ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 145 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
62. aastakäik |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD |
|
|
* |
||
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/907, 14. märts 2019, millega kehtestatakse suusaõpetajate ühine koolitustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) artiklile 49b ( 1 ) |
|
|
|
OTSUSED |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
|
|
Parandused |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
4.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 145/1 |
Teatis ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelisele assotsiatsioonilepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud kolmanda lisaprotokolli jõustumise kohta
Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelisele assotsiatsioonilepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud kolmas lisaprotokoll, (1) mis allkirjastati Brüsselis 29. juunil 2017, jõustub 1. juulil 2019 vastavalt selle artikli 14 lõikele 1.
MÄÄRUSED
4.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 145/2 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/905,
13. märts 2019,
millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2018/2034, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul loodepiirkonna vetes aastatel 2019–2021
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 6 ning artikli 18 lõikeid 1 ja 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on kaotada järk-järgult tagasiheide kogu liidu kalanduses, kehtestades selliste liikide püügi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. |
(2) |
Lossimiskohustuse rakendamise võimaldamiseks on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 antud komisjonile õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekavad, mida võib pikendada veel kolmeks aastaks ning mis põhinevad ühistel soovitustel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega. |
(3) |
Belgial, Hispaanial, Prantsusmaal, Iirimaal, Madalmaadel ja Ühendkuningriigil on otsene huvi kalavarude majandamiseks loodepiirkonna vetes. Pärast loodepiirkonna vete nõuandekomisjoni ja pelaagiliste liikide nõuandekomisjoniga konsulteerimist esitasid kõnealused liikmesriigid 31. mail 2018 komisjonile ühise soovituse, milles käsitletakse aastate 2019–2021 tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul loodepiirkonna vetes. Ühist soovitust muudeti 30. augustil 2018. |
(4) |
Kõnealuse ühise soovituse alusel kehtestati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/2034 (2) tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul loodepiirkonna vetes aastatel 2019–2021. |
(5) |
14. novembril 2018 esitasid Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaad ja Ühendkuningriik uue ühise soovituse, milles esitati ettepanek kolme paranduse tegemiseks delegeeritud määrusega (EL) 2018/2034 kehtestatud tagasiheitekavasse. |
(6) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikele 2 peab komisjon hõlbustama liikmesriikidevahelist koostööd, sealhulgas vajaduse korral tagama, et asjaomased teadusasutused annaksid oma teadusliku panuse. Enne delegeeritud määruse (EL) 2018/2034 vastuvõtmist saadi teaduslikud nõuanded asjaomastelt teadusasutustelt ning need vaatas läbi kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF). Uues ühises soovituses pakutakse välja tehnilist laadi parandused, mis sisalduvad juba saadud tehnilises panuses. |
(7) |
13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelise parema õigusloome kokkuleppe punktis 28 on sätestatud, et komisjon peab enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerima iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Uues ühises soovituses välja pakutud meetmed on kooskõlas 28 liikmesriigi, komisjoni ja Euroopa Parlamendi (vaatlejastaatus) esindajatest koosneva kalanduse eksperdirühma arvamusega. |
(8) |
Esiteks tehakse uues ühises soovituses ettepanek parandada delegeeritud määruses (EL) 2018/2034 sätestatud selektiivtraali paneeli määratlust, kuna see määratlus ei ole kooskõlas 31. mai 2018. aasta ühise soovitusega. |
(9) |
Teiseks tehakse ühises soovituses ettepanek jätta välja nõue kasutada eriti selektiivseid püügivahendeid norra salehomaari püügi puhul traallaudadega traalidega, kuna see nõue lisati ekslikult 31. mai 2018. aasta ühisesse soovitusse ja seega ka delegeeritud määrusesse (EL) 2018/2034. |
(10) |
Lisaks tehakse uues ühises soovituses ettepanek jätta ebakammkarbi põhjalähedane püük välja teatavate tehniliste meetmete alt, mille eesmärk on parandada selektiivsust Iiri meres, kuna 31. mai 2018. aasta ühise soovitusega ja seega ka delegeeritud määrusega (EL) 2018/2034 ei kavatsetud lisada seda püüki tehniliste meetmete alla. |
(11) |
Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2018/2034 vastavalt muuta. |
(12) |
Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Võttes arvesse, et delegeeritud määrusega (EL) 2018/2034 kehtestatud tagasiheitekava kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019, tuleks käesolevat määrust kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Delegeeritud määrust (EL) 2018/2034 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 2 punkt 2 asendatakse järgmisega: „2. „selektiivtraali paneel“ (ingl seltra panel) – sortimisseade, mis
|
2) |
Artikli 3 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:
|
3) |
Artikli 10 lõike 4 teine lause asendatakse järgmisega: „Seda sätet ei kohaldata laevadel, mille püügist moodustab norra salehomaari püük üle 30 % või ebakammkarbi püük üle 85 %.“ |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. märts 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.
(2) Komisjoni 18. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/2034, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul loodepiirkonna vetes aastatel 2019–2021 (ELT L 327, 21.12.2018, lk 8).
4.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 145/4 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/906,
13. märts 2019,
millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2018/2035, millega täpsustatakse Põhjamerel teatavate põhjalähedaste liikide püügi suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ajavahemikus 2019 – 2021
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008, (1) eriti selle artiklit 11,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) eesmärk on kaotada järk-järgult tagasiheide kogu liidu kalanduses, kehtestades selliste liikide püügi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. |
(2) |
Euroopa Parlamendi ja komisjoni määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 9 on sätestatud asjaomases geograafilises piirkonnas teatavate liikide püügi suhtes kohaldatavaid kaitsemeetmeid sisaldavate mitmeaastaste kavade vastuvõtmine. |
(3) |
Sellistes mitmeaastastes kavades täpsustatakse lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning võidakse anda komisjonile õigus täpsustada neid üksikasju liikmesriikide välja töötatud ühiste soovituste alusel. |
(4) |
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 4. juulil 2018 vastu määruse (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende püügi mitmeaastane kava. Kõnealuse määruse artikliga 11 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse lossimiskohustuse üksikasju liikmesriikide välja töötatud ühiste soovituste alusel. |
(5) |
Belgial, Taanil, Prantsusmaal, Saksamaal, Madalmaadel, Rootsil ja Ühendkuningriigil on otsene huvi Põhjamere kalavarude majandamiseks. Pärast Põhjamere nõuandekomisjoniga ja pelaagiliste varude nõuandekomisjoniga konsulteerimist esitasid Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik 30. mail 2018 komisjonile ühise soovituse, mis käsitleb Põhjamere põhjalähedaste liikide suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasju. Ühist soovitust muudeti 30. augustil 2018. |
(6) |
Kõnealuse ühise soovituse alusel kehtestati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/2035 (3) tagasiheitekava, mida kohaldatakse 2019.–2021. aastal asjaomase püügi suhtes. |
(7) |
Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik esitasid 6. novembril 2018 ja 19. detsembril 2018 täiendavad ühised soovitused paranduste kohta eelmises, 30. mai 2018. aasta ühises soovituses, mida muudeti 30. augustil 2018. |
(8) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikele 2 peab komisjon hõlbustama liikmesriikidevahelist koostööd, sealhulgas vajaduse korral tagama, et asjaomased teadusasutused annaksid oma teadusliku panuse. Enne delegeeritud määruse (EL) 2018/2035 vastuvõtmist saadi teaduslikud nõuanded asjaomastelt teadusasutustelt ning need vaatas läbi kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF). Uued ühised soovitused sisaldavad tehnilist laadi parandusi, mille puhul jääb teaduslik teave samaks. Ühises soovituses sisalduv täiendav püügivahendi tüüp kuulub ühe ja sama traalikategooria alla. Kuna uude ühisesse soovitusse lisatud OTT-traal (traallaudadega pelaagiline paarispüügi traal) on oma olemuselt põhjatraal, on sellel sama mõju nagu muudel põhjatraalidel. Seepärast jääb teaduslik nõuanne samaks. Mis puutub vähese tähtsusega erandi sõnastuse parandust, siis praeguse sõnastuse kohaselt tuleks vähese tähtsusega erandi protsendid arvutada selliste kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate liikide aastase kogupüügi põhjal, mis on hõlmatud lossimiskohustusega. Vähese tähtsusega erandi protsendimäärad tuleks arvutada siiski pigem merlangi ja tursa aastase kogupüügi põhjal. |
(9) |
Vastavalt määruse (EL) 2018/973 artikli 16 lõikele 4 peab komisjon enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerima vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetele iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Uute ühiste soovitustega ettenähtud meetmed on kooskõlas 28 liikmesriigi, komisjoni ja Euroopa Parlamendi (vaatlejastaatus) esindajatest koosneva kalanduse eksperdirühma arvamusega. |
(10) |
6. novembri 2018. aasta ühises soovituses tehakse ettepanek lisada püügivahend OTT teatava püügi puhul traalide püügivahendite koodide nimekirja. Tehnilise parandusega selgitatakse, et teatavaid erandeid traale kasutavate laevade puhul kohaldatakse ka kaksikpõhjatraalide (traalitakse kahe vahendiga, mida veab üks laev) suhtes. Kuna 30. mail 2018 saadud ühise soovituse tekstis on juba nimetatud „traale“, mis tähendab seda, et hõlmatud on kõik traalid, sealhulgas kaksiktraalid, on vaja lisada vastav püügivahendi kood. |
(11) |
19. detsembri 2018. aasta ühises soovituses tehakse ettepanek parandada viga seoses teatavate arvutusteguritega vähese tähtsusega erandite puhul:
|
(12) |
Delegeeritud määrust (EL) 2018/2035 tuleks vastavalt muuta. |
(13) |
Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Võttes arvesse, et delegeeritud määrusega (EL) 2018/2035 kehtestatud tagasiheitekava jõustus 1. jaanuaril 2019, tuleks käesolevat määrust kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Delegeeritud määrust (EL) 2018/2035 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 3 lõike 1 punkti b sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „saak, mis on püütud põhjatraalidega (OTB, OTT, TBN), mis on varustatud:“. |
2) |
Artikli 6 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
|
3) |
Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. märts 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 179, 16.7.2018, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(3) Komisjoni 18. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/2035, millega täpsustatakse Põhjamerel teatavate põhjalähedaste liikide püügi suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ajavahemikus 2019–2021 (ELT L 327, 21.12.2018, lk 17).
4.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 145/7 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/907,
14. märts 2019,
millega kehtestatakse suusaõpetajate ühine koolitustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) artiklile 49b
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, (1) eriti selle artikli 49b lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Praegu kohaldatakse suusaõpetajate suhtes direktiivi 2005/36/EÜ kohast kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Suusaõpetajate ühise koolitustesti abil saaks teatavate suusaõpetajate kvalifikatsiooni tunnustada automaatselt, mis lihtsustaks sellise kvalifikatsiooni omanike töötamaasumist teises liikmesriigis. Ühine koolitustest aitaks suurendada suusaõpetajate tööalast liikuvust kogu liidu ulatuses. Nende suusaõpetajate puhul, kel ei ole õigust osaleda ühises koolitustestis või kes ei ole ühist koolitustesti sooritanud, jätkatakse direktiivi 2005/36/EÜ kohase kvalifikatsiooni tunnustamise üldraamistiku kohaldamist. |
(2) |
Suusaõpetaja kutse või suusaõpetaja kvalifikatsiooni andev haridus ja koolitus on reguleeritud rohkem kui kolmandikus liikmesriikides ja seega on täidetud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 49b lõike 2 nõuded. |
(3) |
2012. aastal kirjutasid üheksa liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriik) alla vastastikuse mõistmise memorandumile (edaspidi „memorandum“) liidu suusaõpetajate kutsekaardi katseprojekti algatamise kohta. 2014. aastal ühinesid memorandumiga ka Sloveenia ja Tšehhi. Memorandumiga nähti ette alla kirjutanud liikmesriikide kodanikest suusaõpetajate omandatud õiguste tunnustamine memorandumile allakirjutamise kuupäeva seisuga. Samuti nähti ette, et need liikmesriigid tunnustavad memorandumi allakirjutamise kuupäeva seisuga automaatselt eurotesti ja Euroopa ohutustesti testi sooritanute suusaõpetaja kvalifikatsiooni. Õiguskindluse tagamiseks on asjakohane ja mõistlik määrata ühise koolitustesti sisu kindlaks nimetatud kahe testi alusel ja võtta käesoleva määruse ühiseks aluseks memorandumi sätted. |
(4) |
Käesoleva määrusega hõlmatud suusaõpetajad peaksid suutma tagada suusaõppe iseseisva ja turvalise läbiviimise lumises mägises keskkonnas. See ei hõlma piirkondi, kus on vaja kasutada mägironimise võtteid. Seetõttu peaks suusaõppe kvaliteedi tagamiseks ühisele koolitustestile pääsemise nõuete seas olema ka teatavad õpetamisoskused. |
(5) |
Ühise koolitustesti I osa (tehnilised oskused) sooritamise nõudest erandite tegemise taotluste läbivaatamisel tuleks arvesse võetaks osalemist FISi konkurssidel ja kogutud FISi punkte. |
(6) |
Õiguskindluse huvides on vaja tunnustada nii nende suusaõpetajate omandatud õigusi, kellel on memorandumi kohane kutsekaart, kui ka nende õigusi, kellel on I lisas loetletud kvalifikatsioon liikmesriigist, kes ei ole memorandumile allakirjutanud liikmesriik, kui nad saavad tõendada, et neil on teatud tingimustele vastav suusaõpetajana töötamise kogemus, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi liidu kodanike suhtes, kes soovivad töötada suusaõpetajana muus liikmesriigis kui see, kus nad on omandanud I lisas loetletud kvalifikatsiooni.
Artikkel 2
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühise koolitustesti sisu ning koolitustestis osalemise ja selle sooritamise tingimused.
2. Ühine koolitustest koosneb suusaõpetajate tehniliste oskuste testist ja ohutuspädevuse testist vastavalt II lisa I ja II osas sätestatud eeskirjadele.
Artikkel 3
Pädevad asutused
Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „pädev asutus“ I lisas loetletud üksusi, mis annavad ühises koolitustestis osalemist võimaldava kvalifikatsiooni vastavalt artiklile 5.
Artikkel 4
Automaatse tunnustamise põhimõte
1. Liikmesriigid tunnustavad artikli 8 kohaselt välja antud tunnistusi, mis tõendavad ühise koolitustesti sooritamist. Igal sellise liikmesriigis väljaantud tunnistusega liidu kodanikul on õigus töötada suusaõpetajana teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selles liikmesriigis kvalifikatsiooni saanud õpetajatel.
2. Liikmesriigid tunnustavad artiklis 7 sätestatud omandatud õigusi omavatele suusaõpetajatele artikli 8 kohaselt välja antud tunnistusi. Igal sellise liikmesriigis väljaantud tunnistusega liidu kodanikul on õigus töötada suusaõpetajana teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selles liikmesriigis kvalifikatsiooni saanud õpetajatel.
Artikkel 5
Ühises koolitustestis osalemine
Ühises koolitustestis võivad osaleda liidu kodanikud, kes osalevad või on läbinud koolituse I lisas nimetatud kvalifikatsiooni (2) saamiseks.
Artikkel 6
Erandid
1. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, vabastatakse II lisa I osas nimetatud tehniliste oskuste testist suusaõpetajad, kes osalevad või on läbinud koolituse I lisas loetletud kvalifikatsiooni saamiseks, ja:
a) |
tõendavad, et nad on mõnel slaalomi või suurslaalomi tehnilisel erialal viie aasta jooksul saanud vähemalt 100 FISi (rahvusvahelise suusaföderatsiooni) mäesuusapunkti (mehed) või vähemalt 85 FISi mäesuusapunkti (naised), või |
b) |
on sooritanud eurotesti. |
2. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, vabastatakse II lisa II osas nimetatud ohutuspädevuse testist Euroopa ohutustesti sooritanud suusaõpetajad, kes osalevad või on läbinud koolituse I lisas loetletud kvalifikatsiooni saamiseks.
3. Need suusaõpetajad, kes on sooritanud ühise koolitustesti osana kas II lisa I osas osutatud tehniliste oskuste testi või II lisa II osas osutatud ohutuspädevuse testi, ei pea vastavat ühise koolitustesti osa uuesti tegema.
Artikkel 7
Omandatud õigused
1. Nende suusaõpetajate suhtes, kellel on enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva memorandumi alusel väljastatud kutsekaart, kohaldatakse artikli 4 lõikes 2 sätestatud automaatse tunnustamise põhimõtet.
2. Nende käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate suusaõpetajate suhtes, kes on sooritanud nii eurotesti kui ka Euroopa ohutustesti, kohaldatakse artikli 4 lõikes 2 sätestatud automaatse tunnustamise põhimõtet, kui neil on ka I lisas nimetatud kvalifikatsioon.
3. Nende suusaõpetajate suhtes, kes on I lisas nimetatud kvalifikatsiooni saanud liikmesriigis, kes ei olnud käesoleva määruse jõustumise ajaks memorandumile alla kirjutanud, ning kes saavad tõendada, et on tegutsenud suusaõpetajana vähemalt 200 päeva käesoleva määruse jõustumisele vahetult eelnenud viie aasta jooksul, kohaldatakse artikli 4 lõikes 2 sätestatud automaatse tunnustamise põhimõtet.
4. Suusaõpetajad, kellel on punktides 1, 2 ja 3 sätestatud omandatud õigusi, võivad taotleda pädevustunnistust vastavalt artiklile 8.
Artikkel 8
Pädevustunnistus
1. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele suusaõpetajatele, kes on sooritanud ühise koolitustesti või kellel on artikli 7 kohaselt omandatud õigused, antakse välja pädevustunnistus. Tunnistuse annab välja see liikmesriik või selle pädev asutus, kus on saadud kutsekvalifikatsioon, mis annab kutsetöötajale õiguse osaleda ühises koolitustestis vastavalt artiklile 5.
2. Pädevustunnistus sisaldab vähemalt järgmist:
a) |
suusaõpetaja nimi; |
b) |
asjakohasel juhul ühise koolitustesti tulemused ja sooritamise kuupäev; |
c) |
asjakohasel juhul suusaõpetaja konkreetne omandatud õigus vastavalt artiklile 7; |
d) |
väljaandnud liikmesriik või pädev asutus; |
e) |
suusaõpetaja kvalifikatsioon vastavalt I lisale. |
3. Pädevustunnistusele lisatakse kleebis, mis kinnitatakse riigi suusaõpetaja riiklikule kaardile. Kleebis tõendab suusaõpetajale pädevustunnistuse andmist ja see sisaldab vähemalt järgmist:
a) |
suusaõpetaja nimi; |
b) |
pädevustunnistuse väljaandmise aasta; |
c) |
väljaandnud liikmesriik või pädev asutus. |
4. Pädevustunnistuse duplikaat antakse välja alati, kui suusaõpetaja seda taotleb.
Artikkel 9
Teavitamise kord
Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike I lisas loetletud kvalifikatsioonide muutmisest ning I lisas loetletud oskuste ja teadmistega võrreldavate uute kvalifikatsiooninõuete kehtestamisest. Sellekohased teated edastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 (3) loodud siseturu infosüsteemi kaudu.
Artikkel 10
Pikaajaline koolitus ja töökogemus
Austrias tunnustatakse diplomeeritud suusaõpetajana (Diplomschilehrer) I lisas nimetatud kvalifikatsiooniga suusaõpetajaid, kellel on vähemalt 95 päevane teoreetiline ja praktiline suusaõpetaja väljaõpe ning 95 päevane töökogemus suusaõpetajana.
Artikkel 11
Lõppsätted
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. märts 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.
(2) Austria puhul on selleks „Diplomschilehrer“, varasema nimetusega „staatlich geprüfter Schilehrer“.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).
I LISA
Oskused
Käesolevas lisas loetletud oskuste eesmärk on tagada teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse tasakaal nii ettevalmistatud rajal kui ka rajavälise mäesuusatamise osas ning need hõlmavad järgmisi oskusi ja teadmisi:
a) |
ettevalmistatud rajal ja rajavälise mäesuusatamise õpetamis-, juhendamis- ja treeningumeetodite tundmine ning oskus neid rakendada; |
b) |
oskus kohandada õppetunde vastavalt ilmaolude muutumisele; |
c) |
oskus iseseisvalt sõnastada, rakendada ja analüüsida kõigi tasemete (alates algajatest kuni suurepäraste oskustega mäesuusatajateni) mäesuusaõppe kõigi tahkude nõudeid; |
d) |
oskus välja töötada mäesuusaõppe programme ja kasutada sobivaid õpetamismeetodeid; |
e) |
oskus luua sobiv treeningukeskkond; |
f) |
oskus valmistada ette õpetamis-, juhendamis- ja treeningumaterjale iga liiki mäesuusaõppe jaoks; |
g) |
oskus viia läbi tehnikademonstratsioon ja selgitada selle elemente igal mäesuusaõppe tasemel; |
h) |
oskus analüüsida mäesuusaõppetundi ja -tsüklit; |
i) |
teadmised ja oskused, mis on vajalikud talispordi käigus tekkinud õnnetuse korral esmaabi põhimõtete rakendamiseks ja pääste algatamiseks. |
Liikmesriik |
Kvalifikatsioon |
Kvalifikatsiooni väljaandja |
||||||||
Austria |
Diplomschilehrer või Landesschilehrer/Schilehrer in Vorarlberg |
|
||||||||
Belgia |
|
|
||||||||
Bulgaaria |
Ски учител клас C |
Българско ски училище |
||||||||
Horvaatia |
Učitelj skijanja |
|
||||||||
Tšehhi Vabariik |
Instruktor lyžování APUL A |
Asociace profesionálních učitelů lyžování a lyžařských škol, o.s. (APUL) |
||||||||
Taani |
Euro Ski Pro |
Den Danske Skiskole |
||||||||
Soome |
Level 3 – hiihdonopettaja |
|
||||||||
Prantsusmaa |
|
Ecole Nationale des Sports de Montagne (ENSM) |
||||||||
Saksamaa |
Staatlich geprüfter Skilehrer |
|
||||||||
Kreeka |
A-kategooria mäesuusaõpetaja |
Γενική Γραμματεία Αθλητισμού - Υπουργείο Πολιτισμού και Αθλητισμού |
||||||||
Ungari |
Síoktató **** |
Síktatók Magyarországi Szövetsége |
||||||||
Iirimaa |
Alpine Ski Teacher – Level 4 |
Irish Association of Snowsports instructors (IASI) |
||||||||
Itaalia |
Maestro di Sci |
|
||||||||
Läti |
Profesionāls slēpošanas instruktors |
Latvijas Slēpošanas un snovborda instruktoru asociācija (LSSIA) |
||||||||
Leedu |
A kategorijos instruktorių pažymėjimai |
National Russian League of Instructors (NRLI)/DruSkiSchool |
||||||||
Madalmaad |
Ski-instructeur niveau 4 |
Nederlandse Ski Vereniging |
||||||||
Poola |
Instruktor Zawodowy – PZN |
Stowarzyszenie Instruktorów i Trenerów Narciarstwa Polskiego Związku Narciarskiego (SITN PZN) |
||||||||
Portugal |
Treinadores de esqui alpino de grau 2 |
|
||||||||
Rumeenia |
Monitor de schi I |
Federația română de schi biatlon |
||||||||
Slovakkia |
Inštruktor lyžovnia III. kvalifikačného stupňa |
|
||||||||
Sloveenia |
Strokovni delavec 2 – športno treniranje – smučanje – alpsko |
Smučarska zveza Slovenije |
||||||||
Hispaania |
Técnico deportivo de esquí alpino |
Ministerio de Educación, Cultura y Deporte |
||||||||
Rootsi |
Svenska skidlärarexamen |
Det svenska skidrådet |
||||||||
Ühendkuningriik |
Alpine level 4 – International Ski Teacher Diploma |
BASI – British Association of Snowsport Instructors |
II LISA
Ühise koolitustesti korraldus
1. I OSA. TEHNILISE SUUTLIKKUSE TEST (TEHNILINE TEST)
1.1. Üldpõhimõtted
1.1.1. Reeglid
Tegemist on mäesuusatamise suurslaalomi tehnilise testiga, mida viiakse läbi vastavalt Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni tehnilistele eeskirjadele, mida on muudetud vastavalt tehnilise testi eripärale.
1.1.2. Tingimustele vastavad kandidaadid
Tehnilist testi võivad teha Euroopa Liidu kodanikud, kes kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse. Tingimustele vastavad kandidaadid, kes ei suuda testi sooritada, võivad seda korrata nii mitu korda kui vaja. Tingimustele vastavad kandidaadid esitavad tehnilise testi tegemise avalduse otse testi korraldavale liikmesriigile või selle liikmesriigi testi korraldavale pädevale asutusele.
1.1.3. Katsed
Tehniline test sisaldab kahte katset. Esimese katse stardijärjekord moodustatakse loosimise teel; teise katse stardijärjekord on vastupidine esimese katse omale. Tehnilise testi esimesel katsel sooritanud kandidaadid teisele katsele ei lähe. Tehnilise testi teisele katsele võivad minna kandidaadid, kellel esimene kaste ebaõnnestus.
1.1.4. Testi hindamiskomisjon
Testi hindamiskomisjon tagab ja kontrollib tehnilise testi nõuetekohast läbiviimist. Tehnilise testi hindamiskomisjoni liige võib olla mis tahes liikmesriigi kodanik, kellel on ettenähtud kvalifikatsioon. Tehnilise testi moodulite hindamiskomisjoni liikmeks sobivad ainult need liikmesriikide kodanikud, kes on läbinud eurotesti enne käesoleva määruse jõustumist või kes on sooritanud ühise koolitustesti.
Hindamiskomisjoni liikmed nimetab korraldav liikmesriik või pädev asutus, lähtudes kandidaatide pädevusest ja erialasest kogemusest kõnealuses valdkonnas. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib delegeerida testi hindamiskomisjoni liikmete nimetamise õiguse kolmandatele isikutele, kuid liikmeid peab alati olema vähemalt kolmest liikmesriigist. Testi hindamiskomisjoni liikmeid võivad nimetada liikmesriigid ja pädevad asutused, kes ei osale ühise koolitustesti korraldamises. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib kandidaadi tagasi lükata üksnes põhjendatud juhtudel.
1.1.5. Kaebuste lahendamise kord
Kandidaadid, kes leiavad, et tehtud on olulisi vigu, võivad esitada taotluse, et testi hindamiskomisjon hindaks nende tehnilise testi tulemust uuesti. Testi hindamiskomisjon vaatab taotluse läbi ja annab viivitamata põhjendatud vastuse selle kohta, miks selle kandidaadi tehnilise testi tulemus kinnitatakse või seda muudetakse. Testi hindamiskomisjon teeb otsuse liikmete lihthäälteenamusega.
1.1.6. Tulemuste dokumenteerimine
Korraldav liikmesriik või pädev asutus teavitab tehnilise testi tulemustest I lisas loetletud kvalifikatsioone väljastavaid liikmesriike või pädevaid asutusi seitsme tööpäeva jooksul pärast ühise koolitustesti toimumist. Liikmesriigid või pädevad asutused koostavad ja avaldavad igal aastal uue nimekirja suusaõpetajatest, kes on kas sooritanud tehnilise testi või kelle puhul on arvesse võetud omandatud õigusi või tehtud erand, ja kellele on antud mõni I lisas loetletud suusaõpetaja kvalifikatsioon.
1.2. Rada
1.2.1. Raja valiku üldkriteeriumid
Tehniline test viiakse läbi suurslaalomirajal, mis valitakse vastavalt Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni kriteeriumidele, võttes arvesse tehnilise testi eripära eelkõige raja pikkuse, kõrguste vahe ja väravate arvu osas. Korraldav liikmesriik või pädev asutus teatab tehnilise testi kuupäevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele või nende pädevatele asutustele vähemalt kaks kuud ette.
Raja kõrguste vahe peab olema vahemikus 250–300 meetrit. Selleks et saaks hinnata suusaõpetaja pööramisoskust (mitte liuglemisoskust), peab väravate arv olema vahemikus 11–15 %, eelistatavalt aga 12–13 % raja kõrguste vahe meetrite arvust.
Käesolevas punktis ja punktis 1.2.2 esitatud kriteeriumid peaksid tagama, et eeslaskuja kompenseerimata aeg tehnilise testi alguses on järjekindlalt vahemikus 45–60 sekundit.
Tehnilise testi rada võib olla ilma väliste väravakeppideta, välja arvatud esimene ja viimane värav ning suunavad väravad.
1.2.2. Nõlvaprofiilid
Suurslaalomi nõlvaprofiil peab võimalikult täielikult vastama järgmistele tingimuste kombinatsioonidele:
a) |
üks kolmandik rajast peaks olema keskmise langusega (kalle vahemikus 26–43 %); |
b) |
üks kolmandik rajast peaks olema järsu langusega (kalle vahemikus 45–52 %); |
c) |
üks kolmandik rajast peaks olema mõõduka langusega (kalle vahemikus 25–26 %). |
1.2.3. Raja heakskiitmine
Raja kiidab heaks tehniline komisjon, mille liikmed nimetab korraldav liikmesriik või pädev asutus, lähtudes oma pädevusest ja erialasest kogemusest. Tehnilise komisjoni liikmekandidaate võivad nimetada liikmesriigid ja pädevad asutused, kes ei osale ühise koolitustesti korraldamises. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib kandidaadi tagasi lükata üksnes põhjendatud juhtudel. Pärast heakskiitmist teeb liikmesriik või pädev asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele asjaomasel rajal toimuva ühise koolitustesti korralduse üksikasjad teatavaks vähemalt kaks kuud enne testi toimumist.
1.3. Eeslaskujad
1.3.1. Tehnilise testi eeslaskujaid käsitlevad nõuded
Tehnilises testis peab osalema vähemalt kolm eeslaskujat. Need valib välja korraldav liikmesriik või pädev asutus.
Eeslaskuja võib olla mis tahes liikmesriigi kodanik. Eeslaskuja peab olema sooritanud kas eurotesti ja Euroopa ohutustesti (enne käesoleva määruse jõustumist) või ühise koolitustesti, kusjuures tema jooksva hooaja kalibreerimistesti parandustegur peab olema vähemalt 0,8700.
1.3.2. Eeslaskuja kalibreerimine
Tehnilise testi eeslaskujad peavad läbima kalibreerimistesti. Kalibreerimistestiga määratakse kindlaks iga eeslaskuja parandustegur, mille abil omakorda määratakse kindlaks alusaeg tehnilises testis osalejate jaoks. Iga eeslaskuja võib kalibreerimistesti käigus teha kaks katset, millest arvesse läheb parem katse. Eeslaskujale määratakse igal aastal uus parandustegur.
Kalibreerimistesti viib läbi kalibreerimistesti komisjon. Kalibreerimistesti komisjoni liikmed nimetab korraldav liikmesriik või pädev asutus, lähtudes nende pädevusest ja erialasest kogemusest. Kalibreerimistesti komisjoni liikmekandidaate võivad nimetada liikmesriigid ja pädevad asutused, kes ei osale kalibreerimistesti korraldamises. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib kandidaadi tagasi lükata üksnes põhjendatud juhtudel.
Korraldav liikmesriik või pädev asutus teatab kalibreerimistesti kuupäevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele või nende pädevatele asutustele vähemalt kaks kuud ette.
Ühist koolitustesti korraldav liikmesriik avaldab kalibreerimistesti tulemused enne ühise koolitustesti toimumist.
1.3.3. Eeslaskuja parandustegur
Eeslaskuja kompenseeritud aeg on eeslaskuja kalibreerimistesti katseaja ja eeslaskuja parandusteguri korrutis.
Kalibreerimistesti alusaeg on etaloneeslaskujate kahe parima kompenseeritud aja keskmine aeg. Kalibreerimistesti läbiviimiseks nimetab testikomisjon neli etaloneeslaskujat eeslaskujate eelnenud aasta tulemuste nimekirja põhjal.
Eeslaskuja parandustegur arvutatakse järgmiselt:
Parandustegur = kalibreerimistesti alusaeg/eeslaskuja katseaeg.
1.4. Tehnilise testi sooritamine
1.4.1. Tehnilise testi alusaja arvutus
Tehnilise testi alusaja arvutamiseks on vaja, et katseid alustaks vähemalt kolm eeslaskujat ja lõpetaks vähemalt kaks eeslaskujat, ning arvutuskäik on järgmine:
a) |
arvutatakse enne esimese kandidaadi starti katse läbinud eeslaskujate kahe parima kompenseeritud aja keskmine; |
b) |
arvutatakse pärast viimase kandidaadi starti katse läbinud eeslaskujate kahe parima kompenseeritud aja keskmine; |
c) |
tehnilise testi alusaeg on punktides a ja b osutatud kahe keskmise keskmine. |
Kui eeslaskuja ei suuda katset lõpule viia, võib ta teha uue katse.
Enne tehnilise testi algust tehakse eeslaskujate koefitsient teatavaks kandidaatidele.
1.4.2. Maksimaalne katseaeg, mille puhul test loetakse sooritatuks
Kandidaadid on tehnilise testi sooritanud, kui:
a) |
meeskandidaat läbib katse võrdse või parema ajaga kui tehnilise testi alusaeg pluss 19 %; |
b) |
naiskandidaat läbib katse võrdse või parema ajaga kui tehnilise testi alusaeg pluss 25 %. |
Seega maksimaalne katseaeg, mille puhul test loetakse sooritatuks, arvutatakse järgmiselt:
a) |
meeste puhul: tehnilise testi alusaeg × 1,19; |
b) |
naiste puhul: tehnilise testi alusaeg × 1,25. |
2. II OSA. OHUTUSPÄDEVUSE TEST (OHUTUSTEST)
2.1. Üldpõhimõtted
2.1.1. Ohutustesti eesmärk
Ohutustestiga hinnatakse, kas kandidaat vastab ohutusega seotud miinimumnõuetele, mis on väga olulised teatavat laadi paikades töötavate suusaõpetajate jaoks.
2.1.2. Tingimustele vastavad kandidaadid
Ohutustesti võivad teha liidu kodanikud, kes on sooritanud tehnilise testi. Tingimustele vastavad kandidaadid, kes ei suuda testi sooritada, võivad seda korrata nii mitu korda kui vaja. Tingimustele vastavad kandidaadid esitavad ohutustesti tegemise avalduse otse testi korraldavale liikmesriigile või selle liikmesriigi testi korraldavale pädevale asutusele.
2.1.3. Vastutav asutus
Ohutustesti korraldab selle liikmesriigi suusaõpetajate koolituse eest vastutav pädev asutus, kelle territooriumil ohutustest toimub, kokkuleppel ohutustesti tehnilise komisjoniga. Tehniline komisjon koosneb mis tahes liikmesriigi kodanikest, kellel on vajalik kvalifikatsioon; liikmeid peab olema vähemalt kolmest liikmesriigist. Tehnilise komisjoni liikmed nimetab korraldav liikmesriik või pädev asutus, lähtudes nende pädevusest ja erialasest kogemusest kõnealuses valdkonnas. Korraldav liikmesriik või pädev asutus teatab ohutustesti kuupäevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele või nende pädevatele asutustele vähemalt kaks kuud ette.
2.1.4. Testi hindamiskomisjon
Testi hindamiskomisjon tagab ja kontrollib ohutustesti nõuetekohast läbiviimist. Ohutustesti hindamiskomisjoni liige võib olla mis tahes liikmesriigi kodanik, kellel on ettenähtud kvalifikatsioon. Ohutustesti moodulite hindamiskomisjoni liikmeks sobivad ainult need liikmesriikide kodanikud, kes on sooritanud Euroopa ohutustesti enne käesoleva määruse jõustumist või kes on sooritanud ühise koolitustesti.
Hindamiskomisjoni liikmed nimetab korraldav liikmesriik või pädev asutus, lähtudes kandidaatide pädevusest ja erialasest kogemusest kõnealuses valdkonnas. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib delegeerida testi hindamiskomisjoni liikmete nimetamise õiguse kolmandatele isikutele, kuid liikmeid peab alati olema vähemalt kolmest liikmesriigist. Testi hindamiskomisjoni liikmeid võivad nimetada liikmesriigid ja pädevad asutused, kes ei osale ühise koolitustesti korraldamises. Korraldav liikmesriik või pädev asutus võib kandidaadi tagasi lükata üksnes põhjendatud juhtudel.
2.1.5. Kaebuste lahendamise kord
Kandidaadid, kes leiavad, et on tehtud olulisi vigu, võivad esitada taotluse, et testi hindamiskomisjon hindaks nende ohutustesti tulemust uuesti. Testi hindamiskomisjon vaatab taotluse läbi ja annab viivitamata põhjendatud vastuse selle kohta, miks selle kandidaadi ohutustesti tulemust muudetakse või mitte. Testi hindamiskomisjon teeb otsuse liikmete lihthäälteenamusega.
2.1.6. Tulemuste dokumenteerimine
Korraldav liikmesriik või pädev asutus teavitab I lisas loetletud kvalifikatsioone väljastavaid liikmesriike või pädevaid asutusi ohutustesti tulemustest seitsme tööpäeva jooksul pärast ühise koolitustesti toimumist. Liikmesriigid või pädevad asutused koostavad ja avaldavad igal aastal uue nimekirja suusaõpetajatest, kes on kas sooritanud ohutustesti või kelle puhul on arvesse võetud omandatud õigusi või tehtud erand, ja neile on antud mõni I lisas loetletud suusaõpetaja kvalifikatsioon.
2.2. Testi ülesehitus
Ohutustestil on kaks osa kokku viie kohustusliku mooduliga, millest igaüht hinnatakse eraldi. Ohutustest koosneb teooriaeksamist ja praktilisest eksamist, millega selgitatakse välja kandidaatide ohutusalased teadmised ja oskused.
Kandidaat, kes ei soorita üht või mitut moodulit, või kui ohutustest ei sisalda kõiki ettenähtud mooduleid, peab kogu testi uuesti tegema.
Allpool on esitatud moodulite sisu.
2.2.1. Teooriaeksam
Moodul: „Kutsuda pärast laviini telefoni teel asukohariigi keeles appi kohalik päästeteenistus.“
Teooriaeksam on sooritatud, kui päästeteenistusele tehtud kõne on selge ja arusaadav ning edastatud täpne teave, mis võimaldab päästeteenistusel sekkuda.
2.2.2. Praktiline eksam
Rajavälise mäesuusatamise praktiline eksam koosneb kolmest rühmajuhtimise õpetamismoodulist ning moodulist, mille eesmärk on leida ja päästa kaks lumelaviini alla jäänud inimest. Praktiline eksam tehakse ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus eksam läbi viiakse.
Igaüks kolmest rühmajuhtimise moodulist kestab vähemalt 15 minutit, millele lisandub 15 minutit ettevalmistusaega. Need õpetamismoodulid on sooritatud, kui rahuldavalt on tehtud vähemalt 75 % ülesannetest.
2.2.2.1.
Moodul 1. Analüüsida koos rühmaga laviiniohu prognoosi. Võrrelda prognoosi oma kohapealsete tähelepanekutega ja analüüsida olukorda.
Moodul 2. Viia rühm rajavälisele laskumisele ja kavandada marsruut, võttes arvesse selliseid tegureid, nagu lumekatte olukord, kogunemiskohad ja osalejate rühmitamise võimalused. Analüüsida koos rühmaga laskumisel esinevaid ohte.
Moodul 3. Tehakse veel üks analüüs, mis valitakse juhumeetodil järgmiste võimaluste seast.
a) |
Ilmastikuolude mõistmine ja tõlgendamine
|
b) |
Kõrgmäestiku ohtude mõistmine
|
c) |
Oskus analüüsida ja mõista lumekatet
|
2.2.2.2.
Ülesanne on teha kindlaks kahe laviiniohvrite asukohta tähistava seadme (edaspidi „poi“) asukoht ja vähemalt üks neist kätte saada. Kumbki poi paigutatakse ligikaudu 60 cm pikkusesse isoleeritud spordikotti ja maetakse ligikaudu ühe meetri sügavusele ilma maapealse märgistuseta. Kasutada võib õppeotstarbelist poid. Otsinguala ei ole suurem kui 50 × 50 meetrit. Mõlema poi leidmiseks ja neist ühe kättesaamiseks on aega 8 minutit. Otsingumoodulis osaleval kandidaadil peab olema vähemalt kolme antenniga digitaalne poi. Analoogpoiga kandidaati selles testimoodulis osalema ei lasta. See moodul on sooritatud, kui ettenähtud aja jooksul tehakse kindlaks mõlema maetud poi asukoht ja neist üks saadakse ka kätte.
OTSUSED
4.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 145/19 |
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2019/908,
29. mai 2019,
millega pikendatakse Kosovos (*1) läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhi volitusi (EULEX KOSOVO/1/2019)
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 38 kolmandat lõiku,
võttes arvesse nõukogu 4. veebruari 2008. aasta ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos EULEX KOSOVO, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt ühismeetme 2008/124/ÜVJP artikli 12 lõikele 2 on poliitika- ja julgeolekukomitee kooskõlas aluslepingu artikli 38 kolmanda lõiguga volitatud tegema asjakohaseid otsuseid Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise, sealhulgas missiooni juhi ametisse nimetamise kohta. |
(2) |
Nõukogu võttis 8. juunil 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/856, (2) millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP ja pikendatakse EULEX KOSOVO kestust 14. juunini 2020. |
(3) |
Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 20. juulil 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/1207, (3) millega nimetatakse Alexandra PAPADOPOULOU missiooni EULEX KOSOVO juhiks ajavahemikuks 1. septembrist 2016 kuni 14. juunini 2017. |
(4) |
Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 13. juunil 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/1012, (4) millega pikendatakse Alexandra PAPADOPOULOU volitusi missiooni EULEX KOSOVO juhina ajavahemikuks 15. juunist 2017 kuni 14. juunini 2018. |
(5) |
Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 5. juunil 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/869, (5) millega pikendatakse Alexandra PAPADOPOULOU volitusi missiooni EULEX KOSOVO juhina ajavahemikuks 15. juunist 2018 kuni 14. juunini 2019, |
(6) |
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi 10. mail 2019 ettepaneku pikendada Alexandra PAPADOPOULOU volitusi missiooni EULEX KOSOVO juhina ajavahemikuks 15. juunist 2019 kuni 31. detsembrini 2019, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Alexandra PAPADOPOULOU volitusi Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhina pikendatakse ajavahemikuks 15. juunist 2019 kuni 31. detsembrini 2019.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 29. mai 2019
Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel
eesistuja
S. FROM-EMMESBERGER
(*1) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
(1) ELT L 42, 16.2.2008, lk 92.
(2) Nõukogu 8. juuni 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/856, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO) (ELT L 146, 11.6.2018, lk 5).
(3) Poliitika- ja julgeolekukomitee 20. juuli 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/1207, millega nimetatakse ametisse Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni EULEX KOSOVO juht (EULEX KOSOVO/1/2016) (ELT L 198, 23.7.2016, lk 49).
(4) Poliitika- ja julgeolekukomitee 13. juuni 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/1012, millega pikendatakse Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhi volitusi (EULEX KOSOVO/1/2017) (ELT L 153, 16.6.2017, lk 27).
(5) Poliitika- ja julgeolekukomitee 5. juuni 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/869, millega pikendatakse Kosovos läbiviidava Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EULEX KOSOVO) juhi volitusi (EULEX KOSOVO/1/2018) (ELT L 149, 14.6.2018, lk 24).
4.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 145/21 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/909,
18. veebruar 2019,
millega kehtestatakse liidu mitmeaastase programmi kohustuslike teadusuuringute loetelu ning künnised kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks ja haldamiseks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008, (1) eriti selle artikli 4 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) artikli 25 kohaselt peavad liikmesriigid koguma bioloogilisi, keskkonnaalaseid, tehnilisi ja sotsiaal-majanduslikke andmeid, mis on vajalikud kalapüügi majandamiseks. Liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 võeti vastu komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/1251 (3) ning see kaotab kehtivuse 31. detsembril 2019. |
(2) |
Liidu mitmeaastase programmi alusel määravad liikmesriigid oma riiklikes töökavades kindlaks andmekogumistoimingud ja kavandavad neid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (4) artikli 21 kohaselt tuleb kõnealused riiklikud töökavad esitada komisjonile töökava kohaldamise aastale eelneva aasta 31. oktoobriks. |
(3) |
Selleks et valmistada ette ELi mitmeaastase programmi läbivaatamist pärast 2019. aastat, toimuvad konsultatsioonid kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ekspertide, piirkondlike koordineerimisrühmade, liikmesriikide esindajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega ning need lõpetatakse alles 2019. aasta lõpus. Seepärast ei saa ELi uut mitmeaastast programmi, milles võetakse arvesse nende konsultatsioonide tulemusi, vastu võtta enne 2021. aastat. |
(4) |
Seetõttu on ajavahemikuks 2020–2021 vaja vastu võtta sätted, milles käsitletakse kohustuslike merel toimuvate teadusuuringute loetelu ja künniseid, millest allpool ei ole liikmesriikidel määruse (EL) 2017/1004 alusel kohustuslik koguda ELi praeguse mitmeaastase programmiga hõlmatud andmeid. |
(5) |
Seega kehtestatakse käesoleva otsusega vastavalt määruse (EL) 2017/1004 artiklile 4 kohustuslike merel toimuvate teadusuuringute loetelu ja künnised, millest allpool ei pea liikmesriik oma kalapüügi- ja vesiviljelustegevuse kohta andmeid koguma ega tegema merel teadusuuringuid, nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 punktides b ja c. Komisjoni delegeeritud otsusega (EL) 2019/910 (5) on ette nähtud liikmesriikide bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumise ja haldamise üksikasjalik kord, millele osutatud kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 punktis a. |
(6) |
Õiguskindluse huvides tuleks rakendusotsus (EL) 2016/1251 tunnistada kehtetuks. |
(7) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seoses liidu mitmeaastase programmiga kalandussektori andmete kogumiseks ja haldamiseks ajavahemikul 2020–2021 on käesoleva otsuse lisas esitatud kohustuslike merel toimuvate teadusuuringute loetelu ja künniseid, millest allpool ei pea liikmesriik oma kalapüügi- ja vesiviljelustegevuse kohta andmeid koguma ega tegema merel teadusuuringuid, mis on osa määruse (EL) 2017/1004 artikli 5 lõike 1 punktides b ja c osutatud liidu mitmeaastasest programmist.
Artikkel 2
Rakendusotsus (EL) 2016/1251 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2020.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.
Brüssel, 18. veebruar 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 157, 20.6.2017, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(3) Komisjoni 12. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1251, millega võetakse vastu liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 (ELT L 207, 1.8.2016, lk 113).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
(5) Komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud otsus (EL) 2019/910, millega kehtestatakse liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 27).
LISA
I PEATÜKK
Teadusuuringud merel
Tehakse vähemalt kõik käesoleva lisa tabelis (asendatakse rakendusmääruse (EL) 2016/1251 tabel 10) loetletud teadusuuringud merel, v.a juhul kui uuringute läbivaatamise tulemusel järeldatakse, et uuring ei ole enam kalavarude hindamise ja majandamise seisukohalt asjakohane. Samade teadusliku läbivaatamise kriteeriumide põhjal võib kõnealusesse loetelusse lisada uued uuringud.
Liikmesriigid määravad määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 21 osutatud töökavades kindlaks merel teostatavad teadusuuringud ja vastutavad nende eest.
Liikmesriigid, kes osalevad rahvusvahelistes teadusuuringutes, kooskõlastavad oma tegevuse sama merepiirkonna tasandil.
Liikmesriigid tagavad oma riiklike töökavade raames varasemate uuringute jätkumise.
Käesoleva peatükiga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 IV peatükk.
II PEATÜKK
Künnised
1) |
Käesolevat peatükki kohaldatakse liidu kalanduse suhtes ja sellega asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 V peatükk. |
2) |
Bioloogilisi andmeid ei ole vaja koguda, kui teatava kalavaru või liigi puhul:
|
Kui mitme sellise liikmesriigi asjaomaste kvootide summa, kelle osa lubatud kogupüügist on väiksem kui 10 %, on suurem kui 25 % lubatud kogupüügi osast teatava kalavaru puhul, ei kohaldata punktis a osutatud 10 % künnist ja liikmesriigid tagavad ülesannete jagamise piirkondlikul tasandil, et tagada proovivõtt kalavarust vastavalt lõppkasutaja vajadustele.
Künnist ei kohaldata suurte pelaagiliste liikide ega anadroomsete ja katadroomsete liikide suhtes.
3) |
Ilma et see piiraks konkreetsemaid sätteid seoses piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames võetud rahvusvaheliste kohustustega, ei ole vaja koguda bioloogilisi andmeid teatavate rahvusvaheliselt kasutatavate kalavarude (v.a suured pelaagilised liigid ja pika rändega liigid) kohta, kui liidu osa on väiksem kui 10 %. |
4) |
Liikmesriigid esitavad hinnangulised püügiandmed, mis on saadud harrastuskalapüüki käsitlevatest uuringutest, sealhulgas sellistest, mis on tehtud andmete kogumise raamistiku alusel, või saadud täiendavatest katseuuringutest kahe aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Tänu sellistele uuringutele saab hinnata harrastuskalapüügi osakaalu võrreldes tööndusliku saagiga kõigi selliste merepiirkonna liikide puhul, mille kohta liidu mitmeaastase programmi raames harrastuspüügi hinnangulisi andmeid nõutakse. Harrastuskalapüüki käsitlevate riiklike uuringute vorm ja ulatus, sealhulgas andmekogumisega seotud künnised, kooskõlastatakse merepiirkonna tasandil ja lõppkasutaja vajadustest lähtuvalt. |
Künnist ei kohaldata selliste kalavarude harrastuspüügi suhtes, mis on hõlmatud taastamiskavade või mitmeaastaste majandamiskavadega, nagu näiteks suurte pelaagiliste liikide ja pika rändega liikide suhtes kohaldatavad kavad.
5) |
Vesiviljelussektoris ei ole vaja koguda sotsiaalvaldkonna ja majanduslikke andmeid, kui liikmesriigi kogutoodang on alla 1 % liidu kogutoodangu mahust ja väärtusest. Vesiviljelussektoris ei ole vaja koguda andmeid selliste liikide kohta, mis moodustavad liikmesriigi vesiviljelustoodangu mahust ja väärtusest vähem kui 10 %. Lisaks võivad liikmesriigid, kelle vesiviljeluse kogutoodang on väiksem kui 2,5 % liidu vesiviljeluse kogutoodangu mahust ja väärtusest, kindlaks määrata lihtsustatud meetodi, nagu näiteks katseuuringud, et ekstrapoleerida andmeid selliste liikide kohta, mis moodustavad liikmesriigi vesiviljelustoodangu mahust ja väärtusest rohkem kui 10 %. |
Võrdlusandmed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 762/2008 (1) kohaselt liikmesriikide viimati esitatud andmed ning Eurostati avaldatud vastavad andmed.
6) |
Vesiviljelussektoris ei ole vaja koguda keskkonnaalaseid andmeid, kui liikmesriigi vesiviljeluse kogutoodang on alla 2,5 % liidu vesiviljeluse kogutoodangu mahust ja väärtusest. |
Võrdlusandmed on määruse (EÜ) nr 762/2008 kohaselt liikmesriikide viimati esitatud andmed ning Eurostati avaldatud vastavad andmed.
7) |
Liikmesriigi osalemine (füüsiline või rahaline) merel toimuvatel teadusuuringutel (loetletud käesolevas lisas) ei ole kohustuslik, kui liikmesriigi osa liidu lubatud kogupüügist seoses uuringuga hõlmatud sihtliikidega on alla ettenähtud 3 % künnist. Kui lubatud kogupüüki ei ole kehtestatud, ei ole liikmesriigi osalemine (füüsiline või rahaline) merel toimuvatel teadusuuringutel kohustuslik, kui liikmesriigi osa kõigist eelmisel kolmel aastal toimunud liidu lossimistest (kalavaru või liigid) on alla ettenähtud 3 % künnist. Mitut liiki hõlmavate ja ökosüsteemi uuringute künnised võib kindlaks määrata merepiirkonna tasandil. |
8) |
Olenemata punktidest 2–7 võivad liikmesriigid sama merepiirkonna suhtes leppida kokku alternatiivsetes künnistes.
Merel toimuvate teadusuuringute loetelu (2)
|
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 762/2008 liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 1).
(2) Merel toimuvate teadusuuringute loetelu, millega asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 10.
4.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 145/27 |
KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2019/910,
13. märts 2019,
millega kehtestatakse liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008, (1) eriti selle artikli 4 lõike 1 esimest ja teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) artikli 25 kohaselt peavad liikmesriigid koguma bioloogilisi, keskkonnaalaseid, tehnilisi ja sotsiaal-majanduslikke andmeid, mis on vajalikud kalapüügi majandamiseks. Liidu mitmeaastane programm (3) kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 võeti vastu komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/1251 (4) ning see kaotab kehtivuse 31. detsembril 2019. |
(2) |
Liidu mitmeaastase programmi alusel määravad liikmesriigid oma riiklikes töökavades kindlaks andmekogumistoimingud ja kavandavad neid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 (5) artikli 21 kohaselt tuleb need riiklikud töökavad esitada komisjonile sellele aastale eelneva aasta 31. oktoobriks, millest alates töökava tuleb kohaldada. |
(3) |
Selleks et valmistada ette praeguse ELi mitmeaastase programmi läbivaatamist pärast 2019. aastat, on praegu käimas konsultatsioonid kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ekspertide, piirkondlike koordineerimisrühmade, liikmesriikide esindajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega ning need lõpetatakse alles 2019. aasta lõpus. Seepärast ei saa ELi uut mitmeaastast programmi, milles võetakse arvesse nende konsultatsioonide tulemusi, vastu võtta enne 2021. aastat. |
(4) |
Seetõttu on ajavahemikuks 2020–2021 vaja vastu võtta sätted, milles käsitletakse ELi praeguses mitmeaastases programmis sisalduvate bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumist ja haldamist määruse (EL) 2017/1004 alusel. |
(5) |
Käesoleva otsusega kehtestatakse vastavalt määruse (EL) 2017/1004 artiklile 4 üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigid koguvad bioloogilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaal-majanduslikke andmeid, nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 punktis a. Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/909 (6) on ette nähtud kohustuslike merel toimuvate teadusuuringute loetelu ja künnised, millest allpool ei pea liikmesriik oma kalapüügi- ja vesiviljelustegevuse kohta andmeid koguma ega tegema merel teadusuuringuid, nagu on osutatud artikli 5 lõike 1 punktides b ja c. |
(6) |
Õiguskindluse huvides tunnistatakse rakendusotsusega (EL) 2019/909, millega kehtestatakse liidu mitmeaastase programmi kohustuslike teadusuuringute loetelu ning künnised kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks ja haldamiseks, rakendusotsus (EL) 2016/1251 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2020, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsuse lisas on esitatud liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2020–2021 ning see hõlmab määruse (EL) 2017/1004 artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud andmenõuete üksikasjalikku loetelu.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ja seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2020.
Brüssel, 13. märts 2019
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 157, 20.6.2017, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(3) ELT L 207, 1.8.2016, lk 113.
(4) Komisjoni 12. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1251, millega võetakse vastu liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 (ELT L 207, 1.8.2016, lk 113).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
(6) Komisjoni 18. veebruari 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/909, millega kehtestatakse liidu mitmeaastase programmi kohustuslike teadusuuringute loetelu ning künnised kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks ja haldamiseks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 21).
LISA
I PEATÜKK (1)
Mõisted
Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse määruse (EL) 2017/1004, nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, (2) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (3) ning määruse (EL) nr 1380/2013 mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid.
1) Aktiivsed laevad : laevad, mis on kalendriaastal (üks päev või rohkem) osalenud mis tahes püügioperatsioonis. Kui laev ei ole kalendriaasta jooksul püügioperatsioonis osalenud, käsitatakse laeva passiivsena.
2) Anadroomsed liigid : vee-elusressursid, kelle elutsükkel algab koorumisest magevees ja kes seejärel rändavad merevette ning hiljem pöörduvad tagasi magevette kudema.
3) Katadroomsed liigid : vee-elusressursid, kelle elutsükkel algab koorumisest merevees ja kes seejärel rändavad magevette ning hiljem pöörduvad tagasi merevette kudema.
4) Püügi osakaal : osa kogusaagist, nt selline osa lossitud saagist, mis ületab kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu, selline osa lossitud või vette tagasi lastud saagist, mis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksem, de minimis tagasiheide ja tagasiheide.
5) Merel viibitud päevad : mis tahes katkematu 24 tunni pikkune ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib piirkonnas ega ole sadamas.
6) Püügipäevad : mis tahes kalendripäev, mil püügioperatsioon toimub, ilma et see piiraks liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi. Üks püügireis võib mõjutada püügipäevade summat kõnealusel reisil nii passiivsete püügivahendite kui ka aktiivsete püügivahendite puhul.
7) Püügipiirkond : geograafilised üksused (või nende rühm), kus püük toimub. Need üksused lepitakse kokku merepiirkonna tasandil, tuginedes piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja teadusasutuste määratletud olemasolevatele aladele.
8) Kalalaevastiku osa : samasse pikkusklassi (LOA, kogupikkus) kuuluvate ja aasta jooksul valdavalt samu püügivahendeid kasutavate laevade rühm.
9) Kalastusviis : hulk püügioperatsioone, mille käigus püütakse sarnaseid liike (liikide kogumeid) ning kasutatakse samal aastaajal ja/või samas piirkonnas sarnaseid püügivahendeid, (4) ning mida iseloomustab sarnane kalavarude kasutamise mudel.
10) Teadusuuringud merel : reisid, mis tehakse uurimislaeval või kalavarude ja ökosüsteemi seirega seotud teadusuuringutega tegeleval laeval ning määruse (EL) nr 508/2014 artikli 21 kohaselt kehtestatud riikliku programmi rakendamise eest vastutava ametiasutuse poolt.
II PEATÜKK (5)
Andmekogumismeetodid
Andmekogumismeetodid ja andmete kvaliteet peavad sobima määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 25 ettenähtud otstarbel kasutamiseks ning nende puhul järgitakse asjaomaste teaduasutuste soovitatud parimaid tavasid ja asjakohaseid meetodeid. Selleks kontrollivad sõltumatud teadusasutused meetodeid ja nende kohaldamist korrapäraste ajavahemike järel, et teha kindlaks nende sobivus ühise kalanduspoliitika rakendamise seisukohalt.
III PEATÜKK (6)
Andmenõuded
1. Andmestu
1.1. |
Liikmesriigid määravad määruse (EL) nr 508/2014 artikli 21 kohaselt koostatud töökavade raames kindlaks järgmiste andmestutena kogutavad andmed, nagu on sätestatud käesoleva peatüki punktides 2–7:
|
1.2. |
Kogutavad andmed määratakse kindlaks vastavalt määruse (EL) 2017/1004 artiklitele 4 ja 5, võttes arvesse rakendusotsuse (EL) 2019/909 (millega kehtestatakse liidu mitmeaastase programmi kohustuslike teadusuuringute loetelu ning künnised kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks ja haldamiseks) lisa II peatükis sätestatud künniseid. |
1.3. |
Andmeid kogutakse selleks, et püügiliike, -perioode ja -piirkondi usaldusväärselt hinnata, lähtudes merepiirkonna tasandil kokkulepitud lõppkasutaja vajadustest. Andmete kogumise sagedus peab olema kooskõlastatud merepiirkonna tasandil, kui käesolevas lisas ja vastavates tabelites ei ole sätestatud teisiti. |
2. Bioloogilised andmed kõigi kalavarude kohta, mis on püütud liidu töönduspüügi käigus liidu vetes ja liidu vetest väljaspool ning harrastuskalapüügi käigus liidu vetes.
Need andmed peavad sisaldama järgmist.
a) |
Saagi kogused liikide kaupa ja üksikisendite bioloogilised andmed, mis võimaldavad hinnata järgmist:
|
b) |
Lisaks punkti a kohaselt kogutud andmetele kogutakse andmeid tabelis 1E loetletud anadroomsete ja katadroomsete liikide kohta, mis on püütud töönduspüügi käigus nende elutsükli magevee etapis, olenemata püügiviisist järgmiselt:
|
c) |
Lisaks: kogutakse angerja puhul igal aastal (nt andmed, hinnangud, arengusuundumused jne) vähemalt ühes valgalas angerjavarude majandamisüksuse kohta järgmist teavet:
ning seoses kõigi looduslike lõhedega: kogutakse igal aastal teavet – kui piirkondlikul tasandil ei ole kokku lepitud teisiti – laskujate ja tähnikute arvukuse ning laskujate arvu kohta. |
Angerja ja lõhe puhul jälgitavate jõgede nimed määratakse kindlaks piirkondlikul tasandil. Selliste varude valik, mille kohta neid andmeid tuleb koguda, kooskõlastatakse piirkondlikul tasandil, lähtudes lõppkasutaja vajadustest.
3. Andmed, et hinnata liidu püügitegevuse mõju mere ökosüsteemile liidu vetes ja liidu vetest väljaspool
Need andmed peavad sisaldama järgmist.
a) |
Kõikide püügiviiside puhul andmed kõigi liidu õigusaktidega ja rahvusvaheliste lepingutega kaitstavate lindude, imetajate, roomajate ja kalade (sh tabelis 1D loetletud liigid) juhusliku kaaspüügi (sh saagis mittesisalduvad) kohta teaduslike vaatlejatega hõlmatud püügireisidel või püügipäevikutes sisalduvate andmete põhjal. Kui vaatlejate reiside käigus kogutud andmed ei anna lõppkasutajate jaoks piisavat teavet juhusliku kaaspüügi kohta, rakendavad liikmesriigid muid meetodeid. Selliste meetodite valik kooskõlastatakse merepiirkonna tasandil ja lõppkasutaja vajadustest lähtuvalt. |
b) |
Andmed, et hinnata liidu püügitegevuse mõju mereelupaikadele liidu vetes ja liidu vetest väljaspool Andmed, mida kasutatakse mereelupaikadele avalduva mõju hindamiseks, on määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt registreeritud andmed. Andmed liigendatakse püügitegevuse tasandil 3, (8) kui piirkondlikul tasandil ei ole nõutud madalam koondtase, eelkõige merekaitsealade puhul. Kui määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt registreeritud andmed ei ole õige lahendus või piisava kvaliteediga või teadusliku kasutuse jaoks sobivad, kogutakse neid muul viisil, kasutades selleks asjakohaseid valimimeetodeid. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt registreeritud andmed tuleb töökavasid rakendavatele riiklikele institutsioonidele teha kättesaadavaks asjakohasel andmete koondamise tasemel. |
c) |
Andmed kalapüügi ning mere bioloogilistele ressurssidele ja mere ökosüsteemidele avalduva kalanduse mõju hindamiseks, nt mõju mittetöönduslikele liikidele, röövlooma-saaklooma suhted, looduslik suremus igas merepiirkonnas. Selliseid andmeid hinnatakse esmalt katseuuringute raames. Nende katseuuringute tulemuste põhjal määravad liikmesriigid kindlaks andmed, mida on tulevikus konkreetselt iga merepiirkonna jaoks vaja koguda. See kooskõlastatakse merepiirkonna tasandil ja lõppkasutaja vajadustest lähtuvalt. |
4. Üksikasjalikud andmed liidu kalalaevade tegevuse (9) kohta liidu vetes ja liidu vetest väljaspool, nagu need registreeritakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 alusel.
Andmed liidu kalalaevade tegevuse hindamiseks liidu vetes ja liidu vetest väljaspool sisaldavad tabelis 4 esitatud näitajaid. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt registreeritud ja edastatud andmed tuleb töökavasid rakendavatele riiklikele institutsioonidele teha kättesaadavaks esmaste andmete kujul. Kui kõnealuseid andmeid määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt ei koguta või kui määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt kogutud andmed ei ole teadusliku kasutuse jaoks õige lahendus või piisava kvaliteediga või katvusega, kogutakse neid muul viisil, kasutades selleks sobivaid proovivõtumeetodeid. Tänu nendele statistilistele meetoditele saab hinnata tabelis 4 esitatud andmeid kõige madalamal asjakohasel geograafilisel tasandil laevastikuosade kaupa (tabel 5a) ja kalastusviisi tasandil 6 (tabel 2).
5. Kalanduse sotsiaalvaldkonna ja majanduslikud andmed, et hinnata liidu kalandussektori sotsiaalset ja majanduslikku tulemuslikkust.
Need andmed peavad sisaldama järgmist.
a) |
Tabelis 5A esitatud majandusnäitajad, lähtudes tabeli 5B kohasest sektorijaotusest ja tabeli 5C kohasest püügipiirkondade jaotusest. Andmekogumi moodustavad kõik aktiivsed ja passiivsed laevad, mis on aruandlusaasta 31. detsembriks kantud komisjoni määruses (EÜ) nr 26/2004 (10) määratletud liidu laevastikuregistrisse, ja laevad, mis ei ole selleks kuupäevaks registrisse kandud, kuid on püüdnud kala aruandeaasta jooksul vähemalt ühel päeval. Passiivsete laevade kohta kogutakse üksnes kapitaliväärtuse ja -kulude andmeid. Juhul kui esineb oht, et füüsilised ja/või juriidilised isikud võidakse identifitseerida, võib statistilise konfidentsiaalsuse tagamiseks majandusnäitajad koondada. Näitajaid võib koondada ka statistiliselt usaldusväärse proovivõtukava koostamiseks. Selline koondamine peab olema järjepidev. Majanduslikke andmeid tuleb koguda igal aastal. |
b) |
Sotsiaalvaldkonna näitajad, nagu on esitatud tabelis 6. Sotsiaalvaldkonna andmeid kogutakse iga kolme aasta tagant alates aastast 2018. Andmeid tööhõive kohta haridustaseme alusel ja kodakondsuse kaupa võib koguda katseuuringute põhjal. |
6. Sotsiaalvaldkonna, majanduslikud ja keskkonnaalased andmed merevesiviljeluse kohta ning soovi korral magevee vesiviljeluse kohta, et hinnata liidu vesiviljelussektori sotsiaalset ja majanduslikku tulemuslikkust ning keskkonnatoimet.
Need andmed peavad sisaldama järgmist.
a) |
Tabelis 7 esitatud majandusnäitajad, lähtudes tabeli 9 kohasest sektorijaotusest. Andmekogumi moodustavad kõik ettevõtjad, kelle põhitegevus on määratletud Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) (11) koodidega 03.21 ja 03.22 ning kes tegutsevad kasumi teenimise eesmärgil. Majanduslikke andmeid tuleb koguda igal aastal. |
b) |
Sotsiaalvaldkonna näitajad, nagu on esitatud tabelis 6. Sotsiaalvaldkonna andmeid kogutakse iga kolme aasta tagant alates aastast 2018. Andmeid tööhõive kohta haridustaseme alusel ja kodakondsuse kaupa võib koguda katseuuringute põhjal. |
c) |
Tabelis 8 esitatud keskkonnaalased andmed vesiviljeluse kohta, et hinnata selle keskkonnatoime aspekte. Keskkonnaalaseid andmeid võib koguda katseuuringute põhjal ja need ekstrapoleeritakse, et saada liikmesriigis toodetud kala kogumahule vastavad koguarvud. Keskkonnaalaseid andmeid kogutakse iga kahe aasta tagant. |
BIOLOOGILISED ANDMED
Tabel 1A (12)
Liidu vete kalavarud
Liik (tavanimetus) |
Liik (teaduslik nimetus) |
Piirkond (ICES, (13) IBSFC (14) või FAO (15) piirkonna kood), kus kalavaru asub, või kalavaru kood |
Arktika idaosa, Norra meri ja Barentsi meri |
||
Euroopa angerjas |
Anguilla anguilla |
I, II |
Meriluts |
Brosme brosme |
I, II |
Atlandi-Skandinaavia heeringas |
Clupea harengus |
I, II |
Tursk |
Gadus morhua |
I, II |
Moiva |
Mallotus villosus |
I, II |
Kilttursk |
Melanogrammus aeglefinus |
I, II |
Põhjaputassuu |
Micromesistius poutassou |
I–II |
Harilik süvameregarneel |
Pandalus borealis |
I, II |
Põhjaatlandi süsikas |
Pollachius virens |
I, II |
Süvalest |
Reinhardtius hippoglossoides |
I, II |
Lõhe |
Salmo salar |
I, II |
Harilik makrell |
Scomber scombrus |
II |
Kuldne meriahven |
Sebastes marinus. |
I, II |
Nokk-meriahven |
Sebastes mentella |
I, II |
Harilik stauriid |
Trachurus trachurus |
IIa |
Skagerrak ja Kattegat |
||
Tobiaslased |
Ammodytidae |
IIIa |
Euroopa angerjas |
Anguilla anguilla |
IIIa |
Heeringas |
Clupea harengus |
IIIa/22–24, IIIa |
Kalju-tömppeakala |
Coryphaenoides rupestris |
IIIa |
Hall merikukk |
Eutrigla gurnardus |
IIIa |
Punane merikukk |
Aspitrigla cuculus |
IIIa |
Tursk |
Gadus morhua |
IIIaN |
Tursk |
Gadus morhua |
IIIaS |
Pikklest |
Glyptocephalus cynoglossus |
IIIa |
Harilik soomuslest |
Limanda limanda |
IIIa |
Kilttursk |
Melanogrammus aeglefinus |
IIIa |
Merlang |
Merlangius merlangus |
IIIa |
Euroopa merluus |
Merluccius merluccius |
IIIa |
Põhjaputassuu |
Micromesistius poutassou |
IIIa |
Norra salehomaar |
Nephrops norvegicus |
Funktsionaalne üksus |
Harilik süvameregarneel |
Pandalus borealis |
IIIa |
Atlandi merilest |
Pleuronectes platessa |
IIIa |
Põhjaatlandi süsikas |
Pollachius virens |
IIIa |
Lõhe |
Salmo salar |
IIIa |
Harilik kammeljas |
Psetta maxima |
IIIa |
Harilik makrell |
Scomber scombrus |
IIIa |
Sile kammeljas |
Scophthalmus rhombus |
IIIa |
Harilik merikeel |
Solea solea |
IIIa |
Kilu |
Sprattus sprattus |
IIIa |
Norra tursik |
Trisopterus esmarki |
IIIa |
Töönduslik püük: haid ja railased (16) |
Selachii, Rajidae |
IIIa |
Läänemeri |
||
Euroopa angerjas |
Anguilla anguilla |
22–32 |
Räim |
Clupea harengus |
22–24/25–29, 32/30/31/Liivi laht |
Harilik siig/põhjamere siig |
Coregonus lavaretus |
IIId |
Rääbis |
Coregonus albula |
22–32 |
Tursk |
Gadus morhua |
22–24/25–32 |
Harilik soomuslest |
Limanda limanda |
22–32 |
Harilik ahven |
Perca fluviatilis |
IIId |
Lest |
Platichtys flesus |
22–32 |
Atlandi merilest |
Pleuronectes platessa |
22–32 |
Harilik kammeljas |
Psetta maxima |
22–32 |
Lõhe |
Salmo salar |
22–31/32 |
Meriforell |
Salmo trutta |
22–32 |
Harilik koha |
Sander lucioperca |
IIId |
Sile kammeljas |
Scophthalmus rhombus |
22–32 |
Harilik merikeel |
Solea solea |
22. |
Kilu |
Sprattus sprattus |
22–32 |
Põhjameri ja La Manche'i idaosa |
||
Tobiaslased |
Ammodytidae |
IV |
Harilik merihunt |
Anarhichas spp. |
IV |
Euroopa angerjas |
Anguilla anguilla |
IV, VIId |
Hõbekala |
Argentina spp. |
IV |
Hall merikukk |
Eutrigla gurnardus |
IV |
Meriluts |
Brosme brosme |
IV |
Heeringas |
Clupea harengus |
IV, VIId |
Põhjamere garneel |
Crangon crangon |
IV, VIId |
Harilik huntahven |
Dicentrarchus labrax |
IV, VIId |
Hall merikukk |
Eutrigla gurnardus |
IV |
Tursk |
Gadus morhua |
IV, VIId |
Pikklest |
Glyptocephalus cynoglossus |
IV |
Sinisuu-liftahven |
Helicolenus dactylopterus |
IV |
Nelitäpp-kenakammeljas |
Lepidorhombus boscii |
IV, VIId |
Megrim |
Lepidorhombus whiffiagonis |
IV, VIId |
Harilik soomuslest |
Limanda limanda |
IV, VIId |
Mustkõht-merikurat |
Lophius budegassa |
IV, VIId |
Euroopa merikurat |
Lophius piscatorius |
IV |
Põhja-pikksaba |
Macrourus berglax |
IV |
Kilttursk |
Melanogrammus aeglefinus |
IV |
Merlang |
Merlangius merlangus |
IV, VIId |
Euroopa merluus |
Merluccius merluccius |
IV, VII |
Põhjaputassuu |
Micromesistius poutassou |
IV, VIId |
Väikesuulest |
Microstomus kitt |
IV, VIId |
Sinine molva |
Molva dypterygia |
IV |
Harilik molva |
Molva molva |
IV |
Harilik meripoisur |
Mullus barbatus |
IV, VIId |
Vahemere meripoisur |
Mullus surmuletus |
IV, VIId |
Norra salehomaar |
Nephrops norvegicus |
Kõik funktsionaalsed üksused |
Harilik süvameregarneel |
Pandalus borealis |
IVa ida/IVa/IV |
Suur kammkarp |
Pecten maximus |
VIId |
Lima-niituimluts |
Phycis blennoides |
IV |
Tavaline niituimluts |
Phycis phycis |
IV |
Lest |
Platichthys flesus |
IV |
Atlandi merilest |
Pleuronectes platessa |
IV |
Atlandi merilest |
Pleuronectes platessa |
VIId |
Põhjaatlandi süsikas |
Pollachius virens |
IV |
Harilik kammeljas |
Psetta maxima |
IV, VIId |
Süvalest |
Reinhardtius hippoglossoides |
IV |
Lõhe |
Salmo salar |
IV, VIId |
Harilik makrell |
Scomber scombrus |
IV, VIId |
Sile kammeljas |
Scophthalmus rhombus |
IV, VIId |
Nokk-meriahven |
Sebastes mentella |
IV |
Harilik merikeel |
Solea solea |
IV |
Harilik merikeel |
Solea solea |
VIId |
Kilu |
Sprattus sprattus |
IV/VIId |
Harilik stauriid |
Trachurus trachurus |
IV, VIId |
Ruuge merikukk |
Trigla lucerna |
IV |
Norra tursik |
Trisopterus esmarki |
IV |
Harilik peetrikala |
Zeus faber |
IV, VIId |
Töönduslik püük: haid ja railased (16) |
Selachii, Rajidae |
IV, VIId |
Kirde-Atlandi piirkond ja La Manche'i lääneosa |
||
Bairdi silepea |
Alepocephalus bairdii |
VI, XII |
Tobiaslased |
Ammodytidae |
VIa |
Hirvkalalased |
Capros aper |
V, VI, VII |
Suur kammkarp |
Pecten maximus |
IV, VI, VII |
Kammkarplane |
Aequipecten opercularis |
VII |
Roosa ämblikkrabi |
Maja squinado |
V, VI, VII |
Euroopa angerjas |
Anguilla anguilla |
Kõik püügipiirkonnad |
Süsisabad |
Aphanopus spp. |
Kõik püügipiirkonnad |
Hõbekala |
Argentina spp. |
Kõik püügipiirkonnad |
Kotkaskala |
Argyrosomus regius |
Kõik püügipiirkonnad |
Punane merikukk |
Aspitrigla cuculus |
Kõik püügipiirkonnad |
Limapead |
Beryx spp. |
Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud X ja IXa |
Limapead |
Beryx spp. |
IXa ja X |
Harilik taskukrabi |
Cancer pagurus |
Kõik püügipiirkonnad |
Heeringas |
Clupea harengus |
VIa/VIaN/ VIa S, VIIbc/VIIa/VIIj |
Harilik meriangerjas |
Conger conger |
Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud X |
Harilik meriangerjas |
Conger conger |
X |
Kalju-tömppeakala |
Coryphaenoides rupestris |
Kõik püügipiirkonnad |
Šokolaadhai |
Dalatias licha |
Kõik püügipiirkonnad |
Harilik astelrai |
Dasyatis pastinaca |
VII, VIII |
Luits-nokkhai |
Deania calcea |
V, VI, VII, IX, X, XII |
Harilik huntahven |
Dicentrarchus labrax |
Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud IX |
Harilik huntahven |
Dicentrarchus labrax |
IX |
Merikeel |
Dicologlossa cuneata |
VIIIc, IX |
Anšoovis |
Engraulis encrasicolus |
IXa (üksnes Cádiz) |
Anšoovis |
Engraulis encrasicolus |
VIII |
Harilik tumehai |
Etmopterus spinax |
VI, VII, VIII |
Hall merikukk |
Eutrigla gurnardus |
VIId, e |
Tursk |
Gadus morhua |
Va/Vb/VIa/VIb/VIIa/VIIe–k |
Pikklest |
Glyptocephalus cynoglossus |
VI, VII |
Sinisuu-liftahven |
Helicolenus dactylopterus |
Kõik püügipiirkonnad |
Euroopa homaar |
Homarus gammarus |
Kõik püügipiirkonnad |
Oranž karekala |
Hoplostethus atlanticus |
Kõik püügipiirkonnad |
Lintuim |
Lepidopus caudatus |
IXa |
Nelitäpp-kenakammeljas |
Lepidorhombus boscii |
VIIIc, IXa |
Megrim |
Lepidorhombus whiffiagonis |
VI/VII, VIIIabd/VIIIc, IXa |
Harilik soomuslest |
Limanda limanda |
VIIe/VIIa, f–h |
Harilik ebakalmaar |
Loligo vulgaris |
Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud VIIIc ja IXa |
Harilik ebakalmaar |
Loligo vulgaris |
VIIIc, IXa |
Mustkõht-merikurat |
Lophius budegassa |
IV, VI/VIIb–k, VIIIabd |
Mustkõht-merikurat |
Lophius budegassa |
VIIIc, IXa |
Euroopa merikurat |
Lophius piscatorious |
IV, VI/VIIb–k, VIIIabd |
Euroopa merikurat |
Lophius piscatorious |
VIIIc, IXa |
Moiva |
Mallotus villosus |
XIV |
Kilttursk |
Melanogrammus aeglefinus |
Va/Vb |
Kilttursk |
Melanogrammus aeglefinus |
VIa/VIb/VIIa/VIIb–k |
Merlang |
Merlangius merlangus |
VIII/IX, X |
Merlang |
Merlangius merlangus |
Vb/VIa/VIb/VIIa/VIIe–k |
Euroopa merluus |
Merluccius merluccius |
IIIa, IV, VI, VII, VIIIab/VIIIc, IXa |
Merikeel |
Microchirus variegatus |
Kõik püügipiirkonnad |
Põhjaputassuu |
Micromesistius poutassou |
I–IX, XII, XIV |
Väikesuulest |
Microstomus kitt |
Kõik püügipiirkonnad |
Sinine molva |
Molva dypterygia |
Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud X |
Vahemere molva |
Molva macrophthalma |
X |
Harilik molva |
Molva molva |
Kõik püügipiirkonnad |
Vahemere meripoisur |
Mullus surmuletus |
Kõik püügipiirkonnad |
Tähnik-kärphai |
Mustelus asterias |
VI, VII, VIII, IX |
Harilik kärphai |
Mustelus mustelus |
VI, VII, VIII, IX |
Musttäpp-kärphai |
Mustelus punctulatus |
VI, VII, VIII, IX |
Norra salehomaar |
Nephrops norvegicus |
VI funktsionaalne üksus |
Norra salehomaar |
Nephrops norvegicus |
VII funktsionaalne üksus |
Norra salehomaar |
Nephrops norvegicus |
VIII, IX funktsionaalne üksus |
Harilik kaheksajalg |
Octopus vulgaris |
Kõik püügipiirkonnad, välja arvatud VIIIc ja IXa |
Harilik kaheksajalg |
Octopus vulgaris |
VIIIc, IXa |
Mustlaik-besuugo |
Pagellus bogaraveo |
IXa, X |
Külmaveegarneelid |
Pandalus spp. |
Kõik püügipiirkonnad |
Roosa süvahännak |
Parapenaeus longirostris |
IXa |
Lima-niituimluts |
Phycis blennoides |
Kõik püügipiirkonnad |
Tavaline niituimluts |
Phycis phycis |
Kõik püügipiirkonnad |
Atlandi merilest |
Pleuronectes platessa |
VIIa/VIIe/VIIfg |
Atlandi merilest |
Pleuronectes platessa |
VIIbc/VIIh–k/VIII, IX, X |
Pollak |
Pollachius pollachius |
Kõik piirkonnad, välja arvatud IX, X |
Pollak |
Pollachius pollachius |
IX, X |
Põhjaatlandi süsikas |
Pollachius virens |
Va/Vb/IV, IIIa, VI |
Põhjaatlandi süsikas |
Pollachius virens |
VII, VIII |
Ameerika vrakkahven |
Polyprion americanus |
X |
Harilik kammeljas |
Psetta maxima |
Kõik püügipiirkonnad |
Süvalest |
Reinhardtius hippoglossoides |
V, XIV/VI |
Harilik hiidlest |
Hippoglossus hippoglossus |
V, XIV |
Lõhe |
Salmo salar |
Kõik püügipiirkonnad |
Sardiin |
Sardina pilchardus |
VIIIabd/VIIIc, IXa |
Tuunmakrell |
Scomber colias |
VIII, IX, X |
Harilik makrell |
Scomber scombrus |
II, IIIa, IV, V, VI, VII, VIII, IX |
Sile kammeljas |
Scophthalmus rhombus |
Kõik püügipiirkonnad |
Kuldne meriahven |
Sebastes marinus |
ICESi alapiirkonnad V, VI, XII, XIV ja NAFO SA 2 + (püügirajoon 1F + 3K) |
Nokk-meriahven |
Sebastes mentella |
ICESi alapiirkonnad V, VI, XII, XIV ja NAFO SA 2 + (püügirajoon 1F + 3K) |
Harilik seepia |
Sepia officinalis |
Kõik püügipiirkonnad |
Harilik merikeel |
Solea solea |
VIIa/VIIfg |
Harilik merikeel |
Solea solea |
VIIbc/VIIhjk/IXa/VIIIc |
Harilik merikeel |
Solea solea |
VIIe |
Harilik merikeel |
Solea solea |
VIIIab |
Merikogerlased |
Sparidae |
Kõik püügipiirkonnad |
Vahemere stauriid |
Trachurus mediterraneus |
VIII, IX |
Sinistauriid |
Trachurus picturatus |
VIII, IX, X |
Harilik stauriid |
Trachurus trachurus |
IIa, IVa, Vb, VIa, VIIa-c, e–k, VIIIabde/X |
Harilik stauriid |
Trachurus trachurus |
VIIIc, IXa |
Tursikud |
Trisopterus spp. |
Kõik püügipiirkonnad |
Harilik peetrikala |
Zeus faber |
Kõik püügipiirkonnad |
Töönduslik püük: haid ja railased (16) |
Selachii, Rajidae |
IV, VIId |
Vahemeri ja Must meri |
||
Euroopa angerjas |
Anguilla anguilla |
Kogu Vahemeri |
Hiidlehthännak |
Aristeomorpha foliacea |
Kogu Vahemeri |
Punakas aristiid |
Aristeus antennatus |
Kogu Vahemeri |
Suursilm-kuldvöötahven |
Boops boops |
1.3, 2.1, 2.2, 3.1, 3.2 |
Harilik kuldmakrell |
Coryphaena equiselis |
Kogu Vahemeri |
Harilik kuldmakrell |
Coryphaena hippurus |
Kogu Vahemeri |
Harilik huntahven |
Dicentrarchus labrax |
Kogu Vahemeri |
Kähar muskuspolüüp |
Eledone cirrhosa |
1.1, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1 |
Harilik muskuspolüüp |
Eledone moschata |
1.3, 2.1, 2.2, 3.1 |
Anšoovis |
Engraulis encrasicolus |
Kogu Vahemeri |
Anšoovis |
Engraulis encrasicolus |
Must meri GSA 29 |
Hall merikukk |
Eutrigla gurnardus |
2.2, 3.1 |
Kalmaar |
Illex spp., Todarodes spp. |
Kogu Vahemeri |
Purikalalased |
Istiophoridae |
Kogu Vahemeri |
Harilik ebakalmaar |
Loligo vulgaris |
Kogu Vahemeri |
Mustkõht-merikurat |
Lophius budegassa |
1.1, 1.2, 1.3, 2.2, 3.1 |
Euroopa merikurat |
Lophius piscatorius |
1.1, 1.2, 1.3, 2.2, 3.1 |
Merlang |
Merlangius merlangus |
Must meri GSA 29 |
Euroopa merluus |
Merluccius merluccius |
Kogu Vahemeri |
Põhjaputassuu |
Micromesistius poutassou |
1.1, 3.1 |
Kefaallased |
Mugilidae |
1.3, 2.1, 2.2, 3.1 |
Harilik meripoisur |
Mullus barbatus |
Kogu Vahemeri |
Harilik meripoisur |
Mullus barbatus |
Must meri GSA 29 |
Vahemere meripoisur |
Mullus surmuletus |
Kogu Vahemeri |
Harilik kaheksajalg |
Octopus vulgaris |
Kogu Vahemeri |
Norra salehomaar |
Nephrops norvegicus |
Kogu Vahemeri |
Punane besuugo |
Pagellus erythrinus |
Kogu Vahemeri |
Roosa süvahännak |
Parapenaeus longirostris |
Kogu Vahemeri |
Karamot-viburhännak |
Penaeus kerathurus |
3.1 |
Harilik kammeljas |
Psetta maxima |
Must meri GSA 29 |
Sardiin |
Sardina pilchardus |
Kogu Vahemeri |
Harilik makrell |
Scomber spp. |
Kogu Vahemeri |
Harilik seepia |
Sepia officinalis |
Kogu Vahemeri |
Harilik merikeel |
Solea vulgaris |
1.2, 2.1, 3.1 |
Kuld-merikoger |
Sparus aurata |
1.2, 3.1 |
Smariid |
Spicara smaris |
2.1, 3.1, 3.2 |
Kilu |
Sprattus sprattus |
Must meri GSA 29 |
Harilik ritsikvähk |
Squilla mantis |
1.3, 2.1, 2.2 |
Vahemere stauriid |
Trachurus mediterraneus |
Kogu Vahemeri |
Vahemere stauriid |
Trachurus mediterraneus |
Must meri GSA 29 |
Harilik stauriid |
Trachurus trachurus |
Kogu Vahemeri |
Harilik stauriid |
Trachurus trachurus |
Must meri GSA 29 |
Ruuge merikukk |
Trigla lucerna |
1.3, 2.2, 3.1 |
Veenuskarplased |
Veneridae |
2.1, 2.2 |
Väike plankmudil |
Aphia minuta |
GSA 9, 10, 16 ja 19 |
Ateriinid |
Atherina spp. |
GSA 9, 10, 16 ja 19 |
Väike tursik |
Trisopterus minutus |
Kõik piirkonnad |
Töönduslik püük: haid ja railased (16) |
Selachii, Rajidae |
Kõik piirkonnad |
BIOLOOGILISED ANDMED
Tabel 1B (17)
Liidu äärepoolseimate piirkondade kalavarud
Liik (tavanimetus) |
Liik (teaduslik nimetus) |
Prantsuse Guajaana |
|
Punakas riffahven |
Lutjanus purpureus |
Krevetid |
Farfantepenaeus subtilis |
Varjukala |
Cynoscion acoupa |
Varjukala |
Cynoscion steindachneri |
Varjukala |
Cynoscion virescens |
Hammassägalased |
Ariidae |
Surinami kolmsaba |
Lobotes surinamensis |
Torroto uriseja |
Genyatremus luteus |
Robalod |
Centropomus spp. |
Kiviahvenlased |
Serranidae |
Kefaallased |
Mugil spp. |
Guadeloupe ja Martinique |
|
Riffahvenad |
Lutjanidae |
Urisejalased |
Haemulidae |
Kiviahvenlased |
Serranidae |
Vöödiline tiibkala |
Pterois volitans |
Tuunilaadsed liigid |
Scombridae |
Sinine marliin |
Makaira nigricans |
Harilik kuldmakrell |
Coryphaena hippurus |
Réunion ja Mayotte |
|
Riffahvenlased |
Lutjanidae |
Kiviahvenlased |
Serranidae |
Tuunilaadsed liigid |
Scombridae |
Mõõkkala |
Xiphias gladius |
Purikalalased |
Istiophoridae |
Harilik kuldmakrell |
Coryphaena hippurus |
Harilik selar |
Selar crumenophthalmus |
Assoorid, Madeira ja Kanaari saared |
|
Tuunmakrell |
Scomber colias |
Madeira sardinell |
Sardinella maderensis |
Harilik stauriid |
Trachurus spp. |
Sardiin |
Sardina pilchardus |
Harilik aarakala |
Sparisoma cretense |
Liudkodalased |
Patellidae |
BIOLOOGILISED ANDMED
Tabel 1C (1)
Piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleerimisalasse kuuluvate ja säästva kalapüügi partnerluslepingute kohaste merepiirkondade kalavarud
IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjon)
LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust. |
Bioloogiliste andmete kogumise sagedus |
|||
Teaduslik nimi |
Üldnimetus |
Geograafiline ala |
Prioriteetsus |
Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava. |
Thunnus albacares |
Kulduim-tuun |
Vaikse ookeani idaosa |
Väga oluline |
|
Thunnus obesus |
Suursilm-tuun |
Vaikse ookeani idaosa |
Väga oluline |
|
Katsuwonus pelamis |
Vööttuun |
Vaikse ookeani idaosa |
Väga oluline |
|
Thunnus alalunga |
Pikkuim-tuun |
Vaikse ookeani idaosa |
Väga oluline |
|
Thunnus orientalis |
Idatuun |
Vaikse ookeani idaosa |
Väga oluline |
|
Xiphias gladius |
Mõõkkala |
Vaikse ookeani idaosa |
Väga oluline |
|
Makaira nigricans (või mazara) |
Sinine marliin |
Vaikse ookeani idaosa |
Väga oluline |
|
Makaira indica |
Must marliin |
Vaikse ookeani idaosa |
Väga oluline |
|
Tetrapturus audax |
Vöödiline odanina |
Vaikse ookeani idaosa |
Väga oluline |
ICCAT (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon)
LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust. |
Bioloogiliste andmete kogumise sagedus |
|||
Teaduslik nimi |
Üldnimetus |
Geograafiline ala |
Prioriteetsus |
Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava. |
Thunnus albacares |
Kulduim-tuun |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Väga oluline |
|
Thunnus obesus |
Suursilm-tuun |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Väga oluline |
|
Katsuwonus pelamis |
Vööttuun |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Väga oluline |
|
Thunnus alalunga |
Pikkuim-tuun |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Väga oluline |
|
Thunnus thynnus |
Harilik tuun |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Väga oluline |
|
Xiphias gladius |
Mõõkkala |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Väga oluline |
|
Makaira nigricans (või mazara) |
Sinine marliin |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Väga oluline |
|
Istiophorus albicans |
Atlandi purikala |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Väga oluline |
|
Tetrapturus albidus |
Valge odanina |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Väga oluline |
|
Prionace glauca |
Sinihai |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Väga oluline |
|
Auxis rochei |
Kuul-makrelltuun |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Väga oluline |
|
Sarda sarda |
Atlandi pelamiid |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Väga oluline |
|
Euthynnus alleteratus |
Atlandi väiketuun |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Keskmise tähtsusega |
|
Thunnus alalunga |
Mustuim-tuun |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Keskmise tähtsusega |
|
Orcynopsis unicolor |
Vöötideta pelamiid |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Keskmise tähtsusega |
|
Scomberomorus brasiliensis |
Brasiilia kuningmakrell |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Keskmise tähtsusega |
|
Scomberomorus regalis |
Lääneatlandi kuningmakrell |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Keskmise tähtsusega |
|
Auxis thazard |
Fregatt-makrelltuun |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Keskmise tähtsusega |
|
Scomberomorus cavalla |
Kavalla-kuningmakrell |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Keskmise tähtsusega |
|
Scomberomorus tritor |
Lääneaafrika kuningmakrell |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Keskmise tähtsusega |
|
Scomberomorus maculatus |
Tähniline kuningmakrell |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Keskmise tähtsusega |
|
Acanthocybium solandri |
Vahuu |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Keskmise tähtsusega |
|
Coryphaena hippurus |
Harilik kuldmakrell |
Atlandi ookean ja külgnevad mered |
Keskmise tähtsusega |
NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon)
LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust. |
Bioloogiliste andmete kogumise sagedus |
|||
Teaduslik nimi |
Üldnimetus |
Piirkondliku kalandusorganisatsiooni määratletud kalavarud |
Prioriteetsus |
Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava. |
Gadus morhua |
Tursk |
NAFO 2J 3KL |
Vähem oluline |
|
Gadus morhua |
Tursk |
NAFO 3M |
Väga oluline |
|
Gadus morhua |
Tursk |
NAFO 3NO |
Väga oluline |
|
Gadus morhua |
Tursk |
NAFO 3Ps |
Väga oluline |
|
Gadus morhua |
Tursk |
NAFO SA1 |
Väga oluline |
|
Glyptocephalus cynoglossus |
Pikklest |
NAFO 3NO |
Väga oluline |
|
Glyptocephalus cynoglossus |
Pikklest |
NAFO 2J3KL |
Vähem oluline |
|
Hippoglossoides platessoides |
Harilik karelest |
NAFO 3LNO |
Väga oluline |
|
Hippoglossoides platessoides |
Harilik karelest |
NAFO 3M |
Väga oluline |
|
Limanda ferruginea |
Ruske soomuslest |
NAFO 3LNO |
Keskmise tähtsusega |
|
Coryphaenoides rupestris |
Kalju-tömppeakala |
NAFO SA0 + 1 |
Vähem oluline |
|
Macrourus berglax |
Põhja-pikksaba |
NAFO SA2 + 3 |
Väga oluline |
|
Pandalus borealis |
Harilik süvameregarneel |
NAFO 3LNO |
Väga oluline |
|
Pandalus borealis |
Harilik süvameregarneel |
NAFO 3M |
Väga oluline |
|
Amblyraja radiata |
Täht-sünkrai |
NAFO 3LNOPs |
Väga oluline |
|
Reinhardtius hippoglossoides |
Süvalest |
NAFO 3KLMNO |
Väga oluline |
|
Reinhardtius hippoglossoides |
Süvalest |
NAFO SA1 |
Väga oluline |
|
Hippoglossus hippoglossus |
Harilik hiidlest |
NAFO SA1 |
Vähem oluline |
|
Sebastes mentella |
Meriahvenad |
NAFO SA1 |
Väga oluline |
|
Sebastes spp. |
Meriahvenad |
NAFO 3LN |
Väga oluline |
|
Sebastes spp. |
Nokk-meriahven |
NAFO 3M |
Väga oluline |
|
Sebastes spp. |
Nokk-meriahven |
NAFO 3O |
Väga oluline |
|
Urophycis tenuis |
Valge ameerikaluts |
NAFO 3NO |
Väga oluline |
|
Mallotus villosus |
Moiva |
NAFO 3NO |
Väga oluline |
|
Beryx spp. |
Limapead |
NAFO 6G |
Väga oluline |
|
Illex illecebrosus |
Lühiuimkalmaar |
NAFO alapiirkonnad 3 + 4 |
Vähem oluline |
|
Salmo salar |
Lõhe |
NAFO S1+ ICESi alapiirkond XIV, NEAF, NASCO |
Väga oluline |
|
FAO mereala 34 – Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF)
LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust. |
Bioloogiliste andmete kogumise sagedus |
|||
Teaduslik nimi |
Üldnimetus |
Geograafiline ala |
Prioriteetsus |
Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava. |
Brachydeuterus spp. |
Urisejalased |
34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Caranx spp. |
Hobumakrellid |
34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Cynoglossus spp. |
Koerakeeled |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Decapterus spp. |
Sigarstauriidid |
34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Dentex canariensis |
Kanaari hammasahven |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Keskmise tähtsusega |
|
Dentex congoensis |
Kongo hammasahven |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Keskmise tähtsusega |
|
Dentex macrophthalmus |
Suursilm-hammasahven |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Dentex maroccanus |
Maroko hammasahven |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Keskmise tähtsusega |
|
Dentex spp. |
Hammasahvenad |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Engraulis encrasicolus |
Anšoovis |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Epinephelus aeneus |
Valgevööt-kivikoha |
34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Ethmalosa fimbriata |
Bonga |
34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Farfantepenaeus notialis |
Viburhännak |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Galeoides decadactylus |
Rehauim |
34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava. |
Loligo vulgaris |
Harilik ebakalmaar |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Merluccius polli |
Benguela merluus |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Merluccius senegalensis |
Senegali merluus |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Merluccius spp. |
Merluusid |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Keskmise tähtsusega |
|
Octopus vulgaris |
Harilik kaheksajalg |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Pagellus acarne |
Hispaania besuugo |
34.1.1 |
Väga oluline |
|
Pagellus bellottii |
Lääneaafrika besuugo |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Pagellus bogaraveo |
Mustlaik-besuugo |
34.1.1 |
Keskmise tähtsusega |
|
Pagellus spp. |
Punane besuugo |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Pagrus caeruleostictus |
Sinitähniline merikoger |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Parapenaeus longirostris |
Roosa süvahännak |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Pomadasys incisus |
Triibuline uriseja |
34.1.1 |
Keskmise tähtsusega |
|
Pomadasys spp. |
Urisejalased |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Pseudotolithus spp. |
Kaptenkalad |
34.1.1 |
Väga oluline |
|
Sardina pilchardus |
Sardiin |
34.1.1, 34.1.3 |
Väga oluline |
|
Sardinella aurita |
Ümar sardinell |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Sardinella maderensis |
Madeira sardinell |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava. |
Scomber japonicus |
Jaapani makrell |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Scomber spp. |
Muud makrellid |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Sepia hierredda |
Harilik seepia |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Sepia officinalis |
Harilik seepia |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Sepia spp. |
Seepiad |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Keskmise tähtsusega |
|
Sparidae |
Merikogerlased |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Sparus spp. |
Merikogerlased |
34.1.1 |
Väga oluline |
|
Trachurus trachurus |
Harilik stauriid |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Trachurus trecae |
Cunène stauriid |
34.1.1, 34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6 |
Väga oluline |
|
Umbrina canariensis |
Kanaari umbriin |
34.3.3–6 |
Keskmise tähtsusega |
SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon)
LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust. |
Bioloogiliste andmete kogumise sagedus |
|||
Teaduslik nimi |
Üldnimetus |
Geograafiline ala |
Prioriteetsus |
Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava. |
Dissostichus eleginoides |
Patagoonia kihvkala |
Atlandi ookeani kaguosa |
Väga oluline |
|
Beryx spp. |
Limapead |
Atlandi ookeani kaguosa |
Väga oluline |
|
Chaceon spp. |
Punakrabid |
Atlandi ookeani kaguosa |
Väga oluline |
|
Pseudopentaceros richardsoni |
Kultkala |
Atlandi ookeani kaguosa |
Väga oluline |
|
Helicolenus spp. |
Liftahvenad |
Atlandi ookeani kaguosa |
Väga oluline |
|
Hoplostethus atlanticus |
Oranž karekala |
Atlandi ookeani kaguosa |
Väga oluline |
|
Trachurus spp. |
Harilik stauriid |
Atlandi ookeani kaguosa |
Väga oluline |
|
Scomber spp. |
Harilik makrell |
Atlandi ookeani kaguosa |
Väga oluline |
|
Polyprion americanus |
Ameerika vrakkahven |
Atlandi ookeani kaguosa |
Keskmise tähtsusega |
|
Jasus tristani |
Tristan da Cunha kaljulangust |
Atlandi ookeani kaguosa |
Keskmise tähtsusega |
|
Lepidotus caudatus |
Lintuim |
Atlandi ookeani kaguosa |
Keskmise tähtsusega |
|
Schedophilus ovalis |
Keiser-salpkala |
Atlandi ookeani kaguosa |
Vähem oluline |
|
Schedophilus velaini |
Salpkala |
Atlandi ookeani kaguosa |
Vähem oluline |
|
Allocyttus verucossus |
Süvapeetrikala |
Atlandi ookeani kaguosa |
Vähem oluline |
|
Neocyttus romboidales |
|
Atlandi ookeani kaguosa |
|
|
Allocyttus guineensis |
|
Atlandi ookeani kaguosa |
|
|
Pseudocyttu smaculatus |
|
Atlandi ookeani kaguosa |
|
|
Emmelichthys nitidus |
Lõuna-punasilm |
Atlandi ookeani kaguosa |
Vähem oluline |
|
Ruvettus pretiosus |
Rasvakala |
Atlandi ookeani kaguosa |
Vähem oluline |
|
Promethichthys prometheus |
Gempüül |
Atlandi ookeani kaguosa |
Vähem oluline |
|
Macrourus spp. |
Pikksabad |
Atlandi ookeani kaguosa |
Vähem oluline |
|
Antimora rostrata |
Sinine antimora |
Atlandi ookeani kaguosa |
Vähem oluline |
|
Epigonus spp. |
Must kardinal |
Atlandi ookeani kaguosa |
Vähem oluline |
|
Merluccius spp. |
Euroopa merluus |
Atlandi ookeani kaguosa |
Vähem oluline |
|
Notopogon fernandezianus |
Notopogon fernandezianus |
Atlandi ookeani kaguosa |
Vähem oluline |
|
Octopodidae ja Loliginidae |
Kaheksajalad ja kalmaarid |
Atlandi ookeani kaguosa |
Vähem oluline |
|
WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon)
LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust. |
Bioloogiliste andmete kogumise sagedus |
|||||||
Teaduslik nimi |
Üldnimetus |
Geograafiline ala |
Prioriteetsus |
Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava. |
||||
Thunnus albacares |
Kulduim-tuun |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|||||
Thunnus obesus |
Suursilm-tuun |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|||||
Katsuwonus pelamis |
Vööttuun |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|||||
Thunnus alalunga |
Pikkuim-tuun |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|||||
Thunnus orientalis |
Idatuun |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|||||
Xiphias gladius |
Mõõkkala |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|||||
Makaira nigricans (või mazara) |
Sinine marliin |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|||||
Makaira indica |
Must marliin |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|||||
Tetrapturus audax |
Vöödiline odanina |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|||||
Acanthocybium solandri |
Vahuu |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Keskmise tähtsusega |
|||||
Coryphaena hippurus |
Harilik kuldmakrell |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Keskmise tähtsusega |
|||||
Elagatis bipinnulata |
Ebaseriool |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Keskmise tähtsusega |
|||||
Lepidocybium flavobrunneum |
Gempüüllane |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Keskmise tähtsusega |
|||||
Lampris regius |
Harilik läikkala |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Keskmise tähtsusega |
|||||
Mola mola |
Kuukala |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Keskmise tähtsusega |
|||||
Istiophorus platypterus |
Atlandi purikala |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Keskmise tähtsusega |
|||||
Tetrapturus angustirostris |
Lühikoon-odanina |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Keskmise tähtsusega |
|||||
Ruvettus pretiosus |
Rasvakala |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Keskmise tähtsusega |
|||||
Prionace glauca |
Sinihai |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|
||||
Carcharhinus longimanus |
Pikkuim-hallhai |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|||||
Carcharhinus falciformis |
Siidhallhai |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|||||
Alopias superciliosus |
Suursilm-rebashai |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|||||
Alopias vulpinus |
Harilik rebashai |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|||||
Alopias pelagicus |
Avavee-rebashai |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|||||
NB! WCPFi puhul tuleb õngejadalaevadele lisada järgmised aruandlusnõuded:
Kui püütud kala kogukaal või keskmine kaal loomuse kohta on registreeritud, tuleb märkida ka püütud kala kogukaal või keskmine kaal loomuse kohta liikide kaupa. Kui püütud kala kogukaal või keskmine kaal loomuse kohta ei ole registreeritud, tuleb hinnata püütud kala kogukaalu või keskmist kaalu loomuse kohta liikide kaupa ning märkida hinnangulised andmed. Kogukaal või keskmine kaal tähendab pigem üldkaalu kui töödeldud massi. |
WECAFC (Kesk-Atlandi lääneosa kalanduskomisjon)
LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust. |
Bioloogiliste andmete kogumise sagedus |
|||
Teaduslik nimi |
Üldnimetus |
Geograafiline ala |
Prioriteetsus |
Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava. |
Panulirus argus |
Langust |
Atlandi ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|
Strombus gigas |
Suur tiibkodalane |
Atlandi ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|
Selachii, Rajidae |
Haid ja railased |
Atlandi ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|
Coryphaena hippurus |
Harilik kuldmakrell |
Atlandi ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|
Acanthocybium solandri |
Vahuu |
Atlandi ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|
Epinephelus guttatus |
Tähniline kivikoha |
Atlandi ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|
Lutjanus vivanus |
Riffahven |
Atlandi ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|
Lutjanus buccanella |
Riffahven |
Atlandi ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|
Lutjanus campechanus |
Punakas riffahven |
Atlandi ookeani lääne- ja keskosa |
Väga oluline |
|
Penaeus subtilis |
Viburhännakud |
Prantsuse Guajaana majandusvöönd |
Väga oluline |
IOTC (India Ookeani Tuunikomisjon)
LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust. |
Bioloogiliste andmete kogumise sagedus |
|||
Teaduslik nimi |
Üldnimetus |
Geograafiline ala |
Prioriteetsus |
Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava. |
Thunnus albacares |
Kulduim-tuun |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Väga oluline |
|
Thunnus obesus |
Suursilm-tuun |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Väga oluline |
|
Katsuwonus pelamis |
Vööttuun |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Väga oluline |
|
Thunnus alalunga |
Pikkuim-tuun |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Väga oluline |
|
Xiphias gladius |
Mõõkkala |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Väga oluline |
|
Makaira nigricans (või mazara) |
Sinine marliin |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Väga oluline |
|
Makaira indica |
Must marliin |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Väga oluline |
|
Tetrapturus audax |
Vöödiline odanina |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Väga oluline |
|
Istiophorus platypterus |
Vaikse ookeani purikala |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Väga oluline |
|
Auxis rochei |
Kuul-makrelltuun |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Keskmise tähtsusega |
|
Auxis thazard |
Fregatt-makrelltuun |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Keskmise tähtsusega |
|
Euthynnus affinis |
Tähniline väiketuun |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Keskmise tähtsusega |
|
Thunnus tonggol |
Austraalia tuun |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Keskmise tähtsusega |
|
Scomberomorus guttatus |
India kuningmakrell |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Keskmise tähtsusega |
|
Scomberomorus commerson |
Vöödiline kuningmakrell |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Keskmise tähtsusega |
|
Prionace glauca |
Sinihai |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Väga oluline |
|
Alopias superciliosus |
Suursilm-rebashai |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Väga oluline |
|
Carcharhinus falciformes |
Siidhallhai |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Väga oluline |
|
Carcharhinus longimanus |
Pikkuim-hallhai |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Väga oluline |
|
Alopias pelagicus |
Avavee-rebashai |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Väga oluline |
|
Sphyrna lewini |
Indopatsi vasarhai |
India ookeani lääne- ja idaosa |
Väga oluline |
Muud piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
LIIK Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa III peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse kalavarude piire, nagu on kindlaks määranud pädev piirkondlik kalandusorganisatsioon või pädevad piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, ning iga kalavaru suhtes rakendatakse proovivõtul sobivat püügikoormust. |
Bioloogiliste andmete kogumise sagedus |
|||
Teaduslik nimi |
Üldnimetus |
Geograafiline ala |
Prioriteetsus |
Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava. |
Trachurus murphyi |
Tšiili stauriid |
SPRFMO konventsiooni ala |
Väga oluline |
|
Euphausia superba |
Tavaline hiilgevähk |
CCAMLRi konventsiooni ala |
Väga oluline |
|
Dissostichus spp. Dissostichus eleginoides ja Dissostichus mawsoni |
Tume ebajääkala |
CCAMLRi konventsiooni ala |
Väga oluline |
|
Champsocephalus gunnari |
Haugjääkala |
CCAMLRi konventsiooni ala |
Vähem oluline |
|
Kalade, limuste, koorikloomade ja muude sessiilsete liikide varud pädevuspiirkonnas, välja arvatud: i) sessiilsed liigid, mis kuuluvad rannikuriikide kalandusjurisdiktsiooni alla vastavalt ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni artikli 77 lõikele 4; ii) pika rändega liigid, mis on loetletud ÜRO 1982. aasta mereõiguste konventsiooni I lisas. |
SIOFA konventsiooni ala |
|
|
(1) |
Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 1C. |
BIOLOOGILISED ANDMED
Tabel 1D (18)
Liigid, mida jälgitakse liidu kaitseprogrammide või rahvusvaheliste kohustuste raames
Üldnimetus |
Teaduslik nimi |
Piirkond/piirkondlik kalandusorganisatsioon |
Õigusraamistik |
Luukalad |
Teleostei |
|
|
Tuurlased |
Acipenser spp. |
Vahemeri ja Must meri; Läänemeri; OSPAR II, IV |
Barcelona konventsiooni II lisa, (19) Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa; OSPAR; (20) HELCOM (21). |
Silepealased |
Alepocephalidae |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük (22) |
Bairdi silepea |
Alepocephalus Bairdii |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Risso silepea |
Alepocephalus rostratus |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Musta ja aasovi mere aloosa |
Alosa immaculata |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Euroopa aloosa |
Alosa alosa |
OSPAR II, III, IV |
OSPAR |
Harilik siig/põhjamere siig |
Coregonus lavaretus |
OSPAR II |
OSPAR |
Tursk |
Gadus morhua |
OSPAR II, III; Läänemeri |
OSPAR; HELCOM |
Täpiline merihobuke |
Hippocampus guttulatus (sünonüüm: Hippocampus ramulosus) |
OSPAR II, III, IV, V |
OSPAR |
Harilik merihobuke |
Hippocampus hippocampus |
OSPAR II, III, IV, V |
OSPAR |
Musta ja aasovi mere aloosa |
Alosa tanaica |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Antimora |
Antimora rostrata |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Süsisaba |
Aphanopus carbo |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Süsisabad |
Aphanopus intermedius |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Vähid |
Astacus spp. |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Ateriin |
Atherina pontica |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Tuulehaug |
Belone belone euxini Günther |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Limapead |
Beryx spp. |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Cataetyx laticeps |
Cataetyx laticeps |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Rääbis |
Coregonus albula |
Läänemeri |
Läänemere piirkondliku koordineerimisrühma soovitus |
Merivarblane |
Cyclopterus lumpus |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Harilik peitelhammas |
Diplodus annularis |
Vahemeri |
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1967/2006 (23) (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt) |
Nõgusnina-peitelhammas |
Diplodus puntazzo |
Vahemeri |
Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt) |
Suur peitelhammas |
Diplodus sargus |
Vahemeri |
Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt) |
Kaksvööt-peitelhammas |
Diplodus vulgaris |
Vahemeri |
Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt) |
Patagoonia kihvkala |
Dissostichus eleginoides |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Antarktika kihvkala |
Dissostichus mawsoni |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Kiviahvenlased |
Epinephelus spp. |
Vahemeri |
Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt) |
Must kardinal |
Epigonus telescopus |
Kõik piirkonnad |
Ohualtid liigid süvamerepüügi puhul |
Mudillased |
Gobiidae |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Sinisuu-liftahven |
Helicolenus dactylopterus |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Harilik hiidlest |
Hippoglossus hippoglossus |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Oranž karekala |
Hoplostethus atlanticus |
Kõik piirkonnad; OSPAR I, V |
Ohualtid liigid süvamerepüügi puhul |
Vahemere saagkõht |
Hoplosthetus mediterraneus |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Lintuim |
Lepidopus caudatus |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Marmor-leetekoger |
Lithognathus mormyrus |
Vahemeri |
Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt) |
Kuld-tintkefaal |
Liza aurata |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Teravnina-tintkefaal |
Liza saliens |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Vöödiline lükood |
Lycodes esmarkii |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Pikksabad, muud kui kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba |
Macrouridae, muud kui Coryphaenoides rupestris ja Macrourus berglax |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Põhja-pikksaba |
Macrourus berglax |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Merlang |
Merlangius merlangus |
Läänemeri ja Must meri |
Läänemere piirkondliku koordineerimiskoosoleku soovitus; Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Euroopa angerjas |
Anguilla anguilla |
OSPAR I, II, III, IV, Läänemeri |
OSPAR; HELCOM |
Atlandi lõhe e. lõhi |
*Salmo salar |
OSPAR I, II, III, IV, Läänemeri |
OSPAR; HELCOM |
Harilik tuun |
*Thunnus thynnus |
OSPAR V |
OSPAR; HELCOM |
Sinine molva |
Molva dypterygia |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Mora moro |
Mora moro |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Kefaallased |
Mugil spp. |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Gempüüllane |
Nesiarchus nasutus |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Okasturilane |
Notocanthus chemnitzii |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Meritint |
Osmerus eperlanus |
Läänemeri |
Läänemere piirkondliku koordineerimiskoosoleku soovitus; HELCOM |
Hispaania besuugo |
Pagellus acarne |
Vahemeri |
Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt) |
Mustlaik-besuugo |
Pagellus bogaraveo |
Vahemeri |
Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt) |
Harilik pagrus |
Pagrus pagrus |
Vahemeri |
Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt) |
Ameerika vrakkahven |
Polyprion americanus |
Vahemeri |
Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt) |
Ameerika vrakkahven |
Polyprion americanus |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Sinikala |
Pomatomus saltatrix |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Väike meriahven |
Sebastes viviparus |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Beluuga |
Huso huso |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Atlandi okasahven |
Trachyscorpia cristulata |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Merilatikad |
Brama spp. |
GSA 1.1, 1.2, 1.3 ja Must meri GSA 29 |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 894/97 (24) VIII lisa |
Tuunmakrell |
Scomber colias Gmelin |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Kristallmudil |
Crystallogobius linearis |
Must meri |
Riiklikud majandamiskavad |
Euroopa meritont |
Chimaera monstrosa |
Läänemeri |
HELCOM |
Euroopa aloosa |
Alosa alosa |
Läänemeri |
HELCOM |
Vintaloosa |
Alosa fallax |
Läänemeri |
HELCOM |
Sügisel kudev räim |
Clupea harengus subsp. |
Läänemeri |
HELCOM |
Abakala |
Abramis ballerus |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik viidikas |
Alburnus alburnus |
Läänemeri |
HELCOM |
Tõugjas |
Aspius aspius |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik pardkala |
Barbus barbus |
Läänemeri |
HELCOM |
Rünt |
Gobio gobio |
Läänemeri |
HELCOM |
Nugakala |
Pelecus cultratus |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik lepamaim |
Phoxinus phoxinus |
Läänemeri |
HELCOM |
Vimb |
Vimba vimba |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik hink |
Cobitis taenia |
Läänemeri |
HELCOM |
Forell |
Salmo trutta |
Läänemeri |
HELCOM |
Rääbis |
Coregonus albula |
Läänemeri |
HELCOM |
Siig |
Coregonus balticus, sünonüüm: Coregonus lavaretus, rändav liik |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik siig |
Coregonus maraena, sünonüüm: Coregonus lavaretus, paikne liik |
Läänemeri |
HELCOM |
Pallase siig |
Coregonus pallasii |
Läänemeri |
HELCOM |
Meritint |
Osmerus eperlanomarinus |
Läänemeri |
HELCOM |
Mustkõht-merikurat |
Lophius budegassa |
Läänemeri |
HELCOM |
Raudkiisk |
Spinachia spinachia |
Läänemeri |
HELCOM |
Madusabanõel |
Entelurus aequoreus |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik madunõel |
Nerophis ophidion |
Läänemeri |
HELCOM |
Liimuk-madunõel |
Nerophis lumbriciformis |
Läänemeri |
HELCOM |
Suur merinõel |
Syngnathus acus |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik merinõel |
Syngnathus typhle |
Läänemeri |
HELCOM |
Kalju-tömppeakala |
Coryphaenoides rupestris |
Läänemeri |
HELCOM |
Kilttursk |
Melanogrammus aeglefinus |
Läänemeri |
HELCOM |
Pollak |
Pollachius pollachius |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik molva |
Molva molva |
Läänemeri |
HELCOM |
Suttlimusk |
Lumpenus lampretaeformis |
Läänemeri |
HELCOM |
Kuldne meriahven |
Sebastes marinus |
Läänemeri |
HELCOM |
Väike meriahven |
Sebastes viviparus |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik võldas |
Cottus gobio |
Läänemeri |
HELCOM |
Kirjuuim-võldas |
Cottus poecilopus |
Läänemeri |
HELCOM |
Euroopa nolgus |
Myoxocephalus scorpius |
Läänemeri |
HELCOM |
Meripühvel |
Taurulus bubalis |
Läänemeri |
HELCOM |
Merihärg |
Triglopsis quadricornis |
Läänemeri |
HELCOM |
Merivarblane |
Cyclopterus lumpus |
Läänemeri |
HELCOM |
Pullukala |
Liparis liparis |
Läänemeri |
HELCOM |
Montagu kulleskala |
Liparis montagui |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik peetrikala |
Zeus faber |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik huntahven |
Dicentrarchus labrax |
Läänemeri |
HELCOM |
Laiguline huulkala |
Labrus bergylta |
Läänemeri |
HELCOM |
Sinakas huulkala |
Labrus mixtus |
Läänemeri |
HELCOM |
Lauk-sälkhuulkala |
Symphodus melops |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik merilohe |
Trachinus draco |
Läänemeri |
HELCOM |
Merihunt |
Anarhichas lupus |
Läänemeri |
HELCOM |
Meritobias |
Ammodytes marinus |
Läänemeri |
HELCOM |
Väike tobias |
Ammodytes tobianus |
Läänemeri |
HELCOM |
Laikmudilake |
Pomatoschistus pictus |
Läänemeri |
HELCOM |
Kuul-makrelltuun |
Auxis rochei |
Läänemeri |
HELCOM |
Atlandi väiketuun |
Euthynnus alleteratus |
Läänemeri |
HELCOM |
Vöötideta pelamiid |
Orcynopsis unicolor |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik makrell |
Scomber scombrus |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik hiidlest |
Hippoglossus hippoglossus |
Läänemeri |
HELCOM |
Mõõkkala |
Xiphias gladius |
Läänemeri |
HELCOM |
Must tsentroloof |
Centrolophus niger |
Läänemeri |
HELCOM |
Kõhrkalad |
Chondrichthyes |
|
|
Salesaagrai |
Anoxypristis cuspidata |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Luits-nokkhai |
Deania calcea |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Ronkjas tumehai |
Etmopterus pusillus |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Väike saagrai |
Pristis clavata |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Roheline saagrai |
Pristis zijsron |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Norra rai |
Raja (Dipturus) nidarosiensis |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Ogarai |
Raja clavata |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, OSPAR; HELCOM |
Musterrai |
Raja undulata |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Avavee-rebashai |
Alopias pelagicus |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Suursilm-rebashai |
Alopias superciliosus |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Harilik rebashai |
Alopias vulpinus |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis; HELCOM |
Täht-sünkrai |
Amblyraja radiata |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Islandi koerhailane |
Apristurus spp. |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid süvamerepüügi puhul |
Siidhallhai |
Carcharhinus falciformis |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Galapagose hallhai |
Carcharhinus galapagensis |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Pikkuim-hallhai |
Carcharhinus longimanus |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Leetseljaku-hallhai |
Carcharhinus plumbeus |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa |
Harilik liivhai |
Carcharias taurus |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa |
Mõrtsukhai |
Carcharodon carcharias |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Kare astelhai |
Centrophorus granulosus |
Kõik ookeanid ja mered |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa OSPAR |
Astelhaid |
Centrophorus spp. |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Hall lühiogahai |
Centrophorus squamosus |
Kõik ookeanid ja mered |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis; OSPAR |
Must koletishai |
Centroscyllium fabricii |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük |
Portugali süvahai |
Centroscymnus coelolepis |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük OSPAR |
Pikk-koon-süvahai |
Centroscymnus crepidater |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid, süvamerepüük |
Hiidhai |
Cetorhinus maximus |
Kõik ookeanid ja mered |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis; OSPAR; HELCOM |
Euroopa meritont |
Chimaera monstrosa |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Harilik mantelhai |
Chlamydoselachus anguineus |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid, süvamerepüük |
Šokolaadhai |
Dalatias licha |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid, süvamerepüük |
Astelrai |
Dasyatis pastinaca |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa; HELCOM |
Luits-nokkhai |
Deania calcea |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük |
Sile tiibrai |
Dipturus batis |
Kõik ookeanid ja mered |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa; OSPAR; HELCOM |
Valgerai |
*Rostroraja alba |
OSPAR II, III, IV |
OSPAR |
Suur tumehai |
Etmopterus princeps |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid, süvamerepüük |
Harilik tumehai |
Etmopterus spinax |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük; HELCOM |
Haamerhai |
Eusphyra blochii |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Supi-nugishai |
Galeorhinus galeus |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa; HELCOM |
Mustsuu-koerhai |
Galeus melastomus |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük |
Hiir-saaghai |
Galeus murinus |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük |
Liblikrai |
Gymnura altavela |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa |
Pärlhai |
Heptranchias perlo |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa |
Kammhai |
Hexanchus griseus |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa HELCOM |
Suursilm-merijänes |
Hydrolagus mirabilis |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Lühiuim-makohai |
Isurus oxyrinchus |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Pikkuim-makohai |
Isurus paucus |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Harilik heeringahai |
Lamna nasus |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, OSPAR; HELCOM |
Ümar helerai |
Leucoraja circularis |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa |
Malta rai |
Leucoraja melitensis |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa |
Alfredi sarvikrai |
Manta alfredi |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Hiid-sarvikrai |
Manta birostris |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Väike merisarvik |
Mobula eregoodootenkee |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Atlandi merisarvik |
Mobula hypostoma |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Astelsaba-merisarvik |
Mobula japanica |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Lühiuim-merisarvik |
Mobula kuhlii |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Vahemere merisarvik |
Mobula mobular |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Munki merisarvik |
Mobula munkiana |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Guinea merisarvik |
Mobula rochebrunei |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Sirpuim-merisarvik |
Mobula tarapacana |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Silesaba-merisarvik |
Mobula thurstoni |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Tähnik-kärphai |
Mustelus asterias |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa |
Harilik kärphai |
Mustelus mustelus |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa |
Musttäpp-kärphai |
Mustelus punctulatus |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa |
Harilik saagsabahai |
Galeus melanostomus |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik koerhai |
Scyliorhinus canicula |
Läänemeri |
HELCOM |
Täht-sünkrai |
Amblyraja radiata |
Läänemeri |
HELCOM |
Šagräänrai |
Leucoraja fullonica |
Läänemeri |
HELCOM |
Harilik elektrirai |
Torpedo marmorata |
Läänemeri |
HELCOM |
Puriuim-sigahai |
Oxynotus paradoxus |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, ohualtid liigid, süvamerepüük |
Väikehammas saagrai |
Pristis pectinata |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa |
Harilik saagrai |
Pristis pristis |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa |
Krokodillhai |
Pseudocarcharias kamoharai |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Ulgurai |
Pteroplatytrygon violacea |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Leht-väikerai |
Raja fyllae |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Arktika rai |
Raja hyperborea |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Norra rai |
Raja nidarosiensus |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Täpiline rai |
Raja montagui |
OSPAR I, II, III, IV |
OSPAR; HELCOM |
Vaalhai |
Rhincodon typus |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Mustlõug-logardrai |
Rhinobatos cemiculus |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa |
Harilik logardrai |
Rhinobatos rhinobatos |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa |
Atlandi nokistont |
Rhinochimaera atlantica |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Valgerai |
Rostroraja alba |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa |
Lühikoon-hammashai |
Scymnodon ringens |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük |
Muud haid |
Selachimorpha (või Selachii), Batoidea (määratakse kindlaks liikide kaupa lossimis-, uuringu- või püügiandmete põhjal) |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis; HELCOM |
Atlandi polaarhai |
Somniosus microcephalus |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, süvamerepüük; HELCOM |
Suur vasarhai |
Sphyrna lewini |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Hiid-vasarhai |
Sphyrna mokarran |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Harilik vasarhai |
Sphyrna zygaena |
Kõik ookeanid |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis |
Harilik ogahai |
Squalus acanthias |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni III lisa; OSPAR; HELCOM |
Saagselg-ingelhai |
Squatina aculeata |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa |
Täpik-ingelhai |
Squatina oculata |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa |
Euroopa ingelhai |
Squatina squatina |
Kõik ookeanid ning Vahemeri ja Must meri |
Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid, esmatähtis, Barcelona konventsiooni II lisa; HELCOM |
Merisutt |
Petromyzon marinus |
OSPAR I, II, III, IV |
OSPAR; HELCOM |
Jõesilm |
Lampetra fluviatilis |
Läänemeri |
HELCOM |
Imetajad |
Mammalia |
|
|
Vaalalised – kõik liigid |
Cetacea – kõik liigid |
Kõik püügipiirkonnad |
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ (25) |
Kääbusvaal |
Balaenoptera acutorostrata |
Vahemeri |
GFCM (26) soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Grööni vaal |
Balaena mysticetus |
OSPAR I |
OSPAR |
Sinivaal |
Balaenoptera musculus |
Kogu OSPAR |
OSPAR |
Silevaal |
Eubalaena glacialis |
Kogu OSPAR |
OSPAR |
Põhjavaal |
Balaenoptera borealis |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Heeringavaal |
Balaenoptera physalus |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Harilik delfiin |
Delphinus delphis |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Silevaal |
Eubalaena glacialis |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Pikkuim pilootvaal |
Globicephala melas |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Halldelfiin |
Grampus griseus |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Kašelott |
Kogia simus |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Küürvaal |
Megaptera novaeangliae |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Nudi-rihmhammas |
Mesoplodon densirostris |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Mõõkvaal |
Orcinus orca |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Pringel |
Phocoena phocoena |
Vahemeri; OSPAR II, III; |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa. Direktiiv 92/43/EMÜ, OSPAR |
Kašelott |
Physeter macrocephalus |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Valemõõkvaal |
Pseudorca crassidens |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Vööt-eeldelfiin |
Stenella coeruleoalba |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Kurdhammasdelfiin |
Steno bredanensis |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Afaliin |
Tursiops truncatus |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Nokkvaal |
Ziphius cavirostris |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/2 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Vahemere munkhüljes |
Monachus monachus |
Kõik püügipiirkonnad |
GFCM soovitus 35/2011/5 ning Barcelona konventsiooni II lisa. Direktiiv 92/43/EMÜ |
Saimaa hüljes |
Phoca hispida saimensis |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 92/43/EMÜ |
Hallhüljes |
Halichoerus grypus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 92/43/EMÜ |
Randal |
Phoca vitulina |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 92/43/EMÜ |
Viigerhüljes |
Phoca hispida bottnica |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 92/43/EMÜ |
Linnud |
Aves |
|
|
Portugali tormilind |
Calonectris borealis |
Kõik püügipiirkonnad |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ (27) |
Kormoran |
Phalacrocorax carbo |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Suula |
Morus bassanus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Lunn |
Fratercula arctica |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Baleaari tormilind |
Puffinus mauretanicus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Naerukajakas |
Larus ridibundus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Mustvaeras |
Melanitta nigra |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Karikormoran |
Phalacrocorax aristotelis |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Mustkõht-tormilind |
Ardenna gravis |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Põhja-tormilind |
Puffinus puffinus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Jää-tormilind |
Fulmarus glacialis |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Atlantise tormilind |
Calonectris diomedea |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Peegel-tormilind |
Ardenna grisea |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Vahemere tormilind |
Puffinus yelkouan |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Vahemere kajakas |
Larus audouinii |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Läänesõtkas |
Bucephala islandica |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Nõgi-tormilind |
Bulweria bulwerii |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Sõtkas |
Bucephala clangula |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Hõbekajakas |
Larus argentatus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Jääkajakas |
Larus hyperboreus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Merikajakas |
Larus marinus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Suuränn |
Catharacta skua |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Merivart |
Aythya marila |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ; Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Punapea-vart |
Aythya ferina |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Tõmmukajakas |
Larus fuscus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Väikealk |
Alle alle |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Pikksaba-änn |
Stercorarius longicaudus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Alk |
Alca torda |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Söödikänn |
Stercorarius parasiticus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Järvekaur |
Gavia arctica |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Troopika-tormilind |
Puffinus lherminieri |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Krüüsel |
Cepphus grylle |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Mustvaeras |
Melanitta americana |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Mustkael-pütt |
Podiceps nigricollis |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Koldjalg-hõbekajakas |
Larus cachinnans |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Hahk |
Somateria mollissima |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Lõunatirk |
Uria aalge |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Jääkaur |
Gavia immer |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Jääkoskel |
Mergus merganser |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Tuttpütt |
Podiceps cristatus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Kärestikuaul |
Histrionicus histrionicus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Sarvikpütt |
Podiceps auritus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Polaarkajakas |
Larus glaucoides |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Kuninghahk |
Somateria spectabilis |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Aul |
Clangula hyemalis |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Karbuskajakas |
Larus melanocephalus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Kalakajakas |
Larus canus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Rohukoskel |
Mergus serrator |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Hallpõsk-pütt |
Podiceps grisegena |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Punakurk-kaur |
Gavia stellata |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Salenokk-kajakas |
Larus genei |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Kirjuhahk |
Polysticta stelleri |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Laisaba-änn |
Stercorarius pomarinus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Põhjatirk |
Uria lomvia |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Tõmmuvaeras |
Melanitta fusca |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Tundrakaur |
Gavia adamsii |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Lõuna-hõbekajakas |
Larus michahellis |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Madeira tormilind |
Pterodroma madeira |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Stepikajakas |
Larus ichthyaetus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Kaljukajakas |
Rissa tridactyla |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Pelikan |
Pelecanus onocrotalus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Põhja-tormipääsu |
Oceanodroma leucorhoa |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Puna-veetallaja |
Phalaropus fulicarius |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Veetallaja |
Phalaropus lobatus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Lõuna-tormipääsu |
Oceanites oceanicus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Randtiir |
Sterna paradisaea |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Tõmmu-tormipääsu |
Hydrobates castro |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Mustviires |
Chlidonias niger |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Räusktiir |
Hydroprogne caspia |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Naerutiir |
Gelochelidon nilotica |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Jõgitiir |
Sterna hirundo |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Desertase tormilind |
Pterodroma deserta |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Vandelkajakas |
Pagophila eburnea |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Liivatiir |
Thalasseus bengalensis |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Väikekajakas |
Hydrocoloeus minutus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Väiketiir |
Sternula albifrons |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Assoori tormipääsu |
Hydrobates monteiroi |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Roosatiir |
Sterna dougallii |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Roosakajakas |
Rhodostethia rosea |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Harksaba-kajakas |
Xema sabini |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Tutt-tiir |
Thalasseus sandvicensis |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Eskimo kajakas |
Larus thayeri |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Valgekulm-tormipääsu |
Pelagodroma marina |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Atlandi tormipääsu |
Hydrobates pelagicus |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 2009/147/EÜ |
Tõmmukajakas |
Larus fuscus |
OSPAR I |
OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest |
Vandelkajakas |
Pagophila eburnea |
OSPAR I |
OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest |
Kirjuhahk |
Polysticta stelleri |
OSPAR I |
OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest |
Väike-tormilind |
Puffinus assimilis baroli (auct.incert.) |
OSPAR V |
OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest |
Baleaari tormilind |
Puffinus mauretanicus |
OSPAR II, III, IV, V |
OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest |
Kaljukajakas |
Rissa tridactyla |
OSPAR I, II |
OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest |
Roosatiir |
Sterna dougallii |
OSPAR II, III, IV, V |
OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest |
Lõunatirk |
Ibeeria alamliik (sünonüümid: Uria aalge albionis, Uria aalge ibericus) |
OSPAR IV |
OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest |
Põhjatirk |
Uria lomvia |
OSPAR I |
OSPARi loetelu ohustatud ja vähenevatest liikidest |
Roomajad |
Reptilia |
|
|
Merikilpkonn |
Lepidochelys kempii |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 92/43/EMÜ; GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Merikilpkonn |
Caretta caretta |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 92/43/EMÜ; GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa OSPAR |
Nahkkilpkonn |
Dermochelys coriacea |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 92/43/EMÜ; GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa OSPAR |
Karettkilpkonn |
Eretmochelys imbricata |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 92/43/EMÜ; GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Rohekilpkonn |
Chelonia mydas |
Kõik püügipiirkonnad |
Direktiiv 92/43/EMÜ; GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Kolmküüniskilpkonn |
Trionyx triunguis |
Vahemeri |
GFCM soovitus 35/2011/4 ning Barcelona konventsiooni II lisa |
Limused |
Mollusca |
|
|
Veenuskarp |
Chamelea gallina |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Donacilla cornea |
Donacilla cornea |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Kaheksajalad |
Eledone spp. |
Kõik püügipiirkonnad |
Riiklikud majandamiskavad |
Vahemere rannakarp |
Mytilus galloprovincialis |
Kogu Vahemeri |
Riiklikud majandamiskavad |
Vahemere rannakarp |
Mytilus galloprovincialis |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
|
|
|
|
Mereliud |
Patella spp. |
Vahemeri |
Barcelona konventsiooni II lisa |
Meritigu |
Rapana venosa |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Südakarp |
Acanthocardia tuberculata |
Kõik püügipiirkonnad |
Riiklikud majandamiskavad |
Ogakodalased |
Bolinus brandaris |
Kõik püügipiirkonnad |
Riiklikud majandamiskavad |
Harilik ebaveenuskarp |
Callista chione |
Kõik püügipiirkonnad |
Riiklikud majandamiskavad |
Donax trunculus |
Donax trunculus |
Kõik püügipiirkonnad |
Riiklikud majandamiskavad |
Islandi hiilakarp |
Arctica islandica |
OSPAR II |
OSPAR |
Tõruvähklane |
Megabalanus azoricus |
OSPAR V, kõik alad, kus neid esineb |
OSPAR |
Nucella lapillus |
Nucella lapillus |
OSPAR II, III, IV |
OSPAR |
Söödav auster |
Ostrea edulis |
OSPAR II |
OSPAR |
Mereliud |
Patella ulyssiponensis aspera |
Kõik OSPARi alad, kus neid esineb |
OSPAR |
Koorikloomad |
Crustacea |
|
|
Euroopa homaar |
Homarus gammarus |
Vahemeri |
Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt) |
Süvamere punakrabi |
Chaceon (Geryon) affinis |
Kõik piirkonnad |
Süvamerepüük |
Põhjamere garneel |
Crangon crangon |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Läänemere krevett |
Palaemon adspersus |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Elegantne krevett |
Palaemon elegans |
Must meri |
Musta mere bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse protokolli IV lisa |
Langustid |
Palinuridae |
Vahemeri |
Määrus (EÜ) nr 1967/2006 (kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt) |
Ainuõõssed |
Cnidaria |
|
|
Punakorall |
Corallium rubrum |
Vahemeri |
GFCM soovitus 36/2012/1 ja GFCM soovitus 35/2011/2 |
Keelatud liigid: kasutatakse üksnes surnuna püütud isendeid. Pärast mõõtmist heidetakse vette tagasi. Andmeid kogutakse igal aastal ning nende ajakohastamine/töötlemine peab toimuma õigel ajal, et võtta arvesse kalavarude hindamise ajakava.
BIOLOOGILISED ANDMED
Tabel 1E (28)
Magevee anadroomsed ja katadroomsed liigid
Liik (tavanimetus) |
Liik (teaduslik nimetus) |
Merealaväline ala, kus asub kalavaru, või kalavaru kood |
Euroopa angerjas |
Anguilla anguilla |
Angerjavarude majandamise üksused vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1100/2007 (29) |
Lõhe |
Salmo salar |
Kõik looduslikud levikualad |
Meriforell |
Salmo trutta |
Kõik siseveed, mis suubuvad Läänemerre |
Tabel 2 (30)
Püük (püügitegevus) piirkondade kaupa
1. tase |
2. tase |
3. tase |
4. tase |
5. tase |
6. tase |
LOA klassid (m) (d) |
|||||||||||||
Tegevus |
Püügivahendi klassid |
Püügivahendite rühmad |
Püügivahendi liik |
Sihtliigid (a) |
Võrgusilma suurus ja selektiivsust suurendavad seadmed |
< 10 |
10 – < 12 |
12 – < 18 |
18 – < 24 |
24 – < 40 |
40 & + |
||||||||
Püük |
Tragid |
Tragid |
Paaditragi [DRB] |
Anadroomsed liigid (ANA) Katadroomsed liigid (CAT) Peajalgsed (CEP) Koorikloomad (CRU) Põhjalähedased liigid (DEF) Süvamereliigid (DWS) Kalad (FIF) Mageveekalade liigid (kood puudub) Erinevad liigid (MIS) Erinevad peajalgsed ja põhjalähedased kalad (MCF) Erinevad koorikloomad ja põhjalähedased kalad (MCD) Erinevad süvamereliigid ja põhjalähedased kalad (MDD) Erinevad pelaagilised ja põhjalähedased kalad (MPD) Limused (MOL) Suured pelaagilised kalad (LPF) Väikesed pelaagilised kalad (LPF) Suured pelaagilised kalad (LPF) ja Väikesed pelaagilised kalad (LPF) |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||
Mehaanilised/imutragid [HMD] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Traalid |
Põhjatraalid |
Traallaudadega põhjatraal [OTB] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||
Mitmiktraalnoot [OTT] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Paarispüügi põhjatraal [OTB] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Piimtraal [TBB] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Pelaagiline traal |
Traallaudadega pelaagiline traal [OTM] |
b) |
|
|
|
|
|
|
|||||||||||
Paarispüügi pelaagiline traal [PTM] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Õngekonksud ja -nöörid |
Veo- ja ritvõnged |
Ridvata õnged ja ridvaga õnged [LHP] [LHM] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||
Veoõnged [LTL] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Õngejadad |
Triivõngejadad [LLD] |
b) |
|
|
|
|
|
|
|||||||||||
Põhjaõngejadad [LLS] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Püünised |
Püünised |
Lõkspüünised ja mõrrad [FPO] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||
Mõrrad [FYK] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Katmata seisevnoodad [FPN] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Tarade ja ülevoolupaisude püsirajatised (kood vajalik) |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Võrgud |
Võrgud |
Abar [GTR] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||
Põhja kinnitatud nakkevõrk [GNS] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Triivnakkevõrk [GND] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Noodad |
Haardvõrgud |
Seinnoot [PS] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||
Avamerenoodad [LA] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Noodad (c) |
Ankurdamata põhjanoodad [SSC] |
b) |
|
|
|
|
|
|
|||||||||||
Ankurdatud põhjanoodad [SDN] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Paarispüügi noot [SPR] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Ranna- ja paadinoodad [SB] [SV] |
b) |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||
Muud püügivahendid |
Muud püügivahendid |
Angerjamaimude (klaasangerja) püük (kood puudub) |
Klaasangerjas |
b) |
|
|
|
|
|
|
|||||||||
Mitmesugust (täpsustada) |
Mitmesugust (täpsustada) |
|
|
b) |
|
|
|
|
|
|
|||||||||
Muu tegevus kui kalapüük |
Muu tegevus kui kalapüük |
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||
Puudub |
Puudub |
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||
Joonealused märkused:
|
Tabel 3 (31)
Harrastuskalapüügi kohta kogutavad liigid
|
Valdkond |
Liik |
1 |
Läänemeri (ICESi alarajoonid 22–32) |
Lõhe, angerjad ja meriforell (sh magevetes) ning tursk. |
2 |
Põhjameri (ICESi piirkonnad IIIa, IV ja VIId) |
Lõhe ja angerjad (sh magevetes). Huntahven, tursk, Euroopa süsikas ja varilõpuselised. |
3 |
Arktika idaosa (ICESi piirkonnad I ja II) |
Lõhe ja angerjad (sh magevetes). Tursk, Euroopa süsikas ja varilõpuselised. |
4 |
Atlandi ookeani põhjaosa (ICESi piirkonnad V–XIV ja NAFO piirkonnad) |
Lõhe ja angerjad (sh magevetes). Huntahven, tursk, Euroopa süsikas, varilõpuselised ja pika rändega ICCATi liigid. |
5 |
Vahemeri |
Angerjad (sh magevetes), varilõpuselised ja pika rändega ICCATi liigid. |
6 |
Must meri |
Angerjad (sh magevetes), varilõpuselised ja pika rändega ICCATi liigid. |
Tabel 4 (1)
Püügitegevuse näitajad
|
Näitajad (2) |
Ühik |
Võimsus |
||
|
Laevade arv |
Arv |
|
GT, kW, laeva vanus |
Arv |
Püügikoormus |
||
|
Merel viibitud päevad |
Päevad |
|
Kalastatud tundide arv (valikuline) |
Tunnid |
|
Püügipäevad |
Päevad |
|
kW * Püügipäevad |
Arv |
|
GT * Püügipäevad |
Arv |
|
Püügireiside arv |
Arv |
|
Püügitoimingute arv |
Arv |
|
Võrkude arv/pikkus (*1) |
Arv/meetrites |
|
Õngekonksude arv, õngejadade arv (*1) |
Arv |
|
Lõkspüüniste, mõrdade arv (*1) |
Arv |
Lossimine |
||
|
Lossitud saagi koguväärtus ja eraldi töönduslike liikide lõikes |
euro |
|
Lossitud saagi eluskaal kokku ja liikide lõikes |
tonnides |
|
Hinnad töönduslike liikide lõikes |
euro/kg |
LAEVASTIKU MAJANDUSLIKUD ANDMED
Tabel 5A (32)
Laevastiku majanduslikud andmed
Näitajate rühm |
Näitaja |
Ühik |
Tulud |
Lossimiste koguväärtus |
euro |
Tulud kvoodi või muude püügiõiguste väljarentimisest |
euro |
|
Muud tulud |
euro |
|
Tööjõukulud |
Personalikulud |
euro |
Palgata tööjõu arvestuslik väärtus |
euro |
|
Energiakulud |
Energiakulud |
euro |
Remondi- ja hoolduskulud |
Remondi- ja hoolduskulud |
euro |
Muud tegevuskulud |
Muutuvad kulud |
euro |
Püsikulud |
euro |
|
Liisingu/rendimaksed kvoodi või muude püügiõiguste eest |
euro |
|
Subsiidiumid |
Tegevustoetused |
euro |
Investeeringutega seotud toetused |
euro |
|
Kapitalikulud |
Põhivara kulum |
euro |
Kapitalimaksumus |
Füüsilise kapitali väärtus |
euro |
Kvoodi või muude püügiõiguste väärtus |
euro |
|
Investeeringud |
Investeeringud materiaalsesse varasse, neto |
euro |
Finantsseisund |
Pika-/lühiajaline võlg |
euro |
Varad kokku |
euro |
|
Tööhõive |
Töölevõetud meeskond |
arv |
Tasustamata tööjõud |
arv |
|
Töötundide koguarv aastas |
arv |
|
Laevastik |
Laevade arv |
arv |
Laevade keskmine kogupikkus |
meetrites |
|
Laeva kogutonnaaž |
GT |
|
Laeva koguvõimsus |
kW |
|
Laevade keskmine vanus |
aastad |
|
Püügikoormus |
Merel viibitud päevad |
päevad |
Energiatarve |
liiter |
|
Kalapüügiettevõtete/üksuste arv |
Kalapüügiettevõtete/üksuste arv |
arv |
Toodangu väärtus liigi kohta |
Lossitud kalasaagi väärtus liigiti |
euro |
Keskmine hind liigiti |
euro/kg |
LAEVASTIKU MAJANDUSLIKUD ANDMED
Tabel 5B (33)
Laevastikuosad
|
Pikkuseklassid (LOA) (34) |
||||||
Aktiivsed laevad |
0 – < 10 m 0 – < 6 m |
10 – < 12 m 6 – < 12 m |
12 – < 18 m |
18 – < 24 m |
24 – < 40 m |
40 m või rohkem |
|
Kasutavad aktiivseid püügivahendeid |
Piimtraalerid |
|
|
|
|
|
|
Põhjatraalerid ja/või põhjanoodad |
|
|
|
|
|
|
|
Pelaagilise püügi traalerid |
|
|
|
|
|
|
|
Seinerid |
|
|
|
|
|
|
|
Süvenduslaevad |
|
|
|
|
|
|
|
Muid aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad |
|
|
|
|
|
|
|
Üksnes mitmeotstarbelisi aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad |
|
|
|
|
|
|
|
Kasutavad passiivseid püügivahendeid |
Õngesid kasutavad laevad |
|
|
|
|
||
Triiv- ja/või seisevvõrke kasutavad laevad |
|
|
|
|
|||
Lõkspüüniseid ja/või muid püüniseid kasutavad laevad |
|
|
|
|
|||
Muid passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad |
|
|
|
|
|||
Üksnes mitmeotstarbelisi passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad |
|
|
|
|
|||
Kasutavad mitmeotstarbelisi püügivahendid |
Aktiivseid ja passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad |
|
|
|
|
|
|
Passiivsed laevad |
|
|
|
|
|
|
LAEVASTIKU MAJANDUSLIKUD ANDMED
Tabel 5C (36)
Geograafiline stratifitseerimine piirkondade alusel
Alapiirkond/püügipiirkond |
Piirkond |
Üldpiirkond |
I |
II |
III |
3. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt 3. tabelile (NAFO rajoon) |
NAFO (FAO piirkond 21) |
Läänemeri; Põhjameri; Arktika idaosa; NAFO; laiendatud loodepiirkonna veed (ICESi piirkonnad V, VI ja VII) ning edelapiirkonna veed |
4. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt 3. tabelile (ICESi alarajoon) |
Läänemeri (ICESi piirkonnad III b–d) |
|
3. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt 3. tabelile (ICESi alarajoon) |
Põhjameri (ICESi piirkonnad IIIa ja IV), Arktika idaosa (ICESi piirkonnad I ja II) |
|
Loodepiirkonna veed (ICESi piirkonnad Vb (üksnes liidu veed), VI ja VII) |
||
Liiduvälised loodepiirkonna veed (ICESi piirkonnad Va ja Vb) (ainult väljaspool liitu asuvates vetes) |
||
3. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt 3. tabelile (ICESi/CECAFi rajoon) |
Edelapoolsed veed (ICESi VIII, IX ja X (Assooride ümber olevad veed)), CECAFi piirkonnad 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (Madeira ja Kanaari saarte ümber olevad veed) |
|
4. taseme ruumiliste üksuste rühmitus vastavalt 3. tabelile (GSA) |
Vahemeri (Vahemere veed ida pool 5°36′ läänepikkuse joonest), Must meri (GFCMi geograafiline allpiirkond vastavalt resolutsioonile FCM/33/2009/2) |
Vahemeri ja Must meri |
Piirkondliku kalandusorganisatsiooni valikuuringu alapiirkonnad (välja arvatud GFCM) |
Muud piirkonnad, kus püüavad liidu laevad ning mida haldab piirkondlik kalandusorganisatsioon, kus Euroopa Liit on lepingupool või vaatleja (nt ICCAT, IOTC, CECAF vms) |
Muud piirkonnad |
Tabel 6 (37)
Kalandus- ja vesiviljelussektori sotsiaalvaldkonna andmed
Näitaja |
Ühik |
Tööhõive soolise jaotuse alusel |
Arv |
Täistööajale taandatud töötajate arv soolise jaotuse alusel |
Arv |
Tasustamata tööjõud soolise jaotuse alusel |
Arv |
Tööhõive vanuse järgi |
Arv |
Tööhõive haridustaseme alusel |
Arv haridustasemete kaupa |
Tööhõive kodakondsuse kaupa |
EList, EMP riikidest ning ELi ja EMPsse mittekuuluvatest riikidest pärit töötajate arv |
Tööhõive tööhõiveseisundi kaupa |
Arv |
Täistööaja ekvivalent – riiklik |
Arv |
Tabel 7 (38)
Vesiviljelussektori majanduslikud andmed
Näitajate rühm |
Näitaja |
Ühik |
Tulud (*2) |
Kogukäive liikide kaupa |
euro |
Muud tulud |
euro |
|
Personalikulud |
Personalikulud |
euro |
Palgata tööjõu arvestuslik väärtus |
euro |
|
Energiakulud |
Energiakulud |
euro |
Toormaterjali maksumus |
Karja kulud |
euro |
Söödakulud |
euro |
|
Remont ja hooldus |
Remont ja hooldus |
euro |
Muud tegevuskulud |
Muud tegevuskulud |
euro |
Subsiidiumid |
Tegevustoetused |
euro |
Investeeringutega seotud toetused |
euro |
|
Kapitalikulud |
Põhivara kulum |
euro |
Kapitalimaksumus |
Varade koguväärtus |
euro |
Finantstulemused |
Finantstulu |
euro |
|
Rahalised kulutused |
euro |
Investeeringud |
Netoinvesteeringud |
euro |
Võlg |
Võlg |
euro |
Toormaterjali kaal |
Kasutatud loomad |
kg |
Kasutatud kalasööt |
kg |
|
Müügi osakaal |
Müügi osakaal liikide kaupa |
kg |
Tööhõive |
Palgalised töötajad |
arv/täistööaja ekvivalent |
Tasustamata tööjõud |
arv/täistööaja ekvivalent |
|
Töötajate ja tasustamata tööjõu töötundide arv |
tunnid |
|
Ettevõtete arv |
Ettevõtete arv kategooriate kaupa (tööga hõivatud isikute arv) |
arv |
Tabel 8 (39)
Vesiviljelussektori keskkonnaalased andmed
Näitaja |
Spetsifikatsioon |
Ühik |
Ravimid või määratud annused (40) |
Liikide kaupa |
grammid |
Suremus (41) |
|
protsent |
Tabel 9 (42)
Vesiviljeluskultuuri kohta andmete kogumisel kohaldatav jaotus (43)
|
Kalakasvanduse meetodid (44) |
Polükultuur |
Haudejaamad ja esmased kasvukohad (45) |
Koorikloomakasvanduse meetodid |
||||||||
Tiigid |
Mahutid ja voolava veega veekogud |
Võrkpiirdega alad (46) |
Ringleva veega veekogud (47) |
Muud meetodid |
Võrkpuurid (48) |
Kõik meetodid |
Tõstetud pinnal (Off-bottom) |
Merepõhjas (On-bottom) (49) |
Muud |
|||
Parved |
Õngejada |
|||||||||||
Lõhe |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Forell |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Huntahven ja merikoger |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Karpkala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tuun |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Angerjas |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Euroopa tuur (inimtoiduks ettenähtud munad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud mageveekalad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud merekalad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rannakarplased |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Austrid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Veenuskarplased |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Koorikloomad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud limused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitut liiki hõlmav |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Merevetikad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud veeorganismid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 10 (50)
Töötleva tööstuse sektorit käsitlevad majanduslikud ja sotsiaalvaldkonna andmed, mille kogumine on vabatahtlik
Näitajate rühm |
Näitaja |
Ühik |
|
MAJANDUSNÄITAJAD |
|||
Tulud |
Käive |
euro |
|
Muud tulud |
euro |
||
Personalikulud |
Personalikulud |
euro |
|
Palgata tööjõu arvestuslik väärtus |
euro |
||
Välisagentuuri töötajate tasud (vabatahtlik) |
euro |
||
Energiakulud |
Energiakulud |
euro |
|
Toormaterjali maksumus |
Kalade ja muu tootmiseks vajaliku toormaterjali ost |
euro |
|
Muud tegevuskulud |
Muud tegevuskulud |
euro |
|
Subsiidiumid |
Tegevustoetused |
euro |
|
Investeeringutega seotud toetused |
euro |
||
Kapitalikulud |
Põhivara kulum |
euro |
|
Kapitalimaksumus |
Varade koguväärtus |
euro |
|
Finantstulemused |
Finantstulu |
euro |
|
Rahalised kulutused |
euro |
||
Investeeringud |
Netoinvesteeringud |
euro |
|
Võlg |
Võlg |
euro |
|
Tööhõive |
Palgaliste töötajate arv |
arv |
|
Täistööaja ekvivalent – riiklik |
arv |
||
Tasustamata tööjõud |
arv |
||
Töötajate ja tasustamata tööjõu töötundide arv |
arv |
||
Ettevõtete arv |
Ettevõtete arv (1) |
arv |
|
Toormaterjali kaal (VABATAHTLIK) |
Toormaterjali kaal liikide ja päritolu kohta (VABATAHTLIK) |
kg |
|
SOTSIAALVALDKONNA ANDMED |
|||
Tööhõive soolise jaotuse alusel |
arv |
||
Tööhõive vanuse järgi |
arv |
||
Tööhõive haridustaseme alusel |
arv haridustasemete kaupa |
||
Tööhõive kodakondsuse kaupa |
arv riigi kohta maailmas |
||
Täistööaja ekvivalent – riiklik |
arv |
(1) Käesoleva peatükiga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 I peatükk.
(2) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(3) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).
(4) Nagu on täpsustatud määruse (EL) nr 404/2011 XI lisas.
(5) Käesoleva peatükiga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 II peatükk.
(6) Käesoleva peatükiga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 III peatükk.
(7) Töötleva tööstuse sektori andmete kogumine on vabatahtlik, sel juhul võib kasutada tabelis 11 esitatud jaotust ja muutujaid.
(8) Vt tabel 2.
(9) Sealhulgas piirkondlike kalandusorganisatsioonide erinõuded, nagu on täpsustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määruses (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).
(10) Komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta (ELT L 5, 9.1.2004, lk 25).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(12) Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 1A.
(13) Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu.
(14) Rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon.
(15) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.
(16) Esitada liikide kaupa.
(17) Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 1B.
(18) Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 1D.
(19) Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsioon (Barcelona konventsioon).
(20) OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon.
(21) HELCOM Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon.
(22) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused.
(23) Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).
(24) Nõukogu 29. aprilli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 894/97, millega sätestatakse kalavarude kaitse teatavad tehnilised meetmed (EÜT L 132, 23.5.1997, lk 1).
(25) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(26) Vahemere üldine kalanduskomisjon.
(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
(28) Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 1E.
(29) Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).
(30) Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 2.
(31) Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 3.
(*1) Nende näitajate kogumine alla 10-meetriste laevade puhul lepitakse kokku merepiirkonna tasandil.
(1) Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 4.
(2) Kõik näitajad esitatakse koondtasemel (püügitegevus ja laevastikuosa), mis on esitatud tabelites 3 ja 5B, ning ala-/püügipiirkonna kaupa vastavalt tabelile 5C.
(32) Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 5A.
(33) Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 5B.
(34) Vahemerel ja Mustal merel on alla 12-meetriste laevade pikkusekategooriad 0 – < 6 ja 6 – < 12 meetrit. Muudes piirkondades on pikkusekategooriad 0 – < 10 ja 10 – < 12 meetrit.
(35) Vahemerel ja Mustal merel passiivseid püügivahendeid kasutavad alla 12-meetrised laevad võib jaotada püügivahendi liikide kaupa. Laevastikuosa määratlus hõlmab ka püügipiirkonna ja võimaluse korral geograafilise piirkonna näitajat, et teha kindlaks äärepoolseimates piirkondades ja üksnes ELi vetest väljaspool kalastavad laevad.
(36) Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 5C.
(37) Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 6.
(38) Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 7.
(*2) Hõlmab otsetoetusi, nagu hüvitis kaubavahetuse lõpetamise eest, hüvitis kütuseaktsiisi eest või sarnased ühekordsed hüvitismaksed. Ei hõlma sotsiaaltoetuste makseid ja kaudseid toetusi, nt alandatud aktsiisi sisenditele, nagu kütus või investeerimistoetused.
(39) Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 8.
(40) Ekstrapoleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1) I lisa punkti 8b alusel registreeritud andmetest.
(41) Ekstrapoleeritud nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ (vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta) (ELT L 328, 24.11.2006, lk 14) artikli 8 lõike 1 punkti b alusel registreeritud andmetest – protsent riiklikust toodangust.
(42) Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 9.
(43) Kalakasvanduse meetodite mõisted, vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 762/2008 liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 218, 13.8.2008, lk 1).
(44) Ettevõtted tuleks jaotada nende põhilise kasvatustehnika alusel.
(45) „Haudejaamad ja esmased kasvukohad“ – rajatised, kus mereloomi kunstlikult sigitatakse, haudutakse ja varasel eluetapil kasvatatakse. Statistilistel eesmärkidel piiratakse haudejaamade tegevus viljastatud kalamarja tootmisega. Mereloomi kasvatatakse esimestel eluetappidel esmastes kasvukohtades. Kui haudejaamad ja esmased kasvukohad on tihedalt seotud, siis viitab statistika üksnes viimasele juveniilsele etapile (KOM(2006) 864, 19.7.2007).
(46) „Võrkpiirdega alad“ – alad vees, mis on ümbritsetud võrguga või muu piirdega ja kus vesi vabalt vahetub; neid alasid iseloomustab see, et nad ulatuvad vee pinnast kuni põhjani; ning nad on tavaliselt suuremahulised (KOM(2006) 864, 19.7.2007).
(47) „Ringleva veega veekogud“ – süsteemid, kus vett pärast puhastamist (nt filtreerimist) uuesti kasutatakse.
(48) „Võrkpuurid“ – avatud või kaetud pinnaga piirdega ehitised, võrgust või muust vett läbilaskvast materjalist tehtud konstruktsioonid, kus vesi vabalt vahetub. Need konstruktsioonid võivad vees ujuda, olla riputatud vee pinnale või kinnitatud veekogu põhja, võimaldades siiski vee vahetumist puuri alumise osa kaudu (KOM(2006) 864, 19.7.2007).
(49) „Põhjalähedased“ tehnikad hõlmavad karploomade kasvatust padumeres (otse merepõhjas või tõstetult).
(50) Käesoleva tabeliga asendatakse rakendusotsuse (EL) 2016/1251 tabel 11.
Parandused
4.6.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 145/85 |
Komisjoni 17. detsembri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2018/815 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 143, 29. mai 2019 )
Sisukorras ja leheküljel 1 akti pealkirjas
asendatakse
„(EL) 2018/815“,
järgmisega:
„(EL) 2019/815“.