28.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 141/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/833,

20. mai 2019,

millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (3) sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärkidest on tagada mere bioloogiliste ressursside kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaaltingimustes.

(2)

Liit kiitis nõukogu otsusega 98/392/EÜ (4) heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe, milles on esitatud mere-elusressursside kaitse ja majandamise põhimõtted ja eeskirjad. Liit osaleb oma üldisemate rahvusvaheliste kohustuste raames ka jõupingutustes, mida tehakse rahvusvaheliste vete kalavarude kaitseks.

(3)	Liit on ühinenud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooniga („konventsioon“), mis kiideti heaks nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3179/78 (5). Konventsiooni muudatus võeti vastu 28. septembril 2007 ja kiideti heaks nõukogu otsusega 2010/717/EL (6).

(4)

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioonil (NAFO) on õigus võtta vastu õiguslikult siduvaid otsuseid oma haldusalasse kuuluvate kalavarude kaitseks. Need otsused on üldjuhul adresseeritud NAFO konventsiooni osalistele, kuid võivad sisaldada ka ettevõtjate (näiteks laeva kapten) kohustusi. NAFO kaitse- ja rakendusmeetmed („kaitse- ja rakendusmeetmed“) on pärast jõustumist siduvad kõikidele NAFO konventsiooni osalistele ning liidu õigusesse võetakse need üle selles ulatuses, milles need ei ole juba hõlmatud liidu õigusega.

(5)	Kaitse- ja rakendusmeetmed võeti liidu õigusesse üle nõukogu määrusega (EÜ) nr 1386/2007 (7).

(6)	Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2115/2005 (8) kehtestati süvalesta varude taastamise kava NAFO alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3K, 3L, 3M, 3N ja 3O.

(7)

Kaitse- ja rakendusmeetmeid on alates 2008. aastast muudetud igal NAFO konventsiooni osaliste aastakoosolekul. Uued sätted, mis käsitlevad muu hulgas teatavate liikide kaitse meetmeid, ohualdiste mereökosüsteemide kaitset, inspekteerimismenetlusi merel ja sadamas, laevadele esitatavaid nõudeid, kalapüügi seiret ja täiendavaid sadamariigimeetmeid, on vaja üle võtta liidu õigusesse.

(8)

Võttes arvesse, et NAFO konventsiooni osalised muudavad kaitse- ja rakendusmeetmete teatavaid sätteid sagedamini ning tõenäoliselt muudetakse neid tulevikus veelgi, tuleks kaitse- ja rakendusmeetmete tulevaste muudatuste kiireks ülevõtmiseks liidu õigusesse anda komisjonile õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmiste aspektidega: uurimislaevade tegevuste loetelu; hariliku süvameregarneeli püügiga seotud meetmed; kalastussügavuse muutmine ning viited püügipiirangu- või püügikeelupiirkondadele; menetlused, mis on seotud selliste püügiloaga laevade sisenemisega reguleerimispiirkonda süvalesta püügiks, mille pardal oleva väljaspool reguleerimispiirkonda püütud kogusaagi eluskaal on üle 50 tonni, ja süvalestapüügiga alustamise eeltingimused; elektroonilise andmeedastuse sisu, nende kehtivate dokumentide loetelu, mis peavad olema laeva pardal, ja mahutavusplaanide sisu; prahilepinguid käsitlevad dokumendid, mis peavad olema laeva pardal; laevaseiresüsteemi andmed; teadete sisu ja elektroonilist edastamist käsitlevad sätted; ning laeva kapteni kohustused inspekteerimise ajal. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(9)

Liitu NAFO koosolekutel esindav komisjon lepib igal aastal kokku mitmes kaitse- ja rakendusmeetmete puhttehnilises sättes, eelkõige nendes, mis käsitlevad teabevahetuse vormi ja sisu, teadusterminoloogiat või püügikeeldu ohualdistes piirkondades. Komisjon peaks samuti võtma vastu delegeeritud õigusakti, millega käesolevat määrust täiendatakse kaitse- ja rakendusmeetmete asjaomaste sätete ja lisadega, ning tal peaks olema õigus neid muuta.

(10)	Määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007 tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks.

(11)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) võttis 2018. aasta novembris vastu soovituse 18–02, millega kehtestatakse hariliku tuuni varude haldamise kava, mis jõustub 21. juunil 2019. Soovitusega 18–02 muudetakse kehtetuks soovitus 17–07, millega muudetakse soovitust 14–04, millega kehtestatakse hariliku tuuni varude taastamise kava, mida rakendati liidu õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1627 (10). Soovituses 18–02 on määrusega (EL) 2016/1627 rakendatud sätetest paindlikumad sätted.

(12)	Komisjon kavatseb võtta soovituse 18–02 rakendamise määruse ettepaneku vastu 2019. aasta esimeses kvartalis. Tõenäoliselt ei võta kaasseadusandjad määrust vastu enne soovituse 18–02 jõustumist.

(13)

Liikmesriigid avaldasid 11. detsembril 2018 ICCATi küsimusi käsitleval tehnilisel koosolekul soovi rakendada vähemalt mõned soovituse 18–02 sätted, mis puudutavad kaaspüüki, kalakasvatuse võimsust ja püügivõimsust ning lubatud püügi hooaegasid alates 21. juunist 2019, et tagada võrdsed tingimused teiste hariliku tuuni püüdjatega. Lisaks on nähtud ette uued tugevdatud kontrolli sätted, sealhulgas juhuslikud kasvandustesisesed kontrollid, eluskalaga kauplemise ja kalakasvatustavad, mida liikmesriigid peavad samuti rakendama alates 21. juunist 2019 kõnealust poliitikavaldkonda puudutava jagatud pädevuse alusel.

(14)

Selleks et tagada võrdsed võimalused liidu kalalaevadele ja muudele hariliku tuuni püügiga tegelevatele laevastikele, tuleks ICCATi meetmed, mis on ette nähtud soovituses 18–02 ning mis puudutavad kaaspüüki, kalakasvatuse võimsust ja püügivõimsust ning lubatud püügi hooaegasid, lisada määrusesse (EL) 2016/1627.

(15)	Seetõttu tuleks määrust (EL) 2016/1627 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust liidu kalalaevade suhtes, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kasutamiseks töönduslikuks kalapüügiks NAFO reguleerimispiirkonnas, mis on määratletud konventsiooni I lisas, ning samuti kolmandate riikide laevade tegevuse suhtes, mis toimub konventsiooni alusel liidu vetes või territooriumil.

2. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira kohustuste täitmist, mis on sätestatud olemasolevates kalandussektorit käsitlevates määrustes, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 (11) ning nõukogu määrustes (EÜ) nr 1005/2008 (12) ja (EÜ) nr 1224/2009 (13).

3. Kalapüügiga, eriti võrgusilma suuruse, alammõõtude, keelualade ja -aegadega seotud kaitse- ja majandamismeetmeid ei kohaldata liidu uurimislaevade suhtes, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 2

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse reeglid kaitse- ja rakendusmeetmete kohaldamiseks liidus, et rakendada neid liidus ühetaoliselt ja tõhusalt.

2. Käesoleva määrusega muudetakse samuti määruse (EL) 2016/1627 teatavaid sätteid.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „konventsioon“– Loode-Atlandi mitmepoolse kalanduskoostöö 1979. aasta konventsioon koos muudatustega;

2) „konventsiooni ala“– konventsiooni IV artikli lõikes 1 kirjeldatud piirkond, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni. Konventsiooni ala on jaotatud konventsiooni I lisas loetletud teaduslikeks ja statistilisteks alapiirkondadeks, rajoonideks ja alarajoonideks;

3) „reguleerimispiirkond“– konventsiooni ala osa, mis asub väljaspool riikide jurisdiktsiooni;

4) „kalavarud“– kõik konventsiooni alal asuvad kalad, molluskid ja koorikloomad, välja arvatud:

a)	sessiilsed liigid, mis võivad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 77 kohaselt kuuluda rannikuäärsete riikide suveräänse õiguse alla, ning

b)	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni I lisas loetletud anadroomsed ja katadroomsed varud ning pika rändega liigid niivõrd, kuivõrd neid majandatakse muude rahvusvaheliste kokkulepete raames;

5) „püügitegevus“– kalavarude püük või töötlemine, kalavarude või neist valmistatud toodete lossimine või ümberlaadimine või muu reguleerimispiirkonnas kalavarude püüki ettevalmistav või toetav või sellega seotud tegevus, sealhulgas:

a)	kalavarude tegelik luure või püüdmine või nimetatud tegevuste katse;

b)	iga tegevus, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et selle tulemuseks on kalavarude asukoha kindlaksmääramine, püüdmine või väljapüük mis tahes eesmärgil, ning

c)	merel toimuv tegevus, millega toetatakse käesolevas määratluses kirjeldatud tegevusi või tehakse nendeks ettevalmistusi, välja arvatud hädaolukorras tehtavad laevapere liikmete tervise ja ohutusega või laeva ohutusega seotud tegevused;

6) „kalalaev“– liidule kuuluv laev, mis tegeleb või on tegelnud püügitegevusega, sealhulgas kalatöötluslaevad ning laevad, mis tegelevad ümberlaadimise või muu tegevusega, millega valmistatakse ette püüki või püügiga seotud tegevust, või mis on seotud katselise või uurimusliku kalapüügiga;

7) „uurimislaev“– laev, mida kasutatakse püsivalt teadusuuringute tegemiseks, või laev, mida kasutatakse tavaliselt kalapüügiks või kalapüüki toetavaks tegevuseks, kuid mida ajutiselt kasutatakse teaduslikeks kalavaru-uuringuteks;

8) „kaitse- ja rakendusmeetmed“– NAFO komisjoni vastu võetud kehtivad kaitse- ja rakendusmeetmed;

9) „kalapüügivõimalused“– püügikvoodid, mis on liidu kehtiva õigusaktiga eraldatud reguleerimispiirkonnas liikmesriigile;

10) „EFCA“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/473 (14) moodustatud Euroopa Kalanduskontrolli Amet;

11) „püügipäev“– kalendripäev või selle osa, mille jooksul kalalaev viibib mõnes reguleerimispiirkonna rajoonis;

12) „sadam“– muu hulgas avamereterminalid ja muud lossimiseks, ümberlaadimiseks, pakendamiseks, töötlemiseks, tankimiseks või varude täiendamiseks ettenähtud rajatised;

13) „kolmanda riigi laev“– laev, millel on õigus sõita sellise riigi lipu all, mis ei ole NAFO konventsiooni osaline ega liikmesriik, või laev, mille puhul kahtlustatakse, et sellel puudub riikkondsus;

14) „ümberlaadimine“– kalavarude või -toodete üleviimine ühe kalalaeva pardalt teisele;

15) „pelaagiline traal“– pelaagiliste liikide püügiks ette nähtud püügivahend, mille ükski osa ei ole ette nähtud põhja puutuma ega puutu põhja kasutamise ajal. Püügivahendil puuduvad kettad, grunttropi kerad või poolid või muud tarvikud, mis on ette nähtud puudutama põhja, kuid sellele võib olla kinnitatud traalikotikaitse;

16) „ohualtid mereökosüsteemid“– ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste punktides 42 ja 43 nimetatud ohualtid mereökosüsteemid;

17) „jalajälg“, samatähenduslik nagu mõiste „olemasolevad põhjalähedase püügi piirkonnad“– reguleerimispiirkonna osa, kus on ajalooliselt tegeletud põhjalähedase püügiga ning mille koordinaadid on esitatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabelis 4 ja asukohta kajastatud joonisel 2, millele on osutatud käesoleva määruse lisa punktides 1 ja 2;

18) „põhjalähedane püük“– tegevus, mille puhul püügivahendid puutuvad või võivad tõenäoliselt puutuda tavalise püügitegevuse käigus kokku merepõhjaga;

19) „töödeldud kala“– mereorganism, mida on pärast püüdmist füüsiliselt muudetud, sealhulgas fileeritud, roogitud, pakendatud, konserveeritud, külmutatud, suitsutatud, soolatud, keedetud, marineeritud, kuivatatud või muul viisil turu jaoks ette valmistatud kala;

20) „uurimuslik põhjalähedane püük“– põhjalähedane kalapüük väljaspool jalajälge või jalajälje piires, kasutades oluliselt muudetud püügimeetodit või -tehnoloogiat;

21) „ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliigid“– liigid, mis näitavad ohualti mereökosüsteemi olemasolu vastavalt käesoleva määruse lisa punktis 3 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa VI osale;

22) „IMO number“– laevale määratud 7-kohaline number, mille määrab Rahvusvaheline Mereorganisatsioon;

23) „inspektor“– NAFO konventsiooni osalise kalanduskontrolliteenistuse inspektor, kes on määratud tegutsema VII peatükis sätestatud ühise inspekteerimis- ja järelevalvekava raames, kui ei ole sätestatud teisiti;

24) „ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük“– tegevused, mida kirjeldatakse FAO rahvusvahelises tegevuskavas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;

25) „püügireis“– aeg, mille jooksul kalalaev viibib reguleerimispiirkonnas alates sinna sisenemisest kuni sealt lahkumiseni ning mis kestab seni, kuni kogu pardal olev reguleerimispiirkonnast püütud saak on lossitud või ümber laaditud;

26) „kalapüügi seirekeskus“– maismaal asuv lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus;

27) „ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekiri“– vastavalt kaitse- ja rakendusmeetmete artiklitele 52 ja 53 koostatud nimekiri;

28) „märkimisväärne kahjulik mõju“– FAO avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste punktides 17–20 osutatud märkimisväärne kahjulik mõju;

29) „ohualti mereökosüsteemi indikaatorelement“– topograafiliste, hüdrofüüsiliste või geoloogiliste tunnuste all nimetatud ohualti mereökosüsteemi indikaatorelement, mis võib toetada ohualteid mereökosüsteeme vastavalt käesoleva määruse lisa punktis 4 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa VII osale;

30) „vaatleja“– isik, kellele liikmesriik või konventsiooniosaline on andnud loa või tunnistuse, et jälgida ja kontrollida kalalaevade pardal tegevust ning koguda seal teavet.

II PEATÜKK

KAITSE- JA MAJANDAMISMEETMED

Artikkel 4

Uurimislaevad

1. Uurimislaev ei tohi:

a)	tegeleda kalapüügiga vastuolus oma teadusuuringute kavaga ega

b)	püüda rajoonis 3L harilikku süvameregarneeli laeva lipuliikmesriigile eraldatud kogusest rohkem.

2. Vähemalt kümme päeva enne teaduslike kalavaru-uuringute perioodi algust peab lipuliikmesriik:

a)	teatama komisjonile käesoleva määruse lisa punktis 5 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisas ette nähtud elektroonilise andmevahetuse vormi kasutades kõikidest uurimislaevadest, mis võivad sõita tema lipu all ja millele on antud luba teha reguleerimispiirkonnas teadusuuringuid, ning

esitama komisjonile kõikide selliste laevade teadusuuringute kavad, mis võivad sõita tema lipu all ja millele on antud luba teha teadusuuringuid, sealhulgas täpsustades nende eesmärgi ja asukoha ning ajutiselt teadusuuringutega tegelevate laevade puhul kuupäevad, mille kestel laeva kasutatakse uurimislaevana.

3. Lipuliikmesriik teatab komisjonile viivitamata, kui ajutiselt teadusuuringutega tegelev laev lõpetab oma teadusuuringud.

4. Lipuliikmesriik teatab komisjonile kõikidest teadusuuringute kava muudatustest vähemalt kümme päeva enne nende muudatuste jõustumist. Uurimislaeva pardal peavad olema muudatusi käsitlevad dokumendid.

5. Teadusuuringutega tegeleva laeva pardal peab alati olema teadusuuringute kava ingliskeelne eksemplar.

6. Komisjon edastab lipuliikmesriigi esitatud teabe kooskõlas lõigetega 3, 4 ja 5 NAFO tegevsekretärile hiljemalt seitse päeva enne kalastusperioodi algust või kui teadusuuringute kavasse tehakse muudatusi, siis seitse päeva enne teadusuuringute kava muudatuste jõustumist.

Artikkel 5

Saagi- ja püügikoormuspiirangud

1. Iga liikmesriik tagab, et kõiki saagi- ja/või püügikoormuspiiranguid kohaldatakse kehtivate kalapüügivõimaluste raames kindlaks tehtud kalavarude suhtes ning kõiki kvoote väljendatakse eluskaaluna tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti.

2. Liikmesriigid võivad anda nende lipu all sõitvatele kalalaevadele loa püüda kalavarusid, mille jaoks neile ei ole vastavalt kehtivatele kalapüügivõimalustele kvooti eraldatud, nn ühiskvoodi alusel, kui selline kvoot on olemas ja NAFO tegevsekretär ei ole teatanud püügikeelu kehtestamisest.

3. Iga lipuliikmesriik peab seoses kehtivate kalapüügivõimaluste raames kindlaks tehtud kalavarudega, mida reguleerimispiirkonnas püüavad tema lipu all sõita võivad laevad:

tagama, et kõik kehtivate kalapüügivõimaluste all loetletud kalavaruliigid, mida tema lipu alla sõitvad laevad on püüdnud, arvestatakse kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodi hulka, sealhulgas rajooni 3M meriahvena kaaspüük, mis on püütud ajavahemikus alates hinnangulisest kuupäevast, mil meriahvena lubatud kogupüügist rajoonis 3M on püütud 50 %, kuni 1. juulini;

b)	tagama, et tema lipu all sõitvate laevade pardal ei ole pärast kuupäeva, mil rajooni 3M meriahvena lubatud kogupüügist on prognoosi kohaselt püütud 100 %, rajoonist 3M püütud meriahvenat, välja arvatud enne püügikeelu kehtestamist rajoonis 3M püütud meriahven;

teatama komisjonile ja EFCA-le nende liidu laevade nimed, mis kavatsevad püüda ühiskvoodi alusel, vähemalt 48 tundi enne reguleerimispiirkonda sisenemist ja vähemalt 48 tundi pärast reguleerimispiirkonnast lahkumist. Teatele lisatakse võimaluse korral prognoositav püügimaht. Teade avaldatakse NAFO seire, kontrolli ja järelevalve (MCS) veebisaidil.

4. Kui teatav liik moodustab massiprotsentides suurima osa ühe loomusega saadud kogusaagist, käsitatakse seda asjaomase kalavaru sihtpüügina.

Artikkel 6

Püügikeeld

1. Iga liikmesriik:

lõpetab reguleerimispiirkonnas kehtivate kalapüügivõimaluste all loetletud kalavarude püügi kuupäeval, mil olemasolevate andmete põhjal on välja püütud kõnealusele liikmesriigile asjaomaste kalavarudega seoses eraldatud kogukvoot, mis hõlmab kõikide selle liikmesriigi lipu all sõita võivate laevade poolt enne püügikeelu kehtestamist püütud hinnangulist kogust, tagasiheidet ja hinnangulist teatamata püüki;

tagab, et tema lipu all sõitvad laevad lõpetavad viivitamata kalapüügi, mille tulemuseks võib olla kalasaak, kui komisjon teatab kooskõlas lõikega 3, et asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoot on täielikult välja püütud. Kui liikmesriik suudab vastavalt lõikele 2 tõendada, et asjaomaste kalavarude jaoks eraldatud kvoot ei ole ammendunud, võivad selle liikmesriigi laevad jätkata nende kalavarude püüki;

c)	lõpetab hariliku süvameregarneeli püügi rajoonis 3M, kui asjaomasele liikmesriigile eraldatud püügipäevade arv on saavutatud. Iga laeva püügipäevade arv määratakse kindlaks laevaseiresüsteemi positsioonimisandmete alusel rajoonis 3M ning kõik poolikud päevad loetakse täispäevadeks;

d)	lõpetab meriahvena sihtpüügi rajoonis 3M ajavahemikus alates kuupäevast, mil teatatud kogupüük jõuab prognoosi kohaselt 50 %ni meriahvena lubatud kogupüügist rajoonis 3M (millest teatatakse kooskõlas lõikega 3), kuni 1. juulini;

e)	lõpetab meriahvena sihtpüügi rajoonis 3M alates kuupäevast, mil teatatud kogupüük jõuab prognoosi kohaselt 100 %ni meriahvena lubatud kogupüügist rajoonis 3M, millest teatatakse kooskõlas lõikega 3;

f)	teatab komisjonile viivitamatult punktides a–e sätestatud püügikeelu kuupäevad;

g)	keelab tema lipu all sõitvatel laevadel jätkata reguleerimispiirkonnas konkreetsete kalavarude sihtpüüki ühiskvoodi alusel kauem kui viis päeva pärast NAFO tegevsekretäri teadet, mille komisjon edastab kooskõlas lõikega 3, teatades et prognoosi kohaselt on konkreetne ühiskvoot välja püütud;

h)	tagab, et ükski tema lipu all sõitev laev ei alusta reguleerimispiirkonnas konkreetsete kalavarude sihtpüüki ühiskvoodi alusel pärast lõike 3 kohaselt saadud NAFO tegevsekretäri teadet, et prognoosi kohaselt on konkreetne kvoot välja püütud;

i)	tagab pärast püügikeelu kehtestamist kooskõlas käesoleva lõikega, et tema lipu all sõitvate laevade pardal ei hoita enam asjaomastesse kalavarudesse kuuluvaid kalu, kui käesoleva määruse kohaselt ei ole lubatud teisiti.

2. Kooskõlas lõikega 1 kehtestatud püügikeelu võib lõpetada 15 päeva jooksul alates komisjonilt teate saamist pärast teabevahetust NAFO tegevsekretäriga:

a)	kui NAFO tegevsekretär kinnitab, et komisjon on tõendanud, et esialgne eraldatud kvoot ei ole ammendunud, või

b)	kui mõnelt teiselt NAFO konventsiooni osaliselt vastavalt kalapüügivõimalustele üle kantud kvoodi tulemusel tekib konkreetsete püügikeeluga hõlmatud kalavarude täiendav kvoot.

3. Komisjon teatab liikmesriikidele viivitamatult lõikes 1 nimetatud püügikeelu kuupäeva.

Artikkel 7

Pardal hoitav kaaspüük

1. Laeva, sealhulgas kooskõlas artikliga 23 prahitud laeva kapten tagab, et tema laev vähendab reguleerimispiirkonnas tegutsedes asjaomaste kehtivate kalapüügivõimaluste all nimetatud kalavarude liikide kaaspüüki miinimumini.

2. Kehtivate kalapüügivõimaluste all loetletud liik liigitatakse kaaspüügiks, kui see püütakse rajoonis, kus esineb üks järgmistest olukordadest:

a)	asjaomasele liikmesriigile ei ole eraldatud selles rajoonis kalavarude kvooti vastavalt kehtivatele kalapüügivõimalustele;

b)	konkreetsete kalavarude püügile on kehtestatud keeld (moratoorium) või

c)	konkreetsete kalavarude ühiskvoot on pärast artikli 6 kohast komisjoni teadet täielikult ära kasutatud.

3. Laeva, sealhulgas kooskõlas artikliga 23 prahitud laeva kapten tagab, et tema laeval piirdub kaaspüügiks liigitatud liikide pardal hoidmine allpool nimetatud piirmääradega:

a)	tursk rajoonis 3M, meriahven rajoonis 3LN ja pikklest rajoonis 3NO: 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem;

b)	tursk rajoonis 3NO: 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem;

c)	kõik muud kalapüügivõimaluste all loetletud kalavarud, kui liikmesriigile ei ole eraldatud konkreetset kvooti: 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem;

d)	kui kehtib püügikeeld (moratoorium) või kui asjaomaste kalavarude ühiskvoot on täielikult ära kasutatud: 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem, ning

e)	kui meriahvena sihtpüük rajoonis 3M on lõpetatud kooskõlas artikli 6 lõike 1 punktiga d: 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem;

f)	ruske soomuslesta sihtpüügiga tegelemisel rajoonides 3LNO: 15 % harilikku karelesta; muul juhul kohaldatakse punktis d sätestatud kaaspüüki käsitlevaid sätteid.

4. Lõikes 3 esitatud piirmäärad ja protsendid arvutatakse püügipäeviku andmete alusel rajoonide kaupa massiprotsendina kalapüügivõimaluste all loetletud kalavarude kogupüügist iga kalavaru jaoks, mida hoitakse asjaomase rajooni puhul inspekteerimise ajal laeva pardal.

5. Lõikes 3 esitatud põhjakalade kaaspüügi arvutus ei hõlma püütud hariliku süvameregarneeli osakaalu kogu pardal olevast saagist.

Artikkel 8

Kaaspüügi piirmäära ületamine ühes loomuses

1. Laeva kapten tagab, et tema laev:

a)	ei tegele artikli 7 lõikes 2 nimetatud liikide sihtpüügiga;

täidab järgmisi nõudeid, kui mõne sellise liigi mass, mille suhtes kohaldatakse kaaspüügi piirmäärasid, ületab ühes loomuses artikli 7 lõikes 3 sätestatud suuremat piirmäära (välja arvatud hariliku süvameregarneeli sihtpüügi korral):

i)	liigub eelmisest traalimiskohast/loomuse võtmise kohast viivitamata vähemalt kümme meremiili eemale ja püsib seal kogu järgmise traalimise/loomuse võtmise ajal;

ii)	lahkub rajoonist ega pöördu tagasi enne vähemalt 60 tunni möödumist, kui artikli 7 lõikes 3 sätestatud kaaspüügi piirmäärad ületatakse esimesel traalimisel/loomuse võtmisel pärast eemaldumist vastavalt alapunktile i;

iii)

viib läbi vähemalt kolmetunnise proovitraalimise enne uue püügi alustamist pärast vähemalt 60-tunnist eemalolekut. Kui kalavarud, mille suhtes kehtivad kaaspüügi piirmäärad, moodustavad massiprotsentides suurima osa ühe loomusega võetud saagist, ei käsitata seda kõnealuste kalavarude sihtpüügina ja laev peab viivitamata vahetama asukohta kooskõlas alapunktidega i ja ii, ning

iv)	dokumenteerib iga kooskõlas punktiga b läbiviidud proovitraalimise ja kannab püügipäevikusse proovitraalimise algus- ja lõppkoha koordinaadid.

2. Hariliku süvameregarneeli sihtpüügi korral kehtib lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii osutatud eemaldumiskohustus siis, kui kehtivate kalapüügivõimaluste all loetletud põhjakalade kogusaak ühes loomuses on üle 5 % rajoonis 3M või 2,5 % rajoonis 3L.

3. Kui kalalaev tegeleb railaste sihtpüügiga, kasutades eeskirjades kõnealuse püügi kohta ettenähtud võrgusilmaga võrke, siis esimest loomust, millest suurema osa (massiprotsentides loomuse kogumassist) moodustavad kalavarud, mille puhul on ette nähtud artikli 7 lõikes 2 sätestatud kaaspüügi piirmäär, loetakse juhuslikult püütuks, kuid laev peab viivitamata liikuma teise kohta vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

4. Loomuses lubatud kaaspüügi osakaal arvutatakse iga kehtivate kalapüügivõimaluste all loetletud kalavaru puhul massiprotsendina kõnealuse loomuse kogusaagist.

Artikkel 9

Harilik süvameregarneel

1. Käesoleva artikli tähenduses hõlmab rajoon 3M rajooni 3L seda osa, mis on ümbritsetud joontega, mis ühendavad käesoleva määruse lisa punktis 6 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabelis 1 kirjeldatud ja joonisel 1.1 kujutatud punkte.

2. Laev, mis püüab sama püügireisi ajal nii harilikku süvameregarneeli kui ka muid liike, teatab komisjonile püütavate kalavarude vahetumisest. Vastavalt sellele arvutatakse püügipäevade arv.

3. NAFO konventsiooni osalised ei saa käesolevas artiklis nimetatud püügipäevi omavahel üle kanda. NAFO konventsiooni ühe osalise lipu all sõitev laev saab teise konventsiooniosalise püügipäevi kasutada ainult kooskõlas artikliga 23.

4. Ükski laev ei tohi püüda rajoonis 3M harilikku süvameregarneeli ajavahemikus, mis algab 1. juunil kell 00.01 ja lõpeb 31. detsembril kell 24.00 (koordineeritud maailmaaja järgi), käesoleva määruse lisa punktis 7 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabelis 2 kirjeldatud ja joonisel 1.2 kujutatud piirkonnas.

5. Rajoonis 3L tohib harilikku süvameregarneeli püüda ainult sügavamal kui 200 meetrit. Reguleerimispiirkonnas on püük piiratud alaga, mis jääb ida poole joonest, mille koordinaadid on välja toodud käesoleva määruse lisa punktis 8 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabelis 3 ja joonisel 1.3.

6. Iga rajoonis 3L harilikku süvameregarneeli püüdnud laev või laeva nimel selle esindaja teatab pädevale sadamaasutusele vähemalt 24 tundi ette eeldatava saabumisaja ja igas rajoonis püütud hariliku süvameregarneeli hinnangulise koguse laeva pardal.

Artikkel 10

Süvalest

1. Vähemalt 24-meetrise kogupikkusega laevade suhtes, mis tegelevad süvalesta püügiga alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a)	iga liikmesriik jagab talle eraldatud süvalestakvoodi püügiluba omavate laevade vahel;

b)	püügiluba omav laev võib süvalestasaaki lossida ainult NAFO konventsiooni osalise määratud sadamas. Seetõttu määrab iga liikmesriik oma territooriumil ühe või mitu sadamat, kus püügiluba omavad laevad võivad lossida süvalesta;

c)	iga liikmesriik edastab komisjonile kõikide määratud sadamate nimed. Muudatuste tegemisel edastatakse eelmist nimekirja asendav nimekiri vähemalt 20 päeva enne muudatuse jõustumist. Komisjon avaldab teabe NAFO MCSi veebisaidil;

d)	püügiluba omav laev või laeva nimel selle esindaja teatab vähemalt 48 tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega sadama pädevale kalanduskontrolli asutusele oma eeldatava saabumisaja, pardal oleva hinnangulise süvalesta üldkoguse ning teabe rajooni või rajoonide kohta, kus saak püüti;

iga liikmesriik inspekteerib süvalesta lossimist oma sadamates, koostab käesoleva määruse lisa punktis 9 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.C lisas ette nähtud vormi kasutades inspekteerimisaruande ning saadab selle 12 tööpäeva jooksul alates inspekteerimise lõpetamise kuupäevast komisjonile ja koopia EFCA-le. Aruandes esitatakse kõik sadamakontrolli käigus avastatud käesoleva määruse rikkumised ja nende üksikasjad. Aruanne peab sisaldama kogu asjaomast teavet rikkumiste kohta, mis avastati merel inspekteeritud kalalaeva käimasoleva püügireisi ajal. Komisjon avaldab teabe NAFO MCSi veebisaidil.

2. Püügiloaga laevade suhtes, mille pardal oleva väljaspool reguleerimispiirkonda püütud kogusaagi elusmass on üle 50 tonni ja mis sisenevad reguleerimispiirkonda süvalesta püügiks, kohaldatakse järgmist korda:

laeva kapten teatab NAFO tegevsekretärile e-posti või faksi teel hiljemalt 72 tundi enne laeva sisenemist reguleerimispiirkonda pardal oleva saagi koguse, selle koha laius- ja pikkuskraadi, kus laeva kapten kavatseb püüki alustada, sinna kohta saabumise eeldatava aja ja kalalaeva kontaktandmed (näiteks raadio, satelliittelefon või e-post);

inspekteerimislaev, mis kavatseb kalalaeva inspekteerida enne, kui see alustab süvalestapüüki, teatab kalalaevale ja NAFO tegevsekretärile määratud kontrollikoha koordinaadid, mis ei tohi asuda kaugemal kui 60 meremiili kohast, kus laev alustab laeva kapteni hinnangul püüki, ning teavitab sellest teisi inspekteerimislaevu, mis võivad tegutseda reguleerimispiirkonnas;

kalalaev, millele on saadetud teade kooskõlas punktiga b:

i)	suundub määratud kontrollikohta ning

ii)	tagab, et laeva pardal oleva saagi lastiplaan vastab reguleerimispiirkonda sisenemisel artikli 25 lõikes 5 sätestatud nõuetele ning tehakse inspektoritele taotluse korral kättesaadavaks;

kalalaev ei tohi püüki alustada enne, kui seda on inspekteeritud kooskõlas käesoleva artikliga, välja arvatud juhul, kui:

i)	laev ei ole saanud ühtegi teadet 72 tunni jooksul pärast seda, kui ta on saatnud teate kooskõlas punktiga a, või

ii)	inspekteerimislaev ei ole alustanud kavandatud inspekteerimist kolme tunni jooksul määratud kontrollikohta saabumisest.

3. Keelatud on lossida süvalesta reguleerimispiirkonnas kalapüügiga tegelenud kolmandate riikide laevadelt.

Artikkel 11

Kalmaar

Alapiirkondades 3 ja 4 on keelatud kalmaari püük ajavahemikus, mis algab 1. jaanuaril kell 00.01 ja lõpeb 30. juunil kell 24.00 (koordineeritud maailmaaja järgi).

Artikkel 12

Haide kaitse ja varude majandamine

1. Liikmesriigid teatavad kogu püütud haide saagi, sealhulgas kättesaadavad varasemad andmed, kooskõlas artiklis 25 sätestatud saagist ja püügikoormusest teatamise menetlusega.

2. Kõikide Atlandi polaarhaid sisaldavate vaadeldud loomuste puhul registreerivad vaatlejad Atlandi polaarhaide arvu, hinnangulise kaalu ja mõõdetud pikkuse (kui mõõtmine ei ole võimalik, siis hinnangulise pikkuse) iga loomuse kohta, samuti iga Atlandi polaarhai soo ja jaotuse (elus, surnud või teadmata).

3. Keelatud on:

a)	eemaldada haiuimesid laeva pardal;

b)	hoida pardal, ümberlaadida ja lossida rümba küljest täielikult eemaldatud haiuimesid.

4. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad haiuimed olla laeva pardal ladustamise hõlbustamiseks osaliste sisselõigetega ning rümba vastu tagasi painutatud.

5. Ükski kalalaev ei tohi hoida pardal, ümber laadida ega lossida uimi, mis on kogutud vastuolus käesoleva artikliga.

6. Iga liikmesriik peab soovitama kõikidel oma lipu all sõita võivatel laevadel lasta haid, eelkõige noorkalad, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks toidu või elatusvahendina, elusalt vette tagasi, kui tegemist ei ole haide sihtpüügiga.

7. Kui see on võimalik, siis liikmesriigid:

a)	viivad läbi uuringu, et teha kindlaks viisid püügivahendite muutmiseks selektiivsemaks, et kaitsta haisid;

b)	uurivad peamiste hailiikide peamisi bioloogilisi ja ökoloogilisi parameetreid, elukäiku, käitumisharjumusi ja rändemarsruute ning teevad kindlaks võimalikud kaardistamis- ja poegimisalad ja noorkalade kasvualad.

8. Liikmesriigid esitavad selliste uuringute tulemused komisjonile, kes edastab need NAFO tegevsekretärile.

Artikkel 13

Võrgusilma suurus

1. Käesoleva artikli tähenduses mõõdetakse võrgusilma suurust komisjoni määruses (EÜ) nr 517/2008 (15) täpsustatud mõõteriistadega kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 10 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete III.A lisaga.

2. Ükski laev ei tohi kalapüügil kasutada järgmiste liikide jaoks ettenähtust väiksema võrgusilmaga võrke:

a)	40 mm – harilik süvameregarneel ja krevetid (PRA);

b)	60 mm – lühiuimkalmaar (SQI);

c)	280 mm traalikotis ja 220 mm traali kõikides muudes osades – railased (SKA);

d)	130 mm – kõik muud põhjakalad, mis on loetletud käesoleva määruse lisa punktis 11 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.C lisas;

e)	100 mm – pelaagiline nokk-meriahven (REB) alapiirkonnas 2 ja rajoonides 1F ja 3K ning

f)	90 mm – meriahven (RED), mida püütakse pelaagilise traaliga rajoonides 3O, 3M ja 3LN.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud liikide püüdmisega tegelev laev, mille pardal on selles lõikes sätestatust väiksema võrgusilmaga võrgud, peab tagama, et need on kindlalt soritud ja stoovitud ning neid ei ole kõnealuse püügi ajal võimalik kohe kasutada.

4. Muude kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud liikide sihtpüügiga tegelev laev võib püüda reguleeritud liike võrguga, mille silmasuurus on nimetatud lõikes sätestatust väiksem, tingimusel et on täidetud artikli 7 lõikes 3 sätestatud kaaspüüginõuded.

Artikkel 14

Tarvikute kasutamine ja püügivahendite märgistus

1. Traalide puhul võib kasutada tugevdusköisi, sulgurtroppe ja traalipära ujukeid, tingimusel et need tarvikud ei piira lubatud suurusega võrgusilmade kasutamist ega ummista võrgusilmi.

2. Ükski laev ei tohi kasutada vahendeid ega seadmeid, mis ummistavad võrgusilmi või vähendavad võrgusilma suurust. Laevad võivad siiski kinnitada traalikoti ülaossa käesoleva määruse lisa punktis 12 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete III.B lisas „Lubatud päraülakaitsed / krevetitraalide kinnitusketid“ kirjeldatud seadmeid, tingimusel et need ei ummista traalikoti ega selle pikenduste võrgusilmi. Traalikoti kahjustuste vähendamiseks või vältimiseks võib noodapära alla kinnitada purjeriide, võrgu või muu materjali.

3. Rajoonides 3L ja 3M harilikku süvameregarneeli püüdvad laevad kasutavad sorteerimisvõresid või -reste, mille trellide maksimaalne vahe on 22 mm. Rajoonis 3L harilikku süvameregarneeli püüdvad laevad peavad ka olema varustatud vähemalt 72 cm pikkuste kettidega, nagu on kirjeldatud käesoleva määruse lisa punktis 12 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete III.B lisas.

4. Artikli 18 lõikes 1 osutatud veealuste mägedega püügipiirkondades on lubatud kasutada ainult pelaagilisi traale.

5. Ükski kalalaev ei tohi:

a)	kasutada püügivahendeid, mis ei ole märgistatud kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste standarditega, eelkõige 1967 konventsiooniga, mis käsitleb kalapüüki Põhja-Atlandil, või

b)	kasutada toodreid või samalaadseid pinnal ujuvaid objekte, mis tähistavad kinnitatud püügivahendite asukohta, kui neile ei ole märgitud laeva registreerimisnumbrit.

Artikkel 15

Kaotatud või mahajäetud püügivahendid, püügivahendite ülesleidmine

1. Reguleerimispiirkonnas kalastava laeva kapten:

a)	tagab, et kalalaeva pardal on kaotatud püügivahendite ülesleidmise seadmed;

b)	teeb juhul, kui püügivahend või selle osa on kaotatud, kõik mõistlikud jõupingutused, et püügivahend võimalikult kiiresti üles leida, ning

c)	ei jäta püügivahendeid tahtlikult maha, välja arvatud ohutuse tagamiseks.

2. Kui kaotatud püügivahendit ei ole võimalik üles leida, esitab laeva kapten lipuliikmesriigile 24 tunni jooksul järgmised andmed:

a)	laeva nimi ja raadiokutsung;

b)	kaotatud püügivahendi liik;

c)	kaotatud püügivahendite arv;

d)	püügivahendi kaotamise aeg;

e)	püügivahendi kaotamise koht ning

f)	kaotatud püügivahendi leidmiseks laeval võetud meetmed.

3. Kaotatud püügivahendi leidmisel esitab laeva kapten lipuliikmesriigile 24 tunni jooksul järgmised andmed:

a)	püügivahendi leidnud laeva nimi ja raadiokutsung;

b)	püügivahendi kaotanud laeva nimi ja raadiokutsung (kui need on teada);

c)	leitud püügivahendi liik;

d)	leitud püügivahendite arv;

e)	püügivahendi leidmise aeg ning

f)	püügivahendi leidmise koht.

4. Liikmesriigid esitavad viivitamatult komisjonile lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabe selle edastamiseks NAFO tegevsekretärile.

Artikkel 16

Kalade alammõõt

1. Ükski laev ei tohi hoida pardal käesoleva määruse lisa punktis 13 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.D lisas sätestatud alammõõdust väiksemaid kalu ning sellised kalad tuleb viivitamata merre tagasi lasta.

2. Töödeldud kala, mis on käesoleva määruse lisa punktis 13 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.D lisas selle liigi jaoks ette nähtud pikkusest lühem, loetakse pärinevaks kalast, mis on selle liigi jaoks ette nähtud alammõõdust väiksem.

3. Kui alamõõduliste kalade kogus ühes loomuses on üle 10 % kogu püütud kalakogusest selles loomuses, liigub laev järgmiseks traalimiseks eelmisest traalimiskohast vähemalt 5 meremiili kaugusele.

III PEATÜKK

REGULEERIMISPIIRKONNA OHUALDISTE MEREÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE PÕHJALÄHEDASE PÜÜGI EEST

Artikkel 17

Jalajäljekaart (olemasolevad põhjalähedase püügi piirkonnad)

Reguleerimispiirkonnas olemasolevate põhjalähedase püügi piirkondade kaart, mida on kujutatud käesoleva määruse lisa punktis 2 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonisel 2, piirneb lääne pool Kanada majandusvööndiga ja ida pool käesoleva määruse lisa punktis 1 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabelis 4 esitatud koordinaatidega.

Artikkel 18

Põhjalähedase püügi keelu piirkonnad

1. Kuni 31. detsembrini 2020 ei tohi ükski laev tegeleda põhjalähedase püügitegevusega piirkondades, mida on kujutatud käesoleva määruse lisa punktis 14 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonisel 3 ning mille piiritlemiseks ühendatakse käesoleva määruse lisa punktis 15 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabelis 5 esitatud koordinaadid nende numbrite järjekorras ja tagasi koordinaadini 1.

2. Kuni 31. detsembrini 2020 ei tohi ükski laev tegeleda põhjalähedase püügiga rajooni 3O piirkonnas, mida on kujutatud käesoleva määruse lisa punktis 16 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonisel 4 ning mille piiritlemiseks ühendatakse käesoleva määruse lisa punktis 17 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabelis 6 esitatud koordinaadid nende numbrite järjekorras ja tagasi koordinaadini 1.

3. Kuni 31. detsembrini 2020 ei tohi ükski laev tegeleda põhjalähedase püügiga piirkondades 1–13, mida on kujutatud käesoleva määruse lisa punktis 18 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonisel 5 ning mille piiritlemiseks ühendatakse käesoleva määruse lisa punktis 19 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabelis 7 esitatud koordinaadid nende numbrite järjekorras ja tagasi koordinaadini 1.

4. Kuni 31. detsembrini 2018 ei tohi ükski laev tegeleda põhjalähedase püügiga piirkonnas 14, mida on kujutatud käesoleva määruse lisa punktis 18 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonisel 5 ning mille piiritlemiseks ühendatakse käesoleva määruse lisa punktis 19 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabelis 7 esitatud koordinaadid nende numbrite järjekorras ja tagasi koordinaadini 1.

Artikkel 19

Uurimuslik põhjalähedane püük

1. Enne uurimuslikku põhjalähedast püüki tuleb läbi viia uuringud kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 20 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisas esitatud uurimusliku püügi protokolliga.

2. Liikmesriigid, kelle laevad soovivad tegeleda uurimusliku põhjalähedase püügiga, peavad hindamise eesmärgil:

a)	edastama komisjonile kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 21 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisaga teate kavatsuse kohta viia läbi uurimuslik põhjalähedane püük ja artikli 20 lõikes 1 nõutud hinnangu;

b)	esitama kahe kuu jooksul pärast uurimusliku põhjalähedase püügi lõppemist kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 22 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisaga komisjonile uurimusliku põhjalähedase püügireisi aruande.

3. Laeva kapten:

a)	alustab uurimuslikku põhjalähedast püüki alles pärast selleks loa saamist vastavalt NAFO komisjoni vastu võetud kaitse- ja rakendusmeetmetele, et vältida uurimusliku püügi olulist kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele;

b)	tagab, et uurimusliku põhjalähedase püügi ajal on laeva pardal teadusvaatleja.

Artikkel 20

Kavandatud uurimusliku põhjalähedase püügi eelhindamine

1. Liikmesriik, kes teeb ettepaneku osaleda uurimuslikus põhjalähedases püügis, esitab oma ettepaneku toetuseks eelhinnangu, mis käsitleb tema lipu all sõitvate laevade teostatava põhjalähedase püügi teadaolevat ja eeldatavat mõju ohualdistele mereökosüsteemidele.

2. Lõikes 1 osutatud eelhinnang:

a)	saadetakse komisjonile vähemalt üks nädal enne NAFO teadusnõukogu juunikuise kohtumise algust;

b)	käsitleb kavandatud uurimusliku põhjalähedase püügi hindamise aspekte kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 23 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisaga.

Artikkel 21

Ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltaseme ületamine

1. Ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltasemeks on üle 7 kg seltsi Pennatulidae kuuluvate korallide ja/või 60 kg muude eluskorallide ja/või 300 kg käsnade esinemine ühes loomuses (mis on püütud näiteks traalnooda, õngejada või nakkevõrguga).

2. Iga liikmesriik nõuab, et nende laevade kaptenid, mis võivad sõita tema lipu all ja tegelevad reguleerimispiirkonnas põhjalähedase püügiga, peavad püütud ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide kogused ära mõõtma, kui kalapüügi käigus leitakse kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 3 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa VI osaga tõendeid ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltaseme ületamise kohta.

3. Kui lõikes 2 osutatud püügitegevuse (näiteks traalnooda, nakkevõrgu või õngejadaga püügi) käigus püütud ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide kogus on lõikes 1 sätestatud piirmäärast suurem, peab laeva kapten:

teatama viivitamata lipu liikmesriigi pädevale asutusele ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltaseme ületamisest, sealhulgas laeva teatatud traalimise või loomuse võtmise lõpppunkti või muu asukohta, mis on lähim ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltaseme ületamise täpsele kohale, ja püütud indikaatorliikide koguse (kilogrammides), ning

b)	lõpetama püügi ja liikuma vähemalt 2 meremiili eemale traalimiskoha/loomuse võtmise koha lõpp-punktist suunas, kus indikaatorliikide signaaltaseme edasise ületamise tõenäosus on kõige väiksem. Laeva kapten teeb otsuse omal äranägemisel kogu olemasoleva teabe põhjal.

4. Iga liikmesriik nõuab, et väljaspool jalajälge asuvates piirkondades kasutatakse kooskõlas artikli 19 lõike 3 punktiga b piisavate teaduslike eriteadmistega vaatlejat, kes:

a)	tuvastab korallid, käsnad ja muud organismid võimalikult madala taksonoomilise üksuse tasemeni, kasutades käesoleva määruse lisa punktis 24 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisas esitatud uurimusliku kalapüügi andmete kogumise vormi, ning

b)	esitab tuvastamistulemused laeva kaptenile, et aidata kindlaks määrata nende kogus vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.

5. Iga liikmesriik:

edastab laeva kapteni poolt esitatud teabe ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltaseme ületamise kohta viivitamata komisjonile, kui püügitegevuse (näiteks traalnooda, nakkevõrgu või õngejadaga püügi) käigus püütud ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide kogus on lõikes 1 sätestatud piirmäärast suurem;

b)	hoiatab viivitamata kõiki oma lipu all sõitvaid kalalaevu indikaatorliikide signaaltaseme ületamisest ning

c)	kehtestab pärast komisjonilt teate saamist võimaluse korral ajutiselt püügikeelu väljaspool jalajälge kahe miili raadiuses ümber teatatud koha, kus ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltase on ületatud.

Komisjon võib pärast NAFO-lt teate saamist avada ajutiselt suletud piirkonna uuesti püügiks.

IV PEATÜKK

LAEVADELE ESITATAVAD NÕUDED JA PRAHTIMINE

Artikkel 22

Laevadele esitatavad nõuded

1. Liikmesriik edastab komisjonile elektrooniliselt:

a)	käesoleva määruse lisa punktis 25 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 1 ette nähtud vormi kasutades nende laevade nimekirja, mis võivad sõita tema lipu all ja millele ta võib anda loa tegeleda reguleerimispiirkonnas kalapüügiga („teatatud laev“);

b)	viivitamata käesoleva määruse lisa punktis 26 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 2 ette nähtud vormi kasutades teabe teatatud laevade nimekirjast kustutamise kohta.

2. Kalalaeval lubatakse tegeleda reguleerimispiirkonnas kalapüügiga ainult siis, kui:

a)	ta on kantud teatatud laevade nimekirja;

b)	talle on antud IMO number ning

c)	lipu liikmesriik on talle selliseks kalapüügiks loa andnud („püügiloaga laev“)

3. Ükski liikmesriik ei luba oma lipu all sõitvatel kalalaevadel tegeleda kalapüügiga reguleerimispiirkonnas, kui ta ei suuda selle laeva suhtes tulemuslikult täita lipuriigi kohustusi.

4. Liikmesriigid hoiavad püügiloaga laevade arvu ja nende püügikoormuse tasemel, mis on nõuetekohaselt kooskõlas asjaomasele liikmesriigile reguleerimispiirkonnas eraldatud kalapüügivõimalustega.

5. Liikmesriik edastab komisjonile elektrooniliselt:

hiljemalt 40 päeva enne kalendriaasta püügitegevuse algust käesoleva määruse lisa punktis 27 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 3 ette nähtud vormi kasutades püügiloa iga nimekirja kantud teatatud laeva kohta, millele ta on andnud loa tegeleda reguleerimispiirkonnas kalapüügiga.

Iga püügiluba sisaldab eelkõige loa kehtivuse algus- ja lõppkuupäeva ning teavet liikide kohta, mille sihtpüük on lubatud, välja arvatud käesoleva määruse lisa punktis 27 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 3 nimetatud erandid. Kui laev kavatseb püüda kalapüügivõimaluste all nimetatud reguleeritud liike, tuleb täpsustada konkreetsed kalavarud, juhul kui reguleeritud liike seostatakse asjaomase piirkonnaga;

b)	käesoleva määruse lisa punktis 28 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 4 esitatud vormi kasutades viivitamata teabe püügiloa peatamise kohta asjaomase püügiloa tühistamise või selle sisu muutmise korral, kui tühistamine või muutmine toimub loa kehtivuse ajal;

c)	kooskõlas punktis a sätestatud menetlusega teabe peatatud püügiloa taastamise kohta.

6. Liikmesriigid tagavad, et püügiloa kehtivuse aeg vastab lõigetes 10 ja 11 nimetatud mahutavusplaani sertifitseerimise perioodile.

7. Kõik kalalaevad peavad kandma kergesti tuvastatavat märgistust kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, näiteks FAO kalalaevade märgistamise ja identifitseerimise standardnõuetega.

8. Ükski kalalaev ei tohi tegutseda reguleerimispiirkonnas, kui tal puuduvad pardal lipuliikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kehtivad dokumendid, milles on laeva kohta esitatud vähemalt järgmised andmed:

a)	laeva nimi, kui see on olemas;

b)	olemasolu korral laeva registreerimissadama või -piirkonna täht (tähed);

c)	laeva registreerimisnumber (registreerimisnumbrid);

d)	IMO number;

e)	laeva rahvusvaheline raadiokutsung, kui see on olemas;

f)	omaniku (omanike) ja vajaduse korral prahtijate nimed ja aadressid;

g)	laeva kogupikkus;

h)	laeva mootori võimsus;

i)	lõikes 10 osutatud mahutavusplaan ning

j)	külmutussüsteemi hinnanguline külmutusvõimsus või teave külmutussüsteemi sertifitseerimise kohta.

9. Ükski kalalaev ei tohi tegeleda reguleerimispiirkonnas kalapüügiga, kui tal puudub pardal täpne ja ajakohane mahutavusplaan, mille on kinnitanud pädev asutus või mida tunnustab tema lipuliikmesriik.

10. Mahutavusplaanil:

a)	näidatakse joonise või kirjeldusena kalade ladustamise kohad, sealhulgas iga kalade ladustamise koha mahutavus kuupmeetrites, ning joonisel esitatakse laeva pikiläbilõige, sealhulgas iga teki plaan, millel asub kalade ladustamise koht, ja külmutite asukohad;

b)	näidatakse iga kalade ladustamise koha iga ukse, luugi ja muu juurdepääsu konkreetne asukoht vaheseinte suhtes;

c)	näidatakse kalade ladustamise mahutite (jahutatavate mereveemahutite) põhimõõdud ja iga mahuti kalibreerimine kuupmeetrites 10 cm intervalliga ning

d)	joonisel tuleb selgelt näidata tegelik mõõtkava.

11. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus kinnitab iga kahe aasta järel liikmesriigi püügiloaga laevade mahutavusplaanide õigsust.

Artikkel 23

Prahilepingud

1. Käesoleva artikli tähenduses on „prahtiv konventsiooniosaline“ konventsiooniosaline, kellele on eraldatud kvoodid ja püügikoormus vastavalt kaitse- ja rakendusmeetmete I.A ja I.B lisale, või liikmesriik, kellele on eraldatud kalapüügivõimalused, ja „lipuliikmesriik“ on liikmesriik, kus prahitud laev on registreeritud.

2. Kalapüügiks prahtiva konventsiooni osalise kõikide kalapüügivõimaluste või nende osa alusel võib kasutada püügiluba omavaid prahitud laevu („prahitud laev“), millel on õigus sõita liikmesriigi lipu alla, järgmistel tingimustel:

a)	lipuliikmesriik on kirjalikult nõustunud prahilepinguga;

b)	ühes kalendriaastas sõlmitakse prahileping ühe kalalaevaga lipuliikmesriigi kohta;

c)	prahilepingu alusel võib igal kalendriaastal püüda kala kumulatiivselt kuni kuus kuud ning

d)	prahtida ei tohi laeva, mille puhul on varem avastatud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

3. Kogu saak ja kaaspüük, mille prahitud laev on püüdnud kooskõlas prahilepinguga, omistatakse prahtivale konventsiooni osalisele.

4. Lipuliikmesriik ei anna prahitud laevale ajal, mil see tegeleb kalapüügiga prahilepingu alusel, luba kalapüügiks lipuliikmesriigile eraldatud püügivõimaluste raames või samal ajal teise prahilepingu alusel.

5. Merel ümberlaadimine ei ole lubatud ilma prahtiva konventsiooni osalise eelneva loata, kes tagab, et ümberlaadimine toimub pardal viibiva vaatleja järelevalve all.

6. Lipuliikmesriik teatab enne prahilepingu täitmise algust komisjonile kirjalikult oma nõustumisest prahilepinguga.

7. Lipuliikmesriik teatab komisjonile viivitamata järgmistest sündmustest:

a)	prahilepingu alusel kalapüügi alustamine;

b)	prahilepingu alusel kalapüügi peatamine;

c)	peatatud prahilepingu alusel kalapüügi jätkamine;

d)	prahilepingu alusel kalapüügi lõpetamine.

8. Lipuliikmesriik peab eraldi arvestust saagi ja kaaspüügi üle, mille tema lipu all sõitev laev on iga prahilepingu alusel püüdnud, ning edastab need andmed prahtivale konventsiooni osalisele ja komisjonile.

9. Prahitud laeva pardal peavad alati olema järgmised dokumendid:

a)	laeva nimi, lipuriigi registreerimisnumber, IMO number ja laeva lipuriik;

b)	olemasolu korral laeva eelmine nimi (eelmised nimed) ja eelmine lipuriik (eelmised lipuriigid);

c)	laeva omaniku (või omanike) ja käitajate nimi ja aadress;

d)	prahilepingu koopia ja prahtiva konventsiooniosalise poolt prahitud laevale väljastatud püügiluba või -litsents ning

e)	laevale eraldatud püügivõimalused.

V PEATÜKK

KALASTAMISE SEIRE

Artikkel 24

Toodete märgistamise nõuded

1. Töötlemisel märgistatakse kõik reguleerimispiirkonnas püütud liigid nii, et on võimalik eristada kõiki kalaliike ja tootekategooriaid. Kõigi liikide märgistusel tuleb esitada järgmised andmed:

a)	kalalaeva nimi;

b)	iga liigi kolmetäheline kood, mis on nimetatud käesoleva määruse lisa punktis 11 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.C lisas;

c)	hariliku süvameregarneeli puhul püügikuupäev;

d)	reguleerimispiirkond ja püügirajoon ning

e)	toote esitusviisi kood, mis on nimetatud käesoleva määruse lisa punktis 29 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.K lisas.

2. Märgistus kinnitatakse tugevalt, tembeldatakse või kirjutatakse pakendile lasti paigutamisel ning märgistuse suurus peab võimaldama inspektoritel seda oma tavapäraste ülesannete täitmise käigus lugeda.

3. Märgistus kantakse tindiga kontrastsele taustale.

4. Igale pakendile märgitakse ainult:

a)	üks tootekategooria;

b)	üks püügirajoon;

c)	üks püügikuupäev (hariliku süvameregarneeli puhul) ning

üks liik.

Artikkel 25

Saagi seire

1. Kõik kalalaevad peavad saagi seire eesmärgil püügipäevikut, toodangupäevikut ja lastiplaani, et pidada arvet reguleerimispiirkonnas toimuva püügitegevuse üle.

2. Kõik kalalaevad peavad püügipäevikut, mida säilitatakse laeva pardal vähemalt 12 kuud ja kuhu kantakse kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 30 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.A lisaga järgmised andmed, mis on:

a)	täpsed andmed traalimisega/loomuse võtmisega püütud saagi kohta igas väikseimas geograafilises piirkonnas, mille jaoks on eraldatud kvoot;

b)	iga traalimisega/loomuse võtmisega püütud saagi jaotus, sealhulgas iga kalavaru kogus (elusmassi kilogrammides), mis hoitakse laeva pardal, lastakse vette tagasi, lossitakse või laaditakse ümber käimasoleva püügireisi ajal.

3. Kõik kalalaevad peavad toodangupäevikut, mida säilitatakse laeva pardal vähemalt 12 kuud ja milles:

a)	registreeritakse iga liigi ja tooteliigi kumulatiivne päevatoodang kilogrammides eelmise päeva kohta, mis algab kell 00.01 ja lõpeb kell 24.00 (koordineeritud maailmaaja järgi);

b)	seostatakse iga liigi ja tooteliigi toodang väikseima geograafilise piirkonnaga, mille jaoks on eraldatud kvoot;

c)	loetletakse teisendustegurid, mida kasutades arvestatakse iga tooteliigi toodangu kaal ümber eluskaaluks püügipäevikusse kandmisel;

d)	märgistatakse kõik kanded kooskõlas artikliga 24.

4. Kõik kalalaevad paigutavad ohutust ja laeva kapteni navigeerimiskohustusi nõuetekohaselt arvesse võttes reguleerimispiirkonnast püütud saagi eraldi väljaspool reguleerimispiirkonda püütud saagist ning tagavad, et eraldamine on plasti, vineeri või võrgu abil selgelt piiritletud.

5. Kõikidel kalalaevadel on lastiplaan:

milles on selgelt näidatud:

i)	eri liikide asukoht igas lastiruumis ja nende liikide kogused tootekaalu kilogrammides;

ii)	iga lastiruumi asukoht, kus hoitakse rajoonis 3L ja rajoonis 3M püütud krevetti, sealhulgas kreveti kogus kilogrammides rajooni kohta;

iii)	toote ülaltvaade igas lastiruumis;

b)	mida ajakohastatakse iga päev eelmise päeva kohta, mis algab kell 00.01 ja lõpeb kell 24.00 (koordineeritud maailmaaja järgi), ning

c)	mida hoitakse pardal, kuni kogu saak on laevalt täielikult lossitud.

6. Kõik kalalaevad edastavad oma kalapüügi seirekeskusele elektrooniliselt käesoleva määruse lisa punktides 31 ja 32 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.D ja II.F lisas esitatud vormidele ja sisule vastavad aruanded, mis sisaldavad järgmist teavet:

a)	saak sisenemisel (COE): reguleerimispiirkonda saabumisel laeva pardal oleva saagi kogus liikide kaupa; see teave esitatakse vähemalt kuus tundi enne laeva sisenemist reguleerimispiirkonda;

b)	saak väljumisel (COX): reguleerimispiirkonnast väljumisel laeva pardal oleva saagi kogus liikide kaupa; see teave esitatakse vähemalt kuus tundi enne laeva väljumist reguleerimispiirkonnast;

saagiaruanne (CAT): pardal hoitud ja vette tagasi lastud saagi kogus liikide kaupa aruandele eelneval päeval iga rajooni kohta, sealhulgas nullpüük; see teave esitatakse iga päev enne kella 12.00 (koordineeritud maailmaaja järgi) Kõikide liikide kohta teatatakse nii pardal hoitud kui ka vette tagasi lastud saagi arvestuses nullpüügist kolmetähelise koodiga MZZ (liigitamata merekala) ning nende kogus tähistatakse numbriga 0, nagu on esitatud järgmises näites (//CA/MZZ 0//ja//RJ/MZZ 0//);

d)	saak pardal (COB): selle teabe esitavad kõik rajoonis 3L harilikku süvameregarneeli püüdvad laevad rajooni 3L sisenemisel ja sealt väljumisel tund aega enne rajooni 3L piiri ületamist;

ümberlaadimine (TRA):

i)	doonorlaevad, millelt saak ümber laaditakse, saadavad teate vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist, ning

ii)	pealelaadivad laevad saadavad teate hiljemalt üks tund pärast ümberlaadimist;

f)	lossimissadam (POR): laevad, millele saak ümber laaditi, saadavad teate vähemalt 24 tundi enne lossimist.

Kaitse- ja rakendusmeetmete I.C lisas esitatud loetletud liikide saagist, mille elusmassi on pardal kokku vähem kui 100 kg, võib teatada kolmetähelise koodiga MZZ (liigitamata merekala), välja arvatud juhul, kui tegemist on haidega. Kõikidest haidest teatatakse võimaluse korral liigi tasandil asjakohase kolmetähelise koodiga, mis on esitatud I.C lisas või kui need ei ole esitatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.C lisas, siis FAO ASFIS liikide loetelus kalandusalase statistika jaoks. Kui liigi tasandil teatamine ei ole võimalik, registreeritakse hailiigid käesoleva määruse lisa punktis 11 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.C lisas esitatud kolmetähelist koodi kasutades ogahailaste (SHX) või ogahailistena (DGX), nagu on asjakohane. Samuti registreeritakse iga loomuse kohta püütud haide hinnanguline kaal.

7. Lõikes 6 nimetatud aruanded võib saagiaruande tühistamise teatega tühistada, kasutades käesoleva määruse lisa punktis 32 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.F lisa punktis 8 ette nähtud vormi. Kui mõnda aruannet on vaja parandada, saadetakse pärast saagiaruande tühistamise teadet käesolevas artiklis sätestatud tähtaja jooksul viivitamata uus aruanne.

Lipuriigi kalapüügi seirekeskus teatab tema lipu all sõitvalt laevalt saadud tühistamisteate vastuvõtmisest viivitamata komisjonile.

8. Iga liikmesriik tagab, et tema kalapüügi seirekeskus edastab lõikes 6 nimetatud teated käesoleva määruse lisa punktis 31 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.D lisas esitatud vormi kasutades kohe pärast kättesaamist elektrooniliselt NAFO tegevsekretärile ning saadab koopia komisjonile ja EFCA-le.

9. Iga liikmesriik:

teatab esialgsed kuu püügikogused liikide ja kalavarupiirkondade kaupa ning esialgsed rajooni 3M hariliku süvameregarneeli püügi päevad, sõltumata sellest, kas talle on eraldatud asjaomaste kalavarude jaoks kvoot või püügikoormus või mitte. Liikmesriik edastab need aruanded komisjonile 20 päeva jooksul pärast püügi toimumise kalendrikuu lõppu;

tagab, et püügipäeviku teave esitatakse 60 päeva jooksul pärast iga püügireisi lõppemist komisjonile kas XML (Extensible Markup Language) või Microsoft Exceli failivormingus ning et esitatakse vähemalt käesoleva määruse lisa punktis 33 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.N lisas nimetatud teave.

Artikkel 26

Laevaseiresüsteem

1. Kõik reguleerimispiirkonnas tegutsevad kalalaevad peavad olema varustatud satelliitseiresüsteemi seadmega, mis suudab pidevalt ja automaatselt edastada vähemalt kord tunnis maismaal asuvale kalapüügi seirekeskusele nende asukoha ja järgmised laevaseiresüsteemi andmed:

a)	laeva tunnusandmed;

b)	laeva viimati määratud asukoht (pikkus- ja laiuskraad), kusjuures määramisviga on kuni 500 meetrit ja usaldusvahemik on 99 %;

c)	asukoha kindlaksmääramise kuupäev ja kellaaeg koordineeritud maailmaaja järgi ning

d)	laeva kurss/suund ja kiirus.

2. Iga liikmesriik tagab, et tema kalapüügi seirekeskus:

saab lõikes 1 nimetatud asukohaandmed ja registreerib need järgmiste kolmetäheliste koodidega:

i)	„ENT“ – reguleerimispiirkonda sisenemisel laeva poolt edastatud esimesed laevaseiresüsteemi asukohaandmed;

ii)	„POS“ – reguleerimispiirkonnas asuva laeva poolt edastatud kõik järgmised laevaseiresüsteemi asukohaandmed ning

iii)	„EXI“ – reguleerimispiirkonnast väljumisel laeva poolt edastatud esimesed laevaseiresüsteemi asukohaandmed;

b)	on varustatud arvutiriistvara ja -tarkvaraga, mis võimaldavad andmete automaatset töötlemist ja elektroonilist edastamist, kohaldab varundamis- ja taastamisprotseduure ning säilitab kalalaevadelt saadud andmeid elektroonilisel kujul vähemalt kolm aastat ning

c)	teatab komisjonile ja EFCA-le viivitamata kalapüügi seirekeskuse nime, aadressi, telefoninumbri, teleksi numbri, e-posti aadressi või faksinumbri ning nende muudatused.

3. Iga liikmesriik kannab oma laevaseiresüsteemiga seotud kulud.

4. Kui inspektor märkab reguleerimispiirkonnas kalalaeva, mille kohta ta ei ole saanud andmeid kooskõlas lõikega 1, 2 või 8, teavitab inspektor sellest laeva kaptenit ja komisjoni.

5. Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitva kalalaeva kaptenile või omanikule või tema esindajale teatatakse, kui ilmneb, et laeva satelliitseiresüsteemi seade on vigane või ei toimi.

6. Kui satelliitseiresüsteemi seade läheb rikki, tagab laeva kapten selle parandamise või asendamise ühe kuu jooksul pärast rikkiminekut või kui püügireis kestab kauem kui üks kuu, siis viiakse parandamine või asendamine lõpule järgmisel korral, kui laev siseneb sadamasse.

7. Ükski kalalaev ei tohi alustada püügireisi vigase satelliitseiresüsteemi seadmega.

8. Kõik vigase satelliitseiresüsteemi seadmega kalalaevad edastavad vähemalt iga nelja tunni järel oma lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele laevaseiresüsteemi asukohaandmed muude olemasolevate vahenditega, eelkõige satelliittelefoni, e-posti, raadio, faksi või teleksi teel.

9. Lipuliikmesriik tagab, et:

tema kalapüügi seirekeskus edastab laevaseiresüsteemi asukohaandmed NAFO tegevsekretärile ning saadab koopia komisjonile ja EFCA-le niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast nende saamist, ning võib anda tema lipu all sõita võivatele kalalaevadele loa edastada laevaseiresüsteemi asukohaandmed satelliittelefoni, e-posti, raadio, faksi või teleksi teel otse NAFO tegevsekretärile ning

NAFO tegevsekretärile edastatud laevaseiresüsteemi asukohaandmed on kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 34 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.E lisas sätestatud ja käesoleva määruse lisa punktis 31 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.D lisas üksikasjalikumalt kirjeldatud andmevahetusvormiga.

10. Kõik liikmesriigid võivad kasutada NAFO laevaseiresüsteemi andmeid otsimis- ja päästetöödel ning mereohutuse tagamiseks.

VI PEATÜKK

VAATLUSKAVA

Artikkel 27

Vaatlusprogramm

1. Vaatlejad peavad olema sõltumatud ja erapooletud ning nad peavad olema saanud asjakohase väljaõppe oma käesolevas artiklis loetletud kohustuste, ülesannete ja nõuete täitmiseks. Vaatlejad täidavad oma kohustusi ja ülesandeid erapooletul viisil, olenemata kodakondsusest ja sellest, millise lipu all laev sõidab, samuti ei ole nad lubamatult mõjutatavad ega saa kasu seoses laeva püügitegevusega reguleerimispiirkonnas.

2. Piiramata lõikes 3 sätestatud erandi kohaldamist, on reguleerimispiirkonnas kalapüügiga tegelemise ajal iga kalalaeva pardal alati vähemalt üks vaatleja kooskõlas vaatlusprogrammi sätetega. Kalalaev ei alusta kalapüüki enne, kui kalalaeva pardale on lähetatud vaatleja. Vaatleja pardalt puudumist, kui tema kohalolek on nõutav, peetakse tõsiseks rikkumiseks.

3. Erandina lõikest 2 ja tingimusel et NAFO ei ole nõudnud suurema arvu vaatlejate kohalolekut, võib liikmesriik lubada, et tema lipu all sõitvate kalalaevade pardal on vaatlejad kohal vähem kui 100 %, ent mitte vähem kui 25 % tema laevastiku püügireisidest või päevadest, mil kalalaevad viibivad aasta jooksul reguleerimispiirkonnas, tingimusel et nende kalalaevade, mille pardal ei ole vaatlejat, lipuliikmesriik:

a)	tagab, et asjaomased laevad püüavad sihtliike piirkondades, kus tõenäoliselt püütakse kaaspüügina väga väheselt määral muid kalaliike;

b)	tagab, et laev täidab kõiki reaalajas aruandluse nõudeid;

inspekteerib füüsiliselt või hindab vajaduse korral muul viisil riskihinnangu saamisel asjaomase laeva iga lossimist oma sadamates vastavalt siseriiklikele seire- ja järelevalvemenetlustele. Kui käesoleva määruse rikkumine on tuvastatud ja kinnitust leidnud, koostab ta inspekteerimisaruande käesoleva määruse lisa punktis 9 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.C lisas ette nähtud vormil ja edastab selle komisjonile võimalikult kiiresti pärast seda, kui rikkumine on kinnitust leidnud;

nii kiiresti kui võimalik enne püügireisi edastab komisjonile järgmise teabe:

i)	laeva nimi, IMO number ja rahvusvaheline raadiokutsung;

ii)	asjaolud, mis toetavad otsust näha ette erand 100 % kohalolekust;

esitab komisjonile igal aastal 15. veebruariks eelmise kalendriaasta kohta aruande, mis sisaldab kogu asjakohase püügitegevuse võrdlust, tuues välja erinevused selliste püügireiside vahel, mil laeva pardal viibis vaatleja ja mil vaatleja puudus. Komisjon edastab selle teabe NAFO tegevsekretärile iga aasta 1. märtsiks.

4. Kui inspektor väljastab rikkumisteate kalalaeva kohta, mille pardal kõnealuse erandi kohaselt puudub teate väljastamise ajal vaatleja, välja arvatud kui vaatleja puudub vastavalt lõikele 3, käsitatakse seda rikkumist tõsise rikkumisena artikli 35 lõike 1 tähenduses ning kui lipuliikmesriik ei nõua, et kalalaev suunduks kohe sadamasse kooskõlas artikli 35 lõikega 3, määrab ta viivitamata kalalaevale vaatleja.

5. Iga liikmesriik:

saadab igal aastal enne seda, kui tema lipu all sõitvad laevad alustavad kalapüüki reguleerimispiirkonnas, komisjonile ajakohastatud nimekirja vaatlejatest (nimi ja asjakohasel juhul identifitseerimisandmed, kui see on kohaldatav), keda ta kavatseb lähetada reguleerimispiirkonnas tegutsevatele laevadele, mis võivad sõidavad tema lipu all;

b)	nõuab, et tema lipu all sõitvate laevade pardal oleks vaatleja, kes on kantud punktis a osutatud nimekirja vastavalt käesolevale vaatlusprogrammile;

c)	tagab võimaluse korral, et samu vaatlejaid ei lähetataks sama laeva järjestikustele püügireisidele;

d)	tagab, et vaatlejad on varustatud merel kahepoolset sidet võimaldava autonoomse sideseadmega;

e)	võtab oma lipu all sõitvatel laevadel asjakohaseid meetmeid, millega tagada vaatlejatele nende kohustuste täitmisel turvalised töötingimused, kaitse, julgeolek ja heaolu vastavalt rahvusvahelistele standarditele või suunistele;

f)	tagab, et vaatlejad käsitlevad kõiki kalapüügiga seotud andmeid ja teavet, mida nad oma lähetuse ajal kogusid, sealhulgas fotosid ja videosid, vastavalt kohaldatavatele konfidentsiaalsusnõuetele.

6. Kui liikmesriik saab vaatlejalt tema lipu all sõita võiva laeva kohta vaatlejaaruande, milles teatatakse, et esineb lahknevusi kaitse- ja rakendusmeetmetest, või teatatakse mingist juhtumist, sealhulgas igasugustest vaatlejate tõkestamise, heidutamise, häirimise või muul viisil nende kohustuste täitmise takistamise juhtumitest, teeb liikmesriik järgmist:

a)	käsitleb aruannet äärmiselt delikaatselt ja diskreetselt vastavalt kohaldatavatele konfidentsiaalsusnõuetele;

b)	hindab vaatlejaaruandes välja toodud lahknevusi ja võtab kõik asjakohaseks peetavad järelmeetmed;

c)	koostab aruande järelmeetmete kohta ning esitab selle komisjonile.

7. Iga liikmesriik edastab komisjonile:

a)	hiljemalt 24 tundi enne vaatleja saabumist kalalaeva pardale kalalaeva nime ja laeva rahvusvahelise raadiokutsungi, samuti asjaomase vaatleja nime ja asjakohasel juhul identifitseerimisandmed, kui see on kohaldatav;

b)	elektrooniliselt ja viivitamata pärast selle saamist lõike 11 punktis e osutatud igapäevase vaatlejaaruande;

c)	20 päeva pärast laeva sadamasse saabumist lõikes 11 osutatud vaatleja püügireisiaruande;

d)	iga aasta 15. veebruariks eelnenud kalendriaastat käsitleva aruande selle kohta, kuidas ta on täitnud oma käesolevas artiklis sätestatud kohustusi.

8. Kui kalalaeva pardal on mõne teise liikmesriigi või NAFO konventsiooni osalise lähetatud vaatleja, esitab see vaatleja aruande laeva lipuliikmesriigile.

9. Kui kalalaeval, mille pardal on nõutav vaatleja kohalolek, puudub vaatleja, võib lipuliikmesriik lubada mõnel teisel konventsiooniosalisel lähetada laevale vaatleja.

10. Kui lähetuse ajal tehakse kindlaks, et esineb tõsine oht vaatlejale, astub lipuliikmesriik samme selle tagamiseks, et vaatleja lahkub laevalt, välja arvatud juhul, kui ja kuni oht kõrvaldatakse.

11. Nende laevadele lähetatud vaatlejad täidavad vähemalt järgmisi allpool loetletud kohustusi:

registreerivad iga loomuse kohta käesoleva määruse lisa punktis 35 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.M lisas esitatud vormis („vaatleja püügireisiaruanne“):

kogu saagi koguse liikide kaupa, sealhulgas tagasiheite ning ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide osas, millele on osutatud käesoleva määruse lisa punktis 3 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa VI osas:

—	nii nagu see on registreeritud laeva püügipäevikus ja toodangupäevikus,

—	vastavalt vaatleja sõltumatule hinnangule. Selliste loomuste puhul, kus vaatleja sõltumatut hinnangut ei ole võimalik esitada, tuleks asjakohased andmeväljad jätta täitmata ning märkida märkuste väljale;

ii)	kõik lahknevused erinevate saagiandmeallikate vahel;

iii)	püügivahendi tüüp, võrgusilma suurus, tarvikud;

iv)	püügikoormuse andmed;

v)	laius- ja pikkuskraad, kalastussügavus;

vi)	traalipüügi korral aeg püügivahendi vettelaskmise lõpetamisest püügivahendi väljatõmbamise alustamiseni. Igal muul juhul, vettelaskmise algus ja väljatõmbamise lõpp;

b)	kontrollivad artiklis 25 osutatud laeva lastiplaani ning registreerivad vaatlejaaruandes kõik kindlakstehtud lahknevused;

c)	registreerivad kõik täheldatud katkestused või häired laevaseiresüsteemis;

d)	lasevad laeva vahendid vette üksnes laeva kapteni nõusolekul;

e)	edastavad iga päev enne kella 12.00 (koordineeritud maailmaaja järgi), olenemata sellest, kas laev on kalapüügil või mitte, kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 36 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.G lisaga lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele vaatlejaaruande rajoonide kaupa;

f)	teevad sellist tööd, sealhulgas teadustööd, mida NAFO võib nõuda;

esitavad elektroonilisel kujul vaatlejaaruande, võimaluse korral lisades manusena vaatleja tehtud seonduvad fotod:

i)	lipuliikmesriigile võimalikult kiiresti pärast reguleerimispiirkonnast lahkumist ja hiljemalt laeva sadamasse saabumisel;

ii)	kohalikule sadamakontrolli asutusele kohe sadamasse saabumisel, kui inspekteerimine toimub sadamas;

h)	teevad ennast inspektoritele laeva püügitegevuse inspekteerimiseks kättesaadavaks merel või laeva saabumisel sadamasse;

käesolevast määrusest lahknevuse juhtumite korral:

teatavad laeva lipuliikmesriigi pädevale asutusele autonoomse kahepoolset kaugsidet võimaldava sideseadme abil viivitamata kõikidest käesoleva määruse rikkumistest, sealhulgas kõikidest vaatlejate tõkestamise, heidutamise, häirimise või muul viisil nende kohustuste täitmise takistamise juhtumitest, ning

ii)	säilitavad üksikasjalikud andmed, sealhulgas asjakohased fotod ja videosalvestised, käesoleva määruse rikkumise juhtumitega seotud asjaolude ja teabe kohta, nende edastamiseks lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele esimesel võimalusel ja hiljemalt laeva sadamasse saabumisel.

12. Liikmesriigi lipu all sõitvate laevade kaptenid:

a)	teevad vaatlejaga koostööd ja osutavad vaatleja kohustuste täitmiseks vajalikku abi. Nimetatud koostöö hõlmab vaatlejale vajaliku juurdepääsu võimaldamist saagile, sealhulgas saagile, mis on kavas vette tagasi lasta;

tagavad vaatleja toitlustamise ja majutamise laeva juhtkonnale ette nähtud tasemel. Kui laeva juhtkonnale ette nähtud tasemel majutamine ei ole võimalik, tagatakse vaatleja majutamine nimetatud tasemele võimalikult lähedasel tasemel, ent mitte madalamal tasemel kui laevaperele ette nähtud majutamise tase;

c)	tagavad vaatlejatele nende kohustuste täitmiseks vajaliku juurdepääsu kõikidesse laeva osadesse, sealhulgas laeva lastiruumi(desse), tootmisala(de)le, sillale, prügitöötlemisseadmetele ning navigatsiooni- ja sideseadmetele;

d)	ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta vaatlejaid nende kohustuste täitmisel ega anna või ürita anda neile altkäemaksu;

e)	kaasavad vaatleja kõikidesse laeva pardal läbiviidavatesse hädaolukorraõppustesse ning

f)	teavitavad vaatlejat, kui inspektorite rühm on teatanud oma kavatsusest tulla laeva pardale.

13. Liikmesriik kannab iga enda lähetatud vaatleja tasustamise kulud, kui NAFO konventsiooni mõne teise osalise või lipuliikmesriigiga ei ole kokku lepitud teisiti. Ilma et see piiraks lõiget 14 võib lipuliikmesriik lubada kalapüügiga tegeleval ettevõtjal osaleda vaatleja tasustamise kulude kandmises.

14. Vaatlejatel ei tohi olla finants- ega majanduslikke huve ning neile makstakse tasu viisil, millest nähtub nende sõltumatus laeva püügitegevusest reguleerimispiirkonnas.

15. Teave, mille liikmesriigid peavad esitama vastavalt lõike 3 punktidele c ja d, lõike 5 punktile a, lõike 6 punktile c ja lõikele 7, edastatakse komisjonile või tema määratud asutusele, kes tagab selle viivitamatu edastamise NAFO tegevsekretärile, et avaldada NAFO MCSi veebisaidil.

VII PEATÜKK

ÜHINE INSPEKTEERIMISE JA JÄRELEVALVE KAVA

Artikkel 28

Üldsätted

1. Liiduinspekteerimis- ja järelevalve tegevust koordineerib EFCA. Ta võib kooskõlastatult asjaomaste liikmesriikidega koostada selleks ühised inspekteerimise ja järelevalve rakenduskavad („kava“). Liikmesriigid, kelle laevad kalastavad reguleerimispiirkonnas, võtavad nende kavade paremaks rakendamiseks vajalikud meetmed, mis puudutavad eelkõige nõutavaid inim- ja materiaalseid ressursse ning nende ressursside kasutamise perioode ja vööndeid.

2. Inspekteerimise ja järelevalvega tegelevad liikmesriikide määratud inspektorid, kelle nimed teatatakse kava kaudu EFCA-le.

3. Liikmesriigid võivad koostöös komisjoni ja EFCA-ga lähetada vastastikusel kokkuleppel NAFO konventsiooni mõne teise osalise inspekteerimisalusele inspektoreid ja EFCA koordinaatoreid, kelle EFCA on määranud kava raames.

4. Kui mingil ajal viibib reguleerimispiirkonnas liikmesriikide kalalaevu rohkem kui 15, tagavad EFCA ja liikmesriik, et sel ajal viibib:

a)	inspektor või muu pädev ametiisik reguleerimispiirkonnas või

b)	pädev ametiisik NAFO konventsiooni osalise territooriumil, mis külgneb konventsiooni alaga;

c)	liikmesriigid reageerivad viivitamata kõikidele teadetele nende lipu all sõitva kalalaeva rikkumiste kohta reguleerimispiirkonnas.

5. Kavas osalevad liikmesriigid annavad igale inspekteerimisalusele selle sisenemisel reguleerimispiirkonda eelmise kümne päeva jooksul tehtud vaatluste ja toimunud pardaleminekute loetelu, sealhulgas kuupäevad, koordinaadid ja muu asjakohase teabe.

6. Kavas osalev liikmesriik tagab komisjoni ja EFCA-ga kooskõlastades, et iga reguleerimispiirkonnas tegutsev inspekteerimisalus, mis sõidab tema lipu all, on võimaluse korral iga päev turvalises ühenduses kõikide teiste reguleerimispiirkonnas tegutsevate inspekteerimisalustega, et vahetada nende tegevuse kooskõlastamiseks vajalikku teavet.

7. Uurimislaeva külastavad inspektorid võtavad arvesse laeva staatust ning piirduvad inspekteerimismenetlustega, mis on vajalikud selleks, et kindlaks teha, kas laeva tegevus on kooskõlas tema teadusuuringute kavaga. Kui inspektoritel on mõistlik põhjus kahtlustada, et laeva tegevus ei ole teadusuuringute kavaga kooskõlas, tuleb viivitamata teavitada komisjoni ja EFCA-t.

8. Liikmesriigid tagavad, et nende inspektorid kohtlevad reguleerimispiirkonnas tegutsevaid laevu võrdselt, vältides ebaproportsionaalse arvu inspekteerimiste läbiviimist laevadel, mis võivad sõita NAFO konventsiooni mõne osalise lipu all. Igas kvartalis peab nende inspekteerimiste arv, mille inspektorid viivad läbi NAFO konventsiooni teise osalise lipu all sõitavatel laevadel, kajastama võimaluse korral proportsionaalset osa reguleerimispiirkonnas toimuva püügitegevuse kogumahust, mis hõlmab muu hulgas püügikoguseid ja laevapäevi. Inspekteerimise sageduse kindlaksmääramisel võivad inspektorid arvesse võtta kalalaeva püügitavasid ja nõuetele vastavust.

9. Välja arvatud juhul, kui kava jaoks määratud inspektorid ja inspektoripraktikandid inspekteerivad kavas osaleva liikmesriigi lipu all sõitvat kalalaeva, tagab asjaomane liikmesriik kooskõlas oma siseriikliku õigusega, et need inspektorid ja praktikandid:

a)	tegutsevad jätkuvalt tema kontrolli all;

b)	rakendavad kava sätteid;

c)	ei võta laeva pardale kaasa relvi;

d)	hoiduvad liidu vetes kehtivate õigusnormide rakendamisest;

e)	järgivad üldtunnustatud rahvusvahelisi eeskirju, menetlusi ja tavasid, mis puudutavad inspekteeritava laeva ja selle laevapere ohutust;

f)	ei sekku püügitegevusse ega kalandustoodete ladustamisse ning hoiduvad nii palju kui võimalik tegevusest, mis kahjustaks pardal oleva saagi kvaliteeti, ning

g)	avavad mahutid nii, et neid oleks hõlbus kiiresti uuesti sulgeda, ümber pakkida ja lõpuks hoiustada.

10. Kõiki käesolevas peatükis osutatud inspekteerimis-, järelevalve- ja uurimisaruandeid ning nendega seotud fotosid ja tõendeid käsitatakse konfidentsiaalsena kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 37 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.B lisaga.

Artikkel 29

Teavitamisnõuded

1. Liikmesriigid saadavad hiljemalt iga aasta 1. novembril EFCA-le (ja saadavad koopia komisjonile) järgmise teabe avaldamiseks NAFO MCS veebisaidil:

a)	reguleerimispiirkonnas toimunud rikkumistest viivitamatu teatamise kontaktpunktina tegutseva pädeva asutuse kontaktandmed, kusjuures hilisemad muudatused neis andmetes edastatakse hiljemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist;

b)	kava juurde määratud inspektorite ja inspektoripraktikantide nimed ning iga inspekteerimisaluse nimi, raadiokutsung ja kontaktandmed sidepidamiseks. Nad teatavad edastatud andmete muutmisest võimaluse korral mitte hiljem kui 60 päeva ette.

2. Kavas osaledes tagab liikmesriik, et EFCA-le teatatakse eelnevalt iga ülesande saanud inspekteerimisaluse kontrollkäigu kuupäev ning algus- ja lõpuaeg.

Artikkel 30

Järelevalvemenetlus

1. Kui inspektor märkab reguleerimispiirkonnas olevat kalalaeva, mis võib sõita NAFO konventsiooni osalise lipu all ja mille puhul on põhjust kahtlustada käesoleva määruse ilmset rikkumist, ning kui viivitamatu inspekteerimine ei ole otstarbekas, siis inspektor:

täidab käesoleva määruse lisa punktis 38 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.A lisa kohaselt järelevalvearuande vormi. Kui inspektor on hinnanud loomuse kogust ja saagi koostist, märgitakse järelevalvearuandesse kogu asjaomane teave loomuse koostise kohta ning koguse hindamisel kasutatud meetod;

b)	salvestab laeva fotod ja registreerib fotode tegemise asukoha, kuupäeva ja kellaaja ning

c)	edastab järelevalvearuande ja fotod viivitamata asjaomasele pädevale asutusele.

2. Järelevalvearuande saanud liikmesriigi pädev asutus teeb viivitamata järgmist:

a)	edastab järelevalvearuande EFCA-le, kes avaldab selle NAFO MCSi veebisaidil edastamiseks laeva konventsiooniosalisest lipuriigile;

b)	edastab tehtud fotode koopiad EFCA-le, kes omakorda edastab need laeva konventsiooniosalisest lipuriigile või lipuliikmesriigile, kui see on inspekteerivast liikmesriigist erinev;

c)	tagab tõendite turvalisuse ja säilitamise järgmisteks inspekteerimisteks.

3. Liikmesriigi pädev asutus, mis saab selle liikmesriigi lipu all sõitva laeva kohta järelevalvearuande, viib läbi vajaliku uurimise, et määrata kindlaks asjakohased järelmeetmed.

4. Liikmesriik esitab uurimisaruande EFCA-le, kes avaldab selle NAFO MCSi veebisaidil ja saadab komisjonile.

Artikkel 31

Pardaleminek ja konventsiooniosalise inspekteerimismenetlused

Iga liikmesriik tagab, et kava raames inspekteerimist läbi viies tema inspektorid:

a)	teatavad kalalaevale enne pardaleminekut rahvusvahelist signalisatsioonikoodi kasutades raadio teel inspekteerimisaluse nime;

b)	heiskavad nii inspekteerimislaeval kui ka inspektorite pardaleminekuks kasutataval laeval käesoleva määruse lisa punktis 39 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.E lisas kujutatud vimpli;

c)	tagavad, et inspekteerimislaev viibib pardalemineku ajal kalalaevast ohutus kauguses;

d)	ei nõua, et kalalaev peatuks või manööverdaks püügivahendite vedamise, vettelaskmise või pardale hiivamise ajal;

piiravad kontrollirühma kuni nelja inspektoriga, sealhulgas inspektoripraktikant, kes võib kontrollirühmaga kaasas olla ainult väljaõppe eesmärgil. Kui inspektoritega on kaasas inspektoripraktikant, tutvustavad inspektorid pardaleminekul praktikanti laeva kaptenile. Inspektoripraktikant ainult jälgib inspekteerimist, mille viivad läbi volitatud inspektorid, ega sekku mingil viisil kalalaeva tegevusse;

f)	esitavad pardaleminekul laeva kaptenile oma isikut tõendava dokumendi, mille on välja andnud NAFO tegevsekretär kooskõlas kaitse- ja rakendusmeetmete artikli 32 lõike 3 punktiga b;

piiravad inspekteerimise nelja tunniga või võrgu pardale hiivamiseks ning nii võrgu kui ka saagi inspekteerimiseks vajaliku ajavahemikuga, olenevalt sellest, kumb on pikem, välja arvatud:

i)	rikkumise korral või

ii)

kui inspektori hinnangul erineb pardal oleva saagi kogus püügipäevikusse märgitud kogusest; sel juhul pikendab inspektor inspekteerimist ühe tunni võrra, et kontrollida arvutusi ja menetlusi ning uurida uuesti asjakohaseid dokumente, mida kasutati reguleerimispiirkonnas püütud saagi ja laeva pardal oleva saagi arvutamiseks;

h)	koguvad vaatlejalt saadud asjakohast teavet, mida kasutatakse käesolevale määrusele vastavuse kindlakstegemiseks.

Artikkel 32

Laeva kapteni ülesanded inspekteerimise ajal

Iga laeva kapten võtab inspekteerimise hõlbustamiseks vajalikke meetmeid:

a)	tagades, et kui inspekteerimislaev on teatanud inspekteerimise alustamisest, siis haalatavaid võrke ei hiivata pardale vähemalt 30 minuti jooksul pärast inspekteerimislaevalt teate saamist;

b)	hõlbustades inspekteerimisaluse taotlusel ja kooskõlas hea meretavaga inspektorite pardaletulekut;

c)	võimaldades kasutada laevatrappi kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 40 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.G lisaga;

d)	tagades, et mehhaaniline lootsitõstuk on ohutu ja kasutuskõlblik ning liikumine tõstuki ja teki vahel on ohutu;

e)	võimaldades inspektoritele juurdepääsu kõikidele asjakohastele aladele, tekkidele ja ruumidele, töödeldud ja töötlemata saagile, võrkudele ja muudele püügivahenditele, varustusele ja kõikidele asjakohastele dokumentidele, mida on vaja käesoleva määruse täitmise kontrollimiseks;

f)	registreerides ja esitades inspektorite nõudmisel iga kooskõlas artikli 8 lõike 1 punkti b alapunktiga iii läbi viidud proovitraalimise algus- ja lõppkoha koordinaadid;

g)	esitades inspektori nõudmisel registreerimisdokumendid, kalade hoiuruumide joonised ja kirjeldused, toodangupäevikud ja lastiplaanid ning osutades abi, mida inspektor mõistlikult vajab, et teha kindlaks, kas tegelik saagi ladustamine vastab lastiplaanile;

h)	hoidudes sekkumast inspektorite ja vaatlejate vahelisse suhtlemisse, sealhulgas austades privaatsust, mida inspektorid ja vaatlejad vajavad oma ülesannete täitmiseks;

i)	hõlbustades inspektoritel töödeldud kala näidiste kogumist liikide kindlakstegemiseks DNA analüüsi abil;

j)	võttes meetmeid, mis võivad olla vajalikud inspektorite pandud plommide puutumatuse tagamiseks ja pardale jäävate tõendite terviklikkuse säilitamiseks kuni lipuriigilt teistsuguste juhiste saamiseni;

k)	allkirjastades inspekteerimisaruande osa, milles kinnitatakse plommide panemist, et tagada tõendite säilimine, kui on pandud plommid ja/või kogutud tõendid;

l)	lõpetades kalapüügi, kui inspektorid seda nõuavad kooskõlas artikli 35 lõike 2 punktiga b;

m)	lubades inspektoritel nende taotlusel kasutada laeva sideseadmeid ja töötajat teadete saatmiseks ja vastuvõtmiseks;

n)	eemaldades inspektorite taotlusel püügivahendite mis tahes osa, mis ei ole käesoleva määruse kohaselt lubatud;

o)	andes inspektoritele, kui nad on teinud püügipäevikutesse kandeid, kõikide nende lehekülgede ärakirjad, kuhu sellised kanded on tehtud, ja allkirjastades inspektorite nõudmisel kõik leheküljed, et kinnitada ärakirja õigsust, ning

lõpetades inspektorite nõudmisel kalapüügi kuni:

i)	inspektorid on lõpetanud inspekteerimise ja kogunud kõik tõendid ning

ii)	laeva kapten on allkirjastanud punktis k osutatud inspekteerimisaruande osa.

Artikkel 33

Inspekteerimisaruanne ja järelmeetmed

1. Liikmesriik tagab, et tema inspektorid koostavad iga inspekteerimise kohta käesoleva määruse lisa punktis 41 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.B lisas esitatud vormi kasutades inspekteerimisaruande („inspekteerimisaruanne“).

2. Inspekteerimisaruandes:

a)	käsitatakse püügireisi käimasolevana, kui inspekteeritud laeva pardal on selle reisi ajal reguleerimispiirkonnas püütud saak;

toodangupäeviku kannete võrdlemisel püügipäeviku kannetega arvestavad inspektorid toodangu kogukaalu ümber eluskaaluks, võttes liidu kalalaevade puhul aluseks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (16) XIII, XIV ja XV lisas esitatud teisendustegurid nimetatud lisadega hõlmamata liikide ja esitusviiside puhul ning teistel juhtudel kapteni kasutatavaid teisendustegureid;

inspektorid:

i)	teevad püügipäeviku sissekannete põhjal liigiti ja rajooniti kokkuvõtte laeva saagi kohta, mis on käimasoleva püügireisi jooksul püütud reguleerimispiirkonnas;

ii)	esitavad kokkuvõtte inspekteerimisaruande punktis 12 ning dokumenteeritud püügi ja hinnanguliselt pardal oleva saagi erinevused inspekteerimisaruande punktis 14.1;

iii)	allkirjastavad inspekteerimise lõppedes inspekteerimisaruande ja esitavad selle laeva kaptenile allkirjastamiseks ja märkuste tegemiseks ning tunnistajatele, kes võivad soovida esitada oma seisukoha;

iv)	teavitavad viivitamata asjaomast pädevat asutust ja edastavad talle teabe ja fotod 24 tunni jooksul või esimesel võimalusel ning

v)	esitavad inspekteerimisaruande koopia laeva kaptenile, tehes nõuetekohaselt märke kõnealuse aruande asjaomasesse osasse, kui laeva kapten keeldub seda vastu võtmast.

3. Inspekteeriv liikmesriik:

a)	saadab merel koostatud inspekteerimisaruande võimaluse korral 20 päeva jooksul pärast inspekteerimist EFCA-le avaldamiseks NAFO MCSi veebisaidil;

b)	järgib artikli 34 lõikes 2 osutatud menetlust, kui inspektorid on väljastanud rikkumisteate.

4. Iga liikmesriik tagab, et NAFO inspektorite koostatud inspekteerimis- ja järelevalvearuannetel on asjaolude kindlaksmääramisel tema enda inspektorite inspekteerimis- ja järelevalvearuannetega samaväärne tõendamisjõud.

5. Liikmesriigid teevad koostööd, et hõlbustada kooskõlas kavaga NAFO inspektori esitatud aruande järel algatatud kohtu- või muid menetlusi.

Artikkel 34

Rikkumistega seotud menetlused

1. Iga inspekteeriv liikmesriik tagab, et käesoleva määruse rikkumise avastamisel tema inspektorid:

a)	dokumenteerivad rikkumise inspekteerimisaruandes;

teevad märke inspekteeritud laeva püügipäevikusse või muusse asjakohasesse dokumenti ja allkirjastavad selle, täpsustades rikkumise kuupäeva, geograafilised koordinaadid ja laadi, ning teevad igast asjakohasest sissekandest ärakirja ja nõuavad laeva kaptenilt ärakirja õigsuse tõendamist allkirjaga igal ärakirja leheküljel;

c)	teevad fotod püügivahenditest, saagist ja muudest tõenditest, mida inspektor peab seoses rikkumisega vajalikuks;

d)	kinnitavad vajaduse korral turvaliselt käesoleva määruse lisa punktis 42 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.F lisas kujutatud NAFO inspekteerimisplommi ning dokumenteerivad selle tegevuse ja iga plommi seerianumbri nõuetekohaselt inspekteerimisaruandes;

nõuavad, et laeva kapten:

i)	allkirjastaks tõendite säilimise tagamiseks inspekteerimisaruande asjaomase osa, kinnitades plommide panemist, ning

ii)	esitaks inspekteerimisaruande asjaomases osas kirjaliku selgituse;

f)	nõuavad, et laeva kapten eemaldaks püügivahendite mis tahes osa, mis ei ole käesoleva määruse kohaselt lubatud, ning

g)	teatavad vaatlejale rikkumisest, kui see on otstarbekas.

2. Inspekteeriv liikmesriik:

edastab tema inspektorite poolt teatatud rikkumise kohta kirjaliku teate 24 tunni jooksul rikkumise avastamisest komisjonile ja EFCA-le, kes omakorda edastab selle konventsiooniosalisest lipuriigi või liikmesriigi (kui see on inspekteerivast liikmesriigist erinev) pädevale asutusele ning NAFO tegevsekretärile. Kõnealune kirjalik teade sisaldab käesoleva määruse lisa punktis 41 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.B lisa kohase inspekteerimisaruande punktis 15 esitatud teavet; selles viidatakse asjaomastele meetmetele ja kirjeldatakse üksikasjalikult rikkumisteate väljastamise aluseid ja seda kinnitavaid tõendeid; võimaluse korral lisatakse fotod püügivahenditest, saagist ja muudest käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud rikkumisega seotud tõenditest;

b)	edastab inspekteerimisaruande viie päeva jooksul pärast inspekteerimislaeva sadamasse naasmist komisjonile ja EFCA-le.

EFCA omakorda avaldab inspekteerimisaruande pdf-vormingus NAFO MCSi veebisaidil.

3. Lipuliikmesriik menetleb rikkumisi kooskõlas artikliga 36.

Artikkel 35

Täiendav menetlus tõsise rikkumise korral

1. Järgmised rikkumised kujutavad endast määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 tähenduses tõsist rikkumist:

a)	püük ühiskvoodi alusel, teavitamata sellest eelnevalt komisjoni, mis on vastuolus artikliga 5;

b)	püük ühiskvoodi alusel rohkem kui viis tööpäeva pärast püügikeelu kehtestamist, mis on vastuolus artikliga 5;

c)	sellise kalavaru sihtpüük, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud, mis on vastuolus artikliga 6;

d)	kalavaru või liikide sihtpüük pärast seda, kui lipuliikmesriik on kehtestanud püügikeelu ja teatanud sellest komisjonile, mis on vastuolus artikliga 6;

e)	püük suletud piirkonnas, mis on vastuolus artikli 9 lõikega 5 ja artikliga 11;

f)	püük põhjalähedaste püügivahenditega põhjalähedaseks püügitegevuseks suletud piirkonnas, mis on vastuolus III peatükiga;

g)	keelatud võrgusilma suuruse kasutamine, mis on vastuolus artikliga 13;

h)	püük ilma kehtiva püügiloata;

i)	saagi ebaõige registreerimine, mis on vastuolus artikliga 25;

j)	satelliitseiresüsteemi puudumine või selle toimimise häirimine, mis on vastuolus artikliga 26;

k)	saagiga seotud teadete edastamata jätmine, mis on vastuolus artikli 10 lõikega 3 või artikliga 25;

l)	inspektorite või vaatlejate tõkestamine, heidutamine, häirimine või muul viisil nende kohustuste täitmise takistamine või mis tahes muul viisil kaudse surve avaldamine;

m)	rikkumise toimepanemine ajal, kui laeva pardal puudub vaatleja;

n)	uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või hävitamine, sealhulgas plommide lõhkumine või rikkumine ja plommiga suletud alale juurdepääsu saamine;

o)	inspektoritele võltsitud dokumentide või valeteabe esitamine, mis võib takistada tõsise rikkumise avastamist;

lossimine, ümberlaadimine või muude sadamateenuste kasutamine:

i)	sadamas, mis ei ole määratud sadam kooskõlas artikli 39 lõikega 1, või

ii)	ilma artikli 39 lõikes 6 osutatud sadamariigi loata;

q)	artikli 41 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmine;

r)	vaatleja pardale võtmata jätmine, kui see on nõutav.

2. Inspektor tegutseb tõsise rikkumise toime pannud laeva suhtes järgmiselt:

a)	võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada tõendite turvalisus ja säilimine, sealhulgas plommides vajaduse korral laeva lastiruumi ja/või püügivahendid täiendavaks inspekteerimiseks;

b)	nõuab, et laeva kapten lõpetaks püügitegevuse, mis kujutab endast tõsist rikkumist, ning

c)	teavitab viivitamata asjaomast pädevat asutust ning edastab talle 24 tunni jooksul teabe ja võimaluse korral fotod. Teabe saanud pädev asutus teatab sellest kooskõlas artikliga 34 konventsiooniosalisest lipuriigile või liikmesriigile, kui see on inspekteerivast liikmesriigist erinev.

3. Kui tõsine rikkumine puudutab laeva, mis võib sõita tema lipu all, tegutseb lipuliikmesriik järgmiselt:

a)	kinnitab viivitamata asjakohase teabe ja fotode kättesaamist;

b)	tagab, et inspekteeritud laev ei jätka püüki kuni edasise teateni;

vaatab kogu olemasolevat teavet ja kõiki materjale kasutades juhtumi 72 tunni jooksul läbi, nõuab, et laev suunduks viivitamata sadamasse tema järelevalve all läbiviidavaks täielikuks inspekteerimiseks, kui on ilmne, et toimunud on mõni järgmistest tõsistest rikkumistest:

i)	sellise kalavaru sihtpüük, mille suhtes kehtib moratoorium;

ii)	sellise kalavaru sihtpüük, mille püük on keelatud vastavalt artiklile 6;

iii)	saagi ebaõige registreerimine, mis on vastuolus artikliga 25 või

iv)	sama tõsise rikkumise kordamine kuue kuu jooksul.

4. Saagi ebaõige registreerimisega seotud tõsise rikkumise uurimisel tagab täielik inspekteerimine kogu pardal oleva saagi füüsilise inspekteerimise ja loendamise liikide kaupa iga rajooni kohta.

5. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „saagi ebaõige registreerimine“ seda, et inspektori hinnang pardal oleva töödeldud saagi kohta liikide kaupa või kokku erineb toodangupäevikus registreeritud saagist vähemalt 10 tonni või 20 %, olenevalt sellest, kumb näitaja on suurem, arvutatuna protsendina toodangupäeviku andmetest.

6. Lipuliikmesriigi nõusolekul ja juhul, kui NAFO konventsiooni osalise sadamariik ei ole sama, mis on inspektori liikmesriik, võivad täielikus inspekteerimises ja saagi loendamises osaleda selle NAFO konventsiooniosalise sadama või liikmesriigi sadama inspektorid.

7. Kui lõike 3 punkt c ei ole kohaldatav, siis lipuliikmesriik:

a)	lubab laeval jätkata püüki. Sel juhul esitab lipuliikmesriik komisjonile hiljemalt kaks päeva pärast rikkumisteadet kirjaliku põhjenduse, miks laevale ei antud korraldust suunduda sadamasse. Komisjon edastab selle põhjenduse NAFO tegevsekretärile, või

b)	nõuab, et laev suunduks viivitamata sadamasse tema järelevalve all läbiviidavaks täielikuks füüsiliseks läbiotsimiseks.

8. Kui lipuliikmesriik nõuab, et inspekteeritav laev suunduks sadamasse, võivad inspektorid minna laeva pardale või jääda sinna kuni sadamasse jõudmiseni, kui lipuliikmesriik ei nõua inspektorite lahkumist laevalt.

Artikkel 36

Rikkumiste menetlemine

1. Kui tõsise rikkumise paneb toime laev, mis sõidab tema lipu all, siis liikmesriik:

a)	korraldab täieliku uurimise, sealhulgas otsib kalalaeva vajaduse korral esimesel võimalusel füüsiliselt läbi;

b)	teeb koostööd NAFO konventsiooni inspekteeriva osalise või inspekteeriva liikmesriigiga, kui see on lipuliikmesriigist erinev, et säilitada tõendeid ja tagada järelevalveahel kujul, mis toetab menetluse läbiviimist kooskõlas tema õigusaktidega;

c)	algatab laeva eest vastutavate isikute suhtes viivitamata kohtu- või haldusmenetluse kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ning

d)	tagab, et rikkumise eest kohaldatavad karistused on piisavalt karmid, et tulemuslikult tagada nõuete täitmine, hoida ära edasised rikkumised või nende kordumine ning võtta rikkujatelt rikkumisest saadav kasu.

2. Lõike 1 punktides c ja d nimetatud kohtu- või haldusmenetlused ja karistused võivad sõltuvalt rikkumise tõsidusest ja kooskõlas siseriikliku õigusega olla muu hulgas järgmised:

a)	rahatrahvid;

b)	laeva, keelatud püügivahendite ja saagi arestimine;

c)	püügiloa peatamine või kehtetuks tunnistamine ning

d)	kalapüügivõimaluste vähendamine või tühistamine.

3. Lipuliikmesriik tagab, et kõiki rikkumisteateid koheldakse nii, nagu rikkumisest oleks teatanud tema enda inspektorid.

4. Lipuliikmesriik ja sadamaliikmesriik esitavad viivitamata komisjonile:

a)	teabe lõike 1 punktides c ja d osutatud kohtu- või haldusmenetluste ja karistuste kohta;

b)	niipea kui võimalik, kuid hiljemalt neli kuud pärast tõsise rikkumise toimumist aruande uurimise edenemise kohta, sealhulgas andmed rikkumisega seoses võetud või algatatud meetmete kohta ning

c)	uurimise lõppedes aruande lõpptulemuse kohta.

Artikkel 37

Liikmesriigi aruanded inspekteerimise, järelevalve ja rikkumiste kohta

1. Iga liikmesriik esitab komisjonile ja EFCA-le iga aasta 1. veebruariks kooskõlas kavaga aruande järgmiste andmetega:

a)	tema lipu all sõitvatel laevadel ja NAFO konventsiooni teiste osaliste lipu all sõitvatel kalalaevadel tehtud inspekteerimiste arvu eelmisel kalendriaastal;

b)	kõikide kalalaevade nimed, mille kohta tema inspektorid on väljastanud rikkumisteate, sealhulgas inspekteerimise kuupäev ja koht ning rikkumise laad;

c)	järelevalve õhusõidukite patrull-lendude lennutundide arv, nende õhusõidukite tehtud vaatluste arv, edastatud järelevalvearuannete arv ja iga aruande puhul vaatluste kuupäev, kellaaeg ja koht;

eelmisel aastal võetud meetmed, sealhulgas alljärgnevaga seoses algatatud kohtu- või haldusmenetluste või määratud karistuste täpne kirjeldus (näiteks trahvisumma, konfiskeeritud kalade ja/või püügivahendite väärtus, tehtud kirjalikud hoiatused):

i)	kõik inspektori teatatud rikkumised seoses laevadega, mis võivad sõita tema lipu all ning

ii)	kõik saadud järelevalvearuanded.

Iga aasta 1. märtsiks edastab komisjon esimeses lõigus osutatud teabe NAFO tegevsekretärile.

2. Lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud aruannetes näidatakse juhtumi hetkeseis. Liikmesriik jätkab selliste rikkumiste loetlemist igas järgmises aruandes kuni rikkumise lõplikust tulemusest teatamiseni.

3. Liikmesriik esitab piisavalt üksikasjaliku selgituse iga rikkumise kohta, mille puhul ei ole menetlust algatatud või karistust määratud.

VIII PEATÜKK

TEISE KONVENTSIOONIOSALISE LIPU ALL SÕITVATE LAEVADE KONTROLL SADAMARIIGIS

Artikkel 38

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lossimise, ümberlaadimise ja liikmesriikide sadamate kasutamise suhtes reguleerimispiirkonnas kalapüügiga tegelevate kalalaevade poolt, mis võivad sõita NAFO konventsiooni mõne teise osalise lipu all. Käesolevat peatükki kohaldatakse reguleerimispiirkonnas püütud saaki vedavate laevade või sellisest saagist saadud kalatoodete suhtes, mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või ümber laaditud.

Artikkel 39

Sadamaliikmesriigi kohustused

1. Sadamaliikmesriik esitab komisjonile ja EFCA-le nimekirja määratud sadamatest, kuhu kalalaevadel võib olla lubatud siseneda lossimiseks, ümberlaadimiseks ja/või sadama teenuste kasutamiseks, ning tagab võimalikult suures ulatuses, et igal määratud sadamal on piisav suutlikkus inspekteerimiste läbiviimiseks vastavalt käesolevale peatükile. Komisjon avaldab määratud sadamate nimekirja pdf-vormingus NAFO MCSi veebisaidil. Muudatuste tegemisel avaldatakse eelmist nimekirja asendav nimekiri vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

2. Sadamaliikmesriik kehtestab eeltaotluse esitamise miinimumtähtaja. Eeltaotluse esitamise tähtaeg on kolm tööpäeva enne eeldatavat saabumisaega. Kokkuleppel komisjoniga võib sadamaliikmesriik siiski ette näha teistsuguse eeltaotluse tähtaja, võttes muu hulgas arvesse saagi tooteliiki või püügikohtade kaugust oma sadamatest. Sadamaliikmesriik esitab eeltaotluse tähtaja teabe komisjonile, kes avaldab selle pdf-vormingus NAFO MCSi veebisaidil.

3. Sadamaliikmesriik määrab pädeva asutuse, kes tegutseb kontaktpunktina, et võtta vastu taotlusi kooskõlas artikliga 41 ja kinnitusi kooskõlas artikli 40 lõikega 2 ning väljastada lube kooskõlas käesoleva artikli lõikega 6. Sadamaliikmesriik teatab pädeva asutuse nime ja kontaktandmed komisjonile, kes avaldab need pdf-vormingus NAFO MCSi veebisaidil.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui liit ei anna NAFO konventsiooni teise osalise lipu all sõita võivatele laevadele lossimise, ümberlaadimise või sadama kasutamise luba.

5. Sadamaliikmesriik edastab artikli 41 lõigetes 1 ja 2 osutatud vormi koopia viivitamata NAFO konventsiooni osalisele, kes on laeva lipuriik, ja kui laev on tegelenud ümberlaadimisega, siis ka NAFO konventsiooni osalisest lipuriigile, mille laevadelt saak ümber laaditi.

6. Kalalaev ei tohi siseneda sadamasse ilma sadamaliikmesriigi pädevate asutuste eelneva loata. Lossimiseks või ümberlaadimiseks või muude sadamateenuste kasutamiseks antakse luba ainult siis, kui NAFO konventsiooni osalisest lipuriigilt on saadud kinnitus vastavalt artikli 40 lõikele 2.

7. Erandina lõikest 6 võib sadamaliikmesriik anda loa kogu saagi või selle osa lossimiseks ilma kõnealuses lõikes nimetatud kinnituseta järgmistel tingimustel:

a)	asjaomast kala hoitakse pädeva asutuse kontrolli all olevas laos;

b)	kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks, tootmiseks või transpordiks alles siis, kui on saadud lõikes 6 osutatud kinnitus;

c)	kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimistoimingute lõpuleviimist, võib sadamaliikmesriik kala konfiskeerida ja kõrvaldada kooskõlas siseriiklike eeskirjadega.

8. Sadamaliikmesriik teatab laeva kaptenile viivitamata oma otsusest lubada või keelata laeval sadamasse siseneda või kui laev on sadamas, siis lossida, ümber laadida või sadamat muul viisil kasutada. Kui laevale antakse luba sadamasse siseneda, tagastab sadamaliikmesriik laeva kaptenile käesoleva määruse lisa punktis 43 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.L lisas sätestatud sadamariigi kontrolli eeltaotluse vormi koopia, mille C osa on nõuetekohaselt täidetud. Vormi koopia saadetakse ka komisjonile, kes avaldab selle viivitamata NAFO MCSi veebisaidil. Keeldumise korral teatab sadamaliikmesriik sellest ka NAFO konventsiooni osalisest lipuriigile.

9. Artikli 41 lõikes 2 osutatud eeltaotluse tühistamisel saadab sadamaliikmesriik tühistatud sadamariigi kontrolli eeltaotluse vormi koopia komisjonile avaldamiseks NAFO MCSi veebisaidil automaatseks edastamiseks NAFO konventsiooni osalisest lipuriigile.

10. Kui varude taastamise kavas ei ole teisiti nõutud, inspekteerib sadamaliikmesriik igal aruandeaastal vähemalt 15 % kõigist lossimistest ja ümberlaadimisest. Inspekteeritavate laevade kindlaksmääramisel peab sadamaliikmesriik prioriteetseks:

a)	laevu, millel on varem keelatud sadamasse siseneda ja sadamat kasutada kooskõlas käesoleva peatükiga või käesoleva määruse muu sättega, ning

b)	teiste NAFO konventsiooni osaliste, riikide või piirkondlike kalandusorganisatsioonide taotlusi konkreetse laeva inspekteerimiseks.

11. Inspekteerimise viivad kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 44 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.H lisaga läbi sadamaliikmesriigi inspektorid, kes esitavad laeva kaptenile enne inspekteerimise alustamist isikut tõendava dokumendi.

12. Sadamaliikmesriigi nõusolekul võib komisjon kutsuda teiste NAFO konventsiooni osaliste inspektoreid liituma tema enda inspektoritega ning jälgima inspekteerimist.

13. Sadamas toimuv inspekteerimine hõlmab kõigi kalavarude lossimise või ümberlaadimise jälgimist selles sadamas. Sellise inspekteerimise ajal peab sadamaliikmesriigi inspektor vähemalt:

võrdlema iga liigi lossitud või ümberlaaditud koguseid:

i)	püügipäevikus registreeritud kogustega liikide kaupa;

ii)	saagi- ja tegevusaruannetega ning

iii)	kõikide saaki käsitlevate andmetega, mis on eelnevalt esitatud käesoleva määruse lisa punktis 43 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.L lisas sätestatud sadamariigi kontrolli eeltaotluse vormil;

b)	kontrollima pärast lossimise või ümberlaadimise lõpetamist iga kalaliigi kogust pardal ja registreerima selle;

c)	kontrollima kooskõlas VII peatükiga läbi viidud inspekteerimiste andmeid;

d)	kontrollima kõiki pardal olevaid võrke ja registreerima võrgusilma suuruse mõõtmised;

e)	kontrollima kalade suuruse vastavust kalade alammõõdu nõuetele;

f)	asjakohasel juhul kontrollima, kas liigid vastavad täpselt püügideklaratsioonile.

14. Sadamaliikmesriik suhtleb võimaluse korral laeva kapteni või juhtkonna liikmete ja vaatlejaga ning tagab vajaduse korral, et inspektorit saadab tõlk.

15. Sadamaliikmesriik väldib võimaluse korral kalalaeva tarbetut kinnipidamist ning tagab, et laevale tekitatakse võimalikult vähe tüli ja ebameeldivusi, sealhulgas välditakse kala kvaliteedi tarbetut halvenemist.

16. Inspekteerimistulemused dokumenteeritakse käesoleva määruse lisa punktis 9 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.C lisas esitatud vormil PSC 3 (sadamariigi kontrolli vorm). Sadamariigi kontrolli aruande koostamise ja käsitlemise protsess hõlmab järgmist:

a)	inspektorid märgivad ära kõik sadamakontrolli käigus avastatud käesoleva määruse rikkumised ja esitavad nende üksikasjad. Aruanne peab sisaldama kogu asjaomast teavet rikkumiste kohta, mis avastati merel inspekteeritud kalalaeva käimasoleva püügireisi ajal;

b)	inspektorid võivad lisada märkusi, mida nad peavad asjakohaseks;

c)	laeva kaptenile antakse võimalus lisada aruandele oma märkusi või vastuväiteid ja võtta vajaduse korral ühendust lipuriigi asjaomaste asutustega, eriti kui laeva kaptenil on tõsiseid raskusi aruande sisust arusaamisega;

d)	inspektorid allkirjastavad aruande ja paluval laeva kaptenil see allkirjastada. Laeva kapteni allkiri aruandel tõendab ainult seda, et ta on saanud aruande koopia;

e)	laeva kaptenile antakse aruande koopia, milles on esitatud inspekteerimistulemused, sealhulgas võimalikud meetmed.

17. Sadamaliikmesriik saadab sadamariigi kontrolli aruande koopia viivitamata komisjonile ja EFCA-le. Komisjon avaldab sadamariigi kontrolli aruande pdf-vormingus NAFO MCSi veebisaidil automaatseks edastamiseks NAFO konventsiooni osalisest lipuriigile ja kõikide nende laevade lipuriikidele, millelt laaditi saak ümber inspekteeritud kalalaevale.

Artikkel 40

Lipuliikmesriigi kohustused

1. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate laevade kaptenid täidavad artiklis 41 laeva kaptenitele sätestatud kohustusi.

2. Selle kalalaeva liikmesriik, mis kavatseb saaki lossida või ümber laadida või kasutada muid sadamateenuseid või mis on väljaspool sadamat saaki ümber laadinud, tagastab käesoleva määruse lisa punktis 43 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.L lisas esitatud sadamariigi kontrolli eeltaotluse vormi, mis on edastatud kooskõlas artikli 39 lõikega 5 ja mille B osa on nõuetekohaselt täidetud, kinnitades, et:

a)	kalalaeval, mis teatas kalapüügist, oli piisavalt kvoote teatatud kalaliikide püüdmiseks;

b)	pardal olevast kalakogusest on nõuetekohaselt teatatud liikide kaupa ja seda on arvesse võetud nende koguse- või püügipiirangute arvutamisel, mida võidakse kohaldada;

c)	kalalaeval, mis teatas kalapüügist, oli luba püüda kala teatatud piirkondades ning

d)	kalalaeva asumist teatatud püügipiirkonnas on kinnitanud laevaseiresüsteemi andmed.

3. Sadamaliikmesriik saadab komisjonile selle pädeva asutuse kontaktandmed, kes tegutseb kontaktpunktina, et võtta vastu taotlusi kooskõlas artikli 39 lõikega 5 ja väljastada kinnitusi kooskõlas artikli 39 lõikega 6. Komisjon avaldab selle teabe pdf-vormingus NAFO MCSi veebisaidil.

Artikkel 41

Laeva kapteni kohustused

1. Sadamasse siseneda kavatseva kalalaeva kapten või agent esitab sisenemistaotluse sadamaliikmesriigi pädevale asutusele artikli 39 lõikes 2 sätestatud taotluse esitamise tähtaja jooksul. Taotlusele lisatakse käesoleva määruse lisa punktis 43 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.L lisas esitatud sadamariigi kontrolli eeltaotluse vorm, mis on nõuetekohaselt täidetud järgmiselt:

a)	kaitse- ja rakendusmeetmete II.L lisa A osas nimetatud sadamariigi kontrolli eeltaotluse vormi PSC 1 kasutatakse juhul, kui laev veab, lossib või laadib ümber oma saaki, ning

b)	kaitse- ja rakendusmeetmete II.L lisa A osas nimetatud sadamariigi kontrolli eeltaotluse vormi PSC 2 kasutatakse juhul, kui laev on tegelenud ümberlaadimisega. Iga laeva kohta, millelt saak ümber laaditakse, täidetakse eraldi vorm;

c)	nii vorm PSC 1 kui ka PSC 2 täidetakse siis, kui laev veab, lossib või laadib ümber oma saaki ja ümberlaadimise kaudu saadud saaki.

2. Laeva kapten või agent võib eeltaotluse tühistada, teatades sellest selle sadama pädevale asutusele, mida ta kavatses kasutada. Taotlusele lisatakse käesoleva määruse lisa punktis 43 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.L lisas esitatud sadamariigi kontrolli eeltaotluse vormi originaal, millele on kirjutatud sõna „tühistatud“.

3. Laeva kapten ei alusta lossimist või ümberlaadimist ega kasuta muid sadamateenuseid enne, kui liikmesriigi pädev asutus on selleks loa andnud, või enne, kui vormil PSC 1 või PSC 2 teatatud eeldatav saabumisaeg on möödunud. Sadamaliikmesriigi pädeva asutuse loal võib lossimist või ümberlaadimist ja muude sadamateenuste kasutamist alustada siiski enne eeldatava saabumisaja möödumist.

4. Laeva kapten:

a)	teeb inspektoritega koostööd ja abistab neid kalalaeva inspekteerimisel, mis viiakse läbi kõnealuse korra kohaselt, ning ei takista, ähvarda ega sega sadamariigi inspektoreid nende kohustuste täitmisel;

b)	võimaldab juurdepääsu laeva kõigile aladele, tekkidele ja ruumidele, võrkudele ja muudele püügivahenditele või varustusele ja esitab sadamariigi inspektorite nõudmise korral neile kogu asjakohase teabe, sealhulgas kõikide asjakohaste dokumentide koopiad.

Artikkel 42

Sadamas toimunud inspekteerimise käigus avastatud rikkumised

Kui laeva inspekteerimisel sadamas avastatakse rikkumine, kohaldatakse artiklite 34–37 asjaomaseid sätteid.

Artikkel 43

Konfidentsiaalsus

Liikmesriigid, pädevad asutused, ettevõtjad, laevakaptenid ja laevapered käsitavad kõiki käesolevas peatükis nimetatud inspekteerimis- ja uurimisaruandeid ning nendega seotud fotosid ja tõendeid konfidentsiaalsena kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 37 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.B lisas sätestatud konfidentsiaalsuseeskirjadega.

IX PEATÜKK

KOLMANDAD RIIGID

Artikkel 44

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eeldamine

Eeldatakse, et kolmanda riigi laev on kahjustanud käesoleva määruse tulemuslikku kohaldamist ning tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, kui:

a)	seda laeva on nähtud tegelemas või muude vahenditega on kindlaks tehtud, et see laev tegeles reguleerimispiirkonnas kalapüügiga;

b)	see laev on tegelenud ümberlaadimisega koos mõne muu kolmanda riigi laevaga, mida on nähtud tegelemas või mille puhul on kindlaks tehtud, et see laev tegeles reguleerimispiirkonnas või sellest väljaspool kalapüügiga, ja/või

c)	see laev on kantud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja (17).

Artikkel 45

Kolmandate riikide laevade vaatlemine ja inspekteerimine reguleerimispiirkonnas

Iga liikmesriik, kes teostab reguleerimispiirkonnas inspekteerimist või järelevalvet ühise inspekteerimis- ja järelevalvekava raames ja märkab või teeb kindlaks, et kolmanda riigi laev tegeleb reguleerimispiirkonnas kalapüügiga:

a)	edastab selle teabe viivitamata komisjonile, kasutades käesoleva määruse lisa punktis 38 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.A lisas esitatud järelevalvearuande vormi;

b)	püüab teatada laeva kaptenile, et tema laev tegeleb eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning et see teave edastatakse kõikidele konventsiooniosalistele, asjaomastele piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele ja laeva lipuriigile;

c)	küsib vajaduse korral laeva kaptenilt luba minna laeva pardale selle inspekteerimiseks ning

kui laeva kapten nõustub inspekteerimisega:

i)	edastab inspektori tähelepanekud viivitamata komisjonile, kasutades käesoleva määruse lisa punktis 41 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.B lisas esitatud inspekteerimisaruande vormi, ning

ii)	annab laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia.

Artikkel 46

Kolmandate riikide laevade sadamasse sisenemine ja inspekteerimine

1. Kolmanda riigi laeva kapten taotleb sadamasse sisenemiseks luba sadamaliikmesriigi pädevalt asutuselt kooskõlas artikliga 41.

2. Sadamaliikmesriik:

a)	edastab laeva lipuriigile ja komisjonile viivitamata vastavalt artiklile 41 saadud teabe;

keelab kolmanda riigi laeval sadamasse siseneda, kui:

i)	laeva kapten ei ole täitnud artikli 41 lõikes 1 sätestatud tingimusi või

ii)	lipuriik ei ole kinnitanud laeva püügitegevust kooskõlas artikli 40 lõikega 2;

c)	teatab laeva kaptenile või agendile, laeva lipuriigile ja komisjonile oma otsusest mitte anda kolmanda riigi laevale luba sadamasse siseneda, saaki lossida või ümberlaadida või muul viisil sadamat kasutada;

d)	tühistab sadamasse sisenemise keelu ainult siis, kui sadamariik on kindlaks teinud piisavate tõendite olemasolu, mis kinnitavad, et sisenemiskeelu põhjused olid ebapiisavad või ekslikud või ei kehti enam;

e)	teatab laeva kaptenile või agendile, laeva lipuriigile ja komisjonile oma otsusest tühistada kolmanda riigi laeva sadamasse sisenemise, lossimise, ümberlaadimise või muul viisil sadama kasutamise keeld;

f)	tagab sadamasse sisenemise lubamisel, et laeva inspekteerivad nõuetekohaselt volitatud ametiisikud, kes tunnevad käesolevat määrust, ning et inspekteerimine toimub kooskõlas artikli 39 lõigetega 11–17, ning

g)	saadab komisjonile viivitamata inspekteerimisaruande koopia ja üksikasjaliku teabe võetud meetmete kohta.

3. Liikmesriik tagab, et ükski kolmanda riigi laev ei tegele lossimise ega ümberlaadimisega ega kasuta tema sadamat muul viisil, kui laeva ei ole inspekteerinud nõuetekohaselt volitatud ametiisikud, kes tunnevad käesolevat määrust, ning kui laeva kapten ei ole tõendanud, et pardal olevad kalaliigid, mille suhtes kohaldatakse NAFO konventsiooni, on püütud väljaspool reguleerimisala või kooskõlas määrusega.

Artikkel 47

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ajutine nimekiri

1. Lisaks teabele, mille liikmesriigid esitavad kooskõlas artiklitega 42 ja 44, võib iga liikmesriik edastada komisjonile viivitamata mis tahes teabe, mis võib aidata reguleerimispiirkonnas välja selgitada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevat kolmanda riigi laeva.

2. Kui konventsiooniosaline on vastu ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade NEAFC nimekirja kantud laeva kandmisele ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade NAFO nimekirja või sealt kustutamisele, kannab NAFO tegevsekretär sellise laeva ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ajutisse nimekirja.

Artikkel 48

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade suhtes võetavad meetmed

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laeva poolt teostatavat ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ennetada, ära hoida ja lõpetada, sealhulgas:

a)	keelates laevadel, kes sõidavad tema lipu all, osaleda (välja arvatud vääramatu jõu korral) kalapüügis koos sellise laevaga, sealhulgas (kuid mitte ainult) ühises püügitegevuses;

b)	keelates sellise laeva varustamise toidu või kütusega või talle muude teenuste osutamise;

c)	keelates sellisel laeval sisenemise oma sadamatesse ning kui laev on sadamas, siis sadama kasutamise, välja arvatud vääramatu jõu korral või hädaolukorras, inspekteerimiseesmärgil või asjakohaste täitemeetmete võtmiseks;

d)	keelates vahetada laevaperet, välja arvatud vääramatu jõu korral;

e)	keeldudes sellisele laevale loa andmisest kalapüügiks liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;

f)	keelates sellise laeva prahtimise;

g)	keeldudes sellisele laevale loa andmisest sõita liikmesriigi lipu all;

h)	keelates sellise laeva pardal oleva või sellise laevaga seostatava kala lossimise ja impordi;

i)	soovitades importijatel, vedajatel ja muudel asjaomastel sektoritel hoiduda selliste laevadega läbirääkimiste pidamisest nende püütud kala ümberlaadimise üle ning

kogudes ja vahetades selliste laevade kohta asjakohast teavet teiste konventsiooniosalistega, kolmandate riikidega ja piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, et avastada, tõkestada ja vältida võltsitud impordi- või ekspordisertifikaatide kasutamist seoses sellistelt laevadelt pärit kala või kalatoodetega.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 49

Konfidentsiaalsus

Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 112 ja 113 sätestatud kohustustele tagavad liikmesriigid artikli 4 lõike 2 punkti a, artikli 4 lõike 6, artikli 5 lõike 3 punkti c, artikli 10 lõike 2, artikli 15 lõike 4, artikli 22 lõigete 1, 5 ja 6, artikli 23 lõike 6, artikli 25 lõike 8, artikli 26 lõike 9, artikli 27 lõigete 3, 5, 6, 7 ja 15, artikli 29 lõigete 1 ja 2, artikli 34 lõike 2, artikli 36 lõike 4, artikli 37 lõike 1 ja artikli 39 lõike 8 kohaselt NAFO-le edastatud ja sealt saadud elektrooniliste aruannete ja teadete konfidentsiaalsuse.

Artikkel 50

Muutmismenetlus

1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 51 18. detsembriks 2019 vastu delegeeritud õigusakti, millega käesolevat määrust täiendatakse kaitse- ja rakendusmeetmete asjaomaste sätete ja lisadega. Komisjonil on samuti õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakti nimetatud delegeeritud õigusakti hilisemaks muutmiseks.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust, kohandamaks seda NAFO vastu võetud meetmetega, mis on liidu ja liikmesriikide jaoks siduvad, seoses alljärgnevaga:

a)	artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu uurimislaevade tegevuste kohta;

b)	artiklis 9 ettenähtud meetmed seoses hariliku süvameregarneeli püügi piirkondadega; asjaomased aruanded, kalastussügavuse muutmine ning viited püügipiirangu või püügikeelu piirkondadele;

artikli 10 lõike 2 punktidega a ja b ette nähtud teadete sisuga seotud menetlused, mis puudutavad selliste laevade sisenemist reguleerimispiirkonda süvalesta püügiks, mille pardal oleva väljaspool reguleerimispiirkonda püütud kogusaagi elusmass on üle 50 tonni, ning artikli 10 lõike 2 punktis d ettenähtud süvalesta püügi alustamise tingimused;

d)	artikli 22 lõikes 5 sätestatud elektroonilise andmeedastuse sisu, nende kehtivate dokumentide loetelu, mis peavad olema laeva pardal vastavalt artikli 22 lõikele 8, ja artikli 22 lõikes 10 kirjeldatud mahutavusplaanide sisu;

e)	dokumendid, mis peavad olema prahitud laeva pardal vastavalt artikli 23 lõikele 9;

f)	artikli 26 lõikes 1 sätestatud laevaseiresüsteemi andmete automaatne ja pidev edastamine ning artikli 26 lõigetes 2 ja 9 sätestatud kohustused seoses kalapüügi seire keskusega;

g)	artikli 27 lõikes 3 sätestatud vaatlejate kohaloleku protsendimäärad, artikli 27 lõikes 7 sätestatud liikmesriikide aruandlus, artikli 27 lõikes 11 sätestatud vaatleja kohustused ja artikli 27 lõikes 12 sätestatud laeva kapteni kohustused;

h)	artiklis 32 sätestatud laeva kapteni ülesanded inspekteerimise ajal.

3. Kooskõlas artikliga 1 tehtavad muudatused piirduvad üksnes kaitse- ja rakendusmeetmete muudatuste ülevõtmisega liidu õigusesse.

Artikkel 51

Delegeeritud volituste kasutamine

1. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 50 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 17. juunist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 50 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 50 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 52

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 53

Määruse (EL) 2016/1627 muutmine

Määrust (EL) 2016/1627 muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid: „27) „suur triivõngejadalaev“– triivõngejadalaev, mille kogupikkus on üle 24 meetri; 28) „seinnoot“– haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku kokkuveotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku tõmmata ja sulgeda;“.

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Iga-aastased püügivõimsuse haldamise kavad

1. Iga liikmesriik koostab iga-aastase püügivõimsuse haldamise kava kalalaevade arvu kohandamiseks, et tõendada püügivõimsuse vastavust laevadele asjaomaseks ajavahemikuks eraldatud kalapüügivõimalustele.

2. Liikmesriigid kohandavad püügivõimsust, kasutades ICCATi alalise uuringute ja statistikakomitee ettepandud parameetreid, mille ICCAT oli 2009. aastal vastu võtnud.

Liikmesriigid võivad eraldada sektoripõhiseid kvoote väikestele rannikulaevadele, kellel on lubatud püüda harilikku tuuni, ning märgivad selle oma püügikavadesse. Nad lisavad ka täiendavaid meetmeid, et jälgida oma seire-, kontrolli- ja inspekteerimiskavades tähelepanelikult kvootide kasutamist kõnealuse laevastiku poolt. Liikmesriigid võivad anda erinevale hulgale laevadele loa kasutada täielikult nende püügivõimalusi, kasutades lõikes 1 osutatud parameetreid.

3. Portugal ja Hispaania võivad eraldada sektoripõhiseid kvoote söödaga õngelaevadele, mis tegutsevad Assoore, Madeirat ja Kanaari saari ümbritsevates vetes. Nende vastavates iga-aastastes kavades määratletakse selgelt sektoripõhine kvoot ja täiendavad meetmed selle kasutamise jälgimiseks.

4. Kui liikmesriigid eraldavad sektoripõhiseid kvoote kooskõlas lõigetega 2 või 3, siis alalise uuringute ja statistikakomitee (2009. aastal) määratletud minimaalse kvoodi 5 tonni nõuet ei kohaldata.

5. Seinnoodalaevade püügivõimsuse kohandamisel piirdutakse maksimaalselt 20 % suurenemisega võrreldes 2018. aasta püügivõimsuse lähtetasemega.

6. Ajavahemikuks 2019–2020 võivad liikmesriigid anda loa kasutada hariliku tuuni püügiks mõrdasid, mis võimaldab neil oma püügivõimalusi täielikult ära kasutada.“

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Iga-aastased kalakasvatamise majandamiskavad

1. Iga aasta 31. jaanuariks edastab liikmesriik, kellel on hariliku tuuni kvoot, komisjonile käesoleva artikli kohaselt iga-aastase kalakasvatamise majandamiskava.

2. Komisjon kogub need kavad kokku ja lõimib need liidu kavasse. Komisjon edastab kõnealuse kava ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. veebruariks, et ICCAT saaks seda arutada ja selle heaks kiita.

3. Liikmesriigid tõendavad iga-aastases kalakasvatamise majandamiskavas, et kasvandustesse viidud kogus ja kasvatamise koguvõimsus vastavad kasvatamiseks olemasoleva hariliku tuuni hinnangulisele kogusele.

4. Liikmesriigid piiravad oma tuuni kasvatamise võimsust, piirdudes nende kalakasvanduste koguvõimsusega, mis olid kantud ICCATi hariliku tuuni kasvanduste registrisse või millele oli antud luba ja millest oli ICCATile teatatud 2018. aastal.

5. Loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille liikmesriigi kalakasvandused vastu võtavad, piirdub sellise kasvandustesse viidud koguste tasemega, mis on registreeritud ICCATi hariliku tuuni kasvanduste registris ja millest kõnealuse liikmesriigi kalakasvandused olid ICCATile 2005., 2006., 2007. või 2008. aastal teatanud.

6. Kui liikmesriigil on vaja suurendada loodusest püütud ja kasvandustes vastu võetud hariliku tuuni maksimaalset kogust oma ühes või mitmes tuunikasvanduses, peab see suurendamine olema vastavuses sellele liikmesriigile eraldatud kalapüügivõimalustega, mis hõlmab elusa hariliku tuuni importi.

7. Kasvandustega liikmesriigid tagavad, et teadlastele, kellele alalise uuringute ja statistikakomitee on andnud ülesande teha nuumamisperioodil kindlaks kasvukiirus, oleks äratuntavate isendite seireks tagatud juurdepääs ja protokolli kohaselt ka abi uuringute läbiviimiseks kooskõlas uuringute ja statistikakomitee koostatud standardprotokolliga.“

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Püügihooaeg

1. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel on hariliku tuuni püük seinnoodaga lubatud 26. maist 1. juulini.

2. Erandina lõikest 1 võib Aadria merel tehistingimustes peetava kala puhul lubada hariliku tuuni püüki seinnoodaga kuni 15. juulini (FAO püügipiirkond 37.2.1).

3. Erandina lõikest 1, kui liikmesriik saab tõendada, et kuna tuule tugevus oli Beauforti skaala järgi 5 või rohkem palli, ei saanud mõned tema seinnoodaga kalapüügilaevad, mis püüavad harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel, kasutada aasta jooksul oma tavapäraseid püügipäevi, võib see liikmesriik kanda asjaomaste laevade puhul aasta jooksul maksimaalselt 10 kaotatud päeva üle kuni 11. juulini.

4. Hariliku tuuni püük suurte pelaagiliste õngejadalaevadega on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel 1. jaanuarist kuni 31. maini.

5. Liikmesriigid määravad oma iga-aastastes püügikavades kalalaevastiku (v.a seinnoodalaevad ja suured pelaagilised õngejadalaevad) jaoks kindlaks lubatud püügi hooajad.“

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Kaaspüük

1. Iga liikmesriik näeb oma kvoodi piires hariliku tuuni kaaspüügiks ette erikvoodi ja teavitab sellest komisjoni oma iga-aastase püügikava esitamisel.

2. Hariliku tuuni kaaspüük ei tohi iga püügireisi lõpus ületada 20 % kogusaagist pardal. Metoodika, mida kasutatakse kõnealuste kaaspüükide arvutamiseks võrreldes pardal oleva kogusaagiga, määratletakse selgelt iga-aastases püügikavas. Kaaspüüki võib arvutada massina või isendite arvuna. Isendite arvul põhinevat arvutamist kohaldatakse üksnes ICCATi majandatava tuuni ja tuunilaadsete liikide puhul. Väikestele rannikulaevadele lubatud kaaspüügi taset võib arvutada aasta kaupa.

3. Pardal hoitud või vette tagasi lastud surnud hariliku tuuni kogu kaaspüük arvatakse maha lipuliikmesriigi kvoodist ning see registreeritakse ja sellest teavitatakse komisjoni.

4. Liikmesriikide puhul, kellel ei ole hariliku tuuni kvooti, arvatakse asjaomane kaaspüük maha liidu erikvoodist hariliku tuuni kaaspüügi jaoks, mis on kehtestatud kooskõlas ELi toimimise lepinguga ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 16.

5. Kui asjaomase kalalaeva või mõrra liikmesriigile eraldatud kvoot on juba ära kasutatud, ei ole hariliku tuuni püük lubatud ning liikmesriik võtab vajalikud meetmed nende vette tagasi laskmise tagamiseks. Surnud hariliku tuuni töötlemine ja turustamine on keelatud ning kogu asjaomane saak registreeritakse. Liikmesriigid peavad igal aastal esitama kõnealuse saagi kohta teabe komisjonile, kes edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile.

6. Harilikku tuuni aktiivselt mitte kalastavad laevad eraldavad pardal hoitud hariliku tuuni kõik kogused muudest liikidest, et võimaldada kontrolliasutustel jälgida käesoleva artikli täitmist. Sellise kaaspüügi võib turustada, kui neile on lisatud hariliku tuuni püügi elektrooniline dokument.“

Artikkel 54

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 53 kohaldatakse alates 21. juunist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. mai 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) 23. jaanuari 2019. aasta arvamus.

(2) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. mai 2019. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4) Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

(5) Nõukogu 28. detsembri 1978. aasta määrus (EMÜ) nr 3179/78 Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta (EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1).

(6) Nõukogu 8. novembri 2010. aasta otsus 2010/717/EL, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni muudatus (ELT L 321, 7.12.2010, lk 1).

(7) Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1386/2007, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 318, 5.12.2007, lk 1).

(8) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2115/2005, millega kehtestatakse süvalesta varude taastamise kava Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni raames (ELT L 340, 23.12.2005, lk 3).

(9) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

(12) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(13) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (ELT L 83, 25.3.2019, lk 18).

(15) Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(16) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(17) Londonis 18. novembril 1980 sõlmitud ja 17. märtsil 1982 jõustunud Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioon, millega Euroopa Ühendus ühines 13. juulil 1981 (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 22).

LISA

1)	Artikli 3 punktis 17 ja artiklis 17 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabel 4

2)	Artikli 3 punktis 17 ja artiklis 17 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonis 2

3)	Artikli 3 punktis 21, artikli 21 lõikes 2 ja artikli 27 lõike 11 punkti a alapunktis i osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa VI osa

4)	Artikli 3 punktis 29 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa VII osa

5)	Artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisas ette nähtud vorm

6)	Artikli 9 lõikes 1 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabel 1 ja joonis 1.1

7)	Artikli 9 lõikes 4 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabel 2 ja joonis 1.2

8)	Artikli 9 lõikes 5 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabel 3 ja joonis 1.3

9)	Artikli 10 lõike 1 punktis e, artikli 27 lõike 3 punktis c ja artikli 39 lõikes 16 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.C lisas ette nähtud vorm

10)	Artikli 13 lõikes 1 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete III.A lisa

11)	Artikli 13 lõike 2 punktis d, artikli 24 lõike 1 punktis b ja artikli 25 lõike 6 teises lõigus osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.C lisa

12)	Artikli 14 lõigetes 2 ja 3 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete III.B lisa

13)	Artikli 16 lõigetes 1 ja 2 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.D lisa

14)	Artikli 18 lõikes 1 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonis 3

15)	Artikli 18 lõikes 1 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabel 5

16)	Artikli 18 lõikes 2 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonis 4

17)	Artikli 18 lõikes 2 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabel 6

18)	Artikli 18 lõigetes 3 ja 4 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonis 5

19)	Artikli 18 lõigetes 3 ja 4 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabel 7

20)	Artikli 19 lõikes 1 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa kohane uurimusliku püügi protokoll

21)	Artikli 19 lõike 2 punktis a osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa kohane teade kavatsuse kohta viia läbi uurimuslik põhjalähedane püük

22)	Artikli 19 lõike 2 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa kohane uurimusliku põhjalähedase püügireisi aruanne

23)	Artikli 20 lõike 2 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa kohased aspektid kavandatud uurimusliku põhjalähedase püügi hindamiseks

24)	Artikli 21 lõike 4 punktis a osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa kohane uurimusliku kalapüügi andmete kogumise vorm

25)	Artikli 22 lõike 1 punktis a osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 1 laevade nimekirja jaoks ette nähtud vorm

26)	Artikli 22 lõike 1 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 2 laevade nimekirjast kustutamise jaoks ette nähtud vorm

27)	Artikli 22 lõike 5 punktis a osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 3 iga laeva püügiloa jaoks kindlaksmääratud vorm

28)	Artikli 22 lõike 5 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 4 püügiloa peatamiseks ette nähtud vorm

29)	Artikli 24 lõike 1 punktis e osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.K lisa kohane toote esitusviisi koodide nimekiri

30)	Artikli 25 lõikes 2 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.A lisa kohane püügipäeviku näidis

31)	Artikli 25 lõigetes 6 ja 8 ning artikli 26 lõike 9 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.D lisa kohane saagiaruande vorm

32)	Artikli 25 lõigetes 6 ja 7 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.F lisa kohane saagiaruande tühistamise vorm

33)	Artikli 25 lõike 9 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.N lisa

34)	Artikli 26 lõike 9 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.E lisa kohane andmevahetusvorm

35)	Artikli 27 lõike 11 punktis a osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.M lisa kohane vaatleja aruanne

36)	Artikli 27 lõike 11 punktis e osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.G lisa kohane aruanne, mille vaatleja esitab iga päev

37)	Artikli 28 lõikes 10 ja artiklis 43 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.B lisa kohased konfidentsiaalsuseeskirjad

38)	Artikli 30 lõike 1 punktis a ja artikli 45 punktis a osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.A lisa kohane järelevalvearuande vorm

39)	Artikli 31 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.E lisa kohane vimpli pilt

40)	Artikli 32 punktis c osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.G lisa kohased laevatrapi kasutamise eeskirjad

41)	Artikli 33 lõikes 1, artikli 34 lõike 2 punktis a ja artikli 45 punktis d osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.B lisa kohane inspekteerimisaruanne

42)	Artikli 34 lõike 1 punktis d osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.F lisa kohane NAFO inspekteerimisplomm

43)	Artikli 39 lõikes 8 ja lõike 13 punkti a alapunktis iii, artikli 40 lõikes 2 ning artikli 41 lõigetes 1 ja 2 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.L lisa kohane sadamariigi kontrolli eeltaotluse vorm

44)	Artikli 39 lõikes 11 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.H lisa inspekteerimise kohta

28.5.2019

Euroopa Liidu Teataja

L 141/42

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/834,

20. mai 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodite, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning nõuetega kauplemisteabehoidlatele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012 (4) jõustus 16. augustil 2012. Selles sätestatud nõuded, nimelt standardsete börsiväliste tuletislepingute keskne kliirimine, võimendustagatise nõuded ja operatsiooniriski maandamise nõuded börsivälistele tuletislepingutele, mida keskselt ei kliirita, tuletislepingutega seotud teatamiskohustused, nõuded kesksetele vastaspooltele ja nõuded kauplemisteabehoidlatele, aitavad vähendada süsteemset riski, suurendades börsiväliste tuletisinstrumentide turu läbipaistvust ning vähendades vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski, mis on seotud börsiväliste tuletisinstrumentidega.

(2)

Määrusega (EL) nr 648/2012 hõlmatud teatavate valdkondade lihtsustamine ja nende valdkondade puhul proportsionaalsema lähenemisviisi kasutamine on kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga, milles rõhutatakse vajadust kulukärbete ja lihtsustamise järele, et liidu poliitikameetmed saavutaksid oma eesmärgid kõige tõhusamal viisil, ning seab eelkõige eesmärgiks vähendada regulatiivset ja halduskoormust. Lihtsustamine ja proportsionaalsema lähenemisviisi kasutamine ei tohiks siiski piirata üldist eesmärki edendada finantsstabiilsust ja maandada süsteemseid riske kooskõlas G20 juhtide poolt 26. septembril 2009 Pittsburghis toimunud tippkohtumisel tehtud avaldusega.

(3)	Tõhusad ja vastupanuvõimelised kauplemisjärgsed süsteemid ja tagatisturud on hästi toimiva kapitaliturgude liidu oluline osa ning toetavad investeeringute, majanduskasvu ja töökohtade loomiseks tehtavaid jõupingutusi kooskõlas komisjoni poliitiliste prioriteetidega.

(4)

Komisjon korraldas 2015. ja 2016. aastal määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamise asjus kaks avalikku konsultatsiooni. Komisjon sai kõnealuse määruse kohaldamise kohta tagasisidet ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (5) asutatud Euroopa Järelevalveasutuselt (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Väärtpaberiturujärelevalve“), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010 (6) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult ning Euroopa Keskpankade Süsteemilt (EKPS). Neist avalikest konsultatsioonidest nähtus, et sidusrühmad toetasid määruse (EL) nr 648/2012 eesmärke ja et kõnealuse määruse põhjalik muutmine ei olnud vajalik. 23. novembril 2016 võttis komisjon vastu üldaruande kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012. Kuigi määruse (EL) nr 648/2012 kõik sätted ei olnud veel täielikult kohaldatavad ja seetõttu ei saanud kõnealust määrust veel terviklikult hinnata, määrati üldaruandes kindlaks valdkonnad, milles on vaja võtta sihtotstarbelisi meetmeid, et tagada määruse (EL) nr 648/2012 eesmärkide saavutamine proportsionaalsemal, tõhusamal ja tulemuslikumal viisil.

(5)	Määrus (EL) nr 648/2012 peaks hõlmama kõiki finantssektori vastaspooli, kes võivad kujutada endast finantssüsteemi jaoks märkimisväärset süsteemset riski. Seetõttu tuleks muuta finantssektori vastaspoole määratlust.

(6)

Töötajate kapitaliosaluse skeemid luuakse tavaliselt ettevõtja poolt ning selle kaudu saavad isikud kas otse või kaudselt märkida, osta, võtta vastu või omada kõnealuse ettevõtja või teise samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja aktsiaid, tingimusel et see skeem on mõeldud vähemalt kõnealuse ettevõtja või teise samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja töötajatele või endistele töötajatele või kõnealuse ettevõtja või teise samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhtorgani liikmetele või endistele liikmetele. Komisjoni 8. juuni 2017. aasta teatises kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuande kohta nimetatakse töötajate kapitaliosaluse skeemiga seonduvaid meetmeid kui võimalikke meetmeid kapitaliturgude liidu tugevdamiseks, et suurendada jaeinvesteeringuid. Seetõttu ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei tuleks vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjat (eurofond) või alternatiivset investeerimisfondi, mis on asutatud või moodustatud toimima üksnes ühe või mitme töötajate kapitaliosaluse skeemi heaks, käsitada finantssektori vastaspoolena.

(7)

Teatavate finantssektori vastaspoolte tegevuse maht börsiväliste tuletisinstrumentide turul on liiga väike, et kujutada endast finantssüsteemile märkimisväärset süsteemset riski ja et keskne kliirimine oleks majanduslikult elujõuline. Need vastaspooled, kellele tavaliselt osutatakse kui väikestele finantssektori vastaspooltele, tuleks kliirimiskohustusest vabastada, kuid neilt tuleks jätkuvalt nõuda, et nad vahetaksid tagatist süsteemse riski maandamiseks. Kui finantssektori vastaspoole võetud positsioonid ületavad konsolideerimisgrupi tasandil arvutatuna vähemalt ühe börsivälise tuletislepingu liigi puhul kliirimiskünnist, tuleks kliirimiskohustust kohaldada siiski kõikide börsivälise tuletislepingu liikide suhtes, võttes arvesse finantssektori vastaspoolte omavahelist seotust ja võimalikku süsteemset riski, mis võib finantssüsteemile tekkida, kui neid börsiväliseid tuletislepinguid keskselt ei kliirita. Finantssektori vastaspoolel peaks olema võimalik igal ajal tõendada, et tema positsioonid ei ületa enam mis tahes börsivälise tuletislepingu liigi kliirimiskünnist, sellisel juhul tuleks kliirimiskohustuse kohaldamine lõpetada.

(8)

Finantssektorivälised vastaspooled on vähemal määral omavahel seotud kui finantssektori vastaspooled. Samuti tegelevad nad sageli peamiselt ainult ühe börsivälise tuletislepingu liigiga. Nende tegevus põhjustab seega finantssektori vastaspooltega võrreldes finantssüsteemile väiksemat süsteemset riski. Kliirimiskohustuse ulatust finantssektoriväliste vastaspoolte puhul, kes otsustavad arvutada oma positsioonid kliirimiskünniste suhtes iga 12 kuu tagant, tuleks seetõttu vähendada. Nende finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes tuleks kohaldada kliirimiskohustust üksnes kliirimiskünnist ületavate börsivälise tuletislepingu liikide puhul. Finantssektorivälistele vastaspooltele tuleks siiski säilitada nõue vahetada tagatist, kui kliirimiskünnis ületatakse. Finanatssektoriväliste vastaspoolte suhtes, kes otsustavad jätta oma positsioonid kliirimiskünniste suhtes arvutamata, tuleks kohaldada kliirimiskohustust kõikide börsivälise tuletislepingu liikide puhul. Finantssektorivälisel vastaspoolel peaks olema võimalik igal ajal tõendada, et tema positsioonid ei ületa börsivälise tuletislepingu liigi puhul enam kliirimiskünnist, sellisel juhul tuleks kliirimiskohustuse kohaldamine selle börsivälise tuletislepingu liigi puhul lõpetada.

(9)	Selleks et võtta arvesse muutusi finantsturgudel, peaks Väärtpaberiturujärelevalve kliirimiskünnised korrapäraselt läbi vaatama ja neid vajaduse korral ajakohastama. Korrapärase läbivaatamise kohta tuleks koostada aruanne.

(10)

Nõue kliirida teatavad börsivälised tuletislepingud, mis on sõlmitud enne kliirimiskohustuse jõustumist, tekitab õiguskindlusetust ja tegevuslikke probleeme, tuues seejuures üksnes piiratud kasu. Eelkõige tekitab see nõue kõnealuste lepingute vastaspooltele täiendavaid kulusid ja lisakoormust ning võib mõjutada ka turu ladusat toimimist, ilma et see parandaks märkimisväärselt määruse (EL) nr 648/2012 ühetaolist ja ühtset kohaldamist või tagaks turuosalistele võrdsed võimalused. Seetõttu tuleks see nõue kaotada.

(11)

Börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel piiratud mahus tegutsevatel vastaspooltel on raskusi kesksele kliirimisele juurdepääsu saamisel, seda nii kliiriva liikme kliendina kui ka kaudsete kliirimiskordade abil. Kliirivatelt liikmetelt ja kliirivate liikmete klientidelt, kes osutavad kliirimisteenuseid otse teistele vastaspooltele või kaudselt, lubades enda klientidel neid teenuseid teistele vastaspooltele osutada, tuleks seega nõuda, et nad teeksid seda õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel ärilistel tingimustel. Kuigi see nõue ei tohiks tuua kaasa hindade reguleerimist ega lepingu sõlmimise kohustust, peaks kliirivatel liikmetel ja klientidel olema lubatud kontrollida pakutavate kliirimisteenustega seonduvaid riske, näiteks vastaspoole riske.

(12)

Teabes finantsinstrumentide kohta, mille jaoks kesksetel vastaspooltel on tegevusluba, ei pruugi olla täpsustatud kõik börsivälise tuletislepingu liigid, mille jaoks kesksele vastaspoolele on antud kliirimisluba. Selleks et tagada Väärtpaberiturujärelevalve kliirimiskohustusega seotud ülesannete täitmine, peaksid pädevad asutused teatama Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kogu teabe, mis nad on saanud keskselt vastaspoolelt tema kavatsuse kohta hakata kliirima teatavat kehtiva tegevusloaga hõlmatud börsivälise tuletislepingu liiki.

(13)

Teatavates erandolukordades peaks olema võimalik kliirimiskohustus ajutiselt peatada. Selline peatamine peaks olema võimalik juhul, kui enam ei ole täidetud kriteeriumid, mille alusel teatavale börsivälise tuletislepingu liigile kliirimiskohustus kehtestati. See võib olla nii näiteks juhul, kui teatavad börsivälise tuletislepingu liigid ei ole enam kohustuslikuks keskseks kliirimiseks sobilikud või kui üks neist teatava börsivälise tuletislepingu liigiga seotud kriteeriumidest on oluliselt muutunud. Kliirimiskohustuse peatamine peaks olema võimalik ka juhul, kui keskne vastaspool ei paku enam kliirimisteenust teatavatele börsivälise tuletislepingu liikidele või teatavat liiki vastaspoolele ning muud kesksed vastaspooled ei suuda piisavalt kiiresti reageerida, et need kliirimisteenused üle võtta. Kliirimiskohustuse peatamine peaks olema võimalik ka juhul, kui seda peetakse vajalikuks, et vältida märkimisväärset ohtu liidu finantsstabiilsusele. Finantsstabiilsuse tagamiseks ja turuhäirete vältimiseks peaks Väärtpaberiturujärelevalve G20 eesmärke silmas pidades tagama, et kui kliirimiskohustuse kaotamine on asjakohane, algatatakse kliirimiskohustuse kaotamine peatamise jooksul ja piisavalt aegsasti, et võimaldada muuta asjakohaseid regulatiivseid tehnilisi standardeid.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 (7) sätestatud vastaspoolte kohustus kaubelda kliirimiskohustuse alla kuuluvate tuletisinstrumentidega kauplemiskohas tekib vastavalt kõnealuses määruses kirjeldatud kohustusliku kauplemiskoha nõude menetlusele siis, kui tuletislepingu liigi puhul hakkab kehtima kliirimiskohustus. Kliirimiskohustuse peatamine võib takistada vastaspooltel kohustusliku kauplemiskoha nõude täitmist. Sellest tulenevalt peaks Väärtpaberiturujärelevalvel olema võimalik kliirimiskohustuse peatamise taotlemise korral, kui seda käsitatakse kohustusliku kauplemiskoha kriteeriumide olulise muutusena, teha ettepanek kohustusliku kauplemiskoha nõude samaaegseks peatamiseks määruse (EL) nr 600/2014 asemel määruse (EL) nr 648/2012 alusel.

(15)

Varasemate perioodide lepingutest teatamine on osutunud raskeks, kuna enne määruse (EL) nr 648/2012 jõustumist ei pidanud teatama teatavaid andmeid, millest teatamine on nüüd kohustuslik. Seetõttu on jäänud palju andmeid teatamata ja on halvenenud teatatud andmete kvaliteet, samas kui nendest lepingutest teatamise koormus on endiselt märkimisväärne. Seega jäävad need varasemate perioodide andmed suure tõenäosusega kasutamata. Lisaks sellele on varasemate perioodide lepingutest teatamise tähtpäeva jõustumise ajaks mitmed neist lepingutest juba aegunud ning koos nendega on aegunud ka nende riskipositsioonid ja riskid. Seetõttu tuleks varasemate perioodide lepingutest teatamise nõue kaotada.

(16)

Finantssektoriväliseid vastaspooli hõlmavad konsolideerimisgrupi sisetehingud moodustavad suhteliselt väikese osa kõigist börsivälistest tuletislepingutest ning neid kasutatakse peamiselt grupisiseseks riskide maandamiseks. Need tehingud ei suurenda seega märkimisväärselt süsteemset riski ega omavahelist seotust, aga nendest tehingutest teatamise kohustus tekitab finantssektorivälistele vastaspooltele märkimisväärseid kulusid ja koormust. Tehingud konsolideerimisgruppi kuuluvate vastaspoolte vahel, mille puhul vähemalt üks vastaspooltest on finantssektoriväline vastaspool, tuleks seetõttu teatamiskohustusest välja jätta, olenemata finantssektorivälise vastaspoole asutamiskohast.

(17)

Komisjon algatas 2017. aastal äriühingute avaliku aruandluse toimivuskontrolli. Kontrolli eesmärk on koguda teavet liidu aruandlusraamistiku järjepidevuse, sidususe, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Sellega seoses tuleks põhjalikult analüüsida võimalust vältida aruandluse tarbetut dubleerimist ning võimalust vähendada või lihtsustada aruandlust muude kui börsiväliste tuletislepingute puhul, võttes arvesse vajadust õigeaegse aruandluse järele ning määruste (EL) nr 648/2012 ja (EL) nr 600/2014 kohaselt vastuvõetud meetmeid. Selles analüüsis tuleks eelkõige kaaluda teatatavaid üksikasju, asjakohaste asutuste juurdepääsu andmetele ja meetmeid aruandlusahela edasiseks lihtsustamiseks muude kui börsiväliste tuletislepingute puhul, eelkõige finantssektoriväliste vastaspoolte puhul, kelle suhtes kliirimiskohustust ei kohaldata, ilma et vajalik teave läheks kaduma. Tuleks kaaluda börsivälistest tuletislepingutest teatamise parandamiseks ja aruandluskoormuse vähendamiseks määrusega (EL) nr 648/2012 kehtestatud meetmete tulemuslikkuse ja tõhususe üldisemat hindamist, kui on piisavalt kogemusi ja andmeid kõnealuse määruse kohaldamise kohta, eelkõige seoses kauplemisteabehoidlatele teatatud andmete kvaliteedi ja kättesaadavusega ning delegeeritud teatamise kasutuselevõtmise ja rakendamisega.

(18)

Selleks et vähendada börsivälistest tuletislepingutest teatamise koormust finantssektoriväliste vastaspoolte jaoks, kelle suhtes kliirimiskohustust ei kohaldata, peaks finantssektori vastaspoolel lasuma reeglina ainsana nii enda kui ka finantssektorivälise vastaspoole nimel, kelle suhtes ei kohaldata kliirimiskohustust seoses asjaomaste vastaspoolte sõlmitud börsiväliste tuletislepingutega, üksikasjade teatamise ja teatatud üksikasjade õigsuse tagamise kohustus ning õiguslik vastutus selle eest. Et finantssektori vastaspoolel oleks teatamiskohustuse täitmiseks vajalikud andmed, peaks finantssektoriväline vastaspool esitama börsiväliste tuletislepingute üksikasjad, mille omamist ei saa finantssektori vastaspoolelt mõistlikult eeldada. Finantssektorivälisel vastaspoolel peaks siiski olema võimalus teatada oma börsivälistest tuletislepingutest. Sellisel juhul peaks finantssektoriväline vastaspool finantssektori vastaspoolt sellest teavitama ning tal peaks olema andmete esitamise ja nende õigsuse tagamise kohustus ning õiguslik vastutus selle eest.

(19)

Tuleks määrata kindlaks ka vastutus börsivälistest tuletislepingutest teatamise eest juhul, kui ühe või mõlema vastaspoole puhul on tegemist eurofondi või alternatiivse investeerimisfondiga. Seetõttu tuleks täpsustada, et eurofondi valitsejal on kohustus ja õiguslik vastutus teatada asjaomase eurofondi nimel börsivälistest tuletislepingutest, mille eurofond on sõlminud, ja tagada teatatud üksikasjade õigsus. Samal moel peaks alternatiivse investeerimisfondi valitsejal olema kohustus ja õiguslik vastutus teatada asjaomase alternatiivse investeerimisfondi nimel börsivälistest tuletislepingutest, mille kõnealune alternatiivne investeerimisfond on sõlminud, ja tagada teatatud üksikasjade õigsus.

(20)

Selleks et vältida liidus riskimaandamismeetodite kohaldamisel ebakõlade tekkimist, tingituna keerukatest riskijuhtimise protsessidest, mis nõuavad vastaspoolte tagatiste õigeaegset, täpset ja nõuetekohaselt eristatud vahetamist, hõlmates sisemudelite kasutamist, peaksid pädevad asutused need riskijuhtimise protsessid või nende märkimisväärsed muudatused enne nende kohaldamist valideerima.

(21)

Vajadus rahvusvahelise regulatiivse lähendamise järele ning vajadus finantssektoriväliste ja väikeste finantssektori vastaspoolte puhul nende valuutariskipositsioonidega seotud riskide vähendamise järele tingib selle, et tuleb kehtestada konkreetsed riskijuhtimise protsessid füüsiliselt arveldatavate valuutaforvardite ja füüsiliselt arveldatavate välisvaluuta vahetustehingute jaoks. Arvestades nende spetsiifilist riskiprofiili, on asjakohane piirata füüsiliselt arveldatavate valuutaforvardite ja füüsiliselt arveldatavate välisvaluuta vahetustehingute puhul variatsioonitagatiste kohustuslik vahetamine kõige süsteemsemate vastaspoolte vaheliste tehingutega, et piirata süsteemse riski suurenemist ja vältida rahvusvahelisi regulatiivseid erinevusi. Rahvusvaheline regulatiivne lähendamine tuleks tagada ka muude tuletislepingu liikide puhul kohaldatavate riskijuhtimise protsessidega.

(22)

Tehingujärgsed riskivähendusteenused hõlmavad sellist teenust nagu portfelli tihendamine. Portfelli tihendamine on määrusega (EL) nr 600/2014 kehtestatud kohustusliku kauplemiskoha nõude kohaldamisalast välja jäetud. Et viia määrus (EL) nr 648/2012 vajaduse korral ja asjakohastel juhtudel vastavusse määrusega (EL) nr 600/2014, võttes samal ajal arvesse nende kahe määruse vahelisi erinevusi, võimalust hoida kõrvale kliirimiskohustuse täitmisest ja seda, mil määral kauplemisjärgsed riskivähendusteenused maandavad või vähendavad riske, peaks komisjon koostöös Väärtpaberiturujärelevalvega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hindama, milline kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest tulenev kauplemine (kui üldse) tuleks vabastada kliirimiskohustusest.

(23)

Et suurendada alustamise tagatiste läbipaistvust ja prognoositavust ning takistada keskseid vastaspooli oma alustamise tagatise mudeleid muutmast sellisel moel, mis võib osutuda protsükliliseks, peaksid kesksed vastaspooled andma oma kliirivatele liikmetele vahendid, mille abil saab simuleerida nende alustamise tagatise nõudeid, ja üksikasjaliku ülevaate nende kasutatavatest alustamise tagatise mudelitest. See on kooskõlas makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni juhatuse avaldatud rahvusvaheliste standarditega, eelkõige 2012. aasta detsembris avaldatud avalikustamist käsitleva raamistikuga ja 2015. aastal avaldatud kesksete vastaspoolte avalikustamist käsitlevate avalike kvantitatiivsete standarditega, mille abil on võimalik saada täpne arusaam riskidest ja kuludest, mis kaasnevad sellega, kui kliirivad liikmed osalevad kesksetes vastaspooltes, ning suurendada kesksete vastaspoolte läbipaistvust turuosaliste jaoks.

(24)

Liikmesriikide maksejõuetusalased õigusaktid ei tohiks takistada kesksete vastaspoolte võimet kliiriva liikme maksejõuetuse korral kanda piisava õiguskindlusega üle kliendi positsioonid või tasuda likvideerimisjaotised otse klientidele, mis puudutab eristatud omnibus-kontodel või eristatud kliendikontodel hoitavat vara. Kliirimise stimuleerimiseks ja sellele juurdepääsu parandamiseks ei tohiks liikmesriikide maksejõuetusalased õigusaktid takistada kesksel vastaspoolel järgimast rikkumismenetlust kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012 seoses kliiriva liikme ja keskse vastaspoole juures asuvatel eristatud omnibus-kontodel ja eristatud kliendikontodel hoitavate vara ja positsioonidega. Kui on loodud kaudne kliirimiskord, peaksid kaudsed kliendid olema siiski jätkuvalt kaitstud samal tasemel, nagu on ette nähtud määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud eristamist ja ülekantavust ning rikkumismenetlust käsitlevate normidega.

(25)

Trahvid, mille Väärtpaberiturujärelevalve saab määrata tema otsese järelevalve all olevatele kauplemisteabehoidlatele, peaksid olema piisavalt tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvevolituste tulemuslikkus ning suurendada tuletisinstrumentide positsioonide ja riskipositsioonide läbipaistvust. Algselt määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud trahvisummad ei ole kauplemisteabehoidlate praegust käivet arvestades osutunud piisavalt hoiatavaks, mis võib potentsiaalselt piirata Väärtpaberiturujärelevalvele kõnealuse määrusega kauplemisteabehoidlate järelevalve tegemiseks antud volituste tulemuslikkust. Seetõttu tuleks suurendada trahvide põhisummade ülemmäärasid.

(26)

Kolmandate riikide asutustel peaks olema juurdepääs liidu kauplemisteabehoidlatele teatatud andmetele, kui asjaomane kolmas riik täidab nende andmete töötlemist tagavad teatavad tingimused ning võtab endale õiguslikult siduva ja täitmisele pööratava kohustuse anda liidu asutustele otsejuurdepääs selle kolmanda riigi kauplemisteabehoidlatele teatatud andmetele.

(27)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2365 (8) lubatakse kasutada lihtsustatud registreerimise menetlust neil kauplemisteabehoidlatel, mis on juba registreeritud kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012 ja mis soovivad laiendada seda registreeringut, et osutada väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega seotud teenuseid. Sarnane lihtsustatud registreerimise menetlus tuleks võtta kasutusele nende kauplemisteabehoidlate registreerimiseks, mis on juba registreeritud kooskõlas määrusega (EL) 2015/2365 ja mis soovivad laiendada seda registreeringut, et osutada tuletislepingutega seotud teenuseid.

(28)

Kauplemisteabehoidlate poolt kättesaadavaks tehtud andmete ebapiisava kvaliteedi ja läbipaistvuse tõttu on neile andmetele juurdepääsu saanud üksustel keeruline kasutada neid andmeid tuletisinstrumentide turgude järelevalve tegemiseks ning reguleerimis- ja järelevalveasutused ei saa nende abil finantsstabiilsuse riske õigel ajal kindlaks määrata. Andmete kvaliteedi ja läbipaistvuse parandamiseks ning määruse (EL) nr 648/2012 teatamisnõuete vastavusse viimiseks määruste (EL) 2015/2365 ja (EL) nr 600/2014 nõuetega on vaja täiendavalt ühtlustada aruandluse norme ja nõudeid ning eelkõige täiendavalt ühtlustada aruandluse andmestandardeid, vorminguid, meetodeid ja korda, samuti täiendavalt ühtlustada menetlusi, mida kauplemisteabehoidlad kasutavad, et kontrollida teatatud andmete terviklikkust ja õigsust, ning menetlusi kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks. Peale selle peaksid kauplemisteabehoidlad andma taotluse korral andmeid mitteteatavatele vastaspooltele mõistlikel ärilistel tingimustel juurdepääsu kõigile nende nimel teatatud andmetele.

(29)

Määrusega (EL) nr 648/2012 on loodud kauplemisteabehoidlate osutatavatele teenustele konkurentsikeskkond. Vastaspooltel peaks seega olema võimalik valida kauplemisteabehoidla, millele nad soovivad andmeid teatada, ja neil peaks olema võimalik soovi korral kauplemisteabehoidlat vahetada. Selleks et lihtsustada seda vahetamist ja tagada andmete pidev kättesaadavus ilma topeltteatamiseta, peaksid kauplemisteabehoidlad kehtestama sobilikud põhimõtted, et tagada teatatud andmete nõuetekohane ülekandmine teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui teatamiskohustusega vastaspool seda soovib.

(30)

Määruses (EL) nr 648/2012 on sätestatud, et pensioniskeemide suhtes ei kohaldata kliirimiskohustust seni, kuni kesksed vastaspooled töötavad välja asjakohase tehnilise lahenduse, mille abil saab mitterahalise tagatise üle kanda variatsioonitagatisena. Kuna siiani ei ole pensioniskeemide keskses kliirimises osalemist hõlbustavat elujõulist lahendust välja töötatud, tuleks üleminekuperioodi veel vähemalt kahe aasta võrra pikendada. Keskne kliirimine peaks sellest hoolimata jääma lõppeesmärgiks, kuna praegused regulatiivsed ja turu suundumused võimaldavad turuosalistel asjakohased tehnilised lahendused selle aja jooksul välja töötada. Komisjon peaks jälgima Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (9) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (10) asutatud Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu abiga kesksete vastaspoolte, kliirivate liikmete ja pensioniskeemide edusamme pensioniskeemide keskses kliirimises osalemist hõlbustavate elujõuliste lahenduste leidmisel ning koostama nende edusammude kohta aruande. See aruanne peaks hõlmama ka pensioniskeemide kasutatavaid lahendusi ja seonduvaid kulusid, võttes seejuures arvesse regulatiivset arengut ja turu arengut, näiteks seda, kui muutub kliirimiskohustusega finantssektori vastaspoole liik. Selleks et võtta arvesse arengut, mida käesoleva määruse vastuvõtmise ajal ei suudetud prognoosida, tuleks komisjonile anda õigus pikendada üleminekuperioodi kaks korda ühe aasta võrra pärast seda, kui komisjon on üleminekuperioodi pikendamise vajadust põhjalikult hinnanud.

(31)

Üleminekuperiood, mille kestel olid pensioniskeemid kliirimiskohustusest vabastatud, lõppes 16. augustil 2018. Õiguskindluse huvides ja järjepidevuse katkemise takistamiseks tuleb üleminekuperioodi pikendamist kohaldada tagasiulatuvalt börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille pensioniskeemid on sõlminud alates 17. augustist 2018 kuni 16. juunini 2019.

(32)

Õigusraamistiku lihtsustamiseks tuleks kaaluda, millises ulatuses on vajalik ja asjakohane viia määruse (EL) nr 600/2014 alusel tuletisinstrumentidele kohaldatav kohustusliku kaupemiskoha nõue vastavusse käesoleva määrusega tuletisinstrumentidele kohaldatavasse kliirimiskohustusse tehtud muudatustega, eelkõige seoses sellega, milliste üksuste suhtes tuleb kliirimiskohustust kohaldada. Kui käesoleva määruse kohaldamise kohta on saadud piisavalt kogemusi ja andmeid, tuleks üldisemalt hinnata käesoleva määruse mõju kliirimise mahule erinevate vastaspoole liikide kaupa ja kliirimise jaotusele igas vastaspoole liigis ning samuti juurdepääsetavust kliirimisteenustele, sealhulgas seda, kas käesoleva määruse alusel tehtud muudatused, mis puudutavad kliirimisteenuste osutamist õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel ärilistel tingimustel, on olnud kliirimisele juurdepääsu hõlbustamisel tõhusad.

(33)

Selleks et tagada järjepidev ühtlustamine küsimuses, millal peetakse kliirimisteenuste osutamisega seotud ärilisi tingimusi õiglaseks, mõistlikuks, mittediskrimineerivaks ja läbipaistvaks, ning et võimaldada teatavatel tingimustel turuosalistele lisaaega pensioniskeemide jaoks kliirimislahenduste väljatöötamiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada tingimusi, mille kohaselt peetakse kliirimisteenuste osutamisega seotud ärilisi tingimusi õiglaseks, mõistlikuks, mittediskrimineerivaks ja läbipaistvaks, ning et pikendada üleminekuperioodi, mille kestel ei kohaldata kliirimiskohustust pensioniskeemide sõlmitud börsiväliste tuletislepingute suhtes. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (11) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(34)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, eelkõige seoses kliirimiskohustuse ja kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamisega ning seoses kolmandate riikide asjakohaste asutuste otsejuurdepääsuga liidus asutatud kaublemisteabehoidlates olevale teabele. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12). Komisjon peaks võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, et peatada kliirimiskohustus ja kohustusliku kauplemiskoha nõue teatavate börsivälise tuletislepingu liikide puhul, kui on vaja teha kiire otsus, mis tagab õiguskindluse seoses peatamismenetluse tulemusega, ning seega kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab.

(35)

Selleks et tagada riskimaandamismeetodeid, kauplemisteabehoidlate registreerimist ja teatamisnõudeid käsitlevate normide järjepidev ühtlustamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu Euroopa Pangandusjärelevalve või Väärtpaberiturujärelevalve väljatöötatud regulatiivsed tehnilised standardid, mis käsitlevad järgmist: järelevalvemenetlused, mille eesmärk on tagada sellise riskijuhtimise protsessi esialgne ja pidev valideerimine, mille puhul on nõutav õigeaegne, täpne ja nõuetekohaselt eristatud tagatise vahetamine; määruse (EL) 2015/2365 alusel juba registreeritud kauplemisteabehoidla registreeringu laiendamise lihtsustatud taotluse üksikasjad; menetlused eri kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks; menetlused, mida kauplemisteabehoidla kohaldab, et kontrollida andmeid teatava vastaspoole või andmeid esitava üksuse vastavust teatamisnõuetele ning teatatud andmete terviklikkust ja õigsust; tingimused, kord ja nõutavad dokumendid, mille alusel antakse teatavatele üksustele juurdepääs kauplemisteabehoidlatele. Komisjon peaks võtma regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ning kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

(36)

Komisjonile tuleks anda ka õigus võtta rakendusaktidega vastu Väärtpaberiturujärelevalve väljatöötatud rakenduslikke tehnilisi standardeid, mis käsitlevad erinevate tuletislepingu liikide kohta esitatava teabe andmestandardeid ning aruandlusmeetodeid ja -korda ning määruse (EL) 2015/2365 alusel juba registreeritud kauplemisteabehoidla registreeringu laiendamise taotlemise vormi. Komisjon peaks võtma rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(37)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada, et normid oleksid proportsionaalsed ning ei põhjustaks põhjendamatut halduskoormust või nõuete täitmisega seonduvaid põhjendamatuid kulusid, ohustamata seejuures finantsstabiilsust, ning suurendada börsiväliste tuletisinstrumentide positsioonide ja riskipositsioonide läbipaistvust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)	Käesoleva määruse teatavate sätete kohaldamine tuleks edasi lükata, et kehtestada kõik olulised rakendusmeetmed ja anda turuosalistele võimalus võtta vajalikke meetmeid nõuete täitmiseks.

(39)	Määrust (EL) nr 648/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 648/2012 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8) „finantssektori vastaspool“–

a)	kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL (*1) tegevusloa saanud investeerimisühing;

b)	kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL (*2) tegevusloa saanud krediidiasutus;

c)	kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ (*3) tegevusloa saanud kindlustusandja või edasikindlustusandja;

kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) ja kui see on asjakohane, selle valitseja, välja arvatud juhul, kui kõnealune eurofond on asutatud üksnes toimima ühe või mitme töötajate kapitaliosaluse skeemina;

e)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 (*4) artikli 6 punktis 1 määratletud tööandja kogumispensioni asutus;

direktiivi 2011/61/EL artikli 4 punkti 1 alapunktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond, mis on asutatud liidus või mida valitseb alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes on tegevusloa saanud või registreeritud kooskõlas kõnealuse direktiiviga, välja arvatud juhul, kui kõnealune alternatiivne investeerimisfond on asutatud üksnes toimima ühe või mitme töötajate kapitaliosaluse skeemina või kui alternatiivne investeerimisfond on direktiivi 2011/61/EL artikli 2 lõike 3 punktis g osutatud eriotstarbeline väärtpaberistamisüksus, ja asjakohasel juhul selle liidus asutatud alternatiivse investeerimisfondi valitseja;

g)	kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 909/2014 (*5) tegevusloa saanud väärtpaberite keskdepositoorium.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349)."

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338)."

(*3) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1)."

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37)."

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).“"

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkti a alapunktid i–iv asendatakse järgmisega:

„i)	kahe finantssektori vastaspoole vahel, kes täidavad artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi;

ii)	artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektori vastaspoole ja artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektorivälise vastaspoole vahel;

iii)	kahe finantssektorivälise vastaspoole vahel, kes täidavad artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi;

iv)

ühelt poolt artikli 4a lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektori vastaspoole või artikli 10 lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimusi täitva finantssektorivälise vastaspoole ning teiselt poolt kolmandas riigis asutatud üksuse vahel, kelle suhtes kohaldataks kliirimiskohustust, kui ta oleks asutatud liidus;“

ii)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	need on sõlmitud või neid on uuendatud kliirimiskohustuse jõustumise kuupäeval või pärast seda, tingimusel et mõlemad vastaspooled täidavad nende sõlmimise või uuendamise kuupäeval punktis a sätestatud tingimusi.“;

lisatakse järgmine lõige:

„3a. Ilma et nad oleksid kohustatud sõlmima lepingu, peavad kliirivad liikmed ja kliendid, kes osutavad otse või kaudselt kliirimisteenuseid, osutama neid teenuseid õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel ärilistel tingimustel. Sellised kliirivad liikmed ja kliendid võtavad kõik mõistlikud meetmed, et teha kindlaks huvide konfliktid, eelkõige kauplemisüksuse ja kliirimisüksuse vahel, mis võivad negatiivselt mõjutada kliirimisteenuste õiglast, mõistlikku, mittediskrimineerivat ja läbipaistvat osutamist, ning et neid konflikte vältida, juhtida ja jälgida. Sellised meetmed võetakse ka siis, kui kauplemis- ja kliirimisteenuseid osutavad erinevad juriidilised isikud, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi.

Kliirivatel liikmetel ja klientidel on lubatud kontrollida pakutavate kliirimisteenustega seotud riske.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 82 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et täpsustada tingimused, mille kohaselt peetakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ärilisi tingimusi õiglasteks, mõistlikeks, mittediskrimineerivateks ja läbipaistvateks, tuginedes järgmisele:

a)	õigluse ja läbipaistvuse nõuded seoses teenustasude, hindade ja allahindluse põhimõtete ning hinnakirja puudutavate muude üldiste lepingutingimustega, ilma et see piiraks üksikute vastaspooltega sõlmitud lepingupõhiste kokkulepete konfidentsiaalsust;

b)	tegurid, mis moodustavad mõistlikud ärilised tingimused erapooletute ja ratsionaalsete lepingupõhiste kokkulepete tagamiseks;

c)	nõuded kliirimisteenuste hõlbustamiseks kulude ja riskide põhjal õiglasel ja mittediskrimineerival alusel, nii et mis tahes erinevused küsitud hindades on proportsionaalsed kulude, riskide ja kasuga, ning

d)	riskikontrolli kriteeriumid kliirivale liikmele või kliendile seoses pakutavate kliirimisteenustega.“

Lisatakse järgmine artikkel.

„Artikkel 4a

Kliirimiskohustusega finantssektori vastaspooled

1. Finantssektori vastaspool, kes võtab positsioone börsivälistes tuletislepingutes, võib arvutada iga 12 kuu tagant oma kuu lõpu agregeeritud keskmise positsiooni viimase 12 kuu kohta kooskõlas lõikega 3.

Kui finantssektori vastaspool jätab oma positsioonid arvutamata või kui selle arvutuse tulemus ületab artikli 10 lõike 4 punkti b kohaselt täpsustatud mis tahes kliirimiskünnist,

a)	teavitab finantssektori vastaspool sellest ning asjakohasel juhul arvutamiseks kasutatud ajavahemikust viivitamatult Väärtpaberiturujärelevalvet ja asjaomast pädevat asutust;

b)	kehtestab finantssektori vastaspool kliirimiskorra nelja kuu jooksul pärast käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamist, ning

finantssektori vastaspoole suhtes hakatakse kohaldama artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust börsivälistele tuletislepingutele, ükskõik millise börsivälise tuletislepingu liigiga on tegemist, mille suhtes kohaldatakse kliirimiskohustust, ja mis on sõlmitud või mida on uuendatud pärast nelja kuu möödumist käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamisest.

2. Finantssektori vastaspoole jaoks, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust 17. juunil 2019 või kelle suhtes hakatakse kohaldama kliirimiskohustust vastavalt lõike 1 teisele lõigule, jääb see kohustus kehtima ja ta jätkab kliirimist seni, kuni ta tõendab asjaomasele pädevale asutusele, et tema kuu lõpu agregeeritud keskmine positsioon viimase 12 kuu kohta ei ületa artikli 10 lõike 4 punkti b kohaselt täpsustatud kliirimiskünnist.

Finantssektori vastaspool peab suutma tõendada asjaomasele pädevale asutusele, et kuu lõpu agregeeritud keskmise positsiooni arvutamine viimase 12 kuu kohta ei too kaasa kõnealuse positsiooni süstemaatilist alahindamist.

3. Lõikes 1 osutatud positsioonide arvutamisel võtab finantssektori vastaspool arvesse kõiki tema poolt või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate teiste üksuste poolt sõlmitud börsiväliseid tuletislepinguid.

Olenemata esimesest lõigust arvutatakse eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide puhul lõikes 1 osutatud positsioonid fondi tasandil.

Rohkem kui ühte eurofondi valitsev eurofondi valitseja ja rohkem kui ühte alternatiivset investeerimisfondi valitsev alternatiivse investeerimisfondi valitseja peab suutma tõendada asjaomasele pädevale asutusele, et positsioonide arvutamine fondi tasandil ei too kaasa:

a)	nende valitsetava fondi positsioonide või fondivalitseja positsioonide süstemaatilist alahindamist ja

b)	kliirimiskohustusest kõrvalehoidumist.

Finantssektori vastaspoole ja teiste konsolideerimisgrupi üksuste asjaomased pädevad asutused kehtestavad koostöökorra, et tagada positsioonide tõhus arvutamine konsolideerimisgrupi tasandil.“

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui pädev asutus annab kesksele vastaspoolele loa kliirida teatavat börsivälise tuletislepingu liiki vastavalt artiklile 14 või 15, või kui teatav börsivälise tuletislepingu liik, mida keskne vastaspool kavatseb hakata kliirima, on hõlmatud artikli 14 või 15 kohaselt antud kehtiva tegevusloaga, teatab pädev asutus viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvele kõnealusest loast või börsivälise tuletislepingu liigist, mida keskne vastaspool kavatseb hakata kliirima.“;

b)	artikli 5 lõike 2 punkt c jäetakse välja.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 2 punkt e jäetakse välja;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui kesksel vastaspoolel ei ole enam käesoleva määruse kohaselt luba või tunnustust kliirida teatavat börsivälise tuletislepingu liiki, eemaldab Väärtpaberiturujärelevalve sellise keskse vastaspoole seoses kõnealuse börsivälise tuletislepingu liigiga viivitamata avalikust registrist.“

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

Kliirimiskohustuse peatamine

1. Väärtpaberiturujärelevalve võib esitada taotluse, et komisjon peataks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustuse teatavate börsivälise tuletislepingu liikide või teatavat liiki vastaspoole osas, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)	teatavad börsivälise tuletislepingu liigid ei ole enam keskseks kliirimiseks sobilikud vastavalt artikli 5 lõike 4 esimeses lõigus ja artikli 5 lõikes 5 osutatud kriteeriumidele;

b)	keskne vastaspool lõpetab tõenäoliselt kõnealuste börsivälise tuletislepingu liikide kliirimise ja ükski teine keskne vastaspool ei suuda ilma katkestuseta kõnealuseid börsivälise tuletislepingu liike kliirida;

kliirimiskohustuse peatamine kõnealuste börsivälise tuletisinstrumendi liikide või teatavat liiki vastaspoole osas on vajalik, et vältida tõsist ohtu finantsstabiilsusele või finantsturgude nõuetekohasele toimimisele liidus või et selle ohuga tegeleda, ning peatamine on nimetatud eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.

Esimese lõigu punkti c kohaldamiseks enne nimetatud lõigus osutatud taotluse esitamist konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja artikli 22 kohaselt määratud pädevate asutustega.

Esimeses lõigus osutatud taotlusele lisatakse tõendid selle kohta, et täidetud on vähemalt üks nimetatud lõigus sätestatud tingimustest.

Kui Väärtpaberiturujärelevalve leiab, et kliirimiskohustuse peatamise näol on tegemist määruse (EL) nr 600/2014 artikli 32 lõikes 5 osutatud kohustusliku kauplemiskoha nõude kriteeriumide olulise muutusega, võib käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud taotlus sisaldada ka taotlust peatada kõnealuse määruse artikli 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõue samade börsivälise tuletislepingu liikide osas, mille kohta on esitatud kliirimiskohustuse peatamise taotlus.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustel võivad kliirivate liikmete järelevalve eest vastutavad pädevad asutused ja artikli 22 kohaselt määratud pädevad asutused taotleda, et Väärtpaberiturujärelevalve esitaks komisjonile kliirimiskohustuse peatamise taotluse. Pädeva asutuse taotluses esitatakse põhjendused ning tõendid selle kohta, et vähemalt üks käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus sätestatud tingimustest on täidetud.

48 tunni jooksul pärast käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pädeva asutuse taotluse kättesaamist ning tuginedes pädeva asutuse esitatud põhjendustele ja tõenditele, Väärtpaberiturujärelevalve kas taotleb komisjonilt artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustuse peatamist või lükkab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pädeva asutuse taotluse tagasi. Väärtpaberiturujärelevalve teatab oma otsusest asjaomasele pädevale asutusele. Kui Väärtpaberiturujärelevalve lükkab pädeva asutuse taotluse tagasi, põhjendab ta seda kirjalikult.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud taotlusi ei avalikustata.

4. Ilma põhjendamatu viivituseta pärast lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamist ning tuginedes Väärtpaberiturujärelevalve esitatud põhjendustele ja tõenditele, komisjon kas peatab lõikes 1 osutatud teatavate börsivälise tuletislepingu liikide või teatavat liiki vastaspoole osas kliirimiskohustuse rakendusaktiga või lükkab peatamistaotluse tagasi. Kui komisjon lükkab peatamistaotluse tagasi, põhjendab ta seda Väärtpaberiturujärelevalvele kirjalikult. Komisjon teavitab sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning edastab neile Väärtpaberiturujärelevalvele esitatud põhjendused. Kõnealust teavet ei avalikustata.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 3 osutatud menetlusega.

5. Käesoleva artikli lõike 1 neljanda lõigu kohase Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral võib rakendusaktiga, millega peatatakse kliirimiskohustus teatavate börsivälise tuletislepingu liikide osas, peatada ka määruse (EL) nr 600/2014 artikli 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusliku kauplemiskoha nõude samade börsivälise tuletislepingu liikide osas, mille suhtes kohaldatakse kliirimiskohustuse peatamist.

6. Kliirimiskohustuse ja asjakohasel juhul kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamisest teavitatakse Väärtpaberiturujärelevalvet ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, komisjoni veebisaidil ning artiklis 6 osutatud avalikus registris.

7. Lõikes 4 osutatud kliirimiskohustus peatatakse esialgu mitte kauemaks kui kolmeks kuuks alates peatamise alguskuupäevast.

Lõikes 5 osutatud kohustusliku kauplemiskoha nõue peatatakse esialgu samaks ajavahemikuks.

8. Kui peatamise alused on jätkuvalt kohaldatavad, võib komisjon rakendusaktiga pikendada lõikes 4 osutatud peatamist täiendavate ajavahemike võrra, mis ei ületa kolme kuud, nii et peatamise kogukestus ei ületa 12 kuud. Peatamise pikendamisotsused avaldatakse kooskõlas lõikega 6.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 3 osutatud menetlusega.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab piisavalt aegsasti enne käesoleva artikli lõikes 7 osutatud peatamisperioodi või käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud pikendamisperioodi lõppu komisjonile arvamuse selle kohta, kas peatamise alused on jätkuvalt kohaldatavad. Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamisel konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja artikli 22 kohaselt määratud pädevate asutustega. Väärtpaberiturujärelevalve saadab nimetatud arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Nimetatud arvamust ei avalikustata.

Kliirimiskohustuse peatamist pikendava rakendusaktiga võib pikendada ka lõikes 7 osutatud kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamist.

Kohustusliku kauplemiskoha nõude peatamise pikendamine kehtib sama perioodi kestel kui kliirimiskohustuse peatamise pikendamine.“

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Vastaspooled ja kesksed vastaspooled tagavad, et vastavalt artiklile 55 registreeritud või vastavalt artiklile 77 tunnustatud kauplemisteabehoidlale teatatakse iga nende sõlmitud tuletislepingu ning lepingu muudatuste või lepingu lõpetamise üksikasjad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1a–1f. Need üksikasjad teatatakse hiljemalt üks tööpäev pärast lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.

Teatamiskohustust kohaldatakse nende tuletislepingute suhtes, mis:

a)	sõlmiti enne 12. veebruari 2014 ja mis on nimetatud kuupäeval veel täitmata;

b)	sõlmiti 12. veebruaril 2014 või pärast seda.

Olenemata artiklist 3 ei kohaldata teatamiskohustust konsolideerimisgrupisiseste tuletislepingute puhul, kui vähemalt üks vastaspooltest on finantssektoriväline vastaspool või teda peetaks finantssektoriväliseks vastaspooleks, kui ta oleks asutatud liidus, järgmistel tingimustel:

a)	mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega;

b)	mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure, ning

c)	emaettevõtja ei ole finantssektori vastaspool.

Vastaspooled teavitavad kolmandas lõigus osutatud erandi kohaldamise kavatsusest oma pädevaid asutusi. Erand on kehtiv, välja arvatud juhul, kui teavitatud pädevad asutused leiavad kolme kuu jooksul alates teatamisest, et kolmandas lõigus osutatud tingimused ei ole täidetud.“;

lisatakse järgmised lõiked:

„1a. Finantssektori vastaspoolel lasub ainsana mõlema vastaspoole nimel artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud tingimusi mittetäitva finantssektorivälise vastaspoolega sõlmitud börsiväliste tuletislepingute üksikasjade teatamise ning teatatud üksikasjade õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus selle eest.

Et finantssektori vastaspoolel oleksid teatamiskohustuse täitmiseks olemas kõik vajalikud andmed, peaks finantssektoriväline vastaspool esitama finantssektori vastaspoolele nende vahel sõlmitud börsiväliste tuletislepingute üksikasjad, mille omamist ei saa finantssektori vastaspoolelt mõistlikult eeldada. Finantssektoriväline vastaspool vastutab nende üksikasjade õigsuse tagamise eest.

Esimesest lõigust olenemata võivad finantssektorivälised vastaspooled, kes on aruandlussüsteemi juba investeerinud, otsustada teatada ise kauplemisteabehoidlale üksikasjad oma börsiväliste tuletislepingute kohta, mis nad on sõlminud finantssektori vastaspooltega. Sellisel juhul teavitavad finantssektorivälised vastaspooled oma otsusest finantssektori vastaspooli, kellega nad on sõlminud börsivälised tuletislepingud, tehes seda enne nende üksikasjade teatamist. Sel juhul lasub nende üksikasjade teatamise ja nende õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus finantssektorivälisel vastaspoolel.

Finantssektorivälisel vastaspoolel, kes ei täida artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud tingimusi ja kes sõlmib börsivälise tuletislepingu kolmandas riigis asutatud üksusega, ei ole käesoleva artikli kohast teatamiskohustust ning ta ei ole õiguslikult vastutav sellise börsivälise tuletislepingu üksikasjade teatamise või õigsuse tagamise eest, tingimusel et:

a)	kõnealuse kolmanda riigi üksust peetaks finantssektori vastaspooleks juhul, kui ta oleks asutatud liidus;

b)	on artikli 13 kohane kinnitus selle kohta, et kõnealuse kolmanda riigi aruandlust käsitlev õiguskord on samaväärne käesolevas määruses sätestatuga, ning

c)	kolmanda riigi finantssektori vastaspool on esitanud sellise teabe kooskõlas oma aruandlust käsitleva õiguskorraga kauplemisteabehoidlale, kellel on õiguslikult siduv ja täitmisele pööratav kohustus anda artikli 81 lõikes 3 osutatud üksustele otsene ja viivitamatu juurdepääs andmetele.

1b. Eurofondi valitsejal lasub üksikasjade teatamise ja teatatud üksikasjade õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus selle eest nende börsiväliste tuletislepingute puhul, mille vastaspool asjaomane eurofond on.

1c. Alternatiivse investeerimisfondi valitsejal lasub üksikasjade teatamise ja teatatud üksikasjade õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus selle eest nende börsiväliste tuletislepingute puhul, mille vastaspool asjaomane alternatiivne investeerimisfond on.

1d. Tegevusloa saanud üksusel, kes vastutab sellise tööandja kogumispensioni asutuse juhtimise eest, millel siseriikliku õiguse kohaselt ei ole juriidilise isiku staatust, ja tegutseb selle nimel, lasub üksikasjade teatamise ja teatatud üksikasjade õigsuse tagamise kohustus ja õiguslik vastutus selle eest nende börsiväliste tuletislepingute puhul, mille vastaspool asjaomane asutus on.

1e. Vastaspooled ja kesksed vastaspooled, kellelt nõutakse tuletislepingute üksikasjade teatamist, tagavad, et nende sõlmitud tuletislepingute üksikasjadest teatatakse nõuetekohaselt ja üks kord.

1f. Vastaspooled ja kesksed vastaspooled, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud teatamiskohustust, võivad teatamiskohustuse delegeerida.“;

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Selleks et tagada lõigete 1 ja 3 ühetaolised kohaldamistingimused, töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgmist:

teatamisele kuuluvate andmete standardid ja vormingud, mis hõlmavad vähemalt järgmist:

i)	juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI);

ii)	rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood);

iii)	tehingu kordumatu tunnuskood (UTI);

b)	aruandlusmeetodid ja -kord;

c)	aruannete esitamise sagedus;

d)	tuletislepingutest teatamise kuupäev.

Väärtpaberiturujärelevalve võtab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel arvesse rahvusvahelist arengut ning liidu või ülemaailmsel tasandil kokku lepitud standardeid ning nende kooskõla määruse (EL) 2015/2365 (*6) artiklis 4 ja määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 26 sätestatud teatamisnõuetega.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).“"

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Finantssektoriväline vastaspool, kes võtab positsioone börsivälistes tuletislepingutes, võib arvutada iga 12 kuu tagant oma kuu lõpu agregeeritud keskmise positsiooni viimase 12 kuu kohta kooskõlas lõikega 3.

Kui finantssektoriväline vastaspool jätab oma positsioonid arvutamata või kui selle arvutuse tulemus ületab ühe või enama tuletislepingu liigi puhul lõike 4 esimese lõigu punkti b kohaselt täpsustatud kliirimiskünniseid,

a)	teavitab finantssektoriväline vastaspool sellest ning asjakohasel juhul arvutamiseks kasutatud ajavahemikust viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvet ja asjaomast pädevat asutust;

b)	kehtestab finantssektoriväline vastaspool kliirimiskorra nelja kuu jooksul pärast käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamist;

finantssektorivälise vastaspoole suhtes hakatakse kohaldama artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust börsiväliste tuletislepingute osas, mis on sõlmitud või mida on uuendatud pärast nelja kuu möödumist käesoleva lõigu punktis a osutatud teavitamisest ning mis kuuluvad kas nendesse varaklassidesse, mille puhul arvutuse tulemus ületab kliirimiskünniseid, või kui finantssektoriväline vastaspool on jätnud oma positsiooni arvutamata, börsivälise tuletislepingu liikidesse, mille suhtes kohaldatakse kliirimiskohustust.

2. Finantssektorivälise vastaspoole jaoks, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 4 osutatud kliirimiskohustust 17. juunil 2019 või kelle suhtes hakatakse kohaldama kliirimiskohustust vastavalt käesoleva artikli lõike 1 teisele lõigule, jääb see kohustus kehtima ja ta jätkab kliirimist seni, kuni ta tõendab asjaomasele pädevale asutusele, et tema kuu lõpu agregeeritud keskmine positsioon viimase 12 kuu kohta ei ületa käesoleva artikli lõike 4 punkti b kohaselt täpsustatud kliirimiskünnist.

Finantssektoriväline vastaspool peab suutma tõendada asjaomasele pädevale asutusele, et kuu lõpu agregeeritud keskmise positsiooni arvutamine viimase 12 kuu kohta ei too kaasa kõnealuse positsiooni süstemaatilist alahindamist.“;

b)	lisatakse järgmine lõige: „2a. Finantssektorivälise vastaspoole ja teiste konsolideerimisgrupi üksuste asjaomased pädevad asutused kehtestavad koostöökorra, et tagada positsioonide tõhus arvutamine konsolideerimisgrupi tasandil.“;

lõike 4 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Väärtpaberiturujärelevalve vaatab esimese lõigu punktis b osutatud kliirimiskünnised pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teiste asjaomaste asutustega konsulteerimist korrapäraselt läbi ning esitab vajaduse korral, võttes eelkõige arvesse finantssektori vastaspoolte omavahelist seotust, ettepanekud regulatiivsete tehniliste standardite muutmiseks vastavalt käesolevale lõikele.

Korrapärase läbivaatamise kohta koostatakse Väärtpaberiturujärelevalve vastavasisuline aruanne.“

Artikli 11 lõiget 15 muudetakse järgmiselt:

esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	riskijuhtimise protsess, sh tagatise tase ja liik ning eristamise kord, millele on osutatud lõikes 3;“

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„aa)	järelevalvemenetlused, mille eesmärk on tagada riskijuhtimise protsessi esialgne ja pidev valideerimine;“

kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, välja arvatud need, millele on osutatud esimese lõigu punktis aa, komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.

Pangandusjärelevalve esitab koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ning Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega esimese lõigu punktis aa osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.“

10)

Artiklisse 38 lisatakse järgmised lõiked:

„6. Keskne vastaspool tagab oma kliirivatele liikmetele simulatsioonivahendi, mis võimaldab neil määrata kindlaks selle täiendava alustamise tagatise brutosumma, mida keskne vastaspool võib nõuda uue tehingu kliirimisel. Seda vahendit saab kasutada ainult turvalise juurdepääsu alusel ja simulatsiooni tulemused ei ole siduvad.

7. Keskne vastaspool esitab oma kliirivatele liikmetele teabe tema kasutatavate alustamise tagatise mudelite kohta. See teave

a)	peab arusaadavalt selgitama alustamise tagatise mudeli ülesehitust ja toimimise põhimõtet;

b)	peab arusaadavalt kirjeldama alustamise tagatise mudeli peamisi eeldusi ja piiranguid ning olukordi, kus need eeldused enam ei kehti;

c)	dokumenteeritakse.“

11)	Artiklisse 39 lisatakse järgmine lõige: „11. Liikmesriikide maksejõuetusalased õigusaktid ei tohi takistada keskset vastaspoolt toimimast vastavalt artikli 48 lõigetele 5, 6 ja 7 seoses vara ja positsioonidega, mis on kirjendatud käesoleva artikli lõigetes 2–5 osutatud kontodel.“

12)

Artiklit 56 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 55 lõike 1 kohaldamisel esitab kauplemisteabehoidla Väärtpaberiturujärelevalvele ühe järgmistest:

a)	registreerimistaotlus;

b)	registreeringu laiendamise taotlus, kui kauplemisteabehoidla on juba registreeritud määruse (EL) 2015/2365 III peatüki kohaselt.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

a)	lõike 1 punktis a osutatud registreerimistaotluse üksikasjad;

b)	lõike 1 punktis b osutatud registreeringu laiendamise lihtsustatud taotluse üksikasjad.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Selleks et tagada lõike 1 kohaldamise ühetaolised tingimused, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

a)	lõike 1 punktis a osutatud registreerimistaotluse vorm;

b)	lõike 1 punktis b osutatud registreeringu laiendamise taotluse vorm.

Väärtpaberiturujärelevalve koostab esimese lõigu punkti b kohaldamiseks lihtsustatud vormi.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.“

13)

Artikli 62 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemiseks on riiklikul pädeval asutusel liikmesriigi õigusnormide kohaselt vaja kohtu luba, taotleb sellist luba ka Väärtpaberiturujärelevalve. Väärtpaberiturujärelevalve võib taotleda kohtu luba ka ettevaatusabinõuna.“

14)

Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks võib Väärtpaberiturujärelevalve teha vajalikke kohapealseid kontrolle artikli 61 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute äriruumides, maal või kinnisasjal. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib Väärtpaberiturujärelevalve kohapealse kontrolli läbi viia ette teatamata.

2. Ametnikud ja muud isikud, keda Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud läbi viima kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende juriidiliste isikute äriruumidesse, maale või kinnisasjale, kelle suhtes kohaldatakse Väärtpaberiturujärelevalve uurimisotsust, ning neil isikutel on kõik artikli 62 lõikes 1 osutatud õigused. Samuti on neil õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks.“;

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõikes 7 sätestatud abi osutamiseks on riiklikul pädeval asutusel liikmesriigi õigusnormide kohaselt vaja kohtu luba, taotleb sellist luba ka Väärtpaberiturujärelevalve. Väärtpaberiturujärelevalve võib taotleda kohtu luba ka ettevaatusabinõuna.“

15)

Artiklit 64 muudetakse järgmiselt:

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõikes 3 osutatud uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel Väärtpaberiturujärelevalvele teavitab uurija sellest isikuid, kelle suhtes on algatatud uurimine. Neil isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Väärtpaberiturujärelevalve ametialaseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavaid dokumente.“;

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Väärtpaberiturujärelevalve annab asjad üle asjaomastele asutustele uurimise ja võimaliku kriminaalvastutusele võtmise menetluse läbiviimiseks, kui ta leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku esinemise kohta, mis tema teada vastavad kohaldatava õiguse alusel kuriteokoosseisule. Peale selle hoidub Väärtpaberiturujärelevalve trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui ta on teadlik, et samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata jõu.“

16)

Artikli 65 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse tekst „20 000 eurot“ tekstiga „200 000 eurot“;

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	I lisa I jao punktides a, b ja d–k ning I lisa II jao punktides a, b ja h osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 5 000 eurot ning see ei ületa 100 000 eurot;“;

lisatakse järgmine punkt:

„c)	I lisa IV jaos osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 5 000 eurot ning see ei ületa 10 000 eurot.“

17)

Artikli 67 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Enne otsuse tegemist artikli 73 lõike 1 alusel ja perioodilisi karistusmakseid käsitleva otsuse tegemist artikli 66 alusel annab Väärtpaberiturujärelevalve isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukoht uurimistulemuste kohta. Väärtpaberiturujärelevalve otsused võivad põhineda üksnes sellistel uurimistulemustel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Käesoleva lõike esimest lõiku ei kohaldata artikli 73 lõike 1 punktide a, c ja d osutatud otsuste suhtes, kui on vaja kiiresti tegutseda, et hoida ära märkimisväärset ja kohest kahju finantssüsteemile või märkimisväärset ja kohest kahju finantsturgude terviklikkusele, läbipaistvusele, tõhususele ja nõuetekohasele toimimisele, sealhulgas kauplemisteabehoidlale teatatud andmete stabiilsusele või õigsusele. Sellisel juhul võib Väärtpaberiturujärelevalve teha vaheotsuse ning ta annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.“

18)

Artikli 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kauplemisteabehoidlalt võetav tasu katab kõik Väärtpaberiturujärelevalve mõistlikud halduskulud, mis on seotud kauplemisteabehoidla registreerimise ja järelevalvega, ning see on proportsionaalne asjaomase kauplemisteabehoidla käibega ning registreeringu ja tehtava järelevalve liigiga.“

19)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 76a

Vastastikune otsejuurdepääs andmetele

1. Kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks, siis saavad nende kolmandate riikide asjaomased asutused, kus on asutatud üks või mitu kauplemisteabehoidlat, otsejuurdepääsu liidus asutatud kauplemisteabehoidlate teabele, eeldusel et komisjon on võtnud kooskõlas lõikega 2 vastu sellekohase rakendusakti.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutused esitavad komisjonile vastava taotluse, võib komisjon võtta kooskõlas artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks, kas taotluse esitanud asutuse asukohaks oleva kolmanda riigi õigusraamistik vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)	selles kolmandas riigis asutatud kauplemisteabehoidlad on saanud nõuetekohase tegevusloa;

b)	selles kolmandas riigis toimub pidev ja tõhus kauplemisteabehoidlate järelevalve ja nende kohustuste täitmise tagamine;

c)	on olemas ametisaladuse hoidmise tagatised, mis on vähemalt võrdväärsed käesolevas määruses sätestatuga, sealhulgas kaitstakse ärisaladusi, mida asutused jagavad kolmandate isikutega;

d)	selles kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemisteabehoidlate suhtes kohaldatakse õiguslikult siduvat ja täitmisele pööratavat kohustust anda artikli 81 lõikes 3 osutatud üksustele otsene ja viivitamatu juurdepääs andmetele.“

20)

Artiklisse 78 lisatakse järgmised lõiked:

„9. Kauplemisteabehoidla kehtestab järgmised menetlused ja põhimõtted:

a)	menetlused eri kauplemisteabehoidlate andmete tulemuslikuks kooskõlastavaks võrdlemiseks;

b)	menetlused teatatud andmete terviklikkuse ja õigsuse kontrollimiseks;

c)	põhimõtted andmete nõuetekohase ülekandmise kohta teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui seda taotlevad artiklis 9 osutatud vastaspooled või kesksed vastaspooled või kui see on vajalik muul põhjusel.

10. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

a)	menetlused eri kauplemisteabehoidlate andmete kooskõlastavaks võrdlemiseks;

b)	menetlused, mida kauplemisteabehoidla kohaldab, et kontrollida andmeid teatava vastaspoole või andmeid esitava üksuse vastavust teatamisnõuetele ning artikli 9 kohaselt teatatud andmete terviklikkust ja õigsust.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

21)

Artiklisse 80 lisatakse järgmine lõige:

„5a. Taotluse korral annab kauplemisteabehoidla vastaspooltele, kes ei ole kohustatud esitama oma börsiväliste tuletislepingute üksikasju vastavalt artikli 9 lõigetele 1a–1d, ning vastaspooltele ja kesksetele vastaspooltele, kes on oma teatamiskohustuse delegeerinud vastavalt artikli 9 lõikele 1f, juurdepääsu nende nimel esitatud teabele.“

22)

Artiklit 81 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:

„q)	selle kolmanda riigi asjaomased asutused, kelle suhtes on vastu võetud artikli 76a kohane rakendusakt.“;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:

a)	lõigete 1 ja 3 kohaselt avaldatav või kättesaadavaks tehtav teave;

b)	lõikes 1 osutatud teabe avaldamise sagedus;

c)	tegevusstandardid, mida on vaja kauplemisteabehoidlate andmete koondamiseks ja võrdlemiseks ning selleks, et lõikes 3 osutatud üksustel oleks juurdepääs sellele teabele;

d)	tingimused, kord ja nõutavad dokumendid, mille alusel kauplemisteabehoidlad annavad lõikes 3 osutatud üksustele juurdepääsu.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuniks 2020.

Väärtpaberiturujärelevalve tagab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel, et lõikes 1 osutatud teabe avaldamine ei võimalda kindlaks teha ühegi lepingu ühtegi osalist.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

23)

Artikli 82 lõiked 2–6 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 1 lõikes 6, artikli 4 lõikes 3a, artikli 64 lõikes 7, artiklis 70, artikli 72 lõikes 3 ja artikli 85 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 6, artikli 4 lõikes 3a, artikli 64 lõikes 7, artiklis 70, artikli 72 lõikes 3 ja artikli 85 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist püüab komisjon konsulteerida Väärtpaberiturujärelevalvega ja konsulteerib kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 1 lõike 6, artikli 4 lõike 3a, artikli 64 lõike 7, artikli 70, artikli 72 lõike 3 ja artikli 85 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

24)

Artiklit 85 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Komisjon hindab käesoleva määruse kohaldamist ja koostab selle kohta üldaruande hiljemalt 18. juuniks 2024. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“;

lisatakse järgmine lõige:

„1a. Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile hiljemalt 17. juuniks 2023 aruande, mis sisaldab järgmist:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/834 (*7) mõju finantssektori ja finantssektoriväliste vastaspoolte kliirimise mahule ja kliirimise jaotusele igas vastaspoole liigis, eelkõige seoses finantssektori vastaspooltega, kes tegutsevad börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel piiratud mahus, ja artikli 10 lõikes 4 osutatud kliirimiskünniste asjakohasusega;

b)	määruse (EL) 2019/834 mõju kauplemisteabehoidlatele teatatud andmete kvaliteedile ja kättesaadavusele ning kauplemisteabehoidlate poolt kättesaadavaks tehtud teabe kvaliteedile;

c)	teatamiskorda tehtud muudatused, sealhulgas delegeeritud teatamise, mis on sätestatud artikli 9 lõikes 1a, kasutuselevõtmine ja rakendamine ning eelkõige selle mõju ilma kliirimiskohustuseta finantssektoriväliste vastaspoolte aruandluskoormusele;

d)	kliirimisteenuste kättesaadavus, eelkõige see, kas artikli 4 lõikes 3a osutatud nõue osutada otse või kaudselt kliirimisteenuseid õiglastel, mõistlikel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel ärilistel tingimustel on olnud kliirimisele juurdepääsu hõlbustamisel tulemuslik.

(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/834, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodite, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning nõuetega kauplemisteabehoidlatele (ELT L 141, 28.5.2019, lk 42).“;"

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon koostab hiljemalt 18. juuniks 2020 ja seejärel iga 12 kuu tagant kuni kolmandas lõigus osutatud viimase pikendamiseni aruande, milles hinnatakse, kas on töötatud välja elujõulised tehnilised lahendused, mille abil pensioniskeemid saavad kanda rahalise ja mitterahalise tagatise üle variatsioonitagatisena, ning hinnatakse vajadust võtta meetmeid elujõuliste tehniliste lahenduste hõlbustamiseks.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab koostöös Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Pangandusjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga komisjonile hiljemalt 18. detsembriks 2019 ja seejärel iga 12 kuu tagant kuni kolmandas lõigus osutatud viimase pikendamiseni aruande, milles hinnatakse järgmist:

kas kesksed vastaspooled, kliirivad liikmed ja pensioniskeemid on teinud asjakohaseid pingutusi ja töötanud välja elujõulised tehnilised lahendused, mis hõlbustavad pensioniskeemide osalemist keskses kliirimises, andes rahalise ja mitterahalise tagatise variatsioonitagatisena, sealhulgas kõnealuste lahenduste mõju turu likviidsusele ja protsüklilisusele ning nende potentsiaalset õiguslikku või muud mõju;

b)	pensioniskeemide tegevuse ulatust ja laadi kliiritud ja kliirimata börsiväliste tuletisinstrumentide turgudel iga varaklassi kohta ning sellest tulenevat süsteemset riski finantssüsteemile;

c)	tagajärgi, mis tekivad pensioniskeemide investeerimisstrateegiatele, kui pensioniskeemid täidavad kliirimisnõude, sealhulgas muutused raha ja mitterahalise vara paigutamises;

d)	artikli 10 lõike 4 punktis b kohaselt täpsustatud kliirimiskünniste mõju pensioniskeemidele;

e)	teiste õiguslike nõuete mõju kliiritud ja kliirimata börsiväliste tuletislepingutega tehtavate tehingute maksumuse erinevusele, sealhulgas kliirimata tuletisinstrumentide võimendustagatise nõuded ja finantsvõimenduse määra arvutamine vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013;

f)	kas on vaja võtta lisaeetmeid, et hõlbustada pensioniskeemidel kliirimislahenduse kasutamist.

Komisjon võib kooskõlas artikliga 82 võtta vastu delegeeritud õigusakti, et pikendada artikli 89 lõikes 1 osutatud kaheaastast ajavahemikku kaks korda ühe aasta võrra, kui ta leiab, et elujõulist tehnilist lahendust ei ole välja töötatud ning et tuletislepingute keskse kliirimise negatiivne mõju tulevaste pensionäride pensionihüvitistele jääb muutumatuks.

Kesksed vastaspooled, kliirivad liikmed ja pensioniskeemid annavad endast parima, et aidata töötada välja elujõulised tehnilised lahendused, mis hõlbustavad pensioniskeemide jaoks börsiväliste tuletislepingute kliirimist.

Komisjon moodustab eksperdirühma, mis koosneb kesksete vastaspoolte, kliirivate liikmete, pensioniskeemide ja elujõuliste tehniliste lahendustega seotud teiste asjaomaste isikute esindajatest, et jälgida nende jõupingutusi ning hinnata edusamme, mis on tehtud selliste elujõuliste tehniliste lahenduste väljatöötamisel, mis hõlbustavad pensioniskeemide jaoks börsiväliste tuletislepingute kliirimist, sealhulgas pensioniskeemide poolt rahaliste ja mitterahaliste tagatiste variatsioonitagatisena ülekandmist. Nimetatud eksperdirühm kohtub vähemalt kord iga kuue kuu tagant. Komisjon võtab kesksete vastaspoolte, kliirivate liikmete ja pensioniskeemide jõupingutusi arvesse esimese lõigu kohase aruande koostamisel.

3. Komisjon koostab hiljemalt 18. detsembriks 2020 aruande, milles hinnatakse järgmist:

kas määruse (EL) nr 600/2014 artiklist 26 ja käesolevast määrusest tulenev tehingutest teatamise kohustused toovad kaasa dubleeriva tehingutest teatamise kohustuse muude kui börsiväliste tuletisinstrumentide puhul ning kas nõuet teatada muude kui börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest saaks vähendada või lihtsustada kõikide vastaspoolte puhul, ilma et vajalik teave läheks kaduma;

kuivõrd vajalik ja asjakohane on viia määruse (EL) nr 600/2014 alusel tuletisinstrumentide puhul kohaldatav kohustusliku kauplemiskoha nõue vastavusse määrusega (EL) 2019/834 tuletisinstrumentide puhul kohaldatavasse kliirimiskohustusse tehtud muudatustega, eelkõige seoses sellega, milliste üksuste suhtes tuleks kliirimiskohustust kohaldada;

kas kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest, sh portfelli tihendamisest, otseselt tulenev kauplemine tuleks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusest vabastada, võttes arvesse seda, mil määral need teenused maandavad riske, eelkõige vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski, samuti võimalust, et hoitakse kõrvale kliirimiskohustuse täitmisest, ja võimalust, et see kaotab stiimuli keskseks kliirimiseks.

Komisjon esitab esimeses lõigus osutatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“;

lisatakse järgmine lõige:

„3a. Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile hiljemalt 18. maiks 2020 aruande. Aruandes hinnatakse järgmist:

a)	määruse (EL) nr 600/2014 ja käesoleva määruse artikli 9 alusel muudest kui börsivälistest tuletislepingutest teatamise nõuete sidusus seoses nii teatatud tuletislepingute üksikasjade kui ka andmetele juurdepääsuga asjaomaste üksuste poolt, ning kas neid nõudeid tuleks ühtlustada;

b)	kas on teostatav teatamisahela edasine lihtsustamine kõikide vastaspoolte, sealhulgas kaudsete klientide jaoks, võttes arvesse vajadust õigeaegse teatamise järele ning vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 4 ning määruse (EL) nr 600/2014 artikli 30 lõikele 2 vastu võetud meetmeid;

määruse (EL) nr 600/2014 alusel tuletisinstrumentide puhul kohaldatava kohustusliku kaupemiskoha nõude vastavusse viimine määrusega (EL) 2019/834 tuletisinstrumentide puhul kohaldatavasse kliirimiskohustusse tehtud muudatustega, eelkõige see, milliste üksuste suhtes tuleks kliirimiskohustust kohaldada;

koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, kas kauplemisjärgsetest riskivähendusteenustest, sh portfelli tihendamisest, otseselt tulenev kauplemine tuleks artikli 4 lõikes 1 osutatud kliirimiskohustusest vabastada; selles aruandes:

i)	analüüsitakse portfelli tihendamist ja muid kättesaadavaid hindu mittekujundavaid kauplemisjärgseid riskivähendusteenuseid, millega maandatakse tuletisinstrumentide portfellide mitteturupõhiseid riske portfellide tururiski muutmata, näiteks tasakaalustavaid tehinguid;

ii)

selgitatakse selliste kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste eesmärki ja toimimist, nende abil riskide, eelkõige vastaspoole krediidiriski ja operatsiooniriski maandamise ulatust ning hinnatakse süsteemse riski juhtimise eesmärgil vajadust sellise kauplemise kliirimise või kliirimiskohustusest vabastamise järele, ning

iii)	hinnatakse, mil määral kaotab selliste teenuste kliirimiskohustusest vabastamine stiimuli keskseks kliirimiseks ja võib viia selleni, et vastaspooled hoiavad kliirimiskohustuse täitmisest kõrvale;

e)	kas artikli 47 kohaselt minimaalse turu- ja krediidiriskiga väga likviidsete finantsinstrumentide loendit võiks laiendada ja kas nimetatud loetelu võiks sisaldada ühte või mitut rahaturufondi, mis on saanud tegevusloa kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1131 (*8).

(*8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8).“"

25)	Artiklisse 86 lisatakse järgmine lõige: „3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.“

26)

Artikli 89 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Kuni 18. juunini 2021 ei kohaldata artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil otseselt pensioniskeemide maksevõimega seotud investeerimisriske, ning nende üksuste suhtes, mis on asutatud pensioniskeemide liikmetele kompensatsiooni maksmiseks kohustuste mittetäitmise korral.

Artiklis 4 sätestatud kliirimiskohustust ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille pensioniskeemid on sõlminud alates 17. augustist 2018 kuni 16. juunini 2019.“

27)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates selle jõustumise kuupäevast, välja arvatud järgmised sätted:

a)	käesoleva määruse artikli 1 punktid 10 ja 11, mis käsitlevad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 38 lõiget 6 ja 7 ning artikli 39 lõiget 11, mida kohaldatakse alates 18. detsembrist 2019;

b)	käesoleva määruse artikli 1 punkti 7 alapunkt b, mis käsitleb määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 lõikeid 1a–1d, mida kohaldatakse alates 18. juunist 2020;

c)	käesoleva määruse artikli 1 punkti 2 alapunkt b ja artikli 1 punkt 20, mis käsitlevad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõiget 3a ja artikli 78 lõikeid 9 ja 10, mida kohaldatakse alates 18. juunist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. mai 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) ELT C 385, 15.11.2017, lk 10.

(2) ELT C 434, 15.12.2017, lk 63.

(3) Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. mai 2019. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(11) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

LISA

I lisa muudetakse järgmiselt.

I jakku lisatakse järgmised punktid:

„i)	kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti a, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid menetlusi eri kauplemisteabehoidlate andmete tulemuslikuks kooskõlastavaks võrdlemiseks;

j)	kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti b, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid menetlusi teatatud andmete terviklikkuse ja õigsuse kontrollimiseks;

k)	kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti c, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid põhimõtteid andmete nõuetekohaseks ülekandmiseks teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui seda taotlevad artiklis 9 osutatud vastaspooled ja kesksed vastaspooled või kui see on muul põhjusel vajalik.“

IV jakku lisatakse järgmine punkt:

„d)	kauplemisteabehoidla rikub artikli 55 lõiget 4, kui ta ei teata Väärtpaberiturujärelevalvele õigel ajal oma registreerimise tingimuste olulistest muudatustest.“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 141

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	62. aastakäik 28. mai 2019

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/833, 20. mai 2019, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/834, 20. mai 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, teatamisnõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodite, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning nõuetega kauplemisteabehoidlatele ( 1 )	42