(1)

Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Samal ajal kui plastil on majanduses kasulik roll ja olulisi rakendusvõimalusi paljudes sektorites, tähendab selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja üha lineaarsemaks. Pidades silmas ringmajanduse tegevuskava, mis on avaldatud komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatises „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“, jõudis komisjon seepärast oma 16. jaanuari 2018. aasta teatises „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ avaldatud Euroopa plastistrateegias järeldusele, et plastjäätmetekke pideva kasvu ja plastjäätmete sattumisega loodusesse, eelkõige merekeskkonda, tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring ringluspõhiseks. Euroopa plastistrateegia on samm sellise ringmajanduse loomise suunas, milles plasti ja plasttoodete kavandamises ja tootmises võetakse täielikult arvesse korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtu vajadusi ning töötatakse välja ja edendatakse säästvamaid materjale. Et tõhusalt vähendada teatavate plasttoodete märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale, tervisele ja majandusele, on vaja luua konkreetne õigusraamistik.

(2)

Käesoleva direktiiviga edendatakse ringmajanduse lähenemisviise, mille prioriteet on säästvad ja mittetoksilised korduskasutatavad tooted ja korduskasutamise süsteemid ühekordselt kastutatavate toodete asemel, ja selle eesmärk on eeskätt vähendada tekkivate jäätmete koguseid. Selline jäätmetekke vältimine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ (4) sätestatud jäätmehierarhia esimene eesmärk. Käesolev direktiiv aitab saavutada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee poolt 25. septembril 2015 vastu võetud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 raames ÜRO kestliku arengu 12. eesmärki tagada säästev tarbimine ja tootmine. Toodete ja materjalide väärtuse võimalikult pikaaegne säilitamine ja jäätmetekke vähendamine võib muuta liidu majanduse konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks ning vähendada samal ajal väärtuslikele ressurssidele ja keskkonnale avaldatavat survet.

(3)

Mereprügi on piiriülene ja üha suurem üleilmne probleem. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu saavutamiseks kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse. Liit peab täitma oma osa mereprügi tekke vältimisel ja selle vähendamisel ning seadma eesmärgiks olla maailmas standardite kehtestaja. Seoses sellega teeb liit kooskõlastatud meetmete edendamiseks partneritega koostööd paljudes rahvusvahelistes foorumites, nagu G20, G7 ja ÜRO, ning käesolev direktiiv on osa liidu jõupingutustest selles valdkonnas. Nende jõupingutuste edukuse tagamisel on oluline, et plastjäätmete eksport liidust ei põhjustaks mereprügi koguse suurenemist mujal.

(4)

Kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga (UNCLOS), (5) jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 29. detsembri 1972. aasta konventsiooniga („Londoni konventsioon“) ja selle 1996. aasta protokolliga („Londoni protokoll“), 1978. aasta protokolliga muudetud rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise 1973. aasta konventsiooni (MARPOL) V lisaga, ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli 22. märtsi 1989. aasta Baseli konventsiooniga (6) ning liidu jäätmeõigusaktidega, nimelt direktiivi 2008/98/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/59/EÜ, (7)peavad liikmesriigid tagama keskkonnahoidliku jäätmekäitluse, et vältida ja vähendada nii mere- kui ka maismaa-allikatest pärit mereprügi. Liidu veealaste õigusaktide, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2000/60/EÜ (8) ja 2008/56/EÜ (9) kohaselt on liikmesriigid samuti kohustatud tegelema mereprügi probleemiga, kui see takistab merevee hea keskkonnaseisundi saavutamist, panustades sealhulgas ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi täitmisse.

(5)

80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete hulka kuuluvad mitmesugused kiire käibega tarbekaubad, mis visatakse pärast ühekordset otstarbekohast kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad prügi. Märkimisväärset osa turule lastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kalapüügivahendid väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi, kujutavad endast tõsist riski mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja inimeste tervisele ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.

(6)

Nõuetekohane jäätmekäitlus on kogu prügi, sealhulgas mereprügi tekke vältimiseks jätkuvalt hädavajalik. Kehtivate liidu õigusaktidega, nimelt direktiividega 2008/98/EÜ, 2000/59/EÜ, 2000/60/EÜ ja 2008/56/EÜ ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009, (10) ja poliitikavahenditega on ette nähtud teatavad reguleerivad meetmed mereprügi probleemiga tegelemiseks. Eelkõige plastjäätmete suhtes kohaldatakse selliseid liidu üldisi jäätmekäitlusmeetmeid ja sihtmäärasid nagu plastpakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäär, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 94/62/EÜ, (11) ning Euroopa plastistrateegia eesmärk, millega püütakse tagada, et aastaks 2030 on kõik liidu turule lastud plastpakendid korduskasutatavad või hõlpsasti ringlusse võetavad. Kõnealuste meetmete mõju mereprügi vähendamisele ei ole aga piisav ning eri riikides on mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate meetmete ulatus ja ambitsioonitase erinevad. Lisaks võivad mõned neist meetmetest, eelkõige ühekordselt kasutatavate plasttoodete turustamise piirangud, tekitada kaubandustõkkeid ja moonutada konkurentsi liidus.

(7)

Et suunata jõupingutused sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama üksnes selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, mida leitakse liidu randadest kõige enam, ning samuti plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid ja oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud tooteid. Käesoleva direktiivi kohaste meetmetega hõlmatud ühekordselt kasutatavad plasttooted moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plastesemetest. Käesolev direktiiv ei peaks hõlmama klaasist ja metallist joogipakendeid, kuna need ei kuulu liidu randadest kõige enam leitavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete hulka.

(8)

Mikroplast ei kuulu otseselt käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuid see tekitab mereprügi ja seepärast peaks liit nimetatud probleemiga tegelemiseks võtma vastu tervikliku lähenemisviisi. Liit peaks ergutama kõiki tootjaid rangelt piirama mikroplasti sisaldust oma toodete koostises.

(9)

Maismaareostus ja pinnase saastumine, mida põhjustavad suuremad plastist esemed ja neist pärinevad tükid või mikroplast, võib olla ulatuslik ja selline plast võib sattuda ka merekeskkonda.

(10)

Käesolev direktiiv on direktiivide 94/62/EÜ ja 2008/98/EÜ suhtes lex specialis. Kui nimetatud direktiivid ja käesolev direktiiv on omavahel vastuolus, peaks käesolev direktiiv olema oma kohaldamisala piires ülimuslik. Nii on see toodete turulelaskmise piirangute puhul. Käesolev direktiiv täiendab direktiive 94/62/EÜ ja 2008/98/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/40/EL (12) eelkõige tarbimise vähendamise meetmete, toodetele esitatavate nõuete, märgistusnõuete ja laiendatud tootjavastutuse osas.

(11)

Ühekordselt kasutatavad plasttooted võivad olla valmistatud mitmesugustest plastidest. Tavaliselt määratletakse plast polümeerse materjalina, millele võib olla lisatud lisaaineid. Nimetatud määratlus hõlmaks aga teatavaid looduslikke polümeere. Käesolev direktiiv ei peaks hõlmama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (13) artikli 3 punktis 40 sätestatud „keemiliselt modifitseerimata aine“ määratlusele vastavaid modifitseerimata looduslikke polümeere, sest neid esineb keskkonnas looduslikult. Seepärast tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punkti 5 kohast polümeeri määratlust kohandada ja võtta kasutusele eraldi määratlus. Modifitseeritud looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu tuleks seda reguleerida käesolevas direktiivis. Kohandatud plastimääratlus peaks seega hõlmama polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja biolagunevat plasti, olenemata sellest, kas need on saadud biomassist või peaksid aja jooksul biolagunema. Käesolev direktiiv ei peaks reguleerima värve, tinti ega liimained ning seega ei peaks kõnealune määratlus neid polümeerseid materjale hõlmama.

(12)

Käesoleva direktiivi kohaldamisala selgeks kindlaksmääramiseks tuleks määratleda ühekordselt kasutatava plasttoote mõiste. Määratlus ei peaks hõlmama selliseid turule lastud plasttooted, mis on kavandatud ja valmistatud nii, et neid saab nende olelusringi jooksul kasutada mitu korda, mida täidetakse uuesti või korduskasutatakse samal eesmärgil, milleks need kavandati. Ühekordselt kasutatavad plasttooted on tavaliselt ette nähtud kasutamiseks ainult ühel korral või lühikest aega enne seda, kui need kõrvaldatakse. Isikliku hügieeni tarbeks ja kodumajapidamises kasutamiseks ette nähtud niisutatud pühkepaberid peaksid samuti kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, samal ajal kui tööstuses kasutatavad niisutatud pühkepaberid peaksid sellest välja jääma. Selle täpsustamiseks, kas toodet tuleks pidada käesoleva direktiivi kohaldamisel ühekordselt kasutatavaks plasttooteks, peaks komisjon töötama välja suunised ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta. Võttes arvesse käesolevas direktiivis esitatud kriteeriume, on toidupakendid, mida tuleb käesoleva direktiivi kohaldamisel pidada ühekordselt kasutatavateks plasttoodeteks, näiteks kiirtoidupakendid või külma või kuuma toitu sisaldavad toidu-, võileiva-, vrapi- või salatikarbid või pakendid, mis sisaldavad värsket või töödeldud toitu, mis ei vaja edasist valmistamist, näiteks puuviljad, köögiviljad või magustoidud. Toidupakendid, mida ei tule käesoleva direktiivi kohaldamisel pidada ühekordselt kasutatavateks plasttoodeteks, on näiteks kuivtoidu- või külmalt müüdava edasist valmistamist eeldava toidu pakendid, rohkem kui ühe inimese portsjonit sisaldavad toidupakendid või ühe inimese portsjonit sisaldavad toidupakendid, mida müüakse rohkem kui ühe kaupa.

Joogipakendid, mida tuleb pidada ühekordselt kasutatavateks plasttoodeteks, on näiteks joogipudelid või komposiitjoogipakendid, mida kasutatakse õlle, veini, vee, karastusjookide, mahlade ja nektarite, lahustuvate joogipulbrite või piima jaoks, ent mitte joogitopsid, kuna need on käesoleva direktiivi kohaldamisel ühekordsete plasttoodete eraldi kategooria. Kuna klaasist ja metallist joogipakendid ei kuulu liidu randadest kõige enam leitavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete hulka, ei peaks need kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Komisjon peaks aga käesoleva direktiivi läbivaatamisel hindama vajadust hõlmata muu hulgas klaasist ja metallist joogipakendite plastkorgid ja -kaaned.

(13)

Käesoleva direktiiviga reguleeritavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes tuleks kohaldada üht või mitut meedet, sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu sobivate ja säästvamate alternatiivide kättesaadavus, tarbimisharjumuste muutmise võimalikkus ning see, millises ulatuses need tooted on kehtivate liidu õigusaktidega juba hõlmatud.

(14)

Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja säästvamad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Selle suundumuse ümberpööramiseks ja säästvamate lahenduste edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, näiteks kehtestades riiklikud tarbimise vähendamise sihtmäärad selliste toodete tarbimise ambitsioonikaks ja püsivaks vähendamiseks, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, häid hügieenitavasid, häid tootmistavasid, tarbijate teavitamist või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 178/2002, (14) (EÜ) nr 852/2004 (15) ning (EÜ) nr 1935/2004 (16) ning muudes asjakohastes õigusaktides, mis on seotud toiduohutuse, -hügieeni ja -märgistamisega, sätestatud jälgitavusnõudeid. Liikmesriikide meetmed peaksid olema võimalikult ambitsioonikad ja ajendama üha suureneva tarbimise suundumust olulisel määral ümber pöörama ning tooma kaasa tarbimise mõõdetava kvantitatiivse vähenemise. Kõnealustes meetmetes tuleks arvesse võtta toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul, ka siis, kui need leitakse merekeskkonnast, ning juhinduda jäätmehierarhiast.

Kui liikmesriigid otsustavad täita kõnealust kohustust turustuspiirangute kaudu, peaksid nad tagama, et sellised piirangud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad. Liikmesriigid peaksid ergutama selliste toodete kasutamist, mis sobivad mitmekordseks kasutamiseks ning mida saab pärast jäätmeks muutumist korduskasutamiseks ette valmistada ja ringlusse võtta.

(15)

Muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul on aga kergesti kättesaadavad sobivad ja säästvamad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata kõnealuste ühekordselt kasutatavate plasttoodete negatiivset keskkonnamõju, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama nende toodete turule laskmise. Sellega edendataks kergesti kättesaadavate ja säästvamate alternatiivide kasutamist ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks. Käesolevas direktiivis kehtestatud turule laskmise piirangud peaksid hõlmama ka oksüdantide toimel lagunevast plastist tooteid, kuna see plastiliik ei biolagune nõuetekohaselt ja põhjustab seega mikroplastireostust keskkonnas, ei ole kompostitav, kahjustab tavaplasti ringlussevõttu ega too tõendatud keskkonnakasu. Arvestades vahtpolüstüreenprügi suurt esinemist merekeskkonnas ning alternatiivide kättesaadavust, tuleks piirata ka vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordselt kasutatavate toidu- ja joogipakendite ning joogitopside kasutamist.

(16)

Plasti sisaldavad tubakatoodete filtrid on liidu randadest kõige enam leitavate ühekordsete plastesemete hulgas teisel kohal. On vaja vähendada tohutut keskkonnamõju, mida põhjustavad plasti sisaldava filtriga tubakatoodete tarbimisel otse keskkonda visatud jäätmed. Innovatsioon ja tootearendus peaksid pakkuma plasti sisaldavate filtrite kasutuskõlblikke alternatiive ning seda tuleb kiirendada. Tubakatoodete puhul kasutatavad laiendatud tootjavastutuse süsteemid peaksid samuti soodustama innovatsiooni, mille käigus töötatakse välja plasti sisaldavate tubakatoodete filtrite säästvad alternatiivid. Liikmesriigid peaksid edendama mitmesuguseid meetmeid, et vähendada plasti sisaldava filtriga tubakatoodete tarbimisel prügi teket.

(17)

Ühed kõige enam liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavad plastesemed on joogipakendite plastist valmistatud korgid ja -kaaned. Seetõttu tuleks joogipakendeid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, lubada turule lasta üksnes siis, kui need vastavad konkreetsetele tootedisaini nõuetele, mis vähendavad oluliselt joogipakendite plastist korkide ja kaante keskkonda sattumist. Selliste joogipakendite suhtes, mis on nii ühekordselt kasutatavad plasttooted kui ka pakendid, kohaldatakse seda nõuet lisaks direktiivi 94/62/EÜ II lisas sätestatud olulistele nõuetele pakendi koostise, kordus- ja taaskasutatavuse, sealhulgas ringlussevõetavuse kohta.

Et hõlbustada tootedisaini alase nõude järgimist ning tagada siseturu tõrgeteta toimimine, on vaja töötada välja harmoneeritud standard, mis võetakse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012, (17) ning selle standardi järgimise korral peaks olema võimalik eeldada, et kõnealused nõuded on täidetud. Käesoleva direktiivi tõhusa rakendamise tagamiseks on seepärast äärmiselt tähtis töötada õigeaegselt välja harmoneeritud standard. Tuleks ette näha piisav aeg harmoneeritud standardi väljatöötamiseks ja selleks, et võimaldada tootjatel kohandada oma tootmisahelaid vastavalt tootedisaini nõudele. Plasti ringkasutuse tagamiseks on vaja edendada ringlusse võetud materjalide kasutuselevõtmist turul. Seepärast on asjakohane kehtestada nõuded, millega nähakse ette ringlusse võetud plasti kohustuslik minimaalne sisaldus joogipudelites.

(18)

Plasttoodete valmistamisel tuleks arvesse võtta kogu nende olelusringi. Plasttoodete kavandamisel tuleks alati võtta arvesse tootmis- ja kasutusetappi ning toote korduvkasutatavust ja ringlussevõetavust. Direktiivi 94/62/EÜ artikli 9 lõike 5 kohase läbivaatamise raames peaks komisjon võtma olelusringi hindamiste alusel arvesse eri pakendamismaterjalide, sealhulgas komposiitmaterjalide vastavaid omadusi, pöörates erilist tähelepanu jäätmetekke vältimisele ja ringmajandusest lähtuvale kavandamisele.

(19)

Naiste tervise huvides tuleks vältida ohtlike keemiliste ainete sisaldust hügieenisidemetes, tampoonides ja tampoonide aplikaatorites. On asjakohane, et komisjon hindaks vajadust näha ette selliste ainete kasutamise täiendavad piirangud määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohases piirangute kehtestamise menetluses.

(20)

Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Kanalisatsiooni kaudu kõrvaldamine võib lisaks põhjustada olulist majanduslikku kahju kanalisatsioonivõrgule, ummistades pumpasid ja torusid. Kõnealustes toodetes kasutatavate materjalide omaduste ja sobivate jäätmekõrvaldamisviiside kohta on sageli väga vähe teavet. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mida sageli kõrvaldatakse kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgistuselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote puhul sobivad jäätmekäitluse võimalused või milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb jäätmehierarhia kohaselt toote puhul vältida, samuti selle kohta, kas toode sisaldab plasti ning milline on sellega seotud prügistamise või muu sobimatu jäätmekõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju. Märgistus peaks olenevalt asjaoludest olema kas toote pakendil või otse tootel endal. Komisjonil peaks olema õigus kehtestada ühtlustatud märgistusnõuded ja märgistusnõuete kehtestamisel tuleks asjakohasel juhul katsetada kavandatud märgistust tarbijaid esindavate rühmade peal, et tagada selle tõhusus ja selge arusaadavus. Kalapüügivahendite suhtes kohaldatakse juba määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaseid märgistamise nõudeid.

(21)

Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivaid ja säästvamaid alternatiive, peaksid liikmesriigid „saastaja maksab“ põhimõtte kohaselt samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluseks ja prügi koristamiseks vajalikud kulud ning sellise prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmetega seotud kulud. Kõnealused kulud ei tohiks ületada kulusid, mis on vajalikud nimetatud teenuste kulutõhusaks osutamiseks, ja need tuleks määrata asjaomaste osalejate vahel kindlaks läbipaistval viisil.

(22)

Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud laiendatud tootjavastutuse süsteeme käsitlevad üldised miinimumnõuded. Neid nõudeid tuleks kohaldada käesoleva direktiiviga kehtestatud laiendatud tootjavastutuse süsteemide suhtes, sõltumata sellest, kas neid rakendatakse seadusandliku aktiga või käesoleva direktiivi kohaste kokkulepetega. Teatavate nõuete asjakohasus sõltub toote omadustest. Vastavalt jäätmehierarhiale ei ole plasti sisaldava filtriga tubakatoodete, niisutatud pühkepaberite ja õhupallide liigiti kogumine nõuetekohase käitlemise tagamiseks nõutav. Sellepärast ei peaks kõnealuste toodete liigiti kogumine olema kohustuslik. Käesolevas direktiivis tuleks kehtestada laiendatud tootjavastutuse nõuded lisaks nõuetele, mis on kehtestatud direktiivis 2008/98/EÜ, näiteks nõue, et teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete tootjad peavad katma prügikoristamiskulud. Samuti peaks olema võimalik katta kulud, mis on seotud taristu rajamisega tubakatoodete tarbimisel tekkivate jäätmete kogumiseks, näiteks sobilikud jäätmemahutid kohtades, kus prügistamise tõenäosus on suurem. Prügikoristamiskulude arvutamise metoodikas tuleks võtta arvesse proportsionaalsuse kaalutlusi. Halduskulude vähendamiseks peaksid liikmesriigid saama määrata prügikoristamiskulude katmiseks rahalisi toetusi, nähes ette asjakohased mitmeaastased kindlad summad.

(23)

Suure protsendi mereprügist moodustab plast, mis pärineb plasti sisaldavatest mahajäetud kalapüügivahenditest, sealhulgas kaotatud ja hüljatud kalapüügivahenditest; see näitab, et olemasolevad õigusnõuded, mis on kehtestatud määruses (EÜ) nr 1224/2009 ning direktiivides 2000/59/EÜ ja 2008/98/EÜ ei paku piisavalt stiimuleid, et sellised püügivahendid nende kogumiseks ja käitlemiseks kaldale tuua. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/883 (18) on kehtestatud kaudsete teenustasude süsteem, millega võetakse laevadelt stiimul oma jäätmeid merre heita ning tagatakse õigus need üle anda. Seda süsteemi tuleks siiski täiendada rahaliste lisastiimulitega kaluritele, et nad tooksid kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid kaldale ning väldiksid seega kaudse jäätmetasu võimalikku suurenemist. Kuna kalapüügivahendite plastosi on võimalik suures osas ringlusse võtta, peaksid liikmesriigid „saastaja maksab“ põhimõtte kohaselt kehtestama plasti sisaldavate kalapüügivahendite ja nende osade suhtes laiendatud tootjavastutuse, et tagada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumine ning rahastada nende keskkonnahoidlikku käitlemist, eelkõige ringlussevõttu.

(24)

Plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes kohaldatava laiendatud tootjavastutuse raames peaksid liikmesriigid käesolevas direktiivis sätestatud aruandluskohustuste kohaselt jälgima ja hindama plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid.

(25)

Kuigi kogu plasti sisaldav mereprügi kujutab endast riski keskkonnale ja inimeste tervisele ning sellega tuleks tegeleda, tuleks arvesse võtta ka proportsionaalsuse kaalutlusi. Seetõttu ei peaks kalureid endid ja plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid käsitööna valmistajaid käsitama tootjatena ning neid ei peaks pidama vastutavaks laiendatud tootjavastutusega seonduvate tootja kohustuste täitmise eest.

(26)

Majanduslikud ja muud stiimulid, millega toetatakse säästvaid tarbimisvalikuid ning edendatakse vastutustundlikku tarbijakäitumist, võivad olla tõhusad vahendid käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks.

(27)

Joogipudelid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, kuuluvad liidu randadest kõige enam leitud mereprügi hulka. Selle põhjuseks on ebatõhusad liigiti kogumise süsteemid ja tarbijate vähene osalemine neis süsteemides. On vaja edendada tõhusamaid liigiti kogumise süsteeme. Seetõttu tuleks kehtestada liigiti kogumise miinimumsihtmäär seoses selliste joogipudelitega, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted. Kuigi jäätmete liigiti kogumise kohustus eeldab, et jäätmed eraldatakse liigi ja olemuse alusel, peaks olema võimalik koguda teatavat liiki jäätmeid koos, tingimusel et see ei takista kvaliteetset ringlussevõttu, juhindudes jäätmehierarhiast ning kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 10 lõikega 2 ja lõike 3 punktiga a. Liigiti kogumise sihtmäära kehtestamisel tuleks võtta aluseks liikmesriigis turule lastud ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite kogus või teise võimalusena liikmesriigis tekkivate ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite jäätmete kogus. Liikmesriigis tekkivate jäätmete koguse arvutamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse kõiki ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite jäätmeid, sealhulgas neid, mis on kogumissüsteemi kõrvaldamise asemel prügina maha jäetud. Liikmesriikidel peaks olema võimalik see miinimumsihtmäär saavutada nii, et kehtestatakse ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumise sihtmäärad laiendatud tootjavastutuse süsteemide raames, luuakse tagatisrahasüsteemid või võetakse muid meetmeid, mida nad sobilikuks peavad. See suurendab otseselt kogumismäära, parandab kogutud ja ringlusse võetava materjali kvaliteeti ning pakub seega võimalusi ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele ja ringlusse võetud materjali turule. See toetab direktiivis 94/62/EÜ sätestatud pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade täitmist.

(28)

Prügistamise ja muude plasti sisaldavat mereprügi tekitavate sobimatute jäätmekõrvaldamisviiside vältimiseks tuleb ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbijaid ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite kasutajaid asjakohaselt teavitada korduskasutatavate alternatiivide kättesaadavusest ja korduskasutamise süsteemidest, kõige sobivamatest jäätmekäitlemisvõimalustest ja/või sellest, milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb vältida, parimatest keskkonnahoidliku jäätmekäitluse tavadest ja ebasobiva kõrvaldamise keskkonnamõjust ning sellest, kui suur on teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite plastisisaldus ning sobimatu kõrvaldamise mõjust kanalisatsioonivõrgule. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid teadlikkuse suurendamise meetmeid, millega tagatakse sellise teabe esitamine ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbijatele ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite kasutajatele. Teave ei tohiks olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida meetmed, mis on toote laadi või kasutusotstarvet arvestades kõige asjakohasemad. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad peaksid katma teadlikkuse suurendamise meetmete kulud laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames.

(29)

Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta keskkonda ja inimeste tervist. Nagu Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, oleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 kolmanda lõiguga direktiividele antud siduva mõjuga vastuolus, kui põhimõtteliselt välistataks võimalus, et asjaomased isikud võiksid nõuda direktiiviga kehtestatud kohustuste täitmist. See seisukoht kehtib iseäranis sellise direktiivi puhul, mille eesmärk on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju veekeskkonnale.

(30)

Käesoleva direktiivi rakendamise hindamiseks on oluline jälgida mereprügi kogust liidus. Direktiivi 2008/56/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid regulaarselt jälgima mereprügi, sealhulgas plastist mereprügi omadusi ja koguseid. Kõnealuse jälgimise andmed tuleb edastada ka komisjonile.

(31)

Liikmesriigid peaksid kehtestama karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätete rikkumise korral, ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(32)

Vastavalt 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (19) punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustele ja kogutud andmetele ning direktiivide 2008/56/EÜ või 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetele. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid, sealhulgas kogu liitu hõlmavate sihtmäärade seadmist aastaks 2030 ja sellele järgnevaks ajaks, ning seda, kas liidus mereprügi jälgimist silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata ning kas käesolevasse direktiivi saaks lisada muid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid.

(33)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses järgmisega: selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete aastase tarbimise arvutamise ja kontrollimise metoodika, mille tarbimise vähendamiseks on kehtestatud eesmärgid, ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite minimaalse ringlusse võetava materjali sihtmäärade saavutamise arvutamise ja kontrollimise eeskiri, teatavatele ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele kinnitatava märgistuse nõuded, ühekordselt kasutatavate plasttoodete (millele on kehtestatud liigiti kogumise sihtmäärad) kogumise sihtmäärade arvutamise ja kontrollimise metoodika ning vorm andmete ja teabe esitamiseks käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (20).

(34)

On asjakohane lubada liikmesriikidel rakendada käesoleva direktiivi teatavaid sätteid pädevate asutuste ja asjaomaste majandussektorite vaheliste kokkulepete abil, kui teatavad tingimused on täidetud.

(35)

Võitlus prügi vastu on pädevate asutuste, tootjate ja tarbijate ühine jõupingutus. Avaliku sektori asutused, kaasa arvatud liidu institutsioonid, peaksid teistele eeskuju näitama.

(36)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt hoida ära ja vähendada teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete, oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, edendada üleminekut ringmajandusele, sealhulgas soodustada uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale, mis omakorda aitab parandada siseturu tõhusat toimimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,