaomane turujärelevalveasutus ja lõikes 1 osutatud osalised tagavad, et ühismeetmete kokkulepe ei loo ettevõtjate vahel ebaausat konkurentsi ega vähenda osaliste objektiivsust, sõltumatust ja erapooletust.

3.   Turujärelevalveasutus võib nõuetele mittevastavuse uurimise käigus võetud ühismeetmete võtmisel saadud teavet kasutada seoses toote nõuetele mittevastavuse uurimisel, mida ta läbi viib.

4.   Asjaomane turujärelevalveasutus teeb ühismeetmete kokkuleppe, sealhulgas leppeosaliste nimed, üldsusele kättesaadavaks ja kannab selle kokkuleppe artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi. Ühismeetmete kokkuleppe teksti aitab liikmesriigi taotluse koostada artikli 29 kohaselt loodud võrgustik.

IV PEATÜKK

TURUJÄRELEVALVEASUTUSTE JA ÜHTSE KONTAKTASUTUSE KORRALDUS, TEGEVUS JA KOHUSTUSED

Artikkel 10

Turujärelevalveasutuste ja ühtse kontaktasutuse määramine

1.   Liikmesriigid korraldavad ja teevad turujärelevalvet vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks määrab iga liikmesriik ühe või mitu tema territooriumil tegutsevat turujärelevalveasutust. Liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike oma turujärelevalveasutustest ning iga kõnealuse asutuse pädevusvaldkondadest, kasutades artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi.

3.   Iga liikmesriik määrab ühtse kontaktasutuse.

4.   Ühtne kontaktasutus vastutab vähemalt turujärelevalveasutuste ja artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutuste kooskõlastatud seisukoha esindamise ning artiklis 13 sätestatud riiklikest strateegiatest teavitamise eest. Ühtne kontaktasutus aitab ka eri liikmesriikide turujärelevalveasutustel VI peatüki kohaselt koostööd teha.

5.   Et turujärelevalvet saaks ühtmoodi tulemuslikult teha kõigi müügikanalite suhtes nii internetis kui ka mujal kättesaadavaks tehtud toodete üle, tagavad liikmesriigid, et nende turujärelevalveasutustel ja ühtsel kontaktasutusel on ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas piisavad eelarve- ja muud vahendid, nagu näiteks piisav arv pädevaid töötajaid, eksperditeadmised, menetlused ja muu kord.

6.   Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks turujärelevalveasutus, tagab liikmesriik, et iga asutuse ülesanded on selgelt piiritletud ja loodud on asjakohased teabevahetus- ja kooskõlastusmehhanismid, mis võimaldavad neil asutustel teha tihedat koostööd ja täita ülesandeid tulemuslikult.

Artikkel 11

Turujärelevalveasutuste tegevus

1.   Turujärelevalveasutuste tegevuse eesmärk on tagada järgmine:

a)

oma territooriumil tõhus turujärelevalve selliste internetis ja mujal kättesaadavaks tehtud toodete üle, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte;

b)

kõnealuste õigusaktide ja käesoleva määruse nõuete täitmiseks asjakohasete ja proportsionaalsete parandusmeetmete võtmine ettevõtjate poolt;

c)

asjakohaste ja proportsionaalsete meetmete võtmine, kui ettevõtja jätab parandusmeetmed võtmata.

2.   Turujärelevalveasutused teostavad oma õigusi ja täidavad kohustusi sõltumatult, erapooletult ja eelarvamuseta.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tegevuse raames kontrollivad turujärelevalveasutused piisavalt põhjalikult tooteomadusi, kontrollides dokumente ja tehes vajaduse korral esindusliku valimi alusel füüsilisi või laboratoorseid kontrolle, ning seejuures peavad nad oma vahendite ja meetmete kasutamisel pidama esmatähtsaks tulemuslikku turujärelevalvet ning võtma arvesse artiklis 13 osutatud riiklikku turujärelevalvestrateegiat.

Selle üle otsustamisel mida, milliseid tooteliike ja kui põhjalikult kontrollida, lähtub turujärelevalveasutus ohtudest ja võtab arvesse järgmisi tegureid:

a)

tootega seotud võimalik ohtlik mõju ja nõutele mittevastavus ning võimaluse korral selle esinemine turul;

b)

ettevõtja kontrollitavad tegevused ja toimingud;

c)

kas ettevõtja on varem jätnud nõuded täitamata;

d)

vajaduse korral riskiprofiil, mille on koostanud artikli 25 lõike 1 alusel määratud asutused;

e)

tarbijakaebused ja teistelt ametiasutustelt, ettevõtjatelt, meediakanalitest ja muudest allikatest saadud muu teave, mis võib osutada nõuetele mittevastavusele.

4.   Komisjonil on õigus pärast võrgustikuga konsulteerimist võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks kontrollide ühetaolised tingimused, kontrollide sageduse kindlaksmääramise kriteeriumid ning teatavate toodete või tootekategooriate puhul kontrollitavate tootenäidiste hulk, kui on korduvalt kindlaks tehtud spetsiifiline oht või liidu ühtlustamisõigusaktide ränk rikkumine, selleks et tagada tervise ja ohutuse või muude nimetatud õigusaktidega kaitstud avalike huvide kõrgetasemeline kaitse. Nimetatud rakendusaktid võtetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Kui ettevõtjad esitavad määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt akrediteeritud vastavushindamisasutuse väljastatud katseprotokollid või sertifikaadid, mis tõendavad nende toodete vastavust liidu ühtlustamisõigusaktidele, võtavad turujärelevalveasutused neid protokolle või sertifikaate arvesse.

6.   Tõendeid, mida turujärelevalveasutus kasutab ühes liikmesriigis, võib turujärelevalveasutuse korraldatud uurimise raames kasutada toote nõuetele vastavuse kontrollimiseks ka teises liikmesriigis, ilma et tuleks järgida muid ametlikke nõudeid.

7.   Turujärelevalveasutused kehtestavad toodete jaoks, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte, järgmised menetlused:

a)

menetlused järelmeetmete võtmiseks ohtude või nõuetele mittevastavusega seotud küsimusi käsitlevate kaebuste või aruannete alusel;

b)

menetlused, mille abil saab kontrollida, kas ettevõtjad on nõutavad parandusmeetmed võtnud.

8.   Et tagada suhtlus ja kooskõlastamine teiste liikmesriikide turujärelevalveasutustega, osalevad turujärelevalveasutused aktiivselt artikli 30 lõikes 2 osutatud haldustegevuse koordineerimisrühmade töös.

9.   Ilma et see piiraks kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohast liidu kaitsemeetmete menetlust, peavad tooteid, mida peetakse ühe liikmesriigi turujärelevalveasutuse otsuse alusel nõuetele mittevastavaks, pidama nõuetele mittevastavaks ka teise liikmesriigi turujärelevalveasutused, välja arvatud juhul, kui teise liikmesriigi asjaomane turujärelevalveasutus on omaenda uurimise põhjal ja ettevõtja esitatud teavet (kui teavet on esitatud) arvesse võttes jõudnud vastupidisele järeldusele.

Artikkel 12

Vastastikune hindamine

1.   Vastastikuse hindamise korraldavad turujärelevalveasutused, kes soovivad üksteist vastastikku hinnata, et muuta käesoleva määruse järgimiseks tehtav turujärelevalve sidusamaks.

2.   Võrgustik töötab välja metoodika ja graafiku, mille alusel hindamises osalevad turujärelevalveasutused üksteist vastastikku hindavad. Metoodika ja graafiku väljatöötamisel võtab võrgustik arvesse vähemalt liikmesriikides tegutsevate turujärelevalveasutuste arvu ja suurust, kasutada olevate töötajate arvu ja muid hindamiseks vajalikke vahendeid ning muid asjakohaseid kriteeriume.

3.   Vastastikusel hindamisel käsitletakse ühtlasi teatavate turujärelevalveasutuste välja töötatud parimaid tavasid, millest võib olla kasu ka teistele turujärelevalveasutustele, ning muid turujärelevalve tulemuslikkuse seisukohast tähtsaid aspekte.

4.   Vastastikuse hindamise tulemustest antakse võrgustikule teada.

Artikkel 13

Riiklikud turujärelevalvestrateegiad

1.   Iga liikmesriik koostab vähemalt iga nelja aasta tagant üldise riikliku turujärelevalvestrateegia. Liikmesriik koostab esimese strateegia hiljemalt 16. juuliks 2022. Riikliku strateegiaga edendatakse liikmeriigi territooriumil liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise ja turujärelevalve järjepidevat, terviklikku ja integreeritud käsitlusviisi. Riikliku turujärelevalvestrateegia koostamisel võetakse arvesse kõiki liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvaid sektoreid ja toote tarneahela etappe, sealhulgas importi ja digitaalseid tarneahelaid. Arvesse võib võtta ka prioriteete, mis on seatud võrgustiku töökavas.

2.   Riiklik turujärelevalvestrateegia sisaldab vähemalt järgmisi elemente, tingimusel et see ei takista turujärelevalve tegemist:

a)

olemasolev teave nõuetele mittevastavate toodete esinemise kohta, võttes eelkõige arvesse artikli 11 lõikes 3 ja artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolle ning vajaduse korral turusuundumusi, mis võivad mõjutada tootekategooriate nõuetele mittevastavuse määra, ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega kaasnevat võimalikku ohtu;

b)

liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamiseks liikmesriikide poolt esmatähtsaks peetavad valdkonnad;

c)

kavandatud õigusaktide täitmise tagamise meetmed, mille eesmärk on vähendada nõuetele mittevastavust esmatähtsates valdkondades, sealhulgas vajaduse korral minimaalsed kontrollitasemed, mis on ette nähtud selliste tootekategooriate jaoks, mille puhul mittevastavus on märkimisväärne;

d)

hinnang teiste liikmesriikide turujärelevalveasutustega tehtavale koostööle, millele on osutatud artikli 11 lõikes 8 ja VI peatükis.

3.   Liikmesriigid annavad oma riiklikust turujärelevalvestrateegiast komisjonile ja teistele liikmesriikidele teada artiklis 34 osutatud info- ja teavitamissüsteemi kaudu. Liikmesriigid avaldavad strateegiatest kokkuvõtte.

V PEATÜKK

TURUJÄRELEVALVEALASED ÕIGUSED JA TURUJÄRELEVALVEMEETMED

Artikkel 14

Turujärelevalveasutuste õigused

1.   Liikmesriigid annavad oma turujärelevalveasutustele turujärelevalve, uurimise ja õigusaktide täitmise tagamise õigused, mida on vaja, et kohaldada käesolevat määrust ja liidu ühtlustamisõigusakte.

2.   Turujärelevalveasutused teostavad käesolevas artiklis sätestatud õigusi tõhusalt ja tulemuslikult ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja sellises ulatuses, mis vastab reguleerimisesemele, meetmete otstarbele ning nõuetele mittevastavuse laadile ja üldistele tegelikele või võimalikele tagajärgedele. Õigused antakse ja neid teostatakse kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtetega, riigisiseses õiguses väljendusvabaduse ning meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse kohta sätestatud põhimõtetega, kohaldatavate menetluslike tagatistega ja liidu andmekaitsealaste õigusnormidega, eelkõige määrusega (EL) 2016/679.

3.   Lõikes 1 osutatud õiguste andmisel võivad liikmesriigid sätestada, et õigusi saab asjakohasel juhul kasutada ainult ühel järgmisel viisil:

a)

turujärelevalveasutus ise oma staatusest tulenevalt;

b)

pöördudes vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivale õiguste jaotusele ning institutsioonilisele ja halduskorraldusele teiste avaliku sektori asutuste poole;

c)

pöördudes kohtusse, kes on pädev tegema vajaliku otsuse, millega kiidetakse heaks kõnealuse õiguse teostamine, esitades muu hulgas vajaduse korral apellatsioonkaebuse, kui vajalikku otsust käsitlevat taotlust ei rahuldata.

4.   Lõike 1 kohaselt turujärelevalveasutustele antud õigused hõlmavad vähemalt järgmist:

a)

õigus nõuda, et ettevõtja esitaks asjakohased dokumendid, tehnilised kirjeldused, andmed ja teabe nõuetele vastavuse kohta ning toote tehnilised aspektid, sealhulgas annaks juurdepääsu tootesse paigaldatud tarkvarale, kuivõrd see on vajalik, et hinnata toote vastavust toodete suhtes kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele, tehes seda olenemata vormist või vormingust milles ja olenemata andmekandjast ja kohast, kus kõnealuseid dokumente, tehnilisi kirjeldusi, andmeid või teavet säilitatakse, ning õigus teha või saada sellest koopiaid;

b)

õigus nõuda, et ettevõtja esitaks tarneahela ja turustusvõrgu üksikasjade kohta vajaliku teabe ning annaks teada, kui palju tooteid turul on ja millistel teistel tootemudelitel on kõnealuse tootega samad tehnilised omadused, kui see on liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavate nõuete täitmiseks oluline;

c)

õigus nõuda, et ettevõtja esitaks teabe, mida on vaja veebisaitide kuuluvuse kindlakstegemiseks, kui kõnealune teave on seotud uurimisobjektiga;

d)

õigus teha etteteatamata kohapealset ja füüsilist toodete kontrolli;

e)

õigus siseneda ruumidesse, territooriumile või transpordivahendisse, mida ettevõtja kasutab oma kaubandus-, äri-, ametialase või kutsetegevuse jaoks, et teha nõuetele mittevastavus kindlaks ja koguda tõendeid;

f)

õigus alustada uurimist turujärelevalveasutuse omal algatusel, et teha nõuetele mittevastavus kindlaks ja see lõpetada;

g)

õigus nõuda, et ettevõtja võtaks sobivaid meetmeid, et nõuetele mittevastavus lõpetada või oht kõrvaldada;

h)

õigus võtta asjakohaseid meetmeid, kui ettevõtja jätab sobivad parandusmeetmed võtmata või kui nõuetele mittevastavus või oht püsib, sealhulgas õigus toote turul kättesaadavaks tegemine keelata või seda piirata või nõuda, et toode turult kõrvaldataks või tagasi võetaks;

i)

õigus määrata karistusi kooskõlas artikliga 41;

j)

õigus saada tootenäidiseid, sealhulgas variisikuna, et tootenäidiseid kontrollida ja pöördprojekteerida, et teha nõuetele mittevastavus kindlaks ja koguda tõendeid;

k)

kui suure ohu kõrvaldamiseks muid tõhusaid vahendeid ei ole, siis õigus

i)

nõuda, et veebiliidesest kõrvaldataks teave, milles viidatakse asjaomastele toodetele, või nõuda, et lõppkasutajatele kuvataks veebiliidesesse sisenemisel selge hoiatus, või

ii)

kui punkti i alusel esitatud nõuet ei täideta, siis õigus nõuda infoühiskonna teenuse osutajatelt, et nad piiraksid juurdepääsu veebiliidesele ja nõuaksid sealhulgas, et neid meetmeid rakendaks asjaomane kolmas isik.

5.   Turujärelevalveasutused võivad kasutada teavet, dokumenti, tulemust, avaldust ja muud uurimisteavet tõendina oma uurimise otstarbel, olenemata selle säilitamiseks kasutatavast vormingust ja andmekandjast.

Artikkel 15

Kulude sissenõudmine turujärelevalveasutuste poolt

1.   Liikmesriigid võivad lubada oma turujärelevalveasutustel nõuda asjaomaselt ettevõtjalt sisse kõik kulud, mida nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks võetud meetmed on neile tekitanud.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kulud võivad hõlmata katsete kulusid, artikli 28 lõigete 1 ja 2 kohaste meetmete kulusid ning kulusid, mis tekivad selliste toodete ladustamisel ja meetmete võtmisel seoses selliste toodetega, mille puhul on tehtud kindlaks nõuetele mittevastavus ja mille puhul tuleb enne nende vabasse ringlusse lubamist või turule laskmist võtta parandusmeetmeid.

Artikkel 16

Turujärelevalvemeetmed

1.   Turujärelevalveasutused võtavad vajalikud meetmed, kui liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toode, mida kasutatakse ettenähtud otstarbel või mõistlikult eeldatavate tingimuste kohaselt ning mis on korrektselt paigaldatud ja hooldatud,

a)

võib kahjustada kasutajate tervist või ohustada kasutajate ohutust või

b)

ei vasta kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele.

2.   Kui turujärelevalveasutused jõuavad lõike 1 punktis a või b osutatud järeldusele, nõuavad nad viivitamata ettevõtjalt asjakohaste ja proportsionaalsete parandusmeetmete võtmist, et nende poolt määratud aja jooksul nõuetele mittevastavus lõpetada või oht kaotada.

3.   Lõike 2 kohaldamisel võib ettevõtjalt nõutav parandusmeede hõlmata muu hulgas:

a)

toote viimist nõuetega vastavusse, sealhulgas kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides määratletud formaalse mittevastavuse kõrvaldamist või selle tagamist, et toode ei ole enam ohtlik;

b)

toote turul kättesaadavaks tegemise takistamist;

c)

toote kohest turult kõrvaldamist või tagasivõtmist ja üldsuse hoiatamist ohu eest;

d)

toote hävitamist või muul viisil kasutuskõlbmatuks muutmist;

e)

tootega kaasneda võivate ohtude kohta sobivate, selgesõnaliste ja kergesti mõistetavate hoiatuste kinnitamist tootele selle liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles või keeltes, kelle turul toode on kättesaadavaks tehtud;

f)

toote turul kättesaadavaks tegemisele eeltingimuste seadmist;

g)

ohustatud lõppkasutajate viivitamatut ja asjakohases vormis hoiatamist ohu eest, kaasa arvatud erihoiatuste avaldamine selle liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles/keeltes, kelle turul toode on kättesaadavaks tehtud.

4.   Lõike 3 punktides e, f ja g osutatud parandusmeetmete võtmist võib nõuda ainult siis, kui toode on ohtlik ainult teatavates tingimustes või teatavatele lõppkasutajatele.

5.   Kui ettevõtja jätab lõikes 3 osutatud parandusmeetmed võtmata või kui lõikes 1 osutatud nõuetele mittevastavus või oht püsib, tagavad turujärelevalveasutused, et toode kõrvaldatakse turult või võetakse tagasi või selle turul kättesaadavaks tegemine keelatakse või seda piiratakse ning sellest teavitatakse üldsust, komisjon ja teisi liikmesriike.

6.   Käesoleva artikli lõike 5 kohane teave esitatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele artiklis 34 ostutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu. Kõnealune teave täidab ka teavitusnõudeid, mis on liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatava kaitsemeetmete menetluse puhul ette nähtud.

7.   Kui riigisisest meedet peetakse kohaldatava kaitsemeetmete menetluse kohaselt põhjendatuks või kui ükski teise liikmesriigi turujärelevalveasutus ei ole artikli 11 lõike 9 kohaselt jõudnud vastupidisele järeldusele, võtavad teiste liikmesriikide pädevad turujärelevalveasutused nõuetele mittevastava toote suhtes meetmeid ja kannavad asjakohase teabe artiklis 34 ostutatud info- ja teavitussüsteemi.

Artikkel 17

Teabe kasutamine ning ameti- ja ärisaladus

Turujärelevalveasutused võtavad meetmeid läbipaistvalt ja teevad üldsusele kättesaadavaks kogu teabe, mis on nende hinnangul liidu lõppkasutajate huvide kaitsmiseks vajalik. Turujärelevalveasutused järgivad konfidentsiaalsuse põhimõtet ning hoiavad ameti- ja ärisaladust ja kaitsevad isikuandmeid vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusele.

Artikkel 18

Ettevõtjate menetlusõigused

1.   Kõik meetmed, otsused ja korraldused, mille turujärelevalveasutused on võtnud või teinud liidu ühtlustamisõigusaktide või käesoleva määruse kohaselt, peavad sisaldama nende aluseks olevaid täpseid põhjendusi.

2.   Nendest meetmetest, otsustest või korraldustest teatatakse viivitamata asjaomasele ettevõtjale, keda teavitatakse samal ajal ka talle liikmesriigi õiguse alusel kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest ja nende kasutamise ajalistest piirangutest.

3.   Enne lõikes 1 osutatud meetme võtmist või otsuse või korralduse tegemist antakse asjaomasele ettevõtjale võimalus olla ära kuulatud asjakohase ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui kümme tööpäeva, välja arvatud juhul, kui ettevõtjale ei ole võimalik seda võimalust anda võetava meetme või tehtava otsuse või korralduse kiireloomulisuse tõttu, mille aluseks on tervise- või ohutusnõuded või muud põhjused, mis seonduvad asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud avalike huvidega.

Kui meede võetakse või otsus või korraldus tehakse ilma ettevõtjale tema ärakuulamise võimalust andmata, siis antakse ettevõtjale võimalus olla ära kuulatud viivitamata pärast seda ning turujärelevalveasutus vaatab meetme, otsuse või korralduse pärast ettevõtja ärakuulamist viivitamata läbi.

Artikkel 19

Väga ohtlikud tooted

1.   Turujärelevalveasutused tagavad, et väga ohtlikud tooted kõrvaldatakse turult või võetakse tagasi, kui suure ohu kaotamiseks muid mõjusaid vahendeid ei ole, või et nende kättesaadavaks tegemine turul keelatakse. Turujärelevalveasutused teavitavad sellest viivitamata komisjoni kooskõlas artikliga 20.

2.   Otsus selle kohta, kas toode on väga ohtlik või mitte, tehakse riskianalüüsi põhjal, milles on arvesse võetud ohu olemust ja selle realiseerumise tõenäosust. Võimalus ohutust suurendada ja muude, vähemohtlike toodete olemasolu ei ole piisav põhjus pidada toodet väga ohtlikuks.

Artikkel 20

Kiire teabevahetuse süsteem

1.   Kui turujärelevalveasutus võtab või kavatseb artikli 19 kohaselt meetme võtta ja leiab, et meetme võtmise põhjused või meetme mõju ulatuvad liikmesriigi territooriumist kaugemale, annab ta komisjonile kõnealusest meetmest käesoleva artikli lõike 4 kohaselt viivitamata teada. Samuti teatab turujärelevalveasutus komisjonile viivitamata sellise meetme muutmistest või tühistamistest.

2.   Kui turul on tehtud kättesaadavaks väga ohtlik toode, teatavad turujärelevalveasutused viivitamata komisjonile kõigist vabatahtlikest meetmetest, mida ettevõtja on võtnud ja mille võtmisest ta on turujärelevalveasutust teavitanud.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud teave peab sisaldama kõiki kättesaadavaid andmeid, eelkõige andmeid, mida on vaja toote, selle päritolu ja tarneahela kindlakstegemiseks ning andmeid tootega seotud ohu, liikmesriigi võetud meetme olemuse ja kestuse ning ettevõtjate võetud vabatahtlike meetmete kohta.

4.   Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel kasutatakse direktiivi 2001/95/EÜ artiklis 12 sätestatud kiiret teabevahetuse süsteemi (RAPEX). Nimetatud direktiivi artikli 12 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel.

5.   Komisjon loob RAPEXi ning artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi vahelise andmeliidese ja haldab seda, et andmeid ei oleks vaja esitada kaks korda.

Artikkel 21

Liidu katserajatised

1.   Liidu katserajatiste eesmärk on aidata liidu turujärelevalve huvides suurendada laboratoorset võimekust ning tagada katsete usaldusväärsus ja järjepidevus.

2.   Lõike 1 kohaldamiseks võib komisjon määrata teatavaid tootekategooriaid või mõne tootekategooriaga seotud kindlat ohtu katsetavaks liidu katserajatiseks mõne liikmesriigi avaliku katserajatise.

Komisjon võib teatavaid tootekategooriaid või mõne tootekategooriaga seotud kindlat ohtu või tooteid, mille katsetamiseks võimalusi ei ole või ei ole neid piisavalt, katsetavaks liidu katserajatiseks määrata ka komisjoni katserajatise.

3.   Liidu katserajatised akrediteeritakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008.

4.   Liidu katserajatiste määramine ei mõjuta turujärelevalveasutuste, võrgustiku ja komisjoni õigust valida, millistes rajatistes tooteid katsetatakse.

5.   Määratud liidu katserajatised osutavad teenuseid ainult turujärelevalveasutustele, võrgustikule, komisjonile ning muudele valitsussektori või valitsustevahelistele üksustele.

6.   Liidu katserajatised täidavad oma pädevusvaldkonnas järgmisi ülesandeid:

a)

katsetavad turujärelevalveasutuste, võrgustiku või komisjoni taotlusel tooteid;

b)

annavad võrgustikule selle taotlusel sõltumatut tehnilist või teaduslikku nõu;

c)

töötavad välja uusi analüüsivõtteid ja -meetodeid.

7.   Käesoleva artikli lõikes 6 ostutatud tegevuste eest makstakse tasu ning neid võib rahastada liit kooskõlas artikli 36 lõikega 2.

8.   Liidu katserajatisi võib rahastada liit kooskõlas artikli 36 lõikega 2, et suurendada nende katsetusvõimalusi või luua võimalus katsetada teatavaid tootekategooriaid või mõne tootekategooriaga seotud kindlat ohtu, mille katsetamiseks võimalusi ei ole või ei ole neid piisavalt.

9.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks liidu katserajatiste määramise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

VI PEATÜKK

PIIRIÜLENE VASTASTIKUNE ABI

Artikkel 22

Vastastikune abi

1.   Liikmesriikide turujärelevalveasutuste vahel ning turujärelevalveasutuste, komisjoni ja asjaomaste liidu asutuste vahel peab toimuma tõhus koostöö ja teabevahetus.

2.   Kui turujärelevalveasutus ei saa uurimist lõpule viia seetõttu, et ta ei pääse teabele ligi, kuigi ta on teinud teabe saamiseks kõik vajaliku, võib ta esitada põhjendatud taotluse teise liikmesriigi turujärelevalveasutusele, kus saab tagada juurdepääsu sellele teabele. Sel juhul esitab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusele viivitamata, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul teabe, mida taotluse saanud asutus peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas toode ei vasta nõuetele.

3.   Taotluse saanud asutus korraldab vajaliku uurimise või rakendab muid meetmeid, mis on taotletud teabe kogumiseks kohased. Vajaduse korral kasutatakse uurimise käigus teiste turujärelevalveasutuste abi.

4.   Taotluse esitanud asutus vastutab enda algatatud uurimise eest, välja arvatud juhul, kui taotluse saanud asutus on nõus vastutuse üle võtma.

5.   Taotluse saanud asutus võib keelduda lõike 2 kohase teabetaotluse täitmisest järgmistel põhjendatud juhtudel kui:

a)

taotluse esitanud asutus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on nõutud teave nõuetele mittevastavuse kindlakstegemiseks vajalik;

b)

taotluse saanud asutus näitab piisavalt veenvalt, et taotluse rahuldamine kahjustaks oluliselt tema enda tegevust.

Artikkel 23

Õigusaktide täitmise tagamise meetmete taotlused

1.   Kui toote nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks on vaja võtta meetmeid teise liikmesriigi jurisdiktsioonis ja kui need meetmed ei tulene artikli 16 lõikes 7 sätestatud nõuetest, võib taotluse esitanud asutus esitada teises liikmesriigis asuvale taotluse saanud asutusele nõuetekohaselt põhjendatud taotluse õigusaktide täitmise tagamise meetmete rakendamiseks.

2.   Taotluse saanud asutus võtab viivitamata sobilikud ja vajalikud õigusaktide täitmise tagamise meetmed, kasutades talle selleks käesoleva määruse kohaselt antud õigusi, et lõpetada nõuetele mittevastavus, kasutades artiklis 14 sätestatud õigusi ja liikmesriigi õigusega antud õigusi.

3.   Taotluse saanud asutus teavitab taotluse esitanud asutust lõikes 2 osutatud meetmetest, mis on võetud või mida on kavas võtta.

Taotluse saanud asutus võib keelduda õigusaktide täitmise tagamise meetmete taotluse täitmisest kõikidel järgmistel juhtudel:

a)

taotluse saanud asutus jõuab järeldusele, et taotluse esitanud asutus ei ole esitanud piisavalt teavet;

b)

taotluse saanud asutus leiab, et taotlus on vastuolus liidu ühtlustamisõigusaktidega;

c)

taotluse saanud asutus näitab piisavalt veenvalt, et taotlus kahjustab oluliselt tema enda tegevust.

Artikkel 24

Vastastikuse abi taotluste menetlus

1.   Enne artikli 22 või 23 kohase taotluse esitamist püüab taotlust esitav asutus teha ise kõik mõistlikud uurimised, mida on võimalik teha.

2.   Taotlust esitav asutus esitab artikli 22 või 23 kohase kogu olemasoleva teabe, et taotluse saanud asutus saaks taotluse rahuldada, kaasa arvatud vajalikud tõendid, mida on võimalik koguda ainult taotluse esitanud asutuse liikmesriigis.

3.   Artiklite 22 ja 23 kohased taotlused saadetakse ja kogu nendega seotud teabevahetus toimub elektrooniliste standardvormide abil, kasutades artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi.

4.   Teabevahetus toimub otse asjaomaste turujärelevalveasutuste vahel või asjaomaste liikmesriikide ühtse kontaktasutuse kaudu.

5.   Asjaomased pädevad turujärelevalveasutused lepivad kokku artiklite 22 ja 23 kohaselt esitatavate taotluste ja kogu nendega seotud teabevahetuse keeltes.

6.   Kui asjaomased turujärelevalveasutused ei jõua keelte asjus kokkuleppele, siis saadetakse artiklite 22 ja 23 kohased taotlused taotluse esitanud asutuse liikmesriigi ametlikus keeles ja vastused neile taotlustele taotluse saanud asutuse liikmesriigi ametlikus keeles. Sellisel juhul korraldavad taotluse esitanud asutus ja taotluse saanud asutus taotluste, vastuste ja teiselt asutuselt saadud muude dokumentide tõlkimise.

7.   Artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteem annab asjaomastele ühtsetele kontaktasutustele vastastikuse abi juhtumite kohta struktureeritud teavet. Seda teavet kasutades pakuvad ühtsed kontaktasutused igakülgset toetust, mida on vaja abi hõlbustamiseks.

VII PEATÜKK

LIIDU TURULE TULEVAD TOOTED

Artikkel 25

Liidu turule tulevate toodete kontrollimine

1.   Liikmesriigid määravad tolli, ühe või mitu turujärelevalveasutust või muu asutuse oma territooriumil liidu turule tulevate toodete kontrolli eest vastutavaks asutuseks.

Iga liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike esimese lõigu alusel määratud asutustest ja nende pädevusvaldkondadest artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu.

2.   Lõikes 1 osutatud asutustel peavad olema vajalikud õigused ja vahendid, et täita kõnealuses lõikes osutatud ülesandeid korrektselt.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud asutused kontrollivad tooteid, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust ja mille suhtes on kavas kohaldada vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri. Asutused tuginevad kõnealuste kontrollide käigus määruse (EL) nr 952/2013 artiklite 46 ja 47 alusel tehtud riskianalüüsile ning asjakohasel juhul käesoleva määruse artikli 11 lõike 3 teises lõigus osutatud riskipõhisele lähenemisviisile.

4.   Teavet riskide kohta vahetatakse järgmiste asutuste vahel:

a)

käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud asutused vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikele 2 ning

b)

toll vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 46 lõikele 5.

Kui esimese sissetoomise koha tollil on põhjust kahtlustada, et tooted, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust ja mida säilitatakse ajutiselt või mille suhtes kohaldatakse muud tolliprotseduuri kui vabasse ringlusse lubamist, ei ole asjaomase liidu õigusega kooskõlas või on ohtlikud, siis edastavad nad kogu asjakohase teabe pädevale sihttolliasutusele.

5.   Turujärelevalveasutused esitavad lõike 1 kohaselt määratud asutustele teabe nende tootekategooriate kohta või nende ettevõtjate nimed, mille puhul on tehtud kindlaks suurem nõuetele mittevastavuse oht.

6.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. märtsiks üksikasjalikud statistilised andmed, mis käsitlevad lõike 1 kohaselt määratud asutuste poolt eelmisel kalendriaastal tehtud selliste toode kontrolle, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust. Statistilised andmed hõlmavad kõnealuste toodete kontrolli, sealhulgas tooteohutuse ja nõuetele vastavuse valdkonnas aset leidnud sekkumiste arvu.

Komisjon koostab iga aasta 30. juuniks aruande, mis sisaldab liikmesriikide poolt eelmise kalendriaasta kohta esitatud teavet ja esitatud andmete analüüsi. Aruanne avaldatakse artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemis.

7.   Kui komisjon saab teada tõsisest ohust, mida põhjustavad kolmandast riigist imporditud tooted, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust, siis soovitab ta asjaomasel liikmesriigil võtta asjakohaseid turujärelevalvemeetmeid.

8.   Pärast võrgustikuga konsulteerimist võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse liidu tasandil ühtse riskianalüüsi alusel kontrollide võrdlusalused ja kontrollimisel kasutatavad töövõtted, et tagada liidu õiguse järjekindel täitmine, tugevdada liidu turule tulevate toodete kontrolli ning kindlustada kontrollide tulemuslikkus ja ühtsus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

9.   Komisjon võtab vastu rakendusakte, milles täpsustatakse veelgi üksikasjalikke andmeid, mida tuleb esitada vastavalt käesoleva artikli lõikele 6. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 26

Vabasse ringlusse lubamise peatamine

1.   Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused peatavad toote vabasse ringlusse lubamise, kui artikli 25 lõike 3 kohase kontrolli käigus tehakse kindlaks, et:

a)

tootega ei ole kaasas dokumente, mida nõutakse toote suhtes kohaldatavas liidu õiguses, või on põhjendatud kahtlusi nende dokumentide autentsuse, õigsuse ja täielikkuse suhtes;

b)

toode ei ole selle suhtes kohaldatava liidu õiguse kohaselt tähistatud ega märgistatud;

c)

tootele on lisatud CE-märgis või muu toote suhtes kohaldatava liidu õigusega nõutav märgis valel või eksitaval viisil;

d)

teatavate liidu ühtlustamisõigusaktidega reguleeritud tootega seotud ülesandeid täitva ettevõtja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja kontaktandmed, sealhulgas postiaadress, ei ole artikli 4 lõike 4 kohaselt märgitud ega leitavad, või

e)

muul põhjusel, kui on alust arvata, et toode ei vasta selle suhtes kohaldatavale liidu õigusele, või see on tervisele, ohutusele, keskkonnale või muule artiklis 1 osutatud avalikule huvile väga ohtlik.

2.   Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused teavitavad viivitamata turujärelevalveasutusi vabasse ringlusse lubamise peatamisest, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1.

3.   Kui turujärelevalveasutustel on põhjendatult alust arvata, et toode ei vasta selle suhtes kohaldatava liidu õiguse nõuetele või on väga ohtlik, siis taotlevad nad, et artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused peataksid selle vabasse ringlusse lubamise protsessi.

4.   Käesoleva artikli lõike 2 kohased teateid ja lõike 3 kohaseid taotlusi võib esitada artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi abil, sealhulgas selle süsteemi ja tolliasutuste poolt kasutatavate süsteemide vahelisi elektroonilisi liideseid kasutades, kui need on olemas.

Artikkel 27

Vabasse ringlusse lubamine

Kui toote vabasse ringlusse lubamine on artikli 26 kohaselt peatatud, siis lubatakse see toode vabasse ringlusse juhul, kui kõik lubamisega seotud nõuded ja formaalsused on täidetud ja kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)

artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei ole saanud nelja tööpäeva jooksul alates peatamisest turujärelevalveasutuselt taotlust peatamist jätkata;

b)

turujärelevalveasutused on andnud artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutustele teada, et on lubanud toote vabasse ringlusse.

Vabasse ringlusse lubamist ei loeta tõendiks vastavusest liidu õigusele.

Artikkel 28

Vabasse ringlusse lubamisest keeldumine

1.   Kui turujärelevalveasutused jõuavad järeldusele, et toode on väga ohtlik, siis võtavad nad meetmeid, et keelata toote turule laskmine, ja nõuavad, et artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei lubaks seda vabasse ringlusse. Nad nõuavad samuti, et kõnealused asutused sisestaksid tolli andmetöötlussüsteemi ja teeksid vajaduse korral tootega kaasasolevale faktuurarvele ja kõikidele muudele asjakohastele saatedokumentidele järgmise märke:

„Ohtlik toode – ei lubata vabasse ringlusse – määrus (EL) 2019/1020“.

Turujärelevalveasutused sisestavad selle teabe viivitamata artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi.

2.   Kui turujärelevalveasutused jõuavad järeldusele, et toodet ei või turule lasta, kuna see ei vasta selle suhtes kohaldatavale liidu õigusele, siis võtavad nad meetmeid, et keelata toote turule laskmine, ja nõuavad, et artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei lubaks seda vabasse ringlusse. Nad nõuavad samuti, et need asutused sisestaksid tolli andmetöötlussüsteemi ja teeksid vajaduse korral tootega kaasasolevale faktuurarvele ja kõikidele muudele asjakohastele saatedokumentidele järgmise märke:

„Toode ei vasta nõuetele – ei lubata vabasse ringlusse – määrus (EL) 2019/1020“.

Turujärelevalveasutused sisestavad selle teabe viivitamata artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi.

3.   Kui lõikes 1 või 2 osutatud toode deklareeritakse seejärel mõneks muuks tolliprotseduuriks kui vabasse ringlusse lubamine, lisatakse lõike 1 või 2 kohaselt nõutav märge lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustel ka kõnealuse muu protseduuriga seotud dokumentidele, tingimusel et turujärelevalveasutustel ei ole vastuväiteid.

4.   Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutus võib hävitada või muuta muul moel kasutuskõlbmatuks toote, mis ohustab lõppkasutajate tervist ja ohutust, kui see on kõnealuse asutuse hinnangul vajalik ja proportsionaalne. Selle meetme võtmisest tekkiva kulu kannab toote vabasse ringlusse lubamiseks deklareerinud füüsiline või juriidiline isik.

Kohaldatakse määruse (EL) nr 952/2013 artikleid 197 ja 198.

VIII PEATÜKK

KOORDINEERITUD ÕIGUSAKTIDE TÄITMISE TAGAMINE JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 29

Liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik

1.   Käesolevaga luuakse liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik („võrgustik“).

2.   Võrgustiku eesmärk on olla liikmesriikide täitevasutuste ja komisjoni struktureeritud kooskõlastamise ja koostöö platvormiks ning ühtlustada liidus turujärelevalvetavasid, et muuta turujärelevalve mõjusamaks.

Artikkel 30

Võrgustiku koosseis ja toimimine

1.   Võrgustikku kuuluvad kõikide liikmesriikide esindajad, sealhulgas artiklis 10 osutatud iga ühtse kontaktasutuse esindaja ja riiklik ekspert (pole kohustuslik), haldustegevuse koordineerimisrühmade esimehed ning komisjoni esindajad.

2.   Liidu ühtlustamisõigusaktide ühetaoliseks kohaldamiseks luuakse eraldiseisvad või ühised haldustegevuse koordineerimisrühmad. Haldustegevuse koordineerimisrühmad koosnevad riiklike turujärelevalveasutuste esindajatest ning vajaduse korral ühtsete kontaktasutuste esindajatest.

Haldustegevuse koordineerimisrühmade koosolekud on ette nähtud ainult turujärelevalveasutuste ja komisjoni esindajatele.

Sõltuvalt arutusel olevast teemast võib haldustegevuse koordineerimisrühmade koosolekutele kutsuda asjaomaseid sidusrühmi, näiteks organisatsioone, kes esindavad tööstuse, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd), tarbijate, katselaborite, standardimis- ja vastavushindamisasutuste huve liidu tasandil.

3.   Komisjon toetab ja ergutab turujärelevalveasutuste koostööd võrgustiku kaudu ning osaleb võrgustiku, selle allrühmade ja haldustegevuse koordineerimisrühmade koosolekutel.

4.   Võrgustik koguneb korrapäraste ajavahemike järel ja vajaduse korral komisjoni või liikmesriigi põhjendatud taotlusel.

5.   Võrgustik võib luua eriküsimuste ja -ülesannetega tegelevaid alalisi või ajutisi allrühmi.

6.   Võrgustik võib kutsuda eksperte ja teisi kolmandaid isikuid (sealhulgas organisatsioone, kes esindavad tööstuse, VKEde, tarbijate, katselaborite ja standardimis- ja vastavushindamisasutuste huve liidu tasandil) osalema kohtumistel vaatlejatena või paluda neil esitada kirjalikke selgitusi.

7.   Võrgustik teeb kõik endast oleneva, et saavutada konsensus. Võrgustiku tehtud otsused on õiguslikult mittesiduvad soovitused.

8.   Võrgustik kehtestab oma kodukorra.

Artikkel 31

Võrgustiku roll ja ülesanded

1.   Lõikes 2 sätestatud ülesandeid täites käsitleb võrgustik turujärelevalve üldisi horisontaalseid küsimusi, et hõlbustada koostööd ühtsete kontaktasutuste ja komisjoni vahel.

2.   Võrgustikul on järgmised ülesanded:

a)

koostada ja vastu võtta oma tööprogramm ning jälgida selle täitmist;

b)

hõlbustada turujärelevalve ühiste prioriteetide väljaselgitamist ning sektoritevahelist teabevahetust toodete hindamise, sealhulgas riskihindamise, katsemeetodite ja -tulemuste, teadusuudiste ja uute tehnoloogiate, tekkivate riskide ja muude kontrollitoimingute seisukohast oluliste aspektide kohta ning siseriiklike turujärelevalvestrateegiate ja -meetmete rakendamise kohta;

c)

koordineerida haldustegevuse koordineerimisrühmi ja nende tegevust;

d)

korraldada sektoriülest ühist turujärelevalvet ja katseprojekte ning määrata kindlaks nende prioriteedid;

e)

vahetada oskusteavet ja häid kogemusi, eelkõige seoses siseriiklike turujärelevalve programmide rakendamisega;

f)

aidata korraldada koolitusprogramme ja personalivahetust;

g)

korraldada koostöös komisjoniga turujärelevalveasutuste vahel teabekampaaniaid ja vabatahtlikke vastastikuseid külastusprogramme;

h)

arutada piiriülese vastastikuse abi mehhanismist tulenevaid küsimusi;

i)

aidata kaasa suuniste väljatöötamisele, et tagada käesoleva määruse tulemuslik ja ühtne kohaldamine;

j)

teha ettepanekud artiklis 36 osutatud meetmete rahastamiseks;

k)

aidata liikmesriikides edendada ühesuguseid turujärelevalvealaseid haldustavasid;

l)

anda komisjonile nõu ja abi RAPEXi ning artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi edasiarendamise küsimustes;

m)

edendada koostööd ning oskusteabe ja parimate kogemuste vahetamist turujärelevalveasutuste ja liidu välispiiri kontrolli eest vastutavate asutuste vahel;

n)

edendada ja lihtsustada koostööd teiste asjaomaste võrgustike ja rühmadega, et uurida uute tehnoloogiate kasutamise võimalusi turujärelevalves ja toodete jälgimisel;

o)

hinnata regulaarselt liikmesriikide turujärelevalvestrateegiaid, esimene hindamine toimub hiljemalt 16. juuliks 2024;

p)

tegeleda muude võrgustiku vaateväljas olevate küsimustega, eesmärgiga aidata kaasa turujärelevalve tõhusale toimimisele liidus.

Artikkel 32

Haldustegevuse koordineerimisrühmade roll ja ülesanded

1.   Lõikes 2 sätestatud ülesandeid täites tegelevad haldustegevuse koordineerimisrühmad turujärelevalve teemade ja sektoripõhiste eriküsimustega.

2.   Haldustegevuse koordineerimisrühmade ülesanded on järgmised:

a)

hõlbustada oma pädevusalas liidu ühtlustamisõigusaktide ühetaolist kohaldamist, et suurendada turujärelevalve tõhusust kogu siseturul;

b)

edendada teabevahetust turujärelevalveasutuste ja võrgustiku vahel ning suurendada turujärelevalveasutuste vastastikust usaldust;

c)

rakendada ja koordineerida ühisprojekte, näiteks piiriülese turujärelevalve meetmeid;

d)

töötada välja tulemusliku turujärelevalve ühised tavad ja metoodika;

e)

teavitada üksteist riiklikest turujärelevalve meetoditest ja meetmetest ning arendada ja edendada häid kogemusi;

f)

teha kindlaks turujärelevalvega seotud ühised probleemid ja soovitada heakskiitmiseks ühiseid lähenemisviise;

g)

soodustada sektoripõhist toodete hindamist, sealhulgas riskihindamist, katsemeetodeid ja -tulemusi, teadusuudiseid ning muid kontrollitoimingute jaoks olulisi aspekte.

Artikkel 33

Komisjoni roll ja ülesanded

Komisjoni ülesanded on järgmised:

a)

abistada võrgustikku, selle allrühmi ja haldustegevuse koordineerimisrühmi tehnilist ja logistilist tuge pakkuva täitevsekretariaadi kaudu;

b)

pidada ühtsete kontaktasutuste ja haldustegevuse koordineerimisrühmade juhtide jaoks juhtide loetelu koos kontaktandmetega ja teha see neile kättesaadavaks;

c)

abistada võrgustikku tööprogrammi ettevalmistamisel ja jälgimisel;

d)

toetada toote kontaktpunktide toimimist neile liikmesriikide poolt määratud ülesannete täitmisel seoses liidu ühtlustamisõigusaktidega;

e)

määrata võrgustikuga konsulteerides kindlaks suurema katsesuutlikkuse vajadus ja pakkuda selleks kooskõlas artikliga 21 lahendusi;

f)

kohaldada artiklis 35 osutatud rahvusvahelise koostöö meetmeid;

g)

toetada eraldiseisvate või ühiste haldustegevuse koordineerimisrühmade loomist;

h)

töötada välja artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteem, sealhulgas artikli 34 lõikes 7 osutatud liides ja liides liikmesriikide turujärelevalve andmebaasidega, hooldada neid ning esitada nende kaudu üldsusele teavet;

i)

aidata võrgustikul ellu viia eel- või abitegevust liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisega seotud turujärelevalve meetmete rakendamise alal, nt uuringud, programmid, hindamised, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused ja külastusprogrammid, töötajate vahetus, teadustöö, laborite tegevus, tasemekatsed, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö;

j)

valmistada ette liidu turujärelevalve kampaaniaid ja muid sarnaseid meetmeid ning aidata neid rakendada;

k)

korraldada ühiseid turujärelevalve- ja katseprojekte, ühiseid koolitusprogramme ning võimaldada töötajate vahetusi turujärelevalveasutuse vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide turujärelevalveasutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, ning korraldada teabekampaaniaid ja turujärelevalveasutuste vabatahtlike vastastikuste külastuste programme;

l)

võtta meetmeid tehnilise abi programmide raames, teha koostöö kolmandate riikidega ning tutvustada ja edendada liidu turujärelevalvepoliitikat ja -süsteeme huvitatud isikute seas nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil;

m)

edendada tehnilisi või teaduslikke eksperditeadmisi turujärelevalve halduskoostöö rakendamise otstarbel;

n)

uurida omal algatusel võrgustiku taotlusel küsimusi, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisega, ning anda välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid, et julgustada käesoleva määruse järjepidevat kohaldamist.

Artikkel 34

Info- ja teavitussüsteem

1.   Komisjon arendab edasi ja hooldab info- ja teavitussüsteemi, mille abil kogutakse, töödeldakse ja säilitatakse struktureeritud kujul teavet liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamisega seotud küsimuste kohta, ning hooldab seda, et parandada liikmesriikide vahel teabe jagamist, sealhulgas teabetaotluste tarbeks, ning tagada laiaulatuslik ülevaade turujärelevalvemeetmetest, tulemustest ja suundumustest. Juurdepääs süsteemile on komisjonil, turujärelevalveasutustel, ühtsetel kontaktasutustel ja artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutustel. Komisjon töötab välja süsteemi avaliku kasutajaliidese ja hooldab seda, kui ette on nähtud anda lõppkasutajatele olulist teavet turujärelevalvemeetmete kohta.

2.   Komisjon arendab edasi lõikes 1 osutatud süsteemi ja liikmesriikide turujärelevalvesüsteemide vahelist elektroonilist liidest ja hooldab seda.

3.   Ühtsed kontaktasutused sisestavad info- ja teavitussüsteemi järgmise teabe:

a)

oma liikmesriigi turujärelevalveasutuse nimi ja pädevusvaldkonnad kooskõlas artikli 10 lõikega 2;

b)

artikli 25 lõike 1 kohaselt vastutavaks asutuseks määratud asutuste nimed;

c)

liikmesriigi poolt artikli 13 alusel koostatud riikliku turujärelevalve strateegia ning turujärelevalvestrateegia läbivaatamise ja hindamise tulemused.

4.   Järelevalveasutused sisestavad oma territooriumil turul kättesaadavaks tehtavate toodete kohta, mille kohta on tehtud põhjalik vastavuskontroll, piiramata direktiivi 2001/95/EÜ artikli 12 ja käesoleva määruse artikli 19 kohaldamist, ning kui see on kohaldatav, liidu turule sisenevate toodete kohta, mille vabasse ringlusse lubamise menetlus on nende territooriumil käesoleva määruse artikli 26 kohaselt peatatud, info- ja teavitussüsteemi järgmise teabe:

a)

turujärelevalveasutuse poolt artikli 16 lõike 5 alusel võetud meetmed;

b)

tehtud katsete aruanded;

c)

asjaomaste ettevõtete võetud parandusmeetmed;

d)

kergesti kättesaadavad andmed kõnealuse toote põhjustatud vigastuste kohta;

e)

toote suhtes kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud kaitsemeetmete menetluse kohaselt liikmesriigi esitatud vastuväited ja selle järelmeetmed;

f)

kui andmed on kättesaadavad, volitatud esindajate poolsed artikli 5 lõike 2 nõuete rikkumised;

g)

kui andmed on kättesaadavad, tootjate toime pandud artikli 5 lõike 2 nõuete rikkumised.

5.   Kui turujärelevalveasutused peavad seda kasulikuks, võivad nad info- ja teavitussüsteemi sisestada igasugust lisateavet, mis on seotud nende tehtud kontrollidega ja nende poolt või nende taotlusel tehtud katsete tulemustega.

6.   Kui see on asjakohane, et tagada liidu ühtlustamisõigusaktide täitmine ja minimeerida oht, siis hangib toll riiklikest tollisüsteemidest andmed, mis käsitlevad toodete suhtes vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldamist seoses liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamisega, ning edastab need info- ja teavitussüsteemi.

7.   Komisjon töötab välja elektroonilise liidese, mis võimaldab edastada andmeid liikmesriikide tollisüsteemide ning info- ja teavitussüsteemi vahel. Liides võetakse kasutusele nelja aasta jooksul pärast lõikes 8 osutatud rakendusakti vastuvõtmise kuupäeva.

8.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõigete 1–7 rakendamise üksikasju, eelkõige seoses andmetöötlusega, mida kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kogutud andmetele, ning millega määratakse kindlaks käesoleva artikli lõigete 6 ja 7 kohaselt edastatavad andmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 35

Rahvusvaheline koostöö

1.   Komisjon võib turujärelevalve tõhustamiseks liidus teha koostööd kolmandate riikide reguleerivate asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega ning vahetada nendega teavet turujärelevalve kohta liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste kokkulepete raames. Kõik kokkulepped peavad põhinema vastastikkusel, sisaldama konfidentsiaalsussätteid, mis vastavad liidus kohaldatavatele nõuetele, ning tagama, et kogu teabevahetus on kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

2.   Koostöö võib olla muu hulgas seotud järgmisega:

a)

kasutatavad riskihindamismeetodid ja tootekatsete tulemused;

b)

toote kooskõlastatud tagasivõtmine või muude sarnased meetmed;

c)

meetmed, mille turujärelevalveasutused on võtnud artikli 16 kohaselt.

3.   Komisjon võib kiita heaks tootega seotud ekspordieelse kontrolli konkreetse süsteemi, mida kolmas riik kasutab toodete puhul vahetult enne toodete eksportimist liitu, et kontrollida, kas tooted vastavad nende suhtes kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele. Heakskiidu võib anda ühele või enamale tootele, ühele või enamale tootekategooriale või konkreetsete tootjate toodetud toodetele või tootekategooriatele.

4.   Komisjon koostab ja säilitab loetelu nendest toodetest ja tootekategooriatest, millele on antud lõikes 3 osutatud heakskiit, ja teeb selle loetelu üldsusele kättesaadavaks.

5.   Lõike 3 kohase heakskiidu võib kolmandale riigile anda, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

kolmandal riigil on tõhus liitu eksporditavate toodete kontrollisüsteem ja kolmandas riigis tehtud kontrollid on piisavalt tulemuslikud ja tõhusad, et asendada või vähendada impordikontrolle;

b)

liidus ja asjakohasel juhul kolmandas riigis tehtud auditid näitavad, et sellest kolmandast riigist liitu eksporditavad tooted vastavad liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõuetele.

6.   Kui heakskiit on antud, siis hõlmab lõikes 3 osutatud liidu turule sisenevate toodete või tootekategooriate impordikontrollidele kohaldatav riskihindamine antud heakskiitu.

Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused võivad siiski teha kõnealuste liidu turule sisenevate toodete või tootekategooriate kontrolle, sealhulgas tagamaks, et kolmandate riikide tehtud ekspordieelsete kontrollide abil on võimalik tulemuslikult kindlaks teha vastavus liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele.

7.   Lõikes 3 sätestatud heakskiidus määratletakse kolmanda riigi pädev asutus, kelle vastutusel ekspordieelsed kontrollid tehakse, ja kõnealusest pädevast asutusest saab kõigi liidu kontaktisikute partner.

8.   Lõikes 7 osutatud pädev asutus tagab, et tooteid kontrollitakse ametlikult enne liitu sisenemist.

9.   Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud liidu turule sisenevate toodete kontrollimise käigus leitakse märkimisväärne nõuetele mittevastavus, siis teavitavad turujärelevalveasutused sellest viivitamata komisjoni artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu ja kohandavad kõnealuste toodete kontrollimise taset.

10.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kiidetakse heaks iga konkreetse tootega seotud ekspordieelse kontrolli süsteem, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 3. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

11.   Komisjon jälgib regulaarselt, kas käesoleva artikli lõike 3 alusel antud heakskiit toimib nõuetekohaselt. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega võetakse heakskiit tagasi, kui selgub, et liidu turule sisenevad tooted ei vasta märkimisväärsel arvul juhtudel liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon teavitab mõjutatud kolmandat riiki viivitamata komisjoni otsuse tulemustest.

12.   Toodetega seotud ekspordieelse kontrolli süsteemi hinnatakse vastavalt artikli 42 lõikele 4.

IX PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 36

Rahastamine

1.   Liit rahastab artiklis 31 osutatud võrgustiku ülesannete täitmist ja artiklis 12 osutatud eksperdihinnanguid.

2.   Liit võib seoses käesoleva määruse kohaldamisega rahastada järgmisi meetmeid:

a)

toote kontaktpunktide toimimine;

b)

artiklis 21 osutatud liidu katserajatiste loomine ja toimimine;

c)

artiklis 35 osutatud rahvusvahelise koostöö meetmete väljatöötamine;

d)

kaastööde koostamine ja ajakohastamine turujärelevalve suuniste jaoks;

e)

komisjonile tehniliste või teaduslike eksperditeadmiste kättesaadavaks tegemine, et abistada komisjoni turujärelevalve halduskoostöö rakendamisel;

f)

artiklis 13 osutatud riiklike turujärelevalvestrateegiate rakendamine;

g)

liikmesriikide ja liidu turujärelevalvekampaaniad ja nendega seotud tegevus, sealhulgas vahendid ja seadmed, IT-vahendid ja koolitus;

h)

eel- või abitegevus seoses turujärelevalvemeetmeid puudutavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisega, näiteks uuringud, programmid, hindamised, suunised, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused ja külastusprogrammid, töötajate vahetus, teadustöö, koolitustegevus, laborite tegevus, tasemekatsed, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö;

i)

meetmete võtmine tehnilise abi andmise programmide raames, koostöö tegemine kolmandate riikidega ning liidu turujärelevalvepoliitika ja -süsteemide tutvustamine ja edendamine huvitatud isikute seas nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.

3.   Liit rahastab artikli 34 lõikes 7 osutatud elektroonilist liidest, sealhulgas info- ja teavitussüsteemi arendustegevust, mis võimaldab artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemil saada automaatselt liikmesriikide tollisüsteemidest elektroonilisi andmevooge.

4.   Liit rahastab artikli 34 lõikes 2 osutatud elektroonilist liidest, mis võimaldab andmevahetust artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi ja liikmesriikide turujärelevalvesüsteemide vahel.

5.   Käesoleva määruse kohaldamist toetavate meetmete jaoks antavat liidu rahalist abi antakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (52) kas otse või delegeerides eelarve täitmise ülesanded kõnelause määruse artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksustele.

6.   Eelarvepädevad institutsioonid määravad igal aastal kehtiva finantsraamistiku piires kindlaks käesolevas määruses osutatud meetmetele eraldatavad assigneeringud.

7.   Eelarvepädevate institutsioonide poolt turujärelevalvemeetmete jaoks kindlaks määratud assigneeringutest võidakse katta ka ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulusid, mis on vajalikud käesolevas määruses sätestatud meetmete haldamiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks. Nende kulude hulka kuuluvad uuringute tegemine, ekspertide kohtumiste korraldamine, teabe- ja kommunikatsioonitegevus, sealhulgas ettevõtjate teavitamine liidu poliitilistest prioriteetidest, niivõrd kui need on seotud turujärelevalve üldeesmärkidega, infotehnoloogia võrgustike kulud teabe töötlemisele ja vahetamisele, koos kõikide muude tehnilise ja haldusabi kuludega, mida komisjon kannab.

Artikkel 37

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon võtab kõik asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmetega, tõhusa kontrolliga ja õigusnormide rikkumise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel liidu vahenditest rahastatud.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (53) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (54) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

X PEATÜKK

MUUDATUSED

Artikkel 38

Direktiivi 2004/42/EÜ muutmine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/42/EÜ (55) artiklid 6 ja 7 jäetakse välja.

Artikkel 39

Määruse (EÜ) nr 765/2008 muutmine

1.   Määrust (EÜ) nr 765/2008 muudetakse järgmiselt:

1)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise nõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93“;

2)

artikli 1 lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

3)

artikli 2 punktid 1, 2, 14, 15, 17, 18 ja 19 jäetakse välja;

4)

III peatükk, mis sisaldab artikleid 15–29, jäetakse välja;

5)

artikli 32 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

kaastööde koostamine ja ajakohastamine juhiste jaoks, mis käsitlevad selliseid valdkondi nagu akrediteerimine, komisjoni teavitamine vastavushindamisasutustest ja vastavushindamine;“;

b)

punktid d ja e jäetakse välja;

c)

punktid f ja g asendatakse järgmisega:

„f)

eelnevad või abistavad meetmed seoses ühenduse õigusaktide rakendamisega seotud vastavushindamise, metroloogia ja akrediteerimise meetmete elluviimisega, näiteks uuringud, programmid, hindamised, juhiste väljatöötamine, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused, teadustöö, andmebaaside loomine ja haldamine, koolitustegevus, laborite tegevus, tasemekatsed, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö;

g)

tehnilise abi programmide raames võetud meetmed, koostöö kolmandate riikidega ja Euroopa vastavushindamispoliitika ning akrediteerimispoliitika ja -süsteemide tutvustamine ja edendamine huvitatud isikute seas nii ühenduses kui rahvusvahelisel tasandil.“

2.   Viiteid määruse (EÜ) nr 765/2008 välja jäetud sätetele käsitatakse viidetena käesoleva määruse vastavatele sätetele ja neid loetakse vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 40

Määruse (EL) nr 305/2011 muudatused

Määruse (EL) nr 305/2011 artikli 56 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et ehitustoode, mis on hõlmatud ühtlustatud standardiga või millele on antud Euroopa tehniline hinnang, ei saavuta deklareeritud toimivust ja kujutab riski käesoleva määrusega hõlmatud ehitistele esitatavate põhinõuete täitmisele, siis hindavad nad asjaomast toodet vastavalt käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd.“

XI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 41

Karistused

1.   Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral ja nende II lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide rikkumise korral, millega pannakse ettevõtjatele kohustusi, ning võtavad vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine vastavalt liikmesriikide õigusele.

2.   Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 16. oktoobrist 2021 nimetatud normidest, kui nad ei ole neist eelnevalt teavitanud, ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 42

Hindamine, läbivaatamine ja suunised

1.   Komisjon hindab käesolevat määrust 31. detsembriks 2026 ja seejärel iga viie aasta järel käesoleva määrusega seatud eesmärkide valguses, ning esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

2.   Aruandes hinnatakse, kas käesolev määrus on saavutanud oma eesmärgid, eelkõige seoses liidu turul olevate nõuetele mittevastavate toodete arvu vähendamisega, liidu ühtlustamisõigusaktide tõhusa ja tulemusliku täitmise tagamisega liidus, pädevate asutuste vahelise koostöö parandamisega ning liidu turule sisenevate toodete kontrolli tugevdamisega, võttes arvesse mõju ettevõtlusele ning eelkõige VKEdele. Lisaks sellele tuleb hindamise käigus ka analüüsida käesoleva määruse kohaldamisala, eksperdihinnangu süsteemi ja liidu rahastatavate turujärelevalvemeetmete tulemuslikkust, võttes arvesse liidu poliitika ja õiguse nõudeid ning turujärelevalveasutuste ja tolliasutuste vahelise koostöö edasise parandamise võimalusi.

3.   Hiljemalt 16. juuliks 2023 koostab komisjon hindamisaruande artikli 4 rakendamise kohta. Aruandes hinnatakse eelkõige nimetatud artikli kohaldamisala, selle mõju ning kulusid ja kasu. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

4.   Nelja aasta jooksul pärast artikli 35 lõikes 3 osutatud toodete ekspordieelse kontrolli süsteemi esmast heakskiitmist hindab komisjon selle mõju ja kulutasuvust.

5.   Käesoleva määruse rakendamise hõlbustamiseks koostab komisjon turujärelevalveasutustele ja ettevõtetele suunised artikli 4 praktiliseks rakendamiseks.

Artikkel 43

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon artikli 11 lõikes 4, artikli 21 lõikes 9, artikli 25 lõikes 8, artikli 35 lõikes 10 ja artikli 35 lõikes 11 sätestatud rakendusvolitustega seotud rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 44

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 16. juulist 2021. Artikleid 29, 30, 31, 32, 33 ja 36 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 19.

(2)  Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. juuni 2019. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 251).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta (ELT L 104, 8.4.2004, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/28/EL tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist ja järelevalvet käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 1).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.9.2016, lk 53).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/424, mis käsitleb köisteid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/9/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 1).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/515, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008 (ELT L 91, 29.3.2019, lk 1).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(29)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14).

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. aprilli 2018. aasta määrus (EL) 2018/644 postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta (ELT L 112, 2.5.2018, lk 19).

(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).

(34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51).

(36)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/426, mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/142/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 99).

(37)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1).

(38)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

(39)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.6.2009, lk 1).

(40)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(41)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).

(42)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 28.6.2013, lk 27).

(43)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/53/EL, mis käsitleb väikelaevu ja jette ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/25/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90).

(44)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/29/EL lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 45).

(45)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).

(46)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 107).

(47)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 149).

(48)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/34/EL plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 309).

(49)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).

(50)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

(51)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/68/EL surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 189, 27.6.2014, lk 164).

(52)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(53)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(54)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(55)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodetes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ (ELT L 143, 30.4.2004, lk 87).


I LISA

Liidu ühtlustamisõigusaktide loetelu

1.

Nõukogu 15. detsembri 1969. aasta direktiiv 69/493/EMÜ kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36).

2.

Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiv 70/157/EMÜ mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 23.2.1970, lk 16).

3.

Nõukogu 19. detsembri 1974. aasta direktiiv 75/107/EMÜ mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.2.1975, lk 14).

4.

Nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiiv 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40).

5.

Nõukogu 20. jaanuari 1976. aasta direktiiv 76/211/EMÜ teatavate toodete massi või mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 46, 21.2.1976, lk 1).

6.

Nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40).

7.

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/42/EMÜ uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta (EÜT L 167, 22.6.1992, lk 17).

8.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/11/EÜ, tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 37).

9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

10.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).

11.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

12.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1).

13.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34).

14.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1).

15.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004 aasta määrus (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta (ELT L 104, 8.4.2004, lk 1).

16.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

17.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/42/EÜ, teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ (ELT L 143, 30.4.2004, lk 87).

18.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/64/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust, ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 310, 25.11.2005, lk 10).

19.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

20.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/40/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 161, 14.6.2006, lk 12).

21.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1).

22.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

23.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

24.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/45/EÜ, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta, tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 75/106/EMÜ ja 80/232/EMÜ ning muudetakse nõukogu direktiivi 76/211/EMÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 17).

25.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

26.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 78/2009, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste haavatavamate liiklejate kaitsega ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2003/102/EÜ ning 2005/66/EÜ (ELT L 35, 4.2.2009, lk 1).

27.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 79/2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 35, 4.2.2009, lk 32).

28.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/34/EÜ mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta (ELT L 106, 28.4.2009, lk 7).

29.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (ELT L 170, 30.6.2009, lk 1).

30.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).

31.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1).

32.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

33.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1).

34.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46).

35.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).

36.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).

37.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).

38.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

39.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).

40.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1007/2011 tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ (ELT L 272, 18.10.2011, lk 1).

41.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

42.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

43.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

44.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

45.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 178, 28.6.2013, lk 27).

46.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90).

47.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/28/EL tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist ja järelevalvet käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 1).

48.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/29/EL lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 45).

49.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 79).

50.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 107).

51.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 149).

52.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 251).

53.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/34/EL plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 309).

54.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).

55.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 1).

56.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014 aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

57.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/68/EL surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 189, 27.6.2014, lk 164).

58.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).

59.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195).

60.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 540/2014 mootorsõidukite ja varusummutisüsteemide mürataseme kohta, millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 70/157/EMÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 131).

61.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/424, mis käsitleb köisteid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/9/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 1).

62.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 51).

63.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/426, mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/142/EÜ (ELT L 81, 31.3.2016, lk 99).

64.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.9.2016, lk 53).

65.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).

66.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).

67.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/852 elavhõbeda kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008 (ELT L 137, 24.5.2017, lk 1).

68.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).

69.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

70.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1), kuivõrd see puudutab selle määruse artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud õhusõidukite projekteerimist, tootmist ja turule laskmist, kui tegemist on mehitamata õhusõidukite ja nende mootorite, propellerite, osade ning kaugkontrolliseadmetega.


II LISA

Nimekiri liidu ühtlustamisõigusaktidest, mis ei sisalda sätteid karistuste kohta

1.

Nõukogu 15. detsembri 1969. aasta direktiiv 69/493/EMÜ kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36).

2.

Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiv 70/157/EMÜ mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 23.2.1970, lk 16).

3.

Nõukogu 19. detsembri 1974. aasta direktiiv 75/107/EMÜ mõõtemahutitena kasutatavaid pakendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 15.2.1975, lk 14).

4.

Nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiiv 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40).

5.

Nõukogu 20. jaanuari 1976. aasta direktiiv 76/211/EMÜ teatavate toodete massi või mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 46, 21.2.1976, lk 1).

6.

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/42/EMÜ uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta (EÜT L 167, 22.6.1992, lk 17).

7.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/11/EÜ, tarbijale müügiks ettenähtud jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 37).

8.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1).

10.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34).

11.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/64/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust, ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 310, 25.11.2005, lk 10).

12.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/40/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 161, 14.6.2006, lk 12).

13.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/45/EÜ, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta, tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 75/106/EMÜ ja 80/232/EMÜ ning muudetakse nõukogu direktiivi 76/211/EMÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 17).

14.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46).

15.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).

16.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

17.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1007/2011 tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ (ELT L 272, 18.10.2011, lk 1).

18.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).

19.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 540/2014, 16. aprill 2014, mis käsitleb mootorsõidukite ja varusummutisüsteemide mürataset ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 70/157/EMÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 131).


III LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 765/2008

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 punkt 1

Artikli 3 punkt 1

Artikli 2 punkt 2

Artikli 3 punkt 2

Artikli 2 punkt 14

Artikli 3 punkt 22

Artikli 2 punkt 15

Artikli 3 punkt 23

Artikli 2 punkt 17

Artikli 3 punkt 3

Artikli 2 punkt 18

Artikli 3 punkt 4

Artikli 2 punkt 19

Artikli 3 punkt 25

Artikli 15 lõiked 1 ja 2

Artikli 2 lõige 1

Artikli 15 lõige 3

Artikli 2 lõige 3

Artikli 15 lõige 4

Artikli 15 lõige 5

Artikli 2 lõige 2

Artikli 16 lõige 1

Artikli 10 lõige 1

Artikli 16 lõige 2

Artikli 16 lõige 5

Artikli 16 lõige 3

Artikli 16 lõige 4

Artikli 17 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

Artikli 17 lõige 2

Artikli 34 lõike 1 viimane lause ja lõike 3 punkt a

Artikli 18 lõige 1

Artikli 10 lõige 6

Artikli 18 lõike 2 punkt a

Artikli 11 lõike 7 punkt a

Artikli 18 lõike 2 punkt b

Artikli 18 lõike 2 punkt c

Artikli 11 lõike 7 punkt b

Artikli 18 lõike 2 punkt d

Artikli 18 lõige 3

Artikli 10 lõige 5 ja artikli 14 lõige 1

Artikli 18 lõige 4

Artikli 14 lõige 2

Artikli 18 lõige 5

Artikkel 13

Artikli 18 lõige 6

Artikli 31 lõike 2 punkt o

Artikli 19 lõike 1 esimene lõik

Artikli 11 lõige 3

Artikli 19 lõike 1 teine lõik

Artikli 14 lõike 4 punktid a, b, e ja j

Artikli 19 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 11 lõige 5

Artikli 19 lõige 2

Artikli 16 lõike 3 punkt g

Artikli 19 lõige 3

Artikli 18 lõige 2

Artikli 19 lõige 4

Artikli 11 lõige 2

Artikli 19 lõige 5

Artikkel 17

Artikli 20 lõige 1

Artikli 19 lõige 1

Artikli 20 lõige 2

Artikli 19 lõige 2

Artikli 21 lõige 1

Artikli 18 lõige 1

Artikli 21 lõige 2

Artikli 18 lõige 2

Artikli 21 lõige 3

Artikli 18 lõige 3

Artikli 21 lõige 4

Artikli 22 lõige 1

Artikli 20 lõige 1

Artikli 22 lõige 2

Artikli 20 lõige 2

Artikli 22 lõige 3

Artikli 20 lõige 3

Artikli 22 lõige 4

Artikli 20 lõige 4

Artikli 23 lõiked 1 ja 3

Artikli 34 lõige 1

Artikli 23 lõige 2

Artikli 34 lõige 4

Artikli 24 lõige 1

Artikli 22 lõige 1

Artikli 24 lõige 2

Artikli 22 lõiked 2–5

Artikli 24 lõige 3

Artikli 24 lõige 4

Artikli 25 lõige 1

Artikli 25 lõike 2 punkt a

Artikli 3 lõike 2 punkt f ning artikli 33 lõike 1 punktid i ja k

Artikli 25 lõike 2 punkt b

Artikli 31 lõike 2 punktid g ja m ning artikli 33 lõike 1 punktid i ja k

Artikli 25 lõige 3

Artikkel 26

Artikli 27 lõike 1 esimene lause

Artikli 25 lõige 2

Artikli 27 lõike 1 teine lause

Artikli 25 lõige 3

Artikli 27 lõige 2

Artikli 25 lõige 4

Artikli 27 lõike 3 esimene lõik

Artikli 26 lõige 1

Artikli 27 lõike 3 teine lõik

Artikli 26 lõige 2

Artikli 27 lõige 4

Artikli 27 lõige 5

Artikli 28 lõige 1

Artikli 27 esimese lõigu punkt a

Artikli 28 lõige 2

Artikli 27 esimese lõigu punkt b

Artikli 29 lõige 1

Artikli 28 lõige 1

Artikli 29 lõige 2

Artikli 28 lõige 2

Artikli 29 lõige 3

Artikli 28 lõige 3

Artikli 29 lõige 4

Artikli 28 lõige 4

Artikli 29 lõige 5

Artikli 25 lõige 5

Artikli 32 lõike 1 punkt d

Artikli 32 lõike 1 punkt e

Artikli 36 lõike 2 punkt e


25.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/45


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1021,

20. juuni 2019,

püsivate orgaaniliste saasteainete kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 850/2004 (3) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Liit on tõsiselt mures püsivate orgaaniliste saasteainete jätkuva keskkonda sattumise pärast. Kõnealuseid keemilisi aineid veetakse üle riigipiiride nende allikatest kaugele ning need on keskkonnas püsivad, bioakumuleeruvad toiduvõrgu kaudu ning kujutavad endast ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Seepärast on vaja võtta lisameetmeid, et inimeste tervist ja keskkonda kõnealuste saasteainete eest kaitsta.

(3)

Pidades silmas oma keskkonnakaitsealaseid kohustusi, kiitis liit 19. veebruaril 2004. aastal heaks 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokolli püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (4) („protokoll“) ja 14. oktoobril 2004. aastal püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (5) („konventsioon“).

(4)

Et tagada protokollist ja konventsioonist tulenevate liidu kohustuste sidus ja tulemuslik täitmine, on vaja luua ühine õigusraamistik, millest lähtuvalt saaks võtta meetmeid, mis on eelkõige kavandatud tahtlikult toodetud püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise, turuleviimise ja kasutamise lõpetamiseks. Peale selle tuleks võtta püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi arvesse asjakohaste liidu hindamis- ja loamenetlussüsteemide raames.

(5)

Konventsiooni sätete liidu tasandil rakendamisel on vaja tagada kooskõla ja sidusus 19. detsembril 2002. aastal liidus heaks kiidetud teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitleva Rotterdami konventsiooni (6), 1. veebruaril 1993. aastal liidus heaks kiidetud ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni (7) ning 11. mail 2017. aastal liidus heaks kiidetud Minamata elavhõbedakonventsiooni (8) sätetega. Kõnealune kooskõla ja sidusus tuleks tagada ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raames 6. veebruaril 2006. aastal Dubais esimesel rahvusvahelisel kemikaalide käitlemise konverentsil vastu võetud kemikaalide kasutamise rahvusvahelise strateegilise lähenemisviisi (SAICM) ning kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist pärast 2020. aastat käsitleva lähenemisviisi rakendamises ja edasises väljatöötamises osalemisel.

(6)

Lähtuvalt asjaolust, et käesoleva määruse sätted rajanevad Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud ettevaatuspõhimõttel, ning pidades silmas Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 15. põhimõtte kohast ettevaatuspõhist lähenemisviisi keskkonnakaitses ning eesmärki lõpetada võimaluse korral püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda sattumine, on teatavatel juhtudel asjakohane sätestada ka kontrollimeetmed, mis on rangemad kui protokolli ja konventsiooni alusel ette nähtud meetmed.

(7)

Muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 1907/2006 (9), (EÜ) nr 1107/2009 (10) ja (EL) nr 528/2012 (11) sätestatud keeldudest tulenevalt on enamiku konventsioonis või protokollis loetletud püsivate orgaaniliste saasteainete turuleviimine ja kasutamine liidus juba lõpetatud. Siiski on protokollist ja konventsioonist tulenevate liidu kohustuste täitmiseks ning püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda sattumise minimeerimiseks vajalik ja asjakohane keelustada ka kõnealuste ainete tootmine ning piirata erandite kohaldamist miinimumini, et need kehtiksid üksnes siis, kui aine täidab konkreetse kasutusotstarbe puhul olulist funktsiooni.

(8)

Selguse ja muude asjakohaste liidu õigusaktidega sidususe saavutamise huvides tuleks määratleda teatavad mõisted ning viia kasutatud mõisted kooskõlla määruses (EÜ) nr 1907/2006 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ (12) kasutatud mõistetega.

(9)

Konventsiooniga hõlmatud ainete eksport jääb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 649/2012 (13) reguleerimisalasse ning seepärast ei ole vaja seda küsimust käesolevas määruses täiendavalt käsitleda.

(10)

Aegunud või hooletult käideldavad püsivate orgaaniliste saasteainete varud võivad keskkonda ja inimeste tervist tõsiselt ohustada, näiteks pinnase ja põhjavee saastamise kaudu. Seepärast on asjakohane sätestada selliste varude käitlemise normid, mis on konventsioonis sätestatud normidest rangemad. Keelatud ainete varusid tuleks käidelda jäätmetena, samas kui selliste ainete varudest, mille tootmine ja kasutamine on veel lubatud, tuleks ametiasutusi teavitada ning nende üle tuleks teha nõuetekohast järelevalvet. Eelkõige tuleks esimesel võimalusel käidelda jäätmetena olemasolevaid varusid, mis koosnevad keelatud püsivatest orgaanilistest saasteainetest või sisaldavad selliseid aineid. Kui tulevikus keelatakse ka muid aineid, tuleks ka nende varud viivitamata hävitada ja uusi varusid ei tohiks tekitada.

(11)

Kooskõlas protokolli ja konventsiooniga tuleks kindlaks teha tööstuslike protsesside tahtmatu kõrvalsaadusena tekkivate püsivate orgaaniliste saasteainete heitkogused ja neid võimalikult kiiresti vähendada, lõppeesmärgiga nende teke võimaluse korral lõpetada. Kõnealuste heitkoguste pidevaks kulutõhusaks vähendamiseks tuleks asjakohasel juhul võimalikult kiiresti välja töötada kõiki, sealhulgas kehtivates liidu õigusaktides sätestatud allikaid ja meetmeid hõlmavad asjakohased riiklikud tegevuskavad ning neid ajakohastada ja rakendada. Selleks tuleks konventsiooni raames töötada välja sobivad vahendid.

(12)

Niisuguste ettepanekute kaalumisel, mis on esitatud selliste uute rajatiste ehitamiseks või selliste olemasolevate rajatiste oluliseks muutmiseks, milles kasutatavate protsesside käigus satub keskkonda käesoleva määruse III lisas loetletud kemikaale, tuleks lähtuda püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni artiklis 5 ja C lisas osutatud parima võimaliku tehnika suunistest ja parimate keskkonnatavade esialgsetest suunistest, mis on vastu võetud Stockholmi konventsiooni kohaselt.

(13)

Asjakohasel juhul tuleks luua asjakohased programmid ja mehhanismid või neid jätkuvalt rakendada, et hankida piisavaid seireandmeid III lisa A osas loetletud ainete esinemise kohta keskkonnas. Seejuures on aga vaja tagada, et asjakohased vahendid on kättesaadavad ja kasutatavad majanduslikult ja tehniliselt otstarbekal viisil.

(14)

Konventsiooni kohaselt tuleb jäätmetes sisalduvad püsivad orgaanilised saasteained hävitada või muundada pöördumatult aineteks, millel ei ole sarnaseid omadusi, välja arvatud juhul, kui keskkonnamõju seisukohalt on eelistatavad muud toimingud. Et liit saaks täita konventsioonist tulenevaid kohustusi, on vaja sätestada kõnealuste ainete suhtes konkreetsed normid. Et tagada kõrgetasemeline kaitse, tuleks kehtestada jäätmetes esinevate ainete ühised sisalduse piirnormid, jälgida neist kinnipidamist ja tagada nende täitmine.

(15)

Mis puudutab käesolevas määruses loetletud bromodifenüüleetreid (PBDE-d), sealhulgas dekabromodifenüüleetrit (deka-BDE), siis niisuguste ainete summaarse sisalduse piirnorm jäätmetes on 1 000 mg/kg. Võttes arvesse teaduse ja tehnika kiiret arengut, peaks komisjon kõnealuse sisalduse piirnormi läbi vaatama ja võtma asjakohasel juhul vastu seadusandliku ettepaneku, et alandada seda piirnormi väärtuseni 500 mg/kg. Komisjon peaks võtma meetmeid võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 16. juulil 2021.

(16)

On oluline teha püsivatest orgaanilistest saasteainetest koosnevad, neid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed kindlaks ja eraldada need tekkekohas, et minimeerida kõnealuste kemikaalide sattumist muudesse jäätmetesse. Direktiiviga 2008/98/EÜ on kehtestatud ohtlike jäätmete käitlemist käsitlevad liidu normid, mille kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, et kohustada ohtlike jäätmete kõrvaldamise, taaskasutamise, kogumise või vedamisega tegelevaid asutusi ja ettevõtjaid hoiduma eri kategooria ohtlike jäätmete kokkusegamisest ning ohtlike jäätmete ja tavajäätmete kokkusegamisest.

(17)

Püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate jäätmete jälgitavuse edendamiseks ja kontrolli tagamiseks tuleks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 17 kohaselt loodud arvestuse pidamise süsteemi käsitlevaid sätteid kohaldada ka jäätmete suhtes, mis sisaldavad püsivaid orgaanilisi saasteaineid, kuid ei ole komisjoni otsuse 2014/955/EL (14) kohaselt määratletud ohtlike jäätmetena.

(18)

On vaja tagada käesoleva määruse tehniliste ja haldusaspektide tulemuslik koordineerimine ja haldamine liidu tasandil. Määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliametil („amet“) on pädevus ja kogemused kemikaalidega seotud liidu õigusaktide ja kemikaale käsitlevate rahvusvaheliste lepingute rakendamiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid ja amet täitma ülesandeid, mis on seotud käesoleva määruse rakendamise haldus-, tehniliste ja teaduslike aspektidega, samuti teabevahetusega. Ameti roll peaks hõlmama tehniliste toimikute ettevalmistamist ja läbivaatamist, sealhulgas konsulteerimist sidusrühmadega, ning selliste arvamuste koostamist, mille alusel komisjon peaks otsustama, kas esitada ettepanek aine loetlemiseks püsiva orgaanilise saasteainena konventsioonis või protokollis. Peale selle peaksid komisjon, liikmesriigid ja amet tegema koostööd, et tulemuslikult täita konventsioonist tulenevaid liidu rahvusvahelisi kohustusi.

(19)

Konventsioonis on sätestatud, et iga osaline koostab asjakohasel juhul kava oma konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks, ajakohastab seda ning püüab seda rakendada. Liikmesriigid peaksid andma üldsusele võimalused osaleda kõnealuste rakenduskavade koostamises, rakendamises ja ajakohastamises. Kuna liidul ja liikmesriikidel on selles suhtes jagatud pädevus, tuleks rakenduskavad koostada ja neid ajakohastada nii riiklikul kui ka liidu tasandil. Komisjoni, ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahel tuleks edendada koostööd ja teabe, sealhulgas püsivate orgaaniliste saasteainetega saastunud aladega seotud teabe vahetust.

(20)

Käesoleva määruse I lisa A osas või II lisa A osas loetletud aineid tuleks lubada toota ja kasutada suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena üksnes juhul, kui asjakohasesse lisasse on kantud sellekohane selgesõnaline märkus ja tootja tõendab asjaomasele liikmesriigile, et seda ainet toodetakse ja kasutatakse üksnes rangelt kontrollitud tingimustes.

(21)

Kooskõlas konventsiooni ja protokolliga tuleks teavet püsivate orgaaniliste saasteainete kohta jagada nimetatud lepingute teiste osalistega. Samuti tuleks edendada teabevahetust kolmandate riikidega, kes ei ole kõnealuste lepingute osalised.

(22)

Kuna üldsuse teadlikkus ohtudest, mis tulenevad püsivatest orgaanilistest saasteainetest praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade tervisele ning keskkonnale, eriti arengumaades, on sageli puudulik, vajatakse ulatuslikku teavet, et suurendada ettevaatlikkust ja üldsuse arusaama piirangute ja keeldude põhjustest. Kooskõlas konventsiooniga tuleks vajaduse korral edendada ja soodustada kõnealusete ainete tervise- ja keskkonnamõju käsitlevate üldsuse teadlikkuse suurendamise programmide elluviimist, eriti kõige haavatavamate rühmade puhul, ning töötajate, teadlaste, koolitajate ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamist. Liit peaks tagama teabe kättesaadavuse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 1049/2001 (15) ja (EÜ) nr 1367/2006 (16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (17) kohaldamist.

(23)

Et edendada kemikaalidega kokkupuudet ja nende mürgisust hõlmavate põhjalike teadmiste baasi loomist kooskõlas liidu üldise keskkonnaalase tegevusprogrammiga aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm) (18), on komisjon loonud kemikaalide seire teabeplatvormi. Tuleks soodustada selle platvormi kasutamist vahendina, mille abil liikmesriigid täidavad oma kohustust esitada andmeid kemikaalide esinemise kohta ning mis lihtsustab ja vähendab nende aruandluskohustusi.

(24)

Komisjon, amet ja liikmesriigid peaksid olemasolevate vahendite piires tegema koostööd asjakohase ja õigeaegse tehnilise abi osutamiseks eelkõige arengumaadele ja üleminekumajandusega riikidele, et nende taotluse korral aidata tugevdada nende suutlikkust konventsiooni rakendada. Tehniline abi peaks hõlmama sobivate alternatiivsete toodete, meetodite ja strateegiate väljatöötamist ja kasutuselevõtmist konventsiooni raames, et tagada, et püsivate orgaaniliste saasteainete kasutamist jätkatakse üksnes juhul, kui kohalikes oludes ohutud, tulemuslikud ja taskukohased alternatiivid ei ole asjaomases riigis kättesaadavad.

(25)

Püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda sattumise vähendamiseks võetud meetmete tulemuslikkust tuleks regulaarselt hinnata. Sel otstarbel peaksid liikmesriigid ametile standardvormis regulaarselt aru andma, eelkõige seoses piiratud kasutusega ainete heiteinventuuride, teada antud varude ning tootmise ja turuleviimisega.

(26)

Tulenevalt vajadusest rakendamise ja nõuetele vastavusega seotud teabe järele tuleks luua alternatiivne teabe kogumise ja kättesaadavaks tegemise süsteem, mille puhul on arvesse võetud keskkonnaalase aruandluse ühtlustamise meetmeid käsitleva komisjoni aruande ja sellega seotud toimivuskontrolli tulemusi. Eelkõige peaksid liikmesriigid tegema kättesaadavaks kõik asjakohased andmed. Sel viisil tuleks tagada, et halduskoormus jääb kõikide üksuste jaoks võimalikult väikeseks. See eeldab teabe aktiivset levitamist riigi tasandil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2003/4/EÜ ning 2007/2/EÜ (19), et tagada üldsuse juurdepääsu, aruandlust ja avaliku sektori asutuste vahelist andmevahetust võimaldava sobiva taristu olemasolu. Selles kontekstis peaksid liikmesriigid ja amet lähtuma ruumiandmete kirjelduse puhul direktiivi 2007/2/EÜ alusel vastu võetud rakendusaktidest.

(27)

Konventsioonis ja protokollis on sätestatud, et nimetatud lepingute osalised võivad teha ettepanekuid rahvusvaheliste meetmete võtmiseks uute ainete suhtes, ning sellest tulenevalt võidakse nendes lepingutes sätestatud loeteludesse kanda uusi aineid. Sellisel juhul tuleks käesolevat määrust vastavalt muuta.

(28)

Selleks et muuta käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et vajaduse korral lubada käesoleva määruse I lisa A osas või II lisa A osas loetletud ainete tootmist ja kasutamist suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena, ning muuta sel eesmärgil asjakohasse lisasse lisatud märkuses kajastuvaid tähtpäevi ning muuta käesoleva määruse III lisa, et viia teatav aine selle B osast üle A osasse ning muuta käesoleva määruse I, II ja III lisa, et kohandada neid lähtuvalt konventsiooni või protokolli lisades sätestatud ainete loetelus tehtavatest muudatustest, ning muuta kehtivaid kandeid või sätteid käesoleva määruse I ja II lisas, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (20) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(29)

Kui käesoleva määruse lisasid muudetakse eesmärgiga võtta arvesse uue tahtlikult toodetud püsiva orgaanilise saasteaine kandmist protokolli või konventsiooni loetellu, tuleks asjaomane kanne lisada I lisa asemel II lisasse üksnes erandjuhul ning nõuetekohase põhjenduse olemasolul.

(30)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused niisuguste meetmete võtmiseks, mis on seotud jäätmekäitlusega ja miinimumteabega, mida liikmesriigid peavad esitama seoses käesoleva määruse rakendamise järelevalvega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (21).

(31)

Täitemeetmete tasandil läbipaistvuse, erapooletuse ja järjepidevuse tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ning tagama nende rakendamise. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, kuna nõuete täitmata jätmine võib põhjustada kahju inimeste tervisele ja keskkonnale. Käesoleva määruse täitmise järjepidevaks ja tulemuslikuks tagamiseks peaksid liikmesriigid kasutama asjakohase tegevuse kooskõlastamiseks ja teabevahetuseks määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel loodud jõustamisalase teabe vahetamise foorumit. Teave käesoleva määruse sätete rikkumiste kohta tuleks vajaduse korral avalikuks teha.

(32)

Käesoleva määruse kohaldamisel, välja arvatud jäätmeid käsitlevates küsimustes, peaks komisjoni abistama määrusega (EÜ) nr 1907/2006 loodud komitee, et tagada ühtne lähenemisviis kemikaale käsitlevatele liidu õigusaktidele.

(33)

Jäätmeid käsitlevates küsimustes peaks käesoleva määruse kohaldamisel komisjoni abistama direktiiviga 2008/98/EÜ loodud komitee, et tagada ühtne lähenemisviis jäätmeid käsitlevatele liidu õigusaktidele.

(34)

Kuna käesoleva määruse eesmärki kaitsta keskkonda ja inimeste tervist püsivate orgaaniliste saasteainete eest ei suuda liikmesriigid kõnealuste saasteainete piiriülese mõju tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisese

Võttes eelkõige arvesse ettevaatuspõhimõtet, on käesoleva määruse eesmärk kaitsta inimeste tervist ja keskkonda püsivate orgaaniliste saasteainete eest, keelustades või kõrvaldades võimalikult kiiresti kasutuselt ained, mille suhtes kohaldatakse püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni („konventsioon“) või piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokolli püsivate orgaaniliste saasteainete kohta („protokoll“), või piirates selliste ainete tootmist, turuleviimist ja kasutamist, minimeerides selliste ainete sattumist keskkonda ja püüdes võimaluse korral nende keskkonda sattumist võimalikult varakult lõpetada, ning kehtestades sätted sellistest ainetest koosnevate, neid sisaldavate või nendega saastunud jäätmete kohta.

Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid kooskõlas ELi toimimise lepinguga kohaldada käesolevas määruses sätestatud nõuetest rangemaid nõudeid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „turuleviimine“– turuleviimine määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 12 määratletud tähenduses;

2)   „toode“– toode määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses;

3)   „aine“– aine määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

4)   „segu“– segu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 2 määratletud tähenduses;

5)   „tootmine“– tootmine määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 8 määratletud tähenduses;

6)   „kasutusala“– kasutusala määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 24 määratletud tähenduses;

7)   „import“– import määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 10 määratletud tähenduses;

8)   „jäätmed“– jäätmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

9)   „kõrvaldamine“– kõrvaldamine direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 19 määratletud tähenduses;

10)   „taaskasutamine“– taaskasutamine direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 15 määratletud tähenduses;

11)   „suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine“– aine, mis on toodetud ja mida tarbitakse või kasutatakse keemiliseks töötlemiseks eesmärgiga muundada see muuks aineks („süntees“) ning mille puhul vaheainete tootmise ja sellest ühe või mitme muu aine sünteesimisega tegeleb samas asukohas üks või mitu juriidilist isikut rangelt kontrollitud tingimustes, mille puhul vaheaine on kogu kasutustsükli vältel tehniliste vahendite abil rangelt eraldatud;

12)   „tahtmatu jälgsaaste“– minimaalses koguses juhuslikult esineva aine tase, millest allpool ei saa ainet otstarbekalt kasutada, kuid mis jääb ülespoole kontrolli ja õigusaktide täitmise tagamist võimaldavate olemasolevate tuvastusmeetmete tuvastuspiirmäärasid;

13)   „varu“– valdaja kogutud ained, segud või tooted, mis koosnevad I või II lisas loetletud ainest või sisaldavad seda.

Artikkel 3

Tootmise, turuleviimise ja kasutamise kontrollimine ning ainete loetellu kandmine

1.   I lisas loetletud ainete tootmine, turuleviimine ja kasutamine eraldi, segudes või toodetes on artikli 4 kohaselt keelatud.

2.   II lisas loetletud ainete tootmist, turuleviimist ja kasutamist eraldi, segudes või toodetes piiratakse artikli 4 kohaselt.

3.   Liikmesriigid ja komisjon võtavad asjakohaste liidu õigusaktide kohase olemasolevate ja uute ainete hindamis- ja loamenetluse käigus arvesse kriteeriume, mis on sätestatud konventsiooni D lisa punktis 1, ning võtavad asjakohaseid meetmeid olemasolevate ainete kontrollimiseks ning püsiva orgaanilise saasteaine omadustega uute ainete tootmise, turuleviimise ja kasutamise ärahoidmiseks.

4.   Kui komisjon valmistab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaselt ette nõukogule esitatavat ettepanekut, mis käsitleb konventsiooni sätete kohast aine loetellu kandmist, toetab määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliamet („amet“) teda seejuures artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud viisil. Liikmesriikide pädevad asutused võivad esitada komisjonile loetellu kandmise ettepanekuid. Loetellu kandmise protsessi edasistes etappides osutab amet komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele abi, nagu on osutatud artikli 8 lõike 1 punktis e.

5.   Komisjon ja amet teevad lõigetes 3 ja 4 osutatud protsessi kõikides etappides liikmesriikide pädevate asutustega koostööd ja esitavad neile teavet.

6.   Jäätmeid, mis koosnevad IV lisas loetletud ainest, sisaldavad sellist ainet või on sellise ainega saastunud, jäävad artikli 7 reguleerimisalasse.

Artikkel 4

Erandid kontrollimeetmetest

1.   Artiklit 3 ei kohaldata juhul, kui

a)

ainet kasutatakse laboriuuringutes või etalonainena;

b)

aine esineb ainetes, segudes või toodetes tahtmatu jälgsaastena, nagu on täpsustatud I või II lisa asjakohastes kannetes.

2.   Artiklit 3 ei kohaldata kuue kuu pikkuse perioodi vältel aine suhtes, mis on kantud I või II lisasse pärast 15. juulit 2019, kui niisugune aine esineb tootes, mis on toodetud enne kuupäeva või kuupäeval, mil käesolev määrus muutub asjakohase aine suhtes kohaldatavaks.

Artiklit 3 ei kohaldata aine suhtes, mis esineb tootes, mis oli juba kasutusel enne kuupäeva või kuupäeval, mil käesolev määrus või määrus (EÜ) nr 850/2004 muutus asjaomase aine suhtes kohaldatavaks, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Liikmesriik peab kohe pärast esimeses ja teises lõigus osutatud toodete kohta teabe saamist teavitama nendest komisjoni ja ametit.

Kui komisjoni on sel viisil teavitatud või ta saab muul viisil sellistest toodetest teada, teavitab ta vajaduse korral nendest viivitamata konventsiooni sekretariaati.

3.   Kui aine on loetletud I lisa A osas või II lisa A osas ning liikmesriik soovib lubada kõnealust ainet toota ja kasutada suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena kuni asjakohases lisas sätestatud tähtpäevani, teavitab ta sellest konventsiooni sekretariaati.

Sellise teate võib esitada üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

liikmesriigi taotluse alusel või komisjoni omal algatusel on neljanda lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktiga lisatud asjakohasesse lisasse märkus;

b)

tootja tõendab tootja asukohaliikmesriigi pädevale asutusele, et aine muundatakse tootmisprotsessis üheks või mitmeks teiseks aineks, millel puuduvad püsiva orgaanilise saasteaine omadused, tagades, et see on kogu kasutustsükli vältel tehniliste vahendite abil rangelt eraldatud;

c)

tootja tõendab tootja asukohaliikmesriigi pädevale asutusele, et aine on suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine ning et selle tootmise ja kasutamise ajal ei puutu selle aine oluliste kogustega eeldatavasti kokku ei inimesed ega keskkond;

d)

tootja teavitab liikmesriiki üksikasjalikult asjakohase aine tegelikust või hinnangulisest kogutoodangust ja kasutamisest ning suletud süsteemis läbi viidava piiratud kasutuskohaga protsessi olemusest; seejuures märgitakse lähteainena kasutatud ja muundumata jäänud või tahtmatu jälgsaastena esineva püsiva orgaanilise saasteaine kogus lõppaines, -segus või -tootes.

Ühe kuu jooksul pärast konventsiooni sekretariaadile teate esitamist edastab liikmesriik selle teate ka teistele liikmesriikidele, komisjonile ja ametile ning selles esitatakse üksikasjad asjakohase aine tegeliku või hinnangulise kogutoodangu ja kasutamise kohta ning suletud süsteemis läbi viidava piiratud kasutuskohaga protsessi olemuse kohta; seejuures märgitakse lähteainena kasutatud ja muundumata jäänud või tahtmatu jälgsaastena esineva püsiva orgaanilise saasteaine sisaldus lõppaines, -segus või -tootes.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, lisades selgesõnalisi märkusi, millest tulenevalt võib lubada asjaomase lisa A osas sisalduva aine tootmist ja kasutamist suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena, ning kõnealustes märkuses märgitud tähtpäevade muutmiseks juhtudel, kus asjaomaselt liikmesriigilt konventsiooni sekretariaadile kordusteate laekumise järel antakse konventsiooni alusel selgesõnaline või vaikiv nõusolek aine tootmise ja kasutamise jätkamiseks veel üheks ajavahemikuks.

4.   Jäätmete suhtes, mis koosnevad IV lisas loetletud ainest, sisaldavad sellist ainet või on sellise ainega saastunud, kohaldatakse artiklit 7.

Artikkel 5

Varud

1.   I või II lisas loetletud keelatud ainest koosnevate või sellist ainet sisaldavate varude valdaja käitleb selliseid varusid jäätmetena vastavalt artiklile 7.

2.   I või II lisas loetletud lubatud ainest koosnevate või sellist ainet sisaldavate üle 50 kg suuruste varude valdaja esitab selliste varude asukoha liikmesriigi pädevale asutusele teabe kõnealuste varude laadi ja suuruse kohta. Kõnealune teave esitatakse 12 kuu jooksul pärast kuupäeva, mil käesolev määrus või määrus (EÜ) nr 850/2004 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on valdaja jaoks varasem – on muutunud asjakohase aine suhtes kohaldatavaks ning I või II lisa muudatused on jõustunud, ning seejärel igal aastal kuni I või II lisas sätestatud piiratud kasutuse lõppkuupäevani.

Valdaja käitleb kõnealuseid varusid ohutul, tõhusal ja keskkonnasäästlikul viisil kooskõlas künniste ja nõuetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/18/EL (22), ning võttes kõik meetmed, mis on vajalikud tagamaks, et varude käitlemisel kaitstakse inimeste tervist ja keskkonda.

3.   Liikmesriigid teevad järelevalvet teada antud varude kasutamise ja käitlemise üle.

Artikkel 6

Keskkonda sattumise vähendamine, minimeerimine ja lõpetamine

1.   Kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 850/2004 jõustumist – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – koostavad liikmesriigid konventsioonist ja protokollist tulenevatest kohustustest lähtuvalt inventuurid õhku, vette ja pinnasesse sattunud, III lisas loetletud ainete kohta ning haldavad neid inventuure.

2.   Liikmesriigid teavitavad kooskõlas artikliga 9 komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike oma riikliku rakenduskava osana välja töötatud tegevuskavast, milles käsitletakse meetmeid konventsioonist tulenevate kohustuste raames koostatud inventuurides registreeritud, III lisas loetletud ainete summaarsete heitkoguste kindlakstegemiseks, iseloomustamiseks ja minimeerimiseks ning võimaluse korral nende keskkonda sattumise võimalikult varajaseks lõpetamiseks.

Selline tegevuskava hõlmab meetmeid, mille eesmärk on edendada asendus- või muudetud ainete, segude, toodete ja protsesside väljatöötamist, ning kui seda peetakse asjakohaseks, siis ka asendus- või muudetud ainete, segude, toodete või protsesside kasutamise nõuet, et hoida ära III lisas loetletud ainete teket ja keskkonda sattumist.

3.   Hinnates ettepanekuid selliste uute rajatiste ehitamiseks või selliste olemasolevate rajatiste oluliseks muutmiseks, milles kasutatavate protsesside käigus satub keskkonda III lisas loetletud kemikaale, kaaluvad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (23) kohaldamist piiramata esmajärjekorras alternatiivseid protsesse, meetodeid ja tavasid, millel on sarnane kasutegur, kuid millega hoitakse ära III lisas loetletud ainete teke ja keskkonda sattumine.

Artikkel 7

Jäätmekäitlus

1.   Jäätmete tootjad ja valdajad teevad kõik endast oleneva, et hoida võimaluse korral ära jäätmete saastumist IV lisas loetletud ainetega.

2.   Olenemata nõukogu direktiivist 96/59/EÜ (24) kõrvaldatakse või taaskasutatakse käesoleva määruse IV lisas loetletud ainest koosnevad, sellist ainet sisaldavad või sellise ainega saastunud jäätmed põhjendamatu viivituseta ja kooskõlas käesoleva määruse V lisa 1. osaga viisil, millega tagatakse, et jäätmetes esinevad püsivad orgaanilised saasteained hävivad või muunduvad pöördumatult ning allesjäänud jäätmetel ja keskkonda sattuvatel ainetel ei ilmne enam püsivate orgaaniliste saasteainete omadusi.

Sellise kõrvaldamise või taaskasutamise puhul võib IV lisas loetletud aine jäätmetest eraldada, eeldusel, et see aine kõrvaldatakse seejärel kooskõlas esimese lõiguga.

3.   Keelatud on kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingud, mis võivad viia IV lisas loetletud ainete eraldi ainena taaskasutamise, ringlussevõtmise, taasväärtustamise või korduskasutamiseni.

4.   Erandina lõikest 2

a)

võib jäätmeid, mis sisaldavad IV lisas loetletud ainet või on sellega saastunud, kõrvaldada või taaskasutada muul viisil kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega, kui loetletud aine sisaldus jäätmetes on väiksem kui IV lisas sätestatud sisalduse piirnorm;

b)

võib liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus erandjuhul lubada IV lisas loetletud ainet sisaldavaid või sellise ainega saastunud, V lisa 2. osas loetletud jäätmeid, milles asjakohase aine sisaldus ei ole suurem kui V lisa 2. osas sätestatud sisalduse piirnorm, käidelda muul viisil kooskõlas V lisa 2. osas loetletud meetodiga, kui on täidetud järgmised tingimused:

i)

asjaomane valdaja on asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et jäätmete puhastamine IV lisas loetletud ainetest ei ole võimalik ning et jäätmetes esinevate püsivate orgaaniliste saasteainete hävitamine või pöördumatult muundamine kooskõlas parima keskkonnatava või parima võimaliku tehnikaga ei ole keskkonnamõju seisukohast eelistatav võimalus, ning pädev asutus on seejärel alternatiivse käitlemisviisi heaks kiitnud;

ii)

asjaomane valdaja on esitanud pädevale asutusele teabe jäätmetes esinevate püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse kohta;

iii)

kõnealune käitlemisviis on kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ja tingimustega, mis on sätestatud lõikes 5 osutatud asjakohastes lisameetmetes;

iv)

asjaomane liikmesriik on teavitanud oma loast ja selle põhjendusest teisi liikmesriike, ametit ja komisjoni.

5.   Komisjon võib vajaduse korral võtta vastu rakendusaktid käesoleva artikli rakendamiseks, võttes seejuures arvesse tehnika arengut ning asjakohaseid rahvusvahelisi suuniseid ja otsuseid, samuti kõiki lube, mille liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus on andnud vastavalt lõikele 4 ja V lisale. Eelkõige võib komisjon kindlaks määrata liikmesriikide poolt lõike 4 punkti b alapunkti iv kohaselt esitatava teabe vormingu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 17 niisuguste jäätmete kontroll ja jälgitavus, mis sisaldavad käesoleva määruse IV lisas loetletud aineid või on nendega saastunud.

Artikkel 8

Ameti ja foorumi ülesanded

1.   Amet täidab peale artiklitest 9, 10, 11, 13 ja 17 tulenevate ülesannete veel järgmisi ülesandeid:

a)

kokkuleppel komisjoniga osutab liikmesriikide määratud pädevatele asutustele ning määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel loodud jõustamisalase teabe vahetamise foorumi („foorum“) liikmetele ja vajaduse korral sidusrühmadele abi ning annab neile tehnilisi ja teaduslikke suuniseid, et tagada käesoleva määruse tulemuslik kohaldamine;

b)

annab komisjonile taotluse alusel tehnilist ja teaduslikku teavet ja abistab komisjoni, et tagada käesoleva määruse tulemuslik rakendamine;

c)

annab komisjonile tehnilist ja teaduslikku abi ja teavet seoses ainetega, mis võivad vastata konventsiooni või protokolli loetellu kandmise kriteeriumidele, võttes asjakohasel juhul arvesse artikli 3 lõikes 3 osutatud kehtivate hindamismenetluste tulemusi;

d)

avaldab oma veebisaidil teate selle kohta, et komisjon koostab teatava aine loetellu kandmiseks ettepaneku, ning kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama kaheksa nädala jooksul selle kohta kommentaare ning avaldab need kommentaarid oma veebisaidil;

e)

osutab komisjonile ja liikmesriikidele tehnilist ja teaduslikku abi konventsiooni alusel hinnatava aine riskiprofiili ja riskijuhtimise hinnangu koostamisel ja analüüsimisel ning kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama kaheksa nädala jooksul selle kohta kommentaare või lisateavet või mõlemat ning avaldab need kommentaarid oma veebisaidil;

f)

osutab komisjonile taotluse alusel tehnilist ja teaduslikku abi konventsiooni rakendamisel ja edasiarendamisel, abistades eelkõige püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komiteed;

g)

koondab, registreerib, töötab läbi ning teeb komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks kogu teabe, mis on vastavalt artikli 4 lõigetele 2 ja 3, artikli 7 lõike 4 punkti b alapunktile iv, artikli 9 lõikele 2 ja artikli 13 lõikele 1 ametile esitatud või kättesaadav. Kui selline teave ei ole konfidentsiaalne, teeb amet selle teabe oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja hõlbustab selle vahetamist asjakohaste teabeplatvormide, näiteks artikli 13 lõikes 2 osutatud platvormi kaudu;

h)

loob oma veebisaidil jaotised kõikide käesoleva määruse rakendamisega seotud aspektide kohta ja haldab neid.

2.   Foorumit kasutatakse selleks, et koordineerida liikmesriikide niisuguste asutuste võrgustikku, kes vastutavad käesoleva määruse täitmise tagamise eest.

Liikmesriigi poolt ametisse nimetatud foorumi liikmed tagavad foorumi ülesannete ja oma liikmesriigi pädeva asutuse töö asjakohase koordineerimise.

Jäätmetega seotud küsimuste käsitlemise korral kaasatakse foorumisse ka jäätmete valdkonna eest vastutavad liikmesriikide täitevasutused.

3.   Ameti sekretariaat täidab ametile käesoleva määrusega antud ülesandeid.

Artikkel 9

Rakenduskavad

1.   Riiklike rakenduskavade koostamisel ja ajakohastamisel loovad liikmesriigid kooskõlas asjakohase riikliku korraga üldsusele juba varakult tõhusad võimalused selles protsessis osalemiseks.

2.   Liikmesriik teeb konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks vastu võetud riikliku rakenduskava kohe üldsusele kättesaadavaks ning teavitab selle avaldamisest komisjoni, ametit ja teisi liikmesriike.

3.   Kui liikmesriigid koostavad ja ajakohastavad oma rakenduskavasid, vahetavad komisjon, keda toetab amet, ja liikmesriigid seejuures vajaduse korral teavet kava sisu kohta, sealhulgas teavet riigi tasandil võetud meetmete kohta, mille eesmärk on teha kindlaks püsivate orgaaniliste saasteainetega saastatud alad ja neid hinnata.

4.   Komisjon, keda toetab amet, haldab konventsioonist tulenevate liidu kohustuste täitmise kava, avaldab selle ning vajaduse korral vaatab selle läbi ja ajakohastab seda.

Artikkel 10

Seire

1.   Liikmesriigid ja komisjon, keda toetab amet, kehtestavad tihedas koostöös asjakohased tehnika tasemega kooskõlas olevad programmid ja mehhanismid või haldavad neid, et võimaldada regulaarselt esitada võrreldavaid seireandmeid keskkonnas esinevate III lisa A osas loetletud ainete kohta. Selliste programmide ja mehhanismide kehtestamisel ja haldamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta protokollist ja konventsioonist tulenevaid muudatusi.

2.   Komisjon hindab regulaarselt võimalikku vajadust teha kohustuslikku seiret III lisa B osas loetletud aine üle. Hindamise ja liikmesriikide poolt kättesaadavaks tehtud andmete alusel on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et viia vajaduse korral teatav aine III lisa B osast üle selle A osasse.

Artikkel 11

Teabevahetus

1.   Komisjon, amet ja liikmesriigid hõlbustavad liidusisest ning liidu ja kolmandate riikide vahelist sellist teabevahetust ning osalevad sellises teabevahetuses, mis on seotud püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise, kasutamise ja keskkonda sattumise vähendamise, minimeerimise või lõpetamisega, kui see on teostatav, ning kõnealuste ainete alternatiividega, täpsustades seejuures sellistest alternatiividest tulenevaid riske ning majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid.

2.   Komisjon, amet ja liikmesriigid edendavad ja soodustavad vastavalt vajadusele järgmisi püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud tegevusi:

a)

teadlikkuse suurendamise programmid, sealhulgas programmid, mis on seotud nende ainete tervise- ja keskkonnamõjuga ning nende ainete alternatiividega, samuti nende tootmise, kasutamise ja keskkonda sattumise vähendamise või lõpetamisega, ning mis on eelkõige ette nähtud:

i)

poliitikakujundajatele ja otsustajatele,

ii)

eriti haavatavatele rühmadele;

b)

üldsuse teavitamine;

c)

koolitamine, sealhulgas töötajate, teadlaste, koolitajate ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamine.

3.   Ilma et see piiraks määruste (EÜ) nr 1049/2001 ja (EÜ) nr 1367/2006 ning direktiivi 2003/4/EÜ kohaldamist, ei käsitata inimeste tervist ja ohutust ning keskkonda käsitlevat teavet konfidentsiaalsena. Komisjon, amet ja liikmesriigid, kes vahetavad kolmandate riikidega teavet, kaitsevad konfidentsiaalset teavet kooskõlas liidu õigusega.

Artikkel 12

Tehniline abi

Kooskõlas konventsiooni artiklitega 12 ja 13 teevad komisjon ja liikmesriigid koostööd asjakohase ja õigeaegse tehnilise ja rahalise abi osutamiseks arengumaadele ja üleminekumajandusega riikidele, et nende taotluse korral aidata olemasolevate vahendite piires ja nende konkreetseid vajadusi arvesse võttes arendada ja tugevdada nende suutlikkust täita täiel määral konventsioonist tulenevaid kohustusi. Sellist abi võib osutada ka konventsiooni kohaselt määratletud piirkondlike keskuste, valitsusväliste organisatsioonide ja ameti kaudu.

Artikkel 13

Rakendamise järelevalve

1.   Ilma et see piiraks direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist, koostavad ning avaldavad liikmesriigid aruande, mis sisaldab:

a)

teavet käesoleva määruse kohaldamise kohta, sealhulgas teavet täitmise tagamise meetmete, rikkumiste ja karistuste kohta;

b)

teavet, mis on koostatud vastavalt artikli 4 lõigetele 2 ja 3, artikli 5 lõikele 2 ning artikli 7 lõike 4 punkti b alapunktile iv laekunud teadaannete põhjal;

c)

artikli 6 lõike 1 kohaselt kogutud heiteandmetel põhinevat teavet;

d)

teavet artikli 9 lõike 2 alusel koostatud riikliku rakenduskava kohase rakendamise kohta;

e)

keskkonnas esinevaid III lisa A osas loetletud aineid käsitlevat teavet, mis on koostatud vastavalt artiklile 10;

f)

aasta seireandmeid ja statistilisi andmeid, sealhulgas asjakohaseid näitajaid, ülevaatlikke kaarte ja aruandeid I või II lisas loetletud aine tegeliku või hinnangulise kogutoodangu ja turuleviimise kohta.

Liikmesriigid ajakohastavad aruannet igal aastal, kui saadakse uusi andmeid või teavet, kuid hiljemalt iga kolme aasta tagant.

Liikmesriigid teevad aruandes sisalduva teabe komisjonile ja ametile kättesaadavaks.

2.   Kui liikmesriik jagab lõike 1 punktis e osutatud teavet kemikaalide seire teabeplatvormil, märgib ta selle oma aruandesse; sel juhul loetakse kõnealuse punkti kohane liikmesriigi aruandluskohustus täidetuks.

Kui liikmesriik esitab lõike 1 punktis e osutatud teabe ametile esitatavas aruandes, kasutab amet selle teabe koondamiseks, säilitamiseks ja jagamiseks kemikaalide seire teabeplatvormi.

3.   Konventsioonis loetletud ainete puhul koostab komisjon ameti abiga konventsiooniosaliste konverentsi poolt kindlaks määratud ajavahemike järel aruande, mis põhineb teabel, mille liikmesriigid on esitanud ametile kooskõlas lõike 1 punktiga f, ja edastab selle konventsiooni sekretariaadile.

4.   Amet koostab ja avaldab liikmesriikide avaldatud või esitatud, lõigetes 1 ja 2 osutatud andmete põhjal liidu ülevaatearuande. Kõnealune ülevaatearuanne sisaldab asjakohasel juhul näitajaid käesoleva määrusega saavutatud väljundite, tulemuste ja mõju kohta, liidu ülevaatlikke kaarte ja liikmesriikide aruandeid. Amet ajakohastab liidu ülevaatearuannet vähemalt kord iga kuue kuu järel või pärast komisjonilt sellekohase taotluse saamist.

5.   Komisjon võib vastu võtta rakendusakte lõike 1 kohaselt esitatava miinimumteabe kohta, mille hulka kuuluvad lõike 1 punktis f osutatud asjakohaste näitajate määratlused, ülevaatlikud kaardid ja ülevaatearuanded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 14

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kui liikmesriigid ei ole enne käesoleva määruse jõustumist komisjoni nimetatud normidest ja meetmetest veel teavitanud, teevad nad seda hiljemalt 16. juulil 2020; samuti teavitavad nad komisjoni viivitamata nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 15

Lisade muutmine

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I, II ja III lisa muutmiseks, et kohandada neid lähtuvalt konventsiooni või protokolli lisades esitatud ainete loetelus tehtavatest muudatustest, kui liit on seda muudatust toetanud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 9 vastu võetud nõukogu otsusega, või käesoleva määruse I ja II lisa kehtivate kannete või sätete muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.

Kui komisjon muudab käesoleva määruse I, II või III lisa, võtab ta iga aine kohta vastu eraldi delegeeritud õigusakti.

2.   Komisjon vaatab IV ja V lisa pidevalt läbi ja esitab asjakohasel juhul seadusandlikke ettepanekuid nende muutmiseks, et kohandada neid lähtuvalt konventsiooni või protokolli lisades esitatud ainete loetelus tehtavatest muudatustest või muuta käesoleva määruse lisade kehtivaid kandeid või sätteid nende kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.

Artikkel 16

Ameti eelarve

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel koosnevad ameti tulud järgmisest:

a)

liidu toetus, mis on kajastatud liidu üldeelarves (komisjoni jaos);

b)

liikmesriikide vabatahtlik toetus.

2.   Käesolevast määrusest tuleneva tegevusega seotud tulud ja kulud liidetakse määrusest (EL) nr 649/2012 tuleneva tegevusega seotud tulude ja kuludega ning neid kajastatakse ameti eelarve samas jaos. Amet kasutab lõikes 1 osutatud tulusid käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Artikkel 17

Teabe avaldamise või edastamise vorm ja tarkvara

Amet määrab koostöös liikmesriikidega kindlaks käesoleva määruse kohaste liikmesriigi andmete avaldamise või edastamise vormi ja tarkvara ning teeb need oma veebisaidil tasuta kättesaadavaks. Ruumiandmete ja ruumiandmeteenuste puhul lähtuvad liikmesriigid ja amet asjakohase vormingu väljatöötamisel direktiivi 2007/2/EÜ nõuetest. Liikmesriigid ja muud isikud, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, kasutavad asjakohast vormingut ja tarkvara oma andmete haldamiseks ja andmevahetuseks ametiga.

Artikkel 18

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 4 lõikes 3, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 15. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 3, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 4 lõike 3, artikli 10 lõike 2 ja artikli 15 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 19

Pädevad asutused

Liikmesriigid määravad käesoleva määruse kohaselt nõutavate haldusülesannete ja täitmise tagamise eest vastutava pädeva asutuse või pädevad asutused. Liikmesriik teatab komisjonile kõnealusest määramisest hiljemalt kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui ta on teinud seda juba enne käesoleva määruse jõustumist, ning teavitab komisjoni ka määratud pädeva asutuse muutumisest.

Artikkel 20

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee, mis on loodud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel, välja arvatud lõikes 2 osutatud juhul. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Jäätmeid käsitlevates küsimustes abistab komisjoni komitee, mis on loodud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 850/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 367, 10.10.2018, lk 93.

(2)  Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. juuni 2019. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

(4)  ELT L 81, 19.3.2004, lk 37.

(5)  ELT L 209, 31.7.2006, lk 3.

(6)  ELT L 63, 6.3.2003, lk 29.

(7)  EÜT L 39, 16.2.1993, lk 3.

(8)  ELT L 142, 2.6.2017, lk 4.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 60).

(14)  Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta otsus 2014/955/EL, millega muudetakse jäätmenimistut käsitlevat otsust 2000/532/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ (ELT L 370, 30.12.2014, lk 44).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

(18)  ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(20)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(24)  Nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiiv 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta (EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31).


I LISA

A osa

Konventsioonis ja protokollis loetletud ained ning ainult konventsioonis loetletud ained

Aine

CASi nr

EÜ nr

Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus

Tetrabromodifenüüleeter

C12H6Br4O

40088-47-9 ja muud

254-787-2 ja muud

1.

Käesoleva kande puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b tetrabromodifenüüleetri suhtes, mis esineb ainetes kontsentratsioonis 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti) või vähem.

2.

Tetra-, penta-, heksa-, hepta- ja deka-BDEsid käsitlevate kannete puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b, kui nimetatud ainete kontsentratsiooni summa on kuni 500 mg/kg ja kui nad esinevad segudes või toodetes. Komisjon vaatab selle piirnormi läbi ja hindab seda hiljemalt 16. juuliks 2021. Läbivaatamisel hinnatakse muu hulgas kõiki asjakohaseid tervise- ja keskkonnamõjusid.

3.

Erandkorras võib lubada järgmiste toodete tootmist, turuleviimist ja kasutamist:

elektri- ja elektroonikaseadmed, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL (1) kohaldamisalasse.

4.

Lubatud on selliste tetrabromodifenüüleetrit sisaldavate toodete kasutamine, mis olid liidus juba kasutusel enne 25. augustit 2010. Selliste toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

Pentabromodifenüüleeter

C12H5Br5O

32534-81-9 ja muud

251-084-2 ja muud

1.

Käesoleva kande puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b pentabromodifenüüleetri suhtes, mis esineb ainetes kontsentratsioonis kuni 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti).

2.

Tetra-, penta-, heksa-, hepta- ja deka-BDEsid käsitlevate kannete puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b, kui nimetatud ainete kontsentratsiooni summa on kuni 500 mg/kg ja kui nad esinevad segudes või toodetes. Komisjon vaatab selle piirnormi läbi ja hindab seda hiljemalt 16. juuliks 2021. Läbivaatamisel hinnatakse muu hulgas kõiki asjakohaseid tervise- ja keskkonnamõjusid.

3.

Erandkorras võib lubada järgmiste toodete tootmist, turuleviimist ja kasutamist:

elektri- ja elektroonikaseadmed, mis kuuluvad direktiivi 2011/65/EL kohaldamisalasse.

4.

Lubatud on selliste pentabromodifenüüleetrit sisaldavate toodete kasutamine, mis olid liidus juba kasutusel enne 25. augustit 2010. Selliste toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

Heksabromodifenüüleeter

C12H4Br6O

36483-60-0 ja muud

253-058-6 ja muud

1.

Käesoleva kande puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b heksabromodifenüüleetri suhtes, mis esineb ainetes kontsentratsioonis kuni 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti).

2.

Tetra-, penta-, heksa-, hepta- ja deka-BDEsid käsitlevate kannete puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b, kui nimetatud ainete kontsentratsiooni summa on kuni 500 mg/kg ja kui nad esinevad segudes või toodetes. Komisjon vaatab selle piirnormi läbi ja hindab seda hiljemalt 16. juuliks 2021. Läbivaatamisel hinnatakse muu hulgas kõiki asjakohaseid tervise- ja keskkonnamõjusid.

3.

Erandkorras võib lubada järgmiste toodete tootmist, turuleviimist ja kasutamist:

elektri- ja elektroonikaseadmed, mis kuuluvad direktiivi 2011/65/EL kohaldamisalasse.

4.

Lubatud on selliste heksabromodifenüüleetrit sisaldavate toodete kasutamine, mis olid liidus juba kasutusel enne 25. augustit 2010. Selliste toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

Heptabromodifenüüleeter

C12H3Br7O

68928-80-3 ja muud

273-031-2 ja muud

1.

Käesoleva kande puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b heptabromodifenüüleetri suhtes, mis esineb ainetes kontsentratsioonis kuni 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti).

2.

Tetra-, penta-, heksa-, hepta- ja deka-BDEsid käsitlevate kannete puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b, kui nimetatud ainete kontsentratsiooni summa on kuni 500 mg/kg ja kui nad esinevad segudes või toodetes. Komisjon vaatab selle piirnormi läbi ja hindab seda hiljemalt 16. juuliks 2021. Läbivaatamisel hinnatakse muu hulgas kõiki asjakohaseid tervise- ja keskkonnamõjusid.

3.

Erandkorras võib lubada järgmiste toodete tootmist, turuleviimist ja kasutamist:

elektri- ja elektroonikaseadmed, mis kuuluvad direktiivi 2011/65/EL kohaldamisalasse.

4.

Lubatud on selliste heptabromodifenüüleetrit sisaldavate toodete kasutamine, mis olid liidus juba kasutusel enne 25. augustit 2010. Selliste toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

Bis(pentabromofenüül)eeter (dekabromodifenüüleeter, deka-BDE)

1163-19-5

214-604-9

1.

Käesoleva kande puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b deka-BDE suhtes, mis esineb ainetes kontsentratsioonis kuni 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti).

2.

Tetra-, penta-, heksa-, hepta- ja deka-BDEsid käsitlevate kannete puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b, kui nimetatud ainete kontsentratsiooni summa on kuni 500 ppm ja kui nad esinevad segudes või toodetes. Komisjon vaatab selle piirnormi läbi ja hindab seda hiljemalt 16. juuliks 2021. Läbivaatamisel hinnatakse muu hulgas kõiki asjakohaseid tervise- ja keskkonnamõjusid.

3.

Erandkorras võib lubada deka-BDE tootmist, turuleviimist ja kasutamist järgmistel eesmärkidel, tingimusel et liikmesriigid esitavad komisjonile 2019. aasta detsembriks aruande vastavalt konventsioonile:

a)

sellise õhusõiduki valmistamisel, millele on tüübikinnitust taotletud enne 2. märtsi 2019 ja mille jaoks tüübikinnitus on saadud enne 2022. aasta detsembrit, kuni 18. detsembrini 2023 või kui jätkuv vajadus on õigustatud, siis kuni 2. märtsini 2027;

b)

varuosade valmistamisel ühele järgnevatest:

i)

õhusõidukile, millele on tüübikinnitust taotletud enne 2. märtsi 2019 ja mille jaoks tüübikinnitus on saadud enne 2022. aasta detsembrit ja mis on toodetud enne 18. detsembrit 2023 või kui jätkuv vajadus on õigustatud ja õhusõiduk on toodetud enne 2. märtsi 2027, siis kuni sellise õhusõiduki kasutusaja lõpuni;

ii)

mootorsõidukitele, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (2) kohaldamisalasse ja mis on toodetud enne 15. juulit 2019, kas kuni aastani 2036 või selliste mootorsõidukite kasutusaja lõpuni, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

c)

elektri- ja elektroonikaseadmed, mis kuuluvad direktiivi 2011/65/EL kohaldamisalasse.

4.

Punkti 2 alapunkti b alapunktis ii osutatud mootorsõidukites kasutamiseks mõeldud varuosade konkreetseid erandeid kohaldatakse kaubandusliku deka-BDE tootmise ja kasutamise suhtes, mis kuulub ühte või mitmesse järgmisse kategooriasse:

a)

jõuülekanne ja nn mootorikaanealused seadised nagu aku massijuhtmed, aku ühendusjuhtmed, sõiduki kliimaseadme voolikud, jõuülekanded, väljalaskekollektori puksid, mootorikaanealune isolatsioon, juhtmestik ja juhtmekomplektid (mootorijuhtmestik jne), kiirusandurid, voolikud, ventilaatorimoodulid ja detonatsiooniandurid;

b)

kütusesüsteemi seadised nagu kütusevoolikud, -paagid ja sõidukikere alused kütusepaagid;

c)

pürotehnilised seadmed ning seadised, mida pürotehnilised seadmed mõjutavad, nagu turvapadja süütekaablid, istmekatted/-kangad (üksnes siis, kui need on olulised turvapadja jaoks) ja turvapadjad (esi- ja külgturvapadjad).

5.

Lubatud on selliste deka-BDEd sisaldavate toodete kasutamine, mis olid liidus kasutusel juba enne 15. juulit 2019. Selliste toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

6.

Ilma et see mõjutaks ainete ja segude liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude liidu sätete kohaldamist, peab toodet, milles on kasutatud deka-BDEd, olema võimalik kindlaks teha kogu tema olelusringi jooksul märgise või mõne muu vahendi abil.

7.

Punktis 2 sätestatud konkreetsete erandite tarbeks imporditud deka-BDEd sisaldavate toodete turuleviimine ja kasutamine on lubatud kuni nende erandite lõppemiseni. Punkti 6 kohaldatakse nii, nagu oleksid kõnealused tooted valmistatud punktis 2 sätestatud erandi kohaselt. Niisuguseid tooteid, mis on asjakohase erandi lõppemise kuupäeval juba kasutusel, võib edasi kasutada.

8.

Käesolevas kandes tähendab „õhusõiduk“ järgnevat:

a)

tsiviillennunduses kasutatav õhusõiduk, mis on valmistatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 (3) alusel väljastatud tüübisertifikaadiga või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) osalisriigi õigusnormidega kooskõlas väljastatud konstruktsioonitüübi kinnitusega või millele ICAO osalisriik on rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 8. lisa kohaselt väljastanud lennukõlblikkuse sertifikaadi;

b)

sõjalennuk.

Perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS)

C8F17SO2X

(X = OH, metallisool (O-M+), halogeniid, amiid või muu derivaat, kaasa arvatud polümeerid)

1763-23-1

2795-39-3

29457-72-5

29081-56-9

70225-14-8

56773-42-3

251099-16-8

4151-50-2

31506-32-8

1691-99-2

24448-09-7

307-35-7 ja muud

217-179-8

220-527-1

249-644-6

249-415-0

274-460-8

260-375-3

223-980-3

250-665-8

216-887-4

246-262-1

206-200-6 ja muud

1.

Käesoleva kande puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b PFOSide suhtes, mis esinevad ainetes või segudes kontsentratsioonis kuni 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti).

2.

Käesoleva kande puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b pooltoodetes, toodetes või nende osades esinevate PFOSide suhtes, kui PFOSide kontsentratsioon on väiksem kui 0,1 massiprotsenti, arvutatuna PFOSe sisaldavate konstruktsiooniliselt või mikrostruktuuri alusel eristatavate osade massi kohta, või kui PFOSide sisaldus tekstiilis või muus kattekihiga materjalis on väiksem kui 1 μg/m2.

3.

Lubatud on selliste PFOSe sisaldavate toodete kasutamine, mis olid liidus juba kasutusel enne 25. augustit 2010. Selliste toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

4.

Kui keskkonda sattuv kogus on viidud miinimumini, on tootmine ja turuleviimine lubatud järgmistel spetsiifilistel kasutuseesmärkidel, juhul kui liikmesriigid esitavad komisjonile iga nelja aasta järel aruande PFOSide kasutuse lõpetamisel tehtud edusammude kohta:

pihustusudu vähendajates mittedekoratiivsel kroom(VI)-ga kõvakroomimisel suletud süsteemides.

Kui selline erand on seotud aine valmistamise või kasutamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/1/EÜ (4) kohaldamisalasse kuuluvas käitises, tuleb kohaldada direktiivi 2008/1/EÜ artikli 17 lõike 2 teise lõigu kohaselt komisjoni avaldatud teabes kirjeldatud parimat võimalikku tehnikat PFOSide heite vältimiseks ja minimeerimiseks.

Niipea, kui uus teave kasutamise üksikasjade ja ohutumate alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kohta on kättesaadav, vaatab komisjon teises lõigus toodud erandi läbi, tagamaks, et:

a)

PFOSide kasutamine lõpetatakse järk-järgult niipea, kui ohutumate alternatiivide kasutamine on tehniliselt ja majanduslikult võimalik,

b)

erandi kohaldamist saab jätkata üksnes olulise kasutusviisi puhul, kui puuduvad ohutumad alternatiivid ja on esitatud aruanne selle kohta, mida on ette võetud ohutumate alternatiivide leidmiseks,

c)

parima võimaliku tehnika kohaldamise teel on PFOSide sattumine keskkonda viidud miinimumini.

5.

Niipea, kui Euroopa Standardikomitee (CEN) on standardid vastu võtnud, kasutatakse neid analüüsimeetodina, et kontrollida ainete, segude ja toodete vastavust punktidele 1 ja 2. Euroopa Standardikomitee standardite asemel võib kasutada muud analüüsimeetodit, mille puhul kasutaja suudab tõendada samaväärset tulemuslikkust.

DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis(4-klorofenüül)etaan)

50-29-3

200-024-3

Klordaan

57-74-9

200-349-0

Heksaklorotsükloheksaanid, kaasa arvatud lindaan

58-89-9

200-401-2

319-84-6

206-270-8

319-85-7

206-271-3

608-73-1

210-168-9

Dieldriin

60-57-1

200-484-5

Endriin

72-20-8

200-775-7

Heptakloor

76-44-8

200-962-3

Endosulfaan

115-29-7

959-98-8

33213-65-9

204-079-4

1.

Lubatud on turule viia ja kasutada endosulfaani sisaldavaid tooteid, mis olid hiljemalt 10. juulil 2012 juba kasutusel.

2.

Punktis 1 osutatud toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

Heksaklorobenseen

118-74-1

204-273-9

Kloordekoon

143-50-0

205-601-3

Aldriin

309-00-2

206-215-8

Pentaklorobenseen

608-93-5

210-172-0

Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

1336-36-3 ja muud

215-648-1 ja muud

Ilma et see piiraks direktiivi 96/59/EÜ kohaldamist, on käesoleva määruse jõustumise ajaks kasutusele võetud toodete kasutamine lubatud.

Liikmesriigid teevad kindlaks ja kõrvaldavad kasutuselt niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2025 seadmed (nt transformaatorid, kondensaatorid ja muud jääkvedelikke sisaldavad mahutid), mis sisaldavad PCBsid üle 0,005 % ja mahus üle 0,05 dm3.

Mireks

2385-85-5

219-196-6

Toksafeen

8001-35-2

232-283-3

Heksabromobifenüül

36355-01-8

252-994-2

1 Heksabromotsüklododekaan

„Heksabromotsüklododekaan“ tähendab heksabromotsüklododekaani ehk 1,2,5,6,9,10-heksabromotsüklododekaani peamisi diastereoisomeere α-heksabromotsüklododekaani, β-heksabromotsüklododekaani ja γ-heksabromotsüklododekaani.

25637-99-4,

3194-55-6,

134237-50-6,

134237-51-7,

134237-52-8

247-148-4,

221-695-9

1.

Käesoleva kande puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b heksabromotsüklododekaani suhtes, mis esineb ainetes, segudes, toodetes või põlemist aeglustavates toodetes kontsentratsioonis kuni 100 mg/kg (0,01 massiprotsenti); komisjon vaatab selle piirnormi läbi 22. märtsiks 2019.

2.

Jätkuvalt võib kasutada heksabromotsüklododekaani sisaldavaid vahtpolüstüreenist tooteid, mis olid hoonetes kasutusel juba enne 21. veebruari 2018 vastavalt komisjoni määrusele (EL) 2016/293 (5) ja komisjoni rakendusotsusele nr 2016/C 12/06 (6), ning heksabromotsüklododekaani sisaldavaid ekstrudeeritud polüstüreenist tooteid, mis olid hoonetes kasutusel juba enne 23. juunit 2016. Selliste toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

3.

Ilma et see mõjutaks ainete ja segude liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate muude liidu sätete kohaldamist, peab vahtpolüstüreeni, mis viidi turule pärast 23. märtsi 2016 ja milles oli kasutatud heksabromotsüklododekaani, olema võimalik kindlaks teha kogu tema olelusringi jooksul märgise või mõne muu vahendi abil.

Heksaklorobutadieen

87-68-3

201-765-5

1.

Lubatud on turule viia ja kasutada heksaklorobutadieeni sisaldavaid tooteid, mis olid hiljemalt 10. juulil 2012 juba kasutusel.

2.

Punktis 1 osutatud toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

Pentaklorofenool, selle soolad ja estrid

87-86-5 ja muud

201-778-6 ja muud

 

Polüklooritud naftaleenid (7)

70776-03-3 ja muud

274-864-4 ja muud

1.

Lubatud on turule viia ja kasutada polüklooritud naftaleene sisaldavaid tooteid, mis olid hiljemalt 10. juulil 2012 juba kasutusel.

2.

Punktis 1 osutatud toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

Kloro-C10–13-alkaanid (lühiahelalised klooritud parafiinid, SCCPd)

85535-84-8 ja muud

287-476-5

1.

Erandina lubatakse toota, turule viia ja kasutada aineid või segusid, milles SCCPde kontsentratsioon on alla 1 massiprotsendi, või tooteid, milles SCCPde kontsentratsioon on alla 0,15 massiprotsendi.

2.

Kasutada lubatakse

a)

SCCPsid sisaldavaid kaevandustööstuse konveierilinte ja tammide tihendusmaterjale, mis olid hiljemalt 4. detsembril 2015 juba kasutusel, ning

b)

SCCPsid sisaldavaid tooteid, mida ei ole punktis a nimetatud ja mis olid hiljemalt 10. juulil 2012 juba kasutusel.

3.

Punktis 2 osutatud toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

B osa

Ainult protokollis loetletud ained

Aine

CASi nr

EÜ nr

Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus

 

 

 

 


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadm

(5)  Komisjoni 1. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/293, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) I lisa (ELT L 55, 2.3.2016, lk 4).

(6)  ELT C 10, 13.1.2016, lk 3.

(7)  Polüklooritud naftaleenid on keemilised ühendid, mis sisaldavad naftaleenituuma, milles üks vesinikuaatom või mitu vesinikuaatomit on asendatud klooriaatomi(te)ga.


II LISA

PIIRANGUTE ALLA KUULUVATE AINETE LOETELU

A osa

Konventsioonis ja protokollis loetletud ained

Aine

CASi nr

EÜ nr

Piirangutingimused

 

 

 

 

B osa

Ainult protokollis loetletud ained

Aine

CASi nr

EÜ nr

Piirangutingimused

 

 

 

 


III LISA

HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE SÄTETEGA HÕLMATUD AINETE LOETELU

A OSA

Aine (CASi nr)

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFid)

Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

B OSA

Heksaklorobenseen (HCB) (CASi nr 118-74-1)

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid) (1)

Pentaklorobenseen (CASi nr 608-93-5)

Heksaklorobutadieen (CASi nr 87-68-3)

Polüklooritud naftaleenid (CASi nr 70776-03-3 ja muud)


(1)  Heiteinventuuride puhul kasutatakse järgmist nelja indikaatorühendit: benso[a]püreen, benso[b]fluoranteen, benso[k]fluoranteen ja indeno[1,2,3-cd]püreen.


IV LISA

Artikliga 7 kehtestatud jäätmekäitlussätetega hõlmatud ainete loetelu

Aine

CASi nr

EÜ nr

Artikli 7 lõike 4 punktis a viidatud sisalduse piirnorm

Endosulfaan

115-29-7

959-98-8

33213-65-9

204-079-4

50 mg/kg

Heksaklorobutadieen

87-68-3

201-765-5

100 mg/kg

Polüklooritud naftaleenid (1)

 

 

10 mg/kg

Kloro-C10–13-alkaanid (lühiahelalised klooritud parafiinid, SCCPd)

85535-84-8

287-476-5

10 000 mg/kg

Tetrabromodifenüüleeter C12H6Br4O

40088-47-9 ja muud

254-787-2 ja muud

Tetrabromodifenüüleetri, pentabromodifenüüleetri, heksabromodifenüüleetri, heptabromodifenüüleetri ja dekabromodifenüüleetri summaarne sisaldus: 1 000 mg/kg.

Komisjon vaatab kõnealuse sisalduse piirnormi läbi ja võtab vajaduse korral ning kooskõlas aluslepingutega vastu seadusandliku ettepaneku, et alandada seda piirnormi väärtuseni 500 mg/kg. Komisjon vaatab sisalduse piirnormi läbi võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 16. juuliks 2021.

Pentabromodifenüüleeter C12H5Br5O

32534-81-9 ja muud

251-084-2 ja muud

Heksabromodifenüüleeter C12H4Br6O

36483-60-0 ja muud

253-058-6 ja muud

Heptabromodifenüüleeter C12H3Br7O

68928-80-3 ja muud

273-031-2 ja muud

Dekabromodifenüüleeter C12Br10O

1163-19-5 ja muud

214-604-9 ja muud

Perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS) C8F17SO2X

(X = OH, metallisool (O-M+), halogeniid, amiid või muu derivaat, kaasa arvatud polümeerid)

1763-23-1

2795-39-3

29457-72-5

29081-56-9

70225-14-8

56773-42-3

251099-16-8

4151-50-2

31506-32-8

1691-99-2

24448-09-7

307-35-7 ja muud

217-179-8

220-527-1

249-644-6

249-415-0

274-460-8

260-375-3

223-980-3

250-665-8

216-887-4

246-262-1

206-200-6 ja muud

50 mg/kg

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFid)

 

 

15 μg/kg (2)

DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis-(4-klorofenüül)etaan)

50-29-3

200-024-3

50 mg/kg

Klordaan

57-74-9

200-349-0

50 mg/kg

Heksaklorotsükloheksaanid, kaasa arvatud lindaan

58-89-9

319-84-6

319-85-7

608-73-1

210-168-9

200-401-2

206-270-8

206-271-3

50 mg/kg

Dieldriin

60-57-1

200-484-5

50 mg/kg

Endriin

72-20-8

200-775-7

50 mg/kg

Heptakloor

76-44-8

200-962-3

50 mg/kg

Heksaklorobenseen

118-74-1

204-273-9

50 mg/kg

Kloordekoon

143-50-0

205-601-3

50 mg/kg

Aldriin

309-00-2

206-215-8

50 mg/kg

Pentaklorobenseen

608-93-5

210-172-0

50 mg/kg

Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

1336-36-3 ja muud

215-648-1

50 mg/kg (3)

Mireks

2385-85-5

219-196-6

50 mg/kg

Toksafeen

8001-35-2

232-283-3

50 mg/kg

Heksabromobifenüül

36355-01-8

252-994-2

50 mg/kg

Heksabromotsüklododekaan (4)

25637-99-4,

3194-55-6,

134237-50-6,

134237-51-7,

134237-52-8

247-148-4

221-695-9

1 000 mg/kg; osutatud piirnormi vaatab komisjon läbi 20. aprilliks 2019


(1)  Polüklooritud naftaleenid on keemilised ühendid, mis sisaldavad naftaleenituuma, milles üks vesinikuaatom või mitu vesinikuaatomit on asendatud klooriaatomi(te)ga.

(2)  PCDDde ja PCDFide sisalduse piirnormi arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid):

PCDD

TEF

 

PCDF

TEF

 

PCDD

TEF

2,3,7,8-TeCDD

1

 

2,3,7,8-TeCDF

0,1

 

1,2,3,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,7,8-PeCDD

1

 

1,2,3,7,8-PeCDF

0,03

 

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

 

2,3,4,7,8-PeCDF

0,3

 

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

 

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

 

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

 

 

 

 

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

 

 

 

 

OCDF

0,0003

OCDD

0,0003

 

 

 

 

 

 

(3)  Kasutatakse arvutusmeetodit, mis on esitatud Euroopa standardites EN 12766-1 ja EN 12766-2.

(4)  „Heksabromotsüklododekaan“ tähendab heksabromotsüklododekaani, 1,2,5,6,9,10-heksabromotsüklododekaani ja selle peamisi diastereoisomeere α-heksabromotsüklododekaani, β-heksabromotsüklododekaani ja γ-heksabromotsüklododekaani.


V LISA

JÄÄTMEKÄITLUS

1. Osa

Kõrvaldamine ja taaskasutus artikli 7 lõike 2 alusel

Artikli 7 lõike 2 kohaldamisel on lubatud järgmised direktiivi 2008/98/EÜ I ja II lisas sätestatud kõrvaldamis- ja taaskasutustoimingud, kui neid viiakse läbi viisil, millega tagatakse, et jäätmetes sisalduvad püsivad orgaanilised saasteained hävivad või muunduvad pöördumatult.

D9

Füüsikalis-keemiline töötlemine

D10

Põletamine maismaal

R1

Kasutamine peamiselt kütusena või muul viisil energiaallikana, välja arvatud PCBsid sisaldavate jäätmete puhul.

R4

Metallide ja metalliühendite ringlussevõtt/taasväärtustamine järgmistel tingimustel: kõnealuste toimingute puhul kasutatakse üksnes raua- ja terasetootmise jääke, näiteks gaasipuhastusel tekkivat tolmu või setet, terase töötlemisel tekkivat valtsimistagi või tsingisisaldusega filtritolmu, vasesulatusahjugaasi puhastussüsteemide tolmu ja muid sarnaseid jäätmeid ning värviliste metallide tootmisel tekkivaid pliisisaldusega leostusjääke. Polüklooritud bifenüüle sisaldavaid jäätmeid ei kasutata. Kõnealused toimingud hõlmavad üksnes protsesse, millega võetakse taaskasutusse rauda ja rauasulameid (kõrg-, šaht- ja põletusahjud) ning värvilisi metalle (Waelzi pöördahjuprotsess, vannsulatusprotsessid vertikaal- või horisontaalahju kasutamisega), tingimusel, et asjaomased käitised täidavad vähemalt kooskõlas tööstusheiteid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL (1) polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja polüklooritud dibensofuraanide heite piirnormide kohta esitatud nõudeid, olenemata sellest, kas asjaomased protsessid kuuluvad osutatud direktiivi reguleerimisalasse või mitte, ning ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi muude sätete kohaldamist.

Enne hävitamist või pöördumatut muundamist vastavalt käesoleva lisa käesolevale osale võib läbi viia eeltöötlustoimingu, eeldusel, et eeltöötluse käigus jäätmetest eraldatud, IV lisas loetletud aine kõrvaldatakse seejärel kooskõlas käesoleva lisa käesoleva osaga. Kui püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldab või nendega on saastunud ainult osa tootest või jäätmetest, näiteks seadmete romud, eraldatakse selline osa ja kõrvaldatakse seejärel vastavalt käesoleva määruse nõuetele. Lisaks sellele võib enne sellist käesoleva lisa käesoleva osa kohast eeltöötlust või enne hävitamist või pöördumatut muundamist teostada uuestipakendamis- ja ajutise ladustamise toiminguid.

2. Osa

Jäätmed ja toimingud, mille suhtes kohaldatakse artikli 7 lõike 4 punkti b

Artikli 7 lõike 4 punkti b kohaldamisel on allpool nimetatud jäätmete puhul, mis on kindlaks määratud komisjoni otsuse 2000/532/EÜ (2) kohasele liigitusele vastava kuuekohalise koodiga, lubatud järgmised toimingud.

Enne püsiladustamist vastavalt käesoleva lisa käesolevale osale võib läbi viia eeltöötlustoimingu, eeldusel, et eeltöötluse käigus jäätmetest eraldatud, IV lisas loetletud aine kõrvaldatakse seejärel kooskõlas käesoleva lisa 1. osaga. Lisaks sellele võib enne sellist käesoleva lisa käesoleva osa kohast eeltöötlust või enne püsiladustamist teostada uuestipakendamis- ja ajutise ladustamise toiminguid.

Jäätmed vastavalt otsuses 2000/532/EÜ esitatud liigitusele

IV lisas loetletud ainete sisalduse piirnorm (3)

Toiming

10

TERMILISTES PROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED

Kloro-C10–13-alkaanid (lühiahelalised klooritud parafiinid, SCCPd): 10 000 mg/kg;

 

aldriin: 5 000 mg/kg;

 

klordaan: 5 000 mg/kg;

 

kloordekoon: 5 000 mg/kg;

 

DDT (1,1,1-trikloro-2,2-bis(4-klorofenüül)etaan): 5 000 mg/kg;

 

dieldriin: 5 000 mg/kg;

 

endosulfaan: 5 000 mg/kg;

 

endriin: 5 000 mg/kg;

 

heptakloor: 5 000 mg/kg;

 

heksabromobifenüül: 5 000 mg/kg;

 

heksabromotsüklododekaan (5): 1 000 mg/kg;

 

heksaklorobenseen: 5 000 mg/kg;

 

heksaklorobutadieen: 1 000 mg/kg;

 

heksaklorotsükloheksaanid, kaasa arvatud lindaan: 5 000 mg/kg;

 

mireks: 5 000 mg/kg;

 

pentaklorobenseen: 5 000 mg/kg;

 

perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS) (C8F17SO2X) (X = OH, metallisool (O-M+), halogeniid, amiid või muu derivaat, sealhulgas polümeerid): 50 mg/kg;

 

polüklooritud bifenüülid (PCBd) (8): 50 mg/kg;

 

polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid: 5 mg/kg;

 

polüklooritud naftaleenid (*): 1 000 mg/kg;

 

tetrabromodifenüüleetri (C12H6Br4O), pentabromodifenüüleetri (C12H5Br5O), heksabromodifenüüleetri (C12H4Br6O) ja heptabromodifenüüleetri (C12H3Br7O) summaarne sisaldus: 10 000 mg/kg;

 

toksafeen: 5 000 mg/kg.

Püsiladustamine on lubatud üksnes kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral:

1)

ladustamine toimub ühes järgmistest kohtadest:

sügaval maa all asuvas ohutus kaljukihistus;

soolakaevanduses;

ohtlike jäätmete prügilas, eeldusel, et jäätmed on tehnilise teostatavuse korral tahkestatud või osaliselt stabiliseeritud, nagu nõutakse jäätmete liigitamisel otsuse 2000/532/EÜ kohasesse alajaotisesse 19 03;

2)

järgitakse nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ (6) ja nõukogu otsuse 2003/33/EÜ (7) sätteid;

3)

on tõendatud, et valitud toiming on keskkonna seisukohast eelistatav.

10 01

Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (v.a jaotises 19 nimetatud jäätmed)

10 01 14 * (4)

Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav koldetuhk, räbu ja katlatuhk

10 01 16 *

Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk

10 02

Raua- ja terasetootmisjäätmed

10 02 07 *

Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed

10 03

Alumiiniumi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 03 04 *

Primaarsulatusräbu

10 03 08 *

Soolaräbu sekundaarsulatusest

10 03 09 *

Musträbu sekundaarsulatusest

10 03 19 *

Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides

10 03 21 *

Ohtlikke aineid sisaldavad muud peenosakesed ja tolm (sh kuulveskitolm)

10 03 29 *

Ohtlikke aineid sisaldavad soolaräbu- ja musträbukäitlusjäätmed

10 04

Plii termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 04 01 *

Primaar- ja sekundaarsulatusräbu

10 04 02 *

Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu

10 04 04 *

Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm

10 04 05 *

Muud peenosakesed ja tolm

10 04 06 *

Tahked gaasipuhastusjäätmed

10 05

Tsingi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 05 03 *

Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm

10 05 05 *

Tahked gaasipuhastusjäätmed

10 06

Vase termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 06 03 *

Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm

10 06 06 *

Tahked gaasipuhastusjäätmed

10 08

Muude värviliste metallide termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed

10 08 08 *

Soolaräbu primaar- ja sekundaarsulatusest

10 08 15 *

Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides

10 09

Mustmetallide valujäätmed

10 09 09 *

Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides

16

NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA JÄÄTMED

16 11

Vooderdise ja tulekindlate materjalide jäätmed

16 11 01 *

Metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid

16 11 03 *

Muud metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid

17

EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SH SAASTUNUD MAA-ALADELT EEMALDATUD PINNAS)

17 01

Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted

17 01 06 *

Ohtlikke aineid sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid

17 05

Pinnas (sh saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas

17 05 03 *

Ohtlikke aineid sisaldavad pinnas ja kivid

17 09

Muu ehitus- ja lammutuspraht

17 09 02 *

PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht, välja arvatud PCB-sid sisaldavad seadmed

17 09 03 *

Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sh segapraht)

19

JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISE JÄÄTMED

19 01

Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed

19 01 07 *

Tahked gaasipuhastusjäätmed

19 01 11 *

Ohtlikke aineid sisaldavad koldetuhk ja räbu

19 01 13 *

Ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk

19 01 15 *

Ohtlikke aineid sisaldav katlatuhk

19 04

Klaasistatud jäätmed ja klaasistamisjäätmed

19 04 02 *

Lendtuhk ja muud protsessist väljuvate gaaside puhastusjäätmed

19 04 03 *

Klaasistumata tahke faas

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDDd ja PCDFid) sisalduse piirnormide arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid):

PCDD

TEF

2,3,7,8-TeCDD

1

1,2,3,7,8-PeCDD

1

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

OCDD

0,0003

PCDF

TEF

2,3,7,8-TeCDF

0,1

1,2,3,7,8-PeCDF

0,03

2,3,4,7,8-PeCDF

0,3

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

OCDF

0,0003


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(2)  Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).

(3)  Need piirnormid kehtivad üksnes ohtlike jäätmete prügilate puhul ning neid ei kohaldata ohtlike jäätmete maa-aluste püsihoidlate, sealhulgas soolakaevanduste puhul.

(4)  Kõik tärniga „*“ tähistatud jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ ja nende käitlemist reguleeritakse kõnealuse direktiivi sätetega.

(5)  „Heksabromotsüklododekaan“ tähendab heksabromotsüklododekaani, 1,2,5,6,9,10-heksabromotsüklododekaani ja selle peamisi diastereoisomeere α-heksabromotsüklododekaani, β-heksabromotsüklododekaani ja γ-heksabromotsüklododekaani.

(6)  Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).

(7)  Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsus 2003/33/EÜ, millega kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivi 1999/31/EÜ artikli 16 ja II lisa kohaselt (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 27).

(8)  Kasutatakse arvutusmeetodit, mis on esitatud Euroopa standardites EN 12766-1 ja EN 12766-2.


VI LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos hilisemate muudatuste loeteluga

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 850/2004

(ELT L 158, 30.4.2004, lk 7)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1195/2006

(ELT L 217, 8.8.2006, lk 1)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 172/2007

(ELT L 55, 23.2.2007, lk 1)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 323/2007

(ELT L 85, 27.3.2007, lk 3)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2009

(ELT L 87, 31.3.2009, lk 109)

Ainult lisa punkt 3.7

Komisjoni määrus (EÜ) nr 304/2009

(ELT L 96, 15.4.2009, lk 33)

 

Komisjoni määrus (EL) nr 756/2010

(ELT L 223, 25.8.2010, lk 20)

 

Komisjoni määrus (EL) nr 757/2010

(ELT L 223, 25.8.2010, lk 29)

 

Komisjoni määrus (EL) nr 519/2012

(ELT L 159, 20.6.2012, lk 1)

 

Komisjoni määrus (EL) nr 1342/2014

(ELT L 363, 18.12.2014, lk 67)

 

Komisjoni määrus (EL) 2015/2030

(ELT L 298, 14.11.2015, lk 1)

 

Komisjoni määrus (EL) 2016/293

(ELT L 55, 2.3.2016, lk 4)

 

Komisjoni määrus (EL) 2016/460

(ELT L 80, 31.3.2016, lk 17)

 


VII LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 850/2004

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikkel 1

Artikli 2 sissejuhatav osa

Artikli 2 sissejuhatav osa

Artikli 2 punktid a–d

Artikli 2 punktid 1–4

Artikli 2 punktid 5–7

Artikli 2 punkt e

Artikli 2 punkt 8

Artikli 2 punkt f

Artikli 2 punkt 9

Artikli 2 punkt g

Artikli 2 punkt 10

Artikli 2 punktid 11–13

Artikkel 3

Artikkel 3 lõiked 1–3

Artikkel 3 lõiked 4 ja 5

Artikli 1 lõige 2

Artikkel 3 lõige 6

Artikli 4 lõiked 1–3

Artikli 4 lõiked 1–3

Artikli 4 lõike 3 punkt d

Artikli 1 lõige 2

Artikli 4 lõige 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikli 7 lõiked 1–4

Artikli 7 lõiked 1–4

Artikli 7 lõige 6

Artikli 7 lõige 5

Artikli 7 lõige 6

Artikli 7 lõige 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikli 12 lõige 1

Artikli 13 lõike 1 punkt a

Artikli 12 lõike 3 punkt a

Artikli 13 lõike 1 punkt b

Artikli 12 lõike 3 punkt b

Artikli 13 lõike 1 punkt c

Artikli 13 lõike 1 punkt d

Artikli 12 lõike 3 punkt c

Artikli 13 lõike 1 punkt e

Artikli 12 lõige 2

Artikli 13 lõike 1 punkt f

Artikli 13 lõige 2

Artikli 12 lõige 4

Artikli 12 lõige 5

Artikli 13 lõige 3

Artikli 12 lõige 6

Artikli 13 lõiked 4 ja 5

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikli 15 lõige 1

Artikli 7 lõige 5

Artikli 15 lõige 2

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 15

Artikkel 19

Artikkel 16 ja 17

Artikkel 20

Artikkel 18

Artikkel 21

Artikkel 19

Artikkel 22

I–V lisa

I–V lisa

VI lisa

VII lisa