20.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 163/1

NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/997,

18. juuni 2019,

millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 23 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu kodakondsus on liikmesriikide kodanike põhistaatus. Sellega antakse igale liidu kodanikule õigus saada kolmanda riigi territooriumil, kus nende kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud, kaitset teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi kodanikud. See õigus jõustus nõukogu direktiiviga (EL) 2015/637, (2) millega kehtestatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitse hõlbustamiseks vajalikud koostöö- ja koordineerimismeetmed.

(2)

Direktiivis (EL) 2015/637 nimetatakse tagasipöördumistunnistust teatavat liiki konsulaarabiks, mida liikmesriikide saatkonnad ja konsulaadid peavad liidu esindamata kodanikele andma. Tagasipöördumistunnistus on üheksainsaks reisiks välja antav dokument, mis võimaldab selle omanikul sõita tagasi koju või erandkorras muusse sihtkohta, kui tal ei ole võimalik kasutada oma tavapäraseid reisidokumente, näiteks põhjusel, et need on varastatud või kadunud. Muu sihtkoht võib näiteks olla naaberriik või samuti lähedalasuv riik, kus esindamata kodaniku kodakondsusjärgsel liikmesriigil on saatkond või konsulaat.

(3)

Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsusega 96/409/ÜVJP (3) kehtestati ühtne tagasipöördumistunnistus, mille liikmesriigid annavad liidu kodanikele paikades, kus nende kodanike kodakondsusjärgsel liikmesriigil ei ole alalist diplomaatilist või konsulaaresindust. Nüüd on vaja ajakohastada selle otsuse sätteid ning kehtestada ELi tagasipöördumistunnistuse jaoks ajakohastatud ja turvalisem vorming. Tagada tuleks ELi tagasipöördumistunnistuse väljaandmise eritingimuste ja menetluse ning direktiivis (EL) 2015/637 sätestatud konsulaarkaitse üldnormide kooskõla, kuna nimetatud direktiivi koos selle artiklis 14 ette nähtud finantsmenetlusega kohaldatakse esindamata kodanikele ELi tagasipöördumistunnistuse väljaandmise suhtes. Käesoleva direktiiviga tuleks ette näha täiendavad normid, mida vajaduse korral kohaldatakse koos direktiivis (EL) 2015/637 sätestatud normidega.

(4)

ELi tagasipöördumistunnistus tuleks taotluse korral anda igale kolmandas riigis olevale esindamata kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või kellel ei ole seda muul viisil võimalik mõistliku aja jooksul saada, näiteks reisi ajal sündinud vastsündinule või isikule, kelle dokumendid on aegunud ja kodakondsusjärgne liikmesriik ei saa neid kergesti asendada. ELi tagasipöördumistunnistus tuleks väljastada pärast seda, kui esindamata kodanikku abistav liikmesriik on saanud selle kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt kinnituse tema kodakondsuse ja isikusamasuse kohta.

(5)

Kuna passi või reisidokumendi kaotus võib esindamata kodanikele kolmandates riikides põhjustada suuri probleeme, on vaja kehtestada lihtsustatud koostöö- ja koordineerimismenetlus abistava liikmesriigi ja esindamata kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi vahel. Liikmesriigid peaksid tagama, et konsultatsioonid viiakse läbi nii kiiresti kui võimalik, tavaliselt paari tööpäeva jooksul. Samal ajal on erandjuhtudel vaja säilitada piisav paindlikkus. Abistaval liikmesriigil peaks olema lubatud anda ELi tagasipöördumistunnistus välja ilma kodakondsusjärgse liikmesriigiga eelnevalt konsulteerimata ainult äärmiselt pakilistel juhtudel. Enne peaks liikmesriik olema üldjuhul ära kasutanud kõik kättesaadavad kodakondsusjärgse liikmesriigiga suhtlemise viisid. Näiteks peaks liikmesriik esmalt püüdma edastada osa asjakohasest teabest, näiteks taotleja nime, kodakondsuse ja sünniaja. Sellistel juhtudel peaks abistav liikmesriik teatama kodakondsusjärgsele liikmesriigile nii kiiresti kui võimalik tema nimel antud abist selle tagamiseks, et kodakondsusjärgne liikmesriik on asjakohaselt teavitatud.

(6)

Turvakaalutlustel peaksid ELi tagasipöördumistunnistuse saajad selle pärast turvalist kojujõudmist tagastama, näiteks piirivalveametnikele või passide väljastamise eest vastutavatele ametiasutustele. Samuti tuleks abistava liikmesriigi väljaandvas asutuses säilitada koopia või skann igast väljaantud ELi tagasipöördumistunnistusest ning teine koopia või skann tuleks saata saaja kodakondsusjärgsele liikmesriigile. Tagastatud ELi tagasipöördumistunnistused ja säilitatud koopiad tuleks nii kiiresti kui võimalik hävitada.

(7)

Esindamata kodanikel peaks olema võimalik taotleda ELi tagasipöördumistunnistust mis tahes liikmesriigi saatkonnas või konsulaadis. Vastavalt direktiivis (EL) 2015/637 sätestatule võivad liikmesriigid sõlmida praktilisi kokkuleppeid, et jagada kohustusi esindamata kodanikele ELi tagasipöördumistunnistuste väljaandmisel. Liikmesriigid, kellelt taotletakse ELi tagasipöördumistunnistust, peaksid juhtumipõhiselt hindama, kas ELi tagasipöördumistunnistuse väljaandmine on asjakohane või tuleks asi suunata edasi saatkonnale või konsulaadile, mis on juba kehtiva kokkuleppe alusel määratud pädevaks.

(8)

Kuna dokument on ette nähtud üheksainsaks reisiks, peaks ELi tagasipöördumistunnistus kehtima selleks reisiks vajaliku aja jooksul. Arvestades tänapäevaseid reisivõimalusi ja kiirust, ei tohiks ELi tagasipöördumistunnistuse kehtivusaeg, välja arvatud erandlike asjaolude korral, ületada 15 kalendripäeva.

(9)

Lisaks ELi tagasipöördumistunnistuste väljaandmisele esindamata kodanikele kolmandates riikides, ei tohiks käesolev direktiiv takistada liikmesriikidel anda ELi tagasipöördumistunnistusi välja muudes olukordades, võttes arvesse riiklikku õigust ja tavasid. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik anda ELi tagasipöördumistunnistus välja oma kodanikele, liikmesriikide territooriumil esindamata liidu kodanikele ja sellise teise liikmesriigi kodanikele, mis on esindatud riigis, kus nad ELi tagasipöördumistunnistust taotlevad. Seda tehes peaksid liikmesriigid võtma pettuse ja kuritarvitamise ärahoidmiseks vajalikke meetmeid. Liikmesriigid võivad aga ka otsustada sellistes olukordades ELi tagasipöördumistunnistusi mitte välja anda.

(10)

Vastavalt direktiivi (EL) 2015/637 artiklile 5 ning selleks, et tagada võimalus kasutada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 20 lõike 2 punktis c sätestatud õigust ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) artiklis 7 tunnustatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning võttes arvesse riiklikku õigust ja tavasid, peaks abistaval liikmesriigil olema võimalik anda ELi tagasipöördumistunnistus liidu kodanikega kaasas olevatele pereliikmetele, kes ei ole liidu kodanikud, kui nimetatud pereliikmed elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis, arvestades iga juhtumi konkreetseid asjaolusid.

(11)

Teatavatelt pereliikmetelt, kes ei ole liidu kodanikud, võidakse lisaks ELi tagasipöördumistunnistusele nõuda liidu territooriumile tagasipöördumiseks viisa taotlemist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (4) artikli 5 lõikele 2 nõutakse pereliikmetelt, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1806 (5) või, kui see on asjakohane, liikmesriigi õigusele vastavat sissesõiduviisat. Kui sellistel pereliikmetel on direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 10 osutatud kehtiv elamisluba, on nad viisanõudest vabastatud. Liikmesriigid peavad sellistele isikutele andma kõik võimalused vajalike viisade hankimiseks. Sellised viisad tuleb anda tasuta ja võimalikult kiiresti kiirendatud menetluse alusel.

(12)

ELi tagasipöördumistunnistus peaks koosnema ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest vormist ja ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest kleebisest. ELi tagasipöördumistunnistus peaks sisaldama kogu vajalikku teavet ja vastama rangetele tehnilistele normidele, eriti järeletegemist ja võltsimist välistavate kaitsemeetmete osas. See peaks olema kulutõhus, sobima kasutamiseks kõikides liikmesriikides ja olema varustatud üldiselt äratuntavate turvaelementidega, mis on palja silmaga selgesti nähtavad.

(13)

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne vorm peaks sisaldama tühje lehekülgi, et vajaduse korral saaks viisa otse vormile kinnitada. Vorm peaks olema aluseks, millele kinnitatakse ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis, mis sisaldab saaja kohta asjakohast teavet. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis tuleks kujundada nõukogu määruses (EÜ) nr 1683/95 (6) sätestatud ühtse viisavormi eeskujul ja peaks sisaldama sarnaseid turvaelemente. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis tuleks täita abistava liikmesriigi saatkonnas või konsulaadis, kasutades samu printereid nagu viisade puhul. Tehnilise vääramatu jõu korral peaks olema võimalik ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis käsitsi paigaldada. Vähendatud aktsepteerimise ja julgeoluriskide ärahoidmiseks peaks käsitsi paigaldamine olema nii piiratud kui võimalik ning seda tuleks kasutada ainult siis, kui printeri abil täidetud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtset kleebist ei ole võimalik mõistliku aja jooksul välja anda.

(14)

Dokumentide väljaandmise protsessi turvalisemaks ja kiiremaks muutmiseks tuleks taotleja näokujutis, mida kasutatakse ELi tagasipöördumistunnistusel, võtta saatkonnas või konsulaadis kohapeal digitaalse fotoaparaadi või samaväärsete vahendite abil. Ainult juhul, kui see ei ole teostatav, võib kasutada fotot pärast seda, kui saatkond või konsulaat on teinud kindlaks, et tegemist on taotleja fotoga. Sama näokujutis või foto tuleks siis edastada kodakondsusjärgsele liikmesriigile, et saada kinnitus taotleja isikusamasuse kohta.

(15)	Käesoleva direktiiviga tuleks ette näha tehniline kirjeldus, mida ei peaks hoidma salajas. Asjakohasel juhul võib nimetatud tehnilist kirjeldust olla vaja täiendada salajase tehnilise kirjeldusega, et takistada järeletegemist ja võltsimist.

(16)

Selle tagamiseks, et täiendavat tehnilist kirjeldust käsitlevat teavet ei tehta kättesaadavaks enamatele isikutele kui vaja, peaks iga liikmesriik määrama ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsete vormide ja kleebiste valmistamise eest vastutava asutuse. Tõhususe eesmärgil soovitatakse liikmesriikidel määrata üksainus asutus. Liikmesriigil peaks olema võimalik seda asutust vajaduse korral muuta. Turvakaalutlustel peaks iga liikmesriik teatama kõnealuse asutuse nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

(17)

Et vajaduse korral kohandada ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise tehnilist kirjeldust tehnika arenguga ning muuta liikmesriiki, kes vastutab kolmandatele riikidele näidiste esitamise eest, et teavitada neid ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest vormingust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saab nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ja selle ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(18)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused seoses täiendava tehnilise kirjeldusega ja näitajatega käesoleva direktiivi kohaldamise jälgimiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(19)

Selleks et parandada ELi tagasipöördumistunnistuse aktsepteerimist, peaksid kolmandates riikides asuvad liidu delegatsioonid teavitama kolmandate riikide asjaomaseid asutusi ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest vormingust ja selle hilisematest muudatustest, andma aru ELi tagasipöördumistunnistuse aktsepteerimisest kolmandate riikide poolt ja edendama selle kasutamist. Liikmesriik peaks komisjoni toetusel esitama sel eesmärgil kasutatavad näidised Euroopa välisteenistusele.

(20)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada soodsamaid riiklikke sätteid, kui need on käesoleva direktiiviga kooskõlas.

(21)

Kui liikmesriigid töötlevad käesoleva direktiivi rakendamisel isikuandmeid, tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (9). ELi tagasipöördumistunnistuse süsteem eeldab selliste isikuandmete töötlemist, mida on vaja taotleja isikusamasuse kontrollimiseks, ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise trükkimiseks ja asjaomase andmesubjekti reisi lihtsustamiseks. Töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatavaid kaitsemeetmeid, nagu kogutud isikuandmete maksimaalne säilitamisaeg, on veel vaja täpsustada. Kohaldatavate lõivude sissenõudmise tagamiseks ja võimalike kuritarvituste või muu pettusega seotud tegevuse vältimiseks on vajalik maksimaalselt 180 päeva pikkune säilitamisaeg abistava liikmesriigi puhul ja kahe aasta pikkune säilitamisaeg kodakondsusjärgse liikmesriigi puhul. Taotlejate isikuandmete kustutamine ei tohiks mõjutada liikmesriikide võimet jälgida käesoleva direktiivi kohaldamist.

(22)

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktide 22 ja 23 kohaselt peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama, tuginedes eelkõige spetsiaalse järelevalvekorra abil kogutud teabele, et hinnata käesoleva direktiivi mõju ning edasiste meetmete võtmise vajadust. Nimetatud hindamisel võiks samuti arvesse võtta tulevasi tehnilisi arengusuundi, mis võimaldavad võtta kasutusele elektroonilised tagasipöördumistunnistused.

(23)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, täpsemalt esindamata kodanike konsulaarkaitse hõlbustamiseks vajalike meetmete kehtestamist turvaliste ja laialdaselt aktsepteeritud tagasipöördumistunnistuste väljaandmise abil, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, et vältida killustatust ja sellest tulenevat asjaolu, et liikmesriikide poolt esindamata kodanikele antavaid tagasipöördumistunnistusi aktsepteeritakse vähem, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Käesoleva direktiivi eesmärk on edendada harta artikliga 46 tagatud konsulaarkaitset. Direktiiviga austatakse põhiõigusi ja järgitakse eeskätt hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevat direktiivi tuleks tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(25)	Otsus 96/409/ÜVJP tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad tingimusi ja korda, mille alusel antakse esindamata kodanikele kolmandates riikides ELi tagasipöördumistunnistus, ja kehtestatakse sellise dokumendi ühtne vorming.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „esindamata kodanik“– kodanik, kellel on sellise liikmesriigi kodakondsus, mis ei ole kolmandas riigis esindatud vastavalt direktiivi (EL) 2015/637 artiklile 6;

2) „taotleja“– isik, kes taotleb ELi tagasipöördumistunnistust;

3) „saaja“– isik, kellele väljastatakse ELi tagasipöördumistunnistus;

4) „abistav liikmesriik“– liikmesriik, millelt taotletakse ELi tagasipöördumistunnistust;

5) „kodakondsusjärgne liikmesriik“– liikmesriik, mille kodanik taotleja end väidab olevat;

6) „tööpäevad“– kõik päevad, mis ei lange riigipühadele ega nädalavahetustele, mida tegutsema pidav asutus järgib.

II PEATÜKK

ELi TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUS

Artikkel 3

ELi tagasipöördumistunnistus

1. ELi tagasipöördumistunnistus on reisidokument, mille liikmesriik annab esindamata kodanikule kolmandas riigis üheksainsaks reisiks vastavalt tema taotlusele kas kodakondsusjärgsesse või elukohaliikmesriiki või erandkorras muusse sihtkohta. Liikmesriigid võivad otsustada anda ELi tagasipöördumistunnistusi ka teistele saajatele kooskõlas artikliga 7.

2. Liikmesriigid annavad ELi tagasipöördumistunnistuse vastavalt artiklis 4 sätestatud menetlusele kolmandates riikides olevatele esindamata kodanikele, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või kellel ei ole seda muul viisil võimalik mõistliku aja jooksul saada.

Artikkel 4

Menetlus

1. Kui liikmesriik saab ELi tagasipöördumistunnistuse taotluse, konsulteerib ta nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast taotluse saamist taotleja kodakondsusjärgse liikmesriigiga vastavalt direktiivi (EL) 2015/637 artikli 10 lõikele 2 taotleja kodakondsuse ja isikusamasuse kontrollimise eesmärgil.

2. Abistav liikmesriik esitab kodakondsusjärgsele liikmesriigile kogu asjakohase teabe, sealhulgas:

a)	taotleja perekonna- ja eesnimi (-nimed), kodakondsus, sünniaeg ja sugu;

taotleja näokujutis, mille võtavad abistava liikmesriigi ametiasutused taotluse esitamise ajal, või üksnes juhul kui see ei ole teostatav, taotleja skannitud või digitaalne foto, mis vastab Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) dokumendi nr 9303 (masinloetavate reisidokumentide kohta) (seitsmes väljaanne, 2015) (edaspidi „ICAO dokument nr 9303“) 3. osas kehtestatud standarditele;

c)	mis tahes olemasoleva identimisvahendi, näiteks isikutunnistuse või juhiloa koopia või skann ning, kui see on teada, asendatava dokumendi liik ja number ning riiklik isikukood või sotsiaalkindlustusnumber.

3. Nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui kolm tööpäeva pärast lõikes 2 osutatud teabe saamist vastab kodakondsusjärgne liikmesriik konsulteerimistaotlusele vastavalt direktiivi (EL) 2015/637 artikli 10 lõikele 3 ja kinnitab, kas taotleja on tema kodanik. Kui kodakondsusjärgne liikmesriik ei suuda kolme tööpäeva jooksul vastata, teavitab ta selle ajavahemiku jooksul abistavat liikmesriiki ja esitab hinnangu, millal vastust on oodata. Abistav liikmesriik teavitab vastavalt taotlejat. Kui taotleja kodakondsus on kinnitust leidnud, annab abistav liikmesriik taotlejale ELi tagasipöördumistunnistuse nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast kinnituse saamist.

4. Kui kodakondsusjärgne liikmesriik on oma kodanikule ELi tagasipöördumistunnistuse andmise vastu, teavitab ta sellest abistavat liikmesriiki. Sellisel juhul ELi tagasipöördumistunnistust ei väljastata ja kodakondsusjärgne liikmesriik võtab vastutuse oma kodanikule konsulaarkaitse andmise eest vastavalt oma õiguslikele kohustustele ja tavadele. Abistav liikmesriik teavitab kodakondsusjärgse liikmesriigiga tihedalt konsulteerides vastavalt taotlejat.

5. Põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid ületada lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtaegu.

6. Äärmiselt pakilistel juhtudel võib abistav liikmesriik anda ELi tagasipöördumistunnistuse välja ilma taotleja kodakondsusjärgse liikmesriigiga eelnevalt konsulteerimata. Enne peab abistav liikmesriik olema ära kasutanud kõik kättesaadavad kodakondsusjärgse liikmesriigiga suhtlemise viisid. Abistav liikmesriik teatab kodakondsusjärgsele liikmesriigile võimalikult kiiresti ELi tagasipöördumistunnistuse väljaandmisest ja sellest, kellele ELi tagasipöördumistunnistus anti. Teade sisaldab kõiki ELi tagasipöördumistunnistusele kantud andmeid.

7. ELi tagasipöördumistunnistuse välja andnud liikmesriigi asutus säilitab ühe koopia või skanni igast väljaantud ELi tagasipöördumistunnistusest ja saadab teise koopia või skanni taotleja kodakondsusjärgsele liikmesriigile.

8. ELi tagasipöördumistunnistuse saajal palutakse lõplikku sihtkohta saabumisel ELi tagasipöördumistunnistus tagastada, olenemata sellest, kas see on aegunud või mitte.

9. Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistuse taotluse standardvorm, mis sisaldab teavet kohustuse kohta ELi tagasipöördumistunnistus saabumisel tagastada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 5

Finantssätted

1. Abistav liikmesriik nõuab taotlejalt sisse samasuguse lõivu, mida nõutakse oma kodanikelt riiklike erakorraliste dokumentide väljastamise eest.

2. Abistav liikmesriik võib lõivude sissenõudmisest loobuda üldiselt või konkreetsetes enda kindlaks määratud olukordades.

3. Kui taotlejal ei ole võimalik taotluse esitamisel abistavale liikmesriigile kohaldatavaid lõivusid tasuda, võtab ta kohustuse maksta sellised lõivud tagasi oma kodakondsusjärgsele liikmesriigile, kasutades direktiivi (EL) 2015/637 I lisas esitatud standardvormi. Sellistel juhtudel kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/637 artikli 14 lõiget 2 ja artiklit 15.

Artikkel 6

Kehtivusaeg

ELi tagasipöördumistunnistus kehtib selle reisi lõpuleviimiseks vajaliku aja jooksul, milleks see on väljastatud. Kõnealuse ajavahemiku arvutamisel võetakse arvesse vajalikeks ööbimisteks ja ümberistumiseks kuluvat aega. Kehtivusaeg hõlmab täiendavat kahepäevast ajapikendust. ELi tagasipöördumistunnistuse kehtivusaeg ei ületa 15 kalendripäeva, välja arvatud erandlike asjaolude korral.

Artikkel 7

ELi tagasipöördumistunnistuse valikuline väljastamine

1. Kui taotleja pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või seda ei ole muul viisil võimalik mõistliku aja jooksul saada, võib liikmesriik ELi tagasipöördumistunnistuse anda

a)	oma kodanikele;

b)	liidu kodanikele, kes ei ole esindatud liikmesriikide territooriumil, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 355 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud ülemeremaad ja -territooriumid;

c)	sellise teise liikmesriigi kodanikele, mis on esindatud riigis, kus nad ELi tagasipöördumistunnistust taotlevad, kui asjaomaste liikmesriikide vahel on olemas vastav kord;

d)	kolmandas riigis esindamata liidu kodanikega või punktis a, b või c osutatud liidu kodanikega kaasas olevatele pereliikmetele, kes ei ole liidu kodanikud, kui kõnealused pereliikmed elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis, ilma et see piiraks kehtivaid viisanõudeid;

e)	teistele isikutele, kellele see liikmesriik või mõni teine liikmesriik on kohustatud rahvusvahelise või riikliku õiguse alusel kaitset pakkuma ning kes elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis.

2. Kui liikmesriik annab ELi tagasipöördumistunnistuse kooskõlas

a)	käesoleva artikli lõike 1 punktiga b või c, peab artiklis 4 sätestatud konsulteerimine hõlmama liidu kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki;

käesoleva artikli lõike 1 punktiga d, peab artiklis 4 sätestatud konsulteerimine hõlmama kaasasoleva liidu kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki ning vajaduse korral pereliikme elukohaliikmesriiki. Erandina artikli 4 lõikest 6 ei väljastata ühtegi ELi tagasipöördumistunnistust ilma kaasasoleva liidu kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigiga ning vajaduse korral pereliikme elukohaliikmesriigiga eelnevalt konsulteerimata;

c)	käesoleva artikli lõike 1 punktiga e, peab artiklis 4 sätestatud konsulteerimine hõlmama seda liikmesriiki, kes on kohustatud rahvusvahelise või riikliku õiguse alusel taotlejale kaitset pakkuma ning kes on ELi tagasipöördumistunnistusel osutatud sihtriik.

III PEATÜKK

ELi TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUSE ÜHTNE VORMING

Artikkel 8

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne vorming

1. ELi tagasipöördumistunnistus koosneb ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest vormist ja ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest kleebisest. Vorm ja kleebis vastavad tehnilistele kirjeldustele, mis on sätestatud I ja II lisas ning täiendavale tehnilisele kirjeldusele, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 9.

2. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise täitmisel täidetakse II lisas esitatud lahtrid ja masinloetav ala kooskõlas ICAO dokumendiga nr 9303.

3. Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, eelkõige selleks, et tagada konsulaarkaitse õiguse kasutamine kaasaegse ja turvalise ELi tagasipöördumistunnistuse vormingu alusel, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I ja II lisa ning käesoleva artikli lõikes 2 ja artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud viiteid ICAO kehtestatud standarditele tehnika arengule reageerimiseks.

4. Liikmesriigid võivad II lisa punktis 9 osutatud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise märkuste lahtrisse lisada vajalikke riiklikke kandeid. Kõnealused liikmesriikide kanded ei dubleeri II lisas esitatud lahtreid.

5. Kõik ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise kanded, sealhulgas näokujutis, trükitakse. Trükitud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel ei või teha käsitsi muudatusi.

Erandkorras võib tehnilise vääramatu jõu korral täita ELi tagasipöördumistunnistuse ühtseid kleebiseid käsitsi ja kinnitada neile foto. Sellisel juhul peab fotol olema täiendav kaitse foto asendamise vastu. Käsitsi täidetud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel ei või teha muudatusi.

6. Kui ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele vormile veel kinnitamata ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel leitakse viga, tunnistatakse ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis kehtetuks ja hävitatakse. Kui viga leitakse pärast ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise kinnitamist ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele vormile, tunnistatakse mõlemad kehtetuks ja hävitatakse ning valmistatakse uus ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis.

7. Täidetud lahtreid hõlmav trükitud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis kinnitatakse ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele vormile vastavalt I lisale.

8. Liikmesriigid tagavad tühjade ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsete vormide ja kleebiste varguskindla hoidmise.

Artikkel 9

Täiendav tehniline kirjeldus

1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis sisaldavad ELi tagasipöördumistunnistuse täiendavat tehnilist kirjeldust seoses järgmiste aspektidega:

a)	ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise kujundus, vorming ja värvid;

b)	ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi materjalile ja printimistehnikale esitatavad nõuded;

c)	turvaelemendid ja -nõuded, sealhulgas tugevdatud võltsimis- ja järeletegemisvastased standardid;

d)	muud ELi tagasipöördumistunnistuse täitmisel ja väljaandmisel järgitavad nõuded.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Võidakse otsustada, et lõikes 1 osutatud täiendav tehniline kirjeldus on salajane ja seda ei avaldata. Sel juhul tehakse see kättesaadavaks üksnes ELi tagasipöördumistunnistuste valmistamise eest vastutavatele liikmesriikide määratud asutustele ning liikmesriigi või komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele.

Artikkel 10

ELi tagasipöördumistunnistuste valmistamine

1. Iga liikmesriik määrab asutuse, kes vastutab ELi tagasipöördumistunnistuste ühtsete vormide ja kleebiste valmistamise eest. Mitu liikmesriiki või kõik liikmesriigid võivad määrata ühe ja sama asutuse.

2. Iga liikmesriik annab ELi tagasipöördumistunnistuste ühtseid vorme ja kleebiseid valmistava asutuse nime teada komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Kui liikmesriik muudab oma määratud asutust, teavitab ta sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

Artikkel 11

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 10. juulist 2019.

3. Nõukogu võib artikli 8 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks nõukogule.

6. Artikli 8 lõike 3 ja artikli 13 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

7. Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1683/95 artikliga 6 loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 13

Kolmandate riikide teavitamine

1. 21 kuu jooksul pärast artiklis 9 osutatud täiendava tehnilise kirjelduse vastuvõtmist esitab nõukogu eesistujaks olev liikmesriik ELi lepingu artikli 16 lõike 9 kohaselt komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise näidised.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva lõike esimest lõiku, määrates teise liikmesriigi riigiks, kes vastutab esimeses lõigus osutatud näidiste esitamise eest, tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele, näiteks asjaolule, et tema territooriumil asub asutus, kelle mitu liikmesriiki või kõik liikmesriigid on määranud ELi tagasipöördumistunnistuste valmistamise eest vastutavaks.

2. Euroopa välisteenistus edastab ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise näidised liidu delegatsioonidele kolmandates riikides.

3. Liidu delegatsioonid kolmandates riikides teatavad vastavate kolmandate riikide asjaomastele asutustele ELi tagasipöördumistunnistuse kasutamisest ning selle ühtsest vormingust ja peamistest turvaelementidest, muu hulgas saates neile võrdluseks ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise näidised. Konkreetse kolmanda riigi teavitamist korratakse kõnealuse kolmanda riigi taotlusel. Teavitamine ei sisalda tehnilist kirjeldust, mis tuleb hoida salajas kooskõlas artikli 9 lõikega 2.

4. Iga kord, kui ELi tagasipöördumistunnistuse ühtset vormi või kleebist muudetakse, korratakse lõigetes 1–3 sätestatud menetlust. Lõikes 1 osutatud tähtaeg on 21 kuud pärast ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi või kleebise muudetud vormingu vastuvõtmist.

5. Kui kolmandas riigis ei ole ühtegi liidu delegatsiooni, otsustavad esindatud liikmesriigid kohaliku konsulaarkoostöö kaudu, milline liikmesriik teavitab selle kolmanda riigi asjaomaseid ametiasutusi ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest vormingust ning selle peamistest turvaelementidest. Euroopa välisteenistus koordineerib sel eesmärgil asjaomase liikmesriigiga ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise näidiste edastamist.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Soodsam kohtlemine

Liikmesriigid võivad kehtestada või jätta kehtima käesolevas direktiivis sätestatust soodsamad sätted, kui need on käesoleva direktiiviga kooskõlas.

Artikkel 15

Isikuandmete kaitse

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel töödeldavaid isikuandmeid, sealhulgas artikli 4 lõikes 2 osutatud taotleja näokujutist või fotot kasutatakse ainult taotleja isikusamasuse kontrollimiseks vastavalt artiklis 4 sätestatud menetlusele, et trükkida ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis ja lihtsustada asjaomase taotleja reisi. Abistav liikmesriik ja kodakondsusjärgne liikmesriik tagavad isikuandmete asjakohase turvalisuse.

2. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, on taotlejal, kellele on antud ELi tagasipöördumistunnistus, õigus kontrollida ELi tagasipöördumistunnistusele kantud isikuandmeid ja nõuda vastavalt vajadusele paranduste tegemist uue dokumendi väljaandmise teel.

3. ELi tagasipöördumistunnistusele ei kanta teavet masinloetavas vormis, välja arvatud juhul, kui see esineb ka II lisa punktis 6 osutatud lahtrites.

4. Abistav liikmesriik ja kodakondsusjärgne liikmesriik säilitavad taotleja isikuandmeid üksnes nii kaua, kui see on vajalik, sealhulgas artiklis 5 osutatud lõivude sissenõudmiseks. Isikuandmeid ei tohi mingil juhul säilitada kauem kui 180 päeva abistava liikmesriigi puhul ning kauem kui kaks aastat kodakondsusjärgse liikmesriigi puhul. Selle säilitamistähtaja möödumisel taotleja isikuandmed kustutatakse.

5. Erandina lõikest 4 tagavad liikmesriigid kõigi tagastatud ELi tagasipöördumistunnistuste ja seotud koopiate võimalikult kiire ja ohutu hävitamise.

Artikkel 16

Järelevalve

1. Liikmesriigid jälgivad korrapäraselt käesoleva direktiivi kohaldamist järgmiste näitajate alusel:

a)	vastavalt artiklile 3 välja antud ELi tagasipöördumistunnistuste arv ja saaja kodakondsus;

b)	vastavalt artiklile 7 välja antud ELi tagasipöördumistunnistuste arv ja saaja kodakondsus ning

c)	ELi tagasipöördumistunnistustega seotud pettuse- ja võltsimisjuhtumite arv.

2. Liikmesriigid korraldavad lõikes 1 sätestatud näitajate muutuste mõõtmiseks vajalike andmete genereerimise ja kogumise ning esitavad selle teabe kord aastas komisjonile.

3. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse täiendavad näitajad lisaks lõikes 1 osutatutele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 17

Hindamine

1. Komisjon viib käesoleva direktiivi hindamise läbi mitte varem kui viie aasta möödumisel käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamisi järeldusi sisaldava aruande. Aruandes hinnatakse muu hulgas isikuandmete turvalisuse taseme asjakohasust, mõju põhiõigustele ja võimalikku ühtse ELi tagasipöördumistunnistuse lõivu kehtestamist.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

1. Otsus 96/409/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks 36 kuu möödumisel artiklis 9 osutatud täiendava tehnilise kirjelduse vastuvõtmisest.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

3. Liikmesriigid tagavad, et otsuse 96/409/ÜVJP kohaselt koostatud tagasipöördumistunnistuse vormid tunnistatakse kehtetuks ja hävitatakse lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul.

Artikkel 19

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 24 kuu möödumisel artiklis 9 osutatud täiendava tehnilise kirjelduse vastuvõtmisest. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates 36 kuu möödumisest artiklis 9 osutatud täiendava tehnilise kirjelduse vastuvõtmisest.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 18. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) 16. jaanuari 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu 20. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/637, mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/553/EÜ (ELT L 106, 24.4.2015, lk 1).

(3) Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 25. juuni 1996. aasta otsus 96/409/ÜVJP tagasipöördumistunnistuse kehtestamise kohta (EÜT L 168, 6.7.1996, lk 4).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 303, 28.11.2018, lk 39).

(6) Nõukogu 29. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1).

(7) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

I LISA

ELi TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUSE ÜHTNE VORM

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne vorm vastab järgmisele tehnilisele kirjeldusele.

1. Vorming ja suurus

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne vorm koosneb ühest mõlemalt poolelt trükitud ja kolmeks kokku volditud lehest. Kokkuvolditult vastab vormi suurus ISO/IEC 7810 ID-3 standardile.

2. Esimene lehekülg: esileht

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi esileht sisaldab (selles järjekorras) sõnu „EUROOPA LIIT“ kõigis liidu ametlikes keeltes ja sõnu „EMERGENCY TRAVEL DOCUMENT“ ja „TITRE DE VOYAGE PROVISOIRE“. Sellel on kujutatud ka kaksteist kuldset tähte, mis moodustavad ringi.

3. Teine lehekülg: ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise kinnitamine

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis kinnitatakse kindlalt ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi teisele leheküljele selliselt, et seda ei ole kerge eemaldada. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis joondatakse lehe servaga ja kinnitatakse serva külge. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise masinloetav ala peab olema lehe välisservaga kohakuti. Väljaandva ametiasutuse tempel lüüakse ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele kleebisele selliselt, et see ulatub dokumendi leheküljele.

4. Kolmas ja neljas lehekülg: teave

Kolmandal ja neljandal leheküljel on sõnad „Emergency Travel Document“ ning ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise tekst tõlgitud kõigisse liidu ametlikesse keeltesse, välja arvatud inglise ja prantsuse keel. Samuti esitatakse järgmine tekst:

„This EU Emergency Travel Document is a travel document issued by a Member State of the European Union for a single journey to the holder's Member State of nationality or residence or, exceptionally, to another destination. Authorities of non-EU countries are hereby requested to allow the holder to pass freely without hindrance.

Le présent titre de voyage provisoire de l'UE est un titre de voyage délivré par un État membre de l'Union européenne aux fins d'un trajet unique vers l'État membre de nationalité ou de résidence du détenteur, ou, à titre exceptionnel, vers une autre destination. Les autorités des pays tiers sont priées d'autoriser le détenteur du titre de voyage provisoire à circuler sans entraves.“

5. Leheküljed viis ja kuus: viisad ja sisse-/väljasõidutemplid

Viies ja kuues lehekülg kannavad pealkirja „VISA/VISA“ ja jäetakse tühjaks.

Need leheküljed on reserveeritud viisade ja sisse-/väljasõidutemplite jaoks.

6. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi number

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele vormile on eeltrükitud seitsmekohaline number.

II LISA

ELi TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUSE ÜHTNE KLEEBIS

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis vastab järgmisele tehnilisele kirjeldusele.

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise tunnused

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab dokumendi kasutaja näokujutist, mis on trükitud vastavalt rangetele turvanormidele, välja arvatud juhul, kui kasutatakse fotot kooskõlas artikli 8 lõikega 5. Näokujutis või foto on artikli 4 lõike 2 kohaldamisel kasutatav näokujutis või foto.

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab turvaelemente, millega tagatakse piisav kaitse võltsimise eest, võttes eelkõige arvesse ühtse viisavormi puhul kasutatavaid turvaelemente.

Kõigi liikmesriikide puhul kasutatakse samu turvaelemente.

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel on järgmised kirjed:

a)	lühend „EU ETD/TVP UE“;

b)	sõnad „European Union/Union européenne“;

c)	kolmetäheline kood „EUE“ vastavalt ICAO dokumendile nr 9303.

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel asetseb horisontaalselt ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise seitsmekohaline number, mis on musta värviga eeltrükitud. Kasutatakse spetsiaalset kirjatüüpi. Nimetatud numbrile eelneb väljaandva liikmesriigi kahetäheline riigikood, mis vastab ICAO dokumendile nr 9303 ning mis võib olla kas eeltrükitud või lisatud pärast ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise täitmist. Turvakaalutlustel võib sama seitsmekohaline number olla ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel eeltrükitud mitmesse kohta.

Täidetavad lahtrid

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab lahtreid järgmise teabe jaoks:

a)	sihtriik ja kõik transiidiriigid, mille jaoks ELi tagasipöördumistunnistus välja antakse;

b)	väljaandev liikmesriik ja väljaandva asutuse asukoht;

c)	väljaandmise kuupäev ja kehtivuse lõppkuupäev;

d)	ELi tagasipöördumistunnistuse saaja perekonna- ja eesnimi (-nimed), kodakondsus, sünniaeg ja sugu;

e)	ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi (millele ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis kinnitatakse, nagu on osutatud I lisa punktis 6) number.

Täidetavate lahtrite nimetused on inglise ja prantsuse keeles ning nummerdatud.

Kuupäevad kirjutatakse järgmiselt: päev kirjutatakse kahe numbriga; kuu 1.–9. päeva puhul on esimene number null; kuu kirjutatakse kahe numbriga; aasta 1.–9. kuu puhul on esimene number null; aasta kirjutatakse nelja numbriga. Kuupäevale ja kuule järgneb tühik. Näiteks: 20 01 2018 = 20. jaanuar 2018.

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab märkuste lahtrit, mida väljaandev asutus kasutab, et esitada vajalik lisateave, näiteks asendatud dokumendi liik ja number.

Masinloetav teave

10.

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab asjakohast masinloetavat teavet kooskõlas ICAO dokumendiga nr 9303 välispiiridel toimuva kontrolli hõlbustamiseks. Masinloetava ala kahe esimese tähena kasutatakse suutähti „AE“, mis viitavad sellele, et tegemist on ELi tagasipöördumistunnistusega. Masinloetav ala sisaldab nähtava taustatrükina trükitud teksti, mis moodustub sõnadest „Euroopa Liit“ kõigis liidu ametlikes keeltes. See tekst ei tohi mõjutada masinloetava ala tehnilisi omadusi ega selle loetavust.

11.

Reserveerida tuleb koht ühtse kahemõõtmelise triipkoodi võimalikuks lisamiseks.

20.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 163/13

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/998,

13. juuni 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1388/2013, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 31,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Et tagada teatavate liidus alatoodetud põllumajandus- ja tööstustoodete piisav ja katkestusteta tarnimine ning seeläbi vältida kõnealuste toodete turu häireid, avati nõukogu määrusega (EL) nr 1388/2013 (1) nende toodete ühepoolsed tariifikvoodid. Kõnealuste tariifikvootidega hõlmatud tooteid võib importida liitu vähendatud tollimaksumääraga või nullmääraga.

(2)

Kuna liidu huvides on tagada teatavate tööstustoodete piisav tarnimine ning võttes arvesse asjaolu, et identseid, samaväärseid või asendustooteid ei toodeta liidus piisavas koguses, on vaja avada uued tollimaksu nullmääraga tariifikvoodid järjekorranumbritega 09.2594, 09.2595, 09.2596, 09.2597, 09.2598 ja 09.2599 kõnealuste toodete asjakohastele kogustele.

(3)	Järjekorranumbritega 09.2679, 09.2683 ja 09.2888 tariifikvootide puhul tuleks kvoodi mahtu suurendada, sest see on liidu huvides. Järjekorranumbriga 09.2723 tariifkvoodi puhul tuleks kvoodimahtu suurendada tagasiulatuvalt ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018.

(4)	Järjekorranumbriga 09.2740 tariifikvoodi puhul ei kuulu kõnealuse tariifikvoodiga hõlmatud tooted üksnes CN-koodi 2309 90 96 alla, vaid ka CN-koodi 2309 90 31 alla. Seepärast tuleks kõnealuse tariifikvoodi puhul kohandada CN-koodi esitamist.

(5)	Kuna järjekorranumbriga 09.2870 tariifikvoodi säilitamine ei ole enam liidu huvides, tuleks see sulgeda alates 1. juulist 2019.

(6)	Järjekorranumbritega 09.2633, 09.2643, 09.2620 ja 09.2932 tariifikvoodid tuleks sulgeda tulenevalt infotehnoloogiatoodetega kauplemise laiendamist käsitlevast deklaratsiooni vormis sõlmitud kokkuleppest (2), millega vähendati asjaomaste toodete tollimaksumäära nullini.

(7)	Selguse huvides ning võttes arvesse tehtavaid muudatusi, tuleks määruse (EL) nr 1388/2013 lisa asendada.

(8)

Selleks et vältida kvoodisüsteemi kohaldamise katkemist ning täita komisjoni teatises ühepoolsete tariifide peatamise ja tariifikvootide kohta (3) esitatud suuniseid, tuleks käesolevas määruses ettenähtud asjaomaste toodete kvoote kohaldada alates 1. juulist 2019 ning järjekorranumbriga 09.2723 tariifikvooti alates 1. jaanuarist 2018. Käesolev määrus peaks seega jõustuma kiiremas korras,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1388/2013 lisa muudetakse järgmiselt:

järjekorranumbriga 09.2723 tariifikvoodi rida asendatakse järgmisega:

„09.2723

ex 3911 90 19

Polü(oksü-1,4-fenüleensulfonüül-1,4-fenüleenoksü-4,4′-bifenüleen)

1.1–31.12

5 000 tonni

0 %“

2)	see asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2019. Artikli 1 punkti 1 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 13. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

M. C. BUDĂI

(1) Nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1388/2013, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 7/2010 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 319).

(2) ELT L 161, 18.6.2016, lk 4.

(3) ELT C 363, 13.12.2011, lk 6.

LISA

Jrk nr

CN-kood

TARIC

Kauba kirjeldus

Kvoodi kehtivusaeg

Kvoodi maht

Kvoodi tollimaksumäär

09.2637

ex 0710 40 00

ex 2005 80 00

Suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) tõlvikud, ka tükkideks lõigatud, läbimõõduga 10–20 mm, kasutamiseks toiduainetööstuse toodete tootmisel muuks töötluseks kui lihtne ümberpakendamine (1) (2) (3)

1.1-31.12

550 tonni

0 % (3)

09.2849

ex 0710 80 69

Valmistoitude tootmiseks ettenähtud keetmata või vees või aurus keedetud külmutatud seened liigist Auricularia polytricha (1) (2)

1.1-31.12

700 tonni

0 %

09.2664

ex 2008 60 39

Maguskirsid piirituselisandiga, suhkrusisaldusega mitte üle 9 % massist, läbimõõduga mitte üle 19,9 mm, kiviga, kasutamiseks šokolaaditoodetes (2)

1.1-31.12

1 000 tonni

10 %

09.2740

ex 2309 90 31

ex 2309 90 96

Sojavalgu kontsentraat, mis sisaldab (massiprotsentides):

—	60 % (± 10 %) toorvalku,

—	5 % (± 3 %) toorkiudu,

—	5 % (± 3 %) toortuhka ning

—	vähemalt 3 %, kuid mitte üle 6,9 % tärklist,

kasutamiseks loomasööda valmistamisel (2)

1.1-31.12

30 000 tonni

0 %

09.2913

ex 2401 10 35

ex 2401 10 70

ex 2401 10 95

ex 2401 20 35

ex 2401 20 70

ex 2401 20 95

Valmislõigatud või lõikamata töötlemata looduslik tubakas, mille tolliväärtus on vähemalt 450 eurot 100 kg netomassi kohta, ümbris- või kattelehtedena, kasutamiseks alamrubriiki 2402 10 00 kuuluvate toodete tootmisel (2)

1.1-31.12

6 000 tonni

0 %

09.2828

2712 20 90

Parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist

1.1-31.12

120 000 tonni

0 %

09.2600

ex 2712 90 39

Toorparafiin (CASi nr 64742-61-6)

1.1-31.12

100 000 tonni

0 %

09.2928

ex 2811 22 00

Ränidioksiidtäidis graanulite kujul, ränidioksiidi sisaldusega vähemalt 97 %

1.1-31.12

1 700 tonni

0 %

09.2806

ex 2825 90 40

Volframtrioksiid, sealhulgas sinine volframoksiid (CASi nr 1314-35-8 või CASi nr 39318-18-8)

1.1-31.12

12 000 tonni

0 %

09.2872

ex 2833 29 80

Tseesiumsulfaat (CASi nr 10294-54-9) tahkel kujul või vesilahusena, mis sisaldab üle 48 massiprotsendi, kuid mitte üle 52 massiprotsendi tseesiumsulfaati

1.1-31.12

160 tonni

0 %

09.2929

2903 22 00

Trikloroetüleen (CASi nr 79-01-6)

1.1-31.12

15 000 tonni

0 %

09.2837

ex 2903 79 30

Bromoklorometaan (CASi nr 74-97-5)

1.1-31.12

600 tonni

0 %

09.2933

ex 2903 99 80

1,3-diklorobenseen (CASi nr 541-73-1)

1.1-31.12

2 600 tonni

0 %

09.2700

ex 2905 12 00

Propaan-1-ool (propüülalkohol) (CASi nr 71-23-8)

1.1-31.12

15 000 tonni

0 %

09.2830

ex 2906 19 00

Tsüklopropüülmetanool (CASi nr 2516-33-8)

1.1-31.12

20 tonni

0 %

09.2851

ex 2907 12 00

O-kresool (CASi nr 95-48-7) puhtusastmega vähemalt 98,5 % massist

1.1-31.12

20 000 tonni

0 %

09.2704

ex 2909 49 80

2,2,2′,2′-tetrakis(hüdroksümetüül)-3,3′-oksüdipropaan-1-ool (CASi nr 126-58-9)

1.1-31.12

500 tonni

0 %

09.2624

2912 42 00

Etüülvanilliin (3-etoksü-4-hüdroksübensaldehüüd) (CASi nr 121-32-4)

1.1-31.12

1 950 tonni

0 %

09.2683

ex 2914 19 90

Kaltsiumatsetüülatsetonaat (CASi nr 19372-44-2), kasutamiseks tableti vormis stabilisaatorsüsteemide tootmisel (2)

1.1-31.12

200 tonni

0 %

09.2852

ex 2914 29 00

Tsüklopropüül metüülketoon (CASi nr 765-43-5)

1.1-31.12

300 tonni

0 %

09.2638

ex 2915 21 00

Äädikhape (CASi nr 64-19-7) puhtusega vähemalt 99 % massist

1.1-31.12

1 000 000 tonni

0 %

09.2972

2915 24 00

Atseetanhüdriid (CASi nr 108-24-7)

1.1-31.12

50 000 tonni

0 %

09.2679

2915 32 00

Vinüülatsetaat (CASi nr 108-05-4)

1.1-31.12

400 000 tonni

0 %

09.2728

ex 2915 90 70

Etüültrifluoroatsetaat (CASi nr 383-63-1)

1.1-31.12

400 tonni

0 %

09.2665

ex 2916 19 95

Kaalium-(E,E)-heksa-2,4-dienaat (CASi nr 24634-61-5)

1.1-31.12

8 250 tonni

0 %

09.2684

ex 2916 39 90

2,5-dimetüülfenüülatsetüülkloriid (CASi nr 55312-97-5)

1.1-31.12

400 tonni

0 %

09.2599

ex 2917 11 00

Dietüültoksalaat (CASi nr 95-92-1)

1.7-31.12

250 tonni

0 %

09.2769

ex 2917 13 90

Dimetüülsebatsaat (CASi nr 106-79-6)

1.1-31.12

1 000 tonni

0 %

09.2634

ex 2917 19 80

Dodekaandihape (CASi nr 693-23-2), puhtusega vähemalt 98,5 %

1.1-31.12

4 600 tonni

0 %

09.2808

ex 2918 22 00

O-atsetüülsalitsüülhape (CASi nr 50-78-2)

1.1-31.12

120 tonni

0 %

09.2646

ex 2918 29 00

Oktadetsüül-3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksüfenüül)propionaat (CASi nr 2082-79-3),

—	millest üle 99 massiprotsendi läbib sõela avasuurusega 500 μm ja

—	mille sulamispunkt on 49–54 °C,

kasutamiseks PVC pulbrisegupõhise (pulbrid või pressides saadud graanulid) töötlemisstabilisaatori tootmisel (2)

1.1-31.12

380 tonni

0 %

09.2647

ex 2918 29 00

Pentaerütritool-tetrakis(3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksüfenüül)propionaat) (CASi nr 6683-19-8),

—	millest üle 75 massiprotsendi läbib sõela avasuurusega 250 μm ja üle 99 massiprotsendi läbib sõela avasuurusega 500 μm ning

—	mille sulamispunkt on 110–125 °C,

kasutamiseks PVC pulbrisegupõhise töötlemisstabilisaatori (pulbrid või pressitud graanulid) tootmisel (2)

1.1-31.12

140 tonni

0 %

09.2975

ex 2918 30 00

Bensofenoon-3,3′,4,4′-tetrakarboksüüldianhüdriid (CASi nr 2421-28-5)

1.1-31.12

1 000 tonni

0 %

09.2688

ex 2920 29 00

Tris(2,4-di-tert-butüülfenüül)fosfit (CASi nr 31570-04-4)

1.1-31.12

6 000 tonni

0 %

09.2648

ex 2920 90 10

Dimetüülsulfaat (CASi nr 77-78-1)

1.1-31.12

18 000 tonni

0 %

09.2598

ex 2921 19 99

Oktadetsüülamiin (CASi nr 124-30-1)

1.7-31.12

200 tonni

0 %

09.2649

ex 2921 29 00

Bis(2-dimetüülaminoetüül)(metüül)amiin (CASi nr 3030-47-5)

1.1-31.12

1 700 tonni

0 %

09.2682

ex 2921 41 00

Aniliin (CASi nr 62-53-3) puhtusega vähemalt 99 massiprotsenti

1.1-31.12

150 000 tonni

0 %

09.2617

ex 2921 42 00

4-fluoro-N-(1-metüületüül)benseenamiin (CASi nr 70441-63-3)

1.1-31.12

500 tonni

0 %

09.2602

ex 2921 51 19

O-fenüleendiamiin (CASi nr 95-54-5)

1.1-31.12

1 800 tonni

0 %

09.2730

ex 2921 59 90

4,4′-metaandiüüldianiliin (CASi nr 101-77-9) graanulitena, kasutamiseks eelpolümeeride tootmisel (2)

1.1-31.12

200 tonni

0 %

09.2854

ex 2924 19 00

3-jodoprop-2-ünüül-N-butüülkarbamaat (CASi nr 55406-53-6)

1.1-31.12

250 tonni

0 %

09.2874

ex 2924 29 70

Paratsetamool (INN) (CASi nr 103-90-2)

1.1-31.12

20 000 tonni

0 %

09.2742

ex 2926 10 00

Akrüülnitriil (CASi nr 107-13-1), kasutamiseks grupi 55 ja rubriigi 6815 kaupade tootmisel (2)

1.1-31.12

50 000 tonni

0 %

09.2856

ex 2926 90 70

2-Nitro-4-(trifluorometüül)bensonitriilist (CASi nr 778-94-9)

1.1-31.12

900 tonni

0 %

09.2708

ex 2928 00 90

Monometüüllhüdrasiin (CASi nr 60-34-4) vesilahusena, mis sisaldab 40 ± 5 massiprotsenti monometüüllhüdrasiini

1.1-31.12

900 tonni

0 %

09.2685

ex 2929 90 00

Nitroguanidiin (CASi nr 556-88-7)

1.1-31.12

6 500 tonni

0 %

09.2597

ex 2930 90 98

Bis[3-(trietoksüsilüül)propüül]tetrasulfiid (CASi nr 56706-10-6)

1.7-31.12

3 000 tonni

0 %

09.2596

ex 2930 90 98

2-kloro-4-(metüülsulfonüül)-3-((2,2,2-trifluoroetoksü)metüül)bensoehape (CASi nr 120100-77-8)

1.7-31.12

150 tonni

0 %

09.2842

2932 12 00

2-furüülaldehüüd (furfuraldehüüd)

1.1-31.12

10 000 tonni

0 %

09.2955

ex 2932 19 00

Flurtamoon (ISO) (CASi nr 96525-23-4)

1.1-31.12

300 tonni

0 %

09.2696

ex 2932 20 90

Dekaan-5-oliid (CASi nr 705-86-2)

1.1-31.12

6 000 kg

0 %

09.2697

ex 2932 20 90

Dodekaan-5-oliid (CASi nr 713-95-1)

1.1-31.12

6 000 kg

0 %

09.2812

ex 2932 20 90

Heksaan-6-oliid (CASi nr 502-44-3)

1.1-31.12

4 000 tonni

0 %

09.2858

2932 93 00

Piperonaal (CASi nr 120-57-0)

1.1-31.12

220 tonni

0 %

09.2878

ex 2933 29 90

Ensalutamiid INN (CASi nr 915087-33-1)

1.1-31.12

1 000 kg

0 %

09.2673

ex 2933 39 99

2,2,6,6-tetrametüülpiperidiin-4-ool (CASi nr 2403-88-5)

1.1-31.12

1 000 tonni

0 %

09.2674

ex 2933 39 99

Kloropürifoss (ISO) (CASi nr 2921-88-2)

1.1-31.12

9 000 tonni

0 %

09.2880

ex 2933 59 95

Ibrutiniib (INN) (CASi nr 936563-96-1)

1.1-31.12

5 tonni

0 %

09.2860

ex 2933 69 80

1,3,5-Tris[(3-(dimetüülamino)propüül]heksahüdro-1,3,5-triasiin (CASi nr 15875-13-5)

1.1-31.12

600 tonni

0 %

09.2595

ex 2933 99 80

1,4,7,10-tetraasatsüklododekaan (CASi nr 294-90-6)

1.7-31.12

20 tonni

0 %

09.2658

ex 2933 99 80

5-(Atsetoatsetüülamino)bensimidasoloon (CASi nr 26576-46-5)

1.1-31.12

400 tonni

0 %

09.2675

ex 2935 90 90

4-[[(2-metoksübensoüül)amino]sulfonüül]bensoüülkloriid (CASi nr 816431-72-8)

1.1-31.12

1 000 tonni

0 %

09.2710

ex 2935 90 90

2,4,4-trimetüülpentaan-2-amiinium (3R,5S,E)-7-(4-(4-fluorofenüül)-6-isopropüül-2-(N-metüülmetüülsulfoonamiid)pürimidiin-5-üül)-3,5-dihüdroksühept-6-enoaat (CASi nr 917805-85-7)

1.1-31.12

5 000 kg

0 %

09.2945

ex 2940 00 00

D-ksüloos (CASi nr 58-86-6)

1.1-31.12

400 tonni

0 %

09.2686

ex 3204 11 00

Värvaine C.I. Disperse Yellow 54 (CASi nr 7576-65-0) ja sellel põhinevad valmistised, mille värvaine C.I. Disperse Yellow 54 sisaldus on üle 99 % massist

1.1-31.12

250 tonni

0 %

09.2676

ex 3204 17 00

Värvainel C.I. Pigment Red 48:2 (CASi nr 7023-61-2) põhinevad preparaadid, mis sisaldavad kõnealust värvainet vähemalt 60 massiprotsenti, kuid alla 85 massiprotsendi

1.1-31.12

50 tonni

0 %

09.2698

ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Red 4 (CASi nr 2814-77-9) ja selle alusel valmistised, mis sisaldavad värvainet C.I. Pigment Red 4 vähemalt 60 % massist

1.1-31.12

150 tonni

0 %

09.2659

ex 3802 90 00

Kaltsineeritud soodaga läbikuumutatud diatomiit

1.1-31.12

35 000 tonni

0 %

09.2908

ex 3804 00 00

Naatriumlignosulfonaat (CASi nr 8061-51-6)

1.1-31.12

40 000 tonni

0 %

09.2889

3805 10 90

Sulfaattärpentin

1.1-31.12

25 000 tonni

0 %

09.2935

ex 3806 10 00

Värskelt ekstraheeritud õlivaikudest saadud kampol ja vaikhapped

1.1-31.12

280 000 tonni

0 %

09.2832

ex 3808 92 90

Vesidispersioonvalmistis, mis sisaldab 38–50 massiprotsenti püritioontsinki (INN) (CASi nr 13463-41-7)

1.1-31.12

500 tonni

0 %

09.2876

ex 3811 29 00

Lisaained, mis koosnevad difenüülamiini ja hargahelaga noneenide reaktsiooni saadustest ja mis sisaldavad:

—	28–55 massiprotsenti 4-monononüüldifenüülamiini,

—	45–65 massiprotsenti 4,4′-dinonüüldifenüülamiini ning

—	kokku kuni 5 massiprotsenti 2,4-dinonüüldifenüülamiini ja 2,4′-dinonüüldifenüülamiini,

kasutamiseks määrdeõlide tootmisel (2)

1.1-31.12

900 tonni

0 %

09.2814

ex 3815 90 90

Titaandioksiidist ja volframtrioksiidist koosnev katalüsaator

1.1-31.12

3 000 tonni

0 %

09.2820

ex 3824 79 00

Segud, mis sisaldavad

—	60–90 massiprotsenti 2-kloropropeeni (CASi nr 557-98-2),

—	8–14 massiprotsenti (Z)-1-kloropropeeni (CASi nr 16136-84-8),

—	5–23 massiprotsenti 2-kloropropaani (CASi nr 75-29-6),

—	kuni 6 massiprotsenti 3-kloropropeeni (CASi nr 107-05-1) ja

—	kuni 1 massiprotsent etüülkloriidi (CASi nr 75-00-3)

1.1-31.12

6 000 tonni

0 %

09.2644

ex 3824 99 92

Valmistis, mis sisaldab

—	55–78 % dimetüülglutaraati,

—	10–30 % dimetüüladipaati ning

—	kuni 35 % dimetüülsuktsinaati

1.1-31.12

10 000 tonni

0 %

09.2681

ex 3824 99 92

Bis[3-(trietoksüsilüül)propüül]sulfiidide segu (CASi nr 211519-85-6)

1.1-31.12

9 000 tonni

0 %

09.2650

ex 3824 99 92

Atsetofenoon (CASi nr 98-86-2) puhtusega 60–90 massiprotsenti

1.1-31.12

2 000 tonni

0 %

09.2888

ex 3824 99 92

Tertsiaarsete alküüldimetüülamiinide segu, mis sisaldab (massiprotsent):

—	60–80 % dodetsüüldimetüülamiini (CASi nr 112-18-5) ja

—	20–30 % dimetüül(tetradetsüül)amiini (CASi nr 112-75-4)

1.1-31.12

25 000 tonni

0 %

09.2829

ex 3824 99 93

Puidust loodusliku vaigu ekstraheerimisel saadud jääkainete alifaatsetes lahustites lahustumatu tahke ekstrakt, millel on järgmised omadused:

—	vaikhappe sisaldus kuni 30 massi %,

—	happearv kuni 110 ja

—	sulamistemperatuur 100 °C või rohkem

1.1-31.12

1 600 tonni

0 %

09.2907

ex 3824 99 93

Pulbriline fütosteroolide segu, mis sisaldab

—	steroole vähemalt 75 % massist ja

—	stanoole kuni 25 % massist,

kasutamiseks stanoolide/steroolide või stanool-/steroolestrite tootmisel (2)

1.1-31.12

2 500 tonni

0 %

09.2639

3905 30 00

Polü(vinüülalkoholid), mis sisaldavad või ei sisalda hüdrolüüsimata atsetaatrühmi

1.1-31.12

15 000 tonni

0 %

09.2671

ex 3905 99 90

Polü(vinüülbutüraal) (CASi nr 63148-65-2):

—	mis sisaldab hüdroksüülrühmi 17,5–20 massiprotsenti ja

—	mille osakeste mediaansuurus (D50) on suurem kui 0,6 mm

1.1-31.12

12 500 tonni

0 %

09.2846

ex 3907 40 00

Polükarbonaadi ja polü(metakrüülmetakrülaadi) blend, milles polükarbonaadi osakaal on vähemalt 98,5 massiprotsenti, graanulitena, valguse läbilaskvusega vähemalt 88,5 %, mis on (ISO 13468-2 kohaselt) mõõdetud lainepikkusel λ = 400 nm proovikehaga, mille seinapaksus on 4,0 mm

1.1-31.12

2 000 tonni

0 %

09.2723

ex 3911 90 19

Polü(oksü-1,4-fenüleensulfonüül-1,4-fenüleenoksü-4,4′-bifenüleen)

1.1-31.12 alates 1.1.2018

5 000 tonni

0 %

09.2816

ex 3912 11 00

Tselluloosatsetaadi helbed

1.1-31.12

75 000 tonni

0 %

09.2864

ex 3913 10 00

Naatriumalginaat, eraldatud pruunvetikatest (CASi nr 9005-38-3)

1.1-31.12

10 000 tonni

0 %

09.2641

ex 3913 90 00

Naatriumhüaluronaat, mittesteriilne, mille:

—	massikeskmine molekulmass (Mw) on kuni 900 000 ,

—	endotoksiinisisaldus on kuni 0,008 endotoksiiniühikut (EÜ/mg),

—	etanoolisisaldus on kuni 1 massiprotsent,

—	isopropanoolisisaldus on kuni 0,5 massiprotsenti

1.1-31.12

200 kg

0 %

09.2661

ex 3920 51 00

Polümetüülmetakrülaadi tahvlid, mis vastavad järgmistele standarditele:

—	EN 4364 (MIL-P-5425E) ja DTD5592A või

—	EN 4365 (MIL-P-8184) ja DTD5592A

1.1-31.12

100 tonni

0 %

09.2645

ex 3921 14 00

Regenereeritud tselluloosist vahtplastikplokk, mis on immutatud magneesiumkloriidi ja kvaternaarset ammooniumühendit sisaldava veega ja mille mõõtmed on 100 cm (± 10 cm) × 100 cm (± 10 cm) × 40 cm (± 5 cm)

1.1-31.12

1 700 tonni

0 %

09.2848

ex 5505 10 10

Sünteeskiujäätmed (sh kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed), nailonist või muust polüamiidkiust (PA6 ja PA66)

1.1-31.12

10 000 tonni

0 %

09.2721

ex 5906 99 90

Kootud ja lamineeritud kummeeritud riie, millel on järgmised omadused:

—	sellel on kolm kihti,

—	üks väliskiht on akrüülkangast,

—	teine väliskiht on polüesterkangast,

—	keskmine kiht on klorobutüülkummist,

—	keskmise kihi mass on 452 g/m2 kuni 569 g/m2,

—	riide kogumass on 952 g/m2 kuni 1 159 g/m2,

—	riide kogupaksus on 0,8 kuni 4 mm,

kasutamiseks mootorsõidukite allalastavate katuste tootmisel (2)

1.1-31.12

375 000 m2

0 %

09.2594

ex 6909 19 00

Keraamiline süsinikabsorptsioonipadrun, mis on

—	ekstrudeeritud, põletatud, keraamiliselt seotud silindrilise kärgstruktuuriga,

—	aktiivsöe sisaldusega vähemalt 10, kuid mitte üle 30 massiprotsendi,

—	keraamilise sideaine sisaldusega vähemalt 70, kuid mitte üle 90 massiprotsendi,

—	läbimõõduga vähemalt 29 mm, kuid mitte üle 41 mm,

—	pikkusega kuni 150 mm,

—	põletatud temperatuuril vähemalt 800 °C,

—	ette nähtud aurude absorbeerimiseks,

ja mida kasutatakse mootorsõidukite kütusesüsteemide kütuseauruabsorberites

1.7-31.12

500 000 tükki

0 %

09.2866

ex 7019 12 00

Klaaskiuheie:

—	koosneb klaaskiududest läbimõõduga 9 μm (± 0,5 μm),

—	joontihedus 200–680 teksi,

—	ei sisalda kaltsiumoksiidi ning

—	tõmbetugevus üle 3 550 MPa, kindlaks määratud standardse katsemeetodiga ASTM D2343-09,

kasutamiseks lennundustööstuse toodete tootmisel (2)

1.1-31.12

1 000 tonni

0 %

09.2628

ex 7019 52 00

Plastiga kaetud klaaskiust klaasriie, kaaluga 120 g/m2(± 10 g/m2), mida tavaliselt kasutatakse kokkurullitavate ja raamitud putukavõrkude tootmiseks

1.1-31.12

3 000 000 m2

0 %

09.2799

ex 7202 49 90

Ferrokroom, mille süsinikusisaldus on massist 1,5 % või rohkem, kuid mitte rohkem kui 4 % ja mille kroomisisaldus ei ületa 70 % massist

1.1-31.12

50 000 tonni

0 %

09.2652

ex 7409 11 00

ex 7410 11 00

Rafineeritud vaskfoolium ja -ribad, elektrolüütiliselt kaetud

1.1-31.12

1 020 tonni

0 %

09.2734

ex 7409 19 00

Plaadid või lehed, mis

—	koosnevad keraamilisest räninitriidi kihist paksusega 0,32 ± 0,1 mm kuni 1,0 ± 0,1 mm,

—	on mõlemalt poolt kaetud rafineeritud vasest kilega paksusega 0,8 ± 0,1 mm ning

—	on ühelt poolt osaliselt kaetud hõbedakihiga

1.1-31.12

7 000 000 tükki

0 %

09.2662

ex 7410 21 00

Plaadid,

—	mis koosnevad vähemalt ühest kihist epoksiidvaiguga immutatud klaaskiudkangast,

—	mis on ühelt või mõlemalt küljelt kaetud vaskfooliumiga, mille paksus on kuni 0,15 mm,

—	mille dielektriline konstant (DK), mõõdetuna meetodi IPC-TM-650 2.5.5.2 abil, on 1 MHz juures väiksem kui 5,4,

—	mille dielektrilise kao nurga tangens, mõõdetuna meetodi IPC-TM-650 2.5.5.2 abil, on 1 MHz juures väiksem kui 0,035,

—	mille suhteline läbilöögi indeks on vähemalt 600

1.1-31.12

80 000 m2

0 %

09.2834

ex 7604 29 10

Alumiiniumisulamist varb läbimõõduga 200–300 mm

1.1-31.12

2 000 tonni

0 %

09.2835

ex 7604 29 10

Alumiiniumisulamist varb läbimõõduga 300,1 – 533,4 mm

1.1-31.12

1 000 tonni

0 %

09.2736

ex 7607 11 90

Alumiiniumi ja magneesiumi sulamist lint või foolium:

—	sulamist, mis vastab standardile 5182-H19 või 5052-H19,

—	rullides välisläbimõõduga 1 250 – 1 350 mm,

—	paksusega (lubatud hälve - 0,006 mm) 0,15 mm, 0,16 mm, 0,18 mm või 0,20 mm,

—	laiusega (lubatud hälve ± 0,3 mm) 12,5 mm, 15,0 mm, 16,0 mm, 25,0 mm, 35,0 mm, 50,0 mm või 356 mm,

—	lubatud nõgususega kuni 0,4 mm 750 mm kohta,

—	tasapinnalisusega I-ühik ± 4,

—	tõmbetugevusega üle 365 MPa (5182-H19) või 320 MPa (5052-H19),

—	venivusega (A50) üle 3 % (5182-H19) või 2,5 % (5052-H19),

kasutamiseks aknakatete ribide tootmisel (2)

1.1-31.12

600 tonni

0 %

09.2906

ex 7609 00 00

Alumiiniumist toruliitmikud mootorrataste radiaatorite külge kinnitamiseks (2)

1.1-31.12

3 000 000 tükki

0 %

09.2722

8104 11 00

Survetöötlemata magneesium magneesiumisisaldusega vähemalt 99,8 % massist

1.1-31.12

80 000 tonni

0 %

09.2840

ex 8104 30 00

Magneesiumipulber:

—	puhtusega 98 - 99,5 massiprotsenti,

—	osakeste suurusega 0,2 - 0,8 mm

1.1-31.12

2 000 tonni

0 %

09.2629

ex 8302 49 00

Alumiiniumist teleskoopkäepide, mida kasutatakse kohvrite tootmiseks (2)

1.1-31.12

1 500 000 tükki

0 %

09.2720

ex 8413 91 00

Kahesilindrilise kõrgsurvepumba pea, terasest sepistatud:

—	freesitud keermestatud liitmikega, mille läbimõõt on 10–36,8 mm, ning

—	puuritud kütusekanalitega, mille läbimõõt on 3,5–10 mm,

mida kasutatakse diislikütuse sissepritsesüsteemides

1.1-31.12

65 000 tükki

0 %

09.2850

ex 8414 90 00

Alumiiniumisulamist kompressoriratas:

—	läbimõõduga 20–130 mm ja

—	massiga 5–800 g,

kasutamiseks turboülelaadurite kokkupanekul täiendava masintöötlemiseta (2)

1.1-31.12

5 900 000 tükki

0 %

09.2909

ex 8481 80 85

Väljalaskeklapp, kasutamiseks mootorratta heitgaasisüsteemi tootmisel (2)

1.1-31.12

1 000 000 tükki

0 %

09.2738

ex 8482 99 00

Messingseparaatorid,

—	valmistatud pidev- või tsentrifugaalvalu meetodil,

—

treitud,

—	tinasisaldusega 35–38 massiprotsenti,

—	pliisisaldusega 0,75–1,25 massiprotsenti,

—	alumiiniumisisaldusega 1,0–1,4 massiprotsenti ning

—	tõmbetugevusega vähemalt 415 Pa,

mida kasutatakse kuullaagrite tootmiseks

1.1-31.12

35 000 tükki

0 %

09.2690

ex 8483 30 80

Aksiaalseteks rakendusteks ettenähtud võlli liugelaager FeP01-terasest (vastavalt standardile EN 10130-1991), mille liugepind on poorsest paagutatud pronksist ja polü(tetrafluoroetüleenist), sobib paigaldamiseks mootorratta vedrustusüksusesse

1.1-31.12

1 500 000 tükki

0 %

09.2763

ex 8501 40 20

ex 8501 40 80

Ühefaasiline vahelduvvoolu kommutaatormootor, väljundvõimsusega vähemalt 250 W ja sisendvõimsusega 700 kuni 2 700 W, välisläbimõõduga 120 mm (± 0,2 mm) kuni 135 mm (± 0,2 mm), nimipöörlemiskiirusega 30 000 kuni 50 000 pööret minutis, varustatud õhuventilaatoriga, kasutamiseks tolmuimejate tootmisel (2)

1.1-31.12

2 000 000 tükki

0 %

09.2672

ex 8529 90 92

ex 9405 40 39

Trükkplaat valgusdioodidega:

—	prismadega/läätsedega varustatud või mitte ja

—	pistiku(te)ga varustatud või mitte,

rubriigi 8528 kaupade tagantvalgustuselementide tootmiseks (2)

1.1-31.12

115 000 000 tükki

0 %

09.2003

ex 8543 70 90

Pingejuhitav sagedusgeneraator, mis koosneb aktiivsete ja passiivsete elementidega varustatud trükkmoodulist, mille mõõtmed ei ületa 30 mm × 30 mm

1.1-31.12

1 400 000 tükki

0 %

09.2910

ex 8708 99 97

Kinnitusavadega alumiiniumsulamist kandur kinnitusmutritega või ilma, käigukasti väliseks ühendamiseks autokerega, kasutamiseks grupi 87 kaupade tootmisel (2)

1.1-31.12

200 000 tükki

0 %

09.2694

ex 8714 10 90

Alumiiniumisulamist kahvli kinnitusklambrid, katted, sillad ja kinnitusdetailid, mida kasutatakse mootorrataste tootmiseks

1.1-31.12

1 000 000 tükki

0 %

09.2868

ex 8714 10 90

Kolvid vedrustussüsteemide jaoks, läbimõõduga kuni 55 mm, pulberterasest

1.1-31.12

2 000 000 tükki

0 %

09.2668

ex 8714 91 10

Süsinikkiust ja tehisvaigust valmistatud jalgrattaraam, kasutamiseks jalgrataste (sealhulgas elektrijalgrataste) tootmisel (2)

1.1-31.12

350 000 tükki

0 %

09.2631

ex 9001 90 00

Klaasist läätsed, prismad ja liimitud elemendid, kokku monteerimata, kasutamiseks CN-koodi 9002 , 9005 , 9013 10 või 9015 alla kuuluvate kaupade tootmisel või parandamisel (2)

1.1-31.12

5 000 000 tükki

0 %

(1) Tollitariifistiku tollimaksude kohaldamist ei peatata aga juhul, kui töötlejateks on jaemüügi- või toitlustusettevõtted.

(2) Tollimaksude kohaldamine peatatakse kooskõlas lõppkasutuse tollijärelevalvega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artiklile 254 (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(3) Peatatakse ainult väärtuselise tollimaksu kohaldamine. Jätkatakse koguselise tollimaksu kohaldamist.

20.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 163/27

NÕUKOGU MÄÄRUS (EU) 2019/999,

13. juuni 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1387/2013, millega peatatakse teatavatele põllumajandus- ja tööstustoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 31,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada teatavate liidus mittetoodetavate põllumajandus- ja tööstustoodete piisav ja katkestusteta tarnimine ning seeläbi vältida kõnealuste toodete turu häireid, peatati nõukogu määrusega (EL) nr 1387/2013 (1) nendele toodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine. Nimetatud tooteid võib importida liitu vähendatud tollimaksumääraga või nullmääraga.

(2)	Liidus toodetakse määruse (EL) nr 1387/2013 lisas loetlemata 97 toodet ebapiisavalt või ei toodeta neid üldse. Seepärast on liidu huvides täielikult peatada ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine nimetatud toodete suhtes.

(3)	Selleks et võtta arvesse tehnilist tootearendust ja majandussuundumusi turul, on vaja muuta ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamise peatamise tingimusi 47 toote puhul, mis on loetletud määruse (EL) nr 1387/2013 lisas.

(4)

Liidu huvides ei ole enam jätkata ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude peatamist 26 toote puhul, mis on loetletud määruse (EL) nr 1387/2013 lisas. Seepärast tuleks nende toodete puhul peatamine välja jätta. Lisaks tuleks integreeritud akude tootmise edendamiseks liidus ja kooskõlas komisjoni teatisega „Liikuvus Euroopas. Säästev liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik“ veel 20 kõnealuses lisas loetletud toote puhul peatamised välja jätta. Peale selle tuleks täiendavalt 50 toote puhul peatamine kõnealusest lisast välja jätta tulenevalt infotehnoloogiatoodetega kauplemise laiendamist käsitlevast deklaratsiooni vormis kokkuleppest, (2) millega vähendati asjaomaste toodete tollimaksumäära nullini.

(5)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1387/2013 vastavalt muuta.

(6)

Selleks et vältida ühepoolsete tollimaksude peatamise süsteemi kohaldamise katkemist ning täita komisjoni teatises ühepoolsete tariifide peatamise ja tariifikvootide kohta (3) esitatud suuniseid, tuleks käesolevas määruses ettenähtud muudatusi, mis on seotud asjaomastele toodetele kohaldatava ühepoolsete tariifide peatamisega, kohaldada alates 1. juulist 2019. Käesolev määrus peaks seega jõustuma kiiremas korras,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1387/2013 lisa muudetakse järgmiselt.

1)	Tabelist jäetakse välja kõik tärnid ja järelmärkus (*), mis sisaldab teksti „Uus, muudetud või pikendatud kehtivusajaga positsioon“.

2)	Tabelist jäetakse välja nende toodete read, mille CN-koodid ja TARICi koodid on esitatud käesoleva määruse I lisas.

3)	Käesoleva määruse II lisas loetletud toodetega seotud read lisatakse tabelisse vastavalt kõnealuse tabeli esimeses veerus esitatud CN-koodide ja teises veerus esitatud TARICi koodide järjestuse alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 13. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

M. C. BUDĂI

(1) Nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1387/2013, millega peatatakse teatavatele põllumajandus- ja tööstustoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1344/2011 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 201).

(2) ELT L 161, 18.6.2016, lk 4.

(3) ELT C 363, 13.12.2011, lk 6.

I LISA

Määruse (EL) nr 1387/2013 lisas esitatud tabelist jäetakse välja järgmiste CN- ja TARICi koodidega identifitseeritavate toodete read:

CN-kood	TARIC
ex 2826 90 80	10
ex 2826 90 80	20
ex 2920 90 10	15
ex 2920 90 10	25
ex 2920 90 10	35
ex 2921 19 99	25
ex 2926 90 70	12
ex 3208 90 19	20
ex 3506 91 10	10
ex 3506 91 10	40
ex 3506 91 10	50
ex 3506 91 90	10
ex 3506 91 90	40
ex 3506 91 90	50
ex 3506 91 90	60
ex 3701 30 00	20
ex 3701 30 00	30
ex 3701 99 00	10
ex 3707 90 29	10
ex 3707 90 29	40
ex 3707 90 29	50
ex 3801 10 00	10
ex 3801 90 00	30
ex 3806 90 00	10
ex 3812 39 90	35
ex 3815 19 90	87
ex 3815 90 90	22
ex 3824 99 92	37
ex 3904 10 00	20
ex 3907 20 20	40
ex 3909 40 00	60
ex 3921 19 00	35
ex 3921 19 00	40
ex 5603 12 90	50
ex 5603 12 90	70
ex 5603 13 90	70
ex 5603 92 90	40
ex 5603 93 90	10
ex 7410 11 00	10
ex 8108 20 00	40
ex 8108 20 00	60
ex 8467 99 00	10
ex 8479 89 97	50
ex 8479 89 97	80
ex 8479 90 20	80
ex 8479 90 70	80
ex 8481 80 59	30
ex 8481 80 59	40
ex 8481 80 59	50
ex 8481 80 59	60
ex 8482 10 10	40
ex 8482 10 90	30
ex 8501 31 00	55
ex 8501 32 00	60
ex 8501 33 00	15
ex 8504 40 82	40
ex 8504 40 82	50
ex 8504 40 88	30
ex 8504 40 90	15
ex 8504 40 90	25
ex 8504 40 90	30
ex 8504 40 90	40
ex 8504 40 90	50
ex 8504 40 90	70
ex 8504 40 90	80
ex 8504 50 95	20
ex 8504 50 95	40
ex 8504 50 95	50
ex 8504 50 95	60
ex 8504 50 95	70
ex 8504 50 95	80
ex 8504 90 11	10
ex 8504 90 11	20
ex 8504 90 99	20
ex 8506 90 00	10
ex 8507 10 20	80
ex 8507 50 00	20
ex 8507 50 00	40
ex 8507 60 00	15
ex 8507 60 00	20
ex 8507 60 00	23
ex 8507 60 00	25
ex 8507 60 00	30
ex 8507 60 00	33
ex 8507 60 00	43
ex 8507 60 00	45
ex 8507 60 00	47
ex 8507 60 00	50
ex 8507 60 00	53
ex 8507 60 00	60
ex 8507 60 00	71
ex 8507 60 00	80
ex 8507 60 00	85
ex 8507 80 00	20
ex 8507 90 80	60
ex 8518 29 95	30
ex 8518 29 95	40
ex 8518 30 95	20
ex 8518 40 80	91
ex 8518 40 80	92
ex 8518 40 80	93
ex 8518 90 00	30
ex 8518 90 00	35
ex 8518 90 00	40
ex 8518 90 00	50
ex 8518 90 00	60
ex 8518 90 00	80
ex 8522 90 49	60
ex 8522 90 49	65
ex 8522 90 80	30
ex 8522 90 80	65
ex 8522 90 80	80
ex 8522 90 80	84
ex 8522 90 80	97
ex 8526 10 00	20
ex 8527 99 00	10
ex 8527 99 00	20
ex 8529 10 80	60
ex 8529 10 80	70
ex 8529 90 65	15
ex 8529 90 65	25
ex 8529 90 65	40
ex 8529 90 92	57
ex 8535 90 00	30
ex 8536 49 00	30
ex 8536 50 11	35
ex 8536 50 11	40
ex 8536 50 19	93
ex 8536 50 80	81
ex 8536 50 80	82
ex 8536 50 80	83
ex 8536 50 80	97
ex 8545 90 90	30
ex 9001 20 00	10
ex 9001 20 00	20
ex 9001 90 00	55
ex 9002 11 00	15
ex 9002 11 00	25
ex 9002 11 00	35
ex 9002 11 00	45
ex 9002 11 00	55
ex 9002 11 00	65
ex 9002 11 00	75
ex 9002 19 00	10
ex 9002 19 00	20
ex 9002 19 00	30
ex 9002 19 00	40
ex 9002 19 00	50
ex 9002 19 00	60
ex 9002 19 00	70
ex 9027 10 90	10
ex 9029 20 31	10
ex 9029 90 00	20
ex 9030 31 00	20

II LISA

Määruse (EL) nr 1387/2013 lisas esitatud tabelisse lisatakse järgmised read kõnealuse tabeli esimeses veerus esitatud CN-koodide ja teises veerus esitatud TARICi koodide järjestuse alusel:

CN-kood

TARIC

Kauba kirjeldus

Ühepoolse tollimaksu määr

Täiendav mõõtühik

Kohustusliku läbivaatamise kuupäev

1516 20 10

Hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha

0 %

—

31.12.2023

ex 2818 10 11

Sol-Gel korund (CASi nr 1302-74-5) alumiiniumoksiidi sisaldusega vähemalt 99,6 massiprotsenti, mikrokristalse varrastekujulise struktuuriga, ristlõikesuhtega 1,3–6,0

0 %

—

31.12.2023

ex 2826 90 80

1-liitiumheksafluorofosfaat (CASi nr 21324-40-3)

0 %

—

31.12.2019

ex 2828 10 00

Kaltsiumhüpoklorit (CASi nr 7778-54-3) aktiivkloori sisaldusega 65 % või rohkem

0 %

—

31.12.2023

ex 2905 32 00

(2S)-propaan-1,2-diool (CASi nr 4254-15-3)

0 %

—

31.12.2023

ex 2909 30 90

1-kloro-2-(4-etoksübensüül)-4-jodobenseen (CASi nr 1103738-29-9)

0 %

—

31.12.2023

ex 2910 90 00

Fenüüloksiraan (CASi nr 96-09-3)

0 %

—

31.12.2023

ex 2912 29 00

Tsükloheks-3-een-1-karbaldehüüd (CASi nr 100-50-5)

0 %

—

31.12.2023

ex 2915 90 70

2,2-dimetüülbutanoüülkloriid (CASi nr 5856-77-9)

0 %

—

31.12.2023

ex 2916 39 90

2-fenüülprop-2-eenhape (CASi nr 492-38-6)

0 %

—

31.12.2023

ex 2918 30 00

(E)-1-etoksü-3-oksobut-1-een-1-olaat; 2-metüülpropaan-1-olaat; titaan(4+) (CASi nr 83877-91-2)

0 %

—

31.12.2023

ex 2918 99 90

Vanilliinhape (CASi nr 121-34-6), sisaldab

—	kuni 10 ppm pallaadiumi (CASi nr 7440-05-3),

—	kuni 10 ppm vismutit (CASi nr 7440-69-9),

—	kuni 14 ppm formaldehüüdi (CASi nr 50-00-0),

—	kuni 1,3 massiprotsenti 3,4-dihüdroksübensoehapet (CASi nr 99-50-3),

—	kuni 0,5 massiprotsenti vanilliini (CASi nr 121-33-5)

0 %

—

31.12.2023

ex 2920 90 10

Etüülmetüülkarbonaat (CASi nr 623-53-0)

0 %

—

31.12.2019

ex 2920 90 10

Dietüülkarbonaat (CASi nr 105-58-8)

0 %

—

31.12.2019

ex 2920 90 10

Vinüleenkarbonaat (CASi nr 872-36-6)

0 %

—

31.12.2019

ex 2920 90 70

Dietüül fosforokloridaat (CASi nr 814-49-3)

0 %

—

31.12.2023

ex 2921 43 00

5-bromo-4-fluoro-2-metüülaniliin (CASi nr 627871-16-3)

0 %

—

31.12.2023

ex 2921 45 00

(5 või 8)-aminonaftaleen-2-sulfoonhape (CASi nr 51548-48-2)

0 %

—

31.12.2023

ex 2921 45 00

2-aminonaftaleen-1-sulfoonhape (CASi nr 81-16-3)

0 %

—

31.12.2023

ex 2921 49 00

2-etüülaniliin (CASi nr 578-54-1)

0 %

—

31.12.2023

ex 2922 19 00

3-aminoadamantaan-1-ool (CASi nr 702-82-9)

0 %

—

31.12.2023

ex 2922 29 00

o-fenetidiin (CASi nr 94-70-2)

0 %

—

31.12.2023

ex 2923 90 00

N,N,N-trimetüül-tritsüklo[3.3.1.13,7]dekaan-1-amiiniumhüdroksiid (CASi nr 53075-09-5) vesilahuse kujul, sisaldab 17,5–27,5 % massist N,N,N-trimetüül-tritsüklo[3.3.1.13,7]dekaan-1-amiiniumhüdroksiidi

0 %

—

31.12.2023

ex 2924 19 00

(S)-4-(tert-butoksükarbonüül)amino)-2-hüdroksübutaanhape (CASi nr 207305-60-0)

0 %

—

31.12.2023

ex 2924 29 70

N,N′-(2,5-dikloro-1,4-fenüleen)bis[3-oksobutüüramiid] (CASi nr 42487-09-2)

0 %

—

31.12.2023

ex 2924 29 70

N-[(bensüüloksü)karbonüül]glütsüül-N-[(2S)-1-{4-[(tert-butoksükarbonüül)oksü]fenüül}-3-hüdroksüpropaan-2-üül]-L-alaniinamiid

0 %

—

31.12.2023

ex 2926 90 70

Tsüflutriin (ISO) (CASi nr 68359-37-5) või beeta-tsüflutriin (ISO) (CASi nr 1820573-27-0) puhtusega vähemalt 95 % massist

0 %

—

31.12.2019

ex 2930 90 98

Allüülisotiotsüanaat (CASi nr 57-06-7)

0 %

—

31.12.2023

ex 2930 90 98

3-merkaptopropioonhape (CASi nr 107-96-0)

0 %

—

31.12.2023

ex 2932 19 00

Tefurüültrioon (ISO) (CASi nr 473278-76-1)

0 %

—

31.12.2023

ex 2932 20 90

3-atsetüül-6-metüül-2H-püraan-2,4(3H)-dioon (CASi nr 520-45-6)

0 %

—

31.12.2023

ex 2932 99 00

(2-butüül-3-bensofuranüül)(4-hüdroksü-3,5-dijodofenüül)metanoon (CASi nr 1951-26-4)

0 %

—

31.12.2023

ex 2933 19 90

4-bromo-1-(1-etoksüetüül)-1H-pürasool (CASi nr 1024120-52-2)

0 %

—

31.12.2023

ex 2933 39 99

2,5-dikloro-4,6-dimetüülnikotinonitriil (CASi nr 91591-63-8)

0 %

—

31.12.2023

ex 2933 39 99

Kloropürifoss-metüül (ISO) (CASi nr 5598-13-0)

0 %

—

31.12.2023

ex 2933 39 99

6-bromopüridiin-2-amiin (CASi nr 19798-81-3)

0 %

—

31.12.2023

ex 2933 39 99

Etüül 2,6-dikloronikotinaat (CASi nr 58584-86-4)

0 %

—

31.12.2023

ex 2933 39 99

Metüül 1-(3-kloropüridiin-2-üül)-3-hüdroksümetüül-1H-pürasool-5-karboksülaat (CASi nr 960316-73-8)

0 %

—

31.12.2023

ex 2933 39 99

1-(3-kloropüridiin-2-üül)-3-[[5-(trifluorometüül)-2H-tetrasool-2-üül]metüül]-1H-pürasool-5-karboksüülhape (CASi nr 1352319-02-8) puhtusega vähemalt 85 % massist

0 %

—

31.12.2023

ex 2933 49 90

Etüül-6,7,8-trifluoro-1-[formüül(metüül)amino]-4-okso-1,4-dihüdrokinoliin-3-karboksülaat (CASi nr 100276-65-1)

0 %

—

31.12.2020

ex 2933 54 00

5,5′-(1,2-diaseendiüül)bis [2,4,6 (1H, 3H, 5H)-pürimidiinetrioon] (CASi nr 25157-64-6)

0 %

—

31.12.2023

ex 2933 59 95

1-(3-klorofenüül) piperasiin (CASi nr 6640-24-0)

0 %

—

31.12.2023

ex 2933 69 80

Naatriumtrokloseendihüdraat (INNM) (CASi nr 51580-86-0)

0 %

—

31.12.2023

ex 2933 99 80

Ipkonasool (ISO) (CASi nr 125225-28-7) puhtusega vähemalt 90 % massist

0 %

—

31.12.2023

ex 2933 99 80

Hüdroksübensotriasooli hüdraadid (CASi nr 80029-43-2 ja CASi nr 123333-53-9)

0 %

—

31.12.2023

ex 2933 99 80

(1R,5S)-8-bensüül-8-asabitsüklo(3.2.1)oktaan-3-oon vesinikkloriid (CASi nr 83393-23-1)

0 %

—

31.12.2023

ex 2933 99 80

L-Prolinamiid (CASi nr 7531-52-4)

0 %

—

31.12.2023

ex 2933 99 80

5-((1S,2S)-2-((2R,6S,9S,11R,12R,14aS,15S,16S,20R,23S,25aR)-9-amino-20-((R)-3-amino-1-hüdroksü-3-oksopropüül)-2,11,12,15-tetrahüdroksü-6-((R)-1-hüdroksüetüül)-16-metüül-5,8,14,19,22,25-heksaoksotetrakosahüdro-1H-dipürrolo[2,1-c:2′,1′-l][1,4,7,10,13,16]heksaasatsüklohenikosiin-23-üül)-1,2-dihüdroksüetüül)-2-hüdroksüfenüül vesiniksulfaat (CASi nr 168110-44-9)

0 %

—

31.12.2023

ex 2934 99 90

[(3aS,5R,6S,6aS)-6-hüdroksü-2,2-dimetüültetrahüdrofuro[2,3-d][1,3]dioksool-5-üül] (morfolino)metanoon (CASi nr 1103738-19-7)

0 %

—

31.12.2023

ex 2934 99 90

2-(dimetüülamino)-2-[(4-metüülfenüül)metüül]-1-[4-(morfoliin-4-üül)fenüül]butaan-1-oon (CASi nr 119344-86-4)

0 %

—

31.12.2023

ex 2935 90 90

4-kloro-3-püridiinsulfoonamiid (CASi nr 33263-43-3)

0 %

—

31.12.2023

ex 2935 90 90

1,3-dimetüül-1H-pürasool-4-sulfoonamiid (CASi nr 88398-53-2)

0 %

—

31.12.2023

ex 2935 90 90

4-[(3-metüülfenüül)amino]püridiin-3-sulfoonamiid (CASi nr 72811-73-5)

0 %

—

31.12.2023

ex 3204 17 00

Värvaine C.I. Pigment Red 63:1 (CASi nr 6417-83-0) ja selle alusel valmistised, mis sisaldavad värvainet C.I. Pigment Red 63:1 vähemalt 70 % massist

0 %

—

31.12.2023

ex 3205 00 00

Värvaine C.I. Solvent Red 48 (CASi nr 13473-26-2) preparaat kuiva pulbrina, mis sisaldab massiprotsentides:

—	16–25 % värvainet C.I. Solvent Red 48 (CASi nr 13473-26-2),

—	65–75 % alumiiniumhüdroksiidi (CASi nr 21645-51-2)

0 %

—

31.12.2023

ex 3205 00 00

Värvaine C.I. Pigment Red 174 (CASi nr 15876-58-1) preparaat kuiva pulbrina, mis sisaldab massiprotsentides:

—	16–21 % värvainet C.I. Pigment Red 174 (CASi nr 15876-58-1),

—	65–69 % alumiiniumhüdroksiidi (CASi nr 21645-51-2)

0 %

—

31.12.2023

ex 3208 90 19

Valmistis, mis sisaldab orgaanilises lahustis 5–20 % massist propüleeni ja maleiinanhüdriidi kopolümeeri või polüpropüleeni ning propüleeni ja maleiinanhüdriidi kopolümeeri segu või polüpropüleeni ning propüleeni, isobuteeni ja maleiinanhüdriidi kopolümeeri segu

0 %

—

31.12.2020

ex 3506 91 90

Dimeeritud kampoli ning etüleeni ja vinüülatsetaadi (EVA) kopolümeeri segu vesidispersioonil põhinev liimaine

0 %

—

31.12.2023

ex 3506 91 90

Rõhutundlik akrüülkleeplint paksusega vähemalt 0,076 mm, kuid mitte üle 0,127 mm, rullides, laiusega vähemalt 45,7 cm, kuid mitte üle 132 cm, varustatud eraldatava kaitsekihiga, millelt esialgseks lahtitõmbamiseks vajalik jõud on vähemalt 15 N / 25 mm (mõõdetud meetodiga ASTM D3330)

0 %

—

31.12.2019

ex 3506 91 90

Valmistis, mis sisaldab (massiprotsent):

—	15–60 % stüreeni-butadieeni kopolümeere või stüreeni-isopreeni kopolümeere ning

—	10–30 % pineeni polümeere või pentadieeni kopolümeere,

mis on lahustatud järgmises lahustis:

—	metüületüülketoon (CASi nr 78-93-3),

—	heptaan (CASi nr 142-82-5) ning

—	tolueen (CASi nr 108-88-3) või kerge alifaatne petrooleeter (CASi nr 64742-89-8)

0 %

—

31.12.2020

ex 3506 91 90

Kihtidevaheliste sidemete ajutise katkemise teel tahkest polümeerist D-limoneenis (CASi nr 5989-27-5) tekkinud suspensioon, mis sisaldab vähemalt 25–35 % massist polümeeri

0 %

31.12.2022

ex 3812 39 90

Segu, mis sisaldab:

—	25–55 % massist C15-18-tetrametüül-piperidinüülestreid (CASi nr 86403-32-9),

—	kuni 20 % massist muid orgaanilisi ühendeid,

—	polüpropüleenkandjal (CASi nr 9003-07-0) või amorfsel ränioksiidil (CASi nr 7631-86-9 või 112926-00-8)

0 %

—

31.12.2023

ex 3815 12 00

Sfääriline katalüsaator, mis kujutab endast plaatinaga kaetud alumiiniumoksiidi kandjat,

—	läbimõõduga 1,4–2,0 mm, ja

—	plaatina sisaldusega 0,2–0,5 % massist

0 %

—

31.12.2023

ex 3815 12 00

Katalüsaator,

—	mis sisaldab 0,3–7 grammi väärismetalle liitri kohta,

—	mis on paigutatud alumiiniumoksiidi või tseeriumi/tsirkooniumoksiidiga kaetud keraamilisele kärgstruktuurile,

—	mille niklisisaldus on 1,26–1,29 % massist,

—	millel on 62–140 kambrikest cm2 kohta,

—	mille läbimõõt on 100–120 mm ja

—	mille pikkus on 60–150 mm,

kasutamiseks mootorsõidukite tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 3815 90 90

Pulbriline katalüsaator, mis sisaldab

—	92,50 % (± 2 %) massist titaandioksiidi (CASi nr 13463-67-7),

—	5 % (± 1 %) massist ränidioksiidi (CASi nr 112926-00-8) ja

—	2,5 % (± 1,5) % massist vääveltrioksiidi (CASi nr 7446-11-9)

0 %

—

31.12.2022

ex 3824 99 92

Vedelkristallide segud kasutamiseks vedelkristallmoodulite (LCD) tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 3824 99 92

3-buteen-1,2-diool atsetaatide segu, mis sisaldab vähemalt 65 % massist 3-buteen-1,2-diool diatsetaati (CASi nr 18085-02-4)

0 %

—

31.12.2023

ex 3824 99 96

Puhverkassett mahuga kuni 8000 ml, mis sisaldab:

—	0,05–0,1 % massist 5-kloro-2-metüül-2,3-dihüdroisotiasool-3-ooni (CASi nr 55965-84-9), ning

—	0,05–0,1 % massist 2-metüül-2,3-dihüdroisotiasool-3-ooni (CASi nr 2682-20-4) biostaatikumina

0 %

—

31.12.2023

ex 3904 69 80

Tetrafluoroetüleeni, heptafluoro-1-penteeni ja eteeni kopolümeer (CASi nr 94228-79-2)

0 %

—

31.12.2023

ex 3904 69 80

Tetrafluoroetüleeni, heksafluoropropeeni ja eteeni kopolümeer

0 %

—

31.12.2023

ex 3907 20 20

Tetrahüdrofuraani ja tetrahüdro-3-metüülfuraani kopolümeer arvkeskmise molekulmassiga (Mn) 900–3 600

0 %

—

31.12.2023

ex 3920 99 59

Polü(tetrafluoroetüleen)kile, mis sisaldab vähemalt 10 % massist grafiiti

0 %

—

31.12.2023

ex 3921 19 00

Läbipaistev mikropoorne kile akrüülhappega poogitud polüetüleenist, rullides:

—	laiusega 98–170 mm,

—	paksusega 15–36 μm,

mida kasutatakse leelisaku separaatorite tootmiseks

0 %

—

31.12.2019

ex 3926 30 00

Plastist ukse sisemine käepide, kasutatakse mootorsõidukite tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 5402 44 00

Sünteetiline elastomeerne filamentkiududest lõng:

—	nullkeeruga või keerdumusega kuni 50 keerdu meetril, joontihedusega 300–1 000 detsiteksi,

—	koosneb polüuretaanuureast, mis põhineb tetrahüdrofuraani ja 3-metüültetrahüdrofuraani kopolüeeterglükoolil,

kasutamiseks rubriigi 9619 ühekordsete hügieenitarvete tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 7006 00 90

Üliväändnemaatilise kvaliteediga (STN, Super Twisted Nematic) sooda-lubi-liivklaasist plaadid:

—	pikkusega 300–600 mm,

—	laiusega 300–600 mm,

—	paksusega 0,5–1,1 mm,

—	ühel küljel indium-tina-oksiidkattega, mille takistus on 80–160 oomi,

—	teisel küljel mitmekihilise peegeldumisvastase kattega ning

—	masintöödeldud (rihvatud) servadega,

kasutatakse vedelkristallkuvamismoodulite (LCD) tootmiseks

0 %

—

31.12.2023

ex 7019 40 00

ex 7019 52 00

E-klaaskiust riie:

—	massiga 20–214 g/m2,

—	silaaniga impregneeritud,

—

rullides,

—	niiskusesisaldusega kuni 0,13 % massist ning

—	õõnsate kiudude sisaldusega kuni 3 õõnsat kiudu 100 000 kiu kohta,

kasutamiseks eranditult eelimpregneeritud materjalide ja vaskkattega laminaatide tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2021

ex 7019 52 00

Epoksüvaiguga kaetud klaasriie, mis sisaldab massiprotsentides:

—	91–93 % klaaskiudu,

—	7–9 % epoksüvaiku

0 %

—

31.12.2023

ex 7410 11 00

ex 8507 90 80

ex 8545 90 90

Grafiit-vask-laminaatfooliumirull:

—	laiusega 610–620 mm,

—	diameetriga 690–710 mm,

kasutamiseks elektrisõidukite liitium-ioonakude tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2019

ex 7607 20 90

Alumiiniumfoolium rullides:

—	kaetud ühelt küljelt polüpropüleeniga ja teiselt küljelt polüamiidiga, vahel liimainekihid,

—	laiusega 200–400 mm,

—	paksusega 0,138–0,168 mm,

kasutamiseks liitium-ioonakude kottümbriste tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2019

8104 11 00

Survetöötlemata magneesium magneesiumisisaldusega vähemalt 99,8 % massist

0 %

—

31.12.2023

ex 8108 20 00

Titaanisulamist valuplokk

—	kõrgusega vähemalt 17,8 cm, pikkusega vähemalt 180 cm ja laiusega vähemalt 48,3 cm,

—	massiga vähemalt 680 kg,

mis sisaldab järgmisi legeerivaid elemente:

—	3–6 massiprotsenti alumiiniumi,

—	2,5–5 massiprotsenti tina,

—	2,5 –4,5 massiprotsenti tsirkooniumi,

—	0,2–1 massiprotsenti nioobiumi,

—	0,1–1 massiprotsenti molübdeeni,

—	0,1–0,5 massiprotsenti räni

0 %

p/st

31.12.2020

ex 8108 20 00

Titaanisulamist valuplokk,

—	mille läbimõõt on vähemalt 63,5 cm ja pikkus vähemalt 450 cm,

—	massiga vähemalt 6 350 kg,

mis sisaldab järgmisi legeerivaid elemente:

—	5,5–6,7 massiprotsenti alumiiniumi,

—	3,7–4,9 massiprotsenti vanaadiumi

0 %

p/st

31.12.2020

ex 8301 20 00

Mehaaniline või elektromehaaniline roolisamba lukk:

—	kõrgusega 10,5 cm (± 3 cm),

—	laiusega 6,5 cm (± 3 cm),

—	metallkorpuses,

—	võib olla varustatud hoidjaga,

kasutamiseks grupi 87 kaupade tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8302 30 00

Heitgaasisüsteemi tugiklamber:

—	paksusega 0,7–1,3 mm,

—	standardi EN 10088 kohase klassi 1.4310 ja 1.4301 roostevabast terasest,

—	kinnitusaukudega või ilma,

kasutamiseks autode heitgaasisüsteemide tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8409 91 00

Mootori silindrite õhusisselaskemoodul, mis koosneb järgmistest osadest:

—

imitoru,

—	rõhuandur,

—	elektriline klapp,

—

voolikud,

—	kronsteinid,

kasutamiseks grupi 87 kaupade tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8409 91 00

Sisselasketorustik, mida kasutatakse üksnes mootorsõidukite valmistamisel:

—	laiusega 40–70 mm,

—	klapi pikkusega 250–350 mm,

—	sisselastava õhu mahuga 5,2 liitrit ja

—	elektrilise vooreguleerimissüsteemiga, mis tagab maksimaalse jõudluse üle 3 200 p/min juures (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8409 99 00

Heitgaasi taasringluse koost, mis koosneb järgmistest osadest:

—	juhtplokk,

—

õhuklapp,

—	sisselasketoru,

—	väljalasketoru,

kasutamiseks mootorsõidukite diiselmootorite tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8414 10 25

Tandempump, mis koosneb järgmistest osadest:

—	õlipump töömahuga 21,6 cm3 pöörde kohta (± 2 cm3 pöörde kohta) ja töörõhuga 1,5 bar kiirusel 1 000 p/min,

—	vaakumpump töömahuga 120 cm3 pöörde kohta (± 12 cm3 pöörde kohta) ning jõudlusega –666 mbar 6 sekundiga kiirusel 750 p/min,

kasutamiseks mootorsõidukite mootorite tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8414 10 89

Elektriline vaakumpump:

—	kontrolleri-ala võrguga (CAN siin),

—	kummivoolikuga või ilma,

—	pistmikuga ühenduskaabliga,

—	kinnituskronsteiniga,

kasutamiseks grupi 87 kaupade tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8414 30 89

Avatud võlliga spiraalkompressor koos sidurikoostuga, võimsusega üle 0,4 kW, sõidukite kliimaseadmete jaoks, kasutamiseks grupi 87 mootorsõidukite tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8414 59 35

Radiaalventilaator, millel on järgmised omadused:

—	mõõtmed 25 mm (kõrgus) × 85 mm (laius) × 85 mm (sügavus),

—	mass 120 g,

—	nimipinge 13,6 V (alalispinge),

—	tööpinge 9–16 V (alalispinge),

—	nimivool 1,1 A (TYP),

—	nimivõimsus 15 W,

—	pöörlemiskiirus 500–4 800 p/min (pööret minutis) (vaba voo korral),

—	õhuvool kuni 17,5 l/s,

—	õhurõhk kuni 16 mm H2O ≈ 157 Pa,

0 %

—

31.12.2023

—	üldine helirõhk kiirusel 4 800 p/min (pööret minutis) kuni 58 dB(A) ja

FIN-liidesega (Fan Interconnect Network) andmete vahetamiseks autoistmete ventilatsioonisüsteemides kasutatava kütte- ja kliimaseadme juhtseadmega

ex 8467 99 00

Järgmiste parameetritega mehaanilised lülitid vooluringide ühendamiseks:

—	pinge 14,4–42 V,

—	voolutugevus 10–42 A,

kasutamiseks rubriiki 8467 kuuluvate masinate tootmisel (1)

0 %

p/st

31.12.2019

ex 8481 80 59

Korpusega kahekäiguventiilid voolu reguleerimiseks:

—	5–10 väljalaskeavaga läbimõõdus 0,09–0,2 mm,

—	voolukiirusega 550–2 000 cm3 minutis,

—	töörõhuga 19–300 MPa

0 %

—

31.12.2022

ex 8481 80 59

Voolu reguleerkraan, mis on

—

terasest,

—	väljundavaga, mille läbimõõt on 0,1–0,3 mm,

—	sisendavaga, mille läbimõõt on 0,4–1,3 mm,

—	kroomnitriidkattega,

—	pinnakaredusega Rp 0,4

0 %

—

31.12.2022

ex 8481 80 59

Elektromagnetklapp koguste reguleerimiseks,

—

kolviga,

—	solenoidiga, mille mähise takistus on 2,6–3 oomi

0 %

—

31.12.2022

ex 8481 80 59

Elektromagnetklapp koguste reguleerimiseks,

—	solenoidiga, mille mähise takistus on 0,19–0,66 oomi ja induktiivsus kuni 1 mH

0 %

—

31.12.2022

ex 8481 80 79

ex 8481 80 99

Hooldusventiil, mis sobib R410A või R32 gaasi puhul sise- ja välitingimustes kasutatavate üksuste ühendamiseks,

—	taluvussurvega ventiili korpusele 6,3 MPa,

—	lekkemääraga alla 1,6 g/a,

—	lisandite määraga alla 1,2 mg/PCS,

—	ventiili korpuse õhukindla survega 4,2 MPa,

kasutamiseks kliimaseadmete tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8484 20 00

Mehaaniline tihendusseade, mis on kokku pandud kahest liikuvast rõngast (keraamiline vastasrõngas, mille soojusjuhtivus on alla 80 W/Mk, ja süsinikust liugrõngas), ühest vedrust ja välispinnal olevast nitriilhermeetikust, kasutatakse mootorsõidukite jahutussüsteemide ringluspumpade tootmisel

0 %

—

31.12.2023

ex 8501 10 10

Mootorid õhupumpadele:

—	tööpingega 9–24 V alalisvoolu korral,

—	töötemperatuuriga –40 °C – +80 °C,

—	võimsusega kuni 18 W,

kasutamiseks autoistmete pneumaatilise abi- ja ventilatsioonisüsteemi tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8501 31 00

ex 8501 32 00

Alalisvoolumootor kommutaatoriga või ilma,

—	välisläbimõõduga 24,2–140 mm,

—	nimikiirusega 3 300 –26 200 pööret minutis,

—	nimitoitepingega 3,6–230 V,

—	väljundvõimsusega 37,5–2 400 W,

—	voolutugevusele kuni 20,1 A,

—	maksimaalse kasuteguriga vähemalt 50 %,

käeshoitavate mootortööriistade ja muruniidukite juhtimiseks

0 %

—

31.12.2023

ex 8501 33 00

Vahelduvvoolu veomootor võimsusega 75–375 kW,

—	väljundpöördemomendiga 200–400 Nm,

—	väljundvõimsusega 50–200 kW,

—	kiirusega kuni 15 000 p/min,

kasutamiseks elektrisõidukite tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2019

ex 8503 00 99

Harjadeta mootori staator

—	siseläbimõõduga 206,6 mm (± 0,5),

—	välisläbimõõduga 265,0 mm (± 0,2) ja

—	laiusega 37,2–47,8 mm,

kasutatakse otseajamiga trumlitega pesumasinate, pesumasin-kuivatite või kuivatite tootmisel

0 %

p/st

31.12.2020

ex 8506 90 00

Katood, rullides, kasutamiseks tsink-õhk-akudes (nööpelemendid kuuldeaparaatide jaoks) (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8507 60 00

Prismaatilised liitium-ioonakud, millel on järgmised omadused:

—	laius 173,0 mm (± 0,4 mm),

—	paksus 45,0 mm (± 0,4 mm),

—	kõrgus 125,0 mm (± 0,3 mm),

—	nimipinge 3,67 V (± 0,01 V) ja

—	nimimahutavusega 94 Ah ja/või 120 Ah,

kasutamiseks elektriautode akude tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2019

ex 8507 60 00

Silindrilised liitium-ioon-akud või selle moodulid:

—	nimimahtuvus 8,8–18 Ah,

—	nimipinge 36–48 V,

—	energiatihedus 300–648 Wh,

kasutamiseks elektrijalgrataste tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2019

ex 8507 60 00

Ristkülikukujuline liitium-ioon-polümeeraku, millel on akuhaldussüsteem ja CAN-siini liides ning järgmised omadused:

—	pikkus kuni 1 600 mm,

—	laius kuni 448 mm,

—	kõrgus kuni 395 mm,

—	mass 125–135 kg,

—	nimipinge 280–400 V,

—	nimimahutavus 9,7–10,35 Ah,

—	laadimispinge 110–230 V ja

—	sisaldab 6 moodulit 90–96 elemendiga, suletud teraskorpusesse,

kasutamiseks selliste sõidukite tootmisel, mida saab laadimiseks ühendada rubriiki 8703 kuuluva välise elektritoiteallikaga (1)

0 %

—

31.12.2019

ex 8507 60 00

Silindriline liitiumioonaku või moodul pikkusega vähemalt 63 mm ja diameetriga vähemalt 17,2 mm, nimivõimsusega vähemalt 1 200 mAh, kasutamiseks laaditavate patareide tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2019

ex 8507 60 00

Liitium-ioonaku, mille on järgmised omadused:

—	pikkus 150 – 1 000 mm,

—	laius 100 – 1 000 mm,

—	kõrgus 200 – 1 500 mm,

—	mass 75–200 kg,

—	nimimahutavus 150–500 Ah

0 %

—

31.12.2019

ex 8507 60 00

Liitium-ioon elektriakude patareide paigaldamiseks ettenähtud moodulid

—	pikkusega 298 mm või rohkem, kuid mitte üle 408 mm,

—	laiusega 33,5 mm või rohkem, kuid mitte üle 209 mm,

—	kõrgusega 138 mm või rohkem, kuid mitte üle 228 mm,

—	kaaluga 3,6 kg või rohkem, kuid mitte üle 17 kg,

—	võimsusega 458 Wh või rohkem, kuid mitte üle 2 158 Wh

0 %

—

31.12.2019

ex 8507 60 00

Laetavad liitium-ioon akud

—	pikkusega 700–2 820 mm,

—	laiusega 935–1 660 mm,

—	kõrgusega 85–700 mm,

—	kaaluga 250–700 kg,

—	energiamahutavusega kuni 175 kWh

0 %

—

31.12.2019

ex 8507 60 00

Laaditavates liitium-ioonakudes kasutatavad ristkülikukujulised moodulid:

—	pikkusega 300–350 mm,

—	laiusega 79,8–225 mm,

—	kõrgusega 35–168 mm,

—	massiga 3,95–8,85 kg,

—	nimivõimsusega 66,6–129 Ah

0 %

—

31.12.2019

ex 8507 90 30

Akudes kasutatavate liitium-ioonakude katoodi ja anoodi eraldamiseks ette nähtud tugevdatud ohutusseparaator, kasutamiseks mootorsõidukite akudes kasutatavate liitium-ioonakude tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2019

ex 8529 90 65

Trükkplaatkoost, mis sisaldab järgmisi osi:

—	raadiotuuner (mis suudab vastu võtta ja dekodeerida raadiosignaale ning edastada neid signaale sõlme piires) ilma signaali töötlemise funktsioonita,

—	mikroprotsessor, mis suudab vastu võtta kaugjuhtimissignaale ja mis juhib tuuneri kiibikomplekti,

kasutamiseks koduste meelelahutussüsteemide tootmisel (1)

0 %

p/st

31.12.2019

ex 8529 90 65

Elektroonikakoost, mis koosneb vähemalt trükiplaadist, millel on järgmised osad:

—	on multimeediarakenduste ja videosignaali töötlemise protsessorid,

—	on FPGA (programmeeritav ventiilmaatriks),

—	on välkmälu,

—	on operatiivmälu,

—	on USB-liides,

—	võivad olla HDMI-, VGA- ja RJ-45 liidesed,

—	on pistikupesad ja pistikud LCD-ekraaniga ühendamiseks, LED-valgustus ja juhtpaneel

0 %

p/st

31.12.2020

ex 8529 90 65

Trükkplaat-alakoost, mis sisaldab järgmisi osi:

—	raadiotuuner, mis suudab vastu võtta ja dekodeerida raadiosignaale ning edastada neid signaale sõlme piires, signaali dekooderiga,

—	raadiosageduslike kaugjuhtimissignaalide vastuvõtja,

—	infrapuna-kaugjuhtimissignaali saatja,

—	SCART-signaali generaator,

—	televiisori seisundi andur,

kasutamiseks koduste meelelahutussüsteemide tootmisel (1)

0 %

p/st

31.12.2019

ex 8529 90 92

Klaas- või plastkattega ja optilise liimiga ühendatud LCD-moodul:

—	ekraani diagonaaliga 12–31 cm,

—	LED-taustavalgustusega,

—	trükkplaadiga, millel on EEPROM (elektriliselt kustutatav programmeeritav püsimälu), mikrokontroller, ajastuskontroller ning muud aktiivsed ja passiivsed komponendid,

—	toitepistikuga ning CAN- (kontrolleri-ala võrk) ja LVDS-liidesega (madalpingeline diferentsiaalne signaaliedastus),

—	ekraanile täiendavaid sõidukiteavet edastavaid kontrollnäite genereerivate elektrooniliste komponentidega või ilma nendeta,

0 %

—

31.12.2023

—	puuteekraaniga või ilma,

—	ilma signaalitöötlusmoodulita,

—	korpuses, millele on täiendavad LED-hoiatusmärgutuled,

—	käiguvahetuse näidu ja fotoanduriga või ilma nendeta,

kasutatakse grupi 87 mootorsõidukitel juhile antava teabe kuvamiseks (1)

ex 8529 90 92

LCD-kuvar:

—	puutepaneeliga,

—	vähemalt ühe trükkplaadiga lihtsa alluvseadme piksliaadressi (ajastuskontrolleri funktsioon) ja puutetundliku juhtimise jaoks, millel on EEPROM (elektriliselt kustutatav programmeeritav püsimälu) kuvari seadete jaoks,

—	ekraani diagonaaliga 15–21 cm,

—	taustavalgusega,

—	LVDS- (madalpingeline diferentsiaalne signaaliedastus) ja toitepistikuga,

kasutamiseks grupi 87 mootorsõidukite tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8529 90 92

Metallist hoidik, kinnitusdetail või sisemine tugevdusdetail, kasutamiseks televiisorite, monitoride ja videomängijate tootmisel (1)

0 %

p/st

31.12.2021

ex 8535 90 00

Pooljuhtmoodullüliti korpuses:

—	koosneb IGPT (isoleeritud paisuga bipolaartransistor) transistori kiibist ja dioodi kiibist ühel või mitmel väljaviiguraamil,

—	pingele 600 V või 1 200 V

0 %

p/st

31.12.2020

ex 8537 10 91

Programmeeritav mälukontrollplaat:

—	nelja või enama samm-mootori draiveriga,

—	nelja või enama väljundiga, mille on MOSFET transistorid,

—	peamise protsessoriga,

—	kolme või enama temperatuurianduri sisendiga,

—	pingele 10–30 V,

kasutamiseks 3D printerite tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8537 10 91

Elektroonilised juhtplokid neljarattaveoga sõidukite teljesisese pöördemomendi reguleerimiseks:

—	trükkplaadiga, millel on programmeeritav mälukontroller,

—	üks ühe otsaga pistik ning

—	mis töötab 12 V juures

0 %

—

31.12.2023

ex 8537 10 91

Elektroonilised juhtplokid, mis võimaldavad kontrollida kergsõidukite variaatorkäigukasti ning millel on:

—	trükkplaat, millel on programmeeritav mälukontroller,

—	metallkorpus,

—	üks ühe otsaga pistik ning

—	mis töötab 12 V juures

0 %

—

31.12.2023

ex 8537 10 91

Elektroonilise mootori juhtplokk:

—	trükkplaadiga,

—	12 V pingega,

—	programmeeritav,

—	mikroprotsessoriga, mis võimaldab kontrollida, hinnata ja juhtida sõidukite tugiteenuste toimimist (kütuse sissepritse ja eelsüüte näit, kütuse ja õhu voolukiirus),

kasutamiseks grupi 87 kaupade tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8708 40 20

ex 8708 40 50

Automaatkäigukasti koost rootorkäiguvahetiga:

—	alumiiniumvalust korpusega,

—	diferentsiaalülekandega,

—	9 käiguga automaatülekandega,

—	elektroonilise käiguvaliku süsteemiga,

mõõtmetega:

—	laius 330–420 mm,

—	kõrgus 380–450 mm,

—	pikkus 580–690 mm,

kasutamiseks gruppi 87 kuuluvate sõidukite tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8708 50 20

ex 8708 50 99

ex 8708 99 10

ex 8708 99 97

Auto jaotuskast ühe sisendi ja topeltväljundiga, pöördemomendi jaotamiseks esi- ja tagasilla vahel, alumiiniumkorpuses, mõõtmetega kuni 565 × 570 × 510 mm, koosneb vähemalt järgmisest:

—

ajam ja

—	sisemine kettülekanne

0 %

—

31.12.2019

ex 8708 50 20

ex 8708 50 99

Terasest vahevõll, mis ühendab käigukasti poolteljega:

—	pikkusega 300–650 mm,

—	hammasvõlliga mõlemas otsas,

—	võib olla pressitud laagriga korpuses,

—	võib olla varustatud hoidjaga,

kasutamiseks grupi 87 kaupade tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8708 50 20

ex 8708 50 99

Mootorsõidukite mootorilt ja jõuülekandelt pöördemomenti ratastele edasi andva rattavõlli sisemise kolmikliigendi korpus:

—	mille välisläbimõõt on 67,0–84,5 mm,

—	millel on kolm külmkalibreeritud rullikuterada läbimõõduga 29,90–36,60 mm,

—	mille tihendi läbimõõt on 34,0–41,0 mm, ilma kaldenurgata,

—	millel on 21–35 hambaga hammasvõll,

—	mille laagri pesa läbimõõt on 25,0–30,0 mm ning millel võivad olla õlisooned

0 %

—

31.12.2023

ex 8708 50 20

ex 8708 50 99

Mootorsõidukite mootorilt ja jõuülekandelt pöördemomenti ratastele edasi andva veovõlli välimise otsa koost, mis koosneb järgmisest:

—	sisevõru kuue veererajaga, mis on ettenähtud kuulidele läbimõõduga 15,0–20,0 mm,

—	välisvõru kuue veererajaga, mis on ette nähtud kuuele kuulile, mis on valmistatud terasest süsinikusisaldusega 0,45–0,58 %, ning millel on keere ja 26–38 hambaga hammasvõll,

—	sfääriline separaator, mis hoiab välis- ja sisevõru veereradades olevaid kuule õige nurga all, valmistatud tsementiitimiseks sobivast materjalist süsinikusisaldusega 0,14–0,25 %, ning

—	määrdekambriga,

suudab töötada püsival kiirusel ühenduse muutuva nurgaga kuni 50 kraadi

0 %

—

31.12.2023

ex 8708 80 99

Alumiiniumist vedrustuse varras:

—	kõrgusega 50–150 mm,

—	laiusega 10–100 mm,

—	pikkusega 100–600 mm,

—	massiga 1 000 –3 000 g,

varustatud vähemalt kahe puksiga auguga, valmistatud alumiiniumsulamist, millel on järgmised omadused:

—	tõmbetugevus 200 MPa või rohkem,

—	tugevus 19 kN või rohkem,

—	jäikus 5–9 kN/mm,

—	sagedus 400–600 Hz

0 %

—

31.12.2023

ex 8708 92 99

Heitesüsteemi sisevooderdis:

—	seina paksusega 0,7–1,3 mm,

—	valmistatud standardi EN 10088 kohase klassi 1.4310 ja 1.4301 roostevabast teraslehest või keerdtorust,

—	kinnitusaukudega või ilma,

kasutamiseks autode heitgaasisüsteemide tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8708 92 99

Toru sisepõlemismootori heitgaaside juhtimiseks:

—	läbimõõduga 40–100 mm,

—	pikkusega 90–410 mm,

—	seina paksusega 0,7–1,3 mm,

—	roostevabast terasest,

kasutamiseks autode heitgaasisüsteemide tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 8708 92 99

Heitesüsteemi otsa kate:

—	seina paksusega 0,7–1,3 mm,

—	valmistatud standardi EN 10088 kohase klassi 1.4310 ja 1.4301 roostevabast terasest,

—	sisevooderdusega või ilma,

—	pinnatöötlusega või ilma,

kasutamiseks autode heitgaasisüsteemide tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2023

ex 9001 90 00

Optilised, hajutavad, peegeldavad või prismaatilised lehed ja trükkimata hajutiplaadid, polariseerivast materjalist või mitte, spetsiaalselt lõigatud

0 %

—

31.12.2023

ex 9002 11 00

Infrapunaobjektiiv, mille fookuskaugust reguleeritakse mootorajamiga,

—	kasutab lainepikkust 3–5 μm,

—	annab selge pildi kaugusest 50 m kuni lõpmatuseni,

—	vaatevälja suurused on 3o × 2,25o ja 9o × 6,75°,

—	kaal kuni 230 g,

—	pikkus kuni 88 mm,

—	läbimõõt kuni 46 mm,

—	mitte jahutatav,

kasutamiseks termokaamerate, infrapunabinoklite ja relvasihikute tootmisel (1)

0 %

—

31.12.2020

ex 9002 11 00

Läätsekoost, mis koosneb silindrilise kujuga metall- või plastümbrisest ja optilistest elementidest:

—	horisontaalse vaateväljaga kuni 120 kraadi,

—	diagonaalse vaateväljaga kuni 92 kraadi,

—	fookuskaugusega kuni 7,50 mm,

—	suhtelise avaga kuni F/2,90,

—	läbimõõduga kuni 22 mm,

kasutatakse autode CMOS-kaamerate (CMOS: komplementaarne metalloksiid-pooljuht) tootmisel

0 %

—

31.12.2023

ex 9002 11 00

Infrapunaoptikasõlm, mis koosneb järgmistest osadest:

—	monokristalliline silikoonlääts läbimõõduga 84 mm (± 0,1 mm) ja

—	monokristalliline germaaniumlääts läbimõõduga 62 mm (± 0,05 mm)

ning mis on paigaldatud töödeldud alumiiniumisulamist toele ja mida kasutatakse soojuskaamerates

0 %

—

31.12.2021

ex 9002 11 00

Infrapunaoptikasõlm, mis koosneb järgmistest osadest:

—	silikoonlääts läbimõõduga 29 mm (± 0,05 mm) ja

—	monokristalliline kaltsiumfluoriidlääts läbimõõduga 26 mm (± 0,05 mm)

ning mis on paigaldatud töödeldud alumiiniumisulamist toele ja mida kasutatakse soojuskaamerates

0 %

—

31.12.2021

ex 9002 11 00

Infrapunaoptikasõlm

—	silikoonläätsega läbimõõduga 62 mm (± 0,05 mm),

—	paigaldatud töödeldud alumiiniumisulamist toele

ja mida kasutatakse soojuskaamerates

0 %

—

31.12.2021

ex 9002 11 00

Infrapunaoptikasõlm, mis koosneb järgmistest osadest:

—	germaaniumlääts läbimõõduga 11 mm (± 0,05 mm),

—	monokristalliline kaltsiumfluoriidlääts läbimõõduga 14 mm (± 0,05 mm) ja

—	silikoonlääts läbimõõduga 17 mm (± 0,05 mm)

ning mis on paigaldatud töödeldud alumiiniumisulamist toele ja mida kasutatakse soojuskaamerates

0 %

—

31.12.2021

ex 9002 11 00

Infrapunaoptikasõlm

—	silikoonläätsega läbimõõduga 26 mm (± 0,1 mm),

—	mis on paigaldatud töödeldud alumiiniumisulamist toele

ja mida kasutatakse soojuskaamerates.

0 %

—

31.12.2021

ex 9002 11 00

Infrapunaoptikasõlm, mis koosneb järgmistest osadest:

—	germaaniumlääts läbimõõduga 19 mm (± 0,05 mm),

—	monokristalliline kaltsiumfluoriidlääts läbimõõduga 18 mm (± 0,05 mm),

—	germaaniumlääts läbimõõduga 20,6 mm (± 0,05 mm)

ning mis on paigaldatud töödeldud alumiiniumisulamist toele ja mida kasutatakse soojuskaamerates

0 %

—

31.12.2021

ex 9029 20 31

ex 9029 90 00

Osadeks jagatud näidikupaneel mikroprotsessori juhtmooduliga, samm-mootoriga või ilma ning LED-näidikutega, mis näitavad vähemalt:

—

kiirust,

—	mootori pöörlemiskiirust,

—	mootori temperatuuri,

—	kütuse taset,

mille teabeedastus toimub CAN-BUSi ja/või K-LINE'i protokollide järgi ja mida kasutatakse gruppi 87 kuuluvate kaupade tootmisel

0 %

p/st

31.12.2019

(1) Tollimaksude kohaldamine peatatakse kooskõlas lõppkasutuse tollijärelevalvega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artiklile 254 (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

20.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 163/56

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/1000,

14. märts 2019,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/1799 seoses Hiina Rahvapangale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 kohastest kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuetest erandi tegemisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 9,

ning arvestades järgmist:

(1)	Selliste tehingute suhtes, mille vastaspooled on Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmed, kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõikele 6 erandit kauplemise läbipaistvuse nõuetest, kui kõnealuste tehingute eesmärk on viia ellu raha-, valuuta- või finantsstabiilsuspoliitikat.

(2)	Sellist erandit määruse (EL) nr 600/2014 kohaldamisalast võib kõnealuse määruse artikli 1 lõike 9 kohaselt laiendada nii kolmandate riikide keskpankadele kui ka Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale.

(3)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/1799 (2) sätestatud loetelu kolmandate riikide keskpankadest, kelle suhtes kohaldatakse erandit, tuleks ajakohastada, sealhulgas vajaduse korral laiendada määruse (EL) nr 600/2014 artikli 1 lõikes 6 sätestatud erandit muudele kolmandate riikide keskpankadele või arvata sellised avaliku sektori asutused loetelust välja. Komisjon jälgib ja hindab asjakohaseid muutusi kolmandates riikides ja võib täiendava erandi igal ajal läbi vaadata.

(4)

Hiina Rahvavabariigilt saadud teavet arvesse võttes koostas ja esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hindas Hiina Rahvapanga rahvusvahelist kohtlemist. Selles aruandes (3) jõuti järeldusele, et on asjakohane teha Hiina Rahvapangale määruse (EL) nr 600/2014 kohastest kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuetest erand. Seetõttu tuleks Hiina Rahvapank lisada delegeeritud määruses (EL) 2017/1799 sätestatud loetellu avaliku sektori asutustest, kelle suhtes kohaldatakse erandit.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee eksperdirühma seisukohtadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2017/1799 lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2) Komisjoni 12. juuni 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1799, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuetest erandi tegemisega teatavate kolmandate riikide keskpankade suhtes tehingute puhul, mille eesmärk on viia ellu raha-, valuuta- ja finantsstabiilsuspoliitikat (ELT L 259, 7.10.2017, lk 11).

(3) Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsinstrumentide turgude määruse (MiFIR) raames Hiina Rahvapangale erandi tegemise kohta [COM(2019) 143, 14.3.2019].

LISA

Austraalia:

—	Austraalia Reservpank

Brasiilia:

—	Brasiilia Keskpank

Kanada:

—	Kanada Pank

Hongkongi erihalduspiirkond:

—	Hongkongi rahandusamet

India:

—	India Reservpank

Jaapan:

—	Jaapani Pank

Mehhiko:

—	Mehhiko Pank

Hiina Rahvavabariik:

—	Hiina Rahvapank

Korea Vabariik:

—	Korea Pank

10.

Singapur:

—	Singapuri rahandusamet

11.

Šveits:

—	Šveitsi Keskpank

12.

Türgi:

—	Türgi Vabariigi Keskpank

13.

Ühendkuningriik:

—	Inglise Pank

14.

Ameerika Ühendriigid:

—	Föderaalreservi süsteem

15.	Rahvusvaheliste Arvelduste Pank

20.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 163/59

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1001,

14. juuni 2019,

millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/417/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Hispaanias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsustas 27. aprillil 2009 komisjoni soovituse põhjal otsusega 2009/417/EÜ (1) Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 126 lõike 6 kohaselt, et Hispaanial on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et 2008. aasta valitsemissektori eelarvepuudujääk oli 3,4 % sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis ületab ELi toimimise lepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst. Valitsemissektori koguvõla kavandatud väärtus oli 2008 aastal 39,5 %.

(2)	ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 ja määruse (EÜ) nr 1467/97 (2) artikli 3 lõike 4 kohaselt esitas nõukogu komisjoni soovituse põhjal 27. aprillil 2009 Hispaaniale soovituse kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks.

(3)

Nõukogu esitas 2. detsembril 2009, 10. juulil 2012 ja 21. juunil 2013 ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel Hispaaniale kolm uut soovitust, millega pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega vastavalt 2013., 2014. ja 2016. aastani. Nõukogu leidis kõigis kolmes soovituses, et Hispaania oli rakendanud tõhusaid meetmeid, kuid et on toimunud ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi, millel on olulised negatiivsed tagajärjed riigi rahandusele.

(4)

Nõukogu tegi 12. juulil 2016 ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 alusel kindlaks, et Hispaania ei olnud võtnud nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele reageerimiseks tulemuslikke meetmeid. Nõukogu võttis 8. augustil 2016 ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohaselt vastu otsuse (EL) 2017/984, (3) teatades Hispaaniale, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid, ning ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise uueks tähtajaks seati 2018. aasta. Tähtpäevaks, milleks tuli võtta tõhusad meetmed ning esitada nõukogule ja komisjonile aruanne meetmete kohta, mis on võetud vastuseks nõukogu teatele, määras nõukogu 15. oktoobri 2016.

(5)	Komisjon jõudis 16. novembril 2016 järeldusele, et Hispaania on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 alusel kooskõlas otsusega (EL) 2017/984 võtnud tõhusaid meetmeid.

(6)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 12 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklile 4 esitab komisjon andmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamiseks. Nimetatud protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 (4) artiklile 3 esitama kaks korda aastas enne 1. aprilli ja enne 1. oktoobrit andmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta ning muud sellega seotud muutujad.

(7)

Esitatud andmete põhjal teeb nõukogu otsuse tunnistada kehtetuks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Lisaks tuleks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tunnistada kehtetuks üksnes juhul, kui komisjoni prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil ELi toimimise lepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst.

(8)

Lähtudes andmetest, mille komisjon (Eurostat) esitas määruse (EÜ) nr 479/2009 artikli 14 kohaselt pärast Hispaania poolt aprillis 2019 esitatud teatist, 2019. aasta stabiilsusprogrammist ja komisjoni 2019. aasta kevadprognoosist, on võimalik teha järgmised järeldused.

—

Pärast seda, kui valitsemissektori eelarvepuudujääk jõudis 2017. aastal 3,1 %-ni SKPst, vähenes see 2018. aastal 2,5 %-ni SKPst. Võrreldes 2018. aasta oktoobris esitatud 2019. aasta eelarvekava prognoosidega osutus 2018. aasta eelarvepuudujääk 0,2 protsendipunkti võrra väikesemaks tänu 0,3 protsendipunkti võrra suuremale tulu suhtele SKPsse, mida vähendas ainult osaliselt 0,1 protsendipunkti võrra suurem kulusuhe. Tulupoolel osutusid suuremaks nii äriühingu tulumaksust saadavad tulud kui ka muud tulud ning kulupoolel osutusid kavandatust mõnevõrra suuremaks hüvitised töötajatele.

—

Hispaania valitsuse poolt 30. aprillil 2019 esitatud 2019.–2022. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt on 2019. aastal kavas vähendada eelarvepuudujääki 2 %-ni SKPst ja 2020. aastal 1,1 %-ni SKPst. Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt on eelarvepuudujääk 2019. aastal 2,3 % SKPst ja 2020. aastal 2 % SKPst ning jääb seega prognoosiperioodil allapoole ELi toimimise lepingus sätestatud kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst.

—

Struktuurne eelarvepositsioon (st majandustsükliga kohandatud valitsemissektori eelarvepositsioon ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) jäi 2017. ja 2018. aastal komisjoni 2019. aasta kevandprognoosi alusel muutumatuks. Struktuurne eelarvepositsioon on alates 2016. aastast paranenud kokku 0,4 % SKPst.

—

Valitsemissektori võla suhe SKPsse vähenes 98,1 %-lt 2017. aastal 97,1 %-le 2018. aastal peamiselt majanduskasvu ja inflatsiooni võlga vähendava mõju tõttu, mis enam kui korvas intressikulude vastupidise mõju, ning esmane eelarvepositsioon on nullilähedane. Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks võlasuhe peamiselt kiire nominaalkasvu tulemusena, mis ületab võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vahelise erinevuse ning intressikulude võlga suurendavat mõju, kahanema 2019. aastal 96,3 %-ni ja 2020. aastal 95,7 %-ni, kuigi esmane eelarvepositsioon peaks paranema ainult mõnevõrra.

(9)	Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 12 tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks tunnistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates korrigeeritud.

(10)	Nõukogu arvates on ülemäärane eelarvepuudujääk Hispaanias korrigeeritud ja seega tuleks otsus 2009/417/EÜ kehtetuks tunnistada.

(11)

Alates 2019. aastast ehk ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisele järgnevast aastast kohaldatakse Hispaania suhtes stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning Hispaania peaks liikuma sobival kiirusel keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas, muu hulgas järgides kulueesmärki, ja täitma võlakriteeriumi vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikele 1a,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldise hinnangu kohaselt on ülemäärane eelarvepuudujääk Hispaanias korrigeeritud.

Artikkel 2

Otsus 2009/417/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Luxembourg, 14. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

E. O. TEODOROVICI

(1) Nõukogu 27. aprilli 2009. aasta otsus 2009/417/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta Hispaanias (ELT L 135, 30.5.2009, lk 25).

(2) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).

(3) Nõukogu 8. augusti 2016. aasta otsus (EL) 2017/984, millega teatatakse Hispaaniale, et ta peab võtma ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel vajalikuks peetavaid puudujääki vähendavaid meetmeid (ELT L 148, 10.6.2017, lk 38).

(4) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 1).

20.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 163/62

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1002,

14. juuni 2019,

millega tehakse kindlaks, et Rumeenia ei ole võtnud nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovituse järgimiseks tõhusaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõike 2 neljandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

2017. aasta juunis ja 2018. aasta juunis leidis nõukogu kooskõlas aluslepingu artikli 121 lõikega 4, et Rumeenias oli vastavalt 2016. ja 2017. aastal märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast. Kõnealuste kindlaks määratud märkimisväärsete kõrvalekallete tõttu esitas nõukogu Rumeeniale 16. juuni 2017. aasta (2) ja 22. juuni 2018. aasta (3) soovituse võtta vajalikud meetmed kõnealuste kõrvalekallete korrigeerimiseks.

(2)

Nõukogu järeldas 4. detsembril 2018 otsusega (EL) 2018/2020, (4) et Rumeenia ei olnud võtnud tema 22. juuni 2018. aasta soovituse järgimiseks tõhusaid meetmeid. Selle alusel esitas nõukogu 4. detsembril 2018 Rumeeniale muudetud soovituse (5) võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2019. aastal 4,5 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 1 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Samuti soovitas nõukogu, et Rumeenia kasutaks eelarvepuudujäägi vähendamiseks juhuslikke tulusid, eelarve konsolideerimise meetmed peaksid aga tagama valitsemissektori struktuurse eelarvepositsiooni püsiva paranemise majanduskasvu soodustaval viisil. Nõukogu seadis Rumeeniale 4. detsembri 2018. aasta soovituse järgimiseks võetud meetmest teatamise tähtajaks 15. aprilli 2019.

(3)

14. ja 15. märtsil 2019 korraldas komisjon Rumeeniasse kohapealse kontrolli eesmärgil määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli -11 lõike 2 kohase tõhustatud järelevalvemissiooni. Komisjon edastas esialgsed tulemused tähelepanekute esitamiseks Rumeenia ametiasutustele ja esitas need seejärel 5. juunil 2019 nõukogule. Seejärel tulemused avalikustati. Komisjoni aruande kohaselt ei kavatse Rumeenia ametiasutused nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovitust järgida. Ametiasutused kinnitasid komisjonile, et valitsus ei kavatse soovitatud struktuurset kohandust järgida. Nad keskenduvad jätkuvalt valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi hoidmisele allpool aluslepingus sätestatud künnist 3 % SKPst, et vältida stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osa kohaldamist. 2019. aasta eelarve puhul on eesmärgiks seatud tekkepõhine puudujääk 2,8 % SKPst. Järelevalvemissiooni ajal valitsuse poolt antud hinnangu kohaselt tooks selline nominaalne eelarvepuudujääk võrreldes 2018. aastaga kaasa struktuurse kohanduse 0,1 %, mis on märkimisväärselt vähem kui ette nähtud nõukogu soovituses.

(4)

20. aprillil 2018, st pärast nõukogu kehtestatud tähtaega, esitasid Rumeenia ametiasutused aruande nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovituse järgimiseks võetud meetmete kohta. Ametiasutused kordasid aruandes, et nende 2019. aasta eesmärkideks on valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 2,8 % SKPst ja üksnes väike struktuurse eelarvepuudujäägi vähenemine. Aruandes esitatud meetmete mõju eelarvele on 4. detsembri 2018. aasta soovituses nõutust märkimisväärselt väiksem.

(5)

Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori esmaste netokulude kasv 2019. aastal 11,6 %, mis on tunduvalt suurem kui kulude kasvu eesmärk 4,5 %. Prognoosi kohaselt halveneb struktuurne eelarvepositsioon 2019. aastal 0,7 % SKPst, jõudes puudujääki 3,6 % SKPst. Soovitatud oli aga struktuurset paranemist mahus 1,0 % SKPst võrreldes 2018. aastaga. Seega osutavad mõlemad näitajad kõrvalekaldele soovitatud kohandusest. Kulude kasvu eesmärk osutab kõrvalekaldele 2,1 % SKPst. Struktuurne eelarvepositsioon kinnitab kõrvalekallet, kuid selle alusel on see pisut väiksem (1,7 % SKPst). Struktuurse eelarvepositsiooni alusel on kõrvalekalle väiksem tänu juhuslikele tuludele ja suuremale SKP deflaatorile. Neid tegureid arvesse võttes kinnitab üldine hindamine suurt kõrvalekallet soovitatud kohandusest.

(6)

Nagu varasematel aastatel, on eelarvepuudujäägi kavandatud suurenemine võrreldes 2018. aastaga suuresti tingitud avaliku sektori töötajate hüvitistega seotud kulude suurenemisest. Pärast komisjoni 2018. aasta sügisprognoosi, mis oli nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovituse aluseks, on ametiasutused kehtestanud telekommunikatsiooni-, energia- ja pangandussektorile uued maksud. Ametiasutused tegid maksukärpeid ehitussektoris ja suurendasid teatavaid sotsiaalhüvitisi.

(7)

Selle põhjal järeldatakse, et Rumeenia ei ole nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovitusele piisavalt reageerinud. Eelarvekohandus on 2019. aastal märkimisväärselt väiksem kui aastane struktuurne kohandus 1,0 % SKPst, mis vastab valitsemissektori esmaste netokulude nominaalsele kasvumäärale, mis ei ületa 2019. aastal 4,5 %,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rumeenia ei ole võtnud nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovituse järgimiseks tõhusaid meetmeid.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Rumeeniale.

Luxembourg, 14. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

E. O. TEODOROVICI

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(2) Nõukogu 16. juuni 2017. aasta soovitus, mis esitatakse eesmärgiga korrigeerida märkimisväärne kõrvalekalle, mis tuvastati Rumeenias keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamise kohandamiskavas (ELT C 216, 6.7.2017, lk 1).

(3) Nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovitus, mis esitatakse eesmärgiga korrigeerida Rumeenias oluline kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast (ELT C 223, 27.6.2018, lk 3).

(4) Nõukogu 4. detsembri 2018. aasta otsus (EL) 2018/2020, millega tehakse kindlaks, et Rumeenia ei ole võtnud nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovituse järgimiseks tõhusaid meetmeid (ELT L 323, 19.12.2018, lk 16).

(5) Nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovitus, mis esitatakse eesmärgiga korrigeerida Rumeenias märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast (ELT C 460, 21.12.2018, lk 1).

20.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 163/64

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2019/1003,

14. juuni 2019,

millega tehakse kindlaks, et Ungari ei ole võtnud nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovituse järgimiseks tõhusaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

22. juunil 2018 leidis nõukogu kooskõlas aluslepingu artikli 121 lõikega 4, et Ungaris esineb märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi –1,5 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) saavutamiseks vajalikust kohandamiskavast. Kindlaks tehtud märkimisväärse kõrvalekalde tõttu esitas nõukogu 22. juunil 2018 Ungarile soovituse (2) võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär (3) ei ületaks 2018. aastal 2,8 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 1 % SKPst.

(2)

4. detsembril 2018 leidis nõukogu, et Ungari ei olnud võtnud tema 22. juuni 2018. aasta soovituse põhjal tõhusaid meetmeid. Selle alusel esitas nõukogu 4. detsembril 2018 Ungarile muudetud soovituse (4) võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2019. aastal 3,3 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 1 % SKPst. Nõukogu soovitas ka, et Ungari kasutaks eelarvepuudujäägi vähendamiseks juhuslikke tulusid ning märkis, et eelarve konsolideerimise meetmed peaksid aga tagama valitsemissektori struktuurse eelarvepositsiooni püsiva paranemise majanduskasvu soodustaval viisil. Nõukogu seadis Ungarile 4. detsembri 2018. aasta soovituse järgimiseks võetud meetmest teatamise tähtpäevaks 15. aprilli 2019.

(3)

20. märtsil 2019 tegi komisjon Ungarisse kohapealse kontrolli eesmärgil määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli -11 lõike 2 alusel tõhustatud järelevalvemissiooni. Komisjon edastas esialgsed tulemused tähelepanekute esitamiseks Ungari ametiasutustele ja esitas need seejärel 5. juunil 2019 nõukogule. Seejärel tulemused avalikustati. Komisjoni aruande kohaselt ei kavatse Ungari ametiasutused nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovitust järgida. Ametiasutused kinnitasid missiooni ajal, et nende 2019. aasta eelarve-eesmärgiks jääb valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 1,8 %, nagu on märgitud 2018. aasta juulis vastu võetud 2019. aasta eelarves, hoolimata soodsamast makromajanduslikust stsenaariumist ja oodatust parematest eelarvetulemustest 2018. aastal.

(4)

15. aprillil 2019 esitasid Ungari ametiasutused aruande nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovituse järgimiseks võetud meetmete kohta. Ametiasutused kordasid aruandes, et nende 2019. aasta eesmärgiks jääb valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 1,8 % SKPst 2019. aastal, mis on 0,4 protsendipunkti SKPst väiksem kui 2018. aasta näitaja. Aruanne ei sisalda kava, kuidas täita nõukogu esitatud eelarve kohandamise soovitused. Lisaks sellele ei ole üldjuhul arvuliselt täpsustatud, kuidas aruandes loetletud mitmesugused majandusprogrammid eelarvet mõjutavad, ja aruanne ei sisalda 2019. aasta eelarveprognoosi. Seega ei vasta aruanne nõukogu aruandlusnõuetele. Struktuurse eelarvepositsiooni parandamine on 4. detsembri 2018. aasta soovituses nõutust märkimisväärselt väiksem.

(5)

7. mail 2019 avaldatud komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt kasvab esmaste kulude netosumma 2019. aastal 6,5 %, mis on tunduvalt suurem kui soovituslik määr 3,3 %. Prognoositakse, et struktuurne eelarvepositsioon paraneb 2018. aastaga võrreldes 0,4 % SKPst, mis jääb alla soovitatud eelarvekohanduse 1 % SKPst. Seega osutavad mõlemad näitajad kõrvalekaldele soovitatud kohandusest. Kulude kasvu eesmärk osutab kõrvalekaldele 1,2 % SKPst. Struktuurne eelarvepositsioon kinnitab kõrvalekallet, kuid selle alusel on see mõnevõrra väiksem (0,6 % SKPst). Struktuurset eelarvepositsiooni mõjutavad negatiivselt teatavad tulude alalaekumised. Kulude kasvu eesmärgi näitajat mõjutab väga negatiivselt arvutuses kasutatud keskpika perioodi potentsiaalne SKP kasv, mis on kriisijärgselt väga väike. Lisaks sellele näib, et kulude kasvu eesmärgi aluseks oleva SKP deflaatori puhul ei võeta nõuetekohaselt arvesse valitsemissektori kulutusi mõjutavat suuremat kulusurvet. Pärast nende tegurite arvessevõtmist tundub kulude kasvu eesmärk asjakohaselt kajastavat eelarvekohandust, kuid osutab siiski jätkuvalt kõrvalekaldele soovitatud kohandusest.

(6)

Pärast komisjoni 2018. aasta sügisprognoosi, mis oli nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovituse alus, on Ungari ametiasutused teatanud kulupoole uutest ekspansiivsetest meetmetest. Lisaks sellele teatati pärast oodatust kiiremat avaliku sektori palgakasvu 2018. aastal teatavate kategooriate uuest palgatõusust alates 2018. aasta sügisest. Suuremad eelarvereservid koos valitsuse otsese kavatsusega reservid aasta lõpuks täielikult ära kasutada on suurendanud 2019. aasta kuluprognoose. Seega kujuneb kõrvalekalle kulude kasvu eesmärgist eeldatavasti märkimisväärselt suuremaks kui 2018. aasta sügisel ellu viidud hindamise käigus leitud kõrvalekalle.

(7)	Selle põhjal järeldatakse, et Ungari ei ole nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovitusele piisavalt reageerinud. Eelarvekohandus ei suuda tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2019. aastal 3,3 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 1 % SKPst,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ungari ei ole võtnud nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovituse järgimiseks tõhusaid meetmeid.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile.

Luxembourg, 14. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

E. O. TEODOROVICI

(1) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

(2) Nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovitus, mis esitatakse eesmärgiga korrigeerida Ungaris oluline kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast (ELT C 223, 27.6.2018, lk 1).

(3) Valitsemissektori esmaste netokulude saamiseks arvatakse valitsemissektori kogukuludest maha intressikulud, liidu programmidele tehtavad kulutused, mis kaetakse täielikult liidu vahenditest saadavatest tuludest, ja kaalutlusõigusevälised muudatused töötuskindlustushüvitise kuludes. Valitsemissektori rahastatud kapitali kogumahutus põhivarasse on jaotatud nelja aasta peale. Kaalutlusõigusel põhinevaid tulumeetmeid või õigusaktidest tulenevat tulude suurenemist võetakse arvesse. Ühekordseid tulu- ja kulumeetmeid arvesse ei võeta.

(4) Nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovitus, mis esitatakse eesmärgiga korrigeerida Ungaris märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast (ELT C 460, 21.12.2018, lk 4).

20.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 163/66

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1004,

7. juuni 2019,

millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ jäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus C(2012) 2384

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 4114 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, (1) eriti selle artikli 11a lõiget 9 ja artikli 37 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud üldised arvutuseeskirjad selleks, et kontrollida, kas kõnealuse direktiivi artikli 11 lõike 2 punktides c, d ja e ning artikli 11 lõikes 3 sätestatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtmäärad 2025., 2030. ja 2035. aastaks on saavutatud.

(2)

Direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11a sätestatud eeskirjades on täpsustatud, et ringlussevõtu puhul kasutatakse 2025., 2030. ja 2035. aasta sihtmäärade arvutamiseks jäätmeid, millega hakatakse tegema ringlussevõtutoiminguid või mis on lakanud olemast jäätmed. Üldjuhul tuleb ringlussevõetud jäätmete kogust mõõta kohas, kus jäätmetega hakatakse tegema ringlussevõtutoiminguid. Erandina võivad liikmesriigid siiski mõõta olmejäätmete kogust sortimistoimingu lõpus, tingimusel et arvatakse maha edasised kaod, mis tulenevad ringlussevõtutoimingule eelnevast töötlemisest, ning et toimingu väljundjäätmed võetakse tegelikult ringlusse.

(3)

Olmejäätmed, millega hakatakse tegema ringlussevõtutoiminguid, võivad siiski sisaldada teatavat kogust jäätmematerjale, mis ei ole edasiseks töötlemiseks mõeldud, kuid mida ei saa ringlussevõtutoimingu eelsete toimingute abil mõistlike jõupingutustega kõrvaldada. Liikmesriikidelt ei tohiks ringlussevõetud olmejäätmete arvutamisel nõuda selliste töötlemiseks mittemõeldud materjalide mahaarvamist, kui need materjalid on ringlussevõtutoimingus lubatud ega takista kvaliteetset ringlussevõttu.

(4)

Selleks et tagada arvutuseeskirjade ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides, tuleb lisaks kehtestada kõige levinumate jäätmeliikide ja ringlussevõtuprotsesside jaoks, milliseid jäätmematerjale tuleks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõike 1 punkti c kohases arvutuses arvesse võtta (arvutuspunktid) ja millises jäätmetöötluse etapis tuleks neid vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 11a lõikele 2 mõõta (mõõtepunktid).

(5)

Selle tagamiseks, et olmejäätmete ringlussevõtu kohta esitatavad andmed oleksid võrreldavad, tuleks kõige levinumate jäätmeliikide ja ringlussevõtuprotsesside jaoks kehtestatud arvutuspunkte kohaldada ka selliste jäätmete suhtes, mis on lakanud olemast jäätmed töötlemiseelse ettevalmistava toimingu tulemusena.

(6)

Selle tagamiseks, et eri liikmesriikides asuvate jäätmekäitlusettevõtete poolt esitatavad andmed olmejäätmete ringlussevõtu kohta oleksid võrreldavad, tuleb kehtestada üksikasjalikumad eeskirjad selle kohta, kuidas tuleb ringlussevõtutoimingu sisendi arvutamisel võtta arvesse sorditud jäätmete koguseid, ning selle kohta, kuidas tuleb arvutada ringlussevõetud olmejäätmete kogused juhul, kui jäätmetöötluse tulemuseks ei ole mitte üksnes ringlussevõetud materjalid, vaid ka kütused või muud energiaallikad või tagasitäitematerjalid.

(7)

Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud biojäätmete arvutamise puhul ei ole ringlussevõtutoimingu sisend- või väljundmaterjali tegelik mõõtmine alati võimalik, sest selliseid jäätmeid käitlevad tavaliselt kodumajapidamised. Seepärast tuleks kehtestada kindel ühine lähenemisviis, mis tagab esitatud andmete usaldusväärsuse.

(8)

Olmejäätmete põletamise järel eraldatud ringlussevõetud metallide puhul tuleks selle tagamiseks, et arvesse võetakse ainult ringlussevõetud metalle, kehtestada arvutusmetoodika, millega tehakse kindlaks põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatavate jäätmematerjalide metallisisaldus. Andmete asjakohasuse tagamiseks tuleks arvesse võtta üksnes olmejäätmete põletamisest pärinevaid metalle.

(9)

Olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu käsitlevad andmed, mis esitatakse vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 11a, peavad tuginema tõhusale jäätmematerjalivoogude kvaliteedi kontrollimise ja jälgimise süsteemile. Seetõttu tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid meetmeid kogutud andmete usaldusväärsuse ja täpsuse tagamiseks, eelkõige kogudes andmeid otse ettevõtjatelt ja kasutades jäätmete kohta kogutavate andmete salvestamiseks üha enam elektroonilisi registreid.

(10)

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta andmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 ja artikli 11 lõike 3 rakendamise kohta. Nad peavad esitama komisjonile ka kvaliteedikontrolli aruande komisjoni kehtestatud aruandlusvormis. Selle vormiga peaks tagatama, et esitatud teave on piisav alus direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 3 sätestatud sihtmäärade saavutamise kontrollimiseks ja järelevalveks.

(11)

Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktis a sätestatud sihtmäära puhul peavad liikmesriigid kohaldama komisjoni otsuses 2011/753/EL (2) sätestatud arvutuseeskirju. Direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11a ja käesolevas otsuses sätestatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu arvutuseeskirjad on kooskõlas otsuses 2011/753/EL sätestatud eeskirjadega. Topeltaruandluse vältimiseks peaks liikmesriikidel seetõttu olema võimalus kasutada aruandlusvormi, mis on ette nähtud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktides c–e ja artikli 11 lõikes 3 sätestatud sihtmäärade kohta andmete esitamiseks, et esitada andmed kõnealuse direktiivi artikli 11 lõike 2 punktis a sätestatud sihtmäära kohta.

(12)

Liikmesriigid esitavad komisjoni kehtestatud vormis iga kalendriaasta kohta andmed mineraalsete ja sünteetiliste määrdeainete ja tööstuslike õlide ning vanaõli kohta vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 37 lõikele 4. Selle vormiga peaks tagatama, et esitatud andmed on piisavad, et hinnata võimalust kehtestada meetmed vanaõli töötlemiseks, sealhulgas kvantitatiivsed sihtmäärad vanaõli regenereerimiseks, ning täiendavad meetmed vanaõli regenereerimise edendamiseks vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 21 lõikele 4.

(13)

Andmete esitamiseks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktide a ja b, milles on sätestatud kodumajapidamis- ja sarnaste jäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete sihtmäärad, rakendamise kohta peavad liikmesriigid kasutama komisjoni rakendusotsuse C(2012) 2384 (3) kohaselt kehtestatud vorme. Kõnealuse rakendusotsuse sätted, mille kohaselt peavad liikmesriigid esitama iga kolme aasta järel aruande direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise kohta, on aegunud. Seepärast tuleks rakendusotsus C(2012) 2384 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva otsuse sätetega, mis kajastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/851 (4) direktiivis 2008/98/EÜ tehtud aruandlusnõuete muudatusi. Järjepidevuse tagamiseks tuleks vastu võtta üleminekusätted seoses vaatlusaastate 2016–2019 kohta esitatavate artikli 11 lõike 2 punktide a ja b rakendamist käsitlevate andmete esitamise tähtajaga.

(14)

Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktide c–e ja artikli 11 lõike 3 rakendamist käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad on tihedalt seotud eeskirjadega, millega on kehtestatud vormid nende andmete ja kõnealuse direktiivi artikli 11 lõike 2 punkti a rakendamist käsitlevate andmete esitamiseks. Selleks et tagada kõnealuste eeskirjade sidusus ja hõlbustada nende kasutatavust, tuleks mõlemad eeskirjad sätestada ühes otsuses. Lisaks tuleks selleks, et hõlbustada muude direktiivi 2008/98/EÜ kohaste jäätmeid käsitlevate andmete, eelkõige ehitus- ja lammutusjäätmeid ning mineraalseid ja sünteetilisi määrdeaineid ning tööstuslikke õlisid ja vanaõli käsitlevate andmete esitamiseks mõeldud vormide kasutatavust, lisada käesolevasse otsusesse ka need vormid. Metoodika selliste jäätmematerjalide keskmiste kaomäärade kindlaksmääramiseks, mis eemaldatakse sorditud jäätmetest täiendava eeltöötluse abil enne ringlussevõttu, sätestatakse eraldi komisjoni delegeeritud otsuses.

(15)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kogus“– mass tonnides;

b) „sihtmaterjalid“– olmejäätmematerjalid, mis töödeldakse konkreetse ringlussevõtutoimingu käigus toodeteks, materjalideks või aineteks, mis ei ole jäätmed;

c) „mittesihtmaterjalid“– jäätmematerjalid, mida ei töödelda konkreetse ringlussevõtutoimingu käigus toodeteks, materjalideks või aineteks, mis ei ole jäätmed;

d) „eeltöötlus“– mis tahes töötlemistoiming, mis tehakse olmejäätmematerjalidega enne ringlussevõtutoimingut, mille käigus kõnealused materjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, mis ei ole jäätmed. See hõlmab kontrollimist, sortimist ja muid ettevalmistavaid toiminguid, mille eesmärk on eemaldada mittesihtmaterjalid ja tagada kvaliteetne ringlussevõtt;

e) „arvutuspunkt“– hetk, mil algab olmejäätmematerjalide ringlussevõtutoiming, mille käigus jäätmed töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, mis ei ole jäätmed, või hetk, mil jäätmematerjalid lakkavad olemast jäätmed töötlemisele eelneva ettevalmistava toimingu tulemusena;

f) „mõõtepunkt“– hetk, mil mõõdetakse jäätmematerjalide mass, et teha kindlaks jäätmete kogus arvutuspunktis;

g) „tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmed“– olmebiojäätmed, mille jäätmetekitajad võtavad ringlusse nende tekkekohas.

Artikkel 2

Korduskasutamiseks ette valmistatud olmejäätmete koguse arvutamine vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikele 1

Korduskasutamiseks ette valmistatud olmejäätmete kogus hõlmab üksnes selliseid tooteid või tootekomponente, mida pärast kontrolli-, puhastus- või parandustoiminguid saab korduskasutada ilma täiendava sortimise või eeltöötluseta. Need toodete või tootekomponentide osad, mis on parandustoimingute ajal eemaldatud, võib lisada korduskasutamiseks ette valmistatud olmejäätmete hulka.

Artikkel 3

Ringlussevõetud olmejäätmete koguse arvutamine vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikele 1, artikli 11a lõikele 2 ja artikli 11a lõikele 5

1. Ringlussevõetud olmejäätmete kogus on olmejäätmete kogus arvutuspunktis. Nende olmejäätmete kogus, millega hakatakse ringlussevõtutoiminguid tegema, peab hõlmama sihtmaterjale. See kogus võib hõlmata mittesihtmaterjale ainult konkreetse ringlussevõtutoimingu puhul lubatud määral.

2. Teatavate jäätmematerjalide ja teatavate ringlussevõtutoimingute puhul kohaldatavad arvutuspunktid on täpsustatud I lisas.

3. Kui olmejäätmed lakkavad olemast jäätmed I lisas esitatud arvutuspunktides, lisatakse nende materjalide kogus ringlussevõetud olmejäätmete kogusele.

4. Kui mõõtepunkt on seotud sellise käitise toodanguga, kust saadetakse olmejäätmed ringlussevõttu ilma täiendava eeltöötluseta, või sellise käitise sisendiga, kus olmejäätmetega tehakse ringlussevõtutoiminguid ilma täiendava eeltöötluseta, jäetakse ringlussevõtukäitises välja praagitud sorditud olmejäätmete kogus ringlussevõetud olmejäätmete koguses arvesse võtmata.

5. Kui käitises tehakse eeltöötlus enne selle käitisega seotud arvutuspunkti, jäetakse eeltöötluse ajal eemaldatud jäätmed selles käitises ringlusse võetud olmejäätmete koguse kohta esitatud andmetes arvesse võtmata.

6. Kui teatavas liikmesriigis tekkinud olmejäätmed on enne mõõtepunkti või arvutuspunkti segatud muude jäätmetega või muust riigist pärit jäätmetega, tehakse asjaomasest liikmesriigist pärit olmejäätmete osakaal kindlaks asjakohaste meetoditega, näiteks elektrooniliste registrite ja valikuuringute abil. Kui sellised jäätmed läbivad täiendava eeltöötluse, arvatakse nende kogusest maha sellise töötlemisega kõrvaldatud mittesihtmaterjalide kogus; seejuures võetakse arvesse asjaomasest liikmesriigist pärit olmejäätmetest saadud jäätmematerjalide osakaalu ja vajaduse korral kvaliteeti.

7. Kui olmejäätmematerjalidega tehakse taaskasutamistoiminguid, kus neid materjale kasutatakse peamiselt kütusena või muul viisil energia tootmiseks, jäetakse selliste toimingute väljundmaterjal, mis on ette nähtud taaskasutamiseks, näiteks põletamisel tekkiva koldetuha mineraalne fraktsioon või koospõletamisel tekkiv klinker, ringlussevõetud olmejäätmete koguses arvesse võtmata, välja arvatud pärast olmejäätmete põletamist eraldatud ja ringlusse võetud metallid. Olmejäätmete koospõletamise protsessi mineraalses väljundmaterjalis sisalduvaid metalle ei esitata ringlussevõetud metallidena.

8. Kui olmejäätmematerjalidega tehakse taaskasutamistoiminguid, kus neid materjale ei kasutata peamiselt kütusena või muul viisil energiaallikana ega materjalide taaskasutamiseks, kuid mille väljundmaterjal sisaldab olulises koguses ringlussevõetud materjale, kütuseid või tagasitäitematerjale, tehakse ringlussevõetud jäätmete kogus kindlaks massibilansi meetodiga, millest tulenevalt võetakse arvesse üksnes ringlussevõetavaid jäätmematerjale.

Artikkel 4

Ringlussevõetud olmebiojäätmete koguse arvutamine vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikele 4

1. Aeroobsele või anaeroobsele töötlemisele minevate ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus hõlmab üksnes selliseid materjale, mis tegelikult läbivad aeroobse või anaeroobse töötlemise, ning ei hõlma materjale, sealhulgas biolagunevaid materjale, mis eemaldatakse mehaaniliselt ringlussevõtutoimingu ajal või pärast seda.

2. Alates 1. jaanuarist 2027 võib liikmesriik lugeda olmebiojäätmeid ringlussevõetud jäätmeteks ainult siis, kui need on

a)	tekkekohas liigiti kogutud;

b)	kogutud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 22 lõike 1 teise lõigu kohaselt koos samasuguste biolagunemis- ja kompostimisomadustega jäätmetega või

c)	tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud.

3. Liikmesriigid kohaldavad tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete koguse arvutamiseks II lisas esitatud meetodit.

4. Lõike 3 kohaselt kindlaks tehtud, tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus peab sisalduma nii ringlussevõetud olmejäätmete koguses kui ka tekkinud olmejäätmete üldkoguses.

Artikkel 5

Olmejäätmete põletamise järel eraldatud ringlussevõetud metallide koguse arvutamine vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikele 6

1. Põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud ringlussevõetud metallide kogus hõlmab üksnes olmejäätmete põletamisel saadud toortuhast eraldatud metallikontsentraadis sisalduvaid metalle ega hõlma muid metallikontsentraadis sisalduvaid materjale.

2. Liikmesriigid kohaldavad olmejäätmete põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud ringlussevõetud metallide koguse arvutamisel III lisas esitatud meetodit.

Artikkel 6

Andmete kogumine

1. Liikmesriigid saavad andmeid vastavalt asjaoludele otse jäätmekäitlusega tegelevatelt käitistelt või ettevõtjatelt.

2. Liikmesriigid kaaluvad elektrooniliste registrite kasutamist olmejäätmeid käsitlevate andmete salvestamiseks.

3. Kui andmete kogumine põhineb uuringutel, peavad need uuringud vastama järgmistele miinimumnõuetele:

a)	need tehakse korrapäraste kindlaksmääratud ajavahemike järel ja need kajastavad piisaval määral uuritavate andmete muutumist;

b)	need põhinevad valimil, mis on representatiivne selle üldkogumi suhtes, mille puhul uuringutulemusi kohaldatakse.

Artikkel 7

Andmete esitamine

1. Liikmesriigid esitavad andmed ja kvaliteedikontrolli aruande direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktide a ja b rakendamise kohta IV lisas esitatud vormis.

Seoses direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punkti a rakendamisega käsitatakse neid liikmesriike, kes esitavad andmed ja kvaliteedikontrolli aruande V lisas esitatud vormis, esimese lõigu nõudeid täitvatena.

2. Liikmesriigid esitavad andmed ja kvaliteedikontrolli aruande direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktide c–e ja artikli 11 lõike 3 rakendamise kohta V lisas esitatud vormis.

3. Liikmesriigid esitavad andmed ja kvaliteedikontrolli aruande turule lastud mineraalsete või sünteetiliste määrdeainete või tööstuslike õlide ning eraldi kogutud ja käideldud vanaõli kohta VI lisas esitatud vormis.

4. Komisjon avaldab liikmesriikide esitatud andmed, välja arvatud juhul, kui liikmesriik esitab kvaliteedikontrolli aruannetes sisalduva teabe kohta põhjendatud taotluse teatavate andmete avaldamata jätmiseks.

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusotsus C(2012) 2384 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud rakendusotsusele käsitatakse viidetena käesoleva otsuse artikli 7 lõikele 1.

Artikkel 9

Üleminekusätted

Liikmesriigid esitavad komisjonile vaatlusaasta 2016 ja vajaduse korral vaatlusaasta 2017 kohta direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktide a ja b rakendamist käsitlevad andmed 30. septembriks 2019. Vaatlusaasta 2018 ja vajaduse korral vaatlusaasta 2019 kohta esitatakse andmed 18 kuu jooksul pärast vastava vaatlusaasta lõppu. Käesolevas artiklis osutatud andmed edastatakse komisjonile vastavalt otsuse 2011/753/EL artikli 5 lõikes 4 osutatud andmevahetusstandardile.

Artikkel 10

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. juuni 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA

(1) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

(2) Komisjoni 18. novembri 2011. aasta otsus 2011/753/EL, millega kehtestatakse eeskirjad ja arvutusmeetodid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmise kontrollimiseks (ELT L 310, 25.11.2011, lk 11).

(3) Komisjoni 18. aprilli 2012. aasta rakendusotsus, millega kehtestatakse küsimustik, mille alusel liikmesriigid esitavad aruanded jäätmeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise kohta (C(2012) 2384 final).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109).

I LISA

ARTIKLI 3 LÕIKES 2 OSUTATUD ARVUTUSPUNKTID

Materjal	Arvutuspunkt
Klaas	Sorditud klaas, mis ei läbi lisatöötlust enne klaasiahju sisenemist või filtreeriva materjali, abrasiivmaterjalide, klaasisolatsiooni või ehitusmaterjalide tootmist.
Metallid	Sorditud metall, mis ei läbi lisatöötlust enne sulatuskotta või ahju sisenemist.
Paber/kartong	Sorditud paber, mis ei läbi lisatöötlust enne paberimassiks muutmist.
Plast	Polümeeride kaupa eraldatud plast, mis ei läbi lisatöötlust enne granuleerimist, ekstrusiooni või vormimist. Plasthelbed, mis ei läbi lisatöötlust enne lõpptootes kasutamist.
Puit	Sorditud puit, mis ei läbi lisatöötlust enne selle kasutamist puitlaastplaatide valmistamiseks. Sorditud puit, mis läheb kompostimisele.
Tekstiil	Sorditud tekstiil, mis ei läbi lisatöötlust enne selle kasutamist tekstiilkiudude, kaltsude või graanulite tootmiseks.
Mitmest materjalist koosnevad jäätmed	Plast, klaas, metall, puit, tekstiil, paber, kartong ja muud üksikud komponentmaterjalid, mis on saadud mitmest materjalist koosnevate jäätmete töötlemisel ja mis ei läbi lisatöötlust enne asjaomase materjali jaoks vastavalt käesolevas lisas või direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11a ja käesoleva otsuse artiklis 3 määratud arvutuspunkti jõudmist.
Elektri- ja elektroonikaseadmete romud (elektroonikaromud)	Elektroonikaromud, mis saabuvad ringlussevõtukohta pärast nõuetekohast töötlemist ja taaskasutuse eeltoimingute lõpetamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL (1) artiklile 11.
Patareid ja akud	Patareide ja akude ringlussevõtu protsessi sisendfraktsioonid vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 493/2012 (2).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

(2) Komisjoni 11. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 493/2012, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/66/EÜ patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu protsessi ringlussevõtu määrade arvutamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 151, 12.6.2012, lk 9).

II LISA

ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD, TEKKEKOHAS ERALDATUD JA RINGLUSSEVÕETUD OLMEBIOJÄÄTMETE KOGUSE ARVUTAMISE METOODIKA

Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus arvutatakse järgmise valemiga:

m MBWRS = Σ n ARUi × (m Fi + m Gi)

kus:

m MBWRS	tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus;
n ARUi	tekkekohas olmebiojäätmete ringlussevõtuga tegelevate ringlussevõtuüksuste arv alamvalimis i;
m Fi	tekkekohas ringlussevõetud toidu- ja köögijäätmetest olmebiojäätmete kogus ringlussevõtuüksuse kohta alamvalimis i ning
m Gi	tekkekohas ringlussevõetud aia- ja haljastusjäätmetest olmebiojäätmete kogus ringlussevõtuüksuse kohta alamvalimis i.

Tekkekohas olmebiojäätmete ringlussevõtuga tegelevate ringlussevõtuüksuste arv hõlmab üksnes selliseid üksusi, mida kasutavad jäätmetekitajad. Kõnealune arv saadakse selliste üksuste registritest või kodumajapidamisi käsitlevatest uuringutest.

Tekkekohas ringlussevõtuga tegeleva üksuse poolt ringlusse võetud olmebiojäätmete hulk määratakse kindlaks punktides 4 ja 5 täpsustatud ringlussevõtuüksustesse saabuvate biojäätmete otsese või kaudse mõõtmisega.

Otsene mõõtmine nõuab ringlussevõtuüksuse sisendi või väljundi mõõtmist järgmistel tingimustel:

a)	võimaluse korral teostatakse mõõtmine avaliku sektori asutuste poolt või nende nimel;

kui mõõtmist teostab jäätmetekitaja ise, tagavad liikmesriigid, et esitatud koguste suhtes tehakse usaldusväärsuse kontroll ning kõnealuseid koguseid kohandatakse nii, et tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud biojäätmete kogus inimese kohta ei ületaks mingil juhul jäätmekäitlejate poolt riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kogutud olmebiojäätmete keskmist kogust elaniku kohta;

c)	kui mõõdetakse ringlussevõtuüksuse väljundit, siis kohaldatakse usaldusväärset koefitsienti, et arvutada sisendkogus.

Kaudne mõõtmine nõuab järgmiste koguste mõõtmist selliste kogutud olmejäätmete koostist käsitlevate uuringute kaudu, milles võetakse arvesse olmebiojäätmeid, mis on eraldi kogutud, ja olmebiojäätmeid, mis ei ole eraldi kogutud:

a)	kogutud olmejäätmetes sisalduvate selliste biojäätmete kogus, mis on tekkinud kodumajapidamistes või sellistes piirkondades, kus jäätmeid tekkekohas eraldatakse ja ringlusse võetakse;

b)	kogutud olmejäätmetes sisalduvate selliste biojäätmete kogus, mis on tekkinud kodumajapidamistes või piirkondades, mille omadused sarnanevad selliste kodumajapidamiste või punktis a osutatud piirkondade omadustele, kus jäätmeid tekkekohas ei eraldata ja ringlusse ei võeta.

Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus määratakse kindlaks punktides a ja b täpsustatud koguste vahe alusel.

Punktide 3–5 kohase tekkekohas ringlussevõtuüksuse kohta eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete koguse kindlaksmääramise metoodika, eelkõige andmete kogumise uuringutes kasutatud valikumeetodid peavad kajastama vähemalt järgmisi tegureid:

a)	toidu- ja köögijäätmete puhul ringlussevõtuüksust kasutavate kodumajapidamiste suurus ja liik;

b)	aia- ja haljastusjäätmete puhul ringlussevõtuüksuse teenindusalasse kuuluvate aedade ja parkide suurus ja hooldamise kord;

c)	olemasolev kogumissüsteem, eelkõige jäätmekogumisteenuste täiendav kasutamine biojäätmete ja segaolmejäätmete jaoks;

d)	olmebiojäätmete tekke tase ja hooajalisus.

Kui tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete osa kõigist tekkinud olmejäätmetest riigi ulatuses on alla 5 %, võivad liikmesriigid kasutada lihtsustatud metoodikat, et arvutada tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus vastavalt järgmisele valemile:

mMBWRS = nP × mBWpp × qRS

kus:

m MBWRS	tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus;
n P	tekkekohas olmebiojäätmete ringlussevõtuga tegelevate isikute arv;
m BWpp	tekkinud olmebiojäätmete mass elaniku kohta ning
q RS	koefitsient, mis kajastab tekkinud ning tekkekohas liigiti kogutavate ja ringlusse võetavate olmebiojäätmete osa tekkinud olmebiojäätmete üldkoguses.

Punktis 7 esitatud valemi kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et

a)	mBWpp arvutamisel võetakse vastavalt vajadusele aluseks riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil liigiti kogutud ja segaolmejäätmete koostist käsitlevad uuringud;

b)	qRS määratakse kindlaks vastavalt punkti 6 alapunktides a–d loetletud teguritele.

Käesolevas lisas esitatud valemeid võib kohaldada kõigi tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete või ainult tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud toidu- ja köögijäätmetest olmebiojäätmete suhtes.

10.

Käesolevas lisas esitatud valemite kohaldamiseks tehtavad uuringud andmete kogumiseks tuleb teostada tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmeid käsitleva aruandluse esimese aasta kohta ja pärast seda vähemal iga viie aasta järel ning muude aastate kohta siis, kui on põhjust eeldada märkimisväärseid muutusi tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete koguses.

Liikmesriik võib tekkekohas ringlussevõetud olmejäätmete teatatud kogust ajakohastada selliste aastate kohta, mil andmeid ei kogutud, kasutades asjakohaseid hinnanguid.

11.

Käesolevas lisas esitatud valemite kohaldamiseks tehtavad uuringud andmete kogumiseks tuleb teostada esindusliku valimi ja asjakohaste alamvalimite alusel. Vastavalt teaduslikult tunnustatud statistilistele meetoditele peavad kõnealuste uuringute tulemused olema statistiliselt olulised.

12.

Liikmesriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete teatatud kogused ei oleks üle hinnatud.

III LISA

ARTIKLI 5 LÕIKES 2 OSUTATUD, OLMEJÄÄTMETE PÕLETAMISE JÄREL ERALDATUD RINGLUSSEVÕETUD METALLIDE KOGUSE ARVUTAMISE METOODIKA

Käesolevas lisas esitatud valemites kasutatakse järgmisi määratlusi:

m total IBA metals	põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallide kogumass asjaomasel aastal;
m IBA metal concentrates	olmejäätmete põletamisel tekkinud toorkoldetuhast eraldatud metallikontsentraatide mass asjaomasel aastal;
c IBA metals	metallide kontsentratsioon metallikontsentraatides;
m IBA metals	metallide mass metallikontsentraadis asjaomasel aastal;
m non-metallic	mittemetallilise materjali mass metallikontsentraadis asjaomasel aastal;
m MSW	põletamisele läinud olmejäätmete mass asjaomasel aastal;
c metals MSW	metallide kontsentratsioon olmejäätmetes, mis on läinud põletamisele;
m W	põletamisele läinud kõigi jäätmete mass asjaomasel aastal;
c metals MSWI	metallide kontsentratsioon kõigis jäätmetes, mis on läinud põletamisele; ning
m MSW IBA metals	olmejäätmetest eraldatud metallide mass asjaomasel aastal.

Pärast põletamisel tekkinud toorkoldetuhast metallikontsentraadi eraldamist tuleb põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallide kogumass asjaomasel aastal arvutada järgmise valemiga:

Formula

Andmed metallikontsentraatide massi kohta tuleb saada ettevõtetest, kus metallikontsentraate eraldatakse põletamisel tekkinud toorkoldetuhast.

Metallide kontsentratsioon metallikontsentraatides tuleb arvutada vastavalt andmetele, mis on korrapäraste uuringute käigus kogutud metallikontsentraate töötlevatest ettevõtetest, kes tarnivad oma toodangut metallitooteid tootvatesse ettevõtetesse. Eristada tuleb raudmetalle, mitteraudmetalle ja roostevaba terast. Metallide kontsentratsioon metallikontsentraatides arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

Kui olmejäätmeid põletatakse koos muude jäätmetega, tuleb eri allikatest pärit põletatud jäätmetest eraldatud metallide kontsentratsioon kindlaks määrata põletatavaid jäätmeid käsitleva valikuuringu alusel. Kõnealust uuringut tehakse vähemalt iga viie aasta järel ja alati juhul, kui on põhjust eeldada, et jäätmete koostis on oluliselt muutunud. Olmejäätmetest pärinevate metallide mass arvutatakse järgmise valemiga:

Formula

Erandina punktist 5, kui olmejäätmete osa kõigist põletatud jäätmetest on üle 75 %, võib olmejäätmetest pärinevate metallide massi arvutada järgmise valemiga:

Formula

IV LISA

ARTIKLI 7 LÕIKES 1 OSUTATUD ANDMED KODUMAJAPIDAMISTEST PÄRIT JÄÄTMETE JA MUUDEST ALLIKATEST PÄRIT SARNASTE JÄÄTMETE NING EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KOHTA

A. DIREKTIIVI 2008/98/EÜ ARTIKLI 11 LÕIKE 2 PUNKTI A (MILLES KÄSITLETAKSE KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMETE JA MUUDEST ALLIKATEST PÄRIT SARNASTE JÄÄTMETE KORDUSKASUTAMISEKS ETTEVALMISTAMIST JA RINGLUSSEVÕTTU) RAKENDAMIST KÄSITLEVATE ANDMETE ESITAMISE VORM

Arvutusmeetod (1)

Tekkinud jäätmed (2)

(t)

Korduskasutamiseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt (3)

(t)

B. A OSAS OSUTATUD ANDMETELE LISATAVA KVALITEEDIKONTROLLI ARUANDE VORM

I. Aruande eesmärk

Käesoleva aruande eesmärk on teabe kogumine andmekogumismeetodite ja esitatud andmete katvuse kohta. Aruanne peaks võimaldama paremini mõista liikmesriikide lähenemisviise, aga ka andmete võrreldavuse võimalusi ja piiranguid riikide lõikes.

II. Üldine teave

1. Liikmesriik:

2. Andmed ja kirjelduse esitav organisatsioon:

3. Kontaktisik/kontaktandmed:

4. Vaatlusaasta:

5. Esitamise kuupäev/versioon:

III. Teave kodumajapidamistest pärit jäätmete ja muudest allikatest pärit sarnaste jäätmete kohta

1. Kuidas määratakse kindlaks tekkinud jäätmete kogus, pidades silmas jäätmetega seotud sihtmäärade saavutamist?

2. Kas on tehtud kodumajapidamistest pärit jäätmeid ja muudest allikatest pärit sarnaseid jäätmeid käsitlev sortimisanalüüs? Jah/Ei

3. Kui on kasutatud muid meetodeid, palun kirjeldada:

4. Milline on seos A osas esitatud jäätmekoguste ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 (4) alusel esitatud jäätmestatistika vahel?

5. Palun kirjeldage kodumajapidamistest pärit jäätmete ja muudest allikates pärit sarnaste jäätmete koostist ja allikaid, tehes märke tabeli vastavasse lahtrisse.

Jäätmematerjalid	Jäätmekood (5)		Tekitaja
Jäätmematerjalid	Jäätmekood (5)		Kodumajapidamised	Väikeettevõtted	Restoranid, sööklad	Avalik ruum	Muu (täpsustada)
Paber ja kartong	20 01 01 ,	15 01 01
Metallid	20 01 40 ,	15 01 04
Plast	20 01 39 ,	15 01 02
Klaas	20 01 02 ,	15 01 07
Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed	20 01 08
Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed	20 01 08		sh kodukompostimine? jah/ei
Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed	20 02 01
Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed	20 02 01		sh kodukompostimine? jah/ei
Biolagunematud aia- ja haljastujäätmed	20 02 02	20 02 03
Puit	20 01 38 ,	15 01 03
Tekstiil	20 01 10 , 15 01 09	20 01 11 ,
Patareid ja akud	20 01 34 ,	20 01 33 *
Kasutuselt kõrvaldatud seadmed	20 01 21 , 20 01 35 ,	20 01 23 *, 20 01 36
Muud olmejäätmed	20 03 01 20 03 07	20 03 02 15 01 06
Eespool nimetamata olmejäätmed (täpsustada)

6. Arvutusmeetodite nr 1 ja 2 puhul: palun esitage allpool ridades a–c vastavad jäätmete kogused või osakaalud ning jäätmekoodid, mida on kasutatud jäätmetekke arvutamiseks, järgmiselt:

a)	paberi, metalli, plasti, klaasi (ja meetodi nr 2 puhul, muude ühtsete jäätmevoogude) osakaal (%) kodumajapidamisjäätmetes (ning meetodi nr 2 puhul sarnastes jäätmetes), mis on kindlaks tehtud sortimisanalüüsiga ×

b)	tekkinud kodumajapidamisjäätmete (ja meetodi nr 2 puhul sarnastes jäätmete) kogus aastas +

c)	majapidamistest liigiti kogutud paber, metall, plast ja klaas (ja meetodi nr 2 puhul muud ühtsed jäätmevood) (ja meetodi nr 2 puhul liigiti kogutud muudest allikatest pärit sarnased jäätmed) (jäätmekoodid 15 01, 20 01)

a)
b)
c)

7. Kuidas kogutakse andmeid korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu kohta?

a)	Kas andmed põhinevad eeltöötluskohtade (nt sortimiskäitis, mehhaanilis-bioloogiline töötlemine) sisendil? Jah/Ei Kui jah, palun esitage teavet ringlussevõtu tõhususe kohta:

b)	Kas andmed põhinevad lõpliku ringlussevõtuprotsessi sisendil? Jah/Ei

c)	Palun kirjeldage andmete valideerimise protsessi:

8. Kas on tekkinud probleeme biolagunevate jäätmete koguse arvutamist käsitlevate eeskirjade kohaldamisel? Jah/Ei

Kui jah, siis palun kirjeldage seda probleemi/neid probleeme:

9. Kas jäätmeid on

a)	saadetud teise ELi liikmesriiki? (Jah/Ei)

b)	töötlemiseks liidust välja eksporditud? (Jah/Ei)

Kui punktide a ja/või b vastus on jah, siis kirjeldage selliste saadetud või eksporditud koguste korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määrade kindlaksmääramist, seiret ja valideerimist?

C. DIREKTIIVI 2008/98/EÜ ARTIKLI 11 LÕIKE 2 PUNKTI B (MILLES KÄSITLETAKSE EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMEID) RAKENDAMIST KÄSITLEVATE ANDMETE ESITAMISE VORM

Arvutusmeetod (6)

Tekkinud jäätmed

(t)

Korduskasutamiseks ettevalmistamine

(t)

Ringlussevõtt

(t)

Tagasitäide

(t)

Muu taaskasutusse võtmine materjalina (7)

(t)

Materjalina taaskasutusse võtmine kokku (8)

(t)

D. C OSAS OSUTATUD ANDMETELE LISATAVA KVALITEEDIKONTROLLI ARUANDE VORM

I. Aruande eesmärk

II. Üldine teave

1. Liikmesriik:

2. Andmed ja kirjelduse esitav organisatsioon:

3. Kontaktisik/kontaktandmed:

4. Vaatlusaasta:

5. Esitamise kuupäev/versioon:

III. Teave ehitus- ja lammutusjäätmete kohta

1. Kuidas on tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmete kogused kindlaks tehtud? Milline on seos kõnealuste koguste ja määruse (EÜ) nr 2150/2002 alusel esitatud andmete vahel?

2. Kuidas kogutakse andmeid korduskasutamiseks ettevalmistamise, ringlussevõtu, tagasitäite ja muu taaskasutamise kohta?

Palun kirjeldage direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 17a sätestatud tagasitäite määratluse kohaldamist ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitleva aruandluse raames ning kirjeldage C osa tabelis kategoorias „muu taaskasutamine“ esitatud eri jäätmetöötlustoiminguid ning esitage nende osakaal (%).

3. Kas andmed põhinevad eeltöötluskohtade sisendil? Jah/Ei

Kui jah, palun esitage teavet eeltöötluse tõhususe kohta:

4. Kas andmed põhinevad lõpliku ringlussevõtuprotsessi sisendil? Jah/Ei

5. Palun kirjeldage andmete valideerimisprotsessi:

6. Kas jäätmeid on

a)	saadetud teise ELi liikmesriiki? Jah/Ei

b)	töötlemiseks liidust välja eksporditud? Jah/Ei

Kui jah, siis kirjeldage selliste saadetud või eksporditud koguste korduskasutamise ja ringlussevõtu määrade kindlaksmääramist ning seiret/valideerimist?

(1) Otsuse 2011/753/EL kohaselt valitud arvutusmeetod: märkida valitud arvutusmeetodi number (1–4), mis on esitatud kõnealuse otsuse I lisa teises veerus.

(2) Kodumajapidamistest pärit jäätmed või kodumajapidamistest pärit jäätmed ja muudest allikatest pärit sarnased jäätmed, nagu on nõutud valitud arvutusmeetodi kohaselt.

(3) Kodumajapidamistest pärit jäätmete või kodumajapidamistest pärit jäätmete ja muudest allikatest pärit sarnaste jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt, nagu on nõutud valitud arvutusmeetodi kohaselt.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1).

(5) Jäätmekoodid nimistus, mis on kehtestatud komisjoni 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).

(6) Otsuse 2011/753/EL II lisa kohaselt valitud arvutusmeetod.

(7) See hõlmab materjalina taaskasutusse võtmist muul viisil kui korduskasutamiseks ettevalmistamine, ringlussevõtt või tagasitäide.

(8) See on korduskasutamiseks ettevalmistamise, ringlussevõtu ja muu materjalina taaskasutusse võtmise kohta esitatud koguste summa.

V LISA

ARTIKLI 7 LÕIKES 2 OSUTATUD OLMEJÄÄTMEID KÄSITLEVAD ANDMED

A. ANDMETE ESITAMISE VORM

Olmejäätmed	Jäätmeteke (1) (t)	Liigiti kogumine (t)	Korduskasutamiseks ettevalmistamine (t)	Ringlussevõtt (t)	Jäätmete energiakasutus (2) (t)	Muu taaskasutus (3) (t)
Kokku
Metallid
Olmejäätmete põletamise järel eraldatud metallid (4)
Klaas
Plast
Paber ja kartong
Biojäätmed
Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud biojäätmed (5)
Puit
Tekstiil
Elektri- ja elektroonikaseadmed
Patareid ja akud
Suurjäätmed (6)
Segajäätmed
Muu
Tumehallid lahtrid: andmeid ei esitata. Helehallid lahtrid: andmete esitamine on vabatahtlik, v.a olmejäätmete põletamise järel eraldatud ja ringlussevõetud metallide ning tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud biojäätmete puhul, kui liikmesriigid võtavad neid jäätmevooge arvesse ringlussevõtu sihtmäärade arvutamisel.

B. A OSAS OSUTATUD ANDMETELE LISATAVA KVALITEEDIKONTROLLI ARUANDE VORM

I. Aruande eesmärgid

Kvaliteedikontrolli aruande eesmärgid on järgmised:

1.	kontrollida, kui suures ulatuses kohaldavad liikmesriigid olmejäätmete määratlust;

2.	hinnata andmekogumisprotsesside kvaliteeti, sealhulgas haldusandmete allikate ulatust ja valideerimist ning uuringutel põhinevate meetodite statistilist usaldusväärsust;

3.	mõista esitatud andmetes täheldatavate oluliste muutuste põhjuseid vaatlusaastate lõikes ja tagada usaldus nende andmete täpsuse vastu;

4.	tagada pärast olmejäätmete põletamist eraldatud metallide koguse mõõtmise eeskirjade ja ühtse metoodika kohaldamine ning

5.	kontrollida vastavaust erieeskirjadele, mis on kehtestatud ringlussevõtu sihtmäärade arvutamist käsitlevates eeskirjades.

II. Üldine teave

1. Liikmesriik:

2. Andmed ja kirjelduse esitav organisatsioon:

3. Kontaktisik/kontaktandmed:

4. Vaatlusaasta:

5. Esitamise kuupäev/versioon:

6. Link liikmesriigi avaldatud andmetele (kui on):

III. Olmejäätmeid käsitlev teave

1. Andmete kogumises osalejate kirjeldus

Asutuse nimetus	Põhiülesannete kirjeldus

Vajaduse korral lisada ridu.

2. Kas A osas esitatud andmeid kasutakse selleks, et tõendada direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktis a sätestatud sihtmäära saavutamist? Jah/ei

3. Kasutatud meetodite kirjeldus

3.1. Olmejäätmeteke

3.1.1. Olmejäätmetekke kindlaksmääramise meetodid (märkige ristiga või täpsustage viimases veerus)

Olmejäätmete komponent	Haldusandmed	Uuringud	Elektrooniline register	Jäätmekäitlejatelt saadud andmed	Omavalitsustelt saadud andmed	Laiendatud tootjavastutuse süsteemidest saadud andmed	Muu (täpsustada)
Kokku
Metallid
Klaas
Plast
Paber ja kartong
Biojäätmed
Puit
Tekstiil
Elektri- ja elektroonikaseadmed
Patareid ja akud
Suurjäätmed
Segajäätmed
Muu (täpsustada)

3.1.2. Sellise metoodika kirjeldus, mida kasutatakse olmejäätmete määratluse rakendamiseks riiklikes andmekogumissüsteemides, sh metoodika, mida kasutatakse muude kui kodumajapidamises tekkinud olmejäätmete osa kohta andmete kogumiseks

3.1.3. Statistilised koodid, jäätmekoodide kasutamine ja olmejäätmeteket käsitlevate andmete kontrollimine

Olmejäätmete komponent	Jäätmekood (7)	Muu kasutatud liigitus	Kontrollimisprotsess
Olmejäätmete komponent	Jäätmekood (7)	Muu kasutatud liigitus	Ristkontroll (jah/ei)	Aegridade kontroll (jah/ei)	Audit (jah/ei)	Kontrollimisprotsessi kirjeldus
Metallid	20 01 40 , 15 01 04 , 15 01 11 *
Klaas	20 01 02 , 15 01 07
Plast	20 01 39 , 15 01 02
Paber ja kartong	20 01 01 , 15 01 01
Biojäätmed	20 01 08 , 20 01 25 , 20 02 01
Puit	20 01 37 *, 20 01 38 , 15 01 03
Tekstiil	20 01 10 , 20 01 11 , 15 01 09
Elektri- ja elektroonikaseadmed	20 01 21 , 20 01 23 , 20 01 35 *, 20 01 36
Patareid ja akud	20 01 33 *, 20 01 34
Suurjäätmed	20 03 07
Segajäätmed	20 03 01 , 15 01 06
Muu (täpsustada)	20 01 13 , 20 01 14 , 20 01 15 , 20 01 17 , 20 01 19 , 20 01 26 , 20 01 27 , 20 01 28 , 20 01 29 , 20 01 30 , 20 01 31 , 20 01 32 , 20 01 41 , 20 01 99 , 20 02 03 , 20 03 02 , 20 03 03 , 20 03 99 , 15 01 05 , 15 01 10

3.1.4. Meetodid, millega hinnatakse tekkinud segaolmejäätmete koostist materjalide kaupa

3.1.5. Kodumajapidamistes tekkinud jäätmete hinnanguline osakaal olmejäätmetes (%) ja selle arvutamise kirjeldus

3.1.6. Meetodid selliste jäätmete väljajätmiseks, mis laadilt ja koostiselt ei ole kodumajapidamisjäätmete sarnased, eelkõige:

—	pakendijäätmed ning kaubanduslikest ja tööstuslikest allikatest pärit elektroonikaromud, mis ei ole kodumajapidamisjäätmete sarnased, ning

—	sellist liiki jäätmed, mis on kodumajapidamistes tekkinud, kuid ei kuulu olmejäätmete hulka, nagu ehitus- ja lammutusjäätmed.

3.1.7. Selgitus hinnangute kohta, mida on kasutatud selleks, et täita lüngad tekkinud olmejäätmeid käsitlevates andmetes kodumajapidamistes tekkinud jäätmete koguste osas (nt seetõttu, et jäätmekogumissüsteemid ei kata kõiki kodumajapidamisi) ja sarnaste jäätmete koguste osas (nt seetõttu, et jäätmekogumisandmed ei hõlma sarnaseid jäätmeid täielikult)

3.1.8. Erinevused võrreldes eelmistel aastatel esitatud andmetega

Selgitus võimalike oluliste erinevuste kohta jooksval vaatlusaastal olmejäätmeid käsitlevate andmete kogumiseks kasutatud kogumismeetodi ja eelmistel vaatlusaastatel kasutatud meetodi vahel (eelkõige tagasiulatuvad läbivaatamised, nende laad ja see, kas mõne konkreetse aasta puhul on vaja teha märge aegrea katkemise kohta).

Üksikasjalik selgitus, milles põhjendatakse iga sellise olmejäätmete komponendi tonnaaži erinevust, mille puhul on erinevus eelneva vaatlusaasta kohta esitatud andmetega võrreldes suurem kui 10 %

Olmejäätmete komponent	Muutus (%)	Muutuse peamine põhjus

Vajaduse korral lisada ridu.

3.2. Olmejäätmekäitlus

3.2.1. Töötlemistoimingute liigitus

Teave töötlemistoimingute puhul kasutatava liigituse kohta (kui kasutatakse standardset liigitust, näiteks direktiivi 2008/98/EÜ I ja II lisas esitatud kõrvaldamistoimingute või taaskasutamistoimingute koode, viidata selle nimetusele või täpsustada ja kirjeldada kõiki kasutatud asjakohaseid kategooriaid).

3.2.2. Töödeldud olmejäätmete koguse kindlaksmääramise meetodite kirjeldus (märkige ristiga)

Andmekogumismeetodid/Olmejäätmeliik	Haldusandmed	Uuringud	Elektrooniline register	Jäätmekäitlejatelt saadud andmed	Omavalitsustelt saadud andmed	Laiendatud tootjavastutuse süsteemidest saadud andmed	Muu (täpsustada)
Kokku
Metallid
Klaas
Plast
Paber ja kartong
Biojäätmed
Puit
Tekstiil
Elektri- ja elektroonikaseadmed
Patareid ja akud
Suurjäätmed
Segajäätmed
Muu (täpsustada)

Lisateave metoodika kohta, sealhulgas kasutatud meetodite kombinatsiooni kohta.

3.2.3. Korduskasutamiseks ettevalmistamine

Kirjeldus selle kohta, kuidas on arvutatud korduskasutamiseks ettevalmistamise kohta esitatud kogused.

3.2.4. Ringlussevõtu puhul kasutatud mõõtepunktide kirjeldus (nt paiknemine arvutuspunktis või sortimistoimingu lõpus, kus vajaduse korral arvatakse maha mittesihtmaterjalide kogus), nende kriteeriumide kirjeldus, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed, jne, sh erinevused piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning majapidamisjäätmete ja sarnaste jäätmete vahel, kui see on asjakohane

Olmejäätmete komponent	Kasutatud mõõtepunktide kirjeldus
Metallid
Põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallid
Klaas
Plast
Paber ja kartong
Biojäätmed
Puit
Tekstiil
Elektri- ja elektroonikaseadmed
Patareid ja akud
Suurjäätmed
Muu

Mõõte- ja arvutuspunktide vahel eemaldatud mittesihtmaterjalide koguse arvutamisel kasutatud metoodika üksikasjalik kirjeldus (vajaduse korral).

3.2.5. Sellise metoodika kirjeldus, millega on materjalide kaupa määratud kindlaks mitmest materjalist koosnevates jäätmetes sisalduvate ringlussevõetud materjalide kogus.

3.2.6. Keskmiste kaomäärade kasutamine

Järgmiste aspektide kirjeldus: sorditud jäätmed, mille suhtes kohaldatakse keskmisi kaomäärasid, sortimisjaamade liigid, mille puhul kohaldatakse erinevaid keskmisi kaomäärasid, ning sellis(t)es punkti(de)s keskmiste kaomäärade arvutamise metoodika, sealhulgas kõikide kasutatud uuringute statistiline täpsus või mis tahes tehniliste kirjelduste laad.

Sorditud jäätmematerjal ja sortimisjaama liik	Kohaldatav keskmine kaomäär (%)	Kirjeldus

Vajaduse korral lisada ridu.

3.2.7. Mõõtepunktis jäätmete liigitamine olmejäätmeteks ja muudeks kui olmejäätmeteks

Muude kui olmejäätmete väljajätmiseks kasutatud metoodika kirjeldus (sarnast liiki käitluskohtade kohta võib esitada koondandmed).

Jäätmematerjal/Jäätmekoodid	Käitise liik	Olmejäätmete osakaal (%)	Esitatud protsendimäära saamiseks kasutatud meetodite kirjeldus

Vajaduse korral lisada ridu.

3.2.8. Mõõtepunktis jäätmete omistamine eri liikmesriikidele

Teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit jäätmete väljajätmiseks kasutatud metoodika kirjeldus (sarnast liiki käitluskohtade kohta võib esitada koondandmed).

Jäätmematerjal/Jäätmekoodid	Käitise liik	Liikmesriigist pärit jäätmete osakaal (%)	Esitatud protsendimäära saamiseks kasutatud meetodite kirjeldus

Vajaduse korral lisada ridu.

3.2.9. Selliste olmebiojäätmete ringlussevõtt, mida ei ole tekkekohas liigiti kogutud või eraldatud ja ringlusse võetud (kehtib kuni 2026)

Teave meetmete kohta, millega tagatakse, et direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõike 4 esimeses lõigus täpsustatud tingimused selliste olmebiojäätmete ringlussevõtu kohta, mida ei ole tekkekohas liigiti kogutud või eraldatud ja ringlusse võetud, on täidetud.

3.2.10. Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmed

Kasutatud metoodika üldkirjeldus, sh otsese ja kaudse mõõtmise kasutamine ning lihtsustatud metoodika kasutamine tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete koguse mõõtmiseks.

Selliste meetodite kirjeldus, mida on kasutatud, et saada registritest või uuringutest teada ringlussevõtuüksuste või tekkekohas eraldatud olmebiojäätmete ringlussevõtmisega tegelevate isikute arv, ning tagada, et ringlussevõtuüksuste arv hõlmab üksnes selliseid üksusi, mida kasutavad jäätmetekitajad.

Selliste meetodite kirjeldus, mida kasutatakse tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete koguste kindlaksmääramiseks, nagu on nõutud II lisas esitatud valemites.

Uuringute üksikasjalik kirjeldus, sh nende perioodilisus, alamvalimid, usaldusnivood ja usaldusvahemikud.

Selliste meetmete kirjeldus, millega tagatakse, et tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete teatatud kogused ei oleks üle hinnatud (sh niiskuskaoga seotud koefitsiendi kohaldamine).

Selliste meetmete kirjeldus, millega tagatakse, et tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete töötlemine toimub nõuetekohaselt ning ringlussevõetud väljundi kasutuse tulemusel paraneb põllumajanduslik või keskkonnaseisund.

3.2.11. Olmejäätmete põletamise järel eraldatud ringlussevõetud metallide koguse arvutamine

Üksikasjalik kirjeldus selliste andmete kogumise meetodi kohta, mille põhjal arvutatakse põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallide kogus.

Põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallikontsentraadi üldkoguse mõõtmiseks kasutatud meetodi kirjeldus.

Metallikontsentraadi üldkoguses keskmise metallisisalduse hindamise meetodi kirjeldus, sh mis tahes tehtud uuringute usaldusväärsus.

Põletustehastesse saadetud olmejäätmete osakaalu hindamise meetodi kirjeldus, sh mis tahes tehtud uuringute usaldusväärsus.

3.2.12. Muu jäätmete taaskasutamine

A osa tabelis kategoorias „muu taaskasutamine“ esitatud eri jäätmetöötlustoimingute kirjeldus ning kõnealuste toimingute osakaal (%).

3.2.13. Teave jäätmete ajutise ladustamise mõju kohta asjaomasel aastal töödeldud jäätmete kogusele ja hinnangud eelneval vaatlusaastal toimunud ajutisele ladustamisele järgneval jooksval vaatlusaastal ringlusse võetud jäätmete kohta ning jooksval vaatlusaastal ajutiselt ladustatavate jäätmete kohta

3.2.14. Esitatud andmete ja eelmiste vaatlusaastate andmete erinevus

Olulised erinevused jooksval vaatlusaastal kasutatud arvutussmeetodi ja eelmistel vaatlusaastatel kasutatud arvutusmeetodi vahel, kui neid on (eelkõige tagasiulatuvad läbivaatamised, nende laad ja see, kas konkreetse aasta puhul on vaja teha märge aegrea katkemise kohta).

Üksikasjalik selgitus, milles põhjendatakse iga sellise ringlussevõetud olmejäätmete komponendi tonnaaži erinevust (millised jäätmevood, sektorid või hinnangud on erinevuse tinginud ning mis on selle algpõhjus), mille puhul on erinevus eelneva vaatlusaasta kohta esitatud andmetega võrreldes suurem kui 10 %

Olmejäätmete komponent	Muutus (%)	Muutuse peamine põhjus

Vajaduse korral lisada ridu.

3.2.15. Olmejäätmete ringlussevõtu andmete kontrollimine

Olmejäätmete komponent	Kontrollimisprotsess
Olmejäätmete komponent	Ristkontroll (jah/ei)	Aegridade kontroll (jah/ei)	Audit (jah/ei)	Kontrollimisprotsessi kirjeldus
Metallid
Põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallid
Klaas
Plast
Paber ja kartong
Biojäätmed
Puit
Tekstiil
Elektri- ja elektroonikaseadmed
Patareid ja akud
Suurjäätmed
Segajäätmed
Muu

4. Andmete täpsus

4.1.1. Selliste peamiste probleemide kirjeldus, mis mõjutavad olmejäätmete teket ja töötlemist käsitlevate andmete täpsust, sealhulgas vead, mis on seotud valikumeetodi, katvuse, mõõtmise, töötlemise ja vastamata jätmisega

4.1.2. Selgitus olmejäätmete teket ja töötlemist käsitlevate andmete kogumiseks tehtud uuringute ulatuse ja usaldusväärsuse kohta

4.1.3. Olmejäätmete teket ja töötlemist käsitlevad kasutatud statistilised uuringud

Olmejäätmete komponent	Aasta	Uuringuga hõlmatud osa üldkogumist protsentides	Andmed (tonnides)	Usaldusnivoo	Veamäär	Uuringuaasta andmetes jooksva aasta puhul tehtud kohanduste üksikasjad	Muud üksikasjad

Vajaduse korral lisada ridu.

IV. Konfidentsiaalsus

Põhjendus käesoleva aruande teatavate osade avaldamata jätmise kohta, kui seda on nõutud.

V. Peamised riiklikud veebisaidid, viitedokumendid ja väljaanded

C. DIREKTIIVI 2008/98/EÜ ARTIKLI 11A LÕIKE 3 JA ARTIKLI 11A LÕIKE 8 KOHASELT VÕETUD MEETMEID KÄSITLEVA ARUANDE VORM

1. Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikele 3 ja artikli 11a lõikele 8 vastava olmejäätmete kvaliteedikontrolli ja jälgimise süsteemi üksikasjalik kirjeldus

2. Väljaspool liikmesriiki töödeldud olmejäätmete kvaliteedikontroll ja jälgimise süsteem

Olmejäätmete komponent	Kuulub lõpptöötlemisele liikmesriigis (jah/ei)	Saadetud teise ELi liikmesriiki (jah/ei)	Eksporditud väljapoole ELi (jah/ei)	Olmejäätmete kvaliteedikontrolli ja jälgimise erimeetmete kirjeldus, eelkõige seoses andmete kogumise, seire ja valideerimisega
Metallid
Põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallid
Klaas
Plast
Paber ja kartong
Biojäätmed
Puit
Tekstiil
Elektri- ja elektroonikaseadmed
Patareid ja akud
Suurjäätmed
Segajäätmed
Muu

3. Selliste meetmete üksikasjalik kirjeldus, millega tagatakse, et eksportija suudab tõendada, et jäätmesaadetis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (8) nõuetele ning et jäätmete töötlemine väljaspool liitu toimus tingimustes, mis üldjoontes vastavad asjakohasele liidu keskkonnaõigusele.

(1) Tekkinud jäätmete kogus materjali kohta võib põhineda liigiti kogutud jäätmeid käsitlevatel andmetel ja hinnangutel, mis on saadud olmejäätmeid käsitlevatest korrapäraselt ajakohastatud jäätmekoostise uuringutest. Kui selliseid uuringuid ei ole, võib kasutada segajäätmete kategooriat.

(2) See hõlmab jäätmete põletamist energiakasutuseks ja jäätmete töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või muul viisil energia tootmiseks. Energiakasutuseks kasutatavate jäätmete kaal materjali kohta võib põhineda hinnangutel, mis on saadud olmejäätmeid käsitlevatest korrapäraselt ajakohastatud jäätmekoostise uuringutest. Kui selliseid uuringuid ei ole, võib kasutada segajäätmete kategooriat.

(3) Ei hõlma korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja jäätmete energiakasutust, aga hõlmab tagasitäidet.

(4) Olmejäätmete põletamise järel eraldatud metallide kohta esitatakse andmed eraldi ning kõnealuseid andmeid ei lisata metalle käsitlevasse ritta ega jäätmete energiakasutuse toimingutega hõlmatud jäätmete üldkoguse hulka.

(5) Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud biojäätmete kohta esitatakse andmed eraldi ning neid ei lisata biojäätmeid käsitlevasse ritta.

(6) See hõlmab selliseid suuremõõtmelisi ja erikogumist ja -käitlemist vajavaid jäätmeobjekte nagu mööbel ja madratsid.

(7) Otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud jäätmekoodid.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).

VI LISA

ARTIKLI 7 LÕIKES 3 OSUTATUD ANDMED MINERAALSETE JA SÜNTEETILISTE MÄÄRDEAINETE NING TÖÖSTUSLIKE ÕLIDE JA VANAÕLI KOHTA

A. ANDMETE ESITAMISE VORM

Tabel 1

Andmete esitamine mineraalsete ja sünteetiliste määrdeainete ning tööstuslike õlide turulelaskmise ning vanaõli töötlemise kohta

Turule lastud õlid (5)

(t)

Tekkinud vanaõli (6) (kuiv õli)

(t)

Liigiti kogutud (7) vanaõli

(t)

Eksporditud (8) vanaõli

(t)

Imporditud (9) vanaõli

(t)

Regenereerimine (10)

(t)

Muu ringlussevõtt (11)

(t)

Jäätmete energiakasutus (12) (R1)

(t)

Kõrvaldamine (13)

(t)

Sh vesi

Kuiv õli (14)

Sh vesi

Kuiv õli (14)

Sh vesi

Kuiv õli (14)

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Mootori- ja käigukastiõlid (1)

Tööstuslikud õlid (2)

Tööstuslikud õlid (ainult emulsioonid) (3)

Separeerimisel tekkinud õli ja kontsentraadid (4)

Tumehallid lahtrid: andmeid ei esitata.

(10-13)

Teatatud kogused peavad olema seotud eraldi kogutud vanaõliga. Veergudes 6–9 esitatud kuiva õli väärtuste summa peab olema võrdne veerus 3 esitatud kuiva õli väärtuste summaga, mida on kohandatud eksporditud ja imporditud vanaõli suhtes (veerg 3 – veerg 4 + veerg 5 = veerg 6 + veerg 7 + veerg 8 + veerg 9).

Vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 18 esitatud vanaõli regenereerimise määratlusele ning välja arvatud energiakasutuseks või kütustena kasutatav regenereeritud õli.

Tabel 2

Vanaõli töötlemist käsitlevate andmete esitamine

1	2	3	4	5
Taaskasutamise väljundi liik	Regenereerimine (10) (t)	Muu ringlussevõtt (t)	Jäätmete energiakasutus või töötlemine materjalideks, mida kasutatakse kütusena (sh regenereeritud õli, mida kasutatakse kütusena) (t)	Kõrvaldamine (D10) (t)
Regenereeritud baasõli – I grupp (11) (12)
Regenereeritud baasõli – II grupp (13)
Regenereeritud baasõli – III grupp (14)
Regenereeritud baasõli – IV grupp (15)
Ringlussevõetud tooted (16) (täpsustada)
Kütusetooted energiakasutuseks mujal kui töötluskohas – Kerge kütteõli
Kütusetooted energiakasutuseks mujal kui töötluskohas – Kütteõli destillaat
Kütusetooted energiakasutuseks mujal kui töötluskohas – Raske kütteõli
Kütusetooted energiakasutuseks mujal kui töötluskohas – Taaskasutatud kütteõli
Kütusetooted energiakasutuseks mujal kui töötluskohas – Töödeldud kütteõli
Kohapealne jäätmete energiakasutus (17)
Muu (täpsustada ja vajaduse korral lisada ridu)
Tumehallid lahtrid: andmeid ei esitata.

Tabel 3

Andmete esitamine mineraalsete ja sünteetiliste määrdeainete ning tööstuslike õlide turulelaskmise ning muu vanaõli kui tabelis 1 loetletud vanaõli töötlemise kohta

Kogutud (1) vanaõli (t)

Eksporditud (2) vanaõli (t)

Imporditud (3) vanaõli (t)

Kõrvaldamine (4) (D10) (t)

Regenereerimine (5) (t)

Muu ringlussevõtt (6) (t)

Jäätmete energiakasutus (7) (t)

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Sh vesi

Kuiv õli

Töötlemisõli

Tööstuslikud õlid, v.a määrdeõlid

Määrderasvad

Määrdeaine rafineerimisest saadud ekstraktid

Pilsivesi

Helehallid lahtrid: Andmete esitamine vabatahtlik.

(1–7)

Kasutatud mõistete selgituseks vt tabeli 1 veerud 3–9 ja vastavad märkused.

Tabel 4

Tekkinud vanaõli arvutamise võrdlusväärtused

	1
	Turule lastud õlide osakaal (%)
Mootori- ja käigukastiõlid
Mootoriõlid	52
Käigukastiõlid	76
Tööstuslikud õlid
Masinaõlid	50
Hüdraulikaõlid	75
Turbiiniõlid	70
Trafoõlid	90
Soojusvahetusõlid	90
Kompressoriõlid	50
Baasõlid	50
Emulsioonides kasutatud metallitööõlid	49

B. A OSAS OSUTATUD ANDMETELE LISATAVA KVALITEEDIKONTROLLI ARUANDE VORM

I. Üldine teave

1. Liikmesriik:

2. Andmed ja kirjelduse esitav organisatsioon:

3. Kontaktisik/kontaktandmed:

4. Vaatlusaasta:

5. Esitamise kuupäev/versioon:

6. Link liikmesriigi avaldatud andmetele (kui on):

II. Teave turule lastud õlide ja vanaõli kohta

1. Andmekogumismeetodid (asjakohane veerg tuleks märkida ristiga, viimane veerg tuleks täita)

Andmekogumismeetodid/Andmestik	Haldusandmed	Uuringud	Elektrooniline register	Jäätmekäitlejatelt saadud andmed	Laiendatud tootjavastutuse süsteemidest saadud andmed	Muu (täpsustada)	Metoodika üksikasjalik kirjeldus
Turule lastud õlid
Kogutud vanaõli
Vanaõli regenereerimine
Vanaõli muu ringlussevõtt
Vanaõli energiakasutus
Vanaõli kõrvaldamine

Vajaduse korral lisada ridu konkreetset liiki vanaõli töötlemise kohta

2. Tekkinud vanaõli koguse kindlaksmääramise metoodika kirjeldus

3. Vanaõlis kuiva õli sisalduse kindlaksmääramiseks kasutatud meetodi kirjeldus (nt veesisalduse keemiline analüüs, eksperditeadmised jne)

4. Kategooria „muu ringlussevõtt“ all esitatud töödeldud vanaõli väljundite kirjeldus ja nende kogused

5. Kütusena kasutatud baasõli koguse kindlaksmääramise meetodi kirjeldus

6. Andmed vanaõli töötlemise kohta väljaspool liikmesriiki

7. Vanaõli kvaliteedikontrolli ja jälgimise erimeetmete üksikasjalik kirjeldus, eelkõige seoses andmete seire ja valideerimisega

8. Teises liikmesriigis või väljaspool liitu vanaõli töötlemist käsitlevate andmeallikate (nt määruse (EÜ) nr 1013/2006 või töötlejalt saadud esmased andmed) ja andmete kvaliteedi kirjeldus

9. Teises liikmesriigis või liidust väljaspool asuvate töötlejate käest andmete kogumisel tekkinud mis tahes raskuste kirjeldus

10. Selliste meetmete kirjeldus, millega tagatakse, et liidust väljaspool asuv vanaõli eksportija suudab tõendada, et jäätmesaadetis vastab määruse (EÜ) nr 1013/2006 nõuetele ning et jäätmete töötlemine väljaspool liitu toimus tingimustes, mis üldjoontes vastavad asjakohastele liidu keskkonnaõiguse nõuetele

11. Andmete täpsus

11.1. Selliste peamiste probleemide kirjeldus, mis mõjutavad vanaõli teket, kogumist ja töötlemist käsitlevate andmete kvaliteeti ja täpsust, sealhulgas vead, mis on seotud valikumeetodi, katvuse, mõõtmise, töötlemise ja vastamata jätmisega

11.2. Mineraalsete ja sünteetiliste määrdeainete ning tööstusliku õli ja vanaõli käsitlevate andmete kogumise täielikkus

Üksikasjalik teave selle kohta, kuidas hõlmavad andmeallikad turule lastud mineraalsete ja sünteetiliste määrdeainete ning tööstuslike õlide kõiki koguseid ning kogutud ja töödeldud vanaõli kõiki koguseid, ning selle kohta, kas mõni kogus on lisatud hinnangute alusel, sh kuidas on hinnangud kindlaks määratud ja kui suure osa asjaomase andmestiku üldkogusest need moodustavad.

11.3. Erinevused võrreldes eelmiste vaatlusaastate andmetega

Olulised erinevused jooksval vaatlusaastal kasutatud arvutusmeetodi ja eelmis(t)el vaatlusaasta(te)l kasutatud arvutusmeetodi vahel.

Vanaõli liik ja töötlemine	Muutus (%)	Muutuse peamine põhjus

Vajaduse korral lisada ridu.

III. Konfidentsiaalsus

Põhjendus käesoleva aruande teatavate osade avaldamata jätmise kohta, kui seda on nõutud.

IV. Peamised riiklikud veebisaidid, viitedokumendid ja väljaanded

See hõlmab aruandeid andmete kvaliteedi, katvuse või nõuete täitmise tagamise muude aspektide kohta, nagu vanaõli kogumise ja töötlemise parimaid tavasid käsitlevad aruanded, aga ka aruanded õli impordi, ekspordi ja kadude kohta.

(1) Sealhulgas mootori- ja käigukastiõli (autotööstus-, lennundus-, merendus-, tööstus- ja muud sektorid); v.a määrderasvad ja pilsiõli.

(2) Sealhulgas masinaõli, hüdraulikaõli, turbiiniõli, trafoõli, soojusvahetusõli, kompressoriõli, baasõli; v.a määrderasvad ja emulsioonides kasutatud õli.

(3) Sealhulgas metallitööõli; kui riiklikus aruandluses ei eristata tööstuslikke õlisid vastavalt sellele, kas neid kasutatakse emulsioonides või mujal, võib tööstuslike õlide kohta esitada koondandmed reas „tööstuslikud õlid“.

(4) Üksnes otsuse 2000/532/EÜ koodile 190207* vastav vanaõli.

(5) Liikmesriigis turule lastud õli, võttes arvesse ekspordist tulenevat kadu (nt sõiduautode eksport) ja impordist tulenevat tulu (nt sõiduautode import).

(6) Vanaõli kogus, võttes arvesse käitlemiskadusid ja kasutamisel tekkivaid kadusid. Tekkinud vanaõli koguseid võib arvutada riikliku statistika alusel või kasutades tabelis 4 loetletud võrdlusväärtusi.

(7) Eraldi kogutud vanaõli. Kui kogutud vanaõli kogust mõõdetakse mahu järgi, siis kasutatakse vastava massi kindlaksmääramiseks teisendustegurit 0,9 tonni/m3.

(8) Teise riiki eksporditud vanaõli (arvestades määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud jäätmekategooriaid).

(9) Teises riigis tekkinud ja kõnealusest riigist imporditud vanaõli (arvestades määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud jäätmekategooriaid).

(11) Muu ringlussevõtt kui regenereerimine, nt vedeldava õlina.

(12) Sealhulgas õli taaskasutamine kütusena vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 15 esitatud taaskasutamise määratlusele.

(13) Kõrvaldamistoiming D10: Põletamine maismaal, nagu on esitatud direktiivi 2008/98/EÜ I lisas.

(14) Vanaõli, v.a veesisaldus. Kuiva õli sisaldus määratakse kindlaks veesisalduse mõõtmisega. Muu vanaõli kui emulsioonide puhul võib kuiva õli sisalduse alternatiivselt kindlaks määrata 8 % veesisalduse alusel. Tööstuslike õlide emulsioonides sisalduva kuiva õli puhul võib kuiva õli sisalduse alternatiivselt kindlaks määrata 90 % veesisalduse alusel.

(10) Regenereeritud õli kogus. Tabeli 2 veerus 2 esitatud kannete summa jagatud tabeli 1 veerus 6 esitatud kannete summaga vastab õli regenereerimise muundamistõhususele.

(11) Grupi I baasõli sisaldab alla 90 % küllastunud süsivesinikke ja/või üle 0,03 % väävlit ning selle viskoossusindeks on vähemalt 80, aga alla 120.

(12) Kui riiklikus aruandluses ei eristata gruppe I–IV, võib regenereeritud baasõli kohta esitada koondandmed reas „muu“.

(13) Grupi II baasõli sisaldab vähemalt 90 % küllastunud süsivesinikke ja/või kuni 0,03 % väävlit ning selle viskoossusindeks on vähemalt 80, aga alla 120.

(14) Grupi III baasõli sisaldab vähemalt 90 % küllastunud süsivesinikke ja/või kuni 0,03 % väävlit ning selle viskoossusindeks on vähemalt 120.

(15) Grupi IV vanaõli moodustavad polüalfaolefiinid. Gruppidesse I–IV mittekuuluv baasõli esitatakse reas „muu“.

(16) Hõlmab ringlussevõetud tooteid, mis on saadud tabeli 1 veerus 7 esitatud vanaõli muu ringlussevõtu tulemusel.

(17) Kohapealne energiakasutus tähendab vanaõli taaskasutamist sisemise energiatarbimise kaudu, nt rafineerimistehases.

20.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 163/101

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1005,

19. juuni 2019,

milles sätestatakse, et Nicaraguast pärit banaanide impordi suhtes kehtiva soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole asjakohane

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrust (EL) nr 20/2013, millega rakendatakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel assotsiatsiooni loomise lepingu kahepoolne kaitseklausel ja banaane käsitlev stabiilsusmehhanism, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsiatsiooni loomise lepinguga (2) (edaspidi „leping“) kehtestati banaane käsitlev stabiilsusmehhanism, mida hakati Kesk-Ameerika riikide suhtes ajutiselt kohaldama 2013. aastal ja konkreetselt Nicaragua suhtes 1. augustil 2013.

(2)

Banaane käsitleva stabiilsusmehhanismiga, mida rakendatakse määrusega (EL) nr 20/2013, sätestatakse, et kui ühest asjaomasest riigist imporditavate värskete banaanide (1. jaanuari 2012. aasta Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri rubriik 0803 90 10) kindlaksmääratud signaalkogus on täitunud, võtab komisjon vastu rakendusakti, et ajutiselt peatada asjaomasest riigist imporditavatele värsketele banaanidele kehtestatud soodustollimaks või otsustada, et selline peatamine ei ole asjakohane.

(3)	25. märtsil 2019 ületas Nicaraguast pärit värskete banaanide import kindlaksmääratud impordi signaalkoguse, määruse (EL) nr 20/2013 lisas sätestatud 14 500 tonni.

(4)

Määruse (EL) nr 20/2013 artikli 15 lõike 3 kohaselt vaatles komisjon asjaomase impordi mõju liidu banaanituru olukorrale, et otsustada, kas soodustollimaks tuleks peatada või mitte. Komisjon uuris asjaomase impordi mõju liidu hinnatasemele ning teistest allikatest lähtuva impordi arengut ja liidu värskete banaanide turu üldist stabiilsust.

(5)	2019. aastaks kindlaks määratud signaalkoguse ületamise ajal moodustas värskete banaanide import Nicaraguast 1,5 % banaane käsitleva stabiilsusmehhanismiga hõlmatud värskete banaanide koguimpordist liitu.

(6)

Samal ajal moodustas import suurtest eksportivatest riikidest, kellega liit on samuti sõlminud vabakaubanduslepingu (Colombia, Ecuador ja Costa Rica), nende signaalkogustest vastavalt 14,4 %, 19,3 % ja 16,9 %. Stabiilsusmehhanismi raames „kasutamata“ kogused, ligikaudu 5 miljonit tonni, on märkimisväärselt suuremad kui Nicaraguast pärit koguimport 25. märtsi 2019. aasta seisuga, mil see oli 15 600 tonni.

(7)

Nicaraguast pärit impordi hind oli 2019. aasta esimese kahe kuu jooksul keskmiselt 572 eurot tonni kohta, mis on 16 % madalam kui liitu imporditavate värskete banaanide muu impordi keskmine hind, mis oli 648 eurot tonni kohta. 2018. aastal oli Nicaraguast pärit banaanide keskmine impordihind 26 % madalam kui liitu imporditavate värskete banaanide muu impordi keskmine hind.

(8)

Seepärast, kuigi kõikjalt pärit banaanide keskmine hulgimüügihind oli 2019. aasta jaanuaris ja veebruaris 8,3 % madalam kui 2018. aasta jaanuaris ja veebruaris, st 944 eurot tonni kohta 2019. aasta jaanuaris ja veebruaris võrreldes 1 029 euroga tonni kohta 2018. aasta jaanuaris ja veebruaris, oli liidus toodetud banaanide keskmine hulgimüügihind 2019. aasta jaanuaris ja veebruaris 7,7 % kõrgem kui 2018. aasta jaanuaris ja veebruaris (vastavalt 1 086 eurot tonni kohta ja 1 008 eurot tonni kohta).

(9)

Kuna Nicaraguast pärit banaanide import on väike, ei ole see mõjutanud liidu banaanituru hinda. Seega ei ole mingit alust arvata, et Nicaraguast pärit värskete banaanide import, mis ületab kindlaksmääratud aastast impordi signaalkogust, häiriks liidu turu stabiilsust või mõjutaks märkimisväärselt liidu tootjate olukorda.

(10)	Lisaks ei ole liidu turu või liidu äärepoolseimate piirkondade majanduslik olukord 2019. aasta märtsis märgatava halvenemise ohus ega märgatavalt halvenenud.

(11)	Seetõttu ei ole Nicaraguast pärit banaanide impordi suhtes kehtiva soodustollimaksu peatamine praegu asjakohane.

(12)

Tuleks meelde tuletada, et 2018. aastal ületas Nicaraguast pärit import aasta signaalkoguse 10. aprillil ja et kõnealuse aasta lõpuks jõudis see 81 000 tonnini. Komisjon jõudis siiski oma hilisemas analüüsis järeldusele, et ei kõnealune import ega ka stabiilsusmehhanismiga hõlmatud riikidest pärit muu import ei tekitanud liidu turul häireid.

(13)	Võttes arvesse, et aastane signaalkogus täitus juba märtsis, ja ehkki Nicaraguast pärit koguimport liidu turule on väike, jätkab komisjon olukorra seiret ja võib vajaduse korral hiljem meetmed võtta.

(14)	Määruse (EL) nr 20/2013 artikli 14 lõike 4 kohaselt peaks käesolev otsus jõustuma kiiremas korras,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 0803 90 10 kuuluvate Nicaraguast pärit värskete banaanide impordi suhtes kehtiva soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole asjakohane.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 19. juuni 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 17, 19.1.2013, lk 13.

(2) ELT L 346, 15.12.2012, lk 3.

20.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 163/103

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2019/1006,

7. juuni 2019,

millega muudetakse otsust EKP/2011/20, millega kehtestatakse väärtpaberite keskdepositooriumidele TARGET2-Securities teenustele juurdepääsu kõlblikkuskriteeriumide rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EKP/2019/15)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1, 12.1, 17, 18 ja 22,

võttes arvesse 18. juuli 2012. aasta suunist EKP/2012/13 TARGET2-Securities kohta, (1) eelkõige selle artikli 4 lõike 2 punkti d ja artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)

otsus EKP/2011/20 (2) sätestab avalduste esitamise korra väärtpaberite keskdepositooriumidele TARGET2-Securities teenustele juurdepääsuks, sealhulgas nõude, et väärtpaberite keskdepositoorium peab olema saanud positiivse hinnangu pädevalt ametiasutuselt vastavalt Euroopa Keskpankade Süsteemi/Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee soovitustele väärtpaberiarveldussüsteemide kohta. Euroopa Keskpankade Süsteemi/Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee soovitused väärtpaberiarveldussüsteemide kohta on asendatud makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni põhimõtetega finantsturu infrastruktuuride kohta (3) või nõuete kogumiga, mis neid põhimõtteid rakendab; näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014 Euroopa Majanduspiirkonnas (4).

(2)	25. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu vastu otsuse (EL) 2019/166 (EKP/2019/3), (5) millega asutati turuinfrastruktuuri nõukogu praegusel kujul. Enne seda oli turuinfrastruktuuri nõukogu kogunenud mitmel kujul, millest üks oli T2S juhatus.

(3)	Eeskirjades ja korras, eelkõige väärtpaberite keskdepositooriumi (CSD) teises juurdepääsukriteeriumis, mida rakendatakse väärtpaberite keskdepositooriumide kõlblikkuskriteeriumide suhtes seoses juurdepääsuga TARGET2-Securities teenustele, on tehtud teatavaid muudatusi.

(4)	Seetõttu tuleb otsust EKP/2011/20 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Otsust EKP/2011/20 muudetakse järgmiselt:

Artikli 1 punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4) CSD teine juurdepääsukriteerium“ (CSD access criterion 2)– suunise EKP/2012/13 (*1) artikli 15 lõike 1 punktis b sätestatud kriteerium, mille kohaselt võimaldatakse CSDdele juurdepääs T2S teenustele eeldusel, et neid on positiivselt hinnanud pädevad asutused järgmise osas: i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014 (*2) Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asuvate CSDde osas, või ii) makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni põhimõtted finantsturu infrastruktuuride kohta (*3) või neid põhimõtteid rakendav õigusraamistik EMP välises riigis asuvate CSDde osas;

(*1) 18. juuli 2012. aasta suunis EKP/2012/13 TARGET2-Securities kohta (ELT L 215, 11.8.2012, lk 19)."

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1)."

(*3) CPMI-IOSCO Principles for Financial Market Infrastructures (aprill 2012)“;"

artikli 1 punkt 11 asendatakse järgmisega:

„11) „turuinfrastruktuuri nõukogu“ (Market Infrastructure Board, MIB)– eurosüsteemi juhtorgan, mis on asutatud Euroopa Keskpanga otsusega (EL) 2019/166 (EKP/2019/3) (*4);

(*4) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/166, 25. jaanuar 2019, turuinfrastruktuuri nõukogu kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2012/6 TARGET2-Securities juhatuse asutamise kohta (EKP/2019/3) (ELT L 32, 4.2.2019, lk 14).“;"

3)	artikli 1 punkt 12 asendatakse järgmisega: „12) „väärtpaberite ja tagatiste turuinfrastruktuuride nõuanderühm“ (Advisory Group on Market Infrastructures for Securities and Collateral, AMI SeCo)– kasutatakse suunise EKP/2012/13 artikli 2 punktis 25 määratletud tähenduses;“;

4)	sõna „hindamisaruande“ artikli 3 lõikes 1 asendatakse sõnaga „enesehindamisaruande“;

5)	sõna „hindamisaruandes“ artikli 3 lõikes 2 asendatakse sõnaga „enesehindamisaruandes“

artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

CSD viiele juurdepääsukriteeriumile vastavuse kestvus

1. CSD, kellel on juurdepääs T2S teenustele, peab pärast T2S-le üleminekut katkematult vastama CSD viiele juurdepääsu kriteeriumile ning:

a)	tagama eelkõige iga-aastase ja asjakohaselt dokumenteeritud usaldusväärse enesehinnangu abil, et ta vastab jätkuvalt CSD esimesele, kolmandale, neljandale ja viiendale juurdepääsukriteeriumile;

viivitamata esitama turuinfrastruktuuri nõukogule asjakohase pädeva asutuse viimase hinnangu tema vastavuse kohta määrusele (EL) nr 909/2014, makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni põhimõtetele finantsturu infrastruktuuride kohta (PFMI) või PMFId rakendavale õigusraamistikule. Kui selline eespool osutatud hinnang puudub, peab CSD esitama asjakohasel dokumentatsioonil põhineva enesehinnangu;

c)	taotlema asjaomase CSD süsteemi oluliste muutuste korral asjakohase pädeva asutuse uut hinnangut tema vastavuse kohta määrusele (EL) nr 909/2014, PFMI-le või PMFId rakendavale õigusraamistikule;

d)	teatama turuinfrastruktuuri nõukogule viivitamata sellest, et asjakohase pädeva asutuse hinnangus või enesehinnangus on tuvastatud mittevastavus mõnele CSD viiest juurdepääsukriteeriumist;

e)	turuinfrastruktuuri nõukogu nõudmisel esitama hindamisaruande, mis tõendab, et ta vastab endiselt CSD viiele juurdepääsukriteeriumile.

2. Turuinfrastruktuuri nõukogu võib läbi viia oma hindamise ja jälgida vastavust CSD viiele juurdepääsukriteeriumile või nõuda teavet CSD-lt. Kui turuinfrastruktuuri nõukogu otsustab, et CSD ei vasta ühele CSD viiest juurdepääsukriteeriumist, algatab ta suunise EKP/2012/13 artikli 16 alusel CSDdega sõlmitud lepingutes sätestatud menetluse.“;

7)	artiklites 3 ja 4 ning lisas asendatakse osutus T2Si programmi juhatusele osutusega turuinfrastruktuuri nõukogule“;

8)	artiklis 4 asendatakse osutus T2S nõuanderühmale osutusega väärtpaberite ja tagatiste turuinfrastruktuuride nõuanderühmale või AMI SeCo-le“;

9)	lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga.

Artikkel 2

Üleminekusäte

CSD teise juurdepääsukriteeriumi järgimise hindamise kestel kehtib asjaomaste pädevate asutuste hinnang Euroopa Keskpankade Süsteemi/Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee soovituste osas väärtpaberiarveldussüsteemide kohta kuni asjaomast väärtpaberite keskdepositooriumi hinnatakse asjaomaste pädevate asutuste poolt määruse (EL) nr 909/2014, PFMI või PFMId rakendava õigusraamistiku suhtes.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 7. juuni 2019

EKP president

Mario DRAGHI

(1) ELT L 215, 11.8.2012, lk 19.

(2) 16. novembri 2011. aasta otsus EKP/2011/20, millega kehtestatakse väärtpaberite keskdepositooriumidele TARGET2-Securities teenustele juurdepääsu kõlblikkuskriteeriumide rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (ELT L 319, 2.12.2011, lk 117).

(3) CPMI-IOSCO Principles for Financial Market Infrastructures (aprill 2012).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(5) Euroopa Keskpanga 25. jaanuari 2019. aasta otsus (EL) 2019/166 turuinfrastruktuuri nõukogu kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2012/6 TARGET2-Securities juhatuse asutamise kohta (EKP/2019/3) (ELT L 32, 4.2.2019, lk 14).

LISA

Otsuse EKP/2011/20 lisa muudetakse järgmiselt:

II jagu asendatakse järgmisega:

„II. CSD teise juurdepääsukriteeriumi rakendamise üksikasjad

Selle kriteeriumi suhtes hindamise osas peab CSD esitama järgmised dokumendid:

EMP riigis asuv CSD esitab oma hinnangust tulenevad järeldused või tõendi talle asjaomase pädeva asutuse poolt antud loa kohta (kasutades hilisema kuupäevaga dokumenti) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 alusel, (*1) kui selle määruse järgimise kohta tõendid puuduvad, peab CSD esitama enesehinnangu, mis on antud loa ja/või hinnanguga kooskõlas, või

EMP-välises riigis asuv CSD esitab oma hinnangust tulenevad järeldused või tõendi talle asjaomase pädeva asutuse poolt antud loa kohta (kasutades hilisema kuupäevaga dokumenti), mis on antud makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni põhimõtete suhtes finantsturu infrastruktuuride kohta (PFMI) (*2) või kohastel juhtudel PFMId rakendava õigusraamistiku alusel. Kui PMFId rakendava õigusraamistiku järgimise kohta tõendid puuduvad, esitab CSD enesehinnangu, mis on kooskõlas hinnangu ja/või loaga.

Kui asjaomane pädev asutus tuvastab puudused CSD poolt määruse (EL) nr 909/2014, PFMI või PFMId rakendava õigusraamistiku järgimises, esitab CSD turuinfrastruktuuri nõukogule kohased täpsustused, selgitused ja tõendid nende puuduste kohta. Väärtpaberite keskdepositoorium peab turuinfrastruktuuri nõukogule esitama ka hinnangus toodud asjaomase pädeva asutuse järeldused.

Kõik puudused, mis asjaomane pädev asutus on tuvastanud seoses CSD poolt määruse (EL) nr 909/2014, PFMI või PFMId rakendava õigusraamistiku järgimisega, ei tohi EKP nõukogu hinnangul ohustada turvalist ja tõhusat T2S teenuste osutamist.

Eespool osutatud teave töötatakse läbi asjakohase T2S teenustele juurdepääsu taotlemise ja CSD viiele juurdepääsukriteeriumile katkematu vastavuse korra alusel.

CSD vastab sellele CSD juurdepääsukriteeriumile, kui:

a)	EMP riigis asuv CSD on saanud loa määruse (EL) nr 909/2014 alusel või positiivse hinnangu asjaomase pädeva asutuse hiliseimas hinnangus määruse (EL) nr 909/2014 suhtes; või

b)	CSD asub EMP-välises riigis ja hiliseim asjaomase pädeva asutuse hinnang PFMI või PFMId rakendava õigusraamistiku suhtes on positiivne.

Kui CSD-le antakse luba või CSDd hinnatakse õigusraamistiku suhtes, mis ei ole PFMI ega määrus (EL) nr 909/2014, peab CSD esitama turuinfrastruktuuri nõukogu ja EKP nõukogu rahuldavad tõendid, et teda on hinnatud PMFI ja määrusega (EL) nr 909/2014 samaväärse taseme ja olemusega õigusraamistiku suhtes.

Kui asjakohase pädeva asutuse hinnang sisaldab konfidentsiaalset informatsiooni, esitab CSD vastavuse tõendamiseks üldkokkuvõtte või hindamisaruande järeldused.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1)."

(*2) CPMI-IOSCO Principles for Financial Market Infrastructures (aprill 2012)“;"

2)	lisatakse järgmine VI jagu: „VI. Üldsäte Kui CSD, kellel on juurdepääs T2S teenustele, ei vasta enam CSD viiele juurdepääsukriteeriumile, algatab turuinfrastruktuuri nõukogu CSDdega sõlmitud lepingutes sätestatud menetluse.“

(*2) CPMI-IOSCO Principles for Financial Market Infrastructures (aprill 2012)“;“

20.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 163/108

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2019/1007,

7. juuni 2019,

millega muudetakse suunist EKP/2012/13 TARGET2-Securities kohta (EKP/2019/16)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1, 12.1, 17, 18 ja 22,

ning arvestades järgmist:

(1)

25. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu vastu Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2019/166 (EKP/2019/3), (1) millega asutati turuinfrastruktuuri nõukogu praegusel kujul. Enne seda oli turuinfrastruktuuri nõukogu kogunenud mitmel kujul, millest üks oli TARGET2-Securities juhatus, mis asutati otsusega EKP/2012/6, (2) mis tunnistati kehtetuks otsusega (EL) 2019/166 (EKP/2019/3). Turuinfrastruktuuri nõukogu on oma praegusel kujul EKP nõukogu toetav juhtorgan, mis tagab eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste taseme ja edasitöötamise ning eurosüsteemi infrastruktuuriteenuste projektide juhtimise; seda tehakse kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) aluslepingust tulenevate eesmärkidega, EKPSi tegevusvajadustega, tehnoloogilise arenguga, eurosüsteemi infrastruktuuri teenustele ja projektidele kohaldatava õigusraamistikuga ning kehtivate õigusaktide ja järelevaatamise nõuetega, arvestades EKP nõukogu poolt vastu võetud Euroopa Keskpanga kodukorra (3) artiklis 9 sätestatud EKPSi komitee volitusi.

(2)

Otsuse EKP/2012/13 (4) artikli 15 lõige 1 sätestab kriteeriumid, mille alusel väärtpaberite keskdepositooriumid on kõlblikud TARGET2-Securities teenustele juurdepääsuks, sealhulgas nõude, et väärtpaberite keskdepositoorium peab olema saanud positiivse hinnangu pädevalt ametiasutuselt Euroopa Keskpankade Süsteemi/Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee soovituste suhtes väärtpaberiarveldussüsteemide kohta. Euroopa Keskpankade Süsteemi/Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee soovitused väärtpaberiarveldussüsteemide kohta on asendatud makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni põhimõtetega finantsturu infrastruktuuride kohta (aprill 2012) või nõuete kogumiga, mis neid põhimõtteid rakendab; näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014 Euroopa Majanduspiirkonnas (5).

(3)	Seetõttu tuleb suunist EKP/2012/13 vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist EKP/2012/13 muudetakse järgmiselt:

1)	kõikides artiklites asendatakse viited T2S juhatusele viidetega turuinfrastruktuuri nõukogule;

2)	artikli 2 punkt 18 jäetakse välja;

artikli 2 punkt 26 asendatakse järgmisega:

„26) „turuinfrastruktuuri nõukogu“ (Market Infrastructure Board, MIB)– eurosüsteemi juhtorgan, mis on asutatud Euroopa Keskpanga otsusega (EL) 2019/166 (EKP/2019/3) (*1);

(*1) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/166, 25. jaanuar 2019, turuinfrastruktuuri nõukogu kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2012/6 TARGET2-Securities juhatuse asutamise kohta (EKP/2019/3) (ELT L 32, 4.2.2019, lk 14).“;"

4)	artikkel 5 asendatakse järgmisega: „Artikkel 5 Turuinfrastruktuuri nõukogu Turuinfrastruktuuri nõukogu koosseis ja volitused on sätestatud otsuses (EL) 2019/166 (EKP/2019/3). Turuinfrastruktuuri nõukogu täidab talle pandud ülesandeid kooskõlas otsusega (EL) 2019/166 (EKP/2019/3).“;

artikli 15 lõikes 1 asendatakse punkt b järgmisega:

„b)

neid on positiivselt hinnanud pädevad asutused järgmise osas: i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014 (*2) EMPs asuvate CSDde osas, või ii) makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni põhimõtted (aprillis 2012) finantsturu infrastruktuuride kohta või neid põhimõtteid rakendav õigusraamistik EMP-välises riigis asuvate CSDde osas;

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 7. juuni 2019

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/166, 25. jaanuar 2019, turuinfrastruktuuri nõukogu kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2012/6 TARGET2-Securities juhatuse asutamise kohta (EKP/2019/3) (ELT L 32, 4.2.2019, lk 14).

(2) 29. märtsi 2012. aasta otsus EKP/2012/6 TARGET2-Securities juhatuse asutamise ja otsuse EKP/2009/6 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 117, 1.5.2012, lk 13).

(3) See on sätestatud 19. veebruari 2004. aasta otsusega EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33).

(4) 18. juuli 2012. aasta suunis EKP/2012/13 TARGET2-Securities kohta (ELT L 215, 11.8.2012, lk 19).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

20.6.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 163/110

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS nr 4/19/COL,

6. veebruar 2019,

millega muudetakse 104. korda riigiabi käsitlevaid menetlus- ja materiaalõigusnorme [2019/1008]

EFTA JÄRELEVALVEAMET (edaspidi „järelevalveamet“),

võttes arvesse:

Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingut (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping“), eriti selle artiklit 24 ja artikli 5 lõike 2 punkti b,

ning arvestades järgmist:

Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted.

Järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt annab EFTA järelevalveamet välja teateid või suuniseid EMP lepingus käsitletud küsimuste kohta, kui kõnealuse lepingu või järelevalve- ja kohtulepinguga on nii ette nähtud või kui järelevalveamet peab seda vajalikuks.

EFTA järelevalveameti riigiabi suuniste peatükk lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse kohta (1) kaotas kehtivuse 31. detsembril 2018.

Kõnealune peatükk on kooskõlas Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) teatisega liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes, (2) mis oleks samuti kaotanud kehtivuse 31. detsembril 2018.

Komisjon avaldas 19. detsembril 2018 teatise dokumendi „Komisjoni teatis liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ kehtivuse pikendamise kohta kuni 31. detsembrini 2020 (3).

Komisjon pikendas kehtivust seoses vajadusega tagada riigiabi andmisel lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse valdkonnas järjepidevus ja õiguskindlus. Kehtivuse pikendamisega viidi ka kõnealuste suuniste aegumiskuupäev kooskõlla suurema osa nende riigiabi suuniste aegumiskuupäevadega, mis on riigiabi ajakohastamise programmi kohaselt vastu võetud. Lisaks sellele otsustas komisjon ebapiisava suutlikkuse tõttu Kreekasse suunduva ekspordi kindlustuse ja edasikindlustuse valdkonnas pikendada Kreeka turukõlbliku riski riikide loetelust ajutise välja jätmise kestust kuni 31. detsembrini 2019.

EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas kooskõlas EMP lepingu artiklis 1 sätestatud ühtsuse tagamise eesmärgiga. Selleks et tagada ühtne lähenemisviis kõigile riigiabi vahenditele ning võttes arvesse vajadust tagada lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse valdkonnas riigiabi andmisel järjepidevus ja õiguskindlus ning riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine kogu Euroopa Majanduspiirkonnas, tuleks järelevalveameti riigiabi suuniste peatükk lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse kohta uuesti vastu võtta,

olles konsulteerinud Euroopa Komisjoniga,

olles konsulteerinud EFTA riikidega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Järelevalveameti riigiabi suuniste peatükk lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse kohta on alates 1. jaanuarist 2019 järgmiste muudatustega uuesti vastu võetud:

—	EFTA järelevalveameti riigiabi suuniste lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse peatüki punkti 40 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: 40) Järelevalveamet kohaldab käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid kuni 31. detsembrini 2020.

—	Kreeka on EFTA järelevalveameti riigiabi suuniste lühiajalist ekspordikrediidikindlustust käsitleva peatüki lisas esitatud turukõlbliku riski riikide loetelust kuni 31. detsembrini 2019 ajutiselt välja jäetud.

Artikkel 2

Autentne on ainult otsuse ingliskeelne tekst.

Brüssel, 6. veebruar 2019

EFTA järelevalveameti nimel

Eesistuja

vastutav kolleegiumi liige

Bente ANGELL-HANSEN

Kolleegiumi liige

Frank J. BÜCHEL

Kolleegiumi liige

Högni KRISTJÁNSSON

Allkirjastab õigus- ja täitevasjade osakonna direktorina

Carsten ZATSCHLER

(1) ELT L 343, 19.12.2013, lk 54 ja EMP kaasanne nr 71, 19.12.2013, lk 1, punkt 40.

(2) ELT C 392, 19.12.2012, lk 1, punkt 40.

(3) ELT C 457, 19.12.2018, lk 9.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 163

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 20. juuni 2019

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv (EL) 2019/997, 18. juuni 2019, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Nõukogu määrus (EL) 2019/998, 13. juuni 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1388/2013, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine	13
*	Nõukogu määrus (EU) 2019/999, 13. juuni 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1387/2013, millega peatatakse teatavatele põllumajandus- ja tööstustoodetele kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tollimaksude kohaldamine	27
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/1000, 14. märts 2019, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/1799 seoses Hiina Rahvapangale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 kohastest kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuetest erandi tegemisega ( 1 )	56
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1001, 14. juuni 2019, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/417/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Hispaanias	59
*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1002, 14. juuni 2019, millega tehakse kindlaks, et Rumeenia ei ole võtnud nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovituse järgimiseks tõhusaid meetmeid	62
*	Nõukogu otsus (EL) 2019/1003, 14. juuni 2019, millega tehakse kindlaks, et Ungari ei ole võtnud nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovituse järgimiseks tõhusaid meetmeid	64
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1004, 7. juuni 2019, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ jäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus C(2012) 2384 (teatavaks tehtud numbri C(2019) 4114 all) ( 1 )	66
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1005, 19. juuni 2019, milles sätestatakse, et Nicaraguast pärit banaanide impordi suhtes kehtiva soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole asjakohane	101
*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/1006, 7. juuni 2019, millega muudetakse otsust EKP/2011/20, millega kehtestatakse väärtpaberite keskdepositooriumidele TARGET2-Securities teenustele juurdepääsu kõlblikkuskriteeriumide rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EKP/2019/15)	103
	SUUNISED
*	Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2019/1007, 7. juuni 2019, millega muudetakse suunist EKP/2012/13 TARGET2-Securities kohta (EKP/2019/16)	108

	III Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 4/19/COL, 6. veebruar 2019, millega muudetakse 104. korda riigiabi käsitlevaid menetlus- ja materiaalõigusnorme [2019/1008]	110